Vikipeedia etwiki https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Esileht MediaWiki 1.47.0-wmf.15 first-letter Meedia Eri Arutelu Kasutaja Kasutaja arutelu Vikipeedia Vikipeedia arutelu Fail Faili arutelu MediaWiki MediaWiki arutelu Mall Malli arutelu Juhend Juhendi arutelu Kategooria Kategooria arutelu Portaal Portaali arutelu Mustand Mustandi arutelu TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Üritus Ürituse arutelu 0 174 7213712 7095666 2026-08-13T16:02:21Z Kuriuss 38125 7213712 wikitext text/x-wiki {{allikad}} {{Riik | riiginimi = Bhutani Kuningriik | omastav = Bhutani | nimi1_keel = dzongkha | nimi1 = འབྲུག་ཡུལ | nimi1_latin = Druk Gyekhap | mis_lipp = | mis_vapp = | vapp = Emblem of Bhutan.svg | vapi_laius = 100px | asendikaart = Bhutan in its region.svg | deviis = | riigikeel = [[dzongkha keel|dzongkha]] | ametlik_keel = | pealinn = [[Thimphu]] | riigipea_ametinimi = kuningas | riigipea_nimi = [[Jigme Khesar Namgyal Wangchuck]] | valitsusjuhi_ametinimi = peaminister | valitsusjuhi_nimi = [[Tshering Tobgay]] | pindala = 38394 | pindala_viide = <ref name="ooHsR" /> | rahvaarv = | rahvaarv_seis = | rahvaarv_viide = | iseseisvus = [[8. august]]il [[1949]] ([[Hiina]] tunnustas Bhutani) | valuuta = [[Bhutani ngultrum]] (BTN) | ajavöönd = [[maailmaaeg]] +6 | hümn = "[[Druk tsendhen]]" | usund = | üladomeen = [[.bt]] | telefonikood = 975 | riigikord = [[konstitutsiooniline monarhia]] | SKT = | SKT_elaniku_kohta = | rok-i_kood = BHU | märkused = }} [[Fail:Tshechu Compilation-Oct2013.webm|pisi|Video religioossest Tšetsu festivalist Bhutanis]] '''Bhutan''' ([[dzongkha keel]]es འབྲུག་ཡུལ ''Drukyuel'') on [[merepiirita riik|merepiirita]] [[riik]] [[Lõuna-Aasia]]s [[Himaalaja]] mäestiku idaosas. Riik piirneb idas ja lõunas [[India]]ga ning põhjas ja läänes [[Hiina]]ga ([[Tiibet]]iga). ==Nimi== Nime "Bhutan" päritolu ei ole selge. On arvatud, et see pärineb [[sanskrit]]i sõnadest ''Bhota-anta'' ('Tiibeti ots') või sõnadest ''Bhu-uttan'' ('mägismaad'). Sõna "Bhutan" on riigi nimena kasutatud alates [[19. sajand]]i lõpust. Riigi [[dzongkha keel|dzongkhakeelne]] nimi on ''Drukyuel'' (teises variandis ja [[tiibeti keel]]es ''Druk Yul'') ('[[kõuedraakon]]imaa'). Bhutan on tuntud mitme nime all, sealhulgas ''Lho Mon'' ('pimeduse lõunamaa'), ''Lho Tsendenjong'' ('[[sandalipuu]] lõunamaa') ja ''Lhomen Khazhi'' ('nelja lähenemise lõunamaa'). == Loodus == ===Maastikuline liigendus=== Bhutani võib jaotada kõrgmägede piirkonnaks riigi põhjaosas, madalate mägede piirkonnaks riigi keskosas ja Duarsi tasandikuks riigi lõunapiiril (13–16&nbsp;km laiune riba). ===Reljeef=== Mägede kõrgus väheneb põhjast lõunasse. Lõunapiiri ääres on Duarsi tasandik. Selle põhjaosas, mägede kõrval on ebatasane maastik. Kõrgeim tipp on 7570 m kõrgune [[Gangkhar Puensum]] (mõnikord peetakse selleks ka 7554 m kõrgust [[Kula Kangri]]t). 10% pindalast on igilume ja liustike all. Lõunaosas leidub viljakaid tasandikke, kuid haritav maa moodustab vaid 2–3% riigi pindalast. Madalaim punkt on 97 m kõrgusel merepinnast. ===Kliima=== [[Pilt:Thimphu-kliima.svg|pisi|180px|[[Thimphu]] [[kliimadiagramm]]]] Duarsi tasandik asub [[lähistroopika]]s. Piirkond on väga sademeterohke ([[aasta keskmine sademete hulk]] on 500–760&nbsp;mm aastas) ning kuum ja niiske. ===Jõed=== Suuremad jõed on [[Drangme Chhu]], [[Sankosh]] (Puna Tsang Chhu), [[Wang Chhu]] ja [[Amo Chhu]]. Teiste jõgede seas on [[Drupthopzampa Chhu]], [[Khili Chhu]], [[Kholong Chhu]], [[Khoma Chhu]], [[Kuri Chhu]], [[Mangde Chhu]] ja [[Threwen Chhu]]. ===Taimkate=== Riigi pindalast on metsaga kaetud 72,5%. Duarsi tasandikul kasvab lähistroopiline mets. Päris lõunapiiri ääres on rohtla ja bambusedžungel. ===Loomastik=== Duarsi tasandiku metsades elavad elevandid, hirved ja tiigrid. Päris lõunapiiri ääres on looduskaitseala, kus muuhulgas elab haruldane languuriliik ''[[Trachypithecus geei]]''. ===Keskkond=== Tänu riigi isoleeritusele ja väikesele rahvaarvule on Bhutani [[ökosüsteem]] suures osas säilinud puutumatuna. Seal leidub mitmeid ohustatud loomaliike. ==Riik== ===Riigikord=== Bhutani riigikord on [[konstitutsiooniline monarhia]]. Parlament on [[Bhutani Rahvuskogu|rahvuskogu]], mille liikmetest kaks kolmandikku on valitavad. === Haldusjaotus === [[Pilt:Bhutan (claims hatched), administrative divisions - et - colored.svg|pisi|250px|Ringkonnad]] Bhutan on jagatud 20 ringkonnaks (''dzongkhag''): {| | * [[Bumthangi ringkond]] * [[Chhukha ringkond]] * [[Dagana ringkond]] * [[Gasa ringkond]] * [[Ha ringkond]] * [[Lhuentse ringkond]] * [[Mongari ringkond]] * [[Paro ringkond]] * [[Pemagatsheli ringkond]] * [[Punakha ringkond]] | * [[Samdrup Jongkhari ringkond]] * [[Samtse ringkond]] * [[Sarpangi ringkond]] * [[Zhemgangi ringkond]] * [[Thimphu ringkond]] * [[Trashigangi ringkond]] * [[Trashi Yangtse ringkond]] * [[Trongsa ringkond]] * [[Tsirangi ringkond]] * [[Wangdue Phodrangi ringkond]] |} ==Rahvastik== Rahvastiku [[keskmine eluiga]] on tõusnud 39-lt (aastal 1970) 71-le (2019), seda tänu arstiabi kättesaadavuse ja transpordi paranemisele. Mediaanvanus on 28,1 aastat (2020). ===Rahvaarv=== [[Rahvaarv]] on 2005. aasta seisuga hinnanguliselt 2 230 000. Varasemad rahvaarvud: *1964: 750 000 *1991: 1 476 000 (hinnang) Riigis on läbi viidud 3 rahvaloendust (1969, 1980 ja 2005). Ametliku hinnangu kohaselt oli rahvaarv 2004. aastal vaid 752 700. Suured erinevused hinnangutes tulenevad väidetavalt sellest, et Bhutani valitsus teatas tegelikust suurema rahvaarvu [[1971]]. aastal, sest arvati, et alla 1-miljonilise rahvaarvuga riiki ei võetaks [[ÜRO]] liikmeks. Ametivõimude väitel on riigist lahkunud ka hulgaliselt peamiselt nepallastest võõrtöölisi. Põgenikke esindavad organisatsioonid on väitnud, et Bhutani valitsus üritab varjata nepallaste suurt osakaalu Bhutani elanikkonnas. Umbes 125 000 inimest elab põgenikelaagrites [[Nepal]]is. ===Asustus=== Põhiline asustus on koondunud riigi keskosa orgudesse. Duarsi tasandiku põhjaosas mägede jalamil on väikesed külad metsalagendikel. ===Rahvuslik koosseis=== Umbes pool bhutanlastest on [[bhotiad]], kes on kultuuriliselt lähedased [[tiibetlased|tiibetlastele]]. Nad elavad põhiliselt riigi põhja- ja keskosas. Bhutani lõunaosa rahvastik on mitmerahvuseline. Ülekaalus on [[Nepal]]ist sisse rännanud [[nepallased]]. ===Keeled=== Bhotiad kõnelevad [[tiibeti keel]]ele lähedast [[dzongkha keel]]t, mis on ka [[riigikeel]]. Nepallased kõnelevad põhiliselt [[nepali keel]]t. Koolides on kõigile kodanikele kohustuslik dzongkha ja inglise keele õppimine. Osa aineid, sealhulgas täppisteadusi, õpetatakse inglise keeles. ===Religioon=== Bhotiad tunnustavad [[Tiibeti budism]]i. Nepallased on [[hinduism|hinduistid]]. 90% elanikest peab end õnnelikuks, 8,8% õnnetuks. Enesetapu sooritab igal aastal 80 inimest. ==Majandus== Riik on koostanud [[viisaastak]]uplaanid majanduse arendamiseks. Esimesel ja teisel viisaastakul ([[1961]]–1966 ja [[1966]]–1971) pandi rõhku transpordi ja side arendamisele. Viies viisaastakuplaan ([[1981]]–1986) töötati välja [[India]] abiga. Põhirõhk oli majandusliku sõltumatuse kindlustamisel. ===Põllumajandus=== Põhiline elatusallikas on [[põllumajandus]], kus on hõivatud 79% elanikest. ====Taimekasvatus==== Riigi keskosas on suhteliselt tasased laiad, viljaka mullaga orud, mida kasutatakse [[taimekasvatus]]eks. Tähtis on [[kunstlik niisutus]]. Põhilised põllukultuurid on [[riis]], [[mais]], [[apelsin]]id ja [[kartul]]. Parasvöötmepiirkonnas on riiklikud [[puuviljaaed|puuviljaaiad]], kus kasvatatakse [[õun]]u, [[pirn]]e, [[virsik]]uid, [[ploom]]e, [[aprikoos]]e ja [[kreeka pähkel|kreeka pähkleid]]. ====Loomakasvatus==== Kasvatatakse [[lammas|lambaid]]. Kõrgmägedes karjatatakse suvel [[jakk]]e. ==Tööstus== Bhutanis on muu hulgas puidutöötlemisettevõtteid, konservivabrikuid ning mutri- ja kruvivabrik. Ida-Bhutanis toodetakse [[toorsiid]]i. [[Kodutööndus]]es valmistatakse muuhulgas [[tuletikud|tuletikke]], [[seep]]i, [[rõivad|rõivaid]], [[vaip]]u ja [[küünal|küünlaid]]. ==Transport== Riigis on [[maantee|maantei]]d, kuid mägedes on põhilisteks transpordivahenditeks [[jakk|jakid]], [[muul]]ad ja [[poni]]d. Bhutanis on kaks [[lennujaam]]a: [[Paro lennujaam]] ja [[Yangphulla lennujaam]]. 1983. aastast tegutseb riiklik [[lennufirma]] [[Druk Air]]. ==Side== Suuremad linnad on ühendatud [[telefon]]iliinidega. Välismaale saab helistada ainult pealinnast [[Thimphu]]st. Statsionaarse telefoni abonente on 25 200, mobiiltelefonikasutajaid 23 000. Internetikasutajaid on 15 000. == Ajalugu == ===Esiajalugu=== Kivist tööriistade ja relvade ning suurte kiviehitiste jäänuste põhjal saab öelda, et Bhutan oli asustatud juba [[2000 eKr]]. Bhutanlased usuvad, et maa algasukad olid [[lhopud]] (''Lhop'', ''Doya''; väike [[tiibeti-birma keeled|tiibeti-birma keelt]] kõnelev hõim Edela-Bhutanis) ning hiljem tulid nende asemele [[Mongoolia]] alalt [[tiibetlased]]. Teise arvamuse järgi koosnesid algasukad mitmest hõimust. Bhutanis praegu enamuse moodustav rahvas [[bhotiad]] (''Ngalop''), kes on koondunud riigi kesk- ja lääneosa orgudesse, on ilmses suguluses põhja pool elavate [[tiibetlased|tiibetlastega]], kellega neid seovad füüsilised, keelelised ja kultuurilised ühisjooned. See asjaolu osutab sellele, et minevikus on üle [[Himaalaja]] sisse rännanud märkimisväärsel hulgal tiibetlasi, kellest põlvneb põhiosa praegusest rahvastikust. On arvatud, et [[5. sajand eKr|Kristuse-eelse 5. sajandi]] ja Kristuse-järgse [[6. sajand]]i vahel oli seal riik nimega ''Lhomon'' ('lõunapimedus') või ''Monyul'' ('pime maa' Bhutani algasukate [[monpad]]e järgi). Vanades Bhutani ja [[Tiibet]] [[kroonika]]tes leiduvad nimed ''Lhomon Tsendenjong'' 'sandalipuumaa' ja "Lõuna-Mon" ("nelja lähenemise maa). ===Budismi tulek ja varane ajalugu=== Kõige varasem ajalooliselt teada olev sündmus Bhutanis on [[budism|buda]] [[pühak]]u [[Padmasambhava]] (guru Rimpotše) viibimine Bhutanis [[8. sajand]]il. Temale omistatakse tavaliselt [[vadžrajaana]]-budismi toomine Bhutanisse, kuid [[Kyichu Lhakhang]] [[Paro]]s ja [[Jambey Lhakhang]] [[Bumthang]]is on ehitatud [[659]], umbes sajand enne guru Rimpotše saabumist poollegendaarse [[Tiibeti kuningas|Tiibeti kuninga]] [[Songtsen Gampo]] poolt. Vadžrajaanast areneski [[12. sajand]]ks välja [[Tiibeti budism]]. Padmasambhava rajas hulga templeid ja kloostreid, sealhulgas kuulsa [[Taktshang]]i kloostri, mis on ehitatud kõrgele kaljule [[Paro]] oru kohal, ja [[Kurjey Lhakhang]]i [[Bumthang]]is. Bhutani varane ajalugu on ebaselge, sest suurem osa kroonikatest hävis tulekahjus kunagises pealinnas [[Punakha]]s [[1827]]. Igatahes oli budism [[10. sajand]]iks juba väga mõjukas. Tekkisid erinevad koolkonnad, mida soosisid erinevad Tiibeti ja Bhutani valitsejad. Pärast mongolite allakäiku [[14. sajand]]il võistlesid need koolkonnad poliitilise ja usulise mõjuvõimu pärast. [[16. sajand]]iks jäi peale [[drukpa koolkond]]. ===Riigi tekkimine=== Bhutani alal asusid [[17. sajand]]ini mitmed väikesed omavahel vaenutsevad [[lään]]ivaldused, kuni need ühendas [[Tiibet]]i [[laama]] ja sõjapealik [[Shabdrung Ngawang Namgyal]]. Pärast tema surma [[1652]]. aastal valitses riigis mõnda aega anarhia. ===Lepingud Suurbritanniaga=== Aastatel [[1710]] ja [[1730]] ründasid Bhutani tiibetlased, kuid mõlemad rünnakud löödi tagasi. [[18. sajand]]il ründas Bhutan [[Cooch Behar]]i kuningriiki ja okupeeris selle. Aastal [[1772]] tõrjusid Cooch Behari väed [[Suurbritannia|inglaste]] abiga Bhutani armee välja ja ründasid [[1774]] Bhutani. Bhutan oli sunnitud oma vallutustest loobuma. ===Kodusõjad=== [[19. sajand]]i lõpus leidis aset mitu [[kodusõda]]. Aastal [[1865]] oldi sunnitud loovutama osa piiriäärseid alasid Suurbritanniale. ===Kuningriigi sünd=== Aastal [[1907]] valiti [[Ugyen Wangchuck]] [[Bhutani kuningas|Bhutani kuningaks]]. Suurbritannia kuningast sai [[1910]] Bhutani [[süserään]]. Pärast [[India]] iseseisvumist [[1947]] otsustas Bhutan Indiaga mitte liituda. Aastal [[1949]] tunnistas India Bhutani sõltumatust. ===Moderniseerumine ja isolatsioonist väljumine=== Aastal [[1971]] võeti Bhutan [[ÜRO]] liikmeks. Aastal [[1972]] asus valitsema praegune kuningas [[Jigme Singye Wangchuck]], kes [[1998]] viis läbi olulised poliitilised reformid, andes suurema osa oma võimust üle [[Bhutani peaminister|peaministrile]]. Riigis on keelatud [[kilekott]]ide kasutamine. ==Turism== Aastal [[1974]] kutsuti riiki esimesed välismaa külalised seoses praeguse kuninga kroonimisega. [[Turism]]i piiratakse [[kvoot]]idega ning paljudesse piirkondadesse neid ei lubata. Põhjuseks on püüd säilitada kohalikku kultuuri. Riik püüab seada turistidele tingimuseks, et nad kulutaksid vähemalt 100 [[USA dollar]]it päevas. Enamik hotelle asub Thimphus. ==Kuritegevus== Bhutan on püüdnud hoida [[kuritegevus]]e madalat taset, mis on olnud tingitud traditsioonilisest elulaadist ja [[Tiibeti budism]]i mõjust. Aprillis 2002 jõudsid avalikkuse ette mitmed tähelepanu äratanud kuriteod: suur korruptsioonijuhtum, rüüstamised, röövimised, vargused ja mõrvad. Selles nähti moderniseerimise ja välismaa kultuurimõjude (sealhulgas televisiooni) tõttu muutunud elulaadi tagajärge. ==Haridus== Riigis on tasuta [[keskharidus]]. Aastal [[1968]] lõpetasid tasuta 11-klassilise kooli esimesed 18 õpilast. ==Ajakirjandus== Bhutani ainuke legaalne ajaleht on kaks korda nädalas dzongkha, inglise ja nepali keeles ilmuv ''[[Kuensel]]''. Mõned mitteametlikud ajalehed ilmuvad [[internet]]is. Aastal [[1973]] asutati [[Bhutani Ringhäälinguteenistus]]. See edastas algul ainult raadiosaateid. Need levivad üle riigi lühilainetel, Thimphus ka ultralühilainetel. Televisioon lubati kuninga käsul alles [[1999]]. See oli osa moderniseerimisprogrammist. Juunis [[1999]] hakkas Ringhäälinguteenistus edastama oma telesaateid ja augustis 1999 anti erafirmadele võimalus saada litsents välismaa satelliittelevisioonisaadete edastamiseks [[kaabeltelevisioon]]i teel. Bhutan oli viimane riik maailmas, kus televisioon kasutusele võeti. Varem oli televisioon keelatud. Kättesaadavaks muutus korraga 46 telekanalit, sealhulgas [[Star TV]] ööpäevaringsed meelelahutuskanalid. Kui aprillis [[2002]] käis riigist üle [[kuritegevus]]elaine, süüdistati selles televisiooni. ==Kultuur== ===Rõivastus=== Bhotia meeste traditsiooniline rõivastus on ''[[gho]]'', põlvedeni ulatuv rüü, mis kinnitatakse riidest puusavööga (''[[kera (vöö)|kera]]''). Naised kannavad kederluudeni ulatuvat ''[[kira (rõivas)|kira]]''<nowiki>'t</nowiki>, mis seisab ühest õlast koos ning on puusast seotud. ''Kira''<nowiki>'</nowiki>ga käib kaasas pikkade varrukatega pluus, mida kantakse ''kira'' all. Rõivaste koe, värvi ja kaunistused määrab sotsiaalne staatus. Sotsiaalset positsiooni näitavad ka rätid ja sallid. Kõrvarõngaid kannavad nii mehed kui ka naised. Seadus nõuab bodiatele omaste tiibetlike rõivaste kandmist kõigilt Bhutani kodanikelt, sealhulgas kohalikelt nepallastelt. ===Toit=== Põhitoit on [[riis]] ning üha rohkem ka [[mais]]. Mägedes süüakse palju liha, eriti kodulindude ning jaki- ja lambaliha. Külmal ajal on üks lemmiktoite paprikaga vürtsitatud liha-, riisi- või maisisupp. Paprikakarri on üldse armastatud. Kuigi piima on vähe, on populaarsed ka piimatoidud, eriti või ja juust, mis on valmistatud jaki- ja lehmapiimast. Jookidest on levinud [[võitee]] ja [[õlu]]. ===Tubakakeeld=== Detsembris [[2004]] keelati kogu riigis [[tubakas|tubaka]] müük ja avalikus kohas [[suitsetamine]]. Bhutan on ainuke sellise keeluga riik maailmas. ===Sport=== [[Pilt:Bhutan archery.jpg|pisi|Bhutani rahvussport on vibulaskmine]] Bhutani rahvussport on [[vibulaskmine]]. Enamikus külades toimuvad regulaarsed vibulaskmisvõistlused. Reeglid erinevad rahvusvahelistest reeglitest sihtmärkide asetuse ja muude tehniliste üksikasjade poolest. Samuti on kombeks, et võistlejad joovad palju ja pilkavad üksteist. Rahvuslik spordiala on ka rahvusvahelise [[kuulitõuge|kuulitõuke]] sarnane ''[[digor]]''. Populaarsust on võitmas [[jalgpall]]. ===Muusika=== ''Lähemalt artiklis [[Bhutani muusika]] Traditsioonilise muusika žanride seas on ''[[zhungdra]]'' ja ''[[boedra]]''. Populaarmuusikas on valdavaks stiiliks keelpillil mängitav ''[[Rigsar]]'' (''Rigsagar''). See tekkis [[1960. aastad|1960. aastatel]] traditsioonilist muusikat ja lääne popmuusika mõjusid kombineeriva [[India]] populaarmuusika mõjul. ===Arhitektuur=== Bhutanile iseloomulik ehitiseliik on kindlusklooster [[dzong]]. Aknaavad avanevad traditsiooniliselt otse vabasse õhku. Halva ilma korral on kasutatud bambuseesriideid, mis lasevad valgust tuppa. Viimasel ajal on hakatud kasutama ka aknaklaasi. ===Pühad=== [[Pilt:Bhutan-masked-dance.jpg|pisi|püsti|Maskitants ''Chaam'' on müstiline tants, mida esitatakse budistlike pühade ajal]] Bhutanis on palju pühasid, millest enamik on seotud traditsiooniliste pidustustega. Nende seas on talvise pööripäeva püha (peetakse kuukalendri järgi 1. jaanuari paiku), kuukalendri uusaasta (jaanuaris või veebruaris), kuninga sünnipäev ja kroonimise aastapäev, mussoonide aastaaja algus ([[22. september]]), rahvuspäev ([[17. detsember]]) ning mitmesugused budistlikud ja hinduistlikud pühad. Ka ilmalike pühade puhul tantsitakse religioosseid tantse ja palutakse päevale õnnistust. Pühade ajal tantsitakse maskitantse ja etendatakse tantsudraamasid, tavaliselt traditsioonilise muusika saatel. Tantsijad kannavad värvilisi puust või mitmest materjalist maske ning kostüüme, mis kujutavad kangelasi, deemoneid, loomi ja karikatuurseid tavalisi inimesi. Tantsijad on kuninga patronaaži all. Nad hoiavad alal rahva- ja usukombeid ning võimaldavad alal hoida maskitegemise kunsti. ==Vaata ka== * [[Bhutani riigipeade loend]] * [[Bhutani asulate loend]] * [[Bhutani jalgpallikoondis]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="ooHsR">[https://web.archive.org/web/20120423102833/http://www.bhutan.gov.bt/government/aboutbhutan.php "National Portal of Bhutan". Department of Information Technology, Bhutan], arhiivitud</ref> }} ==Välislingid== {{commonskat|Bhutan}} *[http://www.kingdomofbhutan.com Ingliskeelne turismisait] {{Aasiariigid}} {{koord |NS=27.45 |EW=90.5 |type=country |region=BT}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Aasia maad]] [[Kategooria:Bhutan| ]] ktsq2dnxx3mw4ysuqtc0f5l0c8c0s9h 0 572 7213981 7155244 2026-08-14T08:21:05Z ~2026-44650-19 235442 7213981 wikitext text/x-wiki {{Infokast kirjanik | nimi = John Steinbeck | pilt = John Steinbeck 1939 (cropped).jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = John Steinbeck (1939) | sünniaeg = 27. veebruar 1902 | sünnikoht = [[Salinas]], California | surmaaeg = 20. detsember 1968 | surmakoht = [[New York]] | elukutse = kirjanik | tuntud teoseid = {{lihtne loend| * "[[Hiirtest ja inimestest]]" * "[[Vihakobarad]]" * "[[Hommiku pool Eedenit]]" }} | tunnustus = {{lihtne loend| * [[Pulitzeri ilukirjandusauhind]] * [[Nobeli kirjandusauhind]] }} | allkiri = John Steinbeck signature.svg }} '''John Steinbeck''' ([[27. veebruar]] [[1902]] [[Salinas]] – [[20. detsember]] [[1968]] [[New York]]) oli USA kirjanik. Tema tuntumad teosed on [[Pulitzeri preemia]] saanud "[[Vihakobarad]]", "[[Hommiku pool Eedenit]]" ning "[[Hiirtest ja inimestest]]". 1962. aastal pälvis Steinbeck [[Nobeli kirjandusauhind|Nobeli kirjandusauhinna]]. == Elukäik == [[Pilt:SteinbeckHouse.jpg|pisi|132 Central Avenue, Salinas, California, USA. Steinbecki lapsepõlvemaja]] John Ernst Steinbeck sündis USA [[California|California osariigis]]. Temas voolas saksa ja iiri verd. Lapsena elas Steinbeck väikses maakohas ja veetis suved rantšodes töötades. Seal puutus ta kokku ka immigrantidest töölistega ning sai aimu immigrandielu raskustest ja elu pahupoolest. Hiljem käsitles ta neid teemasid ka oma teostes, näiteks romaanis "Hiirtest ja inimestest". 1919. aastal hakkas John [[Stanfordi ülikool]]is bioloogiat õppima, 1925. aastal visati ta ülikoolist välja ning pidi leiba teenima väga erinevates ametites. Californias kalakasvanduses töötades tutvus ta Carol Henninguga. Steinbeck ja Henning abiellusid 1930. aasta jaanuaris ning elasid Steinbecki isa suvilas. Tänu vanemate poolt tagatud tasuta elamisele ja rahalisele abile sai Steinbeck viimaks kirjutamisele keskenduda. 1942. aastal lahutati Steinbecki ja Henningu abielu. Samal aastal abiellus Steinbeck Gwyndolyn Congeriga.<ref name="fensch">{{cite book |url=http://books.google.ee/books?id=yXE_v1etBjMC&pg=PA33&hl=en#v=onepage&q&f=false|last=Fensch|first=T. |title=Steinbeck and Covici|publisher=New Century Books |year=2002|pages=33|isbn=978-0-930751-35-7}}</ref> Sellest abielust sündisid Steinbecki pojad Thomas Myles Steinbeck (1944–2016) ja John Steinbeck IV (1946–1991). 1943. aastal osales Steinbeck teises maailmasõjas sõjakorrespondendina. Ta viibis Vahemere ümbruses, kuid sai 1944. aastal Põhja-Aafrikas vigastada ja pöördus tagasi koju. 1948. aastal lahutati ka Steinbecki teine abielu. Samal ajal suri tema hea sõber Ed Ricketts ning Steinbecki sõnul põhjustas see sügavat depressiooni. 1949. aastal tutvus Steinbeck Elaine Scottiga, kellest sai kirjaniku kolmas abikaasa. See abielu kestis kuni mehe surmani 1968. aastal. Steinbeck suri südamerikke tõttu ning vastavalt kirjaniku soovile tema põrm tuhastati. Urn maeti Salinase kalmistule Steinbecki vanemate lähedusse. 2004. aastal maeti sinna ka Elaine Steinbeck. == Kirjanduslik tegevus == [[Pilt:NationalSteinbeckCentre.jpg|pisi|Steinbecki keskus (Salinas, California, USA) on ainus ühe kirjaniku muuseum USA-s]] Steinbecki ideoloogilises mõttes mõnevõrra heitliku, ent alati meisterliku loomingu võlu seisneb tema humaanses ja targas lähenemises oma kangelastele, kodanikutunde erksuses, psühholoogilise haarde sügavuses ja võrratus, põhiliselt leebes [[huumor]]is, mis tihti teravneb lõikavaks [[iroonia]]ks. Tema teoseid läbivale loodusromantikale sekundeerib kohatine kaldumine idüllilisusse ja sentimentaalsussegi. Kogu tema loomingut ilmestab usk püsivaisse väärtustesse ja nende otsimine kalestuvas nüüdismaailmas. Steinbecki esimene kriitikute tunnustuse pälvinud romaan oli 1935. aastal ilmunud "Tortilla kõrgendik" (''Tortilla Flat''; e.k. ka "Tortilla Flati agul"). Teos kirjeldab kodutute noorte meeste seiklusi Montereys pärast esimest maailmasõda. Steinbeck võrdleb neid iroonilises võtmes müütiliste rüütlitega, kes ei hooli Ameerika ühiskonna kommetest ja moraalinormidest ning kelle elu keskmes on vein ja lõbustused. Teose ainetel valmis 1942. aastal ka samanimeline film. 1937. aastal ilmunud "Hiirtest ja inimestest" on traagiline lugu kahe immigrandist töölise elust ja unistustest. 1962. aasta Nobeli auhinna tseremoonial kirjeldati teost kui "väikest meistriteost"<ref>[http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/literature/laureates/1962/press.html NobelPrize.org] (Vaadatud 9.04.12)</ref> Ka romaani põhjal valminud teatrilavastust saatis suur edu. Steinbeck keeldus lavastust vaatamast, öeldes, et tema enda ettekujutus teosest on juba täiuslik ja see, mida ta laval näeks, oleks igal juhul pettumus. 1939. aastal valmis Hollywoodis ka samanimeline film. Edule järgnes 1939. aastal "Vihakobarad", mida peetakse Steinbecki parimaks teoseks. Ilmumise aastal oli tegu suurima läbimüügiga ilukirjandusraamatuga USA-s. Romaan põhineb Steinbecki kirjutatud ajaleheartiklitel, mis käsitlesid immigrantidest töölisi. 1940. aastal pärjati teos [[Pulitzeri preemia]]ga.<ref>{{Netiviide |url=http://www.pulitzer.org/bycat/Novel |pealkiri=Pulitzeri kirjandusauhinna võitjad |vaadatud=2012-04-10 |arhiivimisaeg=2008-08-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080821041438/http://www.pulitzer.org/bycat/Novel |url-olek=ei tööta }}</ref> Romaani põhjal [[Vihakobarad (film)|valmis ka film]], mille peaosaline [[Henry Fonda]] oli nomineeritud parima näitleja [[Oscar]]ile. "Vihakobarad" pälvis ka negatiivset vastukaja. Selle põhjuseks olid Steinbecki poliitilised vaated, kapitalismi negatiivses võtmes kirjeldamine ning tööliste raskustele kaasatundmine. 1939. augustis keelati teos riigi rahastatavates koolides ja raamatukogudes, ning väideti, et romaan on ebasünnis ega kajasta riigis valitsevat olukorda adekvaatselt. Keeld kestis 1941. aasta jaanuarini. === Ed Ricketts === 1930. ja 1940. aastatel mõjutas Ed Ricketts oluliselt Steinbecki loomingut. Nad võtsid sageli ette väikseid reise California rannikul, et Steinbeckile kirjutamisest puhkust anda, ning kogusid loodusmeeneid, mida Ricketts elatise teenimiseks müüs. Ricketts on mitme Steinbecki tegelase prototüüp, näiteks on tema pealt sündinud Ricketts Doc romaanis "Karbitänav". Sel perioodil käsitles Steinbeck oma teostes sageli ka looduse ja ökoloogiaga seotud teemasid.<ref>Bruce Robisoni arvustus Eric Enno Tamme raamatu "Beyond the Outer Shores: The Untold Odyssey of Ed Ricketts, the Pioneering Ecologist who Inspired John Steinbeck and Joseph Campbell" kohta, American Scientist, vol. 92, no. 6 (November–Detsember 2004), lk. 1: [https://web.archive.org/web/20090604181032/http://www.americanscientist.org/bookshelf/pub/mavericks-on-cannery-row ''Mavericks on Cannery Row'']</ref> Rickettsi eluloo autori hinnangul langes Steinbecki teoste tase pärast Rickettsi surma 1948. aastal. Ainsaks erandiks pidas ta romaani "Hommiku pool Eedenit". === Teine maailmasõda === 1943. aastal töötas Steinbeck Teises maailmasõjas [[New York Herald Tribune]]'i sõjakorrespondendina. Steinbeck naasis sõjast mitme [[šrapnell]]ihaava ja psüühilise traumaga. Nagu ikka, ravis Steinbeck end kirjutamisega. Näiteks kirjutas ta [[Alfred Hitchcock]]i filmile "Päästepaat" (''Lifeboat'', 1944) stsenaariumi. Hiljem nõudis Steinbeck oma nime eemaldamist filmi lõputiitritest, sest tema arvates oli filmi lõppversioonil rassistlik alatoon. 1945. aastal kirjutas Steinbeck koos Jack Wagneriga filmi "A Medal for Benny" stsenaariumi. 1945. aastal valmis romaan "Karbitänav" (''Cannery Row''), mis oli inspireeritud Steinbecki koduigatsusest Monterey järele. Teos osutus nii populaarseks, et 1958. aastal nimetati selle tegevuspaik – Ocean View Avenue Montereys – ümber Cannery Row'ks. Pärast sõja lõppu kirjutas Steinbeck jutustuse "Pärl", mis samuti kinolinale jõudis. Filmivõtetel Mehhikos sai Steinbeck inspiratsiooni ka järgmise filmistsenaariumi jaoks. "Viva Zapata" režissöör oli [[Elia Kazan]] ning peaosi mängisid [[Marlon Brando]] ja [[Anthony Quinn]] (kes sai 1952. aastal rolli eest parima kõrvalosa Oscari). === New York === 1950. aastal abiellus Steinbeck viimast korda. 1952. aastal hakkas ta kirjutama romaani "Hommiku pool Eedenit". Steinbeck pidas seda oma parimaks romaaniks. Koostöös režissöör Elia Kazaniga jõudis "Hommiku pool Eedenit" ka kinolinale. Selles filmis tegi oma esimese suurema filmirolli [[James Dean]]. "Teekond Charley'ga" on reisikiri, mis kirjeldab Steinbecki ja tema puudli Charley reisi Ameerikas 1960. aastal. Selles teoses tunneb Steinbeck kahetsust kaotatud nooruse ja juurte pärast. Ühtlasi kiidab ja kritiseerib ta Ameerikat. Steinbecki poja Tomi sõnul võttis isa reisi ette, sest teadis, et on suremas ning soovis veel viimast korda Ameerikat näha. Steinbecki viimaseks jäänud romaan "Me tusameele talv" ilmus 1961. aastal. Teos räägib Ameerika Ühendriikide moraalsest allakäigust peategelase Ethani silmade läbi. Teos ei pälvinud kriitikute tunnustust. Kuigi paljud said aru romaani olulisusest, oldi siiski pettunud, et teos ei sarnanenud "Vihakobaratega". Kuue viimase eluaasta jooksul ei kirjutanud Steinbeck enam ühtegi romaani. Arvatakse, et põhjuseks oli viimasele romaanile osaks saanud jahe vastuvõtt ja kriitikute protest pärast Steinbeckile Nobeli auhinna määramist. 1964. aastal pälvis Steinbeck riigi ühe kõrgeima autasu – [[Presidendi Vabadusmedal]]i. == Teosed == === Romaanid === * "Hiirtest ja inimestest" * "[[Vihakobarad]]" * "Karbitänav" * "[[Hommiku pool Eedenit]]" * "[[Me tusameele talv]]" * "Oli kord sõda" === Reisikirjad === * "Teekond Charley'ga. Ameerikat otsimas" === Jutustused === * "Pärl" == Teosed eesti keeles == * "Pärl" (''The Pearl''; novell). Tõlkinud [[Edith Roks]], [[Loomingu Raamatukogu|LR]] 1957, nr 13 * "Tortilla kõrgendik; Kuu on madalal" (''Tortilla Flat; The Moon Is Down''; lühiromaanid). Tõlkinud [[Ilmar Külvet]], [[Eesti Kirjastus Orto]], [[Toronto]] 1961 * "Krüsanteem" (novell) – raamatus "Broadway öö" (valimik ameerika novelle), [[Eesti Riiklik Kirjastus]] 1962, lk 133–144 * "[[Me tusameele talv]]" (''The Winter of Our Discontent''; romaan). Tõlkinud [[Harald Rajamets]], LR 1963, nr 48–51; 2. trükk: [[Eesti Raamat]] 1982; 3. trükk: sari "[[Pegasuse klassika]]", [[Pegasus (kirjastus)|Pegasus]], 2007 * "[[Vihakobarad]]" (''The Grapes of Wrath''; romaan). Tõlkinud [[Juhan Lohk]]. Sari "[[XX sajandi raamat]]", Eesti Riiklik Kirjastus, [[Tallinn]] 1964 * "Teekond Charley'ga Ameerikat otsimas" (''Travels with Charley in Search of America''; reisikiri). Tõlkinud [[Johannes Seppik]], Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1964 * "[[Karbiküla]]" (''Cannery Row''; romaan). Tõlkinud [[Harry Ingelman]]. Orto, Toronto 1967 * "Kirelõõm" (''Burning Bright''; dramaatiline jutustus). Tõlkinud [[Vilma Jürisalu]]. [[Kuldsulg]], Tallinn 1994 * "Tortilla Flati agul" (''Tortilla Flat''; romaan). Tõlkinud [[Maia Planhof]]. Eesti Raamat, Tallinn 1995 * "[[Hommiku pool Eedenit]]" (''East of Eden''; romaan). Tõlkinud [[Pille Runtal]]; järelsõna: [[David Wyatt]]. [[Varrak (kirjastus)|Varrak]], Tallinn 2001 * "[[Karbitänav]]" (''Cannery Row''; romaan). Tõlkinud [[Kalevi Kvell]]. [[Elmatar]], [[Tartu]] 2007 * "[[Hiirtest ja inimestest]]" (''Of Mice and Men''; jutustus). Tõlkinud [[Udo Uibo]]. Sari "Pegasuse klassika", Tallinn 2007 == Tunnustus == * 1939 – valiti [[Ameerika Kunstide ja Kirjanduse Akadeemia]] liikmeks * 1940 – [[Pulitzeri preemia]] * 1962 – [[Nobeli kirjandusauhind]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * [[Erna Siirak]], "John Steinbeck eesti lugeja laual" – [[Looming (ajakiri)|Looming]] 1964, nr 11, lk 1735–1743 * [[Urve Lehtsalu]], "Steinbecki kõnekujundid eesti keeles" (tõlkearvustus) – [[Keel ja Kirjandus]] 1966, nr 4, lk 251–255 * "20. sajandi väliskirjandus", [[Valgus (kirjastus)|Valgus]], Tallinn 1971, lk 582–586 == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * [http://arhiiv.err.ee/otsi/%22john%20steinbeck%22 Katkendeid John Steinbecki loomingust Eesti Raadio arhiivist] * Jüri Ehlvest. [https://epl.delfi.ee/artikkel/50914160/vihastamapanev-john-steinbeck-100 "Vihastamapanev John Steinbeck"], Eesti Päevaleht, 22. veebruar 2002 {{NobelKirjandus}} {{JÄRJESTA:Steinbeck, John}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kirjanikud]] [[Kategooria:Nobeli kirjandusauhinna laureaadid]] [[Kategooria:Sündinud 1902]] [[Kategooria:Surnud 1968]] cf762qi0mhjsndb2syevyoha5q30l0k 7213982 7213981 2026-08-14T08:22:06Z ~2026-44650-19 235442 /* Teosed eesti keeles */ 7213982 wikitext text/x-wiki {{Infokast kirjanik | nimi = John Steinbeck | pilt = John Steinbeck 1939 (cropped).jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = John Steinbeck (1939) | sünniaeg = 27. veebruar 1902 | sünnikoht = [[Salinas]], California | surmaaeg = 20. detsember 1968 | surmakoht = [[New York]] | elukutse = kirjanik | tuntud teoseid = {{lihtne loend| * "[[Hiirtest ja inimestest]]" * "[[Vihakobarad]]" * "[[Hommiku pool Eedenit]]" }} | tunnustus = {{lihtne loend| * [[Pulitzeri ilukirjandusauhind]] * [[Nobeli kirjandusauhind]] }} | allkiri = John Steinbeck signature.svg }} '''John Steinbeck''' ([[27. veebruar]] [[1902]] [[Salinas]] – [[20. detsember]] [[1968]] [[New York]]) oli USA kirjanik. Tema tuntumad teosed on [[Pulitzeri preemia]] saanud "[[Vihakobarad]]", "[[Hommiku pool Eedenit]]" ning "[[Hiirtest ja inimestest]]". 1962. aastal pälvis Steinbeck [[Nobeli kirjandusauhind|Nobeli kirjandusauhinna]]. == Elukäik == [[Pilt:SteinbeckHouse.jpg|pisi|132 Central Avenue, Salinas, California, USA. Steinbecki lapsepõlvemaja]] John Ernst Steinbeck sündis USA [[California|California osariigis]]. Temas voolas saksa ja iiri verd. Lapsena elas Steinbeck väikses maakohas ja veetis suved rantšodes töötades. Seal puutus ta kokku ka immigrantidest töölistega ning sai aimu immigrandielu raskustest ja elu pahupoolest. Hiljem käsitles ta neid teemasid ka oma teostes, näiteks romaanis "Hiirtest ja inimestest". 1919. aastal hakkas John [[Stanfordi ülikool]]is bioloogiat õppima, 1925. aastal visati ta ülikoolist välja ning pidi leiba teenima väga erinevates ametites. Californias kalakasvanduses töötades tutvus ta Carol Henninguga. Steinbeck ja Henning abiellusid 1930. aasta jaanuaris ning elasid Steinbecki isa suvilas. Tänu vanemate poolt tagatud tasuta elamisele ja rahalisele abile sai Steinbeck viimaks kirjutamisele keskenduda. 1942. aastal lahutati Steinbecki ja Henningu abielu. Samal aastal abiellus Steinbeck Gwyndolyn Congeriga.<ref name="fensch">{{cite book |url=http://books.google.ee/books?id=yXE_v1etBjMC&pg=PA33&hl=en#v=onepage&q&f=false|last=Fensch|first=T. |title=Steinbeck and Covici|publisher=New Century Books |year=2002|pages=33|isbn=978-0-930751-35-7}}</ref> Sellest abielust sündisid Steinbecki pojad Thomas Myles Steinbeck (1944–2016) ja John Steinbeck IV (1946–1991). 1943. aastal osales Steinbeck teises maailmasõjas sõjakorrespondendina. Ta viibis Vahemere ümbruses, kuid sai 1944. aastal Põhja-Aafrikas vigastada ja pöördus tagasi koju. 1948. aastal lahutati ka Steinbecki teine abielu. Samal ajal suri tema hea sõber Ed Ricketts ning Steinbecki sõnul põhjustas see sügavat depressiooni. 1949. aastal tutvus Steinbeck Elaine Scottiga, kellest sai kirjaniku kolmas abikaasa. See abielu kestis kuni mehe surmani 1968. aastal. Steinbeck suri südamerikke tõttu ning vastavalt kirjaniku soovile tema põrm tuhastati. Urn maeti Salinase kalmistule Steinbecki vanemate lähedusse. 2004. aastal maeti sinna ka Elaine Steinbeck. == Kirjanduslik tegevus == [[Pilt:NationalSteinbeckCentre.jpg|pisi|Steinbecki keskus (Salinas, California, USA) on ainus ühe kirjaniku muuseum USA-s]] Steinbecki ideoloogilises mõttes mõnevõrra heitliku, ent alati meisterliku loomingu võlu seisneb tema humaanses ja targas lähenemises oma kangelastele, kodanikutunde erksuses, psühholoogilise haarde sügavuses ja võrratus, põhiliselt leebes [[huumor]]is, mis tihti teravneb lõikavaks [[iroonia]]ks. Tema teoseid läbivale loodusromantikale sekundeerib kohatine kaldumine idüllilisusse ja sentimentaalsussegi. Kogu tema loomingut ilmestab usk püsivaisse väärtustesse ja nende otsimine kalestuvas nüüdismaailmas. Steinbecki esimene kriitikute tunnustuse pälvinud romaan oli 1935. aastal ilmunud "Tortilla kõrgendik" (''Tortilla Flat''; e.k. ka "Tortilla Flati agul"). Teos kirjeldab kodutute noorte meeste seiklusi Montereys pärast esimest maailmasõda. Steinbeck võrdleb neid iroonilises võtmes müütiliste rüütlitega, kes ei hooli Ameerika ühiskonna kommetest ja moraalinormidest ning kelle elu keskmes on vein ja lõbustused. Teose ainetel valmis 1942. aastal ka samanimeline film. 1937. aastal ilmunud "Hiirtest ja inimestest" on traagiline lugu kahe immigrandist töölise elust ja unistustest. 1962. aasta Nobeli auhinna tseremoonial kirjeldati teost kui "väikest meistriteost"<ref>[http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/literature/laureates/1962/press.html NobelPrize.org] (Vaadatud 9.04.12)</ref> Ka romaani põhjal valminud teatrilavastust saatis suur edu. Steinbeck keeldus lavastust vaatamast, öeldes, et tema enda ettekujutus teosest on juba täiuslik ja see, mida ta laval näeks, oleks igal juhul pettumus. 1939. aastal valmis Hollywoodis ka samanimeline film. Edule järgnes 1939. aastal "Vihakobarad", mida peetakse Steinbecki parimaks teoseks. Ilmumise aastal oli tegu suurima läbimüügiga ilukirjandusraamatuga USA-s. Romaan põhineb Steinbecki kirjutatud ajaleheartiklitel, mis käsitlesid immigrantidest töölisi. 1940. aastal pärjati teos [[Pulitzeri preemia]]ga.<ref>{{Netiviide |url=http://www.pulitzer.org/bycat/Novel |pealkiri=Pulitzeri kirjandusauhinna võitjad |vaadatud=2012-04-10 |arhiivimisaeg=2008-08-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080821041438/http://www.pulitzer.org/bycat/Novel |url-olek=ei tööta }}</ref> Romaani põhjal [[Vihakobarad (film)|valmis ka film]], mille peaosaline [[Henry Fonda]] oli nomineeritud parima näitleja [[Oscar]]ile. "Vihakobarad" pälvis ka negatiivset vastukaja. Selle põhjuseks olid Steinbecki poliitilised vaated, kapitalismi negatiivses võtmes kirjeldamine ning tööliste raskustele kaasatundmine. 1939. augustis keelati teos riigi rahastatavates koolides ja raamatukogudes, ning väideti, et romaan on ebasünnis ega kajasta riigis valitsevat olukorda adekvaatselt. Keeld kestis 1941. aasta jaanuarini. === Ed Ricketts === 1930. ja 1940. aastatel mõjutas Ed Ricketts oluliselt Steinbecki loomingut. Nad võtsid sageli ette väikseid reise California rannikul, et Steinbeckile kirjutamisest puhkust anda, ning kogusid loodusmeeneid, mida Ricketts elatise teenimiseks müüs. Ricketts on mitme Steinbecki tegelase prototüüp, näiteks on tema pealt sündinud Ricketts Doc romaanis "Karbitänav". Sel perioodil käsitles Steinbeck oma teostes sageli ka looduse ja ökoloogiaga seotud teemasid.<ref>Bruce Robisoni arvustus Eric Enno Tamme raamatu "Beyond the Outer Shores: The Untold Odyssey of Ed Ricketts, the Pioneering Ecologist who Inspired John Steinbeck and Joseph Campbell" kohta, American Scientist, vol. 92, no. 6 (November–Detsember 2004), lk. 1: [https://web.archive.org/web/20090604181032/http://www.americanscientist.org/bookshelf/pub/mavericks-on-cannery-row ''Mavericks on Cannery Row'']</ref> Rickettsi eluloo autori hinnangul langes Steinbecki teoste tase pärast Rickettsi surma 1948. aastal. Ainsaks erandiks pidas ta romaani "Hommiku pool Eedenit". === Teine maailmasõda === 1943. aastal töötas Steinbeck Teises maailmasõjas [[New York Herald Tribune]]'i sõjakorrespondendina. Steinbeck naasis sõjast mitme [[šrapnell]]ihaava ja psüühilise traumaga. Nagu ikka, ravis Steinbeck end kirjutamisega. Näiteks kirjutas ta [[Alfred Hitchcock]]i filmile "Päästepaat" (''Lifeboat'', 1944) stsenaariumi. Hiljem nõudis Steinbeck oma nime eemaldamist filmi lõputiitritest, sest tema arvates oli filmi lõppversioonil rassistlik alatoon. 1945. aastal kirjutas Steinbeck koos Jack Wagneriga filmi "A Medal for Benny" stsenaariumi. 1945. aastal valmis romaan "Karbitänav" (''Cannery Row''), mis oli inspireeritud Steinbecki koduigatsusest Monterey järele. Teos osutus nii populaarseks, et 1958. aastal nimetati selle tegevuspaik – Ocean View Avenue Montereys – ümber Cannery Row'ks. Pärast sõja lõppu kirjutas Steinbeck jutustuse "Pärl", mis samuti kinolinale jõudis. Filmivõtetel Mehhikos sai Steinbeck inspiratsiooni ka järgmise filmistsenaariumi jaoks. "Viva Zapata" režissöör oli [[Elia Kazan]] ning peaosi mängisid [[Marlon Brando]] ja [[Anthony Quinn]] (kes sai 1952. aastal rolli eest parima kõrvalosa Oscari). === New York === 1950. aastal abiellus Steinbeck viimast korda. 1952. aastal hakkas ta kirjutama romaani "Hommiku pool Eedenit". Steinbeck pidas seda oma parimaks romaaniks. Koostöös režissöör Elia Kazaniga jõudis "Hommiku pool Eedenit" ka kinolinale. Selles filmis tegi oma esimese suurema filmirolli [[James Dean]]. "Teekond Charley'ga" on reisikiri, mis kirjeldab Steinbecki ja tema puudli Charley reisi Ameerikas 1960. aastal. Selles teoses tunneb Steinbeck kahetsust kaotatud nooruse ja juurte pärast. Ühtlasi kiidab ja kritiseerib ta Ameerikat. Steinbecki poja Tomi sõnul võttis isa reisi ette, sest teadis, et on suremas ning soovis veel viimast korda Ameerikat näha. Steinbecki viimaseks jäänud romaan "Me tusameele talv" ilmus 1961. aastal. Teos räägib Ameerika Ühendriikide moraalsest allakäigust peategelase Ethani silmade läbi. Teos ei pälvinud kriitikute tunnustust. Kuigi paljud said aru romaani olulisusest, oldi siiski pettunud, et teos ei sarnanenud "Vihakobaratega". Kuue viimase eluaasta jooksul ei kirjutanud Steinbeck enam ühtegi romaani. Arvatakse, et põhjuseks oli viimasele romaanile osaks saanud jahe vastuvõtt ja kriitikute protest pärast Steinbeckile Nobeli auhinna määramist. 1964. aastal pälvis Steinbeck riigi ühe kõrgeima autasu – [[Presidendi Vabadusmedal]]i. == Teosed == === Romaanid === * "Hiirtest ja inimestest" * "[[Vihakobarad]]" * "Karbitänav" * "[[Hommiku pool Eedenit]]" * "[[Me tusameele talv]]" * "Oli kord sõda" === Reisikirjad === * "Teekond Charley'ga. Ameerikat otsimas" === Jutustused === * "Pärl" == Teosed eesti keeles == * "Pärl" (''The Pearl''; novell). Tõlkinud [[Edith Roks]], [[Loomingu Raamatukogu|LR]] 1957, nr 13 * "Tortilla kõrgendik; Kuu on madalal" (''Tortilla Flat; The Moon Is Down''; lühiromaanid). Tõlkinud [[Ilmar Külvet]], [[Eesti Kirjastus Orto]], [[Toronto]] 1961 * "Krüsanteem" (novell) – raamatus "Broadway öö" (valimik ameerika novelle), [[Eesti Riiklik Kirjastus]] 1962, lk 133–144 * "[[Me tusameele talv]]" (''The Winter of Our Discontent''; romaan). Tõlkinud [[Harald Rajamets]], LR 1963, nr 48–51; 2. trükk: [[Eesti Raamat]] 1982; 3. trükk: sari "[[Pegasuse klassika]]", [[Pegasus (kirjastus)|Pegasus]], 2007 * "[[Vihakobarad]]" (''The Grapes of Wrath''; romaan). Tõlkinud [[Juhan Lohk]]. Sari "[[XX sajandi raamat]]", Eesti Riiklik Kirjastus, [[Tallinn]] 1964 * "Teekond Charley'ga Ameerikat otsimas" (''Travels with Charley in Search of America''; reisikiri). Tõlkinud [[Johannes Seppik]], Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1964 * "[[Karbiküla]]" (''Cannery Row''; romaan). Tõlkinud [[Harry Ingelman]]. Orto, Toronto 1967 * "[[Karbitänav]]" (''Cannery Row''; romaan). Tõlkinud [[Kalevi Kvell]]. [[Elmatar]], [[Tartu]] 2007 * "Kirelõõm" (''Burning Bright''; dramaatiline jutustus). Tõlkinud [[Vilma Jürisalu]]. [[Kuldsulg]], Tallinn 1994 * "Tortilla Flati agul" (''Tortilla Flat''; romaan). Tõlkinud [[Maia Planhof]]. Eesti Raamat, Tallinn 1995 * "[[Hommiku pool Eedenit]]" (''East of Eden''; romaan). Tõlkinud [[Pille Runtal]]; järelsõna: [[David Wyatt]]. [[Varrak (kirjastus)|Varrak]], Tallinn 2001 * "[[Hiirtest ja inimestest]]" (''Of Mice and Men''; jutustus). Tõlkinud [[Udo Uibo]]. Sari "Pegasuse klassika", Tallinn 2007 == Tunnustus == * 1939 – valiti [[Ameerika Kunstide ja Kirjanduse Akadeemia]] liikmeks * 1940 – [[Pulitzeri preemia]] * 1962 – [[Nobeli kirjandusauhind]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * [[Erna Siirak]], "John Steinbeck eesti lugeja laual" – [[Looming (ajakiri)|Looming]] 1964, nr 11, lk 1735–1743 * [[Urve Lehtsalu]], "Steinbecki kõnekujundid eesti keeles" (tõlkearvustus) – [[Keel ja Kirjandus]] 1966, nr 4, lk 251–255 * "20. sajandi väliskirjandus", [[Valgus (kirjastus)|Valgus]], Tallinn 1971, lk 582–586 == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * [http://arhiiv.err.ee/otsi/%22john%20steinbeck%22 Katkendeid John Steinbecki loomingust Eesti Raadio arhiivist] * Jüri Ehlvest. [https://epl.delfi.ee/artikkel/50914160/vihastamapanev-john-steinbeck-100 "Vihastamapanev John Steinbeck"], Eesti Päevaleht, 22. veebruar 2002 {{NobelKirjandus}} {{JÄRJESTA:Steinbeck, John}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kirjanikud]] [[Kategooria:Nobeli kirjandusauhinna laureaadid]] [[Kategooria:Sündinud 1902]] [[Kategooria:Surnud 1968]] 4kcswch23hya8dtqsvf615vgzhxgs26 7213983 7213982 2026-08-14T08:23:28Z ~2026-44650-19 235442 /* Teosed eesti keeles */ 7213983 wikitext text/x-wiki {{Infokast kirjanik | nimi = John Steinbeck | pilt = John Steinbeck 1939 (cropped).jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = John Steinbeck (1939) | sünniaeg = 27. veebruar 1902 | sünnikoht = [[Salinas]], California | surmaaeg = 20. detsember 1968 | surmakoht = [[New York]] | elukutse = kirjanik | tuntud teoseid = {{lihtne loend| * "[[Hiirtest ja inimestest]]" * "[[Vihakobarad]]" * "[[Hommiku pool Eedenit]]" }} | tunnustus = {{lihtne loend| * [[Pulitzeri ilukirjandusauhind]] * [[Nobeli kirjandusauhind]] }} | allkiri = John Steinbeck signature.svg }} '''John Steinbeck''' ([[27. veebruar]] [[1902]] [[Salinas]] – [[20. detsember]] [[1968]] [[New York]]) oli USA kirjanik. Tema tuntumad teosed on [[Pulitzeri preemia]] saanud "[[Vihakobarad]]", "[[Hommiku pool Eedenit]]" ning "[[Hiirtest ja inimestest]]". 1962. aastal pälvis Steinbeck [[Nobeli kirjandusauhind|Nobeli kirjandusauhinna]]. == Elukäik == [[Pilt:SteinbeckHouse.jpg|pisi|132 Central Avenue, Salinas, California, USA. Steinbecki lapsepõlvemaja]] John Ernst Steinbeck sündis USA [[California|California osariigis]]. Temas voolas saksa ja iiri verd. Lapsena elas Steinbeck väikses maakohas ja veetis suved rantšodes töötades. Seal puutus ta kokku ka immigrantidest töölistega ning sai aimu immigrandielu raskustest ja elu pahupoolest. Hiljem käsitles ta neid teemasid ka oma teostes, näiteks romaanis "Hiirtest ja inimestest". 1919. aastal hakkas John [[Stanfordi ülikool]]is bioloogiat õppima, 1925. aastal visati ta ülikoolist välja ning pidi leiba teenima väga erinevates ametites. Californias kalakasvanduses töötades tutvus ta Carol Henninguga. Steinbeck ja Henning abiellusid 1930. aasta jaanuaris ning elasid Steinbecki isa suvilas. Tänu vanemate poolt tagatud tasuta elamisele ja rahalisele abile sai Steinbeck viimaks kirjutamisele keskenduda. 1942. aastal lahutati Steinbecki ja Henningu abielu. Samal aastal abiellus Steinbeck Gwyndolyn Congeriga.<ref name="fensch">{{cite book |url=http://books.google.ee/books?id=yXE_v1etBjMC&pg=PA33&hl=en#v=onepage&q&f=false|last=Fensch|first=T. |title=Steinbeck and Covici|publisher=New Century Books |year=2002|pages=33|isbn=978-0-930751-35-7}}</ref> Sellest abielust sündisid Steinbecki pojad Thomas Myles Steinbeck (1944–2016) ja John Steinbeck IV (1946–1991). 1943. aastal osales Steinbeck teises maailmasõjas sõjakorrespondendina. Ta viibis Vahemere ümbruses, kuid sai 1944. aastal Põhja-Aafrikas vigastada ja pöördus tagasi koju. 1948. aastal lahutati ka Steinbecki teine abielu. Samal ajal suri tema hea sõber Ed Ricketts ning Steinbecki sõnul põhjustas see sügavat depressiooni. 1949. aastal tutvus Steinbeck Elaine Scottiga, kellest sai kirjaniku kolmas abikaasa. See abielu kestis kuni mehe surmani 1968. aastal. Steinbeck suri südamerikke tõttu ning vastavalt kirjaniku soovile tema põrm tuhastati. Urn maeti Salinase kalmistule Steinbecki vanemate lähedusse. 2004. aastal maeti sinna ka Elaine Steinbeck. == Kirjanduslik tegevus == [[Pilt:NationalSteinbeckCentre.jpg|pisi|Steinbecki keskus (Salinas, California, USA) on ainus ühe kirjaniku muuseum USA-s]] Steinbecki ideoloogilises mõttes mõnevõrra heitliku, ent alati meisterliku loomingu võlu seisneb tema humaanses ja targas lähenemises oma kangelastele, kodanikutunde erksuses, psühholoogilise haarde sügavuses ja võrratus, põhiliselt leebes [[huumor]]is, mis tihti teravneb lõikavaks [[iroonia]]ks. Tema teoseid läbivale loodusromantikale sekundeerib kohatine kaldumine idüllilisusse ja sentimentaalsussegi. Kogu tema loomingut ilmestab usk püsivaisse väärtustesse ja nende otsimine kalestuvas nüüdismaailmas. Steinbecki esimene kriitikute tunnustuse pälvinud romaan oli 1935. aastal ilmunud "Tortilla kõrgendik" (''Tortilla Flat''; e.k. ka "Tortilla Flati agul"). Teos kirjeldab kodutute noorte meeste seiklusi Montereys pärast esimest maailmasõda. Steinbeck võrdleb neid iroonilises võtmes müütiliste rüütlitega, kes ei hooli Ameerika ühiskonna kommetest ja moraalinormidest ning kelle elu keskmes on vein ja lõbustused. Teose ainetel valmis 1942. aastal ka samanimeline film. 1937. aastal ilmunud "Hiirtest ja inimestest" on traagiline lugu kahe immigrandist töölise elust ja unistustest. 1962. aasta Nobeli auhinna tseremoonial kirjeldati teost kui "väikest meistriteost"<ref>[http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/literature/laureates/1962/press.html NobelPrize.org] (Vaadatud 9.04.12)</ref> Ka romaani põhjal valminud teatrilavastust saatis suur edu. Steinbeck keeldus lavastust vaatamast, öeldes, et tema enda ettekujutus teosest on juba täiuslik ja see, mida ta laval näeks, oleks igal juhul pettumus. 1939. aastal valmis Hollywoodis ka samanimeline film. Edule järgnes 1939. aastal "Vihakobarad", mida peetakse Steinbecki parimaks teoseks. Ilmumise aastal oli tegu suurima läbimüügiga ilukirjandusraamatuga USA-s. Romaan põhineb Steinbecki kirjutatud ajaleheartiklitel, mis käsitlesid immigrantidest töölisi. 1940. aastal pärjati teos [[Pulitzeri preemia]]ga.<ref>{{Netiviide |url=http://www.pulitzer.org/bycat/Novel |pealkiri=Pulitzeri kirjandusauhinna võitjad |vaadatud=2012-04-10 |arhiivimisaeg=2008-08-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080821041438/http://www.pulitzer.org/bycat/Novel |url-olek=ei tööta }}</ref> Romaani põhjal [[Vihakobarad (film)|valmis ka film]], mille peaosaline [[Henry Fonda]] oli nomineeritud parima näitleja [[Oscar]]ile. "Vihakobarad" pälvis ka negatiivset vastukaja. Selle põhjuseks olid Steinbecki poliitilised vaated, kapitalismi negatiivses võtmes kirjeldamine ning tööliste raskustele kaasatundmine. 1939. augustis keelati teos riigi rahastatavates koolides ja raamatukogudes, ning väideti, et romaan on ebasünnis ega kajasta riigis valitsevat olukorda adekvaatselt. Keeld kestis 1941. aasta jaanuarini. === Ed Ricketts === 1930. ja 1940. aastatel mõjutas Ed Ricketts oluliselt Steinbecki loomingut. Nad võtsid sageli ette väikseid reise California rannikul, et Steinbeckile kirjutamisest puhkust anda, ning kogusid loodusmeeneid, mida Ricketts elatise teenimiseks müüs. Ricketts on mitme Steinbecki tegelase prototüüp, näiteks on tema pealt sündinud Ricketts Doc romaanis "Karbitänav". Sel perioodil käsitles Steinbeck oma teostes sageli ka looduse ja ökoloogiaga seotud teemasid.<ref>Bruce Robisoni arvustus Eric Enno Tamme raamatu "Beyond the Outer Shores: The Untold Odyssey of Ed Ricketts, the Pioneering Ecologist who Inspired John Steinbeck and Joseph Campbell" kohta, American Scientist, vol. 92, no. 6 (November–Detsember 2004), lk. 1: [https://web.archive.org/web/20090604181032/http://www.americanscientist.org/bookshelf/pub/mavericks-on-cannery-row ''Mavericks on Cannery Row'']</ref> Rickettsi eluloo autori hinnangul langes Steinbecki teoste tase pärast Rickettsi surma 1948. aastal. Ainsaks erandiks pidas ta romaani "Hommiku pool Eedenit". === Teine maailmasõda === 1943. aastal töötas Steinbeck Teises maailmasõjas [[New York Herald Tribune]]'i sõjakorrespondendina. Steinbeck naasis sõjast mitme [[šrapnell]]ihaava ja psüühilise traumaga. Nagu ikka, ravis Steinbeck end kirjutamisega. Näiteks kirjutas ta [[Alfred Hitchcock]]i filmile "Päästepaat" (''Lifeboat'', 1944) stsenaariumi. Hiljem nõudis Steinbeck oma nime eemaldamist filmi lõputiitritest, sest tema arvates oli filmi lõppversioonil rassistlik alatoon. 1945. aastal kirjutas Steinbeck koos Jack Wagneriga filmi "A Medal for Benny" stsenaariumi. 1945. aastal valmis romaan "Karbitänav" (''Cannery Row''), mis oli inspireeritud Steinbecki koduigatsusest Monterey järele. Teos osutus nii populaarseks, et 1958. aastal nimetati selle tegevuspaik – Ocean View Avenue Montereys – ümber Cannery Row'ks. Pärast sõja lõppu kirjutas Steinbeck jutustuse "Pärl", mis samuti kinolinale jõudis. Filmivõtetel Mehhikos sai Steinbeck inspiratsiooni ka järgmise filmistsenaariumi jaoks. "Viva Zapata" režissöör oli [[Elia Kazan]] ning peaosi mängisid [[Marlon Brando]] ja [[Anthony Quinn]] (kes sai 1952. aastal rolli eest parima kõrvalosa Oscari). === New York === 1950. aastal abiellus Steinbeck viimast korda. 1952. aastal hakkas ta kirjutama romaani "Hommiku pool Eedenit". Steinbeck pidas seda oma parimaks romaaniks. Koostöös režissöör Elia Kazaniga jõudis "Hommiku pool Eedenit" ka kinolinale. Selles filmis tegi oma esimese suurema filmirolli [[James Dean]]. "Teekond Charley'ga" on reisikiri, mis kirjeldab Steinbecki ja tema puudli Charley reisi Ameerikas 1960. aastal. Selles teoses tunneb Steinbeck kahetsust kaotatud nooruse ja juurte pärast. Ühtlasi kiidab ja kritiseerib ta Ameerikat. Steinbecki poja Tomi sõnul võttis isa reisi ette, sest teadis, et on suremas ning soovis veel viimast korda Ameerikat näha. Steinbecki viimaseks jäänud romaan "Me tusameele talv" ilmus 1961. aastal. Teos räägib Ameerika Ühendriikide moraalsest allakäigust peategelase Ethani silmade läbi. Teos ei pälvinud kriitikute tunnustust. Kuigi paljud said aru romaani olulisusest, oldi siiski pettunud, et teos ei sarnanenud "Vihakobaratega". Kuue viimase eluaasta jooksul ei kirjutanud Steinbeck enam ühtegi romaani. Arvatakse, et põhjuseks oli viimasele romaanile osaks saanud jahe vastuvõtt ja kriitikute protest pärast Steinbeckile Nobeli auhinna määramist. 1964. aastal pälvis Steinbeck riigi ühe kõrgeima autasu – [[Presidendi Vabadusmedal]]i. == Teosed == === Romaanid === * "Hiirtest ja inimestest" * "[[Vihakobarad]]" * "Karbitänav" * "[[Hommiku pool Eedenit]]" * "[[Me tusameele talv]]" * "Oli kord sõda" === Reisikirjad === * "Teekond Charley'ga. Ameerikat otsimas" === Jutustused === * "Pärl" == Teosed eesti keeles == * "Pärl" (''The Pearl''; novell). Tõlkinud [[Edith Roks]], [[Loomingu Raamatukogu|LR]] 1957, nr 13 * "Tortilla kõrgendik; Kuu on madalal" (''Tortilla Flat; The Moon Is Down''; lühiromaanid). Tõlkinud [[Ilmar Külvet]], [[Eesti Kirjastus Orto]], [[Toronto]] 1961 * "Krüsanteem" (novell) – raamatus "Broadway öö" (valimik ameerika novelle), [[Eesti Riiklik Kirjastus]] 1962, lk 133–144 * "[[Me tusameele talv]]" (''The Winter of Our Discontent''; romaan). Tõlkinud [[Harald Rajamets]], LR 1963, nr 48–51; 2. trükk: [[Eesti Raamat]] 1982; 3. trükk: sari "[[Pegasuse klassika]]", [[Pegasus (kirjastus)|Pegasus]], 2007 * "[[Vihakobarad]]" (''The Grapes of Wrath''; romaan). Tõlkinud [[Juhan Lohk]]. Sari "[[XX sajandi raamat]]", Eesti Riiklik Kirjastus, [[Tallinn]] 1964 * "Teekond Charley'ga Ameerikat otsimas" (''Travels with Charley in Search of America''; reisikiri). Tõlkinud [[Johannes Seppik]], Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1964 * "[[Karbiküla]]" (''Cannery Row''; romaan). Tõlkinud [[Harry Ingelman]]. [[Orto]], Toronto 1967 * "[[Karbitänav]]" (''Cannery Row''; romaan). Tõlkinud [[Kalevi Kvell]]. [[Elmatar]], [[Tartu]] 2007 * "Kirelõõm" (''Burning Bright''; dramaatiline jutustus). Tõlkinud [[Vilma Jürisalu]]. [[Kuldsulg]], Tallinn 1994 * "Tortilla Flati agul" (''Tortilla Flat''; romaan). Tõlkinud [[Maia Planhof]]. Eesti Raamat, Tallinn 1995 * "[[Hommiku pool Eedenit]]" (''East of Eden''; romaan). Tõlkinud [[Pille Runtal]]; järelsõna: [[David Wyatt]]. [[Varrak (kirjastus)|Varrak]], Tallinn 2001 * "[[Hiirtest ja inimestest]]" (''Of Mice and Men''; jutustus). Tõlkinud [[Udo Uibo]]. Sari "Pegasuse klassika", Tallinn 2007 == Tunnustus == * 1939 – valiti [[Ameerika Kunstide ja Kirjanduse Akadeemia]] liikmeks * 1940 – [[Pulitzeri preemia]] * 1962 – [[Nobeli kirjandusauhind]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * [[Erna Siirak]], "John Steinbeck eesti lugeja laual" – [[Looming (ajakiri)|Looming]] 1964, nr 11, lk 1735–1743 * [[Urve Lehtsalu]], "Steinbecki kõnekujundid eesti keeles" (tõlkearvustus) – [[Keel ja Kirjandus]] 1966, nr 4, lk 251–255 * "20. sajandi väliskirjandus", [[Valgus (kirjastus)|Valgus]], Tallinn 1971, lk 582–586 == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * [http://arhiiv.err.ee/otsi/%22john%20steinbeck%22 Katkendeid John Steinbecki loomingust Eesti Raadio arhiivist] * Jüri Ehlvest. [https://epl.delfi.ee/artikkel/50914160/vihastamapanev-john-steinbeck-100 "Vihastamapanev John Steinbeck"], Eesti Päevaleht, 22. veebruar 2002 {{NobelKirjandus}} {{JÄRJESTA:Steinbeck, John}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kirjanikud]] [[Kategooria:Nobeli kirjandusauhinna laureaadid]] [[Kategooria:Sündinud 1902]] [[Kategooria:Surnud 1968]] hlc3si1w2hnczr5cf88v2b7z7gllzfn 7213984 7213983 2026-08-14T08:24:16Z ~2026-44650-19 235442 /* Teosed eesti keeles */ 7213984 wikitext text/x-wiki {{Infokast kirjanik | nimi = John Steinbeck | pilt = John Steinbeck 1939 (cropped).jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = John Steinbeck (1939) | sünniaeg = 27. veebruar 1902 | sünnikoht = [[Salinas]], California | surmaaeg = 20. detsember 1968 | surmakoht = [[New York]] | elukutse = kirjanik | tuntud teoseid = {{lihtne loend| * "[[Hiirtest ja inimestest]]" * "[[Vihakobarad]]" * "[[Hommiku pool Eedenit]]" }} | tunnustus = {{lihtne loend| * [[Pulitzeri ilukirjandusauhind]] * [[Nobeli kirjandusauhind]] }} | allkiri = John Steinbeck signature.svg }} '''John Steinbeck''' ([[27. veebruar]] [[1902]] [[Salinas]] – [[20. detsember]] [[1968]] [[New York]]) oli USA kirjanik. Tema tuntumad teosed on [[Pulitzeri preemia]] saanud "[[Vihakobarad]]", "[[Hommiku pool Eedenit]]" ning "[[Hiirtest ja inimestest]]". 1962. aastal pälvis Steinbeck [[Nobeli kirjandusauhind|Nobeli kirjandusauhinna]]. == Elukäik == [[Pilt:SteinbeckHouse.jpg|pisi|132 Central Avenue, Salinas, California, USA. Steinbecki lapsepõlvemaja]] John Ernst Steinbeck sündis USA [[California|California osariigis]]. Temas voolas saksa ja iiri verd. Lapsena elas Steinbeck väikses maakohas ja veetis suved rantšodes töötades. Seal puutus ta kokku ka immigrantidest töölistega ning sai aimu immigrandielu raskustest ja elu pahupoolest. Hiljem käsitles ta neid teemasid ka oma teostes, näiteks romaanis "Hiirtest ja inimestest". 1919. aastal hakkas John [[Stanfordi ülikool]]is bioloogiat õppima, 1925. aastal visati ta ülikoolist välja ning pidi leiba teenima väga erinevates ametites. Californias kalakasvanduses töötades tutvus ta Carol Henninguga. Steinbeck ja Henning abiellusid 1930. aasta jaanuaris ning elasid Steinbecki isa suvilas. Tänu vanemate poolt tagatud tasuta elamisele ja rahalisele abile sai Steinbeck viimaks kirjutamisele keskenduda. 1942. aastal lahutati Steinbecki ja Henningu abielu. Samal aastal abiellus Steinbeck Gwyndolyn Congeriga.<ref name="fensch">{{cite book |url=http://books.google.ee/books?id=yXE_v1etBjMC&pg=PA33&hl=en#v=onepage&q&f=false|last=Fensch|first=T. |title=Steinbeck and Covici|publisher=New Century Books |year=2002|pages=33|isbn=978-0-930751-35-7}}</ref> Sellest abielust sündisid Steinbecki pojad Thomas Myles Steinbeck (1944–2016) ja John Steinbeck IV (1946–1991). 1943. aastal osales Steinbeck teises maailmasõjas sõjakorrespondendina. Ta viibis Vahemere ümbruses, kuid sai 1944. aastal Põhja-Aafrikas vigastada ja pöördus tagasi koju. 1948. aastal lahutati ka Steinbecki teine abielu. Samal ajal suri tema hea sõber Ed Ricketts ning Steinbecki sõnul põhjustas see sügavat depressiooni. 1949. aastal tutvus Steinbeck Elaine Scottiga, kellest sai kirjaniku kolmas abikaasa. See abielu kestis kuni mehe surmani 1968. aastal. Steinbeck suri südamerikke tõttu ning vastavalt kirjaniku soovile tema põrm tuhastati. Urn maeti Salinase kalmistule Steinbecki vanemate lähedusse. 2004. aastal maeti sinna ka Elaine Steinbeck. == Kirjanduslik tegevus == [[Pilt:NationalSteinbeckCentre.jpg|pisi|Steinbecki keskus (Salinas, California, USA) on ainus ühe kirjaniku muuseum USA-s]] Steinbecki ideoloogilises mõttes mõnevõrra heitliku, ent alati meisterliku loomingu võlu seisneb tema humaanses ja targas lähenemises oma kangelastele, kodanikutunde erksuses, psühholoogilise haarde sügavuses ja võrratus, põhiliselt leebes [[huumor]]is, mis tihti teravneb lõikavaks [[iroonia]]ks. Tema teoseid läbivale loodusromantikale sekundeerib kohatine kaldumine idüllilisusse ja sentimentaalsussegi. Kogu tema loomingut ilmestab usk püsivaisse väärtustesse ja nende otsimine kalestuvas nüüdismaailmas. Steinbecki esimene kriitikute tunnustuse pälvinud romaan oli 1935. aastal ilmunud "Tortilla kõrgendik" (''Tortilla Flat''; e.k. ka "Tortilla Flati agul"). Teos kirjeldab kodutute noorte meeste seiklusi Montereys pärast esimest maailmasõda. Steinbeck võrdleb neid iroonilises võtmes müütiliste rüütlitega, kes ei hooli Ameerika ühiskonna kommetest ja moraalinormidest ning kelle elu keskmes on vein ja lõbustused. Teose ainetel valmis 1942. aastal ka samanimeline film. 1937. aastal ilmunud "Hiirtest ja inimestest" on traagiline lugu kahe immigrandist töölise elust ja unistustest. 1962. aasta Nobeli auhinna tseremoonial kirjeldati teost kui "väikest meistriteost"<ref>[http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/literature/laureates/1962/press.html NobelPrize.org] (Vaadatud 9.04.12)</ref> Ka romaani põhjal valminud teatrilavastust saatis suur edu. Steinbeck keeldus lavastust vaatamast, öeldes, et tema enda ettekujutus teosest on juba täiuslik ja see, mida ta laval näeks, oleks igal juhul pettumus. 1939. aastal valmis Hollywoodis ka samanimeline film. Edule järgnes 1939. aastal "Vihakobarad", mida peetakse Steinbecki parimaks teoseks. Ilmumise aastal oli tegu suurima läbimüügiga ilukirjandusraamatuga USA-s. Romaan põhineb Steinbecki kirjutatud ajaleheartiklitel, mis käsitlesid immigrantidest töölisi. 1940. aastal pärjati teos [[Pulitzeri preemia]]ga.<ref>{{Netiviide |url=http://www.pulitzer.org/bycat/Novel |pealkiri=Pulitzeri kirjandusauhinna võitjad |vaadatud=2012-04-10 |arhiivimisaeg=2008-08-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080821041438/http://www.pulitzer.org/bycat/Novel |url-olek=ei tööta }}</ref> Romaani põhjal [[Vihakobarad (film)|valmis ka film]], mille peaosaline [[Henry Fonda]] oli nomineeritud parima näitleja [[Oscar]]ile. "Vihakobarad" pälvis ka negatiivset vastukaja. Selle põhjuseks olid Steinbecki poliitilised vaated, kapitalismi negatiivses võtmes kirjeldamine ning tööliste raskustele kaasatundmine. 1939. augustis keelati teos riigi rahastatavates koolides ja raamatukogudes, ning väideti, et romaan on ebasünnis ega kajasta riigis valitsevat olukorda adekvaatselt. Keeld kestis 1941. aasta jaanuarini. === Ed Ricketts === 1930. ja 1940. aastatel mõjutas Ed Ricketts oluliselt Steinbecki loomingut. Nad võtsid sageli ette väikseid reise California rannikul, et Steinbeckile kirjutamisest puhkust anda, ning kogusid loodusmeeneid, mida Ricketts elatise teenimiseks müüs. Ricketts on mitme Steinbecki tegelase prototüüp, näiteks on tema pealt sündinud Ricketts Doc romaanis "Karbitänav". Sel perioodil käsitles Steinbeck oma teostes sageli ka looduse ja ökoloogiaga seotud teemasid.<ref>Bruce Robisoni arvustus Eric Enno Tamme raamatu "Beyond the Outer Shores: The Untold Odyssey of Ed Ricketts, the Pioneering Ecologist who Inspired John Steinbeck and Joseph Campbell" kohta, American Scientist, vol. 92, no. 6 (November–Detsember 2004), lk. 1: [https://web.archive.org/web/20090604181032/http://www.americanscientist.org/bookshelf/pub/mavericks-on-cannery-row ''Mavericks on Cannery Row'']</ref> Rickettsi eluloo autori hinnangul langes Steinbecki teoste tase pärast Rickettsi surma 1948. aastal. Ainsaks erandiks pidas ta romaani "Hommiku pool Eedenit". === Teine maailmasõda === 1943. aastal töötas Steinbeck Teises maailmasõjas [[New York Herald Tribune]]'i sõjakorrespondendina. Steinbeck naasis sõjast mitme [[šrapnell]]ihaava ja psüühilise traumaga. Nagu ikka, ravis Steinbeck end kirjutamisega. Näiteks kirjutas ta [[Alfred Hitchcock]]i filmile "Päästepaat" (''Lifeboat'', 1944) stsenaariumi. Hiljem nõudis Steinbeck oma nime eemaldamist filmi lõputiitritest, sest tema arvates oli filmi lõppversioonil rassistlik alatoon. 1945. aastal kirjutas Steinbeck koos Jack Wagneriga filmi "A Medal for Benny" stsenaariumi. 1945. aastal valmis romaan "Karbitänav" (''Cannery Row''), mis oli inspireeritud Steinbecki koduigatsusest Monterey järele. Teos osutus nii populaarseks, et 1958. aastal nimetati selle tegevuspaik – Ocean View Avenue Montereys – ümber Cannery Row'ks. Pärast sõja lõppu kirjutas Steinbeck jutustuse "Pärl", mis samuti kinolinale jõudis. Filmivõtetel Mehhikos sai Steinbeck inspiratsiooni ka järgmise filmistsenaariumi jaoks. "Viva Zapata" režissöör oli [[Elia Kazan]] ning peaosi mängisid [[Marlon Brando]] ja [[Anthony Quinn]] (kes sai 1952. aastal rolli eest parima kõrvalosa Oscari). === New York === 1950. aastal abiellus Steinbeck viimast korda. 1952. aastal hakkas ta kirjutama romaani "Hommiku pool Eedenit". Steinbeck pidas seda oma parimaks romaaniks. Koostöös režissöör Elia Kazaniga jõudis "Hommiku pool Eedenit" ka kinolinale. Selles filmis tegi oma esimese suurema filmirolli [[James Dean]]. "Teekond Charley'ga" on reisikiri, mis kirjeldab Steinbecki ja tema puudli Charley reisi Ameerikas 1960. aastal. Selles teoses tunneb Steinbeck kahetsust kaotatud nooruse ja juurte pärast. Ühtlasi kiidab ja kritiseerib ta Ameerikat. Steinbecki poja Tomi sõnul võttis isa reisi ette, sest teadis, et on suremas ning soovis veel viimast korda Ameerikat näha. Steinbecki viimaseks jäänud romaan "Me tusameele talv" ilmus 1961. aastal. Teos räägib Ameerika Ühendriikide moraalsest allakäigust peategelase Ethani silmade läbi. Teos ei pälvinud kriitikute tunnustust. Kuigi paljud said aru romaani olulisusest, oldi siiski pettunud, et teos ei sarnanenud "Vihakobaratega". Kuue viimase eluaasta jooksul ei kirjutanud Steinbeck enam ühtegi romaani. Arvatakse, et põhjuseks oli viimasele romaanile osaks saanud jahe vastuvõtt ja kriitikute protest pärast Steinbeckile Nobeli auhinna määramist. 1964. aastal pälvis Steinbeck riigi ühe kõrgeima autasu – [[Presidendi Vabadusmedal]]i. == Teosed == === Romaanid === * "Hiirtest ja inimestest" * "[[Vihakobarad]]" * "Karbitänav" * "[[Hommiku pool Eedenit]]" * "[[Me tusameele talv]]" * "Oli kord sõda" === Reisikirjad === * "Teekond Charley'ga. Ameerikat otsimas" === Jutustused === * "Pärl" == Teosed eesti keeles == * "Pärl" (''The Pearl''; novell). Tõlkinud [[Edith Roks]], [[Loomingu Raamatukogu|LR]] 1957, nr 13 * "Tortilla kõrgendik; Kuu on madalal" (''Tortilla Flat; The Moon Is Down''; lühiromaanid). Tõlkinud [[Ilmar Külvet]], [[Eesti Kirjastus Orto]], [[Toronto]] 1961 * "Krüsanteem" (novell) – raamatus "Broadway öö" (valimik ameerika novelle), [[Eesti Riiklik Kirjastus]] 1962, lk 133–144 * "[[Me tusameele talv]]" (''The Winter of Our Discontent''; romaan). Tõlkinud [[Harald Rajamets]], LR 1963, nr 48–51; 2. trükk: [[Eesti Raamat]] 1982; 3. trükk: sari "[[Pegasuse klassika]]", [[Pegasus (kirjastus)|Pegasus]], 2007 * "[[Vihakobarad]]" (''The Grapes of Wrath''; romaan). Tõlkinud [[Juhan Lohk]]. Sari "[[XX sajandi raamat]]", Eesti Riiklik Kirjastus, [[Tallinn]] 1964 * "Teekond Charley'ga Ameerikat otsimas" (''Travels with Charley in Search of America''; reisikiri). Tõlkinud [[Johannes Seppik]], Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1964 * "[[Karbiküla]]" (''Cannery Row''; romaan). Tõlkinud [[Harry Ingelman]]. [[Eesti Kirjastus Orto|Orto]], Toronto 1967 * "[[Karbitänav]]" (''Cannery Row''; romaan). Tõlkinud [[Kalevi Kvell]]. [[Elmatar]], [[Tartu]] 2007 * "Kirelõõm" (''Burning Bright''; dramaatiline jutustus). Tõlkinud [[Vilma Jürisalu]]. [[Kuldsulg]], Tallinn 1994 * "Tortilla Flati agul" (''Tortilla Flat''; romaan). Tõlkinud [[Maia Planhof]]. Eesti Raamat, Tallinn 1995 * "[[Hommiku pool Eedenit]]" (''East of Eden''; romaan). Tõlkinud [[Pille Runtal]]; järelsõna: [[David Wyatt]]. [[Varrak (kirjastus)|Varrak]], Tallinn 2001 * "[[Hiirtest ja inimestest]]" (''Of Mice and Men''; jutustus). Tõlkinud [[Udo Uibo]]. Sari "Pegasuse klassika", Tallinn 2007 == Tunnustus == * 1939 – valiti [[Ameerika Kunstide ja Kirjanduse Akadeemia]] liikmeks * 1940 – [[Pulitzeri preemia]] * 1962 – [[Nobeli kirjandusauhind]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * [[Erna Siirak]], "John Steinbeck eesti lugeja laual" – [[Looming (ajakiri)|Looming]] 1964, nr 11, lk 1735–1743 * [[Urve Lehtsalu]], "Steinbecki kõnekujundid eesti keeles" (tõlkearvustus) – [[Keel ja Kirjandus]] 1966, nr 4, lk 251–255 * "20. sajandi väliskirjandus", [[Valgus (kirjastus)|Valgus]], Tallinn 1971, lk 582–586 == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * [http://arhiiv.err.ee/otsi/%22john%20steinbeck%22 Katkendeid John Steinbecki loomingust Eesti Raadio arhiivist] * Jüri Ehlvest. [https://epl.delfi.ee/artikkel/50914160/vihastamapanev-john-steinbeck-100 "Vihastamapanev John Steinbeck"], Eesti Päevaleht, 22. veebruar 2002 {{NobelKirjandus}} {{JÄRJESTA:Steinbeck, John}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kirjanikud]] [[Kategooria:Nobeli kirjandusauhinna laureaadid]] [[Kategooria:Sündinud 1902]] [[Kategooria:Surnud 1968]] 4h1j5axaoin2fr7kz11jlho5ief92xb 7213985 7213984 2026-08-14T08:24:47Z ~2026-44650-19 235442 /* Teosed eesti keeles */ 7213985 wikitext text/x-wiki {{Infokast kirjanik | nimi = John Steinbeck | pilt = John Steinbeck 1939 (cropped).jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = John Steinbeck (1939) | sünniaeg = 27. veebruar 1902 | sünnikoht = [[Salinas]], California | surmaaeg = 20. detsember 1968 | surmakoht = [[New York]] | elukutse = kirjanik | tuntud teoseid = {{lihtne loend| * "[[Hiirtest ja inimestest]]" * "[[Vihakobarad]]" * "[[Hommiku pool Eedenit]]" }} | tunnustus = {{lihtne loend| * [[Pulitzeri ilukirjandusauhind]] * [[Nobeli kirjandusauhind]] }} | allkiri = John Steinbeck signature.svg }} '''John Steinbeck''' ([[27. veebruar]] [[1902]] [[Salinas]] – [[20. detsember]] [[1968]] [[New York]]) oli USA kirjanik. Tema tuntumad teosed on [[Pulitzeri preemia]] saanud "[[Vihakobarad]]", "[[Hommiku pool Eedenit]]" ning "[[Hiirtest ja inimestest]]". 1962. aastal pälvis Steinbeck [[Nobeli kirjandusauhind|Nobeli kirjandusauhinna]]. == Elukäik == [[Pilt:SteinbeckHouse.jpg|pisi|132 Central Avenue, Salinas, California, USA. Steinbecki lapsepõlvemaja]] John Ernst Steinbeck sündis USA [[California|California osariigis]]. Temas voolas saksa ja iiri verd. Lapsena elas Steinbeck väikses maakohas ja veetis suved rantšodes töötades. Seal puutus ta kokku ka immigrantidest töölistega ning sai aimu immigrandielu raskustest ja elu pahupoolest. Hiljem käsitles ta neid teemasid ka oma teostes, näiteks romaanis "Hiirtest ja inimestest". 1919. aastal hakkas John [[Stanfordi ülikool]]is bioloogiat õppima, 1925. aastal visati ta ülikoolist välja ning pidi leiba teenima väga erinevates ametites. Californias kalakasvanduses töötades tutvus ta Carol Henninguga. Steinbeck ja Henning abiellusid 1930. aasta jaanuaris ning elasid Steinbecki isa suvilas. Tänu vanemate poolt tagatud tasuta elamisele ja rahalisele abile sai Steinbeck viimaks kirjutamisele keskenduda. 1942. aastal lahutati Steinbecki ja Henningu abielu. Samal aastal abiellus Steinbeck Gwyndolyn Congeriga.<ref name="fensch">{{cite book |url=http://books.google.ee/books?id=yXE_v1etBjMC&pg=PA33&hl=en#v=onepage&q&f=false|last=Fensch|first=T. |title=Steinbeck and Covici|publisher=New Century Books |year=2002|pages=33|isbn=978-0-930751-35-7}}</ref> Sellest abielust sündisid Steinbecki pojad Thomas Myles Steinbeck (1944–2016) ja John Steinbeck IV (1946–1991). 1943. aastal osales Steinbeck teises maailmasõjas sõjakorrespondendina. Ta viibis Vahemere ümbruses, kuid sai 1944. aastal Põhja-Aafrikas vigastada ja pöördus tagasi koju. 1948. aastal lahutati ka Steinbecki teine abielu. Samal ajal suri tema hea sõber Ed Ricketts ning Steinbecki sõnul põhjustas see sügavat depressiooni. 1949. aastal tutvus Steinbeck Elaine Scottiga, kellest sai kirjaniku kolmas abikaasa. See abielu kestis kuni mehe surmani 1968. aastal. Steinbeck suri südamerikke tõttu ning vastavalt kirjaniku soovile tema põrm tuhastati. Urn maeti Salinase kalmistule Steinbecki vanemate lähedusse. 2004. aastal maeti sinna ka Elaine Steinbeck. == Kirjanduslik tegevus == [[Pilt:NationalSteinbeckCentre.jpg|pisi|Steinbecki keskus (Salinas, California, USA) on ainus ühe kirjaniku muuseum USA-s]] Steinbecki ideoloogilises mõttes mõnevõrra heitliku, ent alati meisterliku loomingu võlu seisneb tema humaanses ja targas lähenemises oma kangelastele, kodanikutunde erksuses, psühholoogilise haarde sügavuses ja võrratus, põhiliselt leebes [[huumor]]is, mis tihti teravneb lõikavaks [[iroonia]]ks. Tema teoseid läbivale loodusromantikale sekundeerib kohatine kaldumine idüllilisusse ja sentimentaalsussegi. Kogu tema loomingut ilmestab usk püsivaisse väärtustesse ja nende otsimine kalestuvas nüüdismaailmas. Steinbecki esimene kriitikute tunnustuse pälvinud romaan oli 1935. aastal ilmunud "Tortilla kõrgendik" (''Tortilla Flat''; e.k. ka "Tortilla Flati agul"). Teos kirjeldab kodutute noorte meeste seiklusi Montereys pärast esimest maailmasõda. Steinbeck võrdleb neid iroonilises võtmes müütiliste rüütlitega, kes ei hooli Ameerika ühiskonna kommetest ja moraalinormidest ning kelle elu keskmes on vein ja lõbustused. Teose ainetel valmis 1942. aastal ka samanimeline film. 1937. aastal ilmunud "Hiirtest ja inimestest" on traagiline lugu kahe immigrandist töölise elust ja unistustest. 1962. aasta Nobeli auhinna tseremoonial kirjeldati teost kui "väikest meistriteost"<ref>[http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/literature/laureates/1962/press.html NobelPrize.org] (Vaadatud 9.04.12)</ref> Ka romaani põhjal valminud teatrilavastust saatis suur edu. Steinbeck keeldus lavastust vaatamast, öeldes, et tema enda ettekujutus teosest on juba täiuslik ja see, mida ta laval näeks, oleks igal juhul pettumus. 1939. aastal valmis Hollywoodis ka samanimeline film. Edule järgnes 1939. aastal "Vihakobarad", mida peetakse Steinbecki parimaks teoseks. Ilmumise aastal oli tegu suurima läbimüügiga ilukirjandusraamatuga USA-s. Romaan põhineb Steinbecki kirjutatud ajaleheartiklitel, mis käsitlesid immigrantidest töölisi. 1940. aastal pärjati teos [[Pulitzeri preemia]]ga.<ref>{{Netiviide |url=http://www.pulitzer.org/bycat/Novel |pealkiri=Pulitzeri kirjandusauhinna võitjad |vaadatud=2012-04-10 |arhiivimisaeg=2008-08-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080821041438/http://www.pulitzer.org/bycat/Novel |url-olek=ei tööta }}</ref> Romaani põhjal [[Vihakobarad (film)|valmis ka film]], mille peaosaline [[Henry Fonda]] oli nomineeritud parima näitleja [[Oscar]]ile. "Vihakobarad" pälvis ka negatiivset vastukaja. Selle põhjuseks olid Steinbecki poliitilised vaated, kapitalismi negatiivses võtmes kirjeldamine ning tööliste raskustele kaasatundmine. 1939. augustis keelati teos riigi rahastatavates koolides ja raamatukogudes, ning väideti, et romaan on ebasünnis ega kajasta riigis valitsevat olukorda adekvaatselt. Keeld kestis 1941. aasta jaanuarini. === Ed Ricketts === 1930. ja 1940. aastatel mõjutas Ed Ricketts oluliselt Steinbecki loomingut. Nad võtsid sageli ette väikseid reise California rannikul, et Steinbeckile kirjutamisest puhkust anda, ning kogusid loodusmeeneid, mida Ricketts elatise teenimiseks müüs. Ricketts on mitme Steinbecki tegelase prototüüp, näiteks on tema pealt sündinud Ricketts Doc romaanis "Karbitänav". Sel perioodil käsitles Steinbeck oma teostes sageli ka looduse ja ökoloogiaga seotud teemasid.<ref>Bruce Robisoni arvustus Eric Enno Tamme raamatu "Beyond the Outer Shores: The Untold Odyssey of Ed Ricketts, the Pioneering Ecologist who Inspired John Steinbeck and Joseph Campbell" kohta, American Scientist, vol. 92, no. 6 (November–Detsember 2004), lk. 1: [https://web.archive.org/web/20090604181032/http://www.americanscientist.org/bookshelf/pub/mavericks-on-cannery-row ''Mavericks on Cannery Row'']</ref> Rickettsi eluloo autori hinnangul langes Steinbecki teoste tase pärast Rickettsi surma 1948. aastal. Ainsaks erandiks pidas ta romaani "Hommiku pool Eedenit". === Teine maailmasõda === 1943. aastal töötas Steinbeck Teises maailmasõjas [[New York Herald Tribune]]'i sõjakorrespondendina. Steinbeck naasis sõjast mitme [[šrapnell]]ihaava ja psüühilise traumaga. Nagu ikka, ravis Steinbeck end kirjutamisega. Näiteks kirjutas ta [[Alfred Hitchcock]]i filmile "Päästepaat" (''Lifeboat'', 1944) stsenaariumi. Hiljem nõudis Steinbeck oma nime eemaldamist filmi lõputiitritest, sest tema arvates oli filmi lõppversioonil rassistlik alatoon. 1945. aastal kirjutas Steinbeck koos Jack Wagneriga filmi "A Medal for Benny" stsenaariumi. 1945. aastal valmis romaan "Karbitänav" (''Cannery Row''), mis oli inspireeritud Steinbecki koduigatsusest Monterey järele. Teos osutus nii populaarseks, et 1958. aastal nimetati selle tegevuspaik – Ocean View Avenue Montereys – ümber Cannery Row'ks. Pärast sõja lõppu kirjutas Steinbeck jutustuse "Pärl", mis samuti kinolinale jõudis. Filmivõtetel Mehhikos sai Steinbeck inspiratsiooni ka järgmise filmistsenaariumi jaoks. "Viva Zapata" režissöör oli [[Elia Kazan]] ning peaosi mängisid [[Marlon Brando]] ja [[Anthony Quinn]] (kes sai 1952. aastal rolli eest parima kõrvalosa Oscari). === New York === 1950. aastal abiellus Steinbeck viimast korda. 1952. aastal hakkas ta kirjutama romaani "Hommiku pool Eedenit". Steinbeck pidas seda oma parimaks romaaniks. Koostöös režissöör Elia Kazaniga jõudis "Hommiku pool Eedenit" ka kinolinale. Selles filmis tegi oma esimese suurema filmirolli [[James Dean]]. "Teekond Charley'ga" on reisikiri, mis kirjeldab Steinbecki ja tema puudli Charley reisi Ameerikas 1960. aastal. Selles teoses tunneb Steinbeck kahetsust kaotatud nooruse ja juurte pärast. Ühtlasi kiidab ja kritiseerib ta Ameerikat. Steinbecki poja Tomi sõnul võttis isa reisi ette, sest teadis, et on suremas ning soovis veel viimast korda Ameerikat näha. Steinbecki viimaseks jäänud romaan "Me tusameele talv" ilmus 1961. aastal. Teos räägib Ameerika Ühendriikide moraalsest allakäigust peategelase Ethani silmade läbi. Teos ei pälvinud kriitikute tunnustust. Kuigi paljud said aru romaani olulisusest, oldi siiski pettunud, et teos ei sarnanenud "Vihakobaratega". Kuue viimase eluaasta jooksul ei kirjutanud Steinbeck enam ühtegi romaani. Arvatakse, et põhjuseks oli viimasele romaanile osaks saanud jahe vastuvõtt ja kriitikute protest pärast Steinbeckile Nobeli auhinna määramist. 1964. aastal pälvis Steinbeck riigi ühe kõrgeima autasu – [[Presidendi Vabadusmedal]]i. == Teosed == === Romaanid === * "Hiirtest ja inimestest" * "[[Vihakobarad]]" * "Karbitänav" * "[[Hommiku pool Eedenit]]" * "[[Me tusameele talv]]" * "Oli kord sõda" === Reisikirjad === * "Teekond Charley'ga. Ameerikat otsimas" === Jutustused === * "Pärl" == Teosed eesti keeles == * "Pärl" (''The Pearl''; novell). Tõlkinud [[Edith Roks]], [[Loomingu Raamatukogu|LR]] 1957, nr 13 * "Tortilla kõrgendik; Kuu on madalal" (''Tortilla Flat; The Moon Is Down''; lühiromaanid). Tõlkinud [[Ilmar Külvet]], [[Eesti Kirjastus Orto|Orto]], [[Toronto]] 1961 * "Krüsanteem" (novell) – raamatus "Broadway öö" (valimik ameerika novelle), [[Eesti Riiklik Kirjastus]] 1962, lk 133–144 * "[[Me tusameele talv]]" (''The Winter of Our Discontent''; romaan). Tõlkinud [[Harald Rajamets]], LR 1963, nr 48–51; 2. trükk: [[Eesti Raamat]] 1982; 3. trükk: sari "[[Pegasuse klassika]]", [[Pegasus (kirjastus)|Pegasus]], 2007 * "[[Vihakobarad]]" (''The Grapes of Wrath''; romaan). Tõlkinud [[Juhan Lohk]]. Sari "[[XX sajandi raamat]]", Eesti Riiklik Kirjastus, [[Tallinn]] 1964 * "Teekond Charley'ga Ameerikat otsimas" (''Travels with Charley in Search of America''; reisikiri). Tõlkinud [[Johannes Seppik]], Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1964 * "[[Karbiküla]]" (''Cannery Row''; romaan). Tõlkinud [[Harry Ingelman]]. [[Eesti Kirjastus Orto|Orto]], Toronto 1967 * "[[Karbitänav]]" (''Cannery Row''; romaan). Tõlkinud [[Kalevi Kvell]]. [[Elmatar]], [[Tartu]] 2007 * "Kirelõõm" (''Burning Bright''; dramaatiline jutustus). Tõlkinud [[Vilma Jürisalu]]. [[Kuldsulg]], Tallinn 1994 * "Tortilla Flati agul" (''Tortilla Flat''; romaan). Tõlkinud [[Maia Planhof]]. Eesti Raamat, Tallinn 1995 * "[[Hommiku pool Eedenit]]" (''East of Eden''; romaan). Tõlkinud [[Pille Runtal]]; järelsõna: [[David Wyatt]]. [[Varrak (kirjastus)|Varrak]], Tallinn 2001 * "[[Hiirtest ja inimestest]]" (''Of Mice and Men''; jutustus). Tõlkinud [[Udo Uibo]]. Sari "Pegasuse klassika", Tallinn 2007 == Tunnustus == * 1939 – valiti [[Ameerika Kunstide ja Kirjanduse Akadeemia]] liikmeks * 1940 – [[Pulitzeri preemia]] * 1962 – [[Nobeli kirjandusauhind]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * [[Erna Siirak]], "John Steinbeck eesti lugeja laual" – [[Looming (ajakiri)|Looming]] 1964, nr 11, lk 1735–1743 * [[Urve Lehtsalu]], "Steinbecki kõnekujundid eesti keeles" (tõlkearvustus) – [[Keel ja Kirjandus]] 1966, nr 4, lk 251–255 * "20. sajandi väliskirjandus", [[Valgus (kirjastus)|Valgus]], Tallinn 1971, lk 582–586 == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * [http://arhiiv.err.ee/otsi/%22john%20steinbeck%22 Katkendeid John Steinbecki loomingust Eesti Raadio arhiivist] * Jüri Ehlvest. [https://epl.delfi.ee/artikkel/50914160/vihastamapanev-john-steinbeck-100 "Vihastamapanev John Steinbeck"], Eesti Päevaleht, 22. veebruar 2002 {{NobelKirjandus}} {{JÄRJESTA:Steinbeck, John}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kirjanikud]] [[Kategooria:Nobeli kirjandusauhinna laureaadid]] [[Kategooria:Sündinud 1902]] [[Kategooria:Surnud 1968]] jx6ga0t2szdvvi5dc5siezv6deggew2 7213986 7213985 2026-08-14T08:25:27Z ~2026-44650-19 235442 /* Teosed eesti keeles */ 7213986 wikitext text/x-wiki {{Infokast kirjanik | nimi = John Steinbeck | pilt = John Steinbeck 1939 (cropped).jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = John Steinbeck (1939) | sünniaeg = 27. veebruar 1902 | sünnikoht = [[Salinas]], California | surmaaeg = 20. detsember 1968 | surmakoht = [[New York]] | elukutse = kirjanik | tuntud teoseid = {{lihtne loend| * "[[Hiirtest ja inimestest]]" * "[[Vihakobarad]]" * "[[Hommiku pool Eedenit]]" }} | tunnustus = {{lihtne loend| * [[Pulitzeri ilukirjandusauhind]] * [[Nobeli kirjandusauhind]] }} | allkiri = John Steinbeck signature.svg }} '''John Steinbeck''' ([[27. veebruar]] [[1902]] [[Salinas]] – [[20. detsember]] [[1968]] [[New York]]) oli USA kirjanik. Tema tuntumad teosed on [[Pulitzeri preemia]] saanud "[[Vihakobarad]]", "[[Hommiku pool Eedenit]]" ning "[[Hiirtest ja inimestest]]". 1962. aastal pälvis Steinbeck [[Nobeli kirjandusauhind|Nobeli kirjandusauhinna]]. == Elukäik == [[Pilt:SteinbeckHouse.jpg|pisi|132 Central Avenue, Salinas, California, USA. Steinbecki lapsepõlvemaja]] John Ernst Steinbeck sündis USA [[California|California osariigis]]. Temas voolas saksa ja iiri verd. Lapsena elas Steinbeck väikses maakohas ja veetis suved rantšodes töötades. Seal puutus ta kokku ka immigrantidest töölistega ning sai aimu immigrandielu raskustest ja elu pahupoolest. Hiljem käsitles ta neid teemasid ka oma teostes, näiteks romaanis "Hiirtest ja inimestest". 1919. aastal hakkas John [[Stanfordi ülikool]]is bioloogiat õppima, 1925. aastal visati ta ülikoolist välja ning pidi leiba teenima väga erinevates ametites. Californias kalakasvanduses töötades tutvus ta Carol Henninguga. Steinbeck ja Henning abiellusid 1930. aasta jaanuaris ning elasid Steinbecki isa suvilas. Tänu vanemate poolt tagatud tasuta elamisele ja rahalisele abile sai Steinbeck viimaks kirjutamisele keskenduda. 1942. aastal lahutati Steinbecki ja Henningu abielu. Samal aastal abiellus Steinbeck Gwyndolyn Congeriga.<ref name="fensch">{{cite book |url=http://books.google.ee/books?id=yXE_v1etBjMC&pg=PA33&hl=en#v=onepage&q&f=false|last=Fensch|first=T. |title=Steinbeck and Covici|publisher=New Century Books |year=2002|pages=33|isbn=978-0-930751-35-7}}</ref> Sellest abielust sündisid Steinbecki pojad Thomas Myles Steinbeck (1944–2016) ja John Steinbeck IV (1946–1991). 1943. aastal osales Steinbeck teises maailmasõjas sõjakorrespondendina. Ta viibis Vahemere ümbruses, kuid sai 1944. aastal Põhja-Aafrikas vigastada ja pöördus tagasi koju. 1948. aastal lahutati ka Steinbecki teine abielu. Samal ajal suri tema hea sõber Ed Ricketts ning Steinbecki sõnul põhjustas see sügavat depressiooni. 1949. aastal tutvus Steinbeck Elaine Scottiga, kellest sai kirjaniku kolmas abikaasa. See abielu kestis kuni mehe surmani 1968. aastal. Steinbeck suri südamerikke tõttu ning vastavalt kirjaniku soovile tema põrm tuhastati. Urn maeti Salinase kalmistule Steinbecki vanemate lähedusse. 2004. aastal maeti sinna ka Elaine Steinbeck. == Kirjanduslik tegevus == [[Pilt:NationalSteinbeckCentre.jpg|pisi|Steinbecki keskus (Salinas, California, USA) on ainus ühe kirjaniku muuseum USA-s]] Steinbecki ideoloogilises mõttes mõnevõrra heitliku, ent alati meisterliku loomingu võlu seisneb tema humaanses ja targas lähenemises oma kangelastele, kodanikutunde erksuses, psühholoogilise haarde sügavuses ja võrratus, põhiliselt leebes [[huumor]]is, mis tihti teravneb lõikavaks [[iroonia]]ks. Tema teoseid läbivale loodusromantikale sekundeerib kohatine kaldumine idüllilisusse ja sentimentaalsussegi. Kogu tema loomingut ilmestab usk püsivaisse väärtustesse ja nende otsimine kalestuvas nüüdismaailmas. Steinbecki esimene kriitikute tunnustuse pälvinud romaan oli 1935. aastal ilmunud "Tortilla kõrgendik" (''Tortilla Flat''; e.k. ka "Tortilla Flati agul"). Teos kirjeldab kodutute noorte meeste seiklusi Montereys pärast esimest maailmasõda. Steinbeck võrdleb neid iroonilises võtmes müütiliste rüütlitega, kes ei hooli Ameerika ühiskonna kommetest ja moraalinormidest ning kelle elu keskmes on vein ja lõbustused. Teose ainetel valmis 1942. aastal ka samanimeline film. 1937. aastal ilmunud "Hiirtest ja inimestest" on traagiline lugu kahe immigrandist töölise elust ja unistustest. 1962. aasta Nobeli auhinna tseremoonial kirjeldati teost kui "väikest meistriteost"<ref>[http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/literature/laureates/1962/press.html NobelPrize.org] (Vaadatud 9.04.12)</ref> Ka romaani põhjal valminud teatrilavastust saatis suur edu. Steinbeck keeldus lavastust vaatamast, öeldes, et tema enda ettekujutus teosest on juba täiuslik ja see, mida ta laval näeks, oleks igal juhul pettumus. 1939. aastal valmis Hollywoodis ka samanimeline film. Edule järgnes 1939. aastal "Vihakobarad", mida peetakse Steinbecki parimaks teoseks. Ilmumise aastal oli tegu suurima läbimüügiga ilukirjandusraamatuga USA-s. Romaan põhineb Steinbecki kirjutatud ajaleheartiklitel, mis käsitlesid immigrantidest töölisi. 1940. aastal pärjati teos [[Pulitzeri preemia]]ga.<ref>{{Netiviide |url=http://www.pulitzer.org/bycat/Novel |pealkiri=Pulitzeri kirjandusauhinna võitjad |vaadatud=2012-04-10 |arhiivimisaeg=2008-08-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080821041438/http://www.pulitzer.org/bycat/Novel |url-olek=ei tööta }}</ref> Romaani põhjal [[Vihakobarad (film)|valmis ka film]], mille peaosaline [[Henry Fonda]] oli nomineeritud parima näitleja [[Oscar]]ile. "Vihakobarad" pälvis ka negatiivset vastukaja. Selle põhjuseks olid Steinbecki poliitilised vaated, kapitalismi negatiivses võtmes kirjeldamine ning tööliste raskustele kaasatundmine. 1939. augustis keelati teos riigi rahastatavates koolides ja raamatukogudes, ning väideti, et romaan on ebasünnis ega kajasta riigis valitsevat olukorda adekvaatselt. Keeld kestis 1941. aasta jaanuarini. === Ed Ricketts === 1930. ja 1940. aastatel mõjutas Ed Ricketts oluliselt Steinbecki loomingut. Nad võtsid sageli ette väikseid reise California rannikul, et Steinbeckile kirjutamisest puhkust anda, ning kogusid loodusmeeneid, mida Ricketts elatise teenimiseks müüs. Ricketts on mitme Steinbecki tegelase prototüüp, näiteks on tema pealt sündinud Ricketts Doc romaanis "Karbitänav". Sel perioodil käsitles Steinbeck oma teostes sageli ka looduse ja ökoloogiaga seotud teemasid.<ref>Bruce Robisoni arvustus Eric Enno Tamme raamatu "Beyond the Outer Shores: The Untold Odyssey of Ed Ricketts, the Pioneering Ecologist who Inspired John Steinbeck and Joseph Campbell" kohta, American Scientist, vol. 92, no. 6 (November–Detsember 2004), lk. 1: [https://web.archive.org/web/20090604181032/http://www.americanscientist.org/bookshelf/pub/mavericks-on-cannery-row ''Mavericks on Cannery Row'']</ref> Rickettsi eluloo autori hinnangul langes Steinbecki teoste tase pärast Rickettsi surma 1948. aastal. Ainsaks erandiks pidas ta romaani "Hommiku pool Eedenit". === Teine maailmasõda === 1943. aastal töötas Steinbeck Teises maailmasõjas [[New York Herald Tribune]]'i sõjakorrespondendina. Steinbeck naasis sõjast mitme [[šrapnell]]ihaava ja psüühilise traumaga. Nagu ikka, ravis Steinbeck end kirjutamisega. Näiteks kirjutas ta [[Alfred Hitchcock]]i filmile "Päästepaat" (''Lifeboat'', 1944) stsenaariumi. Hiljem nõudis Steinbeck oma nime eemaldamist filmi lõputiitritest, sest tema arvates oli filmi lõppversioonil rassistlik alatoon. 1945. aastal kirjutas Steinbeck koos Jack Wagneriga filmi "A Medal for Benny" stsenaariumi. 1945. aastal valmis romaan "Karbitänav" (''Cannery Row''), mis oli inspireeritud Steinbecki koduigatsusest Monterey järele. Teos osutus nii populaarseks, et 1958. aastal nimetati selle tegevuspaik – Ocean View Avenue Montereys – ümber Cannery Row'ks. Pärast sõja lõppu kirjutas Steinbeck jutustuse "Pärl", mis samuti kinolinale jõudis. Filmivõtetel Mehhikos sai Steinbeck inspiratsiooni ka järgmise filmistsenaariumi jaoks. "Viva Zapata" režissöör oli [[Elia Kazan]] ning peaosi mängisid [[Marlon Brando]] ja [[Anthony Quinn]] (kes sai 1952. aastal rolli eest parima kõrvalosa Oscari). === New York === 1950. aastal abiellus Steinbeck viimast korda. 1952. aastal hakkas ta kirjutama romaani "Hommiku pool Eedenit". Steinbeck pidas seda oma parimaks romaaniks. Koostöös režissöör Elia Kazaniga jõudis "Hommiku pool Eedenit" ka kinolinale. Selles filmis tegi oma esimese suurema filmirolli [[James Dean]]. "Teekond Charley'ga" on reisikiri, mis kirjeldab Steinbecki ja tema puudli Charley reisi Ameerikas 1960. aastal. Selles teoses tunneb Steinbeck kahetsust kaotatud nooruse ja juurte pärast. Ühtlasi kiidab ja kritiseerib ta Ameerikat. Steinbecki poja Tomi sõnul võttis isa reisi ette, sest teadis, et on suremas ning soovis veel viimast korda Ameerikat näha. Steinbecki viimaseks jäänud romaan "Me tusameele talv" ilmus 1961. aastal. Teos räägib Ameerika Ühendriikide moraalsest allakäigust peategelase Ethani silmade läbi. Teos ei pälvinud kriitikute tunnustust. Kuigi paljud said aru romaani olulisusest, oldi siiski pettunud, et teos ei sarnanenud "Vihakobaratega". Kuue viimase eluaasta jooksul ei kirjutanud Steinbeck enam ühtegi romaani. Arvatakse, et põhjuseks oli viimasele romaanile osaks saanud jahe vastuvõtt ja kriitikute protest pärast Steinbeckile Nobeli auhinna määramist. 1964. aastal pälvis Steinbeck riigi ühe kõrgeima autasu – [[Presidendi Vabadusmedal]]i. == Teosed == === Romaanid === * "Hiirtest ja inimestest" * "[[Vihakobarad]]" * "Karbitänav" * "[[Hommiku pool Eedenit]]" * "[[Me tusameele talv]]" * "Oli kord sõda" === Reisikirjad === * "Teekond Charley'ga. Ameerikat otsimas" === Jutustused === * "Pärl" == Teosed eesti keeles == * "Pärl" (''The Pearl''; novell). Tõlkinud [[Edith Roks]], [[Loomingu Raamatukogu|LR]] 1957, nr 13 * "Tortilla kõrgendik; Kuu on madalal" (''Tortilla Flat; The Moon Is Down''; lühiromaanid). Tõlkinud [[Ilmar Külvet]], [[Eesti Kirjastus Orto|Orto]], [[Toronto]] 1961 * "Krüsanteem" (novell) – raamatus "Broadway öö" (valimik ameerika novelle), [[Eesti Riiklik Kirjastus]] 1962, lk 133–144 * "[[Me tusameele talv]]" (''The Winter of Our Discontent''; romaan). Tõlkinud [[Harald Rajamets]], [[Loomingu Raamatukogu|LR]] 1963, nr 48–51; 2. trükk: [[Eesti Raamat]] 1982; 3. trükk: sari "[[Pegasuse klassika]]", [[Pegasus (kirjastus)|Pegasus]], 2007 * "[[Vihakobarad]]" (''The Grapes of Wrath''; romaan). Tõlkinud [[Juhan Lohk]]. Sari "[[XX sajandi raamat]]", Eesti Riiklik Kirjastus, [[Tallinn]] 1964 * "Teekond Charley'ga Ameerikat otsimas" (''Travels with Charley in Search of America''; reisikiri). Tõlkinud [[Johannes Seppik]], Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1964 * "[[Karbiküla]]" (''Cannery Row''; romaan). Tõlkinud [[Harry Ingelman]]. [[Eesti Kirjastus Orto|Orto]], Toronto 1967 * "[[Karbitänav]]" (''Cannery Row''; romaan). Tõlkinud [[Kalevi Kvell]]. [[Elmatar]], [[Tartu]] 2007 * "Kirelõõm" (''Burning Bright''; dramaatiline jutustus). Tõlkinud [[Vilma Jürisalu]]. [[Kuldsulg]], Tallinn 1994 * "Tortilla Flati agul" (''Tortilla Flat''; romaan). Tõlkinud [[Maia Planhof]]. Eesti Raamat, Tallinn 1995 * "[[Hommiku pool Eedenit]]" (''East of Eden''; romaan). Tõlkinud [[Pille Runtal]]; järelsõna: [[David Wyatt]]. [[Varrak (kirjastus)|Varrak]], Tallinn 2001 * "[[Hiirtest ja inimestest]]" (''Of Mice and Men''; jutustus). Tõlkinud [[Udo Uibo]]. Sari "Pegasuse klassika", Tallinn 2007 == Tunnustus == * 1939 – valiti [[Ameerika Kunstide ja Kirjanduse Akadeemia]] liikmeks * 1940 – [[Pulitzeri preemia]] * 1962 – [[Nobeli kirjandusauhind]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * [[Erna Siirak]], "John Steinbeck eesti lugeja laual" – [[Looming (ajakiri)|Looming]] 1964, nr 11, lk 1735–1743 * [[Urve Lehtsalu]], "Steinbecki kõnekujundid eesti keeles" (tõlkearvustus) – [[Keel ja Kirjandus]] 1966, nr 4, lk 251–255 * "20. sajandi väliskirjandus", [[Valgus (kirjastus)|Valgus]], Tallinn 1971, lk 582–586 == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * [http://arhiiv.err.ee/otsi/%22john%20steinbeck%22 Katkendeid John Steinbecki loomingust Eesti Raadio arhiivist] * Jüri Ehlvest. [https://epl.delfi.ee/artikkel/50914160/vihastamapanev-john-steinbeck-100 "Vihastamapanev John Steinbeck"], Eesti Päevaleht, 22. veebruar 2002 {{NobelKirjandus}} {{JÄRJESTA:Steinbeck, John}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kirjanikud]] [[Kategooria:Nobeli kirjandusauhinna laureaadid]] [[Kategooria:Sündinud 1902]] [[Kategooria:Surnud 1968]] d00mrxoex29f7vdxkhr6wt52tcd54c0 0 754 7214089 5866073 2026-08-14T11:19:27Z Robert Treufeldt 9117 7214089 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on poksijast; maadleja kohta vaata artiklit [[László Papp (maadleja)]].}} {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} '''László Papp''' ([[25. märts]] [[1926]] – [[16. oktoober]] [[2003]]) oli [[Ungari]] [[poks]]ija. Võitis [[keskkaal (poks)|keskkaalus]] [[1948. aasta suveolümpiamängud|1948. aasta]]l Londoni, [[1952. aasta suveolümpiamängud|1952. aastal]] Helsingi ja [[1956. aasta suveolümpiamängud|1956. aastal]] Melbourne'i olümpiamängudel kuldmedali, olles [[kaasaegsed olümpiamängud|kaasaegsete olümpiamängude]] ajaloos esimene poksija, kes on tulnud kolmekordseks olümpiavõitjaks. == Välislingid == *[http://www.sulinet.hu/tart/cikk/kf/0/16900/1 Ungari keeles; Pappi fotod] {{JÄRJESTA:Papp, László}} [[Kategooria:Ungari poksijad]] [[Kategooria:Ungari poksitreenerid]] [[Kategooria:Sündinud 1926]] [[Kategooria:Surnud 2003]] kdq6bdbutfxzyb7bchjmba0a0inoq4d 0 1301 7213954 6872102 2026-08-14T06:50:09Z Andres 5 7213954 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} '''Xenophon''' ([[kreeka keel]]es Ξενοφῶν) (umbes 430 eKr [[Ateena]] – [[354 eKr]] [[Korintos]]) oli [[Vana-Kreeka|vanakreeka]] ajaloolane ja kirjanik. <ref name="Antiigileksikon">"[[Antiigileksikon]]", 2. kd., lk. 280–281</ref> Poliitiliselt mõjutasid teda [[Sparta]]-sõbralikud [[aristokraatia|aristokraadid]], kes ei tunnustanud Ateena [[demokraatia]]t. Ta polnud rahul Ateena poliitilise arenguga ja võttis [[palgasõdur]]ina osa [[Kyros Noorem]]a sõjaretkest [[Pärsia]] kuninga [[Artaxerxes II]] vastu ([[401 eKr]]). Kui Kyros samal aastal [[Kynaxa]] lähedal lüüa sai, juhtis Xenophon Kyrose sõjaväes teeninud Kreeka palgasõdurid [[Traakia]]sse. <ref name="Antiigileksikon"/> Seejärel otsis Xenophon võimalust toetada Spartat ja võitles [[Korintose sõda|Korintose sõjas]] ([[395 eKr|395]]–[[386 eKr]]) Sparta poolel. Xenophon imetles [[Sparta kuningas|Sparta kuningat]] [[Agesilaos II]]-t, võttis tema relvakaaslasena [[394 eKr]] osa sõjast Ateena liitlase [[Teeba (Kreeka)|Teeba]] vastu ja osales [[Koroneia lahing]]us. Selle eest pagendati Xenophon Ateenast. <ref name="Antiigileksikon"/> Hiljem elas ta [[Olümpia]] lähedal [[Skillus]]e juures asuvas [[villa]]s, mille spartalased olid talle andnud kompensatsiooniks selle eest, et Ateenas tema [[kinnisvara]] konfiskeeriti. Seal kirjutas ta teoseid [[ajalugu|ajaloost]], [[poliitika]]st, filosoofiast, [[majandus]]est ja muudel teemadel. [[370 eKr]] hõivasid [[Elis]]e elanikud Skilluse ja Xenophon põgenes [[Korintos]]esse, kus talle anti [[amnestia]]. Viisteist aastat hiljem suri ta seal. <ref name="Antiigileksikon"/> Memuaarteos "[[Anabasis]]" ("Sõjaretk") kujutab Kyros Noorema retke ning umbes 10 000 Kreeka palgasõduri naasmist [[Must meri|Musta mere]] äärde. Autor on liialdavalt esile tõstnud omaenese teeneid, kuid kirjeldanud ka [[Väike-Aasia]] ja [[Lõuna-Kaukaasia]] geograafiat ja etnograafiat. <ref name="Antiigileksikon"/> "Hellenika" ("Kreeka ajalugu") käsitleb sündmusi aastatel [[411 eKr|411]]–[[362 eKr]], kuni [[Mantineia lahing]]uni. See teos ei ole [[Thukydides]]e ajalooteose jätk. Xenophon pööras peatähelepanu suurtele ajaloolistele isikutele. Ateena vaenlasena vaikis ta täiesti maha olulisi Ateena ajaloo sündmusi, näiteks [[Ateena II mereliit|Ateena II mereliidu]] asutamise. Selle asemel keskendus ta vähetähtsatele sündmustele ja ülistas Sparta osa [[Kreeka]] poliitikas. <ref name="Antiigileksikon"/> Ajaloolis-pedagoogiline romaan "[[Kyrupaideia]]" ("[[Kyrose kasvatus]]") jutustab Xenophoni valitsejaideaali Kyros II elust ja surmast. Xenophon oli [[Sokrates]]e õpilane, kuid tegelikult [[filosoofia]]st ei huvitunud. <ref name="Antiigileksikon"/> Mitu tema teost räägib Sokratesest. Tähtsaim neist on "[[Apomnemoneumata]]" ("Mälestusi Sokratesest"). See sisaldab kujuka pildi Sokratesest kui inimesest, kodanikust ja meisterlikust õpetajast. Teos käsitleb ka Sokratese õpetamismeetodit. <ref name="Antiigileksikon"/> Xenophoni hinnati tema lihtsa ja selge stiili tõttu. == Viited == <references/> [[Kategooria:Vanakreeka kirjanikud]] [[Kategooria:Vanakreeka ajaloolased]] [[Kategooria:Sündinud 430. aastatel eKr]] [[Kategooria:Surnud 350. aastatel eKr]] 2crfv4hhgcuk3aodl2oqft3f06n3u9o 7214059 7213954 2026-08-14T10:46:42Z Andres 5 7214059 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib Sokratese õpilasest; Rooma-aegse romaanikirjaniku kohta vaata artiklit [[Xenophon Ephesosest]]}} {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} '''Xenophon''' ([[kreeka keel]]es Ξενοφῶν) (umbes 430 eKr [[Ateena]] – [[354 eKr]] [[Korintos]]) oli [[Vana-Kreeka|vanakreeka]] ajaloolane ja kirjanik. <ref name="Antiigileksikon">"[[Antiigileksikon]]", 2. kd., lk. 280–281</ref> Poliitiliselt mõjutasid teda [[Sparta]]-sõbralikud [[aristokraatia|aristokraadid]], kes ei tunnustanud Ateena [[demokraatia]]t. Ta polnud rahul Ateena poliitilise arenguga ja võttis [[palgasõdur]]ina osa [[Kyros Noorem]]a sõjaretkest [[Pärsia]] kuninga [[Artaxerxes II]] vastu ([[401 eKr]]). Kui Kyros samal aastal [[Kynaxa]] lähedal lüüa sai, juhtis Xenophon Kyrose sõjaväes teeninud Kreeka palgasõdurid [[Traakia]]sse. <ref name="Antiigileksikon"/> Seejärel otsis Xenophon võimalust toetada Spartat ja võitles [[Korintose sõda|Korintose sõjas]] ([[395 eKr|395]]–[[386 eKr]]) Sparta poolel. Xenophon imetles [[Sparta kuningas|Sparta kuningat]] [[Agesilaos II]]-t, võttis tema relvakaaslasena [[394 eKr]] osa sõjast Ateena liitlase [[Teeba (Kreeka)|Teeba]] vastu ja osales [[Koroneia lahing]]us. Selle eest pagendati Xenophon Ateenast. <ref name="Antiigileksikon"/> Hiljem elas ta [[Olümpia]] lähedal [[Skillus]]e juures asuvas [[villa]]s, mille spartalased olid talle andnud kompensatsiooniks selle eest, et Ateenas tema [[kinnisvara]] konfiskeeriti. Seal kirjutas ta teoseid [[ajalugu|ajaloost]], [[poliitika]]st, filosoofiast, [[majandus]]est ja muudel teemadel. [[370 eKr]] hõivasid [[Elis]]e elanikud Skilluse ja Xenophon põgenes [[Korintos]]esse, kus talle anti [[amnestia]]. Viisteist aastat hiljem suri ta seal. <ref name="Antiigileksikon"/> Memuaarteos "[[Anabasis]]" ("Sõjaretk") kujutab Kyros Noorema retke ning umbes 10 000 Kreeka palgasõduri naasmist [[Must meri|Musta mere]] äärde. Autor on liialdavalt esile tõstnud omaenese teeneid, kuid kirjeldanud ka [[Väike-Aasia]] ja [[Lõuna-Kaukaasia]] geograafiat ja etnograafiat. <ref name="Antiigileksikon"/> "Hellenika" ("Kreeka ajalugu") käsitleb sündmusi aastatel [[411 eKr|411]]–[[362 eKr]], kuni [[Mantineia lahing]]uni. See teos ei ole [[Thukydides]]e ajalooteose jätk. Xenophon pööras peatähelepanu suurtele ajaloolistele isikutele. Ateena vaenlasena vaikis ta täiesti maha olulisi Ateena ajaloo sündmusi, näiteks [[Ateena II mereliit|Ateena II mereliidu]] asutamise. Selle asemel keskendus ta vähetähtsatele sündmustele ja ülistas Sparta osa [[Kreeka]] poliitikas. <ref name="Antiigileksikon"/> Ajaloolis-pedagoogiline romaan "[[Kyrupaideia]]" ("[[Kyrose kasvatus]]") jutustab Xenophoni valitsejaideaali Kyros II elust ja surmast. Xenophon oli [[Sokrates]]e õpilane, kuid tegelikult [[filosoofia]]st ei huvitunud. <ref name="Antiigileksikon"/> Mitu tema teost räägib Sokratesest. Tähtsaim neist on "[[Apomnemoneumata]]" ("Mälestusi Sokratesest"). See sisaldab kujuka pildi Sokratesest kui inimesest, kodanikust ja meisterlikust õpetajast. Teos käsitleb ka Sokratese õpetamismeetodit. <ref name="Antiigileksikon"/> Xenophoni hinnati tema lihtsa ja selge stiili tõttu. == Viited == <references/> [[Kategooria:Vanakreeka kirjanikud]] [[Kategooria:Vanakreeka ajaloolased]] [[Kategooria:Sündinud 430. aastatel eKr]] [[Kategooria:Surnud 350. aastatel eKr]] gdf9z0q65kxyie6n0ugmpys5ubz3l1f 0 2300 7213591 7145884 2026-08-13T12:05:42Z Kruusamägi 1530 7213591 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib aastast; arvu 8 kohta vaata artiklit [[Kaheksa]]; teiste tähenduste kohta vaata [[8 (täpsustus)]].}} {{Aasta artikkel|8}} '''8. aasta''' oli [[1. sajand]]i 8. aasta. Sel ajal tunti seda aastana, mil [[Konsul (Vana-Rooma)|Rooma konsuliteks]] olid [[Marcus Furius Camillus (konsul)|Camillus]] ja [[Sextus Nonius Quinctilianus|Quinctilianus]] (harvemini ka kui 761. aasta ''[[ab urbe condita]]''). [[Kristlik ajaarvamine]] sai Euroopas üldkasutatavaks alles [[keskaeg|keskajal]]. ==Sündmused== * Tulevane Rooma keiser [[Tiberius]] lõi [[sugambrid|sugambrite]] hõimu ja küüditas nad osaliselt [[Rein]]i jõe põhjakaldale. Roomlased kindlustusid jõe lõunakaldal. * [[Augustus]] laskis ehitada "rahualtari" (''[[Ara pacis]]''). * Poeet [[Ovidius]] saadeti [[Rooma]]st pagendusse [[Tomis]]ese ehk Tomisse (praegune [[Constanța]]) [[Must meri|Musta mere]] äärde, tõenäoliselt frivoolse teose "[[Ars amatoria]]" pärast. Selles teoses on esmamainitud lauamängu "[[Ludus Duodecim Scriptorum]]". Pagenduses lõpetas Ovidius oma "[[Metamorfoosid]]". * [[Partia]] ([[Pärsia]]) kuningaks sai [[Vonones I]] (teistel andmetel ([[5]], [[7]] või [[9]]): valitses tõenäoliselt [[11]]. (või [[12]]. aastani). * [[Hiina]]s algas [[Hani dünastia]] Chushi ajastu [[keiser (Hiina)|keiser]] [[Ruzi]] valitsemisajal. ==Sündinud== * ... ==Surnud== * [[Horatius]] * [[Marcus Valerius Messalla Corvinus]], [[Vana-Rooma]] kindral [[Kategooria:8| ]] c0dpt0rnt4zoo8xi4x7tpdzsfy25ul6 0 2905 7213879 7184637 2026-08-14T00:21:16Z Sillerkiil 58396 /* Ajalugu */ 7213879 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib riigist; rahaühiku kohta vaata artiklit [[Sair (rahaühik)]]}} {{viita}} {{Riik | riiginimi = Kongo Demokraatlik Vabariik | omastav = Kongo Demokraatliku Vabariigi | nimi1_keel = prantsuse | nimi1 = République démocratique du Congo | mis_lipp = | mis_vapp = | vapp = Coat of arms of the Democratic Republic of the Congo (grey spear).svg | vapi_laius = 125px | asendikaart = Democratic Republic of the Congo in its region.svg | deviis = | riigikeel = [[prantsuse keel|prantsuse]] | ametlik_keel = | pealinn = [[Kinshasa]] | riigipea_ametinimi = president | riigipea_nimi = [[Félix Tshisekedi]] | valitsusjuhi_ametinimi = peaminister | valitsusjuhi_nimi = [[Judith Suminwa Tuluka]] | pindala = | rahvaarv = | iseseisvus = 30. juuni 1960 | valuuta = [[Kongo frank|frank]] (CDF) | ajavöönd = [[maailmaaeg]] +1 kuni +2 | hümn = [[Debout Kongolaise]] | usund = | üladomeen = [[.cd]] | telefonikood = 243 | riigikord = | SKT = 42,74 mld [[USA dollar|$]] (2004) | SKT_elaniku_kohta = 700 $ (2004) | rok-i_kood = COD | märkused = }} '''Kongo Demokraatlik Vabariik''' on riik Kesk-[[Aafrika]]s. See piirneb piirneb [[Kongo Vabariik|Kongo Vabariigi]], [[Kesk-Aafrika Vabariik|Kesk-Aafrika Vabariigi]], [[Lõuna-Sudaan]]i, [[Uganda]], [[Rwanda]], [[Burundi]], [[Tansaania]], [[Sambia]] ja [[Angola]]ga. Varem on riigi territoorium kuulunud ka aastatel 1908–1960 eksisteerinud [[Belgia Kongo]] alla. Aastatel 1971–1997 kandis riik nime ''Zaire'' (eesti keeles ka ''Sair''). == Asend, piirid ja suurus == Kongo DV paikneb [[Kesk-Aafrika]]s. Kolmandik maast on põhja pool [[ekvaator]]it. Riik piirneb [[Kesk-Aafrika Vabariik|Kesk-Aafrika Vabariigi]] (piiri pikkus 1577&nbsp;km) ja [[Lõuna-Sudaan]]iga (628&nbsp;km) põhjas, [[Uganda]] (765&nbsp;km), [[Rwanda]] (217&nbsp;km), [[Burundi]] ja [[Tansaania]]ga (473&nbsp;km) idas, [[Sambia]] (1930&nbsp;km) ja [[Angola]]ga lõunas ning [[Kongo Vabariik|Kongo Vabariigiga]] (2410&nbsp;km) läänes. Riigil on 37&nbsp;km rannikuriba [[Atlandi ookean]]i ääres Angola ja Kongo Vabariigi vahel. Merepiiriga riikidest on lühem rannajoon ainult [[Bosnia ja Hertsegoviina|Bosnial ja Hertsegoviinal]] (23&nbsp;km). Kongo DV pindala on 2 344 858&nbsp;km², maapindala 2 267 048&nbsp;km², veepindala 77 810&nbsp;km².<ref name="factbook" /> See on [[Alžeeria]] järel pindalalt teine riik [[Aafrika]]s, maailma maade seas on see pindalalt 12. kohal. Endisest metropolist [[Belgia]]st on see 76,9 korda suurem ja Saksamaast 6,6 korda suurem. Rahvaarv on 2018. aasta juuli hinnangu järgi 85 281 024.<ref name="factbook">{{Netiviide |url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/cg.html |pealkiri=CIA Factbook |vaadatud=2019-07-31 |arhiivimisaeg=2018-12-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181228133805/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/cg.html |url-olek=ei tööta }}</ref> Rahvaarvult on Kongo DV Aafrika riikide seas neljas. == Loodus == === Pinnamood === [[Pilt:MtStanley.jpg|pisi|[[Ruwenzori massiiv]]i [[Margherita mäetipp]], mis on [[liustik]]uga kaetud; Kongo DV ja [[Uganda]] kõrgeim [[mäetipp]]]] [[Pilt:Lava_Lake_Nyiragongo_Volcano.jpg|pisi|Pidevalt podisev [[laavajärv]] [[Virunga vulkaanirühm]]a kuuluva [[Nyiragongo]] vulkaani [[kraater|kraatris]]. See laavajärv on umbes 200&nbsp;m läbimõõduga maailma suurim. Selle viimane üleujutus oli 2010. aastal]] Kongo DV hõlmab suurema osa [[Kongo nõgu|Kongo nõost]]; umbes 60% maast (kesk- ja lääneosa) paikneb 300–400&nbsp;m kõrguses Kongo nõo madalamas osas (vastab [[Kongo sünekliis]]ile). Kongo nõgu on igast küljest ümbritsetud 500–1000&nbsp;m kõrguste mäeahelikega. Nõo maastik koosneb amfiteatrikujuliselt [[astang]]utest ja astangukujuliste [[platoo]]dest, mis on 400–1300&nbsp;m kõrgusel. Kongo nõost lõunas on [[Shaba platoo]] ehk [[Shaba mägismaa]] ehk [[Katanga platoo]] ja [[Lunda lavamaa]] ehk [[Lunda platoo]]st, mis on [[Lunda-Katanga platoo]] osad. Riigi lõuna- ja idaosas tõusevad mäeahelikud kõrgmäestikeks, mille seas on [[Kesk-Aafrika lavamaa]] ja [[Virunga vulkaanirühm]] (sealhulgas [[Nyiragongo vulkaan]]) idas. Need ulatuvad kuni 4500&nbsp;m kõrguseni merepinnast. Kõrgeim mäetipp on [[Ngaliema mägi|Ngaliema mäe]] ehk [[Stanley mägi|Stanley mäe]] [[Margherita mäetipp]] ehk [[Marguerite'i mäetipp]] [[Ruwenzori mäestik]]us ([[Ruwenzori massiiv]]is) [[Uganda]] piiril (5109&nbsp;m). Riigi põhjaservas on soklitasandikud (600–900&nbsp;m) saarmägedega, mis moodustavad [[Asande kerkeala]] lõunanõlva. Kongo DV kirdeosas on osa [[Lõuna-Guinea kõrgustik]]ust, mis eraldab Kongo nõgu [[Zaire'i rannikumadalik]]ust. Lõunas on [[Manika platoo]] ja [[Kundelungu platoo]] ([[Kundelungu mäed]]). Kagus ja idas on lamedatipulised [[Mitumba mäed]] (kuni 3305&nbsp;m). === Veestik === [[Pilt:Congo_maluku.jpg|pisi|[[Kongo jõgi]]]] Suurim ja pikim jõgi, mis läbi Kongo DV voolab, on 4374&nbsp;km pikkune [[Kongo jõgi]], mis on [[Niilus]]e järel Aafrika pikkuselt teine jõgi. Selle [[vooluhulk]] on 39 160 m³/s, mille järgi see on Aafrika suurim jõgi ja suuruselt teine jõgi maailmas. Kongo jõe lähe on riigi lõunaosas [[Mitumba mäed|Mitumba mägedes]] ning ta voolab umbes 1000&nbsp;km põhja poolde, kust ta käändub lääneedelasse. Seal on ka [[sisedelta]]. Edasi moodustab ta Kongo DV ja Kongo Vabariigi piiri, kuni suubub Atlandi ookeani. Kongo jõkke suubub arvukalt jõgesid. Neist [[lisajõgi|lisajõgedest]] kaugelt suurim (vooluhulk 9873 m³/s) on Angolast tulev [[Kasai jõgi]], millel on samuti palju lisajõgesid ja mis lähtub mägedest lõunas. Sama kehtib [[Lomami jõgi|Lomami jõe]] kohta, mille lätteala on endises [[Katanga provints]]is. Kongo jõe suurim põhja poolt tulev lisajõgi on [[Oubangui]] jõgi, mis moodustab peaaegu kogu oma ulatuses Kesk-Aafrika Vabariigi ja Kongo DV piiri. 37&nbsp;km pikkune rannik põhja pool Kongo jõe suuet on riigi ainus väljapääs Atlandi ookeanile. === Elustik === Kongo nõos on [[troopiline vihmamets|troopilised vihmametsad]]. Taimestik ja loomastik on väga rikkalik. === Loodusvarad === Riigis on rikkalikult maavarasid, kuid kodusõdade tõttu on need halvasti kasutatud. Kõrgmägedes on näiteks [[vask]]e ja [[uraan]]i. === Infrastruktuur === Koloniaalaja lõpuks omas praegune Kongo DV Musta Aafrika maadest LAVi järel kõige arenenumat infrastruktuuri. Hilisematel aastakümnetel on sel suuresti laguneda lastud, olulisi uuendusi teha pole suudetud. Isegi haiglad on 1960. aastate tasemel (amortiseerumise ja remontimata jätmise tõttu sisuliselt halvemas seisundis). == Rahvastik == === Etniline koosseis === Kongo DV-s elab üle 250 etnilise rühma, millest ükski ei ole ülekaalus. Need on peamiselt [[bantud]], on ka [[hamiidid]] ja [[sanid]]. Suuremad rühmad on [[lubad]] 18%, [[kongod]] 16,1%, [[mongod]] 13,5%, [[ruandad]] 10,3%, [[asanded]] 6,1%, [[bangid]] ja [[ngaled]] 5,8%. === Religioon === 94% elanikest on kristlased, peamiselt roomakatoliiklased (55%). [[Pilt:Kongo DV kaart.png|pisi|Kongo Demokraatlik Vabariik]] === Rahvatervis === ==== Ebola viirushaiguse epideemiad ==== {{Vaata|2014. aasta Ebola viirushaiguse epideemia}} {| class="wikitable" |+ [[Ebola viirushaigus]]e epideemiad Kongo DV-s ! Aasta || [[Ebolavirus|Viiruse]] [[liik (bioloogia)|liik]] || Haigestunud || Surnud || [[Surmavusmäär]] |- | 1976 || [[EBOV]] || 318 || 280 || 88% |- | 1977 || EBOV || 1 || 1 || 100% |- | 1995 || EBOV (levis [[haiglanakkus]]ena<ref>J. J. Muyembe-Tamfum, M. Kipasa, C. Kiyungu ja R. Colebunders, [http://jid.oxfordjournals.org/content/179/Supplement_1/S259.full Ebola Outbreak in Kikwit, Democratic Republic of the Congo: Discovery and Control Measures], J Infect Dis. (1999) 179 (Supplement 1): S259-S262.doi: 10.1086/514302, veebiversioon (vaadatud 20.10.2014) (''inglise keeles'')</ref>) || 315 || 254 || 81% |- | 2007 || EBOV || 264 || 187 || 71% |- | 2008 || EBOV || 32 || 14 || 44% |- | 2012 || BEBOV || 57 || 29 || 51% |- | 2014 || ZEBOV? || || || |- |} 26. augustil 2014 teatas Kongo Demokraatliku Vabariigi Tervishoiuministeerium [[WHO]]-d [[Ebola viirushaigus]]e puhangust [[Ekvaatori provints]]is.<ref>{{netiviide | url = http://www.afro.who.int/en/clusters-a-programmes/dpc/epidemic-a-pandemic-alert-and-response/outbreak-news.html | pealkiri = Ebola virus disease – Democratic Republic of Congo | autor = WHO | väljaanne = Disease Outbreak News | aeg = 26. august 2014 | vaadatud = 28.08.2014 | keel = inglise | arhiivimisaeg = 24.04.2015 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20150424072105/http://www.afro.who.int/en/clusters-a-programmes/dpc/epidemic-a-pandemic-alert-and-response/outbreak-news.html | url-olek = ei tööta }}</ref> 15. oktoobri 2014 seisuga on Kongo DV-s Ebola viirushaigusse nakatunud 68 ja surnud 49 inimest, laboratoorselt on kinnituse saanud kokku 38 haigusjuhtu.<ref>{{netiviide | url = http://wwwnc.cdc.gov/travel/notices/alert/ebola-in-democratic-republic-of-the-congo | pealkiri = Ebola in Democratic Republic of the Congo | autor = CDC | väljaanne = Travelers' Health | aeg = 15. oktoober 2014 | vaadatud = 20.10.2014 | keel = inglise}}</ref> Käimasoleva Ebola viirushaiguse epideemia põhjustajaks võib-olla teistsugune viirusetüvi (''Congolese strain'').<ref>{{netiviide | url = http://www.breitbart.com/Breitbart-London/2014/10/16/DRC-New-Ebola-Strain | pealkiri = SECOND STRAIN OF EBOLA IDENTIFIED IN THE CONGO: MORTALITY RATE AT 71 PERCENT | autor = OLIVER LANE | väljaanne = Breitbart | aeg = 16. oktoober 2014 | vaadatud = 20.10.2014 | keel = inglise}}</ref><ref>{{netiviide | url = http://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/ebola/11054534/DR-Congo-confirms-first-Ebola-cases-in-new-strain-of-killer-virus.html | pealkiri = DR Congo confirms first Ebola cases in 'new strain' of killer virus | autor = APF | väljaanne = The Telegraph | aeg = 25. august 2014 | vaadatud = 20.10.2014 | keel = inglise}}</ref> == Riik == === Haldusjaotus === [[Fail:Congo DemRep, administrative divisions - et - colored.svg|pisi|Kongo DV provintsid]] {{vaata|Kongo Demokraatliku Vabariigi provintsid}} Kongo Demokraatlik Vabariik on jagatud 25 provintsiks ja üheks keskalluvusega linnaks ehk pealinna-alaks. Kuni 2015. aastani oli riik jaotatud 10 provintsiks ja üheks pealinna-alaks. == Majandus == Kuigi riigil on ühed Aafrika suurimad maavarade varud, on Kongo DV üks maailma vaesemaid riike. Selle põhjuseks on Mobutu oskamatu majanduspoliitika ja raha kokkuajamine, halb majandamine, [[korruptsioon]] ja aastakümnetepikkused relvakokkupõrked. 1990. aastate alguses kukkus majandus kokku. Riigis valitses [[hüperinflatsioon]] (1994. aastal 7400%), välisvõlg suurenes rohkem kui 10 miljardi euroni. 2/3 elanikest on hõivatud põllumajanduses. Kodusõdade tõttu on põllumajandus vähem arenenud, kui looduslikud tingimused võimaldaksid. [[Maailmapank|Maailmapanga]] iga-aastase "Doing Businessi" aruande kohaselt on Kongo DV halvim riik äri alustamiseks. Peamised kaubanduspartnerid on Hiina, Belgia, Lõuna-Aafrika Vabariik, Tšiili, USA, Saksamaa ja India. == Ajalugu == Vanimad inimasustuse jäljed ulatuvad 90 000 aasta taha. Esimesed eurooplased saabusid 15. sajandi lõpus. Kongo alal asunud [[Kongo kuningriik]] tegeles [[orjakaubandus]]ega portugallastega. Kongo territooriumi uuris esimese eurooplasena [[Henry Morton Stanley]]. Alates 1877. aastast oli maa allutatud otseselt [[Belgia]] kuningale [[Léopold II]]-le. [[Berliini konverents (1884–1885)|Berliini konverentsil]] 1885. aastal tunnistati Kongo tema eraomandiks ([[Kongo Vaba Riik]]). Tema valitsemise ajal toimus Kongos [[genotsiid]], mille käigus tapeti 3–10 miljonit inimest. 1908. aastal, kui Kongos toime pandud metsikused olid paljastatud, võttis Belgia valitsus Kongo enda valdusse ja Kongost sai Belgia asumaa. 1960. aastal sai Kongo iseseisvaks. 24. novembril 1965 tegi [[Mobutu Sese Seko]] eduka riigipöörde ja valitses Kongot presidendina järgmised 32 aastat ([[Zaire'i Vabariik]]). Aastatel 1996–2003 laastas riiki kaks kodusõda, millesse oli kaasatud ka mitu naaberriiki. 1996. aastal puhkenud [[Esimene Kongo sõda|Esimese Kongo sõja]] tagajärjel sai võimule opositsiooniliider [[Laurent-Désiré Kabila]]. Senine president Mobutu oli sunnitud 17. mail 1997 põgenema [[Maroko]]sse. [[16. jaanuar]]il 2001 tehti Laurent Kabilale atentaat, mille tagajärjel ta kaks päeva hiljem suri. Uueks presidendiks sai tema poeg [[Joseph Kabila]]. == Vaata ka == * [[Kongo DV riigipeade loend]] * [[Kahuzi-Biega rahvuspark]] * [[Kongo Demokraatliku Vabariigi kavandatud haldusreform]] * [[Kongo Demokraatliku Vabariigi jalgpallikoondis]] == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * Kaarel Kressa: [https://epl.delfi.ee/d?id=51148072 Kongo karismaatiline sõjapealik – evangelistist mässuline Nkunda], EPL, 8. november 2008 * 30. august 2021, 17:16, [https://majandus.postimees.ee/7326586/ Kongolaste avastus: hiinlased on meil naha üle kõrvade tõmmanud], postimees.ee {{Aafrikariigid}} {{koord |type=country |region=CD}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Aafrika maad]] [[Kategooria:Kongo Demokraatlik Vabariik| ]] n3k0h39i1yo7e9chmcb6qjfmbojm48s 0 5758 7213703 7213267 2026-08-13T15:46:47Z Andres 5 /* Mütoloogia hilisemas kultuuris */ 7213703 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib maast; koori kohta vaata artiklit [[Segakoor Hellas]]; Soome ettevõtte kohta artiklit [[Hellas (ettevõte)]].}} {{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=august}} '''Vana-Kreeka''' ehk '''Antiik-Kreeka''' ehk '''Hellas''' ([[vanakreeka keel]]es ῾Ελλάς) oli [[vanaaeg|vanaaja]] maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk [[hellenid]]. See paiknes [[Balkani poolsaar]]e lõunaosas ja sellest ida poole jäävas [[Egeuse saarestik]]uga, kus elasid vanakreeka hõimud. Selle territoorium langeb põhiliselt kokku tänapäeva [[Kreeka]] territooriumiga. '''Vana-Kreeka''' ajalugu hõlmab ajavahemikku [[3. aastatuhat eKr|3. aastatuhande keskpaigast]] kuni [[1. aastatuhat eKr|1. aastatuhande]] lõpuni eKr. '''Vana-Kreeka''' mõiste alla arvatakse ka alad, kuhu muinaskreeklased asusid elama 1. aastatuhande eKr esimesel poolel toimunud [[Kreeka kolonisatsioon]]i ajal: [[Väike-Aasia]] läänerannik, osa [[Küprose saar]]est, [[Musta mere väinad]]e piirkond ning [[Must meri|Musta]] ja Aasovi mere rannikualad; lõunas [[Aafrika]] kirdeosa ([[Kürenaika]], tänapäeva [[Liibüa]]) ning läänes [[Itaalia]] lõunarannik ja [[Sitsiilia]] idaosa. [[Euroopa]] aladel kuulusid nende hulka ka [[Gallia]] lõunaosa (tänapäeva Prantsusmaa) ja [[Hispaania]] kirderannik. [[Vanakreeka kultuur]]il oli suur mõju [[Rooma riik|Rooma riigile]] ja selle kaudu kogu [[läänemaailm|lääne kultuuri]] arengule. <gallery> Ancient Greek Northern regions.png|[[Põhja-Kreeka]] ajaloolised maakonnad Ancient Regions Central Greece.png|[[Kesk-Kreeka]] ajaloolised maakonnad Ancient Greek southern regions.png|[[Lõuna-Kreeka]] ajaloolised maakonnad </gallery> == Ajalugu == {{Vaata|Vana-Kreeka ajalugu}} Vana-Kreeka ajaloos eristatakse tavaliselt viit perioodi: *[[Kreeta-Mükeene periood]] (umbes 2500 eKr – 1150 eKr) – esimeste tsivilisatsioonide tekkimise ja arengu aeg Kreetal ning seejärel ka Balkani-Kreekas. *[[Tume ajajärk]] ehk [[Homerose ajajärk]] (umbes 1150 eKr – 800 eKr) – hõimude järjekordsest ümberasumisest põhjustatud ajutise taandarengu periood. *[[Arhailine ajajärk]] ehk tsivilisatsiooni uus tõus (800 eKr – 500 eKr) – tsivilisatsiooni taastumise ja linnriikide ehk [[polis]]te kujunemise periood. *[[Kreeka klassikaline ajajärk|Klassikaline ajajärk]] (500 eKr – [[336 eKr]]) – Kreeka linnriikide, eeskätt [[Ateena]] õitsengu periood. *[[Hellenism]]iperiood ([[336 eKr]] – [[30 eKr]]) – Kreeka-Makedoonia idaekspansiooni periood ning hellenistlike riikide kujunemise ja arengu aeg kuni nende allutamiseni [[Vana-Rooma|Roomale]]. === Varaseim inimasustus=== Varaseimad tõendid inimasustusest [[Balkani poolsaar]]el on leitud [[Petrálona koobas|Petrálona koopast]] Põhja-Kreekast ning on dateeritud aega umbes 270 000 aastat eKr<ref name="Borza" />. [[Kiviaeg|Kiviaja]] kõik kolm perioodi ([[paleoliitikum]], [[mesoliitikum]], [[neoliitikum]]) on Kreekas esindatud. [[Fránchthi koobas]] on parimaid kiviaegse asustuse näiteid, kuna see oli kasutusel kõigi eespool mainitud perioodide jooksul<ref name="Douka" />. === Neoliitikum === [[Pilt:Thessalia in Greece.svg|pisi|vasakul|[[Tessaalia]] Põhja-Kreekas]] [[Neoliitikum]]i asulakohad Kreekas, mis pärinevad [[7. aastatuhat eKr|7. aastatuhandest eKr]] on Euroopa vanimad ja edestavad järgmisi mitme sajandiga. Selle põhjuseks on asjaolu, et Kreeka jäi sellele teele, mida mööda põlluharimine levis [[Lähis-Ida]] [[Viljakas Poolkuu|Viljaka Poolkuu]] aladest Euroopasse<ref name="Perles" />. Peamised põlluharimispiirkonnad Kreekas olid esialgu [[Tessaalia]] (Põhja-Kreeka) ja sellest omakorda põhja poole jääv [[Makedoonia (Kreeka geograafiline piirkond)|Makedoonia]], mõlemad põlluharimiseks sobivate ulatuslike tasandikega alad. [[Pilt:Location map of Macedonia (Greece).svg|pisi|vasakul|[[Makedoonia (Kreeka geograafiline piirkond)|Makedoonia]] Kirde-Kreekas]] [[Tessaalia]]s olid [[neoliitikum]]i suuremate asulatena [[Sesklo]] ja [[Dimini]]. Sesklos oli küllalt suur, tõenäoliselt paari tuhande elanikuga ristkülikukujuliste või ümaraplaaniliste kivihoonetega ja keskse kindlustatud [[akropol]]i ümber koondunud asula. Diminis paiknes kesksel kohal [[megaron]]ilaadne ovaalsest kaitsemüürist piiratud hoone, mida võib pidada pealiku residentsiks. Kogu asula koondus kontsentriliselt pealiku maja ja selle eesõue ümber. [[5. aastatuhat eKr|5. aastatuhandel eKr]] tõusis Tessaalias esikohale Dimini, Sesklost paarkümmend kilomeetrit lõuna pool. [[Makedoonia (Kreeka geograafiline piirkond)|Makedoonia]] aladel asus [[Nea Nikomedea]] asula. Kreekast on leitud [[6. aastatuhat eKr|6. aastatuhandest eKr]] pärinev sümbolitega märgistatud [[Dispilió tahvel]]. === Pronksiaeg === [[Pilt:Cyclades.svg|pisi|[[Küklaadid]]e saarestik]] [[4. aastatuhat eKr|4. aastatuhandel eKr]] levis üha enam vasekasutus ja [[3. aastatuhat eKr|3. aastatuhandet eKr]] loetakse [[Egeuse saared|Egeus]]el, nii nagu [[Ees-Aasia]]ski, juba varaseks [[Pronksiaeg|pronksia]]jaks. Selle perioodi ([[3. aastatuhat eKr]]) Kreeka mandri elanike [[Etnoloogia|etniline]] kuuluvus on seniajani vaieldav. "Kreeklased, Kreeka" – on rooma poolne nimetamine, kreeklased ise nimetasid end tavaliselt [[Hellenid|hellen]]iteks. [[Illüürlased]] nimetasid algul kreeklasteks Kreeka loodeosa [[Epeiros]]e asukaid doorlasi. [[Itaalikud]] kandsid selle nimetuse üle kõigile Kreeka asukaile. Varasel pronksiajal tõusis Põhja-Kreeta kõrval Lõuna-Kreeka ja [[Egeuse saared|Egeuse saarte]] ([[Küklaadid]]e saarte) jõukus, Tessaalia suhteline tähtsus seevastu langes. [[Mandri-Kreeka]]s leidus mitmeid kindlustatud asulaid kesksete hoonetega, nende seas [[Lõuna-Kreeka]]s, tulevase [[Mükeene]] lähedal silmapaistvaim kahekordne kivikatusega [[Lerna]] residents. Samal ajal tekkis ka [[Anatoolia]] rannikul [[Trooja]] tugeva kivimüüriga kaitstud pealikuresidents. 3. aastatuhande eKr teisel poolel ([[23. sajand eKr|23.]]–[[22. sajand eKr|22. sajandil eKr]]) tekkis Kreeka mõnes rannaäärses maakonnas asulaid, mis olid mitte üksnes põllunduslikud, vaid ka [[käsitöö]]nduslikud keskused ja ühtlasi kindlustatud punktid, linnad tänavatega. Üheks varaseks "kuningriigiks" oli väike valdus [[Lerna]]s, [[Argolise laht|Argolise lahe]] läänekaldal [[Peloponnesos]]el. [[Küklaadid]]e saarestiku asulatest kindlustatud ülikukodasid leitud pole ja sealsed asulad jätavad [[Egalitaarne|egalitaar]]se üldmulje. Saarte elanikud tihedates sidemetes nii Mandri-Kreeka kui ka [[Kreeta]]ga. Omapärane lihvitud marmorist skematiseeritud inimkujude (nn iidolite) traditsioon annab tunnistust kunstkäsitöö kõrgest tasemest saarestikul. [[Kreeta]]l tekkisid samal ajastul suuremad asulad, nende seas jätkuvalt üks tähtsamaid [[Knossos]]. Kreetalt leitud ida päritolu esemed osutavad sidemetele [[Süüria]]-[[Palestiina (piirkond)|Palestiina]] ranniku ja [[Egiptuse ajalugu|Egiptus]]ega. Mitmel pool võeti kasutusele savist või kivist pitsatid. Pealikuresidentse pole Kreetal tuvastatud, selle asemel koondusid asulad [[agoraa|kesksete platside]] ümber. {{Vaata|Kreeta ajalugu}} ====Kreeta-Mükeene periood==== {{Vaata|Egeuse kultuur|Küklaadide tsivilisatsioon}} [[Pilt:Agamemnon mask NAMA Athens Greece.jpg|pisi|Mükeenest leitud [[Agamemnoni kuldmask]] on üks [[Mükeene kultuur]]i tuntumaid esemeid]] Kreeka oli koduks esimestele arenenud [[tsivilisatsioon]]idele Euroopas ja seda peetakse Lääne kultuuri sünnipaigaks<ref name="Slomp" />. [[Vana-Kreeka kultuur]] sai alguse [[Egeuse kultuur]]ist, mis hõlmas kolme Egeuse tsivilisatsiooni – [[Küklaadide tsivilisatsioon]]i [[Egeuse meri|Egeuse mere]] saartel (alates [[32. sajand eKr|3200. aastast eKr]])<ref name="Sansone" />, [[Minose tsivilisatsioon]]i [[Kreeta]]l ([[27. sajand eKr|2700]]–[[15. sajand eKr|1500]] aastat eKr) ja [[Mükeene kultuur|Mükeene tsivilisatsiooni]] ([[Pylos]], [[Tiryns]], [[Teeba (Kreeka)|Teeba]], [[Gla]], [[Delfi oraakel]]) maismaal, [[Peloponnesose poolsaar]]el ([[19. sajand eKr|1900]]–[[11. sajand eKr|1100]] aastat eKr)<ref name="World" />. [[23. sajand eKr|23.]]–[[21. sajand eKr|21. sajandil]] katkestas arengu [[Egeuse meri|Egeuse mere]] saari, Mandri-Kreekat ja Anatoolia lääneosi tabanud langus. Kultuurikatkestus ei puudutanud kuigi palju [[Kreeta ajalugu|Kreeta saart]], kus katkematu areng viis [[Minose tsivilisatsioon]]i tekkeni. Kultuurikatkestust on traditsiooniliselt seletatud [[Indoeurooplased|indoeurooplaste]], täpsemalt [[Kreeklased|kreeklaste]] esivanemate sissetungiga. Kreeka hõimud ei olnud Balkani poolsaare algsed elanikud. Nad ilmusid sinna [[2. aastatuhat eKr|2. aastatuhande eKr]] alguses ja liikusid järk-järgult põhjast lõuna poole. Suurimad neist olid [[joonlased]] ja [[ahhailased]]. 2. aastatuhande eKr keskpaigaks olid nad hõivanud peaaegu kogu Balkani poolsaare lõunaosa, hävitades, assimileerides või välja tõrjudes vanemaid kohalikke hõime, sealhulgas [[pelasgid|pelasge]], [[lelegid|lelegeid]], [[kaarlased|kaarlasi]] ja teisi. Umbes samal ajal hakkasid kreeklased asuma elama Egeuse saartele ja rajasid oma esimesed asulad Väike-Aasia rannikul. Kreeka elanikud nimetasid end [[2. aastatuhat eKr|2. aastatuhandel eKr]] mitmeti: [[ahhailased|ahhailasteks]], [[danaoslased|danaoslasteks]] ja [[pelasgid]]eks. Kõige rohkem oli levinud esimene nimetus, sellepärast nimetatakse Kreeka ajalugu alates [[21. sajand eKr|21.]]–[[20. sajand eKr|20. sajandist eKr]] kuni doorlaste sissetungimiseni [[11. sajand eKr|11. sajandil eKr]] ka [[Ahhaia ajajärk|Ahhaia ajajärguks]]. [[Arthur Evans]]i Kreeta muinasaja kultuuri jaoks välja töötatud kronoloogia eeskujul koostati hiljem kronoloogia ka Balkani-Kreeka kohta. Selle vanim ajajärk jagati samuti kolmeks perioodiks: [[varajane Hellase periood]] (2500–1900 eKr), [[keskmine Hellase periood]] (1900–1550 eKr) ja [[hiline Hellase periood]] (1550–1150 eKr). Kreeka enda ajalugu algab varase ja keskmise Hellase perioodi piiril ehk umbes 2. aastatuhande eKr alguses. [[Pilt:Aegean Sea with island groups labeled.gif|pisi|Egeuse meres asuvate saarerühmade ([[Sporaadid]], [[Euboia]], [[Saroni saared]], [[Küklaadid]], [[Dodekaneesid]], [[Kreeta]]) kaart]] =====Minose tsivilisatsioon ===== {{Vaata|Minose tsivilisatsioon|Kreeta ajalugu|Eteokreetalased}} [[Minose kultuur]] kitsamas tähenduses, st selle paleedega seotud pronksiaegne õitseaeg, jääb ajavahemikku [[27. sajand eKr|2700]]–[[15. sajand eKr|1500]] aastat eKr ning kujunes eeskätt [[Kreeta]]l, kust selle mõju levis ka teistele [[Egeuse saared|Egeuse saartele]]. Laiemas tähenduses, arvestades ka varasemaid eelpaleelisi arengujärke Kreetal ja kultuuri hilisemat mõjuulatust kuni Mükeene võimu kehtestamiseni Knossoses, ulatub selle levikuperiood hinnanguliselt vahemikku [[36. sajand eKr|3650]]–[[14. sajand eKr|1400]] eKr. Minose kultuur on osa laiemast [[Egeuse kultuur]]ist. Vana-Kreeka tsivilisatsiooni esimeseks keskuseks kujunes [[Kreeta]] saar, mille kultuur ja ajalugu said tänu inglise arheoloogi [[Arthur Evans]]i väljakaevamistele alates 1900. aastast süstemaatilise arheoloogilise uurimise objektiks. Ta uuris nii vanemaid, [[halkoliitikum]]i ehk [[eneoliitikum]]i traditsioone jätkanud asulaid kui ka arenenumaid, [[pronksiaeg]]a kuuluvaid asulaid. Mõned neist asulatest kujunesid suurteks hoonete kompleksideks, mida tinglikult nimetatakse paleedeks. Seda tüüpi asulatest suurim avastati [[Knossos]]e juures ja seda hakati legendaarse Kreeta valitseja [[Minos]]e järgi nimetama [[Minose palee]]ks. Sellest lähtus ka Evansi nimetus kogu Kreeta muinasaja kultuurile – [[Minose kultuur]]. Evans töötas välja selle kultuuri kronoloogia, jagades selle kolmeks perioodiks: [[varajane Minose periood]] (2400–2000 eKr), [[keskmine Minose periood]] (2000–1550 eKr) ja [[hiline Minose periood]] (1550–1150 eKr). Evansi süsteemi kõrval kasutatakse tänapäeval sageli ka 1958. aastal Nikolaos Platoni pakutud terminoloogiat, mis rühmitab perioodid paleede arengu järgi: eelpaleeline (''Prepalatial''), vanade paleede (''Protopalatial''), uute paleede (''Neopalatial'') ja paleedejärgne (''Postpalatial'') ajastu. Kuigi Evansi ja Platoni suhteline järjestus on üldtunnustatud, on absoluutdateeringud siiani teadusliku vaidluse all — eriti seoses [[Thera vulkaan|Thera vulkaanipurske]] dateerimisega, mida radiosüsinikuanalüüsid nihutavad mõnevõrra varasemaks kui traditsiooniline Egiptuse allikatega sünkroniseerimisel põhinev arheoloogiline dateering. [[3. aastatuhat eKr|3.]]–[[2. aastatuhat eKr|2. aastatuhande eKr]] vahetusel, mida loetakse üleminekuks [[varajane pronksiaeg|varajaselt]] [[keskmine pronksiaeg|keskmisele pronksiajale]], arenesid Kreeta suuremad asulad [[palee]]keskusi ümbritsevateks linnadeks. Kolm tähtsamat linna Kreetal olid [[Knossos]], [[Phaistos]] ja [[Mallia]]. Varajasel Minose perioodil oli muistsete põllumajanduslike asulate arengutase üsna algeline. Need olid väikesed suguvõsakülad, mille elamuteks olid poolenisti maasse süvendatud elamud või väikesed hurtsikud. Tööriistade valmistamisel kasutati nii kivi kui ka pronksi ja anumate valmistamisel ei kasutatud [[potikeder|potiketra]]. Keskmisel Minose perioodil tekkisid esimesed paleekompleksid, millest tähtsamad asusid Knossoses ja [[Phaistos]]es. Pronks tõrjus kivi üha enam välja ja anumaid hakati valmistama potikedra abil. Kujunesid paleekeskse haldus- ja majanduskorraldusega ühiskonnad, mille seas saavutas juhtpositsiooni Knossos. Paleed olid kaupade kogumise, säilitamise ja ümberjaotamise keskused ning nendega olid seotud käsitöö, kaubandus ja tõenäoliselt ka religioossed toimingud. Paleede ümber kujunenud asulates paiknesid elamud ja töökojad ning paleed olid ühtlasi piirkondliku võimu keskused. Nimetus "Minose kultuur" tuleneb mütoloogilise kuninga [[Minos]]e nimest. Minost seostati [[Kreeka mütoloogia]]s [[Minotauros]]e ja labürindiga, mida seostati suurima Minose kultuuri asulakohaga [[Knossos]]es. Minose kultuuri iseloomustasid rikkalik [[fresko]]kunst, keraamika, pitsatid, kullassepatöö ja keeruline paleearhitektuur. Paleede ja teiste suuremate hoonete seinu kaunistati sageli inimeste, loomade, taimede ja mereelustiku kujutistega. Kunstis on iseloomulik looduslähedane ja liikuvate vormidega kujutamisviis. Minose kultuuri usundi kohta saadakse teavet eelkõige arheoloogilistest leidudest. Olulised olid mäetipupühamud ja koopapühapaigad ning tõenäoliselt olid tähtsal kohal viljakuse ja loodusega seotud kultused. Härjaga seotud rituaalidel oli nähtavasti oluline koht, kuid Minose usundi täpne ülesehitus ei ole teada. Egeuse mere piirkonna linnalisteks keskusteks kujunesid [[Trooja]] ja [[Beycesultan]] [[Väike-Aasia]]s, [[Phylacop]]i [[Melos]]el ja Knossos Kreetal. Umbes 1700 eKr hävisid vanad paleed tõenäoliselt peamiselt looduskatastroofide, sealhulgas maavärinate tagajärjel, kuigi nende hävimise täpsed asjaolud ei ole kõigis keskustes ühesugused. Vanade paleede varemetest avastas Arthur Evans tundmatute märkidega kirjutatud savitahvleid. Seda muistset kirja hakati nimetama [[lineaarkiri|lineaarkirjaks]]. Mõne aja pärast paleekompleksid taastati ja algas nn uute paleede periood, kuid hilise Minose perioodi teisel poolel, umbes 1400 eKr, tabas neid uus katastroof. Nn uute paleede varemetest leiti samuti lineaarkirjaga kaetud tahvleid, kuid kiri oli mõnevõrra teistsugune. Vanemat tahvlirühma hakati nimetama [[lineaarkiri A|lineaarkirjaks A]] ja hilisemat [[lineaarkiri B|lineaarkirjaks B]]. Lineaarkirja A tahvleid on leitud mõnisada, lineaarkirja B tahvleid aga mitu tuhat. Viimaseid ei ole leitud mitte ainult Kreetalt, vaid ka Balkani-Kreekast, sealhulgas [[Pylos]]est ja [[Mükeene]]st. Lineaarkiri A ei ole tänini dešifreeritud; lineaarkirja B dešifreeris 1952. aastal Briti arhitekt ja krüptograaf [[Michael Ventris]], kellega peagi liitus Cambridge'i filoloog [[John Chadwick]] — koos avaldasid nad oma tulemused 1953. aastal ajakirjas [[Journal of Hellenic Studies]]. Lineaarkirja B tahvlite keel osutus kreeka keele vanimaks teadaolevaks kujuks. Lineaarkiri B kujunes tõenäoliselt lineaarkirja A eeskujul, kuid selle süsteem kohandati kreeka keele kirjapanekuks. Lineaarkiri A ise võis selle tunnuseid ja hilisemat saatust arvestades olla kohaliku ehk autohtoonse elanikkonna, nn [[eteokreetalased|eteokreetalaste]], leiutis. Seda ei ole siiski võimalik kindlalt tõendada, sest lineaarkirja A keel on tänini dešifreerimata ja eteokreetalaste seost pronksiaegse Lineaarkirja A kasutajatega ei ole võimalik kindlalt kindlaks teha. Samuti ei ole kindlalt teada, kes hävitasid vanad paleed. Varasemates käsitlustes on seda seostatud põhjast saabunud kreeka hõimudega, sealhulgas [[joonlased|joonlastega]], kuid tänapäeval peetakse selliseid oletusi ebakindlaks. Kreeta kultuuris toimusid sellel ajal muutused, mille käigus tugevnesid Mandri-Kreekast pärit kultuurilised ja poliitilised mõjud. Nn uute paleede hävimine võis olla seotud uue kreeka ümberasujate lainega, tõenäoliselt [[ahhailased|ahhailastega]], kuid ka seda ei saa kindlalt tõestada. Kreeka võimu kehtestamise ajaga Kreetal võib tõenäoliselt seostada pärimust Knossose kuningast Minosest ja tema riigist, kreeklaste kolonisatsioonist Egeuse mere saartel ja rannikul ning nende ajutisest [[Atika]] vallutamisest. [[2. aastatuhat eKr|2. aastatuhande eKr]] alguseks oli Küklaadidel arenenud omapärane ja rikas [[Küklaadide kultuur]]. Küklaadlased õppisid kasutama oma maa peamist rikkust [[obsidiaan]]i ja hiljem [[marmor]]it, millest nad valmistasid väljendusrikkaid [[skulptuur]]e ja [[väikefiguur]]e. Nad valmistasid esmaklassilist [[keraamika]]t. Palju hilisemal, ajaloolisel ajal, alles pärast [[dooria ränne]]t umbes 1100 eKr, elasid Küklaadidel [[joonlased]], lõunapoolsetel saartel [[Melos]]el, [[Thera]]l ja [[Astypalaia]]l [[doorlased]]. Pronksiaegse Küklaadide kultuuri kandjate etniline ja keeleline päritolu on teadmata ega ole nende hõimunimetustega seostatav. Sellele juba väljakujunenud kohalikule kultuurile lisandus [[18. sajand eKr|18.]]–[[17. sajand eKr|17. sajandil eKr]] üha tugevam Minose mõju: kreetalaste mõju Küklaadidel tugevnes ning mõned saared sattusid tõenäoliselt Knossose kontrolli või tugeva mõju alla. Kohalik kultuur ei kadunud täielikult, vaid Kreeta ja kohalikud traditsioonid sulandusid, mistõttu räägitakse selle perioodi puhul ka Küklaadide "minoiseerumisest". Küklaadid asuvad [[Atika]]st ja [[Euboia]] saarest kagus ning paiknevad ringina ümber vana [[kultus]]ekeskuse [[Deelos]]e (Deelosel oli ülekreekalise tähtsusega [[Apolloni tempel]]). Küklaadide saared on [[Kéa saar|Kéa]], [[Kýthnos]], [[Sérifos]] jne. Tähtsamad saared on [[Náxose saar|Náxos]], [[Páros]], [[Andros]] ja [[Tínos]], neil elasid ajaloolisel ajal [[joonlased]]. Nende suhteliselt väikeste saarte allutamine suurendas tublisti [[Kreeta]] jõudu. Minose kultuuri esindajad olid valdavalt kaupmehed, kes kauplesid meretaguste maadega. Et nad olid kaupmehed ja kunstnikud, siis ulatus nende kultuuri mõju kaugele väljapoole Kreetat, üle [[Küklaadid]]e Egiptuse [[Vana riik|Vanasse riiki]], [[vask]]e tootvale [[Küpros]]e saarele, selle taga asuvasse [[Kaanan]]isse ja [[Levant]]i ning [[Anatoolia]] aladele. Meresõitjad transportisid Kreeka ja Kreeta sadamaisse Küprose metalli, viisid ehituspuitu kõrvalistele saartele ning eksportisid oma kodusaarte [[obsidiaan]]i, [[marmor]]it, [[vein]]i ja ehteid kuni [[Sitsiilia]] ja [[Dalmaatsia]]ni. [[Santorini]] saarel asuv ja [[Thera vulkaan]]i purske tagajärjel hävinud [[Akrotiri (Minose kultuur)|Akrotiri]] linn on üks selle kultuuri rikkalikumaid leiupaiku. Akrotiri hästi säilinud hooned, freskod, keraamika ja muud leiud annavad olulist teavet Egeuse pronksiaja elu kohta. Thera suur purse avaldas Egeuse piirkonnale tugevat mõju, kuid selle otsest rolli Minose tsivilisatsioonile lõpu tegijana ei saa pidada kindlalt tõendatuks. [[Pilt:Cyclades map-fr.svg|pisi|[[Küklaadid]]]] Kreetalased võtsid järjest enam oma kätesse merekaubanduse, millele olid aluse pannud Küklaadide elanikud, kaubitsedes Küprose, Egiptuse ja Sitsiiliaga. Kreetalased vahetasid põllu- ja aiasaadusi ja oma kõrge tehnilise tasemega töökodade valmiskaupu hinnaliste toorainete, nagu kulla, vase, marmori, elevandiluu ja kalliskivide vastu. Teine tähtis jõukuse allikas oli ilmselt vahenduskaubandus, millest Küklaadid üha enam kõrvale tõrjuti. Eriti elav oli kaubitsemine Egiptusega. [[Vana riik|Vana riigi]] majanduslik tõus oli ilmselt tihedas seoses Kreeta kasvava jõukusega. Kreeta merekaubandus oli tihedates suhetes [[Enkom]]i linnaga Küprosel ning Süüria sadamalinnade [[Ugarit]]i ja [[Byblos]]ega, kust on leitud terved Kreeta kaubalaod. Kreeta keraamikat eksporditi eriti rohkelt Egiptusesse. [[Pilt:Carte Ionie.png|pisi|[[Joonia]] Väike-Aasias]] Traditsiooniline, 20. sajandi keskpaiga käsitlus kirjeldab, et põhjast tulnud kreeka hõimud ([[ahhailased]], [[aioollased]], [[joonlased]]) allutasid umbes 1900. aastal eKr Mandri-Kreeka asukad või tõrjusid nad välja, misjärel vana rahvastik ([[lelegid]], [[drüoobid]], [[pelasgid]], [[kaarlased]]) osalt tapeti, osalt assimileerus. Tänapäeva teadlased suhtuvad sellisesse ühekordse sissetungi mudelisse ettevaatlikumalt. "Kreeklaste tuleku" täpne aeg ja iseloom on siiani vaidluse all. Osa uurijaid seob protsessi juba varajase Hellase perioodi II–III üleminekuga, teised hilise Hellase I perioodiga. Tänapäeval nähakse seda pigem pikema, mitmeetapilise ja piirkonniti erineva kultuurilise ja keelelise kihistumise protsessina kui ühe dramaatilise sõjalise vallutusena. Ajaloolisel ajal elasid ahhailased [[Tessaalia]] kaguosas ja [[Peloponnesos]]e mägisel põhjarannikul, mida esialgu olid asustanud joonlased. Joonlasi peetakse esimesena Kreekasse rännanud kreeka hõimuks. Nad asustasid algselt [[Atika]]t, [[Euboia]]t ning [[Väike-Aasia]] rannikul [[Phokaia]]t, [[Smyrna]]t ja [[Mileetost]]. Doorlaste sisserännu ajal, 2. aastatuhandel eKr ja pärast seda, jäi osa joonlasi Mandri-Kreekasse, ülejäänud rändasid saarte kaudu Väike-Aasia lääne- ja lõunarannikule. Väike-Aasias säilitasid nad tugeva majandusliku ja vaimse ühtekuuluvuse ning ühinesid poliitiliselt [[Joonia]] kaheteistkümne [[linnriik|linnriigi]] liiduks ([[Joonia linnade liit]]). Aioollased asustasid varasel ajajärgul hajusalt kogu Kreekat, eriti [[Tessaalia]]t ja [[Boiootia]]t, hiljem aga kaheteistkümne linna liidus Väike-Aasias [[Aiolis]]es. Aiolis hõlmas Egeuse mere kaldalt [[Troas]]e, [[Müüsia]] ja [[Lüüdia]] ning rannikulähedased saared [[Lesbos]]e ja [[Tenedos]]e. =====Mükeene tsivilisatsioon ===== {{Vaata|Mükeene tsivilisatsioon}} [[Pilt:Mycenaean World en.png|pisi|Kreeka alad Mükeene tsivilisatsiooni ajastul]] [[Pilt:14 century BC Eastern Mediterranean and the Middle East.png|pisi|Kreeka, [[Väike-Aasia]], [[Lähis-Ida]], [[Assüüria]], [[Eelam]] ja Egiptuse [[Uus riik|Uue riigi]] alad 14. sajandil eKr]] Mükeene kultuur kujunes Egeuse mere piirkonnas kreekakeelse elanikkonna seas 1600. aasta paiku eKr. Kultuur on nime saanud [[Mükeene]] linna järgi, mis asus [[Peloponnesose poolsaar]]el [[Argolis]]e maakonna kirdeosas ja oli Mükeene kultuuri keskus. Teised tähtsamad Argolise linnad ja Mükeene kultuuri keskused olid [[Tiryns]], [[Argos]] ja [[Pylos]]. Mükeene kultuur ulatus kaugelt väljapoole üht maakonda – Mükeene kultuuri pärane kindlustus oli ka [[Ateena]]s. Sellele perioodile on iseloomulik [[Minose kultuur]]i ehk [[Kreeta]] kultuuri mõju [[Mandri-Kreeka]]le. [[Pilt:AlterOrient2.png|pisi|[[Hetiitide riik]] (umbes 1600 eKr – umbes 1178 eKr) Anatoolias ja [[Lähis-Ida]] alad]] [[Pilt:Dominios minoicos.PNG|pisi|Minose kultuuri mõjusfäär mükeenelaste invasiooni ajal]] [[Pilt:Mycenaean Palace States.svg|pisi|vasakul|Mükeene tsivilisatsiooni aegsed (umbes 1400–1250 eKr) Kreeka paleeriigid]] Kreeka enda aladel tekkis arvukalt kreeklaste kindlustatud asulaid, millest mõned kujunesid suurteks keskusteks, mida Kreeta paleede eeskujul nimetatakse samuti paleedeks. Erinevalt Kreeta paleedest olid vanimad Kreeka keskused, mis tekkisid vallutuse tingimustes, kindlustatud tsitadellid, mille keskmes paiknesid suured paleehooned. Selliseid kindlusi on leitud Kreeka maailma eri piirkondades: [[Iolkos]] Tessaalias, [[Orchomenos]] ja [[Teeba (Kreeka)|Teeba]] Boiootias, [[Ateena]] Atikas ning [[Pylos]], [[Mükeene]] ja [[Tiryns]] Peloponnesosel. Eriti hästi on uuritud Pylost ja Mükeenet. Mükeenes tegi alates 1876. aastast väljakaevamisi [[Heinrich Schliemann]]. Mükeene akropolilt avastati vanimad nn [[šahtkalme]]d, millest mõnest leiti luustikke ja rikkalikke hauapanuseid: surnute näojooni edasiandvaid kuldmaske, rohkesti kuldse ornamendiga pronksrelvi, ehteid ja muud. Akropoli jalamilt leiti hilisemaid [[kuppelkalme]]id. Šahtkalmete algus dateeritakse umbes 1600. aastasse, kuppelkalmete algus 1500. aastasse ja paleede rajamise algus 1400. aastasse eKr. Seda pronksiaegset Kreeka kultuuri nimetatakse [[Mükeene kultuur]]iks. Selle kujunemine toimus märksa vanema Kreeta kultuuri mõjul ja selle õitseaeg langeb hilise Hellase perioodi lõppu. Kreeta Minose tsivilisatsiooni mõju jätkus ka [[15. sajand eKr|15. sajandil eKr]], kui kreeklased saavutasid [[Knossos]]e üle kontrolli. Tõenäoliselt kujundasid Minose kultuuri mõjud ka Kreekas kujunenud riikluse tüüpi. [[14. sajand eKr|14. sajandist eKr]] alates Mandri-Kreekas esile kerkinud, sageli kindlustatud paleed olid bürokraatlikult korraldatud majandusega väikeriikide keskused, nagu varasemad Kreeta paleedki. Kõige silmapaistvamad, hiiglaslikest kiviplokkidest laotud nn [[kükloopiline müür|kükloopilistest müüridest]] ümbritsetud paleed – [[Mükeene]] ja [[Tiryns]] – rajati [[Peloponnesose poolsaar]]ele (Lõuna-Kreekasse). Sarnaseid paleesid ja kindlusi oli mujalgi: [[Pylos]]es Peloponnesose lääneosas, [[Ateena akropol]]il (kus sellest hilisema ehitustegevuse tõttu suurt midagi pole säilinud), [[Teeba (Kreeka)|Teeba]]s (kus loss jääb tänapäeva linnakeskuse alla), [[Orchomenos]]es ja tõenäoliselt [[Iolkos]]es (Põhja-Kreekas Tessaalia maakonnas). Arheoloogilised uurimused, kirjalikud allikad, eelkõige arvukad [[lineaarkiri B|lineaarkirjaga B]] savitahvlid ja Homerose eepostes säilinud muistsed pärimuselemendid võimaldavad rekonstrueerida Mükeene keskuste ühiskondlikku ja poliitilist korraldust. Need olid väikesed riigid, mille sotsiaalne ja poliitiline hierarhia oli küllaltki arenenud. Ühiskondliku püramiidi tipus seisid kuningas ehk ''[[wanax]]'' ja tema sõjalis-bürokraatlik kaaskond: väejuht ehk ''[[lawagetas]]'', madalama astme ametnikud ehk ''[[telestai]]'' ja [[basileus]]ed ning teised. Neile järgnesid vabad kogukonnaliikmed, kellele kuulusid maatükid ja kes olid kohustatud teenima sõjaväes. Selle keskkihi privilegeeritud osa moodustasid palee juures elavad käsitöölised, sepad ja relvameistrid. Püramiidi aluse moodustasid arvukad orjad, keda kasutati mitmesugustes tootmisvaldkondades ja teenijatena. Lineaarkirjaga B savitahvlid näitavad, et paleekeskuste majandus oli ulatuslikult administratiivselt korraldatud. Tahvlitel peeti arvestust muu hulgas põllumajandustoodangu, kariloomade, tööjõu, käsitööliste ja mitmesuguste kaupade üle. Paleed koondasid ja jaotasid ressursse ning korraldasid tootmist ja käsitööd. Nende muistsete Ahhaia riikide korralduses põimusid monarhia ja kogukondliku elu elemendid. Viimane väljendus muu hulgas savitahvlitel esinevates viidetes "[[damos]]ele" ehk rahvale, mille all võis mõista kas eraldi maakogukonda või kogu vaba elanikkonda. Seetõttu on tänapäeva uurijatel Mükeene riikluse hindamisel lahkarvamusi: ühed võrdlevad seda Lähis-Ida riikidega, nagu [[Akkadi riik]], [[Babüloonia]] ja [[Assüüria]] (Vene ajalookirjutuses [[Jakov Lentsman]]), teised aga hilisema antiikaja riiklusega ([[Aleksandr Tjumenov]], [[Sergei Lurje]]). Küsimus on jäänud lahtiseks. Egeuse kreeklased suhtlesid tihedalt Süüria-Palestiina rannikulinnade ja Uue riigi aegse Egiptusega. [[Egiptuse vaarao]] [[Amenhotep III]] lähetas [[14. sajand eKr|14. sajandi eKr]] esimesel poolel Kreekasse tõenäoliselt koguni oma saatkonna, mis külastas muu hulgas [[Knossos]]t ja [[Mükeene]]t. Kreeklaste kontaktid ulatusid ka Vahemere lääneossa, kust tõenäoliselt hangiti eeskätt metalle, [[Anatoolia]]s puutusid kreeklased kokku [[hetiitide riik|hetiitide riigiga]]. Hilise Hellase perioodi lõppu kuulub ka Trooja traditsioon, mille ajalooliseks taustaks võivad olla hilispronksiaegsed konfliktid Väike-Aasia loodeosas [[Trooja]] ehk Ilioni piirkonnas. Hilisem kreeka pärimus kujundas neist sündmustest [[Trooja sõda|Trooja sõja]] loo, millele on traditsiooniliselt pakutud ka kronoloogiat 1193–1183 eKr. [[Pilt:Invasions, destructions and possible population movements during the Bronze Age Collapse, ca. 1200 BC.png|pisi|[[Mererahvaste sissetung]]i ajastu invasioonid]] [[Egeuse tsivilisatsioon]]i langus on osa [[12. sajand eKr|12. sajandi eKr]] paiku alanud ja kogu Vahemere idaosa tabanud vapustuste ahelast, mida ajalookirjanduses nimetatakse [[mererahvaste sissetung]]iks. See nimetus tuleneb Egiptuse vaarao [[Ramses III]] tekstides ründajate kohta kasutatud nimetusest. Mererahvaste päritolu pole selge. Kõige varem ilmnesid vapustused Kreekas, seejärel ka Anatoolia sisealadel ja Vahemere idarannikul, tuues kaasa [[Hetiitide riik|hetiitide riigi]] languse ja purustusi Süüria rannikulinnades, kuni [[Ramses III]] väed purustasid rüüstajad Egiptuse piiridel. Kreeka ja kogu Vahemere idaosa tabanud kriiside tagajärjel algas Mükeene paleesüsteemi kokkuvarisemine. Selle põhjuseid ei saa seostada üheainsa sündmuse või rahvastikurändega. Olulist rolli osa võisid etendada sõjalised konfliktid, paleeriikide majandus- ja haldussüsteemide kriisid, rahvastikuliikumised ning laiemad muutused Vahemere idaosas. Egiptuse dokumentides nimetatakse mõningaid sel ajal liikunud ja rünnanud rühmi [[mererahvad|mererahvasteks]]. Selle perioodiga seostatakse ka uute kreeka hõimude, eriti [[doorlased|doorlaste]], liikumist Balkani poolsaarel. Vanemas ajalookirjutuses nimetati seda [[dooria ümberasumine|dooria ümberasumiseks]] või [[dooria vallutus]]eks ning doorlastele omistati suure osa Mükeene keskuste hävitamine. Tänapäeva uurimuses suhtutakse sellesse seletusse ettevaatlikumalt, sest arheoloogilised tõendid ei võimalda Mükeene tsivilisatsiooni kokkuvarisemist seletada üksnes doorlaste sissetungiga. Osa varasematest joonia ja ahhaia ülikutest hävitati, osa võis sulanduda uutesse ühiskondadesse ning osa siirdus väljapoole Balkani-Kreekat itta, Väike-Aasia rannikule ja mujale, isegi kaugele Küprosele. Doorlaste ja teiste kreeka rühmade liikumine muutis Kreeka asustus- ja kultuuripilti. Vanemas käsitluses peeti neid varem Balkani poolsaare lõunaossa elama asunud joonlastest ja ahhailastest arengult algelisemaks ning dooria vallutuse arvele pandi kultuuri allakäik ja muistse lineaarkirja unustamine. Tänapäeval käsitatakse neid muutusi pigem pikaajalise ühiskondliku ja kultuurilise ümberkujunemise osana. Kreekat tabanud purustuste järel jäeti osa paleesid, sealhulgas [[Pylos]] ja [[Teeba (Kreeka)|Teeba]], maha. Mükeenes ja Tirynsis aga püsis küllalt jõukas asustus veel mõnda aega. Kuigi Mükeenes, Tirynsis ja mõnes muuski Kreeka piirkonnas ei toonud purustused kaasa tsivilisatsiooni kohest lõplikku langust, saabus lõplik allakäik [[11. sajand eKr|1100.–1050. eKr]], mil ka [[Mükeene]] ja [[Tiryns]] järjekordsete purustuste järel maha jäeti ja nii asustustihedus kui ka materiaalse kultuuri tase langesid drastiliselt. Mükeene kultuuri kokkuvarisemise järel kadus kasutusest ka [[lineaarkiri B]]. Varajase Kreeka [[12. sajand eKr|1200]]–[[10. sajand eKr|1000 eKr]] peamiseks tehnoloogiliseks saavutuseks kujunes [[raud|raua]] laiahaardeline kasutuselevõtt ([[rauaaeg]]). Rauaajal muutus raua töötlemine valdavaks ja raud asendas esemete, tööriistade ja relvade baasmaterjalina [[pronks]]i. ===Tume ajajärk ehk Homerose ajajärk=== [[Pilt:GR_Evia.png|pisi|[[Euboia]] saar]] [[Pronksiaja kollaps]]i murrangulistele sündmustele järgnes [[varajane rauaaeg]] ehk [[tume ajajärk]], mida dateeritakse aega umbes [[12. sajand eKr|1150]]–[[8. sajand eKr|800 eKr]]. Sellest perioodist on säilinud väga vähe kirjalikke allikaid,<ref name="Drews" /> mistõttu teadmised selle ajajärgu kohta põhinevad peamiselt [[Arheoloogia|arheoloogilistel]] leidudel. Seda perioodi käsitlevas ajalookirjutuses kasutatav kahekordne nimetus on tingitud nii allikate seisust kui ka tänapäeva teadlaste suhtumisest neisse. Ühed märgivad õigustatult, et kreeklaste ajaloolises traditsioonis on sellest ajast säilinud väga vähe teateid mingitest vähegi olulistest sündmustest, välja arvatud üksikud teated uute asulate rajamisest [[Väike-Aasia]] rannikul. Sellest tulenebki osa tänapäeva ajaloolaste kasutatav nimetus "tume ajajärk". Seejuures keskenduvad teadlased sageli mitte eriti rikkalikele arheoloogilistele leidudele, peamiselt keraamikale. Teised leiavad, et selle periood kreeklaste ühiskondliku elu rekonstrueerimisel saab kasutada [[Homeros]]e eeposte andmeid, mistõttu on kasutusele tulnud termin "Homerose ajajärk". Termin pärineb varasemast historiograafilisest traditsioonist, milles Homerose eepostes kujutatud ühiskonda peeti otseselt Kreeka varase rauaaja ühiskonna peegelduseks. [[12. sajand eKr|12.]]–11. sajandi katastroofilaine Kreeka aladel tegi Mükeene perioodi riikidele lõpu: keskused-paleed jäeti maha, [[lineaarkiri B]] kadus Mükeene maailmas täielikult käibelt (Küprosel jäi kasutusele [[Küprose-Minose kiri]], hiljem [[Küprose silpkiri]]), rahvaarv vähenes paljudes piirkondades järsult ja varasemad tihedad kontaktid idamaadega nõrgenesid. Koos paleesüsteemi kokkuvarisemisega kadus ka senine keskne halduskorraldus ja muutusid varasemad ühiskondlikud struktuurid. Hiljem hakkasid rahvastik ja asustus taas kasvama ning järk-järgult kujunesid välja uued kohalikud võimukeskused ja eliidirühmad. [[Euboia]] oli varajasel rauaajal üks Kreeka olulisemaid piirkondi. Selle asulate kaudu toimusid tihedad kontaktid Egeuse mere idaosa ja Lähis-Idaga. Oluline keskus oli [[Lefkantí]], mis kujunes 10.–9. sajandil eKr jõukaks ja mõjukaks asulaks. See oli Euboia asula, mis saavutas õitsengu 10.–9. sajandil eKr. Arheoloogilised leiud, sealhulgas [[Küpros]]elt ja [[Lähis-Ida]]st pärit importesemed, näitavad selle tihedaid kaubandus- ja kultuurisidemeid Egeuse mere idaosa ja Vahemere idapoolsete piirkondadega. Lefkantí on oluline näide sellest, et pärast [[Mükeene tsivilisatsioon]]i kokkuvarisemist ei katkenud Kreeka piirkondade väliskontaktid täielikult, vaid mõnes keskuses arenesid need edasi. Ka [[Argose tasandik]] jäi oluliseks asustuspiirkonnaks, kus paiknesid [[Mükeene]] ja [[Tiryns]]i endised keskused. Mõlemas piirkonnas annavad arheoloogilised leiud tunnistust kohalike eliidirühmade jõukusest ja väliskontaktide jätkumisest pärast Mükeene paleesüsteemi kokkuvarisemist. Pärast Mükeene paleekeskuste hävimist kujunesid Kreeka ühiskonna oluliseks korraldusvormiks kohalikud maakogukonnad. Paleesüsteemi kadumisega vähenes keskse võimu ja halduse roll ning suurema tähtsuse omandasid kohalikud eliidirühmad, kelle võim põhines muu hulgas maaomandil, jõukusel, päritolul ja isiklikel sidemetel. Homerose eepostes nimetatakse kogukondade juhtivaid mehi [[basileus]]teks, kuid nende täpne ühiskondlik ja poliitiline positsioon ei olnud kogu Kreekas ühesugune. Kogukondade ühiskondlikus elus oli eliidil suurem majanduslik ja poliitiline mõju kui lihtliikmetel. Vabad talupojad moodustasid suure osa rahvastikust, kuid nende mõju kogukonna otsustele oli tõenäoliselt piiratum. Järk-järgult kujunesid jõukamad maaomanikud. Nende kõrval oli inimesi, kellel oli vähe maad või kes olid sellest ilma jäänud. Vaesemad vabad inimesed võisid elatist teenida teiste juures töötades; Homerose eepostes nimetatakse selliseid inimesi [[teedid|teetideks]]. Nende kõrval mainitakse kerjuseid ja orje: kerjused olid vabad inimesed, orjad aga isiklikus sõltuvuses ning nende õiguslik seisund erines vabade inimeste omast põhimõtteliselt. [[Temenos]]e ja [[kleeros]]e mõiste on seotud maa jaotamise ja valdamisega, kuid nende tähendust erineb vastavalt ajastute. Temenos oli eraldatud maa-ala, mis võis olla seotud näiteks valitseja või jumalusega, kleeros aga kellelegi eraldatud maatükk. Neid ei saa käsitleda lihtsalt vastavalt ülikute ja kogukonna tavaliikmete maatükkidena. Homerose eepostes esinevad arvukad viited erineva varandusliku ja sotsiaalse seisundiga inimestele ning need osutavad ühiskonna kihistumisele, kuid selle ulatust ja täpset struktuuri ei saa eeposte põhjal üheselt määratleda. Stagnatsiooniperiood oli suhteliselt lühike. Pärast esialgset rahvastiku ja asustuse vähenemist stabiliseerus olukord järk-järgult. Säilisid peamised tehnoloogilised oskused – maaharimise, puidu ja metalli töötlemise ning keraamika valmistamise oskus – ja jätkusid mitmed varasemad kultuuritraditsioonid, sealhulgas religioossed ettekujutused ja mütoloogilised pärimused. Eriti [[Atika]]s ja Väike-Aasias on täheldatud varasemate ühiskondlike ja kultuuriliste traditsioonide jätkumist, kuigi nende kandjaid ja järjepidevuse ulatust on raske täpselt kindlaks teha. Paleekeskuste hävimine muutis kultuuri: kadusid paleedega seotud kirjakultuur ja keskne halduskorraldus ning vähenes monumentaalne ehitustegevus. Samal ajal säilisid paljud varasemad tehnoloogilised oskused ja kultuuritraditsioonid ning kohalikes kogukondades kujunesid järk-järgult uued ühiskondlikud ja kultuurilised vormid. Sel ajajärgul kujunesid järk-järgult välja piirkondlikud kreeka identiteedid ja keelelised rühmad ning kreekakeelne asustus laienes Egeuse saartele ja Väike-Aasia rannikule. Hilisemad kreeka traditsioonid seostasid neid muutusi erinevate hõimurühmade, sealhulgas [[ahhailased|ahhailaste]], [[aioollased|aioollaste]], [[joonlased|joonlaste]] ja [[doorlased|doorialaste]] ümberasumisega. Arheoloogilised ja keeleajaloolised andmed ei võimalda siiski 12.–11. sajandi sündmusi täpselt rekonstrueerida ega kinnitada traditsioonilist käsitlust ühtsest [[doorlaste sissetung]]ist. Hilisemal ajal paiknesid nimetatud rühmade asustus- ja keelealad üldjoontes järgmiselt: [[aioolia murre|aioolia]] murdeala hõlmas Tessaaliat, osa Kesk-Kreekast, Egeuse mere põhjaosa saari ja Väike-Aasia looderannikut; [[joonia murre|joonia]] murdeala hõlmas Atikat, Euboia saart, Egeuse mere keskosa saari ning Väike-Aasia läänerannikut; [[dooria murre|dooria]] murret kõneldi paljudes Peloponnesose piirkondades, Egeuse mere lõunapoolsetel saartel ja Kreetal. [[Ahhailased|Ahhailasi]] seostati hilisemas traditsioonis eelkõige Peloponnesosega, kuid nende täpset asustusala varasel rauaajal ei ole võimalik kindlalt määratleda. [[Pilt:Western Asia Minor Greek Colonization.svg|pisi|Kreeka kolonisatsioon [[Väike-Aasia]] läänerannikule [[11. sajand eKr|11.]]–[[8. sajand eKr|8. sajandini eKr]]]] Kreeka keele piirkondlikud murded kujunesid välja pikaajalise keelelise arengu tulemusel. Nende levik ei langenud täielikult kokku hilisemate hõimurühmade asustus- ega identiteedipiiridega. Peamised murded olid [[aioolia murre|aioolia]], [[joonia murre|joonia]] ja [[dooria murre|dooria]] murre ning [[Arkaadia-Küprose murre]], millele lisandus hiljem eraldi kujunenud [[Atika-Joonia murre]]. Murded olid omavahel suguluses, kuid nende erinevused suurenesid piirkondliku arengu käigus. Ühist kreeka kirjakeelt ei olnud veel kujunenud. [[Koinee]]t levis laiemalt alles [[hellenism]]i ajal. Järk-järgult levis Kreekas raua kasutamine ning rauatöötlemise oskused kujunesid välja pronksiaja lõpu ja varajase rauaaja tehnoloogiliste muutuste käigus. Raua kasutuselevõtu täpne päritolu ja levikutee Egeuse mere piirkonnas ei ole päris selge. Seda ei saa taandada tehnika laenamisele Väike-Aasiast. 11.–10. sajandil eKr (piirkonniti erinevalt) suurenes rauast valmistatud esemete kasutamine ning rauast tööriistad ja relvad hakkasid järk-järgult täiendama ja asendama pronksist valmistatuid. See uuendus andis tõuke tehnoloogilisele ja majanduslikule arengule. Kuigi peamiseks tegevusalaks jäi põllumajandus, kujunesid eraldi tegevusaladeks käsitöö ja kaubandus. Vahetuskaubanduses kasutati väärtuse arvestamisel mitmesuguseid kaupu ja kaalupõhiseid ühikuid. Väärtuse mõõtmisel võisid olla olulised näiteks veised, metallid ja muud väärtuslikud esemed; [[talent]] oli seejuures eelkõige suur massi- ja arvestusühik, mitte konkreetne kullakang ega mündi eelkäija. Müntide kasutamine tekkis Kreeka maailmas alles hiljem, 7. sajandil eKr. 8. sajandi eel eKr ja eriti selle sajandi jooksul hakkasid mõnes Kreeka piirkonnas suuremad asulad kujunema linnalisteks keskusteks, kuhu koondusid käsitöö, kaubandus, religioossed tegevused ja poliitiline võim. Eriti olulised olid rannikul ja mereteede ääres paiknenud asulad, mille väliskontakte näitavad arheoloogilised leiud. Varajase linnastumise oluliste näidetena võib nimetada [[Lefkantí]]d Euboial ja [[Smürna]]t Väike-Aasia läänerannikul. Homerose eepostes kujutatakse linnu juba mitmesuguste majanduslike ja ühiskondlike funktsioonidega keskustena. "[[Ilias]]es" (23. laul) kirjeldatakse linna, kust põlluharija või karjane võib hankida tööriistade valmistamiseks vajalikku rauda, "[[Odüsseia]]" 6.–8. laulus aga muinasjutuliste meresõitjate [[faiaagid|faiaakide]] linna, millel on sadamad ja laevavarustuse hoidlat. Need kirjeldused annavad teavet eepostes kujutatud ühiskonna kohta, kuid neid ei saa võtta otseste tõenditena selle kohta, missugused olid Kreeka linnad varajasel rauaajal. Selle perioodi lõpuks arenesid kiiresti kaubandussuhted kreeklaste kujunevate uute linnade ning [[Lüüdia]] ja [[Foiniikia]] linnade vahel. Idamaade kultuur avaldas kreeklastele tugevat mõju. Valdava teadusliku seisukoha järgi võtsid kreeklased foiniiklastelt üle [[tähtkiri|tähtkirja]] 8. sajandi alguses eKr või vahetult enne seda, tõenäoliselt Küprosel või Euboial toimunud kaubanduskontaktide kaudu, ning kohandasid selle oma keele vajadustele. Varaseimad säilinud kreeka tähtkirjalised raidkirjad dateeritakse aastatesse 770–750 eKr. Tähestiku ülevõtmise täpne aeg on siiski vaieldav ning mõned uurijad on pakkunud selle toimumisajaks isegi 11. sajandit eKr. Ka Homerose eeposte kirjaliku fikseerimise dateering sõltub osaliselt sellest, millal ja kuidas tähestik kreeklaste seas kasutusele võeti. Ühe seisukoha järgi levis tähestikuline kiri kreeklaste seas järk-järgult ning Homerose eeposed pandi kirja alles hiljem. =====Homerose eeposed ja nende kasutamine ajalooallikana===== [[Homerose probleem]] ehk kahe [[Trooja sõda|Trooja sõjaga]] seotud eepose, "[[Ilias]]e" ja "[[Odüsseia]]" päritolu ja koostise küsimus ei ole lihtne. Vaidlusi peetakse nii nende eeposte legendaarse looja [[Homeros]]e isiku, teoste žanri kui ka neis esitatud andmete usaldusväärsuse üle. Siiski võib väita, et "Ilias" ja "Odüsseia" loodi 8. sajandi lõpus või 7. sajandi alguses eKr, kusjuures Ilias valmis tõenäoliselt mõnikümmend aastat varem kui Odüsseia. Täpne dateering on siiski endiselt vaieldav. Mõne uurija arvates said eeposed lõpliku kirjaliku kuju alles 6. sajandisl. Need käsitlevad Mükeene kreeklaste kõige varasemat suurt ettevõtmist – Trooja sõda. Osa olmedetailidest on autor või autorid laenanud hilisemast ajast. Eeposte andmeid saab tumeda ajajärgu kreeklaste ühiskondliku korra rekonstrueerimisel kasutada ainult teatava ettevaatusega. Homerose ajastu andmete ühendamisel arheoloogia andmetega kujuneb siiski küllaltki usaldusväärne pilt tolle ajastu kreeklaste elust ja olustikust. === Arhailine ajajärk === [[Pilt:Shepherd-c-005.jpg|pisi|Vana-Kreeka, [[Väike-Aasia]], Egiptuse ja [[Uus-Assüüria]] alad, 750–625 eKr]] Arhailine ajajärk (800–500 eKr) algas pärast [[tume ajajärk|tumeda ajajärgu]] lõppu. Tumeda ajajärgu lõpuks peetakse traditsiooniliselt 776. aastat eKr, mil peeti esimesed [[antiikolümpiamängud]].<ref name="Short" /> Arheoloogilised leiud näitavad rahvastiku kiiret kasvu [[8. sajand eKr|8. sajandil eKr]]. Mitmel pool kujunesid väiksema linna mõõtu asulad. Nende seas olid olulisemad [[Smyrna]] ja [[Mileetos]] [[Väike-Aasia]] rannikul, [[Knossos]] Kreetal, [[Chalkis]] ja [[Eretreia]] [[Euboia]] saarel ning [[Ateena]], [[Korintos]], [[Argos]] ja [[Megara]] Kreeka mandriosas. 9. ja 8. sajandi vahetusel eKr kiirenes Kreekas majanduslik ja ühiskondlik areng, mille tähtsaimaks ilminguks oli [[linn]]a kui käsitöö ja kaubanduse keskuse lõplik väljakujunemine. Eriti hoogsalt arenesid [[Joonia]] linnad Väike-Aasia läänerannikul, kus Kreeka ja Lähis-Ida tsivilisatsioonid teineteist mõjutamine. Idamaade kultuuri mõju avaldus nii materiaalses kui ka vaimses sfääris: linnade kujunemisega kaasnes kreeklastel uute arhitektuurivormide areng ning uuendused kujutavas kunstis, teaduses ja filosoofias. Majanduslik areng väljendus käsitöö täiustumises, mis tugines uuele tehnoloogilisele alusele – [[raud|rauale]] –, samuti sise- ja linnadevahelise kaubanduse arengus. See tõi kaasa edusammud meresõidus ja laevaehituses ([[ankur|ankru]] leiutamine, sõja- ja kaubalaevade tüüpide spetsialiseerumine jms), samuti täpsete mahu- ja kaaluühikute väljatöötamise ning – seegi mitte ilma idamaise mõjuta – vermitud [[münt]]ide kasutuselevõtu. Antiikpärimuse järgi hakkasid esimesena münte vermima [[Lüüdia]] valitsejad Väike-Aasias. 7. sajandil võtsid nende naabrid, Joonia kreeklased, neilt müntide vermimise üle ja sealt levis see tava ka Kreeka teistesse majanduslikult arenenud keskustesse, nagu [[Aigina]], [[Korintos]] ja [[Ateena]]. [[Homeros]]ele omistatud lääne kirjanduse alustekstid "[[Ilias]]" ja "[[Odüsseia]]" arvatakse olevat kirja pandud või kujunenud [[8. sajand eKr|8.]] või [[7. sajand eKr|7. sajandil eKr]]. Rajati esimesed tagasihoidlikud [[mudatellis]]test ja puidust templid, millest silmapaistvaim oli [[Hera tempel]] [[Samos]]el. Samal ajal tõusid esile ülekreekalise tähtsusega pühamud [[Olümpia]] ja [[Delfi]], kuhu rajati monumentaalsemaid templeid hiljem. Spordipidustused, eeskätt [[antiikolümpiamängud|olümpiamängud]], kujunesid arhailise ajajärgu jooksul kogu [[Hellas]]t ühendavateks suurüritusteks. [[Pilt:AntikeGriechen1.jpg|pisi|300px|Vana-Kreeka ja [[Foiniikia]] kolooniad umbes [[8. sajand eKr|8.]]–[[6. sajand eKr|6. sajandini eKr]]]] [[Foiniiklased]] rajasid Vahemere rannikualadele arvukalt [[koloonia]]id ja kaubapunkte. Nende tegevus ulatus [[Küpros]]elt ja [[Levant|Levandist]] järk-järgult Vahemere maadelääneossa, sealhulgas tänapäeva Lääne-[[Liibüa]], [[Tuneesia]], [[Alžeeria]], [[Maroko]] ja Lõuna-[[Hispaania]] rannikule, [[Baleaarid]]ele, [[Sardiinia]]sse ja Lääne-[[Sitsiilia]]sse. Foiniiklaste tegevus Vahemere maade lääneosas hoogustus eriti 9.–8. sajandil eKr. [[Kartaago]] traditsiooniliseks rajamisajaks peetakse umbes 814. aastat eKr. Sellest kujunes hiljem üks Vahemere maade lääneosa tähtsamaid keskusi. Foiniiklaste ja kreeklaste tihe kokkupuude tõi Kreekasse tugevaid ida kultuurimõjusid. Üks olulisemaid näiteid oli [[foiniikia kiri|foiniikia kirja]] kohandatud kasutuselevõtt. Kreeklased ei võtnud foiniikia tähestikku muutmata kujul üle, vaid kohandasid seda kreeka keele vajadustele, kasutades osa konsonandimärke [[vokaal]]ide tähistamiseks ja lisades uusi tähti. Nii kujunes [[kreeka tähestik]], mille klassikalises vormis oli 24 tähte. Kreeka tähestik võimaldas kreeka keele häälikuid täpsemalt edasi anda. Kunstis asendus senine [[geomeetriline stiil]] [[7. sajand eKr|7. sajandil eKr]] järk-järgult [[orientaalstiil]]iga, milles kasutati rohkesti idamaise päritoluga loomafiguure ja ornamente. Hiljem lisandus üha enam inimkujutisi ja suurenes realistliku kujutamise taotlus. Sel nn orientaalperioodil sai alguse ka Kreeka [[monumentaalskulptuur]], mille arengut mõjutasid muu hulgas Egiptuse skulptuuritraditsioonid. ==== Ühiskondlikud muutused ja polise kujunemine ==== Majanduslik edenemine tõi esialgu kaasa ühiskondlikke muutusi ja raskusi laiadele rahvakihtidele. Kaubandus ja raha õõnestasid traditsioonilist põllumajanduslikku majapidamist ja viisid väga tugeva varandusliku kihistumiseni. [[Hesiodos]]e poeemi "[[Tööd ja päevad]]" (8. ja 7. sajandi vahetus eKr) teksti põhjal võib järeldada, et Kreeka külas toimus kiire kihistumine: kujunesid välja jõukad majapidamised, kuid paljud inimesed laostusid ja vaesusid. Talurahvas kannatas üha suureneva maapuuduse, võlgade ja võlaorjuse all. Kõik see teravdas ühiskondlikke suhteid igas kogukonnas. Kreeka ühiskonna muutudes tekkis linnades üha rohkem inimesi, kes ei kuulunud vanasse sugukondadel põhinevasse ühiskonnakorraldusse. Et poliitiline võim oli endiselt peamiselt ülikusuguvõsade käes, jäid need inimesed poliitikast kõrvale. Nende rahulolematus ühines talurahva rahulolematusega ja aitas kaasa demokraatliku liikumise tekkimisele. Rahvas ehk [[deemos]] astus vastu sugukonnaülikute poliitilisele ülemvõimule, nõudes radikaalseid majanduslikke ja poliitilisi reforme. Selle ühiskondliku käärimise tulemusel kujunes välja ulatuslik demokraatlik liikumine, mida kirjanduses nimetatakse sageli [[arhailine revolutsioon|arhailiseks revolutsiooniks]]. Selle liikumise peamised ilmingud olid nii varajasel kui ka hilisel etapil seadusandlikud reformid. Varajasel etapil viisid neid sageli läbi erilised ühiskondlikud vahendajad – [[aisümneet|aisümneedid]] –, kellele kogukond andis erakorralised volitused. Selline oli näiteks [[Pittakos]] [[Mytilene]]s [[Lesbos]]e saarel, samuti sisuliselt kõik varajased seadusandjad – [[Zaleukos]] [[Lokroi Epizephyrioi]]s Lõuna-Itaalias, [[Charondas]] [[Katane]]s Sitsiilias ning [[Drakon (seadusandja)|Drakon]] ja [[Solon]] Ateenas. Esimesed reformid seisnesid kirjalike seaduste koostamises, kohtumenetluse korrastamises, isikuvabaduse tagatiste kehtestamises ja sellega seoses võlgnike olukorra kergendamises ning lõpuks poliitilise korra ümberkorraldamises. Nende eesmärk oli piirata sugukonnaaadli poliitilist rolli ja anda tähtsamaid volitusi kujuneva kodanikukogukonna institutsioonidele – rahvakoosolekule, nõukogule ja rahvakohtule. Selle küllaltki pika protsessi lõpp-punktiks olid reformid, mille tulemusel sai lõpliku kuju uut tüüpi sotsiaal-poliitiline organisatsioon – kodanikukogukond ehk linnriik, [[polis]]. Sõna "polis" võib järjest tähistada hõimu varjupaigaks olnud algelist kindlustatud asulat, arenenumat [[protolinn]]a ning käsitöö ja kaubanduse keskusena toimivat linna, selles elavate kodanike kogukonda ja lõpuks selle kogukonna moodustatud riiki. Polise tunnusteks olid esiteks selle piirkonna vabade kodanike korporatiivne ühtsus, samuti selge õiguslik eristus nende ja võõramaalaste vahel: viimased olid kas piiratud õigustega ümberasujad või hoopis õigusteta, kuid üha arvukamaks muutuvad orjad. Teiseks oli polis linnast ja sellega külgnevast maapiirkonnast koosnev juba maastikust tingitud elementaarüksus; neid sidus vastastikku kasulik toodete vahetus ning see tagas kogukonna [[autarkia|autarkse]] eksistentsi. Kolmandaks iseloomustas polist sellise moodustise poliitiline sõltumatus ehk iseseisva riigi staatus. Neljandaks oli kodanikele iseloomulik ideoloogiline ühtsus, mis kinnistas nende vastandumist ülejäänud elanikele: kodanikupatriotism, armastus isamaa ja kodumaa vastu, kodukolde ja esivanemate haudade austamine ning kodanike seas kultiveeritud võrdsus seaduse ees ehk [[isonoomia]] ja võrdne õigus poliitilisele aktiivsusele ja esinemisele ehk [[isegooria]]. Nende omaduste kogum andis Kreeka polisele erakordse elujõu ja püsivuse, nii et see võis ka pärast poliitilise sõltumatuse kaotamist eksisteerida suure territoriaalse riigi – hellenistliku monarhia või Rooma riigi – autonoomse üksusena. Ajalooliselt eristatakse kaht tüüpi polist – demokraatlikku ja oligarhilist. Esimese klassikaline näide oli Ateena, teise oma [[Sparta]]. Nende kujunemise erinevuse määras algselt olukord, mis oli seotud doorlaste vallutusega. Atikas, millest doorlased mööda läksid, kulges riigi kujunemine sisemise arengu tulemusena, Spartas aga etendas olulist osa just vallutus. ==== Ateena ==== {{Vaata|Ateena riik}} Pärast Atika muistse poliitilise kogukonna ajutist allakäiku ja detsentraliseerumist jätkus seal järkjärguline poliitiline areng, mille aluseks sai uue linna – Ateena – tekkimine muistse kindluse lähedusse. [[Atika]] maade alanud ühendamine kajastub pärimuses muistse [[sünoikism]]i nime all: see on osa elanike, eeskätt suursuguste perekondade, ümberasumine ühte keskusesse ja kogu Atikat hõlmavate võimuorganite tekkimine. Osa antiikpärimusest ([[Thukydides]], [[Aristoteles]], [[Plutarchos]]) seostas [[sünoikism]]i Atika legendaarse kangelase ja kuninga [[Theseus]]e algatusega. Üldine mütoloogiline ja kronograafiline pärimus paigutab Theseuse siiski juba Mükeene aega, kõige sagedamini 13. sajandisse eKr, mistõttu ei saa selle kangelase seost hilisema sünoikismiga ajalooliselt usaldusväärseks pidada. Samaaegselt linna arenguga kujunesid esialgsed seisused: põlluharijad ([[geomoorid]]), käsitöölised ([[demiurgid]]) ja ülikkond ([[eupatriidid]]). Maakogukondade lagunemine ning võlgade ja maapuuduse all kannatanud talurahva vaesumine viisid Ateenas, nagu mujalgi Kreekas arhailisel ajajärgul, sotsiaalse olukorra teravnemiseni ja demokraatliku liikumise alguseni. Selle ettekuulutajateks said vastuolud aristokraatia enda hulgas (nn [[Kyloni mäss]], umbes 630 eKr) ning esimene kirjaliku seadusandluse kogemus – arhont [[Drakoni seadused]] (621 eKr). Ateena demokraatliku polise kujunemise põhietappideks said [[Soloni reformid]] (594–593 eKr), [[Peisistratos]]e ja tema poegade türannia (560–510 eKr) ning [[Kleisthenese reformid]] (508 eKr). Atika vabade elanike põhiosa moodustanud deemos kaitses oma vabadust ja kujundas kodanikkonna, mis oli selgelt eraldatud võõramaalastest – ümberasujatest ehk [[metoikud|metoikutest]] – ja orjadest. ==== Sparta ==== {{Vaata|Sparta riik}} Spartas oli olukord teistsugune. Doorlaste vallutus [[Lakoonika]]s viis kohalike [[ahhailased|ahhailastest]] elanike allutamiseni. Sparta ühiskondliku ja poliitilise korra kujunemist seostatakse antiikpärimuses legendaarse seadusandja [[Lykurgos (Sparta)|Lykurgos]]ega, kelle elu paigutati 9. ja 8. sajandi vahetusse eKr. Talle omistati Sparta korra põhjalik ümberkujundamine: maa jagamine valitsevale [[spartiaadid|spartiaatide]] seisusele ning isiklikult vabale, kuid piiratud õigustega [[perioigid|perioikide]] kihile; kohalike põlluharijate kinnistamine spartiaatidele antud maatükkide külge; spartiaatidele omamoodi meesteühenduste ehk [[süssiitia]]te asutamine; lõpuks ka valitsemissüsteemi kujundamine, millesse kuulusid rahvakoosolek ehk [[apella]], vanemate nõukogu ehk [[geruusia]], kaks kuningat, kes täitsid ülempreestrite ja väejuhtide ülesandeid, ning viiest [[efoor]]ist koosnev kontrolliv kolleegium. Tänapäeval ei peeta siiski kõiki neid muudatusi ühe seadusandja ühekordse reformi tulemuseks, vaid Sparta korra kujunemist peetakse pikaajaliseks protsessiks. Doorlaste vallutuspoliitika jätkumine Lakoonikas viis 8.–7. sajandil eKr naabruses asuva [[Messeenia]] alistamiseni. Messeneia maa jagati spartiaatide vahel ja suur osa kohalikest põlluharijatest muudeti [[heloodid|helootideks]] ja kinnistati spartiaatidele antud maatükkide külge. Spartiaatidele kinnistati need maatükid päriliku kasutusõigusena koos nende külge seotud põlluharijate – heloodid|helootidega, kes olid pooleldi pärisorja, pooleldi orja seisundis. Spartiaatide privilegeeritud staatust rõhutas asjaolu, et nad ei pidanud tegelema ei põlluharimise ega käsitööga – nende ainus tegevusala oli sõjapidamine. Sparta polise põhimõtteline erinevus Ateena polisest seisnes selles, et Sparta kodanikukorporatsiooni kuulusid üksnes doorlastest vallutajad, kohalikud elanikud aga, keda oli palju rohkem ja kes tegelesid tootva tööga, olid taandatud allutatud seisundisse (heloodid) või sõltuva kihi seisundisse (perioigid) ja jäid sellest korporatsioonist välja. Sellest tulenes Sparta korporatiivse korra eriline jäikus. Kodanikkond oli seal sisuliselt sõjaväelaagrit, mis oli alati valmis maha suruma mis tahes demokraatlikku liikumist, eelkõige helootide ülestõuse. Sellest tulenes ka Sparta sihipärane välispoliitika, mis oli suunatud sõbralike riikide bloki loomisele. Selle liikmed olid ühtviisi huvitatud konservatiivsete ühiskondlik-poliitiliste traditsioonide säilitamisest. 6. sajandi lõpuks eKr oli see eesmärk saavutatud [[Peloponnesose liit|Peloponnesose liidu]] loomisega. ==== Suur kolonisatsioon ==== {{Vaata ka|Suur kolonisatsioon}} Olulised kaasnevad nähtused olid koloniseerimine ja [[türannia]]. Paljudes kogukondades asusid liigsed põlluharijad enam-vähem organiseeritult meretagustesse kolooniatesse. Koloniseerimise arengut mõjutasid ka kaubanduse ja käsitöö huvid ning juhtivate linnaringkondade huvi seada sisse kaubavahetus äärealade rahvastega. Veel üks põhjus olid poliitilised tülid, eeskätt nooremate aristokraatlike suguvõsade või üksikute ülikuvõsude rahulolematus oma seisundiga ja soov seda parandada meretagustes seiklustes osalemisega. Kreeklaste [[koloonia]]te rajamine 8.–6. sajandil saavutas sellise ulatuse, et hõlmas kõiki Vahemere ja Musta mere äärseid piirkondi. [[Kolonisatsioon]]i lähtekohad paiknesid peamiselt Kreeka mandriosas, Egeuse saartel ja Väike-Aasia rannikul. Kreeka asustus levis Lõuna-Itaaliasse ja Sitsiiliasse, Väike-Aasiasse, [[Traakia]] rannikule, [[Must meri|Musta mere]] äärde, [[Kürenaika]]sse, Vahemere maade lääneossa ja [[Pürenee poolsaar]]ele. [[Suur kolonisatsioon|Suure kolonisatsiooni]] ajal ([[8. sajand eKr|8.]]–[[6. sajand eKr|6. sajandil eKr]]) rajasid Kreeka linnriikide elanikud Vahemere ja Musta mere rannikualadele arvukalt uusi asulaid ja linnriike. Kolooniad olid emamaast üldjuhul poliitiliselt sõltumatud ning neile kuulusid ümbruskonna maavaldused. Paljud neist kujunesid kiiresti iseseisvateks linnriikideks ja mõned ületasid hiljem suuruse või tähtsuse poolest oma emalinnu. Kolooniatel olid emalinnaga sageli tihedad usulised, kultuurilised ja majanduslikud sidemed ning ühised kombed ja [[kultus]]ed. Emalinna ja koloonia vahel võisid säilida ka erilised poliitilised või kodakondsuslikud suhted, kuid nende korraldus erines kolooniati. Kolooniate elanikud tegelesid [[kaubandus]]e, käsitöö, põlluharimise ja karjakasvatusega. Kohalike rahvastega kaubeldi vilja, kariloomade, nahkade, soolakala ja orjadega ning Kreeka aladelt toodi kolooniatesse muu hulgas veini, oliiviõli, metalltooteid, marmorit, savinõusid ja kangaid. Kaubavahetuse sisu sõltus piirkonna loodusvaradest ja kohalike rahvaste majandusest. ===== Suur-Kreeka ===== [[Pilt:Greek Colonization Archaic Period.svg|pisi|Kreeka alad ja kolooniad [[Arhailine ajajärk|arhailisel ajajärgul]] (750–550 eKr)]] Esialgu said Kreeka kolonisatsiooni peamisteks sihtkohtadeks Itaalia ja Sitsiilia ning teerajajad olid [[euboialased]]. [[8. sajand eKr|8. sajandi]] esimesel poolel eKr rajasid Euboia saarelt pärit asunikud [[Ischia saar]]el (toona [[Pithekussai]]) asula ning hiljem [[Kyme]] linna Itaalia maismaal. Euboialased rajasid esimese Kreeka koloonia Sitsiilias, umbes 734 eKr asutatud [[Naxos (Sitsiilia)|Naxose]] [[Etna]] jalamil. Hiljem rajasid nad ka [[Rhegion]]i Itaalia edelatipus ning [[Katane]], [[Messana]] ja teisi kolooniaid Sitsiilias. Sel ajajärgul hoogustusid kreeklaste, eriti [[Euboia]] elanike mereretked lääne suunas Itaaliasse. Üheks tõmbeteguriks olid [[Etruuria]] ja [[Elba saar]]e metallileiukohad. Euboialased sõlmisid [[etruskid|etruski]] ülikusuguvõsadega suhteid, mis hõlbustasid kaubandust ja tagasid ligipääsu metallile. Suurima Sitsiilia kreeka linna [[Sürakuusa]] rajasid umbes 733 eKr väljarändajad [[Korintos]]est. Kreeka kolooniate rajamine Sitsiilias jätkus ka [[7. sajand eKr|7.]] ja [[6. sajand eKr|6. sajandil eKr]]. [[Gela]] rajasid umbes 688 eKr asunikud [[Kreeta]]lt ja [[Rhodos]]elt.<ref>E.Zuppardo, S. Piccolo (2005), ''Terra Mater: Sulle sponde del Gela greco'', Betania ed., Caltanissetta; ('''en''') [https://www.ancient.eu/Gela/. Piccolo, Salvatore. ''Gela.'' Ancient History Encyclopedia. December 20, 2017.]</ref> Sitsiilia lõunarannikul asuva [[Akragas]]e asutasid [[Rhodos]]e ja [[Kreeta]] elanikud umbes 580 eKr. Sitsiilia lääneosas kindlustusid [[foiniiklased]] ning saare sisealad jäid veel sajanditeks põliselanike [[sikulid|sikulite]], [[sikaanid]]e ja [[elümid|elümite]] võimu alla. [[Messana]] elanikud rajasid samuti rea väiksemaid kolooniaid ja kaubapunkte. Itaalia mandriosa lõunaranniku kolonisatsioon algas juba [[8. sajand eKr|8. sajandi]] lõpus eKr. [[Ahhaia|ahhailased]] rajasid [[Kroton]]i ja [[Sybaris]]e ning [[Sparta]]lased [[Taras]]i (praegune [[Taranto]]). [[Pilt:Map of Assyria.png|pisi|300px|Vana-Kreeka, [[Väike-Aasia]], [[Vana-Egiptuse ajalugu|Egiptuse]] alad ja [[Uus-Assüüria|Uus-]][[Assüüria]] suurriigi laienemine, [[8. sajand eKr|8.]]–[[6. sajand eKr]]]] Kreeka asustus Sitsiilias ja Lõuna-Itaalias aitas kujundada piirkonda, mida hakati nimetama [[Suur-Kreeka]]ks ehk Magna Graeciaks, ning laiendas kreeka keele, kultuuri ja majanduslike sidemete levikut Vahemere keskosas. ===== Kreeka kolonisatsioon Musta mere ja Vahemere piirkonnas ===== [[7. sajand eKr|7. sajandil eKr]] ja eriti selle teisel poolel laienes Kreeka kolonisatsioon [[Väike-Aasia]] [[Mileetos]]e linnast [[Egeuse meri|Egeuse mere]] põhjarannikule, [[Traakia]] rannikule ja [[Must meri|Musta mere]] piirkonda. Mileetoslased rajasid Musta mere rannikul muu hulgas [[Olbia]] [[Dnestr]]i suudme lähedal ja [[Sinope]] [[Anatoolia]] põhjarannikul. [[Pantikapaion]]i rajasid Mileetose kolonistid [[Krimm]]is [[Kertši poolsaar]]el umbes 600 eKr. Kesk-Kreeka [[Megara]] elanikud rajasid [[Chalkedon]]i umbes 7. sajandi keskpaiku eKr ja [[Byzantion]]i umbes 660 eKr. Byzantion asus strateegiliselt tähtsas paigas [[Bosporus]]e ääres ning kujunes hiljem üheks Kreeka maailma tähtsamaks linnaks. Kreeka kolooniaid rajati läänes Lõuna-Itaaliasse ja Sitsiiliasse ning veel kaugemale Lõuna-Galliasse, Rhône'i jõe suudmesse ([[Massalia]]); lõunas Põhja-Aafrikasse ([[Küreene]]); kirdes väinade piirkonda ([[Chalkedon]], [[Byzantion]]) ning kogu Musta mere rannikule ([[Istros]], [[Olbia]], [[Tauria Chersonesos]], [[Pantikapaion]], [[Phanagoria]], [[Dioskuriada]], [[Sinope]], [[Herakleia Pontike]]). Umbes 631 eKr asutasid [[Thera]] saare elanikud Põhja-Aafrikas [[Kürenaika]]s [[Küreene]] linna. [[Vana-Egiptus|Egiptuses]] kujunes [[Niiluse delta]]s [[Naukratis]] kreeklaste oluliseks kaubandus- ja asulakeskuseks. Naukratis ei olnud Küreenega samal viisil kreeka koloonia, vaid Egiptuse võimude lubatud rahvusvaheline kaubanduskeskus, kus elasid ja tegutsesid mitme Kreeka linnriigi kaupmehed. Vahemere põhjarannikul kujunes [[Provence#Kreeklased Provence'is|Provence]]'is [[Massalia]] üks olulisemaid Kreeka kaubanduskeskusi. Selle rajasid [[Phokaia]] elanikud umbes 600 eKr. Massalia kaupmehed osalesid kaubavahetuses Gallia sisemaaga ning nende mõjusfäär ulatus [[Rhône]]'i ja [[Durance]]'i jõe kaudu kaugele sisemaale. Massalia kaudu liikusid Vahemere ja Gallia vahel muu hulgas vein, metallid, soolatud toiduained ning mitmesugused käsitöö- ja luksuskaubad. Musta mere piirkonna olulisemate Kreeka kolooniate ja linnade hulka kuulusid [[Olbia]] ([[Lõuna-Bug]]i suudme lähedal), [[Tyras]] (nüüdne [[Bilhorod-Dnistrovskõi]]), [[Tanais]] (nüüdne [[Nedvigovka]]), [[Hersonesos]] (nüüdse [[Sevastopol]]i lääneservas), [[Theodosia]] (nüüdne [[Feodossia]]), [[Pantikapaion]] (nüüdne [[Kertš]]), [[Dioskurias]] (nüüdne [[Suhhumi]]) ja [[Phasis]] (nüüdne [[Poti]]). [[Pantikapaion]] kujunes Kertši väina piirkonna tähtsaimaks keskuseks ning selle ümber kujunes [[Bosporose riik]], mis hõlmas Kertši ja [[Tamani poolsaar]]e ning nendega seotud alasid. Musta mere äärsete Kreeka linnade tähtsus suurenes eriti klassikalisel ja hellenistlikul ajajärgul. Hiljem mõjutasid nende arengut piirkonna kohalike rahvaste, sealhulgas [[sküüdid|sküütide]] ja [[sarmaadid|sarmaatide]] tugevnemine. Mõned linnad säilisid antiikaja lõpuni, kuigi nende elanikkond ja kultuuriline koosseis muutusid ning kreeka rahvastiku kõrval suurenes mittekreeklaste osatähtsus. ====Türannia==== Kui aga oma olukorraga rahulolematud inimesed keeldusid kodumaalt lahkumast ja olukord teravnes, tekkisid tingimused tugeva isiksuse – auahne demagoogi – esilekerkimiseks. Ta tõmbas mitmesuguste lubadustega kaasa suure hulga rahulolematuid ja haaras nende toetusel võimu. Nii tekkis varajane Kreeka [[türannia]]. Sõna "türann" ise oli kreeklastele ilmselt laenatud idapoolsetelt naabritelt, Lüüdia või [[Früügia]] elanikelt ja tähistas ebatraditsioonilise monarhivõimu kandjat. Türannirežiime tuntakse paljudes Balkani-Kreeka linnades: Korintoses [[Kypselos]]e ja tema järeltulijate valitsus, [[Sikyon]]is [[Orthagoras]]e ja tema järglaste võim, [[Megara]]s [[Theagenes]]e võim ning Ateenas Peisistratose ja tema poegade valitsus. Kreeka idapoolses osas jätsid traditsiooni jälje [[Thrasybulos]]e valitsemine Mileetoses ja [[Polykrates]]e valitsemine Samose saarel; Kreeka lääneosas Sitsiilias aga [[Phalaris (Akragas)|Phalaris]]e jõhker türannia Akragases ning Gela ja Sürakuusa [[Deinomeniidid]]e suguvõsa valitsejate [[Gelon]]i, [[Hieron I]] ja Thrasybulose ajal. Türannid pärinesid reeglina aristokraatlikust keskkonnast, kuid ülejäänud ülikkonna vastupanu ületamiseks rakendasid nad selle vastu repressioone. Nende poliitika viis vana aristokraatia kihi vähenemiseni ja selle poliitilise rolli languseni. Selles seisneski varajase Kreeka türannia ajalooline tähtsus: omal moel valmistas see ette demokraatia tulevast võidulepääsu, kuigi demokraatia lõplik kehtestumine eeldas türannia enda eelnevat kõrvaldamist. ==== Pärsia ja Väike-Aasia kreeka linnad ==== [[Pilt:Median Empire.jpg|pisi|Aasia impeeriumid umbes 600 eKr: [[Lüüdia]], [[Vana-Egiptus]], [[Mesopotaamia]]-[[Babüloonia]], [[Meedia riik|Meedia]], Pärsia]] [[Pilt:Perserreich 500 v.Chr.jpg|pisi|Kreeka alad ja Pärsia suurriik 500 eKr]] [[6. sajand eKr|6. sajandil eKr]] kujunes Lähis-Idas uus suurriik – [[Ahhemeniidide riik]] ([[Pärsia]]), mis laienes kiiresti mitmes suunas. Pärsia jõudis [[Väike-Aasia]]sse ja pärast [[Lüüdia]] vallutamist [[Kyros II]] poolt aastatel 547–546 eKr sattusid Väike-Aasia lääneranniku kreeka linnad, mis olid seni allunud Lüüdia kuningatele, Pärsia ülemvõimu alla. Pärslased seadsid mitmes linnas võimule kohaliku päritoluga [[türann]]e, kes sõltusid Pärsia võimust ja [[satraap]]idest. [[Anatoolia]] ranniku lähedased [[Egeuse mere saared]] jäid esialgu Pärsia võimu alt välja, kuid Pärsia mõju laienes neile järk-järgult. [[Sámos]]e türann [[Polykrates]] (umbes 540–522 eKr) kujunes üheks oma aja võimsamaks Kreeka valitsejaks ja arendas Sámosel ulatuslikku ehitustegevust. Tema ajal rajati või täiustati muu hulgas sadamat varjav [[muul]], linna veega varustav tunnel ja [[Hera tempel|Hera templi]] rajatisi. Polykratesel oli tugev laevastik, mis võimaldas tal saavutada mõju [[Egeuse meri|Egeuse merel]]. Polykrates toetas Pärsia kuningat [[Kambyses II]], kui too 525. aastal eKr Egiptust ründas, ja saatis talle appi oma laevastiku. Hiljem sattus Polykrates ise Pärsia võimu alla ja hukati. Pärsia kontroll laienes seejärel ka teistele Väike-Aasia ranniku lähedastele saartele. ==== Kreeka–Pärsia sõjad ==== [[Pilt:Ionian Revolt Campaign Map-en.svg|pisi|[[Joonia ülestõus]]u (499–493 eKr) sõjategevusalad]] {{Vaata|Kreeka-Pärsia sõjad|Xerxes I|Dareios I}} [[6. sajand eKr|6. sajandi]] lõpuks kontrollis [[Ahhemeniidide riik]] tohutut territooriumi, mis ulatus Iraanist Väike-Aasia ja Kagu-Euroopani. Pärsia võimu laienemine ohustas ka Kreeka linnriikide iseseisvust. Pärslaste sõjaretk [[Náxose saar|Naxose]] vastu 499 eKr tõi kaasa Väike-Aasia kreeka linnade ülestõusu. [[Mileetos]]e asevalitseja [[Aristagoras]]e õhutusel kukutasid mitmed linnad Pärsiast sõltuvad türannid ja ühinesid Mileetose juhtimisel võitluseks Pärsia võimu vastu. Kreeklased ründasid [[Ephesos]]e juurest [[Sardis]]t ja põletasid osa linnast. Ülestõus levis ka [[Küpros]]ele, kus kreeka linnad tõusid Pärsia vastu, kuid Pärsia väed surusid vastuhaku maha. Pärast joonlaste laevastiku lüüasaamist [[Lade merelahing]]us 494 eKr vallutasid pärslased [[Mileetos]]e ning linn langes pärast piiramist ja hävitati osaliselt. Aastaks 493 eKr oli [[Joonia ülestõus]] lõplikult maha surutud ja Väike-Aasia kreeka linnad sattusid taas Pärsia võimu alla. [[Pärsia esimene sissetung Kreekasse|Pärsia esimese sissetungi]] ajal 492. aastal eKr jõudis Pärsia sõjaretk [[Traakia]]sse ja Makedooniasse, kuid Pärsia laevastik sai Athose poolsaare juures tormi tõttu suuri kaotusi ja sõjaretk katkes. 490. aastal eKr tungis Pärsia vägi uuesti Kreeka aladele ja [[Maratoni lahing]]us said pärslased Ateena väelt lüüa ning taandusid. 480. aastal eKr [[Pärsia teine sissetung Kreekasse|tungisid Pärsia väed uuesti Kreekasse]]. [[Lakedaimon]]i [[Sparta kuningas|Sparta kuninga]] [[Leonidas I]] juhtimisel pidasid spartalased ja nende liitlased [[Termopüülide lahing]]us pärslastele vastu, kuid pidid lõpuks taanduma ning pärslased vallutasid ja hävitasid [[Ateena]]. Kreeka laevastik saavutas samal aastal otsustava võidu [[Salamise lahing]]us. 479. aastal eKr said kreeklased Pärsia vägedest võitu [[Plataia lahing]]us ning Kreeka laevastik alistas pärslaste ja nende liitlaste väe [[Mykale lahing]]us. Pärsia väed sunniti Kreeka mandriosast taanduma. Arhailise ajajärgu lõppu tähistasid Kreeka–Pärsia sõdade esimesed etapid. Joonia ülestõus (499–493 eKr), Pärsia esimene sissetung Kreekasse (492–490 eKr) ja Maratoni lahing (490 eKr) toimusid veel arhailisel ajajärgul. Pärsia teine sissetung Kreekasse 480–479 eKr jääb aga arhailise ja klassikalise ajajärgu piirialale. ===Klassikaline ajajärk=== {{Vaata|Kreeka klassikaline ajajärk}} Klassikaline ajajärk (500–336 eKr). Kreeka linnriikide kujunemine jõudis põhijoontes lõpule 6. sajandi lõpuks. Peaaegu kohe sattusid need äsja kujunenud riigid raskesse olukorda. Juba 6. sajandi keskpaigas tekkis Kreeka maailma idapiiridel vaenulik jõud – Pärsia ehk [[Ahhemeniidide riik]]. Selle kuningad ei allutanud endale mitte üksnes Lähis-Ida maid ja Egiptust, vaid alustasid ka pealetungi Kreeka linnade vastu. [[Kyros II]] ajal allutati Väike-Aasia rannikul asunud Kreeka linnad (546), [[Dareios I]] ajal vallutasid pärslased [[Samos]]e saare (522) ja [[Dareios I]] alustas pealetungi Balkani-Kreekasse. Tema sküütide-retk (512) ei saavutanud küll oma otsest eesmärki – Musta mere äärsete [[sküüdid|sküütide]] hõimuliidu purustamist –, kuid selle tagajärjel kindlustasid pärslased oma positsiooni [[Musta mere väinad]]e piirkonnas ning allutasid [[Traakia]] ja [[Vana-Makedoonia|Makedoonia]]. Seda olukorda kasutasid ära kreeklaste ammused kaubanduslikud konkurendid foiniiklased, kelle laevad hakkasid liiklema Egeuse merel. Kkaubandustegevuse piiramine ja poliitiline surve, eriti pärslaste toetatud sõltuvate türannirežiimide kehtestamise tõttu, kutsusid esile Väike-Aasia kreeklaste vastuhaku ([[Joonia ülestõus]], 500–494 eKr). See sündmus avas pika [[Kreeka-Pärsia sõjad|Kreeka-Pärsia sõdade]] perioodi (500–449 eKr). Pool sajandit kestnud sõjad kinnitasid Kreeka uue tsivilisatsiooni elujõulisust ja tagasid sellele maailmaajaloos olulise positsiooni. Võitluses pärslastega näitas Kreeka linnriikide maailm kõrget poliitilise organiseerituse taset. Selle üheks väljenduseks oli ülekreekalise liidu loomine 481. aastal. Kerkis esile rida väljapaistvaid sõjalis-poliitilisi juhte, nende seas ateenlased [[Miltiades]], [[Themistokles]], [[Aristides]] ja [[Kimon]] ning spartalased [[Leonidas]] ja [[Pausanias]]. Eriti suur oli Ateena roll. Esialgu juhtis võitlust võõrvallutajate vastu Ateena koos Spartaga, hiljem asus ta iseseisvalt juhtima kreeklaste pealetungi pärslaste Aasia valdustes. Kreeklaste võidukas vastupanu pärslaste sissetungidele Balkani poolsaarele – võidud [[Maratoni lahing]]us 490. aastal, [[Salamise merelahing]]us 480. aastal ning [[Plataia lahing]]us ja [[Mykale lahing]]us 479. aastal – ei taganud mitte ainult kreeklastele endile, vaid ka hilisematele Euroopa riikidele võimaluse vabaks ja iseseisvaks arenguks. Samal ajal kujundas see pikaajalise eraldusjoone Euroopa ja Aasia vahele, millel oli paljude sajandite vältel negatiivne mõju Ida ja Lääne tsivilisatsioonide vastastikusele läbikäimisele ja lähenemisele. Pärslaste väljatõrjumisele järgnenud aega (479–431 eKr) loetakse klassikalise Kreeka hiilgeajaks. Kreeklaste võit pärslaste üle suurendas nende eneseteadvust ja kujunes välja [[hellenid|hellenite]] ja [[Barbarid|barbarite]] vastandus. Sõna "barbar" ei viidanud algselt teiste rahvaste madalale arengutasemele, vaid tähendas kreeklaste jaoks lihtsalt võõrkeelseid inimesi, kelle kõne kõlas arusaamatu "bar-barina". Kõige olulisemateks barbariteks peeti [[pärslased|pärslasi]] ja neile alluvaid idamaa rahvaid. Kreeka-Pärsia sõdade võidul olid Kreeka poliste arengule olulised sotsiaal-majanduslikud ja poliitilised tagajärjed. Kreeka majandus põhines suuresti [[orjandus]]el. Suurmajapidamistes kasutati valdavalt orjatööd, kuid orje pidasid ka keskmise jõukusega ja vaesemad vabad inimesed. Edukate sõdade tulemusel tugevnes Kreeka linnade majandus, mis liikus nüüd lõplikult antiiksele arenguteele, tuginedes muu hulgas sõjavangidena orjastatud võõramaalaste massilisele kasutamisele. Sõja käigus vangistatud orjade rohkus tõi kaasa orjatöö ulatusliku leviku ühiskonna eri valdkondades: kaevandustööstuses, sealhulgas kaevandustes ja kivimurdudes, mitmesugustes käsitööharudes, kus 5. sajandi lõpuks kujunes välja orjatööl põhineva suure töökoja eriliik [[ergasteerion]], ning isegi krediidi- ja finantstehingutes. Viimastes tegutsesid peale kutseliste [[rahavahetaja]]te ja [[liigkasuvõtja]]te ehk [[trapesiit]]ide ka nende usaldusagendid, kes võisid olla orjad. Rikaste inimeste majapidamistes suurenes orjadest teenijate arv; nende hulka kuulusid teenijannad, kokad, flöödimängijad ja teised. Ka riigiasjades kasutati ulatuslikult orjatööd, näiteks kantseleiametnikena ja Ateenas ka korrakaitsjatena. Sellisteks korrakaitsjateks olid Ateena riigi poolt Musta mere piirkonnast umbes 476. aastal ostetud 300 sküüdi orja, kelle arv kasvas hiljem tuhandeni. Nad elasid eraldi kasarmutes, kandsid traditsioonilist riietust – kirjusid pükse, kaftanit ja [[paslik]]ut – ja säilitasid oma tavapärase relvastuse, vibu ja väikese mõõga. Nende peamine ülesanne oli korra hoidmine avalikes kohtades. Selleks olid nad varustatud ka [[piits]]aga. Orjandus kujunes üheks aluseks, millel rajanes antiikne kodanikuühiskond. Orjatöö võimaldas märkimisväärsel osal Kreeka linnade vabadel inimestel elada ilma füüsilise tootliku töö koormata. Materiaalselt kindlustatud vaba aja olemasolu lõi tingimused kõrgetasemelise humanitaarkultuuri arenguks ning kunstnike, kirjanike ja teadlaste loomingulise tegevuse õitsenguks. Aristotelese käsitluses sai vaba inimese ja kodaniku üheks iseloomulikuks tunnuseks piisava vaba aja ehk ''[[scholē]]'' olemasolu. Sõna ''scholē'' hakkas tähistama ka kultuurielu nähtusi: õpetatud vestlusi, filosoofi õpetlikku loengut, teaduslikku traktaati ning lõpuks ka ruumi, kus tegeleti intellektuaalse tegevusega. Ladina keele vahendusel kujunes sellest sõnast (''schola'') uusajal haridusasutuse (kooli) nimetus. Edu Pärsia-vastastes sõdades oli seotud ka teise olulise nähtusega Vana-Kreeka ühiskonnas – [[demokraatia]] arenguga majanduslikult arenenumates polistes. Eriti oluline oli demokraatia areng Ateenas. Seal kujunes demokraatlikule korrale iseloomulik poliitiline süsteem, mis tugines [[rahva suveräänsus]]e põhimõttele ja vastavatele institutsioonidele: [[rahvakoosolek]]ule, riiginõukogule ehk [[viiesaja nõukogu]]le ja rahvakohtule ehk [[heliaia]]le. Kodanikele ei tagatud mitte ainult poliitilist võrdsust, vaid ka tegelik võimalus osaleda ühiskondlikus ja poliitilises elus. Seda toetas ulatuslik sotsiaalpoliitika, mille hulka kuulus ametikohustuste täitmise eest tasu maksmine, raha eraldamine nn teatrifondist (''[[theōrikon]]'') teatrietendustel osalemiseks, ehitustööde korraldamine, liigse põllumajandusliku elanikkonna suunamine sõjalis-põllumajanduslikesse kolooniatesse ehk [[kleruuhia]]tesse ning rikaste kodanike kaasamine rahva heaks kantavate avalike kohustuste ehk [[liturgiad|liturgiate]] täitmisse. Selle sotsiaalprogrammi korraldamisel ja elluviimisel oli oluline roll Ateena demokraatia juhil [[Perikles]]el, kelle tegevus langeb ajavahemikku umbes 460–430 eKr. Tema ajal kujunesid lõplikult välja nii Ateena demokraatlik riigikord kui ka selle oluline välispoliitiline ühendus Delose liit ehk hilisem [[Ateena mereliit]]. Pärast [[Delos]]e vabanemist pärslaste võimu alt kujunes Delosest 478/477 eKr asutatud [[Delose liit|Delose liidu]] keskus. Liidu peamine korraldaja oli [[Aristeides]]. Liitlased tõotasid pidada ateenlaste juhtimisel ühist sõda Pärsia vastu. Riigid, kes ei suutnud või ei soovinud anda laevu ühisesse laevastikku, pidid maksma andamit ehk ''[[phoros]]''{{'}}t. Liidukassa paiknes Delose saarel [[Apollon]]ile ja [[Artemis]]ele pühendatud joonlaste ühispühamus. Deloses käis koos ka liitlaslinnade esindajate kogu. Hiljem muutus Delose liit Ateena juhitud [[Ateena mereliit|Ateena mereliiduks]]. Ateena mereliidu kassa viidi 454 eKr Deloselt Ateenasse [[Ateena akropol]]ile. Ateenlased said selle vahendeid kasutada oma äranägemise järgi. See suurendas Ateena kontrolli liitlaste üle. Ateena mereliidus kehtis Ateena raha ning ühtne kaalu- ja mõõdusüsteem. Ateenlased rajasid mõnede liitlaste territooriumile oma kodanike asulaid ehk [[kleruuhia]]id. Suurem osa liitlasi oli loobunud laevade saatmisest liidulaevastikku ning piirdus ''phoros''{{'}}e maksmisega. See võimaldas Ateenal tugevdada oma laevastikku liitlaste arvel. Samas hõlbustas mereliidu ühtne raha- ja kaalusüsteem kaubandust. Ateenlased tagasid mereteede turvalisuse ning toetasid liitlasriikide sisetülides sageli demokraatlikke, mitte oligarhilisi rühmitusi. Ateena kontroll oma liitlaste üle muutus siiski üha tugevamaks ja mereliit hakkas omandama Ateena juhitud suurriigi ehk impeeriumi iseloomu. Kreeka linnriikide ([[Balkan]]il ja [[Väike-Aasia]]s) omavahelistes suhetes tõusid esile kaks suurvõimu: [[Peloponnesose liit]] eesotsas [[Sparta]]ga ja [[Ateena mereliit]] eesotsas Ateenaga. Kreeka-Pärsia sõdade ajal olid Ateena ja Sparta tegutsenud pärslaste vastu liitlastena, sõdade järel aga kujunes nende vahel pingeline vastasseis. ====Ateena ja Sparta==== [[Pilt:Sparta Peloponnes.png|pisi|vasakul|[[Sparta]] [[Peloponnesos]]e poolsaare kaguosas, [[Taygetos]]e ja [[Parnon]]i mäeaheliku vahel]] [[Pilt.svg|pisi|[[Sparta]] territoorium ning [[Sparta]] ja [[Argos]]e linn Vana-Kreekas]] {{Vaata|Lakedaimon|Sparta}} [[Kreeka-Pärsia sõjad|Kreeka-Pärsia sõdades]] etendasid juhtivat osa [[Ateena]] ja [[Sparta]]. Kreeka poliitiline killustatus ja linnriikide omavahelised huvide konfliktid põhjustasid sageli sõdu ka kreeklaste endi vahel. Ateena poliitilised taotlused tekitasid vastuseisu teises tugevas riigis – Spartas. Sparta jälgis murelikult Ateena tugevnemist, kartes demokraatlike suundumuste levikut tema kaitse all olevates Peloponnesose linnades. Sparta poole hakkasid pöörduma need Kreeka kogukonnad, kes kartsid Ateena sekkumist oma iseseisvusse. Kreeka poliste maailmas kujunes vastasseis: arenenumad merelinnriigid, eeskätt joonia linnad, kaldusid Ateena poole ja jäid mõneks ajaks selle mõjuvälja, konservatiivsemad kogukonnad aga, sealhulgas doorlaste ja aioollaste omad, pooldasid Sparta oligarhilist korda ja ootasid Spartalt kaitset. Poliitilisele lõhele lisandus Ateena majanduslik konkurents Peloponnesose liidu kaubanduskeskuste [[Korintos]]e ja [[Megara]]ga ning ideoloogiline vastasseis Ateena demokraatia ja Sparta oligarhia vahel. ====Ateena hiilgeaeg==== [[Pilt:Athenian empire atheight 450 shepherd1923.png|pisi|Ateena alad oma suurimas ulatuses, umbes 450 eKr]] [[Pilt:Attica 06-13 Athens 50 View from Philopappos - Acropolis Hill.jpg|pisi|Vaade [[Ateena akropol]]ile]] [[Pilt:Athen Erechtheum BW 2017-10-09 13-47-38.jpg|pisi|[[Erechtheion]], vaade lõunast]] [[Pilt of Athens.jpg|pisi|[[Ateena]] linn ja [[Pireus]]e sadam]] 5. sajandi keskpaiku eKr saavutas Ateena oma suurima poliitilise, majandusliku ja kultuurilise mõju. [[Ateena demokraatia]] oli selle arengu üks alustalasid. Pärslaste sissetungi ajal 480 eKr hävinud vanema, 6. sajandist eKr pärinenud [[Athena tempel|Athena templi]] varemete kohale rajati jumalanna [[Athena]]le pühendatud [[dooria stiil]]is [[marmor]]ist [[Parthenon]]. Parthenon valmis aastatel 447–438 eKr. [[Erechtheion]]i tempel rajati Ateena akropoli põhjaossa praegusel kujul aastatel 421–406 eKr. ====Kreeka kultuuri Atika ajajärk==== [[Pilt:Map of Attika.png|pisi|[[Atika]] ajalooline piirkond]] Kreeka ühiskond elas 5. sajandil eKr läbi suure õitsengu. Kreeka kunsti ja hiljem ka filosoofia keskuseks kujunes [[Ateena]], mille kultuurilise mõju all arenes suur osa Kreeka maailmast. Vanakreeka kirjanduse vastavat perioodi nimetatakse [[Atika ajajärk|Atika ajajärguks]] [[Atika]] maakonna järgi, mille pealinn oli Ateena. Sel perioodil muutus juhtivaks kirjandusliigiks [[draama]]. [[Atika draama]] arenes välja viljakusjumal [[Dionysos]]ele pühendatud pidustustest ehk [[dionüüsiad|dionüüsiatest]], millega kaasnesid rongkäigud, ohvrid, muusika, laul ja pidustused. Draamas asendus sündmustest jutustamine nende näitliku esitamisega, milles osalesid nii näitlejad kui ka koor. Koorilaulust kujunesid aja jooksul välja [[tragöödia]] ja [[komöödia]], millest said Atika ajajärgu kirjanduse peamised draamažanrid. Atika tragöödia tähtsaimad esindajad olid [[Aischylos]], [[Sophokles]] ja [[Euripides]]. Atika ajajärgu komöödia tähtsaim esindaja oli [[Aristophanes]]. Proosakirjanduses õitsesid [[ajalookirjandus]] ja [[retoorika]]. Tähtsamad ajalookirjanikud olid [[Herodotos]], [[Thukydides]] ja [[Xenophon]]. Kümnest traditsiooniliselt nimetatud suurest kõnemehest olid tuntumad [[Isokrates]], [[Demosthenes]] ja [[Aischines]]. Filosoofiline proosa saavutas kõrgpunkti [[Platon]]i ja [[Aristoteles]]e teostes. Klassikalisel perioodil sai alguse mineviku süstemaatiline uurimine. [[Herodotos]] [[Halikarnassos]]est (umbes 484–425 eKr) käsitles oma teoses "[[Historia]]" peamiselt [[Kreeka-Pärsia sõjad|Kreeka-Pärsia sõdu]], kuid esitas ulatuslikult ka nendele eelnenud sündmusi ning [[Lüüdia]] ja [[Pärsia]] tõusu. Herodotose töö põhines muu hulgas suulisel [[pärimus]]el ja tema enda kogutud teadetel, mille usaldusväärsust ta mõnikord kahtluse alla seadis. Ateenlane [[Thukydides]] (umbes 460–400 eKr) kirjutas [[Peloponnesose sõda|Peloponnesose sõja]] ajaloo. Ta suhtus allikatesse kriitiliselt ning püüdis eristada kontrollitavaid sündmusi kuulujuttudest ja ebatäpsetest teadetest. ====Esimene Peloponnesose sõda==== {{Vaata ka|Esimene Peloponnesose sõda}} [[Pilt:Map Peloponnesian War 431 BC-es.svg|pisi|Liitlasalad esimeses Peloponnesose sõjas (umbes 460–445 eKr), Ateena mereliit (kollasega) ja Peloponnesose liidu alad]] Esimene Peloponnesose sõda puhkes 5. sajandi keskpaigas eKr Ateena ja Sparta juhitud liitude vastasseisu tulemusena. Ateena saavutas algul edu. [[Megara]] liitumine Ateenaga andis talle kontrolli [[Korintose maakitsus]]e üle ja ateenlased vallutasid [[Aigina]]. Sparta väed tungisid Kesk-Kreekasse ja võitsid ateenlasi [[Tanagra lahing]]us umbes 457 eKr, kuid samal aastal saavutasid ateenlased [[Boiootia]]s võidu ja kehtestasid seal Ateena-meelse korra. Samal ajal jätkus sõda Pärsiaga. Egiptus oli Pärsia võimu vastu üles tõusnud ja ateenlased saatsid ülestõusnute toetuseks suure laevastiku. Ateenlased vallutasid suure osa [[Niiluse delta]]st ja jõudsid [[Memphis (Egiptus)|Memphise]] piirkonda, kuid Pärsia vastupealetung sundis nad taanduma. Umbes 454 eKr hävitati ateenlaste vägi ja hukkus tuhandeid ateenlasi. Hiljem korraldasid ateenlased sõjakäigu [[Küpros]]ele. See oli edukam kui Egiptuse-retk ja sellele järgnenud läbirääkimiste tulemusel sõjategevus Pärsiaga vaibus. Esimeses Peloponnesose sõjas tabas Ateenat mitu tagasilööki. 446 eKr lõid boiootlased Ateenast lahku ja purustasid ateenlaste väe. Ülestõus puhkes ka [[Euboia]]l, [[Megara]] lahkus Ateena poolelt ja Peloponnesose vägi ähvardas Atikat.[[Perikles]] suutis Euboia taas Ateena võimu alla tuua ning vältida Peloponnesose vägede sissetungi ja rüüstamist [[Atika]]l, kuid [[Boiootia]] ja [[Megara]] jäid Ateenast sõltumatuks. 445 eKr sõlmitud [[Kolmekümneaastane rahu]] taastas suures osas sõjaeelse olukorra ja fikseeris jõudude tasakaalu Ateena ja Sparta vahel. Kreeka maailm jagunes suures osas kaheks leeriks: Peloponnesose liiduks ja Ateena mereliiduks. Esimene toetas üldjuhul aristokraatlikumaid ja teine demokraatlikumaid riigikordi. ====Peloponnesose sõda==== {{Vaata ka|Peloponnesose sõda}} Kõige suuremat hävingut toonud Kreeka-sisene konflikt oli [[Peloponnesose sõda]], mille võitis Sparta. Sõda lõpetas Ateena domineeriva positsiooni, kuid ka Sparta hegemoonia jäi lühiajaliseks. Hiljem tõusid Kreeka juhtivaks jõuks [[Teeba (Kreeka)|Teeba]] ning lõpuks [[Vana-Makedoonia|Makedoonia]]. Selle rivaliteedi tulemuseks oli Kreeka-sisene Peloponnesose sõda (431–404 eKr). See polnud üksnes kahe Kreeka juhtiva polise, Ateena ja Sparta kokkupõrge ega kahe riikidebloki – Ateena ja Peloponnesose liidu – vastasseis, vaid ka kahe erineva ajaloolise suundumuse konflikt: kaubanduslik-demokraatliku ja agraar-konservatiivse suuna vahel. =====Archidamose sõda===== {{Vaata ka|Archidamose sõda}} [[Pilt:Map athenian empire 431 BC-en.svg|pisi|Delose ehk [[Ateena Mereliit]] enne Archidamose sõda 431 eKr]] [[Pilt:Isthmus of Corinth in ancient Greece.svg|pisi|[[Korintose maakitsus]] Vana-Kreekas]] [[Pilt:Peloponnesian war alliances 431 BC.png|pisi]] 445 eKr sõlmitud rahu ei kõrvaldanud Ateena ja Sparta vastasseisu. 431 eKr puhkes nende vahel [[Peloponnesose sõda]] ehk [[teine Peloponnesose sõda]]. Sõja otseseks ajendiks olid konfliktid, millesse olid kaasatud [[Korintos]], [[Korkyra]] ja Ateena. Peloponnesose liit süüdistas Ateenat varasemate kokkulepete rikkumises. Pärast pikki läbirääkimisi kuulutas Sparta Ateenale sõja. [[Pilt:Map athenian empire 431 BC-es.svg|pisi|Liitlasalad Peloponnesose sõjas (umbes 460–445 eKr), Ateena mereliit (kollasega) ja Peloponnesose liidu alad]] Peloponnesose liidul oli arvukam ja tugevam maavägi, Ateenal aga ülekaal merel. [[Perikles]]e strateegia kohaselt loobusid ateenlased [[Atika]] maapiirkondade otsesest kaitsmisest ning tõmbusid [[Ateena]] ja [[Pireus]]e vaheliste [[Pikad müürid|Pikkade müüride]] varju. Samal ajal ründasid Ateena laevad Peloponnesose rannikut. Sparta kuninga [[Archidamos II]] juhtimisel tungis Peloponnesose liiduvägi sõja esimestel aastatel igal suvel Atikasse ja rüüstas maapiirkondi. 430 eKr puhkes ülerahvastatud Ateenas epideemia, mis tappis suure hulga elanikke ja nõrgestas linna. Ka [[Perikles]] suri 429 eKr. 425 eKr hõivasid ateenlased [[Pylose neem]]e [[Messeenia]] ranniku ja [[Pylose lahing]]u järel vangistasid [[Sphakteria]] saarel mitusada spartalast, nende hulgas 120 [[spartiaadid|spartiaati]]. Spartiaadid moodustasid [[Lakedaimon]]i täieõiguslike kodanike eliidi. Pylosest sai varjupaik Messeeniast põgenevatele [[heloodid|helootidele]] ja spartalased pidid seetõttu loobuma iga-aastastest rüüsteretkedest Atikasse, sest ateenlased ähvardasid spartiaatidest vangid hukata. 424 eKr lõppes Ateena rünnak [[Teeba (Kreeka)|Teeba]] vastu [[Delioni lahing]]us lüüasaamisega. Sparta väepealik [[Brasidas]] viis sõjategevuse Egeuse mere põhjaossa ja veenis mitmeid Ateena liitlasi Ateenast lahku lööma. [[Kleon]] langes [[Amphipolise lahing]]us 422 eKr ja samas lahingus hukkus ka Brasidas. Nende surm hõlbustas rahu sõlmimist ja 421 eKr sõlmiti [[Nikiase rahu]]. Rahu ei püsinud. [[Alkibiades]] püüdis organiseerida Sparta-vastast liitu Peloponnesosel, kuid liit sai [[Mantineia lahing]]us 418 eKr lüüa. Sparta võit viis selle liidu lagunemiseni ja tugevdas Sparta positsiooni Peloponnesosel. [[Pilt:Pelop war en.png|pisi|vasakul|Sõjategevus [[Archidamose sõda|Archidamose sõjas]] (431–421 eKr) ja [[Dekeleia sõda|Dekeleia sõjas]] (413–404 eKr), Kreekas ja [[Sitsiilia]]s ning [[Magna Graecia]] aladel Itaalias]] 415 eKr alustas Ateena [[Sitsiilia ekspeditsioon|Sitsiilia retke]], toetades [[Egesta]] ja [[Leontinoi]] palvet aidata neid [[Sürakuusa]] vastu. Ateenlased piirasid Sürakuusat ja olid algul edukad, kuid Sparta saadetud väepealiku ja Sürakuusa liitlaste vastupanu muutis sõja käiku. Ateenlased saatsid Sitsiiliasse täiendava laevastiku, kuid said otsustavalt lüüa. 413 eKr sunniti Ateena väed sisemaale taanduma. Seal piirati need ümber ja sunniti alistuma. [[Nikias]] hukati. =====Dekeleia sõda===== {{Vaata ka|Dekeleia sõda}} [[Pilt:Dekeleia.png|pisi|Dekeleia piirkond]] 413 eKr hõivasid spartalased [[Dekeleia]] tugipunkti [[Atika]] põhjaosas. Sparta sõlmis samal ajal liidu [[Ahhemeniidide riik|Pärsiaga]] ja lubas vastutasuks Pärsia toetuse eest tunnustada Pärsia võimu Väike-Aasia kreeka linnade üle. Pärsia rahaga ehitati Spartale tugev laevastik. Sparta laevastik õhutas mitmeid Ateena liitlasi [[Väike-Aasia]] rannikul ja selle naabersaartel Ateenast lahku lööma. Lahkusid muu hulgas [[Chios]], [[Mileetos]] ja [[Rhodos]]. See vähendas Ateena tulusid ''[[phoros]]''{{'}}e laekumise kaudu ja sundis ateenlasi oma viimaseid reserve kasutades uue laevastiku looma. 411 eKr kukutati Ateenas demokraatlik riigikord ja võim läks [[400 oligarhi]] kätte. Nende eesmärk oli piirata poliitiliste õigustega kodanike ringi 5000 jõukama meheni. Ateena laevastik [[Samos]]el jäi aga demokraatlikuks, mistõttu tekkis olukord, kus Ateena linnas valitses oligarhia, laevastikus aga demokraatlik kord. 410 eKr demokraatia taastati. Ateena laevastik saavutas seejärel mitu võitu. [[Kyzikose lahing]]us 410 eKr purustasid ateenlased Sparta laevastiku ja kindlustasid oma positsiooni [[Musta mere väinad]]es. 406 eKr võitsid ateenlased raske merelahingu [[Arginusai]] saarte juures [[Lesbose saar]]e lähedal. 405 eKr kandus sõjategevus taas Musta mere väinadesse. Sparta väepealik [[Lysandros]] kasutas ateenlaste hooletust ära ja hävitas suure osa nende laevastikust [[Aigospotamoi lahing]]us. Laevastikuta jäänud Ateena piirati sisse ja linn alistus 404 eKr. Ateena mereliit saadeti laiali, [[Pikad müürid]] lõhuti, sõjalaevastiku riismed tuli loovutada ja Ateena sõlmis Spartaga liidulepingu. Selles konfliktis jäi peale teine pool. Peloponnesose liit suutis kurnata Ateena, kes oli liigselt toetunud oma rahalisele ja mereväelisele võimsusele, ja viis selle lõpuks täieliku sõjalise lüüasaamiseni. Ateena sissetung Sitsiiliasse (415–413 eKr) lõppes katastroofiga ja tõi ateenlastele tohutuid, praktiliselt korvamatuid kaotusi. Kümme aastat hiljem purustasid spartalased Ateena laevastiku lõplikult [[Aigospotamoi lahing]]us [[Hellespontos]]el (405). Ateena lüüasaamise üheks peamiseks põhjuseks oli tema loodud riikliku ühenduse – Ateena mereliidu – ebakindlus. Liit lagunes peagi pärast Sitsiilia-retke ebaõnnestumist. Oma osa etendasid ka Ateena sõjajuhtimise ebaühtlus ja ebajärjekindlus. Sõja lõppjärgus suutis andekale, kuid ebajärjekindlale Ateena väejuhile ja poliitikule Alkibiadesele edukalt vastu seista kindlameelne Sparta laevastikujuht Lysandros, kes saavutas võidu Aigospotamois. Oluline oli ka Pärsia sekkumine Kreeka asjadesse. Sõja lõpus rahastasid pärslased Sparta laevastiku ehitamist, tänu millele saavutas Sparta otsustava ülekaalu. 404. aastal sõlmitud rahu kohaselt pidi Ateena nõustuma praktiliselt täieliku desarmeerimisega ning loobuma igasugustest juhtimis- ja hegemooniataotlustest Kreeka maailmas. 404 eKr moodustati Ateenas 30-liikmeline komisjon [[Kritias]]e juhtimisel. Nn [[kolmkümmend türanni]] hakkasid kõrvaldama demokraatlikke riigimehi ning muutsid oma võimu peagi hirmuvalitsuseks. Nad lasksid hukata arvukalt vastaseid ja konfiskeerisid muu hulgas rikaste [[metoikud|metoikute]] varandust. Oma positsiooni kindlustamiseks kutsusid nad [[Ateena akropol]]ile Sparta garnisoni. Tagakiusatud ateenlased põgenesid naabermaakondadesse ja koondasid seal vägesid. Pagulased tungisid Atikasse ja vallutasid [[Pireus]]e. Pireuse ja Ateena vahelises kokkupõrkes langes Kritias. Oligarhid kaotasid ka Sparta toetuse ja 403 eKr sõlmiti Sparta kuninga vahendusel kokkulepe, millega Ateenas taastati demokraatlik riigikord ja kuulutati välja üldine amnestia, millest jäeti välja Kolmekümne türanni juhid ja nende lähemad käsilased. ====Kreeka kriis pärast Peloponnesose sõda==== Sparta võit Peloponnesose sõjas ei loonud Kreekas põhimõtteliselt uut poliitilist süsteemi. Paljude Ateena mereliitu kuulunud merelinnriikide jaoks tähendas Sparta võit üksnes hegemooni vahetumist: Ateena asemel sai hegemooniks Sparta. Sõjast kurnatud Kreeka linnad sattusid pikaajalisse ja teravasse sotsiaal-poliitilisse kriisi. Selle eeldused olid kujunenud juba varasema majandusliku arengu käigus. Suuremahulise orjapidamismajanduse kasv viis väikeste vabade tootjate – talupoegade ja käsitööliste – laostumiseni. Pikaajaline Peloponnesose sõda süvendas seda protsessi, soodustades spekulatsiooni ja suurte varanduste kasvu ning väikemajapidamiste laostumist. Varanduslik kihistumine soodustas ühiskondlikku lõhenemist. Platoni sõnul tekkis igas Kreeka polises kaks teineteisele vastanduvat leeri – vaesed ja rikkad, kes olid valmis teineteist hävitama. Sotsiaalset kriisi süvendas poliitiline kriis. Vaesunud kodanikkond nõudis poliselt toetust, loomulik üleminek rahvaväelt palgasõjaväele tekitas aga riigikassale täiendavaid kulutusi. Palgasõdurite kasutamisega kaasnes oht polislikule riigile, sest nende lojaalsus oli sageli ebakindel. Rahandus- ja sõjalise korralduse allakäiguga kaasnes suveräänsete võimuorganite nõrgenemine. Rahvakoosolekud ja kohtud muutusid sotsiaalsete arvete klaarimise areeniks ja printsipiaalsete poliitiliste liidrite asemel omandasid rahvakoosolekutel üha suurema mõju oratoorsete võimetega demagoogid. Sellele lisandus traditsioonilise polisliku ideoloogia kriis. Ajastu iseloomulikuks nähtuseks kujunes massiline apoliitilisus ehk kodanike ükskõiksus oma polise saatuse suhtes. Lihtsa rahva seas levisid utoopilised unistused üldise võrdsuse ja külluse ühiskonnast. Need meeleolud kajastusid ilmekalt Ateena komöödiakirjaniku [[Aristophanes]]e näidendites "[[Naised rahvakoosolekul]]" ja "[[Plutos]]". Polislik eliit seevastu unistas tugevast ainuvõimust, kes suudaks lõpetada sisemised rahutused ja ühendada Kreeka vallutusretkeks itta. Nende ideede väljendajaks sai eelkõige Ateena väljapaistvaim reetor ja publitsist [[Isokrates]]. Monarhistlikke ja panhellenistlikke taotlusi toetas ka ebastabiilne välispoliitiline olukord. 5. sajandi lõpul asendus Ateena ja Sparta kahesus Sparta ainuvõimuga. Konservatiivne ja täielikult militariseeritud Sparta riik ei olnud aga võimeline asendama Ateenat kaubalinnade juhina ega ammugi saama kogu Kreeka juhiks. Merelinnriigid, mis olid traditsiooniliselt kaldunud demokraatia poole, ning mitmed mandri-Kreeka kogukonnad, sealhulgas Peloponnesose linnad, hakkasid Sparta diktaadile vastu seisma ja astusid lõpuks Sparta vastu välja. Selle tulemuseks oli nn [[Korintose sõda]] (395–387 eKr). Sparta hegemoonia hävitati, kuid kreeklaste ette kerkis uus probleem – Pärsia üha kasvav sekkumine Kreeka asjadesse. ====Korintose sõda==== {{Vaata ka|Korintose sõda}} [[Pilt:362BCThebanHegemony.png|pisi|Korinthose sõja eelne Teeba hegemoonia Kreeka aladel, 362 eKr]] [[Pilt:Korintin sodan osapuolet.png|pisi|Kórinthose sõja osapooled]] Aastatel 395–387 eKr toimunud [[Korintose sõda|Korintose sõjas]] püüdsid [[Ateena]], [[Argos]], [[Korintos]] ja [[Teeba (Kreeka)|Teeba]] liidus [[Ahhemeniidide riik|Pärsiaga]] piirata pärast Peloponnesose sõda Kreeka suurvõimuks tõusnud [[Sparta]] mõju. Peloponnesose sõjas Spartat toetanud Pärsia asus hiljem selle Kreeka vastaste poolele. Kui Kreekas sõdivad pooled olid teineteist kurnanud, sekkus Pärsia kuningas [[Artaxerxes II]] otsustavalt Kreeka konflikti ja dikteeris nn [[Antalkidase rahu|Antalkidase]] ehk kuningliku rahu tingimused, millega Korintose sõda lõpetati. Seejärel hakkas Pärsia taas toetama nõrgenenud Spartat vastukaaluna teistele Kreeka riikidele, eelkõige Boiootia Teebale ja Ateenale. Mõlemad polised taotlesid samuti Kreekas juhtpositsiooni. ====Teeba hegemoonia==== Sparta hegemoonia hakkas nõrgenema pärast Teeba tugevnemist. 379 eKr alustasid [[Teeba (Kreeka)|teebalased]] Sparta ülemvõimu vastu ülestõusu. Boiootia liidu etteotsa tõusnud Teeba saavutas Sparta üle rea võite, millest tähtsaim oli [[Leuktra lahing]] 371. aastal. See aitas kaasa Peloponnesose liidu lagunemisele ja Sparta riigi piiramisele Lakoonika territooriumiga. 371 eKr puhkes uus konflikt ning Sparta kuninga [[Kleombrotos I]] juhitud väed tungisid [[Boiootia]]sse. Teeba väed [[Epameinondas]]e juhtimisel võitsid spartalasi [[Leuktra lahing]]us ning Sparta hegemoonia Kreekas murdus. Kui Ateenaga liitunud Teeba sattus aga vastastega võideldes üha suuremate raskuste ette, kaotas [[Boiootia liit]] pärast Mantineia lahingut 362. aastal oma juhtiva suurriigi positsiooni. Samuti ebaõnnestus Ateena katse taastada oma positsioon Kreeka juhina. Ateenlastel õnnestus 378. aastal taastada oma mereliit, kuid kui nad püüdsid taas üle minna hegemooniapoliitikale, tõusid liitlased nende vastu üles. Selle tulemuseks oli [[liitlasriikide sõda]] (357–355). [[Teine Ateena mereliit]] lagunes praktiliselt ja sellega lõppesid Ateena hegemooniataotlused. ====Püha sõda==== [[Pilt:Nomos Viotias.png|pisi|[[Boiootia]] alad Kreekas]] Pärast Ateena II mereliidu nõrgenemist püüdis [[Boiootia]] [[Teeba (Kreeka)|Teeba]] laiendada oma mõjuvõimu [[Kesk-Kreeka]]s. Teebalased kasutasid selleks ka [[Delfi]] [[amfiktüoonia]]t, kus neil oli suur mõju. Teebalased süüdistasid [[Fookis]]t selles, et fookislased olid üles kündnud [[Delfi tempel|Delfi templile]] kuuluva püha maa. Fookislastelt nõuti maa tagastamist ja trahvi tasumist. Kuna neil puudus võimalus trahvi tasuda, konfiskeerisid fookislased Delfi templi varanduse, palkasid suure sõjaväe ja astusid Teeba vastu välja. Fookislasi toetasid algul diplomaatiliselt [[Sparta]] ja Ateena, kes kartsid Teeba liigset tugevnemist, ning hiljem osalesid nad ka sõjategevuses. Fookislaste juhtideks olid [[Philomelos]] ja [[Onomarchos]]. Teeba kuulutas Fookisele "püha sõja" ning Teeba poolel astusid sõtta ka tessaallased. Sõda kestis vahelduva eduga ligi kümme aastat. ====Makedoonia riigi võimu tõus==== 350ndateks eKr oli Kreeka maailm poliitilises kaoses. Seda olukorda kasutas ära Kreeka maailma põhjaosas kujunenud uus jõud – Makedoonia. [[Vana-Makedoonia|Makedoonia]] asetses [[Tessaalia]]st ja [[Chalkidike poolsaar]]est põhjas. Läänes piirnes see [[Illüüria]] ja idas [[Traakia]]ga. Makedoonia jagunes looduslikult kaheks ebavõrdseks piirkonnaks: [[Ülem-Makedoonia]] mägiseks sisemaaks, kus elas suur osa makedoonlastest, ja [[Alam-Makedoonia]]ks, mis hõlmas Egeuse mere rannikul asuvat tasandikku [[Haliakmoni jõgi|Haliakmoni]] ja [[Axiose jõgi|Axiose]] alamjooksu piirkonnas. Vana-Makedoonia ajalooline areng erines Kreeka linnriikide omast. Kreeka kultuurikeskustest eemal asunud Makedoonia säilitas kaua patriarhaalse eluviisi traditsioone. Seal säilis kuningavõim, mida tugevdasid ka naaberrahvaste – traaklaste ja illüürlaste – korduvad sissetungid. Nende tõrjumine nõudis kogu rahva koondatud jõupingutusi. Riigi arvukas põllumajanduslik elanikkond moodustas tugeva maakaitseväe loomuliku aluse. See polnud üksnes riigi sõjaline jõud, vaid ka suveräänne võimuorgan: vägi kinnitas uue kuninga ning täitis riigireetmisega seotud kohtuasjades kõrgeima kohtu rolli. Makedoonlaste etniline ja keeleline kuuluvus on tänapäevani vaieldav. Nad olid tihedalt seotud Balkani põhjaosa rahvastega ning nende suhted kreeklastega olid mitmetahulised. Kreeklaste suhtumine makedoonlastesse ei olnud ühesugune: neid peeti mõnikord helleniteks, mõnikord barbariteks. Makedoonia ühiskond ja poliitiline korraldus erinesid oluliselt Lõuna-Kreeka linnriikide omast ning põhinesid tugeval kuningavõimul ja aristokraatial. Järk-järgult lähenes Makedoonia hellenistlikule maailmale. Selles oli eriti oluline kuningate [[Alexandros I]] (umbes 495 – umbes 455 eKr), [[Archelaos]]e (413–399 eKr) ja [[Philippos II]] (359–336 eKr) valitsemisaeg. Viimase nimega on seotud mitu olulist ümberkorraldust ja reformi: tugeva alalise armee lõplik kujundamine, [[bimetallism]]i kasutuselevõtt rahanduses ehk lisaks tavapärastele hõbemüntidele ka kuldmüntide vermimine ja riigi tsentraliseerimise lõpuleviimine, mis väljendus muu hulgas ülikuklannide omavoli piiramises. Makedoonia kuningas [[Philippos II]] (359–336 eKr) muutis Makedoonia üheks Kreeka maailma võimsamaks riigiks. Ta piiras aastatel 355–354 eKr [[Methone]]t ja vallutas linna 354 eKr. 353 eKr sekkus ta [[Tessaalia]] asjadesse ning võit [[Crocuse Välja lahing]]us suurendas tema mõju Põhja-Kreekas. Philippos II tõstis Makedoonia Kreeka juhtivate riikide hulka ning saavutas lõpuks Makedoonia ülemvõimu Kreekas. Ta laiendas Makedoonia valdusi, vallutades [[Amphipolis]]e Strymoni jõe suudmes (357) ja annekteerides [[Chalkidike]] (348). Ta ühendas Makedooniaga personaaluniooni kaudu Tessaalia (353), purustas Fookise ning saavutas 346. aastal eesistumise kreeklaste olulises usulis-poliitilises ühenduses [[Delfi amfiktüoonia]]s. Philippos laiendas oma võimu Traakia rannikul kuni väinadeni ja jätkas Kreeka linnade alistamist. 349 eKr alustas ta [[Olynthus]]e piiramist ja vallutas linna 348 eKr. 342 eKr korraldas ta sõjakäigu Traakiasse ja vallutas muu hulgas [[Eumolpia]], mille nimetas enda järgi [[Philippopolis]]eks. 340–339 eKr piiras ta [[Perinthus]]t, kuid ei suutnud linna vallutada. 338 eKr võitis Philippos II [[Chaironeia lahing]]us Ateena ja Teeba juhitud Kreeka liitlasväge. Järgnevatel aastatel allutas ta suurema osa Kreeka linnriikidest oma ülemvõimule. [[Sparta]] jäi Makedoonia otsese kontrolli alt välja. Philippos II poliitilise tegevuse viimaseks oluliseks sammuks oli Kreeka linnade esindajate kongress Korintoses 338/337. aastal. Kongressil võeti Philippose algatusel vastu otsused, millega kujundati uus poliitiline süsteem – Kreeka ja Makedoonia riiklik ühendus. 338–337 eKr toimunud [[Korintose kongress]]il moodustati [[Korintose liit]], millega ühines suurem osa Kreeka linnriike. Liidu hegemooniks tunnistati Makedoonia kuningas Philippos II. Liidu eesmärk oli säilitada Kreeka linnriikide vaheline rahu ja valmistuda sõjaks [[Ahhemeniidide riik|Pärsia]] vastu. Kongressi esimesel istungil 338. aasta sügisel kuulutati välja kodaniku- ja ülekreekaline rahu, loodi kreeklaste ja Makedoonia kuninga sõjaline liit, asutati liidu nõukogu ehk sünedrion ja Makedoonia kuningas kuulutati liidu hegemooniks. Teisel istungil 337. aasta kevadel otsustati alustada sõda Pärsia vastu ja nimetati Philippos II eelseisva sõja ülemjuhatajaks erakorraliste volitustega strateeg-autokraadina. Neid otsuseid toetas osa Kreeka ühiskonnast, sealhulgas maaomanikest aadel, jõukad kaupmehed ja mõned intellektuaalse eliidi esindajad, kuid tervikuna oli see süsteem Kreeka maailmale peale surutud tugevama poole – Makedoonia monarhia – poolt. Seetõttu jäi süsteem lühiajaliseks ning püsis üksnes Philippos II ja tema poja Aleksandri valitsemise ajal. [[Pilt:ExpansionOfMacedon.jpg|pisi|Makedoonia alad 431 eKr ja alade laienemine pärast Philippos II surma 336 eKr]] Philippos valmistus Pärsia-vastast sõda alustama, kuid enneaegne surm, mille põhjustas õukondlik vandenõu, ei võimaldanud tal seda kavatsust ise ellu viia. 336 eKr, kui Philippose sõjaplaanid Pärsia vastu olid veel pooleli, tapeti ta. Pärast Philippose surma kuulutas Makedoonia armee kuningaks tema poja [[Aleksander Suur|Aleksandri]]. Mitmed Kreeka linnad, sealhulgas [[Teeba (Kreeka)|Teeba]] ja Ateena, nägid võimuvahetuses võimalust Makedoonia ülemvõimust vabaneda. Aleksander tegutses kiiresti. Teeba oli tema vastu kõige aktiivsem ning 335 eKr vallutas Makedoonia vägi linna. Teeba hävitati, selle territoorium jagati teiste Boiootia linnade vahel ning suur osa elanikest müüdi orjadeks. Teeba hävitamine sundis ka Ateenat Makedoonia ülemvõimu tunnustama. Sellega oli Makedoonia kindlustanud oma võimu Kreeka üle ning Aleksander sai alustada ettevalmistusi sõjaks Pärsia vastu. ===Hellenismiperiood=== {{Vaata|Vana-Makedoonia|Hellenism}} [[Vana-Makedoonia]] kuninga [[Philippos II]] juhtimisel loodi [[Korintose Liiga]], mis ühendas suurema osa tollasest Kreeka maailmast. Pärast [[Chaironeia lahing]]ut 338. aastal eKr tunnistas enamik Kreeka linnriike Philippose ülemvõimu. [[Korintose kongress]]il 338–337 eKr moodustati [[Korintose liit]], mille eesmärk oli säilitada Kreeka linnriikide vaheline rahu ning valmistuda sõjaks [[Ahhemeniidide riik|Pärsia]] vastu. [[Pilt:Alexander and Bucephalus - Battle of Issus mosaic - Museo Archeologico Nazionale - Naples.jpg|pisi|[[Aleksander Suur]]; detail [[Aleksandri mosaiik|Aleksandri mosaiigist]]]] Philippos II tapeti 336. aastal eKr ja tema poeg [[Aleksander Suur|Alexandros III]] võttis Korintose Liidu hegemooni rolli üle. Aleksander alustas 334. aastal eKr sõjakäiku Pärsia vastu, mille eesmärk oli algselt Pärsia võimu purustamine Väike-Aasias ja kättemaksusõda Kreeka-Pärsia sõdade jätkuks. Kreeka ja Makedoonia väed saavutasid võidu [[Granikose lahing]]us 334. aastal eKr, [[Issose lahing]]us 333. aastal eKr ja [[Gaugamela lahing]]us 331. aastal eKr. Seejärel vallutas Aleksander Pärsia riigi kesk- ja lääneosad ning jõudis [[Susa]] ja Pärsia tseremoniaalse pealinna [[Persepolis]]eni. Aleksandri [[Aleksander Suure sõjakäigud|idaretke]] käigus allutati Kreeka-Makedoonia võimule alad Väike-Aasiast, Foiniikiast ja Egiptusest kuni Kesk-Aasia ja India loodeosani. Aleksander Suure loodud riik hõlmas suuremat osa tollal kreeklastele tuntud [[oikumeen]]ist ehk asustatud maailmast. Tema vallutused tähendasid Kreeka poliitilise mõju enneolematut laienemist idamaadesse ja panid aluse [[hellenism]]iajastule. Aleksander püüdis oma riigis ühendada Makedoonia ja Pärsia eliiti. Ta võttis osa Pärsia õukonna tavadest, nimetas pärslasi kõrgetele ametikohtadele ja värbas Pärsia noormehi Makedoonia sõjaväkke. 324. aastal eKr korraldati [[Susa pulmad]], kus Aleksander ja tema väepealikud abiellusid Pärsia ja teiste idamaade ülikute perekondadest pärit naistega. Samal ajal rajati vallutatud aladele arvukalt uusi kreeka või kreeka-makedoonia asustusega linnu, millest tuntuim oli [[Aleksandria]]. Need linnad olid olulised haldus-, kaubandus- ja kultuurikeskused ja Makedoonia võimu tugipunktid. [[Pilt:MacedonEmpire.jpg|pisi|300px|Aleksander Suure impeeriumi piirid [[334 eKr|334]]–[[323 eKr]]]] Aleksander kavatses jätkata vallutusi Araabias, kuid suri 323. aastal eKr [[Babülon]]is. Tema surm põhjustas võimuvõitluse tema väejuhtide ja järglaste vahel. Neid hakati nimetama [[diadohhid]]eks (kreeka ''diadochos'' 'järglane'). [[Diadohhide sõjad]] kestsid vahelduva intensiivsusega aastakümneid ja Aleksandri riigi poliitiline ühtsus lagunes. ====Diadohhide sõjad ja hellenistlike riikide kujunemine==== Pärast Aleksandri surma püüdsid mõned tema väejuhid, nende seas [[Perdikkas]] ja [[Antigonos I Monopthalmos]], säilitada riigi ühtsust ja saavutada ülemvõimu kogu selle territooriumil. Teised eelistasid rajada enda võimule tuginevaid riike kindlamalt kontrollitavatel aladel. Selle tulemusel kujunesid välja mitmed hellenistlikud monarhiad. Tähtsamad neist olid [[Ptolemaioste kuningriik]] Egiptuses, [[Seleukiidide riik]] Süürias ja Mesopotaamias, [[Antigoniidide Makedoonia]] ja [[Attaliidid]]e riik [[Pergamon]]is Väike-Aasias. Lisaks tekkis Väike-Aasias [[Pontose kuningriik]], mida valitses [[Mithridatiidide dünastia]]. Aleksandri vallutuste tulemusel kujunesid hiljem Kesk- ja Lõuna-Aasias ka [[Kreeka-Baktria kuningriik]] ja [[Kreeka-India kuningriik]]. Antigonos I Monopthalmos, Aleksandri väepealik ja Früügia asehaldur, püüdis koos poja [[Demetrios Poliorketes]]ega taastada Aleksandri riigi ühtsust. Antigonos laiendas oma võimu Väike-Aasias ning sai 316. aastaks eKr kontrolli alla suure osa Aleksandri riigi Aasia-aladest. 306. aastal eKr kuulutasid Antigonos ja Demetrios end kuningateks. 301. aastal eKr said nad [[Ipsóse lahing]]us lüüa [[Lysimachos]]elt ja [[Seleukos I]]-lt ning Antigonos langes lahingus. [[Kassandros]], üks diadohhidest, haaras 317. aastal eKr võimu Makedoonias ja kindlustas oma positsiooni ka Kreekas. Tema valitsusaega seostatakse muu hulgas [[Thessaloníki]] asutamisega. Kassandros suri 298. või 297. aastal eKr ja pärast tema surma jätkus võimuvõitlus Makedoonia pärast. Antigonos I poeg [[Demetrios Poliorketes]] haaras 294. aastal eKr Makedoonia trooni. 288. aastal eKr tõrjusid [[Lysimachos]] ja [[Pyrrhos]] ta Makedooniast välja. Demetrios põgenes Väike-Aasiasse, kus pidas sõda [[Seleukos I]] vastu, kuid sai lüüa ja langes vangi. Ta suri 283. aastal eKr. [[Epeiros]]e kuningas [[Pyrrhos]] võistles Demetrios Poliorketese ja teiste Makedoonia valitsejatega Makedoonia trooni pärast. 280. aastal eKr suundus ta [[Taras]]e linna kutsel Itaaliasse, et toetada sealseid kreeklasi võitluses [[Rooma riik|Rooma]] vastu. Tema sõjakäikudest tuleneb mõiste "[[Pyrrhose võit]]". Aleksandri vallutustele järgnenud riike iseloomustasid suur territoorium, mitmekesine rahvastik, monarhistlik valitsemisviis, palgatud kreeka-makedoonia sõjavägi ja suurte kreeka linnade võrgustik. Kreeka keel kujunes paljudes piirkondades halduse, hariduse, teaduse ja rahvusvahelise suhtluse tähtsaks keeleks. Kreeka linnad olid hellenistlike monarhiate olulised haldus-, majandus- ja kultuurikeskused. 3. sajandil eKr saavutasid hellenistlikud riigid suure majandusliku ja kultuurilise õitsengu. Nende valitsejad püüdsid tagada riikide stabiilsust, arendada kaubandust ja põllumajandust ning toetada linnade arengut. Hellenistlik maailm kujunes suureks kultuuriruumiks, kus kreeka kultuur ja keel põimusid kohalike traditsioonidega. [[Pilt:Celtic Expansion.svg|pisi|300px|Keltide ekspansioon Euroopas [[6. sajand eKr]]–[[3. sajand eKr]]]] [[5. sajand eKr|5. sajandi]] lõpupoole ja eriti [[4. sajand eKr|4.–3. sajandil eKr]] laienesid [[Keldid|keltide]] asualad Gallias, Britannias, Iirimaal ja Põhja-Itaalias ning keldid tungisid [[Balkani poolsaar]]e kaudu Väike-Aasiasse. Galaatide kolm hõimu tungisid Balkanilt Väike-Aasiasse 278.–277. aastal eKr ning asusid seal elama piirkonda, mida hakati nimetama [[Galaatia]]ks. Nad ründasid korduvalt Väike-Aasia riike, kuni [[Pergamon]]i kuningas [[Attalos I]] saavutas nende üle 3. sajandi algupoolel mitu võitu ja sundis nad peamiselt Väike-Aasia sisemaale. ====Hellenistlik Kreeka ja polised==== Teistsugune oli olukord Kreeka emamaal, kus säilisid vanad linnriigid ehk [[polis]]ed. Hellenismiajastul jätkus seal varasemast klassikalisest ajastust pärinev poliitiline ja majanduslik kriis. Suur osa Balkani-Kreeka linnadest nõrgenes ja nii [[Ateena]] kui ka [[Sparta]] kaotasid varasema juhtiva positsiooni. Kreeka linnriigid sattusid sageli hellenistlike kuningriikide võimuvõitluste keskmesse. Nende territooriumil toimusid sõjakäigud ning linnad pidid korduvalt kohanema Makedoonia ja teiste hellenistlike valitsejate poliitikaga. Samas kujunesid hellenismiajastul Kreekas välja uued föderatiivsed poliitilised ühendused, eeskätt [[Ahhaia liit]] ja [[Aitoolia liit]]. Need ühendasid mitmeid linnriike ja piirkondi ning võimaldasid neil Makedoonia ja teiste suurriikide vastu tõhusamalt tegutseda. ====Antigoniidide Makedoonia==== [[Pilt:Mediterranean at 218 BC-en.svg|pisi|Vahemere ümbruse alad 218. aastal eKr]] Demetrios Poliorketese poeg [[Antigonos II Gonatas]] haaras 277. aastal eKr võimu [[Makedoonia kuningas|Makedoonia kuningana]] ja [[Antigoniidide dünastia]] valitses Makedooniat kuni Rooma vallutuseni 2. sajandi keskel eKr. Makedoonia jäi Kreeka maailma üheks olulisemaks suurvõimuks. Enamik Kreeka linnriike tunnistas vähemalt ajutiselt Makedoonia ülemvõimu. Makedoonlastel olid garnisonid Kreeka strateegilistes punktides, muu hulgas [[Demetrias]]es [[Tessaalia]]s, [[Chalkis]]es [[Euboia]]l ja [[Akrokorintos]]es [[Korintose maakitsus]]el. Makedoonia-vastast poliitikat ajasid eeskätt [[Aitoolia liit]], [[Ahhaia liit]] ja [[Sparta]]. Kreeklastega asustatud [[Rhodos]]e saar jäi Makedooniast sõltumatuks ning kujunes üheks Vahemere olulisemaks kaubandus- ja mereriigiks. Rhodos oli tihedates suhetes [[Ptolemaioste kuningriik|Ptolemaioste Egiptusega]] ja konkureeris Makedoonia mõjuga Egeuse merel. ====Ahhaia liit==== {{Vaata|Ahhaia liit}} [[280 eKr]] taastatud [[Ahhaia liit]] kujunes koos [[Aitoolia liit|Aitoolia liiduga]] üheks tähtsamaks Makedoonia-vastaseks poliitiliseks ja sõjaliseks jõuks Kreekas. Ahhaia liit tugevnes järsult 3. sajandi keskpaigas. 251. aastal eKr ühines sellega [[Sikyon]] ja 243. aastal eKr [[Korintos]]. Samal aastal võeti Makedoonia garnisonilt [[Akrokorintos]]. [[Pilt:Karte Makedoniens 200 vC-de.svg|300px|pisi|[[Vana-Makedoonia|Makedoonia]] (oranž) aastal 200 eKr ja [[Aitoolia liit|Aitoolia liidu]] ning [[Ahhaia liit|Ahhaia liidu]] alad [[Balkani poolsaar]]el, [[Pergamon]]i kuningriik ja [[Seleukiidide riik]] [[Väike-Aasia]]s]] Ahhaia liidu üheks silmapaistvamaks juhiks kujunes [[Aratos Sikyonist]], kes püüdis vähendada Makedoonia mõju Peloponnesosel ja sealseid linnriike ühendada. ====Aitoolia liit==== {{Vaata|Aitoolia liit}} [[Aitoolia liit]] oli algselt Lääne-Kreeka peamiselt agraarsete piirkondade föderatiivne ühendus. Liit kasvas ja tugevnes võitluses Makedoonia ning teiste hellenistlike valitsejatega. Umbes 290. aastal eKr omandas Aitoolia liit domineeriva mõju [[Delfi]]s ja 279. aastal eKr osales otsustavalt [[galaadid|galaatide]] sissetungi tagasitõrjumises ja Delfi pühamu kaitsmises. 3. sajandi teisel poolel eKr hõlmas Aitoolia liit peale [[Aitoolia]] mitmeid Kesk-Kreeka piirkondi, sealhulgas [[Fookis]]t ja [[Lokris]]t, ning eri aegadel ka osa [[Boiootia]] ja [[Tessaalia]]st. Selle mõju ulatus mõnele [[Peloponnesos]]e linnale, näiteks [[Tegea]]le, [[Mantineia]]le ja [[Orchomenos]]ele. 4. sajandi lõpuks eKr oli Aitoolia liit oluline Makedoonia-vastane jõud. Makedoonia-vastastes sõdades otsis ta sageli tuge Roomalt, kuid sattus samal ajal vastuollu ka [[Ahhaia liit|Ahhaia liiduga]]. Aitoolia liit toetas [[Seleukiidide riik|Seleukiidide riigi]] valitsejat [[Antiochos III]] sõjas Rooma vastu 192–188 eKr. Liitlased said lüüa ning 189. aastal eKr alistus Aitoolia liit Roomale ja kaotas suure osa oma poliitilisest mõjust. ====Sparta==== {{Vaata|Sparta}} 3. sajandi teisel poolel eKr püüdis Sparta kuningas [[Agis IV]] (245–241 eKr) lõpetada spartiaatide arvu ja majandusliku seisundi halvenemist ja taastada [[Lykurgos (Sparta)|Lykurgos]]ega seostatud vana Sparta korraldust. Ta kavatses tühistada võlad ja jagada maa ümber, kuid tema reformid põrkusid mõjuvõimsate maaomanike vastuseisule. Agis hukati ning tema reformid tühistati. Reforme jätkas kuningas [[Kleomenes III]] (235–222 eKr), kes saavutas võimu tugevdamise järel reformide elluviimise: ta tühistas võlad, jagas maad ümber, suurendas kodanike ringi ja korraldas ümber Sparta sõjalise jõu. Kleomenes III püüdis samal ajal kehtestada Sparta hegemooniat Peloponnesosel ja sattus konflikti [[Ahhaia liit|Ahhaia liiduga]]. Ahhaia liit pöördus [[Aratos Sikyonist|Aratose]] juhtimisel abi saamiseks Makedoonia poole ja nõustus vastutasuks taastama Makedoonia kontrolli [[Akrokorintos]]e üle. 222. aastal eKr sai Kleomenes III [[Sellasia lahing]]us Lakoonikas Makedoonia ja Ahhaia ühendatud vägedelt lüüa ning põgenes Egiptusse. Tema reformid tühistati ja Sparta sattus Makedoonia mõju alla. ====Epeiros==== {{Vaata|Epeiros}} [[Epeiros]] jäi hellenistlikul ajajärgul üheks Kreeka maailma läänepoolseks riigiks. Selle tuntuim valitseja oli [[Pyrrhos]], kes püüdis laiendada oma võimu nii Kreekas kui ka Lõuna-Itaalias. Tema sõjad Roomaga aastatel 280–275 eKr näitasid, et Kreeka lääneosa oli üha tihedamalt seotud Itaalia ja Rooma poliitilise arenguga. ====Hellenistliku maailma langus ja Rooma tõus==== Pärast 3. sajandi eKr suhteliselt jõukat perioodi muutus hellenistlike riikide olukord raskemaks. Selle üheks oluliseks põhjuseks oli välispoliitilise olukorra muutumine. Hellenistliku maailma piiridele kerkisid kaks võimsat naabrit: idas [[Partia]] ja läänes [[Vana-Rooma|Rooma]]. Partia riigi tugevnemine nõrgendas Seleukiidide riiki ja viis järk-järgult kreeka-makedoonia mõju vähenemiseni Iraani ja Mesopotaamia aladel. Samal ajal laiendas Rooma oma mõju Balkani poolsaarel, Kreekas ja Väike-Aasias. Rooma sekkumine Kreeka asjadesse ei toimunud ühe sõjakäiguna, vaid järk-järgult. Roomlased sekkusid algul Kreeka linnriikide ja Makedoonia vahelistesse konfliktidesse ning esitlesid end sageli Kreeka linnade autonoomia kaitsjatena. Seejärel muutus Rooma mõju üha otsesemaks. Makedoonia sai Roomalt lüüa [[Teine Makedoonia sõda|Teises Makedoonia sõjas]] ja [[Kynoskephalai lahing]]us 197. aastal eKr. 168. aastal eKr sai Makedoonia kuningas [[Perseus]] [[Pydna lahing]]us otsustavalt lüüa. Makedoonia kuningriik lõpetati ja selle territoorium jaotati algul neljaks vabariigiks. 148. aastal eKr muudeti Makedoonia Rooma provintsiks. Pärast Makedoonia kuningriigi langemist suurenes Rooma mõju ülejäänud Balkani-Kreekas. [[Ahhaia liit]] sattus Roomaga konflikti ja 146. aastal eKr purustasid roomlased liidu. Samal aastal hävitati [[Korintos]], mis oli olnud üks Kreeka maailma tähtsamaid linnu. Suur osa Kreeka mandriosast liideti Rooma [[Ahhaia provints]]iks. Hellenistlikus maailmas toimusid samal ajal muutused ka Väike-Aasias. Pergamoni kuningas [[Attalos III]] pärandas 133. aastal eKr oma riigi Roomale ja Pergamoni kuningriigi aladest moodustati hiljem Rooma [[Aasia provints]]. Rooma laiendas oma võimu ka Väike-Aasia idaosades. [[Bitüünia]] pärandati Roomale 74. aastal eKr ja [[Pontose kuningriik]] alistati lõplikult Rooma sõdades [[Mithridates VI]] vastu. 63. aastal eKr allutas Rooma Seleukiidide riigi peamise tuumiku [[Süüria]] ning muutis selle Rooma provintsiks. Seleukiidide riik oli selleks ajaks suuresti oma varasemad valdused kaotanud ja muutunud piirkondlikuks jõuks. Viimaseks suureks hellenistlikuks kuningriigiks jäi [[Ptolemaioste kuningriik]] Egiptuses. Selle viimane valitseja [[Kleopatra VII]] püüdis säilitada Egiptuse iseseisvust Rooma kasvava mõju tingimustes. Pärast Kleopatra ja [[Marcus Antonius]]e lüüasaamist [[Aktioni lahing]]us 31. aastal eKr vallutas [[Octavianus]] Egiptuse. 30. aastal eKr annekteeriti Ptolemaioste kuningriik Rooma riiki. Sellega lõppes hellenistlike kuningriikide iseseisev poliitiline ajajärk ja tavapärase periodiseeringu järgi ka [[hellenism]]iperiood. Kreeka maailm ei kadunud siiski Rooma võimu kehtestamisega. Kreeka linnad jäid olulisteks ühiskondliku ja kultuurielu keskuseks ning kreeka keel ja kultuur säilitasid Vahemere maade idaosas väga suure mõju. Hellenismiperioodi oluliseks pärandiks oli kreeka keele ja kultuuri levik ulatuslikul alal Vahemere idaosast kuni Kesk-Aasia ja India loodeosani. Kreeka kultuur põimus kohalike kultuuridega ning kujunes välja uus kosmopoliitne kultuuriruum. Hellenistlikud linnad, eelkõige [[Aleksandria]], [[Antiookia]] ja [[Seleukeia]], kujunesid teaduse, kirjanduse, filosoofia, kunsti ja kaubanduse keskusteks. Hellenistliku maailma kultuuriline mõju kestis Rooma ajal edasi. Kreeka keel jäi Rooma impeeriumi idaosas tähtsaks kirjandus-, teadus- ja halduskeeleks ja kreeka kultuurist sai oluline osa hilisema Rooma maailma ja [[Bütsants]]i kultuuripärandist. ===Rooma vallutus=== Umbes aastast 200 eKr sekkus Kreeka asjadesse järjest enam [[Rooma vabariik#Kreeka ja Makedoonia|Rooma vabariik]], kes sõdis korduvalt Makedooniaga<ref name="Flower" />. [[216 eKr]] tungis Makedoonia [[Makedoonia kuningas|kuningas]] [[Philippos V]] [[Illüüria]]sse, millest sai alguse Makedoonia sõjad Roomaga. Illüüria sõdadega ([[215 eKr|215]]–[[168 eKr]]) alustas Rooma idapoolsete [[Vahemere maad]]e allutamist. [[Pilt:Roman provinces of Illyricum, Macedonia, Dacia, Moesia, Pannonia and Thracia.jpg|pisi|[[Rooma provintsid]] [[Balkani poolsaar]]el: [[Noricum]], [[Pannonia (Rooma provints)|Pannoonia]], [[Dalmaatsia (Rooma provints)|Dalmaatsia]], [[Möösia]], [[Daakia (Rooma provints)|Daakia]], [[Makedoonia (Rooma provints)|Makedoonia]], [[Traakia (Rooma provints)|Traakia]]]] Kolmes sõjas (215–168 eKr) võideti Makedoonia Rooma poolt. [[197 eKr]] võitsid roomlased, keda toetasid mitmed kreeka riigid (Pergamon, Rhodos, Ateena, Aitoolia ja Ahhaia), [[Kynoskephalai lahing]]us Makedoonia kuninga Philippos V väge. 196 eKr kuulutasid roomlased Isthmia mängudel välja kõigi kreeklaste vabaduse, mis tähistas Makedoonia ülemvõimu lõppu Kreekas. Makedoonlaste lüüasaamine [[Pydna lahing]]us ([[168 eKr]]) märkis [[Antigoniidid]]e võimu lõppu Kreekas ja Makedoonia muudeti 148 eKr [[Rooma provintsid|Rooma provints]]iks. Pärast [[Aitoolia Liit|Aitoolia Liidu]] (189 eKr) ja [[Ahhaia liit|Ahhaia Liidu]] purustamist (146 eKr) ning Korintose hävitamist allutati Vana-[[Kreeka linnriigid]]. [[Pilt:La Liga aquea en 150 aC.jpg|pisi|Ahhaia liidu alad u 150 eKr]] [[Lõuna-Kreeka]]s tekkis Roomal konflikt [[Peloponnesos]]e [[linnriik]]ide [[Ahhaia liit|Ahhaia lii]]duga. Kui [[ahhaialased|ahhailased]] Rooma heakskiitu ära ootamata [[Sparta]] vastu sõtta läksid, käskis Spartat soosinud Rooma ahhailastel loovutada mitu linna, nende seas [[Korintos]]e. Vallandunud Ahhaia liidu ja mõnede muude Kreeka linnriikide ülestõusu surus konsul [[Lucius Mummius]] suurema vaevata maha. Karistuseks ja hirmutuseks hävitasid tema väed 146 eKr [[Rooma senat]]i korraldusel Korintose, mille elanikkond oli ahhailaste ülestõusuga kaasa läinud. Kuigi enamik Kreeka riike säilitas nimeliselt sõltumatuse ja oli Roomaga ainult liiduvahekorras, andis Korintose häving soovitud tulemuse ja lõpetas pikemaks ajaks kreeklaste vastuseisu Rooma vabariigi ülemvõimule ja see oli Kreeka poliitilise [[iseseisvus]]e lõpp. Ahhaia läks [[Rooma riik|Rooma]] Makedoonia provintsi haldusse. {{Vaata|Vana-Makedoonia#Makedoonia sõjad}} 146. aastaks eKr, pärast [[Ahhaia liit|Ahhaia Liidu]] purustamist Makedoonia oli juba Rooma provints ja ülejäänud Kreekast sai Rooma [[protektoraat]]<ref name="Flower" /><ref name="Ward" />. Kreeka anastamine viidi lõpule aastal 27 eKr, mil keiser [[Augustus]] annekteeris ülejäänud Kreeka ja muutis selle [[Ahhaia senatiprovints]]iks. Oma sõjalisest üleolekust hoolimata imetlesid roomlased [[Kreeka kultuur]]i ja võtsid üle selle saavutusi. == Haridus ja pedagoogika == {{Vaata|Vana-Kreeka haridus}} [[Pilt:Plato's Academy mosaic from Pompeii.jpg|pisi|[[Pompei]]st pärinev mosaiik, millel on kujutatud [[Platoni Akadeemia]]t]] Haridus oli Vana-Kreekas oluline osa inimese kasvatamisest ja ühiskondlikust identiteedist. See kujunes välja [[Homeros]]e-aegsest aristokraatlikust traditsioonist ja muutus [[5. sajand eKr|5. sajandil eKr]] [[sofistid]]e, [[Sokrates]]e, [[Platon]]i ja [[Isokrates]]e tegevuse mõjul senisest mitmekesisemaks. [[Hellenism]]iajastul muutus haridus veelgi olulisemaks ning [[gümnaasium (Vana-Kreeka)|gümnaasiumis]] saadud haridust hakati pidama Kreeka kultuuris osalemise oluliseks eelduseks. Vana-Kreeka hariduse ja kasvatuse laiemat ideaali ja protsessi tähistab [[paideia]] mõiste, mis hõlmas inimese vaimset, kehalist ja kõlbelist kujundamist ning kultuurilist haritust.<ref>Paul Woodruff. Education (Paideia). – ''The Oxford Handbook of Plato'', 2006, ISBN 978-0-19-530454-1, lk 191–210</ref> Hariduses seostusid vaimne ja kehaline kasvatus. Kreeklaste ideaaliks kujunes muu hulgas ''[[kalokagathia]]'' ehk kehalise ja kõlbelise täiuslikkuse ühendamine. Kreeka formaalharidus oli suunatud peamiselt vabadele meestele, eriti kodanike poegadele.<ref>Glenn Downey. Ancient Education. – ''The Classical Journal'', 1957, kd 52, nr 8, lk 339.</ref> Orjad olid üldjuhul formaalharidusest kõrvale jäetud ning mõnes [[polis]]es kehtisid nende harimise suhtes isegi piirangud.<ref>Joseph Sienkewicz. ''Ancient Greece'', Salem Press, Inc. 2007, ptk: Daily Life and Customs.</ref> Haridus oli enamasti eraviisiline. [[Sparta]] oli oluline erand, sest seal korraldas poiste kasvatust riik. [[Hellenism]]iajastul rajasid mõned linnriigid ka avalikke koole. Hariduse eesmärk ei olnud tavaliselt ametiõppe andmine, vaid vaba mehe kujundamine võimekaks kodanikuks. Jõukusest sõltus siiski suuresti see, kui kaua ja millisel tasemel inimene õppida sai, sest õpetajatele tuli sageli maksta. Ka tüdrukud said mõnes piirkonnas algteadmisi, kuid nende formaalne haridus oli üldiselt piiratum kui poistel.<ref>W. Martin Bloomer. ''A Companion to Ancient Education'', Wiley-Blackwell 2016, ISBN 978-1-118-99741-3, lk 305.</ref> === Varasem kasvatus ja Homerose traditsioon === Ettekujutus ideaalsest käitumisest esineb juba [[Homerose]] eeposte kangelaste juures. [[Platon]] nimetas Homerost hellenite esimeseks kasvatajaks. Homerose eepostes ja mütoloogilises pärimuses õpetati poisse oda viskama, jooksma, ratsutama, jahti pidama ning [[lüüra]]t ja [[kitara]]t mängima. Kangelase au nõudis väärikat käitumist nõukogus, lahingus, spordivõistlustel ja pidusöögil. Vaprus võimaldas tal oma väärikust säilitada. Kasvatuse oluliseks meetodiks oli [[eeskuju]]de, sealhulgas mütoloogiliste eeskujude jäljendamine. Homerose kangelastest said aristokraatlike noormeeste eeskujud. [[Polis]]es hakati kasvatust käsitama riigi ühe olulise funktsioonina. Eesmärgiks seati eeskätt vabade kodanike laste, eriti poiste kasvatamine. 7.–6. sajandil eKr olid kasvatuse olulisteks osadeks religioossed pidustused ja nendega seotud muusalised kunstid – tants, muusika ja retoorika. Teiseks oluliseks kasvatuselemendiks kujunes [[sõjaline ettevalmistus]], mis [[Sparta]]s omandas eriti ulatusliku kuju. === Ateena süsteem === ==== Klassikaline Ateena ==== Klassikalise [[Ateena]] hariduses ühendati kaks peamist valdkonda – kehaline ja vaimne kasvatus, mida ateenlased nimetasid vastavalt ''gymnastikē'' ja ''mousikē''.<ref>Timothy Gower. ''Princeton Companion to Mathematics'', Princeton University Press: Princeton 2008. lk 200–208, ISBN 9781400830398.</ref><ref>John Patrick Lynch. ''Aristotle's School'', University of California Press 1972, lk 33–87.</ref> ''Gymnastikē'' oli kehaline kasvatus, mille ideaalid olid seotud jõu, vastupidavuse ja sõjaks valmistumisega.<ref>Lynch 1972: 33–87.</ref> Kehalist vormi peeti oluliseks nii sõjalise valmisoleku kui ka hea tervise seisukohast. Poisid alustasid kehalist kasvatust noores eas, algul eraõpetaja ehk [[paidotriib]]i juhendamisel ning hiljem [[gümnaasium (Vana-Kreeka)|gümnaasium]]is ruumides.<ref>Sienkewicz 2007: 344.</ref><ref>Plutarch. ''Moralia'', Loeb Classical Library 1927, lk 7.</ref> ''Mousikē'' hõlmas muusikat, tantsu, kirjandust ja luulet. Selle kaudu tutvustati õpilastele ilu ja õilsuse ideaale ning arendati harmoonia- ja rütmitaju.<ref>Frederick A. G. Beck. ''Greek Education, 450–350 B.C.'', Methuen & CO LTD, London 1964, lk 201–202.</ref> Poisid alustasid haridusteed umbes seitsmeaastaselt. Õpetajaid oli kolme põhilist liiki: [[grammatist]] õpetas lugemist ja kirjutamist, [[kitarist]] muusikat ning [[paidotriib]] kehalisi harjutusi. Jõukatest perekondadest pärit poisid olid sageli [[paidagoog]]i hoole all. Paidagoog oli tavaliselt majapidamisori, kes saatis poissi päeva jooksul ja juhendas tema käitumist. Tunnid toimusid sageli õpetajate eramajades. Õpetati lugemist, kirjutamist, matemaatikat, laulmist ning [[lüüra]] ja flöödi mängimist. Vanematele poistele õpetati ka maadlust, jooksmist, kettaheidet ja odaviset.<ref>Angus Konstam. ''Historical Atlas of Ancient Greece'', Thalamus 2003, ISBN 1-904668-16-X, lk 94–95.</ref> Õpilased kirjutasid kirjutuspulgaga vahaga kaetud tahvlitele. Lugemaõppimisel anti neile sageli luuletusi päheõppimiseks ja esitamiseks. [[Hesiodos]]e ja [[Homeros]]e teoseid hinnati kõrgelt ning nende loomingut kasutati õppetöös.<ref>R. C. Lodge. ''Plato's Theory of Education'', Russell & Russell: New York 1970, lk 11–304.</ref> Ateena varasem kooliharidus oli suhteliselt vähe formaliseeritud ja piirdus suurestualgtasemega. Kooliharidus ei moodustanud tänapäevases mõttes ühtset ja rangelt struktureeritud süsteemi. Formaalne haridus võis noorukieas lõppeda. Haridust omandati olulisel määral ka väljaspool kooli, igapäevase ühiskondliku ja praktilise kogemuse kaudu.<ref>Lynch 1972: 38.</ref><ref>Lodge 1970: 11.</ref> ==== Efeebia ==== Ateenas järgnes kooliharidusele noormeeste sõjaline ja kodanikukasvatus [[efeebia]]s (''ephebeia''). Efeebia kujunes aja jooksul kaheaastaseks väljaõppeks, mille kaudu noormehed valmistusid kodanikueluks ja sõjaväeteenistuseks. Pärast [[Chaironeia lahing]]ut 338. aastal eKr tegi [[Lykurgos (Ateena)|Lykurgos]] reforme, millega efeebia sai Ateena kodanikuks saamise oluliseks nõudeks. Ajaloolased ei ole üksmeelel selles, kas efeebiasse vastuvõtmise tingimuseks oli mõnel institutsiooni arengu etapil varanduslik kvalifikatsioon. Ka umbes 325. aastast eKr pärinev "[[Ateena politeia]]" vastav peatükk ei anna selle kohta kindlaid andmeid. ==== Kõrghariduse kujunemine ==== Kõrgharidus hakkas Ateenas arenema umbes [[420 eKr|420. aasta paiku eKr]]. [[Sokrates]]e ja [[sofistid]]e tegevus jaa mujalt Kreekast saabunud õpetajate lisandumine tähistasid üleminekut varasemalt hariduselt uuele kõrghariduse vormile. Kõrgharidus laiendas formaalset haridust ja Ateena ühiskonnas hakati intellektuaalseid võimeid järjest enam väärtustama.<ref>Beck 1964: 201–202.</ref> 5. sajandi keskpaigast eKr püüdsid [[sofistid]] sõnastada kreeka pedagoogilise mõtte põhialuseid. Nad kultiveerisid [[paideia]] mõistet ning kujundasid välja teadmiste ja kunstide kogumi, mis pidi tagama vabadele noormeestele edu ühiskondlikus tegevuses. Eelkõige õpetasid nad [[dialektika]]t ja [[retoorika]]t, mis eeldas muu hulgas mütoloogia, ajaloo ja seadusandluse tundmist. Sofistidega võib seostada kõrghariduse kujunemise algust: tekkisid õppekavad ja õppevahendid, kuigi püsivad institutsioonid veel puudusid. Sofistide õpetus oli sageli tasuline ja seetõttu sõltus kõrghariduse kättesaadavus suurel määral perekonna jõukusest.<ref>Downey 1957, lk 339–340</ref> [[Isokrates]] pidas kunste ja teisi teadusi retoorikaga võrreldes vähem oluliseks ja leidis, et [[retoorika]] on vooruse ja kodanikukompetentsuse kujundamise keskne vahend. Tema arvates pidi haridus kujundama kodaniku võimet ühiskondlikus ja poliitilises elus osaleda ning andma talle poliitilise juhtimise jaoks vajaliku kõneoskuse.<ref>Beck 1964: 255, 257.</ref> Umbes 390. aastal eKr avas Isokrates Ateenas [[retoorikakool]]i. Tema kool erines [[Platoni Akadeemia]]st selle poolest, et keskendus eelkõige kõnekunstile ja kodanikueluks vajalikule haridusele, Akadeemias aga olid kesksemad teadused, filosoofia ja dialektika.<ref>Beck 1964: 293.</ref> ==== Sokrates ==== [[Sokrates]] vastandus end [[sofistid]]e õpetuse mõnele küljele ning rõhutas tarkuse, sügavama mõtlemise, isenese tundmise ja inimese moraalse täiustumise tähtsust.<ref>Beck 1964: 240–293.</ref><ref>Patricia Matsen, Philip Rollinson, Marion Sousa. ''Readings from Classical Rhetoric'', Southern Illinois University Press 1990, lk 43.</ref> Sokratese vastuseis sofistide õpetusele [[moraalinorm]]ide suhtelisust ([[relativism]]) mõjutas hilisemat kreeka pedagoogilist mõtet. Sokrates rõhutas [[voorus]]e [[iseväärtus]]t ja moraalinormide objektiivsust. ==== Platon ja Akadeemia ==== [[Platon]] rajas umbes 387. aastal eKr [[Platoni Akadeemia]]. Akadeemias arendas ta oma haridusteooriat, mida ta käsitles põhjalikumalt teoses "[[Politeia]]". Platon käsitas haridust vahendina selliste kodanike kujundamiseks, kes suudaksid ühiskonnaelus vastutustundlikult osaleda. Ta leidis, et inimene omandab teadmisi ka kogukonna liikmena elamise kogemuse kaudu, kuid rõhutas samal ajal sihipärase õppimise ja kõrgema hariduse tähtsust kodanikuvooruse kujundamisel.<ref>Beck 1964: 200–202, 240.</ref> Platoni Akadeemiat nimetatakse sageli esimeseks ülikooliks.<ref>Beck 1964: 240.</ref> "Politeias" kirjeldab Platon ranget haridusteed, mille eesmärk oli viia õppija tõelise vooruse saavutamise ja tegelikkuse olemuse mõistmiseni. See hõlmas muusika, luule ja kehalise kasvatuse algõpetust, sellele järgnevat kahe- kuni kolmeaastast sõjalist väljaõpet, kümmet aastat matemaatiliste teaduste õppimist, viit aastat dialektikaõpet ning viitteist aastat praktilist tegevust poliitikas. Vaid vähesed, kes sellise haridustee lõpuni läbisid, pidid saama Platoni ideaalriigi [[filosoof-kuningas|filosoof-kuningateks]].<ref>Plato. ''Republic'', Harvard University Press: Cambridge 2013, lk 186, 188.</ref> Platoni haridusteooria üks keskseid ideid oli seega hariduse tihe seos poliitilise korraga: hea riigi püsimine sõltus selle kodanike, eriti tulevaste juhtide õigesti korraldatud kasvatamisest. ==== Aristoteles ja Lykeion ==== [[Aristoteles]] rajas Ateenas 335. või 334. aastal eKr oma kooli [[Lykeion]]i.<ref>Georgios Anagnostopoulos. ''A Companion to Aristotle'', Wiley-Blackwell 2013, lk 5–9.</ref> Lykeionis tegeldi suurel määral uurimistöö ja teabe süstemaatilise kogumisega. Aristoteles pidas empiirilist uurimist oluliseks ning leidis, et dialektiline arutelu võib mõnel juhul tõeotsingut takistada. Seetõttu pöörati koolis suurt tähelepanu vaatlusele, kogumisele ja empiirilisele uurimistööle.<ref>Lynch 1972: 87.</ref> ==== Teised filosoofiakoolid ==== 4. sajandil eKr rajati Kreekas mitu filosoofiakooli. Sokratese õpilastest rajasid koole [[Eukleides Megarast|Eukleides]] [[Megara]]s, [[Phaidon]] [[Elis]]es ning [[Antisthenes]] ja [[Platon]] [[Ateena]]s. Koos Platoni Akadeemia ja Lykeioniga kujunesid hiljem Ateenas olulisteks hariduskeskusteks ka [[Epikuros]]e filosoofiakool ehk "Aed" ja [[stoikud|stoikute]] kool. Ateena muutus seega oluliseks haridus- ja kasvatusekeskuseks ning hellenistlikus maailmas omamoodi [[pedagoogiline provints|pedagoogiliseks provintsiks]]. Selle haridusideaali mõju ulatus hiljem Lääne-Euroopa [[renessanss|renessansi]]- ja [[valgustusajastu]] mõtlejate ning pedagoogideni. ==== Pythagoras ja teaduslik haridus ==== [[Pythagoras]]e rajas oma filosoofiakooil tegutses umbes 530 eKr [[Kroton]]is. Pythagoras rajas seal kogukonna, kus õpetati filosoofiat, religiooni ja matemaatikat ning uuriti muu hulgas kosmoloogiat, aritmeetikat, geomeetriat, astronoomiat ja harmooniat. Koolil oli ühtaegu filosoofilise, poliitilise organisatsiooni ja religioosse kogukonna iseloom. Kooli liikmeteks võisid olla nii mehed kui ka naised. Õpilased elasid ja õppisid kindlate reeglite järgi korraldatud kogukonnas.<ref>[https://www.mathopenref.com/pythagoras.html Biography of Pythagoras], mathopenref.com.</ref> Pythagorase õpetuses eristati väidetavalt eksoteerilist ja esoteerilist õpetust. Õpetuse keskmes olid muu eetika, filosoofia ja matemaatika. 6. sajandi lõpus eKr rajati [[Kroton]]is ja [[Küreene]]s arstiteaduse koolid. Mõjukaks kujunes ka [[Kos]]i saare arstiteaduse kool, kus tegutses [[Hippokrates]]. ==== Spordi ja võistluste mõju haridusele ==== Kehalise ettevalmistuse iseloomu mõjutasid üle-kreekalised ja kohalikud spordivõistlused, sealhulgas [[antiikolümpiamängud]], [[Isthmose mängud]] ja [[püütiamängud]]. Püütiamängudel, mida peeti [[Apollon]]i auks, võistlesid lisaks sportlastele ka flöödi- ja kitaramängijad ning korraldati tarkusevõistlusi. Spordivõistluste populaarsus väljendas kreeklaste tugevat võistlusvaimu ([[agoon]]ivaimu), mis avaldus ka intellektuaalses sfääris. 6. sajandi lõpuks eKr hakkasid kreeklased järk-järgult rohkem väärtustama intellektuaalseid omadusi, kuigi kehalistel omadustel säilis endiselt oluline koht. ==== Meeste ja poiste suhted kasvatuse kontekstis ==== Vana-Kreeka hariduse ja kasvatuse üks tänapäeva mõistes keeruline aspekt oli [[Vana-Kreeka pederastia]], mis võis mõnes ühiskonnakihis olla seotud noormehe kasvatamisega. Õpetajate ja kasvatajate mõju kõrval võis noormehe moraalset kujunemist mõjutada ka vanema partneri ehk ''[[erastēs]]''{{'}}e eeskuju. 15–18-aastaste noormeeste puhul käsitleti täiskasvanud mehe ja noormehe suhet mõnikord traditsioonilise kangelaskasvatuse ja vooruslikkuse kujundamise kontekstis. Naistevahelised samalaadsed suhted on allikates vähem nähtavad ning neid on seostatud näiteks [[Sappho]] ümber koondunud ringiga. See teema oli osa teatud kasvatuse ja sotsialiseerumise vormidest, kuid ei moodustanud Kreeka haridussüsteemi üldist alust. === Sparta süsteem === [[Sparta]] oli Vana-Kreeka hariduses kõige selgem erand, sest seal allutati laste kasvatamine ulatuslikult riiklikule kontrollile. Sparta ühiskonna eesmärk oli kujundada meessoost kodanikest vastupidavad ja sõjaliselt võimekad sõdurid, kes oleksid valmis kaitsma oma [[polis]]t ja tegutsema [[Sparta faalanks]]i liikmetena. ==== ''Agōgē'' ==== Sparta kasvatuse ehk ''[[agōgē]]'' keskne eesmärk oli sõjaliste ülesannete täitmiseks sobivate kodanike kujundamine. Kasvatus rõhutas kehalist vastupidavust, distsipliini, kuulekust, kollektiivsust ja sõjalisi oskusi.<ref>Lesley Adkins, Roy A. Adkins. ''Handbook to Life in Ancient Greece'', Facts On File: New York 2005, lk 104–105.</ref> Riiklik kasvatus algas umbes seitsmeaastaselt. Klassikalisel perioodil jagunes ''agōgē'' üldjoontes kolmeks astmeks: ''paides'' (umbes 7–14-aastased poisid), ''paidiskoi'' (umbes 15–19-aastased noorukid) ja ''hēbōntes'' (umbes 20–29-aastased noormehed). Poisse ja noorukeid ühendati rühmadesse ning nende kasvatust ja väljaõpet kontrollis riigiametnik [[paidonoom]]. Umbes 20-aastased ''eirēn''{{'}}id juhendasid nooremaid poisse. Lapsed said kuni seitsmenda eluaastani kasvatust perekonnas, seejärel paigutati nad ühisesse elukorraldusse. Neid õpetati alluma käsule, elama sõjaväelise distsipliini järgi, taluma raskusi ning saavutama võitu. Distsipliini karmistati järk-järgult. Poistele nähti ette kerge riietus, paljajalu käimine ja kõval asemel magamine. Samuti pidid nad läbima spetsiaalseid kehalisi harjutusi.<ref>Adkins, Adkins 2005, lk 104–105.</ref> Spartiaatide intellektuaalne kasvatus oli viidud miinimumini ning piirdus peamiselt lugemise ja kirjutamise algteadmistega. Noorte vaimset arengut peeti siiski vajalikuks: spetsiaalsete harjutuste abil omandati oskus küsimustele täpselt ja lühidalt vastata. Seda väljendusviisi seostatakse hilisema mõistega "lakooniline". Muusika oli Sparta kasvatuses oluline, kuid see oli allutatud sõjalistele eesmärkidele. Noormehi õpetati tegutsema [[faalanks]]is ühtse üksusena. Selleks kasutati ka tantsu ja muusikat, mis aitasid arendada koordineeritud liikumist.<ref>Adkins, Adkins 2005: 105, 275.</ref> 15–20-aastaste noormeeste tegevuses kuulus sõjaliste harjutuste kõrval oluline koht koorilaulule. Sparta kasvatuse sõjaväestamist väljendavad ka [[Tyrtaios]]e 7. sajandi teise poole laulud, milles sõjamehekuulsus seati muudest kuulsuse liikidest kõrgemale. Pärast ''agōgē'' läbimist jätkus noormeeste sõjaline ettevalmistus [[efeebia]] vormis. Noored osalesid kehalistes harjutustes, jahis ja sõjalistes harjutustes ning umbes 20-aastaselt tunnistati nad ametlikult Sparta sõduriteks.<ref>Adkins, Adkins 2005: 104–105.</ref> ==== Sparta naiste haridus ==== Sparta naised said erinevalt paljude teiste Kreeka linnriikide naistest riiklikult korraldatud formaalharidust. Suur osa sellest keskendus kehalisele kasvatusele. Tüdrukud õppisid jooksmist, maadlust, kettaheidet ja odaviset ning nende oskusi kontrolliti regulaarselt võistlustel.<ref>Sarah B. Pomeroy. ''Spartan Women'', Oxford University Press 2002, lk 13–14, 24.</ref> Lisaks kehalisele kasvatusele õpetati noortele naistele laulmist, tantsimist ja pillimängu.<ref>Pomeroy 2002: 5–12</ref> Sparta naiste kasvatuse eesmärk oli muu hulgas valmistada neid ette emaduse ja ühiskondlike rollidega seotud ülesanneteks ning toetada Sparta sõjalise ühiskonna püsimist.<ref>Pomeroy 2002: 4.</ref> Sparta kasvatussüsteem oli 18.–19. sajandi pedagoogilises mõttes mõjukas. Selle mõningaid põhimõtteid rakendati hiljem ka Prantsusmaa ja Venemaa sõjaväeõppeasutustes. [[Plutarchos]] kirjeldab, et Sparta vastsündinuid kontrollis vanematekogu ning nõrgaks või väärarenguga peetud laps võidi hüljata. Seda kirjeldust on hilisemates käsitlustes sageli tõlgendatud tõendina nõrkade laste süstemaatilise tapmise kohta, kuid sellise tava ulatus ja tegelik rakendamine on tänapäeva uurimustes vaieldavad ning kindlad tõendid süstemaatilise vastsündinute tapmise kohta puuduvad. === Hellenismiajastu haridus === Hellenismiajastul muutus haridus Kreeka kultuuris osalemise oluliseks osaks. Alghariduse põhistruktuur jäi seejuures suuresti samaks. 7–14-aastased poisid käisid [[kitarist]]i koolis, [[palestra]]s ja [[grammatikakool]]is. [[Paidagoog]] saatis last ja jälgis tema käitumist. Grammatikakoolis õpiti [[tähestik]]ku, kirjutati [[silp]]e ning harjutati sidusate tekstide ümberkirjutamist. Õpilased lugesid häälega Homerose valitud tekste, mõnikord kohandatud kujul, samuti [[Aisopos]]e valme ja õpetlikke lüürikute antoloogiaid. Õpetati arvutamist, sealhulgas nelja aritmeetilist tehet, murde, rahaühikuid ning kaalu- ja pikkusmõõte. Kasutati ka kehalisi karistusi. Kõrgema astme grammatikakoolis määras õppeainete ringi hellenistliku hariduse uus iseloom. [[Grammatikos]]e juhendamisel, tavaliselt [[gümnaasium (Vana-Kreeka)|gümnaasium]]is, loeti ja tõlgendati "autoreid". Keskne koht oli [[Homeros]]el ja [[Hesiodos]]el, hiljem ka [[Apollonios Rhodoselt|Apolloniosel Rhodoselt]]. Lüürikutest loeti muu hulgas [[Alkman]]i, [[Alkaios]]t ja [[Sappho]]t; tragöödiakirjanikest [[Aischylos]]t, [[Sophokles]]t ja [[Euripides]]t ning komöödiakirjanikest [[Menandros]]t. Väiksemas mahus õpiti proosakirjanikke, näiteks [[Herodotos]]t ja [[Xenophon]]i. Kõnemeestest pöörati erilist tähelepanu [[Demosthenes]]ele. Autorite lugemise ja tõlgendamisega kaasnesid kirjutamisharjutused, mille jaoks kujunesid välja kindlad kooližanrid – [[progümnasm]]id ehk eelharjutused. Kõnekunsti õpetamine jäi retoorikakoolide eriülesandeks. Hellenismiajastul tekkisid uued teadus- ja kultuurikeskused. 3. sajandi alguses rajati [[Aleksandria]]s [[Museion]] koos [[Aleksandria raamatukogu]]ga; seal tegeldi teadusliku uurimistööga ning institutsiooniga olid seotud ka loomaaed ja botaanikaaed. Teiseks oluliseks teaduskeskuseks kujunes [[Pergamon]]. Suured raamatukogud tegutsesid ka [[Apameia (Süüria)|Apameia]]s, [[Antiookia]]s ja [[Sürakuusas]]. Kuulus retoorikakeskus oli [[Rhodos]]e saar. Ilmusid teaduslikud uurimused ja õppevahendid paljudes teadmiste valdkondades. Aleksandria traditsiooniga seostub [[Dionysios Traakiast|Dionysios Traaklase]] grammatika. 3. sajandi alguses eKr koostas [[Eukleides]] teose "[[Elemendid (Eukleides)|Elemendid]]". === Haridus Rooma võimu ajal === Pärast Kreeka muutumist [[Rooma riik|Rooma riigi]] osaks jätkusid Kreeka haridustraditsioonid. Jõukad roomlased kasutasid haritud kreeklasi sageli õpetajate ja kasvatajatena, mis aitas Kreeka haridustraditsioonidel Rooma ühiskonnas edasi kesta.<ref>Plutarch. ''The Rise and Fall of Athens: Nine Greek Lives'', Penguin Classics: London 1960, lk 168–169.</ref> Kõnekunsti õpetamise traditsioon säilis ka Rooma ajal. 4. sajandil pKr hoidsid seda elus muu hulgas [[Himerios]], [[Themistios]] ja [[Libanios]]. Paganlikud filosoofiakoolid säilisid pärast Rooma vallutusi ning [[Marcus Aurelius]]e ajal hakkasid nad saama riiklikku toetust, kuigi jäid peamiselt erakoolideks. Selline olukord kestis kuni aastani 529 pKr, mil keiser [[Justinianus I]] keelas paganatel õpetamise. === Hariduse areng ja hilisem mõju === Kreeka hariduse areng oli tihedalt seotud [[polis]]e ühiskonna muutumisega. 6. sajandi lõpust hakkas [[Atika]] eesotsas [[Ateena]]ga mängima Kreeka hariduses juhtivat rolli. Demokratiseerumine ja poliseelu intellektualiseerumine suurendasid kõnekunsti, kirjanduse, teaduste ja filosoofia tähtsust. 4. sajandiks eKr oli [[demokraatia|demokraatlik]] polis ja kogu polisesüsteem jõudnud allakäigu perioodi, kuid samal ajal rajati arvukalt filosoofiakoole ning haridus muutus senisest süsteemsemaks. [[Sofistid]], [[Sokrates]], [[Platon]], [[Isokrates]] ja [[Aristoteles]] kujundasid arusaama haridusest kui inimese ja ühiskonna teadlikust kujundamisest. Platoni ja Aristotelese kool ning hiljem Epikurose ja stoikute kool aitasid muuta Ateenat kauaaegseks haridus- ja filosoofiakeskuseks. Nende mõju ulatus hiljem Rooma kultuuri ning Lääne-Euroopa [[renessanss|renessansi]] ja [[valgustusajastu]] pedagoogilise mõtteni. Sparta kasvatuse mõju oli teistsugune: 18.–19. sajandi pedagoogilises mõttes käsitleti Sparta süsteemi mõningaid põhimõtteid eeskujuna ning neid rakendati hiljem muu hulgas Prantsusmaa ja Venemaa sõjaväeõppeasutustes. Vana-Kreeka haridusest kujunes seega pikaajaline traditsioon, milles ühendati kirjandus, muusika, kehaline kasvatus, filosoofia, teadus, retoorika ja kõlbeline kasvatus. Kreeka haridusideed mõjutasid otseselt hilisemat Rooma haridust ning nende kaudu ka Euroopa hariduse ja pedagoogilise mõtte arengut. ==Kultuur== Vana-Kreeka kultuuri periodiseerimise aluseks võetakse Vana-Kreeka ajaloo periodiseering. Vana-Kreeka kultuuri (eelkõige filosoofia ja kirjanduse) viimast arenguperioodi, mis algab hellenismiajastuga, pikendatakse Rooma vallutusele järgnenud ajajärgule kuni 5. sajandi lõpuni pKr. ===Mütoloogia ja usund=== {{Vaata ka|Vanakreeka mütoloogia|Vana-Kreeka usund}} [[Pilt:Θερμαικος με θεα τον Ολυμπο!.jpg|pisi|[[Olümpos]]e mägi, [[Olümpose jumalad|Olümpose jumalate]] müütiline elupaik]] Usund oli Vana-Kreeka elu üks keskseid osi.<ref>Daniel Ogden. Introduction. – Daniel Ogden (toim). ''A Companion to Greek Religion'', Blackwell 2007, lk 1.</ref> Kreeklased olid [[polüteism|polüteistid]] ja austasid paljusid jumalaid, kuid usulised tavad ei olnud kogu Kreekas ühesugused. Eri linnades ja eri [[Vana-Kreeka hõimud|hõimude]] seas võidi samu jumalaid austada erineval viisil ja neile võidi omistada erinevaid ülesandeid ja omadusi. 6. sajandi lõpuks eKr hakkas välja kujunema [[Olümpose jumalad|Olümpose jumalate]] rühm. Tõsi küll, selle koosseis ei olnud eri paikades ja eri traditsioonides alati täpselt sama.<ref>Ken Dowden. Olympian Gods, Olympian Pantheon. Daniel Ogden (toim). ''A Companion to Greek Religion'', Blackwell 2007, lk 41.</ref> Kreeka usund kujunes kultuurikontaktis naaberrahvastega. Juba [[arhailine ajajärk|arhailisel ajajärgul]] mõjutasid seda Lähis-Ida usund ja kultuur. [[Hellenismiaeg|Hellenismiajal]] hakkas ka Kreeka usund mõjutama Lähis-Ida usundit.<ref>Scott B. Noegel. Greek Religion and the Ancient Near East. – Daniel Ogden (toim). ''A Companion to Greek Religion'', Blackwell 2007, lk 21–22.</ref> Vana-Kreeka usund oli [[polüteism|polüteistlik]] ning tunnistas arvukalt jumalaid, kangelasi, daimoneid ja muid üleloomulikke olendeid. Sellel puudusid ühtne pühakiri, kõiki kreeklasi ühendav kirik, ühtne usutunnistus ja kogu Kreekale ühine elukutseline preesterkond. Samuti ei moodustanud Kreeka usund ühtset ja muutumatut süsteemi: kultused, müüdid, rituaalid ja jumalate austamise viisid erinesid piirkonniti ja muutusid aja jooksul. Usund oli tihedalt põimunud perekonna, kogukonna, [[polis]]e, poliitika ja igapäevaeluga. Kreeka usundi tähtsamad avaldumisvormid olid jumalate austamine pühapaikades ja templites, [[ohvritoomine|ohvritalitused]], [[palve]]d, [[hümn]]id, [[jookohver|jookohvrid]], pühad annetused, puhastusrituaalid ja pidustused. Olulisel kohal olid ka [[oraakel|oraaklid]], [[müsteerium]]id ning mitmesugused isiklikud tõotused ja pühendused. Religioossete praktikate seas oli nii ühiskondlikke ja riiklikke kui ka perekondlikke ja individuaalseid. Kreeka mütoloogia moodustas olulise osa usundist. [[Müüt]] (vanakreeka μῦθος, ''mythos'') tähendas algselt muu hulgas kõnet, jutustust või lugu. Müüdid jutustasid jumalatest, kangelastest ja maailma päritolust ning selgitasid, miks teatud jumalaid austatakse, miks mingi pühamu on püha, miks tehakse teatud rituaale ja missugune on inimese suhe jumalatega. Müüdid ei moodustanud siiski ühtset kanoonilist süsteemi: sama jumala või sündmuse kohta võis eksisteerida mitu erinevat pärimust. ====Varasemad arengujärgud==== Kreeka usundi kujunemine ulatub [[pronksiaeg]]a. [[Mükeene tsivilisatsioon]]i aegsetest [[lineaarkiri B|lineaarkirja B]] tahvlites mainitakse mitut hilisemast Kreeka panteonist tuntud jumalat, sealhulgas [[Zeus]], [[Poseidon]]it ja [[Hera]]t. See näitab, et hilisema Kreeka usundi olulistel jumalustel olid juured juba hilises pronksiajas. Mükeene usundi kohta säilinud allikad on siiski piiratud ning selle müüte ja teoloogiat ei ole võimalik hilisema Kreeka usundi põhjal täielikult rekonstrueerida. Mükeene usund kujunes osaliselt kohalike Egeuse mere piirkonna pärimuste ja [[Minose kultuur]]i mõjutuste koostoimes. Hilisem Kreeka usund ei olnud seega täiesti uus süsteem, mis oleks varasema usundi järsult välja vahetanud, vaid kujunes pikaajalise kultuurilise ja religioosse arengu tulemusel. Kreeka usundi varasemaid etappe on vanemas religiooniteaduses sageli kirjeldatud [[animism]]i, [[fetišism]]i ja [[ktoonilisus]]e mõistega. Selliseid mõisteid tuleb siiski kasutada ettevaatlikult. Tänapäeval ei käsitata Kreeka usundit ühetaolise arengujadana, milles kogu varasem usund oleks olnud animistlik või fetišistlik ja hiljem asendunud "olümposliku" usundiga. Ktoonilised jumalused ja kultused olid Kreeka usundis olulised, kuid eksisteerisid koos taevajumalate, Olümpose jumalate, kohalike jumaluste ja kangelaste kultusega. Maa ja maa-aluse maailmaga seotud jumalused moodustasid tähtsa osa Kreeka religioossest kujutlusmaailmast. [[Gaia]] kehastas maad ja oli mütoloogias paljude jumalike olendite esiema. [[Hades]] valitses surnute riiki ja [[Persephone]] oli seotud nii surnute maailma kui ka viljakuse ja looduse taastumisega. [[Demeter]]i ja Persephone müüdiga seotud [[Eleusise müsteeriumid]] olid üks tuntumaid Kreeka müsteeriumikultusi. ====Olümpose jumalad ja mütoloogia==== [[Vana-Kreeka mütoloogia]] oli kogu [[Vana-Kreeka kultuur]]i oluline kujundaja ja ühendaja. See hakkas kujunema juba [[Kreeta-Mükeene kultuur|Kreeta-Mükeene ajajärgul]] ja arenes järgnevatel sajanditel edasi. Kreeka mütoloogia varasemates kihistustes olid olulisel kohal jumalused ja muud mütoloogilised olendid, kes olid seotud loodusjõudude, maailma tekkimise ja jumalate põlvnemisega. [[Gaia]] oli Maa ja [[Uranos]] taeva personifikatsioon. Nende ühendusest sündisid teiste olendite seas [[titaanid]], kelle hulka kuulusid näiteks [[Okeanos]] ja [[Kronos]]. Müüdi järgi kukutas Kronos Uranose võimult, misjärel temast sai titaanide valitseja. Hiljem kukutasid Kronose ja teised titaanid võimult tema lapsed eesotsas [[Zeus]]ega. Titaanide ja Olümpose jumalate võitlust nimetatakse [[titanomahhia]]ks. Pärast võitu jagasid Zeus, [[Poseidon]] ja [[Hades]] maailma omavahel: Zeus sai taeva ja kõrgeima võimu, Poseidon mere ning Hades allilma. Arhailisel ja klassikalisel ajajärgul kujunesid välja Kreeka usundi need vormid, mida tänapäeval seostatakse kõige rohkem [[Olümpose jumalad|Olümpose jumalatega]]. See ei olnud siiski järsk muutus ega varasema usundi täielik asendumine. Varasemad jumalused, kohalikud kultused, maa ja surnutega seotud rituaalid ja kangelaste austamine säilisid koos Olümpose jumalate kultustega. [[Olümpos]]t peeti peamiste Olümposejumalate elupaigaks. Traditsiooniliselt räägitakse kaheteistkümnest Olümpose jumalast, kuigi nende koosseis võis eri traditsioonides erineda. Zeus oli jumalate ja inimeste valitseja ning taeva, äikese ja korra jumal. [[Hera]], Zeusi abikaasa ja õde, oli abielu ja perekonna jumalanna. [[Poseidon]] oli mere, maavärinate ja hobuste jumal. [[Hades]] valitses surnute allilma. [[Demeter]] oli põllumajanduse, vilja ja maa viljakuse jumalanna ning [[Hestia]] kodukolde jumalanna. Zeusi tütar [[Athena]] oli tarkuse, strateegilise sõjapidamise, käsitöö ja linnade kaitse jumalanna. [[Ares]] oli sõjajumala kehastus, kes oli seotud eeskätt sõja vägivaldse ja hävitava poolega. Müüdi kohaselt sündis Athena Zeusi peast täies sõjarüüs, kiivri, kilbi ja odaga. [[Hermes]] oli algselt seotud karjakasvatuse ja karjustega, kuid kujunes hiljem eelkõige jumalate sõnumitoojaks ning rändurite, kaupmeeste ja kaubanduse kaitsjaks. [[Artemis]] oli jahi, metsiku looduse ja loomade jumalanna ning noorte naiste kaitsejumalanna; hiljem seostati teda tugevasti ka Kuuga. [[Apollon]], Artemise vend, oli seotud prohvetluse, muusika, luule, ravi, vibulaskmise ja valgusega. Hilisemas antiigis kujunes tugevaks ka tema seos päikesega, kuigi algselt oli päikesejumal [[Helios]]. Apolloniga olid seotud [[muusad]], üheksa jumalannat, kes kaitsesid eri kunsti- ja teadusalasid. [[Aphrodite]] oli armastuse ja ilu jumalanna. Tema päritolust oli erinevaid müüte. [[Hesiodos]]e järgi sündis ta merevahust, mis tekkis Uranose kastreerimise tagajärjel, ja jõudis Küprose lähedale; [[Homeros]]e traditsioonis oli ta [[Zeus]]e ja [[Dione]] tütar. Seetõttu ei saa Aphroditet üheselt nimetada Zeusi tütreks. Tema kultusega olid eriti seotud [[Küpros]] ja [[Kythera]]. Aphrodite abikaasana nimetatakse [[Hephaistos]]t, tule, sepatöö ja metallurgia jumalat, kuigi müüdid tema abielu kohta on erinevad. Antiikaja tuntumaid Aphrodite kujutisi on [[Knidose Aphrodite]], mille valmistas [[Praxiteles]] 4. sajandil eKr, ja [[Milo Venus]], 2. sajandist eKr pärinev skulptuur, mida säilitatakse Pariisis [[Louvre]]'is. Knidose Aphrodite originaal ei ole säilinud; sellest on olemas hilisemad koopiad ja variandid. Milo Venuse autor on teadmata. [[Dionysos]] oli veini, veinivalmistamise, viljakuse, ekstaasi ja hiljem ka teatri jumal. Talle pühendatud pidustusi nimetati [[Dionüüsiad|dionüüsiateks]]. Lisaks Olümpose jumalatele austasid kreeklased arvukalt teisi jumalaid ja üleloomulikke olendeid, kellest paljud olid seotud kindlate paikade, linnade või kultuskohtadega. Kreeka jumalad olid seotud paljude loodusnähtuste, inimtegevuse ja ühiskonnaelu valdkondadega. [[Demeter]] oli seotud vilja ja põllumajanduse viljakusega, [[Athena]] tarkuse, käsitöö ja sõjaga, [[Artemis]] jahinduse ja metsiku loodusega, [[Hephaistos]] tule ja sepatööga, [[Aphrodite]] armastuse ja ihaga ning [[Apollon]] muu hulgas ennustamise, muusika ja ravimisega. Sellised seosed ei tähendanud siiski, et jumalad oleksid olnud lihtsalt abstraktsete nähtuste [[personifikatsioon]]id. Jumalaid kujutati isikupäraste ja tegutsevate üleloomulike olenditena, kellega inimesed võisid rituaalide ja palvete kaudu suhteid luua. Mütoloogias kujutati jumalaid sageli antropomorfsetena. Nad olid surematud ja üleloomulike võimetega, kuid neil olid inimlikud omadused, tunded ja omavahelised suhted. Jumalate kujutamine antropomorfsetena ei välistanud nende seost loomade, taimede ja muude sümbolitega. Mõnel jumalusel olid kindlad loomadega seotud epiteedid, kultuslikud kujutised või mütoloogilised vormid. Näiteks seostati Athenat [[öökull]]iga, Artemist mõnes kultuses emakaruga ning [[Dionysos]]t viinapuu ja luuderohuga. Selliseid seoseid ei saa siiski käsitada tõendina, et jumalused oleksid algselt olnud lihtsalt loomade või taimede kehastused. Kreeklased kujutasid jumalaid enamasti inimliku välimuse ja omadustega. Neile omistati inimlikke soove, tundeid, konflikte ja isegi puudusi, kuid samal ajal eristas neid inimestest surematus ja üleloomulik vägi. Müütides esineb sageli [[hübris]]e ehk jumalate või kehtiva korra vastu suunatud liigset enesekindlust, millele võis järgneda jumalik karistus. Kreeka mütoloogias kujutati jumalate ja koletiste vastasseise sageli kosmilise ja ühiskondliku korra kujunemise sümbolina. [[Hesiodos]] kirjeldab teoses "[[Theogonia]]" jumalate põlvnemist ning [[titaanid]]e ja olümplaste võitlust. Müütides võitlevad jumalad ja kangelased ka [[gigandid|gigantide]], [[Typhon]]i ja teiste koletistega. Need lood väljendavad muu hulgas vastandusi korra ja kaose, jumaliku võimu ning metsikuse vahel. Kreeka mütoloogias on olulisel kohal ka [[kangelane|kangelased]]. [[Herakles]], [[Theseus]], [[Perseus]] ja [[Bellerophontes]] on tuntud kangelased, kelle lugudes esineb koletiste hävitamist, ohtlike ülesannete täitmist ja jumalatega suhtlemist. Heraklesele omistati [[Heraklese vägiteod|kaksteist vägitegu]] ning tema müütiline elukäik lõppes jumalaks saamisega. Kangelastekultus moodustas Kreeka usundis jumalatekultusest eristuva, kuid sellega seotud nähtuse. Olulisel kohal oli [[Prometheus]]e müüt. Prometheus oli titaan, kes aitas inimesi ja varastas [[Olümpos]]elt tule ja andis selle inimestele. Selle eest lasi Zeus ta kalju külge aheldada ja mõistis talle karistusekspikaajalise piina. [[Homeros]]e "[[Ilias]]" ja "[[Odüsseia]]" annavad ühe mõjukaima kirjandusliku kujutuse jumalate ja inimeste maailmast. Homerose jumalad sekkuvad inimeste tegevusse, toetavad eri osapooli ja satuvad omavahel konflikti. Hilisemad autorid arendasid jumalate olemust ja funktsioone edasi. Kreeka mütoloogia jäi alati mitmekesiseks, sest eri autoritel, piirkondadel ja ajajärkudel võisid olla erinevad pärimused. ====Usund ja polis==== Mütoloogiaga paralleelselt arenes [[Vana-Kreeka usund|religioosne kultuspraktika]], mis hõlmas muu hulgas [[ohverdamine|ohverdusi]], [[palve]]id, [[hümn]]e, pidustusi ja muid rituaale. Vana-Kreeka usundi üks keskseid rituaale oli [[loomade ohverdamine]]. Sageli ohverdati lambaid, kitsi, sigu ja veiseid.<ref>Jan M. Bremmer. Greek Normative Animal Sacrifice. – Daniel Ogden (toim). ''A Companion to Greek Religion'', Blackwell 2007.</ref> Ohvritalitustega kaasnesid tavaliselt [[palve]]d. Palved ja [[hümn]]id olid ka eraldi Kreeka usuelu oluline osa.<ref>William D. Furley. Prayers and Hymns. – Daniel Ogden (toim). ''A Companion to Greek Religion'', Blackwell 2007, lk 117, 121.</ref> Neid rituaale viidi läbi templites, altaritel ja muudes pühapaikades. Kreeka linnadel olid oma kaitsejumalused, kuigi üksikisikud ja kogukonnad austasid tavaliselt mitmeid jumalaid. [[Athena]] oli [[Ateena riik|Ateena]] peamine kaitsejumalanna. Tähtsad olid nii kohalikud kui ka üle-Kreeka pühapaigad. [[Delfi]]s asus [[Apollon]]i oraakel ([[Delfi oraakel]]), [[Olümpia]]s oli Zeusi pühamu ja seal peeti [[antiikolümpiamängud|olümpiamänge]] ning [[Epidauros]]es austati [[Asklepios]]t. Ka [[Dodona]]s oli tähtis Zeusi pühamu. [[Delos]] oli oluline Apolloni kultuse keskus. Ateenas asusid muu hulgas Athenale pühendatud [[Parthenon]] ja [[Ateena Nike tempel]]. Kreeka templid olid jumalustele pühendatud pühapaikade keskmes. Tempel ei olnud tänapäevases mõttes jumalateenistuse hoone, kuhu kogu kogukond regulaarselt koguneb. Selles paiknes tavaliselt jumaluse kultuskuju ning templi ja selle ümbruse pühapaiga juurde kuulusid altarid ja muud rituaalsed rajatised. Suured ohvrid toimusid sageli templist väljaspool altaril. Pühamutel võis olla ka maaomandit, rahalisi varasid ja muid majanduslikke vahendeid. Olulisel kohal olid palved ja hümnid. Jumaluse poole pöördudes võidi nimetada tema epiteete, meenutada tema varasemaid tegusid ja paluda abi, kaitset või soodsat tulemust. Säilinud on mitmesuguseid religioosseid ja kirjanduslikke hümne, nende hulgas [[Homerose hümnid]] ja [[orfilised hümnid]]. Hilisantiigis kirjutas religioosse sisuga hümne ka uusplatoonik [[Proklos]]. [[Olümpia]] oli Zeusi tähtis pühamu ning seal korraldati talle pühendatud [[antiikolümpiamängud|olümpiamänge]]. [[Delfi]] oli [[Apollon]]i tähtsaim oraaklikeskus. Seal asunud Apolloni pühamus tegutses [[Püütia]], preestrinna, kelle kaudu usuti saadavat Apolloni ennustusi. Delfit peeti kreeklaste ettekujutuses maailma keskpunktiks; seda sümboliseeris [[omfalos]] ehk "maailma naba". Delfi pühamu sai annetusi ja muid tulusid neilt, kes pöördusid oraakli poole, kuid oraakli tegevus ei olnud kindlaksmääratud tasuga ennustamisteenus. Kreeka usundis ei olnud ühtset elukutselist preesterkonda. Preestrite ja preestritaride ülesanded olid seotud konkreetsete kultuste ja pühapaikadega. Nende ametid võisid olla kas eluaegsed või tähtajalised. Mõnes linnas olid religioossed ametid tihedalt seotud poliitilise korraldusega. ====Filosoofia ja religioosse mõtte muutumine==== Alates 6. sajandist eKr hakkasid Kreeka filosoofid käsitlema jumalikke ja kosmoloogilisi küsimusi üha enam filosoofilise arutelu kaudu. See ei tähendanud siiski, nagu filosoofia oleks lihtsalt hävitanud usu traditsioonilistesse jumalatesse. Filosoofid võisid traditsioonilisi müüte kritiseerida või ümber tõlgendada või käsitada jumalikkust abstraktsemalt. [[Xenophanes]] kritiseeris antropomorfset jumalakäsitust. [[Platon]] käsitles oma filosoofilistes teostes umalikkust, kosmost ja hinge. Hilisemad [[stoitsism|stoikud]] ja [[epikuurlased]] kujundasid samuti oma arusaamad jumalatest ja usundist. Seega ei viinud filosoofia ühetaoliselt usundi hülgamiseni, vaid aitas kaasa erinevate jumalikkuse käsituste tekkimisele. Hilisantiigis kujunes [[uusplatonism]]i raames välja keeruline metafüüsiline süsteem, mille keskmes oli kõrgeim printsiip [[Üks (filosoofia)|Üks]] (''to Hen''). Uusplatonistid püüdsid seostada traditsioonilist jumalate maailma filosoofilise arusaamaga tegelikkuse hierarhilisest ülesehitusest. Eriti [[Proklos]] käsitles traditsioonilisi jumalaid oma filosoofilises süsteemis. Uusplatonismi ei ole siiski täpne nimetada lihtsalt [[monoteism|monoteistlikuks]] usundiks ega üksnes [[kristlus]]e vastandiks. ====Mütoloogia hilisemas kultuuris==== Kreeka mütoloogia säilitas kirjanduses ja kunstis tähtsuse ka siis, kui traditsioonilised kultused hakkasid hilisantiigis järk-järgult taanduma. Müüte kasutati kirjanduses, kujutavas kunstis ja filosoofias ning neid tõlgendati sageli allegooriliselt või sümboolselt. Kreeka mütoloogia mõju jätkas ka rooma kultuuris ja hilisemas Euroopa kirjanduses ja kunstis. Kristluse levik Rooma keisririigis muutis oluliselt Kreeka ja Rooma traditsiooniliste kultuste positsiooni. Alates 4. sajandist suurenes kristluse poliitiline ja ühiskondlik tähtsus ja traditsioonilised kultused kaotasid järk-järgult oma institutsionaalse keskse rolli. Mõned paganlikud kultused ja rituaalid säilisid siiski veel hilisantiigis ja nende taandumine ei toimunud kõikjal samal ajal. Kreeka traditsiooniline polüteistlik religioon kadus järk-järgult antiikaja lõpu usuelust, selle mütoloogiline ja kultuuriline pärand aga säilis. === Filosoofia === {{Vaata ka|Vanakreeka filosoofia|Antiikfilosoofia}} [[Pilt:British Museum - Four Greek philosophers.jpg|pisi|Nelja Vana-Kreeka filosoofi büstid [[Briti Muuseum]]is. Vasakult paremale: [[Sokrates]], [[Antisthenes]], [[Chrysippos]] ja [[Epikuros]]]] Vana-Kreekas kujunes välja [[filosoofia]] – mõtlemise ja uurimise vorm, milles käsitleti looduse toimimist, inimese elu ja ühiskonnakorraldust. Filosoofilises arutluses pöörati olulist tähelepanu [[argumentatsioon]]ile ja mõistuspärasele uurimisele. See eristas filosoofilisi seletusi paljudest traditsioonilistest mütoloogilistest seletustest, kuid ei tähendanud täielikku katkestust mütoloogilise mõtlemisega. Kreeka filosoofia kujunes 6. sajandil eKr [[Joonia]]s ja levis seejärel ka teistesse kreeka maailma piirkondadesse, sealhulgas Lõuna-Itaaliasse. Selle kujunemist on seostatud ka [[polis]]e kui poliitilise ja ühiskondliku keskkonnaga, kus kodanikud osalesid avalikes aruteludes.<ref>André Motte. Philosophie et religion dans la Grèce antique. Aperçu thématique et perspectives méthodologiques. – ''Kernos'', 1988, kd 1, lk 167–168. [https://journals.openedition.org/kernos/109 Allalaadimine.]</ref> Kreeka filosoofia arenes eri vormides enam kui tuhande aasta jooksul kuni hilisantiigini. Esimeseks filosoofiks peetakse tavaliselt [[Thales]]t [[Mileetos]]est, kes tegutses 6. sajandi esimesel poolel eKr. Tema ning kaaslinlaste [[Anaximandros]]e ja [[Anaximenes]]e tegevusega kujunes [[Joonia]]s välja varajane loodust uuriv filosoofia. Hiljem tegutsesid Joonias ka [[Herakleitos]] [[Ephesos]]est ja [[Anaxagoras]] [[Klazomenai]]st. Need ja mitmeid teised mõtlejaid arvatakse tavaliselt [[presokraatikud|presokraatikute]] hulka. See nimetus ei ole siiski rangelt kronoloogiline, sest presokraatikute hulka arvatakse ka Sokratese kaasaegseid mõtlejaid, nagu [[Demokritos]]. Varajased filosoofid uurisid muu hulgas looduse (''[[physis]]'') olemust ja kosmose tekkimist ning otsisid neis asjus seletusi, mis ei põhine üksnes traditsioonilisel [[mütoloogia]]l. Nende uurimisalad paigutataks tänapäeval füüsika, astronoomia, meteoroloogia, bioloogia, psühholoogia, metafüüsika ja teoloogia allabout . Nende teostest on säilinud ainult katkendeid, mida hilisemad autorid on tsiteerinud, ja hilisemate autorite refeeringuid ja teateid nende õpetuste kohta.<ref>Morris, Powell 2014: 185–189.</ref> 6. sajandi lõpus ja 5. sajandil eKr kujunes oluline filosoofilise mõtlemise keskus ka [[Suur-Kreeka]]s Lõuna-Itaalias. Seal tegutses [[Pythagoras]], kelle õpetuses oli tähtis koht [[arv]]udel, [[harmoonia]]l ja kosmose korrastatusel, ning kujunes [[pütaagorlased|pütaagorlaste]] traditsioon. Suur-Kreekaga olid seotud ka [[Xenophanes]], [[Elea koolkond]] ja [[Empedokles]].<ref>Morris, Powell 2014: 185–189.</ref> 5. sajandi keskpaigast eKr kujunes [[Ateena]] üheks Kreeka filosoofia oluliseks keskuseks. Filosoofilise arutelu teemad laienesid looduse ja kosmose küsimustelt inimese, ühiskonna, seaduste, õigluse, hüve, teadmiste ja hariduse probleemidele.<ref>Mossé 1992: 390.</ref> Olulist osa etendasid [[sofistid]], nende seas [[Gorgias]] ja [[Protagoras]], kes õpetasid muu hulgas retoorikat ja argumenteerimist ning tegelesid moraali ja ühiskonna küsimustega. [[Sokrates]] (umbes 470–399 eKr) kujunes klassikalise Kreeka filosoofia üheks keskseks mõtlejaks. Ta ei kirjuanud teoseid, kuid tema õpetust tuntakse [[Platon]]i, [[Xenophon]]i ja teiste autorite vahendusel. Sokratese filosoofias olid olulisel kohal eetikaküsimused, mõistete täpne määratlemine ja dialoogiline arutelu. Sokratese tegevus tähistas Kreeka filosoofias olulist muutust, kuid seda ei saa käsitada range ajalise piirina. Sokratese kaasaegsete hulka kuulus ka presokraatikuid, näiteks [[Demokritos]], ning Sokratesele järgnenud filosoofide seas oli eri traditsioone, mille seos tema õpetusega oli erinev. Sokratese õpilane [[Platon]] (umbes 427–347 eKr) rajas [[Platoni Akadeemia]] ja käsitles ulatuslikult teadmise, olemise, hinge, eetika, poliitika ja hariduse küsimusi. Tema filosoofias on keskne [[ideedeõpetus]]. Platoni õpilane [[Aristoteles]] (384–322 eKr) rajas [[Lykeion]]i ja tegeles väga paljude valdkondadega, sealhulgas loogika, metafüüsika, loodusteaduste, eetika, poliitika ja esteetikaga. Platoni ja Aristotelese filosoofia mõjutas hilisemat Euroopa filosoofiat eriti ulatuslikult.<ref>Mossé 1992: 309–311, 390–392.</ref><ref>Morris, Powell 2014: 410–417.</ref> Kreeka filosoofia ajaloolises arengus eristatakse tavaliselt varajast ehk presokraatilist filosoofiat, klassikalist filosoofiat, hellenistlikku filosoofiat, Rooma keisririigi aegset filosoofiat ja hilisantiigi filosoofiat. Need nimetused ei tähista siiski rangelt piiritletud kronoloogilisi perioode, sest eri filosoofilised traditsioonid ja mõtlejad tegutsesid osaliselt samal ajal. Nii tegutsesid 5. sajandil eKr kõrvuti näiteks Sokrates ja Demokritos, kuid Sokratest käsitatakse klassikalise filosoofia keskse kujuna, Demokritost aga presokraatilise loodusfilosoofia ja atomismi hilise esindajana. 4. sajandil eKr kujunesid Sokratese õpetuse mõjul mitmed [[sokraatikud|sokraatilised koolkonnad]], nende hulgas [[künism]]. Künismi seostatakse eriti [[Antisthenes]]e ja [[Diogenes]]ega. See rõhutas lihtsat ja vooruslikku eluviisi, sõltumatust ühiskondlikest konventsioonidest ning materiaalsetest hüvedest loobumist. Künismi mõju ulatus ka hellenistlikku ajajärku. Pärast Aleksander Suure surma 323. aastal eKr kujunesid Kreeka maailmas mõjukaks [[hellenistlik filosoofia|hellenistlikud filosoofiakoolkonnad]]. [[Skeptitsism]] keskendus teadmise võimalikkuse ja põhjendatuse küsimustele. [[Epikuurlus]], mille rajas [[Epikuros]] (341–270 eKr), seostas õnneliku elu eelkõige hingerahu, mõõdukuse ja tarbetutest soovidest vabanemisega. [[Stoitsism]], mille rajajaks peetakse [[Zenon Kitionist|Zenonit Kitionist]] (umbes 334–262 eKr), rõhutas vooruslikku elu, mõistuse järgimist ja [[kooskõla loodusega]]. Hellenistliku filosoofia peamised koolkonnad kujunesid välja 4. sajandi lõpus ja 3. sajandil eKr.<ref>Morris, Powell 2014: 515–519.</ref> Rooma vabariigi lõpu ja Rooma keisririigi ajal jätkasid tegevust hellenistlikud koolkonnad ning edasi arenesid ka platonistlik ja aristotellik traditsioon. Stoitsism ja epikuurlus levisid laialt ka Rooma maailmas. Nende ideid arendasid edasi näiteks [[Seneca]], [[Marcus Aurelius]] ja [[Lucretius]]. Samal ajal kujunesid 1. sajandil eKr ja 1.–2. sajandil pKr välja [[keskmine platonism|keskmise platonismi]] suunad ning jätkus huvi Platoni ja Aristotelese filosoofia vastu. 3. sajandil pKr kujunes [[Plotinos]]e õpetuse ümber [[uusplatonism]], mis arendas Platoni filosoofiat edasi süstemaatilise metafüüsilise õpetusena. Plotinose järel jätkasid uusplatoonilist traditsiooni mitmed mõtlejad, kelle hulka kuulusid [[Porphyrios]], [[Iamblichos]] ja hiljem [[Proklos]]. 5. ja 6. sajandil oli [[Ateena]] uusplatonistlik koolkond üks hilisantiigi filosoofilise mõtte keskusi. Ateena uusplatooniline kool kaotas umbes 529. aastal keiser [[Justinianus I]] ajal oma avaliku staatuse ja tegevusõiguse, kuid uusplatooniline filosoofia jätkus veel mõnda aega teistes keskustes. ==== Varajane kreeka filosoofia ==== Varajast kreeka filosoofiat esindasid mitmed geograafiliselt ja õpetuslikult erinevad traditsioonid. Neist kaks tähtsat keskust olid [[Joonia]] [[Väike-Aasia]] läänerannikul ja kreeklaste asualad Lõuna-Itaalias ([[Suur-Kreeka]]). Joonia traditsiooni keskuseks kujunes [[Mileetos]], kust pärinesid [[Thales]], [[Anaximandros]] ja [[Anaximenes]]. Joonia traditsiooniga olid seotud ka [[Herakleitos]] Ephesosest ja [[Anaxagoras]] Klazomenai linnast. Lõuna-Itaalia traditsiooniga seonduvad Pythagoras ja tema järgijad, [[Xenophanes]], eleaatide koolkond [[Parmenides]]e ja [[Zenon]]iga ning [[Empedokles]] Sitsiiliast. [[Abdera koolkond]], kuhu kuulusid [[Leukippos]] ja [[Demokritos]], kujundas välja atomistliku loodusfilosoofia. [[Thales]]ega seostub maailma tekkimise käsitlus, mis ei lähtu mütoloogilisest seletusest: tema järgi oli algaine vesi.<ref>Meier 2009: 274.</ref> Thalesele omistatakse ka [[päikesevarjutus]]e ennustamine, kuigi pärimus selle kohta on ajalooliselt problemaatiline. Varajastele kreeka filosoofidele oli iseloomulik huvi maailma, looduse ja selle toimimise üldiste põhimõtete vastu. Nende käsitlused hõlmasid valdkondi, mida tänapäeval eristatakse füüsika, astronoomia, meteoroloogia, bioloogia, psühholoogia, metafüüsika ja teoloogia nime all. Enamik nende teoseid ei ole tervikuna säilinud ja nende õpetusi tuntakse peamiselt hilisemate autorite säilitatud fragmentide ja teadete põhjal. Sellepärast on varajase kreeka filosoofia rekonstrueerimine seotud allikakriitiliste probleemidega. Varajases filosoofias kujunesid erinevad arusaamad maailma algainest, muutumisest ja korrastatusest. Mileetose mõtlejad püüdsid seletada loodust selle enda põhimõtete kaudu. Thales pidas kõige aluseks vett, Anaximandros määratles algprintsiibina määratlematu ja piiritu [[apeiron]]i ning Anaximenes õhu. Herakleitos rõhutas pidevat muutumist ja vastandite seost. Pütaagorlased pöörasid erilist tähelepanu arvudele, matemaatilistele suhetele ja kosmose korrale. Eleaadid, eelkõige Parmenides ja Zenon, käsitlesid olemise, muutumise ja teadmise probleeme ning seadsid kahtluse alla meelelise kogemuse võime anda teadmisi tegelikkuse põhiolemuse kohta. Empedokles ühendas muutumatute algainete õpetuse käsitlusega nende segunemisest ja lahutumisest. Anaxagoras pidas maailma koostisosadeks lõpmata paljusid eri omadustega aineosakesi ja omistas kosmilise korra kujundamisel tähtsa osa [[Nus]]'ile ehk arule. Demokritos ja atomistid käsitlesid tegelikkust [[aatom]]ite ja [[tühjus]]e kaudu. Joonia mõtlejate tegevust soodustas Mileetose merekaubandus ja elav suhtlus teiste piirkondadega. Mileetos oli rajanud Musta mere ja Vahemere rannikule arvukalt kolooniaid. Meresõit nõudis teadmisi geograafiast, astronoomiast ja loodusnähtustest. Traditsioon seostas Thalest astronoomiliste ja Anaximandrost geograafiliste teadmistega. Anaximandrosega seostatakse ka Mileetose kolonisatsioonitegevust Musta mere piirkonnas. Varajasi kreeka filosoofe võib seetõttu käsitleda ka esimeste loodusuurijatena. Aristoteles nimetas varasemaid loodusfilosoofe looduse uurijateks (''physiologoi''). Mitme nende teose pealkiri oli "Loodusest" (''Peri physeōs''). Nende mõtlemist iseloomustas püüd seletada loodusnähtusi üldiste põhimõtete abil. See ei tähendanud siiski täielikku katkestust varasema mütoloogilise mõtlemisega, sest filosoofilistes käsitlustes säilisid ka religioossed ja kosmoloogilised kujutelmad. Varajases kreeka filosoofias kasutati teadmiste hankimisel ka vaatlust ja kogemust. Anaximandrosele omistatakse tähelepanekuid kivistunud mereloomade kohta ja oletust, et esimesed elusolendid pärinesid niiskest keskkonnast. Anaxagoras pidas Päikest materiaalseks taevakehaks. [[Alkmaion]] Krotonist seostas tajumise ja mõtlemise ajuga. Atomistide õpetuses kujunes üks järjekindlamaid antiikseid materialistlikke looduskäsitlusi. Lõuna-Itaalias tegutsenud filosoofid käsitlesid erinevaid küsimusi: pütaagorlased pöörasid erilist tähelepanu arvudele ja matemaatilistele suhetele, eleaadid aga olemisele, muutumisele ja teadmisele. Pütaagorlased seostasid kosmose korrastatust arvuliste suhetega. Nende õpetuses olid olulisel kohal ka hinge ja selle saatusega seotud küsimused. Eleaadid keskendusid olemise ja teadmise probleemidele. Nende käsitlused avaldasid hiljem olulist mõju Platonile. ==== Sofistid ja Sokrates ==== 5. sajandil eKr muutusid Ateenas oluliseks [[sofistid]] – rändõpetajad, kes õpetasid noortele muu hulgas retoorikat, argumentatsiooni ja teisi praktilisi oskusi. Demokraatlikus Ateenas oli kõne- ja väitlusoskus oluline nii poliitikas kui ka kohtumenetluses. Sofistide tegevus aitas kaasa hariduse laienemisele ning teadmiste ja argumenteerimise süstemaatilisemale õpetamisele. Sofistide õpetused erinesid üksteisest märgatavalt. Mõned neist käsitlesid moraali, õiguse ja poliitilise korra küsimusi ''[[nomos]]''{{'}}e ja ''[[physis]]''{{'}}e ehk konventsiooni ja looduse vastanduse kaudu. Protagoras rõhutas inimese rolli teadmise ja väärtushinnangute mõõdupuuna. Sofistide mõtlemises esines ka [[relativism|relativistlikke]] käsitlusi ja arutlusi selle üle, kas seadused ja [[moraalinorm]]id tulenevad loomusest või inimeste kokkulepetest. Neid küsimusi aitas tõstatada eri ühiskondade tavade ja seaduste võrdlemine. Sofist [[Protagoras]]elt on pärandunud väide, et inimene on kõigi asjade mõõt. Sellest järeldatakse muu hulgas, et tõde on inimese jaoks niisugune, nagu see talle näib. Thomas A. Szlezáki järgi kuulub inimlike väärtushinnangute suhtelisuse avastamine ja tunnustamine 5. sajandi eKr Kreeka vaimuelu saavutuste hulka. Süsteemne poolt- ja vastuargumenteerimine kujunes tema hinnangul sofistikas. Pluralism ja relativism on Szlezáki sõnul "Euroopa-Ameerika modernsuse domineeriva poliitilise uskumuse vaieldamatud alused".<ref>Szlezák 2010: 153, 166, 169–170.</ref> [[Pilt:Socrates Louvre.jpg|pisi|[[Sokrates]]e portree. Rooma ajast, umbes 75–125 pKr. Võib-olla [[Lysippos]]e originaali järgi. [[Louvre]]]] Sofistide relativismiga vaidles Sokrates, kelle filosoofiline tegevus keskendus muu hulgas moraalimõistete täpse tähenduse uurimisele. Sokratese meetod põhines küsimustel ja dialoogil, mille abil püüti välja selgitada, mida tähendavad sellised mõisted nagu [[õiglus]], [[voorus]], [[julgus]] ja [[vagadus]]. Sokrates ise ei kirjutanud teoseid. Tema õpetus on tuntud peamiselt Platoni, [[Xenophon]]i ja teiste autorite vahendusel. Pärast Sokratese surma kujunes tema õpetuse ümber mitu koolkonda. Neist mõjukaimaks sai [[Platoni Akadeemia]]. Platon kritiseeris sofistide relativismi ja püüdis põhjendada moraalsete väärtuste objektiivset kehtivust. Tema filosoofia keskseks osaks kujunes [[Platoni ideed|ideed]]e ehk vormide õpetus, mille kohaselt meelelise maailma üksikute asjade kõrval eksisteerivad muutumatud intelligiiblid vormid. Kõrgeimal kohal selles hierarhias on [[hüve idee]]. Platoni filosoofias on olulisel kohal ka [[hinge]], teadmise, riigi ja kasvatuse küsimused. "[[Politeia]]s" käsitleb ta õiglust nii inimese hinges kui ka riigis ja seostab hea riigikorra filosoofilise teadmise ja kasvatusega. "[[Timaios]]es" esitab ta kosmoloogilise käsitluse, milles demiurg korrastab kosmost eeskujude järgi. Looduse uurimine ei olnud Platoni filosoofias täielikult kadunud, kuid ta käsitles loodust teistmoodu kui varasemad loodusfilosoofid, sidudes kosmoloogia matemaatika, metafüüsika ja eetikaga. ==== Aristoteles ==== Platoni õpilane Aristoteles kujundas ulatusliku filosoofilise ja teadusliku süsteemi. Tema teosed hõlmavad loogikat, metafüüsikat, loodusfilosoofiat, bioloogiat, eetikat, poliitikat, retoorikat ja poeetikat. Aristotelese loogikateosed koondati hiljem nimetuse "[[Organon]]" alla. Aristoteles eristas teoreetilisi teadusi, mille hulka kuulusid füüsika ja metafüüsika, praktilisi teadusi, nagu eetika ja poliitika, ja loova tegevusega seotud valdkondi, nagu poeetika ja retoorika. Ta arendas välja ulatusliku teadusliku terminoloogia, milles on olulisel kohal näiteks vormi ja mateeria, võimalikkuse ja tegelikkuse ning põhjuse mõiste. Aristoteles kritiseeris Platoni [[ideedeõpetus]]t. Ta ei pidanud vorme asjadest eraldi eksisteerivateks üksusteks. Tema käsitluses on vorm ja mateeria konkreetsetes asjades seotud. Samal ajal jäi vorm Aristotelese metafüüsikas oluliseks mõisteks. Tema loodusfilosoofia ühendas looduse muutumise uurimise eesmärgipärasuse käsitlusega ja tema bioloogilised uurimused põhinesid suurel hulgal vaatlustel. Aristotelese ja Platoni koolkond kujunesid antiikmaailma tähtsateks filosoofilisteks keskusteks. [[Platoni Akadeemia]] ja Aristotelese [[Lykeion]] ehk [[Peripatos]] jätkasid tegevust ka pärast oma rajajate surma. 4. sajandi lõpul eKr kujunesid tähtsateks koolkondadeks ka [[stoitsism]] ja [[epikuurlus]]. Lääne filosoofilise mõtlemise arengus läbi sajandite olid Szlezáki järgi eriti olulised [[Platon]] ja [[Aristoteles]]. Mõlemad tõlgendasid neile kättesaadavaid presokraatikute teoseid loovalt ümber ja arendasid edasi [[metafüüsika|metafüüsilist]] mõtlemist. Szlezáki hinnangul olid nad ainsad filosoofid, kes saavutasid peaaegu kõigis filosoofia valdkondades murrangulisi tulemusi. Metafüüsikaga seostub mõtisklus "meie vaimsete püüdluste kogusumma" üle ning teaduse ja filosoofia eristamine. "Lühidalt, koos metafüüsikaga tekib ka [[teadusfilosoofia]] ja koos sellega [[formaalne loogika]], mille esimesena töötas välja Aristoteles."<ref>Szlezák 2010: 234–235.</ref> ==== Hellenistlik filosoofia ==== Klassikalise ajajärgu filosoofia oli tihedalt seotud kreeka poliste poliitilise ja ühiskondliku eluga, hellenistlikul ajastul aga tegutsesid filosoofid maailmas, kus suured monarhiad ja hiljem Rooma riik ühendasid suuri territooriume. Filosoofia keskmes muutusid eriti oluliseks küsimused, kuidas inimene peaks elama ning kuidas saavutada hea ja rahulik elu. Stoitsismis olid olulised voorus, enesekontroll ja [[kooskõla loodusega]]. Stoikud käsitasid universumit korrastatud tervikuna, mida läbistab [[logos]]. Nende eetika keskendus vooruslikule elule ja inimese võimele suhtuda õigesti sellesse, mida ta saab ja mida ei saa kontrollida. Epikuurlus rajas eetika [[hea elu]] ja [[nauding]]u käsitlusele. Epikuros seostas õnnelikku elu eeskätt kehalise valu ja hingelise rahutuse puudumisega. Tema loodusekäsitus tugines atomismile ja võimaldas seletada loodusnähtusi ilma jumaliku sekkumiseta. Hellenistlikul ajal arenesid ka [[skeptitsism]]i eri vormid. [[Pürronism|Pürronistlikus]] skeptitsismis hoiduti [[otsustus]]est küsimustes, milles kindlat teadmist ei peetud saavutatavaks. [[Akadeemiline skeptitsism]] kujunes Platoni Akadeemia hilisemas arengus. Skeptitsism tegeles nii teadmise võimalikkuse kui ka [[uskumus]]te õigustamise küsimustega. Hellenistlikus filosoofias vähenes klassikalisele filosoofiale iseloomulik poliitilise korra teoreetiline käsitlemine võrreldes eetika ja inimese elukorraldusega. Filosoofiat käsitleti sageli eluviisina, mille eesmärk on kujundada inimese hinnanguid, emotsioone ja käitumist. Stoikud ja epikuurlased käsitlesid filosoofiat ka hinge eest hoolitsemise vahendina. ==== Filosoofia Rooma ajal ==== 1. sajandil eKr ja Rooma keisririigi ajal jätkasid tegevust hellenistlikud koolkonnad ning suurenes huvi Platoni ja Aristotelese filosoofia vastu. 1. sajandil eKr taaselustas [[Antiochos Askalonist]] Akadeemias dogmaatilise platonismi. Aristotelese teoste mõjukas väljaanne, mille koostas [[Andronikos Rhodoselt]], aitas kaasa [[aristotelism]]i edasisele arengule. Rooma keisririigi ajal arenes ka Aristotelese teoste kommenteerimise traditsioon. Stoitsism ja epikuurlus jätkasid Rooma maailmas tegevust ja mõjutasid rooma autoreid. Stoitsismi seostatakse Rooma ajal muu hulgas [[Seneca]], [[Epiktetos]]e ja [[Marcus Aurelius|Marcus Aurelius]]e õpetusega, epikuurluse mõju väljendub eriti [[Lucretius]]e filosoofilises poeemis "[[De rerum natura]]". 2. sajandil pKr, [[Antoninuste ajastu]]l, elavnes Ateenas ja mujal huvi kreeka klassikalise filosoofia vastu. Ateenas tegutsesid taas Platoni Akadeemia ning Aristotelese traditsiooni, stoitsismi ja epikuurluse õpetajad. Samal ajal kujunes platonismist Rooma keisririigi hilisema filosoofia üks olulisemaid suundi. ==== Hilisantiik ja uusplatonism ==== 3. sajandil pKr kujunes [[Plotinos]]e õpetuse ümber [[uusplatonism]], millest sai hilisantiigi platonismi üks peamisi vorme. Plotinos sündis Egiptuses ning tegutses hiljem Roomas, kus ta rajas oma filosoofilise kooli. Tema õpilane [[Porphyrios]] korraldas pärast Plotinose surma tema teosed kuueks üheksast traktaadist koosnevaks kogumikuks, mida tuntakse "[[Enneaadid]]e" nime all. Uusplatonism oli Platoni filosoofia ulatuslik edasiarendus, mida mõjutasid ka Aristoteles, stoikud ja varasemate platonistlikud traditsioonid. Selle keskmes oli õpetus [[Üks (filosoofia)|Ühest]] (''Hen''), mida käsitati kogu tegelikkuse kõrgeima alusena. Ühest lähtuvad järjestikused olemistasandid: Aru (''Nus''), [[Maailmahing]] ja sellest lähtuv looduslik maailm. Seda protsessi nimetatakse sageli [[emanatsioon]]iks. Plotinose käsitluses on Üks üle mõistuse ja olemise ning sellest lähtuv ''Nus'' sisaldab intelligiibleid vorme. Maailmahing ühendab intelligiibli ja meelelise maailma. Looduslik maailm ei ole uusplatonistlikus käsituses pelgalt negatiivne või olematu, vaid kuulub kosmilisse korda. Uusplatonistlikus eetikas on olulised voorused, hinge puhastumine ja hinge tagasipöördumine intelligiibli tegelikkuse poole. Inimese eesmärki käsitleti seoses hinge ülenemisega kõrgemate olemistasandite poole ja lõpuks Ühega ühinemisega. Plotinose ja teiste uusplatoonikute filosoofias olid seega metafüüsika, psühholoogia ja eetika tihedalt seotud. Hilisemad uusplatoonikud arendasid Plotinose õpetust edasi. Olulised olid Porphyrios, [[Iamblichos]], [[Plutarchos Ateenast]], [[Syrianos]], [[Proklos]], [[Simplikios]] ja [[Damaskios]]. Proklos kirjutas Platoni ja Aristotelese kommentaare, samuti süstemaatilisi teoseid metafüüsikast, füüsikast, astronoomiast, matemaatikast ja eetikast. Ta tegeles ka [[orfism]]i ja [[Kaldea oraaklid|Kaldea oraaklitega]]. Hilisantiigi uusplatoonikud kommenteerisid ja süstematiseerisid klassikalisi filosoofilisi tekste. Nad käsitlesid Platoni ja Aristotelese teoseid omavahel seostatuna ning püüdsid sobitada nende õpetusi varasema kreeka filosoofia ja religioossete traditsioonidega. Uusplatonism kujunes ka üheks oluliseks filosoofiliseks vastuseks [[kristlus]]e levikule. Uusplatoonikud osalesid poleemikas kristlike mõtlejatega. ==== Ateena filosoofiakooli lõpp ==== 5. sajandil oli Ateena uusplatooniline kool jätkuvalt oluline hilisantiigi filosoofiakeskus. Proklos juhtis seda peaaegu pool sajandit. Pärast tema surma jätkasid traditsiooni tema järglased. 6. sajandi alguses toimus kristliku Rooma riigi tingimustes paganlike filosoofiakoolide tegevuses oluline muutus. 529. aasta paiku keelati [[Justinianus I]] valitsemisajal paganatel avalikult filosoofiat õpetada, mille tagajärjel kaotas Ateena platonistlik kool oma senise staatuse ja riikliku toetuse. Sündmuse täpset käiku ja tähendust on keeruline rekonstrueerida, sest ainus otsene kaasaegne teade pärineb [[Ioannes Malalase kroonika]]st ja teised allikad vaikivad. Tänapäeva uurijad on eri arvamustel selles, kas ja mil määral oli tegu konkreetsele koolile suunatud sulgemiskäsuga või laiema, kogu riiki hõlmava regulatsiooniga, mis andis Ateenas kõige teravamalt tunda. Selle tagajärjel lahkusid mitmed koolkonna liikmed Rooma riigi aladelt ja osa neist siirdus [[Sassaniidide riik|Sassaniidide]] kuninga [[Husrav I]] juurde. Ateena kooli sulgemine ei tähendanud siiski kreeka filosoofia õpetamise kohest lõppu. Filosoofilised õpingud jätkusid muu hulgas Aleksandrias ja Konstantinoopolis. Hilisantiigi filosoofilised tekstid säilisid ja levisid edasi. ==== Filosoofia põhiküsimused ==== Antiikaja kreeka filosoofias käsitleti mitmesuguseid küsimusi, mis puudutasid tegelikkuse olemust, loodust, teadmisi, hinge, moraali, poliitilist korda, religiooni, keelt ja kunsti. Koolkonnad andsid neile küsimustele sageli vastandlikke vastuseid. ===== Metafüüsika ja loodusfilosoofia ===== [[Metafüüsika]]s kujunes üheks keskseks probleemiks küsimus sellest, millest tegelikkus koosneb ja millised on selle põhialused. Mileetose filosoofid otsisid maailma algprintsiipi loodusest. Atomistid seletasid tegelikkust aatomite ja tühjuse kaudu. Pütaagorlased ja Platon omistasid olulise koha vormile, arvule ja intelligiiblele korrale. Aristoteles käsitles vormi ja mateeriat konkreetsete asjade koosseisus. Stoikud käsitasid universumit materiaalse ja korrastatud tervikuna. Epikuurlased lähtusid atomistlikust loodusekäsitusest. Uusplatonismis sai tegelikkuse põhialuseks Üks. [[Loodusfilosoofia]]s vaieldi muu hulgas selle üle, kas [[muutumine]] ja [[liikumine]] on kuuluvad tegelikkuse põhiolemusse või tuleb tegelikkuse tõeliseks aluseks pidada muutumatut olemist. Samuti käsitleti küsimust, kas universum on üks või on olemas lõpmata palju maailmu. Anaximandros, Anaxagoras, Demokritos ja atomistid ning epikuurlased pooldasid eri vormides paljude maailmade võimalikkust, pütaagorlased, Herakleitos, Platon, Aristoteles ja stoikud aga käsitasid kosmost ühtse korrastatud tervikuna. ===== Teadmisteooria ===== [[Teadmisteooria]]s kujunes oluliseks ''[[epistēmē]]'' ja ''[[doxa]]'' – kindlama [[teadmine|teadmise]] ja [[arvamus]]e eristamine. Eleaadid ja Platon käsitlesid meelelise kogemuse ja arupärase teadmise vahekorda. Platon rõhutas aru osa muutumatute vormide tundmisel. Aristoteles pidas teadmise lähtekohaks meelelist kogemust, kuid sidus teadusliku teadmise üldiste mõistete ja põhjendustega. Epikuros omistas meelelisele tajule teadmises olulise koha. Skeptikud seadsid küsimärgi alla kindla teadmise saavutamise võimalikkuse ja arendasid meetodeid, mille abil hoiduda põhjendamata otsustustest. ===== Religioonifilosoofia ===== Kreeka filosoofias hakati juba arhailisel ajajärgul käsitlema jumalate ja [[jumalikkus]]e olemuse küsimusi filosoofiliste mõistete abil. Xenophanes kritiseeris jumalate antropomorfset kujutamist. Herakleitos, pütaagorlased, Platon ja Aristoteles käsitlesid jumalikku alget eri vormides. Anaxagoras kasutas kosmilise korra seletamisel Nus'i ehk aru mõistet. Platon käsitles jumalikku demiurgi "Timaioses", Aristoteles [[liikumatu liikumapanija|liikumatut liikumapanijat]] oma metafüüsikas ning stoikud kosmost läbistavat logost. Nii kujunes kreeka filosoofias mitmesuguseid käsitusi jumalikust algest, mis võis olla kas kosmosest eraldi või sellega seotud. ===== Eetika ===== Kreeka filosoofias kujunes mitu arusaama sellest, milles seisneb hea elu ja kuidas tuleks õigesti elada. Platon seostas [[voorus]]e hinge korrastatusega ja [[hüve]] teadmisega. Sokrates rõhutas vooruse ja teadmise seost. Aristoteles käsitas voorust inimese [[iseloom]]u kujundava harjumusena ning seostas hea elu ''eudaimonia''{{'}}ga. Stoikud pidasid voorust hea elu keskseks tingimuseks. Epikuurlased seostasid õnne naudinguga, valu puudumisega ja hingerahuga. Antiikaja [[vooruseetika]] keskendub suuresti küsimusele, missugune inimene peaks olema ja milliseid iseloomuomadusi ta peaks arendama. See erineb tänapäevases eetikas olulistest lähenemistest, mis võivad keskenduda eeskätt tegude tagajärgedele või moraalsetele kohustustele. Kreeka filosoofias käsitleti ka emotsioonide ehk kirgede küsimust. Stoikud püüdsid kirjeldada kirgi hinnangutest tulenevate seisunditena ja rõhutasid nende ratsionaalset kontrollimist. Epikuurlased ja teised koolkonnad käsitlesid emotsioonide rolli hea elu saavutamisel erinevalt. ===== Õigus- ja poliitikafilosoofia ===== Õiguse ja poliitilise korra küsimused olid eriti tähtsad klassikalisel perioodil. Sofistid käsitlesid ''nomos''{{'}}e ja ''physis''{{'}}e ehk seaduse ja loomuse vahekorda ja arutlesid selle üle, kas õiglus ja seadused tulenevad loomusest või inimeste kokkulepetest. Platon käsitles poliitilist korda eeskätt "Politeias" ja "[[Seadused|Seadustes]]". Ta sidus õiglase riigi korralduse inimeste kasvatuse ja voorusega. Aristoteles uuris erinevaid [[riigikord]]i ning analüüsis nende toimimist "[[Poliitika (Aristoteles)|Poliitika]]s". Tema käsituses on inimene poliitiline olend ning polis on inimeste ühise elu loomulik vorm. Hellenistmiperioodil poliitikafilosoofia osatähtsus vähenes võrreldes klassikalise perioodiga, kuigi stoikud, epikuurlased ja teised koolkonnad käsitlesid jätkuvalt inimese ja ühiskonna suhteid. ===== Keelefilosoofia ===== [[Keelefilosoofia]]s käsitleti küsimust, kas sõnade ja asjade vahel on loomulik seos või põhinevad nimed inimlikul kokkuleppel. Platon käsitleb seda probleemi dialoogis "[[Kratylos]]", kus vastandatakse nimede loomuliku ja konventsionaalse päritolu käsitlust. ===== Esteetika ja kunstifilosoofia ===== Platon ja Aristoteles käsitlesid põhjalikult luule ja [[kunst]]i olemust ning nende mõju inimesele. Platon suhtus "Politeias" poeetilisse jäljendamisse kriitiliselt, sest see võib tema arvates mõjutada hinge ja kasvatust ebasoovitaval viisil. Aristoteles käsitles teoses "Poeetika" ehk "Luulekunstist" [[tragöödia]] ülesehitust ja selle mõju vaatajale. Tema käsitluses on oluline [[katarsis]]e mõiste, mida seostatakse hirmu ja kaastunde esilekutsumise ning nende kaudu toimuva emotsionaalse "puhastumisega". Filosoofia ja luule suhte küsimus oli seotud ka kreeka haridusega, kus Homerose ja Hesiodose teostel oli oluline koht. Homerose poeemid vahendasid muu hulgas kujutlusi jumalatest ja kangelastest ning seetõttu muutus nende tõlgendamine oluliseks ka filosoofilistes aruteludes religiooni ja moraali üle. ==== Kreeka filosoofia tähtsus ==== Kreeka filosoofia kujundas suure osa hilisema Euroopa filosoofia mõistevarast ja probleemistikust. Selle raames sõnastati mitmed küsimused, mis jäid filosoofias keskseks ka hiljem: tegelikkuse ja muutumise olemus, teadmise võimalikkus, hinge ja keha suhe, moraali alused, õiglase ühiskonna küsimus, keele olemus ning kunsti ja luule funktsioon. Kreeka filosoofiline traditsioon mõjutas otseselt hellenistlikku ja Rooma filosoofiat ning hiljem kristlikku, islami ja juudi filosoofiat. Eriti oluline oli Platoni, Aristotelese ja uusplatoonikute pärand. Hilisantiigi uusplatonism vahendas kreeka filosoofia mõisteid ja tekste keskajale ning mõjutas oluliselt nii kristlikku filosoofiat kui ka islami ja juudi mõttelugu. Kreeka filosoofia pärand jõudis uusaega ka Bütsantsi, islami maailma ja ladina Euroopa kaudu. Renessansi ajal tugevnes Lääne-Euroopas huvi Platoni ja uusplatonismi vastu ning kreeka filosoofia mõjutas filosoofiat, kirjandust ja kunsti. Plotinose ja teiste uusplatoonikute teosed said renessansi ajal uuesti laiemalt tuntuks ning nende mõju ulatus hilisema Euroopa idealistliku filosoofiani. Vana-Kreeka filosoofia mitmekesine ja mitme sajandi vältel kujunenud kogum avaldas püsivat mõju filosoofilise mõtlemise arengule Euroopa vaimuelu ja lääne kultuuriloo eri ajastutel. Vana-Kreeka filosoofidest ja filosoofiakoolkondadest, kelle õpetusi uuritakse ja kellele tänapäevalgi sageli viidatakse, kuuluvad 6. sajandisse eKr [[Joonia loodusfilosoofia]] esindajad ja teised [[presokraatikud]], klassikalisse ajajärku [[Platon]] ja [[Aristoteles]] ning 4. sajandi lõppu ja 3. sajandi eKr algusse [[Epikuros]]e järgijad ehk [[epikuurlus|epikuurlased]] ja [[Stoa|stoikud]]. ==Vaata ka== *[[Homoseksuaalsus Vana-Kreekas]] *[[Vanakreeka rahasüsteem]] *[[Vanakreeka põllumajandus]] *[[Euroopa häll]] *[[Vana-Kreeka kunst]] *[[Vana-Kreeka teater]] *[[Vanakreeka keraamika]] *[[Vanakreeka muusika]] *[[Vanakreeka keraamika]] *[[Vanakreeka kirjandus]] *[[Vanakreeka keel]] == Viited == {{viited|1=2|allikad= <ref name="Borza">[http://books.google.fr/books?id=614pd07OtfQC&pg=PA58&dq=petralona+cave+oldest&hl=en&sa=X&ei=xAzmT-DRNNKXhQeSu8DdCQ&ved=0CFMQ6AEwBQ#v=onepage&q=petralona%20cave%20oldest&f=false Eugene N. Borza "In the Shadow of Olympus: The Emergence of Macedon". Princeton University Press, 1992, lk 58]</ref> <ref name="Douka">[http://www.academia.edu/1129937/Douka_K._Perles_C._Valladas_H._Vanhaeren_M._Hedges_R.E.M._2011._Franchthi_Cave_revisited_the_age_of_the_Aurignacian_in_south-eastern_Europe._Antiquity_85_1131-1150 K. Douka, C. Perles, H. Valladas, M. Vanhaeren, R.E.M Hedges "Franchthi Cave revisited: the age of the Aurignacian in south-eastern Europe". Antiquity Magazine, 2011, lk 1133]</ref> <ref name="Perles">[http://books.google.fr/books?id=LQQ3tx5_t7QC&printsec=frontcover&dq=perles+greece+farming+europe+neolithic&hl=en&sa=X&ei=6SrmT4rlDq620QXms7WACQ&ved=0CDUQ6AEwAA#v=onepage&q=sesklo&f=false Catherine Perlès "The Early Neolithic in Greece: The First Farming Communities in Europe". Cambridge University Press, 2001]</ref> <ref name="Slomp">[http://books.google.com/books?id=LmfAPmwE6YYC&pg=PA50 Hans Slomp "Europe, A Political ProPilt: An American Companion to European Politics: An American Companion to European Politics". ABC-CLIO, 2001, lk 50]</ref> <ref name="Sansone">[http://books.google.com/books?id=YJONdN0dNYQC&pg=PT27&dq=cycladic+civilization&hl=en&sa=X&ei=6i_qT77vBYOe0QXUmZhc&redir_esc=y#v=onepage&q=cycladic%20civilization&f=false "World and Its Peoples". Marshall Cavendish, 2009, lk 1458]</ref> <ref name="World">[http://books.google.com/books?id=b5vHRWp8yqEC&pg=PA1458 David Sansone "Ancient Greek civilization". Wiley, 2011, lk 5]</ref> <ref name="Short">[http://books.google.com/books?id=uGE9AAAAIAAJ&pg=PA10&dq=greek+dark+ages+776+BC&hl=en&sa=X&ei=nTfmT_uSIOek0QXhtOzoCA&sqi=2&ved=0CFIQ6AEwBg#v=onepage&q=greek%20dark%20ages%20776%20BC&f=false John R. Short "An Introduction to Urban Geography". Routledge, 1987]</ref> <ref name="Flower">Toimetaja Harriet Flower "The Cambridge Companion to the Roman Republic". Cambridge University Press, 2004, lk 258</ref> <ref name="Ward">Allen Mason Ward, Fritz Moritz Heichelheim, Cedric A. Yeo "A history of the Roman people". Prentice Hall, 2003, lk 276</ref> }} == Kirjandus == *''[[Kreeka kirjanduse antoloogia]]'', Tallinn 1964. *''Vana- Kreeka ajalugu'', Tallinn 1965. *[[Richard Kleis]]. ''Antiikkirjanduse ajalugu'', Tallinn 1980. *''[[Antiigileksikon]]'', Tallinn 1985. *''Vanakreeka kirjanduse antoloogia'', Varrak 2006. *[http://www.elu24.ee/?id=83404 Kuidas vanad kreeklased valisid templite asukohti?] – Elu24, 17. veebruar 2009. ==Välislingid== {{Commons|Category:Ancient Greece}} {{Vikitsitaadid}} * [http://www.kodu.ee/~eva/Vanakreeka.doc Vana-Kreeka kultuur] (DOC-fail) * [[Pärtel Bauman]] [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=371 "Kreeka kultuuri universalism"] [[Ajalooline Ajakiri]] nr 1 / [[1922]] [[Kategooria:Vana-Kreeka| ]] [[Kategooria:Ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Kreeka ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Euroopa vanaaja riigid]] e2pvc9huts95oqamzotus1afcl7l18b 7213733 7213703 2026-08-13T16:18:28Z Andres 5 /* Varajane kreeka filosoofia */ 7213733 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib maast; koori kohta vaata artiklit [[Segakoor Hellas]]; Soome ettevõtte kohta artiklit [[Hellas (ettevõte)]].}} {{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=august}} '''Vana-Kreeka''' ehk '''Antiik-Kreeka''' ehk '''Hellas''' ([[vanakreeka keel]]es ῾Ελλάς) oli [[vanaaeg|vanaaja]] maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk [[hellenid]]. See paiknes [[Balkani poolsaar]]e lõunaosas ja sellest ida poole jäävas [[Egeuse saarestik]]uga, kus elasid vanakreeka hõimud. Selle territoorium langeb põhiliselt kokku tänapäeva [[Kreeka]] territooriumiga. '''Vana-Kreeka''' ajalugu hõlmab ajavahemikku [[3. aastatuhat eKr|3. aastatuhande keskpaigast]] kuni [[1. aastatuhat eKr|1. aastatuhande]] lõpuni eKr. '''Vana-Kreeka''' mõiste alla arvatakse ka alad, kuhu muinaskreeklased asusid elama 1. aastatuhande eKr esimesel poolel toimunud [[Kreeka kolonisatsioon]]i ajal: [[Väike-Aasia]] läänerannik, osa [[Küprose saar]]est, [[Musta mere väinad]]e piirkond ning [[Must meri|Musta]] ja Aasovi mere rannikualad; lõunas [[Aafrika]] kirdeosa ([[Kürenaika]], tänapäeva [[Liibüa]]) ning läänes [[Itaalia]] lõunarannik ja [[Sitsiilia]] idaosa. [[Euroopa]] aladel kuulusid nende hulka ka [[Gallia]] lõunaosa (tänapäeva Prantsusmaa) ja [[Hispaania]] kirderannik. [[Vanakreeka kultuur]]il oli suur mõju [[Rooma riik|Rooma riigile]] ja selle kaudu kogu [[läänemaailm|lääne kultuuri]] arengule. <gallery> Ancient Greek Northern regions.png|[[Põhja-Kreeka]] ajaloolised maakonnad Ancient Regions Central Greece.png|[[Kesk-Kreeka]] ajaloolised maakonnad Ancient Greek southern regions.png|[[Lõuna-Kreeka]] ajaloolised maakonnad </gallery> == Ajalugu == {{Vaata|Vana-Kreeka ajalugu}} Vana-Kreeka ajaloos eristatakse tavaliselt viit perioodi: *[[Kreeta-Mükeene periood]] (umbes 2500 eKr – 1150 eKr) – esimeste tsivilisatsioonide tekkimise ja arengu aeg Kreetal ning seejärel ka Balkani-Kreekas. *[[Tume ajajärk]] ehk [[Homerose ajajärk]] (umbes 1150 eKr – 800 eKr) – hõimude järjekordsest ümberasumisest põhjustatud ajutise taandarengu periood. *[[Arhailine ajajärk]] ehk tsivilisatsiooni uus tõus (800 eKr – 500 eKr) – tsivilisatsiooni taastumise ja linnriikide ehk [[polis]]te kujunemise periood. *[[Kreeka klassikaline ajajärk|Klassikaline ajajärk]] (500 eKr – [[336 eKr]]) – Kreeka linnriikide, eeskätt [[Ateena]] õitsengu periood. *[[Hellenism]]iperiood ([[336 eKr]] – [[30 eKr]]) – Kreeka-Makedoonia idaekspansiooni periood ning hellenistlike riikide kujunemise ja arengu aeg kuni nende allutamiseni [[Vana-Rooma|Roomale]]. === Varaseim inimasustus=== Varaseimad tõendid inimasustusest [[Balkani poolsaar]]el on leitud [[Petrálona koobas|Petrálona koopast]] Põhja-Kreekast ning on dateeritud aega umbes 270 000 aastat eKr<ref name="Borza" />. [[Kiviaeg|Kiviaja]] kõik kolm perioodi ([[paleoliitikum]], [[mesoliitikum]], [[neoliitikum]]) on Kreekas esindatud. [[Fránchthi koobas]] on parimaid kiviaegse asustuse näiteid, kuna see oli kasutusel kõigi eespool mainitud perioodide jooksul<ref name="Douka" />. === Neoliitikum === [[Pilt:Thessalia in Greece.svg|pisi|vasakul|[[Tessaalia]] Põhja-Kreekas]] [[Neoliitikum]]i asulakohad Kreekas, mis pärinevad [[7. aastatuhat eKr|7. aastatuhandest eKr]] on Euroopa vanimad ja edestavad järgmisi mitme sajandiga. Selle põhjuseks on asjaolu, et Kreeka jäi sellele teele, mida mööda põlluharimine levis [[Lähis-Ida]] [[Viljakas Poolkuu|Viljaka Poolkuu]] aladest Euroopasse<ref name="Perles" />. Peamised põlluharimispiirkonnad Kreekas olid esialgu [[Tessaalia]] (Põhja-Kreeka) ja sellest omakorda põhja poole jääv [[Makedoonia (Kreeka geograafiline piirkond)|Makedoonia]], mõlemad põlluharimiseks sobivate ulatuslike tasandikega alad. [[Pilt:Location map of Macedonia (Greece).svg|pisi|vasakul|[[Makedoonia (Kreeka geograafiline piirkond)|Makedoonia]] Kirde-Kreekas]] [[Tessaalia]]s olid [[neoliitikum]]i suuremate asulatena [[Sesklo]] ja [[Dimini]]. Sesklos oli küllalt suur, tõenäoliselt paari tuhande elanikuga ristkülikukujuliste või ümaraplaaniliste kivihoonetega ja keskse kindlustatud [[akropol]]i ümber koondunud asula. Diminis paiknes kesksel kohal [[megaron]]ilaadne ovaalsest kaitsemüürist piiratud hoone, mida võib pidada pealiku residentsiks. Kogu asula koondus kontsentriliselt pealiku maja ja selle eesõue ümber. [[5. aastatuhat eKr|5. aastatuhandel eKr]] tõusis Tessaalias esikohale Dimini, Sesklost paarkümmend kilomeetrit lõuna pool. [[Makedoonia (Kreeka geograafiline piirkond)|Makedoonia]] aladel asus [[Nea Nikomedea]] asula. Kreekast on leitud [[6. aastatuhat eKr|6. aastatuhandest eKr]] pärinev sümbolitega märgistatud [[Dispilió tahvel]]. === Pronksiaeg === [[Pilt:Cyclades.svg|pisi|[[Küklaadid]]e saarestik]] [[4. aastatuhat eKr|4. aastatuhandel eKr]] levis üha enam vasekasutus ja [[3. aastatuhat eKr|3. aastatuhandet eKr]] loetakse [[Egeuse saared|Egeus]]el, nii nagu [[Ees-Aasia]]ski, juba varaseks [[Pronksiaeg|pronksia]]jaks. Selle perioodi ([[3. aastatuhat eKr]]) Kreeka mandri elanike [[Etnoloogia|etniline]] kuuluvus on seniajani vaieldav. "Kreeklased, Kreeka" – on rooma poolne nimetamine, kreeklased ise nimetasid end tavaliselt [[Hellenid|hellen]]iteks. [[Illüürlased]] nimetasid algul kreeklasteks Kreeka loodeosa [[Epeiros]]e asukaid doorlasi. [[Itaalikud]] kandsid selle nimetuse üle kõigile Kreeka asukaile. Varasel pronksiajal tõusis Põhja-Kreeta kõrval Lõuna-Kreeka ja [[Egeuse saared|Egeuse saarte]] ([[Küklaadid]]e saarte) jõukus, Tessaalia suhteline tähtsus seevastu langes. [[Mandri-Kreeka]]s leidus mitmeid kindlustatud asulaid kesksete hoonetega, nende seas [[Lõuna-Kreeka]]s, tulevase [[Mükeene]] lähedal silmapaistvaim kahekordne kivikatusega [[Lerna]] residents. Samal ajal tekkis ka [[Anatoolia]] rannikul [[Trooja]] tugeva kivimüüriga kaitstud pealikuresidents. 3. aastatuhande eKr teisel poolel ([[23. sajand eKr|23.]]–[[22. sajand eKr|22. sajandil eKr]]) tekkis Kreeka mõnes rannaäärses maakonnas asulaid, mis olid mitte üksnes põllunduslikud, vaid ka [[käsitöö]]nduslikud keskused ja ühtlasi kindlustatud punktid, linnad tänavatega. Üheks varaseks "kuningriigiks" oli väike valdus [[Lerna]]s, [[Argolise laht|Argolise lahe]] läänekaldal [[Peloponnesos]]el. [[Küklaadid]]e saarestiku asulatest kindlustatud ülikukodasid leitud pole ja sealsed asulad jätavad [[Egalitaarne|egalitaar]]se üldmulje. Saarte elanikud tihedates sidemetes nii Mandri-Kreeka kui ka [[Kreeta]]ga. Omapärane lihvitud marmorist skematiseeritud inimkujude (nn iidolite) traditsioon annab tunnistust kunstkäsitöö kõrgest tasemest saarestikul. [[Kreeta]]l tekkisid samal ajastul suuremad asulad, nende seas jätkuvalt üks tähtsamaid [[Knossos]]. Kreetalt leitud ida päritolu esemed osutavad sidemetele [[Süüria]]-[[Palestiina (piirkond)|Palestiina]] ranniku ja [[Egiptuse ajalugu|Egiptus]]ega. Mitmel pool võeti kasutusele savist või kivist pitsatid. Pealikuresidentse pole Kreetal tuvastatud, selle asemel koondusid asulad [[agoraa|kesksete platside]] ümber. {{Vaata|Kreeta ajalugu}} ====Kreeta-Mükeene periood==== {{Vaata|Egeuse kultuur|Küklaadide tsivilisatsioon}} [[Pilt:Agamemnon mask NAMA Athens Greece.jpg|pisi|Mükeenest leitud [[Agamemnoni kuldmask]] on üks [[Mükeene kultuur]]i tuntumaid esemeid]] Kreeka oli koduks esimestele arenenud [[tsivilisatsioon]]idele Euroopas ja seda peetakse Lääne kultuuri sünnipaigaks<ref name="Slomp" />. [[Vana-Kreeka kultuur]] sai alguse [[Egeuse kultuur]]ist, mis hõlmas kolme Egeuse tsivilisatsiooni – [[Küklaadide tsivilisatsioon]]i [[Egeuse meri|Egeuse mere]] saartel (alates [[32. sajand eKr|3200. aastast eKr]])<ref name="Sansone" />, [[Minose tsivilisatsioon]]i [[Kreeta]]l ([[27. sajand eKr|2700]]–[[15. sajand eKr|1500]] aastat eKr) ja [[Mükeene kultuur|Mükeene tsivilisatsiooni]] ([[Pylos]], [[Tiryns]], [[Teeba (Kreeka)|Teeba]], [[Gla]], [[Delfi oraakel]]) maismaal, [[Peloponnesose poolsaar]]el ([[19. sajand eKr|1900]]–[[11. sajand eKr|1100]] aastat eKr)<ref name="World" />. [[23. sajand eKr|23.]]–[[21. sajand eKr|21. sajandil]] katkestas arengu [[Egeuse meri|Egeuse mere]] saari, Mandri-Kreekat ja Anatoolia lääneosi tabanud langus. Kultuurikatkestus ei puudutanud kuigi palju [[Kreeta ajalugu|Kreeta saart]], kus katkematu areng viis [[Minose tsivilisatsioon]]i tekkeni. Kultuurikatkestust on traditsiooniliselt seletatud [[Indoeurooplased|indoeurooplaste]], täpsemalt [[Kreeklased|kreeklaste]] esivanemate sissetungiga. Kreeka hõimud ei olnud Balkani poolsaare algsed elanikud. Nad ilmusid sinna [[2. aastatuhat eKr|2. aastatuhande eKr]] alguses ja liikusid järk-järgult põhjast lõuna poole. Suurimad neist olid [[joonlased]] ja [[ahhailased]]. 2. aastatuhande eKr keskpaigaks olid nad hõivanud peaaegu kogu Balkani poolsaare lõunaosa, hävitades, assimileerides või välja tõrjudes vanemaid kohalikke hõime, sealhulgas [[pelasgid|pelasge]], [[lelegid|lelegeid]], [[kaarlased|kaarlasi]] ja teisi. Umbes samal ajal hakkasid kreeklased asuma elama Egeuse saartele ja rajasid oma esimesed asulad Väike-Aasia rannikul. Kreeka elanikud nimetasid end [[2. aastatuhat eKr|2. aastatuhandel eKr]] mitmeti: [[ahhailased|ahhailasteks]], [[danaoslased|danaoslasteks]] ja [[pelasgid]]eks. Kõige rohkem oli levinud esimene nimetus, sellepärast nimetatakse Kreeka ajalugu alates [[21. sajand eKr|21.]]–[[20. sajand eKr|20. sajandist eKr]] kuni doorlaste sissetungimiseni [[11. sajand eKr|11. sajandil eKr]] ka [[Ahhaia ajajärk|Ahhaia ajajärguks]]. [[Arthur Evans]]i Kreeta muinasaja kultuuri jaoks välja töötatud kronoloogia eeskujul koostati hiljem kronoloogia ka Balkani-Kreeka kohta. Selle vanim ajajärk jagati samuti kolmeks perioodiks: [[varajane Hellase periood]] (2500–1900 eKr), [[keskmine Hellase periood]] (1900–1550 eKr) ja [[hiline Hellase periood]] (1550–1150 eKr). Kreeka enda ajalugu algab varase ja keskmise Hellase perioodi piiril ehk umbes 2. aastatuhande eKr alguses. [[Pilt:Aegean Sea with island groups labeled.gif|pisi|Egeuse meres asuvate saarerühmade ([[Sporaadid]], [[Euboia]], [[Saroni saared]], [[Küklaadid]], [[Dodekaneesid]], [[Kreeta]]) kaart]] =====Minose tsivilisatsioon ===== {{Vaata|Minose tsivilisatsioon|Kreeta ajalugu|Eteokreetalased}} [[Minose kultuur]] kitsamas tähenduses, st selle paleedega seotud pronksiaegne õitseaeg, jääb ajavahemikku [[27. sajand eKr|2700]]–[[15. sajand eKr|1500]] aastat eKr ning kujunes eeskätt [[Kreeta]]l, kust selle mõju levis ka teistele [[Egeuse saared|Egeuse saartele]]. Laiemas tähenduses, arvestades ka varasemaid eelpaleelisi arengujärke Kreetal ja kultuuri hilisemat mõjuulatust kuni Mükeene võimu kehtestamiseni Knossoses, ulatub selle levikuperiood hinnanguliselt vahemikku [[36. sajand eKr|3650]]–[[14. sajand eKr|1400]] eKr. Minose kultuur on osa laiemast [[Egeuse kultuur]]ist. Vana-Kreeka tsivilisatsiooni esimeseks keskuseks kujunes [[Kreeta]] saar, mille kultuur ja ajalugu said tänu inglise arheoloogi [[Arthur Evans]]i väljakaevamistele alates 1900. aastast süstemaatilise arheoloogilise uurimise objektiks. Ta uuris nii vanemaid, [[halkoliitikum]]i ehk [[eneoliitikum]]i traditsioone jätkanud asulaid kui ka arenenumaid, [[pronksiaeg]]a kuuluvaid asulaid. Mõned neist asulatest kujunesid suurteks hoonete kompleksideks, mida tinglikult nimetatakse paleedeks. Seda tüüpi asulatest suurim avastati [[Knossos]]e juures ja seda hakati legendaarse Kreeta valitseja [[Minos]]e järgi nimetama [[Minose palee]]ks. Sellest lähtus ka Evansi nimetus kogu Kreeta muinasaja kultuurile – [[Minose kultuur]]. Evans töötas välja selle kultuuri kronoloogia, jagades selle kolmeks perioodiks: [[varajane Minose periood]] (2400–2000 eKr), [[keskmine Minose periood]] (2000–1550 eKr) ja [[hiline Minose periood]] (1550–1150 eKr). Evansi süsteemi kõrval kasutatakse tänapäeval sageli ka 1958. aastal Nikolaos Platoni pakutud terminoloogiat, mis rühmitab perioodid paleede arengu järgi: eelpaleeline (''Prepalatial''), vanade paleede (''Protopalatial''), uute paleede (''Neopalatial'') ja paleedejärgne (''Postpalatial'') ajastu. Kuigi Evansi ja Platoni suhteline järjestus on üldtunnustatud, on absoluutdateeringud siiani teadusliku vaidluse all — eriti seoses [[Thera vulkaan|Thera vulkaanipurske]] dateerimisega, mida radiosüsinikuanalüüsid nihutavad mõnevõrra varasemaks kui traditsiooniline Egiptuse allikatega sünkroniseerimisel põhinev arheoloogiline dateering. [[3. aastatuhat eKr|3.]]–[[2. aastatuhat eKr|2. aastatuhande eKr]] vahetusel, mida loetakse üleminekuks [[varajane pronksiaeg|varajaselt]] [[keskmine pronksiaeg|keskmisele pronksiajale]], arenesid Kreeta suuremad asulad [[palee]]keskusi ümbritsevateks linnadeks. Kolm tähtsamat linna Kreetal olid [[Knossos]], [[Phaistos]] ja [[Mallia]]. Varajasel Minose perioodil oli muistsete põllumajanduslike asulate arengutase üsna algeline. Need olid väikesed suguvõsakülad, mille elamuteks olid poolenisti maasse süvendatud elamud või väikesed hurtsikud. Tööriistade valmistamisel kasutati nii kivi kui ka pronksi ja anumate valmistamisel ei kasutatud [[potikeder|potiketra]]. Keskmisel Minose perioodil tekkisid esimesed paleekompleksid, millest tähtsamad asusid Knossoses ja [[Phaistos]]es. Pronks tõrjus kivi üha enam välja ja anumaid hakati valmistama potikedra abil. Kujunesid paleekeskse haldus- ja majanduskorraldusega ühiskonnad, mille seas saavutas juhtpositsiooni Knossos. Paleed olid kaupade kogumise, säilitamise ja ümberjaotamise keskused ning nendega olid seotud käsitöö, kaubandus ja tõenäoliselt ka religioossed toimingud. Paleede ümber kujunenud asulates paiknesid elamud ja töökojad ning paleed olid ühtlasi piirkondliku võimu keskused. Nimetus "Minose kultuur" tuleneb mütoloogilise kuninga [[Minos]]e nimest. Minost seostati [[Kreeka mütoloogia]]s [[Minotauros]]e ja labürindiga, mida seostati suurima Minose kultuuri asulakohaga [[Knossos]]es. Minose kultuuri iseloomustasid rikkalik [[fresko]]kunst, keraamika, pitsatid, kullassepatöö ja keeruline paleearhitektuur. Paleede ja teiste suuremate hoonete seinu kaunistati sageli inimeste, loomade, taimede ja mereelustiku kujutistega. Kunstis on iseloomulik looduslähedane ja liikuvate vormidega kujutamisviis. Minose kultuuri usundi kohta saadakse teavet eelkõige arheoloogilistest leidudest. Olulised olid mäetipupühamud ja koopapühapaigad ning tõenäoliselt olid tähtsal kohal viljakuse ja loodusega seotud kultused. Härjaga seotud rituaalidel oli nähtavasti oluline koht, kuid Minose usundi täpne ülesehitus ei ole teada. Egeuse mere piirkonna linnalisteks keskusteks kujunesid [[Trooja]] ja [[Beycesultan]] [[Väike-Aasia]]s, [[Phylacop]]i [[Melos]]el ja Knossos Kreetal. Umbes 1700 eKr hävisid vanad paleed tõenäoliselt peamiselt looduskatastroofide, sealhulgas maavärinate tagajärjel, kuigi nende hävimise täpsed asjaolud ei ole kõigis keskustes ühesugused. Vanade paleede varemetest avastas Arthur Evans tundmatute märkidega kirjutatud savitahvleid. Seda muistset kirja hakati nimetama [[lineaarkiri|lineaarkirjaks]]. Mõne aja pärast paleekompleksid taastati ja algas nn uute paleede periood, kuid hilise Minose perioodi teisel poolel, umbes 1400 eKr, tabas neid uus katastroof. Nn uute paleede varemetest leiti samuti lineaarkirjaga kaetud tahvleid, kuid kiri oli mõnevõrra teistsugune. Vanemat tahvlirühma hakati nimetama [[lineaarkiri A|lineaarkirjaks A]] ja hilisemat [[lineaarkiri B|lineaarkirjaks B]]. Lineaarkirja A tahvleid on leitud mõnisada, lineaarkirja B tahvleid aga mitu tuhat. Viimaseid ei ole leitud mitte ainult Kreetalt, vaid ka Balkani-Kreekast, sealhulgas [[Pylos]]est ja [[Mükeene]]st. Lineaarkiri A ei ole tänini dešifreeritud; lineaarkirja B dešifreeris 1952. aastal Briti arhitekt ja krüptograaf [[Michael Ventris]], kellega peagi liitus Cambridge'i filoloog [[John Chadwick]] — koos avaldasid nad oma tulemused 1953. aastal ajakirjas [[Journal of Hellenic Studies]]. Lineaarkirja B tahvlite keel osutus kreeka keele vanimaks teadaolevaks kujuks. Lineaarkiri B kujunes tõenäoliselt lineaarkirja A eeskujul, kuid selle süsteem kohandati kreeka keele kirjapanekuks. Lineaarkiri A ise võis selle tunnuseid ja hilisemat saatust arvestades olla kohaliku ehk autohtoonse elanikkonna, nn [[eteokreetalased|eteokreetalaste]], leiutis. Seda ei ole siiski võimalik kindlalt tõendada, sest lineaarkirja A keel on tänini dešifreerimata ja eteokreetalaste seost pronksiaegse Lineaarkirja A kasutajatega ei ole võimalik kindlalt kindlaks teha. Samuti ei ole kindlalt teada, kes hävitasid vanad paleed. Varasemates käsitlustes on seda seostatud põhjast saabunud kreeka hõimudega, sealhulgas [[joonlased|joonlastega]], kuid tänapäeval peetakse selliseid oletusi ebakindlaks. Kreeta kultuuris toimusid sellel ajal muutused, mille käigus tugevnesid Mandri-Kreekast pärit kultuurilised ja poliitilised mõjud. Nn uute paleede hävimine võis olla seotud uue kreeka ümberasujate lainega, tõenäoliselt [[ahhailased|ahhailastega]], kuid ka seda ei saa kindlalt tõestada. Kreeka võimu kehtestamise ajaga Kreetal võib tõenäoliselt seostada pärimust Knossose kuningast Minosest ja tema riigist, kreeklaste kolonisatsioonist Egeuse mere saartel ja rannikul ning nende ajutisest [[Atika]] vallutamisest. [[2. aastatuhat eKr|2. aastatuhande eKr]] alguseks oli Küklaadidel arenenud omapärane ja rikas [[Küklaadide kultuur]]. Küklaadlased õppisid kasutama oma maa peamist rikkust [[obsidiaan]]i ja hiljem [[marmor]]it, millest nad valmistasid väljendusrikkaid [[skulptuur]]e ja [[väikefiguur]]e. Nad valmistasid esmaklassilist [[keraamika]]t. Palju hilisemal, ajaloolisel ajal, alles pärast [[dooria ränne]]t umbes 1100 eKr, elasid Küklaadidel [[joonlased]], lõunapoolsetel saartel [[Melos]]el, [[Thera]]l ja [[Astypalaia]]l [[doorlased]]. Pronksiaegse Küklaadide kultuuri kandjate etniline ja keeleline päritolu on teadmata ega ole nende hõimunimetustega seostatav. Sellele juba väljakujunenud kohalikule kultuurile lisandus [[18. sajand eKr|18.]]–[[17. sajand eKr|17. sajandil eKr]] üha tugevam Minose mõju: kreetalaste mõju Küklaadidel tugevnes ning mõned saared sattusid tõenäoliselt Knossose kontrolli või tugeva mõju alla. Kohalik kultuur ei kadunud täielikult, vaid Kreeta ja kohalikud traditsioonid sulandusid, mistõttu räägitakse selle perioodi puhul ka Küklaadide "minoiseerumisest". Küklaadid asuvad [[Atika]]st ja [[Euboia]] saarest kagus ning paiknevad ringina ümber vana [[kultus]]ekeskuse [[Deelos]]e (Deelosel oli ülekreekalise tähtsusega [[Apolloni tempel]]). Küklaadide saared on [[Kéa saar|Kéa]], [[Kýthnos]], [[Sérifos]] jne. Tähtsamad saared on [[Náxose saar|Náxos]], [[Páros]], [[Andros]] ja [[Tínos]], neil elasid ajaloolisel ajal [[joonlased]]. Nende suhteliselt väikeste saarte allutamine suurendas tublisti [[Kreeta]] jõudu. Minose kultuuri esindajad olid valdavalt kaupmehed, kes kauplesid meretaguste maadega. Et nad olid kaupmehed ja kunstnikud, siis ulatus nende kultuuri mõju kaugele väljapoole Kreetat, üle [[Küklaadid]]e Egiptuse [[Vana riik|Vanasse riiki]], [[vask]]e tootvale [[Küpros]]e saarele, selle taga asuvasse [[Kaanan]]isse ja [[Levant]]i ning [[Anatoolia]] aladele. Meresõitjad transportisid Kreeka ja Kreeta sadamaisse Küprose metalli, viisid ehituspuitu kõrvalistele saartele ning eksportisid oma kodusaarte [[obsidiaan]]i, [[marmor]]it, [[vein]]i ja ehteid kuni [[Sitsiilia]] ja [[Dalmaatsia]]ni. [[Santorini]] saarel asuv ja [[Thera vulkaan]]i purske tagajärjel hävinud [[Akrotiri (Minose kultuur)|Akrotiri]] linn on üks selle kultuuri rikkalikumaid leiupaiku. Akrotiri hästi säilinud hooned, freskod, keraamika ja muud leiud annavad olulist teavet Egeuse pronksiaja elu kohta. Thera suur purse avaldas Egeuse piirkonnale tugevat mõju, kuid selle otsest rolli Minose tsivilisatsioonile lõpu tegijana ei saa pidada kindlalt tõendatuks. [[Pilt:Cyclades map-fr.svg|pisi|[[Küklaadid]]]] Kreetalased võtsid järjest enam oma kätesse merekaubanduse, millele olid aluse pannud Küklaadide elanikud, kaubitsedes Küprose, Egiptuse ja Sitsiiliaga. Kreetalased vahetasid põllu- ja aiasaadusi ja oma kõrge tehnilise tasemega töökodade valmiskaupu hinnaliste toorainete, nagu kulla, vase, marmori, elevandiluu ja kalliskivide vastu. Teine tähtis jõukuse allikas oli ilmselt vahenduskaubandus, millest Küklaadid üha enam kõrvale tõrjuti. Eriti elav oli kaubitsemine Egiptusega. [[Vana riik|Vana riigi]] majanduslik tõus oli ilmselt tihedas seoses Kreeta kasvava jõukusega. Kreeta merekaubandus oli tihedates suhetes [[Enkom]]i linnaga Küprosel ning Süüria sadamalinnade [[Ugarit]]i ja [[Byblos]]ega, kust on leitud terved Kreeta kaubalaod. Kreeta keraamikat eksporditi eriti rohkelt Egiptusesse. [[Pilt:Carte Ionie.png|pisi|[[Joonia]] Väike-Aasias]] Traditsiooniline, 20. sajandi keskpaiga käsitlus kirjeldab, et põhjast tulnud kreeka hõimud ([[ahhailased]], [[aioollased]], [[joonlased]]) allutasid umbes 1900. aastal eKr Mandri-Kreeka asukad või tõrjusid nad välja, misjärel vana rahvastik ([[lelegid]], [[drüoobid]], [[pelasgid]], [[kaarlased]]) osalt tapeti, osalt assimileerus. Tänapäeva teadlased suhtuvad sellisesse ühekordse sissetungi mudelisse ettevaatlikumalt. "Kreeklaste tuleku" täpne aeg ja iseloom on siiani vaidluse all. Osa uurijaid seob protsessi juba varajase Hellase perioodi II–III üleminekuga, teised hilise Hellase I perioodiga. Tänapäeval nähakse seda pigem pikema, mitmeetapilise ja piirkonniti erineva kultuurilise ja keelelise kihistumise protsessina kui ühe dramaatilise sõjalise vallutusena. Ajaloolisel ajal elasid ahhailased [[Tessaalia]] kaguosas ja [[Peloponnesos]]e mägisel põhjarannikul, mida esialgu olid asustanud joonlased. Joonlasi peetakse esimesena Kreekasse rännanud kreeka hõimuks. Nad asustasid algselt [[Atika]]t, [[Euboia]]t ning [[Väike-Aasia]] rannikul [[Phokaia]]t, [[Smyrna]]t ja [[Mileetost]]. Doorlaste sisserännu ajal, 2. aastatuhandel eKr ja pärast seda, jäi osa joonlasi Mandri-Kreekasse, ülejäänud rändasid saarte kaudu Väike-Aasia lääne- ja lõunarannikule. Väike-Aasias säilitasid nad tugeva majandusliku ja vaimse ühtekuuluvuse ning ühinesid poliitiliselt [[Joonia]] kaheteistkümne [[linnriik|linnriigi]] liiduks ([[Joonia linnade liit]]). Aioollased asustasid varasel ajajärgul hajusalt kogu Kreekat, eriti [[Tessaalia]]t ja [[Boiootia]]t, hiljem aga kaheteistkümne linna liidus Väike-Aasias [[Aiolis]]es. Aiolis hõlmas Egeuse mere kaldalt [[Troas]]e, [[Müüsia]] ja [[Lüüdia]] ning rannikulähedased saared [[Lesbos]]e ja [[Tenedos]]e. =====Mükeene tsivilisatsioon ===== {{Vaata|Mükeene tsivilisatsioon}} [[Pilt:Mycenaean World en.png|pisi|Kreeka alad Mükeene tsivilisatsiooni ajastul]] [[Pilt:14 century BC Eastern Mediterranean and the Middle East.png|pisi|Kreeka, [[Väike-Aasia]], [[Lähis-Ida]], [[Assüüria]], [[Eelam]] ja Egiptuse [[Uus riik|Uue riigi]] alad 14. sajandil eKr]] Mükeene kultuur kujunes Egeuse mere piirkonnas kreekakeelse elanikkonna seas 1600. aasta paiku eKr. Kultuur on nime saanud [[Mükeene]] linna järgi, mis asus [[Peloponnesose poolsaar]]el [[Argolis]]e maakonna kirdeosas ja oli Mükeene kultuuri keskus. Teised tähtsamad Argolise linnad ja Mükeene kultuuri keskused olid [[Tiryns]], [[Argos]] ja [[Pylos]]. Mükeene kultuur ulatus kaugelt väljapoole üht maakonda – Mükeene kultuuri pärane kindlustus oli ka [[Ateena]]s. Sellele perioodile on iseloomulik [[Minose kultuur]]i ehk [[Kreeta]] kultuuri mõju [[Mandri-Kreeka]]le. [[Pilt:AlterOrient2.png|pisi|[[Hetiitide riik]] (umbes 1600 eKr – umbes 1178 eKr) Anatoolias ja [[Lähis-Ida]] alad]] [[Pilt:Dominios minoicos.PNG|pisi|Minose kultuuri mõjusfäär mükeenelaste invasiooni ajal]] [[Pilt:Mycenaean Palace States.svg|pisi|vasakul|Mükeene tsivilisatsiooni aegsed (umbes 1400–1250 eKr) Kreeka paleeriigid]] Kreeka enda aladel tekkis arvukalt kreeklaste kindlustatud asulaid, millest mõned kujunesid suurteks keskusteks, mida Kreeta paleede eeskujul nimetatakse samuti paleedeks. Erinevalt Kreeta paleedest olid vanimad Kreeka keskused, mis tekkisid vallutuse tingimustes, kindlustatud tsitadellid, mille keskmes paiknesid suured paleehooned. Selliseid kindlusi on leitud Kreeka maailma eri piirkondades: [[Iolkos]] Tessaalias, [[Orchomenos]] ja [[Teeba (Kreeka)|Teeba]] Boiootias, [[Ateena]] Atikas ning [[Pylos]], [[Mükeene]] ja [[Tiryns]] Peloponnesosel. Eriti hästi on uuritud Pylost ja Mükeenet. Mükeenes tegi alates 1876. aastast väljakaevamisi [[Heinrich Schliemann]]. Mükeene akropolilt avastati vanimad nn [[šahtkalme]]d, millest mõnest leiti luustikke ja rikkalikke hauapanuseid: surnute näojooni edasiandvaid kuldmaske, rohkesti kuldse ornamendiga pronksrelvi, ehteid ja muud. Akropoli jalamilt leiti hilisemaid [[kuppelkalme]]id. Šahtkalmete algus dateeritakse umbes 1600. aastasse, kuppelkalmete algus 1500. aastasse ja paleede rajamise algus 1400. aastasse eKr. Seda pronksiaegset Kreeka kultuuri nimetatakse [[Mükeene kultuur]]iks. Selle kujunemine toimus märksa vanema Kreeta kultuuri mõjul ja selle õitseaeg langeb hilise Hellase perioodi lõppu. Kreeta Minose tsivilisatsiooni mõju jätkus ka [[15. sajand eKr|15. sajandil eKr]], kui kreeklased saavutasid [[Knossos]]e üle kontrolli. Tõenäoliselt kujundasid Minose kultuuri mõjud ka Kreekas kujunenud riikluse tüüpi. [[14. sajand eKr|14. sajandist eKr]] alates Mandri-Kreekas esile kerkinud, sageli kindlustatud paleed olid bürokraatlikult korraldatud majandusega väikeriikide keskused, nagu varasemad Kreeta paleedki. Kõige silmapaistvamad, hiiglaslikest kiviplokkidest laotud nn [[kükloopiline müür|kükloopilistest müüridest]] ümbritsetud paleed – [[Mükeene]] ja [[Tiryns]] – rajati [[Peloponnesose poolsaar]]ele (Lõuna-Kreekasse). Sarnaseid paleesid ja kindlusi oli mujalgi: [[Pylos]]es Peloponnesose lääneosas, [[Ateena akropol]]il (kus sellest hilisema ehitustegevuse tõttu suurt midagi pole säilinud), [[Teeba (Kreeka)|Teeba]]s (kus loss jääb tänapäeva linnakeskuse alla), [[Orchomenos]]es ja tõenäoliselt [[Iolkos]]es (Põhja-Kreekas Tessaalia maakonnas). Arheoloogilised uurimused, kirjalikud allikad, eelkõige arvukad [[lineaarkiri B|lineaarkirjaga B]] savitahvlid ja Homerose eepostes säilinud muistsed pärimuselemendid võimaldavad rekonstrueerida Mükeene keskuste ühiskondlikku ja poliitilist korraldust. Need olid väikesed riigid, mille sotsiaalne ja poliitiline hierarhia oli küllaltki arenenud. Ühiskondliku püramiidi tipus seisid kuningas ehk ''[[wanax]]'' ja tema sõjalis-bürokraatlik kaaskond: väejuht ehk ''[[lawagetas]]'', madalama astme ametnikud ehk ''[[telestai]]'' ja [[basileus]]ed ning teised. Neile järgnesid vabad kogukonnaliikmed, kellele kuulusid maatükid ja kes olid kohustatud teenima sõjaväes. Selle keskkihi privilegeeritud osa moodustasid palee juures elavad käsitöölised, sepad ja relvameistrid. Püramiidi aluse moodustasid arvukad orjad, keda kasutati mitmesugustes tootmisvaldkondades ja teenijatena. Lineaarkirjaga B savitahvlid näitavad, et paleekeskuste majandus oli ulatuslikult administratiivselt korraldatud. Tahvlitel peeti arvestust muu hulgas põllumajandustoodangu, kariloomade, tööjõu, käsitööliste ja mitmesuguste kaupade üle. Paleed koondasid ja jaotasid ressursse ning korraldasid tootmist ja käsitööd. Nende muistsete Ahhaia riikide korralduses põimusid monarhia ja kogukondliku elu elemendid. Viimane väljendus muu hulgas savitahvlitel esinevates viidetes "[[damos]]ele" ehk rahvale, mille all võis mõista kas eraldi maakogukonda või kogu vaba elanikkonda. Seetõttu on tänapäeva uurijatel Mükeene riikluse hindamisel lahkarvamusi: ühed võrdlevad seda Lähis-Ida riikidega, nagu [[Akkadi riik]], [[Babüloonia]] ja [[Assüüria]] (Vene ajalookirjutuses [[Jakov Lentsman]]), teised aga hilisema antiikaja riiklusega ([[Aleksandr Tjumenov]], [[Sergei Lurje]]). Küsimus on jäänud lahtiseks. Egeuse kreeklased suhtlesid tihedalt Süüria-Palestiina rannikulinnade ja Uue riigi aegse Egiptusega. [[Egiptuse vaarao]] [[Amenhotep III]] lähetas [[14. sajand eKr|14. sajandi eKr]] esimesel poolel Kreekasse tõenäoliselt koguni oma saatkonna, mis külastas muu hulgas [[Knossos]]t ja [[Mükeene]]t. Kreeklaste kontaktid ulatusid ka Vahemere lääneossa, kust tõenäoliselt hangiti eeskätt metalle, [[Anatoolia]]s puutusid kreeklased kokku [[hetiitide riik|hetiitide riigiga]]. Hilise Hellase perioodi lõppu kuulub ka Trooja traditsioon, mille ajalooliseks taustaks võivad olla hilispronksiaegsed konfliktid Väike-Aasia loodeosas [[Trooja]] ehk Ilioni piirkonnas. Hilisem kreeka pärimus kujundas neist sündmustest [[Trooja sõda|Trooja sõja]] loo, millele on traditsiooniliselt pakutud ka kronoloogiat 1193–1183 eKr. [[Pilt:Invasions, destructions and possible population movements during the Bronze Age Collapse, ca. 1200 BC.png|pisi|[[Mererahvaste sissetung]]i ajastu invasioonid]] [[Egeuse tsivilisatsioon]]i langus on osa [[12. sajand eKr|12. sajandi eKr]] paiku alanud ja kogu Vahemere idaosa tabanud vapustuste ahelast, mida ajalookirjanduses nimetatakse [[mererahvaste sissetung]]iks. See nimetus tuleneb Egiptuse vaarao [[Ramses III]] tekstides ründajate kohta kasutatud nimetusest. Mererahvaste päritolu pole selge. Kõige varem ilmnesid vapustused Kreekas, seejärel ka Anatoolia sisealadel ja Vahemere idarannikul, tuues kaasa [[Hetiitide riik|hetiitide riigi]] languse ja purustusi Süüria rannikulinnades, kuni [[Ramses III]] väed purustasid rüüstajad Egiptuse piiridel. Kreeka ja kogu Vahemere idaosa tabanud kriiside tagajärjel algas Mükeene paleesüsteemi kokkuvarisemine. Selle põhjuseid ei saa seostada üheainsa sündmuse või rahvastikurändega. Olulist rolli osa võisid etendada sõjalised konfliktid, paleeriikide majandus- ja haldussüsteemide kriisid, rahvastikuliikumised ning laiemad muutused Vahemere idaosas. Egiptuse dokumentides nimetatakse mõningaid sel ajal liikunud ja rünnanud rühmi [[mererahvad|mererahvasteks]]. Selle perioodiga seostatakse ka uute kreeka hõimude, eriti [[doorlased|doorlaste]], liikumist Balkani poolsaarel. Vanemas ajalookirjutuses nimetati seda [[dooria ümberasumine|dooria ümberasumiseks]] või [[dooria vallutus]]eks ning doorlastele omistati suure osa Mükeene keskuste hävitamine. Tänapäeva uurimuses suhtutakse sellesse seletusse ettevaatlikumalt, sest arheoloogilised tõendid ei võimalda Mükeene tsivilisatsiooni kokkuvarisemist seletada üksnes doorlaste sissetungiga. Osa varasematest joonia ja ahhaia ülikutest hävitati, osa võis sulanduda uutesse ühiskondadesse ning osa siirdus väljapoole Balkani-Kreekat itta, Väike-Aasia rannikule ja mujale, isegi kaugele Küprosele. Doorlaste ja teiste kreeka rühmade liikumine muutis Kreeka asustus- ja kultuuripilti. Vanemas käsitluses peeti neid varem Balkani poolsaare lõunaossa elama asunud joonlastest ja ahhailastest arengult algelisemaks ning dooria vallutuse arvele pandi kultuuri allakäik ja muistse lineaarkirja unustamine. Tänapäeval käsitatakse neid muutusi pigem pikaajalise ühiskondliku ja kultuurilise ümberkujunemise osana. Kreekat tabanud purustuste järel jäeti osa paleesid, sealhulgas [[Pylos]] ja [[Teeba (Kreeka)|Teeba]], maha. Mükeenes ja Tirynsis aga püsis küllalt jõukas asustus veel mõnda aega. Kuigi Mükeenes, Tirynsis ja mõnes muuski Kreeka piirkonnas ei toonud purustused kaasa tsivilisatsiooni kohest lõplikku langust, saabus lõplik allakäik [[11. sajand eKr|1100.–1050. eKr]], mil ka [[Mükeene]] ja [[Tiryns]] järjekordsete purustuste järel maha jäeti ja nii asustustihedus kui ka materiaalse kultuuri tase langesid drastiliselt. Mükeene kultuuri kokkuvarisemise järel kadus kasutusest ka [[lineaarkiri B]]. Varajase Kreeka [[12. sajand eKr|1200]]–[[10. sajand eKr|1000 eKr]] peamiseks tehnoloogiliseks saavutuseks kujunes [[raud|raua]] laiahaardeline kasutuselevõtt ([[rauaaeg]]). Rauaajal muutus raua töötlemine valdavaks ja raud asendas esemete, tööriistade ja relvade baasmaterjalina [[pronks]]i. ===Tume ajajärk ehk Homerose ajajärk=== [[Pilt:GR_Evia.png|pisi|[[Euboia]] saar]] [[Pronksiaja kollaps]]i murrangulistele sündmustele järgnes [[varajane rauaaeg]] ehk [[tume ajajärk]], mida dateeritakse aega umbes [[12. sajand eKr|1150]]–[[8. sajand eKr|800 eKr]]. Sellest perioodist on säilinud väga vähe kirjalikke allikaid,<ref name="Drews" /> mistõttu teadmised selle ajajärgu kohta põhinevad peamiselt [[Arheoloogia|arheoloogilistel]] leidudel. Seda perioodi käsitlevas ajalookirjutuses kasutatav kahekordne nimetus on tingitud nii allikate seisust kui ka tänapäeva teadlaste suhtumisest neisse. Ühed märgivad õigustatult, et kreeklaste ajaloolises traditsioonis on sellest ajast säilinud väga vähe teateid mingitest vähegi olulistest sündmustest, välja arvatud üksikud teated uute asulate rajamisest [[Väike-Aasia]] rannikul. Sellest tulenebki osa tänapäeva ajaloolaste kasutatav nimetus "tume ajajärk". Seejuures keskenduvad teadlased sageli mitte eriti rikkalikele arheoloogilistele leidudele, peamiselt keraamikale. Teised leiavad, et selle periood kreeklaste ühiskondliku elu rekonstrueerimisel saab kasutada [[Homeros]]e eeposte andmeid, mistõttu on kasutusele tulnud termin "Homerose ajajärk". Termin pärineb varasemast historiograafilisest traditsioonist, milles Homerose eepostes kujutatud ühiskonda peeti otseselt Kreeka varase rauaaja ühiskonna peegelduseks. [[12. sajand eKr|12.]]–11. sajandi katastroofilaine Kreeka aladel tegi Mükeene perioodi riikidele lõpu: keskused-paleed jäeti maha, [[lineaarkiri B]] kadus Mükeene maailmas täielikult käibelt (Küprosel jäi kasutusele [[Küprose-Minose kiri]], hiljem [[Küprose silpkiri]]), rahvaarv vähenes paljudes piirkondades järsult ja varasemad tihedad kontaktid idamaadega nõrgenesid. Koos paleesüsteemi kokkuvarisemisega kadus ka senine keskne halduskorraldus ja muutusid varasemad ühiskondlikud struktuurid. Hiljem hakkasid rahvastik ja asustus taas kasvama ning järk-järgult kujunesid välja uued kohalikud võimukeskused ja eliidirühmad. [[Euboia]] oli varajasel rauaajal üks Kreeka olulisemaid piirkondi. Selle asulate kaudu toimusid tihedad kontaktid Egeuse mere idaosa ja Lähis-Idaga. Oluline keskus oli [[Lefkantí]], mis kujunes 10.–9. sajandil eKr jõukaks ja mõjukaks asulaks. See oli Euboia asula, mis saavutas õitsengu 10.–9. sajandil eKr. Arheoloogilised leiud, sealhulgas [[Küpros]]elt ja [[Lähis-Ida]]st pärit importesemed, näitavad selle tihedaid kaubandus- ja kultuurisidemeid Egeuse mere idaosa ja Vahemere idapoolsete piirkondadega. Lefkantí on oluline näide sellest, et pärast [[Mükeene tsivilisatsioon]]i kokkuvarisemist ei katkenud Kreeka piirkondade väliskontaktid täielikult, vaid mõnes keskuses arenesid need edasi. Ka [[Argose tasandik]] jäi oluliseks asustuspiirkonnaks, kus paiknesid [[Mükeene]] ja [[Tiryns]]i endised keskused. Mõlemas piirkonnas annavad arheoloogilised leiud tunnistust kohalike eliidirühmade jõukusest ja väliskontaktide jätkumisest pärast Mükeene paleesüsteemi kokkuvarisemist. Pärast Mükeene paleekeskuste hävimist kujunesid Kreeka ühiskonna oluliseks korraldusvormiks kohalikud maakogukonnad. Paleesüsteemi kadumisega vähenes keskse võimu ja halduse roll ning suurema tähtsuse omandasid kohalikud eliidirühmad, kelle võim põhines muu hulgas maaomandil, jõukusel, päritolul ja isiklikel sidemetel. Homerose eepostes nimetatakse kogukondade juhtivaid mehi [[basileus]]teks, kuid nende täpne ühiskondlik ja poliitiline positsioon ei olnud kogu Kreekas ühesugune. Kogukondade ühiskondlikus elus oli eliidil suurem majanduslik ja poliitiline mõju kui lihtliikmetel. Vabad talupojad moodustasid suure osa rahvastikust, kuid nende mõju kogukonna otsustele oli tõenäoliselt piiratum. Järk-järgult kujunesid jõukamad maaomanikud. Nende kõrval oli inimesi, kellel oli vähe maad või kes olid sellest ilma jäänud. Vaesemad vabad inimesed võisid elatist teenida teiste juures töötades; Homerose eepostes nimetatakse selliseid inimesi [[teedid|teetideks]]. Nende kõrval mainitakse kerjuseid ja orje: kerjused olid vabad inimesed, orjad aga isiklikus sõltuvuses ning nende õiguslik seisund erines vabade inimeste omast põhimõtteliselt. [[Temenos]]e ja [[kleeros]]e mõiste on seotud maa jaotamise ja valdamisega, kuid nende tähendust erineb vastavalt ajastute. Temenos oli eraldatud maa-ala, mis võis olla seotud näiteks valitseja või jumalusega, kleeros aga kellelegi eraldatud maatükk. Neid ei saa käsitleda lihtsalt vastavalt ülikute ja kogukonna tavaliikmete maatükkidena. Homerose eepostes esinevad arvukad viited erineva varandusliku ja sotsiaalse seisundiga inimestele ning need osutavad ühiskonna kihistumisele, kuid selle ulatust ja täpset struktuuri ei saa eeposte põhjal üheselt määratleda. Stagnatsiooniperiood oli suhteliselt lühike. Pärast esialgset rahvastiku ja asustuse vähenemist stabiliseerus olukord järk-järgult. Säilisid peamised tehnoloogilised oskused – maaharimise, puidu ja metalli töötlemise ning keraamika valmistamise oskus – ja jätkusid mitmed varasemad kultuuritraditsioonid, sealhulgas religioossed ettekujutused ja mütoloogilised pärimused. Eriti [[Atika]]s ja Väike-Aasias on täheldatud varasemate ühiskondlike ja kultuuriliste traditsioonide jätkumist, kuigi nende kandjaid ja järjepidevuse ulatust on raske täpselt kindlaks teha. Paleekeskuste hävimine muutis kultuuri: kadusid paleedega seotud kirjakultuur ja keskne halduskorraldus ning vähenes monumentaalne ehitustegevus. Samal ajal säilisid paljud varasemad tehnoloogilised oskused ja kultuuritraditsioonid ning kohalikes kogukondades kujunesid järk-järgult uued ühiskondlikud ja kultuurilised vormid. Sel ajajärgul kujunesid järk-järgult välja piirkondlikud kreeka identiteedid ja keelelised rühmad ning kreekakeelne asustus laienes Egeuse saartele ja Väike-Aasia rannikule. Hilisemad kreeka traditsioonid seostasid neid muutusi erinevate hõimurühmade, sealhulgas [[ahhailased|ahhailaste]], [[aioollased|aioollaste]], [[joonlased|joonlaste]] ja [[doorlased|doorialaste]] ümberasumisega. Arheoloogilised ja keeleajaloolised andmed ei võimalda siiski 12.–11. sajandi sündmusi täpselt rekonstrueerida ega kinnitada traditsioonilist käsitlust ühtsest [[doorlaste sissetung]]ist. Hilisemal ajal paiknesid nimetatud rühmade asustus- ja keelealad üldjoontes järgmiselt: [[aioolia murre|aioolia]] murdeala hõlmas Tessaaliat, osa Kesk-Kreekast, Egeuse mere põhjaosa saari ja Väike-Aasia looderannikut; [[joonia murre|joonia]] murdeala hõlmas Atikat, Euboia saart, Egeuse mere keskosa saari ning Väike-Aasia läänerannikut; [[dooria murre|dooria]] murret kõneldi paljudes Peloponnesose piirkondades, Egeuse mere lõunapoolsetel saartel ja Kreetal. [[Ahhailased|Ahhailasi]] seostati hilisemas traditsioonis eelkõige Peloponnesosega, kuid nende täpset asustusala varasel rauaajal ei ole võimalik kindlalt määratleda. [[Pilt:Western Asia Minor Greek Colonization.svg|pisi|Kreeka kolonisatsioon [[Väike-Aasia]] läänerannikule [[11. sajand eKr|11.]]–[[8. sajand eKr|8. sajandini eKr]]]] Kreeka keele piirkondlikud murded kujunesid välja pikaajalise keelelise arengu tulemusel. Nende levik ei langenud täielikult kokku hilisemate hõimurühmade asustus- ega identiteedipiiridega. Peamised murded olid [[aioolia murre|aioolia]], [[joonia murre|joonia]] ja [[dooria murre|dooria]] murre ning [[Arkaadia-Küprose murre]], millele lisandus hiljem eraldi kujunenud [[Atika-Joonia murre]]. Murded olid omavahel suguluses, kuid nende erinevused suurenesid piirkondliku arengu käigus. Ühist kreeka kirjakeelt ei olnud veel kujunenud. [[Koinee]]t levis laiemalt alles [[hellenism]]i ajal. Järk-järgult levis Kreekas raua kasutamine ning rauatöötlemise oskused kujunesid välja pronksiaja lõpu ja varajase rauaaja tehnoloogiliste muutuste käigus. Raua kasutuselevõtu täpne päritolu ja levikutee Egeuse mere piirkonnas ei ole päris selge. Seda ei saa taandada tehnika laenamisele Väike-Aasiast. 11.–10. sajandil eKr (piirkonniti erinevalt) suurenes rauast valmistatud esemete kasutamine ning rauast tööriistad ja relvad hakkasid järk-järgult täiendama ja asendama pronksist valmistatuid. See uuendus andis tõuke tehnoloogilisele ja majanduslikule arengule. Kuigi peamiseks tegevusalaks jäi põllumajandus, kujunesid eraldi tegevusaladeks käsitöö ja kaubandus. Vahetuskaubanduses kasutati väärtuse arvestamisel mitmesuguseid kaupu ja kaalupõhiseid ühikuid. Väärtuse mõõtmisel võisid olla olulised näiteks veised, metallid ja muud väärtuslikud esemed; [[talent]] oli seejuures eelkõige suur massi- ja arvestusühik, mitte konkreetne kullakang ega mündi eelkäija. Müntide kasutamine tekkis Kreeka maailmas alles hiljem, 7. sajandil eKr. 8. sajandi eel eKr ja eriti selle sajandi jooksul hakkasid mõnes Kreeka piirkonnas suuremad asulad kujunema linnalisteks keskusteks, kuhu koondusid käsitöö, kaubandus, religioossed tegevused ja poliitiline võim. Eriti olulised olid rannikul ja mereteede ääres paiknenud asulad, mille väliskontakte näitavad arheoloogilised leiud. Varajase linnastumise oluliste näidetena võib nimetada [[Lefkantí]]d Euboial ja [[Smürna]]t Väike-Aasia läänerannikul. Homerose eepostes kujutatakse linnu juba mitmesuguste majanduslike ja ühiskondlike funktsioonidega keskustena. "[[Ilias]]es" (23. laul) kirjeldatakse linna, kust põlluharija või karjane võib hankida tööriistade valmistamiseks vajalikku rauda, "[[Odüsseia]]" 6.–8. laulus aga muinasjutuliste meresõitjate [[faiaagid|faiaakide]] linna, millel on sadamad ja laevavarustuse hoidlat. Need kirjeldused annavad teavet eepostes kujutatud ühiskonna kohta, kuid neid ei saa võtta otseste tõenditena selle kohta, missugused olid Kreeka linnad varajasel rauaajal. Selle perioodi lõpuks arenesid kiiresti kaubandussuhted kreeklaste kujunevate uute linnade ning [[Lüüdia]] ja [[Foiniikia]] linnade vahel. Idamaade kultuur avaldas kreeklastele tugevat mõju. Valdava teadusliku seisukoha järgi võtsid kreeklased foiniiklastelt üle [[tähtkiri|tähtkirja]] 8. sajandi alguses eKr või vahetult enne seda, tõenäoliselt Küprosel või Euboial toimunud kaubanduskontaktide kaudu, ning kohandasid selle oma keele vajadustele. Varaseimad säilinud kreeka tähtkirjalised raidkirjad dateeritakse aastatesse 770–750 eKr. Tähestiku ülevõtmise täpne aeg on siiski vaieldav ning mõned uurijad on pakkunud selle toimumisajaks isegi 11. sajandit eKr. Ka Homerose eeposte kirjaliku fikseerimise dateering sõltub osaliselt sellest, millal ja kuidas tähestik kreeklaste seas kasutusele võeti. Ühe seisukoha järgi levis tähestikuline kiri kreeklaste seas järk-järgult ning Homerose eeposed pandi kirja alles hiljem. =====Homerose eeposed ja nende kasutamine ajalooallikana===== [[Homerose probleem]] ehk kahe [[Trooja sõda|Trooja sõjaga]] seotud eepose, "[[Ilias]]e" ja "[[Odüsseia]]" päritolu ja koostise küsimus ei ole lihtne. Vaidlusi peetakse nii nende eeposte legendaarse looja [[Homeros]]e isiku, teoste žanri kui ka neis esitatud andmete usaldusväärsuse üle. Siiski võib väita, et "Ilias" ja "Odüsseia" loodi 8. sajandi lõpus või 7. sajandi alguses eKr, kusjuures Ilias valmis tõenäoliselt mõnikümmend aastat varem kui Odüsseia. Täpne dateering on siiski endiselt vaieldav. Mõne uurija arvates said eeposed lõpliku kirjaliku kuju alles 6. sajandisl. Need käsitlevad Mükeene kreeklaste kõige varasemat suurt ettevõtmist – Trooja sõda. Osa olmedetailidest on autor või autorid laenanud hilisemast ajast. Eeposte andmeid saab tumeda ajajärgu kreeklaste ühiskondliku korra rekonstrueerimisel kasutada ainult teatava ettevaatusega. Homerose ajastu andmete ühendamisel arheoloogia andmetega kujuneb siiski küllaltki usaldusväärne pilt tolle ajastu kreeklaste elust ja olustikust. === Arhailine ajajärk === [[Pilt:Shepherd-c-005.jpg|pisi|Vana-Kreeka, [[Väike-Aasia]], Egiptuse ja [[Uus-Assüüria]] alad, 750–625 eKr]] Arhailine ajajärk (800–500 eKr) algas pärast [[tume ajajärk|tumeda ajajärgu]] lõppu. Tumeda ajajärgu lõpuks peetakse traditsiooniliselt 776. aastat eKr, mil peeti esimesed [[antiikolümpiamängud]].<ref name="Short" /> Arheoloogilised leiud näitavad rahvastiku kiiret kasvu [[8. sajand eKr|8. sajandil eKr]]. Mitmel pool kujunesid väiksema linna mõõtu asulad. Nende seas olid olulisemad [[Smyrna]] ja [[Mileetos]] [[Väike-Aasia]] rannikul, [[Knossos]] Kreetal, [[Chalkis]] ja [[Eretreia]] [[Euboia]] saarel ning [[Ateena]], [[Korintos]], [[Argos]] ja [[Megara]] Kreeka mandriosas. 9. ja 8. sajandi vahetusel eKr kiirenes Kreekas majanduslik ja ühiskondlik areng, mille tähtsaimaks ilminguks oli [[linn]]a kui käsitöö ja kaubanduse keskuse lõplik väljakujunemine. Eriti hoogsalt arenesid [[Joonia]] linnad Väike-Aasia läänerannikul, kus Kreeka ja Lähis-Ida tsivilisatsioonid teineteist mõjutamine. Idamaade kultuuri mõju avaldus nii materiaalses kui ka vaimses sfääris: linnade kujunemisega kaasnes kreeklastel uute arhitektuurivormide areng ning uuendused kujutavas kunstis, teaduses ja filosoofias. Majanduslik areng väljendus käsitöö täiustumises, mis tugines uuele tehnoloogilisele alusele – [[raud|rauale]] –, samuti sise- ja linnadevahelise kaubanduse arengus. See tõi kaasa edusammud meresõidus ja laevaehituses ([[ankur|ankru]] leiutamine, sõja- ja kaubalaevade tüüpide spetsialiseerumine jms), samuti täpsete mahu- ja kaaluühikute väljatöötamise ning – seegi mitte ilma idamaise mõjuta – vermitud [[münt]]ide kasutuselevõtu. Antiikpärimuse järgi hakkasid esimesena münte vermima [[Lüüdia]] valitsejad Väike-Aasias. 7. sajandil võtsid nende naabrid, Joonia kreeklased, neilt müntide vermimise üle ja sealt levis see tava ka Kreeka teistesse majanduslikult arenenud keskustesse, nagu [[Aigina]], [[Korintos]] ja [[Ateena]]. [[Homeros]]ele omistatud lääne kirjanduse alustekstid "[[Ilias]]" ja "[[Odüsseia]]" arvatakse olevat kirja pandud või kujunenud [[8. sajand eKr|8.]] või [[7. sajand eKr|7. sajandil eKr]]. Rajati esimesed tagasihoidlikud [[mudatellis]]test ja puidust templid, millest silmapaistvaim oli [[Hera tempel]] [[Samos]]el. Samal ajal tõusid esile ülekreekalise tähtsusega pühamud [[Olümpia]] ja [[Delfi]], kuhu rajati monumentaalsemaid templeid hiljem. Spordipidustused, eeskätt [[antiikolümpiamängud|olümpiamängud]], kujunesid arhailise ajajärgu jooksul kogu [[Hellas]]t ühendavateks suurüritusteks. [[Pilt:AntikeGriechen1.jpg|pisi|300px|Vana-Kreeka ja [[Foiniikia]] kolooniad umbes [[8. sajand eKr|8.]]–[[6. sajand eKr|6. sajandini eKr]]]] [[Foiniiklased]] rajasid Vahemere rannikualadele arvukalt [[koloonia]]id ja kaubapunkte. Nende tegevus ulatus [[Küpros]]elt ja [[Levant|Levandist]] järk-järgult Vahemere maadelääneossa, sealhulgas tänapäeva Lääne-[[Liibüa]], [[Tuneesia]], [[Alžeeria]], [[Maroko]] ja Lõuna-[[Hispaania]] rannikule, [[Baleaarid]]ele, [[Sardiinia]]sse ja Lääne-[[Sitsiilia]]sse. Foiniiklaste tegevus Vahemere maade lääneosas hoogustus eriti 9.–8. sajandil eKr. [[Kartaago]] traditsiooniliseks rajamisajaks peetakse umbes 814. aastat eKr. Sellest kujunes hiljem üks Vahemere maade lääneosa tähtsamaid keskusi. Foiniiklaste ja kreeklaste tihe kokkupuude tõi Kreekasse tugevaid ida kultuurimõjusid. Üks olulisemaid näiteid oli [[foiniikia kiri|foiniikia kirja]] kohandatud kasutuselevõtt. Kreeklased ei võtnud foiniikia tähestikku muutmata kujul üle, vaid kohandasid seda kreeka keele vajadustele, kasutades osa konsonandimärke [[vokaal]]ide tähistamiseks ja lisades uusi tähti. Nii kujunes [[kreeka tähestik]], mille klassikalises vormis oli 24 tähte. Kreeka tähestik võimaldas kreeka keele häälikuid täpsemalt edasi anda. Kunstis asendus senine [[geomeetriline stiil]] [[7. sajand eKr|7. sajandil eKr]] järk-järgult [[orientaalstiil]]iga, milles kasutati rohkesti idamaise päritoluga loomafiguure ja ornamente. Hiljem lisandus üha enam inimkujutisi ja suurenes realistliku kujutamise taotlus. Sel nn orientaalperioodil sai alguse ka Kreeka [[monumentaalskulptuur]], mille arengut mõjutasid muu hulgas Egiptuse skulptuuritraditsioonid. ==== Ühiskondlikud muutused ja polise kujunemine ==== Majanduslik edenemine tõi esialgu kaasa ühiskondlikke muutusi ja raskusi laiadele rahvakihtidele. Kaubandus ja raha õõnestasid traditsioonilist põllumajanduslikku majapidamist ja viisid väga tugeva varandusliku kihistumiseni. [[Hesiodos]]e poeemi "[[Tööd ja päevad]]" (8. ja 7. sajandi vahetus eKr) teksti põhjal võib järeldada, et Kreeka külas toimus kiire kihistumine: kujunesid välja jõukad majapidamised, kuid paljud inimesed laostusid ja vaesusid. Talurahvas kannatas üha suureneva maapuuduse, võlgade ja võlaorjuse all. Kõik see teravdas ühiskondlikke suhteid igas kogukonnas. Kreeka ühiskonna muutudes tekkis linnades üha rohkem inimesi, kes ei kuulunud vanasse sugukondadel põhinevasse ühiskonnakorraldusse. Et poliitiline võim oli endiselt peamiselt ülikusuguvõsade käes, jäid need inimesed poliitikast kõrvale. Nende rahulolematus ühines talurahva rahulolematusega ja aitas kaasa demokraatliku liikumise tekkimisele. Rahvas ehk [[deemos]] astus vastu sugukonnaülikute poliitilisele ülemvõimule, nõudes radikaalseid majanduslikke ja poliitilisi reforme. Selle ühiskondliku käärimise tulemusel kujunes välja ulatuslik demokraatlik liikumine, mida kirjanduses nimetatakse sageli [[arhailine revolutsioon|arhailiseks revolutsiooniks]]. Selle liikumise peamised ilmingud olid nii varajasel kui ka hilisel etapil seadusandlikud reformid. Varajasel etapil viisid neid sageli läbi erilised ühiskondlikud vahendajad – [[aisümneet|aisümneedid]] –, kellele kogukond andis erakorralised volitused. Selline oli näiteks [[Pittakos]] [[Mytilene]]s [[Lesbos]]e saarel, samuti sisuliselt kõik varajased seadusandjad – [[Zaleukos]] [[Lokroi Epizephyrioi]]s Lõuna-Itaalias, [[Charondas]] [[Katane]]s Sitsiilias ning [[Drakon (seadusandja)|Drakon]] ja [[Solon]] Ateenas. Esimesed reformid seisnesid kirjalike seaduste koostamises, kohtumenetluse korrastamises, isikuvabaduse tagatiste kehtestamises ja sellega seoses võlgnike olukorra kergendamises ning lõpuks poliitilise korra ümberkorraldamises. Nende eesmärk oli piirata sugukonnaaadli poliitilist rolli ja anda tähtsamaid volitusi kujuneva kodanikukogukonna institutsioonidele – rahvakoosolekule, nõukogule ja rahvakohtule. Selle küllaltki pika protsessi lõpp-punktiks olid reformid, mille tulemusel sai lõpliku kuju uut tüüpi sotsiaal-poliitiline organisatsioon – kodanikukogukond ehk linnriik, [[polis]]. Sõna "polis" võib järjest tähistada hõimu varjupaigaks olnud algelist kindlustatud asulat, arenenumat [[protolinn]]a ning käsitöö ja kaubanduse keskusena toimivat linna, selles elavate kodanike kogukonda ja lõpuks selle kogukonna moodustatud riiki. Polise tunnusteks olid esiteks selle piirkonna vabade kodanike korporatiivne ühtsus, samuti selge õiguslik eristus nende ja võõramaalaste vahel: viimased olid kas piiratud õigustega ümberasujad või hoopis õigusteta, kuid üha arvukamaks muutuvad orjad. Teiseks oli polis linnast ja sellega külgnevast maapiirkonnast koosnev juba maastikust tingitud elementaarüksus; neid sidus vastastikku kasulik toodete vahetus ning see tagas kogukonna [[autarkia|autarkse]] eksistentsi. Kolmandaks iseloomustas polist sellise moodustise poliitiline sõltumatus ehk iseseisva riigi staatus. Neljandaks oli kodanikele iseloomulik ideoloogiline ühtsus, mis kinnistas nende vastandumist ülejäänud elanikele: kodanikupatriotism, armastus isamaa ja kodumaa vastu, kodukolde ja esivanemate haudade austamine ning kodanike seas kultiveeritud võrdsus seaduse ees ehk [[isonoomia]] ja võrdne õigus poliitilisele aktiivsusele ja esinemisele ehk [[isegooria]]. Nende omaduste kogum andis Kreeka polisele erakordse elujõu ja püsivuse, nii et see võis ka pärast poliitilise sõltumatuse kaotamist eksisteerida suure territoriaalse riigi – hellenistliku monarhia või Rooma riigi – autonoomse üksusena. Ajalooliselt eristatakse kaht tüüpi polist – demokraatlikku ja oligarhilist. Esimese klassikaline näide oli Ateena, teise oma [[Sparta]]. Nende kujunemise erinevuse määras algselt olukord, mis oli seotud doorlaste vallutusega. Atikas, millest doorlased mööda läksid, kulges riigi kujunemine sisemise arengu tulemusena, Spartas aga etendas olulist osa just vallutus. ==== Ateena ==== {{Vaata|Ateena riik}} Pärast Atika muistse poliitilise kogukonna ajutist allakäiku ja detsentraliseerumist jätkus seal järkjärguline poliitiline areng, mille aluseks sai uue linna – Ateena – tekkimine muistse kindluse lähedusse. [[Atika]] maade alanud ühendamine kajastub pärimuses muistse [[sünoikism]]i nime all: see on osa elanike, eeskätt suursuguste perekondade, ümberasumine ühte keskusesse ja kogu Atikat hõlmavate võimuorganite tekkimine. Osa antiikpärimusest ([[Thukydides]], [[Aristoteles]], [[Plutarchos]]) seostas [[sünoikism]]i Atika legendaarse kangelase ja kuninga [[Theseus]]e algatusega. Üldine mütoloogiline ja kronograafiline pärimus paigutab Theseuse siiski juba Mükeene aega, kõige sagedamini 13. sajandisse eKr, mistõttu ei saa selle kangelase seost hilisema sünoikismiga ajalooliselt usaldusväärseks pidada. Samaaegselt linna arenguga kujunesid esialgsed seisused: põlluharijad ([[geomoorid]]), käsitöölised ([[demiurgid]]) ja ülikkond ([[eupatriidid]]). Maakogukondade lagunemine ning võlgade ja maapuuduse all kannatanud talurahva vaesumine viisid Ateenas, nagu mujalgi Kreekas arhailisel ajajärgul, sotsiaalse olukorra teravnemiseni ja demokraatliku liikumise alguseni. Selle ettekuulutajateks said vastuolud aristokraatia enda hulgas (nn [[Kyloni mäss]], umbes 630 eKr) ning esimene kirjaliku seadusandluse kogemus – arhont [[Drakoni seadused]] (621 eKr). Ateena demokraatliku polise kujunemise põhietappideks said [[Soloni reformid]] (594–593 eKr), [[Peisistratos]]e ja tema poegade türannia (560–510 eKr) ning [[Kleisthenese reformid]] (508 eKr). Atika vabade elanike põhiosa moodustanud deemos kaitses oma vabadust ja kujundas kodanikkonna, mis oli selgelt eraldatud võõramaalastest – ümberasujatest ehk [[metoikud|metoikutest]] – ja orjadest. ==== Sparta ==== {{Vaata|Sparta riik}} Spartas oli olukord teistsugune. Doorlaste vallutus [[Lakoonika]]s viis kohalike [[ahhailased|ahhailastest]] elanike allutamiseni. Sparta ühiskondliku ja poliitilise korra kujunemist seostatakse antiikpärimuses legendaarse seadusandja [[Lykurgos (Sparta)|Lykurgos]]ega, kelle elu paigutati 9. ja 8. sajandi vahetusse eKr. Talle omistati Sparta korra põhjalik ümberkujundamine: maa jagamine valitsevale [[spartiaadid|spartiaatide]] seisusele ning isiklikult vabale, kuid piiratud õigustega [[perioigid|perioikide]] kihile; kohalike põlluharijate kinnistamine spartiaatidele antud maatükkide külge; spartiaatidele omamoodi meesteühenduste ehk [[süssiitia]]te asutamine; lõpuks ka valitsemissüsteemi kujundamine, millesse kuulusid rahvakoosolek ehk [[apella]], vanemate nõukogu ehk [[geruusia]], kaks kuningat, kes täitsid ülempreestrite ja väejuhtide ülesandeid, ning viiest [[efoor]]ist koosnev kontrolliv kolleegium. Tänapäeval ei peeta siiski kõiki neid muudatusi ühe seadusandja ühekordse reformi tulemuseks, vaid Sparta korra kujunemist peetakse pikaajaliseks protsessiks. Doorlaste vallutuspoliitika jätkumine Lakoonikas viis 8.–7. sajandil eKr naabruses asuva [[Messeenia]] alistamiseni. Messeneia maa jagati spartiaatide vahel ja suur osa kohalikest põlluharijatest muudeti [[heloodid|helootideks]] ja kinnistati spartiaatidele antud maatükkide külge. Spartiaatidele kinnistati need maatükid päriliku kasutusõigusena koos nende külge seotud põlluharijate – heloodid|helootidega, kes olid pooleldi pärisorja, pooleldi orja seisundis. Spartiaatide privilegeeritud staatust rõhutas asjaolu, et nad ei pidanud tegelema ei põlluharimise ega käsitööga – nende ainus tegevusala oli sõjapidamine. Sparta polise põhimõtteline erinevus Ateena polisest seisnes selles, et Sparta kodanikukorporatsiooni kuulusid üksnes doorlastest vallutajad, kohalikud elanikud aga, keda oli palju rohkem ja kes tegelesid tootva tööga, olid taandatud allutatud seisundisse (heloodid) või sõltuva kihi seisundisse (perioigid) ja jäid sellest korporatsioonist välja. Sellest tulenes Sparta korporatiivse korra eriline jäikus. Kodanikkond oli seal sisuliselt sõjaväelaagrit, mis oli alati valmis maha suruma mis tahes demokraatlikku liikumist, eelkõige helootide ülestõuse. Sellest tulenes ka Sparta sihipärane välispoliitika, mis oli suunatud sõbralike riikide bloki loomisele. Selle liikmed olid ühtviisi huvitatud konservatiivsete ühiskondlik-poliitiliste traditsioonide säilitamisest. 6. sajandi lõpuks eKr oli see eesmärk saavutatud [[Peloponnesose liit|Peloponnesose liidu]] loomisega. ==== Suur kolonisatsioon ==== {{Vaata ka|Suur kolonisatsioon}} Olulised kaasnevad nähtused olid koloniseerimine ja [[türannia]]. Paljudes kogukondades asusid liigsed põlluharijad enam-vähem organiseeritult meretagustesse kolooniatesse. Koloniseerimise arengut mõjutasid ka kaubanduse ja käsitöö huvid ning juhtivate linnaringkondade huvi seada sisse kaubavahetus äärealade rahvastega. Veel üks põhjus olid poliitilised tülid, eeskätt nooremate aristokraatlike suguvõsade või üksikute ülikuvõsude rahulolematus oma seisundiga ja soov seda parandada meretagustes seiklustes osalemisega. Kreeklaste [[koloonia]]te rajamine 8.–6. sajandil saavutas sellise ulatuse, et hõlmas kõiki Vahemere ja Musta mere äärseid piirkondi. [[Kolonisatsioon]]i lähtekohad paiknesid peamiselt Kreeka mandriosas, Egeuse saartel ja Väike-Aasia rannikul. Kreeka asustus levis Lõuna-Itaaliasse ja Sitsiiliasse, Väike-Aasiasse, [[Traakia]] rannikule, [[Must meri|Musta mere]] äärde, [[Kürenaika]]sse, Vahemere maade lääneossa ja [[Pürenee poolsaar]]ele. [[Suur kolonisatsioon|Suure kolonisatsiooni]] ajal ([[8. sajand eKr|8.]]–[[6. sajand eKr|6. sajandil eKr]]) rajasid Kreeka linnriikide elanikud Vahemere ja Musta mere rannikualadele arvukalt uusi asulaid ja linnriike. Kolooniad olid emamaast üldjuhul poliitiliselt sõltumatud ning neile kuulusid ümbruskonna maavaldused. Paljud neist kujunesid kiiresti iseseisvateks linnriikideks ja mõned ületasid hiljem suuruse või tähtsuse poolest oma emalinnu. Kolooniatel olid emalinnaga sageli tihedad usulised, kultuurilised ja majanduslikud sidemed ning ühised kombed ja [[kultus]]ed. Emalinna ja koloonia vahel võisid säilida ka erilised poliitilised või kodakondsuslikud suhted, kuid nende korraldus erines kolooniati. Kolooniate elanikud tegelesid [[kaubandus]]e, käsitöö, põlluharimise ja karjakasvatusega. Kohalike rahvastega kaubeldi vilja, kariloomade, nahkade, soolakala ja orjadega ning Kreeka aladelt toodi kolooniatesse muu hulgas veini, oliiviõli, metalltooteid, marmorit, savinõusid ja kangaid. Kaubavahetuse sisu sõltus piirkonna loodusvaradest ja kohalike rahvaste majandusest. ===== Suur-Kreeka ===== [[Pilt:Greek Colonization Archaic Period.svg|pisi|Kreeka alad ja kolooniad [[Arhailine ajajärk|arhailisel ajajärgul]] (750–550 eKr)]] Esialgu said Kreeka kolonisatsiooni peamisteks sihtkohtadeks Itaalia ja Sitsiilia ning teerajajad olid [[euboialased]]. [[8. sajand eKr|8. sajandi]] esimesel poolel eKr rajasid Euboia saarelt pärit asunikud [[Ischia saar]]el (toona [[Pithekussai]]) asula ning hiljem [[Kyme]] linna Itaalia maismaal. Euboialased rajasid esimese Kreeka koloonia Sitsiilias, umbes 734 eKr asutatud [[Naxos (Sitsiilia)|Naxose]] [[Etna]] jalamil. Hiljem rajasid nad ka [[Rhegion]]i Itaalia edelatipus ning [[Katane]], [[Messana]] ja teisi kolooniaid Sitsiilias. Sel ajajärgul hoogustusid kreeklaste, eriti [[Euboia]] elanike mereretked lääne suunas Itaaliasse. Üheks tõmbeteguriks olid [[Etruuria]] ja [[Elba saar]]e metallileiukohad. Euboialased sõlmisid [[etruskid|etruski]] ülikusuguvõsadega suhteid, mis hõlbustasid kaubandust ja tagasid ligipääsu metallile. Suurima Sitsiilia kreeka linna [[Sürakuusa]] rajasid umbes 733 eKr väljarändajad [[Korintos]]est. Kreeka kolooniate rajamine Sitsiilias jätkus ka [[7. sajand eKr|7.]] ja [[6. sajand eKr|6. sajandil eKr]]. [[Gela]] rajasid umbes 688 eKr asunikud [[Kreeta]]lt ja [[Rhodos]]elt.<ref>E.Zuppardo, S. Piccolo (2005), ''Terra Mater: Sulle sponde del Gela greco'', Betania ed., Caltanissetta; ('''en''') [https://www.ancient.eu/Gela/. Piccolo, Salvatore. ''Gela.'' Ancient History Encyclopedia. December 20, 2017.]</ref> Sitsiilia lõunarannikul asuva [[Akragas]]e asutasid [[Rhodos]]e ja [[Kreeta]] elanikud umbes 580 eKr. Sitsiilia lääneosas kindlustusid [[foiniiklased]] ning saare sisealad jäid veel sajanditeks põliselanike [[sikulid|sikulite]], [[sikaanid]]e ja [[elümid|elümite]] võimu alla. [[Messana]] elanikud rajasid samuti rea väiksemaid kolooniaid ja kaubapunkte. Itaalia mandriosa lõunaranniku kolonisatsioon algas juba [[8. sajand eKr|8. sajandi]] lõpus eKr. [[Ahhaia|ahhailased]] rajasid [[Kroton]]i ja [[Sybaris]]e ning [[Sparta]]lased [[Taras]]i (praegune [[Taranto]]). [[Pilt:Map of Assyria.png|pisi|300px|Vana-Kreeka, [[Väike-Aasia]], [[Vana-Egiptuse ajalugu|Egiptuse]] alad ja [[Uus-Assüüria|Uus-]][[Assüüria]] suurriigi laienemine, [[8. sajand eKr|8.]]–[[6. sajand eKr]]]] Kreeka asustus Sitsiilias ja Lõuna-Itaalias aitas kujundada piirkonda, mida hakati nimetama [[Suur-Kreeka]]ks ehk Magna Graeciaks, ning laiendas kreeka keele, kultuuri ja majanduslike sidemete levikut Vahemere keskosas. ===== Kreeka kolonisatsioon Musta mere ja Vahemere piirkonnas ===== [[7. sajand eKr|7. sajandil eKr]] ja eriti selle teisel poolel laienes Kreeka kolonisatsioon [[Väike-Aasia]] [[Mileetos]]e linnast [[Egeuse meri|Egeuse mere]] põhjarannikule, [[Traakia]] rannikule ja [[Must meri|Musta mere]] piirkonda. Mileetoslased rajasid Musta mere rannikul muu hulgas [[Olbia]] [[Dnestr]]i suudme lähedal ja [[Sinope]] [[Anatoolia]] põhjarannikul. [[Pantikapaion]]i rajasid Mileetose kolonistid [[Krimm]]is [[Kertši poolsaar]]el umbes 600 eKr. Kesk-Kreeka [[Megara]] elanikud rajasid [[Chalkedon]]i umbes 7. sajandi keskpaiku eKr ja [[Byzantion]]i umbes 660 eKr. Byzantion asus strateegiliselt tähtsas paigas [[Bosporus]]e ääres ning kujunes hiljem üheks Kreeka maailma tähtsamaks linnaks. Kreeka kolooniaid rajati läänes Lõuna-Itaaliasse ja Sitsiiliasse ning veel kaugemale Lõuna-Galliasse, Rhône'i jõe suudmesse ([[Massalia]]); lõunas Põhja-Aafrikasse ([[Küreene]]); kirdes väinade piirkonda ([[Chalkedon]], [[Byzantion]]) ning kogu Musta mere rannikule ([[Istros]], [[Olbia]], [[Tauria Chersonesos]], [[Pantikapaion]], [[Phanagoria]], [[Dioskuriada]], [[Sinope]], [[Herakleia Pontike]]). Umbes 631 eKr asutasid [[Thera]] saare elanikud Põhja-Aafrikas [[Kürenaika]]s [[Küreene]] linna. [[Vana-Egiptus|Egiptuses]] kujunes [[Niiluse delta]]s [[Naukratis]] kreeklaste oluliseks kaubandus- ja asulakeskuseks. Naukratis ei olnud Küreenega samal viisil kreeka koloonia, vaid Egiptuse võimude lubatud rahvusvaheline kaubanduskeskus, kus elasid ja tegutsesid mitme Kreeka linnriigi kaupmehed. Vahemere põhjarannikul kujunes [[Provence#Kreeklased Provence'is|Provence]]'is [[Massalia]] üks olulisemaid Kreeka kaubanduskeskusi. Selle rajasid [[Phokaia]] elanikud umbes 600 eKr. Massalia kaupmehed osalesid kaubavahetuses Gallia sisemaaga ning nende mõjusfäär ulatus [[Rhône]]'i ja [[Durance]]'i jõe kaudu kaugele sisemaale. Massalia kaudu liikusid Vahemere ja Gallia vahel muu hulgas vein, metallid, soolatud toiduained ning mitmesugused käsitöö- ja luksuskaubad. Musta mere piirkonna olulisemate Kreeka kolooniate ja linnade hulka kuulusid [[Olbia]] ([[Lõuna-Bug]]i suudme lähedal), [[Tyras]] (nüüdne [[Bilhorod-Dnistrovskõi]]), [[Tanais]] (nüüdne [[Nedvigovka]]), [[Hersonesos]] (nüüdse [[Sevastopol]]i lääneservas), [[Theodosia]] (nüüdne [[Feodossia]]), [[Pantikapaion]] (nüüdne [[Kertš]]), [[Dioskurias]] (nüüdne [[Suhhumi]]) ja [[Phasis]] (nüüdne [[Poti]]). [[Pantikapaion]] kujunes Kertši väina piirkonna tähtsaimaks keskuseks ning selle ümber kujunes [[Bosporose riik]], mis hõlmas Kertši ja [[Tamani poolsaar]]e ning nendega seotud alasid. Musta mere äärsete Kreeka linnade tähtsus suurenes eriti klassikalisel ja hellenistlikul ajajärgul. Hiljem mõjutasid nende arengut piirkonna kohalike rahvaste, sealhulgas [[sküüdid|sküütide]] ja [[sarmaadid|sarmaatide]] tugevnemine. Mõned linnad säilisid antiikaja lõpuni, kuigi nende elanikkond ja kultuuriline koosseis muutusid ning kreeka rahvastiku kõrval suurenes mittekreeklaste osatähtsus. ====Türannia==== Kui aga oma olukorraga rahulolematud inimesed keeldusid kodumaalt lahkumast ja olukord teravnes, tekkisid tingimused tugeva isiksuse – auahne demagoogi – esilekerkimiseks. Ta tõmbas mitmesuguste lubadustega kaasa suure hulga rahulolematuid ja haaras nende toetusel võimu. Nii tekkis varajane Kreeka [[türannia]]. Sõna "türann" ise oli kreeklastele ilmselt laenatud idapoolsetelt naabritelt, Lüüdia või [[Früügia]] elanikelt ja tähistas ebatraditsioonilise monarhivõimu kandjat. Türannirežiime tuntakse paljudes Balkani-Kreeka linnades: Korintoses [[Kypselos]]e ja tema järeltulijate valitsus, [[Sikyon]]is [[Orthagoras]]e ja tema järglaste võim, [[Megara]]s [[Theagenes]]e võim ning Ateenas Peisistratose ja tema poegade valitsus. Kreeka idapoolses osas jätsid traditsiooni jälje [[Thrasybulos]]e valitsemine Mileetoses ja [[Polykrates]]e valitsemine Samose saarel; Kreeka lääneosas Sitsiilias aga [[Phalaris (Akragas)|Phalaris]]e jõhker türannia Akragases ning Gela ja Sürakuusa [[Deinomeniidid]]e suguvõsa valitsejate [[Gelon]]i, [[Hieron I]] ja Thrasybulose ajal. Türannid pärinesid reeglina aristokraatlikust keskkonnast, kuid ülejäänud ülikkonna vastupanu ületamiseks rakendasid nad selle vastu repressioone. Nende poliitika viis vana aristokraatia kihi vähenemiseni ja selle poliitilise rolli languseni. Selles seisneski varajase Kreeka türannia ajalooline tähtsus: omal moel valmistas see ette demokraatia tulevast võidulepääsu, kuigi demokraatia lõplik kehtestumine eeldas türannia enda eelnevat kõrvaldamist. ==== Pärsia ja Väike-Aasia kreeka linnad ==== [[Pilt:Median Empire.jpg|pisi|Aasia impeeriumid umbes 600 eKr: [[Lüüdia]], [[Vana-Egiptus]], [[Mesopotaamia]]-[[Babüloonia]], [[Meedia riik|Meedia]], Pärsia]] [[Pilt:Perserreich 500 v.Chr.jpg|pisi|Kreeka alad ja Pärsia suurriik 500 eKr]] [[6. sajand eKr|6. sajandil eKr]] kujunes Lähis-Idas uus suurriik – [[Ahhemeniidide riik]] ([[Pärsia]]), mis laienes kiiresti mitmes suunas. Pärsia jõudis [[Väike-Aasia]]sse ja pärast [[Lüüdia]] vallutamist [[Kyros II]] poolt aastatel 547–546 eKr sattusid Väike-Aasia lääneranniku kreeka linnad, mis olid seni allunud Lüüdia kuningatele, Pärsia ülemvõimu alla. Pärslased seadsid mitmes linnas võimule kohaliku päritoluga [[türann]]e, kes sõltusid Pärsia võimust ja [[satraap]]idest. [[Anatoolia]] ranniku lähedased [[Egeuse mere saared]] jäid esialgu Pärsia võimu alt välja, kuid Pärsia mõju laienes neile järk-järgult. [[Sámos]]e türann [[Polykrates]] (umbes 540–522 eKr) kujunes üheks oma aja võimsamaks Kreeka valitsejaks ja arendas Sámosel ulatuslikku ehitustegevust. Tema ajal rajati või täiustati muu hulgas sadamat varjav [[muul]], linna veega varustav tunnel ja [[Hera tempel|Hera templi]] rajatisi. Polykratesel oli tugev laevastik, mis võimaldas tal saavutada mõju [[Egeuse meri|Egeuse merel]]. Polykrates toetas Pärsia kuningat [[Kambyses II]], kui too 525. aastal eKr Egiptust ründas, ja saatis talle appi oma laevastiku. Hiljem sattus Polykrates ise Pärsia võimu alla ja hukati. Pärsia kontroll laienes seejärel ka teistele Väike-Aasia ranniku lähedastele saartele. ==== Kreeka–Pärsia sõjad ==== [[Pilt:Ionian Revolt Campaign Map-en.svg|pisi|[[Joonia ülestõus]]u (499–493 eKr) sõjategevusalad]] {{Vaata|Kreeka-Pärsia sõjad|Xerxes I|Dareios I}} [[6. sajand eKr|6. sajandi]] lõpuks kontrollis [[Ahhemeniidide riik]] tohutut territooriumi, mis ulatus Iraanist Väike-Aasia ja Kagu-Euroopani. Pärsia võimu laienemine ohustas ka Kreeka linnriikide iseseisvust. Pärslaste sõjaretk [[Náxose saar|Naxose]] vastu 499 eKr tõi kaasa Väike-Aasia kreeka linnade ülestõusu. [[Mileetos]]e asevalitseja [[Aristagoras]]e õhutusel kukutasid mitmed linnad Pärsiast sõltuvad türannid ja ühinesid Mileetose juhtimisel võitluseks Pärsia võimu vastu. Kreeklased ründasid [[Ephesos]]e juurest [[Sardis]]t ja põletasid osa linnast. Ülestõus levis ka [[Küpros]]ele, kus kreeka linnad tõusid Pärsia vastu, kuid Pärsia väed surusid vastuhaku maha. Pärast joonlaste laevastiku lüüasaamist [[Lade merelahing]]us 494 eKr vallutasid pärslased [[Mileetos]]e ning linn langes pärast piiramist ja hävitati osaliselt. Aastaks 493 eKr oli [[Joonia ülestõus]] lõplikult maha surutud ja Väike-Aasia kreeka linnad sattusid taas Pärsia võimu alla. [[Pärsia esimene sissetung Kreekasse|Pärsia esimese sissetungi]] ajal 492. aastal eKr jõudis Pärsia sõjaretk [[Traakia]]sse ja Makedooniasse, kuid Pärsia laevastik sai Athose poolsaare juures tormi tõttu suuri kaotusi ja sõjaretk katkes. 490. aastal eKr tungis Pärsia vägi uuesti Kreeka aladele ja [[Maratoni lahing]]us said pärslased Ateena väelt lüüa ning taandusid. 480. aastal eKr [[Pärsia teine sissetung Kreekasse|tungisid Pärsia väed uuesti Kreekasse]]. [[Lakedaimon]]i [[Sparta kuningas|Sparta kuninga]] [[Leonidas I]] juhtimisel pidasid spartalased ja nende liitlased [[Termopüülide lahing]]us pärslastele vastu, kuid pidid lõpuks taanduma ning pärslased vallutasid ja hävitasid [[Ateena]]. Kreeka laevastik saavutas samal aastal otsustava võidu [[Salamise lahing]]us. 479. aastal eKr said kreeklased Pärsia vägedest võitu [[Plataia lahing]]us ning Kreeka laevastik alistas pärslaste ja nende liitlaste väe [[Mykale lahing]]us. Pärsia väed sunniti Kreeka mandriosast taanduma. Arhailise ajajärgu lõppu tähistasid Kreeka–Pärsia sõdade esimesed etapid. Joonia ülestõus (499–493 eKr), Pärsia esimene sissetung Kreekasse (492–490 eKr) ja Maratoni lahing (490 eKr) toimusid veel arhailisel ajajärgul. Pärsia teine sissetung Kreekasse 480–479 eKr jääb aga arhailise ja klassikalise ajajärgu piirialale. ===Klassikaline ajajärk=== {{Vaata|Kreeka klassikaline ajajärk}} Klassikaline ajajärk (500–336 eKr). Kreeka linnriikide kujunemine jõudis põhijoontes lõpule 6. sajandi lõpuks. Peaaegu kohe sattusid need äsja kujunenud riigid raskesse olukorda. Juba 6. sajandi keskpaigas tekkis Kreeka maailma idapiiridel vaenulik jõud – Pärsia ehk [[Ahhemeniidide riik]]. Selle kuningad ei allutanud endale mitte üksnes Lähis-Ida maid ja Egiptust, vaid alustasid ka pealetungi Kreeka linnade vastu. [[Kyros II]] ajal allutati Väike-Aasia rannikul asunud Kreeka linnad (546), [[Dareios I]] ajal vallutasid pärslased [[Samos]]e saare (522) ja [[Dareios I]] alustas pealetungi Balkani-Kreekasse. Tema sküütide-retk (512) ei saavutanud küll oma otsest eesmärki – Musta mere äärsete [[sküüdid|sküütide]] hõimuliidu purustamist –, kuid selle tagajärjel kindlustasid pärslased oma positsiooni [[Musta mere väinad]]e piirkonnas ning allutasid [[Traakia]] ja [[Vana-Makedoonia|Makedoonia]]. Seda olukorda kasutasid ära kreeklaste ammused kaubanduslikud konkurendid foiniiklased, kelle laevad hakkasid liiklema Egeuse merel. Kkaubandustegevuse piiramine ja poliitiline surve, eriti pärslaste toetatud sõltuvate türannirežiimide kehtestamise tõttu, kutsusid esile Väike-Aasia kreeklaste vastuhaku ([[Joonia ülestõus]], 500–494 eKr). See sündmus avas pika [[Kreeka-Pärsia sõjad|Kreeka-Pärsia sõdade]] perioodi (500–449 eKr). Pool sajandit kestnud sõjad kinnitasid Kreeka uue tsivilisatsiooni elujõulisust ja tagasid sellele maailmaajaloos olulise positsiooni. Võitluses pärslastega näitas Kreeka linnriikide maailm kõrget poliitilise organiseerituse taset. Selle üheks väljenduseks oli ülekreekalise liidu loomine 481. aastal. Kerkis esile rida väljapaistvaid sõjalis-poliitilisi juhte, nende seas ateenlased [[Miltiades]], [[Themistokles]], [[Aristides]] ja [[Kimon]] ning spartalased [[Leonidas]] ja [[Pausanias]]. Eriti suur oli Ateena roll. Esialgu juhtis võitlust võõrvallutajate vastu Ateena koos Spartaga, hiljem asus ta iseseisvalt juhtima kreeklaste pealetungi pärslaste Aasia valdustes. Kreeklaste võidukas vastupanu pärslaste sissetungidele Balkani poolsaarele – võidud [[Maratoni lahing]]us 490. aastal, [[Salamise merelahing]]us 480. aastal ning [[Plataia lahing]]us ja [[Mykale lahing]]us 479. aastal – ei taganud mitte ainult kreeklastele endile, vaid ka hilisematele Euroopa riikidele võimaluse vabaks ja iseseisvaks arenguks. Samal ajal kujundas see pikaajalise eraldusjoone Euroopa ja Aasia vahele, millel oli paljude sajandite vältel negatiivne mõju Ida ja Lääne tsivilisatsioonide vastastikusele läbikäimisele ja lähenemisele. Pärslaste väljatõrjumisele järgnenud aega (479–431 eKr) loetakse klassikalise Kreeka hiilgeajaks. Kreeklaste võit pärslaste üle suurendas nende eneseteadvust ja kujunes välja [[hellenid|hellenite]] ja [[Barbarid|barbarite]] vastandus. Sõna "barbar" ei viidanud algselt teiste rahvaste madalale arengutasemele, vaid tähendas kreeklaste jaoks lihtsalt võõrkeelseid inimesi, kelle kõne kõlas arusaamatu "bar-barina". Kõige olulisemateks barbariteks peeti [[pärslased|pärslasi]] ja neile alluvaid idamaa rahvaid. Kreeka-Pärsia sõdade võidul olid Kreeka poliste arengule olulised sotsiaal-majanduslikud ja poliitilised tagajärjed. Kreeka majandus põhines suuresti [[orjandus]]el. Suurmajapidamistes kasutati valdavalt orjatööd, kuid orje pidasid ka keskmise jõukusega ja vaesemad vabad inimesed. Edukate sõdade tulemusel tugevnes Kreeka linnade majandus, mis liikus nüüd lõplikult antiiksele arenguteele, tuginedes muu hulgas sõjavangidena orjastatud võõramaalaste massilisele kasutamisele. Sõja käigus vangistatud orjade rohkus tõi kaasa orjatöö ulatusliku leviku ühiskonna eri valdkondades: kaevandustööstuses, sealhulgas kaevandustes ja kivimurdudes, mitmesugustes käsitööharudes, kus 5. sajandi lõpuks kujunes välja orjatööl põhineva suure töökoja eriliik [[ergasteerion]], ning isegi krediidi- ja finantstehingutes. Viimastes tegutsesid peale kutseliste [[rahavahetaja]]te ja [[liigkasuvõtja]]te ehk [[trapesiit]]ide ka nende usaldusagendid, kes võisid olla orjad. Rikaste inimeste majapidamistes suurenes orjadest teenijate arv; nende hulka kuulusid teenijannad, kokad, flöödimängijad ja teised. Ka riigiasjades kasutati ulatuslikult orjatööd, näiteks kantseleiametnikena ja Ateenas ka korrakaitsjatena. Sellisteks korrakaitsjateks olid Ateena riigi poolt Musta mere piirkonnast umbes 476. aastal ostetud 300 sküüdi orja, kelle arv kasvas hiljem tuhandeni. Nad elasid eraldi kasarmutes, kandsid traditsioonilist riietust – kirjusid pükse, kaftanit ja [[paslik]]ut – ja säilitasid oma tavapärase relvastuse, vibu ja väikese mõõga. Nende peamine ülesanne oli korra hoidmine avalikes kohtades. Selleks olid nad varustatud ka [[piits]]aga. Orjandus kujunes üheks aluseks, millel rajanes antiikne kodanikuühiskond. Orjatöö võimaldas märkimisväärsel osal Kreeka linnade vabadel inimestel elada ilma füüsilise tootliku töö koormata. Materiaalselt kindlustatud vaba aja olemasolu lõi tingimused kõrgetasemelise humanitaarkultuuri arenguks ning kunstnike, kirjanike ja teadlaste loomingulise tegevuse õitsenguks. Aristotelese käsitluses sai vaba inimese ja kodaniku üheks iseloomulikuks tunnuseks piisava vaba aja ehk ''[[scholē]]'' olemasolu. Sõna ''scholē'' hakkas tähistama ka kultuurielu nähtusi: õpetatud vestlusi, filosoofi õpetlikku loengut, teaduslikku traktaati ning lõpuks ka ruumi, kus tegeleti intellektuaalse tegevusega. Ladina keele vahendusel kujunes sellest sõnast (''schola'') uusajal haridusasutuse (kooli) nimetus. Edu Pärsia-vastastes sõdades oli seotud ka teise olulise nähtusega Vana-Kreeka ühiskonnas – [[demokraatia]] arenguga majanduslikult arenenumates polistes. Eriti oluline oli demokraatia areng Ateenas. Seal kujunes demokraatlikule korrale iseloomulik poliitiline süsteem, mis tugines [[rahva suveräänsus]]e põhimõttele ja vastavatele institutsioonidele: [[rahvakoosolek]]ule, riiginõukogule ehk [[viiesaja nõukogu]]le ja rahvakohtule ehk [[heliaia]]le. Kodanikele ei tagatud mitte ainult poliitilist võrdsust, vaid ka tegelik võimalus osaleda ühiskondlikus ja poliitilises elus. Seda toetas ulatuslik sotsiaalpoliitika, mille hulka kuulus ametikohustuste täitmise eest tasu maksmine, raha eraldamine nn teatrifondist (''[[theōrikon]]'') teatrietendustel osalemiseks, ehitustööde korraldamine, liigse põllumajandusliku elanikkonna suunamine sõjalis-põllumajanduslikesse kolooniatesse ehk [[kleruuhia]]tesse ning rikaste kodanike kaasamine rahva heaks kantavate avalike kohustuste ehk [[liturgiad|liturgiate]] täitmisse. Selle sotsiaalprogrammi korraldamisel ja elluviimisel oli oluline roll Ateena demokraatia juhil [[Perikles]]el, kelle tegevus langeb ajavahemikku umbes 460–430 eKr. Tema ajal kujunesid lõplikult välja nii Ateena demokraatlik riigikord kui ka selle oluline välispoliitiline ühendus Delose liit ehk hilisem [[Ateena mereliit]]. Pärast [[Delos]]e vabanemist pärslaste võimu alt kujunes Delosest 478/477 eKr asutatud [[Delose liit|Delose liidu]] keskus. Liidu peamine korraldaja oli [[Aristeides]]. Liitlased tõotasid pidada ateenlaste juhtimisel ühist sõda Pärsia vastu. Riigid, kes ei suutnud või ei soovinud anda laevu ühisesse laevastikku, pidid maksma andamit ehk ''[[phoros]]''{{'}}t. Liidukassa paiknes Delose saarel [[Apollon]]ile ja [[Artemis]]ele pühendatud joonlaste ühispühamus. Deloses käis koos ka liitlaslinnade esindajate kogu. Hiljem muutus Delose liit Ateena juhitud [[Ateena mereliit|Ateena mereliiduks]]. Ateena mereliidu kassa viidi 454 eKr Deloselt Ateenasse [[Ateena akropol]]ile. Ateenlased said selle vahendeid kasutada oma äranägemise järgi. See suurendas Ateena kontrolli liitlaste üle. Ateena mereliidus kehtis Ateena raha ning ühtne kaalu- ja mõõdusüsteem. Ateenlased rajasid mõnede liitlaste territooriumile oma kodanike asulaid ehk [[kleruuhia]]id. Suurem osa liitlasi oli loobunud laevade saatmisest liidulaevastikku ning piirdus ''phoros''{{'}}e maksmisega. See võimaldas Ateenal tugevdada oma laevastikku liitlaste arvel. Samas hõlbustas mereliidu ühtne raha- ja kaalusüsteem kaubandust. Ateenlased tagasid mereteede turvalisuse ning toetasid liitlasriikide sisetülides sageli demokraatlikke, mitte oligarhilisi rühmitusi. Ateena kontroll oma liitlaste üle muutus siiski üha tugevamaks ja mereliit hakkas omandama Ateena juhitud suurriigi ehk impeeriumi iseloomu. Kreeka linnriikide ([[Balkan]]il ja [[Väike-Aasia]]s) omavahelistes suhetes tõusid esile kaks suurvõimu: [[Peloponnesose liit]] eesotsas [[Sparta]]ga ja [[Ateena mereliit]] eesotsas Ateenaga. Kreeka-Pärsia sõdade ajal olid Ateena ja Sparta tegutsenud pärslaste vastu liitlastena, sõdade järel aga kujunes nende vahel pingeline vastasseis. ====Ateena ja Sparta==== [[Pilt:Sparta Peloponnes.png|pisi|vasakul|[[Sparta]] [[Peloponnesos]]e poolsaare kaguosas, [[Taygetos]]e ja [[Parnon]]i mäeaheliku vahel]] [[Pilt.svg|pisi|[[Sparta]] territoorium ning [[Sparta]] ja [[Argos]]e linn Vana-Kreekas]] {{Vaata|Lakedaimon|Sparta}} [[Kreeka-Pärsia sõjad|Kreeka-Pärsia sõdades]] etendasid juhtivat osa [[Ateena]] ja [[Sparta]]. Kreeka poliitiline killustatus ja linnriikide omavahelised huvide konfliktid põhjustasid sageli sõdu ka kreeklaste endi vahel. Ateena poliitilised taotlused tekitasid vastuseisu teises tugevas riigis – Spartas. Sparta jälgis murelikult Ateena tugevnemist, kartes demokraatlike suundumuste levikut tema kaitse all olevates Peloponnesose linnades. Sparta poole hakkasid pöörduma need Kreeka kogukonnad, kes kartsid Ateena sekkumist oma iseseisvusse. Kreeka poliste maailmas kujunes vastasseis: arenenumad merelinnriigid, eeskätt joonia linnad, kaldusid Ateena poole ja jäid mõneks ajaks selle mõjuvälja, konservatiivsemad kogukonnad aga, sealhulgas doorlaste ja aioollaste omad, pooldasid Sparta oligarhilist korda ja ootasid Spartalt kaitset. Poliitilisele lõhele lisandus Ateena majanduslik konkurents Peloponnesose liidu kaubanduskeskuste [[Korintos]]e ja [[Megara]]ga ning ideoloogiline vastasseis Ateena demokraatia ja Sparta oligarhia vahel. ====Ateena hiilgeaeg==== [[Pilt:Athenian empire atheight 450 shepherd1923.png|pisi|Ateena alad oma suurimas ulatuses, umbes 450 eKr]] [[Pilt:Attica 06-13 Athens 50 View from Philopappos - Acropolis Hill.jpg|pisi|Vaade [[Ateena akropol]]ile]] [[Pilt:Athen Erechtheum BW 2017-10-09 13-47-38.jpg|pisi|[[Erechtheion]], vaade lõunast]] [[Pilt of Athens.jpg|pisi|[[Ateena]] linn ja [[Pireus]]e sadam]] 5. sajandi keskpaiku eKr saavutas Ateena oma suurima poliitilise, majandusliku ja kultuurilise mõju. [[Ateena demokraatia]] oli selle arengu üks alustalasid. Pärslaste sissetungi ajal 480 eKr hävinud vanema, 6. sajandist eKr pärinenud [[Athena tempel|Athena templi]] varemete kohale rajati jumalanna [[Athena]]le pühendatud [[dooria stiil]]is [[marmor]]ist [[Parthenon]]. Parthenon valmis aastatel 447–438 eKr. [[Erechtheion]]i tempel rajati Ateena akropoli põhjaossa praegusel kujul aastatel 421–406 eKr. ====Kreeka kultuuri Atika ajajärk==== [[Pilt:Map of Attika.png|pisi|[[Atika]] ajalooline piirkond]] Kreeka ühiskond elas 5. sajandil eKr läbi suure õitsengu. Kreeka kunsti ja hiljem ka filosoofia keskuseks kujunes [[Ateena]], mille kultuurilise mõju all arenes suur osa Kreeka maailmast. Vanakreeka kirjanduse vastavat perioodi nimetatakse [[Atika ajajärk|Atika ajajärguks]] [[Atika]] maakonna järgi, mille pealinn oli Ateena. Sel perioodil muutus juhtivaks kirjandusliigiks [[draama]]. [[Atika draama]] arenes välja viljakusjumal [[Dionysos]]ele pühendatud pidustustest ehk [[dionüüsiad|dionüüsiatest]], millega kaasnesid rongkäigud, ohvrid, muusika, laul ja pidustused. Draamas asendus sündmustest jutustamine nende näitliku esitamisega, milles osalesid nii näitlejad kui ka koor. Koorilaulust kujunesid aja jooksul välja [[tragöödia]] ja [[komöödia]], millest said Atika ajajärgu kirjanduse peamised draamažanrid. Atika tragöödia tähtsaimad esindajad olid [[Aischylos]], [[Sophokles]] ja [[Euripides]]. Atika ajajärgu komöödia tähtsaim esindaja oli [[Aristophanes]]. Proosakirjanduses õitsesid [[ajalookirjandus]] ja [[retoorika]]. Tähtsamad ajalookirjanikud olid [[Herodotos]], [[Thukydides]] ja [[Xenophon]]. Kümnest traditsiooniliselt nimetatud suurest kõnemehest olid tuntumad [[Isokrates]], [[Demosthenes]] ja [[Aischines]]. Filosoofiline proosa saavutas kõrgpunkti [[Platon]]i ja [[Aristoteles]]e teostes. Klassikalisel perioodil sai alguse mineviku süstemaatiline uurimine. [[Herodotos]] [[Halikarnassos]]est (umbes 484–425 eKr) käsitles oma teoses "[[Historia]]" peamiselt [[Kreeka-Pärsia sõjad|Kreeka-Pärsia sõdu]], kuid esitas ulatuslikult ka nendele eelnenud sündmusi ning [[Lüüdia]] ja [[Pärsia]] tõusu. Herodotose töö põhines muu hulgas suulisel [[pärimus]]el ja tema enda kogutud teadetel, mille usaldusväärsust ta mõnikord kahtluse alla seadis. Ateenlane [[Thukydides]] (umbes 460–400 eKr) kirjutas [[Peloponnesose sõda|Peloponnesose sõja]] ajaloo. Ta suhtus allikatesse kriitiliselt ning püüdis eristada kontrollitavaid sündmusi kuulujuttudest ja ebatäpsetest teadetest. ====Esimene Peloponnesose sõda==== {{Vaata ka|Esimene Peloponnesose sõda}} [[Pilt:Map Peloponnesian War 431 BC-es.svg|pisi|Liitlasalad esimeses Peloponnesose sõjas (umbes 460–445 eKr), Ateena mereliit (kollasega) ja Peloponnesose liidu alad]] Esimene Peloponnesose sõda puhkes 5. sajandi keskpaigas eKr Ateena ja Sparta juhitud liitude vastasseisu tulemusena. Ateena saavutas algul edu. [[Megara]] liitumine Ateenaga andis talle kontrolli [[Korintose maakitsus]]e üle ja ateenlased vallutasid [[Aigina]]. Sparta väed tungisid Kesk-Kreekasse ja võitsid ateenlasi [[Tanagra lahing]]us umbes 457 eKr, kuid samal aastal saavutasid ateenlased [[Boiootia]]s võidu ja kehtestasid seal Ateena-meelse korra. Samal ajal jätkus sõda Pärsiaga. Egiptus oli Pärsia võimu vastu üles tõusnud ja ateenlased saatsid ülestõusnute toetuseks suure laevastiku. Ateenlased vallutasid suure osa [[Niiluse delta]]st ja jõudsid [[Memphis (Egiptus)|Memphise]] piirkonda, kuid Pärsia vastupealetung sundis nad taanduma. Umbes 454 eKr hävitati ateenlaste vägi ja hukkus tuhandeid ateenlasi. Hiljem korraldasid ateenlased sõjakäigu [[Küpros]]ele. See oli edukam kui Egiptuse-retk ja sellele järgnenud läbirääkimiste tulemusel sõjategevus Pärsiaga vaibus. Esimeses Peloponnesose sõjas tabas Ateenat mitu tagasilööki. 446 eKr lõid boiootlased Ateenast lahku ja purustasid ateenlaste väe. Ülestõus puhkes ka [[Euboia]]l, [[Megara]] lahkus Ateena poolelt ja Peloponnesose vägi ähvardas Atikat.[[Perikles]] suutis Euboia taas Ateena võimu alla tuua ning vältida Peloponnesose vägede sissetungi ja rüüstamist [[Atika]]l, kuid [[Boiootia]] ja [[Megara]] jäid Ateenast sõltumatuks. 445 eKr sõlmitud [[Kolmekümneaastane rahu]] taastas suures osas sõjaeelse olukorra ja fikseeris jõudude tasakaalu Ateena ja Sparta vahel. Kreeka maailm jagunes suures osas kaheks leeriks: Peloponnesose liiduks ja Ateena mereliiduks. Esimene toetas üldjuhul aristokraatlikumaid ja teine demokraatlikumaid riigikordi. ====Peloponnesose sõda==== {{Vaata ka|Peloponnesose sõda}} Kõige suuremat hävingut toonud Kreeka-sisene konflikt oli [[Peloponnesose sõda]], mille võitis Sparta. Sõda lõpetas Ateena domineeriva positsiooni, kuid ka Sparta hegemoonia jäi lühiajaliseks. Hiljem tõusid Kreeka juhtivaks jõuks [[Teeba (Kreeka)|Teeba]] ning lõpuks [[Vana-Makedoonia|Makedoonia]]. Selle rivaliteedi tulemuseks oli Kreeka-sisene Peloponnesose sõda (431–404 eKr). See polnud üksnes kahe Kreeka juhtiva polise, Ateena ja Sparta kokkupõrge ega kahe riikidebloki – Ateena ja Peloponnesose liidu – vastasseis, vaid ka kahe erineva ajaloolise suundumuse konflikt: kaubanduslik-demokraatliku ja agraar-konservatiivse suuna vahel. =====Archidamose sõda===== {{Vaata ka|Archidamose sõda}} [[Pilt:Map athenian empire 431 BC-en.svg|pisi|Delose ehk [[Ateena Mereliit]] enne Archidamose sõda 431 eKr]] [[Pilt:Isthmus of Corinth in ancient Greece.svg|pisi|[[Korintose maakitsus]] Vana-Kreekas]] [[Pilt:Peloponnesian war alliances 431 BC.png|pisi]] 445 eKr sõlmitud rahu ei kõrvaldanud Ateena ja Sparta vastasseisu. 431 eKr puhkes nende vahel [[Peloponnesose sõda]] ehk [[teine Peloponnesose sõda]]. Sõja otseseks ajendiks olid konfliktid, millesse olid kaasatud [[Korintos]], [[Korkyra]] ja Ateena. Peloponnesose liit süüdistas Ateenat varasemate kokkulepete rikkumises. Pärast pikki läbirääkimisi kuulutas Sparta Ateenale sõja. [[Pilt:Map athenian empire 431 BC-es.svg|pisi|Liitlasalad Peloponnesose sõjas (umbes 460–445 eKr), Ateena mereliit (kollasega) ja Peloponnesose liidu alad]] Peloponnesose liidul oli arvukam ja tugevam maavägi, Ateenal aga ülekaal merel. [[Perikles]]e strateegia kohaselt loobusid ateenlased [[Atika]] maapiirkondade otsesest kaitsmisest ning tõmbusid [[Ateena]] ja [[Pireus]]e vaheliste [[Pikad müürid|Pikkade müüride]] varju. Samal ajal ründasid Ateena laevad Peloponnesose rannikut. Sparta kuninga [[Archidamos II]] juhtimisel tungis Peloponnesose liiduvägi sõja esimestel aastatel igal suvel Atikasse ja rüüstas maapiirkondi. 430 eKr puhkes ülerahvastatud Ateenas epideemia, mis tappis suure hulga elanikke ja nõrgestas linna. Ka [[Perikles]] suri 429 eKr. 425 eKr hõivasid ateenlased [[Pylose neem]]e [[Messeenia]] ranniku ja [[Pylose lahing]]u järel vangistasid [[Sphakteria]] saarel mitusada spartalast, nende hulgas 120 [[spartiaadid|spartiaati]]. Spartiaadid moodustasid [[Lakedaimon]]i täieõiguslike kodanike eliidi. Pylosest sai varjupaik Messeeniast põgenevatele [[heloodid|helootidele]] ja spartalased pidid seetõttu loobuma iga-aastastest rüüsteretkedest Atikasse, sest ateenlased ähvardasid spartiaatidest vangid hukata. 424 eKr lõppes Ateena rünnak [[Teeba (Kreeka)|Teeba]] vastu [[Delioni lahing]]us lüüasaamisega. Sparta väepealik [[Brasidas]] viis sõjategevuse Egeuse mere põhjaossa ja veenis mitmeid Ateena liitlasi Ateenast lahku lööma. [[Kleon]] langes [[Amphipolise lahing]]us 422 eKr ja samas lahingus hukkus ka Brasidas. Nende surm hõlbustas rahu sõlmimist ja 421 eKr sõlmiti [[Nikiase rahu]]. Rahu ei püsinud. [[Alkibiades]] püüdis organiseerida Sparta-vastast liitu Peloponnesosel, kuid liit sai [[Mantineia lahing]]us 418 eKr lüüa. Sparta võit viis selle liidu lagunemiseni ja tugevdas Sparta positsiooni Peloponnesosel. [[Pilt:Pelop war en.png|pisi|vasakul|Sõjategevus [[Archidamose sõda|Archidamose sõjas]] (431–421 eKr) ja [[Dekeleia sõda|Dekeleia sõjas]] (413–404 eKr), Kreekas ja [[Sitsiilia]]s ning [[Magna Graecia]] aladel Itaalias]] 415 eKr alustas Ateena [[Sitsiilia ekspeditsioon|Sitsiilia retke]], toetades [[Egesta]] ja [[Leontinoi]] palvet aidata neid [[Sürakuusa]] vastu. Ateenlased piirasid Sürakuusat ja olid algul edukad, kuid Sparta saadetud väepealiku ja Sürakuusa liitlaste vastupanu muutis sõja käiku. Ateenlased saatsid Sitsiiliasse täiendava laevastiku, kuid said otsustavalt lüüa. 413 eKr sunniti Ateena väed sisemaale taanduma. Seal piirati need ümber ja sunniti alistuma. [[Nikias]] hukati. =====Dekeleia sõda===== {{Vaata ka|Dekeleia sõda}} [[Pilt:Dekeleia.png|pisi|Dekeleia piirkond]] 413 eKr hõivasid spartalased [[Dekeleia]] tugipunkti [[Atika]] põhjaosas. Sparta sõlmis samal ajal liidu [[Ahhemeniidide riik|Pärsiaga]] ja lubas vastutasuks Pärsia toetuse eest tunnustada Pärsia võimu Väike-Aasia kreeka linnade üle. Pärsia rahaga ehitati Spartale tugev laevastik. Sparta laevastik õhutas mitmeid Ateena liitlasi [[Väike-Aasia]] rannikul ja selle naabersaartel Ateenast lahku lööma. Lahkusid muu hulgas [[Chios]], [[Mileetos]] ja [[Rhodos]]. See vähendas Ateena tulusid ''[[phoros]]''{{'}}e laekumise kaudu ja sundis ateenlasi oma viimaseid reserve kasutades uue laevastiku looma. 411 eKr kukutati Ateenas demokraatlik riigikord ja võim läks [[400 oligarhi]] kätte. Nende eesmärk oli piirata poliitiliste õigustega kodanike ringi 5000 jõukama meheni. Ateena laevastik [[Samos]]el jäi aga demokraatlikuks, mistõttu tekkis olukord, kus Ateena linnas valitses oligarhia, laevastikus aga demokraatlik kord. 410 eKr demokraatia taastati. Ateena laevastik saavutas seejärel mitu võitu. [[Kyzikose lahing]]us 410 eKr purustasid ateenlased Sparta laevastiku ja kindlustasid oma positsiooni [[Musta mere väinad]]es. 406 eKr võitsid ateenlased raske merelahingu [[Arginusai]] saarte juures [[Lesbose saar]]e lähedal. 405 eKr kandus sõjategevus taas Musta mere väinadesse. Sparta väepealik [[Lysandros]] kasutas ateenlaste hooletust ära ja hävitas suure osa nende laevastikust [[Aigospotamoi lahing]]us. Laevastikuta jäänud Ateena piirati sisse ja linn alistus 404 eKr. Ateena mereliit saadeti laiali, [[Pikad müürid]] lõhuti, sõjalaevastiku riismed tuli loovutada ja Ateena sõlmis Spartaga liidulepingu. Selles konfliktis jäi peale teine pool. Peloponnesose liit suutis kurnata Ateena, kes oli liigselt toetunud oma rahalisele ja mereväelisele võimsusele, ja viis selle lõpuks täieliku sõjalise lüüasaamiseni. Ateena sissetung Sitsiiliasse (415–413 eKr) lõppes katastroofiga ja tõi ateenlastele tohutuid, praktiliselt korvamatuid kaotusi. Kümme aastat hiljem purustasid spartalased Ateena laevastiku lõplikult [[Aigospotamoi lahing]]us [[Hellespontos]]el (405). Ateena lüüasaamise üheks peamiseks põhjuseks oli tema loodud riikliku ühenduse – Ateena mereliidu – ebakindlus. Liit lagunes peagi pärast Sitsiilia-retke ebaõnnestumist. Oma osa etendasid ka Ateena sõjajuhtimise ebaühtlus ja ebajärjekindlus. Sõja lõppjärgus suutis andekale, kuid ebajärjekindlale Ateena väejuhile ja poliitikule Alkibiadesele edukalt vastu seista kindlameelne Sparta laevastikujuht Lysandros, kes saavutas võidu Aigospotamois. Oluline oli ka Pärsia sekkumine Kreeka asjadesse. Sõja lõpus rahastasid pärslased Sparta laevastiku ehitamist, tänu millele saavutas Sparta otsustava ülekaalu. 404. aastal sõlmitud rahu kohaselt pidi Ateena nõustuma praktiliselt täieliku desarmeerimisega ning loobuma igasugustest juhtimis- ja hegemooniataotlustest Kreeka maailmas. 404 eKr moodustati Ateenas 30-liikmeline komisjon [[Kritias]]e juhtimisel. Nn [[kolmkümmend türanni]] hakkasid kõrvaldama demokraatlikke riigimehi ning muutsid oma võimu peagi hirmuvalitsuseks. Nad lasksid hukata arvukalt vastaseid ja konfiskeerisid muu hulgas rikaste [[metoikud|metoikute]] varandust. Oma positsiooni kindlustamiseks kutsusid nad [[Ateena akropol]]ile Sparta garnisoni. Tagakiusatud ateenlased põgenesid naabermaakondadesse ja koondasid seal vägesid. Pagulased tungisid Atikasse ja vallutasid [[Pireus]]e. Pireuse ja Ateena vahelises kokkupõrkes langes Kritias. Oligarhid kaotasid ka Sparta toetuse ja 403 eKr sõlmiti Sparta kuninga vahendusel kokkulepe, millega Ateenas taastati demokraatlik riigikord ja kuulutati välja üldine amnestia, millest jäeti välja Kolmekümne türanni juhid ja nende lähemad käsilased. ====Kreeka kriis pärast Peloponnesose sõda==== Sparta võit Peloponnesose sõjas ei loonud Kreekas põhimõtteliselt uut poliitilist süsteemi. Paljude Ateena mereliitu kuulunud merelinnriikide jaoks tähendas Sparta võit üksnes hegemooni vahetumist: Ateena asemel sai hegemooniks Sparta. Sõjast kurnatud Kreeka linnad sattusid pikaajalisse ja teravasse sotsiaal-poliitilisse kriisi. Selle eeldused olid kujunenud juba varasema majandusliku arengu käigus. Suuremahulise orjapidamismajanduse kasv viis väikeste vabade tootjate – talupoegade ja käsitööliste – laostumiseni. Pikaajaline Peloponnesose sõda süvendas seda protsessi, soodustades spekulatsiooni ja suurte varanduste kasvu ning väikemajapidamiste laostumist. Varanduslik kihistumine soodustas ühiskondlikku lõhenemist. Platoni sõnul tekkis igas Kreeka polises kaks teineteisele vastanduvat leeri – vaesed ja rikkad, kes olid valmis teineteist hävitama. Sotsiaalset kriisi süvendas poliitiline kriis. Vaesunud kodanikkond nõudis poliselt toetust, loomulik üleminek rahvaväelt palgasõjaväele tekitas aga riigikassale täiendavaid kulutusi. Palgasõdurite kasutamisega kaasnes oht polislikule riigile, sest nende lojaalsus oli sageli ebakindel. Rahandus- ja sõjalise korralduse allakäiguga kaasnes suveräänsete võimuorganite nõrgenemine. Rahvakoosolekud ja kohtud muutusid sotsiaalsete arvete klaarimise areeniks ja printsipiaalsete poliitiliste liidrite asemel omandasid rahvakoosolekutel üha suurema mõju oratoorsete võimetega demagoogid. Sellele lisandus traditsioonilise polisliku ideoloogia kriis. Ajastu iseloomulikuks nähtuseks kujunes massiline apoliitilisus ehk kodanike ükskõiksus oma polise saatuse suhtes. Lihtsa rahva seas levisid utoopilised unistused üldise võrdsuse ja külluse ühiskonnast. Need meeleolud kajastusid ilmekalt Ateena komöödiakirjaniku [[Aristophanes]]e näidendites "[[Naised rahvakoosolekul]]" ja "[[Plutos]]". Polislik eliit seevastu unistas tugevast ainuvõimust, kes suudaks lõpetada sisemised rahutused ja ühendada Kreeka vallutusretkeks itta. Nende ideede väljendajaks sai eelkõige Ateena väljapaistvaim reetor ja publitsist [[Isokrates]]. Monarhistlikke ja panhellenistlikke taotlusi toetas ka ebastabiilne välispoliitiline olukord. 5. sajandi lõpul asendus Ateena ja Sparta kahesus Sparta ainuvõimuga. Konservatiivne ja täielikult militariseeritud Sparta riik ei olnud aga võimeline asendama Ateenat kaubalinnade juhina ega ammugi saama kogu Kreeka juhiks. Merelinnriigid, mis olid traditsiooniliselt kaldunud demokraatia poole, ning mitmed mandri-Kreeka kogukonnad, sealhulgas Peloponnesose linnad, hakkasid Sparta diktaadile vastu seisma ja astusid lõpuks Sparta vastu välja. Selle tulemuseks oli nn [[Korintose sõda]] (395–387 eKr). Sparta hegemoonia hävitati, kuid kreeklaste ette kerkis uus probleem – Pärsia üha kasvav sekkumine Kreeka asjadesse. ====Korintose sõda==== {{Vaata ka|Korintose sõda}} [[Pilt:362BCThebanHegemony.png|pisi|Korinthose sõja eelne Teeba hegemoonia Kreeka aladel, 362 eKr]] [[Pilt:Korintin sodan osapuolet.png|pisi|Kórinthose sõja osapooled]] Aastatel 395–387 eKr toimunud [[Korintose sõda|Korintose sõjas]] püüdsid [[Ateena]], [[Argos]], [[Korintos]] ja [[Teeba (Kreeka)|Teeba]] liidus [[Ahhemeniidide riik|Pärsiaga]] piirata pärast Peloponnesose sõda Kreeka suurvõimuks tõusnud [[Sparta]] mõju. Peloponnesose sõjas Spartat toetanud Pärsia asus hiljem selle Kreeka vastaste poolele. Kui Kreekas sõdivad pooled olid teineteist kurnanud, sekkus Pärsia kuningas [[Artaxerxes II]] otsustavalt Kreeka konflikti ja dikteeris nn [[Antalkidase rahu|Antalkidase]] ehk kuningliku rahu tingimused, millega Korintose sõda lõpetati. Seejärel hakkas Pärsia taas toetama nõrgenenud Spartat vastukaaluna teistele Kreeka riikidele, eelkõige Boiootia Teebale ja Ateenale. Mõlemad polised taotlesid samuti Kreekas juhtpositsiooni. ====Teeba hegemoonia==== Sparta hegemoonia hakkas nõrgenema pärast Teeba tugevnemist. 379 eKr alustasid [[Teeba (Kreeka)|teebalased]] Sparta ülemvõimu vastu ülestõusu. Boiootia liidu etteotsa tõusnud Teeba saavutas Sparta üle rea võite, millest tähtsaim oli [[Leuktra lahing]] 371. aastal. See aitas kaasa Peloponnesose liidu lagunemisele ja Sparta riigi piiramisele Lakoonika territooriumiga. 371 eKr puhkes uus konflikt ning Sparta kuninga [[Kleombrotos I]] juhitud väed tungisid [[Boiootia]]sse. Teeba väed [[Epameinondas]]e juhtimisel võitsid spartalasi [[Leuktra lahing]]us ning Sparta hegemoonia Kreekas murdus. Kui Ateenaga liitunud Teeba sattus aga vastastega võideldes üha suuremate raskuste ette, kaotas [[Boiootia liit]] pärast Mantineia lahingut 362. aastal oma juhtiva suurriigi positsiooni. Samuti ebaõnnestus Ateena katse taastada oma positsioon Kreeka juhina. Ateenlastel õnnestus 378. aastal taastada oma mereliit, kuid kui nad püüdsid taas üle minna hegemooniapoliitikale, tõusid liitlased nende vastu üles. Selle tulemuseks oli [[liitlasriikide sõda]] (357–355). [[Teine Ateena mereliit]] lagunes praktiliselt ja sellega lõppesid Ateena hegemooniataotlused. ====Püha sõda==== [[Pilt:Nomos Viotias.png|pisi|[[Boiootia]] alad Kreekas]] Pärast Ateena II mereliidu nõrgenemist püüdis [[Boiootia]] [[Teeba (Kreeka)|Teeba]] laiendada oma mõjuvõimu [[Kesk-Kreeka]]s. Teebalased kasutasid selleks ka [[Delfi]] [[amfiktüoonia]]t, kus neil oli suur mõju. Teebalased süüdistasid [[Fookis]]t selles, et fookislased olid üles kündnud [[Delfi tempel|Delfi templile]] kuuluva püha maa. Fookislastelt nõuti maa tagastamist ja trahvi tasumist. Kuna neil puudus võimalus trahvi tasuda, konfiskeerisid fookislased Delfi templi varanduse, palkasid suure sõjaväe ja astusid Teeba vastu välja. Fookislasi toetasid algul diplomaatiliselt [[Sparta]] ja Ateena, kes kartsid Teeba liigset tugevnemist, ning hiljem osalesid nad ka sõjategevuses. Fookislaste juhtideks olid [[Philomelos]] ja [[Onomarchos]]. Teeba kuulutas Fookisele "püha sõja" ning Teeba poolel astusid sõtta ka tessaallased. Sõda kestis vahelduva eduga ligi kümme aastat. ====Makedoonia riigi võimu tõus==== 350ndateks eKr oli Kreeka maailm poliitilises kaoses. Seda olukorda kasutas ära Kreeka maailma põhjaosas kujunenud uus jõud – Makedoonia. [[Vana-Makedoonia|Makedoonia]] asetses [[Tessaalia]]st ja [[Chalkidike poolsaar]]est põhjas. Läänes piirnes see [[Illüüria]] ja idas [[Traakia]]ga. Makedoonia jagunes looduslikult kaheks ebavõrdseks piirkonnaks: [[Ülem-Makedoonia]] mägiseks sisemaaks, kus elas suur osa makedoonlastest, ja [[Alam-Makedoonia]]ks, mis hõlmas Egeuse mere rannikul asuvat tasandikku [[Haliakmoni jõgi|Haliakmoni]] ja [[Axiose jõgi|Axiose]] alamjooksu piirkonnas. Vana-Makedoonia ajalooline areng erines Kreeka linnriikide omast. Kreeka kultuurikeskustest eemal asunud Makedoonia säilitas kaua patriarhaalse eluviisi traditsioone. Seal säilis kuningavõim, mida tugevdasid ka naaberrahvaste – traaklaste ja illüürlaste – korduvad sissetungid. Nende tõrjumine nõudis kogu rahva koondatud jõupingutusi. Riigi arvukas põllumajanduslik elanikkond moodustas tugeva maakaitseväe loomuliku aluse. See polnud üksnes riigi sõjaline jõud, vaid ka suveräänne võimuorgan: vägi kinnitas uue kuninga ning täitis riigireetmisega seotud kohtuasjades kõrgeima kohtu rolli. Makedoonlaste etniline ja keeleline kuuluvus on tänapäevani vaieldav. Nad olid tihedalt seotud Balkani põhjaosa rahvastega ning nende suhted kreeklastega olid mitmetahulised. Kreeklaste suhtumine makedoonlastesse ei olnud ühesugune: neid peeti mõnikord helleniteks, mõnikord barbariteks. Makedoonia ühiskond ja poliitiline korraldus erinesid oluliselt Lõuna-Kreeka linnriikide omast ning põhinesid tugeval kuningavõimul ja aristokraatial. Järk-järgult lähenes Makedoonia hellenistlikule maailmale. Selles oli eriti oluline kuningate [[Alexandros I]] (umbes 495 – umbes 455 eKr), [[Archelaos]]e (413–399 eKr) ja [[Philippos II]] (359–336 eKr) valitsemisaeg. Viimase nimega on seotud mitu olulist ümberkorraldust ja reformi: tugeva alalise armee lõplik kujundamine, [[bimetallism]]i kasutuselevõtt rahanduses ehk lisaks tavapärastele hõbemüntidele ka kuldmüntide vermimine ja riigi tsentraliseerimise lõpuleviimine, mis väljendus muu hulgas ülikuklannide omavoli piiramises. Makedoonia kuningas [[Philippos II]] (359–336 eKr) muutis Makedoonia üheks Kreeka maailma võimsamaks riigiks. Ta piiras aastatel 355–354 eKr [[Methone]]t ja vallutas linna 354 eKr. 353 eKr sekkus ta [[Tessaalia]] asjadesse ning võit [[Crocuse Välja lahing]]us suurendas tema mõju Põhja-Kreekas. Philippos II tõstis Makedoonia Kreeka juhtivate riikide hulka ning saavutas lõpuks Makedoonia ülemvõimu Kreekas. Ta laiendas Makedoonia valdusi, vallutades [[Amphipolis]]e Strymoni jõe suudmes (357) ja annekteerides [[Chalkidike]] (348). Ta ühendas Makedooniaga personaaluniooni kaudu Tessaalia (353), purustas Fookise ning saavutas 346. aastal eesistumise kreeklaste olulises usulis-poliitilises ühenduses [[Delfi amfiktüoonia]]s. Philippos laiendas oma võimu Traakia rannikul kuni väinadeni ja jätkas Kreeka linnade alistamist. 349 eKr alustas ta [[Olynthus]]e piiramist ja vallutas linna 348 eKr. 342 eKr korraldas ta sõjakäigu Traakiasse ja vallutas muu hulgas [[Eumolpia]], mille nimetas enda järgi [[Philippopolis]]eks. 340–339 eKr piiras ta [[Perinthus]]t, kuid ei suutnud linna vallutada. 338 eKr võitis Philippos II [[Chaironeia lahing]]us Ateena ja Teeba juhitud Kreeka liitlasväge. Järgnevatel aastatel allutas ta suurema osa Kreeka linnriikidest oma ülemvõimule. [[Sparta]] jäi Makedoonia otsese kontrolli alt välja. Philippos II poliitilise tegevuse viimaseks oluliseks sammuks oli Kreeka linnade esindajate kongress Korintoses 338/337. aastal. Kongressil võeti Philippose algatusel vastu otsused, millega kujundati uus poliitiline süsteem – Kreeka ja Makedoonia riiklik ühendus. 338–337 eKr toimunud [[Korintose kongress]]il moodustati [[Korintose liit]], millega ühines suurem osa Kreeka linnriike. Liidu hegemooniks tunnistati Makedoonia kuningas Philippos II. Liidu eesmärk oli säilitada Kreeka linnriikide vaheline rahu ja valmistuda sõjaks [[Ahhemeniidide riik|Pärsia]] vastu. Kongressi esimesel istungil 338. aasta sügisel kuulutati välja kodaniku- ja ülekreekaline rahu, loodi kreeklaste ja Makedoonia kuninga sõjaline liit, asutati liidu nõukogu ehk sünedrion ja Makedoonia kuningas kuulutati liidu hegemooniks. Teisel istungil 337. aasta kevadel otsustati alustada sõda Pärsia vastu ja nimetati Philippos II eelseisva sõja ülemjuhatajaks erakorraliste volitustega strateeg-autokraadina. Neid otsuseid toetas osa Kreeka ühiskonnast, sealhulgas maaomanikest aadel, jõukad kaupmehed ja mõned intellektuaalse eliidi esindajad, kuid tervikuna oli see süsteem Kreeka maailmale peale surutud tugevama poole – Makedoonia monarhia – poolt. Seetõttu jäi süsteem lühiajaliseks ning püsis üksnes Philippos II ja tema poja Aleksandri valitsemise ajal. [[Pilt:ExpansionOfMacedon.jpg|pisi|Makedoonia alad 431 eKr ja alade laienemine pärast Philippos II surma 336 eKr]] Philippos valmistus Pärsia-vastast sõda alustama, kuid enneaegne surm, mille põhjustas õukondlik vandenõu, ei võimaldanud tal seda kavatsust ise ellu viia. 336 eKr, kui Philippose sõjaplaanid Pärsia vastu olid veel pooleli, tapeti ta. Pärast Philippose surma kuulutas Makedoonia armee kuningaks tema poja [[Aleksander Suur|Aleksandri]]. Mitmed Kreeka linnad, sealhulgas [[Teeba (Kreeka)|Teeba]] ja Ateena, nägid võimuvahetuses võimalust Makedoonia ülemvõimust vabaneda. Aleksander tegutses kiiresti. Teeba oli tema vastu kõige aktiivsem ning 335 eKr vallutas Makedoonia vägi linna. Teeba hävitati, selle territoorium jagati teiste Boiootia linnade vahel ning suur osa elanikest müüdi orjadeks. Teeba hävitamine sundis ka Ateenat Makedoonia ülemvõimu tunnustama. Sellega oli Makedoonia kindlustanud oma võimu Kreeka üle ning Aleksander sai alustada ettevalmistusi sõjaks Pärsia vastu. ===Hellenismiperiood=== {{Vaata|Vana-Makedoonia|Hellenism}} [[Vana-Makedoonia]] kuninga [[Philippos II]] juhtimisel loodi [[Korintose Liiga]], mis ühendas suurema osa tollasest Kreeka maailmast. Pärast [[Chaironeia lahing]]ut 338. aastal eKr tunnistas enamik Kreeka linnriike Philippose ülemvõimu. [[Korintose kongress]]il 338–337 eKr moodustati [[Korintose liit]], mille eesmärk oli säilitada Kreeka linnriikide vaheline rahu ning valmistuda sõjaks [[Ahhemeniidide riik|Pärsia]] vastu. [[Pilt:Alexander and Bucephalus - Battle of Issus mosaic - Museo Archeologico Nazionale - Naples.jpg|pisi|[[Aleksander Suur]]; detail [[Aleksandri mosaiik|Aleksandri mosaiigist]]]] Philippos II tapeti 336. aastal eKr ja tema poeg [[Aleksander Suur|Alexandros III]] võttis Korintose Liidu hegemooni rolli üle. Aleksander alustas 334. aastal eKr sõjakäiku Pärsia vastu, mille eesmärk oli algselt Pärsia võimu purustamine Väike-Aasias ja kättemaksusõda Kreeka-Pärsia sõdade jätkuks. Kreeka ja Makedoonia väed saavutasid võidu [[Granikose lahing]]us 334. aastal eKr, [[Issose lahing]]us 333. aastal eKr ja [[Gaugamela lahing]]us 331. aastal eKr. Seejärel vallutas Aleksander Pärsia riigi kesk- ja lääneosad ning jõudis [[Susa]] ja Pärsia tseremoniaalse pealinna [[Persepolis]]eni. Aleksandri [[Aleksander Suure sõjakäigud|idaretke]] käigus allutati Kreeka-Makedoonia võimule alad Väike-Aasiast, Foiniikiast ja Egiptusest kuni Kesk-Aasia ja India loodeosani. Aleksander Suure loodud riik hõlmas suuremat osa tollal kreeklastele tuntud [[oikumeen]]ist ehk asustatud maailmast. Tema vallutused tähendasid Kreeka poliitilise mõju enneolematut laienemist idamaadesse ja panid aluse [[hellenism]]iajastule. Aleksander püüdis oma riigis ühendada Makedoonia ja Pärsia eliiti. Ta võttis osa Pärsia õukonna tavadest, nimetas pärslasi kõrgetele ametikohtadele ja värbas Pärsia noormehi Makedoonia sõjaväkke. 324. aastal eKr korraldati [[Susa pulmad]], kus Aleksander ja tema väepealikud abiellusid Pärsia ja teiste idamaade ülikute perekondadest pärit naistega. Samal ajal rajati vallutatud aladele arvukalt uusi kreeka või kreeka-makedoonia asustusega linnu, millest tuntuim oli [[Aleksandria]]. Need linnad olid olulised haldus-, kaubandus- ja kultuurikeskused ja Makedoonia võimu tugipunktid. [[Pilt:MacedonEmpire.jpg|pisi|300px|Aleksander Suure impeeriumi piirid [[334 eKr|334]]–[[323 eKr]]]] Aleksander kavatses jätkata vallutusi Araabias, kuid suri 323. aastal eKr [[Babülon]]is. Tema surm põhjustas võimuvõitluse tema väejuhtide ja järglaste vahel. Neid hakati nimetama [[diadohhid]]eks (kreeka ''diadochos'' 'järglane'). [[Diadohhide sõjad]] kestsid vahelduva intensiivsusega aastakümneid ja Aleksandri riigi poliitiline ühtsus lagunes. ====Diadohhide sõjad ja hellenistlike riikide kujunemine==== Pärast Aleksandri surma püüdsid mõned tema väejuhid, nende seas [[Perdikkas]] ja [[Antigonos I Monopthalmos]], säilitada riigi ühtsust ja saavutada ülemvõimu kogu selle territooriumil. Teised eelistasid rajada enda võimule tuginevaid riike kindlamalt kontrollitavatel aladel. Selle tulemusel kujunesid välja mitmed hellenistlikud monarhiad. Tähtsamad neist olid [[Ptolemaioste kuningriik]] Egiptuses, [[Seleukiidide riik]] Süürias ja Mesopotaamias, [[Antigoniidide Makedoonia]] ja [[Attaliidid]]e riik [[Pergamon]]is Väike-Aasias. Lisaks tekkis Väike-Aasias [[Pontose kuningriik]], mida valitses [[Mithridatiidide dünastia]]. Aleksandri vallutuste tulemusel kujunesid hiljem Kesk- ja Lõuna-Aasias ka [[Kreeka-Baktria kuningriik]] ja [[Kreeka-India kuningriik]]. Antigonos I Monopthalmos, Aleksandri väepealik ja Früügia asehaldur, püüdis koos poja [[Demetrios Poliorketes]]ega taastada Aleksandri riigi ühtsust. Antigonos laiendas oma võimu Väike-Aasias ning sai 316. aastaks eKr kontrolli alla suure osa Aleksandri riigi Aasia-aladest. 306. aastal eKr kuulutasid Antigonos ja Demetrios end kuningateks. 301. aastal eKr said nad [[Ipsóse lahing]]us lüüa [[Lysimachos]]elt ja [[Seleukos I]]-lt ning Antigonos langes lahingus. [[Kassandros]], üks diadohhidest, haaras 317. aastal eKr võimu Makedoonias ja kindlustas oma positsiooni ka Kreekas. Tema valitsusaega seostatakse muu hulgas [[Thessaloníki]] asutamisega. Kassandros suri 298. või 297. aastal eKr ja pärast tema surma jätkus võimuvõitlus Makedoonia pärast. Antigonos I poeg [[Demetrios Poliorketes]] haaras 294. aastal eKr Makedoonia trooni. 288. aastal eKr tõrjusid [[Lysimachos]] ja [[Pyrrhos]] ta Makedooniast välja. Demetrios põgenes Väike-Aasiasse, kus pidas sõda [[Seleukos I]] vastu, kuid sai lüüa ja langes vangi. Ta suri 283. aastal eKr. [[Epeiros]]e kuningas [[Pyrrhos]] võistles Demetrios Poliorketese ja teiste Makedoonia valitsejatega Makedoonia trooni pärast. 280. aastal eKr suundus ta [[Taras]]e linna kutsel Itaaliasse, et toetada sealseid kreeklasi võitluses [[Rooma riik|Rooma]] vastu. Tema sõjakäikudest tuleneb mõiste "[[Pyrrhose võit]]". Aleksandri vallutustele järgnenud riike iseloomustasid suur territoorium, mitmekesine rahvastik, monarhistlik valitsemisviis, palgatud kreeka-makedoonia sõjavägi ja suurte kreeka linnade võrgustik. Kreeka keel kujunes paljudes piirkondades halduse, hariduse, teaduse ja rahvusvahelise suhtluse tähtsaks keeleks. Kreeka linnad olid hellenistlike monarhiate olulised haldus-, majandus- ja kultuurikeskused. 3. sajandil eKr saavutasid hellenistlikud riigid suure majandusliku ja kultuurilise õitsengu. Nende valitsejad püüdsid tagada riikide stabiilsust, arendada kaubandust ja põllumajandust ning toetada linnade arengut. Hellenistlik maailm kujunes suureks kultuuriruumiks, kus kreeka kultuur ja keel põimusid kohalike traditsioonidega. [[Pilt:Celtic Expansion.svg|pisi|300px|Keltide ekspansioon Euroopas [[6. sajand eKr]]–[[3. sajand eKr]]]] [[5. sajand eKr|5. sajandi]] lõpupoole ja eriti [[4. sajand eKr|4.–3. sajandil eKr]] laienesid [[Keldid|keltide]] asualad Gallias, Britannias, Iirimaal ja Põhja-Itaalias ning keldid tungisid [[Balkani poolsaar]]e kaudu Väike-Aasiasse. Galaatide kolm hõimu tungisid Balkanilt Väike-Aasiasse 278.–277. aastal eKr ning asusid seal elama piirkonda, mida hakati nimetama [[Galaatia]]ks. Nad ründasid korduvalt Väike-Aasia riike, kuni [[Pergamon]]i kuningas [[Attalos I]] saavutas nende üle 3. sajandi algupoolel mitu võitu ja sundis nad peamiselt Väike-Aasia sisemaale. ====Hellenistlik Kreeka ja polised==== Teistsugune oli olukord Kreeka emamaal, kus säilisid vanad linnriigid ehk [[polis]]ed. Hellenismiajastul jätkus seal varasemast klassikalisest ajastust pärinev poliitiline ja majanduslik kriis. Suur osa Balkani-Kreeka linnadest nõrgenes ja nii [[Ateena]] kui ka [[Sparta]] kaotasid varasema juhtiva positsiooni. Kreeka linnriigid sattusid sageli hellenistlike kuningriikide võimuvõitluste keskmesse. Nende territooriumil toimusid sõjakäigud ning linnad pidid korduvalt kohanema Makedoonia ja teiste hellenistlike valitsejate poliitikaga. Samas kujunesid hellenismiajastul Kreekas välja uued föderatiivsed poliitilised ühendused, eeskätt [[Ahhaia liit]] ja [[Aitoolia liit]]. Need ühendasid mitmeid linnriike ja piirkondi ning võimaldasid neil Makedoonia ja teiste suurriikide vastu tõhusamalt tegutseda. ====Antigoniidide Makedoonia==== [[Pilt:Mediterranean at 218 BC-en.svg|pisi|Vahemere ümbruse alad 218. aastal eKr]] Demetrios Poliorketese poeg [[Antigonos II Gonatas]] haaras 277. aastal eKr võimu [[Makedoonia kuningas|Makedoonia kuningana]] ja [[Antigoniidide dünastia]] valitses Makedooniat kuni Rooma vallutuseni 2. sajandi keskel eKr. Makedoonia jäi Kreeka maailma üheks olulisemaks suurvõimuks. Enamik Kreeka linnriike tunnistas vähemalt ajutiselt Makedoonia ülemvõimu. Makedoonlastel olid garnisonid Kreeka strateegilistes punktides, muu hulgas [[Demetrias]]es [[Tessaalia]]s, [[Chalkis]]es [[Euboia]]l ja [[Akrokorintos]]es [[Korintose maakitsus]]el. Makedoonia-vastast poliitikat ajasid eeskätt [[Aitoolia liit]], [[Ahhaia liit]] ja [[Sparta]]. Kreeklastega asustatud [[Rhodos]]e saar jäi Makedooniast sõltumatuks ning kujunes üheks Vahemere olulisemaks kaubandus- ja mereriigiks. Rhodos oli tihedates suhetes [[Ptolemaioste kuningriik|Ptolemaioste Egiptusega]] ja konkureeris Makedoonia mõjuga Egeuse merel. ====Ahhaia liit==== {{Vaata|Ahhaia liit}} [[280 eKr]] taastatud [[Ahhaia liit]] kujunes koos [[Aitoolia liit|Aitoolia liiduga]] üheks tähtsamaks Makedoonia-vastaseks poliitiliseks ja sõjaliseks jõuks Kreekas. Ahhaia liit tugevnes järsult 3. sajandi keskpaigas. 251. aastal eKr ühines sellega [[Sikyon]] ja 243. aastal eKr [[Korintos]]. Samal aastal võeti Makedoonia garnisonilt [[Akrokorintos]]. [[Pilt:Karte Makedoniens 200 vC-de.svg|300px|pisi|[[Vana-Makedoonia|Makedoonia]] (oranž) aastal 200 eKr ja [[Aitoolia liit|Aitoolia liidu]] ning [[Ahhaia liit|Ahhaia liidu]] alad [[Balkani poolsaar]]el, [[Pergamon]]i kuningriik ja [[Seleukiidide riik]] [[Väike-Aasia]]s]] Ahhaia liidu üheks silmapaistvamaks juhiks kujunes [[Aratos Sikyonist]], kes püüdis vähendada Makedoonia mõju Peloponnesosel ja sealseid linnriike ühendada. ====Aitoolia liit==== {{Vaata|Aitoolia liit}} [[Aitoolia liit]] oli algselt Lääne-Kreeka peamiselt agraarsete piirkondade föderatiivne ühendus. Liit kasvas ja tugevnes võitluses Makedoonia ning teiste hellenistlike valitsejatega. Umbes 290. aastal eKr omandas Aitoolia liit domineeriva mõju [[Delfi]]s ja 279. aastal eKr osales otsustavalt [[galaadid|galaatide]] sissetungi tagasitõrjumises ja Delfi pühamu kaitsmises. 3. sajandi teisel poolel eKr hõlmas Aitoolia liit peale [[Aitoolia]] mitmeid Kesk-Kreeka piirkondi, sealhulgas [[Fookis]]t ja [[Lokris]]t, ning eri aegadel ka osa [[Boiootia]] ja [[Tessaalia]]st. Selle mõju ulatus mõnele [[Peloponnesos]]e linnale, näiteks [[Tegea]]le, [[Mantineia]]le ja [[Orchomenos]]ele. 4. sajandi lõpuks eKr oli Aitoolia liit oluline Makedoonia-vastane jõud. Makedoonia-vastastes sõdades otsis ta sageli tuge Roomalt, kuid sattus samal ajal vastuollu ka [[Ahhaia liit|Ahhaia liiduga]]. Aitoolia liit toetas [[Seleukiidide riik|Seleukiidide riigi]] valitsejat [[Antiochos III]] sõjas Rooma vastu 192–188 eKr. Liitlased said lüüa ning 189. aastal eKr alistus Aitoolia liit Roomale ja kaotas suure osa oma poliitilisest mõjust. ====Sparta==== {{Vaata|Sparta}} 3. sajandi teisel poolel eKr püüdis Sparta kuningas [[Agis IV]] (245–241 eKr) lõpetada spartiaatide arvu ja majandusliku seisundi halvenemist ja taastada [[Lykurgos (Sparta)|Lykurgos]]ega seostatud vana Sparta korraldust. Ta kavatses tühistada võlad ja jagada maa ümber, kuid tema reformid põrkusid mõjuvõimsate maaomanike vastuseisule. Agis hukati ning tema reformid tühistati. Reforme jätkas kuningas [[Kleomenes III]] (235–222 eKr), kes saavutas võimu tugevdamise järel reformide elluviimise: ta tühistas võlad, jagas maad ümber, suurendas kodanike ringi ja korraldas ümber Sparta sõjalise jõu. Kleomenes III püüdis samal ajal kehtestada Sparta hegemooniat Peloponnesosel ja sattus konflikti [[Ahhaia liit|Ahhaia liiduga]]. Ahhaia liit pöördus [[Aratos Sikyonist|Aratose]] juhtimisel abi saamiseks Makedoonia poole ja nõustus vastutasuks taastama Makedoonia kontrolli [[Akrokorintos]]e üle. 222. aastal eKr sai Kleomenes III [[Sellasia lahing]]us Lakoonikas Makedoonia ja Ahhaia ühendatud vägedelt lüüa ning põgenes Egiptusse. Tema reformid tühistati ja Sparta sattus Makedoonia mõju alla. ====Epeiros==== {{Vaata|Epeiros}} [[Epeiros]] jäi hellenistlikul ajajärgul üheks Kreeka maailma läänepoolseks riigiks. Selle tuntuim valitseja oli [[Pyrrhos]], kes püüdis laiendada oma võimu nii Kreekas kui ka Lõuna-Itaalias. Tema sõjad Roomaga aastatel 280–275 eKr näitasid, et Kreeka lääneosa oli üha tihedamalt seotud Itaalia ja Rooma poliitilise arenguga. ====Hellenistliku maailma langus ja Rooma tõus==== Pärast 3. sajandi eKr suhteliselt jõukat perioodi muutus hellenistlike riikide olukord raskemaks. Selle üheks oluliseks põhjuseks oli välispoliitilise olukorra muutumine. Hellenistliku maailma piiridele kerkisid kaks võimsat naabrit: idas [[Partia]] ja läänes [[Vana-Rooma|Rooma]]. Partia riigi tugevnemine nõrgendas Seleukiidide riiki ja viis järk-järgult kreeka-makedoonia mõju vähenemiseni Iraani ja Mesopotaamia aladel. Samal ajal laiendas Rooma oma mõju Balkani poolsaarel, Kreekas ja Väike-Aasias. Rooma sekkumine Kreeka asjadesse ei toimunud ühe sõjakäiguna, vaid järk-järgult. Roomlased sekkusid algul Kreeka linnriikide ja Makedoonia vahelistesse konfliktidesse ning esitlesid end sageli Kreeka linnade autonoomia kaitsjatena. Seejärel muutus Rooma mõju üha otsesemaks. Makedoonia sai Roomalt lüüa [[Teine Makedoonia sõda|Teises Makedoonia sõjas]] ja [[Kynoskephalai lahing]]us 197. aastal eKr. 168. aastal eKr sai Makedoonia kuningas [[Perseus]] [[Pydna lahing]]us otsustavalt lüüa. Makedoonia kuningriik lõpetati ja selle territoorium jaotati algul neljaks vabariigiks. 148. aastal eKr muudeti Makedoonia Rooma provintsiks. Pärast Makedoonia kuningriigi langemist suurenes Rooma mõju ülejäänud Balkani-Kreekas. [[Ahhaia liit]] sattus Roomaga konflikti ja 146. aastal eKr purustasid roomlased liidu. Samal aastal hävitati [[Korintos]], mis oli olnud üks Kreeka maailma tähtsamaid linnu. Suur osa Kreeka mandriosast liideti Rooma [[Ahhaia provints]]iks. Hellenistlikus maailmas toimusid samal ajal muutused ka Väike-Aasias. Pergamoni kuningas [[Attalos III]] pärandas 133. aastal eKr oma riigi Roomale ja Pergamoni kuningriigi aladest moodustati hiljem Rooma [[Aasia provints]]. Rooma laiendas oma võimu ka Väike-Aasia idaosades. [[Bitüünia]] pärandati Roomale 74. aastal eKr ja [[Pontose kuningriik]] alistati lõplikult Rooma sõdades [[Mithridates VI]] vastu. 63. aastal eKr allutas Rooma Seleukiidide riigi peamise tuumiku [[Süüria]] ning muutis selle Rooma provintsiks. Seleukiidide riik oli selleks ajaks suuresti oma varasemad valdused kaotanud ja muutunud piirkondlikuks jõuks. Viimaseks suureks hellenistlikuks kuningriigiks jäi [[Ptolemaioste kuningriik]] Egiptuses. Selle viimane valitseja [[Kleopatra VII]] püüdis säilitada Egiptuse iseseisvust Rooma kasvava mõju tingimustes. Pärast Kleopatra ja [[Marcus Antonius]]e lüüasaamist [[Aktioni lahing]]us 31. aastal eKr vallutas [[Octavianus]] Egiptuse. 30. aastal eKr annekteeriti Ptolemaioste kuningriik Rooma riiki. Sellega lõppes hellenistlike kuningriikide iseseisev poliitiline ajajärk ja tavapärase periodiseeringu järgi ka [[hellenism]]iperiood. Kreeka maailm ei kadunud siiski Rooma võimu kehtestamisega. Kreeka linnad jäid olulisteks ühiskondliku ja kultuurielu keskuseks ning kreeka keel ja kultuur säilitasid Vahemere maade idaosas väga suure mõju. Hellenismiperioodi oluliseks pärandiks oli kreeka keele ja kultuuri levik ulatuslikul alal Vahemere idaosast kuni Kesk-Aasia ja India loodeosani. Kreeka kultuur põimus kohalike kultuuridega ning kujunes välja uus kosmopoliitne kultuuriruum. Hellenistlikud linnad, eelkõige [[Aleksandria]], [[Antiookia]] ja [[Seleukeia]], kujunesid teaduse, kirjanduse, filosoofia, kunsti ja kaubanduse keskusteks. Hellenistliku maailma kultuuriline mõju kestis Rooma ajal edasi. Kreeka keel jäi Rooma impeeriumi idaosas tähtsaks kirjandus-, teadus- ja halduskeeleks ja kreeka kultuurist sai oluline osa hilisema Rooma maailma ja [[Bütsants]]i kultuuripärandist. ===Rooma vallutus=== Umbes aastast 200 eKr sekkus Kreeka asjadesse järjest enam [[Rooma vabariik#Kreeka ja Makedoonia|Rooma vabariik]], kes sõdis korduvalt Makedooniaga<ref name="Flower" />. [[216 eKr]] tungis Makedoonia [[Makedoonia kuningas|kuningas]] [[Philippos V]] [[Illüüria]]sse, millest sai alguse Makedoonia sõjad Roomaga. Illüüria sõdadega ([[215 eKr|215]]–[[168 eKr]]) alustas Rooma idapoolsete [[Vahemere maad]]e allutamist. [[Pilt:Roman provinces of Illyricum, Macedonia, Dacia, Moesia, Pannonia and Thracia.jpg|pisi|[[Rooma provintsid]] [[Balkani poolsaar]]el: [[Noricum]], [[Pannonia (Rooma provints)|Pannoonia]], [[Dalmaatsia (Rooma provints)|Dalmaatsia]], [[Möösia]], [[Daakia (Rooma provints)|Daakia]], [[Makedoonia (Rooma provints)|Makedoonia]], [[Traakia (Rooma provints)|Traakia]]]] Kolmes sõjas (215–168 eKr) võideti Makedoonia Rooma poolt. [[197 eKr]] võitsid roomlased, keda toetasid mitmed kreeka riigid (Pergamon, Rhodos, Ateena, Aitoolia ja Ahhaia), [[Kynoskephalai lahing]]us Makedoonia kuninga Philippos V väge. 196 eKr kuulutasid roomlased Isthmia mängudel välja kõigi kreeklaste vabaduse, mis tähistas Makedoonia ülemvõimu lõppu Kreekas. Makedoonlaste lüüasaamine [[Pydna lahing]]us ([[168 eKr]]) märkis [[Antigoniidid]]e võimu lõppu Kreekas ja Makedoonia muudeti 148 eKr [[Rooma provintsid|Rooma provints]]iks. Pärast [[Aitoolia Liit|Aitoolia Liidu]] (189 eKr) ja [[Ahhaia liit|Ahhaia Liidu]] purustamist (146 eKr) ning Korintose hävitamist allutati Vana-[[Kreeka linnriigid]]. [[Pilt:La Liga aquea en 150 aC.jpg|pisi|Ahhaia liidu alad u 150 eKr]] [[Lõuna-Kreeka]]s tekkis Roomal konflikt [[Peloponnesos]]e [[linnriik]]ide [[Ahhaia liit|Ahhaia lii]]duga. Kui [[ahhaialased|ahhailased]] Rooma heakskiitu ära ootamata [[Sparta]] vastu sõtta läksid, käskis Spartat soosinud Rooma ahhailastel loovutada mitu linna, nende seas [[Korintos]]e. Vallandunud Ahhaia liidu ja mõnede muude Kreeka linnriikide ülestõusu surus konsul [[Lucius Mummius]] suurema vaevata maha. Karistuseks ja hirmutuseks hävitasid tema väed 146 eKr [[Rooma senat]]i korraldusel Korintose, mille elanikkond oli ahhailaste ülestõusuga kaasa läinud. Kuigi enamik Kreeka riike säilitas nimeliselt sõltumatuse ja oli Roomaga ainult liiduvahekorras, andis Korintose häving soovitud tulemuse ja lõpetas pikemaks ajaks kreeklaste vastuseisu Rooma vabariigi ülemvõimule ja see oli Kreeka poliitilise [[iseseisvus]]e lõpp. Ahhaia läks [[Rooma riik|Rooma]] Makedoonia provintsi haldusse. {{Vaata|Vana-Makedoonia#Makedoonia sõjad}} 146. aastaks eKr, pärast [[Ahhaia liit|Ahhaia Liidu]] purustamist Makedoonia oli juba Rooma provints ja ülejäänud Kreekast sai Rooma [[protektoraat]]<ref name="Flower" /><ref name="Ward" />. Kreeka anastamine viidi lõpule aastal 27 eKr, mil keiser [[Augustus]] annekteeris ülejäänud Kreeka ja muutis selle [[Ahhaia senatiprovints]]iks. Oma sõjalisest üleolekust hoolimata imetlesid roomlased [[Kreeka kultuur]]i ja võtsid üle selle saavutusi. == Haridus ja pedagoogika == {{Vaata|Vana-Kreeka haridus}} [[Pilt:Plato's Academy mosaic from Pompeii.jpg|pisi|[[Pompei]]st pärinev mosaiik, millel on kujutatud [[Platoni Akadeemia]]t]] Haridus oli Vana-Kreekas oluline osa inimese kasvatamisest ja ühiskondlikust identiteedist. See kujunes välja [[Homeros]]e-aegsest aristokraatlikust traditsioonist ja muutus [[5. sajand eKr|5. sajandil eKr]] [[sofistid]]e, [[Sokrates]]e, [[Platon]]i ja [[Isokrates]]e tegevuse mõjul senisest mitmekesisemaks. [[Hellenism]]iajastul muutus haridus veelgi olulisemaks ning [[gümnaasium (Vana-Kreeka)|gümnaasiumis]] saadud haridust hakati pidama Kreeka kultuuris osalemise oluliseks eelduseks. Vana-Kreeka hariduse ja kasvatuse laiemat ideaali ja protsessi tähistab [[paideia]] mõiste, mis hõlmas inimese vaimset, kehalist ja kõlbelist kujundamist ning kultuurilist haritust.<ref>Paul Woodruff. Education (Paideia). – ''The Oxford Handbook of Plato'', 2006, ISBN 978-0-19-530454-1, lk 191–210</ref> Hariduses seostusid vaimne ja kehaline kasvatus. Kreeklaste ideaaliks kujunes muu hulgas ''[[kalokagathia]]'' ehk kehalise ja kõlbelise täiuslikkuse ühendamine. Kreeka formaalharidus oli suunatud peamiselt vabadele meestele, eriti kodanike poegadele.<ref>Glenn Downey. Ancient Education. – ''The Classical Journal'', 1957, kd 52, nr 8, lk 339.</ref> Orjad olid üldjuhul formaalharidusest kõrvale jäetud ning mõnes [[polis]]es kehtisid nende harimise suhtes isegi piirangud.<ref>Joseph Sienkewicz. ''Ancient Greece'', Salem Press, Inc. 2007, ptk: Daily Life and Customs.</ref> Haridus oli enamasti eraviisiline. [[Sparta]] oli oluline erand, sest seal korraldas poiste kasvatust riik. [[Hellenism]]iajastul rajasid mõned linnriigid ka avalikke koole. Hariduse eesmärk ei olnud tavaliselt ametiõppe andmine, vaid vaba mehe kujundamine võimekaks kodanikuks. Jõukusest sõltus siiski suuresti see, kui kaua ja millisel tasemel inimene õppida sai, sest õpetajatele tuli sageli maksta. Ka tüdrukud said mõnes piirkonnas algteadmisi, kuid nende formaalne haridus oli üldiselt piiratum kui poistel.<ref>W. Martin Bloomer. ''A Companion to Ancient Education'', Wiley-Blackwell 2016, ISBN 978-1-118-99741-3, lk 305.</ref> === Varasem kasvatus ja Homerose traditsioon === Ettekujutus ideaalsest käitumisest esineb juba [[Homerose]] eeposte kangelaste juures. [[Platon]] nimetas Homerost hellenite esimeseks kasvatajaks. Homerose eepostes ja mütoloogilises pärimuses õpetati poisse oda viskama, jooksma, ratsutama, jahti pidama ning [[lüüra]]t ja [[kitara]]t mängima. Kangelase au nõudis väärikat käitumist nõukogus, lahingus, spordivõistlustel ja pidusöögil. Vaprus võimaldas tal oma väärikust säilitada. Kasvatuse oluliseks meetodiks oli [[eeskuju]]de, sealhulgas mütoloogiliste eeskujude jäljendamine. Homerose kangelastest said aristokraatlike noormeeste eeskujud. [[Polis]]es hakati kasvatust käsitama riigi ühe olulise funktsioonina. Eesmärgiks seati eeskätt vabade kodanike laste, eriti poiste kasvatamine. 7.–6. sajandil eKr olid kasvatuse olulisteks osadeks religioossed pidustused ja nendega seotud muusalised kunstid – tants, muusika ja retoorika. Teiseks oluliseks kasvatuselemendiks kujunes [[sõjaline ettevalmistus]], mis [[Sparta]]s omandas eriti ulatusliku kuju. === Ateena süsteem === ==== Klassikaline Ateena ==== Klassikalise [[Ateena]] hariduses ühendati kaks peamist valdkonda – kehaline ja vaimne kasvatus, mida ateenlased nimetasid vastavalt ''gymnastikē'' ja ''mousikē''.<ref>Timothy Gower. ''Princeton Companion to Mathematics'', Princeton University Press: Princeton 2008. lk 200–208, ISBN 9781400830398.</ref><ref>John Patrick Lynch. ''Aristotle's School'', University of California Press 1972, lk 33–87.</ref> ''Gymnastikē'' oli kehaline kasvatus, mille ideaalid olid seotud jõu, vastupidavuse ja sõjaks valmistumisega.<ref>Lynch 1972: 33–87.</ref> Kehalist vormi peeti oluliseks nii sõjalise valmisoleku kui ka hea tervise seisukohast. Poisid alustasid kehalist kasvatust noores eas, algul eraõpetaja ehk [[paidotriib]]i juhendamisel ning hiljem [[gümnaasium (Vana-Kreeka)|gümnaasium]]is ruumides.<ref>Sienkewicz 2007: 344.</ref><ref>Plutarch. ''Moralia'', Loeb Classical Library 1927, lk 7.</ref> ''Mousikē'' hõlmas muusikat, tantsu, kirjandust ja luulet. Selle kaudu tutvustati õpilastele ilu ja õilsuse ideaale ning arendati harmoonia- ja rütmitaju.<ref>Frederick A. G. Beck. ''Greek Education, 450–350 B.C.'', Methuen & CO LTD, London 1964, lk 201–202.</ref> Poisid alustasid haridusteed umbes seitsmeaastaselt. Õpetajaid oli kolme põhilist liiki: [[grammatist]] õpetas lugemist ja kirjutamist, [[kitarist]] muusikat ning [[paidotriib]] kehalisi harjutusi. Jõukatest perekondadest pärit poisid olid sageli [[paidagoog]]i hoole all. Paidagoog oli tavaliselt majapidamisori, kes saatis poissi päeva jooksul ja juhendas tema käitumist. Tunnid toimusid sageli õpetajate eramajades. Õpetati lugemist, kirjutamist, matemaatikat, laulmist ning [[lüüra]] ja flöödi mängimist. Vanematele poistele õpetati ka maadlust, jooksmist, kettaheidet ja odaviset.<ref>Angus Konstam. ''Historical Atlas of Ancient Greece'', Thalamus 2003, ISBN 1-904668-16-X, lk 94–95.</ref> Õpilased kirjutasid kirjutuspulgaga vahaga kaetud tahvlitele. Lugemaõppimisel anti neile sageli luuletusi päheõppimiseks ja esitamiseks. [[Hesiodos]]e ja [[Homeros]]e teoseid hinnati kõrgelt ning nende loomingut kasutati õppetöös.<ref>R. C. Lodge. ''Plato's Theory of Education'', Russell & Russell: New York 1970, lk 11–304.</ref> Ateena varasem kooliharidus oli suhteliselt vähe formaliseeritud ja piirdus suurestualgtasemega. Kooliharidus ei moodustanud tänapäevases mõttes ühtset ja rangelt struktureeritud süsteemi. Formaalne haridus võis noorukieas lõppeda. Haridust omandati olulisel määral ka väljaspool kooli, igapäevase ühiskondliku ja praktilise kogemuse kaudu.<ref>Lynch 1972: 38.</ref><ref>Lodge 1970: 11.</ref> ==== Efeebia ==== Ateenas järgnes kooliharidusele noormeeste sõjaline ja kodanikukasvatus [[efeebia]]s (''ephebeia''). Efeebia kujunes aja jooksul kaheaastaseks väljaõppeks, mille kaudu noormehed valmistusid kodanikueluks ja sõjaväeteenistuseks. Pärast [[Chaironeia lahing]]ut 338. aastal eKr tegi [[Lykurgos (Ateena)|Lykurgos]] reforme, millega efeebia sai Ateena kodanikuks saamise oluliseks nõudeks. Ajaloolased ei ole üksmeelel selles, kas efeebiasse vastuvõtmise tingimuseks oli mõnel institutsiooni arengu etapil varanduslik kvalifikatsioon. Ka umbes 325. aastast eKr pärinev "[[Ateena politeia]]" vastav peatükk ei anna selle kohta kindlaid andmeid. ==== Kõrghariduse kujunemine ==== Kõrgharidus hakkas Ateenas arenema umbes [[420 eKr|420. aasta paiku eKr]]. [[Sokrates]]e ja [[sofistid]]e tegevus jaa mujalt Kreekast saabunud õpetajate lisandumine tähistasid üleminekut varasemalt hariduselt uuele kõrghariduse vormile. Kõrgharidus laiendas formaalset haridust ja Ateena ühiskonnas hakati intellektuaalseid võimeid järjest enam väärtustama.<ref>Beck 1964: 201–202.</ref> 5. sajandi keskpaigast eKr püüdsid [[sofistid]] sõnastada kreeka pedagoogilise mõtte põhialuseid. Nad kultiveerisid [[paideia]] mõistet ning kujundasid välja teadmiste ja kunstide kogumi, mis pidi tagama vabadele noormeestele edu ühiskondlikus tegevuses. Eelkõige õpetasid nad [[dialektika]]t ja [[retoorika]]t, mis eeldas muu hulgas mütoloogia, ajaloo ja seadusandluse tundmist. Sofistidega võib seostada kõrghariduse kujunemise algust: tekkisid õppekavad ja õppevahendid, kuigi püsivad institutsioonid veel puudusid. Sofistide õpetus oli sageli tasuline ja seetõttu sõltus kõrghariduse kättesaadavus suurel määral perekonna jõukusest.<ref>Downey 1957, lk 339–340</ref> [[Isokrates]] pidas kunste ja teisi teadusi retoorikaga võrreldes vähem oluliseks ja leidis, et [[retoorika]] on vooruse ja kodanikukompetentsuse kujundamise keskne vahend. Tema arvates pidi haridus kujundama kodaniku võimet ühiskondlikus ja poliitilises elus osaleda ning andma talle poliitilise juhtimise jaoks vajaliku kõneoskuse.<ref>Beck 1964: 255, 257.</ref> Umbes 390. aastal eKr avas Isokrates Ateenas [[retoorikakool]]i. Tema kool erines [[Platoni Akadeemia]]st selle poolest, et keskendus eelkõige kõnekunstile ja kodanikueluks vajalikule haridusele, Akadeemias aga olid kesksemad teadused, filosoofia ja dialektika.<ref>Beck 1964: 293.</ref> ==== Sokrates ==== [[Sokrates]] vastandus end [[sofistid]]e õpetuse mõnele küljele ning rõhutas tarkuse, sügavama mõtlemise, isenese tundmise ja inimese moraalse täiustumise tähtsust.<ref>Beck 1964: 240–293.</ref><ref>Patricia Matsen, Philip Rollinson, Marion Sousa. ''Readings from Classical Rhetoric'', Southern Illinois University Press 1990, lk 43.</ref> Sokratese vastuseis sofistide õpetusele [[moraalinorm]]ide suhtelisust ([[relativism]]) mõjutas hilisemat kreeka pedagoogilist mõtet. Sokrates rõhutas [[voorus]]e [[iseväärtus]]t ja moraalinormide objektiivsust. ==== Platon ja Akadeemia ==== [[Platon]] rajas umbes 387. aastal eKr [[Platoni Akadeemia]]. Akadeemias arendas ta oma haridusteooriat, mida ta käsitles põhjalikumalt teoses "[[Politeia]]". Platon käsitas haridust vahendina selliste kodanike kujundamiseks, kes suudaksid ühiskonnaelus vastutustundlikult osaleda. Ta leidis, et inimene omandab teadmisi ka kogukonna liikmena elamise kogemuse kaudu, kuid rõhutas samal ajal sihipärase õppimise ja kõrgema hariduse tähtsust kodanikuvooruse kujundamisel.<ref>Beck 1964: 200–202, 240.</ref> Platoni Akadeemiat nimetatakse sageli esimeseks ülikooliks.<ref>Beck 1964: 240.</ref> "Politeias" kirjeldab Platon ranget haridusteed, mille eesmärk oli viia õppija tõelise vooruse saavutamise ja tegelikkuse olemuse mõistmiseni. See hõlmas muusika, luule ja kehalise kasvatuse algõpetust, sellele järgnevat kahe- kuni kolmeaastast sõjalist väljaõpet, kümmet aastat matemaatiliste teaduste õppimist, viit aastat dialektikaõpet ning viitteist aastat praktilist tegevust poliitikas. Vaid vähesed, kes sellise haridustee lõpuni läbisid, pidid saama Platoni ideaalriigi [[filosoof-kuningas|filosoof-kuningateks]].<ref>Plato. ''Republic'', Harvard University Press: Cambridge 2013, lk 186, 188.</ref> Platoni haridusteooria üks keskseid ideid oli seega hariduse tihe seos poliitilise korraga: hea riigi püsimine sõltus selle kodanike, eriti tulevaste juhtide õigesti korraldatud kasvatamisest. ==== Aristoteles ja Lykeion ==== [[Aristoteles]] rajas Ateenas 335. või 334. aastal eKr oma kooli [[Lykeion]]i.<ref>Georgios Anagnostopoulos. ''A Companion to Aristotle'', Wiley-Blackwell 2013, lk 5–9.</ref> Lykeionis tegeldi suurel määral uurimistöö ja teabe süstemaatilise kogumisega. Aristoteles pidas empiirilist uurimist oluliseks ning leidis, et dialektiline arutelu võib mõnel juhul tõeotsingut takistada. Seetõttu pöörati koolis suurt tähelepanu vaatlusele, kogumisele ja empiirilisele uurimistööle.<ref>Lynch 1972: 87.</ref> ==== Teised filosoofiakoolid ==== 4. sajandil eKr rajati Kreekas mitu filosoofiakooli. Sokratese õpilastest rajasid koole [[Eukleides Megarast|Eukleides]] [[Megara]]s, [[Phaidon]] [[Elis]]es ning [[Antisthenes]] ja [[Platon]] [[Ateena]]s. Koos Platoni Akadeemia ja Lykeioniga kujunesid hiljem Ateenas olulisteks hariduskeskusteks ka [[Epikuros]]e filosoofiakool ehk "Aed" ja [[stoikud|stoikute]] kool. Ateena muutus seega oluliseks haridus- ja kasvatusekeskuseks ning hellenistlikus maailmas omamoodi [[pedagoogiline provints|pedagoogiliseks provintsiks]]. Selle haridusideaali mõju ulatus hiljem Lääne-Euroopa [[renessanss|renessansi]]- ja [[valgustusajastu]] mõtlejate ning pedagoogideni. ==== Pythagoras ja teaduslik haridus ==== [[Pythagoras]]e rajas oma filosoofiakooil tegutses umbes 530 eKr [[Kroton]]is. Pythagoras rajas seal kogukonna, kus õpetati filosoofiat, religiooni ja matemaatikat ning uuriti muu hulgas kosmoloogiat, aritmeetikat, geomeetriat, astronoomiat ja harmooniat. Koolil oli ühtaegu filosoofilise, poliitilise organisatsiooni ja religioosse kogukonna iseloom. Kooli liikmeteks võisid olla nii mehed kui ka naised. Õpilased elasid ja õppisid kindlate reeglite järgi korraldatud kogukonnas.<ref>[https://www.mathopenref.com/pythagoras.html Biography of Pythagoras], mathopenref.com.</ref> Pythagorase õpetuses eristati väidetavalt eksoteerilist ja esoteerilist õpetust. Õpetuse keskmes olid muu eetika, filosoofia ja matemaatika. 6. sajandi lõpus eKr rajati [[Kroton]]is ja [[Küreene]]s arstiteaduse koolid. Mõjukaks kujunes ka [[Kos]]i saare arstiteaduse kool, kus tegutses [[Hippokrates]]. ==== Spordi ja võistluste mõju haridusele ==== Kehalise ettevalmistuse iseloomu mõjutasid üle-kreekalised ja kohalikud spordivõistlused, sealhulgas [[antiikolümpiamängud]], [[Isthmose mängud]] ja [[püütiamängud]]. Püütiamängudel, mida peeti [[Apollon]]i auks, võistlesid lisaks sportlastele ka flöödi- ja kitaramängijad ning korraldati tarkusevõistlusi. Spordivõistluste populaarsus väljendas kreeklaste tugevat võistlusvaimu ([[agoon]]ivaimu), mis avaldus ka intellektuaalses sfääris. 6. sajandi lõpuks eKr hakkasid kreeklased järk-järgult rohkem väärtustama intellektuaalseid omadusi, kuigi kehalistel omadustel säilis endiselt oluline koht. ==== Meeste ja poiste suhted kasvatuse kontekstis ==== Vana-Kreeka hariduse ja kasvatuse üks tänapäeva mõistes keeruline aspekt oli [[Vana-Kreeka pederastia]], mis võis mõnes ühiskonnakihis olla seotud noormehe kasvatamisega. Õpetajate ja kasvatajate mõju kõrval võis noormehe moraalset kujunemist mõjutada ka vanema partneri ehk ''[[erastēs]]''{{'}}e eeskuju. 15–18-aastaste noormeeste puhul käsitleti täiskasvanud mehe ja noormehe suhet mõnikord traditsioonilise kangelaskasvatuse ja vooruslikkuse kujundamise kontekstis. Naistevahelised samalaadsed suhted on allikates vähem nähtavad ning neid on seostatud näiteks [[Sappho]] ümber koondunud ringiga. See teema oli osa teatud kasvatuse ja sotsialiseerumise vormidest, kuid ei moodustanud Kreeka haridussüsteemi üldist alust. === Sparta süsteem === [[Sparta]] oli Vana-Kreeka hariduses kõige selgem erand, sest seal allutati laste kasvatamine ulatuslikult riiklikule kontrollile. Sparta ühiskonna eesmärk oli kujundada meessoost kodanikest vastupidavad ja sõjaliselt võimekad sõdurid, kes oleksid valmis kaitsma oma [[polis]]t ja tegutsema [[Sparta faalanks]]i liikmetena. ==== ''Agōgē'' ==== Sparta kasvatuse ehk ''[[agōgē]]'' keskne eesmärk oli sõjaliste ülesannete täitmiseks sobivate kodanike kujundamine. Kasvatus rõhutas kehalist vastupidavust, distsipliini, kuulekust, kollektiivsust ja sõjalisi oskusi.<ref>Lesley Adkins, Roy A. Adkins. ''Handbook to Life in Ancient Greece'', Facts On File: New York 2005, lk 104–105.</ref> Riiklik kasvatus algas umbes seitsmeaastaselt. Klassikalisel perioodil jagunes ''agōgē'' üldjoontes kolmeks astmeks: ''paides'' (umbes 7–14-aastased poisid), ''paidiskoi'' (umbes 15–19-aastased noorukid) ja ''hēbōntes'' (umbes 20–29-aastased noormehed). Poisse ja noorukeid ühendati rühmadesse ning nende kasvatust ja väljaõpet kontrollis riigiametnik [[paidonoom]]. Umbes 20-aastased ''eirēn''{{'}}id juhendasid nooremaid poisse. Lapsed said kuni seitsmenda eluaastani kasvatust perekonnas, seejärel paigutati nad ühisesse elukorraldusse. Neid õpetati alluma käsule, elama sõjaväelise distsipliini järgi, taluma raskusi ning saavutama võitu. Distsipliini karmistati järk-järgult. Poistele nähti ette kerge riietus, paljajalu käimine ja kõval asemel magamine. Samuti pidid nad läbima spetsiaalseid kehalisi harjutusi.<ref>Adkins, Adkins 2005, lk 104–105.</ref> Spartiaatide intellektuaalne kasvatus oli viidud miinimumini ning piirdus peamiselt lugemise ja kirjutamise algteadmistega. Noorte vaimset arengut peeti siiski vajalikuks: spetsiaalsete harjutuste abil omandati oskus küsimustele täpselt ja lühidalt vastata. Seda väljendusviisi seostatakse hilisema mõistega "lakooniline". Muusika oli Sparta kasvatuses oluline, kuid see oli allutatud sõjalistele eesmärkidele. Noormehi õpetati tegutsema [[faalanks]]is ühtse üksusena. Selleks kasutati ka tantsu ja muusikat, mis aitasid arendada koordineeritud liikumist.<ref>Adkins, Adkins 2005: 105, 275.</ref> 15–20-aastaste noormeeste tegevuses kuulus sõjaliste harjutuste kõrval oluline koht koorilaulule. Sparta kasvatuse sõjaväestamist väljendavad ka [[Tyrtaios]]e 7. sajandi teise poole laulud, milles sõjamehekuulsus seati muudest kuulsuse liikidest kõrgemale. Pärast ''agōgē'' läbimist jätkus noormeeste sõjaline ettevalmistus [[efeebia]] vormis. Noored osalesid kehalistes harjutustes, jahis ja sõjalistes harjutustes ning umbes 20-aastaselt tunnistati nad ametlikult Sparta sõduriteks.<ref>Adkins, Adkins 2005: 104–105.</ref> ==== Sparta naiste haridus ==== Sparta naised said erinevalt paljude teiste Kreeka linnriikide naistest riiklikult korraldatud formaalharidust. Suur osa sellest keskendus kehalisele kasvatusele. Tüdrukud õppisid jooksmist, maadlust, kettaheidet ja odaviset ning nende oskusi kontrolliti regulaarselt võistlustel.<ref>Sarah B. Pomeroy. ''Spartan Women'', Oxford University Press 2002, lk 13–14, 24.</ref> Lisaks kehalisele kasvatusele õpetati noortele naistele laulmist, tantsimist ja pillimängu.<ref>Pomeroy 2002: 5–12</ref> Sparta naiste kasvatuse eesmärk oli muu hulgas valmistada neid ette emaduse ja ühiskondlike rollidega seotud ülesanneteks ning toetada Sparta sõjalise ühiskonna püsimist.<ref>Pomeroy 2002: 4.</ref> Sparta kasvatussüsteem oli 18.–19. sajandi pedagoogilises mõttes mõjukas. Selle mõningaid põhimõtteid rakendati hiljem ka Prantsusmaa ja Venemaa sõjaväeõppeasutustes. [[Plutarchos]] kirjeldab, et Sparta vastsündinuid kontrollis vanematekogu ning nõrgaks või väärarenguga peetud laps võidi hüljata. Seda kirjeldust on hilisemates käsitlustes sageli tõlgendatud tõendina nõrkade laste süstemaatilise tapmise kohta, kuid sellise tava ulatus ja tegelik rakendamine on tänapäeva uurimustes vaieldavad ning kindlad tõendid süstemaatilise vastsündinute tapmise kohta puuduvad. === Hellenismiajastu haridus === Hellenismiajastul muutus haridus Kreeka kultuuris osalemise oluliseks osaks. Alghariduse põhistruktuur jäi seejuures suuresti samaks. 7–14-aastased poisid käisid [[kitarist]]i koolis, [[palestra]]s ja [[grammatikakool]]is. [[Paidagoog]] saatis last ja jälgis tema käitumist. Grammatikakoolis õpiti [[tähestik]]ku, kirjutati [[silp]]e ning harjutati sidusate tekstide ümberkirjutamist. Õpilased lugesid häälega Homerose valitud tekste, mõnikord kohandatud kujul, samuti [[Aisopos]]e valme ja õpetlikke lüürikute antoloogiaid. Õpetati arvutamist, sealhulgas nelja aritmeetilist tehet, murde, rahaühikuid ning kaalu- ja pikkusmõõte. Kasutati ka kehalisi karistusi. Kõrgema astme grammatikakoolis määras õppeainete ringi hellenistliku hariduse uus iseloom. [[Grammatikos]]e juhendamisel, tavaliselt [[gümnaasium (Vana-Kreeka)|gümnaasium]]is, loeti ja tõlgendati "autoreid". Keskne koht oli [[Homeros]]el ja [[Hesiodos]]el, hiljem ka [[Apollonios Rhodoselt|Apolloniosel Rhodoselt]]. Lüürikutest loeti muu hulgas [[Alkman]]i, [[Alkaios]]t ja [[Sappho]]t; tragöödiakirjanikest [[Aischylos]]t, [[Sophokles]]t ja [[Euripides]]t ning komöödiakirjanikest [[Menandros]]t. Väiksemas mahus õpiti proosakirjanikke, näiteks [[Herodotos]]t ja [[Xenophon]]i. Kõnemeestest pöörati erilist tähelepanu [[Demosthenes]]ele. Autorite lugemise ja tõlgendamisega kaasnesid kirjutamisharjutused, mille jaoks kujunesid välja kindlad kooližanrid – [[progümnasm]]id ehk eelharjutused. Kõnekunsti õpetamine jäi retoorikakoolide eriülesandeks. Hellenismiajastul tekkisid uued teadus- ja kultuurikeskused. 3. sajandi alguses rajati [[Aleksandria]]s [[Museion]] koos [[Aleksandria raamatukogu]]ga; seal tegeldi teadusliku uurimistööga ning institutsiooniga olid seotud ka loomaaed ja botaanikaaed. Teiseks oluliseks teaduskeskuseks kujunes [[Pergamon]]. Suured raamatukogud tegutsesid ka [[Apameia (Süüria)|Apameia]]s, [[Antiookia]]s ja [[Sürakuusas]]. Kuulus retoorikakeskus oli [[Rhodos]]e saar. Ilmusid teaduslikud uurimused ja õppevahendid paljudes teadmiste valdkondades. Aleksandria traditsiooniga seostub [[Dionysios Traakiast|Dionysios Traaklase]] grammatika. 3. sajandi alguses eKr koostas [[Eukleides]] teose "[[Elemendid (Eukleides)|Elemendid]]". === Haridus Rooma võimu ajal === Pärast Kreeka muutumist [[Rooma riik|Rooma riigi]] osaks jätkusid Kreeka haridustraditsioonid. Jõukad roomlased kasutasid haritud kreeklasi sageli õpetajate ja kasvatajatena, mis aitas Kreeka haridustraditsioonidel Rooma ühiskonnas edasi kesta.<ref>Plutarch. ''The Rise and Fall of Athens: Nine Greek Lives'', Penguin Classics: London 1960, lk 168–169.</ref> Kõnekunsti õpetamise traditsioon säilis ka Rooma ajal. 4. sajandil pKr hoidsid seda elus muu hulgas [[Himerios]], [[Themistios]] ja [[Libanios]]. Paganlikud filosoofiakoolid säilisid pärast Rooma vallutusi ning [[Marcus Aurelius]]e ajal hakkasid nad saama riiklikku toetust, kuigi jäid peamiselt erakoolideks. Selline olukord kestis kuni aastani 529 pKr, mil keiser [[Justinianus I]] keelas paganatel õpetamise. === Hariduse areng ja hilisem mõju === Kreeka hariduse areng oli tihedalt seotud [[polis]]e ühiskonna muutumisega. 6. sajandi lõpust hakkas [[Atika]] eesotsas [[Ateena]]ga mängima Kreeka hariduses juhtivat rolli. Demokratiseerumine ja poliseelu intellektualiseerumine suurendasid kõnekunsti, kirjanduse, teaduste ja filosoofia tähtsust. 4. sajandiks eKr oli [[demokraatia|demokraatlik]] polis ja kogu polisesüsteem jõudnud allakäigu perioodi, kuid samal ajal rajati arvukalt filosoofiakoole ning haridus muutus senisest süsteemsemaks. [[Sofistid]], [[Sokrates]], [[Platon]], [[Isokrates]] ja [[Aristoteles]] kujundasid arusaama haridusest kui inimese ja ühiskonna teadlikust kujundamisest. Platoni ja Aristotelese kool ning hiljem Epikurose ja stoikute kool aitasid muuta Ateenat kauaaegseks haridus- ja filosoofiakeskuseks. Nende mõju ulatus hiljem Rooma kultuuri ning Lääne-Euroopa [[renessanss|renessansi]] ja [[valgustusajastu]] pedagoogilise mõtteni. Sparta kasvatuse mõju oli teistsugune: 18.–19. sajandi pedagoogilises mõttes käsitleti Sparta süsteemi mõningaid põhimõtteid eeskujuna ning neid rakendati hiljem muu hulgas Prantsusmaa ja Venemaa sõjaväeõppeasutustes. Vana-Kreeka haridusest kujunes seega pikaajaline traditsioon, milles ühendati kirjandus, muusika, kehaline kasvatus, filosoofia, teadus, retoorika ja kõlbeline kasvatus. Kreeka haridusideed mõjutasid otseselt hilisemat Rooma haridust ning nende kaudu ka Euroopa hariduse ja pedagoogilise mõtte arengut. ==Kultuur== Vana-Kreeka kultuuri periodiseerimise aluseks võetakse Vana-Kreeka ajaloo periodiseering. Vana-Kreeka kultuuri (eelkõige filosoofia ja kirjanduse) viimast arenguperioodi, mis algab hellenismiajastuga, pikendatakse Rooma vallutusele järgnenud ajajärgule kuni 5. sajandi lõpuni pKr. ===Mütoloogia ja usund=== {{Vaata ka|Vanakreeka mütoloogia|Vana-Kreeka usund}} [[Pilt:Θερμαικος με θεα τον Ολυμπο!.jpg|pisi|[[Olümpos]]e mägi, [[Olümpose jumalad|Olümpose jumalate]] müütiline elupaik]] Usund oli Vana-Kreeka elu üks keskseid osi.<ref>Daniel Ogden. Introduction. – Daniel Ogden (toim). ''A Companion to Greek Religion'', Blackwell 2007, lk 1.</ref> Kreeklased olid [[polüteism|polüteistid]] ja austasid paljusid jumalaid, kuid usulised tavad ei olnud kogu Kreekas ühesugused. Eri linnades ja eri [[Vana-Kreeka hõimud|hõimude]] seas võidi samu jumalaid austada erineval viisil ja neile võidi omistada erinevaid ülesandeid ja omadusi. 6. sajandi lõpuks eKr hakkas välja kujunema [[Olümpose jumalad|Olümpose jumalate]] rühm. Tõsi küll, selle koosseis ei olnud eri paikades ja eri traditsioonides alati täpselt sama.<ref>Ken Dowden. Olympian Gods, Olympian Pantheon. Daniel Ogden (toim). ''A Companion to Greek Religion'', Blackwell 2007, lk 41.</ref> Kreeka usund kujunes kultuurikontaktis naaberrahvastega. Juba [[arhailine ajajärk|arhailisel ajajärgul]] mõjutasid seda Lähis-Ida usund ja kultuur. [[Hellenismiaeg|Hellenismiajal]] hakkas ka Kreeka usund mõjutama Lähis-Ida usundit.<ref>Scott B. Noegel. Greek Religion and the Ancient Near East. – Daniel Ogden (toim). ''A Companion to Greek Religion'', Blackwell 2007, lk 21–22.</ref> Vana-Kreeka usund oli [[polüteism|polüteistlik]] ning tunnistas arvukalt jumalaid, kangelasi, daimoneid ja muid üleloomulikke olendeid. Sellel puudusid ühtne pühakiri, kõiki kreeklasi ühendav kirik, ühtne usutunnistus ja kogu Kreekale ühine elukutseline preesterkond. Samuti ei moodustanud Kreeka usund ühtset ja muutumatut süsteemi: kultused, müüdid, rituaalid ja jumalate austamise viisid erinesid piirkonniti ja muutusid aja jooksul. Usund oli tihedalt põimunud perekonna, kogukonna, [[polis]]e, poliitika ja igapäevaeluga. Kreeka usundi tähtsamad avaldumisvormid olid jumalate austamine pühapaikades ja templites, [[ohvritoomine|ohvritalitused]], [[palve]]d, [[hümn]]id, [[jookohver|jookohvrid]], pühad annetused, puhastusrituaalid ja pidustused. Olulisel kohal olid ka [[oraakel|oraaklid]], [[müsteerium]]id ning mitmesugused isiklikud tõotused ja pühendused. Religioossete praktikate seas oli nii ühiskondlikke ja riiklikke kui ka perekondlikke ja individuaalseid. Kreeka mütoloogia moodustas olulise osa usundist. [[Müüt]] (vanakreeka μῦθος, ''mythos'') tähendas algselt muu hulgas kõnet, jutustust või lugu. Müüdid jutustasid jumalatest, kangelastest ja maailma päritolust ning selgitasid, miks teatud jumalaid austatakse, miks mingi pühamu on püha, miks tehakse teatud rituaale ja missugune on inimese suhe jumalatega. Müüdid ei moodustanud siiski ühtset kanoonilist süsteemi: sama jumala või sündmuse kohta võis eksisteerida mitu erinevat pärimust. ====Varasemad arengujärgud==== Kreeka usundi kujunemine ulatub [[pronksiaeg]]a. [[Mükeene tsivilisatsioon]]i aegsetest [[lineaarkiri B|lineaarkirja B]] tahvlites mainitakse mitut hilisemast Kreeka panteonist tuntud jumalat, sealhulgas [[Zeus]], [[Poseidon]]it ja [[Hera]]t. See näitab, et hilisema Kreeka usundi olulistel jumalustel olid juured juba hilises pronksiajas. Mükeene usundi kohta säilinud allikad on siiski piiratud ning selle müüte ja teoloogiat ei ole võimalik hilisema Kreeka usundi põhjal täielikult rekonstrueerida. Mükeene usund kujunes osaliselt kohalike Egeuse mere piirkonna pärimuste ja [[Minose kultuur]]i mõjutuste koostoimes. Hilisem Kreeka usund ei olnud seega täiesti uus süsteem, mis oleks varasema usundi järsult välja vahetanud, vaid kujunes pikaajalise kultuurilise ja religioosse arengu tulemusel. Kreeka usundi varasemaid etappe on vanemas religiooniteaduses sageli kirjeldatud [[animism]]i, [[fetišism]]i ja [[ktoonilisus]]e mõistega. Selliseid mõisteid tuleb siiski kasutada ettevaatlikult. Tänapäeval ei käsitata Kreeka usundit ühetaolise arengujadana, milles kogu varasem usund oleks olnud animistlik või fetišistlik ja hiljem asendunud "olümposliku" usundiga. Ktoonilised jumalused ja kultused olid Kreeka usundis olulised, kuid eksisteerisid koos taevajumalate, Olümpose jumalate, kohalike jumaluste ja kangelaste kultusega. Maa ja maa-aluse maailmaga seotud jumalused moodustasid tähtsa osa Kreeka religioossest kujutlusmaailmast. [[Gaia]] kehastas maad ja oli mütoloogias paljude jumalike olendite esiema. [[Hades]] valitses surnute riiki ja [[Persephone]] oli seotud nii surnute maailma kui ka viljakuse ja looduse taastumisega. [[Demeter]]i ja Persephone müüdiga seotud [[Eleusise müsteeriumid]] olid üks tuntumaid Kreeka müsteeriumikultusi. ====Olümpose jumalad ja mütoloogia==== [[Vana-Kreeka mütoloogia]] oli kogu [[Vana-Kreeka kultuur]]i oluline kujundaja ja ühendaja. See hakkas kujunema juba [[Kreeta-Mükeene kultuur|Kreeta-Mükeene ajajärgul]] ja arenes järgnevatel sajanditel edasi. Kreeka mütoloogia varasemates kihistustes olid olulisel kohal jumalused ja muud mütoloogilised olendid, kes olid seotud loodusjõudude, maailma tekkimise ja jumalate põlvnemisega. [[Gaia]] oli Maa ja [[Uranos]] taeva personifikatsioon. Nende ühendusest sündisid teiste olendite seas [[titaanid]], kelle hulka kuulusid näiteks [[Okeanos]] ja [[Kronos]]. Müüdi järgi kukutas Kronos Uranose võimult, misjärel temast sai titaanide valitseja. Hiljem kukutasid Kronose ja teised titaanid võimult tema lapsed eesotsas [[Zeus]]ega. Titaanide ja Olümpose jumalate võitlust nimetatakse [[titanomahhia]]ks. Pärast võitu jagasid Zeus, [[Poseidon]] ja [[Hades]] maailma omavahel: Zeus sai taeva ja kõrgeima võimu, Poseidon mere ning Hades allilma. Arhailisel ja klassikalisel ajajärgul kujunesid välja Kreeka usundi need vormid, mida tänapäeval seostatakse kõige rohkem [[Olümpose jumalad|Olümpose jumalatega]]. See ei olnud siiski järsk muutus ega varasema usundi täielik asendumine. Varasemad jumalused, kohalikud kultused, maa ja surnutega seotud rituaalid ja kangelaste austamine säilisid koos Olümpose jumalate kultustega. [[Olümpos]]t peeti peamiste Olümposejumalate elupaigaks. Traditsiooniliselt räägitakse kaheteistkümnest Olümpose jumalast, kuigi nende koosseis võis eri traditsioonides erineda. Zeus oli jumalate ja inimeste valitseja ning taeva, äikese ja korra jumal. [[Hera]], Zeusi abikaasa ja õde, oli abielu ja perekonna jumalanna. [[Poseidon]] oli mere, maavärinate ja hobuste jumal. [[Hades]] valitses surnute allilma. [[Demeter]] oli põllumajanduse, vilja ja maa viljakuse jumalanna ning [[Hestia]] kodukolde jumalanna. Zeusi tütar [[Athena]] oli tarkuse, strateegilise sõjapidamise, käsitöö ja linnade kaitse jumalanna. [[Ares]] oli sõjajumala kehastus, kes oli seotud eeskätt sõja vägivaldse ja hävitava poolega. Müüdi kohaselt sündis Athena Zeusi peast täies sõjarüüs, kiivri, kilbi ja odaga. [[Hermes]] oli algselt seotud karjakasvatuse ja karjustega, kuid kujunes hiljem eelkõige jumalate sõnumitoojaks ning rändurite, kaupmeeste ja kaubanduse kaitsjaks. [[Artemis]] oli jahi, metsiku looduse ja loomade jumalanna ning noorte naiste kaitsejumalanna; hiljem seostati teda tugevasti ka Kuuga. [[Apollon]], Artemise vend, oli seotud prohvetluse, muusika, luule, ravi, vibulaskmise ja valgusega. Hilisemas antiigis kujunes tugevaks ka tema seos päikesega, kuigi algselt oli päikesejumal [[Helios]]. Apolloniga olid seotud [[muusad]], üheksa jumalannat, kes kaitsesid eri kunsti- ja teadusalasid. [[Aphrodite]] oli armastuse ja ilu jumalanna. Tema päritolust oli erinevaid müüte. [[Hesiodos]]e järgi sündis ta merevahust, mis tekkis Uranose kastreerimise tagajärjel, ja jõudis Küprose lähedale; [[Homeros]]e traditsioonis oli ta [[Zeus]]e ja [[Dione]] tütar. Seetõttu ei saa Aphroditet üheselt nimetada Zeusi tütreks. Tema kultusega olid eriti seotud [[Küpros]] ja [[Kythera]]. Aphrodite abikaasana nimetatakse [[Hephaistos]]t, tule, sepatöö ja metallurgia jumalat, kuigi müüdid tema abielu kohta on erinevad. Antiikaja tuntumaid Aphrodite kujutisi on [[Knidose Aphrodite]], mille valmistas [[Praxiteles]] 4. sajandil eKr, ja [[Milo Venus]], 2. sajandist eKr pärinev skulptuur, mida säilitatakse Pariisis [[Louvre]]'is. Knidose Aphrodite originaal ei ole säilinud; sellest on olemas hilisemad koopiad ja variandid. Milo Venuse autor on teadmata. [[Dionysos]] oli veini, veinivalmistamise, viljakuse, ekstaasi ja hiljem ka teatri jumal. Talle pühendatud pidustusi nimetati [[Dionüüsiad|dionüüsiateks]]. Lisaks Olümpose jumalatele austasid kreeklased arvukalt teisi jumalaid ja üleloomulikke olendeid, kellest paljud olid seotud kindlate paikade, linnade või kultuskohtadega. Kreeka jumalad olid seotud paljude loodusnähtuste, inimtegevuse ja ühiskonnaelu valdkondadega. [[Demeter]] oli seotud vilja ja põllumajanduse viljakusega, [[Athena]] tarkuse, käsitöö ja sõjaga, [[Artemis]] jahinduse ja metsiku loodusega, [[Hephaistos]] tule ja sepatööga, [[Aphrodite]] armastuse ja ihaga ning [[Apollon]] muu hulgas ennustamise, muusika ja ravimisega. Sellised seosed ei tähendanud siiski, et jumalad oleksid olnud lihtsalt abstraktsete nähtuste [[personifikatsioon]]id. Jumalaid kujutati isikupäraste ja tegutsevate üleloomulike olenditena, kellega inimesed võisid rituaalide ja palvete kaudu suhteid luua. Mütoloogias kujutati jumalaid sageli antropomorfsetena. Nad olid surematud ja üleloomulike võimetega, kuid neil olid inimlikud omadused, tunded ja omavahelised suhted. Jumalate kujutamine antropomorfsetena ei välistanud nende seost loomade, taimede ja muude sümbolitega. Mõnel jumalusel olid kindlad loomadega seotud epiteedid, kultuslikud kujutised või mütoloogilised vormid. Näiteks seostati Athenat [[öökull]]iga, Artemist mõnes kultuses emakaruga ning [[Dionysos]]t viinapuu ja luuderohuga. Selliseid seoseid ei saa siiski käsitada tõendina, et jumalused oleksid algselt olnud lihtsalt loomade või taimede kehastused. Kreeklased kujutasid jumalaid enamasti inimliku välimuse ja omadustega. Neile omistati inimlikke soove, tundeid, konflikte ja isegi puudusi, kuid samal ajal eristas neid inimestest surematus ja üleloomulik vägi. Müütides esineb sageli [[hübris]]e ehk jumalate või kehtiva korra vastu suunatud liigset enesekindlust, millele võis järgneda jumalik karistus. Kreeka mütoloogias kujutati jumalate ja koletiste vastasseise sageli kosmilise ja ühiskondliku korra kujunemise sümbolina. [[Hesiodos]] kirjeldab teoses "[[Theogonia]]" jumalate põlvnemist ning [[titaanid]]e ja olümplaste võitlust. Müütides võitlevad jumalad ja kangelased ka [[gigandid|gigantide]], [[Typhon]]i ja teiste koletistega. Need lood väljendavad muu hulgas vastandusi korra ja kaose, jumaliku võimu ning metsikuse vahel. Kreeka mütoloogias on olulisel kohal ka [[kangelane|kangelased]]. [[Herakles]], [[Theseus]], [[Perseus]] ja [[Bellerophontes]] on tuntud kangelased, kelle lugudes esineb koletiste hävitamist, ohtlike ülesannete täitmist ja jumalatega suhtlemist. Heraklesele omistati [[Heraklese vägiteod|kaksteist vägitegu]] ning tema müütiline elukäik lõppes jumalaks saamisega. Kangelastekultus moodustas Kreeka usundis jumalatekultusest eristuva, kuid sellega seotud nähtuse. Olulisel kohal oli [[Prometheus]]e müüt. Prometheus oli titaan, kes aitas inimesi ja varastas [[Olümpos]]elt tule ja andis selle inimestele. Selle eest lasi Zeus ta kalju külge aheldada ja mõistis talle karistusekspikaajalise piina. [[Homeros]]e "[[Ilias]]" ja "[[Odüsseia]]" annavad ühe mõjukaima kirjandusliku kujutuse jumalate ja inimeste maailmast. Homerose jumalad sekkuvad inimeste tegevusse, toetavad eri osapooli ja satuvad omavahel konflikti. Hilisemad autorid arendasid jumalate olemust ja funktsioone edasi. Kreeka mütoloogia jäi alati mitmekesiseks, sest eri autoritel, piirkondadel ja ajajärkudel võisid olla erinevad pärimused. ====Usund ja polis==== Mütoloogiaga paralleelselt arenes [[Vana-Kreeka usund|religioosne kultuspraktika]], mis hõlmas muu hulgas [[ohverdamine|ohverdusi]], [[palve]]id, [[hümn]]e, pidustusi ja muid rituaale. Vana-Kreeka usundi üks keskseid rituaale oli [[loomade ohverdamine]]. Sageli ohverdati lambaid, kitsi, sigu ja veiseid.<ref>Jan M. Bremmer. Greek Normative Animal Sacrifice. – Daniel Ogden (toim). ''A Companion to Greek Religion'', Blackwell 2007.</ref> Ohvritalitustega kaasnesid tavaliselt [[palve]]d. Palved ja [[hümn]]id olid ka eraldi Kreeka usuelu oluline osa.<ref>William D. Furley. Prayers and Hymns. – Daniel Ogden (toim). ''A Companion to Greek Religion'', Blackwell 2007, lk 117, 121.</ref> Neid rituaale viidi läbi templites, altaritel ja muudes pühapaikades. Kreeka linnadel olid oma kaitsejumalused, kuigi üksikisikud ja kogukonnad austasid tavaliselt mitmeid jumalaid. [[Athena]] oli [[Ateena riik|Ateena]] peamine kaitsejumalanna. Tähtsad olid nii kohalikud kui ka üle-Kreeka pühapaigad. [[Delfi]]s asus [[Apollon]]i oraakel ([[Delfi oraakel]]), [[Olümpia]]s oli Zeusi pühamu ja seal peeti [[antiikolümpiamängud|olümpiamänge]] ning [[Epidauros]]es austati [[Asklepios]]t. Ka [[Dodona]]s oli tähtis Zeusi pühamu. [[Delos]] oli oluline Apolloni kultuse keskus. Ateenas asusid muu hulgas Athenale pühendatud [[Parthenon]] ja [[Ateena Nike tempel]]. Kreeka templid olid jumalustele pühendatud pühapaikade keskmes. Tempel ei olnud tänapäevases mõttes jumalateenistuse hoone, kuhu kogu kogukond regulaarselt koguneb. Selles paiknes tavaliselt jumaluse kultuskuju ning templi ja selle ümbruse pühapaiga juurde kuulusid altarid ja muud rituaalsed rajatised. Suured ohvrid toimusid sageli templist väljaspool altaril. Pühamutel võis olla ka maaomandit, rahalisi varasid ja muid majanduslikke vahendeid. Olulisel kohal olid palved ja hümnid. Jumaluse poole pöördudes võidi nimetada tema epiteete, meenutada tema varasemaid tegusid ja paluda abi, kaitset või soodsat tulemust. Säilinud on mitmesuguseid religioosseid ja kirjanduslikke hümne, nende hulgas [[Homerose hümnid]] ja [[orfilised hümnid]]. Hilisantiigis kirjutas religioosse sisuga hümne ka uusplatoonik [[Proklos]]. [[Olümpia]] oli Zeusi tähtis pühamu ning seal korraldati talle pühendatud [[antiikolümpiamängud|olümpiamänge]]. [[Delfi]] oli [[Apollon]]i tähtsaim oraaklikeskus. Seal asunud Apolloni pühamus tegutses [[Püütia]], preestrinna, kelle kaudu usuti saadavat Apolloni ennustusi. Delfit peeti kreeklaste ettekujutuses maailma keskpunktiks; seda sümboliseeris [[omfalos]] ehk "maailma naba". Delfi pühamu sai annetusi ja muid tulusid neilt, kes pöördusid oraakli poole, kuid oraakli tegevus ei olnud kindlaksmääratud tasuga ennustamisteenus. Kreeka usundis ei olnud ühtset elukutselist preesterkonda. Preestrite ja preestritaride ülesanded olid seotud konkreetsete kultuste ja pühapaikadega. Nende ametid võisid olla kas eluaegsed või tähtajalised. Mõnes linnas olid religioossed ametid tihedalt seotud poliitilise korraldusega. ====Filosoofia ja religioosse mõtte muutumine==== Alates 6. sajandist eKr hakkasid Kreeka filosoofid käsitlema jumalikke ja kosmoloogilisi küsimusi üha enam filosoofilise arutelu kaudu. See ei tähendanud siiski, nagu filosoofia oleks lihtsalt hävitanud usu traditsioonilistesse jumalatesse. Filosoofid võisid traditsioonilisi müüte kritiseerida või ümber tõlgendada või käsitada jumalikkust abstraktsemalt. [[Xenophanes]] kritiseeris antropomorfset jumalakäsitust. [[Platon]] käsitles oma filosoofilistes teostes umalikkust, kosmost ja hinge. Hilisemad [[stoitsism|stoikud]] ja [[epikuurlased]] kujundasid samuti oma arusaamad jumalatest ja usundist. Seega ei viinud filosoofia ühetaoliselt usundi hülgamiseni, vaid aitas kaasa erinevate jumalikkuse käsituste tekkimisele. Hilisantiigis kujunes [[uusplatonism]]i raames välja keeruline metafüüsiline süsteem, mille keskmes oli kõrgeim printsiip [[Üks (filosoofia)|Üks]] (''to Hen''). Uusplatonistid püüdsid seostada traditsioonilist jumalate maailma filosoofilise arusaamaga tegelikkuse hierarhilisest ülesehitusest. Eriti [[Proklos]] käsitles traditsioonilisi jumalaid oma filosoofilises süsteemis. Uusplatonismi ei ole siiski täpne nimetada lihtsalt [[monoteism|monoteistlikuks]] usundiks ega üksnes [[kristlus]]e vastandiks. ====Mütoloogia hilisemas kultuuris==== Kreeka mütoloogia säilitas kirjanduses ja kunstis tähtsuse ka siis, kui traditsioonilised kultused hakkasid hilisantiigis järk-järgult taanduma. Müüte kasutati kirjanduses, kujutavas kunstis ja filosoofias ning neid tõlgendati sageli allegooriliselt või sümboolselt. Kreeka mütoloogia mõju jätkas ka rooma kultuuris ja hilisemas Euroopa kirjanduses ja kunstis. Kristluse levik Rooma keisririigis muutis oluliselt Kreeka ja Rooma traditsiooniliste kultuste positsiooni. Alates 4. sajandist suurenes kristluse poliitiline ja ühiskondlik tähtsus ja traditsioonilised kultused kaotasid järk-järgult oma institutsionaalse keskse rolli. Mõned paganlikud kultused ja rituaalid säilisid siiski veel hilisantiigis ja nende taandumine ei toimunud kõikjal samal ajal. Kreeka traditsiooniline polüteistlik religioon kadus järk-järgult antiikaja lõpu usuelust, selle mütoloogiline ja kultuuriline pärand aga säilis. === Filosoofia === {{Vaata ka|Vanakreeka filosoofia|Antiikfilosoofia}} [[Pilt:British Museum - Four Greek philosophers.jpg|pisi|Nelja Vana-Kreeka filosoofi büstid [[Briti Muuseum]]is. Vasakult paremale: [[Sokrates]], [[Antisthenes]], [[Chrysippos]] ja [[Epikuros]]]] Vana-Kreekas kujunes välja [[filosoofia]] – mõtlemise ja uurimise vorm, milles käsitleti looduse toimimist, inimese elu ja ühiskonnakorraldust. Filosoofilises arutluses pöörati olulist tähelepanu [[argumentatsioon]]ile ja mõistuspärasele uurimisele. See eristas filosoofilisi seletusi paljudest traditsioonilistest mütoloogilistest seletustest, kuid ei tähendanud täielikku katkestust mütoloogilise mõtlemisega. Kreeka filosoofia kujunes 6. sajandil eKr [[Joonia]]s ja levis seejärel ka teistesse kreeka maailma piirkondadesse, sealhulgas Lõuna-Itaaliasse. Selle kujunemist on seostatud ka [[polis]]e kui poliitilise ja ühiskondliku keskkonnaga, kus kodanikud osalesid avalikes aruteludes.<ref>André Motte. Philosophie et religion dans la Grèce antique. Aperçu thématique et perspectives méthodologiques. – ''Kernos'', 1988, kd 1, lk 167–168. [https://journals.openedition.org/kernos/109 Allalaadimine.]</ref> Kreeka filosoofia arenes eri vormides enam kui tuhande aasta jooksul kuni hilisantiigini. Esimeseks filosoofiks peetakse tavaliselt [[Thales]]t [[Mileetos]]est, kes tegutses 6. sajandi esimesel poolel eKr. Tema ning kaaslinlaste [[Anaximandros]]e ja [[Anaximenes]]e tegevusega kujunes [[Joonia]]s välja varajane loodust uuriv filosoofia. Hiljem tegutsesid Joonias ka [[Herakleitos]] [[Ephesos]]est ja [[Anaxagoras]] [[Klazomenai]]st. Need ja mitmeid teised mõtlejaid arvatakse tavaliselt [[presokraatikud|presokraatikute]] hulka. See nimetus ei ole siiski rangelt kronoloogiline, sest presokraatikute hulka arvatakse ka Sokratese kaasaegseid mõtlejaid, nagu [[Demokritos]]. Varajased filosoofid uurisid muu hulgas looduse (''[[physis]]'') olemust ja kosmose tekkimist ning otsisid neis asjus seletusi, mis ei põhine üksnes traditsioonilisel [[mütoloogia]]l. Nende uurimisalad paigutataks tänapäeval füüsika, astronoomia, meteoroloogia, bioloogia, psühholoogia, metafüüsika ja teoloogia allabout . Nende teostest on säilinud ainult katkendeid, mida hilisemad autorid on tsiteerinud, ja hilisemate autorite refeeringuid ja teateid nende õpetuste kohta.<ref>Morris, Powell 2014: 185–189.</ref> 6. sajandi lõpus ja 5. sajandil eKr kujunes oluline filosoofilise mõtlemise keskus ka [[Suur-Kreeka]]s Lõuna-Itaalias. Seal tegutses [[Pythagoras]], kelle õpetuses oli tähtis koht [[arv]]udel, [[harmoonia]]l ja kosmose korrastatusel, ning kujunes [[pütaagorlased|pütaagorlaste]] traditsioon. Suur-Kreekaga olid seotud ka [[Xenophanes]], [[Elea koolkond]] ja [[Empedokles]].<ref>Morris, Powell 2014: 185–189.</ref> 5. sajandi keskpaigast eKr kujunes [[Ateena]] üheks Kreeka filosoofia oluliseks keskuseks. Filosoofilise arutelu teemad laienesid looduse ja kosmose küsimustelt inimese, ühiskonna, seaduste, õigluse, hüve, teadmiste ja hariduse probleemidele.<ref>Mossé 1992: 390.</ref> Olulist osa etendasid [[sofistid]], nende seas [[Gorgias]] ja [[Protagoras]], kes õpetasid muu hulgas retoorikat ja argumenteerimist ning tegelesid moraali ja ühiskonna küsimustega. [[Sokrates]] (umbes 470–399 eKr) kujunes klassikalise Kreeka filosoofia üheks keskseks mõtlejaks. Ta ei kirjuanud teoseid, kuid tema õpetust tuntakse [[Platon]]i, [[Xenophon]]i ja teiste autorite vahendusel. Sokratese filosoofias olid olulisel kohal eetikaküsimused, mõistete täpne määratlemine ja dialoogiline arutelu. Sokratese tegevus tähistas Kreeka filosoofias olulist muutust, kuid seda ei saa käsitada range ajalise piirina. Sokratese kaasaegsete hulka kuulus ka presokraatikuid, näiteks [[Demokritos]], ning Sokratesele järgnenud filosoofide seas oli eri traditsioone, mille seos tema õpetusega oli erinev. Sokratese õpilane [[Platon]] (umbes 427–347 eKr) rajas [[Platoni Akadeemia]] ja käsitles ulatuslikult teadmise, olemise, hinge, eetika, poliitika ja hariduse küsimusi. Tema filosoofias on keskne [[ideedeõpetus]]. Platoni õpilane [[Aristoteles]] (384–322 eKr) rajas [[Lykeion]]i ja tegeles väga paljude valdkondadega, sealhulgas loogika, metafüüsika, loodusteaduste, eetika, poliitika ja esteetikaga. Platoni ja Aristotelese filosoofia mõjutas hilisemat Euroopa filosoofiat eriti ulatuslikult.<ref>Mossé 1992: 309–311, 390–392.</ref><ref>Morris, Powell 2014: 410–417.</ref> Kreeka filosoofia ajaloolises arengus eristatakse tavaliselt varajast ehk presokraatilist filosoofiat, klassikalist filosoofiat, hellenistlikku filosoofiat, Rooma keisririigi aegset filosoofiat ja hilisantiigi filosoofiat. Need nimetused ei tähista siiski rangelt piiritletud kronoloogilisi perioode, sest eri filosoofilised traditsioonid ja mõtlejad tegutsesid osaliselt samal ajal. Nii tegutsesid 5. sajandil eKr kõrvuti näiteks Sokrates ja Demokritos, kuid Sokratest käsitatakse klassikalise filosoofia keskse kujuna, Demokritost aga presokraatilise loodusfilosoofia ja atomismi hilise esindajana. 4. sajandil eKr kujunesid Sokratese õpetuse mõjul mitmed [[sokraatikud|sokraatilised koolkonnad]], nende hulgas [[künism]]. Künismi seostatakse eriti [[Antisthenes]]e ja [[Diogenes]]ega. See rõhutas lihtsat ja vooruslikku eluviisi, sõltumatust ühiskondlikest konventsioonidest ning materiaalsetest hüvedest loobumist. Künismi mõju ulatus ka hellenistlikku ajajärku. Pärast Aleksander Suure surma 323. aastal eKr kujunesid Kreeka maailmas mõjukaks [[hellenistlik filosoofia|hellenistlikud filosoofiakoolkonnad]]. [[Skeptitsism]] keskendus teadmise võimalikkuse ja põhjendatuse küsimustele. [[Epikuurlus]], mille rajas [[Epikuros]] (341–270 eKr), seostas õnneliku elu eelkõige hingerahu, mõõdukuse ja tarbetutest soovidest vabanemisega. [[Stoitsism]], mille rajajaks peetakse [[Zenon Kitionist|Zenonit Kitionist]] (umbes 334–262 eKr), rõhutas vooruslikku elu, mõistuse järgimist ja [[kooskõla loodusega]]. Hellenistliku filosoofia peamised koolkonnad kujunesid välja 4. sajandi lõpus ja 3. sajandil eKr.<ref>Morris, Powell 2014: 515–519.</ref> Rooma vabariigi lõpu ja Rooma keisririigi ajal jätkasid tegevust hellenistlikud koolkonnad ning edasi arenesid ka platonistlik ja aristotellik traditsioon. Stoitsism ja epikuurlus levisid laialt ka Rooma maailmas. Nende ideid arendasid edasi näiteks [[Seneca]], [[Marcus Aurelius]] ja [[Lucretius]]. Samal ajal kujunesid 1. sajandil eKr ja 1.–2. sajandil pKr välja [[keskmine platonism|keskmise platonismi]] suunad ning jätkus huvi Platoni ja Aristotelese filosoofia vastu. 3. sajandil pKr kujunes [[Plotinos]]e õpetuse ümber [[uusplatonism]], mis arendas Platoni filosoofiat edasi süstemaatilise metafüüsilise õpetusena. Plotinose järel jätkasid uusplatoonilist traditsiooni mitmed mõtlejad, kelle hulka kuulusid [[Porphyrios]], [[Iamblichos]] ja hiljem [[Proklos]]. 5. ja 6. sajandil oli [[Ateena]] uusplatonistlik koolkond üks hilisantiigi filosoofilise mõtte keskusi. Ateena uusplatooniline kool kaotas umbes 529. aastal keiser [[Justinianus I]] ajal oma avaliku staatuse ja tegevusõiguse, kuid uusplatooniline filosoofia jätkus veel mõnda aega teistes keskustes. ==== Varajane kreeka filosoofia ==== Varajast kreeka filosoofiat esindasid mitmed geograafiliselt ja õpetuslikult erinevad traditsioonid. Neist kaks tähtsat keskust olid [[Joonia]] [[Väike-Aasia]] läänerannikul ja kreeklaste asualad Lõuna-Itaalias ([[Suur-Kreeka]]). Joonia traditsiooni keskuseks kujunes [[Mileetos]], kust pärinesid [[Thales]], [[Anaximandros]] ja [[Anaximenes]]. Joonia traditsiooniga olid seotud ka [[Herakleitos]] Ephesosest ja [[Anaxagoras]] Klazomenai linnast. Lõuna-Itaalia traditsiooniga seonduvad Pythagoras ja tema järgijad, [[Xenophanes]], eleaatide koolkond [[Parmenides]]e ja [[Zenon Eleast|Zenon]]iga ning [[Empedokles]] Sitsiiliast. [[Abdera koolkond]], kuhu kuulusid [[Leukippos]] ja [[Demokritos]], kujundas välja atomistliku loodusfilosoofia. [[Thales]]ega seostub maailma tekkimise käsitlus, mis ei lähtu mütoloogilisest seletusest: tema järgi oli algaine vesi.<ref>Meier 2009: 274.</ref> Thalesele omistatakse ka [[päikesevarjutus]]e ennustamine, kuigi pärimus selle kohta on ajalooliselt problemaatiline. Varajastele kreeka filosoofidele oli iseloomulik huvi maailma, looduse ja selle toimimise üldiste põhimõtete vastu. Nende käsitlused hõlmasid valdkondi, mida tänapäeval eristatakse füüsika, astronoomia, meteoroloogia, bioloogia, psühholoogia, metafüüsika ja teoloogia nime all. Enamik nende teoseid ei ole tervikuna säilinud ja nende õpetusi tuntakse peamiselt hilisemate autorite säilitatud fragmentide ja teadete põhjal. Sellepärast on varajase kreeka filosoofia rekonstrueerimine seotud allikakriitiliste probleemidega. Varajases filosoofias kujunesid erinevad arusaamad maailma algainest, muutumisest ja korrastatusest. Mileetose mõtlejad püüdsid seletada loodust selle enda põhimõtete kaudu. Thales pidas kõige aluseks vett, Anaximandros määratles algprintsiibina määratlematu ja piiritu [[apeiron]]i ning Anaximenes õhu. Herakleitos rõhutas pidevat muutumist ja vastandite seost. Pütaagorlased pöörasid erilist tähelepanu arvudele, matemaatilistele suhetele ja kosmose korrale. Eleaadid, eelkõige Parmenides ja Zenon, käsitlesid olemise, muutumise ja teadmise probleeme ning seadsid kahtluse alla meelelise kogemuse võime anda teadmisi tegelikkuse põhiolemuse kohta. Empedokles ühendas muutumatute algainete õpetuse käsitlusega nende segunemisest ja lahutumisest. Anaxagoras pidas maailma koostisosadeks lõpmata paljusid eri omadustega aineosakesi ja omistas kosmilise korra kujundamisel tähtsa osa [[Nus]]'ile ehk arule. Demokritos ja atomistid käsitlesid tegelikkust [[aatom]]ite ja [[tühjus]]e kaudu. Joonia mõtlejate tegevust soodustas Mileetose merekaubandus ja elav suhtlus teiste piirkondadega. Mileetos oli rajanud Musta mere ja Vahemere rannikule arvukalt kolooniaid. Meresõit nõudis teadmisi geograafiast, astronoomiast ja loodusnähtustest. Traditsioon seostas Thalest astronoomiliste ja Anaximandrost geograafiliste teadmistega. Anaximandrosega seostatakse ka Mileetose kolonisatsioonitegevust Musta mere piirkonnas. Varajasi kreeka filosoofe võib seetõttu käsitleda ka esimeste loodusuurijatena. Aristoteles nimetas varasemaid loodusfilosoofe looduse uurijateks (''physiologoi''). Mitme nende teose pealkiri oli "Loodusest" (''Peri physeōs''). Nende mõtlemist iseloomustas püüd seletada loodusnähtusi üldiste põhimõtete abil. See ei tähendanud siiski täielikku katkestust varasema mütoloogilise mõtlemisega, sest filosoofilistes käsitlustes säilisid ka religioossed ja kosmoloogilised kujutelmad. Varajases kreeka filosoofias kasutati teadmiste hankimisel ka vaatlust ja kogemust. Anaximandrosele omistatakse tähelepanekuid kivistunud mereloomade kohta ja oletust, et esimesed elusolendid pärinesid niiskest keskkonnast. Anaxagoras pidas Päikest materiaalseks taevakehaks. [[Alkmaion]] Krotonist seostas tajumise ja mõtlemise ajuga. Atomistide õpetuses kujunes üks järjekindlamaid antiikseid materialistlikke looduskäsitlusi. Lõuna-Itaalias tegutsenud filosoofid käsitlesid erinevaid küsimusi: pütaagorlased pöörasid erilist tähelepanu arvudele ja matemaatilistele suhetele, eleaadid aga olemisele, muutumisele ja teadmisele. Pütaagorlased seostasid kosmose korrastatust arvuliste suhetega. Nende õpetuses olid olulisel kohal ka hinge ja selle saatusega seotud küsimused. Eleaadid keskendusid olemise ja teadmise probleemidele. Nende käsitlused avaldasid hiljem olulist mõju Platonile. ==== Sofistid ja Sokrates ==== 5. sajandil eKr muutusid Ateenas oluliseks [[sofistid]] – rändõpetajad, kes õpetasid noortele muu hulgas retoorikat, argumentatsiooni ja teisi praktilisi oskusi. Demokraatlikus Ateenas oli kõne- ja väitlusoskus oluline nii poliitikas kui ka kohtumenetluses. Sofistide tegevus aitas kaasa hariduse laienemisele ning teadmiste ja argumenteerimise süstemaatilisemale õpetamisele. Sofistide õpetused erinesid üksteisest märgatavalt. Mõned neist käsitlesid moraali, õiguse ja poliitilise korra küsimusi ''[[nomos]]''{{'}}e ja ''[[physis]]''{{'}}e ehk konventsiooni ja looduse vastanduse kaudu. Protagoras rõhutas inimese rolli teadmise ja väärtushinnangute mõõdupuuna. Sofistide mõtlemises esines ka [[relativism|relativistlikke]] käsitlusi ja arutlusi selle üle, kas seadused ja [[moraalinorm]]id tulenevad loomusest või inimeste kokkulepetest. Neid küsimusi aitas tõstatada eri ühiskondade tavade ja seaduste võrdlemine. Sofist [[Protagoras]]elt on pärandunud väide, et inimene on kõigi asjade mõõt. Sellest järeldatakse muu hulgas, et tõde on inimese jaoks niisugune, nagu see talle näib. Thomas A. Szlezáki järgi kuulub inimlike väärtushinnangute suhtelisuse avastamine ja tunnustamine 5. sajandi eKr Kreeka vaimuelu saavutuste hulka. Süsteemne poolt- ja vastuargumenteerimine kujunes tema hinnangul sofistikas. Pluralism ja relativism on Szlezáki sõnul "Euroopa-Ameerika modernsuse domineeriva poliitilise uskumuse vaieldamatud alused".<ref>Szlezák 2010: 153, 166, 169–170.</ref> [[Pilt:Socrates Louvre.jpg|pisi|[[Sokrates]]e portree. Rooma ajast, umbes 75–125 pKr. Võib-olla [[Lysippos]]e originaali järgi. [[Louvre]]]] Sofistide relativismiga vaidles Sokrates, kelle filosoofiline tegevus keskendus muu hulgas moraalimõistete täpse tähenduse uurimisele. Sokratese meetod põhines küsimustel ja dialoogil, mille abil püüti välja selgitada, mida tähendavad sellised mõisted nagu [[õiglus]], [[voorus]], [[julgus]] ja [[vagadus]]. Sokrates ise ei kirjutanud teoseid. Tema õpetus on tuntud peamiselt Platoni, [[Xenophon]]i ja teiste autorite vahendusel. Pärast Sokratese surma kujunes tema õpetuse ümber mitu koolkonda. Neist mõjukaimaks sai [[Platoni Akadeemia]]. Platon kritiseeris sofistide relativismi ja püüdis põhjendada moraalsete väärtuste objektiivset kehtivust. Tema filosoofia keskseks osaks kujunes [[Platoni ideed|ideed]]e ehk vormide õpetus, mille kohaselt meelelise maailma üksikute asjade kõrval eksisteerivad muutumatud intelligiiblid vormid. Kõrgeimal kohal selles hierarhias on [[hüve idee]]. Platoni filosoofias on olulisel kohal ka [[hinge]], teadmise, riigi ja kasvatuse küsimused. "[[Politeia]]s" käsitleb ta õiglust nii inimese hinges kui ka riigis ja seostab hea riigikorra filosoofilise teadmise ja kasvatusega. "[[Timaios]]es" esitab ta kosmoloogilise käsitluse, milles demiurg korrastab kosmost eeskujude järgi. Looduse uurimine ei olnud Platoni filosoofias täielikult kadunud, kuid ta käsitles loodust teistmoodu kui varasemad loodusfilosoofid, sidudes kosmoloogia matemaatika, metafüüsika ja eetikaga. ==== Aristoteles ==== Platoni õpilane Aristoteles kujundas ulatusliku filosoofilise ja teadusliku süsteemi. Tema teosed hõlmavad loogikat, metafüüsikat, loodusfilosoofiat, bioloogiat, eetikat, poliitikat, retoorikat ja poeetikat. Aristotelese loogikateosed koondati hiljem nimetuse "[[Organon]]" alla. Aristoteles eristas teoreetilisi teadusi, mille hulka kuulusid füüsika ja metafüüsika, praktilisi teadusi, nagu eetika ja poliitika, ja loova tegevusega seotud valdkondi, nagu poeetika ja retoorika. Ta arendas välja ulatusliku teadusliku terminoloogia, milles on olulisel kohal näiteks vormi ja mateeria, võimalikkuse ja tegelikkuse ning põhjuse mõiste. Aristoteles kritiseeris Platoni [[ideedeõpetus]]t. Ta ei pidanud vorme asjadest eraldi eksisteerivateks üksusteks. Tema käsitluses on vorm ja mateeria konkreetsetes asjades seotud. Samal ajal jäi vorm Aristotelese metafüüsikas oluliseks mõisteks. Tema loodusfilosoofia ühendas looduse muutumise uurimise eesmärgipärasuse käsitlusega ja tema bioloogilised uurimused põhinesid suurel hulgal vaatlustel. Aristotelese ja Platoni koolkond kujunesid antiikmaailma tähtsateks filosoofilisteks keskusteks. [[Platoni Akadeemia]] ja Aristotelese [[Lykeion]] ehk [[Peripatos]] jätkasid tegevust ka pärast oma rajajate surma. 4. sajandi lõpul eKr kujunesid tähtsateks koolkondadeks ka [[stoitsism]] ja [[epikuurlus]]. Lääne filosoofilise mõtlemise arengus läbi sajandite olid Szlezáki järgi eriti olulised [[Platon]] ja [[Aristoteles]]. Mõlemad tõlgendasid neile kättesaadavaid presokraatikute teoseid loovalt ümber ja arendasid edasi [[metafüüsika|metafüüsilist]] mõtlemist. Szlezáki hinnangul olid nad ainsad filosoofid, kes saavutasid peaaegu kõigis filosoofia valdkondades murrangulisi tulemusi. Metafüüsikaga seostub mõtisklus "meie vaimsete püüdluste kogusumma" üle ning teaduse ja filosoofia eristamine. "Lühidalt, koos metafüüsikaga tekib ka [[teadusfilosoofia]] ja koos sellega [[formaalne loogika]], mille esimesena töötas välja Aristoteles."<ref>Szlezák 2010: 234–235.</ref> ==== Hellenistlik filosoofia ==== Klassikalise ajajärgu filosoofia oli tihedalt seotud kreeka poliste poliitilise ja ühiskondliku eluga, hellenistlikul ajastul aga tegutsesid filosoofid maailmas, kus suured monarhiad ja hiljem Rooma riik ühendasid suuri territooriume. Filosoofia keskmes muutusid eriti oluliseks küsimused, kuidas inimene peaks elama ning kuidas saavutada hea ja rahulik elu. Stoitsismis olid olulised voorus, enesekontroll ja [[kooskõla loodusega]]. Stoikud käsitasid universumit korrastatud tervikuna, mida läbistab [[logos]]. Nende eetika keskendus vooruslikule elule ja inimese võimele suhtuda õigesti sellesse, mida ta saab ja mida ei saa kontrollida. Epikuurlus rajas eetika [[hea elu]] ja [[nauding]]u käsitlusele. Epikuros seostas õnnelikku elu eeskätt kehalise valu ja hingelise rahutuse puudumisega. Tema loodusekäsitus tugines atomismile ja võimaldas seletada loodusnähtusi ilma jumaliku sekkumiseta. Hellenistlikul ajal arenesid ka [[skeptitsism]]i eri vormid. [[Pürronism|Pürronistlikus]] skeptitsismis hoiduti [[otsustus]]est küsimustes, milles kindlat teadmist ei peetud saavutatavaks. [[Akadeemiline skeptitsism]] kujunes Platoni Akadeemia hilisemas arengus. Skeptitsism tegeles nii teadmise võimalikkuse kui ka [[uskumus]]te õigustamise küsimustega. Hellenistlikus filosoofias vähenes klassikalisele filosoofiale iseloomulik poliitilise korra teoreetiline käsitlemine võrreldes eetika ja inimese elukorraldusega. Filosoofiat käsitleti sageli eluviisina, mille eesmärk on kujundada inimese hinnanguid, emotsioone ja käitumist. Stoikud ja epikuurlased käsitlesid filosoofiat ka hinge eest hoolitsemise vahendina. ==== Filosoofia Rooma ajal ==== 1. sajandil eKr ja Rooma keisririigi ajal jätkasid tegevust hellenistlikud koolkonnad ning suurenes huvi Platoni ja Aristotelese filosoofia vastu. 1. sajandil eKr taaselustas [[Antiochos Askalonist]] Akadeemias dogmaatilise platonismi. Aristotelese teoste mõjukas väljaanne, mille koostas [[Andronikos Rhodoselt]], aitas kaasa [[aristotelism]]i edasisele arengule. Rooma keisririigi ajal arenes ka Aristotelese teoste kommenteerimise traditsioon. Stoitsism ja epikuurlus jätkasid Rooma maailmas tegevust ja mõjutasid rooma autoreid. Stoitsismi seostatakse Rooma ajal muu hulgas [[Seneca]], [[Epiktetos]]e ja [[Marcus Aurelius|Marcus Aurelius]]e õpetusega, epikuurluse mõju väljendub eriti [[Lucretius]]e filosoofilises poeemis "[[De rerum natura]]". 2. sajandil pKr, [[Antoninuste ajastu]]l, elavnes Ateenas ja mujal huvi kreeka klassikalise filosoofia vastu. Ateenas tegutsesid taas Platoni Akadeemia ning Aristotelese traditsiooni, stoitsismi ja epikuurluse õpetajad. Samal ajal kujunes platonismist Rooma keisririigi hilisema filosoofia üks olulisemaid suundi. ==== Hilisantiik ja uusplatonism ==== 3. sajandil pKr kujunes [[Plotinos]]e õpetuse ümber [[uusplatonism]], millest sai hilisantiigi platonismi üks peamisi vorme. Plotinos sündis Egiptuses ning tegutses hiljem Roomas, kus ta rajas oma filosoofilise kooli. Tema õpilane [[Porphyrios]] korraldas pärast Plotinose surma tema teosed kuueks üheksast traktaadist koosnevaks kogumikuks, mida tuntakse "[[Enneaadid]]e" nime all. Uusplatonism oli Platoni filosoofia ulatuslik edasiarendus, mida mõjutasid ka Aristoteles, stoikud ja varasemate platonistlikud traditsioonid. Selle keskmes oli õpetus [[Üks (filosoofia)|Ühest]] (''Hen''), mida käsitati kogu tegelikkuse kõrgeima alusena. Ühest lähtuvad järjestikused olemistasandid: Aru (''Nus''), [[Maailmahing]] ja sellest lähtuv looduslik maailm. Seda protsessi nimetatakse sageli [[emanatsioon]]iks. Plotinose käsitluses on Üks üle mõistuse ja olemise ning sellest lähtuv ''Nus'' sisaldab intelligiibleid vorme. Maailmahing ühendab intelligiibli ja meelelise maailma. Looduslik maailm ei ole uusplatonistlikus käsituses pelgalt negatiivne või olematu, vaid kuulub kosmilisse korda. Uusplatonistlikus eetikas on olulised voorused, hinge puhastumine ja hinge tagasipöördumine intelligiibli tegelikkuse poole. Inimese eesmärki käsitleti seoses hinge ülenemisega kõrgemate olemistasandite poole ja lõpuks Ühega ühinemisega. Plotinose ja teiste uusplatoonikute filosoofias olid seega metafüüsika, psühholoogia ja eetika tihedalt seotud. Hilisemad uusplatoonikud arendasid Plotinose õpetust edasi. Olulised olid Porphyrios, [[Iamblichos]], [[Plutarchos Ateenast]], [[Syrianos]], [[Proklos]], [[Simplikios]] ja [[Damaskios]]. Proklos kirjutas Platoni ja Aristotelese kommentaare, samuti süstemaatilisi teoseid metafüüsikast, füüsikast, astronoomiast, matemaatikast ja eetikast. Ta tegeles ka [[orfism]]i ja [[Kaldea oraaklid|Kaldea oraaklitega]]. Hilisantiigi uusplatoonikud kommenteerisid ja süstematiseerisid klassikalisi filosoofilisi tekste. Nad käsitlesid Platoni ja Aristotelese teoseid omavahel seostatuna ning püüdsid sobitada nende õpetusi varasema kreeka filosoofia ja religioossete traditsioonidega. Uusplatonism kujunes ka üheks oluliseks filosoofiliseks vastuseks [[kristlus]]e levikule. Uusplatoonikud osalesid poleemikas kristlike mõtlejatega. ==== Ateena filosoofiakooli lõpp ==== 5. sajandil oli Ateena uusplatooniline kool jätkuvalt oluline hilisantiigi filosoofiakeskus. Proklos juhtis seda peaaegu pool sajandit. Pärast tema surma jätkasid traditsiooni tema järglased. 6. sajandi alguses toimus kristliku Rooma riigi tingimustes paganlike filosoofiakoolide tegevuses oluline muutus. 529. aasta paiku keelati [[Justinianus I]] valitsemisajal paganatel avalikult filosoofiat õpetada, mille tagajärjel kaotas Ateena platonistlik kool oma senise staatuse ja riikliku toetuse. Sündmuse täpset käiku ja tähendust on keeruline rekonstrueerida, sest ainus otsene kaasaegne teade pärineb [[Ioannes Malalase kroonika]]st ja teised allikad vaikivad. Tänapäeva uurijad on eri arvamustel selles, kas ja mil määral oli tegu konkreetsele koolile suunatud sulgemiskäsuga või laiema, kogu riiki hõlmava regulatsiooniga, mis andis Ateenas kõige teravamalt tunda. Selle tagajärjel lahkusid mitmed koolkonna liikmed Rooma riigi aladelt ja osa neist siirdus [[Sassaniidide riik|Sassaniidide]] kuninga [[Husrav I]] juurde. Ateena kooli sulgemine ei tähendanud siiski kreeka filosoofia õpetamise kohest lõppu. Filosoofilised õpingud jätkusid muu hulgas Aleksandrias ja Konstantinoopolis. Hilisantiigi filosoofilised tekstid säilisid ja levisid edasi. ==== Filosoofia põhiküsimused ==== Antiikaja kreeka filosoofias käsitleti mitmesuguseid küsimusi, mis puudutasid tegelikkuse olemust, loodust, teadmisi, hinge, moraali, poliitilist korda, religiooni, keelt ja kunsti. Koolkonnad andsid neile küsimustele sageli vastandlikke vastuseid. ===== Metafüüsika ja loodusfilosoofia ===== [[Metafüüsika]]s kujunes üheks keskseks probleemiks küsimus sellest, millest tegelikkus koosneb ja millised on selle põhialused. Mileetose filosoofid otsisid maailma algprintsiipi loodusest. Atomistid seletasid tegelikkust aatomite ja tühjuse kaudu. Pütaagorlased ja Platon omistasid olulise koha vormile, arvule ja intelligiiblele korrale. Aristoteles käsitles vormi ja mateeriat konkreetsete asjade koosseisus. Stoikud käsitasid universumit materiaalse ja korrastatud tervikuna. Epikuurlased lähtusid atomistlikust loodusekäsitusest. Uusplatonismis sai tegelikkuse põhialuseks Üks. [[Loodusfilosoofia]]s vaieldi muu hulgas selle üle, kas [[muutumine]] ja [[liikumine]] on kuuluvad tegelikkuse põhiolemusse või tuleb tegelikkuse tõeliseks aluseks pidada muutumatut olemist. Samuti käsitleti küsimust, kas universum on üks või on olemas lõpmata palju maailmu. Anaximandros, Anaxagoras, Demokritos ja atomistid ning epikuurlased pooldasid eri vormides paljude maailmade võimalikkust, pütaagorlased, Herakleitos, Platon, Aristoteles ja stoikud aga käsitasid kosmost ühtse korrastatud tervikuna. ===== Teadmisteooria ===== [[Teadmisteooria]]s kujunes oluliseks ''[[epistēmē]]'' ja ''[[doxa]]'' – kindlama [[teadmine|teadmise]] ja [[arvamus]]e eristamine. Eleaadid ja Platon käsitlesid meelelise kogemuse ja arupärase teadmise vahekorda. Platon rõhutas aru osa muutumatute vormide tundmisel. Aristoteles pidas teadmise lähtekohaks meelelist kogemust, kuid sidus teadusliku teadmise üldiste mõistete ja põhjendustega. Epikuros omistas meelelisele tajule teadmises olulise koha. Skeptikud seadsid küsimärgi alla kindla teadmise saavutamise võimalikkuse ja arendasid meetodeid, mille abil hoiduda põhjendamata otsustustest. ===== Religioonifilosoofia ===== Kreeka filosoofias hakati juba arhailisel ajajärgul käsitlema jumalate ja [[jumalikkus]]e olemuse küsimusi filosoofiliste mõistete abil. Xenophanes kritiseeris jumalate antropomorfset kujutamist. Herakleitos, pütaagorlased, Platon ja Aristoteles käsitlesid jumalikku alget eri vormides. Anaxagoras kasutas kosmilise korra seletamisel Nus'i ehk aru mõistet. Platon käsitles jumalikku demiurgi "Timaioses", Aristoteles [[liikumatu liikumapanija|liikumatut liikumapanijat]] oma metafüüsikas ning stoikud kosmost läbistavat logost. Nii kujunes kreeka filosoofias mitmesuguseid käsitusi jumalikust algest, mis võis olla kas kosmosest eraldi või sellega seotud. ===== Eetika ===== Kreeka filosoofias kujunes mitu arusaama sellest, milles seisneb hea elu ja kuidas tuleks õigesti elada. Platon seostas [[voorus]]e hinge korrastatusega ja [[hüve]] teadmisega. Sokrates rõhutas vooruse ja teadmise seost. Aristoteles käsitas voorust inimese [[iseloom]]u kujundava harjumusena ning seostas hea elu ''eudaimonia''{{'}}ga. Stoikud pidasid voorust hea elu keskseks tingimuseks. Epikuurlased seostasid õnne naudinguga, valu puudumisega ja hingerahuga. Antiikaja [[vooruseetika]] keskendub suuresti küsimusele, missugune inimene peaks olema ja milliseid iseloomuomadusi ta peaks arendama. See erineb tänapäevases eetikas olulistest lähenemistest, mis võivad keskenduda eeskätt tegude tagajärgedele või moraalsetele kohustustele. Kreeka filosoofias käsitleti ka emotsioonide ehk kirgede küsimust. Stoikud püüdsid kirjeldada kirgi hinnangutest tulenevate seisunditena ja rõhutasid nende ratsionaalset kontrollimist. Epikuurlased ja teised koolkonnad käsitlesid emotsioonide rolli hea elu saavutamisel erinevalt. ===== Õigus- ja poliitikafilosoofia ===== Õiguse ja poliitilise korra küsimused olid eriti tähtsad klassikalisel perioodil. Sofistid käsitlesid ''nomos''{{'}}e ja ''physis''{{'}}e ehk seaduse ja loomuse vahekorda ja arutlesid selle üle, kas õiglus ja seadused tulenevad loomusest või inimeste kokkulepetest. Platon käsitles poliitilist korda eeskätt "Politeias" ja "[[Seadused|Seadustes]]". Ta sidus õiglase riigi korralduse inimeste kasvatuse ja voorusega. Aristoteles uuris erinevaid [[riigikord]]i ning analüüsis nende toimimist "[[Poliitika (Aristoteles)|Poliitika]]s". Tema käsituses on inimene poliitiline olend ning polis on inimeste ühise elu loomulik vorm. Hellenistmiperioodil poliitikafilosoofia osatähtsus vähenes võrreldes klassikalise perioodiga, kuigi stoikud, epikuurlased ja teised koolkonnad käsitlesid jätkuvalt inimese ja ühiskonna suhteid. ===== Keelefilosoofia ===== [[Keelefilosoofia]]s käsitleti küsimust, kas sõnade ja asjade vahel on loomulik seos või põhinevad nimed inimlikul kokkuleppel. Platon käsitleb seda probleemi dialoogis "[[Kratylos]]", kus vastandatakse nimede loomuliku ja konventsionaalse päritolu käsitlust. ===== Esteetika ja kunstifilosoofia ===== Platon ja Aristoteles käsitlesid põhjalikult luule ja [[kunst]]i olemust ning nende mõju inimesele. Platon suhtus "Politeias" poeetilisse jäljendamisse kriitiliselt, sest see võib tema arvates mõjutada hinge ja kasvatust ebasoovitaval viisil. Aristoteles käsitles teoses "Poeetika" ehk "Luulekunstist" [[tragöödia]] ülesehitust ja selle mõju vaatajale. Tema käsitluses on oluline [[katarsis]]e mõiste, mida seostatakse hirmu ja kaastunde esilekutsumise ning nende kaudu toimuva emotsionaalse "puhastumisega". Filosoofia ja luule suhte küsimus oli seotud ka kreeka haridusega, kus Homerose ja Hesiodose teostel oli oluline koht. Homerose poeemid vahendasid muu hulgas kujutlusi jumalatest ja kangelastest ning seetõttu muutus nende tõlgendamine oluliseks ka filosoofilistes aruteludes religiooni ja moraali üle. ==== Kreeka filosoofia tähtsus ==== Kreeka filosoofia kujundas suure osa hilisema Euroopa filosoofia mõistevarast ja probleemistikust. Selle raames sõnastati mitmed küsimused, mis jäid filosoofias keskseks ka hiljem: tegelikkuse ja muutumise olemus, teadmise võimalikkus, hinge ja keha suhe, moraali alused, õiglase ühiskonna küsimus, keele olemus ning kunsti ja luule funktsioon. Kreeka filosoofiline traditsioon mõjutas otseselt hellenistlikku ja Rooma filosoofiat ning hiljem kristlikku, islami ja juudi filosoofiat. Eriti oluline oli Platoni, Aristotelese ja uusplatoonikute pärand. Hilisantiigi uusplatonism vahendas kreeka filosoofia mõisteid ja tekste keskajale ning mõjutas oluliselt nii kristlikku filosoofiat kui ka islami ja juudi mõttelugu. Kreeka filosoofia pärand jõudis uusaega ka Bütsantsi, islami maailma ja ladina Euroopa kaudu. Renessansi ajal tugevnes Lääne-Euroopas huvi Platoni ja uusplatonismi vastu ning kreeka filosoofia mõjutas filosoofiat, kirjandust ja kunsti. Plotinose ja teiste uusplatoonikute teosed said renessansi ajal uuesti laiemalt tuntuks ning nende mõju ulatus hilisema Euroopa idealistliku filosoofiani. Vana-Kreeka filosoofia mitmekesine ja mitme sajandi vältel kujunenud kogum avaldas püsivat mõju filosoofilise mõtlemise arengule Euroopa vaimuelu ja lääne kultuuriloo eri ajastutel. Vana-Kreeka filosoofidest ja filosoofiakoolkondadest, kelle õpetusi uuritakse ja kellele tänapäevalgi sageli viidatakse, kuuluvad 6. sajandisse eKr [[Joonia loodusfilosoofia]] esindajad ja teised [[presokraatikud]], klassikalisse ajajärku [[Platon]] ja [[Aristoteles]] ning 4. sajandi lõppu ja 3. sajandi eKr algusse [[Epikuros]]e järgijad ehk [[epikuurlus|epikuurlased]] ja [[Stoa|stoikud]]. ==Vaata ka== *[[Homoseksuaalsus Vana-Kreekas]] *[[Vanakreeka rahasüsteem]] *[[Vanakreeka põllumajandus]] *[[Euroopa häll]] *[[Vana-Kreeka kunst]] *[[Vana-Kreeka teater]] *[[Vanakreeka keraamika]] *[[Vanakreeka muusika]] *[[Vanakreeka keraamika]] *[[Vanakreeka kirjandus]] *[[Vanakreeka keel]] == Viited == {{viited|1=2|allikad= <ref name="Borza">[http://books.google.fr/books?id=614pd07OtfQC&pg=PA58&dq=petralona+cave+oldest&hl=en&sa=X&ei=xAzmT-DRNNKXhQeSu8DdCQ&ved=0CFMQ6AEwBQ#v=onepage&q=petralona%20cave%20oldest&f=false Eugene N. Borza "In the Shadow of Olympus: The Emergence of Macedon". Princeton University Press, 1992, lk 58]</ref> <ref name="Douka">[http://www.academia.edu/1129937/Douka_K._Perles_C._Valladas_H._Vanhaeren_M._Hedges_R.E.M._2011._Franchthi_Cave_revisited_the_age_of_the_Aurignacian_in_south-eastern_Europe._Antiquity_85_1131-1150 K. Douka, C. Perles, H. Valladas, M. Vanhaeren, R.E.M Hedges "Franchthi Cave revisited: the age of the Aurignacian in south-eastern Europe". Antiquity Magazine, 2011, lk 1133]</ref> <ref name="Perles">[http://books.google.fr/books?id=LQQ3tx5_t7QC&printsec=frontcover&dq=perles+greece+farming+europe+neolithic&hl=en&sa=X&ei=6SrmT4rlDq620QXms7WACQ&ved=0CDUQ6AEwAA#v=onepage&q=sesklo&f=false Catherine Perlès "The Early Neolithic in Greece: The First Farming Communities in Europe". Cambridge University Press, 2001]</ref> <ref name="Slomp">[http://books.google.com/books?id=LmfAPmwE6YYC&pg=PA50 Hans Slomp "Europe, A Political ProPilt: An American Companion to European Politics: An American Companion to European Politics". ABC-CLIO, 2001, lk 50]</ref> <ref name="Sansone">[http://books.google.com/books?id=YJONdN0dNYQC&pg=PT27&dq=cycladic+civilization&hl=en&sa=X&ei=6i_qT77vBYOe0QXUmZhc&redir_esc=y#v=onepage&q=cycladic%20civilization&f=false "World and Its Peoples". Marshall Cavendish, 2009, lk 1458]</ref> <ref name="World">[http://books.google.com/books?id=b5vHRWp8yqEC&pg=PA1458 David Sansone "Ancient Greek civilization". Wiley, 2011, lk 5]</ref> <ref name="Short">[http://books.google.com/books?id=uGE9AAAAIAAJ&pg=PA10&dq=greek+dark+ages+776+BC&hl=en&sa=X&ei=nTfmT_uSIOek0QXhtOzoCA&sqi=2&ved=0CFIQ6AEwBg#v=onepage&q=greek%20dark%20ages%20776%20BC&f=false John R. Short "An Introduction to Urban Geography". Routledge, 1987]</ref> <ref name="Flower">Toimetaja Harriet Flower "The Cambridge Companion to the Roman Republic". Cambridge University Press, 2004, lk 258</ref> <ref name="Ward">Allen Mason Ward, Fritz Moritz Heichelheim, Cedric A. Yeo "A history of the Roman people". Prentice Hall, 2003, lk 276</ref> }} == Kirjandus == *''[[Kreeka kirjanduse antoloogia]]'', Tallinn 1964. *''Vana- Kreeka ajalugu'', Tallinn 1965. *[[Richard Kleis]]. ''Antiikkirjanduse ajalugu'', Tallinn 1980. *''[[Antiigileksikon]]'', Tallinn 1985. *''Vanakreeka kirjanduse antoloogia'', Varrak 2006. *[http://www.elu24.ee/?id=83404 Kuidas vanad kreeklased valisid templite asukohti?] – Elu24, 17. veebruar 2009. ==Välislingid== {{Commons|Category:Ancient Greece}} {{Vikitsitaadid}} * [http://www.kodu.ee/~eva/Vanakreeka.doc Vana-Kreeka kultuur] (DOC-fail) * [[Pärtel Bauman]] [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=371 "Kreeka kultuuri universalism"] [[Ajalooline Ajakiri]] nr 1 / [[1922]] [[Kategooria:Vana-Kreeka| ]] [[Kategooria:Ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Kreeka ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Euroopa vanaaja riigid]] 4fp7fxi6osne91c5aujzi88brrbp28k 0 7547 7213828 7055152 2026-08-13T20:23:12Z Andres 5 7213828 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib mütoloogilisest tegelasest; Sophoklese näidendi kohta vaata artiklit [[Herakles (Sophokles)]]; 1997. aasta filmi kohta vaata artiklit [[Herakles (film 1997)]]; 2014. aasta filmi kohta vaata artiklit [[Herakles (film 2014)]].}} {{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2015}} [[Pilt:Museum side hercules 2nd C 3.JPG|pisi|2. sajandi skulptuur Heraklesest]] [[Pilt:Metropolitan marble head of Herakles Roman 1C AD 2.JPG|pisi|Heraklese [[marmor]]kuju 1. sajandist]] '''Herakles''' ([[ladina keel]]es ''Hercules'') on [[vanakreeka mütoloogia]]s armastatuim [[heeros]], [[Zeus]]i ja [[Teeba (Kreeka)|Teeba]] kuninga [[Amphitryoni]] abikaasa [[Alkmene]] poeg.<ref name="Antiigileksikon" /> Herakles oli maailma tugevaim inimene. Ühtlasi oli suure iseteadvusega. Ta oli kindlalt veendunud, et keegi ei võinud teda mingil tingimusel võita, ja faktid kinnitasid seda. Alati, kui ta võitlema hakkas, oli võitluse tulemus ette teada. Keegi ei saanud temast kunagi jagu. Üksnes üleloomulik jõud võis tema vastu saada ja lõpuks hukutaski Heraklese [[maagia]].<ref name="Antiikmütoloogia" /> Mõistusega seevastu ei saanud Herakles kiidelda. Seda oli tal vähe. Ükskord, kui tal palav hakkas, sihtis ta [[Päike]]st ja ähvardas seda lasta. Kord, kui [[laine]]d tema [[paat]]i väntsutasid, ähvardas ta neid nuhelda, kui need kohe maha ei rahune.<ref name="Antiikmütoloogia" /> Heraklest tabasid korduvalt äkkvihapursked, mille käigus ta inimesi tappis. Aga kui raev kadus, kahetses ta siiralt ja oli nõus mis tahes karistusega. Ilma tema nõusolekuta poleks keegi teda karistada saanudki. Keegi poleks ka suutnud nii paljusid karistusi taluda. Enamik tema elust kulus kuritegude lunastamisele. Herakles ei protestinud kunagi ühegi karistuse vastu. Mõnikord karistas ta end ise, kui teised olid nõus talle andestama.<ref name="Antiikmütoloogia" /> Heraklest austati ja armastati kõikjal [[Kreeka]]s peale [[Ateena]], mille kangelane oli [[Theseus]]. Theseus oli samuti tugev ja julge, kuid ka intelligentne ja hea poliitik. Theseus oli [[kuningas]], aga Herakles ei saanud ühtegi riiki valitseda, sest ta ei suutnud sageli iseennastki valitseda.<ref name="Antiikmütoloogia" /> Herakles ei olnud pahatahtlik inimene. Ta ei pidanud tavaliselt viha ja tal oli palju sõpru. Theseus oli üks Heraklese suurimaid sõpru, kes talle korduvalt hingeabi andis.<ref name="Antiikmütoloogia" /> == Sünd, lapsepõlv ja noorpõlv == [[Zeus]] võttis endale Amphitryoni kuju ja magas tolle abikaasa Alkmenega.<ref name="Antiikmütoloogia" /> Pärast Zeusi lahkumist magas Alkmenega ka tõeline Amphitryon. Alkmene hakkas kandma kaksikpoegi, kusjuures kummalgi pojal oli erinev isa<ref name="Antiigileksikon" />. Selleks päevaks, mil Alkmenel pidi aeg täis saama, laskis Zeus ennustada, et sel päeval sünnib suur kuningas, aga armukade [[Hera]] takistas Heraklese sündi ja kiirendas tema vanaisa vennapoja [[Eurystheus]]e sündi, nii et ennustatud päeval sündis hoopis Eurystheus<ref name="Antiigileksikon" />. Herakles ja tema poolvend [[Iphikles]] sündisid hiljem.<ref name="Antiigileksikon" /> Väike Herakles viidi [[Olümpos]]ele, et Hera teda imetaks. Herakles imes Hera rinda nii kõvasti, et Hera karjatades ta rinna otsast ära kiskus. Rinnast purskus piim üle taeva laiali ja niimoodi tekkis [[Linnutee]]. Sõna "gala" tähendab [[kreeka keel]]es [[piim]]a ja siit tuleb sõna "[[galaktika]]".<ref name="PRp7U" /> [[Pilt:Herakles snake Musei Capitolini MC247.jpg|pisi|Herakles madu kägistamas]] Oma esimese kangelasteo sooritas Herakles siis, kui ta veel [[häll]]is lamas. Hera saatis kaks [[madu]] teda tapma<ref name="Antiigileksikon" />. Kui need hälli servale ronisid, siis hakkas Iphikles karjuma, aga Herakles haaras kummagi käega erinevast maost ja kägistas mõlemad ära. Kui isa ja ema lastele appi jooksid, ulatas Herakles isale kaks surnud madu.<ref name="Antiikmütoloogia" /> Seepeale ennustas [[pime]] [[prohvet]] [[Teiresias]] Alkmenele: "Kinnitan pühalikult, et paljud kreeka naised hakkavad õhtu eel villa kraasides laulma sinu pojast ja ka sinust kui kangelase emast. Sellest poisist kasvab kogu inimsoole vägimees."<ref name="Antiikmütoloogia" /> Kuni selle sündmuseni oli Heraklest kutsutud Alkideseks, see tähendab Amphitryoni isa [[Alkides]]e järeltulijaks<ref name="Antiikmütoloogia" />. Nüüd selgus aga, et temas on midagi enamat, ja teda hakati kutsuma Herakleseks. Uue nime andmisega püüdsid vanemad pugeda Hera ees, lootes, et see poisi rahule jätab, kuid see ei aidanud ja Hera vihkas teda kuni ta surmani. Amphitryon otsis Heraklesele ja Iphiklesele õpetajad, aga Herakles ei olnud musikaalne ja lõi oma muusikaõpetaja [[Linos]]e [[lüüra]]ga surnuks <ref name="Antiigileksikon" />. See oli esimene kord, kui Herakles kogemata inimese tappis, hiljem juhtus seda veel korduvalt. Teisi õppeaineid ([[vehklemine|vehklemist]], [[maadlus]]t ja [[ratsutamine|ratsutamist]]) talus Herakles leplikumalt ja nende ainete õpetajad jäid kõik ellu.<ref name="Antiikmütoloogia" /> 18-aastaselt tappis Herakles juba [[Thespia lõvi]]<ref name="Antiikmütoloogia" />. Pärast seda kandis ta lõvi nahka nii, et lõvi pea moodustas midagi kiivritaolist<ref name="Antiikmütoloogia" />. Hiljem vahetas ta selle [[Nemea lõvi]] naha vastu, millel oli see eelis, et see oli haavamatu. Heraklese järgmine vägitegu oli võitlus [[minüaanid]]ega, kes olid pannud [[Teeba (Kreeka)|Teebale]] peale raske [[andam]]i. Tasuks sai ta abielluda Teeba printsessi [[Megaira]]ga. Abielust sündis 3 poega.<ref name="Antiikmütoloogia" /> [[Pilt:Herakles tripod Louvre F341.jpg|pisi|Herakles röövib oraakli kolmjala]] [[Pilt:Hercules Killing the Lernean Hydra.jpg|pisi|Herakles ja [[Lerna hüdra]]]] [[Pilt:Heracles Slaying the Lion of Nemea-Hermitage.jpg|pisi|Herakles ja [[Nemea lõvi]]. [[Lysippos]]e skulptuuri koopia 1.–2. sajandist]] == Heraklese vägitööd == {{vaata|Heraklese vägitööd}} Hera saatis Heraklesele hulluse, mille tulemusena too tappis oma lapsed ja ka abikaasa, kui see püüdis lapsi kaitsta. Seejärel sai Herakles mõistuse tagasi, aga hullusehoost ei mäletanud ta midagi. Isa ütles talle, mida ta oli teinud ja Herakles tahtis ennast [[häbi]] pärast tappa.<ref name="Antiikmütoloogia" /> Kuid Theseus suutis Heraklese ümber veenda<ref name="Antiikmütoloogia" />. Ta viis Heraklese [[Delfi oraakel|Delfi oraakli]] juurde. Preestrinna ei tahtnud Heraklesele ennustada. Seepeale võttis Herakles preestrinnalt tema [[kolmjalg (iste)|kolmjala]] ära ja ähvardas asutada konkureeriva oraakli, kui vastust ei saa. [[Apollon]] ähvardas Heraklest jõuga, aga Herakles oli valmis ka Apolloniga jõudu katsuma. Zeus ei saanud seda lubada, ta segas vahele ja Apollon käskis preestrinnal Heraklesele vastus anda.<ref name="Antiikmütoloogia" /> Preestrinna käskis Heraklesel teha kaksteist [[Mükeene]] kuninga Eurystheuse valitud vägitegu ilma kõrvalist abi kasutamata ja mingit tasu saamata. Selle eest pidi ta saama oma kuritöö andeks ja lisaks veel surematuse<ref name="Antiigileksikon" />. Heraklese vägitööd olid järgmised:<ref name="Antiigileksikon" /> # [[Nemea lõvi]] tapmine # [[Lerna hüdra]] tapmine # [[Keryneia hirv]]e kinnipüüdmine # [[Erymanthose metssiga|Erymanthose metssea]] kinnipüüdmine # [[Augeias]]e tallide puhastamine # [[Stymphalose linnud|Stymphalose lindude]] tapmine # [[Kreeta sõnn]]i kinnipüüdmine # [[Diomedese hobused|Diomedese hobuste]] äratoomine # [[Hippolyte]] vöö äratoomine # [[Geryon]]i kariloomade äratoomine # [[hesperiidid]]e õunte äratoomine # [[Kerberos]]e äratoomine == Edaspidine elu == Herakles kohtas kena neidu [[Deianeira]]t ja tahtis teda naiseks. Kuid Deianeirat tahtis endale ka jõejumal [[Acheloos]]. Acheloos püüdis Heraklesega astuda läbirääkimistesse, aga Herakles ütles: "Minu käsi töötab paremini kui minu keel. Las mina võidan jõukatsumise ja sina võid võita kõnepidamise." Acheloos muundus [[pull|sõnn]]iks ja ründas teda, aga Herakles oli ennegi neist jagu saanud. Herakles murdis tal ühe sarve ära ja abiellus Deianeiraga.<ref name="Antiikmütoloogia" /> [[Antaios]] oli [[gigant]], kes sundis võõraid endaga jõudu katsuma ja tappis nad pärast seda. Oma ohvrite kolpadega kaunistas ta oma [[tempel|templi]] [[katus]]t. Ta oli [[Gaia]] poeg ja sellepärast oli ta võitmatu seni, kuni ta maapinda puudutada sai. Herakles tõstis ta õhku ja kägistas ta siis.<ref name="Antiikmütoloogia" /> [[Kaukaasia]]s tappis Herakles [[kotkas|kotka]], kes käis iga päev [[Prometheus]]e [[maks]]a nokkimas, ja vabastas Prometheuse.<ref name="Antiigileksikon" /><ref name="Antiikmütoloogia" /> Teel [[Geryon]]i juurde jõudis Herakles [[Vahemeri|Vahemere]] lõppu ning püstitas sinna [[Heraklese sambad]] ehk [[Gibraltar]]i ja [[Ceuta]]. Kui Heraklese sõbra [[Admetos]]e noor naine [[Alkestis]] suri, läks Herakles varjumaailma, heitles Surmaga ja sundis teda Alkestise hinge vabaks laskma. Alkestis sai inimesena oma mehega edasi elada.<ref name="Antiikmütoloogia" /> [[Trooja]]s päästis Herakles kuningas [[Laomedon]]i tütre, printsessi [[Hesione]]. Neiu oli jäetud mereranda ootama koletist, keda ei olnud muude vahenditega võimalik lepitada. Herakles leppis Laomedoniga kokku, et hävitab koletise, kui Laomedon annab talle oma hobused, mille Zeus oli Laomedoni vanaisale kinkinud. Ta tappiski peletise, aga Laomedon keeldus tasust. Seepeale tappis Herakles Laomedoni ja andis Hesione naiseks oma sõbrale [[Telamon]]ile, kes oli teda aidanud.<ref name="Antiikmütoloogia" /> Kui kuningas [[Eurytos]] solvas Heraklest, tappis Herakles tema poja, kuigi oli enne kuningapoja sõber olnud. Selle teo eest karistas teda Zeus ise ja käskis tal minna aastaks või koguni kolmeks [[Lüüdia]]sse kuninganna [[Omphale]] [[ori|orjaks]]. Omphale lõbustas end sellega, et laskis Heraklesel kanda naiste riideid ja teha naiste töid, näiteks [[kudumine|kududa]] ja [[ketramine|kedrata]].<ref name="Antiikmütoloogia" /> [[Pilt:Nessos Staatliche Antikensammlungen 1905.jpg|pisi|Herakles [[Nessos]]t tapmas]] Pärast Omphale orjusest vabanemist vallutas Herakles Eurytose riigi, tappis kuninga ja võttis sealt hulga vange<ref name="Antiigileksikon" />. Kõige ilusam neist oli kuninga tütar [[Iole]]<ref name="Antiigileksikon" />. Käskjalg toimetas vangid kohale enne Heraklest ja teatas, et Herakles olevat Iolesse pööraselt armunud.<ref name="Antiikmütoloogia" /> Deianeira läks mehele vastu. Tagasiteel koju jõudsid nad [[Evenose jõgi|Evenose jõeni]], millel kentaur [[Nessos]] ülevedajaks oli. Nähtavasti ei tundnud Nessos Heraklest ära, sest ta katsus Deianeirat ära röövida, kui naine tema seljas oli. Deianeira hüüdis appi; Herakles laskis kentauri, kes oli juba teisele kaldale jõudnud, mürgitatud noolega ja tappis ta. Nessos ei surnud siiski kohe, vaid jõudis öelda, et naine võtaks tema verd. Kui tema mees peaks iial mõnd teist naist rohkem kui oma naist armastama hakkama, tulevat teda ainult kentauri verega võida.<ref name="Antiikmütoloogia" /> See aeg tunduski käes olevat. Deianeira võttis kentauri verd, immutas sellega kodus uhke rüü ja andis selle teenrile Lichasele, kes selle viis Heraklesele. Selgus, et kentauri veri oli ülimürgine<ref name="Antiigileksikon" />. Ent ka Herakles oli üliinimene; seetõttu ta ei surnud, vaid tundis lakkamatut piina<ref name="Antiigileksikon" />. Suurest valust viskas ta Lichase merre ja see uppus. Valust pääsemiseks käskis ta lõpuks tuleriida kokku kanda ja kui ta sellele heitis, tundis ta rõõmu, et piinast vabaneb<ref name="Antiigileksikon" />. Deianeira poos juba enne seda end suurest häbist ja meeleheitest üles.<ref name="Antiikmütoloogia" /> Pärast surma tõsteti Herakles Olymposele. Seal leppis Hera temaga lõpuks ära ja andis oma tütre [[Hebe]] talle naiseks.<ref name="Antiigileksikon" /><ref name="Antiikmütoloogia" /> [[Pilt:P. Oxy. XXII 2331.jpg|pisi|Katkend 3. sajandi käsikirjast Heraklese vägitegude kohta]] == Allikad ja mõju == Kuigi Heraklese vägitööd ja kogu ta elulugu oleks hea aine [[eepos]]e kirjutamiseks, ei ole ükski antiikne kirjanik üheski oma teoses kõiki tema vägitegusid kirjeldanud, vaid äärmisel juhul loetlenud. Heraklese eluloo on täielikult kirja pannud üksnes [[Apollodoros]] ja [[Ovidius]], sealjuures Ovidius on (nähtavasti [[aukartus]]est) välja jätnud hulga Heraklese elus tähtsaid sündmusi, näiteks Megaira ning tema laste tapmise ja Alkestise surma, kui kreeka tragöödiakirjanikud on neid juba käsitlenud.<ref name="Antiikmütoloogia" /> Sellest, kuidas Herakles tappis oma naise ja lapsed, kirjutas [[Euripides]] [[tragöödia]] "Herakles"<ref name="Antiigileksikon" />. Alkestise surmast kirjutas samuti Euripides tragöödia "Alkestis"<ref name="Antiigileksikon" />. Tema kaasaegne [[Sophokles]] kirjeldas Heraklese surma. Sellest, kuidas Herakles madusid tappis, kirjutasid [[Pindaros]] ja [[Theokritos]].<ref name="Antiikmütoloogia" /> Heraklesest on nii valmistatud kui säilinud rohkelt [[vaasimaal]]e ja [[pisiplastika]]t. Delfi ateenlaste aardekambri ja Olümpose Zeusi templi [[metoop]]idel ning Ateenas [[Hephaisteion]]i idaküljel on kujutatud tema vägitöid. Maalikunstis on nii antiikajal kui hiljem Heraklest kujutatud [[habe]]miku mehena, kes kannab käes [[nui]]a ja paljal ihul lõvinahka.<ref name="Antiigileksikon" /> Heraklest peeti kultuuritoojaks, lunastajaks, [[sport|atleetika]] kaitsjaks ja [[palestra]] hoidjaks. Tema pühamuid oli kogu [[Vana-Kreeka]]s. Tema auks korraldati pidustusi ja mänge.<ref name="Antiigileksikon" /> [[Vana-Rooma|Vanas Roomas]] austati Heraklest algul eraviisiliselt, pärast ka riiklikult. Teda peeti [[kauplemine|kauplemis]]-, [[kasum]]i- ja edujumalaks ning õnnetuste vältijaks. [[Rooma]] veiseturul oli tema [[altar]]. Jõu ja mehisuse abil vabastas ta inimesi kannatustest ja hädast ning seetõttu samastasid mõned [[Vana-Rooma keiser|Rooma keisrid]] end Heraklesega, näiteks [[Commodus]].<ref name="Antiigileksikon" /> [[Pilt:Umbrian-sienese anonim - Hercules at the crossroads.jpg|pisi|Herakles ristteel. Umbes 1505. aasta maal]] [[Filosoofia]]s oli Herakles eeskujuks, kes saavutas [[surematus]]e omaenese jõul. Kuid selleks pidi ta elama vaevarikast elu. [[Keos]]e [[sofistid|sofist]] [[Prodikos]] kujutas oma jutustustes Heraklest sümboolselt teelahkmel seismas ning valides kerge naudingute tee ja raske loobumist täis tee vahel.<ref name="Antiigileksikon" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Antiigileksikon">[[Antiigileksikon]], 1. kd, lk 185–186</ref> <ref name="Antiikmütoloogia">[[Edith Hamilton]]. "[[Antiikmütoloogia]]". [[Tallinn]], [[Eesti Raamat]] [[1975]], lk 153–165</ref> <ref name="PRp7U">Antiigileksikon, 1. kd, lk 319</ref> }} {{Commonscat|Hercules}} {{Vikitsitaadid}} {{Antiik-Rooma mütoloogia ja religioon}} [[Kategooria:Vanakreeka mütoloogia tegelaskujud]] [[Kategooria:Herakles| ]] ckx8dihgb8xljo3vot8eh8ka5zyd6s1 7213829 7213828 2026-08-13T20:26:44Z Andres 5 7213829 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib mütoloogilisest tegelasest; Euripidese näidendi kohta vaata artiklit [[[[Herakles (Euripides)]]]]; 1997. aasta filmi kohta vaata artiklit [[Herakles (film 1997)]]; 2014. aasta filmi kohta vaata artiklit [[Herakles (film 2014)]].}} {{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2015}} [[Pilt:Museum side hercules 2nd C 3.JPG|pisi|2. sajandi skulptuur Heraklesest]] [[Pilt:Metropolitan marble head of Herakles Roman 1C AD 2.JPG|pisi|Heraklese [[marmor]]kuju 1. sajandist]] '''Herakles''' ([[ladina keel]]es ''Hercules'') on [[vanakreeka mütoloogia]]s armastatuim [[heeros]], [[Zeus]]i ja [[Teeba (Kreeka)|Teeba]] kuninga [[Amphitryoni]] abikaasa [[Alkmene]] poeg.<ref name="Antiigileksikon" /> Herakles oli maailma tugevaim inimene. Ühtlasi oli suure iseteadvusega. Ta oli kindlalt veendunud, et keegi ei võinud teda mingil tingimusel võita, ja faktid kinnitasid seda. Alati, kui ta võitlema hakkas, oli võitluse tulemus ette teada. Keegi ei saanud temast kunagi jagu. Üksnes üleloomulik jõud võis tema vastu saada ja lõpuks hukutaski Heraklese [[maagia]].<ref name="Antiikmütoloogia" /> Mõistusega seevastu ei saanud Herakles kiidelda. Seda oli tal vähe. Ükskord, kui tal palav hakkas, sihtis ta [[Päike]]st ja ähvardas seda lasta. Kord, kui [[laine]]d tema [[paat]]i väntsutasid, ähvardas ta neid nuhelda, kui need kohe maha ei rahune.<ref name="Antiikmütoloogia" /> Heraklest tabasid korduvalt äkkvihapursked, mille käigus ta inimesi tappis. Aga kui raev kadus, kahetses ta siiralt ja oli nõus mis tahes karistusega. Ilma tema nõusolekuta poleks keegi teda karistada saanudki. Keegi poleks ka suutnud nii paljusid karistusi taluda. Enamik tema elust kulus kuritegude lunastamisele. Herakles ei protestinud kunagi ühegi karistuse vastu. Mõnikord karistas ta end ise, kui teised olid nõus talle andestama.<ref name="Antiikmütoloogia" /> Heraklest austati ja armastati kõikjal [[Kreeka]]s peale [[Ateena]], mille kangelane oli [[Theseus]]. Theseus oli samuti tugev ja julge, kuid ka intelligentne ja hea poliitik. Theseus oli [[kuningas]], aga Herakles ei saanud ühtegi riiki valitseda, sest ta ei suutnud sageli iseennastki valitseda.<ref name="Antiikmütoloogia" /> Herakles ei olnud pahatahtlik inimene. Ta ei pidanud tavaliselt viha ja tal oli palju sõpru. Theseus oli üks Heraklese suurimaid sõpru, kes talle korduvalt hingeabi andis.<ref name="Antiikmütoloogia" /> == Sünd, lapsepõlv ja noorpõlv == [[Zeus]] võttis endale Amphitryoni kuju ja magas tolle abikaasa Alkmenega.<ref name="Antiikmütoloogia" /> Pärast Zeusi lahkumist magas Alkmenega ka tõeline Amphitryon. Alkmene hakkas kandma kaksikpoegi, kusjuures kummalgi pojal oli erinev isa<ref name="Antiigileksikon" />. Selleks päevaks, mil Alkmenel pidi aeg täis saama, laskis Zeus ennustada, et sel päeval sünnib suur kuningas, aga armukade [[Hera]] takistas Heraklese sündi ja kiirendas tema vanaisa vennapoja [[Eurystheus]]e sündi, nii et ennustatud päeval sündis hoopis Eurystheus<ref name="Antiigileksikon" />. Herakles ja tema poolvend [[Iphikles]] sündisid hiljem.<ref name="Antiigileksikon" /> Väike Herakles viidi [[Olümpos]]ele, et Hera teda imetaks. Herakles imes Hera rinda nii kõvasti, et Hera karjatades ta rinna otsast ära kiskus. Rinnast purskus piim üle taeva laiali ja niimoodi tekkis [[Linnutee]]. Sõna "gala" tähendab [[kreeka keel]]es [[piim]]a ja siit tuleb sõna "[[galaktika]]".<ref name="PRp7U" /> [[Pilt:Herakles snake Musei Capitolini MC247.jpg|pisi|Herakles madu kägistamas]] Oma esimese kangelasteo sooritas Herakles siis, kui ta veel [[häll]]is lamas. Hera saatis kaks [[madu]] teda tapma<ref name="Antiigileksikon" />. Kui need hälli servale ronisid, siis hakkas Iphikles karjuma, aga Herakles haaras kummagi käega erinevast maost ja kägistas mõlemad ära. Kui isa ja ema lastele appi jooksid, ulatas Herakles isale kaks surnud madu.<ref name="Antiikmütoloogia" /> Seepeale ennustas [[pime]] [[prohvet]] [[Teiresias]] Alkmenele: "Kinnitan pühalikult, et paljud kreeka naised hakkavad õhtu eel villa kraasides laulma sinu pojast ja ka sinust kui kangelase emast. Sellest poisist kasvab kogu inimsoole vägimees."<ref name="Antiikmütoloogia" /> Kuni selle sündmuseni oli Heraklest kutsutud Alkideseks, see tähendab Amphitryoni isa [[Alkides]]e järeltulijaks<ref name="Antiikmütoloogia" />. Nüüd selgus aga, et temas on midagi enamat, ja teda hakati kutsuma Herakleseks. Uue nime andmisega püüdsid vanemad pugeda Hera ees, lootes, et see poisi rahule jätab, kuid see ei aidanud ja Hera vihkas teda kuni ta surmani. Amphitryon otsis Heraklesele ja Iphiklesele õpetajad, aga Herakles ei olnud musikaalne ja lõi oma muusikaõpetaja [[Linos]]e [[lüüra]]ga surnuks <ref name="Antiigileksikon" />. See oli esimene kord, kui Herakles kogemata inimese tappis, hiljem juhtus seda veel korduvalt. Teisi õppeaineid ([[vehklemine|vehklemist]], [[maadlus]]t ja [[ratsutamine|ratsutamist]]) talus Herakles leplikumalt ja nende ainete õpetajad jäid kõik ellu.<ref name="Antiikmütoloogia" /> 18-aastaselt tappis Herakles juba [[Thespia lõvi]]<ref name="Antiikmütoloogia" />. Pärast seda kandis ta lõvi nahka nii, et lõvi pea moodustas midagi kiivritaolist<ref name="Antiikmütoloogia" />. Hiljem vahetas ta selle [[Nemea lõvi]] naha vastu, millel oli see eelis, et see oli haavamatu. Heraklese järgmine vägitegu oli võitlus [[minüaanid]]ega, kes olid pannud [[Teeba (Kreeka)|Teebale]] peale raske [[andam]]i. Tasuks sai ta abielluda Teeba printsessi [[Megaira]]ga. Abielust sündis 3 poega.<ref name="Antiikmütoloogia" /> [[Pilt:Herakles tripod Louvre F341.jpg|pisi|Herakles röövib oraakli kolmjala]] [[Pilt:Hercules Killing the Lernean Hydra.jpg|pisi|Herakles ja [[Lerna hüdra]]]] [[Pilt:Heracles Slaying the Lion of Nemea-Hermitage.jpg|pisi|Herakles ja [[Nemea lõvi]]. [[Lysippos]]e skulptuuri koopia 1.–2. sajandist]] == Heraklese vägitööd == {{vaata|Heraklese vägitööd}} Hera saatis Heraklesele hulluse, mille tulemusena too tappis oma lapsed ja ka abikaasa, kui see püüdis lapsi kaitsta. Seejärel sai Herakles mõistuse tagasi, aga hullusehoost ei mäletanud ta midagi. Isa ütles talle, mida ta oli teinud ja Herakles tahtis ennast [[häbi]] pärast tappa.<ref name="Antiikmütoloogia" /> Kuid Theseus suutis Heraklese ümber veenda<ref name="Antiikmütoloogia" />. Ta viis Heraklese [[Delfi oraakel|Delfi oraakli]] juurde. Preestrinna ei tahtnud Heraklesele ennustada. Seepeale võttis Herakles preestrinnalt tema [[kolmjalg (iste)|kolmjala]] ära ja ähvardas asutada konkureeriva oraakli, kui vastust ei saa. [[Apollon]] ähvardas Heraklest jõuga, aga Herakles oli valmis ka Apolloniga jõudu katsuma. Zeus ei saanud seda lubada, ta segas vahele ja Apollon käskis preestrinnal Heraklesele vastus anda.<ref name="Antiikmütoloogia" /> Preestrinna käskis Heraklesel teha kaksteist [[Mükeene]] kuninga Eurystheuse valitud vägitegu ilma kõrvalist abi kasutamata ja mingit tasu saamata. Selle eest pidi ta saama oma kuritöö andeks ja lisaks veel surematuse<ref name="Antiigileksikon" />. Heraklese vägitööd olid järgmised:<ref name="Antiigileksikon" /> # [[Nemea lõvi]] tapmine # [[Lerna hüdra]] tapmine # [[Keryneia hirv]]e kinnipüüdmine # [[Erymanthose metssiga|Erymanthose metssea]] kinnipüüdmine # [[Augeias]]e tallide puhastamine # [[Stymphalose linnud|Stymphalose lindude]] tapmine # [[Kreeta sõnn]]i kinnipüüdmine # [[Diomedese hobused|Diomedese hobuste]] äratoomine # [[Hippolyte]] vöö äratoomine # [[Geryon]]i kariloomade äratoomine # [[hesperiidid]]e õunte äratoomine # [[Kerberos]]e äratoomine == Edaspidine elu == Herakles kohtas kena neidu [[Deianeira]]t ja tahtis teda naiseks. Kuid Deianeirat tahtis endale ka jõejumal [[Acheloos]]. Acheloos püüdis Heraklesega astuda läbirääkimistesse, aga Herakles ütles: "Minu käsi töötab paremini kui minu keel. Las mina võidan jõukatsumise ja sina võid võita kõnepidamise." Acheloos muundus [[pull|sõnn]]iks ja ründas teda, aga Herakles oli ennegi neist jagu saanud. Herakles murdis tal ühe sarve ära ja abiellus Deianeiraga.<ref name="Antiikmütoloogia" /> [[Antaios]] oli [[gigant]], kes sundis võõraid endaga jõudu katsuma ja tappis nad pärast seda. Oma ohvrite kolpadega kaunistas ta oma [[tempel|templi]] [[katus]]t. Ta oli [[Gaia]] poeg ja sellepärast oli ta võitmatu seni, kuni ta maapinda puudutada sai. Herakles tõstis ta õhku ja kägistas ta siis.<ref name="Antiikmütoloogia" /> [[Kaukaasia]]s tappis Herakles [[kotkas|kotka]], kes käis iga päev [[Prometheus]]e [[maks]]a nokkimas, ja vabastas Prometheuse.<ref name="Antiigileksikon" /><ref name="Antiikmütoloogia" /> Teel [[Geryon]]i juurde jõudis Herakles [[Vahemeri|Vahemere]] lõppu ning püstitas sinna [[Heraklese sambad]] ehk [[Gibraltar]]i ja [[Ceuta]]. Kui Heraklese sõbra [[Admetos]]e noor naine [[Alkestis]] suri, läks Herakles varjumaailma, heitles Surmaga ja sundis teda Alkestise hinge vabaks laskma. Alkestis sai inimesena oma mehega edasi elada.<ref name="Antiikmütoloogia" /> [[Trooja]]s päästis Herakles kuningas [[Laomedon]]i tütre, printsessi [[Hesione]]. Neiu oli jäetud mereranda ootama koletist, keda ei olnud muude vahenditega võimalik lepitada. Herakles leppis Laomedoniga kokku, et hävitab koletise, kui Laomedon annab talle oma hobused, mille Zeus oli Laomedoni vanaisale kinkinud. Ta tappiski peletise, aga Laomedon keeldus tasust. Seepeale tappis Herakles Laomedoni ja andis Hesione naiseks oma sõbrale [[Telamon]]ile, kes oli teda aidanud.<ref name="Antiikmütoloogia" /> Kui kuningas [[Eurytos]] solvas Heraklest, tappis Herakles tema poja, kuigi oli enne kuningapoja sõber olnud. Selle teo eest karistas teda Zeus ise ja käskis tal minna aastaks või koguni kolmeks [[Lüüdia]]sse kuninganna [[Omphale]] [[ori|orjaks]]. Omphale lõbustas end sellega, et laskis Heraklesel kanda naiste riideid ja teha naiste töid, näiteks [[kudumine|kududa]] ja [[ketramine|kedrata]].<ref name="Antiikmütoloogia" /> [[Pilt:Nessos Staatliche Antikensammlungen 1905.jpg|pisi|Herakles [[Nessos]]t tapmas]] Pärast Omphale orjusest vabanemist vallutas Herakles Eurytose riigi, tappis kuninga ja võttis sealt hulga vange<ref name="Antiigileksikon" />. Kõige ilusam neist oli kuninga tütar [[Iole]]<ref name="Antiigileksikon" />. Käskjalg toimetas vangid kohale enne Heraklest ja teatas, et Herakles olevat Iolesse pööraselt armunud.<ref name="Antiikmütoloogia" /> Deianeira läks mehele vastu. Tagasiteel koju jõudsid nad [[Evenose jõgi|Evenose jõeni]], millel kentaur [[Nessos]] ülevedajaks oli. Nähtavasti ei tundnud Nessos Heraklest ära, sest ta katsus Deianeirat ära röövida, kui naine tema seljas oli. Deianeira hüüdis appi; Herakles laskis kentauri, kes oli juba teisele kaldale jõudnud, mürgitatud noolega ja tappis ta. Nessos ei surnud siiski kohe, vaid jõudis öelda, et naine võtaks tema verd. Kui tema mees peaks iial mõnd teist naist rohkem kui oma naist armastama hakkama, tulevat teda ainult kentauri verega võida.<ref name="Antiikmütoloogia" /> See aeg tunduski käes olevat. Deianeira võttis kentauri verd, immutas sellega kodus uhke rüü ja andis selle teenrile Lichasele, kes selle viis Heraklesele. Selgus, et kentauri veri oli ülimürgine<ref name="Antiigileksikon" />. Ent ka Herakles oli üliinimene; seetõttu ta ei surnud, vaid tundis lakkamatut piina<ref name="Antiigileksikon" />. Suurest valust viskas ta Lichase merre ja see uppus. Valust pääsemiseks käskis ta lõpuks tuleriida kokku kanda ja kui ta sellele heitis, tundis ta rõõmu, et piinast vabaneb<ref name="Antiigileksikon" />. Deianeira poos juba enne seda end suurest häbist ja meeleheitest üles.<ref name="Antiikmütoloogia" /> Pärast surma tõsteti Herakles Olymposele. Seal leppis Hera temaga lõpuks ära ja andis oma tütre [[Hebe]] talle naiseks.<ref name="Antiigileksikon" /><ref name="Antiikmütoloogia" /> [[Pilt:P. Oxy. XXII 2331.jpg|pisi|Katkend 3. sajandi käsikirjast Heraklese vägitegude kohta]] == Allikad ja mõju == Kuigi Heraklese vägitööd ja kogu ta elulugu oleks hea aine [[eepos]]e kirjutamiseks, ei ole ükski antiikne kirjanik üheski oma teoses kõiki tema vägitegusid kirjeldanud, vaid äärmisel juhul loetlenud. Heraklese eluloo on täielikult kirja pannud üksnes [[Apollodoros]] ja [[Ovidius]], sealjuures Ovidius on (nähtavasti [[aukartus]]est) välja jätnud hulga Heraklese elus tähtsaid sündmusi, näiteks Megaira ning tema laste tapmise ja Alkestise surma, kui kreeka tragöödiakirjanikud on neid juba käsitlenud.<ref name="Antiikmütoloogia" /> Sellest, kuidas Herakles tappis oma naise ja lapsed, kirjutas [[Euripides]] [[tragöödia]] "Herakles"<ref name="Antiigileksikon" />. Alkestise surmast kirjutas samuti Euripides tragöödia "Alkestis"<ref name="Antiigileksikon" />. Tema kaasaegne [[Sophokles]] kirjeldas Heraklese surma. Sellest, kuidas Herakles madusid tappis, kirjutasid [[Pindaros]] ja [[Theokritos]].<ref name="Antiikmütoloogia" /> Heraklesest on nii valmistatud kui säilinud rohkelt [[vaasimaal]]e ja [[pisiplastika]]t. Delfi ateenlaste aardekambri ja Olümpose Zeusi templi [[metoop]]idel ning Ateenas [[Hephaisteion]]i idaküljel on kujutatud tema vägitöid. Maalikunstis on nii antiikajal kui hiljem Heraklest kujutatud [[habe]]miku mehena, kes kannab käes [[nui]]a ja paljal ihul lõvinahka.<ref name="Antiigileksikon" /> Heraklest peeti kultuuritoojaks, lunastajaks, [[sport|atleetika]] kaitsjaks ja [[palestra]] hoidjaks. Tema pühamuid oli kogu [[Vana-Kreeka]]s. Tema auks korraldati pidustusi ja mänge.<ref name="Antiigileksikon" /> [[Vana-Rooma|Vanas Roomas]] austati Heraklest algul eraviisiliselt, pärast ka riiklikult. Teda peeti [[kauplemine|kauplemis]]-, [[kasum]]i- ja edujumalaks ning õnnetuste vältijaks. [[Rooma]] veiseturul oli tema [[altar]]. Jõu ja mehisuse abil vabastas ta inimesi kannatustest ja hädast ning seetõttu samastasid mõned [[Vana-Rooma keiser|Rooma keisrid]] end Heraklesega, näiteks [[Commodus]].<ref name="Antiigileksikon" /> [[Pilt:Umbrian-sienese anonim - Hercules at the crossroads.jpg|pisi|Herakles ristteel. Umbes 1505. aasta maal]] [[Filosoofia]]s oli Herakles eeskujuks, kes saavutas [[surematus]]e omaenese jõul. Kuid selleks pidi ta elama vaevarikast elu. [[Keos]]e [[sofistid|sofist]] [[Prodikos]] kujutas oma jutustustes Heraklest sümboolselt teelahkmel seismas ning valides kerge naudingute tee ja raske loobumist täis tee vahel.<ref name="Antiigileksikon" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Antiigileksikon">[[Antiigileksikon]], 1. kd, lk 185–186</ref> <ref name="Antiikmütoloogia">[[Edith Hamilton]]. "[[Antiikmütoloogia]]". [[Tallinn]], [[Eesti Raamat]] [[1975]], lk 153–165</ref> <ref name="PRp7U">Antiigileksikon, 1. kd, lk 319</ref> }} {{Commonscat|Hercules}} {{Vikitsitaadid}} {{Antiik-Rooma mütoloogia ja religioon}} [[Kategooria:Vanakreeka mütoloogia tegelaskujud]] [[Kategooria:Herakles| ]] dcbj3xi2ahdks7nbcysu9hsyn0fvcz7 0 8079 7213917 6877193 2026-08-14T05:35:49Z Andres 5 /* "Historiai" */ 7213917 wikitext text/x-wiki [[Pilt:AGMA Hérodote.jpg|thumb|Herodotos]] '''Herodotos''' [[Halikarnassos]]est (umbes 484 eKr – umbes 425 eKr) oli [[kreeka]] [[ajalugu|ajaloolane]], tõenäoliselt [[Kaaria]] päritolu. == Elulugu == Herodotos sündis umbes 484. aastal eKr Halikarnassoses. Ilmselt sündis ta jõukasse perre, mistõttu sai võimaluse käia oma aja parimates koolides. Heast kooliharidusest võis Herodotoselt välja kasvada hea kirjutus- ning lugemisoskus. On ka arvatud, et Herodotus võis nooruses [[Hopliit|hopliidina]] sõjaväes teenida. <ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Herodotus |url=https://www.worldhistory.org/herodotus/ |vaadatud=28.05.2023}}</ref> Poliitiliste rahutuste ajal kodulinnast väljasaadetuna põgenes ta mõneks ajaks [[Samos]]e saarele. [[455 eKr|455. eKr]] ja [[444 eKr|444. eKr]] aasta vahel tegi ta pikki reise, mille kestel õppis hästi tundma [[Väike-Aasia]] rannikuala koos selle läheduses asuvate saartega, osa [[Lähis-Ida]]st, [[Egiptus]]est, [[Küreene]]t, [[Süüria]]-[[Foiniikia]] rannikut koos [[Küpros]]ega, [[Pontos (riik)|Pontos]]t ja [[Hellespontos]]t, [[Traakia]]t ning [[Vana-Makedoonia|Makedoonia]]t. <ref>{{Netiviide |pealkiri=GREAT THINKERS Herodotus |url=https://thegreatthinkers.org/herodotus/biography/ |vaadatud=28.05.2023}}</ref><ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Did Herodotus have Friends? |url=https://herodotushelpline.org/did-herodotus-have-friends/ |vaadatud=28.05.2023}}</ref> Herodotose haridust täiendas viibimine [[Ateena]]s 440. eKr aastate keskel. Sel ajal sai ta sõbraks [[Perikles]]e ja [[Sophokles]]ega. Ateenas võeti tema töid hästi vastu. Talle kingiti 445. aastal eKr rahva hääletusel 10 talenti. <ref name=":1" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=Herodotus and Athens |url=https://www.jstor.org/stable/23064349 |vaadatud=28.05.2023}}</ref> Aastatel 444-443 eKr võttis Herodotos osa Periklese algatatud [[Thurioi]] ([[Lõuna-Itaalia]]) [[koloniseerimine|koloniseerimisest]]; seal elas ta ka oma viimased eluaastad. <ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=Herodotus |url=https://www.newworldencyclopedia.org/entry/Herodotus#:~:text=In%20431%20B.C.E.%2C%20the%20Peloponnesian,stories%20into%20a%20continuous%20narrative. |vaadatud=28.05.2023}}</ref> Alates 40. eluaastast reisis Herodotus vähe, minnes kord [[Crotone provints|Crotonasse]], [[Metapontum]]isse ja Ateenasse. Thuriois olevat ta kirjutanud ajalooteose [[Assüüria]]st. <ref name=":2" /> Kuna Herodotus 424. aastast eKr edasi oma raamatutele lubatud muudatusi ei teinud, on arvatud, et sel ajal ta ka suri, olles siis ligi 60-aastane. Ta olevat Thuriois maetud. <ref name=":2" /> == "Historiai" == Säilinud on Herodotose [[joonia]] murdes kirjutatud "[[Historiai]]" ("Uurimused"). [[Aleksandria]] [[filoloog]]id jaotasid teose [[muusa]]de arvu järgi 9 raamatuks ja need said 2. sajandil m.a.j. muusade järgi nimed. Herodotos on selles kirjeldanud alates ajaloolisest ajast Vanade [[Idamaad]]e ([[despoot]]liku [[Aasia]]) ja Kreeka orjandusriikide ([[Euroopa]]) vahelisi kokkupõrkeid, mille haripunktiks oli [[Kreeka-Pärsia sõda|Kreeka-Pärsia sõjad]]; [[mütoloogia|mütoloogilised]] sündmused on välja jäetud. <ref name=":2" /> Esimene osa teosest (raamatud I–IV) jutustab otsekui sissejuhatuseks [[lüüdia|lüüdlaste]], [[pärsia|pärslaste]], [[babüloonia|babüloonlaste]], egiptlaste, [[sküüdid|sküütide]], [[liibüa]]laste ja kreeklaste ajaloost. <ref name=":2" /> Herodotos on kasutanud oma eelkäijate ([[logograaf]]ide, eelkõige [[Hekataios]]e) töid, käsitlenud neid üksikasjalikult ja kriitiliselt. Teises osas (alates V raamatust) on kirjeldatud joonlaste ülestõusu, [[Dareios I]] sõjaretke ning [[Xerxes I|Xerxes]]e pealetungi Kreekale. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Hecataeus of Miletus |url=https://www.livius.org/articles/person/hecataeus-of-miletus/ |vaadatud=28.05.2023}}</ref><ref name=":2" /> Teose lõppeb [[Salamise lahing|Salamise]], [[Plataia lahing|Plataia]] ja [[Mykale lahing|Mykale]] lahingutega. On arvatud, et see teos jäi Herodotusel lõpetamata, kuna ta lubas hiljem käsitleda veel Kreeka reeturi [[Ephialtes]]e saatust, kuid seda ta teha ei jõudnud. <ref>{{Netiviide |pealkiri=The end of Herodotus' Histories |url=https://www.livius.org/articles/person/herodotus/the-end-of-herodotus-histories/ |vaadatud=28.05.2023}}</ref> === Teose mõju === Antiikajal ründas Herodotost [[Plutarchos]], kuid kiitva hinnangu andis talle [[Dionysios Halikarnassosest]]. [[Cicero]] nimetas teda austavalt '''ajaloo isaks''' (''pater historiae''). <ref>{{Netiviide |pealkiri=Why Is Herodotus Called the Father of History? |url=https://www.thecollector.com/why-is-herodotus-called-the-father-of-history/ |vaadatud=28.05.2023}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Plutarch’s “On the Malice of Herodotus” |url=https://kosmossociety.chs.harvard.edu/plutarchs-on-the-malice-of-herodotus/ |vaadatud=28.05.2023 |arhiivimisaeg=28.03.2023 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230328025945/https://kosmossociety.chs.harvard.edu/plutarchs-on-the-malice-of-herodotus/ |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=The Ethics of Authorship: Herodotus in the Rhetorical Works of Dionysius of Halicarnassus |url=https://academic.oup.com/book/43873/chapter-abstract/371038770?redirectedFrom=fulltext |vaadatud=28.05.2023}}</ref> Herodotuse teosed sisaldavad vigu, kuigi on tänapäeva autorite arvates siiski usaldusväärsed. Herodotuse arvates polnud faktide detailsus ning täpsus nii oluline kui jutu ilukirjanduslik väärtus. Autori jutuvestmise anne on hilisemates kirjanikes tekitanud vastumeelt ning kriitikat, samas on just see kvaliteet teosele suurt au kogunud. "Historiai" on täis huvitavaid tegelasi ning sündmusi, mis tihti toetuvad rohkem mütoloogiale kui ajaloole. <ref name=":0" /> [[15. sajand]]il sai Herodotose ajalooteos [[Lorenzo Valla]] [[ladina keel|ladinakeelse]] tõlke vahendusel üldtuntuks. <ref>{{Netiviide |pealkiri=The First Printed Editions of Herodotus |url=https://www.historyofinformation.com/detail.php?id=4103 |vaadatud=28.05.2023}}</ref> === Herodotose teose katkendid eesti keeles === * "Kroisos ja Solon", "Polykrates". Katkendid 1. ja 3. raamatust tõlkinud Richard Kleis – Kreeka kirjanduse antoloogia. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus [[1995|1964]], lk 424–431. * "Historia". Katkendid 4., 6. ja 7. raamatust tõlkinud Astrid Kurismaa – sari "Klassikalised lood". Tallinn: Eesti Raamat [[1983]]. *Pärslastest: "Pärslaste kombed" Hdt I, 131–140, "Kyrose lapsepõlv" Hdt I, 107–122, "Intaphrenese naine" Hdt III, 118–119, "Zopyrose sõjakavalus" Hdt III, 150–160, "Masistese naine" Hdt IX, 108–113. Tõlkinud Kaarina Krull, järelsõna "Herodotos pärslastest" [[Jaan Unt]] – [[Vikerkaar (ajakiri)|Vikerkaar]] [[1995]], nr 3, lk 2–16. *"Gyges ja Kandaulese naine" Hdt I, 8–13, tõlkinud [[Kaarina Rein]]; "Termopüülide lahing" Hdt VII, 207–224, tõlkinud Astrid Kurismaa; sissejuhatus Janika Päll – Vanakreeka kirjanduse antoloogia. Tallinn: Varrak [[2006]], lk 263–269. *"Kroisos, Atys ja Adrastos" Hdt I, 34–45, tõlkinud Kaarina Rein – [[Vikerkaar (ajakiri)|Vikerkaar]] [[2010]], nr 1–2, lk 35–39. *[[Ryszard Kapuściński]] "Reisid Herodotosega”, poola keelest tõlkinud Ruth Karemäe, Herodotose tsitaadid vanakreeka keelest tõlkinud Astrid Kurismaa ja Kaarina Rein – Loomingu Raamatukogu 13–16/ 2013. *"Kyros ja [[Tomyris]]: pärslaste sõda massageetidega" Hdt I, 201–216, tõlkinud Kaarina Rein – [[Vikerkaar (ajakiri)|Vikerkaar]] [[2022]], nr 10–11, lk 14–21. {{Vikitsitaadid}} == Viited == <references /> [[Kategooria:Vanakreeka ajaloolased]] [[Kategooria:Sündinud 480. aastatel eKr]] [[Kategooria:Surnud 420. aastatel eKr]] jc0xhgs0ffsj360d5ywreefs6ii0fit 0 8646 7213899 7211902 2026-08-14T04:49:57Z Ojassaar 206682 /* L */ 7213899 wikitext text/x-wiki '''Lindude loend''' loetleb [[Linnud|linde]]. Selles nimekirjas on lindude [[liik (bioloogia)|liigid]] ja teised [[takson]]id. Muud [[zooloogia]] [[mõiste]]d on loetletud loendites [[zooloogia mõisteid]] ja [[anatoomia mõisteid]]. Kogu [[bioloogia]]s käibel olevad mõisted on loetletud loendis [[Bioloogia mõisteid]]. Kui taksonil on [[eesti keel|eestikeelne]] nimetus, siis see on paigutatud loendisse vastavalt oma kohale tähestikus. Taksoninimetuse järel on [[sulud|sulgudes]] [[ladina keel|ladinakeelne]] nimetus [[Kaldkiri|kursiivis]]. Edasi tulevad lühiandmed [[Sugukond (bioloogia)|sugukondliku kuuluvuse]] (sgk) ja [[levila]] kohta, samuti esinemise kohta Eestis: *''Eestis haudelind'' – pesitseb Eestis *''Eestis läbirändaja'' – Eestis viibib rändel *''Eestis eksikülaline'' – Eestisse satub eksikülalise või [[Hulgulind|hulgulinnuna]] *<span style="background-color:#FFF68F">{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}</span> – välja surnud __NOTOC__{{tähed}} ==A== *[[aafrika madukael]] (''Anhinga rufa''), sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]] *[[aafrika pingviin]] (''Spheniscus demersus''), sgk [[pingviinlased]] *[[aafrika villkael-toonekurg]] (''Ciconia microscelis''), sgk [[toonekurglased]] *[[aafrika väike-hõbehaigur]] (''Ardea brachyrhyncha''), sgk [[haigurlased]] *[[aara]] (''Ara''), perekond, sgk [[papagoilased]], Lõuna- ja Kesk-Ameerikas, lemmikloomadena üle maailma *[[aasia madukael]] (''Anhinga melanogaster''), sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]] *''[[Actophilornis]]'', perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[adeelia pingviin]] (''Pygoscelis adeliae''), sgk [[pingviinlased]] *[[aedporr]] (''Certhia brachydactyla''), sgk [[porlased]] *[[aed-põõsalind]] (''Sylvia borin''), sgk [[põõsalindlased]] *[[aed-roolind]] (''Acrocephalus dumetorum''), sgk [[roolindlased]] *[[ahvikotkas]] (''Pithecophaga jefferyi''), sgk [[haugaslased]] *[[Aix (linnuperekond)|''Aix'']], perekond, sgk [[partlased]] *[[albatroslased]] (''Diomedeidae''), sugukond *[[albatross]] (''Diomedea''), perekond, sgk [[albatroslased]] *[[alk]] (''Alca torda''), sgk [[alklased]], Atlandi ookeani põhjaosas, Eestis haruldane haudelind *[[alklased]] (''Alcidae''), sugukond *<span style="background-color:#FFF68F">[[aloatra väikepütt]] (''Tachybaptus rufolavatus'')</span>, sgk [[pütlased]] *[[amadiinlased]] (''Estrildidae''), sugukond *[[amatsoonpapagoi]] (''Amazona''), perekond, sgk [[papagoilased]] *[[ameerika hallhaigur]] (''Ardea herodias''), sgk [[haigurlased]] *[[ameerika karmiinleevike]] (''Haemorhous purpureus''), sgk [[vintlased]] *[[ameerika madukael]] (''Anhinga anhinga''), sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]] *[[ameerika piilpart]] (''Anas carolinensis''), sgk [[partlased]] *[[ameerika vihitaja]] ehk ameerika jõgitilder (''Actitis macularius''), sgk [[kurvitslased]] *[[ameerika viupart]] (''Mareca americana''), sgk [[partlased]] *[[ameerika väikehüüp]] (''Botaurus exilis''), sgk [[haigurlased]] *[[ametüst-kuldnokk]] (''Cinnyricinclus leucogaster''), sgk [[kuldnoklased]] *[[amuuri vart]] (''Aythya baeri''), sgk [[partlased]] *''[[Anarhynchus]]'', perekond, sgk [[tülllased]] *[[andi kondor]] ehk kaeluskondor (''Vultur gryphus''), sgk [[kondorlased]] *[[andi naaskelnokk]] (''Recurvirostra andina''), sgk [[karkjalglased]] *[[antarktika änn]] (''Stercorarius maccormicki''), sgk [[änlased]] *''[[Aptenodytes]]'', perekond, sgk [[pingviinlased]] *[[araabia vadavädrak]] (''Argya squamiceps''), sgk [[vädraklased]] *[[ararauna]] (''Ara ararauna''), sgk [[papagoilased]] *[[araripe tantsulind]] (''Chiroxiphia bokermanni''), sgk [[tantsulindlased]] *''[[Arini]]'', triibus, sgk [[papagoilased]] *[[asiitilased]] (''Philepittidae''), sugukond *[[atlandi kormoran]] (''Phalacrocorax carbo carbo''), [[kormoran]]i alamliik, sgk [[kormoranlased]] *[[atlantise tormilind]] (''Calonectris diomedea''), sgk [[tormilindlased]] *''[[Attagis]]'', perekond, sgk [[kurplased]] *[[aul]] (''Clangula hyemalis''), sgk [[partlased]], Eestis läbirändaja *[[aul (perekond)|aul]] (''Clangula''), perekond, sgk [[partlased]] *[[aurikpart]] (''Tachyeres''), perekond, sgk [[partlased]] *[[austraalia händpart]] (''Oxyura australis''), sgk [[partlased]] *[[austraalia jämejalg]] (''Esacus magnirostris''), sgk [[jämejalglased]] *[[austraalia madukael]] (''Anhinga novaehollandiae''), sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]] *[[austraalia pelikan]] (''Pelecanus conspicillatus''), sgk [[pelikanlased]] *[[austraalia väike-hõbehaigur]] (''Ardea plumifera''), sgk [[haigurlased]] ==B== *[[bahama masksäälik]] (''Geothlypis rostrata''), sgk [[sääliklased]] *[[Baleaari tormilind]] (''Puffinus mauretanicus''), sgk [[tormilindlased]] *[[bambusesäälik]] (''Vermivora bachmanii''), sgk [[sääliklased]] *[[bambuse-ööhaigur]] (''Oroanassa magnifica''), sgk [[haigurlased]] *[[bambuse-ööhaigur (perekond)|bambuse-ööhaigur]] (''Oroanassa''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[boliivia ararauna]] ehk boliivia lasuuraara (''Ara glaucogularis''), sgk [[papagoilased]] * ''[[Bubalornis]]'', perekond, sgk [[kangurlindlased]] *[[buguni hundvädrak]] (''Liocichla bugunorum''), sgk [[vädraklased]] *[[buru lapatspapagoi]] (''Prioniturus mada''), sgk [[papagoilased]] *[[bülbüllased]] (''Pycnonotidae''), sugukond ==C== *''[[Chauna]]'', perekond, sgk [[ogatiiblased]] *''[[Circetinae]]'', alamsugukond, sgk [[haugaslased]] == D == *<span style="background-color:#FFF68F">[[dodo]] (''Raphus cucullatus'')</span>, sgk [[tuvilased]] *[[drongolased]] (''Dicruridae''), sugukond *[[džunglikana]] (''Gallus''), perekond, sgk [[faasanlased]] == E == *''[[Egretta]]'', perekond, sgk [[haigurlased]] *[[ehis-toonekurg]] (''Mycteria leucocephala''), sgk [[toonekurglased]] *[[emu]] (''Dromaius novaehollandiae''), sgk [[kaasuarlased]] *''[[Esacus]]'', perekond, sgk [[jämejalglased]] *[[eskimo lagle]] (''Branta hutchinsii''), sgk [[partlased]], Eestis üliharuldane läbirändaja *''[[Ephippiorhynchus]]'', perekond, sgk [[toonekurglased]] *''[[Euplectes]]'', perekond, sgk [[kangurlindlased]] *[[euroopa kaelustäks]] (''Saxicola rubicola''), sgk [[kärbsenäplased]] == F == *[[faasan]] (''Phasianus colchicus''), sgk [[faasanlased]] *[[faasanlased]] ehk kanalased (''Phasianidae''), sugukond *[[faasantuvi]] (''Otidiphaps nobilis''), sgk [[tuvilased]] *[[flamingo (perekond)|flamingo]] (''Phoenicopterus''), perekond, sgk [[flamingolased]] *[[flamingolased]] (''Phoenicopteridae''), sugukond *[[flamingolised]] (''Phoenicopteriformes''), selts *[[foja paradiisilind]] (''Parotia berlepschi''), sgk [[paradiisilindlased]] *''[[Foudia]]'', perekond, sgk [[kangurlindlased]], India ookeani lääneosa saartel *[[fregattlind]] (''Fregata''), sgk [[fregattlindlased]] *[[fregattlindlased]] (''Fregatidae''), sugukond ==G== *[[galápagose pingviin]] (''Spheniscus mendiculus''), sgk [[pingviinlased]], [[Galápagose saared|Galápagose saartel]] *''[[Galloanserae]]'', ülemselts *[[ginea kaljukark]] (''Picathartes gymnocephalus''), sgk ''[[kaljukarklased]]'' *[[gongon-tormilind]] (''Pterodroma feae''), sgk [[tormilindlased]] *''[[Gorsachius]]'', perekond, sgk [[haigurlased]] *[[guaanopelikan]] (''Pelecanus thagus''), sgk [[pelikanlased]] ==H== *[[habehüüp]] (''Botaurus lentiginosus''), sgk [[haigurlased]] *[[habekakk]] (''Strix nebulosa''), sgk [[kaklased]] *[[habekotkas]] (''Gypaetus barbatus''), sgk [[haugaslased]] *[[habelindlased]] (''Megalaimidae''), sugukond *[[habeviires]] (''Chlidonias hybridus''), sgk [[tiirlased]] *[[hahk]] (''Somateria mollissima''), sgk [[partlased]] *[[hahk (perekond)|hahk]] (''Somateria''), perekond, sgk [[partlased]] *[[haigur]] (''Ardea''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[haigurlased]] (''Ardeidae''), sugukond *[[hakk]] (''Coloeus monedula'', ''Corvus monedula''), sgk [[vareslased]] *[[hakk (perekond)|hakk]] (''Coloeus''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[hallhaigur]] (''Ardea cinerea''), sgk [[haigurlased]] *[[hallhani]] (''Anser anser''), sgk [[partlased]] *[[hallkibu]] ehk kibutilder (''Xenus cinereus''), sgk [[kurvitslased]] *[[hallkibu (perekond)|hallkibu]] (''Xenus''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[hall-kärbsenäpp]] (''Muscicapa striata''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[hallmänsak]] (''Nucifraga columbiana''), sgk [[vareslased]] *[[hallpea-rähn]] (hallrähn) (''Picus canus''), sgk [[rähnlased]] *[[hallpõsk-pütt]] (''Podiceps grisegena''), sgk [[pütlased]] *[[hallrästas]] (''Turdus pilaris''), sgk [[rästaslased]] *[[hallrüdi]] ehk hallrisla (''Calidris pusilla''), sgk [[kurvitslased]] *[[halltihane]] (''Melaniparus afer''), sgk [[tihaslased]] *[[halltsiitsitaja]] (''Emberiza calandra''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[hallvares]] (''Corvus corone cornix'' või ''Corvus cornix''), [[vares]]e alamliik või omaette liik, sgk [[vareslased]] *[[hallõgija]] (''Lanius excubitor''), sgk [[õgijalased]] *[[hammastuvi]] (''Didunculus strigirostris''), sgk [[tuvilased]] *[[hammastuvi (perekond)|hammastuvi]] (''Didunculus''), perekond, sgk [[tuvilased]] *[[hanelised]] (''Anseriformes''), selts *[[hani]] (''Anser''), perekond, sgk [[partlased]] *[[hangelind]] (''Plectrophenax nivalis''), sgk ''[[Calcariidae]]'' *[[harakas]] (''Pica pica''), sgk [[vareslased]] *[[harakas (perekond)|harakas]] (''Pica''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[harakhani]] (''Anseranas semipalmata''), sgk [[harakhanilased]] *[[harakhani (perekond)|harakhani]] (''Anseranas''), perekond, sgk [[harakhanilased]] *[[harakhanilased]] (''Anseranatidae''), sugukond *[[harksaba-kajakas]] (''Xema sabini''), sgk [[kajaklased]], [[Arktika]]s *[[harksaba-kajakas (perekond)|harksaba-kajakas]], sgk [[kajaklased]] *[[havai vares]] (''Corvus hawaiiensis''), sgk [[vareslased]], varem [[Hawaii saared|Hawaii saartel]], nüüd ainult vangistuses *[[haugas]] (''Accipiter''), perekond, sgk [[haugaslased]] *[[haugaslased]] (''Accipitridae''), sugukond *[[haukalised]] ehk kullilised (''Accipitriformes''), selts *[[heleflamingo]] ehk flamingo (''Phoenicopterus roseus''), sgk [[flamingolased]] *[[heletilder]] (''Tringa nebularia''), sgk [[kurvitslased]] *[[hele-urvalind]] (''Carduelis hornemanni''), sgk [[vintlased]] *[[herilaseviu]] (''Pernis apivorus''), sgk [[haugaslased]] *''[[Hesperoburhinus]]'', perekond, sgk [[jämejalglased]] *[[hiid-merikotkas]] (''Haliaeëtus pelagicus''), sgk [[haugaslased]] *[[hiidturako]] (''Corythaeola cristata''), sgk [[turakolased]] *[[hiina siidhaigur]] (''Egretta eulophotes''), sgk [[haigurlased]] *[[hiina tiigihaigur]] (''Ardeola bacchus''), sgk [[haigurlased]] *[[hiireviu]] (''Buteo buteo''), sgk [[haugaslased]] *[[hoatsiin]] (''Opisthocomus hoazin''), sgk [[hoatsiinlased]], Lõuna-Ameerikas *[[hoburästas]] (''Turdus viscivorus''), sgk [[rästaslased]] *[[huik]] (''Porzana''), perekond, sgk [[ruiklased]] *[[hund-rohetuvi]] (''Ptilinopus superbus''), sgk [[tuvilased]] *[[hõbehaigur]] (''Ardea alba''), sgk [[haigurlased]] *[[hõbekajakas]] (''Larus argentatus''), sgk [[kajaklased]] *[[hõbelaup-paradiisilind]] (''Parotia lawesii''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[hõlmik-paradiisilind]] (''Lophorina superba''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[händkakk]] (''Strix uralensis''), sgk [[kaklased]] *[[händ-paradiisilind]] (''Epimachus fastuosus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[händpart]] (''Oxyura''), perekond, sgk [[partlased]] *[[hänilane]] (''Motacilla flava''), sgk [[västriklased]] *[[hüatsint-siniaara]] (''Anodorhynchus hyacinthinus''), sgk [[papagoilased]] *[[hüüp]] (''Botaurus stellaris''), sgk [[haigurlased]] *[[hüüp (perekond)|hüüp]] (''Botaurus''), perekond, sgk [[haigurlased]] ==I== *[[idalunn]] (''Fratercula corniculata''), sgk [[alklased]] *[[ida-mustvaeras]] (''Melanitta americana''), sgk [[partlased]] *[[ida-sinivutt]] (''Synoicus chinensis''), sgk [[faasanlased]] *[[idatalvike]] (''Emberiza citrinella erythrogenys''), [[talvike]]se alamliik, sgk [[tsiitsitajalased]] *[[ida-toonekurg]] (''Ciconia boyciana''), sgk [[toonekurglased]] *[[ida-tuppnokk]] (''Chionis minor''), sgk [[tuppnoklased]] *[[ida-väikehüüp]] (''Botaurus eurhythmus''), sgk [[haigurlased]] *[[ida-ööhaigur]] (''Gorsachius melanolophus''), sgk [[haigurlased]] *[[india jämejalg]] (''Esacus recurvirostris''), sgk [[jämejalglased]] *[[india marabu]] ehk argala (''Leptoptilos dubius''), sgk [[toonekurglased]] *[[india tiigihaigur]] (''Ardeola grayii''), sgk [[haigurlased]] *[[indigo-siniaara]] (''Anodorhynchus leari''), sgk [[papagoilased]] *[[irvnokk]] (''Anastomus''), perekond, sgk [[toonekurglased]] ==J== *[[jaanalind (perekond)|jaanalind]] (''Struthio''), perekond, sgk [[jaanalindlased]] *[[jaanalind]] (''Struthio camelus''), sgk [[jaanalindlased]] *[[jaanalinnulised]] (''Struthioniformes''), selts *[[jabiru-toonekurg]] (''Jabiru mycteria''), sgk [[toonekurglased]] *[[jabiru-toonekurg (perekond)|jabiru-toonekurg]] (''Jabiru''), perekond, sgk [[toonekurglased]] *''[[Jacana]]'', perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[jahipistrik]] (''Falco rusticolus''), sgk [[pistriklased]] *[[jooksurkägu]] (''Geococcyx''), perekond, sgk [[kägulased]] *[[jõgiaara]] (''Ara severus''), sgk [[papagoilased]] *[[jõgi-jämejalg]] (''Burhinus senegalensis''), sgk [[jämejalglased]] *[[jõgi-ritsiklind]] (''Locustella fluviatilis''), sgk [[ritsiklindlased]] *[[jõgitiir]] (''Sterna hirundo''), sgk [[tiirlased]] *[[jõgivästrik]] (''Motacilla cinerea''), sgk [[västriklased]] *[[jämejalg]] (''Burhinus oedicnemus''), sgk [[jämejalglased]] *[[jämejalg (perekond)|jämejalg]] (''Burhinus''), perekond, sgk [[jämejalglased]] *[[jämejalglased]] (''Burhinidae''), sugukond *[[järve-kalakajakas]] (''Larus canus heinei''), [[kalakajakas|kalakajaka]] alamliik, sgk [[kajaklased]] *[[järvekaur]] (''Gavia arctica''), sgk [[kaurlased]] *[[jääkajakas]] (''Larus hyperboreus''), sgk [[kajaklased]] *[[jääkaur]] (''Gavia immer''), sgk [[kaurlased]] *[[jääkoskel]] (''Mergus merganser''), sgk [[partlased]] *[[jäälind]] (''Alcedo atthis''), sgk [[jäälindlased]] *[[jäälind (perekond)|jäälind]] (''Alcedo''), perekond, sgk [[jäälindlased]] *[[jäälindlased]] (''Alcedinidae''), sugukond *[[jää-tormilind]] (''Fulmarus glacialis''), sgk [[tormilindlased]] ==K== *[[kaasuar]] (''Casuarius''), perekond, sgk [[kaasuarlased]] *[[kaasuarlased]] (''Casuariidae''), sugukond *[[kadakasäälik]] (''Setophaga chrysoparia''), sgk [[sääliklased]] *[[kadakatäks]] (''Saxicola rubetra''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[kaeluskotkas]] (''Gyps fulvus''), sgk [[haugaslased]] *[[kaelus-kärbsenäpp]] (''Ficedula albicollis''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[kaelus-ogatiib]] (''Chauna torquata''), sgk [[ogatiiblased]] *[[kaeluspapagoi]] (''Psittacula krameri''), sgk [[papagoilased]] *[[kaelusrästas]] (''Turdus torquatus''), sgk [[rästaslased]] *[[kaelus-torminiglas]] (''Pelecanoides magellani''), sgk [[tormilindlased]] *[[kaelus-turteltuvi]] (''Streptopelia decaocto''), sgk [[tuvilased]] *[[kaelustuvi]] (''Columba palumbus''), sgk [[tuvilased]] *[[kajakas]] (''Larus''), perekond, sgk [[kajaklased]] *[[kajaklased]] (''Laridae''), sugukond *[[kakaduulased]] (''Cacatuidae''), sugukond *[[kalakajakas]] (''Larus canus''), sgk [[kajaklased]] *[[kalakotkas]] (''Pandion haliaetus''), sgk [[kalakotkaslased]] *[[kalda-jämejalg]] (''Burhinus vermiculatus''), sgk [[jämejalglased]] *[[kaldapääsuke]] (''Riparia riparia''), sgk [[pääsulased]] *[[kalifornia harakas]] (''Pica nuttalli''), sgk [[vareslased]] *[[kaljukajakas]] (''Rissa tridactyla''), sgk [[kajaklased]] *[[kaljukotkas]] (''Aquila chrysaetos''), sgk [[haugaslased]] *[[kalju-puukoristaja]] (''Sitta neumayer''), sgk [[puukoristajalased]] *[[kaljutuvi]] (''Columba livia''), sgk [[tuvilased]] *[[kakk]] (''Strix''), perekond, sgk [[kaklased]] *[[kakkpapagoi]] ehk kakapo (''Strigops habroptila''), sgk [[kakkpapagoilased]] *[[kakkpapagoilased]] (''Strigopidae''), sugukond *[[kaklased]] (''Strigidae''), sugukond *[[Kaktusekakk (perekond)|kaktusekakk]] (''Micrathene''), perekond, sgk [[kaklased]] *[[kaktusekakk]] (''Micrathene whitneyi''), sgk [[kaklased]] *[[kakulised]] (''Strigiformes''), selts *[[kalkun]] ehk kodukalkun ehk kodustatud kalkun, kodustatud [[metskalkun]], sgk [[kalkunlased]] *[[kalkun (perekond)|kalkun]] (''Meleagris''), perekond, sgk [[kalkunlased]] *[[kalkunlased]] (''Meleagridae''), sugukond *[[kana]] ehk kodukana (''Gallus gallus domesticus''), [[puna-džunglikana]] alamliik, sgk [[faasanlased]] *[[kanada kurg]] (''Antigone canadensis''), sgk [[kurglased]] *[[kanada lagle]] (''Branta canadensis''), sgk [[partlased]] *[[kanakull]] (''Astur gentilis''), sgk [[haugaslased]] *[[kanalised]] (''Galliformes''), selts *[[kanepilind]] (''Linaria cannabina''), sgk [[vintlased]] *[[kangurlindlased]] (''Ploceidae''), sugukond *[[karbuskajakas]] (''Ichthyaetus melanocephalus''), sgk [[kajaklased]] *[[karkjalg]] (''Himantopus himantopus''), sgk [[karkjalglased]] *[[karkjalg (perekond)|karkjalg]] (''Himantopus''), perekond, sgk [[karkjalglased]] *[[karkjalglased]] (''Recurvirostridae''), sugukond *[[karmiinleevike]] (''Carpodacus erythrinus''), sgk [[vintlased]] *[[karmiin-paradiisilind]] (''Cicinnurus regius''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[karravong]] (''Strepera''), perekond, sgk ''[[Cracticidae]]'' või [[tuulaslased]] *[[karvasjalg-kakk]] (''Aegolius funereus''), skg [[kaklased]] *[[karvasjalg-viu]] (hallviu) (''Buteo lagopus''), sgk [[haugaslased]] *[[kassikakk]] (''Bubo bubo''), sgk [[kaklased]], [[Euroopa]]s ja [[Aasia]]s, Eestis harv haudelind *[[kassikakk (perekond)|kassikakk]] (''Bubo''), perekond, sgk [[kaklased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[kauai o'o]]</span> (''Moho braccatus''), sgk [[o'olased]] *[[kaur]] (''Gavia''), perekond, sgk [[kaurilised]] *[[kea]] ehk keapapagoi (''Nestor notabilis''), sgk ''[[Strigopidae]]'' *[[keiserpingviin]] (''Aptenodytes forsteri''), sgk [[pingviinlased]] *[[kiilasbülbül]] (''Nok hualon''), sgk [[bülbüllased]] *[[kiilasbülbül (perekond)|kiilasbülbül]] (''Nok''), perekond, sgk [[bülbüllased]] *[[kiiverkaasuar]] (''Casuarius casuarius''), sgk [[kaasuarlased]] *[[kiiver-lootoselind]] (''Irediparra gallinacea''), sgk [[lootoselindlased]] *[[kiiver-lootoselind (perekond)|kiiver-lootoselind]] (''Irediparra''), perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[kiivertihane]] (''Machlolophus holsti''), sgk [[tihaslased]] *[[kiivilased]] (''Apterygidae''), sugukond *[[kiivitaja]] (''Vanellus vanellus''), sgk [[tülllased]] *[[kiivitaja (perekond)|kiivitaja]] (''Vanellus''), perekond, sgk [[tülllased]] *[[kilg-merikotkas]] (''Icthyophaga vocifer''), sgk [[haugaslased]] *[[kiltkajakas]] (''Larus occidentalis''), sgk [[kajaklased]] *[[kimalaskoolibri]] (''Mellisuga helenae''), sgk [[koolibrilased]] *[[kinaver-kangurlind]] (''Foudia madagascariensis''), sgk [[kangurlindlased]] (''Ploceidae'') *[[kingnokk]] (''Balaeniceps rex''), sgk [[kingnoklased]] *[[kingnoklased]] (''Balaenicipitidae''), sugukond *[[kirdekrüüsel]] (''Cepphus columba''), sgk [[alklased]] *[[kiripugu-rüdi]] ehk kiripugu-risla (''Calidris melanotos''), sgk [[kurvitslased]] *[[kirjuhahk]] (''Polysticta stelleri''), sgk [[partlased]] *[[kirjuhahk (perekond)|kirjuhahk]] (''Polysticta''), perekond, sgk [[partlased]] *[[kirjurähn]] (''Dendrocopos''), sgk [[rähnlased]] *[[kivikakk]] (''Athene noctua''), sgk [[kaklased]] *[[kivipääsuke]] (''Ptyonoprogne rupestris''), sgk [[pääsulased]] *[[kivirullija]] (''Arenaria interpres''), sgk [[kurvitslased]] *[[Kivirullija (perekond)|kivirullija]] (''Arenaria''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[kivisiirak]] (''Monticola saxatilis''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[kivitäks]] (''Oenanthe oenanthe''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[koduhani]], [[hallhani|hallhane]] kodustatud vorm *[[kodukakk]] (''Strix aluco''), sgk [[kaklased]] *[[kodupart]], sgk [[partlased]] *[[kodutuvi]] (''Columba livia'' ''domestica''), [[kaljutuvi]] vorm, teisend või alamliik, sgk [[tuvilased]] *[[koduvarblane]] (''Passer domesticus''), sgk [[varblaslased]] *[[koko-hallhaigur]] (''Ardea cocoi''), sgk [[haigurlased]] *[[koldhaigur]] (''Ardeola ralloides''), sgk [[haigurlased]] *[[koldjalg-hõbekajakas]] (''Larus cachinnans''), sgk [[kajaklased]] *[[koldsäälik]] (''Setophaga petechia''), sgk [[sääliklased]] *[[kold-väikehüüp]] (''Botaurus sinensis''), sgk [[haigurlased]] *[[koldvint]] (''Serinus serinus''), sgk [[vintlased]] *[[koljathaigur]] (''Ardea goliath''), sgk [[haigurlased]] *[[kondorilised]] (''Cathartiformes''), selts *[[kondorlased]] (''Cathartidae''), sugukond *[[kongo paabulind]] (''Afropavo congensis''), sgk [[faasanlased]] *[[kongo paabulind (perekond)|kongo paabulind]] (''Afropavo''), perekond, sgk [[faasanlased]] *[[kookako]] (''Callaes''), perekond, sgk [[kookakolased]] * [[kookakolased]] (''Callaeidae'', ''Callaeatidae''), sugukond *[[koolibrilased]] (''Trochilidae''), sugukond *[[koovitaja]] (''Numenius''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[koovtilder]] (''Bartramia longicauda''), sgk [[kurvitslased]] *[[koovtilder (perekond)|koovtilder]] (''Bartramia''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[kormoran]] (''Phalacrocorax carbo''), sgk [[kormoranlased]] *[[kormoranlased]] ehk karbaslased (''Phalacrocoracidae''), sugukond *[[koskel]] (''Mergus''), perekond, sgk [[partlased]] *[[kotkad]] *[[krabijooksur]] (''Dromas ardeola''), sgk [[krabijooksurlased]] *[[krabijooksur (perekond)|karbijooksur]] (''Dromas''), perekond, sgk [[krabijooksurlased]] *[[krabijooksurlased]] (''Dromadidae''), sugukond *[[krae-paradiisihakk]] (''Phonygammus keraudrenii''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[krokodillilind]] (''Pluvianus aegyptius''), sgk [[krokodillilindlased]] *[[krokodillilind (perekond)|krokodillilind]] (''Pluvianus''), perekond, sgk [[krokodillilindlased]] *[[krokodillilindlased]] (''Pluvianidae''), sugukond *[[krüüsel]] (''Cepphus grylle''), sgk [[alklased]] *[[krüüsel (perekond)|krüüsel]] (''Cepphus''), perekond, sgk [[alklased]] *[[kukkurtihane]] (''Remiz pendulinus''), sgk [[kukkurtihaslased]] *[[kuldhänilane]] (''Motacilla citreola''), sgk [[västriklased]] *[[kuldlauk-lootoselind]] (''Jacana spinosa''), sgk [[lootoselindlased]] *[[kuld-lehelind]] (''Phylloscopus proregulus''), sgk [[lehelindlased]] *[[kuldnokk]] (''Sturnus vulgaris''), sgk [[kuldnoklased]] *[[kuldnoklased]] (''Sturnidae''), sugukond *[[kuld-paradiisilind]] (''Diphyllodes magnificus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[kuldtiib-säälik]] (''Vermivora chrysoptera''), sgk [[sääliklased]] *[[kuldtsiitsitaja]] (''Emberiza aureola''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[kuninghahk]] (''Somateria spectabilis''), sgk [[partlased]] *[[kuning-paradiisilind]] (''Paradisaea raggiana''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[kuningviu]] (''Buteo regalis''), sgk [[haugaslased]], Põhja-Ameerika *[[kurelised]] (''Gruiformes''), selts *[[kurg]] (''Grus''), perekond, sgk [[kurglased]] *[[kurgkotkas]] (''Sagittarius serpentarius''), sgk [[kurgkotkaslased]] *[[kurglased]] (''Gruidae''), sugukond *[[kurplased]] (''Thinocoridae''), sugukond *[[kurvits (perekond)|kurvits]] (''Scolopax''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[kurvitsalised]] (''Charadriiformes''), selts *[[kurvitslased]] (''Scolopacidae''), sugukond *[[kuupart]] (''Sibirionetta formosa''), sgk [[partlased]] *[[kuupart (perekond)|kuupart]] (''Sibirionetta''), perekond, sgk [[partlased]] *[[kuuse-käbilind]] (''Loxia curvirostra''), sgk [[vintlased]] *[[kuusepüü]] (''Canachites canadensis''), sgk [[faasanlased]], Põhja-Ameerikas *[[kõdulindlased]] (''Orthonychidae''), sugukond *[[kõnnukajakas]] (''Ichthyaetus relictus''), sgk [[kajaklased]] *[[kõnnu-käosulane]] (''Hippolais languida''), sgk [[põõsalindlased]] *[[kõnnu-pääsujooksur]] (''Glareola pratincola''), sgk [[jooksurlased]] *[[kõnnuõgija]] (''Lanius isabellinus''), sgk [[õgijalased]] *[[kõrbe-kivitäks]] (''Oenanthe deserti''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[kõrbeleevike]] (''Bucanetes githagineus''), sgk [[vintlased]] *[[kõrbe-põõsalind]] (''Sylvia nana''), sgk [[põõsalindlased]] *[[kõrbesäälik]] (''Leiothlypis luciae''), sgk [[sääliklased]] *[[kõrbetüll]] (''Anarhynchus leschenaultii''), sgk [[tülllased]] *[[kõrkja-roolind]] (''Acrocephalus schoenobaenus''), sgk [[roolindlased]] *[[kõrvukfaasan]] (''Crossoptilon''), perekond, sgk [[faasanlased]] *[[kõrvukpütt]] (''Rollandia rolland''), sgk [[pütlased]] *[[kõrvukpütt (perekond)|kõrvukpütt]] (''Rollandia''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[kõrvukräts]] (''Asio otus''), sgk [[kakulised]] *[[kõvernokk-rüdi]] ehk kõvernokk-risla (''Calidris ferruginea''), sgk [[kurvitslased]] *[[käbilind]] (''Loxia''), perekond, sgk [[vintlased]] *[[käblik]] (''Troglodytes troglodytes''), sgk [[käbliklased]] *[[käblik (perekond)|käblik]] (''Troglodytes''), perekond, sgk [[käbliklased]] *[[kägu]] (''Cuculus canorus''), sgk [[kägulased]] *[[Kägu (perekond)|kägu]] (''Cuculus''), perekond, sgk [[kägulased]] *[[kägulased]] (''Cuculidae''), sugukond *[[käharpelikan]] (''Pelecanus crispus''), sgk [[pelikanlased]] *[[käolised]] (''Cuculiformes''), selts *[[Käosulane (perekond)|käosulane]] (''Hippolais''), perekond, [[põõsalindlased]] *[[käosulane]] (''Hippolais icterina''), sgk [[põõsalindlased]] *[[kääbuskotkas]] (''Hieraaetus pennatus'', sünonüüm ''Aquila pennata''), sgk [[haugaslased]] *[[kääbuskurp]] (''Thinocorus rumicivorus''), sgk [[kurplased]] *[[kääbuspingviin]] (''Eudyptula minor''), sgk [[pingviinlased]] *[[kübarkoskel]] (''Lophodytes cucullatus''), sgk [[partlased]] *[[kübarkoskel (perekond)|kübarkoskel]] (''Lophodytes''), perekond, sgk [[partlased]] *[[kühmnokk-luik]] (''Cygnus olor''), sgk [[partlased]] *[[künkakana]] (''Arborophila''), perekond, sgk [[faasanlased]] *[[künnivares]] (''Corvus frugilegus''), sgk [[vareslased]] ==L== *[[laanenäär]] (''Perisoreus infaustus''), sgk [[vareslased]] *[[laanenäär (perekond)|laanenäär]] (''Perisoreus''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[laanepüü]] (''Tetrastes bonasia''), sgk [[faasanlased]] *[[laanerähn]] (''Picoides tridactylus''), sgk [[rähnlased]] *[[lagle]] (''Branta''), perekond, sgk [[partlased]] *[[laikkael-kormoran]] ehk laikkael-karbas (''Phalacrocorax gaimardi''), sgk [[kormoranlased]] *[[lainokk-todi]] (''Todus subulatus''), sgk [[todilased]] *[[laisaba-padulind]] (''Schoenicola brevirostris''), sgk [[ritsiklindlased]] *[[laisaba-paradiisilind]] (''Astrapia rothschildi''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[laisaba-änn]] (''Stercorarius pomarinus'') *[[lakk-lehtlalind]] (''Sericulus bakeri''), sgk [[lehtlalindlased]] *[[lakktuvi]] (''Caloenas nicobarica''), sgk [[tuvilased]] *[[lakktuvi (perekond)|lakktuvi]] (''Caloenas''), perekond, sgk [[tuvilased]] *[[lammitilder]] (''Tringa stagnatilis''), sgk [[kurvitslased]] *[[lapi tsiitsitaja]] (''Calcarius lapponicus''), sgk ''[[Calcariidae]]'' *[[lasuurtihane]] (''Parus cyanus, Cyanistes cyanus''), sgk [[tihaslased]] *[[lannuvart]] (''Aythya collaris''), perekond [[vart]], sugukond [[partlased]] *''[[Larus canus canus]]'', [[kalakajakas|kalakajaka]] alamliik *[[lauk (lind)|lauk]] (''Fulica atra''), sgk [[ruiklased]] *[[lauk-paradiisilind]] (''Paradigalla carunculata''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[lauktihane]] (''Parus semilarvatus''), sgk [[tihaslased]] *[[laululinnud]] ehk laululised (''Passeri'', ''Oscines''), alamselts *[[laululuik]] (''Cygnus cygnus''), sgk [[partlased]] *[[laulurästas]] (''Turdus philomelos''), sgk [[rästaslased]] *[[leeksäälik]] (''Parula gutturalis''), sgk [[sääliklased]] *[[leeterüdi]] ehk leeterisla (''Calidris alba''), sgk [[kurvitslased]] *[[leet-käosulane]] (''Hippolais pallida'', ''Iduna pallida''), sgk [[põõsalindlased]] *[[leetsaba-paradiisilind]] (''Drepanornis albertisi''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[leevike]] (''Pyrrhula pyrrhula''), sgk [[vintlased]] *[[lehelind]] (''Phylloscopus''), perekond, sgk [[lehelindlased]] *[[lehelindlased]] (''Phylloscopidae''), sugukond *[[lehtlalindlased]] (''Ptilonorhynchidae''), sugukond *''[[Leiothrix]]'', perekond, sgk [[vädraklased]] *[[lembelind]] (''Agapornis''), perekond, sgk [[papagoilased]] *[[lepalind]] (''Phoenicurus phoenicurus''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[lepalind (perekond)|lepalind]] (''Phoenicurus''), perekond, sgk [[kärbsenäplased]] *[[liivatüll]] (''Charadrius hiaticula''), sgk [[tülllased]] *[[liiv-kivitäks]] (''Oenanthe isabellina''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[linavästrik]] (''Motacilla alba''), sgk [[västriklased]] *[[lint-paradiisilind]] (''Pteridophora alberti''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[lodinokk-haigur]] (''Cochlearius cochlearius''), sgk [[haigurlased]] *[[lodinokk-haigur (perekond)|lodinokk-haigur]] (''Cochlearius''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[lokut-lootoselind]] (''Jacana jacana''), sgk [[lootoselindlased]] *[[loorkakk]] (''Tyto alba''), sgk [[loorkaklased]] *[[loorkull]] (''Circus''), perekond, sgk [[haugaslased]] *[[lootoselindlased]] (''Jacanidae''), sugukond *[[luha-sinirind]] (''Luscinia svecica cyanecula''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[luik]] (''Cygnus''), perekond, sgk [[partlased]] *[[luitsnokk-iibis]] (''Platalea leucorodia'') *[[luitsnokk-part]] (''Spatula clypeata''), sgk [[partlased]] *[[lumehani]] (''Anser caerulescens''), sgk [[partlased]] *[[lumekakk]] (''Nyctea scandiaca''), sgk [[kaklased]] *[[lumekurp]] (''Attagis gayi''), sgk [[kurplased]] *[[lumelind]] (''Plectrophenax hyperboreus'', ka ''Plectrophenax nivalis hyperboreus''), sgk ''[[Calcariidae]]'' *[[lumepüü]] (''Lagopus muta'', ''Lagopus mutus''), sgk [[metsislased]], Arktikas *[[Lumevarblane (perekond)|Lumevarblane]] (''Montifringilla''), perekond, sgk [[varblaslased]] *[[lunn]] (''Fratercula arctica''), sgk [[alklased]] *[[lunn (perekond)|lunn]] (''Fratercula''), perekond, sgk [[alklased]] *[[lõoke]] (''Alauda''), perekond, sgk [[lõolased]] *[[lõolased]] (''Alaudidae''), sugukond *[[lõopistrik]] (''Falco subbuteo''), sgk [[pistriklased]] *[[lõuna-hallõgija]] (''Lanius meridionalis'') *[[lõuna-hõbekajakas]] (''Larus michahellis'') *[[lõunahüüp]] (''Botaurus poiciloptilus''), sgk [[haigurlased]] *[[lõuna-käosulane]] (''Hippolais rama'', ''Iduna rama''), sgk [[põõsalindlased]] *[[lõuna-nõgipääsuke]] (''Psalidoprocne pristoptera''), sgk [[pääsulased]] *[[lõuna-paradiisilind]] (''Ptiloris paradiseus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[lõunatirk]] (''Uria aalge'') *[[lõuna-urvalind]] (''Carduelis flammea cabaret''), sgk [[vintlased]] *[[lõunaänn]] (''Stercorarius antarcticus''), sgk [[änlased]] *[[läikdrongo]] (''Dicrurus aeneus''), sgk [[drongolased]] *[[läik-lootoselind]] (''Metopidius indicus''), sgk [[lootoselindlased]] *[[läik-lootoselind (perekond)|läik-lootoselind]] (''Metopidius''), perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[lääne-käosulane]] (''Hippolais polyglotta''), sgk [[põõsalindlased]] *[[lääne-pöialpoiss]] (''Regulus ignicapillus''), sgk [[pöialpoislased]] *[[läänesõtkas]] (''Bucephala islandica'') *[[lääne-tuppnokk]] (''Chionis albus''), sgk [[tuppnoklased]] *[[lühinokk-hani]] (''Anser brachyrhynchus'') *[[lüürasaba]] (''Menura''), perekond ==M== *[[maasarviklased]] (''Bucorvidae''), sugukond *[[maasirk]] (''Geospiza''), perekond, sgk [[tsiitsitajalased]] *[[maatihane]] (''Pseudopodoces humilis''), sgk [[tihaslased]] *''[[Machaeropterus]]'', perekond, sgk [[tantsulindlased]] *[[madagaskari lootoselind]] (''Actophilornis albinucha''), sgk [[lootoselindlased]] *[[madagaskari tiigihaigur]] (''Ardeola idae''), sgk [[haigurlased]] *[[madeira tormilind]] (''Pterodroma madeira''), sgk [[tormilindlased]] *[[maduhaugas]] (''Spilornis''), perekond, sgk [[haugaslased]] *[[madukaellased (linnud)|madukaellased]] (''Anhingidae''), sugukond *[[madukael]] (''Anhinga''), perekond, sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]] *[[madukotkas]] (''Circaetus gallicus''), sgk [[haugaslased]] *[[madukotkas (perekond)|madukotkas]] (''Circaetus''), perekond, sgk [[haugaslased]] *[[madukotkaslased]] (''Circaetinae''), alamsugukond, sgk [[haugaslased]] *[[mainakuldnokk]] ehk harilik mainakuldnokk ehk maina (''Acridotheres tristis''), sgk [[kuldnoklased]] *[[mainakuldnokk (perekond)|mainakuldnokk]], perekond (''Acridotheres'') *[[malagassi tuvi]] (''Nesoenas picturatus''), sgk [[tuvilased]], Madagaskar ja India ookeani saared *[[malai künkakana]] (''Arborophila campbelli''), sgk [[faasanlased]] *[[mangroovihaigur]] (''Ardea sumatrana''), sgk [[haigurlased]] *[[marabu]] ehk aafrika marabu (''Leptoptilos crumenifer''), sgk [[toonekurglased]] *[[marabu (perekond)|marabu]] (''Leptoptilos''), perekond, sgk [[toonekurglased]] *''[[Mareca]]'', perekond, sgk [[partlased]] *[[masksäälik (perekond)|masksäälik]] (''Geothlypis''), perekond, sgk [[sääliklased]] *[[mauri käosulane]] (''Hippolais pallida opaca'', ''Iduna pallida opaca'', ''Hippolais opaca''), sgk [[põõsalindlased]] *[[meelindlased]] (''Meliphagidae''), sugukond *[[meenäitur]] (''Indicator''), perekond, sgk [[meenäiturlased]] *[[meenäiturlased]] (''Indicatoridae''), sugukond *[[merikajakas]] (''Larus marinus''), sgk [[kajaklased]] *[[merikotkas]] (''Haliaeetus albicilla''), sgk [[haugaslased]] *[[meririsla]] (merirüdi) (''Calidris maritima''), sgk [[kurvitslased]] *[[merisk]] (''Haematopus ostralegus''), sgk [[merisklased]] *[[merisk (perekond)|merisk]] (''Haematopus''), perekond, sgk [[merisklased]] *[[merisklased]] (''Haematopodidae''), sugukond *[[merivart]] (''Aythya marila''), sgk [[partlased]] *[[mesilasenäpp]] (''Merops apiaster'') *[[metsis]] (''Tetrao urogallus''), sgk [[metsislased]] *[[metskalkun]] (''Meleagris gallopavo''), sgk [[kalkunlased]] *[[metskiur]] (''Anthus trivialis''), sgk [[västriklased]] *[[metskurvits]] (''Scolopax rusticola''), sgk [[kurvitslased]] *[[mets-lehelind]] (''Phylloscopus sibilatrix''), sgk [[lehelindlased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[mets-nürisaba]] (''Xenicus longipes'')</span>, sgk [[nürisabalased]] *[[metstilder]] (''Tringa ochropus''), sgk [[kurvitslased]] *[[metsvint]] (''Fringilla coelebs''), sgk [[vintlased]] *[[michigani säälik]] (''Dendroica kirtlandii''), sgk [[sääliklased]] *[[mongoolia kiur]] (''Anthus godlewskii''), sgk [[västriklased]] *[[mudahaigur]] (''Egretta tricolor''), sgk [[haigurlased]] *[[mudanepp]] (''Lymnocryptes minimus''), sgk [[kurvitslased]] *[[mudanepp (perekond)|mudanepp]] (''Lymnocryptes''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[mudatilder]] (''Tringa glareola''), sgk [[kurvitslased]] *[[muda-toonekurg]] (''Mycteria americana''), sgk [[toonekurglased]] *[[muskuspart]] (''Cairina moschata''), sgk [[partlased]] *[[muskuspart (perekond)|muskuspart]] (''Cairina''), perekond, sgk [[partlased]] *[[must-harksaba]] (''Milvus migrans''), sgk [[haugaslased]] *[[musthüüp]] (''Botaurus flavicollis''), sgk [[haigurlased]] *[[must-irvnokk]] (''Anastomus lamelligerus''), sgk [[toonekurglased]] *[[mustjalg-tüll]] ehk meritüll (''Anarhynchus alexandrinus''), sgk [[tülllased]] *[[mustkael-pütt]] (''Podiceps nigricollis''), sgk [[pütlased]] *[[must-karkjalg]] (''Himantopus novaezelandiae''), sgk [[karkjalglased]] *[[mustkiird-selvasäälik]] (''Basileuterus nigrocristatus''), sgk [[sääliklased]] *[[must-kivirullija]] (''Arenaria melanocephala''), sgk [[kurvitslased]] *[[mustkoolibri]] (''Florisuga fusca''), sgk [[koolibrilased]] *[[mustlagle]] (''Branta bernicla'') *[[mustlauk-õgija]] (''Lanius minor''), sgk [[õgijalased]] *[[must-lepalind]] (''Phoenicurus ochruros''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[mustluik]] (''Cygnus atratus''), sgk [[partlased]] *[[mustpea-hänilane]] (''Motacilla flava feldegg''), [[hänilane|hänilase]] alamliik, sgk [[västriklased]] *[[mustpea-põõsalind]] (''Sylvia atricapilla''), sgk [[põõsalindlased]] *[[mustpea-tsiitsitaja]] (''Emberiza melanocephala''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[mustpugu-rästas]] (''Turdus ruficollis''), sgk [[rästaslased]] *[[mustpõsk-lembelind]] ehk mustpõsk-lembepapagoi (''Agapornis nigrigenis''), sgk [[papagoilased]] *[[mustrind]] (''Erithacus komadori'', ''Luscinia komadori''), sgk [[rästaslased]], Jaapanis Sensai saartel *[[musträhn]] (''Dryocopus martius''), sgk [[rähnlased]] *[[musträstas]] (''Turdus merula''), sgk [[rästaslased]] *[[mustsaba-vigle]] (''Limosa limosa''), sgk [[kurvitslased]] *[[mustselg-laanerähn]] (''Picoides arcticus''), sgk [[rähnlased]], Põhja-Ameerikas *[[musttihane]] (''Periparus ater'', ''Parus ater''), sgk [[tihaslased]] *[[must-toonekurg]] (''Ciconia nigra''), sgk [[toonekurglased]] *[[mustvaeras]] (''Melanitta nigra''), sgk [[partlased]] *[[mustvares]] (''Corvus corone corone''), [[vares]]e alamliik, sgk [[vareslased]] *[[mustviires]] (''Chlidonias niger''), sgk [[tiirlased]] *[[mõõksaba-paradiisilind]] (''Epimachus meyeri''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[mägiaara]] (''Ara rubrogenys''), sgk [[papagoilased]] *[[mägi-kanepilind]] (''Carduelis flavirostris''), sgk [[vintlased]] *[[mägikiur]] (''Anthus spinoletta''), sgk [[västriklased]] *[[mägikurg]] (''Grus nigricollis''), sgk [[kurglased]]) *[[mägiraat]] (''Prunella collaris''), sgk [[raatlased]] *[[mägi-rasvatihane]] (''Parus monticolus''), sgk [[tihaslased]] *[[mägi-roherähn]] (''Picus squamatus''), sgk [[rähnlased]] *[[mägisäälik (perekond)|mägisäälik]] (''Myioborus''), perekond, sgk [[sääliklased]] *[[männi-käbilind]] (''Loxia pytyopsittacus''), sgk [[vintlased]] *[[männileevike]] (''Pinicola enucleator''), sgk [[vintlased]] *[[mänsak (perekond)|mänsak]] (''Nucifraga''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[mänsak]] (''Nucifraga caryocatactes''), sgk [[vareslased]] *[[mürkpeoleo]] (''Pitohui''), perekond, sgk ''Pachycephalidae'' *''[[Mycteria]]'', perekond, sgk [[toonekurglased]] ==N== *[[naaskelnokk]] (''Recurvirostra avosetta''), sgk [[karkjalglased]] *[[naaskelnokk (perekond)|naaskelnokk]] (''Recurvirostra''), perekond, [[karkjalglased]] *[[naerukajakas]] (''Larus ridibundus''), sgk [[kajaklased]] *[[naerutiir]] (Gelochelidon nilotica), sgk [[tiirlased]] *[[nandu]] (''Rhea americana''), sgk [[nandulased]] *[[nauru roolind]] (''Acrocephalus rehsei)'', sgk [[roolindlased]], [[Nauru]] [[endeem]] *[[neitsikurg]] (''Grus virgo''), sgk [[kurglased]] *[[nepp]] (''Gallinago''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[neppvigle]] (''Limnodromus''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *''[[Nesoenas]]'', perekond, sgk [[tuvilased]] *<span style="background-color:#FFF68F">''[[Nesoenas cicur]]''</span>, sgk [[tuvilased]] *<span style="background-color:#FFF68F">''[[Nesoenas rodericanus]]''</span>, sgk [[tuvilased]] *''[[Nestor (linnuperekond)|Nestor]]'', perekond, sgk [[kakkpapagoilased]] *[[Netta (linnuperekond)|''Netta'']], perekond, sgk [[partlased]] *[[niidu-kaelustäks]] (''Saxicola maurus''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[niidukiur]] ehk stepi-niidukiur (''Anthus richardi''), sgk [[västriklased]] *[[niidurüdi]] ehk niidurisla (''Calidris alpina schinzii''), sgk [[kurvitslased]] *[[ninasarviklind]] (''Buceros rhinoceros''), sgk [[sarvlindlased]] *[[nunn-kivitäks]] (''Oenanthe pleschanka''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[nurmkana]] (''Perdix perdix''), sgk [[faasanlased]] *[[nõgihaigur]] (''Egretta ardesiaca''), sgk [[haigurlased]] *[[nõgi-tormilind]] (''Bulweria bulwerii''), sgk [[tormilindlased]] *[[nõlva-lehelind]] (''Phylloscopus trochiloides''), sgk [[lehelindlased]] *[[nõmmekiur]] (''Anthus campestris''), sgk [[västriklased]] *[[nõmmelõoke]] (''Lullula arborea''), sgk [[lõolased]] ==O== *[[odahaigur]] (''Agamia agami''), sgk [[haigurlased]] *[[odahaigur (perekond)|odahaigur]] (''Agamia''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[ogatiiblased]] (''Anhimidae''), sugukond *[[ohakalind (perekond)|ohakalind]] (''Carduelis''), perekond, sgk [[vintlased]] *[[ohakalind]] (''Carduelis carduelis''), sgk [[vintlased]] *[[ojahüüp]] (''Botaurus sturmii''), sgk [[haigurlased]] ==P== *[[paduhaigur]] (''Ardeola rufiventris''), sgk [[haigurlased]] *[[padu-roolind]] (''Acrocephalus agricola''), [[roolindlased]] *[[paelsaba-paradiisilind]] (''Astrapia mayeri''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[paeltiib-paradiisilind]] (''Semioptera wallacii''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[pahlsaba-lootoselind]] (''Hydrophasianus chirurgus''), sgk [[lootoselindlased]] *[[pahlsaba-lootoselind (perekond)|pahlsaba-lootoselind]] (''Hydrophasianus''), perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[paindpuulind]] (''Hypocolius ampelinus''), sgk [[paindpuulindlased]] *[[palmi-amatsoonpapagoi]] (''Amazona autumnalis''), sgk [[papagoilased]] *[[papagoilised]] (''Psittaciformes''), selts *[[paradiisikurg]] (''Grus paradisea'', ka ''Anthropoides paradiseus''), sgk kurglased *[[paradiisilindlased]] (''Paradisaeidae''), sugukond *[[paradiisivares]] (''Lycocorax pyrrhopterus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[pardid]] (''Anatinae''), alamsugukond, sgk [[partlased]] *[[part]] (''Anas''), perekond, sgk [[partlased]] *[[partlased]] (''Anatidae''), sugukond *[[pasknäär]] (''Garrulus glandarius''), sgk [[vareslased]] *[[pasknäär (perekond)|pasknäär]] (''Garrulus''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[patagoonia kurp]] (''Attagis malouinus''), sgk [[kurplased]] *[[pelikan]] ehk roosapelikan (''Pelecanus onocrotalus''), sgk [[pelikanlased]] *[[pelikan (perekond)|pelikan]] (''Pelecanus''), perekond, sgk [[pelikanlased]] *[[pelikanilised]] (''Pelecaniformes''), selts *[[pelikanlased]] (''Pelecanidae''), sugukond *[[peoleo]] (''Oriolus oriolus''), sgk [[peoleolased]] *''[[Perdicinae]]'', alamsugukond, sgk [[faasanlased]] *[[peruu jämejalg]] (''Hesperoburhinus superciliaris''), sgk [[jämejalglased]] *[[peruu torminiglas]] (''Pelecanoides garnotii''), sgk [[tormilindlased]] *''[[Phoenicoparrus]]'', perekond, sgk [[flamingolased]] *[[piilpart]] (''Anas crecca''), sgk [[partlased]] *[[piiritaja]] ehk piirpääsuke (''Apus apus''), sgk [[piiritajalased]] *[[Piiritaja (perekond)|piiritaja]] (''Apus''), perekond *[[piiritajalased]] (''Apodidae''), sugukond *[[piiritajalised]] (''Apodiformes''), selts *[[pikatiivalised]] (''Apodiformes''), selts *[[pikkjalg-rüdi]] (''Calidris himantopus''), sgk [[kurvitslased]] *[[pikksaba-änn]] (''Stercorarius longicaudus'') *[[pilalindlased]] (''Mimidae''), sugukond *[[pingviinilised]] (''Sphenisciformes''), selts *[[pingviinlased]] (''Spheniscidae''), sugukond *[[pisi-lootoselind]] (''Microparra capensis''), sgk [[lootoselindlased]] *[[pisi-lootoselind (perekond)|pisi-lootoselind]] (''Microparra''), perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[pisipart]] (''Nettapus''), perekond, sgk [[partlased]] *[[pisi-sabatihane]] ehk pisitihane (''Psaltria exilis''), sgk [[sabatihaslased]] *[[plütt]] (''Limicola falcinellus''), sgk [[kurvitslased]] *[[plüü]] (''Pluvialis squatarola''), sgk [[tülllased]] *[[polaarkajakas]] (''Larus glaucoides'') *[[porr]] (''Certhia familiaris''), sgk [[porlased]] *[[preeria-naaskelnokk]] (''Recurvirostra americana''), sgk [[karkjalglased]] *[[preeriavigle]] (''Limosa fedoa''), sgk [[kurvitslased]] *[[prillkrüüsel]] (''Cepphus carbo''), sgk [[alklased]] *[[prillvaeras]] (''Melanitta perspicillata''), sgk [[partlased]] *[[prill-ööhaigur]] (''Calherodius leuconotus''), sgk [[haigurlased]] *[[prill-ööhaigur (perekond)|prill-ööhaigur]] (''Calherodius''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[pruunpelikan]] (''Pelecanus occidentalis''), sgk [[pelikanlased]] *[[pruunselg-põõsalind]] (''Sylvia communis''), sgk [[põõsalindlased]] *[[pruun-ööhaigur]] (''Gorsachius goisagi''), sgk [[haigurlased]] *''[[Psittacini]]'', triibus, sgk [[papagoilased]] *[[pugalsaba-paradiisilind]] (''Astrapia splendidissima''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[pugal-toonekurg]] (''Ephippiorhynchus asiaticus''), sgk [[toonekurglased]] *[[puhv-paradiisilind]] (''Seleucidis melanoleucus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[puispelikan]] (''Pelecanus rufescens''), sgk [[pelikanlased]] *[[puna-aara]] (''Ara macao'') sgk [[papagoilased]] *[[puna-džunglikana]] (''Gallus gallus''), sgk [[faasanlased]], Lõuna-Aasias, kodustatuna üle maailma *[[puna-harksaba]] (''Milvus milvus''), sgk [[haugaslased]] *[[punaflamingo]] (''Phoenicopterus ruber''), sugukond [[flamingolased]] *[[punajalg-pistrik]] (''Falco vespertinus''), sgk [[pistriklased]] *[[punajalg-tilder]] (''Tringa totanus''), sgk [[kurvitslased]] *[[punakael-lagle]] (''Branta ruficollis''), sgk [[partlased]] *[[punakael-väikehaigur]] (''Butorides virescens''), sgk [[haigurlased]] *[[punakurk-haigur]] (''Egretta vinaceigula''), sgk [[haigurlased]] *[[punakurk-kaur]] (''Gavia stellata''), sgk [[kaurlased]] *[[punanokk-vart]] (''Netta rufina'') *[[punapea-naaskelnokk]] (''Recurvirostra novaehollandiae''), sgk [[karkjalglased]] *[[punapea-tsiitsitaja]] (''Emberiza bruniceps''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[punapea-vart]] (''Aythya ferina''), sgk [[partlased]] *[[punapea-õgija]] (''Lanius senator''), sgk [[õgijalased]] *[[punapõsk-bülbül]] (''Pycnonotus jocosus''), sgk [[bülbüllased]] *[[punarind (perekond)|punarind]] (''Erithacus''), perekond, sgk [[kärbsenäplased]] *[[punarind]] (''Erithacus rubecula''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[punarind-karkjalg]] (''Cladorhynchus leucocephalus''), sgk [[karkjalglased]] *[[punarind-karkjalg (perekond)|punarind-karkjalg]] (''Cladorhynchus''), perekond, sgk [[karkjalglased]] *[[punarind-rästas]] (''Turdus migratorius''), sgk [[rästaslased]] *[[puna-rosellapapagoi]] (''Platycercus elegans''), sgk ''[[Psittaculidae]]'' *[[punasaba-paradiisilind]] (''Paradisaea rubra''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[punaselg-õgija]] (''Lanius collurio''), sgk [[õgijalased]] *[[puna-veetallaja]] (''Phalaropus fulicarius''), sgk [[kurvitslased]] *[[puna-väikehüüp]] (''Botaurus cinnamomeus''), sgk [[haigurlased]] *[[puna-ööhaigur]] (''Nycticorax caledonicus''), sgk [[haigurlased]] *[[purpurhaigur]] (''Ardea purpurea''), sgk [[haigurlased]] *[[puukoristaja]] (''Sitta europaea''), sgk [[puukoristajalased]] *[[põhjahänilane]] (''Motacilla flava thunbergi''), sgk [[västriklased]] *[[põhja-lehelind]] (''Phylloscopus borealis''), sgk [[lehelindlased]] *[[põhja-masksäälik]] (''Geothlypis trichas''), sgk [[sääliklased]] *[[põhjatihane]] (''Parus montanus'', ''Poecile montanus''), sgk [[tihaslased]] *[[põhjatirk]] (''Uria lomvia''), sgk [[alklased]] *[[põhja-tormipääsu]] (''Oceanodroma leucorhoa''), sgk [[tormipääsulased]] *[[põhjavint]] (''Fringilla montifringilla''), sgk [[vintlased]] *[[põhjatsiitsitaja]] (''Emberiza rustica''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[põldlõoke]] (''Alauda arvensis''), sgk [[lõolased]] *[[põldtsiitsitaja]] (''Emberiza hortulana''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[põldvarblane]] (''Passer montanus''), sgk [[varblaslased]] *[[põldvutt]] (''Coturnix coturnix'') *[[põõsalind]] (''Sylvia''), perekond, sgk [[põõsalindlased]] *[[põõsalindlased]] (''Sylviidae''), sugukond *[[pöialpoiss]] (''Regulus regulus''), sgk [[pöialpoislased]] *[[pähklimänsak]] (''Nucifraga caryocatactes caryocatactes''), [[mänsak]]u alamliik, sgk [[vareslased]] *[[pärlkanalased]], sugukond *[[pääsujooksur]] (''Glareola''), perekond, sugukond [[jooksurlased]] *[[pütilised]] (''Podicipediformes''), selts *[[pütlased]] (''Podicipedidae''), sugukond *[[pütt (perekond)|pütt]], (''Podiceps''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[püü]] (''Lagopus''), perekond, sgk [[faasanlased]] *[[püüfaasan]] (''Ithaginis cruentus''), sgk [[faasanlased]] *[[püüfaasan (perekond)|püüfaasan]] (''Ithaginis''), perekond, sgk [[faasanlased]] ==Q== *[[queenslandi paradiisilind]] (''Ptiloris victoriae''), sgk [[paradiisilindlased]] ==R== *[[raat]] (''Prunella''), perekond, sgk [[raatlased]] *[[raatlased]] (''Prunellidae''), sugukond *[[rabahani]] (''Anser fabalis''), sgk [[partlased]] *[[rabapistrik]] (''Falco peregrinus''), sgk [[pistriklased]] *[[rabapüü]] (''Lagopus lagopus''), sgk [[metsislased]] *[[raipekotkas]] (''Neophron percnopterus''), sgk [[haugaslased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[raitlind]] (''Aepyornis maximus'' või ''Aepyornis titan'')</span>, sgk [[raitlindlased]], elas [[Madagaskar]]il *''[[Ramphastos]]'', perekond, sgk [[tuukanlased]] *[[rand-jämejalg]] (''Burhinus grallarius''), sgk [[jämejalglased]] *[[randkiur]] (''Anthus petrosus), sgk [[västriklased]] *[[randtiir]] (''Sterna paradisae''), sgk [[tiirlased]] *[[rand-toonekurg]] (''Mycteria cinerea''), sgk [[toonekurglased]] *[[rasvatihane]] (''Parus major''), sgk [[tihaslased]] *[[raudkull]] (''Accipiter nisus''), sgk [[haugaslased]] *[[rebassidrik]] (''Passerella iliaca''), sgk [[sidriklased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[réunioni iibis]] (''Threskiornis solitarius'')</span>, sgk [[iibislased]], elas Réunionil *[[ristpart]] (''Tadorna tadorna''), sgk [[partlased]] *[[ristpart (perekond)|ristpart]] (''Tadorna''), perekond, sgk [[partlased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[rodriguese dront]] (''Pezophaps solitaria'')</span>, sgk [[tuvilased]], elas Rodriguese saarel *[[rodriguese kangurlind]] (''Foudia flavicans''), sgk [[kangurlindlased]], Rodriguese saare endeem *<span style="background-color:#FFF68F">[[rodriguese sinituvi]] (''Alectroenas payandeei''), sgk [[tuvilased]], elas Rodriguese saarel *[[rohe-paabulind]] (''Pavo muticus''), sgk [[faasanlased]] *[[roherähn]] (''Picus viridis''), sgk [[rähnlased]] *[[rohetiib-aara]] (''Ara chloropterus''), sgk [[papagoilased]] *[[rohevint]] (''Carduelis chloris''), sgk [[vintlased]] *[[rohtla-jämejalg]] (''Hesperoburhinus bistriatus''), sgk [[jämejalglased]] *[[rohtlakurp]] (''Pedionomus torquatus''), sgk [[rohtlakurplased]] *[[rohtlakurp (perekond)|rohtlakurp]] (''Pedionomus''), perekond, sgk [[rohtlakurplased]] *[[rohtlakurplased]] (''Pedionomidae''), sugukond *[[rohukoskel]] (''Mergus serrator''), sgk [[partlased]] *[[rohunepp]] (''Gallinago media''), sgk [[kurvitslased]] *[[ronk]] (''Corvus corax''), sgk [[vareslased]] *[[roohabekas]] ehk roovilbas (''Panurus biarmicus''), sgk [[habeklased]] *[[roolind]] (''Acrocephalus''), perekond, sgk [[roolindlased]] *[[roo-loorkull]] (''Circus aeruginosus''), sgk [[haugaslased]] *[[roo-ritsiklind]] (''Locustella luscinioides''), sgk [[ritsiklindlased]] *[[rooruik]] (''Rallus aquaticus ''), sgk [[ruiklased]] *[[roosakajakas]] (''Rhodostethia rosea''), sgk [[kajaklased]] *[[roosa-kuldnokk]] (''Sturnus roseus''), sgk [[kuldnoklased]] *[[roosapõsk-lembelind]] (''Agapornis roseicollis''), sgk [[papagoilased]] *[[roosa-toonekurg]] (''Mycteria ibis''), sgk [[toonekurglased]] * [[roosatuvi]] (''Nesoenas mayeri''), sgk [[tuvilased]] *[[roostepääsuke]] (''Cecropis daurica''), sgk [[pääsulased]] *[[Roostepääsuke (perekond)|roostepääsuke]] (''Cecropis''), perekond, sgk [[pääsulased]] *[[roosterind-tüll]] (''Charadrius morinellus''), sgk [[tülllased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[roostetuvi]] (''Nesoenas duboisi'')</span>, sgk [[tuvilased]] *[[roo-toonekurg]] (''Ciconia maguari''), sgk [[toonekurglased]] *[[rootsiitsitaja]] (''Emberiza schoeniclus''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[rubiinööbik]] (''Luscinia calliope''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[ruiklased]] (''Rallidae''), sugukond *[[rukkirääk]] (''Crex crex''), sgk [[ruiklased]] *[[ruskerästas]] (''Turdus naumanni''), sgk [[rästaslased]] *[[ruugerüdi]] (''Tryngites subruficollis'') sgk [[kurvitslased]] *[[rägapart]] (''Spatula querquedula''), sgk [[partlased]] *[[rähn]] (''Picus''), perekond, sgk [[rähnlased]] *[[rähnilised]] (''Piciformes''), selts *[[rästas]] (''Turdus''), perekond, sgk [[rästaslased]] *[[rästaslased]] (''Turdidae''), sugukond *[[rästas-roolind]] (''Acrocephalus arundinaceus''), sgk [[roolindlased]] *[[räts]] (''Asio''), perekond, sgk [[kaklased]] *[[räusktiir]] (''Sterna caspia''), sgk [[tiirlased]] *[[rääkspart]] (''Anas strepera''), sgk [[partlased]] *[[räästapääsuke]] (''Delichon urbica''), sgk [[pääsulased]] *[[rüdi]] ehk risla (''Calidris''), sgk [[kurvitslased]] *[[rüüt]] (''Pluvialis apricaria''), sgk [[tülllased]] *[[rüüt (perekond)|rüüt]] (''Pluvialis''), perekond, sgk [[tülllased]] ==S== *[[saalomonisaarte raudkull]] (''Tachyspiza albogularis''), sgk [[haugaslased]], Bougainville'i saarel ja Saalomoni saartel *[[sabatihane]] (''Aegithalos caudatus''), sgk [[sabatihaslased]] *[[sadulnokk-toonekurg]] (''Ephippiorhynchus senegalensis''), sgk [[toonekurglased]] *[[safiir-paradiisilind]] (''Ptiloris magnificus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[salu-lehelind]] (''Phylloscopus trochilus''), sgk [[lehelindlased]] *[[salutihane]] ehk sootihane (''Parus palustris'', ''Poecile palustris''), sgk [[tihaslased]] *[[samblikusäälik]] (''Parula americana''), sgk [[sääliklased]] *''[[Sarkidiornis]]'', perekond, sgk [[partlased]] *[[sarvikbülbül]] (''Pycnonotus penicillatus''), sgk [[bülbüllased]] *[[sarviklõoke]] (''Eremophila alpestris'') *[[sarvik-ogatiib]] (''Anhima cornuta''), sgk [[ogatiiblased]] *[[sarvik-ogatiib (perekond)|sarvik-ogatiib]] (''Anhima''), perekond, sgk [[ogatiiblased]] *[[sarvikpütt]] (''Podiceps auritus''), sgk [[pütlased]] *[[sarvlindlased]] (''Bucerotidae''), sugukond *[[sarvlinnulised]] (''Bucerotiformes''), selts *[[sarvnokk-pelikan]] (''Pelecanus erythrorhynchos''), sgk [[pelikanlased]]ý *[[savannihaigur]] (''Ardea melanocephala''), sgk [[haigurlased]] *[[savanni-toonekurg]] (''Ciconia abdimii''), sgk [[toonekurglased]] *[[sebra-amadiin]] (''Taeniopygia guttata''), sgk [[vintlased]] *[[seedrimänsak]] (''Nucifraga caryocatactes macrorhynchos''), [[mänsak]]u alamliik, sgk [[vareslased]] *[[selvasäälik]] (''Basileuterus''), perekond, sgk [[sääliklased]] *[[selvatutlased]] (''Odontophoridae''), sugukond *[[siberi lehelind]] (''Phylloscopus schwarzi''), sgk [[lehelindlased]] *[[siberi raat]] (''Prunella montanella''), sgk [[raatlased]] *[[siberi tõmmuvaeras]] (''Melanitta stejnegeri''), sgk [[partlased]] *[[siidhaigur]] (''Egretta garzetta'') *[[siidisaba]] ehk viristaja (''Bombycilla garrulus''), sgk [[siidisabalased]] *[[siidisaba (perekond)|siidisaba]] (''Bombycilla''), perekond, sgk [[siidisabalased]] *[[siisike]] (''Carduelis spinus''), sgk [[vintlased]] *[[siniaara]] (''Anodorhynchus''), perekond, sgk [[papagoilased]] *[[sinijalg-suula]] (''Sula nebouxii''), sgk [[suulalased]] *[[sinikael-part]] (''Anas platyrhynchos''), sgk [[partlased]] *[[sini-kõrvukfaasan]] (''Crossoptilon auritum''), sgk [[faasanlased]] *[[sininäär]] (''Cyanocitta cristata''), sgk [[vareslased]] *[[sini-paradiisilind]] (''Paradisaea rudolphi''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[siniraag]] (''Coracias garrulus''), sgk [[siniraaglased]] *[[sinirind]] (''Luscinia svecica''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[sini-rägapart]] (''Spatula discors''), sgk [[partlased]] *[[sinisaba]] (''Tarsiger cyanurus''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[sinisäälik]] (''Setophaga caerulescens''), sgk [[sääliklased]] *[[sinitihane]] (''Parus caeruleus'', ''Cyanistes caeruleus''), sgk [[tihaslased]] *[[sinituvi]] (''Alectroenas''), perekond, sgk [[tuvilased]] *[[siniõlg-kuukabarra]] (''Dacelo leachii''), sgk [[jäälindlased]] *[[sirpnokk]] (''Ibidorhyncha struthersii''), sgk [[sirpnoklased]] *[[sirpnokk (perekond)|sirpnokk]] (''Ibidorhyncha''), perekond, sgk [[sirpnoklased]] *[[sirpnoklased]] (''Ibidorhynchidae''), sugukond *[[soldat-aara]] (''Ara militaris''), sgk [[papagoilased]] *[[sookiur]] (''Anthus pratensis''), sgk [[västriklased]] *[[sookurg]] (''Grus grus''), sgk [[kurglased]] *[[soo-loorkull]] (''Circus pygargus''), sgk [[haugaslased]] *[[soopart]] (''Anas acuta''), sgk [[partlased]] *[[soo-roolind]] (''Acrocephalus palustris''), sgk [[roolindlased]] *[[sooräts]] (''Asio flammeus''), sgk [[kaklased]] *[[soorüdi]] (''Calidris alpina''), sgk [[kurvitslased]] *''[[Spatula]]'', perekond, sgk [[partlased]] *[[stepi-händpart]] (''Oxyura leucocephala''), sgk [[partlased]] *[[stepikiivitaja]] (''Vanellus gregarius''), sgk [[tülllased]] *[[stepikotkas]] (''Aquila nipalensis''), sgk [[haugaslased]] *[[stepi-loorkull]] (''Circus macrourus''), sgk [[haugaslased]] *[[stepilõoke]] (''Melanocorypha calandra''), sgk [[lõolased]] *[[stepipistrik]] (''Falco cherrug''), sgk [[pistriklased]] *[[stepi-pääsujooksur]] (''Glareola nordmanni''), sgk [[jooksurlased]] *[[stepi-tuuletallaja]] (''Falco naumanni''), sgk [[pistriklased]] *[[stepivuril]] (''Syrrhaptes paradoxus'') *[[suitsupääsuke (perekond)|suitsupääsuke]] (''Hirundo''), perekond, sgk [[pääsulased]] *[[suitsupääsuke]] (''Hirundo rustica''), sgk [[pääsulased]] *[[sulawesi maduhaugas]] (''Spilornis rufipectus''), sgk [[haugaslased]] *[[sultantihane]] (''Melanochlora sultanea''), sgk [[tihaslased]] *[[sunda tiigihaigur]] (''Ardeola speciosa''), sgk [[haigurlased]] *[[sunda toonekurg]] (''Ciconia stormi''), sgk [[toonekurglased]] *[[suula]] (''Morus bassanus''), sgk [[suulalased]] *[[suurbülbül]] (''Pycnonotus zeylanicus''), sgk [[bülbüllased]] *[[suur-kirjurähn]] (''Dendrocopos major''), sgk [[rähnlased]] *[[suur-konnakotkas]] (''Aquila clanga''), sgk [[haugaslased]] *[[suurkoovitaja]] (''Numenius arquata''), sgk [[kurvitslased]] *[[suur-laukhani]] (''Anser albifrons'') *[[suur-lootoselind]] (''Actophilornis africanus''), sgk [[lootoselindlased]] *[[suur-meenäitur]] (''Indicator indicator''), sgk [[meenäiturlased]] *[[suurnokk-hüüp]] (''Botaurus pinnatus''), sgk [[haigurlased]] *[[suurnokk-vanga]] (''Euryceros prevostii''), sgk [[vangalased]] *[[suurnokk-vint]] ehk suurnokk (''Coccothraustes coccothraustes''), sgk [[vintlased]] *[[suur-paradiisihakk]] (''Manucodia comrii''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[suurpiiritaja]] ehk suur-piirpääsuke (''Apus melba''; ''Tachymarptis melba''), sgk [[piiritajalased]] *[[suurpütt]] (''Aechmophorus occidentalis''), sgk [[pütlased]] *[[suurpütt (perekond)|suurpütt]] (''Aechmophorus''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[suurrüdi]] ehk suurrisla (''Calidris canutus''), sgk [[kurvitslased]] *[[suur-soldataara]] (''Ara ambiguus''), sgk [[papagoilased]] *[[suursäälik]] (''Icteria virens''), sgk [[sääliklased]] *[[suurtrapp]] (''Otis tarda''), sgk [[traplased]] *[[suur-turteltuvi]] (''Streptopelia orientalis'') *[[suur-veetallaja]] (''Phalaropus tricolor''), sgk [[kurvitslased]] *[[suuränn]] (''Stercorarius skua'') *[[sõnnpea-sõtkas]] (''Bucephala albeola'') *[[sõtkas]] (''Bucephala clangula''), sgk [[partlased]] *[[sõtkas (perekond)|sõtkas]] (''Bucephala''), perekond, sgk [[partlased]] *[[sääliklased]] (''Parulidae''), sugukond *[[söödikänn]] (''Stercorarius parasiticus'') ==Š== *[[šikra-raudkull]] ehk hele-raudkull (''Accipiter badius''), sgk [[haugaslased]] *[[šoti käbilind]] (''Loxia scotica''), sgk [[vintlased]] ==T== *[[taigakiur]] (''Anthus hodgsoni''), sgk [[västriklased]] *[[taigatihane]] (''Parus cinctus'' või ''Poecile cinctus''), sgk [[tihaslased]] *[[tait]] (''Gallinula chronopis''), sgk [[ruiklased]] *[[talbsaba-paradiisilind]] (''Astrapia stephaniae''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[talvike]] (''Emberiza citrinella''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[talvike (alamliik)|talvike]] (''Emberiza citrinella citrinella''), [[talvike]]se alamliik, sgk [[tsiitsitajalased]] *[[tamaulipase masksäälik]] (''Geothlypis flavovelata''), sgk [[sääliklased]] *[[tamme-kirjurähn]] (''Dendrocopos medius''), sgk [[rähnlased]] *[[tammetihane]] (''Parus lugubris''), sgk [[tihaslased]] *[[tantsuhaigur]] (''Egretta rufescens''), sgk [[haigurlased]] *[[tanuhaigur]] (''Pilherodius pileatus''), sgk [[haigurlased]] *[[tanuhaigur (perekond)|tanuhaigur]] (''Pilherodius''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[tanu-paradiisilind]] (''Parotia carolae''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[tarna-roolind]] (''Acrocephalus paludicola''), sgk [[roolindlased]] *[[tarna-väikehüüp]] (''Botaurus involucris''), sgk [[haigurlased]] *[[teder]] (''Tetrao tetrix''), sgk [[metsislased]] *[[teemantlindlased]] (''Pardalotidae''), sugukond *[[terai-haigur]] (''Ardea insignis''), sgk [[haigurlased]] *''[[Thinocorus]]'', perekond, sgk [[kurplased]] *[[tieke]] (''Philesturnus''), perekond, sgk [[kookakolased]] *[[tihane]] (''Parus''), perekond, sgk [[tihaslased]] *[[tihaslased]] (''Paridae''), sugukond *[[tiigihaigur (perekond)|tiigihaigur]] (''Ardeola''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[tiigi-roolind]] (''Acrocephalus scirpaceus''), sgk [[roolindlased]] *[[tiir]] (''Sterna''), perekond, sgk [[tiirlased]] *[[tikksabalased]] (''Maluridae''), sugukond *[[tikutaja]] ehk taevasikk, sgk [[kurvitslased]] *[[tilder]] (''Tringa''), perekond, sgk [[põõsalindlased]] *[[tinamulased]] (''Tinamidae''), sugukond *[[tirk]] (''Uria''), perekond, sgk [[alklased]] *[[toonehani]] (''Plectropterus gambensis''), sgk [[partlased]] *[[toonekurelised]] (''Ciconiiformes''), selts *[[toonekurg (perekond)|toonekurg]] (''Ciconia''), sgk [[toonekurglased]] *[[toonekurglased]] (''Ciconiidae''), sugukond *[[tormilinnulised]] (''Procellariiformes''), selts *[[tsiitsitaja]] (''Emberiza''), perekond, sgk [[tsiitsitajalased]] *[[tsiitsitajalased]] (''Emberizidae''), sugukond *[[tšiili änn]] (''Stercorarius chilensis''), sgk [[änlased]] *[[tuamotu tormilind]] (''Pterodroma ultima''), sgk [[tormilindlased]] *[[tuhkhaigur]] (''Ardea humbloti''), sgk [[haigurlased]] *[[tuhk-lehelind]] (''Phylloscopus humei''), sgk [[lehelindlased]] *[[tuhksäälik]] (''Leucopeza semperi''), sgk [[sääliklased]] *[[tulemaa tüll]] (''Pluvianellus socialis''), sgk [[tulemaatülllased]] *[[tulemaa tüll (perekond)|tulemaa tüll]] (''Pluvianellus''), perekond, sgk [[tulemaatülllased]] *[[tulemaatülllased]] (''Pluvianellidae''), sugukond *[[tulikurk-säälik]] (''Dendroica fusca''), sgk [[sääliklased]] *[[tulipart]] (''Tadorna ferruginea''), sgk [[partlased]] *[[tumetilder]] (''Tringa erythropus''), sgk [[kurvitslased]] *[[tumevigle]] (''Limosa haemastica''), sgk [[kurvitslased]] *[[tundrakaur]] (''Gavia adamsii''), sgk [[kaurlased]] *[[tundrakiur]] (''Anthus cervinus''), sgk [[västriklased]] *[[tundra-neppvigle]] (''Limnodromus scolopaceus''), sgk [[kurvitslased]] *[[tundra-rabahani]] (''Anser fabalis rossicus''), [[rabahani|rabahane]] alamliik, sgk [[partlased]] *[[tuppnokk]] (''Chionis''), perekond, sgk [[tuppnoklased]] *[[tuppnoklased]] (''Chionidae''), sugukond *[[tupslunn]] (''Fratercula cirrhata''), sgk [[alklased]] *[[turdtuvi]] (''Drepanoptila holosericea''), sgk [[tuvilased]], Uus-Kaledoonia saarel *[[turkestani rasvatihane]] (''Parus bokharensis'', ''Parus major bokharensis''), sgk [[tihaslased]] *[[Turteltuvi (perekond)|turteltuvi]] (''Streptopelia''), perekond, sgk [[tuvilased]] *[[turteltuvi]] (''Streptopelia turtur''), sgk [[tuvilased]] *[[tutkas]] (''Calidris pugnax''), sgk [[kurvitslased]] *[[tuttdrongo]] (''Dicrurus forficatus''), sgk [[drongolased]] *[[tuttfaasan]] (''Pucrasia macrolopha''), sgk [[faasanlased]] *[[tuttlõoke]] (''Galerida cristata''), sgk [[lõolased]] *[[tutt-ogatiib]] (''Chauna chavaria''), sgk [[ogatiiblased]] *[[tuttpütt]] (''Podiceps cristatus''), sgk [[pütlased]] *[[tutt-tihane]] (''Lophophanes cristatus''), sgk [[tihaslased]] *[[tutt-tiir]] (''Thalasseus sandvicensis''), sgk [[tiirlased]] *[[tuttvart]] (''Aythya fuligula''), sgk [[partlased]] *[[tuulas]] (''Artamus''), perekond *[[tuulaslased]] (''Artamidae''), sugukond *[[tuuletallaja]] (''Falco tinnunculus''), sgk [[pistriklased]] *[[tuvilased]] (''Columbidae''), sugukond *[[tõmmuiibis]] (''Plegadis falcinellus'') *[[tõmmukajakas]] (''Larus fuscus''), sgk [[kajaklased]] *[[tõmmu-lehelind]] (''Phylloscopus fuscatus''), sgk [[lehelindlased]] *[[tõmmu-linavästrik]] (''Motacilla alba yarrellii''), [[linavästrik]]u alamliik, sgk [[västriklased]] *[[tõmmu-torminiglas]] (''Pelecanoides urinatrix''), sgk [[tormilindlased]] *[[tõmmuvaeras]] (''Melanitta fusca''), sgk [[partlased]] *[[täks]] (''Saxicola''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[täpik-jämejalg]] (''Burhinus capensis''), sgk [[jämejalglased]] *[[täpiknokk-pelikan]] (''Pelecanus philippensis''), sgk [[pelikanlased]] *[[tääknoklased]] (''Phoeniculidae''), sugukond *[[töbi-paradiisilind]] (''Paradigalla brevicauda''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[Tüll (perekond)|tüll]], perekond, sgk [[tülllased]] *[[tülllased]] (''Charadriidae''), sugukond *[[tüvelindlased]] (''Climacteridae''), sugukond *[[tüvesäälik]] (''Mniotilta varia''), sgk [[sääliklased]] *[[tüükasorlased]] (''Nyctibiidae''), sugukond *[[tüükasorr]] (''Nyctibius''), perekond, sgk [[tüükasorlased]] ==U== *[[uganda veriamadiin]] (''Spermophaga ruficapilla''), sgk [[amadiinlased]] *[[urutüll]] (''Thinornis novaeseelandiae''), sgk [[tülllased]] *[[urvalind]] (''Carduelis flammea''), sgk [[vintlased]] *[[urvalind (alamliik)|urvalind]] (''Carduelis flammea flammea''), [[urvalind|urvalinnu]] alamliik, sgk [[vintlased]] ==V== *[[vaaraohani]] (''Alochen aegyptiaca''), sgk [[hanelised]], Aafrika päritolu, Euroopasse sisse talutud, Eestis eksikülaline *[[vaenukägu]] (''Upupa epops''), sgk [[vaenukägulased]] *[[vainurästas]] (''Turdus iliacus''), sgk [[rästaslased]] *[[valge-irvnokk]] (''Anastomus oscitans''), sgk [[toonekurglased]] *[[valgekurg]] (''Grus leucogeranus''), sgk [[kurglased]] *[[valgelaup-paradiisilind]] (''Parotia sefilata''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[valgepea-haigur]] (''Ardea pacifica''), sgk [[haigurlased]] * [[valgepea-kangurlind]] (''Dinemellia dinemelli''), sgk kangurlindlased *[[valgepõsk-lagle]] (''Branta leucopsis''), sgk [[partlased]] *[[valgerähn]] (''Melanerpes candidus''), sgk [[rähnlased]] *[[valgeselg-kirjurähn]] (''Dendrocopos leucotos''), sgk [[rähnlased]] *[[valgesilm-vart]] (''Aythya nyroca'') *[[valgetiib-pirk]] (''Sarothrura ayresi''), sgk [[ruiklased]] *[[valgetiib-viires]] (''Chlidonias leucopterus''), sgk [[tiirlased]] *[[valge-toonekurg]] (''Ciconia ciconia''), sgk [[toonekurglased]], Mandri-Eestis tavaline, saartel harva *[[valgesaba-kiivitaja]] (''Vanellus leucurus''), sgk [[tülllased]] *[[vandelkajakas]] (''Pagophila eburnea''), sgk [[kajaklased]], Eestis eksikülaline *[[vandelnokk-kuningrähn]] (''Campep­hilus principalis'') *[[vandelnokk-paradiisilind]] (''Drepanornis bruijnii''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[vangalased]] (''Vangidae''), sugukond *[[varblane]] (''Passer''), perekond, sgk [[varblaslased]] *[[varblaslased]] (''Passeridae''), sugukond *[[vares (perekond)|vares]] (''Corvus''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[vareslased]] (''Corvidae''), sugukond *[[vart]] (''Aythya''), perekond, sgk [[partlased]] *[[vasarpea]] (''Scopus umbretta''), sgk [[vasarpealased]] *[[vasarpea (perekond)|vasarpea]] (''Scopus''), perekond, sgk [[vasarpealased]] *[[vasarpealased]] (''Scopidae''), sugukond *[[vedik-kangurlind]] (''Euplectes progne''), sgk [[kangurlindlased]] *[[veeka]] ehk veekaruik (''Gallirallus australis''), sgk [[ruiklased]] *[[veetallaja]] (''Phalaropus lobatus''), sgk [[kurvitslased]] *[[Veetallaja (perekond)|veetallaja]] (''Phalaropus''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[veisehaigur]] (''Ardea ibis''), sgk [[haigurlased]] *[[vesipapp]] (''Cinclus cinclus''), sgk [[vesipaplased]] *[[vigle]] (''Limosa''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[vihitaja]] ehk jõgitilder (''Actitis hypoleucos''), sgk [[kurvitslased]] *[[Vihitaja (perekond)|vihitaja]] ehk jõgitilder (''Actitis''), perekond. sgk [[kurvitslased]] *[[viires]] (''Childonias''), perekond, sgk [[tiirlased]] *[[viirhüüp]] (''Zebrilus undulatus''), sgk [[haigurlased]] *[[viirhüüp (perekond)|viirhüüp]] (''Zebrilus''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[viirpapagoi]] (''Melopsittacus undulatus''), sgk [[papagoilased]] *[[viirpea-pütt]] (''Poliocephalus poliocephalus''), sgk [[pütlased]] *[[viirpea-pütt (perekond)|viirpea-pütt]] (''Poliocephalus''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[viker-paradiisilind]] (''Cicinnurus respublica''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[vikertangara]] (''Tangara chilensis''), sgk [[tangaralased]] *[[vilbas]] (''Leiothrix''), perekond *[[vilehaigur]] (''Syrigma sibilatrix''), sgk [[haigurlased]] *[[vilehaigur (perekond)|vilehaigur]] (''Syrigma''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[villkael-toonekurg]] (''Ciconia episcopus''), sgk [[toonekurglased]] *[[vintlased]] (''Fringillidae''), sugukond *[[virelindlased]] (''Vireonidae''), sugukond *''[[Vireolanius pulchellus]]'', sgk [[virelindlased]] *[[viu]] (''Buteo''), perekond, sgk [[haugaslased]] *[[viupart]] (''Anas penelope'') *[[vuril]] *[[võra-roherähn]] (''Picus puniceus''), sgk [[rähnlased]] *[[võsaraat]] (''Prunella modularis''), sgk [[raatlased]] *[[võsa-ritsiklind]] (''Locustella naevia''), sgk [[ritsiklindlased]] *[[väikealk]] (''Alle alle'') *[[väikeflamingo (perekond)|väikeflamingo]] (''Phoeniconaias''), perekond, sgk [[flamingolased]] *[[väikehaigur (perekond)|väikehaigur]] (''Butorides''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[väikehuik]] (''Porzana parva''), sgk [[ruiklased]] *[[väike-hõbehaigur]] (''Ardea intermedia''), sgk [[haigurlased]] *[[väikehüüp]] ehk hüüpel (''Botaurus minutus''), sgk [[haigurlased]] *[[väikekajakas]] (''Larus minutus''), sgk [[kajaklased]] *[[väike-kirjurähn]] (''Dryobates minor''), sgk [[rähnlased]] *[[väike-konnakotkas]] (''Aquila pomarina''), sgk [[haugaslased]] *[[väikekoskel]] (''Mergellus albellus''), sgk [[partlased]] *[[väikekoovitaja]] (''Numenius phaeopus''), sgk [[kurvitslased]] *[[väikekurp]] (''Thinocorus orbignyianus''), sgk [[kurplased]] *[[väikekägu]] (''Cuculus poliocephalus''), sgk [[kägulased]] *[[väike-käosulane]] (''Hippolais caligata'', ''Iduna caligata''), sgk [[põõsalindlased]] *[[väike-kärbsenäpp]] (''Ficedula parva''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[väike-laukhani]] (''Anser erythropus''), sgk [[partlased]] *[[väike-lehelind]] (''Phylloscopus collybita''), sgk [[lehelindlased]] *[[väikeluik]] (''Cygnus columbianus''), sgk [[partlased]] *[[väike-merivart]] (''Aythya affinis''), sgk partlased *[[väikepistrik]] (''Falco columbarius''), sgk [[pistriklased]] *[[väike-põõsalind]] (''Sylvia curruca''), sgk [[põõsalindlased]] *[[väikepütt]] (''Tachybaptus ruficollis''), sgk [[pütlased]] *[[väikepütt (perekond)|väikepütt]] (''Tachybaptus''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[väikerüdi]] ehk väikerisla (''Calidris minuta''), sgk [[kurvitslased]] *[[väike-tanukull]] (''Accipiter bicolor''), sgk [[haugaslased]] *[[väiketiir]] (''Sternula albifrons'' või ''Sterna albifrons''), sgk [[tiirlased]] *[[väike-torminiglas]] (''Pelecanoides georgicus''), sgk [[tormilindlased]] *[[väiketrapp]] (''Tetrax tetrax''), sgk [[traplased]] *[[väiketsiitsitaja]] (''Emberiza pusilla''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[väiketüll]] (''Charadrius dubius''), sgk [[tülllased]] *[[välja-loorkull]] (''Circus cyaneus''), sgk [[haugaslased]] *[[välja-safiirlind]] (''Halcyon albiventris''), sgk [[jäälindlased]] *[[välja-väikelõoke]] (''Calandrella brachydactyla''), sgk [[lõolased]] *[[värbhuik]] (''Porzana pusilla''), sgk [[ruiklased]] *[[värbkakk]] (''Glaucidium passerinum''), [[kaklased]] *[[värbrüdi]] ehk värbrisla (''Calidris temminckii''), sgk [[kurvitslased]] *[[värvulised]] (''Passeriformes''), selts *[[västrik]] (''Motacilla''), perekond, sgk [[västriklased]] *[[västriklased]] (''Motacillidae''), sugukond *[[väänkael]] (''Jynx torquilla''), sgk [[rähnlased]] *[[vöötkakk]] (''Surnia ulula''), sgk [[kaklased]] *[[vöötkakk (perekond)|vöötkakk]] (''Surnia''), perekond, sgk [[kaklased]] *[[vööt-käbilind]] (''Loxia leucoptera''), sgk [[vintlased]] *[[vööt-lehelind]] (''Phylloscopus inornatus''), sgk [[lehelindlased]] *[[vöötnokk-pütt (perekond)|vöötnokk-pütt]] (''Podilymbus''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[vöötnokk-pütt]] (''Podilymbus podiceps''), sgk [[pütlased]] *[[vööt-põõsalind]] (''Sylvia nisoria''), sgk [[põõsalindlased]] *[[vöötsaba-vigle]] (''Limosa lapponica''), sgk [[kurvitslased]] ==Õ== * [[õgija]] (''Lanius''), perekond, sgk [[õgijalased]] * [[õgijalased]] (''Laniidae''), sugukond * [[õlilind]] ehk guahaaro (''Steatornis caripensis''), sgk [[õlilindlased]] * [[õlipuu-käosulane]] (''Hippolais olivetorum''), sgk [[põõsalindlased]] * [[õnnekurg]] ehk jaapani kurg (''Grus japonensis''), sgk [[kurglased]] * [[õõnesäälik]] (''Protonotaria citrea''), sgk [[sääliklased]] * [[õõnetuvi]] (''Columba oenas''), sgk [[tuvilased]] ==Ä== *[[älverüdi]] ehk älverisla (''Calidris acuminata''), sgk [[kurvitslased]] *[[änlased]] (''Stercorariidae''), sugukond *[[änn]] (''Stercorarius''), perekond, sgk [[änlased]] ==Ö== *[[örd]] *[[ööbik]] (''Luscinia luscinia''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[ööhaigur]] (''Nycticorax nycticorax''), sgk [[haigurlased]] *[[ööhaigur (perekond)|ööhaigur]] (''Nycticorax''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[öökajakas]] (''Creagrus furcatus''), sgk [[kajaklased]] *[[öösorr (perekond)|öösorr]] (''Caprimulgus''), sgk [[öösorlased]] *[[öösorr]] (''Caprimulgus europaeus''), sgk [[öösorlased]] *[[öösorrilised]] (''Caprimulgiformes''), selts == Ü == * [[ühis-kangurlind]] (''Philetairus socius''), sgk [[kangurlindlased]] ==X== *''[[Xanthomyza phrygia]]'', sgk [[meelindlased]] ==Vaata ka== * [[Eesti lindude süstemaatiline nimestik]] * [[Norra lindude süstemaatiline nimestik]] [[Kategooria:Linnud| Lindude loend]] [[Kategooria:Loomade loendid]] 6or7pdfy5p5uyinevv39fcs9z2i2ji8 7213905 7213899 2026-08-14T05:05:15Z Ojassaar 206682 /* M */ 7213905 wikitext text/x-wiki '''Lindude loend''' loetleb [[Linnud|linde]]. Selles nimekirjas on lindude [[liik (bioloogia)|liigid]] ja teised [[takson]]id. Muud [[zooloogia]] [[mõiste]]d on loetletud loendites [[zooloogia mõisteid]] ja [[anatoomia mõisteid]]. Kogu [[bioloogia]]s käibel olevad mõisted on loetletud loendis [[Bioloogia mõisteid]]. Kui taksonil on [[eesti keel|eestikeelne]] nimetus, siis see on paigutatud loendisse vastavalt oma kohale tähestikus. Taksoninimetuse järel on [[sulud|sulgudes]] [[ladina keel|ladinakeelne]] nimetus [[Kaldkiri|kursiivis]]. Edasi tulevad lühiandmed [[Sugukond (bioloogia)|sugukondliku kuuluvuse]] (sgk) ja [[levila]] kohta, samuti esinemise kohta Eestis: *''Eestis haudelind'' – pesitseb Eestis *''Eestis läbirändaja'' – Eestis viibib rändel *''Eestis eksikülaline'' – Eestisse satub eksikülalise või [[Hulgulind|hulgulinnuna]] *<span style="background-color:#FFF68F">{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}</span> – välja surnud __NOTOC__{{tähed}} ==A== *[[aafrika madukael]] (''Anhinga rufa''), sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]] *[[aafrika pingviin]] (''Spheniscus demersus''), sgk [[pingviinlased]] *[[aafrika villkael-toonekurg]] (''Ciconia microscelis''), sgk [[toonekurglased]] *[[aafrika väike-hõbehaigur]] (''Ardea brachyrhyncha''), sgk [[haigurlased]] *[[aara]] (''Ara''), perekond, sgk [[papagoilased]], Lõuna- ja Kesk-Ameerikas, lemmikloomadena üle maailma *[[aasia madukael]] (''Anhinga melanogaster''), sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]] *''[[Actophilornis]]'', perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[adeelia pingviin]] (''Pygoscelis adeliae''), sgk [[pingviinlased]] *[[aedporr]] (''Certhia brachydactyla''), sgk [[porlased]] *[[aed-põõsalind]] (''Sylvia borin''), sgk [[põõsalindlased]] *[[aed-roolind]] (''Acrocephalus dumetorum''), sgk [[roolindlased]] *[[ahvikotkas]] (''Pithecophaga jefferyi''), sgk [[haugaslased]] *[[Aix (linnuperekond)|''Aix'']], perekond, sgk [[partlased]] *[[albatroslased]] (''Diomedeidae''), sugukond *[[albatross]] (''Diomedea''), perekond, sgk [[albatroslased]] *[[alk]] (''Alca torda''), sgk [[alklased]], Atlandi ookeani põhjaosas, Eestis haruldane haudelind *[[alklased]] (''Alcidae''), sugukond *<span style="background-color:#FFF68F">[[aloatra väikepütt]] (''Tachybaptus rufolavatus'')</span>, sgk [[pütlased]] *[[amadiinlased]] (''Estrildidae''), sugukond *[[amatsoonpapagoi]] (''Amazona''), perekond, sgk [[papagoilased]] *[[ameerika hallhaigur]] (''Ardea herodias''), sgk [[haigurlased]] *[[ameerika karmiinleevike]] (''Haemorhous purpureus''), sgk [[vintlased]] *[[ameerika madukael]] (''Anhinga anhinga''), sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]] *[[ameerika piilpart]] (''Anas carolinensis''), sgk [[partlased]] *[[ameerika vihitaja]] ehk ameerika jõgitilder (''Actitis macularius''), sgk [[kurvitslased]] *[[ameerika viupart]] (''Mareca americana''), sgk [[partlased]] *[[ameerika väikehüüp]] (''Botaurus exilis''), sgk [[haigurlased]] *[[ametüst-kuldnokk]] (''Cinnyricinclus leucogaster''), sgk [[kuldnoklased]] *[[amuuri vart]] (''Aythya baeri''), sgk [[partlased]] *''[[Anarhynchus]]'', perekond, sgk [[tülllased]] *[[andi kondor]] ehk kaeluskondor (''Vultur gryphus''), sgk [[kondorlased]] *[[andi naaskelnokk]] (''Recurvirostra andina''), sgk [[karkjalglased]] *[[antarktika änn]] (''Stercorarius maccormicki''), sgk [[änlased]] *''[[Aptenodytes]]'', perekond, sgk [[pingviinlased]] *[[araabia vadavädrak]] (''Argya squamiceps''), sgk [[vädraklased]] *[[ararauna]] (''Ara ararauna''), sgk [[papagoilased]] *[[araripe tantsulind]] (''Chiroxiphia bokermanni''), sgk [[tantsulindlased]] *''[[Arini]]'', triibus, sgk [[papagoilased]] *[[asiitilased]] (''Philepittidae''), sugukond *[[atlandi kormoran]] (''Phalacrocorax carbo carbo''), [[kormoran]]i alamliik, sgk [[kormoranlased]] *[[atlantise tormilind]] (''Calonectris diomedea''), sgk [[tormilindlased]] *''[[Attagis]]'', perekond, sgk [[kurplased]] *[[aul]] (''Clangula hyemalis''), sgk [[partlased]], Eestis läbirändaja *[[aul (perekond)|aul]] (''Clangula''), perekond, sgk [[partlased]] *[[aurikpart]] (''Tachyeres''), perekond, sgk [[partlased]] *[[austraalia händpart]] (''Oxyura australis''), sgk [[partlased]] *[[austraalia jämejalg]] (''Esacus magnirostris''), sgk [[jämejalglased]] *[[austraalia madukael]] (''Anhinga novaehollandiae''), sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]] *[[austraalia pelikan]] (''Pelecanus conspicillatus''), sgk [[pelikanlased]] *[[austraalia väike-hõbehaigur]] (''Ardea plumifera''), sgk [[haigurlased]] ==B== *[[bahama masksäälik]] (''Geothlypis rostrata''), sgk [[sääliklased]] *[[Baleaari tormilind]] (''Puffinus mauretanicus''), sgk [[tormilindlased]] *[[bambusesäälik]] (''Vermivora bachmanii''), sgk [[sääliklased]] *[[bambuse-ööhaigur]] (''Oroanassa magnifica''), sgk [[haigurlased]] *[[bambuse-ööhaigur (perekond)|bambuse-ööhaigur]] (''Oroanassa''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[boliivia ararauna]] ehk boliivia lasuuraara (''Ara glaucogularis''), sgk [[papagoilased]] * ''[[Bubalornis]]'', perekond, sgk [[kangurlindlased]] *[[buguni hundvädrak]] (''Liocichla bugunorum''), sgk [[vädraklased]] *[[buru lapatspapagoi]] (''Prioniturus mada''), sgk [[papagoilased]] *[[bülbüllased]] (''Pycnonotidae''), sugukond ==C== *''[[Chauna]]'', perekond, sgk [[ogatiiblased]] *''[[Circetinae]]'', alamsugukond, sgk [[haugaslased]] == D == *<span style="background-color:#FFF68F">[[dodo]] (''Raphus cucullatus'')</span>, sgk [[tuvilased]] *[[drongolased]] (''Dicruridae''), sugukond *[[džunglikana]] (''Gallus''), perekond, sgk [[faasanlased]] == E == *''[[Egretta]]'', perekond, sgk [[haigurlased]] *[[ehis-toonekurg]] (''Mycteria leucocephala''), sgk [[toonekurglased]] *[[emu]] (''Dromaius novaehollandiae''), sgk [[kaasuarlased]] *''[[Esacus]]'', perekond, sgk [[jämejalglased]] *[[eskimo lagle]] (''Branta hutchinsii''), sgk [[partlased]], Eestis üliharuldane läbirändaja *''[[Ephippiorhynchus]]'', perekond, sgk [[toonekurglased]] *''[[Euplectes]]'', perekond, sgk [[kangurlindlased]] *[[euroopa kaelustäks]] (''Saxicola rubicola''), sgk [[kärbsenäplased]] == F == *[[faasan]] (''Phasianus colchicus''), sgk [[faasanlased]] *[[faasanlased]] ehk kanalased (''Phasianidae''), sugukond *[[faasantuvi]] (''Otidiphaps nobilis''), sgk [[tuvilased]] *[[flamingo (perekond)|flamingo]] (''Phoenicopterus''), perekond, sgk [[flamingolased]] *[[flamingolased]] (''Phoenicopteridae''), sugukond *[[flamingolised]] (''Phoenicopteriformes''), selts *[[foja paradiisilind]] (''Parotia berlepschi''), sgk [[paradiisilindlased]] *''[[Foudia]]'', perekond, sgk [[kangurlindlased]], India ookeani lääneosa saartel *[[fregattlind]] (''Fregata''), sgk [[fregattlindlased]] *[[fregattlindlased]] (''Fregatidae''), sugukond ==G== *[[galápagose pingviin]] (''Spheniscus mendiculus''), sgk [[pingviinlased]], [[Galápagose saared|Galápagose saartel]] *''[[Galloanserae]]'', ülemselts *[[ginea kaljukark]] (''Picathartes gymnocephalus''), sgk ''[[kaljukarklased]]'' *[[gongon-tormilind]] (''Pterodroma feae''), sgk [[tormilindlased]] *''[[Gorsachius]]'', perekond, sgk [[haigurlased]] *[[guaanopelikan]] (''Pelecanus thagus''), sgk [[pelikanlased]] ==H== *[[habehüüp]] (''Botaurus lentiginosus''), sgk [[haigurlased]] *[[habekakk]] (''Strix nebulosa''), sgk [[kaklased]] *[[habekotkas]] (''Gypaetus barbatus''), sgk [[haugaslased]] *[[habelindlased]] (''Megalaimidae''), sugukond *[[habeviires]] (''Chlidonias hybridus''), sgk [[tiirlased]] *[[hahk]] (''Somateria mollissima''), sgk [[partlased]] *[[hahk (perekond)|hahk]] (''Somateria''), perekond, sgk [[partlased]] *[[haigur]] (''Ardea''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[haigurlased]] (''Ardeidae''), sugukond *[[hakk]] (''Coloeus monedula'', ''Corvus monedula''), sgk [[vareslased]] *[[hakk (perekond)|hakk]] (''Coloeus''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[hallhaigur]] (''Ardea cinerea''), sgk [[haigurlased]] *[[hallhani]] (''Anser anser''), sgk [[partlased]] *[[hallkibu]] ehk kibutilder (''Xenus cinereus''), sgk [[kurvitslased]] *[[hallkibu (perekond)|hallkibu]] (''Xenus''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[hall-kärbsenäpp]] (''Muscicapa striata''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[hallmänsak]] (''Nucifraga columbiana''), sgk [[vareslased]] *[[hallpea-rähn]] (hallrähn) (''Picus canus''), sgk [[rähnlased]] *[[hallpõsk-pütt]] (''Podiceps grisegena''), sgk [[pütlased]] *[[hallrästas]] (''Turdus pilaris''), sgk [[rästaslased]] *[[hallrüdi]] ehk hallrisla (''Calidris pusilla''), sgk [[kurvitslased]] *[[halltihane]] (''Melaniparus afer''), sgk [[tihaslased]] *[[halltsiitsitaja]] (''Emberiza calandra''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[hallvares]] (''Corvus corone cornix'' või ''Corvus cornix''), [[vares]]e alamliik või omaette liik, sgk [[vareslased]] *[[hallõgija]] (''Lanius excubitor''), sgk [[õgijalased]] *[[hammastuvi]] (''Didunculus strigirostris''), sgk [[tuvilased]] *[[hammastuvi (perekond)|hammastuvi]] (''Didunculus''), perekond, sgk [[tuvilased]] *[[hanelised]] (''Anseriformes''), selts *[[hani]] (''Anser''), perekond, sgk [[partlased]] *[[hangelind]] (''Plectrophenax nivalis''), sgk ''[[Calcariidae]]'' *[[harakas]] (''Pica pica''), sgk [[vareslased]] *[[harakas (perekond)|harakas]] (''Pica''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[harakhani]] (''Anseranas semipalmata''), sgk [[harakhanilased]] *[[harakhani (perekond)|harakhani]] (''Anseranas''), perekond, sgk [[harakhanilased]] *[[harakhanilased]] (''Anseranatidae''), sugukond *[[harksaba-kajakas]] (''Xema sabini''), sgk [[kajaklased]], [[Arktika]]s *[[harksaba-kajakas (perekond)|harksaba-kajakas]], sgk [[kajaklased]] *[[havai vares]] (''Corvus hawaiiensis''), sgk [[vareslased]], varem [[Hawaii saared|Hawaii saartel]], nüüd ainult vangistuses *[[haugas]] (''Accipiter''), perekond, sgk [[haugaslased]] *[[haugaslased]] (''Accipitridae''), sugukond *[[haukalised]] ehk kullilised (''Accipitriformes''), selts *[[heleflamingo]] ehk flamingo (''Phoenicopterus roseus''), sgk [[flamingolased]] *[[heletilder]] (''Tringa nebularia''), sgk [[kurvitslased]] *[[hele-urvalind]] (''Carduelis hornemanni''), sgk [[vintlased]] *[[herilaseviu]] (''Pernis apivorus''), sgk [[haugaslased]] *''[[Hesperoburhinus]]'', perekond, sgk [[jämejalglased]] *[[hiid-merikotkas]] (''Haliaeëtus pelagicus''), sgk [[haugaslased]] *[[hiidturako]] (''Corythaeola cristata''), sgk [[turakolased]] *[[hiina siidhaigur]] (''Egretta eulophotes''), sgk [[haigurlased]] *[[hiina tiigihaigur]] (''Ardeola bacchus''), sgk [[haigurlased]] *[[hiireviu]] (''Buteo buteo''), sgk [[haugaslased]] *[[hoatsiin]] (''Opisthocomus hoazin''), sgk [[hoatsiinlased]], Lõuna-Ameerikas *[[hoburästas]] (''Turdus viscivorus''), sgk [[rästaslased]] *[[huik]] (''Porzana''), perekond, sgk [[ruiklased]] *[[hund-rohetuvi]] (''Ptilinopus superbus''), sgk [[tuvilased]] *[[hõbehaigur]] (''Ardea alba''), sgk [[haigurlased]] *[[hõbekajakas]] (''Larus argentatus''), sgk [[kajaklased]] *[[hõbelaup-paradiisilind]] (''Parotia lawesii''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[hõlmik-paradiisilind]] (''Lophorina superba''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[händkakk]] (''Strix uralensis''), sgk [[kaklased]] *[[händ-paradiisilind]] (''Epimachus fastuosus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[händpart]] (''Oxyura''), perekond, sgk [[partlased]] *[[hänilane]] (''Motacilla flava''), sgk [[västriklased]] *[[hüatsint-siniaara]] (''Anodorhynchus hyacinthinus''), sgk [[papagoilased]] *[[hüüp]] (''Botaurus stellaris''), sgk [[haigurlased]] *[[hüüp (perekond)|hüüp]] (''Botaurus''), perekond, sgk [[haigurlased]] ==I== *[[idalunn]] (''Fratercula corniculata''), sgk [[alklased]] *[[ida-mustvaeras]] (''Melanitta americana''), sgk [[partlased]] *[[ida-sinivutt]] (''Synoicus chinensis''), sgk [[faasanlased]] *[[idatalvike]] (''Emberiza citrinella erythrogenys''), [[talvike]]se alamliik, sgk [[tsiitsitajalased]] *[[ida-toonekurg]] (''Ciconia boyciana''), sgk [[toonekurglased]] *[[ida-tuppnokk]] (''Chionis minor''), sgk [[tuppnoklased]] *[[ida-väikehüüp]] (''Botaurus eurhythmus''), sgk [[haigurlased]] *[[ida-ööhaigur]] (''Gorsachius melanolophus''), sgk [[haigurlased]] *[[india jämejalg]] (''Esacus recurvirostris''), sgk [[jämejalglased]] *[[india marabu]] ehk argala (''Leptoptilos dubius''), sgk [[toonekurglased]] *[[india tiigihaigur]] (''Ardeola grayii''), sgk [[haigurlased]] *[[indigo-siniaara]] (''Anodorhynchus leari''), sgk [[papagoilased]] *[[irvnokk]] (''Anastomus''), perekond, sgk [[toonekurglased]] ==J== *[[jaanalind (perekond)|jaanalind]] (''Struthio''), perekond, sgk [[jaanalindlased]] *[[jaanalind]] (''Struthio camelus''), sgk [[jaanalindlased]] *[[jaanalinnulised]] (''Struthioniformes''), selts *[[jabiru-toonekurg]] (''Jabiru mycteria''), sgk [[toonekurglased]] *[[jabiru-toonekurg (perekond)|jabiru-toonekurg]] (''Jabiru''), perekond, sgk [[toonekurglased]] *''[[Jacana]]'', perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[jahipistrik]] (''Falco rusticolus''), sgk [[pistriklased]] *[[jooksurkägu]] (''Geococcyx''), perekond, sgk [[kägulased]] *[[jõgiaara]] (''Ara severus''), sgk [[papagoilased]] *[[jõgi-jämejalg]] (''Burhinus senegalensis''), sgk [[jämejalglased]] *[[jõgi-ritsiklind]] (''Locustella fluviatilis''), sgk [[ritsiklindlased]] *[[jõgitiir]] (''Sterna hirundo''), sgk [[tiirlased]] *[[jõgivästrik]] (''Motacilla cinerea''), sgk [[västriklased]] *[[jämejalg]] (''Burhinus oedicnemus''), sgk [[jämejalglased]] *[[jämejalg (perekond)|jämejalg]] (''Burhinus''), perekond, sgk [[jämejalglased]] *[[jämejalglased]] (''Burhinidae''), sugukond *[[järve-kalakajakas]] (''Larus canus heinei''), [[kalakajakas|kalakajaka]] alamliik, sgk [[kajaklased]] *[[järvekaur]] (''Gavia arctica''), sgk [[kaurlased]] *[[jääkajakas]] (''Larus hyperboreus''), sgk [[kajaklased]] *[[jääkaur]] (''Gavia immer''), sgk [[kaurlased]] *[[jääkoskel]] (''Mergus merganser''), sgk [[partlased]] *[[jäälind]] (''Alcedo atthis''), sgk [[jäälindlased]] *[[jäälind (perekond)|jäälind]] (''Alcedo''), perekond, sgk [[jäälindlased]] *[[jäälindlased]] (''Alcedinidae''), sugukond *[[jää-tormilind]] (''Fulmarus glacialis''), sgk [[tormilindlased]] ==K== *[[kaasuar]] (''Casuarius''), perekond, sgk [[kaasuarlased]] *[[kaasuarlased]] (''Casuariidae''), sugukond *[[kadakasäälik]] (''Setophaga chrysoparia''), sgk [[sääliklased]] *[[kadakatäks]] (''Saxicola rubetra''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[kaeluskotkas]] (''Gyps fulvus''), sgk [[haugaslased]] *[[kaelus-kärbsenäpp]] (''Ficedula albicollis''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[kaelus-ogatiib]] (''Chauna torquata''), sgk [[ogatiiblased]] *[[kaeluspapagoi]] (''Psittacula krameri''), sgk [[papagoilased]] *[[kaelusrästas]] (''Turdus torquatus''), sgk [[rästaslased]] *[[kaelus-torminiglas]] (''Pelecanoides magellani''), sgk [[tormilindlased]] *[[kaelus-turteltuvi]] (''Streptopelia decaocto''), sgk [[tuvilased]] *[[kaelustuvi]] (''Columba palumbus''), sgk [[tuvilased]] *[[kajakas]] (''Larus''), perekond, sgk [[kajaklased]] *[[kajaklased]] (''Laridae''), sugukond *[[kakaduulased]] (''Cacatuidae''), sugukond *[[kalakajakas]] (''Larus canus''), sgk [[kajaklased]] *[[kalakotkas]] (''Pandion haliaetus''), sgk [[kalakotkaslased]] *[[kalda-jämejalg]] (''Burhinus vermiculatus''), sgk [[jämejalglased]] *[[kaldapääsuke]] (''Riparia riparia''), sgk [[pääsulased]] *[[kalifornia harakas]] (''Pica nuttalli''), sgk [[vareslased]] *[[kaljukajakas]] (''Rissa tridactyla''), sgk [[kajaklased]] *[[kaljukotkas]] (''Aquila chrysaetos''), sgk [[haugaslased]] *[[kalju-puukoristaja]] (''Sitta neumayer''), sgk [[puukoristajalased]] *[[kaljutuvi]] (''Columba livia''), sgk [[tuvilased]] *[[kakk]] (''Strix''), perekond, sgk [[kaklased]] *[[kakkpapagoi]] ehk kakapo (''Strigops habroptila''), sgk [[kakkpapagoilased]] *[[kakkpapagoilased]] (''Strigopidae''), sugukond *[[kaklased]] (''Strigidae''), sugukond *[[Kaktusekakk (perekond)|kaktusekakk]] (''Micrathene''), perekond, sgk [[kaklased]] *[[kaktusekakk]] (''Micrathene whitneyi''), sgk [[kaklased]] *[[kakulised]] (''Strigiformes''), selts *[[kalkun]] ehk kodukalkun ehk kodustatud kalkun, kodustatud [[metskalkun]], sgk [[kalkunlased]] *[[kalkun (perekond)|kalkun]] (''Meleagris''), perekond, sgk [[kalkunlased]] *[[kalkunlased]] (''Meleagridae''), sugukond *[[kana]] ehk kodukana (''Gallus gallus domesticus''), [[puna-džunglikana]] alamliik, sgk [[faasanlased]] *[[kanada kurg]] (''Antigone canadensis''), sgk [[kurglased]] *[[kanada lagle]] (''Branta canadensis''), sgk [[partlased]] *[[kanakull]] (''Astur gentilis''), sgk [[haugaslased]] *[[kanalised]] (''Galliformes''), selts *[[kanepilind]] (''Linaria cannabina''), sgk [[vintlased]] *[[kangurlindlased]] (''Ploceidae''), sugukond *[[karbuskajakas]] (''Ichthyaetus melanocephalus''), sgk [[kajaklased]] *[[karkjalg]] (''Himantopus himantopus''), sgk [[karkjalglased]] *[[karkjalg (perekond)|karkjalg]] (''Himantopus''), perekond, sgk [[karkjalglased]] *[[karkjalglased]] (''Recurvirostridae''), sugukond *[[karmiinleevike]] (''Carpodacus erythrinus''), sgk [[vintlased]] *[[karmiin-paradiisilind]] (''Cicinnurus regius''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[karravong]] (''Strepera''), perekond, sgk ''[[Cracticidae]]'' või [[tuulaslased]] *[[karvasjalg-kakk]] (''Aegolius funereus''), skg [[kaklased]] *[[karvasjalg-viu]] (hallviu) (''Buteo lagopus''), sgk [[haugaslased]] *[[kassikakk]] (''Bubo bubo''), sgk [[kaklased]], [[Euroopa]]s ja [[Aasia]]s, Eestis harv haudelind *[[kassikakk (perekond)|kassikakk]] (''Bubo''), perekond, sgk [[kaklased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[kauai o'o]]</span> (''Moho braccatus''), sgk [[o'olased]] *[[kaur]] (''Gavia''), perekond, sgk [[kaurilised]] *[[kea]] ehk keapapagoi (''Nestor notabilis''), sgk ''[[Strigopidae]]'' *[[keiserpingviin]] (''Aptenodytes forsteri''), sgk [[pingviinlased]] *[[kiilasbülbül]] (''Nok hualon''), sgk [[bülbüllased]] *[[kiilasbülbül (perekond)|kiilasbülbül]] (''Nok''), perekond, sgk [[bülbüllased]] *[[kiiverkaasuar]] (''Casuarius casuarius''), sgk [[kaasuarlased]] *[[kiiver-lootoselind]] (''Irediparra gallinacea''), sgk [[lootoselindlased]] *[[kiiver-lootoselind (perekond)|kiiver-lootoselind]] (''Irediparra''), perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[kiivertihane]] (''Machlolophus holsti''), sgk [[tihaslased]] *[[kiivilased]] (''Apterygidae''), sugukond *[[kiivitaja]] (''Vanellus vanellus''), sgk [[tülllased]] *[[kiivitaja (perekond)|kiivitaja]] (''Vanellus''), perekond, sgk [[tülllased]] *[[kilg-merikotkas]] (''Icthyophaga vocifer''), sgk [[haugaslased]] *[[kiltkajakas]] (''Larus occidentalis''), sgk [[kajaklased]] *[[kimalaskoolibri]] (''Mellisuga helenae''), sgk [[koolibrilased]] *[[kinaver-kangurlind]] (''Foudia madagascariensis''), sgk [[kangurlindlased]] (''Ploceidae'') *[[kingnokk]] (''Balaeniceps rex''), sgk [[kingnoklased]] *[[kingnoklased]] (''Balaenicipitidae''), sugukond *[[kirdekrüüsel]] (''Cepphus columba''), sgk [[alklased]] *[[kiripugu-rüdi]] ehk kiripugu-risla (''Calidris melanotos''), sgk [[kurvitslased]] *[[kirjuhahk]] (''Polysticta stelleri''), sgk [[partlased]] *[[kirjuhahk (perekond)|kirjuhahk]] (''Polysticta''), perekond, sgk [[partlased]] *[[kirjurähn]] (''Dendrocopos''), sgk [[rähnlased]] *[[kivikakk]] (''Athene noctua''), sgk [[kaklased]] *[[kivipääsuke]] (''Ptyonoprogne rupestris''), sgk [[pääsulased]] *[[kivirullija]] (''Arenaria interpres''), sgk [[kurvitslased]] *[[Kivirullija (perekond)|kivirullija]] (''Arenaria''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[kivisiirak]] (''Monticola saxatilis''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[kivitäks]] (''Oenanthe oenanthe''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[koduhani]], [[hallhani|hallhane]] kodustatud vorm *[[kodukakk]] (''Strix aluco''), sgk [[kaklased]] *[[kodupart]], sgk [[partlased]] *[[kodutuvi]] (''Columba livia'' ''domestica''), [[kaljutuvi]] vorm, teisend või alamliik, sgk [[tuvilased]] *[[koduvarblane]] (''Passer domesticus''), sgk [[varblaslased]] *[[koko-hallhaigur]] (''Ardea cocoi''), sgk [[haigurlased]] *[[koldhaigur]] (''Ardeola ralloides''), sgk [[haigurlased]] *[[koldjalg-hõbekajakas]] (''Larus cachinnans''), sgk [[kajaklased]] *[[koldsäälik]] (''Setophaga petechia''), sgk [[sääliklased]] *[[kold-väikehüüp]] (''Botaurus sinensis''), sgk [[haigurlased]] *[[koldvint]] (''Serinus serinus''), sgk [[vintlased]] *[[koljathaigur]] (''Ardea goliath''), sgk [[haigurlased]] *[[kondorilised]] (''Cathartiformes''), selts *[[kondorlased]] (''Cathartidae''), sugukond *[[kongo paabulind]] (''Afropavo congensis''), sgk [[faasanlased]] *[[kongo paabulind (perekond)|kongo paabulind]] (''Afropavo''), perekond, sgk [[faasanlased]] *[[kookako]] (''Callaes''), perekond, sgk [[kookakolased]] * [[kookakolased]] (''Callaeidae'', ''Callaeatidae''), sugukond *[[koolibrilased]] (''Trochilidae''), sugukond *[[koovitaja]] (''Numenius''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[koovtilder]] (''Bartramia longicauda''), sgk [[kurvitslased]] *[[koovtilder (perekond)|koovtilder]] (''Bartramia''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[kormoran]] (''Phalacrocorax carbo''), sgk [[kormoranlased]] *[[kormoranlased]] ehk karbaslased (''Phalacrocoracidae''), sugukond *[[koskel]] (''Mergus''), perekond, sgk [[partlased]] *[[kotkad]] *[[krabijooksur]] (''Dromas ardeola''), sgk [[krabijooksurlased]] *[[krabijooksur (perekond)|karbijooksur]] (''Dromas''), perekond, sgk [[krabijooksurlased]] *[[krabijooksurlased]] (''Dromadidae''), sugukond *[[krae-paradiisihakk]] (''Phonygammus keraudrenii''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[krokodillilind]] (''Pluvianus aegyptius''), sgk [[krokodillilindlased]] *[[krokodillilind (perekond)|krokodillilind]] (''Pluvianus''), perekond, sgk [[krokodillilindlased]] *[[krokodillilindlased]] (''Pluvianidae''), sugukond *[[krüüsel]] (''Cepphus grylle''), sgk [[alklased]] *[[krüüsel (perekond)|krüüsel]] (''Cepphus''), perekond, sgk [[alklased]] *[[kukkurtihane]] (''Remiz pendulinus''), sgk [[kukkurtihaslased]] *[[kuldhänilane]] (''Motacilla citreola''), sgk [[västriklased]] *[[kuldlauk-lootoselind]] (''Jacana spinosa''), sgk [[lootoselindlased]] *[[kuld-lehelind]] (''Phylloscopus proregulus''), sgk [[lehelindlased]] *[[kuldnokk]] (''Sturnus vulgaris''), sgk [[kuldnoklased]] *[[kuldnoklased]] (''Sturnidae''), sugukond *[[kuld-paradiisilind]] (''Diphyllodes magnificus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[kuldtiib-säälik]] (''Vermivora chrysoptera''), sgk [[sääliklased]] *[[kuldtsiitsitaja]] (''Emberiza aureola''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[kuninghahk]] (''Somateria spectabilis''), sgk [[partlased]] *[[kuning-paradiisilind]] (''Paradisaea raggiana''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[kuningviu]] (''Buteo regalis''), sgk [[haugaslased]], Põhja-Ameerika *[[kurelised]] (''Gruiformes''), selts *[[kurg]] (''Grus''), perekond, sgk [[kurglased]] *[[kurgkotkas]] (''Sagittarius serpentarius''), sgk [[kurgkotkaslased]] *[[kurglased]] (''Gruidae''), sugukond *[[kurplased]] (''Thinocoridae''), sugukond *[[kurvits (perekond)|kurvits]] (''Scolopax''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[kurvitsalised]] (''Charadriiformes''), selts *[[kurvitslased]] (''Scolopacidae''), sugukond *[[kuupart]] (''Sibirionetta formosa''), sgk [[partlased]] *[[kuupart (perekond)|kuupart]] (''Sibirionetta''), perekond, sgk [[partlased]] *[[kuuse-käbilind]] (''Loxia curvirostra''), sgk [[vintlased]] *[[kuusepüü]] (''Canachites canadensis''), sgk [[faasanlased]], Põhja-Ameerikas *[[kõdulindlased]] (''Orthonychidae''), sugukond *[[kõnnukajakas]] (''Ichthyaetus relictus''), sgk [[kajaklased]] *[[kõnnu-käosulane]] (''Hippolais languida''), sgk [[põõsalindlased]] *[[kõnnu-pääsujooksur]] (''Glareola pratincola''), sgk [[jooksurlased]] *[[kõnnuõgija]] (''Lanius isabellinus''), sgk [[õgijalased]] *[[kõrbe-kivitäks]] (''Oenanthe deserti''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[kõrbeleevike]] (''Bucanetes githagineus''), sgk [[vintlased]] *[[kõrbe-põõsalind]] (''Sylvia nana''), sgk [[põõsalindlased]] *[[kõrbesäälik]] (''Leiothlypis luciae''), sgk [[sääliklased]] *[[kõrbetüll]] (''Anarhynchus leschenaultii''), sgk [[tülllased]] *[[kõrkja-roolind]] (''Acrocephalus schoenobaenus''), sgk [[roolindlased]] *[[kõrvukfaasan]] (''Crossoptilon''), perekond, sgk [[faasanlased]] *[[kõrvukpütt]] (''Rollandia rolland''), sgk [[pütlased]] *[[kõrvukpütt (perekond)|kõrvukpütt]] (''Rollandia''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[kõrvukräts]] (''Asio otus''), sgk [[kakulised]] *[[kõvernokk-rüdi]] ehk kõvernokk-risla (''Calidris ferruginea''), sgk [[kurvitslased]] *[[käbilind]] (''Loxia''), perekond, sgk [[vintlased]] *[[käblik]] (''Troglodytes troglodytes''), sgk [[käbliklased]] *[[käblik (perekond)|käblik]] (''Troglodytes''), perekond, sgk [[käbliklased]] *[[kägu]] (''Cuculus canorus''), sgk [[kägulased]] *[[Kägu (perekond)|kägu]] (''Cuculus''), perekond, sgk [[kägulased]] *[[kägulased]] (''Cuculidae''), sugukond *[[käharpelikan]] (''Pelecanus crispus''), sgk [[pelikanlased]] *[[käolised]] (''Cuculiformes''), selts *[[Käosulane (perekond)|käosulane]] (''Hippolais''), perekond, [[põõsalindlased]] *[[käosulane]] (''Hippolais icterina''), sgk [[põõsalindlased]] *[[kääbuskotkas]] (''Hieraaetus pennatus'', sünonüüm ''Aquila pennata''), sgk [[haugaslased]] *[[kääbuskurp]] (''Thinocorus rumicivorus''), sgk [[kurplased]] *[[kääbuspingviin]] (''Eudyptula minor''), sgk [[pingviinlased]] *[[kübarkoskel]] (''Lophodytes cucullatus''), sgk [[partlased]] *[[kübarkoskel (perekond)|kübarkoskel]] (''Lophodytes''), perekond, sgk [[partlased]] *[[kühmnokk-luik]] (''Cygnus olor''), sgk [[partlased]] *[[künkakana]] (''Arborophila''), perekond, sgk [[faasanlased]] *[[künnivares]] (''Corvus frugilegus''), sgk [[vareslased]] ==L== *[[laanenäär]] (''Perisoreus infaustus''), sgk [[vareslased]] *[[laanenäär (perekond)|laanenäär]] (''Perisoreus''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[laanepüü]] (''Tetrastes bonasia''), sgk [[faasanlased]] *[[laanerähn]] (''Picoides tridactylus''), sgk [[rähnlased]] *[[lagle]] (''Branta''), perekond, sgk [[partlased]] *[[laikkael-kormoran]] ehk laikkael-karbas (''Phalacrocorax gaimardi''), sgk [[kormoranlased]] *[[lainokk-todi]] (''Todus subulatus''), sgk [[todilased]] *[[laisaba-padulind]] (''Schoenicola brevirostris''), sgk [[ritsiklindlased]] *[[laisaba-paradiisilind]] (''Astrapia rothschildi''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[laisaba-änn]] (''Stercorarius pomarinus'') *[[lakk-lehtlalind]] (''Sericulus bakeri''), sgk [[lehtlalindlased]] *[[lakktuvi]] (''Caloenas nicobarica''), sgk [[tuvilased]] *[[lakktuvi (perekond)|lakktuvi]] (''Caloenas''), perekond, sgk [[tuvilased]] *[[lammitilder]] (''Tringa stagnatilis''), sgk [[kurvitslased]] *[[lapi tsiitsitaja]] (''Calcarius lapponicus''), sgk ''[[Calcariidae]]'' *[[lasuurtihane]] (''Parus cyanus, Cyanistes cyanus''), sgk [[tihaslased]] *[[lannuvart]] (''Aythya collaris''), perekond [[vart]], sugukond [[partlased]] *''[[Larus canus canus]]'', [[kalakajakas|kalakajaka]] alamliik *[[lauk (lind)|lauk]] (''Fulica atra''), sgk [[ruiklased]] *[[lauk-paradiisilind]] (''Paradigalla carunculata''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[lauktihane]] (''Parus semilarvatus''), sgk [[tihaslased]] *[[laululinnud]] ehk laululised (''Passeri'', ''Oscines''), alamselts *[[laululuik]] (''Cygnus cygnus''), sgk [[partlased]] *[[laulurästas]] (''Turdus philomelos''), sgk [[rästaslased]] *[[leeksäälik]] (''Parula gutturalis''), sgk [[sääliklased]] *[[leeterüdi]] ehk leeterisla (''Calidris alba''), sgk [[kurvitslased]] *[[leet-käosulane]] (''Hippolais pallida'', ''Iduna pallida''), sgk [[põõsalindlased]] *[[leetsaba-paradiisilind]] (''Drepanornis albertisi''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[leevike]] (''Pyrrhula pyrrhula''), sgk [[vintlased]] *[[lehelind]] (''Phylloscopus''), perekond, sgk [[lehelindlased]] *[[lehelindlased]] (''Phylloscopidae''), sugukond *[[lehtlalindlased]] (''Ptilonorhynchidae''), sugukond *''[[Leiothrix]]'', perekond, sgk [[vädraklased]] *[[lembelind]] (''Agapornis''), perekond, sgk [[papagoilased]] *[[lepalind]] (''Phoenicurus phoenicurus''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[lepalind (perekond)|lepalind]] (''Phoenicurus''), perekond, sgk [[kärbsenäplased]] *[[liivatüll]] (''Charadrius hiaticula''), sgk [[tülllased]] *[[liiv-kivitäks]] (''Oenanthe isabellina''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[linavästrik]] (''Motacilla alba''), sgk [[västriklased]] *[[lint-paradiisilind]] (''Pteridophora alberti''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[lodinokk-haigur]] (''Cochlearius cochlearius''), sgk [[haigurlased]] *[[lodinokk-haigur (perekond)|lodinokk-haigur]] (''Cochlearius''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[lokut-lootoselind]] (''Jacana jacana''), sgk [[lootoselindlased]] *[[loorkakk]] (''Tyto alba''), sgk [[loorkaklased]] *[[loorkull]] (''Circus''), perekond, sgk [[haugaslased]] *[[lootoselindlased]] (''Jacanidae''), sugukond *[[luha-sinirind]] (''Luscinia svecica cyanecula''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[luik]] (''Cygnus''), perekond, sgk [[partlased]] *[[luitsnokk-iibis]] (''Platalea leucorodia'') *[[luitsnokk-part]] (''Spatula clypeata''), sgk [[partlased]] *[[lumehani]] (''Anser caerulescens''), sgk [[partlased]] *[[lumekakk]] (''Nyctea scandiaca''), sgk [[kaklased]] *[[lumekurp]] (''Attagis gayi''), sgk [[kurplased]] *[[lumelind]] (''Plectrophenax hyperboreus'', ka ''Plectrophenax nivalis hyperboreus''), sgk ''[[Calcariidae]]'' *[[lumepüü]] (''Lagopus muta'', ''Lagopus mutus''), sgk [[metsislased]], Arktikas *[[Lumevarblane (perekond)|Lumevarblane]] (''Montifringilla''), perekond, sgk [[varblaslased]] *[[lunn]] (''Fratercula arctica''), sgk [[alklased]] *[[lunn (perekond)|lunn]] (''Fratercula''), perekond, sgk [[alklased]] *[[lõoke]] (''Alauda''), perekond, sgk [[lõolased]] *[[lõolased]] (''Alaudidae''), sugukond *[[lõopistrik]] (''Falco subbuteo''), sgk [[pistriklased]] *[[lõuna-hallõgija]] (''Lanius meridionalis'') *[[lõuna-hõbekajakas]] (''Larus michahellis'') *[[lõunahüüp]] (''Botaurus poiciloptilus''), sgk [[haigurlased]] *[[lõuna-käosulane]] (''Hippolais rama'', ''Iduna rama''), sgk [[põõsalindlased]] *[[lõuna-nõgipääsuke]] (''Psalidoprocne pristoptera''), sgk [[pääsulased]] *[[lõuna-paradiisilind]] (''Ptiloris paradiseus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[lõunatirk]] (''Uria aalge'') *[[lõuna-urvalind]] (''Carduelis flammea cabaret''), sgk [[vintlased]] *[[lõunaänn]] (''Stercorarius antarcticus''), sgk [[änlased]] *[[läikdrongo]] (''Dicrurus aeneus''), sgk [[drongolased]] *[[läik-lootoselind]] (''Metopidius indicus''), sgk [[lootoselindlased]] *[[läik-lootoselind (perekond)|läik-lootoselind]] (''Metopidius''), perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[lääne-käosulane]] (''Hippolais polyglotta''), sgk [[põõsalindlased]] *[[lääne-pöialpoiss]] (''Regulus ignicapillus''), sgk [[pöialpoislased]] *[[läänesõtkas]] (''Bucephala islandica'') *[[lääne-tuppnokk]] (''Chionis albus''), sgk [[tuppnoklased]] *[[lühinokk-hani]] (''Anser brachyrhynchus'') *[[lüürasaba]] (''Menura''), perekond ==M== *[[maasarviklased]] (''Bucorvidae''), sugukond *[[maasirk]] (''Geospiza''), perekond, sgk [[tsiitsitajalased]] *[[maatihane]] (''Pseudopodoces humilis''), sgk [[tihaslased]] *''[[Machaeropterus]]'', perekond, sgk [[tantsulindlased]] *[[madagaskari lootoselind]] (''Actophilornis albinucha''), sgk [[lootoselindlased]] *[[madagaskari tiigihaigur]] (''Ardeola idae''), sgk [[haigurlased]] *[[madeira tormilind]] (''Pterodroma madeira''), sgk [[tormilindlased]] *[[maduhaugas]] (''Spilornis''), perekond, sgk [[haugaslased]] *[[madukaellased (linnud)|madukaellased]] (''Anhingidae''), sugukond *[[madukael]] (''Anhinga''), perekond, sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]] *[[madukotkas]] (''Circaetus gallicus''), sgk [[haugaslased]] *[[madukotkas (perekond)|madukotkas]] (''Circaetus''), perekond, sgk [[haugaslased]] *[[madukotkaslased]] (''Circaetinae''), alamsugukond, sgk [[haugaslased]] *[[mainakuldnokk]] ehk harilik mainakuldnokk ehk maina (''Acridotheres tristis''), sgk [[kuldnoklased]] *[[mainakuldnokk (perekond)|mainakuldnokk]], perekond (''Acridotheres'') *[[malagassi tuvi]] (''Nesoenas picturatus''), sgk [[tuvilased]], Madagaskar ja India ookeani saared *[[malai künkakana]] (''Arborophila campbelli''), sgk [[faasanlased]] *[[mangroovihaigur]] (''Ardea sumatrana''), sgk [[haigurlased]] *[[marabu]] ehk aafrika marabu (''Leptoptilos crumenifer''), sgk [[toonekurglased]] *[[marabu (perekond)|marabu]] (''Leptoptilos''), perekond, sgk [[toonekurglased]] *''[[Mareca]]'', perekond, sgk [[partlased]] *[[masksäälik (perekond)|masksäälik]] (''Geothlypis''), perekond, sgk [[sääliklased]] *[[mauri käosulane]] (''Hippolais pallida opaca'', ''Iduna pallida opaca'', ''Hippolais opaca''), sgk [[põõsalindlased]] *[[meelindlased]] (''Meliphagidae''), sugukond *[[meenäitur]] (''Indicator''), perekond, sgk [[meenäiturlased]] *[[meenäiturlased]] (''Indicatoridae''), sugukond *[[merikajakas]] (''Larus marinus''), sgk [[kajaklased]] *[[merikotkas]] (''Haliaeetus albicilla''), sgk [[haugaslased]] *[[meririsla]] (merirüdi) (''Calidris maritima''), sgk [[kurvitslased]] *[[merisk]] (''Haematopus ostralegus''), sgk [[merisklased]] *[[merisk (perekond)|merisk]] (''Haematopus''), perekond, sgk [[merisklased]] *[[merisklased]] (''Haematopodidae''), sugukond *[[merivart]] (''Aythya marila''), sgk [[partlased]] *[[mesilasenäpp]] (''Merops apiaster'') *[[metsis]] (''Tetrao urogallus''), sgk [[faasanlased]] *[[metskalkun]] (''Meleagris gallopavo''), sgk [[kalkunlased]] *[[metskiur]] (''Anthus trivialis''), sgk [[västriklased]] *[[metskurvits]] (''Scolopax rusticola''), sgk [[kurvitslased]] *[[mets-lehelind]] (''Phylloscopus sibilatrix''), sgk [[lehelindlased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[mets-nürisaba]] (''Xenicus longipes'')</span>, sgk [[nürisabalased]] *[[metstilder]] (''Tringa ochropus''), sgk [[kurvitslased]] *[[metsvint]] (''Fringilla coelebs''), sgk [[vintlased]] *[[michigani säälik]] (''Dendroica kirtlandii''), sgk [[sääliklased]] *[[mongoolia kiur]] (''Anthus godlewskii''), sgk [[västriklased]] *[[mudahaigur]] (''Egretta tricolor''), sgk [[haigurlased]] *[[mudanepp]] (''Lymnocryptes minimus''), sgk [[kurvitslased]] *[[mudanepp (perekond)|mudanepp]] (''Lymnocryptes''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[mudatilder]] (''Tringa glareola''), sgk [[kurvitslased]] *[[muda-toonekurg]] (''Mycteria americana''), sgk [[toonekurglased]] *[[muskuspart]] (''Cairina moschata''), sgk [[partlased]] *[[muskuspart (perekond)|muskuspart]] (''Cairina''), perekond, sgk [[partlased]] *[[must-harksaba]] (''Milvus migrans''), sgk [[haugaslased]] *[[musthüüp]] (''Botaurus flavicollis''), sgk [[haigurlased]] *[[must-irvnokk]] (''Anastomus lamelligerus''), sgk [[toonekurglased]] *[[mustjalg-tüll]] ehk meritüll (''Anarhynchus alexandrinus''), sgk [[tülllased]] *[[mustkael-pütt]] (''Podiceps nigricollis''), sgk [[pütlased]] *[[must-karkjalg]] (''Himantopus novaezelandiae''), sgk [[karkjalglased]] *[[mustkiird-selvasäälik]] (''Basileuterus nigrocristatus''), sgk [[sääliklased]] *[[must-kivirullija]] (''Arenaria melanocephala''), sgk [[kurvitslased]] *[[mustkoolibri]] (''Florisuga fusca''), sgk [[koolibrilased]] *[[mustlagle]] (''Branta bernicla'') *[[mustlauk-õgija]] (''Lanius minor''), sgk [[õgijalased]] *[[must-lepalind]] (''Phoenicurus ochruros''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[mustluik]] (''Cygnus atratus''), sgk [[partlased]] *[[mustpea-hänilane]] (''Motacilla flava feldegg''), [[hänilane|hänilase]] alamliik, sgk [[västriklased]] *[[mustpea-põõsalind]] (''Sylvia atricapilla''), sgk [[põõsalindlased]] *[[mustpea-tsiitsitaja]] (''Emberiza melanocephala''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[mustpugu-rästas]] (''Turdus ruficollis''), sgk [[rästaslased]] *[[mustpõsk-lembelind]] ehk mustpõsk-lembepapagoi (''Agapornis nigrigenis''), sgk [[papagoilased]] *[[mustrind]] (''Erithacus komadori'', ''Luscinia komadori''), sgk [[rästaslased]], Jaapanis Sensai saartel *[[musträhn]] (''Dryocopus martius''), sgk [[rähnlased]] *[[musträstas]] (''Turdus merula''), sgk [[rästaslased]] *[[mustsaba-vigle]] (''Limosa limosa''), sgk [[kurvitslased]] *[[mustselg-laanerähn]] (''Picoides arcticus''), sgk [[rähnlased]], Põhja-Ameerikas *[[musttihane]] (''Periparus ater'', ''Parus ater''), sgk [[tihaslased]] *[[must-toonekurg]] (''Ciconia nigra''), sgk [[toonekurglased]] *[[mustvaeras]] (''Melanitta nigra''), sgk [[partlased]] *[[mustvares]] (''Corvus corone corone''), [[vares]]e alamliik, sgk [[vareslased]] *[[mustviires]] (''Chlidonias niger''), sgk [[tiirlased]] *[[mõõksaba-paradiisilind]] (''Epimachus meyeri''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[mägiaara]] (''Ara rubrogenys''), sgk [[papagoilased]] *[[mägi-kanepilind]] (''Carduelis flavirostris''), sgk [[vintlased]] *[[mägikiur]] (''Anthus spinoletta''), sgk [[västriklased]] *[[mägikurg]] (''Grus nigricollis''), sgk [[kurglased]]) *[[mägiraat]] (''Prunella collaris''), sgk [[raatlased]] *[[mägi-rasvatihane]] (''Parus monticolus''), sgk [[tihaslased]] *[[mägi-roherähn]] (''Picus squamatus''), sgk [[rähnlased]] *[[mägisäälik (perekond)|mägisäälik]] (''Myioborus''), perekond, sgk [[sääliklased]] *[[männi-käbilind]] (''Loxia pytyopsittacus''), sgk [[vintlased]] *[[männileevike]] (''Pinicola enucleator''), sgk [[vintlased]] *[[mänsak (perekond)|mänsak]] (''Nucifraga''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[mänsak]] (''Nucifraga caryocatactes''), sgk [[vareslased]] *[[mürkpeoleo]] (''Pitohui''), perekond, sgk ''Pachycephalidae'' *''[[Mycteria]]'', perekond, sgk [[toonekurglased]] ==N== *[[naaskelnokk]] (''Recurvirostra avosetta''), sgk [[karkjalglased]] *[[naaskelnokk (perekond)|naaskelnokk]] (''Recurvirostra''), perekond, [[karkjalglased]] *[[naerukajakas]] (''Larus ridibundus''), sgk [[kajaklased]] *[[naerutiir]] (Gelochelidon nilotica), sgk [[tiirlased]] *[[nandu]] (''Rhea americana''), sgk [[nandulased]] *[[nauru roolind]] (''Acrocephalus rehsei)'', sgk [[roolindlased]], [[Nauru]] [[endeem]] *[[neitsikurg]] (''Grus virgo''), sgk [[kurglased]] *[[nepp]] (''Gallinago''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[neppvigle]] (''Limnodromus''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *''[[Nesoenas]]'', perekond, sgk [[tuvilased]] *<span style="background-color:#FFF68F">''[[Nesoenas cicur]]''</span>, sgk [[tuvilased]] *<span style="background-color:#FFF68F">''[[Nesoenas rodericanus]]''</span>, sgk [[tuvilased]] *''[[Nestor (linnuperekond)|Nestor]]'', perekond, sgk [[kakkpapagoilased]] *[[Netta (linnuperekond)|''Netta'']], perekond, sgk [[partlased]] *[[niidu-kaelustäks]] (''Saxicola maurus''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[niidukiur]] ehk stepi-niidukiur (''Anthus richardi''), sgk [[västriklased]] *[[niidurüdi]] ehk niidurisla (''Calidris alpina schinzii''), sgk [[kurvitslased]] *[[ninasarviklind]] (''Buceros rhinoceros''), sgk [[sarvlindlased]] *[[nunn-kivitäks]] (''Oenanthe pleschanka''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[nurmkana]] (''Perdix perdix''), sgk [[faasanlased]] *[[nõgihaigur]] (''Egretta ardesiaca''), sgk [[haigurlased]] *[[nõgi-tormilind]] (''Bulweria bulwerii''), sgk [[tormilindlased]] *[[nõlva-lehelind]] (''Phylloscopus trochiloides''), sgk [[lehelindlased]] *[[nõmmekiur]] (''Anthus campestris''), sgk [[västriklased]] *[[nõmmelõoke]] (''Lullula arborea''), sgk [[lõolased]] ==O== *[[odahaigur]] (''Agamia agami''), sgk [[haigurlased]] *[[odahaigur (perekond)|odahaigur]] (''Agamia''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[ogatiiblased]] (''Anhimidae''), sugukond *[[ohakalind (perekond)|ohakalind]] (''Carduelis''), perekond, sgk [[vintlased]] *[[ohakalind]] (''Carduelis carduelis''), sgk [[vintlased]] *[[ojahüüp]] (''Botaurus sturmii''), sgk [[haigurlased]] ==P== *[[paduhaigur]] (''Ardeola rufiventris''), sgk [[haigurlased]] *[[padu-roolind]] (''Acrocephalus agricola''), [[roolindlased]] *[[paelsaba-paradiisilind]] (''Astrapia mayeri''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[paeltiib-paradiisilind]] (''Semioptera wallacii''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[pahlsaba-lootoselind]] (''Hydrophasianus chirurgus''), sgk [[lootoselindlased]] *[[pahlsaba-lootoselind (perekond)|pahlsaba-lootoselind]] (''Hydrophasianus''), perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[paindpuulind]] (''Hypocolius ampelinus''), sgk [[paindpuulindlased]] *[[palmi-amatsoonpapagoi]] (''Amazona autumnalis''), sgk [[papagoilased]] *[[papagoilised]] (''Psittaciformes''), selts *[[paradiisikurg]] (''Grus paradisea'', ka ''Anthropoides paradiseus''), sgk kurglased *[[paradiisilindlased]] (''Paradisaeidae''), sugukond *[[paradiisivares]] (''Lycocorax pyrrhopterus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[pardid]] (''Anatinae''), alamsugukond, sgk [[partlased]] *[[part]] (''Anas''), perekond, sgk [[partlased]] *[[partlased]] (''Anatidae''), sugukond *[[pasknäär]] (''Garrulus glandarius''), sgk [[vareslased]] *[[pasknäär (perekond)|pasknäär]] (''Garrulus''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[patagoonia kurp]] (''Attagis malouinus''), sgk [[kurplased]] *[[pelikan]] ehk roosapelikan (''Pelecanus onocrotalus''), sgk [[pelikanlased]] *[[pelikan (perekond)|pelikan]] (''Pelecanus''), perekond, sgk [[pelikanlased]] *[[pelikanilised]] (''Pelecaniformes''), selts *[[pelikanlased]] (''Pelecanidae''), sugukond *[[peoleo]] (''Oriolus oriolus''), sgk [[peoleolased]] *''[[Perdicinae]]'', alamsugukond, sgk [[faasanlased]] *[[peruu jämejalg]] (''Hesperoburhinus superciliaris''), sgk [[jämejalglased]] *[[peruu torminiglas]] (''Pelecanoides garnotii''), sgk [[tormilindlased]] *''[[Phoenicoparrus]]'', perekond, sgk [[flamingolased]] *[[piilpart]] (''Anas crecca''), sgk [[partlased]] *[[piiritaja]] ehk piirpääsuke (''Apus apus''), sgk [[piiritajalased]] *[[Piiritaja (perekond)|piiritaja]] (''Apus''), perekond *[[piiritajalased]] (''Apodidae''), sugukond *[[piiritajalised]] (''Apodiformes''), selts *[[pikatiivalised]] (''Apodiformes''), selts *[[pikkjalg-rüdi]] (''Calidris himantopus''), sgk [[kurvitslased]] *[[pikksaba-änn]] (''Stercorarius longicaudus'') *[[pilalindlased]] (''Mimidae''), sugukond *[[pingviinilised]] (''Sphenisciformes''), selts *[[pingviinlased]] (''Spheniscidae''), sugukond *[[pisi-lootoselind]] (''Microparra capensis''), sgk [[lootoselindlased]] *[[pisi-lootoselind (perekond)|pisi-lootoselind]] (''Microparra''), perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[pisipart]] (''Nettapus''), perekond, sgk [[partlased]] *[[pisi-sabatihane]] ehk pisitihane (''Psaltria exilis''), sgk [[sabatihaslased]] *[[plütt]] (''Limicola falcinellus''), sgk [[kurvitslased]] *[[plüü]] (''Pluvialis squatarola''), sgk [[tülllased]] *[[polaarkajakas]] (''Larus glaucoides'') *[[porr]] (''Certhia familiaris''), sgk [[porlased]] *[[preeria-naaskelnokk]] (''Recurvirostra americana''), sgk [[karkjalglased]] *[[preeriavigle]] (''Limosa fedoa''), sgk [[kurvitslased]] *[[prillkrüüsel]] (''Cepphus carbo''), sgk [[alklased]] *[[prillvaeras]] (''Melanitta perspicillata''), sgk [[partlased]] *[[prill-ööhaigur]] (''Calherodius leuconotus''), sgk [[haigurlased]] *[[prill-ööhaigur (perekond)|prill-ööhaigur]] (''Calherodius''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[pruunpelikan]] (''Pelecanus occidentalis''), sgk [[pelikanlased]] *[[pruunselg-põõsalind]] (''Sylvia communis''), sgk [[põõsalindlased]] *[[pruun-ööhaigur]] (''Gorsachius goisagi''), sgk [[haigurlased]] *''[[Psittacini]]'', triibus, sgk [[papagoilased]] *[[pugalsaba-paradiisilind]] (''Astrapia splendidissima''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[pugal-toonekurg]] (''Ephippiorhynchus asiaticus''), sgk [[toonekurglased]] *[[puhv-paradiisilind]] (''Seleucidis melanoleucus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[puispelikan]] (''Pelecanus rufescens''), sgk [[pelikanlased]] *[[puna-aara]] (''Ara macao'') sgk [[papagoilased]] *[[puna-džunglikana]] (''Gallus gallus''), sgk [[faasanlased]], Lõuna-Aasias, kodustatuna üle maailma *[[puna-harksaba]] (''Milvus milvus''), sgk [[haugaslased]] *[[punaflamingo]] (''Phoenicopterus ruber''), sugukond [[flamingolased]] *[[punajalg-pistrik]] (''Falco vespertinus''), sgk [[pistriklased]] *[[punajalg-tilder]] (''Tringa totanus''), sgk [[kurvitslased]] *[[punakael-lagle]] (''Branta ruficollis''), sgk [[partlased]] *[[punakael-väikehaigur]] (''Butorides virescens''), sgk [[haigurlased]] *[[punakurk-haigur]] (''Egretta vinaceigula''), sgk [[haigurlased]] *[[punakurk-kaur]] (''Gavia stellata''), sgk [[kaurlased]] *[[punanokk-vart]] (''Netta rufina'') *[[punapea-naaskelnokk]] (''Recurvirostra novaehollandiae''), sgk [[karkjalglased]] *[[punapea-tsiitsitaja]] (''Emberiza bruniceps''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[punapea-vart]] (''Aythya ferina''), sgk [[partlased]] *[[punapea-õgija]] (''Lanius senator''), sgk [[õgijalased]] *[[punapõsk-bülbül]] (''Pycnonotus jocosus''), sgk [[bülbüllased]] *[[punarind (perekond)|punarind]] (''Erithacus''), perekond, sgk [[kärbsenäplased]] *[[punarind]] (''Erithacus rubecula''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[punarind-karkjalg]] (''Cladorhynchus leucocephalus''), sgk [[karkjalglased]] *[[punarind-karkjalg (perekond)|punarind-karkjalg]] (''Cladorhynchus''), perekond, sgk [[karkjalglased]] *[[punarind-rästas]] (''Turdus migratorius''), sgk [[rästaslased]] *[[puna-rosellapapagoi]] (''Platycercus elegans''), sgk ''[[Psittaculidae]]'' *[[punasaba-paradiisilind]] (''Paradisaea rubra''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[punaselg-õgija]] (''Lanius collurio''), sgk [[õgijalased]] *[[puna-veetallaja]] (''Phalaropus fulicarius''), sgk [[kurvitslased]] *[[puna-väikehüüp]] (''Botaurus cinnamomeus''), sgk [[haigurlased]] *[[puna-ööhaigur]] (''Nycticorax caledonicus''), sgk [[haigurlased]] *[[purpurhaigur]] (''Ardea purpurea''), sgk [[haigurlased]] *[[puukoristaja]] (''Sitta europaea''), sgk [[puukoristajalased]] *[[põhjahänilane]] (''Motacilla flava thunbergi''), sgk [[västriklased]] *[[põhja-lehelind]] (''Phylloscopus borealis''), sgk [[lehelindlased]] *[[põhja-masksäälik]] (''Geothlypis trichas''), sgk [[sääliklased]] *[[põhjatihane]] (''Parus montanus'', ''Poecile montanus''), sgk [[tihaslased]] *[[põhjatirk]] (''Uria lomvia''), sgk [[alklased]] *[[põhja-tormipääsu]] (''Oceanodroma leucorhoa''), sgk [[tormipääsulased]] *[[põhjavint]] (''Fringilla montifringilla''), sgk [[vintlased]] *[[põhjatsiitsitaja]] (''Emberiza rustica''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[põldlõoke]] (''Alauda arvensis''), sgk [[lõolased]] *[[põldtsiitsitaja]] (''Emberiza hortulana''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[põldvarblane]] (''Passer montanus''), sgk [[varblaslased]] *[[põldvutt]] (''Coturnix coturnix'') *[[põõsalind]] (''Sylvia''), perekond, sgk [[põõsalindlased]] *[[põõsalindlased]] (''Sylviidae''), sugukond *[[pöialpoiss]] (''Regulus regulus''), sgk [[pöialpoislased]] *[[pähklimänsak]] (''Nucifraga caryocatactes caryocatactes''), [[mänsak]]u alamliik, sgk [[vareslased]] *[[pärlkanalased]], sugukond *[[pääsujooksur]] (''Glareola''), perekond, sugukond [[jooksurlased]] *[[pütilised]] (''Podicipediformes''), selts *[[pütlased]] (''Podicipedidae''), sugukond *[[pütt (perekond)|pütt]], (''Podiceps''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[püü]] (''Lagopus''), perekond, sgk [[faasanlased]] *[[püüfaasan]] (''Ithaginis cruentus''), sgk [[faasanlased]] *[[püüfaasan (perekond)|püüfaasan]] (''Ithaginis''), perekond, sgk [[faasanlased]] ==Q== *[[queenslandi paradiisilind]] (''Ptiloris victoriae''), sgk [[paradiisilindlased]] ==R== *[[raat]] (''Prunella''), perekond, sgk [[raatlased]] *[[raatlased]] (''Prunellidae''), sugukond *[[rabahani]] (''Anser fabalis''), sgk [[partlased]] *[[rabapistrik]] (''Falco peregrinus''), sgk [[pistriklased]] *[[rabapüü]] (''Lagopus lagopus''), sgk [[metsislased]] *[[raipekotkas]] (''Neophron percnopterus''), sgk [[haugaslased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[raitlind]] (''Aepyornis maximus'' või ''Aepyornis titan'')</span>, sgk [[raitlindlased]], elas [[Madagaskar]]il *''[[Ramphastos]]'', perekond, sgk [[tuukanlased]] *[[rand-jämejalg]] (''Burhinus grallarius''), sgk [[jämejalglased]] *[[randkiur]] (''Anthus petrosus), sgk [[västriklased]] *[[randtiir]] (''Sterna paradisae''), sgk [[tiirlased]] *[[rand-toonekurg]] (''Mycteria cinerea''), sgk [[toonekurglased]] *[[rasvatihane]] (''Parus major''), sgk [[tihaslased]] *[[raudkull]] (''Accipiter nisus''), sgk [[haugaslased]] *[[rebassidrik]] (''Passerella iliaca''), sgk [[sidriklased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[réunioni iibis]] (''Threskiornis solitarius'')</span>, sgk [[iibislased]], elas Réunionil *[[ristpart]] (''Tadorna tadorna''), sgk [[partlased]] *[[ristpart (perekond)|ristpart]] (''Tadorna''), perekond, sgk [[partlased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[rodriguese dront]] (''Pezophaps solitaria'')</span>, sgk [[tuvilased]], elas Rodriguese saarel *[[rodriguese kangurlind]] (''Foudia flavicans''), sgk [[kangurlindlased]], Rodriguese saare endeem *<span style="background-color:#FFF68F">[[rodriguese sinituvi]] (''Alectroenas payandeei''), sgk [[tuvilased]], elas Rodriguese saarel *[[rohe-paabulind]] (''Pavo muticus''), sgk [[faasanlased]] *[[roherähn]] (''Picus viridis''), sgk [[rähnlased]] *[[rohetiib-aara]] (''Ara chloropterus''), sgk [[papagoilased]] *[[rohevint]] (''Carduelis chloris''), sgk [[vintlased]] *[[rohtla-jämejalg]] (''Hesperoburhinus bistriatus''), sgk [[jämejalglased]] *[[rohtlakurp]] (''Pedionomus torquatus''), sgk [[rohtlakurplased]] *[[rohtlakurp (perekond)|rohtlakurp]] (''Pedionomus''), perekond, sgk [[rohtlakurplased]] *[[rohtlakurplased]] (''Pedionomidae''), sugukond *[[rohukoskel]] (''Mergus serrator''), sgk [[partlased]] *[[rohunepp]] (''Gallinago media''), sgk [[kurvitslased]] *[[ronk]] (''Corvus corax''), sgk [[vareslased]] *[[roohabekas]] ehk roovilbas (''Panurus biarmicus''), sgk [[habeklased]] *[[roolind]] (''Acrocephalus''), perekond, sgk [[roolindlased]] *[[roo-loorkull]] (''Circus aeruginosus''), sgk [[haugaslased]] *[[roo-ritsiklind]] (''Locustella luscinioides''), sgk [[ritsiklindlased]] *[[rooruik]] (''Rallus aquaticus ''), sgk [[ruiklased]] *[[roosakajakas]] (''Rhodostethia rosea''), sgk [[kajaklased]] *[[roosa-kuldnokk]] (''Sturnus roseus''), sgk [[kuldnoklased]] *[[roosapõsk-lembelind]] (''Agapornis roseicollis''), sgk [[papagoilased]] *[[roosa-toonekurg]] (''Mycteria ibis''), sgk [[toonekurglased]] * [[roosatuvi]] (''Nesoenas mayeri''), sgk [[tuvilased]] *[[roostepääsuke]] (''Cecropis daurica''), sgk [[pääsulased]] *[[Roostepääsuke (perekond)|roostepääsuke]] (''Cecropis''), perekond, sgk [[pääsulased]] *[[roosterind-tüll]] (''Charadrius morinellus''), sgk [[tülllased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[roostetuvi]] (''Nesoenas duboisi'')</span>, sgk [[tuvilased]] *[[roo-toonekurg]] (''Ciconia maguari''), sgk [[toonekurglased]] *[[rootsiitsitaja]] (''Emberiza schoeniclus''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[rubiinööbik]] (''Luscinia calliope''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[ruiklased]] (''Rallidae''), sugukond *[[rukkirääk]] (''Crex crex''), sgk [[ruiklased]] *[[ruskerästas]] (''Turdus naumanni''), sgk [[rästaslased]] *[[ruugerüdi]] (''Tryngites subruficollis'') sgk [[kurvitslased]] *[[rägapart]] (''Spatula querquedula''), sgk [[partlased]] *[[rähn]] (''Picus''), perekond, sgk [[rähnlased]] *[[rähnilised]] (''Piciformes''), selts *[[rästas]] (''Turdus''), perekond, sgk [[rästaslased]] *[[rästaslased]] (''Turdidae''), sugukond *[[rästas-roolind]] (''Acrocephalus arundinaceus''), sgk [[roolindlased]] *[[räts]] (''Asio''), perekond, sgk [[kaklased]] *[[räusktiir]] (''Sterna caspia''), sgk [[tiirlased]] *[[rääkspart]] (''Anas strepera''), sgk [[partlased]] *[[räästapääsuke]] (''Delichon urbica''), sgk [[pääsulased]] *[[rüdi]] ehk risla (''Calidris''), sgk [[kurvitslased]] *[[rüüt]] (''Pluvialis apricaria''), sgk [[tülllased]] *[[rüüt (perekond)|rüüt]] (''Pluvialis''), perekond, sgk [[tülllased]] ==S== *[[saalomonisaarte raudkull]] (''Tachyspiza albogularis''), sgk [[haugaslased]], Bougainville'i saarel ja Saalomoni saartel *[[sabatihane]] (''Aegithalos caudatus''), sgk [[sabatihaslased]] *[[sadulnokk-toonekurg]] (''Ephippiorhynchus senegalensis''), sgk [[toonekurglased]] *[[safiir-paradiisilind]] (''Ptiloris magnificus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[salu-lehelind]] (''Phylloscopus trochilus''), sgk [[lehelindlased]] *[[salutihane]] ehk sootihane (''Parus palustris'', ''Poecile palustris''), sgk [[tihaslased]] *[[samblikusäälik]] (''Parula americana''), sgk [[sääliklased]] *''[[Sarkidiornis]]'', perekond, sgk [[partlased]] *[[sarvikbülbül]] (''Pycnonotus penicillatus''), sgk [[bülbüllased]] *[[sarviklõoke]] (''Eremophila alpestris'') *[[sarvik-ogatiib]] (''Anhima cornuta''), sgk [[ogatiiblased]] *[[sarvik-ogatiib (perekond)|sarvik-ogatiib]] (''Anhima''), perekond, sgk [[ogatiiblased]] *[[sarvikpütt]] (''Podiceps auritus''), sgk [[pütlased]] *[[sarvlindlased]] (''Bucerotidae''), sugukond *[[sarvlinnulised]] (''Bucerotiformes''), selts *[[sarvnokk-pelikan]] (''Pelecanus erythrorhynchos''), sgk [[pelikanlased]]ý *[[savannihaigur]] (''Ardea melanocephala''), sgk [[haigurlased]] *[[savanni-toonekurg]] (''Ciconia abdimii''), sgk [[toonekurglased]] *[[sebra-amadiin]] (''Taeniopygia guttata''), sgk [[vintlased]] *[[seedrimänsak]] (''Nucifraga caryocatactes macrorhynchos''), [[mänsak]]u alamliik, sgk [[vareslased]] *[[selvasäälik]] (''Basileuterus''), perekond, sgk [[sääliklased]] *[[selvatutlased]] (''Odontophoridae''), sugukond *[[siberi lehelind]] (''Phylloscopus schwarzi''), sgk [[lehelindlased]] *[[siberi raat]] (''Prunella montanella''), sgk [[raatlased]] *[[siberi tõmmuvaeras]] (''Melanitta stejnegeri''), sgk [[partlased]] *[[siidhaigur]] (''Egretta garzetta'') *[[siidisaba]] ehk viristaja (''Bombycilla garrulus''), sgk [[siidisabalased]] *[[siidisaba (perekond)|siidisaba]] (''Bombycilla''), perekond, sgk [[siidisabalased]] *[[siisike]] (''Carduelis spinus''), sgk [[vintlased]] *[[siniaara]] (''Anodorhynchus''), perekond, sgk [[papagoilased]] *[[sinijalg-suula]] (''Sula nebouxii''), sgk [[suulalased]] *[[sinikael-part]] (''Anas platyrhynchos''), sgk [[partlased]] *[[sini-kõrvukfaasan]] (''Crossoptilon auritum''), sgk [[faasanlased]] *[[sininäär]] (''Cyanocitta cristata''), sgk [[vareslased]] *[[sini-paradiisilind]] (''Paradisaea rudolphi''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[siniraag]] (''Coracias garrulus''), sgk [[siniraaglased]] *[[sinirind]] (''Luscinia svecica''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[sini-rägapart]] (''Spatula discors''), sgk [[partlased]] *[[sinisaba]] (''Tarsiger cyanurus''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[sinisäälik]] (''Setophaga caerulescens''), sgk [[sääliklased]] *[[sinitihane]] (''Parus caeruleus'', ''Cyanistes caeruleus''), sgk [[tihaslased]] *[[sinituvi]] (''Alectroenas''), perekond, sgk [[tuvilased]] *[[siniõlg-kuukabarra]] (''Dacelo leachii''), sgk [[jäälindlased]] *[[sirpnokk]] (''Ibidorhyncha struthersii''), sgk [[sirpnoklased]] *[[sirpnokk (perekond)|sirpnokk]] (''Ibidorhyncha''), perekond, sgk [[sirpnoklased]] *[[sirpnoklased]] (''Ibidorhynchidae''), sugukond *[[soldat-aara]] (''Ara militaris''), sgk [[papagoilased]] *[[sookiur]] (''Anthus pratensis''), sgk [[västriklased]] *[[sookurg]] (''Grus grus''), sgk [[kurglased]] *[[soo-loorkull]] (''Circus pygargus''), sgk [[haugaslased]] *[[soopart]] (''Anas acuta''), sgk [[partlased]] *[[soo-roolind]] (''Acrocephalus palustris''), sgk [[roolindlased]] *[[sooräts]] (''Asio flammeus''), sgk [[kaklased]] *[[soorüdi]] (''Calidris alpina''), sgk [[kurvitslased]] *''[[Spatula]]'', perekond, sgk [[partlased]] *[[stepi-händpart]] (''Oxyura leucocephala''), sgk [[partlased]] *[[stepikiivitaja]] (''Vanellus gregarius''), sgk [[tülllased]] *[[stepikotkas]] (''Aquila nipalensis''), sgk [[haugaslased]] *[[stepi-loorkull]] (''Circus macrourus''), sgk [[haugaslased]] *[[stepilõoke]] (''Melanocorypha calandra''), sgk [[lõolased]] *[[stepipistrik]] (''Falco cherrug''), sgk [[pistriklased]] *[[stepi-pääsujooksur]] (''Glareola nordmanni''), sgk [[jooksurlased]] *[[stepi-tuuletallaja]] (''Falco naumanni''), sgk [[pistriklased]] *[[stepivuril]] (''Syrrhaptes paradoxus'') *[[suitsupääsuke (perekond)|suitsupääsuke]] (''Hirundo''), perekond, sgk [[pääsulased]] *[[suitsupääsuke]] (''Hirundo rustica''), sgk [[pääsulased]] *[[sulawesi maduhaugas]] (''Spilornis rufipectus''), sgk [[haugaslased]] *[[sultantihane]] (''Melanochlora sultanea''), sgk [[tihaslased]] *[[sunda tiigihaigur]] (''Ardeola speciosa''), sgk [[haigurlased]] *[[sunda toonekurg]] (''Ciconia stormi''), sgk [[toonekurglased]] *[[suula]] (''Morus bassanus''), sgk [[suulalased]] *[[suurbülbül]] (''Pycnonotus zeylanicus''), sgk [[bülbüllased]] *[[suur-kirjurähn]] (''Dendrocopos major''), sgk [[rähnlased]] *[[suur-konnakotkas]] (''Aquila clanga''), sgk [[haugaslased]] *[[suurkoovitaja]] (''Numenius arquata''), sgk [[kurvitslased]] *[[suur-laukhani]] (''Anser albifrons'') *[[suur-lootoselind]] (''Actophilornis africanus''), sgk [[lootoselindlased]] *[[suur-meenäitur]] (''Indicator indicator''), sgk [[meenäiturlased]] *[[suurnokk-hüüp]] (''Botaurus pinnatus''), sgk [[haigurlased]] *[[suurnokk-vanga]] (''Euryceros prevostii''), sgk [[vangalased]] *[[suurnokk-vint]] ehk suurnokk (''Coccothraustes coccothraustes''), sgk [[vintlased]] *[[suur-paradiisihakk]] (''Manucodia comrii''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[suurpiiritaja]] ehk suur-piirpääsuke (''Apus melba''; ''Tachymarptis melba''), sgk [[piiritajalased]] *[[suurpütt]] (''Aechmophorus occidentalis''), sgk [[pütlased]] *[[suurpütt (perekond)|suurpütt]] (''Aechmophorus''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[suurrüdi]] ehk suurrisla (''Calidris canutus''), sgk [[kurvitslased]] *[[suur-soldataara]] (''Ara ambiguus''), sgk [[papagoilased]] *[[suursäälik]] (''Icteria virens''), sgk [[sääliklased]] *[[suurtrapp]] (''Otis tarda''), sgk [[traplased]] *[[suur-turteltuvi]] (''Streptopelia orientalis'') *[[suur-veetallaja]] (''Phalaropus tricolor''), sgk [[kurvitslased]] *[[suuränn]] (''Stercorarius skua'') *[[sõnnpea-sõtkas]] (''Bucephala albeola'') *[[sõtkas]] (''Bucephala clangula''), sgk [[partlased]] *[[sõtkas (perekond)|sõtkas]] (''Bucephala''), perekond, sgk [[partlased]] *[[sääliklased]] (''Parulidae''), sugukond *[[söödikänn]] (''Stercorarius parasiticus'') ==Š== *[[šikra-raudkull]] ehk hele-raudkull (''Accipiter badius''), sgk [[haugaslased]] *[[šoti käbilind]] (''Loxia scotica''), sgk [[vintlased]] ==T== *[[taigakiur]] (''Anthus hodgsoni''), sgk [[västriklased]] *[[taigatihane]] (''Parus cinctus'' või ''Poecile cinctus''), sgk [[tihaslased]] *[[tait]] (''Gallinula chronopis''), sgk [[ruiklased]] *[[talbsaba-paradiisilind]] (''Astrapia stephaniae''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[talvike]] (''Emberiza citrinella''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[talvike (alamliik)|talvike]] (''Emberiza citrinella citrinella''), [[talvike]]se alamliik, sgk [[tsiitsitajalased]] *[[tamaulipase masksäälik]] (''Geothlypis flavovelata''), sgk [[sääliklased]] *[[tamme-kirjurähn]] (''Dendrocopos medius''), sgk [[rähnlased]] *[[tammetihane]] (''Parus lugubris''), sgk [[tihaslased]] *[[tantsuhaigur]] (''Egretta rufescens''), sgk [[haigurlased]] *[[tanuhaigur]] (''Pilherodius pileatus''), sgk [[haigurlased]] *[[tanuhaigur (perekond)|tanuhaigur]] (''Pilherodius''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[tanu-paradiisilind]] (''Parotia carolae''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[tarna-roolind]] (''Acrocephalus paludicola''), sgk [[roolindlased]] *[[tarna-väikehüüp]] (''Botaurus involucris''), sgk [[haigurlased]] *[[teder]] (''Tetrao tetrix''), sgk [[metsislased]] *[[teemantlindlased]] (''Pardalotidae''), sugukond *[[terai-haigur]] (''Ardea insignis''), sgk [[haigurlased]] *''[[Thinocorus]]'', perekond, sgk [[kurplased]] *[[tieke]] (''Philesturnus''), perekond, sgk [[kookakolased]] *[[tihane]] (''Parus''), perekond, sgk [[tihaslased]] *[[tihaslased]] (''Paridae''), sugukond *[[tiigihaigur (perekond)|tiigihaigur]] (''Ardeola''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[tiigi-roolind]] (''Acrocephalus scirpaceus''), sgk [[roolindlased]] *[[tiir]] (''Sterna''), perekond, sgk [[tiirlased]] *[[tikksabalased]] (''Maluridae''), sugukond *[[tikutaja]] ehk taevasikk, sgk [[kurvitslased]] *[[tilder]] (''Tringa''), perekond, sgk [[põõsalindlased]] *[[tinamulased]] (''Tinamidae''), sugukond *[[tirk]] (''Uria''), perekond, sgk [[alklased]] *[[toonehani]] (''Plectropterus gambensis''), sgk [[partlased]] *[[toonekurelised]] (''Ciconiiformes''), selts *[[toonekurg (perekond)|toonekurg]] (''Ciconia''), sgk [[toonekurglased]] *[[toonekurglased]] (''Ciconiidae''), sugukond *[[tormilinnulised]] (''Procellariiformes''), selts *[[tsiitsitaja]] (''Emberiza''), perekond, sgk [[tsiitsitajalased]] *[[tsiitsitajalased]] (''Emberizidae''), sugukond *[[tšiili änn]] (''Stercorarius chilensis''), sgk [[änlased]] *[[tuamotu tormilind]] (''Pterodroma ultima''), sgk [[tormilindlased]] *[[tuhkhaigur]] (''Ardea humbloti''), sgk [[haigurlased]] *[[tuhk-lehelind]] (''Phylloscopus humei''), sgk [[lehelindlased]] *[[tuhksäälik]] (''Leucopeza semperi''), sgk [[sääliklased]] *[[tulemaa tüll]] (''Pluvianellus socialis''), sgk [[tulemaatülllased]] *[[tulemaa tüll (perekond)|tulemaa tüll]] (''Pluvianellus''), perekond, sgk [[tulemaatülllased]] *[[tulemaatülllased]] (''Pluvianellidae''), sugukond *[[tulikurk-säälik]] (''Dendroica fusca''), sgk [[sääliklased]] *[[tulipart]] (''Tadorna ferruginea''), sgk [[partlased]] *[[tumetilder]] (''Tringa erythropus''), sgk [[kurvitslased]] *[[tumevigle]] (''Limosa haemastica''), sgk [[kurvitslased]] *[[tundrakaur]] (''Gavia adamsii''), sgk [[kaurlased]] *[[tundrakiur]] (''Anthus cervinus''), sgk [[västriklased]] *[[tundra-neppvigle]] (''Limnodromus scolopaceus''), sgk [[kurvitslased]] *[[tundra-rabahani]] (''Anser fabalis rossicus''), [[rabahani|rabahane]] alamliik, sgk [[partlased]] *[[tuppnokk]] (''Chionis''), perekond, sgk [[tuppnoklased]] *[[tuppnoklased]] (''Chionidae''), sugukond *[[tupslunn]] (''Fratercula cirrhata''), sgk [[alklased]] *[[turdtuvi]] (''Drepanoptila holosericea''), sgk [[tuvilased]], Uus-Kaledoonia saarel *[[turkestani rasvatihane]] (''Parus bokharensis'', ''Parus major bokharensis''), sgk [[tihaslased]] *[[Turteltuvi (perekond)|turteltuvi]] (''Streptopelia''), perekond, sgk [[tuvilased]] *[[turteltuvi]] (''Streptopelia turtur''), sgk [[tuvilased]] *[[tutkas]] (''Calidris pugnax''), sgk [[kurvitslased]] *[[tuttdrongo]] (''Dicrurus forficatus''), sgk [[drongolased]] *[[tuttfaasan]] (''Pucrasia macrolopha''), sgk [[faasanlased]] *[[tuttlõoke]] (''Galerida cristata''), sgk [[lõolased]] *[[tutt-ogatiib]] (''Chauna chavaria''), sgk [[ogatiiblased]] *[[tuttpütt]] (''Podiceps cristatus''), sgk [[pütlased]] *[[tutt-tihane]] (''Lophophanes cristatus''), sgk [[tihaslased]] *[[tutt-tiir]] (''Thalasseus sandvicensis''), sgk [[tiirlased]] *[[tuttvart]] (''Aythya fuligula''), sgk [[partlased]] *[[tuulas]] (''Artamus''), perekond *[[tuulaslased]] (''Artamidae''), sugukond *[[tuuletallaja]] (''Falco tinnunculus''), sgk [[pistriklased]] *[[tuvilased]] (''Columbidae''), sugukond *[[tõmmuiibis]] (''Plegadis falcinellus'') *[[tõmmukajakas]] (''Larus fuscus''), sgk [[kajaklased]] *[[tõmmu-lehelind]] (''Phylloscopus fuscatus''), sgk [[lehelindlased]] *[[tõmmu-linavästrik]] (''Motacilla alba yarrellii''), [[linavästrik]]u alamliik, sgk [[västriklased]] *[[tõmmu-torminiglas]] (''Pelecanoides urinatrix''), sgk [[tormilindlased]] *[[tõmmuvaeras]] (''Melanitta fusca''), sgk [[partlased]] *[[täks]] (''Saxicola''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[täpik-jämejalg]] (''Burhinus capensis''), sgk [[jämejalglased]] *[[täpiknokk-pelikan]] (''Pelecanus philippensis''), sgk [[pelikanlased]] *[[tääknoklased]] (''Phoeniculidae''), sugukond *[[töbi-paradiisilind]] (''Paradigalla brevicauda''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[Tüll (perekond)|tüll]], perekond, sgk [[tülllased]] *[[tülllased]] (''Charadriidae''), sugukond *[[tüvelindlased]] (''Climacteridae''), sugukond *[[tüvesäälik]] (''Mniotilta varia''), sgk [[sääliklased]] *[[tüükasorlased]] (''Nyctibiidae''), sugukond *[[tüükasorr]] (''Nyctibius''), perekond, sgk [[tüükasorlased]] ==U== *[[uganda veriamadiin]] (''Spermophaga ruficapilla''), sgk [[amadiinlased]] *[[urutüll]] (''Thinornis novaeseelandiae''), sgk [[tülllased]] *[[urvalind]] (''Carduelis flammea''), sgk [[vintlased]] *[[urvalind (alamliik)|urvalind]] (''Carduelis flammea flammea''), [[urvalind|urvalinnu]] alamliik, sgk [[vintlased]] ==V== *[[vaaraohani]] (''Alochen aegyptiaca''), sgk [[hanelised]], Aafrika päritolu, Euroopasse sisse talutud, Eestis eksikülaline *[[vaenukägu]] (''Upupa epops''), sgk [[vaenukägulased]] *[[vainurästas]] (''Turdus iliacus''), sgk [[rästaslased]] *[[valge-irvnokk]] (''Anastomus oscitans''), sgk [[toonekurglased]] *[[valgekurg]] (''Grus leucogeranus''), sgk [[kurglased]] *[[valgelaup-paradiisilind]] (''Parotia sefilata''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[valgepea-haigur]] (''Ardea pacifica''), sgk [[haigurlased]] * [[valgepea-kangurlind]] (''Dinemellia dinemelli''), sgk kangurlindlased *[[valgepõsk-lagle]] (''Branta leucopsis''), sgk [[partlased]] *[[valgerähn]] (''Melanerpes candidus''), sgk [[rähnlased]] *[[valgeselg-kirjurähn]] (''Dendrocopos leucotos''), sgk [[rähnlased]] *[[valgesilm-vart]] (''Aythya nyroca'') *[[valgetiib-pirk]] (''Sarothrura ayresi''), sgk [[ruiklased]] *[[valgetiib-viires]] (''Chlidonias leucopterus''), sgk [[tiirlased]] *[[valge-toonekurg]] (''Ciconia ciconia''), sgk [[toonekurglased]], Mandri-Eestis tavaline, saartel harva *[[valgesaba-kiivitaja]] (''Vanellus leucurus''), sgk [[tülllased]] *[[vandelkajakas]] (''Pagophila eburnea''), sgk [[kajaklased]], Eestis eksikülaline *[[vandelnokk-kuningrähn]] (''Campep­hilus principalis'') *[[vandelnokk-paradiisilind]] (''Drepanornis bruijnii''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[vangalased]] (''Vangidae''), sugukond *[[varblane]] (''Passer''), perekond, sgk [[varblaslased]] *[[varblaslased]] (''Passeridae''), sugukond *[[vares (perekond)|vares]] (''Corvus''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[vareslased]] (''Corvidae''), sugukond *[[vart]] (''Aythya''), perekond, sgk [[partlased]] *[[vasarpea]] (''Scopus umbretta''), sgk [[vasarpealased]] *[[vasarpea (perekond)|vasarpea]] (''Scopus''), perekond, sgk [[vasarpealased]] *[[vasarpealased]] (''Scopidae''), sugukond *[[vedik-kangurlind]] (''Euplectes progne''), sgk [[kangurlindlased]] *[[veeka]] ehk veekaruik (''Gallirallus australis''), sgk [[ruiklased]] *[[veetallaja]] (''Phalaropus lobatus''), sgk [[kurvitslased]] *[[Veetallaja (perekond)|veetallaja]] (''Phalaropus''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[veisehaigur]] (''Ardea ibis''), sgk [[haigurlased]] *[[vesipapp]] (''Cinclus cinclus''), sgk [[vesipaplased]] *[[vigle]] (''Limosa''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[vihitaja]] ehk jõgitilder (''Actitis hypoleucos''), sgk [[kurvitslased]] *[[Vihitaja (perekond)|vihitaja]] ehk jõgitilder (''Actitis''), perekond. sgk [[kurvitslased]] *[[viires]] (''Childonias''), perekond, sgk [[tiirlased]] *[[viirhüüp]] (''Zebrilus undulatus''), sgk [[haigurlased]] *[[viirhüüp (perekond)|viirhüüp]] (''Zebrilus''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[viirpapagoi]] (''Melopsittacus undulatus''), sgk [[papagoilased]] *[[viirpea-pütt]] (''Poliocephalus poliocephalus''), sgk [[pütlased]] *[[viirpea-pütt (perekond)|viirpea-pütt]] (''Poliocephalus''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[viker-paradiisilind]] (''Cicinnurus respublica''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[vikertangara]] (''Tangara chilensis''), sgk [[tangaralased]] *[[vilbas]] (''Leiothrix''), perekond *[[vilehaigur]] (''Syrigma sibilatrix''), sgk [[haigurlased]] *[[vilehaigur (perekond)|vilehaigur]] (''Syrigma''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[villkael-toonekurg]] (''Ciconia episcopus''), sgk [[toonekurglased]] *[[vintlased]] (''Fringillidae''), sugukond *[[virelindlased]] (''Vireonidae''), sugukond *''[[Vireolanius pulchellus]]'', sgk [[virelindlased]] *[[viu]] (''Buteo''), perekond, sgk [[haugaslased]] *[[viupart]] (''Anas penelope'') *[[vuril]] *[[võra-roherähn]] (''Picus puniceus''), sgk [[rähnlased]] *[[võsaraat]] (''Prunella modularis''), sgk [[raatlased]] *[[võsa-ritsiklind]] (''Locustella naevia''), sgk [[ritsiklindlased]] *[[väikealk]] (''Alle alle'') *[[väikeflamingo (perekond)|väikeflamingo]] (''Phoeniconaias''), perekond, sgk [[flamingolased]] *[[väikehaigur (perekond)|väikehaigur]] (''Butorides''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[väikehuik]] (''Porzana parva''), sgk [[ruiklased]] *[[väike-hõbehaigur]] (''Ardea intermedia''), sgk [[haigurlased]] *[[väikehüüp]] ehk hüüpel (''Botaurus minutus''), sgk [[haigurlased]] *[[väikekajakas]] (''Larus minutus''), sgk [[kajaklased]] *[[väike-kirjurähn]] (''Dryobates minor''), sgk [[rähnlased]] *[[väike-konnakotkas]] (''Aquila pomarina''), sgk [[haugaslased]] *[[väikekoskel]] (''Mergellus albellus''), sgk [[partlased]] *[[väikekoovitaja]] (''Numenius phaeopus''), sgk [[kurvitslased]] *[[väikekurp]] (''Thinocorus orbignyianus''), sgk [[kurplased]] *[[väikekägu]] (''Cuculus poliocephalus''), sgk [[kägulased]] *[[väike-käosulane]] (''Hippolais caligata'', ''Iduna caligata''), sgk [[põõsalindlased]] *[[väike-kärbsenäpp]] (''Ficedula parva''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[väike-laukhani]] (''Anser erythropus''), sgk [[partlased]] *[[väike-lehelind]] (''Phylloscopus collybita''), sgk [[lehelindlased]] *[[väikeluik]] (''Cygnus columbianus''), sgk [[partlased]] *[[väike-merivart]] (''Aythya affinis''), sgk partlased *[[väikepistrik]] (''Falco columbarius''), sgk [[pistriklased]] *[[väike-põõsalind]] (''Sylvia curruca''), sgk [[põõsalindlased]] *[[väikepütt]] (''Tachybaptus ruficollis''), sgk [[pütlased]] *[[väikepütt (perekond)|väikepütt]] (''Tachybaptus''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[väikerüdi]] ehk väikerisla (''Calidris minuta''), sgk [[kurvitslased]] *[[väike-tanukull]] (''Accipiter bicolor''), sgk [[haugaslased]] *[[väiketiir]] (''Sternula albifrons'' või ''Sterna albifrons''), sgk [[tiirlased]] *[[väike-torminiglas]] (''Pelecanoides georgicus''), sgk [[tormilindlased]] *[[väiketrapp]] (''Tetrax tetrax''), sgk [[traplased]] *[[väiketsiitsitaja]] (''Emberiza pusilla''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[väiketüll]] (''Charadrius dubius''), sgk [[tülllased]] *[[välja-loorkull]] (''Circus cyaneus''), sgk [[haugaslased]] *[[välja-safiirlind]] (''Halcyon albiventris''), sgk [[jäälindlased]] *[[välja-väikelõoke]] (''Calandrella brachydactyla''), sgk [[lõolased]] *[[värbhuik]] (''Porzana pusilla''), sgk [[ruiklased]] *[[värbkakk]] (''Glaucidium passerinum''), [[kaklased]] *[[värbrüdi]] ehk värbrisla (''Calidris temminckii''), sgk [[kurvitslased]] *[[värvulised]] (''Passeriformes''), selts *[[västrik]] (''Motacilla''), perekond, sgk [[västriklased]] *[[västriklased]] (''Motacillidae''), sugukond *[[väänkael]] (''Jynx torquilla''), sgk [[rähnlased]] *[[vöötkakk]] (''Surnia ulula''), sgk [[kaklased]] *[[vöötkakk (perekond)|vöötkakk]] (''Surnia''), perekond, sgk [[kaklased]] *[[vööt-käbilind]] (''Loxia leucoptera''), sgk [[vintlased]] *[[vööt-lehelind]] (''Phylloscopus inornatus''), sgk [[lehelindlased]] *[[vöötnokk-pütt (perekond)|vöötnokk-pütt]] (''Podilymbus''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[vöötnokk-pütt]] (''Podilymbus podiceps''), sgk [[pütlased]] *[[vööt-põõsalind]] (''Sylvia nisoria''), sgk [[põõsalindlased]] *[[vöötsaba-vigle]] (''Limosa lapponica''), sgk [[kurvitslased]] ==Õ== * [[õgija]] (''Lanius''), perekond, sgk [[õgijalased]] * [[õgijalased]] (''Laniidae''), sugukond * [[õlilind]] ehk guahaaro (''Steatornis caripensis''), sgk [[õlilindlased]] * [[õlipuu-käosulane]] (''Hippolais olivetorum''), sgk [[põõsalindlased]] * [[õnnekurg]] ehk jaapani kurg (''Grus japonensis''), sgk [[kurglased]] * [[õõnesäälik]] (''Protonotaria citrea''), sgk [[sääliklased]] * [[õõnetuvi]] (''Columba oenas''), sgk [[tuvilased]] ==Ä== *[[älverüdi]] ehk älverisla (''Calidris acuminata''), sgk [[kurvitslased]] *[[änlased]] (''Stercorariidae''), sugukond *[[änn]] (''Stercorarius''), perekond, sgk [[änlased]] ==Ö== *[[örd]] *[[ööbik]] (''Luscinia luscinia''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[ööhaigur]] (''Nycticorax nycticorax''), sgk [[haigurlased]] *[[ööhaigur (perekond)|ööhaigur]] (''Nycticorax''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[öökajakas]] (''Creagrus furcatus''), sgk [[kajaklased]] *[[öösorr (perekond)|öösorr]] (''Caprimulgus''), sgk [[öösorlased]] *[[öösorr]] (''Caprimulgus europaeus''), sgk [[öösorlased]] *[[öösorrilised]] (''Caprimulgiformes''), selts == Ü == * [[ühis-kangurlind]] (''Philetairus socius''), sgk [[kangurlindlased]] ==X== *''[[Xanthomyza phrygia]]'', sgk [[meelindlased]] ==Vaata ka== * [[Eesti lindude süstemaatiline nimestik]] * [[Norra lindude süstemaatiline nimestik]] [[Kategooria:Linnud| Lindude loend]] [[Kategooria:Loomade loendid]] 3dasu55hgaqs3wakpbz500b1j4pvbm7 7213907 7213905 2026-08-14T05:05:36Z Ojassaar 206682 /* T */ 7213907 wikitext text/x-wiki '''Lindude loend''' loetleb [[Linnud|linde]]. Selles nimekirjas on lindude [[liik (bioloogia)|liigid]] ja teised [[takson]]id. Muud [[zooloogia]] [[mõiste]]d on loetletud loendites [[zooloogia mõisteid]] ja [[anatoomia mõisteid]]. Kogu [[bioloogia]]s käibel olevad mõisted on loetletud loendis [[Bioloogia mõisteid]]. Kui taksonil on [[eesti keel|eestikeelne]] nimetus, siis see on paigutatud loendisse vastavalt oma kohale tähestikus. Taksoninimetuse järel on [[sulud|sulgudes]] [[ladina keel|ladinakeelne]] nimetus [[Kaldkiri|kursiivis]]. Edasi tulevad lühiandmed [[Sugukond (bioloogia)|sugukondliku kuuluvuse]] (sgk) ja [[levila]] kohta, samuti esinemise kohta Eestis: *''Eestis haudelind'' – pesitseb Eestis *''Eestis läbirändaja'' – Eestis viibib rändel *''Eestis eksikülaline'' – Eestisse satub eksikülalise või [[Hulgulind|hulgulinnuna]] *<span style="background-color:#FFF68F">{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}</span> – välja surnud __NOTOC__{{tähed}} ==A== *[[aafrika madukael]] (''Anhinga rufa''), sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]] *[[aafrika pingviin]] (''Spheniscus demersus''), sgk [[pingviinlased]] *[[aafrika villkael-toonekurg]] (''Ciconia microscelis''), sgk [[toonekurglased]] *[[aafrika väike-hõbehaigur]] (''Ardea brachyrhyncha''), sgk [[haigurlased]] *[[aara]] (''Ara''), perekond, sgk [[papagoilased]], Lõuna- ja Kesk-Ameerikas, lemmikloomadena üle maailma *[[aasia madukael]] (''Anhinga melanogaster''), sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]] *''[[Actophilornis]]'', perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[adeelia pingviin]] (''Pygoscelis adeliae''), sgk [[pingviinlased]] *[[aedporr]] (''Certhia brachydactyla''), sgk [[porlased]] *[[aed-põõsalind]] (''Sylvia borin''), sgk [[põõsalindlased]] *[[aed-roolind]] (''Acrocephalus dumetorum''), sgk [[roolindlased]] *[[ahvikotkas]] (''Pithecophaga jefferyi''), sgk [[haugaslased]] *[[Aix (linnuperekond)|''Aix'']], perekond, sgk [[partlased]] *[[albatroslased]] (''Diomedeidae''), sugukond *[[albatross]] (''Diomedea''), perekond, sgk [[albatroslased]] *[[alk]] (''Alca torda''), sgk [[alklased]], Atlandi ookeani põhjaosas, Eestis haruldane haudelind *[[alklased]] (''Alcidae''), sugukond *<span style="background-color:#FFF68F">[[aloatra väikepütt]] (''Tachybaptus rufolavatus'')</span>, sgk [[pütlased]] *[[amadiinlased]] (''Estrildidae''), sugukond *[[amatsoonpapagoi]] (''Amazona''), perekond, sgk [[papagoilased]] *[[ameerika hallhaigur]] (''Ardea herodias''), sgk [[haigurlased]] *[[ameerika karmiinleevike]] (''Haemorhous purpureus''), sgk [[vintlased]] *[[ameerika madukael]] (''Anhinga anhinga''), sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]] *[[ameerika piilpart]] (''Anas carolinensis''), sgk [[partlased]] *[[ameerika vihitaja]] ehk ameerika jõgitilder (''Actitis macularius''), sgk [[kurvitslased]] *[[ameerika viupart]] (''Mareca americana''), sgk [[partlased]] *[[ameerika väikehüüp]] (''Botaurus exilis''), sgk [[haigurlased]] *[[ametüst-kuldnokk]] (''Cinnyricinclus leucogaster''), sgk [[kuldnoklased]] *[[amuuri vart]] (''Aythya baeri''), sgk [[partlased]] *''[[Anarhynchus]]'', perekond, sgk [[tülllased]] *[[andi kondor]] ehk kaeluskondor (''Vultur gryphus''), sgk [[kondorlased]] *[[andi naaskelnokk]] (''Recurvirostra andina''), sgk [[karkjalglased]] *[[antarktika änn]] (''Stercorarius maccormicki''), sgk [[änlased]] *''[[Aptenodytes]]'', perekond, sgk [[pingviinlased]] *[[araabia vadavädrak]] (''Argya squamiceps''), sgk [[vädraklased]] *[[ararauna]] (''Ara ararauna''), sgk [[papagoilased]] *[[araripe tantsulind]] (''Chiroxiphia bokermanni''), sgk [[tantsulindlased]] *''[[Arini]]'', triibus, sgk [[papagoilased]] *[[asiitilased]] (''Philepittidae''), sugukond *[[atlandi kormoran]] (''Phalacrocorax carbo carbo''), [[kormoran]]i alamliik, sgk [[kormoranlased]] *[[atlantise tormilind]] (''Calonectris diomedea''), sgk [[tormilindlased]] *''[[Attagis]]'', perekond, sgk [[kurplased]] *[[aul]] (''Clangula hyemalis''), sgk [[partlased]], Eestis läbirändaja *[[aul (perekond)|aul]] (''Clangula''), perekond, sgk [[partlased]] *[[aurikpart]] (''Tachyeres''), perekond, sgk [[partlased]] *[[austraalia händpart]] (''Oxyura australis''), sgk [[partlased]] *[[austraalia jämejalg]] (''Esacus magnirostris''), sgk [[jämejalglased]] *[[austraalia madukael]] (''Anhinga novaehollandiae''), sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]] *[[austraalia pelikan]] (''Pelecanus conspicillatus''), sgk [[pelikanlased]] *[[austraalia väike-hõbehaigur]] (''Ardea plumifera''), sgk [[haigurlased]] ==B== *[[bahama masksäälik]] (''Geothlypis rostrata''), sgk [[sääliklased]] *[[Baleaari tormilind]] (''Puffinus mauretanicus''), sgk [[tormilindlased]] *[[bambusesäälik]] (''Vermivora bachmanii''), sgk [[sääliklased]] *[[bambuse-ööhaigur]] (''Oroanassa magnifica''), sgk [[haigurlased]] *[[bambuse-ööhaigur (perekond)|bambuse-ööhaigur]] (''Oroanassa''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[boliivia ararauna]] ehk boliivia lasuuraara (''Ara glaucogularis''), sgk [[papagoilased]] * ''[[Bubalornis]]'', perekond, sgk [[kangurlindlased]] *[[buguni hundvädrak]] (''Liocichla bugunorum''), sgk [[vädraklased]] *[[buru lapatspapagoi]] (''Prioniturus mada''), sgk [[papagoilased]] *[[bülbüllased]] (''Pycnonotidae''), sugukond ==C== *''[[Chauna]]'', perekond, sgk [[ogatiiblased]] *''[[Circetinae]]'', alamsugukond, sgk [[haugaslased]] == D == *<span style="background-color:#FFF68F">[[dodo]] (''Raphus cucullatus'')</span>, sgk [[tuvilased]] *[[drongolased]] (''Dicruridae''), sugukond *[[džunglikana]] (''Gallus''), perekond, sgk [[faasanlased]] == E == *''[[Egretta]]'', perekond, sgk [[haigurlased]] *[[ehis-toonekurg]] (''Mycteria leucocephala''), sgk [[toonekurglased]] *[[emu]] (''Dromaius novaehollandiae''), sgk [[kaasuarlased]] *''[[Esacus]]'', perekond, sgk [[jämejalglased]] *[[eskimo lagle]] (''Branta hutchinsii''), sgk [[partlased]], Eestis üliharuldane läbirändaja *''[[Ephippiorhynchus]]'', perekond, sgk [[toonekurglased]] *''[[Euplectes]]'', perekond, sgk [[kangurlindlased]] *[[euroopa kaelustäks]] (''Saxicola rubicola''), sgk [[kärbsenäplased]] == F == *[[faasan]] (''Phasianus colchicus''), sgk [[faasanlased]] *[[faasanlased]] ehk kanalased (''Phasianidae''), sugukond *[[faasantuvi]] (''Otidiphaps nobilis''), sgk [[tuvilased]] *[[flamingo (perekond)|flamingo]] (''Phoenicopterus''), perekond, sgk [[flamingolased]] *[[flamingolased]] (''Phoenicopteridae''), sugukond *[[flamingolised]] (''Phoenicopteriformes''), selts *[[foja paradiisilind]] (''Parotia berlepschi''), sgk [[paradiisilindlased]] *''[[Foudia]]'', perekond, sgk [[kangurlindlased]], India ookeani lääneosa saartel *[[fregattlind]] (''Fregata''), sgk [[fregattlindlased]] *[[fregattlindlased]] (''Fregatidae''), sugukond ==G== *[[galápagose pingviin]] (''Spheniscus mendiculus''), sgk [[pingviinlased]], [[Galápagose saared|Galápagose saartel]] *''[[Galloanserae]]'', ülemselts *[[ginea kaljukark]] (''Picathartes gymnocephalus''), sgk ''[[kaljukarklased]]'' *[[gongon-tormilind]] (''Pterodroma feae''), sgk [[tormilindlased]] *''[[Gorsachius]]'', perekond, sgk [[haigurlased]] *[[guaanopelikan]] (''Pelecanus thagus''), sgk [[pelikanlased]] ==H== *[[habehüüp]] (''Botaurus lentiginosus''), sgk [[haigurlased]] *[[habekakk]] (''Strix nebulosa''), sgk [[kaklased]] *[[habekotkas]] (''Gypaetus barbatus''), sgk [[haugaslased]] *[[habelindlased]] (''Megalaimidae''), sugukond *[[habeviires]] (''Chlidonias hybridus''), sgk [[tiirlased]] *[[hahk]] (''Somateria mollissima''), sgk [[partlased]] *[[hahk (perekond)|hahk]] (''Somateria''), perekond, sgk [[partlased]] *[[haigur]] (''Ardea''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[haigurlased]] (''Ardeidae''), sugukond *[[hakk]] (''Coloeus monedula'', ''Corvus monedula''), sgk [[vareslased]] *[[hakk (perekond)|hakk]] (''Coloeus''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[hallhaigur]] (''Ardea cinerea''), sgk [[haigurlased]] *[[hallhani]] (''Anser anser''), sgk [[partlased]] *[[hallkibu]] ehk kibutilder (''Xenus cinereus''), sgk [[kurvitslased]] *[[hallkibu (perekond)|hallkibu]] (''Xenus''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[hall-kärbsenäpp]] (''Muscicapa striata''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[hallmänsak]] (''Nucifraga columbiana''), sgk [[vareslased]] *[[hallpea-rähn]] (hallrähn) (''Picus canus''), sgk [[rähnlased]] *[[hallpõsk-pütt]] (''Podiceps grisegena''), sgk [[pütlased]] *[[hallrästas]] (''Turdus pilaris''), sgk [[rästaslased]] *[[hallrüdi]] ehk hallrisla (''Calidris pusilla''), sgk [[kurvitslased]] *[[halltihane]] (''Melaniparus afer''), sgk [[tihaslased]] *[[halltsiitsitaja]] (''Emberiza calandra''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[hallvares]] (''Corvus corone cornix'' või ''Corvus cornix''), [[vares]]e alamliik või omaette liik, sgk [[vareslased]] *[[hallõgija]] (''Lanius excubitor''), sgk [[õgijalased]] *[[hammastuvi]] (''Didunculus strigirostris''), sgk [[tuvilased]] *[[hammastuvi (perekond)|hammastuvi]] (''Didunculus''), perekond, sgk [[tuvilased]] *[[hanelised]] (''Anseriformes''), selts *[[hani]] (''Anser''), perekond, sgk [[partlased]] *[[hangelind]] (''Plectrophenax nivalis''), sgk ''[[Calcariidae]]'' *[[harakas]] (''Pica pica''), sgk [[vareslased]] *[[harakas (perekond)|harakas]] (''Pica''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[harakhani]] (''Anseranas semipalmata''), sgk [[harakhanilased]] *[[harakhani (perekond)|harakhani]] (''Anseranas''), perekond, sgk [[harakhanilased]] *[[harakhanilased]] (''Anseranatidae''), sugukond *[[harksaba-kajakas]] (''Xema sabini''), sgk [[kajaklased]], [[Arktika]]s *[[harksaba-kajakas (perekond)|harksaba-kajakas]], sgk [[kajaklased]] *[[havai vares]] (''Corvus hawaiiensis''), sgk [[vareslased]], varem [[Hawaii saared|Hawaii saartel]], nüüd ainult vangistuses *[[haugas]] (''Accipiter''), perekond, sgk [[haugaslased]] *[[haugaslased]] (''Accipitridae''), sugukond *[[haukalised]] ehk kullilised (''Accipitriformes''), selts *[[heleflamingo]] ehk flamingo (''Phoenicopterus roseus''), sgk [[flamingolased]] *[[heletilder]] (''Tringa nebularia''), sgk [[kurvitslased]] *[[hele-urvalind]] (''Carduelis hornemanni''), sgk [[vintlased]] *[[herilaseviu]] (''Pernis apivorus''), sgk [[haugaslased]] *''[[Hesperoburhinus]]'', perekond, sgk [[jämejalglased]] *[[hiid-merikotkas]] (''Haliaeëtus pelagicus''), sgk [[haugaslased]] *[[hiidturako]] (''Corythaeola cristata''), sgk [[turakolased]] *[[hiina siidhaigur]] (''Egretta eulophotes''), sgk [[haigurlased]] *[[hiina tiigihaigur]] (''Ardeola bacchus''), sgk [[haigurlased]] *[[hiireviu]] (''Buteo buteo''), sgk [[haugaslased]] *[[hoatsiin]] (''Opisthocomus hoazin''), sgk [[hoatsiinlased]], Lõuna-Ameerikas *[[hoburästas]] (''Turdus viscivorus''), sgk [[rästaslased]] *[[huik]] (''Porzana''), perekond, sgk [[ruiklased]] *[[hund-rohetuvi]] (''Ptilinopus superbus''), sgk [[tuvilased]] *[[hõbehaigur]] (''Ardea alba''), sgk [[haigurlased]] *[[hõbekajakas]] (''Larus argentatus''), sgk [[kajaklased]] *[[hõbelaup-paradiisilind]] (''Parotia lawesii''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[hõlmik-paradiisilind]] (''Lophorina superba''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[händkakk]] (''Strix uralensis''), sgk [[kaklased]] *[[händ-paradiisilind]] (''Epimachus fastuosus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[händpart]] (''Oxyura''), perekond, sgk [[partlased]] *[[hänilane]] (''Motacilla flava''), sgk [[västriklased]] *[[hüatsint-siniaara]] (''Anodorhynchus hyacinthinus''), sgk [[papagoilased]] *[[hüüp]] (''Botaurus stellaris''), sgk [[haigurlased]] *[[hüüp (perekond)|hüüp]] (''Botaurus''), perekond, sgk [[haigurlased]] ==I== *[[idalunn]] (''Fratercula corniculata''), sgk [[alklased]] *[[ida-mustvaeras]] (''Melanitta americana''), sgk [[partlased]] *[[ida-sinivutt]] (''Synoicus chinensis''), sgk [[faasanlased]] *[[idatalvike]] (''Emberiza citrinella erythrogenys''), [[talvike]]se alamliik, sgk [[tsiitsitajalased]] *[[ida-toonekurg]] (''Ciconia boyciana''), sgk [[toonekurglased]] *[[ida-tuppnokk]] (''Chionis minor''), sgk [[tuppnoklased]] *[[ida-väikehüüp]] (''Botaurus eurhythmus''), sgk [[haigurlased]] *[[ida-ööhaigur]] (''Gorsachius melanolophus''), sgk [[haigurlased]] *[[india jämejalg]] (''Esacus recurvirostris''), sgk [[jämejalglased]] *[[india marabu]] ehk argala (''Leptoptilos dubius''), sgk [[toonekurglased]] *[[india tiigihaigur]] (''Ardeola grayii''), sgk [[haigurlased]] *[[indigo-siniaara]] (''Anodorhynchus leari''), sgk [[papagoilased]] *[[irvnokk]] (''Anastomus''), perekond, sgk [[toonekurglased]] ==J== *[[jaanalind (perekond)|jaanalind]] (''Struthio''), perekond, sgk [[jaanalindlased]] *[[jaanalind]] (''Struthio camelus''), sgk [[jaanalindlased]] *[[jaanalinnulised]] (''Struthioniformes''), selts *[[jabiru-toonekurg]] (''Jabiru mycteria''), sgk [[toonekurglased]] *[[jabiru-toonekurg (perekond)|jabiru-toonekurg]] (''Jabiru''), perekond, sgk [[toonekurglased]] *''[[Jacana]]'', perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[jahipistrik]] (''Falco rusticolus''), sgk [[pistriklased]] *[[jooksurkägu]] (''Geococcyx''), perekond, sgk [[kägulased]] *[[jõgiaara]] (''Ara severus''), sgk [[papagoilased]] *[[jõgi-jämejalg]] (''Burhinus senegalensis''), sgk [[jämejalglased]] *[[jõgi-ritsiklind]] (''Locustella fluviatilis''), sgk [[ritsiklindlased]] *[[jõgitiir]] (''Sterna hirundo''), sgk [[tiirlased]] *[[jõgivästrik]] (''Motacilla cinerea''), sgk [[västriklased]] *[[jämejalg]] (''Burhinus oedicnemus''), sgk [[jämejalglased]] *[[jämejalg (perekond)|jämejalg]] (''Burhinus''), perekond, sgk [[jämejalglased]] *[[jämejalglased]] (''Burhinidae''), sugukond *[[järve-kalakajakas]] (''Larus canus heinei''), [[kalakajakas|kalakajaka]] alamliik, sgk [[kajaklased]] *[[järvekaur]] (''Gavia arctica''), sgk [[kaurlased]] *[[jääkajakas]] (''Larus hyperboreus''), sgk [[kajaklased]] *[[jääkaur]] (''Gavia immer''), sgk [[kaurlased]] *[[jääkoskel]] (''Mergus merganser''), sgk [[partlased]] *[[jäälind]] (''Alcedo atthis''), sgk [[jäälindlased]] *[[jäälind (perekond)|jäälind]] (''Alcedo''), perekond, sgk [[jäälindlased]] *[[jäälindlased]] (''Alcedinidae''), sugukond *[[jää-tormilind]] (''Fulmarus glacialis''), sgk [[tormilindlased]] ==K== *[[kaasuar]] (''Casuarius''), perekond, sgk [[kaasuarlased]] *[[kaasuarlased]] (''Casuariidae''), sugukond *[[kadakasäälik]] (''Setophaga chrysoparia''), sgk [[sääliklased]] *[[kadakatäks]] (''Saxicola rubetra''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[kaeluskotkas]] (''Gyps fulvus''), sgk [[haugaslased]] *[[kaelus-kärbsenäpp]] (''Ficedula albicollis''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[kaelus-ogatiib]] (''Chauna torquata''), sgk [[ogatiiblased]] *[[kaeluspapagoi]] (''Psittacula krameri''), sgk [[papagoilased]] *[[kaelusrästas]] (''Turdus torquatus''), sgk [[rästaslased]] *[[kaelus-torminiglas]] (''Pelecanoides magellani''), sgk [[tormilindlased]] *[[kaelus-turteltuvi]] (''Streptopelia decaocto''), sgk [[tuvilased]] *[[kaelustuvi]] (''Columba palumbus''), sgk [[tuvilased]] *[[kajakas]] (''Larus''), perekond, sgk [[kajaklased]] *[[kajaklased]] (''Laridae''), sugukond *[[kakaduulased]] (''Cacatuidae''), sugukond *[[kalakajakas]] (''Larus canus''), sgk [[kajaklased]] *[[kalakotkas]] (''Pandion haliaetus''), sgk [[kalakotkaslased]] *[[kalda-jämejalg]] (''Burhinus vermiculatus''), sgk [[jämejalglased]] *[[kaldapääsuke]] (''Riparia riparia''), sgk [[pääsulased]] *[[kalifornia harakas]] (''Pica nuttalli''), sgk [[vareslased]] *[[kaljukajakas]] (''Rissa tridactyla''), sgk [[kajaklased]] *[[kaljukotkas]] (''Aquila chrysaetos''), sgk [[haugaslased]] *[[kalju-puukoristaja]] (''Sitta neumayer''), sgk [[puukoristajalased]] *[[kaljutuvi]] (''Columba livia''), sgk [[tuvilased]] *[[kakk]] (''Strix''), perekond, sgk [[kaklased]] *[[kakkpapagoi]] ehk kakapo (''Strigops habroptila''), sgk [[kakkpapagoilased]] *[[kakkpapagoilased]] (''Strigopidae''), sugukond *[[kaklased]] (''Strigidae''), sugukond *[[Kaktusekakk (perekond)|kaktusekakk]] (''Micrathene''), perekond, sgk [[kaklased]] *[[kaktusekakk]] (''Micrathene whitneyi''), sgk [[kaklased]] *[[kakulised]] (''Strigiformes''), selts *[[kalkun]] ehk kodukalkun ehk kodustatud kalkun, kodustatud [[metskalkun]], sgk [[kalkunlased]] *[[kalkun (perekond)|kalkun]] (''Meleagris''), perekond, sgk [[kalkunlased]] *[[kalkunlased]] (''Meleagridae''), sugukond *[[kana]] ehk kodukana (''Gallus gallus domesticus''), [[puna-džunglikana]] alamliik, sgk [[faasanlased]] *[[kanada kurg]] (''Antigone canadensis''), sgk [[kurglased]] *[[kanada lagle]] (''Branta canadensis''), sgk [[partlased]] *[[kanakull]] (''Astur gentilis''), sgk [[haugaslased]] *[[kanalised]] (''Galliformes''), selts *[[kanepilind]] (''Linaria cannabina''), sgk [[vintlased]] *[[kangurlindlased]] (''Ploceidae''), sugukond *[[karbuskajakas]] (''Ichthyaetus melanocephalus''), sgk [[kajaklased]] *[[karkjalg]] (''Himantopus himantopus''), sgk [[karkjalglased]] *[[karkjalg (perekond)|karkjalg]] (''Himantopus''), perekond, sgk [[karkjalglased]] *[[karkjalglased]] (''Recurvirostridae''), sugukond *[[karmiinleevike]] (''Carpodacus erythrinus''), sgk [[vintlased]] *[[karmiin-paradiisilind]] (''Cicinnurus regius''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[karravong]] (''Strepera''), perekond, sgk ''[[Cracticidae]]'' või [[tuulaslased]] *[[karvasjalg-kakk]] (''Aegolius funereus''), skg [[kaklased]] *[[karvasjalg-viu]] (hallviu) (''Buteo lagopus''), sgk [[haugaslased]] *[[kassikakk]] (''Bubo bubo''), sgk [[kaklased]], [[Euroopa]]s ja [[Aasia]]s, Eestis harv haudelind *[[kassikakk (perekond)|kassikakk]] (''Bubo''), perekond, sgk [[kaklased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[kauai o'o]]</span> (''Moho braccatus''), sgk [[o'olased]] *[[kaur]] (''Gavia''), perekond, sgk [[kaurilised]] *[[kea]] ehk keapapagoi (''Nestor notabilis''), sgk ''[[Strigopidae]]'' *[[keiserpingviin]] (''Aptenodytes forsteri''), sgk [[pingviinlased]] *[[kiilasbülbül]] (''Nok hualon''), sgk [[bülbüllased]] *[[kiilasbülbül (perekond)|kiilasbülbül]] (''Nok''), perekond, sgk [[bülbüllased]] *[[kiiverkaasuar]] (''Casuarius casuarius''), sgk [[kaasuarlased]] *[[kiiver-lootoselind]] (''Irediparra gallinacea''), sgk [[lootoselindlased]] *[[kiiver-lootoselind (perekond)|kiiver-lootoselind]] (''Irediparra''), perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[kiivertihane]] (''Machlolophus holsti''), sgk [[tihaslased]] *[[kiivilased]] (''Apterygidae''), sugukond *[[kiivitaja]] (''Vanellus vanellus''), sgk [[tülllased]] *[[kiivitaja (perekond)|kiivitaja]] (''Vanellus''), perekond, sgk [[tülllased]] *[[kilg-merikotkas]] (''Icthyophaga vocifer''), sgk [[haugaslased]] *[[kiltkajakas]] (''Larus occidentalis''), sgk [[kajaklased]] *[[kimalaskoolibri]] (''Mellisuga helenae''), sgk [[koolibrilased]] *[[kinaver-kangurlind]] (''Foudia madagascariensis''), sgk [[kangurlindlased]] (''Ploceidae'') *[[kingnokk]] (''Balaeniceps rex''), sgk [[kingnoklased]] *[[kingnoklased]] (''Balaenicipitidae''), sugukond *[[kirdekrüüsel]] (''Cepphus columba''), sgk [[alklased]] *[[kiripugu-rüdi]] ehk kiripugu-risla (''Calidris melanotos''), sgk [[kurvitslased]] *[[kirjuhahk]] (''Polysticta stelleri''), sgk [[partlased]] *[[kirjuhahk (perekond)|kirjuhahk]] (''Polysticta''), perekond, sgk [[partlased]] *[[kirjurähn]] (''Dendrocopos''), sgk [[rähnlased]] *[[kivikakk]] (''Athene noctua''), sgk [[kaklased]] *[[kivipääsuke]] (''Ptyonoprogne rupestris''), sgk [[pääsulased]] *[[kivirullija]] (''Arenaria interpres''), sgk [[kurvitslased]] *[[Kivirullija (perekond)|kivirullija]] (''Arenaria''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[kivisiirak]] (''Monticola saxatilis''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[kivitäks]] (''Oenanthe oenanthe''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[koduhani]], [[hallhani|hallhane]] kodustatud vorm *[[kodukakk]] (''Strix aluco''), sgk [[kaklased]] *[[kodupart]], sgk [[partlased]] *[[kodutuvi]] (''Columba livia'' ''domestica''), [[kaljutuvi]] vorm, teisend või alamliik, sgk [[tuvilased]] *[[koduvarblane]] (''Passer domesticus''), sgk [[varblaslased]] *[[koko-hallhaigur]] (''Ardea cocoi''), sgk [[haigurlased]] *[[koldhaigur]] (''Ardeola ralloides''), sgk [[haigurlased]] *[[koldjalg-hõbekajakas]] (''Larus cachinnans''), sgk [[kajaklased]] *[[koldsäälik]] (''Setophaga petechia''), sgk [[sääliklased]] *[[kold-väikehüüp]] (''Botaurus sinensis''), sgk [[haigurlased]] *[[koldvint]] (''Serinus serinus''), sgk [[vintlased]] *[[koljathaigur]] (''Ardea goliath''), sgk [[haigurlased]] *[[kondorilised]] (''Cathartiformes''), selts *[[kondorlased]] (''Cathartidae''), sugukond *[[kongo paabulind]] (''Afropavo congensis''), sgk [[faasanlased]] *[[kongo paabulind (perekond)|kongo paabulind]] (''Afropavo''), perekond, sgk [[faasanlased]] *[[kookako]] (''Callaes''), perekond, sgk [[kookakolased]] * [[kookakolased]] (''Callaeidae'', ''Callaeatidae''), sugukond *[[koolibrilased]] (''Trochilidae''), sugukond *[[koovitaja]] (''Numenius''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[koovtilder]] (''Bartramia longicauda''), sgk [[kurvitslased]] *[[koovtilder (perekond)|koovtilder]] (''Bartramia''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[kormoran]] (''Phalacrocorax carbo''), sgk [[kormoranlased]] *[[kormoranlased]] ehk karbaslased (''Phalacrocoracidae''), sugukond *[[koskel]] (''Mergus''), perekond, sgk [[partlased]] *[[kotkad]] *[[krabijooksur]] (''Dromas ardeola''), sgk [[krabijooksurlased]] *[[krabijooksur (perekond)|karbijooksur]] (''Dromas''), perekond, sgk [[krabijooksurlased]] *[[krabijooksurlased]] (''Dromadidae''), sugukond *[[krae-paradiisihakk]] (''Phonygammus keraudrenii''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[krokodillilind]] (''Pluvianus aegyptius''), sgk [[krokodillilindlased]] *[[krokodillilind (perekond)|krokodillilind]] (''Pluvianus''), perekond, sgk [[krokodillilindlased]] *[[krokodillilindlased]] (''Pluvianidae''), sugukond *[[krüüsel]] (''Cepphus grylle''), sgk [[alklased]] *[[krüüsel (perekond)|krüüsel]] (''Cepphus''), perekond, sgk [[alklased]] *[[kukkurtihane]] (''Remiz pendulinus''), sgk [[kukkurtihaslased]] *[[kuldhänilane]] (''Motacilla citreola''), sgk [[västriklased]] *[[kuldlauk-lootoselind]] (''Jacana spinosa''), sgk [[lootoselindlased]] *[[kuld-lehelind]] (''Phylloscopus proregulus''), sgk [[lehelindlased]] *[[kuldnokk]] (''Sturnus vulgaris''), sgk [[kuldnoklased]] *[[kuldnoklased]] (''Sturnidae''), sugukond *[[kuld-paradiisilind]] (''Diphyllodes magnificus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[kuldtiib-säälik]] (''Vermivora chrysoptera''), sgk [[sääliklased]] *[[kuldtsiitsitaja]] (''Emberiza aureola''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[kuninghahk]] (''Somateria spectabilis''), sgk [[partlased]] *[[kuning-paradiisilind]] (''Paradisaea raggiana''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[kuningviu]] (''Buteo regalis''), sgk [[haugaslased]], Põhja-Ameerika *[[kurelised]] (''Gruiformes''), selts *[[kurg]] (''Grus''), perekond, sgk [[kurglased]] *[[kurgkotkas]] (''Sagittarius serpentarius''), sgk [[kurgkotkaslased]] *[[kurglased]] (''Gruidae''), sugukond *[[kurplased]] (''Thinocoridae''), sugukond *[[kurvits (perekond)|kurvits]] (''Scolopax''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[kurvitsalised]] (''Charadriiformes''), selts *[[kurvitslased]] (''Scolopacidae''), sugukond *[[kuupart]] (''Sibirionetta formosa''), sgk [[partlased]] *[[kuupart (perekond)|kuupart]] (''Sibirionetta''), perekond, sgk [[partlased]] *[[kuuse-käbilind]] (''Loxia curvirostra''), sgk [[vintlased]] *[[kuusepüü]] (''Canachites canadensis''), sgk [[faasanlased]], Põhja-Ameerikas *[[kõdulindlased]] (''Orthonychidae''), sugukond *[[kõnnukajakas]] (''Ichthyaetus relictus''), sgk [[kajaklased]] *[[kõnnu-käosulane]] (''Hippolais languida''), sgk [[põõsalindlased]] *[[kõnnu-pääsujooksur]] (''Glareola pratincola''), sgk [[jooksurlased]] *[[kõnnuõgija]] (''Lanius isabellinus''), sgk [[õgijalased]] *[[kõrbe-kivitäks]] (''Oenanthe deserti''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[kõrbeleevike]] (''Bucanetes githagineus''), sgk [[vintlased]] *[[kõrbe-põõsalind]] (''Sylvia nana''), sgk [[põõsalindlased]] *[[kõrbesäälik]] (''Leiothlypis luciae''), sgk [[sääliklased]] *[[kõrbetüll]] (''Anarhynchus leschenaultii''), sgk [[tülllased]] *[[kõrkja-roolind]] (''Acrocephalus schoenobaenus''), sgk [[roolindlased]] *[[kõrvukfaasan]] (''Crossoptilon''), perekond, sgk [[faasanlased]] *[[kõrvukpütt]] (''Rollandia rolland''), sgk [[pütlased]] *[[kõrvukpütt (perekond)|kõrvukpütt]] (''Rollandia''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[kõrvukräts]] (''Asio otus''), sgk [[kakulised]] *[[kõvernokk-rüdi]] ehk kõvernokk-risla (''Calidris ferruginea''), sgk [[kurvitslased]] *[[käbilind]] (''Loxia''), perekond, sgk [[vintlased]] *[[käblik]] (''Troglodytes troglodytes''), sgk [[käbliklased]] *[[käblik (perekond)|käblik]] (''Troglodytes''), perekond, sgk [[käbliklased]] *[[kägu]] (''Cuculus canorus''), sgk [[kägulased]] *[[Kägu (perekond)|kägu]] (''Cuculus''), perekond, sgk [[kägulased]] *[[kägulased]] (''Cuculidae''), sugukond *[[käharpelikan]] (''Pelecanus crispus''), sgk [[pelikanlased]] *[[käolised]] (''Cuculiformes''), selts *[[Käosulane (perekond)|käosulane]] (''Hippolais''), perekond, [[põõsalindlased]] *[[käosulane]] (''Hippolais icterina''), sgk [[põõsalindlased]] *[[kääbuskotkas]] (''Hieraaetus pennatus'', sünonüüm ''Aquila pennata''), sgk [[haugaslased]] *[[kääbuskurp]] (''Thinocorus rumicivorus''), sgk [[kurplased]] *[[kääbuspingviin]] (''Eudyptula minor''), sgk [[pingviinlased]] *[[kübarkoskel]] (''Lophodytes cucullatus''), sgk [[partlased]] *[[kübarkoskel (perekond)|kübarkoskel]] (''Lophodytes''), perekond, sgk [[partlased]] *[[kühmnokk-luik]] (''Cygnus olor''), sgk [[partlased]] *[[künkakana]] (''Arborophila''), perekond, sgk [[faasanlased]] *[[künnivares]] (''Corvus frugilegus''), sgk [[vareslased]] ==L== *[[laanenäär]] (''Perisoreus infaustus''), sgk [[vareslased]] *[[laanenäär (perekond)|laanenäär]] (''Perisoreus''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[laanepüü]] (''Tetrastes bonasia''), sgk [[faasanlased]] *[[laanerähn]] (''Picoides tridactylus''), sgk [[rähnlased]] *[[lagle]] (''Branta''), perekond, sgk [[partlased]] *[[laikkael-kormoran]] ehk laikkael-karbas (''Phalacrocorax gaimardi''), sgk [[kormoranlased]] *[[lainokk-todi]] (''Todus subulatus''), sgk [[todilased]] *[[laisaba-padulind]] (''Schoenicola brevirostris''), sgk [[ritsiklindlased]] *[[laisaba-paradiisilind]] (''Astrapia rothschildi''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[laisaba-änn]] (''Stercorarius pomarinus'') *[[lakk-lehtlalind]] (''Sericulus bakeri''), sgk [[lehtlalindlased]] *[[lakktuvi]] (''Caloenas nicobarica''), sgk [[tuvilased]] *[[lakktuvi (perekond)|lakktuvi]] (''Caloenas''), perekond, sgk [[tuvilased]] *[[lammitilder]] (''Tringa stagnatilis''), sgk [[kurvitslased]] *[[lapi tsiitsitaja]] (''Calcarius lapponicus''), sgk ''[[Calcariidae]]'' *[[lasuurtihane]] (''Parus cyanus, Cyanistes cyanus''), sgk [[tihaslased]] *[[lannuvart]] (''Aythya collaris''), perekond [[vart]], sugukond [[partlased]] *''[[Larus canus canus]]'', [[kalakajakas|kalakajaka]] alamliik *[[lauk (lind)|lauk]] (''Fulica atra''), sgk [[ruiklased]] *[[lauk-paradiisilind]] (''Paradigalla carunculata''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[lauktihane]] (''Parus semilarvatus''), sgk [[tihaslased]] *[[laululinnud]] ehk laululised (''Passeri'', ''Oscines''), alamselts *[[laululuik]] (''Cygnus cygnus''), sgk [[partlased]] *[[laulurästas]] (''Turdus philomelos''), sgk [[rästaslased]] *[[leeksäälik]] (''Parula gutturalis''), sgk [[sääliklased]] *[[leeterüdi]] ehk leeterisla (''Calidris alba''), sgk [[kurvitslased]] *[[leet-käosulane]] (''Hippolais pallida'', ''Iduna pallida''), sgk [[põõsalindlased]] *[[leetsaba-paradiisilind]] (''Drepanornis albertisi''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[leevike]] (''Pyrrhula pyrrhula''), sgk [[vintlased]] *[[lehelind]] (''Phylloscopus''), perekond, sgk [[lehelindlased]] *[[lehelindlased]] (''Phylloscopidae''), sugukond *[[lehtlalindlased]] (''Ptilonorhynchidae''), sugukond *''[[Leiothrix]]'', perekond, sgk [[vädraklased]] *[[lembelind]] (''Agapornis''), perekond, sgk [[papagoilased]] *[[lepalind]] (''Phoenicurus phoenicurus''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[lepalind (perekond)|lepalind]] (''Phoenicurus''), perekond, sgk [[kärbsenäplased]] *[[liivatüll]] (''Charadrius hiaticula''), sgk [[tülllased]] *[[liiv-kivitäks]] (''Oenanthe isabellina''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[linavästrik]] (''Motacilla alba''), sgk [[västriklased]] *[[lint-paradiisilind]] (''Pteridophora alberti''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[lodinokk-haigur]] (''Cochlearius cochlearius''), sgk [[haigurlased]] *[[lodinokk-haigur (perekond)|lodinokk-haigur]] (''Cochlearius''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[lokut-lootoselind]] (''Jacana jacana''), sgk [[lootoselindlased]] *[[loorkakk]] (''Tyto alba''), sgk [[loorkaklased]] *[[loorkull]] (''Circus''), perekond, sgk [[haugaslased]] *[[lootoselindlased]] (''Jacanidae''), sugukond *[[luha-sinirind]] (''Luscinia svecica cyanecula''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[luik]] (''Cygnus''), perekond, sgk [[partlased]] *[[luitsnokk-iibis]] (''Platalea leucorodia'') *[[luitsnokk-part]] (''Spatula clypeata''), sgk [[partlased]] *[[lumehani]] (''Anser caerulescens''), sgk [[partlased]] *[[lumekakk]] (''Nyctea scandiaca''), sgk [[kaklased]] *[[lumekurp]] (''Attagis gayi''), sgk [[kurplased]] *[[lumelind]] (''Plectrophenax hyperboreus'', ka ''Plectrophenax nivalis hyperboreus''), sgk ''[[Calcariidae]]'' *[[lumepüü]] (''Lagopus muta'', ''Lagopus mutus''), sgk [[metsislased]], Arktikas *[[Lumevarblane (perekond)|Lumevarblane]] (''Montifringilla''), perekond, sgk [[varblaslased]] *[[lunn]] (''Fratercula arctica''), sgk [[alklased]] *[[lunn (perekond)|lunn]] (''Fratercula''), perekond, sgk [[alklased]] *[[lõoke]] (''Alauda''), perekond, sgk [[lõolased]] *[[lõolased]] (''Alaudidae''), sugukond *[[lõopistrik]] (''Falco subbuteo''), sgk [[pistriklased]] *[[lõuna-hallõgija]] (''Lanius meridionalis'') *[[lõuna-hõbekajakas]] (''Larus michahellis'') *[[lõunahüüp]] (''Botaurus poiciloptilus''), sgk [[haigurlased]] *[[lõuna-käosulane]] (''Hippolais rama'', ''Iduna rama''), sgk [[põõsalindlased]] *[[lõuna-nõgipääsuke]] (''Psalidoprocne pristoptera''), sgk [[pääsulased]] *[[lõuna-paradiisilind]] (''Ptiloris paradiseus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[lõunatirk]] (''Uria aalge'') *[[lõuna-urvalind]] (''Carduelis flammea cabaret''), sgk [[vintlased]] *[[lõunaänn]] (''Stercorarius antarcticus''), sgk [[änlased]] *[[läikdrongo]] (''Dicrurus aeneus''), sgk [[drongolased]] *[[läik-lootoselind]] (''Metopidius indicus''), sgk [[lootoselindlased]] *[[läik-lootoselind (perekond)|läik-lootoselind]] (''Metopidius''), perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[lääne-käosulane]] (''Hippolais polyglotta''), sgk [[põõsalindlased]] *[[lääne-pöialpoiss]] (''Regulus ignicapillus''), sgk [[pöialpoislased]] *[[läänesõtkas]] (''Bucephala islandica'') *[[lääne-tuppnokk]] (''Chionis albus''), sgk [[tuppnoklased]] *[[lühinokk-hani]] (''Anser brachyrhynchus'') *[[lüürasaba]] (''Menura''), perekond ==M== *[[maasarviklased]] (''Bucorvidae''), sugukond *[[maasirk]] (''Geospiza''), perekond, sgk [[tsiitsitajalased]] *[[maatihane]] (''Pseudopodoces humilis''), sgk [[tihaslased]] *''[[Machaeropterus]]'', perekond, sgk [[tantsulindlased]] *[[madagaskari lootoselind]] (''Actophilornis albinucha''), sgk [[lootoselindlased]] *[[madagaskari tiigihaigur]] (''Ardeola idae''), sgk [[haigurlased]] *[[madeira tormilind]] (''Pterodroma madeira''), sgk [[tormilindlased]] *[[maduhaugas]] (''Spilornis''), perekond, sgk [[haugaslased]] *[[madukaellased (linnud)|madukaellased]] (''Anhingidae''), sugukond *[[madukael]] (''Anhinga''), perekond, sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]] *[[madukotkas]] (''Circaetus gallicus''), sgk [[haugaslased]] *[[madukotkas (perekond)|madukotkas]] (''Circaetus''), perekond, sgk [[haugaslased]] *[[madukotkaslased]] (''Circaetinae''), alamsugukond, sgk [[haugaslased]] *[[mainakuldnokk]] ehk harilik mainakuldnokk ehk maina (''Acridotheres tristis''), sgk [[kuldnoklased]] *[[mainakuldnokk (perekond)|mainakuldnokk]], perekond (''Acridotheres'') *[[malagassi tuvi]] (''Nesoenas picturatus''), sgk [[tuvilased]], Madagaskar ja India ookeani saared *[[malai künkakana]] (''Arborophila campbelli''), sgk [[faasanlased]] *[[mangroovihaigur]] (''Ardea sumatrana''), sgk [[haigurlased]] *[[marabu]] ehk aafrika marabu (''Leptoptilos crumenifer''), sgk [[toonekurglased]] *[[marabu (perekond)|marabu]] (''Leptoptilos''), perekond, sgk [[toonekurglased]] *''[[Mareca]]'', perekond, sgk [[partlased]] *[[masksäälik (perekond)|masksäälik]] (''Geothlypis''), perekond, sgk [[sääliklased]] *[[mauri käosulane]] (''Hippolais pallida opaca'', ''Iduna pallida opaca'', ''Hippolais opaca''), sgk [[põõsalindlased]] *[[meelindlased]] (''Meliphagidae''), sugukond *[[meenäitur]] (''Indicator''), perekond, sgk [[meenäiturlased]] *[[meenäiturlased]] (''Indicatoridae''), sugukond *[[merikajakas]] (''Larus marinus''), sgk [[kajaklased]] *[[merikotkas]] (''Haliaeetus albicilla''), sgk [[haugaslased]] *[[meririsla]] (merirüdi) (''Calidris maritima''), sgk [[kurvitslased]] *[[merisk]] (''Haematopus ostralegus''), sgk [[merisklased]] *[[merisk (perekond)|merisk]] (''Haematopus''), perekond, sgk [[merisklased]] *[[merisklased]] (''Haematopodidae''), sugukond *[[merivart]] (''Aythya marila''), sgk [[partlased]] *[[mesilasenäpp]] (''Merops apiaster'') *[[metsis]] (''Tetrao urogallus''), sgk [[faasanlased]] *[[metskalkun]] (''Meleagris gallopavo''), sgk [[kalkunlased]] *[[metskiur]] (''Anthus trivialis''), sgk [[västriklased]] *[[metskurvits]] (''Scolopax rusticola''), sgk [[kurvitslased]] *[[mets-lehelind]] (''Phylloscopus sibilatrix''), sgk [[lehelindlased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[mets-nürisaba]] (''Xenicus longipes'')</span>, sgk [[nürisabalased]] *[[metstilder]] (''Tringa ochropus''), sgk [[kurvitslased]] *[[metsvint]] (''Fringilla coelebs''), sgk [[vintlased]] *[[michigani säälik]] (''Dendroica kirtlandii''), sgk [[sääliklased]] *[[mongoolia kiur]] (''Anthus godlewskii''), sgk [[västriklased]] *[[mudahaigur]] (''Egretta tricolor''), sgk [[haigurlased]] *[[mudanepp]] (''Lymnocryptes minimus''), sgk [[kurvitslased]] *[[mudanepp (perekond)|mudanepp]] (''Lymnocryptes''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[mudatilder]] (''Tringa glareola''), sgk [[kurvitslased]] *[[muda-toonekurg]] (''Mycteria americana''), sgk [[toonekurglased]] *[[muskuspart]] (''Cairina moschata''), sgk [[partlased]] *[[muskuspart (perekond)|muskuspart]] (''Cairina''), perekond, sgk [[partlased]] *[[must-harksaba]] (''Milvus migrans''), sgk [[haugaslased]] *[[musthüüp]] (''Botaurus flavicollis''), sgk [[haigurlased]] *[[must-irvnokk]] (''Anastomus lamelligerus''), sgk [[toonekurglased]] *[[mustjalg-tüll]] ehk meritüll (''Anarhynchus alexandrinus''), sgk [[tülllased]] *[[mustkael-pütt]] (''Podiceps nigricollis''), sgk [[pütlased]] *[[must-karkjalg]] (''Himantopus novaezelandiae''), sgk [[karkjalglased]] *[[mustkiird-selvasäälik]] (''Basileuterus nigrocristatus''), sgk [[sääliklased]] *[[must-kivirullija]] (''Arenaria melanocephala''), sgk [[kurvitslased]] *[[mustkoolibri]] (''Florisuga fusca''), sgk [[koolibrilased]] *[[mustlagle]] (''Branta bernicla'') *[[mustlauk-õgija]] (''Lanius minor''), sgk [[õgijalased]] *[[must-lepalind]] (''Phoenicurus ochruros''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[mustluik]] (''Cygnus atratus''), sgk [[partlased]] *[[mustpea-hänilane]] (''Motacilla flava feldegg''), [[hänilane|hänilase]] alamliik, sgk [[västriklased]] *[[mustpea-põõsalind]] (''Sylvia atricapilla''), sgk [[põõsalindlased]] *[[mustpea-tsiitsitaja]] (''Emberiza melanocephala''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[mustpugu-rästas]] (''Turdus ruficollis''), sgk [[rästaslased]] *[[mustpõsk-lembelind]] ehk mustpõsk-lembepapagoi (''Agapornis nigrigenis''), sgk [[papagoilased]] *[[mustrind]] (''Erithacus komadori'', ''Luscinia komadori''), sgk [[rästaslased]], Jaapanis Sensai saartel *[[musträhn]] (''Dryocopus martius''), sgk [[rähnlased]] *[[musträstas]] (''Turdus merula''), sgk [[rästaslased]] *[[mustsaba-vigle]] (''Limosa limosa''), sgk [[kurvitslased]] *[[mustselg-laanerähn]] (''Picoides arcticus''), sgk [[rähnlased]], Põhja-Ameerikas *[[musttihane]] (''Periparus ater'', ''Parus ater''), sgk [[tihaslased]] *[[must-toonekurg]] (''Ciconia nigra''), sgk [[toonekurglased]] *[[mustvaeras]] (''Melanitta nigra''), sgk [[partlased]] *[[mustvares]] (''Corvus corone corone''), [[vares]]e alamliik, sgk [[vareslased]] *[[mustviires]] (''Chlidonias niger''), sgk [[tiirlased]] *[[mõõksaba-paradiisilind]] (''Epimachus meyeri''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[mägiaara]] (''Ara rubrogenys''), sgk [[papagoilased]] *[[mägi-kanepilind]] (''Carduelis flavirostris''), sgk [[vintlased]] *[[mägikiur]] (''Anthus spinoletta''), sgk [[västriklased]] *[[mägikurg]] (''Grus nigricollis''), sgk [[kurglased]]) *[[mägiraat]] (''Prunella collaris''), sgk [[raatlased]] *[[mägi-rasvatihane]] (''Parus monticolus''), sgk [[tihaslased]] *[[mägi-roherähn]] (''Picus squamatus''), sgk [[rähnlased]] *[[mägisäälik (perekond)|mägisäälik]] (''Myioborus''), perekond, sgk [[sääliklased]] *[[männi-käbilind]] (''Loxia pytyopsittacus''), sgk [[vintlased]] *[[männileevike]] (''Pinicola enucleator''), sgk [[vintlased]] *[[mänsak (perekond)|mänsak]] (''Nucifraga''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[mänsak]] (''Nucifraga caryocatactes''), sgk [[vareslased]] *[[mürkpeoleo]] (''Pitohui''), perekond, sgk ''Pachycephalidae'' *''[[Mycteria]]'', perekond, sgk [[toonekurglased]] ==N== *[[naaskelnokk]] (''Recurvirostra avosetta''), sgk [[karkjalglased]] *[[naaskelnokk (perekond)|naaskelnokk]] (''Recurvirostra''), perekond, [[karkjalglased]] *[[naerukajakas]] (''Larus ridibundus''), sgk [[kajaklased]] *[[naerutiir]] (Gelochelidon nilotica), sgk [[tiirlased]] *[[nandu]] (''Rhea americana''), sgk [[nandulased]] *[[nauru roolind]] (''Acrocephalus rehsei)'', sgk [[roolindlased]], [[Nauru]] [[endeem]] *[[neitsikurg]] (''Grus virgo''), sgk [[kurglased]] *[[nepp]] (''Gallinago''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[neppvigle]] (''Limnodromus''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *''[[Nesoenas]]'', perekond, sgk [[tuvilased]] *<span style="background-color:#FFF68F">''[[Nesoenas cicur]]''</span>, sgk [[tuvilased]] *<span style="background-color:#FFF68F">''[[Nesoenas rodericanus]]''</span>, sgk [[tuvilased]] *''[[Nestor (linnuperekond)|Nestor]]'', perekond, sgk [[kakkpapagoilased]] *[[Netta (linnuperekond)|''Netta'']], perekond, sgk [[partlased]] *[[niidu-kaelustäks]] (''Saxicola maurus''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[niidukiur]] ehk stepi-niidukiur (''Anthus richardi''), sgk [[västriklased]] *[[niidurüdi]] ehk niidurisla (''Calidris alpina schinzii''), sgk [[kurvitslased]] *[[ninasarviklind]] (''Buceros rhinoceros''), sgk [[sarvlindlased]] *[[nunn-kivitäks]] (''Oenanthe pleschanka''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[nurmkana]] (''Perdix perdix''), sgk [[faasanlased]] *[[nõgihaigur]] (''Egretta ardesiaca''), sgk [[haigurlased]] *[[nõgi-tormilind]] (''Bulweria bulwerii''), sgk [[tormilindlased]] *[[nõlva-lehelind]] (''Phylloscopus trochiloides''), sgk [[lehelindlased]] *[[nõmmekiur]] (''Anthus campestris''), sgk [[västriklased]] *[[nõmmelõoke]] (''Lullula arborea''), sgk [[lõolased]] ==O== *[[odahaigur]] (''Agamia agami''), sgk [[haigurlased]] *[[odahaigur (perekond)|odahaigur]] (''Agamia''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[ogatiiblased]] (''Anhimidae''), sugukond *[[ohakalind (perekond)|ohakalind]] (''Carduelis''), perekond, sgk [[vintlased]] *[[ohakalind]] (''Carduelis carduelis''), sgk [[vintlased]] *[[ojahüüp]] (''Botaurus sturmii''), sgk [[haigurlased]] ==P== *[[paduhaigur]] (''Ardeola rufiventris''), sgk [[haigurlased]] *[[padu-roolind]] (''Acrocephalus agricola''), [[roolindlased]] *[[paelsaba-paradiisilind]] (''Astrapia mayeri''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[paeltiib-paradiisilind]] (''Semioptera wallacii''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[pahlsaba-lootoselind]] (''Hydrophasianus chirurgus''), sgk [[lootoselindlased]] *[[pahlsaba-lootoselind (perekond)|pahlsaba-lootoselind]] (''Hydrophasianus''), perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[paindpuulind]] (''Hypocolius ampelinus''), sgk [[paindpuulindlased]] *[[palmi-amatsoonpapagoi]] (''Amazona autumnalis''), sgk [[papagoilased]] *[[papagoilised]] (''Psittaciformes''), selts *[[paradiisikurg]] (''Grus paradisea'', ka ''Anthropoides paradiseus''), sgk kurglased *[[paradiisilindlased]] (''Paradisaeidae''), sugukond *[[paradiisivares]] (''Lycocorax pyrrhopterus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[pardid]] (''Anatinae''), alamsugukond, sgk [[partlased]] *[[part]] (''Anas''), perekond, sgk [[partlased]] *[[partlased]] (''Anatidae''), sugukond *[[pasknäär]] (''Garrulus glandarius''), sgk [[vareslased]] *[[pasknäär (perekond)|pasknäär]] (''Garrulus''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[patagoonia kurp]] (''Attagis malouinus''), sgk [[kurplased]] *[[pelikan]] ehk roosapelikan (''Pelecanus onocrotalus''), sgk [[pelikanlased]] *[[pelikan (perekond)|pelikan]] (''Pelecanus''), perekond, sgk [[pelikanlased]] *[[pelikanilised]] (''Pelecaniformes''), selts *[[pelikanlased]] (''Pelecanidae''), sugukond *[[peoleo]] (''Oriolus oriolus''), sgk [[peoleolased]] *''[[Perdicinae]]'', alamsugukond, sgk [[faasanlased]] *[[peruu jämejalg]] (''Hesperoburhinus superciliaris''), sgk [[jämejalglased]] *[[peruu torminiglas]] (''Pelecanoides garnotii''), sgk [[tormilindlased]] *''[[Phoenicoparrus]]'', perekond, sgk [[flamingolased]] *[[piilpart]] (''Anas crecca''), sgk [[partlased]] *[[piiritaja]] ehk piirpääsuke (''Apus apus''), sgk [[piiritajalased]] *[[Piiritaja (perekond)|piiritaja]] (''Apus''), perekond *[[piiritajalased]] (''Apodidae''), sugukond *[[piiritajalised]] (''Apodiformes''), selts *[[pikatiivalised]] (''Apodiformes''), selts *[[pikkjalg-rüdi]] (''Calidris himantopus''), sgk [[kurvitslased]] *[[pikksaba-änn]] (''Stercorarius longicaudus'') *[[pilalindlased]] (''Mimidae''), sugukond *[[pingviinilised]] (''Sphenisciformes''), selts *[[pingviinlased]] (''Spheniscidae''), sugukond *[[pisi-lootoselind]] (''Microparra capensis''), sgk [[lootoselindlased]] *[[pisi-lootoselind (perekond)|pisi-lootoselind]] (''Microparra''), perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[pisipart]] (''Nettapus''), perekond, sgk [[partlased]] *[[pisi-sabatihane]] ehk pisitihane (''Psaltria exilis''), sgk [[sabatihaslased]] *[[plütt]] (''Limicola falcinellus''), sgk [[kurvitslased]] *[[plüü]] (''Pluvialis squatarola''), sgk [[tülllased]] *[[polaarkajakas]] (''Larus glaucoides'') *[[porr]] (''Certhia familiaris''), sgk [[porlased]] *[[preeria-naaskelnokk]] (''Recurvirostra americana''), sgk [[karkjalglased]] *[[preeriavigle]] (''Limosa fedoa''), sgk [[kurvitslased]] *[[prillkrüüsel]] (''Cepphus carbo''), sgk [[alklased]] *[[prillvaeras]] (''Melanitta perspicillata''), sgk [[partlased]] *[[prill-ööhaigur]] (''Calherodius leuconotus''), sgk [[haigurlased]] *[[prill-ööhaigur (perekond)|prill-ööhaigur]] (''Calherodius''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[pruunpelikan]] (''Pelecanus occidentalis''), sgk [[pelikanlased]] *[[pruunselg-põõsalind]] (''Sylvia communis''), sgk [[põõsalindlased]] *[[pruun-ööhaigur]] (''Gorsachius goisagi''), sgk [[haigurlased]] *''[[Psittacini]]'', triibus, sgk [[papagoilased]] *[[pugalsaba-paradiisilind]] (''Astrapia splendidissima''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[pugal-toonekurg]] (''Ephippiorhynchus asiaticus''), sgk [[toonekurglased]] *[[puhv-paradiisilind]] (''Seleucidis melanoleucus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[puispelikan]] (''Pelecanus rufescens''), sgk [[pelikanlased]] *[[puna-aara]] (''Ara macao'') sgk [[papagoilased]] *[[puna-džunglikana]] (''Gallus gallus''), sgk [[faasanlased]], Lõuna-Aasias, kodustatuna üle maailma *[[puna-harksaba]] (''Milvus milvus''), sgk [[haugaslased]] *[[punaflamingo]] (''Phoenicopterus ruber''), sugukond [[flamingolased]] *[[punajalg-pistrik]] (''Falco vespertinus''), sgk [[pistriklased]] *[[punajalg-tilder]] (''Tringa totanus''), sgk [[kurvitslased]] *[[punakael-lagle]] (''Branta ruficollis''), sgk [[partlased]] *[[punakael-väikehaigur]] (''Butorides virescens''), sgk [[haigurlased]] *[[punakurk-haigur]] (''Egretta vinaceigula''), sgk [[haigurlased]] *[[punakurk-kaur]] (''Gavia stellata''), sgk [[kaurlased]] *[[punanokk-vart]] (''Netta rufina'') *[[punapea-naaskelnokk]] (''Recurvirostra novaehollandiae''), sgk [[karkjalglased]] *[[punapea-tsiitsitaja]] (''Emberiza bruniceps''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[punapea-vart]] (''Aythya ferina''), sgk [[partlased]] *[[punapea-õgija]] (''Lanius senator''), sgk [[õgijalased]] *[[punapõsk-bülbül]] (''Pycnonotus jocosus''), sgk [[bülbüllased]] *[[punarind (perekond)|punarind]] (''Erithacus''), perekond, sgk [[kärbsenäplased]] *[[punarind]] (''Erithacus rubecula''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[punarind-karkjalg]] (''Cladorhynchus leucocephalus''), sgk [[karkjalglased]] *[[punarind-karkjalg (perekond)|punarind-karkjalg]] (''Cladorhynchus''), perekond, sgk [[karkjalglased]] *[[punarind-rästas]] (''Turdus migratorius''), sgk [[rästaslased]] *[[puna-rosellapapagoi]] (''Platycercus elegans''), sgk ''[[Psittaculidae]]'' *[[punasaba-paradiisilind]] (''Paradisaea rubra''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[punaselg-õgija]] (''Lanius collurio''), sgk [[õgijalased]] *[[puna-veetallaja]] (''Phalaropus fulicarius''), sgk [[kurvitslased]] *[[puna-väikehüüp]] (''Botaurus cinnamomeus''), sgk [[haigurlased]] *[[puna-ööhaigur]] (''Nycticorax caledonicus''), sgk [[haigurlased]] *[[purpurhaigur]] (''Ardea purpurea''), sgk [[haigurlased]] *[[puukoristaja]] (''Sitta europaea''), sgk [[puukoristajalased]] *[[põhjahänilane]] (''Motacilla flava thunbergi''), sgk [[västriklased]] *[[põhja-lehelind]] (''Phylloscopus borealis''), sgk [[lehelindlased]] *[[põhja-masksäälik]] (''Geothlypis trichas''), sgk [[sääliklased]] *[[põhjatihane]] (''Parus montanus'', ''Poecile montanus''), sgk [[tihaslased]] *[[põhjatirk]] (''Uria lomvia''), sgk [[alklased]] *[[põhja-tormipääsu]] (''Oceanodroma leucorhoa''), sgk [[tormipääsulased]] *[[põhjavint]] (''Fringilla montifringilla''), sgk [[vintlased]] *[[põhjatsiitsitaja]] (''Emberiza rustica''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[põldlõoke]] (''Alauda arvensis''), sgk [[lõolased]] *[[põldtsiitsitaja]] (''Emberiza hortulana''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[põldvarblane]] (''Passer montanus''), sgk [[varblaslased]] *[[põldvutt]] (''Coturnix coturnix'') *[[põõsalind]] (''Sylvia''), perekond, sgk [[põõsalindlased]] *[[põõsalindlased]] (''Sylviidae''), sugukond *[[pöialpoiss]] (''Regulus regulus''), sgk [[pöialpoislased]] *[[pähklimänsak]] (''Nucifraga caryocatactes caryocatactes''), [[mänsak]]u alamliik, sgk [[vareslased]] *[[pärlkanalased]], sugukond *[[pääsujooksur]] (''Glareola''), perekond, sugukond [[jooksurlased]] *[[pütilised]] (''Podicipediformes''), selts *[[pütlased]] (''Podicipedidae''), sugukond *[[pütt (perekond)|pütt]], (''Podiceps''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[püü]] (''Lagopus''), perekond, sgk [[faasanlased]] *[[püüfaasan]] (''Ithaginis cruentus''), sgk [[faasanlased]] *[[püüfaasan (perekond)|püüfaasan]] (''Ithaginis''), perekond, sgk [[faasanlased]] ==Q== *[[queenslandi paradiisilind]] (''Ptiloris victoriae''), sgk [[paradiisilindlased]] ==R== *[[raat]] (''Prunella''), perekond, sgk [[raatlased]] *[[raatlased]] (''Prunellidae''), sugukond *[[rabahani]] (''Anser fabalis''), sgk [[partlased]] *[[rabapistrik]] (''Falco peregrinus''), sgk [[pistriklased]] *[[rabapüü]] (''Lagopus lagopus''), sgk [[metsislased]] *[[raipekotkas]] (''Neophron percnopterus''), sgk [[haugaslased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[raitlind]] (''Aepyornis maximus'' või ''Aepyornis titan'')</span>, sgk [[raitlindlased]], elas [[Madagaskar]]il *''[[Ramphastos]]'', perekond, sgk [[tuukanlased]] *[[rand-jämejalg]] (''Burhinus grallarius''), sgk [[jämejalglased]] *[[randkiur]] (''Anthus petrosus), sgk [[västriklased]] *[[randtiir]] (''Sterna paradisae''), sgk [[tiirlased]] *[[rand-toonekurg]] (''Mycteria cinerea''), sgk [[toonekurglased]] *[[rasvatihane]] (''Parus major''), sgk [[tihaslased]] *[[raudkull]] (''Accipiter nisus''), sgk [[haugaslased]] *[[rebassidrik]] (''Passerella iliaca''), sgk [[sidriklased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[réunioni iibis]] (''Threskiornis solitarius'')</span>, sgk [[iibislased]], elas Réunionil *[[ristpart]] (''Tadorna tadorna''), sgk [[partlased]] *[[ristpart (perekond)|ristpart]] (''Tadorna''), perekond, sgk [[partlased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[rodriguese dront]] (''Pezophaps solitaria'')</span>, sgk [[tuvilased]], elas Rodriguese saarel *[[rodriguese kangurlind]] (''Foudia flavicans''), sgk [[kangurlindlased]], Rodriguese saare endeem *<span style="background-color:#FFF68F">[[rodriguese sinituvi]] (''Alectroenas payandeei''), sgk [[tuvilased]], elas Rodriguese saarel *[[rohe-paabulind]] (''Pavo muticus''), sgk [[faasanlased]] *[[roherähn]] (''Picus viridis''), sgk [[rähnlased]] *[[rohetiib-aara]] (''Ara chloropterus''), sgk [[papagoilased]] *[[rohevint]] (''Carduelis chloris''), sgk [[vintlased]] *[[rohtla-jämejalg]] (''Hesperoburhinus bistriatus''), sgk [[jämejalglased]] *[[rohtlakurp]] (''Pedionomus torquatus''), sgk [[rohtlakurplased]] *[[rohtlakurp (perekond)|rohtlakurp]] (''Pedionomus''), perekond, sgk [[rohtlakurplased]] *[[rohtlakurplased]] (''Pedionomidae''), sugukond *[[rohukoskel]] (''Mergus serrator''), sgk [[partlased]] *[[rohunepp]] (''Gallinago media''), sgk [[kurvitslased]] *[[ronk]] (''Corvus corax''), sgk [[vareslased]] *[[roohabekas]] ehk roovilbas (''Panurus biarmicus''), sgk [[habeklased]] *[[roolind]] (''Acrocephalus''), perekond, sgk [[roolindlased]] *[[roo-loorkull]] (''Circus aeruginosus''), sgk [[haugaslased]] *[[roo-ritsiklind]] (''Locustella luscinioides''), sgk [[ritsiklindlased]] *[[rooruik]] (''Rallus aquaticus ''), sgk [[ruiklased]] *[[roosakajakas]] (''Rhodostethia rosea''), sgk [[kajaklased]] *[[roosa-kuldnokk]] (''Sturnus roseus''), sgk [[kuldnoklased]] *[[roosapõsk-lembelind]] (''Agapornis roseicollis''), sgk [[papagoilased]] *[[roosa-toonekurg]] (''Mycteria ibis''), sgk [[toonekurglased]] * [[roosatuvi]] (''Nesoenas mayeri''), sgk [[tuvilased]] *[[roostepääsuke]] (''Cecropis daurica''), sgk [[pääsulased]] *[[Roostepääsuke (perekond)|roostepääsuke]] (''Cecropis''), perekond, sgk [[pääsulased]] *[[roosterind-tüll]] (''Charadrius morinellus''), sgk [[tülllased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[roostetuvi]] (''Nesoenas duboisi'')</span>, sgk [[tuvilased]] *[[roo-toonekurg]] (''Ciconia maguari''), sgk [[toonekurglased]] *[[rootsiitsitaja]] (''Emberiza schoeniclus''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[rubiinööbik]] (''Luscinia calliope''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[ruiklased]] (''Rallidae''), sugukond *[[rukkirääk]] (''Crex crex''), sgk [[ruiklased]] *[[ruskerästas]] (''Turdus naumanni''), sgk [[rästaslased]] *[[ruugerüdi]] (''Tryngites subruficollis'') sgk [[kurvitslased]] *[[rägapart]] (''Spatula querquedula''), sgk [[partlased]] *[[rähn]] (''Picus''), perekond, sgk [[rähnlased]] *[[rähnilised]] (''Piciformes''), selts *[[rästas]] (''Turdus''), perekond, sgk [[rästaslased]] *[[rästaslased]] (''Turdidae''), sugukond *[[rästas-roolind]] (''Acrocephalus arundinaceus''), sgk [[roolindlased]] *[[räts]] (''Asio''), perekond, sgk [[kaklased]] *[[räusktiir]] (''Sterna caspia''), sgk [[tiirlased]] *[[rääkspart]] (''Anas strepera''), sgk [[partlased]] *[[räästapääsuke]] (''Delichon urbica''), sgk [[pääsulased]] *[[rüdi]] ehk risla (''Calidris''), sgk [[kurvitslased]] *[[rüüt]] (''Pluvialis apricaria''), sgk [[tülllased]] *[[rüüt (perekond)|rüüt]] (''Pluvialis''), perekond, sgk [[tülllased]] ==S== *[[saalomonisaarte raudkull]] (''Tachyspiza albogularis''), sgk [[haugaslased]], Bougainville'i saarel ja Saalomoni saartel *[[sabatihane]] (''Aegithalos caudatus''), sgk [[sabatihaslased]] *[[sadulnokk-toonekurg]] (''Ephippiorhynchus senegalensis''), sgk [[toonekurglased]] *[[safiir-paradiisilind]] (''Ptiloris magnificus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[salu-lehelind]] (''Phylloscopus trochilus''), sgk [[lehelindlased]] *[[salutihane]] ehk sootihane (''Parus palustris'', ''Poecile palustris''), sgk [[tihaslased]] *[[samblikusäälik]] (''Parula americana''), sgk [[sääliklased]] *''[[Sarkidiornis]]'', perekond, sgk [[partlased]] *[[sarvikbülbül]] (''Pycnonotus penicillatus''), sgk [[bülbüllased]] *[[sarviklõoke]] (''Eremophila alpestris'') *[[sarvik-ogatiib]] (''Anhima cornuta''), sgk [[ogatiiblased]] *[[sarvik-ogatiib (perekond)|sarvik-ogatiib]] (''Anhima''), perekond, sgk [[ogatiiblased]] *[[sarvikpütt]] (''Podiceps auritus''), sgk [[pütlased]] *[[sarvlindlased]] (''Bucerotidae''), sugukond *[[sarvlinnulised]] (''Bucerotiformes''), selts *[[sarvnokk-pelikan]] (''Pelecanus erythrorhynchos''), sgk [[pelikanlased]]ý *[[savannihaigur]] (''Ardea melanocephala''), sgk [[haigurlased]] *[[savanni-toonekurg]] (''Ciconia abdimii''), sgk [[toonekurglased]] *[[sebra-amadiin]] (''Taeniopygia guttata''), sgk [[vintlased]] *[[seedrimänsak]] (''Nucifraga caryocatactes macrorhynchos''), [[mänsak]]u alamliik, sgk [[vareslased]] *[[selvasäälik]] (''Basileuterus''), perekond, sgk [[sääliklased]] *[[selvatutlased]] (''Odontophoridae''), sugukond *[[siberi lehelind]] (''Phylloscopus schwarzi''), sgk [[lehelindlased]] *[[siberi raat]] (''Prunella montanella''), sgk [[raatlased]] *[[siberi tõmmuvaeras]] (''Melanitta stejnegeri''), sgk [[partlased]] *[[siidhaigur]] (''Egretta garzetta'') *[[siidisaba]] ehk viristaja (''Bombycilla garrulus''), sgk [[siidisabalased]] *[[siidisaba (perekond)|siidisaba]] (''Bombycilla''), perekond, sgk [[siidisabalased]] *[[siisike]] (''Carduelis spinus''), sgk [[vintlased]] *[[siniaara]] (''Anodorhynchus''), perekond, sgk [[papagoilased]] *[[sinijalg-suula]] (''Sula nebouxii''), sgk [[suulalased]] *[[sinikael-part]] (''Anas platyrhynchos''), sgk [[partlased]] *[[sini-kõrvukfaasan]] (''Crossoptilon auritum''), sgk [[faasanlased]] *[[sininäär]] (''Cyanocitta cristata''), sgk [[vareslased]] *[[sini-paradiisilind]] (''Paradisaea rudolphi''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[siniraag]] (''Coracias garrulus''), sgk [[siniraaglased]] *[[sinirind]] (''Luscinia svecica''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[sini-rägapart]] (''Spatula discors''), sgk [[partlased]] *[[sinisaba]] (''Tarsiger cyanurus''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[sinisäälik]] (''Setophaga caerulescens''), sgk [[sääliklased]] *[[sinitihane]] (''Parus caeruleus'', ''Cyanistes caeruleus''), sgk [[tihaslased]] *[[sinituvi]] (''Alectroenas''), perekond, sgk [[tuvilased]] *[[siniõlg-kuukabarra]] (''Dacelo leachii''), sgk [[jäälindlased]] *[[sirpnokk]] (''Ibidorhyncha struthersii''), sgk [[sirpnoklased]] *[[sirpnokk (perekond)|sirpnokk]] (''Ibidorhyncha''), perekond, sgk [[sirpnoklased]] *[[sirpnoklased]] (''Ibidorhynchidae''), sugukond *[[soldat-aara]] (''Ara militaris''), sgk [[papagoilased]] *[[sookiur]] (''Anthus pratensis''), sgk [[västriklased]] *[[sookurg]] (''Grus grus''), sgk [[kurglased]] *[[soo-loorkull]] (''Circus pygargus''), sgk [[haugaslased]] *[[soopart]] (''Anas acuta''), sgk [[partlased]] *[[soo-roolind]] (''Acrocephalus palustris''), sgk [[roolindlased]] *[[sooräts]] (''Asio flammeus''), sgk [[kaklased]] *[[soorüdi]] (''Calidris alpina''), sgk [[kurvitslased]] *''[[Spatula]]'', perekond, sgk [[partlased]] *[[stepi-händpart]] (''Oxyura leucocephala''), sgk [[partlased]] *[[stepikiivitaja]] (''Vanellus gregarius''), sgk [[tülllased]] *[[stepikotkas]] (''Aquila nipalensis''), sgk [[haugaslased]] *[[stepi-loorkull]] (''Circus macrourus''), sgk [[haugaslased]] *[[stepilõoke]] (''Melanocorypha calandra''), sgk [[lõolased]] *[[stepipistrik]] (''Falco cherrug''), sgk [[pistriklased]] *[[stepi-pääsujooksur]] (''Glareola nordmanni''), sgk [[jooksurlased]] *[[stepi-tuuletallaja]] (''Falco naumanni''), sgk [[pistriklased]] *[[stepivuril]] (''Syrrhaptes paradoxus'') *[[suitsupääsuke (perekond)|suitsupääsuke]] (''Hirundo''), perekond, sgk [[pääsulased]] *[[suitsupääsuke]] (''Hirundo rustica''), sgk [[pääsulased]] *[[sulawesi maduhaugas]] (''Spilornis rufipectus''), sgk [[haugaslased]] *[[sultantihane]] (''Melanochlora sultanea''), sgk [[tihaslased]] *[[sunda tiigihaigur]] (''Ardeola speciosa''), sgk [[haigurlased]] *[[sunda toonekurg]] (''Ciconia stormi''), sgk [[toonekurglased]] *[[suula]] (''Morus bassanus''), sgk [[suulalased]] *[[suurbülbül]] (''Pycnonotus zeylanicus''), sgk [[bülbüllased]] *[[suur-kirjurähn]] (''Dendrocopos major''), sgk [[rähnlased]] *[[suur-konnakotkas]] (''Aquila clanga''), sgk [[haugaslased]] *[[suurkoovitaja]] (''Numenius arquata''), sgk [[kurvitslased]] *[[suur-laukhani]] (''Anser albifrons'') *[[suur-lootoselind]] (''Actophilornis africanus''), sgk [[lootoselindlased]] *[[suur-meenäitur]] (''Indicator indicator''), sgk [[meenäiturlased]] *[[suurnokk-hüüp]] (''Botaurus pinnatus''), sgk [[haigurlased]] *[[suurnokk-vanga]] (''Euryceros prevostii''), sgk [[vangalased]] *[[suurnokk-vint]] ehk suurnokk (''Coccothraustes coccothraustes''), sgk [[vintlased]] *[[suur-paradiisihakk]] (''Manucodia comrii''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[suurpiiritaja]] ehk suur-piirpääsuke (''Apus melba''; ''Tachymarptis melba''), sgk [[piiritajalased]] *[[suurpütt]] (''Aechmophorus occidentalis''), sgk [[pütlased]] *[[suurpütt (perekond)|suurpütt]] (''Aechmophorus''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[suurrüdi]] ehk suurrisla (''Calidris canutus''), sgk [[kurvitslased]] *[[suur-soldataara]] (''Ara ambiguus''), sgk [[papagoilased]] *[[suursäälik]] (''Icteria virens''), sgk [[sääliklased]] *[[suurtrapp]] (''Otis tarda''), sgk [[traplased]] *[[suur-turteltuvi]] (''Streptopelia orientalis'') *[[suur-veetallaja]] (''Phalaropus tricolor''), sgk [[kurvitslased]] *[[suuränn]] (''Stercorarius skua'') *[[sõnnpea-sõtkas]] (''Bucephala albeola'') *[[sõtkas]] (''Bucephala clangula''), sgk [[partlased]] *[[sõtkas (perekond)|sõtkas]] (''Bucephala''), perekond, sgk [[partlased]] *[[sääliklased]] (''Parulidae''), sugukond *[[söödikänn]] (''Stercorarius parasiticus'') ==Š== *[[šikra-raudkull]] ehk hele-raudkull (''Accipiter badius''), sgk [[haugaslased]] *[[šoti käbilind]] (''Loxia scotica''), sgk [[vintlased]] ==T== *[[taigakiur]] (''Anthus hodgsoni''), sgk [[västriklased]] *[[taigatihane]] (''Parus cinctus'' või ''Poecile cinctus''), sgk [[tihaslased]] *[[tait]] (''Gallinula chronopis''), sgk [[ruiklased]] *[[talbsaba-paradiisilind]] (''Astrapia stephaniae''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[talvike]] (''Emberiza citrinella''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[talvike (alamliik)|talvike]] (''Emberiza citrinella citrinella''), [[talvike]]se alamliik, sgk [[tsiitsitajalased]] *[[tamaulipase masksäälik]] (''Geothlypis flavovelata''), sgk [[sääliklased]] *[[tamme-kirjurähn]] (''Dendrocopos medius''), sgk [[rähnlased]] *[[tammetihane]] (''Parus lugubris''), sgk [[tihaslased]] *[[tantsuhaigur]] (''Egretta rufescens''), sgk [[haigurlased]] *[[tanuhaigur]] (''Pilherodius pileatus''), sgk [[haigurlased]] *[[tanuhaigur (perekond)|tanuhaigur]] (''Pilherodius''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[tanu-paradiisilind]] (''Parotia carolae''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[tarna-roolind]] (''Acrocephalus paludicola''), sgk [[roolindlased]] *[[tarna-väikehüüp]] (''Botaurus involucris''), sgk [[haigurlased]] *[[teder]] (''Tetrao tetrix''), sgk [[faasanlased]] *[[teemantlindlased]] (''Pardalotidae''), sugukond *[[terai-haigur]] (''Ardea insignis''), sgk [[haigurlased]] *''[[Thinocorus]]'', perekond, sgk [[kurplased]] *[[tieke]] (''Philesturnus''), perekond, sgk [[kookakolased]] *[[tihane]] (''Parus''), perekond, sgk [[tihaslased]] *[[tihaslased]] (''Paridae''), sugukond *[[tiigihaigur (perekond)|tiigihaigur]] (''Ardeola''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[tiigi-roolind]] (''Acrocephalus scirpaceus''), sgk [[roolindlased]] *[[tiir]] (''Sterna''), perekond, sgk [[tiirlased]] *[[tikksabalased]] (''Maluridae''), sugukond *[[tikutaja]] ehk taevasikk, sgk [[kurvitslased]] *[[tilder]] (''Tringa''), perekond, sgk [[põõsalindlased]] *[[tinamulased]] (''Tinamidae''), sugukond *[[tirk]] (''Uria''), perekond, sgk [[alklased]] *[[toonehani]] (''Plectropterus gambensis''), sgk [[partlased]] *[[toonekurelised]] (''Ciconiiformes''), selts *[[toonekurg (perekond)|toonekurg]] (''Ciconia''), sgk [[toonekurglased]] *[[toonekurglased]] (''Ciconiidae''), sugukond *[[tormilinnulised]] (''Procellariiformes''), selts *[[tsiitsitaja]] (''Emberiza''), perekond, sgk [[tsiitsitajalased]] *[[tsiitsitajalased]] (''Emberizidae''), sugukond *[[tšiili änn]] (''Stercorarius chilensis''), sgk [[änlased]] *[[tuamotu tormilind]] (''Pterodroma ultima''), sgk [[tormilindlased]] *[[tuhkhaigur]] (''Ardea humbloti''), sgk [[haigurlased]] *[[tuhk-lehelind]] (''Phylloscopus humei''), sgk [[lehelindlased]] *[[tuhksäälik]] (''Leucopeza semperi''), sgk [[sääliklased]] *[[tulemaa tüll]] (''Pluvianellus socialis''), sgk [[tulemaatülllased]] *[[tulemaa tüll (perekond)|tulemaa tüll]] (''Pluvianellus''), perekond, sgk [[tulemaatülllased]] *[[tulemaatülllased]] (''Pluvianellidae''), sugukond *[[tulikurk-säälik]] (''Dendroica fusca''), sgk [[sääliklased]] *[[tulipart]] (''Tadorna ferruginea''), sgk [[partlased]] *[[tumetilder]] (''Tringa erythropus''), sgk [[kurvitslased]] *[[tumevigle]] (''Limosa haemastica''), sgk [[kurvitslased]] *[[tundrakaur]] (''Gavia adamsii''), sgk [[kaurlased]] *[[tundrakiur]] (''Anthus cervinus''), sgk [[västriklased]] *[[tundra-neppvigle]] (''Limnodromus scolopaceus''), sgk [[kurvitslased]] *[[tundra-rabahani]] (''Anser fabalis rossicus''), [[rabahani|rabahane]] alamliik, sgk [[partlased]] *[[tuppnokk]] (''Chionis''), perekond, sgk [[tuppnoklased]] *[[tuppnoklased]] (''Chionidae''), sugukond *[[tupslunn]] (''Fratercula cirrhata''), sgk [[alklased]] *[[turdtuvi]] (''Drepanoptila holosericea''), sgk [[tuvilased]], Uus-Kaledoonia saarel *[[turkestani rasvatihane]] (''Parus bokharensis'', ''Parus major bokharensis''), sgk [[tihaslased]] *[[Turteltuvi (perekond)|turteltuvi]] (''Streptopelia''), perekond, sgk [[tuvilased]] *[[turteltuvi]] (''Streptopelia turtur''), sgk [[tuvilased]] *[[tutkas]] (''Calidris pugnax''), sgk [[kurvitslased]] *[[tuttdrongo]] (''Dicrurus forficatus''), sgk [[drongolased]] *[[tuttfaasan]] (''Pucrasia macrolopha''), sgk [[faasanlased]] *[[tuttlõoke]] (''Galerida cristata''), sgk [[lõolased]] *[[tutt-ogatiib]] (''Chauna chavaria''), sgk [[ogatiiblased]] *[[tuttpütt]] (''Podiceps cristatus''), sgk [[pütlased]] *[[tutt-tihane]] (''Lophophanes cristatus''), sgk [[tihaslased]] *[[tutt-tiir]] (''Thalasseus sandvicensis''), sgk [[tiirlased]] *[[tuttvart]] (''Aythya fuligula''), sgk [[partlased]] *[[tuulas]] (''Artamus''), perekond *[[tuulaslased]] (''Artamidae''), sugukond *[[tuuletallaja]] (''Falco tinnunculus''), sgk [[pistriklased]] *[[tuvilased]] (''Columbidae''), sugukond *[[tõmmuiibis]] (''Plegadis falcinellus'') *[[tõmmukajakas]] (''Larus fuscus''), sgk [[kajaklased]] *[[tõmmu-lehelind]] (''Phylloscopus fuscatus''), sgk [[lehelindlased]] *[[tõmmu-linavästrik]] (''Motacilla alba yarrellii''), [[linavästrik]]u alamliik, sgk [[västriklased]] *[[tõmmu-torminiglas]] (''Pelecanoides urinatrix''), sgk [[tormilindlased]] *[[tõmmuvaeras]] (''Melanitta fusca''), sgk [[partlased]] *[[täks]] (''Saxicola''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[täpik-jämejalg]] (''Burhinus capensis''), sgk [[jämejalglased]] *[[täpiknokk-pelikan]] (''Pelecanus philippensis''), sgk [[pelikanlased]] *[[tääknoklased]] (''Phoeniculidae''), sugukond *[[töbi-paradiisilind]] (''Paradigalla brevicauda''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[Tüll (perekond)|tüll]], perekond, sgk [[tülllased]] *[[tülllased]] (''Charadriidae''), sugukond *[[tüvelindlased]] (''Climacteridae''), sugukond *[[tüvesäälik]] (''Mniotilta varia''), sgk [[sääliklased]] *[[tüükasorlased]] (''Nyctibiidae''), sugukond *[[tüükasorr]] (''Nyctibius''), perekond, sgk [[tüükasorlased]] ==U== *[[uganda veriamadiin]] (''Spermophaga ruficapilla''), sgk [[amadiinlased]] *[[urutüll]] (''Thinornis novaeseelandiae''), sgk [[tülllased]] *[[urvalind]] (''Carduelis flammea''), sgk [[vintlased]] *[[urvalind (alamliik)|urvalind]] (''Carduelis flammea flammea''), [[urvalind|urvalinnu]] alamliik, sgk [[vintlased]] ==V== *[[vaaraohani]] (''Alochen aegyptiaca''), sgk [[hanelised]], Aafrika päritolu, Euroopasse sisse talutud, Eestis eksikülaline *[[vaenukägu]] (''Upupa epops''), sgk [[vaenukägulased]] *[[vainurästas]] (''Turdus iliacus''), sgk [[rästaslased]] *[[valge-irvnokk]] (''Anastomus oscitans''), sgk [[toonekurglased]] *[[valgekurg]] (''Grus leucogeranus''), sgk [[kurglased]] *[[valgelaup-paradiisilind]] (''Parotia sefilata''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[valgepea-haigur]] (''Ardea pacifica''), sgk [[haigurlased]] * [[valgepea-kangurlind]] (''Dinemellia dinemelli''), sgk kangurlindlased *[[valgepõsk-lagle]] (''Branta leucopsis''), sgk [[partlased]] *[[valgerähn]] (''Melanerpes candidus''), sgk [[rähnlased]] *[[valgeselg-kirjurähn]] (''Dendrocopos leucotos''), sgk [[rähnlased]] *[[valgesilm-vart]] (''Aythya nyroca'') *[[valgetiib-pirk]] (''Sarothrura ayresi''), sgk [[ruiklased]] *[[valgetiib-viires]] (''Chlidonias leucopterus''), sgk [[tiirlased]] *[[valge-toonekurg]] (''Ciconia ciconia''), sgk [[toonekurglased]], Mandri-Eestis tavaline, saartel harva *[[valgesaba-kiivitaja]] (''Vanellus leucurus''), sgk [[tülllased]] *[[vandelkajakas]] (''Pagophila eburnea''), sgk [[kajaklased]], Eestis eksikülaline *[[vandelnokk-kuningrähn]] (''Campep­hilus principalis'') *[[vandelnokk-paradiisilind]] (''Drepanornis bruijnii''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[vangalased]] (''Vangidae''), sugukond *[[varblane]] (''Passer''), perekond, sgk [[varblaslased]] *[[varblaslased]] (''Passeridae''), sugukond *[[vares (perekond)|vares]] (''Corvus''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[vareslased]] (''Corvidae''), sugukond *[[vart]] (''Aythya''), perekond, sgk [[partlased]] *[[vasarpea]] (''Scopus umbretta''), sgk [[vasarpealased]] *[[vasarpea (perekond)|vasarpea]] (''Scopus''), perekond, sgk [[vasarpealased]] *[[vasarpealased]] (''Scopidae''), sugukond *[[vedik-kangurlind]] (''Euplectes progne''), sgk [[kangurlindlased]] *[[veeka]] ehk veekaruik (''Gallirallus australis''), sgk [[ruiklased]] *[[veetallaja]] (''Phalaropus lobatus''), sgk [[kurvitslased]] *[[Veetallaja (perekond)|veetallaja]] (''Phalaropus''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[veisehaigur]] (''Ardea ibis''), sgk [[haigurlased]] *[[vesipapp]] (''Cinclus cinclus''), sgk [[vesipaplased]] *[[vigle]] (''Limosa''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[vihitaja]] ehk jõgitilder (''Actitis hypoleucos''), sgk [[kurvitslased]] *[[Vihitaja (perekond)|vihitaja]] ehk jõgitilder (''Actitis''), perekond. sgk [[kurvitslased]] *[[viires]] (''Childonias''), perekond, sgk [[tiirlased]] *[[viirhüüp]] (''Zebrilus undulatus''), sgk [[haigurlased]] *[[viirhüüp (perekond)|viirhüüp]] (''Zebrilus''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[viirpapagoi]] (''Melopsittacus undulatus''), sgk [[papagoilased]] *[[viirpea-pütt]] (''Poliocephalus poliocephalus''), sgk [[pütlased]] *[[viirpea-pütt (perekond)|viirpea-pütt]] (''Poliocephalus''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[viker-paradiisilind]] (''Cicinnurus respublica''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[vikertangara]] (''Tangara chilensis''), sgk [[tangaralased]] *[[vilbas]] (''Leiothrix''), perekond *[[vilehaigur]] (''Syrigma sibilatrix''), sgk [[haigurlased]] *[[vilehaigur (perekond)|vilehaigur]] (''Syrigma''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[villkael-toonekurg]] (''Ciconia episcopus''), sgk [[toonekurglased]] *[[vintlased]] (''Fringillidae''), sugukond *[[virelindlased]] (''Vireonidae''), sugukond *''[[Vireolanius pulchellus]]'', sgk [[virelindlased]] *[[viu]] (''Buteo''), perekond, sgk [[haugaslased]] *[[viupart]] (''Anas penelope'') *[[vuril]] *[[võra-roherähn]] (''Picus puniceus''), sgk [[rähnlased]] *[[võsaraat]] (''Prunella modularis''), sgk [[raatlased]] *[[võsa-ritsiklind]] (''Locustella naevia''), sgk [[ritsiklindlased]] *[[väikealk]] (''Alle alle'') *[[väikeflamingo (perekond)|väikeflamingo]] (''Phoeniconaias''), perekond, sgk [[flamingolased]] *[[väikehaigur (perekond)|väikehaigur]] (''Butorides''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[väikehuik]] (''Porzana parva''), sgk [[ruiklased]] *[[väike-hõbehaigur]] (''Ardea intermedia''), sgk [[haigurlased]] *[[väikehüüp]] ehk hüüpel (''Botaurus minutus''), sgk [[haigurlased]] *[[väikekajakas]] (''Larus minutus''), sgk [[kajaklased]] *[[väike-kirjurähn]] (''Dryobates minor''), sgk [[rähnlased]] *[[väike-konnakotkas]] (''Aquila pomarina''), sgk [[haugaslased]] *[[väikekoskel]] (''Mergellus albellus''), sgk [[partlased]] *[[väikekoovitaja]] (''Numenius phaeopus''), sgk [[kurvitslased]] *[[väikekurp]] (''Thinocorus orbignyianus''), sgk [[kurplased]] *[[väikekägu]] (''Cuculus poliocephalus''), sgk [[kägulased]] *[[väike-käosulane]] (''Hippolais caligata'', ''Iduna caligata''), sgk [[põõsalindlased]] *[[väike-kärbsenäpp]] (''Ficedula parva''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[väike-laukhani]] (''Anser erythropus''), sgk [[partlased]] *[[väike-lehelind]] (''Phylloscopus collybita''), sgk [[lehelindlased]] *[[väikeluik]] (''Cygnus columbianus''), sgk [[partlased]] *[[väike-merivart]] (''Aythya affinis''), sgk partlased *[[väikepistrik]] (''Falco columbarius''), sgk [[pistriklased]] *[[väike-põõsalind]] (''Sylvia curruca''), sgk [[põõsalindlased]] *[[väikepütt]] (''Tachybaptus ruficollis''), sgk [[pütlased]] *[[väikepütt (perekond)|väikepütt]] (''Tachybaptus''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[väikerüdi]] ehk väikerisla (''Calidris minuta''), sgk [[kurvitslased]] *[[väike-tanukull]] (''Accipiter bicolor''), sgk [[haugaslased]] *[[väiketiir]] (''Sternula albifrons'' või ''Sterna albifrons''), sgk [[tiirlased]] *[[väike-torminiglas]] (''Pelecanoides georgicus''), sgk [[tormilindlased]] *[[väiketrapp]] (''Tetrax tetrax''), sgk [[traplased]] *[[väiketsiitsitaja]] (''Emberiza pusilla''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[väiketüll]] (''Charadrius dubius''), sgk [[tülllased]] *[[välja-loorkull]] (''Circus cyaneus''), sgk [[haugaslased]] *[[välja-safiirlind]] (''Halcyon albiventris''), sgk [[jäälindlased]] *[[välja-väikelõoke]] (''Calandrella brachydactyla''), sgk [[lõolased]] *[[värbhuik]] (''Porzana pusilla''), sgk [[ruiklased]] *[[värbkakk]] (''Glaucidium passerinum''), [[kaklased]] *[[värbrüdi]] ehk värbrisla (''Calidris temminckii''), sgk [[kurvitslased]] *[[värvulised]] (''Passeriformes''), selts *[[västrik]] (''Motacilla''), perekond, sgk [[västriklased]] *[[västriklased]] (''Motacillidae''), sugukond *[[väänkael]] (''Jynx torquilla''), sgk [[rähnlased]] *[[vöötkakk]] (''Surnia ulula''), sgk [[kaklased]] *[[vöötkakk (perekond)|vöötkakk]] (''Surnia''), perekond, sgk [[kaklased]] *[[vööt-käbilind]] (''Loxia leucoptera''), sgk [[vintlased]] *[[vööt-lehelind]] (''Phylloscopus inornatus''), sgk [[lehelindlased]] *[[vöötnokk-pütt (perekond)|vöötnokk-pütt]] (''Podilymbus''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[vöötnokk-pütt]] (''Podilymbus podiceps''), sgk [[pütlased]] *[[vööt-põõsalind]] (''Sylvia nisoria''), sgk [[põõsalindlased]] *[[vöötsaba-vigle]] (''Limosa lapponica''), sgk [[kurvitslased]] ==Õ== * [[õgija]] (''Lanius''), perekond, sgk [[õgijalased]] * [[õgijalased]] (''Laniidae''), sugukond * [[õlilind]] ehk guahaaro (''Steatornis caripensis''), sgk [[õlilindlased]] * [[õlipuu-käosulane]] (''Hippolais olivetorum''), sgk [[põõsalindlased]] * [[õnnekurg]] ehk jaapani kurg (''Grus japonensis''), sgk [[kurglased]] * [[õõnesäälik]] (''Protonotaria citrea''), sgk [[sääliklased]] * [[õõnetuvi]] (''Columba oenas''), sgk [[tuvilased]] ==Ä== *[[älverüdi]] ehk älverisla (''Calidris acuminata''), sgk [[kurvitslased]] *[[änlased]] (''Stercorariidae''), sugukond *[[änn]] (''Stercorarius''), perekond, sgk [[änlased]] ==Ö== *[[örd]] *[[ööbik]] (''Luscinia luscinia''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[ööhaigur]] (''Nycticorax nycticorax''), sgk [[haigurlased]] *[[ööhaigur (perekond)|ööhaigur]] (''Nycticorax''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[öökajakas]] (''Creagrus furcatus''), sgk [[kajaklased]] *[[öösorr (perekond)|öösorr]] (''Caprimulgus''), sgk [[öösorlased]] *[[öösorr]] (''Caprimulgus europaeus''), sgk [[öösorlased]] *[[öösorrilised]] (''Caprimulgiformes''), selts == Ü == * [[ühis-kangurlind]] (''Philetairus socius''), sgk [[kangurlindlased]] ==X== *''[[Xanthomyza phrygia]]'', sgk [[meelindlased]] ==Vaata ka== * [[Eesti lindude süstemaatiline nimestik]] * [[Norra lindude süstemaatiline nimestik]] [[Kategooria:Linnud| Lindude loend]] [[Kategooria:Loomade loendid]] me84dhz9i2rxp6bknnt4eul39g23h74 7213908 7213907 2026-08-14T05:05:52Z Ojassaar 206682 /* T */ 7213908 wikitext text/x-wiki '''Lindude loend''' loetleb [[Linnud|linde]]. Selles nimekirjas on lindude [[liik (bioloogia)|liigid]] ja teised [[takson]]id. Muud [[zooloogia]] [[mõiste]]d on loetletud loendites [[zooloogia mõisteid]] ja [[anatoomia mõisteid]]. Kogu [[bioloogia]]s käibel olevad mõisted on loetletud loendis [[Bioloogia mõisteid]]. Kui taksonil on [[eesti keel|eestikeelne]] nimetus, siis see on paigutatud loendisse vastavalt oma kohale tähestikus. Taksoninimetuse järel on [[sulud|sulgudes]] [[ladina keel|ladinakeelne]] nimetus [[Kaldkiri|kursiivis]]. Edasi tulevad lühiandmed [[Sugukond (bioloogia)|sugukondliku kuuluvuse]] (sgk) ja [[levila]] kohta, samuti esinemise kohta Eestis: *''Eestis haudelind'' – pesitseb Eestis *''Eestis läbirändaja'' – Eestis viibib rändel *''Eestis eksikülaline'' – Eestisse satub eksikülalise või [[Hulgulind|hulgulinnuna]] *<span style="background-color:#FFF68F">{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}</span> – välja surnud __NOTOC__{{tähed}} ==A== *[[aafrika madukael]] (''Anhinga rufa''), sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]] *[[aafrika pingviin]] (''Spheniscus demersus''), sgk [[pingviinlased]] *[[aafrika villkael-toonekurg]] (''Ciconia microscelis''), sgk [[toonekurglased]] *[[aafrika väike-hõbehaigur]] (''Ardea brachyrhyncha''), sgk [[haigurlased]] *[[aara]] (''Ara''), perekond, sgk [[papagoilased]], Lõuna- ja Kesk-Ameerikas, lemmikloomadena üle maailma *[[aasia madukael]] (''Anhinga melanogaster''), sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]] *''[[Actophilornis]]'', perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[adeelia pingviin]] (''Pygoscelis adeliae''), sgk [[pingviinlased]] *[[aedporr]] (''Certhia brachydactyla''), sgk [[porlased]] *[[aed-põõsalind]] (''Sylvia borin''), sgk [[põõsalindlased]] *[[aed-roolind]] (''Acrocephalus dumetorum''), sgk [[roolindlased]] *[[ahvikotkas]] (''Pithecophaga jefferyi''), sgk [[haugaslased]] *[[Aix (linnuperekond)|''Aix'']], perekond, sgk [[partlased]] *[[albatroslased]] (''Diomedeidae''), sugukond *[[albatross]] (''Diomedea''), perekond, sgk [[albatroslased]] *[[alk]] (''Alca torda''), sgk [[alklased]], Atlandi ookeani põhjaosas, Eestis haruldane haudelind *[[alklased]] (''Alcidae''), sugukond *<span style="background-color:#FFF68F">[[aloatra väikepütt]] (''Tachybaptus rufolavatus'')</span>, sgk [[pütlased]] *[[amadiinlased]] (''Estrildidae''), sugukond *[[amatsoonpapagoi]] (''Amazona''), perekond, sgk [[papagoilased]] *[[ameerika hallhaigur]] (''Ardea herodias''), sgk [[haigurlased]] *[[ameerika karmiinleevike]] (''Haemorhous purpureus''), sgk [[vintlased]] *[[ameerika madukael]] (''Anhinga anhinga''), sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]] *[[ameerika piilpart]] (''Anas carolinensis''), sgk [[partlased]] *[[ameerika vihitaja]] ehk ameerika jõgitilder (''Actitis macularius''), sgk [[kurvitslased]] *[[ameerika viupart]] (''Mareca americana''), sgk [[partlased]] *[[ameerika väikehüüp]] (''Botaurus exilis''), sgk [[haigurlased]] *[[ametüst-kuldnokk]] (''Cinnyricinclus leucogaster''), sgk [[kuldnoklased]] *[[amuuri vart]] (''Aythya baeri''), sgk [[partlased]] *''[[Anarhynchus]]'', perekond, sgk [[tülllased]] *[[andi kondor]] ehk kaeluskondor (''Vultur gryphus''), sgk [[kondorlased]] *[[andi naaskelnokk]] (''Recurvirostra andina''), sgk [[karkjalglased]] *[[antarktika änn]] (''Stercorarius maccormicki''), sgk [[änlased]] *''[[Aptenodytes]]'', perekond, sgk [[pingviinlased]] *[[araabia vadavädrak]] (''Argya squamiceps''), sgk [[vädraklased]] *[[ararauna]] (''Ara ararauna''), sgk [[papagoilased]] *[[araripe tantsulind]] (''Chiroxiphia bokermanni''), sgk [[tantsulindlased]] *''[[Arini]]'', triibus, sgk [[papagoilased]] *[[asiitilased]] (''Philepittidae''), sugukond *[[atlandi kormoran]] (''Phalacrocorax carbo carbo''), [[kormoran]]i alamliik, sgk [[kormoranlased]] *[[atlantise tormilind]] (''Calonectris diomedea''), sgk [[tormilindlased]] *''[[Attagis]]'', perekond, sgk [[kurplased]] *[[aul]] (''Clangula hyemalis''), sgk [[partlased]], Eestis läbirändaja *[[aul (perekond)|aul]] (''Clangula''), perekond, sgk [[partlased]] *[[aurikpart]] (''Tachyeres''), perekond, sgk [[partlased]] *[[austraalia händpart]] (''Oxyura australis''), sgk [[partlased]] *[[austraalia jämejalg]] (''Esacus magnirostris''), sgk [[jämejalglased]] *[[austraalia madukael]] (''Anhinga novaehollandiae''), sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]] *[[austraalia pelikan]] (''Pelecanus conspicillatus''), sgk [[pelikanlased]] *[[austraalia väike-hõbehaigur]] (''Ardea plumifera''), sgk [[haigurlased]] ==B== *[[bahama masksäälik]] (''Geothlypis rostrata''), sgk [[sääliklased]] *[[Baleaari tormilind]] (''Puffinus mauretanicus''), sgk [[tormilindlased]] *[[bambusesäälik]] (''Vermivora bachmanii''), sgk [[sääliklased]] *[[bambuse-ööhaigur]] (''Oroanassa magnifica''), sgk [[haigurlased]] *[[bambuse-ööhaigur (perekond)|bambuse-ööhaigur]] (''Oroanassa''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[boliivia ararauna]] ehk boliivia lasuuraara (''Ara glaucogularis''), sgk [[papagoilased]] * ''[[Bubalornis]]'', perekond, sgk [[kangurlindlased]] *[[buguni hundvädrak]] (''Liocichla bugunorum''), sgk [[vädraklased]] *[[buru lapatspapagoi]] (''Prioniturus mada''), sgk [[papagoilased]] *[[bülbüllased]] (''Pycnonotidae''), sugukond ==C== *''[[Chauna]]'', perekond, sgk [[ogatiiblased]] *''[[Circetinae]]'', alamsugukond, sgk [[haugaslased]] == D == *<span style="background-color:#FFF68F">[[dodo]] (''Raphus cucullatus'')</span>, sgk [[tuvilased]] *[[drongolased]] (''Dicruridae''), sugukond *[[džunglikana]] (''Gallus''), perekond, sgk [[faasanlased]] == E == *''[[Egretta]]'', perekond, sgk [[haigurlased]] *[[ehis-toonekurg]] (''Mycteria leucocephala''), sgk [[toonekurglased]] *[[emu]] (''Dromaius novaehollandiae''), sgk [[kaasuarlased]] *''[[Esacus]]'', perekond, sgk [[jämejalglased]] *[[eskimo lagle]] (''Branta hutchinsii''), sgk [[partlased]], Eestis üliharuldane läbirändaja *''[[Ephippiorhynchus]]'', perekond, sgk [[toonekurglased]] *''[[Euplectes]]'', perekond, sgk [[kangurlindlased]] *[[euroopa kaelustäks]] (''Saxicola rubicola''), sgk [[kärbsenäplased]] == F == *[[faasan]] (''Phasianus colchicus''), sgk [[faasanlased]] *[[faasanlased]] ehk kanalased (''Phasianidae''), sugukond *[[faasantuvi]] (''Otidiphaps nobilis''), sgk [[tuvilased]] *[[flamingo (perekond)|flamingo]] (''Phoenicopterus''), perekond, sgk [[flamingolased]] *[[flamingolased]] (''Phoenicopteridae''), sugukond *[[flamingolised]] (''Phoenicopteriformes''), selts *[[foja paradiisilind]] (''Parotia berlepschi''), sgk [[paradiisilindlased]] *''[[Foudia]]'', perekond, sgk [[kangurlindlased]], India ookeani lääneosa saartel *[[fregattlind]] (''Fregata''), sgk [[fregattlindlased]] *[[fregattlindlased]] (''Fregatidae''), sugukond ==G== *[[galápagose pingviin]] (''Spheniscus mendiculus''), sgk [[pingviinlased]], [[Galápagose saared|Galápagose saartel]] *''[[Galloanserae]]'', ülemselts *[[ginea kaljukark]] (''Picathartes gymnocephalus''), sgk ''[[kaljukarklased]]'' *[[gongon-tormilind]] (''Pterodroma feae''), sgk [[tormilindlased]] *''[[Gorsachius]]'', perekond, sgk [[haigurlased]] *[[guaanopelikan]] (''Pelecanus thagus''), sgk [[pelikanlased]] ==H== *[[habehüüp]] (''Botaurus lentiginosus''), sgk [[haigurlased]] *[[habekakk]] (''Strix nebulosa''), sgk [[kaklased]] *[[habekotkas]] (''Gypaetus barbatus''), sgk [[haugaslased]] *[[habelindlased]] (''Megalaimidae''), sugukond *[[habeviires]] (''Chlidonias hybridus''), sgk [[tiirlased]] *[[hahk]] (''Somateria mollissima''), sgk [[partlased]] *[[hahk (perekond)|hahk]] (''Somateria''), perekond, sgk [[partlased]] *[[haigur]] (''Ardea''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[haigurlased]] (''Ardeidae''), sugukond *[[hakk]] (''Coloeus monedula'', ''Corvus monedula''), sgk [[vareslased]] *[[hakk (perekond)|hakk]] (''Coloeus''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[hallhaigur]] (''Ardea cinerea''), sgk [[haigurlased]] *[[hallhani]] (''Anser anser''), sgk [[partlased]] *[[hallkibu]] ehk kibutilder (''Xenus cinereus''), sgk [[kurvitslased]] *[[hallkibu (perekond)|hallkibu]] (''Xenus''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[hall-kärbsenäpp]] (''Muscicapa striata''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[hallmänsak]] (''Nucifraga columbiana''), sgk [[vareslased]] *[[hallpea-rähn]] (hallrähn) (''Picus canus''), sgk [[rähnlased]] *[[hallpõsk-pütt]] (''Podiceps grisegena''), sgk [[pütlased]] *[[hallrästas]] (''Turdus pilaris''), sgk [[rästaslased]] *[[hallrüdi]] ehk hallrisla (''Calidris pusilla''), sgk [[kurvitslased]] *[[halltihane]] (''Melaniparus afer''), sgk [[tihaslased]] *[[halltsiitsitaja]] (''Emberiza calandra''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[hallvares]] (''Corvus corone cornix'' või ''Corvus cornix''), [[vares]]e alamliik või omaette liik, sgk [[vareslased]] *[[hallõgija]] (''Lanius excubitor''), sgk [[õgijalased]] *[[hammastuvi]] (''Didunculus strigirostris''), sgk [[tuvilased]] *[[hammastuvi (perekond)|hammastuvi]] (''Didunculus''), perekond, sgk [[tuvilased]] *[[hanelised]] (''Anseriformes''), selts *[[hani]] (''Anser''), perekond, sgk [[partlased]] *[[hangelind]] (''Plectrophenax nivalis''), sgk ''[[Calcariidae]]'' *[[harakas]] (''Pica pica''), sgk [[vareslased]] *[[harakas (perekond)|harakas]] (''Pica''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[harakhani]] (''Anseranas semipalmata''), sgk [[harakhanilased]] *[[harakhani (perekond)|harakhani]] (''Anseranas''), perekond, sgk [[harakhanilased]] *[[harakhanilased]] (''Anseranatidae''), sugukond *[[harksaba-kajakas]] (''Xema sabini''), sgk [[kajaklased]], [[Arktika]]s *[[harksaba-kajakas (perekond)|harksaba-kajakas]], sgk [[kajaklased]] *[[havai vares]] (''Corvus hawaiiensis''), sgk [[vareslased]], varem [[Hawaii saared|Hawaii saartel]], nüüd ainult vangistuses *[[haugas]] (''Accipiter''), perekond, sgk [[haugaslased]] *[[haugaslased]] (''Accipitridae''), sugukond *[[haukalised]] ehk kullilised (''Accipitriformes''), selts *[[heleflamingo]] ehk flamingo (''Phoenicopterus roseus''), sgk [[flamingolased]] *[[heletilder]] (''Tringa nebularia''), sgk [[kurvitslased]] *[[hele-urvalind]] (''Carduelis hornemanni''), sgk [[vintlased]] *[[herilaseviu]] (''Pernis apivorus''), sgk [[haugaslased]] *''[[Hesperoburhinus]]'', perekond, sgk [[jämejalglased]] *[[hiid-merikotkas]] (''Haliaeëtus pelagicus''), sgk [[haugaslased]] *[[hiidturako]] (''Corythaeola cristata''), sgk [[turakolased]] *[[hiina siidhaigur]] (''Egretta eulophotes''), sgk [[haigurlased]] *[[hiina tiigihaigur]] (''Ardeola bacchus''), sgk [[haigurlased]] *[[hiireviu]] (''Buteo buteo''), sgk [[haugaslased]] *[[hoatsiin]] (''Opisthocomus hoazin''), sgk [[hoatsiinlased]], Lõuna-Ameerikas *[[hoburästas]] (''Turdus viscivorus''), sgk [[rästaslased]] *[[huik]] (''Porzana''), perekond, sgk [[ruiklased]] *[[hund-rohetuvi]] (''Ptilinopus superbus''), sgk [[tuvilased]] *[[hõbehaigur]] (''Ardea alba''), sgk [[haigurlased]] *[[hõbekajakas]] (''Larus argentatus''), sgk [[kajaklased]] *[[hõbelaup-paradiisilind]] (''Parotia lawesii''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[hõlmik-paradiisilind]] (''Lophorina superba''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[händkakk]] (''Strix uralensis''), sgk [[kaklased]] *[[händ-paradiisilind]] (''Epimachus fastuosus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[händpart]] (''Oxyura''), perekond, sgk [[partlased]] *[[hänilane]] (''Motacilla flava''), sgk [[västriklased]] *[[hüatsint-siniaara]] (''Anodorhynchus hyacinthinus''), sgk [[papagoilased]] *[[hüüp]] (''Botaurus stellaris''), sgk [[haigurlased]] *[[hüüp (perekond)|hüüp]] (''Botaurus''), perekond, sgk [[haigurlased]] ==I== *[[idalunn]] (''Fratercula corniculata''), sgk [[alklased]] *[[ida-mustvaeras]] (''Melanitta americana''), sgk [[partlased]] *[[ida-sinivutt]] (''Synoicus chinensis''), sgk [[faasanlased]] *[[idatalvike]] (''Emberiza citrinella erythrogenys''), [[talvike]]se alamliik, sgk [[tsiitsitajalased]] *[[ida-toonekurg]] (''Ciconia boyciana''), sgk [[toonekurglased]] *[[ida-tuppnokk]] (''Chionis minor''), sgk [[tuppnoklased]] *[[ida-väikehüüp]] (''Botaurus eurhythmus''), sgk [[haigurlased]] *[[ida-ööhaigur]] (''Gorsachius melanolophus''), sgk [[haigurlased]] *[[india jämejalg]] (''Esacus recurvirostris''), sgk [[jämejalglased]] *[[india marabu]] ehk argala (''Leptoptilos dubius''), sgk [[toonekurglased]] *[[india tiigihaigur]] (''Ardeola grayii''), sgk [[haigurlased]] *[[indigo-siniaara]] (''Anodorhynchus leari''), sgk [[papagoilased]] *[[irvnokk]] (''Anastomus''), perekond, sgk [[toonekurglased]] ==J== *[[jaanalind (perekond)|jaanalind]] (''Struthio''), perekond, sgk [[jaanalindlased]] *[[jaanalind]] (''Struthio camelus''), sgk [[jaanalindlased]] *[[jaanalinnulised]] (''Struthioniformes''), selts *[[jabiru-toonekurg]] (''Jabiru mycteria''), sgk [[toonekurglased]] *[[jabiru-toonekurg (perekond)|jabiru-toonekurg]] (''Jabiru''), perekond, sgk [[toonekurglased]] *''[[Jacana]]'', perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[jahipistrik]] (''Falco rusticolus''), sgk [[pistriklased]] *[[jooksurkägu]] (''Geococcyx''), perekond, sgk [[kägulased]] *[[jõgiaara]] (''Ara severus''), sgk [[papagoilased]] *[[jõgi-jämejalg]] (''Burhinus senegalensis''), sgk [[jämejalglased]] *[[jõgi-ritsiklind]] (''Locustella fluviatilis''), sgk [[ritsiklindlased]] *[[jõgitiir]] (''Sterna hirundo''), sgk [[tiirlased]] *[[jõgivästrik]] (''Motacilla cinerea''), sgk [[västriklased]] *[[jämejalg]] (''Burhinus oedicnemus''), sgk [[jämejalglased]] *[[jämejalg (perekond)|jämejalg]] (''Burhinus''), perekond, sgk [[jämejalglased]] *[[jämejalglased]] (''Burhinidae''), sugukond *[[järve-kalakajakas]] (''Larus canus heinei''), [[kalakajakas|kalakajaka]] alamliik, sgk [[kajaklased]] *[[järvekaur]] (''Gavia arctica''), sgk [[kaurlased]] *[[jääkajakas]] (''Larus hyperboreus''), sgk [[kajaklased]] *[[jääkaur]] (''Gavia immer''), sgk [[kaurlased]] *[[jääkoskel]] (''Mergus merganser''), sgk [[partlased]] *[[jäälind]] (''Alcedo atthis''), sgk [[jäälindlased]] *[[jäälind (perekond)|jäälind]] (''Alcedo''), perekond, sgk [[jäälindlased]] *[[jäälindlased]] (''Alcedinidae''), sugukond *[[jää-tormilind]] (''Fulmarus glacialis''), sgk [[tormilindlased]] ==K== *[[kaasuar]] (''Casuarius''), perekond, sgk [[kaasuarlased]] *[[kaasuarlased]] (''Casuariidae''), sugukond *[[kadakasäälik]] (''Setophaga chrysoparia''), sgk [[sääliklased]] *[[kadakatäks]] (''Saxicola rubetra''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[kaeluskotkas]] (''Gyps fulvus''), sgk [[haugaslased]] *[[kaelus-kärbsenäpp]] (''Ficedula albicollis''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[kaelus-ogatiib]] (''Chauna torquata''), sgk [[ogatiiblased]] *[[kaeluspapagoi]] (''Psittacula krameri''), sgk [[papagoilased]] *[[kaelusrästas]] (''Turdus torquatus''), sgk [[rästaslased]] *[[kaelus-torminiglas]] (''Pelecanoides magellani''), sgk [[tormilindlased]] *[[kaelus-turteltuvi]] (''Streptopelia decaocto''), sgk [[tuvilased]] *[[kaelustuvi]] (''Columba palumbus''), sgk [[tuvilased]] *[[kajakas]] (''Larus''), perekond, sgk [[kajaklased]] *[[kajaklased]] (''Laridae''), sugukond *[[kakaduulased]] (''Cacatuidae''), sugukond *[[kalakajakas]] (''Larus canus''), sgk [[kajaklased]] *[[kalakotkas]] (''Pandion haliaetus''), sgk [[kalakotkaslased]] *[[kalda-jämejalg]] (''Burhinus vermiculatus''), sgk [[jämejalglased]] *[[kaldapääsuke]] (''Riparia riparia''), sgk [[pääsulased]] *[[kalifornia harakas]] (''Pica nuttalli''), sgk [[vareslased]] *[[kaljukajakas]] (''Rissa tridactyla''), sgk [[kajaklased]] *[[kaljukotkas]] (''Aquila chrysaetos''), sgk [[haugaslased]] *[[kalju-puukoristaja]] (''Sitta neumayer''), sgk [[puukoristajalased]] *[[kaljutuvi]] (''Columba livia''), sgk [[tuvilased]] *[[kakk]] (''Strix''), perekond, sgk [[kaklased]] *[[kakkpapagoi]] ehk kakapo (''Strigops habroptila''), sgk [[kakkpapagoilased]] *[[kakkpapagoilased]] (''Strigopidae''), sugukond *[[kaklased]] (''Strigidae''), sugukond *[[Kaktusekakk (perekond)|kaktusekakk]] (''Micrathene''), perekond, sgk [[kaklased]] *[[kaktusekakk]] (''Micrathene whitneyi''), sgk [[kaklased]] *[[kakulised]] (''Strigiformes''), selts *[[kalkun]] ehk kodukalkun ehk kodustatud kalkun, kodustatud [[metskalkun]], sgk [[kalkunlased]] *[[kalkun (perekond)|kalkun]] (''Meleagris''), perekond, sgk [[kalkunlased]] *[[kalkunlased]] (''Meleagridae''), sugukond *[[kana]] ehk kodukana (''Gallus gallus domesticus''), [[puna-džunglikana]] alamliik, sgk [[faasanlased]] *[[kanada kurg]] (''Antigone canadensis''), sgk [[kurglased]] *[[kanada lagle]] (''Branta canadensis''), sgk [[partlased]] *[[kanakull]] (''Astur gentilis''), sgk [[haugaslased]] *[[kanalised]] (''Galliformes''), selts *[[kanepilind]] (''Linaria cannabina''), sgk [[vintlased]] *[[kangurlindlased]] (''Ploceidae''), sugukond *[[karbuskajakas]] (''Ichthyaetus melanocephalus''), sgk [[kajaklased]] *[[karkjalg]] (''Himantopus himantopus''), sgk [[karkjalglased]] *[[karkjalg (perekond)|karkjalg]] (''Himantopus''), perekond, sgk [[karkjalglased]] *[[karkjalglased]] (''Recurvirostridae''), sugukond *[[karmiinleevike]] (''Carpodacus erythrinus''), sgk [[vintlased]] *[[karmiin-paradiisilind]] (''Cicinnurus regius''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[karravong]] (''Strepera''), perekond, sgk ''[[Cracticidae]]'' või [[tuulaslased]] *[[karvasjalg-kakk]] (''Aegolius funereus''), skg [[kaklased]] *[[karvasjalg-viu]] (hallviu) (''Buteo lagopus''), sgk [[haugaslased]] *[[kassikakk]] (''Bubo bubo''), sgk [[kaklased]], [[Euroopa]]s ja [[Aasia]]s, Eestis harv haudelind *[[kassikakk (perekond)|kassikakk]] (''Bubo''), perekond, sgk [[kaklased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[kauai o'o]]</span> (''Moho braccatus''), sgk [[o'olased]] *[[kaur]] (''Gavia''), perekond, sgk [[kaurilised]] *[[kea]] ehk keapapagoi (''Nestor notabilis''), sgk ''[[Strigopidae]]'' *[[keiserpingviin]] (''Aptenodytes forsteri''), sgk [[pingviinlased]] *[[kiilasbülbül]] (''Nok hualon''), sgk [[bülbüllased]] *[[kiilasbülbül (perekond)|kiilasbülbül]] (''Nok''), perekond, sgk [[bülbüllased]] *[[kiiverkaasuar]] (''Casuarius casuarius''), sgk [[kaasuarlased]] *[[kiiver-lootoselind]] (''Irediparra gallinacea''), sgk [[lootoselindlased]] *[[kiiver-lootoselind (perekond)|kiiver-lootoselind]] (''Irediparra''), perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[kiivertihane]] (''Machlolophus holsti''), sgk [[tihaslased]] *[[kiivilased]] (''Apterygidae''), sugukond *[[kiivitaja]] (''Vanellus vanellus''), sgk [[tülllased]] *[[kiivitaja (perekond)|kiivitaja]] (''Vanellus''), perekond, sgk [[tülllased]] *[[kilg-merikotkas]] (''Icthyophaga vocifer''), sgk [[haugaslased]] *[[kiltkajakas]] (''Larus occidentalis''), sgk [[kajaklased]] *[[kimalaskoolibri]] (''Mellisuga helenae''), sgk [[koolibrilased]] *[[kinaver-kangurlind]] (''Foudia madagascariensis''), sgk [[kangurlindlased]] (''Ploceidae'') *[[kingnokk]] (''Balaeniceps rex''), sgk [[kingnoklased]] *[[kingnoklased]] (''Balaenicipitidae''), sugukond *[[kirdekrüüsel]] (''Cepphus columba''), sgk [[alklased]] *[[kiripugu-rüdi]] ehk kiripugu-risla (''Calidris melanotos''), sgk [[kurvitslased]] *[[kirjuhahk]] (''Polysticta stelleri''), sgk [[partlased]] *[[kirjuhahk (perekond)|kirjuhahk]] (''Polysticta''), perekond, sgk [[partlased]] *[[kirjurähn]] (''Dendrocopos''), sgk [[rähnlased]] *[[kivikakk]] (''Athene noctua''), sgk [[kaklased]] *[[kivipääsuke]] (''Ptyonoprogne rupestris''), sgk [[pääsulased]] *[[kivirullija]] (''Arenaria interpres''), sgk [[kurvitslased]] *[[Kivirullija (perekond)|kivirullija]] (''Arenaria''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[kivisiirak]] (''Monticola saxatilis''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[kivitäks]] (''Oenanthe oenanthe''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[koduhani]], [[hallhani|hallhane]] kodustatud vorm *[[kodukakk]] (''Strix aluco''), sgk [[kaklased]] *[[kodupart]], sgk [[partlased]] *[[kodutuvi]] (''Columba livia'' ''domestica''), [[kaljutuvi]] vorm, teisend või alamliik, sgk [[tuvilased]] *[[koduvarblane]] (''Passer domesticus''), sgk [[varblaslased]] *[[koko-hallhaigur]] (''Ardea cocoi''), sgk [[haigurlased]] *[[koldhaigur]] (''Ardeola ralloides''), sgk [[haigurlased]] *[[koldjalg-hõbekajakas]] (''Larus cachinnans''), sgk [[kajaklased]] *[[koldsäälik]] (''Setophaga petechia''), sgk [[sääliklased]] *[[kold-väikehüüp]] (''Botaurus sinensis''), sgk [[haigurlased]] *[[koldvint]] (''Serinus serinus''), sgk [[vintlased]] *[[koljathaigur]] (''Ardea goliath''), sgk [[haigurlased]] *[[kondorilised]] (''Cathartiformes''), selts *[[kondorlased]] (''Cathartidae''), sugukond *[[kongo paabulind]] (''Afropavo congensis''), sgk [[faasanlased]] *[[kongo paabulind (perekond)|kongo paabulind]] (''Afropavo''), perekond, sgk [[faasanlased]] *[[kookako]] (''Callaes''), perekond, sgk [[kookakolased]] * [[kookakolased]] (''Callaeidae'', ''Callaeatidae''), sugukond *[[koolibrilased]] (''Trochilidae''), sugukond *[[koovitaja]] (''Numenius''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[koovtilder]] (''Bartramia longicauda''), sgk [[kurvitslased]] *[[koovtilder (perekond)|koovtilder]] (''Bartramia''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[kormoran]] (''Phalacrocorax carbo''), sgk [[kormoranlased]] *[[kormoranlased]] ehk karbaslased (''Phalacrocoracidae''), sugukond *[[koskel]] (''Mergus''), perekond, sgk [[partlased]] *[[kotkad]] *[[krabijooksur]] (''Dromas ardeola''), sgk [[krabijooksurlased]] *[[krabijooksur (perekond)|karbijooksur]] (''Dromas''), perekond, sgk [[krabijooksurlased]] *[[krabijooksurlased]] (''Dromadidae''), sugukond *[[krae-paradiisihakk]] (''Phonygammus keraudrenii''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[krokodillilind]] (''Pluvianus aegyptius''), sgk [[krokodillilindlased]] *[[krokodillilind (perekond)|krokodillilind]] (''Pluvianus''), perekond, sgk [[krokodillilindlased]] *[[krokodillilindlased]] (''Pluvianidae''), sugukond *[[krüüsel]] (''Cepphus grylle''), sgk [[alklased]] *[[krüüsel (perekond)|krüüsel]] (''Cepphus''), perekond, sgk [[alklased]] *[[kukkurtihane]] (''Remiz pendulinus''), sgk [[kukkurtihaslased]] *[[kuldhänilane]] (''Motacilla citreola''), sgk [[västriklased]] *[[kuldlauk-lootoselind]] (''Jacana spinosa''), sgk [[lootoselindlased]] *[[kuld-lehelind]] (''Phylloscopus proregulus''), sgk [[lehelindlased]] *[[kuldnokk]] (''Sturnus vulgaris''), sgk [[kuldnoklased]] *[[kuldnoklased]] (''Sturnidae''), sugukond *[[kuld-paradiisilind]] (''Diphyllodes magnificus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[kuldtiib-säälik]] (''Vermivora chrysoptera''), sgk [[sääliklased]] *[[kuldtsiitsitaja]] (''Emberiza aureola''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[kuninghahk]] (''Somateria spectabilis''), sgk [[partlased]] *[[kuning-paradiisilind]] (''Paradisaea raggiana''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[kuningviu]] (''Buteo regalis''), sgk [[haugaslased]], Põhja-Ameerika *[[kurelised]] (''Gruiformes''), selts *[[kurg]] (''Grus''), perekond, sgk [[kurglased]] *[[kurgkotkas]] (''Sagittarius serpentarius''), sgk [[kurgkotkaslased]] *[[kurglased]] (''Gruidae''), sugukond *[[kurplased]] (''Thinocoridae''), sugukond *[[kurvits (perekond)|kurvits]] (''Scolopax''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[kurvitsalised]] (''Charadriiformes''), selts *[[kurvitslased]] (''Scolopacidae''), sugukond *[[kuupart]] (''Sibirionetta formosa''), sgk [[partlased]] *[[kuupart (perekond)|kuupart]] (''Sibirionetta''), perekond, sgk [[partlased]] *[[kuuse-käbilind]] (''Loxia curvirostra''), sgk [[vintlased]] *[[kuusepüü]] (''Canachites canadensis''), sgk [[faasanlased]], Põhja-Ameerikas *[[kõdulindlased]] (''Orthonychidae''), sugukond *[[kõnnukajakas]] (''Ichthyaetus relictus''), sgk [[kajaklased]] *[[kõnnu-käosulane]] (''Hippolais languida''), sgk [[põõsalindlased]] *[[kõnnu-pääsujooksur]] (''Glareola pratincola''), sgk [[jooksurlased]] *[[kõnnuõgija]] (''Lanius isabellinus''), sgk [[õgijalased]] *[[kõrbe-kivitäks]] (''Oenanthe deserti''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[kõrbeleevike]] (''Bucanetes githagineus''), sgk [[vintlased]] *[[kõrbe-põõsalind]] (''Sylvia nana''), sgk [[põõsalindlased]] *[[kõrbesäälik]] (''Leiothlypis luciae''), sgk [[sääliklased]] *[[kõrbetüll]] (''Anarhynchus leschenaultii''), sgk [[tülllased]] *[[kõrkja-roolind]] (''Acrocephalus schoenobaenus''), sgk [[roolindlased]] *[[kõrvukfaasan]] (''Crossoptilon''), perekond, sgk [[faasanlased]] *[[kõrvukpütt]] (''Rollandia rolland''), sgk [[pütlased]] *[[kõrvukpütt (perekond)|kõrvukpütt]] (''Rollandia''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[kõrvukräts]] (''Asio otus''), sgk [[kakulised]] *[[kõvernokk-rüdi]] ehk kõvernokk-risla (''Calidris ferruginea''), sgk [[kurvitslased]] *[[käbilind]] (''Loxia''), perekond, sgk [[vintlased]] *[[käblik]] (''Troglodytes troglodytes''), sgk [[käbliklased]] *[[käblik (perekond)|käblik]] (''Troglodytes''), perekond, sgk [[käbliklased]] *[[kägu]] (''Cuculus canorus''), sgk [[kägulased]] *[[Kägu (perekond)|kägu]] (''Cuculus''), perekond, sgk [[kägulased]] *[[kägulased]] (''Cuculidae''), sugukond *[[käharpelikan]] (''Pelecanus crispus''), sgk [[pelikanlased]] *[[käolised]] (''Cuculiformes''), selts *[[Käosulane (perekond)|käosulane]] (''Hippolais''), perekond, [[põõsalindlased]] *[[käosulane]] (''Hippolais icterina''), sgk [[põõsalindlased]] *[[kääbuskotkas]] (''Hieraaetus pennatus'', sünonüüm ''Aquila pennata''), sgk [[haugaslased]] *[[kääbuskurp]] (''Thinocorus rumicivorus''), sgk [[kurplased]] *[[kääbuspingviin]] (''Eudyptula minor''), sgk [[pingviinlased]] *[[kübarkoskel]] (''Lophodytes cucullatus''), sgk [[partlased]] *[[kübarkoskel (perekond)|kübarkoskel]] (''Lophodytes''), perekond, sgk [[partlased]] *[[kühmnokk-luik]] (''Cygnus olor''), sgk [[partlased]] *[[künkakana]] (''Arborophila''), perekond, sgk [[faasanlased]] *[[künnivares]] (''Corvus frugilegus''), sgk [[vareslased]] ==L== *[[laanenäär]] (''Perisoreus infaustus''), sgk [[vareslased]] *[[laanenäär (perekond)|laanenäär]] (''Perisoreus''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[laanepüü]] (''Tetrastes bonasia''), sgk [[faasanlased]] *[[laanerähn]] (''Picoides tridactylus''), sgk [[rähnlased]] *[[lagle]] (''Branta''), perekond, sgk [[partlased]] *[[laikkael-kormoran]] ehk laikkael-karbas (''Phalacrocorax gaimardi''), sgk [[kormoranlased]] *[[lainokk-todi]] (''Todus subulatus''), sgk [[todilased]] *[[laisaba-padulind]] (''Schoenicola brevirostris''), sgk [[ritsiklindlased]] *[[laisaba-paradiisilind]] (''Astrapia rothschildi''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[laisaba-änn]] (''Stercorarius pomarinus'') *[[lakk-lehtlalind]] (''Sericulus bakeri''), sgk [[lehtlalindlased]] *[[lakktuvi]] (''Caloenas nicobarica''), sgk [[tuvilased]] *[[lakktuvi (perekond)|lakktuvi]] (''Caloenas''), perekond, sgk [[tuvilased]] *[[lammitilder]] (''Tringa stagnatilis''), sgk [[kurvitslased]] *[[lapi tsiitsitaja]] (''Calcarius lapponicus''), sgk ''[[Calcariidae]]'' *[[lasuurtihane]] (''Parus cyanus, Cyanistes cyanus''), sgk [[tihaslased]] *[[lannuvart]] (''Aythya collaris''), perekond [[vart]], sugukond [[partlased]] *''[[Larus canus canus]]'', [[kalakajakas|kalakajaka]] alamliik *[[lauk (lind)|lauk]] (''Fulica atra''), sgk [[ruiklased]] *[[lauk-paradiisilind]] (''Paradigalla carunculata''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[lauktihane]] (''Parus semilarvatus''), sgk [[tihaslased]] *[[laululinnud]] ehk laululised (''Passeri'', ''Oscines''), alamselts *[[laululuik]] (''Cygnus cygnus''), sgk [[partlased]] *[[laulurästas]] (''Turdus philomelos''), sgk [[rästaslased]] *[[leeksäälik]] (''Parula gutturalis''), sgk [[sääliklased]] *[[leeterüdi]] ehk leeterisla (''Calidris alba''), sgk [[kurvitslased]] *[[leet-käosulane]] (''Hippolais pallida'', ''Iduna pallida''), sgk [[põõsalindlased]] *[[leetsaba-paradiisilind]] (''Drepanornis albertisi''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[leevike]] (''Pyrrhula pyrrhula''), sgk [[vintlased]] *[[lehelind]] (''Phylloscopus''), perekond, sgk [[lehelindlased]] *[[lehelindlased]] (''Phylloscopidae''), sugukond *[[lehtlalindlased]] (''Ptilonorhynchidae''), sugukond *''[[Leiothrix]]'', perekond, sgk [[vädraklased]] *[[lembelind]] (''Agapornis''), perekond, sgk [[papagoilased]] *[[lepalind]] (''Phoenicurus phoenicurus''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[lepalind (perekond)|lepalind]] (''Phoenicurus''), perekond, sgk [[kärbsenäplased]] *[[liivatüll]] (''Charadrius hiaticula''), sgk [[tülllased]] *[[liiv-kivitäks]] (''Oenanthe isabellina''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[linavästrik]] (''Motacilla alba''), sgk [[västriklased]] *[[lint-paradiisilind]] (''Pteridophora alberti''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[lodinokk-haigur]] (''Cochlearius cochlearius''), sgk [[haigurlased]] *[[lodinokk-haigur (perekond)|lodinokk-haigur]] (''Cochlearius''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[lokut-lootoselind]] (''Jacana jacana''), sgk [[lootoselindlased]] *[[loorkakk]] (''Tyto alba''), sgk [[loorkaklased]] *[[loorkull]] (''Circus''), perekond, sgk [[haugaslased]] *[[lootoselindlased]] (''Jacanidae''), sugukond *[[luha-sinirind]] (''Luscinia svecica cyanecula''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[luik]] (''Cygnus''), perekond, sgk [[partlased]] *[[luitsnokk-iibis]] (''Platalea leucorodia'') *[[luitsnokk-part]] (''Spatula clypeata''), sgk [[partlased]] *[[lumehani]] (''Anser caerulescens''), sgk [[partlased]] *[[lumekakk]] (''Nyctea scandiaca''), sgk [[kaklased]] *[[lumekurp]] (''Attagis gayi''), sgk [[kurplased]] *[[lumelind]] (''Plectrophenax hyperboreus'', ka ''Plectrophenax nivalis hyperboreus''), sgk ''[[Calcariidae]]'' *[[lumepüü]] (''Lagopus muta'', ''Lagopus mutus''), sgk [[metsislased]], Arktikas *[[Lumevarblane (perekond)|Lumevarblane]] (''Montifringilla''), perekond, sgk [[varblaslased]] *[[lunn]] (''Fratercula arctica''), sgk [[alklased]] *[[lunn (perekond)|lunn]] (''Fratercula''), perekond, sgk [[alklased]] *[[lõoke]] (''Alauda''), perekond, sgk [[lõolased]] *[[lõolased]] (''Alaudidae''), sugukond *[[lõopistrik]] (''Falco subbuteo''), sgk [[pistriklased]] *[[lõuna-hallõgija]] (''Lanius meridionalis'') *[[lõuna-hõbekajakas]] (''Larus michahellis'') *[[lõunahüüp]] (''Botaurus poiciloptilus''), sgk [[haigurlased]] *[[lõuna-käosulane]] (''Hippolais rama'', ''Iduna rama''), sgk [[põõsalindlased]] *[[lõuna-nõgipääsuke]] (''Psalidoprocne pristoptera''), sgk [[pääsulased]] *[[lõuna-paradiisilind]] (''Ptiloris paradiseus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[lõunatirk]] (''Uria aalge'') *[[lõuna-urvalind]] (''Carduelis flammea cabaret''), sgk [[vintlased]] *[[lõunaänn]] (''Stercorarius antarcticus''), sgk [[änlased]] *[[läikdrongo]] (''Dicrurus aeneus''), sgk [[drongolased]] *[[läik-lootoselind]] (''Metopidius indicus''), sgk [[lootoselindlased]] *[[läik-lootoselind (perekond)|läik-lootoselind]] (''Metopidius''), perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[lääne-käosulane]] (''Hippolais polyglotta''), sgk [[põõsalindlased]] *[[lääne-pöialpoiss]] (''Regulus ignicapillus''), sgk [[pöialpoislased]] *[[läänesõtkas]] (''Bucephala islandica'') *[[lääne-tuppnokk]] (''Chionis albus''), sgk [[tuppnoklased]] *[[lühinokk-hani]] (''Anser brachyrhynchus'') *[[lüürasaba]] (''Menura''), perekond ==M== *[[maasarviklased]] (''Bucorvidae''), sugukond *[[maasirk]] (''Geospiza''), perekond, sgk [[tsiitsitajalased]] *[[maatihane]] (''Pseudopodoces humilis''), sgk [[tihaslased]] *''[[Machaeropterus]]'', perekond, sgk [[tantsulindlased]] *[[madagaskari lootoselind]] (''Actophilornis albinucha''), sgk [[lootoselindlased]] *[[madagaskari tiigihaigur]] (''Ardeola idae''), sgk [[haigurlased]] *[[madeira tormilind]] (''Pterodroma madeira''), sgk [[tormilindlased]] *[[maduhaugas]] (''Spilornis''), perekond, sgk [[haugaslased]] *[[madukaellased (linnud)|madukaellased]] (''Anhingidae''), sugukond *[[madukael]] (''Anhinga''), perekond, sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]] *[[madukotkas]] (''Circaetus gallicus''), sgk [[haugaslased]] *[[madukotkas (perekond)|madukotkas]] (''Circaetus''), perekond, sgk [[haugaslased]] *[[madukotkaslased]] (''Circaetinae''), alamsugukond, sgk [[haugaslased]] *[[mainakuldnokk]] ehk harilik mainakuldnokk ehk maina (''Acridotheres tristis''), sgk [[kuldnoklased]] *[[mainakuldnokk (perekond)|mainakuldnokk]], perekond (''Acridotheres'') *[[malagassi tuvi]] (''Nesoenas picturatus''), sgk [[tuvilased]], Madagaskar ja India ookeani saared *[[malai künkakana]] (''Arborophila campbelli''), sgk [[faasanlased]] *[[mangroovihaigur]] (''Ardea sumatrana''), sgk [[haigurlased]] *[[marabu]] ehk aafrika marabu (''Leptoptilos crumenifer''), sgk [[toonekurglased]] *[[marabu (perekond)|marabu]] (''Leptoptilos''), perekond, sgk [[toonekurglased]] *''[[Mareca]]'', perekond, sgk [[partlased]] *[[masksäälik (perekond)|masksäälik]] (''Geothlypis''), perekond, sgk [[sääliklased]] *[[mauri käosulane]] (''Hippolais pallida opaca'', ''Iduna pallida opaca'', ''Hippolais opaca''), sgk [[põõsalindlased]] *[[meelindlased]] (''Meliphagidae''), sugukond *[[meenäitur]] (''Indicator''), perekond, sgk [[meenäiturlased]] *[[meenäiturlased]] (''Indicatoridae''), sugukond *[[merikajakas]] (''Larus marinus''), sgk [[kajaklased]] *[[merikotkas]] (''Haliaeetus albicilla''), sgk [[haugaslased]] *[[meririsla]] (merirüdi) (''Calidris maritima''), sgk [[kurvitslased]] *[[merisk]] (''Haematopus ostralegus''), sgk [[merisklased]] *[[merisk (perekond)|merisk]] (''Haematopus''), perekond, sgk [[merisklased]] *[[merisklased]] (''Haematopodidae''), sugukond *[[merivart]] (''Aythya marila''), sgk [[partlased]] *[[mesilasenäpp]] (''Merops apiaster'') *[[metsis]] (''Tetrao urogallus''), sgk [[faasanlased]] *[[metskalkun]] (''Meleagris gallopavo''), sgk [[kalkunlased]] *[[metskiur]] (''Anthus trivialis''), sgk [[västriklased]] *[[metskurvits]] (''Scolopax rusticola''), sgk [[kurvitslased]] *[[mets-lehelind]] (''Phylloscopus sibilatrix''), sgk [[lehelindlased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[mets-nürisaba]] (''Xenicus longipes'')</span>, sgk [[nürisabalased]] *[[metstilder]] (''Tringa ochropus''), sgk [[kurvitslased]] *[[metsvint]] (''Fringilla coelebs''), sgk [[vintlased]] *[[michigani säälik]] (''Dendroica kirtlandii''), sgk [[sääliklased]] *[[mongoolia kiur]] (''Anthus godlewskii''), sgk [[västriklased]] *[[mudahaigur]] (''Egretta tricolor''), sgk [[haigurlased]] *[[mudanepp]] (''Lymnocryptes minimus''), sgk [[kurvitslased]] *[[mudanepp (perekond)|mudanepp]] (''Lymnocryptes''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[mudatilder]] (''Tringa glareola''), sgk [[kurvitslased]] *[[muda-toonekurg]] (''Mycteria americana''), sgk [[toonekurglased]] *[[muskuspart]] (''Cairina moschata''), sgk [[partlased]] *[[muskuspart (perekond)|muskuspart]] (''Cairina''), perekond, sgk [[partlased]] *[[must-harksaba]] (''Milvus migrans''), sgk [[haugaslased]] *[[musthüüp]] (''Botaurus flavicollis''), sgk [[haigurlased]] *[[must-irvnokk]] (''Anastomus lamelligerus''), sgk [[toonekurglased]] *[[mustjalg-tüll]] ehk meritüll (''Anarhynchus alexandrinus''), sgk [[tülllased]] *[[mustkael-pütt]] (''Podiceps nigricollis''), sgk [[pütlased]] *[[must-karkjalg]] (''Himantopus novaezelandiae''), sgk [[karkjalglased]] *[[mustkiird-selvasäälik]] (''Basileuterus nigrocristatus''), sgk [[sääliklased]] *[[must-kivirullija]] (''Arenaria melanocephala''), sgk [[kurvitslased]] *[[mustkoolibri]] (''Florisuga fusca''), sgk [[koolibrilased]] *[[mustlagle]] (''Branta bernicla'') *[[mustlauk-õgija]] (''Lanius minor''), sgk [[õgijalased]] *[[must-lepalind]] (''Phoenicurus ochruros''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[mustluik]] (''Cygnus atratus''), sgk [[partlased]] *[[mustpea-hänilane]] (''Motacilla flava feldegg''), [[hänilane|hänilase]] alamliik, sgk [[västriklased]] *[[mustpea-põõsalind]] (''Sylvia atricapilla''), sgk [[põõsalindlased]] *[[mustpea-tsiitsitaja]] (''Emberiza melanocephala''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[mustpugu-rästas]] (''Turdus ruficollis''), sgk [[rästaslased]] *[[mustpõsk-lembelind]] ehk mustpõsk-lembepapagoi (''Agapornis nigrigenis''), sgk [[papagoilased]] *[[mustrind]] (''Erithacus komadori'', ''Luscinia komadori''), sgk [[rästaslased]], Jaapanis Sensai saartel *[[musträhn]] (''Dryocopus martius''), sgk [[rähnlased]] *[[musträstas]] (''Turdus merula''), sgk [[rästaslased]] *[[mustsaba-vigle]] (''Limosa limosa''), sgk [[kurvitslased]] *[[mustselg-laanerähn]] (''Picoides arcticus''), sgk [[rähnlased]], Põhja-Ameerikas *[[musttihane]] (''Periparus ater'', ''Parus ater''), sgk [[tihaslased]] *[[must-toonekurg]] (''Ciconia nigra''), sgk [[toonekurglased]] *[[mustvaeras]] (''Melanitta nigra''), sgk [[partlased]] *[[mustvares]] (''Corvus corone corone''), [[vares]]e alamliik, sgk [[vareslased]] *[[mustviires]] (''Chlidonias niger''), sgk [[tiirlased]] *[[mõõksaba-paradiisilind]] (''Epimachus meyeri''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[mägiaara]] (''Ara rubrogenys''), sgk [[papagoilased]] *[[mägi-kanepilind]] (''Carduelis flavirostris''), sgk [[vintlased]] *[[mägikiur]] (''Anthus spinoletta''), sgk [[västriklased]] *[[mägikurg]] (''Grus nigricollis''), sgk [[kurglased]]) *[[mägiraat]] (''Prunella collaris''), sgk [[raatlased]] *[[mägi-rasvatihane]] (''Parus monticolus''), sgk [[tihaslased]] *[[mägi-roherähn]] (''Picus squamatus''), sgk [[rähnlased]] *[[mägisäälik (perekond)|mägisäälik]] (''Myioborus''), perekond, sgk [[sääliklased]] *[[männi-käbilind]] (''Loxia pytyopsittacus''), sgk [[vintlased]] *[[männileevike]] (''Pinicola enucleator''), sgk [[vintlased]] *[[mänsak (perekond)|mänsak]] (''Nucifraga''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[mänsak]] (''Nucifraga caryocatactes''), sgk [[vareslased]] *[[mürkpeoleo]] (''Pitohui''), perekond, sgk ''Pachycephalidae'' *''[[Mycteria]]'', perekond, sgk [[toonekurglased]] ==N== *[[naaskelnokk]] (''Recurvirostra avosetta''), sgk [[karkjalglased]] *[[naaskelnokk (perekond)|naaskelnokk]] (''Recurvirostra''), perekond, [[karkjalglased]] *[[naerukajakas]] (''Larus ridibundus''), sgk [[kajaklased]] *[[naerutiir]] (Gelochelidon nilotica), sgk [[tiirlased]] *[[nandu]] (''Rhea americana''), sgk [[nandulased]] *[[nauru roolind]] (''Acrocephalus rehsei)'', sgk [[roolindlased]], [[Nauru]] [[endeem]] *[[neitsikurg]] (''Grus virgo''), sgk [[kurglased]] *[[nepp]] (''Gallinago''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[neppvigle]] (''Limnodromus''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *''[[Nesoenas]]'', perekond, sgk [[tuvilased]] *<span style="background-color:#FFF68F">''[[Nesoenas cicur]]''</span>, sgk [[tuvilased]] *<span style="background-color:#FFF68F">''[[Nesoenas rodericanus]]''</span>, sgk [[tuvilased]] *''[[Nestor (linnuperekond)|Nestor]]'', perekond, sgk [[kakkpapagoilased]] *[[Netta (linnuperekond)|''Netta'']], perekond, sgk [[partlased]] *[[niidu-kaelustäks]] (''Saxicola maurus''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[niidukiur]] ehk stepi-niidukiur (''Anthus richardi''), sgk [[västriklased]] *[[niidurüdi]] ehk niidurisla (''Calidris alpina schinzii''), sgk [[kurvitslased]] *[[ninasarviklind]] (''Buceros rhinoceros''), sgk [[sarvlindlased]] *[[nunn-kivitäks]] (''Oenanthe pleschanka''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[nurmkana]] (''Perdix perdix''), sgk [[faasanlased]] *[[nõgihaigur]] (''Egretta ardesiaca''), sgk [[haigurlased]] *[[nõgi-tormilind]] (''Bulweria bulwerii''), sgk [[tormilindlased]] *[[nõlva-lehelind]] (''Phylloscopus trochiloides''), sgk [[lehelindlased]] *[[nõmmekiur]] (''Anthus campestris''), sgk [[västriklased]] *[[nõmmelõoke]] (''Lullula arborea''), sgk [[lõolased]] ==O== *[[odahaigur]] (''Agamia agami''), sgk [[haigurlased]] *[[odahaigur (perekond)|odahaigur]] (''Agamia''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[ogatiiblased]] (''Anhimidae''), sugukond *[[ohakalind (perekond)|ohakalind]] (''Carduelis''), perekond, sgk [[vintlased]] *[[ohakalind]] (''Carduelis carduelis''), sgk [[vintlased]] *[[ojahüüp]] (''Botaurus sturmii''), sgk [[haigurlased]] ==P== *[[paduhaigur]] (''Ardeola rufiventris''), sgk [[haigurlased]] *[[padu-roolind]] (''Acrocephalus agricola''), [[roolindlased]] *[[paelsaba-paradiisilind]] (''Astrapia mayeri''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[paeltiib-paradiisilind]] (''Semioptera wallacii''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[pahlsaba-lootoselind]] (''Hydrophasianus chirurgus''), sgk [[lootoselindlased]] *[[pahlsaba-lootoselind (perekond)|pahlsaba-lootoselind]] (''Hydrophasianus''), perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[paindpuulind]] (''Hypocolius ampelinus''), sgk [[paindpuulindlased]] *[[palmi-amatsoonpapagoi]] (''Amazona autumnalis''), sgk [[papagoilased]] *[[papagoilised]] (''Psittaciformes''), selts *[[paradiisikurg]] (''Grus paradisea'', ka ''Anthropoides paradiseus''), sgk kurglased *[[paradiisilindlased]] (''Paradisaeidae''), sugukond *[[paradiisivares]] (''Lycocorax pyrrhopterus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[pardid]] (''Anatinae''), alamsugukond, sgk [[partlased]] *[[part]] (''Anas''), perekond, sgk [[partlased]] *[[partlased]] (''Anatidae''), sugukond *[[pasknäär]] (''Garrulus glandarius''), sgk [[vareslased]] *[[pasknäär (perekond)|pasknäär]] (''Garrulus''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[patagoonia kurp]] (''Attagis malouinus''), sgk [[kurplased]] *[[pelikan]] ehk roosapelikan (''Pelecanus onocrotalus''), sgk [[pelikanlased]] *[[pelikan (perekond)|pelikan]] (''Pelecanus''), perekond, sgk [[pelikanlased]] *[[pelikanilised]] (''Pelecaniformes''), selts *[[pelikanlased]] (''Pelecanidae''), sugukond *[[peoleo]] (''Oriolus oriolus''), sgk [[peoleolased]] *''[[Perdicinae]]'', alamsugukond, sgk [[faasanlased]] *[[peruu jämejalg]] (''Hesperoburhinus superciliaris''), sgk [[jämejalglased]] *[[peruu torminiglas]] (''Pelecanoides garnotii''), sgk [[tormilindlased]] *''[[Phoenicoparrus]]'', perekond, sgk [[flamingolased]] *[[piilpart]] (''Anas crecca''), sgk [[partlased]] *[[piiritaja]] ehk piirpääsuke (''Apus apus''), sgk [[piiritajalased]] *[[Piiritaja (perekond)|piiritaja]] (''Apus''), perekond *[[piiritajalased]] (''Apodidae''), sugukond *[[piiritajalised]] (''Apodiformes''), selts *[[pikatiivalised]] (''Apodiformes''), selts *[[pikkjalg-rüdi]] (''Calidris himantopus''), sgk [[kurvitslased]] *[[pikksaba-änn]] (''Stercorarius longicaudus'') *[[pilalindlased]] (''Mimidae''), sugukond *[[pingviinilised]] (''Sphenisciformes''), selts *[[pingviinlased]] (''Spheniscidae''), sugukond *[[pisi-lootoselind]] (''Microparra capensis''), sgk [[lootoselindlased]] *[[pisi-lootoselind (perekond)|pisi-lootoselind]] (''Microparra''), perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[pisipart]] (''Nettapus''), perekond, sgk [[partlased]] *[[pisi-sabatihane]] ehk pisitihane (''Psaltria exilis''), sgk [[sabatihaslased]] *[[plütt]] (''Limicola falcinellus''), sgk [[kurvitslased]] *[[plüü]] (''Pluvialis squatarola''), sgk [[tülllased]] *[[polaarkajakas]] (''Larus glaucoides'') *[[porr]] (''Certhia familiaris''), sgk [[porlased]] *[[preeria-naaskelnokk]] (''Recurvirostra americana''), sgk [[karkjalglased]] *[[preeriavigle]] (''Limosa fedoa''), sgk [[kurvitslased]] *[[prillkrüüsel]] (''Cepphus carbo''), sgk [[alklased]] *[[prillvaeras]] (''Melanitta perspicillata''), sgk [[partlased]] *[[prill-ööhaigur]] (''Calherodius leuconotus''), sgk [[haigurlased]] *[[prill-ööhaigur (perekond)|prill-ööhaigur]] (''Calherodius''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[pruunpelikan]] (''Pelecanus occidentalis''), sgk [[pelikanlased]] *[[pruunselg-põõsalind]] (''Sylvia communis''), sgk [[põõsalindlased]] *[[pruun-ööhaigur]] (''Gorsachius goisagi''), sgk [[haigurlased]] *''[[Psittacini]]'', triibus, sgk [[papagoilased]] *[[pugalsaba-paradiisilind]] (''Astrapia splendidissima''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[pugal-toonekurg]] (''Ephippiorhynchus asiaticus''), sgk [[toonekurglased]] *[[puhv-paradiisilind]] (''Seleucidis melanoleucus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[puispelikan]] (''Pelecanus rufescens''), sgk [[pelikanlased]] *[[puna-aara]] (''Ara macao'') sgk [[papagoilased]] *[[puna-džunglikana]] (''Gallus gallus''), sgk [[faasanlased]], Lõuna-Aasias, kodustatuna üle maailma *[[puna-harksaba]] (''Milvus milvus''), sgk [[haugaslased]] *[[punaflamingo]] (''Phoenicopterus ruber''), sugukond [[flamingolased]] *[[punajalg-pistrik]] (''Falco vespertinus''), sgk [[pistriklased]] *[[punajalg-tilder]] (''Tringa totanus''), sgk [[kurvitslased]] *[[punakael-lagle]] (''Branta ruficollis''), sgk [[partlased]] *[[punakael-väikehaigur]] (''Butorides virescens''), sgk [[haigurlased]] *[[punakurk-haigur]] (''Egretta vinaceigula''), sgk [[haigurlased]] *[[punakurk-kaur]] (''Gavia stellata''), sgk [[kaurlased]] *[[punanokk-vart]] (''Netta rufina'') *[[punapea-naaskelnokk]] (''Recurvirostra novaehollandiae''), sgk [[karkjalglased]] *[[punapea-tsiitsitaja]] (''Emberiza bruniceps''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[punapea-vart]] (''Aythya ferina''), sgk [[partlased]] *[[punapea-õgija]] (''Lanius senator''), sgk [[õgijalased]] *[[punapõsk-bülbül]] (''Pycnonotus jocosus''), sgk [[bülbüllased]] *[[punarind (perekond)|punarind]] (''Erithacus''), perekond, sgk [[kärbsenäplased]] *[[punarind]] (''Erithacus rubecula''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[punarind-karkjalg]] (''Cladorhynchus leucocephalus''), sgk [[karkjalglased]] *[[punarind-karkjalg (perekond)|punarind-karkjalg]] (''Cladorhynchus''), perekond, sgk [[karkjalglased]] *[[punarind-rästas]] (''Turdus migratorius''), sgk [[rästaslased]] *[[puna-rosellapapagoi]] (''Platycercus elegans''), sgk ''[[Psittaculidae]]'' *[[punasaba-paradiisilind]] (''Paradisaea rubra''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[punaselg-õgija]] (''Lanius collurio''), sgk [[õgijalased]] *[[puna-veetallaja]] (''Phalaropus fulicarius''), sgk [[kurvitslased]] *[[puna-väikehüüp]] (''Botaurus cinnamomeus''), sgk [[haigurlased]] *[[puna-ööhaigur]] (''Nycticorax caledonicus''), sgk [[haigurlased]] *[[purpurhaigur]] (''Ardea purpurea''), sgk [[haigurlased]] *[[puukoristaja]] (''Sitta europaea''), sgk [[puukoristajalased]] *[[põhjahänilane]] (''Motacilla flava thunbergi''), sgk [[västriklased]] *[[põhja-lehelind]] (''Phylloscopus borealis''), sgk [[lehelindlased]] *[[põhja-masksäälik]] (''Geothlypis trichas''), sgk [[sääliklased]] *[[põhjatihane]] (''Parus montanus'', ''Poecile montanus''), sgk [[tihaslased]] *[[põhjatirk]] (''Uria lomvia''), sgk [[alklased]] *[[põhja-tormipääsu]] (''Oceanodroma leucorhoa''), sgk [[tormipääsulased]] *[[põhjavint]] (''Fringilla montifringilla''), sgk [[vintlased]] *[[põhjatsiitsitaja]] (''Emberiza rustica''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[põldlõoke]] (''Alauda arvensis''), sgk [[lõolased]] *[[põldtsiitsitaja]] (''Emberiza hortulana''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[põldvarblane]] (''Passer montanus''), sgk [[varblaslased]] *[[põldvutt]] (''Coturnix coturnix'') *[[põõsalind]] (''Sylvia''), perekond, sgk [[põõsalindlased]] *[[põõsalindlased]] (''Sylviidae''), sugukond *[[pöialpoiss]] (''Regulus regulus''), sgk [[pöialpoislased]] *[[pähklimänsak]] (''Nucifraga caryocatactes caryocatactes''), [[mänsak]]u alamliik, sgk [[vareslased]] *[[pärlkanalased]], sugukond *[[pääsujooksur]] (''Glareola''), perekond, sugukond [[jooksurlased]] *[[pütilised]] (''Podicipediformes''), selts *[[pütlased]] (''Podicipedidae''), sugukond *[[pütt (perekond)|pütt]], (''Podiceps''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[püü]] (''Lagopus''), perekond, sgk [[faasanlased]] *[[püüfaasan]] (''Ithaginis cruentus''), sgk [[faasanlased]] *[[püüfaasan (perekond)|püüfaasan]] (''Ithaginis''), perekond, sgk [[faasanlased]] ==Q== *[[queenslandi paradiisilind]] (''Ptiloris victoriae''), sgk [[paradiisilindlased]] ==R== *[[raat]] (''Prunella''), perekond, sgk [[raatlased]] *[[raatlased]] (''Prunellidae''), sugukond *[[rabahani]] (''Anser fabalis''), sgk [[partlased]] *[[rabapistrik]] (''Falco peregrinus''), sgk [[pistriklased]] *[[rabapüü]] (''Lagopus lagopus''), sgk [[metsislased]] *[[raipekotkas]] (''Neophron percnopterus''), sgk [[haugaslased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[raitlind]] (''Aepyornis maximus'' või ''Aepyornis titan'')</span>, sgk [[raitlindlased]], elas [[Madagaskar]]il *''[[Ramphastos]]'', perekond, sgk [[tuukanlased]] *[[rand-jämejalg]] (''Burhinus grallarius''), sgk [[jämejalglased]] *[[randkiur]] (''Anthus petrosus), sgk [[västriklased]] *[[randtiir]] (''Sterna paradisae''), sgk [[tiirlased]] *[[rand-toonekurg]] (''Mycteria cinerea''), sgk [[toonekurglased]] *[[rasvatihane]] (''Parus major''), sgk [[tihaslased]] *[[raudkull]] (''Accipiter nisus''), sgk [[haugaslased]] *[[rebassidrik]] (''Passerella iliaca''), sgk [[sidriklased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[réunioni iibis]] (''Threskiornis solitarius'')</span>, sgk [[iibislased]], elas Réunionil *[[ristpart]] (''Tadorna tadorna''), sgk [[partlased]] *[[ristpart (perekond)|ristpart]] (''Tadorna''), perekond, sgk [[partlased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[rodriguese dront]] (''Pezophaps solitaria'')</span>, sgk [[tuvilased]], elas Rodriguese saarel *[[rodriguese kangurlind]] (''Foudia flavicans''), sgk [[kangurlindlased]], Rodriguese saare endeem *<span style="background-color:#FFF68F">[[rodriguese sinituvi]] (''Alectroenas payandeei''), sgk [[tuvilased]], elas Rodriguese saarel *[[rohe-paabulind]] (''Pavo muticus''), sgk [[faasanlased]] *[[roherähn]] (''Picus viridis''), sgk [[rähnlased]] *[[rohetiib-aara]] (''Ara chloropterus''), sgk [[papagoilased]] *[[rohevint]] (''Carduelis chloris''), sgk [[vintlased]] *[[rohtla-jämejalg]] (''Hesperoburhinus bistriatus''), sgk [[jämejalglased]] *[[rohtlakurp]] (''Pedionomus torquatus''), sgk [[rohtlakurplased]] *[[rohtlakurp (perekond)|rohtlakurp]] (''Pedionomus''), perekond, sgk [[rohtlakurplased]] *[[rohtlakurplased]] (''Pedionomidae''), sugukond *[[rohukoskel]] (''Mergus serrator''), sgk [[partlased]] *[[rohunepp]] (''Gallinago media''), sgk [[kurvitslased]] *[[ronk]] (''Corvus corax''), sgk [[vareslased]] *[[roohabekas]] ehk roovilbas (''Panurus biarmicus''), sgk [[habeklased]] *[[roolind]] (''Acrocephalus''), perekond, sgk [[roolindlased]] *[[roo-loorkull]] (''Circus aeruginosus''), sgk [[haugaslased]] *[[roo-ritsiklind]] (''Locustella luscinioides''), sgk [[ritsiklindlased]] *[[rooruik]] (''Rallus aquaticus ''), sgk [[ruiklased]] *[[roosakajakas]] (''Rhodostethia rosea''), sgk [[kajaklased]] *[[roosa-kuldnokk]] (''Sturnus roseus''), sgk [[kuldnoklased]] *[[roosapõsk-lembelind]] (''Agapornis roseicollis''), sgk [[papagoilased]] *[[roosa-toonekurg]] (''Mycteria ibis''), sgk [[toonekurglased]] * [[roosatuvi]] (''Nesoenas mayeri''), sgk [[tuvilased]] *[[roostepääsuke]] (''Cecropis daurica''), sgk [[pääsulased]] *[[Roostepääsuke (perekond)|roostepääsuke]] (''Cecropis''), perekond, sgk [[pääsulased]] *[[roosterind-tüll]] (''Charadrius morinellus''), sgk [[tülllased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[roostetuvi]] (''Nesoenas duboisi'')</span>, sgk [[tuvilased]] *[[roo-toonekurg]] (''Ciconia maguari''), sgk [[toonekurglased]] *[[rootsiitsitaja]] (''Emberiza schoeniclus''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[rubiinööbik]] (''Luscinia calliope''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[ruiklased]] (''Rallidae''), sugukond *[[rukkirääk]] (''Crex crex''), sgk [[ruiklased]] *[[ruskerästas]] (''Turdus naumanni''), sgk [[rästaslased]] *[[ruugerüdi]] (''Tryngites subruficollis'') sgk [[kurvitslased]] *[[rägapart]] (''Spatula querquedula''), sgk [[partlased]] *[[rähn]] (''Picus''), perekond, sgk [[rähnlased]] *[[rähnilised]] (''Piciformes''), selts *[[rästas]] (''Turdus''), perekond, sgk [[rästaslased]] *[[rästaslased]] (''Turdidae''), sugukond *[[rästas-roolind]] (''Acrocephalus arundinaceus''), sgk [[roolindlased]] *[[räts]] (''Asio''), perekond, sgk [[kaklased]] *[[räusktiir]] (''Sterna caspia''), sgk [[tiirlased]] *[[rääkspart]] (''Anas strepera''), sgk [[partlased]] *[[räästapääsuke]] (''Delichon urbica''), sgk [[pääsulased]] *[[rüdi]] ehk risla (''Calidris''), sgk [[kurvitslased]] *[[rüüt]] (''Pluvialis apricaria''), sgk [[tülllased]] *[[rüüt (perekond)|rüüt]] (''Pluvialis''), perekond, sgk [[tülllased]] ==S== *[[saalomonisaarte raudkull]] (''Tachyspiza albogularis''), sgk [[haugaslased]], Bougainville'i saarel ja Saalomoni saartel *[[sabatihane]] (''Aegithalos caudatus''), sgk [[sabatihaslased]] *[[sadulnokk-toonekurg]] (''Ephippiorhynchus senegalensis''), sgk [[toonekurglased]] *[[safiir-paradiisilind]] (''Ptiloris magnificus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[salu-lehelind]] (''Phylloscopus trochilus''), sgk [[lehelindlased]] *[[salutihane]] ehk sootihane (''Parus palustris'', ''Poecile palustris''), sgk [[tihaslased]] *[[samblikusäälik]] (''Parula americana''), sgk [[sääliklased]] *''[[Sarkidiornis]]'', perekond, sgk [[partlased]] *[[sarvikbülbül]] (''Pycnonotus penicillatus''), sgk [[bülbüllased]] *[[sarviklõoke]] (''Eremophila alpestris'') *[[sarvik-ogatiib]] (''Anhima cornuta''), sgk [[ogatiiblased]] *[[sarvik-ogatiib (perekond)|sarvik-ogatiib]] (''Anhima''), perekond, sgk [[ogatiiblased]] *[[sarvikpütt]] (''Podiceps auritus''), sgk [[pütlased]] *[[sarvlindlased]] (''Bucerotidae''), sugukond *[[sarvlinnulised]] (''Bucerotiformes''), selts *[[sarvnokk-pelikan]] (''Pelecanus erythrorhynchos''), sgk [[pelikanlased]]ý *[[savannihaigur]] (''Ardea melanocephala''), sgk [[haigurlased]] *[[savanni-toonekurg]] (''Ciconia abdimii''), sgk [[toonekurglased]] *[[sebra-amadiin]] (''Taeniopygia guttata''), sgk [[vintlased]] *[[seedrimänsak]] (''Nucifraga caryocatactes macrorhynchos''), [[mänsak]]u alamliik, sgk [[vareslased]] *[[selvasäälik]] (''Basileuterus''), perekond, sgk [[sääliklased]] *[[selvatutlased]] (''Odontophoridae''), sugukond *[[siberi lehelind]] (''Phylloscopus schwarzi''), sgk [[lehelindlased]] *[[siberi raat]] (''Prunella montanella''), sgk [[raatlased]] *[[siberi tõmmuvaeras]] (''Melanitta stejnegeri''), sgk [[partlased]] *[[siidhaigur]] (''Egretta garzetta'') *[[siidisaba]] ehk viristaja (''Bombycilla garrulus''), sgk [[siidisabalased]] *[[siidisaba (perekond)|siidisaba]] (''Bombycilla''), perekond, sgk [[siidisabalased]] *[[siisike]] (''Carduelis spinus''), sgk [[vintlased]] *[[siniaara]] (''Anodorhynchus''), perekond, sgk [[papagoilased]] *[[sinijalg-suula]] (''Sula nebouxii''), sgk [[suulalased]] *[[sinikael-part]] (''Anas platyrhynchos''), sgk [[partlased]] *[[sini-kõrvukfaasan]] (''Crossoptilon auritum''), sgk [[faasanlased]] *[[sininäär]] (''Cyanocitta cristata''), sgk [[vareslased]] *[[sini-paradiisilind]] (''Paradisaea rudolphi''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[siniraag]] (''Coracias garrulus''), sgk [[siniraaglased]] *[[sinirind]] (''Luscinia svecica''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[sini-rägapart]] (''Spatula discors''), sgk [[partlased]] *[[sinisaba]] (''Tarsiger cyanurus''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[sinisäälik]] (''Setophaga caerulescens''), sgk [[sääliklased]] *[[sinitihane]] (''Parus caeruleus'', ''Cyanistes caeruleus''), sgk [[tihaslased]] *[[sinituvi]] (''Alectroenas''), perekond, sgk [[tuvilased]] *[[siniõlg-kuukabarra]] (''Dacelo leachii''), sgk [[jäälindlased]] *[[sirpnokk]] (''Ibidorhyncha struthersii''), sgk [[sirpnoklased]] *[[sirpnokk (perekond)|sirpnokk]] (''Ibidorhyncha''), perekond, sgk [[sirpnoklased]] *[[sirpnoklased]] (''Ibidorhynchidae''), sugukond *[[soldat-aara]] (''Ara militaris''), sgk [[papagoilased]] *[[sookiur]] (''Anthus pratensis''), sgk [[västriklased]] *[[sookurg]] (''Grus grus''), sgk [[kurglased]] *[[soo-loorkull]] (''Circus pygargus''), sgk [[haugaslased]] *[[soopart]] (''Anas acuta''), sgk [[partlased]] *[[soo-roolind]] (''Acrocephalus palustris''), sgk [[roolindlased]] *[[sooräts]] (''Asio flammeus''), sgk [[kaklased]] *[[soorüdi]] (''Calidris alpina''), sgk [[kurvitslased]] *''[[Spatula]]'', perekond, sgk [[partlased]] *[[stepi-händpart]] (''Oxyura leucocephala''), sgk [[partlased]] *[[stepikiivitaja]] (''Vanellus gregarius''), sgk [[tülllased]] *[[stepikotkas]] (''Aquila nipalensis''), sgk [[haugaslased]] *[[stepi-loorkull]] (''Circus macrourus''), sgk [[haugaslased]] *[[stepilõoke]] (''Melanocorypha calandra''), sgk [[lõolased]] *[[stepipistrik]] (''Falco cherrug''), sgk [[pistriklased]] *[[stepi-pääsujooksur]] (''Glareola nordmanni''), sgk [[jooksurlased]] *[[stepi-tuuletallaja]] (''Falco naumanni''), sgk [[pistriklased]] *[[stepivuril]] (''Syrrhaptes paradoxus'') *[[suitsupääsuke (perekond)|suitsupääsuke]] (''Hirundo''), perekond, sgk [[pääsulased]] *[[suitsupääsuke]] (''Hirundo rustica''), sgk [[pääsulased]] *[[sulawesi maduhaugas]] (''Spilornis rufipectus''), sgk [[haugaslased]] *[[sultantihane]] (''Melanochlora sultanea''), sgk [[tihaslased]] *[[sunda tiigihaigur]] (''Ardeola speciosa''), sgk [[haigurlased]] *[[sunda toonekurg]] (''Ciconia stormi''), sgk [[toonekurglased]] *[[suula]] (''Morus bassanus''), sgk [[suulalased]] *[[suurbülbül]] (''Pycnonotus zeylanicus''), sgk [[bülbüllased]] *[[suur-kirjurähn]] (''Dendrocopos major''), sgk [[rähnlased]] *[[suur-konnakotkas]] (''Aquila clanga''), sgk [[haugaslased]] *[[suurkoovitaja]] (''Numenius arquata''), sgk [[kurvitslased]] *[[suur-laukhani]] (''Anser albifrons'') *[[suur-lootoselind]] (''Actophilornis africanus''), sgk [[lootoselindlased]] *[[suur-meenäitur]] (''Indicator indicator''), sgk [[meenäiturlased]] *[[suurnokk-hüüp]] (''Botaurus pinnatus''), sgk [[haigurlased]] *[[suurnokk-vanga]] (''Euryceros prevostii''), sgk [[vangalased]] *[[suurnokk-vint]] ehk suurnokk (''Coccothraustes coccothraustes''), sgk [[vintlased]] *[[suur-paradiisihakk]] (''Manucodia comrii''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[suurpiiritaja]] ehk suur-piirpääsuke (''Apus melba''; ''Tachymarptis melba''), sgk [[piiritajalased]] *[[suurpütt]] (''Aechmophorus occidentalis''), sgk [[pütlased]] *[[suurpütt (perekond)|suurpütt]] (''Aechmophorus''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[suurrüdi]] ehk suurrisla (''Calidris canutus''), sgk [[kurvitslased]] *[[suur-soldataara]] (''Ara ambiguus''), sgk [[papagoilased]] *[[suursäälik]] (''Icteria virens''), sgk [[sääliklased]] *[[suurtrapp]] (''Otis tarda''), sgk [[traplased]] *[[suur-turteltuvi]] (''Streptopelia orientalis'') *[[suur-veetallaja]] (''Phalaropus tricolor''), sgk [[kurvitslased]] *[[suuränn]] (''Stercorarius skua'') *[[sõnnpea-sõtkas]] (''Bucephala albeola'') *[[sõtkas]] (''Bucephala clangula''), sgk [[partlased]] *[[sõtkas (perekond)|sõtkas]] (''Bucephala''), perekond, sgk [[partlased]] *[[sääliklased]] (''Parulidae''), sugukond *[[söödikänn]] (''Stercorarius parasiticus'') ==Š== *[[šikra-raudkull]] ehk hele-raudkull (''Accipiter badius''), sgk [[haugaslased]] *[[šoti käbilind]] (''Loxia scotica''), sgk [[vintlased]] ==T== *[[taigakiur]] (''Anthus hodgsoni''), sgk [[västriklased]] *[[taigatihane]] (''Parus cinctus'' või ''Poecile cinctus''), sgk [[tihaslased]] *[[tait]] (''Gallinula chronopis''), sgk [[ruiklased]] *[[talbsaba-paradiisilind]] (''Astrapia stephaniae''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[talvike]] (''Emberiza citrinella''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[talvike (alamliik)|talvike]] (''Emberiza citrinella citrinella''), [[talvike]]se alamliik, sgk [[tsiitsitajalased]] *[[tamaulipase masksäälik]] (''Geothlypis flavovelata''), sgk [[sääliklased]] *[[tamme-kirjurähn]] (''Dendrocopos medius''), sgk [[rähnlased]] *[[tammetihane]] (''Parus lugubris''), sgk [[tihaslased]] *[[tantsuhaigur]] (''Egretta rufescens''), sgk [[haigurlased]] *[[tanuhaigur]] (''Pilherodius pileatus''), sgk [[haigurlased]] *[[tanuhaigur (perekond)|tanuhaigur]] (''Pilherodius''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[tanu-paradiisilind]] (''Parotia carolae''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[tarna-roolind]] (''Acrocephalus paludicola''), sgk [[roolindlased]] *[[tarna-väikehüüp]] (''Botaurus involucris''), sgk [[haigurlased]] *[[teder]] (''Lyrurus tetrix''), sgk [[faasanlased]] *[[teemantlindlased]] (''Pardalotidae''), sugukond *[[terai-haigur]] (''Ardea insignis''), sgk [[haigurlased]] *''[[Thinocorus]]'', perekond, sgk [[kurplased]] *[[tieke]] (''Philesturnus''), perekond, sgk [[kookakolased]] *[[tihane]] (''Parus''), perekond, sgk [[tihaslased]] *[[tihaslased]] (''Paridae''), sugukond *[[tiigihaigur (perekond)|tiigihaigur]] (''Ardeola''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[tiigi-roolind]] (''Acrocephalus scirpaceus''), sgk [[roolindlased]] *[[tiir]] (''Sterna''), perekond, sgk [[tiirlased]] *[[tikksabalased]] (''Maluridae''), sugukond *[[tikutaja]] ehk taevasikk, sgk [[kurvitslased]] *[[tilder]] (''Tringa''), perekond, sgk [[põõsalindlased]] *[[tinamulased]] (''Tinamidae''), sugukond *[[tirk]] (''Uria''), perekond, sgk [[alklased]] *[[toonehani]] (''Plectropterus gambensis''), sgk [[partlased]] *[[toonekurelised]] (''Ciconiiformes''), selts *[[toonekurg (perekond)|toonekurg]] (''Ciconia''), sgk [[toonekurglased]] *[[toonekurglased]] (''Ciconiidae''), sugukond *[[tormilinnulised]] (''Procellariiformes''), selts *[[tsiitsitaja]] (''Emberiza''), perekond, sgk [[tsiitsitajalased]] *[[tsiitsitajalased]] (''Emberizidae''), sugukond *[[tšiili änn]] (''Stercorarius chilensis''), sgk [[änlased]] *[[tuamotu tormilind]] (''Pterodroma ultima''), sgk [[tormilindlased]] *[[tuhkhaigur]] (''Ardea humbloti''), sgk [[haigurlased]] *[[tuhk-lehelind]] (''Phylloscopus humei''), sgk [[lehelindlased]] *[[tuhksäälik]] (''Leucopeza semperi''), sgk [[sääliklased]] *[[tulemaa tüll]] (''Pluvianellus socialis''), sgk [[tulemaatülllased]] *[[tulemaa tüll (perekond)|tulemaa tüll]] (''Pluvianellus''), perekond, sgk [[tulemaatülllased]] *[[tulemaatülllased]] (''Pluvianellidae''), sugukond *[[tulikurk-säälik]] (''Dendroica fusca''), sgk [[sääliklased]] *[[tulipart]] (''Tadorna ferruginea''), sgk [[partlased]] *[[tumetilder]] (''Tringa erythropus''), sgk [[kurvitslased]] *[[tumevigle]] (''Limosa haemastica''), sgk [[kurvitslased]] *[[tundrakaur]] (''Gavia adamsii''), sgk [[kaurlased]] *[[tundrakiur]] (''Anthus cervinus''), sgk [[västriklased]] *[[tundra-neppvigle]] (''Limnodromus scolopaceus''), sgk [[kurvitslased]] *[[tundra-rabahani]] (''Anser fabalis rossicus''), [[rabahani|rabahane]] alamliik, sgk [[partlased]] *[[tuppnokk]] (''Chionis''), perekond, sgk [[tuppnoklased]] *[[tuppnoklased]] (''Chionidae''), sugukond *[[tupslunn]] (''Fratercula cirrhata''), sgk [[alklased]] *[[turdtuvi]] (''Drepanoptila holosericea''), sgk [[tuvilased]], Uus-Kaledoonia saarel *[[turkestani rasvatihane]] (''Parus bokharensis'', ''Parus major bokharensis''), sgk [[tihaslased]] *[[Turteltuvi (perekond)|turteltuvi]] (''Streptopelia''), perekond, sgk [[tuvilased]] *[[turteltuvi]] (''Streptopelia turtur''), sgk [[tuvilased]] *[[tutkas]] (''Calidris pugnax''), sgk [[kurvitslased]] *[[tuttdrongo]] (''Dicrurus forficatus''), sgk [[drongolased]] *[[tuttfaasan]] (''Pucrasia macrolopha''), sgk [[faasanlased]] *[[tuttlõoke]] (''Galerida cristata''), sgk [[lõolased]] *[[tutt-ogatiib]] (''Chauna chavaria''), sgk [[ogatiiblased]] *[[tuttpütt]] (''Podiceps cristatus''), sgk [[pütlased]] *[[tutt-tihane]] (''Lophophanes cristatus''), sgk [[tihaslased]] *[[tutt-tiir]] (''Thalasseus sandvicensis''), sgk [[tiirlased]] *[[tuttvart]] (''Aythya fuligula''), sgk [[partlased]] *[[tuulas]] (''Artamus''), perekond *[[tuulaslased]] (''Artamidae''), sugukond *[[tuuletallaja]] (''Falco tinnunculus''), sgk [[pistriklased]] *[[tuvilased]] (''Columbidae''), sugukond *[[tõmmuiibis]] (''Plegadis falcinellus'') *[[tõmmukajakas]] (''Larus fuscus''), sgk [[kajaklased]] *[[tõmmu-lehelind]] (''Phylloscopus fuscatus''), sgk [[lehelindlased]] *[[tõmmu-linavästrik]] (''Motacilla alba yarrellii''), [[linavästrik]]u alamliik, sgk [[västriklased]] *[[tõmmu-torminiglas]] (''Pelecanoides urinatrix''), sgk [[tormilindlased]] *[[tõmmuvaeras]] (''Melanitta fusca''), sgk [[partlased]] *[[täks]] (''Saxicola''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[täpik-jämejalg]] (''Burhinus capensis''), sgk [[jämejalglased]] *[[täpiknokk-pelikan]] (''Pelecanus philippensis''), sgk [[pelikanlased]] *[[tääknoklased]] (''Phoeniculidae''), sugukond *[[töbi-paradiisilind]] (''Paradigalla brevicauda''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[Tüll (perekond)|tüll]], perekond, sgk [[tülllased]] *[[tülllased]] (''Charadriidae''), sugukond *[[tüvelindlased]] (''Climacteridae''), sugukond *[[tüvesäälik]] (''Mniotilta varia''), sgk [[sääliklased]] *[[tüükasorlased]] (''Nyctibiidae''), sugukond *[[tüükasorr]] (''Nyctibius''), perekond, sgk [[tüükasorlased]] ==U== *[[uganda veriamadiin]] (''Spermophaga ruficapilla''), sgk [[amadiinlased]] *[[urutüll]] (''Thinornis novaeseelandiae''), sgk [[tülllased]] *[[urvalind]] (''Carduelis flammea''), sgk [[vintlased]] *[[urvalind (alamliik)|urvalind]] (''Carduelis flammea flammea''), [[urvalind|urvalinnu]] alamliik, sgk [[vintlased]] ==V== *[[vaaraohani]] (''Alochen aegyptiaca''), sgk [[hanelised]], Aafrika päritolu, Euroopasse sisse talutud, Eestis eksikülaline *[[vaenukägu]] (''Upupa epops''), sgk [[vaenukägulased]] *[[vainurästas]] (''Turdus iliacus''), sgk [[rästaslased]] *[[valge-irvnokk]] (''Anastomus oscitans''), sgk [[toonekurglased]] *[[valgekurg]] (''Grus leucogeranus''), sgk [[kurglased]] *[[valgelaup-paradiisilind]] (''Parotia sefilata''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[valgepea-haigur]] (''Ardea pacifica''), sgk [[haigurlased]] * [[valgepea-kangurlind]] (''Dinemellia dinemelli''), sgk kangurlindlased *[[valgepõsk-lagle]] (''Branta leucopsis''), sgk [[partlased]] *[[valgerähn]] (''Melanerpes candidus''), sgk [[rähnlased]] *[[valgeselg-kirjurähn]] (''Dendrocopos leucotos''), sgk [[rähnlased]] *[[valgesilm-vart]] (''Aythya nyroca'') *[[valgetiib-pirk]] (''Sarothrura ayresi''), sgk [[ruiklased]] *[[valgetiib-viires]] (''Chlidonias leucopterus''), sgk [[tiirlased]] *[[valge-toonekurg]] (''Ciconia ciconia''), sgk [[toonekurglased]], Mandri-Eestis tavaline, saartel harva *[[valgesaba-kiivitaja]] (''Vanellus leucurus''), sgk [[tülllased]] *[[vandelkajakas]] (''Pagophila eburnea''), sgk [[kajaklased]], Eestis eksikülaline *[[vandelnokk-kuningrähn]] (''Campep­hilus principalis'') *[[vandelnokk-paradiisilind]] (''Drepanornis bruijnii''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[vangalased]] (''Vangidae''), sugukond *[[varblane]] (''Passer''), perekond, sgk [[varblaslased]] *[[varblaslased]] (''Passeridae''), sugukond *[[vares (perekond)|vares]] (''Corvus''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[vareslased]] (''Corvidae''), sugukond *[[vart]] (''Aythya''), perekond, sgk [[partlased]] *[[vasarpea]] (''Scopus umbretta''), sgk [[vasarpealased]] *[[vasarpea (perekond)|vasarpea]] (''Scopus''), perekond, sgk [[vasarpealased]] *[[vasarpealased]] (''Scopidae''), sugukond *[[vedik-kangurlind]] (''Euplectes progne''), sgk [[kangurlindlased]] *[[veeka]] ehk veekaruik (''Gallirallus australis''), sgk [[ruiklased]] *[[veetallaja]] (''Phalaropus lobatus''), sgk [[kurvitslased]] *[[Veetallaja (perekond)|veetallaja]] (''Phalaropus''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[veisehaigur]] (''Ardea ibis''), sgk [[haigurlased]] *[[vesipapp]] (''Cinclus cinclus''), sgk [[vesipaplased]] *[[vigle]] (''Limosa''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[vihitaja]] ehk jõgitilder (''Actitis hypoleucos''), sgk [[kurvitslased]] *[[Vihitaja (perekond)|vihitaja]] ehk jõgitilder (''Actitis''), perekond. sgk [[kurvitslased]] *[[viires]] (''Childonias''), perekond, sgk [[tiirlased]] *[[viirhüüp]] (''Zebrilus undulatus''), sgk [[haigurlased]] *[[viirhüüp (perekond)|viirhüüp]] (''Zebrilus''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[viirpapagoi]] (''Melopsittacus undulatus''), sgk [[papagoilased]] *[[viirpea-pütt]] (''Poliocephalus poliocephalus''), sgk [[pütlased]] *[[viirpea-pütt (perekond)|viirpea-pütt]] (''Poliocephalus''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[viker-paradiisilind]] (''Cicinnurus respublica''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[vikertangara]] (''Tangara chilensis''), sgk [[tangaralased]] *[[vilbas]] (''Leiothrix''), perekond *[[vilehaigur]] (''Syrigma sibilatrix''), sgk [[haigurlased]] *[[vilehaigur (perekond)|vilehaigur]] (''Syrigma''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[villkael-toonekurg]] (''Ciconia episcopus''), sgk [[toonekurglased]] *[[vintlased]] (''Fringillidae''), sugukond *[[virelindlased]] (''Vireonidae''), sugukond *''[[Vireolanius pulchellus]]'', sgk [[virelindlased]] *[[viu]] (''Buteo''), perekond, sgk [[haugaslased]] *[[viupart]] (''Anas penelope'') *[[vuril]] *[[võra-roherähn]] (''Picus puniceus''), sgk [[rähnlased]] *[[võsaraat]] (''Prunella modularis''), sgk [[raatlased]] *[[võsa-ritsiklind]] (''Locustella naevia''), sgk [[ritsiklindlased]] *[[väikealk]] (''Alle alle'') *[[väikeflamingo (perekond)|väikeflamingo]] (''Phoeniconaias''), perekond, sgk [[flamingolased]] *[[väikehaigur (perekond)|väikehaigur]] (''Butorides''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[väikehuik]] (''Porzana parva''), sgk [[ruiklased]] *[[väike-hõbehaigur]] (''Ardea intermedia''), sgk [[haigurlased]] *[[väikehüüp]] ehk hüüpel (''Botaurus minutus''), sgk [[haigurlased]] *[[väikekajakas]] (''Larus minutus''), sgk [[kajaklased]] *[[väike-kirjurähn]] (''Dryobates minor''), sgk [[rähnlased]] *[[väike-konnakotkas]] (''Aquila pomarina''), sgk [[haugaslased]] *[[väikekoskel]] (''Mergellus albellus''), sgk [[partlased]] *[[väikekoovitaja]] (''Numenius phaeopus''), sgk [[kurvitslased]] *[[väikekurp]] (''Thinocorus orbignyianus''), sgk [[kurplased]] *[[väikekägu]] (''Cuculus poliocephalus''), sgk [[kägulased]] *[[väike-käosulane]] (''Hippolais caligata'', ''Iduna caligata''), sgk [[põõsalindlased]] *[[väike-kärbsenäpp]] (''Ficedula parva''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[väike-laukhani]] (''Anser erythropus''), sgk [[partlased]] *[[väike-lehelind]] (''Phylloscopus collybita''), sgk [[lehelindlased]] *[[väikeluik]] (''Cygnus columbianus''), sgk [[partlased]] *[[väike-merivart]] (''Aythya affinis''), sgk partlased *[[väikepistrik]] (''Falco columbarius''), sgk [[pistriklased]] *[[väike-põõsalind]] (''Sylvia curruca''), sgk [[põõsalindlased]] *[[väikepütt]] (''Tachybaptus ruficollis''), sgk [[pütlased]] *[[väikepütt (perekond)|väikepütt]] (''Tachybaptus''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[väikerüdi]] ehk väikerisla (''Calidris minuta''), sgk [[kurvitslased]] *[[väike-tanukull]] (''Accipiter bicolor''), sgk [[haugaslased]] *[[väiketiir]] (''Sternula albifrons'' või ''Sterna albifrons''), sgk [[tiirlased]] *[[väike-torminiglas]] (''Pelecanoides georgicus''), sgk [[tormilindlased]] *[[väiketrapp]] (''Tetrax tetrax''), sgk [[traplased]] *[[väiketsiitsitaja]] (''Emberiza pusilla''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[väiketüll]] (''Charadrius dubius''), sgk [[tülllased]] *[[välja-loorkull]] (''Circus cyaneus''), sgk [[haugaslased]] *[[välja-safiirlind]] (''Halcyon albiventris''), sgk [[jäälindlased]] *[[välja-väikelõoke]] (''Calandrella brachydactyla''), sgk [[lõolased]] *[[värbhuik]] (''Porzana pusilla''), sgk [[ruiklased]] *[[värbkakk]] (''Glaucidium passerinum''), [[kaklased]] *[[värbrüdi]] ehk värbrisla (''Calidris temminckii''), sgk [[kurvitslased]] *[[värvulised]] (''Passeriformes''), selts *[[västrik]] (''Motacilla''), perekond, sgk [[västriklased]] *[[västriklased]] (''Motacillidae''), sugukond *[[väänkael]] (''Jynx torquilla''), sgk [[rähnlased]] *[[vöötkakk]] (''Surnia ulula''), sgk [[kaklased]] *[[vöötkakk (perekond)|vöötkakk]] (''Surnia''), perekond, sgk [[kaklased]] *[[vööt-käbilind]] (''Loxia leucoptera''), sgk [[vintlased]] *[[vööt-lehelind]] (''Phylloscopus inornatus''), sgk [[lehelindlased]] *[[vöötnokk-pütt (perekond)|vöötnokk-pütt]] (''Podilymbus''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[vöötnokk-pütt]] (''Podilymbus podiceps''), sgk [[pütlased]] *[[vööt-põõsalind]] (''Sylvia nisoria''), sgk [[põõsalindlased]] *[[vöötsaba-vigle]] (''Limosa lapponica''), sgk [[kurvitslased]] ==Õ== * [[õgija]] (''Lanius''), perekond, sgk [[õgijalased]] * [[õgijalased]] (''Laniidae''), sugukond * [[õlilind]] ehk guahaaro (''Steatornis caripensis''), sgk [[õlilindlased]] * [[õlipuu-käosulane]] (''Hippolais olivetorum''), sgk [[põõsalindlased]] * [[õnnekurg]] ehk jaapani kurg (''Grus japonensis''), sgk [[kurglased]] * [[õõnesäälik]] (''Protonotaria citrea''), sgk [[sääliklased]] * [[õõnetuvi]] (''Columba oenas''), sgk [[tuvilased]] ==Ä== *[[älverüdi]] ehk älverisla (''Calidris acuminata''), sgk [[kurvitslased]] *[[änlased]] (''Stercorariidae''), sugukond *[[änn]] (''Stercorarius''), perekond, sgk [[änlased]] ==Ö== *[[örd]] *[[ööbik]] (''Luscinia luscinia''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[ööhaigur]] (''Nycticorax nycticorax''), sgk [[haigurlased]] *[[ööhaigur (perekond)|ööhaigur]] (''Nycticorax''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[öökajakas]] (''Creagrus furcatus''), sgk [[kajaklased]] *[[öösorr (perekond)|öösorr]] (''Caprimulgus''), sgk [[öösorlased]] *[[öösorr]] (''Caprimulgus europaeus''), sgk [[öösorlased]] *[[öösorrilised]] (''Caprimulgiformes''), selts == Ü == * [[ühis-kangurlind]] (''Philetairus socius''), sgk [[kangurlindlased]] ==X== *''[[Xanthomyza phrygia]]'', sgk [[meelindlased]] ==Vaata ka== * [[Eesti lindude süstemaatiline nimestik]] * [[Norra lindude süstemaatiline nimestik]] [[Kategooria:Linnud| Lindude loend]] [[Kategooria:Loomade loendid]] tqp9rwqvmgf547az13p6afmqos3t0en 7213914 7213908 2026-08-14T05:27:40Z Ojassaar 206682 /* L */ 7213914 wikitext text/x-wiki '''Lindude loend''' loetleb [[Linnud|linde]]. Selles nimekirjas on lindude [[liik (bioloogia)|liigid]] ja teised [[takson]]id. Muud [[zooloogia]] [[mõiste]]d on loetletud loendites [[zooloogia mõisteid]] ja [[anatoomia mõisteid]]. Kogu [[bioloogia]]s käibel olevad mõisted on loetletud loendis [[Bioloogia mõisteid]]. Kui taksonil on [[eesti keel|eestikeelne]] nimetus, siis see on paigutatud loendisse vastavalt oma kohale tähestikus. Taksoninimetuse järel on [[sulud|sulgudes]] [[ladina keel|ladinakeelne]] nimetus [[Kaldkiri|kursiivis]]. Edasi tulevad lühiandmed [[Sugukond (bioloogia)|sugukondliku kuuluvuse]] (sgk) ja [[levila]] kohta, samuti esinemise kohta Eestis: *''Eestis haudelind'' – pesitseb Eestis *''Eestis läbirändaja'' – Eestis viibib rändel *''Eestis eksikülaline'' – Eestisse satub eksikülalise või [[Hulgulind|hulgulinnuna]] *<span style="background-color:#FFF68F">{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}</span> – välja surnud __NOTOC__{{tähed}} ==A== *[[aafrika madukael]] (''Anhinga rufa''), sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]] *[[aafrika pingviin]] (''Spheniscus demersus''), sgk [[pingviinlased]] *[[aafrika villkael-toonekurg]] (''Ciconia microscelis''), sgk [[toonekurglased]] *[[aafrika väike-hõbehaigur]] (''Ardea brachyrhyncha''), sgk [[haigurlased]] *[[aara]] (''Ara''), perekond, sgk [[papagoilased]], Lõuna- ja Kesk-Ameerikas, lemmikloomadena üle maailma *[[aasia madukael]] (''Anhinga melanogaster''), sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]] *''[[Actophilornis]]'', perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[adeelia pingviin]] (''Pygoscelis adeliae''), sgk [[pingviinlased]] *[[aedporr]] (''Certhia brachydactyla''), sgk [[porlased]] *[[aed-põõsalind]] (''Sylvia borin''), sgk [[põõsalindlased]] *[[aed-roolind]] (''Acrocephalus dumetorum''), sgk [[roolindlased]] *[[ahvikotkas]] (''Pithecophaga jefferyi''), sgk [[haugaslased]] *[[Aix (linnuperekond)|''Aix'']], perekond, sgk [[partlased]] *[[albatroslased]] (''Diomedeidae''), sugukond *[[albatross]] (''Diomedea''), perekond, sgk [[albatroslased]] *[[alk]] (''Alca torda''), sgk [[alklased]], Atlandi ookeani põhjaosas, Eestis haruldane haudelind *[[alklased]] (''Alcidae''), sugukond *<span style="background-color:#FFF68F">[[aloatra väikepütt]] (''Tachybaptus rufolavatus'')</span>, sgk [[pütlased]] *[[amadiinlased]] (''Estrildidae''), sugukond *[[amatsoonpapagoi]] (''Amazona''), perekond, sgk [[papagoilased]] *[[ameerika hallhaigur]] (''Ardea herodias''), sgk [[haigurlased]] *[[ameerika karmiinleevike]] (''Haemorhous purpureus''), sgk [[vintlased]] *[[ameerika madukael]] (''Anhinga anhinga''), sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]] *[[ameerika piilpart]] (''Anas carolinensis''), sgk [[partlased]] *[[ameerika vihitaja]] ehk ameerika jõgitilder (''Actitis macularius''), sgk [[kurvitslased]] *[[ameerika viupart]] (''Mareca americana''), sgk [[partlased]] *[[ameerika väikehüüp]] (''Botaurus exilis''), sgk [[haigurlased]] *[[ametüst-kuldnokk]] (''Cinnyricinclus leucogaster''), sgk [[kuldnoklased]] *[[amuuri vart]] (''Aythya baeri''), sgk [[partlased]] *''[[Anarhynchus]]'', perekond, sgk [[tülllased]] *[[andi kondor]] ehk kaeluskondor (''Vultur gryphus''), sgk [[kondorlased]] *[[andi naaskelnokk]] (''Recurvirostra andina''), sgk [[karkjalglased]] *[[antarktika änn]] (''Stercorarius maccormicki''), sgk [[änlased]] *''[[Aptenodytes]]'', perekond, sgk [[pingviinlased]] *[[araabia vadavädrak]] (''Argya squamiceps''), sgk [[vädraklased]] *[[ararauna]] (''Ara ararauna''), sgk [[papagoilased]] *[[araripe tantsulind]] (''Chiroxiphia bokermanni''), sgk [[tantsulindlased]] *''[[Arini]]'', triibus, sgk [[papagoilased]] *[[asiitilased]] (''Philepittidae''), sugukond *[[atlandi kormoran]] (''Phalacrocorax carbo carbo''), [[kormoran]]i alamliik, sgk [[kormoranlased]] *[[atlantise tormilind]] (''Calonectris diomedea''), sgk [[tormilindlased]] *''[[Attagis]]'', perekond, sgk [[kurplased]] *[[aul]] (''Clangula hyemalis''), sgk [[partlased]], Eestis läbirändaja *[[aul (perekond)|aul]] (''Clangula''), perekond, sgk [[partlased]] *[[aurikpart]] (''Tachyeres''), perekond, sgk [[partlased]] *[[austraalia händpart]] (''Oxyura australis''), sgk [[partlased]] *[[austraalia jämejalg]] (''Esacus magnirostris''), sgk [[jämejalglased]] *[[austraalia madukael]] (''Anhinga novaehollandiae''), sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]] *[[austraalia pelikan]] (''Pelecanus conspicillatus''), sgk [[pelikanlased]] *[[austraalia väike-hõbehaigur]] (''Ardea plumifera''), sgk [[haigurlased]] ==B== *[[bahama masksäälik]] (''Geothlypis rostrata''), sgk [[sääliklased]] *[[Baleaari tormilind]] (''Puffinus mauretanicus''), sgk [[tormilindlased]] *[[bambusesäälik]] (''Vermivora bachmanii''), sgk [[sääliklased]] *[[bambuse-ööhaigur]] (''Oroanassa magnifica''), sgk [[haigurlased]] *[[bambuse-ööhaigur (perekond)|bambuse-ööhaigur]] (''Oroanassa''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[boliivia ararauna]] ehk boliivia lasuuraara (''Ara glaucogularis''), sgk [[papagoilased]] * ''[[Bubalornis]]'', perekond, sgk [[kangurlindlased]] *[[buguni hundvädrak]] (''Liocichla bugunorum''), sgk [[vädraklased]] *[[buru lapatspapagoi]] (''Prioniturus mada''), sgk [[papagoilased]] *[[bülbüllased]] (''Pycnonotidae''), sugukond ==C== *''[[Chauna]]'', perekond, sgk [[ogatiiblased]] *''[[Circetinae]]'', alamsugukond, sgk [[haugaslased]] == D == *<span style="background-color:#FFF68F">[[dodo]] (''Raphus cucullatus'')</span>, sgk [[tuvilased]] *[[drongolased]] (''Dicruridae''), sugukond *[[džunglikana]] (''Gallus''), perekond, sgk [[faasanlased]] == E == *''[[Egretta]]'', perekond, sgk [[haigurlased]] *[[ehis-toonekurg]] (''Mycteria leucocephala''), sgk [[toonekurglased]] *[[emu]] (''Dromaius novaehollandiae''), sgk [[kaasuarlased]] *''[[Esacus]]'', perekond, sgk [[jämejalglased]] *[[eskimo lagle]] (''Branta hutchinsii''), sgk [[partlased]], Eestis üliharuldane läbirändaja *''[[Ephippiorhynchus]]'', perekond, sgk [[toonekurglased]] *''[[Euplectes]]'', perekond, sgk [[kangurlindlased]] *[[euroopa kaelustäks]] (''Saxicola rubicola''), sgk [[kärbsenäplased]] == F == *[[faasan]] (''Phasianus colchicus''), sgk [[faasanlased]] *[[faasanlased]] ehk kanalased (''Phasianidae''), sugukond *[[faasantuvi]] (''Otidiphaps nobilis''), sgk [[tuvilased]] *[[flamingo (perekond)|flamingo]] (''Phoenicopterus''), perekond, sgk [[flamingolased]] *[[flamingolased]] (''Phoenicopteridae''), sugukond *[[flamingolised]] (''Phoenicopteriformes''), selts *[[foja paradiisilind]] (''Parotia berlepschi''), sgk [[paradiisilindlased]] *''[[Foudia]]'', perekond, sgk [[kangurlindlased]], India ookeani lääneosa saartel *[[fregattlind]] (''Fregata''), sgk [[fregattlindlased]] *[[fregattlindlased]] (''Fregatidae''), sugukond ==G== *[[galápagose pingviin]] (''Spheniscus mendiculus''), sgk [[pingviinlased]], [[Galápagose saared|Galápagose saartel]] *''[[Galloanserae]]'', ülemselts *[[ginea kaljukark]] (''Picathartes gymnocephalus''), sgk ''[[kaljukarklased]]'' *[[gongon-tormilind]] (''Pterodroma feae''), sgk [[tormilindlased]] *''[[Gorsachius]]'', perekond, sgk [[haigurlased]] *[[guaanopelikan]] (''Pelecanus thagus''), sgk [[pelikanlased]] ==H== *[[habehüüp]] (''Botaurus lentiginosus''), sgk [[haigurlased]] *[[habekakk]] (''Strix nebulosa''), sgk [[kaklased]] *[[habekotkas]] (''Gypaetus barbatus''), sgk [[haugaslased]] *[[habelindlased]] (''Megalaimidae''), sugukond *[[habeviires]] (''Chlidonias hybridus''), sgk [[tiirlased]] *[[hahk]] (''Somateria mollissima''), sgk [[partlased]] *[[hahk (perekond)|hahk]] (''Somateria''), perekond, sgk [[partlased]] *[[haigur]] (''Ardea''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[haigurlased]] (''Ardeidae''), sugukond *[[hakk]] (''Coloeus monedula'', ''Corvus monedula''), sgk [[vareslased]] *[[hakk (perekond)|hakk]] (''Coloeus''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[hallhaigur]] (''Ardea cinerea''), sgk [[haigurlased]] *[[hallhani]] (''Anser anser''), sgk [[partlased]] *[[hallkibu]] ehk kibutilder (''Xenus cinereus''), sgk [[kurvitslased]] *[[hallkibu (perekond)|hallkibu]] (''Xenus''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[hall-kärbsenäpp]] (''Muscicapa striata''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[hallmänsak]] (''Nucifraga columbiana''), sgk [[vareslased]] *[[hallpea-rähn]] (hallrähn) (''Picus canus''), sgk [[rähnlased]] *[[hallpõsk-pütt]] (''Podiceps grisegena''), sgk [[pütlased]] *[[hallrästas]] (''Turdus pilaris''), sgk [[rästaslased]] *[[hallrüdi]] ehk hallrisla (''Calidris pusilla''), sgk [[kurvitslased]] *[[halltihane]] (''Melaniparus afer''), sgk [[tihaslased]] *[[halltsiitsitaja]] (''Emberiza calandra''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[hallvares]] (''Corvus corone cornix'' või ''Corvus cornix''), [[vares]]e alamliik või omaette liik, sgk [[vareslased]] *[[hallõgija]] (''Lanius excubitor''), sgk [[õgijalased]] *[[hammastuvi]] (''Didunculus strigirostris''), sgk [[tuvilased]] *[[hammastuvi (perekond)|hammastuvi]] (''Didunculus''), perekond, sgk [[tuvilased]] *[[hanelised]] (''Anseriformes''), selts *[[hani]] (''Anser''), perekond, sgk [[partlased]] *[[hangelind]] (''Plectrophenax nivalis''), sgk ''[[Calcariidae]]'' *[[harakas]] (''Pica pica''), sgk [[vareslased]] *[[harakas (perekond)|harakas]] (''Pica''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[harakhani]] (''Anseranas semipalmata''), sgk [[harakhanilased]] *[[harakhani (perekond)|harakhani]] (''Anseranas''), perekond, sgk [[harakhanilased]] *[[harakhanilased]] (''Anseranatidae''), sugukond *[[harksaba-kajakas]] (''Xema sabini''), sgk [[kajaklased]], [[Arktika]]s *[[harksaba-kajakas (perekond)|harksaba-kajakas]], sgk [[kajaklased]] *[[havai vares]] (''Corvus hawaiiensis''), sgk [[vareslased]], varem [[Hawaii saared|Hawaii saartel]], nüüd ainult vangistuses *[[haugas]] (''Accipiter''), perekond, sgk [[haugaslased]] *[[haugaslased]] (''Accipitridae''), sugukond *[[haukalised]] ehk kullilised (''Accipitriformes''), selts *[[heleflamingo]] ehk flamingo (''Phoenicopterus roseus''), sgk [[flamingolased]] *[[heletilder]] (''Tringa nebularia''), sgk [[kurvitslased]] *[[hele-urvalind]] (''Carduelis hornemanni''), sgk [[vintlased]] *[[herilaseviu]] (''Pernis apivorus''), sgk [[haugaslased]] *''[[Hesperoburhinus]]'', perekond, sgk [[jämejalglased]] *[[hiid-merikotkas]] (''Haliaeëtus pelagicus''), sgk [[haugaslased]] *[[hiidturako]] (''Corythaeola cristata''), sgk [[turakolased]] *[[hiina siidhaigur]] (''Egretta eulophotes''), sgk [[haigurlased]] *[[hiina tiigihaigur]] (''Ardeola bacchus''), sgk [[haigurlased]] *[[hiireviu]] (''Buteo buteo''), sgk [[haugaslased]] *[[hoatsiin]] (''Opisthocomus hoazin''), sgk [[hoatsiinlased]], Lõuna-Ameerikas *[[hoburästas]] (''Turdus viscivorus''), sgk [[rästaslased]] *[[huik]] (''Porzana''), perekond, sgk [[ruiklased]] *[[hund-rohetuvi]] (''Ptilinopus superbus''), sgk [[tuvilased]] *[[hõbehaigur]] (''Ardea alba''), sgk [[haigurlased]] *[[hõbekajakas]] (''Larus argentatus''), sgk [[kajaklased]] *[[hõbelaup-paradiisilind]] (''Parotia lawesii''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[hõlmik-paradiisilind]] (''Lophorina superba''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[händkakk]] (''Strix uralensis''), sgk [[kaklased]] *[[händ-paradiisilind]] (''Epimachus fastuosus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[händpart]] (''Oxyura''), perekond, sgk [[partlased]] *[[hänilane]] (''Motacilla flava''), sgk [[västriklased]] *[[hüatsint-siniaara]] (''Anodorhynchus hyacinthinus''), sgk [[papagoilased]] *[[hüüp]] (''Botaurus stellaris''), sgk [[haigurlased]] *[[hüüp (perekond)|hüüp]] (''Botaurus''), perekond, sgk [[haigurlased]] ==I== *[[idalunn]] (''Fratercula corniculata''), sgk [[alklased]] *[[ida-mustvaeras]] (''Melanitta americana''), sgk [[partlased]] *[[ida-sinivutt]] (''Synoicus chinensis''), sgk [[faasanlased]] *[[idatalvike]] (''Emberiza citrinella erythrogenys''), [[talvike]]se alamliik, sgk [[tsiitsitajalased]] *[[ida-toonekurg]] (''Ciconia boyciana''), sgk [[toonekurglased]] *[[ida-tuppnokk]] (''Chionis minor''), sgk [[tuppnoklased]] *[[ida-väikehüüp]] (''Botaurus eurhythmus''), sgk [[haigurlased]] *[[ida-ööhaigur]] (''Gorsachius melanolophus''), sgk [[haigurlased]] *[[india jämejalg]] (''Esacus recurvirostris''), sgk [[jämejalglased]] *[[india marabu]] ehk argala (''Leptoptilos dubius''), sgk [[toonekurglased]] *[[india tiigihaigur]] (''Ardeola grayii''), sgk [[haigurlased]] *[[indigo-siniaara]] (''Anodorhynchus leari''), sgk [[papagoilased]] *[[irvnokk]] (''Anastomus''), perekond, sgk [[toonekurglased]] ==J== *[[jaanalind (perekond)|jaanalind]] (''Struthio''), perekond, sgk [[jaanalindlased]] *[[jaanalind]] (''Struthio camelus''), sgk [[jaanalindlased]] *[[jaanalinnulised]] (''Struthioniformes''), selts *[[jabiru-toonekurg]] (''Jabiru mycteria''), sgk [[toonekurglased]] *[[jabiru-toonekurg (perekond)|jabiru-toonekurg]] (''Jabiru''), perekond, sgk [[toonekurglased]] *''[[Jacana]]'', perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[jahipistrik]] (''Falco rusticolus''), sgk [[pistriklased]] *[[jooksurkägu]] (''Geococcyx''), perekond, sgk [[kägulased]] *[[jõgiaara]] (''Ara severus''), sgk [[papagoilased]] *[[jõgi-jämejalg]] (''Burhinus senegalensis''), sgk [[jämejalglased]] *[[jõgi-ritsiklind]] (''Locustella fluviatilis''), sgk [[ritsiklindlased]] *[[jõgitiir]] (''Sterna hirundo''), sgk [[tiirlased]] *[[jõgivästrik]] (''Motacilla cinerea''), sgk [[västriklased]] *[[jämejalg]] (''Burhinus oedicnemus''), sgk [[jämejalglased]] *[[jämejalg (perekond)|jämejalg]] (''Burhinus''), perekond, sgk [[jämejalglased]] *[[jämejalglased]] (''Burhinidae''), sugukond *[[järve-kalakajakas]] (''Larus canus heinei''), [[kalakajakas|kalakajaka]] alamliik, sgk [[kajaklased]] *[[järvekaur]] (''Gavia arctica''), sgk [[kaurlased]] *[[jääkajakas]] (''Larus hyperboreus''), sgk [[kajaklased]] *[[jääkaur]] (''Gavia immer''), sgk [[kaurlased]] *[[jääkoskel]] (''Mergus merganser''), sgk [[partlased]] *[[jäälind]] (''Alcedo atthis''), sgk [[jäälindlased]] *[[jäälind (perekond)|jäälind]] (''Alcedo''), perekond, sgk [[jäälindlased]] *[[jäälindlased]] (''Alcedinidae''), sugukond *[[jää-tormilind]] (''Fulmarus glacialis''), sgk [[tormilindlased]] ==K== *[[kaasuar]] (''Casuarius''), perekond, sgk [[kaasuarlased]] *[[kaasuarlased]] (''Casuariidae''), sugukond *[[kadakasäälik]] (''Setophaga chrysoparia''), sgk [[sääliklased]] *[[kadakatäks]] (''Saxicola rubetra''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[kaeluskotkas]] (''Gyps fulvus''), sgk [[haugaslased]] *[[kaelus-kärbsenäpp]] (''Ficedula albicollis''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[kaelus-ogatiib]] (''Chauna torquata''), sgk [[ogatiiblased]] *[[kaeluspapagoi]] (''Psittacula krameri''), sgk [[papagoilased]] *[[kaelusrästas]] (''Turdus torquatus''), sgk [[rästaslased]] *[[kaelus-torminiglas]] (''Pelecanoides magellani''), sgk [[tormilindlased]] *[[kaelus-turteltuvi]] (''Streptopelia decaocto''), sgk [[tuvilased]] *[[kaelustuvi]] (''Columba palumbus''), sgk [[tuvilased]] *[[kajakas]] (''Larus''), perekond, sgk [[kajaklased]] *[[kajaklased]] (''Laridae''), sugukond *[[kakaduulased]] (''Cacatuidae''), sugukond *[[kalakajakas]] (''Larus canus''), sgk [[kajaklased]] *[[kalakotkas]] (''Pandion haliaetus''), sgk [[kalakotkaslased]] *[[kalda-jämejalg]] (''Burhinus vermiculatus''), sgk [[jämejalglased]] *[[kaldapääsuke]] (''Riparia riparia''), sgk [[pääsulased]] *[[kalifornia harakas]] (''Pica nuttalli''), sgk [[vareslased]] *[[kaljukajakas]] (''Rissa tridactyla''), sgk [[kajaklased]] *[[kaljukotkas]] (''Aquila chrysaetos''), sgk [[haugaslased]] *[[kalju-puukoristaja]] (''Sitta neumayer''), sgk [[puukoristajalased]] *[[kaljutuvi]] (''Columba livia''), sgk [[tuvilased]] *[[kakk]] (''Strix''), perekond, sgk [[kaklased]] *[[kakkpapagoi]] ehk kakapo (''Strigops habroptila''), sgk [[kakkpapagoilased]] *[[kakkpapagoilased]] (''Strigopidae''), sugukond *[[kaklased]] (''Strigidae''), sugukond *[[Kaktusekakk (perekond)|kaktusekakk]] (''Micrathene''), perekond, sgk [[kaklased]] *[[kaktusekakk]] (''Micrathene whitneyi''), sgk [[kaklased]] *[[kakulised]] (''Strigiformes''), selts *[[kalkun]] ehk kodukalkun ehk kodustatud kalkun, kodustatud [[metskalkun]], sgk [[kalkunlased]] *[[kalkun (perekond)|kalkun]] (''Meleagris''), perekond, sgk [[kalkunlased]] *[[kalkunlased]] (''Meleagridae''), sugukond *[[kana]] ehk kodukana (''Gallus gallus domesticus''), [[puna-džunglikana]] alamliik, sgk [[faasanlased]] *[[kanada kurg]] (''Antigone canadensis''), sgk [[kurglased]] *[[kanada lagle]] (''Branta canadensis''), sgk [[partlased]] *[[kanakull]] (''Astur gentilis''), sgk [[haugaslased]] *[[kanalised]] (''Galliformes''), selts *[[kanepilind]] (''Linaria cannabina''), sgk [[vintlased]] *[[kangurlindlased]] (''Ploceidae''), sugukond *[[karbuskajakas]] (''Ichthyaetus melanocephalus''), sgk [[kajaklased]] *[[karkjalg]] (''Himantopus himantopus''), sgk [[karkjalglased]] *[[karkjalg (perekond)|karkjalg]] (''Himantopus''), perekond, sgk [[karkjalglased]] *[[karkjalglased]] (''Recurvirostridae''), sugukond *[[karmiinleevike]] (''Carpodacus erythrinus''), sgk [[vintlased]] *[[karmiin-paradiisilind]] (''Cicinnurus regius''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[karravong]] (''Strepera''), perekond, sgk ''[[Cracticidae]]'' või [[tuulaslased]] *[[karvasjalg-kakk]] (''Aegolius funereus''), skg [[kaklased]] *[[karvasjalg-viu]] (hallviu) (''Buteo lagopus''), sgk [[haugaslased]] *[[kassikakk]] (''Bubo bubo''), sgk [[kaklased]], [[Euroopa]]s ja [[Aasia]]s, Eestis harv haudelind *[[kassikakk (perekond)|kassikakk]] (''Bubo''), perekond, sgk [[kaklased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[kauai o'o]]</span> (''Moho braccatus''), sgk [[o'olased]] *[[kaur]] (''Gavia''), perekond, sgk [[kaurilised]] *[[kea]] ehk keapapagoi (''Nestor notabilis''), sgk ''[[Strigopidae]]'' *[[keiserpingviin]] (''Aptenodytes forsteri''), sgk [[pingviinlased]] *[[kiilasbülbül]] (''Nok hualon''), sgk [[bülbüllased]] *[[kiilasbülbül (perekond)|kiilasbülbül]] (''Nok''), perekond, sgk [[bülbüllased]] *[[kiiverkaasuar]] (''Casuarius casuarius''), sgk [[kaasuarlased]] *[[kiiver-lootoselind]] (''Irediparra gallinacea''), sgk [[lootoselindlased]] *[[kiiver-lootoselind (perekond)|kiiver-lootoselind]] (''Irediparra''), perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[kiivertihane]] (''Machlolophus holsti''), sgk [[tihaslased]] *[[kiivilased]] (''Apterygidae''), sugukond *[[kiivitaja]] (''Vanellus vanellus''), sgk [[tülllased]] *[[kiivitaja (perekond)|kiivitaja]] (''Vanellus''), perekond, sgk [[tülllased]] *[[kilg-merikotkas]] (''Icthyophaga vocifer''), sgk [[haugaslased]] *[[kiltkajakas]] (''Larus occidentalis''), sgk [[kajaklased]] *[[kimalaskoolibri]] (''Mellisuga helenae''), sgk [[koolibrilased]] *[[kinaver-kangurlind]] (''Foudia madagascariensis''), sgk [[kangurlindlased]] (''Ploceidae'') *[[kingnokk]] (''Balaeniceps rex''), sgk [[kingnoklased]] *[[kingnoklased]] (''Balaenicipitidae''), sugukond *[[kirdekrüüsel]] (''Cepphus columba''), sgk [[alklased]] *[[kiripugu-rüdi]] ehk kiripugu-risla (''Calidris melanotos''), sgk [[kurvitslased]] *[[kirjuhahk]] (''Polysticta stelleri''), sgk [[partlased]] *[[kirjuhahk (perekond)|kirjuhahk]] (''Polysticta''), perekond, sgk [[partlased]] *[[kirjurähn]] (''Dendrocopos''), sgk [[rähnlased]] *[[kivikakk]] (''Athene noctua''), sgk [[kaklased]] *[[kivipääsuke]] (''Ptyonoprogne rupestris''), sgk [[pääsulased]] *[[kivirullija]] (''Arenaria interpres''), sgk [[kurvitslased]] *[[Kivirullija (perekond)|kivirullija]] (''Arenaria''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[kivisiirak]] (''Monticola saxatilis''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[kivitäks]] (''Oenanthe oenanthe''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[koduhani]], [[hallhani|hallhane]] kodustatud vorm *[[kodukakk]] (''Strix aluco''), sgk [[kaklased]] *[[kodupart]], sgk [[partlased]] *[[kodutuvi]] (''Columba livia'' ''domestica''), [[kaljutuvi]] vorm, teisend või alamliik, sgk [[tuvilased]] *[[koduvarblane]] (''Passer domesticus''), sgk [[varblaslased]] *[[koko-hallhaigur]] (''Ardea cocoi''), sgk [[haigurlased]] *[[koldhaigur]] (''Ardeola ralloides''), sgk [[haigurlased]] *[[koldjalg-hõbekajakas]] (''Larus cachinnans''), sgk [[kajaklased]] *[[koldsäälik]] (''Setophaga petechia''), sgk [[sääliklased]] *[[kold-väikehüüp]] (''Botaurus sinensis''), sgk [[haigurlased]] *[[koldvint]] (''Serinus serinus''), sgk [[vintlased]] *[[koljathaigur]] (''Ardea goliath''), sgk [[haigurlased]] *[[kondorilised]] (''Cathartiformes''), selts *[[kondorlased]] (''Cathartidae''), sugukond *[[kongo paabulind]] (''Afropavo congensis''), sgk [[faasanlased]] *[[kongo paabulind (perekond)|kongo paabulind]] (''Afropavo''), perekond, sgk [[faasanlased]] *[[kookako]] (''Callaes''), perekond, sgk [[kookakolased]] * [[kookakolased]] (''Callaeidae'', ''Callaeatidae''), sugukond *[[koolibrilased]] (''Trochilidae''), sugukond *[[koovitaja]] (''Numenius''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[koovtilder]] (''Bartramia longicauda''), sgk [[kurvitslased]] *[[koovtilder (perekond)|koovtilder]] (''Bartramia''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[kormoran]] (''Phalacrocorax carbo''), sgk [[kormoranlased]] *[[kormoranlased]] ehk karbaslased (''Phalacrocoracidae''), sugukond *[[koskel]] (''Mergus''), perekond, sgk [[partlased]] *[[kotkad]] *[[krabijooksur]] (''Dromas ardeola''), sgk [[krabijooksurlased]] *[[krabijooksur (perekond)|karbijooksur]] (''Dromas''), perekond, sgk [[krabijooksurlased]] *[[krabijooksurlased]] (''Dromadidae''), sugukond *[[krae-paradiisihakk]] (''Phonygammus keraudrenii''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[krokodillilind]] (''Pluvianus aegyptius''), sgk [[krokodillilindlased]] *[[krokodillilind (perekond)|krokodillilind]] (''Pluvianus''), perekond, sgk [[krokodillilindlased]] *[[krokodillilindlased]] (''Pluvianidae''), sugukond *[[krüüsel]] (''Cepphus grylle''), sgk [[alklased]] *[[krüüsel (perekond)|krüüsel]] (''Cepphus''), perekond, sgk [[alklased]] *[[kukkurtihane]] (''Remiz pendulinus''), sgk [[kukkurtihaslased]] *[[kuldhänilane]] (''Motacilla citreola''), sgk [[västriklased]] *[[kuldlauk-lootoselind]] (''Jacana spinosa''), sgk [[lootoselindlased]] *[[kuld-lehelind]] (''Phylloscopus proregulus''), sgk [[lehelindlased]] *[[kuldnokk]] (''Sturnus vulgaris''), sgk [[kuldnoklased]] *[[kuldnoklased]] (''Sturnidae''), sugukond *[[kuld-paradiisilind]] (''Diphyllodes magnificus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[kuldtiib-säälik]] (''Vermivora chrysoptera''), sgk [[sääliklased]] *[[kuldtsiitsitaja]] (''Emberiza aureola''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[kuninghahk]] (''Somateria spectabilis''), sgk [[partlased]] *[[kuning-paradiisilind]] (''Paradisaea raggiana''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[kuningviu]] (''Buteo regalis''), sgk [[haugaslased]], Põhja-Ameerika *[[kurelised]] (''Gruiformes''), selts *[[kurg]] (''Grus''), perekond, sgk [[kurglased]] *[[kurgkotkas]] (''Sagittarius serpentarius''), sgk [[kurgkotkaslased]] *[[kurglased]] (''Gruidae''), sugukond *[[kurplased]] (''Thinocoridae''), sugukond *[[kurvits (perekond)|kurvits]] (''Scolopax''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[kurvitsalised]] (''Charadriiformes''), selts *[[kurvitslased]] (''Scolopacidae''), sugukond *[[kuupart]] (''Sibirionetta formosa''), sgk [[partlased]] *[[kuupart (perekond)|kuupart]] (''Sibirionetta''), perekond, sgk [[partlased]] *[[kuuse-käbilind]] (''Loxia curvirostra''), sgk [[vintlased]] *[[kuusepüü]] (''Canachites canadensis''), sgk [[faasanlased]], Põhja-Ameerikas *[[kõdulindlased]] (''Orthonychidae''), sugukond *[[kõnnukajakas]] (''Ichthyaetus relictus''), sgk [[kajaklased]] *[[kõnnu-käosulane]] (''Hippolais languida''), sgk [[põõsalindlased]] *[[kõnnu-pääsujooksur]] (''Glareola pratincola''), sgk [[jooksurlased]] *[[kõnnuõgija]] (''Lanius isabellinus''), sgk [[õgijalased]] *[[kõrbe-kivitäks]] (''Oenanthe deserti''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[kõrbeleevike]] (''Bucanetes githagineus''), sgk [[vintlased]] *[[kõrbe-põõsalind]] (''Sylvia nana''), sgk [[põõsalindlased]] *[[kõrbesäälik]] (''Leiothlypis luciae''), sgk [[sääliklased]] *[[kõrbetüll]] (''Anarhynchus leschenaultii''), sgk [[tülllased]] *[[kõrkja-roolind]] (''Acrocephalus schoenobaenus''), sgk [[roolindlased]] *[[kõrvukfaasan]] (''Crossoptilon''), perekond, sgk [[faasanlased]] *[[kõrvukpütt]] (''Rollandia rolland''), sgk [[pütlased]] *[[kõrvukpütt (perekond)|kõrvukpütt]] (''Rollandia''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[kõrvukräts]] (''Asio otus''), sgk [[kakulised]] *[[kõvernokk-rüdi]] ehk kõvernokk-risla (''Calidris ferruginea''), sgk [[kurvitslased]] *[[käbilind]] (''Loxia''), perekond, sgk [[vintlased]] *[[käblik]] (''Troglodytes troglodytes''), sgk [[käbliklased]] *[[käblik (perekond)|käblik]] (''Troglodytes''), perekond, sgk [[käbliklased]] *[[kägu]] (''Cuculus canorus''), sgk [[kägulased]] *[[Kägu (perekond)|kägu]] (''Cuculus''), perekond, sgk [[kägulased]] *[[kägulased]] (''Cuculidae''), sugukond *[[käharpelikan]] (''Pelecanus crispus''), sgk [[pelikanlased]] *[[käolised]] (''Cuculiformes''), selts *[[Käosulane (perekond)|käosulane]] (''Hippolais''), perekond, [[põõsalindlased]] *[[käosulane]] (''Hippolais icterina''), sgk [[põõsalindlased]] *[[kääbuskotkas]] (''Hieraaetus pennatus'', sünonüüm ''Aquila pennata''), sgk [[haugaslased]] *[[kääbuskurp]] (''Thinocorus rumicivorus''), sgk [[kurplased]] *[[kääbuspingviin]] (''Eudyptula minor''), sgk [[pingviinlased]] *[[kübarkoskel]] (''Lophodytes cucullatus''), sgk [[partlased]] *[[kübarkoskel (perekond)|kübarkoskel]] (''Lophodytes''), perekond, sgk [[partlased]] *[[kühmnokk-luik]] (''Cygnus olor''), sgk [[partlased]] *[[künkakana]] (''Arborophila''), perekond, sgk [[faasanlased]] *[[künnivares]] (''Corvus frugilegus''), sgk [[vareslased]] ==L== *[[laanenäär]] (''Perisoreus infaustus''), sgk [[vareslased]] *[[laanenäär (perekond)|laanenäär]] (''Perisoreus''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[laanepüü]] (''Tetrastes bonasia''), sgk [[faasanlased]] *[[laanerähn]] (''Picoides tridactylus''), sgk [[rähnlased]] *[[lagle]] (''Branta''), perekond, sgk [[partlased]] *[[laikkael-kormoran]] ehk laikkael-karbas (''Poikilocarbo gaimardi''), sgk [[kormoranlased]] *[[lainokk-todi]] (''Todus subulatus''), sgk [[todilased]] *[[laisaba-padulind]] (''Schoenicola brevirostris''), sgk [[ritsiklindlased]] *[[laisaba-paradiisilind]] (''Astrapia rothschildi''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[laisaba-änn]] (''Stercorarius pomarinus'') *[[lakk-lehtlalind]] (''Sericulus bakeri''), sgk [[lehtlalindlased]] *[[lakktuvi]] (''Caloenas nicobarica''), sgk [[tuvilased]] *[[lakktuvi (perekond)|lakktuvi]] (''Caloenas''), perekond, sgk [[tuvilased]] *[[lammitilder]] (''Tringa stagnatilis''), sgk [[kurvitslased]] *[[lapi tsiitsitaja]] (''Calcarius lapponicus''), sgk ''[[Calcariidae]]'' *[[lasuurtihane]] (''Parus cyanus, Cyanistes cyanus''), sgk [[tihaslased]] *[[lannuvart]] (''Aythya collaris''), perekond [[vart]], sugukond [[partlased]] *''[[Larus canus canus]]'', [[kalakajakas|kalakajaka]] alamliik *[[lauk (lind)|lauk]] (''Fulica atra''), sgk [[ruiklased]] *[[lauk-paradiisilind]] (''Paradigalla carunculata''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[lauktihane]] (''Parus semilarvatus''), sgk [[tihaslased]] *[[laululinnud]] ehk laululised (''Passeri'', ''Oscines''), alamselts *[[laululuik]] (''Cygnus cygnus''), sgk [[partlased]] *[[laulurästas]] (''Turdus philomelos''), sgk [[rästaslased]] *[[leeksäälik]] (''Parula gutturalis''), sgk [[sääliklased]] *[[leeterüdi]] ehk leeterisla (''Calidris alba''), sgk [[kurvitslased]] *[[leet-käosulane]] (''Hippolais pallida'', ''Iduna pallida''), sgk [[põõsalindlased]] *[[leetsaba-paradiisilind]] (''Drepanornis albertisi''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[leevike]] (''Pyrrhula pyrrhula''), sgk [[vintlased]] *[[lehelind]] (''Phylloscopus''), perekond, sgk [[lehelindlased]] *[[lehelindlased]] (''Phylloscopidae''), sugukond *[[lehtlalindlased]] (''Ptilonorhynchidae''), sugukond *''[[Leiothrix]]'', perekond, sgk [[vädraklased]] *[[lembelind]] (''Agapornis''), perekond, sgk [[papagoilased]] *[[lepalind]] (''Phoenicurus phoenicurus''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[lepalind (perekond)|lepalind]] (''Phoenicurus''), perekond, sgk [[kärbsenäplased]] *[[liivatüll]] (''Charadrius hiaticula''), sgk [[tülllased]] *[[liiv-kivitäks]] (''Oenanthe isabellina''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[linavästrik]] (''Motacilla alba''), sgk [[västriklased]] *[[lint-paradiisilind]] (''Pteridophora alberti''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[lodinokk-haigur]] (''Cochlearius cochlearius''), sgk [[haigurlased]] *[[lodinokk-haigur (perekond)|lodinokk-haigur]] (''Cochlearius''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[lokut-lootoselind]] (''Jacana jacana''), sgk [[lootoselindlased]] *[[loorkakk]] (''Tyto alba''), sgk [[loorkaklased]] *[[loorkull]] (''Circus''), perekond, sgk [[haugaslased]] *[[lootoselindlased]] (''Jacanidae''), sugukond *[[luha-sinirind]] (''Luscinia svecica cyanecula''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[luik]] (''Cygnus''), perekond, sgk [[partlased]] *[[luitsnokk-iibis]] (''Platalea leucorodia'') *[[luitsnokk-part]] (''Spatula clypeata''), sgk [[partlased]] *[[lumehani]] (''Anser caerulescens''), sgk [[partlased]] *[[lumekakk]] (''Nyctea scandiaca''), sgk [[kaklased]] *[[lumekurp]] (''Attagis gayi''), sgk [[kurplased]] *[[lumelind]] (''Plectrophenax hyperboreus'', ka ''Plectrophenax nivalis hyperboreus''), sgk ''[[Calcariidae]]'' *[[lumepüü]] (''Lagopus muta'', ''Lagopus mutus''), sgk [[metsislased]], Arktikas *[[Lumevarblane (perekond)|Lumevarblane]] (''Montifringilla''), perekond, sgk [[varblaslased]] *[[lunn]] (''Fratercula arctica''), sgk [[alklased]] *[[lunn (perekond)|lunn]] (''Fratercula''), perekond, sgk [[alklased]] *[[lõoke]] (''Alauda''), perekond, sgk [[lõolased]] *[[lõolased]] (''Alaudidae''), sugukond *[[lõopistrik]] (''Falco subbuteo''), sgk [[pistriklased]] *[[lõuna-hallõgija]] (''Lanius meridionalis'') *[[lõuna-hõbekajakas]] (''Larus michahellis'') *[[lõunahüüp]] (''Botaurus poiciloptilus''), sgk [[haigurlased]] *[[lõuna-käosulane]] (''Hippolais rama'', ''Iduna rama''), sgk [[põõsalindlased]] *[[lõuna-nõgipääsuke]] (''Psalidoprocne pristoptera''), sgk [[pääsulased]] *[[lõuna-paradiisilind]] (''Ptiloris paradiseus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[lõunatirk]] (''Uria aalge'') *[[lõuna-urvalind]] (''Carduelis flammea cabaret''), sgk [[vintlased]] *[[lõunaänn]] (''Stercorarius antarcticus''), sgk [[änlased]] *[[läikdrongo]] (''Dicrurus aeneus''), sgk [[drongolased]] *[[läik-lootoselind]] (''Metopidius indicus''), sgk [[lootoselindlased]] *[[läik-lootoselind (perekond)|läik-lootoselind]] (''Metopidius''), perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[lääne-käosulane]] (''Hippolais polyglotta''), sgk [[põõsalindlased]] *[[lääne-pöialpoiss]] (''Regulus ignicapillus''), sgk [[pöialpoislased]] *[[läänesõtkas]] (''Bucephala islandica'') *[[lääne-tuppnokk]] (''Chionis albus''), sgk [[tuppnoklased]] *[[lühinokk-hani]] (''Anser brachyrhynchus'') *[[lüürasaba]] (''Menura''), perekond ==M== *[[maasarviklased]] (''Bucorvidae''), sugukond *[[maasirk]] (''Geospiza''), perekond, sgk [[tsiitsitajalased]] *[[maatihane]] (''Pseudopodoces humilis''), sgk [[tihaslased]] *''[[Machaeropterus]]'', perekond, sgk [[tantsulindlased]] *[[madagaskari lootoselind]] (''Actophilornis albinucha''), sgk [[lootoselindlased]] *[[madagaskari tiigihaigur]] (''Ardeola idae''), sgk [[haigurlased]] *[[madeira tormilind]] (''Pterodroma madeira''), sgk [[tormilindlased]] *[[maduhaugas]] (''Spilornis''), perekond, sgk [[haugaslased]] *[[madukaellased (linnud)|madukaellased]] (''Anhingidae''), sugukond *[[madukael]] (''Anhinga''), perekond, sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]] *[[madukotkas]] (''Circaetus gallicus''), sgk [[haugaslased]] *[[madukotkas (perekond)|madukotkas]] (''Circaetus''), perekond, sgk [[haugaslased]] *[[madukotkaslased]] (''Circaetinae''), alamsugukond, sgk [[haugaslased]] *[[mainakuldnokk]] ehk harilik mainakuldnokk ehk maina (''Acridotheres tristis''), sgk [[kuldnoklased]] *[[mainakuldnokk (perekond)|mainakuldnokk]], perekond (''Acridotheres'') *[[malagassi tuvi]] (''Nesoenas picturatus''), sgk [[tuvilased]], Madagaskar ja India ookeani saared *[[malai künkakana]] (''Arborophila campbelli''), sgk [[faasanlased]] *[[mangroovihaigur]] (''Ardea sumatrana''), sgk [[haigurlased]] *[[marabu]] ehk aafrika marabu (''Leptoptilos crumenifer''), sgk [[toonekurglased]] *[[marabu (perekond)|marabu]] (''Leptoptilos''), perekond, sgk [[toonekurglased]] *''[[Mareca]]'', perekond, sgk [[partlased]] *[[masksäälik (perekond)|masksäälik]] (''Geothlypis''), perekond, sgk [[sääliklased]] *[[mauri käosulane]] (''Hippolais pallida opaca'', ''Iduna pallida opaca'', ''Hippolais opaca''), sgk [[põõsalindlased]] *[[meelindlased]] (''Meliphagidae''), sugukond *[[meenäitur]] (''Indicator''), perekond, sgk [[meenäiturlased]] *[[meenäiturlased]] (''Indicatoridae''), sugukond *[[merikajakas]] (''Larus marinus''), sgk [[kajaklased]] *[[merikotkas]] (''Haliaeetus albicilla''), sgk [[haugaslased]] *[[meririsla]] (merirüdi) (''Calidris maritima''), sgk [[kurvitslased]] *[[merisk]] (''Haematopus ostralegus''), sgk [[merisklased]] *[[merisk (perekond)|merisk]] (''Haematopus''), perekond, sgk [[merisklased]] *[[merisklased]] (''Haematopodidae''), sugukond *[[merivart]] (''Aythya marila''), sgk [[partlased]] *[[mesilasenäpp]] (''Merops apiaster'') *[[metsis]] (''Tetrao urogallus''), sgk [[faasanlased]] *[[metskalkun]] (''Meleagris gallopavo''), sgk [[kalkunlased]] *[[metskiur]] (''Anthus trivialis''), sgk [[västriklased]] *[[metskurvits]] (''Scolopax rusticola''), sgk [[kurvitslased]] *[[mets-lehelind]] (''Phylloscopus sibilatrix''), sgk [[lehelindlased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[mets-nürisaba]] (''Xenicus longipes'')</span>, sgk [[nürisabalased]] *[[metstilder]] (''Tringa ochropus''), sgk [[kurvitslased]] *[[metsvint]] (''Fringilla coelebs''), sgk [[vintlased]] *[[michigani säälik]] (''Dendroica kirtlandii''), sgk [[sääliklased]] *[[mongoolia kiur]] (''Anthus godlewskii''), sgk [[västriklased]] *[[mudahaigur]] (''Egretta tricolor''), sgk [[haigurlased]] *[[mudanepp]] (''Lymnocryptes minimus''), sgk [[kurvitslased]] *[[mudanepp (perekond)|mudanepp]] (''Lymnocryptes''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[mudatilder]] (''Tringa glareola''), sgk [[kurvitslased]] *[[muda-toonekurg]] (''Mycteria americana''), sgk [[toonekurglased]] *[[muskuspart]] (''Cairina moschata''), sgk [[partlased]] *[[muskuspart (perekond)|muskuspart]] (''Cairina''), perekond, sgk [[partlased]] *[[must-harksaba]] (''Milvus migrans''), sgk [[haugaslased]] *[[musthüüp]] (''Botaurus flavicollis''), sgk [[haigurlased]] *[[must-irvnokk]] (''Anastomus lamelligerus''), sgk [[toonekurglased]] *[[mustjalg-tüll]] ehk meritüll (''Anarhynchus alexandrinus''), sgk [[tülllased]] *[[mustkael-pütt]] (''Podiceps nigricollis''), sgk [[pütlased]] *[[must-karkjalg]] (''Himantopus novaezelandiae''), sgk [[karkjalglased]] *[[mustkiird-selvasäälik]] (''Basileuterus nigrocristatus''), sgk [[sääliklased]] *[[must-kivirullija]] (''Arenaria melanocephala''), sgk [[kurvitslased]] *[[mustkoolibri]] (''Florisuga fusca''), sgk [[koolibrilased]] *[[mustlagle]] (''Branta bernicla'') *[[mustlauk-õgija]] (''Lanius minor''), sgk [[õgijalased]] *[[must-lepalind]] (''Phoenicurus ochruros''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[mustluik]] (''Cygnus atratus''), sgk [[partlased]] *[[mustpea-hänilane]] (''Motacilla flava feldegg''), [[hänilane|hänilase]] alamliik, sgk [[västriklased]] *[[mustpea-põõsalind]] (''Sylvia atricapilla''), sgk [[põõsalindlased]] *[[mustpea-tsiitsitaja]] (''Emberiza melanocephala''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[mustpugu-rästas]] (''Turdus ruficollis''), sgk [[rästaslased]] *[[mustpõsk-lembelind]] ehk mustpõsk-lembepapagoi (''Agapornis nigrigenis''), sgk [[papagoilased]] *[[mustrind]] (''Erithacus komadori'', ''Luscinia komadori''), sgk [[rästaslased]], Jaapanis Sensai saartel *[[musträhn]] (''Dryocopus martius''), sgk [[rähnlased]] *[[musträstas]] (''Turdus merula''), sgk [[rästaslased]] *[[mustsaba-vigle]] (''Limosa limosa''), sgk [[kurvitslased]] *[[mustselg-laanerähn]] (''Picoides arcticus''), sgk [[rähnlased]], Põhja-Ameerikas *[[musttihane]] (''Periparus ater'', ''Parus ater''), sgk [[tihaslased]] *[[must-toonekurg]] (''Ciconia nigra''), sgk [[toonekurglased]] *[[mustvaeras]] (''Melanitta nigra''), sgk [[partlased]] *[[mustvares]] (''Corvus corone corone''), [[vares]]e alamliik, sgk [[vareslased]] *[[mustviires]] (''Chlidonias niger''), sgk [[tiirlased]] *[[mõõksaba-paradiisilind]] (''Epimachus meyeri''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[mägiaara]] (''Ara rubrogenys''), sgk [[papagoilased]] *[[mägi-kanepilind]] (''Carduelis flavirostris''), sgk [[vintlased]] *[[mägikiur]] (''Anthus spinoletta''), sgk [[västriklased]] *[[mägikurg]] (''Grus nigricollis''), sgk [[kurglased]]) *[[mägiraat]] (''Prunella collaris''), sgk [[raatlased]] *[[mägi-rasvatihane]] (''Parus monticolus''), sgk [[tihaslased]] *[[mägi-roherähn]] (''Picus squamatus''), sgk [[rähnlased]] *[[mägisäälik (perekond)|mägisäälik]] (''Myioborus''), perekond, sgk [[sääliklased]] *[[männi-käbilind]] (''Loxia pytyopsittacus''), sgk [[vintlased]] *[[männileevike]] (''Pinicola enucleator''), sgk [[vintlased]] *[[mänsak (perekond)|mänsak]] (''Nucifraga''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[mänsak]] (''Nucifraga caryocatactes''), sgk [[vareslased]] *[[mürkpeoleo]] (''Pitohui''), perekond, sgk ''Pachycephalidae'' *''[[Mycteria]]'', perekond, sgk [[toonekurglased]] ==N== *[[naaskelnokk]] (''Recurvirostra avosetta''), sgk [[karkjalglased]] *[[naaskelnokk (perekond)|naaskelnokk]] (''Recurvirostra''), perekond, [[karkjalglased]] *[[naerukajakas]] (''Larus ridibundus''), sgk [[kajaklased]] *[[naerutiir]] (Gelochelidon nilotica), sgk [[tiirlased]] *[[nandu]] (''Rhea americana''), sgk [[nandulased]] *[[nauru roolind]] (''Acrocephalus rehsei)'', sgk [[roolindlased]], [[Nauru]] [[endeem]] *[[neitsikurg]] (''Grus virgo''), sgk [[kurglased]] *[[nepp]] (''Gallinago''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[neppvigle]] (''Limnodromus''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *''[[Nesoenas]]'', perekond, sgk [[tuvilased]] *<span style="background-color:#FFF68F">''[[Nesoenas cicur]]''</span>, sgk [[tuvilased]] *<span style="background-color:#FFF68F">''[[Nesoenas rodericanus]]''</span>, sgk [[tuvilased]] *''[[Nestor (linnuperekond)|Nestor]]'', perekond, sgk [[kakkpapagoilased]] *[[Netta (linnuperekond)|''Netta'']], perekond, sgk [[partlased]] *[[niidu-kaelustäks]] (''Saxicola maurus''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[niidukiur]] ehk stepi-niidukiur (''Anthus richardi''), sgk [[västriklased]] *[[niidurüdi]] ehk niidurisla (''Calidris alpina schinzii''), sgk [[kurvitslased]] *[[ninasarviklind]] (''Buceros rhinoceros''), sgk [[sarvlindlased]] *[[nunn-kivitäks]] (''Oenanthe pleschanka''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[nurmkana]] (''Perdix perdix''), sgk [[faasanlased]] *[[nõgihaigur]] (''Egretta ardesiaca''), sgk [[haigurlased]] *[[nõgi-tormilind]] (''Bulweria bulwerii''), sgk [[tormilindlased]] *[[nõlva-lehelind]] (''Phylloscopus trochiloides''), sgk [[lehelindlased]] *[[nõmmekiur]] (''Anthus campestris''), sgk [[västriklased]] *[[nõmmelõoke]] (''Lullula arborea''), sgk [[lõolased]] ==O== *[[odahaigur]] (''Agamia agami''), sgk [[haigurlased]] *[[odahaigur (perekond)|odahaigur]] (''Agamia''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[ogatiiblased]] (''Anhimidae''), sugukond *[[ohakalind (perekond)|ohakalind]] (''Carduelis''), perekond, sgk [[vintlased]] *[[ohakalind]] (''Carduelis carduelis''), sgk [[vintlased]] *[[ojahüüp]] (''Botaurus sturmii''), sgk [[haigurlased]] ==P== *[[paduhaigur]] (''Ardeola rufiventris''), sgk [[haigurlased]] *[[padu-roolind]] (''Acrocephalus agricola''), [[roolindlased]] *[[paelsaba-paradiisilind]] (''Astrapia mayeri''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[paeltiib-paradiisilind]] (''Semioptera wallacii''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[pahlsaba-lootoselind]] (''Hydrophasianus chirurgus''), sgk [[lootoselindlased]] *[[pahlsaba-lootoselind (perekond)|pahlsaba-lootoselind]] (''Hydrophasianus''), perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[paindpuulind]] (''Hypocolius ampelinus''), sgk [[paindpuulindlased]] *[[palmi-amatsoonpapagoi]] (''Amazona autumnalis''), sgk [[papagoilased]] *[[papagoilised]] (''Psittaciformes''), selts *[[paradiisikurg]] (''Grus paradisea'', ka ''Anthropoides paradiseus''), sgk kurglased *[[paradiisilindlased]] (''Paradisaeidae''), sugukond *[[paradiisivares]] (''Lycocorax pyrrhopterus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[pardid]] (''Anatinae''), alamsugukond, sgk [[partlased]] *[[part]] (''Anas''), perekond, sgk [[partlased]] *[[partlased]] (''Anatidae''), sugukond *[[pasknäär]] (''Garrulus glandarius''), sgk [[vareslased]] *[[pasknäär (perekond)|pasknäär]] (''Garrulus''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[patagoonia kurp]] (''Attagis malouinus''), sgk [[kurplased]] *[[pelikan]] ehk roosapelikan (''Pelecanus onocrotalus''), sgk [[pelikanlased]] *[[pelikan (perekond)|pelikan]] (''Pelecanus''), perekond, sgk [[pelikanlased]] *[[pelikanilised]] (''Pelecaniformes''), selts *[[pelikanlased]] (''Pelecanidae''), sugukond *[[peoleo]] (''Oriolus oriolus''), sgk [[peoleolased]] *''[[Perdicinae]]'', alamsugukond, sgk [[faasanlased]] *[[peruu jämejalg]] (''Hesperoburhinus superciliaris''), sgk [[jämejalglased]] *[[peruu torminiglas]] (''Pelecanoides garnotii''), sgk [[tormilindlased]] *''[[Phoenicoparrus]]'', perekond, sgk [[flamingolased]] *[[piilpart]] (''Anas crecca''), sgk [[partlased]] *[[piiritaja]] ehk piirpääsuke (''Apus apus''), sgk [[piiritajalased]] *[[Piiritaja (perekond)|piiritaja]] (''Apus''), perekond *[[piiritajalased]] (''Apodidae''), sugukond *[[piiritajalised]] (''Apodiformes''), selts *[[pikatiivalised]] (''Apodiformes''), selts *[[pikkjalg-rüdi]] (''Calidris himantopus''), sgk [[kurvitslased]] *[[pikksaba-änn]] (''Stercorarius longicaudus'') *[[pilalindlased]] (''Mimidae''), sugukond *[[pingviinilised]] (''Sphenisciformes''), selts *[[pingviinlased]] (''Spheniscidae''), sugukond *[[pisi-lootoselind]] (''Microparra capensis''), sgk [[lootoselindlased]] *[[pisi-lootoselind (perekond)|pisi-lootoselind]] (''Microparra''), perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[pisipart]] (''Nettapus''), perekond, sgk [[partlased]] *[[pisi-sabatihane]] ehk pisitihane (''Psaltria exilis''), sgk [[sabatihaslased]] *[[plütt]] (''Limicola falcinellus''), sgk [[kurvitslased]] *[[plüü]] (''Pluvialis squatarola''), sgk [[tülllased]] *[[polaarkajakas]] (''Larus glaucoides'') *[[porr]] (''Certhia familiaris''), sgk [[porlased]] *[[preeria-naaskelnokk]] (''Recurvirostra americana''), sgk [[karkjalglased]] *[[preeriavigle]] (''Limosa fedoa''), sgk [[kurvitslased]] *[[prillkrüüsel]] (''Cepphus carbo''), sgk [[alklased]] *[[prillvaeras]] (''Melanitta perspicillata''), sgk [[partlased]] *[[prill-ööhaigur]] (''Calherodius leuconotus''), sgk [[haigurlased]] *[[prill-ööhaigur (perekond)|prill-ööhaigur]] (''Calherodius''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[pruunpelikan]] (''Pelecanus occidentalis''), sgk [[pelikanlased]] *[[pruunselg-põõsalind]] (''Sylvia communis''), sgk [[põõsalindlased]] *[[pruun-ööhaigur]] (''Gorsachius goisagi''), sgk [[haigurlased]] *''[[Psittacini]]'', triibus, sgk [[papagoilased]] *[[pugalsaba-paradiisilind]] (''Astrapia splendidissima''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[pugal-toonekurg]] (''Ephippiorhynchus asiaticus''), sgk [[toonekurglased]] *[[puhv-paradiisilind]] (''Seleucidis melanoleucus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[puispelikan]] (''Pelecanus rufescens''), sgk [[pelikanlased]] *[[puna-aara]] (''Ara macao'') sgk [[papagoilased]] *[[puna-džunglikana]] (''Gallus gallus''), sgk [[faasanlased]], Lõuna-Aasias, kodustatuna üle maailma *[[puna-harksaba]] (''Milvus milvus''), sgk [[haugaslased]] *[[punaflamingo]] (''Phoenicopterus ruber''), sugukond [[flamingolased]] *[[punajalg-pistrik]] (''Falco vespertinus''), sgk [[pistriklased]] *[[punajalg-tilder]] (''Tringa totanus''), sgk [[kurvitslased]] *[[punakael-lagle]] (''Branta ruficollis''), sgk [[partlased]] *[[punakael-väikehaigur]] (''Butorides virescens''), sgk [[haigurlased]] *[[punakurk-haigur]] (''Egretta vinaceigula''), sgk [[haigurlased]] *[[punakurk-kaur]] (''Gavia stellata''), sgk [[kaurlased]] *[[punanokk-vart]] (''Netta rufina'') *[[punapea-naaskelnokk]] (''Recurvirostra novaehollandiae''), sgk [[karkjalglased]] *[[punapea-tsiitsitaja]] (''Emberiza bruniceps''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[punapea-vart]] (''Aythya ferina''), sgk [[partlased]] *[[punapea-õgija]] (''Lanius senator''), sgk [[õgijalased]] *[[punapõsk-bülbül]] (''Pycnonotus jocosus''), sgk [[bülbüllased]] *[[punarind (perekond)|punarind]] (''Erithacus''), perekond, sgk [[kärbsenäplased]] *[[punarind]] (''Erithacus rubecula''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[punarind-karkjalg]] (''Cladorhynchus leucocephalus''), sgk [[karkjalglased]] *[[punarind-karkjalg (perekond)|punarind-karkjalg]] (''Cladorhynchus''), perekond, sgk [[karkjalglased]] *[[punarind-rästas]] (''Turdus migratorius''), sgk [[rästaslased]] *[[puna-rosellapapagoi]] (''Platycercus elegans''), sgk ''[[Psittaculidae]]'' *[[punasaba-paradiisilind]] (''Paradisaea rubra''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[punaselg-õgija]] (''Lanius collurio''), sgk [[õgijalased]] *[[puna-veetallaja]] (''Phalaropus fulicarius''), sgk [[kurvitslased]] *[[puna-väikehüüp]] (''Botaurus cinnamomeus''), sgk [[haigurlased]] *[[puna-ööhaigur]] (''Nycticorax caledonicus''), sgk [[haigurlased]] *[[purpurhaigur]] (''Ardea purpurea''), sgk [[haigurlased]] *[[puukoristaja]] (''Sitta europaea''), sgk [[puukoristajalased]] *[[põhjahänilane]] (''Motacilla flava thunbergi''), sgk [[västriklased]] *[[põhja-lehelind]] (''Phylloscopus borealis''), sgk [[lehelindlased]] *[[põhja-masksäälik]] (''Geothlypis trichas''), sgk [[sääliklased]] *[[põhjatihane]] (''Parus montanus'', ''Poecile montanus''), sgk [[tihaslased]] *[[põhjatirk]] (''Uria lomvia''), sgk [[alklased]] *[[põhja-tormipääsu]] (''Oceanodroma leucorhoa''), sgk [[tormipääsulased]] *[[põhjavint]] (''Fringilla montifringilla''), sgk [[vintlased]] *[[põhjatsiitsitaja]] (''Emberiza rustica''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[põldlõoke]] (''Alauda arvensis''), sgk [[lõolased]] *[[põldtsiitsitaja]] (''Emberiza hortulana''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[põldvarblane]] (''Passer montanus''), sgk [[varblaslased]] *[[põldvutt]] (''Coturnix coturnix'') *[[põõsalind]] (''Sylvia''), perekond, sgk [[põõsalindlased]] *[[põõsalindlased]] (''Sylviidae''), sugukond *[[pöialpoiss]] (''Regulus regulus''), sgk [[pöialpoislased]] *[[pähklimänsak]] (''Nucifraga caryocatactes caryocatactes''), [[mänsak]]u alamliik, sgk [[vareslased]] *[[pärlkanalased]], sugukond *[[pääsujooksur]] (''Glareola''), perekond, sugukond [[jooksurlased]] *[[pütilised]] (''Podicipediformes''), selts *[[pütlased]] (''Podicipedidae''), sugukond *[[pütt (perekond)|pütt]], (''Podiceps''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[püü]] (''Lagopus''), perekond, sgk [[faasanlased]] *[[püüfaasan]] (''Ithaginis cruentus''), sgk [[faasanlased]] *[[püüfaasan (perekond)|püüfaasan]] (''Ithaginis''), perekond, sgk [[faasanlased]] ==Q== *[[queenslandi paradiisilind]] (''Ptiloris victoriae''), sgk [[paradiisilindlased]] ==R== *[[raat]] (''Prunella''), perekond, sgk [[raatlased]] *[[raatlased]] (''Prunellidae''), sugukond *[[rabahani]] (''Anser fabalis''), sgk [[partlased]] *[[rabapistrik]] (''Falco peregrinus''), sgk [[pistriklased]] *[[rabapüü]] (''Lagopus lagopus''), sgk [[metsislased]] *[[raipekotkas]] (''Neophron percnopterus''), sgk [[haugaslased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[raitlind]] (''Aepyornis maximus'' või ''Aepyornis titan'')</span>, sgk [[raitlindlased]], elas [[Madagaskar]]il *''[[Ramphastos]]'', perekond, sgk [[tuukanlased]] *[[rand-jämejalg]] (''Burhinus grallarius''), sgk [[jämejalglased]] *[[randkiur]] (''Anthus petrosus), sgk [[västriklased]] *[[randtiir]] (''Sterna paradisae''), sgk [[tiirlased]] *[[rand-toonekurg]] (''Mycteria cinerea''), sgk [[toonekurglased]] *[[rasvatihane]] (''Parus major''), sgk [[tihaslased]] *[[raudkull]] (''Accipiter nisus''), sgk [[haugaslased]] *[[rebassidrik]] (''Passerella iliaca''), sgk [[sidriklased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[réunioni iibis]] (''Threskiornis solitarius'')</span>, sgk [[iibislased]], elas Réunionil *[[ristpart]] (''Tadorna tadorna''), sgk [[partlased]] *[[ristpart (perekond)|ristpart]] (''Tadorna''), perekond, sgk [[partlased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[rodriguese dront]] (''Pezophaps solitaria'')</span>, sgk [[tuvilased]], elas Rodriguese saarel *[[rodriguese kangurlind]] (''Foudia flavicans''), sgk [[kangurlindlased]], Rodriguese saare endeem *<span style="background-color:#FFF68F">[[rodriguese sinituvi]] (''Alectroenas payandeei''), sgk [[tuvilased]], elas Rodriguese saarel *[[rohe-paabulind]] (''Pavo muticus''), sgk [[faasanlased]] *[[roherähn]] (''Picus viridis''), sgk [[rähnlased]] *[[rohetiib-aara]] (''Ara chloropterus''), sgk [[papagoilased]] *[[rohevint]] (''Carduelis chloris''), sgk [[vintlased]] *[[rohtla-jämejalg]] (''Hesperoburhinus bistriatus''), sgk [[jämejalglased]] *[[rohtlakurp]] (''Pedionomus torquatus''), sgk [[rohtlakurplased]] *[[rohtlakurp (perekond)|rohtlakurp]] (''Pedionomus''), perekond, sgk [[rohtlakurplased]] *[[rohtlakurplased]] (''Pedionomidae''), sugukond *[[rohukoskel]] (''Mergus serrator''), sgk [[partlased]] *[[rohunepp]] (''Gallinago media''), sgk [[kurvitslased]] *[[ronk]] (''Corvus corax''), sgk [[vareslased]] *[[roohabekas]] ehk roovilbas (''Panurus biarmicus''), sgk [[habeklased]] *[[roolind]] (''Acrocephalus''), perekond, sgk [[roolindlased]] *[[roo-loorkull]] (''Circus aeruginosus''), sgk [[haugaslased]] *[[roo-ritsiklind]] (''Locustella luscinioides''), sgk [[ritsiklindlased]] *[[rooruik]] (''Rallus aquaticus ''), sgk [[ruiklased]] *[[roosakajakas]] (''Rhodostethia rosea''), sgk [[kajaklased]] *[[roosa-kuldnokk]] (''Sturnus roseus''), sgk [[kuldnoklased]] *[[roosapõsk-lembelind]] (''Agapornis roseicollis''), sgk [[papagoilased]] *[[roosa-toonekurg]] (''Mycteria ibis''), sgk [[toonekurglased]] * [[roosatuvi]] (''Nesoenas mayeri''), sgk [[tuvilased]] *[[roostepääsuke]] (''Cecropis daurica''), sgk [[pääsulased]] *[[Roostepääsuke (perekond)|roostepääsuke]] (''Cecropis''), perekond, sgk [[pääsulased]] *[[roosterind-tüll]] (''Charadrius morinellus''), sgk [[tülllased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[roostetuvi]] (''Nesoenas duboisi'')</span>, sgk [[tuvilased]] *[[roo-toonekurg]] (''Ciconia maguari''), sgk [[toonekurglased]] *[[rootsiitsitaja]] (''Emberiza schoeniclus''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[rubiinööbik]] (''Luscinia calliope''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[ruiklased]] (''Rallidae''), sugukond *[[rukkirääk]] (''Crex crex''), sgk [[ruiklased]] *[[ruskerästas]] (''Turdus naumanni''), sgk [[rästaslased]] *[[ruugerüdi]] (''Tryngites subruficollis'') sgk [[kurvitslased]] *[[rägapart]] (''Spatula querquedula''), sgk [[partlased]] *[[rähn]] (''Picus''), perekond, sgk [[rähnlased]] *[[rähnilised]] (''Piciformes''), selts *[[rästas]] (''Turdus''), perekond, sgk [[rästaslased]] *[[rästaslased]] (''Turdidae''), sugukond *[[rästas-roolind]] (''Acrocephalus arundinaceus''), sgk [[roolindlased]] *[[räts]] (''Asio''), perekond, sgk [[kaklased]] *[[räusktiir]] (''Sterna caspia''), sgk [[tiirlased]] *[[rääkspart]] (''Anas strepera''), sgk [[partlased]] *[[räästapääsuke]] (''Delichon urbica''), sgk [[pääsulased]] *[[rüdi]] ehk risla (''Calidris''), sgk [[kurvitslased]] *[[rüüt]] (''Pluvialis apricaria''), sgk [[tülllased]] *[[rüüt (perekond)|rüüt]] (''Pluvialis''), perekond, sgk [[tülllased]] ==S== *[[saalomonisaarte raudkull]] (''Tachyspiza albogularis''), sgk [[haugaslased]], Bougainville'i saarel ja Saalomoni saartel *[[sabatihane]] (''Aegithalos caudatus''), sgk [[sabatihaslased]] *[[sadulnokk-toonekurg]] (''Ephippiorhynchus senegalensis''), sgk [[toonekurglased]] *[[safiir-paradiisilind]] (''Ptiloris magnificus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[salu-lehelind]] (''Phylloscopus trochilus''), sgk [[lehelindlased]] *[[salutihane]] ehk sootihane (''Parus palustris'', ''Poecile palustris''), sgk [[tihaslased]] *[[samblikusäälik]] (''Parula americana''), sgk [[sääliklased]] *''[[Sarkidiornis]]'', perekond, sgk [[partlased]] *[[sarvikbülbül]] (''Pycnonotus penicillatus''), sgk [[bülbüllased]] *[[sarviklõoke]] (''Eremophila alpestris'') *[[sarvik-ogatiib]] (''Anhima cornuta''), sgk [[ogatiiblased]] *[[sarvik-ogatiib (perekond)|sarvik-ogatiib]] (''Anhima''), perekond, sgk [[ogatiiblased]] *[[sarvikpütt]] (''Podiceps auritus''), sgk [[pütlased]] *[[sarvlindlased]] (''Bucerotidae''), sugukond *[[sarvlinnulised]] (''Bucerotiformes''), selts *[[sarvnokk-pelikan]] (''Pelecanus erythrorhynchos''), sgk [[pelikanlased]]ý *[[savannihaigur]] (''Ardea melanocephala''), sgk [[haigurlased]] *[[savanni-toonekurg]] (''Ciconia abdimii''), sgk [[toonekurglased]] *[[sebra-amadiin]] (''Taeniopygia guttata''), sgk [[vintlased]] *[[seedrimänsak]] (''Nucifraga caryocatactes macrorhynchos''), [[mänsak]]u alamliik, sgk [[vareslased]] *[[selvasäälik]] (''Basileuterus''), perekond, sgk [[sääliklased]] *[[selvatutlased]] (''Odontophoridae''), sugukond *[[siberi lehelind]] (''Phylloscopus schwarzi''), sgk [[lehelindlased]] *[[siberi raat]] (''Prunella montanella''), sgk [[raatlased]] *[[siberi tõmmuvaeras]] (''Melanitta stejnegeri''), sgk [[partlased]] *[[siidhaigur]] (''Egretta garzetta'') *[[siidisaba]] ehk viristaja (''Bombycilla garrulus''), sgk [[siidisabalased]] *[[siidisaba (perekond)|siidisaba]] (''Bombycilla''), perekond, sgk [[siidisabalased]] *[[siisike]] (''Carduelis spinus''), sgk [[vintlased]] *[[siniaara]] (''Anodorhynchus''), perekond, sgk [[papagoilased]] *[[sinijalg-suula]] (''Sula nebouxii''), sgk [[suulalased]] *[[sinikael-part]] (''Anas platyrhynchos''), sgk [[partlased]] *[[sini-kõrvukfaasan]] (''Crossoptilon auritum''), sgk [[faasanlased]] *[[sininäär]] (''Cyanocitta cristata''), sgk [[vareslased]] *[[sini-paradiisilind]] (''Paradisaea rudolphi''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[siniraag]] (''Coracias garrulus''), sgk [[siniraaglased]] *[[sinirind]] (''Luscinia svecica''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[sini-rägapart]] (''Spatula discors''), sgk [[partlased]] *[[sinisaba]] (''Tarsiger cyanurus''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[sinisäälik]] (''Setophaga caerulescens''), sgk [[sääliklased]] *[[sinitihane]] (''Parus caeruleus'', ''Cyanistes caeruleus''), sgk [[tihaslased]] *[[sinituvi]] (''Alectroenas''), perekond, sgk [[tuvilased]] *[[siniõlg-kuukabarra]] (''Dacelo leachii''), sgk [[jäälindlased]] *[[sirpnokk]] (''Ibidorhyncha struthersii''), sgk [[sirpnoklased]] *[[sirpnokk (perekond)|sirpnokk]] (''Ibidorhyncha''), perekond, sgk [[sirpnoklased]] *[[sirpnoklased]] (''Ibidorhynchidae''), sugukond *[[soldat-aara]] (''Ara militaris''), sgk [[papagoilased]] *[[sookiur]] (''Anthus pratensis''), sgk [[västriklased]] *[[sookurg]] (''Grus grus''), sgk [[kurglased]] *[[soo-loorkull]] (''Circus pygargus''), sgk [[haugaslased]] *[[soopart]] (''Anas acuta''), sgk [[partlased]] *[[soo-roolind]] (''Acrocephalus palustris''), sgk [[roolindlased]] *[[sooräts]] (''Asio flammeus''), sgk [[kaklased]] *[[soorüdi]] (''Calidris alpina''), sgk [[kurvitslased]] *''[[Spatula]]'', perekond, sgk [[partlased]] *[[stepi-händpart]] (''Oxyura leucocephala''), sgk [[partlased]] *[[stepikiivitaja]] (''Vanellus gregarius''), sgk [[tülllased]] *[[stepikotkas]] (''Aquila nipalensis''), sgk [[haugaslased]] *[[stepi-loorkull]] (''Circus macrourus''), sgk [[haugaslased]] *[[stepilõoke]] (''Melanocorypha calandra''), sgk [[lõolased]] *[[stepipistrik]] (''Falco cherrug''), sgk [[pistriklased]] *[[stepi-pääsujooksur]] (''Glareola nordmanni''), sgk [[jooksurlased]] *[[stepi-tuuletallaja]] (''Falco naumanni''), sgk [[pistriklased]] *[[stepivuril]] (''Syrrhaptes paradoxus'') *[[suitsupääsuke (perekond)|suitsupääsuke]] (''Hirundo''), perekond, sgk [[pääsulased]] *[[suitsupääsuke]] (''Hirundo rustica''), sgk [[pääsulased]] *[[sulawesi maduhaugas]] (''Spilornis rufipectus''), sgk [[haugaslased]] *[[sultantihane]] (''Melanochlora sultanea''), sgk [[tihaslased]] *[[sunda tiigihaigur]] (''Ardeola speciosa''), sgk [[haigurlased]] *[[sunda toonekurg]] (''Ciconia stormi''), sgk [[toonekurglased]] *[[suula]] (''Morus bassanus''), sgk [[suulalased]] *[[suurbülbül]] (''Pycnonotus zeylanicus''), sgk [[bülbüllased]] *[[suur-kirjurähn]] (''Dendrocopos major''), sgk [[rähnlased]] *[[suur-konnakotkas]] (''Aquila clanga''), sgk [[haugaslased]] *[[suurkoovitaja]] (''Numenius arquata''), sgk [[kurvitslased]] *[[suur-laukhani]] (''Anser albifrons'') *[[suur-lootoselind]] (''Actophilornis africanus''), sgk [[lootoselindlased]] *[[suur-meenäitur]] (''Indicator indicator''), sgk [[meenäiturlased]] *[[suurnokk-hüüp]] (''Botaurus pinnatus''), sgk [[haigurlased]] *[[suurnokk-vanga]] (''Euryceros prevostii''), sgk [[vangalased]] *[[suurnokk-vint]] ehk suurnokk (''Coccothraustes coccothraustes''), sgk [[vintlased]] *[[suur-paradiisihakk]] (''Manucodia comrii''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[suurpiiritaja]] ehk suur-piirpääsuke (''Apus melba''; ''Tachymarptis melba''), sgk [[piiritajalased]] *[[suurpütt]] (''Aechmophorus occidentalis''), sgk [[pütlased]] *[[suurpütt (perekond)|suurpütt]] (''Aechmophorus''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[suurrüdi]] ehk suurrisla (''Calidris canutus''), sgk [[kurvitslased]] *[[suur-soldataara]] (''Ara ambiguus''), sgk [[papagoilased]] *[[suursäälik]] (''Icteria virens''), sgk [[sääliklased]] *[[suurtrapp]] (''Otis tarda''), sgk [[traplased]] *[[suur-turteltuvi]] (''Streptopelia orientalis'') *[[suur-veetallaja]] (''Phalaropus tricolor''), sgk [[kurvitslased]] *[[suuränn]] (''Stercorarius skua'') *[[sõnnpea-sõtkas]] (''Bucephala albeola'') *[[sõtkas]] (''Bucephala clangula''), sgk [[partlased]] *[[sõtkas (perekond)|sõtkas]] (''Bucephala''), perekond, sgk [[partlased]] *[[sääliklased]] (''Parulidae''), sugukond *[[söödikänn]] (''Stercorarius parasiticus'') ==Š== *[[šikra-raudkull]] ehk hele-raudkull (''Accipiter badius''), sgk [[haugaslased]] *[[šoti käbilind]] (''Loxia scotica''), sgk [[vintlased]] ==T== *[[taigakiur]] (''Anthus hodgsoni''), sgk [[västriklased]] *[[taigatihane]] (''Parus cinctus'' või ''Poecile cinctus''), sgk [[tihaslased]] *[[tait]] (''Gallinula chronopis''), sgk [[ruiklased]] *[[talbsaba-paradiisilind]] (''Astrapia stephaniae''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[talvike]] (''Emberiza citrinella''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[talvike (alamliik)|talvike]] (''Emberiza citrinella citrinella''), [[talvike]]se alamliik, sgk [[tsiitsitajalased]] *[[tamaulipase masksäälik]] (''Geothlypis flavovelata''), sgk [[sääliklased]] *[[tamme-kirjurähn]] (''Dendrocopos medius''), sgk [[rähnlased]] *[[tammetihane]] (''Parus lugubris''), sgk [[tihaslased]] *[[tantsuhaigur]] (''Egretta rufescens''), sgk [[haigurlased]] *[[tanuhaigur]] (''Pilherodius pileatus''), sgk [[haigurlased]] *[[tanuhaigur (perekond)|tanuhaigur]] (''Pilherodius''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[tanu-paradiisilind]] (''Parotia carolae''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[tarna-roolind]] (''Acrocephalus paludicola''), sgk [[roolindlased]] *[[tarna-väikehüüp]] (''Botaurus involucris''), sgk [[haigurlased]] *[[teder]] (''Lyrurus tetrix''), sgk [[faasanlased]] *[[teemantlindlased]] (''Pardalotidae''), sugukond *[[terai-haigur]] (''Ardea insignis''), sgk [[haigurlased]] *''[[Thinocorus]]'', perekond, sgk [[kurplased]] *[[tieke]] (''Philesturnus''), perekond, sgk [[kookakolased]] *[[tihane]] (''Parus''), perekond, sgk [[tihaslased]] *[[tihaslased]] (''Paridae''), sugukond *[[tiigihaigur (perekond)|tiigihaigur]] (''Ardeola''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[tiigi-roolind]] (''Acrocephalus scirpaceus''), sgk [[roolindlased]] *[[tiir]] (''Sterna''), perekond, sgk [[tiirlased]] *[[tikksabalased]] (''Maluridae''), sugukond *[[tikutaja]] ehk taevasikk, sgk [[kurvitslased]] *[[tilder]] (''Tringa''), perekond, sgk [[põõsalindlased]] *[[tinamulased]] (''Tinamidae''), sugukond *[[tirk]] (''Uria''), perekond, sgk [[alklased]] *[[toonehani]] (''Plectropterus gambensis''), sgk [[partlased]] *[[toonekurelised]] (''Ciconiiformes''), selts *[[toonekurg (perekond)|toonekurg]] (''Ciconia''), sgk [[toonekurglased]] *[[toonekurglased]] (''Ciconiidae''), sugukond *[[tormilinnulised]] (''Procellariiformes''), selts *[[tsiitsitaja]] (''Emberiza''), perekond, sgk [[tsiitsitajalased]] *[[tsiitsitajalased]] (''Emberizidae''), sugukond *[[tšiili änn]] (''Stercorarius chilensis''), sgk [[änlased]] *[[tuamotu tormilind]] (''Pterodroma ultima''), sgk [[tormilindlased]] *[[tuhkhaigur]] (''Ardea humbloti''), sgk [[haigurlased]] *[[tuhk-lehelind]] (''Phylloscopus humei''), sgk [[lehelindlased]] *[[tuhksäälik]] (''Leucopeza semperi''), sgk [[sääliklased]] *[[tulemaa tüll]] (''Pluvianellus socialis''), sgk [[tulemaatülllased]] *[[tulemaa tüll (perekond)|tulemaa tüll]] (''Pluvianellus''), perekond, sgk [[tulemaatülllased]] *[[tulemaatülllased]] (''Pluvianellidae''), sugukond *[[tulikurk-säälik]] (''Dendroica fusca''), sgk [[sääliklased]] *[[tulipart]] (''Tadorna ferruginea''), sgk [[partlased]] *[[tumetilder]] (''Tringa erythropus''), sgk [[kurvitslased]] *[[tumevigle]] (''Limosa haemastica''), sgk [[kurvitslased]] *[[tundrakaur]] (''Gavia adamsii''), sgk [[kaurlased]] *[[tundrakiur]] (''Anthus cervinus''), sgk [[västriklased]] *[[tundra-neppvigle]] (''Limnodromus scolopaceus''), sgk [[kurvitslased]] *[[tundra-rabahani]] (''Anser fabalis rossicus''), [[rabahani|rabahane]] alamliik, sgk [[partlased]] *[[tuppnokk]] (''Chionis''), perekond, sgk [[tuppnoklased]] *[[tuppnoklased]] (''Chionidae''), sugukond *[[tupslunn]] (''Fratercula cirrhata''), sgk [[alklased]] *[[turdtuvi]] (''Drepanoptila holosericea''), sgk [[tuvilased]], Uus-Kaledoonia saarel *[[turkestani rasvatihane]] (''Parus bokharensis'', ''Parus major bokharensis''), sgk [[tihaslased]] *[[Turteltuvi (perekond)|turteltuvi]] (''Streptopelia''), perekond, sgk [[tuvilased]] *[[turteltuvi]] (''Streptopelia turtur''), sgk [[tuvilased]] *[[tutkas]] (''Calidris pugnax''), sgk [[kurvitslased]] *[[tuttdrongo]] (''Dicrurus forficatus''), sgk [[drongolased]] *[[tuttfaasan]] (''Pucrasia macrolopha''), sgk [[faasanlased]] *[[tuttlõoke]] (''Galerida cristata''), sgk [[lõolased]] *[[tutt-ogatiib]] (''Chauna chavaria''), sgk [[ogatiiblased]] *[[tuttpütt]] (''Podiceps cristatus''), sgk [[pütlased]] *[[tutt-tihane]] (''Lophophanes cristatus''), sgk [[tihaslased]] *[[tutt-tiir]] (''Thalasseus sandvicensis''), sgk [[tiirlased]] *[[tuttvart]] (''Aythya fuligula''), sgk [[partlased]] *[[tuulas]] (''Artamus''), perekond *[[tuulaslased]] (''Artamidae''), sugukond *[[tuuletallaja]] (''Falco tinnunculus''), sgk [[pistriklased]] *[[tuvilased]] (''Columbidae''), sugukond *[[tõmmuiibis]] (''Plegadis falcinellus'') *[[tõmmukajakas]] (''Larus fuscus''), sgk [[kajaklased]] *[[tõmmu-lehelind]] (''Phylloscopus fuscatus''), sgk [[lehelindlased]] *[[tõmmu-linavästrik]] (''Motacilla alba yarrellii''), [[linavästrik]]u alamliik, sgk [[västriklased]] *[[tõmmu-torminiglas]] (''Pelecanoides urinatrix''), sgk [[tormilindlased]] *[[tõmmuvaeras]] (''Melanitta fusca''), sgk [[partlased]] *[[täks]] (''Saxicola''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[täpik-jämejalg]] (''Burhinus capensis''), sgk [[jämejalglased]] *[[täpiknokk-pelikan]] (''Pelecanus philippensis''), sgk [[pelikanlased]] *[[tääknoklased]] (''Phoeniculidae''), sugukond *[[töbi-paradiisilind]] (''Paradigalla brevicauda''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[Tüll (perekond)|tüll]], perekond, sgk [[tülllased]] *[[tülllased]] (''Charadriidae''), sugukond *[[tüvelindlased]] (''Climacteridae''), sugukond *[[tüvesäälik]] (''Mniotilta varia''), sgk [[sääliklased]] *[[tüükasorlased]] (''Nyctibiidae''), sugukond *[[tüükasorr]] (''Nyctibius''), perekond, sgk [[tüükasorlased]] ==U== *[[uganda veriamadiin]] (''Spermophaga ruficapilla''), sgk [[amadiinlased]] *[[urutüll]] (''Thinornis novaeseelandiae''), sgk [[tülllased]] *[[urvalind]] (''Carduelis flammea''), sgk [[vintlased]] *[[urvalind (alamliik)|urvalind]] (''Carduelis flammea flammea''), [[urvalind|urvalinnu]] alamliik, sgk [[vintlased]] ==V== *[[vaaraohani]] (''Alochen aegyptiaca''), sgk [[hanelised]], Aafrika päritolu, Euroopasse sisse talutud, Eestis eksikülaline *[[vaenukägu]] (''Upupa epops''), sgk [[vaenukägulased]] *[[vainurästas]] (''Turdus iliacus''), sgk [[rästaslased]] *[[valge-irvnokk]] (''Anastomus oscitans''), sgk [[toonekurglased]] *[[valgekurg]] (''Grus leucogeranus''), sgk [[kurglased]] *[[valgelaup-paradiisilind]] (''Parotia sefilata''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[valgepea-haigur]] (''Ardea pacifica''), sgk [[haigurlased]] * [[valgepea-kangurlind]] (''Dinemellia dinemelli''), sgk kangurlindlased *[[valgepõsk-lagle]] (''Branta leucopsis''), sgk [[partlased]] *[[valgerähn]] (''Melanerpes candidus''), sgk [[rähnlased]] *[[valgeselg-kirjurähn]] (''Dendrocopos leucotos''), sgk [[rähnlased]] *[[valgesilm-vart]] (''Aythya nyroca'') *[[valgetiib-pirk]] (''Sarothrura ayresi''), sgk [[ruiklased]] *[[valgetiib-viires]] (''Chlidonias leucopterus''), sgk [[tiirlased]] *[[valge-toonekurg]] (''Ciconia ciconia''), sgk [[toonekurglased]], Mandri-Eestis tavaline, saartel harva *[[valgesaba-kiivitaja]] (''Vanellus leucurus''), sgk [[tülllased]] *[[vandelkajakas]] (''Pagophila eburnea''), sgk [[kajaklased]], Eestis eksikülaline *[[vandelnokk-kuningrähn]] (''Campep­hilus principalis'') *[[vandelnokk-paradiisilind]] (''Drepanornis bruijnii''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[vangalased]] (''Vangidae''), sugukond *[[varblane]] (''Passer''), perekond, sgk [[varblaslased]] *[[varblaslased]] (''Passeridae''), sugukond *[[vares (perekond)|vares]] (''Corvus''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[vareslased]] (''Corvidae''), sugukond *[[vart]] (''Aythya''), perekond, sgk [[partlased]] *[[vasarpea]] (''Scopus umbretta''), sgk [[vasarpealased]] *[[vasarpea (perekond)|vasarpea]] (''Scopus''), perekond, sgk [[vasarpealased]] *[[vasarpealased]] (''Scopidae''), sugukond *[[vedik-kangurlind]] (''Euplectes progne''), sgk [[kangurlindlased]] *[[veeka]] ehk veekaruik (''Gallirallus australis''), sgk [[ruiklased]] *[[veetallaja]] (''Phalaropus lobatus''), sgk [[kurvitslased]] *[[Veetallaja (perekond)|veetallaja]] (''Phalaropus''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[veisehaigur]] (''Ardea ibis''), sgk [[haigurlased]] *[[vesipapp]] (''Cinclus cinclus''), sgk [[vesipaplased]] *[[vigle]] (''Limosa''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[vihitaja]] ehk jõgitilder (''Actitis hypoleucos''), sgk [[kurvitslased]] *[[Vihitaja (perekond)|vihitaja]] ehk jõgitilder (''Actitis''), perekond. sgk [[kurvitslased]] *[[viires]] (''Childonias''), perekond, sgk [[tiirlased]] *[[viirhüüp]] (''Zebrilus undulatus''), sgk [[haigurlased]] *[[viirhüüp (perekond)|viirhüüp]] (''Zebrilus''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[viirpapagoi]] (''Melopsittacus undulatus''), sgk [[papagoilased]] *[[viirpea-pütt]] (''Poliocephalus poliocephalus''), sgk [[pütlased]] *[[viirpea-pütt (perekond)|viirpea-pütt]] (''Poliocephalus''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[viker-paradiisilind]] (''Cicinnurus respublica''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[vikertangara]] (''Tangara chilensis''), sgk [[tangaralased]] *[[vilbas]] (''Leiothrix''), perekond *[[vilehaigur]] (''Syrigma sibilatrix''), sgk [[haigurlased]] *[[vilehaigur (perekond)|vilehaigur]] (''Syrigma''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[villkael-toonekurg]] (''Ciconia episcopus''), sgk [[toonekurglased]] *[[vintlased]] (''Fringillidae''), sugukond *[[virelindlased]] (''Vireonidae''), sugukond *''[[Vireolanius pulchellus]]'', sgk [[virelindlased]] *[[viu]] (''Buteo''), perekond, sgk [[haugaslased]] *[[viupart]] (''Anas penelope'') *[[vuril]] *[[võra-roherähn]] (''Picus puniceus''), sgk [[rähnlased]] *[[võsaraat]] (''Prunella modularis''), sgk [[raatlased]] *[[võsa-ritsiklind]] (''Locustella naevia''), sgk [[ritsiklindlased]] *[[väikealk]] (''Alle alle'') *[[väikeflamingo (perekond)|väikeflamingo]] (''Phoeniconaias''), perekond, sgk [[flamingolased]] *[[väikehaigur (perekond)|väikehaigur]] (''Butorides''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[väikehuik]] (''Porzana parva''), sgk [[ruiklased]] *[[väike-hõbehaigur]] (''Ardea intermedia''), sgk [[haigurlased]] *[[väikehüüp]] ehk hüüpel (''Botaurus minutus''), sgk [[haigurlased]] *[[väikekajakas]] (''Larus minutus''), sgk [[kajaklased]] *[[väike-kirjurähn]] (''Dryobates minor''), sgk [[rähnlased]] *[[väike-konnakotkas]] (''Aquila pomarina''), sgk [[haugaslased]] *[[väikekoskel]] (''Mergellus albellus''), sgk [[partlased]] *[[väikekoovitaja]] (''Numenius phaeopus''), sgk [[kurvitslased]] *[[väikekurp]] (''Thinocorus orbignyianus''), sgk [[kurplased]] *[[väikekägu]] (''Cuculus poliocephalus''), sgk [[kägulased]] *[[väike-käosulane]] (''Hippolais caligata'', ''Iduna caligata''), sgk [[põõsalindlased]] *[[väike-kärbsenäpp]] (''Ficedula parva''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[väike-laukhani]] (''Anser erythropus''), sgk [[partlased]] *[[väike-lehelind]] (''Phylloscopus collybita''), sgk [[lehelindlased]] *[[väikeluik]] (''Cygnus columbianus''), sgk [[partlased]] *[[väike-merivart]] (''Aythya affinis''), sgk partlased *[[väikepistrik]] (''Falco columbarius''), sgk [[pistriklased]] *[[väike-põõsalind]] (''Sylvia curruca''), sgk [[põõsalindlased]] *[[väikepütt]] (''Tachybaptus ruficollis''), sgk [[pütlased]] *[[väikepütt (perekond)|väikepütt]] (''Tachybaptus''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[väikerüdi]] ehk väikerisla (''Calidris minuta''), sgk [[kurvitslased]] *[[väike-tanukull]] (''Accipiter bicolor''), sgk [[haugaslased]] *[[väiketiir]] (''Sternula albifrons'' või ''Sterna albifrons''), sgk [[tiirlased]] *[[väike-torminiglas]] (''Pelecanoides georgicus''), sgk [[tormilindlased]] *[[väiketrapp]] (''Tetrax tetrax''), sgk [[traplased]] *[[väiketsiitsitaja]] (''Emberiza pusilla''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[väiketüll]] (''Charadrius dubius''), sgk [[tülllased]] *[[välja-loorkull]] (''Circus cyaneus''), sgk [[haugaslased]] *[[välja-safiirlind]] (''Halcyon albiventris''), sgk [[jäälindlased]] *[[välja-väikelõoke]] (''Calandrella brachydactyla''), sgk [[lõolased]] *[[värbhuik]] (''Porzana pusilla''), sgk [[ruiklased]] *[[värbkakk]] (''Glaucidium passerinum''), [[kaklased]] *[[värbrüdi]] ehk värbrisla (''Calidris temminckii''), sgk [[kurvitslased]] *[[värvulised]] (''Passeriformes''), selts *[[västrik]] (''Motacilla''), perekond, sgk [[västriklased]] *[[västriklased]] (''Motacillidae''), sugukond *[[väänkael]] (''Jynx torquilla''), sgk [[rähnlased]] *[[vöötkakk]] (''Surnia ulula''), sgk [[kaklased]] *[[vöötkakk (perekond)|vöötkakk]] (''Surnia''), perekond, sgk [[kaklased]] *[[vööt-käbilind]] (''Loxia leucoptera''), sgk [[vintlased]] *[[vööt-lehelind]] (''Phylloscopus inornatus''), sgk [[lehelindlased]] *[[vöötnokk-pütt (perekond)|vöötnokk-pütt]] (''Podilymbus''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[vöötnokk-pütt]] (''Podilymbus podiceps''), sgk [[pütlased]] *[[vööt-põõsalind]] (''Sylvia nisoria''), sgk [[põõsalindlased]] *[[vöötsaba-vigle]] (''Limosa lapponica''), sgk [[kurvitslased]] ==Õ== * [[õgija]] (''Lanius''), perekond, sgk [[õgijalased]] * [[õgijalased]] (''Laniidae''), sugukond * [[õlilind]] ehk guahaaro (''Steatornis caripensis''), sgk [[õlilindlased]] * [[õlipuu-käosulane]] (''Hippolais olivetorum''), sgk [[põõsalindlased]] * [[õnnekurg]] ehk jaapani kurg (''Grus japonensis''), sgk [[kurglased]] * [[õõnesäälik]] (''Protonotaria citrea''), sgk [[sääliklased]] * [[õõnetuvi]] (''Columba oenas''), sgk [[tuvilased]] ==Ä== *[[älverüdi]] ehk älverisla (''Calidris acuminata''), sgk [[kurvitslased]] *[[änlased]] (''Stercorariidae''), sugukond *[[änn]] (''Stercorarius''), perekond, sgk [[änlased]] ==Ö== *[[örd]] *[[ööbik]] (''Luscinia luscinia''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[ööhaigur]] (''Nycticorax nycticorax''), sgk [[haigurlased]] *[[ööhaigur (perekond)|ööhaigur]] (''Nycticorax''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[öökajakas]] (''Creagrus furcatus''), sgk [[kajaklased]] *[[öösorr (perekond)|öösorr]] (''Caprimulgus''), sgk [[öösorlased]] *[[öösorr]] (''Caprimulgus europaeus''), sgk [[öösorlased]] *[[öösorrilised]] (''Caprimulgiformes''), selts == Ü == * [[ühis-kangurlind]] (''Philetairus socius''), sgk [[kangurlindlased]] ==X== *''[[Xanthomyza phrygia]]'', sgk [[meelindlased]] ==Vaata ka== * [[Eesti lindude süstemaatiline nimestik]] * [[Norra lindude süstemaatiline nimestik]] [[Kategooria:Linnud| Lindude loend]] [[Kategooria:Loomade loendid]] 9lnh7dvj4216r3or8st40w0x2nf9c32 7213922 7213914 2026-08-14T05:39:00Z Ojassaar 206682 /* L */ 7213922 wikitext text/x-wiki '''Lindude loend''' loetleb [[Linnud|linde]]. Selles nimekirjas on lindude [[liik (bioloogia)|liigid]] ja teised [[takson]]id. Muud [[zooloogia]] [[mõiste]]d on loetletud loendites [[zooloogia mõisteid]] ja [[anatoomia mõisteid]]. Kogu [[bioloogia]]s käibel olevad mõisted on loetletud loendis [[Bioloogia mõisteid]]. Kui taksonil on [[eesti keel|eestikeelne]] nimetus, siis see on paigutatud loendisse vastavalt oma kohale tähestikus. Taksoninimetuse järel on [[sulud|sulgudes]] [[ladina keel|ladinakeelne]] nimetus [[Kaldkiri|kursiivis]]. Edasi tulevad lühiandmed [[Sugukond (bioloogia)|sugukondliku kuuluvuse]] (sgk) ja [[levila]] kohta, samuti esinemise kohta Eestis: *''Eestis haudelind'' – pesitseb Eestis *''Eestis läbirändaja'' – Eestis viibib rändel *''Eestis eksikülaline'' – Eestisse satub eksikülalise või [[Hulgulind|hulgulinnuna]] *<span style="background-color:#FFF68F">{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}</span> – välja surnud __NOTOC__{{tähed}} ==A== *[[aafrika madukael]] (''Anhinga rufa''), sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]] *[[aafrika pingviin]] (''Spheniscus demersus''), sgk [[pingviinlased]] *[[aafrika villkael-toonekurg]] (''Ciconia microscelis''), sgk [[toonekurglased]] *[[aafrika väike-hõbehaigur]] (''Ardea brachyrhyncha''), sgk [[haigurlased]] *[[aara]] (''Ara''), perekond, sgk [[papagoilased]], Lõuna- ja Kesk-Ameerikas, lemmikloomadena üle maailma *[[aasia madukael]] (''Anhinga melanogaster''), sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]] *''[[Actophilornis]]'', perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[adeelia pingviin]] (''Pygoscelis adeliae''), sgk [[pingviinlased]] *[[aedporr]] (''Certhia brachydactyla''), sgk [[porlased]] *[[aed-põõsalind]] (''Sylvia borin''), sgk [[põõsalindlased]] *[[aed-roolind]] (''Acrocephalus dumetorum''), sgk [[roolindlased]] *[[ahvikotkas]] (''Pithecophaga jefferyi''), sgk [[haugaslased]] *[[Aix (linnuperekond)|''Aix'']], perekond, sgk [[partlased]] *[[albatroslased]] (''Diomedeidae''), sugukond *[[albatross]] (''Diomedea''), perekond, sgk [[albatroslased]] *[[alk]] (''Alca torda''), sgk [[alklased]], Atlandi ookeani põhjaosas, Eestis haruldane haudelind *[[alklased]] (''Alcidae''), sugukond *<span style="background-color:#FFF68F">[[aloatra väikepütt]] (''Tachybaptus rufolavatus'')</span>, sgk [[pütlased]] *[[amadiinlased]] (''Estrildidae''), sugukond *[[amatsoonpapagoi]] (''Amazona''), perekond, sgk [[papagoilased]] *[[ameerika hallhaigur]] (''Ardea herodias''), sgk [[haigurlased]] *[[ameerika karmiinleevike]] (''Haemorhous purpureus''), sgk [[vintlased]] *[[ameerika madukael]] (''Anhinga anhinga''), sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]] *[[ameerika piilpart]] (''Anas carolinensis''), sgk [[partlased]] *[[ameerika vihitaja]] ehk ameerika jõgitilder (''Actitis macularius''), sgk [[kurvitslased]] *[[ameerika viupart]] (''Mareca americana''), sgk [[partlased]] *[[ameerika väikehüüp]] (''Botaurus exilis''), sgk [[haigurlased]] *[[ametüst-kuldnokk]] (''Cinnyricinclus leucogaster''), sgk [[kuldnoklased]] *[[amuuri vart]] (''Aythya baeri''), sgk [[partlased]] *''[[Anarhynchus]]'', perekond, sgk [[tülllased]] *[[andi kondor]] ehk kaeluskondor (''Vultur gryphus''), sgk [[kondorlased]] *[[andi naaskelnokk]] (''Recurvirostra andina''), sgk [[karkjalglased]] *[[antarktika änn]] (''Stercorarius maccormicki''), sgk [[änlased]] *''[[Aptenodytes]]'', perekond, sgk [[pingviinlased]] *[[araabia vadavädrak]] (''Argya squamiceps''), sgk [[vädraklased]] *[[ararauna]] (''Ara ararauna''), sgk [[papagoilased]] *[[araripe tantsulind]] (''Chiroxiphia bokermanni''), sgk [[tantsulindlased]] *''[[Arini]]'', triibus, sgk [[papagoilased]] *[[asiitilased]] (''Philepittidae''), sugukond *[[atlandi kormoran]] (''Phalacrocorax carbo carbo''), [[kormoran]]i alamliik, sgk [[kormoranlased]] *[[atlantise tormilind]] (''Calonectris diomedea''), sgk [[tormilindlased]] *''[[Attagis]]'', perekond, sgk [[kurplased]] *[[aul]] (''Clangula hyemalis''), sgk [[partlased]], Eestis läbirändaja *[[aul (perekond)|aul]] (''Clangula''), perekond, sgk [[partlased]] *[[aurikpart]] (''Tachyeres''), perekond, sgk [[partlased]] *[[austraalia händpart]] (''Oxyura australis''), sgk [[partlased]] *[[austraalia jämejalg]] (''Esacus magnirostris''), sgk [[jämejalglased]] *[[austraalia madukael]] (''Anhinga novaehollandiae''), sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]] *[[austraalia pelikan]] (''Pelecanus conspicillatus''), sgk [[pelikanlased]] *[[austraalia väike-hõbehaigur]] (''Ardea plumifera''), sgk [[haigurlased]] ==B== *[[bahama masksäälik]] (''Geothlypis rostrata''), sgk [[sääliklased]] *[[Baleaari tormilind]] (''Puffinus mauretanicus''), sgk [[tormilindlased]] *[[bambusesäälik]] (''Vermivora bachmanii''), sgk [[sääliklased]] *[[bambuse-ööhaigur]] (''Oroanassa magnifica''), sgk [[haigurlased]] *[[bambuse-ööhaigur (perekond)|bambuse-ööhaigur]] (''Oroanassa''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[boliivia ararauna]] ehk boliivia lasuuraara (''Ara glaucogularis''), sgk [[papagoilased]] * ''[[Bubalornis]]'', perekond, sgk [[kangurlindlased]] *[[buguni hundvädrak]] (''Liocichla bugunorum''), sgk [[vädraklased]] *[[buru lapatspapagoi]] (''Prioniturus mada''), sgk [[papagoilased]] *[[bülbüllased]] (''Pycnonotidae''), sugukond ==C== *''[[Chauna]]'', perekond, sgk [[ogatiiblased]] *''[[Circetinae]]'', alamsugukond, sgk [[haugaslased]] == D == *<span style="background-color:#FFF68F">[[dodo]] (''Raphus cucullatus'')</span>, sgk [[tuvilased]] *[[drongolased]] (''Dicruridae''), sugukond *[[džunglikana]] (''Gallus''), perekond, sgk [[faasanlased]] == E == *''[[Egretta]]'', perekond, sgk [[haigurlased]] *[[ehis-toonekurg]] (''Mycteria leucocephala''), sgk [[toonekurglased]] *[[emu]] (''Dromaius novaehollandiae''), sgk [[kaasuarlased]] *''[[Esacus]]'', perekond, sgk [[jämejalglased]] *[[eskimo lagle]] (''Branta hutchinsii''), sgk [[partlased]], Eestis üliharuldane läbirändaja *''[[Ephippiorhynchus]]'', perekond, sgk [[toonekurglased]] *''[[Euplectes]]'', perekond, sgk [[kangurlindlased]] *[[euroopa kaelustäks]] (''Saxicola rubicola''), sgk [[kärbsenäplased]] == F == *[[faasan]] (''Phasianus colchicus''), sgk [[faasanlased]] *[[faasanlased]] ehk kanalased (''Phasianidae''), sugukond *[[faasantuvi]] (''Otidiphaps nobilis''), sgk [[tuvilased]] *[[flamingo (perekond)|flamingo]] (''Phoenicopterus''), perekond, sgk [[flamingolased]] *[[flamingolased]] (''Phoenicopteridae''), sugukond *[[flamingolised]] (''Phoenicopteriformes''), selts *[[foja paradiisilind]] (''Parotia berlepschi''), sgk [[paradiisilindlased]] *''[[Foudia]]'', perekond, sgk [[kangurlindlased]], India ookeani lääneosa saartel *[[fregattlind]] (''Fregata''), sgk [[fregattlindlased]] *[[fregattlindlased]] (''Fregatidae''), sugukond ==G== *[[galápagose pingviin]] (''Spheniscus mendiculus''), sgk [[pingviinlased]], [[Galápagose saared|Galápagose saartel]] *''[[Galloanserae]]'', ülemselts *[[ginea kaljukark]] (''Picathartes gymnocephalus''), sgk ''[[kaljukarklased]]'' *[[gongon-tormilind]] (''Pterodroma feae''), sgk [[tormilindlased]] *''[[Gorsachius]]'', perekond, sgk [[haigurlased]] *[[guaanopelikan]] (''Pelecanus thagus''), sgk [[pelikanlased]] ==H== *[[habehüüp]] (''Botaurus lentiginosus''), sgk [[haigurlased]] *[[habekakk]] (''Strix nebulosa''), sgk [[kaklased]] *[[habekotkas]] (''Gypaetus barbatus''), sgk [[haugaslased]] *[[habelindlased]] (''Megalaimidae''), sugukond *[[habeviires]] (''Chlidonias hybridus''), sgk [[tiirlased]] *[[hahk]] (''Somateria mollissima''), sgk [[partlased]] *[[hahk (perekond)|hahk]] (''Somateria''), perekond, sgk [[partlased]] *[[haigur]] (''Ardea''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[haigurlased]] (''Ardeidae''), sugukond *[[hakk]] (''Coloeus monedula'', ''Corvus monedula''), sgk [[vareslased]] *[[hakk (perekond)|hakk]] (''Coloeus''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[hallhaigur]] (''Ardea cinerea''), sgk [[haigurlased]] *[[hallhani]] (''Anser anser''), sgk [[partlased]] *[[hallkibu]] ehk kibutilder (''Xenus cinereus''), sgk [[kurvitslased]] *[[hallkibu (perekond)|hallkibu]] (''Xenus''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[hall-kärbsenäpp]] (''Muscicapa striata''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[hallmänsak]] (''Nucifraga columbiana''), sgk [[vareslased]] *[[hallpea-rähn]] (hallrähn) (''Picus canus''), sgk [[rähnlased]] *[[hallpõsk-pütt]] (''Podiceps grisegena''), sgk [[pütlased]] *[[hallrästas]] (''Turdus pilaris''), sgk [[rästaslased]] *[[hallrüdi]] ehk hallrisla (''Calidris pusilla''), sgk [[kurvitslased]] *[[halltihane]] (''Melaniparus afer''), sgk [[tihaslased]] *[[halltsiitsitaja]] (''Emberiza calandra''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[hallvares]] (''Corvus corone cornix'' või ''Corvus cornix''), [[vares]]e alamliik või omaette liik, sgk [[vareslased]] *[[hallõgija]] (''Lanius excubitor''), sgk [[õgijalased]] *[[hammastuvi]] (''Didunculus strigirostris''), sgk [[tuvilased]] *[[hammastuvi (perekond)|hammastuvi]] (''Didunculus''), perekond, sgk [[tuvilased]] *[[hanelised]] (''Anseriformes''), selts *[[hani]] (''Anser''), perekond, sgk [[partlased]] *[[hangelind]] (''Plectrophenax nivalis''), sgk ''[[Calcariidae]]'' *[[harakas]] (''Pica pica''), sgk [[vareslased]] *[[harakas (perekond)|harakas]] (''Pica''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[harakhani]] (''Anseranas semipalmata''), sgk [[harakhanilased]] *[[harakhani (perekond)|harakhani]] (''Anseranas''), perekond, sgk [[harakhanilased]] *[[harakhanilased]] (''Anseranatidae''), sugukond *[[harksaba-kajakas]] (''Xema sabini''), sgk [[kajaklased]], [[Arktika]]s *[[harksaba-kajakas (perekond)|harksaba-kajakas]], sgk [[kajaklased]] *[[havai vares]] (''Corvus hawaiiensis''), sgk [[vareslased]], varem [[Hawaii saared|Hawaii saartel]], nüüd ainult vangistuses *[[haugas]] (''Accipiter''), perekond, sgk [[haugaslased]] *[[haugaslased]] (''Accipitridae''), sugukond *[[haukalised]] ehk kullilised (''Accipitriformes''), selts *[[heleflamingo]] ehk flamingo (''Phoenicopterus roseus''), sgk [[flamingolased]] *[[heletilder]] (''Tringa nebularia''), sgk [[kurvitslased]] *[[hele-urvalind]] (''Carduelis hornemanni''), sgk [[vintlased]] *[[herilaseviu]] (''Pernis apivorus''), sgk [[haugaslased]] *''[[Hesperoburhinus]]'', perekond, sgk [[jämejalglased]] *[[hiid-merikotkas]] (''Haliaeëtus pelagicus''), sgk [[haugaslased]] *[[hiidturako]] (''Corythaeola cristata''), sgk [[turakolased]] *[[hiina siidhaigur]] (''Egretta eulophotes''), sgk [[haigurlased]] *[[hiina tiigihaigur]] (''Ardeola bacchus''), sgk [[haigurlased]] *[[hiireviu]] (''Buteo buteo''), sgk [[haugaslased]] *[[hoatsiin]] (''Opisthocomus hoazin''), sgk [[hoatsiinlased]], Lõuna-Ameerikas *[[hoburästas]] (''Turdus viscivorus''), sgk [[rästaslased]] *[[huik]] (''Porzana''), perekond, sgk [[ruiklased]] *[[hund-rohetuvi]] (''Ptilinopus superbus''), sgk [[tuvilased]] *[[hõbehaigur]] (''Ardea alba''), sgk [[haigurlased]] *[[hõbekajakas]] (''Larus argentatus''), sgk [[kajaklased]] *[[hõbelaup-paradiisilind]] (''Parotia lawesii''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[hõlmik-paradiisilind]] (''Lophorina superba''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[händkakk]] (''Strix uralensis''), sgk [[kaklased]] *[[händ-paradiisilind]] (''Epimachus fastuosus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[händpart]] (''Oxyura''), perekond, sgk [[partlased]] *[[hänilane]] (''Motacilla flava''), sgk [[västriklased]] *[[hüatsint-siniaara]] (''Anodorhynchus hyacinthinus''), sgk [[papagoilased]] *[[hüüp]] (''Botaurus stellaris''), sgk [[haigurlased]] *[[hüüp (perekond)|hüüp]] (''Botaurus''), perekond, sgk [[haigurlased]] ==I== *[[idalunn]] (''Fratercula corniculata''), sgk [[alklased]] *[[ida-mustvaeras]] (''Melanitta americana''), sgk [[partlased]] *[[ida-sinivutt]] (''Synoicus chinensis''), sgk [[faasanlased]] *[[idatalvike]] (''Emberiza citrinella erythrogenys''), [[talvike]]se alamliik, sgk [[tsiitsitajalased]] *[[ida-toonekurg]] (''Ciconia boyciana''), sgk [[toonekurglased]] *[[ida-tuppnokk]] (''Chionis minor''), sgk [[tuppnoklased]] *[[ida-väikehüüp]] (''Botaurus eurhythmus''), sgk [[haigurlased]] *[[ida-ööhaigur]] (''Gorsachius melanolophus''), sgk [[haigurlased]] *[[india jämejalg]] (''Esacus recurvirostris''), sgk [[jämejalglased]] *[[india marabu]] ehk argala (''Leptoptilos dubius''), sgk [[toonekurglased]] *[[india tiigihaigur]] (''Ardeola grayii''), sgk [[haigurlased]] *[[indigo-siniaara]] (''Anodorhynchus leari''), sgk [[papagoilased]] *[[irvnokk]] (''Anastomus''), perekond, sgk [[toonekurglased]] ==J== *[[jaanalind (perekond)|jaanalind]] (''Struthio''), perekond, sgk [[jaanalindlased]] *[[jaanalind]] (''Struthio camelus''), sgk [[jaanalindlased]] *[[jaanalinnulised]] (''Struthioniformes''), selts *[[jabiru-toonekurg]] (''Jabiru mycteria''), sgk [[toonekurglased]] *[[jabiru-toonekurg (perekond)|jabiru-toonekurg]] (''Jabiru''), perekond, sgk [[toonekurglased]] *''[[Jacana]]'', perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[jahipistrik]] (''Falco rusticolus''), sgk [[pistriklased]] *[[jooksurkägu]] (''Geococcyx''), perekond, sgk [[kägulased]] *[[jõgiaara]] (''Ara severus''), sgk [[papagoilased]] *[[jõgi-jämejalg]] (''Burhinus senegalensis''), sgk [[jämejalglased]] *[[jõgi-ritsiklind]] (''Locustella fluviatilis''), sgk [[ritsiklindlased]] *[[jõgitiir]] (''Sterna hirundo''), sgk [[tiirlased]] *[[jõgivästrik]] (''Motacilla cinerea''), sgk [[västriklased]] *[[jämejalg]] (''Burhinus oedicnemus''), sgk [[jämejalglased]] *[[jämejalg (perekond)|jämejalg]] (''Burhinus''), perekond, sgk [[jämejalglased]] *[[jämejalglased]] (''Burhinidae''), sugukond *[[järve-kalakajakas]] (''Larus canus heinei''), [[kalakajakas|kalakajaka]] alamliik, sgk [[kajaklased]] *[[järvekaur]] (''Gavia arctica''), sgk [[kaurlased]] *[[jääkajakas]] (''Larus hyperboreus''), sgk [[kajaklased]] *[[jääkaur]] (''Gavia immer''), sgk [[kaurlased]] *[[jääkoskel]] (''Mergus merganser''), sgk [[partlased]] *[[jäälind]] (''Alcedo atthis''), sgk [[jäälindlased]] *[[jäälind (perekond)|jäälind]] (''Alcedo''), perekond, sgk [[jäälindlased]] *[[jäälindlased]] (''Alcedinidae''), sugukond *[[jää-tormilind]] (''Fulmarus glacialis''), sgk [[tormilindlased]] ==K== *[[kaasuar]] (''Casuarius''), perekond, sgk [[kaasuarlased]] *[[kaasuarlased]] (''Casuariidae''), sugukond *[[kadakasäälik]] (''Setophaga chrysoparia''), sgk [[sääliklased]] *[[kadakatäks]] (''Saxicola rubetra''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[kaeluskotkas]] (''Gyps fulvus''), sgk [[haugaslased]] *[[kaelus-kärbsenäpp]] (''Ficedula albicollis''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[kaelus-ogatiib]] (''Chauna torquata''), sgk [[ogatiiblased]] *[[kaeluspapagoi]] (''Psittacula krameri''), sgk [[papagoilased]] *[[kaelusrästas]] (''Turdus torquatus''), sgk [[rästaslased]] *[[kaelus-torminiglas]] (''Pelecanoides magellani''), sgk [[tormilindlased]] *[[kaelus-turteltuvi]] (''Streptopelia decaocto''), sgk [[tuvilased]] *[[kaelustuvi]] (''Columba palumbus''), sgk [[tuvilased]] *[[kajakas]] (''Larus''), perekond, sgk [[kajaklased]] *[[kajaklased]] (''Laridae''), sugukond *[[kakaduulased]] (''Cacatuidae''), sugukond *[[kalakajakas]] (''Larus canus''), sgk [[kajaklased]] *[[kalakotkas]] (''Pandion haliaetus''), sgk [[kalakotkaslased]] *[[kalda-jämejalg]] (''Burhinus vermiculatus''), sgk [[jämejalglased]] *[[kaldapääsuke]] (''Riparia riparia''), sgk [[pääsulased]] *[[kalifornia harakas]] (''Pica nuttalli''), sgk [[vareslased]] *[[kaljukajakas]] (''Rissa tridactyla''), sgk [[kajaklased]] *[[kaljukotkas]] (''Aquila chrysaetos''), sgk [[haugaslased]] *[[kalju-puukoristaja]] (''Sitta neumayer''), sgk [[puukoristajalased]] *[[kaljutuvi]] (''Columba livia''), sgk [[tuvilased]] *[[kakk]] (''Strix''), perekond, sgk [[kaklased]] *[[kakkpapagoi]] ehk kakapo (''Strigops habroptila''), sgk [[kakkpapagoilased]] *[[kakkpapagoilased]] (''Strigopidae''), sugukond *[[kaklased]] (''Strigidae''), sugukond *[[Kaktusekakk (perekond)|kaktusekakk]] (''Micrathene''), perekond, sgk [[kaklased]] *[[kaktusekakk]] (''Micrathene whitneyi''), sgk [[kaklased]] *[[kakulised]] (''Strigiformes''), selts *[[kalkun]] ehk kodukalkun ehk kodustatud kalkun, kodustatud [[metskalkun]], sgk [[kalkunlased]] *[[kalkun (perekond)|kalkun]] (''Meleagris''), perekond, sgk [[kalkunlased]] *[[kalkunlased]] (''Meleagridae''), sugukond *[[kana]] ehk kodukana (''Gallus gallus domesticus''), [[puna-džunglikana]] alamliik, sgk [[faasanlased]] *[[kanada kurg]] (''Antigone canadensis''), sgk [[kurglased]] *[[kanada lagle]] (''Branta canadensis''), sgk [[partlased]] *[[kanakull]] (''Astur gentilis''), sgk [[haugaslased]] *[[kanalised]] (''Galliformes''), selts *[[kanepilind]] (''Linaria cannabina''), sgk [[vintlased]] *[[kangurlindlased]] (''Ploceidae''), sugukond *[[karbuskajakas]] (''Ichthyaetus melanocephalus''), sgk [[kajaklased]] *[[karkjalg]] (''Himantopus himantopus''), sgk [[karkjalglased]] *[[karkjalg (perekond)|karkjalg]] (''Himantopus''), perekond, sgk [[karkjalglased]] *[[karkjalglased]] (''Recurvirostridae''), sugukond *[[karmiinleevike]] (''Carpodacus erythrinus''), sgk [[vintlased]] *[[karmiin-paradiisilind]] (''Cicinnurus regius''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[karravong]] (''Strepera''), perekond, sgk ''[[Cracticidae]]'' või [[tuulaslased]] *[[karvasjalg-kakk]] (''Aegolius funereus''), skg [[kaklased]] *[[karvasjalg-viu]] (hallviu) (''Buteo lagopus''), sgk [[haugaslased]] *[[kassikakk]] (''Bubo bubo''), sgk [[kaklased]], [[Euroopa]]s ja [[Aasia]]s, Eestis harv haudelind *[[kassikakk (perekond)|kassikakk]] (''Bubo''), perekond, sgk [[kaklased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[kauai o'o]]</span> (''Moho braccatus''), sgk [[o'olased]] *[[kaur]] (''Gavia''), perekond, sgk [[kaurilised]] *[[kea]] ehk keapapagoi (''Nestor notabilis''), sgk ''[[Strigopidae]]'' *[[keiserpingviin]] (''Aptenodytes forsteri''), sgk [[pingviinlased]] *[[kiilasbülbül]] (''Nok hualon''), sgk [[bülbüllased]] *[[kiilasbülbül (perekond)|kiilasbülbül]] (''Nok''), perekond, sgk [[bülbüllased]] *[[kiiverkaasuar]] (''Casuarius casuarius''), sgk [[kaasuarlased]] *[[kiiver-lootoselind]] (''Irediparra gallinacea''), sgk [[lootoselindlased]] *[[kiiver-lootoselind (perekond)|kiiver-lootoselind]] (''Irediparra''), perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[kiivertihane]] (''Machlolophus holsti''), sgk [[tihaslased]] *[[kiivilased]] (''Apterygidae''), sugukond *[[kiivitaja]] (''Vanellus vanellus''), sgk [[tülllased]] *[[kiivitaja (perekond)|kiivitaja]] (''Vanellus''), perekond, sgk [[tülllased]] *[[kilg-merikotkas]] (''Icthyophaga vocifer''), sgk [[haugaslased]] *[[kiltkajakas]] (''Larus occidentalis''), sgk [[kajaklased]] *[[kimalaskoolibri]] (''Mellisuga helenae''), sgk [[koolibrilased]] *[[kinaver-kangurlind]] (''Foudia madagascariensis''), sgk [[kangurlindlased]] (''Ploceidae'') *[[kingnokk]] (''Balaeniceps rex''), sgk [[kingnoklased]] *[[kingnoklased]] (''Balaenicipitidae''), sugukond *[[kirdekrüüsel]] (''Cepphus columba''), sgk [[alklased]] *[[kiripugu-rüdi]] ehk kiripugu-risla (''Calidris melanotos''), sgk [[kurvitslased]] *[[kirjuhahk]] (''Polysticta stelleri''), sgk [[partlased]] *[[kirjuhahk (perekond)|kirjuhahk]] (''Polysticta''), perekond, sgk [[partlased]] *[[kirjurähn]] (''Dendrocopos''), sgk [[rähnlased]] *[[kivikakk]] (''Athene noctua''), sgk [[kaklased]] *[[kivipääsuke]] (''Ptyonoprogne rupestris''), sgk [[pääsulased]] *[[kivirullija]] (''Arenaria interpres''), sgk [[kurvitslased]] *[[Kivirullija (perekond)|kivirullija]] (''Arenaria''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[kivisiirak]] (''Monticola saxatilis''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[kivitäks]] (''Oenanthe oenanthe''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[koduhani]], [[hallhani|hallhane]] kodustatud vorm *[[kodukakk]] (''Strix aluco''), sgk [[kaklased]] *[[kodupart]], sgk [[partlased]] *[[kodutuvi]] (''Columba livia'' ''domestica''), [[kaljutuvi]] vorm, teisend või alamliik, sgk [[tuvilased]] *[[koduvarblane]] (''Passer domesticus''), sgk [[varblaslased]] *[[koko-hallhaigur]] (''Ardea cocoi''), sgk [[haigurlased]] *[[koldhaigur]] (''Ardeola ralloides''), sgk [[haigurlased]] *[[koldjalg-hõbekajakas]] (''Larus cachinnans''), sgk [[kajaklased]] *[[koldsäälik]] (''Setophaga petechia''), sgk [[sääliklased]] *[[kold-väikehüüp]] (''Botaurus sinensis''), sgk [[haigurlased]] *[[koldvint]] (''Serinus serinus''), sgk [[vintlased]] *[[koljathaigur]] (''Ardea goliath''), sgk [[haigurlased]] *[[kondorilised]] (''Cathartiformes''), selts *[[kondorlased]] (''Cathartidae''), sugukond *[[kongo paabulind]] (''Afropavo congensis''), sgk [[faasanlased]] *[[kongo paabulind (perekond)|kongo paabulind]] (''Afropavo''), perekond, sgk [[faasanlased]] *[[kookako]] (''Callaes''), perekond, sgk [[kookakolased]] * [[kookakolased]] (''Callaeidae'', ''Callaeatidae''), sugukond *[[koolibrilased]] (''Trochilidae''), sugukond *[[koovitaja]] (''Numenius''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[koovtilder]] (''Bartramia longicauda''), sgk [[kurvitslased]] *[[koovtilder (perekond)|koovtilder]] (''Bartramia''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[kormoran]] (''Phalacrocorax carbo''), sgk [[kormoranlased]] *[[kormoranlased]] ehk karbaslased (''Phalacrocoracidae''), sugukond *[[koskel]] (''Mergus''), perekond, sgk [[partlased]] *[[kotkad]] *[[krabijooksur]] (''Dromas ardeola''), sgk [[krabijooksurlased]] *[[krabijooksur (perekond)|karbijooksur]] (''Dromas''), perekond, sgk [[krabijooksurlased]] *[[krabijooksurlased]] (''Dromadidae''), sugukond *[[krae-paradiisihakk]] (''Phonygammus keraudrenii''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[krokodillilind]] (''Pluvianus aegyptius''), sgk [[krokodillilindlased]] *[[krokodillilind (perekond)|krokodillilind]] (''Pluvianus''), perekond, sgk [[krokodillilindlased]] *[[krokodillilindlased]] (''Pluvianidae''), sugukond *[[krüüsel]] (''Cepphus grylle''), sgk [[alklased]] *[[krüüsel (perekond)|krüüsel]] (''Cepphus''), perekond, sgk [[alklased]] *[[kukkurtihane]] (''Remiz pendulinus''), sgk [[kukkurtihaslased]] *[[kuldhänilane]] (''Motacilla citreola''), sgk [[västriklased]] *[[kuldlauk-lootoselind]] (''Jacana spinosa''), sgk [[lootoselindlased]] *[[kuld-lehelind]] (''Phylloscopus proregulus''), sgk [[lehelindlased]] *[[kuldnokk]] (''Sturnus vulgaris''), sgk [[kuldnoklased]] *[[kuldnoklased]] (''Sturnidae''), sugukond *[[kuld-paradiisilind]] (''Diphyllodes magnificus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[kuldtiib-säälik]] (''Vermivora chrysoptera''), sgk [[sääliklased]] *[[kuldtsiitsitaja]] (''Emberiza aureola''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[kuninghahk]] (''Somateria spectabilis''), sgk [[partlased]] *[[kuning-paradiisilind]] (''Paradisaea raggiana''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[kuningviu]] (''Buteo regalis''), sgk [[haugaslased]], Põhja-Ameerika *[[kurelised]] (''Gruiformes''), selts *[[kurg]] (''Grus''), perekond, sgk [[kurglased]] *[[kurgkotkas]] (''Sagittarius serpentarius''), sgk [[kurgkotkaslased]] *[[kurglased]] (''Gruidae''), sugukond *[[kurplased]] (''Thinocoridae''), sugukond *[[kurvits (perekond)|kurvits]] (''Scolopax''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[kurvitsalised]] (''Charadriiformes''), selts *[[kurvitslased]] (''Scolopacidae''), sugukond *[[kuupart]] (''Sibirionetta formosa''), sgk [[partlased]] *[[kuupart (perekond)|kuupart]] (''Sibirionetta''), perekond, sgk [[partlased]] *[[kuuse-käbilind]] (''Loxia curvirostra''), sgk [[vintlased]] *[[kuusepüü]] (''Canachites canadensis''), sgk [[faasanlased]], Põhja-Ameerikas *[[kõdulindlased]] (''Orthonychidae''), sugukond *[[kõnnukajakas]] (''Ichthyaetus relictus''), sgk [[kajaklased]] *[[kõnnu-käosulane]] (''Hippolais languida''), sgk [[põõsalindlased]] *[[kõnnu-pääsujooksur]] (''Glareola pratincola''), sgk [[jooksurlased]] *[[kõnnuõgija]] (''Lanius isabellinus''), sgk [[õgijalased]] *[[kõrbe-kivitäks]] (''Oenanthe deserti''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[kõrbeleevike]] (''Bucanetes githagineus''), sgk [[vintlased]] *[[kõrbe-põõsalind]] (''Sylvia nana''), sgk [[põõsalindlased]] *[[kõrbesäälik]] (''Leiothlypis luciae''), sgk [[sääliklased]] *[[kõrbetüll]] (''Anarhynchus leschenaultii''), sgk [[tülllased]] *[[kõrkja-roolind]] (''Acrocephalus schoenobaenus''), sgk [[roolindlased]] *[[kõrvukfaasan]] (''Crossoptilon''), perekond, sgk [[faasanlased]] *[[kõrvukpütt]] (''Rollandia rolland''), sgk [[pütlased]] *[[kõrvukpütt (perekond)|kõrvukpütt]] (''Rollandia''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[kõrvukräts]] (''Asio otus''), sgk [[kakulised]] *[[kõvernokk-rüdi]] ehk kõvernokk-risla (''Calidris ferruginea''), sgk [[kurvitslased]] *[[käbilind]] (''Loxia''), perekond, sgk [[vintlased]] *[[käblik]] (''Troglodytes troglodytes''), sgk [[käbliklased]] *[[käblik (perekond)|käblik]] (''Troglodytes''), perekond, sgk [[käbliklased]] *[[kägu]] (''Cuculus canorus''), sgk [[kägulased]] *[[Kägu (perekond)|kägu]] (''Cuculus''), perekond, sgk [[kägulased]] *[[kägulased]] (''Cuculidae''), sugukond *[[käharpelikan]] (''Pelecanus crispus''), sgk [[pelikanlased]] *[[käolised]] (''Cuculiformes''), selts *[[Käosulane (perekond)|käosulane]] (''Hippolais''), perekond, [[põõsalindlased]] *[[käosulane]] (''Hippolais icterina''), sgk [[põõsalindlased]] *[[kääbuskotkas]] (''Hieraaetus pennatus'', sünonüüm ''Aquila pennata''), sgk [[haugaslased]] *[[kääbuskurp]] (''Thinocorus rumicivorus''), sgk [[kurplased]] *[[kääbuspingviin]] (''Eudyptula minor''), sgk [[pingviinlased]] *[[kübarkoskel]] (''Lophodytes cucullatus''), sgk [[partlased]] *[[kübarkoskel (perekond)|kübarkoskel]] (''Lophodytes''), perekond, sgk [[partlased]] *[[kühmnokk-luik]] (''Cygnus olor''), sgk [[partlased]] *[[künkakana]] (''Arborophila''), perekond, sgk [[faasanlased]] *[[künnivares]] (''Corvus frugilegus''), sgk [[vareslased]] ==L== *[[laanenäär]] (''Perisoreus infaustus''), sgk [[vareslased]] *[[laanenäär (perekond)|laanenäär]] (''Perisoreus''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[laanepüü]] (''Tetrastes bonasia''), sgk [[faasanlased]] *[[laanerähn]] (''Picoides tridactylus''), sgk [[rähnlased]] *[[lagle]] (''Branta''), perekond, sgk [[partlased]] *[[laikkael-kormoran]] ehk laikkael-karbas (''Poikilocarbo gaimardi''), sgk [[kormoranlased]] *[[lainokk-todi]] (''Todus subulatus''), sgk [[todilased]] *[[laisaba-padulind]] (''Catriscus brevirostris''), sgk [[ritsiklindlased]] *[[laisaba-paradiisilind]] (''Astrapia rothschildi''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[laisaba-änn]] (''Stercorarius pomarinus'') *[[lakk-lehtlalind]] (''Sericulus bakeri''), sgk [[lehtlalindlased]] *[[lakktuvi]] (''Caloenas nicobarica''), sgk [[tuvilased]] *[[lakktuvi (perekond)|lakktuvi]] (''Caloenas''), perekond, sgk [[tuvilased]] *[[lammitilder]] (''Tringa stagnatilis''), sgk [[kurvitslased]] *[[lapi tsiitsitaja]] (''Calcarius lapponicus''), sgk ''[[Calcariidae]]'' *[[lasuurtihane]] (''Parus cyanus, Cyanistes cyanus''), sgk [[tihaslased]] *[[lannuvart]] (''Aythya collaris''), perekond [[vart]], sugukond [[partlased]] *''[[Larus canus canus]]'', [[kalakajakas|kalakajaka]] alamliik *[[lauk (lind)|lauk]] (''Fulica atra''), sgk [[ruiklased]] *[[lauk-paradiisilind]] (''Paradigalla carunculata''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[lauktihane]] (''Parus semilarvatus''), sgk [[tihaslased]] *[[laululinnud]] ehk laululised (''Passeri'', ''Oscines''), alamselts *[[laululuik]] (''Cygnus cygnus''), sgk [[partlased]] *[[laulurästas]] (''Turdus philomelos''), sgk [[rästaslased]] *[[leeksäälik]] (''Parula gutturalis''), sgk [[sääliklased]] *[[leeterüdi]] ehk leeterisla (''Calidris alba''), sgk [[kurvitslased]] *[[leet-käosulane]] (''Hippolais pallida'', ''Iduna pallida''), sgk [[põõsalindlased]] *[[leetsaba-paradiisilind]] (''Drepanornis albertisi''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[leevike]] (''Pyrrhula pyrrhula''), sgk [[vintlased]] *[[lehelind]] (''Phylloscopus''), perekond, sgk [[lehelindlased]] *[[lehelindlased]] (''Phylloscopidae''), sugukond *[[lehtlalindlased]] (''Ptilonorhynchidae''), sugukond *''[[Leiothrix]]'', perekond, sgk [[vädraklased]] *[[lembelind]] (''Agapornis''), perekond, sgk [[papagoilased]] *[[lepalind]] (''Phoenicurus phoenicurus''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[lepalind (perekond)|lepalind]] (''Phoenicurus''), perekond, sgk [[kärbsenäplased]] *[[liivatüll]] (''Charadrius hiaticula''), sgk [[tülllased]] *[[liiv-kivitäks]] (''Oenanthe isabellina''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[linavästrik]] (''Motacilla alba''), sgk [[västriklased]] *[[lint-paradiisilind]] (''Pteridophora alberti''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[lodinokk-haigur]] (''Cochlearius cochlearius''), sgk [[haigurlased]] *[[lodinokk-haigur (perekond)|lodinokk-haigur]] (''Cochlearius''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[lokut-lootoselind]] (''Jacana jacana''), sgk [[lootoselindlased]] *[[loorkakk]] (''Tyto alba''), sgk [[loorkaklased]] *[[loorkull]] (''Circus''), perekond, sgk [[haugaslased]] *[[lootoselindlased]] (''Jacanidae''), sugukond *[[luha-sinirind]] (''Luscinia svecica cyanecula''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[luik]] (''Cygnus''), perekond, sgk [[partlased]] *[[luitsnokk-iibis]] (''Platalea leucorodia'') *[[luitsnokk-part]] (''Spatula clypeata''), sgk [[partlased]] *[[lumehani]] (''Anser caerulescens''), sgk [[partlased]] *[[lumekakk]] (''Nyctea scandiaca''), sgk [[kaklased]] *[[lumekurp]] (''Attagis gayi''), sgk [[kurplased]] *[[lumelind]] (''Plectrophenax hyperboreus'', ka ''Plectrophenax nivalis hyperboreus''), sgk ''[[Calcariidae]]'' *[[lumepüü]] (''Lagopus muta'', ''Lagopus mutus''), sgk [[metsislased]], Arktikas *[[Lumevarblane (perekond)|Lumevarblane]] (''Montifringilla''), perekond, sgk [[varblaslased]] *[[lunn]] (''Fratercula arctica''), sgk [[alklased]] *[[lunn (perekond)|lunn]] (''Fratercula''), perekond, sgk [[alklased]] *[[lõoke]] (''Alauda''), perekond, sgk [[lõolased]] *[[lõolased]] (''Alaudidae''), sugukond *[[lõopistrik]] (''Falco subbuteo''), sgk [[pistriklased]] *[[lõuna-hallõgija]] (''Lanius meridionalis'') *[[lõuna-hõbekajakas]] (''Larus michahellis'') *[[lõunahüüp]] (''Botaurus poiciloptilus''), sgk [[haigurlased]] *[[lõuna-käosulane]] (''Hippolais rama'', ''Iduna rama''), sgk [[põõsalindlased]] *[[lõuna-nõgipääsuke]] (''Psalidoprocne pristoptera''), sgk [[pääsulased]] *[[lõuna-paradiisilind]] (''Ptiloris paradiseus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[lõunatirk]] (''Uria aalge'') *[[lõuna-urvalind]] (''Carduelis flammea cabaret''), sgk [[vintlased]] *[[lõunaänn]] (''Stercorarius antarcticus''), sgk [[änlased]] *[[läikdrongo]] (''Dicrurus aeneus''), sgk [[drongolased]] *[[läik-lootoselind]] (''Metopidius indicus''), sgk [[lootoselindlased]] *[[läik-lootoselind (perekond)|läik-lootoselind]] (''Metopidius''), perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[lääne-käosulane]] (''Hippolais polyglotta''), sgk [[põõsalindlased]] *[[lääne-pöialpoiss]] (''Regulus ignicapillus''), sgk [[pöialpoislased]] *[[läänesõtkas]] (''Bucephala islandica'') *[[lääne-tuppnokk]] (''Chionis albus''), sgk [[tuppnoklased]] *[[lühinokk-hani]] (''Anser brachyrhynchus'') *[[lüürasaba]] (''Menura''), perekond ==M== *[[maasarviklased]] (''Bucorvidae''), sugukond *[[maasirk]] (''Geospiza''), perekond, sgk [[tsiitsitajalased]] *[[maatihane]] (''Pseudopodoces humilis''), sgk [[tihaslased]] *''[[Machaeropterus]]'', perekond, sgk [[tantsulindlased]] *[[madagaskari lootoselind]] (''Actophilornis albinucha''), sgk [[lootoselindlased]] *[[madagaskari tiigihaigur]] (''Ardeola idae''), sgk [[haigurlased]] *[[madeira tormilind]] (''Pterodroma madeira''), sgk [[tormilindlased]] *[[maduhaugas]] (''Spilornis''), perekond, sgk [[haugaslased]] *[[madukaellased (linnud)|madukaellased]] (''Anhingidae''), sugukond *[[madukael]] (''Anhinga''), perekond, sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]] *[[madukotkas]] (''Circaetus gallicus''), sgk [[haugaslased]] *[[madukotkas (perekond)|madukotkas]] (''Circaetus''), perekond, sgk [[haugaslased]] *[[madukotkaslased]] (''Circaetinae''), alamsugukond, sgk [[haugaslased]] *[[mainakuldnokk]] ehk harilik mainakuldnokk ehk maina (''Acridotheres tristis''), sgk [[kuldnoklased]] *[[mainakuldnokk (perekond)|mainakuldnokk]], perekond (''Acridotheres'') *[[malagassi tuvi]] (''Nesoenas picturatus''), sgk [[tuvilased]], Madagaskar ja India ookeani saared *[[malai künkakana]] (''Arborophila campbelli''), sgk [[faasanlased]] *[[mangroovihaigur]] (''Ardea sumatrana''), sgk [[haigurlased]] *[[marabu]] ehk aafrika marabu (''Leptoptilos crumenifer''), sgk [[toonekurglased]] *[[marabu (perekond)|marabu]] (''Leptoptilos''), perekond, sgk [[toonekurglased]] *''[[Mareca]]'', perekond, sgk [[partlased]] *[[masksäälik (perekond)|masksäälik]] (''Geothlypis''), perekond, sgk [[sääliklased]] *[[mauri käosulane]] (''Hippolais pallida opaca'', ''Iduna pallida opaca'', ''Hippolais opaca''), sgk [[põõsalindlased]] *[[meelindlased]] (''Meliphagidae''), sugukond *[[meenäitur]] (''Indicator''), perekond, sgk [[meenäiturlased]] *[[meenäiturlased]] (''Indicatoridae''), sugukond *[[merikajakas]] (''Larus marinus''), sgk [[kajaklased]] *[[merikotkas]] (''Haliaeetus albicilla''), sgk [[haugaslased]] *[[meririsla]] (merirüdi) (''Calidris maritima''), sgk [[kurvitslased]] *[[merisk]] (''Haematopus ostralegus''), sgk [[merisklased]] *[[merisk (perekond)|merisk]] (''Haematopus''), perekond, sgk [[merisklased]] *[[merisklased]] (''Haematopodidae''), sugukond *[[merivart]] (''Aythya marila''), sgk [[partlased]] *[[mesilasenäpp]] (''Merops apiaster'') *[[metsis]] (''Tetrao urogallus''), sgk [[faasanlased]] *[[metskalkun]] (''Meleagris gallopavo''), sgk [[kalkunlased]] *[[metskiur]] (''Anthus trivialis''), sgk [[västriklased]] *[[metskurvits]] (''Scolopax rusticola''), sgk [[kurvitslased]] *[[mets-lehelind]] (''Phylloscopus sibilatrix''), sgk [[lehelindlased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[mets-nürisaba]] (''Xenicus longipes'')</span>, sgk [[nürisabalased]] *[[metstilder]] (''Tringa ochropus''), sgk [[kurvitslased]] *[[metsvint]] (''Fringilla coelebs''), sgk [[vintlased]] *[[michigani säälik]] (''Dendroica kirtlandii''), sgk [[sääliklased]] *[[mongoolia kiur]] (''Anthus godlewskii''), sgk [[västriklased]] *[[mudahaigur]] (''Egretta tricolor''), sgk [[haigurlased]] *[[mudanepp]] (''Lymnocryptes minimus''), sgk [[kurvitslased]] *[[mudanepp (perekond)|mudanepp]] (''Lymnocryptes''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[mudatilder]] (''Tringa glareola''), sgk [[kurvitslased]] *[[muda-toonekurg]] (''Mycteria americana''), sgk [[toonekurglased]] *[[muskuspart]] (''Cairina moschata''), sgk [[partlased]] *[[muskuspart (perekond)|muskuspart]] (''Cairina''), perekond, sgk [[partlased]] *[[must-harksaba]] (''Milvus migrans''), sgk [[haugaslased]] *[[musthüüp]] (''Botaurus flavicollis''), sgk [[haigurlased]] *[[must-irvnokk]] (''Anastomus lamelligerus''), sgk [[toonekurglased]] *[[mustjalg-tüll]] ehk meritüll (''Anarhynchus alexandrinus''), sgk [[tülllased]] *[[mustkael-pütt]] (''Podiceps nigricollis''), sgk [[pütlased]] *[[must-karkjalg]] (''Himantopus novaezelandiae''), sgk [[karkjalglased]] *[[mustkiird-selvasäälik]] (''Basileuterus nigrocristatus''), sgk [[sääliklased]] *[[must-kivirullija]] (''Arenaria melanocephala''), sgk [[kurvitslased]] *[[mustkoolibri]] (''Florisuga fusca''), sgk [[koolibrilased]] *[[mustlagle]] (''Branta bernicla'') *[[mustlauk-õgija]] (''Lanius minor''), sgk [[õgijalased]] *[[must-lepalind]] (''Phoenicurus ochruros''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[mustluik]] (''Cygnus atratus''), sgk [[partlased]] *[[mustpea-hänilane]] (''Motacilla flava feldegg''), [[hänilane|hänilase]] alamliik, sgk [[västriklased]] *[[mustpea-põõsalind]] (''Sylvia atricapilla''), sgk [[põõsalindlased]] *[[mustpea-tsiitsitaja]] (''Emberiza melanocephala''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[mustpugu-rästas]] (''Turdus ruficollis''), sgk [[rästaslased]] *[[mustpõsk-lembelind]] ehk mustpõsk-lembepapagoi (''Agapornis nigrigenis''), sgk [[papagoilased]] *[[mustrind]] (''Erithacus komadori'', ''Luscinia komadori''), sgk [[rästaslased]], Jaapanis Sensai saartel *[[musträhn]] (''Dryocopus martius''), sgk [[rähnlased]] *[[musträstas]] (''Turdus merula''), sgk [[rästaslased]] *[[mustsaba-vigle]] (''Limosa limosa''), sgk [[kurvitslased]] *[[mustselg-laanerähn]] (''Picoides arcticus''), sgk [[rähnlased]], Põhja-Ameerikas *[[musttihane]] (''Periparus ater'', ''Parus ater''), sgk [[tihaslased]] *[[must-toonekurg]] (''Ciconia nigra''), sgk [[toonekurglased]] *[[mustvaeras]] (''Melanitta nigra''), sgk [[partlased]] *[[mustvares]] (''Corvus corone corone''), [[vares]]e alamliik, sgk [[vareslased]] *[[mustviires]] (''Chlidonias niger''), sgk [[tiirlased]] *[[mõõksaba-paradiisilind]] (''Epimachus meyeri''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[mägiaara]] (''Ara rubrogenys''), sgk [[papagoilased]] *[[mägi-kanepilind]] (''Carduelis flavirostris''), sgk [[vintlased]] *[[mägikiur]] (''Anthus spinoletta''), sgk [[västriklased]] *[[mägikurg]] (''Grus nigricollis''), sgk [[kurglased]]) *[[mägiraat]] (''Prunella collaris''), sgk [[raatlased]] *[[mägi-rasvatihane]] (''Parus monticolus''), sgk [[tihaslased]] *[[mägi-roherähn]] (''Picus squamatus''), sgk [[rähnlased]] *[[mägisäälik (perekond)|mägisäälik]] (''Myioborus''), perekond, sgk [[sääliklased]] *[[männi-käbilind]] (''Loxia pytyopsittacus''), sgk [[vintlased]] *[[männileevike]] (''Pinicola enucleator''), sgk [[vintlased]] *[[mänsak (perekond)|mänsak]] (''Nucifraga''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[mänsak]] (''Nucifraga caryocatactes''), sgk [[vareslased]] *[[mürkpeoleo]] (''Pitohui''), perekond, sgk ''Pachycephalidae'' *''[[Mycteria]]'', perekond, sgk [[toonekurglased]] ==N== *[[naaskelnokk]] (''Recurvirostra avosetta''), sgk [[karkjalglased]] *[[naaskelnokk (perekond)|naaskelnokk]] (''Recurvirostra''), perekond, [[karkjalglased]] *[[naerukajakas]] (''Larus ridibundus''), sgk [[kajaklased]] *[[naerutiir]] (Gelochelidon nilotica), sgk [[tiirlased]] *[[nandu]] (''Rhea americana''), sgk [[nandulased]] *[[nauru roolind]] (''Acrocephalus rehsei)'', sgk [[roolindlased]], [[Nauru]] [[endeem]] *[[neitsikurg]] (''Grus virgo''), sgk [[kurglased]] *[[nepp]] (''Gallinago''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[neppvigle]] (''Limnodromus''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *''[[Nesoenas]]'', perekond, sgk [[tuvilased]] *<span style="background-color:#FFF68F">''[[Nesoenas cicur]]''</span>, sgk [[tuvilased]] *<span style="background-color:#FFF68F">''[[Nesoenas rodericanus]]''</span>, sgk [[tuvilased]] *''[[Nestor (linnuperekond)|Nestor]]'', perekond, sgk [[kakkpapagoilased]] *[[Netta (linnuperekond)|''Netta'']], perekond, sgk [[partlased]] *[[niidu-kaelustäks]] (''Saxicola maurus''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[niidukiur]] ehk stepi-niidukiur (''Anthus richardi''), sgk [[västriklased]] *[[niidurüdi]] ehk niidurisla (''Calidris alpina schinzii''), sgk [[kurvitslased]] *[[ninasarviklind]] (''Buceros rhinoceros''), sgk [[sarvlindlased]] *[[nunn-kivitäks]] (''Oenanthe pleschanka''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[nurmkana]] (''Perdix perdix''), sgk [[faasanlased]] *[[nõgihaigur]] (''Egretta ardesiaca''), sgk [[haigurlased]] *[[nõgi-tormilind]] (''Bulweria bulwerii''), sgk [[tormilindlased]] *[[nõlva-lehelind]] (''Phylloscopus trochiloides''), sgk [[lehelindlased]] *[[nõmmekiur]] (''Anthus campestris''), sgk [[västriklased]] *[[nõmmelõoke]] (''Lullula arborea''), sgk [[lõolased]] ==O== *[[odahaigur]] (''Agamia agami''), sgk [[haigurlased]] *[[odahaigur (perekond)|odahaigur]] (''Agamia''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[ogatiiblased]] (''Anhimidae''), sugukond *[[ohakalind (perekond)|ohakalind]] (''Carduelis''), perekond, sgk [[vintlased]] *[[ohakalind]] (''Carduelis carduelis''), sgk [[vintlased]] *[[ojahüüp]] (''Botaurus sturmii''), sgk [[haigurlased]] ==P== *[[paduhaigur]] (''Ardeola rufiventris''), sgk [[haigurlased]] *[[padu-roolind]] (''Acrocephalus agricola''), [[roolindlased]] *[[paelsaba-paradiisilind]] (''Astrapia mayeri''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[paeltiib-paradiisilind]] (''Semioptera wallacii''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[pahlsaba-lootoselind]] (''Hydrophasianus chirurgus''), sgk [[lootoselindlased]] *[[pahlsaba-lootoselind (perekond)|pahlsaba-lootoselind]] (''Hydrophasianus''), perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[paindpuulind]] (''Hypocolius ampelinus''), sgk [[paindpuulindlased]] *[[palmi-amatsoonpapagoi]] (''Amazona autumnalis''), sgk [[papagoilased]] *[[papagoilised]] (''Psittaciformes''), selts *[[paradiisikurg]] (''Grus paradisea'', ka ''Anthropoides paradiseus''), sgk kurglased *[[paradiisilindlased]] (''Paradisaeidae''), sugukond *[[paradiisivares]] (''Lycocorax pyrrhopterus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[pardid]] (''Anatinae''), alamsugukond, sgk [[partlased]] *[[part]] (''Anas''), perekond, sgk [[partlased]] *[[partlased]] (''Anatidae''), sugukond *[[pasknäär]] (''Garrulus glandarius''), sgk [[vareslased]] *[[pasknäär (perekond)|pasknäär]] (''Garrulus''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[patagoonia kurp]] (''Attagis malouinus''), sgk [[kurplased]] *[[pelikan]] ehk roosapelikan (''Pelecanus onocrotalus''), sgk [[pelikanlased]] *[[pelikan (perekond)|pelikan]] (''Pelecanus''), perekond, sgk [[pelikanlased]] *[[pelikanilised]] (''Pelecaniformes''), selts *[[pelikanlased]] (''Pelecanidae''), sugukond *[[peoleo]] (''Oriolus oriolus''), sgk [[peoleolased]] *''[[Perdicinae]]'', alamsugukond, sgk [[faasanlased]] *[[peruu jämejalg]] (''Hesperoburhinus superciliaris''), sgk [[jämejalglased]] *[[peruu torminiglas]] (''Pelecanoides garnotii''), sgk [[tormilindlased]] *''[[Phoenicoparrus]]'', perekond, sgk [[flamingolased]] *[[piilpart]] (''Anas crecca''), sgk [[partlased]] *[[piiritaja]] ehk piirpääsuke (''Apus apus''), sgk [[piiritajalased]] *[[Piiritaja (perekond)|piiritaja]] (''Apus''), perekond *[[piiritajalased]] (''Apodidae''), sugukond *[[piiritajalised]] (''Apodiformes''), selts *[[pikatiivalised]] (''Apodiformes''), selts *[[pikkjalg-rüdi]] (''Calidris himantopus''), sgk [[kurvitslased]] *[[pikksaba-änn]] (''Stercorarius longicaudus'') *[[pilalindlased]] (''Mimidae''), sugukond *[[pingviinilised]] (''Sphenisciformes''), selts *[[pingviinlased]] (''Spheniscidae''), sugukond *[[pisi-lootoselind]] (''Microparra capensis''), sgk [[lootoselindlased]] *[[pisi-lootoselind (perekond)|pisi-lootoselind]] (''Microparra''), perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[pisipart]] (''Nettapus''), perekond, sgk [[partlased]] *[[pisi-sabatihane]] ehk pisitihane (''Psaltria exilis''), sgk [[sabatihaslased]] *[[plütt]] (''Limicola falcinellus''), sgk [[kurvitslased]] *[[plüü]] (''Pluvialis squatarola''), sgk [[tülllased]] *[[polaarkajakas]] (''Larus glaucoides'') *[[porr]] (''Certhia familiaris''), sgk [[porlased]] *[[preeria-naaskelnokk]] (''Recurvirostra americana''), sgk [[karkjalglased]] *[[preeriavigle]] (''Limosa fedoa''), sgk [[kurvitslased]] *[[prillkrüüsel]] (''Cepphus carbo''), sgk [[alklased]] *[[prillvaeras]] (''Melanitta perspicillata''), sgk [[partlased]] *[[prill-ööhaigur]] (''Calherodius leuconotus''), sgk [[haigurlased]] *[[prill-ööhaigur (perekond)|prill-ööhaigur]] (''Calherodius''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[pruunpelikan]] (''Pelecanus occidentalis''), sgk [[pelikanlased]] *[[pruunselg-põõsalind]] (''Sylvia communis''), sgk [[põõsalindlased]] *[[pruun-ööhaigur]] (''Gorsachius goisagi''), sgk [[haigurlased]] *''[[Psittacini]]'', triibus, sgk [[papagoilased]] *[[pugalsaba-paradiisilind]] (''Astrapia splendidissima''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[pugal-toonekurg]] (''Ephippiorhynchus asiaticus''), sgk [[toonekurglased]] *[[puhv-paradiisilind]] (''Seleucidis melanoleucus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[puispelikan]] (''Pelecanus rufescens''), sgk [[pelikanlased]] *[[puna-aara]] (''Ara macao'') sgk [[papagoilased]] *[[puna-džunglikana]] (''Gallus gallus''), sgk [[faasanlased]], Lõuna-Aasias, kodustatuna üle maailma *[[puna-harksaba]] (''Milvus milvus''), sgk [[haugaslased]] *[[punaflamingo]] (''Phoenicopterus ruber''), sugukond [[flamingolased]] *[[punajalg-pistrik]] (''Falco vespertinus''), sgk [[pistriklased]] *[[punajalg-tilder]] (''Tringa totanus''), sgk [[kurvitslased]] *[[punakael-lagle]] (''Branta ruficollis''), sgk [[partlased]] *[[punakael-väikehaigur]] (''Butorides virescens''), sgk [[haigurlased]] *[[punakurk-haigur]] (''Egretta vinaceigula''), sgk [[haigurlased]] *[[punakurk-kaur]] (''Gavia stellata''), sgk [[kaurlased]] *[[punanokk-vart]] (''Netta rufina'') *[[punapea-naaskelnokk]] (''Recurvirostra novaehollandiae''), sgk [[karkjalglased]] *[[punapea-tsiitsitaja]] (''Emberiza bruniceps''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[punapea-vart]] (''Aythya ferina''), sgk [[partlased]] *[[punapea-õgija]] (''Lanius senator''), sgk [[õgijalased]] *[[punapõsk-bülbül]] (''Pycnonotus jocosus''), sgk [[bülbüllased]] *[[punarind (perekond)|punarind]] (''Erithacus''), perekond, sgk [[kärbsenäplased]] *[[punarind]] (''Erithacus rubecula''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[punarind-karkjalg]] (''Cladorhynchus leucocephalus''), sgk [[karkjalglased]] *[[punarind-karkjalg (perekond)|punarind-karkjalg]] (''Cladorhynchus''), perekond, sgk [[karkjalglased]] *[[punarind-rästas]] (''Turdus migratorius''), sgk [[rästaslased]] *[[puna-rosellapapagoi]] (''Platycercus elegans''), sgk ''[[Psittaculidae]]'' *[[punasaba-paradiisilind]] (''Paradisaea rubra''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[punaselg-õgija]] (''Lanius collurio''), sgk [[õgijalased]] *[[puna-veetallaja]] (''Phalaropus fulicarius''), sgk [[kurvitslased]] *[[puna-väikehüüp]] (''Botaurus cinnamomeus''), sgk [[haigurlased]] *[[puna-ööhaigur]] (''Nycticorax caledonicus''), sgk [[haigurlased]] *[[purpurhaigur]] (''Ardea purpurea''), sgk [[haigurlased]] *[[puukoristaja]] (''Sitta europaea''), sgk [[puukoristajalased]] *[[põhjahänilane]] (''Motacilla flava thunbergi''), sgk [[västriklased]] *[[põhja-lehelind]] (''Phylloscopus borealis''), sgk [[lehelindlased]] *[[põhja-masksäälik]] (''Geothlypis trichas''), sgk [[sääliklased]] *[[põhjatihane]] (''Parus montanus'', ''Poecile montanus''), sgk [[tihaslased]] *[[põhjatirk]] (''Uria lomvia''), sgk [[alklased]] *[[põhja-tormipääsu]] (''Oceanodroma leucorhoa''), sgk [[tormipääsulased]] *[[põhjavint]] (''Fringilla montifringilla''), sgk [[vintlased]] *[[põhjatsiitsitaja]] (''Emberiza rustica''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[põldlõoke]] (''Alauda arvensis''), sgk [[lõolased]] *[[põldtsiitsitaja]] (''Emberiza hortulana''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[põldvarblane]] (''Passer montanus''), sgk [[varblaslased]] *[[põldvutt]] (''Coturnix coturnix'') *[[põõsalind]] (''Sylvia''), perekond, sgk [[põõsalindlased]] *[[põõsalindlased]] (''Sylviidae''), sugukond *[[pöialpoiss]] (''Regulus regulus''), sgk [[pöialpoislased]] *[[pähklimänsak]] (''Nucifraga caryocatactes caryocatactes''), [[mänsak]]u alamliik, sgk [[vareslased]] *[[pärlkanalased]], sugukond *[[pääsujooksur]] (''Glareola''), perekond, sugukond [[jooksurlased]] *[[pütilised]] (''Podicipediformes''), selts *[[pütlased]] (''Podicipedidae''), sugukond *[[pütt (perekond)|pütt]], (''Podiceps''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[püü]] (''Lagopus''), perekond, sgk [[faasanlased]] *[[püüfaasan]] (''Ithaginis cruentus''), sgk [[faasanlased]] *[[püüfaasan (perekond)|püüfaasan]] (''Ithaginis''), perekond, sgk [[faasanlased]] ==Q== *[[queenslandi paradiisilind]] (''Ptiloris victoriae''), sgk [[paradiisilindlased]] ==R== *[[raat]] (''Prunella''), perekond, sgk [[raatlased]] *[[raatlased]] (''Prunellidae''), sugukond *[[rabahani]] (''Anser fabalis''), sgk [[partlased]] *[[rabapistrik]] (''Falco peregrinus''), sgk [[pistriklased]] *[[rabapüü]] (''Lagopus lagopus''), sgk [[metsislased]] *[[raipekotkas]] (''Neophron percnopterus''), sgk [[haugaslased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[raitlind]] (''Aepyornis maximus'' või ''Aepyornis titan'')</span>, sgk [[raitlindlased]], elas [[Madagaskar]]il *''[[Ramphastos]]'', perekond, sgk [[tuukanlased]] *[[rand-jämejalg]] (''Burhinus grallarius''), sgk [[jämejalglased]] *[[randkiur]] (''Anthus petrosus), sgk [[västriklased]] *[[randtiir]] (''Sterna paradisae''), sgk [[tiirlased]] *[[rand-toonekurg]] (''Mycteria cinerea''), sgk [[toonekurglased]] *[[rasvatihane]] (''Parus major''), sgk [[tihaslased]] *[[raudkull]] (''Accipiter nisus''), sgk [[haugaslased]] *[[rebassidrik]] (''Passerella iliaca''), sgk [[sidriklased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[réunioni iibis]] (''Threskiornis solitarius'')</span>, sgk [[iibislased]], elas Réunionil *[[ristpart]] (''Tadorna tadorna''), sgk [[partlased]] *[[ristpart (perekond)|ristpart]] (''Tadorna''), perekond, sgk [[partlased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[rodriguese dront]] (''Pezophaps solitaria'')</span>, sgk [[tuvilased]], elas Rodriguese saarel *[[rodriguese kangurlind]] (''Foudia flavicans''), sgk [[kangurlindlased]], Rodriguese saare endeem *<span style="background-color:#FFF68F">[[rodriguese sinituvi]] (''Alectroenas payandeei''), sgk [[tuvilased]], elas Rodriguese saarel *[[rohe-paabulind]] (''Pavo muticus''), sgk [[faasanlased]] *[[roherähn]] (''Picus viridis''), sgk [[rähnlased]] *[[rohetiib-aara]] (''Ara chloropterus''), sgk [[papagoilased]] *[[rohevint]] (''Carduelis chloris''), sgk [[vintlased]] *[[rohtla-jämejalg]] (''Hesperoburhinus bistriatus''), sgk [[jämejalglased]] *[[rohtlakurp]] (''Pedionomus torquatus''), sgk [[rohtlakurplased]] *[[rohtlakurp (perekond)|rohtlakurp]] (''Pedionomus''), perekond, sgk [[rohtlakurplased]] *[[rohtlakurplased]] (''Pedionomidae''), sugukond *[[rohukoskel]] (''Mergus serrator''), sgk [[partlased]] *[[rohunepp]] (''Gallinago media''), sgk [[kurvitslased]] *[[ronk]] (''Corvus corax''), sgk [[vareslased]] *[[roohabekas]] ehk roovilbas (''Panurus biarmicus''), sgk [[habeklased]] *[[roolind]] (''Acrocephalus''), perekond, sgk [[roolindlased]] *[[roo-loorkull]] (''Circus aeruginosus''), sgk [[haugaslased]] *[[roo-ritsiklind]] (''Locustella luscinioides''), sgk [[ritsiklindlased]] *[[rooruik]] (''Rallus aquaticus ''), sgk [[ruiklased]] *[[roosakajakas]] (''Rhodostethia rosea''), sgk [[kajaklased]] *[[roosa-kuldnokk]] (''Sturnus roseus''), sgk [[kuldnoklased]] *[[roosapõsk-lembelind]] (''Agapornis roseicollis''), sgk [[papagoilased]] *[[roosa-toonekurg]] (''Mycteria ibis''), sgk [[toonekurglased]] * [[roosatuvi]] (''Nesoenas mayeri''), sgk [[tuvilased]] *[[roostepääsuke]] (''Cecropis daurica''), sgk [[pääsulased]] *[[Roostepääsuke (perekond)|roostepääsuke]] (''Cecropis''), perekond, sgk [[pääsulased]] *[[roosterind-tüll]] (''Charadrius morinellus''), sgk [[tülllased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[roostetuvi]] (''Nesoenas duboisi'')</span>, sgk [[tuvilased]] *[[roo-toonekurg]] (''Ciconia maguari''), sgk [[toonekurglased]] *[[rootsiitsitaja]] (''Emberiza schoeniclus''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[rubiinööbik]] (''Luscinia calliope''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[ruiklased]] (''Rallidae''), sugukond *[[rukkirääk]] (''Crex crex''), sgk [[ruiklased]] *[[ruskerästas]] (''Turdus naumanni''), sgk [[rästaslased]] *[[ruugerüdi]] (''Tryngites subruficollis'') sgk [[kurvitslased]] *[[rägapart]] (''Spatula querquedula''), sgk [[partlased]] *[[rähn]] (''Picus''), perekond, sgk [[rähnlased]] *[[rähnilised]] (''Piciformes''), selts *[[rästas]] (''Turdus''), perekond, sgk [[rästaslased]] *[[rästaslased]] (''Turdidae''), sugukond *[[rästas-roolind]] (''Acrocephalus arundinaceus''), sgk [[roolindlased]] *[[räts]] (''Asio''), perekond, sgk [[kaklased]] *[[räusktiir]] (''Sterna caspia''), sgk [[tiirlased]] *[[rääkspart]] (''Anas strepera''), sgk [[partlased]] *[[räästapääsuke]] (''Delichon urbica''), sgk [[pääsulased]] *[[rüdi]] ehk risla (''Calidris''), sgk [[kurvitslased]] *[[rüüt]] (''Pluvialis apricaria''), sgk [[tülllased]] *[[rüüt (perekond)|rüüt]] (''Pluvialis''), perekond, sgk [[tülllased]] ==S== *[[saalomonisaarte raudkull]] (''Tachyspiza albogularis''), sgk [[haugaslased]], Bougainville'i saarel ja Saalomoni saartel *[[sabatihane]] (''Aegithalos caudatus''), sgk [[sabatihaslased]] *[[sadulnokk-toonekurg]] (''Ephippiorhynchus senegalensis''), sgk [[toonekurglased]] *[[safiir-paradiisilind]] (''Ptiloris magnificus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[salu-lehelind]] (''Phylloscopus trochilus''), sgk [[lehelindlased]] *[[salutihane]] ehk sootihane (''Parus palustris'', ''Poecile palustris''), sgk [[tihaslased]] *[[samblikusäälik]] (''Parula americana''), sgk [[sääliklased]] *''[[Sarkidiornis]]'', perekond, sgk [[partlased]] *[[sarvikbülbül]] (''Pycnonotus penicillatus''), sgk [[bülbüllased]] *[[sarviklõoke]] (''Eremophila alpestris'') *[[sarvik-ogatiib]] (''Anhima cornuta''), sgk [[ogatiiblased]] *[[sarvik-ogatiib (perekond)|sarvik-ogatiib]] (''Anhima''), perekond, sgk [[ogatiiblased]] *[[sarvikpütt]] (''Podiceps auritus''), sgk [[pütlased]] *[[sarvlindlased]] (''Bucerotidae''), sugukond *[[sarvlinnulised]] (''Bucerotiformes''), selts *[[sarvnokk-pelikan]] (''Pelecanus erythrorhynchos''), sgk [[pelikanlased]]ý *[[savannihaigur]] (''Ardea melanocephala''), sgk [[haigurlased]] *[[savanni-toonekurg]] (''Ciconia abdimii''), sgk [[toonekurglased]] *[[sebra-amadiin]] (''Taeniopygia guttata''), sgk [[vintlased]] *[[seedrimänsak]] (''Nucifraga caryocatactes macrorhynchos''), [[mänsak]]u alamliik, sgk [[vareslased]] *[[selvasäälik]] (''Basileuterus''), perekond, sgk [[sääliklased]] *[[selvatutlased]] (''Odontophoridae''), sugukond *[[siberi lehelind]] (''Phylloscopus schwarzi''), sgk [[lehelindlased]] *[[siberi raat]] (''Prunella montanella''), sgk [[raatlased]] *[[siberi tõmmuvaeras]] (''Melanitta stejnegeri''), sgk [[partlased]] *[[siidhaigur]] (''Egretta garzetta'') *[[siidisaba]] ehk viristaja (''Bombycilla garrulus''), sgk [[siidisabalased]] *[[siidisaba (perekond)|siidisaba]] (''Bombycilla''), perekond, sgk [[siidisabalased]] *[[siisike]] (''Carduelis spinus''), sgk [[vintlased]] *[[siniaara]] (''Anodorhynchus''), perekond, sgk [[papagoilased]] *[[sinijalg-suula]] (''Sula nebouxii''), sgk [[suulalased]] *[[sinikael-part]] (''Anas platyrhynchos''), sgk [[partlased]] *[[sini-kõrvukfaasan]] (''Crossoptilon auritum''), sgk [[faasanlased]] *[[sininäär]] (''Cyanocitta cristata''), sgk [[vareslased]] *[[sini-paradiisilind]] (''Paradisaea rudolphi''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[siniraag]] (''Coracias garrulus''), sgk [[siniraaglased]] *[[sinirind]] (''Luscinia svecica''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[sini-rägapart]] (''Spatula discors''), sgk [[partlased]] *[[sinisaba]] (''Tarsiger cyanurus''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[sinisäälik]] (''Setophaga caerulescens''), sgk [[sääliklased]] *[[sinitihane]] (''Parus caeruleus'', ''Cyanistes caeruleus''), sgk [[tihaslased]] *[[sinituvi]] (''Alectroenas''), perekond, sgk [[tuvilased]] *[[siniõlg-kuukabarra]] (''Dacelo leachii''), sgk [[jäälindlased]] *[[sirpnokk]] (''Ibidorhyncha struthersii''), sgk [[sirpnoklased]] *[[sirpnokk (perekond)|sirpnokk]] (''Ibidorhyncha''), perekond, sgk [[sirpnoklased]] *[[sirpnoklased]] (''Ibidorhynchidae''), sugukond *[[soldat-aara]] (''Ara militaris''), sgk [[papagoilased]] *[[sookiur]] (''Anthus pratensis''), sgk [[västriklased]] *[[sookurg]] (''Grus grus''), sgk [[kurglased]] *[[soo-loorkull]] (''Circus pygargus''), sgk [[haugaslased]] *[[soopart]] (''Anas acuta''), sgk [[partlased]] *[[soo-roolind]] (''Acrocephalus palustris''), sgk [[roolindlased]] *[[sooräts]] (''Asio flammeus''), sgk [[kaklased]] *[[soorüdi]] (''Calidris alpina''), sgk [[kurvitslased]] *''[[Spatula]]'', perekond, sgk [[partlased]] *[[stepi-händpart]] (''Oxyura leucocephala''), sgk [[partlased]] *[[stepikiivitaja]] (''Vanellus gregarius''), sgk [[tülllased]] *[[stepikotkas]] (''Aquila nipalensis''), sgk [[haugaslased]] *[[stepi-loorkull]] (''Circus macrourus''), sgk [[haugaslased]] *[[stepilõoke]] (''Melanocorypha calandra''), sgk [[lõolased]] *[[stepipistrik]] (''Falco cherrug''), sgk [[pistriklased]] *[[stepi-pääsujooksur]] (''Glareola nordmanni''), sgk [[jooksurlased]] *[[stepi-tuuletallaja]] (''Falco naumanni''), sgk [[pistriklased]] *[[stepivuril]] (''Syrrhaptes paradoxus'') *[[suitsupääsuke (perekond)|suitsupääsuke]] (''Hirundo''), perekond, sgk [[pääsulased]] *[[suitsupääsuke]] (''Hirundo rustica''), sgk [[pääsulased]] *[[sulawesi maduhaugas]] (''Spilornis rufipectus''), sgk [[haugaslased]] *[[sultantihane]] (''Melanochlora sultanea''), sgk [[tihaslased]] *[[sunda tiigihaigur]] (''Ardeola speciosa''), sgk [[haigurlased]] *[[sunda toonekurg]] (''Ciconia stormi''), sgk [[toonekurglased]] *[[suula]] (''Morus bassanus''), sgk [[suulalased]] *[[suurbülbül]] (''Pycnonotus zeylanicus''), sgk [[bülbüllased]] *[[suur-kirjurähn]] (''Dendrocopos major''), sgk [[rähnlased]] *[[suur-konnakotkas]] (''Aquila clanga''), sgk [[haugaslased]] *[[suurkoovitaja]] (''Numenius arquata''), sgk [[kurvitslased]] *[[suur-laukhani]] (''Anser albifrons'') *[[suur-lootoselind]] (''Actophilornis africanus''), sgk [[lootoselindlased]] *[[suur-meenäitur]] (''Indicator indicator''), sgk [[meenäiturlased]] *[[suurnokk-hüüp]] (''Botaurus pinnatus''), sgk [[haigurlased]] *[[suurnokk-vanga]] (''Euryceros prevostii''), sgk [[vangalased]] *[[suurnokk-vint]] ehk suurnokk (''Coccothraustes coccothraustes''), sgk [[vintlased]] *[[suur-paradiisihakk]] (''Manucodia comrii''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[suurpiiritaja]] ehk suur-piirpääsuke (''Apus melba''; ''Tachymarptis melba''), sgk [[piiritajalased]] *[[suurpütt]] (''Aechmophorus occidentalis''), sgk [[pütlased]] *[[suurpütt (perekond)|suurpütt]] (''Aechmophorus''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[suurrüdi]] ehk suurrisla (''Calidris canutus''), sgk [[kurvitslased]] *[[suur-soldataara]] (''Ara ambiguus''), sgk [[papagoilased]] *[[suursäälik]] (''Icteria virens''), sgk [[sääliklased]] *[[suurtrapp]] (''Otis tarda''), sgk [[traplased]] *[[suur-turteltuvi]] (''Streptopelia orientalis'') *[[suur-veetallaja]] (''Phalaropus tricolor''), sgk [[kurvitslased]] *[[suuränn]] (''Stercorarius skua'') *[[sõnnpea-sõtkas]] (''Bucephala albeola'') *[[sõtkas]] (''Bucephala clangula''), sgk [[partlased]] *[[sõtkas (perekond)|sõtkas]] (''Bucephala''), perekond, sgk [[partlased]] *[[sääliklased]] (''Parulidae''), sugukond *[[söödikänn]] (''Stercorarius parasiticus'') ==Š== *[[šikra-raudkull]] ehk hele-raudkull (''Accipiter badius''), sgk [[haugaslased]] *[[šoti käbilind]] (''Loxia scotica''), sgk [[vintlased]] ==T== *[[taigakiur]] (''Anthus hodgsoni''), sgk [[västriklased]] *[[taigatihane]] (''Parus cinctus'' või ''Poecile cinctus''), sgk [[tihaslased]] *[[tait]] (''Gallinula chronopis''), sgk [[ruiklased]] *[[talbsaba-paradiisilind]] (''Astrapia stephaniae''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[talvike]] (''Emberiza citrinella''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[talvike (alamliik)|talvike]] (''Emberiza citrinella citrinella''), [[talvike]]se alamliik, sgk [[tsiitsitajalased]] *[[tamaulipase masksäälik]] (''Geothlypis flavovelata''), sgk [[sääliklased]] *[[tamme-kirjurähn]] (''Dendrocopos medius''), sgk [[rähnlased]] *[[tammetihane]] (''Parus lugubris''), sgk [[tihaslased]] *[[tantsuhaigur]] (''Egretta rufescens''), sgk [[haigurlased]] *[[tanuhaigur]] (''Pilherodius pileatus''), sgk [[haigurlased]] *[[tanuhaigur (perekond)|tanuhaigur]] (''Pilherodius''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[tanu-paradiisilind]] (''Parotia carolae''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[tarna-roolind]] (''Acrocephalus paludicola''), sgk [[roolindlased]] *[[tarna-väikehüüp]] (''Botaurus involucris''), sgk [[haigurlased]] *[[teder]] (''Lyrurus tetrix''), sgk [[faasanlased]] *[[teemantlindlased]] (''Pardalotidae''), sugukond *[[terai-haigur]] (''Ardea insignis''), sgk [[haigurlased]] *''[[Thinocorus]]'', perekond, sgk [[kurplased]] *[[tieke]] (''Philesturnus''), perekond, sgk [[kookakolased]] *[[tihane]] (''Parus''), perekond, sgk [[tihaslased]] *[[tihaslased]] (''Paridae''), sugukond *[[tiigihaigur (perekond)|tiigihaigur]] (''Ardeola''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[tiigi-roolind]] (''Acrocephalus scirpaceus''), sgk [[roolindlased]] *[[tiir]] (''Sterna''), perekond, sgk [[tiirlased]] *[[tikksabalased]] (''Maluridae''), sugukond *[[tikutaja]] ehk taevasikk, sgk [[kurvitslased]] *[[tilder]] (''Tringa''), perekond, sgk [[põõsalindlased]] *[[tinamulased]] (''Tinamidae''), sugukond *[[tirk]] (''Uria''), perekond, sgk [[alklased]] *[[toonehani]] (''Plectropterus gambensis''), sgk [[partlased]] *[[toonekurelised]] (''Ciconiiformes''), selts *[[toonekurg (perekond)|toonekurg]] (''Ciconia''), sgk [[toonekurglased]] *[[toonekurglased]] (''Ciconiidae''), sugukond *[[tormilinnulised]] (''Procellariiformes''), selts *[[tsiitsitaja]] (''Emberiza''), perekond, sgk [[tsiitsitajalased]] *[[tsiitsitajalased]] (''Emberizidae''), sugukond *[[tšiili änn]] (''Stercorarius chilensis''), sgk [[änlased]] *[[tuamotu tormilind]] (''Pterodroma ultima''), sgk [[tormilindlased]] *[[tuhkhaigur]] (''Ardea humbloti''), sgk [[haigurlased]] *[[tuhk-lehelind]] (''Phylloscopus humei''), sgk [[lehelindlased]] *[[tuhksäälik]] (''Leucopeza semperi''), sgk [[sääliklased]] *[[tulemaa tüll]] (''Pluvianellus socialis''), sgk [[tulemaatülllased]] *[[tulemaa tüll (perekond)|tulemaa tüll]] (''Pluvianellus''), perekond, sgk [[tulemaatülllased]] *[[tulemaatülllased]] (''Pluvianellidae''), sugukond *[[tulikurk-säälik]] (''Dendroica fusca''), sgk [[sääliklased]] *[[tulipart]] (''Tadorna ferruginea''), sgk [[partlased]] *[[tumetilder]] (''Tringa erythropus''), sgk [[kurvitslased]] *[[tumevigle]] (''Limosa haemastica''), sgk [[kurvitslased]] *[[tundrakaur]] (''Gavia adamsii''), sgk [[kaurlased]] *[[tundrakiur]] (''Anthus cervinus''), sgk [[västriklased]] *[[tundra-neppvigle]] (''Limnodromus scolopaceus''), sgk [[kurvitslased]] *[[tundra-rabahani]] (''Anser fabalis rossicus''), [[rabahani|rabahane]] alamliik, sgk [[partlased]] *[[tuppnokk]] (''Chionis''), perekond, sgk [[tuppnoklased]] *[[tuppnoklased]] (''Chionidae''), sugukond *[[tupslunn]] (''Fratercula cirrhata''), sgk [[alklased]] *[[turdtuvi]] (''Drepanoptila holosericea''), sgk [[tuvilased]], Uus-Kaledoonia saarel *[[turkestani rasvatihane]] (''Parus bokharensis'', ''Parus major bokharensis''), sgk [[tihaslased]] *[[Turteltuvi (perekond)|turteltuvi]] (''Streptopelia''), perekond, sgk [[tuvilased]] *[[turteltuvi]] (''Streptopelia turtur''), sgk [[tuvilased]] *[[tutkas]] (''Calidris pugnax''), sgk [[kurvitslased]] *[[tuttdrongo]] (''Dicrurus forficatus''), sgk [[drongolased]] *[[tuttfaasan]] (''Pucrasia macrolopha''), sgk [[faasanlased]] *[[tuttlõoke]] (''Galerida cristata''), sgk [[lõolased]] *[[tutt-ogatiib]] (''Chauna chavaria''), sgk [[ogatiiblased]] *[[tuttpütt]] (''Podiceps cristatus''), sgk [[pütlased]] *[[tutt-tihane]] (''Lophophanes cristatus''), sgk [[tihaslased]] *[[tutt-tiir]] (''Thalasseus sandvicensis''), sgk [[tiirlased]] *[[tuttvart]] (''Aythya fuligula''), sgk [[partlased]] *[[tuulas]] (''Artamus''), perekond *[[tuulaslased]] (''Artamidae''), sugukond *[[tuuletallaja]] (''Falco tinnunculus''), sgk [[pistriklased]] *[[tuvilased]] (''Columbidae''), sugukond *[[tõmmuiibis]] (''Plegadis falcinellus'') *[[tõmmukajakas]] (''Larus fuscus''), sgk [[kajaklased]] *[[tõmmu-lehelind]] (''Phylloscopus fuscatus''), sgk [[lehelindlased]] *[[tõmmu-linavästrik]] (''Motacilla alba yarrellii''), [[linavästrik]]u alamliik, sgk [[västriklased]] *[[tõmmu-torminiglas]] (''Pelecanoides urinatrix''), sgk [[tormilindlased]] *[[tõmmuvaeras]] (''Melanitta fusca''), sgk [[partlased]] *[[täks]] (''Saxicola''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[täpik-jämejalg]] (''Burhinus capensis''), sgk [[jämejalglased]] *[[täpiknokk-pelikan]] (''Pelecanus philippensis''), sgk [[pelikanlased]] *[[tääknoklased]] (''Phoeniculidae''), sugukond *[[töbi-paradiisilind]] (''Paradigalla brevicauda''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[Tüll (perekond)|tüll]], perekond, sgk [[tülllased]] *[[tülllased]] (''Charadriidae''), sugukond *[[tüvelindlased]] (''Climacteridae''), sugukond *[[tüvesäälik]] (''Mniotilta varia''), sgk [[sääliklased]] *[[tüükasorlased]] (''Nyctibiidae''), sugukond *[[tüükasorr]] (''Nyctibius''), perekond, sgk [[tüükasorlased]] ==U== *[[uganda veriamadiin]] (''Spermophaga ruficapilla''), sgk [[amadiinlased]] *[[urutüll]] (''Thinornis novaeseelandiae''), sgk [[tülllased]] *[[urvalind]] (''Carduelis flammea''), sgk [[vintlased]] *[[urvalind (alamliik)|urvalind]] (''Carduelis flammea flammea''), [[urvalind|urvalinnu]] alamliik, sgk [[vintlased]] ==V== *[[vaaraohani]] (''Alochen aegyptiaca''), sgk [[hanelised]], Aafrika päritolu, Euroopasse sisse talutud, Eestis eksikülaline *[[vaenukägu]] (''Upupa epops''), sgk [[vaenukägulased]] *[[vainurästas]] (''Turdus iliacus''), sgk [[rästaslased]] *[[valge-irvnokk]] (''Anastomus oscitans''), sgk [[toonekurglased]] *[[valgekurg]] (''Grus leucogeranus''), sgk [[kurglased]] *[[valgelaup-paradiisilind]] (''Parotia sefilata''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[valgepea-haigur]] (''Ardea pacifica''), sgk [[haigurlased]] * [[valgepea-kangurlind]] (''Dinemellia dinemelli''), sgk kangurlindlased *[[valgepõsk-lagle]] (''Branta leucopsis''), sgk [[partlased]] *[[valgerähn]] (''Melanerpes candidus''), sgk [[rähnlased]] *[[valgeselg-kirjurähn]] (''Dendrocopos leucotos''), sgk [[rähnlased]] *[[valgesilm-vart]] (''Aythya nyroca'') *[[valgetiib-pirk]] (''Sarothrura ayresi''), sgk [[ruiklased]] *[[valgetiib-viires]] (''Chlidonias leucopterus''), sgk [[tiirlased]] *[[valge-toonekurg]] (''Ciconia ciconia''), sgk [[toonekurglased]], Mandri-Eestis tavaline, saartel harva *[[valgesaba-kiivitaja]] (''Vanellus leucurus''), sgk [[tülllased]] *[[vandelkajakas]] (''Pagophila eburnea''), sgk [[kajaklased]], Eestis eksikülaline *[[vandelnokk-kuningrähn]] (''Campep­hilus principalis'') *[[vandelnokk-paradiisilind]] (''Drepanornis bruijnii''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[vangalased]] (''Vangidae''), sugukond *[[varblane]] (''Passer''), perekond, sgk [[varblaslased]] *[[varblaslased]] (''Passeridae''), sugukond *[[vares (perekond)|vares]] (''Corvus''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[vareslased]] (''Corvidae''), sugukond *[[vart]] (''Aythya''), perekond, sgk [[partlased]] *[[vasarpea]] (''Scopus umbretta''), sgk [[vasarpealased]] *[[vasarpea (perekond)|vasarpea]] (''Scopus''), perekond, sgk [[vasarpealased]] *[[vasarpealased]] (''Scopidae''), sugukond *[[vedik-kangurlind]] (''Euplectes progne''), sgk [[kangurlindlased]] *[[veeka]] ehk veekaruik (''Gallirallus australis''), sgk [[ruiklased]] *[[veetallaja]] (''Phalaropus lobatus''), sgk [[kurvitslased]] *[[Veetallaja (perekond)|veetallaja]] (''Phalaropus''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[veisehaigur]] (''Ardea ibis''), sgk [[haigurlased]] *[[vesipapp]] (''Cinclus cinclus''), sgk [[vesipaplased]] *[[vigle]] (''Limosa''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[vihitaja]] ehk jõgitilder (''Actitis hypoleucos''), sgk [[kurvitslased]] *[[Vihitaja (perekond)|vihitaja]] ehk jõgitilder (''Actitis''), perekond. sgk [[kurvitslased]] *[[viires]] (''Childonias''), perekond, sgk [[tiirlased]] *[[viirhüüp]] (''Zebrilus undulatus''), sgk [[haigurlased]] *[[viirhüüp (perekond)|viirhüüp]] (''Zebrilus''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[viirpapagoi]] (''Melopsittacus undulatus''), sgk [[papagoilased]] *[[viirpea-pütt]] (''Poliocephalus poliocephalus''), sgk [[pütlased]] *[[viirpea-pütt (perekond)|viirpea-pütt]] (''Poliocephalus''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[viker-paradiisilind]] (''Cicinnurus respublica''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[vikertangara]] (''Tangara chilensis''), sgk [[tangaralased]] *[[vilbas]] (''Leiothrix''), perekond *[[vilehaigur]] (''Syrigma sibilatrix''), sgk [[haigurlased]] *[[vilehaigur (perekond)|vilehaigur]] (''Syrigma''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[villkael-toonekurg]] (''Ciconia episcopus''), sgk [[toonekurglased]] *[[vintlased]] (''Fringillidae''), sugukond *[[virelindlased]] (''Vireonidae''), sugukond *''[[Vireolanius pulchellus]]'', sgk [[virelindlased]] *[[viu]] (''Buteo''), perekond, sgk [[haugaslased]] *[[viupart]] (''Anas penelope'') *[[vuril]] *[[võra-roherähn]] (''Picus puniceus''), sgk [[rähnlased]] *[[võsaraat]] (''Prunella modularis''), sgk [[raatlased]] *[[võsa-ritsiklind]] (''Locustella naevia''), sgk [[ritsiklindlased]] *[[väikealk]] (''Alle alle'') *[[väikeflamingo (perekond)|väikeflamingo]] (''Phoeniconaias''), perekond, sgk [[flamingolased]] *[[väikehaigur (perekond)|väikehaigur]] (''Butorides''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[väikehuik]] (''Porzana parva''), sgk [[ruiklased]] *[[väike-hõbehaigur]] (''Ardea intermedia''), sgk [[haigurlased]] *[[väikehüüp]] ehk hüüpel (''Botaurus minutus''), sgk [[haigurlased]] *[[väikekajakas]] (''Larus minutus''), sgk [[kajaklased]] *[[väike-kirjurähn]] (''Dryobates minor''), sgk [[rähnlased]] *[[väike-konnakotkas]] (''Aquila pomarina''), sgk [[haugaslased]] *[[väikekoskel]] (''Mergellus albellus''), sgk [[partlased]] *[[väikekoovitaja]] (''Numenius phaeopus''), sgk [[kurvitslased]] *[[väikekurp]] (''Thinocorus orbignyianus''), sgk [[kurplased]] *[[väikekägu]] (''Cuculus poliocephalus''), sgk [[kägulased]] *[[väike-käosulane]] (''Hippolais caligata'', ''Iduna caligata''), sgk [[põõsalindlased]] *[[väike-kärbsenäpp]] (''Ficedula parva''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[väike-laukhani]] (''Anser erythropus''), sgk [[partlased]] *[[väike-lehelind]] (''Phylloscopus collybita''), sgk [[lehelindlased]] *[[väikeluik]] (''Cygnus columbianus''), sgk [[partlased]] *[[väike-merivart]] (''Aythya affinis''), sgk partlased *[[väikepistrik]] (''Falco columbarius''), sgk [[pistriklased]] *[[väike-põõsalind]] (''Sylvia curruca''), sgk [[põõsalindlased]] *[[väikepütt]] (''Tachybaptus ruficollis''), sgk [[pütlased]] *[[väikepütt (perekond)|väikepütt]] (''Tachybaptus''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[väikerüdi]] ehk väikerisla (''Calidris minuta''), sgk [[kurvitslased]] *[[väike-tanukull]] (''Accipiter bicolor''), sgk [[haugaslased]] *[[väiketiir]] (''Sternula albifrons'' või ''Sterna albifrons''), sgk [[tiirlased]] *[[väike-torminiglas]] (''Pelecanoides georgicus''), sgk [[tormilindlased]] *[[väiketrapp]] (''Tetrax tetrax''), sgk [[traplased]] *[[väiketsiitsitaja]] (''Emberiza pusilla''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[väiketüll]] (''Charadrius dubius''), sgk [[tülllased]] *[[välja-loorkull]] (''Circus cyaneus''), sgk [[haugaslased]] *[[välja-safiirlind]] (''Halcyon albiventris''), sgk [[jäälindlased]] *[[välja-väikelõoke]] (''Calandrella brachydactyla''), sgk [[lõolased]] *[[värbhuik]] (''Porzana pusilla''), sgk [[ruiklased]] *[[värbkakk]] (''Glaucidium passerinum''), [[kaklased]] *[[värbrüdi]] ehk värbrisla (''Calidris temminckii''), sgk [[kurvitslased]] *[[värvulised]] (''Passeriformes''), selts *[[västrik]] (''Motacilla''), perekond, sgk [[västriklased]] *[[västriklased]] (''Motacillidae''), sugukond *[[väänkael]] (''Jynx torquilla''), sgk [[rähnlased]] *[[vöötkakk]] (''Surnia ulula''), sgk [[kaklased]] *[[vöötkakk (perekond)|vöötkakk]] (''Surnia''), perekond, sgk [[kaklased]] *[[vööt-käbilind]] (''Loxia leucoptera''), sgk [[vintlased]] *[[vööt-lehelind]] (''Phylloscopus inornatus''), sgk [[lehelindlased]] *[[vöötnokk-pütt (perekond)|vöötnokk-pütt]] (''Podilymbus''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[vöötnokk-pütt]] (''Podilymbus podiceps''), sgk [[pütlased]] *[[vööt-põõsalind]] (''Sylvia nisoria''), sgk [[põõsalindlased]] *[[vöötsaba-vigle]] (''Limosa lapponica''), sgk [[kurvitslased]] ==Õ== * [[õgija]] (''Lanius''), perekond, sgk [[õgijalased]] * [[õgijalased]] (''Laniidae''), sugukond * [[õlilind]] ehk guahaaro (''Steatornis caripensis''), sgk [[õlilindlased]] * [[õlipuu-käosulane]] (''Hippolais olivetorum''), sgk [[põõsalindlased]] * [[õnnekurg]] ehk jaapani kurg (''Grus japonensis''), sgk [[kurglased]] * [[õõnesäälik]] (''Protonotaria citrea''), sgk [[sääliklased]] * [[õõnetuvi]] (''Columba oenas''), sgk [[tuvilased]] ==Ä== *[[älverüdi]] ehk älverisla (''Calidris acuminata''), sgk [[kurvitslased]] *[[änlased]] (''Stercorariidae''), sugukond *[[änn]] (''Stercorarius''), perekond, sgk [[änlased]] ==Ö== *[[örd]] *[[ööbik]] (''Luscinia luscinia''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[ööhaigur]] (''Nycticorax nycticorax''), sgk [[haigurlased]] *[[ööhaigur (perekond)|ööhaigur]] (''Nycticorax''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[öökajakas]] (''Creagrus furcatus''), sgk [[kajaklased]] *[[öösorr (perekond)|öösorr]] (''Caprimulgus''), sgk [[öösorlased]] *[[öösorr]] (''Caprimulgus europaeus''), sgk [[öösorlased]] *[[öösorrilised]] (''Caprimulgiformes''), selts == Ü == * [[ühis-kangurlind]] (''Philetairus socius''), sgk [[kangurlindlased]] ==X== *''[[Xanthomyza phrygia]]'', sgk [[meelindlased]] ==Vaata ka== * [[Eesti lindude süstemaatiline nimestik]] * [[Norra lindude süstemaatiline nimestik]] [[Kategooria:Linnud| Lindude loend]] [[Kategooria:Loomade loendid]] rwso37c8kxwgvkufqkjgwiyj5iv2k6h 7213929 7213922 2026-08-14T06:03:07Z Ojassaar 206682 /* L */ 7213929 wikitext text/x-wiki '''Lindude loend''' loetleb [[Linnud|linde]]. Selles nimekirjas on lindude [[liik (bioloogia)|liigid]] ja teised [[takson]]id. Muud [[zooloogia]] [[mõiste]]d on loetletud loendites [[zooloogia mõisteid]] ja [[anatoomia mõisteid]]. Kogu [[bioloogia]]s käibel olevad mõisted on loetletud loendis [[Bioloogia mõisteid]]. Kui taksonil on [[eesti keel|eestikeelne]] nimetus, siis see on paigutatud loendisse vastavalt oma kohale tähestikus. Taksoninimetuse järel on [[sulud|sulgudes]] [[ladina keel|ladinakeelne]] nimetus [[Kaldkiri|kursiivis]]. Edasi tulevad lühiandmed [[Sugukond (bioloogia)|sugukondliku kuuluvuse]] (sgk) ja [[levila]] kohta, samuti esinemise kohta Eestis: *''Eestis haudelind'' – pesitseb Eestis *''Eestis läbirändaja'' – Eestis viibib rändel *''Eestis eksikülaline'' – Eestisse satub eksikülalise või [[Hulgulind|hulgulinnuna]] *<span style="background-color:#FFF68F">{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}</span> – välja surnud __NOTOC__{{tähed}} ==A== *[[aafrika madukael]] (''Anhinga rufa''), sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]] *[[aafrika pingviin]] (''Spheniscus demersus''), sgk [[pingviinlased]] *[[aafrika villkael-toonekurg]] (''Ciconia microscelis''), sgk [[toonekurglased]] *[[aafrika väike-hõbehaigur]] (''Ardea brachyrhyncha''), sgk [[haigurlased]] *[[aara]] (''Ara''), perekond, sgk [[papagoilased]], Lõuna- ja Kesk-Ameerikas, lemmikloomadena üle maailma *[[aasia madukael]] (''Anhinga melanogaster''), sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]] *''[[Actophilornis]]'', perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[adeelia pingviin]] (''Pygoscelis adeliae''), sgk [[pingviinlased]] *[[aedporr]] (''Certhia brachydactyla''), sgk [[porlased]] *[[aed-põõsalind]] (''Sylvia borin''), sgk [[põõsalindlased]] *[[aed-roolind]] (''Acrocephalus dumetorum''), sgk [[roolindlased]] *[[ahvikotkas]] (''Pithecophaga jefferyi''), sgk [[haugaslased]] *[[Aix (linnuperekond)|''Aix'']], perekond, sgk [[partlased]] *[[albatroslased]] (''Diomedeidae''), sugukond *[[albatross]] (''Diomedea''), perekond, sgk [[albatroslased]] *[[alk]] (''Alca torda''), sgk [[alklased]], Atlandi ookeani põhjaosas, Eestis haruldane haudelind *[[alklased]] (''Alcidae''), sugukond *<span style="background-color:#FFF68F">[[aloatra väikepütt]] (''Tachybaptus rufolavatus'')</span>, sgk [[pütlased]] *[[amadiinlased]] (''Estrildidae''), sugukond *[[amatsoonpapagoi]] (''Amazona''), perekond, sgk [[papagoilased]] *[[ameerika hallhaigur]] (''Ardea herodias''), sgk [[haigurlased]] *[[ameerika karmiinleevike]] (''Haemorhous purpureus''), sgk [[vintlased]] *[[ameerika madukael]] (''Anhinga anhinga''), sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]] *[[ameerika piilpart]] (''Anas carolinensis''), sgk [[partlased]] *[[ameerika vihitaja]] ehk ameerika jõgitilder (''Actitis macularius''), sgk [[kurvitslased]] *[[ameerika viupart]] (''Mareca americana''), sgk [[partlased]] *[[ameerika väikehüüp]] (''Botaurus exilis''), sgk [[haigurlased]] *[[ametüst-kuldnokk]] (''Cinnyricinclus leucogaster''), sgk [[kuldnoklased]] *[[amuuri vart]] (''Aythya baeri''), sgk [[partlased]] *''[[Anarhynchus]]'', perekond, sgk [[tülllased]] *[[andi kondor]] ehk kaeluskondor (''Vultur gryphus''), sgk [[kondorlased]] *[[andi naaskelnokk]] (''Recurvirostra andina''), sgk [[karkjalglased]] *[[antarktika änn]] (''Stercorarius maccormicki''), sgk [[änlased]] *''[[Aptenodytes]]'', perekond, sgk [[pingviinlased]] *[[araabia vadavädrak]] (''Argya squamiceps''), sgk [[vädraklased]] *[[ararauna]] (''Ara ararauna''), sgk [[papagoilased]] *[[araripe tantsulind]] (''Chiroxiphia bokermanni''), sgk [[tantsulindlased]] *''[[Arini]]'', triibus, sgk [[papagoilased]] *[[asiitilased]] (''Philepittidae''), sugukond *[[atlandi kormoran]] (''Phalacrocorax carbo carbo''), [[kormoran]]i alamliik, sgk [[kormoranlased]] *[[atlantise tormilind]] (''Calonectris diomedea''), sgk [[tormilindlased]] *''[[Attagis]]'', perekond, sgk [[kurplased]] *[[aul]] (''Clangula hyemalis''), sgk [[partlased]], Eestis läbirändaja *[[aul (perekond)|aul]] (''Clangula''), perekond, sgk [[partlased]] *[[aurikpart]] (''Tachyeres''), perekond, sgk [[partlased]] *[[austraalia händpart]] (''Oxyura australis''), sgk [[partlased]] *[[austraalia jämejalg]] (''Esacus magnirostris''), sgk [[jämejalglased]] *[[austraalia madukael]] (''Anhinga novaehollandiae''), sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]] *[[austraalia pelikan]] (''Pelecanus conspicillatus''), sgk [[pelikanlased]] *[[austraalia väike-hõbehaigur]] (''Ardea plumifera''), sgk [[haigurlased]] ==B== *[[bahama masksäälik]] (''Geothlypis rostrata''), sgk [[sääliklased]] *[[Baleaari tormilind]] (''Puffinus mauretanicus''), sgk [[tormilindlased]] *[[bambusesäälik]] (''Vermivora bachmanii''), sgk [[sääliklased]] *[[bambuse-ööhaigur]] (''Oroanassa magnifica''), sgk [[haigurlased]] *[[bambuse-ööhaigur (perekond)|bambuse-ööhaigur]] (''Oroanassa''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[boliivia ararauna]] ehk boliivia lasuuraara (''Ara glaucogularis''), sgk [[papagoilased]] * ''[[Bubalornis]]'', perekond, sgk [[kangurlindlased]] *[[buguni hundvädrak]] (''Liocichla bugunorum''), sgk [[vädraklased]] *[[buru lapatspapagoi]] (''Prioniturus mada''), sgk [[papagoilased]] *[[bülbüllased]] (''Pycnonotidae''), sugukond ==C== *''[[Chauna]]'', perekond, sgk [[ogatiiblased]] *''[[Circetinae]]'', alamsugukond, sgk [[haugaslased]] == D == *<span style="background-color:#FFF68F">[[dodo]] (''Raphus cucullatus'')</span>, sgk [[tuvilased]] *[[drongolased]] (''Dicruridae''), sugukond *[[džunglikana]] (''Gallus''), perekond, sgk [[faasanlased]] == E == *''[[Egretta]]'', perekond, sgk [[haigurlased]] *[[ehis-toonekurg]] (''Mycteria leucocephala''), sgk [[toonekurglased]] *[[emu]] (''Dromaius novaehollandiae''), sgk [[kaasuarlased]] *''[[Esacus]]'', perekond, sgk [[jämejalglased]] *[[eskimo lagle]] (''Branta hutchinsii''), sgk [[partlased]], Eestis üliharuldane läbirändaja *''[[Ephippiorhynchus]]'', perekond, sgk [[toonekurglased]] *''[[Euplectes]]'', perekond, sgk [[kangurlindlased]] *[[euroopa kaelustäks]] (''Saxicola rubicola''), sgk [[kärbsenäplased]] == F == *[[faasan]] (''Phasianus colchicus''), sgk [[faasanlased]] *[[faasanlased]] ehk kanalased (''Phasianidae''), sugukond *[[faasantuvi]] (''Otidiphaps nobilis''), sgk [[tuvilased]] *[[flamingo (perekond)|flamingo]] (''Phoenicopterus''), perekond, sgk [[flamingolased]] *[[flamingolased]] (''Phoenicopteridae''), sugukond *[[flamingolised]] (''Phoenicopteriformes''), selts *[[foja paradiisilind]] (''Parotia berlepschi''), sgk [[paradiisilindlased]] *''[[Foudia]]'', perekond, sgk [[kangurlindlased]], India ookeani lääneosa saartel *[[fregattlind]] (''Fregata''), sgk [[fregattlindlased]] *[[fregattlindlased]] (''Fregatidae''), sugukond ==G== *[[galápagose pingviin]] (''Spheniscus mendiculus''), sgk [[pingviinlased]], [[Galápagose saared|Galápagose saartel]] *''[[Galloanserae]]'', ülemselts *[[ginea kaljukark]] (''Picathartes gymnocephalus''), sgk ''[[kaljukarklased]]'' *[[gongon-tormilind]] (''Pterodroma feae''), sgk [[tormilindlased]] *''[[Gorsachius]]'', perekond, sgk [[haigurlased]] *[[guaanopelikan]] (''Pelecanus thagus''), sgk [[pelikanlased]] ==H== *[[habehüüp]] (''Botaurus lentiginosus''), sgk [[haigurlased]] *[[habekakk]] (''Strix nebulosa''), sgk [[kaklased]] *[[habekotkas]] (''Gypaetus barbatus''), sgk [[haugaslased]] *[[habelindlased]] (''Megalaimidae''), sugukond *[[habeviires]] (''Chlidonias hybridus''), sgk [[tiirlased]] *[[hahk]] (''Somateria mollissima''), sgk [[partlased]] *[[hahk (perekond)|hahk]] (''Somateria''), perekond, sgk [[partlased]] *[[haigur]] (''Ardea''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[haigurlased]] (''Ardeidae''), sugukond *[[hakk]] (''Coloeus monedula'', ''Corvus monedula''), sgk [[vareslased]] *[[hakk (perekond)|hakk]] (''Coloeus''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[hallhaigur]] (''Ardea cinerea''), sgk [[haigurlased]] *[[hallhani]] (''Anser anser''), sgk [[partlased]] *[[hallkibu]] ehk kibutilder (''Xenus cinereus''), sgk [[kurvitslased]] *[[hallkibu (perekond)|hallkibu]] (''Xenus''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[hall-kärbsenäpp]] (''Muscicapa striata''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[hallmänsak]] (''Nucifraga columbiana''), sgk [[vareslased]] *[[hallpea-rähn]] (hallrähn) (''Picus canus''), sgk [[rähnlased]] *[[hallpõsk-pütt]] (''Podiceps grisegena''), sgk [[pütlased]] *[[hallrästas]] (''Turdus pilaris''), sgk [[rästaslased]] *[[hallrüdi]] ehk hallrisla (''Calidris pusilla''), sgk [[kurvitslased]] *[[halltihane]] (''Melaniparus afer''), sgk [[tihaslased]] *[[halltsiitsitaja]] (''Emberiza calandra''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[hallvares]] (''Corvus corone cornix'' või ''Corvus cornix''), [[vares]]e alamliik või omaette liik, sgk [[vareslased]] *[[hallõgija]] (''Lanius excubitor''), sgk [[õgijalased]] *[[hammastuvi]] (''Didunculus strigirostris''), sgk [[tuvilased]] *[[hammastuvi (perekond)|hammastuvi]] (''Didunculus''), perekond, sgk [[tuvilased]] *[[hanelised]] (''Anseriformes''), selts *[[hani]] (''Anser''), perekond, sgk [[partlased]] *[[hangelind]] (''Plectrophenax nivalis''), sgk ''[[Calcariidae]]'' *[[harakas]] (''Pica pica''), sgk [[vareslased]] *[[harakas (perekond)|harakas]] (''Pica''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[harakhani]] (''Anseranas semipalmata''), sgk [[harakhanilased]] *[[harakhani (perekond)|harakhani]] (''Anseranas''), perekond, sgk [[harakhanilased]] *[[harakhanilased]] (''Anseranatidae''), sugukond *[[harksaba-kajakas]] (''Xema sabini''), sgk [[kajaklased]], [[Arktika]]s *[[harksaba-kajakas (perekond)|harksaba-kajakas]], sgk [[kajaklased]] *[[havai vares]] (''Corvus hawaiiensis''), sgk [[vareslased]], varem [[Hawaii saared|Hawaii saartel]], nüüd ainult vangistuses *[[haugas]] (''Accipiter''), perekond, sgk [[haugaslased]] *[[haugaslased]] (''Accipitridae''), sugukond *[[haukalised]] ehk kullilised (''Accipitriformes''), selts *[[heleflamingo]] ehk flamingo (''Phoenicopterus roseus''), sgk [[flamingolased]] *[[heletilder]] (''Tringa nebularia''), sgk [[kurvitslased]] *[[hele-urvalind]] (''Carduelis hornemanni''), sgk [[vintlased]] *[[herilaseviu]] (''Pernis apivorus''), sgk [[haugaslased]] *''[[Hesperoburhinus]]'', perekond, sgk [[jämejalglased]] *[[hiid-merikotkas]] (''Haliaeëtus pelagicus''), sgk [[haugaslased]] *[[hiidturako]] (''Corythaeola cristata''), sgk [[turakolased]] *[[hiina siidhaigur]] (''Egretta eulophotes''), sgk [[haigurlased]] *[[hiina tiigihaigur]] (''Ardeola bacchus''), sgk [[haigurlased]] *[[hiireviu]] (''Buteo buteo''), sgk [[haugaslased]] *[[hoatsiin]] (''Opisthocomus hoazin''), sgk [[hoatsiinlased]], Lõuna-Ameerikas *[[hoburästas]] (''Turdus viscivorus''), sgk [[rästaslased]] *[[huik]] (''Porzana''), perekond, sgk [[ruiklased]] *[[hund-rohetuvi]] (''Ptilinopus superbus''), sgk [[tuvilased]] *[[hõbehaigur]] (''Ardea alba''), sgk [[haigurlased]] *[[hõbekajakas]] (''Larus argentatus''), sgk [[kajaklased]] *[[hõbelaup-paradiisilind]] (''Parotia lawesii''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[hõlmik-paradiisilind]] (''Lophorina superba''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[händkakk]] (''Strix uralensis''), sgk [[kaklased]] *[[händ-paradiisilind]] (''Epimachus fastuosus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[händpart]] (''Oxyura''), perekond, sgk [[partlased]] *[[hänilane]] (''Motacilla flava''), sgk [[västriklased]] *[[hüatsint-siniaara]] (''Anodorhynchus hyacinthinus''), sgk [[papagoilased]] *[[hüüp]] (''Botaurus stellaris''), sgk [[haigurlased]] *[[hüüp (perekond)|hüüp]] (''Botaurus''), perekond, sgk [[haigurlased]] ==I== *[[idalunn]] (''Fratercula corniculata''), sgk [[alklased]] *[[ida-mustvaeras]] (''Melanitta americana''), sgk [[partlased]] *[[ida-sinivutt]] (''Synoicus chinensis''), sgk [[faasanlased]] *[[idatalvike]] (''Emberiza citrinella erythrogenys''), [[talvike]]se alamliik, sgk [[tsiitsitajalased]] *[[ida-toonekurg]] (''Ciconia boyciana''), sgk [[toonekurglased]] *[[ida-tuppnokk]] (''Chionis minor''), sgk [[tuppnoklased]] *[[ida-väikehüüp]] (''Botaurus eurhythmus''), sgk [[haigurlased]] *[[ida-ööhaigur]] (''Gorsachius melanolophus''), sgk [[haigurlased]] *[[india jämejalg]] (''Esacus recurvirostris''), sgk [[jämejalglased]] *[[india marabu]] ehk argala (''Leptoptilos dubius''), sgk [[toonekurglased]] *[[india tiigihaigur]] (''Ardeola grayii''), sgk [[haigurlased]] *[[indigo-siniaara]] (''Anodorhynchus leari''), sgk [[papagoilased]] *[[irvnokk]] (''Anastomus''), perekond, sgk [[toonekurglased]] ==J== *[[jaanalind (perekond)|jaanalind]] (''Struthio''), perekond, sgk [[jaanalindlased]] *[[jaanalind]] (''Struthio camelus''), sgk [[jaanalindlased]] *[[jaanalinnulised]] (''Struthioniformes''), selts *[[jabiru-toonekurg]] (''Jabiru mycteria''), sgk [[toonekurglased]] *[[jabiru-toonekurg (perekond)|jabiru-toonekurg]] (''Jabiru''), perekond, sgk [[toonekurglased]] *''[[Jacana]]'', perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[jahipistrik]] (''Falco rusticolus''), sgk [[pistriklased]] *[[jooksurkägu]] (''Geococcyx''), perekond, sgk [[kägulased]] *[[jõgiaara]] (''Ara severus''), sgk [[papagoilased]] *[[jõgi-jämejalg]] (''Burhinus senegalensis''), sgk [[jämejalglased]] *[[jõgi-ritsiklind]] (''Locustella fluviatilis''), sgk [[ritsiklindlased]] *[[jõgitiir]] (''Sterna hirundo''), sgk [[tiirlased]] *[[jõgivästrik]] (''Motacilla cinerea''), sgk [[västriklased]] *[[jämejalg]] (''Burhinus oedicnemus''), sgk [[jämejalglased]] *[[jämejalg (perekond)|jämejalg]] (''Burhinus''), perekond, sgk [[jämejalglased]] *[[jämejalglased]] (''Burhinidae''), sugukond *[[järve-kalakajakas]] (''Larus canus heinei''), [[kalakajakas|kalakajaka]] alamliik, sgk [[kajaklased]] *[[järvekaur]] (''Gavia arctica''), sgk [[kaurlased]] *[[jääkajakas]] (''Larus hyperboreus''), sgk [[kajaklased]] *[[jääkaur]] (''Gavia immer''), sgk [[kaurlased]] *[[jääkoskel]] (''Mergus merganser''), sgk [[partlased]] *[[jäälind]] (''Alcedo atthis''), sgk [[jäälindlased]] *[[jäälind (perekond)|jäälind]] (''Alcedo''), perekond, sgk [[jäälindlased]] *[[jäälindlased]] (''Alcedinidae''), sugukond *[[jää-tormilind]] (''Fulmarus glacialis''), sgk [[tormilindlased]] ==K== *[[kaasuar]] (''Casuarius''), perekond, sgk [[kaasuarlased]] *[[kaasuarlased]] (''Casuariidae''), sugukond *[[kadakasäälik]] (''Setophaga chrysoparia''), sgk [[sääliklased]] *[[kadakatäks]] (''Saxicola rubetra''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[kaeluskotkas]] (''Gyps fulvus''), sgk [[haugaslased]] *[[kaelus-kärbsenäpp]] (''Ficedula albicollis''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[kaelus-ogatiib]] (''Chauna torquata''), sgk [[ogatiiblased]] *[[kaeluspapagoi]] (''Psittacula krameri''), sgk [[papagoilased]] *[[kaelusrästas]] (''Turdus torquatus''), sgk [[rästaslased]] *[[kaelus-torminiglas]] (''Pelecanoides magellani''), sgk [[tormilindlased]] *[[kaelus-turteltuvi]] (''Streptopelia decaocto''), sgk [[tuvilased]] *[[kaelustuvi]] (''Columba palumbus''), sgk [[tuvilased]] *[[kajakas]] (''Larus''), perekond, sgk [[kajaklased]] *[[kajaklased]] (''Laridae''), sugukond *[[kakaduulased]] (''Cacatuidae''), sugukond *[[kalakajakas]] (''Larus canus''), sgk [[kajaklased]] *[[kalakotkas]] (''Pandion haliaetus''), sgk [[kalakotkaslased]] *[[kalda-jämejalg]] (''Burhinus vermiculatus''), sgk [[jämejalglased]] *[[kaldapääsuke]] (''Riparia riparia''), sgk [[pääsulased]] *[[kalifornia harakas]] (''Pica nuttalli''), sgk [[vareslased]] *[[kaljukajakas]] (''Rissa tridactyla''), sgk [[kajaklased]] *[[kaljukotkas]] (''Aquila chrysaetos''), sgk [[haugaslased]] *[[kalju-puukoristaja]] (''Sitta neumayer''), sgk [[puukoristajalased]] *[[kaljutuvi]] (''Columba livia''), sgk [[tuvilased]] *[[kakk]] (''Strix''), perekond, sgk [[kaklased]] *[[kakkpapagoi]] ehk kakapo (''Strigops habroptila''), sgk [[kakkpapagoilased]] *[[kakkpapagoilased]] (''Strigopidae''), sugukond *[[kaklased]] (''Strigidae''), sugukond *[[Kaktusekakk (perekond)|kaktusekakk]] (''Micrathene''), perekond, sgk [[kaklased]] *[[kaktusekakk]] (''Micrathene whitneyi''), sgk [[kaklased]] *[[kakulised]] (''Strigiformes''), selts *[[kalkun]] ehk kodukalkun ehk kodustatud kalkun, kodustatud [[metskalkun]], sgk [[kalkunlased]] *[[kalkun (perekond)|kalkun]] (''Meleagris''), perekond, sgk [[kalkunlased]] *[[kalkunlased]] (''Meleagridae''), sugukond *[[kana]] ehk kodukana (''Gallus gallus domesticus''), [[puna-džunglikana]] alamliik, sgk [[faasanlased]] *[[kanada kurg]] (''Antigone canadensis''), sgk [[kurglased]] *[[kanada lagle]] (''Branta canadensis''), sgk [[partlased]] *[[kanakull]] (''Astur gentilis''), sgk [[haugaslased]] *[[kanalised]] (''Galliformes''), selts *[[kanepilind]] (''Linaria cannabina''), sgk [[vintlased]] *[[kangurlindlased]] (''Ploceidae''), sugukond *[[karbuskajakas]] (''Ichthyaetus melanocephalus''), sgk [[kajaklased]] *[[karkjalg]] (''Himantopus himantopus''), sgk [[karkjalglased]] *[[karkjalg (perekond)|karkjalg]] (''Himantopus''), perekond, sgk [[karkjalglased]] *[[karkjalglased]] (''Recurvirostridae''), sugukond *[[karmiinleevike]] (''Carpodacus erythrinus''), sgk [[vintlased]] *[[karmiin-paradiisilind]] (''Cicinnurus regius''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[karravong]] (''Strepera''), perekond, sgk ''[[Cracticidae]]'' või [[tuulaslased]] *[[karvasjalg-kakk]] (''Aegolius funereus''), skg [[kaklased]] *[[karvasjalg-viu]] (hallviu) (''Buteo lagopus''), sgk [[haugaslased]] *[[kassikakk]] (''Bubo bubo''), sgk [[kaklased]], [[Euroopa]]s ja [[Aasia]]s, Eestis harv haudelind *[[kassikakk (perekond)|kassikakk]] (''Bubo''), perekond, sgk [[kaklased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[kauai o'o]]</span> (''Moho braccatus''), sgk [[o'olased]] *[[kaur]] (''Gavia''), perekond, sgk [[kaurilised]] *[[kea]] ehk keapapagoi (''Nestor notabilis''), sgk ''[[Strigopidae]]'' *[[keiserpingviin]] (''Aptenodytes forsteri''), sgk [[pingviinlased]] *[[kiilasbülbül]] (''Nok hualon''), sgk [[bülbüllased]] *[[kiilasbülbül (perekond)|kiilasbülbül]] (''Nok''), perekond, sgk [[bülbüllased]] *[[kiiverkaasuar]] (''Casuarius casuarius''), sgk [[kaasuarlased]] *[[kiiver-lootoselind]] (''Irediparra gallinacea''), sgk [[lootoselindlased]] *[[kiiver-lootoselind (perekond)|kiiver-lootoselind]] (''Irediparra''), perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[kiivertihane]] (''Machlolophus holsti''), sgk [[tihaslased]] *[[kiivilased]] (''Apterygidae''), sugukond *[[kiivitaja]] (''Vanellus vanellus''), sgk [[tülllased]] *[[kiivitaja (perekond)|kiivitaja]] (''Vanellus''), perekond, sgk [[tülllased]] *[[kilg-merikotkas]] (''Icthyophaga vocifer''), sgk [[haugaslased]] *[[kiltkajakas]] (''Larus occidentalis''), sgk [[kajaklased]] *[[kimalaskoolibri]] (''Mellisuga helenae''), sgk [[koolibrilased]] *[[kinaver-kangurlind]] (''Foudia madagascariensis''), sgk [[kangurlindlased]] (''Ploceidae'') *[[kingnokk]] (''Balaeniceps rex''), sgk [[kingnoklased]] *[[kingnoklased]] (''Balaenicipitidae''), sugukond *[[kirdekrüüsel]] (''Cepphus columba''), sgk [[alklased]] *[[kiripugu-rüdi]] ehk kiripugu-risla (''Calidris melanotos''), sgk [[kurvitslased]] *[[kirjuhahk]] (''Polysticta stelleri''), sgk [[partlased]] *[[kirjuhahk (perekond)|kirjuhahk]] (''Polysticta''), perekond, sgk [[partlased]] *[[kirjurähn]] (''Dendrocopos''), sgk [[rähnlased]] *[[kivikakk]] (''Athene noctua''), sgk [[kaklased]] *[[kivipääsuke]] (''Ptyonoprogne rupestris''), sgk [[pääsulased]] *[[kivirullija]] (''Arenaria interpres''), sgk [[kurvitslased]] *[[Kivirullija (perekond)|kivirullija]] (''Arenaria''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[kivisiirak]] (''Monticola saxatilis''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[kivitäks]] (''Oenanthe oenanthe''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[koduhani]], [[hallhani|hallhane]] kodustatud vorm *[[kodukakk]] (''Strix aluco''), sgk [[kaklased]] *[[kodupart]], sgk [[partlased]] *[[kodutuvi]] (''Columba livia'' ''domestica''), [[kaljutuvi]] vorm, teisend või alamliik, sgk [[tuvilased]] *[[koduvarblane]] (''Passer domesticus''), sgk [[varblaslased]] *[[koko-hallhaigur]] (''Ardea cocoi''), sgk [[haigurlased]] *[[koldhaigur]] (''Ardeola ralloides''), sgk [[haigurlased]] *[[koldjalg-hõbekajakas]] (''Larus cachinnans''), sgk [[kajaklased]] *[[koldsäälik]] (''Setophaga petechia''), sgk [[sääliklased]] *[[kold-väikehüüp]] (''Botaurus sinensis''), sgk [[haigurlased]] *[[koldvint]] (''Serinus serinus''), sgk [[vintlased]] *[[koljathaigur]] (''Ardea goliath''), sgk [[haigurlased]] *[[kondorilised]] (''Cathartiformes''), selts *[[kondorlased]] (''Cathartidae''), sugukond *[[kongo paabulind]] (''Afropavo congensis''), sgk [[faasanlased]] *[[kongo paabulind (perekond)|kongo paabulind]] (''Afropavo''), perekond, sgk [[faasanlased]] *[[kookako]] (''Callaes''), perekond, sgk [[kookakolased]] * [[kookakolased]] (''Callaeidae'', ''Callaeatidae''), sugukond *[[koolibrilased]] (''Trochilidae''), sugukond *[[koovitaja]] (''Numenius''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[koovtilder]] (''Bartramia longicauda''), sgk [[kurvitslased]] *[[koovtilder (perekond)|koovtilder]] (''Bartramia''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[kormoran]] (''Phalacrocorax carbo''), sgk [[kormoranlased]] *[[kormoranlased]] ehk karbaslased (''Phalacrocoracidae''), sugukond *[[koskel]] (''Mergus''), perekond, sgk [[partlased]] *[[kotkad]] *[[krabijooksur]] (''Dromas ardeola''), sgk [[krabijooksurlased]] *[[krabijooksur (perekond)|karbijooksur]] (''Dromas''), perekond, sgk [[krabijooksurlased]] *[[krabijooksurlased]] (''Dromadidae''), sugukond *[[krae-paradiisihakk]] (''Phonygammus keraudrenii''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[krokodillilind]] (''Pluvianus aegyptius''), sgk [[krokodillilindlased]] *[[krokodillilind (perekond)|krokodillilind]] (''Pluvianus''), perekond, sgk [[krokodillilindlased]] *[[krokodillilindlased]] (''Pluvianidae''), sugukond *[[krüüsel]] (''Cepphus grylle''), sgk [[alklased]] *[[krüüsel (perekond)|krüüsel]] (''Cepphus''), perekond, sgk [[alklased]] *[[kukkurtihane]] (''Remiz pendulinus''), sgk [[kukkurtihaslased]] *[[kuldhänilane]] (''Motacilla citreola''), sgk [[västriklased]] *[[kuldlauk-lootoselind]] (''Jacana spinosa''), sgk [[lootoselindlased]] *[[kuld-lehelind]] (''Phylloscopus proregulus''), sgk [[lehelindlased]] *[[kuldnokk]] (''Sturnus vulgaris''), sgk [[kuldnoklased]] *[[kuldnoklased]] (''Sturnidae''), sugukond *[[kuld-paradiisilind]] (''Diphyllodes magnificus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[kuldtiib-säälik]] (''Vermivora chrysoptera''), sgk [[sääliklased]] *[[kuldtsiitsitaja]] (''Emberiza aureola''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[kuninghahk]] (''Somateria spectabilis''), sgk [[partlased]] *[[kuning-paradiisilind]] (''Paradisaea raggiana''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[kuningviu]] (''Buteo regalis''), sgk [[haugaslased]], Põhja-Ameerika *[[kurelised]] (''Gruiformes''), selts *[[kurg]] (''Grus''), perekond, sgk [[kurglased]] *[[kurgkotkas]] (''Sagittarius serpentarius''), sgk [[kurgkotkaslased]] *[[kurglased]] (''Gruidae''), sugukond *[[kurplased]] (''Thinocoridae''), sugukond *[[kurvits (perekond)|kurvits]] (''Scolopax''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[kurvitsalised]] (''Charadriiformes''), selts *[[kurvitslased]] (''Scolopacidae''), sugukond *[[kuupart]] (''Sibirionetta formosa''), sgk [[partlased]] *[[kuupart (perekond)|kuupart]] (''Sibirionetta''), perekond, sgk [[partlased]] *[[kuuse-käbilind]] (''Loxia curvirostra''), sgk [[vintlased]] *[[kuusepüü]] (''Canachites canadensis''), sgk [[faasanlased]], Põhja-Ameerikas *[[kõdulindlased]] (''Orthonychidae''), sugukond *[[kõnnukajakas]] (''Ichthyaetus relictus''), sgk [[kajaklased]] *[[kõnnu-käosulane]] (''Hippolais languida''), sgk [[põõsalindlased]] *[[kõnnu-pääsujooksur]] (''Glareola pratincola''), sgk [[jooksurlased]] *[[kõnnuõgija]] (''Lanius isabellinus''), sgk [[õgijalased]] *[[kõrbe-kivitäks]] (''Oenanthe deserti''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[kõrbeleevike]] (''Bucanetes githagineus''), sgk [[vintlased]] *[[kõrbe-põõsalind]] (''Sylvia nana''), sgk [[põõsalindlased]] *[[kõrbesäälik]] (''Leiothlypis luciae''), sgk [[sääliklased]] *[[kõrbetüll]] (''Anarhynchus leschenaultii''), sgk [[tülllased]] *[[kõrkja-roolind]] (''Acrocephalus schoenobaenus''), sgk [[roolindlased]] *[[kõrvukfaasan]] (''Crossoptilon''), perekond, sgk [[faasanlased]] *[[kõrvukpütt]] (''Rollandia rolland''), sgk [[pütlased]] *[[kõrvukpütt (perekond)|kõrvukpütt]] (''Rollandia''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[kõrvukräts]] (''Asio otus''), sgk [[kakulised]] *[[kõvernokk-rüdi]] ehk kõvernokk-risla (''Calidris ferruginea''), sgk [[kurvitslased]] *[[käbilind]] (''Loxia''), perekond, sgk [[vintlased]] *[[käblik]] (''Troglodytes troglodytes''), sgk [[käbliklased]] *[[käblik (perekond)|käblik]] (''Troglodytes''), perekond, sgk [[käbliklased]] *[[kägu]] (''Cuculus canorus''), sgk [[kägulased]] *[[Kägu (perekond)|kägu]] (''Cuculus''), perekond, sgk [[kägulased]] *[[kägulased]] (''Cuculidae''), sugukond *[[käharpelikan]] (''Pelecanus crispus''), sgk [[pelikanlased]] *[[käolised]] (''Cuculiformes''), selts *[[Käosulane (perekond)|käosulane]] (''Hippolais''), perekond, [[põõsalindlased]] *[[käosulane]] (''Hippolais icterina''), sgk [[põõsalindlased]] *[[kääbuskotkas]] (''Hieraaetus pennatus'', sünonüüm ''Aquila pennata''), sgk [[haugaslased]] *[[kääbuskurp]] (''Thinocorus rumicivorus''), sgk [[kurplased]] *[[kääbuspingviin]] (''Eudyptula minor''), sgk [[pingviinlased]] *[[kübarkoskel]] (''Lophodytes cucullatus''), sgk [[partlased]] *[[kübarkoskel (perekond)|kübarkoskel]] (''Lophodytes''), perekond, sgk [[partlased]] *[[kühmnokk-luik]] (''Cygnus olor''), sgk [[partlased]] *[[künkakana]] (''Arborophila''), perekond, sgk [[faasanlased]] *[[künnivares]] (''Corvus frugilegus''), sgk [[vareslased]] ==L== *[[laanenäär]] (''Perisoreus infaustus''), sgk [[vareslased]] *[[laanenäär (perekond)|laanenäär]] (''Perisoreus''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[laanepüü]] (''Tetrastes bonasia''), sgk [[faasanlased]] *[[laanerähn]] (''Picoides tridactylus''), sgk [[rähnlased]] *[[lagle]] (''Branta''), perekond, sgk [[partlased]] *[[laikkael-kormoran]] ehk laikkael-karbas (''Poikilocarbo gaimardi''), sgk [[kormoranlased]] *[[lainokk-todi]] (''Todus subulatus''), sgk [[todilased]] *[[laisaba-padulind]] (''Catriscus brevirostris''), sgk [[ritsiklindlased]] *[[laisaba-paradiisilind]] (''Astrapia rothschildi''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[laisaba-änn]] (''Stercorarius pomarinus'') *[[lakk-lehtlalind]] (''Sericulus bakeri''), sgk [[lehtlalindlased]] *[[lakktuvi]] (''Caloenas nicobarica''), sgk [[tuvilased]] *[[lakktuvi (perekond)|lakktuvi]] (''Caloenas''), perekond, sgk [[tuvilased]] *[[lammitilder]] (''Tringa stagnatilis''), sgk [[kurvitslased]] *[[lapi tsiitsitaja]] (''Calcarius lapponicus''), sgk ''[[Calcariidae]]'' *[[lasuurtihane]] (''Cyanistes cyanus''), sgk [[tihaslased]] *[[lannuvart]] (''Aythya collaris''), perekond [[vart]], sugukond [[partlased]] *''[[Larus canus canus]]'', [[kalakajakas|kalakajaka]] alamliik *[[lauk (lind)|lauk]] (''Fulica atra''), sgk [[ruiklased]] *[[lauk-paradiisilind]] (''Paradigalla carunculata''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[lauktihane]] (''Parus semilarvatus''), sgk [[tihaslased]] *[[laululinnud]] ehk laululised (''Passeri'', ''Oscines''), alamselts *[[laululuik]] (''Cygnus cygnus''), sgk [[partlased]] *[[laulurästas]] (''Turdus philomelos''), sgk [[rästaslased]] *[[leeksäälik]] (''Parula gutturalis''), sgk [[sääliklased]] *[[leeterüdi]] ehk leeterisla (''Calidris alba''), sgk [[kurvitslased]] *[[leet-käosulane]] (''Hippolais pallida'', ''Iduna pallida''), sgk [[põõsalindlased]] *[[leetsaba-paradiisilind]] (''Drepanornis albertisi''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[leevike]] (''Pyrrhula pyrrhula''), sgk [[vintlased]] *[[lehelind]] (''Phylloscopus''), perekond, sgk [[lehelindlased]] *[[lehelindlased]] (''Phylloscopidae''), sugukond *[[lehtlalindlased]] (''Ptilonorhynchidae''), sugukond *''[[Leiothrix]]'', perekond, sgk [[vädraklased]] *[[lembelind]] (''Agapornis''), perekond, sgk [[papagoilased]] *[[lepalind]] (''Phoenicurus phoenicurus''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[lepalind (perekond)|lepalind]] (''Phoenicurus''), perekond, sgk [[kärbsenäplased]] *[[liivatüll]] (''Charadrius hiaticula''), sgk [[tülllased]] *[[liiv-kivitäks]] (''Oenanthe isabellina''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[linavästrik]] (''Motacilla alba''), sgk [[västriklased]] *[[lint-paradiisilind]] (''Pteridophora alberti''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[lodinokk-haigur]] (''Cochlearius cochlearius''), sgk [[haigurlased]] *[[lodinokk-haigur (perekond)|lodinokk-haigur]] (''Cochlearius''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[lokut-lootoselind]] (''Jacana jacana''), sgk [[lootoselindlased]] *[[loorkakk]] (''Tyto alba''), sgk [[loorkaklased]] *[[loorkull]] (''Circus''), perekond, sgk [[haugaslased]] *[[lootoselindlased]] (''Jacanidae''), sugukond *[[luha-sinirind]] (''Luscinia svecica cyanecula''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[luik]] (''Cygnus''), perekond, sgk [[partlased]] *[[luitsnokk-iibis]] (''Platalea leucorodia'') *[[luitsnokk-part]] (''Spatula clypeata''), sgk [[partlased]] *[[lumehani]] (''Anser caerulescens''), sgk [[partlased]] *[[lumekakk]] (''Nyctea scandiaca''), sgk [[kaklased]] *[[lumekurp]] (''Attagis gayi''), sgk [[kurplased]] *[[lumelind]] (''Plectrophenax hyperboreus'', ka ''Plectrophenax nivalis hyperboreus''), sgk ''[[Calcariidae]]'' *[[lumepüü]] (''Lagopus muta'', ''Lagopus mutus''), sgk [[metsislased]], Arktikas *[[Lumevarblane (perekond)|Lumevarblane]] (''Montifringilla''), perekond, sgk [[varblaslased]] *[[lunn]] (''Fratercula arctica''), sgk [[alklased]] *[[lunn (perekond)|lunn]] (''Fratercula''), perekond, sgk [[alklased]] *[[lõoke]] (''Alauda''), perekond, sgk [[lõolased]] *[[lõolased]] (''Alaudidae''), sugukond *[[lõopistrik]] (''Falco subbuteo''), sgk [[pistriklased]] *[[lõuna-hallõgija]] (''Lanius meridionalis'') *[[lõuna-hõbekajakas]] (''Larus michahellis'') *[[lõunahüüp]] (''Botaurus poiciloptilus''), sgk [[haigurlased]] *[[lõuna-käosulane]] (''Hippolais rama'', ''Iduna rama''), sgk [[põõsalindlased]] *[[lõuna-nõgipääsuke]] (''Psalidoprocne pristoptera''), sgk [[pääsulased]] *[[lõuna-paradiisilind]] (''Ptiloris paradiseus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[lõunatirk]] (''Uria aalge'') *[[lõuna-urvalind]] (''Carduelis flammea cabaret''), sgk [[vintlased]] *[[lõunaänn]] (''Stercorarius antarcticus''), sgk [[änlased]] *[[läikdrongo]] (''Dicrurus aeneus''), sgk [[drongolased]] *[[läik-lootoselind]] (''Metopidius indicus''), sgk [[lootoselindlased]] *[[läik-lootoselind (perekond)|läik-lootoselind]] (''Metopidius''), perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[lääne-käosulane]] (''Hippolais polyglotta''), sgk [[põõsalindlased]] *[[lääne-pöialpoiss]] (''Regulus ignicapillus''), sgk [[pöialpoislased]] *[[läänesõtkas]] (''Bucephala islandica'') *[[lääne-tuppnokk]] (''Chionis albus''), sgk [[tuppnoklased]] *[[lühinokk-hani]] (''Anser brachyrhynchus'') *[[lüürasaba]] (''Menura''), perekond ==M== *[[maasarviklased]] (''Bucorvidae''), sugukond *[[maasirk]] (''Geospiza''), perekond, sgk [[tsiitsitajalased]] *[[maatihane]] (''Pseudopodoces humilis''), sgk [[tihaslased]] *''[[Machaeropterus]]'', perekond, sgk [[tantsulindlased]] *[[madagaskari lootoselind]] (''Actophilornis albinucha''), sgk [[lootoselindlased]] *[[madagaskari tiigihaigur]] (''Ardeola idae''), sgk [[haigurlased]] *[[madeira tormilind]] (''Pterodroma madeira''), sgk [[tormilindlased]] *[[maduhaugas]] (''Spilornis''), perekond, sgk [[haugaslased]] *[[madukaellased (linnud)|madukaellased]] (''Anhingidae''), sugukond *[[madukael]] (''Anhinga''), perekond, sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]] *[[madukotkas]] (''Circaetus gallicus''), sgk [[haugaslased]] *[[madukotkas (perekond)|madukotkas]] (''Circaetus''), perekond, sgk [[haugaslased]] *[[madukotkaslased]] (''Circaetinae''), alamsugukond, sgk [[haugaslased]] *[[mainakuldnokk]] ehk harilik mainakuldnokk ehk maina (''Acridotheres tristis''), sgk [[kuldnoklased]] *[[mainakuldnokk (perekond)|mainakuldnokk]], perekond (''Acridotheres'') *[[malagassi tuvi]] (''Nesoenas picturatus''), sgk [[tuvilased]], Madagaskar ja India ookeani saared *[[malai künkakana]] (''Arborophila campbelli''), sgk [[faasanlased]] *[[mangroovihaigur]] (''Ardea sumatrana''), sgk [[haigurlased]] *[[marabu]] ehk aafrika marabu (''Leptoptilos crumenifer''), sgk [[toonekurglased]] *[[marabu (perekond)|marabu]] (''Leptoptilos''), perekond, sgk [[toonekurglased]] *''[[Mareca]]'', perekond, sgk [[partlased]] *[[masksäälik (perekond)|masksäälik]] (''Geothlypis''), perekond, sgk [[sääliklased]] *[[mauri käosulane]] (''Hippolais pallida opaca'', ''Iduna pallida opaca'', ''Hippolais opaca''), sgk [[põõsalindlased]] *[[meelindlased]] (''Meliphagidae''), sugukond *[[meenäitur]] (''Indicator''), perekond, sgk [[meenäiturlased]] *[[meenäiturlased]] (''Indicatoridae''), sugukond *[[merikajakas]] (''Larus marinus''), sgk [[kajaklased]] *[[merikotkas]] (''Haliaeetus albicilla''), sgk [[haugaslased]] *[[meririsla]] (merirüdi) (''Calidris maritima''), sgk [[kurvitslased]] *[[merisk]] (''Haematopus ostralegus''), sgk [[merisklased]] *[[merisk (perekond)|merisk]] (''Haematopus''), perekond, sgk [[merisklased]] *[[merisklased]] (''Haematopodidae''), sugukond *[[merivart]] (''Aythya marila''), sgk [[partlased]] *[[mesilasenäpp]] (''Merops apiaster'') *[[metsis]] (''Tetrao urogallus''), sgk [[faasanlased]] *[[metskalkun]] (''Meleagris gallopavo''), sgk [[kalkunlased]] *[[metskiur]] (''Anthus trivialis''), sgk [[västriklased]] *[[metskurvits]] (''Scolopax rusticola''), sgk [[kurvitslased]] *[[mets-lehelind]] (''Phylloscopus sibilatrix''), sgk [[lehelindlased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[mets-nürisaba]] (''Xenicus longipes'')</span>, sgk [[nürisabalased]] *[[metstilder]] (''Tringa ochropus''), sgk [[kurvitslased]] *[[metsvint]] (''Fringilla coelebs''), sgk [[vintlased]] *[[michigani säälik]] (''Dendroica kirtlandii''), sgk [[sääliklased]] *[[mongoolia kiur]] (''Anthus godlewskii''), sgk [[västriklased]] *[[mudahaigur]] (''Egretta tricolor''), sgk [[haigurlased]] *[[mudanepp]] (''Lymnocryptes minimus''), sgk [[kurvitslased]] *[[mudanepp (perekond)|mudanepp]] (''Lymnocryptes''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[mudatilder]] (''Tringa glareola''), sgk [[kurvitslased]] *[[muda-toonekurg]] (''Mycteria americana''), sgk [[toonekurglased]] *[[muskuspart]] (''Cairina moschata''), sgk [[partlased]] *[[muskuspart (perekond)|muskuspart]] (''Cairina''), perekond, sgk [[partlased]] *[[must-harksaba]] (''Milvus migrans''), sgk [[haugaslased]] *[[musthüüp]] (''Botaurus flavicollis''), sgk [[haigurlased]] *[[must-irvnokk]] (''Anastomus lamelligerus''), sgk [[toonekurglased]] *[[mustjalg-tüll]] ehk meritüll (''Anarhynchus alexandrinus''), sgk [[tülllased]] *[[mustkael-pütt]] (''Podiceps nigricollis''), sgk [[pütlased]] *[[must-karkjalg]] (''Himantopus novaezelandiae''), sgk [[karkjalglased]] *[[mustkiird-selvasäälik]] (''Basileuterus nigrocristatus''), sgk [[sääliklased]] *[[must-kivirullija]] (''Arenaria melanocephala''), sgk [[kurvitslased]] *[[mustkoolibri]] (''Florisuga fusca''), sgk [[koolibrilased]] *[[mustlagle]] (''Branta bernicla'') *[[mustlauk-õgija]] (''Lanius minor''), sgk [[õgijalased]] *[[must-lepalind]] (''Phoenicurus ochruros''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[mustluik]] (''Cygnus atratus''), sgk [[partlased]] *[[mustpea-hänilane]] (''Motacilla flava feldegg''), [[hänilane|hänilase]] alamliik, sgk [[västriklased]] *[[mustpea-põõsalind]] (''Sylvia atricapilla''), sgk [[põõsalindlased]] *[[mustpea-tsiitsitaja]] (''Emberiza melanocephala''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[mustpugu-rästas]] (''Turdus ruficollis''), sgk [[rästaslased]] *[[mustpõsk-lembelind]] ehk mustpõsk-lembepapagoi (''Agapornis nigrigenis''), sgk [[papagoilased]] *[[mustrind]] (''Erithacus komadori'', ''Luscinia komadori''), sgk [[rästaslased]], Jaapanis Sensai saartel *[[musträhn]] (''Dryocopus martius''), sgk [[rähnlased]] *[[musträstas]] (''Turdus merula''), sgk [[rästaslased]] *[[mustsaba-vigle]] (''Limosa limosa''), sgk [[kurvitslased]] *[[mustselg-laanerähn]] (''Picoides arcticus''), sgk [[rähnlased]], Põhja-Ameerikas *[[musttihane]] (''Periparus ater'', ''Parus ater''), sgk [[tihaslased]] *[[must-toonekurg]] (''Ciconia nigra''), sgk [[toonekurglased]] *[[mustvaeras]] (''Melanitta nigra''), sgk [[partlased]] *[[mustvares]] (''Corvus corone corone''), [[vares]]e alamliik, sgk [[vareslased]] *[[mustviires]] (''Chlidonias niger''), sgk [[tiirlased]] *[[mõõksaba-paradiisilind]] (''Epimachus meyeri''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[mägiaara]] (''Ara rubrogenys''), sgk [[papagoilased]] *[[mägi-kanepilind]] (''Carduelis flavirostris''), sgk [[vintlased]] *[[mägikiur]] (''Anthus spinoletta''), sgk [[västriklased]] *[[mägikurg]] (''Grus nigricollis''), sgk [[kurglased]]) *[[mägiraat]] (''Prunella collaris''), sgk [[raatlased]] *[[mägi-rasvatihane]] (''Parus monticolus''), sgk [[tihaslased]] *[[mägi-roherähn]] (''Picus squamatus''), sgk [[rähnlased]] *[[mägisäälik (perekond)|mägisäälik]] (''Myioborus''), perekond, sgk [[sääliklased]] *[[männi-käbilind]] (''Loxia pytyopsittacus''), sgk [[vintlased]] *[[männileevike]] (''Pinicola enucleator''), sgk [[vintlased]] *[[mänsak (perekond)|mänsak]] (''Nucifraga''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[mänsak]] (''Nucifraga caryocatactes''), sgk [[vareslased]] *[[mürkpeoleo]] (''Pitohui''), perekond, sgk ''Pachycephalidae'' *''[[Mycteria]]'', perekond, sgk [[toonekurglased]] ==N== *[[naaskelnokk]] (''Recurvirostra avosetta''), sgk [[karkjalglased]] *[[naaskelnokk (perekond)|naaskelnokk]] (''Recurvirostra''), perekond, [[karkjalglased]] *[[naerukajakas]] (''Larus ridibundus''), sgk [[kajaklased]] *[[naerutiir]] (Gelochelidon nilotica), sgk [[tiirlased]] *[[nandu]] (''Rhea americana''), sgk [[nandulased]] *[[nauru roolind]] (''Acrocephalus rehsei)'', sgk [[roolindlased]], [[Nauru]] [[endeem]] *[[neitsikurg]] (''Grus virgo''), sgk [[kurglased]] *[[nepp]] (''Gallinago''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[neppvigle]] (''Limnodromus''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *''[[Nesoenas]]'', perekond, sgk [[tuvilased]] *<span style="background-color:#FFF68F">''[[Nesoenas cicur]]''</span>, sgk [[tuvilased]] *<span style="background-color:#FFF68F">''[[Nesoenas rodericanus]]''</span>, sgk [[tuvilased]] *''[[Nestor (linnuperekond)|Nestor]]'', perekond, sgk [[kakkpapagoilased]] *[[Netta (linnuperekond)|''Netta'']], perekond, sgk [[partlased]] *[[niidu-kaelustäks]] (''Saxicola maurus''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[niidukiur]] ehk stepi-niidukiur (''Anthus richardi''), sgk [[västriklased]] *[[niidurüdi]] ehk niidurisla (''Calidris alpina schinzii''), sgk [[kurvitslased]] *[[ninasarviklind]] (''Buceros rhinoceros''), sgk [[sarvlindlased]] *[[nunn-kivitäks]] (''Oenanthe pleschanka''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[nurmkana]] (''Perdix perdix''), sgk [[faasanlased]] *[[nõgihaigur]] (''Egretta ardesiaca''), sgk [[haigurlased]] *[[nõgi-tormilind]] (''Bulweria bulwerii''), sgk [[tormilindlased]] *[[nõlva-lehelind]] (''Phylloscopus trochiloides''), sgk [[lehelindlased]] *[[nõmmekiur]] (''Anthus campestris''), sgk [[västriklased]] *[[nõmmelõoke]] (''Lullula arborea''), sgk [[lõolased]] ==O== *[[odahaigur]] (''Agamia agami''), sgk [[haigurlased]] *[[odahaigur (perekond)|odahaigur]] (''Agamia''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[ogatiiblased]] (''Anhimidae''), sugukond *[[ohakalind (perekond)|ohakalind]] (''Carduelis''), perekond, sgk [[vintlased]] *[[ohakalind]] (''Carduelis carduelis''), sgk [[vintlased]] *[[ojahüüp]] (''Botaurus sturmii''), sgk [[haigurlased]] ==P== *[[paduhaigur]] (''Ardeola rufiventris''), sgk [[haigurlased]] *[[padu-roolind]] (''Acrocephalus agricola''), [[roolindlased]] *[[paelsaba-paradiisilind]] (''Astrapia mayeri''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[paeltiib-paradiisilind]] (''Semioptera wallacii''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[pahlsaba-lootoselind]] (''Hydrophasianus chirurgus''), sgk [[lootoselindlased]] *[[pahlsaba-lootoselind (perekond)|pahlsaba-lootoselind]] (''Hydrophasianus''), perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[paindpuulind]] (''Hypocolius ampelinus''), sgk [[paindpuulindlased]] *[[palmi-amatsoonpapagoi]] (''Amazona autumnalis''), sgk [[papagoilased]] *[[papagoilised]] (''Psittaciformes''), selts *[[paradiisikurg]] (''Grus paradisea'', ka ''Anthropoides paradiseus''), sgk kurglased *[[paradiisilindlased]] (''Paradisaeidae''), sugukond *[[paradiisivares]] (''Lycocorax pyrrhopterus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[pardid]] (''Anatinae''), alamsugukond, sgk [[partlased]] *[[part]] (''Anas''), perekond, sgk [[partlased]] *[[partlased]] (''Anatidae''), sugukond *[[pasknäär]] (''Garrulus glandarius''), sgk [[vareslased]] *[[pasknäär (perekond)|pasknäär]] (''Garrulus''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[patagoonia kurp]] (''Attagis malouinus''), sgk [[kurplased]] *[[pelikan]] ehk roosapelikan (''Pelecanus onocrotalus''), sgk [[pelikanlased]] *[[pelikan (perekond)|pelikan]] (''Pelecanus''), perekond, sgk [[pelikanlased]] *[[pelikanilised]] (''Pelecaniformes''), selts *[[pelikanlased]] (''Pelecanidae''), sugukond *[[peoleo]] (''Oriolus oriolus''), sgk [[peoleolased]] *''[[Perdicinae]]'', alamsugukond, sgk [[faasanlased]] *[[peruu jämejalg]] (''Hesperoburhinus superciliaris''), sgk [[jämejalglased]] *[[peruu torminiglas]] (''Pelecanoides garnotii''), sgk [[tormilindlased]] *''[[Phoenicoparrus]]'', perekond, sgk [[flamingolased]] *[[piilpart]] (''Anas crecca''), sgk [[partlased]] *[[piiritaja]] ehk piirpääsuke (''Apus apus''), sgk [[piiritajalased]] *[[Piiritaja (perekond)|piiritaja]] (''Apus''), perekond *[[piiritajalased]] (''Apodidae''), sugukond *[[piiritajalised]] (''Apodiformes''), selts *[[pikatiivalised]] (''Apodiformes''), selts *[[pikkjalg-rüdi]] (''Calidris himantopus''), sgk [[kurvitslased]] *[[pikksaba-änn]] (''Stercorarius longicaudus'') *[[pilalindlased]] (''Mimidae''), sugukond *[[pingviinilised]] (''Sphenisciformes''), selts *[[pingviinlased]] (''Spheniscidae''), sugukond *[[pisi-lootoselind]] (''Microparra capensis''), sgk [[lootoselindlased]] *[[pisi-lootoselind (perekond)|pisi-lootoselind]] (''Microparra''), perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[pisipart]] (''Nettapus''), perekond, sgk [[partlased]] *[[pisi-sabatihane]] ehk pisitihane (''Psaltria exilis''), sgk [[sabatihaslased]] *[[plütt]] (''Limicola falcinellus''), sgk [[kurvitslased]] *[[plüü]] (''Pluvialis squatarola''), sgk [[tülllased]] *[[polaarkajakas]] (''Larus glaucoides'') *[[porr]] (''Certhia familiaris''), sgk [[porlased]] *[[preeria-naaskelnokk]] (''Recurvirostra americana''), sgk [[karkjalglased]] *[[preeriavigle]] (''Limosa fedoa''), sgk [[kurvitslased]] *[[prillkrüüsel]] (''Cepphus carbo''), sgk [[alklased]] *[[prillvaeras]] (''Melanitta perspicillata''), sgk [[partlased]] *[[prill-ööhaigur]] (''Calherodius leuconotus''), sgk [[haigurlased]] *[[prill-ööhaigur (perekond)|prill-ööhaigur]] (''Calherodius''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[pruunpelikan]] (''Pelecanus occidentalis''), sgk [[pelikanlased]] *[[pruunselg-põõsalind]] (''Sylvia communis''), sgk [[põõsalindlased]] *[[pruun-ööhaigur]] (''Gorsachius goisagi''), sgk [[haigurlased]] *''[[Psittacini]]'', triibus, sgk [[papagoilased]] *[[pugalsaba-paradiisilind]] (''Astrapia splendidissima''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[pugal-toonekurg]] (''Ephippiorhynchus asiaticus''), sgk [[toonekurglased]] *[[puhv-paradiisilind]] (''Seleucidis melanoleucus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[puispelikan]] (''Pelecanus rufescens''), sgk [[pelikanlased]] *[[puna-aara]] (''Ara macao'') sgk [[papagoilased]] *[[puna-džunglikana]] (''Gallus gallus''), sgk [[faasanlased]], Lõuna-Aasias, kodustatuna üle maailma *[[puna-harksaba]] (''Milvus milvus''), sgk [[haugaslased]] *[[punaflamingo]] (''Phoenicopterus ruber''), sugukond [[flamingolased]] *[[punajalg-pistrik]] (''Falco vespertinus''), sgk [[pistriklased]] *[[punajalg-tilder]] (''Tringa totanus''), sgk [[kurvitslased]] *[[punakael-lagle]] (''Branta ruficollis''), sgk [[partlased]] *[[punakael-väikehaigur]] (''Butorides virescens''), sgk [[haigurlased]] *[[punakurk-haigur]] (''Egretta vinaceigula''), sgk [[haigurlased]] *[[punakurk-kaur]] (''Gavia stellata''), sgk [[kaurlased]] *[[punanokk-vart]] (''Netta rufina'') *[[punapea-naaskelnokk]] (''Recurvirostra novaehollandiae''), sgk [[karkjalglased]] *[[punapea-tsiitsitaja]] (''Emberiza bruniceps''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[punapea-vart]] (''Aythya ferina''), sgk [[partlased]] *[[punapea-õgija]] (''Lanius senator''), sgk [[õgijalased]] *[[punapõsk-bülbül]] (''Pycnonotus jocosus''), sgk [[bülbüllased]] *[[punarind (perekond)|punarind]] (''Erithacus''), perekond, sgk [[kärbsenäplased]] *[[punarind]] (''Erithacus rubecula''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[punarind-karkjalg]] (''Cladorhynchus leucocephalus''), sgk [[karkjalglased]] *[[punarind-karkjalg (perekond)|punarind-karkjalg]] (''Cladorhynchus''), perekond, sgk [[karkjalglased]] *[[punarind-rästas]] (''Turdus migratorius''), sgk [[rästaslased]] *[[puna-rosellapapagoi]] (''Platycercus elegans''), sgk ''[[Psittaculidae]]'' *[[punasaba-paradiisilind]] (''Paradisaea rubra''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[punaselg-õgija]] (''Lanius collurio''), sgk [[õgijalased]] *[[puna-veetallaja]] (''Phalaropus fulicarius''), sgk [[kurvitslased]] *[[puna-väikehüüp]] (''Botaurus cinnamomeus''), sgk [[haigurlased]] *[[puna-ööhaigur]] (''Nycticorax caledonicus''), sgk [[haigurlased]] *[[purpurhaigur]] (''Ardea purpurea''), sgk [[haigurlased]] *[[puukoristaja]] (''Sitta europaea''), sgk [[puukoristajalased]] *[[põhjahänilane]] (''Motacilla flava thunbergi''), sgk [[västriklased]] *[[põhja-lehelind]] (''Phylloscopus borealis''), sgk [[lehelindlased]] *[[põhja-masksäälik]] (''Geothlypis trichas''), sgk [[sääliklased]] *[[põhjatihane]] (''Parus montanus'', ''Poecile montanus''), sgk [[tihaslased]] *[[põhjatirk]] (''Uria lomvia''), sgk [[alklased]] *[[põhja-tormipääsu]] (''Oceanodroma leucorhoa''), sgk [[tormipääsulased]] *[[põhjavint]] (''Fringilla montifringilla''), sgk [[vintlased]] *[[põhjatsiitsitaja]] (''Emberiza rustica''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[põldlõoke]] (''Alauda arvensis''), sgk [[lõolased]] *[[põldtsiitsitaja]] (''Emberiza hortulana''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[põldvarblane]] (''Passer montanus''), sgk [[varblaslased]] *[[põldvutt]] (''Coturnix coturnix'') *[[põõsalind]] (''Sylvia''), perekond, sgk [[põõsalindlased]] *[[põõsalindlased]] (''Sylviidae''), sugukond *[[pöialpoiss]] (''Regulus regulus''), sgk [[pöialpoislased]] *[[pähklimänsak]] (''Nucifraga caryocatactes caryocatactes''), [[mänsak]]u alamliik, sgk [[vareslased]] *[[pärlkanalased]], sugukond *[[pääsujooksur]] (''Glareola''), perekond, sugukond [[jooksurlased]] *[[pütilised]] (''Podicipediformes''), selts *[[pütlased]] (''Podicipedidae''), sugukond *[[pütt (perekond)|pütt]], (''Podiceps''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[püü]] (''Lagopus''), perekond, sgk [[faasanlased]] *[[püüfaasan]] (''Ithaginis cruentus''), sgk [[faasanlased]] *[[püüfaasan (perekond)|püüfaasan]] (''Ithaginis''), perekond, sgk [[faasanlased]] ==Q== *[[queenslandi paradiisilind]] (''Ptiloris victoriae''), sgk [[paradiisilindlased]] ==R== *[[raat]] (''Prunella''), perekond, sgk [[raatlased]] *[[raatlased]] (''Prunellidae''), sugukond *[[rabahani]] (''Anser fabalis''), sgk [[partlased]] *[[rabapistrik]] (''Falco peregrinus''), sgk [[pistriklased]] *[[rabapüü]] (''Lagopus lagopus''), sgk [[metsislased]] *[[raipekotkas]] (''Neophron percnopterus''), sgk [[haugaslased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[raitlind]] (''Aepyornis maximus'' või ''Aepyornis titan'')</span>, sgk [[raitlindlased]], elas [[Madagaskar]]il *''[[Ramphastos]]'', perekond, sgk [[tuukanlased]] *[[rand-jämejalg]] (''Burhinus grallarius''), sgk [[jämejalglased]] *[[randkiur]] (''Anthus petrosus), sgk [[västriklased]] *[[randtiir]] (''Sterna paradisae''), sgk [[tiirlased]] *[[rand-toonekurg]] (''Mycteria cinerea''), sgk [[toonekurglased]] *[[rasvatihane]] (''Parus major''), sgk [[tihaslased]] *[[raudkull]] (''Accipiter nisus''), sgk [[haugaslased]] *[[rebassidrik]] (''Passerella iliaca''), sgk [[sidriklased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[réunioni iibis]] (''Threskiornis solitarius'')</span>, sgk [[iibislased]], elas Réunionil *[[ristpart]] (''Tadorna tadorna''), sgk [[partlased]] *[[ristpart (perekond)|ristpart]] (''Tadorna''), perekond, sgk [[partlased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[rodriguese dront]] (''Pezophaps solitaria'')</span>, sgk [[tuvilased]], elas Rodriguese saarel *[[rodriguese kangurlind]] (''Foudia flavicans''), sgk [[kangurlindlased]], Rodriguese saare endeem *<span style="background-color:#FFF68F">[[rodriguese sinituvi]] (''Alectroenas payandeei''), sgk [[tuvilased]], elas Rodriguese saarel *[[rohe-paabulind]] (''Pavo muticus''), sgk [[faasanlased]] *[[roherähn]] (''Picus viridis''), sgk [[rähnlased]] *[[rohetiib-aara]] (''Ara chloropterus''), sgk [[papagoilased]] *[[rohevint]] (''Carduelis chloris''), sgk [[vintlased]] *[[rohtla-jämejalg]] (''Hesperoburhinus bistriatus''), sgk [[jämejalglased]] *[[rohtlakurp]] (''Pedionomus torquatus''), sgk [[rohtlakurplased]] *[[rohtlakurp (perekond)|rohtlakurp]] (''Pedionomus''), perekond, sgk [[rohtlakurplased]] *[[rohtlakurplased]] (''Pedionomidae''), sugukond *[[rohukoskel]] (''Mergus serrator''), sgk [[partlased]] *[[rohunepp]] (''Gallinago media''), sgk [[kurvitslased]] *[[ronk]] (''Corvus corax''), sgk [[vareslased]] *[[roohabekas]] ehk roovilbas (''Panurus biarmicus''), sgk [[habeklased]] *[[roolind]] (''Acrocephalus''), perekond, sgk [[roolindlased]] *[[roo-loorkull]] (''Circus aeruginosus''), sgk [[haugaslased]] *[[roo-ritsiklind]] (''Locustella luscinioides''), sgk [[ritsiklindlased]] *[[rooruik]] (''Rallus aquaticus ''), sgk [[ruiklased]] *[[roosakajakas]] (''Rhodostethia rosea''), sgk [[kajaklased]] *[[roosa-kuldnokk]] (''Sturnus roseus''), sgk [[kuldnoklased]] *[[roosapõsk-lembelind]] (''Agapornis roseicollis''), sgk [[papagoilased]] *[[roosa-toonekurg]] (''Mycteria ibis''), sgk [[toonekurglased]] * [[roosatuvi]] (''Nesoenas mayeri''), sgk [[tuvilased]] *[[roostepääsuke]] (''Cecropis daurica''), sgk [[pääsulased]] *[[Roostepääsuke (perekond)|roostepääsuke]] (''Cecropis''), perekond, sgk [[pääsulased]] *[[roosterind-tüll]] (''Charadrius morinellus''), sgk [[tülllased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[roostetuvi]] (''Nesoenas duboisi'')</span>, sgk [[tuvilased]] *[[roo-toonekurg]] (''Ciconia maguari''), sgk [[toonekurglased]] *[[rootsiitsitaja]] (''Emberiza schoeniclus''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[rubiinööbik]] (''Luscinia calliope''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[ruiklased]] (''Rallidae''), sugukond *[[rukkirääk]] (''Crex crex''), sgk [[ruiklased]] *[[ruskerästas]] (''Turdus naumanni''), sgk [[rästaslased]] *[[ruugerüdi]] (''Tryngites subruficollis'') sgk [[kurvitslased]] *[[rägapart]] (''Spatula querquedula''), sgk [[partlased]] *[[rähn]] (''Picus''), perekond, sgk [[rähnlased]] *[[rähnilised]] (''Piciformes''), selts *[[rästas]] (''Turdus''), perekond, sgk [[rästaslased]] *[[rästaslased]] (''Turdidae''), sugukond *[[rästas-roolind]] (''Acrocephalus arundinaceus''), sgk [[roolindlased]] *[[räts]] (''Asio''), perekond, sgk [[kaklased]] *[[räusktiir]] (''Sterna caspia''), sgk [[tiirlased]] *[[rääkspart]] (''Anas strepera''), sgk [[partlased]] *[[räästapääsuke]] (''Delichon urbica''), sgk [[pääsulased]] *[[rüdi]] ehk risla (''Calidris''), sgk [[kurvitslased]] *[[rüüt]] (''Pluvialis apricaria''), sgk [[tülllased]] *[[rüüt (perekond)|rüüt]] (''Pluvialis''), perekond, sgk [[tülllased]] ==S== *[[saalomonisaarte raudkull]] (''Tachyspiza albogularis''), sgk [[haugaslased]], Bougainville'i saarel ja Saalomoni saartel *[[sabatihane]] (''Aegithalos caudatus''), sgk [[sabatihaslased]] *[[sadulnokk-toonekurg]] (''Ephippiorhynchus senegalensis''), sgk [[toonekurglased]] *[[safiir-paradiisilind]] (''Ptiloris magnificus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[salu-lehelind]] (''Phylloscopus trochilus''), sgk [[lehelindlased]] *[[salutihane]] ehk sootihane (''Parus palustris'', ''Poecile palustris''), sgk [[tihaslased]] *[[samblikusäälik]] (''Parula americana''), sgk [[sääliklased]] *''[[Sarkidiornis]]'', perekond, sgk [[partlased]] *[[sarvikbülbül]] (''Pycnonotus penicillatus''), sgk [[bülbüllased]] *[[sarviklõoke]] (''Eremophila alpestris'') *[[sarvik-ogatiib]] (''Anhima cornuta''), sgk [[ogatiiblased]] *[[sarvik-ogatiib (perekond)|sarvik-ogatiib]] (''Anhima''), perekond, sgk [[ogatiiblased]] *[[sarvikpütt]] (''Podiceps auritus''), sgk [[pütlased]] *[[sarvlindlased]] (''Bucerotidae''), sugukond *[[sarvlinnulised]] (''Bucerotiformes''), selts *[[sarvnokk-pelikan]] (''Pelecanus erythrorhynchos''), sgk [[pelikanlased]]ý *[[savannihaigur]] (''Ardea melanocephala''), sgk [[haigurlased]] *[[savanni-toonekurg]] (''Ciconia abdimii''), sgk [[toonekurglased]] *[[sebra-amadiin]] (''Taeniopygia guttata''), sgk [[vintlased]] *[[seedrimänsak]] (''Nucifraga caryocatactes macrorhynchos''), [[mänsak]]u alamliik, sgk [[vareslased]] *[[selvasäälik]] (''Basileuterus''), perekond, sgk [[sääliklased]] *[[selvatutlased]] (''Odontophoridae''), sugukond *[[siberi lehelind]] (''Phylloscopus schwarzi''), sgk [[lehelindlased]] *[[siberi raat]] (''Prunella montanella''), sgk [[raatlased]] *[[siberi tõmmuvaeras]] (''Melanitta stejnegeri''), sgk [[partlased]] *[[siidhaigur]] (''Egretta garzetta'') *[[siidisaba]] ehk viristaja (''Bombycilla garrulus''), sgk [[siidisabalased]] *[[siidisaba (perekond)|siidisaba]] (''Bombycilla''), perekond, sgk [[siidisabalased]] *[[siisike]] (''Carduelis spinus''), sgk [[vintlased]] *[[siniaara]] (''Anodorhynchus''), perekond, sgk [[papagoilased]] *[[sinijalg-suula]] (''Sula nebouxii''), sgk [[suulalased]] *[[sinikael-part]] (''Anas platyrhynchos''), sgk [[partlased]] *[[sini-kõrvukfaasan]] (''Crossoptilon auritum''), sgk [[faasanlased]] *[[sininäär]] (''Cyanocitta cristata''), sgk [[vareslased]] *[[sini-paradiisilind]] (''Paradisaea rudolphi''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[siniraag]] (''Coracias garrulus''), sgk [[siniraaglased]] *[[sinirind]] (''Luscinia svecica''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[sini-rägapart]] (''Spatula discors''), sgk [[partlased]] *[[sinisaba]] (''Tarsiger cyanurus''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[sinisäälik]] (''Setophaga caerulescens''), sgk [[sääliklased]] *[[sinitihane]] (''Parus caeruleus'', ''Cyanistes caeruleus''), sgk [[tihaslased]] *[[sinituvi]] (''Alectroenas''), perekond, sgk [[tuvilased]] *[[siniõlg-kuukabarra]] (''Dacelo leachii''), sgk [[jäälindlased]] *[[sirpnokk]] (''Ibidorhyncha struthersii''), sgk [[sirpnoklased]] *[[sirpnokk (perekond)|sirpnokk]] (''Ibidorhyncha''), perekond, sgk [[sirpnoklased]] *[[sirpnoklased]] (''Ibidorhynchidae''), sugukond *[[soldat-aara]] (''Ara militaris''), sgk [[papagoilased]] *[[sookiur]] (''Anthus pratensis''), sgk [[västriklased]] *[[sookurg]] (''Grus grus''), sgk [[kurglased]] *[[soo-loorkull]] (''Circus pygargus''), sgk [[haugaslased]] *[[soopart]] (''Anas acuta''), sgk [[partlased]] *[[soo-roolind]] (''Acrocephalus palustris''), sgk [[roolindlased]] *[[sooräts]] (''Asio flammeus''), sgk [[kaklased]] *[[soorüdi]] (''Calidris alpina''), sgk [[kurvitslased]] *''[[Spatula]]'', perekond, sgk [[partlased]] *[[stepi-händpart]] (''Oxyura leucocephala''), sgk [[partlased]] *[[stepikiivitaja]] (''Vanellus gregarius''), sgk [[tülllased]] *[[stepikotkas]] (''Aquila nipalensis''), sgk [[haugaslased]] *[[stepi-loorkull]] (''Circus macrourus''), sgk [[haugaslased]] *[[stepilõoke]] (''Melanocorypha calandra''), sgk [[lõolased]] *[[stepipistrik]] (''Falco cherrug''), sgk [[pistriklased]] *[[stepi-pääsujooksur]] (''Glareola nordmanni''), sgk [[jooksurlased]] *[[stepi-tuuletallaja]] (''Falco naumanni''), sgk [[pistriklased]] *[[stepivuril]] (''Syrrhaptes paradoxus'') *[[suitsupääsuke (perekond)|suitsupääsuke]] (''Hirundo''), perekond, sgk [[pääsulased]] *[[suitsupääsuke]] (''Hirundo rustica''), sgk [[pääsulased]] *[[sulawesi maduhaugas]] (''Spilornis rufipectus''), sgk [[haugaslased]] *[[sultantihane]] (''Melanochlora sultanea''), sgk [[tihaslased]] *[[sunda tiigihaigur]] (''Ardeola speciosa''), sgk [[haigurlased]] *[[sunda toonekurg]] (''Ciconia stormi''), sgk [[toonekurglased]] *[[suula]] (''Morus bassanus''), sgk [[suulalased]] *[[suurbülbül]] (''Pycnonotus zeylanicus''), sgk [[bülbüllased]] *[[suur-kirjurähn]] (''Dendrocopos major''), sgk [[rähnlased]] *[[suur-konnakotkas]] (''Aquila clanga''), sgk [[haugaslased]] *[[suurkoovitaja]] (''Numenius arquata''), sgk [[kurvitslased]] *[[suur-laukhani]] (''Anser albifrons'') *[[suur-lootoselind]] (''Actophilornis africanus''), sgk [[lootoselindlased]] *[[suur-meenäitur]] (''Indicator indicator''), sgk [[meenäiturlased]] *[[suurnokk-hüüp]] (''Botaurus pinnatus''), sgk [[haigurlased]] *[[suurnokk-vanga]] (''Euryceros prevostii''), sgk [[vangalased]] *[[suurnokk-vint]] ehk suurnokk (''Coccothraustes coccothraustes''), sgk [[vintlased]] *[[suur-paradiisihakk]] (''Manucodia comrii''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[suurpiiritaja]] ehk suur-piirpääsuke (''Apus melba''; ''Tachymarptis melba''), sgk [[piiritajalased]] *[[suurpütt]] (''Aechmophorus occidentalis''), sgk [[pütlased]] *[[suurpütt (perekond)|suurpütt]] (''Aechmophorus''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[suurrüdi]] ehk suurrisla (''Calidris canutus''), sgk [[kurvitslased]] *[[suur-soldataara]] (''Ara ambiguus''), sgk [[papagoilased]] *[[suursäälik]] (''Icteria virens''), sgk [[sääliklased]] *[[suurtrapp]] (''Otis tarda''), sgk [[traplased]] *[[suur-turteltuvi]] (''Streptopelia orientalis'') *[[suur-veetallaja]] (''Phalaropus tricolor''), sgk [[kurvitslased]] *[[suuränn]] (''Stercorarius skua'') *[[sõnnpea-sõtkas]] (''Bucephala albeola'') *[[sõtkas]] (''Bucephala clangula''), sgk [[partlased]] *[[sõtkas (perekond)|sõtkas]] (''Bucephala''), perekond, sgk [[partlased]] *[[sääliklased]] (''Parulidae''), sugukond *[[söödikänn]] (''Stercorarius parasiticus'') ==Š== *[[šikra-raudkull]] ehk hele-raudkull (''Accipiter badius''), sgk [[haugaslased]] *[[šoti käbilind]] (''Loxia scotica''), sgk [[vintlased]] ==T== *[[taigakiur]] (''Anthus hodgsoni''), sgk [[västriklased]] *[[taigatihane]] (''Parus cinctus'' või ''Poecile cinctus''), sgk [[tihaslased]] *[[tait]] (''Gallinula chronopis''), sgk [[ruiklased]] *[[talbsaba-paradiisilind]] (''Astrapia stephaniae''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[talvike]] (''Emberiza citrinella''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[talvike (alamliik)|talvike]] (''Emberiza citrinella citrinella''), [[talvike]]se alamliik, sgk [[tsiitsitajalased]] *[[tamaulipase masksäälik]] (''Geothlypis flavovelata''), sgk [[sääliklased]] *[[tamme-kirjurähn]] (''Dendrocopos medius''), sgk [[rähnlased]] *[[tammetihane]] (''Parus lugubris''), sgk [[tihaslased]] *[[tantsuhaigur]] (''Egretta rufescens''), sgk [[haigurlased]] *[[tanuhaigur]] (''Pilherodius pileatus''), sgk [[haigurlased]] *[[tanuhaigur (perekond)|tanuhaigur]] (''Pilherodius''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[tanu-paradiisilind]] (''Parotia carolae''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[tarna-roolind]] (''Acrocephalus paludicola''), sgk [[roolindlased]] *[[tarna-väikehüüp]] (''Botaurus involucris''), sgk [[haigurlased]] *[[teder]] (''Lyrurus tetrix''), sgk [[faasanlased]] *[[teemantlindlased]] (''Pardalotidae''), sugukond *[[terai-haigur]] (''Ardea insignis''), sgk [[haigurlased]] *''[[Thinocorus]]'', perekond, sgk [[kurplased]] *[[tieke]] (''Philesturnus''), perekond, sgk [[kookakolased]] *[[tihane]] (''Parus''), perekond, sgk [[tihaslased]] *[[tihaslased]] (''Paridae''), sugukond *[[tiigihaigur (perekond)|tiigihaigur]] (''Ardeola''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[tiigi-roolind]] (''Acrocephalus scirpaceus''), sgk [[roolindlased]] *[[tiir]] (''Sterna''), perekond, sgk [[tiirlased]] *[[tikksabalased]] (''Maluridae''), sugukond *[[tikutaja]] ehk taevasikk, sgk [[kurvitslased]] *[[tilder]] (''Tringa''), perekond, sgk [[põõsalindlased]] *[[tinamulased]] (''Tinamidae''), sugukond *[[tirk]] (''Uria''), perekond, sgk [[alklased]] *[[toonehani]] (''Plectropterus gambensis''), sgk [[partlased]] *[[toonekurelised]] (''Ciconiiformes''), selts *[[toonekurg (perekond)|toonekurg]] (''Ciconia''), sgk [[toonekurglased]] *[[toonekurglased]] (''Ciconiidae''), sugukond *[[tormilinnulised]] (''Procellariiformes''), selts *[[tsiitsitaja]] (''Emberiza''), perekond, sgk [[tsiitsitajalased]] *[[tsiitsitajalased]] (''Emberizidae''), sugukond *[[tšiili änn]] (''Stercorarius chilensis''), sgk [[änlased]] *[[tuamotu tormilind]] (''Pterodroma ultima''), sgk [[tormilindlased]] *[[tuhkhaigur]] (''Ardea humbloti''), sgk [[haigurlased]] *[[tuhk-lehelind]] (''Phylloscopus humei''), sgk [[lehelindlased]] *[[tuhksäälik]] (''Leucopeza semperi''), sgk [[sääliklased]] *[[tulemaa tüll]] (''Pluvianellus socialis''), sgk [[tulemaatülllased]] *[[tulemaa tüll (perekond)|tulemaa tüll]] (''Pluvianellus''), perekond, sgk [[tulemaatülllased]] *[[tulemaatülllased]] (''Pluvianellidae''), sugukond *[[tulikurk-säälik]] (''Dendroica fusca''), sgk [[sääliklased]] *[[tulipart]] (''Tadorna ferruginea''), sgk [[partlased]] *[[tumetilder]] (''Tringa erythropus''), sgk [[kurvitslased]] *[[tumevigle]] (''Limosa haemastica''), sgk [[kurvitslased]] *[[tundrakaur]] (''Gavia adamsii''), sgk [[kaurlased]] *[[tundrakiur]] (''Anthus cervinus''), sgk [[västriklased]] *[[tundra-neppvigle]] (''Limnodromus scolopaceus''), sgk [[kurvitslased]] *[[tundra-rabahani]] (''Anser fabalis rossicus''), [[rabahani|rabahane]] alamliik, sgk [[partlased]] *[[tuppnokk]] (''Chionis''), perekond, sgk [[tuppnoklased]] *[[tuppnoklased]] (''Chionidae''), sugukond *[[tupslunn]] (''Fratercula cirrhata''), sgk [[alklased]] *[[turdtuvi]] (''Drepanoptila holosericea''), sgk [[tuvilased]], Uus-Kaledoonia saarel *[[turkestani rasvatihane]] (''Parus bokharensis'', ''Parus major bokharensis''), sgk [[tihaslased]] *[[Turteltuvi (perekond)|turteltuvi]] (''Streptopelia''), perekond, sgk [[tuvilased]] *[[turteltuvi]] (''Streptopelia turtur''), sgk [[tuvilased]] *[[tutkas]] (''Calidris pugnax''), sgk [[kurvitslased]] *[[tuttdrongo]] (''Dicrurus forficatus''), sgk [[drongolased]] *[[tuttfaasan]] (''Pucrasia macrolopha''), sgk [[faasanlased]] *[[tuttlõoke]] (''Galerida cristata''), sgk [[lõolased]] *[[tutt-ogatiib]] (''Chauna chavaria''), sgk [[ogatiiblased]] *[[tuttpütt]] (''Podiceps cristatus''), sgk [[pütlased]] *[[tutt-tihane]] (''Lophophanes cristatus''), sgk [[tihaslased]] *[[tutt-tiir]] (''Thalasseus sandvicensis''), sgk [[tiirlased]] *[[tuttvart]] (''Aythya fuligula''), sgk [[partlased]] *[[tuulas]] (''Artamus''), perekond *[[tuulaslased]] (''Artamidae''), sugukond *[[tuuletallaja]] (''Falco tinnunculus''), sgk [[pistriklased]] *[[tuvilased]] (''Columbidae''), sugukond *[[tõmmuiibis]] (''Plegadis falcinellus'') *[[tõmmukajakas]] (''Larus fuscus''), sgk [[kajaklased]] *[[tõmmu-lehelind]] (''Phylloscopus fuscatus''), sgk [[lehelindlased]] *[[tõmmu-linavästrik]] (''Motacilla alba yarrellii''), [[linavästrik]]u alamliik, sgk [[västriklased]] *[[tõmmu-torminiglas]] (''Pelecanoides urinatrix''), sgk [[tormilindlased]] *[[tõmmuvaeras]] (''Melanitta fusca''), sgk [[partlased]] *[[täks]] (''Saxicola''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[täpik-jämejalg]] (''Burhinus capensis''), sgk [[jämejalglased]] *[[täpiknokk-pelikan]] (''Pelecanus philippensis''), sgk [[pelikanlased]] *[[tääknoklased]] (''Phoeniculidae''), sugukond *[[töbi-paradiisilind]] (''Paradigalla brevicauda''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[Tüll (perekond)|tüll]], perekond, sgk [[tülllased]] *[[tülllased]] (''Charadriidae''), sugukond *[[tüvelindlased]] (''Climacteridae''), sugukond *[[tüvesäälik]] (''Mniotilta varia''), sgk [[sääliklased]] *[[tüükasorlased]] (''Nyctibiidae''), sugukond *[[tüükasorr]] (''Nyctibius''), perekond, sgk [[tüükasorlased]] ==U== *[[uganda veriamadiin]] (''Spermophaga ruficapilla''), sgk [[amadiinlased]] *[[urutüll]] (''Thinornis novaeseelandiae''), sgk [[tülllased]] *[[urvalind]] (''Carduelis flammea''), sgk [[vintlased]] *[[urvalind (alamliik)|urvalind]] (''Carduelis flammea flammea''), [[urvalind|urvalinnu]] alamliik, sgk [[vintlased]] ==V== *[[vaaraohani]] (''Alochen aegyptiaca''), sgk [[hanelised]], Aafrika päritolu, Euroopasse sisse talutud, Eestis eksikülaline *[[vaenukägu]] (''Upupa epops''), sgk [[vaenukägulased]] *[[vainurästas]] (''Turdus iliacus''), sgk [[rästaslased]] *[[valge-irvnokk]] (''Anastomus oscitans''), sgk [[toonekurglased]] *[[valgekurg]] (''Grus leucogeranus''), sgk [[kurglased]] *[[valgelaup-paradiisilind]] (''Parotia sefilata''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[valgepea-haigur]] (''Ardea pacifica''), sgk [[haigurlased]] * [[valgepea-kangurlind]] (''Dinemellia dinemelli''), sgk kangurlindlased *[[valgepõsk-lagle]] (''Branta leucopsis''), sgk [[partlased]] *[[valgerähn]] (''Melanerpes candidus''), sgk [[rähnlased]] *[[valgeselg-kirjurähn]] (''Dendrocopos leucotos''), sgk [[rähnlased]] *[[valgesilm-vart]] (''Aythya nyroca'') *[[valgetiib-pirk]] (''Sarothrura ayresi''), sgk [[ruiklased]] *[[valgetiib-viires]] (''Chlidonias leucopterus''), sgk [[tiirlased]] *[[valge-toonekurg]] (''Ciconia ciconia''), sgk [[toonekurglased]], Mandri-Eestis tavaline, saartel harva *[[valgesaba-kiivitaja]] (''Vanellus leucurus''), sgk [[tülllased]] *[[vandelkajakas]] (''Pagophila eburnea''), sgk [[kajaklased]], Eestis eksikülaline *[[vandelnokk-kuningrähn]] (''Campep­hilus principalis'') *[[vandelnokk-paradiisilind]] (''Drepanornis bruijnii''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[vangalased]] (''Vangidae''), sugukond *[[varblane]] (''Passer''), perekond, sgk [[varblaslased]] *[[varblaslased]] (''Passeridae''), sugukond *[[vares (perekond)|vares]] (''Corvus''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[vareslased]] (''Corvidae''), sugukond *[[vart]] (''Aythya''), perekond, sgk [[partlased]] *[[vasarpea]] (''Scopus umbretta''), sgk [[vasarpealased]] *[[vasarpea (perekond)|vasarpea]] (''Scopus''), perekond, sgk [[vasarpealased]] *[[vasarpealased]] (''Scopidae''), sugukond *[[vedik-kangurlind]] (''Euplectes progne''), sgk [[kangurlindlased]] *[[veeka]] ehk veekaruik (''Gallirallus australis''), sgk [[ruiklased]] *[[veetallaja]] (''Phalaropus lobatus''), sgk [[kurvitslased]] *[[Veetallaja (perekond)|veetallaja]] (''Phalaropus''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[veisehaigur]] (''Ardea ibis''), sgk [[haigurlased]] *[[vesipapp]] (''Cinclus cinclus''), sgk [[vesipaplased]] *[[vigle]] (''Limosa''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[vihitaja]] ehk jõgitilder (''Actitis hypoleucos''), sgk [[kurvitslased]] *[[Vihitaja (perekond)|vihitaja]] ehk jõgitilder (''Actitis''), perekond. sgk [[kurvitslased]] *[[viires]] (''Childonias''), perekond, sgk [[tiirlased]] *[[viirhüüp]] (''Zebrilus undulatus''), sgk [[haigurlased]] *[[viirhüüp (perekond)|viirhüüp]] (''Zebrilus''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[viirpapagoi]] (''Melopsittacus undulatus''), sgk [[papagoilased]] *[[viirpea-pütt]] (''Poliocephalus poliocephalus''), sgk [[pütlased]] *[[viirpea-pütt (perekond)|viirpea-pütt]] (''Poliocephalus''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[viker-paradiisilind]] (''Cicinnurus respublica''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[vikertangara]] (''Tangara chilensis''), sgk [[tangaralased]] *[[vilbas]] (''Leiothrix''), perekond *[[vilehaigur]] (''Syrigma sibilatrix''), sgk [[haigurlased]] *[[vilehaigur (perekond)|vilehaigur]] (''Syrigma''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[villkael-toonekurg]] (''Ciconia episcopus''), sgk [[toonekurglased]] *[[vintlased]] (''Fringillidae''), sugukond *[[virelindlased]] (''Vireonidae''), sugukond *''[[Vireolanius pulchellus]]'', sgk [[virelindlased]] *[[viu]] (''Buteo''), perekond, sgk [[haugaslased]] *[[viupart]] (''Anas penelope'') *[[vuril]] *[[võra-roherähn]] (''Picus puniceus''), sgk [[rähnlased]] *[[võsaraat]] (''Prunella modularis''), sgk [[raatlased]] *[[võsa-ritsiklind]] (''Locustella naevia''), sgk [[ritsiklindlased]] *[[väikealk]] (''Alle alle'') *[[väikeflamingo (perekond)|väikeflamingo]] (''Phoeniconaias''), perekond, sgk [[flamingolased]] *[[väikehaigur (perekond)|väikehaigur]] (''Butorides''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[väikehuik]] (''Porzana parva''), sgk [[ruiklased]] *[[väike-hõbehaigur]] (''Ardea intermedia''), sgk [[haigurlased]] *[[väikehüüp]] ehk hüüpel (''Botaurus minutus''), sgk [[haigurlased]] *[[väikekajakas]] (''Larus minutus''), sgk [[kajaklased]] *[[väike-kirjurähn]] (''Dryobates minor''), sgk [[rähnlased]] *[[väike-konnakotkas]] (''Aquila pomarina''), sgk [[haugaslased]] *[[väikekoskel]] (''Mergellus albellus''), sgk [[partlased]] *[[väikekoovitaja]] (''Numenius phaeopus''), sgk [[kurvitslased]] *[[väikekurp]] (''Thinocorus orbignyianus''), sgk [[kurplased]] *[[väikekägu]] (''Cuculus poliocephalus''), sgk [[kägulased]] *[[väike-käosulane]] (''Hippolais caligata'', ''Iduna caligata''), sgk [[põõsalindlased]] *[[väike-kärbsenäpp]] (''Ficedula parva''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[väike-laukhani]] (''Anser erythropus''), sgk [[partlased]] *[[väike-lehelind]] (''Phylloscopus collybita''), sgk [[lehelindlased]] *[[väikeluik]] (''Cygnus columbianus''), sgk [[partlased]] *[[väike-merivart]] (''Aythya affinis''), sgk partlased *[[väikepistrik]] (''Falco columbarius''), sgk [[pistriklased]] *[[väike-põõsalind]] (''Sylvia curruca''), sgk [[põõsalindlased]] *[[väikepütt]] (''Tachybaptus ruficollis''), sgk [[pütlased]] *[[väikepütt (perekond)|väikepütt]] (''Tachybaptus''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[väikerüdi]] ehk väikerisla (''Calidris minuta''), sgk [[kurvitslased]] *[[väike-tanukull]] (''Accipiter bicolor''), sgk [[haugaslased]] *[[väiketiir]] (''Sternula albifrons'' või ''Sterna albifrons''), sgk [[tiirlased]] *[[väike-torminiglas]] (''Pelecanoides georgicus''), sgk [[tormilindlased]] *[[väiketrapp]] (''Tetrax tetrax''), sgk [[traplased]] *[[väiketsiitsitaja]] (''Emberiza pusilla''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[väiketüll]] (''Charadrius dubius''), sgk [[tülllased]] *[[välja-loorkull]] (''Circus cyaneus''), sgk [[haugaslased]] *[[välja-safiirlind]] (''Halcyon albiventris''), sgk [[jäälindlased]] *[[välja-väikelõoke]] (''Calandrella brachydactyla''), sgk [[lõolased]] *[[värbhuik]] (''Porzana pusilla''), sgk [[ruiklased]] *[[värbkakk]] (''Glaucidium passerinum''), [[kaklased]] *[[värbrüdi]] ehk värbrisla (''Calidris temminckii''), sgk [[kurvitslased]] *[[värvulised]] (''Passeriformes''), selts *[[västrik]] (''Motacilla''), perekond, sgk [[västriklased]] *[[västriklased]] (''Motacillidae''), sugukond *[[väänkael]] (''Jynx torquilla''), sgk [[rähnlased]] *[[vöötkakk]] (''Surnia ulula''), sgk [[kaklased]] *[[vöötkakk (perekond)|vöötkakk]] (''Surnia''), perekond, sgk [[kaklased]] *[[vööt-käbilind]] (''Loxia leucoptera''), sgk [[vintlased]] *[[vööt-lehelind]] (''Phylloscopus inornatus''), sgk [[lehelindlased]] *[[vöötnokk-pütt (perekond)|vöötnokk-pütt]] (''Podilymbus''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[vöötnokk-pütt]] (''Podilymbus podiceps''), sgk [[pütlased]] *[[vööt-põõsalind]] (''Sylvia nisoria''), sgk [[põõsalindlased]] *[[vöötsaba-vigle]] (''Limosa lapponica''), sgk [[kurvitslased]] ==Õ== * [[õgija]] (''Lanius''), perekond, sgk [[õgijalased]] * [[õgijalased]] (''Laniidae''), sugukond * [[õlilind]] ehk guahaaro (''Steatornis caripensis''), sgk [[õlilindlased]] * [[õlipuu-käosulane]] (''Hippolais olivetorum''), sgk [[põõsalindlased]] * [[õnnekurg]] ehk jaapani kurg (''Grus japonensis''), sgk [[kurglased]] * [[õõnesäälik]] (''Protonotaria citrea''), sgk [[sääliklased]] * [[õõnetuvi]] (''Columba oenas''), sgk [[tuvilased]] ==Ä== *[[älverüdi]] ehk älverisla (''Calidris acuminata''), sgk [[kurvitslased]] *[[änlased]] (''Stercorariidae''), sugukond *[[änn]] (''Stercorarius''), perekond, sgk [[änlased]] ==Ö== *[[örd]] *[[ööbik]] (''Luscinia luscinia''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[ööhaigur]] (''Nycticorax nycticorax''), sgk [[haigurlased]] *[[ööhaigur (perekond)|ööhaigur]] (''Nycticorax''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[öökajakas]] (''Creagrus furcatus''), sgk [[kajaklased]] *[[öösorr (perekond)|öösorr]] (''Caprimulgus''), sgk [[öösorlased]] *[[öösorr]] (''Caprimulgus europaeus''), sgk [[öösorlased]] *[[öösorrilised]] (''Caprimulgiformes''), selts == Ü == * [[ühis-kangurlind]] (''Philetairus socius''), sgk [[kangurlindlased]] ==X== *''[[Xanthomyza phrygia]]'', sgk [[meelindlased]] ==Vaata ka== * [[Eesti lindude süstemaatiline nimestik]] * [[Norra lindude süstemaatiline nimestik]] [[Kategooria:Linnud| Lindude loend]] [[Kategooria:Loomade loendid]] 90mdur4l20e03yqleorxaizd1o7qt3y 7213932 7213929 2026-08-14T06:08:59Z Ojassaar 206682 /* S */ 7213932 wikitext text/x-wiki '''Lindude loend''' loetleb [[Linnud|linde]]. Selles nimekirjas on lindude [[liik (bioloogia)|liigid]] ja teised [[takson]]id. Muud [[zooloogia]] [[mõiste]]d on loetletud loendites [[zooloogia mõisteid]] ja [[anatoomia mõisteid]]. Kogu [[bioloogia]]s käibel olevad mõisted on loetletud loendis [[Bioloogia mõisteid]]. Kui taksonil on [[eesti keel|eestikeelne]] nimetus, siis see on paigutatud loendisse vastavalt oma kohale tähestikus. Taksoninimetuse järel on [[sulud|sulgudes]] [[ladina keel|ladinakeelne]] nimetus [[Kaldkiri|kursiivis]]. Edasi tulevad lühiandmed [[Sugukond (bioloogia)|sugukondliku kuuluvuse]] (sgk) ja [[levila]] kohta, samuti esinemise kohta Eestis: *''Eestis haudelind'' – pesitseb Eestis *''Eestis läbirändaja'' – Eestis viibib rändel *''Eestis eksikülaline'' – Eestisse satub eksikülalise või [[Hulgulind|hulgulinnuna]] *<span style="background-color:#FFF68F">{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}</span> – välja surnud __NOTOC__{{tähed}} ==A== *[[aafrika madukael]] (''Anhinga rufa''), sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]] *[[aafrika pingviin]] (''Spheniscus demersus''), sgk [[pingviinlased]] *[[aafrika villkael-toonekurg]] (''Ciconia microscelis''), sgk [[toonekurglased]] *[[aafrika väike-hõbehaigur]] (''Ardea brachyrhyncha''), sgk [[haigurlased]] *[[aara]] (''Ara''), perekond, sgk [[papagoilased]], Lõuna- ja Kesk-Ameerikas, lemmikloomadena üle maailma *[[aasia madukael]] (''Anhinga melanogaster''), sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]] *''[[Actophilornis]]'', perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[adeelia pingviin]] (''Pygoscelis adeliae''), sgk [[pingviinlased]] *[[aedporr]] (''Certhia brachydactyla''), sgk [[porlased]] *[[aed-põõsalind]] (''Sylvia borin''), sgk [[põõsalindlased]] *[[aed-roolind]] (''Acrocephalus dumetorum''), sgk [[roolindlased]] *[[ahvikotkas]] (''Pithecophaga jefferyi''), sgk [[haugaslased]] *[[Aix (linnuperekond)|''Aix'']], perekond, sgk [[partlased]] *[[albatroslased]] (''Diomedeidae''), sugukond *[[albatross]] (''Diomedea''), perekond, sgk [[albatroslased]] *[[alk]] (''Alca torda''), sgk [[alklased]], Atlandi ookeani põhjaosas, Eestis haruldane haudelind *[[alklased]] (''Alcidae''), sugukond *<span style="background-color:#FFF68F">[[aloatra väikepütt]] (''Tachybaptus rufolavatus'')</span>, sgk [[pütlased]] *[[amadiinlased]] (''Estrildidae''), sugukond *[[amatsoonpapagoi]] (''Amazona''), perekond, sgk [[papagoilased]] *[[ameerika hallhaigur]] (''Ardea herodias''), sgk [[haigurlased]] *[[ameerika karmiinleevike]] (''Haemorhous purpureus''), sgk [[vintlased]] *[[ameerika madukael]] (''Anhinga anhinga''), sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]] *[[ameerika piilpart]] (''Anas carolinensis''), sgk [[partlased]] *[[ameerika vihitaja]] ehk ameerika jõgitilder (''Actitis macularius''), sgk [[kurvitslased]] *[[ameerika viupart]] (''Mareca americana''), sgk [[partlased]] *[[ameerika väikehüüp]] (''Botaurus exilis''), sgk [[haigurlased]] *[[ametüst-kuldnokk]] (''Cinnyricinclus leucogaster''), sgk [[kuldnoklased]] *[[amuuri vart]] (''Aythya baeri''), sgk [[partlased]] *''[[Anarhynchus]]'', perekond, sgk [[tülllased]] *[[andi kondor]] ehk kaeluskondor (''Vultur gryphus''), sgk [[kondorlased]] *[[andi naaskelnokk]] (''Recurvirostra andina''), sgk [[karkjalglased]] *[[antarktika änn]] (''Stercorarius maccormicki''), sgk [[änlased]] *''[[Aptenodytes]]'', perekond, sgk [[pingviinlased]] *[[araabia vadavädrak]] (''Argya squamiceps''), sgk [[vädraklased]] *[[ararauna]] (''Ara ararauna''), sgk [[papagoilased]] *[[araripe tantsulind]] (''Chiroxiphia bokermanni''), sgk [[tantsulindlased]] *''[[Arini]]'', triibus, sgk [[papagoilased]] *[[asiitilased]] (''Philepittidae''), sugukond *[[atlandi kormoran]] (''Phalacrocorax carbo carbo''), [[kormoran]]i alamliik, sgk [[kormoranlased]] *[[atlantise tormilind]] (''Calonectris diomedea''), sgk [[tormilindlased]] *''[[Attagis]]'', perekond, sgk [[kurplased]] *[[aul]] (''Clangula hyemalis''), sgk [[partlased]], Eestis läbirändaja *[[aul (perekond)|aul]] (''Clangula''), perekond, sgk [[partlased]] *[[aurikpart]] (''Tachyeres''), perekond, sgk [[partlased]] *[[austraalia händpart]] (''Oxyura australis''), sgk [[partlased]] *[[austraalia jämejalg]] (''Esacus magnirostris''), sgk [[jämejalglased]] *[[austraalia madukael]] (''Anhinga novaehollandiae''), sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]] *[[austraalia pelikan]] (''Pelecanus conspicillatus''), sgk [[pelikanlased]] *[[austraalia väike-hõbehaigur]] (''Ardea plumifera''), sgk [[haigurlased]] ==B== *[[bahama masksäälik]] (''Geothlypis rostrata''), sgk [[sääliklased]] *[[Baleaari tormilind]] (''Puffinus mauretanicus''), sgk [[tormilindlased]] *[[bambusesäälik]] (''Vermivora bachmanii''), sgk [[sääliklased]] *[[bambuse-ööhaigur]] (''Oroanassa magnifica''), sgk [[haigurlased]] *[[bambuse-ööhaigur (perekond)|bambuse-ööhaigur]] (''Oroanassa''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[boliivia ararauna]] ehk boliivia lasuuraara (''Ara glaucogularis''), sgk [[papagoilased]] * ''[[Bubalornis]]'', perekond, sgk [[kangurlindlased]] *[[buguni hundvädrak]] (''Liocichla bugunorum''), sgk [[vädraklased]] *[[buru lapatspapagoi]] (''Prioniturus mada''), sgk [[papagoilased]] *[[bülbüllased]] (''Pycnonotidae''), sugukond ==C== *''[[Chauna]]'', perekond, sgk [[ogatiiblased]] *''[[Circetinae]]'', alamsugukond, sgk [[haugaslased]] == D == *<span style="background-color:#FFF68F">[[dodo]] (''Raphus cucullatus'')</span>, sgk [[tuvilased]] *[[drongolased]] (''Dicruridae''), sugukond *[[džunglikana]] (''Gallus''), perekond, sgk [[faasanlased]] == E == *''[[Egretta]]'', perekond, sgk [[haigurlased]] *[[ehis-toonekurg]] (''Mycteria leucocephala''), sgk [[toonekurglased]] *[[emu]] (''Dromaius novaehollandiae''), sgk [[kaasuarlased]] *''[[Esacus]]'', perekond, sgk [[jämejalglased]] *[[eskimo lagle]] (''Branta hutchinsii''), sgk [[partlased]], Eestis üliharuldane läbirändaja *''[[Ephippiorhynchus]]'', perekond, sgk [[toonekurglased]] *''[[Euplectes]]'', perekond, sgk [[kangurlindlased]] *[[euroopa kaelustäks]] (''Saxicola rubicola''), sgk [[kärbsenäplased]] == F == *[[faasan]] (''Phasianus colchicus''), sgk [[faasanlased]] *[[faasanlased]] ehk kanalased (''Phasianidae''), sugukond *[[faasantuvi]] (''Otidiphaps nobilis''), sgk [[tuvilased]] *[[flamingo (perekond)|flamingo]] (''Phoenicopterus''), perekond, sgk [[flamingolased]] *[[flamingolased]] (''Phoenicopteridae''), sugukond *[[flamingolised]] (''Phoenicopteriformes''), selts *[[foja paradiisilind]] (''Parotia berlepschi''), sgk [[paradiisilindlased]] *''[[Foudia]]'', perekond, sgk [[kangurlindlased]], India ookeani lääneosa saartel *[[fregattlind]] (''Fregata''), sgk [[fregattlindlased]] *[[fregattlindlased]] (''Fregatidae''), sugukond ==G== *[[galápagose pingviin]] (''Spheniscus mendiculus''), sgk [[pingviinlased]], [[Galápagose saared|Galápagose saartel]] *''[[Galloanserae]]'', ülemselts *[[ginea kaljukark]] (''Picathartes gymnocephalus''), sgk ''[[kaljukarklased]]'' *[[gongon-tormilind]] (''Pterodroma feae''), sgk [[tormilindlased]] *''[[Gorsachius]]'', perekond, sgk [[haigurlased]] *[[guaanopelikan]] (''Pelecanus thagus''), sgk [[pelikanlased]] ==H== *[[habehüüp]] (''Botaurus lentiginosus''), sgk [[haigurlased]] *[[habekakk]] (''Strix nebulosa''), sgk [[kaklased]] *[[habekotkas]] (''Gypaetus barbatus''), sgk [[haugaslased]] *[[habelindlased]] (''Megalaimidae''), sugukond *[[habeviires]] (''Chlidonias hybridus''), sgk [[tiirlased]] *[[hahk]] (''Somateria mollissima''), sgk [[partlased]] *[[hahk (perekond)|hahk]] (''Somateria''), perekond, sgk [[partlased]] *[[haigur]] (''Ardea''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[haigurlased]] (''Ardeidae''), sugukond *[[hakk]] (''Coloeus monedula'', ''Corvus monedula''), sgk [[vareslased]] *[[hakk (perekond)|hakk]] (''Coloeus''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[hallhaigur]] (''Ardea cinerea''), sgk [[haigurlased]] *[[hallhani]] (''Anser anser''), sgk [[partlased]] *[[hallkibu]] ehk kibutilder (''Xenus cinereus''), sgk [[kurvitslased]] *[[hallkibu (perekond)|hallkibu]] (''Xenus''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[hall-kärbsenäpp]] (''Muscicapa striata''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[hallmänsak]] (''Nucifraga columbiana''), sgk [[vareslased]] *[[hallpea-rähn]] (hallrähn) (''Picus canus''), sgk [[rähnlased]] *[[hallpõsk-pütt]] (''Podiceps grisegena''), sgk [[pütlased]] *[[hallrästas]] (''Turdus pilaris''), sgk [[rästaslased]] *[[hallrüdi]] ehk hallrisla (''Calidris pusilla''), sgk [[kurvitslased]] *[[halltihane]] (''Melaniparus afer''), sgk [[tihaslased]] *[[halltsiitsitaja]] (''Emberiza calandra''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[hallvares]] (''Corvus corone cornix'' või ''Corvus cornix''), [[vares]]e alamliik või omaette liik, sgk [[vareslased]] *[[hallõgija]] (''Lanius excubitor''), sgk [[õgijalased]] *[[hammastuvi]] (''Didunculus strigirostris''), sgk [[tuvilased]] *[[hammastuvi (perekond)|hammastuvi]] (''Didunculus''), perekond, sgk [[tuvilased]] *[[hanelised]] (''Anseriformes''), selts *[[hani]] (''Anser''), perekond, sgk [[partlased]] *[[hangelind]] (''Plectrophenax nivalis''), sgk ''[[Calcariidae]]'' *[[harakas]] (''Pica pica''), sgk [[vareslased]] *[[harakas (perekond)|harakas]] (''Pica''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[harakhani]] (''Anseranas semipalmata''), sgk [[harakhanilased]] *[[harakhani (perekond)|harakhani]] (''Anseranas''), perekond, sgk [[harakhanilased]] *[[harakhanilased]] (''Anseranatidae''), sugukond *[[harksaba-kajakas]] (''Xema sabini''), sgk [[kajaklased]], [[Arktika]]s *[[harksaba-kajakas (perekond)|harksaba-kajakas]], sgk [[kajaklased]] *[[havai vares]] (''Corvus hawaiiensis''), sgk [[vareslased]], varem [[Hawaii saared|Hawaii saartel]], nüüd ainult vangistuses *[[haugas]] (''Accipiter''), perekond, sgk [[haugaslased]] *[[haugaslased]] (''Accipitridae''), sugukond *[[haukalised]] ehk kullilised (''Accipitriformes''), selts *[[heleflamingo]] ehk flamingo (''Phoenicopterus roseus''), sgk [[flamingolased]] *[[heletilder]] (''Tringa nebularia''), sgk [[kurvitslased]] *[[hele-urvalind]] (''Carduelis hornemanni''), sgk [[vintlased]] *[[herilaseviu]] (''Pernis apivorus''), sgk [[haugaslased]] *''[[Hesperoburhinus]]'', perekond, sgk [[jämejalglased]] *[[hiid-merikotkas]] (''Haliaeëtus pelagicus''), sgk [[haugaslased]] *[[hiidturako]] (''Corythaeola cristata''), sgk [[turakolased]] *[[hiina siidhaigur]] (''Egretta eulophotes''), sgk [[haigurlased]] *[[hiina tiigihaigur]] (''Ardeola bacchus''), sgk [[haigurlased]] *[[hiireviu]] (''Buteo buteo''), sgk [[haugaslased]] *[[hoatsiin]] (''Opisthocomus hoazin''), sgk [[hoatsiinlased]], Lõuna-Ameerikas *[[hoburästas]] (''Turdus viscivorus''), sgk [[rästaslased]] *[[huik]] (''Porzana''), perekond, sgk [[ruiklased]] *[[hund-rohetuvi]] (''Ptilinopus superbus''), sgk [[tuvilased]] *[[hõbehaigur]] (''Ardea alba''), sgk [[haigurlased]] *[[hõbekajakas]] (''Larus argentatus''), sgk [[kajaklased]] *[[hõbelaup-paradiisilind]] (''Parotia lawesii''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[hõlmik-paradiisilind]] (''Lophorina superba''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[händkakk]] (''Strix uralensis''), sgk [[kaklased]] *[[händ-paradiisilind]] (''Epimachus fastuosus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[händpart]] (''Oxyura''), perekond, sgk [[partlased]] *[[hänilane]] (''Motacilla flava''), sgk [[västriklased]] *[[hüatsint-siniaara]] (''Anodorhynchus hyacinthinus''), sgk [[papagoilased]] *[[hüüp]] (''Botaurus stellaris''), sgk [[haigurlased]] *[[hüüp (perekond)|hüüp]] (''Botaurus''), perekond, sgk [[haigurlased]] ==I== *[[idalunn]] (''Fratercula corniculata''), sgk [[alklased]] *[[ida-mustvaeras]] (''Melanitta americana''), sgk [[partlased]] *[[ida-sinivutt]] (''Synoicus chinensis''), sgk [[faasanlased]] *[[idatalvike]] (''Emberiza citrinella erythrogenys''), [[talvike]]se alamliik, sgk [[tsiitsitajalased]] *[[ida-toonekurg]] (''Ciconia boyciana''), sgk [[toonekurglased]] *[[ida-tuppnokk]] (''Chionis minor''), sgk [[tuppnoklased]] *[[ida-väikehüüp]] (''Botaurus eurhythmus''), sgk [[haigurlased]] *[[ida-ööhaigur]] (''Gorsachius melanolophus''), sgk [[haigurlased]] *[[india jämejalg]] (''Esacus recurvirostris''), sgk [[jämejalglased]] *[[india marabu]] ehk argala (''Leptoptilos dubius''), sgk [[toonekurglased]] *[[india tiigihaigur]] (''Ardeola grayii''), sgk [[haigurlased]] *[[indigo-siniaara]] (''Anodorhynchus leari''), sgk [[papagoilased]] *[[irvnokk]] (''Anastomus''), perekond, sgk [[toonekurglased]] ==J== *[[jaanalind (perekond)|jaanalind]] (''Struthio''), perekond, sgk [[jaanalindlased]] *[[jaanalind]] (''Struthio camelus''), sgk [[jaanalindlased]] *[[jaanalinnulised]] (''Struthioniformes''), selts *[[jabiru-toonekurg]] (''Jabiru mycteria''), sgk [[toonekurglased]] *[[jabiru-toonekurg (perekond)|jabiru-toonekurg]] (''Jabiru''), perekond, sgk [[toonekurglased]] *''[[Jacana]]'', perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[jahipistrik]] (''Falco rusticolus''), sgk [[pistriklased]] *[[jooksurkägu]] (''Geococcyx''), perekond, sgk [[kägulased]] *[[jõgiaara]] (''Ara severus''), sgk [[papagoilased]] *[[jõgi-jämejalg]] (''Burhinus senegalensis''), sgk [[jämejalglased]] *[[jõgi-ritsiklind]] (''Locustella fluviatilis''), sgk [[ritsiklindlased]] *[[jõgitiir]] (''Sterna hirundo''), sgk [[tiirlased]] *[[jõgivästrik]] (''Motacilla cinerea''), sgk [[västriklased]] *[[jämejalg]] (''Burhinus oedicnemus''), sgk [[jämejalglased]] *[[jämejalg (perekond)|jämejalg]] (''Burhinus''), perekond, sgk [[jämejalglased]] *[[jämejalglased]] (''Burhinidae''), sugukond *[[järve-kalakajakas]] (''Larus canus heinei''), [[kalakajakas|kalakajaka]] alamliik, sgk [[kajaklased]] *[[järvekaur]] (''Gavia arctica''), sgk [[kaurlased]] *[[jääkajakas]] (''Larus hyperboreus''), sgk [[kajaklased]] *[[jääkaur]] (''Gavia immer''), sgk [[kaurlased]] *[[jääkoskel]] (''Mergus merganser''), sgk [[partlased]] *[[jäälind]] (''Alcedo atthis''), sgk [[jäälindlased]] *[[jäälind (perekond)|jäälind]] (''Alcedo''), perekond, sgk [[jäälindlased]] *[[jäälindlased]] (''Alcedinidae''), sugukond *[[jää-tormilind]] (''Fulmarus glacialis''), sgk [[tormilindlased]] ==K== *[[kaasuar]] (''Casuarius''), perekond, sgk [[kaasuarlased]] *[[kaasuarlased]] (''Casuariidae''), sugukond *[[kadakasäälik]] (''Setophaga chrysoparia''), sgk [[sääliklased]] *[[kadakatäks]] (''Saxicola rubetra''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[kaeluskotkas]] (''Gyps fulvus''), sgk [[haugaslased]] *[[kaelus-kärbsenäpp]] (''Ficedula albicollis''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[kaelus-ogatiib]] (''Chauna torquata''), sgk [[ogatiiblased]] *[[kaeluspapagoi]] (''Psittacula krameri''), sgk [[papagoilased]] *[[kaelusrästas]] (''Turdus torquatus''), sgk [[rästaslased]] *[[kaelus-torminiglas]] (''Pelecanoides magellani''), sgk [[tormilindlased]] *[[kaelus-turteltuvi]] (''Streptopelia decaocto''), sgk [[tuvilased]] *[[kaelustuvi]] (''Columba palumbus''), sgk [[tuvilased]] *[[kajakas]] (''Larus''), perekond, sgk [[kajaklased]] *[[kajaklased]] (''Laridae''), sugukond *[[kakaduulased]] (''Cacatuidae''), sugukond *[[kalakajakas]] (''Larus canus''), sgk [[kajaklased]] *[[kalakotkas]] (''Pandion haliaetus''), sgk [[kalakotkaslased]] *[[kalda-jämejalg]] (''Burhinus vermiculatus''), sgk [[jämejalglased]] *[[kaldapääsuke]] (''Riparia riparia''), sgk [[pääsulased]] *[[kalifornia harakas]] (''Pica nuttalli''), sgk [[vareslased]] *[[kaljukajakas]] (''Rissa tridactyla''), sgk [[kajaklased]] *[[kaljukotkas]] (''Aquila chrysaetos''), sgk [[haugaslased]] *[[kalju-puukoristaja]] (''Sitta neumayer''), sgk [[puukoristajalased]] *[[kaljutuvi]] (''Columba livia''), sgk [[tuvilased]] *[[kakk]] (''Strix''), perekond, sgk [[kaklased]] *[[kakkpapagoi]] ehk kakapo (''Strigops habroptila''), sgk [[kakkpapagoilased]] *[[kakkpapagoilased]] (''Strigopidae''), sugukond *[[kaklased]] (''Strigidae''), sugukond *[[Kaktusekakk (perekond)|kaktusekakk]] (''Micrathene''), perekond, sgk [[kaklased]] *[[kaktusekakk]] (''Micrathene whitneyi''), sgk [[kaklased]] *[[kakulised]] (''Strigiformes''), selts *[[kalkun]] ehk kodukalkun ehk kodustatud kalkun, kodustatud [[metskalkun]], sgk [[kalkunlased]] *[[kalkun (perekond)|kalkun]] (''Meleagris''), perekond, sgk [[kalkunlased]] *[[kalkunlased]] (''Meleagridae''), sugukond *[[kana]] ehk kodukana (''Gallus gallus domesticus''), [[puna-džunglikana]] alamliik, sgk [[faasanlased]] *[[kanada kurg]] (''Antigone canadensis''), sgk [[kurglased]] *[[kanada lagle]] (''Branta canadensis''), sgk [[partlased]] *[[kanakull]] (''Astur gentilis''), sgk [[haugaslased]] *[[kanalised]] (''Galliformes''), selts *[[kanepilind]] (''Linaria cannabina''), sgk [[vintlased]] *[[kangurlindlased]] (''Ploceidae''), sugukond *[[karbuskajakas]] (''Ichthyaetus melanocephalus''), sgk [[kajaklased]] *[[karkjalg]] (''Himantopus himantopus''), sgk [[karkjalglased]] *[[karkjalg (perekond)|karkjalg]] (''Himantopus''), perekond, sgk [[karkjalglased]] *[[karkjalglased]] (''Recurvirostridae''), sugukond *[[karmiinleevike]] (''Carpodacus erythrinus''), sgk [[vintlased]] *[[karmiin-paradiisilind]] (''Cicinnurus regius''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[karravong]] (''Strepera''), perekond, sgk ''[[Cracticidae]]'' või [[tuulaslased]] *[[karvasjalg-kakk]] (''Aegolius funereus''), skg [[kaklased]] *[[karvasjalg-viu]] (hallviu) (''Buteo lagopus''), sgk [[haugaslased]] *[[kassikakk]] (''Bubo bubo''), sgk [[kaklased]], [[Euroopa]]s ja [[Aasia]]s, Eestis harv haudelind *[[kassikakk (perekond)|kassikakk]] (''Bubo''), perekond, sgk [[kaklased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[kauai o'o]]</span> (''Moho braccatus''), sgk [[o'olased]] *[[kaur]] (''Gavia''), perekond, sgk [[kaurilised]] *[[kea]] ehk keapapagoi (''Nestor notabilis''), sgk ''[[Strigopidae]]'' *[[keiserpingviin]] (''Aptenodytes forsteri''), sgk [[pingviinlased]] *[[kiilasbülbül]] (''Nok hualon''), sgk [[bülbüllased]] *[[kiilasbülbül (perekond)|kiilasbülbül]] (''Nok''), perekond, sgk [[bülbüllased]] *[[kiiverkaasuar]] (''Casuarius casuarius''), sgk [[kaasuarlased]] *[[kiiver-lootoselind]] (''Irediparra gallinacea''), sgk [[lootoselindlased]] *[[kiiver-lootoselind (perekond)|kiiver-lootoselind]] (''Irediparra''), perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[kiivertihane]] (''Machlolophus holsti''), sgk [[tihaslased]] *[[kiivilased]] (''Apterygidae''), sugukond *[[kiivitaja]] (''Vanellus vanellus''), sgk [[tülllased]] *[[kiivitaja (perekond)|kiivitaja]] (''Vanellus''), perekond, sgk [[tülllased]] *[[kilg-merikotkas]] (''Icthyophaga vocifer''), sgk [[haugaslased]] *[[kiltkajakas]] (''Larus occidentalis''), sgk [[kajaklased]] *[[kimalaskoolibri]] (''Mellisuga helenae''), sgk [[koolibrilased]] *[[kinaver-kangurlind]] (''Foudia madagascariensis''), sgk [[kangurlindlased]] (''Ploceidae'') *[[kingnokk]] (''Balaeniceps rex''), sgk [[kingnoklased]] *[[kingnoklased]] (''Balaenicipitidae''), sugukond *[[kirdekrüüsel]] (''Cepphus columba''), sgk [[alklased]] *[[kiripugu-rüdi]] ehk kiripugu-risla (''Calidris melanotos''), sgk [[kurvitslased]] *[[kirjuhahk]] (''Polysticta stelleri''), sgk [[partlased]] *[[kirjuhahk (perekond)|kirjuhahk]] (''Polysticta''), perekond, sgk [[partlased]] *[[kirjurähn]] (''Dendrocopos''), sgk [[rähnlased]] *[[kivikakk]] (''Athene noctua''), sgk [[kaklased]] *[[kivipääsuke]] (''Ptyonoprogne rupestris''), sgk [[pääsulased]] *[[kivirullija]] (''Arenaria interpres''), sgk [[kurvitslased]] *[[Kivirullija (perekond)|kivirullija]] (''Arenaria''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[kivisiirak]] (''Monticola saxatilis''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[kivitäks]] (''Oenanthe oenanthe''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[koduhani]], [[hallhani|hallhane]] kodustatud vorm *[[kodukakk]] (''Strix aluco''), sgk [[kaklased]] *[[kodupart]], sgk [[partlased]] *[[kodutuvi]] (''Columba livia'' ''domestica''), [[kaljutuvi]] vorm, teisend või alamliik, sgk [[tuvilased]] *[[koduvarblane]] (''Passer domesticus''), sgk [[varblaslased]] *[[koko-hallhaigur]] (''Ardea cocoi''), sgk [[haigurlased]] *[[koldhaigur]] (''Ardeola ralloides''), sgk [[haigurlased]] *[[koldjalg-hõbekajakas]] (''Larus cachinnans''), sgk [[kajaklased]] *[[koldsäälik]] (''Setophaga petechia''), sgk [[sääliklased]] *[[kold-väikehüüp]] (''Botaurus sinensis''), sgk [[haigurlased]] *[[koldvint]] (''Serinus serinus''), sgk [[vintlased]] *[[koljathaigur]] (''Ardea goliath''), sgk [[haigurlased]] *[[kondorilised]] (''Cathartiformes''), selts *[[kondorlased]] (''Cathartidae''), sugukond *[[kongo paabulind]] (''Afropavo congensis''), sgk [[faasanlased]] *[[kongo paabulind (perekond)|kongo paabulind]] (''Afropavo''), perekond, sgk [[faasanlased]] *[[kookako]] (''Callaes''), perekond, sgk [[kookakolased]] * [[kookakolased]] (''Callaeidae'', ''Callaeatidae''), sugukond *[[koolibrilased]] (''Trochilidae''), sugukond *[[koovitaja]] (''Numenius''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[koovtilder]] (''Bartramia longicauda''), sgk [[kurvitslased]] *[[koovtilder (perekond)|koovtilder]] (''Bartramia''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[kormoran]] (''Phalacrocorax carbo''), sgk [[kormoranlased]] *[[kormoranlased]] ehk karbaslased (''Phalacrocoracidae''), sugukond *[[koskel]] (''Mergus''), perekond, sgk [[partlased]] *[[kotkad]] *[[krabijooksur]] (''Dromas ardeola''), sgk [[krabijooksurlased]] *[[krabijooksur (perekond)|karbijooksur]] (''Dromas''), perekond, sgk [[krabijooksurlased]] *[[krabijooksurlased]] (''Dromadidae''), sugukond *[[krae-paradiisihakk]] (''Phonygammus keraudrenii''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[krokodillilind]] (''Pluvianus aegyptius''), sgk [[krokodillilindlased]] *[[krokodillilind (perekond)|krokodillilind]] (''Pluvianus''), perekond, sgk [[krokodillilindlased]] *[[krokodillilindlased]] (''Pluvianidae''), sugukond *[[krüüsel]] (''Cepphus grylle''), sgk [[alklased]] *[[krüüsel (perekond)|krüüsel]] (''Cepphus''), perekond, sgk [[alklased]] *[[kukkurtihane]] (''Remiz pendulinus''), sgk [[kukkurtihaslased]] *[[kuldhänilane]] (''Motacilla citreola''), sgk [[västriklased]] *[[kuldlauk-lootoselind]] (''Jacana spinosa''), sgk [[lootoselindlased]] *[[kuld-lehelind]] (''Phylloscopus proregulus''), sgk [[lehelindlased]] *[[kuldnokk]] (''Sturnus vulgaris''), sgk [[kuldnoklased]] *[[kuldnoklased]] (''Sturnidae''), sugukond *[[kuld-paradiisilind]] (''Diphyllodes magnificus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[kuldtiib-säälik]] (''Vermivora chrysoptera''), sgk [[sääliklased]] *[[kuldtsiitsitaja]] (''Emberiza aureola''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[kuninghahk]] (''Somateria spectabilis''), sgk [[partlased]] *[[kuning-paradiisilind]] (''Paradisaea raggiana''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[kuningviu]] (''Buteo regalis''), sgk [[haugaslased]], Põhja-Ameerika *[[kurelised]] (''Gruiformes''), selts *[[kurg]] (''Grus''), perekond, sgk [[kurglased]] *[[kurgkotkas]] (''Sagittarius serpentarius''), sgk [[kurgkotkaslased]] *[[kurglased]] (''Gruidae''), sugukond *[[kurplased]] (''Thinocoridae''), sugukond *[[kurvits (perekond)|kurvits]] (''Scolopax''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[kurvitsalised]] (''Charadriiformes''), selts *[[kurvitslased]] (''Scolopacidae''), sugukond *[[kuupart]] (''Sibirionetta formosa''), sgk [[partlased]] *[[kuupart (perekond)|kuupart]] (''Sibirionetta''), perekond, sgk [[partlased]] *[[kuuse-käbilind]] (''Loxia curvirostra''), sgk [[vintlased]] *[[kuusepüü]] (''Canachites canadensis''), sgk [[faasanlased]], Põhja-Ameerikas *[[kõdulindlased]] (''Orthonychidae''), sugukond *[[kõnnukajakas]] (''Ichthyaetus relictus''), sgk [[kajaklased]] *[[kõnnu-käosulane]] (''Hippolais languida''), sgk [[põõsalindlased]] *[[kõnnu-pääsujooksur]] (''Glareola pratincola''), sgk [[jooksurlased]] *[[kõnnuõgija]] (''Lanius isabellinus''), sgk [[õgijalased]] *[[kõrbe-kivitäks]] (''Oenanthe deserti''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[kõrbeleevike]] (''Bucanetes githagineus''), sgk [[vintlased]] *[[kõrbe-põõsalind]] (''Sylvia nana''), sgk [[põõsalindlased]] *[[kõrbesäälik]] (''Leiothlypis luciae''), sgk [[sääliklased]] *[[kõrbetüll]] (''Anarhynchus leschenaultii''), sgk [[tülllased]] *[[kõrkja-roolind]] (''Acrocephalus schoenobaenus''), sgk [[roolindlased]] *[[kõrvukfaasan]] (''Crossoptilon''), perekond, sgk [[faasanlased]] *[[kõrvukpütt]] (''Rollandia rolland''), sgk [[pütlased]] *[[kõrvukpütt (perekond)|kõrvukpütt]] (''Rollandia''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[kõrvukräts]] (''Asio otus''), sgk [[kakulised]] *[[kõvernokk-rüdi]] ehk kõvernokk-risla (''Calidris ferruginea''), sgk [[kurvitslased]] *[[käbilind]] (''Loxia''), perekond, sgk [[vintlased]] *[[käblik]] (''Troglodytes troglodytes''), sgk [[käbliklased]] *[[käblik (perekond)|käblik]] (''Troglodytes''), perekond, sgk [[käbliklased]] *[[kägu]] (''Cuculus canorus''), sgk [[kägulased]] *[[Kägu (perekond)|kägu]] (''Cuculus''), perekond, sgk [[kägulased]] *[[kägulased]] (''Cuculidae''), sugukond *[[käharpelikan]] (''Pelecanus crispus''), sgk [[pelikanlased]] *[[käolised]] (''Cuculiformes''), selts *[[Käosulane (perekond)|käosulane]] (''Hippolais''), perekond, [[põõsalindlased]] *[[käosulane]] (''Hippolais icterina''), sgk [[põõsalindlased]] *[[kääbuskotkas]] (''Hieraaetus pennatus'', sünonüüm ''Aquila pennata''), sgk [[haugaslased]] *[[kääbuskurp]] (''Thinocorus rumicivorus''), sgk [[kurplased]] *[[kääbuspingviin]] (''Eudyptula minor''), sgk [[pingviinlased]] *[[kübarkoskel]] (''Lophodytes cucullatus''), sgk [[partlased]] *[[kübarkoskel (perekond)|kübarkoskel]] (''Lophodytes''), perekond, sgk [[partlased]] *[[kühmnokk-luik]] (''Cygnus olor''), sgk [[partlased]] *[[künkakana]] (''Arborophila''), perekond, sgk [[faasanlased]] *[[künnivares]] (''Corvus frugilegus''), sgk [[vareslased]] ==L== *[[laanenäär]] (''Perisoreus infaustus''), sgk [[vareslased]] *[[laanenäär (perekond)|laanenäär]] (''Perisoreus''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[laanepüü]] (''Tetrastes bonasia''), sgk [[faasanlased]] *[[laanerähn]] (''Picoides tridactylus''), sgk [[rähnlased]] *[[lagle]] (''Branta''), perekond, sgk [[partlased]] *[[laikkael-kormoran]] ehk laikkael-karbas (''Poikilocarbo gaimardi''), sgk [[kormoranlased]] *[[lainokk-todi]] (''Todus subulatus''), sgk [[todilased]] *[[laisaba-padulind]] (''Catriscus brevirostris''), sgk [[ritsiklindlased]] *[[laisaba-paradiisilind]] (''Astrapia rothschildi''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[laisaba-änn]] (''Stercorarius pomarinus'') *[[lakk-lehtlalind]] (''Sericulus bakeri''), sgk [[lehtlalindlased]] *[[lakktuvi]] (''Caloenas nicobarica''), sgk [[tuvilased]] *[[lakktuvi (perekond)|lakktuvi]] (''Caloenas''), perekond, sgk [[tuvilased]] *[[lammitilder]] (''Tringa stagnatilis''), sgk [[kurvitslased]] *[[lapi tsiitsitaja]] (''Calcarius lapponicus''), sgk ''[[Calcariidae]]'' *[[lasuurtihane]] (''Cyanistes cyanus''), sgk [[tihaslased]] *[[lannuvart]] (''Aythya collaris''), perekond [[vart]], sugukond [[partlased]] *''[[Larus canus canus]]'', [[kalakajakas|kalakajaka]] alamliik *[[lauk (lind)|lauk]] (''Fulica atra''), sgk [[ruiklased]] *[[lauk-paradiisilind]] (''Paradigalla carunculata''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[lauktihane]] (''Parus semilarvatus''), sgk [[tihaslased]] *[[laululinnud]] ehk laululised (''Passeri'', ''Oscines''), alamselts *[[laululuik]] (''Cygnus cygnus''), sgk [[partlased]] *[[laulurästas]] (''Turdus philomelos''), sgk [[rästaslased]] *[[leeksäälik]] (''Parula gutturalis''), sgk [[sääliklased]] *[[leeterüdi]] ehk leeterisla (''Calidris alba''), sgk [[kurvitslased]] *[[leet-käosulane]] (''Hippolais pallida'', ''Iduna pallida''), sgk [[põõsalindlased]] *[[leetsaba-paradiisilind]] (''Drepanornis albertisi''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[leevike]] (''Pyrrhula pyrrhula''), sgk [[vintlased]] *[[lehelind]] (''Phylloscopus''), perekond, sgk [[lehelindlased]] *[[lehelindlased]] (''Phylloscopidae''), sugukond *[[lehtlalindlased]] (''Ptilonorhynchidae''), sugukond *''[[Leiothrix]]'', perekond, sgk [[vädraklased]] *[[lembelind]] (''Agapornis''), perekond, sgk [[papagoilased]] *[[lepalind]] (''Phoenicurus phoenicurus''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[lepalind (perekond)|lepalind]] (''Phoenicurus''), perekond, sgk [[kärbsenäplased]] *[[liivatüll]] (''Charadrius hiaticula''), sgk [[tülllased]] *[[liiv-kivitäks]] (''Oenanthe isabellina''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[linavästrik]] (''Motacilla alba''), sgk [[västriklased]] *[[lint-paradiisilind]] (''Pteridophora alberti''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[lodinokk-haigur]] (''Cochlearius cochlearius''), sgk [[haigurlased]] *[[lodinokk-haigur (perekond)|lodinokk-haigur]] (''Cochlearius''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[lokut-lootoselind]] (''Jacana jacana''), sgk [[lootoselindlased]] *[[loorkakk]] (''Tyto alba''), sgk [[loorkaklased]] *[[loorkull]] (''Circus''), perekond, sgk [[haugaslased]] *[[lootoselindlased]] (''Jacanidae''), sugukond *[[luha-sinirind]] (''Luscinia svecica cyanecula''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[luik]] (''Cygnus''), perekond, sgk [[partlased]] *[[luitsnokk-iibis]] (''Platalea leucorodia'') *[[luitsnokk-part]] (''Spatula clypeata''), sgk [[partlased]] *[[lumehani]] (''Anser caerulescens''), sgk [[partlased]] *[[lumekakk]] (''Nyctea scandiaca''), sgk [[kaklased]] *[[lumekurp]] (''Attagis gayi''), sgk [[kurplased]] *[[lumelind]] (''Plectrophenax hyperboreus'', ka ''Plectrophenax nivalis hyperboreus''), sgk ''[[Calcariidae]]'' *[[lumepüü]] (''Lagopus muta'', ''Lagopus mutus''), sgk [[metsislased]], Arktikas *[[Lumevarblane (perekond)|Lumevarblane]] (''Montifringilla''), perekond, sgk [[varblaslased]] *[[lunn]] (''Fratercula arctica''), sgk [[alklased]] *[[lunn (perekond)|lunn]] (''Fratercula''), perekond, sgk [[alklased]] *[[lõoke]] (''Alauda''), perekond, sgk [[lõolased]] *[[lõolased]] (''Alaudidae''), sugukond *[[lõopistrik]] (''Falco subbuteo''), sgk [[pistriklased]] *[[lõuna-hallõgija]] (''Lanius meridionalis'') *[[lõuna-hõbekajakas]] (''Larus michahellis'') *[[lõunahüüp]] (''Botaurus poiciloptilus''), sgk [[haigurlased]] *[[lõuna-käosulane]] (''Hippolais rama'', ''Iduna rama''), sgk [[põõsalindlased]] *[[lõuna-nõgipääsuke]] (''Psalidoprocne pristoptera''), sgk [[pääsulased]] *[[lõuna-paradiisilind]] (''Ptiloris paradiseus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[lõunatirk]] (''Uria aalge'') *[[lõuna-urvalind]] (''Carduelis flammea cabaret''), sgk [[vintlased]] *[[lõunaänn]] (''Stercorarius antarcticus''), sgk [[änlased]] *[[läikdrongo]] (''Dicrurus aeneus''), sgk [[drongolased]] *[[läik-lootoselind]] (''Metopidius indicus''), sgk [[lootoselindlased]] *[[läik-lootoselind (perekond)|läik-lootoselind]] (''Metopidius''), perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[lääne-käosulane]] (''Hippolais polyglotta''), sgk [[põõsalindlased]] *[[lääne-pöialpoiss]] (''Regulus ignicapillus''), sgk [[pöialpoislased]] *[[läänesõtkas]] (''Bucephala islandica'') *[[lääne-tuppnokk]] (''Chionis albus''), sgk [[tuppnoklased]] *[[lühinokk-hani]] (''Anser brachyrhynchus'') *[[lüürasaba]] (''Menura''), perekond ==M== *[[maasarviklased]] (''Bucorvidae''), sugukond *[[maasirk]] (''Geospiza''), perekond, sgk [[tsiitsitajalased]] *[[maatihane]] (''Pseudopodoces humilis''), sgk [[tihaslased]] *''[[Machaeropterus]]'', perekond, sgk [[tantsulindlased]] *[[madagaskari lootoselind]] (''Actophilornis albinucha''), sgk [[lootoselindlased]] *[[madagaskari tiigihaigur]] (''Ardeola idae''), sgk [[haigurlased]] *[[madeira tormilind]] (''Pterodroma madeira''), sgk [[tormilindlased]] *[[maduhaugas]] (''Spilornis''), perekond, sgk [[haugaslased]] *[[madukaellased (linnud)|madukaellased]] (''Anhingidae''), sugukond *[[madukael]] (''Anhinga''), perekond, sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]] *[[madukotkas]] (''Circaetus gallicus''), sgk [[haugaslased]] *[[madukotkas (perekond)|madukotkas]] (''Circaetus''), perekond, sgk [[haugaslased]] *[[madukotkaslased]] (''Circaetinae''), alamsugukond, sgk [[haugaslased]] *[[mainakuldnokk]] ehk harilik mainakuldnokk ehk maina (''Acridotheres tristis''), sgk [[kuldnoklased]] *[[mainakuldnokk (perekond)|mainakuldnokk]], perekond (''Acridotheres'') *[[malagassi tuvi]] (''Nesoenas picturatus''), sgk [[tuvilased]], Madagaskar ja India ookeani saared *[[malai künkakana]] (''Arborophila campbelli''), sgk [[faasanlased]] *[[mangroovihaigur]] (''Ardea sumatrana''), sgk [[haigurlased]] *[[marabu]] ehk aafrika marabu (''Leptoptilos crumenifer''), sgk [[toonekurglased]] *[[marabu (perekond)|marabu]] (''Leptoptilos''), perekond, sgk [[toonekurglased]] *''[[Mareca]]'', perekond, sgk [[partlased]] *[[masksäälik (perekond)|masksäälik]] (''Geothlypis''), perekond, sgk [[sääliklased]] *[[mauri käosulane]] (''Hippolais pallida opaca'', ''Iduna pallida opaca'', ''Hippolais opaca''), sgk [[põõsalindlased]] *[[meelindlased]] (''Meliphagidae''), sugukond *[[meenäitur]] (''Indicator''), perekond, sgk [[meenäiturlased]] *[[meenäiturlased]] (''Indicatoridae''), sugukond *[[merikajakas]] (''Larus marinus''), sgk [[kajaklased]] *[[merikotkas]] (''Haliaeetus albicilla''), sgk [[haugaslased]] *[[meririsla]] (merirüdi) (''Calidris maritima''), sgk [[kurvitslased]] *[[merisk]] (''Haematopus ostralegus''), sgk [[merisklased]] *[[merisk (perekond)|merisk]] (''Haematopus''), perekond, sgk [[merisklased]] *[[merisklased]] (''Haematopodidae''), sugukond *[[merivart]] (''Aythya marila''), sgk [[partlased]] *[[mesilasenäpp]] (''Merops apiaster'') *[[metsis]] (''Tetrao urogallus''), sgk [[faasanlased]] *[[metskalkun]] (''Meleagris gallopavo''), sgk [[kalkunlased]] *[[metskiur]] (''Anthus trivialis''), sgk [[västriklased]] *[[metskurvits]] (''Scolopax rusticola''), sgk [[kurvitslased]] *[[mets-lehelind]] (''Phylloscopus sibilatrix''), sgk [[lehelindlased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[mets-nürisaba]] (''Xenicus longipes'')</span>, sgk [[nürisabalased]] *[[metstilder]] (''Tringa ochropus''), sgk [[kurvitslased]] *[[metsvint]] (''Fringilla coelebs''), sgk [[vintlased]] *[[michigani säälik]] (''Dendroica kirtlandii''), sgk [[sääliklased]] *[[mongoolia kiur]] (''Anthus godlewskii''), sgk [[västriklased]] *[[mudahaigur]] (''Egretta tricolor''), sgk [[haigurlased]] *[[mudanepp]] (''Lymnocryptes minimus''), sgk [[kurvitslased]] *[[mudanepp (perekond)|mudanepp]] (''Lymnocryptes''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[mudatilder]] (''Tringa glareola''), sgk [[kurvitslased]] *[[muda-toonekurg]] (''Mycteria americana''), sgk [[toonekurglased]] *[[muskuspart]] (''Cairina moschata''), sgk [[partlased]] *[[muskuspart (perekond)|muskuspart]] (''Cairina''), perekond, sgk [[partlased]] *[[must-harksaba]] (''Milvus migrans''), sgk [[haugaslased]] *[[musthüüp]] (''Botaurus flavicollis''), sgk [[haigurlased]] *[[must-irvnokk]] (''Anastomus lamelligerus''), sgk [[toonekurglased]] *[[mustjalg-tüll]] ehk meritüll (''Anarhynchus alexandrinus''), sgk [[tülllased]] *[[mustkael-pütt]] (''Podiceps nigricollis''), sgk [[pütlased]] *[[must-karkjalg]] (''Himantopus novaezelandiae''), sgk [[karkjalglased]] *[[mustkiird-selvasäälik]] (''Basileuterus nigrocristatus''), sgk [[sääliklased]] *[[must-kivirullija]] (''Arenaria melanocephala''), sgk [[kurvitslased]] *[[mustkoolibri]] (''Florisuga fusca''), sgk [[koolibrilased]] *[[mustlagle]] (''Branta bernicla'') *[[mustlauk-õgija]] (''Lanius minor''), sgk [[õgijalased]] *[[must-lepalind]] (''Phoenicurus ochruros''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[mustluik]] (''Cygnus atratus''), sgk [[partlased]] *[[mustpea-hänilane]] (''Motacilla flava feldegg''), [[hänilane|hänilase]] alamliik, sgk [[västriklased]] *[[mustpea-põõsalind]] (''Sylvia atricapilla''), sgk [[põõsalindlased]] *[[mustpea-tsiitsitaja]] (''Emberiza melanocephala''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[mustpugu-rästas]] (''Turdus ruficollis''), sgk [[rästaslased]] *[[mustpõsk-lembelind]] ehk mustpõsk-lembepapagoi (''Agapornis nigrigenis''), sgk [[papagoilased]] *[[mustrind]] (''Erithacus komadori'', ''Luscinia komadori''), sgk [[rästaslased]], Jaapanis Sensai saartel *[[musträhn]] (''Dryocopus martius''), sgk [[rähnlased]] *[[musträstas]] (''Turdus merula''), sgk [[rästaslased]] *[[mustsaba-vigle]] (''Limosa limosa''), sgk [[kurvitslased]] *[[mustselg-laanerähn]] (''Picoides arcticus''), sgk [[rähnlased]], Põhja-Ameerikas *[[musttihane]] (''Periparus ater'', ''Parus ater''), sgk [[tihaslased]] *[[must-toonekurg]] (''Ciconia nigra''), sgk [[toonekurglased]] *[[mustvaeras]] (''Melanitta nigra''), sgk [[partlased]] *[[mustvares]] (''Corvus corone corone''), [[vares]]e alamliik, sgk [[vareslased]] *[[mustviires]] (''Chlidonias niger''), sgk [[tiirlased]] *[[mõõksaba-paradiisilind]] (''Epimachus meyeri''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[mägiaara]] (''Ara rubrogenys''), sgk [[papagoilased]] *[[mägi-kanepilind]] (''Carduelis flavirostris''), sgk [[vintlased]] *[[mägikiur]] (''Anthus spinoletta''), sgk [[västriklased]] *[[mägikurg]] (''Grus nigricollis''), sgk [[kurglased]]) *[[mägiraat]] (''Prunella collaris''), sgk [[raatlased]] *[[mägi-rasvatihane]] (''Parus monticolus''), sgk [[tihaslased]] *[[mägi-roherähn]] (''Picus squamatus''), sgk [[rähnlased]] *[[mägisäälik (perekond)|mägisäälik]] (''Myioborus''), perekond, sgk [[sääliklased]] *[[männi-käbilind]] (''Loxia pytyopsittacus''), sgk [[vintlased]] *[[männileevike]] (''Pinicola enucleator''), sgk [[vintlased]] *[[mänsak (perekond)|mänsak]] (''Nucifraga''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[mänsak]] (''Nucifraga caryocatactes''), sgk [[vareslased]] *[[mürkpeoleo]] (''Pitohui''), perekond, sgk ''Pachycephalidae'' *''[[Mycteria]]'', perekond, sgk [[toonekurglased]] ==N== *[[naaskelnokk]] (''Recurvirostra avosetta''), sgk [[karkjalglased]] *[[naaskelnokk (perekond)|naaskelnokk]] (''Recurvirostra''), perekond, [[karkjalglased]] *[[naerukajakas]] (''Larus ridibundus''), sgk [[kajaklased]] *[[naerutiir]] (Gelochelidon nilotica), sgk [[tiirlased]] *[[nandu]] (''Rhea americana''), sgk [[nandulased]] *[[nauru roolind]] (''Acrocephalus rehsei)'', sgk [[roolindlased]], [[Nauru]] [[endeem]] *[[neitsikurg]] (''Grus virgo''), sgk [[kurglased]] *[[nepp]] (''Gallinago''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[neppvigle]] (''Limnodromus''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *''[[Nesoenas]]'', perekond, sgk [[tuvilased]] *<span style="background-color:#FFF68F">''[[Nesoenas cicur]]''</span>, sgk [[tuvilased]] *<span style="background-color:#FFF68F">''[[Nesoenas rodericanus]]''</span>, sgk [[tuvilased]] *''[[Nestor (linnuperekond)|Nestor]]'', perekond, sgk [[kakkpapagoilased]] *[[Netta (linnuperekond)|''Netta'']], perekond, sgk [[partlased]] *[[niidu-kaelustäks]] (''Saxicola maurus''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[niidukiur]] ehk stepi-niidukiur (''Anthus richardi''), sgk [[västriklased]] *[[niidurüdi]] ehk niidurisla (''Calidris alpina schinzii''), sgk [[kurvitslased]] *[[ninasarviklind]] (''Buceros rhinoceros''), sgk [[sarvlindlased]] *[[nunn-kivitäks]] (''Oenanthe pleschanka''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[nurmkana]] (''Perdix perdix''), sgk [[faasanlased]] *[[nõgihaigur]] (''Egretta ardesiaca''), sgk [[haigurlased]] *[[nõgi-tormilind]] (''Bulweria bulwerii''), sgk [[tormilindlased]] *[[nõlva-lehelind]] (''Phylloscopus trochiloides''), sgk [[lehelindlased]] *[[nõmmekiur]] (''Anthus campestris''), sgk [[västriklased]] *[[nõmmelõoke]] (''Lullula arborea''), sgk [[lõolased]] ==O== *[[odahaigur]] (''Agamia agami''), sgk [[haigurlased]] *[[odahaigur (perekond)|odahaigur]] (''Agamia''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[ogatiiblased]] (''Anhimidae''), sugukond *[[ohakalind (perekond)|ohakalind]] (''Carduelis''), perekond, sgk [[vintlased]] *[[ohakalind]] (''Carduelis carduelis''), sgk [[vintlased]] *[[ojahüüp]] (''Botaurus sturmii''), sgk [[haigurlased]] ==P== *[[paduhaigur]] (''Ardeola rufiventris''), sgk [[haigurlased]] *[[padu-roolind]] (''Acrocephalus agricola''), [[roolindlased]] *[[paelsaba-paradiisilind]] (''Astrapia mayeri''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[paeltiib-paradiisilind]] (''Semioptera wallacii''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[pahlsaba-lootoselind]] (''Hydrophasianus chirurgus''), sgk [[lootoselindlased]] *[[pahlsaba-lootoselind (perekond)|pahlsaba-lootoselind]] (''Hydrophasianus''), perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[paindpuulind]] (''Hypocolius ampelinus''), sgk [[paindpuulindlased]] *[[palmi-amatsoonpapagoi]] (''Amazona autumnalis''), sgk [[papagoilased]] *[[papagoilised]] (''Psittaciformes''), selts *[[paradiisikurg]] (''Grus paradisea'', ka ''Anthropoides paradiseus''), sgk kurglased *[[paradiisilindlased]] (''Paradisaeidae''), sugukond *[[paradiisivares]] (''Lycocorax pyrrhopterus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[pardid]] (''Anatinae''), alamsugukond, sgk [[partlased]] *[[part]] (''Anas''), perekond, sgk [[partlased]] *[[partlased]] (''Anatidae''), sugukond *[[pasknäär]] (''Garrulus glandarius''), sgk [[vareslased]] *[[pasknäär (perekond)|pasknäär]] (''Garrulus''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[patagoonia kurp]] (''Attagis malouinus''), sgk [[kurplased]] *[[pelikan]] ehk roosapelikan (''Pelecanus onocrotalus''), sgk [[pelikanlased]] *[[pelikan (perekond)|pelikan]] (''Pelecanus''), perekond, sgk [[pelikanlased]] *[[pelikanilised]] (''Pelecaniformes''), selts *[[pelikanlased]] (''Pelecanidae''), sugukond *[[peoleo]] (''Oriolus oriolus''), sgk [[peoleolased]] *''[[Perdicinae]]'', alamsugukond, sgk [[faasanlased]] *[[peruu jämejalg]] (''Hesperoburhinus superciliaris''), sgk [[jämejalglased]] *[[peruu torminiglas]] (''Pelecanoides garnotii''), sgk [[tormilindlased]] *''[[Phoenicoparrus]]'', perekond, sgk [[flamingolased]] *[[piilpart]] (''Anas crecca''), sgk [[partlased]] *[[piiritaja]] ehk piirpääsuke (''Apus apus''), sgk [[piiritajalased]] *[[Piiritaja (perekond)|piiritaja]] (''Apus''), perekond *[[piiritajalased]] (''Apodidae''), sugukond *[[piiritajalised]] (''Apodiformes''), selts *[[pikatiivalised]] (''Apodiformes''), selts *[[pikkjalg-rüdi]] (''Calidris himantopus''), sgk [[kurvitslased]] *[[pikksaba-änn]] (''Stercorarius longicaudus'') *[[pilalindlased]] (''Mimidae''), sugukond *[[pingviinilised]] (''Sphenisciformes''), selts *[[pingviinlased]] (''Spheniscidae''), sugukond *[[pisi-lootoselind]] (''Microparra capensis''), sgk [[lootoselindlased]] *[[pisi-lootoselind (perekond)|pisi-lootoselind]] (''Microparra''), perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[pisipart]] (''Nettapus''), perekond, sgk [[partlased]] *[[pisi-sabatihane]] ehk pisitihane (''Psaltria exilis''), sgk [[sabatihaslased]] *[[plütt]] (''Limicola falcinellus''), sgk [[kurvitslased]] *[[plüü]] (''Pluvialis squatarola''), sgk [[tülllased]] *[[polaarkajakas]] (''Larus glaucoides'') *[[porr]] (''Certhia familiaris''), sgk [[porlased]] *[[preeria-naaskelnokk]] (''Recurvirostra americana''), sgk [[karkjalglased]] *[[preeriavigle]] (''Limosa fedoa''), sgk [[kurvitslased]] *[[prillkrüüsel]] (''Cepphus carbo''), sgk [[alklased]] *[[prillvaeras]] (''Melanitta perspicillata''), sgk [[partlased]] *[[prill-ööhaigur]] (''Calherodius leuconotus''), sgk [[haigurlased]] *[[prill-ööhaigur (perekond)|prill-ööhaigur]] (''Calherodius''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[pruunpelikan]] (''Pelecanus occidentalis''), sgk [[pelikanlased]] *[[pruunselg-põõsalind]] (''Sylvia communis''), sgk [[põõsalindlased]] *[[pruun-ööhaigur]] (''Gorsachius goisagi''), sgk [[haigurlased]] *''[[Psittacini]]'', triibus, sgk [[papagoilased]] *[[pugalsaba-paradiisilind]] (''Astrapia splendidissima''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[pugal-toonekurg]] (''Ephippiorhynchus asiaticus''), sgk [[toonekurglased]] *[[puhv-paradiisilind]] (''Seleucidis melanoleucus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[puispelikan]] (''Pelecanus rufescens''), sgk [[pelikanlased]] *[[puna-aara]] (''Ara macao'') sgk [[papagoilased]] *[[puna-džunglikana]] (''Gallus gallus''), sgk [[faasanlased]], Lõuna-Aasias, kodustatuna üle maailma *[[puna-harksaba]] (''Milvus milvus''), sgk [[haugaslased]] *[[punaflamingo]] (''Phoenicopterus ruber''), sugukond [[flamingolased]] *[[punajalg-pistrik]] (''Falco vespertinus''), sgk [[pistriklased]] *[[punajalg-tilder]] (''Tringa totanus''), sgk [[kurvitslased]] *[[punakael-lagle]] (''Branta ruficollis''), sgk [[partlased]] *[[punakael-väikehaigur]] (''Butorides virescens''), sgk [[haigurlased]] *[[punakurk-haigur]] (''Egretta vinaceigula''), sgk [[haigurlased]] *[[punakurk-kaur]] (''Gavia stellata''), sgk [[kaurlased]] *[[punanokk-vart]] (''Netta rufina'') *[[punapea-naaskelnokk]] (''Recurvirostra novaehollandiae''), sgk [[karkjalglased]] *[[punapea-tsiitsitaja]] (''Emberiza bruniceps''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[punapea-vart]] (''Aythya ferina''), sgk [[partlased]] *[[punapea-õgija]] (''Lanius senator''), sgk [[õgijalased]] *[[punapõsk-bülbül]] (''Pycnonotus jocosus''), sgk [[bülbüllased]] *[[punarind (perekond)|punarind]] (''Erithacus''), perekond, sgk [[kärbsenäplased]] *[[punarind]] (''Erithacus rubecula''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[punarind-karkjalg]] (''Cladorhynchus leucocephalus''), sgk [[karkjalglased]] *[[punarind-karkjalg (perekond)|punarind-karkjalg]] (''Cladorhynchus''), perekond, sgk [[karkjalglased]] *[[punarind-rästas]] (''Turdus migratorius''), sgk [[rästaslased]] *[[puna-rosellapapagoi]] (''Platycercus elegans''), sgk ''[[Psittaculidae]]'' *[[punasaba-paradiisilind]] (''Paradisaea rubra''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[punaselg-õgija]] (''Lanius collurio''), sgk [[õgijalased]] *[[puna-veetallaja]] (''Phalaropus fulicarius''), sgk [[kurvitslased]] *[[puna-väikehüüp]] (''Botaurus cinnamomeus''), sgk [[haigurlased]] *[[puna-ööhaigur]] (''Nycticorax caledonicus''), sgk [[haigurlased]] *[[purpurhaigur]] (''Ardea purpurea''), sgk [[haigurlased]] *[[puukoristaja]] (''Sitta europaea''), sgk [[puukoristajalased]] *[[põhjahänilane]] (''Motacilla flava thunbergi''), sgk [[västriklased]] *[[põhja-lehelind]] (''Phylloscopus borealis''), sgk [[lehelindlased]] *[[põhja-masksäälik]] (''Geothlypis trichas''), sgk [[sääliklased]] *[[põhjatihane]] (''Parus montanus'', ''Poecile montanus''), sgk [[tihaslased]] *[[põhjatirk]] (''Uria lomvia''), sgk [[alklased]] *[[põhja-tormipääsu]] (''Oceanodroma leucorhoa''), sgk [[tormipääsulased]] *[[põhjavint]] (''Fringilla montifringilla''), sgk [[vintlased]] *[[põhjatsiitsitaja]] (''Emberiza rustica''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[põldlõoke]] (''Alauda arvensis''), sgk [[lõolased]] *[[põldtsiitsitaja]] (''Emberiza hortulana''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[põldvarblane]] (''Passer montanus''), sgk [[varblaslased]] *[[põldvutt]] (''Coturnix coturnix'') *[[põõsalind]] (''Sylvia''), perekond, sgk [[põõsalindlased]] *[[põõsalindlased]] (''Sylviidae''), sugukond *[[pöialpoiss]] (''Regulus regulus''), sgk [[pöialpoislased]] *[[pähklimänsak]] (''Nucifraga caryocatactes caryocatactes''), [[mänsak]]u alamliik, sgk [[vareslased]] *[[pärlkanalased]], sugukond *[[pääsujooksur]] (''Glareola''), perekond, sugukond [[jooksurlased]] *[[pütilised]] (''Podicipediformes''), selts *[[pütlased]] (''Podicipedidae''), sugukond *[[pütt (perekond)|pütt]], (''Podiceps''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[püü]] (''Lagopus''), perekond, sgk [[faasanlased]] *[[püüfaasan]] (''Ithaginis cruentus''), sgk [[faasanlased]] *[[püüfaasan (perekond)|püüfaasan]] (''Ithaginis''), perekond, sgk [[faasanlased]] ==Q== *[[queenslandi paradiisilind]] (''Ptiloris victoriae''), sgk [[paradiisilindlased]] ==R== *[[raat]] (''Prunella''), perekond, sgk [[raatlased]] *[[raatlased]] (''Prunellidae''), sugukond *[[rabahani]] (''Anser fabalis''), sgk [[partlased]] *[[rabapistrik]] (''Falco peregrinus''), sgk [[pistriklased]] *[[rabapüü]] (''Lagopus lagopus''), sgk [[metsislased]] *[[raipekotkas]] (''Neophron percnopterus''), sgk [[haugaslased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[raitlind]] (''Aepyornis maximus'' või ''Aepyornis titan'')</span>, sgk [[raitlindlased]], elas [[Madagaskar]]il *''[[Ramphastos]]'', perekond, sgk [[tuukanlased]] *[[rand-jämejalg]] (''Burhinus grallarius''), sgk [[jämejalglased]] *[[randkiur]] (''Anthus petrosus), sgk [[västriklased]] *[[randtiir]] (''Sterna paradisae''), sgk [[tiirlased]] *[[rand-toonekurg]] (''Mycteria cinerea''), sgk [[toonekurglased]] *[[rasvatihane]] (''Parus major''), sgk [[tihaslased]] *[[raudkull]] (''Accipiter nisus''), sgk [[haugaslased]] *[[rebassidrik]] (''Passerella iliaca''), sgk [[sidriklased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[réunioni iibis]] (''Threskiornis solitarius'')</span>, sgk [[iibislased]], elas Réunionil *[[ristpart]] (''Tadorna tadorna''), sgk [[partlased]] *[[ristpart (perekond)|ristpart]] (''Tadorna''), perekond, sgk [[partlased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[rodriguese dront]] (''Pezophaps solitaria'')</span>, sgk [[tuvilased]], elas Rodriguese saarel *[[rodriguese kangurlind]] (''Foudia flavicans''), sgk [[kangurlindlased]], Rodriguese saare endeem *<span style="background-color:#FFF68F">[[rodriguese sinituvi]] (''Alectroenas payandeei''), sgk [[tuvilased]], elas Rodriguese saarel *[[rohe-paabulind]] (''Pavo muticus''), sgk [[faasanlased]] *[[roherähn]] (''Picus viridis''), sgk [[rähnlased]] *[[rohetiib-aara]] (''Ara chloropterus''), sgk [[papagoilased]] *[[rohevint]] (''Carduelis chloris''), sgk [[vintlased]] *[[rohtla-jämejalg]] (''Hesperoburhinus bistriatus''), sgk [[jämejalglased]] *[[rohtlakurp]] (''Pedionomus torquatus''), sgk [[rohtlakurplased]] *[[rohtlakurp (perekond)|rohtlakurp]] (''Pedionomus''), perekond, sgk [[rohtlakurplased]] *[[rohtlakurplased]] (''Pedionomidae''), sugukond *[[rohukoskel]] (''Mergus serrator''), sgk [[partlased]] *[[rohunepp]] (''Gallinago media''), sgk [[kurvitslased]] *[[ronk]] (''Corvus corax''), sgk [[vareslased]] *[[roohabekas]] ehk roovilbas (''Panurus biarmicus''), sgk [[habeklased]] *[[roolind]] (''Acrocephalus''), perekond, sgk [[roolindlased]] *[[roo-loorkull]] (''Circus aeruginosus''), sgk [[haugaslased]] *[[roo-ritsiklind]] (''Locustella luscinioides''), sgk [[ritsiklindlased]] *[[rooruik]] (''Rallus aquaticus ''), sgk [[ruiklased]] *[[roosakajakas]] (''Rhodostethia rosea''), sgk [[kajaklased]] *[[roosa-kuldnokk]] (''Sturnus roseus''), sgk [[kuldnoklased]] *[[roosapõsk-lembelind]] (''Agapornis roseicollis''), sgk [[papagoilased]] *[[roosa-toonekurg]] (''Mycteria ibis''), sgk [[toonekurglased]] * [[roosatuvi]] (''Nesoenas mayeri''), sgk [[tuvilased]] *[[roostepääsuke]] (''Cecropis daurica''), sgk [[pääsulased]] *[[Roostepääsuke (perekond)|roostepääsuke]] (''Cecropis''), perekond, sgk [[pääsulased]] *[[roosterind-tüll]] (''Charadrius morinellus''), sgk [[tülllased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[roostetuvi]] (''Nesoenas duboisi'')</span>, sgk [[tuvilased]] *[[roo-toonekurg]] (''Ciconia maguari''), sgk [[toonekurglased]] *[[rootsiitsitaja]] (''Emberiza schoeniclus''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[rubiinööbik]] (''Luscinia calliope''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[ruiklased]] (''Rallidae''), sugukond *[[rukkirääk]] (''Crex crex''), sgk [[ruiklased]] *[[ruskerästas]] (''Turdus naumanni''), sgk [[rästaslased]] *[[ruugerüdi]] (''Tryngites subruficollis'') sgk [[kurvitslased]] *[[rägapart]] (''Spatula querquedula''), sgk [[partlased]] *[[rähn]] (''Picus''), perekond, sgk [[rähnlased]] *[[rähnilised]] (''Piciformes''), selts *[[rästas]] (''Turdus''), perekond, sgk [[rästaslased]] *[[rästaslased]] (''Turdidae''), sugukond *[[rästas-roolind]] (''Acrocephalus arundinaceus''), sgk [[roolindlased]] *[[räts]] (''Asio''), perekond, sgk [[kaklased]] *[[räusktiir]] (''Sterna caspia''), sgk [[tiirlased]] *[[rääkspart]] (''Anas strepera''), sgk [[partlased]] *[[räästapääsuke]] (''Delichon urbica''), sgk [[pääsulased]] *[[rüdi]] ehk risla (''Calidris''), sgk [[kurvitslased]] *[[rüüt]] (''Pluvialis apricaria''), sgk [[tülllased]] *[[rüüt (perekond)|rüüt]] (''Pluvialis''), perekond, sgk [[tülllased]] ==S== *[[saalomonisaarte raudkull]] (''Tachyspiza albogularis''), sgk [[haugaslased]], Bougainville'i saarel ja Saalomoni saartel *[[sabatihane]] (''Aegithalos caudatus''), sgk [[sabatihaslased]] *[[sadulnokk-toonekurg]] (''Ephippiorhynchus senegalensis''), sgk [[toonekurglased]] *[[safiir-paradiisilind]] (''Ptiloris magnificus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[salu-lehelind]] (''Phylloscopus trochilus''), sgk [[lehelindlased]] *[[salutihane]] ehk sootihane (''Parus palustris'', ''Poecile palustris''), sgk [[tihaslased]] *[[samblikusäälik]] (''Parula americana''), sgk [[sääliklased]] *''[[Sarkidiornis]]'', perekond, sgk [[partlased]] *[[sarvikbülbül]] (''Pycnonotus penicillatus''), sgk [[bülbüllased]] *[[sarviklõoke]] (''Eremophila alpestris'') *[[sarvik-ogatiib]] (''Anhima cornuta''), sgk [[ogatiiblased]] *[[sarvik-ogatiib (perekond)|sarvik-ogatiib]] (''Anhima''), perekond, sgk [[ogatiiblased]] *[[sarvikpütt]] (''Podiceps auritus''), sgk [[pütlased]] *[[sarvlindlased]] (''Bucerotidae''), sugukond *[[sarvlinnulised]] (''Bucerotiformes''), selts *[[sarvnokk-pelikan]] (''Pelecanus erythrorhynchos''), sgk [[pelikanlased]]ý *[[savannihaigur]] (''Ardea melanocephala''), sgk [[haigurlased]] *[[savanni-toonekurg]] (''Ciconia abdimii''), sgk [[toonekurglased]] *[[sebra-amadiin]] (''Taeniopygia guttata''), sgk [[vintlased]] *[[seedrimänsak]] (''Nucifraga caryocatactes macrorhynchos''), [[mänsak]]u alamliik, sgk [[vareslased]] *[[selvasäälik]] (''Basileuterus''), perekond, sgk [[sääliklased]] *[[selvatutlased]] (''Odontophoridae''), sugukond *[[siberi lehelind]] (''Phylloscopus schwarzi''), sgk [[lehelindlased]] *[[siberi raat]] (''Prunella montanella''), sgk [[raatlased]] *[[siberi tõmmuvaeras]] (''Melanitta stejnegeri''), sgk [[partlased]] *[[siidhaigur]] (''Egretta garzetta'') *[[siidisaba]] ehk viristaja (''Bombycilla garrulus''), sgk [[siidisabalased]] *[[siidisaba (perekond)|siidisaba]] (''Bombycilla''), perekond, sgk [[siidisabalased]] *[[siisike]] (''Carduelis spinus''), sgk [[vintlased]] *[[siniaara]] (''Anodorhynchus''), perekond, sgk [[papagoilased]] *[[sinijalg-suula]] (''Sula nebouxii''), sgk [[suulalased]] *[[sinikael-part]] (''Anas platyrhynchos''), sgk [[partlased]] *[[sini-kõrvukfaasan]] (''Crossoptilon auritum''), sgk [[faasanlased]] *[[sininäär]] (''Cyanocitta cristata''), sgk [[vareslased]] *[[sini-paradiisilind]] (''Paradisaea rudolphi''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[siniraag]] (''Coracias garrulus''), sgk [[siniraaglased]] *[[sinirind]] (''Luscinia svecica''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[sini-rägapart]] (''Spatula discors''), sgk [[partlased]] *[[sinisaba]] (''Tarsiger cyanurus''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[sinisäälik]] (''Setophaga caerulescens''), sgk [[sääliklased]] *[[sinitihane]] (''Cyanistes caeruleus''), sgk [[tihaslased]] *[[sinituvi]] (''Alectroenas''), perekond, sgk [[tuvilased]] *[[siniõlg-kuukabarra]] (''Dacelo leachii''), sgk [[jäälindlased]] *[[sirpnokk]] (''Ibidorhyncha struthersii''), sgk [[sirpnoklased]] *[[sirpnokk (perekond)|sirpnokk]] (''Ibidorhyncha''), perekond, sgk [[sirpnoklased]] *[[sirpnoklased]] (''Ibidorhynchidae''), sugukond *[[soldat-aara]] (''Ara militaris''), sgk [[papagoilased]] *[[sookiur]] (''Anthus pratensis''), sgk [[västriklased]] *[[sookurg]] (''Grus grus''), sgk [[kurglased]] *[[soo-loorkull]] (''Circus pygargus''), sgk [[haugaslased]] *[[soopart]] (''Anas acuta''), sgk [[partlased]] *[[soo-roolind]] (''Acrocephalus palustris''), sgk [[roolindlased]] *[[sooräts]] (''Asio flammeus''), sgk [[kaklased]] *[[soorüdi]] (''Calidris alpina''), sgk [[kurvitslased]] *''[[Spatula]]'', perekond, sgk [[partlased]] *[[stepi-händpart]] (''Oxyura leucocephala''), sgk [[partlased]] *[[stepikiivitaja]] (''Vanellus gregarius''), sgk [[tülllased]] *[[stepikotkas]] (''Aquila nipalensis''), sgk [[haugaslased]] *[[stepi-loorkull]] (''Circus macrourus''), sgk [[haugaslased]] *[[stepilõoke]] (''Melanocorypha calandra''), sgk [[lõolased]] *[[stepipistrik]] (''Falco cherrug''), sgk [[pistriklased]] *[[stepi-pääsujooksur]] (''Glareola nordmanni''), sgk [[jooksurlased]] *[[stepi-tuuletallaja]] (''Falco naumanni''), sgk [[pistriklased]] *[[stepivuril]] (''Syrrhaptes paradoxus'') *[[suitsupääsuke (perekond)|suitsupääsuke]] (''Hirundo''), perekond, sgk [[pääsulased]] *[[suitsupääsuke]] (''Hirundo rustica''), sgk [[pääsulased]] *[[sulawesi maduhaugas]] (''Spilornis rufipectus''), sgk [[haugaslased]] *[[sultantihane]] (''Melanochlora sultanea''), sgk [[tihaslased]] *[[sunda tiigihaigur]] (''Ardeola speciosa''), sgk [[haigurlased]] *[[sunda toonekurg]] (''Ciconia stormi''), sgk [[toonekurglased]] *[[suula]] (''Morus bassanus''), sgk [[suulalased]] *[[suurbülbül]] (''Pycnonotus zeylanicus''), sgk [[bülbüllased]] *[[suur-kirjurähn]] (''Dendrocopos major''), sgk [[rähnlased]] *[[suur-konnakotkas]] (''Aquila clanga''), sgk [[haugaslased]] *[[suurkoovitaja]] (''Numenius arquata''), sgk [[kurvitslased]] *[[suur-laukhani]] (''Anser albifrons'') *[[suur-lootoselind]] (''Actophilornis africanus''), sgk [[lootoselindlased]] *[[suur-meenäitur]] (''Indicator indicator''), sgk [[meenäiturlased]] *[[suurnokk-hüüp]] (''Botaurus pinnatus''), sgk [[haigurlased]] *[[suurnokk-vanga]] (''Euryceros prevostii''), sgk [[vangalased]] *[[suurnokk-vint]] ehk suurnokk (''Coccothraustes coccothraustes''), sgk [[vintlased]] *[[suur-paradiisihakk]] (''Manucodia comrii''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[suurpiiritaja]] ehk suur-piirpääsuke (''Apus melba''; ''Tachymarptis melba''), sgk [[piiritajalased]] *[[suurpütt]] (''Aechmophorus occidentalis''), sgk [[pütlased]] *[[suurpütt (perekond)|suurpütt]] (''Aechmophorus''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[suurrüdi]] ehk suurrisla (''Calidris canutus''), sgk [[kurvitslased]] *[[suur-soldataara]] (''Ara ambiguus''), sgk [[papagoilased]] *[[suursäälik]] (''Icteria virens''), sgk [[sääliklased]] *[[suurtrapp]] (''Otis tarda''), sgk [[traplased]] *[[suur-turteltuvi]] (''Streptopelia orientalis'') *[[suur-veetallaja]] (''Phalaropus tricolor''), sgk [[kurvitslased]] *[[suuränn]] (''Stercorarius skua'') *[[sõnnpea-sõtkas]] (''Bucephala albeola'') *[[sõtkas]] (''Bucephala clangula''), sgk [[partlased]] *[[sõtkas (perekond)|sõtkas]] (''Bucephala''), perekond, sgk [[partlased]] *[[sääliklased]] (''Parulidae''), sugukond *[[söödikänn]] (''Stercorarius parasiticus'') ==Š== *[[šikra-raudkull]] ehk hele-raudkull (''Accipiter badius''), sgk [[haugaslased]] *[[šoti käbilind]] (''Loxia scotica''), sgk [[vintlased]] ==T== *[[taigakiur]] (''Anthus hodgsoni''), sgk [[västriklased]] *[[taigatihane]] (''Parus cinctus'' või ''Poecile cinctus''), sgk [[tihaslased]] *[[tait]] (''Gallinula chronopis''), sgk [[ruiklased]] *[[talbsaba-paradiisilind]] (''Astrapia stephaniae''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[talvike]] (''Emberiza citrinella''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[talvike (alamliik)|talvike]] (''Emberiza citrinella citrinella''), [[talvike]]se alamliik, sgk [[tsiitsitajalased]] *[[tamaulipase masksäälik]] (''Geothlypis flavovelata''), sgk [[sääliklased]] *[[tamme-kirjurähn]] (''Dendrocopos medius''), sgk [[rähnlased]] *[[tammetihane]] (''Parus lugubris''), sgk [[tihaslased]] *[[tantsuhaigur]] (''Egretta rufescens''), sgk [[haigurlased]] *[[tanuhaigur]] (''Pilherodius pileatus''), sgk [[haigurlased]] *[[tanuhaigur (perekond)|tanuhaigur]] (''Pilherodius''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[tanu-paradiisilind]] (''Parotia carolae''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[tarna-roolind]] (''Acrocephalus paludicola''), sgk [[roolindlased]] *[[tarna-väikehüüp]] (''Botaurus involucris''), sgk [[haigurlased]] *[[teder]] (''Lyrurus tetrix''), sgk [[faasanlased]] *[[teemantlindlased]] (''Pardalotidae''), sugukond *[[terai-haigur]] (''Ardea insignis''), sgk [[haigurlased]] *''[[Thinocorus]]'', perekond, sgk [[kurplased]] *[[tieke]] (''Philesturnus''), perekond, sgk [[kookakolased]] *[[tihane]] (''Parus''), perekond, sgk [[tihaslased]] *[[tihaslased]] (''Paridae''), sugukond *[[tiigihaigur (perekond)|tiigihaigur]] (''Ardeola''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[tiigi-roolind]] (''Acrocephalus scirpaceus''), sgk [[roolindlased]] *[[tiir]] (''Sterna''), perekond, sgk [[tiirlased]] *[[tikksabalased]] (''Maluridae''), sugukond *[[tikutaja]] ehk taevasikk, sgk [[kurvitslased]] *[[tilder]] (''Tringa''), perekond, sgk [[põõsalindlased]] *[[tinamulased]] (''Tinamidae''), sugukond *[[tirk]] (''Uria''), perekond, sgk [[alklased]] *[[toonehani]] (''Plectropterus gambensis''), sgk [[partlased]] *[[toonekurelised]] (''Ciconiiformes''), selts *[[toonekurg (perekond)|toonekurg]] (''Ciconia''), sgk [[toonekurglased]] *[[toonekurglased]] (''Ciconiidae''), sugukond *[[tormilinnulised]] (''Procellariiformes''), selts *[[tsiitsitaja]] (''Emberiza''), perekond, sgk [[tsiitsitajalased]] *[[tsiitsitajalased]] (''Emberizidae''), sugukond *[[tšiili änn]] (''Stercorarius chilensis''), sgk [[änlased]] *[[tuamotu tormilind]] (''Pterodroma ultima''), sgk [[tormilindlased]] *[[tuhkhaigur]] (''Ardea humbloti''), sgk [[haigurlased]] *[[tuhk-lehelind]] (''Phylloscopus humei''), sgk [[lehelindlased]] *[[tuhksäälik]] (''Leucopeza semperi''), sgk [[sääliklased]] *[[tulemaa tüll]] (''Pluvianellus socialis''), sgk [[tulemaatülllased]] *[[tulemaa tüll (perekond)|tulemaa tüll]] (''Pluvianellus''), perekond, sgk [[tulemaatülllased]] *[[tulemaatülllased]] (''Pluvianellidae''), sugukond *[[tulikurk-säälik]] (''Dendroica fusca''), sgk [[sääliklased]] *[[tulipart]] (''Tadorna ferruginea''), sgk [[partlased]] *[[tumetilder]] (''Tringa erythropus''), sgk [[kurvitslased]] *[[tumevigle]] (''Limosa haemastica''), sgk [[kurvitslased]] *[[tundrakaur]] (''Gavia adamsii''), sgk [[kaurlased]] *[[tundrakiur]] (''Anthus cervinus''), sgk [[västriklased]] *[[tundra-neppvigle]] (''Limnodromus scolopaceus''), sgk [[kurvitslased]] *[[tundra-rabahani]] (''Anser fabalis rossicus''), [[rabahani|rabahane]] alamliik, sgk [[partlased]] *[[tuppnokk]] (''Chionis''), perekond, sgk [[tuppnoklased]] *[[tuppnoklased]] (''Chionidae''), sugukond *[[tupslunn]] (''Fratercula cirrhata''), sgk [[alklased]] *[[turdtuvi]] (''Drepanoptila holosericea''), sgk [[tuvilased]], Uus-Kaledoonia saarel *[[turkestani rasvatihane]] (''Parus bokharensis'', ''Parus major bokharensis''), sgk [[tihaslased]] *[[Turteltuvi (perekond)|turteltuvi]] (''Streptopelia''), perekond, sgk [[tuvilased]] *[[turteltuvi]] (''Streptopelia turtur''), sgk [[tuvilased]] *[[tutkas]] (''Calidris pugnax''), sgk [[kurvitslased]] *[[tuttdrongo]] (''Dicrurus forficatus''), sgk [[drongolased]] *[[tuttfaasan]] (''Pucrasia macrolopha''), sgk [[faasanlased]] *[[tuttlõoke]] (''Galerida cristata''), sgk [[lõolased]] *[[tutt-ogatiib]] (''Chauna chavaria''), sgk [[ogatiiblased]] *[[tuttpütt]] (''Podiceps cristatus''), sgk [[pütlased]] *[[tutt-tihane]] (''Lophophanes cristatus''), sgk [[tihaslased]] *[[tutt-tiir]] (''Thalasseus sandvicensis''), sgk [[tiirlased]] *[[tuttvart]] (''Aythya fuligula''), sgk [[partlased]] *[[tuulas]] (''Artamus''), perekond *[[tuulaslased]] (''Artamidae''), sugukond *[[tuuletallaja]] (''Falco tinnunculus''), sgk [[pistriklased]] *[[tuvilased]] (''Columbidae''), sugukond *[[tõmmuiibis]] (''Plegadis falcinellus'') *[[tõmmukajakas]] (''Larus fuscus''), sgk [[kajaklased]] *[[tõmmu-lehelind]] (''Phylloscopus fuscatus''), sgk [[lehelindlased]] *[[tõmmu-linavästrik]] (''Motacilla alba yarrellii''), [[linavästrik]]u alamliik, sgk [[västriklased]] *[[tõmmu-torminiglas]] (''Pelecanoides urinatrix''), sgk [[tormilindlased]] *[[tõmmuvaeras]] (''Melanitta fusca''), sgk [[partlased]] *[[täks]] (''Saxicola''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[täpik-jämejalg]] (''Burhinus capensis''), sgk [[jämejalglased]] *[[täpiknokk-pelikan]] (''Pelecanus philippensis''), sgk [[pelikanlased]] *[[tääknoklased]] (''Phoeniculidae''), sugukond *[[töbi-paradiisilind]] (''Paradigalla brevicauda''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[Tüll (perekond)|tüll]], perekond, sgk [[tülllased]] *[[tülllased]] (''Charadriidae''), sugukond *[[tüvelindlased]] (''Climacteridae''), sugukond *[[tüvesäälik]] (''Mniotilta varia''), sgk [[sääliklased]] *[[tüükasorlased]] (''Nyctibiidae''), sugukond *[[tüükasorr]] (''Nyctibius''), perekond, sgk [[tüükasorlased]] ==U== *[[uganda veriamadiin]] (''Spermophaga ruficapilla''), sgk [[amadiinlased]] *[[urutüll]] (''Thinornis novaeseelandiae''), sgk [[tülllased]] *[[urvalind]] (''Carduelis flammea''), sgk [[vintlased]] *[[urvalind (alamliik)|urvalind]] (''Carduelis flammea flammea''), [[urvalind|urvalinnu]] alamliik, sgk [[vintlased]] ==V== *[[vaaraohani]] (''Alochen aegyptiaca''), sgk [[hanelised]], Aafrika päritolu, Euroopasse sisse talutud, Eestis eksikülaline *[[vaenukägu]] (''Upupa epops''), sgk [[vaenukägulased]] *[[vainurästas]] (''Turdus iliacus''), sgk [[rästaslased]] *[[valge-irvnokk]] (''Anastomus oscitans''), sgk [[toonekurglased]] *[[valgekurg]] (''Grus leucogeranus''), sgk [[kurglased]] *[[valgelaup-paradiisilind]] (''Parotia sefilata''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[valgepea-haigur]] (''Ardea pacifica''), sgk [[haigurlased]] * [[valgepea-kangurlind]] (''Dinemellia dinemelli''), sgk kangurlindlased *[[valgepõsk-lagle]] (''Branta leucopsis''), sgk [[partlased]] *[[valgerähn]] (''Melanerpes candidus''), sgk [[rähnlased]] *[[valgeselg-kirjurähn]] (''Dendrocopos leucotos''), sgk [[rähnlased]] *[[valgesilm-vart]] (''Aythya nyroca'') *[[valgetiib-pirk]] (''Sarothrura ayresi''), sgk [[ruiklased]] *[[valgetiib-viires]] (''Chlidonias leucopterus''), sgk [[tiirlased]] *[[valge-toonekurg]] (''Ciconia ciconia''), sgk [[toonekurglased]], Mandri-Eestis tavaline, saartel harva *[[valgesaba-kiivitaja]] (''Vanellus leucurus''), sgk [[tülllased]] *[[vandelkajakas]] (''Pagophila eburnea''), sgk [[kajaklased]], Eestis eksikülaline *[[vandelnokk-kuningrähn]] (''Campep­hilus principalis'') *[[vandelnokk-paradiisilind]] (''Drepanornis bruijnii''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[vangalased]] (''Vangidae''), sugukond *[[varblane]] (''Passer''), perekond, sgk [[varblaslased]] *[[varblaslased]] (''Passeridae''), sugukond *[[vares (perekond)|vares]] (''Corvus''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[vareslased]] (''Corvidae''), sugukond *[[vart]] (''Aythya''), perekond, sgk [[partlased]] *[[vasarpea]] (''Scopus umbretta''), sgk [[vasarpealased]] *[[vasarpea (perekond)|vasarpea]] (''Scopus''), perekond, sgk [[vasarpealased]] *[[vasarpealased]] (''Scopidae''), sugukond *[[vedik-kangurlind]] (''Euplectes progne''), sgk [[kangurlindlased]] *[[veeka]] ehk veekaruik (''Gallirallus australis''), sgk [[ruiklased]] *[[veetallaja]] (''Phalaropus lobatus''), sgk [[kurvitslased]] *[[Veetallaja (perekond)|veetallaja]] (''Phalaropus''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[veisehaigur]] (''Ardea ibis''), sgk [[haigurlased]] *[[vesipapp]] (''Cinclus cinclus''), sgk [[vesipaplased]] *[[vigle]] (''Limosa''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[vihitaja]] ehk jõgitilder (''Actitis hypoleucos''), sgk [[kurvitslased]] *[[Vihitaja (perekond)|vihitaja]] ehk jõgitilder (''Actitis''), perekond. sgk [[kurvitslased]] *[[viires]] (''Childonias''), perekond, sgk [[tiirlased]] *[[viirhüüp]] (''Zebrilus undulatus''), sgk [[haigurlased]] *[[viirhüüp (perekond)|viirhüüp]] (''Zebrilus''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[viirpapagoi]] (''Melopsittacus undulatus''), sgk [[papagoilased]] *[[viirpea-pütt]] (''Poliocephalus poliocephalus''), sgk [[pütlased]] *[[viirpea-pütt (perekond)|viirpea-pütt]] (''Poliocephalus''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[viker-paradiisilind]] (''Cicinnurus respublica''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[vikertangara]] (''Tangara chilensis''), sgk [[tangaralased]] *[[vilbas]] (''Leiothrix''), perekond *[[vilehaigur]] (''Syrigma sibilatrix''), sgk [[haigurlased]] *[[vilehaigur (perekond)|vilehaigur]] (''Syrigma''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[villkael-toonekurg]] (''Ciconia episcopus''), sgk [[toonekurglased]] *[[vintlased]] (''Fringillidae''), sugukond *[[virelindlased]] (''Vireonidae''), sugukond *''[[Vireolanius pulchellus]]'', sgk [[virelindlased]] *[[viu]] (''Buteo''), perekond, sgk [[haugaslased]] *[[viupart]] (''Anas penelope'') *[[vuril]] *[[võra-roherähn]] (''Picus puniceus''), sgk [[rähnlased]] *[[võsaraat]] (''Prunella modularis''), sgk [[raatlased]] *[[võsa-ritsiklind]] (''Locustella naevia''), sgk [[ritsiklindlased]] *[[väikealk]] (''Alle alle'') *[[väikeflamingo (perekond)|väikeflamingo]] (''Phoeniconaias''), perekond, sgk [[flamingolased]] *[[väikehaigur (perekond)|väikehaigur]] (''Butorides''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[väikehuik]] (''Porzana parva''), sgk [[ruiklased]] *[[väike-hõbehaigur]] (''Ardea intermedia''), sgk [[haigurlased]] *[[väikehüüp]] ehk hüüpel (''Botaurus minutus''), sgk [[haigurlased]] *[[väikekajakas]] (''Larus minutus''), sgk [[kajaklased]] *[[väike-kirjurähn]] (''Dryobates minor''), sgk [[rähnlased]] *[[väike-konnakotkas]] (''Aquila pomarina''), sgk [[haugaslased]] *[[väikekoskel]] (''Mergellus albellus''), sgk [[partlased]] *[[väikekoovitaja]] (''Numenius phaeopus''), sgk [[kurvitslased]] *[[väikekurp]] (''Thinocorus orbignyianus''), sgk [[kurplased]] *[[väikekägu]] (''Cuculus poliocephalus''), sgk [[kägulased]] *[[väike-käosulane]] (''Hippolais caligata'', ''Iduna caligata''), sgk [[põõsalindlased]] *[[väike-kärbsenäpp]] (''Ficedula parva''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[väike-laukhani]] (''Anser erythropus''), sgk [[partlased]] *[[väike-lehelind]] (''Phylloscopus collybita''), sgk [[lehelindlased]] *[[väikeluik]] (''Cygnus columbianus''), sgk [[partlased]] *[[väike-merivart]] (''Aythya affinis''), sgk partlased *[[väikepistrik]] (''Falco columbarius''), sgk [[pistriklased]] *[[väike-põõsalind]] (''Sylvia curruca''), sgk [[põõsalindlased]] *[[väikepütt]] (''Tachybaptus ruficollis''), sgk [[pütlased]] *[[väikepütt (perekond)|väikepütt]] (''Tachybaptus''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[väikerüdi]] ehk väikerisla (''Calidris minuta''), sgk [[kurvitslased]] *[[väike-tanukull]] (''Accipiter bicolor''), sgk [[haugaslased]] *[[väiketiir]] (''Sternula albifrons'' või ''Sterna albifrons''), sgk [[tiirlased]] *[[väike-torminiglas]] (''Pelecanoides georgicus''), sgk [[tormilindlased]] *[[väiketrapp]] (''Tetrax tetrax''), sgk [[traplased]] *[[väiketsiitsitaja]] (''Emberiza pusilla''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[väiketüll]] (''Charadrius dubius''), sgk [[tülllased]] *[[välja-loorkull]] (''Circus cyaneus''), sgk [[haugaslased]] *[[välja-safiirlind]] (''Halcyon albiventris''), sgk [[jäälindlased]] *[[välja-väikelõoke]] (''Calandrella brachydactyla''), sgk [[lõolased]] *[[värbhuik]] (''Porzana pusilla''), sgk [[ruiklased]] *[[värbkakk]] (''Glaucidium passerinum''), [[kaklased]] *[[värbrüdi]] ehk värbrisla (''Calidris temminckii''), sgk [[kurvitslased]] *[[värvulised]] (''Passeriformes''), selts *[[västrik]] (''Motacilla''), perekond, sgk [[västriklased]] *[[västriklased]] (''Motacillidae''), sugukond *[[väänkael]] (''Jynx torquilla''), sgk [[rähnlased]] *[[vöötkakk]] (''Surnia ulula''), sgk [[kaklased]] *[[vöötkakk (perekond)|vöötkakk]] (''Surnia''), perekond, sgk [[kaklased]] *[[vööt-käbilind]] (''Loxia leucoptera''), sgk [[vintlased]] *[[vööt-lehelind]] (''Phylloscopus inornatus''), sgk [[lehelindlased]] *[[vöötnokk-pütt (perekond)|vöötnokk-pütt]] (''Podilymbus''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[vöötnokk-pütt]] (''Podilymbus podiceps''), sgk [[pütlased]] *[[vööt-põõsalind]] (''Sylvia nisoria''), sgk [[põõsalindlased]] *[[vöötsaba-vigle]] (''Limosa lapponica''), sgk [[kurvitslased]] ==Õ== * [[õgija]] (''Lanius''), perekond, sgk [[õgijalased]] * [[õgijalased]] (''Laniidae''), sugukond * [[õlilind]] ehk guahaaro (''Steatornis caripensis''), sgk [[õlilindlased]] * [[õlipuu-käosulane]] (''Hippolais olivetorum''), sgk [[põõsalindlased]] * [[õnnekurg]] ehk jaapani kurg (''Grus japonensis''), sgk [[kurglased]] * [[õõnesäälik]] (''Protonotaria citrea''), sgk [[sääliklased]] * [[õõnetuvi]] (''Columba oenas''), sgk [[tuvilased]] ==Ä== *[[älverüdi]] ehk älverisla (''Calidris acuminata''), sgk [[kurvitslased]] *[[änlased]] (''Stercorariidae''), sugukond *[[änn]] (''Stercorarius''), perekond, sgk [[änlased]] ==Ö== *[[örd]] *[[ööbik]] (''Luscinia luscinia''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[ööhaigur]] (''Nycticorax nycticorax''), sgk [[haigurlased]] *[[ööhaigur (perekond)|ööhaigur]] (''Nycticorax''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[öökajakas]] (''Creagrus furcatus''), sgk [[kajaklased]] *[[öösorr (perekond)|öösorr]] (''Caprimulgus''), sgk [[öösorlased]] *[[öösorr]] (''Caprimulgus europaeus''), sgk [[öösorlased]] *[[öösorrilised]] (''Caprimulgiformes''), selts == Ü == * [[ühis-kangurlind]] (''Philetairus socius''), sgk [[kangurlindlased]] ==X== *''[[Xanthomyza phrygia]]'', sgk [[meelindlased]] ==Vaata ka== * [[Eesti lindude süstemaatiline nimestik]] * [[Norra lindude süstemaatiline nimestik]] [[Kategooria:Linnud| Lindude loend]] [[Kategooria:Loomade loendid]] 3k8742ei2v5fgsn057n1rgavoop82c9 7213939 7213932 2026-08-14T06:20:44Z Ojassaar 206682 /* L */ 7213939 wikitext text/x-wiki '''Lindude loend''' loetleb [[Linnud|linde]]. Selles nimekirjas on lindude [[liik (bioloogia)|liigid]] ja teised [[takson]]id. Muud [[zooloogia]] [[mõiste]]d on loetletud loendites [[zooloogia mõisteid]] ja [[anatoomia mõisteid]]. Kogu [[bioloogia]]s käibel olevad mõisted on loetletud loendis [[Bioloogia mõisteid]]. Kui taksonil on [[eesti keel|eestikeelne]] nimetus, siis see on paigutatud loendisse vastavalt oma kohale tähestikus. Taksoninimetuse järel on [[sulud|sulgudes]] [[ladina keel|ladinakeelne]] nimetus [[Kaldkiri|kursiivis]]. Edasi tulevad lühiandmed [[Sugukond (bioloogia)|sugukondliku kuuluvuse]] (sgk) ja [[levila]] kohta, samuti esinemise kohta Eestis: *''Eestis haudelind'' – pesitseb Eestis *''Eestis läbirändaja'' – Eestis viibib rändel *''Eestis eksikülaline'' – Eestisse satub eksikülalise või [[Hulgulind|hulgulinnuna]] *<span style="background-color:#FFF68F">{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}</span> – välja surnud __NOTOC__{{tähed}} ==A== *[[aafrika madukael]] (''Anhinga rufa''), sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]] *[[aafrika pingviin]] (''Spheniscus demersus''), sgk [[pingviinlased]] *[[aafrika villkael-toonekurg]] (''Ciconia microscelis''), sgk [[toonekurglased]] *[[aafrika väike-hõbehaigur]] (''Ardea brachyrhyncha''), sgk [[haigurlased]] *[[aara]] (''Ara''), perekond, sgk [[papagoilased]], Lõuna- ja Kesk-Ameerikas, lemmikloomadena üle maailma *[[aasia madukael]] (''Anhinga melanogaster''), sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]] *''[[Actophilornis]]'', perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[adeelia pingviin]] (''Pygoscelis adeliae''), sgk [[pingviinlased]] *[[aedporr]] (''Certhia brachydactyla''), sgk [[porlased]] *[[aed-põõsalind]] (''Sylvia borin''), sgk [[põõsalindlased]] *[[aed-roolind]] (''Acrocephalus dumetorum''), sgk [[roolindlased]] *[[ahvikotkas]] (''Pithecophaga jefferyi''), sgk [[haugaslased]] *[[Aix (linnuperekond)|''Aix'']], perekond, sgk [[partlased]] *[[albatroslased]] (''Diomedeidae''), sugukond *[[albatross]] (''Diomedea''), perekond, sgk [[albatroslased]] *[[alk]] (''Alca torda''), sgk [[alklased]], Atlandi ookeani põhjaosas, Eestis haruldane haudelind *[[alklased]] (''Alcidae''), sugukond *<span style="background-color:#FFF68F">[[aloatra väikepütt]] (''Tachybaptus rufolavatus'')</span>, sgk [[pütlased]] *[[amadiinlased]] (''Estrildidae''), sugukond *[[amatsoonpapagoi]] (''Amazona''), perekond, sgk [[papagoilased]] *[[ameerika hallhaigur]] (''Ardea herodias''), sgk [[haigurlased]] *[[ameerika karmiinleevike]] (''Haemorhous purpureus''), sgk [[vintlased]] *[[ameerika madukael]] (''Anhinga anhinga''), sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]] *[[ameerika piilpart]] (''Anas carolinensis''), sgk [[partlased]] *[[ameerika vihitaja]] ehk ameerika jõgitilder (''Actitis macularius''), sgk [[kurvitslased]] *[[ameerika viupart]] (''Mareca americana''), sgk [[partlased]] *[[ameerika väikehüüp]] (''Botaurus exilis''), sgk [[haigurlased]] *[[ametüst-kuldnokk]] (''Cinnyricinclus leucogaster''), sgk [[kuldnoklased]] *[[amuuri vart]] (''Aythya baeri''), sgk [[partlased]] *''[[Anarhynchus]]'', perekond, sgk [[tülllased]] *[[andi kondor]] ehk kaeluskondor (''Vultur gryphus''), sgk [[kondorlased]] *[[andi naaskelnokk]] (''Recurvirostra andina''), sgk [[karkjalglased]] *[[antarktika änn]] (''Stercorarius maccormicki''), sgk [[änlased]] *''[[Aptenodytes]]'', perekond, sgk [[pingviinlased]] *[[araabia vadavädrak]] (''Argya squamiceps''), sgk [[vädraklased]] *[[ararauna]] (''Ara ararauna''), sgk [[papagoilased]] *[[araripe tantsulind]] (''Chiroxiphia bokermanni''), sgk [[tantsulindlased]] *''[[Arini]]'', triibus, sgk [[papagoilased]] *[[asiitilased]] (''Philepittidae''), sugukond *[[atlandi kormoran]] (''Phalacrocorax carbo carbo''), [[kormoran]]i alamliik, sgk [[kormoranlased]] *[[atlantise tormilind]] (''Calonectris diomedea''), sgk [[tormilindlased]] *''[[Attagis]]'', perekond, sgk [[kurplased]] *[[aul]] (''Clangula hyemalis''), sgk [[partlased]], Eestis läbirändaja *[[aul (perekond)|aul]] (''Clangula''), perekond, sgk [[partlased]] *[[aurikpart]] (''Tachyeres''), perekond, sgk [[partlased]] *[[austraalia händpart]] (''Oxyura australis''), sgk [[partlased]] *[[austraalia jämejalg]] (''Esacus magnirostris''), sgk [[jämejalglased]] *[[austraalia madukael]] (''Anhinga novaehollandiae''), sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]] *[[austraalia pelikan]] (''Pelecanus conspicillatus''), sgk [[pelikanlased]] *[[austraalia väike-hõbehaigur]] (''Ardea plumifera''), sgk [[haigurlased]] ==B== *[[bahama masksäälik]] (''Geothlypis rostrata''), sgk [[sääliklased]] *[[Baleaari tormilind]] (''Puffinus mauretanicus''), sgk [[tormilindlased]] *[[bambusesäälik]] (''Vermivora bachmanii''), sgk [[sääliklased]] *[[bambuse-ööhaigur]] (''Oroanassa magnifica''), sgk [[haigurlased]] *[[bambuse-ööhaigur (perekond)|bambuse-ööhaigur]] (''Oroanassa''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[boliivia ararauna]] ehk boliivia lasuuraara (''Ara glaucogularis''), sgk [[papagoilased]] * ''[[Bubalornis]]'', perekond, sgk [[kangurlindlased]] *[[buguni hundvädrak]] (''Liocichla bugunorum''), sgk [[vädraklased]] *[[buru lapatspapagoi]] (''Prioniturus mada''), sgk [[papagoilased]] *[[bülbüllased]] (''Pycnonotidae''), sugukond ==C== *''[[Chauna]]'', perekond, sgk [[ogatiiblased]] *''[[Circetinae]]'', alamsugukond, sgk [[haugaslased]] == D == *<span style="background-color:#FFF68F">[[dodo]] (''Raphus cucullatus'')</span>, sgk [[tuvilased]] *[[drongolased]] (''Dicruridae''), sugukond *[[džunglikana]] (''Gallus''), perekond, sgk [[faasanlased]] == E == *''[[Egretta]]'', perekond, sgk [[haigurlased]] *[[ehis-toonekurg]] (''Mycteria leucocephala''), sgk [[toonekurglased]] *[[emu]] (''Dromaius novaehollandiae''), sgk [[kaasuarlased]] *''[[Esacus]]'', perekond, sgk [[jämejalglased]] *[[eskimo lagle]] (''Branta hutchinsii''), sgk [[partlased]], Eestis üliharuldane läbirändaja *''[[Ephippiorhynchus]]'', perekond, sgk [[toonekurglased]] *''[[Euplectes]]'', perekond, sgk [[kangurlindlased]] *[[euroopa kaelustäks]] (''Saxicola rubicola''), sgk [[kärbsenäplased]] == F == *[[faasan]] (''Phasianus colchicus''), sgk [[faasanlased]] *[[faasanlased]] ehk kanalased (''Phasianidae''), sugukond *[[faasantuvi]] (''Otidiphaps nobilis''), sgk [[tuvilased]] *[[flamingo (perekond)|flamingo]] (''Phoenicopterus''), perekond, sgk [[flamingolased]] *[[flamingolased]] (''Phoenicopteridae''), sugukond *[[flamingolised]] (''Phoenicopteriformes''), selts *[[foja paradiisilind]] (''Parotia berlepschi''), sgk [[paradiisilindlased]] *''[[Foudia]]'', perekond, sgk [[kangurlindlased]], India ookeani lääneosa saartel *[[fregattlind]] (''Fregata''), sgk [[fregattlindlased]] *[[fregattlindlased]] (''Fregatidae''), sugukond ==G== *[[galápagose pingviin]] (''Spheniscus mendiculus''), sgk [[pingviinlased]], [[Galápagose saared|Galápagose saartel]] *''[[Galloanserae]]'', ülemselts *[[ginea kaljukark]] (''Picathartes gymnocephalus''), sgk ''[[kaljukarklased]]'' *[[gongon-tormilind]] (''Pterodroma feae''), sgk [[tormilindlased]] *''[[Gorsachius]]'', perekond, sgk [[haigurlased]] *[[guaanopelikan]] (''Pelecanus thagus''), sgk [[pelikanlased]] ==H== *[[habehüüp]] (''Botaurus lentiginosus''), sgk [[haigurlased]] *[[habekakk]] (''Strix nebulosa''), sgk [[kaklased]] *[[habekotkas]] (''Gypaetus barbatus''), sgk [[haugaslased]] *[[habelindlased]] (''Megalaimidae''), sugukond *[[habeviires]] (''Chlidonias hybridus''), sgk [[tiirlased]] *[[hahk]] (''Somateria mollissima''), sgk [[partlased]] *[[hahk (perekond)|hahk]] (''Somateria''), perekond, sgk [[partlased]] *[[haigur]] (''Ardea''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[haigurlased]] (''Ardeidae''), sugukond *[[hakk]] (''Coloeus monedula'', ''Corvus monedula''), sgk [[vareslased]] *[[hakk (perekond)|hakk]] (''Coloeus''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[hallhaigur]] (''Ardea cinerea''), sgk [[haigurlased]] *[[hallhani]] (''Anser anser''), sgk [[partlased]] *[[hallkibu]] ehk kibutilder (''Xenus cinereus''), sgk [[kurvitslased]] *[[hallkibu (perekond)|hallkibu]] (''Xenus''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[hall-kärbsenäpp]] (''Muscicapa striata''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[hallmänsak]] (''Nucifraga columbiana''), sgk [[vareslased]] *[[hallpea-rähn]] (hallrähn) (''Picus canus''), sgk [[rähnlased]] *[[hallpõsk-pütt]] (''Podiceps grisegena''), sgk [[pütlased]] *[[hallrästas]] (''Turdus pilaris''), sgk [[rästaslased]] *[[hallrüdi]] ehk hallrisla (''Calidris pusilla''), sgk [[kurvitslased]] *[[halltihane]] (''Melaniparus afer''), sgk [[tihaslased]] *[[halltsiitsitaja]] (''Emberiza calandra''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[hallvares]] (''Corvus corone cornix'' või ''Corvus cornix''), [[vares]]e alamliik või omaette liik, sgk [[vareslased]] *[[hallõgija]] (''Lanius excubitor''), sgk [[õgijalased]] *[[hammastuvi]] (''Didunculus strigirostris''), sgk [[tuvilased]] *[[hammastuvi (perekond)|hammastuvi]] (''Didunculus''), perekond, sgk [[tuvilased]] *[[hanelised]] (''Anseriformes''), selts *[[hani]] (''Anser''), perekond, sgk [[partlased]] *[[hangelind]] (''Plectrophenax nivalis''), sgk ''[[Calcariidae]]'' *[[harakas]] (''Pica pica''), sgk [[vareslased]] *[[harakas (perekond)|harakas]] (''Pica''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[harakhani]] (''Anseranas semipalmata''), sgk [[harakhanilased]] *[[harakhani (perekond)|harakhani]] (''Anseranas''), perekond, sgk [[harakhanilased]] *[[harakhanilased]] (''Anseranatidae''), sugukond *[[harksaba-kajakas]] (''Xema sabini''), sgk [[kajaklased]], [[Arktika]]s *[[harksaba-kajakas (perekond)|harksaba-kajakas]], sgk [[kajaklased]] *[[havai vares]] (''Corvus hawaiiensis''), sgk [[vareslased]], varem [[Hawaii saared|Hawaii saartel]], nüüd ainult vangistuses *[[haugas]] (''Accipiter''), perekond, sgk [[haugaslased]] *[[haugaslased]] (''Accipitridae''), sugukond *[[haukalised]] ehk kullilised (''Accipitriformes''), selts *[[heleflamingo]] ehk flamingo (''Phoenicopterus roseus''), sgk [[flamingolased]] *[[heletilder]] (''Tringa nebularia''), sgk [[kurvitslased]] *[[hele-urvalind]] (''Carduelis hornemanni''), sgk [[vintlased]] *[[herilaseviu]] (''Pernis apivorus''), sgk [[haugaslased]] *''[[Hesperoburhinus]]'', perekond, sgk [[jämejalglased]] *[[hiid-merikotkas]] (''Haliaeëtus pelagicus''), sgk [[haugaslased]] *[[hiidturako]] (''Corythaeola cristata''), sgk [[turakolased]] *[[hiina siidhaigur]] (''Egretta eulophotes''), sgk [[haigurlased]] *[[hiina tiigihaigur]] (''Ardeola bacchus''), sgk [[haigurlased]] *[[hiireviu]] (''Buteo buteo''), sgk [[haugaslased]] *[[hoatsiin]] (''Opisthocomus hoazin''), sgk [[hoatsiinlased]], Lõuna-Ameerikas *[[hoburästas]] (''Turdus viscivorus''), sgk [[rästaslased]] *[[huik]] (''Porzana''), perekond, sgk [[ruiklased]] *[[hund-rohetuvi]] (''Ptilinopus superbus''), sgk [[tuvilased]] *[[hõbehaigur]] (''Ardea alba''), sgk [[haigurlased]] *[[hõbekajakas]] (''Larus argentatus''), sgk [[kajaklased]] *[[hõbelaup-paradiisilind]] (''Parotia lawesii''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[hõlmik-paradiisilind]] (''Lophorina superba''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[händkakk]] (''Strix uralensis''), sgk [[kaklased]] *[[händ-paradiisilind]] (''Epimachus fastuosus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[händpart]] (''Oxyura''), perekond, sgk [[partlased]] *[[hänilane]] (''Motacilla flava''), sgk [[västriklased]] *[[hüatsint-siniaara]] (''Anodorhynchus hyacinthinus''), sgk [[papagoilased]] *[[hüüp]] (''Botaurus stellaris''), sgk [[haigurlased]] *[[hüüp (perekond)|hüüp]] (''Botaurus''), perekond, sgk [[haigurlased]] ==I== *[[idalunn]] (''Fratercula corniculata''), sgk [[alklased]] *[[ida-mustvaeras]] (''Melanitta americana''), sgk [[partlased]] *[[ida-sinivutt]] (''Synoicus chinensis''), sgk [[faasanlased]] *[[idatalvike]] (''Emberiza citrinella erythrogenys''), [[talvike]]se alamliik, sgk [[tsiitsitajalased]] *[[ida-toonekurg]] (''Ciconia boyciana''), sgk [[toonekurglased]] *[[ida-tuppnokk]] (''Chionis minor''), sgk [[tuppnoklased]] *[[ida-väikehüüp]] (''Botaurus eurhythmus''), sgk [[haigurlased]] *[[ida-ööhaigur]] (''Gorsachius melanolophus''), sgk [[haigurlased]] *[[india jämejalg]] (''Esacus recurvirostris''), sgk [[jämejalglased]] *[[india marabu]] ehk argala (''Leptoptilos dubius''), sgk [[toonekurglased]] *[[india tiigihaigur]] (''Ardeola grayii''), sgk [[haigurlased]] *[[indigo-siniaara]] (''Anodorhynchus leari''), sgk [[papagoilased]] *[[irvnokk]] (''Anastomus''), perekond, sgk [[toonekurglased]] ==J== *[[jaanalind (perekond)|jaanalind]] (''Struthio''), perekond, sgk [[jaanalindlased]] *[[jaanalind]] (''Struthio camelus''), sgk [[jaanalindlased]] *[[jaanalinnulised]] (''Struthioniformes''), selts *[[jabiru-toonekurg]] (''Jabiru mycteria''), sgk [[toonekurglased]] *[[jabiru-toonekurg (perekond)|jabiru-toonekurg]] (''Jabiru''), perekond, sgk [[toonekurglased]] *''[[Jacana]]'', perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[jahipistrik]] (''Falco rusticolus''), sgk [[pistriklased]] *[[jooksurkägu]] (''Geococcyx''), perekond, sgk [[kägulased]] *[[jõgiaara]] (''Ara severus''), sgk [[papagoilased]] *[[jõgi-jämejalg]] (''Burhinus senegalensis''), sgk [[jämejalglased]] *[[jõgi-ritsiklind]] (''Locustella fluviatilis''), sgk [[ritsiklindlased]] *[[jõgitiir]] (''Sterna hirundo''), sgk [[tiirlased]] *[[jõgivästrik]] (''Motacilla cinerea''), sgk [[västriklased]] *[[jämejalg]] (''Burhinus oedicnemus''), sgk [[jämejalglased]] *[[jämejalg (perekond)|jämejalg]] (''Burhinus''), perekond, sgk [[jämejalglased]] *[[jämejalglased]] (''Burhinidae''), sugukond *[[järve-kalakajakas]] (''Larus canus heinei''), [[kalakajakas|kalakajaka]] alamliik, sgk [[kajaklased]] *[[järvekaur]] (''Gavia arctica''), sgk [[kaurlased]] *[[jääkajakas]] (''Larus hyperboreus''), sgk [[kajaklased]] *[[jääkaur]] (''Gavia immer''), sgk [[kaurlased]] *[[jääkoskel]] (''Mergus merganser''), sgk [[partlased]] *[[jäälind]] (''Alcedo atthis''), sgk [[jäälindlased]] *[[jäälind (perekond)|jäälind]] (''Alcedo''), perekond, sgk [[jäälindlased]] *[[jäälindlased]] (''Alcedinidae''), sugukond *[[jää-tormilind]] (''Fulmarus glacialis''), sgk [[tormilindlased]] ==K== *[[kaasuar]] (''Casuarius''), perekond, sgk [[kaasuarlased]] *[[kaasuarlased]] (''Casuariidae''), sugukond *[[kadakasäälik]] (''Setophaga chrysoparia''), sgk [[sääliklased]] *[[kadakatäks]] (''Saxicola rubetra''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[kaeluskotkas]] (''Gyps fulvus''), sgk [[haugaslased]] *[[kaelus-kärbsenäpp]] (''Ficedula albicollis''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[kaelus-ogatiib]] (''Chauna torquata''), sgk [[ogatiiblased]] *[[kaeluspapagoi]] (''Psittacula krameri''), sgk [[papagoilased]] *[[kaelusrästas]] (''Turdus torquatus''), sgk [[rästaslased]] *[[kaelus-torminiglas]] (''Pelecanoides magellani''), sgk [[tormilindlased]] *[[kaelus-turteltuvi]] (''Streptopelia decaocto''), sgk [[tuvilased]] *[[kaelustuvi]] (''Columba palumbus''), sgk [[tuvilased]] *[[kajakas]] (''Larus''), perekond, sgk [[kajaklased]] *[[kajaklased]] (''Laridae''), sugukond *[[kakaduulased]] (''Cacatuidae''), sugukond *[[kalakajakas]] (''Larus canus''), sgk [[kajaklased]] *[[kalakotkas]] (''Pandion haliaetus''), sgk [[kalakotkaslased]] *[[kalda-jämejalg]] (''Burhinus vermiculatus''), sgk [[jämejalglased]] *[[kaldapääsuke]] (''Riparia riparia''), sgk [[pääsulased]] *[[kalifornia harakas]] (''Pica nuttalli''), sgk [[vareslased]] *[[kaljukajakas]] (''Rissa tridactyla''), sgk [[kajaklased]] *[[kaljukotkas]] (''Aquila chrysaetos''), sgk [[haugaslased]] *[[kalju-puukoristaja]] (''Sitta neumayer''), sgk [[puukoristajalased]] *[[kaljutuvi]] (''Columba livia''), sgk [[tuvilased]] *[[kakk]] (''Strix''), perekond, sgk [[kaklased]] *[[kakkpapagoi]] ehk kakapo (''Strigops habroptila''), sgk [[kakkpapagoilased]] *[[kakkpapagoilased]] (''Strigopidae''), sugukond *[[kaklased]] (''Strigidae''), sugukond *[[Kaktusekakk (perekond)|kaktusekakk]] (''Micrathene''), perekond, sgk [[kaklased]] *[[kaktusekakk]] (''Micrathene whitneyi''), sgk [[kaklased]] *[[kakulised]] (''Strigiformes''), selts *[[kalkun]] ehk kodukalkun ehk kodustatud kalkun, kodustatud [[metskalkun]], sgk [[kalkunlased]] *[[kalkun (perekond)|kalkun]] (''Meleagris''), perekond, sgk [[kalkunlased]] *[[kalkunlased]] (''Meleagridae''), sugukond *[[kana]] ehk kodukana (''Gallus gallus domesticus''), [[puna-džunglikana]] alamliik, sgk [[faasanlased]] *[[kanada kurg]] (''Antigone canadensis''), sgk [[kurglased]] *[[kanada lagle]] (''Branta canadensis''), sgk [[partlased]] *[[kanakull]] (''Astur gentilis''), sgk [[haugaslased]] *[[kanalised]] (''Galliformes''), selts *[[kanepilind]] (''Linaria cannabina''), sgk [[vintlased]] *[[kangurlindlased]] (''Ploceidae''), sugukond *[[karbuskajakas]] (''Ichthyaetus melanocephalus''), sgk [[kajaklased]] *[[karkjalg]] (''Himantopus himantopus''), sgk [[karkjalglased]] *[[karkjalg (perekond)|karkjalg]] (''Himantopus''), perekond, sgk [[karkjalglased]] *[[karkjalglased]] (''Recurvirostridae''), sugukond *[[karmiinleevike]] (''Carpodacus erythrinus''), sgk [[vintlased]] *[[karmiin-paradiisilind]] (''Cicinnurus regius''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[karravong]] (''Strepera''), perekond, sgk ''[[Cracticidae]]'' või [[tuulaslased]] *[[karvasjalg-kakk]] (''Aegolius funereus''), skg [[kaklased]] *[[karvasjalg-viu]] (hallviu) (''Buteo lagopus''), sgk [[haugaslased]] *[[kassikakk]] (''Bubo bubo''), sgk [[kaklased]], [[Euroopa]]s ja [[Aasia]]s, Eestis harv haudelind *[[kassikakk (perekond)|kassikakk]] (''Bubo''), perekond, sgk [[kaklased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[kauai o'o]]</span> (''Moho braccatus''), sgk [[o'olased]] *[[kaur]] (''Gavia''), perekond, sgk [[kaurilised]] *[[kea]] ehk keapapagoi (''Nestor notabilis''), sgk ''[[Strigopidae]]'' *[[keiserpingviin]] (''Aptenodytes forsteri''), sgk [[pingviinlased]] *[[kiilasbülbül]] (''Nok hualon''), sgk [[bülbüllased]] *[[kiilasbülbül (perekond)|kiilasbülbül]] (''Nok''), perekond, sgk [[bülbüllased]] *[[kiiverkaasuar]] (''Casuarius casuarius''), sgk [[kaasuarlased]] *[[kiiver-lootoselind]] (''Irediparra gallinacea''), sgk [[lootoselindlased]] *[[kiiver-lootoselind (perekond)|kiiver-lootoselind]] (''Irediparra''), perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[kiivertihane]] (''Machlolophus holsti''), sgk [[tihaslased]] *[[kiivilased]] (''Apterygidae''), sugukond *[[kiivitaja]] (''Vanellus vanellus''), sgk [[tülllased]] *[[kiivitaja (perekond)|kiivitaja]] (''Vanellus''), perekond, sgk [[tülllased]] *[[kilg-merikotkas]] (''Icthyophaga vocifer''), sgk [[haugaslased]] *[[kiltkajakas]] (''Larus occidentalis''), sgk [[kajaklased]] *[[kimalaskoolibri]] (''Mellisuga helenae''), sgk [[koolibrilased]] *[[kinaver-kangurlind]] (''Foudia madagascariensis''), sgk [[kangurlindlased]] (''Ploceidae'') *[[kingnokk]] (''Balaeniceps rex''), sgk [[kingnoklased]] *[[kingnoklased]] (''Balaenicipitidae''), sugukond *[[kirdekrüüsel]] (''Cepphus columba''), sgk [[alklased]] *[[kiripugu-rüdi]] ehk kiripugu-risla (''Calidris melanotos''), sgk [[kurvitslased]] *[[kirjuhahk]] (''Polysticta stelleri''), sgk [[partlased]] *[[kirjuhahk (perekond)|kirjuhahk]] (''Polysticta''), perekond, sgk [[partlased]] *[[kirjurähn]] (''Dendrocopos''), sgk [[rähnlased]] *[[kivikakk]] (''Athene noctua''), sgk [[kaklased]] *[[kivipääsuke]] (''Ptyonoprogne rupestris''), sgk [[pääsulased]] *[[kivirullija]] (''Arenaria interpres''), sgk [[kurvitslased]] *[[Kivirullija (perekond)|kivirullija]] (''Arenaria''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[kivisiirak]] (''Monticola saxatilis''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[kivitäks]] (''Oenanthe oenanthe''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[koduhani]], [[hallhani|hallhane]] kodustatud vorm *[[kodukakk]] (''Strix aluco''), sgk [[kaklased]] *[[kodupart]], sgk [[partlased]] *[[kodutuvi]] (''Columba livia'' ''domestica''), [[kaljutuvi]] vorm, teisend või alamliik, sgk [[tuvilased]] *[[koduvarblane]] (''Passer domesticus''), sgk [[varblaslased]] *[[koko-hallhaigur]] (''Ardea cocoi''), sgk [[haigurlased]] *[[koldhaigur]] (''Ardeola ralloides''), sgk [[haigurlased]] *[[koldjalg-hõbekajakas]] (''Larus cachinnans''), sgk [[kajaklased]] *[[koldsäälik]] (''Setophaga petechia''), sgk [[sääliklased]] *[[kold-väikehüüp]] (''Botaurus sinensis''), sgk [[haigurlased]] *[[koldvint]] (''Serinus serinus''), sgk [[vintlased]] *[[koljathaigur]] (''Ardea goliath''), sgk [[haigurlased]] *[[kondorilised]] (''Cathartiformes''), selts *[[kondorlased]] (''Cathartidae''), sugukond *[[kongo paabulind]] (''Afropavo congensis''), sgk [[faasanlased]] *[[kongo paabulind (perekond)|kongo paabulind]] (''Afropavo''), perekond, sgk [[faasanlased]] *[[kookako]] (''Callaes''), perekond, sgk [[kookakolased]] * [[kookakolased]] (''Callaeidae'', ''Callaeatidae''), sugukond *[[koolibrilased]] (''Trochilidae''), sugukond *[[koovitaja]] (''Numenius''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[koovtilder]] (''Bartramia longicauda''), sgk [[kurvitslased]] *[[koovtilder (perekond)|koovtilder]] (''Bartramia''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[kormoran]] (''Phalacrocorax carbo''), sgk [[kormoranlased]] *[[kormoranlased]] ehk karbaslased (''Phalacrocoracidae''), sugukond *[[koskel]] (''Mergus''), perekond, sgk [[partlased]] *[[kotkad]] *[[krabijooksur]] (''Dromas ardeola''), sgk [[krabijooksurlased]] *[[krabijooksur (perekond)|karbijooksur]] (''Dromas''), perekond, sgk [[krabijooksurlased]] *[[krabijooksurlased]] (''Dromadidae''), sugukond *[[krae-paradiisihakk]] (''Phonygammus keraudrenii''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[krokodillilind]] (''Pluvianus aegyptius''), sgk [[krokodillilindlased]] *[[krokodillilind (perekond)|krokodillilind]] (''Pluvianus''), perekond, sgk [[krokodillilindlased]] *[[krokodillilindlased]] (''Pluvianidae''), sugukond *[[krüüsel]] (''Cepphus grylle''), sgk [[alklased]] *[[krüüsel (perekond)|krüüsel]] (''Cepphus''), perekond, sgk [[alklased]] *[[kukkurtihane]] (''Remiz pendulinus''), sgk [[kukkurtihaslased]] *[[kuldhänilane]] (''Motacilla citreola''), sgk [[västriklased]] *[[kuldlauk-lootoselind]] (''Jacana spinosa''), sgk [[lootoselindlased]] *[[kuld-lehelind]] (''Phylloscopus proregulus''), sgk [[lehelindlased]] *[[kuldnokk]] (''Sturnus vulgaris''), sgk [[kuldnoklased]] *[[kuldnoklased]] (''Sturnidae''), sugukond *[[kuld-paradiisilind]] (''Diphyllodes magnificus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[kuldtiib-säälik]] (''Vermivora chrysoptera''), sgk [[sääliklased]] *[[kuldtsiitsitaja]] (''Emberiza aureola''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[kuninghahk]] (''Somateria spectabilis''), sgk [[partlased]] *[[kuning-paradiisilind]] (''Paradisaea raggiana''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[kuningviu]] (''Buteo regalis''), sgk [[haugaslased]], Põhja-Ameerika *[[kurelised]] (''Gruiformes''), selts *[[kurg]] (''Grus''), perekond, sgk [[kurglased]] *[[kurgkotkas]] (''Sagittarius serpentarius''), sgk [[kurgkotkaslased]] *[[kurglased]] (''Gruidae''), sugukond *[[kurplased]] (''Thinocoridae''), sugukond *[[kurvits (perekond)|kurvits]] (''Scolopax''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[kurvitsalised]] (''Charadriiformes''), selts *[[kurvitslased]] (''Scolopacidae''), sugukond *[[kuupart]] (''Sibirionetta formosa''), sgk [[partlased]] *[[kuupart (perekond)|kuupart]] (''Sibirionetta''), perekond, sgk [[partlased]] *[[kuuse-käbilind]] (''Loxia curvirostra''), sgk [[vintlased]] *[[kuusepüü]] (''Canachites canadensis''), sgk [[faasanlased]], Põhja-Ameerikas *[[kõdulindlased]] (''Orthonychidae''), sugukond *[[kõnnukajakas]] (''Ichthyaetus relictus''), sgk [[kajaklased]] *[[kõnnu-käosulane]] (''Hippolais languida''), sgk [[põõsalindlased]] *[[kõnnu-pääsujooksur]] (''Glareola pratincola''), sgk [[jooksurlased]] *[[kõnnuõgija]] (''Lanius isabellinus''), sgk [[õgijalased]] *[[kõrbe-kivitäks]] (''Oenanthe deserti''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[kõrbeleevike]] (''Bucanetes githagineus''), sgk [[vintlased]] *[[kõrbe-põõsalind]] (''Sylvia nana''), sgk [[põõsalindlased]] *[[kõrbesäälik]] (''Leiothlypis luciae''), sgk [[sääliklased]] *[[kõrbetüll]] (''Anarhynchus leschenaultii''), sgk [[tülllased]] *[[kõrkja-roolind]] (''Acrocephalus schoenobaenus''), sgk [[roolindlased]] *[[kõrvukfaasan]] (''Crossoptilon''), perekond, sgk [[faasanlased]] *[[kõrvukpütt]] (''Rollandia rolland''), sgk [[pütlased]] *[[kõrvukpütt (perekond)|kõrvukpütt]] (''Rollandia''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[kõrvukräts]] (''Asio otus''), sgk [[kakulised]] *[[kõvernokk-rüdi]] ehk kõvernokk-risla (''Calidris ferruginea''), sgk [[kurvitslased]] *[[käbilind]] (''Loxia''), perekond, sgk [[vintlased]] *[[käblik]] (''Troglodytes troglodytes''), sgk [[käbliklased]] *[[käblik (perekond)|käblik]] (''Troglodytes''), perekond, sgk [[käbliklased]] *[[kägu]] (''Cuculus canorus''), sgk [[kägulased]] *[[Kägu (perekond)|kägu]] (''Cuculus''), perekond, sgk [[kägulased]] *[[kägulased]] (''Cuculidae''), sugukond *[[käharpelikan]] (''Pelecanus crispus''), sgk [[pelikanlased]] *[[käolised]] (''Cuculiformes''), selts *[[Käosulane (perekond)|käosulane]] (''Hippolais''), perekond, [[põõsalindlased]] *[[käosulane]] (''Hippolais icterina''), sgk [[põõsalindlased]] *[[kääbuskotkas]] (''Hieraaetus pennatus'', sünonüüm ''Aquila pennata''), sgk [[haugaslased]] *[[kääbuskurp]] (''Thinocorus rumicivorus''), sgk [[kurplased]] *[[kääbuspingviin]] (''Eudyptula minor''), sgk [[pingviinlased]] *[[kübarkoskel]] (''Lophodytes cucullatus''), sgk [[partlased]] *[[kübarkoskel (perekond)|kübarkoskel]] (''Lophodytes''), perekond, sgk [[partlased]] *[[kühmnokk-luik]] (''Cygnus olor''), sgk [[partlased]] *[[künkakana]] (''Arborophila''), perekond, sgk [[faasanlased]] *[[künnivares]] (''Corvus frugilegus''), sgk [[vareslased]] ==L== *[[laanenäär]] (''Perisoreus infaustus''), sgk [[vareslased]] *[[laanenäär (perekond)|laanenäär]] (''Perisoreus''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[laanepüü]] (''Tetrastes bonasia''), sgk [[faasanlased]] *[[laanerähn]] (''Picoides tridactylus''), sgk [[rähnlased]] *[[lagle]] (''Branta''), perekond, sgk [[partlased]] *[[laikkael-kormoran]] ehk laikkael-karbas (''Poikilocarbo gaimardi''), sgk [[kormoranlased]] *[[lainokk-todi]] (''Todus subulatus''), sgk [[todilased]] *[[laisaba-padulind]] (''Catriscus brevirostris''), sgk [[ritsiklindlased]] *[[laisaba-paradiisilind]] (''Astrapia rothschildi''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[laisaba-änn]] (''Stercorarius pomarinus'') *[[lakk-lehtlalind]] (''Sericulus bakeri''), sgk [[lehtlalindlased]] *[[lakktuvi]] (''Caloenas nicobarica''), sgk [[tuvilased]] *[[lakktuvi (perekond)|lakktuvi]] (''Caloenas''), perekond, sgk [[tuvilased]] *[[lammitilder]] (''Tringa stagnatilis''), sgk [[kurvitslased]] *[[lapi tsiitsitaja]] (''Calcarius lapponicus''), sgk ''[[Calcariidae]]'' *[[lasuurtihane]] (''Cyanistes cyanus''), sgk [[tihaslased]] *[[lannuvart]] (''Aythya collaris''), perekond [[vart]], sugukond [[partlased]] *''[[Larus canus canus]]'', [[kalakajakas|kalakajaka]] alamliik *[[lauk (lind)|lauk]] (''Fulica atra''), sgk [[ruiklased]] *[[lauk-paradiisilind]] (''Paradigalla carunculata''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[lauktihane]] (''Sittiparus semilarvatus''), sgk [[tihaslased]] *[[laululinnud]] ehk laululised (''Passeri'', ''Oscines''), alamselts *[[laululuik]] (''Cygnus cygnus''), sgk [[partlased]] *[[laulurästas]] (''Turdus philomelos''), sgk [[rästaslased]] *[[leeksäälik]] (''Parula gutturalis''), sgk [[sääliklased]] *[[leeterüdi]] ehk leeterisla (''Calidris alba''), sgk [[kurvitslased]] *[[leet-käosulane]] (''Hippolais pallida'', ''Iduna pallida''), sgk [[põõsalindlased]] *[[leetsaba-paradiisilind]] (''Drepanornis albertisi''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[leevike]] (''Pyrrhula pyrrhula''), sgk [[vintlased]] *[[lehelind]] (''Phylloscopus''), perekond, sgk [[lehelindlased]] *[[lehelindlased]] (''Phylloscopidae''), sugukond *[[lehtlalindlased]] (''Ptilonorhynchidae''), sugukond *''[[Leiothrix]]'', perekond, sgk [[vädraklased]] *[[lembelind]] (''Agapornis''), perekond, sgk [[papagoilased]] *[[lepalind]] (''Phoenicurus phoenicurus''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[lepalind (perekond)|lepalind]] (''Phoenicurus''), perekond, sgk [[kärbsenäplased]] *[[liivatüll]] (''Charadrius hiaticula''), sgk [[tülllased]] *[[liiv-kivitäks]] (''Oenanthe isabellina''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[linavästrik]] (''Motacilla alba''), sgk [[västriklased]] *[[lint-paradiisilind]] (''Pteridophora alberti''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[lodinokk-haigur]] (''Cochlearius cochlearius''), sgk [[haigurlased]] *[[lodinokk-haigur (perekond)|lodinokk-haigur]] (''Cochlearius''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[lokut-lootoselind]] (''Jacana jacana''), sgk [[lootoselindlased]] *[[loorkakk]] (''Tyto alba''), sgk [[loorkaklased]] *[[loorkull]] (''Circus''), perekond, sgk [[haugaslased]] *[[lootoselindlased]] (''Jacanidae''), sugukond *[[luha-sinirind]] (''Luscinia svecica cyanecula''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[luik]] (''Cygnus''), perekond, sgk [[partlased]] *[[luitsnokk-iibis]] (''Platalea leucorodia'') *[[luitsnokk-part]] (''Spatula clypeata''), sgk [[partlased]] *[[lumehani]] (''Anser caerulescens''), sgk [[partlased]] *[[lumekakk]] (''Nyctea scandiaca''), sgk [[kaklased]] *[[lumekurp]] (''Attagis gayi''), sgk [[kurplased]] *[[lumelind]] (''Plectrophenax hyperboreus'', ka ''Plectrophenax nivalis hyperboreus''), sgk ''[[Calcariidae]]'' *[[lumepüü]] (''Lagopus muta'', ''Lagopus mutus''), sgk [[metsislased]], Arktikas *[[Lumevarblane (perekond)|Lumevarblane]] (''Montifringilla''), perekond, sgk [[varblaslased]] *[[lunn]] (''Fratercula arctica''), sgk [[alklased]] *[[lunn (perekond)|lunn]] (''Fratercula''), perekond, sgk [[alklased]] *[[lõoke]] (''Alauda''), perekond, sgk [[lõolased]] *[[lõolased]] (''Alaudidae''), sugukond *[[lõopistrik]] (''Falco subbuteo''), sgk [[pistriklased]] *[[lõuna-hallõgija]] (''Lanius meridionalis'') *[[lõuna-hõbekajakas]] (''Larus michahellis'') *[[lõunahüüp]] (''Botaurus poiciloptilus''), sgk [[haigurlased]] *[[lõuna-käosulane]] (''Hippolais rama'', ''Iduna rama''), sgk [[põõsalindlased]] *[[lõuna-nõgipääsuke]] (''Psalidoprocne pristoptera''), sgk [[pääsulased]] *[[lõuna-paradiisilind]] (''Ptiloris paradiseus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[lõunatirk]] (''Uria aalge'') *[[lõuna-urvalind]] (''Carduelis flammea cabaret''), sgk [[vintlased]] *[[lõunaänn]] (''Stercorarius antarcticus''), sgk [[änlased]] *[[läikdrongo]] (''Dicrurus aeneus''), sgk [[drongolased]] *[[läik-lootoselind]] (''Metopidius indicus''), sgk [[lootoselindlased]] *[[läik-lootoselind (perekond)|läik-lootoselind]] (''Metopidius''), perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[lääne-käosulane]] (''Hippolais polyglotta''), sgk [[põõsalindlased]] *[[lääne-pöialpoiss]] (''Regulus ignicapillus''), sgk [[pöialpoislased]] *[[läänesõtkas]] (''Bucephala islandica'') *[[lääne-tuppnokk]] (''Chionis albus''), sgk [[tuppnoklased]] *[[lühinokk-hani]] (''Anser brachyrhynchus'') *[[lüürasaba]] (''Menura''), perekond ==M== *[[maasarviklased]] (''Bucorvidae''), sugukond *[[maasirk]] (''Geospiza''), perekond, sgk [[tsiitsitajalased]] *[[maatihane]] (''Pseudopodoces humilis''), sgk [[tihaslased]] *''[[Machaeropterus]]'', perekond, sgk [[tantsulindlased]] *[[madagaskari lootoselind]] (''Actophilornis albinucha''), sgk [[lootoselindlased]] *[[madagaskari tiigihaigur]] (''Ardeola idae''), sgk [[haigurlased]] *[[madeira tormilind]] (''Pterodroma madeira''), sgk [[tormilindlased]] *[[maduhaugas]] (''Spilornis''), perekond, sgk [[haugaslased]] *[[madukaellased (linnud)|madukaellased]] (''Anhingidae''), sugukond *[[madukael]] (''Anhinga''), perekond, sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]] *[[madukotkas]] (''Circaetus gallicus''), sgk [[haugaslased]] *[[madukotkas (perekond)|madukotkas]] (''Circaetus''), perekond, sgk [[haugaslased]] *[[madukotkaslased]] (''Circaetinae''), alamsugukond, sgk [[haugaslased]] *[[mainakuldnokk]] ehk harilik mainakuldnokk ehk maina (''Acridotheres tristis''), sgk [[kuldnoklased]] *[[mainakuldnokk (perekond)|mainakuldnokk]], perekond (''Acridotheres'') *[[malagassi tuvi]] (''Nesoenas picturatus''), sgk [[tuvilased]], Madagaskar ja India ookeani saared *[[malai künkakana]] (''Arborophila campbelli''), sgk [[faasanlased]] *[[mangroovihaigur]] (''Ardea sumatrana''), sgk [[haigurlased]] *[[marabu]] ehk aafrika marabu (''Leptoptilos crumenifer''), sgk [[toonekurglased]] *[[marabu (perekond)|marabu]] (''Leptoptilos''), perekond, sgk [[toonekurglased]] *''[[Mareca]]'', perekond, sgk [[partlased]] *[[masksäälik (perekond)|masksäälik]] (''Geothlypis''), perekond, sgk [[sääliklased]] *[[mauri käosulane]] (''Hippolais pallida opaca'', ''Iduna pallida opaca'', ''Hippolais opaca''), sgk [[põõsalindlased]] *[[meelindlased]] (''Meliphagidae''), sugukond *[[meenäitur]] (''Indicator''), perekond, sgk [[meenäiturlased]] *[[meenäiturlased]] (''Indicatoridae''), sugukond *[[merikajakas]] (''Larus marinus''), sgk [[kajaklased]] *[[merikotkas]] (''Haliaeetus albicilla''), sgk [[haugaslased]] *[[meririsla]] (merirüdi) (''Calidris maritima''), sgk [[kurvitslased]] *[[merisk]] (''Haematopus ostralegus''), sgk [[merisklased]] *[[merisk (perekond)|merisk]] (''Haematopus''), perekond, sgk [[merisklased]] *[[merisklased]] (''Haematopodidae''), sugukond *[[merivart]] (''Aythya marila''), sgk [[partlased]] *[[mesilasenäpp]] (''Merops apiaster'') *[[metsis]] (''Tetrao urogallus''), sgk [[faasanlased]] *[[metskalkun]] (''Meleagris gallopavo''), sgk [[kalkunlased]] *[[metskiur]] (''Anthus trivialis''), sgk [[västriklased]] *[[metskurvits]] (''Scolopax rusticola''), sgk [[kurvitslased]] *[[mets-lehelind]] (''Phylloscopus sibilatrix''), sgk [[lehelindlased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[mets-nürisaba]] (''Xenicus longipes'')</span>, sgk [[nürisabalased]] *[[metstilder]] (''Tringa ochropus''), sgk [[kurvitslased]] *[[metsvint]] (''Fringilla coelebs''), sgk [[vintlased]] *[[michigani säälik]] (''Dendroica kirtlandii''), sgk [[sääliklased]] *[[mongoolia kiur]] (''Anthus godlewskii''), sgk [[västriklased]] *[[mudahaigur]] (''Egretta tricolor''), sgk [[haigurlased]] *[[mudanepp]] (''Lymnocryptes minimus''), sgk [[kurvitslased]] *[[mudanepp (perekond)|mudanepp]] (''Lymnocryptes''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[mudatilder]] (''Tringa glareola''), sgk [[kurvitslased]] *[[muda-toonekurg]] (''Mycteria americana''), sgk [[toonekurglased]] *[[muskuspart]] (''Cairina moschata''), sgk [[partlased]] *[[muskuspart (perekond)|muskuspart]] (''Cairina''), perekond, sgk [[partlased]] *[[must-harksaba]] (''Milvus migrans''), sgk [[haugaslased]] *[[musthüüp]] (''Botaurus flavicollis''), sgk [[haigurlased]] *[[must-irvnokk]] (''Anastomus lamelligerus''), sgk [[toonekurglased]] *[[mustjalg-tüll]] ehk meritüll (''Anarhynchus alexandrinus''), sgk [[tülllased]] *[[mustkael-pütt]] (''Podiceps nigricollis''), sgk [[pütlased]] *[[must-karkjalg]] (''Himantopus novaezelandiae''), sgk [[karkjalglased]] *[[mustkiird-selvasäälik]] (''Basileuterus nigrocristatus''), sgk [[sääliklased]] *[[must-kivirullija]] (''Arenaria melanocephala''), sgk [[kurvitslased]] *[[mustkoolibri]] (''Florisuga fusca''), sgk [[koolibrilased]] *[[mustlagle]] (''Branta bernicla'') *[[mustlauk-õgija]] (''Lanius minor''), sgk [[õgijalased]] *[[must-lepalind]] (''Phoenicurus ochruros''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[mustluik]] (''Cygnus atratus''), sgk [[partlased]] *[[mustpea-hänilane]] (''Motacilla flava feldegg''), [[hänilane|hänilase]] alamliik, sgk [[västriklased]] *[[mustpea-põõsalind]] (''Sylvia atricapilla''), sgk [[põõsalindlased]] *[[mustpea-tsiitsitaja]] (''Emberiza melanocephala''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[mustpugu-rästas]] (''Turdus ruficollis''), sgk [[rästaslased]] *[[mustpõsk-lembelind]] ehk mustpõsk-lembepapagoi (''Agapornis nigrigenis''), sgk [[papagoilased]] *[[mustrind]] (''Erithacus komadori'', ''Luscinia komadori''), sgk [[rästaslased]], Jaapanis Sensai saartel *[[musträhn]] (''Dryocopus martius''), sgk [[rähnlased]] *[[musträstas]] (''Turdus merula''), sgk [[rästaslased]] *[[mustsaba-vigle]] (''Limosa limosa''), sgk [[kurvitslased]] *[[mustselg-laanerähn]] (''Picoides arcticus''), sgk [[rähnlased]], Põhja-Ameerikas *[[musttihane]] (''Periparus ater'', ''Parus ater''), sgk [[tihaslased]] *[[must-toonekurg]] (''Ciconia nigra''), sgk [[toonekurglased]] *[[mustvaeras]] (''Melanitta nigra''), sgk [[partlased]] *[[mustvares]] (''Corvus corone corone''), [[vares]]e alamliik, sgk [[vareslased]] *[[mustviires]] (''Chlidonias niger''), sgk [[tiirlased]] *[[mõõksaba-paradiisilind]] (''Epimachus meyeri''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[mägiaara]] (''Ara rubrogenys''), sgk [[papagoilased]] *[[mägi-kanepilind]] (''Carduelis flavirostris''), sgk [[vintlased]] *[[mägikiur]] (''Anthus spinoletta''), sgk [[västriklased]] *[[mägikurg]] (''Grus nigricollis''), sgk [[kurglased]]) *[[mägiraat]] (''Prunella collaris''), sgk [[raatlased]] *[[mägi-rasvatihane]] (''Parus monticolus''), sgk [[tihaslased]] *[[mägi-roherähn]] (''Picus squamatus''), sgk [[rähnlased]] *[[mägisäälik (perekond)|mägisäälik]] (''Myioborus''), perekond, sgk [[sääliklased]] *[[männi-käbilind]] (''Loxia pytyopsittacus''), sgk [[vintlased]] *[[männileevike]] (''Pinicola enucleator''), sgk [[vintlased]] *[[mänsak (perekond)|mänsak]] (''Nucifraga''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[mänsak]] (''Nucifraga caryocatactes''), sgk [[vareslased]] *[[mürkpeoleo]] (''Pitohui''), perekond, sgk ''Pachycephalidae'' *''[[Mycteria]]'', perekond, sgk [[toonekurglased]] ==N== *[[naaskelnokk]] (''Recurvirostra avosetta''), sgk [[karkjalglased]] *[[naaskelnokk (perekond)|naaskelnokk]] (''Recurvirostra''), perekond, [[karkjalglased]] *[[naerukajakas]] (''Larus ridibundus''), sgk [[kajaklased]] *[[naerutiir]] (Gelochelidon nilotica), sgk [[tiirlased]] *[[nandu]] (''Rhea americana''), sgk [[nandulased]] *[[nauru roolind]] (''Acrocephalus rehsei)'', sgk [[roolindlased]], [[Nauru]] [[endeem]] *[[neitsikurg]] (''Grus virgo''), sgk [[kurglased]] *[[nepp]] (''Gallinago''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[neppvigle]] (''Limnodromus''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *''[[Nesoenas]]'', perekond, sgk [[tuvilased]] *<span style="background-color:#FFF68F">''[[Nesoenas cicur]]''</span>, sgk [[tuvilased]] *<span style="background-color:#FFF68F">''[[Nesoenas rodericanus]]''</span>, sgk [[tuvilased]] *''[[Nestor (linnuperekond)|Nestor]]'', perekond, sgk [[kakkpapagoilased]] *[[Netta (linnuperekond)|''Netta'']], perekond, sgk [[partlased]] *[[niidu-kaelustäks]] (''Saxicola maurus''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[niidukiur]] ehk stepi-niidukiur (''Anthus richardi''), sgk [[västriklased]] *[[niidurüdi]] ehk niidurisla (''Calidris alpina schinzii''), sgk [[kurvitslased]] *[[ninasarviklind]] (''Buceros rhinoceros''), sgk [[sarvlindlased]] *[[nunn-kivitäks]] (''Oenanthe pleschanka''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[nurmkana]] (''Perdix perdix''), sgk [[faasanlased]] *[[nõgihaigur]] (''Egretta ardesiaca''), sgk [[haigurlased]] *[[nõgi-tormilind]] (''Bulweria bulwerii''), sgk [[tormilindlased]] *[[nõlva-lehelind]] (''Phylloscopus trochiloides''), sgk [[lehelindlased]] *[[nõmmekiur]] (''Anthus campestris''), sgk [[västriklased]] *[[nõmmelõoke]] (''Lullula arborea''), sgk [[lõolased]] ==O== *[[odahaigur]] (''Agamia agami''), sgk [[haigurlased]] *[[odahaigur (perekond)|odahaigur]] (''Agamia''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[ogatiiblased]] (''Anhimidae''), sugukond *[[ohakalind (perekond)|ohakalind]] (''Carduelis''), perekond, sgk [[vintlased]] *[[ohakalind]] (''Carduelis carduelis''), sgk [[vintlased]] *[[ojahüüp]] (''Botaurus sturmii''), sgk [[haigurlased]] ==P== *[[paduhaigur]] (''Ardeola rufiventris''), sgk [[haigurlased]] *[[padu-roolind]] (''Acrocephalus agricola''), [[roolindlased]] *[[paelsaba-paradiisilind]] (''Astrapia mayeri''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[paeltiib-paradiisilind]] (''Semioptera wallacii''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[pahlsaba-lootoselind]] (''Hydrophasianus chirurgus''), sgk [[lootoselindlased]] *[[pahlsaba-lootoselind (perekond)|pahlsaba-lootoselind]] (''Hydrophasianus''), perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[paindpuulind]] (''Hypocolius ampelinus''), sgk [[paindpuulindlased]] *[[palmi-amatsoonpapagoi]] (''Amazona autumnalis''), sgk [[papagoilased]] *[[papagoilised]] (''Psittaciformes''), selts *[[paradiisikurg]] (''Grus paradisea'', ka ''Anthropoides paradiseus''), sgk kurglased *[[paradiisilindlased]] (''Paradisaeidae''), sugukond *[[paradiisivares]] (''Lycocorax pyrrhopterus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[pardid]] (''Anatinae''), alamsugukond, sgk [[partlased]] *[[part]] (''Anas''), perekond, sgk [[partlased]] *[[partlased]] (''Anatidae''), sugukond *[[pasknäär]] (''Garrulus glandarius''), sgk [[vareslased]] *[[pasknäär (perekond)|pasknäär]] (''Garrulus''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[patagoonia kurp]] (''Attagis malouinus''), sgk [[kurplased]] *[[pelikan]] ehk roosapelikan (''Pelecanus onocrotalus''), sgk [[pelikanlased]] *[[pelikan (perekond)|pelikan]] (''Pelecanus''), perekond, sgk [[pelikanlased]] *[[pelikanilised]] (''Pelecaniformes''), selts *[[pelikanlased]] (''Pelecanidae''), sugukond *[[peoleo]] (''Oriolus oriolus''), sgk [[peoleolased]] *''[[Perdicinae]]'', alamsugukond, sgk [[faasanlased]] *[[peruu jämejalg]] (''Hesperoburhinus superciliaris''), sgk [[jämejalglased]] *[[peruu torminiglas]] (''Pelecanoides garnotii''), sgk [[tormilindlased]] *''[[Phoenicoparrus]]'', perekond, sgk [[flamingolased]] *[[piilpart]] (''Anas crecca''), sgk [[partlased]] *[[piiritaja]] ehk piirpääsuke (''Apus apus''), sgk [[piiritajalased]] *[[Piiritaja (perekond)|piiritaja]] (''Apus''), perekond *[[piiritajalased]] (''Apodidae''), sugukond *[[piiritajalised]] (''Apodiformes''), selts *[[pikatiivalised]] (''Apodiformes''), selts *[[pikkjalg-rüdi]] (''Calidris himantopus''), sgk [[kurvitslased]] *[[pikksaba-änn]] (''Stercorarius longicaudus'') *[[pilalindlased]] (''Mimidae''), sugukond *[[pingviinilised]] (''Sphenisciformes''), selts *[[pingviinlased]] (''Spheniscidae''), sugukond *[[pisi-lootoselind]] (''Microparra capensis''), sgk [[lootoselindlased]] *[[pisi-lootoselind (perekond)|pisi-lootoselind]] (''Microparra''), perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[pisipart]] (''Nettapus''), perekond, sgk [[partlased]] *[[pisi-sabatihane]] ehk pisitihane (''Psaltria exilis''), sgk [[sabatihaslased]] *[[plütt]] (''Limicola falcinellus''), sgk [[kurvitslased]] *[[plüü]] (''Pluvialis squatarola''), sgk [[tülllased]] *[[polaarkajakas]] (''Larus glaucoides'') *[[porr]] (''Certhia familiaris''), sgk [[porlased]] *[[preeria-naaskelnokk]] (''Recurvirostra americana''), sgk [[karkjalglased]] *[[preeriavigle]] (''Limosa fedoa''), sgk [[kurvitslased]] *[[prillkrüüsel]] (''Cepphus carbo''), sgk [[alklased]] *[[prillvaeras]] (''Melanitta perspicillata''), sgk [[partlased]] *[[prill-ööhaigur]] (''Calherodius leuconotus''), sgk [[haigurlased]] *[[prill-ööhaigur (perekond)|prill-ööhaigur]] (''Calherodius''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[pruunpelikan]] (''Pelecanus occidentalis''), sgk [[pelikanlased]] *[[pruunselg-põõsalind]] (''Sylvia communis''), sgk [[põõsalindlased]] *[[pruun-ööhaigur]] (''Gorsachius goisagi''), sgk [[haigurlased]] *''[[Psittacini]]'', triibus, sgk [[papagoilased]] *[[pugalsaba-paradiisilind]] (''Astrapia splendidissima''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[pugal-toonekurg]] (''Ephippiorhynchus asiaticus''), sgk [[toonekurglased]] *[[puhv-paradiisilind]] (''Seleucidis melanoleucus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[puispelikan]] (''Pelecanus rufescens''), sgk [[pelikanlased]] *[[puna-aara]] (''Ara macao'') sgk [[papagoilased]] *[[puna-džunglikana]] (''Gallus gallus''), sgk [[faasanlased]], Lõuna-Aasias, kodustatuna üle maailma *[[puna-harksaba]] (''Milvus milvus''), sgk [[haugaslased]] *[[punaflamingo]] (''Phoenicopterus ruber''), sugukond [[flamingolased]] *[[punajalg-pistrik]] (''Falco vespertinus''), sgk [[pistriklased]] *[[punajalg-tilder]] (''Tringa totanus''), sgk [[kurvitslased]] *[[punakael-lagle]] (''Branta ruficollis''), sgk [[partlased]] *[[punakael-väikehaigur]] (''Butorides virescens''), sgk [[haigurlased]] *[[punakurk-haigur]] (''Egretta vinaceigula''), sgk [[haigurlased]] *[[punakurk-kaur]] (''Gavia stellata''), sgk [[kaurlased]] *[[punanokk-vart]] (''Netta rufina'') *[[punapea-naaskelnokk]] (''Recurvirostra novaehollandiae''), sgk [[karkjalglased]] *[[punapea-tsiitsitaja]] (''Emberiza bruniceps''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[punapea-vart]] (''Aythya ferina''), sgk [[partlased]] *[[punapea-õgija]] (''Lanius senator''), sgk [[õgijalased]] *[[punapõsk-bülbül]] (''Pycnonotus jocosus''), sgk [[bülbüllased]] *[[punarind (perekond)|punarind]] (''Erithacus''), perekond, sgk [[kärbsenäplased]] *[[punarind]] (''Erithacus rubecula''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[punarind-karkjalg]] (''Cladorhynchus leucocephalus''), sgk [[karkjalglased]] *[[punarind-karkjalg (perekond)|punarind-karkjalg]] (''Cladorhynchus''), perekond, sgk [[karkjalglased]] *[[punarind-rästas]] (''Turdus migratorius''), sgk [[rästaslased]] *[[puna-rosellapapagoi]] (''Platycercus elegans''), sgk ''[[Psittaculidae]]'' *[[punasaba-paradiisilind]] (''Paradisaea rubra''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[punaselg-õgija]] (''Lanius collurio''), sgk [[õgijalased]] *[[puna-veetallaja]] (''Phalaropus fulicarius''), sgk [[kurvitslased]] *[[puna-väikehüüp]] (''Botaurus cinnamomeus''), sgk [[haigurlased]] *[[puna-ööhaigur]] (''Nycticorax caledonicus''), sgk [[haigurlased]] *[[purpurhaigur]] (''Ardea purpurea''), sgk [[haigurlased]] *[[puukoristaja]] (''Sitta europaea''), sgk [[puukoristajalased]] *[[põhjahänilane]] (''Motacilla flava thunbergi''), sgk [[västriklased]] *[[põhja-lehelind]] (''Phylloscopus borealis''), sgk [[lehelindlased]] *[[põhja-masksäälik]] (''Geothlypis trichas''), sgk [[sääliklased]] *[[põhjatihane]] (''Parus montanus'', ''Poecile montanus''), sgk [[tihaslased]] *[[põhjatirk]] (''Uria lomvia''), sgk [[alklased]] *[[põhja-tormipääsu]] (''Oceanodroma leucorhoa''), sgk [[tormipääsulased]] *[[põhjavint]] (''Fringilla montifringilla''), sgk [[vintlased]] *[[põhjatsiitsitaja]] (''Emberiza rustica''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[põldlõoke]] (''Alauda arvensis''), sgk [[lõolased]] *[[põldtsiitsitaja]] (''Emberiza hortulana''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[põldvarblane]] (''Passer montanus''), sgk [[varblaslased]] *[[põldvutt]] (''Coturnix coturnix'') *[[põõsalind]] (''Sylvia''), perekond, sgk [[põõsalindlased]] *[[põõsalindlased]] (''Sylviidae''), sugukond *[[pöialpoiss]] (''Regulus regulus''), sgk [[pöialpoislased]] *[[pähklimänsak]] (''Nucifraga caryocatactes caryocatactes''), [[mänsak]]u alamliik, sgk [[vareslased]] *[[pärlkanalased]], sugukond *[[pääsujooksur]] (''Glareola''), perekond, sugukond [[jooksurlased]] *[[pütilised]] (''Podicipediformes''), selts *[[pütlased]] (''Podicipedidae''), sugukond *[[pütt (perekond)|pütt]], (''Podiceps''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[püü]] (''Lagopus''), perekond, sgk [[faasanlased]] *[[püüfaasan]] (''Ithaginis cruentus''), sgk [[faasanlased]] *[[püüfaasan (perekond)|püüfaasan]] (''Ithaginis''), perekond, sgk [[faasanlased]] ==Q== *[[queenslandi paradiisilind]] (''Ptiloris victoriae''), sgk [[paradiisilindlased]] ==R== *[[raat]] (''Prunella''), perekond, sgk [[raatlased]] *[[raatlased]] (''Prunellidae''), sugukond *[[rabahani]] (''Anser fabalis''), sgk [[partlased]] *[[rabapistrik]] (''Falco peregrinus''), sgk [[pistriklased]] *[[rabapüü]] (''Lagopus lagopus''), sgk [[metsislased]] *[[raipekotkas]] (''Neophron percnopterus''), sgk [[haugaslased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[raitlind]] (''Aepyornis maximus'' või ''Aepyornis titan'')</span>, sgk [[raitlindlased]], elas [[Madagaskar]]il *''[[Ramphastos]]'', perekond, sgk [[tuukanlased]] *[[rand-jämejalg]] (''Burhinus grallarius''), sgk [[jämejalglased]] *[[randkiur]] (''Anthus petrosus), sgk [[västriklased]] *[[randtiir]] (''Sterna paradisae''), sgk [[tiirlased]] *[[rand-toonekurg]] (''Mycteria cinerea''), sgk [[toonekurglased]] *[[rasvatihane]] (''Parus major''), sgk [[tihaslased]] *[[raudkull]] (''Accipiter nisus''), sgk [[haugaslased]] *[[rebassidrik]] (''Passerella iliaca''), sgk [[sidriklased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[réunioni iibis]] (''Threskiornis solitarius'')</span>, sgk [[iibislased]], elas Réunionil *[[ristpart]] (''Tadorna tadorna''), sgk [[partlased]] *[[ristpart (perekond)|ristpart]] (''Tadorna''), perekond, sgk [[partlased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[rodriguese dront]] (''Pezophaps solitaria'')</span>, sgk [[tuvilased]], elas Rodriguese saarel *[[rodriguese kangurlind]] (''Foudia flavicans''), sgk [[kangurlindlased]], Rodriguese saare endeem *<span style="background-color:#FFF68F">[[rodriguese sinituvi]] (''Alectroenas payandeei''), sgk [[tuvilased]], elas Rodriguese saarel *[[rohe-paabulind]] (''Pavo muticus''), sgk [[faasanlased]] *[[roherähn]] (''Picus viridis''), sgk [[rähnlased]] *[[rohetiib-aara]] (''Ara chloropterus''), sgk [[papagoilased]] *[[rohevint]] (''Carduelis chloris''), sgk [[vintlased]] *[[rohtla-jämejalg]] (''Hesperoburhinus bistriatus''), sgk [[jämejalglased]] *[[rohtlakurp]] (''Pedionomus torquatus''), sgk [[rohtlakurplased]] *[[rohtlakurp (perekond)|rohtlakurp]] (''Pedionomus''), perekond, sgk [[rohtlakurplased]] *[[rohtlakurplased]] (''Pedionomidae''), sugukond *[[rohukoskel]] (''Mergus serrator''), sgk [[partlased]] *[[rohunepp]] (''Gallinago media''), sgk [[kurvitslased]] *[[ronk]] (''Corvus corax''), sgk [[vareslased]] *[[roohabekas]] ehk roovilbas (''Panurus biarmicus''), sgk [[habeklased]] *[[roolind]] (''Acrocephalus''), perekond, sgk [[roolindlased]] *[[roo-loorkull]] (''Circus aeruginosus''), sgk [[haugaslased]] *[[roo-ritsiklind]] (''Locustella luscinioides''), sgk [[ritsiklindlased]] *[[rooruik]] (''Rallus aquaticus ''), sgk [[ruiklased]] *[[roosakajakas]] (''Rhodostethia rosea''), sgk [[kajaklased]] *[[roosa-kuldnokk]] (''Sturnus roseus''), sgk [[kuldnoklased]] *[[roosapõsk-lembelind]] (''Agapornis roseicollis''), sgk [[papagoilased]] *[[roosa-toonekurg]] (''Mycteria ibis''), sgk [[toonekurglased]] * [[roosatuvi]] (''Nesoenas mayeri''), sgk [[tuvilased]] *[[roostepääsuke]] (''Cecropis daurica''), sgk [[pääsulased]] *[[Roostepääsuke (perekond)|roostepääsuke]] (''Cecropis''), perekond, sgk [[pääsulased]] *[[roosterind-tüll]] (''Charadrius morinellus''), sgk [[tülllased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[roostetuvi]] (''Nesoenas duboisi'')</span>, sgk [[tuvilased]] *[[roo-toonekurg]] (''Ciconia maguari''), sgk [[toonekurglased]] *[[rootsiitsitaja]] (''Emberiza schoeniclus''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[rubiinööbik]] (''Luscinia calliope''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[ruiklased]] (''Rallidae''), sugukond *[[rukkirääk]] (''Crex crex''), sgk [[ruiklased]] *[[ruskerästas]] (''Turdus naumanni''), sgk [[rästaslased]] *[[ruugerüdi]] (''Tryngites subruficollis'') sgk [[kurvitslased]] *[[rägapart]] (''Spatula querquedula''), sgk [[partlased]] *[[rähn]] (''Picus''), perekond, sgk [[rähnlased]] *[[rähnilised]] (''Piciformes''), selts *[[rästas]] (''Turdus''), perekond, sgk [[rästaslased]] *[[rästaslased]] (''Turdidae''), sugukond *[[rästas-roolind]] (''Acrocephalus arundinaceus''), sgk [[roolindlased]] *[[räts]] (''Asio''), perekond, sgk [[kaklased]] *[[räusktiir]] (''Sterna caspia''), sgk [[tiirlased]] *[[rääkspart]] (''Anas strepera''), sgk [[partlased]] *[[räästapääsuke]] (''Delichon urbica''), sgk [[pääsulased]] *[[rüdi]] ehk risla (''Calidris''), sgk [[kurvitslased]] *[[rüüt]] (''Pluvialis apricaria''), sgk [[tülllased]] *[[rüüt (perekond)|rüüt]] (''Pluvialis''), perekond, sgk [[tülllased]] ==S== *[[saalomonisaarte raudkull]] (''Tachyspiza albogularis''), sgk [[haugaslased]], Bougainville'i saarel ja Saalomoni saartel *[[sabatihane]] (''Aegithalos caudatus''), sgk [[sabatihaslased]] *[[sadulnokk-toonekurg]] (''Ephippiorhynchus senegalensis''), sgk [[toonekurglased]] *[[safiir-paradiisilind]] (''Ptiloris magnificus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[salu-lehelind]] (''Phylloscopus trochilus''), sgk [[lehelindlased]] *[[salutihane]] ehk sootihane (''Parus palustris'', ''Poecile palustris''), sgk [[tihaslased]] *[[samblikusäälik]] (''Parula americana''), sgk [[sääliklased]] *''[[Sarkidiornis]]'', perekond, sgk [[partlased]] *[[sarvikbülbül]] (''Pycnonotus penicillatus''), sgk [[bülbüllased]] *[[sarviklõoke]] (''Eremophila alpestris'') *[[sarvik-ogatiib]] (''Anhima cornuta''), sgk [[ogatiiblased]] *[[sarvik-ogatiib (perekond)|sarvik-ogatiib]] (''Anhima''), perekond, sgk [[ogatiiblased]] *[[sarvikpütt]] (''Podiceps auritus''), sgk [[pütlased]] *[[sarvlindlased]] (''Bucerotidae''), sugukond *[[sarvlinnulised]] (''Bucerotiformes''), selts *[[sarvnokk-pelikan]] (''Pelecanus erythrorhynchos''), sgk [[pelikanlased]]ý *[[savannihaigur]] (''Ardea melanocephala''), sgk [[haigurlased]] *[[savanni-toonekurg]] (''Ciconia abdimii''), sgk [[toonekurglased]] *[[sebra-amadiin]] (''Taeniopygia guttata''), sgk [[vintlased]] *[[seedrimänsak]] (''Nucifraga caryocatactes macrorhynchos''), [[mänsak]]u alamliik, sgk [[vareslased]] *[[selvasäälik]] (''Basileuterus''), perekond, sgk [[sääliklased]] *[[selvatutlased]] (''Odontophoridae''), sugukond *[[siberi lehelind]] (''Phylloscopus schwarzi''), sgk [[lehelindlased]] *[[siberi raat]] (''Prunella montanella''), sgk [[raatlased]] *[[siberi tõmmuvaeras]] (''Melanitta stejnegeri''), sgk [[partlased]] *[[siidhaigur]] (''Egretta garzetta'') *[[siidisaba]] ehk viristaja (''Bombycilla garrulus''), sgk [[siidisabalased]] *[[siidisaba (perekond)|siidisaba]] (''Bombycilla''), perekond, sgk [[siidisabalased]] *[[siisike]] (''Carduelis spinus''), sgk [[vintlased]] *[[siniaara]] (''Anodorhynchus''), perekond, sgk [[papagoilased]] *[[sinijalg-suula]] (''Sula nebouxii''), sgk [[suulalased]] *[[sinikael-part]] (''Anas platyrhynchos''), sgk [[partlased]] *[[sini-kõrvukfaasan]] (''Crossoptilon auritum''), sgk [[faasanlased]] *[[sininäär]] (''Cyanocitta cristata''), sgk [[vareslased]] *[[sini-paradiisilind]] (''Paradisaea rudolphi''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[siniraag]] (''Coracias garrulus''), sgk [[siniraaglased]] *[[sinirind]] (''Luscinia svecica''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[sini-rägapart]] (''Spatula discors''), sgk [[partlased]] *[[sinisaba]] (''Tarsiger cyanurus''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[sinisäälik]] (''Setophaga caerulescens''), sgk [[sääliklased]] *[[sinitihane]] (''Cyanistes caeruleus''), sgk [[tihaslased]] *[[sinituvi]] (''Alectroenas''), perekond, sgk [[tuvilased]] *[[siniõlg-kuukabarra]] (''Dacelo leachii''), sgk [[jäälindlased]] *[[sirpnokk]] (''Ibidorhyncha struthersii''), sgk [[sirpnoklased]] *[[sirpnokk (perekond)|sirpnokk]] (''Ibidorhyncha''), perekond, sgk [[sirpnoklased]] *[[sirpnoklased]] (''Ibidorhynchidae''), sugukond *[[soldat-aara]] (''Ara militaris''), sgk [[papagoilased]] *[[sookiur]] (''Anthus pratensis''), sgk [[västriklased]] *[[sookurg]] (''Grus grus''), sgk [[kurglased]] *[[soo-loorkull]] (''Circus pygargus''), sgk [[haugaslased]] *[[soopart]] (''Anas acuta''), sgk [[partlased]] *[[soo-roolind]] (''Acrocephalus palustris''), sgk [[roolindlased]] *[[sooräts]] (''Asio flammeus''), sgk [[kaklased]] *[[soorüdi]] (''Calidris alpina''), sgk [[kurvitslased]] *''[[Spatula]]'', perekond, sgk [[partlased]] *[[stepi-händpart]] (''Oxyura leucocephala''), sgk [[partlased]] *[[stepikiivitaja]] (''Vanellus gregarius''), sgk [[tülllased]] *[[stepikotkas]] (''Aquila nipalensis''), sgk [[haugaslased]] *[[stepi-loorkull]] (''Circus macrourus''), sgk [[haugaslased]] *[[stepilõoke]] (''Melanocorypha calandra''), sgk [[lõolased]] *[[stepipistrik]] (''Falco cherrug''), sgk [[pistriklased]] *[[stepi-pääsujooksur]] (''Glareola nordmanni''), sgk [[jooksurlased]] *[[stepi-tuuletallaja]] (''Falco naumanni''), sgk [[pistriklased]] *[[stepivuril]] (''Syrrhaptes paradoxus'') *[[suitsupääsuke (perekond)|suitsupääsuke]] (''Hirundo''), perekond, sgk [[pääsulased]] *[[suitsupääsuke]] (''Hirundo rustica''), sgk [[pääsulased]] *[[sulawesi maduhaugas]] (''Spilornis rufipectus''), sgk [[haugaslased]] *[[sultantihane]] (''Melanochlora sultanea''), sgk [[tihaslased]] *[[sunda tiigihaigur]] (''Ardeola speciosa''), sgk [[haigurlased]] *[[sunda toonekurg]] (''Ciconia stormi''), sgk [[toonekurglased]] *[[suula]] (''Morus bassanus''), sgk [[suulalased]] *[[suurbülbül]] (''Pycnonotus zeylanicus''), sgk [[bülbüllased]] *[[suur-kirjurähn]] (''Dendrocopos major''), sgk [[rähnlased]] *[[suur-konnakotkas]] (''Aquila clanga''), sgk [[haugaslased]] *[[suurkoovitaja]] (''Numenius arquata''), sgk [[kurvitslased]] *[[suur-laukhani]] (''Anser albifrons'') *[[suur-lootoselind]] (''Actophilornis africanus''), sgk [[lootoselindlased]] *[[suur-meenäitur]] (''Indicator indicator''), sgk [[meenäiturlased]] *[[suurnokk-hüüp]] (''Botaurus pinnatus''), sgk [[haigurlased]] *[[suurnokk-vanga]] (''Euryceros prevostii''), sgk [[vangalased]] *[[suurnokk-vint]] ehk suurnokk (''Coccothraustes coccothraustes''), sgk [[vintlased]] *[[suur-paradiisihakk]] (''Manucodia comrii''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[suurpiiritaja]] ehk suur-piirpääsuke (''Apus melba''; ''Tachymarptis melba''), sgk [[piiritajalased]] *[[suurpütt]] (''Aechmophorus occidentalis''), sgk [[pütlased]] *[[suurpütt (perekond)|suurpütt]] (''Aechmophorus''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[suurrüdi]] ehk suurrisla (''Calidris canutus''), sgk [[kurvitslased]] *[[suur-soldataara]] (''Ara ambiguus''), sgk [[papagoilased]] *[[suursäälik]] (''Icteria virens''), sgk [[sääliklased]] *[[suurtrapp]] (''Otis tarda''), sgk [[traplased]] *[[suur-turteltuvi]] (''Streptopelia orientalis'') *[[suur-veetallaja]] (''Phalaropus tricolor''), sgk [[kurvitslased]] *[[suuränn]] (''Stercorarius skua'') *[[sõnnpea-sõtkas]] (''Bucephala albeola'') *[[sõtkas]] (''Bucephala clangula''), sgk [[partlased]] *[[sõtkas (perekond)|sõtkas]] (''Bucephala''), perekond, sgk [[partlased]] *[[sääliklased]] (''Parulidae''), sugukond *[[söödikänn]] (''Stercorarius parasiticus'') ==Š== *[[šikra-raudkull]] ehk hele-raudkull (''Accipiter badius''), sgk [[haugaslased]] *[[šoti käbilind]] (''Loxia scotica''), sgk [[vintlased]] ==T== *[[taigakiur]] (''Anthus hodgsoni''), sgk [[västriklased]] *[[taigatihane]] (''Parus cinctus'' või ''Poecile cinctus''), sgk [[tihaslased]] *[[tait]] (''Gallinula chronopis''), sgk [[ruiklased]] *[[talbsaba-paradiisilind]] (''Astrapia stephaniae''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[talvike]] (''Emberiza citrinella''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[talvike (alamliik)|talvike]] (''Emberiza citrinella citrinella''), [[talvike]]se alamliik, sgk [[tsiitsitajalased]] *[[tamaulipase masksäälik]] (''Geothlypis flavovelata''), sgk [[sääliklased]] *[[tamme-kirjurähn]] (''Dendrocopos medius''), sgk [[rähnlased]] *[[tammetihane]] (''Parus lugubris''), sgk [[tihaslased]] *[[tantsuhaigur]] (''Egretta rufescens''), sgk [[haigurlased]] *[[tanuhaigur]] (''Pilherodius pileatus''), sgk [[haigurlased]] *[[tanuhaigur (perekond)|tanuhaigur]] (''Pilherodius''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[tanu-paradiisilind]] (''Parotia carolae''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[tarna-roolind]] (''Acrocephalus paludicola''), sgk [[roolindlased]] *[[tarna-väikehüüp]] (''Botaurus involucris''), sgk [[haigurlased]] *[[teder]] (''Lyrurus tetrix''), sgk [[faasanlased]] *[[teemantlindlased]] (''Pardalotidae''), sugukond *[[terai-haigur]] (''Ardea insignis''), sgk [[haigurlased]] *''[[Thinocorus]]'', perekond, sgk [[kurplased]] *[[tieke]] (''Philesturnus''), perekond, sgk [[kookakolased]] *[[tihane]] (''Parus''), perekond, sgk [[tihaslased]] *[[tihaslased]] (''Paridae''), sugukond *[[tiigihaigur (perekond)|tiigihaigur]] (''Ardeola''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[tiigi-roolind]] (''Acrocephalus scirpaceus''), sgk [[roolindlased]] *[[tiir]] (''Sterna''), perekond, sgk [[tiirlased]] *[[tikksabalased]] (''Maluridae''), sugukond *[[tikutaja]] ehk taevasikk, sgk [[kurvitslased]] *[[tilder]] (''Tringa''), perekond, sgk [[põõsalindlased]] *[[tinamulased]] (''Tinamidae''), sugukond *[[tirk]] (''Uria''), perekond, sgk [[alklased]] *[[toonehani]] (''Plectropterus gambensis''), sgk [[partlased]] *[[toonekurelised]] (''Ciconiiformes''), selts *[[toonekurg (perekond)|toonekurg]] (''Ciconia''), sgk [[toonekurglased]] *[[toonekurglased]] (''Ciconiidae''), sugukond *[[tormilinnulised]] (''Procellariiformes''), selts *[[tsiitsitaja]] (''Emberiza''), perekond, sgk [[tsiitsitajalased]] *[[tsiitsitajalased]] (''Emberizidae''), sugukond *[[tšiili änn]] (''Stercorarius chilensis''), sgk [[änlased]] *[[tuamotu tormilind]] (''Pterodroma ultima''), sgk [[tormilindlased]] *[[tuhkhaigur]] (''Ardea humbloti''), sgk [[haigurlased]] *[[tuhk-lehelind]] (''Phylloscopus humei''), sgk [[lehelindlased]] *[[tuhksäälik]] (''Leucopeza semperi''), sgk [[sääliklased]] *[[tulemaa tüll]] (''Pluvianellus socialis''), sgk [[tulemaatülllased]] *[[tulemaa tüll (perekond)|tulemaa tüll]] (''Pluvianellus''), perekond, sgk [[tulemaatülllased]] *[[tulemaatülllased]] (''Pluvianellidae''), sugukond *[[tulikurk-säälik]] (''Dendroica fusca''), sgk [[sääliklased]] *[[tulipart]] (''Tadorna ferruginea''), sgk [[partlased]] *[[tumetilder]] (''Tringa erythropus''), sgk [[kurvitslased]] *[[tumevigle]] (''Limosa haemastica''), sgk [[kurvitslased]] *[[tundrakaur]] (''Gavia adamsii''), sgk [[kaurlased]] *[[tundrakiur]] (''Anthus cervinus''), sgk [[västriklased]] *[[tundra-neppvigle]] (''Limnodromus scolopaceus''), sgk [[kurvitslased]] *[[tundra-rabahani]] (''Anser fabalis rossicus''), [[rabahani|rabahane]] alamliik, sgk [[partlased]] *[[tuppnokk]] (''Chionis''), perekond, sgk [[tuppnoklased]] *[[tuppnoklased]] (''Chionidae''), sugukond *[[tupslunn]] (''Fratercula cirrhata''), sgk [[alklased]] *[[turdtuvi]] (''Drepanoptila holosericea''), sgk [[tuvilased]], Uus-Kaledoonia saarel *[[turkestani rasvatihane]] (''Parus bokharensis'', ''Parus major bokharensis''), sgk [[tihaslased]] *[[Turteltuvi (perekond)|turteltuvi]] (''Streptopelia''), perekond, sgk [[tuvilased]] *[[turteltuvi]] (''Streptopelia turtur''), sgk [[tuvilased]] *[[tutkas]] (''Calidris pugnax''), sgk [[kurvitslased]] *[[tuttdrongo]] (''Dicrurus forficatus''), sgk [[drongolased]] *[[tuttfaasan]] (''Pucrasia macrolopha''), sgk [[faasanlased]] *[[tuttlõoke]] (''Galerida cristata''), sgk [[lõolased]] *[[tutt-ogatiib]] (''Chauna chavaria''), sgk [[ogatiiblased]] *[[tuttpütt]] (''Podiceps cristatus''), sgk [[pütlased]] *[[tutt-tihane]] (''Lophophanes cristatus''), sgk [[tihaslased]] *[[tutt-tiir]] (''Thalasseus sandvicensis''), sgk [[tiirlased]] *[[tuttvart]] (''Aythya fuligula''), sgk [[partlased]] *[[tuulas]] (''Artamus''), perekond *[[tuulaslased]] (''Artamidae''), sugukond *[[tuuletallaja]] (''Falco tinnunculus''), sgk [[pistriklased]] *[[tuvilased]] (''Columbidae''), sugukond *[[tõmmuiibis]] (''Plegadis falcinellus'') *[[tõmmukajakas]] (''Larus fuscus''), sgk [[kajaklased]] *[[tõmmu-lehelind]] (''Phylloscopus fuscatus''), sgk [[lehelindlased]] *[[tõmmu-linavästrik]] (''Motacilla alba yarrellii''), [[linavästrik]]u alamliik, sgk [[västriklased]] *[[tõmmu-torminiglas]] (''Pelecanoides urinatrix''), sgk [[tormilindlased]] *[[tõmmuvaeras]] (''Melanitta fusca''), sgk [[partlased]] *[[täks]] (''Saxicola''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[täpik-jämejalg]] (''Burhinus capensis''), sgk [[jämejalglased]] *[[täpiknokk-pelikan]] (''Pelecanus philippensis''), sgk [[pelikanlased]] *[[tääknoklased]] (''Phoeniculidae''), sugukond *[[töbi-paradiisilind]] (''Paradigalla brevicauda''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[Tüll (perekond)|tüll]], perekond, sgk [[tülllased]] *[[tülllased]] (''Charadriidae''), sugukond *[[tüvelindlased]] (''Climacteridae''), sugukond *[[tüvesäälik]] (''Mniotilta varia''), sgk [[sääliklased]] *[[tüükasorlased]] (''Nyctibiidae''), sugukond *[[tüükasorr]] (''Nyctibius''), perekond, sgk [[tüükasorlased]] ==U== *[[uganda veriamadiin]] (''Spermophaga ruficapilla''), sgk [[amadiinlased]] *[[urutüll]] (''Thinornis novaeseelandiae''), sgk [[tülllased]] *[[urvalind]] (''Carduelis flammea''), sgk [[vintlased]] *[[urvalind (alamliik)|urvalind]] (''Carduelis flammea flammea''), [[urvalind|urvalinnu]] alamliik, sgk [[vintlased]] ==V== *[[vaaraohani]] (''Alochen aegyptiaca''), sgk [[hanelised]], Aafrika päritolu, Euroopasse sisse talutud, Eestis eksikülaline *[[vaenukägu]] (''Upupa epops''), sgk [[vaenukägulased]] *[[vainurästas]] (''Turdus iliacus''), sgk [[rästaslased]] *[[valge-irvnokk]] (''Anastomus oscitans''), sgk [[toonekurglased]] *[[valgekurg]] (''Grus leucogeranus''), sgk [[kurglased]] *[[valgelaup-paradiisilind]] (''Parotia sefilata''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[valgepea-haigur]] (''Ardea pacifica''), sgk [[haigurlased]] * [[valgepea-kangurlind]] (''Dinemellia dinemelli''), sgk kangurlindlased *[[valgepõsk-lagle]] (''Branta leucopsis''), sgk [[partlased]] *[[valgerähn]] (''Melanerpes candidus''), sgk [[rähnlased]] *[[valgeselg-kirjurähn]] (''Dendrocopos leucotos''), sgk [[rähnlased]] *[[valgesilm-vart]] (''Aythya nyroca'') *[[valgetiib-pirk]] (''Sarothrura ayresi''), sgk [[ruiklased]] *[[valgetiib-viires]] (''Chlidonias leucopterus''), sgk [[tiirlased]] *[[valge-toonekurg]] (''Ciconia ciconia''), sgk [[toonekurglased]], Mandri-Eestis tavaline, saartel harva *[[valgesaba-kiivitaja]] (''Vanellus leucurus''), sgk [[tülllased]] *[[vandelkajakas]] (''Pagophila eburnea''), sgk [[kajaklased]], Eestis eksikülaline *[[vandelnokk-kuningrähn]] (''Campep­hilus principalis'') *[[vandelnokk-paradiisilind]] (''Drepanornis bruijnii''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[vangalased]] (''Vangidae''), sugukond *[[varblane]] (''Passer''), perekond, sgk [[varblaslased]] *[[varblaslased]] (''Passeridae''), sugukond *[[vares (perekond)|vares]] (''Corvus''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[vareslased]] (''Corvidae''), sugukond *[[vart]] (''Aythya''), perekond, sgk [[partlased]] *[[vasarpea]] (''Scopus umbretta''), sgk [[vasarpealased]] *[[vasarpea (perekond)|vasarpea]] (''Scopus''), perekond, sgk [[vasarpealased]] *[[vasarpealased]] (''Scopidae''), sugukond *[[vedik-kangurlind]] (''Euplectes progne''), sgk [[kangurlindlased]] *[[veeka]] ehk veekaruik (''Gallirallus australis''), sgk [[ruiklased]] *[[veetallaja]] (''Phalaropus lobatus''), sgk [[kurvitslased]] *[[Veetallaja (perekond)|veetallaja]] (''Phalaropus''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[veisehaigur]] (''Ardea ibis''), sgk [[haigurlased]] *[[vesipapp]] (''Cinclus cinclus''), sgk [[vesipaplased]] *[[vigle]] (''Limosa''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[vihitaja]] ehk jõgitilder (''Actitis hypoleucos''), sgk [[kurvitslased]] *[[Vihitaja (perekond)|vihitaja]] ehk jõgitilder (''Actitis''), perekond. sgk [[kurvitslased]] *[[viires]] (''Childonias''), perekond, sgk [[tiirlased]] *[[viirhüüp]] (''Zebrilus undulatus''), sgk [[haigurlased]] *[[viirhüüp (perekond)|viirhüüp]] (''Zebrilus''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[viirpapagoi]] (''Melopsittacus undulatus''), sgk [[papagoilased]] *[[viirpea-pütt]] (''Poliocephalus poliocephalus''), sgk [[pütlased]] *[[viirpea-pütt (perekond)|viirpea-pütt]] (''Poliocephalus''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[viker-paradiisilind]] (''Cicinnurus respublica''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[vikertangara]] (''Tangara chilensis''), sgk [[tangaralased]] *[[vilbas]] (''Leiothrix''), perekond *[[vilehaigur]] (''Syrigma sibilatrix''), sgk [[haigurlased]] *[[vilehaigur (perekond)|vilehaigur]] (''Syrigma''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[villkael-toonekurg]] (''Ciconia episcopus''), sgk [[toonekurglased]] *[[vintlased]] (''Fringillidae''), sugukond *[[virelindlased]] (''Vireonidae''), sugukond *''[[Vireolanius pulchellus]]'', sgk [[virelindlased]] *[[viu]] (''Buteo''), perekond, sgk [[haugaslased]] *[[viupart]] (''Anas penelope'') *[[vuril]] *[[võra-roherähn]] (''Picus puniceus''), sgk [[rähnlased]] *[[võsaraat]] (''Prunella modularis''), sgk [[raatlased]] *[[võsa-ritsiklind]] (''Locustella naevia''), sgk [[ritsiklindlased]] *[[väikealk]] (''Alle alle'') *[[väikeflamingo (perekond)|väikeflamingo]] (''Phoeniconaias''), perekond, sgk [[flamingolased]] *[[väikehaigur (perekond)|väikehaigur]] (''Butorides''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[väikehuik]] (''Porzana parva''), sgk [[ruiklased]] *[[väike-hõbehaigur]] (''Ardea intermedia''), sgk [[haigurlased]] *[[väikehüüp]] ehk hüüpel (''Botaurus minutus''), sgk [[haigurlased]] *[[väikekajakas]] (''Larus minutus''), sgk [[kajaklased]] *[[väike-kirjurähn]] (''Dryobates minor''), sgk [[rähnlased]] *[[väike-konnakotkas]] (''Aquila pomarina''), sgk [[haugaslased]] *[[väikekoskel]] (''Mergellus albellus''), sgk [[partlased]] *[[väikekoovitaja]] (''Numenius phaeopus''), sgk [[kurvitslased]] *[[väikekurp]] (''Thinocorus orbignyianus''), sgk [[kurplased]] *[[väikekägu]] (''Cuculus poliocephalus''), sgk [[kägulased]] *[[väike-käosulane]] (''Hippolais caligata'', ''Iduna caligata''), sgk [[põõsalindlased]] *[[väike-kärbsenäpp]] (''Ficedula parva''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[väike-laukhani]] (''Anser erythropus''), sgk [[partlased]] *[[väike-lehelind]] (''Phylloscopus collybita''), sgk [[lehelindlased]] *[[väikeluik]] (''Cygnus columbianus''), sgk [[partlased]] *[[väike-merivart]] (''Aythya affinis''), sgk partlased *[[väikepistrik]] (''Falco columbarius''), sgk [[pistriklased]] *[[väike-põõsalind]] (''Sylvia curruca''), sgk [[põõsalindlased]] *[[väikepütt]] (''Tachybaptus ruficollis''), sgk [[pütlased]] *[[väikepütt (perekond)|väikepütt]] (''Tachybaptus''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[väikerüdi]] ehk väikerisla (''Calidris minuta''), sgk [[kurvitslased]] *[[väike-tanukull]] (''Accipiter bicolor''), sgk [[haugaslased]] *[[väiketiir]] (''Sternula albifrons'' või ''Sterna albifrons''), sgk [[tiirlased]] *[[väike-torminiglas]] (''Pelecanoides georgicus''), sgk [[tormilindlased]] *[[väiketrapp]] (''Tetrax tetrax''), sgk [[traplased]] *[[väiketsiitsitaja]] (''Emberiza pusilla''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[väiketüll]] (''Charadrius dubius''), sgk [[tülllased]] *[[välja-loorkull]] (''Circus cyaneus''), sgk [[haugaslased]] *[[välja-safiirlind]] (''Halcyon albiventris''), sgk [[jäälindlased]] *[[välja-väikelõoke]] (''Calandrella brachydactyla''), sgk [[lõolased]] *[[värbhuik]] (''Porzana pusilla''), sgk [[ruiklased]] *[[värbkakk]] (''Glaucidium passerinum''), [[kaklased]] *[[värbrüdi]] ehk värbrisla (''Calidris temminckii''), sgk [[kurvitslased]] *[[värvulised]] (''Passeriformes''), selts *[[västrik]] (''Motacilla''), perekond, sgk [[västriklased]] *[[västriklased]] (''Motacillidae''), sugukond *[[väänkael]] (''Jynx torquilla''), sgk [[rähnlased]] *[[vöötkakk]] (''Surnia ulula''), sgk [[kaklased]] *[[vöötkakk (perekond)|vöötkakk]] (''Surnia''), perekond, sgk [[kaklased]] *[[vööt-käbilind]] (''Loxia leucoptera''), sgk [[vintlased]] *[[vööt-lehelind]] (''Phylloscopus inornatus''), sgk [[lehelindlased]] *[[vöötnokk-pütt (perekond)|vöötnokk-pütt]] (''Podilymbus''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[vöötnokk-pütt]] (''Podilymbus podiceps''), sgk [[pütlased]] *[[vööt-põõsalind]] (''Sylvia nisoria''), sgk [[põõsalindlased]] *[[vöötsaba-vigle]] (''Limosa lapponica''), sgk [[kurvitslased]] ==Õ== * [[õgija]] (''Lanius''), perekond, sgk [[õgijalased]] * [[õgijalased]] (''Laniidae''), sugukond * [[õlilind]] ehk guahaaro (''Steatornis caripensis''), sgk [[õlilindlased]] * [[õlipuu-käosulane]] (''Hippolais olivetorum''), sgk [[põõsalindlased]] * [[õnnekurg]] ehk jaapani kurg (''Grus japonensis''), sgk [[kurglased]] * [[õõnesäälik]] (''Protonotaria citrea''), sgk [[sääliklased]] * [[õõnetuvi]] (''Columba oenas''), sgk [[tuvilased]] ==Ä== *[[älverüdi]] ehk älverisla (''Calidris acuminata''), sgk [[kurvitslased]] *[[änlased]] (''Stercorariidae''), sugukond *[[änn]] (''Stercorarius''), perekond, sgk [[änlased]] ==Ö== *[[örd]] *[[ööbik]] (''Luscinia luscinia''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[ööhaigur]] (''Nycticorax nycticorax''), sgk [[haigurlased]] *[[ööhaigur (perekond)|ööhaigur]] (''Nycticorax''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[öökajakas]] (''Creagrus furcatus''), sgk [[kajaklased]] *[[öösorr (perekond)|öösorr]] (''Caprimulgus''), sgk [[öösorlased]] *[[öösorr]] (''Caprimulgus europaeus''), sgk [[öösorlased]] *[[öösorrilised]] (''Caprimulgiformes''), selts == Ü == * [[ühis-kangurlind]] (''Philetairus socius''), sgk [[kangurlindlased]] ==X== *''[[Xanthomyza phrygia]]'', sgk [[meelindlased]] ==Vaata ka== * [[Eesti lindude süstemaatiline nimestik]] * [[Norra lindude süstemaatiline nimestik]] [[Kategooria:Linnud| Lindude loend]] [[Kategooria:Loomade loendid]] b4beohtk42uj54cahh15jklj7160gmy 0 9100 7213862 7164725 2026-08-13T22:10:50Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7213862 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib jalgpalliklubist spordiklubi osana, korvpallimeeskonna kohta vaata [[Madridi Real (korvpall)]].}} {{Keeletoimeta|aasta=2017|kuu=juuni}} {{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2011}} {{Ajakohasta|kuu=oktoober|aasta=2017}} {{Jalgpalliklubi | nimi = Madridi Real | pilt = | pildiallkiri = | täisnimi = Real Madrid Club de Fútbol | hüüdnimi = ''Los Blancos'' (Valged)<br>''Los Merengues'' <ref name="ql7Oz" /> (Beseed)<br>''Los Vikingos''<ref name="buNFD" /> (Viikingid) | lühend = | asutatud = 6. märtsil 1902 | lõpp = | väljak = [[Santiago Bernabéu staadion]], [[Madrid]]<ref name="HistEstadio" /> | mahutavus = 81 044<ref name="eoyXj" /> | ametinimetus1 = President | esimees = [[Florentino Peréz]]<ref name="ckS1G" /> | omanik = | ametinimetus2 = Peatreener | treener = [[Carlo Ancelotti]] | liiga = [[La Liga]] | hooaeg = [[La Liga hooaeg 2023–2024|2023–2024]] | positsioon = 1. koht | muster_la1=_realmadridcf2324h|muster_b1=_realmadridcf2324h|muster_ra1=_realmadridcf2324h| muster_sh1=_realmadridcf2324h| muster_so1=_realmadridcf2324hl | vasakkäsi1=FFFFFF |kere1=FFFFFF |paremkäsi1=FFFFFF |püksid1=FFFFFF |sokid1=FFFFFF | muster_la2=_realmadridcf2324a|muster_b2=_realmadridcf2324a|muster_ra2=_realmadridcf2324a| muster_sh2=_realmadridcf2324a| muster_so2=_realmadridcf2324al | vasakkäsi2=021748|kere2=021748|paremkäsi2=021748|püksid2=021748|sokid2=021748 | muster_la3=_realmadridcf2324t|muster_b3=_realmadridcf2324t|muster_ra3=_realmadridcf2324t|muster_sh3=_realmadridcf2324t|muster_so3=_realmadridcf2324tl | vasakkäsi3=00CC99 |kere3=00CC99 |paremkäsi3=00CC99 |püksid3=00AA80|sokid3=00CC99 | veeb = http://www.realmadrid.com/ | e mäng = | võit = | kaotus = | mängija = | fännid = | auhinnad = }} '''Madridi Real''' (ametlik nimi '''Real Madrid Club de Fútbol'''; eesti keeles ka kui Real Madrid FC) on [[Hispaania]] spordiklubi. Tuntuim on ta [[jalgpall]]i suurklubina, samuti ka eduka korvpalliklubina. Klubi lõid ametlikult 6. märtsil 1902 katalaanidest vennad [[Joan Padrós i Rubió|Joan]] ja [[Carles Padrós i Rubió]]. Algul kandis klubi nime (Sociedad) [[Madrid Foot-Ball Club]].<ref name="TUsJz" /> Real Madrid osaleb Hispaania [[Primera División]]is, riikliku liiga elukutseliste jalgpalli kõrgeimal tasemel, alates selle loomisest 1929. aastal, ja samuti kuulub kuninglik klubi ühes [[Athletic Club]]i ja [[FC Barcelona]]ga nende kolme klubi hulka, kes pole sellest kunagi välja langenud.<ref name="bEl5q" /> Ühtlasi kuulub meeskonnale au olla liiga ajaloo esimene liider,<ref name="4ubqC" /> kõige suurema hulga tiitlivõitudega klubi (kokku 34) ja samuti saavutati 100 punktiga kõigi hooaegade kõige suurem punktiskoor.<ref name="SuEbB" /> Klubi aitab kaasa jalgpalli pidevale arengule, olles looja, asutaja või kaasasutaja mitmetes jalgpalliga seotud võistlustes ja assotsiatsioonides nagu Madridi meistrivõistlused (Campeonato de Madrid), teise nimega Campeonato Regional Centro;<ref name="CarlosPadros" /><ref name="FLKI5" /> Hispaania karikavõistlused (Copa de España) ehk Hispaania meistrivõistlused (Campeonato de España),<ref name="CarlosPadros" /><ref name="5t8j3" /> tänapäevase nimega Copa del Rey; Euroopa meistrivõistlused<ref name="PresidentB" /><ref name="CEuropa" /><ref name="C2Europa" /><ref name="ABCSevilla" /><ref name="ABC2Sevilla" />; Kontinentidevahelised karikavõistlused<ref name="Kontinent" />; FIFA<ref name="PresidentB" /><ref name="HistFIFA" /> ja Euroopa klubide assotsiatsioon (European Club Association) ehk endine G-14, mis oli rahvusvaheline organisatsioon, hõlmates Euroopa tähtsamaid ja mõjukamaid klubisid.<ref name="jjANs" /> Korvpallis, spordiklubi teises tähtsas osas, võib samuti täheldada samasuguseid vägitegusid. Ühes [[Club Joventut de Badalona]] ja [[Club Baloncesto Estudiantes]]ega<ref name="miRnx" /> on Real Madridi korvpalliklubi üks neid meeskondi, mis ei ole eales kõrgeimalt tasemelt madalamale langenud. Alates Hispaania korvpalliliiga loomisest aastal 1957, hilisema nimega [[Liga ACB]], on korvpalli esindusmeeskond selles olnud alati esindatud. Nõnda nagu jalgpallimeeskond, osales ka korvpallimeeskond oma spordiala edendamises ja seda Raimundo Saporta juhtimisel, kes oli juhtiv klubi juhtkonnas samal ajal kui täitis oma kohuseid ka FIBAs ja Hispaania korvpalliföderatsioonis. Saporta pani aluse samanimelisele võistlusele Euroopa meistrivõistlused korvpallis,<ref name="wQg9q" /> rahvusvahelisele jõuluturniirile,<ref name="RTRL4" /> Hispaania korvpalliliigale ja selle järglasele Liga ACB-le.<ref name="RSaporta" /> Need loendamatud tõigad aitasid kaasa sellele, et Raimundo Saportast sai selle spordiala suurim edendaja Hispaanias<ref name="R2Saporta" /> ja Euroopas<ref name="RSaporta" /><ref name="R2Saporta" /> ning teda peetakse selleks veel tänapäevalgi. Alustati jalgpalliklubina, kuid peagi hakati selle raames tegelema muudegi spordialadega. Neist enamik on nüüdseks lõpetatud majanduslike probleemide tõttu ja ka sellepärast, et oleks võimalik edendada kahte peamist ala ehk jalg- ja korvpalli. Kõigele vaatamata on endiselt alles sisejalgpalli osa, mis loodi 2008. aastal veteranide meeskonnast.<ref name="rk93s" /><ref name="gmhCJ" /> Viimastel aastatel on spekuleeritud selle üle, kas üritatakse uuesti asutada mõned endised nüüdseks kadunud võistkonnad nagu käsipalli oma, ühes Club Balonmano Ciudad Realiga,<ref name="e8e4i" /> või [[ragbi]] võistkond koos CRC Madridi abiga, kuid lõpuks need ideed ei leidnud teostust.<ref name="BWCLJ" /> Spordialaste saavutuste poolest on klubi üks maailma tunnustatumaid ja autasustatumaid. Klubi on jalgpallis pälvinud riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil suurt tunnustust, näiteks FIFA-lt pälvitud 20. sajandi parima klubi nimetus (detsembris 2000)<ref name="24t9H" /> ja 20. sajandi parim Euroopa klubi, mille andis IFFHS.<ref name="7Wtzo" /> Real Madridi korvpalliklubi aga on maailmatasemel üks enim autasusid pälvinud tiime.<ref name="etN71" /> Jalg- ja korvpalli peale kokku on tuldud 17 korda Euroopa meistriks, mis on vana kontinendi klubidevahelise võistluste tipp, ja seitse korda maailmameistriks,<ref name="Palmares" /> seega on jalgpalli- ja korvpalliklubina saadud rohkem suurvõistluste võite kui üksi teine Euroopa klubi. Klubi omanikeks on selle enam kui 93 000 liiget, mistõttu kuulub kuninglik klubi nende nelja professionaalse Euroopa klubi hulka, mis juriidiliselt ei kuulu Sociedad Anónima Deportivale (Hispaania sportlik aktsiaselts).<ref name="MASB5" /><ref name="otBrA" /> Klubi peab mänge [[Santiago Bernabéu staadion]]il alates 1947. aastast, mida varem kutsuti Uueks Chamartíni staadioniks, ja mille mahutavus on 85 454 pealtvaatajat (suuruselt kolmas Euroopas), ja mille pealtvaatajate arv ulatus enne UEFA kehtestatud regulatsioone 120 000-ni.<ref name="HistEstadio" /> Real Madrid on riigi üks populaarsemaid klubisid, asudes toetajate arvu poolest teisel kohal. 37% kõigist jalgpallisõpradest Hispaanias toetab Real Madridi. Nõnda selgus 2011. aasta oktoobris toimunud uuringust, mille teostas ajaleht AS (Diario AS) nõudmisel IKERFEL.<ref name="pmyaO" /> Seoses 2007. aastaga oli toimunud muudatus, sest viimase Sotsioloogiliste Uuringute Keskuse (Centro de Investigaciones Sociológicas) 2007. aasta mais tehtud uuringu kohaselt hõivas esikoha suurima toetajate hulgaga Real Madrid, mida toetas 32,8%.<ref name="UfIP3" /> Klubi tähtsus ulatub väljapoole Hispaaniat, olles üks maailma tunnustatum klubi,<ref name="YCFnZ" /> suurima turuväärtuse ja suurima aastase tuluga spordiorganisatsioon, mistõttu on see juba kaheksandat aastat järjest kõige rikkam klubi.<ref name="7SfDu" /> Klubi väärtuseks arvatakse olevat{{millal}} 1,1 miljardit eurot ja selle sissetulekud võivad ühe hooaja jooksul ulatuda kuni 500 miljoni euroni.<ref name="Ka6iA" /> Hooajal 2011–2012 oli sissetulekute umbkaudne suurus 514 miljonit eurot<ref name="Paljupappi" />,<ref name="owKuk" /> mis on suurim tulu, mida mõni spordiorganisatsioon on kunagi saanud, ja ühtlasi tegi see klubist esimese ja ainsa omataolise asutuse, mille kasum on ületamud 500 miljoni piiri. Klubil on ligi 124 mln suurune võlg, mis on tänu suurtele sissetulekutele vähenenud 45 miljonile.<ref name="Paljupappi" /> Klubi mittetulundusfondi abil on Real Madridi märk ja klubifilosoofia lähemale viidud erinevatele paikadele maailmas, viies ühtlasi täide olulise rahvusvahelise sotsiaalse ja koostööalase arengut soodustava ülesande.<ref name="8bb8g" /> == Ajalugu == === Asutamine ja esimesed aastad === [[Pilt:Julián Palacios.jpg|pisi|200px|[[Julián Palacios Gutiérrez|Julián Palaciost]] peetakse klubi esimeseks presidendiks (1900–1902)]] [[Pilt:Madrid_C.F._1905-06.jpg|pisi|200px| Madrid FC 1905. aastal]] 1897. aastal asutas rühm noori Institución Libre de Enseñanzast Madridis esimese jalgpalliklubi [[New Foot-ball Club|Foot-ball Sky]],<ref name="MejorDelXX" /> mille treeningud toimusid Vallecase linnaosa lähistel.<ref name="Vallecas" /> 1900. aastal, kolm aastat pärast selle asutamist, oli klubil suuri raskusi püsimajäämisega, mistõttu mitmed klubi liikmed lahkusid, et luua uus klubi, mille nimeks sai '''(Sociedad) Madrid Foot-Ball Club'''.<ref name="Vallecas" /> Tiim pidas Madridi provintsis mitmeid sõpruskohtumisi, et edendada seda spordiala. Nõnda kestis see paar aastat, ilma et klubi oleks end ametlikult registreerinud, kuna seda ei peetud jalgpalli mängimisel vajalikuks,<ref name="Los100anyos" /> kuni ajani, mil [[Julián Palacios Gutiérrez|Julián Palaciose]] ja vendade [[Joan Padrós i Rubió|Joan]] ja [[Carles Padrós i Rubió|Carles Padrósi]] ([[New Foot-ball Club|Foot-ball Skyst]] eraldunud haru president ja liikmed) ajendil registreeriti uus spordiselts ametlikult 6. märtsil 1902.<ref name="RZQ7P" /> Juba poolteist kuud pärast asutamist esitas klubi Madridi linnapeale soovi korraldada kuningas [[Alfonso XIII]] täisealiseks saamise ja kroonimise auks jalgpallivõistlus, millest kasvasid hiljem välja [[Copa del Rey|Hispaania karikavõistlused]]. Esimesel erakorralisel üldkoosolekul valiti esimene äsja ametlikult registreeritud asutuse juhatuse koosseis, lepiti kokku, et presidendiks saab [[Joan Padrós i Rubió|Joan Padrós]] ja asepresidendiks [[Enrique Varela]]. Nagu lähtub juhatuse poolt heaks kiidetud ja 22. aprillil Madridi piirkonna voliniku tunnustatud põhistatuutidest, lepiti samuti kokku meeskonna vormiriietuses: valged püksid ja pluus, mustad sokid ja tumesinine nokkmüts:<ref name="zlDx3" /> {{tsitaat|Tavamängude määrustekohane riietus koosneb tumesinistest lühikestest ja sirge lõikega pükstest, valgest pluusist ja tumedatest sokkidest; erimängudel koosneb see valgetest pükstest ja pluusist, tagasi pööratud äärega musta värvi sokkidest ja rahvusvärvidega vööst, ja seda vormi täiendab tumesinine nokkmüts.|Klubi juhatus Madridis 18. märtsil 1902}} Valge on mängija riietuse peamine värv ka tänapäeval, kuid valged sokid lisati sellele alles 1950. aastatel. Et välja selgitada, kummast klubi harust saab esindusmeeskond, peeti mõlema meeskonna, nii [[New Foot-ball Club|Foot-ball Sky]] kui ka Madrid Foot-ball Clubi mängijate vahel maha matš. Selleks puhuks kinnitati kummagi võistkonna särkidele värviline lint, mis neid eristas. Tolleaegne spordiajaleht Heraldo del Sport vahendas nii neid hiljutisi juhtumisi kui ka tulevasi vaidlusi, mis tekkisid seoses kohtumistega, mida klubi korraldas ja mis olid ettevalmistuseks esimesteks pealinnas peetavateks jalgpallivõistlusteks<ref name="Los100anyos" /> nagu [[Concurso de Bandas]] või [[Concurso Madrid de Foot-ball]]. ==== Jalgpall tõusuteel ==== Võistlusel [[La Copa de la Coronación|Concurso Madrid de Foot-ball]], tuntud rohkem kui [[La Copa de la Coronación]], sai klubi oma asutamisaastal kohe esimese olulise võidu – [[Copa de la Gran Peña]] ehk lohutuskarika. See oli Hispaania klubide vaheline esimene võistlus, mida hiljem on vaadeldud kui [[Copa de Rey]] eelkäijat. Võistlusmängud korraldas vendade Padróside eestvedamisel [[Madrid Foot-ball Club]], näidates niiviisi tõsist seotust selle uue spordiala edendamisega, ja mille eesmärk oli kokku viia enamik tol ajal tegutsenud klubidest. Erinevatel põhjustel võtsid sellest osa vaid viis võistlejat: [[Club Bizcaya]], [[RCD Espanyol|Club Español de Foot-ball]], [[FC Barcelona|Foot-ball Club Barcelona]], [[New Foot-ball Club]] ja Madrid Foot-ball Club. Üritusest, mis leidis aset Castellana hipodroomil 13.–16. mail, vaevalt kaks kuud pärast klubi ametlikku asutamist, väljus võitjana [[Club Bizcaya]], kui alistas finaalis 2-1 [[FC Barcelona]], kes omakorda oli eelnevalt alistanud Madrid FC 3-1. Mõlemad klubid, vanemad ja rahvusvahelisema koosseisuga kui Madridi meeskond – mis võis välisjõududest vaid [[Arthur Johnson]]iga arvestada –, lülitasid madridlased võistlusest välja. Sellele vaatamata pani õnnestunud üritus kohe aluse võistlusele [[Copa de la Gran Peña|La Gran Peña]], mille raames toimus [[Concurso Madrid de Foot-ball|Concurso Madridi]] 2.koha mäng. Seda peeti lohutusturniiriks ja selles osales neljast meeskonnast vaid kaks: [[RCD Espanyol|Club Español de Foot-ball]] ja Madrid Foot-ball Club.<ref name="F8dRu" /> "Valge klubi" võitis oma esimese turniirivõisu, kui lõppseisuks vormistati 3-2. See sündmus koos [[Concurso de Bandas]]el saavutatud tulemustega, peegeldavad klubi ainuvalitsemist pealinnas. Kõlab kui anekdoot, kuid pärast [[Concurso Madrid de Foot-ball|Concurso Madridi]] leidis aset esimene üleminek [[FC Barcelona]]st "valgesse meeskonda". Nimelt 23. mail, nagu kinnitas üks tolleaegne väljaanne, läks Madrid FC-sse üle [[Alfonso Albéniz]], kuulsa gironalasest helilooja [[Isaac Albéniz]]e poeg.<ref name="mgFJI" /> Algusest peale on klubi olnud tihedasti seatud jalgpalli arengu ja kasvuga. 21. mail 1904 osales klubi Rahvusvahelise Jalgpalliassotsiatsioonide Föderatsiooni ([[FIFA]]) loomisel üheskoos Belgia, Taani, Prantsusmaa, Madalmaade, Rootsi ja Šveitsi föderatsioonidega, sest Hispaanias polnud veel ametlikku jalgpalliliitu. Selleks ajaks oli pealinna tekkinud palju uusi jalgpallimeeskondi nagu [[Moderno Foot-ball Club]] ja [[Association Sportive Amicale]] ning 1907. aastal ka [[Moncloa Foot-ball Club]], mille liikmed lahkusid klubist, et asutada [[Club Español de Madrid]] ja [[Athletic Club Sucursal de Madrid]] (bilbao [[Athletic Club]]i tütarklubi Madridis, mis mõned aastad hiljem sellest lahku lõi).<ref name="tpQic" /> Samal ajal nimetati presidendiks [[Carles Padrós i Rubió|Carles Padrós]], üks suurimaid klubi ja ka jalgpalli edasiviijaid, kes hakkas asendama oma venda [[Joan Padrós i Rubió|Joani]].<ref name="Historia1900-1910" /> Esimese kümnendi jooksul võitis klubi oma esimesed suurvõistluste võidud võistlustel, mis tekkisid tänu spordiala arengule ja tänu [[Agrupación Madrileña de Clubs de Foot-ball]]i (Madridi jalgpalliklubide ühendus) tõukele, mida juhtis [[Carles Padrós i Rubió|Carles Padrós]] kuni ajani, mil ta võttis üle "valgete" presidentuuri. Tema ajal saavutatud võidud [[Campeonato Regional Centro|Campeonato de Madridil]], rohkem tuntud kui [[Campeonato Regional Centro|Campeonato Regional]], andsid talle õiguse osaleda [[Copa del Rey|Campeonato de Españal]] ([[Concurso Madrid de Foot-ball|Concurso Madridi]] järelkäija) ja esindada sellel [[Madridi autonoomne piirkond|Madridi autonoomset piirkonda]]. Kahel esimesel aastal saadi seda võistlust lähedalt näha, kuid järgmisel neljal aastal (1905–1908) viidi võidud kaasa ja nendest said esimesed tiitlivõidud üleriigilisel võistlusel, ainsal sel ajal nii suurel võistlusel – [[Copa del Rey]]l ehk [[Copa del Rey|Campeonato de Españal]]. Selle saavutuse eest sai Madrid CF võistluse jaoks loodud esimese auhinna, sest esimese klubina tuldi turniiril võitjaks kolm korda järjest.<ref name="MejorDelXX" /><ref name="Historia1900-1910" /> Pärast nii häid tulemusi ning sooviga suurendada klubi populaarsusust ja suursugusust korraldas [[Carles Padrós i Rubió|Carles Padrós]] 23. oktoobril 1905 esimese rahvusvahelise matši prantsuse presidendi [[Émile Loubet]] Hispaania visiidi puhul. [[Gallia Sport Paris]] ja Madrid FC mängisid Madridi hipodroomil 1:1 viiki.<ref name="gno9u" /> Järgnevatel aastatel ja seoses küpsusega, milleni jalgpall hakkas jõudma, hakkasid suuremat tähtsust omandama ka mänguaegne taktikaline osa, mistõttu klubi otsustas palgata esimeseks treeneriks [[Arthur Johnson]]i, klubi endise mängija, ja kelle ülesanne oli seda täiustada.<ref name="CFZE3" /> Alates 1912. aastast tehti neid täiendusi juba uuel jalgpallistaadionil, [[O'Donnelli staadion]]il, sest klubi kiire kasvu ja selle järgijate arvu suurenemine muutis vajalikuks suurema mahutavusega staadionile kolimise, kui seda oli tolleaegne hipodroom. Nõnda sündiski klubi esimene staadion,<ref name="HistDeLosEstadios" /> mis oli võimalik tänu hispaania-prantsuse päritolu endisele jalgpallurile ja hilisemale klubi presidendile don [[Pedro Parages]]ile,<ref name="rjMgN" /> kes võttis enda kanda enamiku kuludest. Kahtlemata on don [[Pedro Parages]] [[Carles Padrós i Rubió|Carles Padrósi]] kõrval üks tähtsamaid võtmeisikuid klubi ajaloos. [[Arthur Johnson|Johnsoni]] juhtimise ajal võitis tiim piirkondlikel võistlustel karikaid kordamööda [[Gimnástica de Madrid]]i ja [[Racing Club de Madrid|Racing de Madridiga]]. Tema ajal ei võidetud [[Copa del Rey]] karikat kuni 1917. aastani. ==== Kuninglik klubi ==== [[Pilt:Real_emblem_5.png|pisi|Klubi logo pärast 1920. aasta läkitust. Seda kasutati kuni 1931. aastani]] Klubi tähtsus tõusis märkimisväärselt ja juba 29. juunil 1920 leidis aset üks olulisemaid sündmusi klubi ajaloos. Nimelt saatis Hispaania kuningas [[Alfonso XIII de Borbón]] klubi presidendile lühikese läkituse, milles anti klubile kuninglik tiitel (Título de "Real").<ref name="decada1911-1920" /> Sel ajal sai klubi nimi kuju '''Real Madrid Foot-ball Club''' ja ühtlasi ka õiguse lisada oma logole Hispaania kuninglik kroon. [[Pedro Parages]] saatis vastu tänuavalduse hiljutise nimetamise eest, kuid lisaks tänusõnade edasiandmisele paluti [[Alfonso XIII de Borbón|Tema Majesteedilt]] audientsi, misjärel pälviti monarh [[Madridi Reali presidendid|aupresidendi kohaga]].<ref name="decada1911-1920" /> "Valgete" uue treeneri [[Juan de Cárcer]]i<ref name="Tibou" /> juhtimisel oldi 1920. aastatel võidukad piirkondlikel võistlustel, mida ei saa väita Hispaania karikavõistluste kohta, sest klubi ei võitnud ühtki riigi suuremat jalgpalliturniiri. Siiski, olles domineerivaim klubi [[Madrid]]is, võeti ette mitu suurt turneed Euroopas, kus mindi vastamisi meeskondadega [[Portugal]]ist, [[Itaalia]]st, [[Inglismaa]]lt, [[Taani]]st ja [[Prantsusmaa]]lt. Niisamuti mindi esimest korda Ameerikasse, et saavutada tuntust ka mujal maailmas.<ref name="aIEJG" /><ref name="BUPhb" /> === Esimene kuldne ajastu === [[Pilt:Di stefano real madrid cf (cropped)bw.png|pisi|Alfredo di Stéfano]] 6. märtsil 1952 korraldasid ''merengue''<nowiki/>'d klubi 50. aastapäeva puhul üritusi, millest tähelepanuväärseim on üks rahvusvaheline jalgpalliturniir, aga ka üks korvpallivõistlus. Külalisteks olid rootsi [[IFK Norrköping]] ja Colombia meister [[Millonarios Fútbol Club|Los Millionarios]], mille mängijate seast paistis silma üks argentina jalgpallur [[Alfredo di Stéfano]], kelle sooritused Real Madridi vastu peetud mängu ajal meeldisid [[Santiago Bernabéu]]le niivõrd, et viimane ei puhanud enne, kui oli suutnud [[Alfredo di Stéfano|di Stéfano]] ''valgete'' klubisse üle tuua. See sai teoks 1953. aastal pärast väga keerulisi läbirääkimisi tänu [[FIFA]] ja [[Hispaania kuninglik jalgpalliliit|Hispaania kuningliku jalgpalliliidu]] sekkumisele ning ühes argentiinlasest palluriga palgati veel ka [[Francisco Gento]], hüüdnimega Paco, kes tuli [[Racing de Santander]]ist. Korvpallist aga olid spordiklubi presidendil kasinad teadmised, mistõttu otsustas ta otsida abi Hispaania korvpalliliidult. Nõnda jõudiski klubisse noor [[Raimundo Saporta]], kes korraldas täiusliku korvpalliturniiri, milles osalesid [[Paris Basket Racing]], [[Puerto Rico]] koondis ja ameeriklastest sõdurite ühendus, kes olid määratud teenistusse Lakenheathi baasi Inglismaal. [[Santiago Bernabéu|Bernabéu]] otsustas [[Raimundo Saporta|Saporta]] palgata vaatamata tolle vähestele teadmistele jalgpallist. Nii sai alguse koostöö, mis viis spordiklubi jalgpalli- ja korvpalli osad rahvusvahelisse tippu. Olles rajanud klubile kindla aluse, hakkas jalgpallimeeskond tasapisi edu saavutama [[Joseito]], Molowny, [[Alfredo di Stéfano|di Stéfano]] ja [[Francisco Gento|Gento]] abiga, kes tegid klubist liiga meistri pärast 21 aastat. Sel hooajal, mis oli ühtlasi ka tema esimene aasta Madridi klubis, pälvis Hispaania-Argentina juurtega pallur suurima väravaküti tiitli, mis anti talle veel neljal korral, kui ta Real Madridi ridades mängis. Edu, mis saatis spordiklubi korvpallis (võideti [[Copa Latina]], [[Copa de España de Baloncesto|Copa de España]] ja liiga tiitlid), võrkpallis (saavutati mitmed karikavõidud) ja pesapallis (liiga meistriks tuldi veel mitu kordad) vaid kinnitavad seda, kui heal järjel klubi oli. See pani aluse ka uute spordialade edendamisele klubis nagu seda olid [[tennis]], [[poks]], ''bolo palma'', ''pelota'', [[käsipall]], [[võimlemine]], [[tõstmine]], [[sõudmine]] ja [[male]]. Hispaanlasest treeneri [[José Villalonga]] eestvedamisel ja meeskonna abiga, mis koosnes jalgpalluritest nagu [[Juan Alonso]], [[Marcos Alonso Imaz|Marquitos]], [[Rafael Lesmes Bobed|Rafael Lesmes]], [[Miguel Muñoz Mozún|Miguel Muñoz]], [[José María Zárraga Martín|José María Zárraga]], [[José Iglesias Fernández|Joseito]], [[Alfredo di Stéfano|Di Stéfano]], [[Héctor Rial]] ja [[Francisco Gento]], võitis Real Madrid 1954/55 ja 1956/57 liigad ning [[Copa Latina]] aastatel 1955 ja 1956. Viimane neist oli prestiižne turniir, mille eesmärk oli viia vastamisi parimad [[Lõuna-Euroopa]] klubid. [[Santiago Bernabéu]]st sai asepresident ja kaastööline prantsuse ajalehe [[L'Équipe]] ning [[Gabriel Habot]]' algatuses, mille eesmärk oli luua [[UEFA Meistrite liiga|Euroopa karikas]]. Sellealane kokkutulek toimus ühes [[Pariis]]i hotellis ja see leidis aset [[UEFA]] heakskiidul. Loodava turniiri mõte seisnes erinevate Euroopa liigade meeskondade vastandamises ja võitlemises tiitli nimel, mis antakse kontinendi parimale meeskonnale. Kuninglik klubi võitis kaks esimest tolleaegse suurima klubidevahelise turniiri karikat, kui tulemusega 4-3 alistati [[Pariis]]is [[Stade de Reims]], ja kui tulemusega 2-0 võeti tiitlivõit [[ACF Fiorentina]] vastu [[Santiago Bernabéu staadion|Santiago Bernabéul]] toimunud finaalmängus. [[José Villalonga|Villalonga]] asendati [[Luis Carniglia]]ga ja meeskonda toodi [[Raymond Kopa]] (juba aasta varem), [[José Santamaría]] ning särav mängija [[Ferenc Puskás]], kes kuulus Ungari koondisse (tuntud kui "maagilised madjarid"). Ungarlaste tiim oli Euroopas kuulsaks saanud tänu [[Helsingi Olümpiamängud]]e võidule 1952. aastal ja [[1954. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|Jalgpalli maailmameistrivõistluste]] teisele kohale 1954. aastal. Real Madrid aga võitis liiga hooajal 1957/58 ning sai ka kolm Euroopa karikat, kui alistas [[Brüssel]]is [[AC Milan]]i tulemusega 3-2, uuesti [[Stade de Reims]]i tulemusega 2-0 ja [[Frankfurdi Eintracht]]i tulemusega 7-3 [[Glasgow]]'s peetud kohtumisel, mida jälgis 135 miljonit vaatajat. Pärast seda viimast finaalmängu nimetas inglise ajaleht [[The Times]] ''valged'' viikingiteks: {{tsitaat|Real rändab läbi Euroopa, nagu kunagi käisid viikingid, hävitades kõik oma teel. <br>("Real wanders through Europe as the Vikings once walked, destroying everything in its path")|''The Times'' 19. mail 1960}} [[Pilt:Training Real Madrid in Amsterdam, Amancio, Bestanddeelnr 926-3299.jpg|pisi|Amancio Amario]] ''Valged'' saavutasid midagi seniolematut ehk võitsid [[UEFA Meistrite liiga|Euroopa karika]] viis korda järjest. Selle turniiri võitjana sai Real Madrid õiguse osaleda äsja [[FIFA]] loodud [[Kontinentidevaheline karikas|Kontinentidevahelisel karikal]], uuel rahvusvahelisel võistlusel. Selle tiitli nimel astuvad võistlustulle Euroopa meister ja [[Lõuna-Ameerika]] meister (''Copa Libertadores de América'' võitja), et selgitada välja maailma parim klubi. Võitjaks osutus Real Madrid, kes tõstis võidukarika pea kohale, kui oli alistanud [[Club Atlético Peñarol]]i tulemusega 5-1. [[Alfredo di Stéfano|Di Stéfano]] juhitud Real Madrid tõusis rahvusvahelise jalgpalli kõrgustesse saavutades tunnustuse nii meedialt, klubi toetajatelt kui ka konkureerivatelt meeskondadelt. Veidi rohkem kui kümne aastaga võitis Real Madrid lausa 19 suurvõistlust. Samal ajastul said meeskonna mängijad ülemaailmse tunnustuse osaliseks, kui mitmeid neist pälviti prantsuse ajalehe [[L'Équipe]]'i loodud [[Ballon d'Or]], tiitliga, mille annab välja ekspertidest koosnev žürii maailma parimale jalgpallurile. Tiitli loomisele järgnenud esimestel aastatel auhinnati sellega kahel korral [[Alfredo di Stéfano]]t ja ühel korral [[Raymond Kopa]]t. Järgmisel aastal põhjustas klubi võistluselt väljalangemise [[FC Barcelona]], mis aastate jooksul muutus ''valgete'' üheks peamiseks konkurendiks. Madridis mängiti küll 2-2 viiki, kuid 1960/61 hooaja korduskohtumisel olid katalaanid edukad saavutades 2-1 võidu, ja nii langes võistluselt esimest korda selle ajaloo jooksul välja ''valgete'' meeskond. Sellegipoolest suudeti järgmisel aastal finaali jõuda, kuid tiitel jäi siiski kättesaamatuks. [[Amsterdam]]is peetud finaalmängus võitis [[SL Benfica]] tulemusega 5-3. Portugallased viis kahe väravaga juhtima [[Eusébio da Silva]], [[Lissabon]]i klubi tähtmängija ja kellest [[FIFA]] ning [[IFFHS]]i järgi kujunes üks jalgpalliajaloo parimaid pallureid. ''Valged'' jõudsid veel kord finaali ja ka seekord jäädi tiitlit ilma, kui [[Viin]]is kaotati [[Milano Internazionale]]le 3-1, mille ridades mängisid nii [[Luis Suárez Miramontes|Luis Suárez]], [[Helenio Herrera]], kui ka [[Sandro Mazzola]]. Real Madrid, mis oli Euroopas väga hinnatud, hakkas oma jõudu kaotama, ja samas leidis aset ka generatsioonide vahetus. Alates 1966/67 hooajast algas Concha Espina tänava klubis uus ajastu. [[Pilt:Gento (cropped).jpg|pisi|Francisco "Paco" Gento]] Endine klubi jalgpallur [[Miguel Muñoz]] asendas ammused klubi iidolid uue noortest hispaanlastest koosneva meeskonnaga, kuhu kuulusid [[José Araquistáin]], [[Pachín]], [[Pedro de Felipe]], [[Manuel Sanchís]], [[Pirri]], [[Ignacio Zoco]], [[Francisco Serena]], [[Amancio Amaro]], [[Ramón Grosso]] ja [[Manuel Velázquez]] ning mille kapteniks sai veteran [[Francisco Gento]]. Vaatamata suurtele saavutustele jätsid oma pleki kaks asjaolu, esiteks on pesapalli, käsipali ja rugbi meeskondade kaotamine ning teiseks inimrööv, mille ohvriks langes [[Alfredo di Stéfano|di Stéfano]] [[Caracas]]es, kui ta võtsid vangi Venezuela natsionalistliku vabastamisliikumise (''Frente de Liberación Nacional de Venezuela'') kaks liiget. Real Madrid osales [[Venezuela]]s jalgpalliturniiril, kui kaks väidetavat politseinikku saabusid hotelli, kus meeskond peatus, ja viisid [[Alfredo di Stéfano]] jaoskonda kaasa süüdistades teda narkoveos. Autos viibides öeldi talle: "See on inimrööv. Teiega ei juhtu midagi. Me oleme revolutsionäärid, kes ei ole rahul meie riigis valitseva korraga. Me laseme teid õige pea lahti". Alles siis, kui [[Alfredo di Stéfano]] oli jalgpallijalatsid varna riputanud, võisid ''valged'' 1966. aastal taas [[UEFA Meistrite liiga|Euroopa karika]], kui finaalis purustati [[Belgrad]]i [[FK Partizan]] tulemusega 2-1. Enne seda jäädi kahel korral, 1962. ja 1964. aastal, teisele kohale. Seda koosseisu kutsuti rahva suus kui ''El Madrid de los Yé-Yé'' ("jee jeede Madrid"). Tol ajal oli juba väga populaarne ansambel The Beatles ning Real Madridi mängijad panid omale pähe biitleid jäljendavad parukad ja poseerisid fotograafile. Ühtlasi oli see ka [[Francisco Gento|"Paco" Gento]] kuues [[UEFA Meistrite liiga|Euroopa karikas]] ja temast sai sellel turniiril enim tiitleid võitnud mängija (6 karikat) ja ta püstitas rekordi, mis püsib tänapäevani. Selleks ajaks oli [[Raimundo Saporta]]st saanud klubi asepresident (astus ametisse 1962. aastal) ja tema teod vaid aitasid kaasa klubi kiirele ja kindlale kasvule. Klubi suursugusust näitas ka president [[Santiago Bernabéu|Bernabéu]] ja [[Raimundo Saporta|Saporta]] enda poolt läbi viidud heatahtlik tegu eelmise aasta jõuludel. [[László Kubala]], [[FC Barcelona]] treener, kes alles mõned kuud varem oli olnud üks suurimaid mängijaid, polnud näinud oma perekonda juba 13 aastat poliitilise konflikti tõttu, mille ühel poolel olid kommunistliku režiimiga riigid (ka tema kodumaa [[Ungari]]) ja teisel poolel [[Hispaania]], kus valitses parempoole natsionalistlik diktatuur ehk frankism. Hispaaniasse ei võinud siseneda ükski isik, kes pärines kommunistlikest maadest. Ühel spordialasel koosviibimisel [[Budapest]]is, kus osalejad palusid [[Santiago Bernabéu|Bernabéul]] esitada ühe soovi, mida ungarlased saaksid tema auks teha, mõtles valgete president mõne sekundi ja vastas: {{tsitaat|Hispaanias elab üks mees, keda te väga hästi tunnete. Tema nimi on László Kubala. Varsti saab juba kolmteist aastat, kui ta on tahtnud kallistada oma ema, kes elab endiselt Ungaris. Nõnda nagu teie tean ka mina, et mitmed poliitilist laadi probleemid takistavad, et need kaks inimest võiksid teineteist näha. Ma tahan, et sel hetkel pakuksite mulle võimalust pühendada Kubalale, kes ei mängi minu klubi eest, kallistuse tema emalt...|Santiago Bernabéu Budapestis 1961. aasta detsembris}} Juba mõni päev hiljem sõitis ema, kellele anti spetsiaalne viisa, Hispaaniasse ja veetis seal jõulud koos oma poja ja lastelastega. Seetõttu aga pidi spordiklubi majanduslikel põhjustel lõpetama vähem väljavaateid omavate spordialadega tegelemise. 1970. aastate alguses kaotati [[maadlus]]e osakond ja jalgpallimeeskond Agrupación Deportiva Plus Ultra, mille tegevus lõpetati majanduslikel ja sportlikel põhjustel. Selleks, et seda vältida, ostis [[Santiago Bernabéu|Bernabéu]] meeskonna õigused, ja Plus Ultrast sai tütarklubi [[Castilla Club de Fútbol]]. Real Madridi teistel võistkondadel läks aga paremini, sest jalgpallis võideti viis [[La Liga]]t ja kolm [[Copa del Rey]]d; korvpallis saadi kaks Euroopa karikat, kolm kontinentidevahelist karikat, kuus liiga ja karika topeltvõitu ja lisaks üks liigavõit; võrkpallis võeti viis liiga- ja karikatiitlit. Lisaks nendele pälviti tiitleid ka teistel spordialadel ja tehti algust [[vibusport|vibuspordi]], [[jäähoki]], [[iluuisutamine|iluuisutamise]], [[saalijalgpall]]i ja [[vehklemine|vehklemisega]]. Real Madrid muutus üha edukamaks ja peagi jõudis kätte klubi 75. aastapäev, kuid vaid aasta hiljem leidis aset väga kurb sündmus, kui [[1978. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|Argentina 1978. aasta Jalgpalli maailmameistrivõistluste]] ajal suri don [[Santiago Bernabéu]]. ''Madridista''<nowiki/>'d olid kaotanud klubi ajaloo kõige parema ja karismaatilisema presidendi, kes oli ühtlasi klubi suurim edendaja. === "Buitre põlvkond" ja teine kuldne ajastu === [[Pilt:Lipofsky-JDražen Petrović.jpg|pisi|Dražen Petrović on üks maailma parimaid korvpallureid]] 1980. aastate esimesel poolel algas klubi uus hiilgeaeg. Korvpallis olid ''valged'' lähedal ideaalse hooaja tegemisele. Meeskond võitis liiga ja karikasarja, alistades mõlemas Joventuti korvpalliklubi, ning tuli meistriks äsja loodud Supercopa de Españal, kui võeti mugav võit [[CAI Zaragoza]] üle (101–61), ja samuti jõudsid valged 1985. aastal Euroliiga finaali. Euroliigas kohtuti KK Cibonaga, mille üheks eestvedajaks oli Euroopa üks tolleaegseid parimaid mängijaid [[Dražen Petrović]], ja kelle valged tõid oma ritta neli aastat hiljem. Kõik see kordus uuel hooajal: uus topeltvõit ja uuesti oli see KK Cibona eesotsas geniaalse mängijaga, kes lülitasid valged Euroliigast välja ja seekord juba poolfinaalis. KK Cibona võitis turniiri teist aastat järjest alistades finaalis [[Kaunase Žalgiris]]e, mille tähtmängija oli noor [[Arvydas Sabonis]]. 1980. aastate lõpupoole saatis edu lisaks korvpallile ka jalgpalli. Korvpalliklubi juurde naasid [[Pedro Ferrándiz]], [[Manuel Sáinz Márquez|Lolo Sáinz]], [[Fernando Martín Espina|Fernando]] ja [[Antonio Martín Espina|Antonio Martín]], kes aitasid meeskonnal võita ainsa klubi vitriinidest puuduva auhinna – Koraci karika. Selle tiitlivõiduga sai Sainzist esimene treener, kelle juendatavad on võitnud kolm Euroopa tiitlivõistlust korvpallis, ja samuti on tema teene [[Dražen Petrović|Petrovići]] palkamine, mis osutus eriti õnnestunud tehinguks, sest juba järgmisel aastal võideti klubi ajaloo teine Euroopa karikavõitjate karikas (1990) mängus, mis väga paljude korvpallisõprade meelest oli üks parimaid korvpallimatše. Suurepärases heitluses [[Horvaatia|horvaadi]] ja [[Juvecaserta Basket]]i [[Óscar Schmidt]]i vahel jäi peale ''madridista'', kes tõi meeskonnale ei vähem ega rohkem kui 64 punkti [[Brasiilia|brasiillase]] 44 vastu. Mängu lõppseisuks vormistati 117-113. Jalgpallis hakkas umbes samal ajal Real Madridi madalamates kategooriates kuju võtma jalgpallurite generatsioon, mis on saanud tuntuks kui "Buitre põlvkond" ([[hispaania keel]]es ''La quinta del Buitre''). Enne kui selle põlvkonna mängijad suundusid [[Castilla CF]]-ist esindusmeeskonda, suudeti kinni panna [[Segunda División]] (1984). Järgmisel aastal viidi mängijad ükshaaval üle kõrgeimasse liigasse tänu [[Alfredo di Stéfano]]le, tolleaegsele Real Madridi treenerile, ja [[Amancio Amaro]]le, harumeeskonna treenerile. Oma esimesel tööaastal valgete treenerina viis [[Alfredo di Stéfano|di Stéfano]] meeskonna viie finaalmänguni, kuid sellegipoolest ei suudetud võita ühtegi tiitlit. Nende noorte jalgpalluritega esindusmeeskonnas, kelle liidriks oli [[Emilio Butragueño]] ja kelle nimest on tuletatud kamba nimi, võideti liiga viiel aastal järjest (1986–1990), millega ühtlasi korrati 1960. aastatel sündinud [[Alfredo di Stéfano|di Stéfano]] rekordit. Need on kaks ainsat korda, mil mõni meeskond on võitnud liigatiitli järjest viiel hooajal. "Buitre põlvkond" võitis veel ühe [[Copa del Rey]] (1989), kui alistati [[Real Valladolid CF]], ja kaks [[UEFA Meistrite liiga]]t aastatel 1985 ja 1986, kui võideti [[Videoton SC]] ja [[1. FC Colonia]] tulemustega 1–3 ja 5-3. Võõrsil mängides pidid vastased alistuma lausa tulemustega 3-0 ja 5-1. Nende kahe euroopa tiitlivõiduga on jäädvustunud ka mitmed ajaloolised võidukad sooritused, mis aitasid valgete meeskonnal finaali jõuda, ja uus tähendus mõistele "lavahirm", mida [[Santiago Bernabéu staadion]] rivaalides tekitas. Sellele mõistele pani aluse esimene hea sooritus Euroopa tasandil, kui oldi teel oma esimese [[UEFA Meistrite liiga]] tiitlini. Real Madrid võitis [[RSC Anderlecht]]i hirmuäratava tulemusega 6-1, kuid kellelt võõrsil mängus oli tulnud vastu võtta 3-0 kaotus. Poolfinaalis, kohe pärast [[San Siro]]l toimunud mängu lõppu ja olles kaotanud [[Milano Internazionale|Internazionalele]] tulemusega 2-0, ütles ''madridista''<nowiki/>'de "Juanito" itaallasest kaitsemängija [[Graziano Bini]]le kuulsa lause, mis on ajalukku jäädvustunud: {{tsitaat|Bernabéul on üheksakümmend minutit väga pikad. ("Noventa minuti en el Bernabéu son molto longo")|Juan "Juanito" Gómez Milanos 10. aprillil 1985}} Järgmises mängus alistas Real Madrid itaallasi tulemusega 3-0 ja sillutas teed finaali poole. Järgmisena kohtuti Mönchengladbachi Borussiaga. Võõrsil alistati sakslased 5-1 ja koduses Madridis tulemusega 4-0. Poolfinaalis kohtuti taas [[Milano Internazionale]]ga. Valged kaotasid võõrsil mängu 3-1. Itaallased tähistasid selle matši võitu justkui olnuks see finaalmäng. Kaks nädalat hiljem pidasid nad korduskohtumise Madridis, kus lisaajale minnes oli seis tablool 3-1, kuid mängu lõppseisuks vormistati 5-1, mis tagas valgetele edasipääsu finaali. Lisaks neljale "põlvkonda" kuuluvale mängijale ([[Míchel]], [[Manuel Sanchis Martínez|Manolo Sanchís]], [[Rafael Martín Vázquez]] ja [[Miguel Pardeza]], viimane neist ei tõusnud esimesse liigasse) loetakse nende hulka kuuluvaks ka mehhiklasest väravakütt [[Hugo Sánchez]], kes tuli Reali üle [[Madridi Atlético]]st ja kellest sai klubi ajaloo üks parimaid väravalööjaid. Lisaks "põlvkonnale" mängisid tol ajal klubis ka [[Rafael Gordillo]], [[Francisco Buyo]], [[Juan Gómez González|Juanito]], [[Fernando Hierro]] ja [[Bernd Schuster]]. Üheskoos loodi peaaegu võitmatu meeskond, mis purustas liiga hooajal löödud väravate rekordi (kokku 107) ja mis püsis muutumatuna kuni 2011/12 hooajani, mil Real Madrid tõstis lati 121 väravani. [[Luis de Carlos]], klubi president juba teist ametiaega, lahkus enne ametlikku lõpukuupäeva kõrge vanuse tõttu, ja temajärglaseks sai Ramón Mendoza (1985–1995). Vaatamata suurepäraste jalgpallurite põlvkonnale, kes sel ajastul domineerisid Hispaania jalgpalli, jäi [[UEFA Meistrite liiga]] tiitel kättesaamatuks, kuigi 1988. aastal oli Real Madrid finaalist vaid ühe sammu kaugusel. Meeskond langes võistlusest välja poolfinaalis võõrsil löödud väravate reegli tõttu, kui mängiti selle hooaja tulevase tiitlivõitja [[PSV Eindhoven]]i vastu. See sündmus hakkas kandma nime "Eindhoveni must öö" ([[hispaania keel]]es ''Noche negra de Eindhoven''). Nii purunes unistus võita mandri kõige ihaldatum tiitel, mis oli jäänud klubile kättesaamatuks juba 20 aastat. [[Pilt:Raúl González in Real Madrid 2009.jpg|pisi|vasakul|Raúl Real Madridis (2009)]] See põlvkond, mis väga paljude toetajate meelest on andnud parima klubi kasvandikest koosseisu, lõpetas pika ja eduka perioodi, millele järgnes ajastu, mil klubi võim nõrgenes ja aset leidsid Hispaania jalgpalli ühed tulisemad vaidlused. Uuel kümnendil kadus osa ''madridista''<nowiki/>'de olemusest. Klubi endine jalgpallur, vastuoluline, kuid armastatud [[Juan Gómez González|Juanito]], kes oli olnud meeskonna sümboliks 1980. aastatel, sai 2. aprillil 1992 autoõnnetuses surma. Ta oli teel tagasi [[Mérida]]sse pärast Real Madrid–[[Torino FC]] kohtumist, kus itaallaste meeskonnas mängis [[Rafael Martín Vázquez|Martín Vázquez]], endine ''valgete'' jalgpallur. Sellest ajast peale mälestatakse [[Juan Gómez González|Juanitot]] iga [[Santiago Bernabéu staadion|Bernabéul]] peetava mängu 7. minutil, sest 7 oli tema mängijanumber. Meeskonnavaim sai selle tõttu jäädavalt kahjustada ja see miski, mis oli klubil aidanud Hispaania jalgpalli tipus püsida, hakkas kaduma. Meeskonnal oli kaks head võimalust napsata liigatiitel, kuid mängija [[Johan Cruyff]]i juhitud [[FC Barcelona]] oli oma parimas vormis ja Realist maas vaid mõne punktiga. Juhuse tahtel kaotasid ''valged'' kahe liigahooaja (1992 ja 1993) viimase mängu ühe ja sama meeskonna, [[CD Tenerife]], vastu ja meistriks krooniti [[Kataloonia]] meeskond. Need seigad on läinud ajalukku "Tenerife liigade" ([[hispaania keel]]es ''Las Ligas de Tenerife'') nime all. Sellegipoolest võitsid ''valged'' [[Copa del Rey]] 1992/93 hooajal, kuid seejärel algas pikk tiitlitevaene periood, mis kestis peaaegu kaks kümnendit. Samal ajal kui ''La Quinta del Buitre'' lakkas olemast [[Emilio Butragueño|Butragueño]], [[RafaelMartín Vázquez|Martín Vázqueze]], [[Hugo Sánchez]]e ja [[Míchel]]i lahkumise tõttu, et anda võimalus järgmisele generatsioonile, sirgus klubi kasvandikest uus valgete ajaloo tähtmängija – [[Raúl González Blanco]]. Noor ründemängija, kes hämmastas kõiki klubi liikmeid suure löödud väravate hulgaga, tõusis kiiresti madalamatest liigadest tippu ja temast sai endisest jalgpallurist treeneri [[Jorge Valdano]] abiga kõigi aegade noorim mängija, kes on debüteerinud valges särgis. Oma debüütmängus [[Real Zaragoza]] vastu [[La Romareda staadion]]il ei petnud [[Raúl González Blanco|Raúl]] kellegi lootusi, ja kuigi ta ei löönud ühtegi väravat, oli ta vastaste värava all suureks ohuks terve mängu jooksul. Madridlasest pallur kompenseeris selle, kui kasutas ära vastaste vead järgmise ringi mängus [[Madridi Atlético]] vastu. Viimane oli otsustanud sulgeda oma madalamate kategooriate meeskonnad, kui [[Raúl González Blanco|Raúl]] oli vaid 15-aastane, mis soodustad palluri üle tulemist Real Madridi. Pärast sportlikke ümberstruktureerimisi võitis kuninglik klubi 1994/95 hooajal uuesti liigatiitli ja seda eriti tänu [[Michael Laudrup]]i, [[José Emilio Amavisca]] ja [[Fernando Redondo]] (tuli [[CD Tenerife]]st) ostmisele. Väljapaistvaks mängijaks osutus ka osav ründaja [[Iván Zamorano]], kes oli liigahooaja suurim väravalööja 28 väravaga. Tšiillasest ründaja sooritas ühes kohtumises, mis võideti lõpptulemusega 5-0, [[kübaratrikk|kübaratriki]] [[FC Barcelona]] vastu. Järgmisel hooajal kerkisid klubi kasvandikest esile teisedki "valged pärlid" nagu [[José María Gutiérrez]], hüüdnimega [[José María Gutiérrez|Guti]], ja [[Álvaro Benito]]. Vaatamata vasakjalgsete mängijate suurtele jõupingutustele ei olnud meeskonna sooritus eriti hea ja [[Jorge Valdano]] lasti treeneri kohalt lahti ning samal ajal lahkus ametist ka [[Ramón Mendoza]], kuid lahkumispõhjuseks oli lisaks halbadele sportlikele tulemustele ka klubi üha kasvav võlg. [[Ramón Mendoza|Mendoza]] asemel sai klubi uueks presidendiks [[Lorenzo Sanz]] (1995–2000). Sel hooajal jäid [[La Liga]] parimad kohad klubile kättesaamatuks, mille tõttu pidi meeskond eemale jääma ka Euroopa karikavõistlustest, millest osavõtt sõltus klassifitseerumisest kohalikus liigas kohtadele üks kuni viis. Juba teist korda pärast nende võistluste loomist Real Madrid ei osalenud võitluses auhindade nimel. Pärast lootustandvate lepingute sõlmimist uute jalgpalluritega nagu [[Davor Šuker]], [[Predrag Mijatović]], [[Roberto Carlos]], [[Clarence Seedorf]] ja [[Christian Panucci]] võitsid ''valged'' 1996–97 hooajal [[La Liga]] tiitli [[Fabio Capello]] juhendamisel, kes jättis Euroopa sõnatuks [[AC Milan]]i juhtimise ja edulooga kümnendi alguspoolel. Sellele vaatamata tekkis [[Fabio Capello|Capellol]] klubi presidendiga palju vaidlusi ja probleeme käreda iseloomu tõttu ja ta lahkus hooaja lõppedes klubist ning tema järglaseks sai [[Jupp Heynckes]]. [[Pilt:Vicente del Bosque Euro 2012 final.jpg|pisi|160px|Endine Real Madridi treener ja mängija Vicente del Bosque]] Uuendatud koosseisuga ja sakslasest treeneri juhtimisel võitsid ''merengue''<nowiki/>'d pärast 32 aasta pikkust ootamist Euroopa suurima võistluse. Seitsmes [[UEFA Meistrite liiga|Euroopa karikas]], mis alates 1992/93 hooajast kandis nime [[UEFA Meistrite liiga|Meistrite liiga]], sai omale koha valgete vitriinis, kui kuninglik klubi alistas finaalis [[Torino Juventus]]e tänu ainsale väravale, mille lõi [[Predrag Mijatović]], ühtlasi millega Mijatović end lunastas, sest lõi värava Itaalia klubile, mis kaks aastat tagasi oli talle veerandfinaalis hukatuslikuks saanud. Vaatamata suurtele unistustele sai meeskond [[La Liga]]s halva koha, mille tõttu otsustas klubi president lahkuda vaevalt kuus päeva pärast treener [[Jupp Heynckes|Heynckesi]] lahkumist. See tähendab, et selleks, et olla valgete eestvedaja, peab tasemel olema. Uueks treeneriks sai [[Guus Hiddink]], ja vaatamata teise Kontinentidevahelise karika võitmisele (alistades brasiilia klubi Vasco da Gama), asendati Hiddink veebruaris [[La Liga]]s saavutatud halbade tulemuste pärast. ''Madridista''de treeneripink oli väga ebastabiilne ja see ei muutunud enne 1999. aasta novembrit, mil meeskonna treenimine usaldati [[Vicente del Bosque]] kätte. Endise mängija ja klubi hea tundjana kehtestas del Bosque uue mõttelaadi, mis viis meeskonna taas Euroopa tippu. Algas teine kuldne ajastu. [[Vicente del Bosque|Del Bosque]] teadis, milline ajalooline tähtsus on klubi kasvandikel, ja selle tõttu lasi ta noorel ja paljutõotaval väravavahil [[Iker Casillas]]el sooritada oma debüütmängu [[Athletic Club]]i vastu peetud kohtumises, mis leidis aset [[Baskimaa]] klubi kodustaadionil hüüdnimega [[San Mamési staadion|Katedraal]]. Sel päeval algas noormängija karjäär, mis viis tema tunnustamiseni maailma parima väravavahina [[FIFA]] ja [[IFFHS]]i poolt. Salamanca päritolu treeneri abiga suudeti 2000. aastal võita kaheksas [[UEFA Meistrite liiga]] karikas, kui alistati [[Valencia CF]] tulemusega 3-0 Pariisis toimunud finaalmängus. ''Madridista''<nowiki/>'de väravalööjad olid [[Fernando Morientes|Morientes]], [[Steve McManaman|McManaman]] ja [[Raúl González Blanco|Raúl]]. Selleks aga, et finaali jõuda, pidi Real Madrid veerandfinaalis alistama praeguse [[UEFA Meistrite liiga|Meistrite liiga]] tiitlihoidja [[Manchester United]]i [[Old Trafford]]il. Lõppseisuks vormistati 2–3. === Zidane'id ja Pavónid === [[Pilt:Zinedine Zidane.JPG|pisi|Zinedine Zidane]] 16. juulil 2000 korraldati uued presidendivalimised. Sanz tahtis tagasi valitud saada, kuid jäi alla [[Florentino Pérez]]ele, kellest sai Real Madridi neljateistkümnes president. Ta lubas lõpetada klubi suure võla ja palgata [[FC Barcelona]] staarmängija ja kapteni [[Luis Figo]]. Portugallasest pallur, kelle eest maksti 60 miljonit eurot (tol ajal ajaloo kalleim üleminek), toodi klubisse ühes [[Flávio Conceição]], [[Claude Makélélé]] ja [[Albert Celades]]ega. Meeskond võitis [[La Liga]] hooajal 2000/01 ja [[Raùl González Blanco|Raúl]] pälviti [[Primera División]]i suurima väravalööja tiitliga (24 väravat). Pärast keerulisi läbirääkimisi 2001. aasta suvel jõuti kokkuleppele prantslasest keskvälja mängija [[Zinedine Zidane]]'i palkamises. Üleminekutasuks kujunes 73,5 miljonit eurot, mis ületas [[Luis Figo|Figo]] palkamiseks kulunud summa. Tekkis ''los cuatro galácticos'' ehk neli galaktilist mängijat: [[Luis Figo|Figo]], [[Zinedine Zidane|Zidane]], [[Ronaldo]] (liitus 2002. aastal) ja [[David Beckham]] (2003. aastal). Nende palkamine rajas aluse ja aitas Real Madridil saada taas üheks maailma kõige mainekamaks klubiks, millele aitas suuresti kaasa uute klubi kasvandike sirgumine, ja mis viis väljendi "Zidane'id ja Pavónid" ([[hispaania keel]]es ''Zidanes y Pavones'') tekkele. Väljendi tegi kuulsaks [[Florentino Pérez]], kes ütles: "Ajaloo vältel on klubis alati tegutsenud maailma parimad mängijad koos klubi kasvandikest mängijatega – Zidane'id ja Pavónid (vihje [[Francisco Pavón]]ile, klubi kasvandikule)." Suur töö ja vaev tasus end ära, kui meeskond võitis kaks [[La Liga]] tiitlit (2000/01 ja 2002/03) ja oma üheksanda [[UEFA Meistrite liiga]] karika 2002. aastal – klubi sajanda aastapäeva aastal –, kui purustati [[Bayer Leverkusen]] tulemusega 2-1 tänu [[Zinedine Zidane|Zidane]]'i löödud imetlusväärsele väravale matši viimastel minutitel ja [[Iker Casillas|Casillase]] heale väravavahitööle mängu otsustavatel hetkedel. Juba poolfinaalis lülitas Real Madrid [[FC Barcelona|Barça]] võistlusest välja. Võõrsil võideti Kataloonia klubi tulemusega 0–2 [[Camp Nou staadion]]il jaanipäeval toimunud mängus. Kodumängus jäädi 1-1 viiki. Võideti [[UEFA Meistrite liiga]] karikas, mistõttu pidasid nad maha nii [[Euroopa superkarikas|Euroopa superkarika]] kui ka [[Kontinentidevaheline karikas|Kontinentidevahelise karika]] finaalmängud, milles klubi osutus edukaks. [[Euroopa superkarikas|Superkarikal]] võideti Feyenoordi tulemusega 3-1 ja seega sai Real Madrid lõpuks ainsa puuduva Euroopa võistluste auhinna (mäletatavasti [[UEFA karikavõitjate karikas|UEFA karikavõitjate karikat]] ei peeta enam alates aastast 1999). Kolmas [[Kontinentidevaheline karikas]] võideti 3. detsembril [[Yokohama staadion]]il, kui alistati [[Club Olimpia]] tulemusega 2-0. 2003. aasta suvel, kui ''galaktilisi'' juhtis uus treener [[Carlos Queiroz]] (asendas [[Vicente del Bosque|del Bosquet]], sest salamancalasest treeneri lepingut ei pikendatud), võideti [[Supercopa de España]] alistades Mallorca lõpptulemusega 4-2. Pärast seda võidukat ajajärku algas kolme aasta pikkune suurvõitudeta periood. Sellegipoolest jääb see ajastu meelde pigem unustamist väärivate rekorditega nagu seda on liiga hooajal 2003/04 aset leidnud olukord, kui ''merengue''<nowiki/>'de meeskond kaotas järjest viis mängu. Hooaja lõppedes lasti [[Carlos Queiroz|Queiroz]] lahti ja tema ameti võttis üle [[José Antonio Camacho]]. Tollel suvel toodi valgete meeskonda Michael Owen (2001. aasta Ballon d'Ori võitja). Murciast pärit treener juhendas meeskonda vaid kolmes [[La Liga]] ja ühes Meistrite liiga ringis, sest jättis ameti juba septembris. Tema asendajaks sai [[Mariano García Remón]], kuid kes lasti lahti juba sama aasta 30. detsembril, ja kelle kohale asus [[Vanderlei Luxemburgo]]. 18 kuu jooksul oli Real Madridist läbi käinud neli treenerit, mis näitas meeskonda tekkinud ebastabiilsust. Uuel läheneval hooajal (2005/06) jätkas [[Vanderlei Luxemburgo|Luxemburgo]] meeskonna eesotsas ja klubisse tuli tähtmängija [[Robinho]], aga ka [[Sevilla FC]] pallur [[Sergio Ramos]]. Veebruaris langes kuninglik klubi (eesotsas [[López Caro]]ga, kes asendas detsembris lahti lastud [[Vanderlei Luxemburgo|Luxemburgot]]) [[Copa del Rey]] võistlussarjast välja poolfinaalis, kui kaotati Zaragozale, ja kui [[UEFA Meistrite liiga|Meistrite liiga]] väljalangemisringis vannuti alla [[Arsenal FC|Arsenalile]] ja võeti vastu 0–1 kaotus. Järgmisel päeval, 27. veebruaril 2006, kui oldi alla jäädud Mallorcale tulemusega 2:1 (kuigi [[Baleaarid]]e meeskond polnud nelja kuu jooksul kodus ühtegi mängu võitnud), andis [[Florentino Pérez]] sisse lahkumisavalduse ja ühtlasi sulges sellega klubi viimase kuldse ajastu. === Ebakindlus jalgpalliklubis === [[Ramón Calderón]]i presidendiks saamine poleemilistel valimistel, milles väidetavasti võltsiti valimistulemusi,<ref name="NSX98" /> oli liiast institutsionaalsest kriisist haaratud spordiklubile, mis muutis organisatsiooni veelgi ebastabiilsemaks. Neid asjaolusi hajutasid kaks liigavõitu (2006/07 ja 2007/08)<ref name="zgCVX" /><ref name="wvzry" /> ja üks [[Supercopa de España]] (2008) võit, mis saavutati kahe peatreeneri abiga ([[Fabio Capello]] ja [[Bernd Schuster]]). Need kaks hooaega pakkusid mälestusväärseid hetki nii ''madridista''<nowiki/>'dele kui klubi ajalukku jäädvustamiseks. 2006/07 hooaeg jääb meelde kui ''la liga del clavo ardiendo'' (mängu päästmine viimasel hetkel)<ref name="yLTVt" /> või ''Liga Cesarini'' (liiga, mille otsustasid viimaste minutite [[Zona Cesarini]]d),<ref name="vAXZF" /> kui Real Madrid võistles [[Sevilla FC]] ja [[FC Barcelona]]ga. ''Valged'' olid üldkokkuvõttes kaotusseisus, kuid näidates vastastele oma ajalooliselt tugevat meeskonda ja ilma enesesse usku kaotamata alustati seekord võitlust turniiril, mida iseloomustasid mängu viimastel minutitel kaotusseisust väljatulekud, nn [[Zona Cesarini]]d. Samuti aitas liiga meistriks tulemisele suuresti kaasa [[Ruud van Nistelrooij]] täpne jalg (hooaja edukaim väravakütt 24 väravaga).<ref name="B19IU" /> Järgnenud hooaeg jääb meelde selle päeva poolest, mil [[FC Barcelona]] tuli [[Santiago Bernabéu staadion]]ile, et pidada maha liigakohtumine, kui Real Madrid oli punktide arvu poolest juba võitjaks tulnud, ja ''valgete'' suurim rivaal võttis meistreid staadionil vastu austusavaldusega. Hooajal 2008/09 puhkes skandaal, kui 2008. aasta detsembris ühinesid klubi assambleega väidetavad meeskonna radikaalsed pooldajad. See tõik,<ref name="4qeN5" /> aga ka poleemika võidetud valimiste ümber ja mõned teised asjaolud sundisid [[Ramon Calderón|Calderóni]] presidendi ametist tagasi astuma 2009. aasta jaanuaris. [[Ramon Calderón|Calderóni]] asendajaks sai [[Vicente Boluda]],<ref name="0kMGj" /> kes oli selles ametis tegev kuni [[Florentino Pérez]]e naasmiseni (ühtlasi oli ta valimistel ainus kandidaat). ''Madridista''<nowiki/>'de ringkond soosis [[Florentino Pérez|Pérezt]] ja teda nähti kui ainsat isikut, kes suudaks klubi käekäiku muuta.<ref name="Av0KR" /> === Nüüdisaeg === [[Pilt:Cristiano Ajax.jpg|pisi|Cristiano Ronaldo]] [[Florentino Pérez]] naasis hooajal 2009/10 olles klubi presidendi valimistel ainus kandidaat. Seejärel ostis klubi [[Cristiano Ronaldo]] (96 miljoni euro eest, mis on ühtlasi klubi ajaloo kalleim ost),<ref name="YciuN" /> [[Kaká]], [[Karim Benzema]], [[Xabi Alonso]], [[Ezequiel Garay]] ja [[Raúl Albiol]] ning uus võimalus anti ka [[Álvaro Arbeloa]]le ja [[Esteban Granero]]le. Treeneriks palgati [[Manuel Pellegrini]]. Nii pandi alus uuele paremate eeldustega perioodile. Kõigele vaatamata polnud see piisav ning Real Madrid ei võitnud 2010. aastal ühtegi suurvõitu, kuigi [[La Liga]]s koguti rekordilised 96 punkti, mida ületasid vaid meistri 99 punkti. Hea liigahooaeg vastandub varajasele väljalangemisele [[Copa del Rey]]st ja [[UEFA Meistrite liiga]]st, milles kuuendat korda järjest langeti välja kaheksandikfinaalis.<ref name="y2bXF" /> [[Manuel Pellegrini|Pellegrini]] lasti treeneri ametikohalt lahti ning tema asemele tuli [[José Mourinho]]. Samuti lahkusid klubist kaks suurt mängijat, [[Raúl González Blanco|Raúl]] ja [[José María Gutiérrez Hernández|Guti]], kes olid viimased klubi kasvandikest tähed ühes [[Iker Casillas]]ega. Samal hooajal paneb oma eduloole alguse [[FC Barcelona]], ajaloo üks paremaid klubisid, ning peab maha tähtsaimad ja võitluslikumad kohtumised Real Madridi vastu, millesse valgete võistkond paneb kogu tahtejõu, et tõugata troonilt Hispaania jalgpalli valitsev katalaani meeskond. Midagi sellist polnud toimunud alates Hispaania jalgpalli algusaastatest. Mõlemad meeskonnad näitasid oma suurt võimu omandades Hispaanias seninägematuid mõõtmeid ning need kaks klubi väljusid riigi teiste tiimide ulatusest, mille tõttu hakati rääkima "kaheparteilisusest" ja "Šoti liigast". Võrdlus viimasega on tingitud sellest, et ka Šoti liiga tippu valitsevad vaid kaks meeskonda. Töötades selle nimel, et taastada oma ülemvõim Hispaanias ja Euroopa tunnustus, mis oli viimastel aastatel vähenenud, tegi klubi suuri jõupingutusi loomaks aluspõhja uuele pikaajalisele projektile, mille jooksul toodi meeskonda mitmeid uusi mängijaid nagu [[Ángel Di María]], [[Mesut Özil]], [[Sergio Canales]], [[Sami Khedira]], [[Ricardo Carvalho]] ja [[José Callejón]]. Nii moodustati järgnevateks aastateks tugev ja võitlusvalmis meeskond ning nõnda suudeti pärast 18-aastast pausi võita taas [[Copa del Rey]] tiitel 2010/11 hooajal, kui [[Mestalla staadion|Mestallal]] peetud finaalis alistati 0–1 tulemusega [[FC Barcelona]]. Värava lõi üleaja esimesel poolel [[Cristiano Ronaldo]]. See oli [[Florentino Pérez]]e teisel ametiajal saadud esimene tiitel ja samuti ka [[José Mourinho]] esimene võit, mille ta sai Real Madridi peatreenerina. 2011/12 hooajal purustas klubi kaks ajaloolist jalgpallirekordit: liigahooajal ja terve hooaja vältel löödud väravate koguarvu, vastavalt 109 ja 162 väravat, ületades nii eelmise rekordi 107 ja 157 väravat, mille samuti oli püstitanud kuninglik klubi. Klubi võis selle hooajaga rahule jääda. [[UEFA Meistrite liiga]]s jõuti teist aastat järjest poolfinaali pärast seda, kui kuuel eelmisel aastal langeti välja kaheksandikfinaalis. Samale tasemele jõuti ka [[Copa del Rey]] turniiril. [[FC Barcelona]], suurim rivaal koduses liigas, ja [[Müncheni Bayern]] Euroopa tasandil, said klubile siiski hukatuslikuks. Sellele vaatamata tuldi 32. korda liiga meistriks.<ref name="Odm0v" /> Selle võiduga püstitati ka uued rekordid: suurima punktiarvu saavutanu (100), suurima väravate arvuga liigavõitja (121) ning koduväljakul kõige rohkem mänge võitnud meeskonna rekord (16).<ref name="zJU4u" /> 2012/13 hooajal pikendas valgete klubi peatreener [[José Mourinho|Mourinho]] lepingut kuni aastani 2016<ref name="7rZRx" /> ning osteti [[Luka Modric]]<ref name="Heott" /> ja laenule võeti [[Michael Essien]].<ref name="GM5hN" /> Lisaks võideti üheksas [[Supercopa de España]], kui alistati [[FC Barcelona]].<ref name="Fco2y" /> <!--Hooajal 2011–12 osales klubi [[UEFA Meistrite Liiga 2011-2012|UEFA Meistrite Liiga 2011–12]] grupifaasis. Madridi Reali alagruppi vastasteks said [[Amsterdami Ajax]], [[Lyoni Olympique]] ja [[Zagrebi Dinamo]]. Real võitis kõik kuus alagrupi mängu ja lõi nendes 19 väravat. Reali vastaseks järgmises voorus sai [[Moskva CSKA]]. [[Moskva]]s toimunud mäng lõppes 1:1 viigiga, [[Santiago Bernabéu staadion|koduväljakul]] oli Real tugevam, 4:1. Veerandfinaalis mängis Hispaania klubi [[Küpros]]e [[APOEL F.C.|APOELiga]] ja võitis mõlemad mängud. Poolfinaali kohtumised [[Müncheni Bayern]]iga lõppesid 2:1 ja 1:2 ja Real kaotas [[penaltiseeria]]s 1:3.--> Hooaja 2015/16 teises pooles asus Reali peatreeneriks [[Zinedine Zidane]]. Samal hooajal tuldi UEFA Meistrite Liiga võitjaks. Hooajal 2016/17 tuldi pärast viieaastast pausi Hispaania meistriks. Esimest korda UEFA Meistrite Liiga ajaloos võitis Real sellel hooajal tiitli teist korda järjest. == Sümbolid == === Logo === [[Pilt:Anuncio_Real.jpg|400px|pisi|Läkitus, milles anti meeskonnale kuninglik (Real) tiitel]] Madrid Foot-ball Clubi esimesel logol oli väga lihtne kujundus, milles põimusid nime kolm initsiaali (M, F ja C) ja mis trükiti valgele särgile. Klubi pidi tolleaegsete nõuete kohaselt oma esimese logo ühendama Villa de Madridi vapiga ja selle logo kasutamine ametlikel mängudel teiste võistkondade vastu oli kohustuslik. Mõlemad klubi logod paiknevad särgi rinnal vasakul pool ja neid kasutati vaheldumisi vastavalt mängule. Nõnda toimus see kuni 1931. aastani, mil klubi primaarne logo muutus ainsaks, mis edaspidi särke kaunistas. Esimene variant logost ulatub tagasi aastasse 1908, kui ühte põimunud tähed said esteetilisema kuju ja kirjutati ringi sisse. See kestis 1920. aastani, mis leidis aset järgmine uuendus ja kuningas Alfonso XIII de Borbón andis klubile kuningliku (Real) tiitli. Lisaks eelnimetatud tiitlile lisati meeskonna logole ka Kuninglik Kroon. Klubi nime initsiaalid said uue esteetilise lihvi ning uueks nimeks sai Real Madrid Foot-ball Club. Endiselt kehtivate nõuete kohaselt ja seoses ametlike mängudega lisati meeskonna logole ka linna vapp koos Borbónide krooniga ning äärt ümbritses loorberikroon. Seoses Hispaania II Vabariigi loomisega 1931. aastal võeti kasutuselt kõik kuninglikud sümbolid, mistõttu klubi kaotas krooni, mille oli aastaid tagasi pälvinud. Selle asemel lisati logole lillakas lint, mis läbistas logo diagonaalselt, ja mis viitas Kastiilia regioonile omasele sümbolile. 1941. aastal, paar aastat pärast Hispaania kodusõja lõppu, leidsid aset uued muutused: taastati Kuninglik Kroon, kuid säilitati violetne triip. Lisaks muudeti värve ja lillast sai peamine värv ning klubi uueks nimeks sai hispaaniapärasem Real Madrid Club de Fútbol. Selline nimede hispaniseerimine leidis aset kõikides spordiühingutes. Just selle logo all pälvis klubi maailmas oma suurimad loorberid ja seda logo kasutati kuni 1990. aastate lõpuni. Viimane muutus leidis aset aastal 2001, et anda logole moodsam välimus, mis mõjuks hästi müüdavusele, kuid samas kadus üks kõige traditsioonilisemaid klubi identiteedi sümboleid, kui risti paiknev lillakas triip muudeti tumesiniseks. See tõik on klubi ajaloos küll ebaoluline, kuid siiski elimineeriti Kastiiliale omane ja oluline ajalooline violetne värv. <gallery> Pilt:Real emblem.png| Klubi esimene kolme initsiaaliga logo Pilt:Escudo Real Madrid 1908.png| Esimene logo, milles initsiaalid paiknesid ringi sees | Klubi esimene logo, millele on lisatud kuninglik kroon </gallery> === Hümn === Real Madridi hümn, mida laulab [[José de Aguilar]], sai oma kuju rongis, mis sõitis liinil Aranjuez-Madrid. Rongis kohtusid Marino García ja tema abikaasa Antonio Villena Sánchez ja maestro Cisneros. Ühele La Rana Verde ('roheline konn') restorani paberist salvrätile kirjutati esimesed märkmed ja akordid, millest hiljem loodi klubi hümn. Hümn salvestati Discos Columbia stuudios Cisnerose juhtimise all. Isegi klubi president don [[Santiago Bernabéu]] oli salvestusel kohal. Loometöös osalesid ka [[José de Aguilar]]; 32 tolleaegset esmaklassilist muusikut, kes olid lõpetanud konservatooriumi; ja viimaks paljud Hispaania rahvusorkestri liikmed. Lindistusel viibis ka viiuldaja [[Enrique García]], kes on orkestri praeguse dirigendi [[Enrique García Asensio]] isa. == Riietus == '''Mängija riietus''' {| style="width:50%;text-align:center;" |align=left bg color=#ffffff| {{Riietus | muster_la=_rmcf1516h2 | muster_b=_rmcf1516h4 | muster_ra=_rmcf1516h2 | vasakkäsi=FFFFFF | kere=FFFFFF | paremkäsi=FFFFFF | püksid=0000999 | sokid=FFFFFF | muster_sh=_rmcf1516h | muster_so=_rmcf1516h | nimi=1. mängijavorm }} | {{Riietus | muster_la=_rmcf1516a1 | muster_b=_rmcf1516a | muster_ra=_rmcf1516a1 | vasakkäsi=070719 | kere=070719 | paremkäsi=070719 | püksid=070719 | sokid=070719 | muster_sh=_rmcf1516a | muster_so=_fsk_3 | nimi=2. mängijavorm }} | {{Riietus | muster_la=_rmcf1516t | muster_b=_rmcf1516t | muster_ra=_rmcf1516t | muster_sh=_rmcf1516t | muster_so=_3_stripes_white | vasakäsi=006030 | kere=006030 | paremkäsi=006030 | püksid=006030 | sokid=006030| | nimi=3. mängijavorm }} | |} '''Väravavahi riietus''' {| style="width:50%;text-align:center;" |align=left bg color=#ffffff| [[Pilt:Kit_left_arm_rmcf1516g1.png|31x59]][[Pilt:Kit_body_rmcf1213g1.png|38x59]][[Pilt:Kit_right_arm_rmcf1516g1.png|31x59]]<br> [[Pilt:Kit_shorts_rmcf1516g1.png|100x36]]<br> [[Pilt:Kit_socks_rmcf1516g1.png|100x25]]<br /> | [[Pilt:Kit_left_arm_rmcf1516g2.png|31x59]][[Pilt:Kit_body_rmcf1213g2.png|38x59]][[Pilt:Kit_right_arm_rmcf1516g2.png|31x59]] <br> [[Pilt:Kit_shorts_rmcf1516g2.png|100x36]] <br> [[Pilt:Kit_socks_rmcf1516g2.png|100x25]] <br /> | <!--[[Pilt:Kit_left_arm_rmcf1516g3.png|31x59]]-->[[Pilt:Kit_body_rmcf1213g3.png|38x59]]<!--[[Pilt:Kit_right_arm_rmcf1516g3.png|31x59]]--> <br> <!--[[Pilt:Kit_shorts_boro1516g2.png|100x36]]--> <br> [[Pilt:Kit socks om0203away.png|100x25]] <br /> | |} '''Treeninguriietus''' {| style="width:50%;text-align:center;" |align=left bg color=#ffffff| {{Riietus | muster_la = _ger06h | muster_b = _rmcf1112t1 | muster_ra = _ger06h | muster_sh = _adidasonwhite | vasakkäsi = FFFFFF | kere = FFFFFF | paremkäsi = FFFFFF | püksid = 000000 | sokid = FFFFFF | muster_so =_color_3_stripes_black | nimi = }} | {{Riietus | muster_la = _rz0708a | muster_b = _rmcf1112t2 | muster_ra = _rz0708a | muster_sh = _rmcf0910t | vasakkäsi = FFFFFF | kere = FFFFFF | paremkäsi = FFFFFF | püksid = 000000 | sokid = 000000 | muster_so =_galaxy11t | nimi = }} | |} Real Madridi riietus on alati olnud üleni valge, kui arvata välja mõned erivärvilised lisadetailid, mida võis mõnedel aastatel näha. Praegusse riietusse kuuluvad valge pluus, püksid ja kedrad, millel on [[Adidas]]ele<ref name="S2FpY" /> omased kolm paralleelset triipu ja klubi peamise toetaja [[Air Emirates]]i logo. Üks uuendusi on valgele särgile lisavärvi – tumesinise – lisamine, seda täiustab veidi heledam sinine. Ühtlasi muudeti ka numbrite stiili, mis sai klassikalise ilme. Teine ja kolmas riietus muutuvad vastavalt sellele, kas tegemist on riigisisese või rahvusvahelise võistlusega. Teise vormi särk, püksid ja kedrad on tumesinised ning neil on erkrohelised detailid. Kolmas vorm, nagu ka eelmisel hooajal, on uudset ja silmatorkavat rohelist värvi ning särgi, pükste ja kedrade detailid valget värvi. Spekuleeritakse jällegi sellise värvivaliku üle, sest kolmanda vormi disainimisel on viimastel aastatel aset leidnud kõige suuremad ja riskantsemad muutused, mis on arvatavasti toimunud seoses sponsorluse ja kaubanduslikkusega. Samuti on särkidele lisatud peetavate võistluste eritunnused. Liigamängudel on särgi paremal varrukal LFP logo. Euroopa mängudel võib paremal varrukal näha [[UEFA Meistrite liiga|UEFA Champions League]]'i logo ja vasakul varrukal embleemi, mis tunnustab Real Madridi kui üheksakordset Euroopa meistrit. Lisaks on uuendusena käimasoleval hooajal lisatud vasakule varrukale riba, mis mälestab klubi hiljutist 110-aastaseks saamist. <center> {| | {{Riietus | | muster_la= |muster_b=_RM1902b |muster_ra= |muster_sh=_RM1902 |muster_so=_rmcf1902h | vasakkäsi=FFFFFF|kere=FFFFFF|paremkäsi=FFFFFF|püksid=FFFFFF|sokid=FFFFFF|nimi=Esimene mängijavorm }} | {{Riietus | | muster_la= |muster_b=_unknown |muster_ra= |muster_sh= |muster_so= | vasakkäsi=FFFFFF|kere=FFFFFF|paremkäsi=FFFFFF|püksid=FFFFFF|sokid=FFFFFF|nimi=[[Madridi Reali mängija riietuse ajalugu|(Vaata arengut)]] }} | {{Riietus | | muster_la=_rmcf1213h2|muster_b=_rmcf1213h4|muster_ra=_rmcf1213h2|muster_sh=_rmcf1213h | muster_so=_rmcf0304h|vasakäsi=FFFFFF|kere=FFFFFF| paremkäsi=FFFFFF|püksid=FFFFFF|sokid=FFFFFF|nimi=Praegune mängijavorm }} |} </center> == Rajatised == === Staadionid === Madridi Reali kodustaadionid {| class="wikitable" |- ! Aastad !! Mänguväljak/staadion |- | 1901–1902 || [[Tiro del Pichón]] |- | 1902–1912 || [[Campo de Jorge Juan]] |- | 1912–1923 || [[Campo de O'Donnell]] |- | 1923–1924 || [[Campo de Ciudad Lineal]] |- | 1924–1947 || [[Estadio Chamartín]] |- | 1947– || [[Santiago Bernabéu staadion|Estadio Santiago Bernabéu]] |} ==== Esimesed väljakud (1902–1912) ==== Klubi esimestel aastatel ei olnud meeskonnal oma staadioni selle tõttu, et neid polnud tol ajal [[Hispaania]]s peaaegu üldse ja seepärast pidi Real Madrid mänge pidama erinevatel [[Madridi autonoomne piirkond|Madridi autonoomse piirkonna]] väljakutel: Desmontes de Moncloa, Solar de Estrada, Härjavõitlusareeni esplanaadil, aga eelkõige Madridi hipodroomil, mille andis klubile kasutamiseks Hispaania arenguselts Cría Caballar.<ref name="HistEstadio" /> ==== Staadion O'Donnell (1912–1923) ==== 1912. aastate lõpul avati ametlikult Madrid CF-i uus staadion, mille eesmärk oli suurendada vaatajaskonda ja kuhu mahtuski 5000 pealtvaatajat.<ref name="HistDeLosEstadios" /> Staadion asus Narváezi ja O'Donnelli tänava vahel ja krunt, millele see rajatud oli, läks klubile maksma tuhat peseetat aastas. Sellele vaatamata vajas see korrastamist. Ala tasandamisel ja prahist puhastamisel tulid appi sajad entusiastlikud Madridi toetajad, nende seas ka noor jalgpallur [[Santiago Bernabéu]], kes mängis noortetiimis.<ref name="iNZgW" /> Don Pedro Parages tegi ettepaneku ümbritseda mänguväljak puidust piirdega, mis eraldaks publiku platsist, ja ei kõhelnud puidu maksumust käendada. Tema riskantset ettevõtmist kopeerisid peagi kõik [[Hispaania]] klubid. Lõpphinnaks kujunes peaaegu 6000 peseetat, mis saadi kokku tänu partnerite panustamisele; Paragesi, Pardósi ja Revuelto annetustele ning staadionilt kogutule. Selleks ajaks oli Madridil juba 450 partnerit, kes tulid meeskonnale pealinnas peetavatele mängudele kaasa elama ja täitsid ühtlasi mänguväljaku tribüünid, mille mõõtmed olid 115x85 meetrit. Kaks aastat pärast pidulikku avamist lisati väljakule uus tribüün 216 pealtvaatajale, et võtta vastu väljapaistvaid isikuid ja klubi tuntumaid toetajaid ning pakkuda neile kõige mugavamaid istekohti. See samune tribüün viidi aastaid hiljem [[Chamartíni staadion]]ile, esimesele päriselt klubile kuuluvale staadionile. O'Donnelli staadion avati matšiga [[Sporting Club de Irún]]i vastu, mis peeti Excelsiori karikavõistluste (Copa Excelsior) raames ja mis lõppes väravateta viigiga.<ref name="HistEstadio" /> ==== Ciudad Lineali velodroom (1923–1924) ==== O'Donnelli väljak hakkas väikseks jääma klubi toetajate hulga tõttu, kes liitusid Madridi Realiga, ja seetõttu jäi klubi juhtkonnale silma [[Madrid]]i linna uus velodroom, kuhu mahuks uus väljak ja kus ühtlasi saaks ära kasutada raja keskele jääva maa-ala. See mõte tehti teoks ja uus mänguväljak oli [[Hispaania]]s esimeste seas, mis sai murukatte, mille mõõtmed olid 108x68 meetrit. Staadion mahutas 8000 vaatajat, mis oli selle aja kohta suur arv, mistõttu Madridi linnavalitsus tegi klubiga koostööd ning kahekordistas trammide arvu mängude päeval, mis väljusid [[Plaza de Cibeles]]elt või Glorieta de Cuatro Caminoselt suunaga staadionile. Uus staadion avati pidulikult 29. aprillil 1923 mänguga Real Madridi ja Real Unión Club de Irúni vahel. Nagu Real Madridile, andis Hispaania monarh ka sellele klubile kuningliku (Real) tiitli. Mängu külastas Tema Kuninglik Kõrgus don [[Alfonso XIII de Borbón]] koos abikaasa donja [[Victoria Eugenia de Battenberg]]i ja pojaga, infant don [[Juan de Borbón, Barcelona krahv|Juan de Borbóniga]], Barcelona krahviga.<ref name="HistEstadio" /> ==== Chamartíni staadion (1924–1947) ==== Pärast väga lühikest aega Ciudad Lineali velodroomil sai Real Madrid oma omandusse mõned maatükid Chamartín de la Rosasse, et ehitada uus staadion, mis oleks klubi ainuomand. Maatükid, mis olid tuntud Villa Rosa nime all, piirnesid Chamartín de la Rosa maantee, Maudese tee ja Alfredo Calderóni tänavaga ning asusid Madridi lähistel. Kuigi algul kaaluti, kas uue staadioni nimeks võiks saada Real Madrid FC Spordipark (Parque de Sports del Real Madrid FC), siis lõpuks ristiti see ametlikult kui Jalgpalliklubi Real Madridi väljak (Campo del Real Madrid Club de Fútbol). Sellele vaatamata tunti seda alati kui Chamartíni, ja sellest sai esimene vaid klubile kuuluv staadion, tänu millele suurenesid klubi tribüünid märkimisväärselt.<ref name="HistEstadio" /> Ühele tribüünidest, mis pärines O'Donnelli staadionilt ja mida nüüd laiendati, mahtus 2000 istekohta. ==== Santiago Bernabéu staadion (1947–...) ==== [[Pilt:Estadio Santiago Bernabéu - 02.jpg|pisi|200px|Mängueelne vaade Santiago Bernabéu staadionile]] Praegu on Real Madridi kodustaadioniks [[Santiago Bernabéu staadion]], mida kuni 1955. aastani kutsuti Uueks Chamartíni staadioniks, et eristada seda endisaegsest Chamartíni staadionist.<ref name="3E1u0" /> Bernabéu asub Chamartíni linnajaos ja hõlmab kvartali, mis piirneb Paseo de la Castellanaga ning Concha Espina, Padre Damiáni ja Rafael Salgado tänavaga. Koht, kus praegu asub Madridi Reali kodustaadion, õnnistati sisse [[27. oktoober|27. oktoobril]] [[1944]] ja kohe alustati ka ehitust. Kuu aega varem oli klubi presidendiks valitud Reali enda kasvandik ja tähtmängija [[Santiago Bernabéu]]. Staadion avati 14. detsembril 1947, mille puhul peeti maha mäng C.F. Os Belenensesi vastu. Staadioni avamatš Belenensesi vastu andis võidu Realile 3:1. Rahvusvaheline press andis uuele rajatisele ühese hinnangu: parim [[Euroopa]]s ([[1954]]. aasta laienduse järel ka suurim). Staadion mahutas sel ajal 75 000 pealtvaatajat, mis suurenes veelgi pärast korduvaid ümberehitusi kuni 120 000 pealtvaatajani. 1955. aastal pandi staadionile endise presidendi auks nimeks [[Santiago Bernabéu]] staadion. Staadion, mis oli üks Euroopa suuremaid, vähendati 85 454 pealtvaatajani UEFA turvanõuete tõttu, mille kohaselt pidi igal pealtvaatajal olema oma istekoht ja seega tuli eemaldada seisukohad, mis asusid alumistes ridades ja kolmandas sektoris (el tercer anfiteatro) ning mida üldiselt kutsuti suure lärmi tõttu "kanalaks" (gallinero).<ref name="kZzrL" /> Sellele vaatamata oli staadion jätkuvalt üks suurima mahutavusega ja parim jalgpalliväljak, mistõttu andis 2007. aastal sellele oma tunnustuse UEFA<ref name="itVqB" /> ja täitis sellega kadunud [[Santiago Bernabéu]] unistuse omada üht maailma parimat staadioni. Staadionil on toimunud palju suursündmusi, näiteks [[Euroopa karikas|Euroopa meistrite karika]] finaal ([[1957]]), maailmameistrivõistluste finaal ([[1982]]) ja [[paavst]] [[Johannes Paulus II]] kokkusaamine Hispaania noortega (1982). ==== Spordilinnak ==== Spordikompleksis, ametliku nimega Ciudad Real Madrid, asuvad mängijate eluruumid ja jalgpalli eri kategooriate treeninguväljakud, aga ka klubi raadio- ja telejaama kontorid. Linnak asub Madridi põhjaosas Valdebebase pargis, väga lähedal Madrid-Barajase lennujaamale. Uus linnak avati 2005. aastal Real Madridi endise spordilinnaku asemel, mis asus [[Paseo de la Castellana]]l, [[Santiago Bernabéu staadion]]i lähistel ning leidis aset pärast seda, kui klubi hindas ümber ühes Madridi linnavalitsusega klubile kuuluvad maa-alad. Linnaku pindala on 1 200 000 m², millest siiani on välja arendatud 300 000 m². Esimene faas koosneb tervise- ja treenimisrajatiste ehitamisest esindus- ja noortemeeskonna tarvis, kuid selle alla kuuluvad veel 12 mänguväljaku rajamine, mille seas on ka [[Alfredo di Stéfano staadion]] ja millel peab oma mänge klubi duubelmeeskond [[Real Madrid Castilla]]. Järgmise ettevõtmisena plaanitakse rajada elamud neile mängijatele, kes tulevad klubisse mängima väljastpoolt [[Madrid]]i. Ette on nähtud, et selle ehitus peaks valmima 2013/14 hooaja alguseks. === Real Madridi muuseum === [[Pilt:Distafanomillonarios.JPG|pisi|198px|Di Stéfano vormid enne Real Madridiga liitumist]] Klubi muuseumis, mis asub [[Santiago Bernabéu staadion]]il, ei ole ainult auhindade näitusesaal, vaid näha saab ka dokumente, mis räägivad klubi ajaloost (need on küll kättesaadavad vaid klubi korraldatud näitustel ja üritustel), nagu näiteks kirjalikud ja graafilised allikad ning audiovisuaalsed materjalid või Real Madridile esinduslikud esemed nagu vimplid, plakatid, riietus ja liikmepiletid. Kõike seda on võimalik näha võttes osa ekskursioonist [[Tour Bernabéu]], mida pakub staadion, ja mis kulgeb läbi peamiste ruumide, ja viib külastajad läbi "valge ajaloo". Külastus sisaldab ringkäiku staadioni tähtsamates osades (sh tribüünidel) ning staadioni all paiknevas riietusruumide osas. Külastus lõpeb Näitustesaalis, kus võib näha klubi 110-aastase ajaloo jooksul võidetud auhindu. Nende kõrval võib näha ka pilte ajalooliste matšidest; mängijavorme ja ajalukku läinud jalgpallurite botaseid; pilte mängijatest, kes on kuulunud esindusmeeskonda; ja mitmeid teisi esemeid, millest mõned on annetanud toetajad, kes on olnud seotud klubi ajalooga.<ref name="xQxYf" /> Ajalooline arhiivifond asub Ajaloopärandikeskuses (Centro de Patrimonio Histórico), mille haldamisega tegeleb Real Madridi Fond (Fundación Real Madrid).<ref name="CentroPatrimonio" /> Ajaloopärandikeskuse ülesannete hulka kuulub ka dokumenteeritud ajaloolise pärandi otsimine, milles kajastub klubi ajalugu (näiteks mängude protokollid, ametlikud teadaanded, artiklid, uudised, jms); annetatud ajalooliste esemete vastuvõtt, milles kajastuks meenutusi klubist; klubiga seotud ürituste ja näituste abistamine ning organiseerimine; ja informatsiooni andmine klubi meediumitele.<ref name="CentroPatrimonio" /> 2012. aastal sõlmitud lepe klubi presidendi [[Florentino Pérez]]e ja šeik Saud bin Saqr al-Qassimi vahel näeb ette, et 2015. aastal avatakse klubi teine muuseum, mis asub tulevasel [[Real Madrid Resort Island]]il – temaatiline lõbustuspark ja puhkekeskus, mis asub kunstlikult loodud saarel Araabia Ühendemiraatide Ras al-Khaima emiraadis. === Muid rajatisi === * Alfredo di Stéfano staadion (duubelmeeskonna jalgpalliväljak) * Endine Real Madridi spordilinnak (vanad treeninguväljakud ja mängijate elamud) * Endine Raimundo Saporta nimeline spordisaal (korvpalli esindusmeeskonna endine spordisaal) * Palacio de Deportes de Madrid (korvpalli esindusmeeskonna palliplats) == Peamised rivaalid == [[Pilt:Chilena de Sergio Ramos.jpg|pisi|Real Madrid ''vs.'' Athletic Club, esiplaanil näitab oma oskusi Sergio Ramos]] Tihti on klubide taust seotud nende peamiste rivaalide omaga. Real Madrid on saanud võidud ja vastu võtnud kaotused peamiselt viielt klubilt. Jalgpalli algusaastatel oli Real Madridi suurim konkurent Hispaanias [[Athletic Bilbao|Athletic Club]], sel ajal olemasolevatest klubidest olid need kaks parimat, ning mitmel korral kohtuti [[Copa del Rey]] finaalis. Tänapäeval on üheks suurimaks rivaaliks kujunenud [[FC Barcelona]] ja selle mõju ulatub isegi väljapoole riigipiire.<ref name="jdaBT" /> ''Derbi madrileño'' aga on kahe [[Madrid]]i klubi, Real Madrid Club de Fútboli ja Club Atlético de Madridi, vaheline kohtumine, mis ajalooliselt on suurim rivaalide vaheline heitlus. [[Euroopa]] tasemel on Real Madridi üheks peamiseks rivaaliks [[Müncheni Bayern]]. See vastasseis on kasvanud alates 1970. aastatest tuliste kohtumiste tõttu [[UEFA Meistrite liiga|Euroopa karikal]], tänapäevases [[UEFA Meistrite liiga]]s, mis on pälvinud nimed ''El loco del Bernabéu'' ("Hull [[Santiago Bernabéu staadion|Bernabéul]]") või ''El pisotón de Juanito a Matthäus'' ehk kui [[Juan Gómez González|Juanito]] [[Lothar Matthäus|Matthäusi]] jumalt jalgadega lõi.<ref name="eNSuX" /> [[AC Milan]]i ja Real Madridi vahel aga säilib sportlik rivaalitsemine [[UEFA Meistrite liiga|Meistrite liiga]] kui suurvõistluse trooni pärast, milleni pürgimine on olnud edukas just ''valgetele''. Teised hiljutisemad, kuid vähem kajastatud rivaalitsemised toimuvad näiteks klubiga [[Real Sporting de Gijón]],<ref name="FIfJd" /> mis algasid 1970. aastail peetud mängudel, mis pidid otsustama viimaste tõusmise järgmisse liigasse. 1980. aastal aset leidnud konflikti tõttu [[El Molinóni staadion]]il peetud mängul loodi lauluke "Así, así, así gana el Madrid" ("Vaid nii, nii, nii võidab Real Madrid"), milles viidati väidetavale kohtunike abile, kuid mille ''madridista''dest toetajad võtsid hiljem üle kui ülistuslaulu oma klubile, ja mida lauldi kooris hea mängu või väravate löömise puhul. [[CA Osasuna|Club Atlético de Osasunaga]]<ref name="fIlsc" /> ollakse rivaalid alates 1980. aastatest, mil [[pamplona]]lased viskasid väljakule seapea, millele oli n-ö selga pandud Real Madridi palluri, mängijanimega [[Juan Gómez González|Juanito]], mängijasärk. Paar aastat hiljem võtsid punasärklased kasutusele ilutulestiku raketid, millest üks tabas [[Paco Buyo]]t. See veidi keeruline olukord Pamplona ja Madridi klubi vahel on nüüdseks normaliseerunud. Pinged [[Valencia CF]]-iga said alguse 1990. aastate lõpul,<ref name="IU6mH" /> kui Real Madrid palkas valencialaste tähtmängija [[Predrag Mijatović]]i. Valencias peeti mängija käitumist reeturlikuks. Tüli ulatus läbi mitme liiga ja isegi [[UEFA Meistrite liiga|Euroopa karikasarjani]], mille raames toimus esimene finaalmäng, kus osalesid kaks sama riigi klubi, milleks olid Real Madrid ja [[Valencia CF]].<ref name="PwHoz" /> === El clásico === [[Pilt:Pasillo Real Madrid - F.C. Barcelona.jpg|pisi|vasakul|püsti|FC Barcelona mängijad avaldamas tunnustust Real Madridile kui La Liga võitjale]] Hispaania liiga kahe kõige tugevama klubi vahel on alati pingeid esinenud, kuid eriti tulised on La Liga mängud, milles Real Madridi ja [[FC Barcelona]] omavahelisi kohtumisi kutsutakse nimega El clásico. Juba riigisiseste võistluste algusaastail nähti klubisid, kui kahe vaenujalal oleva Hispaania piirkonna ([[Kataloonia]] ja Kastiilia) esindajaid või kui nende autonoomsete piirkondade rivaalitsevate pealinnade esindajaid. See vastasseis peegeldab paljude meelest katalaanide ja kastiillaste vahelisi poliitilisi pingeid ja kultuurilisi erinevusi.<ref name="Ngijx" /> Rohkem kui sportlik on see pigem poliitiline vastasseis, eriti selle tõttu, et Barcelona on nimetanud end katalaani rahvusluse kaitsjaks, mis mõnikord küündib separatismini. [[Miguel Primo de Rivera|Primo de Rivera]], kuid eriti [[Francisco Franco]] dikatuuri ajal (1939–1975) suurenes Madridi-vastasus, kui kohalikke kultuure represseeriti avalikult. Keelati kõik [[Hispaanias räägitavad keeled]], välja arvatud [[hispaania keel]], mida peeti ainsaks ametlikuks keeleks.<ref name="Z9HkC" /><ref name="bZ8EB" /> Katalaani rahva vabaduse ihalust hakkas sümboliseerima [[FC Barcelona]] "Enam kui klubi" ([[katalaani keel]]es ''Més que un club''). [[Manuel Vázquez Montalbán]]i, viljaka katalaani kirjaniku, meelest oli parim viis, kuidas üks katalaan sai näidata oma rahvuskuuluvust, oli liituda [[FC Barcelona]]ga. See oli vähem riskantne kui ühinemine põrandaaluse [[Francisco Franco|Franco]]-vastase liikumisega ja ühtlasi võimaldas see katalaanidel näidata oma teisitimõtlemist.<ref name="i1Xhf" /> Teisalt nähti Real Madridi kui repressiivse valitseja keskset kehastust ja fašistlik režiim oli esindatud ka juhtkonnas ([[Santiago Bernabéu]], endine klubi president, kelle järgi pandi praegusele koduväljakule nimi, võitles natsionalistide ridades ehk [[Francisco Franco|Franco]] poolt).<ref name="ek5gY" /><ref name="sJkgA" /> Sellegipoolest kannatasid Hispaania kodusõja ajal [[Francisco Franco|Franco]] toetajate kätte sattunud mitmed nii Real Madridi kui ka [[FC Barcelona]] klubi liikmed, nagu [[Rafael Sanchez Guerra]] ja [[Josep Sunyol]]. Veelgi enam, [[Francisco Franco|Franco]] kasutas oma hüvanguks ära ''valgete'' edu Euroopas eriti 1950. aastatel, mil [[Hispaania]]sse hakati halvustalt suhtuma seal valitsema fašistliku režiimi tõttu. Siiski muutus kahe klubi rivaalitsemine väga tõsiseks alles 1950. aastatel, kui tekkisid vastuolud, mis puudutasid [[Alfredo Di Stéfano]] üleminekut, kes lõpuks mängis Real Madridis ja oli võtmeisikuks ''valgete'' klubi eduloos. 1960. aastatel jõudis rivaalitsemine isegi Euroopa tasemele, kui meeskonnad kohtusid kahel korral [[UEFA MEistrite liiga|Euroopa karika]] väljalangemisringides. Pealinnaklubi võitis mitu mängu ja võttis riigisisestel võistlustel [[FC Barcelona]] eest tiitleid ära, nii juhtus ka äsja loodud [[UEFA Meistrite liiga]]s, kus turniiri esimestel aastatel tuldi meistriks viiel aastal järjest. Kõikide omavaheliste kohtumiste lõikes on Real Madrid saanud 81 ja [[FC Barcelona]] 76 võitu ning 39 kohtumist on lõppenud viigiga.<ref name="7pKMf" /> [[FC Barcelona]] võitis [[UEFA Meistrite liiga]] tiitli esimest korda alles 1992. aastal. Klubidevaheline vastasseis kestis kogu aja vältel, mil [[Barcelona]] meeskond ei olnud kuigi paljudel võistlustel edukas (1960.–1990. aastatel). Kuid hiljem muutus [[FC Barcelona]] rahvusvahelisel tasandil üha edukamaks ja saadi mitu väärt võitu. Siiski on sama tugeva jõuga püsinud kuni tänapäevani Real Madridi ja [[FC Barcelona]] vaheline vastasseis. Nii Reali kui ka [[FC Barcelona|Barcelona]] ridades on edukad olnud sellised mängijad nagu [[Ricard Zamora]], [[Josep Samitier]], [[Evaristo de Macedo]], [[Bernd Schuster]], [[Michael Laudrup]], [[Luis Enrique]], [[Luís Figo]] ja [[Ronaldo]]. Lisaks on [[Samuel Eto'o]], endine ''Barça'' tähtmängija, mänginud mõlemas meeskonnas. Viimane jalgpallur aga, kes läks üle ühe klubi esindusmeeskonnast teise, oli argentiinlane [[Javier Saviola]]. 2002. aastal leidis aset ajalooline kohtumine, mille Hispaania ajakirjandus ristis sajandi matšiks ja mida vaatas üle 500 miljoni inimese.<ref name="7Xqf8" /> === El derbi madrileño === [[Pilt:Bernabeu en un Madrid-Atleti.JPG|pisi|Real Madridi toetajaskond 2006. aasta El Derbi madrileñol, mis peeti Santiago Bernabéu staadionil]] [[Pilt:Cristiano Ronaldo y Diego Forlán.jpg|pisi|Cristiano Rondaldo ja Diego Forlán]] Real Madridi lähim võistleja on [[Madridi Atlético]] ja kummagi meeskonna toetajad on oma klubi tulihingelised pooldajad. Kuigi [[Madridi Atlético|Atléticole]] panid 1903. aastal aluse kolm baski üliõpilast, ühinesid sellega 1904. aastal mõned '''Madrid FC'''-st lahkunud teisitimõtlejad. Edasised pinged tekkisid seetõttu, et Reali toetajad olid tavaliselt pärit keskklassist, kuid [[Madridi Atlético|Atlético]] pooldajad töölisklassist. Tänapäeval ei ole see eristus enam nii ühene. [[Madridi Atlético]] oli, enne kui vastasseis [[FC Barcelona]]ga võttis laiaulatusliku pöörde, Real Madridi peamine rivaal. Kaks klubi kohtusid esimest korda 21.veebruaril 1929 endisel [[Chamartíni staadion]]il toimunud liigavõistluste kolmandal päeval. See oli esimene uuel turniiril aset leidnud derbi ja selle võitis 2-1 Real Madrid.<ref name="O8GG6" /> Esmakordselt pälvis klubidevaheline vastasseis tähelepanu rahvusvahelisel tasandil 1959. aastal [[UEFA Meistrite liiga|Euroopa karikavõistlustel]], kui kaks [[Madrid]]i meeskonda kohtusid poolfinaalis. Real võitis [[Santiago bernabéu staadion|Bernabéu staadionil]] toimunud esimese mängu tulemusega 2-1, kuid [[Metropolitano staadion]]il ([[Madridi Atlético]] endisel koduväljakul) toimunud kordusmängus oli võidukas [[Madridi Atlético|Atlético]], vormistades lõpptulemuseks 1-0. Üldkokkuvõttes jäädi viiki, mistõttu korraldati uus kohtumine, mille võitsid ''valged'' tulemusega 2-1. [[Madridi Atlético|Atlético]] aga võttis Realilt revanši, kui endise ''valgete'' treeneri [[José Villalonga]] abiga võideti Reali [[Copa del Rey|Copa del Generalísimol]] aastatel 1960 ja 1961. Aastatel 1961–1989, kui Real Madrid valitses [[La Liga]]t, oli [[Madridi Atlético]] ainus klubi, mis pakkus ''valgetele'' tõsist vastupanu ja tuli liiga meistriks aastatel 1966, 1970, 1973 ja 1977. Aastal 1965 sai [[Madridi Atlético]]st esimene meeskond, mis oli pärast kaheksat aastat võitnud Real Madridi nende kodustaadionil, [[Santiago Bernabéu staadion|Santiago Bernabéul]]. Seevastu hooajal 2002/03, tulemusega 0:4 võitsid ''valged'' [[Madridi Atlético]]t [[Vicente Calderóni staadion]]il ja tulid liiga meistriks.<ref name="SzeiT" /> Real on tulnud 32 korda Hispaania meistriks [[Madridi Atlético|Atlético]] üheksa vastu ja omavahelistest kohtumistest on ''valged'' võitnud 84, vastased 35. Alates 1999. aastast pole Real [[Madridi Atlético|Atléticole]] kordagi kaotanud. Lisaks on ''valgete'' linnarivaal langenud [[Primera División]]ist madalamale kahel korral, Real mitte kordagi. ''Valgete'' ja ''punavalgete'' rivis on mänginud sellised mängijad nagu [[Luis Aragonés]], [[Juan Esnáider]], [[Santiago Solari]], [[Rodrigo Fabri]] ja viimati ka [[José Antonio Reyes]]. == Praegune meeskond == ''Seisuga 31. august 2021''<ref>{{Cite web|title=Real Madrid squad {{!}} Real Madrid CF|url=https://www.realmadrid.com/en/football/squad|access-date=31. augustil 2021|website=Real Madrid C.F. - Web Oficial}}</ref> {{JK koosseis algus}} {{JK koosseis mängija|no=1|pos=VV|rah=BEL|nimi=[[Thibaut Courtois]]}} {{JK koosseis mängija|no=2|pos=KA|rah=ESP|nimi=[[Dani Carvajal]]}} {{JK koosseis mängija|no=3|pos=KA|rah=BRA|nimi=[[Éder Militão]]}} {{JK koosseis mängija|no=4|pos=KA|rah=AUT|nimi=[[David Alaba]]}} {{JK koosseis mängija|no=5|pos=KA|rah=ESP|nimi=[[Jesús Vallejo]]}} {{JK koosseis mängija|no=6|pos=KA|rah=ESP|nimi=[[Nacho (jalgpallur)|Nacho]]}} {{JK koosseis mängija|no=7|pos=RÜ|rah=BEL|nimi=[[Eden Hazard]]}} {{JK koosseis mängija|no=8|pos=PK|rah=GER|nimi=[[Toni Kroos]]}} {{JK koosseis mängija|no=9|pos=RÜ|rah=FRA|nimi=[[Karim Benzema]]|märkus=[[kapten (jalgpall)|asekapten]]}} {{JK koosseis mängija|no=10|pos=PK|rah=CRO|nimi=[[Luka Modrić]]}} {{JK koosseis mängija|no=11|pos=RÜ|rah=ESP|nimi=[[Marco Asensio]]}} {{JK koosseis mängija|no=12|pos=KA|rah=BRA|nimi=[[Marcelo Vieira|Marcelo]]|märkus=[[kapten (jalgpall)|kapten]]}} {{JK koosseis mängija|no=13|pos=VV|rah=UKR|nimi=[[Andri Lunin]]}} {{JK koosseis kesk}} {{JK koosseis mängija|no=14|pos=PK|rah=BRA|nimi=[[Casemiro]]}} {{JK koosseis mängija|no=15|pos=PK|rah=URU|nimi=[[Federico Valverde]]}} {{JK koosseis mängija|no=16|pos=RÜ|rah=SER|nimi=[[Luka Jović]]}} {{JK koosseis mängija|no=17|pos=PK|rah=ESP|nimi=[[Lucas Vázquez]]}} {{JK koosseis mängija|no=18|pos=RÜ|rah=WAL|nimi=[[Gareth Bale]]}} {{JK koosseis mängija|no=19|pos=PK|rah=ESP|nimi=[[Dani Ceballos]]}} {{JK koosseis mängija|no=20|pos=RÜ|rah=BRA|nimi=[[Vinícius Júnior]]}} {{JK koosseis mängija|no=21|pos=RÜ|rah=BRA|nimi=[[Rodrygo]]}} {{JK koosseis mängija|no=22|pos=PK|rah=ESP|nimi=[[Isco]]}} {{JK koosseis mängija|no=23|pos=KA|rah=FRA|nimi=[[Ferland Mendy]]}} {{JK koosseis mängija|no=24|pos=RÜ|rah=DOM|nimi=[[Mariano Díaz|Mariano]]}} {{JK koosseis mängija|no=25|pos=PK|rah=FRA|nimi=[[Eduardo Camavinga]]}} {{JK koosseis lõpp}} == Saavutused == === Hispaania === '''[[Primera División]]''' * Meister (34): 1931–32, 1932–33, 1953–54, 1954–55, 1956–57, 1957–58, 1960–61, 1961–62, 1962–63, 1963–64, 1964–65, 1966–67, 1967–68, 1968–69, 1971–72, 1974–75, 1975–76, 1977–78, 1978–79, 1979–80, 1985–86, 1986–87, 1987–88, 1988–89, 1989–90, 1994–95, 1996–97, 2000–01, 2002–03, 2006–07, 2007–08, 2011–12 * Teised kohad (20): 1929, 1933–34, 1934–35, 1935–36, 1941–42, 1944–45, 1958–59, 1959–60, 1965–66, 1980–81, 1982–83, 1983–84, 1991–92, 1992–93, 1998–99, 2004–05, 2005–06, 2008–09, 2009–10, 2010–11, [[La Liga hooaeg 2016–2017|2016–17]], [[La Liga hooaeg 2019–2020|2019–20]] '''[[Copa del Rey]]''' * Võidud (20): 1905, 1906, 1907, 1908, 1917, 1934, 1936, 1946, 1947, 1962, 1970, 1973–74, 1974–75, 1980, 1981–82, 1988–89, 1992–93, 2010–11, 2013–14, 2022/23 * Teised kohad (19): 1903, 1916, 1918, 1924, 1929, 1930, 1933, 1940, 1943, 1958, 1960, 1961, 1968, 1978–79, 1982–83, 1989–90, 1991–92, 2001–02, 2003–04 '''[[Supercopa de España]]''' * Võidud (12): 1988, 1989*, 1990, 1993, 1997, 2001, 2003, 2008, 2012, 2017, 2019–20, 2021–22 * Teised kohad (4): 1982, 1995, 2007, 2011 '''[[Copa de la Liga]]''' * Võidud (1): 1985 * Teised kohad (1): 1983 === Euroopa === '''[[Euroopa karikas]]''' ja '''[[UEFA Meistrite Liiga]]''' * Võidud (13): 1955–56, 1956–57, 1957–58, 1958–59, 1959–60, 1965–66, 1997–98, 1999–2000, 2001–02, [[UEFA Meistrite Liiga 2013–2014|2013–14]], [[UEFA Meistrite Liiga 2015–2016|2015–16]], [[UEFA Meistrite Liiga 2016–2017|2016–17]], [[UEFA Meistrite Liiga 2017–2018|2017–18]] * Teised kohad (3): 1961–62, 1963–64, 1980–81 '''[[UEFA karikas]]''' * Võidud (2): 1984–85, 1985–86 '''[[UEFA karikavõitjate karikas]]''' * Teised kohad (2): 1970–71, 1982–83 '''[[Euroopa superkarikas]]''' * Võidud (4): 2002, 2014, 2016, 2017 * Teised kohad (2): 1998, 2000 == Vaata ka == * [[Madridi Reali mängija riietuse ajalugu]] * [[Madridi Reali presidendid]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="HistEstadio">{{netiviide | url =http://www.realmadrid.com/cs/Satellite/es/ESTADIO/1193040475269/Historia/Historia.htm | pealkiri =Historia Estadio Santiago Bernabéu | failitüüp = | väljaanne = | koht = | vaadatud =12.03.2013 | keel = hispaania}}</ref> <ref name="CarlosPadros">{{netiviide | url = http://www.casinodemadrid.es/sp/revista/Revista51/PDF/59%20N%20Historia.pdf| pealkiri = Carlos Padrós y Rubio | failitüüp = | väljaanne = | koht = | vaadatud = }}</ref> <ref name="PresidentB">{{netiviide | url = http://www.realmadrid.com/cs/Satellite/es/1193040472604/1193040973708/contenido/Presidente/Santiago_Bernabeu.htm| pealkiri = Presidentes. Santiago Bernabéu:1943–1978 | failitüüp = | väljaanne = | koht = | vaadatud = 11.03.2013| keel = hispaania}}</ref> <ref name="ql7Oz">http://enlacesdeportivos.com/2011/04/cules-y-merengues%E2%80%A6-el-porque-se-les-llama-asi/</ref> <ref name="CEuropa">{{netiviide | url = http://www.libertaddigital.com/deportes/2011-05-02/como-cuando-y-por-que-se-creo-la-copa-de-europa-1276422015/ | pealkiri = ¿Cómo, cuándo y por qué se creó la Copa de Europa?| autor = Toto Leal | täpsustus = | väljaanne = Libertad Digital| aeg = 05.02.2011 | väljaandja = | vaadatud = 12.03.2013 | keel = hispaania}}</ref> <ref name="buNFD">{{Netiviide |url=http://ligadecampeones.com/los-vikingos-arrasan-europa-98430/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-05-12 |arhiivimisaeg=2014-10-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141015132338/http://ligadecampeones.com/los-vikingos-arrasan-europa-98430/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="C2Europa">{{netiviide | url = http://suite101.net/article/copa-de-europa-1955-1956-a54582#axzz2NK27E9bF | pealkiri = Copa de Europa 1955–1956 | failitüüp = | väljaanne = | aeg = 27.05.2011 | väljaandja = | vaadatud = 12.03.2013 | keel = hispaania | arhiivimisaeg = 24.03.2013 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20130324001855/http://suite101.net/article/copa-de-europa-1955-1956-a54582#axzz2NK27E9bF | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="eoyXj">{{netiviide | url = http://www.as.com/futbol/articulo/bernabeu-estrena-900-localidades/20110821dasdaiftb_44/Tes | pealkiri = El Bernabéu estrena 900 localidades más | autor = Tomás Roncero | täpsustus = | aeg = 21.08.2011 | väljaandja = Ajaleht "AS" | vaadatud = 12.03.2013 | keel = hispaania}}</ref> <ref name="ABCSevilla">{{netiviide | url = http://hemeroteca.abcdesevilla.es/nav/Navigate.exe/hemeroteca/sevilla/abc.sevilla/1955/05/18/032.html | pealkiri = Pealkirjata (?) | failitüüp = | väljaanne = | koht = | väljaandja = Sevilla "ABC" | vaadatud = 12.03.2013 | keel = hispaania}}</ref> <ref name="ckS1G">http://www.realmadrid.com/cs/Satellite/es/Club/1193040472596/EstructuraOrganizativa/Organigrama.htm</ref> <ref name="ABC2Sevilla">{{netiviide | url = http://hemeroteca.sevilla.abc.es/nav/Navigate.exe/hemeroteca/sevilla/abc.sevilla/1955/05/18/033.html (arhiiviversioon) | pealkiri = Pealkirjata (?) | failitüüp = | väljaanne = | koht = | väljaandja = Sevilla "ABC"| vaadatud = 12.03.2013| keel = hispaania|arhiivimisaeg=2014-04-19|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140419032242/http://hemeroteca.sevilla.abc.es/nav/Navigate.exe/hemeroteca/sevilla/abc.sevilla/1955/05/18/033.html}}</ref> <ref name="TUsJz">{{netiviide | url = http://www.realmadrid.com/cs/Satellite/es/1193040472604/1193040970184/contenido/Presidente/Juan_Padros.htm| pealkiri = Presidentes. Juan Pardós: 1902–1904 | failitüüp = | väljaanne = | koht = | vaadatud = 11.03.2013| keel = hispaania}}</ref> <ref name="Kontinent">{{netiviide | url = http://www.fifa.com/classicfootball/clubs/club=366/detail.html | pealkiri = Real Madrid, impulsor y palmarés | autor = Fifa.com | täpsustus = | aeg = | väljaandja = | vaadatud = | arhiivimisaeg = 2012-11-03 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20121103205444/http://www.fifa.com/classicfootball/clubs/club=366/detail.html | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="bEl5q">{{netiviide | url = http://www.realmadrid.com/cs/Satellite/es/1193040472586/Historia/Club.htm| pealkiri = Historia | failitüüp = | väljaanne = | koht = | vaadatud = 11.03.2013| keel = hispaania}}</ref> <ref name="HistFIFA">{{netiviide| url = http://es.fifa.com/classicfootball/history/fifa/historyfifa1.html| pealkiri = Historia de la FIFA| failitüüp = | väljaanne = | koht = | vaadatud = 12.03.2013| keel = hispaania| arhiivimisaeg = 16.03.2013| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20130316075527/http://es.fifa.com/classicfootball/history/fifa/historyfifa1.html| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="4ubqC">{{netiviide| url = http://www.publispain.com/realmadrid/historia.htm| pealkiri = Real Madrid: Historia del Real Madrid| failitüüp = | väljaanne = | koht = | vaadatud = 11.03.2013| keel = hispaania| arhiivimisaeg = 27.01.2020| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20200127125528/http://www.publispain.com/realmadrid/historia.htm| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="RSaporta">{{netiviide | url = http://www.realmadrid.com/cs/Satellite/es/1330046636528/noticia/Noticia/Raimundo_Saporta:_un_genio_que_dio_todo_por_el_Real_Madrid.htm| pealkiri = Raimundo Saporta: un genio que dio todo por el Real Madrid| autor = Realmadrid.com | täpsustus = | aeg = | väljaandja = | vaadatud = 12.03.2013| keel = hispaania}}</ref> <ref name="SuEbB">{{netiviide| url = http://www.eluniversal.com.mx/deportes/136020.html| pealkiri = Un Real Madrid de 100 puntos| failitüüp = | väljaanne = El Universal| aeg = 14.05.2012| väljaandja = | vaadatud = 11.03.2013| keel = hispaania| arhiivimisaeg = 21.10.2012| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20121021035715/http://www.eluniversal.com.mx/deportes/136020.html| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="R2Saporta">{{netiviide| url =http://www.acb.com/redaccion.php?id=25655| pealkiri =Raimundo Saporta, el arquitecto de sueños| autor =G.Vázquez| täpsustus =| aeg =| väljaandja =| vaadatud =12.03.2013| keel =hispaania| arhiivimisaeg =18.07.2013| arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20130718193515/http://www.acb.com/redaccion.php?id=25655| url-olek =ei tööta}}</ref> <ref name="FLKI5">Prados de la Plaza, Luis (2001). Real Madrid: Centenario. Sílex Ediciones S.L.. lk 26–28. ISBN 84-77-37102-4.</ref> <ref name="Palmares">{{netiviide | url =http://www.realmadrid.com/cs/Satellite/es/1193040475224/PalmaresTotal/Palmares.htm | pealkiri =Palmarés del Real Madrid | failitüüp = | väljaanne = | koht = | vaadatud = | keel = hispaania}}</ref> <ref name="5t8j3">Prados de la Plaza, Luis (2001). Real Madrid: Centenario. Sílex Ediciones S.L.. lk 67–72. ISBN 84-77-37102-4.</ref> <ref name="Paljupappi">{{netiviide | url =http://www.realmadrid.com/cs/Satellite/es/Actualidad/1330118126302/noticia/Noticia/Los_ingresos_del_Real_Madrid_alcanzan_los_514_millones_de_euros,_un_7_%25_mas_que_el_ejercicio_ant.htm | pealkiri =Los ingresos del Real Madrid alcanzan los 514 millones de euros, un 7% más que el ejercicio anterior | failitüüp = | väljaanne = | aeg =13.09.2012 | väljaandja = | vaadatud =12.03.2013 | keel = hispaania}}</ref> <ref name="jjANs">{{netiviide | url = http://www.laopiniondezamora.es/deportes/2167/g-14-disuelve-nace-asociacion-europea-clubes/256859.html | pealkiri = El G-14 se disuelve y nace la Asociación Europea de Clubes | failitüüp = | väljaanne = La Opinion de Zamora | koht = | vaadatud = 12.03.2013 | keel = hispaania}}</ref> <ref name="MejorDelXX">{{netiviide | url =http://www.realmadrid.com/cs/Satellite/es/1202733073401/noticia/Noticia/El_Mejor_Club_del_Siglo_XX_cumple_104_anos.htm | pealkiri =El Mejor Club del Siglo XX cumple 104 años | autor =Luis Miguel González | täpsustus = | aeg = | väljaandja = | vaadatud =14.03.2013 | keel = hispaania}}</ref> <ref name="miRnx">{{netiviide | url = http://deportes.elpais.com/deportes/2012/06/15/actualidad/1339776764_136323.html | pealkiri = El Estudiantes seguirá en la ACB | failitüüp = | väljaanne = | aeg = 15.06.2012 | väljaandja = El País | vaadatud = 12.03.2013| keel = hispaania}}</ref> <ref name="Vallecas">Montoliú, Pedro (1994). Madrid, 1900. Silex Ediciones. pp. 80. ISBN 8477370516.</ref> <ref name="wQg9q">{{netiviide | url = http://www.fibaeurope.com/cid_G1w-yYBWGCYzky7LEflSH1.coid_5Xp,TM0NJDsQBszxR6fmh0.articleMode_on.html| pealkiri = THE EUROPEAN CUP FOR MEN'S CHAMPION CLUBS – THE EARLY YEARS | failitüüp = | väljaanne = | koht = | vaadatud =12.30.2013| keel =inglise}}</ref> <ref name="Los100anyos">{{netiviide | url =http://www.elmundo.es/elmundodeporte/especiales/2002/02/centenario/1902.html | pealkiri =Los 100 años del Real Madrid, uno a uno | autor =Jesús Ramos | täpsustus = | aeg = | väljaandja = | vaadatud =14.03.2013 | keel = hispaania}}</ref> <ref name="RTRL4">{{netiviide | url = http://www.realmadrid.com/cs/Satellite/es/Baloncesto/1193040475307/Historia/Historia.htm| pealkiri = Historia | failitüüp = | väljaanne = | koht = | vaadatud = 12.03.2013| keel = hispaania}}</ref> <ref name="Historia1900-1910">{{netiviide | url =http://www.realmadrid.com/cs/Satellite/es/Club/1193040472586/Historia/Historia.htm | pealkiri =Historia del Real Madrid 1900–1910 | failitüüp = | väljaanne = | koht = | väljaandja =realmadrid.com | vaadatud =16.03.2013 | keel = hispaania}}</ref> <ref name="rk93s">Bellón, A. (1996). Historia del Real Madrid C.F. (Tomos I y II). Universo. ISBN 84-87142-39-7.</ref> <ref name="HistDeLosEstadios">{{netiviide | url =http://www.realmadrid.com/cs/Satellite/es/ESTADIO/1193040475269/Historia/Historia.htm | pealkiri =Historia de los estadios del Real Madrid | failitüüp = | väljaanne = | koht = | väljaandja =realmadrid.com | vaadatud =16.03.2013 | keel = hispaania}}</ref> <ref name="gmhCJ">AAVV (2002). Centenario del Real Madrid Club de Fútbol 1902–2002. Diario Marca. pp. 26–28. ISBN 84-77-37102-4.</ref> <ref name="decada1911-1920">{{netiviide | url =http://www.realmadrid.com/cs/Satellite/es/Club/1193040472586/Historia/Historia.htm | pealkiri =La Historia en décadas (1911–1920) | failitüüp = | väljaanne = | koht = | väljaandja =realmadrid.com | vaadatud =18.30.2013 | keel = hispaania}}</ref> <ref name="e8e4i">{{netiviide | url = http://www.defensacentral.com/madridismo/58939-real-madrid-nueva-seccion-balonmano-opine-defensa-central/| pealkiri =¿Debe crear el Madrid la sección de balonmano? | failitüüp = | väljaanne = | aeg = 19.06.2011 | väljaandja = | vaadatud =12.03.2013| keel = hispaania}}</ref> <ref name="CentroPatrimonio">{{netiviide | url =http://www.realmadrid.com/cs/Satellite/es/Fundacion/1193040710660/Objetivos/Centro_de_patrimonio_historico.htm | pealkiri =Centro de patrimonio histórico | autor =realmadrid.com | täpsustus = | aeg = | väljaandja = | vaadatud =13.03.2013 | keel = hispaania}}</ref> <ref name="BWCLJ">{{netiviide | url =http://www.diariodepozuelo.es/200707132002/el-crc-madrid-noroeste-no-alcanza-un-acuerdo-para-ser-el-real-madrid-la-proxima-temporada | pealkiri =El CRC Madrid Noroeste no alcanza un acuerdo para ser el Real Madrid la próxima temporada | failitüüp = | väljaanne = | aeg =13.07.2007 | väljaandja = | vaadatud =12.03.2013 | keel =hispaania | arhiivimisaeg =27.05.2014 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20140527225957/http://www.diariodepozuelo.es/200707132002/el-crc-madrid-noroeste-no-alcanza-un-acuerdo-para-ser-el-real-madrid-la-proxima-temporada | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="24t9H">{{netiviide| url =http://www.fifa.com/events/playergala00/documents/Club.pdf| pealkiri =Clasificación del "FIFA Club of the Century" (Club del Siglo FIFA)| failitüüp =| väljaanne =| koht =| vaadatud =| arhiivimisaeg =2007-04-23| arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20070423161359/http://www.fifa.com/events/playergala00/documents/Club.pdf| url-olek =ei tööta}}</ref> <ref name="7Wtzo">{{netiviide | url =http://www.iffhs.de/?a413f0e03790c443e0f40390b41be8b01905fdcdc3bfcdc0aec28d6edb8dbccb05ff0a | pealkiri =El Club del Siglo de Europa | failitüüp = | väljaanne = | koht = | vaadatud = 12.03.2013| keel = hispaania}}</ref> <ref name="etN71">{{netiviide | url =http://www.acb.com/club.php?id=MAD | pealkiri =Real Madrid Baloncesto, logros e historia | failitüüp = | väljaanne =abc.com | koht = | vaadatud =12.03.2013 | keel =hispaania | arhiivimisaeg =7.08.2017 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20170807025001/http://www.acb.com/club.php?id=MAD | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="MASB5">{{netiviide | url =http://www.elmundo.es/elmundodeporte/2009/03/05/futbol/1236285362.html | pealkiri =Madrid y Barça deben ser sociedades anónimas para competir en igualdad | failitüüp = | väljaanne = El Mundo| aeg =06.03.2009 | väljaandja = | vaadatud =12.30.2013 | keel = hispaania}}</ref> <ref name="otBrA">{{netiviide | url =http://info-derecho.com/blog/que-clubes-de-futbol-no-son-sociedades-anonimas-deportivas/ | pealkiri =Qué clubes de futbol no son Sociedades Anónimas Deportivas | failitüüp = | väljaanne = | aeg =29.06.2011 | väljaandja = | vaadatud =12.03.2013 | keel =hispaania | arhiivimisaeg =11.04.2013 | arhiivimisurl =https://archive.today/20130411043614/http://info-derecho.com/blog/que-clubes-de-futbol-no-son-sociedades-anonimas-deportivas/ | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="pmyaO">{{netiviide | url =http://www.as.com/futbol/articulo/espana-pasa-madrid-barcelona/20111010dasdaiftb_3/Tes | pealkiri =España se pasa del Madrid al Barcelona | autor =Luis Nieto | täpsustus = | aeg =10.10.2011 | väljaandja = Ajaleht "AS" | vaadatud =12.03.2013 | keel = hispaania}}</ref> <ref name="UfIP3">{{netiviide | url =http://www.cis.es/cis/export/sites/default/-Archivos/Marginales/2700_2719/2705/Es2705mar_A.pdf| pealkiri =Barómetro de mayo | autor =Centro de Investigaciones Sociológicas | täpsustus = lk 11 | aeg = | väljaandja = | vaadatud =12.03.2013 | keel = hispaania}}</ref> <ref name="YCFnZ">{{netiviide | url =http://bleacherreport.com/articles/658324-world-football-ranking-the-top-50-most-influential-teams-on-the-planet/page/50 | pealkiri =World Football: Ranking the Top 50 Most Influential Teams on the Planet | autor =Callum D'Souza | täpsustus = | aeg =12.04.2011 | väljaandja = | vaadatud =12.03.2013 | keel =inglise}}</ref> <ref name="7SfDu">{{netiviide | url =http://www.intereconomia.com/noticias-gaceta/economia/real-madrid-supera-ingresos-barca-20120209 | pealkiri =El Real Madrid supera en ingresos al Barça | failitüüp = | väljaanne = | koht = | vaadatud =12.03.2013 | keel =hispaania | arhiivimisaeg =12.05.2013 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20130512033642/http://www.intereconomia.com/noticias-gaceta/economia/real-madrid-supera-ingresos-barca-20120209 | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="Ka6iA">{{netiviide | url =http://www.forbes.com/2011/04/20/worlds-most-valuable-soccer-teams_slide_3.html | pealkiri =The World's Most Valuable Soccer Teams | autor =Forbes.com | täpsustus = | aeg = | väljaandja = | vaadatud =12.03.2013 | keel =inglise}}</ref> <ref name="owKuk">{{netiviide | url =http://www.deloitte.com/assets/Dcom-UnitedKingdom/Local%20Assets/Documents/Industries/Sports%20Business%20Group/uk-sbg-dfml-2012-final.pdf | pealkiri =Equipos más valiosos | failitüüp = | väljaanne = | aeg =20.02.2012 | väljaandja = | vaadatud =12.03.2013 | keel =hispaania | arhiivimisaeg =2.02.2013 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20130202185629/http://www.deloitte.com/assets/Dcom-UnitedKingdom/Local%20Assets/Documents/Industries/Sports%20Business%20Group/uk-sbg-dfml-2012-final.pdf | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="8bb8g">{{netiviide | url =http://www.realmadrid.com/cs/Satellite/es/1193041640239/Fundacion/Fundacion.htm | pealkiri =Fundación del Madrid | autor =realmadrid.com | täpsustus = | aeg = | väljaandja = | vaadatud =12.03.2013 | keel = hispaania}}</ref> <ref name="RZQ7P">{{netiviide | url =http://hemeroteca.mundodeportivo.com/preview/1992/12/27/pagina-2/1275104/pdf.html | pealkiri =Fundación del Real Madrid | autor =Tomás Guasch | täpsustus = | väljaanne =Ajaleht "El Mundo Deportivo" | aeg =27.12.1992 | väljaandja = | vaadatud =14.03.2013 | keel =hispaania | arhiivimisaeg =13.04.2021 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20210413161709/http://hemeroteca.mundodeportivo.com/preview/1992/12/27/pagina-2/1275104/pdf.html | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="zlDx3">{{netiviide | url =http://hemeroteca.mundodeportivo.com/preview/1992/12/27/pagina-4/1275106/pdf.html | pealkiri =El 'foot-ball' creaba escándalo | failitüüp = | väljaanne = | aeg =27.12.1992 | väljaandja =Ajaleht "El Mundo Deportivo" | vaadatud =14.03.2013 | keel = hispaania}}</ref> <ref name="F8dRu">{{netiviide | url =http://www.cihefe.es/cuadernosdefutbol/2009/11/la-copa-de-1902/ | pealkiri =Cuadernos de Fútbol. La Copa de 1902. | autor =CIHEFE | täpsustus = | aeg =November 2009 | väljaandja = | vaadatud =16.03.2013 | keel =hispaania | arhiivimisaeg =22.03.2019 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20190322180110/http://www.cihefe.es/cuadernosdefutbol/2009/11/la-copa-de-1902/ | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="mgFJI">{{netiviide | url =http://www.realmadrid.com/cs/Satellite/es/1202730681095/noticia/Noticia/Real_Madrid_turns_106_(I).htm | pealkiri =El Madrid cumple 106 años | autor =Luis Miguel González | täpsustus = | väljaanne =realmadrid.com | aeg =26.02.2007 | väljaandja = | vaadatud =16.03.2013 | keel = hispaania}}</ref> <ref name="tpQic">{{netiviide | url =http://www.elmundo.es/elmundodeporte/especiales/2002/02/centenario/1904.html | pealkiri = El "Madrid moderno" cuenta a partir de ahora con seis equipos | autor =Noelia Ramos | täpsustus = | aeg = | väljaandja =Ajaleht "El Mundo" | vaadatud =16.03.2013 | keel = hispaania}}</ref> <ref name="gno9u">{{netiviide | url =http://www.rsssf.com/tablesm/madrid-friend0239.html | pealkiri =International Friendlies of Real Madrid CF 1902–1939 | failitüüp = | väljaanne = | koht = | väljaandja =The Rec. Sports Soccer Statistics Foundation | vaadatud =16.03.2013 | keel =inglise}}</ref> <ref name="CFZE3">{{netiviide | url =http://www.realmadrid.com/cs/Satellite/es/1193040472600/1193040969580/contenido/Entrenador/Arthur_Jonhson.htm | pealkiri =Arthur Johnson:1910–1920 | failitüüp = | väljaanne = | koht = | väljaandja =realmadrid.com | vaadatud =16.03.2013 | keel = hispaania}}</ref> <ref name="rjMgN">{{netiviide | url =http://www.realmadrid.com/cs/Satellite/es/1193040472604/1193040971647/contenido/Presidente/Pedro_Parages.htm | pealkiri =Presidentes del Real Madrid: Pedro Parages (1916–1926) | failitüüp = | väljaanne = | koht = | väljaandja =realmadrid.com | vaadatud =16.03.2013 | keel = hispaania}}</ref> <ref name="Tibou">{{netiviide | url =http://www.rsssf.com/players/madrid-coach.html | pealkiri =The Rec. Sport Soccer Statistics Foundation | failitüüp = | väljaanne = | koht = | vaadatud =18.03.2013 | keel =inglise}}</ref> <ref name="aIEJG">{{netiviide | url =http://www.elmundo.es/elmundodeporte/especiales/2002/02/centenario/1925.html | pealkiri =Los 100 años del Real Madrid, uno a uno: 1925 | failitüüp = | väljaanne = | koht = | väljaandja =Ajaleht "El Mundo" | vaadatud =18.03.2013 | keel = hispaania}}</ref> <ref name="BUPhb">{{netiviide | url =http://www.elmundo.es/elmundodeporte/especiales/2002/02/centenario/1927.html | pealkiri =Los 100 años del Real Madrid, uno a uno: 1927 | failitüüp = | väljaanne = | koht = | väljaandja =Ajaleht "El Mundo" | vaadatud =18.03.2013 | keel = hispaania}}</ref> <ref name="NSX98">{{netiviide | url =http://www.elmundo.es/elmundodeporte/2006/07/03/futbol/1151927856.html | pealkiri =La Junta Electoral proclama presidente a Calderón | failitüüp = | väljaanne = | koht = | väljaandja =elmundo.es | vaadatud =30.03.2013 | keel = hispaania}}</ref> <ref name="zgCVX">{{netiviide | url =http://archivo.marca.com/futbol/2007/campeon//index.html | pealkiri =Historia de una remontada: ¡Campeones de la 30ª Liga! | failitüüp = | väljaanne = | koht = | väljaandja =marca.com | vaadatud =30.03.2013 | keel = hispaania}}</ref> <ref name="wvzry">{{netiviide | url =http://archivo.marca.com/futbol/2008/campeon-liga//index.html | pealkiri =¡Y ya van 31! | failitüüp = | väljaanne = | koht = | väljaandja =marca.com | vaadatud =30.03.2013 | keel = hispaania}}</ref> <ref name="yLTVt">{{netiviide | url =http://www.as.com/futbol/articulo/higuain-anos-primer-gol-madrid/20120224dasdaiftb_44/Tes | pealkiri =Referencia a la liga del clavo ardiendo | failitüüp = | väljaanne = | koht = | väljaandja =as.com | vaadatud =30.03.2013 | keel = hispaania}}</ref> <ref name="vAXZF">{{netiviide | url =http://www.as.com/futbol/articulo/madrid-gana-zona-cesarini/20070611dasdaiftb_20/Tes | pealkiri =Referencia a la liga Cesarini | failitüüp = | väljaanne = | koht = | väljaandja =as.com | vaadatud =30.03.2013 | keel = hispaania}}</ref> <ref name="B19IU">{{netiviide | url =http://www.as.com/futbol/articulo/futbol-van-nistelrooy-mejor-delantero/20071228dasdaiftb_33/Tes | pealkiri =Van Nistelrooy, el mejor delantero del mundo | failitüüp = | väljaanne = | koht = | vaadatud =30.03.2013 | keel = hispaania}}</ref> <ref name="4qeN5">{{netiviide | url =http://www.marca.com/2009/01/15/futbol/equipos/real_madrid/1232055222.html | pealkiri =Cronología de una dimisión inevitable | failitüüp = | väljaanne = | koht = | väljaandja =marca.com | vaadatud =30.03.2013 | keel = hispaania}}</ref> <ref name="0kMGj">{{netiviide | url =http://www.marca.com/2009/01/16/futbol/equipos/real_madrid/1232103016.html | pealkiri =Ramón Calderón dimite como presidente del Real Madrid | failitüüp = | väljaanne = | koht = | väljaandja =marca.com | vaadatud =30.03.2013 | keel = hispaania}}</ref> <ref name="Av0KR">{{netiviide | url =http://www.elmundo.es/elmundodeporte/2009/06/01/futbol/1243855725.html | pealkiri =Florentino Pérez toma posesión como presidente del Real Madrid | failitüüp = | väljaanne = | koht = | väljaandja =elmundo.es | vaadatud =30.03.2013 | keel = hispaania}}</ref> <ref name="YciuN">{{netiviide | url =http://www.larazon.es/ | pealkiri =Fichajes más caros de la historia | failitüüp = | väljaanne = | koht = | väljaandja =Larazon.es | vaadatud =30.03.2013 | keel = hispaania}}</ref> <ref name="y2bXF">{{netiviide | url =http://www.elmundo.es/elmundodeporte/2010/03/10/futbol/1268257961.html | pealkiri =Pasar de octavos, imposible | failitüüp = | väljaanne = | koht = | väljaandja =elmundo.es | vaadatud =30.03.2013 | keel = hispaania}}</ref> <ref name="Odm0v">{{netiviide | url =http://www.marca.com/deporte/futbol/2012/campeon-liga/index.html | pealkiri =Real Madrid. Campeón 2012 | failitüüp = | väljaanne = | koht = | väljaandja =marca.com | vaadatud =30.03.2013 | keel = hispaania}}</ref> <ref name="zJU4u">{{netiviide | url =http://www.marca.com/2012/05/14/futbol/equipos/real_madrid/1336948398.html?a=4e4b9fcd2d72c7aa3ff2d69c3f146a66&t=1339450474 | pealkiri =El Madrid acaba con el récord de puntos de Guardiola | failitüüp = | väljaanne = | koht = | väljaandja =marca.com | vaadatud =30.03.2013 | keel = hispaania}}</ref> <ref name="7rZRx">{{netiviide | url =http://www.marca.com/2012/05/22/futbol/equipos/real_madrid/1337687658.html | pealkiri =José Mourinho amplía su contrato hasta 2016 | autor =Santiago Siguero | täpsustus = | aeg = | väljaandja =marca.com | vaadatud =30.03.2013 | keel = hispaania}}</ref> <ref name="Heott">{{netiviide | url =http://www.as.com/futbol/articulo/modric-fichado-madrid/20120827dasdasftb_7/Tes | pealkiri =Modric, fichado por el Madrid | failitüüp = | väljaanne = | koht = | väljaandja =as.com | vaadatud =30.03.2013 | keel = hispaania}}</ref> <ref name="GM5hN">{{netiviide | url =http://www.as.com/futbol/articulo/real-madrid-ficha-cedido-essien/20120831dasdasftb_60/Tes | pealkiri =El Real Madrid consigue la cesión de Essien un año | failitüüp = | väljaanne = | koht = | väljaandja =as.com | vaadatud =30.03.2013 | keel = hispaania}}</ref> <ref name="Fco2y">{{netiviide | url =http://deportes.elpais.com/deportes/2012/08/29/actualidad/1346260292_315627.html | pealkiri =Al Madrid le vale con un arreón | autor =Diego Torres | täpsustus = | aeg = | väljaandja =elpais.com | vaadatud =30.03.2013 | keel = hispaania}}</ref> <ref name="S2FpY">{{netiviide| url = http://www.elconfidencial.com/deportes/futbol/2011/11/09/el-real-madrid-llega-a-un-acuerdo-para-renovar-con-adidas-por-45-millones-de-euros-al-ano-87406/| pealkiri = El Real Madrid llega a un acuerdo para renovar con Adidas por 45 millones de euros al año| autor = José Félix Díaz| täpsustus = | aeg = | väljaandja = El Confidencial| vaadatud = 13.03.2013| keel = hispaania| arhiivimisaeg = 9.04.2013| arhiivimisurl = https://archive.today/20130409061912/http://www.elconfidencial.com/deportes/futbol/2011/11/09/el-real-madrid-llega-a-un-acuerdo-para-renovar-con-adidas-por-45-millones-de-euros-al-ano-87406/| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="iNZgW">{{netiviide | url = http://www.realmadrid.com/cs/Satellite/es/1193040472604/1193040971647/contenido/Presidente/Pedro_Parages.htm| pealkiri = Perdo Parages: 1916–1927 | failitüüp = | väljaanne = | koht = | vaadatud =13.03.2013 | keel = hispaania}}</ref> <ref name="3E1u0">{{netiviide | url = http://www.realmadrid.com/cs/Satellite/es/1202733166459/noticia/Noticia/La_obra_se_tildo_de_faraonica.htm | pealkiri =La obra se tildó de faraónica | failitüüp = | väljaanne = | koht = | vaadatud =13.03.2013 | keel = hispaania}}</ref> <ref name="kZzrL">{{netiviide | url =http://ecodiario.eleconomista.es/futbol/noticias/1714748/11/09/Revilla-lucira-su-bufanda-racinguista-en-el-gallinero-del-Bernabeu.html | pealkiri =Revilla lucirá su bufanda racinguista en el 'gallinero' del Bernabéu | failitüüp = | väljaanne = | koht = | vaadatud =13.03.2013 | keel =hispaania | arhiivimisaeg =10.03.2014 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20140310204836/http://ecodiario.eleconomista.es/futbol/noticias/1714748/11/09/Revilla-lucira-su-bufanda-racinguista-en-el-gallinero-del-Bernabeu.html | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="itVqB">{{netiviide | url =http://archivo.marca.com/edicion/marca/futbol/1a_division/real_madrid/es/desarrollo/1057742.html | pealkiri =El Santiago Bernabéu ya es un 'Estadio de Elite' | autor =marca.com | täpsustus = | väljaanne = Ajaleht "Marca" | aeg =14.11.2007 | väljaandja = | vaadatud =13.03.2013 | keel = hispaania}}</ref> <ref name="xQxYf">{{netiviide | url =http://www.realmadrid.com/cs/Satellite/es/1193040472497/GenericoContenedor/ESTADIO.htm | pealkiri =Tour Bernabéu | autor =realmadrid.com | täpsustus = | aeg = | väljaandja = | vaadatud =13.03.2013 | keel = hispaania}}</ref> <ref name="jdaBT">{{netiviide | url =http://www.elconfidencial.com/deportes/futbol/2012/02/24/la-rivalidad-entre-real-madrid-y-fc-barcelona-llevada-a-un-libro-93185/ | pealkiri =La rivalidad del clásico | autor =El Confidencial | täpsustus = | aeg =24.02.2013 | väljaandja =elconfidencial.com | vaadatud =30.03.2013 | keel =hispaania | arhiivimisaeg =25.04.2014 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20140425012911/http://www.elconfidencial.com/deportes/futbol/2012/02/24/la-rivalidad-entre-real-madrid-y-fc-barcelona-llevada-a-un-libro-93185/ | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="eNSuX">{{netiviide | url =http://www.realmadrid.com/cs/Satellite/es/AbrilActualidad11_12/1330097445943/noticia/Noticia/Real_Madrid-Bayern,_el_Clasico_de_la_Copa_de_Europa.htm | pealkiri =El Clásico de Europa | failitüüp = | väljaanne = | koht = | väljaandja =realmadrid.com | vaadatud =30.03.2013 | keel = hispaania}}</ref> <ref name="FIfJd">{{netiviide | url =http://www.futbolprimera.es/2011/03/31/guerras-de-ayer-y-de-hoy | pealkiri =Rivalidad Sporting-Real Madrid | failitüüp = | väljaanne = | koht = | vaadatud =30.03.2013 | keel = hispaania}}</ref> <ref name="fIlsc">{{netiviide | url =http://www.as.com/futbol/articulo/petardazo-buyo-reciente-normalidad/20110130dasdaiftb_36/Tes | pealkiri =Rivalidad Osasuna-Real Madrid | failitüüp = | väljaanne =Ajalegt "As" | koht = | vaadatud =30.03.2013 | keel = hispaania}}</ref> <ref name="IU6mH">{{netiviide | url =http://www.rtve.es/alacarta/videos/telediario/valencia-madrid-historia-rivalidad/1253171/ | pealkiri =Rivalidad Valencia-Real Madrid 1 | failitüüp = | väljaanne = | koht = | väljaandja =rtve.es | vaadatud =30.03.2013 | keel = hispaania}}</ref> <ref name="PwHoz">{{netiviide | url =http://noticias.lainformacion.com/deporte/futbol/valencia-real-madrid-historia-de-una-rivalidad-reciente_QUmP30rKDKdmk7cRcNJbc7/ | pealkiri =Valencia-Real Madrid, historia de una rivalidad reciente | failitüüp = | väljaanne = | aeg =11.12.2009 | väljaandja = | vaadatud =30.03.2013 | keel =hispaania | arhiivimisaeg =27.05.2014 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20140527223538/http://noticias.lainformacion.com/deporte/futbol/valencia-real-madrid-historia-de-una-rivalidad-reciente_QUmP30rKDKdmk7cRcNJbc7/ | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="Ngijx">Ghemawat, Pankaj. Lk 2</ref> <ref name="Z9HkC">Kleiner-Liebau, Désirée. Lk 70</ref> <ref name="bZ8EB">{{netiviide | url =http://www.guardian.co.uk/football/2002/apr/21/championsleague.sport | pealkiri = The ancient rivalry of Barcelona and Real Madrid" | autor =Phil Ball | täpsustus = | aeg =21.04.2002 | väljaandja = | vaadatud =30.03.2013 | keel =inglise}}</ref> <ref name="i1Xhf">Spaaij, Ramón. Lk 251</ref> <ref name="ek5gY">{{netiviide | pealkiri = Barcelona vs. Real Madrid: More Than a Game | autor =Abend, Lisa | täpsustus = | aeg =20.12.200730.03. | väljaandja = | vaadatud =30.03.2013 | keel =inglise}}</ref> <ref name="sJkgA">{{netiviide | url =http://www.guardian.co.uk/football/2001/mar/26/newsstory.sport13 | pealkiri =Morbo: The Story of Spanish Football by Phil Ball (London: WSC Books, 2001)" | autor =Lowe, Sid | täpsustus = | väljaanne =The Guardian | aeg =26.03.2001 | väljaandja = | vaadatud =30.03.2013 | keel =inglise}}</ref> <ref name="7pKMf">{{netiviide | url =http://www.ceroacero.es/confronto_equipas.php?op=ver_confronto&equipa_1=40&equipa_2=50 | pealkiri = COMPETICIONES & EQUIPOS | failitüüp = | väljaanne = | koht = | väljaandja =Ceroacero.es | vaadatud =30.03.2013 | keel = hispaania}}</ref> <ref name="7Xqf8">{{netiviide | url =http://news.bbc.co.uk/sport2/hi/football/7773773.stm | pealkiri = Real win Champions League showdown | failitüüp = | väljaanne = | aeg =11.12.2008 | väljaandja =BBC News | vaadatud =30.03.2013 | keel =inglise}}</ref> <ref name="O8GG6">{{netiviide | url =http://www.realmadrid.com/cs/Satellite/en/1202730681768/noticia/Noticia/Real_Madrid_turns_106_(III).htm | pealkiri = A spectacular leap towards the future (1921–1930) | failitüüp = | väljaanne = | aeg =28.02.2007 | väljaandja =realmadrid.com | vaadatud =30.03.2013 | keel =inglise}}</ref> <ref name="SzeiT">{{netiviide | url =http://www.realmadrid.com/cs/Satellite/en/1202730679362/noticia/Noticia/The_derby_turns_78.htm | pealkiri =The derby turns 78 | failitüüp = | väljaanne = | koht = | väljaandja =realmadrid.com | vaadatud =30.03.2013 | keel =inglise}}</ref> }} == Välislingid == * [http://www.realmadrid.com Klubi koduleht] (''hispaania ja inglise keeles'') {{La Liga}} {{JÄRJESTA:Real, Madrid}} [[Kategooria:Hispaania jalgpalliklubid]] [[Kategooria:Hispaania spordiklubid]] [[Kategooria:Madrid]] [[Kategooria:Real Madrid CF| ]] 383kg2td2335qiy989g0ali9j89klfe 0 10276 7213755 7210957 2026-08-13T17:22:46Z Velirand 67997 /* B */ 7213755 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2009}} ''Siin loetletakse [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järgseid maailma [[poliitik]]uid, välja arvatud [[Eesti]] poliitikud, kes on loetletud [[Eesti poliitikute loend]]is. {{tähed}} == A == *[[Albert von der Aa]] ([[Šveitsi Sotsiaaldemokraatlik Partei]]), [[Rahvusnõukogu]] liige *[[Per Lennart Aae]] ([[Saksamaa Rahvusdemokraatlik Partei]]) *[[Frank Aaen]] ([[Enhedslisten]]), Taani [[Folketing]]i liige *[[Jane Aagaard]] ([[Australian Labor Party]]), [[Põhjaterritooriumi Seadusandlik Kogu|Põhjaterritooriumi Seadusandliku Kogu]] spiiker *[[Bjarne Aagaard Strøm]] ([[Venstre (Norra)|Venstre]]), Norra [[Storting]]i asendusliige *[[Arvo Aalto]] ([[Soome Kommunistlik Partei]]), [[Soome tööjõuminister]] *[[Aimo Aaltonen]] ([[Soome Kommunistlik Partei]]), [[Eduskund|Eduskunna]] liige *[[Laurie Aarons]] ([[Austraalia Kommunistlik Partei]]), partei rahvuslik sekretär *[[Sani Abacha]], [[Nigeeria Ajutine Valitsev Nõukogu|Nigeeria Ajutise Valitseva Nõukogu]] esimees *[[Leonid Abalkin]], [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] esimehe asetäitja *[[José Luis Ábalos]] *[[Aslan Abašidze]] ([[Kogu Gruusia Taassünni Adžaaria Liit]]), Adžaaria Autonoomse Vabariigi Ülemnõukogu esimees ja pea, Adžaaria autonoomse piirkonna president *[[Ferhat Abbas]] *[[Tony Abbott]] *[[Ibrāhīm ‘Abbūd]] *[[‘Abd Allāh ibn Nāşir Āl Thānī]] *[[Sidi Ould Cheikh Abdallahi]] *[[Muḩammad ‘Abd al-‘Azīz]] *[[Muşţafá ‘Abd al-Jalīl]] *[[Mohamed Ould Abdel Aziz]] *[[Manal Abdel Samad]] *[[James Abdnor]] *[[Mario Abdo Benítez]] *[[Kairat Abdrahmanov]] *[[Ābdul Hāmid]] *[[Muhhammetkalõj Abdulgazijev]] *[[Zahra Abdulla]] *[[‘Abdullāh ‘Abdullāh]] *[[Mõkdõbek Abdõldajev]] *[[Shinzō Abe]] *[[Carmelo Abela]] *[[George Abela]] *[[Robert Abela]] *[[Claudette Abela Baldacchino]] *[[Maliina Abelsen]] *[[Abhisit Vejjajiva]] *[[Dzintars Ābiķis]] *[[Iolu Abil]] *[[Luis Abinader]] *[[Solvita Āboltiņa]] *[[Hovik Abrahamjan]] *[[Pjotr Abrassimov]] *[[Hosams Abu Meri]] *[[Nūrī Abū Sahmīn]] *[[Alexander Abusch]] *[[Dean Acheson]] *[[Anton Ackermann]] *[[Alexander Acosta]] *[[Lars Adaktusson]] *[[Valdas Adamkus]] *[[Adámos Adámou]] *[[Paweł Bogdan Adamowicz]] *[[Gerry Adams]] *[[Jānis Ādamsons]] *[[Lena Adelsohn Liljeroth]] *[[Konrad Adenauer]] *[[János Áder]] *[[Rabindra Prasad Adhikari]] *[[Anders Adlercreutz]] *[[Isaias Afewerki]] *[[Ivar Afzelius]] *[[Naci Ağbal]] *[[Valērijs Agešins]] *[[Oihane Agirregoitia]] *[[Peter Agius]] *[[Alex Agius Saliba]] *[[Spiro Agnew]] *[[Śāhābuddin Āhamed]] *[[Matti Ahde]] *[[Bertie Ahern]] *[[Ahmad Phesal Talib]] *[[Ahmed Mohamed Ag Hamani]] *[[Maḩmūd Aḩmadīnezhād]] *[[Abiy Ahmed]] *[[Ahmed Dini Ahmed]] *[[Iājuddīn Āhmed]] *[[Zubir Ahmed]] *[[Danijal Ahmetov]] *[[Serik Ahmetov]] *[[Esko Aho]] *[[Justin Ahomadegbé]] *[[Kwesi Ahoomey-Zunu]] *[[Jeannot Ahoussou-Kouadio]] *[[Lothar Ahrendt]] *[[Martti Ahtisaari]] *[[Lionel Aingimea]] *[[Aksel Airo]] *[[Paavo Aitio]] *[[Ara Ajvazjan]] *[[Askar Akajev]] *[[Daniel Akaka]] *[[Hulusi Akar]] *[[Ryōsei Akazawa]] *[[Recep Akdağ]] *[[Jimmie Åkesson]] *[[Mustafa Akıncı]] *[[Aivars Aksenoks]] *[[Nana Akufo-Addo]] *[[Ofir Akunis]] *[[Abir Al-Sahlani]] *[[Ḩamad ibn Jābir Āl Thānī]] *[[Efkan Ala]] *[[Alviina Alametsä]] *[[Outi Alanko-Kahiluoto]] *[[Irakli Alasania]] *[[Anthony Albanese]] *[[José Manuel Albares]] *[[Berat Albayrak]] *[[Ernst Albrecht]] ([[CDU]]), Alam-Saksi peaminister *[[Madeleine Albright]] *[[Maria Luís Albuquerque]] *[[Pilar Alegría]] *[[Vaida Aleknavičienė]] *[[Arturo Alessandri Palma]] *[[Jorge Alessandri Rodríguez]] *[[Ioánnis Alevrás]] *[[Angelino Alfano]] *[[Aires Ali]] *[[Irfaan Ali]] *[[Atidže Alieva-Veli]] *[[Iyād ‘Allāwī]] *[[George Allen]] *[[Salvador Allende]] *[[Alphonse Alley]] *[[Esko Almgren]] *[[Joaquín Almunia]] *[[Norovõn Altanhujag]] *[[Peter Altmaier]] *[[Carlos Alvarado Quesada]] *[[Gregorio Álvarez]] *[[Arif Alvi]] *[[Hama Amadou]] *[[Diogo Freitas do Amaral]] *[[Giuliano Amato]] *[[Andris Ameriks]] *[[David Amess]] *[[Denis Amici]] *[[Ḩāfiz̧ullāh Amīn]] *[[Idi Amin]] *[[Ḩoseyn Amīr-‘Abdollāhīān]] *[[Celso Amorim]] *[[Anita Anand]] *[[Roberta Alma Anastase]] *[[Níkos Anastasiádis]] *[[Amelia Andersdotter]] *[[Wendell Anderson]] *[[Claes Andersson]] *[[Li Andersson]] *[[Magdalena Andersson]] *[[Sten Andersson]] *[[Ole Andreasen]] *[[Georgs Andrejevs]] *[[Giulio Andreotti]] *[[Laima Andrikienė]] *[[Vytenis Andriukaitis]] *[[Ecaterina Andronescu]] *[[Juri Andropov]] *[[Mathilde Androuët]] *[[Adamántios Androutsópoulos]] *[[Jeanine Áñez]] *[[Marc Angel]] *[[Sávvas Angelídis]] *[[Nikolina Angelkova]] *[[Nahas Angula]] *[[Aleksandr Ankvab]] *[[Gerolf Annemans]] *[[Rudolf Anschober]] *[[Kenny Anthony]] *[[Ilona Antoniszyn-Klik]] *[[Johannes Antonsson]] *[[Sirkka-Liisa Anttila]] *[[Arvydas Anušauskas]] *[[Michel Aoun]] *[[Erich Apel]] *[[Gheorghe Apostol]] *[[Hassan Gouled Aptidon]] *[[Corazon Aquino]] *[[Noynoy Aquino]] *[[Davõd Arahhamija]] *[[Ernesto Araújo]] *[[Rui Maria de Araújo]] *[[‘Alī al-‘Arayyiḑ]] *[[Pjetër Arbnori]] *[[Luis Arce]] *[[Jacinda Ardern]] *[[Vladislav Ardzinba]] *[[Maria Arena]] *[[Andrzej Arendarski]] *[[Bernardo Arévalo]] *[[Paavo Arhinmäki]] *[[Óscar Arias Sánchez]] *[[Pascal Arimont]] *[[Abdulla Aripov]] *[[Jean-Bertrand Aristide]] *[[Tamara van Ark]] *[[Bartosz Arłukowicz]] *[[Antoine Armand]] *[[Aušrinė Armonaitė]] *[[Jorge Arreaza]] *[[Inés Arrimadas]] *[[Giorgi Arsenišvili]] *[[Aljona Aršinova]] *[[Xabier Arzalluz]] *[[Giorgi Arveladze]] *[[Ḩāfiz̧ al-Asad]] *[[Christine Aschbacher]] *[[Ásgeir Ásgeirsson]] *[[Catherine Ashton]] *[[Khawaja Muhammad Asif]] *[[Áslaug Arna Sigurbjörnsdóttir]] *[[Tarō Asō]] *[[Jean Asselborn]] *[[François Asselineau]] *[[Francisco Assis]] *[[Azali Assoumani]] *[[Ásthildur Lóa Þórsdóttir]] *[[Radasłaŭ Astroŭski]] *[[Arvils Ašeradens]] *[[Alex Azar]] *[[Mõkola Azarov]] *[[José Azeredo Lopes]] *[[Malik Azmani]] *[[José María Aznar]] *[[Audrey Azoulay]] *[[Audronius Ažubalis]] *[[Almazbek Atambajev]] *[[Geórgios Athanasiádis-Nóvas]] *[[Alexandru Athanasiu]] *[[Jum‘ah ‘Atīqah]] *[[Gabriel Attal]] *[[Daniel Attard]] *[[John Attard-Montalto]] *[[Clement Attlee]] *[[Manon Aubry]] *[[Martine Aubry]] *[[Uldis Augulis]] *[[Ida Auken]] *[[Margrete Auken]] *[[Aung San Suu Kyi]] *[[Teuvo Aura]] *[[Bogdan Aurescu]] *[[Lloyd Austin]] *[[Ruslan Aušev]] *[[Petras Auštrevičius]] *[[Arsen Avakov]] *[[Nabi Avcı]] *[[Lina Axelsson Kihlblom]] *[[Hermann Axen]] *[[Cabdiweli Shiikh Axmed]] *[[Cabdulaahi Yuusuf Axmed]] *[[Shariif Shiikh Axmed]] *[[Jean-Marc Ayrault]] == B == *[[Ömürbek Babanov]] *[[Milan Babić]] *[[Andrej Babiš]] *[[Monica Babuc]] *[[August Bach]] *[[Michelle Bachelet]] *[[Herbert Backe]] *[[Kemi Badenoch]] *[[Annalena Baerbock]] *[[Mariela Baeva]] *[[Natsagiyn Bagabandi]] *[[Sergei Bagapš]] *[[Jean-Baptiste Bagaza]] *[[Edminas Bagdonas]] *[[Egemen Bağiş]] *[[Hrant Bagratjan]] *[[Alice Bah Kuhnke]] *[[Mamuka Bahtadze]] *[[Nikolai Baibakov]] *[[Josaia Voreqe Bainimarama]] *[[Thomas Bajada]] *[[Gordon Bajnai]] *[[Edil Bajsalov]] *[[Andrej Bajuk]] *[[James Baker]] *[[Ma‘rūf al-Bakhīt]] *[[Kurmanbek Bakijev]] *[[Oleg Baklanov]] *[[Davith Bakradze]] *[[José María Balcázar]] *[[Leszek Balcerowicz]] *[[Zigmantas Balčytis]] *[[Jeannette Baljeu]] *[[Salomon Banamuhere Baliene]] *[[Jan Peter Balkenende]] *[[Édouard Balladur]] *[[Frederick Ballantyne]] *[[Ladislav Ballek]] *[[Nuhu Bamalli]] *[[Ban Ki-moon]] *[[Hastings Kamuzu Banda]] *[[Joyce Banda]] *[[Rupiah Banda]] *[[Sirimavo Bandaranaike]] *[[Milan Bandić]] *[[Mamata Banerjee]] *[[Fátima Báñez]] *[[Pridi Banomyong]] *[[Mario Banožić]] *[[Ehud Barak]] *[[Giorgi Baramidze]] *[[Izaskun Bilbao Barandica]] *[[Florin-Ionuț Barbu]] *[[Edwin Barclay]] *[[Stephen Barclay]] *[[Virgilio Barco Vargas]] *[[Alben W. Barkley]] *[[Katarina Barley]] *[[Luis Barranzuela]] *[[John Barrasso]] *[[Maxamed Siyaad Barre]] *[[Barbara Barrett]] *[[José Manuel Durão Barroso]] *[[Jacques Barrot]] *[[Adama Barrow]] *[[Dean Barrow]] *[[Uwe Barschel]] *[[Mesûd Barzanî]] *[[Juris Bārzdiņš]] *[[Aleksandrs Bartaševičs]] *[[Joseph Barthel]] *[[Evarist Bartolo]] *[[Ivan Bartoš]] *[[Karl-Heinz Bartsch]] *[[Jaume Bartumeu]] *[[Nikola Bartůšek]] *[[Elena Băsescu]] *[[Traian Băsescu]] *[[‘Umar Ḩasan Aḩmad al-Bashīr]] *[[Muḩammad Bāsindwah]] *[[Jyoti Basu]] *[[Sühbaatarõn Batbold]] *[[Fulgencio Batista]] *[[Gerard Batliner]] *[[Jorge Batlle]] *[[Jambyn Batmönh]] *[[Katerína Batzelí]] *[[Haltmaagijn Battulga]] *[[Edit Bauer]] *[[Edith Baumann]] *[[Hilmar Baunsgaard]] *[[Martin Baxa]] *[[Celâl Bayar]] *[[Ibrahim Baylan]] *[[Alparslan Bayraktar]] *[[Ceyhun Bayramov]] *[[François Bayrou]] *[[Luca Beccari]] *[[Joseph Bech]] *[[Henri Konan Bédié]] *[[Bajram Begaj]] *[[Menaẖem Begin]] *[[Gerhard Beil]] *[[Eugen Bejinariu]] *[[Mikuláš Bek]] *[[Azimbek Beknazarov]] *[[Chokri Belaïd]] *[[Bastiaan Belder]] *[[Ivo Belet]] *[[Guntis Belēvičs]] *[[Alexander van der Bellen]] *[[Jean-Max Bellerive]] *[[Irena Belohorská]] *[[Andrei Beloussov]] *[[Mehdi Ben Barka]] *[[Ahmed Ben Bella]] *[[David Ben-Guriyyon]] *[[Itamar Ben-Gvir]] *[[Edvard Beneš]] *[[Marie Benešová]] *[[Brando Benifei]] *[[Hilde Benjamin]] *[[András Benkei]] *[[Abdelilah Benkirane]] *[[Jo Benkow]] *[[Valdas Benkunskas]] *[[Tibor Benkő]] *[[Tony Benn]] *[[Naftali Bennett]] *[[William Bennett]] *[[Monika Beňová]] *[[Daniel Bensaïd]] *[[Robert J. Bentley]] *[[Hans Bentzien]] *[[Radu Berceanu]] *[[John Bercow]] *[[Gurbanguly Berdimuhammedow]] *[[Pierre Bérégovoy]] *[[Tom Berendsen]] *[[Paul Bérenger]] *[[Maria Berger]] *[[Óscar Berger Perdomo]] *[[Erik Bergkvist]] *[[Raimonds Bergmanis]] *[[Sabine Bergmann-Pohl]] *[[Sandra Bergqvist]] *[[Lavrenti Beria]] *[[Sali Berisha]] *[[Omer Beriziky]] *[[Enrico Berlinguer]] *[[Silvio Berlusconi]] *[[Jakub Berman]] *[[Juozas Bernatonis]] *[[Anne Berner]] *[[Lyuben Berov]], Bulgaaria peaminister 1992–1994 *[[Inga Bērziņa]] *[[Andris Bērziņš]] (Läti president) *[[Andris Bērziņš (sündinud 1951)]], Läti peaminister *[[Andris Bērziņš (sündinud 1955)]], Läti poliitik *[[Indulis Bērziņš]] *[[Kenneth Kristensen Berth]] *[[Andrej Bertoncelj]] *[[Thamar Berutšašvili]] *[[Eka Beselia]] *[[Fatmir Besimi]] *[[Scott Bessent]] *[[Belisario Betancur Cuartas]] *[[Xavier Bettel]] *[[Vjekoslav Bevanda]] *[[Bidhya Devi Bhandari]] *[[Shahbaz Bhatti]] *[[Benazir Bhutto]] *[[Bilawal Bhutto Zardari]] *[[Zulfikar Ali Bhutto]] *[[Patrizio Bianchi]] *[[Eva Biaudet]] *[[István Bibó]] *[[Joe Biden]] *[[Brigitte Bierlein]] *[[Andrzej Biernat]] *[[Bolesław Bierut‎‎]] *[[Ank Bijleveld]] *[[Carl Bildt]] *[[Tobias Billström]] *[[Agnė Bilotaitė]] *[[Zayn al-‘Ābidīn bin ‘Alī]] *[[Julius Maada Bio]] *[[Ana Birchall]] *[[Birgir Ármannsson]] *[[Birgitta Jónsdóttir]] *[[Valdis Birkavs]] *[[Majbritt Birkholm]] *[[Šarūnas Birutis]] *[[Julie Bishop]] *[[Kuandõk Bišimbajev]] *[[Pasteur Bizimungu]] *[[Badri Bitsadze]] *[[Kaadõr-ool Bitšeldei]] *[[Paul Biya]] *[[Bjarni Benediktsson (1908–1970)|Bjarni Benediktsson]] *[[Bjarni Benediktsson (1970)|Bjarni Benediktsson]] *[[Malin Björk]] *[[Ilkka-Christian Björklund]] *[[Moses Blah]] *[[Tony Blair]] *[[Juraj Blanár]] *[[Salvador Jorge Blanco]] *[[Mariusz Błaszczak]] *[[Pavel Blažek]] *[[Kurt Blecha]] *[[Antony Blinken]] *[[Vilija Blinkevičiūtė]] *[[Georgi Bliznaški]] *[[Oleg Blohhin]] *[[Stef Blok]] *[[Johannes Blokland]] *[[Thomas Blomqvist]] *[[Michael Bloomberg]] *[[Petra Bläss]] *[[Gernot Blümel]] *[[Jana Bobošíková]] *[[Emil Boc]] *[[Francesco Boccia]] *[[Tobiasz Bocheński]] *[[Ilir Boçka]] *[[Andrea Bocskor]] *[[Lennart Bodström]] *[[Sinikka Bohlin]] *[[Juri Boiko]] *[[Jean-Bédel Bokassa]] *[[Giga Bokeria]] *[[Duma Boko]] *[[Irina Bokova]] *[[Enrique Bolaños]] *[[Félix Bolaños]] *[[János Boldóczki]] *[[Jair Bolsonaro]] *[[Lothar Bolz]] *[[Dina Boluarte]] *[[Per Bolund]] *[[Jorge Bom Jesus]] *[[Kjell Magne Bondevik]] *[[Pam Bondi]] *[[Ali Bongo Ondimba]] *[[Omar Bongo]] *[[Yayi Boni]] *[[Sonny Bono]] *[[Cory Booker]] *[[Juan María Bordaberry]] *[[Jānis Bordāns]] *[[Anders Borg]] *[[Ian Borg]] *[[Mario Borghezio]] *[[Gabriel Boric]] *[[Bojko Borisov]] *[[Élisabeth Borne]] *[[Josep Borrell]] *[[Biljana Borzan]] *[[Kamil Bortniczuk]] *[[Bogdan Borusewicz]] *[[Zsuzsanna Borvendég]] *[[Stine Bosse]] *[[Peter Bossman]] *[[Alfred Bossom]] *[[Predrag Bošković]] *[[Bekir Bozdağ]] *[[François Bozizé]] *[[Volkan Bozkır]] *[[Davor Božinović]] *[[Guillermo Botero]] *[[Pieter Willem Botha]] *[[Pik Botha]] *[[Bouasone Bouphavanh]] *[[Habib Bourgiba]] *[[Abdelaziz Bouteflika]] *[[Dési Bouterse]] *[[Mame Badior Boye]] *[[Lynn Boylan]] *[[Richard Brabec]] *[[Karen Bradley]] *[[Trine Bramsen]] *[[Willy Brandt]] *[[Anne Brasseur]] *[[Algirdas Brazauskas]] *[[Vidmantas Brazys]] *[[Baiba Braže]] *[[Trygve Bratteli]] *[[Alenka Bratušek]] *[[Suella Braverman]] *[[Tuija Brax]] *[[Ruben Brekelmans]] *[[Tonje Brenna]] *[[Frieda Brepoels]] *[[Vilnis Edvīns Bresis]] *[[Leonid Brežnev]] *[[Thierry Breton]] *[[Jan Brewer]] *[[Milan Brglez]] *[[Johnny Briceño]] *[[Saskia Bricmont]] *[[Jim Bridenstine]] *[[Kaspars Briškens]] *[[Ana Brnabić]] *[[Nikolina Brnjac]] *[[Elmar Brok]] *[[Baiba Broka]] *[[Edward Brooke]] *[[Berit Brørby]] *[[Flora Brovina]] *[[Gordon Brown]] *[[Gaston Browne]] *[[Harry Browne]] *[[Zbigniew Brzezinski]] *[[Joachim Brudziński]] *[[Hanke Bruins Slot]] *[[Gro Harlem Brundtland]] *[[Hans Brunhart]] *[[Magnus Brunner]] *[[Gyude Bryant]] *[[Arto Bryggare]] *[[Patrick Buchanan]] *[[Christine Buchholz]] *[[Robert Buckland]] *[[Dumitru Budianschi]] *[[Kęstutis Budrys]] *[[Muhammadu Buhari]] *[[Nayib Bukele]] *[[Vladimir Bukovski]] *[[Dale Bumpers]] *[[Gennadi Burbulis]] *[[Nino Burdžanadze]] *[[Colm Burke]] *[[Didier Burkhalter]] *[[Andy Burnham]] *[[Aaron Burr]] *[[Džuanšer Burtšuladze]] *[[Ebba Busch]] *[[Germán Busch]] *[[Marco Buschmann]] *[[George H. W. Bush]] *[[George W. Bush]] *[[McKeeva Bush]] *[[Ditmir Bushati]] *[[Uriel Buso]] *[[Jerzy Buzek]] *[[Diana Buzoianu]] *[[Mangosuthu Buthelezi]] *[[Algirdas Butkevičius]] *[[Pete Buttigieg]] *[[Pierre Buyoya]] *[[Kaj Bärlund]] *[[Siegfried Böhm]] *[[Ibrahim Böhme]] *[[Jens Böhrnsen]] *[[Wolfgang Börnsen]] *[[Markus Büchel]] *[[Reinhard Bütikofer]] *[[Harry F. Byrd, Jr.]] *[[Robert Byrd]] *[[Thomas Byrne (Iirimaa poliitik)|Thomas Byrne]] *[[James F. Byrnes]] == C == *[[Amílcar Cabral]] *[[Eduardo Cabrita]] *[[Milan Cabrnoch]] *[[Cecka Cačeva]] *[[Marcello Caetano]] *[[Cai Yingwen]] *[[Anda Čakša]] *[[Rafael Caldera]] *[[Felipe Calderón]] *[[Armando Calderón Sol]] *[[Marián Čalfa]] *[[Cabdiweli Maxamed Cali]] *[[Micheline Calmy-Rey]] *[[Nadia Calviño]] *[[Eduardo Camaño]] *[[David Cameron]] *[[Eduardo Campos]] *[[Andrian Candu]] *[[Gian Carlo Capicchioni]] *[[Henrique Capriles Radonski]] *[[Zuzana Čaputová]] *[[Rodrigo Carazo Odio]] *[[Antonio Carattoni]] *[[Nina Carberry]] *[[Moana Carcasses Kalosil]] *[[Fernando Henrique Cardoso]] *[[Tiburcio Carías Andino]] *[[Gunilla Carlsson]] *[[Ingvar Carlsson]] *[[Anthony Carmona]] *[[António Óscar Carmona]] *[[Mark Carney]] *[[Luis Carrero Blanco]] *[[Santiago Carrillo]] *[[Ben Carson]] *[[Ashton Carter]] *[[Jimmy Carter]] *[[Horacio Cartes]] *[[Matt Carthy]] *[[Evaristo Carvalho]] *[[David Casa]] *[[Leif Cassel]] *[[Ignazio Cassis]] *[[Christophe Castaner]] *[[Jean Castex]] *[[Pedro Castillo]] *[[Fidel Castro]] *[[Raúl Castro]] *[[Bernard Cazeneuve]] *[[Pedro Cateriano]] *[[Aníbal Cavaco Silva]] *[[Jean-Marie Cavada]] *[[Mevlüt Çavuşoğlu]] *[[Elena Ceaușescu]] *[[Nicolae Ceaușescu]] *[[Nicu Ceaușescu]] *[[Charlotte Cederschiöld]] *[[Özlem Sara Cekic]] *[[Faruk Çelik]] *[[Ömer Çelik]] *[[Neville Cenac]] *[[Mário Centeno]] *[[Miro Cerar]] *[[Oldřich Černík]] *[[Jana Černochová]] *[[Jan Černý]] *[[Vǎlko Červenkov]] *[[Ziedonis Čevers]] *[[Carme Chacón]] *[[Mohammed Chahim]] *[[René Chaloult]] *[[Violeta Chamorro]] *[[José Antonio Chang]] *[[Chang Myon]] *[[Chaovarat Chanweerakul]] *[[Elaine Chao]] *[[Anutin Charnvirakul]] *[[Sokrátis Chásikos]] *[[Olivier Chastel]] *[[Allen Chastanet]] *[[Christopher Chataway]] *[[Tákis Chatzigeorgíou]] *[[Hugo Chávez]] *[[Lars Chemnitz]] *[[Johannes Chemnitzer]] *[[Chen Cheng]] *[[Sean Chen]] *[[Chen Shui-bian]] *[[Richard Cheney]] *[[Cheng Li-wun]] *[[Ion Chicu]] *[[Frederick Chiluba]] *[[Chin Peng]] *[[Laura Chinchilla]] *[[Bernadette Chirac]] *[[Jacques Chirac]] *[[Shirley Chisholm]] *[[Joaquim Chissano]] *[[Bohuslav Chňoupek]] *[[Choe Ryong-hae]] *[[Choe Son-hui]] *[[Choummaly Sayasone]] *[[Peter Christensen]] *[[Peter M. Christian]] *[[Rudolf Christiani]] *[[Perry Christie]] *[[Níkos Christodoulídis]] *[[Dimítris Christófias]] *[[Warren Christopher]] *[[Judy Chu]] *[[Steven Chu]] *[[Surayud Chulanont]] *[[Chung Sye-kyun]] *[[Chung Un-chan]] *[[Winston Churchill]] *[[Matteo Ciacci]] *[[Carlo Azeglio Ciampi]] *[[Valeria Ciavatta]] *[[Milan Čič]] *[[Siarhiej Cichanoŭski]] *[[Veronika Cifrová Ostrihoňová]] *[[Mustafa Çiftçi]] *[[Tansu Çiller]] *[[Włodzimierz Cimoszewicz]] *[[Sorin Cîmpeanu]] *[[Joseph Cimpoye]] *[[Hüsamettin Cindoruk]] *[[Aureliu Ciocoi]] *[[Marcel Ciolacu]] *[[Dacian Cioloș]] *[[Victor Ciorbea]] *[[Stanisław Ciosek]] *[[Boubou Cissé]] *[[Diango Cissoko]] *[[Florin Cîțu]] *[[Ion Ciubuc]] *[[Nicolae Ciucă]] *[[Helen Clark]] *[[Ramsey Clark]] *[[Nick Clegg]] *[[Fridtjov Clemet]] *[[James Cleverly]] *[[Bill Clinton]] *[[Hillary Clinton]] *[[Viktorija Čmilytė-Nielsen]] *[[Marie Louise Coleiro Preca]] *[[Susan Collins]] *[[Gérard Collomb]] *[[Fernando Collor de Mello]] *[[Álvaro Colom Caballeros]] *[[Emilio Colombo]] *[[Catherine Colonna]] *[[Lazăr Comănescu]] *[[Antoni Comín]] *[[Blaise Compaoré]] *[[Alpha Condé]] *[[Garry Conille]] *[[Catherine Connolly]] *[[Emil Constantinescu]] *[[Giuseppe Conte]] *[[Lansana Conté]] *[[Robin Cook]] *[[Yvette Cooper]] *[[Jeremy Corbyn]] *[[Piedad Córdoba]] *[[René Cornejo]] *[[John Cornyn]] *[[Rafael Correa]] *[[Ulisses Correia e Silva]] *[[Erich Correns]] *[[Catherine Cortez Masto]] *[[Laurentino Cortizo]] *[[Luis Corvalán]] *[[María Dolores de Cospedal]] *[[Francesco Cossiga]] *[[António Costa]] *[[Andrea Cozzolino]] *[[Tom Cotton]] *[[Pascal Couchepin]] *[[Richard Nikolaus von Coudenhove-Kalergi]] *[[Amadou Gon Coulibaly]] *[[Simon Coveney]] *[[Dragan Čović]] *[[Brian Cowen]] *[[Jo Cox]] *[[Pat Cox]] *[[Francisco Craveiro Lopes]] *[[João Gomes Cravinho]] *[[George Creel]] *[[Édith Cresson]] *[[Corina Crețu]] *[[Nicolae Crețulescu]] *[[Igor Crnadak]] *[[Tarja Cronberg]] *[[Guido Crosetto]] *[[Ted Cruz]] *[[Branko Crvenkovski]] *[[Katalin Cseh]] *[[Attila Cseke]] *[[István Csurka]] *[[Jacek Czaputowicz]] *[[Włodzimierz Czarzasty]] *[[Teresa Czerwińska]] *[[Lajos Czinege]] *[[Raúl Cubas Grau]] *[[Raimonds Čudars]] *[[Eduardo Cunha]] *[[Andrew Cuomo]] *[[Mario Cuomo]] *[[Charles Curtis]] *[[Josianne Cutajar]] *[[Mirko Cvetković]] *[[Željka Cvijanović]] *[[Józef Cyrankiewicz]] == D == *[[Aden Abdullah Osman Daar]] *[[Christophe Dabiré]] *[[Sprent Dabwido]] *[[Ivica Dačić]] *[[David Dacko]] *[[Bob Dadae]] *[[Nooshi Dadgostar]] *[[Djimrangar Dadnadji]] *[[Bente Dahl]] *[[Franz Dahlem]] *[[Hans Dahlgren]] *[[Ints Dālderis]] *[[Massimo D'Alema]] *[[Helena Dalli]] *[[Miriam Dalli]] *[[Jack Dalrymple]] *[[Clare Daly]] *[[Al D'Amato]] *[[Mikael Damberg]] *[[Nicușor Dan]] *[[Viorica Dăncilă]] *[[Johan Danielsson]] *[[Arnaud Danjean]] *[[Galina Dantšikova]] *[[Oleksandr Danõljuk]] *[[Gérald Darmanin]] *[[Srđan Darmanović]] *[[Ilia Dartšiašvili]] *[[Constantin Dăscălescu]] *[[Gundars Daudze]] *[[Davíð Oddsson]] *[[David Davis]] *[[Koba Davitašvili]] *[[Ahmet Davutoğlu]] *[[Bill de Blasio]] *[[Alexander De Croo]] *[[Guido de Marco]] *[[Idriss Déby]] *[[Beril Dedeoğlu]] *[[Ludivine Dedonder]] *[[Irena Degutienė]] *[[Joseph Deiss]] *[[Gavril Dejeu]] *[[Hatia Dekanoidze]] *[[Abelardo de la Espriella]] *[[Jorge Del Castillo]] *[[Dolores Delgado]] *[[Andor Deli]] *[[Adam Delimhanov]] *[[Jacques Delors]] *[[Eric Arturo Delvalle]] *[[Mady Delvaux-Stehres]] *[[András Demeter]] *[[Süleyman Demirel]] *[[Selahattin Demirtaş]] *[[Níkos Déndias]] *[[Deng Xiaoping]] *[[Nikolaj Denkov]] *[[Rauf Denktaş]] *[[Georg Dertinger]] *[[Hailemariam Desalegn]] *[[Ron DeSantis]] *[[Harlem Désir]] *[[Sher Bahadur Deuba]] *[[Kalzeubet Pahimi Deubet]] *[[Tamás Deutsch]] *[[Ikililou Dhoinine]] *[[Luigi Di Maio]] *[[Elio Di Rupo]] *[[Mamadou Dia]] *[[Cheick Modibo Diarra]] *[[Yolanda Díaz]] *[[Miguel Díaz-Canel]] *[[Adnan Dibrani]] *[[Friedrich Dickel]] *[[Johannes Dieckmann]] *[[Jiří Dienstbier]] *[[Matthias Diependaele]] *[[Eberhard Diepgen]] *[[Elisabeth Dieringer]] *[[Alexander Dierks]] *[[Peter-Michael Diestel]] *[[Klaas Dijkhoff]] *[[Marjan Dikaučič]] *[[Dileita Mohamed Dileita]] *[[Emil Dimitriev]] *[[Filip Dimitrov]] *[[Georgi Dimitrov]] *[[Nikola Dimitrov]] *[[Zoran Đinđić]] *[[Ulf Dinkelspiel]] *[[Luisa Diogo]] *[[Bassirou Diomaye Faye]] *[[Aléxandros Diomídis]] *[[Mohamed Dionne]] *[[Jevgeni Ditrihh]] *[[Blaženka Divjak]] *[[Ḩassān Diyāb]] *[[Baciro Djá]] *[[Abdelaziz Djerad]] *[[Zoran Djordjević]] *[[Barnabas Sibusiso Dlamini]] *[[Themba Dlamini]] *[[Nkosazana Dlamini-Zuma]] *[[Alexander Dobrindt]] *[[Evelina Dobrovolska]] *[[Milorad Dodik]] *[[Igor Dodon]] *[[Regina Doherty]] *[[Horst Dohlus]] *[[Dragan Đokanović]] *[[Andrej Doležal]] *[[Andrzej Domański]] *[[Jānis Dombrava]] *[[Valdis Dombrovskis]] *[[Jeffrey Donaldson]] *[[Henri-Marie Dondra]] *[[Galab Donev]] *[[Jörn Donner]] *[[Paschal Donohoe]] *[[Osvaldo Dorticós Torrado]] *[[Hans Peter Doskozil]] *[[Klára Dostálová]] *[[Susan Dougan]] *[[Denzil Douglas]] *[[Paul Doumer]] *[[Konstantínos Dóvas]] *[[Mojca Drčar Murko]] *[[Willem Drees]] *[[Ruth Dreifuss]] *[[Janez Drnovšek]] *[[Thomas Drozda]] *[[Dimítris Droútsas]] *[[Ina Druviete]] *[[Martin Dzúr]] *[[Šefik Džaferović]] *[[Mihheil Džanelidze]] *[[Mindia Džanelidze]] *[[Sadõr Džaparov]] *[[Sooronbaj Džeenbekov]] *[[Nicanor Duarte Frutos]] *[[Rui Duarte de Barros]] *[[Alexander Dubček]] *[[Tammy Duckworth]] *[[Jean-Yves Duclos]] *[[Andrzej Duda]] *[[Džohhar Dudajev]] *[[Eduardo Duhalde]] *[[Nicolás Dujovne]] *[[Milo Đukanović]] *[[Jānis Dūklavs]] *[[John Foster Dulles]] *[[Roland Dumas]] *[[Daniel Kablan Duncan]] *[[Jekaterina Duntsova]] *[[Éric Dupond-Moretti]] *[[Iván Duque Márquez]] *[[Dick Durbin]] *[[Rodrigo Duterte]] *[[Peter Dutton]] *[[Jean-Claude Duvalier]] *[[Herta Däubler-Gmelin]] *[[Fatih Dönmez]] *[[Lone Dybkjær]] == E == *[[Angela Eagle]] *[[Lawrence Eagleburger]] *[[Werner Eberlein]] *[[Friedrich Ebert noorem|Friedrich Ebert]] *[[Marcelo Ebrard]] *[[Mario Echandi Jiménez]] *[[Matthias Ecke]] *[[Yukio Edano]] *[[Yuli-Yoel Edelstein]] *[[Karoline Edtstadler]] *[[Oleg Efrim]] *[[Vicente Ehate Tomi]] *[[Bas Eickhout]] *[[Odvar Voie Eikeland]] *[[Einar Ágústsson]] *[[Einar Kristinn Guðfinnsson]] *[[Dwight D. Eisenhower]] *[[Kristaps Eklons]] *[[Anna Ekström]] *[[Myriam El Khomri]] *[[Caabi El-Yachroutu Mohamed]] *[[Tsahhiagijn Elbegdordž]] *[[Əbülfəz Elçibəy]] *[[Max Elger]] *[[Karen Ellemann]] *[[Uffe Ellemann-Jensen]] *[[Keith Maurice Ellison]] *[[Kike Elomaa]] *[[Lütfi Elvan]] *[[Rahm Emanuel]] *[[Umaro Sissoco Embaló]] *[[Jadwiga Emilewicz]] *[[Indulis Emsis]] *[[Carl Enckell]] *[[Tomas Eneroth]] *[[Jan-Erik Enestam]] *[[Eliot Engel]] *[[Jakob Engel-Schmidt]] *[[Hans Egon Engell]] *[[Ingrid van Engelshoven]] *[[Knud Enggaard]] *[[Bill English]] *[[Nambar Enhbayar]] *[[Karin Enström]] *[[Rainer Eppelmann]] *[[Necmettin Erbakan]] *[[Ahmet Erdem]] *[[Eren Erdem]] *[[Recep Tayyip Erdoğan]] *[[Sadullah Ergin]] *[[Ludwig Erhard]] *[[Erik Eriksen]] *[[Karl Erjavec]] *[[Tage Erlander]] *[[Matilda Ernkrans]] *[[Derviş Eroğlu]] *[[Mehmet Ersoy]] *[[Tahsin Ertuğruloğlu]] *[[Levi Eshkol]] *[[Mark Esper]] *[[Lene Espersen]] *[[Xavier Espot Zamora]] *[[Sari Essayah]] *[[Aitor Esteban]] *[[Maria da Assunção Esteves]] *[[Joseph Estrada]] *[[Ekwee David Ethuro]] *[[Wendelin Ettmayer]] *[[Jill Evans]] *[[Georg Ewald]] *[[Gnassingbé Eyadéma]] == F == *[[Laurent Fabius]] *[[Nancy Faeser]] *[[Karl-August Fagerholm]] *[[Charles W. Fairbanks]] *[[Hynek Fajmon]] *[[Tanja Fajon]] *[[Valeri Falkov]] *[[Michael Fallon]] *[[Jordanka Fandakova]] *[[Nigel Farage]] *[[Khashayar Farmanbar]] *[[Don Farrell]] *[[Werner Fasslabend]] *[[Danny Faure]] *[[Olivier Faure]] *[[Werner Faymann]] *[[Herbert Fechner]] *[[Max Fechner]] *[[Matthias Fekl]] *[[Markus Feldmann]] *[[Werner Felfe]] *[[Edward Fenech Adami]] *[[Alberto Fernández]] *[[Leonel Fernández Reyna]] *[[Marc Ferracci]] *[[Geraldine Ferraro]] *[[Elisa Ferreira]] *[[Manuela Ferreira Leite]] *[[Benita Ferrero-Waldner]] *[[Donnchadh Mac Fhionnlaoich]] *[[Petr Fiala]] *[[Robert Fico]] *[[Hakan Fidan]] *[[Mihai Fifor]] *[[Ilda Figueiredo]] *[[Vlad Filat]] *[[Georgi Filimonov]] *[[Pavel Filip]] *[[Vojtěch Filip]] *[[Griša Filipov]] *[[François Fillon]] *[[Bogdan Filov]] *[[Gianfranco Fini]] *[[Bashkim Fino]] *[[Lorenzo Fioramonti]] *[[Gabriela Firea]] *[[Andrea Fischer]] *[[Heinz Fischer]] *[[Jan Fischer]] *[[Joschka Fischer]] *[[Oskar Fischer]] *[[Mariann Fischer Boel]] *[[Garret FitzGerald]] *[[Raffaele Fitto]] *[[Charles Flanagan]] *[[Steffen Flath]] *[[Colette Flesch]] *[[Laura Flessel-Colovic]] *[[Cilia Flores]] *[[Peter Florin]] *[[Jenő Fock]] *[[Ansgar Focke]] *[[Ibrahima Kassory Fofana]] *[[Mohamed Said Fofana]] *[[Jorge Carlos Fonseca]] *[[Nicole Fontaine]] *[[Doug Ford]] *[[Doug Ford (juunior)]] *[[Gerald Ford]] *[[Rob Ford]] *[[Arlene Foster]] *[[Anna Fotyga]] *[[Loukás Fourlás]] *[[Liam Fox]] *[[Vicente Fox]] *[[Mihhail Fradkov]] *[[Carlos Alberto França]] *[[David J. Francis]] *[[Theo Francken]] *[[Federico Franco]] *[[Itamar Franco]] *[[Cindy Franssen]] *[[Dawn Fraser]] *[[Franco Frattini]] *[[Claus Hjort Frederiksen]] *[[Mette Frederiksen]] *[[Chrystia Freeland]] *[[Eduardo Frei Montalva]] *[[Eduardo Frei Ruiz-Tagle]] *[[Daniel Freund]] *[[Alexander Frick]] *[[Mario Frick (poliitik)|Mario Frick]] *[[Luc Frieden]] *[[Heléne Fritzon]] *[[Boris Frlec]] *[[Paul Fröhlich]] *[[Alberto Fujimori]] *[[Keiko Fujimori]] *[[Yasuo Fukuda]] *[[Kathleen Funchion]] *[[Mauricio Funes]] *[[Jekaterina Furtseva]] *[[Thorbjörn Fälldin]] *[[Lajos Für]] == G == *[[Tulsi Gabbard]] *[[Marija Gabriel]] *[[Sigmar Gabriel]] *[[Chiril Gaburici]] *[[Nikoloz Gagua]] *[[Giorgi Gahharia]] *[[Sergiu Gaibu]] *[[Victor Gaiciuc]] *[[Jegor Gaidar]] *[[Māris Gailis]] *[[Peter Gajdoš]] *[[Kinga Gajewska]] *[[Kinga Gál]] *[[Estrella Galán]] *[[Jacqueline Galant]] *[[Andrei Galbur]] *[[Yoav Gallant]] *[[Ignacio Gallego]] *[[Rómulo Gallegos]] *[[Max Gallo]] *[[Raman Galovtšenka]] *[[Leopoldo Galtieri]] *[[Jaime Gama]] *[[Ali Badjo Gamatié]] *[[Davith Gamkrelidze]] *[[Zviad Gamsahhurdia]] *[[Indira Gandhi]] *[[Mahatma Gandhi]] *[[Rajiv Gandhi]] *[[Sonia Gandhi]] *[[Ejup Ganić]] *[[Gao Gang]] *[[Benny Gantz]] *[[Nona Gaphrindašvili]] *[[Carlos Garaikoetxea]] *[[Vassili Garbuzov]] *[[Chuy García]] *[[Iratxe García]] *[[Alan García Pérez]] *[[Alfonso García Robles]] *[[Irakli Garibašvili]] *[[Marc Garneau]] *[[Bratislav Gašić]] *[[Ivan Gašparovič]] *[[Petr Gazdík]] *[[Robert Gates]] *[[Levan Gatšetšiladze]] *[[Joachim Gauck]] *[[Alexander Gauland]] *[[Charles de Gaulle]] *[[César Gaviria Trujillo]] *[[Natalia Gavrilița]] *[[Maumoon Abdul Gayoom]] *[[Laurent Gbagbo]] *[[Geadis Geadi]] *[[Cali Maxamed Geeddi]] *[[Koen Geens]] *[[Molly Geertsema]] *[[Artašes Geghamjan]] *[[Karl Geiler]] *[[Hage Geingob]] *[[Kōichirō Genba]] *[[Teodora Genčovska]] *[[Annie Genevard]] *[[Hans-Dietrich Genscher]] *[[Paolo Gentiloni]] *[[Simonas Gentvilas]] *[[Konstantínos Georgakópoulos]] *[[Călin Georgescu]] *[[Adonis Georgiadis]] *[[Cháris Georgiádis]] *[[Georg Georgiev]] *[[Kimon Georgiev]] *[[Kristalina Georgieva]] *[[Giórgos Gerapetrítis]] *[[Bronisław Geremek]] *[[Kaspars Gerhards]] *[[Einar Gerhardsen]] *[[Manfred Gerlach]] *[[Donika Gërvalla-Schwarz]] *[[Ernő Gerő]] *[[Klara Geywitz]] *[[Ashraf Ghanī]] *[[Masud Gharahkhani]] *[[Mohamed Ould Ghazouani]] *[[Gheorghe Gheorghiu-Dej]] *[[Mihai Ghimpu]] *[[Alejandro Giammattei]] *[[Edward Gierek]] *[[Gabrielle Giffords]] *[[Nika Gilauri]] *[[Yousaf Raza Gillani]] *[[Julia Gillard]] *[[Kirsten Gillibrand]] *[[Newt Gingrich]] *[[Giancarlo Giorgetti]] *[[Roberto Giorgetti]] *[[Sandis Ģirģens]] *[[Julie Girling]] *[[Rudy Giuliani]] *[[Skënder Gjinushi]] *[[Etilda Gjonaj]] *[[Faídon Gkizíkis]] *[[Florizel Glasspole]] *[[Sunčana Glavak]] *[[Ruxanda Glavan]] *[[Dimităr Glavtšev]] *[[Carlyle Glean]] *[[John Glenn]] *[[Manólis Glézos]] *[[Kiro Gligorov]] *[[Piotr Gliński]] *[[Faure Gnassingbé]] *[[Charles Albert Gobat]] *[[Ivars Godmanis]] *[[John Godson]] *[[Charles Goerens]] *[[Philippe Goffin]] *[[Goh Kun]] *[[Ernst Goldenbaum]] *[[Bruce Golding]] *[[Zac Goldsmith]] *[[Tatjana Golikova]] *[[Robert Golob]] *[[Marija Golubeva]] *[[Vahtang Gomelauri]] *[[Ana Gomes]] *[[Aristides Gomes]] *[[Isilda Gomes]] *[[Carlos Gomes Júnior]] *[[Laureano Gómez Castro]] *[[Władysław Gomułka]] *[[Ralph Gonsalves]] *[[Arancha González]] *[[Ginés González García]] *[[Luis Ángel González Macchi]] *[[Lawrence Gonzi]] *[[Ganna Gopko]] *[[Vladislav Goranov]] *[[Mihhail Gorbatšov]] *[[Pravin Gordhan]] *[[Al Gore]] *[[Aleksei Gorinov]] *[[Dirk Gotink]] *[[Klement Gottwald]] *[[Sylvie Goulard]] *[[Michael Gove]] *[[Ian Gow]] *[[Piyush Goyal]] *[[Kolinda Grabar-Kitarović]] *[[Sanni Grahn-Laasonen]] *[[Marat Gramov]] *[[Fernando Grande-Marlaska]] *[[David Granger]] *[[Jennifer Granholm]] *[[Walter Granzow]] *[[Pavel Gratšov]] *[[Mike Gravel]] *[[Chris Grayling]] *[[German Gref]] *[[Markéta Gregorová]] *[[Jules Grévy]] *[[Nick Griffin]] *[[Iveta Grigule-Pēterse]] *[[Beppe Grillo]] *[[Giulia Grillo]] *[[Māris Grīnblats]] *[[Sorin Grindeanu]] *[[Petras Griškevičius]] *[[Giánnis Grívas]] *[[Gordan Grlić Radman]] *[[Volodõmõr Groisman]] *[[Andrei Gromõko]] *[[Elisabeth Grossmann]] *[[Otto Grotewohl]] *[[Petru Groza]] *[[Josip Grubeša]] *[[Nikola Gruevski]] *[[Kostjantõn Grõštšenko]] *[[Boriss Grõzlov]] *[[Hermann Gröhe]] *[[Gerhard Grüneberg]] *[[Dalia Grybauskaitė]] *[[Gu Zhutong]] *[[Juan Guaidó]] *[[Roberto Gualtieri]] *[[Ignasi Guardans]] *[[Pavel Gubarev]] *[[Dmitri Gudkov]] *[[Gennadi Gudkov]] *[[Guðlaugur Þór Þórðarson]] *[[Guðni Thorlacius Jóhannesson]] *[[Guðrún Hafsteinsdóttir]] *[[Armando Guebuza]] *[[Ismail Omar Guelleh]] *[[Lidia Gueiler Tejada]] *[[Lorenzo Guerini]] *[[Didier Guillaume]] *[[Gunnar Thoroddsen]] *[[Antanas Guoga]] *[[Mordekhay Gur]] *[[Lado Gurgenidze]] *[[Ameenah Gurib]] *[[José Ángel Gurría]] *[[Andrei Guruljov]] *[[Alfred Gusenbauer]] *[[Xanana Gusmão]] *[[Jeanette Gustafsdotter]] *[[Maria Guzenina-Richardson]] *[[Martín Guzmán]] *[[Victor Guzun]] *[[António Guterres]] *[[Francisco Guterres]] *[[Karl-Theodor zu Guttenberg]] *[[Evghenia Guțul]] *[[William L. Guy]] *[[Árpád Göncz]] *[[Kinga Göncz]] *[[Gerald Götting]] *[[Abdulhamit Gül]] *[[Abdullah Gül]] *[[Asım Güzelbey]] *[[Gregor Gysi]] *[[Klaus Gysi]] *[[Ferenc Gyurcsány]] *[[Márton Gyöngyösi]] *[[Enikő Győri]] *[[Vesna Györkös Žnidar]] == H == *[[Deb Haaland]] *[[Geir Haarde]] *[[Tuula Haatainen]] *[[Heikki Haavisto]] *[[Pekka Haavisto]] *[[Robert Habeck]] *[[Levan Habeišvili]] *[[Otto von Habsburg]] *[[Pierre Damien Habumuremyi]] *[[Juvénal Habyarimana]] *[[Yahya Ould Hademine]] *[[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]] *[[Goran Hadžić]] *[[Raul Hadžimba]] *[[Amīn al-Ḩāfiz̧]] *[[Amīn al-Ḩāfiz̧ (Liibanoni poliitik)]] *[[Chuck Hagel]] *[[Magnhild Hagelia]] *[[Kurt Hager]] *[[Rune Hagestrand]] *[[Carl Haglund]] *[[Anna Hagwall]] *[[Mohamed Khouna Ould Haidalla]] *[[Jörg Haider]] *[[Alexander Haig]] *[[Georgi Haindrava]] *[[Haitham ibn Tāriq]] *[[Jiří Hájek]] *[[Irina Hakamada]] *[[Per Olof Håkansson]] *[[Teuvo Hakkarainen]] *[[Hans Hækkerup]] *[[Nikki Haley]] *[[Andrzej Halicki]] *[[Ibrahim Halidi]] *[[Kristiina Halkola]] *[[Halla Tómasdóttir]] *[[Jussi Halla-aho]] *[[Anna Hallberg]] *[[Halldór Ásgrímsson]] *[[Lena Hallengren]] *[[Walter Hallstein]] *[[Tony Halme]] *[[Tarja Halonen]] *[[Herman Haluštšenko]] *[[Kristin Halvorsen]] *[[Jan Hamáček]] *[[Barkat Gourad Hamadou]] *[[Jasmin Hamid]] *[[Thomas Hammarberg]] *[[Philip Hammond]] *[[Matt Hancock]] *[[Ismāʿīl Hanīyah]] *[[Tobias Hans]] *[[Christophe Hansen]] *[[Hans Christian Hansen]] *[[Ivar Hansen]] *[[Ramush Haradinaj]] *[[Timo Harakka]] *[[Sa‘d al-Ḩarīrī]] *[[Milena Harito]] *[[Hjallis Harkimo]] *[[Rebecca Harms]] *[[Stephen Harper]] *[[Kamala Harris]] *[[Simon Harris]] *[[Timothy Harris]] *[[Francis Burton Harrison]] *[[Jean-Paul Harroy]] *[[Ruslan Hasbulatov]] *[[Adrian Hasler]] *[[Otmar Hasler]] *[[Maggie Hassan]] *[[Mohammed Waheed Hassan]] *[[Satu Hassi]] *[[Kadri Hazbiu]] *[[Árpád Házi]] *[[Orrin Hatch]] *[[Yukio Hatoyama]] *[[Vahagn Hatšhaturjan]] *[[Michális Hatzipantéla]] *[[Kjell Arild Haugen]] *[[Heidi Hautala]] *[[Václav Havel]] *[[Bob Hawke]] *[[Josh Hawley]] *[[Yoshimasa Hayashi]] *[[John Healey]] *[[Edward Heath]] *[[Wegesa Charles Heche]] *[[Hans Hedtoft]] *[[Eduard Heger]] *[[Pete Hegseth]] *[[Helmut Heiderich]] *[[Hubertus Heil]] *[[Thomas Heilmann]] *[[Hilda Heine]] *[[Eero Heinäluoma]] *[[Gulbuddīn Ḩekmatyār]] *[[Lennart Heljas]] *[[Gun Hellsvik]] *[[Jesse Helms]] *[[Erna Hennicot-Schoepges]] *[[Paulina Hennig-Kloska]] *[[Jeanine Hennis-Plasschaert]] *[[Anna-Maja Henriksson]] *[[Waldemar Herdt]] *[[Nils Herlitz]] *[[Clodovil Hernandes]] *[[Juan Orlando Hernández]] *[[Rudolf Herrnstadt]] *[[Isaac Herzog]] *[[Roman Herzog]] *[[Christian Herter]] *[[Elsi Hetemäki-Olander]] *[[Hans-Joachim Heusinger]] *[[Ansgar Heveling]] *[[Anne Hidalgo]] *[[Thinathin Hidašeli]] *[[Michael D. Higgins]] *[[Riyāḑ Farīd Ḩijāb]] *[[Alfred Hilbe]] *[[Jonathan Hill]] *[[Kaarlo Hillilä]] *[[Samuel Hinds]] *[[Aleksandr Hinštein]] *[[Hiroshi Hiraguchi]] *[[Mazie Hirono]] *[[Christian Hirte]] *[[Thomas Hitschler]] *[[Helgi Hjörvar]] *[[Aleksandr Hloponin]] *[[Hồ Chí Minh]] *[[Wopke Hoekstra]] *[[Gleisi Hoffmann]] *[[Hans-Joachim Hoffmann]] *[[Heinz Hoffmann]] *[[Ignas Hofmanas]] *[[Bent Høie]] *[[Aleš Hojs]] *[[Eric Holder]] *[[Harri Holkeri]] *[[François Hollande]] *[[Ernest Hollings]] *[[Andrew Holness]] *[[Harold Holt]] *[[Heinrich Homann]] *[[Erich Honecker]] *[[Margot Honecker]] *[[Hong Nam-ki]] *[[Jean-Jacques Honorat]] *[[Oleksi Hontšaruk]] *[[Jaap de Hoop Scheffer]] *[[Gyula Horn]] *[[Nitzan Horowitz]] *[[Melissa Hortman]] *[[Imre Horváth]] *[[Avdullah Hoti]] *[[Gilbert Houngbo]] *[[Félix Houphouët-Boigny]] *[[Vladislav Hovalõg]] *[[Raffi Hovhannisjan]] *[[Svend Erik Hovmand]] *[[John Howard]] *[[Nils Hønsvald]] *[[Enver Hoxhaj]] *[[Dagfinn Høybråten]] *[[Elias Hrawi]] *[[Viktar Hrenin]] *[[Zdeněk Hřib]] *[[Viktor Hristenko]] *[[Nikita Hruštšov]] *[[Hu Jintao]] *[[Hua Guofeng]] *[[Huang Hua]] *[[James Huang]] *[[Anna Hubáčková]] *[[Mike Huckabee]] *[[Ismael Huerta]] *[[Victoriano Huerta]] *[[Laura Huhtasaari]] *[[Anniken Huitfeldt]] *[[Nicolas Hulot]] *[[Peter Hultqvist]] *[[Ollanta Humala]] *[[John Hume]] *[[Peter Hummelgaard]] *[[Hubert Humphrey]] *[[Hun Manet]] *[[Hun Sen]] *[[Jeremy Hunt]] *[[Gustáv Husák]] *[[Ḩusayn (Jordaania)|Ḩusayn]] *[[Şaddām Ḩusayn]] *[[Mamnoon Hussain]] *[[Ahmed Hussen]] *[[Vadõm Huttsait]] *[[Hwang Kyo-ahn]] *[[Antti Häkkänen]] *[[Jyri Häkämies]] *[[Zakir Həsənov]] *[[Ernst Höfner]] *[[Gunnar Hökmark]] *[[Danuta Hübner]] *[[Uhnaagijn Hürelsüh]] *[[Paavo Hynninen]] *[[Skënder Hyseni]] == I == *[[Themur Iakobašvili]] *[[Juan José Ibarretxe]] *[[Anwar Ibrahim]] *[[Mūsá Ibrāhīm]] *[[Delina Ibrahimaj]] *[[Miquel Iceta]] *[[Ieng Sary]] *[[Ieng Thirith]] *[[Victoria Iftodi]] *[[Pablo Iglesias Turrión]] *[[Ivars Ijabs]] *[[Anna-Kaisa Ikonen]] *[[Joseph Iléo]] *[[Ion Iliescu]] *[[Kirsan Iljumžinov]] *[[Jorge Illueca]] *[[Josefa Iloilo]] *[[Sylvestre Ilunga]] *[[Ekrem İmamoğlu]] *[[Josu Jon Imaz]] *[[Tomomi Inada]] *[[Evin Incir]] *[[Reneta Indzhova]], Bulgaaria peaminister 1994–1995 *[[Hubert Ingraham]] *[[Daniel Inouye]] *[[Jesús Insausti]] *[[Klaus Iohannis]] *[[Stelian Ion]] *[[Florin Iordache]] *[[Ilijana Iotova]] *[[Ahsan Iqbal]] *[[Selma Irmak]] *[[Ismail Isakov]] *[[Mugur Isărescu]] *[[Shigeru Ishiba]] *[[Shintarō Ishihara]] *[[Tytti Isohookana-Asunmaa]] *[[Mahamadou Issoufou]] *[[Alija Izetbegović]] *[[Bakir Izetbegović]] *[[Iakoba Italeli]] *[[Daliyya Itsik]] *[[Ville Itälä]] *[[Bogdan Ivan]] *[[Mladen Ivanić]] *[[Đorge Ivanov]] *[[Igor Ivanov]] *[[Iliana Ivanova]] *[[Dafydd Iwan]] *[[Tadeusz Iwiński]] == J == *[[Bharrat Jagdeo]] *[[Thorbjørn Jagland]] *[[Atifete Jahjaga]] *[[Subrahmanyam Jaishankar]] *[[Stasys Jakeliūnas]] *[[Miloš Jakeš]] *[[Max Jakobson]] *[[Aleksandr Jakovlev]] *[[Wenzel Jaksch]] *[[Marija Jakubauskienė]] *[[Vladimir Jakušev]] *[[Sa‘īd Jālīlī]] *[[Ruslan Jamadajev]] *[[Jan Jambon]] *[[Yahya Jammeh]] *[[Gennadi Janajev]] *[[Jakub Janda]] *[[Zelimhan Jandarbijev]] *[[Elvinas Jankevičius]] *[[Janez Janša]] *[[Viktor Janukovõtš]] *[[Ana Jara]] *[[Natalia Jaresko]] *[[Lívia Járóka]] *[[Piotr Jaroszewicz]] *[[Dmõtro Jaroš]] *[[Werner Jarowinsky]] *[[Wojciech Jaruzelski]] *[[Arseni Jatsenjuk]] *[[Grigori Javlinski]] *[[Disanayaka Mudiyanselage Jayaratne]] *[[Boriss Jeltsin]] *[[Hans Jendretzky]] *[[Gordana Jankuloska]] *[[Kristian Jensen]] *[[Mogens Jensen]] *[[Siv Jensen]] *[[Vuk Jeremić]] *[[José Jerí]] *[[Romana Jerković]] *[[Nurlan Jermekbajev]] *[[Géza Jeszenszky]] *[[Junus-bek Jevkurov]] *[[Sally Jewell]] *[[Jiang Jieshi]] *[[Jiang Jingguo]] *[[Jiang Qing]] *[[Jiang Yi-huah]] *[[Juan Jiménez Mayor]] *[[Muhammad Ali Jinnah]] *[[Anna Johansson]] *[[Morgan Johansson]] *[[Ylva Johansson]] *[[Patrick John]] *[[Jóhanna Sigurðardóttir]] *[[Boris Johnson]] *[[Lyndon B. Johnson]] *[[Mike Johnson]] *[[Ellen Johnson-Sirleaf]] *[[Joko Widodo]] *[[Jadranka Joksimović]] *[[Jón Baldvin Hannibalsson]] *[[Goodluck Jonathan]] *[[Elena Jončeva]] *[[Hugo de Jonge]] *[[Pål Jonson]] *[[Gísli Jónsson]] *[[Romana Jordan]] *[[Ljupčo Jordanovski]] *[[Anker Jørgensen]] *[[Dan Jørgensen]] *[[Ivo Josipović]] *[[Lionel Jospin]] *[[Věra Jourová]] *[[Joseph Joute]] *[[Irena Joveva]] *[[Ādil al-Jubayr]] *[[Anerood Jugnauth]] *[[Pravind Jugnauth]] *[[Anton Jugov]] *[[Rasa Juknevičienė]] *[[Art-Ong Jumsai Na Ayudhya]] *[[Jean-Claude Juncker]] *[[Jung Hong-won]] *[[Franz Josef Jung]] *[[Ulrich Junghanns]] *[[Tuure Junnila]] *[[Vilhelm Junnila]] *[[Alain Juppé]] *[[Juris Jurašs]] *[[Marian Jurečka]] *[[Jānis Jurkāns]] *[[Česlovas Juršėnas]] *[[Eugen Jurzyca]] *[[Viktor Juštšenko]] *[[Kaisa Juuso]] *[[Anneli Jäätteenmäki]] == K == *[[Sigrid Kaag]] *[[Nestori Kaasalainen]] *[[Alina Kabajeva]] *[[Ahmad Tejan Kabbah]] *[[Donald Kaberuka]] *[[Andrej Kabiakoŭ]] *[[Joseph Kabila]] *[[Laurent-Désiré Kabila]] *[[Roch Marc Christian Kaboré]] *[[Amata Kabua]] *[[David Kabua]] *[[Ryszard Kaczorowski]] *[[Jarosław Kaczyński]] *[[Lech Kaczyński]] *[[János Kádár]] *[[Ahmat Kadõrov]] *[[Ramzan Kadõrov]] *[[Michel Kafando]] *[[Paul Kagame]] *[[Lazar Kaganovitš]] *[[Moshe Kahlon]] *[[İsmail Kahraman]] *[[Toshiki Kaifu]] *[[Antti Kaikkonen]] *[[Eva Kaili]] *[[Artuss Kaimiņš]] *[[Tim Kaine]] *[[Simonas Kairys]] *[[Gerald Otieno Kajwang]] *[[Amineh Kakabaveh]] *[[Kahha Kaladze]] *[[Abdul Kalam]] *[[Ivaylo Kalfin]] *[[Robert Kaliňák]] *[[Gyula Kállai]] *[[Antti Kalliomäki]] *[[Jānis Kalnbērziņš]] *[[Sandra Kalniete]] *[[Donald Kalpokas]] *[[Aigars Kalvītis]] *[[Yōko Kamikawa]] *[[Abdallah Mohamed Kamil]] *[[Mariusz Kamiński]] *[[Pános Kamménos]] *[[Viggo Kampmann]] *[[Oleksandr Kamõšin]] *[[Naoto Kan]] *[[Panagiótis Kanellópoulos]] *[[Ilkka Kanerva]] *[[Stanisław Kania]] *[[Toimi Kankaanniemi]] *[[Assita Kanko]] *[[Mehmet Kaplan]] *[[Radovan Karadžić]] *[[Krasimir Karakatšanov]] *[[Konstantínos Karamanlís]] *[[Kóstas Karamanlís]] *[[Šolban Kara-ool]] *[[Petko Karavelov]] *[[Susanna Karawanskij]] *[[Ramūnas Karbauskis]] *[[Benjamina Karić]] *[[Islom Karimov]] *[[Arturs Krišjānis Kariņš]] *[[Ahti Karjalainen]] *[[Ida Karkiainen]] *[[Karin Karlsbro]] *[[Tawakul Karmān]] *[[Raimundas Karoblis]] *[[Justinas Karosas]] *[[Włodzimierz Karpiński]] *[[Aḩmad Walī Karzay]] *[[Ḩāmid Karzay]] *[[Fernand Kartheiser]] *[[Ľubica Karvašová]] *[[Laurynas Kasčiūnas]] *[[Mihhail Kasjanov]] *[[Ioánnis Kasoulídis]] *[[Paulo Kassoma]] *[[Bernhard Nikolaus Kaster]] *[[Anna-Liisa Kasurinen]] *[[Elsi Katainen]] *[[Jyrki Katainen]] *[[Satsuki Katayama]] *[[Ahmed Kathrada]] *[[Andreja Katič]] *[[Katrín Jakobsdóttir]] *[[Moshe Katsav]] *[[Efrayim Katsir]] *[[Israel Katz]] *[[Volker Kauder]] *[[Robertas Kaunas]] *[[Kenneth Kaunda]] *[[Mihheil Kavelašvili]] *[[Grégoire Kayibanda]] *[[Vjatšaslau Kebitš]] *[[Saško Kedev]] *[[Ólga Kefalogiánni]] *[[Ibrahim Boubacar Keïta]] *[[Modibo Keïta]] *[[Arvind Kejriwal]] *[[Rachel Keke]] *[[Urho Kekkonen]] *[[Ahmatbek Keldibekov]] *[[Ska Keller]] *[[Karin Keller-Sutter]] *[[Mark Kelly]] *[[Petra Kelly]] *[[Martine Kemp]] *[[Edward Kennedy]] *[[John F. Kennedy]] *[[Robert Kennedy]] *[[Enda Kenny]] *[[Jomo Kenyatta]] *[[Uhuru Kenyatta]] *[[Níki Keraméos]] *[[Srgjan Kerim]] *[[Suleiman Kerimov]] *[[Christian Kern]] *[[John Kerry]] *[[Heinz Keßler]] *[[John Key]] *[[Miraj Khalid]] *[[Khalīfah bin Zāyid Āl Nahayān]] *[[Ian Khama]] *[[Seretse Khama]] *[[‘Alī Khāmene'ī]] *[[Mojtabá Khāmene'ī]] *[[Imran Khan]] *[[Sadiq Khan]] *[[Moḩammad Khātamī]] *[[Xasan Cali Khayre]] *[[Rūḩollāh Khomeynī]] *[[Mir Hazar Khan Khoso]] *[[Robert Khotšharjan]] *[[Mwai Kibaki]] *[[Herbert Kickl]] *[[Walter Kieber]] *[[Kurt Georg Kiesinger]] *[[Salva Kiir Mayardit]] *[[Vasílis Kikílias]] *[[Jakaya Kikwete]] *[[Kemal Kılıçdaroğlu]] *[[Sato Kilman]] *[[Kim Chŏng-il]] *[[Kim Chŏng-un]] *[[Kim Dae-jung]] *[[Kim Gu]] *[[Kim Hwang-sik]] *[[Kim Il-sŏng]] *[[Kim Jae-ryong]] *[[Kim Jong Pil]] *[[Kim Seong-su]] *[[Kim Yŏng-il]] *[[Kim Yŏng-nam]] *[[Kim Young-sam]] *[[Stephenson King]] *[[Sylvie Kinigi]] *[[Klaus Kinkel]] *[[Katja Kipping]] *[[Sophia Kircher]] *[[Cristina Fernández de Kirchner]] *[[Néstor Kirchner]] *[[Augusts Kirhenšteins]] *[[Vahit Kirişci]] *[[Gediminas Kirkilas]] *[[Nobuo Kishi]] *[[Fumio Kishida]] *[[Andrej Kiska]] *[[Károly Kiss]] *[[Henry Kissinger]] *[[Niyazi Kızılyürek]] *[[Krista Kiuru]] *[[Toivo Kivimäki]] *[[Mari Kiviniemi]] *[[Ingvild Kjerkol]] *[[Václav Klaus]] *[[Kauno Kleemola]] *[[Günther Kleiber]] *[[Kuupik Kleist]] *[[Frederik Willem de Klerk]] *[[Bogdan Klich]] *[[Pavlo Klimkin]] *[[Nikola Kljusev]] *[[Ivanna Klõmpuš-Tsintsadze]] *[[Julia Klöckner]] *[[Milan Kňažko]] *[[Karin Kneissl]] *[[Irakli Kobahhidze]] *[[Jossif Kobzon]] *[[Fahrettin Koca]] *[[Mimi Kodheli]] *[[Bert Koenders]] *[[Simon Kofe]] *[[Jeppe Kofod]] *[[Werner Kogler]] *[[Helmut Kohl]] *[[Yuriko Koike]] *[[Girijā Prasād Koīrālā]] *[[Sushīl Koīrālā]] *[[Kuniaki Koiso]] *[[Jun'ichirō Koizumi]] *[[Ryuji Koizumi]] *[[Shinjirō Koizumi]] *[[Mauno Koivisto]] *[[Wim Kok]] *[[Arba Kokalari]] *[[Enn Kokk]] *[[Eduard Kokoitõ]] *[[Vasil Kolarov]] *[[Lothar Kolditz]] *[[Mária Kolíková]] *[[André Kolingba]] *[[Konstantínos Kóllias]] *[[Aleksei Kolodeznikov]] *[[Vladimir Kolokoltsev]] *[[Saleumxay Kommasith]] *[[Bronisław Komorowski]] *[[Konstantínos Kómpos]] *[[Željko Komšić]] *[[Dinmuhamed Konajev]] *[[Elmedin Konaković]] *[[Alpha Oumar Konaré]] *[[Kateřina Konečná]] *[[Tarō Kōno]] *[[Jioji Konrote]] *[[Stávros Kontonís]] *[[Anna Kontula]] *[[Ewa Kopacz]] *[[Ivan Korčok]] *[[Ernest Bai Koroma]] *[[Fahri Korutürk]] *[[Janusz Korwin-Mikke]] *[[Marta Kos]] *[[Tadeusz Kościński]] *[[Władysław Kosiniak-Kamysz]] *[[Vihtori Kosola]] *[[Hanna Kosonen]] *[[Jadranka Kosor]] *[[Aleksei Kossõgin]] *[[Ivan Kostov]] *[[Vojislav Koštunica]] *[[Dmitri Kozak]] *[[Lilijana Kozlovič]] *[[Rihards Kozlovskis]] *[[Leonid Kožara]] *[[Níkos Kotzías]] *[[Bernard Kouchner]] *[[Delwa Kassiré Koumakoye]] *[[Elena Kountoura]] *[[László Kovács]] *[[Mõhhailo Koval]] *[[Sergei Kovaljov]] *[[Ram Nath Kovind]] *[[Henryk Kowalczyk]] *[[Erhard Krack]] *[[Jens Otto Krag]] *[[Maximilian Krah]] *[[Annegret Kramp-Karrenbauer]] *[[Giánnos Kranidiótis]] *[[Vadim Krasnoselski]] *[[Guntars Krasts]] *[[Alexander Gerd Krauß]] *[[Sergei Kravtsov]] *[[Bruno Kreisky]] *[[Dainius Kreivys]] *[[Egon Krenz]] *[[Katarina Kresal]] *[[Günter Krings]] *[[Henrik Dam Kristensen]] *[[Ulf Kristersson]] *[[Kristján Þór Júlíusson]] *[[Ģirts Valdis Kristovskis]] *[[Kristrún Frostadóttir]] *[[Vilis Krištopans]] *[[Zdravko Krivokapić]] *[[Vladimir Krjutškov]] *[[Neelie Kroes]] *[[Werner Krolikowski]] *[[Damir Krstičević]] *[[Mmamoloko Kubayi-Ngubane]] *[[Andrius Kubilius]] *[[Juscelino Kubitschek]] *[[Ivan Kubrakoŭ]] *[[Nela Kuburović]] *[[Milan Kučan]] *[[Aleksei Kudrin]] *[[John Agyekum Kufuor]] *[[Kahha Kukava]] *[[Linas Kukuraitis]] *[[Andris Kulbergs]] *[[Dmõtro Kuleba]] *[[Jerzy Kulej]] *[[Katri Kulmuni]] *[[Feliks Kulov]] *[[Chandrika Kumaratunga]] *[[Miapetra Kumpula-Natri]] *[[Russ Kun]] *[[Mario Kunasek]] *[[Algimantas Kuncaitis]] *[[Arūnas Kundrotas]] *[[Kostadinka Kuneva]] *[[Robert Kupiecki]] *[[Martin Kupka]] *[[Janīna Kursīte]] *[[Janīna Kursīte-Pakule]] *[[Sebastian Kurz]] *[[Albin Kurti]] *[[Numan Kurtulmuş]] *[[Antti Kurvinen]] *[[Mūsá Kūsā]] *[[Saara Kuugongelwa-Amadhila]] *[[Otto Kuusinen]] *[[Leonid Kutšma]] *[[Anna Kuvõtško]] *[[Mindaugas Kvietkauskas]] *[[Giorgi Kvirikašvili]] *[[Kwasi Kwarteng]] *[[Aleksander Kwaśniewski]] *[[Seppo Kääriäinen]] *[[Horst Köhler]] *[[Elisabeth Köstinger]] *[[Merja Kyllönen]] *[[Márkos Kyprianoú]] == L == *[[Luis Alberto Lacalle]] *[[Luis Alberto Lacalle Pou]] *[[Vilis Lācis]] *[[Visvaldis Lācis]] *[[Panagiótis Lafazánis]] *[[Oskar Lafontaine]] *[[Christine Lagarde]] *[[Moulaye Ould Mohamed Laghdaf]] *[[Ricardo Lagos]] *[[Hadja Lahbib]] *[[Armas Lahoniitty]] *[[Émile Lahoud]] *[[Lai Ching-te]] *[[Rada Laikova]] *[[Miroslav Lajčák]] *[[Boris Lalovac]] *[[Carrie Lam]] *[[Werner Lamberz]] *[[Christine Lambrecht]] *[[Otto Graf Lambsdorff]] *[[Norbert Lammert]] *[[David Lammy]] *[[Luciana Lamorgese]] *[[Laurent Lamothe]] *[[Jeff Landry]] *[[Gabrielius Landsbergis]] *[[Vytautas Landsbergis]] *[[Ingeburg Lange]] *[[William Langer]] *[[Helena Langšádlová]] *[[Andrew Lansley]] *[[Ya'ir Lapid]] *[[Jean-Michel Lapin]] *[[Joan Laporta]] *[[Azzeddine Laraki]] *[[Armin Laschet]] *[[Guillermo Lasso]] *[[Judita Laššáková]] *[[György Lázár]] *[[Pavlo Lazarenko]] *[[Ingrīda Latimira]] *[[Afrodíti Latinopoúlou]] *[[Gérard Latortue]] *[[Kjell Eugenio Laugerud García]] *[[Achille Lauro]] *[[Frank Lautenberg]] *[[Karl Lauterbach]] *[[Sergei Lavrov]] *[[Henrik Lax]] *[[Paul Laxalt]] *[[Caren Lay]] *[[Albert Lebrun]] *[[Jean-Yves Le Drian]] *[[Lê Đức Thọ]] *[[Bruno Le Maire]] *[[Lê Minh Hưng]] *[[Jean-Marie Le Pen]] *[[Marine Le Pen]] *[[Bruno Le Roux]] *[[Patrick Leahy]] *[[Iurie Leancă]] *[[Aleksandr Lebedev]] *[[Lee Hsien Loong]] *[[Lee Kuan Yew]] *[[Lee Myung-bak]] *[[Lee Teng-hui]] *[[Desmond Lee]] *[[Lasse Lehtinen]] *[[Paula Lehtomäki]] *[[Yrjö Leino]] *[[Aivars Lembergs]] *[[Steffi Lemke]] *[[Paul LePage]] *[[Jari Leppä]] *[[Salomón Lerner Ghitis]] *[[Gabriel-Beniamin Leș]] *[[Väinö Leskinen]] *[[Orlando Letelier]] *[[Yves Leterme]] *[[Enrico Letta]] *[[Moritz Leuenberger]] *[[Bruno Leuschner]] *[[Doris Leuthard]] *[[Sabine Leutheusser-Schnarrenberger]] *[[Carl Levin]] *[[Igor Levitin]] *[[Brandon Lewis]] *[[Robert Ley]] *[[Ursula von der Leyen]] *[[Li Keqiang]] *[[Li Zongren]] *[[Bogusław Liberadzki]] *[[Inese Lībiņa-Egnere]] *[[Eva Lichtenberger]] *[[Martin Lidegaard]] *[[Trygve Halvdan Lie]] *[[Avigdor Lieberman]] *[[Joe Lieberman]] *[[Ingbert Liebing]] *[[Erkki Liikanen]] *[[Keijo Liinamaa]] *[[Lilja Dögg Alfreðsdóttir]] *[[Lars Christian Lilleholt]] *[[Gordon Darcy Lilo]] *[[Eduard Limonov]] *[[Lin Biao]] *[[Simon Lindberg]] *[[Ann Linde]] *[[Vladimir Linderman]] *[[Anna Lindh]] *[[Christian Lindner]] (1979–), Saksamaa poliitik *[[Jari Lindström]] *[[Antti Lindtman]] *[[Ling Liong Sik]] *[[Tālis Linkaits]] *[[Linas Linkevičius]] *[[Edwin Linkomies]] *[[Mika Lintilä]] *[[Jan Lipavský]] *[[Paavo Lipponen]] *[[Pascal Lissouba]] *[[Sylvi Listhaug]] *[[Ondřej Liška‎]] *[[Yaakov Litzman]] *[[Sergiu Litvinenco]] *[[Liu Kun]] *[[Liu Shaoqi]] *[[Nicholas Liverpool]] *[[Tzipi Livni]] *[[Andrej Ljapčev]] *[[Olga Ljubimova]] *[[Porfirio Lobo Sosa]] *[[Hans Loch]] *[[Christopher Loeak]] *[[Kelly Loeffler]] *[[Anže Logar]] *[[Agnese Logina]] *[[Maria Lohela]] *[[Nathalie Loiseau]] *[[Inger Haldis Løite]] *[[Morten Løkkegaard]] *[[Simon Lokodo]] *[[Alekhsandre Lomaia]] *[[Bohumír Lomský]] *[[Lon Nol]] *[[Luigi Longo]] *[[Inge Lønning]] *[[Baldwin Lonsdale]] *[[Sander Loones]] *[[Patxi López]] *[[Andrés Manuel López Obrador]] *[[Delfin Lorenzana]] *[[Pál Losonczi]] *[[Matti Louekoski]] *[[Mamadou Lamine Loum]] *[[João Lourenço]] *[[Annemarie Lorentzen]] *[[Aleksejs Loskutovs]] *[[Edward Lowassa]] *[[Ruud Lubbers]] *[[Svein Ludvigsen]] *[[Richard Lugar]] *[[Fernando Lugo]] *[[Andrei Lugovoi]] *[[Andrej Lukanov]] *[[Alaksandr Łukašenka]] *[[Anatoli Lukjanov]] *[[Peeter Luksep]] *[[Igor Lukšić]] *[[Luiz Inácio Lula da Silva]] *[[Astrid Lulling]] *[[Patrice Lumumba]] *[[Ulrike Lunacek]] *[[Edgar Lungu]] *[[Luo Shugang]] *[[Marian Lupu]] *[[Juri Lužkov]] *[[Juri Lutsenko]] *[[Volodõmõr Lõtvõn]] *[[Stefan Löfven]] *[[Hartwig Löger]] *[[Gesine Lötzsch]] *[[Isabella Lövin]] *[[Annie Lööf]] *[[Oumar Tatam Ly]] *[[Ivar Lykke]] *[[Mogens Lykketoft]] *[[John Lyng]] *[[Audun Lysbakken]] == M == *[[Ma Yingjiu]] *[[Taneti Maamau]] *[[Heiko Maas]] *[[Gloria Macapagal-Arroyo]] *[[Seán MacBride]] *[[María Corina Machado]] *[[Riek Machar]] *[[Graça Machel]] *[[Samora Machel]] *[[Francisco Macías Nguema]] *[[Antoni Macierewicz]] *[[Buddy MacKay]] *[[Harold Macmillan]] *[[Mauricio Macri]] *[[Emmanuel Macron]] *[[Marek Maďarič]] *[[Muşţafā Madbūlī]] *[[Ferenc Mádl]] *[[Miguel de la Madrid]] *[[Adahhan Madumarov]] *[[Nicolás Maduro]] *[[Ricardo Maduro]] *[[Magid Magid]] *[[Paul Magnette]] *[[John Magufuli]] *[[Yvonne Magwas]] *[[Péter Magyar]] *[[John Dramani Mahama]] *[[Sammy Mahdi]] *[[Kahhor Mahkamov]] *[[Ibrāhīm Maḩlab]] *[[Choguel Kokalla Maïga]] *[[Ousmane Issoufi Maïga]] *[[Mmusi Maimane]] *[[Lothar de Maizière]] *[[Thomas de Maizière]] *[[Kassim Majaliwa]] *[[‘Alī Ḩasan al-Majīd]] *[[John Major]] *[[Hideki Makihara]] *[[Uladzimir Makjei]] *[[Bernard Makuza]] *[[Jana Maláčová]] *[[Abubakar Malami]] *[[Aušra Maldeikienė]] *[[Georgi Malenkov]] *[[Ivana Maletić]] *[[Günther Maleuda]] *[[Siniša Mali]] *[[Tuilaepa Sailele Malielegaoi]] *[[Nūrī al-Mālikī]] *[[Reiz Malile]] *[[Ričardas Malinauskas]] *[[Nikolai Malinov]] *[[Andrzej Malinowski]] *[[Denõss Maljuska]] *[[Cecilia Malmström]] *[[Tandja Mamadou]] *[[Zohran Mamdani]] *[[Andrejs Mamikins]] *[[Askar Mamin]] *[[Anthony Joseph Mamo]] *[[Ogerta Manastirliu]] *[[James Mancham]] *[[Alessandro Mancini]] *[[Nelson Mandela]] *[[Peter Mandelson]] *[[Luiz Henrique Mandetta]] *[[Manea Mănescu]] *[[Ramona Mănescu]] *[[Lucas Mangope]] *[[Ulsi Manja]] *[[Florin Manole]] *[[Deniss Manturov]] *[[Nosiviwe Mapisa-Nqakula]] *[[Moussa Mara]] *[[Roxana Maracineanu]] *[[Pasqual Maragall i Mira]] *[[James Marape]] *[[Kazimierz Marcinkiewicz]] *[[Bongbong Marcos]] *[[Ferdinand Marcos]] *[[Andranik Margarjan]] *[[Mihhail Margelov]] *[[Giorgi Margvelašvili]] *[[Zdravko Marić]] *[[Sanna Marin]] *[[Radu Marinescu]] *[[Mladen Marinov]] *[[Oksana Markarova]] *[[Leonid Markelov]] *[[Spýros Markezínis]] *[[Sergei Markov]] *[[Duško Marković]] *[[Karl Maron]] ([[Saksamaa Sotsialistlik Ühtsuspartei]]), Saksa DV siseminister *[[Reyes Maroto]] *[[Manuel Marrero]] *[[Thomas R. Marshall]] *[[Retno Marsudi]] *[[Al-Munşif al-Marzūqī]] *[[Michel Martelly]] *[[Antoni Martí]] *[[Micheál Martin]] *[[Paul Martin]] *[[Ricardo Martinelli]] *[[Miguel Ángel Martínez]] *[[Ana Vasconcelos Martins]] *[[Catarina Martins]] *[[János Martonyi]] *[[Jevgen Martšuk]] *[[Matias Marttinen]] *[[Jan Masaryk]] *[[Aslan Mashadov]] *[[Mokgweetsi Masisi]] *[[Rokas Masiulis]] *[[Sandra Mason]] *[[Hassoumi Massoudou]] *[[Tadeusz Mazowiecki]] *[[Valentinas Mazuronis]] *[[Kęstutis Mažeika]] *[[Kalkot Mataskelekele]] *[[Hermann Matern]] *[[Matthías Á. Mathiesen]] *[[Marjo Matikainen-Kallström]] *[[Anrijs Matīss]] *[[Igor Matovič]] *[[Mários Matsákis]] *[[Takeaki Matsumoto]] *[[Ivane Matšavariani]] *[[Sergio Mattarella]] *[[Pirkko Mattila]] *[[James Mattis]] *[[Valentina Matvijenko]] *[[Ion Gheorge Maurer]] *[[Ueli Maurer]] *[[Pierre Mauroy]] *[[Kóstas Mavrídes]] *[[Maxamed Cabdullaahi Maxamed]] *[[Axmed Maxamed Maxamuud]] *[[Xasan Shiikh Maxamuud]] *[[Theresa May]] *[[Eva Maydell]] *[[Stephan Ernst Johann Mayer]] *[[Alejandro Mayorkas]] *[[Paul Biyoghé Mba]] *[[Amama Mbabazi]] *[[Sghaïr Ould M'Bareck]] *[[Abdoul Mbaye]] *[[Thabo Mbeki]] *[[Tito Mboweni]] *[[Nangolo Mbumba]] *[[Mary McAleese]] *[[John McCain]] *[[Joseph McCarthy]] *[[Joe McCartin]] *[[Emma McClarkin]] *[[Mitch McConnell]] *[[Helen McEntee]] *[[Pat McFadden]] *[[Michael McGrath]] *[[Mairead McGuinness]] *[[Martin McGuinness]] *[[Martha McSally]] *[[Esther McVey]] *[[Russell Means]] *[[Vladimír Mečiar]] *[[Markus Meckel]] *[[Ernst Mecklenburg]] *[[Danilo Medina]] *[[Vladimir Medinski]] *[[Dmitri Medvedev]] *[[Emilie Enger Mehl]] *[[Rexhep Meidani]] *[[Beate Meinl-Reisinger]] *[[Golda Me'ir]] *[[Dragan Mektić]] *[[Dace Melbārde]] *[[Guri Melby]] *[[Jean-Luc Mélenchon]] *[[Teodor Meleșcanu]] *[[Eleonóra Meléti]] *[[Nika Melia]] *[[Kaspars Melnis]] *[[Nuno Melo]] *[[Giorgia Meloni]] *[[Lambert Mende Omalanga]] *[[Adnan Menderes]] *[[Idoia Mendia]] *[[Carlos Menem]] *[[Fradique de Menezes]] *[[Mengistu Haile Mariam]] *[[Līga Meņģelsone]] *[[Robert Menzies]] *[[Ivane Merabišvili]] *[[Leena Meri]] *[[Angela Merkel]] *[[Nikolai Merkuškin]] *[[Friedrich Merz]] *[[Hans-Rudolf Merz]] *[[Verena Mertens]] *[[Carlos Mesa]] *[[Luka Mesec]] *[[Stjepan Mesić]] *[[Ilir Meta]] *[[Lubomír Metnar]] *[[Roberta Metsola]] *[[Tilly Metz]] *[[Jörg Meuthen]] *[[Grigol Mgaloblišvili]] *[[Michaił Miaśnikovič]] *[[Fu'ād al-Mibaza‘]] *[[Glenn Micallef]] *[[Nikolaus Michalek]] *[[Charles Michel]] *[[James Michel]] *[[Roberto Micheletti]] *[[Adam Michnik]] *[[Hristijan Mickoski]] *[[Daiga Mieriņa]] *[[Juha Mieto]] *[[Martti Miettunen]] *[[Iskra Mihajlova]] *[[Zorana Mihajlović]] *[[MaryAnn Mihychuk]] *[[Krista Mikkonen]] *[[Johanna Mikl-Leitner]] *[[Stanisław Mikołajczyk]] *[[Roman Mikulec]] *[[Ignacio Milam Tang]] *[[Enzo Moavero Milanesi]] *[[Zoran Milanović]] *[[Jakov Milatović]] *[[Vasile Milea]] *[[Javier Milei]] *[[David Miliband]] *[[Ed Miliband]] *[[Alaksandr Milinkievič]] *[[Leszek Miller]] *[[John Atta Mills]] *[[Slobodan Milošević]] *[[Antonio Milošoski]] *[[Vladimir Milov]] *[[Milan Milutinović]] *[[Neven Mimica]] *[[Hilary Minc]] *[[Ruth Ann Minner]] *[[Hubert Minnis]] *[[Marco Minniti]] *[[Roxana Mînzatu]] *[[Najīb Mīqātī]] *[[Paul Mirerekano]] *[[Sergei Mironov]] *[[Shavkat Mirziyoyev]] *[[Ararat Mirzojan]] *[[Radu Miruță]] *[[Eimutis Misiūnas]] *[[Philipp Mißfelder]] *[[Mihhail Mišustin]] *[[Marlene Mizzi]] *[[Notis Mitarachi]] *[[Keith Mitchell]] *[[Daniel Mitov]] *[[Ilinka Mitreva]] *[[Konstantínos Mitsotákis]] *[[Kyriákos Mitsotákis]] *[[Günter Mittag]] *[[François Mitterrand]] *[[Kenji Miyamoto]] *[[Kiichi Miyazawa]] *[[Zweli Mkhize]] *[[Nikolai Mladenov]] *[[Zdeněk Mlynář]] *[[Emmerson Mnangagwa]] *[[Zohrab Mnatsakanjan]] *[[Steven Mnuchin]] *[[Mobutu Sese Seko]] *[[Alois Mock]] *[[Narendra Modi]] *[[Silvia Modig]] *[[Hans Modrow]] *[[Nicolae Moga]] *[[Festus Gontebanye Mogae]] *[[Federica Mogherini]] *[[Mahathir Mohamad]] *[[Abdoulkader Kamil Mohamed]] *[[Daniel arap Moi]] *[[Jovenel Moïse]] *[[Alfred Moisiu]] *[[Ewald Moldt]] *[[Abdul Quader Molla]] *[[Per Stig Møller]] *[[Vjatšeslav Molotov]] *[[Denõss Monastõrskõi]] *[[Walter Mondale]] *[[Algirdas Monkevičius]] *[[Jean Monnet]] *[[Amélie de Montchalin]] *[[Arnaud Montebourg]] *[[Luís Montenegro]] *[[Irene Montero]] *[[María Jesús Montero]] *[[Mario Monti]] *[[Dolors Montserrat]] *[[Moon Jae-in]] *[[Evo Morales]] *[[Jimmy Morales]] *[[Moisés Hassan Morales]] *[[Layla Moran]] *[[Mateusz Morawiecki]] *[[Penny Mordaunt]] *[[Alicia Moreau de Justo]] *[[Pedro Morenés]] *[[Lenín Moreno]] *[[Manny Mori]] *[[Masako Mori]] *[[Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė]] *[[Aldo Moro]] *[[Oleksandr Moroz]] *[[Scott Morrison]] *[[Krisztina Morvai]] *[[Henryka Joanna Mościcka-Dendys]] *[[Pierre Moscovici]] *[[Tallis Obed Moses]] *[[Pakalitha Mosisili]] *[[Gennadi Moskal]] *[[Petar Moskov]] *[[Anna Moskwa]] *[[Ionuț Moșteanu]] *[[Toshimitsu Motegi]] *[[Elisabeth Charlotte Motschmann]] *[[Aaron Motsoaledi]] *[[Vivian Motzfeldt]] *[[Mia Mottley]] *[[Clément Mouamba]] *[[Étienne Mourrut]] *[[Patrick Mphephu]] *[[Mswati III]] *[[Walid Muallem]] *[[Ḩusnī Mubārak]] *[[Anna Maria Muccioli]] *[[Robert Mugabe]] *[[André Muhirwa]] *[[Frederick Muhlenberg]] *[[Anita Muižniece]] *[[José Mujica]] *[[Pranab Mukherjee]] *[[Antonella Mularoni]] *[[Mulatu Teshome]] *[[Hilgard Muller]] *[[Brian Mullooly]] *[[Sari Multala]] *[[Bakili Muluzi]] *[[E. Harold Munn]] *[[Alexandru Munteanu]] *[[Georgi Muradov]] *[[Anastase Murekezi]] *[[Frank Murkowski]] *[[Draupadi Murmu]] *[[Ināra Mūrniece]] *[[Chris Murphy]] *[[Prokop Murra]] *[[Patty Murray]] *[[Muḩammad Mursī]] *[[Joseph Muscat]] *[[Yoweri Museveni]] *[[Pervez Musharraf]] *[[Edmund Muskie]] *[[Isa Mustafa]] *[[Besnik Mustafaj]] *[[Nello Musumeci]] *[[Adolphe Muzito]] *[[Bingu wa Mutharika]] *[[Peter Mutharika]] *[[Vitali Mutko]] *[[Levy Mwanawasa]] *[[Melisbek Mõrzakmatov]] *[[Novruz Məmmədov]] *[[Elmar Məmmədyarov]] *[[Hanna Mäntylä]] *[[Kärim Mäsimov]] *[[Erich Mückenberger]] *[[Mehmet Müezzinoğlu]] *[[Margarete Müller]] *[[Ferenc Münnich]] *[[Ayaz Mütəllibov]] *[[Kai Mykkänen]] *[[Alva Myrdal]] == N == *[[Nuno Gomes Nabiam]] *[[Elvira Nabiullina]] *[[Jaroslav Naď]] *[[Emmanuel Nadingar]] *[[Fadei Nagacevschi]] *[[Moses Nagamootoo]] *[[Harish Nagpal]] *[[Imre Nagy]] *[[Andrea Nahles]] *[[Epeli Nailatikau]] *[[Muḩammad Najīb]] *[[Najib Razak]] *[[Moḩammad Najībullāh]] *[[Yasuhiro Nakasone]] *[[Gen Nakatani]] *[[Fatos Nano]] *[[Janet Napolitano]] *[[Kocheril Raman Narayanan]] *[[Jaroslav Narkevič]] *[[Nesti Nase]] *[[Mohamed Nasheed]] *[[Hassan Nasrallah]] *[[Gamal Abdel Nasser]] *[[Adrian Năstase]] *[[Nursultan Nazarbajev]] *[[Alexandru Nazare]] *[[Aḩmad Naz̧īf]] *[[Edward Natapei]] *[[Šalva Natelašvili]] *[[Alessandro Natta]] *[[Joe Natuman]] *[[Denis Naughten]] *[[Konrad Naumann]] *[[Gitanas Nausėda]] *[[Aleksei Navalnõi]] *[[Kęstutis Navickas]] *[[Monika Navickienė]] *[[Karol Nawrocki]] *[[Stella Ndabeni-Abrahams]] *[[Melchior Ndadaye]] *[[Domitien Ndayizeye]] *[[Souleymane Ndéné Ndiaye]] *[[Jean Eyeghe Ndong]] *[[Richard Neal]] *[[Nureddin Nebati]] *[[Petr Nečas]] *[[Karl Nehammer]] *[[Jawaharlal Nehru]] *[[Zdeněk Nekula]] *[[Ala Nemerenco]] *[[Ralfs Nemiro]] *[[Boriss Nemtsov]] *[[Danuše Nerudová]] *[[Benjamin Netanyahu]] *[[Agostinho Neto]] *[[Vânia Neto]] *[[Dirk Neubauer]] *[[Hildigund Neubert]] *[[Jaroslav Neverovič]] *[[José Maria Neves]] *[[Nadezhda Neynski]] *[[Ngapoi Ngawang Jigme]] *[[Sangay Ngedup]] *[[Pierre Ngendandumwe]] *[[Édouard Ngirente]] *[[Marien Ngouabi]] *[[Firmin Ngrébada]] *[[Joseph Dion Ngute]] *[[Nguyễn Minh Triết]] *[[Nguyễn Phú Trọng]] *[[Nguyễn Tấn Dũng]] *[[Nguyễn Xuân Phúc]] *[[Malangatana Ngwenya]] *[[Manuel Serifo Nhamadjo]] *[[Moustapha Niasse]] *[[Uta Nickel]] *[[Adam Niedzielski]] *[[Harald Nielsen]] *[[Holger K. Nielsen]] *[[Kirstjen Nielsen]] *[[Jussi Niinistö]] *[[Sauli Niinistö]] *[[Ville Niinistö]] *[[Aissen Nikolajev]] *[[Ionás Nikoláou]] *[[Tomislav Nikolić]] *[[Marius Nilsen]] *[[Torsten Nilsson]] *[[Kornelia Ninova]] *[[Bujar Nishani]] *[[Richard Nixon]] *[[Maite Nkoana-Mashabane]] *[[Kwame Nkrumah]] *[[Pierre Nkurunziza]] *[[Daniel Noboa]] *[[Gustavo Noboa]] *[[Yoshihiko Noda]] *[[Philip Noel-Baker]] *[[Kristi Noem]] *[[Zurab Nogaideli]] *[[Albert Norden]] *[[Carlo Nordio]] *[[Eva Nordmark]] *[[Lina Nordquist]] *[[Manuel Noriega]] *[[Ole Norrback]] *[[Anatolie Nosatîi]] *[[Kessai Note]] *[[Aleksandr Novak]] *[[Katalin Novák]] *[[Ljudmila Novak]] *[[Valerija Novodvorskaja]] *[[Barbara Nowacka]] *[[Apolo Nsibambi]] *[[Blade Nzimande]] *[[Cyprien Ntaryamira]] *[[Sylvestre Ntibantunganya]] *[[Christian Ntsay]] *[[Pär Nuder]] *[[Sam Nujoma]] *[[Devin Nunes]] *[[Laurent Nuñez]] *[[Rašid Nurgalijev]] *[[Otto Nuschke]] *[[‘Abd Allāh an-Nusūr]] *[[Paul Nuttall]] *[[Jevgen Nõštšuk]] *[[Julius Nyerere]] *[[Filipe Nyusi]] *[[Saparmyrat Nyýazow]] ==O== *[[Barack Obama]] *[[Francisco Pascual Obama Asue]] *[[Olusegun Obasanjo]] *[[Teodoro Obiang Nguema Mbasogo]] *[[Milton Obote]] *[[Jaromír Obzina]] *[[Yūko Obuchi]] *[[Alexandria Ocasio-Cortez]] *[[Edward Ochab]] *[[Raila Odinga]] *[[Mirian Odisharia]] *[[Luminița Odobescu]] *[[Nelson Oduber]] *[[Fred Oelßner]] *[[Günther Oettinger]] *[[Sinan Oğan]] *[[Michael Ogio]] *[[Maria Ohisalo]] *[[Bertil Ohlin]] *[[Monique Ohsan Bellepeau]] *[[Outi Ojala]] *[[Luvsannamsrajn Ojuun-Erdene]] *[[Katsuya Okada]] *[[Gazmend Oketa]] *[[Okil Okilov]] *[[Ngozi Okonjo-Iweala]] *[[Irakli Okruašvili]] *[[Ólafur Ragnar Grímsson]] *[[Jan Olbrycht]] *[[Jan Łukasz Ołdakowski]] *[[Andrzej Olechowski]] *[[Juozas Olekas]] *[[Erich Ollenhauer]] *[[Kajsa Ollongren]] *[[Ehud Olmert]] *[[Jan Olav Olsen]] *[[Pia Olsen Dyhr]] *[[Károly Olt]] *[[Martin O'Malley]] *[[Ilhan Omar]] *[[Volodõmõr Omeljan]] *[[Małgorzata ­Omilanowska]] *[[Daniel Ona Ondo]] *[[Ali Bongo Ondimba]] *[[Michelle O'Neill]] *[[Peter O'Neill]] *[[Itsunori Onodera]] *[[Janusz Onyszkiewicz]] *[[Šerig-ool Ooržak]] *[[Anita Orbán]] *[[Ludovic Orban]] *[[Viktor Orbán]] *[[Plamen Orešarski]] *[[Maksim Oreškin]] *[[Tihomir Orešković]] *[[Andrea Orlando]] *[[Vitālijs Orlovs]] *[[Beto O'Rourke]] *[[Petteri Orpo]] *[[Daniel Ortega]] *[[Andoni Ortuzar]] *[[George Osborne]] *[[Vardan Oskanjan]] *[[Bujar Osmani]] *[[Vjosa Osmani]] *[[Jostein Osnes]] *[[Miguel Ángel Osorio Chong]] *[[Jon Ossoff]] *[[Ranko Ostojić]] *[[Romualdas Ozolas]] *[[Saadeddine Othmani]] *[[Džoomart Otorbajev]] *[[Harry Ott]] *[[Henning Otte]] *[[Roza Otunbajeva]] *[[Francisco Ou]] *[[Younes Ouaqasse]] *[[Alassane Ouattara]] *[[Sidi Mohamed Ould Boubacar]] *[[Ahmed Ouyahia]] *[[Bengt Bengtsson Oxenstierna]] *[[Gabriel Bengtsson Oxenstierna]] *[[Hāsinā Oyājed]] *[[Ferdinand Oyono]] == P == *[[Juho Kusti Paasikivi]] *[[Pertti Paasio]] *[[Rafael Paasio]] *[[Sirpa Paatero]] *[[Algimanta Pabedinskienė]] *[[Artis Pabriks]] *[[Behgjet Pacolli]] *[[Pier Carlo Padoan]] *[[Borut Pahor]] *[[Antoni Pająk]] *[[Jussi Pajunen]] *[[Pak Pong-ju]] *[[Bekir Pakdemirli]] *[[Atte Pakkanen]] *[[Rolandas Paksas]] *[[Alfredo Palacio]] *[[Justas Paleckis]] *[[Sarah Palin]] *[[Andrius Palionis]] *[[Stefano Palmieri]] *[[Páll Pétursson]] *[[Olof Palme]] *[[Eero Paloheimo]] *[[Gintautas Paluckas]] *[[Fidías Panagiótou]] *[[Basdeo Panday]] *[[Naledi Pandor]] *[[Leon Panetta]] *[[Boriss Pankin]] *[[Mathilde Panot]] *[[David W. Panuelo]] *[[Antonio Panzeri]] *[[Dimítris Papadákis]] *[[Geórgios Papadópoulos]] *[[Tássos Papadópoulos]] *[[Antigóni Papadopoúlou]] *[[Aléxandros Papágos]] *[[Andréas Papandréou]] *[[Geórgios Papandréou]] *[[Geórgios Papandréou noorem]] *[[Károlos Papoúlias]] *[[Šalva Papuašvili]] *[[Ioánnis Paraskevópoulos]] *[[Park Geun-hye]] *[[Park Tae Joon]] *[[Vlasta Parkanová]] *[[Annise Parker]] *[[Guy Parmelin]] *[[Sean Parnell]] *[[Jiří Paroubek]] *[[Bruno Rodríguez Parrilla]] *[[Dimítrios Partsalídis]] *[[Andri Parubi]] *[[Georgi Pǎrvanov]] *[[Diego Pary]] *[[Hafiz Paşayev]] *[[Solomon Pasi]] *[[Pedro Passos Coelho]] *[[Longin Pastusiak]] *[[Nikol Pašinjan]] *[[Zianon Paźniak]] *[[Ange-Félix Patassé]] *[[Priti Patel]] *[[Antonio Patriota]] *[[Dmitri Patrušev]] *[[John Malcolm Patterson]] *[[Petra Pau]] *[[Ana Pauker]] *[[Rand Paul]] *[[Ron Paul]] *[[Artūras Paulauskas]] *[[Raimonds Pauls]] *[[Dainius Pavalkis]] *[[Žygimantas Pavilionis]] *[[Prokópis Pavlópoulos]] *[[Valentin Pavlov]] *[[Daniels Pavļuts]] *[[Waldemar Pawlak]] *[[Julie Payette]] *[[Marise Payne]] *[[Lester B. Pearson]] *[[Nilo Peçanha]] *[[Ana Miguel Pedro]] *[[Eduardo de Pedro]] *[[Marija Pejčinović Burić]] *[[Ahti Pekkala]] *[[Eino Pekkala]] *[[Mauno Pekkala]] *[[Mauri Pekkarinen]] *[[Aino-Kaisa Pekonen]] *[[Niko Peleshi]] *[[Jaana Pelkonen]] *[[Peter Pellegrini]] *[[Nancy Pelosi]] *[[Eemeli Peltonen]] *[[Enrique Peña Nieto]] *[[Mike Pence]] *[[Stevo Pendarovski]] *[[Muriel Pénicaud]] *[[Cvetelina Penkova]] *[[Risto E. J. Penttilä]] *[[Domingos Simões Pereira]] *[[Fernando Pereira]] *[[Lídia Pereira]] *[[Shim'on Peres]] *[[Tom Perez]] *[[Otto Pérez Molina]] *[[Lajla Përnaska]] *[[Rick Perry]] *[[Kamla Persad-Bissessar]] *[[Marte Mjøs Persen]] *[[Göran Persson]] *[[Mas‘ūd Pezeshkīān]] *[[Lojze Peterle]] *[[Niels Helveg Petersen]] *[[Kārina Pētersone]] *[[Kiril Petkov]] *[[Bratislav Petković]] *[[Jurgita Petrauskienė]] *[[Ramona Petraviča]] *[[Pavlo Petrenko]] *[[Tomáš Petříček]] *[[Kharálambos Petrídis]] *[[Gustavo Petro]] *[[Frauke Petry]] *[[Göran Pettersson]] *[[Phạm Bình Minh]] *[[Phạm Minh Chính]] *[[Maia Phandžikidze]] *[[Édouard Philippe]] *[[Danny Philip]] *[[Jess Phillips]] *[[Bridget Phillipson]] *[[Kaysone Phomvihane]] *[[Matteo Piantedosi]] *[[Plaek Pibulsonggram]] *[[Fabian Picardo]] *[[Tonino Picula]] *[[Andris Piebalgs]] *[[Janusz Piechociński]] *[[Jacek Piechota]] *[[Wilhelm Pieck]] *[[Sirpa Pietikäinen]] *[[Panagiótis Pikramménos]] *[[Rihards Pīks]] *[[Ivan Pilný]] *[[Søren Pind]] *[[Mizengo Pinda]] *[[Marguerite Pindling]] *[[Sebastián Piñera]] *[[Augusto Pinochet]] *[[Lucía Pinochet]] *[[Alexandru Pînzari]] *[[Maria de Lourdes Pintasilgo]] *[[Albert Pintat Santolària]] *[[Sándor Pintér]] *[[Manuel Pinto da Costa]] *[[Panagiótis Pipinélis]] *[[Nataša Pirc Musar]] *[[Pedro Pires]] *[[Kati Piri]] *[[Dragoș Pîslaru]] *[[Alois Pisnik]] *[[Boris Pistorius]] *[[Vladimir Plahotniuc]] *[[Ioannis Plakiotakis]] *[[Nikólaos Plastíras]] *[[Andrej Plenković]] *[[Artūrs Toms Plešs]] *[[Rosen Plevneliev]] *[[Igor Plotnõtskõi]] *[[Marek Plura]] *[[Miroslav Poche]] *[[Povilas Poderskis]] *[[Nikolai Podgornõi]] *[[Hifikepunye Pohamba]] *[[Toivo T. Pohjala]] *[[Zack Polanski]] *[[Pierre Poilievre]] *[[Pol Pot]] *[[Lydie Polfer]] *[[Genc Pollo]] *[[Mike Pompeo]] *[[Georges Pompidou]] *[[Panteleimon Ponomarenko]] *[[Ilja Ponomarjov]] *[[Victor Ponta]] *[[Augustin Matata Ponyo]] *[[Nicu Popescu]] *[[Călin Popescu-Tăriceanu]] *[[Nikola Poposki]] *[[Dimitar Popov]], Bulgaaria peaminister 1990–1991 *[[Nenad Popović]] *[[Raminta Popovienė]] *[[Petro Porošenko]] *[[Alfonso Portillo]] *[[Soraya Post]] *[[Juras Požela (poliitik)|Juras Požela]] *[[Vladimir Potanin]] *[[Janez Potočnik]] *[[Pierre Poujade]] *[[Troels Lund Poulsen]] *[[Colin Powell]] *[[Imanol Pradales]] *[[Prak Sokhonn]] *[[Don Pramudwinai]] *[[Vladimir Prebilič]] *[[Cătălin Predoiu]] *[[Victoria Prentis]] *[[Grigore Preoteasa]] *[[René Préval]] *[[Maxime Prévot]] *[[Tom Price]] *[[Zahhar Prilepin]] *[[Jevgeni Primakov]] *[[Romano Prodi]] *[[John Profumo]] *[[Vladimiras Prudnikovas]] *[[Kazimira Prunskienė]] *[[Vadõm Prõstaiko]] *[[Roman Prymula]] *[[Juris Pūce]] *[[Óscar Puente]] *[[Boriss Pugo]] *[[Carles Puigdemont]] *[[Sakari Puisto]] *[[Frigyes Puja]] *[[Nauris Puntulis]] *[[Ulla Puolanne]] *[[Hardeep Singh Puri]] *[[Rajkeswur Purryag]] *[[Sergiu Pușcuța]] *[[Aleksei Puškov]] *[[Vladimir Putin]] *[[Hans-Gert Pöttering]] == Q == *[[Muammar al-Qaddafi]] *[[Anwar Muḩammad Qarqāsh]] *[[Dan Quayle]] *[[Manuel Quezón]] *[[Juan Ramón Quintana]] *[[Bernard Quintin]] *[[Elpidio Quirino]] *[[Rəsul Quliyev]] *[[Vilayət Quliyev]] *[[İsa Qəmbər]] == R == *[[Dominic Raab]] *[[Susanne Raab]] *[[Burhānuddīn Rabbānī]] *[[Ivica Račan]] *[[Rumen Radev]] *[[Iveta Radičová]] *[[Nebojša Radmanović]] *[[Konstanty Radziwiłł]] *[[Đorđe Radulović]] *[[Jean-Pierre Raffarin]] *[[Brigi Rafini]] *[[Akbar Hāshemī Rafsanjānī]] *[[Virginia Raggi]] *[[Ragnhildur Helgadóttir]] *[[Jillur Rahmān]] *[[Tarique Rahman]] *[[Emomalii Rahmon]] *[[Gina Raimondo]] *[[Kari Rajamäki]] *[[Hery Rajaonarimampianina]] *[[Gotabaya Rajapaksa]] *[[Mahinda Rajapaksa]] *[[László Rajk]] *[[Marin Rajkov]] *[[Andry Rajoelina]] *[[Mariano Rajoy]] *[[Mátyás Rákosi]] *[[Vít Rakušan]] *[[Geórgios Rállis]] *[[Edi Rama]] *[[Sellapan Ramanathan]] *[[Cyril Ramaphosa]] *[[Vivek Ramaswamy]] *[[Franca Rame]] *[[Navin Ramgoolam]] *[[José Ramos Horta]] *[[Donald Ramotar]] *[[Juris Rancāns]] *[[Paulo Rangel]] *[[Lulu Ranne]] *[[Rannveig Guðmundsdóttir]] *[[Jarmo Rantanen]] *[[Mari Rantanen]] *[[Paavo Rantanen]] *[[Rose Christiane Raponda]] *[[Lars Rasch]] *[[Sharof Rashidov]] *[[Artur Rasizadə]] *[[Anders Fogh Rasmussen]] *[[Lars Løkke Rasmussen]] *[[Poul Nyrup Rasmussen]] *[[Dzintars Rasnačs]] *[[Kohir Rasulzoda]] *[[Nasima Razmyar]] *[[Dmõtro Razumkov]] *[[John Ratcliffe]] *[[Didier Ratsiraka]] *[[Heinrich Rau]] *[[Johannes Rau]] *[[Zbigniew Rau]] *[[Marc Ravalomanana]] *[[Andris Rāviņš]] *[[Dixy Lee Ray]] *[[Angela Rayner]] *[[Ronald Reagan]] *[[Marcelo Rebelo de Sousa]] *[[Dorin Recean]] *[[Julia Reda]] *[[Viviane Reding]] *[[Jack Reed]] *[[Ilmar Reepalu]] *[[Jacob Rees-Mogg]] *[[Rachel Reeves]] *[[Khil Rāj Regmī]] *[[Evelyn Regner]] *[[Elisabeth Rehn]] *[[Olli Rehn]] *[[Juha Rehula]] *[[Katherina Reiche]] *[[Harry Reid]] *[[Fredrik Reinfeldt]] *[[Terry Reintke]] *[[Rudi Reinwarth]] *[[Jānis Reirs]] *[[Dana Reizniece-Ozola]] *[[Blerim Reka]] *[[Tommy Remengesau]] *[[Unai Rementeria]] *[[Konstantin Remtšugov]] *[[Jonvic Remulla]] *[[France-Albert René]] *[[Matteo Renzi]] *[[Einars Repše]] *[[Karlo Ressler]] *[[Maksim Rešetnikov]] *[[Carlos Reutemann]] *[[Ana Revenco]] *[[Didier Reynders]] *[[Linda Reynolds]] *[[Cecil Rhodes]] *[[Ri Yong-ho (poliitik)]] *[[Teresa Ribera Rodríguez]] *[[Condoleezza Rice]] *[[George Maxwell Richards]] *[[Hans-Joachim Riecke]] *[[Māris Riekstiņš]] *[[Franck Riester]] *[[Bernd Riexinger]] *[[Harald Ringstorff]] *[[Snyder Rini]] *[[Edgars Rinkēvičs]] *[[Antti Rinne]] *[[Rui Rio]] *[[Efraín Ríos Montt]] *[[Daniel Risch]] *[[Paula Risikko]] *[[Reuven Rivlin]] *[[Mary Robinson]] *[[Margarita Robles]] *[[Michel Rocard]] *[[Nelson Rockefeller]] *[[Adolfo Rodríguez Saá]] *[[Eduardo Rodríguez]] *[[Jorge Rodríguez]] *[[Isabel Rodríguez García]] *[[Kolo Christopher Laurent Roger]] *[[Michel Roger]] *[[William P. Rogers]] *[[Alexandru Rogobete]] *[[Rose Francine Rogombé]] *[[Dmitri Rogozin]] *[[Roh Moo-hyun]] *[[Roh Tae-woo]] *[[Antonio Roldán (kirjanik)|Antonio Roldán]] *[[Petre Roman]] *[[Gabriel Romanus]] *[[Walter Romberg]] *[[Carlos Humberto Romero]] *[[Manfred Rommel]] *[[Mitt Romney]] *[[María Paula Romo]] *[[Aivis Ronis]] *[[Marieke Roos]] *[[Elihu Root]] *[[Anton Rop]] *[[Bronis Ropė]] *[[Henrique Rosa]] *[[Carlos Agostinho do Rosário]] *[[Dariusz Rosati]] *[[Uri Rosenthal]] *[[Agustín Rossi]] *[[Jessika Roswall]] *[[Mārtiņš Roze]] *[[Petra Roth]] *[[Dilma Rousseff]] *[[Manuel Roxas]] *[[Ségolène Royal]] *[[Fernando de la Rúa]] *[[Alfrēds Rubiks]] *[[Amber Rudd]] *[[Kevin Rudd]] *[[Inga Ruginienė]] *[[Ibrahim Rugova]] *[[Ruhakana Rugunda]] *[[Ḩasan Rūḩānī]] *[[Siarhiej Rumas]] *[[Willy Rumpf]] *[[Donald Rumsfeld]] *[[Veera Ruoho]] *[[Liana Ruokytė Jonsson]] *[[Dean Rusk]] *[[Jiří Rusnok]] *[[Branko Ružić]] *[[Mark Rutte]] *[[Nikolai Rõžkov]] *[[Azad Rəhimov]] *[[Päivi Räsänen]] *[[Louis Rwagasore]] *[[Wille Rydman]] *[[Mauri Ryömä]] == S == *[[Mihheil Saakašvili]] *[[Vladimir Saar]] *[[Annika Saarikko]] *[[Carlos Saavedra Lamas]] *[[Nyamko Sabuni]] *[[Antonio Saca]] *[[Valeryj Sachaščyk]] *[[Anwār as-Sadāt]] *[[Andri Sadovõi]] *[[Muqtadā aş-Şadr]] *[[Adel Safar]] *[[Mona Sahlin]] *[[Ali Saibou]] *[[Harjit Sajjan]] *[[Aikateríni Sakellaropoúlou]] *[[Tammām Salām]] *[[Anatol Șalaru]] *[[António de Oliveira Salazar]] *[[Ken Salazar]] *[[Amrullah Saleh]] *[[‘Alī ‘Abdullāh Sāliḩ]] *[[Barham Aḩmad Şāliḩ]] *[[Macky Sall]] *[[Muḥammad bin Salmān bin ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd]] *[[Olof Salmén]] *[[Charlot Salwai]] *[[Jean-Michel Sama Lukonde]] *[[Salome Samadašvili]] *[[Antónis Samarás]] *[[Catherine Samba-Panza]] *[[Ahmed Abdallah Mohamed Sambi]] *[[Jorge Sampaio]] *[[Anders Samuelsen]] *[[Ivo Sanader]] *[[Pedro Sánchez]] *[[Salvador Sánchez Cerén]] *[[Fidel Sánchez Hernández]] *[[Per Sandberg]] *[[Bernie Sanders]] *[[Brian Sandoval]] *[[Maia Sandu]] *[[Evelyn Sanguinetti]] *[[Julio Sanguinetti]] *[[Artur Sanhá]] *[[Malam Bacai Sanhá]] *[[Thomas Sankara]] *[[Jan Tore Sanner]] *[[Nyimasata Sanneh-Bojang]] *[[Chan Santokhi]] *[[José Eduardo dos Santos]] *[[Juan Manuel Santos]] *[[Augusto Santos Silva]] *[[Michel Sapin]] *[[Jussi Saramo]] *[[Kadõrbek Sarbajev]] *[[Daciana Sârbu]] *[[Armen Sargsjan]] *[[Serž Sargsjan]] *[[Tigran Sargsjan]] *[[Temir Sarijev]] *[[Hanna Sarkkinen]] *[[Nicolas Sarkozy]] *[[Marielle de Sarnez]] *[[Thilo Sarrazin]] *[[Chrístos Sartzetákis]] *[[Petri Sarvamaa]] *[[Jacek Saryusz-Wolski]] *[[Kimmo Sasi]] *[[David Sassoli]] *[[Denis Sassou-Nguesso]] *[[Michael Sata]] *[[Eisaku Satō]] *[[Arto Satonen]] *[[Džantörö Satõbaldijev]] *[[Algirdas Saudargas]] *[[Charles Savarin]] *[[Lukas Savickas]] *[[Jonas Savimbi]] *[[Fatma Betül Sayan Kaya]] *[[Oscar Luigi Scalfaro]] *[[Günter Schabowski]] *[[Alexander Schallenberg]] *[[Friedrich Scharf]] *[[Walter Scheel]] *[[Hans Jörg Schelling]] *[[Silvio Schembri]] *[[Grzegorz Schetyna]] *[[Alena Schillerová]] *[[Lena Schilling]] *[[Tankred Schipanski]] *[[Karl Schirdewan]] *[[Poul Schlüter]] *[[Samuel Schmid]] *[[Christian Schmidt]] *[[Elli Schmidt]] *[[Helmut Schmidt]] *[[Thomas Schmidt]] *[[Wolfgang Schmidt]] *[[Edzard Schmidt-Jortzig]] *[[Werner Schmieder]] *[[Pál Schmitt]] *[[Olaf Scholz]] *[[Dick Schoof]] *[[Margarete Schramböck]] *[[Gerhard Schröder]] *[[Martin Schulz]] *[[Sven Schulze]] *[[Gerhard af Schultén]] *[[Kurt Schumacher]] *[[Chuck Schumer]] *[[Scott Schwab]] *[[Karel Schwarzenberg]] *[[Arnold Schwarzenegger]] *[[Wolfgang Schäuble]] *[[Gerhard Schürer]] *[[Wolfgang Schüssel]] *[[Gudrun Schyman]] *[[Guy Scott]] *[[Luigi Scotti]] *[[Ludwig Scotty]] *[[Idrissa Seck]] *[[Horst Seehofer]] *[[Gonen Segev]] *[[Mārīte Seile]] *[[Helge Seip]] *[[Fatmir Sejdiu]] *[[Stéphane Séjourné]] *[[Nikola Selaković]] *[[Ziya Selçuk]] *[[Abdelmalek Sellal]] *[[Monica Semedo]] *[[Patrick Sensburg]] *[[Esko Seppänen]] *[[Piotr Serafin]] *[[Anatoli Serdjukov]] *[[Igor Sergejev]] *[[Alfred Serreqi]] *[[Jeff Sessions]] *[[Ahmet Necdet Sezer]] *[[Igor Setšin]] *[[Vitali Sevastjanov]] *[[Feleti Sevele]] *[[Tokyo Sexwale]] *[[Carlo Sforza]] *[[Qaḩţān Muḩammad ash-Sha‘abī]] *[[Yits'ẖak Shamir]] *[[Grant Shapps]] *[[Moshe Sharet]] *[[Nawaz Sharif]] *[[Shehbaz Sharif]] *[[Alok Sharma]] *[[Ariel Sharon]] *[[Mehmet Shehu]] *[[Ali Mohamed Shein]] *[[Claudia Sheinbaum]] *[[Ardalan Shekarabi]] *[[Brad Sherman]] *[[Shi Liang]] *[[John Shimkus]] *[[Hakubun Shimomura]] *[[Paetongtarn Shinawatra]] *[[Thaksin Shinawatra]] *[[Yingluck Shinawatra]] *[[Cabdi Faarax Shirdoon]] *[[Sāmiḩ Shukrī]] *[[David Shulkin]] *[[George P. Shultz]] *[[Maninder Sidhu]] *[[Mandé Sidibé]] *[[Modibo Sidibé]] *[[Mariam Kaïdama Sidibé Cissé]] *[[‘Āţif Şidqī]] *[[Günter Sieber]] *[[Tomasz Siemoniak]] *[[Sigmundur Davíð Gunnlaugsson]] *[[Sigríður Á. Andersen]] *[[Sigríður Anna Þórðardóttir]] *[[Sigurður Bjarnason]] *[[Eva-Riitta Siitonen]] *[[Endre Sík]] *[[Jozef Síkela]] *[[Radosław Sikorski]] *[[Haris Silajdžić]] *[[Evika Siliņa]] *[[Gordana Siljanovska-Davkova]] *[[Anton Siluanov]] *[[Marina Silva]] *[[Raymond Ndong Sima]] *[[Kóstas Simítis]] *[[Sven Simon]] *[[Heide Simonis]] *[[Vasko Simoniti]] *[[Portia Simpson-Miller]] *[[Mehmet Şimşek]] *[[Horst Sindermann]] *[[Kyrsten Sinema]] *[[Manmohan Singh]] *[[Feridun Sinirlioğlu]] *[[Taisto Sinisalo]] *[[Mindaugas Sinkevičius]] *[[Rimantas Sinkevičius]] *[[Virginijus Sinkevičius]] *[[Anni Sinnemäki]] *[[Fred Sinowatz]] *[[Helvi Sipilä]] *[[Juha Sipilä]] *[[Eino Sirén]] *[[Maithripala Sirisena]] *[[‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī]] *[[Thongloun Sisoulith]] *[[Lindiwe Sisulu]] *[[Marek Siwiec]] *[[Sjoerd Sjoerdsma]] *[[Jonas Sjöstedt]] *[[Gintarė Skaistė]] *[[Zorjana Skaletska]] *[[Phandu Skelemani]] *[[Roosevelt Skerrit]] *[[Ville Skinnari]] *[[Oleksandr Skitško]] *[[Matvei Skobelev]] *[[Pános Skourlétis]] *[[Werner Skowron]] *[[Krzysztof Skubiszewski]] *[[Marius Skuodis]] *[[Saulius Skvernelis]] *[[Per Edvin Sköld]] *[[Emilija Slabunova]] *[[Atis Slakteris]] *[[Rudolf Slánský]] *[[Michel Sleiman]] *[[Ljubov Sliska]] *[[Aleh Śližeŭski]] *[[Leonid Slutski]] *[[Ian Smith]] *[[Bezalel Smotrich]] *[[Josef Smrkovský]] *[[Mircea Snegur]] *[[Johan Vilhelm Snellman]] *[[Antanas Sniečkus]] *[[Sobhuza II]] *[[Sergei Sobjanin]] *[[Bohuslav Sobotka]] *[[Wolfgang Sobotka]] *[[Anatoli Sobtšak]] *[[José Sócrates]] *[[Stefan Sofiyanski]], Bulgaaria peaminister 1997 *[[Manasseh Sogavare]] *[[Nicéphore Soglo]] *[[Timo Soini]] *[[Sok Chenda Sophea]] *[[Tomislav Sokol]] *[[Maksim Sokolov]] *[[Julija Sokolovska]] *[[Włodzimierz Sokorski]] *[[Felipe Solá]] *[[Javier Solana]] *[[Erna Solberg]] *[[Ibrahim Mohamed Solih]] *[[Luis Guillermo Solís]] *[[Mõkola Solskõi]] *[[László Sólyom]] *[[Michael Somare]] *[[Somchai Wongsawat]] *[[Simonetta Sommaruga]] *[[Song Ping]] *[[Ringaudas Songaila]] *[[Enele Sopoaga]] *[[Ilan Șor]] *[[Ine Marie Eriksen Søreide]] *[[José Manuel Soria]] *[[Guillaume Soro]] *[[Kalevi Sorsa]] *[[Ahmed Tidiane Souaré]] *[[Anna Soubry]] *[[Constança Urbano de Sousa]] *[[Manuel Inocêncio Sousa]] *[[Villy Søvndal]] *[[Süleyman Soylu]] *[[Paul-Henri Spaak]] *[[Vincenzo Spadafora]] *[[Jens Spahn]] *[[Oliver Spasovski]] *[[Baldwin Spencer]] *[[Anne Spiegel]] *[[Michael Spindelegger]] *[[Andrei Spînu]] *[[Myriam Spiteri Debono]] *[[Andris Sprūds]] *[[Edmunds Sprūdžs]] *[[Oskars Spurdziņš]] *[[József Szájer]] *[[Paweł Szałamacha]] *[[Kristóf Szalay-Bobrovniczky]] *[[Edward Szczepanik]] *[[Alexandra Szentkirályi]] *[[Szeto Wah]] *[[Péter Szijjártó]] *[[Jerzy Szmajdziński]] *[[Łukasz Szumowski]] *[[Beata Szydło]] *[[Jolanta Szymanek-Deresz]] *[[Konrad Szymański]] *[[Szymon Szynkowski vel Sęk]] *[[Jan Szyszko]] *[[Chrístos Staïkoúras]] *[[Mārtiņš Staķis]] *[[Dāvis Stalts]] *[[Olesea Stamate]] *[[Stefan Stambolov]] *[[Sergej Stanišev]] *[[Zbyněk Stanjura]] *[[Laurynas Stankevičius]] *[[Bettina Stark-Watzinger]] *[[Keir Starmer]] *[[Roman Starovoit]] *[[Galina Starovoitova]] *[[Michaíl Stasinópoulos]] *[[Ole Stavad]] *[[Eléni Stávrou]] *[[Kostís Stefanópoulos]] *[[Stéfanos Stefanópoulos]] *[[Nebojša Stefanović]] *[[Karl Steinhoff]] *[[Yuval Steinitz]] *[[Frank-Walter Steinmeier]] *[[Pär Stenbäck]] *[[Per Stenmarck]] *[[Jūlija Stepaņenko]] *[[Maksõm Stepanov]] *[[Viktor Stepanov]] *[[Marcus Stephen]] *[[Jaroslav Stetsko]] *[[Max van der Stoel]] *[[Chivu Stoica]] *[[Rasmus Stoklund]] *[[Jens Stoltenberg]] *[[Theodor Stolojan]] *[[Willi Stoph]] *[[Jonas Gahr Støre]] *[[Heinz-Christian Strache]] *[[Joakim Strand]] *[[Annika Strandhäll]] *[[Laimdota Straujuma]] *[[Dominique Strauss-Kahn]] *[[Pēteris Strautmanis]] *[[Svenn Stray]] *[[Wes Streeting]] *[[Valeriu Streleț]] *[[Anna Streżyńska]] *[[Johannes Gerhardus Strijdom]] *[[Alfredo Stroessner]] *[[Jegor Strojev]] *[[Anne-Grete Strøm-Erichsen]] *[[Marek Strzaliński]] *[[Gunnar Sträng]] *[[Gunnar Strömmer]] *[[Freundel Stuart]] *[[Gisela Stuart]] *[[Graham Stuart]] *[[Alexander Stubb]] *[[Sturla Böðvarsson]] *[[Eugen Sturza]] *[[Adolfo Suárez]] *[[Yoshihide Suga]] *[[Suharto]] *[[Max Suhrbier]] *[[Sukarno]] *[[Megawati Sukarnoputri]] *[[Vieno Johannes Sukselainen]] *[[Marat Sultanov]] *[[Samia Suluhu]] *[[Tamás Sulyok]] *[[Judith Suminwa]] *[[Lorenzo Sumulong]] *[[Rishi Sunak]] *[[Samak Sundaravej]] *[[Per Olof Sundman]] *[[Gilbert Saboya Sunyé]] *[[Ilkka Suominen]] *[[Leo Suonpää]] *[[Vladislav Surkov]] *[[Giedrius Surplys]] *[[Keisuke Suzuki]] *[[Zenkō Suzuki]] *[[Svandís Svavarsdóttir]] *[[Sveinn Björnsson]] *[[Cyril Svoboda]] *[[Ludvík Svoboda]] *[[Sushma Swaraj]] *[[Jo Swinson]] *[[Anna-Caren Sätherberg]] *[[Mintimer Şäymiev]] *[[Karin Söder]] *[[Markus Söder]] *[[Björn von Sydow]] *[[Jan Peder Syse]] == Š == *[[Rimantas Šadžius]] *[[Kārlis Šadurskis]] *[[Rimantė Šalaševičiūtė]] *[[Michal Šalomoun]] *[[Sergei Šamba]] *[[Vilius Šapoka]] *[[Marjan Šarec]] *[[Zossima Šaškov]] *[[Roman Šayxetdinov]] *[[Viktors Ščerbatihs]] *[[Maroš Šefčovič]] *[[Radmila Šekerinska]] *[[Aleksandr Šelepin]] *[[Petro Šelest]] *[[Dmitri Šepilov]] *[[Eduard Ševardnadze]] *[[Jevgeni Ševtšuk]] *[[Vytautas Šilinskas]] *[[Remigijus Šimašius]] *[[Michal Šimečka]] *[[Ingrida Šimonytė]] *[[Ivan Šipić]] *[[Andrej Šircelj]] *[[Viliam Široký]] *[[Jurgita Šiugždinienė]] *[[Andris Šķēle]] *[[Nina Škottová]] *[[Karla Šlechtová]] *[[Ainārs Šlesers]] *[[Sergei Šmatko]] *[[Didzis Šmits]] *[[Denõss Šmõgal]] *[[Sergei Šoigu]] *[[Vladimír Špidla]] *[[Nikola Špirić]] *[[Peter Šťastný]] *[[Lubomír Štrougal]] *[[Natan Štšaranski]] *[[Juri Štšekotšihhin]] *[[Volodõmõr Štšerbõtskõi]] *[[Nikolai Štšolokov]] *[[Željko Šturanović]] *[[Dubravka Šuica]] *[[Patricija Šulin]] *[[Olena Šuljak]] *[[Ilga Šuplinska]] *[[Stanisłaŭ Šuškievič]] *[[Ante Šušnjar]] *[[Matúš Šutaj Eštok]] *[[Igor Šuvalov]] *[[Dominika Švarc Pipan]] *[[Nikolai Švernik]] *[[Atis Švinka]] == Z == *[[María Zacharía]] *[[Níkos Zachariádis]] *[[Alma Zadić]] *[[Zoran Zaev]] *[[Grazia Zafferani]] *[[Albert Zafy]] *[[Andri Zagorodnjuk]] *[[Ekaterina Zaharieva]] *[[Jan Zahradil]] *[[Wilhelm Zaisser]] *[[Ewa Zajączkowska-Hernik]] *[[Ahmad Zakajev]] *[[Dragomir Zakov]] *[[August Zaleski]] *[[Anna Zalewska]] *[[David Zalkaliani]] *[[Leyla Zana]] *[[Bīzhan Nāmdār Zangeneh]] *[[Guerrino Zanotti]] *[[Zantānī Muḩammad az-Zantānī]] *[[Lubomír Zaorálek]] *[[José Luis Rodríguez Zapatero]] *[[Antonín Zápotocký]] *[[Moḩammad Javād Z̧arīf]] *[[Tatiana Zatîc]] *[[Valdis Zatlers]] *[[Zayd ibn Ra‘ad]] *[[Bogdan Zdrojewski]] *[[Vicente Zeballos]] *[[Tobias Josef Zech]] *[[Jurelang Zedkaia]] *[[Manuel Zelaya]] *[[Volodõmõr Zelenskõi]] *[[Miloš Zeman]] *[[Meles Zenawi]] *[[Liamine Zéroual]] *[[Sahle-Work Zewde]] *[[Nihat Zeybekçi]] *[[Rumyana Zheleva]] *[[Zhou Enlai]] *[[Yacouba Isaac Zida]] *[[‘Alī Zīdān]] *[[Halbe Zijlstra]] *[[Roberts Zīle]] *[[Helen Zille]] *[[Jutta Zilliacus]] *[[Yeshey Zimba]] *[[Matthias Zimmer]] *[[Jevgeni Zinitšev]] *[[Ryan Zinke]] *[[Zbigniew Ziobro]] *[[Murat Zjazikov]] *[[Gennadi Zjuganov]] *[[Anatoli Zlenko]] *[[Robert Zoellick]] *[[Naira Zograbjan]] *[[Juan Ignacio Zoido]] *[[Xenofón Zolótas]] *[[Tertius Zongo]] *[[Salomé Zourabichvili]] *[[Viktor Zubkov]] *[[Lindiwe Zulu]] *[[Jacob Zuma]] *[[Beno Zupančič]] *[[Denis Zvizdić]] *[[Sándor Zöld]] *[[Brigitte Zypries]] *[[Ben Zyskowicz]] == Ž == *[[Dainius Žalimas]] *[[Tatjana Ždanoka]] *[[Andrei Ždanov]] *[[Rosen Željazkov]] *[[Vladimir Žirinovski]] *[[Todor Živkov]] *[[Zoran Živković]] *[[Bata Živojinović]] *[[Georgi Žukov]] *[[Aleksei Žuravljov]] *[[Miomir Žužul]] *[[Zurab Žvania]] == T == *[[Tommy Tabermann]] *[[Ċensu Tabone]] *[[Boris Tadić]] *[[Antonio Tajani]] *[[Hadia Tajik]] *[[Sanae Takaichi]] *[[Jalāl aţ-Ţalabānī]] *[[Mehmet Ali Talat]] *[[Patrice Talon]] *[[Mari-Leena Talvitie]] *[[Rita Tamašunienė]] *[[Oliver Tambo]] *[[Fernando Tambroni]] *[[Norihisa Tamura]] *[[Tony Tan Keng Yam]] *[[Alexandru Tănase]] *[[Desislava Taneva]] *[[Sadakazu Tanigaki]] *[[Klaudia Tanner]] *[[Muḩammad Ḩusayn Ţanţāwī]] *[[Tomáš Taraba]] *[[Nur Mohammad Taraki]] *[[Fāyaz aţ-Ţarāwnah]] *[[Imangali Tasmagambetov]] *[[Kamtšõbek Tašijev]] *[[Ersin Tatar]] *[[Jean-Baptiste Tati Loutard]] *[[Peter Tauber]] *[[Taur Matan Ruak]] *[[Edgars Tavars]] *[[Ville Tavio]] *[[Christoffer Taxell]] *[[Maaouya Ould Sid'Ahmed Taya]] *[[Charles Ghankay Taylor]] *[[Krzysztof Tchórzewski]] *[[Abdelmadjid Tebboune]] *[[Zoran Tegeltija]] *[[Nelson Teich]] *[[Andris Teikmanis]] *[[Grels Teir]] *[[Ömürbek Tekebajev]] *[[Yusuf Tekin]] *[[Willy Telavi]] *[[Robert Telus]] *[[Oscar Temaru]] *[[Michel Temer]] *[[Alice Teodorescu Måwe]] *[[Gilberto Teodoro]] *[[Eugen Teodorovici]] *[[Gianfranco Terenzi]] *[[Levon Ter-Petrosjan]] *[[Adnan Terzić]] *[[Bülent Tezcan]] *[[Erwin Teufel]] *[[Tom Thabane]] *[[Hashim Thaçi]] *[[Thongsing Thammavong]] *[[Than Shwe]] *[[Givi Thargamadze]] *[[Margaret Thatcher]] *[[Srettha Thavisin]] *[[Thein Sein]] *[[Roland Theis]] *[[Ioánnis Theotókis]] *[[Habib Thiam]] *[[Paul Kaba Thieba]] *[[Ilse Thiele]] *[[Wolfgang Thierse]] *[[Jigme Thinley]] *[[Tillman Thomas]] *[[Américo Thomaz]] *[[Þorbjörg Sigríður Gunnlaugsdóttir]] *[[Þórdís Kolbrún R. Gylfadóttir]] *[[Þorgerður Katrín Gunnarsdóttir]] *[[Astrid Thors]] *[[Þórunn Sveinbjarnardóttir]] *[[Karl-Petter Thorwaldsson]] *[[Róża Thun]] *[[Nathela Thurnava]] *[[Nicolas Tiangaye]] *[[Luc-Adolphe Tiao]] *[[Kurt Tiedke]] *[[Nikolai Tihhonov]] *[[Sulejman Tihić]] *[[Kimmo Tiilikainen]] *[[Muhtar Tileuberdi]] *[[Rex Tillerson]] *[[Stanislaw Tillich]] *[[Khalīfah at-Tillīsī]] *[[Frans Timmermans]] *[[Nicolae Timofti]] *[[Leo Tindemans]] *[[Prem Tinsulanonda]] *[[Bola Tinubu]] *[[Harry Tisch]] *[[Josip Broz Tito]] *[[Eka Tkešelašvili]] *[[Rashida Tlaib]] *[[Tô Lâm]] *[[Tudorel Toader]] *[[Maatia Toafa]] *[[Petre Tobă]] *[[Tshering Tobgay]] *[[Stanko Todorov]] *[[Palmiro Togliatti]] *[[Oana Țoiu]] *[[Lenita Toivakka]] *[[Kasõm-Žomart Tokajev]] *[[Alejandro Toledo]] *[[Tomislav Tolušić]] *[[Valdemar Tomaševski]] *[[Ruža Tomašić]] *[[Zala Tomašič]] *[[Romana Tomc]] *[[Litokwa Tomeing]] *[[Anote Tong]] *[[Matej Tonin]] *[[David Tonojan]] *[[Anatolie Topală]] *[[Bamir Topi]] *[[Maksim Topilin]] *[[Mirek Topolánek]] *[[Kjersti Toppe]] *[[Ali Ertan Toprak]] *[[Johnson Toribiong]] *[[Quim Torra]] *[[Martín Torrijos]] *[[Aleksandr Toršin]] *[[Nils Torvalds]] *[[Panče Toškovski]] *[[Faustin-Archange Touadéra]] *[[Amadou Toumani Touré]] *[[Marisol Touraine]] *[[Aminata Touré]] *[[Pekka Toveri]] *[[Georgi Trajkov]] *[[Trần Đại Quang]] *[[Trần Đức Lương]] *[[Dioncounda Traoré]] *[[Moussa Traoré]] *[[Kęstutis Trečiokas]] *[[Ramon Tremosa]] *[[David Trimble]] *[[Goran Trivan]] *[[Nicolás Trotta]] *[[Patrice Trovoada]] *[[Justin Trudeau]] *[[Harry S. Truman]] *[[Donald Trump]] *[[Trương Tấn Sang]] *[[Elizabeth Truss]] *[[Efkleídis Tsakalótos]] *[[Konstantínos Tsátsos]] *[[Klaus Tschütscher]] *[[Jumdžaagijn Tsedenbal]] *[[Ivan Tsetserski]] *[[Lotay Tshering]] *[[Félix Tshisekedi]] *[[Aléxis Tsípras]] *[[Ilías Tsirimókos]] *[[Maia Tskhitišvili]] *[[Damdin Tsogtbaatar]] *[[Marutei Tsurunen]] *[[Morgan Tsvangirai]] *[[Konstantin Tšernenko]] *[[Viktor Tšernomõrdin]] *[[Dmitri Tšernõšenko]] *[[Alekhsandre Tšikvaidze]] *[[Horloogijn Tšojbalsan]] *[[Anatoli Tšubais]] *[[Igor Tšudinov]] *[[Tzanís Tzannetákis]] *[[Apóstolos Tzitzikóstas]] *[[Dragoș Tudorache]] *[[Mihai Tudose]] *[[Sialeʻataonga Tuʻivakanō]] *[[Oleg Țulea]] *[[Arvo Tuominen]] *[[Erkki Tuomioja]] *[[Sakari Tuomioja]] *[[Tytti Tuppurainen]] *[[Tupua Tamasese Tupuola Tufuga Efi]] *[[Filip Turek]] *[[Bisera Turković]] *[[Dainis Turlais]] *[[Claude Turmes]] *[[Malcolm Turnbull]] *[[Andrei Turtšak]] *[[Oleksandr Turtšõnov]] *[[Donald Tusk]] *[[Julija Tõmošenko]] *[[Taisto Tähkämaa]] *[[Johanna Töpfer]] *[[Ralf Törngren]] *[[Bülent Tüfenkci]] *[[Danilo Türk]] == U == *[[Feleknas Uca]] *[[Sergei Udaltsov]] *[[Zaal Udumašvili]] *[[Giorgi Ugulava]] *[[Milan Uhrík]] *[[Walter Ulbricht]] *[[Tudor Ulianovschi]] *[[Erik Ullenhag]] *[[Ola Ullsten]] *[[Knut H. Ulltveit]] *[[Guntis Ulmanis]] *[[Kārlis Ulmanis]] *[[Saži Umalatova]] *[[Doku Umarov]] *[[Rustem Umjerov]] *[[Per Unckel]] *[[Östen Undén]] *[[Unnur Brá Konráðsdóttir]] *[[Riitta Uosukainen]] *[[Shailendra Kumar Upadhyaya]] *[[Francisco Urcuyo]] *[[Torbjørn Urfjell]] *[[Higinio Uriarte]] *[[Álvaro Uribe Vélez]] *[[Iñigo Urkullu]] *[[Jutta Urpilainen]] *[[Manuel Urrutia Lleó]] *[[Ernest Urtasun]] *[[Joseph John Urusemal]] *[[Viktor Uspaskich]] *[[Dmitri Ustinov]] *[[Davith Usuphašvili]] *[[Vygaudas Ušackas]] *[[Nils Ušakovs]] *[[Reinis Uzulnieks]] *[[Agathe Uwilingiyimana]] == V == *[[Nicolae Văcăroiu]] *[[Milán Václavík]] *[[Gediminas Vagnorius]] *[[Jānis Vagris]] *[[Marẕīyeh Vaḩīd-Dastjerdī]] *[[Žygimantas Vaičiūnas]] *[[Inese Vaidere]] *[[Milda Vainiutė]] *[[Petras Vaitiekūnas]] *[[Viktors Valainis]] *[[Oscar Valdés]] *[[Giuseppe Valditara]] *[[Adina Vălean]] *[[Vlastimil Válek]] *[[Éamon de Valera]] *[[Valgerður Sverrisdóttir]] *[[Antanas Valionis]] *[[Ely Ould Mohamed Vall]] *[[Najat Vallaud-Belkacem]] *[[Matúš Vallo]] *[[Manuel Valls]] *[[Elina Valtonen]] *[[Van Vai-Tšen]] *[[Marcel Van der Aa]] *[[Peter Van Loan]] *[[Vincent Van Quickenborne]] *[[Herman Van Rompuy]] *[[Monika Vana]] *[[Steven Vanackere]] *[[Cyrus Vance]] *[[J. D. Vance]] *[[Matti Vanhanen]] *[[Ezio Vanoni]] *[[Alberto Vaquina]] *[[Jan Vapaavuori]] *[[Shailesh Vara]] *[[Leo Varadkar]] *[[Juan Carlos Varela]] *[[Judit Varga]] *[[Getúlio Vargas]] *[[Péter Várkonyi]] *[[Giánis Varoufákis]] *[[Radu Vasile]] *[[Giórgos Vasileíou]] *[[Lia Olguța Vasilescu]] *[[Mirtha Vásquez]] *[[Grigol Vašadze]] *[[José Mário Vaz]] *[[Tabaré Vázquez]] *[[Ari Vatanen]] *[[Gianni Vattimo]] *[[Catherine Vautrin]] *[[Mihhail Vedernikov]] *[[Trygve Slagsvold Vedum]] *[[Anu Vehviläinen]] *[[Simone Veil]] *[[Raimonds Vējonis]] *[[Javier Velásquez]] *[[Caspar Veldkamp]] *[[Erion Veliaj]] *[[George Vella]] *[[Roland Venetiaan]] *[[Pirro Vengu]] *[[Evángelos Venizélos]] *[[Sofoklís Venizélos]] *[[Ramaswamy Venkataraman]] *[[Pekka Vennamo]] *[[Veikko Vennamo]] *[[Ilie Verdeț]] *[[Günter Verheugen]] *[[Annelies Verlinden]] *[[Paul Verner]] *[[Gianni Vernetti]] *[[Hendrik Verwoerd]] *[[Aurelijus Veryga]] *[[Margrethe Vestager]] *[[Marko Vešligaj]] *[[Alejo Vidal-Quadras]] *[[Jorge Videla]] *[[Zhan Videnov]], Bulgaaria peaminister 1995–1997 *[[João Bernardo Vieira]] *[[Vigdís Finnbogadóttir]] *[[Vaira Vīķe-Freiberga]] *[[Andris Vilks]] *[[César Villanueva]] *[[Dominique de Villepin]] *[[Emil Vindsetmo]] *[[Ilze Viņķele]] *[[Antanas Vinkus]] *[[Lasse Virén]] *[[Henna Virkkunen]] *[[Anne-Mari Virolainen]] *[[Johannes Virolainen]] *[[Sofia Virta]] *[[Veltto Virtanen]] *[[Martín Vizcarra]] *[[Jānis Vitenbergs]] *[[Juan Jesús Vivas]] *[[Irina Vlah]] *[[Pavel Voicu]] *[[Udo Voigt]] *[[Adam Vojtěch]] *[[Knut Vollebæk]] *[[Vjatšeslav Volodin]] *[[Alexandr Vondra]] *[[Bounnhang Vorachith]] *[[Vladimir Voronin]] *[[Nikolai Vorontsov]] *[[Augusts Voss]] *[[Elíza Vózemberg]] *[[Níkos Voútsis]] *[[Mateja Vraničar Erman]] *[[Franz Vranitzky]] *[[Veronika Vrecionová]] *[[Jānis Vucāns]] *[[Aleksandar Vučić]] *[[Filip Vujanović]] *[[Dušan Vujović]] *[[Draginja Vuksanović]] *[[Aleksandar Vulin]] *[[Paavo Väyrynen]] == W == *[[Abdoulaye Wade]] *[[Sahra Wagenknecht]] *[[Thomas Waitz]] *[[Werner Walde]] *[[Kurt Waldheim]] *[[Lech Wałęsa]] *[[Ben Wallace (poliitik)|Ben Wallace]] *[[George Wallace]] *[[Henry A. Wallace]] *[[Stefan Wallin]] *[[Sinuhe Wallinheimo]] *[[Margot Wallström]] *[[Maria Walsh]] *[[Tim Walz]] *[[Manfred Walther]] *[[Mike Waltz]] *[[Nicolai Wammen]] *[[Paul Wandel]] *[[Marco Wanderwitz]] *[[Wang Wentao]] *[[Wang Yi]] *[[Khandu Wangchuk]] *[[Baron Waqa]] *[[Tor Mikkel Wara]] *[[Jörgen Warborn]] *[[Herbert Warnke]] *[[Raphael Warnock]] *[[Elizabeth Warren]] *[[Witold Waszczykowski]] *[[Halina Wawzyniak]] *[[George Weah]] *[[Manfred Weber]] *[[Paula Mae Weekes]] *[[Oliver Wehner]] *[[Wei Fenghe]] *[[Alice Weidel]] *[[Ezer Weizmann]] *[[Richard von Weizsäcker]] *[[Anders Wenström]] *[[Alberto Weretilneck]] *[[Lea Wermelin]] *[[Guido Westerwelle]] *[[Wen Jiabao]] *[[Mark White]] *[[Roger Wicker]] *[[Ranil Wickremesinghe]] *[[Ulla-Maj Wideroos]] *[[Eveline Widmer-Schlumpf]] *[[Sarah Wiener]] *[[Joeri Wiersma]] *[[Geert Wilders]] *[[Eliud Williams]] *[[Rodney Williams]] *[[Gavin Williamson]] *[[Kåre Willoch]] *[[Sophie Wilmès]] *[[Win Myint]] *[[Iuliu Winkler]] *[[Otto Winzer]] *[[Isabel Wiseler-Lima]] *[[Volker Wissing]] *[[Elżbieta Witek]] *[[Girma Wolde-Giorgis]] *[[Penny Wong]] *[[Aldona Wos]] *[[Michał Woś]] *[[Klaus Wowereit]] *[[Christian Wulff]] *[[Hella Wuolijoki]] *[[Matti Wuori]] *[[Ingegerd Wärnersson]] *[[Kurt Wünsche]] *[[Hendrik Wüst]] == Ä == *[[Lasse Äikäs]] *[[Heydər Əliyev]] *[[İlham Əliyev]] *[[Əli Əsədov]] == Ö == *[[Lembit Öpik]] *[[Össur Skarphéðinsson]] *[[Cem Özdemir]] *[[Mahinur Özdemir]] *[[Özgür Özel]] *[[Mahmut Özer]] *[[Aydan Özoğuz]] ==Ü== *[[Danijar Üsönov]] ==X== *[[Olta Xhaçka]] *[[Talat Xhaferi]] *[[Xi Jinping]] *[[Xie Juezai]] ==Y== *[[Halimah Yacob]] *[[Rāmvaraṇ Yādav]] *[[Tokuo Yamashita]] *[[Abdulla Yameen]] *[[Philémon Yang]] *[[Timothy Yang]] *[[Yan Jiagan]] *[[Lucia Yar]] *[[Umaru Yar'Adua]] *[[Muhyiddin Yassin]] *[[Mansur Yavaş]] *[[Hannah Yeoh]] *[[Ali Yerlikaya]] *[[Hamza Yerlikaya]] *[[Dilan Yeşilgöz-Zegerius]] *[[Anders Ygeman]] *[[Binali Yıldırım]] *[[Cevdet Yılmaz]] *[[İsmet Yılmaz]] *[[Mesut Yılmaz]] *[[Toivo Yläjärvi]] *[[Pascal Yoadimnadji]] *[[Yoon Suk-yeol]] *[[Colville Young]] *[[Adoum Younousmi]] *[[Susilo Bambang Yudhoyono]] *[[İbrahim Yumaklı]] *[[Figen Yüksekdağ]] [[Kategooria:Poliitikud]] [[Kategooria:Biograafiate loendid]] [[Kategooria:Välismaa loendid]] 0qt0iggaeqev05rqknl9w45oodamtm7 7213807 7213755 2026-08-13T19:34:24Z Velirand 67997 /* C */ 7213807 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2009}} ''Siin loetletakse [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järgseid maailma [[poliitik]]uid, välja arvatud [[Eesti]] poliitikud, kes on loetletud [[Eesti poliitikute loend]]is. {{tähed}} == A == *[[Albert von der Aa]] ([[Šveitsi Sotsiaaldemokraatlik Partei]]), [[Rahvusnõukogu]] liige *[[Per Lennart Aae]] ([[Saksamaa Rahvusdemokraatlik Partei]]) *[[Frank Aaen]] ([[Enhedslisten]]), Taani [[Folketing]]i liige *[[Jane Aagaard]] ([[Australian Labor Party]]), [[Põhjaterritooriumi Seadusandlik Kogu|Põhjaterritooriumi Seadusandliku Kogu]] spiiker *[[Bjarne Aagaard Strøm]] ([[Venstre (Norra)|Venstre]]), Norra [[Storting]]i asendusliige *[[Arvo Aalto]] ([[Soome Kommunistlik Partei]]), [[Soome tööjõuminister]] *[[Aimo Aaltonen]] ([[Soome Kommunistlik Partei]]), [[Eduskund|Eduskunna]] liige *[[Laurie Aarons]] ([[Austraalia Kommunistlik Partei]]), partei rahvuslik sekretär *[[Sani Abacha]], [[Nigeeria Ajutine Valitsev Nõukogu|Nigeeria Ajutise Valitseva Nõukogu]] esimees *[[Leonid Abalkin]], [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] esimehe asetäitja *[[José Luis Ábalos]] *[[Aslan Abašidze]] ([[Kogu Gruusia Taassünni Adžaaria Liit]]), Adžaaria Autonoomse Vabariigi Ülemnõukogu esimees ja pea, Adžaaria autonoomse piirkonna president *[[Ferhat Abbas]] *[[Tony Abbott]] *[[Ibrāhīm ‘Abbūd]] *[[‘Abd Allāh ibn Nāşir Āl Thānī]] *[[Sidi Ould Cheikh Abdallahi]] *[[Muḩammad ‘Abd al-‘Azīz]] *[[Muşţafá ‘Abd al-Jalīl]] *[[Mohamed Ould Abdel Aziz]] *[[Manal Abdel Samad]] *[[James Abdnor]] *[[Mario Abdo Benítez]] *[[Kairat Abdrahmanov]] *[[Ābdul Hāmid]] *[[Muhhammetkalõj Abdulgazijev]] *[[Zahra Abdulla]] *[[‘Abdullāh ‘Abdullāh]] *[[Mõkdõbek Abdõldajev]] *[[Shinzō Abe]] *[[Carmelo Abela]] *[[George Abela]] *[[Robert Abela]] *[[Claudette Abela Baldacchino]] *[[Maliina Abelsen]] *[[Abhisit Vejjajiva]] *[[Dzintars Ābiķis]] *[[Iolu Abil]] *[[Luis Abinader]] *[[Solvita Āboltiņa]] *[[Hovik Abrahamjan]] *[[Pjotr Abrassimov]] *[[Hosams Abu Meri]] *[[Nūrī Abū Sahmīn]] *[[Alexander Abusch]] *[[Dean Acheson]] *[[Anton Ackermann]] *[[Alexander Acosta]] *[[Lars Adaktusson]] *[[Valdas Adamkus]] *[[Adámos Adámou]] *[[Paweł Bogdan Adamowicz]] *[[Gerry Adams]] *[[Jānis Ādamsons]] *[[Lena Adelsohn Liljeroth]] *[[Konrad Adenauer]] *[[János Áder]] *[[Rabindra Prasad Adhikari]] *[[Anders Adlercreutz]] *[[Isaias Afewerki]] *[[Ivar Afzelius]] *[[Naci Ağbal]] *[[Valērijs Agešins]] *[[Oihane Agirregoitia]] *[[Peter Agius]] *[[Alex Agius Saliba]] *[[Spiro Agnew]] *[[Śāhābuddin Āhamed]] *[[Matti Ahde]] *[[Bertie Ahern]] *[[Ahmad Phesal Talib]] *[[Ahmed Mohamed Ag Hamani]] *[[Maḩmūd Aḩmadīnezhād]] *[[Abiy Ahmed]] *[[Ahmed Dini Ahmed]] *[[Iājuddīn Āhmed]] *[[Zubir Ahmed]] *[[Danijal Ahmetov]] *[[Serik Ahmetov]] *[[Esko Aho]] *[[Justin Ahomadegbé]] *[[Kwesi Ahoomey-Zunu]] *[[Jeannot Ahoussou-Kouadio]] *[[Lothar Ahrendt]] *[[Martti Ahtisaari]] *[[Lionel Aingimea]] *[[Aksel Airo]] *[[Paavo Aitio]] *[[Ara Ajvazjan]] *[[Askar Akajev]] *[[Daniel Akaka]] *[[Hulusi Akar]] *[[Ryōsei Akazawa]] *[[Recep Akdağ]] *[[Jimmie Åkesson]] *[[Mustafa Akıncı]] *[[Aivars Aksenoks]] *[[Nana Akufo-Addo]] *[[Ofir Akunis]] *[[Abir Al-Sahlani]] *[[Ḩamad ibn Jābir Āl Thānī]] *[[Efkan Ala]] *[[Alviina Alametsä]] *[[Outi Alanko-Kahiluoto]] *[[Irakli Alasania]] *[[Anthony Albanese]] *[[José Manuel Albares]] *[[Berat Albayrak]] *[[Ernst Albrecht]] ([[CDU]]), Alam-Saksi peaminister *[[Madeleine Albright]] *[[Maria Luís Albuquerque]] *[[Pilar Alegría]] *[[Vaida Aleknavičienė]] *[[Arturo Alessandri Palma]] *[[Jorge Alessandri Rodríguez]] *[[Ioánnis Alevrás]] *[[Angelino Alfano]] *[[Aires Ali]] *[[Irfaan Ali]] *[[Atidže Alieva-Veli]] *[[Iyād ‘Allāwī]] *[[George Allen]] *[[Salvador Allende]] *[[Alphonse Alley]] *[[Esko Almgren]] *[[Joaquín Almunia]] *[[Norovõn Altanhujag]] *[[Peter Altmaier]] *[[Carlos Alvarado Quesada]] *[[Gregorio Álvarez]] *[[Arif Alvi]] *[[Hama Amadou]] *[[Diogo Freitas do Amaral]] *[[Giuliano Amato]] *[[Andris Ameriks]] *[[David Amess]] *[[Denis Amici]] *[[Ḩāfiz̧ullāh Amīn]] *[[Idi Amin]] *[[Ḩoseyn Amīr-‘Abdollāhīān]] *[[Celso Amorim]] *[[Anita Anand]] *[[Roberta Alma Anastase]] *[[Níkos Anastasiádis]] *[[Amelia Andersdotter]] *[[Wendell Anderson]] *[[Claes Andersson]] *[[Li Andersson]] *[[Magdalena Andersson]] *[[Sten Andersson]] *[[Ole Andreasen]] *[[Georgs Andrejevs]] *[[Giulio Andreotti]] *[[Laima Andrikienė]] *[[Vytenis Andriukaitis]] *[[Ecaterina Andronescu]] *[[Juri Andropov]] *[[Mathilde Androuët]] *[[Adamántios Androutsópoulos]] *[[Jeanine Áñez]] *[[Marc Angel]] *[[Sávvas Angelídis]] *[[Nikolina Angelkova]] *[[Nahas Angula]] *[[Aleksandr Ankvab]] *[[Gerolf Annemans]] *[[Rudolf Anschober]] *[[Kenny Anthony]] *[[Ilona Antoniszyn-Klik]] *[[Johannes Antonsson]] *[[Sirkka-Liisa Anttila]] *[[Arvydas Anušauskas]] *[[Michel Aoun]] *[[Erich Apel]] *[[Gheorghe Apostol]] *[[Hassan Gouled Aptidon]] *[[Corazon Aquino]] *[[Noynoy Aquino]] *[[Davõd Arahhamija]] *[[Ernesto Araújo]] *[[Rui Maria de Araújo]] *[[‘Alī al-‘Arayyiḑ]] *[[Pjetër Arbnori]] *[[Luis Arce]] *[[Jacinda Ardern]] *[[Vladislav Ardzinba]] *[[Maria Arena]] *[[Andrzej Arendarski]] *[[Bernardo Arévalo]] *[[Paavo Arhinmäki]] *[[Óscar Arias Sánchez]] *[[Pascal Arimont]] *[[Abdulla Aripov]] *[[Jean-Bertrand Aristide]] *[[Tamara van Ark]] *[[Bartosz Arłukowicz]] *[[Antoine Armand]] *[[Aušrinė Armonaitė]] *[[Jorge Arreaza]] *[[Inés Arrimadas]] *[[Giorgi Arsenišvili]] *[[Aljona Aršinova]] *[[Xabier Arzalluz]] *[[Giorgi Arveladze]] *[[Ḩāfiz̧ al-Asad]] *[[Christine Aschbacher]] *[[Ásgeir Ásgeirsson]] *[[Catherine Ashton]] *[[Khawaja Muhammad Asif]] *[[Áslaug Arna Sigurbjörnsdóttir]] *[[Tarō Asō]] *[[Jean Asselborn]] *[[François Asselineau]] *[[Francisco Assis]] *[[Azali Assoumani]] *[[Ásthildur Lóa Þórsdóttir]] *[[Radasłaŭ Astroŭski]] *[[Arvils Ašeradens]] *[[Alex Azar]] *[[Mõkola Azarov]] *[[José Azeredo Lopes]] *[[Malik Azmani]] *[[José María Aznar]] *[[Audrey Azoulay]] *[[Audronius Ažubalis]] *[[Almazbek Atambajev]] *[[Geórgios Athanasiádis-Nóvas]] *[[Alexandru Athanasiu]] *[[Jum‘ah ‘Atīqah]] *[[Gabriel Attal]] *[[Daniel Attard]] *[[John Attard-Montalto]] *[[Clement Attlee]] *[[Manon Aubry]] *[[Martine Aubry]] *[[Uldis Augulis]] *[[Ida Auken]] *[[Margrete Auken]] *[[Aung San Suu Kyi]] *[[Teuvo Aura]] *[[Bogdan Aurescu]] *[[Lloyd Austin]] *[[Ruslan Aušev]] *[[Petras Auštrevičius]] *[[Arsen Avakov]] *[[Nabi Avcı]] *[[Lina Axelsson Kihlblom]] *[[Hermann Axen]] *[[Cabdiweli Shiikh Axmed]] *[[Cabdulaahi Yuusuf Axmed]] *[[Shariif Shiikh Axmed]] *[[Jean-Marc Ayrault]] == B == *[[Ömürbek Babanov]] *[[Milan Babić]] *[[Andrej Babiš]] *[[Monica Babuc]] *[[August Bach]] *[[Michelle Bachelet]] *[[Herbert Backe]] *[[Kemi Badenoch]] *[[Annalena Baerbock]] *[[Mariela Baeva]] *[[Natsagiyn Bagabandi]] *[[Sergei Bagapš]] *[[Jean-Baptiste Bagaza]] *[[Edminas Bagdonas]] *[[Egemen Bağiş]] *[[Hrant Bagratjan]] *[[Alice Bah Kuhnke]] *[[Mamuka Bahtadze]] *[[Nikolai Baibakov]] *[[Josaia Voreqe Bainimarama]] *[[Thomas Bajada]] *[[Gordon Bajnai]] *[[Edil Bajsalov]] *[[Andrej Bajuk]] *[[James Baker]] *[[Ma‘rūf al-Bakhīt]] *[[Kurmanbek Bakijev]] *[[Oleg Baklanov]] *[[Davith Bakradze]] *[[José María Balcázar]] *[[Leszek Balcerowicz]] *[[Zigmantas Balčytis]] *[[Jeannette Baljeu]] *[[Salomon Banamuhere Baliene]] *[[Jan Peter Balkenende]] *[[Édouard Balladur]] *[[Frederick Ballantyne]] *[[Ladislav Ballek]] *[[Nuhu Bamalli]] *[[Ban Ki-moon]] *[[Hastings Kamuzu Banda]] *[[Joyce Banda]] *[[Rupiah Banda]] *[[Sirimavo Bandaranaike]] *[[Milan Bandić]] *[[Mamata Banerjee]] *[[Fátima Báñez]] *[[Pridi Banomyong]] *[[Mario Banožić]] *[[Ehud Barak]] *[[Giorgi Baramidze]] *[[Izaskun Bilbao Barandica]] *[[Florin-Ionuț Barbu]] *[[Edwin Barclay]] *[[Stephen Barclay]] *[[Virgilio Barco Vargas]] *[[Alben W. Barkley]] *[[Katarina Barley]] *[[Luis Barranzuela]] *[[John Barrasso]] *[[Maxamed Siyaad Barre]] *[[Barbara Barrett]] *[[José Manuel Durão Barroso]] *[[Jacques Barrot]] *[[Adama Barrow]] *[[Dean Barrow]] *[[Uwe Barschel]] *[[Mesûd Barzanî]] *[[Juris Bārzdiņš]] *[[Aleksandrs Bartaševičs]] *[[Joseph Barthel]] *[[Evarist Bartolo]] *[[Ivan Bartoš]] *[[Karl-Heinz Bartsch]] *[[Jaume Bartumeu]] *[[Nikola Bartůšek]] *[[Elena Băsescu]] *[[Traian Băsescu]] *[[‘Umar Ḩasan Aḩmad al-Bashīr]] *[[Muḩammad Bāsindwah]] *[[Jyoti Basu]] *[[Sühbaatarõn Batbold]] *[[Fulgencio Batista]] *[[Gerard Batliner]] *[[Jorge Batlle]] *[[Jambyn Batmönh]] *[[Katerína Batzelí]] *[[Haltmaagijn Battulga]] *[[Edit Bauer]] *[[Edith Baumann]] *[[Hilmar Baunsgaard]] *[[Martin Baxa]] *[[Celâl Bayar]] *[[Ibrahim Baylan]] *[[Alparslan Bayraktar]] *[[Ceyhun Bayramov]] *[[François Bayrou]] *[[Luca Beccari]] *[[Joseph Bech]] *[[Henri Konan Bédié]] *[[Bajram Begaj]] *[[Menaẖem Begin]] *[[Gerhard Beil]] *[[Eugen Bejinariu]] *[[Mikuláš Bek]] *[[Azimbek Beknazarov]] *[[Chokri Belaïd]] *[[Bastiaan Belder]] *[[Ivo Belet]] *[[Guntis Belēvičs]] *[[Alexander van der Bellen]] *[[Jean-Max Bellerive]] *[[Irena Belohorská]] *[[Andrei Beloussov]] *[[Mehdi Ben Barka]] *[[Ahmed Ben Bella]] *[[David Ben-Guriyyon]] *[[Itamar Ben-Gvir]] *[[Edvard Beneš]] *[[Marie Benešová]] *[[Brando Benifei]] *[[Hilde Benjamin]] *[[András Benkei]] *[[Abdelilah Benkirane]] *[[Jo Benkow]] *[[Valdas Benkunskas]] *[[Tibor Benkő]] *[[Tony Benn]] *[[Naftali Bennett]] *[[William Bennett]] *[[Monika Beňová]] *[[Daniel Bensaïd]] *[[Robert J. Bentley]] *[[Hans Bentzien]] *[[Radu Berceanu]] *[[John Bercow]] *[[Gurbanguly Berdimuhammedow]] *[[Pierre Bérégovoy]] *[[Tom Berendsen]] *[[Paul Bérenger]] *[[Maria Berger]] *[[Óscar Berger Perdomo]] *[[Erik Bergkvist]] *[[Raimonds Bergmanis]] *[[Sabine Bergmann-Pohl]] *[[Sandra Bergqvist]] *[[Lavrenti Beria]] *[[Sali Berisha]] *[[Omer Beriziky]] *[[Enrico Berlinguer]] *[[Silvio Berlusconi]] *[[Jakub Berman]] *[[Juozas Bernatonis]] *[[Anne Berner]] *[[Lyuben Berov]], Bulgaaria peaminister 1992–1994 *[[Inga Bērziņa]] *[[Andris Bērziņš]] (Läti president) *[[Andris Bērziņš (sündinud 1951)]], Läti peaminister *[[Andris Bērziņš (sündinud 1955)]], Läti poliitik *[[Indulis Bērziņš]] *[[Kenneth Kristensen Berth]] *[[Andrej Bertoncelj]] *[[Thamar Berutšašvili]] *[[Eka Beselia]] *[[Fatmir Besimi]] *[[Scott Bessent]] *[[Belisario Betancur Cuartas]] *[[Xavier Bettel]] *[[Vjekoslav Bevanda]] *[[Bidhya Devi Bhandari]] *[[Shahbaz Bhatti]] *[[Benazir Bhutto]] *[[Bilawal Bhutto Zardari]] *[[Zulfikar Ali Bhutto]] *[[Patrizio Bianchi]] *[[Eva Biaudet]] *[[István Bibó]] *[[Joe Biden]] *[[Brigitte Bierlein]] *[[Andrzej Biernat]] *[[Bolesław Bierut‎‎]] *[[Ank Bijleveld]] *[[Carl Bildt]] *[[Tobias Billström]] *[[Agnė Bilotaitė]] *[[Zayn al-‘Ābidīn bin ‘Alī]] *[[Julius Maada Bio]] *[[Ana Birchall]] *[[Birgir Ármannsson]] *[[Birgitta Jónsdóttir]] *[[Valdis Birkavs]] *[[Majbritt Birkholm]] *[[Šarūnas Birutis]] *[[Julie Bishop]] *[[Kuandõk Bišimbajev]] *[[Pasteur Bizimungu]] *[[Badri Bitsadze]] *[[Kaadõr-ool Bitšeldei]] *[[Paul Biya]] *[[Bjarni Benediktsson (1908–1970)|Bjarni Benediktsson]] *[[Bjarni Benediktsson (1970)|Bjarni Benediktsson]] *[[Malin Björk]] *[[Ilkka-Christian Björklund]] *[[Moses Blah]] *[[Tony Blair]] *[[Juraj Blanár]] *[[Salvador Jorge Blanco]] *[[Mariusz Błaszczak]] *[[Pavel Blažek]] *[[Kurt Blecha]] *[[Antony Blinken]] *[[Vilija Blinkevičiūtė]] *[[Georgi Bliznaški]] *[[Oleg Blohhin]] *[[Stef Blok]] *[[Johannes Blokland]] *[[Thomas Blomqvist]] *[[Michael Bloomberg]] *[[Petra Bläss]] *[[Gernot Blümel]] *[[Jana Bobošíková]] *[[Emil Boc]] *[[Francesco Boccia]] *[[Tobiasz Bocheński]] *[[Ilir Boçka]] *[[Andrea Bocskor]] *[[Lennart Bodström]] *[[Sinikka Bohlin]] *[[Juri Boiko]] *[[Jean-Bédel Bokassa]] *[[Giga Bokeria]] *[[Duma Boko]] *[[Irina Bokova]] *[[Enrique Bolaños]] *[[Félix Bolaños]] *[[János Boldóczki]] *[[Jair Bolsonaro]] *[[Lothar Bolz]] *[[Dina Boluarte]] *[[Per Bolund]] *[[Jorge Bom Jesus]] *[[Kjell Magne Bondevik]] *[[Pam Bondi]] *[[Ali Bongo Ondimba]] *[[Omar Bongo]] *[[Yayi Boni]] *[[Sonny Bono]] *[[Cory Booker]] *[[Juan María Bordaberry]] *[[Jānis Bordāns]] *[[Anders Borg]] *[[Ian Borg]] *[[Mario Borghezio]] *[[Gabriel Boric]] *[[Bojko Borisov]] *[[Élisabeth Borne]] *[[Josep Borrell]] *[[Biljana Borzan]] *[[Kamil Bortniczuk]] *[[Bogdan Borusewicz]] *[[Zsuzsanna Borvendég]] *[[Stine Bosse]] *[[Peter Bossman]] *[[Alfred Bossom]] *[[Predrag Bošković]] *[[Bekir Bozdağ]] *[[François Bozizé]] *[[Volkan Bozkır]] *[[Davor Božinović]] *[[Guillermo Botero]] *[[Pieter Willem Botha]] *[[Pik Botha]] *[[Bouasone Bouphavanh]] *[[Habib Bourgiba]] *[[Abdelaziz Bouteflika]] *[[Dési Bouterse]] *[[Mame Badior Boye]] *[[Lynn Boylan]] *[[Richard Brabec]] *[[Karen Bradley]] *[[Trine Bramsen]] *[[Willy Brandt]] *[[Anne Brasseur]] *[[Algirdas Brazauskas]] *[[Vidmantas Brazys]] *[[Baiba Braže]] *[[Trygve Bratteli]] *[[Alenka Bratušek]] *[[Suella Braverman]] *[[Tuija Brax]] *[[Ruben Brekelmans]] *[[Tonje Brenna]] *[[Frieda Brepoels]] *[[Vilnis Edvīns Bresis]] *[[Leonid Brežnev]] *[[Thierry Breton]] *[[Jan Brewer]] *[[Milan Brglez]] *[[Johnny Briceño]] *[[Saskia Bricmont]] *[[Jim Bridenstine]] *[[Kaspars Briškens]] *[[Ana Brnabić]] *[[Nikolina Brnjac]] *[[Elmar Brok]] *[[Baiba Broka]] *[[Edward Brooke]] *[[Berit Brørby]] *[[Flora Brovina]] *[[Gordon Brown]] *[[Gaston Browne]] *[[Harry Browne]] *[[Zbigniew Brzezinski]] *[[Joachim Brudziński]] *[[Hanke Bruins Slot]] *[[Gro Harlem Brundtland]] *[[Hans Brunhart]] *[[Magnus Brunner]] *[[Gyude Bryant]] *[[Arto Bryggare]] *[[Patrick Buchanan]] *[[Christine Buchholz]] *[[Robert Buckland]] *[[Dumitru Budianschi]] *[[Kęstutis Budrys]] *[[Muhammadu Buhari]] *[[Nayib Bukele]] *[[Vladimir Bukovski]] *[[Dale Bumpers]] *[[Gennadi Burbulis]] *[[Nino Burdžanadze]] *[[Colm Burke]] *[[Didier Burkhalter]] *[[Andy Burnham]] *[[Aaron Burr]] *[[Džuanšer Burtšuladze]] *[[Ebba Busch]] *[[Germán Busch]] *[[Marco Buschmann]] *[[George H. W. Bush]] *[[George W. Bush]] *[[McKeeva Bush]] *[[Ditmir Bushati]] *[[Uriel Buso]] *[[Jerzy Buzek]] *[[Diana Buzoianu]] *[[Mangosuthu Buthelezi]] *[[Algirdas Butkevičius]] *[[Pete Buttigieg]] *[[Pierre Buyoya]] *[[Kaj Bärlund]] *[[Siegfried Böhm]] *[[Ibrahim Böhme]] *[[Jens Böhrnsen]] *[[Wolfgang Börnsen]] *[[Markus Büchel]] *[[Reinhard Bütikofer]] *[[Harry F. Byrd, Jr.]] *[[Robert Byrd]] *[[Thomas Byrne (Iirimaa poliitik)|Thomas Byrne]] *[[James F. Byrnes]] == C == *[[Amílcar Cabral]] *[[Eduardo Cabrita]] *[[Milan Cabrnoch]] *[[Cecka Cačeva]] *[[Marcello Caetano]] *[[Cai Yingwen]] *[[Anda Čakša]] *[[Rafael Caldera]] *[[Felipe Calderón]] *[[Armando Calderón Sol]] *[[Marián Čalfa]] *[[Cabdiweli Maxamed Cali]] *[[Micheline Calmy-Rey]] *[[Nadia Calviño]] *[[Eduardo Camaño]] *[[David Cameron]] *[[Eduardo Campos]] *[[Andrian Candu]] *[[Gian Carlo Capicchioni]] *[[Henrique Capriles Radonski]] *[[Zuzana Čaputová]] *[[Rodrigo Carazo Odio]] *[[Antonio Carattoni]] *[[Nina Carberry]] *[[Moana Carcasses Kalosil]] *[[Fernando Henrique Cardoso]] *[[Tiburcio Carías Andino]] *[[Gunilla Carlsson]] *[[Ingvar Carlsson]] *[[Anthony Carmona]] *[[António Óscar Carmona]] *[[Mark Carney]] *[[Luis Carrero Blanco]] *[[Santiago Carrillo]] *[[Ben Carson]] *[[Ashton Carter]] *[[Jimmy Carter]] *[[Horacio Cartes]] *[[Matt Carthy]] *[[Evaristo Carvalho]] *[[David Casa]] *[[Leif Cassel]] *[[Ignazio Cassis]] *[[Christophe Castaner]] *[[Jean Castex]] *[[Pedro Castillo]] *[[Fidel Castro]] *[[Raúl Castro]] *[[Bernard Cazeneuve]] *[[Pedro Cateriano]] *[[Aníbal Cavaco Silva]] *[[Jean-Marie Cavada]] *[[Mevlüt Çavuşoğlu]] *[[Elena Ceaușescu]] *[[Nicolae Ceaușescu]] *[[Nicu Ceaușescu]] *[[Charlotte Cederschiöld]] *[[Özlem Sara Cekic]] *[[Faruk Çelik]] *[[Ömer Çelik]] *[[Neville Cenac]] *[[Mário Centeno]] *[[Miro Cerar]] *[[Oldřich Černík]] *[[Jana Černochová]] *[[Jan Černý]] *[[Vǎlko Červenkov]] *[[Ziedonis Čevers]] *[[Carme Chacón]] *[[Mohammed Chahim]] *[[René Chaloult]] *[[Violeta Chamorro]] *[[José Antonio Chang]] *[[Chang Myon]] *[[Chaovarat Chanweerakul]] *[[Elaine Chao]] *[[Anutin Charnvirakul]] *[[Sokrátis Chásikos]] *[[Olivier Chastel]] *[[Allen Chastanet]] *[[Christopher Chataway]] *[[Tákis Chatzigeorgíou]] *[[Hugo Chávez]] *[[Lars Chemnitz]] *[[Johannes Chemnitzer]] *[[Chen Cheng]] *[[Sean Chen]] *[[Chen Shui-bian]] *[[Richard Cheney]] *[[Cheng Li-wun]] *[[Ion Chicu]] *[[Frederick Chiluba]] *[[Chin Peng]] *[[Laura Chinchilla]] *[[Bernadette Chirac]] *[[Jacques Chirac]] *[[Shirley Chisholm]] *[[Joaquim Chissano]] *[[Bohuslav Chňoupek]] *[[Choe Ryong-hae]] *[[Choe Son-hui]] *[[Choummaly Sayasone]] *[[Peter Christensen]] *[[Peter M. Christian]] *[[Rudolf Christiani]] *[[Perry Christie]] *[[Níkos Christodoulídis]] *[[Dimítris Christófias]] *[[Warren Christopher]] *[[Judy Chu]] *[[Steven Chu]] *[[Surayud Chulanont]] *[[Chung Sye-kyun]] *[[Chung Un-chan]] *[[Winston Churchill]] *[[Matteo Ciacci]] *[[Carlo Azeglio Ciampi]] *[[Valeria Ciavatta]] *[[Milan Čič]] *[[Siarhiej Cichanoŭski]] *[[Veronika Cifrová Ostrihoňová]] *[[Mustafa Çiftçi]] *[[Tansu Çiller]] *[[Włodzimierz Cimoszewicz]] *[[Sorin Cîmpeanu]] *[[Joseph Cimpoye]] *[[Hüsamettin Cindoruk]] *[[Aureliu Ciocoi]] *[[Marcel Ciolacu]] *[[Dacian Cioloș]] *[[Victor Ciorbea]] *[[Stanisław Ciosek]] *[[Boubou Cissé]] *[[Diango Cissoko]] *[[Florin Cîțu]] *[[Ion Ciubuc]] *[[Nicolae Ciucă]] *[[Helen Clark]] *[[Ramsey Clark]] *[[Nick Clegg]] *[[Fridtjov Clemet]] *[[James Cleverly]] *[[Bill Clinton]] *[[Hillary Clinton]] *[[Viktorija Čmilytė-Nielsen]] *[[Marie Louise Coleiro Preca]] *[[Susan Collins]] *[[Gérard Collomb]] *[[Fernando Collor de Mello]] *[[Álvaro Colom Caballeros]] *[[Emilio Colombo]] *[[Catherine Colonna]] *[[Lazăr Comănescu]] *[[Antoni Comín]] *[[Blaise Compaoré]] *[[Alpha Condé]] *[[Garry Conille]] *[[Catherine Connolly]] *[[Emil Constantinescu]] *[[Giuseppe Conte]] *[[Lansana Conté]] *[[Robin Cook]] *[[Yvette Cooper]] *[[Jeremy Corbyn]] *[[Piedad Córdoba]] *[[René Cornejo]] *[[Marije Cornelissen]] *[[John Cornyn]] *[[Rafael Correa]] *[[Ulisses Correia e Silva]] *[[Erich Correns]] *[[Catherine Cortez Masto]] *[[Laurentino Cortizo]] *[[Luis Corvalán]] *[[María Dolores de Cospedal]] *[[Francesco Cossiga]] *[[António Costa]] *[[Andrea Cozzolino]] *[[Tom Cotton]] *[[Pascal Couchepin]] *[[Richard Nikolaus von Coudenhove-Kalergi]] *[[Amadou Gon Coulibaly]] *[[Simon Coveney]] *[[Dragan Čović]] *[[Brian Cowen]] *[[Jo Cox]] *[[Pat Cox]] *[[Francisco Craveiro Lopes]] *[[João Gomes Cravinho]] *[[George Creel]] *[[Édith Cresson]] *[[Corina Crețu]] *[[Nicolae Crețulescu]] *[[Igor Crnadak]] *[[Tarja Cronberg]] *[[Guido Crosetto]] *[[Ted Cruz]] *[[Branko Crvenkovski]] *[[Katalin Cseh]] *[[Attila Cseke]] *[[István Csurka]] *[[Jacek Czaputowicz]] *[[Włodzimierz Czarzasty]] *[[Teresa Czerwińska]] *[[Lajos Czinege]] *[[Raúl Cubas Grau]] *[[Raimonds Čudars]] *[[Eduardo Cunha]] *[[Andrew Cuomo]] *[[Mario Cuomo]] *[[Charles Curtis]] *[[Josianne Cutajar]] *[[Mirko Cvetković]] *[[Željka Cvijanović]] *[[Józef Cyrankiewicz]] == D == *[[Aden Abdullah Osman Daar]] *[[Christophe Dabiré]] *[[Sprent Dabwido]] *[[Ivica Dačić]] *[[David Dacko]] *[[Bob Dadae]] *[[Nooshi Dadgostar]] *[[Djimrangar Dadnadji]] *[[Bente Dahl]] *[[Franz Dahlem]] *[[Hans Dahlgren]] *[[Ints Dālderis]] *[[Massimo D'Alema]] *[[Helena Dalli]] *[[Miriam Dalli]] *[[Jack Dalrymple]] *[[Clare Daly]] *[[Al D'Amato]] *[[Mikael Damberg]] *[[Nicușor Dan]] *[[Viorica Dăncilă]] *[[Johan Danielsson]] *[[Arnaud Danjean]] *[[Galina Dantšikova]] *[[Oleksandr Danõljuk]] *[[Gérald Darmanin]] *[[Srđan Darmanović]] *[[Ilia Dartšiašvili]] *[[Constantin Dăscălescu]] *[[Gundars Daudze]] *[[Davíð Oddsson]] *[[David Davis]] *[[Koba Davitašvili]] *[[Ahmet Davutoğlu]] *[[Bill de Blasio]] *[[Alexander De Croo]] *[[Guido de Marco]] *[[Idriss Déby]] *[[Beril Dedeoğlu]] *[[Ludivine Dedonder]] *[[Irena Degutienė]] *[[Joseph Deiss]] *[[Gavril Dejeu]] *[[Hatia Dekanoidze]] *[[Abelardo de la Espriella]] *[[Jorge Del Castillo]] *[[Dolores Delgado]] *[[Andor Deli]] *[[Adam Delimhanov]] *[[Jacques Delors]] *[[Eric Arturo Delvalle]] *[[Mady Delvaux-Stehres]] *[[András Demeter]] *[[Süleyman Demirel]] *[[Selahattin Demirtaş]] *[[Níkos Déndias]] *[[Deng Xiaoping]] *[[Nikolaj Denkov]] *[[Rauf Denktaş]] *[[Georg Dertinger]] *[[Hailemariam Desalegn]] *[[Ron DeSantis]] *[[Harlem Désir]] *[[Sher Bahadur Deuba]] *[[Kalzeubet Pahimi Deubet]] *[[Tamás Deutsch]] *[[Ikililou Dhoinine]] *[[Luigi Di Maio]] *[[Elio Di Rupo]] *[[Mamadou Dia]] *[[Cheick Modibo Diarra]] *[[Yolanda Díaz]] *[[Miguel Díaz-Canel]] *[[Adnan Dibrani]] *[[Friedrich Dickel]] *[[Johannes Dieckmann]] *[[Jiří Dienstbier]] *[[Matthias Diependaele]] *[[Eberhard Diepgen]] *[[Elisabeth Dieringer]] *[[Alexander Dierks]] *[[Peter-Michael Diestel]] *[[Klaas Dijkhoff]] *[[Marjan Dikaučič]] *[[Dileita Mohamed Dileita]] *[[Emil Dimitriev]] *[[Filip Dimitrov]] *[[Georgi Dimitrov]] *[[Nikola Dimitrov]] *[[Zoran Đinđić]] *[[Ulf Dinkelspiel]] *[[Luisa Diogo]] *[[Bassirou Diomaye Faye]] *[[Aléxandros Diomídis]] *[[Mohamed Dionne]] *[[Jevgeni Ditrihh]] *[[Blaženka Divjak]] *[[Ḩassān Diyāb]] *[[Baciro Djá]] *[[Abdelaziz Djerad]] *[[Zoran Djordjević]] *[[Barnabas Sibusiso Dlamini]] *[[Themba Dlamini]] *[[Nkosazana Dlamini-Zuma]] *[[Alexander Dobrindt]] *[[Evelina Dobrovolska]] *[[Milorad Dodik]] *[[Igor Dodon]] *[[Regina Doherty]] *[[Horst Dohlus]] *[[Dragan Đokanović]] *[[Andrej Doležal]] *[[Andrzej Domański]] *[[Jānis Dombrava]] *[[Valdis Dombrovskis]] *[[Jeffrey Donaldson]] *[[Henri-Marie Dondra]] *[[Galab Donev]] *[[Jörn Donner]] *[[Paschal Donohoe]] *[[Osvaldo Dorticós Torrado]] *[[Hans Peter Doskozil]] *[[Klára Dostálová]] *[[Susan Dougan]] *[[Denzil Douglas]] *[[Paul Doumer]] *[[Konstantínos Dóvas]] *[[Mojca Drčar Murko]] *[[Willem Drees]] *[[Ruth Dreifuss]] *[[Janez Drnovšek]] *[[Thomas Drozda]] *[[Dimítris Droútsas]] *[[Ina Druviete]] *[[Martin Dzúr]] *[[Šefik Džaferović]] *[[Mihheil Džanelidze]] *[[Mindia Džanelidze]] *[[Sadõr Džaparov]] *[[Sooronbaj Džeenbekov]] *[[Nicanor Duarte Frutos]] *[[Rui Duarte de Barros]] *[[Alexander Dubček]] *[[Tammy Duckworth]] *[[Jean-Yves Duclos]] *[[Andrzej Duda]] *[[Džohhar Dudajev]] *[[Eduardo Duhalde]] *[[Nicolás Dujovne]] *[[Milo Đukanović]] *[[Jānis Dūklavs]] *[[John Foster Dulles]] *[[Roland Dumas]] *[[Daniel Kablan Duncan]] *[[Jekaterina Duntsova]] *[[Éric Dupond-Moretti]] *[[Iván Duque Márquez]] *[[Dick Durbin]] *[[Rodrigo Duterte]] *[[Peter Dutton]] *[[Jean-Claude Duvalier]] *[[Herta Däubler-Gmelin]] *[[Fatih Dönmez]] *[[Lone Dybkjær]] == E == *[[Angela Eagle]] *[[Lawrence Eagleburger]] *[[Werner Eberlein]] *[[Friedrich Ebert noorem|Friedrich Ebert]] *[[Marcelo Ebrard]] *[[Mario Echandi Jiménez]] *[[Matthias Ecke]] *[[Yukio Edano]] *[[Yuli-Yoel Edelstein]] *[[Karoline Edtstadler]] *[[Oleg Efrim]] *[[Vicente Ehate Tomi]] *[[Bas Eickhout]] *[[Odvar Voie Eikeland]] *[[Einar Ágústsson]] *[[Einar Kristinn Guðfinnsson]] *[[Dwight D. Eisenhower]] *[[Kristaps Eklons]] *[[Anna Ekström]] *[[Myriam El Khomri]] *[[Caabi El-Yachroutu Mohamed]] *[[Tsahhiagijn Elbegdordž]] *[[Əbülfəz Elçibəy]] *[[Max Elger]] *[[Karen Ellemann]] *[[Uffe Ellemann-Jensen]] *[[Keith Maurice Ellison]] *[[Kike Elomaa]] *[[Lütfi Elvan]] *[[Rahm Emanuel]] *[[Umaro Sissoco Embaló]] *[[Jadwiga Emilewicz]] *[[Indulis Emsis]] *[[Carl Enckell]] *[[Tomas Eneroth]] *[[Jan-Erik Enestam]] *[[Eliot Engel]] *[[Jakob Engel-Schmidt]] *[[Hans Egon Engell]] *[[Ingrid van Engelshoven]] *[[Knud Enggaard]] *[[Bill English]] *[[Nambar Enhbayar]] *[[Karin Enström]] *[[Rainer Eppelmann]] *[[Necmettin Erbakan]] *[[Ahmet Erdem]] *[[Eren Erdem]] *[[Recep Tayyip Erdoğan]] *[[Sadullah Ergin]] *[[Ludwig Erhard]] *[[Erik Eriksen]] *[[Karl Erjavec]] *[[Tage Erlander]] *[[Matilda Ernkrans]] *[[Derviş Eroğlu]] *[[Mehmet Ersoy]] *[[Tahsin Ertuğruloğlu]] *[[Levi Eshkol]] *[[Mark Esper]] *[[Lene Espersen]] *[[Xavier Espot Zamora]] *[[Sari Essayah]] *[[Aitor Esteban]] *[[Maria da Assunção Esteves]] *[[Joseph Estrada]] *[[Ekwee David Ethuro]] *[[Wendelin Ettmayer]] *[[Jill Evans]] *[[Georg Ewald]] *[[Gnassingbé Eyadéma]] == F == *[[Laurent Fabius]] *[[Nancy Faeser]] *[[Karl-August Fagerholm]] *[[Charles W. Fairbanks]] *[[Hynek Fajmon]] *[[Tanja Fajon]] *[[Valeri Falkov]] *[[Michael Fallon]] *[[Jordanka Fandakova]] *[[Nigel Farage]] *[[Khashayar Farmanbar]] *[[Don Farrell]] *[[Werner Fasslabend]] *[[Danny Faure]] *[[Olivier Faure]] *[[Werner Faymann]] *[[Herbert Fechner]] *[[Max Fechner]] *[[Matthias Fekl]] *[[Markus Feldmann]] *[[Werner Felfe]] *[[Edward Fenech Adami]] *[[Alberto Fernández]] *[[Leonel Fernández Reyna]] *[[Marc Ferracci]] *[[Geraldine Ferraro]] *[[Elisa Ferreira]] *[[Manuela Ferreira Leite]] *[[Benita Ferrero-Waldner]] *[[Donnchadh Mac Fhionnlaoich]] *[[Petr Fiala]] *[[Robert Fico]] *[[Hakan Fidan]] *[[Mihai Fifor]] *[[Ilda Figueiredo]] *[[Vlad Filat]] *[[Georgi Filimonov]] *[[Pavel Filip]] *[[Vojtěch Filip]] *[[Griša Filipov]] *[[François Fillon]] *[[Bogdan Filov]] *[[Gianfranco Fini]] *[[Bashkim Fino]] *[[Lorenzo Fioramonti]] *[[Gabriela Firea]] *[[Andrea Fischer]] *[[Heinz Fischer]] *[[Jan Fischer]] *[[Joschka Fischer]] *[[Oskar Fischer]] *[[Mariann Fischer Boel]] *[[Garret FitzGerald]] *[[Raffaele Fitto]] *[[Charles Flanagan]] *[[Steffen Flath]] *[[Colette Flesch]] *[[Laura Flessel-Colovic]] *[[Cilia Flores]] *[[Peter Florin]] *[[Jenő Fock]] *[[Ansgar Focke]] *[[Ibrahima Kassory Fofana]] *[[Mohamed Said Fofana]] *[[Jorge Carlos Fonseca]] *[[Nicole Fontaine]] *[[Doug Ford]] *[[Doug Ford (juunior)]] *[[Gerald Ford]] *[[Rob Ford]] *[[Arlene Foster]] *[[Anna Fotyga]] *[[Loukás Fourlás]] *[[Liam Fox]] *[[Vicente Fox]] *[[Mihhail Fradkov]] *[[Carlos Alberto França]] *[[David J. Francis]] *[[Theo Francken]] *[[Federico Franco]] *[[Itamar Franco]] *[[Cindy Franssen]] *[[Dawn Fraser]] *[[Franco Frattini]] *[[Claus Hjort Frederiksen]] *[[Mette Frederiksen]] *[[Chrystia Freeland]] *[[Eduardo Frei Montalva]] *[[Eduardo Frei Ruiz-Tagle]] *[[Daniel Freund]] *[[Alexander Frick]] *[[Mario Frick (poliitik)|Mario Frick]] *[[Luc Frieden]] *[[Heléne Fritzon]] *[[Boris Frlec]] *[[Paul Fröhlich]] *[[Alberto Fujimori]] *[[Keiko Fujimori]] *[[Yasuo Fukuda]] *[[Kathleen Funchion]] *[[Mauricio Funes]] *[[Jekaterina Furtseva]] *[[Thorbjörn Fälldin]] *[[Lajos Für]] == G == *[[Tulsi Gabbard]] *[[Marija Gabriel]] *[[Sigmar Gabriel]] *[[Chiril Gaburici]] *[[Nikoloz Gagua]] *[[Giorgi Gahharia]] *[[Sergiu Gaibu]] *[[Victor Gaiciuc]] *[[Jegor Gaidar]] *[[Māris Gailis]] *[[Peter Gajdoš]] *[[Kinga Gajewska]] *[[Kinga Gál]] *[[Estrella Galán]] *[[Jacqueline Galant]] *[[Andrei Galbur]] *[[Yoav Gallant]] *[[Ignacio Gallego]] *[[Rómulo Gallegos]] *[[Max Gallo]] *[[Raman Galovtšenka]] *[[Leopoldo Galtieri]] *[[Jaime Gama]] *[[Ali Badjo Gamatié]] *[[Davith Gamkrelidze]] *[[Zviad Gamsahhurdia]] *[[Indira Gandhi]] *[[Mahatma Gandhi]] *[[Rajiv Gandhi]] *[[Sonia Gandhi]] *[[Ejup Ganić]] *[[Gao Gang]] *[[Benny Gantz]] *[[Nona Gaphrindašvili]] *[[Carlos Garaikoetxea]] *[[Vassili Garbuzov]] *[[Chuy García]] *[[Iratxe García]] *[[Alan García Pérez]] *[[Alfonso García Robles]] *[[Irakli Garibašvili]] *[[Marc Garneau]] *[[Bratislav Gašić]] *[[Ivan Gašparovič]] *[[Petr Gazdík]] *[[Robert Gates]] *[[Levan Gatšetšiladze]] *[[Joachim Gauck]] *[[Alexander Gauland]] *[[Charles de Gaulle]] *[[César Gaviria Trujillo]] *[[Natalia Gavrilița]] *[[Maumoon Abdul Gayoom]] *[[Laurent Gbagbo]] *[[Geadis Geadi]] *[[Cali Maxamed Geeddi]] *[[Koen Geens]] *[[Molly Geertsema]] *[[Artašes Geghamjan]] *[[Karl Geiler]] *[[Hage Geingob]] *[[Kōichirō Genba]] *[[Teodora Genčovska]] *[[Annie Genevard]] *[[Hans-Dietrich Genscher]] *[[Paolo Gentiloni]] *[[Simonas Gentvilas]] *[[Konstantínos Georgakópoulos]] *[[Călin Georgescu]] *[[Adonis Georgiadis]] *[[Cháris Georgiádis]] *[[Georg Georgiev]] *[[Kimon Georgiev]] *[[Kristalina Georgieva]] *[[Giórgos Gerapetrítis]] *[[Bronisław Geremek]] *[[Kaspars Gerhards]] *[[Einar Gerhardsen]] *[[Manfred Gerlach]] *[[Donika Gërvalla-Schwarz]] *[[Ernő Gerő]] *[[Klara Geywitz]] *[[Ashraf Ghanī]] *[[Masud Gharahkhani]] *[[Mohamed Ould Ghazouani]] *[[Gheorghe Gheorghiu-Dej]] *[[Mihai Ghimpu]] *[[Alejandro Giammattei]] *[[Edward Gierek]] *[[Gabrielle Giffords]] *[[Nika Gilauri]] *[[Yousaf Raza Gillani]] *[[Julia Gillard]] *[[Kirsten Gillibrand]] *[[Newt Gingrich]] *[[Giancarlo Giorgetti]] *[[Roberto Giorgetti]] *[[Sandis Ģirģens]] *[[Julie Girling]] *[[Rudy Giuliani]] *[[Skënder Gjinushi]] *[[Etilda Gjonaj]] *[[Faídon Gkizíkis]] *[[Florizel Glasspole]] *[[Sunčana Glavak]] *[[Ruxanda Glavan]] *[[Dimităr Glavtšev]] *[[Carlyle Glean]] *[[John Glenn]] *[[Manólis Glézos]] *[[Kiro Gligorov]] *[[Piotr Gliński]] *[[Faure Gnassingbé]] *[[Charles Albert Gobat]] *[[Ivars Godmanis]] *[[John Godson]] *[[Charles Goerens]] *[[Philippe Goffin]] *[[Goh Kun]] *[[Ernst Goldenbaum]] *[[Bruce Golding]] *[[Zac Goldsmith]] *[[Tatjana Golikova]] *[[Robert Golob]] *[[Marija Golubeva]] *[[Vahtang Gomelauri]] *[[Ana Gomes]] *[[Aristides Gomes]] *[[Isilda Gomes]] *[[Carlos Gomes Júnior]] *[[Laureano Gómez Castro]] *[[Władysław Gomułka]] *[[Ralph Gonsalves]] *[[Arancha González]] *[[Ginés González García]] *[[Luis Ángel González Macchi]] *[[Lawrence Gonzi]] *[[Ganna Gopko]] *[[Vladislav Goranov]] *[[Mihhail Gorbatšov]] *[[Pravin Gordhan]] *[[Al Gore]] *[[Aleksei Gorinov]] *[[Dirk Gotink]] *[[Klement Gottwald]] *[[Sylvie Goulard]] *[[Michael Gove]] *[[Ian Gow]] *[[Piyush Goyal]] *[[Kolinda Grabar-Kitarović]] *[[Sanni Grahn-Laasonen]] *[[Marat Gramov]] *[[Fernando Grande-Marlaska]] *[[David Granger]] *[[Jennifer Granholm]] *[[Walter Granzow]] *[[Pavel Gratšov]] *[[Mike Gravel]] *[[Chris Grayling]] *[[German Gref]] *[[Markéta Gregorová]] *[[Jules Grévy]] *[[Nick Griffin]] *[[Iveta Grigule-Pēterse]] *[[Beppe Grillo]] *[[Giulia Grillo]] *[[Māris Grīnblats]] *[[Sorin Grindeanu]] *[[Petras Griškevičius]] *[[Giánnis Grívas]] *[[Gordan Grlić Radman]] *[[Volodõmõr Groisman]] *[[Andrei Gromõko]] *[[Elisabeth Grossmann]] *[[Otto Grotewohl]] *[[Petru Groza]] *[[Josip Grubeša]] *[[Nikola Gruevski]] *[[Kostjantõn Grõštšenko]] *[[Boriss Grõzlov]] *[[Hermann Gröhe]] *[[Gerhard Grüneberg]] *[[Dalia Grybauskaitė]] *[[Gu Zhutong]] *[[Juan Guaidó]] *[[Roberto Gualtieri]] *[[Ignasi Guardans]] *[[Pavel Gubarev]] *[[Dmitri Gudkov]] *[[Gennadi Gudkov]] *[[Guðlaugur Þór Þórðarson]] *[[Guðni Thorlacius Jóhannesson]] *[[Guðrún Hafsteinsdóttir]] *[[Armando Guebuza]] *[[Ismail Omar Guelleh]] *[[Lidia Gueiler Tejada]] *[[Lorenzo Guerini]] *[[Didier Guillaume]] *[[Gunnar Thoroddsen]] *[[Antanas Guoga]] *[[Mordekhay Gur]] *[[Lado Gurgenidze]] *[[Ameenah Gurib]] *[[José Ángel Gurría]] *[[Andrei Guruljov]] *[[Alfred Gusenbauer]] *[[Xanana Gusmão]] *[[Jeanette Gustafsdotter]] *[[Maria Guzenina-Richardson]] *[[Martín Guzmán]] *[[Victor Guzun]] *[[António Guterres]] *[[Francisco Guterres]] *[[Karl-Theodor zu Guttenberg]] *[[Evghenia Guțul]] *[[William L. Guy]] *[[Árpád Göncz]] *[[Kinga Göncz]] *[[Gerald Götting]] *[[Abdulhamit Gül]] *[[Abdullah Gül]] *[[Asım Güzelbey]] *[[Gregor Gysi]] *[[Klaus Gysi]] *[[Ferenc Gyurcsány]] *[[Márton Gyöngyösi]] *[[Enikő Győri]] *[[Vesna Györkös Žnidar]] == H == *[[Deb Haaland]] *[[Geir Haarde]] *[[Tuula Haatainen]] *[[Heikki Haavisto]] *[[Pekka Haavisto]] *[[Robert Habeck]] *[[Levan Habeišvili]] *[[Otto von Habsburg]] *[[Pierre Damien Habumuremyi]] *[[Juvénal Habyarimana]] *[[Yahya Ould Hademine]] *[[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]] *[[Goran Hadžić]] *[[Raul Hadžimba]] *[[Amīn al-Ḩāfiz̧]] *[[Amīn al-Ḩāfiz̧ (Liibanoni poliitik)]] *[[Chuck Hagel]] *[[Magnhild Hagelia]] *[[Kurt Hager]] *[[Rune Hagestrand]] *[[Carl Haglund]] *[[Anna Hagwall]] *[[Mohamed Khouna Ould Haidalla]] *[[Jörg Haider]] *[[Alexander Haig]] *[[Georgi Haindrava]] *[[Haitham ibn Tāriq]] *[[Jiří Hájek]] *[[Irina Hakamada]] *[[Per Olof Håkansson]] *[[Teuvo Hakkarainen]] *[[Hans Hækkerup]] *[[Nikki Haley]] *[[Andrzej Halicki]] *[[Ibrahim Halidi]] *[[Kristiina Halkola]] *[[Halla Tómasdóttir]] *[[Jussi Halla-aho]] *[[Anna Hallberg]] *[[Halldór Ásgrímsson]] *[[Lena Hallengren]] *[[Walter Hallstein]] *[[Tony Halme]] *[[Tarja Halonen]] *[[Herman Haluštšenko]] *[[Kristin Halvorsen]] *[[Jan Hamáček]] *[[Barkat Gourad Hamadou]] *[[Jasmin Hamid]] *[[Thomas Hammarberg]] *[[Philip Hammond]] *[[Matt Hancock]] *[[Ismāʿīl Hanīyah]] *[[Tobias Hans]] *[[Christophe Hansen]] *[[Hans Christian Hansen]] *[[Ivar Hansen]] *[[Ramush Haradinaj]] *[[Timo Harakka]] *[[Sa‘d al-Ḩarīrī]] *[[Milena Harito]] *[[Hjallis Harkimo]] *[[Rebecca Harms]] *[[Stephen Harper]] *[[Kamala Harris]] *[[Simon Harris]] *[[Timothy Harris]] *[[Francis Burton Harrison]] *[[Jean-Paul Harroy]] *[[Ruslan Hasbulatov]] *[[Adrian Hasler]] *[[Otmar Hasler]] *[[Maggie Hassan]] *[[Mohammed Waheed Hassan]] *[[Satu Hassi]] *[[Kadri Hazbiu]] *[[Árpád Házi]] *[[Orrin Hatch]] *[[Yukio Hatoyama]] *[[Vahagn Hatšhaturjan]] *[[Michális Hatzipantéla]] *[[Kjell Arild Haugen]] *[[Heidi Hautala]] *[[Václav Havel]] *[[Bob Hawke]] *[[Josh Hawley]] *[[Yoshimasa Hayashi]] *[[John Healey]] *[[Edward Heath]] *[[Wegesa Charles Heche]] *[[Hans Hedtoft]] *[[Eduard Heger]] *[[Pete Hegseth]] *[[Helmut Heiderich]] *[[Hubertus Heil]] *[[Thomas Heilmann]] *[[Hilda Heine]] *[[Eero Heinäluoma]] *[[Gulbuddīn Ḩekmatyār]] *[[Lennart Heljas]] *[[Gun Hellsvik]] *[[Jesse Helms]] *[[Erna Hennicot-Schoepges]] *[[Paulina Hennig-Kloska]] *[[Jeanine Hennis-Plasschaert]] *[[Anna-Maja Henriksson]] *[[Waldemar Herdt]] *[[Nils Herlitz]] *[[Clodovil Hernandes]] *[[Juan Orlando Hernández]] *[[Rudolf Herrnstadt]] *[[Isaac Herzog]] *[[Roman Herzog]] *[[Christian Herter]] *[[Elsi Hetemäki-Olander]] *[[Hans-Joachim Heusinger]] *[[Ansgar Heveling]] *[[Anne Hidalgo]] *[[Thinathin Hidašeli]] *[[Michael D. Higgins]] *[[Riyāḑ Farīd Ḩijāb]] *[[Alfred Hilbe]] *[[Jonathan Hill]] *[[Kaarlo Hillilä]] *[[Samuel Hinds]] *[[Aleksandr Hinštein]] *[[Hiroshi Hiraguchi]] *[[Mazie Hirono]] *[[Christian Hirte]] *[[Thomas Hitschler]] *[[Helgi Hjörvar]] *[[Aleksandr Hloponin]] *[[Hồ Chí Minh]] *[[Wopke Hoekstra]] *[[Gleisi Hoffmann]] *[[Hans-Joachim Hoffmann]] *[[Heinz Hoffmann]] *[[Ignas Hofmanas]] *[[Bent Høie]] *[[Aleš Hojs]] *[[Eric Holder]] *[[Harri Holkeri]] *[[François Hollande]] *[[Ernest Hollings]] *[[Andrew Holness]] *[[Harold Holt]] *[[Heinrich Homann]] *[[Erich Honecker]] *[[Margot Honecker]] *[[Hong Nam-ki]] *[[Jean-Jacques Honorat]] *[[Oleksi Hontšaruk]] *[[Jaap de Hoop Scheffer]] *[[Gyula Horn]] *[[Nitzan Horowitz]] *[[Melissa Hortman]] *[[Imre Horváth]] *[[Avdullah Hoti]] *[[Gilbert Houngbo]] *[[Félix Houphouët-Boigny]] *[[Vladislav Hovalõg]] *[[Raffi Hovhannisjan]] *[[Svend Erik Hovmand]] *[[John Howard]] *[[Nils Hønsvald]] *[[Enver Hoxhaj]] *[[Dagfinn Høybråten]] *[[Elias Hrawi]] *[[Viktar Hrenin]] *[[Zdeněk Hřib]] *[[Viktor Hristenko]] *[[Nikita Hruštšov]] *[[Hu Jintao]] *[[Hua Guofeng]] *[[Huang Hua]] *[[James Huang]] *[[Anna Hubáčková]] *[[Mike Huckabee]] *[[Ismael Huerta]] *[[Victoriano Huerta]] *[[Laura Huhtasaari]] *[[Anniken Huitfeldt]] *[[Nicolas Hulot]] *[[Peter Hultqvist]] *[[Ollanta Humala]] *[[John Hume]] *[[Peter Hummelgaard]] *[[Hubert Humphrey]] *[[Hun Manet]] *[[Hun Sen]] *[[Jeremy Hunt]] *[[Gustáv Husák]] *[[Ḩusayn (Jordaania)|Ḩusayn]] *[[Şaddām Ḩusayn]] *[[Mamnoon Hussain]] *[[Ahmed Hussen]] *[[Vadõm Huttsait]] *[[Hwang Kyo-ahn]] *[[Antti Häkkänen]] *[[Jyri Häkämies]] *[[Zakir Həsənov]] *[[Ernst Höfner]] *[[Gunnar Hökmark]] *[[Danuta Hübner]] *[[Uhnaagijn Hürelsüh]] *[[Paavo Hynninen]] *[[Skënder Hyseni]] == I == *[[Themur Iakobašvili]] *[[Juan José Ibarretxe]] *[[Anwar Ibrahim]] *[[Mūsá Ibrāhīm]] *[[Delina Ibrahimaj]] *[[Miquel Iceta]] *[[Ieng Sary]] *[[Ieng Thirith]] *[[Victoria Iftodi]] *[[Pablo Iglesias Turrión]] *[[Ivars Ijabs]] *[[Anna-Kaisa Ikonen]] *[[Joseph Iléo]] *[[Ion Iliescu]] *[[Kirsan Iljumžinov]] *[[Jorge Illueca]] *[[Josefa Iloilo]] *[[Sylvestre Ilunga]] *[[Ekrem İmamoğlu]] *[[Josu Jon Imaz]] *[[Tomomi Inada]] *[[Evin Incir]] *[[Reneta Indzhova]], Bulgaaria peaminister 1994–1995 *[[Hubert Ingraham]] *[[Daniel Inouye]] *[[Jesús Insausti]] *[[Klaus Iohannis]] *[[Stelian Ion]] *[[Florin Iordache]] *[[Ilijana Iotova]] *[[Ahsan Iqbal]] *[[Selma Irmak]] *[[Ismail Isakov]] *[[Mugur Isărescu]] *[[Shigeru Ishiba]] *[[Shintarō Ishihara]] *[[Tytti Isohookana-Asunmaa]] *[[Mahamadou Issoufou]] *[[Alija Izetbegović]] *[[Bakir Izetbegović]] *[[Iakoba Italeli]] *[[Daliyya Itsik]] *[[Ville Itälä]] *[[Bogdan Ivan]] *[[Mladen Ivanić]] *[[Đorge Ivanov]] *[[Igor Ivanov]] *[[Iliana Ivanova]] *[[Dafydd Iwan]] *[[Tadeusz Iwiński]] == J == *[[Bharrat Jagdeo]] *[[Thorbjørn Jagland]] *[[Atifete Jahjaga]] *[[Subrahmanyam Jaishankar]] *[[Stasys Jakeliūnas]] *[[Miloš Jakeš]] *[[Max Jakobson]] *[[Aleksandr Jakovlev]] *[[Wenzel Jaksch]] *[[Marija Jakubauskienė]] *[[Vladimir Jakušev]] *[[Sa‘īd Jālīlī]] *[[Ruslan Jamadajev]] *[[Jan Jambon]] *[[Yahya Jammeh]] *[[Gennadi Janajev]] *[[Jakub Janda]] *[[Zelimhan Jandarbijev]] *[[Elvinas Jankevičius]] *[[Janez Janša]] *[[Viktor Janukovõtš]] *[[Ana Jara]] *[[Natalia Jaresko]] *[[Lívia Járóka]] *[[Piotr Jaroszewicz]] *[[Dmõtro Jaroš]] *[[Werner Jarowinsky]] *[[Wojciech Jaruzelski]] *[[Arseni Jatsenjuk]] *[[Grigori Javlinski]] *[[Disanayaka Mudiyanselage Jayaratne]] *[[Boriss Jeltsin]] *[[Hans Jendretzky]] *[[Gordana Jankuloska]] *[[Kristian Jensen]] *[[Mogens Jensen]] *[[Siv Jensen]] *[[Vuk Jeremić]] *[[José Jerí]] *[[Romana Jerković]] *[[Nurlan Jermekbajev]] *[[Géza Jeszenszky]] *[[Junus-bek Jevkurov]] *[[Sally Jewell]] *[[Jiang Jieshi]] *[[Jiang Jingguo]] *[[Jiang Qing]] *[[Jiang Yi-huah]] *[[Juan Jiménez Mayor]] *[[Muhammad Ali Jinnah]] *[[Anna Johansson]] *[[Morgan Johansson]] *[[Ylva Johansson]] *[[Patrick John]] *[[Jóhanna Sigurðardóttir]] *[[Boris Johnson]] *[[Lyndon B. Johnson]] *[[Mike Johnson]] *[[Ellen Johnson-Sirleaf]] *[[Joko Widodo]] *[[Jadranka Joksimović]] *[[Jón Baldvin Hannibalsson]] *[[Goodluck Jonathan]] *[[Elena Jončeva]] *[[Hugo de Jonge]] *[[Pål Jonson]] *[[Gísli Jónsson]] *[[Romana Jordan]] *[[Ljupčo Jordanovski]] *[[Anker Jørgensen]] *[[Dan Jørgensen]] *[[Ivo Josipović]] *[[Lionel Jospin]] *[[Věra Jourová]] *[[Joseph Joute]] *[[Irena Joveva]] *[[Ādil al-Jubayr]] *[[Anerood Jugnauth]] *[[Pravind Jugnauth]] *[[Anton Jugov]] *[[Rasa Juknevičienė]] *[[Art-Ong Jumsai Na Ayudhya]] *[[Jean-Claude Juncker]] *[[Jung Hong-won]] *[[Franz Josef Jung]] *[[Ulrich Junghanns]] *[[Tuure Junnila]] *[[Vilhelm Junnila]] *[[Alain Juppé]] *[[Juris Jurašs]] *[[Marian Jurečka]] *[[Jānis Jurkāns]] *[[Česlovas Juršėnas]] *[[Eugen Jurzyca]] *[[Viktor Juštšenko]] *[[Kaisa Juuso]] *[[Anneli Jäätteenmäki]] == K == *[[Sigrid Kaag]] *[[Nestori Kaasalainen]] *[[Alina Kabajeva]] *[[Ahmad Tejan Kabbah]] *[[Donald Kaberuka]] *[[Andrej Kabiakoŭ]] *[[Joseph Kabila]] *[[Laurent-Désiré Kabila]] *[[Roch Marc Christian Kaboré]] *[[Amata Kabua]] *[[David Kabua]] *[[Ryszard Kaczorowski]] *[[Jarosław Kaczyński]] *[[Lech Kaczyński]] *[[János Kádár]] *[[Ahmat Kadõrov]] *[[Ramzan Kadõrov]] *[[Michel Kafando]] *[[Paul Kagame]] *[[Lazar Kaganovitš]] *[[Moshe Kahlon]] *[[İsmail Kahraman]] *[[Toshiki Kaifu]] *[[Antti Kaikkonen]] *[[Eva Kaili]] *[[Artuss Kaimiņš]] *[[Tim Kaine]] *[[Simonas Kairys]] *[[Gerald Otieno Kajwang]] *[[Amineh Kakabaveh]] *[[Kahha Kaladze]] *[[Abdul Kalam]] *[[Ivaylo Kalfin]] *[[Robert Kaliňák]] *[[Gyula Kállai]] *[[Antti Kalliomäki]] *[[Jānis Kalnbērziņš]] *[[Sandra Kalniete]] *[[Donald Kalpokas]] *[[Aigars Kalvītis]] *[[Yōko Kamikawa]] *[[Abdallah Mohamed Kamil]] *[[Mariusz Kamiński]] *[[Pános Kamménos]] *[[Viggo Kampmann]] *[[Oleksandr Kamõšin]] *[[Naoto Kan]] *[[Panagiótis Kanellópoulos]] *[[Ilkka Kanerva]] *[[Stanisław Kania]] *[[Toimi Kankaanniemi]] *[[Assita Kanko]] *[[Mehmet Kaplan]] *[[Radovan Karadžić]] *[[Krasimir Karakatšanov]] *[[Konstantínos Karamanlís]] *[[Kóstas Karamanlís]] *[[Šolban Kara-ool]] *[[Petko Karavelov]] *[[Susanna Karawanskij]] *[[Ramūnas Karbauskis]] *[[Benjamina Karić]] *[[Islom Karimov]] *[[Arturs Krišjānis Kariņš]] *[[Ahti Karjalainen]] *[[Ida Karkiainen]] *[[Karin Karlsbro]] *[[Tawakul Karmān]] *[[Raimundas Karoblis]] *[[Justinas Karosas]] *[[Włodzimierz Karpiński]] *[[Aḩmad Walī Karzay]] *[[Ḩāmid Karzay]] *[[Fernand Kartheiser]] *[[Ľubica Karvašová]] *[[Laurynas Kasčiūnas]] *[[Mihhail Kasjanov]] *[[Ioánnis Kasoulídis]] *[[Paulo Kassoma]] *[[Bernhard Nikolaus Kaster]] *[[Anna-Liisa Kasurinen]] *[[Elsi Katainen]] *[[Jyrki Katainen]] *[[Satsuki Katayama]] *[[Ahmed Kathrada]] *[[Andreja Katič]] *[[Katrín Jakobsdóttir]] *[[Moshe Katsav]] *[[Efrayim Katsir]] *[[Israel Katz]] *[[Volker Kauder]] *[[Robertas Kaunas]] *[[Kenneth Kaunda]] *[[Mihheil Kavelašvili]] *[[Grégoire Kayibanda]] *[[Vjatšaslau Kebitš]] *[[Saško Kedev]] *[[Ólga Kefalogiánni]] *[[Ibrahim Boubacar Keïta]] *[[Modibo Keïta]] *[[Arvind Kejriwal]] *[[Rachel Keke]] *[[Urho Kekkonen]] *[[Ahmatbek Keldibekov]] *[[Ska Keller]] *[[Karin Keller-Sutter]] *[[Mark Kelly]] *[[Petra Kelly]] *[[Martine Kemp]] *[[Edward Kennedy]] *[[John F. Kennedy]] *[[Robert Kennedy]] *[[Enda Kenny]] *[[Jomo Kenyatta]] *[[Uhuru Kenyatta]] *[[Níki Keraméos]] *[[Srgjan Kerim]] *[[Suleiman Kerimov]] *[[Christian Kern]] *[[John Kerry]] *[[Heinz Keßler]] *[[John Key]] *[[Miraj Khalid]] *[[Khalīfah bin Zāyid Āl Nahayān]] *[[Ian Khama]] *[[Seretse Khama]] *[[‘Alī Khāmene'ī]] *[[Mojtabá Khāmene'ī]] *[[Imran Khan]] *[[Sadiq Khan]] *[[Moḩammad Khātamī]] *[[Xasan Cali Khayre]] *[[Rūḩollāh Khomeynī]] *[[Mir Hazar Khan Khoso]] *[[Robert Khotšharjan]] *[[Mwai Kibaki]] *[[Herbert Kickl]] *[[Walter Kieber]] *[[Kurt Georg Kiesinger]] *[[Salva Kiir Mayardit]] *[[Vasílis Kikílias]] *[[Jakaya Kikwete]] *[[Kemal Kılıçdaroğlu]] *[[Sato Kilman]] *[[Kim Chŏng-il]] *[[Kim Chŏng-un]] *[[Kim Dae-jung]] *[[Kim Gu]] *[[Kim Hwang-sik]] *[[Kim Il-sŏng]] *[[Kim Jae-ryong]] *[[Kim Jong Pil]] *[[Kim Seong-su]] *[[Kim Yŏng-il]] *[[Kim Yŏng-nam]] *[[Kim Young-sam]] *[[Stephenson King]] *[[Sylvie Kinigi]] *[[Klaus Kinkel]] *[[Katja Kipping]] *[[Sophia Kircher]] *[[Cristina Fernández de Kirchner]] *[[Néstor Kirchner]] *[[Augusts Kirhenšteins]] *[[Vahit Kirişci]] *[[Gediminas Kirkilas]] *[[Nobuo Kishi]] *[[Fumio Kishida]] *[[Andrej Kiska]] *[[Károly Kiss]] *[[Henry Kissinger]] *[[Niyazi Kızılyürek]] *[[Krista Kiuru]] *[[Toivo Kivimäki]] *[[Mari Kiviniemi]] *[[Ingvild Kjerkol]] *[[Václav Klaus]] *[[Kauno Kleemola]] *[[Günther Kleiber]] *[[Kuupik Kleist]] *[[Frederik Willem de Klerk]] *[[Bogdan Klich]] *[[Pavlo Klimkin]] *[[Nikola Kljusev]] *[[Ivanna Klõmpuš-Tsintsadze]] *[[Julia Klöckner]] *[[Milan Kňažko]] *[[Karin Kneissl]] *[[Irakli Kobahhidze]] *[[Jossif Kobzon]] *[[Fahrettin Koca]] *[[Mimi Kodheli]] *[[Bert Koenders]] *[[Simon Kofe]] *[[Jeppe Kofod]] *[[Werner Kogler]] *[[Helmut Kohl]] *[[Yuriko Koike]] *[[Girijā Prasād Koīrālā]] *[[Sushīl Koīrālā]] *[[Kuniaki Koiso]] *[[Jun'ichirō Koizumi]] *[[Ryuji Koizumi]] *[[Shinjirō Koizumi]] *[[Mauno Koivisto]] *[[Wim Kok]] *[[Arba Kokalari]] *[[Enn Kokk]] *[[Eduard Kokoitõ]] *[[Vasil Kolarov]] *[[Lothar Kolditz]] *[[Mária Kolíková]] *[[André Kolingba]] *[[Konstantínos Kóllias]] *[[Aleksei Kolodeznikov]] *[[Vladimir Kolokoltsev]] *[[Saleumxay Kommasith]] *[[Bronisław Komorowski]] *[[Konstantínos Kómpos]] *[[Željko Komšić]] *[[Dinmuhamed Konajev]] *[[Elmedin Konaković]] *[[Alpha Oumar Konaré]] *[[Kateřina Konečná]] *[[Tarō Kōno]] *[[Jioji Konrote]] *[[Stávros Kontonís]] *[[Anna Kontula]] *[[Ewa Kopacz]] *[[Ivan Korčok]] *[[Ernest Bai Koroma]] *[[Fahri Korutürk]] *[[Janusz Korwin-Mikke]] *[[Marta Kos]] *[[Tadeusz Kościński]] *[[Władysław Kosiniak-Kamysz]] *[[Vihtori Kosola]] *[[Hanna Kosonen]] *[[Jadranka Kosor]] *[[Aleksei Kossõgin]] *[[Ivan Kostov]] *[[Vojislav Koštunica]] *[[Dmitri Kozak]] *[[Lilijana Kozlovič]] *[[Rihards Kozlovskis]] *[[Leonid Kožara]] *[[Níkos Kotzías]] *[[Bernard Kouchner]] *[[Delwa Kassiré Koumakoye]] *[[Elena Kountoura]] *[[László Kovács]] *[[Mõhhailo Koval]] *[[Sergei Kovaljov]] *[[Ram Nath Kovind]] *[[Henryk Kowalczyk]] *[[Erhard Krack]] *[[Jens Otto Krag]] *[[Maximilian Krah]] *[[Annegret Kramp-Karrenbauer]] *[[Giánnos Kranidiótis]] *[[Vadim Krasnoselski]] *[[Guntars Krasts]] *[[Alexander Gerd Krauß]] *[[Sergei Kravtsov]] *[[Bruno Kreisky]] *[[Dainius Kreivys]] *[[Egon Krenz]] *[[Katarina Kresal]] *[[Günter Krings]] *[[Henrik Dam Kristensen]] *[[Ulf Kristersson]] *[[Kristján Þór Júlíusson]] *[[Ģirts Valdis Kristovskis]] *[[Kristrún Frostadóttir]] *[[Vilis Krištopans]] *[[Zdravko Krivokapić]] *[[Vladimir Krjutškov]] *[[Neelie Kroes]] *[[Werner Krolikowski]] *[[Damir Krstičević]] *[[Mmamoloko Kubayi-Ngubane]] *[[Andrius Kubilius]] *[[Juscelino Kubitschek]] *[[Ivan Kubrakoŭ]] *[[Nela Kuburović]] *[[Milan Kučan]] *[[Aleksei Kudrin]] *[[John Agyekum Kufuor]] *[[Kahha Kukava]] *[[Linas Kukuraitis]] *[[Andris Kulbergs]] *[[Dmõtro Kuleba]] *[[Jerzy Kulej]] *[[Katri Kulmuni]] *[[Feliks Kulov]] *[[Chandrika Kumaratunga]] *[[Miapetra Kumpula-Natri]] *[[Russ Kun]] *[[Mario Kunasek]] *[[Algimantas Kuncaitis]] *[[Arūnas Kundrotas]] *[[Kostadinka Kuneva]] *[[Robert Kupiecki]] *[[Martin Kupka]] *[[Janīna Kursīte]] *[[Janīna Kursīte-Pakule]] *[[Sebastian Kurz]] *[[Albin Kurti]] *[[Numan Kurtulmuş]] *[[Antti Kurvinen]] *[[Mūsá Kūsā]] *[[Saara Kuugongelwa-Amadhila]] *[[Otto Kuusinen]] *[[Leonid Kutšma]] *[[Anna Kuvõtško]] *[[Mindaugas Kvietkauskas]] *[[Giorgi Kvirikašvili]] *[[Kwasi Kwarteng]] *[[Aleksander Kwaśniewski]] *[[Seppo Kääriäinen]] *[[Horst Köhler]] *[[Elisabeth Köstinger]] *[[Merja Kyllönen]] *[[Márkos Kyprianoú]] == L == *[[Luis Alberto Lacalle]] *[[Luis Alberto Lacalle Pou]] *[[Vilis Lācis]] *[[Visvaldis Lācis]] *[[Panagiótis Lafazánis]] *[[Oskar Lafontaine]] *[[Christine Lagarde]] *[[Moulaye Ould Mohamed Laghdaf]] *[[Ricardo Lagos]] *[[Hadja Lahbib]] *[[Armas Lahoniitty]] *[[Émile Lahoud]] *[[Lai Ching-te]] *[[Rada Laikova]] *[[Miroslav Lajčák]] *[[Boris Lalovac]] *[[Carrie Lam]] *[[Werner Lamberz]] *[[Christine Lambrecht]] *[[Otto Graf Lambsdorff]] *[[Norbert Lammert]] *[[David Lammy]] *[[Luciana Lamorgese]] *[[Laurent Lamothe]] *[[Jeff Landry]] *[[Gabrielius Landsbergis]] *[[Vytautas Landsbergis]] *[[Ingeburg Lange]] *[[William Langer]] *[[Helena Langšádlová]] *[[Andrew Lansley]] *[[Ya'ir Lapid]] *[[Jean-Michel Lapin]] *[[Joan Laporta]] *[[Azzeddine Laraki]] *[[Armin Laschet]] *[[Guillermo Lasso]] *[[Judita Laššáková]] *[[György Lázár]] *[[Pavlo Lazarenko]] *[[Ingrīda Latimira]] *[[Afrodíti Latinopoúlou]] *[[Gérard Latortue]] *[[Kjell Eugenio Laugerud García]] *[[Achille Lauro]] *[[Frank Lautenberg]] *[[Karl Lauterbach]] *[[Sergei Lavrov]] *[[Henrik Lax]] *[[Paul Laxalt]] *[[Caren Lay]] *[[Albert Lebrun]] *[[Jean-Yves Le Drian]] *[[Lê Đức Thọ]] *[[Bruno Le Maire]] *[[Lê Minh Hưng]] *[[Jean-Marie Le Pen]] *[[Marine Le Pen]] *[[Bruno Le Roux]] *[[Patrick Leahy]] *[[Iurie Leancă]] *[[Aleksandr Lebedev]] *[[Lee Hsien Loong]] *[[Lee Kuan Yew]] *[[Lee Myung-bak]] *[[Lee Teng-hui]] *[[Desmond Lee]] *[[Lasse Lehtinen]] *[[Paula Lehtomäki]] *[[Yrjö Leino]] *[[Aivars Lembergs]] *[[Steffi Lemke]] *[[Paul LePage]] *[[Jari Leppä]] *[[Salomón Lerner Ghitis]] *[[Gabriel-Beniamin Leș]] *[[Väinö Leskinen]] *[[Orlando Letelier]] *[[Yves Leterme]] *[[Enrico Letta]] *[[Moritz Leuenberger]] *[[Bruno Leuschner]] *[[Doris Leuthard]] *[[Sabine Leutheusser-Schnarrenberger]] *[[Carl Levin]] *[[Igor Levitin]] *[[Brandon Lewis]] *[[Robert Ley]] *[[Ursula von der Leyen]] *[[Li Keqiang]] *[[Li Zongren]] *[[Bogusław Liberadzki]] *[[Inese Lībiņa-Egnere]] *[[Eva Lichtenberger]] *[[Martin Lidegaard]] *[[Trygve Halvdan Lie]] *[[Avigdor Lieberman]] *[[Joe Lieberman]] *[[Ingbert Liebing]] *[[Erkki Liikanen]] *[[Keijo Liinamaa]] *[[Lilja Dögg Alfreðsdóttir]] *[[Lars Christian Lilleholt]] *[[Gordon Darcy Lilo]] *[[Eduard Limonov]] *[[Lin Biao]] *[[Simon Lindberg]] *[[Ann Linde]] *[[Vladimir Linderman]] *[[Anna Lindh]] *[[Christian Lindner]] (1979–), Saksamaa poliitik *[[Jari Lindström]] *[[Antti Lindtman]] *[[Ling Liong Sik]] *[[Tālis Linkaits]] *[[Linas Linkevičius]] *[[Edwin Linkomies]] *[[Mika Lintilä]] *[[Jan Lipavský]] *[[Paavo Lipponen]] *[[Pascal Lissouba]] *[[Sylvi Listhaug]] *[[Ondřej Liška‎]] *[[Yaakov Litzman]] *[[Sergiu Litvinenco]] *[[Liu Kun]] *[[Liu Shaoqi]] *[[Nicholas Liverpool]] *[[Tzipi Livni]] *[[Andrej Ljapčev]] *[[Olga Ljubimova]] *[[Porfirio Lobo Sosa]] *[[Hans Loch]] *[[Christopher Loeak]] *[[Kelly Loeffler]] *[[Anže Logar]] *[[Agnese Logina]] *[[Maria Lohela]] *[[Nathalie Loiseau]] *[[Inger Haldis Løite]] *[[Morten Løkkegaard]] *[[Simon Lokodo]] *[[Alekhsandre Lomaia]] *[[Bohumír Lomský]] *[[Lon Nol]] *[[Luigi Longo]] *[[Inge Lønning]] *[[Baldwin Lonsdale]] *[[Sander Loones]] *[[Patxi López]] *[[Andrés Manuel López Obrador]] *[[Delfin Lorenzana]] *[[Pál Losonczi]] *[[Matti Louekoski]] *[[Mamadou Lamine Loum]] *[[João Lourenço]] *[[Annemarie Lorentzen]] *[[Aleksejs Loskutovs]] *[[Edward Lowassa]] *[[Ruud Lubbers]] *[[Svein Ludvigsen]] *[[Richard Lugar]] *[[Fernando Lugo]] *[[Andrei Lugovoi]] *[[Andrej Lukanov]] *[[Alaksandr Łukašenka]] *[[Anatoli Lukjanov]] *[[Peeter Luksep]] *[[Igor Lukšić]] *[[Luiz Inácio Lula da Silva]] *[[Astrid Lulling]] *[[Patrice Lumumba]] *[[Ulrike Lunacek]] *[[Edgar Lungu]] *[[Luo Shugang]] *[[Marian Lupu]] *[[Juri Lužkov]] *[[Juri Lutsenko]] *[[Volodõmõr Lõtvõn]] *[[Stefan Löfven]] *[[Hartwig Löger]] *[[Gesine Lötzsch]] *[[Isabella Lövin]] *[[Annie Lööf]] *[[Oumar Tatam Ly]] *[[Ivar Lykke]] *[[Mogens Lykketoft]] *[[John Lyng]] *[[Audun Lysbakken]] == M == *[[Ma Yingjiu]] *[[Taneti Maamau]] *[[Heiko Maas]] *[[Gloria Macapagal-Arroyo]] *[[Seán MacBride]] *[[María Corina Machado]] *[[Riek Machar]] *[[Graça Machel]] *[[Samora Machel]] *[[Francisco Macías Nguema]] *[[Antoni Macierewicz]] *[[Buddy MacKay]] *[[Harold Macmillan]] *[[Mauricio Macri]] *[[Emmanuel Macron]] *[[Marek Maďarič]] *[[Muşţafā Madbūlī]] *[[Ferenc Mádl]] *[[Miguel de la Madrid]] *[[Adahhan Madumarov]] *[[Nicolás Maduro]] *[[Ricardo Maduro]] *[[Magid Magid]] *[[Paul Magnette]] *[[John Magufuli]] *[[Yvonne Magwas]] *[[Péter Magyar]] *[[John Dramani Mahama]] *[[Sammy Mahdi]] *[[Kahhor Mahkamov]] *[[Ibrāhīm Maḩlab]] *[[Choguel Kokalla Maïga]] *[[Ousmane Issoufi Maïga]] *[[Mmusi Maimane]] *[[Lothar de Maizière]] *[[Thomas de Maizière]] *[[Kassim Majaliwa]] *[[‘Alī Ḩasan al-Majīd]] *[[John Major]] *[[Hideki Makihara]] *[[Uladzimir Makjei]] *[[Bernard Makuza]] *[[Jana Maláčová]] *[[Abubakar Malami]] *[[Aušra Maldeikienė]] *[[Georgi Malenkov]] *[[Ivana Maletić]] *[[Günther Maleuda]] *[[Siniša Mali]] *[[Tuilaepa Sailele Malielegaoi]] *[[Nūrī al-Mālikī]] *[[Reiz Malile]] *[[Ričardas Malinauskas]] *[[Nikolai Malinov]] *[[Andrzej Malinowski]] *[[Denõss Maljuska]] *[[Cecilia Malmström]] *[[Tandja Mamadou]] *[[Zohran Mamdani]] *[[Andrejs Mamikins]] *[[Askar Mamin]] *[[Anthony Joseph Mamo]] *[[Ogerta Manastirliu]] *[[James Mancham]] *[[Alessandro Mancini]] *[[Nelson Mandela]] *[[Peter Mandelson]] *[[Luiz Henrique Mandetta]] *[[Manea Mănescu]] *[[Ramona Mănescu]] *[[Lucas Mangope]] *[[Ulsi Manja]] *[[Florin Manole]] *[[Deniss Manturov]] *[[Nosiviwe Mapisa-Nqakula]] *[[Moussa Mara]] *[[Roxana Maracineanu]] *[[Pasqual Maragall i Mira]] *[[James Marape]] *[[Kazimierz Marcinkiewicz]] *[[Bongbong Marcos]] *[[Ferdinand Marcos]] *[[Andranik Margarjan]] *[[Mihhail Margelov]] *[[Giorgi Margvelašvili]] *[[Zdravko Marić]] *[[Sanna Marin]] *[[Radu Marinescu]] *[[Mladen Marinov]] *[[Oksana Markarova]] *[[Leonid Markelov]] *[[Spýros Markezínis]] *[[Sergei Markov]] *[[Duško Marković]] *[[Karl Maron]] ([[Saksamaa Sotsialistlik Ühtsuspartei]]), Saksa DV siseminister *[[Reyes Maroto]] *[[Manuel Marrero]] *[[Thomas R. Marshall]] *[[Retno Marsudi]] *[[Al-Munşif al-Marzūqī]] *[[Michel Martelly]] *[[Antoni Martí]] *[[Micheál Martin]] *[[Paul Martin]] *[[Ricardo Martinelli]] *[[Miguel Ángel Martínez]] *[[Ana Vasconcelos Martins]] *[[Catarina Martins]] *[[János Martonyi]] *[[Jevgen Martšuk]] *[[Matias Marttinen]] *[[Jan Masaryk]] *[[Aslan Mashadov]] *[[Mokgweetsi Masisi]] *[[Rokas Masiulis]] *[[Sandra Mason]] *[[Hassoumi Massoudou]] *[[Tadeusz Mazowiecki]] *[[Valentinas Mazuronis]] *[[Kęstutis Mažeika]] *[[Kalkot Mataskelekele]] *[[Hermann Matern]] *[[Matthías Á. Mathiesen]] *[[Marjo Matikainen-Kallström]] *[[Anrijs Matīss]] *[[Igor Matovič]] *[[Mários Matsákis]] *[[Takeaki Matsumoto]] *[[Ivane Matšavariani]] *[[Sergio Mattarella]] *[[Pirkko Mattila]] *[[James Mattis]] *[[Valentina Matvijenko]] *[[Ion Gheorge Maurer]] *[[Ueli Maurer]] *[[Pierre Mauroy]] *[[Kóstas Mavrídes]] *[[Maxamed Cabdullaahi Maxamed]] *[[Axmed Maxamed Maxamuud]] *[[Xasan Shiikh Maxamuud]] *[[Theresa May]] *[[Eva Maydell]] *[[Stephan Ernst Johann Mayer]] *[[Alejandro Mayorkas]] *[[Paul Biyoghé Mba]] *[[Amama Mbabazi]] *[[Sghaïr Ould M'Bareck]] *[[Abdoul Mbaye]] *[[Thabo Mbeki]] *[[Tito Mboweni]] *[[Nangolo Mbumba]] *[[Mary McAleese]] *[[John McCain]] *[[Joseph McCarthy]] *[[Joe McCartin]] *[[Emma McClarkin]] *[[Mitch McConnell]] *[[Helen McEntee]] *[[Pat McFadden]] *[[Michael McGrath]] *[[Mairead McGuinness]] *[[Martin McGuinness]] *[[Martha McSally]] *[[Esther McVey]] *[[Russell Means]] *[[Vladimír Mečiar]] *[[Markus Meckel]] *[[Ernst Mecklenburg]] *[[Danilo Medina]] *[[Vladimir Medinski]] *[[Dmitri Medvedev]] *[[Emilie Enger Mehl]] *[[Rexhep Meidani]] *[[Beate Meinl-Reisinger]] *[[Golda Me'ir]] *[[Dragan Mektić]] *[[Dace Melbārde]] *[[Guri Melby]] *[[Jean-Luc Mélenchon]] *[[Teodor Meleșcanu]] *[[Eleonóra Meléti]] *[[Nika Melia]] *[[Kaspars Melnis]] *[[Nuno Melo]] *[[Giorgia Meloni]] *[[Lambert Mende Omalanga]] *[[Adnan Menderes]] *[[Idoia Mendia]] *[[Carlos Menem]] *[[Fradique de Menezes]] *[[Mengistu Haile Mariam]] *[[Līga Meņģelsone]] *[[Robert Menzies]] *[[Ivane Merabišvili]] *[[Leena Meri]] *[[Angela Merkel]] *[[Nikolai Merkuškin]] *[[Friedrich Merz]] *[[Hans-Rudolf Merz]] *[[Verena Mertens]] *[[Carlos Mesa]] *[[Luka Mesec]] *[[Stjepan Mesić]] *[[Ilir Meta]] *[[Lubomír Metnar]] *[[Roberta Metsola]] *[[Tilly Metz]] *[[Jörg Meuthen]] *[[Grigol Mgaloblišvili]] *[[Michaił Miaśnikovič]] *[[Fu'ād al-Mibaza‘]] *[[Glenn Micallef]] *[[Nikolaus Michalek]] *[[Charles Michel]] *[[James Michel]] *[[Roberto Micheletti]] *[[Adam Michnik]] *[[Hristijan Mickoski]] *[[Daiga Mieriņa]] *[[Juha Mieto]] *[[Martti Miettunen]] *[[Iskra Mihajlova]] *[[Zorana Mihajlović]] *[[MaryAnn Mihychuk]] *[[Krista Mikkonen]] *[[Johanna Mikl-Leitner]] *[[Stanisław Mikołajczyk]] *[[Roman Mikulec]] *[[Ignacio Milam Tang]] *[[Enzo Moavero Milanesi]] *[[Zoran Milanović]] *[[Jakov Milatović]] *[[Vasile Milea]] *[[Javier Milei]] *[[David Miliband]] *[[Ed Miliband]] *[[Alaksandr Milinkievič]] *[[Leszek Miller]] *[[John Atta Mills]] *[[Slobodan Milošević]] *[[Antonio Milošoski]] *[[Vladimir Milov]] *[[Milan Milutinović]] *[[Neven Mimica]] *[[Hilary Minc]] *[[Ruth Ann Minner]] *[[Hubert Minnis]] *[[Marco Minniti]] *[[Roxana Mînzatu]] *[[Najīb Mīqātī]] *[[Paul Mirerekano]] *[[Sergei Mironov]] *[[Shavkat Mirziyoyev]] *[[Ararat Mirzojan]] *[[Radu Miruță]] *[[Eimutis Misiūnas]] *[[Philipp Mißfelder]] *[[Mihhail Mišustin]] *[[Marlene Mizzi]] *[[Notis Mitarachi]] *[[Keith Mitchell]] *[[Daniel Mitov]] *[[Ilinka Mitreva]] *[[Konstantínos Mitsotákis]] *[[Kyriákos Mitsotákis]] *[[Günter Mittag]] *[[François Mitterrand]] *[[Kenji Miyamoto]] *[[Kiichi Miyazawa]] *[[Zweli Mkhize]] *[[Nikolai Mladenov]] *[[Zdeněk Mlynář]] *[[Emmerson Mnangagwa]] *[[Zohrab Mnatsakanjan]] *[[Steven Mnuchin]] *[[Mobutu Sese Seko]] *[[Alois Mock]] *[[Narendra Modi]] *[[Silvia Modig]] *[[Hans Modrow]] *[[Nicolae Moga]] *[[Festus Gontebanye Mogae]] *[[Federica Mogherini]] *[[Mahathir Mohamad]] *[[Abdoulkader Kamil Mohamed]] *[[Daniel arap Moi]] *[[Jovenel Moïse]] *[[Alfred Moisiu]] *[[Ewald Moldt]] *[[Abdul Quader Molla]] *[[Per Stig Møller]] *[[Vjatšeslav Molotov]] *[[Denõss Monastõrskõi]] *[[Walter Mondale]] *[[Algirdas Monkevičius]] *[[Jean Monnet]] *[[Amélie de Montchalin]] *[[Arnaud Montebourg]] *[[Luís Montenegro]] *[[Irene Montero]] *[[María Jesús Montero]] *[[Mario Monti]] *[[Dolors Montserrat]] *[[Moon Jae-in]] *[[Evo Morales]] *[[Jimmy Morales]] *[[Moisés Hassan Morales]] *[[Layla Moran]] *[[Mateusz Morawiecki]] *[[Penny Mordaunt]] *[[Alicia Moreau de Justo]] *[[Pedro Morenés]] *[[Lenín Moreno]] *[[Manny Mori]] *[[Masako Mori]] *[[Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė]] *[[Aldo Moro]] *[[Oleksandr Moroz]] *[[Scott Morrison]] *[[Krisztina Morvai]] *[[Henryka Joanna Mościcka-Dendys]] *[[Pierre Moscovici]] *[[Tallis Obed Moses]] *[[Pakalitha Mosisili]] *[[Gennadi Moskal]] *[[Petar Moskov]] *[[Anna Moskwa]] *[[Ionuț Moșteanu]] *[[Toshimitsu Motegi]] *[[Elisabeth Charlotte Motschmann]] *[[Aaron Motsoaledi]] *[[Vivian Motzfeldt]] *[[Mia Mottley]] *[[Clément Mouamba]] *[[Étienne Mourrut]] *[[Patrick Mphephu]] *[[Mswati III]] *[[Walid Muallem]] *[[Ḩusnī Mubārak]] *[[Anna Maria Muccioli]] *[[Robert Mugabe]] *[[André Muhirwa]] *[[Frederick Muhlenberg]] *[[Anita Muižniece]] *[[José Mujica]] *[[Pranab Mukherjee]] *[[Antonella Mularoni]] *[[Mulatu Teshome]] *[[Hilgard Muller]] *[[Brian Mullooly]] *[[Sari Multala]] *[[Bakili Muluzi]] *[[E. Harold Munn]] *[[Alexandru Munteanu]] *[[Georgi Muradov]] *[[Anastase Murekezi]] *[[Frank Murkowski]] *[[Draupadi Murmu]] *[[Ināra Mūrniece]] *[[Chris Murphy]] *[[Prokop Murra]] *[[Patty Murray]] *[[Muḩammad Mursī]] *[[Joseph Muscat]] *[[Yoweri Museveni]] *[[Pervez Musharraf]] *[[Edmund Muskie]] *[[Isa Mustafa]] *[[Besnik Mustafaj]] *[[Nello Musumeci]] *[[Adolphe Muzito]] *[[Bingu wa Mutharika]] *[[Peter Mutharika]] *[[Vitali Mutko]] *[[Levy Mwanawasa]] *[[Melisbek Mõrzakmatov]] *[[Novruz Məmmədov]] *[[Elmar Məmmədyarov]] *[[Hanna Mäntylä]] *[[Kärim Mäsimov]] *[[Erich Mückenberger]] *[[Mehmet Müezzinoğlu]] *[[Margarete Müller]] *[[Ferenc Münnich]] *[[Ayaz Mütəllibov]] *[[Kai Mykkänen]] *[[Alva Myrdal]] == N == *[[Nuno Gomes Nabiam]] *[[Elvira Nabiullina]] *[[Jaroslav Naď]] *[[Emmanuel Nadingar]] *[[Fadei Nagacevschi]] *[[Moses Nagamootoo]] *[[Harish Nagpal]] *[[Imre Nagy]] *[[Andrea Nahles]] *[[Epeli Nailatikau]] *[[Muḩammad Najīb]] *[[Najib Razak]] *[[Moḩammad Najībullāh]] *[[Yasuhiro Nakasone]] *[[Gen Nakatani]] *[[Fatos Nano]] *[[Janet Napolitano]] *[[Kocheril Raman Narayanan]] *[[Jaroslav Narkevič]] *[[Nesti Nase]] *[[Mohamed Nasheed]] *[[Hassan Nasrallah]] *[[Gamal Abdel Nasser]] *[[Adrian Năstase]] *[[Nursultan Nazarbajev]] *[[Alexandru Nazare]] *[[Aḩmad Naz̧īf]] *[[Edward Natapei]] *[[Šalva Natelašvili]] *[[Alessandro Natta]] *[[Joe Natuman]] *[[Denis Naughten]] *[[Konrad Naumann]] *[[Gitanas Nausėda]] *[[Aleksei Navalnõi]] *[[Kęstutis Navickas]] *[[Monika Navickienė]] *[[Karol Nawrocki]] *[[Stella Ndabeni-Abrahams]] *[[Melchior Ndadaye]] *[[Domitien Ndayizeye]] *[[Souleymane Ndéné Ndiaye]] *[[Jean Eyeghe Ndong]] *[[Richard Neal]] *[[Nureddin Nebati]] *[[Petr Nečas]] *[[Karl Nehammer]] *[[Jawaharlal Nehru]] *[[Zdeněk Nekula]] *[[Ala Nemerenco]] *[[Ralfs Nemiro]] *[[Boriss Nemtsov]] *[[Danuše Nerudová]] *[[Benjamin Netanyahu]] *[[Agostinho Neto]] *[[Vânia Neto]] *[[Dirk Neubauer]] *[[Hildigund Neubert]] *[[Jaroslav Neverovič]] *[[José Maria Neves]] *[[Nadezhda Neynski]] *[[Ngapoi Ngawang Jigme]] *[[Sangay Ngedup]] *[[Pierre Ngendandumwe]] *[[Édouard Ngirente]] *[[Marien Ngouabi]] *[[Firmin Ngrébada]] *[[Joseph Dion Ngute]] *[[Nguyễn Minh Triết]] *[[Nguyễn Phú Trọng]] *[[Nguyễn Tấn Dũng]] *[[Nguyễn Xuân Phúc]] *[[Malangatana Ngwenya]] *[[Manuel Serifo Nhamadjo]] *[[Moustapha Niasse]] *[[Uta Nickel]] *[[Adam Niedzielski]] *[[Harald Nielsen]] *[[Holger K. Nielsen]] *[[Kirstjen Nielsen]] *[[Jussi Niinistö]] *[[Sauli Niinistö]] *[[Ville Niinistö]] *[[Aissen Nikolajev]] *[[Ionás Nikoláou]] *[[Tomislav Nikolić]] *[[Marius Nilsen]] *[[Torsten Nilsson]] *[[Kornelia Ninova]] *[[Bujar Nishani]] *[[Richard Nixon]] *[[Maite Nkoana-Mashabane]] *[[Kwame Nkrumah]] *[[Pierre Nkurunziza]] *[[Daniel Noboa]] *[[Gustavo Noboa]] *[[Yoshihiko Noda]] *[[Philip Noel-Baker]] *[[Kristi Noem]] *[[Zurab Nogaideli]] *[[Albert Norden]] *[[Carlo Nordio]] *[[Eva Nordmark]] *[[Lina Nordquist]] *[[Manuel Noriega]] *[[Ole Norrback]] *[[Anatolie Nosatîi]] *[[Kessai Note]] *[[Aleksandr Novak]] *[[Katalin Novák]] *[[Ljudmila Novak]] *[[Valerija Novodvorskaja]] *[[Barbara Nowacka]] *[[Apolo Nsibambi]] *[[Blade Nzimande]] *[[Cyprien Ntaryamira]] *[[Sylvestre Ntibantunganya]] *[[Christian Ntsay]] *[[Pär Nuder]] *[[Sam Nujoma]] *[[Devin Nunes]] *[[Laurent Nuñez]] *[[Rašid Nurgalijev]] *[[Otto Nuschke]] *[[‘Abd Allāh an-Nusūr]] *[[Paul Nuttall]] *[[Jevgen Nõštšuk]] *[[Julius Nyerere]] *[[Filipe Nyusi]] *[[Saparmyrat Nyýazow]] ==O== *[[Barack Obama]] *[[Francisco Pascual Obama Asue]] *[[Olusegun Obasanjo]] *[[Teodoro Obiang Nguema Mbasogo]] *[[Milton Obote]] *[[Jaromír Obzina]] *[[Yūko Obuchi]] *[[Alexandria Ocasio-Cortez]] *[[Edward Ochab]] *[[Raila Odinga]] *[[Mirian Odisharia]] *[[Luminița Odobescu]] *[[Nelson Oduber]] *[[Fred Oelßner]] *[[Günther Oettinger]] *[[Sinan Oğan]] *[[Michael Ogio]] *[[Maria Ohisalo]] *[[Bertil Ohlin]] *[[Monique Ohsan Bellepeau]] *[[Outi Ojala]] *[[Luvsannamsrajn Ojuun-Erdene]] *[[Katsuya Okada]] *[[Gazmend Oketa]] *[[Okil Okilov]] *[[Ngozi Okonjo-Iweala]] *[[Irakli Okruašvili]] *[[Ólafur Ragnar Grímsson]] *[[Jan Olbrycht]] *[[Jan Łukasz Ołdakowski]] *[[Andrzej Olechowski]] *[[Juozas Olekas]] *[[Erich Ollenhauer]] *[[Kajsa Ollongren]] *[[Ehud Olmert]] *[[Jan Olav Olsen]] *[[Pia Olsen Dyhr]] *[[Károly Olt]] *[[Martin O'Malley]] *[[Ilhan Omar]] *[[Volodõmõr Omeljan]] *[[Małgorzata ­Omilanowska]] *[[Daniel Ona Ondo]] *[[Ali Bongo Ondimba]] *[[Michelle O'Neill]] *[[Peter O'Neill]] *[[Itsunori Onodera]] *[[Janusz Onyszkiewicz]] *[[Šerig-ool Ooržak]] *[[Anita Orbán]] *[[Ludovic Orban]] *[[Viktor Orbán]] *[[Plamen Orešarski]] *[[Maksim Oreškin]] *[[Tihomir Orešković]] *[[Andrea Orlando]] *[[Vitālijs Orlovs]] *[[Beto O'Rourke]] *[[Petteri Orpo]] *[[Daniel Ortega]] *[[Andoni Ortuzar]] *[[George Osborne]] *[[Vardan Oskanjan]] *[[Bujar Osmani]] *[[Vjosa Osmani]] *[[Jostein Osnes]] *[[Miguel Ángel Osorio Chong]] *[[Jon Ossoff]] *[[Ranko Ostojić]] *[[Romualdas Ozolas]] *[[Saadeddine Othmani]] *[[Džoomart Otorbajev]] *[[Harry Ott]] *[[Henning Otte]] *[[Roza Otunbajeva]] *[[Francisco Ou]] *[[Younes Ouaqasse]] *[[Alassane Ouattara]] *[[Sidi Mohamed Ould Boubacar]] *[[Ahmed Ouyahia]] *[[Bengt Bengtsson Oxenstierna]] *[[Gabriel Bengtsson Oxenstierna]] *[[Hāsinā Oyājed]] *[[Ferdinand Oyono]] == P == *[[Juho Kusti Paasikivi]] *[[Pertti Paasio]] *[[Rafael Paasio]] *[[Sirpa Paatero]] *[[Algimanta Pabedinskienė]] *[[Artis Pabriks]] *[[Behgjet Pacolli]] *[[Pier Carlo Padoan]] *[[Borut Pahor]] *[[Antoni Pająk]] *[[Jussi Pajunen]] *[[Pak Pong-ju]] *[[Bekir Pakdemirli]] *[[Atte Pakkanen]] *[[Rolandas Paksas]] *[[Alfredo Palacio]] *[[Justas Paleckis]] *[[Sarah Palin]] *[[Andrius Palionis]] *[[Stefano Palmieri]] *[[Páll Pétursson]] *[[Olof Palme]] *[[Eero Paloheimo]] *[[Gintautas Paluckas]] *[[Fidías Panagiótou]] *[[Basdeo Panday]] *[[Naledi Pandor]] *[[Leon Panetta]] *[[Boriss Pankin]] *[[Mathilde Panot]] *[[David W. Panuelo]] *[[Antonio Panzeri]] *[[Dimítris Papadákis]] *[[Geórgios Papadópoulos]] *[[Tássos Papadópoulos]] *[[Antigóni Papadopoúlou]] *[[Aléxandros Papágos]] *[[Andréas Papandréou]] *[[Geórgios Papandréou]] *[[Geórgios Papandréou noorem]] *[[Károlos Papoúlias]] *[[Šalva Papuašvili]] *[[Ioánnis Paraskevópoulos]] *[[Park Geun-hye]] *[[Park Tae Joon]] *[[Vlasta Parkanová]] *[[Annise Parker]] *[[Guy Parmelin]] *[[Sean Parnell]] *[[Jiří Paroubek]] *[[Bruno Rodríguez Parrilla]] *[[Dimítrios Partsalídis]] *[[Andri Parubi]] *[[Georgi Pǎrvanov]] *[[Diego Pary]] *[[Hafiz Paşayev]] *[[Solomon Pasi]] *[[Pedro Passos Coelho]] *[[Longin Pastusiak]] *[[Nikol Pašinjan]] *[[Zianon Paźniak]] *[[Ange-Félix Patassé]] *[[Priti Patel]] *[[Antonio Patriota]] *[[Dmitri Patrušev]] *[[John Malcolm Patterson]] *[[Petra Pau]] *[[Ana Pauker]] *[[Rand Paul]] *[[Ron Paul]] *[[Artūras Paulauskas]] *[[Raimonds Pauls]] *[[Dainius Pavalkis]] *[[Žygimantas Pavilionis]] *[[Prokópis Pavlópoulos]] *[[Valentin Pavlov]] *[[Daniels Pavļuts]] *[[Waldemar Pawlak]] *[[Julie Payette]] *[[Marise Payne]] *[[Lester B. Pearson]] *[[Nilo Peçanha]] *[[Ana Miguel Pedro]] *[[Eduardo de Pedro]] *[[Marija Pejčinović Burić]] *[[Ahti Pekkala]] *[[Eino Pekkala]] *[[Mauno Pekkala]] *[[Mauri Pekkarinen]] *[[Aino-Kaisa Pekonen]] *[[Niko Peleshi]] *[[Jaana Pelkonen]] *[[Peter Pellegrini]] *[[Nancy Pelosi]] *[[Eemeli Peltonen]] *[[Enrique Peña Nieto]] *[[Mike Pence]] *[[Stevo Pendarovski]] *[[Muriel Pénicaud]] *[[Cvetelina Penkova]] *[[Risto E. J. Penttilä]] *[[Domingos Simões Pereira]] *[[Fernando Pereira]] *[[Lídia Pereira]] *[[Shim'on Peres]] *[[Tom Perez]] *[[Otto Pérez Molina]] *[[Lajla Përnaska]] *[[Rick Perry]] *[[Kamla Persad-Bissessar]] *[[Marte Mjøs Persen]] *[[Göran Persson]] *[[Mas‘ūd Pezeshkīān]] *[[Lojze Peterle]] *[[Niels Helveg Petersen]] *[[Kārina Pētersone]] *[[Kiril Petkov]] *[[Bratislav Petković]] *[[Jurgita Petrauskienė]] *[[Ramona Petraviča]] *[[Pavlo Petrenko]] *[[Tomáš Petříček]] *[[Kharálambos Petrídis]] *[[Gustavo Petro]] *[[Frauke Petry]] *[[Göran Pettersson]] *[[Phạm Bình Minh]] *[[Phạm Minh Chính]] *[[Maia Phandžikidze]] *[[Édouard Philippe]] *[[Danny Philip]] *[[Jess Phillips]] *[[Bridget Phillipson]] *[[Kaysone Phomvihane]] *[[Matteo Piantedosi]] *[[Plaek Pibulsonggram]] *[[Fabian Picardo]] *[[Tonino Picula]] *[[Andris Piebalgs]] *[[Janusz Piechociński]] *[[Jacek Piechota]] *[[Wilhelm Pieck]] *[[Sirpa Pietikäinen]] *[[Panagiótis Pikramménos]] *[[Rihards Pīks]] *[[Ivan Pilný]] *[[Søren Pind]] *[[Mizengo Pinda]] *[[Marguerite Pindling]] *[[Sebastián Piñera]] *[[Augusto Pinochet]] *[[Lucía Pinochet]] *[[Alexandru Pînzari]] *[[Maria de Lourdes Pintasilgo]] *[[Albert Pintat Santolària]] *[[Sándor Pintér]] *[[Manuel Pinto da Costa]] *[[Panagiótis Pipinélis]] *[[Nataša Pirc Musar]] *[[Pedro Pires]] *[[Kati Piri]] *[[Dragoș Pîslaru]] *[[Alois Pisnik]] *[[Boris Pistorius]] *[[Vladimir Plahotniuc]] *[[Ioannis Plakiotakis]] *[[Nikólaos Plastíras]] *[[Andrej Plenković]] *[[Artūrs Toms Plešs]] *[[Rosen Plevneliev]] *[[Igor Plotnõtskõi]] *[[Marek Plura]] *[[Miroslav Poche]] *[[Povilas Poderskis]] *[[Nikolai Podgornõi]] *[[Hifikepunye Pohamba]] *[[Toivo T. Pohjala]] *[[Zack Polanski]] *[[Pierre Poilievre]] *[[Pol Pot]] *[[Lydie Polfer]] *[[Genc Pollo]] *[[Mike Pompeo]] *[[Georges Pompidou]] *[[Panteleimon Ponomarenko]] *[[Ilja Ponomarjov]] *[[Victor Ponta]] *[[Augustin Matata Ponyo]] *[[Nicu Popescu]] *[[Călin Popescu-Tăriceanu]] *[[Nikola Poposki]] *[[Dimitar Popov]], Bulgaaria peaminister 1990–1991 *[[Nenad Popović]] *[[Raminta Popovienė]] *[[Petro Porošenko]] *[[Alfonso Portillo]] *[[Soraya Post]] *[[Juras Požela (poliitik)|Juras Požela]] *[[Vladimir Potanin]] *[[Janez Potočnik]] *[[Pierre Poujade]] *[[Troels Lund Poulsen]] *[[Colin Powell]] *[[Imanol Pradales]] *[[Prak Sokhonn]] *[[Don Pramudwinai]] *[[Vladimir Prebilič]] *[[Cătălin Predoiu]] *[[Victoria Prentis]] *[[Grigore Preoteasa]] *[[René Préval]] *[[Maxime Prévot]] *[[Tom Price]] *[[Zahhar Prilepin]] *[[Jevgeni Primakov]] *[[Romano Prodi]] *[[John Profumo]] *[[Vladimiras Prudnikovas]] *[[Kazimira Prunskienė]] *[[Vadõm Prõstaiko]] *[[Roman Prymula]] *[[Juris Pūce]] *[[Óscar Puente]] *[[Boriss Pugo]] *[[Carles Puigdemont]] *[[Sakari Puisto]] *[[Frigyes Puja]] *[[Nauris Puntulis]] *[[Ulla Puolanne]] *[[Hardeep Singh Puri]] *[[Rajkeswur Purryag]] *[[Sergiu Pușcuța]] *[[Aleksei Puškov]] *[[Vladimir Putin]] *[[Hans-Gert Pöttering]] == Q == *[[Muammar al-Qaddafi]] *[[Anwar Muḩammad Qarqāsh]] *[[Dan Quayle]] *[[Manuel Quezón]] *[[Juan Ramón Quintana]] *[[Bernard Quintin]] *[[Elpidio Quirino]] *[[Rəsul Quliyev]] *[[Vilayət Quliyev]] *[[İsa Qəmbər]] == R == *[[Dominic Raab]] *[[Susanne Raab]] *[[Burhānuddīn Rabbānī]] *[[Ivica Račan]] *[[Rumen Radev]] *[[Iveta Radičová]] *[[Nebojša Radmanović]] *[[Konstanty Radziwiłł]] *[[Đorđe Radulović]] *[[Jean-Pierre Raffarin]] *[[Brigi Rafini]] *[[Akbar Hāshemī Rafsanjānī]] *[[Virginia Raggi]] *[[Ragnhildur Helgadóttir]] *[[Jillur Rahmān]] *[[Tarique Rahman]] *[[Emomalii Rahmon]] *[[Gina Raimondo]] *[[Kari Rajamäki]] *[[Hery Rajaonarimampianina]] *[[Gotabaya Rajapaksa]] *[[Mahinda Rajapaksa]] *[[László Rajk]] *[[Marin Rajkov]] *[[Andry Rajoelina]] *[[Mariano Rajoy]] *[[Mátyás Rákosi]] *[[Vít Rakušan]] *[[Geórgios Rállis]] *[[Edi Rama]] *[[Sellapan Ramanathan]] *[[Cyril Ramaphosa]] *[[Vivek Ramaswamy]] *[[Franca Rame]] *[[Navin Ramgoolam]] *[[José Ramos Horta]] *[[Donald Ramotar]] *[[Juris Rancāns]] *[[Paulo Rangel]] *[[Lulu Ranne]] *[[Rannveig Guðmundsdóttir]] *[[Jarmo Rantanen]] *[[Mari Rantanen]] *[[Paavo Rantanen]] *[[Rose Christiane Raponda]] *[[Lars Rasch]] *[[Sharof Rashidov]] *[[Artur Rasizadə]] *[[Anders Fogh Rasmussen]] *[[Lars Løkke Rasmussen]] *[[Poul Nyrup Rasmussen]] *[[Dzintars Rasnačs]] *[[Kohir Rasulzoda]] *[[Nasima Razmyar]] *[[Dmõtro Razumkov]] *[[John Ratcliffe]] *[[Didier Ratsiraka]] *[[Heinrich Rau]] *[[Johannes Rau]] *[[Zbigniew Rau]] *[[Marc Ravalomanana]] *[[Andris Rāviņš]] *[[Dixy Lee Ray]] *[[Angela Rayner]] *[[Ronald Reagan]] *[[Marcelo Rebelo de Sousa]] *[[Dorin Recean]] *[[Julia Reda]] *[[Viviane Reding]] *[[Jack Reed]] *[[Ilmar Reepalu]] *[[Jacob Rees-Mogg]] *[[Rachel Reeves]] *[[Khil Rāj Regmī]] *[[Evelyn Regner]] *[[Elisabeth Rehn]] *[[Olli Rehn]] *[[Juha Rehula]] *[[Katherina Reiche]] *[[Harry Reid]] *[[Fredrik Reinfeldt]] *[[Terry Reintke]] *[[Rudi Reinwarth]] *[[Jānis Reirs]] *[[Dana Reizniece-Ozola]] *[[Blerim Reka]] *[[Tommy Remengesau]] *[[Unai Rementeria]] *[[Konstantin Remtšugov]] *[[Jonvic Remulla]] *[[France-Albert René]] *[[Matteo Renzi]] *[[Einars Repše]] *[[Karlo Ressler]] *[[Maksim Rešetnikov]] *[[Carlos Reutemann]] *[[Ana Revenco]] *[[Didier Reynders]] *[[Linda Reynolds]] *[[Cecil Rhodes]] *[[Ri Yong-ho (poliitik)]] *[[Teresa Ribera Rodríguez]] *[[Condoleezza Rice]] *[[George Maxwell Richards]] *[[Hans-Joachim Riecke]] *[[Māris Riekstiņš]] *[[Franck Riester]] *[[Bernd Riexinger]] *[[Harald Ringstorff]] *[[Snyder Rini]] *[[Edgars Rinkēvičs]] *[[Antti Rinne]] *[[Rui Rio]] *[[Efraín Ríos Montt]] *[[Daniel Risch]] *[[Paula Risikko]] *[[Reuven Rivlin]] *[[Mary Robinson]] *[[Margarita Robles]] *[[Michel Rocard]] *[[Nelson Rockefeller]] *[[Adolfo Rodríguez Saá]] *[[Eduardo Rodríguez]] *[[Jorge Rodríguez]] *[[Isabel Rodríguez García]] *[[Kolo Christopher Laurent Roger]] *[[Michel Roger]] *[[William P. Rogers]] *[[Alexandru Rogobete]] *[[Rose Francine Rogombé]] *[[Dmitri Rogozin]] *[[Roh Moo-hyun]] *[[Roh Tae-woo]] *[[Antonio Roldán (kirjanik)|Antonio Roldán]] *[[Petre Roman]] *[[Gabriel Romanus]] *[[Walter Romberg]] *[[Carlos Humberto Romero]] *[[Manfred Rommel]] *[[Mitt Romney]] *[[María Paula Romo]] *[[Aivis Ronis]] *[[Marieke Roos]] *[[Elihu Root]] *[[Anton Rop]] *[[Bronis Ropė]] *[[Henrique Rosa]] *[[Carlos Agostinho do Rosário]] *[[Dariusz Rosati]] *[[Uri Rosenthal]] *[[Agustín Rossi]] *[[Jessika Roswall]] *[[Mārtiņš Roze]] *[[Petra Roth]] *[[Dilma Rousseff]] *[[Manuel Roxas]] *[[Ségolène Royal]] *[[Fernando de la Rúa]] *[[Alfrēds Rubiks]] *[[Amber Rudd]] *[[Kevin Rudd]] *[[Inga Ruginienė]] *[[Ibrahim Rugova]] *[[Ruhakana Rugunda]] *[[Ḩasan Rūḩānī]] *[[Siarhiej Rumas]] *[[Willy Rumpf]] *[[Donald Rumsfeld]] *[[Veera Ruoho]] *[[Liana Ruokytė Jonsson]] *[[Dean Rusk]] *[[Jiří Rusnok]] *[[Branko Ružić]] *[[Mark Rutte]] *[[Nikolai Rõžkov]] *[[Azad Rəhimov]] *[[Päivi Räsänen]] *[[Louis Rwagasore]] *[[Wille Rydman]] *[[Mauri Ryömä]] == S == *[[Mihheil Saakašvili]] *[[Vladimir Saar]] *[[Annika Saarikko]] *[[Carlos Saavedra Lamas]] *[[Nyamko Sabuni]] *[[Antonio Saca]] *[[Valeryj Sachaščyk]] *[[Anwār as-Sadāt]] *[[Andri Sadovõi]] *[[Muqtadā aş-Şadr]] *[[Adel Safar]] *[[Mona Sahlin]] *[[Ali Saibou]] *[[Harjit Sajjan]] *[[Aikateríni Sakellaropoúlou]] *[[Tammām Salām]] *[[Anatol Șalaru]] *[[António de Oliveira Salazar]] *[[Ken Salazar]] *[[Amrullah Saleh]] *[[‘Alī ‘Abdullāh Sāliḩ]] *[[Barham Aḩmad Şāliḩ]] *[[Macky Sall]] *[[Muḥammad bin Salmān bin ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd]] *[[Olof Salmén]] *[[Charlot Salwai]] *[[Jean-Michel Sama Lukonde]] *[[Salome Samadašvili]] *[[Antónis Samarás]] *[[Catherine Samba-Panza]] *[[Ahmed Abdallah Mohamed Sambi]] *[[Jorge Sampaio]] *[[Anders Samuelsen]] *[[Ivo Sanader]] *[[Pedro Sánchez]] *[[Salvador Sánchez Cerén]] *[[Fidel Sánchez Hernández]] *[[Per Sandberg]] *[[Bernie Sanders]] *[[Brian Sandoval]] *[[Maia Sandu]] *[[Evelyn Sanguinetti]] *[[Julio Sanguinetti]] *[[Artur Sanhá]] *[[Malam Bacai Sanhá]] *[[Thomas Sankara]] *[[Jan Tore Sanner]] *[[Nyimasata Sanneh-Bojang]] *[[Chan Santokhi]] *[[José Eduardo dos Santos]] *[[Juan Manuel Santos]] *[[Augusto Santos Silva]] *[[Michel Sapin]] *[[Jussi Saramo]] *[[Kadõrbek Sarbajev]] *[[Daciana Sârbu]] *[[Armen Sargsjan]] *[[Serž Sargsjan]] *[[Tigran Sargsjan]] *[[Temir Sarijev]] *[[Hanna Sarkkinen]] *[[Nicolas Sarkozy]] *[[Marielle de Sarnez]] *[[Thilo Sarrazin]] *[[Chrístos Sartzetákis]] *[[Petri Sarvamaa]] *[[Jacek Saryusz-Wolski]] *[[Kimmo Sasi]] *[[David Sassoli]] *[[Denis Sassou-Nguesso]] *[[Michael Sata]] *[[Eisaku Satō]] *[[Arto Satonen]] *[[Džantörö Satõbaldijev]] *[[Algirdas Saudargas]] *[[Charles Savarin]] *[[Lukas Savickas]] *[[Jonas Savimbi]] *[[Fatma Betül Sayan Kaya]] *[[Oscar Luigi Scalfaro]] *[[Günter Schabowski]] *[[Alexander Schallenberg]] *[[Friedrich Scharf]] *[[Walter Scheel]] *[[Hans Jörg Schelling]] *[[Silvio Schembri]] *[[Grzegorz Schetyna]] *[[Alena Schillerová]] *[[Lena Schilling]] *[[Tankred Schipanski]] *[[Karl Schirdewan]] *[[Poul Schlüter]] *[[Samuel Schmid]] *[[Christian Schmidt]] *[[Elli Schmidt]] *[[Helmut Schmidt]] *[[Thomas Schmidt]] *[[Wolfgang Schmidt]] *[[Edzard Schmidt-Jortzig]] *[[Werner Schmieder]] *[[Pál Schmitt]] *[[Olaf Scholz]] *[[Dick Schoof]] *[[Margarete Schramböck]] *[[Gerhard Schröder]] *[[Martin Schulz]] *[[Sven Schulze]] *[[Gerhard af Schultén]] *[[Kurt Schumacher]] *[[Chuck Schumer]] *[[Scott Schwab]] *[[Karel Schwarzenberg]] *[[Arnold Schwarzenegger]] *[[Wolfgang Schäuble]] *[[Gerhard Schürer]] *[[Wolfgang Schüssel]] *[[Gudrun Schyman]] *[[Guy Scott]] *[[Luigi Scotti]] *[[Ludwig Scotty]] *[[Idrissa Seck]] *[[Horst Seehofer]] *[[Gonen Segev]] *[[Mārīte Seile]] *[[Helge Seip]] *[[Fatmir Sejdiu]] *[[Stéphane Séjourné]] *[[Nikola Selaković]] *[[Ziya Selçuk]] *[[Abdelmalek Sellal]] *[[Monica Semedo]] *[[Patrick Sensburg]] *[[Esko Seppänen]] *[[Piotr Serafin]] *[[Anatoli Serdjukov]] *[[Igor Sergejev]] *[[Alfred Serreqi]] *[[Jeff Sessions]] *[[Ahmet Necdet Sezer]] *[[Igor Setšin]] *[[Vitali Sevastjanov]] *[[Feleti Sevele]] *[[Tokyo Sexwale]] *[[Carlo Sforza]] *[[Qaḩţān Muḩammad ash-Sha‘abī]] *[[Yits'ẖak Shamir]] *[[Grant Shapps]] *[[Moshe Sharet]] *[[Nawaz Sharif]] *[[Shehbaz Sharif]] *[[Alok Sharma]] *[[Ariel Sharon]] *[[Mehmet Shehu]] *[[Ali Mohamed Shein]] *[[Claudia Sheinbaum]] *[[Ardalan Shekarabi]] *[[Brad Sherman]] *[[Shi Liang]] *[[John Shimkus]] *[[Hakubun Shimomura]] *[[Paetongtarn Shinawatra]] *[[Thaksin Shinawatra]] *[[Yingluck Shinawatra]] *[[Cabdi Faarax Shirdoon]] *[[Sāmiḩ Shukrī]] *[[David Shulkin]] *[[George P. Shultz]] *[[Maninder Sidhu]] *[[Mandé Sidibé]] *[[Modibo Sidibé]] *[[Mariam Kaïdama Sidibé Cissé]] *[[‘Āţif Şidqī]] *[[Günter Sieber]] *[[Tomasz Siemoniak]] *[[Sigmundur Davíð Gunnlaugsson]] *[[Sigríður Á. Andersen]] *[[Sigríður Anna Þórðardóttir]] *[[Sigurður Bjarnason]] *[[Eva-Riitta Siitonen]] *[[Endre Sík]] *[[Jozef Síkela]] *[[Radosław Sikorski]] *[[Haris Silajdžić]] *[[Evika Siliņa]] *[[Gordana Siljanovska-Davkova]] *[[Anton Siluanov]] *[[Marina Silva]] *[[Raymond Ndong Sima]] *[[Kóstas Simítis]] *[[Sven Simon]] *[[Heide Simonis]] *[[Vasko Simoniti]] *[[Portia Simpson-Miller]] *[[Mehmet Şimşek]] *[[Horst Sindermann]] *[[Kyrsten Sinema]] *[[Manmohan Singh]] *[[Feridun Sinirlioğlu]] *[[Taisto Sinisalo]] *[[Mindaugas Sinkevičius]] *[[Rimantas Sinkevičius]] *[[Virginijus Sinkevičius]] *[[Anni Sinnemäki]] *[[Fred Sinowatz]] *[[Helvi Sipilä]] *[[Juha Sipilä]] *[[Eino Sirén]] *[[Maithripala Sirisena]] *[[‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī]] *[[Thongloun Sisoulith]] *[[Lindiwe Sisulu]] *[[Marek Siwiec]] *[[Sjoerd Sjoerdsma]] *[[Jonas Sjöstedt]] *[[Gintarė Skaistė]] *[[Zorjana Skaletska]] *[[Phandu Skelemani]] *[[Roosevelt Skerrit]] *[[Ville Skinnari]] *[[Oleksandr Skitško]] *[[Matvei Skobelev]] *[[Pános Skourlétis]] *[[Werner Skowron]] *[[Krzysztof Skubiszewski]] *[[Marius Skuodis]] *[[Saulius Skvernelis]] *[[Per Edvin Sköld]] *[[Emilija Slabunova]] *[[Atis Slakteris]] *[[Rudolf Slánský]] *[[Michel Sleiman]] *[[Ljubov Sliska]] *[[Aleh Śližeŭski]] *[[Leonid Slutski]] *[[Ian Smith]] *[[Bezalel Smotrich]] *[[Josef Smrkovský]] *[[Mircea Snegur]] *[[Johan Vilhelm Snellman]] *[[Antanas Sniečkus]] *[[Sobhuza II]] *[[Sergei Sobjanin]] *[[Bohuslav Sobotka]] *[[Wolfgang Sobotka]] *[[Anatoli Sobtšak]] *[[José Sócrates]] *[[Stefan Sofiyanski]], Bulgaaria peaminister 1997 *[[Manasseh Sogavare]] *[[Nicéphore Soglo]] *[[Timo Soini]] *[[Sok Chenda Sophea]] *[[Tomislav Sokol]] *[[Maksim Sokolov]] *[[Julija Sokolovska]] *[[Włodzimierz Sokorski]] *[[Felipe Solá]] *[[Javier Solana]] *[[Erna Solberg]] *[[Ibrahim Mohamed Solih]] *[[Luis Guillermo Solís]] *[[Mõkola Solskõi]] *[[László Sólyom]] *[[Michael Somare]] *[[Somchai Wongsawat]] *[[Simonetta Sommaruga]] *[[Song Ping]] *[[Ringaudas Songaila]] *[[Enele Sopoaga]] *[[Ilan Șor]] *[[Ine Marie Eriksen Søreide]] *[[José Manuel Soria]] *[[Guillaume Soro]] *[[Kalevi Sorsa]] *[[Ahmed Tidiane Souaré]] *[[Anna Soubry]] *[[Constança Urbano de Sousa]] *[[Manuel Inocêncio Sousa]] *[[Villy Søvndal]] *[[Süleyman Soylu]] *[[Paul-Henri Spaak]] *[[Vincenzo Spadafora]] *[[Jens Spahn]] *[[Oliver Spasovski]] *[[Baldwin Spencer]] *[[Anne Spiegel]] *[[Michael Spindelegger]] *[[Andrei Spînu]] *[[Myriam Spiteri Debono]] *[[Andris Sprūds]] *[[Edmunds Sprūdžs]] *[[Oskars Spurdziņš]] *[[József Szájer]] *[[Paweł Szałamacha]] *[[Kristóf Szalay-Bobrovniczky]] *[[Edward Szczepanik]] *[[Alexandra Szentkirályi]] *[[Szeto Wah]] *[[Péter Szijjártó]] *[[Jerzy Szmajdziński]] *[[Łukasz Szumowski]] *[[Beata Szydło]] *[[Jolanta Szymanek-Deresz]] *[[Konrad Szymański]] *[[Szymon Szynkowski vel Sęk]] *[[Jan Szyszko]] *[[Chrístos Staïkoúras]] *[[Mārtiņš Staķis]] *[[Dāvis Stalts]] *[[Olesea Stamate]] *[[Stefan Stambolov]] *[[Sergej Stanišev]] *[[Zbyněk Stanjura]] *[[Laurynas Stankevičius]] *[[Bettina Stark-Watzinger]] *[[Keir Starmer]] *[[Roman Starovoit]] *[[Galina Starovoitova]] *[[Michaíl Stasinópoulos]] *[[Ole Stavad]] *[[Eléni Stávrou]] *[[Kostís Stefanópoulos]] *[[Stéfanos Stefanópoulos]] *[[Nebojša Stefanović]] *[[Karl Steinhoff]] *[[Yuval Steinitz]] *[[Frank-Walter Steinmeier]] *[[Pär Stenbäck]] *[[Per Stenmarck]] *[[Jūlija Stepaņenko]] *[[Maksõm Stepanov]] *[[Viktor Stepanov]] *[[Marcus Stephen]] *[[Jaroslav Stetsko]] *[[Max van der Stoel]] *[[Chivu Stoica]] *[[Rasmus Stoklund]] *[[Jens Stoltenberg]] *[[Theodor Stolojan]] *[[Willi Stoph]] *[[Jonas Gahr Støre]] *[[Heinz-Christian Strache]] *[[Joakim Strand]] *[[Annika Strandhäll]] *[[Laimdota Straujuma]] *[[Dominique Strauss-Kahn]] *[[Pēteris Strautmanis]] *[[Svenn Stray]] *[[Wes Streeting]] *[[Valeriu Streleț]] *[[Anna Streżyńska]] *[[Johannes Gerhardus Strijdom]] *[[Alfredo Stroessner]] *[[Jegor Strojev]] *[[Anne-Grete Strøm-Erichsen]] *[[Marek Strzaliński]] *[[Gunnar Sträng]] *[[Gunnar Strömmer]] *[[Freundel Stuart]] *[[Gisela Stuart]] *[[Graham Stuart]] *[[Alexander Stubb]] *[[Sturla Böðvarsson]] *[[Eugen Sturza]] *[[Adolfo Suárez]] *[[Yoshihide Suga]] *[[Suharto]] *[[Max Suhrbier]] *[[Sukarno]] *[[Megawati Sukarnoputri]] *[[Vieno Johannes Sukselainen]] *[[Marat Sultanov]] *[[Samia Suluhu]] *[[Tamás Sulyok]] *[[Judith Suminwa]] *[[Lorenzo Sumulong]] *[[Rishi Sunak]] *[[Samak Sundaravej]] *[[Per Olof Sundman]] *[[Gilbert Saboya Sunyé]] *[[Ilkka Suominen]] *[[Leo Suonpää]] *[[Vladislav Surkov]] *[[Giedrius Surplys]] *[[Keisuke Suzuki]] *[[Zenkō Suzuki]] *[[Svandís Svavarsdóttir]] *[[Sveinn Björnsson]] *[[Cyril Svoboda]] *[[Ludvík Svoboda]] *[[Sushma Swaraj]] *[[Jo Swinson]] *[[Anna-Caren Sätherberg]] *[[Mintimer Şäymiev]] *[[Karin Söder]] *[[Markus Söder]] *[[Björn von Sydow]] *[[Jan Peder Syse]] == Š == *[[Rimantas Šadžius]] *[[Kārlis Šadurskis]] *[[Rimantė Šalaševičiūtė]] *[[Michal Šalomoun]] *[[Sergei Šamba]] *[[Vilius Šapoka]] *[[Marjan Šarec]] *[[Zossima Šaškov]] *[[Roman Šayxetdinov]] *[[Viktors Ščerbatihs]] *[[Maroš Šefčovič]] *[[Radmila Šekerinska]] *[[Aleksandr Šelepin]] *[[Petro Šelest]] *[[Dmitri Šepilov]] *[[Eduard Ševardnadze]] *[[Jevgeni Ševtšuk]] *[[Vytautas Šilinskas]] *[[Remigijus Šimašius]] *[[Michal Šimečka]] *[[Ingrida Šimonytė]] *[[Ivan Šipić]] *[[Andrej Šircelj]] *[[Viliam Široký]] *[[Jurgita Šiugždinienė]] *[[Andris Šķēle]] *[[Nina Škottová]] *[[Karla Šlechtová]] *[[Ainārs Šlesers]] *[[Sergei Šmatko]] *[[Didzis Šmits]] *[[Denõss Šmõgal]] *[[Sergei Šoigu]] *[[Vladimír Špidla]] *[[Nikola Špirić]] *[[Peter Šťastný]] *[[Lubomír Štrougal]] *[[Natan Štšaranski]] *[[Juri Štšekotšihhin]] *[[Volodõmõr Štšerbõtskõi]] *[[Nikolai Štšolokov]] *[[Željko Šturanović]] *[[Dubravka Šuica]] *[[Patricija Šulin]] *[[Olena Šuljak]] *[[Ilga Šuplinska]] *[[Stanisłaŭ Šuškievič]] *[[Ante Šušnjar]] *[[Matúš Šutaj Eštok]] *[[Igor Šuvalov]] *[[Dominika Švarc Pipan]] *[[Nikolai Švernik]] *[[Atis Švinka]] == Z == *[[María Zacharía]] *[[Níkos Zachariádis]] *[[Alma Zadić]] *[[Zoran Zaev]] *[[Grazia Zafferani]] *[[Albert Zafy]] *[[Andri Zagorodnjuk]] *[[Ekaterina Zaharieva]] *[[Jan Zahradil]] *[[Wilhelm Zaisser]] *[[Ewa Zajączkowska-Hernik]] *[[Ahmad Zakajev]] *[[Dragomir Zakov]] *[[August Zaleski]] *[[Anna Zalewska]] *[[David Zalkaliani]] *[[Leyla Zana]] *[[Bīzhan Nāmdār Zangeneh]] *[[Guerrino Zanotti]] *[[Zantānī Muḩammad az-Zantānī]] *[[Lubomír Zaorálek]] *[[José Luis Rodríguez Zapatero]] *[[Antonín Zápotocký]] *[[Moḩammad Javād Z̧arīf]] *[[Tatiana Zatîc]] *[[Valdis Zatlers]] *[[Zayd ibn Ra‘ad]] *[[Bogdan Zdrojewski]] *[[Vicente Zeballos]] *[[Tobias Josef Zech]] *[[Jurelang Zedkaia]] *[[Manuel Zelaya]] *[[Volodõmõr Zelenskõi]] *[[Miloš Zeman]] *[[Meles Zenawi]] *[[Liamine Zéroual]] *[[Sahle-Work Zewde]] *[[Nihat Zeybekçi]] *[[Rumyana Zheleva]] *[[Zhou Enlai]] *[[Yacouba Isaac Zida]] *[[‘Alī Zīdān]] *[[Halbe Zijlstra]] *[[Roberts Zīle]] *[[Helen Zille]] *[[Jutta Zilliacus]] *[[Yeshey Zimba]] *[[Matthias Zimmer]] *[[Jevgeni Zinitšev]] *[[Ryan Zinke]] *[[Zbigniew Ziobro]] *[[Murat Zjazikov]] *[[Gennadi Zjuganov]] *[[Anatoli Zlenko]] *[[Robert Zoellick]] *[[Naira Zograbjan]] *[[Juan Ignacio Zoido]] *[[Xenofón Zolótas]] *[[Tertius Zongo]] *[[Salomé Zourabichvili]] *[[Viktor Zubkov]] *[[Lindiwe Zulu]] *[[Jacob Zuma]] *[[Beno Zupančič]] *[[Denis Zvizdić]] *[[Sándor Zöld]] *[[Brigitte Zypries]] *[[Ben Zyskowicz]] == Ž == *[[Dainius Žalimas]] *[[Tatjana Ždanoka]] *[[Andrei Ždanov]] *[[Rosen Željazkov]] *[[Vladimir Žirinovski]] *[[Todor Živkov]] *[[Zoran Živković]] *[[Bata Živojinović]] *[[Georgi Žukov]] *[[Aleksei Žuravljov]] *[[Miomir Žužul]] *[[Zurab Žvania]] == T == *[[Tommy Tabermann]] *[[Ċensu Tabone]] *[[Boris Tadić]] *[[Antonio Tajani]] *[[Hadia Tajik]] *[[Sanae Takaichi]] *[[Jalāl aţ-Ţalabānī]] *[[Mehmet Ali Talat]] *[[Patrice Talon]] *[[Mari-Leena Talvitie]] *[[Rita Tamašunienė]] *[[Oliver Tambo]] *[[Fernando Tambroni]] *[[Norihisa Tamura]] *[[Tony Tan Keng Yam]] *[[Alexandru Tănase]] *[[Desislava Taneva]] *[[Sadakazu Tanigaki]] *[[Klaudia Tanner]] *[[Muḩammad Ḩusayn Ţanţāwī]] *[[Tomáš Taraba]] *[[Nur Mohammad Taraki]] *[[Fāyaz aţ-Ţarāwnah]] *[[Imangali Tasmagambetov]] *[[Kamtšõbek Tašijev]] *[[Ersin Tatar]] *[[Jean-Baptiste Tati Loutard]] *[[Peter Tauber]] *[[Taur Matan Ruak]] *[[Edgars Tavars]] *[[Ville Tavio]] *[[Christoffer Taxell]] *[[Maaouya Ould Sid'Ahmed Taya]] *[[Charles Ghankay Taylor]] *[[Krzysztof Tchórzewski]] *[[Abdelmadjid Tebboune]] *[[Zoran Tegeltija]] *[[Nelson Teich]] *[[Andris Teikmanis]] *[[Grels Teir]] *[[Ömürbek Tekebajev]] *[[Yusuf Tekin]] *[[Willy Telavi]] *[[Robert Telus]] *[[Oscar Temaru]] *[[Michel Temer]] *[[Alice Teodorescu Måwe]] *[[Gilberto Teodoro]] *[[Eugen Teodorovici]] *[[Gianfranco Terenzi]] *[[Levon Ter-Petrosjan]] *[[Adnan Terzić]] *[[Bülent Tezcan]] *[[Erwin Teufel]] *[[Tom Thabane]] *[[Hashim Thaçi]] *[[Thongsing Thammavong]] *[[Than Shwe]] *[[Givi Thargamadze]] *[[Margaret Thatcher]] *[[Srettha Thavisin]] *[[Thein Sein]] *[[Roland Theis]] *[[Ioánnis Theotókis]] *[[Habib Thiam]] *[[Paul Kaba Thieba]] *[[Ilse Thiele]] *[[Wolfgang Thierse]] *[[Jigme Thinley]] *[[Tillman Thomas]] *[[Américo Thomaz]] *[[Þorbjörg Sigríður Gunnlaugsdóttir]] *[[Þórdís Kolbrún R. Gylfadóttir]] *[[Þorgerður Katrín Gunnarsdóttir]] *[[Astrid Thors]] *[[Þórunn Sveinbjarnardóttir]] *[[Karl-Petter Thorwaldsson]] *[[Róża Thun]] *[[Nathela Thurnava]] *[[Nicolas Tiangaye]] *[[Luc-Adolphe Tiao]] *[[Kurt Tiedke]] *[[Nikolai Tihhonov]] *[[Sulejman Tihić]] *[[Kimmo Tiilikainen]] *[[Muhtar Tileuberdi]] *[[Rex Tillerson]] *[[Stanislaw Tillich]] *[[Khalīfah at-Tillīsī]] *[[Frans Timmermans]] *[[Nicolae Timofti]] *[[Leo Tindemans]] *[[Prem Tinsulanonda]] *[[Bola Tinubu]] *[[Harry Tisch]] *[[Josip Broz Tito]] *[[Eka Tkešelašvili]] *[[Rashida Tlaib]] *[[Tô Lâm]] *[[Tudorel Toader]] *[[Maatia Toafa]] *[[Petre Tobă]] *[[Tshering Tobgay]] *[[Stanko Todorov]] *[[Palmiro Togliatti]] *[[Oana Țoiu]] *[[Lenita Toivakka]] *[[Kasõm-Žomart Tokajev]] *[[Alejandro Toledo]] *[[Tomislav Tolušić]] *[[Valdemar Tomaševski]] *[[Ruža Tomašić]] *[[Zala Tomašič]] *[[Romana Tomc]] *[[Litokwa Tomeing]] *[[Anote Tong]] *[[Matej Tonin]] *[[David Tonojan]] *[[Anatolie Topală]] *[[Bamir Topi]] *[[Maksim Topilin]] *[[Mirek Topolánek]] *[[Kjersti Toppe]] *[[Ali Ertan Toprak]] *[[Johnson Toribiong]] *[[Quim Torra]] *[[Martín Torrijos]] *[[Aleksandr Toršin]] *[[Nils Torvalds]] *[[Panče Toškovski]] *[[Faustin-Archange Touadéra]] *[[Amadou Toumani Touré]] *[[Marisol Touraine]] *[[Aminata Touré]] *[[Pekka Toveri]] *[[Georgi Trajkov]] *[[Trần Đại Quang]] *[[Trần Đức Lương]] *[[Dioncounda Traoré]] *[[Moussa Traoré]] *[[Kęstutis Trečiokas]] *[[Ramon Tremosa]] *[[David Trimble]] *[[Goran Trivan]] *[[Nicolás Trotta]] *[[Patrice Trovoada]] *[[Justin Trudeau]] *[[Harry S. Truman]] *[[Donald Trump]] *[[Trương Tấn Sang]] *[[Elizabeth Truss]] *[[Efkleídis Tsakalótos]] *[[Konstantínos Tsátsos]] *[[Klaus Tschütscher]] *[[Jumdžaagijn Tsedenbal]] *[[Ivan Tsetserski]] *[[Lotay Tshering]] *[[Félix Tshisekedi]] *[[Aléxis Tsípras]] *[[Ilías Tsirimókos]] *[[Maia Tskhitišvili]] *[[Damdin Tsogtbaatar]] *[[Marutei Tsurunen]] *[[Morgan Tsvangirai]] *[[Konstantin Tšernenko]] *[[Viktor Tšernomõrdin]] *[[Dmitri Tšernõšenko]] *[[Alekhsandre Tšikvaidze]] *[[Horloogijn Tšojbalsan]] *[[Anatoli Tšubais]] *[[Igor Tšudinov]] *[[Tzanís Tzannetákis]] *[[Apóstolos Tzitzikóstas]] *[[Dragoș Tudorache]] *[[Mihai Tudose]] *[[Sialeʻataonga Tuʻivakanō]] *[[Oleg Țulea]] *[[Arvo Tuominen]] *[[Erkki Tuomioja]] *[[Sakari Tuomioja]] *[[Tytti Tuppurainen]] *[[Tupua Tamasese Tupuola Tufuga Efi]] *[[Filip Turek]] *[[Bisera Turković]] *[[Dainis Turlais]] *[[Claude Turmes]] *[[Malcolm Turnbull]] *[[Andrei Turtšak]] *[[Oleksandr Turtšõnov]] *[[Donald Tusk]] *[[Julija Tõmošenko]] *[[Taisto Tähkämaa]] *[[Johanna Töpfer]] *[[Ralf Törngren]] *[[Bülent Tüfenkci]] *[[Danilo Türk]] == U == *[[Feleknas Uca]] *[[Sergei Udaltsov]] *[[Zaal Udumašvili]] *[[Giorgi Ugulava]] *[[Milan Uhrík]] *[[Walter Ulbricht]] *[[Tudor Ulianovschi]] *[[Erik Ullenhag]] *[[Ola Ullsten]] *[[Knut H. Ulltveit]] *[[Guntis Ulmanis]] *[[Kārlis Ulmanis]] *[[Saži Umalatova]] *[[Doku Umarov]] *[[Rustem Umjerov]] *[[Per Unckel]] *[[Östen Undén]] *[[Unnur Brá Konráðsdóttir]] *[[Riitta Uosukainen]] *[[Shailendra Kumar Upadhyaya]] *[[Francisco Urcuyo]] *[[Torbjørn Urfjell]] *[[Higinio Uriarte]] *[[Álvaro Uribe Vélez]] *[[Iñigo Urkullu]] *[[Jutta Urpilainen]] *[[Manuel Urrutia Lleó]] *[[Ernest Urtasun]] *[[Joseph John Urusemal]] *[[Viktor Uspaskich]] *[[Dmitri Ustinov]] *[[Davith Usuphašvili]] *[[Vygaudas Ušackas]] *[[Nils Ušakovs]] *[[Reinis Uzulnieks]] *[[Agathe Uwilingiyimana]] == V == *[[Nicolae Văcăroiu]] *[[Milán Václavík]] *[[Gediminas Vagnorius]] *[[Jānis Vagris]] *[[Marẕīyeh Vaḩīd-Dastjerdī]] *[[Žygimantas Vaičiūnas]] *[[Inese Vaidere]] *[[Milda Vainiutė]] *[[Petras Vaitiekūnas]] *[[Viktors Valainis]] *[[Oscar Valdés]] *[[Giuseppe Valditara]] *[[Adina Vălean]] *[[Vlastimil Válek]] *[[Éamon de Valera]] *[[Valgerður Sverrisdóttir]] *[[Antanas Valionis]] *[[Ely Ould Mohamed Vall]] *[[Najat Vallaud-Belkacem]] *[[Matúš Vallo]] *[[Manuel Valls]] *[[Elina Valtonen]] *[[Van Vai-Tšen]] *[[Marcel Van der Aa]] *[[Peter Van Loan]] *[[Vincent Van Quickenborne]] *[[Herman Van Rompuy]] *[[Monika Vana]] *[[Steven Vanackere]] *[[Cyrus Vance]] *[[J. D. Vance]] *[[Matti Vanhanen]] *[[Ezio Vanoni]] *[[Alberto Vaquina]] *[[Jan Vapaavuori]] *[[Shailesh Vara]] *[[Leo Varadkar]] *[[Juan Carlos Varela]] *[[Judit Varga]] *[[Getúlio Vargas]] *[[Péter Várkonyi]] *[[Giánis Varoufákis]] *[[Radu Vasile]] *[[Giórgos Vasileíou]] *[[Lia Olguța Vasilescu]] *[[Mirtha Vásquez]] *[[Grigol Vašadze]] *[[José Mário Vaz]] *[[Tabaré Vázquez]] *[[Ari Vatanen]] *[[Gianni Vattimo]] *[[Catherine Vautrin]] *[[Mihhail Vedernikov]] *[[Trygve Slagsvold Vedum]] *[[Anu Vehviläinen]] *[[Simone Veil]] *[[Raimonds Vējonis]] *[[Javier Velásquez]] *[[Caspar Veldkamp]] *[[Erion Veliaj]] *[[George Vella]] *[[Roland Venetiaan]] *[[Pirro Vengu]] *[[Evángelos Venizélos]] *[[Sofoklís Venizélos]] *[[Ramaswamy Venkataraman]] *[[Pekka Vennamo]] *[[Veikko Vennamo]] *[[Ilie Verdeț]] *[[Günter Verheugen]] *[[Annelies Verlinden]] *[[Paul Verner]] *[[Gianni Vernetti]] *[[Hendrik Verwoerd]] *[[Aurelijus Veryga]] *[[Margrethe Vestager]] *[[Marko Vešligaj]] *[[Alejo Vidal-Quadras]] *[[Jorge Videla]] *[[Zhan Videnov]], Bulgaaria peaminister 1995–1997 *[[João Bernardo Vieira]] *[[Vigdís Finnbogadóttir]] *[[Vaira Vīķe-Freiberga]] *[[Andris Vilks]] *[[César Villanueva]] *[[Dominique de Villepin]] *[[Emil Vindsetmo]] *[[Ilze Viņķele]] *[[Antanas Vinkus]] *[[Lasse Virén]] *[[Henna Virkkunen]] *[[Anne-Mari Virolainen]] *[[Johannes Virolainen]] *[[Sofia Virta]] *[[Veltto Virtanen]] *[[Martín Vizcarra]] *[[Jānis Vitenbergs]] *[[Juan Jesús Vivas]] *[[Irina Vlah]] *[[Pavel Voicu]] *[[Udo Voigt]] *[[Adam Vojtěch]] *[[Knut Vollebæk]] *[[Vjatšeslav Volodin]] *[[Alexandr Vondra]] *[[Bounnhang Vorachith]] *[[Vladimir Voronin]] *[[Nikolai Vorontsov]] *[[Augusts Voss]] *[[Elíza Vózemberg]] *[[Níkos Voútsis]] *[[Mateja Vraničar Erman]] *[[Franz Vranitzky]] *[[Veronika Vrecionová]] *[[Jānis Vucāns]] *[[Aleksandar Vučić]] *[[Filip Vujanović]] *[[Dušan Vujović]] *[[Draginja Vuksanović]] *[[Aleksandar Vulin]] *[[Paavo Väyrynen]] == W == *[[Abdoulaye Wade]] *[[Sahra Wagenknecht]] *[[Thomas Waitz]] *[[Werner Walde]] *[[Kurt Waldheim]] *[[Lech Wałęsa]] *[[Ben Wallace (poliitik)|Ben Wallace]] *[[George Wallace]] *[[Henry A. Wallace]] *[[Stefan Wallin]] *[[Sinuhe Wallinheimo]] *[[Margot Wallström]] *[[Maria Walsh]] *[[Tim Walz]] *[[Manfred Walther]] *[[Mike Waltz]] *[[Nicolai Wammen]] *[[Paul Wandel]] *[[Marco Wanderwitz]] *[[Wang Wentao]] *[[Wang Yi]] *[[Khandu Wangchuk]] *[[Baron Waqa]] *[[Tor Mikkel Wara]] *[[Jörgen Warborn]] *[[Herbert Warnke]] *[[Raphael Warnock]] *[[Elizabeth Warren]] *[[Witold Waszczykowski]] *[[Halina Wawzyniak]] *[[George Weah]] *[[Manfred Weber]] *[[Paula Mae Weekes]] *[[Oliver Wehner]] *[[Wei Fenghe]] *[[Alice Weidel]] *[[Ezer Weizmann]] *[[Richard von Weizsäcker]] *[[Anders Wenström]] *[[Alberto Weretilneck]] *[[Lea Wermelin]] *[[Guido Westerwelle]] *[[Wen Jiabao]] *[[Mark White]] *[[Roger Wicker]] *[[Ranil Wickremesinghe]] *[[Ulla-Maj Wideroos]] *[[Eveline Widmer-Schlumpf]] *[[Sarah Wiener]] *[[Joeri Wiersma]] *[[Geert Wilders]] *[[Eliud Williams]] *[[Rodney Williams]] *[[Gavin Williamson]] *[[Kåre Willoch]] *[[Sophie Wilmès]] *[[Win Myint]] *[[Iuliu Winkler]] *[[Otto Winzer]] *[[Isabel Wiseler-Lima]] *[[Volker Wissing]] *[[Elżbieta Witek]] *[[Girma Wolde-Giorgis]] *[[Penny Wong]] *[[Aldona Wos]] *[[Michał Woś]] *[[Klaus Wowereit]] *[[Christian Wulff]] *[[Hella Wuolijoki]] *[[Matti Wuori]] *[[Ingegerd Wärnersson]] *[[Kurt Wünsche]] *[[Hendrik Wüst]] == Ä == *[[Lasse Äikäs]] *[[Heydər Əliyev]] *[[İlham Əliyev]] *[[Əli Əsədov]] == Ö == *[[Lembit Öpik]] *[[Össur Skarphéðinsson]] *[[Cem Özdemir]] *[[Mahinur Özdemir]] *[[Özgür Özel]] *[[Mahmut Özer]] *[[Aydan Özoğuz]] ==Ü== *[[Danijar Üsönov]] ==X== *[[Olta Xhaçka]] *[[Talat Xhaferi]] *[[Xi Jinping]] *[[Xie Juezai]] ==Y== *[[Halimah Yacob]] *[[Rāmvaraṇ Yādav]] *[[Tokuo Yamashita]] *[[Abdulla Yameen]] *[[Philémon Yang]] *[[Timothy Yang]] *[[Yan Jiagan]] *[[Lucia Yar]] *[[Umaru Yar'Adua]] *[[Muhyiddin Yassin]] *[[Mansur Yavaş]] *[[Hannah Yeoh]] *[[Ali Yerlikaya]] *[[Hamza Yerlikaya]] *[[Dilan Yeşilgöz-Zegerius]] *[[Anders Ygeman]] *[[Binali Yıldırım]] *[[Cevdet Yılmaz]] *[[İsmet Yılmaz]] *[[Mesut Yılmaz]] *[[Toivo Yläjärvi]] *[[Pascal Yoadimnadji]] *[[Yoon Suk-yeol]] *[[Colville Young]] *[[Adoum Younousmi]] *[[Susilo Bambang Yudhoyono]] *[[İbrahim Yumaklı]] *[[Figen Yüksekdağ]] [[Kategooria:Poliitikud]] [[Kategooria:Biograafiate loendid]] [[Kategooria:Välismaa loendid]] 9qww2etwo5b5oocfjm838napj2ts004 0 10946 7214072 6854103 2026-08-14T11:08:55Z Andres 5 7214072 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib müütilisest kangelasest; 2. sajandi romaanikirjaniku kohta vaata artiklit [[Achilleus Tatios]]}} [[File:James Barry - The Education of Achilles - Google Art Project.jpg|pisi|"Achilleuse õpingud", [[James Barry]], ca 1772. Kentaur [[Cheiron]] õpetab Achilleuse [[Lüüra|lüürat]] mängima]] '''Achilleus''' ([[vanakreeka keel]]es Ἀχιλλεύς, [[ladina keel|ladina]]päraselt ''Achilles'') on [[vanakreeka mütoloogia|müütiline]] [[Vana-Kreeka|vanakreeka]] [[heeros|kangelane]], sureliku [[Tessaalia]] kuninga, [[Zeus]]i lapselapse [[Peleus]]e ja surematu [[nereiidid|nereiidi]] [[Thetis]]e poeg. Achilleus oli vapraim kreeklane [[Trooja sõda|Trooja sõjas]], [[Homeros]]e "[[Ilias]]e" kangelane. == Nimi == Tema nimi tähendab ''inimeste valu''.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Achillea |url=https://www.name-doctor.com/meaning/achillea |vaadatud=2023-08-09 |väljaanne=Name Doctor |keel=en}}</ref> ==Achilleuse kand== [[File:Achille1397.jpg|pisi|Thetis kastab Achilleust Styxi jõkke]] Thetis püüdis ebaõnnestunult oma poega surematuks muuta. Sellest loost on kaks [[teisend (folkloor)|versioon]]i. Vanema versiooni järgi määris ema oma imikust poega [[ambroosia]]ga ning tõstis ta siis tule kohale, et põletada temast surelikkus; ent selle tegevuse juures katkestas teda Peleus ning raevunud ema hülgas nii oma mehe kui ka poja. Peleus andis Achilleuse [[kentaurid|kentaur]] [[Cheiron]]i kasvatada ja õpetada. Hilisema versiooni kohaselt kastis Thetis noore Achilleuse [[Styx]]i jõkke. Kõik, mida jõe püha vesi puudutas, muutus haavamatuks. Et aga ema hoidis Achilleust vette kastes kinni tema kannast, jäi see kuivaks ning seetõttu kaitsetuks. Sellest ka väljend "[[Achilleuse kand]]" – ainus nõrk koht. Anatoomilises mõistes on koha all, kust Thetis Achilleust hoidis, mõeldud kõõlust. [[Achilleuse kõõlus]] on anatoomilise mõistena kasutusel ka tänapäeva [[Meditsiin|arstiteaduses]].<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Homer |eesnimi=750? BCE-650? BCE |url=https://www.gutenberg.org/ebooks/6130 |pealkiri=The Iliad |kuupäev=1. juuli 2004 |keel=Inglise |tõlkija-perekonnanimi=Pope |tõlkija-eesnimi=Alexander}}</ref> ==Achilleus Trooja sõjas== Kui Achilleus oli alles poisike, ennustas [[Kalchas]], et [[Trooja]] linna ei võideta ilma Achilleuse abita. [[Moirad]] olid aga Thetisele öelnud, et kui Achilleus läheb Trooja alla, siis ta langeb seal. Thetis püüdis poega varasest surmast päästa ning saatis Achilleuse [[Lykomedes]]e õukonda [[Skyrose saar]]ele, kus too varjas end tüdrukuks riietatuna. Õukonnas viibimise ajal armus Achilleus Lykomedese tütresse [[Deidamia|Deidameia]]sse ja neil sündis poeg [[Neoptolemos]] (teise nimega Pyrrhos). Et aga Trooja sõda ei olnud võimalik ilma Achilleuseta võita, saadeti teda otsima [[Odysseus]]. Rändkaupmeest teeseldes ilmus Odysseus õukonda, kaubana kaasas ahvatlevad ehted, kuid ehete sekka olid kavalalt poetatud ka mõned toredad sõjariistad. Achilleus paljastas oma maskeeringu, olles ainuke "neiu", kes huvitus iluasjade asemel relvadest. {{Vaata ka|Achilleus Skyrosel}} [[Fail:Achilles fighting against Memnon Leiden Rijksmuseum voor Oudheden.jpg|pisi|Achilles võitleb [[Memnon]]iga, vaasimaal]] Achilleust oli lihtne veenda koos Odysseusega Trooja alla minema. Ta juhtis oma isa [[mürmidonid]]e väge ning teda saatsid tema õpetaja [[Phoinix]] ja tema lähedane sõber [[Patroklos]]. Troojas saavutas Achilleus kiiresti võitmatu ja piirajate seas vapraima kangelase kuulsuse. Muude kangelastegude hulgas vallutas ta 23 Trooja all olevat linna, sealhulgas ka [[Lyrnessos]]e, kust ta tõi [[orjatar]]iks kaasa ilusa [[Briseis]]i. Hiljem röövis kreeklaste (s.o Trooja piirajate) juht [[Agamemnon]], kes oli sunnitud loobuma oma orjatarist [[Chryseis]]ist, Briseisi endale hüvitiseks oma kaotuse eest. Briseisi röövimisest sai "Iliase" keskse tegevusliini ajend. Nimelt sattus Achilleus Agamemnoni teost raevu ning keeldus edaspidi kreeklaste poolel võitlemast. Et sõja käik pöördus pärast seda kreeklaste vastu, pakkusid nad Achilleusele heldet kahjutasu, kuid kangelane keeldus ikka veel ise võitlemast, küll aga nõustus sellega, et lahingusse asub tema asemel sõber Patroklos, kes kannab Achilleuse [[turvistik]]ku. Järgmisel päeval aga Patroklos langes Trooja kangelase [[Hektor]]i käe läbi, kes pidas meest Achilleuseks. Achilleus leinas oma sõpra ja tõotas Hektorile kättemaksu. Tema ema muretses talle [[Hephaistos]]e enda sepistatud uue soomusrüü, Achilleus naasis sõtta ning tappis Hektori. Seejärel rüvetas ta surnukeha, sidudes selle oma [[sõjakaarik]]u taha ja tiirutades niiviisi ümber Trooja müüride. Kui aga [[Priamos]], Trooja kuningas ning Hektori isa, tuli kreeklaste laagrisse ning palus oma poja surnukeha välja anda, siis Achilleus leebus ja nõustus. [[Pilt:Hydria Achilles weapons Louvre E869.jpg|pisi|''[[Thetis]] annab Achilleusele [[Hephaistos]]e valmistatud uued relvad''. Atika mustafiguurilise [[hüdria]] detail, u 575–550 eKr. Pariis, [[Louvre]]]] ==Achilleuse surm== Pärast Hektori surma oli Achilleusel vähe elada jäänud. Ta jätkas kangelaslikult võitlust, tappes palju troojalasi ja nende liitlasi, sealhulgas ka [[Memnon]]i ja [[amatsoonid]]e kuninganna [[Penthesilea|Penthesileia]]. Lõpuks aga õnnestus Priamose pojal [[Paris]]el haavata Achilleust noolega kanda, mis tõi kaasa Achilleuse surma. Pärast kangelase surma otsustati anda Achilleuse turvistik, mille oli sepistanud Hephaistos, kõige vapramale kreeklasele. Selle au nimel võistlesid [[Odysseus]] ja [[Suur Aias|Aias]]. Võitjaks osutus Odysseus. Aias pidas seda aga solvanguks, teda tabas [[hullumeelsus]] ning ta sooritas [[enesetapp|enesetapu]]. ==Achilleuse kujutamine kunstis== Achilleust austati Kreekas [[heeros]]ena ning ta oli kunstnike, eriti vaasimaalijate ja luuletajate lemmikkujusid. Maalikunstnike (näiteks [[Peter Paul Rubens]], [[Nicolas Poussin]], [[Giovanni Battista Tiepolo]]) meelisteema on Achilleuse viibimine [[Lykomedes]]e juures. Ooperis on kujutatud ka tema armastust [[Deidamia|Deidameia]] vastu, kirjanduses tema suhteid [[Penthesilea|Penthesileia]] ja [[Polyxene]]ga. [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika]] kirjanik [[Madeline Miller]] kirjutas Achilleuse-teemaliste lugude ja müütide põhjal oma debüüt[[romaan]]i "[[Achilleuse laul]]" (ilmus aastal 2011). ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{commonscat}} {{vikitsitaadid}} [[Kategooria:Vanakreeka mütoloogia tegelaskujud]] [[Kategooria: Vana-Kreeka]] 9ry50eoesoeabqds3r5lbodo1rddf9e 0 11762 7213946 6863966 2026-08-14T06:31:05Z T6nis 322 linnamäge ei hävitatud, hävitati sellel olnud linnus. Linnamägi on siiani alles 7213946 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Rēzekne | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Rēzekne | nimi2_keel = latgali | nimi2 = Rēzne | pilt = Rēzekne no gaisa - ogre11 - Panoramio.jpg | lipp = Flag_of_Rēzekne.svg | lipu_link = [[Rēzekne lipp]] | vapp = Coat_of_Arms_of_Rēzekne.svg | vapi_link = [[Rēzekne vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Rēzekne''' ([[eesti keel]]es ajalooliselt ''Räisaku''<ref>[[Peeter Päll]]. 1986. Eestikeelsed naabrusnimed. ''Keel ja Kirjandus'' 29(6), lk 338.</ref>, [[latgali keel]]es ''Rēzne'', [[saksa keel]]es ''Rositten'', [[poola keel]]es ''Rzeżyca'') on [[linn]] [[Läti]]s [[Latgale]]s. See asub [[Riia]]st 242 km kaugusel idas ning [[Venemaa]] piirist 63 km kaugusel läänes. Rēzekne on [[1. järgu haldusüksus]] – [[vabariigilinn]] (''republikas pilsēta''). Rēzekne on [[Rēzekne piirkond|Rēzekne piirkonna]] halduskeskus, kuid Rēzekne linn ei kuulu piirkonna koosseisu. Elanike arv on 2024. aasta seisuga 26 131. Aastal 2008 oli elanikke 35 883. 2022.. aasta seisuga olid linnaelanikest 47,5% [[lätlased]], 41,6% [[venelased]], 2,1% [[poolakad]], 1,5% [[valgevenelased]] ja 1,4% [[ukrainlased]]. Veel 2007. aastal oli linnas venelaste osakaal lätlastest suurem (vastavalt 48,5% ja 44,3%). Linna järgi on nime saanud [[Devon]]i [[Rēzekne lade]].<ref>http://stratigraafia.info/glossary.php?keyword=Rezekne+lade</ref> ==Ajalugu== [[Pilt:Rezekne_castle_mound.jpg|thumb|left|[[Rēzekne linnamägi]].]] [[Rēzekne linnamägi]] eksisteeris juba [[9. sajand]]il. [[13. sajand]]il hävitasid [[ristirüütel|ristirüütlid]] linnamäel asunud linnuse [[lätlaste muistna vabadusvõitlus|Läti vallutamise]] käigus. [[1285]] hakkasid rüütlid ordumeistri [[Wilhelm von Schauerburg]]i juhtimisel selle kohale rajama kivikindlust ja samal aastal on asula nime ka esimest korda mainitud. [[Rēzekne ordulinnus]] toimis piirikindlusena [[Liivi ordu]] idapiiril, teel [[Pihkva]]sse ning nii venelased kui ka [[leedukad]] ründasid seda korduvalt. [[Jam Zapolski rahu]] tulemusena läks Rēzekne [[1582]] [[Rzeczpospolita]] [[Liivimaa hertsogkond|Liivimaa hertsogkonna]] koosseisu. [[Rootsi-Poola sõda (1626–1629)|Rootsi-Poola sõja]] lõpetanud [[Altmargi vaherahu]]ga säilitas [[Rzeczpospolita]] vaid [[Võnnu vojevoodkond|Võnnu vojevoodkonna]] maa-alad, millest moodustati [[Liivimaa vojevoodkond]]. [[17. sajand]]il sai Rēzekne [[Magdeburgi linnaõigus]]ed. [[Pilt:Rēzeknes pilsētas dome. 2000-10-14 - panoramio.jpg|pisi|Raekoda]] [[Esimene Poola jagamine|Esimese Poola jagamise]] käigus [[1773]] läks Rēzekne [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigile]], kes kinnitas Rēzekne linnaõigused. Linna ametlikuks nimeks kuni [[1917]]. aastani (ja uuesti [[1944]]–[[1945]]) sai '''Režitsa''' (Режица). Linn oli [[Režitsa maakond|Režitsa maakonna]] keskus. [[19. sajand]]il moodustasid 2/3 linnaelanikest [[juudid]]. Nimelt kuulus Rēzekne [[Vitebski kubermang]]u, kus erinevalt ülejäänud Lätist oli juutidel lubatud elada. Ülejäänud elanikud olid põhiliselt poolakad, [[sakslased]] ja venelased, lätlasi polnud peaaegu üldse. [[File:Kolej Warszawsko-Petersburska - mapa.jpg|pisi|left|[[Peterburi–Varssavi raudtee]]]] Aastatel [[1852]]–1862 rajati laiarööpmeline [[Peterburi–Varssavi raudtee]]. Raudtee pikkus oli koos haruliinidega 1280 km. Raudtee trass kulges läbi [[Gattšina]], [[Luga (linn)|Luga]], [[Pihkva]], [[Ostrov]]i, [[Põtalovo]], Režitsa, [[Dünaburg]]i, [[Vilno]], [[Lentvaris|Landvarovo]], [[Grodno]] ja [[Białystok]]i. [[Raudtee]] saabumine linna hoogustas linna majandust ja [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] alguseks kerkis linna rahvaarv 23 tuhandeni. Pärast Läti iseseisvumist hakkas lätlaste osakaal linna rahvastikus kindlalt suurenema ja linna rahvaarv sama kindlalt vähenema. 1939. aastaks oli linnaelanike arv 13 000 ja 1935. aastal olid linlastest 25,4% juudid. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] käigus küüditasid ja tapsid linlasi nii venelased kui sakslased ja pärast sõda oli linnas veel vaid 5000 elanikku. 2/3 linna hoonetest hävis sõjas täielikult. [[Nõukogude võim]]u ajal kasvas Rēzekne märkimisväärselt ja [[1991]]. aastaks ulatus linlaste arv 43 156-ni. [[Venestamine|Venestamise]] tulemusena olid 1989. aastal 53% ja veel 2000. aastal 50,7% linlastest venelased. Pärast Läti taasiseseisvumist on linlaste arv jällegi tüki maad vähenenud, lätlaste osakaal linnas aga suurenenud. == Transport == Rēzekne on tähtis transpordikeskus. Linnas lõikuvad kaks raudteed. Üht mööda saab sõita lääne poole [[Jekabpils]]i ja ida poole [[Ludza]] kaudu Venemaale, teist mööda edelasse [[Daugavpils]]i ning kirdesse Venemaale [[Abrene]] ja [[Ostrov]]i kaudu [[Pihkva]]sse. Kummagi raudtee kõrval kulgeb kummaski suunas maantee. Lisaks saab Rēzeknest sõita maanteed pidi loode poole [[Gulbene]]sse ning kagu poole [[Rāzna järv]]e ja Latgale kõrgeima mäe [[Lielais Liepukalns]]i poole.<ref>[[Suur maailma atlas]], lk 49</ref> == Sõpruslinnad == Rēzeknel on järgmised sõpruslinnad:<ref>{{cite web|title=Starptautiskā sadarbība|url=http://rezekne.lv/pasvaldiba/starptautiska-sadarbiba/|website=rezekne.lv|publisher=Rēzekne|language=lv|access-date=2021-03-29|archive-date=2020-10-30|archive-url=https://web.archive.org/web/20201030025658/https://rezekne.lv/pasvaldiba/starptautiska-sadarbiba/|url-status=dead}}</ref> {{div col|colwidth=20em}} *{{flagicon|NOR}} [[Arendal]], Norra *{{flagicon|BLR}} [[Brasłaŭ]], Valgevene *{{flagicon|POL}} [[Częstochowa]], Poola *{{flagicon|BLR}} [[Kryčaŭ]], Valgevene *{{flagicon|POL}} [[Sianówi vald|Sianów]], Poola *{{flagicon|MDA}} [[Soroca]], Moldova *{{flagicon|LTU}} [[Utena]], Leedu *{{flagicon|BLR}} [[Vitsebsk]], Valgevene {{div col end}} ==Vaata ka== *[[Rēzekne foogt]] *[[Rēzekne foogtkond]] *[[Räisaku ordulinnus]] *[[Rēzekne-Aglona piiskopkond]] *[[Rēzekne Jeesuse Püha Südame katedraal]] *[[Rēzekne Kõrgkool]] == Viited == {{viited}} ==Välislingid== {{commons}} *[http://rezekne.lv/ Rēzekne koduleht] {{LAT3}} {{Läti linnad}} [[Kategooria:Läti linnad]] [[Kategooria:Latgale]] [[Kategooria:Rēzekne| ]] pgl6bfoglxdxz9b913moo9627u71ptm 1 19798 7213654 7213379 2026-08-13T14:49:19Z Andres 5 /* Rahvus */ Vastus 7213654 wikitext text/x-wiki Mõttekriips kirjutatakse nii: – (redaktoriboksi alt lühem kriips). Aastaarvude vahele pannakse mõttekriips ilma tühikuteta. Kui on toodud ka kuupäevad või kohad, siis tuleb mõttekriips eraldada tühikutega. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 12:14, 11 Mar 2005 (UTC) ---- See lause, kus räägitakse Brežnevi siirdumisest tseremoniaalsele kohale ja Hruštsovi arvustamisest, on arusaamatu. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 17. juuni 2006, kell 14.03 (UTC) ---- Krjutškovi väitel otsustas Brežnev ise, et väed tuleb Afganistani viia. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 17. juuni 2006, kell 14.03 (UTC) Inglise vikis on öeldud, et seda otsustati Brežnevi lähikondlaste kitsas ringis, Poliitbüroost mööda minnes. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 17. juuni 2006, kell 15.13 (UTC) ---- ''Sisepoliitikas oli ta konservatiiv : See on liiga ebamäärane väljend. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 17. juuni 2006, kell 15.13 (UTC) ---- ''hakkas ta valitsema konservatiivset ja konsensuslikku koalitsiooni : Kuidas mõista siin sõna "koalitsioon"? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 17. juuni 2006, kell 15.18 (UTC) ---- ''[[1938]] nimetas Ukraina uus parteijuht Brežnevi propagandaülemaks.'' Välja võetud. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 30. juuli 2009, kell 18:10 (UTC) : Ta sai tol aastal oblastikomitee osakonnajuhatajaks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 30. juuli 2009, kell 19:12 (UTC) ---- Kirjutasin vene viki järgi, mõningaid kohanimesid ja termineid tuleb veel kontrollida, praegu ei jõua. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 30. juuli 2009, kell 19:47 (UTC) ---- Ma võtsin sünniaja vene vikist, aga seal pole selget allikat. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 30. detsember 2009, kell 11:08 (UTC) ---- Ka kõnesid ei kirjutanud ta ise. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 27. veebruar 2011, kell 22:02 (EET) : kes seda ikka nii väga tippoliitikutest teeb (erandeid muidugi on). Aga need teosed üksinda eraldi ilmselt artikleid ei vääri (isegi vene vikis pole nende kohta artikleid esialgu ette nähtud)-- [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 27. veebruar 2011, kell 22:15 (EET) :: Arvan, et ka see on tavaline, et nad raamatuid päris ise ei kirjuta. Iseasi, et tavaliselt vist avalikustatakse kaastöölised. :: Lihtsalt, praegu jääb mulje, et ta kõned kirjutas ise. :: Igatahes on nende teoste pealkirjad tuntumad kui "Brežnevi triloogia". Mina kirjutaksin küll pigem igast teosest eraldi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 27. veebruar 2011, kell 22:21 (EET) ---- "siirdus Brežnev 1960 tseremoniaalsele Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe kohale ja hakkas avalikult kritiseerima Hruštšovi poliitikat". Kahtlane väide. Avalikult Brežnev sel ajal Hruštšovi poliitikat küll ei kritiseerinud. [[Eri:Kaastöö/90.191.119.98|90.191.119.98]] 1. mai 2011, kell 9:20 (EEST) : Jah, see väide on täiesti uskumatu. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 1. mai 2011, kell 09:21 (EEST) : Pealegi, tseremoniaalsele kohale üleminek oli vaevalt nüüd asi, mida ta ise sai otsustada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 1. mai 2011, kell 09:23 (EEST) ''Kui Hruštšovi arvustamine tugevnes, siirdus Brežnev [[1960]] tseremoniaalsele Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe kohale ja hakkas avalikult kritiseerima Hruštšovi poliitikat. : Asendasin selle lause lihtsa nendinguga. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 1. mai 2011, kell 09:28 (EEST) ---- Brežnev oli venelane, mitte ukrainlane. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. august 2012, kell 04:09 (EEST) : Nii ja naa. Erinevatel aegadel märkis ta ise oma rahvust erinevalt. Mis ta täpselt oli ei tea praegusel ajal ilmselt keegi enam täpselt. -- <small><span style="border:1px solid Green; padding:1px;">[[Kasutaja:Ahsoous|<b><font style="color:White;background:Green;">Ahsoo</font></b>]][[Kasutaja_arutelu:Ahsoous|<font style="color:Green;">us</font>]]</span></small> 29. august 2012, kell 11:13 (EEST) :: Siis peaks sellest siin pikemalt kirjutama. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. august 2012, kell 16:42 (EEST) ::: Sellest on kirjutatud ühes nendest Brežnevi elulugudest, mis mõni aeg tagasi eesti keeles ilmusid. Brežnev oli venelane ja ukraina keelt ta ei osanud. Mingil ametikohal töötades oli aga vaja näidata, et seal töötab ukrainlane ja seetõttu pidi ta ka üks kord ankeeti kirjutama, et on ukrainlane. [[Eri:Kaastöö/90.191.119.98|90.191.119.98]] 30. august 2012, kell 16:50 (EEST) ::::Minu meelest vähemalt Sokolov kirjutas sellest. Seega leian, et ukrainakeelne nime variant Леонід Ілліч Брежнєв tuleks lead'ist kustutada.[[Kasutaja:Miacek|Miacek]] ([[Kasutaja arutelu:Miacek|arutelu]]) 22. juuni 2018, kell 17:18 (EEST) ::::: Ka mingi passi järgi ta siiski oli ukrainlane [[:File:Brezhnev LI Pasport 1947.jpg]], seega ei arva küll, et see nimekuju siin üleliigne oleks. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 22. juuni 2018, kell 19:05 (EEST) ---- Miks tema medalite numbrid järjest väiksemaks lähevad? --[[Kasutaja:IFrank|IFrank]] ([[Kasutaja arutelu:IFrank|arutelu]]) 22. jaanuar 2014, kell 23:48 (EET) :Kõik saadud neli medalit kuuluvad eri seeriatesse, igal seerial oma numeratsioon. --[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 22. mai 2016, kell 19:07 (EEST) ---- Brežnev oli algul I sekretär, alles 1966. aastast peasekretär. Praegune infokast on eksitav. Ja võiks olla ainult ametikoha link, muidu ei leia õiget linki hästi üles. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. mai 2016, kell 17:37 (EEST) : "algul I sekretär, alles 1966. aastast peasekretär" See oli põhimõtteliselt sama ametikoht, ainult 1966. aastal muudeti ametikoha nimetus ära. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 26. mai 2016, kell 11:10 (EEST) :: Jah, võib öelda küll, et põhimõtteliselt sama, aga nimetus on ka oluline ja ma leian, et me peame kasutama kaasaegset nimetust. Stalin oli lõpupoole lihtsalt "sekretär", ja "põhimõtteliselt" oli see ka sama ametikoht, või kuidas Sulle tundub? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 26. mai 2016, kell 11:52 (EEST) ---- 1935 ei saanud ta lõpetada Dneprodzeržinski Metallurgiainstituuti, sest linn sai Feliksi järgi nime alles järgmisel aastal. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 22. mai 2016, kell 18:29 (EEST) :Võid muuta. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. mai 2016, kell 18:37 (EEST) :: Muudaks, kui teaks, kuidas seda nimetati. Kooli enda veebilehelt eriti abi ei saa. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 22. mai 2016, kell 18:45 (EEST) ::: Võib vast kirjutada kirjeldavalt "Kamjanske metallurgiainstituudi". [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. mai 2016, kell 19:35 (EEST) ---- "1980 korraldas Nõukogude Liit XXII olümpiamängud." Korraldas küll, aga lääneriigid boikoteerisid neid. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 13. detsember 2016, kell 15:15 (EET) == Isikukultus == Selle kohta võiks eraldi alajaotuse teha, ainult ordenitest ja medalitest ei piisa. Nt juba sel ajal laialt levinud kinnitus, et ta "on kaasaja suurim poliitikategelane". Kurioosumina võin mainida, et 1970ndatel mainis üks TPI punase aine lektor loengul, et "Leonid Iljitš Brežnev on silmapaistev [[oraator]]" - seda ajal, kui Leonid Iljitš ei suutnud enam ainsatki lauset artikulatsioonivigadeta välja hääldada :). Kasutuskõlblikku allikat kahjuks ei leidnud.[[Kasutaja:Miacek|Miacek]] ([[Kasutaja arutelu:Miacek|arutelu]]) 21. mai 2018, kell 15:25 (EEST) ---- Misasi on "üksik majapidamise perekond"? Ja mis on üldse "üksikmajapidamine"? Kas see tähendab lihtsalt talu või hajatalu või mõisa alla mittekuuluvat talu või...? --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 24. november 2023, kell 10:17 (EET) == Rahvus == Mis rahvusest Leonid pärit oli? David Vseviov püüdis oma raadiosaates "Müstiline Venemaa" (https://vikerraadio.err.ee/1608843775/mustiline-venemaa-leonid-breznevi-paritolu-ja-karjaar) põhjalikult ümber lükata väidet, et tegemist oli juudiga, kuid tema põhjendused olid kuidagi kummalised (põhiargument oli, et Leonidi abikaasa suguvõsas kannavad enamasti tavapäraseid vene nimesid). Ta tõi küll välja, et ta oli pärit piirkonnast, kus Tsaari-Venemaal oli väga kõrge juutide kontsentratsioon. Aga jätab tähelepanuta, et Leonidi suguvõsas on mitu Yakovit (Ya'akov / יַעֲקֹב aka Jacob on tüüpiline juudi nimi, Yakov oli Leonidi vanaisa ja ka Leonidi vend kandis seda nime). Leonidi ema isa Denis Denisov (Denisi isa oli Nikita Anufrievich Denisov, vanaisa aga Onufriy (Onuphrius / Ονούφριος, kreekapärane nimi, aga ka Pärsia prints ja pühak varakristlikust ajast) [Denisov?]) võttis omale passi saades Denisovi asemel perenimeks Mazalov (No teate küll "Mazaal Tov" / מזל טוב, mis tähendab heebrea keeles sõna-sõnalt "hea õnn" (Mazal=õnn), kuid seda kasutatakse universaalselt tähenduses "Palju õnne"). Omaette tähelepanu väärib, et Leonidi abikaasa Viktoria Denisova kandis sama perenime kui Leonidi emapoolne vanaisa oma nooruses, enne passi saamisel perenime Mazaloviks muutmist. Juudi päritolu näib toetavat ka Leonidi, tema vanemate ja ka abikaasa füsiognoomika.--[[Eri:Kaastöö/&#126;2026-44228-93|&#126;2026-44228-93]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-44228-93|arutelu]]) 13. august 2026, kell 01:17 (EEST) Leonidi tütre Galina teine abielu oli juudiga (kuulsa illusionisti Emil Teodorovich Kio (sünnijärgse nimega Emil Teodorovich Hirshfeld-Renard) samuti kuulsast illusionistist pojaga Igor Kio-ga, allikas: https://www.jewage.org/wiki/ru/Article:Emil_Kio_(Hirschfeld)_-_biography) Esimene abikaasa, Eugene (Yevgeny Timofeyevich) Milaev, Gruusias sündinud, kuid hiljem Valgevene NSV ja Vene tsirkustes töötanud ja korduvalt välismaal esinemas käinud tsirkuse akrobaat ja kloun, hiljem Moskva tsirkuse direktor, võis tõenäoliselt ka olla juut. Kolmanda abikaasa, Yuri Churbanovi kohta ei oska kommenteerida. Neljandast abikaasast pole Wikipedias isegi nime. Veider on see, et Leonidi poja Yuri abikaasa, Lyudmila Vladimirovna Brezhneva, neiupõlvenime ei ole avaldatud.--[[Eri:Kaastöö/&#126;2026-44228-93|&#126;2026-44228-93]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-44228-93|arutelu]]) 13. august 2026, kell 02:54 (EEST) :Võid andmeid lisada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. august 2026, kell 17:49 (EEST) jk0nvglzf38qz9nbvcdxjcrx6ycz0ts 7213750 7213654 2026-08-13T16:56:52Z ~2026-44228-93 235348 /* Rahvus */ Vastus 7213750 wikitext text/x-wiki Mõttekriips kirjutatakse nii: – (redaktoriboksi alt lühem kriips). Aastaarvude vahele pannakse mõttekriips ilma tühikuteta. Kui on toodud ka kuupäevad või kohad, siis tuleb mõttekriips eraldada tühikutega. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 12:14, 11 Mar 2005 (UTC) ---- See lause, kus räägitakse Brežnevi siirdumisest tseremoniaalsele kohale ja Hruštsovi arvustamisest, on arusaamatu. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 17. juuni 2006, kell 14.03 (UTC) ---- Krjutškovi väitel otsustas Brežnev ise, et väed tuleb Afganistani viia. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 17. juuni 2006, kell 14.03 (UTC) Inglise vikis on öeldud, et seda otsustati Brežnevi lähikondlaste kitsas ringis, Poliitbüroost mööda minnes. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 17. juuni 2006, kell 15.13 (UTC) ---- ''Sisepoliitikas oli ta konservatiiv : See on liiga ebamäärane väljend. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 17. juuni 2006, kell 15.13 (UTC) ---- ''hakkas ta valitsema konservatiivset ja konsensuslikku koalitsiooni : Kuidas mõista siin sõna "koalitsioon"? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 17. juuni 2006, kell 15.18 (UTC) ---- ''[[1938]] nimetas Ukraina uus parteijuht Brežnevi propagandaülemaks.'' Välja võetud. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 30. juuli 2009, kell 18:10 (UTC) : Ta sai tol aastal oblastikomitee osakonnajuhatajaks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 30. juuli 2009, kell 19:12 (UTC) ---- Kirjutasin vene viki järgi, mõningaid kohanimesid ja termineid tuleb veel kontrollida, praegu ei jõua. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 30. juuli 2009, kell 19:47 (UTC) ---- Ma võtsin sünniaja vene vikist, aga seal pole selget allikat. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 30. detsember 2009, kell 11:08 (UTC) ---- Ka kõnesid ei kirjutanud ta ise. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 27. veebruar 2011, kell 22:02 (EET) : kes seda ikka nii väga tippoliitikutest teeb (erandeid muidugi on). Aga need teosed üksinda eraldi ilmselt artikleid ei vääri (isegi vene vikis pole nende kohta artikleid esialgu ette nähtud)-- [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 27. veebruar 2011, kell 22:15 (EET) :: Arvan, et ka see on tavaline, et nad raamatuid päris ise ei kirjuta. Iseasi, et tavaliselt vist avalikustatakse kaastöölised. :: Lihtsalt, praegu jääb mulje, et ta kõned kirjutas ise. :: Igatahes on nende teoste pealkirjad tuntumad kui "Brežnevi triloogia". Mina kirjutaksin küll pigem igast teosest eraldi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 27. veebruar 2011, kell 22:21 (EET) ---- "siirdus Brežnev 1960 tseremoniaalsele Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe kohale ja hakkas avalikult kritiseerima Hruštšovi poliitikat". Kahtlane väide. Avalikult Brežnev sel ajal Hruštšovi poliitikat küll ei kritiseerinud. [[Eri:Kaastöö/90.191.119.98|90.191.119.98]] 1. mai 2011, kell 9:20 (EEST) : Jah, see väide on täiesti uskumatu. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 1. mai 2011, kell 09:21 (EEST) : Pealegi, tseremoniaalsele kohale üleminek oli vaevalt nüüd asi, mida ta ise sai otsustada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 1. mai 2011, kell 09:23 (EEST) ''Kui Hruštšovi arvustamine tugevnes, siirdus Brežnev [[1960]] tseremoniaalsele Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe kohale ja hakkas avalikult kritiseerima Hruštšovi poliitikat. : Asendasin selle lause lihtsa nendinguga. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 1. mai 2011, kell 09:28 (EEST) ---- Brežnev oli venelane, mitte ukrainlane. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. august 2012, kell 04:09 (EEST) : Nii ja naa. Erinevatel aegadel märkis ta ise oma rahvust erinevalt. Mis ta täpselt oli ei tea praegusel ajal ilmselt keegi enam täpselt. -- <small><span style="border:1px solid Green; padding:1px;">[[Kasutaja:Ahsoous|<b><font style="color:White;background:Green;">Ahsoo</font></b>]][[Kasutaja_arutelu:Ahsoous|<font style="color:Green;">us</font>]]</span></small> 29. august 2012, kell 11:13 (EEST) :: Siis peaks sellest siin pikemalt kirjutama. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. august 2012, kell 16:42 (EEST) ::: Sellest on kirjutatud ühes nendest Brežnevi elulugudest, mis mõni aeg tagasi eesti keeles ilmusid. Brežnev oli venelane ja ukraina keelt ta ei osanud. Mingil ametikohal töötades oli aga vaja näidata, et seal töötab ukrainlane ja seetõttu pidi ta ka üks kord ankeeti kirjutama, et on ukrainlane. [[Eri:Kaastöö/90.191.119.98|90.191.119.98]] 30. august 2012, kell 16:50 (EEST) ::::Minu meelest vähemalt Sokolov kirjutas sellest. Seega leian, et ukrainakeelne nime variant Леонід Ілліч Брежнєв tuleks lead'ist kustutada.[[Kasutaja:Miacek|Miacek]] ([[Kasutaja arutelu:Miacek|arutelu]]) 22. juuni 2018, kell 17:18 (EEST) ::::: Ka mingi passi järgi ta siiski oli ukrainlane [[:File:Brezhnev LI Pasport 1947.jpg]], seega ei arva küll, et see nimekuju siin üleliigne oleks. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 22. juuni 2018, kell 19:05 (EEST) ---- Miks tema medalite numbrid järjest väiksemaks lähevad? --[[Kasutaja:IFrank|IFrank]] ([[Kasutaja arutelu:IFrank|arutelu]]) 22. jaanuar 2014, kell 23:48 (EET) :Kõik saadud neli medalit kuuluvad eri seeriatesse, igal seerial oma numeratsioon. --[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 22. mai 2016, kell 19:07 (EEST) ---- Brežnev oli algul I sekretär, alles 1966. aastast peasekretär. Praegune infokast on eksitav. Ja võiks olla ainult ametikoha link, muidu ei leia õiget linki hästi üles. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. mai 2016, kell 17:37 (EEST) : "algul I sekretär, alles 1966. aastast peasekretär" See oli põhimõtteliselt sama ametikoht, ainult 1966. aastal muudeti ametikoha nimetus ära. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 26. mai 2016, kell 11:10 (EEST) :: Jah, võib öelda küll, et põhimõtteliselt sama, aga nimetus on ka oluline ja ma leian, et me peame kasutama kaasaegset nimetust. Stalin oli lõpupoole lihtsalt "sekretär", ja "põhimõtteliselt" oli see ka sama ametikoht, või kuidas Sulle tundub? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 26. mai 2016, kell 11:52 (EEST) ---- 1935 ei saanud ta lõpetada Dneprodzeržinski Metallurgiainstituuti, sest linn sai Feliksi järgi nime alles järgmisel aastal. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 22. mai 2016, kell 18:29 (EEST) :Võid muuta. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. mai 2016, kell 18:37 (EEST) :: Muudaks, kui teaks, kuidas seda nimetati. Kooli enda veebilehelt eriti abi ei saa. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 22. mai 2016, kell 18:45 (EEST) ::: Võib vast kirjutada kirjeldavalt "Kamjanske metallurgiainstituudi". [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. mai 2016, kell 19:35 (EEST) ---- "1980 korraldas Nõukogude Liit XXII olümpiamängud." Korraldas küll, aga lääneriigid boikoteerisid neid. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 13. detsember 2016, kell 15:15 (EET) == Isikukultus == Selle kohta võiks eraldi alajaotuse teha, ainult ordenitest ja medalitest ei piisa. Nt juba sel ajal laialt levinud kinnitus, et ta "on kaasaja suurim poliitikategelane". Kurioosumina võin mainida, et 1970ndatel mainis üks TPI punase aine lektor loengul, et "Leonid Iljitš Brežnev on silmapaistev [[oraator]]" - seda ajal, kui Leonid Iljitš ei suutnud enam ainsatki lauset artikulatsioonivigadeta välja hääldada :). Kasutuskõlblikku allikat kahjuks ei leidnud.[[Kasutaja:Miacek|Miacek]] ([[Kasutaja arutelu:Miacek|arutelu]]) 21. mai 2018, kell 15:25 (EEST) ---- Misasi on "üksik majapidamise perekond"? Ja mis on üldse "üksikmajapidamine"? Kas see tähendab lihtsalt talu või hajatalu või mõisa alla mittekuuluvat talu või...? --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 24. november 2023, kell 10:17 (EET) == Rahvus == Mis rahvusest Leonid pärit oli? David Vseviov püüdis oma raadiosaates "Müstiline Venemaa" (https://vikerraadio.err.ee/1608843775/mustiline-venemaa-leonid-breznevi-paritolu-ja-karjaar) põhjalikult ümber lükata väidet, et tegemist oli juudiga, kuid tema põhjendused olid kuidagi kummalised (põhiargument oli, et Leonidi abikaasa suguvõsas kannavad enamasti tavapäraseid vene nimesid). Ta tõi küll välja, et ta oli pärit piirkonnast, kus Tsaari-Venemaal oli väga kõrge juutide kontsentratsioon. Aga jätab tähelepanuta, et Leonidi suguvõsas on mitu Yakovit (Ya'akov / יַעֲקֹב aka Jacob on tüüpiline juudi nimi, Yakov oli Leonidi vanaisa ja ka Leonidi vend kandis seda nime). Leonidi ema isa Denis Denisov (Denisi isa oli Nikita Anufrievich Denisov, vanaisa aga Onufriy (Onuphrius / Ονούφριος, kreekapärane nimi, aga ka Pärsia prints ja pühak varakristlikust ajast) [Denisov?]) võttis omale passi saades Denisovi asemel perenimeks Mazalov (No teate küll "Mazaal Tov" / מזל טוב, mis tähendab heebrea keeles sõna-sõnalt "hea õnn" (Mazal=õnn), kuid seda kasutatakse universaalselt tähenduses "Palju õnne"). Omaette tähelepanu väärib, et Leonidi abikaasa Viktoria Denisova kandis sama perenime kui Leonidi emapoolne vanaisa oma nooruses, enne passi saamisel perenime Mazaloviks muutmist. Juudi päritolu näib toetavat ka Leonidi, tema vanemate ja ka abikaasa füsiognoomika.--[[Eri:Kaastöö/&#126;2026-44228-93|&#126;2026-44228-93]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-44228-93|arutelu]]) 13. august 2026, kell 01:17 (EEST) Leonidi tütre Galina teine abielu oli juudiga (kuulsa illusionisti Emil Teodorovich Kio (sünnijärgse nimega Emil Teodorovich Hirshfeld-Renard) samuti kuulsast illusionistist pojaga Igor Kio-ga, allikas: https://www.jewage.org/wiki/ru/Article:Emil_Kio_(Hirschfeld)_-_biography) Esimene abikaasa, Eugene (Yevgeny Timofeyevich) Milaev, Gruusias sündinud, kuid hiljem Valgevene NSV ja Vene tsirkustes töötanud ja korduvalt välismaal esinemas käinud tsirkuse akrobaat ja kloun, hiljem Moskva tsirkuse direktor, võis tõenäoliselt ka olla juut. Kolmanda abikaasa, Yuri Churbanovi kohta ei oska kommenteerida. Neljandast abikaasast pole Wikipedias isegi nime. Veider on see, et Leonidi poja Yuri abikaasa, Lyudmila Vladimirovna Brezhneva, neiupõlvenime ei ole avaldatud.--[[Eri:Kaastöö/&#126;2026-44228-93|&#126;2026-44228-93]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-44228-93|arutelu]]) 13. august 2026, kell 02:54 (EEST) :Võid andmeid lisada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. august 2026, kell 17:49 (EEST) ::Seda on hea teada, kuid minu küsimus on ajendatud sellest, et mul pole selget pilti, mis rahvusest Leonid ikka oli, sest nagu Vseviov mainis, armastas ta end Nõukogude inimeseks nimetada. [[Eri:Kaastöö/&#126;2026-44228-93|&#126;2026-44228-93]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-44228-93|arutelu]]) 13. august 2026, kell 19:56 (EEST) bca1z7qomnl26s0url9dpvmwijh3kan 7213765 7213750 2026-08-13T17:38:03Z Andres 5 /* Rahvus */ Vastus 7213765 wikitext text/x-wiki Mõttekriips kirjutatakse nii: – (redaktoriboksi alt lühem kriips). Aastaarvude vahele pannakse mõttekriips ilma tühikuteta. Kui on toodud ka kuupäevad või kohad, siis tuleb mõttekriips eraldada tühikutega. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 12:14, 11 Mar 2005 (UTC) ---- See lause, kus räägitakse Brežnevi siirdumisest tseremoniaalsele kohale ja Hruštsovi arvustamisest, on arusaamatu. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 17. juuni 2006, kell 14.03 (UTC) ---- Krjutškovi väitel otsustas Brežnev ise, et väed tuleb Afganistani viia. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 17. juuni 2006, kell 14.03 (UTC) Inglise vikis on öeldud, et seda otsustati Brežnevi lähikondlaste kitsas ringis, Poliitbüroost mööda minnes. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 17. juuni 2006, kell 15.13 (UTC) ---- ''Sisepoliitikas oli ta konservatiiv : See on liiga ebamäärane väljend. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 17. juuni 2006, kell 15.13 (UTC) ---- ''hakkas ta valitsema konservatiivset ja konsensuslikku koalitsiooni : Kuidas mõista siin sõna "koalitsioon"? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 17. juuni 2006, kell 15.18 (UTC) ---- ''[[1938]] nimetas Ukraina uus parteijuht Brežnevi propagandaülemaks.'' Välja võetud. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 30. juuli 2009, kell 18:10 (UTC) : Ta sai tol aastal oblastikomitee osakonnajuhatajaks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 30. juuli 2009, kell 19:12 (UTC) ---- Kirjutasin vene viki järgi, mõningaid kohanimesid ja termineid tuleb veel kontrollida, praegu ei jõua. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 30. juuli 2009, kell 19:47 (UTC) ---- Ma võtsin sünniaja vene vikist, aga seal pole selget allikat. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 30. detsember 2009, kell 11:08 (UTC) ---- Ka kõnesid ei kirjutanud ta ise. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 27. veebruar 2011, kell 22:02 (EET) : kes seda ikka nii väga tippoliitikutest teeb (erandeid muidugi on). Aga need teosed üksinda eraldi ilmselt artikleid ei vääri (isegi vene vikis pole nende kohta artikleid esialgu ette nähtud)-- [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 27. veebruar 2011, kell 22:15 (EET) :: Arvan, et ka see on tavaline, et nad raamatuid päris ise ei kirjuta. Iseasi, et tavaliselt vist avalikustatakse kaastöölised. :: Lihtsalt, praegu jääb mulje, et ta kõned kirjutas ise. :: Igatahes on nende teoste pealkirjad tuntumad kui "Brežnevi triloogia". Mina kirjutaksin küll pigem igast teosest eraldi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 27. veebruar 2011, kell 22:21 (EET) ---- "siirdus Brežnev 1960 tseremoniaalsele Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe kohale ja hakkas avalikult kritiseerima Hruštšovi poliitikat". Kahtlane väide. Avalikult Brežnev sel ajal Hruštšovi poliitikat küll ei kritiseerinud. [[Eri:Kaastöö/90.191.119.98|90.191.119.98]] 1. mai 2011, kell 9:20 (EEST) : Jah, see väide on täiesti uskumatu. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 1. mai 2011, kell 09:21 (EEST) : Pealegi, tseremoniaalsele kohale üleminek oli vaevalt nüüd asi, mida ta ise sai otsustada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 1. mai 2011, kell 09:23 (EEST) ''Kui Hruštšovi arvustamine tugevnes, siirdus Brežnev [[1960]] tseremoniaalsele Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe kohale ja hakkas avalikult kritiseerima Hruštšovi poliitikat. : Asendasin selle lause lihtsa nendinguga. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 1. mai 2011, kell 09:28 (EEST) ---- Brežnev oli venelane, mitte ukrainlane. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. august 2012, kell 04:09 (EEST) : Nii ja naa. Erinevatel aegadel märkis ta ise oma rahvust erinevalt. Mis ta täpselt oli ei tea praegusel ajal ilmselt keegi enam täpselt. -- <small><span style="border:1px solid Green; padding:1px;">[[Kasutaja:Ahsoous|<b><font style="color:White;background:Green;">Ahsoo</font></b>]][[Kasutaja_arutelu:Ahsoous|<font style="color:Green;">us</font>]]</span></small> 29. august 2012, kell 11:13 (EEST) :: Siis peaks sellest siin pikemalt kirjutama. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. august 2012, kell 16:42 (EEST) ::: Sellest on kirjutatud ühes nendest Brežnevi elulugudest, mis mõni aeg tagasi eesti keeles ilmusid. Brežnev oli venelane ja ukraina keelt ta ei osanud. Mingil ametikohal töötades oli aga vaja näidata, et seal töötab ukrainlane ja seetõttu pidi ta ka üks kord ankeeti kirjutama, et on ukrainlane. [[Eri:Kaastöö/90.191.119.98|90.191.119.98]] 30. august 2012, kell 16:50 (EEST) ::::Minu meelest vähemalt Sokolov kirjutas sellest. Seega leian, et ukrainakeelne nime variant Леонід Ілліч Брежнєв tuleks lead'ist kustutada.[[Kasutaja:Miacek|Miacek]] ([[Kasutaja arutelu:Miacek|arutelu]]) 22. juuni 2018, kell 17:18 (EEST) ::::: Ka mingi passi järgi ta siiski oli ukrainlane [[:File:Brezhnev LI Pasport 1947.jpg]], seega ei arva küll, et see nimekuju siin üleliigne oleks. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 22. juuni 2018, kell 19:05 (EEST) ---- Miks tema medalite numbrid järjest väiksemaks lähevad? --[[Kasutaja:IFrank|IFrank]] ([[Kasutaja arutelu:IFrank|arutelu]]) 22. jaanuar 2014, kell 23:48 (EET) :Kõik saadud neli medalit kuuluvad eri seeriatesse, igal seerial oma numeratsioon. --[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 22. mai 2016, kell 19:07 (EEST) ---- Brežnev oli algul I sekretär, alles 1966. aastast peasekretär. Praegune infokast on eksitav. Ja võiks olla ainult ametikoha link, muidu ei leia õiget linki hästi üles. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. mai 2016, kell 17:37 (EEST) : "algul I sekretär, alles 1966. aastast peasekretär" See oli põhimõtteliselt sama ametikoht, ainult 1966. aastal muudeti ametikoha nimetus ära. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 26. mai 2016, kell 11:10 (EEST) :: Jah, võib öelda küll, et põhimõtteliselt sama, aga nimetus on ka oluline ja ma leian, et me peame kasutama kaasaegset nimetust. Stalin oli lõpupoole lihtsalt "sekretär", ja "põhimõtteliselt" oli see ka sama ametikoht, või kuidas Sulle tundub? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 26. mai 2016, kell 11:52 (EEST) ---- 1935 ei saanud ta lõpetada Dneprodzeržinski Metallurgiainstituuti, sest linn sai Feliksi järgi nime alles järgmisel aastal. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 22. mai 2016, kell 18:29 (EEST) :Võid muuta. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. mai 2016, kell 18:37 (EEST) :: Muudaks, kui teaks, kuidas seda nimetati. Kooli enda veebilehelt eriti abi ei saa. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 22. mai 2016, kell 18:45 (EEST) ::: Võib vast kirjutada kirjeldavalt "Kamjanske metallurgiainstituudi". [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. mai 2016, kell 19:35 (EEST) ---- "1980 korraldas Nõukogude Liit XXII olümpiamängud." Korraldas küll, aga lääneriigid boikoteerisid neid. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 13. detsember 2016, kell 15:15 (EET) == Isikukultus == Selle kohta võiks eraldi alajaotuse teha, ainult ordenitest ja medalitest ei piisa. Nt juba sel ajal laialt levinud kinnitus, et ta "on kaasaja suurim poliitikategelane". Kurioosumina võin mainida, et 1970ndatel mainis üks TPI punase aine lektor loengul, et "Leonid Iljitš Brežnev on silmapaistev [[oraator]]" - seda ajal, kui Leonid Iljitš ei suutnud enam ainsatki lauset artikulatsioonivigadeta välja hääldada :). Kasutuskõlblikku allikat kahjuks ei leidnud.[[Kasutaja:Miacek|Miacek]] ([[Kasutaja arutelu:Miacek|arutelu]]) 21. mai 2018, kell 15:25 (EEST) ---- Misasi on "üksik majapidamise perekond"? Ja mis on üldse "üksikmajapidamine"? Kas see tähendab lihtsalt talu või hajatalu või mõisa alla mittekuuluvat talu või...? --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 24. november 2023, kell 10:17 (EET) == Rahvus == Mis rahvusest Leonid pärit oli? David Vseviov püüdis oma raadiosaates "Müstiline Venemaa" (https://vikerraadio.err.ee/1608843775/mustiline-venemaa-leonid-breznevi-paritolu-ja-karjaar) põhjalikult ümber lükata väidet, et tegemist oli juudiga, kuid tema põhjendused olid kuidagi kummalised (põhiargument oli, et Leonidi abikaasa suguvõsas kannavad enamasti tavapäraseid vene nimesid). Ta tõi küll välja, et ta oli pärit piirkonnast, kus Tsaari-Venemaal oli väga kõrge juutide kontsentratsioon. Aga jätab tähelepanuta, et Leonidi suguvõsas on mitu Yakovit (Ya'akov / יַעֲקֹב aka Jacob on tüüpiline juudi nimi, Yakov oli Leonidi vanaisa ja ka Leonidi vend kandis seda nime). Leonidi ema isa Denis Denisov (Denisi isa oli Nikita Anufrievich Denisov, vanaisa aga Onufriy (Onuphrius / Ονούφριος, kreekapärane nimi, aga ka Pärsia prints ja pühak varakristlikust ajast) [Denisov?]) võttis omale passi saades Denisovi asemel perenimeks Mazalov (No teate küll "Mazaal Tov" / מזל טוב, mis tähendab heebrea keeles sõna-sõnalt "hea õnn" (Mazal=õnn), kuid seda kasutatakse universaalselt tähenduses "Palju õnne"). Omaette tähelepanu väärib, et Leonidi abikaasa Viktoria Denisova kandis sama perenime kui Leonidi emapoolne vanaisa oma nooruses, enne passi saamisel perenime Mazaloviks muutmist. Juudi päritolu näib toetavat ka Leonidi, tema vanemate ja ka abikaasa füsiognoomika.--[[Eri:Kaastöö/&#126;2026-44228-93|&#126;2026-44228-93]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-44228-93|arutelu]]) 13. august 2026, kell 01:17 (EEST) Leonidi tütre Galina teine abielu oli juudiga (kuulsa illusionisti Emil Teodorovich Kio (sünnijärgse nimega Emil Teodorovich Hirshfeld-Renard) samuti kuulsast illusionistist pojaga Igor Kio-ga, allikas: https://www.jewage.org/wiki/ru/Article:Emil_Kio_(Hirschfeld)_-_biography) Esimene abikaasa, Eugene (Yevgeny Timofeyevich) Milaev, Gruusias sündinud, kuid hiljem Valgevene NSV ja Vene tsirkustes töötanud ja korduvalt välismaal esinemas käinud tsirkuse akrobaat ja kloun, hiljem Moskva tsirkuse direktor, võis tõenäoliselt ka olla juut. Kolmanda abikaasa, Yuri Churbanovi kohta ei oska kommenteerida. Neljandast abikaasast pole Wikipedias isegi nime. Veider on see, et Leonidi poja Yuri abikaasa, Lyudmila Vladimirovna Brezhneva, neiupõlvenime ei ole avaldatud.--[[Eri:Kaastöö/&#126;2026-44228-93|&#126;2026-44228-93]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-44228-93|arutelu]]) 13. august 2026, kell 02:54 (EEST) :Võid andmeid lisada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. august 2026, kell 17:49 (EEST) ::Seda on hea teada, kuid minu küsimus on ajendatud sellest, et mul pole selget pilti, mis rahvusest Leonid ikka oli, sest nagu Vseviov mainis, armastas ta end Nõukogude inimeseks nimetada. [[Eri:Kaastöö/&#126;2026-44228-93|&#126;2026-44228-93]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-44228-93|arutelu]]) 13. august 2026, kell 19:56 (EEST) :::No ega muud teha ei ole kui tuleb kõik teatmed sisse panna. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. august 2026, kell 20:38 (EEST) i6z4ag065fxicov164pxma6uzfmwjrh 0 21914 7213736 7212916 2026-08-13T16:21:39Z Eiusmod 200998 Pildilt on selgelt näha, et see ei ole üks võileib, vaid koosneb paljudest võileibadest. Kas see on maailma pikim, ei ole õnnestunud leida et oleks valmistatu pikem kiluvõileibade rida 7213736 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}} [[Fail:Kiluvõileib.IMG 4378.JPG|pisi|Maailma pikim kiluvõileibade rida, mis oli 20 meetrit pikk, valmis Tallinnas 2014. aastal<ref>{{cite web |url=https://eeter.err.ee/277909/tallinnas-valmis-maailma-pikim-kiluvoileib |title=Tallinnas valmis maailma pikim kiluvõileib |website=ERR |language=et }}</ref>]] '''Eesti köök''' on [[eestlased|eestlastele]] omaste toiduvalmistamisega seotud [[traditsioon]]ide kogum ja valik [[toit]]e, mida eestlastel on olnud tavaks süüa. Kitsamas mõistes peetakse Eesti köögi all silmas eesti rahvustoite ning 19. sajandi keskpaiga rahvuslikust [[ärkamisaeg|ärkamisajast]] tuntud lihtrahva argi- ja peoroogade valmistamise ja tarvitamise kombeid. Paljud sel ajal tuntud toidud – näiteks [[rukkileib]], [[või]], [[vorst]]id, [[sült]], [[kama]], [[soolaheeringas]] ja [[vürtsikilu]] – on eestlaste toiduvalikus tänini tähtsal kohal.<ref name="Rahvusköök">{{cite web |url=https://pagarioppe-pohikursus.innove.ee/toitumistavad/index.html#rahvuskoogi-kujunemine |title=Eesti rahvusköögi kultuurilooline kujunemine |website=Pagariõppe põhikursus |language=et }}</ref> Eesti köögi varasem ajajärk oli üsna sarnane teiste [[Euroopa]] põhjaosa rahvaste omaga. Seda mõjutasid oluliselt kohalik [[loodus]], [[Eesti kliima|ilmastik]] ja [[maaviljelus]]viisid.<ref>[https://sisu.ut.ee/toiduelamus/eesti-koogi-arengulugu/ Eesti toidukultuuri ja köögi arengulugu] Tartu Ülikool.</ref> == Iseloomulikud toiduliigid == === Kala === [[Pilt:Räim.JPG|pisi|upright=1.2|[[Räim]] (ehk silk) on [[Eesti rahvuskala]] alates 2007. aastast<ref name=raim>[http://www.postimees.ee/1633305/eesti-rahvuskala-konkursi-voitis-raim "Eesti rahvuskala konkursi võitis räim"] Postimees.ee, 22. veebruar 2007</ref>]] [[Fail:Ansjovissmörgåsar.jpg|pisi|upright=1.2|Kiluvõileivad]] [[Kalapüük]] etendas eestlaste esivanemate elus tähtsat osa juba [[kiviaeg|kiviajal]]; rohkeid teateid selle kohta pakub [[arheoloogia|arheoloogiline]] leiuaines. Eesti tollaste elanike toidusedelisse kuulusid mitmesugused [[kalad|mere- ja mageveekalad]]: sisemaal püüti peamiselt [[haug]]i, [[ahven]]at, [[latikas|latikat]] ja [[säga]], rannikul ja saartel [[tursk]]a, [[koha]], [[lest]]a jt. Kiviaegsest asulast [[Kaseküla]]s Lääne-Eestis on leitud koguni 11 kalaliigi luid.<ref>[https://arheoloogia.ee/ave1997/6%20AVE%201997_Kriiska%20jt_30_43.pdf Kriiska, A., Lõugas, L., Saluäär, U. Archaeological excavations of the Stone Age settlement site and ruin of the stone cist grave of the Early Metal Age in Kaseküla] [https://arheoloogia.ee/kirjandus/arheoloogilised-valitood-eestis/ Arheoloogilised Välitööd Eestis], 1997, lk 43</ref> Kala on olnud aastatuhandeid eestlaste toidulaual tavaline, pakkudes täiendust põllumajandussaadustest valmistatud toitudele. [[Keskaeg|Keskajal]] kujunes kalast ka tähtis kaubaartikkel. Kaupmehed vedasid seda Eestisse sisse – sel ajal sai rahva toidulaual tavaliseks [[soolaheeringas]] – ja vahendasid kohalikku kala omakorda Lääne-Euroopa turule.<ref>{{cite web |url=https://kirj.ee/public/Acta_hist/2018/issue_1/acta-2018-24-3-23.pdf |title=Kala tätsusest kaubanduses, majanduses ja toidumenüüs 13.–16. sajandi Eestis |website=Tallinna Ülikool, Humanitaarteaduste Instituut |language=et }}</ref> [[2007]]. aastal korraldatud [[Eesti rahvuskala]] valimiste järel anti see tiitel "[[räim]]ele (ehk läänemere heeringale) kui Eesti rahva põlisele toitjale".<ref name=raim /><ref> [[Eesti rahvuskala]] konkursi korraldas [[Eesti Kalaliit]], mis on [[mittetulundusühing]], mitte riigiasutus.</ref> [[Vürtsikilu]]st valmistatud [[kiluvõileib]]a loetakse tähtsaks piduroaks, millega tähistatakse ka [[Eesti Vabariigi aastapäev]]a.<ref>{{cite web |url=https://kodus.ee/artikkel/kiluvoileib-klassikaline-pidulaua-parl-milleta-vabariigi-sunnipaev-ei-moodu |title=Kiluvõileib – klassikaline pidulaua pärl, milleta vabariigi sünnipäev ei möödu |website=Kodus |language=et }}</ref> Sellel on ka sümboolne tähtsus, kuna must leib ja soolatud kala oli sageli põhitoit. === Must leib === [[Pilt:Bread retailed from street counters, Revale, Esthonia, photo from The Encyclopedia of Food by Artemas Ward.jpg|pisi|upright=1.2|Leivamüük tänaval Tallinnas 20. sajandi alguses<ref>{{Netiviide|autor=Artemis Ward |url=https://archive.org/details/encyclopediaoffo00ward/page/48/mode/2up |pealkiri=The encyclopedia of food |väljaanne=archive.org |aeg=1923 |page=48 |keel=en }}</ref>]] Alates põlluharimise levikust Eesti aladele umbes 4000 aastat tagasi, hakkasid [[liha]] ja kala kõrval järjest olulisemat osa igapäevases söögivalmistamises etendama [[teravili|teraviljadest]] valmistatavad toidud: [[leib]], [[puder]], [[hapurokk|rokk]], [[kört]], [[leem]] jt. Tähtsaimaks teraviljatoiduks kujunes aga [[hapendamine|hapendatud]] [[taigen|tainast]] tume [[rukkileib]] ehk must leib. Leib muutus ajapikku kogu toidu ja elatise [[sümbol]]iks, muudele toitudele jäi tihti vaid leivakõrvase staatus.<ref name="Ellen Pärn">{{Cite web |last= |first= |title=Ellen Pärn. Rukkileib - eestlase põhitoit|url=https://www.leivaliit.ee/wp-content/uploads/2011/11/1191490688.pdf}}</ref> Mõnikord võis kogu toit koosneda ainult mustast leivast ja hapupiimast.<ref name=tk>[https://sisu.ut.ee/toiduelamus/eesti-koogi-areng-talupojakook/ Eesti köögi areng: Talupojaköök] Tartu Ülikool.</ref> [[Rukis|Rukkist]] valmistatud musta leiba hinnatakse Eestis tänini. Purukshõõrutud teravilja ja vee segust kuumadel kividel või tule paistel leiva küpsetamine oli tuntud juba [[mesoliitikum|keskmisel kiviajal]];<ref>{{cite web |url=https://www.biblicalarchaeology.org/daily/news/ancient-bread-jordan/ |title=Ancient Bread: 14,400-Year-Old Flatbreads Unearthed in Jordan |website=Biblical Archeology Society |language=en }}</ref> taina kergitamist [[hapendamine|hapendamise]] teel ning ahjusid leiva küpsetamiseks hakati Eesti alal kasutama hiljem. Rukkileib sai Eestis levinuks alles 2. aastatuhande algul, enne seda oli tavalisim teravili [[oder]]. Kuni 19. sajandini lisati leivajahule vastavalt vajadusele [[aganad|aganaid]], [[ikaldus]]aastatel ka muid lisandeid, näiteks peenestatud [[tamm|tamme]][[tõru]]sid, [[kask|kase]]- ja [[sarapuu]]-[[urb]]i, [[kanarbik]]ku jms.<ref name="Ellen Pärn" /> === Toidud Eesti vaimse kultuuripärandi nimistus === [[Pilt:Verivorstid.jpg|upright=0.9|pisi|[[Verivorst]] on üks tuntumaid traditsioonilisi toite]] [[Fail:Sülze001.jpg|upright=0.9|pisi|[[Sült]] on Eestis väga populaarne toit]] [[Eesti Rahvakultuuri Keskus]] on koostanud nimekirja eestlastele omastest toitudest ja kandnud need [[Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu|vaimse kultuuripärandi nimistusse]].<ref>{{Cite web |last= |first= |title=Vaimse kultuuripärandi nimistu |url=https://rahvakultuur.ee/vkp/nimistu/ |url-status=live |website=Eesti Rahvakultuuri Keskus}}</ref> <div style=column-count:3> * [[Hapurokk]] * [[Kama]] * [[Kartulivorst]] * [[Käkisupp]] * [[Mulgi kapsad]] * [[Mulgi korp]] * [[Mulgi puder]] * [[Odrakarask]] * [[Paltid]] * [[Pannileib]] * [[Rukkileivataignas kapsapirukas]] * [[Sõir]] * [[Sült]] * [[Verivorst]] </div> Osa sellest nimekirjast võib pidada eestlaste [[rahvustoit]]udeks, kui need on eestlastele tüüpilised toidud, sest tegu on arvatavasti kas terves maailmas unikaalsete toitudega (näiteks Mulgi kapsad, sest pole teada, et kusagil mujal oleks kombeks [[kruubid|odrakruupe]] [[hapukapsas]]tele lisada) või selliste roogadega, mida küll valmistatakse ka teistes maades, kuid Eestis tehakse seda omal ja täiesti ainulaadsel viisil. Mõnede kultuuripärandi nimekirja toitude kohta ei ole selge, kas need on Eestile unikaalsed või mitte. Märkimisväärne osa nimekirja toitudest ei ole tänapäeval enam laiemalt levinud ja suurem osa eestlastest neid ei tunne. == Ajalooline areng == === Traditsiooniline taluköök === Taluperedes küpsetati leiba tavaliselt kord nädalas [[laupäev]]iti, pere suurusest olenevalt korraga 6–10 pätsi, millest igaüks kaalus 2–5 kg. Varasematel aegadel [[reheahi|reheahjus]] küpsetatud leivapätsid olid suuremad ja ümmargused, hilisemates väiksemates ahjudes küpsetati veidi väiksemaid ja piklikke leibu.<ref name="Ellen Pärn" /> Lisaks leivale küpsetati hapendamata [[odrajahu]]tainast [[karask]]it, alates 19. sajandist ka [[nisu]][[nisujahu|jahust]] [[sepik]]ut ja pühade puhul valget [[sai]]a. Teine talurahva toidulaual tavaline toit oli [[puder]], mida keedeti tavaliselt [[odrajahu]]st, -[[tangud]]est või -[[kruubid|kruupidest]]. Lõuna- ja idapoolsemates Eesti piirkondades oli tuntud ka [[kiisel]], hapendatud [[kaer]]ast keedetud puder.<ref name="Talupojaköök">{{Cite web |last= |first= |title=Eesti toidukultuur.Talupojaköök |url=https://maaelumuuseumid.ee/tahvel1/7255-2/ |website=Eesti maaelumuuseumid }}</ref> Igapäevatoitudes tarvitati rohkelt nii värsket [[piim|lehmapiima]] kui ka sellest valmistatud [[hapupiim]]a, [[rõõsk koor|rõõska koort]], [[või]]d ja [[kohupiim]]a.<ref name=tk /> [[Pilt:Oskar hoffmann talumehed kortsis.jpg|pisi|Eesti talumehed kõrtsis ([[Oskar Hoffmann]], 1899)]] Lisaks [[kaev]]uveele ja piimale tarvitati taludes igapäevajoogiks [[kali|kalja]] ja pidupäeviti [[õlu]]t. 1858.-1861. aastal turustati linnades aastas ühe elaniku kohta 24,8 [[toop]]i (toop on kaks pudelit) [[viin (jook)|viina]] ja 40,5 toopi õlut. Maal joodi viina üle kolme korra vähem ja õlut üle kahe korra vähem, kui linnades. Maal oli [[kõrts]] väljaspool kodu peamine kangete jookide pruukimise koht.<ref>{{Cite web |last= |first= |title=Teadustöö alkoholi tootmisest ja tarbimisest Eestis 19. sajandil |url=https://www.postimees.ee/2486311/teadustoo-alkoholi-tootmisest-ja-tarbimisest-eestis-19-sajandil-juubeliks-elutoo-avaldamata-liviko-valjaanne-alkoholi-ostmise-ja-pruukimise-kohad-kaks-ja-pool-pange-viina-elaniku-kohta-mis-toimus-kortsi-katuse-all-laadaliste-varjupaik-kortside-v |website=Postimees }}</ref> Aedviljadest on sajandeid söögiks kasvatatud [[Valge peakapsas|peakapsas]]t, [[naeris]]t, [[kaalikas|kaalikat]] ja [[Harilik hernes|herneid]]. Kapsast söödi värskelt või [[hapendamine|hapendatult]], kaalikaid tihti ka tuhas küpsetatult, eriti hea toitvuse poolest olid tuntud nii värsked herned kui ka [[hernesupp]].<ref name="Talupojaköök" /> Aedviljadest võidi teha ka [[ühepajatoit]]u. [[Fail:Aringa-marinato.jpg|pisi|Soolaheeringat ja soolasilku söödi sageli]] [[Soolamine|Soolatult]] jõudis lauale [[räim]] (ehk silk) ja [[soolaheeringas]], värske kala oli tavalisem rannas ja suurte järvede ääres.<ref name="Rahvusköök" /> Eestile eripärane kalatoit on [[vürtsikilu]], mida hakati valmistama 18. sajandi teisel poolel Paldiskis, Tallinnas ja Saaremaal.<ref>{{cite web |url=https://www.kalapeedia.ee/5889.html |title=Tallinna kilud |website=Kalapeedia |language=et }}</ref> Värske [[liha]] polnud toidulaual kuigi sagedane. [[Koduloom]]i tapeti talvel, sageli enne [[jõulud|jõule]].<ref>{{cite web |url=https://tuna.ra.ee/siga-seapidamine-ja-sealiha-toiduks-tarvitamine-eestis-13-16-sajandil/ |title=Siga, seapidamine ja sealiha toiduks tarvitamine Eestis |website=Tuna |language=et }}</ref> Kohe tarvitati ära [[rupskid]], liha säilitati soolatult ja [[suitsutamine|suitsutatult]]. [[Siga|Sea]] peast ja jalgadest keedeti pidurooga – [[sült]]i. Pühaderoaks olid ka [[vorst]]id ([[valgevorst]]id ja [[verivorst]]id), mille tangupudrust täidisele lisati vastavalt võimalusele hakitud liha, verd või teisi [[subproduktid|tapasaadusi]]. Tänini on püsinud komme süüa jõulude ja [[uusaasta|aastavahetuse]] ajal verivorsti. Lihaga keedeti ka [[kapsasupp]]i ja suitsuliha lisati näiteks [[hernesupp]]i.<ref name="Rahvusköök" /> [[Pilt:Kama.jpg|pisi|Hapupiimaga segatud [[kama]]jahu oli mõnikord põhitoit<ref name="Kama" />]] Üks vanemaid eestlaste menüüsse kuuluvaid [[kiirtoit]]e on [[kama]] – teraviljadest ja kuivatatud hernestest valmistatud jäme segu, mida kuni möödunud sajandini segati ja söödi tavaliselt [[hapupiim]]aga. Hiljem on hakatud kama sööma ka koos [[keefir]]i, [[jogurt]]i ja muude piimatoodetega.<ref name="Kama">{{Cite web |last= |first= |title=Kama valmistamine ja söömine Mulgimaal |url=https://rahvakultuur.ee/2020/03/17/kama-valmistamine-ja-soomine-mulgimaal/ |url-status=live |website=Eesti Rahvakultuuri Keskus}}</ref> 19. sajandi teisel poolel hakkasid koos omandisuhete ja majandusoludega muutuma ka toitumistavad. Järk-järgult said tuntuks ja kättesaadavaks uued [[toiduaine]]d ja valmistamisviisid. Rahvusvahelised mõjud jõudsid söögilauale nii mõisate kaudu [[Saksamaa]]lt kui ka läbi [[sadamalinn]]ade, muuhulgas lähedal asuvast [[Peterburi]]st. Müügile ilmusid [[manna]], [[riis]], [[suhkur]], [[kohv]] ja [[vürtsid]]. Naisseltsid korraldasid [[kokandus]]kursusi, levis [[Toiduainete konserveerimine|toiduainete hoidistamine]].<ref name="Rahvusköök" /> === 20. sajand === [[Kartul]] jõudis Euroopasse suhteliselt hiljuti ja sai Eestis tavaliseks toiduks alles 19. sajandi lõpus. Järgnenud aastakümnetel sai kartul eestlaste toidulaual peaaegu asendamatuks,<ref>{{Cite web |last= |first= |title= Eesti Entsüklopeedia, article ''Kartul''|url=http://entsyklopeedia.ee/artikkel/kartul1/ }}</ref> olles tihti päeva tugevaima söögikorra põhiosa. [[Fail:Potato salad 001.jpg|pisi|[[Kartulisalat]]]] 1920.–1930. aastatel kujunes iseseisvas Eesti Vabariigis välja Eesti köögi uus ajajärk. Sellest ajast on tuntud näiteks sellised Eestis rahvale omaseks saanud toidud nagu [[kartulisalat]], [[kiluvõileib]], [[hapukurk]], [[maksapasteet]], [[kotlet]]id, [[kartulipuder]], [[marinaad|marineeritud]] [[kõrvits]], [[kapsarullid]], [[kissell]], [[mannavaht]], [[kook|plaadikoogid]] jt.<ref>{{cite web |url=https://eopearhiiv.edu.ee/kutsekeel/kokandus/eesti_kk2.html |title=Eesti köök |website=Eopearhiiv |language=et }}</ref> [[Fail:Geräucherte Sprotten.JPG|pisi|[[Sprotid]]]] Teise maailmasõja ajal [[Suur põgenemine|Läände põgenenud]] [[väliseestlased|eestlased]] järgisid oma toidutraditsioone võõrsil elades ikka edasi. Nendest annavad tunnistust ka näiteks 1960. aastate laulusõnad: "''...Siis pereproua plaksutades käsi tuppa tuli. Ta kõiki palus osa võtma väiksest pidusöögist ja maitsma nipet-näpet meie kodumaisest köögist: [[lõhe]], suitsu[[angerjas]], terve põrsapõngerjas, suitsusingid, kanasalat, keedusingid, [[punapeet|peedisalat]], [[jõevähk|vähjakaelad]], kalasalat, [[silk|silgud]] marineeritud, võrratult garneeritud; [[sült]], [[rosolje]], [[vorst]]ilõigud, [[mädarõigas]], [[veiseliha|lihalõigud]], [[kalkun]]i- ja [[kana]]lõigud; lisaks mitmesugused [[pasteet|pasteedid]], [[tomat|tomati]][[püree]] ja [[õun]]akeedis, [[kilu]]d, [[sprotid]], [[makrell|skumbria]], [[Valge peakapsas|kapsa-]], [[pirukas|lihapirukad]]... Nõnda algas naabri sünnipäev.''"<ref>[[Olaf Kopvillem]] "Klunker" {{Netiviide|autor=Jaan Elgula ja Peeter Kaljumäe|url=https://vikerraadio.err.ee/810754/jaan-elgula-ja-peeter-kaljumae-olaf-kopvillem-klunker|pealkiri=Olaf Kopvillem "Klunker"|väljaanne=Vikerraadio (ERR)|aeg=21.04.2017|vaadatud=09.02.2025}}</ref> [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsiooni]] ajal said Eesti toitumistavad palju mõjutusi ida poolt; [[söökla]]tesse ja [[restoran]]idesse jõudsid [[borš]], [[seljanka]], [[rassolnik]], [[hartšoo]], [[pelmeenid]] jms. Samas andis eelkõige linnades tunda kauplustes müüdavate toiduainete vähesus ja eriti [[maitseained|maitseainete]] piiratud valik.<ref name="Talupojaköök" /> 1980. aastate teises pooles, kui [[kooperatiiv]]ide kujul sai taas tekkida algeline eraettevõtlus, olid mõnda aega populaarsed uudistoidud nagu näiteks [[šašlõkk]], [[suhkruvatt]] ja kartulivahvlid. Ehkki 20. sajandi lõpus katkes paljude nõukogudeaegsete toiduainete tööstuslik valmistamine, on tänapäeval mitmesugused koopiad nendest jõudnud tagasi poelettidele ja saanud eriti vanema elanikkonna seas, osaliselt ka teadmatuse või odava hinna tõttu, populaarseteks nostalgiatoodeteks.<ref>{{cite web |url=https://majandus.postimees.ee/2081376/noukaaeg-lettidel-tagasi |title=Nõukaaeg lettidel tagasi |website=Postimees |language=et }}</ref> === Üleilmastumine ja "Uus Eesti köök" === [[Fail:RedDot Burger.jpg|pisi|[[Globaliseerumine|Globaliseerumise]] mõjul 21. sajandil välja kujunenud "uus Eesti köök" on üle võtnud mitmeid ülemaailmselt tuntud roogasid. Üheks selliseks on [[hamburger]]id.]] Taasiseseisvunud Eestis on alates 1990. aastatest [[globaliseerumine|üleilmastumise]] tõttu saanud igapäevases menüüs tavalisteks [[pitsa]], [[pasta]], [[hamburger]]id, [[friikartulid]], maisikrõbinad ja muud rahvusvaheliselt tuntud toidud, mistõttu "traditsiooniline" Eesti köök on järjest vähema tähtsusega. Siiski eelistatakse paljudes peredes eriti pühade ja pidude ajal, kuid ka igapäevamenüüs traditsioonilisi toite.<ref name="Rahvusköök" /> Eestis on väga populaarsed [[viinerid]].<ref>{{cite web |url=https://omamaitse.delfi.ee/artikkel/73120401/muudimurdjad-eestis-suuakse-aastas-ligi-150-miljonit-viinerit-ehk-kuus-muuti-viinerist |title=Müüdimurdjad: Eestis süüakse aastas ligi 150 miljonit viinerit ehk kuus müüti viinerist |website=Oma Maitse |language=et }}</ref> Viimastel aastatel on tekkinud ka "uus Eesti köök", milles kodumaiseid toiduaineid (marjad ja [[söögiseen]]ed, kilu, sea-, veise- ja lambaliha, rukkijahu, kamajahu jms) kasutatakse uudsel viisil, näiteks marjakrõpsudena.<ref>{{cite web |url=https://sisu.ut.ee/toiduelamus/eesti-koogi-areng-uus-eesti-kook/ |title=Eesti köögi areng: Uus Eesti köök |website=Tartu Ülikool |language=et }}</ref> == Vaata ka == * [[Jõulutoidud]] * [[Seto köök]] == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== {{reflist}} * Dmitri Demjanov, Mari Kodres "Sööme ära!". Menu, 2011 (uuemast Eesti köögist) * Harri Ilves, Maire Suitsu, Lia Virkus [https://isbnsearch.org/isbn/9789949454433 "Eesti köök"]. Ajakirjade Kirjastus, 2010 * Anu Jõesaar "Omanäolised eesti köögid". Ajakirjade Kirjastus, 2006 (köökidest Eestis) * Maria Kagan, Tiina Parm "Väärt eesti toidud". Suur Eesti Raamatuklubi, 2006 * Jaan Koor [http://digar.nlib.ee/show/nlib-digar:116980 "Uus kookide tegemise õpetus"]. Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR, 1908 * Margit Mikk-Sokk [https://isbnsearch.org/isbn/9789949931293 "Eesti rahvustoidud armastusega. 50 parimat retsepti"]. Tulip, 2014 * [[Aliise Moora]] [https://isbnsearch.org/isbn/9789985772126 "Eesti talurahva vanem toit"], 2. trükk. Ilmamaa, 2007 * Mikko Savikko "Seapraad ja kartulisalat. Pilguheit Eesti kööki". Guide Marketing, 2011 * Tiina Trolla [https://isbnsearch.org/isbn/9789949139804 "Eesti toidu kokaraamat - valik vanu ja uusi Eesti tüüpilisi toiduretsepte"]. La Pub, 2006 * Wimberg [https://isbnsearch.org/isbn/9789949454730 "Eesti köökk"]. Ajakirjade Kirjastus, 2010 (luulekogu Eesti köögi teemadel) == Välislingid == {{vikitsitaadid}} * [http://www.eestitoit.ee/ Eesti toidu infoserver] * [http://maitseelamused.blogspot.com/2010/11/eesti-kook-mida-see-endast-kujutab.html "Eesti köök – mida see endast kujutab?"] Aet köögis, 26. november 2010 * [https://www.eesti.ca/noukogude-eestis-soodi-nagu-kanadas-19-sajandil-artikkel-postimees/article38099 "Nõukogude Eestis söödi nagu Kanadas 19. sajandil"] Postimees, 6. detsember 2012 {{Euroopa köök}} {{Soome-ugri köök}} {{Eesti artiklid}} [[Kategooria:Eesti köök| Eesti köök]] 4jfwrgei22dixf4g35kf92iws9lnsos 0 22568 7213838 5325472 2026-08-13T20:43:47Z Andres 5 7213838 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib mütoloogilisest tegelasest; [[Liviu Rebreanu]] romaani kohta vaata artiklit [[Ion (romaan)]], [[Platon]]i dialoogi kohta vaata artiklit [[Ion (Platoni dialoog)]]; Euripidese näidendi kohta vaata artiklit [[Ion (Euripides)]].}} '''Ion''' oli leidlaps. Ta leiti [[Delfi]] [[oraakel|oraakli]] [[tempel|templi]] trepilt. Preestrinna kasvatas ta üles ja temast sai pühamu teenija. Ükskord tulid [[Atika]] suurnik [[Xuthos]] ja tema naine [[Kreusa (Erechtheuse tütar)|Kreusa]] oraaklilt küsima, kas nad veel lapsi saavad. [[Apollon]] ütles, et saavad ja et Ion ongi nende laps. Preestrinna tõi välja mähkmed, milles Ion leiti, ja Kreusa tunnistas, et nendes mähkmeis jättis ta koopasse lapse, kelle oli Apolloniga saanud. Sinna ilmus [[Athena]], kelle Apollon oli saatnud ütlema, et laps on tõesti tema poeg. Athena lisas, et [[Hermes]] oli poisi koopast templi trepile kandnud ja et Ion on väärt Ateenat valitsema. Ion läks vanemate juurde elama ja sai kõigi [[joonlased|joonlaste]] esiisaks. Tema poolvennast '''Achaiosest''', kes siis oli veel sündimata, sai kõigi [[ahhailased|ahhailaste]] esiisa. Atika kuningat ei saanud neist kummastki. [[Kategooria:Vanakreeka mütoloogia tegelaskujud]] 8oxlqvcgvg2ueu3a4ebehcqeo25htb0 0 23874 7213873 6877020 2026-08-13T23:50:09Z Sillerkiil 58396 7213873 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib Saksa-Rooma keisrist; samanimeliste kohta vaata [[Leopold II (täpsustus)]].}} {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} {{viitamata}} '''Leopold II''' ([[5. mai]] [[1747]] [[Viin]] – [[1. märts]] [[1792]] Viin) oli [[Saksa-Rooma keiser]] [[1790]]–1792 ja [[Toscana suurhertsog]] ('''Pietro Leopoldo''' nime all) [[1765]]–1790 [[Habsburgid-Lotringid|Habsburgide-Lotringite]] dünastiast. == Elulugu == Ta oli [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisri]] [[Franz I Stephan]]i ja keisrinna [[Maria Theresia]] poeg ning Saksa-Rooma keisri [[Joseph II]] noorem vend. Tal oli 15 õde-venda. Et ta oli oma vanemate üheksas laps ja kolmas poeg, siis oli vähetõenäoline, et temast võiks keiser saada, mistõttu teda kasvatati [[vaimulik]]uks. Pärast tema vanema venna Charlesi surma [[rõuged|rõugetesse]] 1761. aastal otsustati aga, et temast saab järgmine [[Toscana suurhertsogkond|Toscana suurhertsog]]. Leopold asus suurhertsogkonda juhtima pärast tema isa surma 1765. aastal. Toscana suurhertsogina oli ta oma alamate hulgas ebapopulaarne, kuigi paljud tema reformid tõstsid suurhertsogkonna stabiilsele tasemele, mida ei olnud mõnda aega nähtud. Ta lasi uuendada maksu- ja tollisüsteemi, muutis süstemaatiliselt kättesaadavaks rõugetevastase vaktsineerimise, kaotas [[surmanuhtlus]]e ja keelas piinamise. Ta lasi rajada uue haigla ([[Bonifacio haigla|Bonifacio]]) ja kunstigalerii ([[Galleria dell'Accademia]]). Ta lasi arendada ka uut põhiseadust, mis põhines kodanike poliitiliste õiguste austamisel ning harmoonial täidesaatva ja seadusandliku võimu vahel, kuid mis oli nii radikaalselt uus, et see kogus vastuseisu isegi nendelt, kes võinuks sellest kasu saada. Aastal 1790 suri keiser [[Joseph II]] pärijateta ja Leopold kutsuti Viini, et võtta üle tema perekonna [[Austria ertshertsogkond|Austria valduste]] valitsemine ja saada keisriks. Keisrina püüdis ta jätkata oma venna reforme ja teda peeti [[valgustatud absolutism|valgustatud]] monarhiks, kuid pidi samas hakkama sõdima ka revolutsioonilise [[Prantsusmaa]]ga. See sundis teda ajama reaktsioonilist poliitikat, mistõttu mitu Joseph II reformi tühistati, samuti ei saanud Leopold ellu viia enda omi. == Isiklikku == Ta abiellus [[5. august]]il [[1764]] [[Hispaania]] kuninga [[Carlos III]] tütre [[María Luisa]]ga ([[1745]]–[[1792]]). Abielust sündis ajavahemikus [[1767]]–[[1789]] 16 last, kellest 14 said täiskasvanuks: * [[Maria Theresia (Saksi kuninganna)|Maria Theresia]] (14. jaanuar 1767 – 7. november 1827), abiellus [[Saksimaa kuningas|Saksimaa kuninga]] [[Anton (Saksi)|Antoniga]] * [[Franz II|Franz]] (12. veebruar 1768 – 2. märts 1835), [[Saksa-Rooma keiser]] 1792–1806 ning [[Austria keiser]] 1804-1835 * [[Ferdinando III (Toskaana)|Ferdinand]] (6. mai 1769 – 18. juuni 1824), [[Toscana suurhertsog]] 1790–1801 ja 1814–1824, [[Salzburgi kuurvürst]] 1803–1806 ning [[Wüzburgi suurhertsog]] 1806–1814 * Maria Anna (21. aprill 1770 – 1. oktoober 1809) * [[Karl (Tescheni hertsog)|Karl]] (5. september 1771 – 30. aprill 1847), [[Tescheni hertsog|Cieszyni hertsog]] * Leopold Alexander (14. august 1772 – 12. juuli 1795) * Albrecht Johann Joseph (19. detsember 1773 – 22 juuli 1774) * Maximilian (23. detsember 1774 –9. märts 1778) * [[Joseph Anton Johann]] (9. märts 1776 – 13. jaanuar 1847), [[Ungari palatiin]] * [[Maria Klementine]] (24. aprill 1777 – 15. november 1801), abiellus [[Sitsiilia kuningas|Sitsiilia kuninga]] [[Francesco I]]-ga * [[Anton Viktor]] 31. august 1779 – 2. aprill 1835), [[Kölni kuurvürst]] * Maria Amalia (15. oktoober 1780 – 25. detsember 1798) * [[Johann (ertshertsog)|Johann]] (20. jaanuar 1782 – 11. mai 1859), Austria sõjaväelane * [[Rainer Joseph|Rainer]] (30. september 1783 – 16. jaanuar 1853), [[Lombardia-Veneetsia]] asekuningas * [[Ludwig (ertshertsog)|Ludwig]] (13. detsember 1784 – 21. detsember 1864), Austria sõjaväelane * [[Rudolph (kardinal)|Rudolph]] (8. jaanuar 1788 – 23. juuli 1831), [[Olmützi peapiiskop]] 1819–1831, [[kardinal]] {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Joseph II (Saksa-Rooma keiser)|Joseph II]] | nimi = [[Saksa-Rooma keiser]], <br> [[Austria riigipeade loend|Austria ertshertsog]], <br>[[Milano hertsog]]| aeg=[[1790]]–[[1792]] | järgnev=[[Franz II (Saksa-Rooma keiser)|Franz II]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Franz I (Saksa-Rooma keiser)|Francesco Stephano]] | nimi=[[Toscana suurhertsog]] | aeg=[[1765]]–1790 | järgnev=[[Ferdinando III (Toscana)|Ferdinando III]]}} {{lõpp}} [[Kategooria:Saksa-Rooma keisrid ja Saksa kuningad]] [[Kategooria:Austria monarhid]] [[Kategooria:Habsburgid-Lotringid]] [[Kategooria:Milano hertsogid]] [[Kategooria:Musta Kotka ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Kuldvillaku ordeni kavalerid (Austria)]] [[Kategooria:Sündinud 1747]] [[Kategooria:Surnud 1792]] divb7xtk3yb8h4fyhxwooehat4njr19 0 24117 7213891 7125163 2026-08-14T03:28:21Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7213891 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2013}} '''Meem''' on [[idee]], [[tava]], [[kujund (esteetika)|kujund]] või muu selline infokogum, mis inim[[kultuur]]i keskkonnas valdavalt imiteerimise teel levib, paljuneb ja muteerub. Meemideks võivad olla mõtted, ideed, teooriad, harjumused, laulud, tantsud jms. Meemi on Dawkins oma meemiteoorias piltlikult nimetanud ka [[mõistus]]e [[viirus]]eks, mis kultuuris end kordab ja paljundab ning mõjutab inimeste käitumist. Üldkasutuses tähistab meem eelkõige internetis jagatavat ja imiteeritavat humoorikat pildimakrot või videot. Tuntumate näidetena võib välja tuua LOLcat- ja Pepper Spray Cop tüüpi internetimeemid. Meemi mõiste (inglise k ''meme'') võttis kasutusele [[Richard Dawkins]] [[1976]]. aastal ilmunud raamatus "[[Isekas geen]]", oletades, et meem on kultuuris samasugune põhielement nagu [[geen]] bioloogilises [[pärilikkus]]es. Dawkinsi järgi on inimestele omane teatav kohanemismehhanism, mis puudub teistel liikidel – lisaks pärilikkusainele on inimestel võimalik edasi anda oma ideid, mis võimaldab neil muutustega märksa kiiremini kohaneda, kui see oleks võimalik üksnes bioloogilise pärilikkuse ja loodusliku valiku abil. Mõned meemid on kultuurilises valikus teistest edukamad ja püsivamad, teised hääbuvad suhteliselt kiiresti. Meemide olemuse ja levimise ning infolevi evolutsiooniliste mudelite uurimisega tegelevat teadust nimetatakse [[memeetika]]ks. == Richard Dawkinsi meem == Meemi mõistet kasutas esmakordselt 1976. aastal Richard Dawkins oma raamatus "Isekas geen" ("The Selfish Gene"), mis lõviosas käsitleb geneetikat, kuid ühes peatükis vaatleb ka inimkultuuri. Meem (inglise keeles ''meme'') on tuletatud sõnade geen (inglise keeles ''gene'') ja ''mimeme'' (kreeka keeles imiteeritud asi) kombineerimisel ja tähendab Dawkinsi jaoks kopeerimise ja imiteerimise teel levivat kultuuriühikut või ideed. Meemide levimist ajust ajusse võrdleb autor viiruse nakatava levikuga organismide vahel: jätkusuutlik ja „hea“ idee levib kopeerimise teel sõbralt sõbrale, ajakirjanikult lugejale, õpetajalt õpilasele jne.<ref>Dawkins, Richard 1976 [2006]. The Selfish Gene. London: Oxford University Press</ref> Ideede ja kultuuri areng on geenide arengust võrreldamatult kiiremad, mistõttu käsitleb Dawkins meeme eraldiseisvas evolutsioonis. See sarnaneb geenide muteerumisega ja eksisteerib loodusliku valikuga paralleelselt: püsima jäävad ainult head ja vajalikud ideed, millel on kõrge potentsiaal levimiseks ja on kuidagi kasulikud. Eduka meemi parameetriteks peab Dawkins samuti geenidega sarnaselt kestvust (''longevity''), viljakust (''fecundity'') ja kopeeritavust (''copying-fidelity''). Kestvus tähendab siin ühe koopia eluiga – idee püsib ajus kuni organismi surmani, paberil kuni selle hävimiseni jne. Viljakuse all mõistab Dawkins vastuvõetavust ja sobituvust varasemasse süsteemi – teadusliku idee püsimajäämine sõltub teiste teadlaste vastuvõtust. Kopeeritavuse küsimuses tunnistab autor ka ise, et on libedal jääl: geenide kõik-või-mitte-midagi põhimõttel toimiv kopeerimisloogika ei näi kultuuriliste nähtuste levikul rakenduvat. Meemid paistavad muunduvat ühest ajust teise levimisel, õpetaja juttu tõlgendavad õpilased alati veidi erinevalt, kuulujutud tekivad valest tõlgendamisest jne. Enesega vastuolu vältimiseks eraldab autor erinevused tõlgendustes meemist endast – meemiks saab pidada vaid kõiki tõlgendusi ühendavat baasideed, mingit ühist arusaama, mille osas kõik tõlgendajad nõustuvad. Seega on Richard Dawkinsi esialgne meem katse vaadata nii bioloogilist kui ka kultuurilist arengut läbi ühise darwinliku prisma. Selline lähenemine pakkus alternatiivi varem tunnustatud antropoloogilistele ja sotsioloogilistele teooriatele ja ehk oleks see katse vajunud unustustehõlma, kui poleks alanud osalusmeedia võidukäik. Kuigi "The Selfish Gene" oli vaieldamatu bestseller, pöörati meemidele vähe tähelepanu enne 1990. aastaid. Oma raamatus "The World Made Meme" spekuleerib Ryan M. Milner, kuidas meemist sai populaarses käsitluses peamiselt naljakate pildimakrode tähistaja: Dawkinsi termin jõudis mõne artikli kaudu (nt Godwini artikkel [[Wired (ajakiri)|Wiredis]] 1994. aastal) osalusmeedia platvormidele nagu [[4chan]], [[Reddit]] ja [[Tumblr]], mis eraldasid meemi selle dawkinsilikust tähendusest ja tutvustasid seda üldsusele vaid internetile iseloomuliku nähtusena.<ref>Milner, Ryan M. 2016. The World Made Meme: Public Converstations and Participatory Media. Cambridge: MIT Press</ref> ==Meeminäiteid== * [[Tehnoloogia]]: autod, kirjaklambrid jne. Tehnoloogia on ka heaks näiteks muteerumisest, mis on meemetilise (või geneetilise) arengu eelduseks. Tehnoloogiliseks meemiks on näiteks ka tule kasutamine. * [[Nali|Naljad]] või vähemalt need naljad, mida ka naljakaks peetakse * Kõiksugused tunnusmeloodiad [[Reklaamklipp|reklaamklippidest]] [[hümn]]i esimeste taktideni * [[Vanasõna]]d ja [[aforism]]id * [[Legend]]id ja [[eepos]]ed * [[Kettkiri|Kettkirjad]] * [[Vandenõuteooria]]d * [[Mood|Moevoolud]] * [[Film]]id: väga massilise levikuga meemid * [[Religioon]]id ja rahvalikud uskumised * Levinud mõisted: [[vabadus]], [[õiglus]], [[omandus]], [[egoism]], [[altruism]] ja nii edasi * Grupiviisilised eelarvamused: siia mahub kõik [[rassism]]ist [[masinapurustajad|masinapurustajateni]] * [[Partei]]de loosungid * Programmeerimise paradigmad * [[Wiki]]d: koostööl põhinevad entsüklopeediad jms * [[Teadvus]] ja [[mina]]-mõiste * [[All your base are belong to us]]: üks sagedasemaid näiteid interneti kaudu levinud meemidest * Ka meemi mõiste ise on meem. Isegi idee, et meemi mõiste on meem, on muutunud laialt levinud meemiks. * Kiyose (väljendist kys) on viimasel ajal populaarseks saanud meem * Kuulsust kogunud meemid on näiteks Ugandan Knuckles, Yodeling Walmart Boy, Hermit jne, jne. Nimekiri on lõputu! == Dawkinsi kriitika== Dawkinsi hüpoteesi ideede viiruslikust kopeerumisest ja evolutsioonilisest olelusvõitlusest on alati saatnud kriitiline vastukaja kultuuriteoreetikute, sotsioloogide ja teiste teadlaste seas. Peamise kriitikana tuuakse välja, et Dawkins jätab tähelepanuta kultuurilise ja sotsiaalse konteksti ning seeläbi parasjagu tunnustatud inimkultuuri selgitavad teooriad ning pakub oma meemiteooriaga ebavajaliku alternatiivi.<ref>Marwick, Alice 2013. Memes. Contexts: understanding people in their social worlds Sügis 2013. Kättesaadav: https://web.archive.org/web/20180105070215/https://contexts.org/articles/memes/</ref> Dawkinsi meemiteooria pani aluse vastuolulisele memeetikale, mis kogus populaarsust eelkõige 1990. aastatel. Tähelepanu sai memeetika turundajate seas, kes kasutasid viirusliku leviku ja ideega nakatamise [[metafoor]]i uute (eriti internetti puudutavate) müügistrateegiate kirjeldamiseks. Dawkinsi lähenemise kriitikana märgib Alice Marwick, et see lõikab ära teadmise, kuidas kultuurielemendid keerulistes sotsiokultuurilistes oludes tekkinud ja arenenud on, memeetika näeb kultuuri kui eraldatud ühikute jada. Dawkinsi memeetikale vastanduvad oma vaadetelt ka [[biosemiootika|biosemiootikud]]. Meem on biosemiootilisest vaatevinklist märk ilma selle peirce´iliku triaadilise struktuurita, alles on jäetud ainult selle võime kopeeruda. Märgi rikkalikum struktuur võimaldab seda tõlgendada ja tõlkida, meemi ainus funktsioon on aga kopeeritavus. Kuigi märk ja meem kuuluvad mõistetena erinevatesse paradigmadesse, juhib [[Kalevi Kull]] tähelepanu tõigale, et need tähistavad sisuliselt sama nähtust. Samuti kritiseerib ta kopeeritavat meemi nii: kui organismid ainult kopeeriksid ja ei tõlgiks/tõlgendaks infot, siis ei oleks need võimelised ennustama, kavatsema, elama.<ref>Kull, Kalevi 2000. Copy versus translate, meme versus sign: development of biological textuality. European Journal for Semiotic Studies 12(1), 101–120. Kättesaadav: http://www.zbi.ee/~kalevi/copytr.htm</ref> == Internetimeem == [[Fail:Project discussions on Wikipedia.png|pisi|[[Vikipeedia]]-teemaline internetimeem]] Dawkinsi kasutusele võetud mõiste „meem“ on populaarses käsitluses selle algsest tähendusest lahti monteeritud ning kasutusse läinud teatud tüüpi internetihuumori tähistajana. Nii on see ringiga tagasi jõudnud ka internetti uurivatesse distsipliinidesse. Segaduse vähendamiseks ja Dawkinsi ideoloogilise pagasi maha raputamiseks on akadeemilises diskursuses lisatud mõistesse internet ning nii käsitletakse uurimustes internetimeeme. Internetimeeme nähakse kui [[Web 2.0]] ja jagamiskultuuri ilmestavad nähtust – nende jagamisele orienteeritus, kopeeritavus ja osaluslikkus loomisel on osalusmeedia kesksed parameetrid. Internetimeemid peegeldavad ja kujundavad seega üldiseid sotsiaalseid arusaamu ja suundumusi. Samuti on välja toodud poliitiliste internetimeemide mõjukus ühiskonnas, mis loob võimalused aktiivseks kodanikuliikumiseks ja annab meemidele identiteediloomelise potentsiaali. Internetimeemi fenomeni selgitamiseks pakub Limor Shifman välja põhjaliku internetimeemide tüpoloogia ning järgneva definitsiooni: internetimeem on (a) hulk digitaalseid ühikuid, millel on ühine sisu, vorm ja/või seisukoht (''stance''); (b) mis on loodud teineteisest teadlik olles; ja (c) on jagatud, imiteeritud ja/või muudetud paljude kasutajate poolt internetis. Seega saab internetimeemiks pidada sellist populaarset ühikut, mis lülitub mingisse tuntud sarnaste ühikute jadasse ja on eelmiste imitatsioon või edasiarendus. Üksik väga populaarne video või pildimakro on Shifmani järgi viraalne postitus ja meemiks ei kvalifitseeru.<ref>Shifman, Limor 2013. Memes in digital culture. Cambridge: MIT Press</ref> Shifman on meemi edukust defineerivate teguritena välja toonud: * positiivsuse (huumor), * tugevate emotsioonide esilekutsumise, * osaluse, * lihtsa esitusviisi, * prestiiži * ja positsioneerimise. Ta ei pööra päriselt selga ka Dawkinsile ning vaatleb, kuidas internet võimendab meemi (ja ühtlasi geeni) leviku eeldusi kestvust, viljakust ja kopeeritavust. Neile võiks lisada (just poliitiliste meemide puhul) ideoloogilise mõõtme ja võimaluse enda identiteeti luua nende (taas)tootmise ja jagamise kaudu. Samuti võib kahtlevalt suhtuda esitusviisi lihtsuse nõudesse – poliitiliste meemide esitusviis ei pruugi olla lihtne, pigem võib nende levik suureneda tähenduste rohkuse ja interpreteerimise võimaluste laienemise tõttu. Gabriele Marino ütleb meemide kohta nii: „Iga informatsiooniühik, mis on edukas ennast ümbritsevas sotsiaalses ja kultuurilises kontekstis enese tekstuaalse loome eeskujuna kehtestamisel, on defineeritav meemina.“ Teisisõnu on ka Marino silmis meemi keskne tunnusjoon imiteeritavus ja sarnasus teiste samasse süsteemi kuuluvate informatsiooniühikutega. Ta teeb eristuse ka internetimeemi mõiste sees: see jaguneb tüüp-meemiks (''type-meme'') ehk meemižanriks ja seda materialiseerivaks objektiks ehk puhtvormiliseks meemiks (''token-meme''), kusjuures esimene tingib teise ja vastupidi.<ref>Marino, Gabriele 2015. Semiotics of spreadability: A systematic approach to Internet memes and virality. Punctum, 1 (1): 43-66</ref> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== {{Commonskat}} {{Vikitsitaadid}} * Blackmore, Susan ''Meemimasin'', [[Tallinn]]: [[Tänapäev (kirjastus)|Tänapäev]] [[2003]]. ISBN 9985-62-105-0 * Bayerl, Petra Saskia; Stoynov, Lachezar 2016. Revenge by photoshop: Memefying police acts in the public dialogue about injustice. New media & society 18(6) 1006–1026. * Dawkins, Richard 1976 [2006]. The Selfish Gene. London: Oxford University Press. * Kull, Kalevi 2000. Copy versus translate, meme versus sign: development of biological textuality. European Journal for Semiotic Studies 12(1), 101–120. Kättesaadav: http://www.zbi.ee/~kalevi/copytr.htm * Marino, Gabriele 2015. Semiotics of spreadability: A systematic approach to Internet memes and virality. Punctum, 1 (1): 43-66. * Marwick, Alice 2013. Memes. Contexts: understanding people in their social worlds Sügis 2013. Kättesaadav: https://contexts.org/articles/memes/ * Milner, Ryan M. 2016. The World Made Meme: Public Converstations and Participatory Media. Cambridge: MIT Press. * Shifman, Limor 2013. Memes in digital culture. Cambridge: MIT Press. [[Kategooria:Kultuur]] [[Kategooria:Meemid| ]] 1ghheal76kj5ggmtb1sndgu269r25lt 0 26322 7213918 7068541 2026-08-14T05:36:08Z Pineapple526 234227 7213918 wikitext text/x-wiki {{Viitamata|aasta=2026|kuu=jaanuar}} [[Pilt:Rapakivigranite_ss.jpg|pisi|Süvakivim [[rabakivigraniit]]]] '''Süvakivim''' ([[inglise keel|inglise]] ''plutonic rock'') on [[Keskmiseteraline struktuur|keskmise-]] kuni [[Jämedateraline struktuur|jämedateraline]] [[magmakivim]]. See on [[Abüssaal|abüssaalne]] kivim, mis tekib sügaval maakoores magma aeglasel tardumisel.<ref>{{Netiviide |pealkiri=süvakivimid - Eesti Entsüklopeedia |url=http://entsyklopeedia.ee/artikkel/s%C3%BCvakivimid1 |vaadatud=2026-08-14 |väljaanne=entsyklopeedia.ee}}</ref> Süvakivimid on [[Faneriitne struktuur|faneriitse struktuuriga]], mis tähendab seda, et [[kivim]]it moodustavad [[mineraal]]iterad on palja silmaga eristatavad. Enamasti tuleb faneriitne struktuur sellest, et [[kristall]]idel on olnud tuhandeid aastaid väldanud tardumise kestel piisavalt aega, et silmaganähtavasse suurusesse [[Kristalliseerumine|kasvada]]. Tüüpiline ja levinud süvakivim on [[graniit]]. Süvakivimid on tardunud enamasti sügaval [[Maa (planeet)|Maa]] sisemuses, kuid mitte alati. Asi on selles, et kivimeid klassifitseerides lähtutakse sellest, milline kivim välja näeb, mitte aga sellest, kust ta pärit on. Mõnikord harva võib süvakivimeile omase struktuuriga olla ka kivim, mida [[Lasumussuhted|lasumussuhete]] järgi süvakivimiks pidada ei saaks. ==Vaata ka== *[[Vulkaaniline kivim]] [[Kategooria:Kivimid]] [[Kategooria:Petroloogia]] 7wl6637opjwoz210ri9mmqvab424ri4 0 31550 7213824 6382551 2026-08-13T20:05:32Z Andres 5 7213824 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Sophokles.jpg|pisi]] '''Sophokles''' ([[kreeka keel]]es Σοφοκλῆς ''Sophoklēs''; [[497 eKr|497]]/[[496 eKr]] [[Kolonos]] – [[406 eKr|406]]/[[405 eKr]]<ref>Sommerstein, Alan Herbert (2002). Greek Drama and Dramatists. Routledge. ISBN 0-415-26027-2, lk 41</ref> [[Ateena]]) oli üks tuntumaid vanakreeka näitekirjanikke. Sophokles on tuntud oma [[tragöödia]]tega. Ta on üks kolmest vanakreeka tragöödiakirjanikust, kelle teoseid on tänapäevani säilinud. Oma esimesed näidendid kirjutas ta hiljem kui [[Aischylos]] ja varem või samal ajal kui [[Euripides]]. Ta elas [[Ateena]]s ja oli [[Perikles]]e sõber. Esimest korda astus ta avalikkuse ette pärast [[Kreeka-Pärsia sõjad|Kreeka-Pärsia sõdu]], kui ta noorukina esines võidupidustustel. Sophokles kirjutas 123 näidendit, millest täielikult säilinud on ainult seitse: "[[Aias (Sophokles)|Aias]]", "[[Antigone (Sophokles)|Antigone]]", "[[Trahhislannad]]", "[[Kuningas Oidipus]]", "[[Elektra (Sophoklese tragöödia)|Elektra]]", "[[Philoktetes]]" ja "[[Oidipus Kolonoses]]".<ref>''Suda'' (ed. Finkel ''et al.''): s.v. [https://web.archive.org/web/20150924125308/http://www.stoa.org/sol-bin/search.pl?searchstr=sigma+815]</ref><ref>ENE, 7. kd, 1975, lk 236 [http://files.ene.test.finestmedia.ee/ENE%207.%20k%C3%B6ide.%20Rund%E2%80%93Ting%20%281975%29/NENE7_page_0250.jpg]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Kolm kuulsamat neist on tuntud Teeba tsükli nime all, sest jutustavad Teeba kuningas [[Oidipus]]est ja tema tütrest [[Antigone]]st, kuigi tegelikult kuulus igaüks algselt erinevasse tetraloogiasse, mille ülejäänud osad pole säilinud. Ligi pool sajandit oli ta Ateena linnriigi kõige austatum näitekirjanik. Ta võttis osa umbes 30 draamavõistlusest, millest võitis 24 ega jäänud kunagi kolmandaks ehk viimaseks. Aischylos võitis 14 võistlust, jäädes mõnikord Sophoklesele alla, ning Euripides võitis kõigest 4 võistlust.<ref>Encyclopaedia Britannica, Inc. "Macropaedia Knowledge In Depth." The New Encyclopaedia Britannica Volume 20. Chicago: Encyclopaedia Britannica, Inc., 2005. 344-346.</ref> Sophokles mõjutas teatrikunsti arengut paljuski, näiteks lisas ta etendusse kolmanda näitleja, vähendades nii koori osatähtsust narratiivi edasiandmisel. Samuti olid tema tegelaskujud inimlikud indiviidid oma tegude ja otsustega ning viimistletumad kui varasematel autoritel, näiteks Aischylosel. <ref>Freeman, Charles. (1999). The Greek Achievement: The Foundation of the Western World. New York: Viking Press. ISBN 0-670-88515-0, lk 247</ref> ==Mälestuse jäädvustamine== Sophoklese nime kandis [[Tartu Ülikooli peahoone]] keldris asunud kohvik, mis likvideeriti 1997. aastal. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.rhapsodes.fll.vt.edu/Sophokles/sophokles.htm Elektra 1126–1170] helifail, klassikaline kreeka keel [[Kategooria:Vanakreeka näitekirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 490. aastatel eKr]] [[Kategooria:Surnud 400. aastatel eKr]] 3b0aulrk95ozg5q8pnccz7gt7jwhnkl 0 40275 7213795 7213392 2026-08-13T18:59:09Z Velirand 67997 7213795 wikitext text/x-wiki [[File:Alaksandar Milinkevich.jpg|thumb|300px|Alaksandr Milinkievič (2009)]] [[Pilt:Alexander Milinkevich 03.JPG|thumb|Alaksandr Milinkievič [[Varssavi]]s [[5. juuli]]l [[2006]] ]] '''Alaksandr Milinkievič''' (kasutatud on ka nimekujusid ''Aljaksandr Milinkevitš'' ja ''Aleksandr Milinkevitš''; [[Valgevene keel|valgevene]] ''Аляксандр Уладзіміравіч Мілінкевіч''; [[25. juuli]]l [[1947]] [[Hrodna]] – [[11. august]] [[2026]] [[Varssavi]]) oli [[Valgevene]] [[poliitik]]. Ta sündis [[Valgevene NSV]] teenelise õpetaja peres. Isa nimi oli Vladimir Ivanovitš Baran, kuid Alaksandr võttis 16-aastaselt endale ema Maria Aleksandrovna neiupõlvenime Milinkevitš. [[1965]] lõpetas ta keskkooli kiitusega. Noorena mängis ta [[korvpall]]i ning tuli [[1968]]. ja [[1969]]. aastal Valgevene meistriks. [[1996]]–[[1997]] oli ta Valgevene paljukordse meistri korvpalliklubi [[Grodno 93]] president. Ta lõpetas [[1969]]. aastal [[Hrodna]] pedagoogilise instituudi füüsika-matemaatikateaduskonna ja töötas samas linnas kooliõpetajana. Pärast [[aspirantuur]]i lõpetamist füüsikainstituudis töötas ta [[1972]] [[Valgevene Teaduste Akadeemia]]s noorema teadusliku kaastöötajana. [[1976]]. aastal kaitses ta teaduste kandidaadi [[väitekiri|väitekirja]] "Ülivõimsate [[laser]]iimpulsside tekitamise mehhanism", seejärel töötas õppejõuna Hrodna pedagoogilises instituudis. Aastatel [[1978]]–[[1980]] ja [[1984]]–[[2000]] oli ta Hrodna ülikooli füüsikateaduskonna [[dotsent]], vahepeal töötas kateedrijuhatajana [[Alžeeria]]s [[Sétif]]i ülikoolis. Hiljem on ta stažeerinud [[Montpellier' ülikool]]is ([[Prantsusmaa]]) ja [[California ülikool]]is ([[USA]]). [[Poola]]s on ta õppinud kohaliku omavalitsuse probleeme lahendama, riiklikke majandusreforme ja [[inimõigused|inimõigusi]], [[Suurbritannia]]s tänapäevaseid [[haridus]]meetodeid ja [[Kanada]]s spordi arendamist. Ta on läbinud [[Saksamaa]]l Euroopa ohutuskeskuses tippjuhtide kursuse ning stažeerinud [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] õppeasutustes [[Holland]]is, [[Belgia]]s ja Prantsusmaal toimimise ja laienemise küsimusi. Ta on analüütiliste ettekannetega esinenud [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendis]] ja [[Euroopa Komisjon]]is. Ta avaldas 65 teadustööd ja [[monograafia]]t [[kvantelektroonika]] ja lasertehnika alal, samuti Valgevene [[ajalugu|ajaloost]], [[kultuur]]ist, [[haridus]]est ja [[arhitektuur]]ist. [[1990]]–1996 oli ta Hrodna linnavalitsuses aselinnapea. Ta kureeris linnavalitsuses haridust, kultuuri, [[tervishoid]]u, noorsooasju, [[sport]]i, [[meedia]]t, [[religioon]]i, välissuhtlust ja ajaloolise pärandi valdkonda. 1996. aastast oli ta Hrodna ühiskondliku ühenduse Raekoda juht.{{lisa viide}} Võimud likvideerisid Raekoja [[2003]]. aastal.{{lisa viide}} Ta oli Rahvusvahelise Ajakirjanike Föderatsiooni liige.{{millal}}{{lisa viide}} Alaksandr Milinkievič oli Valgevene ühendatud [[opositsioon]]i presidendikandidaat [[Valgevene 2006. aasta presidendivalimised|2006. aasta 19. märtsi valimistel]]. [[Aprill 2006|Aprillis 2006]] mõisteti talle 15 päeva aresti sanktsioneerimata meeleavalduse korraldamise eest.{{lisa viide}} Oktoobris 2006 pälvis ta Euroopa Parlamendi [[Sahharovi auhind|Sahharovi auhinna]] (50 000 eurot).{{lisa viide}} Milinkievič valdas lisaks [[valgevene keel]]ele [[inglise keel|inglise]], [[prantsuse keel|prantsuse]], [[poola keel|poola]] ja [[vene keel]]t. Ta oli kaks korda abielus. Esimesest abielust on tal kaks poega. ==Välislingid== {{commonscat|Alexander Milinkevich}} *[http://web.archive.org/web/20070928222327/http://by.milinkevich.org/ Alaksandr Milinkieviči koduleht (valgevene, vene, inglise ja prantsuse keeles)] (arhiveeritud) {{JÄRJESTA:Milinkievic, Alaksandr}} [[Kategooria:Valgevene poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1947]] [[Kategooria:Surnud 2026]] 4d781rspqwbbbk39ej3b9vxvdsdv6f5 0 40688 7213992 6592561 2026-08-14T08:47:26Z Robert Treufeldt 9117 7213992 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|kuu=september|aasta=2017}} [[Pilt:Marko Asmer 2008 Goodwood.jpg|thumb| Marko Asmer BMW Sauberi roolis 2008. aasta Goodwoodi festivalil]] '''Marko Asmer''' (sündinud [[30. juuli]]l [[1984]] [[Tallinn]]as) on [[Eesti]] autovõidusõitja. == Kardikarjäär == Marko Asmer hakkas kardisõiduga tegelema [[1995]], saavutas klassis Raket Eesti meistrivõistlustel 3. koha ning tunnistati aasta parimaks uustulnukaks. [[1996]] tuli Asmer kardiklassis Raket Baltimaade ja Eesti meistriks. [[1997]] siirdus Asmer klassi [[ICA-Junior]] ning tuli Eesti karikavõistluste võitjaks. Parimaks rahvusvaheliseks tulemuseks jäi [[Taani]]s Vega Cupil saavutatud 8. koht. [[1998]] võitis Asmer nii Eesti meistrivõistlused kui Eesti karikavõistlused klassis ICA-Junior ja tuli [[Soome]] meistrivõistlustel kokkuvõttes 8. kohale. [[1999]] tuli Asmer ICA-Juniori Soome meistriks, samuti Skandinaavia maade, Eesti ja [[Baltimaad]]e meistrivõistluste võitjaks. Ta osales esimest korda kardisõidu EM-il ja sai finaalis 20. koha. Marko sõitis Peter de Bruijn Racing Teamis, Margutti Trophyl Itaalias Parma rajal saavutas 4. koha. [[2000]] siirdus Asmer [[Vormel-A]] klassi ning jõudis Peter de Bruijn Racing Teami koosseisus auhinnalistele kohtadele [[Holland]]i ja [[Belgia]] meistrivõistlustel. MM-võistlustel saavutas ta 8. koha ja [[Euroopa]] talvekarika võistlustel Saksamaal Kerpeni rajal 3. koha. [[2001]] liitus Asmer Tony Kart tippmeeskonnaga ja osales vormel super-A MM-võistlustel. Ta saavutas Belgias Mariembourgi rajal etapivõidu, oli 3. MM etapil Prantsusmaal Salbrise rajal. Maailmameistrivõistluste kokkuvõttes saavutas individuaalselt 7. koha. Saavutas kolmanda koha nii Skandinaavia maade meistrivõistlustel kui Aasia ja Vaikse ookeani regiooni meistrivõistlustel. [[2002]] võistles Marko Asmer Tony Kart võistkonnas vormel super-A klassi MM-võistlustel, saavutas individuaalselt kokkuvõttes 8. koha ja tuli koos tiimikaaslase Davide Fore'iga võistkondlikult maailmameistriks. Individuaalselt sai ta nii Belgia kui ka Soome etapil ühes sõidus 2. koha. Võitis Maailma Talvekarika võistlustel Itaalias Lonato rajal 3. koha.<ref>Marko Asmer vahetab kardi vormeli vastu. [[Sporditäht]], november 2002, lk 12-13; viide kardikarjäärile</ref> == Vormelikarjäär == [[2003]]. aastal võistles Asmer [[Vormel Ford]]i sarjas [[Inglismaa]]l. Hooaja alguses võitis uustulnukatele mõeldud Lõuna-Inglismaa ja Põhja-Inglismaa meistrivõistlused. Ta võitis tol aastal 1 kvalifikatsiooni ja 2 meistrivõistluste etappi ning sai lõpparvestuses 252 punktiga 11. koha. Ta osales veel [[Vormel Renault]]' karikavõistluste 2 etapil ja oli kokkuvõttes 6 punktiga 19. Hooaja lõpul toimunud Vormel Ford Festivalil Inglismaal Brands Hatchi rajal (mitteametlikud MM-võistlused) saavutas ta 2. koha. Esmakordselt nimetati BMW Williams F1 tiimi nooreks testisõitjaks. [[2004]] sõitis Asmer esimest aastat väga mainekas [[Hitech Racing]]us Briti lahtistel meistrivõistlustel [[Vormel 3]] sarja, kus etapivõite ei saanud, kuid 2 neljandat, 2 viiendat ja 3 kuuendat kohta etappidelt olid head. Hooaja kokkuvõttes 87 punktiga 10. koht. Sel hooajal võitis sarja [[Nelson Piquet juunior]], [[Lucas di Grassi]] (mõlemad [[Brasiilia]]st) oli 130 punktiga 8. Veel osales ta neljal mainekal sõidul, olles Vormel 3 Euroopa karikavõistlustel 7., [[Bahrein]]i Grand Prix'l tulid 4. koht ja 6. koht ning [[Macao]] Grand Prix'l 11. koht. [[2005]] saavutas Asmer Briti Vormel 3 sarjas 2 kvalifikatsioonivõitu ja 1 kiireima ringi 22 etapist ning oli sarja kokkuvõttes 163 punktiga 4. ([[Bruno Senna]] 75 punktiga 10.). Asmer ei suutnud etappi võita, kuid oli 5 korda teine ja korra kolmas. Vormel 3 meistrite sõidul Marlboro Mastersil Zandvoorti rajal saavutas ta 7. koha; võitis [[Lewis Hamilton]] ([[Suurbritannia]]) [[Adrian Sutil]]i ([[Saksamaa]]) ja Lucas di Grassi ees. [[2006]] sõitis Asmer [[Jaapan]]i Vormel 3 sarjas meeskonnas ThreeBond, saavutas 18 etapist 1 võidu Twinring Motegi rajal ja oli kokkuvõttes 124 punktiga 7. Võitis Adrian Sutil. Macao Grand Prix'l õnnestus Asmeril võita kvalifikatsioon, aga sõidus langes ta tehnilise rikke tõttu 13. kohale. Võitis Alexandre Prémat. [[2007]] võistles Asmer Briti Vormel 3 sarjas, võites 2007 sarja ülekaalukalt. Ta kogus 11 kvalifikatsioonivõitu ja sõitis välja 9 kiireimat ringi, võitis 11 etappi, oli veel korra teine ja korra kolmas ning kogus 293 punkti. Sel aastal osales ta lisaks Briti meistrivõistlustele veel 8 Jaapani Vormel 3 etapil ja kogus 31 punkti, millega sai 10. koha. Macao Grand Prix'l võitis ta teist aastat järjest kvalifikatsiooni, aga sõidu lõpetas 4. kohaga. [[Pilt:Marko Asmer 2008 GP2 Silverstone.jpg|pisi|Asmer saavutas 2008 GP2 Briti GP-l [[Silverstone]]'is 13. koha.]] [[2008]] osales Asmer [[GP2]] sarjas. See hooaeg ebaõnnestus nii nõrga meeskonna kui ka Asmeri väheste kogemuste tõttu. Parimaks tulemuseks 11. koht etapil. Sarja võitis [[Giorgio Pantano]], järgnesid Bruno Senna, Lucas di Grassi, [[Romain Grosjean]], [[Pastor Maldonado]], [[Sébastien Buemi]] ja [[Vitali Petrov]]. Hooaja alguses sõlmis BMW F1 tiimiga testsõitjalepingu ja osales testidel 17 korda. 2003 sai Asmerist esimene eestlane, kes testinud [[Vormel 1]] autot. Ta sõitis [[Williams F1|Williamsi]] autoga. 2008 osales ta Vormel 1 sarjas [[BMW Sauber]]i testisõitjana. [[2009]] oli ta sarja [[Superleague Formula]] testisõitja. Maailma majanduskriisi tõttu tõmbus BMW F1 sarjast 2009. aastal tagasi ja Marko Asmeri karjäär F1 testsõitjana sai samuti läbi. [[2010]]. aasta aprillis teatas Asmer karjääri lõppemisest, kuid 2016. aasta seisuga jätkab võistlemist kereautode sarjas Blancpain.{{lisa viide}} [[Pilt:Asmer Goodwood 2008.jpg|pisi|Marko Asmer BMW Sauberi roolis 2008. aasta Goodwoodi festivalil]] == Isiklikku == Tema isa [[Toivo Asmer]] kuulus 12 aastat [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] koondisse ning on kuuekordne NSV Liidu ja kümnekordne Eesti meister vormelisõidus, hilisem [[Riigikogu]] liige ja kahel korral Eesti regionaalminister. Alates 2021. aastast [[Eesti Autospordi Liit|Eesti Autospordi Liidu]] president. Marko Asmeri vanaisa on kolonel [[Johan Saar]]. Marko Asmeri abikaasa oli 2014–2017 Gerli Asmer, kes on [[Tiit Niilo]] tütar. Neil on pojad Aston ja Tommi. == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat}} * [http://www.markoasmer.com/ www.markoasmer.com] * [http://www.ringrada.ee./index.php?a=a050&b=73 Sissekanne saidil ringrada.ee] * {{ESBL|Marko_Asmer}} {{JÄRJESTA:Asmer, Marko}} [[Kategooria:Eesti autovõidusõitjad]] [[Kategooria:Eesti kardisõitjad]] [[Kategooria:Sündinud 1984]] 0ivtu2r5etrriub6l9rr7s856ji2qk7 0 41650 7213936 7146949 2026-08-14T06:14:35Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7213936 wikitext text/x-wiki [[Fail:Provincia di Milano-Stemma.svg|pisi|Milano suurlinnapiirkonna vapp]] '''Milano suurlinnapiirkonna vapp''' on [[Itaalia]] Vabariigi [[Lombardia]] maakonna [[Milano suurlinnapiirkond|Milano suurlinnapiirkonna]] [[vapp]]. Vapp võeti kasutusse 1998. aastal [[Milano provints]]i vapina. Suurlinnapiirkond päris vapi provintsilt 2015. aastal, mil provints korraldati ümber suurlinnapiirkonnaks. == Kirjeldus == Suurlinnapiirkonna vapi ülaosas on valgel taustal punane rist, mis on ka [[Milano lipp|Milano linna lipp]] ja mis pärineb 4. sajandi lõpust pühak [[Ambrosius]]e valitsemisajast. Hoolimata sarnasest välimusest ei ole seega tegemist [[Püha Jüri rist]]iga.<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2019-03-06 |esmakuupäev=5. veebruar 2016 |pealkiri=Lo stemma e il gonfalone della Provincia e della Città metropolitana di Milano |url=https://www.cittametropolitana.mi.it/portale/conosci_la_citta_metropolitana/storia/stemma_e_gonfalone_citta_metropolitana_milano.html |vaadatud=2026-05-05 |väljaanne=[[Milano suurlinnapiirkond]] |arhiivimisaeg=2026-04-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260421165610/https://www.cittametropolitana.mi.it/portale/conosci_la_citta_metropolitana/storia/stemma_e_gonfalone_citta_metropolitana_milano.html |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Crouch |eesnimi=Alex |kuupäev=2016 |pealkiri=The many crosses of St George |url=https://www.flaginstitute.org/wp/flag-facts/the-many-crosses-of-st-george/ |vaadatud=2026-05-05 |väljaanne=[[Flag Institute]]}}</ref> Vapi alaosas kujutatud päike ja kuu on [[Milano]] lähedal, [[Opera (Lombardia)|Opera]] linna juures, paiknenud [[humiliaatide ordu]] juhitud [[Mirasole klooster|Mirasole kloostri]] sümbolid. [[Päike]] reguleerib tööpäeva, [[kuu]] külvi- ja sündide faase. Päikesel on kaheksa lainetavat kiirt, mis vahelduvad kuueteistkümne terava kiirtega. [[Poolkuu]] katab päikest ja selle sarved on otstest ühendatud. Päikest ja kuud ümbritseb sügavsinine värv, sest see on omane [[Euroopa]]le ja selle sümboolikale.<ref name=":0" /> Vapp sümboliseerib nii minevikku, täpsemalt Milano rahva vastupanu sümbolit [[Habsburgid]]e võimule, kui ka (läbi sinise) tulevikku, ühist Euroopat.<ref name=":0" /> == Vaata ka == * [[Milano lipp]] * [[Milano sümboolika]] == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Itaalia vapid]] i3ngqm3xe8oou5zgd2nlfp3f36hp9i4 0 44139 7213780 7112536 2026-08-13T18:13:10Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7213780 wikitext text/x-wiki [[Fail:Linda Alekõrs.jpg|pisi|216x216px|Ülikoolipäevilt]] '''Linda Alekõrs''' (1945. aastani '''Kangro''', 1945–1951 '''Salum'''; [[16. jaanuar]] [[1924]] [[Tartu]] – [[27. juuli]] [[2003]] [[Tallinn]]) oli eesti [[kunstiajaloolane]]. == Haridus == Ta õppis aastatel 1930–1936 Tartu 10. algkoolis, 1942–1944 kõrgemas kodumajanduskoolis ning 1944–1950 [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] ajaloo-keeleteaduskonnas. == Töökäik == * 1950–1951 [[Tartu Kunstimuuseum]]i teadur, 1951–1954 peavarahoidja * 1957–1958 Tallinnas [[Eesti Ajaloomuuseum]]i restaureerimiskabineti juhataja * 1959–1981 [[Tallinna Linnamuuseum]]i teadur ja ekspositsiooniosakonna juhataja Elu viimastel aastatel oli ta kultuuriväärtuste hindamise ekspert.{{lisa viide}} ==Looming== Alekõrs uuris peamiselt 19. sajandi I poole Tallinna kunstielu ning Tallinna kujutavat graafikat ja maalikunsti. Ta koostas 19 lehest koosneva värvireprode mapi "Tallinn XIX sajandi gravüüridel" (Tallinn, 1983), mis on avaldatud koos autori eessõna ja kommentaaridega. Sügavamalt käsitles Alekõrs ka maalikunstnik [[Nikolai Kummits]]a loomingut ja tutvustas Tallinna Linnamuuseumi kogusid. ===Kunsti alalt=== * "Nikolai Kummits žanrimaalijana". // [[Kunst (ajakiri)|Kunst]] nr 2, 1960 * "Keraamikat ja portselani Tallinna Linnamuuseumi kogudest". Tallinn 1966 * "Nikolai Kummits 1897–1944", monograafia. Kujundanud L. Kruusmaa. [[Kunst (kirjastus)|Kunst]]. Tallinn 1966 * Nikolai Kummitsa looming. Kataloog. Tallinn 1967 * "Tallinna vaategraafikast möödunud sajandil". // [[Kunst (ajakiri)|Kunst]] 2, 1969 * "Tallinn kujutavas kunstis 19. saj. I poolel". Käsikiri. 1969 * "Dürer ja Eesti". // [[Kunst (ajakiri)|Kunst]] 1 (41), 1972 * "Carl Theodor Gehlhaar". // Töid Kunstiteaduse ja -kriitika Alalt 1. Tallinn 1976 * "Vaatamisväärsusi muuseumi varasalvest" (Mustpeade Vennaskonna maalikogu). Sirp ja Vasar, 3. juuni 1977 * "Kunstikooli avamise kavatsustest Tallinnas 1815. aastal". // Kunstiteadus. Kunstikriitika 5, 1983 * "Tallinn XIX sajandi gravüüridel". Tallinn 1983 ===Luule=== Alekõrs tegeles aastaid luulega. Vahetult enne surma avaldas ta ka autorikogumiku "Salajased salmid – kodused mõttevärsid 1943–2002". == Isiklikku == Ta oli kunstiantikvariaadi omaniku Gustav Kangro tütar.<ref>[[Viljar Vissel]]. [https://web.archive.org/web/20251219073041/https://www.anno.renovatum.ee/ee/renovatum-anno-2015/uue-suislepa-misa-lugu-ja-mlestused-akvarellides?rq=suislepa "Uue-Suislepa mõisa lugu ja mälestused akvarellides"]. Renovatum, AD 2015</ref> Ta oli kaks korda abielus. Esimene kooselu kultuuriloolase ja pedagoogi [[Ants Salum]]iga katkes, kui mees saadeti asumisele. Seejärel abiellus ta kirjanduskriitik [[Richard Alekõrs|Richard Alekõrrega]]. Ta oli ajakirjanik [[Madis Salum]]i ja koolijuht [[Indrek Alekõrs|Indrek Alekõrre]] ema ning [[Piret Kooli]] vanaema.{{lisa viide}} == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== *[[Lehti Viiroja]]. "Alekõrs, Linda, kunstiajaloolane". // [[Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon]]. [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]]. Tallinn 1996. Lk 22 ==Välislingid== *[https://www.kalmistud.ee/burial-place/XGWgDOX58avd Haud Tallinna Metsakalmistul] {{JÄRJESTA:Alekõrs, Linda}} [[Kategooria:Eesti kunstiajaloolased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1924]] [[Kategooria:Surnud 2003]] 8ogndpsl4yxogbammb80dgkpu2r0bt9 0 46231 7213904 7122350 2026-08-14T05:04:46Z Ojassaar 206682 7213904 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib linnust, perekonnanime ja selle kandjate kohta vaata artiklit [[Teder (perekonnanimi)]].}} {{Taksonitabel | nimi = Teder | värvus = linnud | pilt = Teeri.jpg | pildi_laius = 240px | pildi_seletus = Tedrekana | seisund = LC | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Linnud]] ''Aves'' | selts = [[Kanalised]] ''Galliformes'' | sugukond = [[Faasanlased]] ''Phasianidae'' | perekond = [[Teder (perekond)|Teder]] ''Lyrurus'' | liik = '''Teder''' | binaarne = ''Lyrurus tetrix'' | binaarse_autor = ([[Carolus Linnaeus|Linnaeus]], 1758) | sünonüümid = ''Tetrao tetrix'' }} [[Pilt:Black Grouse Lyrurus tetrix distribution map.png|pisi|Tedre levila]] '''Teder''' (''Lyrurus tetrix'') on [[faasanlased|faasanlaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[teder (perekond)|tedre]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[kanalised|kanaline]]. Samasse perekonda kuulub [[mägiteder]]. Perekonna ''[[Lyrurus]]'' nimi on pandud tedre [[lüüra]]kujulisest [[saba|sabas]] järgi.<ref name="Loomade elu">"Loomade elu", 6. kd., lk. 156–159</ref> Teder ja [[metsis]] annavad omavahel järglasi, mistõttu neid on varem paigutatud samasse perekonda. Teder elab [[Euraasia]] [[mets]]a- ja metsastepivööndis [[Šotimaa]]st ja [[Püreneed]]e idaosast kuni [[Ida-Siber]]i, Põhja-[[Mongoolia]] ja [[Mandžuuria]]ni. [[Eesti]]s on teder tavaline haudelind<ref name="Loomade elu"/> ja kuulub [[Looduskaitse all olevad liigid Eestis#III kaitsekategooria liigid|III kaitsekategooria liikide sekka]]. == Välimus == Tedrel on selgelt välja kujunenud [[suguline dimorfism]]. Isaslind kaalub umbes 1,3–1,6 kg, emaslind 0,7–1 kg. [[Sulestik]] on neil täiesti erinev.<ref name="Loomade elu"/> Isaslind on musta sulestikuga, millel kohati on sinakas või rohekas helk. Valgeid [[sulg]]i on sabal ja [[tiib]]adel, tiival on valge põiktriip. Äärmised tüürsuled on lüürakujuliselt järsult väljapoole painutatud. [[Kulm]]ude peal on punakas näsa. Emaslind on ühtlaselt viiruline [[ookerpruun]] või ruskjashall. Noorlinnud on sulestikult emaslinnu sarnased.<ref name="Loomade elu"/> == Eluviis == Teder elutseb metsades ja soodes. Suurema osa oma elust veedab ta suvel maapinnal, talvel puudel. Tihedaid kõrgete [[tüvi|tüvedega]] metsi ta väldib ja eelistab [[lehtmets]]i okasmetsadele, samuti metsaservi lausmetsale. Elukohas peab kindlasti olema pesa ehitamiseks sobilikke kuivi kohti ja toidutaimi.<ref name="Loomade elu"/> Teder lendab kiiresti ja kergelt, oma tugevate kaardus tiibadega kiiresti vehkides. Ta lendab vabalt üles nii puu otsast kui maapinnalt. Maapinnalt tõustes tekitavad tiivad valju vurinat, kuid puu otsast lendab teder peaaegu kuuldamatult. Jälitamise eest ei põgene teder kunagi joostes, vaid tõuseb lendu ja tavaliselt lendab kaugele. Maapinnal liigub teder kiiresti ja tavaliselt sirutab sealjuures kaela ettepoole. Okstel istudes hoiab ta keha rõhtsalt. <ref name="Loomade elu"/> Teder on poolpaiga- ja [[hulgulind]]. Mägedes võivad tedred teha korrapäraseid hulgulende. Suuremad ränded toimuvad seoses toidupuudusega. <ref name="Loomade elu"/> [[Pilt:Birkhuhn-Gebirge.jpg|pisi|Tedrekukk puu otsas]] == Tetrede mäng == Juba esimeste kevade märkide ilmnemisel muutuvad tedred elavamaks. Enamikus levilas juhtub see [[märts]]is. Juba enne talisalkade lagunemist hakkavad isaslinnud sihku laskma ja üksikud koguni kudrutavad. Esialgu teevad nad seda juhuslikes kohtades, pärast üksnes mängupaikades. Mängupaikadeks valitakse lagendikud, laiad [[siht (metsandus)|sihid]], metsaservad või põõsastikuga kaetud kõrgendikud.<ref name="Loomade elu"/> Esimestena lendavad mängupaigale vanad tedrekuked. Noored, aastavanused kuked saabuvad sinna hiljem. Nõrgad ja noored isaslinnud lendavad küll kohale, aga hoiduvad selle servadesse ja kas vaikivad või lasevad sihku, aga ei kudruta. Mänguplatsile saabub mõni kuni mõnikümmend isaslindu, aga kohtades, kus neid elab eriti palju, võib nende arv sajanigi ulatuda.<ref name="Loomade elu"/> Mängivate tetrede laul koosneb kahest elemendist: kudrutamisest ja sihkulaskmisest. Mängu esimeses vaatuses lauldakse üksnes puu otsas ja ainult kudrutatakse. See meenutab [[tuvi]]de kudrutamist. Kudrutamine ei tundu valjuna, ent ometi kostab paari-kolme kilomeetri kaugusele ja kui tetri on palju, summutavad nad kõigi teiste lindude hääled. Mängu teises vaatuses vaheldub kudrutamine sihkulaskmisega, mida võib edasi anda häälitsusena "tsiiü-sjuh". Teises vaatuses liiguvad tedred maapinnalgi ja teevad seda väga väärikalt: heidavad pea taha, paisutavad [[kael]]a ning ajavad [[saba]] püsti ja lehvikukujuliselt laiali. Linnud keeravad end ringi ja kükitavad, siis jälle jooksevad edasi-tagasi.<ref name="Loomade elu"/> Mänguplatsile kogunenud tedrekukkede vahel puhkevad kaklused, mis pealtnäha tunduvad ägedatena, kuid tegelikult ei põhjusta nad teineteisele kunagi raskeid haavu. Üksteise tagaajamine ja kaklemine algab juba talisalkade lagunemise ajal. Kakluse ajal seisavad kuked teineteise vastas nagu kodukuked, suruvad maadligi langetatud pead peaaegu vastamisi, hüppavad siis püstloodis õhku ja jagavad teineteisele hoope. Tavaliselt lõpeb kaklus ühe osapoole põgenemisega.<ref name="Loomade elu"/> Mänguaja algul lendavad tedrekanad üksnes üürikeseks ajaks mänguplatsi servadesse. Edaspidi saabuvad nad enne päikesetõusu või otse selle ajal, vaatavaid isaseid ning kaagutavad ja kõkutavad. Paaritumine võib toimuda nii mänguplatsil kui ka väljaspool seda.<ref name="Loomade elu"/> [[Pilt:Tétras lyre MHNT.jpg|pisi|Tedremuna]] == Pesitsemine == Teder pesitseb madal- ja siirdesoodes ning metsaservades. Emaslinnud polsterdavad pesaks maapinna lohu, mis on [[kanarbik]]u sees hästi peidus. [[Kurn]]as on aprilli lõpus 6–12 muna. Munad on kollakasvalged, nõrkade plekkidega. Haub ainult emaslind, haudumine kestab 24–29 päeva. Pojad saavad lennuvõimeliseks 15–20 päevaga. Tetrede arvukus maailmas väheneb. Minevikus oli selle peamiseks põhjuseks [[jahipidamine]], tänapäeval elupaikade (metsade) hävimine.<ref name="Loomade elu"/> Aastal [[2008]] valiti teder Eesti [[aasta lind|aasta linnuks]]. [[Läti]]s oli ta aasta lind [[2003]]. ja [[Saksamaa]]l [[1980]]. aastal. == Viited == {{viited}} ==Välislingid== {{Commons|Tetrao tetrix}} * {{Elurikkus}} *[http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/TETTET2.htm Eestikeelne liigikirjeldus ja pilt] *Ene Viht. [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikkel=2314 "Teder, Eesti põlisasukas"] [[Eesti Loodus]], aprill 2008 *[https://www.youtube.com/watch?v=4uddjKi9SNI Tedremäng YouTube'is] [[Kategooria:Faasanlased]] [[Kategooria:Eesti linnud]] ag6exljehbd0b09n931f0da34b2vvpa 0 46570 7213789 7190248 2026-08-13T18:45:04Z ~2026-40402-33 233726 /* Noorpõlv */ 7213789 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Oscar II | pilt = Oscar II of Sweden 1898.jpg | ametiajaalgus = 18. september 1872 | amet = [[Rootsi riigipeade loend|Rootsi kuningas]] | ametiajalõpp = 8. detsember 1907 | eelmine = [[Karl XV]] | järgmine = [[Gustaf V]] | ametiajaalgus2 = 18. september 1872 | amet2 = [[Norra kuningate loend|Norra kuningas]] | ametiajalõpp2 = 7. juuni 1905 | eelmine2 = [[Karl XV|Karl IV]] | järgmine2 = [[Haakon VII]] | sünniaeg = [[21. jaanuar]] [[1829]] | sünnikoht = [[Stockholmi kuningaloss]], [[Stockholm]], [[Rootsi]] | surmaaeg = [[8. detsember]] [[1907]] (78-aastaselt) | surmakoht = [[Stockholmi kuningaloss]], [[Stockholm]], [[Rootsi]] | allkiri = Autograf, Oscar II, Nordisk familjebok.png }} '''Oscar II''' (ka '''Oskar II'''; [[21. jaanuar]] [[1829]] – [[8. detsember]] [[1907]]) oli [[Rootsi]] kuningas [[18. september|18. septembrist]] [[1872]] kuni elu lõpuni ja [[Norra]] kuningas kuni [[7. juuni]]ni [[1905]], mil [[Storting|Stortingi]] otsuse järgi riik sõltumatuks kuulutati.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Newland |eesnimi=Sonya |pealkiri=Euroopa keisrid ja kuningad |kirjastus=Karrup |aasta=2008 |leheküljed=157}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Norwegian history {{!}} full independence at last {{!}} Norway |url=https://talknorway.no/norwegian-history-full-independence-at-last-norway/#:~:text=Full%20independence%20at%20last%20%7C%20AD%201905&text=On%207%20June%201905%2C%20the,claim%20to%20the%20Norwegian%20throne. |vaadatud=04.08.2023 |arhiivimisaeg=4.08.2023 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230804104535/https://talknorway.no/norwegian-history-full-independence-at-last-norway/#:~:text=Full%20independence%20at%20last%20%7C%20AD%201905&text=On%207%20June%201905%2C%20the,claim%20to%20the%20Norwegian%20throne. |url-olek=ei tööta }}</ref> == Noorpõlv == Östergötlandi hertsog, tulevane Rootsi kuningas Oscar Fredrik sündis 1829. aastal Stockholmis [[Oskar I]] ja [[Josefine von Leuchtenberg|Josefine von Leuchtenbergi]] peres. Oscar sai hea hariduse. Tema õpetajad olid [[Christopher Boström]], [[Otto Aubert]] (nagu tema vennal [[Karl XV|Karlilgi]]) ja [[Wolfgang Wenzel Haffner]]. Talle õpetati [[Norra keel|norra keelt]], mida ta hiljem vabalt rääkis. Lisaks rääkis ta hästi [[Ladina keel|ladina keelt]]. Oscar õppis [[Uppsala Ülikool|Uppsala ülikoolis]] peamiselt humanitaaraineid (politoloogia, ajalugu jms). 1840. aastatel hakkas Oscar mereväes teenima.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Oscar 2. |url=https://snl.no/Oscar_2. |vaadatud=03.08.2023}}</ref> [[Fail:Portrett av arveprins Oscar (senere Oscar II) og prinsesse Sophie med familie (6961203929).jpg|vasakul|pisi|Oscar ja Sofia koos oma lastega, 1865]] 1857. aasta 6. juunil abiellus Oscar [[Wiesbaden|Wiesbadenis]] [[Nassau hertsogkond|Nassau]] printsessi [[Sofia (Rootsi kuninganna)|Sofiaga]]. Neid sündis neli last: [[Gustaf V|Gustaf]], [[Oscar (Gotlandi hertsog)|Oscar]], [[Carl (Rootsi prints)|Carl]] ja [[Eugen (Närke hertsog)|Eugen]]. Oscari ja Sofie abielu oli õnnelik ning naisest sai ka oma abikaasa nõunik. Oscaril oli siiski ka mitu abieluvälist last, kellele ta toetust maksis.<ref name=":0" /> 1867. aastal sai Oscar regendiks, kuid kuna ta polnud kroonprints, ei saanud temast Norra asekuningat.<ref name=":0" /><ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=King Oscar II of Sweden and Norway |url=https://www.unofficialroyalty.com/king-oscar-ii-of-sweden/ |vaadatud=03.08.2023}}</ref> == Rootsi ja Norra kuningas == Pärast venna [[Karl XV]] surma 18. septembril 1872 kuulutati kuningaks Oscar, kuna Karlil polnud meessoost pärijat. Oscari ja Sofie kroonimistseremooniad toimusid 12. mail 1872 Stockholmis ning 13. juulil [[Trondheim|Trondheimis]].<ref name=":0" /> Minnes vastuollu [[Oskar I]] ja Karl XV välispoliitikaga, otsustas Oscar II tugevdada sõprussidemeid [[Preisi kuningriik|Preisimaaga]], mis oli 1871. aastal [[Saksa keisririik|Saksamaa]] ühtseks riigiks ühendanud. Seetõttu olid tal [[Wilhelm I|Saksa keisri]] ja valitsusega head suhted. Tema valitsusajal olid Rootsil head suhted ka [[Suurbritannia|Suurbritanniaga]]. Oscar parandas läbisaamist ka endise Rootsi kuninga, pagendatud [[Gustav IV Adolf|Gustav IV Adolfi]] järeltulijatega. Tema ja ta poja, Vasa printsi [[Gustav (Vasa prints)|Gustavi]] säilmed maeti Rootsi.<ref name=":0" /> Vend oli Oscarile päranduseks jätnud pingelise olukorra Norraga. Norralased tundsid, et neid peetakse liidus teisejärgulisteks. Neis kasvas soov iseseisvuse järele, sest arvati, et kuningas hoolitseb vaid Rootsi huvide eest.<ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=King Oscar II (1829–1907) |url=https://www.royalcourt.no/artikkel.html?tid=28688 |vaadatud=04.08.2023 |arhiivimisaeg=5.02.2021 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210205054335/https://www.royalcourt.no/artikkel.html?tid=28688 |url-olek=ei tööta }}</ref> Oscar reisis oma valitsusaja algul Norrasse, kus teda siiski hästi vastu võeti. Norras lasi ta oma visiidi tähistamiseks kabeli ehitada. Ta ostis seal kokku ka vanu maju, mis koondati 1882. aastal maailma esimeseks vabaõhumuuseumiks. Muuseum koliti 1902. aastal [[Bygdøy|Bygdøysse]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Bygdøy |url=https://www.visitoslo.com/bygdoy/ |vaadatud=04.08.2023}}</ref><ref name=":0" /> === Suhted Norraga ja liidu lagunemine === 1873. aastal likvideeris Oscar Norra Stortingi palvel kubernerikoha, mis oli Karl XV ajal osutunud suureks vaidlusküsimuseks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Karl 4. (av Norge og Sverige) |url=https://snl.no/Karl_4._-_av_Norge_og_Sverige |vaadatud=04.08.2023 |tsitaat=Men symbolpolitikk skulle få sprengvirkninger i den unionsstriden som nå var i emning. Straks Stortinget hadde vedtatt denne grunnlovsendringen, utløste det voldsomme reaksjoner i Sverige: Dette var ensidig norsk aksjon i et fellesspørsmål, og det krenket Sverige og den høyere stilling i unionen man mente tilkom Sverige.}}</ref><ref name=":0" /> Kuigi Norra majandus kasvas Oscari ajal jõudsalt, ei lahendanud see pingeid Rootsi ja Norra vahel. Storting tahtis ka suuremat võimu riigi valitsemise üle. Nii tekkisid vaidlused, kas kuningal peaks olema õigus Norra seadustele [[veto]] panna. 1883. aastal kõrvaldati valitsusest mitmed kuningameelsed ja konservatiivsed poliitikud. Aina kasvas ka liberaalse partei võim, mis tahtis kuninga võimu vähendada. Sellest hoolimata määras kuningas ametisse konservatiivse valitsuse, mis ei suutnud Stortingiga koostööd teha ning saadeti 1884. aastal laiali. Oscar plaanis juba Norras riigipööret korraldada, kuid see jäeti ära. 1891. aastal likvideeriti ka Norra asekuninga positsioon.<ref name=":2" /><ref name=":0" /> Norra ja Rootsi vahel tekkisid uued vastuolud seoses konsulaarteenistusega. Kuna mõlema riigi välispoliitika oli ühine, tahtis Rootsi valitsus, et välisminister oleks rootslane. Norra valitsus tahtis aga eraldi konsulaarteenistust. 1905. aastal hääletas Storting iseseisva konsulaarteenistuse poolt. Oscar pani otsusele veto ning Norra valitsus astus protestiks tagasi. Kuna kuningas suutnud uut valitsust määrata, pidas Storting seda tõestuseks, et kuningas pole enam võimeline Norra kuningas olema. 7. juunil 1905 võeti Stortingis vastu seadus, millega liit Rootsiga likvideeriti. Hiljem korraldati maal ka referendum, mis näitas, et ligi 99% rahvastikust pooldas Rootsist lahkulöömist.<ref name=":2" /> Kuigi Oscar oli algul liidu likvideerimise vastu, nähes selles ka kuninga võimu vähenemist, peeti 1905. aasta augustis-septembris [[Karlstad|Karlstadis]] läbirääkimised, millega Rootsi ja Norra liit kaotati. Oscar ütles 26. oktoobril 1905 lahti oma õigusest Norra kroonile. Liidu lagunemist pidas Oscar suureks isiklikuks läbikukkumiseks, mis teda väga mõjutas.<ref name=":0" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=King Oskar II 1872–1907 |url=https://www.kungligaslotten.se/english/archives/swedish-regents/2018-03-05-king-oskar-ii-1872-1907.html |vaadatud=04.08.2023}}</ref> === Oscari isiksus ja hilisem elu === Oscar oli väga intelligentne, mistõttu peeti teda omal ajal Euroopa kõige [[Valgustatud absolutism|valgustatumaks monarhiks]]. Oscar oli lisaks hea [[oraator]]. Ta kirjutas ka muusikapalu, luuletusi ning nii enda ("Mina Memoarer") kui ka [[Karl XII]] memuaarid.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Pärast 1905. aastat hakkas Oscari tervis halvenema ning ta suri 8. detsembril 1907 Stockholmis.<ref name=":1" /> == Mälestus == Oscar II valitsusaega ning teda ennast on hilisematel aegadel hea sõnaga mäletatud: "...rahvahulkade teadvuses tõuseb ta esile imposantse, tõeliselt majesteetliku kujuna, kuldsuuna, kõneanniga õnnistatud patriarhina, unustamatu ''père noble'''ina, nagu seda ampluaad teatris ja ooperis hüütakse. Ta on andnud nime tervele ajastule – see oli oskariaanlik ajajärk, õnneaeg enne [[Esimene maailmasõda|maailmasõda]] ja igasugu muud viletsust. Järelpõlve mälestusse jääb see aeg pääsmatult kadunud idüllilise epohhina koos promenaadikontsertide, [[punš]]i ja [[sigar]]ite, korra ja puhtuse, mõnusate politseinike ja sõjaväelastega, kes olid üksnes kena sinisesse rõivastatud dekoratsioon."<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Skott |eesnimi=Staffan |pealkiri=Kõik need Bernadotid |kirjastus=Eesti Raamat |aasta=1997 |koht=Tallinn |leheküljed=66}}</ref> [[Selma Lagerlöf]]i raamatu [[Nils Holgerssoni imeline teekond läbi Rootsi|"Nils Holgerssoni imeline teekond läbi Rootsi"]] XXXVII peatükis peab sõbralik vanahärra koduigatsust tundvale Skanseni viiuldajale Klement Larssonile innuka kõne Stockholmi ülistamiseks, rõhutades, et ükski rootslane ei tohiks end seal võõrana tunda. Järgmisel päeval toob kuninga teener Klementile suure punases köites raamatu Stockholmi kohta ja Klement saab aru, et ta oli rääkinud kuningaga. Oscar II on korduvalt põgusalt mainitud Hjalmar Söderbergi raamatutes. "Jah, õigupoolest oli ta Lydiat ju sügisel näinud. Tol õhtul, kuninga valitsemisjuubeli õhtul, kui oli olnud illuminatsioon ja tulevärk ja rahvas trügis, nii et ei saanud end liigutadagi. Arvid oli seisnud Nybroplani ja Birgerjarlsgatani nurgal rahvahulgas, kui korteež Euroopa kõige ilusama kuningaga mööda sõitis – ligemale seitsmekümneaastane mees seisis tõllas kui Rooma triumfaator ..."<ref>Hjalmar Söderberg. Tõsine mäng. Tallinn, Eesti Raamat, 1990. Lk 316.</ref> == Viited == <references /> ==Vaata ka== *[[Rootsi riigipeade loend]] *[[Norra kuningate loend]] {{algus}} {{eelnev-järgnev 1-2-2|eelnev=[[Karl XV]]| nimi1=[[Rootsi riigipeade loend|Rootsi kuningas]]| aeg1=[[1872]]–[[1907]]| järgnev1=[[Gustaf V]]| nimi2=[[Norra riigipeade loend|Norra kuningas]]| aeg2=[[1872]]–[[1905]]| järgnev2=[[Haakon VII]]}} {{lõpp}} [[Kategooria:Rootsi monarhid]] [[Kategooria:Norra monarhid]] [[Kategooria:Bernadotte'id]] [[Kategooria:Uppsala Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Uppsala Ülikooli Östergötlandi natsiooni auliikmed]] [[Kategooria:Auleegioni suurristi kavalerid]] [[Kategooria:Dannebrogi suurkomandörid]] [[Kategooria:Punase Kotka suurristi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1829]] [[Kategooria:Surnud 1907]] 9lneouhmdgavj6u409r1tcp27z8jp9t 14 51309 7213957 7071570 2026-08-14T06:51:55Z Robert Treufeldt 9117 7213957 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Eesti autoralli]] [[Kategooria:Saare maakonna üritused]] [[Kategooria:Eesti spordivõistlused]] h84urtoz4t9cefy5a5spmtsv1tekjo3 0 51686 7213844 6551884 2026-08-13T20:58:01Z Kruusamägi 1530 7213844 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Perth | hääldus = | nimi1_keel = inglise | nimi1 = Perth | pilt = Elizabeth Quay February 2016 (cropped).jpg | lipp = Flag of Perth.svg | lipu_link = [[Perthi lipp]] | vapp = Perth COA.jpg | vapi_link = [[Perthi vapp]] | pindala = | elanikke = | laius = | pikkus = | asendikaart = Austraalia }} '''Perth''' on Lääne-[[Austraalia]] suurim [[linn]] ja [[Lääne-Austraalia]] osariigi keskus, kogu Austraalias suuruselt neljas linn. Perth on asutatud [[1829]]. aastal ja saanud linnaõigused [[1856]]. aastal. Linn on nimetatud Šotimaal asuva [[Perth (Šotimaa)|samanimelise linna]] järgi. [[2006]]. aasta rahvaloenduse andmeil elas Perthis 1 472 100 inimest, kellest [[Austraalia]] kodanikke oli 82,7% ja välisriikides sündinuid 31,3%.<ref>{{Netiviide |url=http://www.censusdata.abs.gov.au/ABSNavigation/prenav/LocationSearch?collection=Census&period=2006&areacode=505&producttype=QuickStats&breadcrumb=PL&action=401 |pealkiri=Päring Austraalia Statistikabüroo kodulehelt |vaadatud=2013-09-08 |arhiivimisaeg=2013-11-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131127013915/http://www.censusdata.abs.gov.au/ABSNavigation/prenav/LocationSearch?collection=Census&period=2006&areacode=505&producttype=QuickStats&breadcrumb=PL&action=401 |url-olek=ei tööta }}</ref> [[Pilt:Perth Montage.png|pisi|tühi|Perthi vaated]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Lääne-Austraalia linnad]] [[Kategooria:Sadamalinnad]] [[Kategooria:Perth (Austraalia)| ]] 170f0bkqxk2ixzdppeh5a46i0r41t20 0 52031 7213903 7090408 2026-08-14T05:01:00Z ~2026-44664-03 235435 Lisasin uue raamatu ("Kogu maailma au" 2026), sellega muutus ka avaldatud ulmeraamatute arv; ja tänavu antud teenete Stalkeri. 7213903 wikitext text/x-wiki [[Fail:Veiko Belials ERMis.jpg|pisi|Veiko Belials 2025. aastal]] '''Veiko Belials''' (sündinud [[20. juuli]]l [[1966]] [[Tapa]]l) on eesti [[ulmekirjandus|ulmekirjanik]], [[lastekirjandus|lastekirjanik]], luuletaja, tõlkija ja harrastuspiltnik. Veiko Belials on lõpetanud [[Eesti Põllumajandusakadeemia]] [[1991]]. aastal metsanduse erialal. Alates 2000. aastast töötab [[Luua Metsanduskool]]i õpetajana. Veiko Belials on kirjutanud kaheksa ulmeraamatut, kaheksa luulekogu ja kaks lasteraamatut. Lasteraamat "Ossum-Possum, pannkoogielukas" (Tallinn: Avita, [[2000]]) oli eesti kirjanduse aastaauhinna nominent lastekirjanduse kategoorias ja on tõlgitud [[läti keel]]de. Ta on tõlkinud [[Lev Veršinin]]i lühiromaanid "Kuninga tagasitulek" (Salasõna, 2002. ISBN 9985-9383-5-6) ja "Vildaka homse kroonikad" (Fantaasia, sari [[Orpheuse Raamatukogu]] 2019. ISBN 978-9949-661-45-9) ning [[Arkadi Strugatski|Arkadi]] ja [[Boriss Strugatski]]te romaanid "[[Hääbuv linn]]" ([[Sündmuste horisont (raamatusari)]]. Fantaasia, 2012. ISBN 978-9949-504-06-0); "Väikemees" (Fantaasia, sari [[Orpheuse Raamatukogu]] 2014. ISBN 978-9949-504-49-7) ning lühiromaanid "Kauge Vikerkaar" ja "Poiss põrgust" (mõlemad antoloogias "Keskpäeva varjud". [[Fantaasia (kirjastus)|Fantaasia]] 2015, ISBN 978-9949-504-71-8). Koostanud koos [[Joel Jans]]iga artiklite kogumiku "Fändomi sünd. Artikleid ulmekirjandusest" ([[Eesti Ulmeühing]] 2020. ISBN 978-9916-4-0037-1). Looduspiltnikuna on koostanud fotoalbumi "Meil on elu keset metsa". Luua 2011 ISBN 978-9949-30-029-7 ==Raamatud== ===Luule=== *"ja libahuntidest ja lollist vennast". Luhalind, Tartu 1989 *"Vihmaste õhtute nukrus". Omakirjastus, Tartu 1993 *"Ma olen pingviin (lennud värviliste peeglitega)". Omakirjastus, Tartu 1998 *"Naised, viin ja armuvalu". Bahama Press 2001 *"Ingelsilm". [[Varrak (kirjastus)|Varrak]], Tallinn 2003, ISBN 9985-3-0658-9 *"Sina ja vaikus ja pajud". JI, Pärnu 2011, ISBN 978-9949-9129-1-9 *"Asfalteeritud inimesed". JI, Saarde-Pärnu 2015, ISBN 978-9949-519-41-5 *"Tiigri aasta". [[Lummur (kirjastus)|Lummur]] 2024, ISBN 978-9916-9977-0-3 ===Ulme=== *"Ashinari kroonikad". [[F-sari]]. [[Varrak (kirjastus)|Varrak]], Tallinn 1997, ISBN 9985-3-0128-5 *"Existerion". [[F-sari]]. Varrak, Tallinn 1999, ISBN 9985-3-0244-3 *"Helesiniste Liivade laul". Sari [[Maailma fantaasiakirjanduse tippteoseid]]. [[Fantaasia (kirjastus)|Fantaasia]] 2002, ISBN 9985-9423-2-9 *"See mis tuikab su veres". [[Salasõna (kirjastus)|Salasõna]] 2005, ISBN 9985-9575-2-0 *"Jumalate vandenõu". [[F-sari]]. Varrak, Tallinn 2006, ISBN 978-9985-3-1315-2 *"Kogu maailma valgus". [[Sündmuste horisont (raamatusari)]]. [[Fantaasia (kirjastus)|Fantaasia]] 2013, ISBN 978-9949-504-27-5 *"Surnud mehe käsi". [[Lummur (kirjastus)|Lummur]] 2021, ISBN 978-9949-7474-8-1 *"Kogu maailma au". [[Sündmuste horisont (raamatusari)]]. [[Fantaasia (kirjastus)|Fantaasia]] 2026, ISBN 978-9916-739-95-2 ===Lastele=== *"Ossum-Possum, pannkoogielukas". [[Avita]], Tallinn 2000, ISBN 9985-2-0287-2 *"Lugu kolmest jänesest". Dolce Press 2008, ISBN 978-9985-9871-1-7 ===Koostatud ja tõlgitud antoloogiad=== *"Keskpäeva varjud". [[Sündmuste horisont (raamatusari)]]. [[Fantaasia (kirjastus)|Fantaasia]] 2015, ISBN 978-9949-504-71-8 *"Me armastame Maad". [[Sündmuste horisont (raamatusari)]]. [[Fantaasia (kirjastus)|Fantaasia]] 2016, ISBN 978-9949-578-21-4 *"Me armastame Maad 2: Viimane laev". [[Sündmuste horisont (raamatusari)]]. [[Fantaasia (kirjastus)|Fantaasia]] 2017, ISBN 978-9949-578-58-0 *"Raevu päevad." [[Sündmuste horisont (raamatusari)]]. [[Fantaasia (kirjastus)|Fantaasia]] 2019, ISBN 978-9949-661-39-8 *"Raevu päevad 2: Sissetung pimedusest". [[Sündmuste horisont (raamatusari)]]. [[Fantaasia (kirjastus)|Fantaasia]] 2020, ISBN 978-9949-661-77-0 *"Viimase sõja viimane sõdur". [[Sündmuste horisont (raamatusari)]]. [[Fantaasia (kirjastus)|Fantaasia]] 2021, ISBN 978-9916-648-25-4 ==Liikmesus== * Eesti Kirjanike Liidu liige alates 1999 * 2015-... Eesti Ulmeühingu president ==Tunnustus== *2000 [[Eesti Kultuurkapital]]i lastekirjanduse aastapreemia nominent *2004 [[Stalker (auhind)|Stalker]] (raamat "Helesiniste liivade laul") *2005 [[Aasta Rosin]] (kogumik "Ruttu tuttu! Eesti isade unejutte", autorid [[Karl-Martin Sinijärv]], Veiko Belials, [[Andrus Kivirähk]], [[Juhani Püttsepp]], [[Contra]], [[Jürgen Rooste]], [[Jaanus Vaiksoo]], [[Kivisildnik]], [[Peeter Sauter]], [[Jaan Tätte]] ja [[Peep Pedmanson]]; pildid: [[Jüri Mildeberg]]) *2006 [[Stalker (auhind)|Stalker]] (lühijutt "Wereke, wereke, ega sa wesi…") *2009 [[Maaelu Edendamise Sihtasutus]]e aunimetus Parim maamajanduseriala õpetaja *2013 [[Stalker (auhind)|Stalker]] (lühijutt "Seal, kus voolab valgus") *2013 [[Aasta õpetaja]] nominent kategoorias Aasta kutseõpetaja *2014 [[Eesti Loodus]]e fotokonkursi taimefotode peaauhind *2014 [[Stalker (auhind)|Stalker]] (kogumik "Kogu maailma valgus") *2014 [[Stalker (auhind)|Stalker]] (lühiromaan "Kuldse päikse all me elame…", koos [[J.J. Metsavana|J.J. Metsavanaga]]) *2014 [[Stalker (auhind)|Stalker]] (lühijutt "Kosmodroomidest kaugel ja üksildasem veel", koos [[J.J. Metsavana|J.J. Metsavanaga]]) *2016 [[Stalker (auhind)|Stalker]] (kogumik "Keskpäeva varjud", koostaja) *2017 [[Stalker (auhind)|Stalker]] (lühijutt "Neli kohta peale koma", koos [[J.J. Metsavana|J.J. Metsavanaga]]) *2018 [[Eesti Kultuurkapital]]i tõlkekirjanduse aastapreemia nominent *2022 [[Stalker (auhind)|Stalker]] (lühijutt "Häilitud puu") *2022 [[Stalker (auhind)|Stalker]] (kogumik "Surnud mehe käsi") *2025 [[Eesti Kultuurkapital]]i luule aastapreemia nominent *2025 [[Stalker (auhind)|Stalker]] (lühijutt "Kübeke elutervet vihkamist") *2025 [[Aasta õpetaja]] tiitel kategoorias Aasta kutseõpetaja *2026 Teenete [[Stalker (auhind)|Stalker]] ==Välislingid== *[https://kultuur.err.ee/1608420404/arvustus-osadest-tervikuni Arvustus. Osadest tervikuni.] ERR kultuuriportaal 30.11.2021 *[https://www.vooremaa.ee/viiskummend-ja-halli-varjundid/ Viiskümmend ja halli varjundid]. Vooremaa 4.08.2016 *[http://www.postimees.ee/200706/esileht/kultuur/210007_1.php Ulmekirjanik Veiko Belials aina nooreneb], Postimees 20.07.2006 *[http://vooremaa2000.tripod.com/vooremaa_11_11_2000.html#15 Isadepäev raamatu ja pannkookidega], Vooremaa 11.11.2000 *[http://www.vooremaa.ee/arhiiv/vooremaa20031129.html#10 Hingelt moralist, nime poolest saatan], Vooremaa 29.11.2003 *[http://vana.www.postimees.ee:8080/leht/97/12/29/kultuur.htm#teine Fantaasiafail: Ashinari kroonikate arvustus], Postimees 29.12.97 *[http://www.ekspress.ee/Arhiiv/2000/10/Areen/raamat2.html Paroodia või klišee? Veiko Belials ja Marek Simpson. "Existerion".], Eesti Ekspress Online 9.03.2000 *[http://www.sirp.ee/archive/2003/23.05.03/Kirjand/kirjand1-7.html Kirjanduse imitaator], Sirp 23.05.03 (novellikogu "Helesiniste Liivade laul" arvustus) {{JÄRJESTA:Belials, Veiko}} [[Kategooria:Eesti ulmekirjanikud]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Eesti luuletajad]] [[Kategooria:Luua Metsanduskooli õpetajad]] [[Kategooria:Tapa Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Maaülikooli metsandusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1966]] q9l4vpvvlcntk7pnyriee6j626zz5a3 0 58481 7213841 5270352 2026-08-13T20:48:17Z Andres 5 7213841 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib ilusast Helenast; Euripidese näidendi kohta vaata artiklit [[Helena (Euripides)]]; Jacques Offenbachi opereti kohta vaata artiklit [[Ilus Helena (operett)]]; muude asjade ja isikute kohta vaata lehekülge [[Helena (täpsustus)]]}} [[Pilt:Helen of Troy.jpg|pisi|[[Evelyn De Morgan]]i maal "Ilus Helena" (1898)]] [[Pilt:Theseus Helene Staatliche Antikensammlungen 2309 n2.jpg|pisi|Theseus röövib Helenat. Atika punasefiguuriline [[amfora]], umbes 510 e.m.a]] [[Pilt:Dante Gabriel Rossetti - Helen of Troy.jpg|pisi|[[Dante Gabriel Rossetti]] maal "Ilus Helena" (1863)]] '''Helena''' oli [[vanakreeka mütoloogia]]s [[Zeus]]i ja [[Leda]] tütar ning [[dioskuurid]]e ja [[Klytaimestra]] õde<ref name=Antiigileksikon>[[Antiigileksikon]], 2. kd., lk. 181</ref>. Helena on [[surematus|surematu]]<ref>[[Edith Hamilton]]. "[[Antiikmütoloogia]]". [[Tallinn]], "[[Eesti Raamat]]" [[1975]], lk. 36</ref>. [[Homeros]]e ajast pärineva [[eepika|eepilise]] poeemi "[[Kypria]]" järgi oli Helena Zeusi ja [[Nemesis]]e tütar.<ref>Antiigileksikon, 2. kd., lk. 31</ref> Helena kasvas [[Sparta kuningas|Sparta kuninga]] [[Tyndareos]]e ja tema naise [[Leda]] tütrena. [[Theseus]] ja [[Peirithoos]] röövisid Helena, kui see alles laps oli<ref>"Antiikmütoloogia", lk. 148</ref>, ja viisid ta [[Atika]]sse [[Aphidnais]]se, kust dioskuurid ta tagasi tõid<ref name=Antiigileksikon/>. Kui dioskuurid ilmusid linna müüride alla ja nõudsid oma õde tagasi, ei olnud Theseus ega Peirithoos parajasti kohal, mistõttu konflikt lahenes rahumeelselt: Helena saadeti oma vanemate juurde [[Sparta]]sse ning Theseus ja Peirithoos pääsesid karistuseta<ref>"Antiikmütoloogia", lk. 149</ref>. Tema ilu oli kuulus üle [[Kreeka]] ja kõik noored [[prints]]id tahtsid teda kosida<ref name="Antiikmütoloogia">"Antiikmütoloogia", lk. 174–175</ref>. Tyndareos ei tahtnud nende seast üht välja valida, sest kartis, et need, kes Helenat naiseks ei saanud, solvuvad ja sõlmivad omavahel kas Tyndareose või Helena abikaasa vastu liidu<ref name="Antiikmütoloogia"/>. Tyndareos küsis nõu [[Odysseus]]elt, kes oli üks kõige targemaid mehi Kreekas, kuigi too kuulus ise kosilaste hulka, ja tegi tema nõuande järgi. Kõik kosilased tõotasid pidulikult edaspidi võidelda Helena tulevase mehe poolel, kui keegi peaks talle Helena pärast kallale kippuma<ref name="Antiikmütoloogia"/>. Sellise vande võtmisega ei tekkinud raskusi, sest kõik kosilased lootsid just ise saada Helena abikaasaks<ref name="Antiikmütoloogia"/>. Seejärel valis Tyndareos Helena meheks [[Menelaos]]e, kes ise kohal ei viibinudki (teda esindas Theseus). Ühtlasi tegi Tyndareos Menelaosest Sparta kuninga<ref name="Antiikmütoloogia"/>. Kui [[Olümpos]]el peeti [[Peleus]]e ja [[Thetis]]e [[pulm]]apidu, kuhu tülijumalannat [[Eris]]t polnud kutsutud, viskas ta kättemaksuks piduliste hulka [[kuld]]se [[hesperiidid]]e [[õun]]a, mille peale oli kirjutatud "Kõige ilusamale". [[Hera]], [[Athena]] ja [[Aphrodite]] ei jõudnud omavahel kokkuleppele, kellele neist peaks see õun kuuluma. Zeus keeldus vastavat otsust tegemast ja käskis nõu küsida [[Paris]]elt. Kolm jumalannat ilmusidki Parise ette ja palusid neil anda see õun mitte kõige ilusamale, vaid sellele, kelle tänukingitus talle kõige väärtuslikum tundub. Aphrodite lubas Parisele maailma kõige ilusama naise ja Paris otsustas, et see lubadus on teistest parem, andes Aphroditele õuna.<ref name="Antiikmütoloogia"/> Aphrodite juhtis Parise Spartasse, kus Menelaos ja Helena ta lahkesti vastu võtsid. Tollal kehtisid [[külalislahkus]]e reeglid, mida nii võõrustaja kui külaline pidid järgima. Sellepärast läks Menelaos kergeusklikult [[Kreeta]]le, jättes Parise ja Helena kahekesi oma koju. Kuid Paris röövis seejärel Helena ja viis ta oma koju [[Trooja]]sse.<ref name="Antiikmütoloogia"/> Kui Menelaos tagasi jõudis ja nägi, mis oli juhtunud, kutsus ta kõik Kreeka ülikud appi, et kätte maksta, ja kõik Kreeka riigid pididki täitma oma lubadust, minnes oma sõjaväega Trooja vastu. Niimoodi puhkes [[Trooja sõda]].<ref name="Antiikmütoloogia"/> Trooja sõda kestis 9 aastat. Selle aja jooksul ei saanud Paris ja Helena lapsi, kuigi Parisel oli laps varasemast suhtest ja Helena sai lapse hiljem. Pärast Parise surma sai Helenast [[Deiphobos]]e naine.<ref name=Antiigileksikon/> Pärast Trooja langemist võttis Menelaos naise tagasi ning viis ta koju Spartasse<ref>"Antiikmütoloogia", lk. 196</ref>. Tagasiteel ajas torm nad [[Egiptus]]esse, kus nad olid 7 aastat.<ref>Antiigileksikon, 1. kd., lk. 348</ref> Pärastpoole elasid Menelaos ja Helena õnnelikult Spartat valitsedes<ref>"Antiikmütoloogia", lk. 240</ref>. Nad said tütre [[Hermione]], kes abiellus algul [[Achilleus]]e poja [[Neoptolemos]]ega ja pärast selle surma Trooja ennustustarga [[Helenos]]ega<ref>"Antiikmütoloogia", lk. 218</ref>. Helena-müüdi teisendi esitas [[Stesichoros]] ja seda kordas hiljem [[Euripides]]. Selle järgi viis Paris Troojasse üksnes Helena varjukuju ja tõeline Helena oli kogu Trooja sõja ajal Egiptuses, enne kui Menelaos ta lõpuks koju tõi.<ref name=Antiigileksikon/> Helenat austati Vanas Kreekas kui jumalannat, tõenäoliselt tuleks teda pidada [[Minos]]e ajajärgu taimekasvujumalannaks<ref name=Antiigileksikon/>. Spartas oli Helena [[plaatan]] ja selle kummardamine oli üks harvu jäänukeid antiikmütoloogia-eelsest [[puukultus]]est<ref>Antiigileksikon, 2. kd., lk. 118</ref>. [[6. sajand e.m.a.|6. sajandil e.m.a.]] hakati [[Homeros]]e teoseid tõlgendama [[allegooria|allegooriliselt]] ja mõnda tema tegelast pidama mõne algelemendi või loodusjõu sümboliks, näiteks hakkas Helena sümboliseerima [[Maa (element)|maad]], aga Achilleus [[Päike]]st.<ref>Antiigileksikon, 1. kd., lk. 34</ref> Säilinud on [[Gorgias]]e ja [[Isokrates]]e kõned, mis ülistavad Helenat.<ref name=Antiigileksikon/> Helenat on [[maalikunst]]is palju kujutatud. Teiste hulgas on seda teinud [[Hans van Marees]], [[Giovanni Batista Tiepolo]], [[Tintoretto]] ja [[Johann Heinrich Wilhelm Tischbein]]. Ta on [[inspiratsioon|inspireerinud]] [[kirjanik]]ke ([[Johann Wolfgang von Goethe]], [[Christoph Martin Wieland]], [[Oscar Wilde]]) ja [[helilooja]]id ([[Christoph Willibald von Gluck]], [[Jacques Offenbach]], [[Richard Strauss]]).<ref name=Antiigileksikon/> ==Viited== {{viited|2}} {{Commonscat|Helen}} [[Kategooria:Vanakreeka mütoloogia tegelaskujud]] jnmu8gtez2u7e2ltti0hrx6qym3l3no 0 62223 7213641 7204370 2026-08-13T14:18:43Z Lasse Keskinen 61271 /* Galerii */ images 7213641 wikitext text/x-wiki {{Infokast ühistransport | nimi = Helsingi metroo | tüüp = [[metroo]] | pilt = Helsinki metro logo round edges.svg | pildi allkiri = Helsingi metroo logo | asum = | avati = {{Algusaeg ja vanus|1982|8|2}} | suleti = | pikkus = 43 | jaamad = 30 | peatused = | liinid = 2 | suurim kiirus = | rööpmelaius = 1522 | elektrifitseeritud = 750 V alalisvooluga [[Toiterööbas|kolmandast rööpast]] | platvormi kõrgus = | omanik = | operaator = | skeem = Metrohaarukka.jpg }} {{Kaart | lat= 60.21 | long= 25.0 | zoom=9 | laius=320 | kõrgus=300 | allikad= {{Kaart/OSM|Q56399711|kujund=joon|värv=#d6083b}} {{Kaart/OSM|Q56399732|kujund=joon|värv=#0078c9}} | tekst=Helsingi metroo liinid }} '''Helsingi metroo''' ([[soome keel]]es ''Helsingin metro'', [[rootsi keel]]es ''Helsingfors metro'') on [[Soome]] ainuke [[metroo]]. See avati [[Helsingi]]s pärast 27 aastat kestnud planeerimistöid [[2. august]]il [[1982]]. Tegu on maailma põhjapoolseima metrooga. Helsingi metroo koosneb kahest liinist, millel on kokku 30 jaama. Liin hargneb Itäkeskuses Vuosaari ja Mellunmäki haruks. Metroo kogupikkus on 43 km. Kasutusel on M100, M200 ja M300 tüüpi metroorongid. Helsingi metrooga tehti 2023. aastal üle 79 miljoni sõidu. Metrooliinid töötavad kella 5.10–23.40. [[Fail:Helsinki transports suomi.svg|pisi|485x485px|Helsingi linna metroo-, trammi- ja kergmetroovõrgu kaart]] == Ajalugu == Helsingi metrood hakati kavandama aastal [[1955]]. [[1963]]. aastal valmis põhiplaan, kus oli 86,5 km metrooliine, mis ulatusid 108 jaamaga kaugele naabervaldadesse. Lõpuks otsustati piirduda vaid ühe liiniga. Metroo ehitamise otsus tehti [[1969]]. aastal ja eesmärk oli esimene osa valmis saada [[1977]]. aastaks. [[1971]]. aastal valmis esimene, 2,8 km pikk proovilõik. Esimesed proovisõidud [[Hakaniemi metroojaam|Hakaniemi]] ja [[Itäkeskuse metroojaam|Itäkeskuse]] jaamade vahel tehti [[1. juuni]]l [[1982]], ametlikult avati metroo [[2. august]]il [[1982]]. Espoo suuna katmiseks metrooga kiideti 2006. aastal heaks teise liini, [[Ruoholahti metroojaam|Ruoholahtist]] [[Matinkylä metroojaam|Matinkylässe]] viiva Läänemetroo rajamine. Ehitus algas 2009. aastal ja esimene lõik (14 km) avati novembris 2017. 2022. aastal anti käiku liini [[Kivenlahti metroojaam|Kivenlahtini]] ulatuv lõik. === Metrooliinid === {| class="wikitable" !Metrooliin ! !Reisi aeg !Pikkus !Metroo- jaamade arv |- | style="text-align:center; background-color:#ff6319; color:#ffffff; font-weight: bold;" |M1 |[[Kivenlahti metroojaam|Kivenlahti]]–[[Vuosaari metroojaam|Vuosaari]] |51&nbsp;min |36,9&nbsp;km |27 |- | style="text-align:center; background-color:#ff6319; color:#ffffff; font-weight: bold;" |M2 |[[Tapiola metroojaam|Tapiola]]–[[Mellunmäki metroojaam|Mellunmäki]] |34&nbsp;min |25,7&nbsp;km |19 |} ==Jaamade loend== {| class="toccolours sortable" border="1" cellpadding="3" style="border-collapse:collapse" |- bgcolor=lightgrey !width="100"|Jaama nimi<br>soome keeles !width="100"|Jaama nimi<br>rootsi keeles !width="100"|Avatud<br> !width="125"|Liinilõik !width="100"|Reisijate arv<br>(2018) |- |[[Kivenlahti metroojaam|Kivenlahti]] |Stensvik |2022 |Kivenlahti–Vuosaari | |- |[[Espoonlahti metroojaam|Espoonlahti]] |Esboviken |2022 |Kivenlahti–Vuosaari | |- |[[Soukka metroojaam|Soukka]] |Sökö |2022 |Kivenlahti–Vuosaari | |- |[[Kaitaa metroojaam|Kaitaa]] |Kaitans |2022 |Kivenlahti–Vuosaari | |- |[[Finnoo metroojaam|Finnoo]] |Finno |2022 |Kivenlahti–Vuosaari | |- |[[Matinkylä metroojaam|Matinkylä]] |Mattby |2017 |Kivenlahti–Vuosaari |30 500 |- |[[Niittykumpu metroojaam|Niittykumpu]] |Ängskulla |2017 |Kivenlahti–Vuosaari |7600 |- |[[Urheilupuisto metroojaam|Urheilupuisto]] |Idrottsparken |2017 |Kivenlahti–Vuosaari |5900 |- |[[Tapiola metroojaam|Tapiola]] |Hagalund |2017 |Tapiola–Itäkeskus |13 200 |- |[[Aalto ülikooli metroojaam|Aalto-yliopisto]] |Aalto-universitetet |2017 |Tapiola–Itäkeskus |14 500 |- |[[Keilaniemi metroojaam|Keilaniemi]] |Kägeludden |2017 |Tapiola–Itäkeskus |5800 |- |[[Koivusaari metroojaam|Koivusaari]] |Björkholmen |2017 |Tapiola–Itäkeskus |4200 |- |[[Lauttasaari metroojaam|Lauttasaari]] |Drumsö |2017 |Tapiola–Itäkeskus |24 500 |- |[[Ruoholahti metroojaam|Ruoholahti]] |Gräsviken |1993 |Tapiola–Itäkeskus |32 500 |- |[[Kamppi metroojaam|Kamppi]] |Kampen |1983 |Tapiola–Itäkeskus |39 000 |- |[[Rautatientori metroojaam|Rautatientori]] |Järnvägstorget |1982 |Tapiola–Itäkeskus |76 600 |- |[[Helsingi Ülikooli metroojaam|Helsingin yliopisto]] |Helsingfors universitet |1995 |Tapiola–Itäkeskus |24 000 |- |[[Hakaniemi metroojaam|Hakaniemi]] |Hagnäs |1982 |Tapiola–Itäkeskus |28 100 |- |[[Sörnäineni metroojaam|Sörnäinen]] |Sörnäs |1984 |Tapiola–Itäkeskus |56 000 |- |[[Kalasatama metroojaam|Kalasatama]] |Fiskehamnen |2007 |Tapiola–Itäkeskus |31 000 |- |[[Kulosaari metroojaam|Kulosaari]] |Brändö |1982 |Tapiola–Itäkeskus |7100 |- |[[Herttoniemi metroojaam|Herttoniemi]] |Hertonäs |1982 |Tapiola–Itäkeskus |34 500 |- |[[Siilitie metroojaam|Siilitie]] |Igelkottsvägen |1982 |Tapiola–Itäkeskus |9700 |- |[[Itäkeskuse metroojaam|Itäkeskus]] |Östra centrum |1982 |Tapiola–Itäkeskus |40 600 |- |[[Myllypuro metroojaam|Myllypuro]] |Kvarnbäcken |1986 |Tapiola–Mellunmäki |14 000 |- |[[Kontula metroojaam|Kontula]] |Gårdsbacka |1986 |Tapiola–Mellunmäki |21 400 |- |[[Mellunmäki metroojaam|Mellunmäki]] |Mellungsbacka |1989 |Tapiola–Mellunmäki |14 000 |- |[[Puotila metroojaam|Puotila]] |Botby gård |1998 |Kivenlahti–Vuosaari |10 200 |- |[[Rastila metroojaam|Rastila]] |Rastböle |1998 |Kivenlahti–Vuosaari |10 100 |- |[[Vuosaari metroojaam|Vuosaari]] |Nordsjö |1998 |Kivenlahti–Vuosaari |26 800 |- |} == Galerii == <gallery> Fail:Kontula metro station platform level (Helsinki, Finland) Aug 13, 2026.jpg|Kontula jaam Fail:Helsinki Central Railway Station metro entrance April 2022.jpg|Rautatientori jaam Fail:Kivenlahden metroasema 2022-12-03.jpg|Kivenlahti jaam Fail:Matinkylä metro station interior.jpg|Matinkylä jaam Fail:Ruoholahti metro station platform level (Helsinki, Finland) Feb 11, 2026.jpg|Ruoholahti jaam Fail:HKL Class M100 metro train (University of Helsinki metro station, Helsinki, Finland) Feb 6, 2026.jpg|M100 Fail:Metrohaarukka.jpg|Helsingi metroo kaart </gallery> == Välislingid == {{commons|Helsingin metro}} * [http://www.hkl.fi/ Helsingi ühistranspordi koduleht] (''soome, rootsi ja inglise keeles'') [[Kategooria:Helsingi]] [[Kategooria:Helsingi metroo| ]] [[Kategooria:Metroo]] jli5372tv37prd0lf5d3nsxqwfd00gu 0 68022 7213705 7022891 2026-08-13T15:51:46Z Kuriuss 38125 7213705 wikitext text/x-wiki {{see artikkel|räägib Austraalia linnast; California linna kohta vaata artiklit [[Brisbane (California)]].}} {{linn | nimi = Brisbane | hääldus = | nimi1_keel = inglise | nimi1 = Brisbane | pilt = Skylines_of_Brisbane_in_winter_misty_morning_seen_from_Kangaroo_Point,_Queensland_04.jpg | lipp = Flag of Brisbane.svg | lipu_link = Lipp | vapp = CoA of Brisbane.svg | vapi_link = Vapp | pindala = 1326,8 | elanikke = 2 780 063 (2024) | asendikaart = Austraalia }} '''Brisbane''' on [[linn]] [[Austraalia]]s, [[Queensland]]i osariigi pealinn. See on elanike arvult Queenslandi osariigi suurim linn, Austraalias elanike arvult [[Sydney]] ja [[Melbourne]]'i järel kolmandal kohal. Brisbane'is elab umbes 2,6 miljonit inimest ning koos seda ümbritseva [[Kagu-Queenslandi hiidlinnastu]]ga, elab Brisbane'is 3,8 miljonit inimest. Linna elanikest oli [[2021]]. aasta seisuga 32% sündinud välismaal.<ref name="Population" /> Linn on rajatud [[1824]]. aastal ja see asub [[Brisbane'i jõgi|Brisbane'i jõe]] orus [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] kaldal. Brisbane'i alal on tuhandeid aastaid elanud Yugara, Turrbali ja Quandamooka hõim. [[1859]]. aastal valiti Brisbane Queenslandi osariigi pealinnaks, kui see eraldus [[Uus-Lõuna-Wales]]ist. [[19. sajand]]i keskpaigaks oli linn kasvanud suureks sadamalinnaks ning sinna asus elama palju immigrante. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal paiknes linnas liitlasvägede Vaikse ookeani edelaosa operatsioonide ja [[Douglas MacArthur]]i peakorter. Brisbane'i peetakse [[maailmalinn]]aks ning see on [[Aasia]] ja Vaikse ookeani piirkonna teadus- ja innovatsioonikeskus, mis keskendub peamiselt [[meditsiin]]ile ja [[biotehnoloogia]]le.<ref name="Chief" /> Linn on ka oluline transpordisõlm, millest lähtuvad raudtee-, bussi- ja laevaliinid. Brisbane'is asub Austraalia suuruselt kolmas sadam ning [[Brisbane'i lennujaam]]. Linnas paiknevad mitmed galeriid ja muuseumid. Brisbane on võõrustanud mitmeid suuri üritusi, sealhulgas [[1982. aasta Rahvaste Ühenduse mängud|1982. aasta Rahvaste Ühenduse mänge]], [[1988]]. aasta maailmanäitust ja [[2014]]. aasta G20 tippkohtumist. [[2032]]. aastal võõrustab linn [[2032. aasta suveolümpiamängud|suveolümpiamänge]].<ref name="Olympics" /> [[Pilt:Brisbane skyline at dusk.jpg|pisi|tühi|Brisbane'i kesklinn]] ==Vaata ka== *[[Queenslandi Tehnikaülikool]] ==Viited== {{Viited|allikad= <ref name="Population">{{netiviide |pealkiri=Greater Brisbane |väljaanne=Australian Bureau of Statistics |url=https://www.abs.gov.au/census/find-census-data/quickstats/2021/3002 |vaadatud=26. november 2022}}</ref> <ref name="Chief">{{netiviide |pealkiri=Brisbane: A hub for innovation and the gateway to Asia |väljaanne=Business Chief |url=https://businesschief.asia/videos/brisbane-hub-innovation-and-gateway-asia |vaadatud=26. november 2022}}</ref> <ref name="Olympics">{{netiviide |pealkiri=IOC elects Brisbane 2032 as Olympic and Paralympic host |väljaanne=International Olympic Committee |url=https://olympics.com/ioc/news/ioc-elects-brisbane-2032-as-olympic-and-paralympic-host |vaadatud=26. november 2022}}</ref> }} == Välislingid == *[http://www.brisbane.qld.gov.au/ Linna koduleht] [[Kategooria:Queenslandi linnad]] [[Kategooria:Sadamalinnad]] [[Kategooria:Brisbane| ]] ctulujms45jpbrewlr3nmuhuqhm1jpa 0 70652 7213900 7213146 2026-08-14T04:50:29Z Sillerkiil 58396 /* Eestis */ 7213900 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|on pruunkarust; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Karu (täpsustus)]].}} {{viita}} {{Taksonitabel | nimi = Karu | värvus = loomad | seisund = LC | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | seisundi_ref = <ref>{{IUCN |ID=41688 |nimi=Ursus arctos |hindaja=McLellan, B.N., Proctor, M.F., Huber, D. & Michel, S. |aasta=2017 |IUCN_aasta=2017 }}</ref> | pilt = Ours brun parcanimalierpyrenees 1.jpg | pildi_seletus = Pruunkaru (''Ursus arctos'') | pildi_laius = 240px | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Imetajad]] ''Mammalia'' | selts = [[Kiskjalised]] ''Carnivora'' | sugukond = [[Karulased]] ''Ursidae'' | perekond = [[Karu (perekond)|Karu]] ''Ursus'' | liik = '''Pruunkaru''' | binaarne = ''Ursus arctos'' | binaarse_autor = [[Linnaeus|L.]] | levikukaart = Ursus arctos distribution.png | levikukaardi_seletus = Pruunkaru praegune ligikaudne leviala }} '''Pruunkaru''' ([[ladina keel]]es ''Ursus arctos''; käibekeeles ka lihtsalt ''karu'') on [[karulased|karulaste]] sugukonda [[karu (perekond)|karu]] perekonda kuuluv loomaliik. Pruunkaru on suurim [[Eesti]]s elav [[Kiskjalised|kiskjaline]] ja suurim Euroopa mandriosas elav kiskjaline. Karu on [[omnivoor|kõigesööja]], kuid valdava osa tema toidust moodustavad mitmesugused marjad, seened, seemned ja putukad. Laia levila tõttu eristatakse mitmeid pruunkaru alamliike, mis erinevad näiteks kasvu, kolju kuju, karvkatte värvuse ja mitme muu [[morfoloogia|morfoloogilise]] tunnuse poolest. 2022. aastal oli karu Eesti [[aasta loom]].<ref>[https://tartu.postimees.ee/7418091/pihlakas-on-aasta-puu-2022 Pihlakas on aasta puu 2022] Tartu Postimees, 28.12.2021 (vaadatud 28.12.2021)</ref> == Levik ja arvukus == Pruunkaru oli algselt levinud suures osas Põhja-Ameerikast, Euraasiast ja Põhja-Aafrikast. Nad elasid kogu Põhja-Ameerikas lääne- ja keskosas kuni [[Hudsoni laht|Hudsoni lahe]] laiuskraadini põhjas ja [[Mehhiko]] põhjaosani lõunas. Euraasias elutsesid nad Lääne-Euroopast kuni Siberi idarannikuni ja [[Himaalaja]]ni; nad puudusid ainult [[Ees-India]]s ja [[Kagu-Aasia]]s. Aafrikas elasid nad [[Atlase mäed|Atlase mägedes]]. Küttimise ja elupaikade hävitamise tõttu on pruunkaru levila ahenenud. Paljudes piirkondades on ta välja surnud. Näiteks [[Suurbritannia]]s suri karu välja [[10. sajand]]il, [[Saksamaa]]l ja [[Põhja-Aafrika]]s [[Atlase mäestik]]us [[19. sajand]]il, [[Mehhiko]]s ja suures osas [[Ameerika Ühendriigid|USA]]-st [[20. sajand]]il. Lääne- ja Kesk-Euroopas on alles ainult jäänukasurkonnad, samuti USA põhiosas, kus nad elavad ainult loodes. Ka Edela-Aasias ning osas Põhja- ja Ida-Euroopast on nende arv tunduvalt vähenenud. Suured asurkonnad on säilinud [[Alaska]]s, Lääne-[[Kanada]]s ja Põhja-[[Aasia]]s. Eriti ohustatud asurkondade suurendamiseks püütakse asustada ümber karusid teistest piirkondadest. Pruunkarusid on maailmas kokku hinnanguliselt 185 000 – 200 000. Karude arv nii mõneski riigis võib olla esitatud üsna ligikaudse hinnanguna, sest karud rändavad üle riigipiiride. === Euraasia === ==== Eesti ==== [[Pilt:Alutaguse karuvaatlusonn.jpg|pisi|Alutaguse karuvaatlusonn]] [[Fail:Karujäljed Kõrvemaal 2025. aasta kevadel.jpg|pisi|Karujäljed Kõrvemaal 2025. aasta kevadel]] [[Fail:Emakaru.jpg|pisi|Emakaru Kesk-Eestis. Foto: Eleri Lopp-Valdma]] [[Fail:Karu päkajälg Kõrvemaal 2025. aasta aprillis.jpg|pisi|Karu päkajälg Kõrvemaal 2025. aasta aprillis]] Karu on levinud kõikjal Mandri-Eestis.<ref>{{Netiviide|autor=Keskkonnaagentuur|url=https://keskkonnaagentuur.ee/keskkonnaagentuuri-tegevusvaldkonnad/ulukid/valjaanded-ulevaated|pealkiri=Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2021|vaadatud=29.12.2021|arhiivimisaeg=28.12.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211228233104/https://keskkonnaagentuur.ee/keskkonnaagentuuri-tegevusvaldkonnad/ulukid/valjaanded-ulevaated|url-olek=ei tööta}}</ref> 2009. aastal hinnati karude arvuks vähemalt 700 isendit, neist vähemalt 140 olid täiskasvanud emakarud;<ref name="ZUYUE" /> 2015. aasta seisuga polnud nende arvukus oluliselt muutunud.<ref name="PM_3786757" /> 2020. aasta suvel oli karu üldarvukus vahemikus 900–950, varakevadel aga kuni 1000. Karu asurkonna seisundit võib pidada 2020. aastatel väga heaks.<ref name=":1">{{Netiviide|autor=Veeroja, Rauno; Männil, Peep; Jõgisalu, Inga; Kübarsepp, Marko|url=https://www.ejs.ee/wp-content/uploads/2021/07/SEIREARUANNE_2021.pdf|pealkiri=Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2021|väljaanne=Keskkonnaagentuur|aeg=2021|vaadatud=2.02.2022}}{{Kõdulink|aeg=august 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Karude hinnanguline arvukus Eestis läbi aastate:<ref name="PM_3786757" /><ref name="Villu_Päärt" /><ref name="eeWZh" /><ref>https://www.err.ee/968259/laanemaa-jahimehed-jaid-karulaskmise-lubadest-ilma</ref><ref name=":1"/> {| class="wikitable" |- !Aasta ||1954 ||1980 ||1985 ||1995 ||2001 ||2009 ||2015 ||2018 !2020 || 2022 || 2025<ref>{{Netiviide |pealkiri=ULUKIASURKONDADE SEISUND JA KÜTTIMISSOOVITUS 2026 |url=https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/SEIREARUANNE_2026.pdf |väljaanne=Keskkonnaagentuur}}</ref> |- ! Arvukus | 180 || 150 || 500 || 660 || 550 || 700 || 700 || 750 |950 ||900 || 1100 |- |} Arvukus oli väga väike 20. sajandi alguses, kui Alutaguse metsades elas alla 30 looma.<ref name="Villu_Päärt" /> Geneetiliste uuringute tulemusena on leitud, et Eesti karud on eraldiseisvad Soomes ja Venemaa lääneosas elavatest karudest.<ref name="Villu_Päärt" /> ==== Albaania ==== [[Albaania]]s oli 2006. aastal umbes 250 pruunkaru.<ref name="euronatur" /> ==== Austria ==== [[Austria]]s hävitati karud 19. sajandi keskpaigaks. [[Kärnten]]is kohati 1950.–1960. aastatel karusid, kes olid sisse rännanud endisest [[Jugoslaavia]]st. 1972. aastal asus [[Ötscher]]i piirkonda [[Alam-Austria]] edelaosas (piirkonda, kus viimased isendid 19. sajandil maha lasti) elama noor isane isend ([[Ötscheri karu]]). 1989. aastast lasti sellesse piirkonda lahti [[Horvaatia]]st pärit emakaru, ja 1991 sündis kolm karupoega. 1992. ja 1993. aastal jätkati karuprojekti, asustades Austriasse veel kaks karu. Tol ajal tulid esimesed teated suurematest kahjudest, näiteks murtud [[lammas]]telt ja laastatud [[kalatiik]]idest, mis häälestasid kohalikud elanikud karuprojekti vastu. Meedias hakati rääkima "probleemsetest karudest". Rajati "sekkumisvägi", kes peletas hoiatuslaskudega eemale asulate lähedusse ilmunud karud. Alates 1998. aastast nähti igal aastal noorloomi. Üksikud karud rändasid sisse [[Sloveenia]]st. Hiljuti oli Austrias 25–30 loomast koosnev väike, kuid stabiilne karude populatsioon. Enamik neist elas [[Alam-Austria]] ja [[Steiermark|Steiermargi]] piirialal, peamiselt [[Ötscher-Tormäueri looduspark|Ötscher-Tormäueri looduspargis]] ([[Põhja-Kalkalpen]]is tõendati 2008. aastani 35 isendit, 1999 oli karude arv maksimaalne (12) jooksul<ref name="Nn3kj" />), väike rühm ka Lõuna-[[Kärnten]]is, [[Karni Alpid]]es, [[Drauzug]]is ja [[Karavangid|Karavankides]]. 2002. aastal nähti peale selle [[Trento provints]]ist sisse rännanud isendit [[Tirool]]is. Veel üks Tirooli pruunkaru oli 2006. aastal Saksamaa piiri ületanud [[JJ1]]. Oktoobris 2008 nähti [[Stubaital]]is karu [[MJ4]], keda viimati kohati Lõuna-Tiroolis [[Sarntal]]is. Kuigi karud teevad vahel koduloomadele ja mesipuudele kahju, on austerlased nendega suuremalt jaolt leppinud. "{{kas|Karuadvokaadid}}" käivad karupiirkondades karude eest kostmas ja aitavad kahjusid klaarida. 2004. aastal kutsuti ellu "[[LIFE Nature Co-op Projekt]]", millega püütakse Euroopa Liidu toel pruunkarusid Alpidesse taasasustada. Selles osalevad Itaalia ([[Trento provints]], [[Friuli]]), Austria ([[Kärnten]], Põhja-Austria, Ülem-Austria ja Steiermark) ja Sloveenia. Projektiga püütakse Alpides elavatest pruunkaru populatsioonidest moodustada [[metapopulatsioon]], nii et loomad saaksid paljuneda ning tuleksid looduses iseseisvalt toime. Aastavahetusel 2007/2008 teatas [[Maailma Looduse Fond]]i Austria organisatsioon, et Austrias sündinud üle 30 pruunkarust on leitavad veel ainult neli. Teatavaks sai mitu illegaalset mahalaskmist (viimati detsembris 2007 noorloom, mille tegi kindlaks [[Bundeskriminalamt|Föderaalne Kriminaalamet]]), teiste asukoht on teadmata. Ilma kaitsemeetmeteta on pruunkarud Austrias ohustatud. ==== Hispaania ==== {{vaata|Kantaabria pruunkaru}} [[Hispaania]]s elab umbes 375<ref>{{Netiviide |pealkiri=Karud loobuvad kliimamuutuste tõttu üha enam talveunest. Mis aitab ära hoida nende näljasurma? |url=https://lemmikloom.delfi.ee/artikkel/120369333/karud-loobuvad-kliimamuutuste-tottu-uha-enam-talveunest-mis-aitab-ara-hoida-nende-naljasurma |vaadatud=2025-04-13 |väljaanne=Lemmikloom |keel=et}}</ref> pruunkaru kolmes asurkonnas. Hinnanguliselt 140 karu elab [[Somiedo looduspark|Somiedo looduspargis]] [[Astuuria]]s, [[Kantaabria mäed|Kantaabria mägedes]] [[Oviedo]] linna lähedal. Väiksem asurkond (umbes 25 isendit) on Kantaabria mägedes [[Saja-Besaya looduspark|Saja-Besaya looduspargis]] umbes 200&nbsp;km ida pool [[Reinosa]] ja [[Torrelavega]] vahel [[Kantaabria]] provintsis. Mõlema piirkonna karude arvu peetakse stabiilseks, sest tegu on asustamata mägipiirkondadega, mida teed ei läbi. Kõige väiksem asurkond (umbes [[tosin]] isendit) elab [[Püreneed]]es Hispaania ja Prantsusmaa piirialal. Seda asurkonda peetakse väljasurevaks, sest seal pole pikka aega järelkasvu olnud. Kohalikud elanikud nõuavad karude ümberasustamist või hävitamist. ==== Itaalia ==== [[Itaalia]]s elab kolm väikest pruunkarude rühma. Pruunkarude koguarv seal on 50–60<ref name="euronatur" /> (2006). [[Adamello-Brenta looduspark|Adamello-Brenta looduspargis]] on 25 isendist koosnev asurkond, mis on väga ohustatud.<ref name="WWF Itaalia" /> Karude arvu suurendamiseks asustati sinna aastatel 1999–2002 kümme looma Sloveeniast. [[Abruzzo, Lazio ja Molise rahvuspark|Abruzzo, Lazio ja Molise rahvuspargi]] piirkonnas on umbes 30–50 karu.<ref name="WWF Itaalia" /> See asurkond erineb [[kolju]] ehituse poolest teistest pruunkarudest, mistõttu see võib tegu olla omaette [[alamliik|alamliigiga]] ([[apenniini pruunkaru]], ''[[Ursus arctos marsicanus]]'').<ref name="UCF46" /> Eraldi alamliigina kirjeldas seda esimesena Altobello (1921). Apenniini pruunkaru praegune levila paikneb [[Monti Sibillini]] ja [[Alto Molise]] ning [[Monti Simbruini]] külgaheliku ja [[Majella]] vahel. Suurima asustustihedusega ala vastab enam-vähem rahvuspargi territooriumile. Viimastel kümnenditel on registreeritud arvukalt [[salaküttimine|salaküttimise]] juhtumeid: aastatest 1980–2004 on teada 55 isendi hukkumine selle tagajärjel.<ref name="WWF Itaalia" /> Kolmas rühm elab [[Sloveenia]] piirialadel [[Friuli-Venezia Giulia]] maakonnas. ==== Läti ==== Suuremas osas [[Läti]]s hävitati pruunkaru täielikult 20. sajandi alguseks. 19. ja 20. sajandi vahetuseks oli säilinud vaid väike asurkond [[Vidzeme]]s [[Lubānsi järv]]e ümbruses. Viimased karud kütiti Lätis aastatel 1921–1926. Kõik karud, keda pärast seda Läti territooriumil on kohatud, on juhukülalised kas [[Eesti]]st või [[Venemaa]]lt. 1946. aastast on karude arvukus Lätis pisitasa suurenenud, seda peamiselt riigi kirdeosas. 2003. aasta seisuga arvati Lätis elavat umbes 10 karu, kuid see arv on aastati kõikuv. Pärast loodusliku asurkonna hävimist enne [[Teine maailmasõda|teist maailmasõda]] ei ole pruunkaru Läti territooriumil teadaolevalt poeginud, seega on Läti pruunkaru levila marginaalne osa.<ref name="vHZvL" /> ==== Norra ==== 2009. aastal tehti [[Norra]]s väljaheidete DNA-analüüsi põhjal kindlaks 164 karu, mis on suurim arv seal selliste analüüside tegemise ajaloos.<ref name="Sy1Nf" /> '''Poola''' Poolas oli 2026. aastal ligikaudu 100 karu<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-06-08 |pealkiri=Bear Population by Country 2026 |url=https://worldpopulationreview.com/country-rankings/bear-population-by-country |vaadatud=2026-06-14 |väljaanne=World Population Review |keel=en}}</ref><ref name=":6">{{Netiviide |kuupäev=2026-04-23 |pealkiri=Woman killed by bear in Polish forest, son and local government say |url=https://www.bbc.com/news/articles/c20qrg4dyr3o |vaadatud=2026-06-14 |väljaanne=www.bbc.com |keel=en-GB}}</ref>, enamik neist [[Bieszczady maakond|Bieszczady]] maakonnas<ref name=":6" />, 1980. aastatel oli populatsioon ligikaudu 20 isendit.<ref name=":5">{{Netiviide |pealkiri=Numbers and distribution |url=https://carnivores.eu/bear/en-2/distribution-and-abundance |vaadatud=2026-06-14 |väljaanne=carnivores.eu |keel=en}}</ref> Karusid leidub Poolas valdavalt [[Karpaadid|Karpaatide]] piirkonnas.<ref name=":5" /> ==== Prantsusmaa ==== [[Pilt:Ours brun parcanimalierpyrenees 3.jpg|pisi|püsti|Pruunkaru Prantsuse Püreneedes]] [[Prantsusmaa]]l elab umbes 10–20 pruunkaru Püreneedes. Kogu sealne asurkond põlvneb tervenisti sissetoodud loomadest. Viimane kohalik karu tapeti 2004. aastal. 1930. aastateni oli pruunkarude asurkond ka Prantsuse Alpides. ==== Rootsi ==== Rootsis hinnati karude populatsiooni suuruseks 2008. aastal 3221 isendit. Võrreldes 2007. aastaga oli karude arvukus suurenenud 4,8%.<ref name="8f3PZ" /> Karude püsiasustus on olemas [[Norrbotteni lään|Norrbotteni]], [[Västerbotteni lään|Västerbotteni]], [[Jämtlandi lään|Jämtlandi]], [[Västernorrlandi lään|Västernorrlandi]], [[Dalarna lään|Dalarna]] ja [[Gävleborgi lään]]is.<ref name="IkAg3" /> ==== Rumeenia ==== [[Rumeenia]]s on Euroopa suurim karude populatsioon.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=Nick Huisman|url=http://wilderness-society.org/bear-problems-in-romania-who-is-to-blame/|pealkiri=Bear-problems in Romania: who is to blame?|väljaanne=[[European Wilderness Society]]|aeg=8. august 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171006230425/http://wilderness-society.org/bear-problems-in-romania-who-is-to-blame/|arhiivimisaeg=6. oktoober 2017}}</ref> Eeskätt [[Karpaadid|Karpaatide]] metsaaladel elab neljakohaline arv pruunkarusid: 1988. aastal oli neid umbes 7000. Et 1989. aastal hoogustati küttimist, on nende arv tunduvalt vähenenud. 2006. aastal hinnati karude arvukuseks umbes 6000.<ref name="Bnn6U" /> Pärast seda on arvukus taas suurenema hakanud ja 2012. aasta seisuga võis riigis elada umbes 9000 karu.<ref name="V1wLR" /> Rumeenia valitsus lubab küttida niinimetatud nuhtlusisendeid.<ref name=":0" /> 2026. aastal oli isendeid 10 000–13 000 ning eelneva 20 aasta jooksul olid karud tapnud 30 inimest.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Romania expands bear cull, critics say enforcement gaps persist |url=https://www.reuters.com/business/environment/romania-expands-bear-cull-critics-say-enforcement-gaps-persist-2026-08-01/}}</ref> ==== Saksamaa ==== [[Pilt:Zoo-nuernberg-2006-braunbaer2.jpg|pisi|Pruunkaru [[Nürnbergi loomaaed|Nürnbergi loomaaias]]]] Saksamaal ei ela looduses enam pruunkarusid. Juba keskajal tõrjuti nad metsastesse ja raskesti ligipääsetavatesse piirkondadesse. Viimane karu [[Harz]]is lasti maha 17. sajandil (tema auks on püstitatud [[karumonument]]), [[Tüüringi]]s 18. sajandi keskel ja [[Ülem-Sileesia]]s 1770. aastal. [[Baieri mets]]as tapsid vennad Forsterid [[Zwiesel]]i ümbruses ajavahemikus 1760–1800 veel umbes 60 karu. Teadaolevalt viimane pruunkaru Saksamaal tapeti 1835. aastal [[Ruhpolding]]is. Seoses sellega, et Austriasse on pruunkarusid sisse rännanud või asustatud, on saanud aktuaalseks võimalik karude asurkonna rajamine Saksamaale. 2005. aastal valis [[Saksamaa Looduskaitseliit]] pruunkaru [[aasta loom]]aks. Mais ja juunis 2006 nähti Saksamaal pruunkaru: [[JJ1]], keda ajakirjanduses hakati kutsuma Brunoks, liikus mitu nädalat Austria piiri lähedal. Ta murdis mõned koduloomad ja teda oli sageli näha asulate lähedal. Seepeale anti ajutine luba looma mahalaskmiseks, kuid avalikkuse survel see tühistati. Siis prooviti karu elusalt kinni püüda, kuid kolme nädala pärast sellest loobuti. 26. juunil lasti ta [[Spitzingsee]] lähedal maha. ==== Slovakkia ==== Slovakkias elab 700–900 karu, peamiselt Kesk- ja Põhja-Slovakkias.<ref name="bkuA8" /> ==== Soome ==== 2013. aastal hinnati enne jahihooaja algust Soome karude koguarvuks 1560–1680 isendit.<ref name="ZRYtz" /> Osa Soome karudest talvitub Venemaal, seetõttu ulatub suvel karude arv Soomes üle 2000. ==== Šveits ==== [[Šveits]]is lasti karu enne 2008. aasta juhtumit viimast korda 1904 [[Engadin]]is. Hiljem nähti karu veel 1923. aastal. Seoses Austria karude taasasustamise projektiga tehtud uurimuse järgi on Šveitsis veel karudele sobivaid elupaiku. Juulis 2005 rändas Itaaliast [[Trento provints]]ist [[Val Müstair]]i karu [[JJ2]], kellele pandi nimeks Lumpaz. See vallandas uue arutelu pruunkarude asurkonna rajamise võimalikkusest Šveitsis. [[Bundesamt für Umwelt|Föderaalne Keskkonnaamet]] koostas dokumendi "[[Konzept Bär]]", mis esitab põhiliselt positiivse seisukoha ning võtab arvesse võimalikke järelmeid ja riske, sealhulgas vajadust eriti agressiivsed loomad maha lasta.<ref name="eUETa" /> Karu [[JJ3]], kes oli [[JJ1]] ja JJ2 vend, kes oli sisse rännanud suvel 2007, tapeti aprillis 2008 [[Graubünden]]is, sest ta ei kartnud inimesi. Samal ajal liikus Graubündenis ka inimpelglik karu [[MJ4]], kes oli samuti sisse rännanud suvel 2007. Kevadel 2008 lahkus ta Šveitsist Itaaliasse. Seisuga oktoober 2009 ei olnud pärast seda karude viibimist Šveitsis tõendatud. ==== Valgevene ==== 2002. ja 2003. aastal hinnati Valgevene pruunkaru asurkonna suuruseks 140–180 isendit. Nad olid levinud peamiselt riigi põhjapiirkondades.<ref name="miIdN" /> ==== Venemaa ==== Venemaal elab umbes 120 000 isendit. === Ameerika === ==== Kanada ==== Kanadas elab umbes 25 000 isendit. Suurima karude arvuga piirkond on riigi lääneosas paiknev [[Briti Columbia]], kus arvatakse leiduvat umbes 16 000 karu. Ülejäänud asurkond elab [[Alberta]], [[Yukon]]i, [[Loodealad]]e, [[Nunavut]]i ja [[Ontario]] provintsis ning [[Manitoba provints]]i põhjaosas.<ref name="USA-Kanada" /> ==== USA ==== USA-s elab umbes 32 500 isendit, kuid nendest ligi 95% elab [[Alaska]] osariigis. Ülejäänud jagunevad suuresti nelja osariigi vahel: [[Montana]], [[Idaho]], [[Washingtoni osariik|Washington]] ja [[Wyoming]].<ref name="USA-Kanada" /> == Välimus ja kehaehitus == [[Pilt:Brown Bear us fish 2.jpg|pisi|Noor pruunkaru. Esi- ja tagakäpad on hästi näha]] [[Pilt:Kot Braunbär.JPG|pisi|Värsked karu [[väljaheited]]]] Nagu kõigil [[Karulased|karulastel]], on pruunkarul tugev, jõuline kehaehitus. Reeglina on nende [[luustik]] tugevam kui teistel karulastel. Nagu teistelgi karulastel, on pruunkarul [[peeniseluu]] ja lühike jupp[[saba]]. Pruunkarule eriomane tunnus on lihaskühm [[õlg]]ade kohal, mis annab esijalgadele lisajõudu. === Pea ja kael === Nagu kõigil karulastel, on pruunkarul raske, massiivne [[pea]] esileulatuva [[koon]]uga. Võrreldes sageli sama värvi [[baribal]]iga on laup märgatavalt kõrgem ja koon nõgusalt võlvitud. Kõrvad on eemalseisvad ja ümarad, silmad väga väikesed. [[Kukal]] on lühem kui [[jääkaru]]l. [[Kael]] pöördub hästi. === Hambad ja seedeelundid === Pruunkaru [[jäävhambad]] koosnevad 42 [[hammas|hambast]]. [[Hambavalem]] on 3/3-1/1-4/4-2/3: ülalõual on kummalgi kolm [[lõikehammas]]t, üks [[silmahammas]], neli [[eespurihammas]]t ja kaks [[purihammas]]t; alalõua hammastik erineb selle poolest, et purihambaid on kaks. Nagu paljudel [[kiskjalised|kiskjalistel]], on neil suurenenud silmahambad. Purihammastel on taimetoidulistele omased laiad, lamedad [[hambakroon|kroonid]]. Nagu kõigil kiskjalistel, on pruunkaru seedeelundkond lihtsa ehitusega. [[Magu]] on ühe valendikuga. [[Pimesool]] puudub. [[Sooled|Sool]] on 7–10&nbsp;m pikkune, seega pikem kui puhtlihatoidulistel kiskjalistel. === Jäsemed === [[Pilt:Bear-footprint.jpg|pisi|[[Euroopa pruunkaru]] esikäpa [[jälg]] on umbes 16 cm, tagakäpa jälg umbes 26 cm pikkune]] [[Jäsemed]] on pikad ja jõulised. Ees- ja tagajäsemed on umbes ühepikkused. Nii [[Küünarvars|küünarvarre]] [[luu]]d ([[küünarluu]] ja [[kodarluu]]) kui ka [[säär]]e luud ([[sääreluu]] ja [[pindluu]]) on lahus, mis tingib suure pööratavuse. Jalalabad on suured ja neil on alumisel poolel rasked karvased päkad. Esi- ja tagakäppadel on kummalgi viis [[varvas]]t, mis lõpevad kuni 8&nbsp;cm pikkuste mittesissetõmmatavate [[küünis]]tega. Kõndimisel toetub pruunkaru kogu [[tald|tallaga]] nagu kõik karulased: ta on [[tallalkõndija]]. === Karvastik === Pruunkaru [[karvastik]] on tavaliselt tumepruun, kuid sel võib olla palju värvivarjundeid: võimalikud toonid ulatuvad kollakas- ja hallikaspruunist ja teistest [[pruun]]i varjunditest peaaegu [[must]]ani. [[Kaljumäestik]]us karudel on karvastiku ülaosa sageli valkjashallide tähnidega ([[inglise keel]]es ''grizzly''), mistõttu seda alamliiki nimetatakse [[grisli]]ks (''Ursus arctos horribilis''). Pruunkarul on üldiselt tihe [[aluskarv]], [[pealiskarv]]ad on pikad. Karvastik muutub vastavalt aastaaegadele. Talvekarv on tihe ja kare ning tundub tokerjana. [[Pilt:Kodiak Brown Bear.jpg|pisi|[[Kodiaki karu]] on pruunkaru suurimate mõõtmetega alamliik]] === Mõõtmed ja kaal === Pruunkaru kehapikkus (pea ja kere pikkus) on 100–280&nbsp;cm, [[õlakõrgus]] umbes 90–150&nbsp;cm. [[Sabapikkus]] on ainult 6–21&nbsp;cm. Kaal on levila eri piirkondades väga erinev. Kõigis asurkondades on isased emastest tunduvalt raskemad. Kõige raskemad pruunkarud on [[kodiaki karu]]d, kes elavad Alaska lõunarannikul ja lähedastel meresaartel, näiteks [[Kodiaki saar]]el. Nende kaal võib ulatuda 780 kiloni, kusjuures isaste keskmine kaal on ainult 389&nbsp;kg ja emastel 207&nbsp;kg. Alaska sisemaa pruunkarud on tunduvalt kergemad: isased kaaluvad keskmiselt 243, emased 117&nbsp;kg. Lõuna pool Põhja-Ameerikas (Kanadas ja USA põhiosa loodeosas) kaaluvad isased 140–190&nbsp;kg, emased 80–130&nbsp;kg. Põhja-Euroopas ja Siberis kaaluvad pruunkarud keskmiselt 150–200&nbsp;kg, Lõuna-Euroopas on nad tunduvalt kergemad, kõigest umbes 70&nbsp;kg. Aasias on nad mida ida poole, seda raskemad; [[Kamtšatka poolsaar]]el kaaluvad nad 140–320&nbsp;kg. Soomes [[Kuhmo linn|Kuhmos]] püüti 2006. aastal kinni 373 kilo kaaluv emakaru. Karule süstiti unerohtu, ta kaaluti, varustati raadiosaatjaga kaelarihmaga ja lasti uuesti lahti.<ref name="WpSvI" /> === Meeled === [[Nägemine]] on halb, [[kuulmine]] keskmine, [[haistmine]] väga hea. == Eluviis == [[Pilt:Brown bear (Ursus arctos arctos) standing.png|pisi|püsti|Tagajalgadel seisev karu]] === Toitumine === Hammastiku ehituse järgi on karu kõigesööja. Valdava osa toidust moodustavad mitmesugused marjad, seened, seemned, [[kala]]d, puude lehed ja putukad (suvel põhitoidusena sipelgad). Palukesi läheb mahukasse kõhtu hulganisti. Karu jaoks on eelistatud maiuspalad kaer ja mesi, mida tal aga õnnestub harvemini hankida. Suuri loomi murravad karud üksnes kevadel ja sügisel – enne ja pärast taliuinakut, kui on vaja palju jõudu koguda. Värskele loomale eelistab karu raibet. Mahamurtud loomal süüakse ära keel ja sisikond, liha jäetakse laagerdama. === Paljunemine === Karupojad sünnivad keset talve. Neid võib olla 1–5, kuid kõige sagedasem on 2 poega. Sündides on nad vaid poole kilogrammi raskused, pimedad ja abitud. Pojad imevad emapiima ja kasvavad kiiresti. Imetamine kestab 4–5 kuud ja selle lõppedes on pojad 7–9&nbsp;kg raskused. Kevade saabudes lahkuvad nad koos emaga talvekoopast – siis on pojad juba nii tugevad, et jõuavad emaga ette võtta pikki rännakuid. === Elupaik === Pruunkaru elab metsades ja [[tundra]]tes. === Taliuinak === Pruunkaru taliuinaku kestus varieerub piirkonniti, enamasti vältab see 4–5 kuud. Taliuinakuks valmistudes tõuseb karu kehakaal kuni 35%. Talvitumiseks kasutab karu mäestikupiirkondades looduslikke koopaid, mujal pinnaselohke, varjulisi kohti tuulemurrus. Uinaku ajal karu ainevahetus aeglustub ja kehatemperatuur langeb 3–5 kraadi võrra. Suurima osa uinaku ajal vajaminevast energiast (90%) saadakse rasvkoe lagundamisest. Tiined emased ka poegivad taliuinaku ajal. === Eluiga === Looduses võivad karud elada 30–35 aasta vanuseks. Vangistuses on karu elanud kuni 47-aastaseks. Tavaliselt surevad karud taliuinakus olles.<ref name="aBZwb" /> == Alamliigid == Laia levila tõttu eristatakse mitmeid [[alamliik]]e, mis erinevad näiteks kasvu, [[kolju]] kuju, karvkatte värvuse ja mitme muu morfoloogilise tunnuse poolest. Geneetilised uuringud siiski ei toeta liigi jagamist paljudeks alamliikideks. Nõnda ei ole alamliikide arvu suhtes üksmeelt, kuid sagedamini nimetatakse järgmisi: * [[euroopa pruunkaru]] (''Ursus arctos arctos'') hõlmab asurkonnad [[Alpid]]es, [[Püreneed]]es, Ida- ja Lõuna-Euroopas ning [[Skandinaavia]]s. * süüria pruunkaru (''U. a. syriacus'') on suhteliselt väikest kasvu ja helepruuni karvkattega. Levinud Lähis-Idas ja Kaukaasias. On vaieldav, kas tegu on euroopa pruunkaru variandiga või eraldi alamliigiga. * siberi pruunkaru (''U. a. beringianus'') elab [[Venemaa]] Aasia-osas. * kamtšatka pruunkaru (''U. a. piscator'') elab [[Kamtšatka poolsaar]]el ja on suuremat kasvu kui siberi pruunkaru. Ta kehapikkus on kuni 2,5&nbsp;m ja kaal kuni 600&nbsp;kg. * atlase karu (''U. a. crowtheri'') elas Põhja-Aafrikas [[Atlase mäestik]]us. Suri välja küttimise tõttu 19. sajandi lõpus. * [[grislikaru]] (''U. a. horribilis'') elab Põhja-Ameerikas. Ta on tugevam ja raskem kui euroopa pruunkaru, teda peetakse ka agressiivsemaks. * kalifornia pruunkaru (''U. a. californicus'') on välja surnud. Karvkatte värvuse järgi kutsuti teda inglise keeles "Golden Bear" (kuldne karu). Ta elas [[California]] osariigis ja [[California poolsaar]]el. * mehhiko pruunkaru (''U. a. nelsoni'') oli levinud Mehhiko põhjaosas, tõenäoliselt suri välja 1960. aastatel. * mandžuuria pruunkaru (''U. a. manchuricus'') esineb [[Hiina]] kirdeosas ja [[Mongoolia]]s. * kodiaki karu (''U. a. middendorffi'') elab Kodiaki saarel ja naabersaartel Alaska lõunaranniku lähedal. Tänapäeval elavatest alamliikidest suurim, kaaluga kuni 750&nbsp;kg ja kehapikkusega kuni 2,70 meetrit. * tiibeti pruunkaru (''U. a. pruinosus'') esineb [[Tiibet]]is ja [[Sichuan]]is, sinakashalli karvkattega. * hokkaido pruunkaru (''U. a. yesoensis'') elab Jaapani [[Hokkaidō]] saarel. Geneetiliste uuringute tulemusena on leitud, et Euroopa karude ühine esivanem elas umbes 175 000 aasta eest ja et Euroopa asurkonna võib jaotada kaheks liiniks. Lääne-Euroopas elav liin tekkis umbes 70 000 aastat tagasi ning selle esindajad on levinud ka Põhja-Ameerikasse ja neile on lähedasemad jääkarud. Idaliin, mis tekkis umbes 25 000 aastat tagasi, on esindatud Baltimaades, Venemaal ja Skandinaavia põhjaosas. Pruunkaru lähim sugulane on jääkaru. Need liigid võivad ristuda ja ka sigimisvõimelisi järglasi anda.<ref name="UHExV" /> Geneetilised uuringud näitavad, et mõned pruunkaru [[populatsioon]]id on lähedasemad jääkarudele kui teistele pruunkarudele. Arvatakse, et jääkaru on arenenud pruunkarust suhteliselt hilja ja lahknemine toimus umbes 150 000 aastat tagasi.<ref name="EOJvF" /> <gallery> Grizzly Bear Yellowstone.jpg|[[Grislikaru]] Ursus arctos syriacus.jpg|[[Süüria pruunkaru]] Brown-bear-in-spring.jpg|[[Siberi pruunkaru]] Tibetan Blue Bear - Ursus arctos pruinosus - Joseph Smit crop.jpg|[[Tiibeti pruunkaru]] </gallery> == Karujaht == === Eestis === Alates 2026. aasta aprillist võib Eestis karusid küttida vastavalt muudetud [[Jahieeskiri|jahieeskirjale]] vaid Keskkonnaameti eriloaga, kindla algus- ja lõpukuupäevaga jahihooaega enam pole.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-08-07 |pealkiri=Keskkonnaamet andis eriloa kahe koduõuedel käinud karu küttimiseks |url=https://www.err.ee/1610104660/keskkonnaamet-andis-eriloa-kahe-koduouedel-kainud-karu-kuttimiseks |vaadatud=2026-08-08 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref><ref name="mati-kaal">{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Hanneli Rudi {{!}} |kuupäev=2026-08-07 |pealkiri=Mati Kaal: inimesega harjunud karu on pea võimatu ümber harjutada |url=https://www.err.ee/1610105206/mati-kaal-inimesega-harjunud-karu-on-pea-voimatu-umber-harjutada |vaadatud=2026-08-08 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Enne muudatust kestis karujahi hooaeg kestis Eestis 1. augustist kuni 31. oktoobrini ja k[[Keskkonnaamet|eskkonnaamet]]i eriloaga võis [[nuhtlusisend]]eid küttida ka muul ajal. 2024. aastal anti Eestis luba 94 karu küttimiseks.<ref>https://www.keskkonnaamet.ee/uudised/keskkonnaamet-lubab-sel-aastal-kuttida-94-karu</ref> 2009. aastal anti luba 60 karu laskmiseks, kuid hooaja lõpuks lasti vaid 40–45 karu.<ref name="7XuJ5" /> 2010. aastal oli samuti lubatud lasta 60 karu, kuid kütiti 57 looma.<ref name="vKFH6" /><ref name="J27vN" /> 2011. aastal oli lubatud lasta 65 karu (lasti 53) ja 2012. aastal 60 karu (lasti 57).<ref name="1sxQT" /><ref name="Bv0bP" /><ref name="m9P57" /> {| class="wikitable" ! ! 1954 ! 1960 ! 1965 ! 1970 ! 1975 ! 1980 ! 1985 ! 1990 ! 1995 ! 1998 ! 2001 ! 2005 ! 2007 ! 2009 ! 2010 ! 2011 ! 2012 ! 2013 ! 2014 ! 2015 ! 2016 ! 2017 ! 2018 ! 2019 ! 2020 ! 2021 ! 2024 |- bgcolor="#FFCC00" | Karude arv Eestis | 180 | 120 | 159 | 181 | 243 | 350 | 500 | 840 | 660 | 600 | 550 | 569 | 725 | 700 | 700 | 700 | | | | | 700 | 700 | 750 | 900 | 950 | 1000 | <950 |- bgcolor="#FFFAFA" | Kütitud karude arv | 0 | 0 | 2 | 1 | 1 | 6 | 24 | 55 | 34 | 37 | 27 | 23 | 27 | 45 | 57 | 53 | 57 | 38 | 36 | 49 | 55 | 54 | 60 | 67 | 92 | 85 |} === Soome ja Rootsi === Soomes kestab karujaht 20. augustist kuni 31. oktoobrini. Soomes kütiti aastatel 2003–2008 vastavalt 68, 72, 69, 77, 83 ja 84 karu. Rootsis oli 2012. aastal lubatud lasta 319 karu ja 22. novembriks oli lastud 302 karu.<ref name="GAZcp" /> Rootsis kestab karujaht 21. augustist 15. oktoobrini. 2023. aastal jagati välja 649 karujahi luba ja 2024. aastal 486 jahiluba. 2017. aastal loendati riigis umbes 2900 karu.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8081412/rootsis-algas-karujahihooaeg-valja-jagati-486-luba Rootsis algas karujahihooaeg, välja jagati 486 luba], Postimees, 21. august 2024</ref> == Sümboolika == [[Pilt:Flag of California.svg|pisi|[[California lipp|California lipul]] on varem osariigis elanud ja tänaseks välja surnud [[kalifornia pruunkaru]] (''U. a. californicus''), keda tunti karvkatte värvuse järgi ka kui kuldset karu]] Sageli kujutatakse karu vappidel, kus see sümboliseerib võimu ja jõudu. Näiteks on karu [[Berliin]]i sümboliks ja vapiloomaks. Isegi [[Berliini filmifestival]]i auhindadeks jagatakse karukujukesi. Teised tuntud linnad, kelle vapil on karu, on näiteks [[Madrid]] ja [[Bern]]. Karu on [[Soome]] rahvusloom. Tuntud [[arhetüüp]] on nn [[Vene karu]], millest on kujunenud üks Venemaa sümboleid. Ka [[1980. aasta suveolümpiamängud|Moskva olümpiamängude]] ametlikuks [[maskott|maskotiks]] oli [[karu]]poeg [[Miška]]. Karu on kasutanud [[maskott|maskotina]] näiteks mitu ülikooli ([[Browni Ülikool]], [[California Ülikool Los Angeleses]], [[California Ülikool Berkeleys]], [[Alberta Ülikool]] jt) ja spordiklubi ([[Brisbane Bears]], [[Chicago Bears]], [[Hershey Bears]], [[North Sydney Bears]] jm). [[Tartu Mänguasjamuuseum]]i maskott on karu [[Lillekäpp]]. == Mütoloogia == Karusid on kujutatud mitmetel koopamaalingutel juba alates varasest [[paleoliitikum]]ist. [[Soomeugrilased|Soome-ugri rahvastel]] oli karu püha loom. Karu oli tabusõna, eesti keeles kutsuti karu näiteks ''mesikäpaks'' või ''metsaotiks''. Paljudel [[Siber]]i rahvastel on [[karukultus]]. Karu tapmise järel peetakse [[karupeied|karupeiesid]]. Väga oluline on karu ka [[indiaanlased|indiaani]] rahvastele. [[Suur Vanker]] on teistele rahvastele tihti tuntud hoopis kui Suur Karu. == Kultuur == [[Pilt:The Three Bears - Project Gutenberg eText 17034.jpg|pisi|Illustratsioon muinasjutule "[[Kolm karu]]"]] Karudega puututakse kokku juba varases lapsepõlves. [[Kaisukaru]] on üks tuntumaid laste mänguasju.<ref name="dZKO4" /> [[Lastekirjandus]]est on tuntud näiteks "[[Karupoeg Puhh (raamat)|Karupoeg Puhh]]" ja [[muinasjutt]] "[[Kolm karu]]". Eesti lastele on aidanud karusid tuttavamaks muuta "[[Karu-aabits]]" (1971), mille põhjal on valminud [[ETV]] lastesari "[[Mõmmi ja aabits]]". Tuntud on ka "[[Karumõmmi unelaul]]". [[AS Kalev]] toodab [[Mesikäpp (kommid)|Mesikäpa komme]], šokolaadi ja küpsiseid. Palju kasutatakse karusid kunstis. Kunstiprojektidest on üks tuntumaid "[[United Buddy Bears]]", maalidest [[Ivan Šiškin]]i "[[Hommik männimetsas]]". Ajalehe [[Postimees]] lugejatele on tuttav "[[Mürakarud]]e" koomiks. Palju on karusid kajastatud ka [[filmikunst]]is. Eesti üks esimesi mängufilme oli "[[Karujaht Pärnumaal]]". Hilisemast ajast on tuntud näiteks filmid "[[Karu süda (film)|Karu süda]]" (mis põhineb [[Nikolai Baturin]]i [[Karu süda|samanimelisel romaanil]]) ja "[[Vennad Karusüdamed]]". [[Valm]]ist on tuntuks saanud mõiste "[[karuteene]]", mis tähendab tegija poolt vaadatuna heade kavatsustega tehtud teenet või toimingut, mis aga teisele poolele tekitab hoopis halba. Mitmes Eesti linnas asub Karu tänav ja mitme järve nimi on Karujärv. Samas pole mitte kõik sarnased nimed karudega seotud – näiteks Valga maakonnas asunud endise [[Karula vald|Karula valla]] nimi on tekkinud saksakeelsete nimede eestipäraseks muutmisel.<ref name="PnS4L" /> 2008. aastal oli [[Karu (perekonnanimi)|perekonnanimi Karu]] Eestis populaarsuselt 27. kohal, [[Ott (perekonnanimi)|Ott]] levikult 246. kohal ja [[Medvedev]] (vene keeles 'karu') 288. kohal.<ref name="lNyrt" /> Nime tuntuim kandja, [[Dmitri Medvedev]], on endine [[Venemaa president]]. [[Ott (eesnimi)|Ott]] on ka levinud eesnimi. Mõni karu on saanud erilise tähelepanu osaliseks. Näiteks Eesti [[meedia]]s ja [[ühiskond|ühiskonnas]] tekitas elevust [[Ruhnu karu]], kes sattus 2006. aasta kevadel jääpangal [[Ruhnu]] saarele. <gallery> Utro v sosnovom lesu.jpg|Šiškini "[[Hommik männimetsas]]" (1889), kuhu karud maalis hoopis [[Konstantin Savitski]] Endine purskkaev karu kujuga Tartus, Kuperjanovi tänava pargis, 1. november 2011.jpg|Endine purskkaev karu kujuga [[Vaksali park|Vaksali pargis]] [[Tartu]]s Karujaht Pärnumaal 1914.ogg|Lõik esimesest Eesti mängufilmist "[[Karujaht Pärnumaal]]" Spielzeugmuseum tartu.jpg|[[Tartu Mänguasjamuuseum]]i maskott on [[karu Lillekäpp]] </gallery> == Rünnakud == === Eestis === Eestis on karurünnakud haruldased. Valdavalt on rünnakud seotud [[Jaht (küttimine)|jahiga]],<ref>{{Netiviide |pealkiri=„See polnud rünnak, karu kaitses ennast!“ Ida-Viru jahimeeste seltsi sõnul tehti jahi käigus mitu viga |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120315309/see-polnud-runnak-karu-kaitses-ennast-ida-viru-jahimeeste-seltsi-sonul-tehti-jahi-kaigus-mitu-viga |vaadatud=2025-11-11 |väljaanne=Maaleht |keel=et}}</ref> kui karu on juba vigastatud ning inimene läheb loomale liiga lähedale. Probleeme põhjustavad ka [[Kämping|kämpingualad]], kuhu inimesed jätavad tihti toidujäätmeid, mis meelitab karusid seal käima ja harjutab neid sealt toitu leidma. Kui aga karu sealt enam toitu ei leia, võib ta muutuda inimeste suhtes agressiivseks.<ref name="mati-kaal" /> Samuti siis, kui looma [[taliuinak]] on häiritud<ref name=":2">{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2022-01-05 |pealkiri=Mati Kaal aasta loomast: Eesti karud on suhteliselt leebe loomuga |url=https://eeter.err.ee/1608456227/mati-kaal-aasta-loomast-eesti-karud-on-suhteliselt-leebe-loomuga |vaadatud=2025-11-11 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> või läheduses on [[raibe]].<ref name=":3">{{Netiviide |pealkiri=Karu käitumine inimesega kohtumisel |url=https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/2021-12/Ulukid/suurkiskjad/Karu%20k%C3%A4itumine%20inimesega%20kohtumisel%202006.pdf}}</ref> Kõige ohtlikum olukord on see, kui inimene satub emakaru ja poegade vahele ning emakaru tajub, et ta pojad on ohustatud.<ref name=":2" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=Karu rünnaku ohver: Kahe hüppega oli karu mul peal! |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/44457605/karu-runnaku-ohver-kahe-huppega-oli-karu-mul-peal |vaadatud=2025-11-11 |väljaanne=Maaleht |keel=et}}</ref> Rünnakute oht suureneb koos karude arvukuse tõusuga.<ref name=":2" /> Inimese surmaga lõppenud karurünnak toimus Eestis 1705. aastal [[Karuse|Karusel]], kus jahil haavatud karu tappis 3–4 jahimeest.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tallinna Teataja (1910-1922) 26 november 1912 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=tallinnateataja19121126.2.17&srpos=2&e=-------et-25--1-byDA,byAU,byTI-txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-karuse+kirikuraamat------------ |vaadatud=2026-01-06 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> Hiljem on toimunud mittefataalsed rünnakud, aastatel 2020–2026 oli seitse rünnakut, neli neist seotud jahi käigus haavatud karuga.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Karude rünnakutest {{!}} Looduskalender.ee |url=https://www.looduskalender.ee/n/node/827 |vaadatud=2026-01-06 |väljaanne=www.looduskalender.ee |arhiivimisaeg=2024-02-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240207210353/https://www.looduskalender.ee/n/node/827 |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-08-13 |pealkiri=Ulukiekspert: karude arvu suurenemise tõttu kasvab inimrünnakute tõenäosus |url=https://www.err.ee/1610109235/ulukiekspert-karude-arvu-suurenemise-tottu-kasvab-inimrunnakute-toenaosus |vaadatud=2026-08-14 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> === Mujal maailmas === Süstemaatiliselt ja ühtlaselt kogutud üleilmseid andmeid karurünnakutest napib<ref name=":4">{{Netiviide |perekonnanimi=Inoue |eesnimi=Yukana |kuupäev=2025-11-09 |pealkiri=Japan’s bears have been on their killing spree for more than 100 years |url=https://www.japantimes.co.jp/news/2025/11/09/japan/society/bear-attacks-japan-wildlife/ |vaadatud=2025-11-11 |väljaanne=The Japan Times |keel=en}}</ref>, mõnedel andmetel moodustavad rünnakuga lõppenud kohtumised ligi 9% karu ja inimese kokkupuudetest.<ref name=":3" /> Fataalsetes kohtumistes esineb riigiti erinevusi: [[Jaapan|Jaapanis]] on inimese surmaga lõppenud rünnakuid rohkem kui mujal, alates 2008. aastast keskmiselt kolm surma aastas, [[Ameerika Ühendriigid|USA]]-s ligikaudu kaks surma aastas. Elanikkonna arvukust arvestades on inimese suremise võimalus karurünnakus ligikaudu 4,2 korda suurem Jaapanis kui USA-s ja kolm korda suurem kui kogu Põhja-Ameerikas.<ref name=":4" /> Eriti arvukalt esineb rünnakuid Jaapani kirdeosas [[Akita prefektuur|Akita prefektuuris]], kus 2025. aastal registreeriti 60 inimese ründamist, millest neli lõppes surmaga. Põhjuseks peetakse [[Kliimasoojenemine|kliimasoojenemisega]] vähenevat toidulauda (või, vastupidi, soojenemisega kaasnenud toiduküllusega<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-06-05 |pealkiri=Jaapanis nelja inimest tuuseldanud karu on endiselt vabaduses |url=https://www.err.ee/1610047705/jaapanis-nelja-inimest-tuuseldanud-karu-on-endiselt-vabaduses |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref>), elanikkonna vananemisega vähenevat jahimeeste hulka ja viimasega kaasnevat suurenenud karude arvukust. Olukorra lahendamiseks kaasati seal [[kaitsevägi]] ja anti politseinikele luba kasutada [[vintpüss]]e.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-11-13 |pealkiri=Jaapani politsei sai loa kasutada karude vastu vintpüsse |url=https://www.err.ee/1609857090/jaapani-politsei-sai-loa-kasutada-karude-vastu-vintpusse |vaadatud=2025-11-14 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-11-06 |pealkiri=Jaapan saadab relvajõud karudega võitlema |url=https://www.err.ee/1609849647/jaapan-saadab-relvajoud-karudega-voitlema |vaadatud=2025-11-06 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> '''Poolas''' oli surmaga lõppenud rünnak 2014. aastal ja 2026. aastal. Karusid oli 2026. aastal Poolas ligi 100.<ref name=":6" /> == Vaata ka == *[[Hiiumaa karu]] * [[Karutantsitaja]] * [[Jääkaru]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="ZUYUE">[http://uudised.err.ee/index.php?06173054 Alanud karujahi hooajal võib küttida 60 karu] ERR, 3. august 2009</ref> <ref name="PM_3786757">{{netiviide |autor=Eili Arula |pealkiri=Jõgeva- ja Tartumaal tohib küttida tosin karu |väljaanne=Tartu Postimees |aeg=2016-08-03 |url= http://tartu.postimees.ee/3786757/jogeva-ja-tartumaal-tohib-kuttida-tosin-karu |online=2016-08-30}}</ref> <ref name="Villu_Päärt">{{netiviide |autor=Villu Päärt (doktoritöö: Marju Keis) |pealkiri=Vene karu ja Eesti karu: vahe on sees |väljaanne=Novaator |aeg=21.05.2013 |url= http://novaator.ee/ET/loodus/vene_karu_ja_eesti_karu_vahe_on_sees/ |online=2016-08-30}}</ref> <ref name="eeWZh">{{netiviide |autor=Tõnu Kann |pealkiri=Eestis elab hinnanguliselt 700 karu |väljaanne=Ilmajaam |väljaandja=Postimees |aeg=2010-09-27 |url= http://ilmajaam.postimees.ee/318509/eestis-elab-hinnanguliselt-700-karu |online=2016-08-30}}</ref> <ref name="euronatur">[http://www.euronatur.org/Verbreitung.437.0.html euronatur.org]</ref> <ref name="Nn3kj">Bären in Österreich vor dem Aussterben. – ''[[Salzburger Nachrichten]]'', 13. august 2008, lk 4.</ref> <ref name="WWF Itaalia">{{Netiviide |url=http://www.wwf.it/client/render.aspx?root=655&content=0 |pealkiri=Pruunkaru Maailma Looduse Fondi Itaalia organisatsiooni saidil |vaadatud=2009-12-06 |arhiivimisaeg=2008-11-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20081121204323/http://www.wwf.it/client/render.aspx?root=655&content=0 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="UCF46">A. Loy, P. Genov; M. Galfo; M. G. Jacobone, A. Vigna Taglianti. Cranial morphometrics of the Apennine brown bear (''Ursus arctos marsicanus'') and preliminary notes on the relationships with other southern European populations. – ''[[Italian Journal of Zoology]]'', 75 (1), 2008, lk 67–75.</ref> <ref name="vHZvL">Pilāts, Valdis ja Jānis Ozoliņš. (2003) Status of brown bear in Latvia. ''Acta Zoologica Lituanica'', Volumen 13, Numerus 1. (ISSN 1648-6919)</ref> <ref name="Sy1Nf">[https://web.archive.org/web/20150612035517/http://forskning.no/miljoovervakning-dna-rovdyr/2010/05/164-brunbjorn-pavist-i-norge 164 bjørner i Norge – mange hanner om binnene], forskning.no, 1. mai 2010</ref> <ref name="8f3PZ">{{Netiviide |url=http://www.jagareforbundet.se/Global/Bj%C3%B6rnjakten/1.pdf |pealkiri=Beslut om skyddsjakt på björn 2009 |vaadatud=2011-11-05 |arhiivimisaeg=2011-11-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111105045118/http://www.jagareforbundet.se/Global/Bj%C3%B6rnjakten/1.pdf |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="IkAg3">{{Netiviide |url=http://www.naturvardsverket.se/sv/Start/Naturvard/Jakt-och-vilt/Jakt/Jakt-pa-bjorn/ |pealkiri=Jakt på björn |vaadatud=2012-11-23 |arhiivimisaeg=2012-10-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20121011080707/http://www.naturvardsverket.se/sv/Start/Naturvard/Jakt-och-vilt/Jakt/Jakt-pa-bjorn/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Bnn6U">{{Netiviide |url=http://milvus.ro/Mammal_Conservation/large-carnivores/faq-about-wolves-and-bears-in-romania |pealkiri=FAQ – about Wolves and Bears in Romania - |vaadatud=2013-08-26 |arhiivimisaeg=2013-08-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130801043210/http://milvus.ro/Mammal_Conservation/large-carnivores/faq-about-wolves-and-bears-in-romania |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="V1wLR">[https://web.archive.org/web/20130526205650/http://www.romania-insider.com/bear-attacks-in-romania-highlight-poor-management-of-europes-largest-bear-population/65939/ Bear attacks in Romania highlight poor management of Europe's largest bear population] romania-insider.com, 2012</ref> <ref name="bkuA8">[http://www.medvede.sk/index1.php?action=udaje Bears in Slovakia]</ref> <ref name="ZRYtz">{{Netiviide |url=http://www.rktl.fi/riista/suurpedot/karhu/karhun_kanta_arviot.html |pealkiri=Karhun kanta-arviot |vaadatud=2013-08-26 |arhiivimisaeg=2014-04-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140413171023/http://www.rktl.fi/riista/suurpedot/karhu/karhun_kanta_arviot.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="eUETa">[http://www.nationalpark.ch/go/de/besuchen/museum-schmelzra/baerenausstellung/?keywords=Konzept%20B%C3%A4r Bärenausstellung]{{Kõdulink|aeg=aprill 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="miIdN">Sidorovich, Vadim Evgenevich. (2006). [https://web.archive.org/web/20140505035620/http://www.bio.bsu.by/zoology/files/brown_bear.pdf Ecological studies on brown bear (''Ursus arctos'') in Belarus: distribution, population trends and dietary structure.] ''[[Acta Zoologica Lituanica]]'', kd 16, nr 3, lk 187. (ISSN 1392-1657)</ref> <ref name="USA-Kanada">[https://web.archive.org/web/20130820122220/http://robertlindsay.wordpress.com/2012/10/13/an-overview-of-grizzly-bears-in-the-us-and-canada/ An Overview of Grizzly Bears in the US and Canada] 13. oktoober 2012</ref> <ref name="WpSvI">[https://web.archive.org/web/20170228093923/http://www.ts.fi/uutiset/kotimaa/1074153277/373kiloinen+karhu+sai+seurantapannan 373-kiloinen karhu sai seurantapannan] Turun Sanomat, 12.10.2006</ref> <ref name="aBZwb">[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/65330934/karu-peitub-suremiseks-koopasse Karu peitub suremiseks koopasse]. Maaleht, 28. november 2012.</ref> <ref name="UHExV">[http://novaator.ee/ET/loodus/jaakaru_esiema_oli_pruun/ Jääkaru esiema oli pruun] Novaator, 08.07.2011</ref> <ref name="EOJvF">[http://novaator.ee/ET/loodus/jaakarud_tekkisid_usna_hiljuti/ Jääkarud tekkisid üsna hiljuti] Novaator, 02.03.2010</ref> <ref name="7XuJ5">[https://web.archive.org/web/20091105090607/http://www.maaleht.ee/news/loodus/loodusuudised/tanavu-kuttisid-jahimehed-ule-40-karu.d?id=26663515 Tänavu küttisid jahimehed üle 40 karu] Maaleht, 3. november 2009</ref> <ref name="vKFH6">[http://www.epl.ee/news/eesti/sel-aastal-tohivad-jaagrid-kuttida-60-karu.d?id=51279556 Sel aastal tohivad jäägrid küttida 60 karu] Eesti Päevaleht, 16. juuli 2010</ref> <ref name="J27vN">[https://web.archive.org/web/20150610195725/http://www.jahindusinfo.ee/karujahi-hooajal-kutiti-57-karu Karujahi hooajal kütiti 57 karu] Tartu Jahindusklubi</ref> <ref name="1sxQT">[http://www.postimees.ee/505354/tanavu-voib-lasta-65-mesikappa Tänavu võib lasta 65 mesikäppa] Postimees, 21.07.2011</ref> <ref name="Bv0bP">[https://web.archive.org/web/20190608043148/https://www.vorumaateataja.ee/index.php/ee/82-eesti-uudised/4289-algaval-karujahi-hooajal-tohib-kuttida-60-karu Algaval karujahi hooajal tohib küttida 60 karu] Võrumaa Teataja, 25. juuli 2012</ref> <ref name="m9P57">[http://www.keskkonnaamet.ee/uudised-ja-artiklid/karujahi-hooajal-kutiti-57-karu/ Karujahi hooajal kütiti 57 karu] Keskkonnaamet</ref> <ref name="GAZcp">[http://www.sva.se/sv/Djurhalsa1/Vilda-djur/Rovdjur2/Licensjakt_pa_bjorn/Licensjakt-pa-bjorn-2012/ Licensjakt på björn 2012]{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="dZKO4">[http://www.tarbija24.ee/1021066/onne-sunnipaevaks-kaisukaru/ "Õnne sünnipäevaks, kaisukaru!"]{{Kõdulink|aeg=november 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} tarbija24.ee, 27. oktoober 2012</ref> <ref name="PnS4L">{{Netiviide |url=https://karula.kovtp.ee/et/tutvustus-ja-asukoht |pealkiri=Karula vald |vaadatud=2013-08-26 |arhiivimisaeg=2016-01-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160121012302/http://karula.kovtp.ee/et/tutvustus-ja-asukoht |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="lNyrt">[https://web.archive.org/web/20110807135536/http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/eestiuudised/top-500-eesti-koige-levinumad-perekonnanimed.d?id=27677149 "TOP 500: Eesti kõige levinumad perekonnanimed"] Eesti Päevaleht, 24. aprill 2008</ref> }} == Välislingid == {{vikisõnaraamatus|pruunkaru}} {{commonskat|Ursus arctos}} {{vikitsitaadid}} * {{Elurikkus}} * Marju Korsten. [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/1123/5/korstenmarju.pdf Sipelgad pruunkaru (Ursus arctos) toidus Eestis], magistritöö, 2006 * Egle Vulla. [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/900/5/vullaegle.pdf Pruunkaru (Ursus arctos) toitumine ja sügisene elupaigakasutus Eestis], magistritöö, 2006 * [[Ulvar Käärt]]. [http://www.epl.ee/artikkel/457070 Uuring kummutas müüdi Eesti karude Vene päritolust] Eesti Päevaleht, 31. jaanuar 2009 * Ulvar Käärt. [http://www.epl.ee/archive/print.php?id=65305254 Karud kolivad üha lääne poole] Eesti Päevaleht, 23. november 2012 * [http://www.novaator.ee/ET/loodus/vene_karu_ja_eesti_karu_vahe_on_sees/ "Vene karu ja Eesti karu: vahe on sees"] Novaator, 21. mai 2013 * Marek Vahula, Egle Tammeleht. Kas uinuv karu talub teise seltsi? Eesti Loodus, nr 2. 2014 [[Kategooria:Eesti imetajad]] [[Kategooria:Karulased]] [[Kategooria:Soome sümboolika]] id7a0lhpw1oxyzzjpb6ouldzogogl56 0 71506 7213906 7208843 2026-08-14T05:05:19Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7213906 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|on lauljast; õlleeksperdi kohta vaata artiklit [[Michael Jackson (õlleekspert)]].}} {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=aprill}}{{Toimeta|aasta=2026|kuu=aprill}} {{Muusikute info |nimi = Michael Jackson |pilt = Michael Jackson 1984.jpg |pildiallkiri = Michael Jackson (1984) |pildi_suurus = 215 |taust = soolo_laulja |sünninimi = Michael Joseph Jackson<ref name="Legal name" /> |alias = Michael Joe Jackson, MJ, Popmuusika kuningas |sünniaeg = {{Sünniaeg|1958|8|29|mf=yes}} |sünnikoht = [[Gary]], [[Indiana]], [[Ameerika Ühendriigid|USA]] |surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|2009|6|25|1958|8|29|mf=yes}} |surmakoht = [[Los Angeles]], USA |pill = [[klaver]], [[trummid]], [[kitarr]] |stiil = [[Rhythm and blues|R&B]], [[popmuusika]], [[rokkmuusika]], [[Soul (muusikastiil)|soul]], [[funk]], [[elektrooniline muusika|elektrooniline]], ''[[tantsumuusika|dance]]'', ''[[new jack swing]]'', [[diskomuusika]] |amet = [[laulja]]-[[laululooja]], [[muusikaprodutsent]], [[helilooja]], [[muusik]], [[tantsija]], [[koreograaf]], [[näitleja]] |tegev = 1964–2009 |plaadifirma = [[Motown]], [[Epic Records|Epic]], [[Legacy Recordings|Legacy]], [[Sony Music Entertainment|Sony]] |seotud_esitajad = [[The Jackson 5]], [[Janet Jackson]], [[Slash]] |URL = [http://www.michaeljackson.com michaeljackson.com] }} '''Michael Joseph Jackson''' ([[29. august]] [[1958]] [[Gary]], [[Indiana]] – [[25. juuni]] [[2009]] [[Los Angeles]]) oli [[afroameeriklased|afroameerika]] päritolu [[poplaulja]], [[laululooja]], [[tantsija]] ja filantroop. Teda on peetud popmuusika kuningaks ja ta on üks kõigi aegade edukaimaid meelelahutajaid.{{lisa viide}} Tema muusika ning tantsu- ja riietusstiil koos laialdaselt kajastatud eraeluga tegid Michael Jacksonist aastakümneteks üle maailma tuntud popmuusika ikooni.{{lisa viide}} [[Jacksonite perekond|Jacksonite perekonna]] seitsmenda lapsena alustas ta muusikukarjääri 1964. aastal perebändis [[The Jackson 5]]. Tema soolokarjäär sai alguse [[1971]]. aastal. Michael Jacksoni muusikavideotest kujunes 1980. aastatel uus kunstiliik, mis pani ühtlasi aluse nende tähtsusele muusika reklaamimisel. Video populaarsus aitas saada kuulsaks toona suhteliselt uuel telekanalil [[MTV]]-l. [[1990. aastad|1990. aastatel]] tegid videod "[[Black or White]]", "[[Scream/Childhood|Scream]]" jt Jacksonist MTV raudvara. Tema muusika uudne kõla ja laulmisstiil on mõjutanud paljusid pop-, rokk-, R&B- ja [[hiphop]]muusikuid üle kogu maailma. Jacksoni esinemised tegid populaarseks mitu keerukat tantsustiili, näiteks ''[[robot (tants)|robot]]'' ja ''[[moonwalk]]''. Jacksoni [[1982]]. aastal ilmunud "[[Thriller (album)|Thriller]]" on ostetud eksemplaride arvu poolest kõigi aegade menukaim [[muusikaalbum]]. Ka albumid "[[Off the Wall]]" ([[1979]]), "[[Bad]]" ([[1987]]), "[[Dangerous]]" ([[1991]]) ja "[[HIStory: Past, Present and Future, Book I|HIStory]]" ([[1995]]) on kõige menukamate seas. Jackson on üks väheseid artiste, kes on kaks korda valitud [[Rock'n'rolli Kuulsuste Hall]]i. Jackson on ka [[Dance Hall of Fame]]'is, kus ta on seniajani ainus popi ja ''rock'n'roll''<nowiki>'i</nowiki> viljeleja. Jackson pälvis 13 [[Grammy]] auhinda (sealhulgas [[Grammy legendiauhind]] ja [[Grammy elutööauhind]]) ja kõige rohkem [[Ameerika muusikaauhinnad|Ameerika muusikaauhindu]] (koos sajandi artisti auhinnaga 26). Ta sai veel sadu auhindu, rohkem kui ükski teine laulja.{{lisa viide}} Jackson oli USA popmuusika singlite edetabeli tipus 13 looga, rohkem kui ükski teine meesartist [[Billboard Hot 100|Hot 100]] ajaloos. Tema plaate on müüdud üle 750 miljoni eksemplari.{{lisa viide}} Michael Jackson astus oma loomingus selgelt ja jõuliselt vastu vägivallale, ülekohtule ja eelarvamustele, toonitas kõigi inimeste ühtekuuluvust, pööras tähelepanu hüljatutele ja vigastele, kannatajatele ja abivajajatele, loodusele ja keskkonnale: "Black or White", "Heal the World", "Earth Song", "They Don't Care About Us", "We Are the World", "Will You Be There", "Man In the Mirror" jpt. Ta tegi suuri annetusi kümnetele heategevusorganisatsioonidele ning asutas ja algatas ise fonde ja projekte vaeste ja kodutute, näljahädaliste ja õnnetuste ohvrite abistamiseks ("Heal the World Foundation", "We Are the World", "United We Stand: What More Can I Give"). Kõigil oma turneedel külastas ta haiglaid ja hooldekodusid, julgustas ja aitas vigaseid ja kannatanuid, tegi annetusi ja jagas kingitusi, ootamata tunnustust või tähelepanu, tihtipeale pigem sellest hoidudes, jäädes märkamatult tagaplaanile.<ref>Tõnn Sarv. Vendluse revolutsioon. - "Teater. Muusika. Kino" nr 7/8, 2020.</ref> Michael Jacksoni isiklik elu, sealhulgas tema tervis ja välimuse muutumine, suhted ja käitumine tekitasid palju kõmu ja poleemikat. Jackson suri 25. juunil 2009 mõni nädal enne turnee "[[This Is It]]" kavandatud algust ravimite üledoosi tagajärjel. Los Angelese kohus mõistis Jacksoni arsti süüdi Jacksoni surma põhjustamises. Washington Posti ja Nielseni reitingu andmetel vaatas [[Michael Jacksoni mälestusteenistus]]e teleülekannet 2,5 miljardit inimest.<ref name="tJRXe" /> == Elulugu ja muusikukarjäär == === Lapsepõlv ja The Jackson 5 (1958–1975) === [[Pilt:2300 Jackson Street Yuksel.jpg|pisi|Jacksoni lapsepõlvekodu [[Indiana]]s [[Gary]]s. Maja ees on lilled, mis Jacksoni austajad tõid pärast tema surma]] Michael Jackson sündis [[29. august]]il [[1958]] seitsmenda lapsena üheksalapselises [[afroameeriklased|afroameerika]] töölisperes, kes elas väikeses kolmetoalises majas [[Chicago linnastu]] [[Gary]] linnas, Indiana osariigis USA-s. Linn oli tollal terasetootmise keskus.<ref name="Moonwalk" /> Ema [[Katherine Jackson|Katherine Esther Scruse]] oli koduperenaine ja tõsimeelne [[Jehoova tunnistaja]] ning isa [[Joe Jackson|Joseph Walter Jackson]] töötas terasetehases kraanajuhina. Mõlemad vanemad olid musikaalsed.<ref name="iNZhD" /> 1950. aastate keskel püüdis Jacksoni isa alustada muusikukarjääri, kuid see ei õnnestunud.<ref name="www.jwjackson.com" /> Siiski teenis ta oma [[R&B]] ansambliga kohalikes klubides esinedes perekonnale lisaraha. Ansambli proovid toimusid Jacksonite elutoas, nii et lapsed kasvasid muusika keskel.<ref name="P9f4O" /> Ema Katherine mängis klarnetit ja klaverit ning oli andekas laulja.<ref name="lP4vC" /> Jacksonil oli kolm õde: [[Rebbie Jackson|Rebbie]], [[La Toya Jackson|La Toya]] ja [[Janet Jackson|Janet]], ning viis venda: [[Jackie Jackson|Jackie]], [[Tito Jackson|Tito]], [[Jermaine Jackson|Jermaine]], [[Marlon Jackson|Marlon]] ja [[Randy Jackson|Randy]].<ref name="Nelson George overview 20" /> Kuues vend Brandon suri imikuna.<ref name="60o4Q" /> Joseph Jackson oli karm ja autoritaarne. Ta nõudis perelt täielikku kuulekust, ei lubanud lastel teiste lastega mängida ega väljaspool kooli sõpradega kohtuda.<ref name="P9f4O" /> Jacksoni isa Joseph avastas kolme vanima poja Jackie, Tito ja Jermaine'i muusikaande. Tema abiga loodi ansambel The Jackson Brothers, millest sai hiljem The Jackson 5, veel hiljem The Jacksons. Joseph oli ansambli juhendaja ja mänedžer.<ref name="www.jwjackson.com" /> Jacksoni suhted isaga olid keerulised.<ref name="tara 20-22" /><ref name="news.bbc.co.uk" /> Esimest korda rääkis Jackson väärkohtlemisest, mis talle lapsepõlves osaks sai, [[Oprah Winfrey]] jutusaates veebruaris 1993. Ta ütles, et nuttis tihti üksindusest ja et isa nägemine ajas teda oksele. Hiljem meenutas Jackson, kuidas isa teda pikkade ansambliproovide ajal lisaks füüsilisele karistamisele ka solvas, öeldes näiteks korduvalt, et tal on suur nina. Isa olevat istunud poegade lauluproovis, rihm käes, ja löönud neid sellega, kui poisid ei laulnud õigesti. Samas leidis Jackson, et range distsipliin aitas tal edu saavutada.<ref name="OW5Yl" /><ref name="lewis 165-168" /> 2003. aastal tunnistas ka isa avalikult, et peksis Michaelit, kui too oli laps.<ref name="news.bbc.co.uk" /> Arvatavasti oli lapsena kogetud väärkohtlemine üks põhjusi, miks Jacksonit saatsid hiljemgi õudusunenäod ja kroonilised unehäired, ta jäi alati allaheitlikuks – eriti isaga suheldes –, ei olnud rahul oma välimusega ning käitus kohati lapselikult ka täiskasvanueas.<ref name="xQiGi" /> [[1964]]. aastal liitus Michael ansambliga The Jackson Brothers, mille olid loonud vanemad vennad Jackie, Tito ja Jermaine, ka Michael ja Marlon, kes hakkasid esinema taustamuusikutena, mängides [[konga]]sid ja [[tamburiin]]i. Michael hakkas peagi esinema ka taustalaulja ja tantsijana. Kaheksa-aastaselt sai ta Jermaine'i kõrval solistiks. Bändi nimeks sai [[The Jackson 5]].<ref name="Nelson George overview 20" /> Aastatel [[1966]]–[[1968]] tegi bänd pikki turneesid kesklääne osariikides. Michael Jackson rääkis hiljem, et ta kannatas väga selle pärast, et ei saanud öösiti magada, sest vanemad vennad tõid nende ühisesse hotellituppa tüdrukuid.<ref name="SusanFast" /> Sageli esineti ''[[Chitlin' circuit]]''<nowiki>'</nowiki>i klubides ja mõnikord isegi enne [[striptiis]]ietendusi. Michael Jackson meenutas hiljem ühe transvestiidist strippari esinemist ja lisas: "Sain mina vast hariduse. Põhjalikuma kui enamik lapsi. Võib-olla andis see mulle täiskasvanuna vabaduse keskenduda elu muudele aspektidele."<ref name="KYa7v" /> 1966. aastal võitis bänd tähtsa kohaliku talendivõistluse, esitades oma versioone plaadifirma [[Motown]] hittidest ja [[James Brown]]i laulust "[[I Got You (I Feel Good)]]"; solist oli Michael.<ref name="RRHF" /> Sealt avastas poistepundi [[Diana Ross]], kellest sai Michaeli [[mentor]] ja sõbranna aastateks.<ref name="Eelrand" /> [[1967]]. aastal lindistas The Jackson 5 mitu laulu, sealhulgas loo "[[Big Boy]]", mille andis välja kohalik plaadifirma [[Steeltown Records|Steeltown]]. Aastal [[1968]] sõlmiti leping plaadifirmaga [[Motown Records]] ja pereansambel kolis California osariiki.<ref name="Nelson George overview 20" /> Uue kodu otsinguil elasid Michael ja Marlon vahepeal Diana Rossi juures. Edaspidi lindistati juba kodustuudios ja plaadifirma lugude kõrval hakkasid poisid ise heliloojatena kätt proovima. Nad olid esimene mustanahaliste ansambel, mis tõmbas ligi sedavõrd suure hulga valget publikut.<ref name="Eelrand" /> Aastal 2004 nimetas [[The New York Times]]i ajakirjanikust muusikakriitik [[Jon Pareles]] noort Michaelit imelapseks ning kirjutas, et Michael tõusis kiiresti juhtlauljaks ja ansambli peamiseks tõmbenumbriks.<ref name="rollingstone" /> Bändi neli esimest singlit ("[[I Want You Back]]", "[[ABC (laul)|ABC]]", "[[The Love You Save]]" ja "[[I'll Be There]]") tõusid edetabelis [[Billboard Hot 100]] esikohale, mis oli enneolematu saavutus.<ref name="Nelson George overview 20" /> Aastatel [[1972]]–[[1975]] ilmus Michael Jacksonil plaadifirmalt Motown neli soolo-stuudioalbumit, sealhulgas "[[Got to Be There]]" ja "[[Ben (album)|Ben]]", mis anti välja osana The Jackson 5 [[frantsiis]]ist. Albumitelt ilmusid menukad singlid, näiteks "Got to Be There", "Ben" ja oma versioon [[Bobby Day]] laulust "[[Rockin' Robin]]". Aastal 1973 hakkas bändi plaatide läbimüük vähenema. Mitu laulu jõudis siiski edetabelites 40 parema hulka, sealhulgas [[diskomuusika|diskosingel]] "[[Dancing Machine]]" esiviisikusse ja "[[I Am Love]]" esikahekümne hulka. Jackson 5 salvestas Motowni plaadifirma all 450 laulu, nendest 174 avaldati. Kokku tehti kümme stuudioalbumit, esineti korduvalt televisioonis ja tehti mitu kontserditurneed Ameerikas.<ref name="qHKeB" /> Kuna Motown ei võimaldanud Jacksonitele soovitud loomingulist iseseisvust, lahkus bänd 1975. aastal Motowni alt.<ref name="Nelson George overview 22" /> === Üleminek Epicu alla ja "Off the Wall" (1975–1981) === Juunis [[1975]] sõlmis The Jackson 5 lepingu plaadifirmaga [[Epic Records]], mis on [[Sony Music Entertainment|CBS Recordsi]] tütarettevõte,<ref name="Nelson George overview 22" /> ja võttis uueks nimeks The Jacksons. Umbes samal ajal sai ansambli liikmeks pere noorim vend Randy; Jermaine aga lahkus bändist, et alustada soolokarjääri.<ref name="tara 138–144" /> Ansambel esines kontsertidega nii USA-s kui ka teistes riikides ning andis aastatel 1976–1984 välja kuus albumit. Sel ajal oli bändi peamine laulukirjutaja Michael, kelle loodud on muuhulgas hitid "[[Shake Your Body (Down to the Ground)]]", "[[This Place Hotel]]" ja "[[Can You Feel It]]".<ref name="RRHF" /> [[1978]]. aastal mängis Jackson muusikalfilmis "[[The Wiz]]" [[Hernehirmutis]]t (The Scarecrow). Võtetel tutvus ta [[Quincy Jones]]iga, kes tegeles filmi muusikalise poolega. Jones nõustus produtseerima Jacksoni järgmist sooloalbumit "[[Off the Wall]]".<ref name="Nelson George overview 23" /> Aastal [[1979]] murdis Jackson keerulist tantsunumbrit tehes ninaluu. Talle tehti [[rinoplastika|rinoplastiline]] operatsioon, mis hästi ei õnnestunud: Jacksonil tekkisid hingamisraskused, mis hakkasid laulmist segama. Talle soovitati ilukirurg [[Steven Hoefflin]]it, kes tegi ninale veel mitu operatsiooni.<ref name="tara 205–210" /> [[1979]]. aastal ilmunud albumi "Off the Wall" produtseerisid Jones ja Jackson ühiselt. Peale Jacksoni kirjutasid albumi jaoks laule ka [[Rod Temperton]], [[Stevie Wonder]] ja [[Paul McCartney]]. Sellest sai esimene sooloalbum, millelt jõudis neli laulu USA edetabelite esikümnesse. Nende hulgas olid "[[Don't Stop 'til You Get Enough]]" ja "[[Rock with You]]".<ref name="Nelson George overview 37-38" /><ref name="MichaelJacksonIsBorn" /> Album jõudis [[Billboard 200]] edetabelis kolmandale kohale ja seda on müüdud maailmas kokku üle 20 miljoni eksemplari.<ref name="Off the Wall {{Nowrap|20 million}}" /> Aastal [[1980]] võitis Jackson kolm [[Ameerika muusikaauhinnad|Ameerika muusikaauhinda]]: parim souli ja R&B album, parim souli ja R&B meesartist ning parim souli ja R&B singel laulu "Don't Stop 'til You Get Enough" eest.<ref name="AMAs 1980" /><ref name="AMAs 1980 2" /> Samal aastal sai ta [[Billboard Year-End]]i parima R&B ja mustanahalise meesartisti ning parima R&B ja mustanahalise artisti albumi ("Off the Wall") auhinna, samuti [[Grammy auhind|Grammy auhinna]] parima R&B vokaalesituse auhinna lauluga "Don't Stop 'til You Get Enough".<ref name="Nelson George overview 37-38" /> Aastal [[1981]] võitis Jackson kaks Ameerika muusikaauhinda: parima souli ja R&B albumi eest ning parima souli ja R&B meesartisti auhinna.<ref name="AMAs 1981" /> Headest müügitulemustest hoolimata tundis Jackson, et albumit "Off The Wall" oleks võinud saata palju suurem edu. Järgmise albumiga tahtis ta kõigi ootused ületada.<ref name="b6KJn" /> [[1980]]. aastal sai Jackson plaadifirmaga kokkuleppele muusikatööstuse kõrgeimas autoritasumääras: 37% albumi hulgimüügi kasumist.<ref name="olzW7" /> === "Thriller" ja "Motown 25" (1982–1983) === [[1982]]. aastal luges Jackson sisse audioraamatu "[[E.T. the Extra-Terrestrial (album)|E.T. the Extra-Terrestrial]]", kus ta laulis ka laulu "[[Someone In the Dark]]". Salvestis võitis [[1984]]. aastal Grammy auhinna parima lastealbumi eest. Samal aastal võitis Jackson veel seitse Grammyt<ref name="MJ Grammy's" /> ja kaheksa Ameerika muusikaauhinda<ref name="AMAs 1984" /> (sealhulgas teeneteauhinna, mille saajatest on ta noorim); ta püstitas mõlema puhul ühel aastal võidetud auhindade arvu rekordi. Need auhinnad sai ta albumi "[[Thriller (album)|Thriller]]" eest, mis anti välja [[1982]]. aasta lõpus. See oli [[1983]]. aastal maailmas müüduim album<ref name="Thriller best seller 1" /> ning sellest sai kõigi aegade müüduim album nii USA-s kui ka mujal maailmas: "Thrillerit" on müüdud üle 110 miljoni eksemplari.<ref name="Thriller {{Nowrap|110 million}} copies" /> Album oli Billboard 200 edetabelis 37 nädalat esikohal ja 80 nädalat järjest esikümnes. See oli esimene album, millelt oli seitse singlit edetabeli [[Billboard Hot 100]] esikümnes, nende seas "[[Billie Jean]]", "[[Beat It]]" ja "[[Wanna Be Startin' Somethin']]".<ref name="reJiv" /> [[RIAA]] tunnistas "Thrilleri" USA-s topeltteemantalbumi vääriliseks (29 miljonit hulgisaadetist). Album sai Grammy auhinna ka [[1983]]. aasta parima mitteklassikalise muusika salvestise helirežissööritöö eest ([[helirežissöör]] [[Bruce Swedien]]).<ref name="Bruce Grammy's" /> Tegelikult ei ilmunud "Thriller" oma esialgsel kujul. Plaadifirma hakkas Jacksonile albumi valmimise teemal tohutult survet avaldama ning paljude lugude puhul tuli teha kompromisse. Jackson ei olnud sellise albumiga rahul ja lasi helistada CBS-i teatamaks, et albumit ei anta välja. Plaadifirma inimesed olid väga ärritatud. Pärast lühikest puhkust hakati uuesti albumiga tegelema, miksiti kõik uuesti kokku ja jõuti tulemuseni, millega olid kõik rahul. Koos albumiga tuli välja ka kolm muusikavideot: "Billie Jean", "Beat It" ja "Thriller". "Beat Iti" ja "Thrilleri" videote eest maksis Jackson ise, seega kuulusid ka nende õigused temale. Kuigi CBS ei olnud selle poolt, anti "Beat It" singlina välja juba siis, kui "Billie Jean" oli alles esikohal. CBS arvas, et nii langeb "Billie Jean" edetabeli eesotsast välja, kuid tegelikult oli see suurepärane otsus, sest mõlemad lood püsisid samal ajal esikümnes.<ref name="Moonwalk" /> Jacksoni advokaat [[John Branca]] märkis, et Michaelil oli sellal kõige kõrgem autoritasumäär muusikatööstuses: umbes 2 [[dollarit]] igalt müüdud albumilt. Ka oma salvestiste müügilt teenis ta rekordilist kasumit. John Brancal tekkis mõte, et "Thrilleri" tegemisest võiks teha dokumentaalfilmi.<ref name="Moonwalk" /> See anti välja 1984. aasta veebruaris.<ref name="Moonwalk" /> Filmi "[[The Making of Michael Jackson's Thriller]]" videokassette müüdi mõne kuuga üle 350 000 eksemplari. Mais ilmusid müügile ka Michael Jacksoni nukud, mis maksid 12 dollarit.<ref name="TIME" /> Biograaf [[J. Randy Taraborrelli]] kirjutab, et "Thrillerit" ei ostetud nagu vabaajakaupa, nagu ajakirja, mänguasja või menufilmi pileteid, vaid seda hakati ostma nagu hädavajalikku majapidamistarvet.<ref name="tara 226" /> Aastal [[1985]] sai "Making of Michael Jackson's Thriller" Grammy auhinna parima videoalbumi kategoorias.<ref name="MJ Grammy's" /> [[2009]]. aasta detsembris valis [[USA Kongressi raamatukogu]] "Thrilleri" muusikavideo [[National Film Registry]]sse; see oli esimene muusikavideo, mis sinna võeti.<ref name="Michael Jackson Thriller Induction" /><ref name="Reuters: U.S. registry 2009-12-30" /> Ajakiri [[Time]] kirjeldas Jacksoni tollast mõjukust nii: "Salvestiste, raadio, rokivideote staar. Muusikaäri ühemehe-päästemeeskond. Laululooja, kes paneb paika kümnendi rütmi. Kõige fantastilisemate jalgadega tantsija tänaval. Laulja, kes ületab kõik maitse-, stiili- ja värvipiirid".<ref name="TIME" /> The New York Times kirjutas, et popmuusika maailmas on kõige tähtsam Michael Jackson ja alles siis tulevad kõik ülejäänud.<ref name="NYTimes" /> [[1983]]. aasta märtsis tulid vennad Jacksonid jälle kokku ning esinesid legendaarsel telekontserdil "[[Motown 25: Yesterday, Today, Forever]]". Saade läks eetrisse [[16. mai]]l [[1983]], kuid oli tegelikult lindistatud juba kuu aega varem. Seda vaatas üle 50 miljoni inimese.<ref name="Moonwalk" /> Saates esinesid ansambel The Jacksons ja teised plaadifirma Motown artistid. Kõige meeldejäävam oli Michael Jacksoni laulu "[[Billie Jean]]" sooloesitus. Jacksoni esinemine oli Emmy auhinna nominent muusika kategoorias, kuid auhinna sai Ameerika päritolu ooperilaulja Leontyne Prince. Jacksoni sõnul oli aga tema jaoks parim auhind see, et pärast saadet helistas talle [[Fred Astaire]] ja kiitis tema esinemist.<ref name="Moonwalk" /> === Pepsi Cola reklaamvõtted ja heategevussingel "We Are the World" (1984–1985) === [[27. jaanuar]]il [[1984]] oli Michael koos teiste ansambli The Jacksons liikmetega [[Los Angeles]]es [[Shrine Auditorium]]is [[Pepsi-Cola|Pepsi Cola]] reklaami võtetel, mida juhtisid reklaamiagentuuri [[BBDO]] loominguline juht [[Phil Dusenberry]]<ref name="nytt" /> ja Pepsi Cola ülemaailmne loominguline juht [[Alan Pottasch]]. [[pürotehnika|Pürotehnikute]] vea tõttu süttisid Jacksonil saalitäie fännide ees esinedes juuksed põlema. Ta sai [[peanahk|peanahale]] [[teise astme põletushaav]]u, mille varjamiseks lasi Jackson teha kosmeetilist ravi.<ref name="tara 205–210" /> Jacksoni peanahk ei paranenud täielikult kunagi. [[PepsiCo|Pepsi]] jõudis Jacksoniga [[kohtuväline kokkulepe|kohtuvälisele kokkuleppele]] ja kahjutasuks saadud 1,5 miljonit dollarit annetas ta [[Culver City]]s asuvale Brotmani meditsiinikeskusele, mis muutis tänutäheks oma nime [[Michael Jackson Burn Center]]iks.<ref name="tara 279–287" /> Dusenberry kirjutas hiljem sellest juhtumist oma memuaarides "[[Then We Set His Hair on Fire: Insights and Accidents from a Hall of Fame Career in Advertising]]" (2005). 1984. aastal sai Jackson eelmise aasta saavutuste eest kaheksa Grammy auhinda. Erinevalt tema järgmistest albumitest ei olnud "Thrilleril" oma kontserditurneed, ent 1984. aasta kontserditurneel [[Victory Tour]] esitas ansambel The Jacksons rohkem kui kahele miljonile ameeriklasele albumitelt "Thriller", "Destiny", "Triumph" ja "Off the Wall" pärit lugusid ning Michael Jacksoni uut soolomaterjali. 1985. aastal kirjutas Jackson koos [[Lionel Richie]]ga heategevussingli "[[We Are the World]]", mis anti välja koos 46 teise tuntud pop- ja rocklauljaga Aafrikas nälga kannatavate inimeste abistamiseks. Seda on müüdud üle 20 miljoni eksemplari ja see on üks kõigi aegade menukamaid singleid. 1986. aastal sai "We Are the World" neli Grammy auhinda (üks läks laulu loojatele Jacksonile ja Richiele aasta laulu kategoorias). Ameerika muusikaauhindade ürituse korraldajad otsustasid heategevuslaulu võistlusest välja jätta ning tunnustasid seda eriauhindadega, millest ühe sai Jackson. See on ainus Ameerika muusikaauhind, mille Jackson on saanud mittesooloartistina.<ref name="USA for Africa Grammy's" /><ref name="AMAs 1986" /><ref name="tXXSK" /> === Tabloidid, "Bad" ja filmid (1986–1987) === [[Pilt:Michael Jackson, 1988 (46845017052).jpg|pisi|Jackson kaks aastat pärast [[vitiliigo]] diagnoosimist, haiguse varajases staadiumis]] Uudised Jacksoni kohta muutusid üha sensatsioonilisemateks. [[1986]]. aastal kirjutasid tabloidid, et Jackson magab [[hapnikukamber|hapnikukambris]], et aeglustada vananemisprotsessi; uudise juures oli ka klaaskastis lamava Jacksoni pilt.<ref name="BBC, Jackson's image problems" /> Hiljem selgus, et see lugu ei olnud tõene ja tabloidide arvates oli Jackson ise seda levitanud.<ref name="tara 355-361" /> Kui Jackson ostis ühest laborist omale [[šimpans]]i, kahtlustati, et ta on üha enam reaalsustaju kaotamas.<ref name="gLhWp" /> Kuulujutt Jacksoni soovist osta elevantmehe [[Joseph Merrick]]i luid ei vastanud küll tõele, ent Jackson ei lükanud seda ka ümber.<ref name="BBC, Jackson's image problems" /><ref name="tara 355-361" /> Ühel hetkel muutusid uudised liialt sensatsioonilisteks ja meedia hakkas ise lugusid välja mõtlema.<ref name="BBC, Jackson's image problems" /><ref name="tara 370–373" /> Lugude tõttu sai ta meedias hüüdnimeks Wacko Jacko (Veidrik-Jacko).<ref name="ks9Uv" /> Kuulujuttude kohta kommenteeris Jackson Taraborrellile: "Miks mitte lihtsalt öelda inimestele, et ma olen tulnukas Marsilt. Ütle neile, et ma söön elusaid kanu ja tantsin keskööl ''voodoo''<nowiki>'</nowiki>d. Nad usuvad kõike, mida sa ütled, sest sa oled ajakirjanik. Aga kui mina, Michael Jackson, ütleksin: "Ma olen tulnukas Marsilt ja ma söön elusaid kanu ning tantsin keskööl ''voodoo''<nowiki>'</nowiki>d," siis ütleksid inimesed: "Küll see Michael Jackson on ikka segane. Ta on hulluks läinud. Me ei saa uskuda mitte ühtegi sõna, mida ta ütleb.""<ref name="63YH0" /> [[Pilt:Michael Jackson's "Bad" Jacket and Belt.jpg|pisi|püsti|Jackson kandis kullatud sõjaväestiilis rihmaga jakki "Badi" ajastul]] Jackson mängis [[Francis Ford Coppola]] 17-minutilises [[3D-film|3D]]-[[film]]is "[[Captain EO]]" peaosa. Film esilinastus [[1986]]. aasta septembris [[Disneyland]]is ja [[Epcot]]is ning väljaspool Ameerikat [[1987]]. aasta märtsis [[Tokyo]] Disneylandis, tõustes populaarseks tõmbenumbriks kõigis kolmes lõbustuspargis. Filmiteemaline atraktsioon püstitati hiljem ka [[Disneylandi Park (Pariis)|Euro Disneylandi]]. Need atraktsioonid jäid avatuks kuni 1990. aastate lõpuni; viimasena suleti [[1998]]. aastal Pariisis asunud ülespanek.<ref name="Nelson George overview 41" /> Fännide tungival nõudmisel püstitati Captain EO atraktsioon [[2010]]. aasta jooksul taas kõigis neljas kohas.<ref name="fwxVQ" /> Pärast ülimenukat "Thrilleri" albumit olid muusikatööstuse ootused uuele albumile "[[Bad (album)|Bad]]" (1987) kõrged.<ref name="TIME2" /> Kuigi kriitikute arvates ei küündinud "Bad" "Thrilleri" tasemele, oli see siiski väga edukas. Albumilt "[[Bad (album)|Bad]]" ilmus USA-s seitse singlit, millest viis ("[[I Just Can't Stop Loving You]]", "[[Bad (Michael Jacksoni laul)|Bad]]", "[[The Way You Make Me Feel]]", "[[Man in the Mirror]]" ja "[[Dirty Diana]]") jõudsid [[Billboard Hot 100]] edetabelis esikohale. Nii palju singleid polnud kunagi varem üheltki albumilt, k.a "Thrillerilt", Hot 100 edetabelis esikohale jõudnud.<ref name="wLNpp" /> Albumi nimiloo video, mis sarnanes tema varasema loo "Beat It" videoga, filmiti [[New Yorgi metroo]]s. Selle koreograafia ja kostüümid olid inspireeritud "[[West Side Story]]st". Aastaks 2008 oli albumit "Bad" müüdud üle kogu maailma 30 miljonit eksemplari. Album on pälvinud mitu auhinda: 1988. aastal võitis "Bad" Ameerika muusikaauhinna aasta parima souli/[[Rhythm and blues|RnB]] singli kategoorias,<ref name="ufhQ2" /> 1989. aastal võitis Jackson [[Grammy]] auhinna parima muusikavideo eest loole "Leave Me Alone"<ref name="ckGGd" /> ning samal aastal pärjati Jackson saavutuse auhinnaga (Award of Achievement), sest "Bad" oli müüduim album 25 riigis, maailma müüduim album 1987–1988 ja esimene album, millelt ilmus USA-s viis esikohasinglit.<ref name="muAGP" /><ref name="q5OCb" /> Albumi maailmaturnee [[Bad World Tour]] kestis 1988. aasta septembrist järgneva aasta jaanuarini. Kokku anti 123 kontserti 4,4 miljonile inimesele.<ref name="ttkZg" /> Turnee käigus püstitati [[Guinnessi maailmarekord]], kui [[Wembley staadion]]il anti seitse väljamüüdud kontserti kokku 504 000 külastajale. === Elulooraamat "Moonwalk" ja Neverland (1988–1990) === [[Pilt:Michael Jackson The Way You Make Me Feel.jpg|pisi|püsti|Jackson esitab laulu "[[The Way You Make Me Feel]]"]] 1988. aastal andis Jackson välja oma ainsa elulooraamatu "[[Moonwalk (raamat)|Moonwalk]]", mille kirjutamiseks oli kulunud neli aastat. Raamatut müüdi 200 000 eksemplari.<ref name="cxSAx" /> Jackson kirjutas raamatus lapsepõlvest, ansamblist [[The Jackson 5]] ja kogetud vägivallast.<ref name="gn9rR" /> Ta kirjutas ka näolõikustest, öeldes, et on käinud kahel ninalõikusel ja lasknud teha lõualohu. Näojoonte muutumist selgitas ta [[puberteet|puberteedi]], kaalulanguse, taimetoitlase range dieedi, soengu muutmise ja lavavalgustuse mõjuga.<ref name="nfuap" /> "Moonwalk" jõudis [[New York Timesi bestsellerid|New York Timesi bestsellerite]] nimekirjas esikohale.<ref name="Nelson George overview 42" /> {{cquote|Ma olen alati tahtnud rääkida lugusid. Lugusid, mis tulevad otse südamest. Mulle meeldiks istuda kamina ääres ja rääkida inimestele lugusid, manada nende silme ette pilte, panna nad nutma ja naerma, viia nad pealtnäha lihtsate vahenditega – sõnadega – mingisugusesse emotsionaalsesse seisundisse. Ma tahaksin rääkida lugusid, mis puudutaksid nende hinge ja muudaksid neid. Ma olen seda alati teha tahtnud. Kujutage ette, mida võib tunda mõni kuulus kirjanik, kes teab, et tal on see võime olemas. Ma tunnen vahel, et suudan seda sama. See on midagi, mida tahaksin enda puhul arendada. Mõnes mõttes nõuab muusika kirjutamine neid samu oskusi, tekitab emotsionaalseid tõuse ja mõõnasid, aga lugu ise on sketš. See on etteaimamatu. Jutustamisest on kirjutatud väga vähe raamatuid; sellest, kuidas haarata kaasa publikut, kuidas inimesi kokku saada, nende meelt lahutada. Ei mingeid kostüüme, jumestust, mitte midagi, ainult sina ja su hääl ja su võime nad siit eemale viia, muuta nende elu, kas või mõneks hetkeks.<ref name="M17JG" />}} Aastal 1988 valmis fantaasiafilm "[[Moonwalker]]", mille [[stsenarist]] ja peategelane oli Jackson ise. Film sisaldas Jacksoni suurima läbimüügiga albumi "Bad" muusikavideoid ja film ei ole üks pidev jutustus, vaid koosneb mitmest lühikesest loost. Film linastus Euroopa ja Lõuna-Ameerika kinodes. Põhja-Ameerikas ja Kanadas oli film kättesaadav videokassetina. Film tõusis kohe Billboardi muusikavideokassettide edetabelis esikohale, püsides seal 22 nädalat. Lõpuks langes "Moonwalker" edetabelis allapoole, sest selle asemel tõusis esikohale "[[Michael Jackson: The Legend Continues]]".<ref name="Nelson George overview 43-44" /> Ligi poole aastaga (1989. aasta 17. aprilliks) oli filmi "Moonwalker" USA-s müüdud 800 000 eksemplari, saades sellega plaatina sertifikatsiooni. Film kandideeris neljale auhinnale, millest võitis kaks: Home Entertainment Awardi ja Young Artist Awardi.<ref name="K5aFe" /> [[Pilt:Aerial-NeverlandTrainStation.jpg|pisi|Neverlandi rantšo. Michael Jacksoni kodu aastatel 1988–2005.]] 1988. aasta märtsis ostis Jackson [[California|California osariiki]] [[Santa Barbara]] maakonna lähedale kinnisvara, mille ta nimetas [[:w:Neverland Ranch|Neverlandi rantšoks]] ja mille eest maksis eri andmetel 16,5–30 miljonit dollarit. Neverland (eesti keeles Eikunagimaa) on nime saanud [[Šotimaa|šoti]] romaanikirjaniku J. M. Barrie loodud tegelaskuju [[Peeter Paan]]i kodu, väikse saare Eikunagimaa järgi. Jackson oli kiindunud Peeter Paani tegelaskujusse, sest samastas end temaga ja nagu ka Peeter, keeldus ka Jackson täiskasvanuks saamast.<ref name="XeulP" /> Ta lasi umbes 1200-hektarilisele maa-alale ehitada lõbustuspargi, loomaaia, kino ja kaks raudteed. Lisaks kaunistasid valdust mitmed kujud lastest ja muud kunstiteosed. Seda kõike valvas ligi 40 turvatöötajat. 2003. aastal oli rantšo väärtus umbes 100 miljonit dollarit.<ref name="rollingstone" /><ref name="usatoday finances" /> Neverland oli Jacksoni koduks kuni aastani 2005. Ainuüksi 1989. aastal oli Jacksoni albumite müügi, reklaamide ja kontsertide tulu umbes 125 miljonit dollarit.<ref name="World Records" /><ref name="KOP achievements" /> Temast sai esimene lääneriikidest pärit inimene, kes esines [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] telereklaamis.<ref name="Nelson George overview 43-44" /> Jackson oli nii edukas, et teda hakati nimetama popikuningaks.<ref name="Browne" /> Hüüdnime populariseeris [[Elizabeth Taylor]], kui ta andis 1989. aastal Jacksonile üle Soul Traini auhinna, kuulutades ta tõeliseks popi-, roki- ja soulikuningaks.<ref name="C9hFW" /> President [[George H. W. Bush]] andis Jacksonile [[Valge Maja]] aastakümne artisti auhinna.<ref name="georgebush" /> Jacksoni ''live''-tõlgendus laulust "You Were There" Sammy Davis juuniori 60. sünnipäeva pidustustel sai Emmy auhinna nominatsiooni.<ref name="Nelson George overview 43-44" /> === "Dangerous" ja 27. Super Bowl (1991–1993) === Märtsis 1991 sõlmis Jackson Sonyga uue plaadilepingu, mille väärtus oli rekordiliselt 65 miljonit dollarit.<ref name="Eccentric"/> Jacksoni kaheksas album "[[Dangerous]]" valmis samal aastal; 2008. aasta seisuga oli seda üle maailma müüdud 32 miljonit eksemplari. Kuna albumi üks kaasprodutsentidest oli ''[[new jack swing]]''{{'}}i muusikastiili looja [[Teddy Riley]], otsustas Jackson esimest korda oma albumil kasutada [[räpp]]<nowiki/>muusika tuge; see kooslus osutus väga populaarseks ning "Dangerous" on seni selle muusikastiili enim müüdud album.<ref name="Gold and Platinum" /><ref name="New jack swing" /> Samuti tegi Jackson koostööd [[Guns N' Roses|Guns N'Roses]]'i kitarristi [[Slash]]'iga, nt lugudes "[[Black or White]]" ja "Give In to Me". Albumi kõige edukam singel USA-s oli selle esiksingel "[[Black or White]]", mis püsis [[Billboard Hot 100]] edetabeli esikohal seitse nädalat; ka mujal maailmas saatis laulu sarnane edu.<ref name="New jack swing" /> Albumi teine singel "[[Remember the Time]]" püsis USA edetabelites viie parima laulu seas kaheksa nädalat ja Billboard Hot 100 edetabelis oli selle parimaks kolmas koht. [[Suurbritannia]]s ja mujal Euroopas osutus albumi populaarseimaks lauluks "[[Heal the World]]", mida müüdi Suurbritannias 450 000 eksemplari ning mis püsis edetabelites teisel kohal kokku viis nädalat. Albumile pühendatud maailmaturnee [[Dangerous World Tour]] kestis 1992. aasta jaanuarist 1993. aasta novembrini ja tõi sisse 100 miljonit dollarit. Jackson andis turnee käigus 67 kontserti 3,5 miljonile inimesele.<ref name="WQmJs" /> Turnee ülekandeõigused müüdi telekanalile [[HBO]] rekordilise 20 miljoni dollari eest.<ref name="a0QAn" /> 1992. aasta Billboardi muusikaauhindade jagamisel pärjati "[[Dangerous]]" maailma müüduima albumi auhinnaga ja laul "Black or White" maailma müüduima singli auhinnaga. Lisaks sai Jackson 1980. aastate müüduima artisti auhinna.<ref name="Garth Brooks ropes in most Billboard awards" /> 1993. aasta Grammyde jagamisel autasustati Jacksonit elava legendi auhinnaga (Living Legend Award). Album "Dangerous" võitis Grammy parima produktsiooni (Best Engineered – Non Classical) kategoorias, mis oli tunnustus [[Bruce Swedien]]i ja [[Teddy Reily]] tehtud tööle. Ühe nominatsiooni sai "Black and White" parima vokaalesituse kategoorias ning kaks nominatsiooni "[[Jam (Michael Jacksoni laul)|Jam]]" parima R&B vokaalesituse ja parima R&B laulu kategoorias. Samal aastal võitis Jackson ka kolm Ameerika muusikaauhinda: parim ''pop-rock''<nowiki>'</nowiki>i album, parim souli-R&B singel ("[[Remember the Time]]") ning esimest korda välja antud rahvusvahelise artisti auhind (International Artist Award). Edaspidi hakkas see auhind kandma Jacksoni nime.<ref name="Cyrus, Bolton please the fans" /> 1992. aastal ilmus Jacksoni teine raamat, luuletuste ja esseede kogu [[:w:Dancing the Dream|"Dancing the Dream"]]. Peamised kirjatööde teemad olid lapsed, loomad ja keskkond. Samuti sisaldas raamat palju pilte. Raamat ei pälvinud [[kirjanduskriitika|kriitikute]] tunnustust ja ka müüginumbrid ei olnud suured, kuid raamat oligi mõeldud pigem fännidele kingituseks. Pärast Jacksoni surma ilmus raamatu uus tiraaž.<ref name="First 'instant' Jackson biography hits shelves in China" /> 1993. aasta jaanuaris astus Jackson 27. [[Super Bowl]]i poolajal üles meeldejääva etendusega. See oli esimene Super Bowl, mil vaatajanumbrid poolaja etteaste ajal tõusid ning seda vaatas kokku 135 miljonit ameeriklast. Pärast Super Bowli tõusis "Dangerous" albumite müügiedetabelis 90 kohta.<ref name="campbell (1995) 14-16" /> 1993. aasta veebruaris andis Jackson [[Oprah Winfrey]]le 90-minutilise intervjuu. Ta ei olnud andnud ühtegi intervjuud alates 1979. aastast. Jackson rääkis, kuidas ta isa oli lapsepõlves temaga vägivaldne olnud, ja tunnistas, et nuttis tihti üksildusest. Ta eitas kuulujutte selle kohta, et on ostnud [[Joseph Merrick|Elevandimehe]] luud, maganud hapnikukambris või oma nahka heledamaks pleegitanud. Ta tunnistas esimest korda, et tal diagnoositi [[vitiliigo]]. Intervjuud vaatas umbes 90 miljonit Ameerika televaatajat. "Dangerous" jõudis taas albumite edetabelis esikümnesse, kuigi oli välja antud juba aasta tagasi.<ref name="lewis 165-168" /><ref name="campbell (1995) 14-16" /><ref name="Nelson George overview 45-46" /> === "HIStory", "Blood on the Dance Floor" ja "Ghosts" (1995–1997) === 1995. aastal andis Jackson välja topeltalbumi "[[HIStory: Past, Present and Future, Book&nbsp;I]]". Esimene plaat "HIStory Begins" oli 15 lauluga parimate hittide album ja anti 2001. aastal uuesti välja nime all "[[Greatest Hits: HIStory, Volume I]]". Teine plaat "HIStory Continues" sisaldas aga 15 uut laulu. Album debüteeris edetabelites esikohal ning on sertifitseeritud 7 miljoni eksemplari müümise eest USA-s.<ref name="sVpxv" /> See on kõigi aegade müüduim mitmest plaadist koosnev album – maailmas on seda müüdud 20 miljonit eksemplari.<ref name="KOP achievements" /><ref name="HIStory {{Nowrap|20 million}} copies" /> "HIStory" sai Grammy auhinna aasta albumi kategoorias.<ref name="Ultimate booklet 48–50" /> [[Pilt:Michael Jackson Cannescropped.jpg|pisi|püsti|Michael Jackson 1997. aasta Cannes'i filmifestivalil]] Esimene singel, mis albumilt välja anti, oli topelt A-poolega "[[Scream/Childhood]]". "Scream" on koos noorima õe [[Janet Jackson|Janetiga]] esitatud duett. Laul võitleb selle vastu, kuidas meedia Jacksonit lapse ärakasutamise süüdistuste ajal kujutas. Singel oli edetabeli Billboard Hot 100 kõrgeimale kohale tõusnud uustulnukas, debüteerides viiendal kohal, ning laul sai Grammy nominatsiooni parima popmuusika-koostöö eest.<ref name="Ultimate booklet 48–50" /> "[[You Are Not Alone]]" oli teine singel albumilt "HIStory". Laul hoiab Guinnessi maailmarekordit selle eest, et debüteeris esimese singlina üldse edetabeli Billboard Hot 100 kõrgeimal kohal.<ref name="World Records" /> Seda nähti suure kunstilise ja ärilise eduna ning singel sai Grammy nominatsiooni parima poplaulu eest.<ref name="Ultimate booklet 48–50" /> 1995. aasta lõpu poole viidi Jackson kiiresti haiglasse, kui ta televisioonis esinemisproovide ajal kokku kukkus. Selle intsidendi põhjustas stressist tulenev paanikahoog.<ref name="mij86" /> Albumi kolmas singel "[[Earth Song]]" oli 1995. aasta jõulude ajal Suurbritannia singliedetabelis esikohal kuus nädalat järjest. Seda müüdi miljon eksemplari ja see oli Suurbritannias Jacksoni kõige edukam singel.<ref name="Ultimate booklet 48–50" /> Laulule järgnes ülevoolav video, mille süžee keskendub probleemidele, mis viivad Maa hävingule, sh keskkonnareostus, vihmametsade raie, sõda, nälg. Laul "[[They Don't Care About Us]]" tekitas skandaali, kui Laimuvastane Liiga ja teised organisatsioonid kritiseerisid selle väidetavalt [[antisemitism|antisemiitlike]] laulusõnu. Jackson andis laulust kiiresti välja muudetud versiooni, millest jäid välja väidetavalt solvavad laulusõnad.<ref name="ADL" /> 1996. aastal võitis Jackson laulu "Scream" muusikavideo eest Grammy ja Ameerika Muusikaauhinna parima pop- ja rokklaulja kategoorias.<ref name="MJ Grammy's" /><ref name="AMAs 1996" /> Albumit promoti kontserditurneega [[HIStory World Tour]]. See algas 7. septembril 1996 ja lõppes 15. oktoobril 1997. Jackson esines 82 kontserdil 58 linnas rohkem kui 4,5 miljonile fännile ja teenis kontserditurneega 165 miljonit dollarit. Turneel külastati viit kontinenti ja 35 riiki ning see oli pealtvaatajate arvu poolest Jacksoni kõige edukam kontserditurnee.<ref name="lewis 95-96" /> 1996. aastal arvas Forbes Jacksoni iga-aastase sissetuleku olevat 35 miljonit ja 1997. aastal 20 miljonit dollarit.<ref name="usatoday finances" /> 1997. aastal ilmus Jacksoni album "[[Blood on the Dance Floor: HIStory in the Mix]]", mis sisaldas remikse tema hittsinglitest albumilt "HIStory" ja viit uut laulu. Maailmas on müüdud seda 2007. aasta seisuga 6 miljonit eksemplari, olles sellega suurima läbimüügiga remiksalbum.<ref name="Rojek2007" /> Album jõudis Suurbritannias esikohale, nagu ka singel "[[Blood on the Dance Floor (laul)|Blood on the Dance Floor]]".<ref name="Rojek2007" /><ref name="tara 610–611" /> USA-s sai album plaatina sertifikatsiooni, aga parim edetabelikoht oli ainult 24.<ref name="Ultimate booklet 48–50" /><ref name="RIAA certifications" /> 1997. aastal ilmus ka lühifilm/pikk muusikavideo [["Ghosts"]], kus olid kokku koondatud mitmed lood albumitelt "HIStory" ja "Blood on the Dance Floor". Filmi režissöör oli Stan Winston ja stsenaarium valmis Michael Jacksoni ning ulme- ja õudusulmekirjaniku [[Stephen King]]i koostööna. Filmi süžee räägib sellest, kuidas ühe väikese linna elanikud on häiritud seal elava kummalise mehe (osatäitja Michael Jackson) olemasolust. Mees on üksik ja elab vanas lossis, kus arvatakse kummitavat. Ühel päeval läheb linnapea (osatäitja Michael Jackson) koos linnarahvaga mehe juurde, et veenda teda linnast lahkuma. "Ghosts" võitis 1997. aastal Bob Fosse auhinna parima koreograafia eest muusikavideos ja see lisati 2002. aasta Guinnessi rekordite raamatusse kui pikim muusikavideo (kestus 38 minutit). ==== Kontsert Eestis aastal 1997 ==== Jackson esines ka [[Tallinna lauluväljak]]ul 22. augustil 1997. Kontsert oli osa maailmaturneest "HIStory World Tour" ja selle korraldas IS Music Group.<ref name="eGpkY" /> Jackson saabus Tallinna mõned tunnid enne kontserti ja kohtus lühidalt peaminister [[Mart Siimann]]i ja Tallinna linnapea [[Ivi Eenmaa]]ga.<ref name="6f2jR" /><ref name="F4yRw" /> Jacksoni kontsert pakkus palju kõneainet, sest varem polnud Eestis ega teistes [[Baltimaad]]es esinenud ühtegi Jacksoni mõõtu [[staar]]i ega toimunud sellist ''show''<nowiki>'</nowiki>d.<ref name="1KJGg" /> Seepärast ei läinud kontserdile ainult Jacksoni fännid, vaid ka paljud, kes tahtsid lihtsalt ''show''<nowiki>'</nowiki>st osa saada. Meediakajastus pidas kontserti õnnestunuks. Kiideti nii heatasemelist heli kui ka esineja professionaalsust. Meedias pöörati palju tähelepanu ka tehnilistele ettevalmistustele.<ref name="6f2jR" /> Näiteks loodi spetsiaalne piletimüügisüsteem Piletilevi, mis toimib ja töötab tänini.<ref name="FWJPi" /> Kogu vajalik tehnika toodi Eestisse väljastpoolt. Seitsmekorruselise maja kõrguse lava ehitamiseks ja tehnika ülespanemiseks kulus mitu päeva.<ref name="eGpkY" /> Kontserdist oodati suurejoonelist valgus- ja heliefektidega vaatemängu, mida sai jälgida suurtelt ekraanidelt.<ref name="yLem1" /><ref name="RuyKi" /> Publiku arvult ületas kontsert Eesti tolleaegsed rahvarohkeimad suurüritused, sh [[Laulupidu|laulupeo]] ja [[Rock Summer]]i.<ref name="i0rCr" /> Korraldajate sõnul oli kohal umbes 70 000 inimest, kellest paar tuhat olid seotud kontserdi korraldamise ja pressiga.<ref name="YGeoP" /> Kirjutati isegi, et tegu oli selle turnee suurima vaatajaskonnaga esinemisega.<ref name="rSw4M" /> Arvatavasti tuli kontserdile palju inimesi ka Lätist ja Soomest.<ref name="1KJGg" /> === Tüli plaadifirmaga ja "Invincible"(2000–2003) === [[2001. aasta Ameerika muusikaauhinnad|2001. aasta Ameerika muusikaauhindade]] jagamisel kuulutati Jackson 1980. aastatel [[kümnendi artist]]iks.<ref name="AMAs Poll" /> 2000. ja 2001. aastal töötas Jackson stuudios koos Teddy Riley, [[Rodney Jerkins]]i ja teistega, mille tulemusena ilmus 2001. aasta oktoobris album "[[Invincible (Michael Jacksoni album)|Invincible]]". "Invincible" oli Jacksoni esimene täispikk album kuue aasta jooksul ja viimane uute lauludega album, mis anti välja tema eluajal. Albumi väljaandmisele eelnes tüli Jacksoni ja tema plaadifirma [[Sony Music Entertainment]]i vahel. Jackson oli eeldanud, et saab eelmiste albumite algsalvestiste õigused 2000. aastate alguses tagasi. Õiguste omanikuna saanuks ta albumite materjali oma äranägemise järgi reklaamida ja kogu kasumi endale jätta. Lepingust selgus aga, et õiguste tagasisaamisega läheb veel mitu aastat. Jackson avastas, et tema advokaat esindas ka Sonyt.<ref name="tara 610–611" /> Jacksonit ärritas veel teinegi [[huvide konflikt]]: Sony oli aastaid Jacksonile survet avaldanud, et ta müüks oma osa [[muusikakataloog]]ist, kuid Jacksonile tundus, et Sony ei ole huvitatud tema ''comeback''-albumi edust ega reklaami seda küllaldase innukusega, sest ebaedu korral peaks Jackson müüma oma osa kataloogist madalama hinnaga.<ref name="tara 614–617" /> Huvide konflikti tuvastamine andis Jacksonile võimaluse leping varem lõpetada.<ref name="tara 610–611" /> Vahetult enne plaadi "Invincible" ilmumist informeeris Jackson Sony Music Entertainmenti juhti [[Tommy Mottola]]t, et ta lahkub Sonyst.<ref name="tara 610–611" /> Seepeale katkestas Sony albumi "Invincible" reklaamimise, singlite väljaandmise ja videote salvestamise. Septembris 2001 tähistati kahe kontserdiga [[Madison Square Garden]]is Jacksoni soololauljakarjääri 30. aastapäeva. Esimest korda pärast 1984. aastat esines Jackson laval koos vendadega. Teiste hulgas esinesid kontserdil [[Mýa]], [[Usher]], [[Whitney Houston]], [['N Sync]], [[Destiny's Child]], [[Monica]], [[Luther Vandross]] ja [[Slash]].<ref name="Nelson George overview 50-53" /> Teine kontsert anti päev enne [[11. septembri terrorirünnakud|2001. aasta 11. septembri terrorirünnakuid]].<ref name="guardian" /> Pärast terrorirünnakuid aitas Jackson korraldada heategevuskontserti "[[United We Stand: What More Can I Give]]" RFK staadionil [[Washington D.C.|Washingtonis]]. See toimus 21. oktoobril 2001 ning üles astus lisaks Jacksonile teisigi artiste. Jackson esitas lõpulauluna "[[What More Can I Give]]".<ref name="tara 614–617" /> Kontserdi televersioonist olid Jacksoni esitatud laulud välja jäetud, kuigi teda võis näha taustalauljana. Tema väljajätmine oli seotud heategevuskontsertidele eelnenud 30. aastapäeva kontsertide lepinguprobleemidega. Albumi avaldamisele eelnenud sündmustest hoolimata ilmus "Invincible" 2001. aasta oktoobris ning sellest sai hitt – album debüteeris 13 riigi edetabeli tipus ja seda müüdi üle maailma 13 miljonit eksemplari. "Invincible" sai USA-s topeltplaatinaplaadi sertifikaadi.<ref name="KOP achievements" /><ref name="RIAA certifications" /> Siiski olid selle albumi müügitulemused madalamad kui eelmistel plaatidel, mida mõjutasid nii vähene reklaam, maailmaturnee puudumine kui ka tülid plaadifirmaga. Album anti välja muusikatööstuse jaoks üldiselt halval ajal.<ref name="tara 614–617" /> Albumi salvestamine läks reklaamilepingute kulusid arvestamata maksma 30 miljonit dollarit.<ref name="guardian-02-07-08" /> Plaadilt "Invincible" ilmus kolm singlit: "[[You Rock My World]]", "[[Cry (Michael Jacksoni laul)|Cry]]" ja "[[Butterflies (Michael Jacksoni laul)|Butterflies]]", viimane ilma muusikavideota. Jackson väitis 2002. aasta juulis, et Mottola on saatan ja rassist, kes ei toetanud oma afroameerika artiste ning kasutas neid ainult isikliku kasusaamise eesmärgil.<ref name="tara 614–617" /> Ta väitis, et Mottola oli oma kolleegi [[Irv Gotti]]t kutsunud paksuks [[neegrid|neegriks]].<ref name="ConnieChungTonight" /> Sony keeldus Jacksoni lepingut pikendamast ja väitis, et 25 miljonit maksnud reklaamikampaania oli läbi kukkunud, sest Jackson keeldus minemast USA kontserditurneele.<ref name="guardian-02-07-08" /> 2002. aastal sai Jackson oma 22. Ameerika muusikaauhinna, võites sajandi artisti kategoorias.<ref name="AMAs 2002" /> Sony andis CD ja DVD-na välja Jacksoni kogumiku "[[Number Ones (Michael Jacksoni album)|Number Ones]]". USA-s sai album kolmekordseks plaatinaalbumiks. Suurbritannias sai album vähemalt 1,2 miljoni eksemplari müümise eest kuuekordse plaatinaplaadi staatuse.<ref name="RIAA certifications" /><ref name="BPI" /> === Viimased aastad (2006–2009) === [[Pilt:Michael Jackson2 2006 cropped.jpg|pisi|Jackson oma lastega Pariisi Disneylandis 2006. aastal]] 2006. aasta märtsis suleti väljaminekute kärpimiseks Neverlandi rantšo põhimaja.<ref name="p25VK" /> Tol ajal oli kuulda mitmeid väiteid, et Jacksonil oli rahalisi raskusi. Jacksonil olid 270 miljoni dollari suuruse laenu tagasimaksed tasumata, kuigi tagatiseks olnud muusikaavaldamise osakute pealt teenis ta väidetavalt kuni 75 miljonit dollarit aastas.<ref name="cPLhg" /> Bank of America müüs võla investeerimisfirmale Fortress Investment Group. Sony tegi ettepaneku leping ümber korraldada, mis annaks neile tulevikus eesõiguse osta pooled Jacksoni osakud nende ühises kirjastusfirmas, jättes Jacksonile 25% osakutest.<ref name="sonydeal" /> Jackson nõustus 2006. aasta aprillis Sony tagatud refinantseerimise lepinguga, kuigi täpseid detaile ei avalikustatud.<ref name="mUueG" /> Jacksonil polnud tollal plaadilepingut ei Sony ega ühegi teise plaadifirmaga. 2006. aasta alguses teatati, et Jackson oli sõlminud plaadilepingu Bahreinis asuva plaadifirmaga Two Seas Records. Siiski ei tulnud sellest lepingust midagi välja ja Two Seas Recordsi tegevdirektor Guy Holmes ütles hiljem, et lepingut ei vormistatudki.<ref name="2seas-billboard" /><ref name="2seas-bbc" /> 2006. aasta jooksul andis Sony välja 20 singlit 1980. ja 1990. aastatest kui osa seeriast "[[Visionary: The Video Singles|Michael Jackson: Visionary]]", millest hiljem sai ''[[box set]]''. Selle tulemusel sisenes enamik neist singlitest jälle edetabelitesse. 2006. aasta oktoobris teatas Fox Newsi Roger Friedman, et Jackson salvestab laule Iirimaal Westmeathis. Tol ajal ei teatud, mille kallal Jackson töötas või kes nende sessioonide eest maksab, sest tema pressiesindaja oli hiljuti välja andnud teate, et Jackson oli lahkunud Two Seasi plaadifirmast.<ref name="2seas-bbc" /><ref name="D6w1K" /> 2006. aasta novembris kutsus Jackson "[[Access Hollywood]]i" filmimeeskonna oma stuudiosse Westmeathi ja [[MSNBC]] andis teada, et ta töötab uue albumi kallal, mille produtsent on [[will.i.am]] ansamblist [[The Black Eyed Peas]].<ref name="KOP achievements" /> 15. novembril 2006 esines Jackson Londonis Maailma Muusikaauhindade galal ja võttis vastu Teemantauhinna rohkem kui 100 miljoni albumi müügi eest.<ref name="KOP achievements" /><ref name="2006 World Music Awards" /> Pärast 2006. aasta jõule läks Jackson tagasi USA-sse, et osaleda [[James Brown]]i matustel [[Augusta (Georgia)|Augustas]]. Jackson pidas seal kõne, öeldes, et James Brown on tema suurim inspiratsioon.<ref name="jb" /> 2007. aasta kevadel salvestas Jackson New Yorgis palju laulukirjutaja ja produtsendi will.i.amiga ning Las Vegases ka produtsentide [[Akon]]i ja [[RedOne]]'iga.<ref name="telegraph-june09" /><ref name="hitquarters.com" /> 2007. aasta märtsis andis Jackson Tokyos lühikese intervjuu [[Associated Press]]ile, kus ta ütles: "Olen olnud meelelahutusäris kuuendast eluaastast peale ning nagu [[Charles Dickens]] ütleks: "See on olnud parim aeg, see on olnud halvim aeg." Siiski ei muudaks ma oma karjäärivalikut ... Samal ajal kui mõned on tahtlikult püüdnud mulle haiget teha, ei lase ma end sellest häirida, sest mul on armastav perekond, tugev usk ja võrratud sõbrad ning fännid, kes on ja jäävad mind toetama."<ref name="JRXYB" /> Septembris 2007 ilmusid teated selle kohta, et Jackson töötab edasi will.i.amiga, kuid album jäi lõpetamata.<ref name="iAgho" /> 2008. aastal andsid Jackson ja Sony välja albumi "[[Thriller 25]]", et tähistada 25 aasta möödumist originaalalbumi "[[Thriller (album)|Thriller]]" väljaandmisest. Album sisaldas varem ilmumata lugu "For All Time" (originaalsessioonide väljavõte) ja remikse, kus Jackson tegi koostööd nooremate artistidega, keda tema töö oli inspireerinud.<ref name="National certifications for Thriller 25" /> Kahte singlina välja antud remiksi saatis tagasihoidlik edu: "[[The Girl Is Mine 2008]]" (koos [[will.i.am]]iga) ja "[[Wanna Be Startin' Somethin' 2008]]" (koos [[Akon]]iga). Esimene singel põhines varasel demoversioonil, mis oli ilma [[Paul McCartney]]ta. Album ise oli sellest hoolimata hitt.<ref name="National certifications for Thriller 25" /> Jacksoni 50. sünnipäeva eel andis Sony BMG välja seeria parimate hittide albumeid pealkirjaga "[[King of Pop (album)|King of Pop]]". Mitmes riigis anti välja veidi erinevad versioonid, mis põhinesid kohalike fännihääletuste tulemustel.<ref name="KOP announced" /> "King of Pop" jõudis enamikus riikides, kus album välja anti, plaadimüügi edetabelite esikümnesse ning müüs teistes riikides, nagu näiteks USA-s, hästi importkaubana.<ref name="BhA81" /><ref name="KOP chart positions at ultratop" /> [[2009]]. aasta märtsis andis Jackson Londoni O₂ areenil pressikonverentsi, kus teatas tagasitulekust kontserdisarjaga "[[This Is It (Michael Jacksoni kontsertid)|This Is It]]". Kontserdid oleksid olnud Jacksoni esimesed suuremad esinemised pärast 1997. aastal lõppenud maailmaturneed HIStory World Tour. Jackson viitas võimalikule tagasitõmbumisele pärast kontserte ja nimetas neid oma viimaseks esinemiseks. Algul plaaniti Londonis kümmet kontserti, millele oleksid järgnenud esinemised Pariisis, New Yorgis ja [[Mumbai]]s. Kontserte korraldava firma AEG Live president ja juht Randy Phillips väitis, et ainuüksi esimesed kümme kontserti oleks lauljale sisse toonud umbes 50 miljonit naela.<ref name="hgTNq" /> Londoni kontsertide hulk suurendati 50 esinemisele pärast rekordeid murdvat piletimüüki: vähem kui kahe tunniga müüdi üle miljoni pileti.<ref name="Rolling Stone 50 dates, {{Nowrap|1 million}} tickets" /> Jackson harjutas turneele eelnenud nädalatel Los Angeleses koreograafi [[Kenny Ortega]] juhtimise all. Enamik proovidest toimusid [[Staples Center]]is, mille omanik on AEG.<ref name="877Hr" /> Kontserdid oleks alanud 13. juulil 2009 ning lõppenud 6. märtsil 2010. Vähem kui kolm nädalat enne esimest Londoni kontserti, kui kõik piletid olid juba välja müüdud, suri Jackson südame seiskumise tõttu.<ref name="Michael Jackson dead at 50 after cardiac arrest" /> Mõni aeg enne tema surma liikusid kuulujutud, et Jackson loob [[Christian Audigier]]iga oma rõivabrändi. Tema surma tõttu on brändi praegune seis teadmata.<ref name="VQzDR" /><ref name="MN0BW" /> Jacksoni esimene postuumne singel oli "[[This Is It (Michael Jacksoni laul)|This Is It]]", mille ta kirjutas 1980. aastatel koos [[Paul Anka]]ga. Laul polnud kontserdil esitatavate lugude nimekirjas ja lindistus põhines vanal demokassetil. Ülejäänud vennad tulid esimest korda pärast 1989. aastat stuudios kokku, et lindistada taustalaulupartiisid. 28. oktoobril 2009 anti proovidest välja dokumentaalfilm "[[Michael Jackson: kogu lugu]]".<ref name="o8jgG" /> Hoolimata sellest et film jooksis kinodes ainult kaks nädalat, sai sellest ajaloo suurima piletituluga dokumentaal- või kontsertfilm, mille ülemaailmne tulu oli üle 260 miljoni dollari.<ref name="boxofficemojo" /> Jacksoni pärand sai 90% tuludest.<ref name="11qWh" /> Filmiga koos tuli välja ka [[Michael Jackson's This Is It (album)|samanimeline kogumikalbum]]. Plaadil on uuest laulust kaks versiooni ja see sisaldab ka originaalsalvestisi Jacksoni varasematest hittidest sellises järjekorras, nagu nad on filmis. Album sisaldab ka boonusplaati, millel on varem avaldamata versioonid Jacksoni hittidest ja luuletus "Planet Earth".<ref name="XDJbF" /> 2009. aasta Ameerika muusikaauhindadest võitis Jackson neli postuumset auhinda: kaks endale ja kaks albumi "Number Ones" eest. Seega on ta kokku võitnud 26 Ameerika muusikaauhinda.<ref name="AMAs MJ" /> Märtsis [[2010]] sõlmis [[Sony Music Entertainment]] Jacksoni pärijatega 250 miljoni dollarilise lepingu, millega firma jättis endale õigused tema muusika avaldamiseks [[2017]]. aastani ja seitsme postuumse albumi väljaandmiseks kümne aasta jooksul pärast laulja surma.<ref name="5sDzD" /> == Surm == [[Pilt:Michael Jackson Star on Hollywood Blvd (cropped).jpg|pisi|Leina- ja kaastundeavaldused Michael Jacksoni tähe juures [[Hollywoodi kuulsuste allee]]l pärast surmateadet]] Jackson suri 25. juunil 2009 Los Angeleses 50-aastaselt [[propofool]]i üleannustamisest tingitud hingamise seiskumise tagajärjel. Illusionist [[Ed Alonzo]] sõnul oli Jackson tulnud kolmapäeval, 24. juunil kohaliku aja järgi kell 18.30 [[Staples Center]]isse proovi. Laulja olevat kurtnud kõripõletiku üle ega alustanud proovi enne kella 9 õhtul. "Ta nägi hea ja energiline välja,"<ref name="LATimesRehearsal" /> ütles Alonzo. Proov jätkus pärast südaööd.<ref name="LATimesRehearsal" /> Järgmisel hommikul ei väljunud Jackson oma kodu magamistoast.<ref name="PeopleJune29" /> Jacksoni ihuarst [[Conrad Murray]] leidis ta pärastlõunal voodist – Jacksoni hingamine oli lakanud ja ta pulss oli nõrk.<ref name="McCartneyJune28" /> Murray püüdis teda väidetavalt elustada, kuid tulemusteta.<ref name="Times6580897" /> Murray väitis, et helistamine oli raskendatud, sest majas ei olnud telefoniliini. Murray ei saanud enda sõnul ka oma mobiiltelefonilt abi kutsuda, sest ta ei teadnud täpset aadressi. Murray ütles, et helistas turvateenistusse, ent ta kõnele ei vastatud. Lõpuks jooksis Murray alumisele korrusele ja hüüdis appi ning seejärel lasi kokal kohale kutsuda turvamehe.<ref name="SitRoomJune29" /> Selleks ajaks kui turvamees oli abi kutsunud, oli möödunud pool tundi.<ref name="SitRoomJune29" /> Tunnistuste järgi olevat Murray püüdnud Jacksonit elustada ebastandardsete elustamisvõtete abil. Hädaabikõne salvestises, mis avaldati 26. juunil, võis kuulda kirjeldusi sellest, kuidas Murray Jacksonit voodi peal elustas, ja mitte kõva pinna, näiteks põranda peal, mis olnuks standardne praktika.<ref name="GumbelJune28" /><ref name="Telegraph911" /> Arsti advokaadi sõnul asetas Murray ühe käe Jacksoni alla ja kasutas teist kätt rindkerele vajutamiseks, ent standardne praktika näeb elustamisel ette kahe käega rinnale surumist.<ref name="PeopleJune29" /><ref name="ChildsSchlief" /> Kell 12.21 kohaliku aja järgi said väljakutse päästeteenistuse [[parameedik]]ud, kes jõudsid Jacksoni juurde kell 12.26 ning tuvastasid, et ta ei hinga enam.<ref name="LATimesMobileJune25" /><ref name="Rayner" /> Parameedikud elustasid Jacksonit tema kodus 42 minutit.<ref name="BBCRuda" /> Murray advokaadi sõnul oli Jacksonil endiselt pulss olemas, kui ta majast välja viidi ja kiirabisse toimetati.<ref name="PeopleJune29" /> Los Angelese kiirabi esindaja väitis aga, et parameedikute kinnitusel oli Jacksoni süda selleks ajaks juba seiskunud ja tema seisund [[Ronald Reagan UCLA Medical Center]]i haiglasse sõites ei muutunud.<ref name="JEMSJune26" /> Kiirabiauto saabus haiglasse umbes kell 13.14. Haigla personal püüdis Jacksonit elustada üle tunni. Neil ei õnnestunud teda teadvusele tuua ja Jackson kuulutati surnuks kell 14.26.<ref name="FoxNewsJune26" /><ref name="HarveyJune26" /><ref name="Tourtellotte" /> === Kajastus === Jacksoni surmale järgnes ülemaailmne lein.<ref name="Times6580897" /> Internetis levis uudis Jacksoni surmast kiiresti ja veebiliiklus oli seetõttu tavalisest 11–20% tihedam.<ref name="crash" /><ref name="J7lff" /> Mitmed veebilehed avanesid ülekoormuse tõttu aeglaselt või lakkasid töötamast. Häiritud oli näiteks [[Los Angeles Times]]i kodulehe ja USA meelelahutustööstuse kõmu-uudiste portaali [[TMZ.com|TMZ]] töö.<ref name="Rawlinson" /> Kui miljonid kasutajad sisestasid otsingusse Michael Jacksoni nime, arvati [[Google]]'is algul, et tegu on [[Teenusetõkestamise rünne|DoS-ründega]]. AOL Instant Messenger kukkus 40 minutiks kokku. AOL-i teatel polnud nii suurt riket kunagi varem ette tulnud.<ref name="WoodJune27" /> Ka [[Twitter]] ja Vikipeedia olid rivist väljas.<ref name="pnebr" /> Vikipeedias vaatas vaid tunni aja jooksul pea miljon inimest Jacksoni elulugu. Ilmselt pole ühtegi Vikipeedia artiklit kunagi nii lühikese aja jooksul nii palju kordi loetud.<ref name="Vi65M" /> Pärast seda, kui uudis Jacksoni surmast teatavaks sai, mainiti teda umbes 15% Twitteri postitustest, mis teeb 5000 säutsu minutis. Sama aasta alguses palju tähelepanu pälvinud Iraani presidendivalimised ja gripipandeemia märgiti ära vaid 5 protsendis säutsudest.<ref name="crash" /><ref name="Wortham" /> MTV ja Black Entertainment Television (BET) lasid eetrisse Jacksoni muusikavideote eriprogrammi.<ref name="mtvjackson" /> Paljudes maailma telekanalites näidati temast erisaateid. Briti telesarja "EastEnders" 26. juuni seeriale lisati viimasel minutil stseen, kus üks tegelaskuju räägib teisele Jacksoni surmast.<ref name="hpprH" /> Kahe nädala jooksul pärast tema surma pühendasid suurte USA telekanalite uudistesaated [[American Broadcasting Company|ABC]] World News, CBS Evening News ja NBC Nightly News Jacksonile keskmiselt 34% õhtuste uudistesaadete eetriajast.<ref name="7pH2V" /> Samal ajal ei möödunud päevagi, kui Jackson poleks figureerinud Briti tabloidi [[The Sun (ajaleht)|The Sun]] esikaanel.<ref name="SunHeadlines" /> Mitmed ajakirjad, nende hulgas [[Time]], avaldasid Jacksoni mälestuseks eriväljaande.<ref name="L4FoW" /> Austusest Jacksoni pere vastu lõigati Briti komöödiafilmist "[[Brüno]]" välja stseen, kus tegi kaasa tema õde La Toya ja mainiti ka Michaelit.<ref name="nBeol" /> === Mälestusteenistus === Jacksoni mälestusteenistus peeti 7. juulil 2009 Los Angeleses [[Staples Center]]is. Sellele eelnes kinnine perekondlik mälestustalitus Forest Lawn Memorial Parki surnuaias. Mälestusteenistusel meenutasid oma kõnedes Jacksonit [[Berry Gordy]] ja [[Smokey Robinson]]. [[Queen Latifah]] luges ette luuletuse "We Had Him", mille [[Maya Angelou]] oli just selleks puhuks kirjutanud. Veel esinesid [[Mariah Carey]], [[Stevie Wonder]], [[Lionel Richie]], [[John Mayer]], [[Jennifer Hudson]], [[Usher]], [[Jermaine Jackson]] ja [[Shaheen Jafargholi]].<ref name="2osxZ" /> Vaimulik [[Al Sharpton]] ütles Jacksoni lastele: "Teie isas polnud midagi imelikku. Imelik oli vaid see, mida tal tuli läbi elada. Aga ta sai sellega siiski hakkama." Neid sõnu tervitati aplausi ja kiidusõnadega.<ref name="GcEYm" /> Jacksoni 11-aastane tütar Paris Katherine ütles publikule pisarsilmil: "Issi oli mu sünnist saati parim isa, keda oskaksite ette kujutada ... Ma tahtsin lihtsalt öelda, et ma armastan teda ... nii väga."<ref name="oKn5m" /> Lõpupalve ütles vaimulik Lucious Smith.<ref name="YAE6W" /> Mitteametlikel andmetel vaatas mälestusteenistust televiisorist umbes miljard inimest.<ref name="bucci" /><ref name="bucci" /><ref name="fnbYs" /> Ameerika Ühendriikides oli vaatajaid umbes 31,1 miljonit. See on võrreldav [[Ronald Reagan]]i ja [[printsess Diana]] matustega, mida vaatas vastavalt 35,1 miljonit ja 33,1 miljonit ameeriklast.<ref name="0nyHq" /> === Juurdlus === Jacksoni surnukeha viidi helikopteriga Los Angelesse [[Lincoln Heights]]i, kus seda 26. juunil lahkas kolm tundi koroner [[Lakshmanan Sathyavagiswaran]].<ref name="1CoHx" /> Jacksoni perekonna nõudmisel korraldati ka teine lahang, mis võimaldas kiireid, ent piiratud tulemusi.<ref name="ysHb4" /> Pärast esialgset lahkamist ütles Los Angelese koroner Craig Harvey, et lahkamisel ei ilmnenud märke traumast ega kuritööst. 28. augustil 2009 kuulutas Los Angelese maakonna koroner surma mõrvajuhtumiks.<ref name="7droj" /><ref name="Kinyh" /> Vahetult enne surma oli Jackson võtnud ihuarst Conrad Murray soovitusel [[propofool]]i ja kaht ärevusevastast [[bensodiasepiin]]i: [[lorasepaam]]i ja [[midasolaam]]i.<ref name="Doheny" /><ref name="WebMD" /> Jackson maeti 3. septembril 2009 Forest Lawn Memorial Parki surnuaeda.<ref name="rest" /> Conrad Murrayle esitati 8. veebruaril 2010 süüdistus ettekavatsemata tapmises.<ref name="mmIUt" /><ref name="pMvlv" /> [[Pilt:Forest Lawn2010.jpg|pisi|Fännide austusavaldused Forest Lawn Memorial Parkis Jacksoni esimesel surma-aastapäeval]] 25. juunil 2010, Jacksoni esimesel surma-aastapäeval, tulid fännid tervest maailmast Los Angelesse Forest Lawn Memorial Parki talle austust avaldama. Paljud tõid kaasa päevalilli või mälestusesemeid. Haual käisid ka Jacksoni pereliikmed ja lähedased sõbrad.<ref name="eLjxY" /><ref name="I2Zqa" /> Indiana osariigis Garys avas Michael Jacksoni ema Katherine poja lapsepõlvekodu õuel graniidist mälestusmärgi. Õhtul mälestati Jacksonit sealsamas küünlavalgel lauluga "We Are the World".<ref name="TnvtA" /><ref name="elorF" /> 26. juunil toimus Los Angelese politseijaoskonna mõrvauurimisosakonna ees, vanas Parker Centeri majas, protestimarss ja anti üle tuhandete inimeste allkirjaga petitsioon, milles nõuti õiglust ja karmimat karistust Murrayle.<ref name="lmT1e" /><ref name="9H83X" /> Samal päeval toimus ka The Jackson Family Foundationi ja Voiceplate'i korraldatud üritus "Forever Michael", mis tõi kokku Jacksoni pereliikmed, kuulsused, fännid, toetajad ja kogukonna, et ülistada ja austada tema pärandit. Osa ürituse tuludest läks Jacksoni lemmikutele heategevusorganisatsioonidele. Katherine esitles ka oma uut raamatut "Never Can Say Goodbye".<ref name="IjvN8" /> 7. novembril 2011 mõisteti Murray Los Angelese kohtus süüdi ettekavatsemata tapmises ja 29. novembril 2011 määrati talle nelja-aastane vanglakaristus.<ref name="SOkBf" /><ref name="3U85s" /> Pärast kaheaastast vangistust sai kardioloog Conrad Murray 2013. aastal vabaks.<ref name="dqdOm" /> == Äri == Aastal [[1984]] pani [[Robert Holmes à Court]] müügile ettevõtte [[ATV Music Publishing]], millel olid autoriõigused rohkem kui 4000 laulule, sealhulgas ka [[Northern Songs]]i kataloogile, mis sisaldas enamikku ansambli [[The Beatles]] salvestatud [[Lennon-McCartney|Lennoni-McCartney]] teostest.<ref name="hilburn" /> Jackson hakkas [[muusikakataloog]]ide omamise vastu huvi tundma pärast koostööd [[Paul McCartney]]ga 1980. aastate alguses: Jackson sai teada, et McCartney teenis teiste kirjutatud laulude pealt umbes 40 miljonit dollarit aastas.<ref name="jdoyle" /> Aastal 1981<ref name="tara 333-338" /> pakuti McCartneyle ATV muusikakataloogi 20 miljoni naelsterlingi eest.<ref name="jdoyle" /><ref name="mcca atv" /> McCartney jutu järgi võttis ta ühendust [[Yoko Ono]]ga ja tegi talle ettepaneku osta see ühiselt, jagades summa pooleks, kuid Ono arvas, et nad saaksid selle osta poole väiksema summa eest.<ref name="jdoyle" /><ref name="mcca atv" /> Et nad ühist ostu ei teinud, loobus McCartney pakkumisest, sest ta ei tahtnud olla biitlite laulude ainuomanik.<ref name="tara 333-338" /><ref name="mcca atv" /> [[1984]]. aasta müügiläbirääkimistel ütles üks Holmes à Courti esindaja: "Olime andnud Paul McCartneyle [[ostueesõigus]]e, aga Paul seda seekord ei tahtnud."<ref name="ch7news" /> Samuti kinnitas üks McCartney advokaat Jacksoni advokaadile [[John Branca]]le, et McCartney ei olnud ülepakkumise tegemisest huvitanud: ta olevat öelnud, et see on liiga kallis.<ref name="jdoyle" /><ref name="tara 333-338" /> Küll aga tegid pakkumisi muud ettevõtted ja investorid. Septembris 1984 sai Jackson Branca käest esimest korda müügist teada ja saatis [[20. november|20. novembril]] [[1984]] 46 miljoni dollari suuruse pakkumise.<ref name="hilburn" /> Jacksoni agendid arvasid, et nad olid kokkuleppe sõlmimisele lähedal, kuid ikka ja jälle ilmus välja uusi ülepakkujaid ja tekkis uusi vaidlusküsimusi.<ref name="hilburn" /> Mais 1985 katkestasid Jacksoni esindajad läbirääkimised, olles kulutanud nelja kuu jooksul [[ostueelne analüüs|ostueelsele analüüsile]] ja läbirääkimistele üle miljoni dollari.<ref name="hilburn" /> Juunis 1985 said Jackson ja Branca teada, et [[Charles Koppelman]]i ja [[Marty Bandier]]i [[The Entertainment Co.]] oli sõlminud Holmes à Courtiga eellepingu, et osta ATV Music 50 miljoni dollari eest.<ref name="hilburn" /> Augusti alguses võtsid Holmes à Courti esindajad Jacksoniga ühendust ja läbirääkimised jätkusid. Jackson tõstis oma pakkumise 47,5 miljoni dollari peale, mis võeti vastu, sest ta oli võimeline tehingu kiiremini lõpule viima, kuna ostueelne analüüs oli tehtud.<ref name="hilburn" /> Ta leppis kokku, et läheb Holmes à Courtile Austraaliasse külla ning osaleb heategevusüritusel [[Channel Seven Perth Telethon]].<ref name="hilburn" /><ref name="ch7news" /> Jacksoni ATV Musicu ost vormistati lõplikult [[10. august]]il [[1985]].<ref name="hilburn" /> 1988. aasta märtsis ostis Jackson California osariiki kinnisvara, mille nimetas Neverlandi rantšoks ja mille eest maksis erinevatel andmetel 16,5–30 miljonit dollarit. 2003. aastal oli rantšo väärtus umbes 100 miljonit dollarit.<ref name="rollingstone" /><ref name="usatoday finances" /> 1995. aastal ühendas Jackson oma ATV Music kataloogi Sony muusika kirjastamise osakonnaga, luues [[Sony/ATV Music Publishing]]i. Jackson säilitas poole firma omandist, teenides algul nii 95 miljonit dollarit kui ka õigused rohkematele lauludele.<ref name="sonydeal" /><ref name="1995 music deal" /> 2007. aasta kevadel ühendasid Jackson ja plaadifirma Sony jõud, et osta veel üks muusikakirjastamisfirma: [[Famous Music]] LLC, mille omanik oli enne [[Viacom]]. See leping andis talle õigused [[Eminem]]i, [[Shakira]], [[Beck]]i ja teiste artistide lauludele.<ref name="2007 music deal" /> 2008. aasta sügisel ähvardas investeerimisfirma Fortress Investments sulgeda Neverlandi rantšo, mida Jackson kasutas miljonitesse dollaritesse ulatuvate laenude tagatisena. Kuid Fortress otsustas Jacksoni võla müüa [[Colony Capital]] LLC-le. Novembris läks Neverlandi rantšo Sycamore Valley Ranch Company LLC omandisse; tegu oli Jacksoni ja Colony Capital LLC ühisettevõttega. Leping vabastas Jacksoni võlast ja väidetavalt sai ta isegi 35 miljonit dollarit kasumit. Oma surma ajal oli Jacksonil ikka osalus Neverland/Sycamore Valleys, kuid pole teada, kui suur see osa oli.<ref name="Collectibles" /> 2008. aasta septembris alustas Jackson läbirääkimisi Julieni oksjonimajaga, et näitusele ja oksjonile välja panna suur mälestusesemete kogu, umbes 1390 eset. Oksjon pidi aset leidma 22. ja 25. aprilli vahel.<ref name="MtDF9" /> Esemete näitus avati plaanipäraselt 14. aprillil, aga tegelik oksjon jäeti Jacksoni palvel ära.<ref name="LF9CO" /> == Heategevus == Filantroobina annetas ja kogus Jackson [[heategevus]]eks sadu miljoneid [[dollar]]eid ning toetas kümneid heategevusorganisatsioone.<ref name="pgvOS" /><ref name="niMqc" /> 2000. aastal märgiti tema tegevus ära ka [[Guinnessi rekordite raamatu]]s, nimetades Jacksonit kõige rohkem heategevusorganisatsioone toetanud popstaariks.<ref name="ecN2g" /> Kokku toetas ta 39 heategevusorganisatsiooni.<ref name="lntA6" /> [[Pilt:Michael Jackson with the Reagans.jpg|pisi|Michael Jackson Valge Maja lõunaportikuse ees koos president [[Ronald Reagan]]i ja esimese leedi [[Nancy Reagan]]iga 1984. aastal]] [[14. mai]]l [[1984]] võttis Jackson [[Valge Maja|Valges Majas]] president [[Ronald Reagan]]ilt vastu auhinna selle eest, et ta toetas heategevusorganisatsioone, mis aitavad inimestel üle saada alkoholi- ja uimastisõltuvusest.<ref name="mUyg7" /> Jackson annetas heategevuseks kogu 1984. aasta kontserditurneelt Victory Tour saadud tulu (umbes 8 miljonit dollarit).<ref name="VQnYe" /> Jacksoni kõige tuntum heategevusprojekt on 1985. aastal koos [[Lionel Richie]]ga kirjutatud laul "We are the World", mille abil koguti miljoneid dollareid näljahäda leevendamiseks Aafrikas.<ref name="pgvOS" /> 1985–1990 annetas Jackson 500 000 dollarit United Negro College'i fondile ja kogu tema singli "Man in the Mirror" tulu läks heategevuseks.<ref name="Blacks who give back" /><ref name="OKeSz" /> Pärast [[Ryan White]]'i surma osales Jackson kampaaniates, mis suurendasid teadlikkust [[HIV]]-st ja [[AIDS]]-ist. Tegu oli tol ajal endiselt vastuoluliste teemadega. Jackson esitas president [[Bill Clinton|Bill Clintonile]] avaliku palve, et valitsus jagaks rohkem raha HIV-i ja AIDS-iga tegelevatele heategevusorganisatsioonidele ning nende haiguste uuringuteks.<ref name="vXEtK" /><ref name="d4qaD" /> Jackson külastas mitut [[Aafrika]] riiki, sealhulgas [[Gabon]]it ja [[Egiptus]]t. Gabonis tervitasid teda 100 000 inimest, kes hoidsid plakateid kirjaga "Tere tulemast koju, Michael". [[Elevandiluurannik]]ul kroonis kohalik hõimupealik Jacksoni suure tseremoonia saatel Kuningas Saniks.<ref name="Michael Jackson: crowned in Africa" /> Nagu kogu tema ülejäänud elugi, põhjustasid ka Jacksoni heategevusprojektid poleemikat.<ref name="pgvOS" /> 1992. aastal asutas Jackson [[heategevus]]organisatsiooni [[Heal the World Foundation]], mis korraldas eluraskuste käes kannatanud lastele reise Jacksoni [[rantšo]]sse, kus asus ka neile ehitatud [[lõbustuspark]]. Samas suunas see organisatsioon miljoneid dollareid maailma probleemkohtadesse, et aidata [[sõda|sõja]], vaesuse ja haiguste käes kannatavaid lapsi. Kogu 1999. aasta juuni oli Jackson seotud eri heategevusüritustega. Ta ühines [[Luciano Pavarotti]] heategevuskontserdiga [[Itaalia]]s [[Modena]]s. Üritust toetas mittetulundusühing War Child ja seal koguti miljoneid dollareid [[Kosovo]] ja endise [[Jugoslaavia]] Vabariigi põgenike ning [[Guatemala]] laste jaoks.<ref name="Charity concert Italy" /> Samal kuul korraldas Jackson [[Saksamaa]]l ja [[Lõuna-Korea|Koreas]] mitu heategevuskontserti "Michael Jackson & Friends". Sellega olid seotud ka teised artistid, näiteks [[Slash]], [[Scorpions]], [[Boyz II Men]], [[Luther Vandross]], [[Mariah Carey]], [[A. R. Rahman]], [[Prabhu Deva]] Sundaram, [[Shobana]], [[Andrea Bocelli]] ja [[Luciano Pavarotti]]. Tulud läksid [[Nelson Mandela]] lastefondile, [[Rahvusvaheline Punane Rist|Punasele Ristile]] ja [[UNESCO]]-le.<ref name="Jackson & Friends" /> == Stiil == === Mõjutajad === [[Pilt:Michael Jackson sculpture.jpg|pisi|püsti|Üks identsetest kujudest, mis paigutati üle kogu Euroopa, et reklaamida turneed "HIStory"]] Jacksoni muusika juured on R&B-s, popis ja soulmuusikas. Teda on mõjutanud sellised muusikud nagu [[Little Richard]], [[James Brown]], [[Jackie Wilson]], [[Diana Ross]], [[David Ruffin]], [[Gene Kelly]], [[Fred Astaire]], [[Sammy Davis, Jr.]], [[The Isley Brothers]], [[Bee Gees]] ja [[West Side Story]] tantsijad, kellele ta avaldas austust videotes "[[Beat It]]" ja "Bad".<ref name="ntAr1" /> Koreograaf David Winters, kes kohtus ja sõbrunes Jacksoniga 1971. aastal [[Diana Ross]]i televisiooni erisaates "[[Diana!]]" (mis oli ka Jacksoni esimene sooloesinemine eraldi [[The Jackson 5]]-st), on öelnud, et Jackson vaatas "[[West Side Story]]t" peaaegu igal nädalal ning see oli tema lemmikfilm.<ref name="Magickpapers.com" /><ref name="nDj8G" /><ref name="3fuAh" /> Little Richardil oli Jacksonile suur mõju,<ref name="Michael Jackson saved my life" /><ref name="B2ymd" /> kuid enim inspireeris Jacksonit James Brown. Browni kohta on ta öelnud: "Juba väikese lapsena, hiljemalt kuueaastaselt äratas mind ema olenemata kellaajast, kui ma magasin, või mida iganes ma tegin, ning kutsus mu teleri ette, et näeksin meistrit tegutsemas. Ja kui ma nägin teda liikumas, olin hüpnotiseeritud. Ma ei olnud kunagi näinud kedagi esinemas nagu James Brown, ning siis ma teadsin, et just seda tahan ma kogu oma ülejäänud elu teha. See kõik on tänu James Brownile."<ref name="BE9cG" /> Noor Michael Jackson võlgnes oma vokaaltehnika suuresti Diana Rossile. Oktoobris 1969 otsustati, et Jackson hakkab elama Rossi juures. Jackson on hiljem öelnud: "Ma õppisin teda hästi tundma. Ta õpetas mulle nii palju. Tavatsesin lihtsalt nurgas istuda ja vaadata, kuidas ta liigub. Ta oli kunst liikumises. Ma analüüsisin, kuidas ta liikus, kuidas ta laulis – teda tema loomulikus olekus." Jackson ütles talle: "Ma tahan olla täpselt sinu moodi, Diana." Ross vastas: "Ole lihtsalt sina ise."<ref name="pt6LX" /> Jackson võlgnes osa oma stiilist, eriti hüüatuse "''oooh''" kasutamise Rossile. Noorest peale katkestas Jackson sageli lauluridu ootamatu hüüatusega "''oooh''". Diana Ross oli seda efekti kasutanud mitmes oma [[The Supremes]]iga salvestatud laulus.<ref name="mSCLl" /> === Muusika ainestik ja žanrid === Erinevalt paljudest teistest artistidest ei kirjutanud Jackson oma laule paberile. Ta laulis makilindile, kusjuures laulusõnad olid tal peas.<ref name="QcbZ4" /> Mitmes laulus, nagu "Billie Jean", "Who Is It" ja "Tabloid Junkie", "Stranger In Moscow" Jackson [[beatboxis|''beatbox''<nowiki/>'is]], jäljendades nii suu abil muusikainstrumentide kõla ja eri helisid. Jacksoni meelest oli kergem trummi- või bassipartiid jäljendada, kui instrumenti ennast mängida. Mitmed kriitikud on öelnud, et Jacksoni eriline hääl võimaldas iga instrumendi kõla veenvalt jäljendada. Veebiväljaande [[Allmusic]] ajakirjanik Steve Huey nentis, et Jacksoni mitmekülgsus võimaldas tal soolokarjääri jooksul eksperimenteerida eri teemade ja žanritega.<ref name="allmusic" /> Huey sõnul oli "Thriller" "Off the Walli" edasiarendus, kus tantsu- ja rokipalad olid agressiivsemad, samas kui popi- ja [[ballaad]]ipalad olid pehmemad ja souli sugemetega.<ref name="allmusic" /> Väljapaistvamad ballaadid olid "The Lady in My Life", "Human Nature" ja "The Girl Is Mine"; fungilood "Billie Jean" ja "Wanna Be Startin' Somethin'"; ning post-disko lood "Baby Be Mine" ja "P.Y.T. (Pretty Young Thing)".<ref name="allmusic" /><ref name="AMG Thriller" /><ref name="RS Thriller" /> Albumi nimiloos "Thriller" väljendas Jacksoni oma huvi üleloomulike nähtuste vastu – teema, mille juurde ta järgnevatel aastatel naasis.<ref name="allmusic" /> 1985. aastal kirjutas Jackson koos [[Lionel Richie]]ga heategevusliku singli "We Are the World", kusjuures tulevikus läbisid humanitaarsed teemad tema laulusõnu ja avalikku elu sageli.<ref name="allmusic" /> Albumi "Bad" esiksingel "I Just Can't Stop Loving You" on tavaline armastusballaad; rokipalas "Dirty Diana" kujutas Jackson nn kiskjalikku armastajat; "Man in the Mirror" on hümnilik ballaad, mille sõnad räägivad pihtimustest ja lubadustest, ning "Smooth Criminal" käsitles uimastite ja gangsterite teemat. Veebiväljaande Allmusic esindaja [[Stephen Thomas Erlewine]] arvas, et album "Dangerous" näitab Jacksonit vastuolulise inimesena.<ref name="ALG Dangerous" /> Ta märgib, et see album on mitmekesisem kui eelmine album "Bad", sest see meeldib urbanistlikule publikule ja meelitab ka keskklassi hümnidega, nagu näiteks "Heal the World".<ref name="ALG Dangerous" /> Sellel Jacksoni albumil olid esimest korda põhiteemaks sotsiaalsed probleemid, näiteks "Why You Wanna Trip on Me" protesteerib maailmas leviva [[AIDS]]-i, kodutuse, uimastite ja näljahäda vastu.<ref name="NYT Dangerous" /> Album "HIStory" loob paranoilise atmosfääri.<ref name="ALG HIStory" /> See keskendub raskustele, mida Jackson oli pidanud enne selle avaldamist üle elama. Lugudega "Scream/Childhood", "Tabloid Junkie" ja "You Are Not Alone" annab Jackson vastulöögi ebaõiglusele ja isolatsioonile, mida tunneb, ning suunab oma viha meedia vastu.<ref name="RS HIStory" /> Album "Invincible" valmis Jacksoni koostöös produtsent Rodney Jerkinsiga.<ref name="allmusic" /> See plaat koosneb urbanistlikust soulmuusikast ("Cry" ja "The Lost Children"), ballaadidest ("Speechless", "Break of Dawn" ja "Butterflies") ning hiphopi, popi ja R&B segust ("2000 Watts", "Heartbreaker" ja "Invincible").<ref name="ALG Invincible" /><ref name="NME Invincible" /> === Hääl ja laulustiil === Jackson hakkas lauljana esinema varases lapsepõlves ning tema hääl ja laulustiil muutusid aja jooksul märgatavalt. Vahemikus 1971–1975 toimunud häälemurdega muutus Jacksoni [[hääleliik]] poisilikust [[sopran]]ist kõrgeks [[tenor]]iks.<ref name="brac 414" /> Kõige tõenäolisemalt muutus Michael Jacksoni hääl 1973. aastal, kui [[The Jackson 5]] salvestas singlit "Dancing Machine".<ref name="XYSKC" /><ref name="LEQUk" /> Tuntud hääleseadja laulupedagoog [[Seth Riggs]]i sõnul oli Michael Jacksoni hääleulatus 3,6 [[oktaav|oktavi]], E – h² (Ameerika helikõrguste süsteemis E2 – B5). 1990. aastatel lisandusid veel mõned alumised noodid, nii et hääleulatus kasvas 4 oktavini. Ta suutis laulda kõrgeid noote täis- ehk rinnahäälega. Tavalise hääletekitamisviisiga kättesaadavatele nootidele lisandus [[falsett]]. Jacksoni madal register oli meeldivalt ümar ja pehme. Jacksoni hääle parim omadus oli liikuvus, mis võimaldas laulda keerulisi [[melism]]e. Nii ''staccato''<nowiki>'</nowiki>s kui ka ''[[legato]]''<nowiki>'</nowiki>s lauldes jäi ta erksalt rütmitäpseks. Puudustena nimetatakse hääle nõrkust, lapselikkust ja vähest resoneerivust,<ref name="Q1Idl" /> eriti keskmisele ja kõrgele registrile võib ette heita õhukest tämbrit.<ref name="Yjul0" /> Jacksoni häält peetakse üheks erakordsemaks popmuusikas. Selle arendamise ja töökorras hoidmisega tuli järjekindlalt tegelda. Tuntud lauluõpetaja Seth Riggs töötas Michael Jacksoni häälega 32 aasta jooksul. Jackson pöördus tema poole 1978. aastal ja Riggs muutus peagi Jacksonile asendamatuks kolleegiks.<ref name="XYSKC" /><ref name="LEQUk" /> Seth Riggs meenutab, et nad kohtusid kuus korda nädalas, harjutades iga päev kaks tundi. Kontserditurneede ajal tehti hääleharjutusi kolm korda päevas: kell 12–13, seejärel 16–16.30 ja hääle lahtilaulmiseks vahetult enne seda, kui Jackson lavale astus: 20.15–20.30.<ref name="mDuwl" /> Michael Jackson kasutas enamasti hääleulatuse kõrgemat osa ning falsetti, lauldes harva noote, mille kirjapanekuks on vaja kasutada bassivõtit. 1973. aastal kasutas Jackson esimest korda n-ö vokaalse luksumise tehnikat laulus "It's Too Late to Change the Time" [[The Jackson 5]] albumil "G.I.T.: Get It Together".<ref name="cUrw6" /> Seda tehnikat hakkas ta rohkem kasutama albumil "Off the Wall", eriti "Shake Your Body (Down to the Ground)" reklaamvideos.<ref name="Nelson George overview 22" /> 1970. aastate lõpus ilmunud "Off the Walli" ajaks hinnati Jacksoni vokaaltehnikat kõrgelt. Ajakiri Rolling Stone võrdles tema häält [[Stevie Wonder]]i uneleva häälega, kirjutades muu hulgas: "Jacksoni sulgkerge tenorihääl on imekauni tämbriga. See läheb sujuvalt üle võrratuks falsetiks, mida laulja julgelt kasutab." Jacksonile oli omane sõnapaari ''come on'' vale hääldamine, mis kõlas kui "cha'mone" või "shamone".<ref name="Lewarne" /> Ajakiri Rolling Stone märkis albumi "Invincible" arvustuses, et 43-aastaselt kasutas Jackson esinedes ikka suurepäraseid rütmipartiisid ja vibreerivat vokaalharmooniat.<ref name="RS Invincible" /> Nelson George iseloomustab Jacksoni lauluhäält nii: "Graatsilisus, agressiivsus, urisemine, loomulik poisilikkus, falsett, pehmus – see kõik teeb temast suurepärase vokalisti."<ref name="Nelson George overview 24" /> === Esinemisstiil === Jackson kandis [[1983]]. aasta märtsis legendaarsel telekontserdil "[[Motown 25: Yesterday, Today, Forever]]" omapärast musta litritega jakki ja [[võltsteemant]]idega [[golfikinnas]]t. Ta demonstreeris esimest korda oma tulevast leivanumbrit – tantsukõndi ''moonwalk'' ('kuukõnd'), mida endine televarietee [[Soul Train]] tantsija ja ansambli [[Shalamar]] liige [[Jeffrey Daniel]] oli talle kolm aastat varem õpetanud. The Jacksonsi esinemist võrreldi [[Elvis Presley]] ja [[The Beatles]]i esinemisega saates "[[The Ed Sullivan Show]]".<ref name="kpPPC" /> [[Anna Kisselgoff]] The New York Timesist kirjutas hiljem: ''Moonwalk'', mille ta kuulsaks tegi, on hea metafoor tema tantsustiilile. Kuidas ta seda teeb? Tehnilises mõttes on ta suurepärane illusionist, tõeline miim. Tema võime hoida üht jalga sirgena, kui ta libiseb, sellal kui teine jalg on kõverdatud ja tundub astuvat, nõuab täpset ajastamist."<ref name="Dancing feet of Michael Jackson" /> 1993. aasta jaanuaris tuli Jackson 27. [[Super Bowl]]i poolajal ilutulestiku saatel lavale, seljas musta värvi ja kuldsega militaarstiilis kostüüm ning ees päikeseprillid, ja jäi pooleteiseks minutiks liikumatult käsi rusikas seisma. Seejärel eemaldas ta prillid ja esitas neli laulu: "Jam", "Billie Jean", "Black or White" ja "Heal the World". Etteaste oli väga menukas. == Diskograafia == === Stuudioalbumid === * "[[Got to Be There]]" (1972) * "[[Ben (album)|Ben]]" (1972) * "[[Music & Me]]" (1973) * "[[Forever, Michael]]" (1975) * "[[Off the Wall (album)|Off the Wall]]" (1979) * "[[Thriller (album)|Thriller]]" (1982) * "[[Bad (album)|Bad]]" (1987) * "[[Dangerous (Michael Jacksoni album)|Dangerous]]" (1991) * "[[HIStory: Past, Present and Future, Book I]]" (1995) * "[[Invincible (Michael Jacksoni album)|Invincible]]" (2001) === Postuumsed albumid === * "[[Michael (album)|Michael]]" (2010) * "[[Xscape]]" (2014) === Esikohahitid USA-s === * 1972 – "[[Ben (laul)|Ben]]" (1 nädal) * 1979 – "[[Don't Stop 'Til You Get Enough]]" (1 nädal) * 1980 – "[[Rock with You]]" (4 nädalat) * 1983 – "[[Billie Jean]]" (7 nädalat) * 1983 – "[[Beat It]]" (3 nädalat) * 1983 – "[[Say Say Say]]" (koos [[Paul McCartney]]ga) (6 nädalat) * 1987 – "[[I Just Can't Stop Loving You]]" (koos [[Siedah Garrett]]iga) (1 nädal) * 1987 – "[[Bad]]" (2 nädalat) * 1987 – "[[The Way You Make Me Feel]]" (1 nädal) * 1988 – "[[Man in the Mirror]]" (2 nädalat) * 1988 – "[[Dirty Diana]]" (1 nädal) * 1991 – "[[Black or White]]" (7 nädalat) * 1995 – "[[You Are Not Alone]]" (1 nädal) == Kontserditurneed == * [[Bad World Tour]] (1987–1989) * [[Dangerous World Tour]] (1992–1993) * [[HIStory World Tour]] (1996–1997) * [[This Is It]] (2009–2010) (jäeti ära) == Auhinnad == {{Vaata ka|Michael Jacksoni auhindade ja nominatsioonide loend}} Michael Jackson on võitnud sadu auhindu. Tähtsaimad neist on näiteks 22 Ameerika muusikaauhinda, 40 Billboardi auhinda, 7 Briti muusikaauhinda, 1 Kuldgloobus, 19 Grammyt, 13 MTV auhinda ja 12 Maailma muusikaauhinda.<ref name="kPn6x" /> == Eraelu == === Abielud ja lapsed === [[Pilt:Lisa Marie Presley at car race.jpg|pisi|Jackson abiellus [[Elvis Presley]] tütre [[Lisa Marie Presley]]ga 1994. aastal]] 1994. aasta mais abiellus Jackson [[Elvis Presley]] tütre [[Lisa Marie Presley]]ga. Nad kohtusid esimest korda 1975. aastal Las Vegases, kui seitsmeaastane Presley ühel Jackson 5-e esinemisel käis. Uuesti said nad kokku ühise sõbra kaudu.<ref name="tara 500-507" /> Presley sõbra väitel algas nende täiskasvanulik sõprus 1992. aasta novembris Los Angeleses.<ref name="gliatto" /> Nad suhtlesid telefoni teel iga päev. Kui 1993. aastal süüdistati Jacksonit lapse seksuaalses ärakasutamises, muutus Jackson sõltuvaks Presley emotsionaalsest toest. Presley oli mures Jacksoni tervise ja [[uimastisõltuvus|ravimisõltuvus]]e pärast.<ref name="tara 518–520" /> Presley sõnul uskus ta, et Jackson polnud midagi valesti teinud ja teda süüdistati alusetult. Presley on öelnud, et armus Jacksonisse, tahtis teda päästa ning tundis, et suudab seda teha.<ref name="FNNey" /> Ta veenis Jacksonit sõlmima kohtuvälist kokkulepet ja minema taastusravile.<ref name="tara 518–520" /> Jackson tegi 1993. aasta sügisel Presleyle telefoni teel abieluettepaneku. Ta küsis, kas Presley abielluks temaga, kui ta seda paluks.<ref name="tara 518–520" /> Nad abiellusid salaja [[Dominikaani Vabariik|Dominikaani Vabariigis]] ja eitasid sündmust peaaegu kaks kuud.<ref name="MJ & Presley divorce" /> Nende abielu oli Presley sõnul "abielupaari elu ... mis oli seksuaalselt aktiivne".<ref name="pQPhd" /> Sel ajal spekuleeris kõmuajakirjandus, et abielu oli võte Jacksoni maine parandamiseks.<ref name="MJ & Presley divorce" /> Abielu kestis vähem kui kaks aastat ja lõppes rahumeelse lahutuslepinguga.<ref name="tara 580–581" /> 2010. aastal Oprah'le antud intervjuus tunnistas Presley, et nende suhe kestis veel neli aastat pärast lahutust, mil nad olid kord koos ja läksid taas lahku, kuni Presley otsustas, et see peab lõppema.<ref name="lmpoprah" /> 14. novembril 1996 kontserditurnee ajal abiellus Jackson [[Austraalia]]s [[Sydney]]s ette valmistamata tseremoonial oma kauaaegse nahaarstist sõbra [[Debbie Rowe|Deborah Rowe'iga]]. Rowe ootas sel ajal umbes kuuendat kuud paari esimest last. Algul polnud Rowe'il ega Jacksonil plaanis abielluda, aga Jacksoni ema veenis neid seda tegema.<ref name="SRTz4" /> Michael Joseph Jackson Jr (tuntud ka kui Prince) sündis 13. veebruaril 1997 ja tema õde Paris-Michael Katherine Jackson sündis 3. aprillil 1998.<ref name="tara 580–581" /><ref name="N0d4D" /> Paar lahutas 1999. aastal ja Jackson sai laste täieliku hooldusõiguse. Lahutus oli üsna rahumeelne, aga hilisema hooldusõiguse taotlusega ei jõutud kokkuleppele enne kui 2006. aastal.<ref name="tara 599-600" /><ref name="Jackson settles with Ex wife" /> Septembris 2006 kinnitasid nii Jackson kui ka tema eksabikaasa Debbie Rowe, et nad jõudsid laste hooldusõiguses kokkuleppele. Tingimusi ei avalikustatud kunagi. Jackson jätkas nende kahe lapse hooldajaks olemist.<ref name="Jackson settles with Ex wife" /> 2002. aastal sündis Jacksoni kolmas laps Prince Michael Jackson II (hüüdnimega Blanket).<ref name="3kI3g" /> Lapse ema isik on teadmata, aga Jackson on öelnud, et tema laps on saadud kunstliku viljastamise teel, kasutades [[surrogaatema]] ja Jacksoni spermat.<ref name="tara 599-600" /> 20. novembril 2002 näitas Jackson imikust poega [[Berliin]]is asuva hotelli Adlon rõdult fännidele. Ta hoidis last paremal käel, üle lapse näo oli õrnalt laotatud riie. Laps rippus lühikest aega üle neljanda korruse rõdu ääre, mis tekitas meedias laialdast kriitikat. Jackson vabandas hiljem intsidendi pärast, nimetades seda kohutavaks veaks.<ref name="Balcony incident" /> === Süüdistused laste seksuaalses ärakasutamises === 1993. aasta suvel süüdistasid 13-aastane Jordan Chandler ja tema hambaarstina töötav isa Evan Chandler Michael Jacksonit [[lapse seksuaalne kuritarvitamine|lapse seksuaalses kuritarvitamises]].<ref name="looking back on 1993" /><ref name="tara 485-486" /><ref name="tara 477-478" /> Chandlerite perekond nõudis Jacksonilt kahjutasu, kuid Michael Jackson keeldus maksmast. Jordan Chandler läks lõpuks politseisse ja ütles, et laulja oli teda seksuaalselt ära kasutanud.<ref name="tara 496-498" /> Lindistati doktor Chandleri juttu, kus ta arutas kavatsusi süüdistustega jätkata. Chandler ütles, et kui ta süüdistusega lõpuni läheb, siis võidab ta suurelt. "Pole mingit võimalust, et ma kaotan. Ma saan kõik, mida tahan, ja nemad on igaveseks hävitatud ... Michaeli karjäär saab läbi." Jordani ema oli siiski kindel, et Jackson polnud midagi valesti teinud.<ref name="tara 477-478" /> Jackson kasutas hiljem seda lindistust väitmaks, et ta oli kadeda isa ohver ja doktor Chandleri ainus eesmärk oli lauljalt raha välja petta.<ref name="tara 477-478" /> Sama aasta 20. detsembril otsis politsei Michael Jacksoni kodu läbi ja laulja pidi läbiotsimiseks lahti riietuma.<ref name="tara 534-540" /> Jordan Chandler oli väidetavalt politseile andnud Jacksoni intiimsete kehaosade kirjelduse. Ta väitis, et laulja pleekinud suguti oli ümberlõigatud, kuid alasti läbiotsimine näitas, et see nii ei olnud.<ref name="5GfES" /> Sama kinnitas 2009. aasta lahkamine.<ref name="Vw6hS" /> Jacksoni sõbrad ütlesid, et laulja ei saanud kunagi täiesti üle alandusest, mis kaasnes alasti läbiotsimisega. Uurimiseks ei olnud piisavalt tõendeid ja süüdistust ei esitatud.<ref name="STsQ4" /><ref name="82YK7" /> Jackson kirjeldas läbiotsimist emotsionaalses avalikus teadaandes ja kinnitas enda süütust.<ref name="looking back on 1993" /><ref name="tara 534-540" /><ref name="campbell (1995) 47-50" /> 1. jaanuaril 1994 sõlmis Jacksoni kindlustusfirma Chandlerite perega kohtuvälise kokkuleppe ning neile maksti 22 miljonit dollarit. Santa Barbara ja Los Angelese maakonna vandemeeste kogu saadeti 1994. aasta 2. mail laiali, ilma et Michael Jacksonile oleks süüdistust esitatud.<ref name="XNfxn" /> Chandlerite pere lõpetas kriminaaluurimisega koostöö 6. juulil 1994.<ref name="subpoena-objection" /><ref name="tara 540-545" /> Kohtuvälise kokkuleppe dokumendid ütlesid sõnaselgelt, et Jackson ei ole midagi valesti teinud ja et ta ei ole vastutav. Chandlerid ja nende pereadvokaat Larry Feldman kirjutasid sellele alla ilma mingite vastuväideteta.<ref name="JmIGw" /> Chandlerite advokaat ütles ka selgesõnaliselt, et tegu ei olnud maksmisega vaikimise eest.<ref name="TY3Bg" /> Umbes kümme aastat pärast seda juhtumit, teise lapse seksuaalse ärakasutamise süüdistuste ajal, teatasid Jacksoni advokaadid, et 1994. aasta kokkulepe oli sõlmitud ilma laulja nõusolekuta.<ref name="subpoena-objection" /> 2002. aasta mai alguses lubas Jackson dokumentaalfilmi meeskonnal eesotsas briti meedianäo [[Martin Bashir]]iga ennast jälgida kõikjal, kuhu ta läks. Bashiri filmimeeskond oli Michael Jacksoniga ka Berliinis, kui toimus intsident, kus ta oma last üle rõduääre hoidis. Saade "[[Elu koos Michael Jacksoniga]]" läks eetrisse 2003. aasta märtsis ja maalis lauljast erakordselt ebameeldiva pildi. Dokumentaalfilmi ühes eriti skandaalses stseenis hoidis Michael Jackson noore poisi käest kinni ja arutas ööbimise korraldamist.<ref name="tara 640" /> Kohe kui dokumentaalfilm eetrisse läks, alustas Santa Barbara maakonna prokurör kriminaalmenetlust. Seoses filmis näidatud 13-aastase poisi juhtumiga arreteeriti Jackson 2003. aasta novembris. Lauljale esitati seitse süüdistust lapse ärakasutamises ja kaks süüdistust uimastava aine annustamises.<ref name="tara 640" /> Jackson eitas neid süüdistusi, öeldes, et ööbimised polnud mingil moel seksuaalset laadi. [[Michael Jacksoni 2005. a kohtuprotsess|Kohtuprotsess]] Jacksoni üle algas 31. jaanuaril 2005 California osariigis Santa Marias ja kestis viis kuud, kuni mai lõpuni. 13. juunil 2005 mõisteti Jackson kõigis süüdistustes õigeks. <ref name="rG1PL" /><ref name="jury" /> Pärast kohtuprotsessi kolis ta laialdase meediakajastuse saatel [[Pärsia laht|Pärsia lahe]] saareriiki [[Bahrein]]i, kus oli [[Abdullah Bin Hamad Bin Isa Al-Khalifa|Sheikh Abdullah']] külaline.<ref name="mdxjG" /> 2014. aastal algatas James Safechuck kohtuasja Jacksoni õigusjärgsete ettevõtete vastu, väites, et Michael Jackson olevat palju kordi teda lapsena seksuaalselt ära kasutanud. 2020. aasta 20. oktoobril langetas California apellatsioonikohus otsuse, millega need süüdistused ümber lükati.<ref>"Lawsuit of Michael Jackson sexual abuse accuser dismissed". AP NEWS. October 22, 2020. Retrieved November 2, 2020.</ref><ref>"Michael Jackson: Court dismisses lawsuit from accuser James Safechuck". BBC News. October 21, 2020. Retrieved November 2, 2020.</ref> === Välimus ja tervis === ==== Näooperatsioonid ==== 1979. aastal murdis Jackson tantsuharjutust tehes ninaluu. Fikseeriva operatsiooniga algas lõikuste ja paranduste jada, mille põhjuseks Jackson ka aastakümneid hiljem ütles, et esimene lõikus lihtsalt ebaõnnestus ja opereerida tuli uuesti. Michael ise kinnitas, et on teinud kaks näooperatsiooni, kuid tema fotosid vaadanud ilukirurgid arvavad, et Jacksonit lõigati 30–40 korda. Lahkamine näitas, et Jacksonile oli tehtud vähemalt 13 iluoperatsiooni.<ref name="Jv9Gk" /> Doktor Wallace Goodsteini sõnul oli popstaar 1990. aastatel korduvalt ka tema juures lõikustel käinud, lausa iga paari kuu tagant. Kliinikusse tuli Jackson alati õhtuti, kui enamik personalist oli lahkunud ning keegi poleks saanud tema kohalolekut märgata. Nahaarst Arnold Klein ütleb tagantjärele, et palus Jacksonil enesega eksperimenteerimine lõpetada, kuid mees olevat operatsiooni tulemuste üle iga kord väga õnnelik olnud. Rohkesti on spekuleeritud põhjuste üle, mis Jacksoni ilukirurgiasõltlaseks muutsid. Seda on seostatud isa pilgetega Jacksoni lapsepõlves, Jacksoni sooviga olla õe La Toya või imetletud Diana Rossi sarnane, vastumeelsusega näha peeglis isa nägu, sooviga välja näha nagu naine, nagu murdeealine poiss või Peeter Paan.<ref name="CczBk" /> [[Deepak Chopra|Doktor Deepak Chopra]], kes sõbrustas Jacksoniga aastakümneid, on öelnud: "See, mida ta oma välimusega tegi, oli lugupidamise täielik puudumine iseenda vastu." <ref name="Eelrand(2009) 42" /> ==== Vitiliigo ja luupus ==== Jacksoni nahk, mis oli tema nooruses olnud helepruun, hakkas alates 1980. aastate keskpaigast järk-järgult muutuma heledamaks. See muutus pälvis laialdast meediakajastust ja levisid kahtlused, et Jackson pleegitas oma nahka.<ref name="campbell (1995) 14-16" /> [[J. Randy Taraborrelli]] kirjutatud elulooraamatu järgi diagnoositi Jacksonil [[1986]]. aastal [[vitiliigo]] ja [[luupus]]. Vitiliigo on autoimmuunse geneesiga haigus, mille puhul autoimmuunreaktsioonide tagajärjel melanotsüüdid hävivad. Meedikute kinnitusel on see haigus midagi sarnast kui albinism. Melanotsüüdid ehk rakud, mis toodavad ja koguvad nahavärvi tekitavat ainet [[melaniin]]i, hakkavad järjest hävima. Mida vähem melanotsüüte, seda rohkem valgeid laike nahale ilmub, ning lõpuks on inimene valiku ees: kas käia ringi laigulise näoga või peita ihuvead puudrikrohvi alla.<ref name="Morna (1997) 33" /> Nii vitiliigo kui ka selle ravi muutsid Jacksoni nahka heledamaks, mida ta omakorda rõhutas nahatooni ühtlustamiseks kasutatud kahvatu jumestusega.<ref name="Taraborrelli" /> Vitiliigokahtlus sai kinnitust ka Jacksoni [[lahkamine|lahkamisel]].<ref name="PxH0K" /> ==== Kehakaalu langemine ==== 1980. aastate alguses langes Jacksoni kehakaal märgatavalt. Jacksoniga kokku puutunud inimeste sõnul käis tal tihti pea ringi, mistõttu arvati, et ta põeb [[anoreksia]]t. 1993. aastal tunnistas Jackson, et tarbib regulaarselt ravimeid [[Vicodin]], [[Xanax]] ja [[Ativan]], põhjendades seda nii lapsepõlves saadud hingeliste traumade, pingelise töö kui ka tantsimisel saadud vigastustega. Lisaks lakkas ta söömast.<ref name="Eelrand (2009) 115" /> Jackson ise ütles, et oli väiksena paksude põskedega hästi toidetud laps. Suuremaks saades muutis ta oma toidusedelit, sest tahtis parem välja näha ja olla tervislik loobudes rasvasest toidust ja pidades dieete mille tagajärjel muutus Jackson väga kõhnaks. Olukord läks isegi nii hulluks, et ta varises ühe kontserdi peaproovis kokku, misjärel soovitasid arstid tal hakata sööma rohkem kala- ja kanaliha.<ref name="Morna (1997) 34" /> Kõik need jätkuvad ninamuutused, dramaatiline kaalukaotus, seejärel äkki tekkinud põsesarnad ja tätoveeritud silmajoon leidsid 1980. aastatel kergemini sallimist. Mida aga mustanahaline publik Michaelile iial ei andestanud, oli pidevalt valgenev nahatoon. "Ainult Ameerikas saab juhtuda, et sünnid mustanahalise mehena ja lõpetad valge naisena," lõõbiti avalikkuses.<ref name="Eelrand (2009) 41" /> === Hapnikukamber === 1986. aastal avaldas ajakiri [[National Enquirer]] esikaanel foto hapnikukambris lamavast Michaelist. Fotoallkiri oli "Michael Jacksoni veider plaan elada 150-aastaseks". Lugejaid taheti veenda selles, et vananemise kartuses magab Michael hapnikukambris. Jackson kinnitas, et see on puhas jama. Ta ütles, et ostis tõepoolest säärase aparaadi, kuid mitte enda, vaid põletushaavadega haigete jaoks. Michael kinkis hapnikukambri Brotmani meditsiinikeskusele-haiglale, kus kunagi tema enda põletushaavu oli ravitud. Kumu levis põhjusel, et Michael ronis vastostetud kambrisse ise sisse, et demonstreerida, kui mugav seal lamada on. Keegi tegi sellest foto, mis jõudis meediasse. Michael väitis 1993. aastal [[Oprah Winfrey]] telesaates, et pole hapnikukambris kordagi maganud, ja oli šokeeritud, et temast nii mõeldi.<ref name="Morna (1997) 33" /> === Sõbrad === Jacksoni talendist olid vaimustuses nii filminäitlejad, kuningakodade liikmed kui ka riigimehed, tema muusikat hinnati ning sooviti tema sõber olla. Jackson oli loomult erak, kuid tema sõprade hulka kuulusid paljud kuulsused.<ref name="celebfriends" /> 1966. aastal sai Jacksoni mentoriks ja kauaaegseks sõbrannaks [[Diana Ross]]. Jacksoni sõprade hulka on kuulunud veel teisigi kuulsusi, nagu näiteks [[Elizabeth Taylor]], [[Usher]], [[Jamie Foxx|Eddie Murphy, Jamie Foxx]], [[Quincy Jones]], [[Brooke Shields]], [[Madonna (laulja)|Madonna]], [[Britney Spears]] ja [[Chris Tucker|Justin Timberlake, Chris Tucker]].<ref name="FZccq" /> Eriti lähedane oli ta [[printsess Diana]]ga. Nad kohtusid esimest korda 1988. aastal Wembley kontserdil. Kuni Diana surmani 1997. aastal kulutas Jackson temaga peetud telefonikõnedele tuhandeid dollareid kuus. Jackson on öelnud, et nad said rääkida kõigest, Dianal oli vaja rääkida kellegagi, kes teadis täpselt, mida ta läbi elas. Pärast Diana surma ütles Jackson: "See oli kõige kurvem sündmus, mida mul eales läbi elada on tulnud. See murdis mu südame. Ma lihtsalt nutsin ja nutsin."<ref name="celebfriends" /> Filmitäht [[Elizabeth Taylor]] oli üks Jacksoni lähedasematest sõpradest. Temalt pärineb ka Jacksoni hüüdnimi Popikuningas. Taylor annetas Neverlandi loomaaiale elevandi ja abiellus rantšos oma seitsmenda abikaasa [[Larry Fortensky]]ga. Kui Jacksonit süüdistati laste seksuaalses ärakasutamises, siis Taylor kaitses Jacksonit. Samuti sõbrustas Jackson ja tegi koostööd ka [[The Beatles]]'i legendi [[Paul McCartney]]'ga, luues 3 duetti: "The Girl Is Mine", "Say Say Say" ja "The Man". Paraku mõranes nende sõprus pärast seda, kui 14. augustil 1985 ostis Michael Jackson ATV Music kataloogi, mis sisaldas muuhulgas enam kui 250 Beatlesi loo avaldamisõigusi, hinnaga 47,5 miljonit dollarit. Omandamine toimus pärast seda, kui Paul McCartney oli nõustanud Jacksonit muusika välja andmise väärtuse osas. Jacksoni lähedane sõber oli kunagi ka [[Uri Geller]], kellele Jackson oli abielutõotuse uuendamisel 2001. aastal isameheks. Kuid nende sõprus purunes, kui Jackson tegi aasta hiljem väidetavalt [[Oxford Union]]is antisemiitlikke märkusi.<ref name="celebfriends" /> Filmimogul [[Steven Spielberg]], kes samuti kuulus Jacksoni sõprade hulka, on tema kohta öelnud nii: "Ma pole näinud kedagi Michaeli-sarnast. Ta on emotsionaalne lapstäht, kuid kontrollib end jäägitult. Vahel paistab ta muutuvat liiga dramaatiliseks, aga on kõik enne hoolega läbi mõelnud. Ta on oma karjääri ja valikute suhtes väga taibukas."<ref name="Roberts38" /> Jacksoni eluaegne sõber [[Lionel Richie]] oli laulu "We Are the World" kaasautor.<ref name="Roberts38" /> == Vaata ka == * [[Michael Jacksoni auhindade ja nominatsioonide loend]] * "[[Michael (film 2026)|Michael]]" (2026. aasta film) == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Legal name">County of Los Angeles Department of Health Services (2009) [[:Pilt:Michael Jackson death certificate.jpg|Michael Jacksoni surmatunnistus]]</ref> <ref name="Moonwalk">Michael Jackson. ''[[Moonwalk (raamat)|Moonwalk]]'', (2009) [esmatrükk [[1988]] ], [[Random House]], lk 26, ISBN 0-307-71698-8</ref> <ref name="www.jwjackson.com">[https://web.archive.org/web/20140911104210/http://www.jwjackson.com/?page_id=2 Joseph Walter Jacksoni elulugu tema ametlikul kodulehel]. Vaadatud 3.03.2012.</ref> <ref name="Nelson George overview 20">George, lk 20</ref> <ref name="SusanFast">[[Susan Fast]]. Difference That Exceeded Understanding: Remembering Michael Jackson. "Popular Music and Society" 33.2 (2009): 259–66.</ref> <ref name="tara 20-22">Taraborrelli, lk 20–22</ref> <ref name="Eelrand">[[Helen Eelrand]]. ''Michael Jackson popikuningas 1958–2009''. Kirjastaja Fookus Meedia OÜ, [[2009]], lk 12.</ref> <ref name="news.bbc.co.uk">[http://news.bbc.co.uk/2/hi/uk_news/magazine/8121599.stm Can Michael Jackson's demons be explained?], BBC, 27. juuni 2009.</ref> <ref name="Michael Jackson Thriller Induction">[http://www.cnn.com/2009/SHOWBIZ/Movies/12/30/national.film.registry/index.html|work=CNN Michael Jackson], [[CNN]], 30. detsember 2009, vaadatud 3.06.2011.</ref> <ref name="lewis 165-168">Lewis, lk 165–168</ref> <ref name="Reuters: U.S. registry 2009-12-30">[[Alex Dobuzinskis]]. [http://www.reuters.com/article/idUSTRE5BT43W20091230?type=musicNews Jackson "Thriller" film picked for U.S. registry], [[Reuters]], 30. detsember 2009, vaadatud 3.06.2011.</ref> <ref name="RRHF">[http://www.rockhall.com/inductees/the-jackson-five The Jackson Five], [[Rock and Roll Hall of Fame]]. Vaadatud 29.05.2007.</ref> <ref name="USA for Africa Grammy's">[http://www.grammy.com/nominees/search?artist=&title=We+Are+The+World&year=All&genre=All Grammy Awards Past Winners Search], [[National Academy of Recording Arts and Sciences]]. Vaadatud 8.06.2011.</ref> <ref name="rollingstone">[https://web.archive.org/web/20080220071720/http://www.rollingstone.com/artists/michaeljackson/biography Michael Jackson: Biography], Rolling Stone. Vaadatud 1.02.2011</ref> <ref name="AMAs 1986">[http://news.google.co.uk/newspapers?id=MRgiAAAAIBAJ&sjid=7aUFAAAAIBAJ&pg=1658,3425033&dq=american+music+awards&hl=en Bruce shows who's Boss], [[The Montreal Gazette]], 28. jaanuar 1986, vaadatud 7.06.2011.</ref> <ref name="Nelson George overview 22">George, lk 22</ref> <ref name="Browne">{{Cite journal|first=David|last=Browne|date=29. november 1991|title=Michael Jackson's Black or White Blues|journal=Entertainment Weekly}}</ref> <ref name="tara 138–144">Taraborrelli, lk 138–144</ref> <ref name="Gold and Platinum">http://www.riaa.com/goldandplatinumdata.php?table=SEARCH_RESULTS&artist=Michael%20Jackson&format=ALBUM&go=Search&perPage=100</ref> <ref name="Nelson George overview 23">George, lk 23</ref> <ref name="New jack swing">{{Netiviide |url=http://articles.chicagotribune.com/2008-08-10/news/0808080318_1_new-edition-new-jack-city-swing |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-04-14 |arhiivimisaeg=2012-05-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120507154347/http://articles.chicagotribune.com/2008-08-10/news/0808080318_1_new-edition-new-jack-city-swing |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="tara 205–210">Taraborrelli, lk 205–210</ref> <ref name="AMAs 1996">{{cite web|url=http://news.google.co.uk/newspapers?id=LWUwAAAAIBAJ&sjid=YzMDAAAAIBAJ&pg=5552,8128572&dq=american+music+awards&hl=en|title=Brooks turns down award for favorite artist of the year|work=Rome News-Tribune|date=30. jaanuar 1996|accessdate16. juuni 2010}}</ref> <ref name="Nelson George overview 37-38">George, lk 37–38</ref> <ref name="RIAA certifications">{{cite web|url=http://www.riaa.com/goldandplatinumdata.php?table=SEARCH_RESULTS&artist=Michael%20Jackson&format=ALBUM&go=Search&perPage=100|title=Gold and Platinum|publisher=Recording Industry Association of America|accessdate=27. aprillil 2008}}</ref> <ref name="MichaelJacksonIsBorn">[http://www.history.com/this-day-in-history/michael-jackson-is-born Michael Jackson is born], history.com, vaadatud 2.06.2011</ref> <ref name="guardian-02-07-08">{{Cite news|author=Burkeman, Oliver|title=Jacko gets tough: but is he a race crusader or just a falling star?|newspaper=The Guardian|url=http://www.guardian.co.uk/world/2002/jul/08/oliverburkeman|date=8. juuli 2002|accessdate=23. juulil 2008|location=London}}</ref> <ref name="Off the Wall {{Nowrap|20 million}}">[https://web.archive.org/web/20131014010941/http://www.virginmedia.com/music/classicalbums/michaeljackson-offthewall.php Michael Jackson: Off the Wall], [[Virgin Media]]. vaadatud 2.06.2011.</ref> <ref name="ConnieChungTonight">{{cite web|url=http://transcripts.cnn.com/TRANSCRIPTS/0212/31/cct.00.html|title=Interview with Jermaine Jackson|accessdate=2. juulil 2008}}</ref> <ref name="AMAs 1980">[http://news.google.co.uk/newspapers?id=wYEsAAAAIBAJ&sjid=0_oDAAAAIBAJ&pg=6776,1201107&dq=american+music+awards&hl=en Donna Summer and Michael Jackson sweep Annual American Music Awards], ''[[Lakeland Ledger]]'', 20. jaanuar 1980, vaadatud 2.06.2011</ref> <ref name="AMAs MJ">{{Cite news|url=http://latimesblogs.latimes.com/music_blog/2009/10/taylor-swift-michael-jackson-dominate-american-music-awards-nominations.html|title=Taylor Swift, Michael Jackson dominate American Music Awards nominations (Updated)|publisher=Tribune Company|work=Los Angeles Times|date=13. oktoober 2009|accessdate=14. oktoobril 2009}}</ref> <ref name="AMAs 1980 2">[http://news.google.co.uk/newspapers?id=EaMkAAAAIBAJ&sjid=Zf4FAAAAIBAJ&pg=3100,419518&dq=american+music+awards&hl=en Donna No. 1, Pop and Soul; Michael Jackson King of Soul], ''[[The Afro American]]'', 2. veebruar 1980, vaadatud 2.06.2011</ref> <ref name="AMG Thriller">{{cite web|first=Stephen Thomas|last=Erlewine|url=http://www.allmusic.com/album/r10089/review|title=Thriller Overview|work=Allmusic|accessdate=15. juunil 2008}}</ref> <ref name="AMAs 1981">[http://news.google.co.uk/newspapers?id=sPIcAAAAIBAJ&sjid=3GcEAAAAIBAJ&pg=6226,95260&dq=american+music+awards&hl=en Few Surprises In Music Awards], [[Sarasota Herald]], 1. veebruar 1981, vaadatud 2.06.2011.</ref> <ref name="RS Thriller">{{Cite news|first=Christopher|last=Connelly|title=Michael Jackson: Thriller|work=Rolling Stone|date=28. jaanuar 1983}}</ref> <ref name="MJ Grammy's">[http://www.grammy.com/nominees/search?artist=Michael+Jackson&title=&year=All&genre=All Grammy Awards Past Winners Search], [[National Academy of Recording Arts and Sciences]]. Vaadatud 2.06.2011.</ref> <ref name="ALG Dangerous">{{cite web|first=Stephen Thomas|last=Erlewine|url=http://www.allmusic.com/album/r10095|title=Dangerous Overview|work=Allmusic|accessdate=15. juunil 2008}}</ref> <ref name="AMAs 1984">[http://news.google.co.uk/newspapers?id=eQUbAAAAIBAJ&sjid=E0gEAAAAIBAJ&pg=5127,2841948&dq=american+music+awards&hl=en Michael Jackson sweeps American Music Awards], [[The Daily News (Kentucky)|Daily News]], 17. jaanuar 1984, vaadatud 2.06.2011.</ref> <ref name="ALG HIStory">{{cite web|first=Stephen Thomas|last=Erlewine|url=http://www.allmusic.com/album/r216079|title=Michael Jackson HIStory Overview|work=Allmusic|accessdate=15. juunil 2008}}</ref> <ref name="Thriller best seller 1">[http://news.google.com/newspapers?id=d9EfAAAAIBAJ&sjid=cdYEAAAAIBAJ&pg=1419,4981079&dq=best+selling+album+1983+worldwide&hl=en Cash register's ring sweet music to record industry], [[Gasden Times]], 26. märts 1984, vaadatud 3.06.2011.</ref> <ref name="ALG Invincible">{{cite web|first=Stephen Thomas|last=Erlewine|url=http://www.allmusic.com/album/r553140/review|title=Michael Jackson:Invincible|work=Allmusic|accessdate=9. septembril 2007}}</ref> <ref name="Thriller {{Nowrap|110 million}} copies">[http://www.bbc.co.uk/china/learningenglish/specials/1430_jackson_photo/page7.shtml Michael Jackson Photo Gallery 迈克•杰克逊影集], [[BBC News|BBC China]], vaadatud 3.06.2011.</ref> <ref name="NME Invincible">{{cite web|first=Mark|last=Beaumont|url=http://www.nme.com/reviews/michael-jackson/5780|title=Michael Jackson: Invincible|work=[[NME]]|date=30. november 2001|accessdate=23. juulil 2008}}</ref> <ref name="Bruce Grammy's">[http://www.grammy.com/nominees/search?artist=Bruce+Swedien&title=&year=All&genre=All Grammy Awards Past Winners Search], [[National Academy of Recording Arts and Sciences]]. Vaadatud 3.06.2011.</ref> <ref name="bucci">Bucci, Paul and Wood, Graeme.[https://web.archive.org/web/20110307033117/http://www.vancouversun.com/Entertainment/Michael+Jackson+billion+people+estimated+watching+gold+plated+casket+memorial+service/1767503/story.html Michael Jackson RIP: One billion people estimated watching for gold-plated casket at memorial service]. The Vancouver Sun, July 7, 2009.</ref> <ref name="TIME">[[Jay Cocks]]. [https://web.archive.org/web/20121022090852/http://www.time.com/time/magazine/article/0,9171,950053-1,00.html Why He's a Thriller], [[Time]], 19. märts 1984, vaadatud 4.06.2011.</ref> <ref name="allmusic">{{cite web|last=Huey|first=Steve|title=Michael Jackson–Biography|url=http://www.allmusic.com/artist/p4576|work=[[Allmusic]]|accessdate=11. novembril 2006}}</ref> <ref name="tara 226">Taraborrelli, lk 226</ref> <ref name="telegraph-june09">{{Cite news|url=http://www.telegraph.co.uk/culture/music/michael-jackson/5656918/Michael-Jackson-the-unreleased-album.html|title=Michael Jackson: the unreleased album|newspaper=The Daily Telegraph|date=27. juuni 2009|accessdate=19. märtsil 2010|location=London|first=Murray|last=Wardrop}}</ref> <ref name="NYTimes">[[John Pareles]]. [http://select.nytimes.com/gst/abstract.html?res=F40F10FB3A5C0C778DDDA80894DC484D81 Michael Jackson at 25: A Musical Phenomenon], The New York Times, 14. jaanuar 1984, vaadatud 4.06.2011.</ref> <ref name="Collectibles">{{cite web|first=Susan|last=Adams|url=http://www.forbes.com/2009/04/14/michael-jackson-auction-lifestyle-collecting-michael-jackson.html|title=Ten Most Expensive Michael Jackson Collectibles|work=Forbes|date=14. aprill 2009|accessdate=14. aprillil 2009|archiveurl=https://archive.today/20120525231159/http://www.forbes.com/2009/04/14/michael-jackson-auction-lifestyle-collecting-michael-jackson.html|archivedate=2012-05-25|url-status=live}}</ref> <ref name="nytt">[[Louise Story]]. [http://www.nytimes.com/2007/12/31/business/media/31dusenberry.html Philip B. Dusenberry, 71, Adman, Dies], The New York Times, 31. detsember 2007, vaadatud 4. 06.2011.</ref> <ref name="National certifications for Thriller 25">{{cite web|url=http://zm.nu/detalle.php?base=zmnews&lay=cgi&form=detalle&tok4=notici&tok5=Noticias&id=17840|title=Zona Musical|publisher=zm.nu|accessdate=5. aprillil 2008|language=Spanish|archiveurl=https://web.archive.org/web/20080329232427/http://zm.nu/detalle.php?base=zmnews&lay=cgi&form=detalle&tok4=notici&tok5=Noticias&id=17840|archivedate=2008-03-29|url-status=live}}</ref> <ref name="tara 279–287">Taraborrelli, lk 279–287</ref> <ref name="jury">{{Cite news|url=http://www.guardian.co.uk/jackson/story/0,15819,1505806,00.html|title=Michael Jackson jury reaches verdict|agency=Associated Press|date=13. juuni 2005|accessdate=12. juulil 2008|work=The Guardian|location=London}}</ref> <ref name="BBC, Jackson's image problems">[http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/music/4584367.stm Music's misunderstood superstar], BBC, 13. juuni 2005, vaadatud 10.06.2011]</ref> <ref name="looking back on 1993">{{Cite news|url=http://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/august/24/newsid_2512000/2512077.stm|title=1993: Michael Jackson accused of child abuse|date=8. veebruar 2003|publisher=BBC|accessdate=11. novembril 2006}}</ref> <ref name="tara 355-361">Taraborrelli, lk 355–361</ref> <ref name="AMAs 2002">{{cite web|url=http://news.google.co.uk/newspapers?id=Oc40AAAAIBAJ&sjid=GyEGAAAAIBAJ&pg=5669,889435&dq=american+music+awards+michael+jackson&hl=en|title=Keys, Destiny's Child, McGraw win at American Music Awards|work=Lodi-News Sentinel|date=10. jaanuar 2002|accessdate=16. juunil 2010}}</ref> <ref name="tara 370–373">Taraborrelli, lk 370–373</ref> <ref name="Michael Jackson: crowned in Africa">{{Netiviide |url=http://findarticles.com/p/articles/mi_m1077/is_n7_v47/ai_12288831/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-04-14 |arhiivimisaeg=2007-05-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070503021540/http://findarticles.com/p/articles/mi_m1077/is_n7_v47/ai_12288831 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Nelson George overview 41">George, p. 41</ref> <ref name="Jackson & Friends">{{cite web|url=http://www.vh1.com/news/articles/1429785/19990527/guns_n_roses.jhtml|title=Slash, Scorpions, Others Scheduled For 'Michael Jackson & Friends'|publisher=VH1|date=27. mai 1999|accessdate=30. mail 2008|archive-date=2010-02-21|archive-url=https://web.archive.org/web/20100221074225/http://www.vh1.com/news/articles/1429785/19990527/guns_n_roses.jhtml|url-status=dead}}</ref> <ref name="TIME2">Cocks, Jay. [https://web.archive.org/web/20090502020318/http://www.time.com/time/magazine/article/0,9171,965452-2,00.html The Badder They Come], Time, September 14, 1987.</ref> <ref name="NYT Dangerous">{{Cite news|first=Jon|last=Pareles|authorlink=Jon Pareles|url=http://query.nytimes.com/gst/fullpage.html?res=9D0CE2D6143DF937A15752C1A967958260&n=Top%2fReference%2fTimes%20Topics%2fPeople%2fJ%2fJackson%2c%20Michael|title=Michael Jackson in the Electronic Wilderness|work=The New York Times|date=24. november 1991|accessdate=23. juulil 2008}}</ref> <ref name="Nelson George overview 42">George, p. 42</ref> <ref name="Lewarne">{{cite web|first=Rory|last=Lewarne|url=http://www.music-news.com/ShowReview.asp?nReviewID=363&nType=4|title=Pink Grease|work=Music News|date=26. juuli 2004|accessdate=10. augustil 2008}}</ref> <ref name="Nelson George overview 43-44">George, pp. 43–44</ref> <ref name="RS Invincible">{{Cite news|first=James|last=Hunter|title=Michael Jackson: Invincible|work=Rolling Stone|date=6. detsember 2001}}</ref> <ref name="usatoday finances">{{Cite news|url=http://www.usatoday.com/life/2003-11-24-jackson-finances_x.htm |title=For Jackson, scandal could spell financial ruin |last=Gunderson, |first=Edna |work=[[USA Today]] |publisher=Gannett Co. Inc |date=19. veebruar 2007 |accessdate=14. märtsil 2010}}</ref> <ref name="rest">{{Cite news|url=http://www.telegraph.co.uk/culture/music/michael-jackson/6136376/Michael-Jackson-finally-laid-to-rest-in-Los-Angeles.html|title= Michael Jackson finally laid to rest in Los Angeles|accessdate=8. septembril 2009|work=The Daily Telegraph|location=London|date=4. september 2009|first=Mark|last=Coleman}}</ref> <ref name="World Records">{{cite web |url=http://uk.news.launch.yahoo.com/dyna/article.html?a=%2F14112006%2F344%2Fjackson-receives-world-records.html&e=l_news_dm |title=Jackson receives his World Records |publisher=[[Yahoo!]] |date=14. november 2006 |accessdate=16. novembril 2006 |archive-date=2011-05-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20110527045635/http://uk.news.launch.yahoo.com/dyna/article.html?a=%2F14112006%2F344%2Fjackson-receives-world-records.html&e=l_news_dm |url-status=dead }}</ref> <ref name="KOP achievements">{{cite web|url=http://www.msnbc.msn.com/id/15529981/ |title=The return of the King of Pop |publisher=[[MSNBC]] |date=2. november 2006 |accessdate=8. juunil 2008}}</ref> <ref name="georgebush">[https://web.archive.org/web/20120505003722/http://www.presidency.ucsb.edu/ws/index.php?pid=18331 Remarks on the Upcoming Summit With President Mikhail Gorbachev of the Soviet Union], April 5, 1990.</ref> <ref name="Garth Brooks ropes in most Billboard awards">http://news.google.com/newspapers?id=w7QiAAAAIBAJ&sjid=DbUFAAAAIBAJ&pg=3124,2012493&dq=best+selling+album+1992+worldwide&hl=en</ref> <ref name="Eccentric">{{Netiviide |url=http://www.mtv.com/news/articles/1615214/michael-jacksons-life-amp-legacy-19861999.jhtml |pealkiri=Michael Jackson's Life & Legacy: The Eccentric King Of Pop (1986–1999) – News Story |vaadatud=2012-04-14 |arhiivimisaeg=2011-09-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110903125657/http://www.mtv.com/news/articles/1615214/michael-jacksons-life-amp-legacy-19861999.jhtml |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Cyrus, Bolton please the fans">http://news.google.co.uk/newspapers?id=mBIVAAAAIBAJ&sjid=TQMEAAAAIBAJ&pg=6811,6756235&dq=american+music+awards&hl=en</ref> <ref name="First 'instant' Jackson biography hits shelves in China">{{cite web|url=http://www.guardian.co.uk/books/2009/jul/07/first-instant-jackson-biography|title=First 'instant' Jackson biography hits shelves in China|last=Pauli|first=Michelle|date=7. juuli 2009|publisher=[[The Guardian]]|accessdate=14. novembril 2009}}</ref> <ref name="Nelson George overview 45-46">George, pp. 45–46</ref> <ref name="HIStory {{Nowrap|20 million}} copies">{{cite web|first=Laura |last=Putti |url=http://ricerca.repubblica.it/repubblica/archivio/repubblica/2001/08/24/il-nuovo-michael-jackson-fa-un-tuffo.html |title=Il nuovo Michael Jackson fa un tuffo nel passato |work=[[La Repubblica]] |date=24. august 2001 |accessdate=10. mail 2009}}</ref> <ref name="Ultimate booklet 48–50">George, pp. 48–50</ref> <ref name="ADL">{{cite web |url=http://www.adl.org/PresRele/ASUS_12/2471_12.asp |title=ADL happy with Michael Jackson decision |publisher=[[Anti-Defamation League]] |date=22. juuni 1995 |accessdate=1. juulil 2008 |archive-date=2012-05-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20120506110256/http://www.adl.org/PresRele/ASUS_12/2471_12.asp |url-status=dead }}</ref> <ref name="lewis 95-96">Lewis, pp. 95–96</ref> <ref name="Rojek2007">{{Cite book|last=Rojek |first=Chris |title=Cultural Studies |url=https://archive.org/details/culturalstudies0000roje |year=2007 |publisher=Polity |page=[https://archive.org/details/culturalstudies0000roje/page/74 74] |isbn=0-7456-3683-7}}</ref> <ref name="tara 610–611">Taraborrelli, pp. 610–612</ref> <ref name="AMAs Poll">{{cite web |url=http://www.mtv.com/news/articles/1425174/20000118/backstreet_boys.jhtml |title=Lauryn Hill, Backstreet Boys, DMX Honored With American Music Awards |publisher=MTV |date=18. jaanuar 2000 |accessdate=16. juunil 2010 |archive-date=2010-01-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20100109040701/http://www.mtv.com/news/articles/1425174/20000118/backstreet_boys.jhtml |url-status=dead }}</ref> <ref name="tara 614–617">Taraborrelli, pp. 614–617</ref> <ref name="Nelson George overview 50-53">George pp. 50–53</ref> <ref name="guardian">{{Cite news|author=Branigan, Tania|title=Jackson spends £20m to be Invincible|newspaper=The Guardian|url=http://www.guardian.co.uk/uk/2001/sep/08/taniabranigan|date=8. september 2001|accessdate=23. juulil 2008 |location=London}}</ref> <ref name="BPI">{{Cite news|title=BPI Searchable database–Gold and Platinum |publisher=[[British Phonographic Industry]] }}</ref> <ref name="2seas-billboard">{{cite web |url=http://www.billboard.com/news/article_display.jsp?vnu_content_id=1002345673#/news/article_display.jsp?vnu_content_id=1002345673 |title=Michael Jackson Sails With Two Seas |work=Billboard |publisher=Nielsen Business Media, Inc |accessdate=25. aprillil 2010 |archiveurl=https://archive.today/20120525231140/http://www.billboard.com/news/article_display.jsp?vnu_content_id=1002345673%23/news/article_display.jsp?vnu_content_id=1002345673#/news/article_display.jsp?vnu_content_id=1002345673 |archivedate=25.05.2012 |url-status=live }}</ref> <ref name="2seas-bbc">{{Cite news|url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/entertainment/5380654.stm |title=Jackson parts with Bahrain label |work=BBC News |publisher=BBC Online |date=26. september 2006 |accessdate=25. aprillil 2010}}</ref> <ref name="2006 World Music Awards">{{cite web |title = 2006 World Music Awards |work = Chiff |url = http://www.chiff.com/pop-culture/world-music-awards.htm |accessdate = 13. veebruaril 2008 |archive-date = 2008-02-04 |archive-url = https://web.archive.org/web/20080204051554/http://www.chiff.com/pop-culture/world-music-awards.htm |url-status = dead }}</ref> <ref name="sonydeal">{{Cite news|last=Leeds |first=Jeff |url=http://www.nytimes.com/2006/04/13/business/media/13music.html?ex=1302580800&en=45bff2f7a4da68fe&ei=5088&partner=rssnyt&emc=rss |title=Michael Jackson Bailout Said to Be Close|work=The New York Times |date=13. aprill 2006 |accessdate=23. juulil 2008}}</ref> <ref name="jb">Reid, Shaheem. [https://web.archive.org/web/20120124213057/http://www.mtv.com/news/articles/1549061/jackson-speaks-at-james-brown-funeral.jhtml James Brown Saluted By Michael Jackson at Public Funeral Service], MTV, December 30, 2006.</ref> <ref name="hitquarters.com">{{cite web|url=http://www.hitquarters.com/index.php3?page=intrview/opar/intrview_RedOne_Interview.html |title=Interview With RedOne |publisher=[[HitQuarters]]|date=23. märts 2009 |accessdate=19. märtsil 2010}}</ref> <ref name="KOP announced">{{cite web |url=http://www.sonybmg.com.au/news/details.do;.tomcat2?newsId=20030829005656 |title=Choose The Tracks On Michael Jackson's 50th Birthday Album! |publisher=Sony BMG |date=20. juuni 2008 |accessdate=20. juunil 2008 |archive-date=2009-06-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20090630012839/http://www.sonybmg.com.au/news/details.do;.tomcat2?newsId=20030829005656 |url-status=dead }}</ref> <ref name="KOP chart positions at ultratop">{{cite web|url=http://www.ultratop.be/nl/search.asp?search=king+of+pop&cat=a |title=King of Pop |work=www.ultratop.be |accessdate=5. septembril 2008}}</ref> <ref name="Rolling Stone 50 dates, {{Nowrap|1 million}} tickets">{{Cite news|first=Daniel |last=Kreps |title=Michael Jackson's "This Is It!" Tour Balloons to 50-Show Run Stretching Into 2010 |publisher=Jann Wenner LLC |work=Rolling Stone |date=12. märts 2009 }}</ref> <ref name="Michael Jackson dead at 50 after cardiac arrest">{{Cite news|url=http://www.cnn.com/2009/SHOWBIZ/Music/06/25/michael.jackson/index.html |title=Michael Jackson dead at 50 after cardiac arrest |publisher=CNN |date=25. juuni 2009 |accessdate=31. augustil 2009}}</ref> <ref name="boxofficemojo">{{cite web|url=http://www.boxofficemojo.com/movies/?id=michaeljacksonthisisit.htm|title=This is It (2009) |work=[[Box Office Mojo]] |accessdate=16. jaanuaril 2010}}</ref> <ref name="LATimesRehearsal">Lee, Chris, and Ryan, Harriet. [http://www.latimes.com/entertainment/news/la-et-jackson-rehearsal27-2009jun27,0,4699249.story Michael Jackson's last rehearsal: just beaming with gladness], The Los Angeles Times, June 27, 2009.</ref> <ref name="PeopleJune29">Lang, Anne, and Jones, Oliver. [https://web.archive.org/web/20120515154540/http://www.people.com/people/package/article/0,,20287787_20288368,00.html Attorney Defends Michael Jackson's Doctor], People, June 29, 2009.</ref> <ref name="McCartneyJune28">{{cite web | title=Lawyer for Doctor: Jackson Had Pulse When Found | work=Connecticut Post | date=28. juuni 2009 | author=McCartney, Anthony (Associated Press)}}</ref> <ref name="Times6580897">{{Cite news|url=http://www.timesonline.co.uk/tol/news/world/us_and_americas/article6580897.ece|title=Fans mourn artist for whom it didn't matter if you were black or white|first=Michael|last=Harvey|newspaper=The Times|date=26. juuni 2009|accessdate=26. juunil 2009|location=London|archive-date=2011-09-20|archive-url=https://web.archive.org/web/20110920052143/http://www.timesonline.co.uk/tol/news/world/us_and_americas/article6580897.ece|url-status=dead}}</ref> <ref name="SitRoomJune29">Chernoff, Ed., ''The Situation Room,'' CNN, June 29, 2009. [http://transcripts.cnn.com/TRANSCRIPTS/0906/29/sitroom.01.html Transcript]</ref> <ref name="GumbelJune28">Gumbel, Andrew. [http://www.guardian.co.uk/music/2009/jun/28/michael-jackson-doctor-lawyer Michael Jackson doctor hires lawyer as family hires pathologist], The Guardian, June 28, 2009.</ref> <ref name="Telegraph911">[http://www.telegraph.co.uk/culture/music/michael-jackson/5654048/Michael-Jackson-transcript-of-911-call.html Michael Jackson: transcript of 911 call], The Telegraph, June 26, 2009.</ref> <ref name="ChildsSchlief">Childs, Dan; Schlief, Michelle. [http://abcnews.go.com/Health/MichaelJackson/Story?id=7960413&page=1 Could Better CPR Have Saved Michael Jackson?], ABC News, June 30, 2009.</ref> <ref name="LATimesMobileJune25">Blankstein, Andrew, and Willon, Phil. [https://web.archive.org/web/20090923180718/http://mobile.latimes.com/inf/infomo?view=page8&feed:a=latimes_1min&feed:c=topstories&feed:i=47712153&nopaging=1 Michael Jackson dead at 50], The Los Angeles Times, June 25, 2009.</ref> <ref name="Rayner">Rayner, Gordon and Singh, Anita. [http://www.telegraph.co.uk/culture/music/michael-jackson/5653140/Michael-Jackson-the-final-days-and-how-TMZ.com-scooped-the-world.html Michael Jackson: the final days and how TMZ.com scooped the world], The Telegraph, June 26, 2009.</ref> <ref name="BBCRuda">Ruda, Steve. [http://news.bbc.co.uk/2/hi/entertainment/8120084.stm Paramedic on Jackson 911 call], BBC News, June 25, 2009.</ref> <ref name="JEMSJune26">Eckstein, Marc. [https://web.archive.org/web/20110724095117/http://connect.jems.com/forum/topics/michael-jackson-ems-response Michael Jackson EMS Response Details Emerge], ''JEMS (Journal of Emergency Medical Services)'', June 26, 2009.</ref> <ref name="FoxNewsJune26">McGevna, Allison. [http://www.foxnews.com/entertainment/2009/06/26/tape-released-michael-jackson-autopsy-way/ Tape of 911 Call Released as Michael Jackson Autopsy Under Way], Fox News, June 26, 2009.</ref> <ref name="HarveyJune26">Harvey, Michael. [https://web.archive.org/web/20110920052143/http://www.timesonline.co.uk/tol/news/world/us_and_americas/article6580897.ece Fans mourn artist for whom it didn't matter if you were black or white], The Times, June 26, 2009.</ref> <ref name="Tourtellotte">Tourtellotte, Bob. [http://www.reuters.com/article/idUSTRE55O6AK20090626 King of Pop Michael Jackson is dead: official], Reuters, June 25, 2009.</ref> <ref name="crash">Skok, David, [https://web.archive.org/web/20090703075357/http://www.vancouversun.com/Entertainment/Internet+stretched+limit+fans+flock+Michael+Jackson+news/1736311/story.html Internet stretched to limit as fans flock for Michael Jackson news], The Vancouver Sun, June 26, 2009.</ref> <ref name="Rawlinson">Rawlinson, Linnie and Nick Hunt. [http://www.cnn.com/2009/TECH/06/26/michael.jackson.internet/index.html Jackson Dies, almost takes Internet With Him], CNN, June 27, 2009.</ref> <ref name="WoodJune27">Wood, Daniel B. [http://www.csmonitor.com/2009/0627/p25s09-usgn.html Outpouring over Michael Jackson unlike anything since Princess Di], Christian Science Monitor, June 27, 2009.</ref> <ref name="Wortham">Wortham, Jenna. [http://bits.blogs.nytimes.com/2009/06/25/michael-jackson-tops-the-charts-on-twitter/ Michael Jackson Tops the Charts on Twitter], The New York Times, June 25, 2009.</ref> <ref name="mtvjackson">Stelter, Brian. [http://artsbeat.blogs.nytimes.com/2009/06/26/the-michael-jackson-channel/?scp=2&sq=MTV&st=cse MTV's Jackson Marathon] The New York Times, June 26, 2009.</ref> <ref name="campbell (1995) 14-16">Campbell (1995), lk 14–16</ref> <ref name="SunHeadlines">[[The Sun (ajaleht)|The Sun]], July 8, 2009, pp. 10–11.</ref> <ref name="Doheny">{{cite news|author=Alan Duke |url=http://www.cnn.com/2011/CRIME/01/07/california.conrad.murray.hearing |title=Coroner's investigator testifies about propofol in Jackson's room |publisher=CNN |date=8. jaanuar 2011}}</ref> <ref name="WebMD">{{Cite news |first=Kathleen |last=Doheny |authorlink= |title=Propofol Linked to Michael Jackson's Death |date=24. august 2009 |work=[[WebMD]] |url=http://www.webmd.com/pain-management/news/20090824/propofol-linked-to-michael-jacksons-death |pages= |accessdate=25. augustil 2009 |language= |last2=Louise Chang, Hector Vila Jr}}</ref> <ref name="hilburn">[[Robert Hilburn]]. [https://web.archive.org/web/20120610025245/http://www.latimes.com/entertainment/news/music/la-et-hilburn-michael-jackson-sep22,0,540678,full.story The long and winding road], [[Los Angeles Times]], 22. september 1985.</ref> <ref name="jdoyle">[[Jack Doyle]]. [http://www.pophistorydig.com/?p=2517 Michael & McCartney, 1990s-2009], 7. juuli 2009, The Pop History Dig.</ref> <ref name="tara 333-338">Taraborrelli, lk 333–338</ref> <ref name="mcca atv">[http://mjjinfo.blogspot.com/2010/11/paul-mccartney-refused-to-buy-atv.html Paul McCartney refused an offer to buy the ATV Catalog for £20 million], 13. november 2010, McCartney pressikonverentsi helisalvestis ja üleskirjutus (1990).</ref> <ref name="tJRXe">[https://web.archive.org/web/20120411025907/http://www.mostintheworld.com/most-popular-shows Top 10 Most Popular Shows in the World] Vaadatud 01.05.2012</ref> <ref name="ch7news">[http://www.youtube.com/watch?v=3htpIVyUtec Michael Jackson 1958–2009], [[Today Tonight]], 25. juuni 2009 (2:36), vaadatud 7.06.2011.</ref> <ref name="iNZhD">Pratt, Mary K. Michael Jackson: King of Pop. ABDO Publishing Company, 2010, lk 19, 20</ref> <ref name="1995 music deal">[http://query.nytimes.com/gst/fullpage.html?res=9B01E7DD1439F93BA35752C1A963958260 Michael Jackson sells Beatles songs to Sony], The New York Times, November 8, 1995.</ref> <ref name="P9f4O">Pratt, Mary K. Michael Jackson: King of Pop, lk 18</ref> <ref name="2007 music deal">{{Cite news|title=Michael Jackson buys rights to Eminem tunes and more, |work=Rolling Stone |publisher=Wenner Media LLC |date=31. mai 2007 }}</ref> <ref name="lP4vC">Pratt, Mary K. Michael Jackson: King of Pop, lk 20</ref> <ref name="Blacks who give back">{{Cite news |url=http://findarticles.com/p/articles/mi_m1077/is_n5_v45/ai_8540117 |title=Blacks who give back' |work=[[Ebony]] |date=märts 1990 |accessdate=14. märtsil 2010 |archiveurl=https://archive.today/20120708095410/http://findarticles.com/p/articles/mi_m1077/is_n5_v45/ai_8540117/ |archivedate=2012-07-08 |url-status=live }}</ref> <ref name="60o4Q">Taraborrelli, lk 14</ref> <ref name="Charity concert Italy">{{cite web |url=http://www.vh1.com/news/articles/1426933/19990505/carey_mariah.jhtml |title=Ricky Martin, Mariah Carey, Michael Jackson, Others To Join Pavarotti For Benefit |publisher=VH1 |date=5. mai 1999 |accessdate=30. mail 2008 |archive-date=2011-10-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20111018125558/http://www.vh1.com/news/articles/1426933/19990505/carey_mariah.jhtml |url-status=dead }}</ref> <ref name="OW5Yl">Taraborrelli, lk 602</ref> <ref name="Magickpapers.com">{{cite web |url=http://www.magickpapers.com/blog/?p=400 |title=David Winters remembers Michael Jackson « Magick Papers & Nightlife Thailand |publisher=Magickpapers.com |date= |accessdate=16. mail 2011 |archive-date=2015-07-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150702033511/http://www.magickpapers.com/blog/?p=400 |url-status=dead }}</ref> <ref name="xQiGi">[[Daniel Schechter]], [[Erica Willheim]]. The Effects of Violent Experience and Maltreatment on Infants and Young Children. – [[Charles H. Zeanah]] (toim). ''Handbook of Infant Mental Health'', 3. trükk, New York: Guilford Press, Inc., [[2009]], lk 197–214.</ref> <ref name="Michael Jackson saved my life">{{cite web|url=http://www.scarborougheveningnews.co.uk/news/39Michael-Jackson-saved-my-life39.5407768.jp|work=Scarborough Evening News|title=Michael Jackson saved my life|accessdate=28. juunil 2009|archive-date=2009-06-28|archive-url=https://web.archive.org/web/20090628193111/http://www.scarborougheveningnews.co.uk/news/39Michael-Jackson-saved-my-life39.5407768.jp|url-status=dead}}</ref> <ref name="KYa7v">Jackson, Michael. Moonwalk. New York: Doubleday, 1988, lk 39</ref> <ref name="RS HIStory">{{Cite news|first=James |last=Hunter |title=Michael Jackson HIStory |work=Rolling Stone |date=10. august 1995 }}</ref> <ref name="qHKeB">{{Netiviide |url=http://www.allmichaeljackson.com/era/jackson5/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-04-15 |arhiivimisaeg=2012-04-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120424172044/http://www.allmichaeljackson.com/era/jackson5/ |url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="brac 414">Brackett, pp. 414</ref> <ref name="b6KJn">Taraborrelli, lk 188</ref> <ref name="Nelson George overview 24">George, p.24</ref> <ref name="olzW7">Taraborrelli, lk 191</ref> <ref name="Dancing feet of Michael Jackson">[[Anna Kisselgoff]]. [http://query.nytimes.com/gst/fullpage.html?res=940DE7DE1539F935A35750C0A96E948260&sec=&spon=&partner=permalink&exprod=permalink Dancing feet of Michael Jackson], The New York Times, 6. märts 1988.</ref> <ref name="reJiv">Lewis, lk 47</ref> <ref name="tara 500-507">Taraborrelli, pp. 500–507</ref> <ref name="tXXSK">Taraborrelli, lk 340–344</ref> <ref name="gliatto">{{cite web |url=http://www.people.com/people/archive/article/0,,20103653,00.html |title=Neverland Meets Graceland |author=Gliatto, Tom |date=15. august 1994 |work=People}}</ref> <ref name="gLhWp">[[Michael Goldberg]], [[David Handelman]]. Is Michael Jackson for Real?, [[Rolling Stone]], 24. september 1987.</ref> <ref name="tara 518–520">Taraborrelli, pp. 518–520</ref> <ref name="ks9Uv">Michael Jacksoni intervjuu [[Barbara Walters]]ile, ABC, 12. september 1997.</ref> <ref name="MJ & Presley divorce">{{Cite news|url=http://www.cnn.com/US/9601/jacko_presley/ |title=She's Out Of His Life |work=CNN |date=18. jaanuar 1996 |accessdate=24. juulil 2008}}</ref> <ref name="63YH0">Taraborrelli, lk vii</ref> <ref name="tara 580–581">Taraborrelli, pp. 580–581</ref> <ref name="fwxVQ">{{cite web|url=http://movies.ign.com/articles/107/1071393p1.html?RSSwhen2010-02-23_111800&RSSid=1071393 |title=Captain EO is Back to Change the World – Movies News at IGN |publisher=Movies.ign.com |date=23. veebruar 2010 |accessdate=22.08.2010}}</ref> <ref name="lmpoprah">[https://web.archive.org/web/20120505050200/http://www.oprah.com/oprahshow/Lisa-Marie-Presley-Opens-Up-About-Michael-Jackson/print/1 Lisa Marie Presley Opens Up About Michael Jackson]. Oprah.com. 2010-10-21.</ref> <ref name="wLNpp">{{Netiviide |url=http://edition.cnn.com/2005/SHOWBIZ/Music/01/30/jackson.life/ |pealkiri=Michael Jackson: A life in the spotlight |vaadatud=2011-05-14 |arhiivimisaeg=2012-07-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120713223358/http://edition.cnn.com/2005/SHOWBIZ/Music/01/30/jackson.life/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="tara 599-600">Taraborrelli, pp. 599–600</ref> <ref name="ufhQ2">Winners of the American Music Awards]http://news.google.co.uk/newspapers?id=pqxAAAAAIBAJ&sjid=sDIHAAAAIBAJ&pg=4496,2784310&dq=american+music+awards&hl=en]</ref> <ref name="Jackson settles with Ex wife">{{Cite news|url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/5394792.stm |title=Jackson child custody battle ends |work=BBC News |publisher=BBC Online |date=30. september 2006 |accessdate=25. aprillil 2010}}</ref> <ref name="ckGGd">[http://www.grammy.com/nominees/search?artist=Michael+Jackson&title=&year=All&genre=All Grammy Awards Past Winners Search]</ref> <ref name="Balcony incident">{{cite web|first=Jennifer|last=Vineyard|url=http://www.mtv.com/news/articles/1458799/20021120/jackson_michael.jhtml|title=Michael Jackson Calls Baby-Dangling Incident A 'Terrible Mistake'|publisher=MTV|date=20. november 2002|accessdate=3. märtsil 2009|archive-date=2010-11-20|archive-url=https://web.archive.org/web/20101120224336/http://www.mtv.com/news/articles/1458799/20021120/jackson_michael.jhtml|url-status=dead}}</ref> <ref name="muAGP">[http://news.google.co.uk/newspapers?id=lZozAAAAIBAJ&sjid=lTIHAAAAIBAJ&pg=4477,3617735&dq=american+music+awards&hl=en Michael, Travis top Music Award winners]</ref> <ref name="tara 485-486">Taraborrelli, pp. 485–486</ref> <ref name="q5OCb">[http://news.google.com/newspapers?id=mfIqAAAAIBAJ&sjid=39cFAAAAIBAJ&pg=3513,3619658&dq=michael+jackson+american+music+awards&hl=en American Music Awards Monday]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="tara 477-478">Taraborrelli, pp. 477–478</ref> <ref name="ttkZg">{{Netiviide |pealkiri=Jackson To Make First US Tour |url=http://pqasb.pqarchiver.com/washingtonpost/access/73555081.html?dids=73555081:73555081&FMT=ABS&FMTS=ABS:FT&date=Jan+12%2C+1988&author=Richard+Harrington&pub=The+Washington+Post+(pre-1997+Fulltext)&edition=&startpage=b.03&desc=Jackson+to+Make+First+Solo+U.S.+Tour |vaadatud=2011-05-14 |arhiivimisaeg=2009-09-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090903214220/http://pqasb.pqarchiver.com/washingtonpost/access/73555081.html?dids=73555081:73555081&FMT=ABS&FMTS=ABS:FT&date=Jan+12%2C+1988&author=Richard+Harrington&pub=The+Washington+Post+(pre-1997+Fulltext)&edition=&startpage=b.03&desc=Jackson+to+Make+First+Solo+U.S.+Tour |url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="tara 496-498">Taraborrelli, pp. 496–498</ref> <ref name="cxSAx">{{Cite news|url=http://www.boston.com/ae/celebrity/articles/2009/06/27/writer_stephen_davis_remembers_michael_jackson |title=Remembering Michael |work=The Boston Globe |author=Shanahan, Mark and Golstein, Meredith |date=27. juuni 2009 |accessdate=14. märtsil 2010}}</ref> <ref name="tara 534-540">Taraborrelli, pp. 534–540</ref> <ref name="gn9rR">Jackson, pp. 29–31</ref> <ref name="campbell (1995) 47-50">Campbell (1995), pp. 47–50</ref> <ref name="nfuap">Jackson, pp. 229–230</ref> <ref name="subpoena-objection">{{cite web|url=http://www.sbscpublicaccess.org/docs/ctdocs/032205mjmemospprtobj.pdf|title=Objection to Subpoena of Settlement Document|author=Attorneys for Michael Jackson|publisher=Superior Court of California|date=22. märts 2005|access-date=2011-05-19|archive-date=2012-08-02|archive-url=https://web.archive.org/web/20120802224838/http://www.sbscpublicaccess.org/docs/ctdocs/032205mjmemospprtobj.pdf|url-status=dead}}</ref> <ref name="M17JG">{{Netiviide |url=http://www.michaeljackson.com/us/bio |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-05-06 |arhiivimisaeg=2011-04-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110412060058/http://www.michaeljackson.com/us/bio |url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="tara 540-545">Taraborrelli, pp. 540–545</ref> <ref name="K5aFe">IMDb: [http://www.imdb.com/title/tt0095655/ "Moonwalker"]</ref> <ref name="tara 640">Taraborrelli, p. 640</ref> <ref name="XeulP">Michael Jacksoni intervjuu Martin Bashirile, "Living with Michael Jackson: A Tonight Special", 2003.</ref> <ref name="Eelrand(2009) 42">Eelrand, lk 42</ref> <ref name="C9hFW">Campbell (1993) pp. 260–263</ref> <ref name="Morna (1997) 33">Morna, lk 33</ref> <ref name="WQmJs">Jackson to tour overseas. The Washington Post. 05.02.1992.</ref> <ref name="Taraborrelli">Taraborrelli, lk 434–436</ref> <ref name="a0QAn">Taraborrelli, lk 452–454</ref> <ref name="Eelrand (2009) 115">Helen Eelrand. Michael Jackson popikuningas 1958–2009. Kirjastaja Fookus Meedia OÜ, 2009, lk 115</ref> <ref name="sVpxv">{{cite web|title=Top 100 Albums (Page 2)|url=http://www.riaa.com/goldandplatinumdata.php?resultpage=2&table=tblTop100&action=|publisher=Recording Industry Association of America|accessdate=16. aprillil 2008}}</ref> <ref name="Morna (1997) 34">Morna, lk 34</ref> <ref name="mij86">Taraborrelli, pp. 576–577</ref> <ref name="Eelrand (2009) 41">Eelrand, lk 41</ref> <ref name="eGpkY">http://www.ohtuleht.ee/696 Vaadatud 1.05.2012</ref> <ref name="celebfriends">Michael Jackson and his celebrity friends. http://www.mirror.co.uk/3am/celebrity-news/michael-jackson-and-his-celebrity-friends-402993. Vaadatud 6.05.2012</ref> <ref name="6f2jR">http://www.ohtuleht.ee/8113 Vaadatud 1.05.2012</ref> <ref name="Roberts38">C. Roberts, lk 38</ref> <ref name="F4yRw">https://web.archive.org/web/20070627052702/http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/97/08/23/kuum.htm#neljas Vaadatud 1.05.2012</ref> <ref name="1KJGg">http://www.postimees.ee/leht/97/08/22/kuum.htm#kymnes{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Vaadatud 1.05.2012</ref> <ref name="FWJPi">http://www.ohtuleht.ee/335341 Vaadatud 1.05.2012</ref> <ref name="yLem1">http://www.postimees.ee/leht/97/07/26e/muusika.htm#kolmas{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Vaadatud 1.05.2012</ref> <ref name="RuyKi">http://www.ohtuleht.ee/7729 Vaadatud 1.05.2012</ref> <ref name="i0rCr">http://www.epl.ee/news/kultuur/michael-jackson-seljatas-laulupeo.d?id=50742994 Vaadatud 1.05.2012</ref> <ref name="YGeoP">http://www.ohtuleht.ee/8105 Vaadatud 1.05.2012</ref> <ref name="rSw4M">http://www.ohtuleht.ee/2472 Vaadatud 1.05.2012</ref> <ref name="p25VK">{{Cite news |last=McNamara |first=Melissa |url=http://www.showbuzz.cbsnews.com/stories/2006/03/17/people/main1414450.shtml |title=Jackson Closes Neverland House |work=CBS News |date=17. märts 2006 |accessdate=25. aprillil 2010 |archive-date=2009-05-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20090502055802/http://www.cbsnews.com/stories/2006/03/17/entertainment/main1414450.shtml |url-status=dead }}</ref> <ref name="cPLhg">{{cite web|first=Dan |last=Ackman |title=Really Odd Facts About Michael Jackson |url=http://www.forbes.com/2005/06/14/jackson-celebrity-trial-cx_da_0614topnews.html |work=Forbes |date=14. juuni 2005 |accessdate=7. oktoobril 2009}}</ref> <ref name="mUueG">{{Cite news|url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/entertainment/4909412.stm |title=Jackson strikes deal over loans |work=BBC News |publisher=BBC Online |date=14. aprill 2006 |accessdate=25. aprillil 2010}}</ref> <ref name="D6w1K">{{Cite news|last=Friedman |first=Roger |url=http://www.foxnews.com/story/0,2933,222797,00.html |title=Who's Funding Jackson's Retreat to Irish Recording Studio? |publisher=FOX News |date=21. oktoober 2006 |accessdate=2. septembril 2009}}</ref> <ref name="JRXYB">Talmadge, Eric. [http://www.usatoday.com/life/music/2007-03-08-2208485574_x.htm Michael Jackson 'wouldn't change anything'], Associated Press, 2007. Retrieved July 25, 2008.</ref> <ref name="iAgho">{{Cite news|title= Will.i.am On Working With Michael Jackson |publisher=Wenner Media LLC |work=Rolling Stone |date=24. september 2007 }}</ref> <ref name="BhA81">{{cite web|url=http://acharts.us/album/37399 |title=Michael Jackson–King of Pop |work=acharts.us |accessdate=11. septembril 2008}}</ref> <ref name="hgTNq">{{Cite news |first=Patrick |last=Foster |url=http://www.timesonline.co.uk/tol/news/uk/article5854735.ece |title=Michael Jackson grand finale curtain-raiser |newspaper=The Times |date=6. märts 2009 |accessdate=24. märtsil 2009 |location=London |archive-date=2011-08-11 |archive-url=https://web.archive.org/web/20110811020431/http://www.timesonline.co.uk/tol/news/uk/article5854735.ece |url-status=dead }}</ref> <ref name="877Hr">{{cite web |url=http://www.life.com/image/88744450/in-gallery/29532/michael-jackson-the-last-rehearsal |title=Michael Jackson: The Last Rehearsal |work=Life |date=29. juuni 2009 |accessdate=28. augustil 2009 |archive-date=2009-07-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20090704103521/http://www.life.com/image/88744450/in-gallery/29532/michael-jackson-the-last-rehearsal |url-status=dead }}</ref> <ref name="VQzDR">{{cite web|title=Christian Audigier Michael Jackson Clothing Collection Confirmed|work=Popcrunch.com|date=24. juuni 2008|url=http://www.popcrunch.com/christian-audigier-michael-jackson-clothing-collection-confirmed/|accessdate=4. jaanuaril 2011|archive-date=2015-04-26|archive-url=https://web.archive.org/web/20150426225218/http://www.popcrunch.com/christian-audigier-michael-jackson-clothing-collection-confirmed/|url-status=dead}}</ref> <ref name="MN0BW">{{cite web|title=Michael Jackson Christian Audigier Clothing Line Was In The Works|work=Popcrunch.com|date=2. juuli 2009|url=http://www.popcrunch.com/michael-jackson-christian-audigier-clothing-line-was-in-the-works|accessdate=4. jaanuaril 2011|archive-date=2010-11-13|archive-url=https://web.archive.org/web/20101113173320/http://www.popcrunch.com/michael-jackson-christian-audigier-clothing-line-was-in-the-works/|url-status=dead}}</ref> <ref name="o8jgG">{{Cite news|author=Joyce Eng |title=Judge Approves Michael Jackson Film |url=http://www.tvguide.com/News/Michael-Jackson-Film-1008827.aspx |work=TV Guide |date=10. august 2009 |accessdate=10. augustil 2009}}</ref> <ref name="11qWh">{{Cite news|url=http://www.msnbc.msn.com/id/32360110 |title=Judge OKs Jackson performance film deal |agency=Associated Press |work=[[MSNBC]] |date=10. august 2009 |accessdate=3. märtsil 2010}}</ref> <ref name="XDJbF">{{cite web|url=http://www.billboard.com/#/news/new-michael-jackson-song-album-due-in-october-1004015054.story |title=New Michael Jackson Song, Album Due In October |last=Herrera |first=Monica |date=23. september 2009 |work=Billboard.com |publisher=Nielsen Business Media, Inc |accessdate=3. märtsil 2010}}</ref> <ref name="5sDzD">[[Daniel Kreps]]. [https://web.archive.org/web/20171107025248/https://www.rollingstone.com/music/news/michael-jackson-estate-sony-strike-massive-250-million-deal-to-release-king-of-pops-music-20100316 Michael Jackson Estate, Sony Strike Massive 250 Million Deal to Release King of Pop's Music &#124; Music News], [[Rolling Stone]], 16. märts 2010.</ref> <ref name="J7lff">Krazit, Tim and McCullagh, Declan. [https://web.archive.org/web/20120823224724/http://news.cnet.com/8301-1023_3-10273854-93.html Debate: Can the Internet handle big breaking news?], cnet.com, June 26, 2009.</ref> <ref name="pnebr">Shiels, Maggie. [http://news.bbc.co.uk/1/hi/technology/8120324.stm Web slows after Jackson's death], BBC News, June 26, 2009.</ref> <ref name="Vi65M">Phoebe. [[:en:Wikipedia:Wikipedia Signpost/2009-06-29/News and notes|The King of Pop vs. Wikipedia]], ''The Wikipedia Signpost'', June 29, 2009; see {{Stats.grok.se|Michael Jackson|year=2009|month=6|text = October 2009 stats}}</ref> <ref name="hpprH">{{cite web|title=Jacko news spreads to Eastenders |work=[[MSN|MSN Entertainment]] |date=28. juuni 2009 |accessdate=1.04.2010}}</ref> <ref name="7pH2V">[https://web.archive.org/web/20130725070047/http://newsbusters.org/blogs/jeff-poor/2009/07/10/jacko-telethon-primetime-broadcast-network-coverage-devotes-one-third-all Jacko Telethon: Primetime Broadcast Network Coverage Devotes One Third of All News to Pop Star's Death], ''newsbusters.org'', July 10, 2009.</ref> <ref name="L4FoW">[https://web.archive.org/web/20121018223826/http://www.people.com/people/package/article/0,,20287787_20288156,00.html Time Magazine to Publish Special Jackson Issue], People, June 27, 2009.</ref> <ref name="nBeol">Hill, Catey. [https://web.archive.org/web/20090721195319/http://www.nydailynews.com/money/2009/06/26/2009-06-26_scene_with_michael_jackson_and_laytoya_jackson_cut_from_sacha_baron_cohens_bruno.html Scene with Michael Jackson, LaToya Jackson cut from Sacha Baron Cohen's "Bruno"], New York Daily News, June 26, 2009.</ref> <ref name="2osxZ">Allen, Nick. [http://www.telegraph.co.uk/culture/music/michael-jackson/5771156/Michael-Jackson-memorial-service-the-biggest-celebrity-send-off-of-all-time.html Michael Jackson memorial service: the biggest celebrity send-off of all time], The Daily Telegraph, July 7, 2009.</ref> <ref name="GcEYm">[http://www2.macleans.ca/2009/07/07/there-was-nothing-strange-about-your-daddy/ Video of Sharpton's eulogy], ''Macleans'', July 7, 2009.</ref> <ref name="oKn5m">[http://www.guardian.co.uk/news/blog/2009/jul/07/michaeljackson Liveblogging Michael Jackson's funeral and memorial service], The Guardian, July 7, 2009.</ref> <ref name="YAE6W">[https://web.archive.org/web/20170510140323/http://www.radiolive.co.nz/Rev-Lucious-Smith-on-conducting-the-memorial-service-for-Michael-Jackson/tabid/506/articleID/14351/Default.aspx Interview with Reverend Lucious Smith, one year since the death of Michael Jackson].</ref> <ref name="fnbYs">Leopold, todd. [http://www.cnn.com/2009/SHOWBIZ/Music/07/03/jackson.spectacle/index.html?eref=rss_latest Jackson spectacle likely a world event]. CNN, July 6, 2009.</ref> <ref name="0nyHq">{{cite web |last=Scott |first=Andrew |url=http://television.aol.com/insidetv/2009/07/09/michael-jackson-memorial-earns-31-million-viewers/ |title=Michael Jackson Memorial Earns {{Nowrap|31 Million}} Viewers & More TV News&nbsp;– Inside TV Blog |work=Television.aol.com |date= |accessdate=2. septembril 2009 |archive-date=2009-07-14 |archive-url=https://web.archive.org/web/20090714105954/http://television.aol.com/insidetv/2009/07/09/michael-jackson-memorial-earns-31-million-viewers/ |url-status=dead }}</ref> <ref name="1CoHx">Adams, James. [http://www.theglobeandmail.com/news/world/a-tortured-stars-last-days/article1199387/ A tortured star's last days], The Globe and Mail, June 27, 2009. (NB! Peab kuuluma tellijate hulka)</ref> <ref name="ysHb4">[http://www.smh.com.au/lifestyle/people/jackson-2nd-autopsy-underway-20090628-d0uc.html Jackson: 2nd autopsy 'underway'], Sydney Morning Herald, June 28, 2009; Blankstein, Andrew et al. [http://www.latimes.com/news/local/la-me-michael-jackson28-2009jun28,0,6934324.story Michael Jackson's doctor interviewed by LAPD], Los Angeles Times, June 27, 2009.</ref> <ref name="7droj">{{Cite news|url=http://www.timesonline.co.uk/tol/news/world/us_and_americas/article6808546.ece|title=LA coroner to treat Michael Jackson's death as a homicide|work=The Times|date=24. august 2009|accessdate=24. augustil 2009|first=Kaya|last=Burgess|location=London|archive-date=2011-09-24|archive-url=https://web.archive.org/web/20110924151131/http://www.timesonline.co.uk/tol/news/world/us_and_americas/article6808546.ece|url-status=dead}}</ref> <ref name="Kinyh">{{Cite news|url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/americas/8219362.stm|title=Jackson 'had lethal drug levels'|date=25. august 2009|accessdate=25. augustil 2009|work=BBC News}}</ref> <ref name="mmIUt">{{cite web|url=http://www.daytondailynews.com/entertainment/music/ap-source-coroner-rules-jacksons-death-homicide-263808.html|title= Michael Jackson Homicide Ruling|accessdate=24. augustil 2009}}</ref> <ref name="pMvlv">{{Cite news|url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/world/americas/8499143.stm |title= Michael Jackson's doctor charged with manslaughter |work=BBC News |publisher=BBC Online |accessdate=8. veebruaril 2010 |date=9. veebruar 2010}}</ref> <ref name="eLjxY">{{Cite news |url=http://www.glendalenewspress.com/news/tn-gnp-0626-jackson,0,4723051.story |title=One year later: Fans gather to pay tribute to Michael Jackson |accessdate=25. juunil 2010 |work=Glendale News-Press |location=Los Angeles |date=25. juuni 2010 |first=Jason |last=Wells |archive-date=2021-05-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210508223625/http://www.glendalenewspress.com/news/tn-gnp-0626-jackson,0,4723051.story |url-status=dead }}</ref> <ref name="I2Zqa">{{Cite news |url=http://www.lavanguardia.es/cultura/noticias/20100625/53952933686/familia-y-fans-de-jackson-le-recuerdan-en-el-aniversario-de-su-muerte-los-angeles-michael-jackson-nu.html |title=Familia y fans de Jackson le recuerdan en el aniversario de su muerte |accessdate=26. juunil 2010 |work=La Vanguardia |location=Los Angeles |date=26. juuni 2010 |last=EFE |archive-date=2011-01-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20110103025725/http://www.lavanguardia.es/cultura/noticias/20100625/53952933686/familia-y-fans-de-jackson-le-recuerdan-en-el-aniversario-de-su-muerte-los-angeles-michael-jackson-nu.html |url-status=dead }}</ref> <ref name="TnvtA">{{Cite news |url=http://www.nowpublic.com/culture/gary-indiana-hosts-michael-jackson-tribute-june-25-2010-2633317.html |title=Gary Indiana Hosts Michael Jackson Tribute June 25, 2010 |accessdate=25. juunil 2010 |work=Glendale News-Press |location=Gary, Indiana |date=25. juuni 2010 |first=Amy |last=Judd |archive-date=2010-06-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20100628000913/http://www.nowpublic.com/culture/gary-indiana-hosts-michael-jackson-tribute-june-25-2010-2633317.html |url-status=dead }}</ref> <ref name="elorF">{{Cite news|url=http://abclocal.go.com/wls/story?section=news%2Flocal&id=7519910|title=Fans honor Michael Jackson in Gary, Indiana|accessdate=25. juunil 2010|work=WLS|location=Gary, Ind.|date=25. juuni 2010|first=Ravi|last=Baichwal|archive-date=2010-06-28|archive-url=https://web.archive.org/web/20100628022928/http://abclocal.go.com/wls/story?section=news%2Flocal&id=7519910|url-status=dead}}</ref> <ref name="lmT1e">{{Cite news|url=http://blog.taragana.com/e/2010/06/23/a-year-after-michael-jacksons-death-fan-base-remains-committed-to-keeping-memory-alive-143386|title=A year after Michael Jackson's death, fan base remains committed to keeping memory alive|accessdate=23. juunil 2010 |agency=Associated Press|location=Los Angeles|date=23. juuni 2010 |first=Anthony|last=Mccartney}}</ref> <ref name="9H83X">{{Cite news|url=http://www.michaeljackson.com/us/node/841578|title=MJ fans plan to march in downtown L.A. one day after anniversary|accessdate=5. juunil 2010|work=LAWeekly|location=Los Angeles|date=4. juuni 2010|first=Dennis|last=Romero|archive-date=2011-07-22|archive-url=https://web.archive.org/web/20110722224542/http://www.michaeljackson.com/us/node/841578|url-status=dead}}</ref> <ref name="IjvN8">{{Cite news|url=http://wn.com/M4MJ_'Forever_Michael'_4_For_fans_use_ONLY!|title= M4mj 'forever Michael' 4 For Fans Use Only! from WN|accessdate=20. juulil 2010 |work=WN|location=Los Angeles|date=26. juuni 2010 |first=Lydia|last=Gimenez-Llort}}</ref> <ref name="SOkBf">{{cite web|url=http://uudised.err.ee/index.php?06238489|title= Michael Jacksoni arst mõisteti kohtus süüdi|accessdate=5. märtsil 2012}}</ref> <ref name="3U85s">{{cite web|url=http://uudised.err.ee/index.php?06240043|title= Michael Jacksoni arst mõisteti neljaks aastaks vangi |accessdate=5. märtsil 2012}}</ref> <ref name="dqdOm">[http://www.postimees.ee/2577464/michael-jacksoni-arst-paases-vangist Michael Jacksoni arst pääses vangist], Postimees, 28. oktoober 2013</ref> <ref name="MtDF9">{{cite web |url=http://www.juliensauctions.com/auctions/2009/michael-jackson/index.html |title=Michael Jackson Exhibition&nbsp;– 2009 |publisher=Juliensauctions.com |date=25. aprill 2009 |accessdate=2. septembril 2009 |archive-date=2009-08-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20090828061635/http://www.juliensauctions.com/auctions/2009/michael-jackson/index.html |url-status=dead }}</ref> <ref name="LF9CO">{{Cite news|url=http://www.independent.co.uk/news/world/americas/michael-jackson-auction-cancelled-after-lawsuit-1668969.html |title=Michael Jackson: The fantastic possessions revealed&nbsp;– Americas, World |newspaper=The Independent |date=26. juuni 2009 |accessdate=2. septembril 2009 |location=London}}</ref> <ref name="pgvOS">Ian Wilhelm: [https://web.archive.org/web/20120806170530/http://philanthropy.com/blogs/giveandtake/michael-jacksonphilanthropy/10192 "Michal Jackson and Philanthropy"]</ref> <ref name="niMqc">{{Netiviide |url=http://www.mjfanclub.net/home/index.php?option=com_content&view=article&catid=122%3Abeyond-the-dance&id=409%3Acharity&Itemid=124 |pealkiri="Charitable Acts" |vaadatud=2012-04-15 |arhiivimisaeg=2012-05-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120513175751/http://mjfanclub.net/home/index.php?option=com_content&view=article&id=409:charity&catid=122:beyond-the-dance&Itemid=124 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="ecN2g">[http://www.usatoday.com/life/people/2009-06-26-jackson-faces_N.htm Antony Berznican, Gary Strauss]</ref> <ref name="lntA6">http://www.allmichaeljackson.com/charities.htm{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="mUyg7">Taraborrelli, lk 304–307</ref> <ref name="VQnYe">Taraborrelli, lk 315–320</ref> <ref name="OKeSz">Taraborrelli, p. 382</ref> <ref name="vXEtK">Stars line up for Clinton celebration. Daily News of Los Angeles. 19.01.1993</ref> <ref name="d4qaD">Facing the music and the masses at the presidential gala. The Boston Globe. 20.01.1992</ref> <ref name="ntAr1">{{Cite book|url=http://books.google.com/?id=LuEPnk7irOMC&printsec=frontcover |title=Michael Jackson, the king of pop&nbsp;...&nbsp;– Google Books |publisher=Books.google.com |year=2005 |accessdate=2. septembril 2009 |isbn=978-0-9749779-0-4}}</ref> <ref name="nDj8G">{{cite web|url=http://www.democraticunderground.com/discuss/duboard.php?az=show_mesg&forum=389&topic_id=5935191&mesg_id=5935451 |title=Thank you BigBearJohn: here's also David Winters |publisher=Democratic Underground |date= |accessdate=16. mail 2011}}</ref> <ref name="3fuAh">{{cite web|url=http://www.indiewire.com/article/michael_jackson_on_screen/ |title=Remembering Michael Jackson, On Screen |publisher=indieWIRE |date= |accessdate=16. mail 2011}}</ref> <ref name="B2ymd">[http://www.imdb.com/find?s=all&q=michael+jackson IMDb Search<!-- Bot generated title -->]</ref> <ref name="BE9cG">{{cite web |url=http://www.contactmusic.com/news.nsf/article/jackson%20attends%20browns%20public%20funeral_1017673 |title=James Brown&nbsp;– Jackson Attends Brown's Public Funeral&nbsp;– Contactmusic News |work=Contactmusic.com |date=2. jaanuar 2007 |accessdate=2. septembril 2009 |archive-date=2012-05-26 |archive-url=https://archive.today/20120526203937/http://www.contactmusic.com/news/jackson-attends-browns-public-funeral_1017673 |url-status=dead }}</ref> <ref name="pt6LX">Taraborrelli, p. 60</ref> <ref name="mSCLl">Taraborrelli, p. 64</ref> <ref name="QcbZ4">Taraborrelli, pp. 209–210</ref> <ref name="XYSKC">Warwick, Jacqueline. "You Can't Win, Child, but You Can't Get out of the Game": Michael Jackson's Transition from Child Star to Superstar, lk 19 http://dal.academia.edu/JacquelineWarwick/Papers. Vaadatud 2.05.2012</ref> <ref name="LEQUk">Tarraborrelli, lk 116</ref> <ref name="Q1Idl">http://www.barkbiteblog.com/2011/11/ranking-the-voices-of-10-men-in-pop.html{{Kõdulink|aeg=aprill 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. Vaadatud 4.05.2012</ref> <ref name="Yjul0">http://www.divadevotee.com/2012/01/michael-jackson-vocal-profile-range.html. Vaadatud 4.05.2012</ref> <ref name="mDuwl">Sara Levy intervjuu Seth Riggsiga. Vaadatud 4.05.2012. http://www.youtube.com/watch?v=IxhNThXf7Wg</ref> <ref name="cUrw6">''The Complete Guide To The Music of Michael Jackson & The Jackson Family'' by Geoff Brown. 164 pages, Omnibus Press</ref> <ref name="kpPPC">Taraborrelli, lk 238–241.</ref> <ref name="kPn6x">Eelrand, Helen. Michael Jackson popikuningas 1958–2009. Kirjastaja Fookus Meedia OÜ, 2009, lk 127</ref> <ref name="FNNey">Taraborrelli, p. 510</ref> <ref name="pQPhd">Taraborrelli, pp. 562–564</ref> <ref name="SRTz4">Taraborrelli, pp. 570–586</ref> <ref name="N0d4D">Taraborrelli, p. 597</ref> <ref name="3kI3g">{{cite web|url=http://www.mirror.co.uk/topics/michael-jackson/ |title=Michael Jackson |work=Daily Mirror |accessdate=29. mail 2009}}</ref> <ref name="5GfES">{{cite web|title=Michael Jackson Never Recovered from 1993 Police Strip Search|publisher=Blogspot.com|date=2. juuli 2009|url=http://wendyista.blogspot.com/2009/07/michael-jackson-never-recovered-from.html}}</ref> <ref name="Vw6hS">{{cite web|title=MJ Autopsy|url=http://i2.cdn.turner.com/cnn/2010/images/02/09/mj_autopsy.pdf|format=PDF}}</ref> <ref name="STsQ4">{{cite web |url=http://site2.mjeol.com/pdf/important-article/photos-may-contradict-michael-s-accuser-1994.pdf |title=Photos May Contradict Michael's Accuser USA Today (pre-1997 Fulltext) – McLean, Va. Date: Jan 28, 1994 |format=PDF |accessdate=25.06.2010 |archive-date=4.12.2010 |archive-url=https://web.archive.org/web/20101204031346/http://site2.mjeol.com/pdf/important-article/photos-may-contradict-michael-s-accuser-1994.pdf |url-status=dead }}</ref> <ref name="82YK7">{{Cite news |url=http://pqasb.pqarchiver.com/USAToday/access/55226686.html?did=55226686&FMT=ABS&FMTS=FT&desc=Photos+may+contradict+Michael%27s+accuser1 |title=Photos May Contradict Michael's Accuser USA Today (pre-1997 Fulltext) – McLean, Va. Date: Jan 28, 1994 |publisher=Pqasb.pqarchiver.com |date=28. jaanuar 1994 |accessdate=25.06.2010 |archive-date=22.12.2010 |archive-url=https://web.archive.org/web/20101222145113/http://pqasb.pqarchiver.com/USAToday/access/55226686.html?did=55226686&FMT=ABS&FMTS=FT&desc=Photos+may+contradict+Michael%27s+accuser1 |url-status=dead }}</ref> <ref name="XNfxn">{{cite web |url=http://site2.mjeol.com/pdf/important-article/jackson-grand-jury-disbanded-1994.pdf |title=Jackson Grand Jury Disbanded – 1994. May 2, 1994 |format=PDF |accessdate=26.10.2010 |archive-date=14.07.2011 |archive-url=https://web.archive.org/web/20110714103125/http://site2.mjeol.com/pdf/important-article/jackson-grand-jury-disbanded-1994.pdf |url-status=dead }}</ref> <ref name="JmIGw">{{cite web |url=http://www.thesmokinggun.com/archive/0616041jacko5.html |title=Michael Jackson's Big Payoff. Agreed to pay {{Nowrap|$15 million}} to settle boy's 1993 sex abuse claim. The Smoking Gun, June 16 |work=Thesmokinggun.com |date= |accessdate=25.06.2010 |archive-date=27.02.2010 |archive-url=https://web.archive.org/web/20100227074725/http://www.thesmokinggun.com/archive/0616041jacko5.html |url-status=dead }}</ref> <ref name="TY3Bg">{{Cite news|url=http://articles.latimes.com/1994-02-05/local/me-19273_1_santa-barbara/2 |title=Grand Jury to convene in Jackson Case Law: Sources close to the investigation say a panel in Santa Barbara will hear testimony next week about alleged molestation of boy. February 05, 1994&#124;Jim Newton, Times Staff Writer |work=latimes.com |date=5. veebruar 1994 |accessdate=25.06.2010}}</ref> <ref name="rG1PL">Taraborrelli, p. 661</ref> <ref name="mdxjG">{{cite web|first=Habib |last=Toumi |url=http://archive.gulfnews.com/articles/06/01/23/10013403.html |title=Jackson settles down to his new life in the Persian Gulf |accessdate=11. novembril 2006 |work= [[Gulf News]] |date=23. jaanuar 2006}}</ref> <ref name="Jv9Gk">Autopsy Report. https://web.archive.org/web/20150723104926/https://cnninsession.files.wordpress.com/2011/11/autopsyreportofjackson.pdf. Vaadatud 3.05.2012</ref> <ref name="CczBk">Bailey, J. Michael. Michael Jackson: Erotic Personality Disorder. http://www.science20.com/j_michael_bailey/michael_jackson_erotic_identity_disorder-55152. Vaadatud 3.05.2012</ref> <ref name="PxH0K">[https://web.archive.org/web/20210215085143/http://tmz.vo.llnwd.net/o28/newsdesk/tmz_documents/0208_mj_case_report_wm.pdf Michael Jackson case report], TMZ.com, vaadatud 10.09.2010.</ref> <ref name="FZccq">Michael Jackson's Famous Fans, Friends React to 'King of Pop's' Death. http://abcnews.go.com/Entertainment/MichaelJackson/story?id=7933976&page=1#.T6aSUlJSgWN. Vaadatud 6.05.2012</ref> }} == Kirjandus == * Erik Morna "Michael Jackson". BNS-i kirjastus, 1997. * Helen Eelrand "Michael Jackson. Popikuningas 1958–2009". [[Fookus Meedia]], 2009. * Chris Roberts "Michael Jackson – Popikuningas 1958–2009". Lauri Jürisoo ja Kirjastus Pegasus OÜ, 2009. * Lewis (Jones), Jel D. "Michael Jackson the King of Pop: The Big Picture; The Music! the Man! the Legend! The Interviews: An Anthology". Amber Communications Group, Inc., 2005. ISBN 978-0974977904. * Taraborrelli, J. Randy. "Michael Jackson: The Magic, The Madness, The Whole Story, 1958–2009". Terra Alta, WV: Grand Central Publishing, 2009. ISBN 0-446-56474-5, 9780446564748. * George, Nelson. "Michael Jackson: The Ultimate Collection booklet". Sony BMG, 2004. * [[Tõnn Sarv]]. Vendluse revolutsioon. – [[Teater. Muusika. Kino]] nr 7/8, 2020.[https://www.temuki.ee/archives/2318] * Randall Sullivan. "Untouchable: The Strange Life and Tragic Death of Michael Jackson". Grove, 2011. ISBN 9781611856033. == Välislingid == * [http://www.michaeljackson.com/ Koduleht] {{JÄRJESTA:Jackson, Michael}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide lauljad]] [[Kategooria:Sündinud 1958]] [[Kategooria:Surnud 2009]] lsj7d51ch0cfkneqjpzdc4f6kaowc85 0 71646 7214054 7185030 2026-08-14T10:45:12Z Avjoska 1538 /* November */ 7214054 wikitext text/x-wiki Sellel leheküljel on loetletud [[2007]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2007}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Ernie Koy]], USA pesapallur (97) *1. jaanuar – [[Tillie Olsen]], juudi päritolu USA kirjanik ja feminist (94) *1. jaanuar – [[Del Reeves]], USA kantrilaulja (74, emfüseem) *1. jaanuar – [[Werner Hollweg]], saksa tenor (70, amüotroofne lateraalskleroos) *1. jaanuar – [[Sándor Mihályfy]], ungari filmirežissöör (69) *1. jaanuar – [[Leonard Fraser]], Austraalia sarimõrvar (55, südamerabandus) *1. jaanuar – [[Darrent Williams]], USA jalgpallur (24, lasti maha) *[[2. jaanuar]] – [[Teddy Kollek]], Iisraeli poliitik (95) *2. jaanuar – [[Mauno Jokipii]], soome ajaloolane (82) *2. jaanuar – [[Paek Nam-sun]], Põhja-Korea diplomaat ja poliitik, välisminister 1998–2007 (78) *2. jaanuar – [[Vadim Zahhartšenko]], Venemaa näitleja (77, operatsiooni tüsistused) *2. jaanuar – [[Sergio Jiménez]], mehhiko näitleja (69) *[[3. jaanuar]] – [[Calvin William Verity]], USA majandustegelane ja poliitik, kaubandusminister 1987–1989 (89) *3. jaanuar – [[Michael Yeats]], Iirimaa poliitik, kirjanik [[William Butler Yeats]]i poeg (85) *3. jaanuar – [[János Fürst]], ungari dirigent (71, vähk) *3. jaanuar – [[Nikolai Merzlikin]], vene näitleja (61, infarkt) *[[4. jaanuar]] – [[Marais Viljoen]], Lõuna-Aafrika Vabariigi president 1979–1984 (91) *4. jaanuar – [[Sandro Salvadore]], itaalia jalgpallur (67) *4. jaanuar – [[Ben Gannon]], Austraalia filmi-, tele- ja teatriprodutsent (54, vähk) *[[5. jaanuar]] – [[Edward John Hughes]], Kanada maalikunstnik (93) *5. jaanuar – [[Vladimir Marantsman]], vene filoloog (74) *5. jaanuar – [[Mihhail Rošal]], Venemaa kunstnik (50) *[[6. jaanuar]] – [[Alessandro Parronchi]], itaalia luuletaja ja kunstiajaloolane (92) *6. jaanuar – [[Charmion King]], Kanada näitleja (81) *6. jaanuar – [[Yvon Durelle]], Kanada poksija (77) *6. jaanuar – [[Mohamed Lamine Sanha]], Guinea-Bissau mereväe ülem (lasti maha) *[[7. jaanuar]] – [[Hugo Tiismus]], eesti tehnikateadlane (82) *7. jaanuar – [[Kapitolina Lazarenko]], NSV Liidu laulja (81) *7. jaanuar – [[Joop Wolff]], Hollandi ajakirjanik ja kommunistlik poliitik (79) *7. jaanuar – [[Magnús Magnússon]], islandi päritolu Suurbritannia ajakirjanik (77, kõhunäärmevähk) *7. jaanuar – [[Olli-Matti Multamäki]], Soome sõjaväelane, kindralleitnant (58) *[[8. jaanuar]] – [[Jane Bolin]], USA esimene naissoost neegerkohtunik (98) *8. jaanuar – [[Francis Cockfield]], Suurbritannia poliitik, Euroopa Komisjoni asepresident 1985–1989 (90) *8. jaanuar – [[Vladimir Kirillov]], vene arhitektuuriajaloolane (81) *8. jaanuar – [[Iwao Takamoto]], jaapani päritolu USA animaator, telesaadete produtsent ja režissöör (81, südamepuudulikkus) *8. jaanuar – [[Jelena Petuškova]], NSV Liidu ratsutaja, kahekordne olümpiavõitja 1972 (66) *8. jaanuar – [[David Ervine]], Põhja-Iirimaa lojalistlik poliitik (53, südamerabandus) *[[9. jaanuar]] – [[Jean-Pierre Vernant]], prantsuse klassikaline filoloog, religiooni- ja kultuuriloolane ning antropoloog (93) *9. jaanuar – [[Ion Dincă]], Rumeenia kommunistlik poliitik (78) *9. jaanuar – [[John Gould]], USA näitleja (60, aordi rebend) *[[10. jaanuar]] – [[Bradford Washburn]], USA kartograaf ja mägironija (96) *10. jaanuar – [[Carlo Ponti]], itaalia filmiprodutsent, [[Sophia Loren]]i abikaasa (94) *10. jaanuar – [[Andrei Gorlov]], vene telesaadete stsenarist ja -produtsent (44) *[[11. jaanuar]] – [[Zoja Šebujeva-Tšekmassova]], ukraina päritolu NSV Liidu näitleja (106) *11. jaanuar – [[Kéba Mbaye]], Senegali jurist, Rahvusvahelise Olümpiakomitee liige (82) *11. jaanuar – [[Donald Edward Osterbrock]], USA astronoom (82) *11. jaanuar – [[Rein Metsik]], eesti korrosiooniteadlane ja põlevkivikeemik (77) *11. jaanuar – [[Bryan Pearce]], briti naivistlik maalikunstnik (77) *11. jaanuar – [[Robert Anton Wilson]], USA kirjanik, filosoof ja vandenõuteoreetik (74) *[[12. jaanuar]] – [[Evald Smitt]], eesti jalgpallur (91) *12. jaanuar – [[Kuno Thomasson]], eesti päritolu Rootsi algoloog (83) *12. jaanuar – [[James Killen]], Austraalia poliitik, kaitseminister 1975–1982 (81) *12. jaanuar – [[Bror Wahlroos]], soomerootsi kaubandustegelane ja ärijuht (78) *12. jaanuar – [[Alice Coltrane]], USA džässpianist ja helilooja (69) *[[13. jaanuar]] – [[Cho Tat Wah]], Hongkongi näitleja (91, maoverejooks) *13. jaanuar – [[Boriss Bugajev]], [[lennuväe peamarssal]], tsiviillennunduse minister 1970–1987 (83) *[[14. jaanuar]] – [[Barbara Kelly]], kanada päritolu briti näitleja (82) *14. jaanuar – [[Darlene Conley]], USA näitleja (72, maovähk) *14. jaanuar – [[Vassilis Photopoulos]], kreeka maalikunstnik, filmi- ja teatrilavastaja (72) *14. jaanuar – [[Andrei Tšerkizov]], Venemaa ajakirjanik, [[Julian Semjonov]]i sekretär (52) *[[15. jaanuar]] – [[Bo Yibo]], Hiina revolutsionäär ja poliitik (99) *15. jaanuar – [[Richard Musgrave]], USA majandusteadlane (96) *15. jaanuar – [[Vaike Erm]], eesti ihtüoloog (78) *15. jaanuar – [[Awad Hamad al-Bandar]], Iraagi endine ülemkohtunik (61, hukati poomise läbi) *15. jaanuar – [[Barzan Ibrahim at-Tikrīti]], Iraagi salateenistuse endine juht, [[Şaddām Ḩusayn]]i poolvend (55, hukati) *[[16. jaanuar]] – [[Rudolf August Oetker]], saksa toiduainetööstur (90) *16. jaanuar – [[Ron Carey]], USA näitleja (71) *16. jaanuar – [[Viktor Lipatov]], vene kirjanik ja ajakirjanik (71, insult) *16. jaanuar – [[Sinikka Arteva]], Soome Yleisradio esimene täiskohaga Hiina korrespondent (61) *16. jaanuar – [[Gennadi Šalimov]], NSV Liidu jalgpallur (59) *16. jaanuar – [[Yuri Stern]], Iisraeli poliitik (57, vähk) *[[17. jaanuar]] – [[James Hillier]], kanada päritolu USA leiutaja, esimese kõrgeresolutsioonilise elektronmikroskoobi looja (91) *17. jaanuar – [[Art Buchwald]], juudi päritolu USA humorist ja satiirik (81) *17. jaanuar – [[Ülle Aaskivi]], Eesti jurist ja poliitik (56) *17. jaanuar – [[Jevgeni Kušnarjov]], Ukraina poliitik (55, jahiõnnetus) *17. jaanuar – [[Alice Lakwena]], Uganda mässuliste liider ja prohvet (50) *17. jaanuar – [[LeRoy Lee]], USA looduskaitsja (50) *[[18. jaanuar]] – [[Julie Winnefred Bertrand]], kanada päritolu pikaealine (115) *[[19. jaanuar]] – [[Gerhard Bronner]], austria helilooja ja kabareeartist (84, [[rabandus]]) *19. jaanuar – [[Tom McCormack]], USA spordiajakirjanik (77) *19. jaanuar – [[Fiama Hasse Pais Brandão]], portugali luuletaja ja tõlkija (68) *19. jaanuar – [[Denny Doherty]], kanada laulja ansamblist [[The Mamas and The Papas]] (66, kõhuaordi aneurüsm) *19. jaanuar – [[Hrant Dink]], armeenia päritolu Türgi ajakirjanik (52, mõrvati) *19. jaanuar – [[Murat Nassõrov]], uiguuri päritolu Venemaa laulja (37, enesetapp) *[[20. jaanuar]] – [[Anatol Rapoport]], vene-juudi päritolu USA matemaatik ja psühholoog (95) *20. jaanuar – [[George Smathers]], USA poliitik, senaator 1951–1969 (93) *20. jaanuar – [[Lloyd Francis]], Kanada poliitik (86, maovähk) *20. jaanuar – [[Eric Aubijoux]], prantsuse mootorrattur (42, suri Dakari rallil südamerabandusse) *20. jaanuar – [[Artur Ruuser]], eesti kunstnik (82) *[[21. jaanuar]] – [[Richard Ollard]], briti ajaloolane ja biograaf (83) *21. jaanuar – [[Peer Raben]], saksa helilooja (66) *21. jaanuar – [[Maria Cioncan]], rumeenia naisjooksja (29, autoõnnetus) *21. jaanuar – [[U;Nee]], korea lauljatar (25, enesetapp) *21. jaanuar – [[Sebastian Šaumjan]], vene ja ameerika keeleteadlane ja semiootik (90) *[[22. jaanuar]] – [[Abbé Pierre]] (Henri Antoine Grouès), prantsuse päritolu katoliku vaimulik, liikumise Emmaus asutaja (94) *22. jaanuar – [[Arnold Kats]], juudi päritolu Venemaa dirigent (82, insult) *22. jaanuar – [[Ramón Marsal Ribó]], hispaania jalgpallur (72) *22. jaanuar – [[Klas Bergenstrand]], Rootsi julgeolekupolitsei direktor (61, infarkt) *[[23. jaanuar]] – [[Leopoldo Pirelli]], itaalia ettevõtja, firma Pirelli president 1965–1996 (81) *23. jaanuar – [[Ryszard Kapuściński]], poola ajakirjanik, proosakirjanik ja luuletaja (74) *23. jaanuar – [[Kaarel Pensa]], eesti kalamees ja luhavaht (71) *[[24. jaanuar]] – [[Emiliano Mercado del Toro]], Puerto Rico päritolu pikaealine (115) *24. jaanuar – [[Krystyna Feldman]], poola näitleja (86, kopsuvähk) *24. jaanuar – [[Klara Palankay]], ungari ooperilaulja (85) *24. jaanuar – [[Wolfgang Iser]], saksa kirjandusteadlane (80) *24. jaanuar – [[Jean-François Deniau]], prantsuse diplomaat, kirjanik ja akadeemik (78) *24. jaanuar – [[Georgi Zeleznjov]], vene ooperilaulja (68) *24. jaanuar – [[İsmail Cem]], Türgi poliitik, välisminister 1997–2002 (66, kopsuvähk) *24. jaanuar – [[Guadalupe Larriva]], Ecuadori kaitseminister (50, kopteriõnnetus) *24. jaanuar – [[Bryan Kocis]], USA geipornostuudio Cobra Video omanik (40, mõrvati) *[[25. jaanuar]] – [[Svjatoslav Mirza]], Venemaa tennisist ja tennisetreener (71) *25. jaanuar – [[Andrei Žegalov]], vene filmioperaator (42, infarkt) *[[26. jaanuar]] – [[Hans Wegner]], Taani mööblidisainer (92) *26. jaanuar – [[Emanuele Luzzatti]], itaalia maalikunstnik ja animaator (85) *26. jaanuar – [[Glen Tetley]], USA tantsija ja koreograaf (80, melanoom) *26. jaanuar – [[Genrietta Jegorova]], vene näitleja (78, südamepuudulikkus) *26. jaanuar – [[David Rattray]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ajaloolane (48, mõrvati) *[[27. jaanuar]] – [[Mari Kamp]], eesti laulja ja näitleja (91) *27. jaanuar – [[Bob Carroll]], USA stsenarist, telesarja "I Love Lucy" autor (88) *27. jaanuar – [[Kamleshwar]], India kirjanik (75, südamerabandus) *27. jaanuar – [[Paul Channon]], Suurbritannia poliitik (71) *27. jaanuar – [[Marcheline Bertrand]], USA näitleja, [[Angelina Jolie]] ema (56, vähk) *[[28. jaanuar]] – [[Emma Tillman]], USA päritolu pikaealine, vanim inimene maailmas (114) *28. jaanuar – [[Carlo Clerici]], Šveitsi jalgrattur (78, vähk) *28. jaanuar – [[Karel Svoboda]], tšehhi helilooja (68) *28. jaanuar – [[Valeri Bartossik]], Venemaa näitleja (62) *28. jaanuar – [[Werner Hackmann]], Saksamaa jalgpalliliiga (Bundesliga) president (59, vähk) *28. jaanuar – [[Jelena Romanova]], vene keskmaajooksja, 1992. aasta olümpiavõitja (43) *[[29. jaanuar]] – [[Robert Meier]], Saksamaa vanim mees, I maailmasõja veteran (109) *29. jaanuar – [[José D'Elía]], Uruguay poliitik ja ametiühingujuht (90) *29. jaanuar – [[Mihhail Agejev]], Venemaa kunstnik (88) *29. jaanuar – [[Mihhail Mtšedlov]], vene usundiloolane ja filosoof (78) *29. jaanuar – [[Albert Paltser]], eesti õigusteadlane (76) *29. jaanuar – [[Didier Lefèvre]], prantsuse fotoajakirjanik (50) *[[30. jaanuar]] – [[Sidney Sheldon]], USA kirjanik, dramaturg ja stsenarist (89) *30. jaanuar – [[Nikos Kourkoulos]], kreeka näitleja ja teatrilavastaja (72, vähk) *[[31. jaanuar]] – [[Adelaide Tambo]], Lõuna-Aafrika Vabariigi kodanikuõiguste aktivist, [[Oliver Tambo]] abikaasa (77) *31. jaanuar – [[Kirka Babitzin]], soome laulja (56) *31. jaanuar – [[Olevi Kull]], eesti ökoloog (51) *31. jaanuar – [[Mohammed Jamal Khalifa]], Saudi Araabia ettevõtja, terrorist [[Usāmah ibn Lādin]]i õemees (49, mõrvati) == Veebruar == *[[1. veebruar]] – [[Gian Carlo Menotti]], itaalia päritolu USA helilooja (95) *1. veebruar – [[Antonio María Javierre Ortas]], hispaania päritolu roomakatoliku kardinal (85, südame seiskumine) *[[1. veebruar]] – [[Jaan Remmel]], eesti looduskaitsja (72) *1. veebruar – [[Dmitri Konovalenko]], vene ajakirjanik (35, südame seiskumine) *[[2. veebruar]] – [[Masao Takemoto]], jaapani iluvõimleja, 1960. aasta olümpiavõitja (87, sapipõievähk) *2. veebruar – [[Malle Hämarik]], eesti lastearst (48) *2. veebruar – [[Gisèle Pascal]], prantsuse näitleja ja seltskonnategelane (83) *2. veebruar – [[Billy Henderson]], mustanahaline USA laulja (67) *2. veebruar – [[Vijay Arora]], india filminäitleja ja -režissöör (62) *2. veebruar – [[Nikolai Gnisjuk]], Venemaa fotograaf (62) *[[3. veebruar]] – [[Pedro Knight]], kuuba päritolu USA muusik (85) *3. veebruar – [[George Becker]], USA ametiühingutegelane (78, eesnäärmevähk) *3. veebruar – [[Ben Kaye]], Kanada helilooja (68, vähk) *[[4. veebruar]] – [[Jules Olitski]], juudi-ukraina päritolu USA maalikunstnik ja skulptor (84, vähk) *4. veebruar – [[José Carlos Bauer]], brasiilia jalgpallur (81) *4. veebruar – [[Barbara McNair]], USA näitleja ja laulja (72, kõrivähk) *4. veebruar – [[Ilja Kormiltsev]], vene luuletaja ja tõlkija (47, lülisambavähk) *[[5. veebruar]] – [[Vladimir Bussõgin]], vene ooperilaulja (80) *5. veebruar – [[George Sadek]], tšehhi päritolu USA graafik (78, vähk) *5. veebruar – [[Charles Grimes]], USA sõudja, 1956. aasta olümpiavõitja (71, kõhunäärmevähk) *5. veebruar – [[Alfred Worm]], austria ajakirjanik ja õppejõud (61, südamerabandus) *[[6. veebruar]] – [[Frankie Laine]], USA laulja (93, operatsiooni tüsistused) *6. veebruar – [[Willye White]], mustanahaline USA naiskergejõustiklane (68, kõhunäärmevähk) *6. veebruar – [[Wolfgang Bartels]], saksa mäesuusataja (66) *6. veebruar – [[Gareth Roberts]], briti arstiteadlane (66) *6. veebruar – [[Anna Tauriala]], soome lastekirjanik ja raamatukunstnik (65) *6. veebruar – [[Bent Skovmand]], rootsi taimeteadlane (61, ajukasvaja) *6. veebruar – [[Reiner Merkel]], Saksa Pressiagentuuri tegevjuht (55, südamerabandus) *[[7. veebruar]] – [[Aleksandr Nemirovski]], vene ajaloolane, antiikaja spetsialist (88) *7. veebruar – [[Alan MacDiarmid]], Uus-Meremaa keemik, Nobeli keemiaauhinna laureaat 2000. aastal (79, kukkumisvigastused) *7. veebruar – [[Abdul Ahmedov]], Dagestani päritolu NSV Liidu ja Venemaa arhitekt (77) *7. veebruar – [[Fred Mustard Stewart]], USA kirjanik (74, vähk) *[[8. veebruar]] – [[Antonio Pierro]], USA pikaealine, vanim mees Ameerika Ühendriikides (110) *8. veebruar – [[Paul Luhtein]], eesti graafik (98) *8. veebruar – [[Florence Melton]], USA ettevõtja ja filantroop (95) *8. veebruar – [[Sérgio Vilarigues]], Portugali kommunistlik poliitik (92) *8. veebruar – [[Anna Nicole Smith]], USA modell (39) *[[9. veebruar]] – [[Benedict Kiely]], iiri kirjanik ja raadiosaatejuht (87) *9. veebruar – [[Bruno Ruffo]], itaalia motosportlane (86) *9. veebruar – [[Viktor Grigorjev]], vene keeleteadlane ja esperantoloog (82, infarkt) *9. veebruar – [[Ian Richardson]], šoti näitleja (72) *[[10. veebruar]] – [[Charles R. Walgreen juunior]], USA apteegiketi Walgreens president ja üks omanikke (100) *10. veebruar – [[Sobron Aidit]], Indoneesia kirjanik (72) *10. veebruar – [[Pjotr Štein]], Venemaa lavastaja (69) *[[11. veebruar]] – [[Marianne Fredriksson]], rootsi kirjanik (79) *11. veebruar – [[Yunus Parvez]], India näitleja (75, diabeet) *[[12. veebruar]] – [[Thomas E. Fairchild]], USA jurist ja apellatsioonikohtunik (94) *12. veebruar – [[Georg Buschner]], saksa jalgpallitreener (81, eesnäärmevähk) *12. veebruar – [[Ellen Hanley]], USA teatrinäitleja (80, ajuinsult) *12. veebruar – [[Paolo Pileri]], itaalia motosportlane (62) *12. veebruar – [[Randy Stone]], USA filminäitleja, -lavastaja ja -produtsent (48, südamepuudulikkus) *[[13. veebruar]] – [[Bruce Metzger]], USA teoloog ja piibliuurija (93) *13. veebruar – [[Elizabeth Jolley]], Austraalia kirjanik (83) *13. veebruar – [[Hannu Savola]], soome ajakirjanik, ajalehe Ilta-Sanomat peatoimetaja (57) *13. veebruar – [[Johanna Sällström]], rootsi näitleja (32) *[[14. veebruar]] – [[Ryan Larkin]], Kanada animaator (63, kopsuvähk) *14. veebruar – [[Pál Erdöss]], ungari filmilavastaja (60) *14. veebruar – [[Steven Pimlott]], briti teatrilavastaja (53, kopsuvähk) *[[15. veebruar]] – [[Robert Adler]], austria-juudi päritolu USA leidur (93, südamepuudulikkus) *15. veebruar – [[Ray Evans]], USA helilooja ja laulusõnade autor (92, südamerabandus) *15. veebruar – [[Ingrid Nõges]], eesti keraamik (84) *15. veebruar – [[Igor Feld]], Nõukogude Liidu ja Venemaa kergejõustikutreener (65) *[[16. veebruar]] – [[Lilli Promet]], eesti kirjanik (85) *16. veebruar – [[Vladimir Beloussov]], vene jalgpallur (59) *16. veebruar – [[José Silva de Oliveira]], brasiilia jalgpallur (57, tsirroos) *[[17. veebruar]] – [[Maurice Papon]], Prantsusmaa poliitik ja sõjakurjategija (96) *17. veebruar – [[Jakov Lind]], austria-juudi päritolu Briti kirjanik (80) *17. veebruar – [[Anatoli Aleksejev]], vene küberneetik (78) *17. veebruar – [[Jurga Ivanauskaitė]], leedu kirjanik ja kunstnik (45) *17. veebruar – [[Jacob Lekgetho]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (32, autoõnnetus) *[[18. veebruar]] – [[Bob Oksner]], USA koomiksikunstnik (90, kopsupõletik) *18. veebruar – [[Barbara Gittins]], USA gay-õiguste aktivist (75, rinnavähk) *18. veebruar – [[Aleksandr Jartsev]], vene jalgpallitreener (35, mõrvati) *[[19. veebruar]] – [[Janet Blair]], USA näitleja (85, kopsupõletik) *19. veebruar – [[Celia Franca]], briti päritolu Kanada tantsija ja lavastaja (85) *19. veebruar – [[Sergei Burkotov]], Venemaa munitsipaalpoliitik (49, mõrvati) *[[20. veebruar]] – [[Carl-Henning Pedersen]], taani kunstnik (93) *20. veebruar – [[Siegfried Landau]], saksa-juudi päritolu USA muusik ja dirigent (85, hukkus tulekahjus) *20. veebruar – [[Albert Mkrtšjan]], armeenia päritolu NSV Liidu ja Venemaa filmilavastaja (80) *[[21. veebruar]] – [[Balázs Lengyel]], ungari kirjanik ja tõlkija (88) *21. veebruar – [[Keith Kyle]], Briti ajakirjanik ja ajaloolane (81) *[[22. veebruar]] – [[Edgar Evans]], Briti ooperilaulja (94) *22. veebruar – [[Lothar-Günther Buchheim]], saksa kirjanik ja maalikunstnik (89, südamepuudulikkus) *22. veebruar – [[Fons Rademakers]], hollandi filmilavastaja (86, emfüseem) *22. veebruar – [[Nikita Hruštšov (ajakirjanik)|Nikita Hruštšov]], vene ajakirjanik (47, insult) *[[23. veebruar]] – [[Uwe Soodla]], eesti autoinsener ja soojusenergeetika õppejõud (76) *23. veebruar – [[Donnie Brooks]], USA laulja (71, südamepuudulikkus) *23. veebruar – [[Ervin Umerov]], krimmi-tatari kirjanik (66) *23. veebruar – [[Gennadi Korolkov]], vene filmi- ja teatrinäitleja (65, vähk) *23. veebruar – [[Pascal Yoadimnadji]], Tšaadi poliitik, peaminister 2005–2007 (56, ajuverejooks) *23. veebruar – [[Liina Roomet]], eesti keraamik (49) *[[24. veebruar]] – [[Bruce Bennett]], USA kuulitõukaja ja filminäitleja (100) *24. veebruar – [[Jock Dodds]], Briti jalgpallur (91) *[[25. veebruar]] – [[P. Bhaskaran]], India luuletaja (83) *25. veebruar – [[Juerg Federspiel]], Šveitsi kirjanik ja filmikriitik (76, uppus) *25. veebruar – [[Iskender Muratalin]], Kõrgõzstani poliitik (72) *[[26. veebruar]] – [[Vladimir Jurjevitš Martõnov|Vladimir Martõnov]], vene filminäitleja ja -lavastaja (59) *26. veebruar – [[Ivan Skljarov]], Venemaa poliitik, Nižni Novgorodi oblasti kuberner 1997–2001 (58) *[[27. veebruar]] – [[Bernd Freytag von Loringhoven]], Saksamaa sõjaväelane (93) *[[27. veebruar]] – [[Sergei Danilov]], vene rokkmuusik, kitarrist ja helilooja (46) *[[28. veebruar]] – [[Charles Forte]], Briti hotelli- ja restoraniettevõtja (98) *28. veebruar – [[Arthur M. Schlesinger juunior]], juudi päritolu USA ajaloolane (89, infarkt) *28. veebruar – [[Egon Monk]], saksa teatri- ja filmilavastaja (79) *28. veebruar – [[Olev Laanjärv]], Eesti poliitik, siseminister 1990–1992, Riigikogu liige 2003–2007 (64) *28. veebruar – [[Billy Thorpe]], Austraalia rokkmuusik (60, südame seiskumine) *28. veebruar – [[Aleksandr Grigorjan]], armeenia ajakirjanik, ekspert Mägi-Karabahhi küsimustes (56) ==Märts== *[[1. märts]] – [[Sydney Gun-Munro]], Saint Vincenti ja Grenadiinide kindralkuberner 1979–1985 (90) *1. märts – [[Helmut Oruvee]], eesti arhitekt ja ehitusteadlane (83) *1. märts – [[Marie Adelaide]], Luksemburgi printsess, suurhertsog [[Jean (Luksemburg)|Jeani]] õde (82) *1. märts – [[Kasampõr Turuganov]], usbeki-kasahhi luuletaja ja tõlkija (74) *1. märts – [[Otto Brandenburg]], taani tantsija ja näitleja (72) *1. märts – [[Anatoli Gluškov]], vene ajaloolane (71) *1. märts – [[Tinos Rusere]], Zimbabwe poliitik ja ametiühingutegelane (61, neerupuudulikkus) *1. märts – [[Manuel Bento]], portugali jalgpallur, väravavaht (58) *[[2. märts]] – [[Thomas S. Kleppe]], USA poliitik, siseminister 1975–1977 (87, Alzheimeri tõbi) *2. märts – [[Doris Anderson]], Kanada feminist (85, kopsufibroos) *2. märts – [[Meinhard Niglas]], eesti maadleja (74) *2. märts – [[João Alfacinha da Silva]], portugali kirjanik (58) *[[3. märts]] – [[Benito Lorenzi]], itaalia jalgpallur (81) *3. märts – [[Aleksandr Hlebnikov]], vene ulmekirjanik (71) *3. märts – [[Miroljub Rajić]], Serbia jalgpalliliidu peasekretär (56, infarkt) *[[4. märts]] – [[Henri Troyat]], prantsuse kirjanik (95) *4. märts – [[Tadeusz Nalepa]], poola laulja (64) *[[5. märts]] – [[Ivan Supek]], horvaadi filosoof ja kirjanik (91) *5. märts – [[Milan Kiš]], slovaki näitleja (72) *5. märts – [[Gennadi Zolov]], vene teatrinäitleja (59) *[[6. märts]] – [[Ernest Gallo]], USA veinitööstur (91) *6. märts – [[Julius Põldmäe]], eesti jurist ja kodu-uurija (96) *6. märts – [[Moshe Beisky]], Iisraeli jurist, ülemkohtunik 1979–1991 (86) *6. märts – [[Pierre Moinot]], prantsuse kirjanik (86) *6. märts – [[Jean Baudrillard]], prantsuse filosoof (77) *[[7. märts]] – [[Feliks Katsman]], juudi päritolu NSV Liidu ja Venemaa tehnikateadlane (79) *7. märts – [[Frigyes Hidas]], ungari helilooja (78) *7. märts – [[Pino Lancetti]], itaalia stilist ja rätsep (78) *7. märts – [[Andy Sidaris]], USA filmilavastaja (74, kõrivähk) *7. märts – [[Hinge Brand]], eesti prokurör (66) *7. märts – [[Sándor Szakácsi]], ungari näitleja (54) *[[8. märts]] – [[Cruz Hernández]], Salvadori pikaealine, mõnedel andmetel maailma vanim inimene (128?) *8. märts – [[Vassili Budnik]], NSV Liidu raketiteadlane (93) *8. märts – [[John Inman]], Briti näitleja (71, maksahaigus) *8. märts – [[Nadja Pyykkö]], soome näitleja ja grimeerija (60) *8. märts – [[John Vukovich]], USA pesapallur (59, ajukasvaja) *[[9. märts]] – [[Gerardo Mello Mourão]], Brasiilia kirjanik (90) *9. märts – [[Dali Jazi]], Tuneesia poliitik ja jurist, kaitseminister 2001–2004 (64) *9. märts – [[Brad Delp]], USA laulja (55, enesetapp) *9. märts – [[Vladimir Studenetski]], Eesti ühiskonnategelane (49) *[[10. märts]] – [[Ricardo Espalter]], Uruguay näitleja ja koomik (82, neerupuudulikkus) *10. märts – [[Endel Kitse]], eesti mullateadlane ja ökoloog (78) *10. märts – [[Lanna Saunders]], USA näitleja (65, polüskleroos) *10. märts – [[Richard Jeni]], USA koomik (49, enesetapp) *[[11. märts]] – [[Betty Hutton]], USA laulja ja näitleja (86, jämesoolevähk) *[[12. märts]] – [[Antonio Ortíz Mena]], Mehhiko finantsist ja poliitik, rahandusminister 1958–1970 (99, kukkumisel saadud vigastused) *12. märts – [[Isidoro Vejo Rodríguez]], Uruguay poliitik, riigitööde minister 1963–1967 (92) *12. märts – [[Preah Maha Ghosananda]], Kambodža budistide vaimne juht (77) *12. märts – [[Yeap Ghim Guan]], Malaisia jurist ja poliitik (66, insult) *12. märts – [[Rein Neggo]], eesti kirikuõpetaja ja kirjanik Ameerikas (88) *[[13. märts]] – [[Marija Hromtsova]], vene polaaruurija (97) *13. märts – [[Jekaterina Joannovna]], vene vürstinna (91) *13. märts – [[Endel Kudisiim]], eesti õpetaja ja jurist (85) *13. märts – [[Nicole Stéphane]], prantsuse näitleja (83) *13. märts – [[Herbert Fux]], Austria näitleja ja poliitik (79) *13. märts – [[Jorge Díaz]], Argentina päritolu Tšiili näitekirjanik (77) *13. märts – [[Karol Spišák]], slovaki filmi- ja teatrilavastaja (65) *13. märts – [[Vladimir Kozerenko]], ukraina jalgpallitreener (61) *[[14. märts]] – [[Zygmunt Kęstowicz]], poola näitleja (86) *14. märts – [[Tommy Cavanagh]], inglise jalgpallur ja jalgpallimänedžer (78) *14. märts – [[Gareth Hunt]], inglise näitleja (65, kõhunäärmevähk) *[[15. märts]] – [[Jean Talairach]], prantsuse närvikirurg ja psühhiaater (96) *15. märts – [[Herman Stein]], juudi päritolu USA filmihelilooja (91) *15. märts – [[Kurt Rapf]], austria helilooja (85) *15. märts – [[Blanquita Amaro]], kuuba päritolu Argentina ja USA näitleja ja tantsija (83, südamerabandus) *15. märts – [[Stuart Rosenberg]], USA filmilavastaja (79, südamerabandus) *15. märts – [[Nikolai Plate]], vene keemik (72, tromboos) *15. märts – [[Charles Harrelson]], USA palgamõrvar, näitleja [[Woody Harrelson]]i isa (69, südamerabandus) *[[16. märts]] – [[Arthur Marshall]], Briti lennundusinsener ja ettevõtja (103) *16. märts – [[Georges Bordonove]], prantsuse ajaloolane ja kirjanik (86) *16. märts – [[Luz Franco]], portugali teatrilavastaja ja näitleja (52, vähk) *[[17. märts]] – [[Valdemar Väli]], eesti kunstnik (97) *17. märts – [[Vassili Safonov]], vene teatrinäitleja (92) *17. märts – [[Freddie Francis]], inglise filmilavastaja ja -operaator (89, insult) *17. märts – [[Ernst Haefliger]], Šveitsi tenor (87, äge südamepuudulikkus) *17. märts – [[John Backus]], USA infotehnoloog, programmeerimiskeele Fortran üks loojaid (82) *17. märts – [[Illarion Golitsõn]], vene maalikunstnik (78, autoõnnetus) *17. märts – [[Helgi Allik]], eesti kultuuritegelane, tantsujuht ja pedagoog (69) *[[18. märts]] – [[Bob Woolmer]], Briti kriketimängija ja Pakistani kriketitreener (58, kägistati) *[[19. märts]] – [[Boonchu Rojanasathien]], Tai finantsist ja poliitik, asepeaminister 1975–1976 (86, vähk) *19. märts – [[Calvert DeForest]], USA näitleja ja koomik (85) *19. märts – [[Luther Ingram]], USA soulmuusik, laulja ja helilooja (69, südamepuudulikkus) *19. märts – [[Robert Dickson]], Kanada luuletaja ja proosakirjanik (62, vähk) *[[20. märts]] – [[Albert Baez]], mehhiko päritolu USA füüsik (94) *20. märts – [[Taha Yassin Ramadan]], Iraagi poliitik, asepresident 1991–2003 (69, hukati poomise läbi) *[[21. märts]] – [[Sven O. Høiby]], norra ajakirjanik, kroonprintsess Mette-Mariti isa (70, kopsuvähk) *21. märts – [[Uno Valk]], eesti metsateadlane (84) *[[22. märts]] – [[Genia Walschek]], Šveitsi endine jalgpallur (90) *22. märts – [[Elbert Tuganov]], Eesti animaator (87) *22. märts – [[Nisar Bazmi]], Pakistani helilooja (83, neerupuudulikkus) *22. märts – [[Aleksandr Aksjonov]], vene muusik, ansambli Objekt Nasmešek looja (42) *22. märts – [[Ratmir Šiškov]], Venemaa laulja, ansambli Banda solist (19, autoõnnetus) *[[23. märts]] – [[Bertel Gardberg]], soomerootsi kujunduskunstnik ja hõbesepp (90) *23. märts – [[Mao Anqing]], hiina kirjanik, [[Mao Zedong]]i poeg (83) *23. märts – [[Ed Bailey]], USA pesapallur (75, kõrivähk) *23. märts – [[Paul Cohen]], juudi päritolu USA matemaatik (72, vähk) *23. märts – [[Damian McDonald]], Austraalia jalgrattur (34, liiklusõnnetus) *[[24. märts]] – [[Gennadi Bortnikov]], vene näitleja (67, infarkt) *24. märts – [[Henson Cargill]], USA kantrilaulja (66, operatsiooni tüsistused) *[[25. märts]] – [[Andranik Margarjan]], Armeenia poliitik, peaminister 2000–2007 (55, infarkt) *[[26. märts]] – [[Mihhail Uljanov]], vene näitleja (79, sooltehaigus) *26. märts – [[Beniamino Andreatta]], Itaalia poliitik ja majandusteadlane, mitmekordne minister (78) *26. märts – [[Heinz Schiller]], Šveitsi autovõidusõitja (77) *26. märts – [[Mihhail Kolesnikov]], Venemaa sõjaväelane, endine kindralstaabi ülem (67, insult) *[[27. märts]] – [[Joe Sentieri]], itaalia laulja ja näitleja (82, ajuverejooks) *27. märts – [[Paul Lauterbur]], USA keemik, 2003. aasta [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind|Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna]] laureaat (77) *[[28. märts]] – [[Bill Fisk]], USA endine jalgpallur (90) *28. märts – [[Jevgeni Merkurjev]], vene näitleja (71, uppus) *28. märts – [[Jevgeni Kogan]], Eesti ühiskonnategelane ja Nõukogude Liidu poliitik (53) *[[29. märts]] – [[Maria Sidónio]], portugali näitleja, laulja ja keraamik (86) *29. märts – [[Adebayo Adefarati]], Nigeeria poliitik (76) *29. märts – [[Tosiwo Nakayama]], Mikroneesia Föderatsiooni esimene president 1979–1987 (76) *[[30. märts]] – [[John Roberts (poliitik)|John Roberts]], Kanada poliitik (74, südamerabandus) *30. märts – [[Fay Coyle]], Põhja-Iirimaa endine jalgpallur (73) *30. märts – [[Michael Dibdin]], inglise kirjanik (60) *[[31. märts]] – [[Thomas W. Moore]], USA teleprodutsent, meediakontserni ABC endine tegevjuht (88) *31. märts – [[Paul Watzlawick]], USA psühholoog, kommunikatsiooniteooria ekspert (85) ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[Hans Filbinger]], Saksa jurist ja poliitik, Baden-Württembergi peaminister 1966–1978 (93) *1. aprill – [[Laurie Baker]], inglise päritolu India arhitekt (90) *1. aprill – [[Ladislav Rychman]], tšehhi filmilavastaja (84) *1. aprill – [[George Sewell]], inglise näitleja (82) *1. aprill – [[Driss Chraïbi]], maroko kirjanik (80) *[[2. aprill]] – [[Henry Lee Giclas]], USA astronoom (96) *2. aprill – [[Enn Vallak]], eesti leidur, ärimees ja metseen (91) *2. aprill – [[Livio Vacchini]], šveitsi arhitekt (74) *2. aprill – [[Tadjou Salou]], Togo jalgpallur (32) *[[3. aprill]] – [[Zoltán Pongrácz]], ungari helilooja (95) *3. aprill – [[Marion Eames]], Briti kirjanik (85) *3. aprill – [[Walter Nicks]], USA tantsija ja koreograaf (81) *3. aprill – [[Nina Wang]], Hongkongi ettevõtja, Aasia rikkaim naine (69) *[[4. aprill]] – [[Reginald H. Fuller]], inglise päritolu USA piibliteadlane ja anglikaani vaimulik (92) *4. aprill – [[Edward Mallory]], USA näitleja (76) *4. aprill – [[Bob Clark]], USA filmilavastaja (67, autoõnnetus) *4. aprill – [[K. Sivalingam]], india päritolu Malaisia poliitik (59, südamerabandus) *[[5. aprill]] – [[Maria Gripe]], rootsi laste- ja noortekirjanik (83) *5. aprill – [[Boriss Durov]], vene filmilavastaja (70) *5. aprill – [[Igor Frolov]], vene jalgpallur (68) *5. aprill – [[Mark St. John]], USA kitarrist (51, ajuverejooks) *[[6. aprill]] – [[Eero Lehtinen]], soome luteri vaimulik ja teoloog, Lapimaa esimene piiskop 1956–1974 (95) *6. aprill – [[Luigi Comencini]], itaalia filmilavastaja (90) *6. aprill – [[Colin Graham]], inglise ooperi-, teatri- ja filmilavastaja (75, südame seiskumine) *6. aprill – [[Vjatšeslav Zahharov]], NSV Liidu rahandustegelane, Riigipanga asepresident 1988–1991 (73) *[[7. aprill]] – [[Barry Nelson]], USA näitleja (89) *7. aprill – [[Marià Gonzalvo]], hispaania jalgpallur (85) *7. aprill – [[Johnny Hart]], USA karikaturist (76) *7. aprill – [[Brian Miller]], inglise jalgpallur (70) *[[8. aprill]] – [[Ján Bzdúch]], slovaki näitleja (84) *8. aprill – [[Osmo Harkimo]], soome filmioperaator (83) *8. aprill – [[Sol LeWitt]], USA kunstnik (78, vähk) *[[9. aprill]] – [[Philip Mayne]], viimane elusolev Briti ohvitser I maailmasõjas (107) *9. aprill – [[Egon Bondy]], tšehhi filosoof ja luuletaja (77) *9. aprill – [[AJ Carothers]], USA näitekirjanik ja telestsenarist (75, vähk) *9. aprill – [[Dumitru Pîrvulescu]], Rumeenia maadleja (73) *9. aprill – [[Alain Etchegoyen]], armeenia päritolu prantsuse filosoof (55, vähk) *[[10. aprill]] – [[Nikolai Konarjov]], NSV Liidu poliitik, sideminister 1982–1990 (80) *10. aprill – [[Dakota Staton]], USA džässilaulja (76) *10. aprill – [[Avdõ Kulijev]], Türkmenistani endine poliitik, välisminister 1990–1992 (71, maooperatsiooni tüsistused) *[[11. aprill]] – [[Kurt Vonnegut]], USA kirjanik (84, kukkumisel saadud ajukahjustus) *11. aprill – [[Roscoe Lee Browne]], USA näitleja (81, vähk) *11. aprill – [[Warren Strelow]], USA hokimängija ja -treener (73, insult) *11. aprill – [[Loïc Leferme]], prantsuse akvalangist (36, uppus sukeldumisel) *[[12. aprill]] – [[Alberto Agazzi]], Itaalia üks viimaseid I maailmasõja veterane (108) *12. aprill – [[Sigrid Aru]], eesti arst (84) *12. aprill – [[Sándor Szerényi]], Ungari endine poliitik ja maleföderatsiooni president (101) *12. aprill – [[Veikko Pihlajamäki]], Soome poliitik, kaitseminister 1983–1987 (85) *[[13. aprill]] – [[Marc Galle]], flaami päritolu Belgia poliitik (76) *13. aprill – [[Andrzej Kurylewicz]], poola helilooja (75) *13. aprill – [[Don Selwyn]], Uus-Meremaa näitleja ja filmilavastaja (71, neeruviiruse tüsistused) *13. aprill – [[Aleksandr Kazantsev]], vene kirjanik (54) *[[14. aprill]] – [[René Rémond]], prantsuse ajaloolane ja akadeemik (88) *14. aprill – [[Ladislav Adamec]], Tšehhoslovakkia poliitik, peaminister 1988–1989 (80) *14. aprill – [[June Callwood]], kanada ajakirjanik ja ühiskonnaaktivist (82, vähk) *[[15. aprill]] – [[Maria Antonietta Macciocchi]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (84) *15. aprill – [[Justine Saunders]], austraalia näitleja (54, vähk) *[[16. aprill]] – [[Maria Lenk]], brasiilia naisujuja (92, aordirebend) *16. aprill – [[Trần Bạch Đằng]], Vietnami sõjaväelane, poliitik ja ajakirjanik (81) *16. aprill – [[Jack Wiebe]], Kanada poliitik, senaator 2000–2004 (70, kopsuvähk) *16. aprill – [[Robert Jones]], Suurbritannia poliitik (56, maksavähk) *[[17. aprill]] – [[Kitty Carlisle Hart]], USA näitleja ja laulja (92, kopsupõletik) *17. aprill – [[Nair Bello]], brasiilia näitleja (75, südamepuudulikkus) *17. aprill – [[Glenn Suttom]], USA kantrihelilooja ja -produtsent (69, südamerabandus) *17. aprill – [[Roman Solntsev]], vene kirjanik (67) *[[18. aprill]] – [[Jaak Taul]], eesti luterlik vaimulik ja teoloog (101) *18. aprill – [[Raymond Kaelbel]], prantsuse jalgpallur (75) *18. aprill – [[Einar Sanden]], eesti kirjanik (74) *18. aprill – [[Andrej Kvašňák]], slovaki jalgpallur (70, kopsuvähk) *18. aprill – [[Itchō Itō]], Jaapani poliitik, Nagasaki linnapea 1995–2007 (61, mõrvati) *[[19. aprill]] – [[Silvia Rannamaa]], eesti kirjanik (89) *19. aprill – [[Ken Albers]], USA laulja (82) *19. aprill – [[Jean-Pierre Cassel]], prantsuse näitleja (74) *[[20. aprill]] – [[Andrew Hill]], USA džässpianist (69, kopsuvähk) *20. aprill – [[Jan Kociniak]], poola näitleja (69) *[[21. aprill]] – [[Ilmar Talve]], eesti kirjanik ja etnoloog (88) *21. aprill – [[Stanisław Dragan]], poola poksija (65, õnnetus talutöödel) *[[22. aprill]] – [[Karl Holzamer]], saksa filosoof ja pedagoog, telekanali ZDF esimene peadirektor (100) *[[23. aprill]] – [[Boriss Jeltsin]], Nõukogude Liidu poliitik, Venemaa president 1991–1999 (76) *23. aprill – [[David Halberstam]], USA ajakirjanik (73, autoõnnetus) *23. aprill – [[Michael Smuin]], USA balletitantsija ja koreograaf (68) *[[24. aprill]] – [[Warren Avis]], USA ettevõtja, Avis autorenditeenuse asutaja (91) *24. aprill – [[József Madaras]], ungari näitleja (70) *[[25. aprill]] – [[Alan Ball (jalgpallur)|Alan Ball]], inglise jalgpallur (61, infarkt) *25. aprill – [[Barbara Blida]], Poola poliitik, ehitusminister 1993–1997 (57, enesetapp) *[[26. aprill]] – [[Jack Valenti]], USA avalike suhete spetsialist ja kinematograafiategelane, Motion Picture Association of America president 1966–2004 (85) *26. aprill – [[Pertti Lindfors]], soome filosoof ja ühiskonnateadlane (80) *26. aprill – [[Florea Dumitrache]], rumeenia jalgpallur (58, kõhuverejooks) *[[27. aprill]] – [[Karel Dillen]], flaami päritolu Belgia poliitik (81) *27. aprill – [[Kirill Lavrov]], vene näitleja (81) *27. aprill – [[Mstislav Rostropovitš]], vene tšellist ja dirigent (80) *[[28. aprill]] – [[Carl Friedrich von Weizsäcker]], saksa füüsik ja filosoof (94) *28. aprill – [[Debora Vaarandi]], eesti luuletaja (90) *28. aprill – [[Laine Mets]], eesti pianist ja klaveriõppejõud (85) *28. aprill – [[Luigi Filippo D'Amico]], itaalia filmilavastaja (83) *28. aprill – [[Horst Dohlus]], Saksa DV riigitegelane (80) *[[29. aprill]] – [[Arve Opsahl]], norra näitleja ja laulja (85, südamepuudulikkus) *29. aprill – [[Joseph Nérette]], Haiti kohtunik ja poliitik, president 1991–1992 (83, kopsuvähk) *29. aprill – [[Ivica Račan]], Horvaatia poliitik, peaminister 2000–2003 (63, vähk) *[[30. aprill]] – [[Gordon Scott]], USA näitleja (79, operatsiooni tüsistused) *30. aprill – [[Zola Taylor]], USA laulja, ansambli [[The Platters]] liige (69, kopsupõletiku tüsistused) *30. aprill – [[Eeki Mantere]], soome näitleja (58) *30. aprill – [[Grégory Lemarchal]], prantsuse laulja, "[[Star Academy]] 2004" võitja (23, [[tsüstiline fibroos]]) == Mai == *[[1. mai]] – [[Temira Pachmuss]], Eestist pärit USA kirjandusteadlane (79) *[[2. mai]] – [[Phillip Carter]], Briti ettevõtja, jalgpalliklubi [[FC Chelsea]] auasepresident (44, helikopteriõnnetus) *2. mai – [[Brad McGann]], Uus-Meremaa filmilavastaja ja stsenarist (43, vähk) *[[3. mai]] – [[Walter Schirra]], USA kosmonaut (84, südamerabandus) *3. mai – [[Ivan Tretjak]], NSV Liidu sõjaväelane (84) *3. mai – [[Nicos Symeonides]], Küprose poliitik, kaitseminister 2006–2007 (68) *3. mai – [[Abdul Sabur Farid Kuhestani]], Afganistani poliitik, peaminister 1992. aastal (55, mõrvati) *[[4. mai]] – [[Karl Schlögl]], austria keemik (82) *[[5. mai]] – [[Gusti Wolf]], austria näitlejanna (95) *5. mai – [[Theodore Maiman]], USA füüsik, esimese laseri ehitaja (79) *5. mai – [[Marián Zednikovič]], slovaki näitleja (55, vähk) *5. mai – [[Mihhail Rudjak]], vene ettevõtja, firma Ingeokom tegevjuht (47) *5. mai – [[Dan Põldroos]], eesti näitleja (37) *[[6. mai]] – [[Bernard Weatherill]], Suurbritannia poliitik, Saadikutekoja esimees 1983–1992 (86) *6. mai – [[Curtis Harrington]], USA filmilavastaja (80) *6. mai – [[Kazuo Kitamura]], jaapani näitleja (80, kopsupõletik) *6. mai – [[Enéas Carneiro]], Brasiilia poliitik (68) *6. mai – [[Đorđe Novković]], horvaadi helilooja (63) *[[7. mai]] – [[Tomasi Kulimoetoke II]], Wallise kuningas 1959–2007 (88) *7. mai – [[Yahweh ben Yahweh]], USA sekti Nation of Yahweh asutaja ja juht (71, eesnäärmevähk) *7. mai – [[Raffi Lavie]], Iisraeli kunstnik (70, kõhunäärmevähk) *[[8. mai]] – [[Abdullah al-Faisal ibn Abd al-Aziz]], Saudi Araabia prints, ettevõtja ja kirjanik (85) *8. mai – [[Aigar Vahemetsa]], eesti kirjanik (71) *8. mai – [[Philip Craig]], USA kriminaalkirjanik (74) *8. mai – [[Oskar Gnadenteich]], eesti vaimulik (96) *[[9. mai]] – [[Alfred Chandler]], USA majandusajaloolane, [[Pulitzeri preemia]] laureaat (88) *9. mai – [[Ester Roode]], eesti kunstnik (84) *9. mai – [[Tarja-Tuulikki Tarsala]], soome näitleja (69) *9. mai – [[Lea Veelma]], eesti ajakirjanik (59) *[[10. mai]] – [[John Lattimer]], USA uroloog, neerutuberkuloosi ravi avastaja (92) *[[11. mai]] – [[Malietoa Tanumafili II]], Samoa riigipea 1962–2007 (94) *11. mai – [[Viktor Kovaljov]], NSV Liidu ja Venemaa hokimängija (53, infarkt) *[[12. mai]] – [[Astrid Arak]], eesti baleriin ja näitleja (79) *12. mai – mulla [[Dadullah Akhund]], Afganistani vaimulik ja väepealik, üks islamiliikumise Taliban välikomandöre (41, hukkus lahingus) *[[13. mai]] – [[Karl Laantee]], eesti päritolu USA luteri pastor ja raadiojaama Ameerika Hääl kauaaegne saatejuht (79) *13. mai – [[Chen Xiaoxu]], hiina näitleja (41, rinnavähk) *[[14. mai]] – [[Ülo Jõgi]], [[Erna]] salga liige (86) *14. mai – [[Colin St John Wilson]], Briti arhitekt, Briti Raamatukogu hoone projekteerija (85) *14. mai – [[Viktor Tšanov]], endine NSV Liidu jalgpallur (84) *14. mai – [[Jean Saubert]], USA mäesuusataja (65, rinnavähk) *[[15. mai]] – [[Giorgio Cavaglieri]], itaalia päritolu USA arhitekt (95) *15. mai – [[Helmut Puur]], eesti maadleja (84) *15. mai – [[Jerry Falwell]], USA pastor ja teleevangelist (73, südame arütmia) *[[16. mai]] – Dame [[Mary Douglas]], briti antropoloog (86) *16. mai – [[Goar Gasparjan]], armeenia ooperilaulja (83) *16. mai – [[Tatjana Lavrova]], vene näitleja (69) *[[17. mai]] – [[Lloyd Alexander]], USA kirjanik (83) *17. mai – [[Wiktor Zin]], poola arhitekt ja kunstnik (82) *17. mai – [[Petro Balabujev]], ukraina lennukikonstruktor (76) *[[18. mai]] – [[Alide Viire-Slet]], Eesti konsulaarametnik (104) *18. mai – [[Mika Špiljak]], horvaadi päritolu Jugoslaavia poliitik, riigipea 1983–1984 (90) *18. mai – [[Pierre-Gilles de Gennes]], prantsuse füüsik, [[Nobeli füüsikaauhind|Nobeli füüsikaauhinna]] laureaat aastal 1991 (74) *18. mai – [[Yoyoy Villame]], Filipiinide muusik ja koomik (69, südamerabandus) *18. mai – [[Svetlan Semenenko]], Eesti luuletaja ja tõlkija (68) *[[19. mai]] – [[Mihhail Nikolajevitš Aleksejev]], vene kirjanik (89) *19. mai – [[Grigori Grigorenko]], NSV Liidu vastuluure üks juhte, KGB teise peavalitsuse juhataja 1970–1983 (88) *19. mai – [[Hans Wollschläger]], saksa kirjanik ja kirjandusteadlane (72) *19. mai – [[Miroslav Deronjić]], serbia päritolu Bosnia poliitik ja sõjakurjategija (52) *[[20. mai]] – [[Norman Von Nida]], austraalia golfimängija (93) *20. mai – [[Ben Weisman]], USA helilooja, [[Elvis Presley]] arvukate laulude autor (85, insult) *20. mai – Dame [[Jean Herbison]], Uus-Meremaa teadlane ja esimene naisrektor riigi ajaloos (84) *20. mai – [[Valentina Leontjeva]], NSV Liidu teleajakirjanik (84) *20. mai – [[Stanley Miller]], USA keemik ja bioloog (77, südamepuudulikkus) *20. mai – [[Guram Šaradze]], Gruusia poliitik ja keeleteadlane (66, mõrvati) *[[21. mai]] – [[Bruno Mattei]], itaalia filmilavastaja (75) *21. mai – [[Eha Raend]], eesti nahakunstnik (75) *21. mai – [[Aleksandr Rošal]], vene maletaja ja spordiajakirjanik (70) *21. mai – [[Kenneth Sokoloff]], USA majandusteadlane (54) *[[22. mai]] – [[Boriss Bunkin]], NSV Liidu relvakonstruktor (84) *22. mai – [[Jef Planckaert]], flaami päritolu Belgia jalgrattur (73) *22. mai – [[Pemba Doma Sherpa]], Nepali mägironija (36, kukkus surnuks) *[[23. mai]] – [[Clyde Robert Bulla]], USA lastekirjanik (93) *23. mai – [[Kei Kumai]], jaapani filmilavastaja (76) *23. mai – [[Tron Øgrim]], Norra ajakirjanik ja kommunistlik poliitik (59) *[[24. mai]] – [[Minako Oba]], jaapani kirjanik (76) *[[25. mai]] – [[Charles Nelson Reilly]], USA näitleja ja lavastaja (76) *25. mai – [[Bartholomew Ulufa'alu]], Saalomoni Saarte poliitik, peaminister 1997–2000 (56) *[[26. mai]] – [[Marek Krejčí]], slovaki jalgpallur (26, autoõnnetus) *[[27. mai]] – [[Percy Sonn]], Lõuna-Aafrika Vabariigi endine kriketimängija, Rahvusvahelise Kriketi Nõukogu esimees 2006–2007 (57) *27. mai – [[Izumi Sakai]], jaapani lauljanna (40, ajupõrutus) *[[28. mai]] – [[David Lane]], USA natsionaalsotsialistlik ideoloog ja aktivist (68) *28. mai – [[Toshikatsu Matsuoka]], Jaapani poliitik, põllumajandusminister 2006–2007 (62, enesetapp) *28. mai – [[Jörg Immendorf]], saksa maalikunstnik (61, amüotroofne lateraalskleroos) *[[29. mai]] – [[Linda Andreste]], eesti lavakunstnik ja dekoraator (81) *29. mai – Dame [[Lois Browne-Evans]], Bermuda poliitik (79) *29. mai – [[Tahir Mirzaq]], Pakistani ajakirjanik (70, kopsuvähk) *[[30. mai]] – [[William Morris Meredith juunior]], USA luuletaja (88) *30. mai – [[Mark Harris]], USA kirjanik ja kirjandusajaloolane (84) *30. mai – [[Jean-Claude Brialy]], prantsuse näitleja ja filmilavastaja (74, vähk) *30. mai – [[Jevgeni Mišakov]], endine NSV Liidu hokimängija (66) *[[31. mai]] – [[Laimonas Noreika]], leedu näitleja (80) ==Juuni== *[[1. juuni]] – [[Ernest Hofstetter]], Šveitsi mägironija (95) *1. juuni – [[Jan Beneš]], tšehhi kirjanik ja stsenarist (71, enesetapp) *1. juuni – [[Mait Miljan]], eesti majandusteadlane (67) *1. juuni – [[Karl Evald Johansson]], norra näitleja ja stsenarist (58, vähk) *1. juuni – [[Tony Thompson]], USA neegerlaulja, ansambli Hi-Five solist (31, narkootikumide üledoos) *[[2. juuni]] – [[John Moriarty]], iiri luuletaja ja filosoof (69, vähk) *2. juuni – [[Huang Ju]], Hiina poliitik (68) *2. juuni – [[Rein Vill]], eesti rahvaharidustegelane, Põlvamaa laulupidude korraldaja (63) *2. juuni – [[Kentarō Haneda]], jaapani pianist ja helilooja (58, maksavähk) *[[3. juuni]] – [[Iván Darvas]], ungari näitleja (82) *3. juuni – [[Leonard Nathan]], USA luuletaja ja retoorika õppejõud (82, Alzheimeri tõbi) *3. juuni – [[Richard Attipoe]], Togo poliitik, spordiminister (hukkus kopteriõnnetuses) *[[4. juuni]] – [[Freddie Scott]], USA laulja (74) *4. juuni – [[Clete Boyer]], endine USA pesapallur (70) *[[5. juuni]] – [[Edwin Traisman]], juudi päritolu USA toiduteadlane, McDonald'si toiduretseptide väljatöötaja (91, infarkt) *5. juuni – [[Povel Ramel]], rootsi laulja, helilooja ja pianist (85) *[[6. juuni]] – [[Warren Bradley]], endine inglise jalgpallur (73) *[[7. juuni]] – [[Michael Hamburger]], juudi päritolu Briti tõlkija ja luuletaja (83) *[[8. juuni]] – [[Aden Abdullah Osman Daar]], Somaalia esimene president 1960–1967 (99) *8. juuni – [[Jaan Toomla]], eesti kirjastaja ja bibliofiil (78) *8. juuni – [[Richard Rorty]], USA filosoof ja kirjandusteadlane (75, kõhunäärmevähk) *[[9. juuni]] – [[Rudolf Arnheim]], juudi päritolu USA psühholoog ja filmiteoreetik (102) *9. juuni – [[Ousmane Sembène]], Senegali filmilavastaja ja stsenarist (84) *[[10. juuni]] – [[Nikolai Suursööt (vaimulik)|Nikolai Suursööt]], eesti õigeusu preester, [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik|EAÕK]] sinodi esimees eksiilis aastast 1976 (83) *10. juuni – [[John Ostashek]], Kanada poliitik (71) *10. juuni – [[Vahtang Goguadze]], Gruusia filosoof ja poliitik, parlamendi esimees 1992–1995 (67, infarkt) *10. juuni – [[Kai Kivi]], Soome hüdrobioloog ja muusik (48) *[[11. juuni]] – [[Mala Powers]], USA näitlejanna (76, leukeemia) *[[12. juuni]] – parun [[Guy de Rothschild]], juudi päritolu Prantsusmaa pankur (98) *12. juuni – [[Wally Herbert]], Briti polaaruurija ja kirjanik (72) *12. juuni – [[Vello Jürna]], eesti ooperilaulja (47) *[[13. juuni]] – [[Néstor Rossi]], Argentina endine jalgpallur (82) *13. juuni – [[Ramchandra Gandhi]], India filosoof, [[Mahatma Gandhi]] lapselaps (70) *13. juuni – [[Walid Eido]], Liibanoni poliitik (65, mõrvati) *[[14. juuni]] – [[Kurt Waldheim]], Austria poliitik ja diplomaat, ÜRO peasekretär 1972–1981 (88) *14. juuni – [[Jacques Simonet]], Belgia poliitik (43, südamerabandus) *[[15. juuni]] – [[Alex Thomson]], Briti filmioperaator (78) *15. juuni – [[Francisco Seruca Salgado]], Portugali ajakirjanik ja poliitik, Sotsialistliku Partei asutajaliige (62) *[[16. juuni]] – [[Muhammad Fazel Lankarani]], aseri päritolu Iraani usujuht, suurajatolla (76) *16. juuni – [[Thommie Walsh]], USA tantsija ja koreograaf (57, lümfoom) *[[17. juuni]] – [[Mati Majass]], eesti arst (68, hukkus tulekahjus) *17. juuni – [[Gianfranco Ferrè]], itaalia moekunstnik (62, ajuverejooks) *17. juuni – [[Jay Newman]], Kanada filosoof (59, vähk) *[[18. juuni]] – [[Vilma Espín]], Kuuba Naiste Föderatsiooni president, [[Raúl Castro]] abikaasa (77) *18. juuni – [[Bernard Manning]], Briti koomik (76, neerupuudulikkus) *[[19. juuni]] – [[Antonio Aguilar]], Mehhiko näitleja ja laulja (88, kopsupõletik) *19. juuni – [[Klausjürgen Wussow]], saksa näitleja (78) *19. juuni – [[El Fary]] (José Luis Cantero Rada), hispaania laulja (69, kopsuvähk) *[[20. juuni]] – [[Nazik Al-Malaika]], Iraagi luuletaja (84) *20. juuni – [[Rudy Autio]], USA skulptor (80, leukeemia) *20. juuni – [[Pille Salveste]], eesti luterlik vaimulik (51) *[[21. juuni]] – [[Marshall Shulman]], juudi päritolu USA sovetoloog (91) *21. juuni – [[Georg Danzer]], austria laulja (60, kopsuvähk) *[[22. juuni]] – [[William L. Hungate]], USA kohtunik ja poliitik (84) *22. juuni – [[Lenar Gilmullin]], tatari päritolu Venemaa jalgpallur (22, liiklusõnnetus) *[[23. juuni]] – [[Hans Sennholz]], saksa päritolu USA majandusteadlane (85) *23. juuni – [[Brevard Childs]], USA teoloog (83) *[[24. juuni]] – [[Edouard Brunner]], Šveitsi diplomaat (75) *[[25. juuni]] – [[Nina Võrubova]], vene baleriin (86) *25. juuni – [[Mahasti]], Iraani poplauljatar (61) *25. juuni – [[Chris Benoit]], Kanada profimaadleja (40, enesetapp) *25. juuni – [[Jaak Hion]], eesti matemaatik, üldalgebra uurimissuuna rajaja Eestis *[[26. juuni]] – [[Lev Bezõmenski]], vene ajaloolane ja kirjanik (86) *26. juuni – [[Jupp Derwall]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (80, südamerabandus) *26. juuni – [[Liz Claiborne]], belgia päritolu USA moekunstnik (78) *26. juuni – [[Peeter Hein]], eesti raadioajakirjanik (68) *[[27. juuni]] – [[Dragutin Tadijanović]], horvaadi luuletaja (101) *27. juuni – [[Pēteris Strautmanis]], Läti NSV ja Nõukogude Liidu riigi- ja parteitegelane (88) *27. juuni – [[William Hutt]], Kanada näitleja (87, leukeemia) *2?. juuni – [[Merike Pauts]], eesti kopsuarst *27. juuni – [[Julija Arustamova]], Venemaa jalgrattur (24, enesetapp) *[[28. juuni]] – [[Kiichi Miyazawa]], Jaapani poliitik, peaminister 1991–1993 (87) *28. juuni – [[Leo Burmester]], USA näitleja (63, leukeemia) *[[29. juuni]] – [[Edward Yang]], Taiwani filmilavastaja (59, jämesoolevähk) *[[30. juuni]] – [[Jan Herman Linge]], norra laevandusinsener (85) *30. juuni – [[Sahib Singh Verma]], India poliitik, Delhi peaminister 1996–1998 (64) ==Juuli== *[[1. juuli]] – [[Semjon Saunin]], vene kirjanik ja ajakirjanik (79) *1. juuli – [[Fjodor Družinin]], vene aldimängija (75) *1. juuli – krahv [[Gottfried von Bismarck]], saksa aadlik ja ettevõtja, [[Otto von Bismarck]]i järeltulija (44, heroiini üledoos) *[[2. juuli]] – [[Hy Zaret]], juudi päritolu USA helilooja ja laulusõnade autor (99) *2. juuli – [[Beverly Sills]], juudi päritolu USA ooperilaulja (78, kopsuvähk) *2. juuli – [[Igor Zusman]], Vene treener (71) *2. juuli – [[Vladimir Noskov]], vene teatritegelane (65) *2. juuli – [[Pavel Vassiljev]], vene ihukaitsja (44) *2. juuli – [[Brahim Déby]], Tšaadi presidendi [[Idriss Déby]] poeg ja endine nõunik (27, mõrvati) *[[3. juuli]] – [[Claude Pompidou]], Prantsusmaa presidendi [[Georges Pompidou]] lesk (94) *3. juuli – [[Boots Randolph]], USA saksofonimängija (80, ajuverejooks) *3. juuli – [[Henrique Viana]], portugali näitleja (71, vähk) *3. juuli – [[Havaž Daurbekov]], Inguššia omavalitsustegelane (57, mõrvati) *3. juuli – [[Hannes Voolma]], eesti kasvatusteadlane (46) *3. juuli – [[Sergei Zolotuhhin]], vene rokktrummar, näitleja [[Valeri Zolotuhhin]]i kasupoeg (27, poos end üles) *[[4. juuli]] – [[Johnny Frigo]], USA džässviiuldaja ja -basskitarrist (90, infarkt) *4. juuli – [[Bill Pinkney]], USA laulja ja muusik (81, südamerabandus) *4. juuli – [[Bars Akarsu]], türgi rokklaulja (28, autoõnnetus) *4. juuli – [[Liane Bahler]], saksa jalgrattur (25, autoõnnetus) *[[5. juuli]] – [[Régine Crespin]], prantsuse sopran (80, maksavähk) *5. juuli – [[George Melly]], inglise džässi- ja bluusilaulja, filmikriitik (80) *[[6. juuli]] – [[Kaarel Kotsar]], eesti õpetaja, koolijuht ja ajaloolane (85) *[[7. juuli]] – [[Donald Michie]], Briti geneetik ja tehisintelligentsi uurija (83, autoõnnetus) *7. juuli – [[Anne McLaren]], Briti geneetik ja arengubioloog, eelmise abikaasa (80, autoõnnetus) *7. juuli – [[Dmitri Lvov]], vene majandusteadlane ja akadeemik (77) *7. juuli – [[Sergei Kondakov]], vene rock-muusik (50, infarkt) *[[8. juuli]] – [[Sigrid Uiga]], eesti maalikunstnik (84) *8. juuli – [[Chandra Shekhar]], India poliitik, peaminister 1990–1991 (80) *[[9. juuli]] – [[Charles Lane]], USA näitleja (102) *9. juuli – [[John Baker]], Austraalia sõjaväelane, kaitseväe juhataja 1995–1998 (71) *[[10. juuli]] – [[Zheng Xiaoyu]], Hiina riigiametnik (62, hukati) *10. juuli – [[Doug Marlette]], USA karikaturist, [[Pulitzeri preemia]] laureaat 1988 (57, autoõnnetus) *[[11. juuli]] – [[Lady Bird Johnson]], USA endise presidendi [[Lyndon Johnson]]i lesk (94) *11. juuli – [[Alfonso López Michelsen]], Colombia poliitik, president 1974–1978 (94, südamerabandus) *11. juuli – [[Rod Lauren]], USA näitleja ja laulja (68, enesetapp) *11. juuli – [[Richard Franklin]], Austraalia päritolu USA filmilavastaja (58, eesnäärmevähk) *[[12. juuli]] – [[Nigel Dempster]], Briti ajakirjanik ja kirjanik (65) *[[13. juuli]] – [[Otto von der Gablentz]], Saksa diplomaat ja teadlane (76) *[[14. juuli]] – [[William LeMessurier]], USA arhitekt (81, kukkumisel saadud vigastused) *14. juuli – [[Terje Matsik]], eesti vasaraheitja (30) *[[15. juuli]] – [[Kieron Moore]], iiri näitleja (82) *15. juuli – [[Schelto Patijn]], Hollandi poliitik, Amsterdami linnapea 1994–2001 (70) *[[16. juuli]] – [[Rita Tasa]], eesti tõlkija (76) *16. juuli – [[Mihhail Kononov]], vene näitleja (67) *16. juuli – [[Dmitri Prigov]], vene luuletaja ja kunstnik (66, südamerabandus) *[[17. juuli]] – [[Júlio Redecker]], Brasiilia poliitik, üks Sotsiaaldemokraatliku Partei juhte (51, lennuõnnetus) *[[18. juuli]] – [[Kenji Miyamoto]], Jaapani poliitik, Kommunistliku Partei endine esimees (98) *18. juuli – [[Jerry Hadley]], USA ooperilaulja (55, enesetapp) *[[19. juuli]] – [[Roberto Fontanarrosa]], Argentina koomiksikunstnik ja kirjanik (62) *19. juuli – [[Endel Isop]], eesti spordipedagoog ja -teadlane (85) *[[20. juuli]] – [[Kai Manne Börje Siegbahn]], rootsi füüsik, [[Nobeli füüsikaauhind|Nobeli füüsikaauhinna]] laureaat 1981 (89) *20. juuli – [[Ivor Emmanuel]], kõmri päritolu Briti näitleja ja laulja (80) *20. juuli – [[Tammy Faye Messner]], USA teleevangelist (65, jämesoolevähi metastaasid) *[[21. juuli]] – [[Jesús de Polanco]], hispaania meediaettevõtja ja kirjastaja (77) *21. juuli – [[Jelena Nagovitsina]], vene alpinist (45, hukkus mägedes) *[[22. juuli]] – [[Ivan Pavlovski (poliitik)|Ivan Pavlovski]], NSV Liidu poliitik, teedeminister 1977–1982 (85) *22. juuli – [[László Kovács (operaator)|László Kovács]], ungari päritolu USA filmioperaator (74) *22. juuli – [[André Milongo]], Kongo Vabariigi jurist ja poliitik, peaminister 1991–1992 (71) *22. juuli – [[Aleksandr Tatarski]], vene animaator (56) *[[23. juuli]] – [[George Tabori]], ungari-juudi päritolu kirjanik ja teatrilavastaja (93) *23. juuli – [[Moḩammad Zāher Shāh]], Afganistani viimane kuningas 1933–1973 (92) *23. juuli – [[Thomas Davis]], Cooki saarte arst ja poliitik, peaminister 1978–1987 (90) *23. juuli – [[Ernst Otto Fischer]], saksa keemik, Nobeli keemiaauhinna laureaat aastal 1973 (88) *[[24. juuli]] – [[Charles Whiting]], Briti sõjaajaloolane (80) * 24. juuli – [[Albert Ellis]], USA psühholoog ja psühhoterapeut (93) *[[25. juuli]] – [[Lidija Smirnova]], vene näitleja (92) *25. juuli – [[Väino Leok]], eesti motosportlane (68, uppus) *[[26. juuli]] – [[Lawton Williams]], USA laulja ja helilooja (85) *26. juuli – [[Lars Forssell]], rootsi kirjanik ja akadeemik (79) *[[27. juuli]] – [[Peeter Luiga]], eesti keemik (83) *27. juuli – [[Eldor Renter]], eesti teatrikunstnik (82) *27. juuli – [[Lucky Grills]], Austraalia näitleja ja koomik (79) *27. juuli – [[Dušan Prelević]], serbia laulja, näitleja ja näitekirjanik (59) *[[28. juuli]] – [[Mihály Gergely]], ungari kirjanik (85) *28. juuli – [[Karl Istaz]], saksa-ungari päritolu maadleja (82) *[[29. juuli]] – [[Michel Serrault]], prantsuse näitleja (79) *29. juuli – [[Mike Reid]], Briti näitleja ja koomik (67, südamerabandus) *[[30. juuli]] – [[Michelangelo Antonioni]], itaalia filmirežissöör (94) *30. juuli – [[Teoctist I]] (Toader Arăpaşu), Rumeenia õigeusu kiriku patriarh 1986–2007 (92, infarkt) *30. juuli – [[Ingmar Bergman]], rootsi filmirežissöör, teatrilavastaja ja stsenarist (89) *30. juuli – [[Makoto Oda]], jaapani kirjanik (75, vähk) *30. juuli – [[Mati-Ants Biene]], eesti aerutaja, suusataja ja laskesuusataja (65) *[[31. juuli]] – [[Giuseppe Baldo]], itaalia jalgpallur, 1936. aasta olümpiavõitja (93) *[[Heljo Lepp-Roomere]], eesti laulja ==[[August]]== *[[1. august]] – [[Veikko Karvonen]], soome maratonijooksja (81) *1. august – [[Ryan Cox]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgrattur (28, veresoonelõikuse tüsistused) *[[2. august]] – [[Holden Roberto]], Angola poliitik ja vabadusvõitleja (84) *2. august – [[Igor Plehhanov]], vene motosportlane, kolmekordne NSV Liidu meister (74) *2. august – [[Evan Enwerem]], Nigeeria poliitik, Senati president aastal 1999 (71) *[[4. august]] – [[Frank Mancuso]], USA pesapallur (89) *4. august – [[Lee Hazlewood]], USA kantrimuusik (78, neeruvähk) *[[5. august]] – [[Amos Manor]], Iisraeli julgeolekuteenistuse ülem 1953–1963 (89) *5. august – [[Henri Amouroux]], prantsuse ajakirjanik ja ajaloolane (87) *5. august – [[Jean-Marie Lustiger]], juudi päritolu roomakatoliku vaimulik, Pariisi peapiiskop 1981–2005 (80, vähk) *5. august – [[Villem Loigom (teadlane)|Villem Loigom]], eesti tehnikateadlane (70) *[[6. august]] – parun [[Élie de Rothschild]], juudi päritolu Prantsuse pankur (90) *[[7. august]] – [[Ernesto Alonso]], mehhiko näitleja ja teleprodutsent (90, kopsupõletik) *7. august – [[Rudolf Pundi]], eesti võrkpallitreener (83) *[[8. august]] – [[Melville Shavelson]], juudi päritolu USA filmilavastaja ja stsenarist (90) *8. august – [[Julius Wess]], austria päritolu Saksamaa füüsik (72) *[[9. august]] – [[Ivar-Heldur Petersen]], eesti matemaatik (78) *9. august – [[Ulrich Plenzdorf]], saksa kirjanik (72) *[[10. august]] – [[Jean Rédelé]], prantsuse autovõidusõitja ja automargi [[Alpine]] looja (85) *10. august – [[Mart Kull (1914)|Mart Kull]], eesti arst ja arstiteadlane (93) *[[11. august]] – [[Franz Antel]], Austria filmilavastaja (94) *[[12. august]] – [[Mihhail Potapov]], vene kunstnik ja ikoonimaalija (103) *12. august – [[Ralph Asher Alpher]], juudi päritolu USA astrofüüsik (86, kopsupuudulikkus) *12. august – [[Ronald N. Bracewell]], Austraalia füüsik (86, südamepuudulikkus) *12. august – [[Merv Griffin]], USA telesaatejuht ja kinnisvaraärimees (82, eesnäärmevähk) *[[13. august]] – [[Yone Minagawa]], jaapani pikaealine, keda tunnustati maailma vanima elanikuna (114) *[[14. august]] – [[Tihhon Hrennikov]], vene helilooja (94) *14. august – [[Endel Simmermann]], eesti näitleja (82) *[[15. august]] – [[Max Roach]], USA džässmuusik (83) *15. august – [[John Wallowitch]], USA helilooja ja kabareeartist (81, luuvähk) *15. august – [[Richard Bradshaw]], inglise päritolu Kanada dirigent (63, südamerabandus) *[[16. august]] – [[Roland Mathias]], kõmri luuletaja (91) *16. august – [[Vito Pallavicini]], itaalia luuletaja (82) *16. august – [[Jeroen Boere]], hollandi jalgpallur (39, õnnetusjuhtum) *[[17. august]] – [[Anne-Marie Hagelin]], rootsi kirjanik, [[August Strindberg]]i tütar (105) *17. august – [[Jos Brink]], hollandi telesaatejuht, näitleja, kirjanik ja vaimulik (65, pärasoolevähk) *[[18. august]] – [[Elli Varts]], eesti näitleja (92) *18. august – [[Viktor Prokopenko]], ukraina jalgpallur ja jalgpallitreener (62) *[[19. august]] – [[Shitsu Nakano]], jaapani pikaealine (113) *[[20. august]] – [[Eduard Isabekjan]], armeenia maalikunstnik ja kunstiteadlane (92) *20. august – [[Ants Tohver]], eesti bioloog (70) *[[21. august]] – [[Howe Yoon Chong]], Singapuri poliitik (84) *21. august – [[Qurratulain Hyder]], urdu keeles kirjutanud India kirjanik (81) *21. august – [[Čabulītis]], Euroopa vanim vangistuses elanud [[ameerika alligaator]] (72) *21. august – [[Juri Potehhov]], NSV Liidu hokimängija (68) *[[22. august]] – [[Grace Paley]], juudi päritolu USA kirjanik ja ühiskonnategelane (84, rinnavähk) *22. august – [[Heino Luik]], eesti looduskaitsja (75) *[[23. august]] – [[Aimé Avignon]], pikaealine, Prantsusmaa vanim mees (110) *23. august – [[Martti Pokela]], soome rahvamuusik (83) *23. august – [[Robert Symonds]], USA näitleja (80, eesnäärmevähk) *23. august – [[Jacek Chmielnik]], poola näitleja ja lavastaja (54, elektrilöök) *[[24. august]] – [[Abd ar-Raḥman Ārif]], Iraagi sõjaväelane ja poliitik, president 1966–1968 (91) *24. august – [[Hansjörg Felmy]], saksa näitleja (76) *24. august – [[Margus Heek]], eesti jurist (45, diabeet) *[[25. august]] – [[Édouard Gagnon]], Kanada päritolu roomakatoliku vaimulik, kardinal aastast 1985 (89) *25. august – [[Raymond Barre]], Prantsusmaa poliitik ja majandusteadlane, peaminister 1976–1981 (83) *25. august – [[Alberto de Lacerda]], portugali luuletaja (80) *25. august – [[Ray Jones]], Inglismaa jalgpallur (18) *[[26. august]] – [[Gaston Thorn]], Luksemburgi poliitik ja diplomaat, Euroopa Komisjoni president 1981–1985 (78) *[[27. august]] – [[Valter Zapašnõi]], Venemaa tsirkuseartist ja dresseerija (79) *27. august – [[Emma Penella]], hispaania näitleja (77) *27. august – [[Francisco Umbral]], hispaania kirjanik (72) *27. august – [[Driss Basri]], Maroko poliitik, siseminister 1979–1999 (69) *27. august – [[Galina Džugašvili]], [[Jossif Stalin]]i pojatütar (69, vähk) *[[28. august]] – [[Anacleto Angelini]], itaalia päritolu Tšiili ärimees, Lõuna-Ameerika rikkaim inimene (93, kopsuemfüseem) *28. august – [[Juhan Saar]], eesti kirjanik (87) *28. august – [[Antonio Puerta]], hispaania jalgpallur (22) *[[29. august]] – [[Pierre Messmer]], Prantsusmaa vabadusvõitleja ja poliitik, peaminister 1972–1974 (91) *29. august – [[Alfred Peet]], hollandi päritolu USA ettevõtja, firma Peet's Coffee & Tea asutaja (87) *29. august – [[Šarip Omarov]], Kasahstani poliitik ja diplomaat (58, insult) *[[30. august]] – [[Charles Vanik]], USA poliitik, Kongressi Esindajatekoja liige 1955–1981 (94) *30. august – markii [[José Luis de Villalonga]], hispaania kirjanik ja näitleja (87) *30. august – [[Vello Lattik]], eesti kirjanik (71) *30. august – [[Michael Jackson (õlleekspert)|Michael Jackson]], inglise õlle- ja viskiekspert (65, Parkinsoni tõbi) *[[31. august]] – [[Sulev Vahtre]], eesti ajaloolane (81) ==September== *[[1. september]] – [[Viktor Jegunov]], vene näitleja (78) *1. september – [[Tomás Medina Caracas]], Colombia mässulise relvarühmituse FARC üks juhte (42, hukkus tulevahetuses) *[[2. september]] – [[Max McNab]], Kanada endine hokimängija ja -treener (83) *[[3. september]] – [[Rolf Kullberg]], Soome rahandustegelane, Soome Panga president 1983–1992 (76) *3. september – [[Janis Martin]], USA laulja (67, vähk) *3. september – [[Aleksander Vassenin]], Eesti sotsiaaltöötaja ja ajaloolane (54) *[[4. september]] – [[Ryūzō Sejima]], Jaapani sõjaväelane ja ettevõtja (95) *4. september – [[Gigi Sabani]], itaalia telesaatejuht (54, infarkt) *[[5. september]] – [[Edward Gramlich]], USA majandusteadlane (68, leukeemia) *5. september – [[Níkos Nikolaḯdis]], kreeka filmilavastaja ja kirjanik (68, kopsuturse) *5. september – [[Aleksei Kazantsev]], vene teatrilavastaja (61) *[[6. september]] – [[Heino Kersna]], eesti graafik (84) *6. september – [[Luciano Pavarotti]], itaalia ooperilaulja (71, kõhunäärmevähk) *[[7. september]] – [[John Compton]], Saint Lucia poliitik, kauaaegne peaminister (86, insult) *7. september – [[Joseph Rudolph Grimes]], Libeeria poliitik, välisminister 1960–1972 (84) *7. september – [[Gabriel Baccus Matthews]], Libeeria poliitik, välisminister 1980–1981 ja 1990–1993 (59) *7. september – [[Mark Vail]], juudi-vene päritolu Usbekistani teatrilavastaja (55, mõrvati) *[[8. september]] – [[Nicholas Bethell]], Briti ajaloolane (69, Parkinsoni tõbi) *8. september – [[Kaja Irjas]], eesti muusikaajakirjanik ja -teadlane, Eesti Muusika Infokeskuse direktor 2003–2007 (49) *8. september – [[Franz (jääkaru)|Franz]], Tallinna Loomaaia jääkaru *[[9. september]] – [[Helmut Senekowitsch]], austria endine jalgpallur ja jalgpallimänedžer (73) *[[10. september]] – [[Jane Wyman]], USA näitleja, [[Ronald Reagan]]i esimene abikaasa (90) *10. september – Dame [[Anita Roddick]], Briti ettevõtja, kaupluseketi The Body Shop asutaja (64, ajuverejooks) *[[11. september]] – [[Joe Zawinul]], Austria džässmuusik (75, jämesoolevähk) *11. september – [[Willie Tee]], USA laulja ja muusikaprodutsent (63) *[[12. september]] – [[Bobby Byrd]], USA soulmuusik, [[James Brown]]i kauaaegne kaasartist (73, vähk) *12. september – [[Konrad Oberhuber]], Austria kunstiajaloolane, Albertina muuseumi direktor (72) *12. september – [[Loreida Põder]], eesti zooloog (84) *[[13. september]] – [[Gaetano Arfé]], Itaalia ajakirjanik ja sotsialistlik poliitik (81) *[[15. september]] – [[Aldemaro Romero]], Venezuela helilooja, pianist ja dirigent (79) *15. september – [[Colin McRae]], šoti rallisõitja (39, helikopteriõnnetus) *[[16. september]] – [[Robert Jordan]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (58) *[[17. september]] – [[Arvo Alas]], eesti tõlkija ja diplomaat (64) *17. september – [[Charlotte Lewis (korvpallur)|Charlotte Lewis]], USA korvpallur (52) *17. september– [[Toivo Kaunismäe]], eesti poksija (61) *[[18. september]] – [[Boriss Grušin]], vene sotsioloog ja filosoof (78) *18. september – [[Stella Pahapill]], eesti ja Kanada muusik (86) *[[19. september]] – [[Elmar Anniko]], eesti kaugsõidukapten ja loots (101) *19. september – [[Vlatko Pavletić]], Horvaatia akadeemik ja poliitik, parlamendi esimees 1995–1999 (76) *19. september – [[Mike Osborne]], Briti džässmuusik (66) *[[20. september]] – [[Myra Nicholson]], pikaealine, Austraalia vanim inimene (112, bronhiit) *20. september – [[Kaljo Kiisk]], eesti näitleja ja filmilavastaja (81) *20. september – [[Viktor Šeršunov]], Venemaa poliitik, [[Kostroma oblast]]i kuberner (56, autoõnnetus) *[[21. september]] – [[Petar Stambolić]], Serbia poliitik, Serbia peaminister 1978–1982, Jugoslaavia president 1982–1983 (95) *21. september – [[Hallgeir Brenden]], norra suusataja, 1952. ja 1956. aasta olümpiavõitja (78) *[[22. september]] – [['Alí-Muhammad Varqá]], Iraani päritolu teadlane, üks [[Baha'i usk|Baha'i usu]] juhtidest (95) *22. september – [[Jefim Levitan]], juudi päritolu NSV Liidu arhitekt (91) *22. september – [[Richard Hornsby]], Suurbritannia poliitik ja ettevõtja (85) *22. september – [[Marcel Marceau]], prantsuse miim (84) *22. september – [[Karl Hardman]], USA õudusfilmide produtsent ja näitleja (80) *[[23. september]] – [[Väinö Kirstinä]], soome kirjanik (71) *23. september – [[Ken Danby]], Kanada maalikunstnik (67) *[[24. september]] – [[André Gorz]], austria-juudi päritolu Prantsusmaa filosoof (84, enesetapp) *24. september – [[Natalja Pivovarova]], vene laulja, ansambli Kolibri endine solist (44, autoõnnetus) *[[25. september]] – [[Jana Krishnamurti]], India poliitik (79) *[[26. september]] – [[Erik Hazelhoff Roelfzema]], Hollandi luureagent ja kirjanik (90) *26. september – [[Angela Lambert]], Briti ajakirjanik, kirjanik ja ajaloolane (67) *26. september – [[Zef Pllumi]], albaania vaimulik ja kirjanik *[[27. september]] – [[Aleksandr Lemanski]], vene raketikonstruktor (72) *27. september – [[Marjatta Raita]], soome näitleja (63, vähk) *27. september – [[Nenad Bogdanović]], Serbia poliitik, Belgradi linnapea 2004–2007 (53, lümfoom) *[[28. september]] – [[Ain Teppo]], eesti rallisõitja (48) *28. september – [[Adam Kozłowiecki]], poola päritolu roomakatoliku peapiiskop, kardinal aastast 1998 (96) *[[29. september]] – [[Lois Maxwell]], Kanada näitleja (80) *29. september – [[Gyula Zsivótzky]], ungari vasaraheitja, 1968. aasta olümpiavõitja (70) *[[30. september]] – [[Andres Lutsar]], eesti judoõpetaja (70) == Oktoober == *[[1. oktoober]] – [[Raimond Veenpere]], eesti apteeker ja zooloog (81) *1. oktoober – [[Ronnie Hazlehurst]], Briti helilooja ja džässmuusik (79, insult) *1. oktoober – [[Alfred Oerter]], USA kettaheitja (71) *[[2. oktoober]] – [[Dan Keating]], Iiri iseseisvussõja viimane elusolev veteran (105) *2. oktoober – [[Elfi von Dassanowsky]], austria ooperilaulja ja näitleja (83) *2. oktoober – [[Šime Đodan]], Horvaatia poliitik, kaitseminister 1991. aastal (79) *2. oktoober – [[George Grizzard]], USA näitleja (79, kopsuvähk) *[[3. oktoober]] – [[Pablo Palazuelo]], hispaania maalikunstnik ja skulptor (90) *3. oktoober – [[Tony Ryan]], iiri ettevõtja, lennufirma [[Ryanair]] kaasasutaja (71) *[[4. oktoober]] – [[Leili Andre]], eesti luuletaja ja lastekirjanik (85) *4. oktoober – [[Antonie Iorgovan]], Rumeenia poliitik, 2003. aasta põhiseaduse üks peamisi koostajaid (59, südamerabandus) *[[5. oktoober]] – [[Walter Kempowski]], saksa kirjanik ja arhivaar (78) *5. oktoober – [[Vladimir Kuzin]], NSV Liidu suusataja, 1956. aasta olümpiavõitja (77) *5. oktoober – [[Heljo Tassa]], eesti tarbekunstnik (69) *[[6. oktoober]] – [[Terence Wilmot Hutchison]], Briti majandusteadlane (95) *6. oktoober – [[Rodney Diak]], Briti näitleja (83, vähk) *6. oktoober – [[Robert W. Bussard]], USA tuumafüüsik (79, vähk) *6. oktoober – [[Tom Murphy]], iiri näitleja (39, lümfivähk) *[[7. oktoober]] – [[Stéphane Maurice Bongho-Nouarra]], Kongo Vabariigi poliitik, peaminister 1992. aastal (70) *[[8. oktoober]] – [[Konstantínos Andréou]], kreeka maalikunstnik ja skulptor (90) *8. oktoober – [[Fjodor Panko]], ukraina maalikunstnik (83) *8. oktoober – [[Milan Đukić]], serbia päritolu Horvaatia poliitik, Serblaste Rahvapartei esimees (61) *[[9. oktoober]] – [[Kurt Schwaen]], saksa helilooja (98) *9. oktoober – [[Carol Bruce]], USA laulja ja näitleja (87) *[[10. oktoober]] – [[Ambrose De Paoli]], USA päritolu roomakatoliku piiskop ja nuntsius (73, leukeemia) *10. oktoober – [[Mehmed Uzun]], kurdi kirjanik (54) *[[11. oktoober]] – [[Rauni Mollberg]], soome filmirežissöör (78, leukeemia) *11. oktoober – [[Sri Chinmoy]], India päritolu USA filosoof ja guru (76) *[[12. oktoober]] – [[Paulo Autran]], brasiilia teatri- ja filmilavastaja (85) *12. oktoober – [[Kisho Kurokawa]], jaapani arhitekt (73, südamepuudulikkus) *12. oktoober – [[Soe Win]], Birma sõjaväelane ja poliitik, peaminister 2004–2007 (59, leukeemia) *[[13. oktoober]] – [[Bob Denard]], prantsuse päritolu palgasõdur (78) *13. oktoober – [[Juri Sivkov]], Venemaa Föderatsiooninõukogu liige (53, uppus) *[[14. oktoober]] – [[Frances Rich]], USA näitleja ja skulptor (97) *14. oktoober – [[Raymond Pellegrin]], prantsuse näitleja (82) *[[15. oktoober]] – [[Gennadi Pauškin]], vene-tatari luuletaja (86) *15. oktoober – [[Nicky James]], Briti poplaulja (64, ajukasvaja) *[[16. oktoober]] – [[Deborah Kerr]], šoti päritolu näitleja (86, Parkinsoni tõbi) *16. oktoober – [[Rosalio Castillo Lara]], Venezuela kardinal (85) *16. oktoober – [[Argo Kõvamees]], eesti päritolu Rootsi arstiteadlane (81) *16. oktoober – [[Jerzy Markuszewski]], poola teatrilavastaja ja dissident (76) *16. oktoober – [[Toše Proeski]], Makedoonia laulja (26, autoõnnetus) *16. oktoober – [[Rego Varsamaa]], eesti poksija (66) *[[17. oktoober]] – [[Joey Bishop]], USA meelelahutaja (89) *17. oktoober – [[Rüdiger von Wechmar]], Saksamaa diplomaat ja poliitik (83) *17. oktoober – [[Taivo Arak]], eesti matemaatik (60) *[[18. oktoober]] – [[William J. Crowe]], USA mereväelane ja diplomaat (82, südame seiskumine) *[[19. oktoober]] – [[Vello Vare]], eesti päritolu NSV Liidu sõjaväelane (84) *19. oktoober – [[Jan Wolkers]], hollandi kirjanik, luuletaja ja skulptor (81) *[[20. oktoober]] – [[Helend Peep]], eesti näitleja (97) *[[21. oktoober]] – [[Ernst Ehrlich]], juudi päritolu Šveitsi filosoof (86) *21. oktoober – [[Peter Moffatt]], Briti režissöör (84) *21. oktoober – [[Heino Teder]], eesti metsandustegelane, Eesti NSV metsamajanduse ja looduskaitse minister 1966–1988 (81) *21. oktoober – [[Atko Viru]], eesti sporditeadlane (75) *[[22. oktoober]] – [[Ève Curie]], prantsuse kirjanik, [[Pierre Curie]] ja [[Marie Curie]] tütar (102) *[[23. oktoober]] – [[Ursula Vaughan Williams]], Briti proosakirjanik ja luuletaja, [[Ralph Vaughan Williams]]i abikaasa (96) *23. oktoober – [[Lim Goh Tong]], hiina päritolu Malaisia ettevõtja ja miljardär (90) *23. oktoober – [[David Kendall]], Briti matemaatik (89) *[[24. oktoober]] – [[Petr Eben]], tšehhi helilooja (78) *24. oktoober – [[Katja Ogonjok]], vene laulja (30) *24. oktoober – [[Ališer Saipov]], usbeki päritolu Kõrgõzstani ajakirjanik (26, mõrvati) *[[25. oktoober]] – [[Meta Selg]], eesti võrkpallur, ratsutaja ja võrkpallitreener (83) *25. oktoober – [[Puntsagiin Džasrai]], Mongoolia poliitik, peaminister aastatel 1992–1996 (73) *[[26. oktoober]] – [[Aleksandr Feklissov]], NSV Liidu luuraja (93) *26. oktoober – [[Arthur Kornberg]], USA biokeemik, Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna laureaat 1969. aastal (89) *26. oktoober – [[Khun Sa]], Birma mässuline väepealik ja narkoärimees (73) *[[27. oktoober]] – [[Henk Vredeling]], Hollandi poliitik, Euroopa Komisjoni volinik 1977–1981 (82) *27. oktoober – [[Satyen Kappu]], India näitleja (76, südame seiskumine) *27. oktoober – [[Sven Kuntu]], eesti muusik ja näitleja (39) *[[28. oktoober]] – [[Porter Wagoner]], USA kantrimuusik (80, kopsuvähk) *28. oktoober – [[Guido Nicheli]], itaalia näitleja (73, insult) *[[29. oktoober]] – [[Christian d'Oriola]], prantsuse vehkleja (79) *29. oktoober – [[Thomas Joseph Meskill]], USA poliitik, Connecticuti kuberner 1971–1975 (79) *29. oktoober – [[Oskar Kruus]], eesti kirjandusteadlane (78) *29. oktoober – [[Evelyn Hamann]], saksa näitleja (65) *[[30. oktoober]] – [[John Woodruff]], USA jooksja, 1936. aasta olümpiavõitja (92, neerupuudulikkus) *30. oktoober – [[Robert Goulet]], USA laulja ja näitleja (73, kopsufibroos) *[[31. oktoober]] – [[Erdal İnönü]], Türgi füüsik ja poliitik, välisminister 1995. aastal (81, leukeemia) ==November== *[[1. november]] – [[Paul Tibbets]], USA õhuväelane, kes heitis 1945. aastal tuumapommi [[Hiroshima]]le (92, südamepuudulikkus) *1. november – [[Gunnar Vaidla]], eesti spordifotograaf (88) *[[2. november]] – [[Igor Moissejev]], NSV Liidu ja Venemaa koreograaf (101, südamepuudulikkus) *2. november – [[Heiki Meeri]], eesti teleajakirjanik (55) *2. november – [[Mirosław Breguła]], poola laulja (43, enesetapp) *2. november – [[S. P. Thamilselvan]], Sri Lanka poliitik, Tamili Tiigrite poliitilise tiiva juht (40, hukkus õhurünnakus) *[[3. november]] – [[Rafael Kazarjan]], armeenia teadlane ja poliitik (83) *3. november – [[Toomas Randvere]], eesti neurokirurg (74) *3. november – [[Arvi Sapas]], eesti motosportlane (60) *3. november – [[Aleksandr Dedjuško]], vene näitleja (45, autoõnnetus) *3. november – [[Ryan Shay]], USA pikamaajooksja (28, südamerabandus) *[[4. november]] – [[Hideo Hagiwara]], jaapani maalikunstnik (94) *4. november – [[Peter Viertel]], saksa päritolu USA kirjanik ja stsenarist (86) *4. november – [[Karl Rebane]], eesti füüsik (81) *4. november – [[Albert Javurjan]], armeenia filmioperaator (71) *4. november – [[Siim Kärner]], eesti kirjanik ja kunstnik (62) *[[5. november]] – [[Niels Liedholm]], endine rootsi jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *[[6. november]] – [[Juhan Peegel]], eesti ajakirjandus- ja keeleteadlane (88) *6. november – [[Hank Thompson]], USA kantrilaulja (82, kopsuvähk) *6. november – [[Hilda Braid]], Briti näitleja (78) *6. november – [[Sayed Mustafa Kazemi]], Afganistani poliitik (45, pommiplahvatuses saadud vigastused) *[[7. november]] – [[Arthur Hezlet]], Briti mereväelane ja mereajaloolane (93) *7. november – [[Lidija Ivanova]], vene teleajakirjanik (71, diabeet) *7. november – [[Pekka-Eric Auvinen]], soome massimõrvar (18, enesetapp) *[[8. november]] – [[Stephen Fumio Hamao]], jaapani päritolu roomakatoliku kardinal (77, kopsuvähk) *8. november – [[Juri Streltsov]], NSV Liidu sõjaväelane (77) *8. november – [[John Arpin]], Kanada helilooja ja pianist (70) *[[9. november]] – [[Luis Herrera Campins]], Venezuela poliitik, president aastatel 1979–1984 (82) *[[10. november]] – [[Laraine Day]], USA näitleja (87) *10. november – [[Norman Mailer]], ameerika kirjanik (84) *10. november – [[John Wilfred Stanier]], Briti sõjaväelane (feldmarssal), kindralstaabi ülem aastatel 1982–1985 (82) *[[11. november]] – [[Yukio Hayashida]], Jaapani poliitik, justiitsminister aastatel 1987–1988 (91, südamepuudulikkus) *11. november – [[Delbert Mann]], USA filmilavastaja (87, kopsupõletik) *[[12. november]] – [[Harald Rajamets]], eesti tõlkija (83) *12. november – [[Ira Levin]], juudi päritolu USA kirjanik ja dramaturg (78, südamerabandus) *12. november – [[Žanlavõn Narantsatsaralt]], Mongoolia poliitik, peaminister aastatel 1998–1999 (50, autoõnnetus) *[[13. november]] – [[Robert Taylor]], USA teatejooksja, 1972. aasta olümpiavõitja (59) *13. november – [[Erik Kurmangalijev]], kasahhi päritolu Venemaa ooperilaulja (47) *[[14. november]] – [[Bertha Fry]], USA pikaealine, vanuselt kolmas inimene maailmas (113) *14. november – [[Lasse Pihlajamaa]], soome helilooja, muusik ja muusikapedagoog (91) *14. november – [[Ronnie Burns]], USA näitleja (72, vähk) *14. november – [[Jan Kaczmarek]], poola laulja ja koomik (62, Parkinsoni tõbi) *[[15. november]] – [[Domokos Kosáry]], ungari ajaloolane, Ungari Teaduste Akadeemia president aastatel 1990–1996 (94) *15. november – [[Sergio del Valle Jiménez]], Kuuba sõjaväelane ja poliitik (80) *15. november – [[Nikolai Solovjov]], NSV Liidu maadleja (76) *15. november – [[Anki Linqvist]], soome muusik (62) *[[16. november]] – [[Pierre Granier-Deferre]], prantsuse filmilavastaja (80) *16. november – [[Grethe Kausland]], norra näitleja ja laulja (60, kopsuvähk) *16. november – [[Juri Borissov]], vene filmilavastaja (50, infarkt) *[[17. november]] – [[Vernon Scannell]], Briti luuletaja (85) *17. november – [[Robert Evander McNair]], USA poliitik, Lõuna-Carolina osariigi kuberner 1965–1971 (83, ajuvähk) *17. november – [[Ambroise Noumazalaye]], Kongo Vabariigi poliitik, peaminister aastatel 1966–1968 (73) *17. november – [[Aarne Hermlin]], eesti maletaja (67) *17. november – [[Valeri Ugarov]], vene animaator (66) *[[18. november]] – [[Ellen Preis]], austria vehkleja, 1932. aasta olümpiavõitja (95, neerupuudulikkus) *[[19. november]] – [[Magda Szabó]], ungari kirjanik (90) *19. november – [[André Bettencourt]], Prantsusmaa poliitik (88) *19. november – [[Nyimpine Chissano]], Mosambiigi ettevõtja, president [[Joaquim Chissano]] poeg (37, südamerabandus) *19. november – [[Jazep Sažyč]], Valgevene poliitik *[[20. november]] – [[Ian Smith]], Rodeesia (Zimbabwe) poliitik, peaminister aastatel 1964–1979 (88) *20. november – [[Vello Rand]], eesti raadioajakirjanik (52) *[[21. november]] – [[Fernando Fernán Gómez]], hispaania näitleja (86) *21. november – [[Agassi Aivazjan]], armeenia kirjanik (82) *21. november – [[Tom Johnson]], Kanada jäähokimängija *21. november – [[Dmitri Monakov]], Ukraina jahilaskur *[[22. november]] – [[Maurice Béjart]], prantsuse koreograaf (80) *22. november – [[Verity Lambert]], Briti teleprodutsent, BBC esimene naisprodutsent (71) *[[23. november]] – [[Vladimir Krjutškov]], Nõukogude Liidu poliitik (83) *23. november – [[Francesc Candel Tortajada]], katalaani kirjanik (82) *[[24. november]] – [[William O'Neill]], USA poliitik, Connecticuti kuberner aastatel 1980–1991 (77, emfüseemi tüsistused) *24. november – [[Farid Babajev]], Venemaa (Dagestani) poliitik (34, mõrvati) *[[25. november]] – [[Peter Lipton]], USA filosoof (53, südamerabandus) *[[26. november]] – [[Herb McKenley]], Jamaica tõkkejooksja, 1952. aasta olümpiavõitja (85) *26. november – [[Takafumi Isomura]], Jaapani poliitik, Osaka linnapea aastatel 1995–2003 (76, hepatoom) *[[27. november]] – [[Robert Cade]], USA arst, spordijoogi Gatorade looja (80, neerupuudulikkus) *27. november – [[Natalja Durova]], vene dresseerija ja kirjanik (73) *[[28. november]] – [[Elly Beinhorn]], saksa naislendur (100) *28. november – [[Jeanne Bates]], USA näitleja (89, rinnavähk) *28. november – [[Tony Holland]], Briti telesaadete stsenarist (67) *28. november – [[Gudrun Wagner]], saksa muusika- ja seltskonnategelane, [[Wolfgang Wagner]]i abikaasa (63) *28. november – [[Paul Saar (kunstnik)|Paul Saar]], eesti kunstnik ja kunstipedagoog (61) *28. november – [[Frédéric Chichin]], prantsuse muusik ja helilooja (53, vähk) *[[29. november]] – [[Maimu Krinal]], eesti näitleja ja ooperilaulja (80) *29. november – [[Jim Nesbitt]], USA kantrilaulja (76) *[[30. november]] – [[François-Xavier Ortoli]], Prantsusmaa poliitik, Euroopa Komisjoni president aastatel 1973–1977 (82) *30. november – [[Robert Knievel]], USA kaskadöör (69) *30. november – [[Engin Arık]], türgi füüsik (59, hukkus lennuõnnetuses) ==Detsember== *[[1. detsember]] – [[Anton Rodgers]], Briti näitleja (74) *[[2. detsember]] – [[Thomas Torrance]], Briti teoloog (94) *2. detsember – [[Eleonora Rossi Drago]], itaalia näitleja (82, ajuverejooks) *2. detsember – [[Heiki Kalaus]], eesti orkestrijuht (57) *[[3. detsember]] – [[Liliana Macellari]], itaalia tõlkija, kirjanik [[Anthony Burgess]]i lesk (78) *3. detsember – [[Jaime Fuster]], Puerto Rico poliitik (66, südamerabandus) *[[4. detsember]] – [[Zara Doluhhanova]], armeenia päritolu NSV Liidu ooperilaulja (89) *4. detsember – [[Aleksandr Fedoruk]], Venemaa kabetaja (69) *[[5. detsember]] – [[Andrew Imbrie]], USA helilooja (86) *5. detsember – [[John Winter]], Austraalia kõrgushüppaja, 1948. aasta olümpiavõitja (83) *5. detsember – [[Karlheinz Stockhausen]], saksa helilooja (79) *5. detsember – [[Aleksandr Tkatšenko]], vene proosakirjanik ja luuletaja (62) *[[6. detsember]] – [[András Szöllősy]], ungari helilooja (86) *6. detsember – [[Jacques Hébert]], Kanada ajakirjanik, kirjastaja ja poliitik, senaator 1983–1998 (84) *[[7. detsember]] – [[Kalju Toomara]], eesti purjetaja ja purjetamistreener (91) *7. detsember – [[Fuad Hassan]], Indoneesia poliitik, haridusminister 1985–1993 (78, vähk) *[[8. detsember]] – [[Ioan Fiscuteanu]], rumeenia näitleja (70, jämesoolevähk) *8. detsember – [[Tarmo Vardja]], eesti muusik (autoõnnetus) *[[9. detsember]] – [[Thore Skogman]], rootsi muusik (76, insult) *9. detsember – [[Dmitri Havin]], vene teleajakirjanik (58, vähk) *[[10. detsember]] – [[Grigori Klimov]], vene kirjanik (89) *10. detsember – [[Valeri Korolenkov]], NSV Liidu jalgpallur (68) *[[11. detsember]] – [[Nicholas Kao Se Tseien]], hiina pikaealine, maailma vanim katoliku preester (110) *11. detsember – [[Karl Ludwig (Austria ertshertsog)|Karl Ludwig]], Austria ertshertsog, keiser [[Karl I (Austria-Ungari)|Karl I]] poeg (89) *11. detsember – [[Tatsuzō Shimaoka]], jaapani keraamik (88) *11. detsember – [[Christie Hennessy]], iiri laulja (62, vähk) *11. detsember – [[Boriss Barkass]], vene luuletaja (54, infarkt) *[[12. detsember]] – [[Alfons Maria Stickler]], austria päritolu roomakatoliku kardinal, Vatikani Raamatukogu direktor 1985–1988 (86) *12. detsember – [[Hussein Abbaszade]], aserbaidžaani kirjanik (85) *12. detsember – [[Juri Vorontsov]], NSV Liidu ja Venemaa diplomaat (78) *12. detsember – [[Ike Turner]], USA muusik ja muusikaprodutsent (76) *12. detsember – [[Lilian Semper]], pianist, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor (74) *12. detsember – [[Aleksandr Leman]], Venemaa kabetaja ja kabekohtunik (71) *[[13. detsember]] – [[Julia Tharnish]], USA pikaealine, Nebraska osariigi vanim elanik (110) *13. detsember – [[Philippe Clay]], prantsuse laulja ja näitleja (80) *13. detsember – [[Heino Krevald]], endine eesti korvpallur ja korvpallitreener (77) *13. detsember – [[Akiva Jaglom]], vene füüsik, matemaatik, statistik ja meteoroloog (86) *[[14. detsember]] – [[Grigori Nestor]], Ukraina pikaealine, väidetavalt maailma vanim inimene (116) *14. detsember – [[Dmitri Toptši]], ukraina päritolu NSV Liidu raketikonstruktor (78) *14. detsember – [[Frank Morgan]], USA saksofonimängija (73) *[[15. detsember]] – [[Taavi Törmälehto]], Soome jätkusõja kangelane (85) *15. detsember – [[Diane Middlebrook]], USA luuletaja ja proosakirjanik (68, vähk) *[[16. detsember]] – [[Harald Genzmer]], saksa helilooja (98) *16. detsember – [[Oscar Verpoest]], Belgia kabetaja (84) *16. detsember – [[Serge Vinçon]], Prantsuse poliitik, senaator 1989–2007 (58, vähk) *16. detsember – [[Dan Fogelberg]], USA laulja (56, eesnäärmevähk) *[[17. detsember]] – [[Jack Zander]], USA animaator (99) *17. detsember – [[Tom Murphy]], USA poliitik, Georgia Esindajatekoja esimees aastatel 1973–2002 (83) *[[18. detsember]] – [[Bill Strauss]], USA kirjanik ja satiirik (60, kõhunäärmevähk) *[[20. detsember]] – [[Peer Hultberg]], taani kirjanik ja psühhoanalüütik (72) *[[21. detsember]] – [[Hans Imhoff]], saksa ettevõtja, Kölni Imhoffi šokolaadimuuseumi asutaja (85) *21. detsember – [[Carol Bly]], USA proosakirjanik ja luuletaja (77, munasarjavähk) *[[22. detsember]] – [[Julien Gracq]], prantsuse kirjanik (97) *22. detsember – [[Chrysostomos I]], Küprose õigeusu peapiiskop 1977–2006 (80) *[[23. detsember]] – [[Michael Kidd]], USA koreograaf (92, vähk) *23. detsember – [[Aloísio Lorscheider]], brasiilia päritolu roomakatoliku kardinal (83, südamepuudulikkus) *23. detsember – [[Oscar Peterson]], Kanada džässpianist (82, neerupuudulikkus) *23. detsember – [[Frank Swaelen]], Belgia poliitik, Senati president aastatel 1988–1999 (77) *23. detsember – [[Igor Vassiljev]], vene näitleja ja teatrilavastaja (69) *[[24. detsember]] – [[Vilma Tugi]], eesti maalikunstnik (83) *24. detsember – [[Reinhard Hess]], saksa suusahüppetreener (62, kõhunäärmevähk) *24. detsember – [[Andreas Matzbacher]], austria jalgrattur (25, autoõnnetus) *[[25. detsember]] – [[Gopaldas Parmanand Sippy]], India filmilavastaja ja produtsent (93) *25. detsember – [[Patricia Kirkwood]], Briti näitleja (86) *25. detsember – [[Hans Otte]], saksa helilooja ja pianist (81) *25. detsember – [[Šamil Šarifullin]], tatari helilooja (59) *[[26. detsember]] – [[Nina Menšikova]], vene näitleja (79) *26. detsember – [[Joe Dolan]], iiri laulja (68) *26. detsember – [[Voitto Liukkonen]], soome spordiajakirjanik (67) *26. detsember – [[István Sándorfi]], ungari maalikunstnik (59) *[[27. detsember]] – prints [[Pedro Gastão de Orléans e Bragança]], Brasiilia aadlik ja troonipretendent (94) *27. detsember – [[Jaan Kross]], eesti kirjanik (87) *27. detsember – [[Jerzy Kawalerowicz]], poola filmilavastaja (85) *27. detsember – [[Benazir Bhutto]], Pakistani poliitik, peaminister 1988–1990 ja 1993–1996 (54, mõrvati) *[[28. detsember]] – [[Tab Thacker]], USA maadleja ja näitleja (45, diabeedi tüsistused) *28. detsember – [[Aidin Nikkhah Bahrami]], Iraani korvpallur (25, autoõnnetus) *[[29. detsember]] – [[Joseph Dudley Downing]], USA päritolu Prantsusmaa kunstnik ja kirjanik (82) *29. detsember – [[Boriss Stepanov]], vene päritolu NSV Liidu poksija, kuuekordne NSV Liidu meister (77) *29. detsember – [[Abdullah ibn Husayn al-Ahmar]], Jeemeni poliitik, parlamendi spiiker aastatel 1993–2007 (74, vähk) *29. detsember – [[Nonja]], väidetavalt maailma vanim [[orangutan]] (55) *[[30. detsember]] – [[Willie Robinson]], USA bluusilaulja (81, tulekahjus saadud vigastused) *30. detsember – [[Jorge Machiñena]], Uruguay poliitik, parlamendi alamkoja esimees 1996–1997 (71, südamerabandus) *[[31. detsember]] – [[Ettore Sottsass]], itaalia arhitekt ja disainer (90) *31. detsember – [[Rein Ristlaan]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (74) *31. detsember – [[Markku Peltola]], soome näitleja ja muusik (51) ==Vaata ka== *[[Surnud 2008]] [[Kategooria:2007]] [[en:Lists of deaths by year#2007]] qustgbd6yj2wp51o4k084nphexsenju 0 73826 7213857 6986401 2026-08-13T21:45:23Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7213857 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Maardu | pilt = Maardu mõisa peahoone1.jpg | pildiallkiri = [[Maardu mõis]]a peahoone | pindala = 10,7 | elanikke = | laius = 59/26 | pikkus = 25/2 | maakond = Harju }} '''Maardu''' on [[küla]] [[Jõelähtme vald|Jõelähtme vallas]] Harjumaal. Maardu küla on esmamainitud aastal [[1241]] (''Martaekilae'') ning [[Maardu mõis|Maardu mõisa]] (''Maarthe'') 1397. aastal. Küla mõisastati [[18. sajand|18. sajandi]] keskpaigas.<ref name="kovtp">{{netiviide | URL = http://joelahtme.kovtp.ee/et/maardu-kula | Pealkiri = Maardu küla | Aeg = 12.12.2011 | Kasutatud = 30.01.2014 | Keel = | arhiivimisaeg = 23.12.2012 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20121223102449/http://joelahtme.kovtp.ee/et/maardu-kula | url-olek = ei tööta }}</ref> Külas asuvad [[Maardu mõis]], [[Maardu hiiemets]], väikeselohuline kultusekivi [[Hiiekivi (Maardu)|Hiiekivi]] ning [[Maardu kivikalmete rühm]]. Põhjas piirneb küla [[Tallinna–Narva maantee]]ga, millega ühendab küla keskust [[Maardu mõisa tee]]. Küla läbib [[Lagedi–Kostivere tee]] ja külla jääb ka üks bussipeatus (Maardu mõis). Lähimad kauplused, koolid, lasteaiad ja muud asutused jäävad sama valla [[Loo]] ja [[Kostivere]] alevikku.<ref name="kovtp" /> [[1941]]. aasta [[6. detsember|6. detsembril]] sündis Maardu külas talunike Evald ja Adele Hermaküla (sündinud Sepp) poeg [[Evald Hermaküla]], hilisem tuntud näitleja, teatrilavastaja, filmilavastaja ja näitejuht. [[Eesti 2011. aasta rahvaloendus|2011. aasta rahvaloenduse]] andmetel elas külas 159 inimest. Neist 114 (71,7%) olid eestlased. <ref>{{Netiviide |url=http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL004&lang=2 |pealkiri=Statistikaameti andmebaas |vaadatud=2013-07-17 |arhiivimisaeg=2016-03-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160312105403/http://pub.stat.ee/px-web.2001/dialog/varval.asp?lang=2&ma=rl004 |url-olek=ei tööta }}</ref> Küla järgi on nimetatud [[Kallavere kihistu]] [[Maardu kihistik]].<ref>[http://stratigraafia.info/glossary.php?keyword=Maardu%20kihistik Stratigraafia info]</ref> ==Vaata ka== *[[Maardu]] *[[Maardu mõisa kalmistu]] == Viited == {{viited}} {{Jõelähtme vald}} [[Kategooria:Jõelähtme vald]] [[Kategooria:Harju maakonna külad]] dr6ae55djwkvf9j6zeg3h9scxst8b9q 0 80120 7213916 6539520 2026-08-14T05:32:17Z Pineapple526 234227 7213916 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Väiku-Ruuga | pilt = Ruuga tamm.jpg | pildiallkiri = [[Ruuga tamm]] | pindala = | elanikke = | maakond = Võru }} '''Väiku-Ruuga''' on küla [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Rõuge vald|Rõuge vallas]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Rõuge valla külad |url=https://rougevald.ee/vald-uudised-ja-kontakt/kulaelu/rouge-valla-kulad/ |vaadatud=2026-08-14 |väljaanne=Rõuge Vald |keel=et}}</ref>. ==Viited== {{viited}} {{Rõuge vald}} [[Kategooria:Rõuge valla külad]] ggs51lwjjqeen7pqlgmtor1blatq12m 0 81923 7213608 7213419 2026-08-13T13:02:21Z ~2026-44381-14 235386 7213608 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib kalmistust Tallinnas; kalmistu kohta Tartus vaata artiklit [[Rahumäe kalmistu (Tartu)]]; kalmistu kohta Karksis vaata artiklit [[Rahumäe kalmistu (Karksi)]]}} {{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2009}} {{kaart | laius = 260 | kõrgus = 220 | allikad = {{Kaart/OSM|värv=#339933|täitevärv=#339933|täitevärvi läbipaistvus=0.2|pealkiri=Rahumäe kalmistu}} | tekst = Rahumäe kalmistu }} [[Pilt:Rahumäe_kalmistu.jpg|pisi|Rahumäe kalmistu väravad]] [[Pilt:Kaarli_koguduse_kabel_(Tallinn).jpg|pisi|Kaarli koguduse kabel]] [[Pilt:Pühavaimu_koguduse_kabel.jpg|pisi|Püha Vaimu koguduse kabel]] '''Rahumäe kalmistu''' on [[kalmistu]] [[Tallinn]]as [[Nõmme linnaosa]]s aadressil [[Rahumäe tee]] 8a. Maa-ala Mustamäe (tollal Siniste mägede) liivikule eraldati [[Tallinna Linnavolikogu]] poolt 1899. aastal. Rahumäe kalmistu avati [[1903]]. aastal mitmele kogudusele: [[Tallinna Kaarli kogudus|Tallinna Kaarli]], [[Tallinna Jaani kogudus|Jaani]], [[Peeter-Pauli kogudus|Pauluse]], [[Tallinna Püha Vaimu kogudus|Püha Vaimu]], [[Tallinna Peeteli kogudus|Peeteli]], [[Immaanueli Evangeeliumi Kristlaste Vabakogudus|Immaanueli]], Karmeli, läti, rootsi, baptisti- ja [[vennastekogudus]]ele. Algsest kalmistust eraldi rajati 1910. aastatel [[Tallinna uus juudi kalmistu|uus juudi kalmistu]]. [[1926]]. aastal rajati kalmistu põhja poole [[Tuletõrjeühingu kalmistu|tuletõrjujate matmispaik]]. Kalmistut on 20. sajandil laiendatud ka Järve suunas. Kalmistu lähedal tegutseb [[hauakivi]]töökoda. Hooneid on viis: [[Tallinna uus juudi kalmistu|Tallinna uue juudi kalmistu]] valvurimaja, Kaarli ja [[Tallinna Püha Vaimu kogudus]]e kabel ning Kaarli ja Jaani kogudusemaja. Viimasel oli 20. sajandi algul puust kellatorn, mis on nüüdseks lammutatud. ==Ajalugu== [[Pilt:Perekond Pedusaare hauamonument.jpg|pisi|Perekond Pedusaare hauamonument. Autor skulptor [[Juhan Raudsepp]]]] [[Pilt:Sepistara perek. H. Reimelti matmispaigas.jpg|pisi|Sepistara perekond Reimelti matmispaigas]] Rahumäe kalmistu rajati [[19. sajand]]i lõpus [[Nõmme]]ga külgneva [[Mustamäe]] liivaluidetele (Vana-Pärnu maantee äärde vastu [[Jälgimäe mõis]]a piiri (hilisem Nõmme)), kus ''Sinised mäed'' (''Blaue Gebirge'') madalduvad [[Järve tasandik]]uks). [[Tallinn]]a linna volikogu poolt eraldatud maad jagunesid järgmiselt: [[Tallinna Jaani kogudus|Jaani kogudus]]ele 17 200, [[Tallinna Toompea Kaarli kogudus|Kaarli kogudus]]ele 12 400 ning [[Tallinna Püha Vaimu kogudus|Püha Vaimu]] ja [[baptisti kogudus|baptistikogudus]]ele kummalegi 2400 [[ruutsüld]]a maad. [[7. september|7. septembril]] [[1903]] pühitseti uus [[Kaarli kogudus]]e kalmistu, mis sai nimeks [[Rahumäe]]. Rahumäe nimi kandus [[Tallinn]]a "surnute linnalt" üle kalmistu lähedusse tekkinud [[Nõmme linn|Nõmme]] eeslinnale. Kalmistu piire on pidevalt laiendatud. 16 aastat pärast kalmistu kasutuselevõttu toimus laienemine lääne suunas (praeguse [[Ehitajate tee]] poole). [[25. juuni]]l [[1928]] taotles linnavalitsus siseministrilt kinnitust kavale ehitada uued kalmistud ida poole [[Rahumäe tee]]d, mis ulatuvad kuni [[Tallinna–Keila raudteelõik|raudteeni]]. Sündmust on jäänud märkima ka vastav tähistuskivi. Aja jooksul on matmispaiku ümbritsenud raudtarad kadumas (alates [[1978]]. aastast on sepistähiste omavoliline kõrvaldamine keelatud), suuremat rõhku on hakatud panema haljastusele. [[1940]]. aastaist anti kalmistute juhtimine linnavalitsuse ehitusosakonnale. [[1941]]. aasta veebruarist määras [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu]] kalmistu Tallinna linna kommunaalmajanduse asutuste alluvusse.<ref name="Rahumäe kalmistu koduleht" /><ref name="Rahumäe kalmistu sada aastat" /> ==Arhitektuur== ===Planeering=== Kogu kalmistu jaotus vähemalt 25 tükiks.<ref name="Rahumäe kalmistu koduleht" /> Kalmistut lõikab [[Rahumäe tee]], millest lääne pool paikneb vana kalmistu ja tuletõrjujate kalmistu ning ida pool uus ja juudi kalmistu. Vana kalmistut piirab kolmest küljest müür, mujale istutati piirdehekid. Nõukogude korra kehtestamiseni matmispaiku osteti. Hinna järgi kujunesid välja esinduslikumad ja tagasihoidlikumad kalmistuosad, mille kujundusliku külje ja korrashoiu eest on hoolitsenud matuseplatside valdajad.<ref name="Rahumäe kalmistu koduleht" /> ===Juudi kalmistu kabel=== Kalmistu puust kabel on valminud [[1910]]. ja [[1920]]. aasta vahel.<ref name="BpNYK" /><ref name="TegED" /> ===Kaarli koguduse kabel=== [[Paekivi]]st [[historitsism|historitsistlik]] kabel valmis [[1913]] insener [[Anton Uesson]]i projekti järgi [[Voldemar Lender]]i ehitusbüroos. Kabel imiteerib oma kahe torniga [[Tallinna Kaarli kirik]]ut. Kabelisse telliti Saksamaalt kaks kella, millest üks mõranes. Katkine kell annetati [[1937]]. aastal vanametalli kogumise raames [[Allveelaevastiku Sihtkapital]]ile, selle eest saadi mälestusplaat kiriku seinale paigutamiseks. Alates 1970. aastatest kasutatakse kabelit kalmistu üldise panipaigana.<ref name="Rahumäe kalmistu sada aastat" /> ===Püha Vaimu koguduse kabel=== Kabel valmis arhitekt [[Elmar Lohk|Elmar Lohu]] projekti järgi [[1932]]. aastal. [[24. juuli]]l [[1932]] paigaldati vastvalminud kabelile mälestustahvel [[Vabadussõda|Vabadussõjas]] langenud koguduse liikmetele. Plaati olid raiutud 16 mehe nimed. Mälestusmärk on taastamata.<ref name="q1OKE" /> Kabel toimib käesoleval ajal kalmistu üldise (v a juudi kalmistu) matusekabelina.<ref name="Tallinna Kalmistute arengusuunad aastani 2012" /> ===Mälestusmärgid=== Kalmistul on [[16. oktoober|16. oktoobril]] [[1905]] [[Tallinn]]as [[Uus turg|Uuel turul]] mõrvatute ühishaud (hukkus vähemalt 94 inimest). [[1959]] viidi kalmule [[Juhan Raudsepp|Juhan Raudsepa]] skulptuur, mis oli valmistatud [[1931]] ja seisis algselt [[Rahvusooper Estonia|Estonia teatrimaja]] juures. [[1969]]. kevadel purustasid Tallinna garnisoni mereväelased kalmude tähistuseks olnud ristid. [[1974]]. kujundati matmispaik ümber.<ref name="RpquF" /><ref name="tL9Bz" /><ref name="q41N3" /> Kalmistule on maetud kaheksa [[1924]]. aasta [[1. detsembri riigipöördekatse|kommunistide mässu]] ohvrit – neist on politseinike ühishauda maetud kordnikud [[Heinrich Lossmann]], [[Mihkel Nutt]], [[Jaan Holts]] ja [[Johannes Kumel]], konstaabel [[Herman Ubin]], reamees Jaan Bergson ja piirivalvur [[Johan Kruusmann]]. Kadett [[Arnold Allebras]] on maetud oma perekonnaplatsile.<ref name="0lfsX" /><ref name="S5RAS" /> [[31. mai]]l [[1931]] avati spordiseltsi [[Kalev (spordiselts)|Kalev]] 30. aastapäeva puhul [[Rahumäe Vabadussõja mälestussammas|mälestussammas Vabadussõjas langenud kalevlastele]]. Katte eemaldas ja pikema kõne pidas [[riigivanem]] [[Konstantin Päts]].<ref name="Y8Ssv" /> Mälestussammas avati samas kohas taas 20. juunil 1997.<ref name="SHh2F" /> ==Kultuurimälestisi== [[Pilt:Kuno Veeberi hauamonument.jpg|pisi|[[Kuno Veeber]]i hauamonument]] [[Pilt:Jakob Westholmi haud.jpg|pisi|[[Jakob Westholm]]i hauamonument. Autor skulptor [[Juhan Raudsepp]]]] [[Pilt:Perekond Jaigi hauasammas.jpg|pisi|Perekond Jaigi hauasammas]] [[Pilt:Perekond Aule hauamonument.jpg|pisi|Perekond Aule hauamonument]] [[Pilt:Eduard Taska haud.jpg|pisi|[[Eduard Taska]] haud]] [[Pilt:Perekond Vinnali hauamonument.jpg|pisi|Perekond Vinnali hauamonument]] [[Pilt:H. Namsingi hauamonument.jpg|pisi|H. Namsingi hauamonument]] [[Pilt:Perekond Maureri hauasammas.jpg|pisi|Perekond Maureri hauasammas]] * Rahumäe juudi kalmistu kabel, 1910. ja 1920. aasta vahel * Rahumäe kalmistu [[Kaarli kogudus]]e kabel, 1913 * Rahumäe kalmistu [[Tallinna Püha Vaimu kogudus|Püha Vaimu kogudus]]e kabel, 1932 * [[1905. aasta terroriohvrite matusepaik]] * [[Tuletõrjujate mälestusmärk Tallinna Tuletõrjeühingu kalmistul|tuletõrjujate mälestusmärk]], arhitekt [[Karl Lüüs]] (graniit) * [[Aleksander Klumberg]]-Kolmpere (1899–1958) haud * [[Jaan Koort]]i (1883–1935) haud * [[Teodor Lippmaa]] (1894–1943) haud * [[Konstantin Märska]] (1896–1951) haud * [[Hermann Namsing]]i hauamonument, skulptor [[Jaan Koort]], 1925 (Saaremaa marmor) * [[Jaan Oks]]a (1884–1918) haud * [[Georg Johannes Parikas]]e (1880–1958) haud * [[Kristjan Raud|Kristjan Raua]] (1865–1943) haud * [[Paul Raud|Paul Raua]] (1865–1930) haud * [[Eduard Taska]] (1890–1942) haud * [[Kuno Veeber]]i hauamonument, J. Koort, 1929 (graniit) * [[Jakob Westholm]]i (1877–1935) haud * E. ja J. Olliku hauamonument, J. Koort, 1922–1923 (graniit) * perekond Uusmanni hauamonument, J. Koort, 1932 (graniit) * perekond Vinnali hauamonument, J. Koort, 1930 (graniit)<ref name="IqVkx" /> ==Tulevik== Tulevikus kaalutakse [[kolumbaarium]]i (urnimüüri) ehitamist.<ref name="Tallinna Kalmistute arengusuunad aastani 2012" /> ==Tuntud inimeste kalmud== ===Usutegelased=== * [[Jaan Kiivit seenior]] (''Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskop 1949–1967'') * [[Jaan Kiivit juunior]] (''Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskop 1994–2005'') * [[Aleksander Mäevälja]] (''enne Mohrfeldt'') (''praost, kultuuritegelane ja kirjamees, EÜS-i auvilistlane'') * [[Toomas Paul]] (''EELK vaimulik, teoloog, kiriku- ja kultuuriloolane'') * [[Rein Premet]] (''Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse õpetaja'') * [[Lembit Tedder]] (''EELK vaimulik'') * [[Edvard Tamm]] (EELK vaimulik) * [[Karl Tuvike]] (EELK vaimulik ja köster, KL tegelane) ===Teadlased=== * [[Harald Arman]] (''arhitekt, Eesti NSV Teaduste Akadeemia esimese koosseisu tegevliige'') * [[Mihhail Bronštein]] (majandusteadlane, Eesti Teaduste Akadeemia liige) * [[Arvo Eek]] (''keeleteadlane'') * [[Johan Christian Johansen]] (''maaparandusinsener, Taani peakonsul'') * [[Kalev Katus]] (''rahvastikuteadlane'') * [[Evald Laasi]], (''ajaloolane ja publitsist'') * [[Adik Levin]], (lastearst ja toitumisspetsialist) * [[Teodor Lippmaa]] (''botaanik ja taimegeograaf, Eesti Teaduste akadeemia liige'') * [[Artur Luha]] (''loodusteadlane, Eesti NSV Teaduste Akadeemia esimese koosseisu tegevliige'') * [[Hubert Matve]] (''ehitusajaloo uurija, publitsist ja ehitusinsener'') * [[Evald Oldekop]] (''hüdroloog ja bioloogiafilosoof'') * [[Rein Perens]] (''hüdrogeoloog'') * [[Aivar Rehe]] (''rahandus- ja pangandustegelane'') * [[Vello Park]] (''geofüüsik, meteoroloog, alpinist ja polaaruurija'') * [[Boris Tamm]] (küberneetik, akadeemik ja TTÜ kauaaegne rektor) ===Kultuuritegelased=== * [[Gunnar Aarma]] (''tervendaja, esoteeriliste raamatute autor, tõlkija ja filosoof'') * [[Jüri Aarma]] (näitleja, muusik ja ajakirjanik) * [[Karl Aavik]] (''muusik'') * [[Artur Adson]] (''luuletaja ja näitekirjanik'') * [[Heino Anto]] (''näitekirjanik, teatritegelane ja tõlkija'') * [[Elise Rosalie Aun|Elise Rosalie Aun-Raup]] (''kirjanik'') * [[Gustav Avesson]] (''Estonia näitleja ja laulja'') * [[Naftoli Bassel]] (kirjandusteadlane) * [[Vladimir Beekman]] (''kirjanik ja tõlkija'') * [[Julius Bleyer]] (''postiajaloo uurija, [[Eesti Postimuuseum]]i asutaja ja esimene juhataja''). * [[Nevil Blumberg]] (muusik) * [[Tõnis Braks]] (''kirjanik ja ajakirjanik'') * [[Paul Wilhelm Burman]] (''kunstnik'') * Adolf Friedrich (Toomas) Enke (sepp, lukksepp ning kodukaunistaja) * [[Erika Esop]] (''lastekirjanik ja prosaist'') * [[Julius Gens]] (''kunstiteadlane, kunstikoguja'') * [[Leo Gens]] (''ka Lev Gens'') (''kunstiajaloolane, -kriitik ja pedagoog'') * [[Isidor Goldman]] (''lennunduse ajaloo uurija'') * [[Gunnar Graps]] (''muusik'') * [[Harald Heinsaar]] (''aia- ja pargikujundaja, kunstnik'') * [[Robert Helde]] (''sõjaliste teenetega vabadusvõitleja, insener ja mälumängur'') * [[Hain Hiieaas]] (''pedagoog, Tallinna reaalkooli direktor'') * [[Lembit Himma]] (muusik ja ansamblijuht) * [[Märt Hunt]] (muusik, ansamblite juht, laulude autor ja pedagoog) * [[Elfriede Ilves]] (''Eesti raadio kauaaegne diktor'') * [[Juhan Jaik]] (''luuletaja, novellist ja ajakirjanik'') * [[Marie Kalmus]] (''kunstnik, kujur'') * [[Kustas Kikerpuu]] (''muusik, helilooja, orkestrijuht ja muusikapedagoog'') * [[August Kirsimägi]] (''enne Adalbert Kirschenberg'') (''kirjanik'') * [[Anna Klas]] (''pianist ja muusikapedagoog'') * [[Eri Klas]] (''dirigent ja muusik') * [[Jaan Koort]] (''kujur, maalikunstnik ja keraamik'') * [[Gunnar Kriik]] (''muusik ja laululooja'') * [[Jaan Kross]] (''kirjanik, tõlkija, jurist, VII Riigikogu liige'') * [[Emil Laansoo]] (''muusik, ansamblijuht'') * [[Tõnu Lindvet]] (pedagoog ja tantsujuht Kuusalust) * [[Taivo Linna]] (''muusik ja metallikunstnik'') * [[Uno Loop]] (laulja, muusik, pedagoog ja sportlane) * [[Raivo Lugima]] (''teleprodutsent'') * [[Pear Luide]] (''enne Bernhard Kangermann'') (''näitekirjanik'') * [[Georg Eduard Luiga]] (''ajakirjanik ja kirjanik'') * [[Bernhard Lukk]] (''klarnetist, Konservatooriumi professor'') * [[Iko Maran]] (''lastekirjanik'') * [[Daisy-Felicitas Matve]] (''arhitekt'') * [[Madis Mei]] (''kapten, Tallinna Meremuuseumi rajaja'') * [[Natalie Mei]] (''teatrikunstnik ja raamatugraafik'') * [[Heigo Mirka]] (basskitarrist, ansamblijuht, laulukirjutaja ja pedagoog) * [[Peeter Mudist]] (''maalikunstnik ja skulptor'') * [[Taavet Mutsu]] (Mutso) (teatritegelane ning kirjastaja) * [[Vello Mäeots]] (kauaaegne Rahvusmeeskoori laulja ning kultuurikorraldaja) * [[Jakob Mändmets]] (''kirjanik ja ajakirjanik'') * [[Konstantin Märska]] (''filmioperaator'') * [[Ellen Niit]] (''kirjanik ja tõlkija'') * [[Lembit Odres]] (''koduloolane, vaimse pärandi talletaja ja Paldiski aukodanik'') * [[Rudolf Valentin Oja]] (haridus- ja kultuuritegelane, Keila kooli kauane õpetaja ja direktor) * [[Jaan Oks]] (kirjanik) * [[Viktor Oksvort]] (ka Oxford) (kultuuritegelane, leidur, laulu "Jää vabaks, Eesti meri..." autor") * [[Georg Johannes Parikas]] (''Eesti fotograafia ja filmikunsti rajaja, Vabadussõja fotoreporter'') * [[Artur Perna]] (''arhitekt, VR kavaler, Vabadussõjas ülemjuhataja staabis liikumise osakonna formeerija ja ülem, siis maakuulamisosakonna formeerija ja ülem ning sõjaväe korterivalitsuse ülem'') * [[Wilhelm Konstantin Fromhold Petersen]] (bioloog, pedagoog, Tallinna reaalkooli kauane direktor) * [[Agu Pihelga]] (maalikunstnik) * [[Jaan Pihlak]] (telerežissöör) * [[Eduard Poland]] (''kunstnik, dekoraator. Kujundas Eesti 50-, 100- ja 500-margase ning 5-, 10- ja 20-pennise aastatel 1919–1924'') * [[Siim Poll]] (''muusikapedagoog, pianist ja kontsertmeister'') * [[Hendrik Prants|Heinrich (Hindrik) Prants]] (''ajakirjanik'') * Naan Põld (laulja) * [[Endel Pärn]] (''näitleja'') * [[Ly Ranne]] (modell, jumestuskunstnik ja ilutoimetaja) * [[Kristjan Raud]] (''kunstnik'') * [[Paul Raud]] (''kunstnik'') * [[Fred Raudberg]] (kultuuritegelane, laulupidude liikumisjuht) * [[Ingrid Renser]] (''ajakirjanik'') * [[Valter Johannes Riiner-Riner]] (''kunstnik'') * [[Jakob Rosenberg]] (''esperanto pioneer Eestis'') * [[Peep Sarapik]] (''helilooja ja koorijuht'') * [[Friedrich Sauer]] (''Priidu Saue'') (''Põltsamaa Reaalgümnaasiumi (praegune Põltsamaa Ühisgümnaasium) direktor; hiljem haridusministri nõunik, Eesti Vabariigi haridusminister'') * [[Avo Seppel]] (arhitekt) * [[Leida Sibul]] (''laulja'') * [[Lembit Sibul]] (humorist ja publitsist) * [[Vello Sillam]] (fotograaf ja ettevõtja) * Linda Soomre (kauaaegne Tallinna Siselinna kalmistu juht, mäluhoidja) * [[Marie Suurorg]] (Hansen) (A. H. Tammsaare õde, näitleja A. Suuroru ema) * [[Hagi Šein]] (''teleajakirjanik ja -teoreetik, õppejõud, ETV juht'') * [[Siima Škop]] (kunstnik) * [[August Tamman]] (''kirjanik, riigikogu sekretär'') * [[Venda Tammann]] (''akordionist ja muusikapedagoog'') * [[Eduard Taska]] (''Eesti professionaalse nahakunsti rajaja'') * [[Aleksander Tassa]] (''kunstnik, kirjanik ja muuseumitöötaja'') * [[Kalmer Tennosaar]] (''laulja, diktor ja teleajakirjanik) * [[Kalju Terasmaa]] (muusik, laulja ja pedagoog) * [[Harry Tertsius]] (''intarsiakunstnik'') * [[Heinrich Tiidermann]] (''fotograaf'') * [[Rein Tomingas]] (arhitekt ja parodist) * [[Olga Tünder]] (president Konstantin Pätsi koduabiline ning lapsehoidja) * [[Marie Under]] (''luuletaja'') * [[Jaan Vaarmann]] (''tuletõrjetegelane, päästeajaloo talletaja ja tuletõrjemuuseumi looja'') * [[Kuno-Raul Valdma]] (ajakirjanik) * [[Agaate Veeber]] (''kunstnik'') * [[Kuno Bernhard Veeber]] (''maalikunstnik'') * [[Villi Veskimäe]] (laulja ja estraadiartist) * [[Bruno Vestenberg]] (''tarbekunstnik ja pedagoog, Vana Tooma lambi disainija'') * [[Robert Võsu]] (''vaimulik'') * [[Silvi Väljal]] (''raamatuillustraator ja graafik'') * [[Friedrich Herbert Wendach]] (''arhitekt'', Nõmme linnaarhitekt ja seltsitegelane) ===Sõjaväelased=== * [[Arved Engmaa]] (kahekordne VR kavaler, kisarööpmeliste soomusrongide juht, kolonel) * [[Vladimir Hirt]], ka ''Vladimir Hirv'' (''VR II/3, kapten. Pärast Vabadussõda oli Valga ja Irboska jaama komandant, hiljem teenis pioneeripataljonis'') * [[Richard Kokk]] (Lembitu komandöri kt., vanemleitnant, ajakirja Merendus toimetaja) * [[Oskar Liik]] (VR kavaler, sanitaarkolonel) * [[Aado Lüüs]] (VR kavaler, kolonelleitnant) * [[Johan Mei]] (kolonelleitnant, merendustegelane) * Johann Muischneek (esimene Tallinnas Eesti vabariigi eest langenu) * [[Artur Ojalo]] (KL juht Nõmmel, riigikaitse edendaja) * [[Artur Salf]] (kolonel, ajaloolane) * [[Hengo Tulnola]] (VR kavaler, major, taarausu eestvedaja, publitsist) * [[Hans Tuuksam]] (VR kavaler, major, jurist, Nõmme seltsitegevuse edendaja) ===Ühiskonnategelased=== * [[Eduard Aule]] (''poliitik ja rahandustegelane, Eesti Panga president'') * [[Arnold Green]] (''riigi- ja sporditegelane, taastatud EOK esimene president'') * [[Sven Ivanov]] (ettevõtja, majandustegelane) * [[Gustav Jallajas]] (''postitöötaja, Postivalitsuse direktor, Riikliku Ringhäälingu raadionõukogu liige'') * [[Salme Eslas]] (''Nõmme naiskodukaitse juht, õpetaja, seltside tegelane'') * [[Ferdinand Jalandi]] (''Nõmme KL ja tuletõrjetegelane'') * [[Allan Kiil]] (ettevõtja, omavalitsus- ja sporditegelane ning ujuja) * [[Vilhelmine Klementi]] (''revolutsioonitegelane'') * [[Jaan Kreuks]] (''revolutsioonitegelane'') * [[Madis Käbin]] (''ühis- ja pangategelane, Asutava Kogu liige'') * [[Reinhold Käbin]] (arst ja tervishoiu korraldaja) * [[Udo Käär]] (tootmisjuht ja majandustegelane) * [[Simon Levin]] (jurist, advokaat) * [[Johannes Peistik]] (''VR kavaler, Jüri Vilmsi saatja teekonnal Soome'') * [[Julius Seljamaa]] (''VR III/2, välisminister ja diplomaat, Eesti Ajutise Maanõukogu sekretär ja abiesimees, I Riigikogu liige, ajakirjanik'') * [[Konstantin Sirotkin]] (Nõmme tuletõrjetegelane, ettevõtja) * [[Indrek Toome]] (''riigitegelane, ENSV ministrite nõukogu esimees 1988–1990, viimase Ülemnõukogu saadik, 20. augusti klubi liige, ettevõtja'') * [[Artur Uibopuu]] (''rahandustegelane, Eesti Panga president'') * [[Alma Vaarman]] (''revolutsioonitegelane'') * [[Benjamin Valter]] (Walter), (VR I/3, kaugesõidukapten, merendustegelane, pikaaegne jäämurdja "Suur Tõll" kapten.) * [[Eduard Virgo]] (''VR III/2, diplomaat'') * [[Jakob Westholm]] (''pedagoog, Asutava Kogu liige (1919–1920 abiesimees) ning I, II, III ja IV Riigikogu liige'') ===Sporditegelased=== * [[Koit Annamaa]] (''kergejõustiklane, vasaraheitja, osales 1936 [[Berliini olümpiamängud]]el, oli politseiteenistuses'') * [[Ernst Joll]] (''jalgpallur, osales 1924 [[1924. aasta suveolümpiamängud|Pariisi olümpiamängud]]el, följetonist'') * [[Aleksander Klumberg|Aleksander Klumberg-Kolmpere]] (''kergejõustiklane ja treener'') * [[Karl Tallmeister]] (''võrkpallur'') * [[Sara Teitelbaum]] (mitmekülgne sportlane) * [[Leopold Tõnson]] (''VR I/2, ohvitser, kergejõustiklane, aerutaja ja sporditegelane'') * [[Reginald Uba]] (''kergejõustiklane, keskmaajooksja, osales 1936 [[Berliini olümpiamängud]]el (1936), spordiajakirjanik [[Toomas Uba]] isa'') * [[Toomas Uba]] (''spordiajakirjanik'') * [[Helmut Veem]] (''VR I/3, spordikohtunik, Paide Ülejõe staadionikomitee esimees, kohalik spordijuht, k[[Kaitsepolitsei|aitsepolitsei]] asutaja ja esimene ülem, kapten'') * [[Tõnu Võimula]] (''maadleja, sporditegelane, [[Martin Klein]]i treener ning ajakirjanik) <gallery> Fail:Kristjan Raua ja Paul Raua haud.jpg|[[Kristjan Raud|Kristjan Raua]] ja [[Paul Raud|Paul Raua]] haud Fail:K. A. Rütmani hauasammas.jpg|K. A. Rütmani hauasammas Fail:Hans Suklesi hauakujundus.jpg|[[Hans Sukles]]i haud Fail:E. ja J. Olliku hauamonument.jpg|E. ja J. Olliku hauamonument Fail:Perekond Uusmanni hauamonument.jpg|Perekond Uusmanni hauamonument Fail:Konstantin Märska haud.jpg|[[Konstantin Märska]] haud Fail:Evald Oldekopi hauasammas.jpg|[[Evald Oldekop]]i hauasammas </gallery> ==1905. aasta terroriohvrite matusepaik== {{Vaata| 1905. aasta terroriohvrite matusepaik}} Matusepaiga monumendi autor on skulptor [[Juhan Raudsepp]]. <gallery> Fail:1905. a. terroriohvrite matusepaik 1.jpg Fail:1905. a. terroriohvrite matusepaik 3.jpg Fail:1905. a. terroriohvrite matusepaik 4.jpg Fail:1905. a. terroriohvrite matusepaik 5.jpg </gallery> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Rahumäe kalmistu koduleht">[http://www.kalmistud.ee/rahumae Rahumäe kalmistu koduleht]</ref> <ref name="Rahumäe kalmistu sada aastat">Vootele Hansen. [https://web.archive.org/web/20150923234327/http://www.eelk.ee/~ktalkaarli/sulane/Sulane21.html#RAHU Rahumäe kalmistu sada aastat.] // Sulane nr 3/33 Viinakuu 2003</ref> <ref name="Tallinna Kalmistute arengusuunad aastani 2012">[http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=837050 Tallinna Kalmistute arengusuunad aastani 2012.] Tallinna Linnavolikogu 20. detsembri 2004. a määrus nr 59</ref> <ref name="BpNYK">[[Leho Lõhmus]] "Jalutaja teejuht". [[Solnessi Arhitektuurikirjastus]] 2007</ref> <ref name="TegED">[[Robert Nerman]], [http://www.postimees.ee/031207/esileht/siseuudised/tallinn/299214.php "Juhkentali linnaosa sai nime suurkaupmehe suvemõisa järgi"]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Postimees, 3. detsember 2007</ref> <ref name="RpquF">Laane, Karl, "Tallinna kalmistud". Tallinn : Maalehe Raamat, 2002. lk. 129</ref> <ref name="tL9Bz">{{Netiviide |pealkiri=Rahumäe/Rahumäe kalmistu |url=http://www.tallinn.ee/est/nomme/g6363s41122 |vaadatud=2008-11-02 |arhiivimisaeg=2009-05-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090521194726/http://www.tallinn.ee/est/nomme/g6363s41122 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="q41N3">Pekka Erelt: [http://paber.ekspress.ee/viewdoc/019C3C963B868ABCC2257090002E0ED3 "Verine pühapäev Tallinnas"] Eesti Ekspress, 6. oktoober 2005</ref> <ref name="0lfsX">Leho Lõhmus: [http://www.tallinn.ee/est/g1510s24930 "Hauakivi Jaan Laanuse kalmule"] Nõmme Sõnumid, 16. detsember 2005, nr 24 (264). lk 2</ref> <ref name="S5RAS">[http://www.epl.ee/news/online/fotod-politsei-malestas-langenud-kolleege.d?id=51110849 "Politsei mälestas langenud kolleege"] epl.ee, 1. detsember 2007</ref> <ref name="Y8Ssv">Lõhmus, 2007</ref> <ref name="SHh2F">Urmas Seaver: [https://www.ohtuleht.ee/5131 "Mälestussammas äratati varjusurmast automaadilaskudega"] Õhtuleht, 21. juuni 1997</ref> <ref name="q1OKE">Leho Lõhmus, "Nõmme läbi aegade". Nõmme (Tallinn) : Inreko Press, 2001. lk. 130</ref> <ref name="IqVkx">[http://register.muinas.ee/pdetail01.asp?mo_id=1215 Kultuurimälestiste riiklik register]</ref> }} ==Kirjandus== *Karl Laane, "Tallinna kalmistud" (Maalehe Raamat, Tallinn 2002). ==Välislingid== {{commonskat}} *[http://www.kalmistud.ee/g10 Rahumäe kalmistu koduleht] * {{kultuurimälestis}} *Galerii [http://pilt.delfi.ee/album/40783/?page=1 Rahumäe kalmistu] *[http://www.kalmistud.ee/map/MapPublic.html?s=avalik&c=24 Rahumäe kalmistu plaan] *[http://www.eelk.ee/~ktalkaarli/sulane/Sulane21.html#RAHU Vootele Hansen. Rahumäe kalmistu sada aastat] {{Coordinate|NS=59.392154|EW=24.701707|type=landmark|region=EE}} {{portaal|Nõmme|Nomme vapp.gif}} [[Kategooria:Rahumäe kalmistu| ]] [[Kategooria:Nõmme linnaosa kalmistud]] i9faxs3sgxnzxnbgnmrtv8wrphh0dij 7213612 7213608 2026-08-13T13:16:20Z ~2026-44381-14 235386 7213612 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib kalmistust Tallinnas; kalmistu kohta Tartus vaata artiklit [[Rahumäe kalmistu (Tartu)]]; kalmistu kohta Karksis vaata artiklit [[Rahumäe kalmistu (Karksi)]]}} {{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2009}} {{kaart | laius = 260 | kõrgus = 220 | allikad = {{Kaart/OSM|värv=#339933|täitevärv=#339933|täitevärvi läbipaistvus=0.2|pealkiri=Rahumäe kalmistu}} | tekst = Rahumäe kalmistu }} [[Pilt:Rahumäe_kalmistu.jpg|pisi|Rahumäe kalmistu väravad]] [[Pilt:Kaarli_koguduse_kabel_(Tallinn).jpg|pisi|Kaarli koguduse kabel]] [[Pilt:Pühavaimu_koguduse_kabel.jpg|pisi|Püha Vaimu koguduse kabel]] '''Rahumäe kalmistu''' on [[kalmistu]] [[Tallinn]]as [[Nõmme linnaosa]]s aadressil [[Rahumäe tee]] 8a. Maa-ala Mustamäe (tollal Siniste mägede) liivikule eraldati [[Tallinna Linnavolikogu]] poolt 1899. aastal. Rahumäe kalmistu avati [[1903]]. aastal mitmele kogudusele: [[Tallinna Kaarli kogudus|Tallinna Kaarli]], [[Tallinna Jaani kogudus|Jaani]], [[Peeter-Pauli kogudus|Pauluse]], [[Tallinna Püha Vaimu kogudus|Püha Vaimu]], [[Tallinna Peeteli kogudus|Peeteli]], [[Immaanueli Evangeeliumi Kristlaste Vabakogudus|Immaanueli]], Karmeli, läti, rootsi, baptisti- ja [[vennastekogudus]]ele. Algsest kalmistust eraldi rajati 1910. aastatel [[Tallinna uus juudi kalmistu|uus juudi kalmistu]]. [[1926]]. aastal rajati kalmistu põhja poole [[Tuletõrjeühingu kalmistu|tuletõrjujate matmispaik]]. Kalmistut on 20. sajandil laiendatud ka Järve suunas. Kalmistu lähedal tegutseb [[hauakivi]]töökoda. Hooneid on viis: [[Tallinna uus juudi kalmistu|Tallinna uue juudi kalmistu]] valvurimaja, Kaarli ja [[Tallinna Püha Vaimu kogudus]]e kabel ning Kaarli ja Jaani kogudusemaja. Viimasel oli 20. sajandi algul puust kellatorn, mis on nüüdseks lammutatud. ==Ajalugu== [[Pilt:Perekond Pedusaare hauamonument.jpg|pisi|Perekond Pedusaare hauamonument. Autor skulptor [[Juhan Raudsepp]]]] [[Pilt:Sepistara perek. H. Reimelti matmispaigas.jpg|pisi|Sepistara perekond Reimelti matmispaigas]] Rahumäe kalmistu rajati [[19. sajand]]i lõpus [[Nõmme]]ga külgneva [[Mustamäe]] liivaluidetele (Vana-Pärnu maantee äärde vastu [[Jälgimäe mõis]]a piiri (hilisem Nõmme)), kus ''Sinised mäed'' (''Blaue Gebirge'') madalduvad [[Järve tasandik]]uks). [[Tallinn]]a linna volikogu poolt eraldatud maad jagunesid järgmiselt: [[Tallinna Jaani kogudus|Jaani kogudus]]ele 17 200, [[Tallinna Toompea Kaarli kogudus|Kaarli kogudus]]ele 12 400 ning [[Tallinna Püha Vaimu kogudus|Püha Vaimu]] ja [[baptisti kogudus|baptistikogudus]]ele kummalegi 2400 [[ruutsüld]]a maad. [[7. september|7. septembril]] [[1903]] pühitseti uus [[Kaarli kogudus]]e kalmistu, mis sai nimeks [[Rahumäe]]. Rahumäe nimi kandus [[Tallinn]]a "surnute linnalt" üle kalmistu lähedusse tekkinud [[Nõmme linn|Nõmme]] eeslinnale. Kalmistu piire on pidevalt laiendatud. 16 aastat pärast kalmistu kasutuselevõttu toimus laienemine lääne suunas (praeguse [[Ehitajate tee]] poole). [[25. juuni]]l [[1928]] taotles linnavalitsus siseministrilt kinnitust kavale ehitada uued kalmistud ida poole [[Rahumäe tee]]d, mis ulatuvad kuni [[Tallinna–Keila raudteelõik|raudteeni]]. Sündmust on jäänud märkima ka vastav tähistuskivi. Aja jooksul on matmispaiku ümbritsenud raudtarad kadumas (alates [[1978]]. aastast on sepistähiste omavoliline kõrvaldamine keelatud), suuremat rõhku on hakatud panema haljastusele. [[1940]]. aastaist anti kalmistute juhtimine linnavalitsuse ehitusosakonnale. [[1941]]. aasta veebruarist määras [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu]] kalmistu Tallinna linna kommunaalmajanduse asutuste alluvusse.<ref name="Rahumäe kalmistu koduleht" /><ref name="Rahumäe kalmistu sada aastat" /> ==Arhitektuur== ===Planeering=== Kogu kalmistu jaotus vähemalt 25 tükiks.<ref name="Rahumäe kalmistu koduleht" /> Kalmistut lõikab [[Rahumäe tee]], millest lääne pool paikneb vana kalmistu ja tuletõrjujate kalmistu ning ida pool uus ja juudi kalmistu. Vana kalmistut piirab kolmest küljest müür, mujale istutati piirdehekid. Nõukogude korra kehtestamiseni matmispaiku osteti. Hinna järgi kujunesid välja esinduslikumad ja tagasihoidlikumad kalmistuosad, mille kujundusliku külje ja korrashoiu eest on hoolitsenud matuseplatside valdajad.<ref name="Rahumäe kalmistu koduleht" /> ===Juudi kalmistu kabel=== Kalmistu puust kabel on valminud [[1910]]. ja [[1920]]. aasta vahel.<ref name="BpNYK" /><ref name="TegED" /> ===Kaarli koguduse kabel=== [[Paekivi]]st [[historitsism|historitsistlik]] kabel valmis [[1913]] insener [[Anton Uesson]]i projekti järgi [[Voldemar Lender]]i ehitusbüroos. Kabel imiteerib oma kahe torniga [[Tallinna Kaarli kirik]]ut. Kabelisse telliti Saksamaalt kaks kella, millest üks mõranes. Katkine kell annetati [[1937]]. aastal vanametalli kogumise raames [[Allveelaevastiku Sihtkapital]]ile, selle eest saadi mälestusplaat kiriku seinale paigutamiseks. Alates 1970. aastatest kasutatakse kabelit kalmistu üldise panipaigana.<ref name="Rahumäe kalmistu sada aastat" /> ===Püha Vaimu koguduse kabel=== Kabel valmis arhitekt [[Elmar Lohk|Elmar Lohu]] projekti järgi [[1932]]. aastal. [[24. juuli]]l [[1932]] paigaldati vastvalminud kabelile mälestustahvel [[Vabadussõda|Vabadussõjas]] langenud koguduse liikmetele. Plaati olid raiutud 16 mehe nimed. Mälestusmärk on taastamata.<ref name="q1OKE" /> Kabel toimib käesoleval ajal kalmistu üldise (v a juudi kalmistu) matusekabelina.<ref name="Tallinna Kalmistute arengusuunad aastani 2012" /> ===Mälestusmärgid=== Kalmistul on [[16. oktoober|16. oktoobril]] [[1905]] [[Tallinn]]as [[Uus turg|Uuel turul]] mõrvatute ühishaud (hukkus vähemalt 94 inimest). [[1959]] viidi kalmule [[Juhan Raudsepp|Juhan Raudsepa]] skulptuur, mis oli valmistatud [[1931]] ja seisis algselt [[Rahvusooper Estonia|Estonia teatrimaja]] juures. [[1969]]. kevadel purustasid Tallinna garnisoni mereväelased kalmude tähistuseks olnud ristid. [[1974]]. kujundati matmispaik ümber.<ref name="RpquF" /><ref name="tL9Bz" /><ref name="q41N3" /> Kalmistule on maetud kaheksa [[1924]]. aasta [[1. detsembri riigipöördekatse|kommunistide mässu]] ohvrit – neist on politseinike ühishauda maetud kordnikud [[Heinrich Lossmann]], [[Mihkel Nutt]], [[Jaan Holts]] ja [[Johannes Kumel]], konstaabel [[Herman Ubin]], reamees Jaan Bergson ja piirivalvur [[Johan Kruusmann]]. Kadett [[Arnold Allebras]] on maetud oma perekonnaplatsile.<ref name="0lfsX" /><ref name="S5RAS" /> [[31. mai]]l [[1931]] avati spordiseltsi [[Kalev (spordiselts)|Kalev]] 30. aastapäeva puhul [[Rahumäe Vabadussõja mälestussammas|mälestussammas Vabadussõjas langenud kalevlastele]]. Katte eemaldas ja pikema kõne pidas [[riigivanem]] [[Konstantin Päts]].<ref name="Y8Ssv" /> Mälestussammas avati samas kohas taas 20. juunil 1997.<ref name="SHh2F" /> ==Kultuurimälestisi== [[Pilt:Kuno Veeberi hauamonument.jpg|pisi|[[Kuno Veeber]]i hauamonument]] [[Pilt:Jakob Westholmi haud.jpg|pisi|[[Jakob Westholm]]i hauamonument. Autor skulptor [[Juhan Raudsepp]]]] [[Pilt:Perekond Jaigi hauasammas.jpg|pisi|Perekond Jaigi hauasammas]] [[Pilt:Perekond Aule hauamonument.jpg|pisi|Perekond Aule hauamonument]] [[Pilt:Eduard Taska haud.jpg|pisi|[[Eduard Taska]] haud]] [[Pilt:Perekond Vinnali hauamonument.jpg|pisi|Perekond Vinnali hauamonument]] [[Pilt:H. Namsingi hauamonument.jpg|pisi|H. Namsingi hauamonument]] [[Pilt:Perekond Maureri hauasammas.jpg|pisi|Perekond Maureri hauasammas]] * Rahumäe juudi kalmistu kabel, 1910. ja 1920. aasta vahel * Rahumäe kalmistu [[Kaarli kogudus]]e kabel, 1913 * Rahumäe kalmistu [[Tallinna Püha Vaimu kogudus|Püha Vaimu kogudus]]e kabel, 1932 * [[1905. aasta terroriohvrite matusepaik]] * [[Tuletõrjujate mälestusmärk Tallinna Tuletõrjeühingu kalmistul|tuletõrjujate mälestusmärk]], arhitekt [[Karl Lüüs]] (graniit) * [[Aleksander Klumberg]]-Kolmpere (1899–1958) haud * [[Jaan Koort]]i (1883–1935) haud * [[Teodor Lippmaa]] (1894–1943) haud * [[Konstantin Märska]] (1896–1951) haud * [[Hermann Namsing]]i hauamonument, skulptor [[Jaan Koort]], 1925 (Saaremaa marmor) * [[Jaan Oks]]a (1884–1918) haud * [[Georg Johannes Parikas]]e (1880–1958) haud * [[Kristjan Raud|Kristjan Raua]] (1865–1943) haud * [[Paul Raud|Paul Raua]] (1865–1930) haud * [[Eduard Taska]] (1890–1942) haud * [[Kuno Veeber]]i hauamonument, J. Koort, 1929 (graniit) * [[Jakob Westholm]]i (1877–1935) haud * E. ja J. Olliku hauamonument, J. Koort, 1922–1923 (graniit) * perekond Uusmanni hauamonument, J. Koort, 1932 (graniit) * perekond Vinnali hauamonument, J. Koort, 1930 (graniit)<ref name="IqVkx" /> ==Tulevik== Tulevikus kaalutakse [[kolumbaarium]]i (urnimüüri) ehitamist.<ref name="Tallinna Kalmistute arengusuunad aastani 2012" /> ==Tuntud inimeste kalmud== ===Usutegelased=== * [[Jaan Kiivit seenior]] (''Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskop 1949–1967'') * [[Jaan Kiivit juunior]] (''Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskop 1994–2005'') * [[Aleksander Mäevälja]] (''enne Mohrfeldt'') (''praost, kultuuritegelane ja kirjamees, EÜS-i auvilistlane'') * [[Toomas Paul]] (''EELK vaimulik, teoloog, kiriku- ja kultuuriloolane'') * [[Rein Premet]] (''Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse õpetaja'') * [[Lembit Tedder]] (''EELK vaimulik'') * [[Edvard Tamm]] (EELK vaimulik) * [[Karl Tuvike]] (EELK vaimulik ja köster, KL tegelane) ===Teadlased=== * [[Harald Arman]] (''arhitekt, Eesti NSV Teaduste Akadeemia esimese koosseisu tegevliige'') * [[Mihhail Bronštein]] (majandusteadlane, Eesti Teaduste Akadeemia liige) * [[Arvo Eek]] (''keeleteadlane'') * [[Johan Christian Johansen]] (''maaparandusinsener, Taani peakonsul'') * [[Kalev Katus]] (''rahvastikuteadlane'') * [[Evald Laasi]], (''ajaloolane ja publitsist'') * [[Adik Levin]], (lastearst ja toitumisspetsialist) * [[Teodor Lippmaa]] (''botaanik ja taimegeograaf, Eesti Teaduste akadeemia liige'') * [[Artur Luha]] (''loodusteadlane, Eesti NSV Teaduste Akadeemia esimese koosseisu tegevliige'') * [[Hubert Matve]] (''ehitusajaloo uurija, publitsist ja ehitusinsener'') * [[Evald Oldekop]] (''hüdroloog ja bioloogiafilosoof'') * [[Rein Perens]] (''hüdrogeoloog'') * [[Aivar Rehe]] (''rahandus- ja pangandustegelane'') * [[Vello Park]] (''geofüüsik, meteoroloog, alpinist ja polaaruurija'') * [[Boris Tamm]] (küberneetik, akadeemik ja TTÜ kauaaegne rektor) ===Kultuuritegelased=== * [[Gunnar Aarma]] (''tervendaja, esoteeriliste raamatute autor, tõlkija ja filosoof'') * [[Jüri Aarma]] (näitleja, muusik ja ajakirjanik) * [[Karl Aavik]] (''muusik'') * [[Artur Adson]] (''luuletaja ja näitekirjanik'') * [[Heino Anto]] (''näitekirjanik, teatritegelane ja tõlkija'') * [[Elise Rosalie Aun|Elise Rosalie Aun-Raup]] (''kirjanik'') * [[Gustav Avesson]] (''Estonia näitleja ja laulja'') * [[Naftoli Bassel]] (kirjandusteadlane) * [[Vladimir Beekman]] (''kirjanik ja tõlkija'') * [[Julius Bleyer]] (''postiajaloo uurija, [[Eesti Postimuuseum]]i asutaja ja esimene juhataja''). * [[Nevil Blumberg]] (muusik) * [[Tõnis Braks]] (''kirjanik ja ajakirjanik'') * [[Paul Wilhelm Burman]] (''kunstnik'') * Adolf Friedrich (Toomas) Enke (sepp, lukksepp ning kodukaunistaja) * [[Erika Esop]] (''lastekirjanik ja prosaist'') * [[Julius Gens]] (''kunstiteadlane, kunstikoguja'') * [[Leo Gens]] (''ka Lev Gens'') (''kunstiajaloolane, -kriitik ja pedagoog'') * [[Isidor Goldman]] (''lennunduse ajaloo uurija'') * [[Gunnar Graps]] (''muusik'') * [[Harald Heinsaar]] (''aia- ja pargikujundaja, kunstnik'') * [[Robert Helde]] (''sõjaliste teenetega vabadusvõitleja, insener ja mälumängur'') * [[Hain Hiieaas]] (''pedagoog, Tallinna reaalkooli direktor'') * [[Lembit Himma]] (muusik ja ansamblijuht) * [[Märt Hunt]] (muusik, ansamblite juht, laulude autor ja pedagoog) * [[Elfriede Ilves]] (''Eesti raadio kauaaegne diktor'') * [[Juhan Jaik]] (''luuletaja, novellist ja ajakirjanik'') * [[Marie Kalmus]] (''kunstnik, kujur'') * [[Kustas Kikerpuu]] (''muusik, helilooja, orkestrijuht ja muusikapedagoog'') * [[August Kirsimägi]] (''enne Adalbert Kirschenberg'') (''kirjanik'') * [[Anna Klas]] (''pianist ja muusikapedagoog'') * [[Eri Klas]] (''dirigent ja muusik') * [[Jaan Koort]] (''kujur, maalikunstnik ja keraamik'') * [[Gunnar Kriik]] (''muusik ja laululooja'') * [[Jaan Kross]] (''kirjanik, tõlkija, jurist, VII Riigikogu liige'') * [[Emil Laansoo]] (''muusik, ansamblijuht'') * [[Tõnu Lindvet]] (pedagoog ja tantsujuht Kuusalust) * [[Taivo Linna]] (''muusik ja metallikunstnik'') * [[Uno Loop]] (laulja, muusik, pedagoog ja sportlane) * [[Raivo Lugima]] (''teleprodutsent'') * [[Pear Luide]] (''enne Bernhard Kangermann'') (''näitekirjanik'') * [[Georg Eduard Luiga]] (''ajakirjanik ja kirjanik'') * [[Bernhard Lukk]] (''klarnetist, Konservatooriumi professor'') * [[Iko Maran]] (''lastekirjanik'') * [[Daisy-Felicitas Matve]] (''arhitekt'') * [[Madis Mei]] (''kapten, Tallinna Meremuuseumi rajaja'') * [[Natalie Mei]] (''teatrikunstnik ja raamatugraafik'') * [[Heigo Mirka]] (basskitarrist, ansamblijuht, laulukirjutaja ja pedagoog) * [[Peeter Mudist]] (''maalikunstnik ja skulptor'') * [[Taavet Mutsu]] (Mutso) (teatritegelane ning kirjastaja) * [[Vello Mäeots]] (kauaaegne Rahvusmeeskoori laulja ning kultuurikorraldaja) * [[Jakob Mändmets]] (''kirjanik ja ajakirjanik'') * [[Konstantin Märska]] (''filmioperaator'') * [[Ellen Niit]] (''kirjanik ja tõlkija'') * [[Lembit Odres]] (''koduloolane, vaimse pärandi talletaja ja Paldiski aukodanik'') * [[Rudolf Valentin Oja]] (haridus- ja kultuuritegelane, Keila kooli kauane õpetaja ja direktor) * [[Jaan Oks]] (kirjanik) * [[Viktor Oksvort]] (ka Oxford) (kultuuritegelane, leidur, laulu "Jää vabaks, Eesti meri..." autor") * [[Georg Johannes Parikas]] (''Eesti fotograafia ja filmikunsti rajaja, Vabadussõja fotoreporter'') * [[Artur Perna]] (''arhitekt, VR kavaler, Vabadussõjas ülemjuhataja staabis liikumise osakonna formeerija ja ülem, siis maakuulamisosakonna formeerija ja ülem ning sõjaväe korterivalitsuse ülem'') * [[Wilhelm Konstantin Fromhold Petersen]] (bioloog, pedagoog, Tallinna reaalkooli kauane direktor) * [[Agu Pihelga]] (maalikunstnik) * [[Jaan Pihlak]] (telerežissöör) * [[Eduard Poland]] (''kunstnik, dekoraator. Kujundas Eesti 50-, 100- ja 500-margase ning 5-, 10- ja 20-pennise aastatel 1919–1924'') * [[Siim Poll]] (''muusikapedagoog, pianist ja kontsertmeister'') * [[Hendrik Prants|Heinrich (Hindrik) Prants]] (''ajakirjanik'') * Naan Põld (laulja) * [[Endel Pärn]] (''näitleja'') * [[Ly Ranne]] (modell, jumestuskunstnik ja ilutoimetaja) * [[Kristjan Raud]] (''kunstnik'') * [[Paul Raud]] (''kunstnik'') * [[Fred Raudberg]] (kultuuritegelane, laulupidude liikumisjuht) * [[Ingrid Renser]] (''ajakirjanik'') * [[Valter Johannes Riiner-Riner]] (''kunstnik'') * [[Jakob Rosenberg]] (''esperanto pioneer Eestis'') * [[Peep Sarapik]] (''helilooja ja koorijuht'') * [[Friedrich Sauer]] (''Priidu Saue'') (''Põltsamaa Reaalgümnaasiumi (praegune Põltsamaa Ühisgümnaasium) direktor; hiljem haridusministri nõunik, Eesti Vabariigi haridusminister'') * [[Avo Seppel]] (arhitekt) * [[Leida Sibul]] (''laulja'') * [[Lembit Sibul]] (humorist ja publitsist) * [[Vello Sillam]] (fotograaf ja ettevõtja) * Linda Soomre (kauaaegne Tallinna Siselinna kalmistu juht, mäluhoidja) * [[Marie Suurorg]] (Hansen) (A. H. Tammsaare õde, näitleja A. Suuroru ema) * [[Hagi Šein]] (''teleajakirjanik ja -teoreetik, õppejõud, ETV juht'') * [[Siima Škop]] (kunstnik) * [[August Tamman]] (''kirjanik, riigikogu sekretär'') * [[Venda Tammann]] (''akordionist ja muusikapedagoog'') * [[Eduard Taska]] (''Eesti professionaalse nahakunsti rajaja'') * [[Aleksander Tassa]] (''kunstnik, kirjanik ja muuseumitöötaja'') * [[Kalmer Tennosaar]] (''laulja, diktor ja teleajakirjanik) * [[Kalju Terasmaa]] (muusik, laulja ja pedagoog) * [[Harry Tertsius]] (''intarsiakunstnik'') * [[Heinrich Tiidermann]] (''fotograaf'') * [[Rein Tomingas]] (arhitekt ja parodist) * Ivar Trikkel (ajakirjanik, õppejõud ning kultuuritegelane) * [[Olga Tünder]] (president Konstantin Pätsi koduabiline ning lapsehoidja) * [[Marie Under]] (''luuletaja'') * [[Jaan Vaarmann]] (''tuletõrjetegelane, päästeajaloo talletaja ja tuletõrjemuuseumi looja'') * [[Kuno-Raul Valdma]] (ajakirjanik) * [[Agaate Veeber]] (''kunstnik'') * [[Kuno Bernhard Veeber]] (''maalikunstnik'') * [[Villi Veskimäe]] (laulja ja estraadiartist) * [[Bruno Vestenberg]] (''tarbekunstnik ja pedagoog, Vana Tooma lambi disainija'') * [[Robert Võsu]] (''vaimulik'') * [[Silvi Väljal]] (''raamatuillustraator ja graafik'') * [[Friedrich Herbert Wendach]] (''arhitekt'', Nõmme linnaarhitekt ja seltsitegelane) ===Sõjaväelased=== * [[Arved Engmaa]] (kahekordne VR kavaler, kisarööpmeliste soomusrongide juht, kolonel) * [[Vladimir Hirt]], ka ''Vladimir Hirv'' (''VR II/3, kapten. Pärast Vabadussõda oli Valga ja Irboska jaama komandant, hiljem teenis pioneeripataljonis'') * [[Richard Kokk]] (Lembitu komandöri kt., vanemleitnant, ajakirja Merendus toimetaja) * [[Oskar Liik]] (VR kavaler, sanitaarkolonel) * [[Aado Lüüs]] (VR kavaler, kolonelleitnant) * [[Johan Mei]] (kolonelleitnant, merendustegelane) * Johann Muischneek (esimene Tallinnas Eesti vabariigi eest langenu) * [[Artur Ojalo]] (KL juht Nõmmel, riigikaitse edendaja) * [[Artur Salf]] (kolonel, ajaloolane) * [[Hengo Tulnola]] (VR kavaler, major, taarausu eestvedaja, publitsist) * [[Hans Tuuksam]] (VR kavaler, major, jurist, Nõmme seltsitegevuse edendaja) ===Ühiskonnategelased=== * [[Eduard Aule]] (''poliitik ja rahandustegelane, Eesti Panga president'') * [[Arnold Green]] (''riigi- ja sporditegelane, taastatud EOK esimene president'') * [[Sven Ivanov]] (ettevõtja, majandustegelane) * [[Gustav Jallajas]] (''postitöötaja, Postivalitsuse direktor, Riikliku Ringhäälingu raadionõukogu liige'') * [[Salme Eslas]] (''Nõmme naiskodukaitse juht, õpetaja, seltside tegelane'') * [[Ferdinand Jalandi]] (''Nõmme KL ja tuletõrjetegelane'') * [[Allan Kiil]] (ettevõtja, omavalitsus- ja sporditegelane ning ujuja) * [[Vilhelmine Klementi]] (''revolutsioonitegelane'') * [[Jaan Kreuks]] (''revolutsioonitegelane'') * [[Madis Käbin]] (''ühis- ja pangategelane, Asutava Kogu liige'') * [[Reinhold Käbin]] (arst ja tervishoiu korraldaja) * [[Udo Käär]] (tootmisjuht ja majandustegelane) * [[Simon Levin]] (jurist, advokaat) * [[Johannes Peistik]] (''VR kavaler, Jüri Vilmsi saatja teekonnal Soome'') * [[Julius Seljamaa]] (''VR III/2, välisminister ja diplomaat, Eesti Ajutise Maanõukogu sekretär ja abiesimees, I Riigikogu liige, ajakirjanik'') * [[Konstantin Sirotkin]] (Nõmme tuletõrjetegelane, ettevõtja) * [[Indrek Toome]] (''riigitegelane, ENSV ministrite nõukogu esimees 1988–1990, viimase Ülemnõukogu saadik, 20. augusti klubi liige, ettevõtja'') * [[Artur Uibopuu]] (''rahandustegelane, Eesti Panga president'') * [[Alma Vaarman]] (''revolutsioonitegelane'') * [[Benjamin Valter]] (Walter), (VR I/3, kaugesõidukapten, merendustegelane, pikaaegne jäämurdja "Suur Tõll" kapten.) * [[Eduard Virgo]] (''VR III/2, diplomaat'') * [[Jakob Westholm]] (''pedagoog, Asutava Kogu liige (1919–1920 abiesimees) ning I, II, III ja IV Riigikogu liige'') ===Sporditegelased=== * [[Koit Annamaa]] (''kergejõustiklane, vasaraheitja, osales 1936 [[Berliini olümpiamängud]]el, oli politseiteenistuses'') * [[Ernst Joll]] (''jalgpallur, osales 1924 [[1924. aasta suveolümpiamängud|Pariisi olümpiamängud]]el, följetonist'') * [[Aleksander Klumberg|Aleksander Klumberg-Kolmpere]] (''kergejõustiklane ja treener'') * [[Karl Tallmeister]] (''võrkpallur'') * [[Sara Teitelbaum]] (mitmekülgne sportlane) * [[Leopold Tõnson]] (''VR I/2, ohvitser, kergejõustiklane, aerutaja ja sporditegelane'') * [[Reginald Uba]] (''kergejõustiklane, keskmaajooksja, osales 1936 [[Berliini olümpiamängud]]el (1936), spordiajakirjanik [[Toomas Uba]] isa'') * [[Toomas Uba]] (''spordiajakirjanik'') * [[Helmut Veem]] (''VR I/3, spordikohtunik, Paide Ülejõe staadionikomitee esimees, kohalik spordijuht, k[[Kaitsepolitsei|aitsepolitsei]] asutaja ja esimene ülem, kapten'') * [[Tõnu Võimula]] (''maadleja, sporditegelane, [[Martin Klein]]i treener ning ajakirjanik) <gallery> Fail:Kristjan Raua ja Paul Raua haud.jpg|[[Kristjan Raud|Kristjan Raua]] ja [[Paul Raud|Paul Raua]] haud Fail:K. A. Rütmani hauasammas.jpg|K. A. Rütmani hauasammas Fail:Hans Suklesi hauakujundus.jpg|[[Hans Sukles]]i haud Fail:E. ja J. Olliku hauamonument.jpg|E. ja J. Olliku hauamonument Fail:Perekond Uusmanni hauamonument.jpg|Perekond Uusmanni hauamonument Fail:Konstantin Märska haud.jpg|[[Konstantin Märska]] haud Fail:Evald Oldekopi hauasammas.jpg|[[Evald Oldekop]]i hauasammas </gallery> ==1905. aasta terroriohvrite matusepaik== {{Vaata| 1905. aasta terroriohvrite matusepaik}} Matusepaiga monumendi autor on skulptor [[Juhan Raudsepp]]. <gallery> Fail:1905. a. terroriohvrite matusepaik 1.jpg Fail:1905. a. terroriohvrite matusepaik 3.jpg Fail:1905. a. terroriohvrite matusepaik 4.jpg Fail:1905. a. terroriohvrite matusepaik 5.jpg </gallery> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Rahumäe kalmistu koduleht">[http://www.kalmistud.ee/rahumae Rahumäe kalmistu koduleht]</ref> <ref name="Rahumäe kalmistu sada aastat">Vootele Hansen. [https://web.archive.org/web/20150923234327/http://www.eelk.ee/~ktalkaarli/sulane/Sulane21.html#RAHU Rahumäe kalmistu sada aastat.] // Sulane nr 3/33 Viinakuu 2003</ref> <ref name="Tallinna Kalmistute arengusuunad aastani 2012">[http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=837050 Tallinna Kalmistute arengusuunad aastani 2012.] Tallinna Linnavolikogu 20. detsembri 2004. a määrus nr 59</ref> <ref name="BpNYK">[[Leho Lõhmus]] "Jalutaja teejuht". [[Solnessi Arhitektuurikirjastus]] 2007</ref> <ref name="TegED">[[Robert Nerman]], [http://www.postimees.ee/031207/esileht/siseuudised/tallinn/299214.php "Juhkentali linnaosa sai nime suurkaupmehe suvemõisa järgi"]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Postimees, 3. detsember 2007</ref> <ref name="RpquF">Laane, Karl, "Tallinna kalmistud". Tallinn : Maalehe Raamat, 2002. lk. 129</ref> <ref name="tL9Bz">{{Netiviide |pealkiri=Rahumäe/Rahumäe kalmistu |url=http://www.tallinn.ee/est/nomme/g6363s41122 |vaadatud=2008-11-02 |arhiivimisaeg=2009-05-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090521194726/http://www.tallinn.ee/est/nomme/g6363s41122 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="q41N3">Pekka Erelt: [http://paber.ekspress.ee/viewdoc/019C3C963B868ABCC2257090002E0ED3 "Verine pühapäev Tallinnas"] Eesti Ekspress, 6. oktoober 2005</ref> <ref name="0lfsX">Leho Lõhmus: [http://www.tallinn.ee/est/g1510s24930 "Hauakivi Jaan Laanuse kalmule"] Nõmme Sõnumid, 16. detsember 2005, nr 24 (264). lk 2</ref> <ref name="S5RAS">[http://www.epl.ee/news/online/fotod-politsei-malestas-langenud-kolleege.d?id=51110849 "Politsei mälestas langenud kolleege"] epl.ee, 1. detsember 2007</ref> <ref name="Y8Ssv">Lõhmus, 2007</ref> <ref name="SHh2F">Urmas Seaver: [https://www.ohtuleht.ee/5131 "Mälestussammas äratati varjusurmast automaadilaskudega"] Õhtuleht, 21. juuni 1997</ref> <ref name="q1OKE">Leho Lõhmus, "Nõmme läbi aegade". Nõmme (Tallinn) : Inreko Press, 2001. lk. 130</ref> <ref name="IqVkx">[http://register.muinas.ee/pdetail01.asp?mo_id=1215 Kultuurimälestiste riiklik register]</ref> }} ==Kirjandus== *Karl Laane, "Tallinna kalmistud" (Maalehe Raamat, Tallinn 2002). ==Välislingid== {{commonskat}} *[http://www.kalmistud.ee/g10 Rahumäe kalmistu koduleht] * {{kultuurimälestis}} *Galerii [http://pilt.delfi.ee/album/40783/?page=1 Rahumäe kalmistu] *[http://www.kalmistud.ee/map/MapPublic.html?s=avalik&c=24 Rahumäe kalmistu plaan] *[http://www.eelk.ee/~ktalkaarli/sulane/Sulane21.html#RAHU Vootele Hansen. Rahumäe kalmistu sada aastat] {{Coordinate|NS=59.392154|EW=24.701707|type=landmark|region=EE}} {{portaal|Nõmme|Nomme vapp.gif}} [[Kategooria:Rahumäe kalmistu| ]] [[Kategooria:Nõmme linnaosa kalmistud]] d5h6lct3wpiejkr69lnhrzuqkb68da5 7213613 7213612 2026-08-13T13:20:46Z ~2026-44381-14 235386 7213613 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib kalmistust Tallinnas; kalmistu kohta Tartus vaata artiklit [[Rahumäe kalmistu (Tartu)]]; kalmistu kohta Karksis vaata artiklit [[Rahumäe kalmistu (Karksi)]]}} {{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2009}} {{kaart | laius = 260 | kõrgus = 220 | allikad = {{Kaart/OSM|värv=#339933|täitevärv=#339933|täitevärvi läbipaistvus=0.2|pealkiri=Rahumäe kalmistu}} | tekst = Rahumäe kalmistu }} [[Pilt:Rahumäe_kalmistu.jpg|pisi|Rahumäe kalmistu väravad]] [[Pilt:Kaarli_koguduse_kabel_(Tallinn).jpg|pisi|Kaarli koguduse kabel]] [[Pilt:Pühavaimu_koguduse_kabel.jpg|pisi|Püha Vaimu koguduse kabel]] '''Rahumäe kalmistu''' on [[kalmistu]] [[Tallinn]]as [[Nõmme linnaosa]]s aadressil [[Rahumäe tee]] 8a. Maa-ala Mustamäe (tollal Siniste mägede) liivikule eraldati [[Tallinna Linnavolikogu]] poolt 1899. aastal. Rahumäe kalmistu avati [[1903]]. aastal mitmele kogudusele: [[Tallinna Kaarli kogudus|Tallinna Kaarli]], [[Tallinna Jaani kogudus|Jaani]], [[Peeter-Pauli kogudus|Pauluse]], [[Tallinna Püha Vaimu kogudus|Püha Vaimu]], [[Tallinna Peeteli kogudus|Peeteli]], [[Immaanueli Evangeeliumi Kristlaste Vabakogudus|Immaanueli]], Karmeli, läti, rootsi, baptisti- ja [[vennastekogudus]]ele. Algsest kalmistust eraldi rajati 1910. aastatel [[Tallinna uus juudi kalmistu|uus juudi kalmistu]]. [[1926]]. aastal rajati kalmistu põhja poole [[Tuletõrjeühingu kalmistu|tuletõrjujate matmispaik]]. Kalmistut on 20. sajandil laiendatud ka Järve suunas. Kalmistu lähedal tegutseb [[hauakivi]]töökoda. Hooneid on viis: [[Tallinna uus juudi kalmistu|Tallinna uue juudi kalmistu]] valvurimaja, Kaarli ja [[Tallinna Püha Vaimu kogudus]]e kabel ning Kaarli ja Jaani kogudusemaja. Viimasel oli 20. sajandi algul puust kellatorn, mis on nüüdseks lammutatud. ==Ajalugu== [[Pilt:Perekond Pedusaare hauamonument.jpg|pisi|Perekond Pedusaare hauamonument. Autor skulptor [[Juhan Raudsepp]]]] [[Pilt:Sepistara perek. H. Reimelti matmispaigas.jpg|pisi|Sepistara perekond Reimelti matmispaigas]] Rahumäe kalmistu rajati [[19. sajand]]i lõpus [[Nõmme]]ga külgneva [[Mustamäe]] liivaluidetele (Vana-Pärnu maantee äärde vastu [[Jälgimäe mõis]]a piiri (hilisem Nõmme)), kus ''Sinised mäed'' (''Blaue Gebirge'') madalduvad [[Järve tasandik]]uks). [[Tallinn]]a linna volikogu poolt eraldatud maad jagunesid järgmiselt: [[Tallinna Jaani kogudus|Jaani kogudus]]ele 17 200, [[Tallinna Toompea Kaarli kogudus|Kaarli kogudus]]ele 12 400 ning [[Tallinna Püha Vaimu kogudus|Püha Vaimu]] ja [[baptisti kogudus|baptistikogudus]]ele kummalegi 2400 [[ruutsüld]]a maad. [[7. september|7. septembril]] [[1903]] pühitseti uus [[Kaarli kogudus]]e kalmistu, mis sai nimeks [[Rahumäe]]. Rahumäe nimi kandus [[Tallinn]]a "surnute linnalt" üle kalmistu lähedusse tekkinud [[Nõmme linn|Nõmme]] eeslinnale. Kalmistu piire on pidevalt laiendatud. 16 aastat pärast kalmistu kasutuselevõttu toimus laienemine lääne suunas (praeguse [[Ehitajate tee]] poole). [[25. juuni]]l [[1928]] taotles linnavalitsus siseministrilt kinnitust kavale ehitada uued kalmistud ida poole [[Rahumäe tee]]d, mis ulatuvad kuni [[Tallinna–Keila raudteelõik|raudteeni]]. Sündmust on jäänud märkima ka vastav tähistuskivi. Aja jooksul on matmispaiku ümbritsenud raudtarad kadumas (alates [[1978]]. aastast on sepistähiste omavoliline kõrvaldamine keelatud), suuremat rõhku on hakatud panema haljastusele. [[1940]]. aastaist anti kalmistute juhtimine linnavalitsuse ehitusosakonnale. [[1941]]. aasta veebruarist määras [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu]] kalmistu Tallinna linna kommunaalmajanduse asutuste alluvusse.<ref name="Rahumäe kalmistu koduleht" /><ref name="Rahumäe kalmistu sada aastat" /> ==Arhitektuur== ===Planeering=== Kogu kalmistu jaotus vähemalt 25 tükiks.<ref name="Rahumäe kalmistu koduleht" /> Kalmistut lõikab [[Rahumäe tee]], millest lääne pool paikneb vana kalmistu ja tuletõrjujate kalmistu ning ida pool uus ja juudi kalmistu. Vana kalmistut piirab kolmest küljest müür, mujale istutati piirdehekid. Nõukogude korra kehtestamiseni matmispaiku osteti. Hinna järgi kujunesid välja esinduslikumad ja tagasihoidlikumad kalmistuosad, mille kujundusliku külje ja korrashoiu eest on hoolitsenud matuseplatside valdajad.<ref name="Rahumäe kalmistu koduleht" /> ===Juudi kalmistu kabel=== Kalmistu puust kabel on valminud [[1910]]. ja [[1920]]. aasta vahel.<ref name="BpNYK" /><ref name="TegED" /> ===Kaarli koguduse kabel=== [[Paekivi]]st [[historitsism|historitsistlik]] kabel valmis [[1913]] insener [[Anton Uesson]]i projekti järgi [[Voldemar Lender]]i ehitusbüroos. Kabel imiteerib oma kahe torniga [[Tallinna Kaarli kirik]]ut. Kabelisse telliti Saksamaalt kaks kella, millest üks mõranes. Katkine kell annetati [[1937]]. aastal vanametalli kogumise raames [[Allveelaevastiku Sihtkapital]]ile, selle eest saadi mälestusplaat kiriku seinale paigutamiseks. Alates 1970. aastatest kasutatakse kabelit kalmistu üldise panipaigana.<ref name="Rahumäe kalmistu sada aastat" /> ===Püha Vaimu koguduse kabel=== Kabel valmis arhitekt [[Elmar Lohk|Elmar Lohu]] projekti järgi [[1932]]. aastal. [[24. juuli]]l [[1932]] paigaldati vastvalminud kabelile mälestustahvel [[Vabadussõda|Vabadussõjas]] langenud koguduse liikmetele. Plaati olid raiutud 16 mehe nimed. Mälestusmärk on taastamata.<ref name="q1OKE" /> Kabel toimib käesoleval ajal kalmistu üldise (v a juudi kalmistu) matusekabelina.<ref name="Tallinna Kalmistute arengusuunad aastani 2012" /> ===Mälestusmärgid=== Kalmistul on [[16. oktoober|16. oktoobril]] [[1905]] [[Tallinn]]as [[Uus turg|Uuel turul]] mõrvatute ühishaud (hukkus vähemalt 94 inimest). [[1959]] viidi kalmule [[Juhan Raudsepp|Juhan Raudsepa]] skulptuur, mis oli valmistatud [[1931]] ja seisis algselt [[Rahvusooper Estonia|Estonia teatrimaja]] juures. [[1969]]. kevadel purustasid Tallinna garnisoni mereväelased kalmude tähistuseks olnud ristid. [[1974]]. kujundati matmispaik ümber.<ref name="RpquF" /><ref name="tL9Bz" /><ref name="q41N3" /> Kalmistule on maetud kaheksa [[1924]]. aasta [[1. detsembri riigipöördekatse|kommunistide mässu]] ohvrit – neist on politseinike ühishauda maetud kordnikud [[Heinrich Lossmann]], [[Mihkel Nutt]], [[Jaan Holts]] ja [[Johannes Kumel]], konstaabel [[Herman Ubin]], reamees Jaan Bergson ja piirivalvur [[Johan Kruusmann]]. Kadett [[Arnold Allebras]] on maetud oma perekonnaplatsile.<ref name="0lfsX" /><ref name="S5RAS" /> [[31. mai]]l [[1931]] avati spordiseltsi [[Kalev (spordiselts)|Kalev]] 30. aastapäeva puhul [[Rahumäe Vabadussõja mälestussammas|mälestussammas Vabadussõjas langenud kalevlastele]]. Katte eemaldas ja pikema kõne pidas [[riigivanem]] [[Konstantin Päts]].<ref name="Y8Ssv" /> Mälestussammas avati samas kohas taas 20. juunil 1997.<ref name="SHh2F" /> ==Kultuurimälestisi== [[Pilt:Kuno Veeberi hauamonument.jpg|pisi|[[Kuno Veeber]]i hauamonument]] [[Pilt:Jakob Westholmi haud.jpg|pisi|[[Jakob Westholm]]i hauamonument. Autor skulptor [[Juhan Raudsepp]]]] [[Pilt:Perekond Jaigi hauasammas.jpg|pisi|Perekond Jaigi hauasammas]] [[Pilt:Perekond Aule hauamonument.jpg|pisi|Perekond Aule hauamonument]] [[Pilt:Eduard Taska haud.jpg|pisi|[[Eduard Taska]] haud]] [[Pilt:Perekond Vinnali hauamonument.jpg|pisi|Perekond Vinnali hauamonument]] [[Pilt:H. Namsingi hauamonument.jpg|pisi|H. Namsingi hauamonument]] [[Pilt:Perekond Maureri hauasammas.jpg|pisi|Perekond Maureri hauasammas]] * Rahumäe juudi kalmistu kabel, 1910. ja 1920. aasta vahel * Rahumäe kalmistu [[Kaarli kogudus]]e kabel, 1913 * Rahumäe kalmistu [[Tallinna Püha Vaimu kogudus|Püha Vaimu kogudus]]e kabel, 1932 * [[1905. aasta terroriohvrite matusepaik]] * [[Tuletõrjujate mälestusmärk Tallinna Tuletõrjeühingu kalmistul|tuletõrjujate mälestusmärk]], arhitekt [[Karl Lüüs]] (graniit) * [[Aleksander Klumberg]]-Kolmpere (1899–1958) haud * [[Jaan Koort]]i (1883–1935) haud * [[Teodor Lippmaa]] (1894–1943) haud * [[Konstantin Märska]] (1896–1951) haud * [[Hermann Namsing]]i hauamonument, skulptor [[Jaan Koort]], 1925 (Saaremaa marmor) * [[Jaan Oks]]a (1884–1918) haud * [[Georg Johannes Parikas]]e (1880–1958) haud * [[Kristjan Raud|Kristjan Raua]] (1865–1943) haud * [[Paul Raud|Paul Raua]] (1865–1930) haud * [[Eduard Taska]] (1890–1942) haud * [[Kuno Veeber]]i hauamonument, J. Koort, 1929 (graniit) * [[Jakob Westholm]]i (1877–1935) haud * E. ja J. Olliku hauamonument, J. Koort, 1922–1923 (graniit) * perekond Uusmanni hauamonument, J. Koort, 1932 (graniit) * perekond Vinnali hauamonument, J. Koort, 1930 (graniit)<ref name="IqVkx" /> ==Tulevik== Tulevikus kaalutakse [[kolumbaarium]]i (urnimüüri) ehitamist.<ref name="Tallinna Kalmistute arengusuunad aastani 2012" /> ==Tuntud inimeste kalmud== ===Usutegelased=== * [[Jaan Kiivit seenior]] (''Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskop 1949–1967'') * [[Jaan Kiivit juunior]] (''Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskop 1994–2005'') * [[Aleksander Mäevälja]] (''enne Mohrfeldt'') (''praost, kultuuritegelane ja kirjamees, EÜS-i auvilistlane'') * [[Toomas Paul]] (''EELK vaimulik, teoloog, kiriku- ja kultuuriloolane'') * [[Rein Premet]] (''Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse õpetaja'') * [[Lembit Tedder]] (''EELK vaimulik'') * [[Edvard Tamm]] (EELK vaimulik) * [[Karl Tuvike]] (EELK vaimulik ja köster, KL tegelane) ===Teadlased=== * [[Harald Arman]] (''arhitekt, Eesti NSV Teaduste Akadeemia esimese koosseisu tegevliige'') * [[Mihhail Bronštein]] (majandusteadlane, Eesti Teaduste Akadeemia liige) * [[Arvo Eek]] (''keeleteadlane'') * [[Johan Christian Johansen]] (''maaparandusinsener, Taani peakonsul'') * [[Kalev Katus]] (''rahvastikuteadlane'') * [[Evald Laasi]], (''ajaloolane ja publitsist'') * [[Adik Levin]], (lastearst ja toitumisspetsialist) * [[Teodor Lippmaa]] (''botaanik ja taimegeograaf, Eesti Teaduste akadeemia liige'') * [[Artur Luha]] (''loodusteadlane, Eesti NSV Teaduste Akadeemia esimese koosseisu tegevliige'') * [[Hubert Matve]] (''ehitusajaloo uurija, publitsist ja ehitusinsener'') * [[Evald Oldekop]] (''hüdroloog ja bioloogiafilosoof'') * [[Rein Perens]] (''hüdrogeoloog'') * [[Aivar Rehe]] (''rahandus- ja pangandustegelane'') * [[Vello Park]] (''geofüüsik, meteoroloog, alpinist ja polaaruurija'') * [[Boris Tamm]] (küberneetik, akadeemik ja TTÜ kauaaegne rektor) ===Kultuuritegelased=== * [[Gunnar Aarma]] (''tervendaja, esoteeriliste raamatute autor, tõlkija ja filosoof'') * [[Jüri Aarma]] (näitleja, muusik ja ajakirjanik) * [[Karl Aavik]] (''muusik'') * [[Artur Adson]] (''luuletaja ja näitekirjanik'') * [[Heino Anto]] (''näitekirjanik, teatritegelane ja tõlkija'') * [[Elise Rosalie Aun|Elise Rosalie Aun-Raup]] (''kirjanik'') * [[Gustav Avesson]] (''Estonia näitleja ja laulja'') * [[Naftoli Bassel]] (kirjandusteadlane) * [[Vladimir Beekman]] (''kirjanik ja tõlkija'') * [[Julius Bleyer]] (''postiajaloo uurija, [[Eesti Postimuuseum]]i asutaja ja esimene juhataja''). * [[Nevil Blumberg]] (muusik) * [[Tõnis Braks]] (''kirjanik ja ajakirjanik'') * [[Paul Wilhelm Burman]] (''kunstnik'') * Adolf Friedrich (Toomas) Enke (sepp, lukksepp ning kodukaunistaja) * [[Erika Esop]] (''lastekirjanik ja prosaist'') * [[Julius Gens]] (''kunstiteadlane, kunstikoguja'') * [[Leo Gens]] (''ka Lev Gens'') (''kunstiajaloolane, -kriitik ja pedagoog'') * [[Isidor Goldman]] (''lennunduse ajaloo uurija'') * [[Gunnar Graps]] (''muusik'') * [[Harald Heinsaar]] (''aia- ja pargikujundaja, kunstnik'') * [[Robert Helde]] (''sõjaliste teenetega vabadusvõitleja, insener ja mälumängur'') * [[Hain Hiieaas]] (''pedagoog, Tallinna reaalkooli direktor'') * [[Lembit Himma]] (muusik ja ansamblijuht) * [[Märt Hunt]] (muusik, ansamblite juht, laulude autor ja pedagoog) * [[Elfriede Ilves]] (''Eesti raadio kauaaegne diktor'') * [[Juhan Jaik]] (''luuletaja, novellist ja ajakirjanik'') * [[Marie Kalmus]] (''kunstnik, kujur'') * [[Kustas Kikerpuu]] (''muusik, helilooja, orkestrijuht ja muusikapedagoog'') * [[August Kirsimägi]] (''enne Adalbert Kirschenberg'') (''kirjanik'') * [[Anna Klas]] (''pianist ja muusikapedagoog'') * [[Eri Klas]] (''dirigent ja muusik') * [[Jaan Koort]] (''kujur, maalikunstnik ja keraamik'') * [[Gunnar Kriik]] (''muusik ja laululooja'') * [[Jaan Kross]] (''kirjanik, tõlkija, jurist, VII Riigikogu liige'') * [[Emil Laansoo]] (''muusik, ansamblijuht'') * [[Tõnu Lindvet]] (pedagoog ja tantsujuht Kuusalust) * [[Taivo Linna]] (''muusik ja metallikunstnik'') * [[Uno Loop]] (laulja, muusik, pedagoog ja sportlane) * [[Raivo Lugima]] (''teleprodutsent'') * [[Pear Luide]] (''enne Bernhard Kangermann'') (''näitekirjanik'') * [[Georg Eduard Luiga]] (''ajakirjanik ja kirjanik'') * [[Bernhard Lukk]] (''klarnetist, Konservatooriumi professor'') * [[Iko Maran]] (''lastekirjanik'') * [[Daisy-Felicitas Matve]] (''arhitekt'') * [[Madis Mei]] (''kapten, Tallinna Meremuuseumi rajaja'') * [[Natalie Mei]] (''teatrikunstnik ja raamatugraafik'') * [[Heigo Mirka]] (basskitarrist, ansamblijuht, laulukirjutaja ja pedagoog) * [[Peeter Mudist]] (''maalikunstnik ja skulptor'') * [[Taavet Mutsu]] (Mutso) (teatritegelane ning kirjastaja) * [[Vello Mäeots]] (kauaaegne Rahvusmeeskoori laulja ning kultuurikorraldaja) * [[Jakob Mändmets]] (''kirjanik ja ajakirjanik'') * [[Konstantin Märska]] (''filmioperaator'') * [[Ellen Niit]] (''kirjanik ja tõlkija'') * [[Lembit Odres]] (''koduloolane, vaimse pärandi talletaja ja Paldiski aukodanik'') * [[Rudolf Valentin Oja]] (haridus- ja kultuuritegelane, Keila kooli kauane õpetaja ja direktor) * [[Jaan Oks]] (kirjanik) * [[Viktor Oksvort]] (ka Oxford) (kultuuritegelane, leidur, laulu "Jää vabaks, Eesti meri..." autor") * [[Georg Johannes Parikas]] (''Eesti fotograafia ja filmikunsti rajaja, Vabadussõja fotoreporter'') * [[Artur Perna]] (''arhitekt, VR kavaler, Vabadussõjas ülemjuhataja staabis liikumise osakonna formeerija ja ülem, siis maakuulamisosakonna formeerija ja ülem ning sõjaväe korterivalitsuse ülem'') * [[Wilhelm Konstantin Fromhold Petersen]] (bioloog, pedagoog, Tallinna reaalkooli kauane direktor) * [[Agu Pihelga]] (maalikunstnik) * [[Jaan Pihlak]] (telerežissöör) * [[Eduard Poland]] (''kunstnik, dekoraator. Kujundas Eesti 50-, 100- ja 500-margase ning 5-, 10- ja 20-pennise aastatel 1919–1924'') * [[Siim Poll]] (''muusikapedagoog, pianist ja kontsertmeister'') * [[Hendrik Prants|Heinrich (Hindrik) Prants]] (''ajakirjanik'') * Naan Põld (laulja) * [[Endel Pärn]] (''näitleja'') * [[Ly Ranne]] (modell, jumestuskunstnik ja ilutoimetaja) * [[Kristjan Raud]] (''kunstnik'') * [[Paul Raud]] (''kunstnik'') * [[Fred Raudberg]] (kultuuritegelane, laulupidude liikumisjuht) * [[Ingrid Renser]] (''ajakirjanik'') * [[Valter Johannes Riiner-Riner]] (''kunstnik'') * [[Jakob Rosenberg]] (''esperanto pioneer Eestis'') * [[Peep Sarapik]] (''helilooja ja koorijuht'') * [[Friedrich Sauer]] (''Priidu Saue'') (''Põltsamaa Reaalgümnaasiumi (praegune Põltsamaa Ühisgümnaasium) direktor; hiljem haridusministri nõunik, Eesti Vabariigi haridusminister'') * [[Avo Seppel]] (arhitekt) * [[Leida Sibul]] (''laulja'') * [[Lembit Sibul]] (humorist ja publitsist) * [[Vello Sillam]] (fotograaf ja ettevõtja) * Linda Soomre (kauaaegne Tallinna Siselinna kalmistu juht, mäluhoidja) * [[Marie Suurorg]] (Hansen) (A. H. Tammsaare õde, näitleja A. Suuroru ema) * [[Hagi Šein]] (''teleajakirjanik ja -teoreetik, õppejõud, ETV juht'') * [[Siima Škop]] (kunstnik) * [[August Tamman]] (''kirjanik, riigikogu sekretär'') * [[Venda Tammann]] (''akordionist ja muusikapedagoog'') * [[Eduard Taska]] (''Eesti professionaalse nahakunsti rajaja'') * [[Aleksander Tassa]] (''kunstnik, kirjanik ja muuseumitöötaja'') * [[Kalmer Tennosaar]] (''laulja, diktor ja teleajakirjanik) * [[Kalju Terasmaa]] (muusik, laulja ja pedagoog) * [[Harry Tertsius]] (''intarsiakunstnik'') * [[Heinrich Tiidermann]] (''fotograaf'') * [[Rein Tomingas]] (arhitekt ja parodist) * Ivar Trikkel (ajakirjanik, õppejõud ning kultuuritegelane) * [[Olga Tünder]] (president Konstantin Pätsi koduabiline ning lapsehoidja) * [[Marie Under]] (''luuletaja'') * [[Jaan Vaarmann]] (''tuletõrjetegelane, päästeajaloo talletaja ja tuletõrjemuuseumi looja'') * [[Kuno-Raul Valdma]] (ajakirjanik) * [[Agaate Veeber]] (''kunstnik'') * [[Kuno Bernhard Veeber]] (''maalikunstnik'') * [[Villi Veskimäe]] (laulja ja estraadiartist) * [[Bruno Vestenberg]] (''tarbekunstnik ja pedagoog, Vana Tooma lambi disainija'') * [[Robert Võsu]] (''vaimulik'') * [[Silvi Väljal]] (''raamatuillustraator ja graafik'') * [[Friedrich Herbert Wendach]] (''arhitekt'', Nõmme linnaarhitekt ja seltsitegelane) ===Sõjaväelased=== * [[Arved Engmaa]] (kahekordne VR kavaler, kisarööpmeliste soomusrongide juht, kolonel) * Johannes Herm (kahekordne VR kavaler, merejõudude juht, mereväekapten) * [[Vladimir Hirt]], ka ''Vladimir Hirv'' (''VR II/3, kapten. Pärast Vabadussõda oli Valga ja Irboska jaama komandant, hiljem teenis pioneeripataljonis'') * [[Richard Kokk]] (Lembitu komandöri kt., vanemleitnant, ajakirja Merendus toimetaja) * [[Oskar Liik]] (VR kavaler, sanitaarkolonel) * [[Aado Lüüs]] (VR kavaler, kolonelleitnant) * [[Johan Mei]] (kolonelleitnant, merendustegelane) * Johann Muischneek (esimene Tallinnas Eesti vabariigi eest langenu) * [[Artur Ojalo]] (KL juht Nõmmel, riigikaitse edendaja) * [[Artur Salf]] (kolonel, ajaloolane) * [[Hengo Tulnola]] (VR kavaler, major, taarausu eestvedaja, publitsist) * [[Hans Tuuksam]] (VR kavaler, major, jurist, Nõmme seltsitegevuse edendaja) ===Ühiskonnategelased=== * [[Eduard Aule]] (''poliitik ja rahandustegelane, Eesti Panga president'') * [[Arnold Green]] (''riigi- ja sporditegelane, taastatud EOK esimene president'') * [[Sven Ivanov]] (ettevõtja, majandustegelane) * [[Gustav Jallajas]] (''postitöötaja, Postivalitsuse direktor, Riikliku Ringhäälingu raadionõukogu liige'') * [[Salme Eslas]] (''Nõmme naiskodukaitse juht, õpetaja, seltside tegelane'') * [[Ferdinand Jalandi]] (''Nõmme KL ja tuletõrjetegelane'') * [[Allan Kiil]] (ettevõtja, omavalitsus- ja sporditegelane ning ujuja) * [[Vilhelmine Klementi]] (''revolutsioonitegelane'') * [[Jaan Kreuks]] (''revolutsioonitegelane'') * [[Madis Käbin]] (''ühis- ja pangategelane, Asutava Kogu liige'') * [[Reinhold Käbin]] (arst ja tervishoiu korraldaja) * [[Udo Käär]] (tootmisjuht ja majandustegelane) * [[Simon Levin]] (jurist, advokaat) * [[Johannes Peistik]] (''VR kavaler, Jüri Vilmsi saatja teekonnal Soome'') * [[Julius Seljamaa]] (''VR III/2, välisminister ja diplomaat, Eesti Ajutise Maanõukogu sekretär ja abiesimees, I Riigikogu liige, ajakirjanik'') * [[Konstantin Sirotkin]] (Nõmme tuletõrjetegelane, ettevõtja) * [[Indrek Toome]] (''riigitegelane, ENSV ministrite nõukogu esimees 1988–1990, viimase Ülemnõukogu saadik, 20. augusti klubi liige, ettevõtja'') * [[Artur Uibopuu]] (''rahandustegelane, Eesti Panga president'') * [[Alma Vaarman]] (''revolutsioonitegelane'') * [[Benjamin Valter]] (Walter), (VR I/3, kaugesõidukapten, merendustegelane, pikaaegne jäämurdja "Suur Tõll" kapten.) * [[Eduard Virgo]] (''VR III/2, diplomaat'') * [[Jakob Westholm]] (''pedagoog, Asutava Kogu liige (1919–1920 abiesimees) ning I, II, III ja IV Riigikogu liige'') ===Sporditegelased=== * [[Koit Annamaa]] (''kergejõustiklane, vasaraheitja, osales 1936 [[Berliini olümpiamängud]]el, oli politseiteenistuses'') * [[Ernst Joll]] (''jalgpallur, osales 1924 [[1924. aasta suveolümpiamängud|Pariisi olümpiamängud]]el, följetonist'') * [[Aleksander Klumberg|Aleksander Klumberg-Kolmpere]] (''kergejõustiklane ja treener'') * [[Karl Tallmeister]] (''võrkpallur'') * [[Sara Teitelbaum]] (mitmekülgne sportlane) * [[Leopold Tõnson]] (''VR I/2, ohvitser, kergejõustiklane, aerutaja ja sporditegelane'') * [[Reginald Uba]] (''kergejõustiklane, keskmaajooksja, osales 1936 [[Berliini olümpiamängud]]el (1936), spordiajakirjanik [[Toomas Uba]] isa'') * [[Toomas Uba]] (''spordiajakirjanik'') * [[Helmut Veem]] (''VR I/3, spordikohtunik, Paide Ülejõe staadionikomitee esimees, kohalik spordijuht, k[[Kaitsepolitsei|aitsepolitsei]] asutaja ja esimene ülem, kapten'') * [[Tõnu Võimula]] (''maadleja, sporditegelane, [[Martin Klein]]i treener ning ajakirjanik) <gallery> Fail:Kristjan Raua ja Paul Raua haud.jpg|[[Kristjan Raud|Kristjan Raua]] ja [[Paul Raud|Paul Raua]] haud Fail:K. A. Rütmani hauasammas.jpg|K. A. Rütmani hauasammas Fail:Hans Suklesi hauakujundus.jpg|[[Hans Sukles]]i haud Fail:E. ja J. Olliku hauamonument.jpg|E. ja J. Olliku hauamonument Fail:Perekond Uusmanni hauamonument.jpg|Perekond Uusmanni hauamonument Fail:Konstantin Märska haud.jpg|[[Konstantin Märska]] haud Fail:Evald Oldekopi hauasammas.jpg|[[Evald Oldekop]]i hauasammas </gallery> ==1905. aasta terroriohvrite matusepaik== {{Vaata| 1905. aasta terroriohvrite matusepaik}} Matusepaiga monumendi autor on skulptor [[Juhan Raudsepp]]. <gallery> Fail:1905. a. terroriohvrite matusepaik 1.jpg Fail:1905. a. terroriohvrite matusepaik 3.jpg Fail:1905. a. terroriohvrite matusepaik 4.jpg Fail:1905. a. terroriohvrite matusepaik 5.jpg </gallery> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Rahumäe kalmistu koduleht">[http://www.kalmistud.ee/rahumae Rahumäe kalmistu koduleht]</ref> <ref name="Rahumäe kalmistu sada aastat">Vootele Hansen. [https://web.archive.org/web/20150923234327/http://www.eelk.ee/~ktalkaarli/sulane/Sulane21.html#RAHU Rahumäe kalmistu sada aastat.] // Sulane nr 3/33 Viinakuu 2003</ref> <ref name="Tallinna Kalmistute arengusuunad aastani 2012">[http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=837050 Tallinna Kalmistute arengusuunad aastani 2012.] Tallinna Linnavolikogu 20. detsembri 2004. a määrus nr 59</ref> <ref name="BpNYK">[[Leho Lõhmus]] "Jalutaja teejuht". [[Solnessi Arhitektuurikirjastus]] 2007</ref> <ref name="TegED">[[Robert Nerman]], [http://www.postimees.ee/031207/esileht/siseuudised/tallinn/299214.php "Juhkentali linnaosa sai nime suurkaupmehe suvemõisa järgi"]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Postimees, 3. detsember 2007</ref> <ref name="RpquF">Laane, Karl, "Tallinna kalmistud". Tallinn : Maalehe Raamat, 2002. lk. 129</ref> <ref name="tL9Bz">{{Netiviide |pealkiri=Rahumäe/Rahumäe kalmistu |url=http://www.tallinn.ee/est/nomme/g6363s41122 |vaadatud=2008-11-02 |arhiivimisaeg=2009-05-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090521194726/http://www.tallinn.ee/est/nomme/g6363s41122 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="q41N3">Pekka Erelt: [http://paber.ekspress.ee/viewdoc/019C3C963B868ABCC2257090002E0ED3 "Verine pühapäev Tallinnas"] Eesti Ekspress, 6. oktoober 2005</ref> <ref name="0lfsX">Leho Lõhmus: [http://www.tallinn.ee/est/g1510s24930 "Hauakivi Jaan Laanuse kalmule"] Nõmme Sõnumid, 16. detsember 2005, nr 24 (264). lk 2</ref> <ref name="S5RAS">[http://www.epl.ee/news/online/fotod-politsei-malestas-langenud-kolleege.d?id=51110849 "Politsei mälestas langenud kolleege"] epl.ee, 1. detsember 2007</ref> <ref name="Y8Ssv">Lõhmus, 2007</ref> <ref name="SHh2F">Urmas Seaver: [https://www.ohtuleht.ee/5131 "Mälestussammas äratati varjusurmast automaadilaskudega"] Õhtuleht, 21. juuni 1997</ref> <ref name="q1OKE">Leho Lõhmus, "Nõmme läbi aegade". Nõmme (Tallinn) : Inreko Press, 2001. lk. 130</ref> <ref name="IqVkx">[http://register.muinas.ee/pdetail01.asp?mo_id=1215 Kultuurimälestiste riiklik register]</ref> }} ==Kirjandus== *Karl Laane, "Tallinna kalmistud" (Maalehe Raamat, Tallinn 2002). ==Välislingid== {{commonskat}} *[http://www.kalmistud.ee/g10 Rahumäe kalmistu koduleht] * {{kultuurimälestis}} *Galerii [http://pilt.delfi.ee/album/40783/?page=1 Rahumäe kalmistu] *[http://www.kalmistud.ee/map/MapPublic.html?s=avalik&c=24 Rahumäe kalmistu plaan] *[http://www.eelk.ee/~ktalkaarli/sulane/Sulane21.html#RAHU Vootele Hansen. Rahumäe kalmistu sada aastat] {{Coordinate|NS=59.392154|EW=24.701707|type=landmark|region=EE}} {{portaal|Nõmme|Nomme vapp.gif}} [[Kategooria:Rahumäe kalmistu| ]] [[Kategooria:Nõmme linnaosa kalmistud]] k3uhywuhb02sujba4x3j15ld3rcir8c 0 84928 7213865 7120868 2026-08-13T22:26:54Z Kuriuss 38125 7213865 wikitext text/x-wiki '''Andres Dvinjaninov''' (sündinud [[20. november|20. novembril]] [[1963]] [[Tartu]]s) on eesti [[näitleja]], [[laulja]], [[lavastaja]] ja [[teatrijuht]]. ==Haridus== Ta on lõpetanud [[1981]]. aastal [[Tartu 7. Keskkool]]i, õppinud aastail 1981–[[1984]] [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riiklikus Ülikoolis]] majandust ja lõpetanud [[1988]]. aastal [[Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateeder|Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri]] (13. lend). <ref name=":0">[https://eldliit.ee/ell-nimekiri/liige/andres-dvinjaninov/ Andres Dvinjaninov.]{{Kõdulink|aeg=august 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liidu koduleht.</ref> ==Töö ja looming== Aastatel 1988–2000 oli ta [[Vanemuine (teater)|Vanemuise teatri]] näitleja ja lavastaja, [[2000]]–[[2006]] töötas [[Eesti Nukuteater|Eesti Nukuteatri]] kunstilise juhina ning 2006–[[2008]] [[Eesti Nuku- ja Noorsooteater|Eesti Nuku- ja Noorsooteatri]] lavastajana.<ref name=":0" /> 1996. aastal asutas Andres Dvinjaninov MTÜ Tartu Suveteatri Seltsi ([[Emajõe Suveteater]]).<ref name=":0" /> Ta on selle juhatuse esimees. Ta on mänginud üle 70 rolli [[Eesti]]s ja [[Soome]]s, lavastanud üle 40 lavateose Vanemuises, Eesti Nuku- ja Noorsooteatris, Emajõe Suveteatris, teatrites [[Estonia (teater)|Estonia]] ja [[Endla (teater)|Endla]] ning [[Viimsi Suveteater|Viimsi Suveteatris]] ja [[Otepää Suveteater|Otepää Suveteatris]], [[Karlova Teater|Karlova Teatris]]. Ta on näidelnud muusikalavastustes, filmides ja telesarjades ("Libahuntide pärijanna" [[Riia Kinostuudio]]s, "[[Sangarid]]", "[[Õnne 13]]", "[[Pilvede all]]", "[[Litsid]]", "[[Pank (seriaal)|Pank]]" jm), lavastanud telesarja "Eestlane ja venelane", dramatiseerinud kirjandusteoseid ning kirjutanud näidendeid ja muusikalilibretosid. Andres Dvinjaninov on üks [[Eesti Näitlejate Liit|Eesti Näitlejate Liidu]] taasasutajaid (1992) ja olnud selle juhatuse liige ([[1993]]–[[2000]]). Ta on ka [[Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liit|Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liidu]] liige. Aastatel 2002–2007 oli ta rahvusvahelise nukuteatrite liidu [[UNIMA Eesti Keskus]]e president. Aastatel 1980–1985 mängis ja laulis ta ansamblites Miks Jutita, Salong, Kasum ja [[Justament]], hiljem ansamblites Tip-Malts ja Raba. Alates 1993. aastast on ta ansambli [[Kaunimate Aastate Vennaskond]] liige. Ta oli Eesti Nukuteatris 2006. aastal etendunud rokkmuusikali "Romeo ja Julia" [[libretist]] ja lavastaja.<ref>[https://lavabaas.teater.ee/?valik=lavabaas&id=3102&page=1&s_nimi=Dvinjaninov "Romeo & Julia"]. Eesti teatri lavastuste andmebaas. Vaadatud 13.08.2026.</ref> 2019. aasta novembris esietendus Karlova Teatris tema enda lavastatud ja mängitav monokomöödia "Vanuse viiskümmend varjundit", mida ta on 2026. aasta seisuga esitanud juba üle 400 korra.<ref>[https://eeter.err.ee/1609929398/dvinjaninov-vasisin-naitlemisest-aga-siis-avastasin-uksinda-laval-olemise Dvinjaninov: väsisin näitlemisest, aga siis avastasin üksinda laval olemise] ERR Eeter / Vikerraadio, 02.02.2026.</ref> [[2017]]. aastal osales ta [[TV3]] saatesarja "[[Su nägu kõlab tuttavalt]]" saadetes. [[2018]]. aastal juhtis saadet "[[Tähtede hõbelusikas]]". Ta on olnud paljude reisisaadete ("[[Reisile minuga]]", ETV, 2009–2020; "Kaugele siit", Kanal 2, 2022; "Maailm ja mõnda", ETV, 2025–206) saatejuht. Ta on ka esinemise ja häälekoolitaja. === Lavastusi === * 1995 [[Rudyard Kipling]] / Andres Dvinjaninov, "[[Mowgli]]", Vanemuine * 1997 Andres Dvinjaninov, "Päkapikutajad ja kolekoll", Vanemuine * 1998 [[Alan Ayckborn]], "Hääleröövel", Vanemuine * 2000 [[Peeter Sauter]] / Andres Dvinjaninov, "Inglitiivul ümber maailma", Eesti Nukuteater * 2001 Andres Dvinjaninov, "Risk", Eesti Nukuteater * 2001 Andres Dvinjaninov, "S. Ööbik ja P. Isik", Eesti Nukuteater [[Tartu Lutsu teatrimaja]]s * 2001 Andres Dvinjaninov, "Kalev @ Jälev. komm", Eesti Nukuteater [[AS Kalev|Kalevi kommivabrikus]] * 2002 Andres Dvinjaninov, "Päkapikutajad", Eesti Nukuteater [[AS Kalev|Kalevi kommivabrikus]] * 2003 [[Aino Pervik]] / Andres Dvinjaninov, "[[Kunksmoor]]", Eesti Nukuteater * 2004 [[Jim Jacobs]] / [[Warren Casey]], "[[Grease]]", Eesti Nukuteater [[Tallinna Linnahall]]is * 2004 [[Oskar Luts]] / Andres Dvinjaninov, "[[Nukitsamees]]", Eesti Nukuteater * 2005 [[Astrid Lindgren]] / [[Urmas Lennuk]], "[[Hulkur Rasmus]]", Emajõe Suveteater Tartus Jaama 14 pargis * 2006 [[Urmas Lennuk]], "Koidula", Emajõe Suveteater Tartus Jaama 14 * 2006 [[William Shakespeare]] / Andres Dvinjaninov / [[Jaagup Kreem]] / [[Elmar Liitmaa]], "[[Romeo ja Julia]]", Eesti Nukuteater * 2006 [[Jevgeni Švarts]] / [[Olav Ehala]], "Lumekuninganna", Vanemuine * 2007 Lastekontsert "[[Limpa]]", koostöö [[Eesti Riiklik Sümfooniaorkester|Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri]] ja [[ETV lastekoor]]iga * 2007 Eesti Vabariigi 89. aastapäeva pidulik kontsertlavastus, Rahvusooper Estonia * 2007 [[Victor Hugo]] / [[Urmas Lennuk]], "Jumalaema kiriku kellamees", [[Emajõe Suveteater]] * 2007 [[Kristiina Jalasto]] / [[Priit Põldma]] / [[Õie Tähtla]] / [[Maili Lehtpuu]], "Põlev pööning" (koos [[Vahur Keller]]i, [[Andres Roosileht|Andres Roosilehe]], [[Priit Hummel]]i, [[Reeda Toots]]iga), Eesti Nuku- ja Noorsooteater * 2007 Astrid Lindgren / [[Vahur Keller]], "[[Bullerby lapsed|Bullerby]] jõulud", Eesti Nuku- ja Noorsooteater * 2008 [[Robin Hawdon]], "Sviit", Vanemuine * 2008 [[Samuil Maršak]], "Kaksteist kuud", Eesti Nuku- ja Noorsooteater * 2008 Kontsertlavastus "Muusikalihitid: Suvesuhe 2008", Eesti Nuku- ja Noorsooteater * 2009 [[Mart Kivastik]], "Kaunimad hetked su elus", Vanemuine * 2010 "[[High School Musical]]", Eesti Nuku- ja Noorsooteater * 2010 [[A. H. Tammsaare]], "[[Põrgupõhja uus Vanapagan]]", Emajõe Suveteater * 2010 [[Astrid Lindgren]] / [[Urmas Lennuk]], "[[Hulkur Rasmus]]", Emajõe Suveteater [[Viimsi Rannarahva Muuseum]]i õuel * 2011 [[Ülo Vinter]] / [[Ülo Raudmäe]], "[[Pipi Pikksukk]]", Rahvusooper Estonia * 2011 [[Andrus Kivirähk]] / [[Tauno Aints]] / [[Urmas Lennuk]], "Limpa ja mereröövlid" [[Viimsi Suveteater]] [[Viimsi Rannarahva Muuseum]]i õuel * 2011 [[Indrek Hirv]], "Viimane tango 1944 – Pallase lõpp", [[Emajõe Suveteater]] * 2012 [[Peter Quilter]], "Boyband", Endla * 2012 [[Peep Pedmanson]], "Pühajärve sõda ja rahu", Emajõe Suveteater * 2012 [[Urmas Vadi]], "[[Nukitsamees]] 2", Emajõe Suveteater Tartus [[kammivabriku klubi]]s * 2013 [[Aino Pervik]], "Kunksmoor", [[Viimsi Suveteater]] / [[Emajõe Suveteater]] * 2014 [[Aapeli]] "[[Üle linna Vinski]]", Emajõe Suveteater [[Laulupeomuuseum]]i õuel * 2014 Peter Quilter, "Veel üks pilet", Emajõe Suveteater / [[Karlova Teater]] * 2015 Aapeli / A.Dvinjaninov, "Vinski ja Vinsetti", Emajõe Suveteater * 2015 Richard Bean, "Üks mees, kaks bossi", Vanemuine * 2016 [[Loone Ots]], "Katarina mõrsjalinik. Risti ja kivi tee", Emajõe Suveteater * 2016 Andres Dvinjaninov [[Zarah Leander]]i mälestuste põhjal, "Zarah Leander", Karlova Teater * 2018 [[Olav Ehala]], "[[Buratino]]", Rahvusooper Estonia * 2018 [[Nichola McAuliffe]], "Juveliiri juubel", Emajõe Suveteater / Karlova Teater * 2019 [[Silvia Rannamaa]] / [[Aidi Vallik]], "Kadri", Emajõe Suveteater / Karlova Teater * 2019 [[Rickard Fuchs]], Andres Dvinjaninov, "Vanuse viiskümmend varjundit", Emajõe Suveteater / Karlova Teater * 2021 [[Silvia Rannamaa]] / Aidi Vallik, "[[Kasuema (Rannamaa)|Kasuema]]", Emajõe Suveteater / Karlova Teater * 2021 [[Eberhard Streul]], “Heinari tähetund”, Emajõe Suveteater / Karlova Teater * 2023 Veiko Märka, "Lambasihver", Karlova Teater == Isiklikku == Andres Dvinjaninov on olnud abielus [[Eesti Draamateater|Eesti Draamateatri]] endise direktori [[Ruti Einpalu]]ga, neil on tütar Stina ja poeg [[Markus Dvinjaninov]]. Abielust näitleja [[Marika Barabanštšikova]]ga on tal poeg Mattheus.<ref name=":1">{{Netiviide|url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/59395288/andres-dvinjaninov-sai-uue-naisega-lapse|pealkiri=Andres Dvinjaninov sai uue naisega lapse|väljaanne=Kroonika|aeg=8. oktoober 2011}}</ref> Kooselust näitleja [[Ingrid Isotamm]]ega<ref>{{Netiviide|Autor=Marina Lohk|URL=http://naine24.postimees.ee/632966/andres-dvinjaninov-vaga-raske-on-vahetada-naisi|Pealkiri=Andres Dvinjaninov: väga raske on vahetada naisi|Väljaanne=Postimees|Aeg=14.11.2011|Kasutatud=}}</ref> on tal tütar.<ref name=":1" /> Tema onutütar on skulptor [[Tiiu Kirsipuu]].<ref>Greta Kaupmees. [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/91258309/andres-dvinjaninov-60-armastatud-naitleja-ja-lavastaja-meenutab-ei-olnud-mind-siis-laval-kedagi-toetamas-ei-elgulat-ega-lunget Andres Dvinjaninov 60 | Armastatud näitleja ja lavastaja meenutab: ei olnud mind siis laval kedagi toetamas, ei Elgulat ega Lunget] Kroonika/Delfi, 20.11.2023.</ref> == Tunnustus == * 1988 – noorte lavajõudude ülevaatuse preemia ("Lõks", Vanemuine) * 1999 – [[Eesti Teatriliidu meeskõrvalosatäitja auhind]] * 2003 – [[Eesti Autorite Ühing]]u aastapreemia, parim muusikaline kujundus ("Kunksmoor", [[Eesti Nukuteater]]) * 2018 – [[Tartu teerajaja]] == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Dvinjaninov, Andres}} [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Eesti lavastajad]] [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1963]] [[Kategooria:Eesti teatrijuhid]] 2ihrfg0xucliybc2wcz5tx1z40bn71w 7213872 7213865 2026-08-13T23:42:08Z Kuriuss 38125 7213872 wikitext text/x-wiki '''Andres Dvinjaninov''' (sündinud [[20. november|20. novembril]] [[1963]] [[Tartu]]s) on eesti [[näitleja]], [[laulja]], [[lavastaja]] ja [[teatrijuht]]. Ta on olnud Eesti Nukuteatri kunstiline juht (2000–2006) ning on tänini Emajõe Suveteatri (1996) ja Karlova Teatri (2014) asutaja ja loominguline juht. ==Haridus== Ta on lõpetanud [[1981]]. aastal [[Tartu 7. Keskkool]]i, õppinud aastail 1981–[[1984]] [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riiklikus Ülikoolis]] majandust ja lõpetanud [[1988]]. aastal [[Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateeder|Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri]] (13. lend). <ref name=":0">[https://eldliit.ee/Liikmete%20nimekiri/andres-dvinjaninov/ Andres Dvinjaninov]. Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liidu koduleht. Vaadatud 13.08.2026.</ref> ==Töö ja looming== Aastatel 1988–2000 oli Andres Dvinjaninov [[Vanemuine (teater)|Vanemuise teatri]] näitleja ja lavastaja, [[2000]]–[[2006]] töötas [[Eesti Nukuteater|Eesti Nukuteatri]] kunstilise juhina ning 2006–[[2008]] [[Eesti Nuku- ja Noorsooteater|Eesti Nuku- ja Noorsooteatri]] lavastajana.<ref name=":0" /> 1996. aastal asutas ta MTÜ Tartu Suveteatri Seltsi ([[Emajõe Suveteater]]) ning on selle juhatuse esimees ja teatri loominguline juht. 2014. aastal asutas ta selle juurde kammerlikuma [[Karlova Teater|Karlova Teatri]].<ref name=":0" /><ref>[https://suveteater.ee/kontakt/inimesed Inimesed]. Emajõe Suveteatri koduleht. Vaadatud 13.08.2026.</ref> Ta on mänginud üle 70 rolli [[Eesti]]s ja [[Soome]]s, lavastanud üle 40 lavateose Vanemuises, Eesti Nuku- ja Noorsooteatris, Emajõe Suveteatris, teatrites [[Estonia (teater)|Estonia]] ja [[Endla (teater)|Endla]] ning [[Viimsi Suveteater|Viimsi Suveteatris]] ja [[Otepää Suveteater|Otepää Suveteatris]], [[Karlova Teater|Karlova Teatris]]. Ta on näidelnud muusikalavastustes, filmides ja telesarjades ("Libahuntide pärijanna" [[Riia Kinostuudio]]s, "[[Sangarid]]", "[[Õnne 13]]", "[[Pilvede all]]", "[[Litsid]]", "Naiste sõda", "[[Pank (seriaal)|Pank]]" jm), lavastanud telesarja "Eestlane ja venelane", dramatiseerinud kirjandusteoseid ning kirjutanud näidendeid ja muusikalilibretosid. Ta on ka esinemise ja häälekoolitaja. Ta oli Eesti Nukuteatris 2006. aastal etendunud rokkmuusikali "Romeo ja Julia" [[libretist]] ja lavastaja.<ref>[https://lavabaas.teater.ee/?valik=lavabaas&id=3102&page=1&s_nimi=Dvinjaninov "Romeo & Julia"]. Eesti teatri lavastuste andmebaas. Vaadatud 13.08.2026.</ref> 2019. aasta novembris esietendus Karlova Teatris tema enda lavastatud ja mängitav monokomöödia "Vanuse viiskümmend varjundit", mida ta on 2026. aasta seisuga esitanud juba üle 400 korra.<ref>[https://eeter.err.ee/1609929398/dvinjaninov-vasisin-naitlemisest-aga-siis-avastasin-uksinda-laval-olemise Dvinjaninov: väsisin näitlemisest, aga siis avastasin üksinda laval olemise] ERR Eeter / Vikerraadio, 02.02.2026.</ref> Aastatel 1980–1985 mängis ja laulis ta ansamblites Miks Jutita, Salong, Kasum ja [[Justament]], hiljem ansamblites Tip-Malts ja Raba. Alates 1993. aastast on ta ansambli [[Kaunimate Aastate Vennaskond]] liige. [[2017]]. aastal osales ta ühe parodeerijana [[TV3]] meelelahutussarja "[[Su nägu kõlab tuttavalt]]" saadetes. [[2018]]. aastal juhtis saadet "[[Tähtede hõbelusikas]]". Ta on olnud paljude reisisaadete ("[[Reisile minuga]]", ETV, 2009–2020; "Kaugele siit", Kanal 2, 2022; "Maailm ja mõnda", ETV, 2025–2026) saatejuht. Andres Dvinjaninov on üks [[Eesti Näitlejate Liit|Eesti Näitlejate Liidu]] taasasutajaid (1992) ja olnud selle juhatuse liige ([[1993]]–[[2000]]). Ta on ka [[Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liit|Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liidu]] liige. Aastatel 2002–2007 oli ta rahvusvahelise nukuteatrite liidu [[UNIMA Eesti Keskus]]e president. === Lavastusi === * 1995 [[Rudyard Kipling]] / Andres Dvinjaninov, "[[Mowgli]]", Vanemuine * 1997 Andres Dvinjaninov, "Päkapikutajad ja kolekoll", Vanemuine * 1998 [[Alan Ayckborn]], "Hääleröövel", Vanemuine * 2000 [[Peeter Sauter]] / Andres Dvinjaninov, "Inglitiivul ümber maailma", Eesti Nukuteater * 2001 Andres Dvinjaninov, "Risk", Eesti Nukuteater * 2001 Andres Dvinjaninov, "S. Ööbik ja P. Isik", Eesti Nukuteater [[Tartu Lutsu teatrimaja]]s * 2001 Andres Dvinjaninov, "Kalev @ Jälev. komm", Eesti Nukuteater [[AS Kalev|Kalevi kommivabrikus]] * 2002 Andres Dvinjaninov, "Päkapikutajad", Eesti Nukuteater [[AS Kalev|Kalevi kommivabrikus]] * 2003 [[Aino Pervik]] / Andres Dvinjaninov, "[[Kunksmoor]]", Eesti Nukuteater * 2004 [[Jim Jacobs]] / [[Warren Casey]], "[[Grease]]", Eesti Nukuteater [[Tallinna Linnahall]]is * 2004 [[Oskar Luts]] / Andres Dvinjaninov, "[[Nukitsamees]]", Eesti Nukuteater * 2005 [[Astrid Lindgren]] / [[Urmas Lennuk]], "[[Hulkur Rasmus]]", Emajõe Suveteater Tartus Jaama 14 pargis * 2006 [[Urmas Lennuk]], "Koidula", Emajõe Suveteater Tartus Jaama 14 * 2006 [[William Shakespeare]] / Andres Dvinjaninov / [[Jaagup Kreem]] / [[Elmar Liitmaa]], "[[Romeo ja Julia]]", Eesti Nukuteater * 2006 [[Jevgeni Švarts]] / [[Olav Ehala]], "Lumekuninganna", Vanemuine * 2007 Lastekontsert "[[Limpa]]", koostöö [[Eesti Riiklik Sümfooniaorkester|Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri]] ja [[ETV lastekoor]]iga * 2007 Eesti Vabariigi 89. aastapäeva pidulik kontsertlavastus, Rahvusooper Estonia * 2007 [[Victor Hugo]] / [[Urmas Lennuk]], "Jumalaema kiriku kellamees", [[Emajõe Suveteater]] * 2007 [[Kristiina Jalasto]] / [[Priit Põldma]] / [[Õie Tähtla]] / [[Maili Lehtpuu]], "Põlev pööning" (koos [[Vahur Keller]]i, [[Andres Roosileht|Andres Roosilehe]], [[Priit Hummel]]i, [[Reeda Toots]]iga), Eesti Nuku- ja Noorsooteater * 2007 Astrid Lindgren / [[Vahur Keller]], "[[Bullerby lapsed|Bullerby]] jõulud", Eesti Nuku- ja Noorsooteater * 2008 [[Robin Hawdon]], "Sviit", Vanemuine * 2008 [[Samuil Maršak]], "Kaksteist kuud", Eesti Nuku- ja Noorsooteater * 2008 Kontsertlavastus "Muusikalihitid: Suvesuhe 2008", Eesti Nuku- ja Noorsooteater * 2009 [[Mart Kivastik]], "Kaunimad hetked su elus", Vanemuine * 2010 "[[High School Musical]]", Eesti Nuku- ja Noorsooteater * 2010 [[A. H. Tammsaare]], "[[Põrgupõhja uus Vanapagan]]", Emajõe Suveteater * 2010 [[Astrid Lindgren]] / [[Urmas Lennuk]], "[[Hulkur Rasmus]]", Emajõe Suveteater [[Viimsi Rannarahva Muuseum]]i õuel * 2011 [[Ülo Vinter]] / [[Ülo Raudmäe]], "[[Pipi Pikksukk]]", Rahvusooper Estonia * 2011 [[Andrus Kivirähk]] / [[Tauno Aints]] / [[Urmas Lennuk]], "Limpa ja mereröövlid" [[Viimsi Suveteater]] [[Viimsi Rannarahva Muuseum]]i õuel * 2011 [[Indrek Hirv]], "Viimane tango 1944 – Pallase lõpp", [[Emajõe Suveteater]] * 2012 [[Peter Quilter]], "Boyband", Endla * 2012 [[Peep Pedmanson]], "Pühajärve sõda ja rahu", Emajõe Suveteater * 2012 [[Urmas Vadi]], "[[Nukitsamees]] 2", Emajõe Suveteater Tartus [[kammivabriku klubi]]s * 2013 [[Aino Pervik]], "Kunksmoor", [[Viimsi Suveteater]] / [[Emajõe Suveteater]] * 2014 [[Aapeli]] "[[Üle linna Vinski]]", Emajõe Suveteater [[Laulupeomuuseum]]i õuel * 2014 Peter Quilter, "Veel üks pilet", Emajõe Suveteater / [[Karlova Teater]] * 2015 Aapeli / A.Dvinjaninov, "Vinski ja Vinsetti", Emajõe Suveteater * 2015 Richard Bean, "Üks mees, kaks bossi", Vanemuine * 2016 [[Loone Ots]], "Katarina mõrsjalinik. Risti ja kivi tee", Emajõe Suveteater * 2016 Andres Dvinjaninov [[Zarah Leander]]i mälestuste põhjal, "Zarah Leander", Karlova Teater * 2018 [[Olav Ehala]], "[[Buratino]]", Rahvusooper Estonia * 2018 [[Nichola McAuliffe]], "Juveliiri juubel", Emajõe Suveteater / Karlova Teater * 2019 [[Silvia Rannamaa]] / [[Aidi Vallik]], "Kadri", Emajõe Suveteater / Karlova Teater * 2019 [[Rickard Fuchs]], Andres Dvinjaninov, "Vanuse viiskümmend varjundit", Emajõe Suveteater / Karlova Teater * 2021 [[Silvia Rannamaa]] / Aidi Vallik, "[[Kasuema (Rannamaa)|Kasuema]]", Emajõe Suveteater / Karlova Teater * 2021 [[Eberhard Streul]], “Heinari tähetund”, Emajõe Suveteater / Karlova Teater * 2023 Veiko Märka, "Lambasihver", Karlova Teater == Tunnustus == * 1988 – noorte lavajõudude ülevaatuse preemia ("Lõks", Vanemuine) * 1999 – [[Eesti Teatriliidu meeskõrvalosatäitja auhind]] * 2003 – [[Eesti Autorite Ühing]]u aastapreemia, parim muusikaline kujundus ("Kunksmoor", [[Eesti Nukuteater]]) * 2018 – [[Tartu teerajaja]] == Isiklikku == Andres Dvinjaninov on olnud abielus [[Eesti Draamateater|Eesti Draamateatri]] endise direktori [[Ruti Einpalu]]ga, neil on tütar Stina ja poeg [[Markus Dvinjaninov]]. Abielust näitleja [[Marika Barabanštšikova]]ga on tal poeg Mattheus.<ref name=":1">{{Netiviide|url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/59395288/andres-dvinjaninov-sai-uue-naisega-lapse|pealkiri=Andres Dvinjaninov sai uue naisega lapse|väljaanne=Kroonika|aeg=8. oktoober 2011}}</ref> Kooselust näitleja [[Ingrid Isotamm]]ega<ref>{{Netiviide|Autor=Marina Lohk|URL=http://naine24.postimees.ee/632966/andres-dvinjaninov-vaga-raske-on-vahetada-naisi|Pealkiri=Andres Dvinjaninov: väga raske on vahetada naisi|Väljaanne=Postimees|Aeg=14.11.2011|Kasutatud=}}</ref> on tal tütar.<ref name=":1" /> Tema onutütar on skulptor [[Tiiu Kirsipuu]].<ref>Greta Kaupmees. [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/91258309/andres-dvinjaninov-60-armastatud-naitleja-ja-lavastaja-meenutab-ei-olnud-mind-siis-laval-kedagi-toetamas-ei-elgulat-ega-lunget Andres Dvinjaninov 60 | Armastatud näitleja ja lavastaja meenutab: ei olnud mind siis laval kedagi toetamas, ei Elgulat ega Lunget] Kroonika/Delfi, 20.11.2023.</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Dvinjaninov, Andres}} [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Eesti lavastajad]] [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1963]] [[Kategooria:Eesti teatrijuhid]] 8ffjnopuc7w70irffl557swtvqbjohe 7213996 7213872 2026-08-14T08:57:42Z Kuriuss 38125 7213996 wikitext text/x-wiki '''Andres Dvinjaninov''' (sündinud [[20. november|20. novembril]] [[1963]] [[Tartu]]s) on eesti [[näitleja]], [[laulja]], [[lavastaja]] ja [[teatrijuht]]. Ta on olnud Eesti Nukuteatri kunstiline juht (2000–2006) ning on tänini Emajõe Suveteatri (1996) ja Karlova Teatri (2014) asutaja ja loominguline juht. ==Haridus== Ta on lõpetanud [[1981]]. aastal [[Tartu 7. Keskkool]]i, õppinud aastail 1981–[[1984]] [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riiklikus Ülikoolis]] majandust ja lõpetanud [[1988]]. aastal [[Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateeder|Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri]] (13. lend). <ref name=":0">[https://eldliit.ee/Liikmete%20nimekiri/andres-dvinjaninov/ Andres Dvinjaninov]. Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liidu koduleht. Vaadatud 13.08.2026.</ref> ==Töö ja looming== Aastatel 1988–2000 oli Andres Dvinjaninov [[Vanemuine (teater)|Vanemuise teatri]] näitleja ja lavastaja, [[2000]]–[[2006]] töötas [[Eesti Nukuteater|Eesti Nukuteatri]] kunstilise juhina ning 2006–[[2008]] [[Eesti Nuku- ja Noorsooteater|Eesti Nuku- ja Noorsooteatri]] lavastajana.<ref name=":0" /> 1996. aastal asutas ta MTÜ Tartu Suveteatri Seltsi ([[Emajõe Suveteater]]) ning on selle juhatuse esimees ja teatri loominguline juht. 2014. aastal asutas ta selle juurde kammerlikuma [[Karlova Teater|Karlova Teatri]].<ref name=":0" /><ref>[https://suveteater.ee/kontakt/inimesed Inimesed]. Emajõe Suveteatri koduleht. Vaadatud 13.08.2026.</ref> Ta on mänginud üle 70 rolli [[Eesti]]s ja [[Soome]]s, lavastanud üle 40 lavateose Vanemuises, Eesti Nuku- ja Noorsooteatris, Emajõe Suveteatris, teatrites [[Estonia (teater)|Estonia]] ja [[Endla (teater)|Endla]] ning [[Viimsi Suveteater|Viimsi Suveteatris]] ja [[Otepää Suveteater|Otepää Suveteatris]], [[Karlova Teater|Karlova Teatris]]. Ta on näidelnud muusikalavastustes, filmides ja telesarjades ("Libahuntide pärijanna" [[Riia Kinostuudio]]s, "[[Sangarid]]", "[[Õnne 13]]", "[[Pilvede all]]", "[[Litsid]]", "Naiste sõda", "[[Pank (seriaal)|Pank]]" jm), lavastanud telesarja "Eestlane ja venelane", dramatiseerinud kirjandusteoseid ning kirjutanud näidendeid ja muusikalilibretosid. Ta on ka esinemise ja häälekoolitaja. Ta oli Eesti Nukuteatris 2006. aastal etendunud rokkmuusikali "Romeo ja Julia" [[libretist]] ja lavastaja.<ref>[https://lavabaas.teater.ee/?valik=lavabaas&id=3102&page=1&s_nimi=Dvinjaninov "Romeo & Julia"]. Eesti teatri lavastuste andmebaas. Vaadatud 13.08.2026.</ref> 2019. aasta novembris esietendus Karlova Teatris tema enda lavastatud ja mängitav monokomöödia "Vanuse viiskümmend varjundit", mida ta on 2026. aasta seisuga esitanud juba üle 400 korra.<ref>[https://eeter.err.ee/1609929398/dvinjaninov-vasisin-naitlemisest-aga-siis-avastasin-uksinda-laval-olemise Dvinjaninov: väsisin näitlemisest, aga siis avastasin üksinda laval olemise] ERR Eeter / Vikerraadio, 02.02.2026.</ref> Aastatel 1980–1985 mängis ja laulis ta ansamblites Miks Jutita, Salong, Kasum ja [[Justament]], hiljem ansamblites Tip-Malts ja Raba. Alates 1993. aastast on ta ansambli [[Kaunimate Aastate Vennaskond]] liige. [[2017]]. aastal osales ta ühe parodeerijana [[TV3]] meelelahutussarja "[[Su nägu kõlab tuttavalt]]" saadetes. [[2018]]. aastal juhtis saadet "[[Tähtede hõbelusikas]]". Ta on olnud paljude reisisaadete ("[[Reisile minuga]]", ETV, 2009–2020; "Kaugele siit", Kanal 2, 2022; "Maailm ja mõnda", ETV, 2025–2026) saatejuht. Andres Dvinjaninov on üks [[Eesti Näitlejate Liit|Eesti Näitlejate Liidu]] taasasutajaid (1992) ja olnud selle juhatuse liige ([[1993]]–[[2000]]). Ta on ka [[Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liit|Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liidu]] liige. Aastatel 2002–2007 oli ta rahvusvahelise nukuteatrite liidu [[UNIMA Eesti Keskus]]e president. === Lavastusi === * 1995 [[Rudyard Kipling]] / Andres Dvinjaninov, "[[Mowgli]]", Vanemuine * 1997 Andres Dvinjaninov, "Päkapikutajad ja kolekoll", Vanemuine * 1998 [[Alan Ayckborn]], "Hääleröövel", Vanemuine * 2000 [[Peeter Sauter]] / Andres Dvinjaninov, "Inglitiivul ümber maailma", Eesti Nukuteater * 2001 Andres Dvinjaninov, "Risk", Eesti Nukuteater * 2001 Andres Dvinjaninov, "S. Ööbik ja P. Isik", Eesti Nukuteater [[Tartu Lutsu teatrimaja]]s * 2001 Andres Dvinjaninov, "Kalev @ Jälev. komm", Eesti Nukuteater [[AS Kalev|Kalevi kommivabrikus]] * 2002 Andres Dvinjaninov, "Päkapikutajad", Eesti Nukuteater [[AS Kalev|Kalevi kommivabrikus]] * 2003 [[Aino Pervik]] / Andres Dvinjaninov, "[[Kunksmoor]]", Eesti Nukuteater * 2004 [[Jim Jacobs]] / [[Warren Casey]], "[[Grease]]", Eesti Nukuteater [[Tallinna Linnahall]]is * 2004 [[Oskar Luts]] / Andres Dvinjaninov, "[[Nukitsamees]]", Eesti Nukuteater * 2005 [[Astrid Lindgren]] / [[Urmas Lennuk]], "[[Hulkur Rasmus]]", Emajõe Suveteater Tartus Jaama 14 pargis * 2006 [[Urmas Lennuk]], "Koidula", Emajõe Suveteater Tartus Jaama 14 * 2006 [[William Shakespeare]] / Andres Dvinjaninov / [[Jaagup Kreem]] / [[Elmar Liitmaa]], "[[Romeo ja Julia]]", Eesti Nukuteater * 2006 [[Jevgeni Švarts]] / [[Olav Ehala]], "Lumekuninganna", Vanemuine * 2007 Lastekontsert "[[Limpa]]", koostöö [[Eesti Riiklik Sümfooniaorkester|Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri]] ja [[ETV lastekoor]]iga * 2007 Eesti Vabariigi 89. aastapäeva pidulik kontsertlavastus, Rahvusooper Estonia * 2007 [[Victor Hugo]] / [[Urmas Lennuk]], "Jumalaema kiriku kellamees", [[Emajõe Suveteater]] * 2007 [[Kristiina Jalasto]] / [[Priit Põldma]] / [[Õie Tähtla]] / [[Maili Lehtpuu]], "Põlev pööning" (koos [[Vahur Keller]]i, [[Andres Roosileht|Andres Roosilehe]], [[Priit Hummel]]i, [[Reeda Toots]]iga), Eesti Nuku- ja Noorsooteater * 2007 Astrid Lindgren / [[Vahur Keller]], "[[Bullerby lapsed|Bullerby]] jõulud", Eesti Nuku- ja Noorsooteater * 2008 [[Robin Hawdon]], "Sviit", Vanemuine * 2008 [[Samuil Maršak]], "Kaksteist kuud", Eesti Nuku- ja Noorsooteater * 2008 Kontsertlavastus "Muusikalihitid: Suvesuhe 2008", Eesti Nuku- ja Noorsooteater * 2009 [[Mart Kivastik]], "Kaunimad hetked su elus", Vanemuine * 2010 "[[High School Musical]]", Eesti Nuku- ja Noorsooteater * 2010 [[A. H. Tammsaare]], "[[Põrgupõhja uus Vanapagan]]", Emajõe Suveteater * 2010 [[Astrid Lindgren]] / [[Urmas Lennuk]], "[[Hulkur Rasmus]]", Emajõe Suveteater [[Viimsi Rannarahva Muuseum]]i õuel * 2011 [[Ülo Vinter]] / [[Ülo Raudmäe]], "[[Pipi Pikksukk]]", Rahvusooper Estonia * 2011 [[Andrus Kivirähk]] / [[Tauno Aints]] / [[Urmas Lennuk]], "Limpa ja mereröövlid" [[Viimsi Suveteater]] [[Viimsi Rannarahva Muuseum]]i õuel * 2011 [[Indrek Hirv]], "Viimane tango 1944 – Pallase lõpp", [[Emajõe Suveteater]] * 2012 [[Peter Quilter]], "Boyband", Endla * 2012 [[Peep Pedmanson]], "Pühajärve sõda ja rahu", Emajõe Suveteater * 2012 [[Urmas Vadi]], "[[Nukitsamees]] 2", Emajõe Suveteater Tartus [[kammivabriku klubi]]s * 2013 [[Aino Pervik]], "Kunksmoor", [[Viimsi Suveteater]] / [[Emajõe Suveteater]] * 2014 [[Aapeli]] "[[Üle linna Vinski]]", Emajõe Suveteater [[Laulupeomuuseum]]i õuel * 2014 Peter Quilter, "Veel üks pilet", Emajõe Suveteater / [[Karlova Teater]] * 2015 Aapeli / A.Dvinjaninov, "Vinski ja Vinsetti", Emajõe Suveteater * 2015 Richard Bean, "Üks mees, kaks bossi", Vanemuine * 2016 [[Loone Ots]], "Katarina mõrsjalinik. Risti ja kivi tee", Emajõe Suveteater * 2016 Andres Dvinjaninov [[Zarah Leander]]i mälestuste põhjal, "Zarah Leander", Karlova Teater * 2018 [[Olav Ehala]], "[[Buratino]]", Rahvusooper Estonia * 2018 [[Nichola McAuliffe]], "Juveliiri juubel", Emajõe Suveteater / Karlova Teater * 2019 [[Silvia Rannamaa]] / [[Aidi Vallik]], "Kadri", Emajõe Suveteater / Karlova Teater * 2019 [[Rickard Fuchs]], Andres Dvinjaninov, "Vanuse viiskümmend varjundit", Emajõe Suveteater / Karlova Teater * 2021 [[Silvia Rannamaa]] / Aidi Vallik, "[[Kasuema (Rannamaa)|Kasuema]]", Emajõe Suveteater / Karlova Teater * 2021 [[Eberhard Streul]], “Heinari tähetund”, Emajõe Suveteater / Karlova Teater * 2023 Veiko Märka, "Lambasihver", Karlova Teater == Tunnustus == * 1988 – noorte lavajõudude ülevaatuse preemia ("Lõks", Vanemuine) * 1999 – [[Eesti Teatriliidu meeskõrvalosatäitja auhind]] * 2003 – [[Eesti Autorite Ühing]]u aastapreemia, parim muusikaline kujundus ("Kunksmoor", [[Eesti Nukuteater]]) * 2018 – [[Tartu teerajaja]] == Isiklikku == Andres Dvinjaninov on olnud abielus [[Eesti Draamateater|Eesti Draamateatri]] endise direktori [[Ruti Einpalu]]ga, neil on tütar Stina ja näitlejaks õppinud poeg [[Markus Dvinjaninov]]. Abielust näitleja [[Marika Barabanštšikova]]ga on tal poeg Mattheus.<ref name=":1">{{Netiviide|url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/59395288/andres-dvinjaninov-sai-uue-naisega-lapse|pealkiri=Andres Dvinjaninov sai uue naisega lapse|väljaanne=Kroonika|aeg=8. oktoober 2011}}</ref> Alates 2010. aastast elab ta koos näitleja [[Ingrid Isotamm]]ega,<ref>{{Netiviide|Autor=Marina Lohk|URL=http://naine24.postimees.ee/632966/andres-dvinjaninov-vaga-raske-on-vahetada-naisi|Pealkiri=Andres Dvinjaninov: väga raske on vahetada naisi|Väljaanne=Postimees|Aeg=14.11.2011|Kasutatud=}}</ref> neil on tütar Inderli.<ref name=":1" /><ref>Kristel Kaljuvee. [https://60pluss.postimees.ee/6799038/andres-dvinjaninov-mind-teeb-roomsaks-et-mul-ei-ole-praegu-uldse-palju-tood Andres Dvinjaninov: mind teeb rõõmsaks, et mul ei ole praegu üldse palju tööd] Postimees.ee / 60 Pluss, 13.10.2019.</ref><ref>Katre Nael. [https://elmar.pleier.ee/uudised/kuula-siit-kas-andres-dvinjaninov-tegi-otse-eetris-abieluettepaneku Kuula siit! Kas Andres Dvinjaninov tegi otse-eetris abieluettepaneku?] Raadio Elmar, 01.10.2025.</ref> Skulptor [[Tiiu Kirsipuu]] on Andres Dvinjaninovi onutütar.<ref>Greta Kaupmees. [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/91258309/andres-dvinjaninov-60-armastatud-naitleja-ja-lavastaja-meenutab-ei-olnud-mind-siis-laval-kedagi-toetamas-ei-elgulat-ega-lunget Andres Dvinjaninov 60 | Armastatud näitleja ja lavastaja meenutab: ei olnud mind siis laval kedagi toetamas, ei Elgulat ega Lunget] Kroonika/Delfi, 20.11.2023.</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Dvinjaninov, Andres}} [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Eesti lavastajad]] [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1963]] [[Kategooria:Eesti teatrijuhid]] 49mgkj25df2pcywapdj6ern0v0y4od6 7214019 7213996 2026-08-14T09:38:22Z Kuriuss 38125 7214019 wikitext text/x-wiki '''Andres Dvinjaninov''' (sündinud [[20. november|20. novembril]] [[1963]] [[Tartu]]s) on eesti [[näitleja]], [[laulja]], [[lavastaja]] ja [[teatrijuht]]. Ta on olnud Eesti Nukuteatri kunstiline juht (2000–2006). Ta on ka Emajõe Suveteatri (1996) ja Karlova Teatri (2014) asutaja ning tänini nende teatrite loominguline juht. ==Haridus== Ta on lõpetanud [[1981]]. aastal [[Tartu 7. Keskkool]]i, õppinud aastail 1981–[[1984]] [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riiklikus Ülikoolis]] majandust ja lõpetanud [[1988]]. aastal [[Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateeder|Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri]] (13. lend). <ref name=":0">[https://eldliit.ee/Liikmete%20nimekiri/andres-dvinjaninov/ Andres Dvinjaninov]. Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liidu koduleht. Vaadatud 13.08.2026.</ref> ==Töö ja looming== Aastatel 1988–2000 oli Andres Dvinjaninov [[Vanemuine (teater)|Vanemuise teatri]] näitleja ja lavastaja, [[2000]]–[[2006]] töötas [[Eesti Nukuteater|Eesti Nukuteatri]] kunstilise juhina ning 2006–[[2008]] [[Eesti Nuku- ja Noorsooteater|Eesti Nuku- ja Noorsooteatri]] lavastajana.<ref name=":0" /> 1990. aastate esimesel poolel mängis ta suviti [[Soome]] suveteatrite lavastustes ning sai sealt idee rajada Eestisse kutseline suveteater.<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/naitlejatund-naitlejatund-andres-dvinjaninov Raadiosaade "Näitlejatund. Andres Dvinjaninov"] Vikerraadio, 06.06.1995.</ref> 1996. aastal asutaski ta MTÜ Tartu Suveteatri Seltsi ([[Emajõe Suveteater]]) ning on selle juhatuse esimees ja teatri loominguline juht. 2014. aastal, kui Emajõe Suveteater oli ostnud Tartu Kolgata baptistikoguduse ajaloolise palvemaja ning selle remontinud ja teatritööks kohandanud, asutas ta suveteatri juurde sügisest kevadeni etendusi andva [[Karlova Teater|Karlova Teatri]].<ref name=":0" /><ref>[https://suveteater.ee/kontakt/inimesed Inimesed]. Emajõe Suveteatri koduleht. Vaadatud 13.08.2026.</ref> Ta on mänginud üle 70 teatrirolli, lavastanud üle 40 lavateose Vanemuises, Eesti Nuku- ja Noorsooteatris, Emajõe Suveteatris, teatrites [[Estonia (teater)|Estonia]] ja [[Endla (teater)|Endla]] ning [[Viimsi Suveteater|Viimsi Suveteatris]] ja [[Otepää Suveteater|Otepää Suveteatris]], [[Karlova Teater|Karlova Teatris]]. Ta on näidelnud muusikalavastustes, filmides ja telesarjades ("Libahuntide pärijanna" [[Riia Kinostuudio]]s, "[[Sangarid]]", "[[Õnne 13]]", "[[Pilvede all]]", "[[Litsid]]", "Naiste sõda", "[[Pank (seriaal)|Pank]]" jm), lavastanud telesarja "Eestlane ja venelane", dramatiseerinud kirjandusteoseid ning kirjutanud näidendeid ja muusikalilibretosid. Ta on ka esinemise ja häälekoolitaja. Ta oli Eesti Nukuteatris 2006. aastal etendunud rokkmuusikali "Romeo ja Julia" [[libretist]] ja lavastaja.<ref>[https://lavabaas.teater.ee/?valik=lavabaas&id=3102&page=1&s_nimi=Dvinjaninov "Romeo & Julia"]. Eesti teatri lavastuste andmebaas. Vaadatud 13.08.2026.</ref> 2019. aasta novembris esietendus Karlova Teatris tema enda lavastatud ja mängitav monokomöödia "Vanuse viiskümmend varjundit", mida ta on 2026. aasta seisuga esitanud juba üle 400 korra.<ref>[https://eeter.err.ee/1609929398/dvinjaninov-vasisin-naitlemisest-aga-siis-avastasin-uksinda-laval-olemise Dvinjaninov: väsisin näitlemisest, aga siis avastasin üksinda laval olemise] ERR Eeter / Vikerraadio, 02.02.2026.</ref> Aastatel 1980–1985 mängis ja laulis ta ansamblites Miks Jutita, Salong, Kasum ja [[Justament]], hiljem ansamblites Tip-Malts ja Raba. Alates 1993. aastast on ta ansambli [[Kaunimate Aastate Vennaskond]] liige. [[2017]]. aastal osales ta ühe parodeerijana [[TV3]] meelelahutussarja "[[Su nägu kõlab tuttavalt]]" saadetes. [[2018]]. aastal juhtis saadet "[[Tähtede hõbelusikas]]". Ta on olnud paljude reisisaadete ("[[Reisile minuga]]", ETV, 2009–2020; "Kaugele siit", Kanal 2, 2022; "Maailm ja mõnda", ETV, 2025–2026) saatejuht. Andres Dvinjaninov on üks [[Eesti Näitlejate Liit|Eesti Näitlejate Liidu]] taasasutajaid (1992) ja olnud selle juhatuse liige ([[1993]]–[[2000]]). Ta on ka [[Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liit|Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liidu]] liige. Aastatel 2002–2007 oli ta rahvusvahelise nukuteatrite liidu [[UNIMA Eesti Keskus]]e president. === Lavastusi === * 1995 [[Rudyard Kipling]] / Andres Dvinjaninov, "[[Mowgli]]", Vanemuine * 1997 Andres Dvinjaninov, "Päkapikutajad ja kolekoll", Vanemuine * 1998 [[Alan Ayckborn]], "Hääleröövel", Vanemuine * 2000 [[Peeter Sauter]] / Andres Dvinjaninov, "Inglitiivul ümber maailma", Eesti Nukuteater * 2001 Andres Dvinjaninov, "Risk", Eesti Nukuteater * 2001 Andres Dvinjaninov, "S. Ööbik ja P. Isik", Eesti Nukuteater [[Tartu Lutsu teatrimaja]]s * 2001 Andres Dvinjaninov, "Kalev @ Jälev. komm", Eesti Nukuteater [[AS Kalev|Kalevi kommivabrikus]] * 2002 Andres Dvinjaninov, "Päkapikutajad", Eesti Nukuteater [[AS Kalev|Kalevi kommivabrikus]] * 2003 [[Aino Pervik]] / Andres Dvinjaninov, "[[Kunksmoor]]", Eesti Nukuteater * 2004 [[Jim Jacobs]] / [[Warren Casey]], "[[Grease]]", Eesti Nukuteater [[Tallinna Linnahall]]is * 2004 [[Oskar Luts]] / Andres Dvinjaninov, "[[Nukitsamees]]", Eesti Nukuteater * 2005 [[Astrid Lindgren]] / [[Urmas Lennuk]], "[[Hulkur Rasmus]]", Emajõe Suveteater Tartus Jaama 14 pargis * 2006 [[Urmas Lennuk]], "Koidula", Emajõe Suveteater Tartus Jaama 14 * 2006 [[William Shakespeare]] / Andres Dvinjaninov / [[Jaagup Kreem]] / [[Elmar Liitmaa]], "[[Romeo ja Julia]]", Eesti Nukuteater * 2006 [[Jevgeni Švarts]] / [[Olav Ehala]], "Lumekuninganna", Vanemuine * 2007 Lastekontsert "[[Limpa]]", koostöö [[Eesti Riiklik Sümfooniaorkester|Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri]] ja [[ETV lastekoor]]iga * 2007 Eesti Vabariigi 89. aastapäeva pidulik kontsertlavastus, Rahvusooper Estonia * 2007 [[Victor Hugo]] / [[Urmas Lennuk]], "Jumalaema kiriku kellamees", [[Emajõe Suveteater]] * 2007 [[Kristiina Jalasto]] / [[Priit Põldma]] / [[Õie Tähtla]] / [[Maili Lehtpuu]], "Põlev pööning" (koos [[Vahur Keller]]i, [[Andres Roosileht|Andres Roosilehe]], [[Priit Hummel]]i, [[Reeda Toots]]iga), Eesti Nuku- ja Noorsooteater * 2007 Astrid Lindgren / [[Vahur Keller]], "[[Bullerby lapsed|Bullerby]] jõulud", Eesti Nuku- ja Noorsooteater * 2008 [[Robin Hawdon]], "Sviit", Vanemuine * 2008 [[Samuil Maršak]], "Kaksteist kuud", Eesti Nuku- ja Noorsooteater * 2008 Kontsertlavastus "Muusikalihitid: Suvesuhe 2008", Eesti Nuku- ja Noorsooteater * 2009 [[Mart Kivastik]], "Kaunimad hetked su elus", Vanemuine * 2010 "[[High School Musical]]", Eesti Nuku- ja Noorsooteater * 2010 [[A. H. Tammsaare]], "[[Põrgupõhja uus Vanapagan]]", Emajõe Suveteater * 2010 [[Astrid Lindgren]] / [[Urmas Lennuk]], "[[Hulkur Rasmus]]", Emajõe Suveteater [[Viimsi Rannarahva Muuseum]]i õuel * 2011 [[Ülo Vinter]] / [[Ülo Raudmäe]], "[[Pipi Pikksukk]]", Rahvusooper Estonia * 2011 [[Andrus Kivirähk]] / [[Tauno Aints]] / [[Urmas Lennuk]], "Limpa ja mereröövlid" [[Viimsi Suveteater]] [[Viimsi Rannarahva Muuseum]]i õuel * 2011 [[Indrek Hirv]], "Viimane tango 1944 – Pallase lõpp", [[Emajõe Suveteater]] * 2012 [[Peter Quilter]], "Boyband", Endla * 2012 [[Peep Pedmanson]], "Pühajärve sõda ja rahu", Emajõe Suveteater * 2012 [[Urmas Vadi]], "[[Nukitsamees]] 2", Emajõe Suveteater Tartus [[kammivabriku klubi]]s * 2013 [[Aino Pervik]], "Kunksmoor", [[Viimsi Suveteater]] / [[Emajõe Suveteater]] * 2014 [[Aapeli]] "[[Üle linna Vinski]]", Emajõe Suveteater [[Laulupeomuuseum]]i õuel * 2014 Peter Quilter, "Veel üks pilet", Emajõe Suveteater / [[Karlova Teater]] * 2015 Aapeli / A.Dvinjaninov, "Vinski ja Vinsetti", Emajõe Suveteater * 2015 Richard Bean, "Üks mees, kaks bossi", Vanemuine * 2016 [[Loone Ots]], "Katarina mõrsjalinik. Risti ja kivi tee", Emajõe Suveteater * 2016 Andres Dvinjaninov [[Zarah Leander]]i mälestuste põhjal, "Zarah Leander", Karlova Teater * 2018 [[Olav Ehala]], "[[Buratino]]", Rahvusooper Estonia * 2018 [[Nichola McAuliffe]], "Juveliiri juubel", Emajõe Suveteater / Karlova Teater * 2019 [[Silvia Rannamaa]] / [[Aidi Vallik]], "Kadri", Emajõe Suveteater / Karlova Teater * 2019 [[Rickard Fuchs]], Andres Dvinjaninov, "Vanuse viiskümmend varjundit", Emajõe Suveteater / Karlova Teater * 2021 [[Silvia Rannamaa]] / Aidi Vallik, "[[Kasuema (Rannamaa)|Kasuema]]", Emajõe Suveteater / Karlova Teater * 2021 [[Eberhard Streul]], “Heinari tähetund”, Emajõe Suveteater / Karlova Teater * 2023 Veiko Märka, "Lambasihver", Karlova Teater == Tunnustus == * 1988 – noorte lavajõudude ülevaatuse preemia ("Lõks", Vanemuine) * 1999 – [[Eesti Teatriliidu meeskõrvalosatäitja auhind]] * 2003 – [[Eesti Autorite Ühing]]u aastapreemia, parim muusikaline kujundus ("Kunksmoor", [[Eesti Nukuteater]]) * 2018 – [[Tartu teerajaja]] == Isiklikku == Andres Dvinjaninov on olnud abielus [[Eesti Draamateater|Eesti Draamateatri]] endise direktori [[Ruti Einpalu]]ga, neil on tütar Stina ja näitlejaks õppinud poeg [[Markus Dvinjaninov]]. Abielust näitleja [[Marika Barabanštšikova]]ga on tal poeg Mattheus.<ref name=":1">{{Netiviide|url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/59395288/andres-dvinjaninov-sai-uue-naisega-lapse|pealkiri=Andres Dvinjaninov sai uue naisega lapse|väljaanne=Kroonika|aeg=8. oktoober 2011}}</ref> Alates 2010. aastast elab ta koos näitleja [[Ingrid Isotamm]]ega,<ref>{{Netiviide|Autor=Marina Lohk|URL=http://naine24.postimees.ee/632966/andres-dvinjaninov-vaga-raske-on-vahetada-naisi|Pealkiri=Andres Dvinjaninov: väga raske on vahetada naisi|Väljaanne=Postimees|Aeg=14.11.2011|Kasutatud=}}</ref> neil on tütar Inderli.<ref name=":1" /><ref>Kristel Kaljuvee. [https://60pluss.postimees.ee/6799038/andres-dvinjaninov-mind-teeb-roomsaks-et-mul-ei-ole-praegu-uldse-palju-tood Andres Dvinjaninov: mind teeb rõõmsaks, et mul ei ole praegu üldse palju tööd] Postimees.ee / 60 Pluss, 13.10.2019.</ref><ref>Katre Nael. [https://elmar.pleier.ee/uudised/kuula-siit-kas-andres-dvinjaninov-tegi-otse-eetris-abieluettepaneku Kuula siit! Kas Andres Dvinjaninov tegi otse-eetris abieluettepaneku?] Raadio Elmar, 01.10.2025.</ref> Skulptor [[Tiiu Kirsipuu]] on Andres Dvinjaninovi onutütar.<ref>Greta Kaupmees. [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/91258309/andres-dvinjaninov-60-armastatud-naitleja-ja-lavastaja-meenutab-ei-olnud-mind-siis-laval-kedagi-toetamas-ei-elgulat-ega-lunget Andres Dvinjaninov 60 | Armastatud näitleja ja lavastaja meenutab: ei olnud mind siis laval kedagi toetamas, ei Elgulat ega Lunget] Kroonika/Delfi, 20.11.2023.</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Dvinjaninov, Andres}} [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Eesti lavastajad]] [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1963]] [[Kategooria:Eesti teatrijuhid]] oz9k7fe17k3z9b3ourr8t8bqu21mdm2 7214035 7214019 2026-08-14T10:04:04Z Kuriuss 38125 7214035 wikitext text/x-wiki '''Andres Dvinjaninov''' (sündinud [[20. november|20. novembril]] [[1963]] [[Tartu]]s) on eesti [[näitleja]], [[laulja]], [[lavastaja]] ja [[teatrijuht]]. Ta on olnud Eesti Nukuteatri kunstiline juht (2000–2006). Ta on ka Emajõe Suveteatri (1996) ja Karlova Teatri (2014) asutaja ning tänini nende teatrite loominguline juht. ==Haridus== Ta on lõpetanud [[1981]]. aastal [[Tartu 7. Keskkool]]i, õppinud aastail 1981–[[1984]] [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riiklikus Ülikoolis]] majandust ja lõpetanud [[1988]]. aastal [[Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateeder|Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri]] (13. lend). <ref name=":0">[https://eldliit.ee/Liikmete%20nimekiri/andres-dvinjaninov/ Andres Dvinjaninov]. Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liidu koduleht. Vaadatud 13.08.2026.</ref> ==Töö ja looming== Aastatel 1988–2000 oli Andres Dvinjaninov [[Vanemuine (teater)|Vanemuise teatri]] näitleja ja lavastaja, [[2000]]–[[2006]] töötas [[Eesti Nukuteater|Eesti Nukuteatri]] kunstilise juhina ning 2006–[[2008]] [[Eesti Nuku- ja Noorsooteater|Eesti Nuku- ja Noorsooteatri]] lavastajana.<ref name=":0" /> 1990. aastate esimesel poolel mängis ta suviti [[Soome]] suveteatrite lavastustes ning sai sealt idee rajada Eestisse kutseline suveteater.<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/naitlejatund-naitlejatund-andres-dvinjaninov Raadiosaade "Näitlejatund. Andres Dvinjaninov"] Vikerraadio, 06.06.1995.</ref> 1996. aastal asutaski ta MTÜ Tartu Suveteatri Selts ([[Emajõe Suveteater|Emajõe Suveteatri]]) ning on selle juhatuse esimees ja teatri loominguline juht. 2014. aastal, kui Emajõe Suveteater oli ostnud Tartu Kolgata baptistikoguduse ajaloolise palvemaja ning selle remontinud ja teatritööks kohandanud, asutas ta suveteatri juurde sügisest kevadeni etendusi andva [[Karlova Teater|Karlova Teatri]].<ref name=":0" /><ref>[https://suveteater.ee/kontakt/inimesed Inimesed]. Emajõe Suveteatri koduleht. Vaadatud 13.08.2026.</ref> Ta on mänginud üle 70 teatrirolli, lavastanud üle 40 lavateose Vanemuises, Eesti Nuku- ja Noorsooteatris, Emajõe Suveteatris, teatrites [[Estonia (teater)|Estonia]] ja [[Endla (teater)|Endla]] ning [[Viimsi Suveteater|Viimsi Suveteatris]] ja [[Otepää Suveteater|Otepää Suveteatris]], [[Karlova Teater|Karlova Teatris]]. Ta on näidelnud muusikalavastustes, filmides ja telesarjades ("Libahuntide pärijanna" [[Riia Kinostuudio]]s, "[[Sangarid]]", "[[Õnne 13]]", "[[Pilvede all]]", "[[Litsid]]", "Naiste sõda", "[[Pank (seriaal)|Pank]]" jm), lavastanud telesarja "Eestlane ja venelane", dramatiseerinud kirjandusteoseid ning kirjutanud näidendeid ja muusikalilibretosid. Ta on ka esinemise ja häälekoolitaja. Ta oli Eesti Nukuteatris 2006. aastal etendunud rokkmuusikali "Romeo ja Julia" [[libretist]] ja lavastaja.<ref>[https://lavabaas.teater.ee/?valik=lavabaas&id=3102&page=1&s_nimi=Dvinjaninov "Romeo & Julia"]. Eesti teatri lavastuste andmebaas. Vaadatud 13.08.2026.</ref> 2019. aasta novembris esietendus Karlova Teatris tema enda lavastatud ja mängitav monokomöödia "Vanuse viiskümmend varjundit", mida ta on 2026. aasta seisuga esitanud juba üle 400 korra.<ref>[https://eeter.err.ee/1609929398/dvinjaninov-vasisin-naitlemisest-aga-siis-avastasin-uksinda-laval-olemise Dvinjaninov: väsisin näitlemisest, aga siis avastasin üksinda laval olemise] ERR Eeter / Vikerraadio, 02.02.2026.</ref> Aastatel 1980–1985 mängis ja laulis ta ansamblites Miks Jutita, Salong, Kasum ja [[Justament]], hiljem ansamblites Tip-Malts ja Raba. 1993. aastal asutas ta koos [[Toomas Lunge]], [[Jüri Lumiste]] ja [[Hannes Kaljujärv]]ega ansambli [[Kaunimate Aastate Vennaskond]] ning on selle tänini tegutseva meesansambli juht ja tegevliige. Ansambel esitab kultuuriloolisi [[kuplee]]sid, seltskondlikke ja pidupäevalaule ja temaatilisi laulukavu ning pakub ka lavastuslikku meelelahutust.<ref>[http://suveteater.ee/kaunimate-aastate-vennaskond Kaunimate Aastate Vennaskond] Emajõe Suveteatri kodulehel. Vaadatud 13.08.2026.</ref><ref>[https://eeter.err.ee/1608905132/dvinjaninov-keerulistel-aegadel-on-vaja-et-inimene-suudaks-mured-paariks-tunniks-unustada Dvinjaninov: keerulistel aegadel on vaja, et inimene suudaks mured paariks tunniks unustada] ERR Eeter, 05.03.2023.</ref> [[2017]]. aastal osales Dvinjaninov ühe parodeerijana [[TV3]] meelelahutussarja "[[Su nägu kõlab tuttavalt]]" saadetes. [[2018]]. aastal juhtis saadet "[[Tähtede hõbelusikas]]". Ta on olnud paljude reisisaadete ("[[Reisile minuga]]", ETV, 2009–2020; "Kaugele siit", Kanal 2, 2022; "Maailm ja mõnda", ETV, 2025–2026) saatejuht. Andres Dvinjaninov on üks [[Eesti Näitlejate Liit|Eesti Näitlejate Liidu]] taasasutajaid (1992) ja olnud selle juhatuse liige ([[1993]]–[[2000]]). Ta on ka [[Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liit|Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liidu]] liige. Aastatel 2002–2007 oli ta rahvusvahelise nukuteatrite liidu [[UNIMA Eesti Keskus]]e president. === Lavastusi === * 1995 [[Rudyard Kipling]] / Andres Dvinjaninov, "[[Mowgli]]", Vanemuine * 1997 Andres Dvinjaninov, "Päkapikutajad ja kolekoll", Vanemuine * 1998 [[Alan Ayckborn]], "Hääleröövel", Vanemuine * 2000 [[Peeter Sauter]] / Andres Dvinjaninov, "Inglitiivul ümber maailma", Eesti Nukuteater * 2001 Andres Dvinjaninov, "Risk", Eesti Nukuteater * 2001 Andres Dvinjaninov, "S. Ööbik ja P. Isik", Eesti Nukuteater [[Tartu Lutsu teatrimaja]]s * 2001 Andres Dvinjaninov, "Kalev @ Jälev. komm", Eesti Nukuteater [[AS Kalev|Kalevi kommivabrikus]] * 2002 Andres Dvinjaninov, "Päkapikutajad", Eesti Nukuteater [[AS Kalev|Kalevi kommivabrikus]] * 2003 [[Aino Pervik]] / Andres Dvinjaninov, "[[Kunksmoor]]", Eesti Nukuteater * 2004 [[Jim Jacobs]] / [[Warren Casey]], "[[Grease]]", Eesti Nukuteater [[Tallinna Linnahall]]is * 2004 [[Oskar Luts]] / Andres Dvinjaninov, "[[Nukitsamees]]", Eesti Nukuteater * 2005 [[Astrid Lindgren]] / [[Urmas Lennuk]], "[[Hulkur Rasmus]]", Emajõe Suveteater Tartus Jaama 14 pargis * 2006 [[Urmas Lennuk]], "Koidula", Emajõe Suveteater Tartus Jaama 14 * 2006 [[William Shakespeare]] / Andres Dvinjaninov / [[Jaagup Kreem]] / [[Elmar Liitmaa]], "[[Romeo ja Julia]]", Eesti Nukuteater * 2006 [[Jevgeni Švarts]] / [[Olav Ehala]], "Lumekuninganna", Vanemuine * 2007 Lastekontsert "[[Limpa]]", koostöö [[Eesti Riiklik Sümfooniaorkester|Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri]] ja [[ETV lastekoor]]iga * 2007 Eesti Vabariigi 89. aastapäeva pidulik kontsertlavastus, Rahvusooper Estonia * 2007 [[Victor Hugo]] / [[Urmas Lennuk]], "Jumalaema kiriku kellamees", [[Emajõe Suveteater]] * 2007 [[Kristiina Jalasto]] / [[Priit Põldma]] / [[Õie Tähtla]] / [[Maili Lehtpuu]], "Põlev pööning" (koos [[Vahur Keller]]i, [[Andres Roosileht|Andres Roosilehe]], [[Priit Hummel]]i, [[Reeda Toots]]iga), Eesti Nuku- ja Noorsooteater * 2007 Astrid Lindgren / [[Vahur Keller]], "[[Bullerby lapsed|Bullerby]] jõulud", Eesti Nuku- ja Noorsooteater * 2008 [[Robin Hawdon]], "Sviit", Vanemuine * 2008 [[Samuil Maršak]], "Kaksteist kuud", Eesti Nuku- ja Noorsooteater * 2008 Kontsertlavastus "Muusikalihitid: Suvesuhe 2008", Eesti Nuku- ja Noorsooteater * 2009 [[Mart Kivastik]], "Kaunimad hetked su elus", Vanemuine * 2010 "[[High School Musical]]", Eesti Nuku- ja Noorsooteater * 2010 [[A. H. Tammsaare]], "[[Põrgupõhja uus Vanapagan]]", Emajõe Suveteater * 2010 [[Astrid Lindgren]] / [[Urmas Lennuk]], "[[Hulkur Rasmus]]", Emajõe Suveteater [[Viimsi Rannarahva Muuseum]]i õuel * 2011 [[Ülo Vinter]] / [[Ülo Raudmäe]], "[[Pipi Pikksukk]]", Rahvusooper Estonia * 2011 [[Andrus Kivirähk]] / [[Tauno Aints]] / [[Urmas Lennuk]], "Limpa ja mereröövlid" [[Viimsi Suveteater]] [[Viimsi Rannarahva Muuseum]]i õuel * 2011 [[Indrek Hirv]], "Viimane tango 1944 – Pallase lõpp", [[Emajõe Suveteater]] * 2012 [[Peter Quilter]], "Boyband", Endla * 2012 [[Peep Pedmanson]], "Pühajärve sõda ja rahu", Emajõe Suveteater * 2012 [[Urmas Vadi]], "[[Nukitsamees]] 2", Emajõe Suveteater Tartus [[kammivabriku klubi]]s * 2013 [[Aino Pervik]], "Kunksmoor", [[Viimsi Suveteater]] / [[Emajõe Suveteater]] * 2014 [[Aapeli]] "[[Üle linna Vinski]]", Emajõe Suveteater [[Laulupeomuuseum]]i õuel * 2014 Peter Quilter, "Veel üks pilet", Emajõe Suveteater / [[Karlova Teater]] * 2015 Aapeli / A.Dvinjaninov, "Vinski ja Vinsetti", Emajõe Suveteater * 2015 Richard Bean, "Üks mees, kaks bossi", Vanemuine * 2016 [[Loone Ots]], "Katarina mõrsjalinik. Risti ja kivi tee", Emajõe Suveteater * 2016 Andres Dvinjaninov [[Zarah Leander]]i mälestuste põhjal, "Zarah Leander", Karlova Teater * 2018 [[Olav Ehala]], "[[Buratino]]", Rahvusooper Estonia * 2018 [[Nichola McAuliffe]], "Juveliiri juubel", Emajõe Suveteater / Karlova Teater * 2019 [[Silvia Rannamaa]] / [[Aidi Vallik]], "Kadri", Emajõe Suveteater / Karlova Teater * 2019 [[Rickard Fuchs]], Andres Dvinjaninov, "Vanuse viiskümmend varjundit", Emajõe Suveteater / Karlova Teater * 2021 [[Silvia Rannamaa]] / Aidi Vallik, "[[Kasuema (Rannamaa)|Kasuema]]", Emajõe Suveteater / Karlova Teater * 2021 [[Eberhard Streul]], “Heinari tähetund”, Emajõe Suveteater / Karlova Teater * 2023 Veiko Märka, "Lambasihver", Karlova Teater == Tunnustus == * 1988 – noorte lavajõudude ülevaatuse preemia ("Lõks", Vanemuine) * 1999 – [[Eesti Teatriliidu meeskõrvalosatäitja auhind]] * 2003 – [[Eesti Autorite Ühing]]u aastapreemia, parim muusikaline kujundus ("Kunksmoor", [[Eesti Nukuteater]]) * 2018 – [[Tartu teerajaja]] == Isiklikku == Andres Dvinjaninov on olnud abielus [[Eesti Draamateater|Eesti Draamateatri]] endise direktori [[Ruti Einpalu]]ga, neil on tütar Stina ja näitlejaks õppinud poeg [[Markus Dvinjaninov]]. Abielust näitleja [[Marika Barabanštšikova]]ga on tal poeg Mattheus.<ref name=":1">{{Netiviide|url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/59395288/andres-dvinjaninov-sai-uue-naisega-lapse|pealkiri=Andres Dvinjaninov sai uue naisega lapse|väljaanne=Kroonika|aeg=8. oktoober 2011}}</ref> Alates 2010. aastast elab ta koos näitleja [[Ingrid Isotamm]]ega,<ref>{{Netiviide|Autor=Marina Lohk|URL=http://naine24.postimees.ee/632966/andres-dvinjaninov-vaga-raske-on-vahetada-naisi|Pealkiri=Andres Dvinjaninov: väga raske on vahetada naisi|Väljaanne=Postimees|Aeg=14.11.2011|Kasutatud=}}</ref> neil on tütar Inderli.<ref name=":1" /><ref>Kristel Kaljuvee. [https://60pluss.postimees.ee/6799038/andres-dvinjaninov-mind-teeb-roomsaks-et-mul-ei-ole-praegu-uldse-palju-tood Andres Dvinjaninov: mind teeb rõõmsaks, et mul ei ole praegu üldse palju tööd] Postimees.ee / 60 Pluss, 13.10.2019.</ref><ref>Katre Nael. [https://elmar.pleier.ee/uudised/kuula-siit-kas-andres-dvinjaninov-tegi-otse-eetris-abieluettepaneku Kuula siit! Kas Andres Dvinjaninov tegi otse-eetris abieluettepaneku?] Raadio Elmar, 01.10.2025.</ref> Skulptor [[Tiiu Kirsipuu]] on Andres Dvinjaninovi onutütar.<ref>Greta Kaupmees. [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/91258309/andres-dvinjaninov-60-armastatud-naitleja-ja-lavastaja-meenutab-ei-olnud-mind-siis-laval-kedagi-toetamas-ei-elgulat-ega-lunget Andres Dvinjaninov 60 | Armastatud näitleja ja lavastaja meenutab: ei olnud mind siis laval kedagi toetamas, ei Elgulat ega Lunget] Kroonika/Delfi, 20.11.2023.</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Dvinjaninov, Andres}} [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Eesti lavastajad]] [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1963]] [[Kategooria:Eesti teatrijuhid]] 6eceyb8mbul7xlco4x57jkxy74lhy4v 7214066 7214035 2026-08-14T10:58:43Z Kuriuss 38125 7214066 wikitext text/x-wiki '''Andres Dvinjaninov''' (sündinud [[20. november|20. novembril]] [[1963]] [[Tartu]]s) on eesti [[näitleja]], [[laulja]], [[lavastaja]] ja [[teatrijuht]]. Ta on olnud Eesti Nukuteatri kunstiline juht (2000–2006). Ta on ka Emajõe Suveteatri (1996) ja Karlova Teatri (2014) asutaja ning tänini nende teatrite loominguline juht. ==Haridus== Ta on lõpetanud [[1981]]. aastal [[Tartu 7. Keskkool]]i, õppinud aastail 1981–[[1984]] [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riiklikus Ülikoolis]] majandust ja lõpetanud [[1988]]. aastal [[Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateeder|Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri]] (13. lend). <ref name=":0">[https://eldliit.ee/Liikmete%20nimekiri/andres-dvinjaninov/ Andres Dvinjaninov]. Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liidu koduleht. Vaadatud 13.08.2026.</ref> ==Töö ja looming== Aastatel 1988–2000 oli Andres Dvinjaninov [[Vanemuine (teater)|Vanemuise teatri]] näitleja ja lavastaja, [[2000]]–[[2006]] töötas [[Eesti Nukuteater|Eesti Nukuteatri]] kunstilise juhina ning 2006–[[2008]] [[Eesti Nuku- ja Noorsooteater|Eesti Nuku- ja Noorsooteatri]] lavastajana.<ref name=":0" /> 1990. aastate esimesel poolel mängis ta suviti [[Soome]] suveteatrite lavastustes ning sai sealt idee rajada Eestisse kutseline suveteater.<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/naitlejatund-naitlejatund-andres-dvinjaninov Raadiosaade "Näitlejatund. Andres Dvinjaninov"] Vikerraadio, 06.06.1995.</ref> 1996. aastal asutaski ta MTÜ Tartu Suveteatri Selts ([[Emajõe Suveteater|Emajõe Suveteatri]]) ning on selle juhatuse esimees ja teatri loominguline juht. 2014. aastal, kui Emajõe Suveteater oli ostnud Tartu Kolgata baptistikoguduse ajaloolise palvemaja ning selle remontinud ja teatritööks kohandanud, asutas ta suveteatri juurde sügisest kevadeni etendusi andva [[Karlova Teater|Karlova Teatri]].<ref name=":0" /><ref>[https://suveteater.ee/kontakt/inimesed Inimesed]. Emajõe Suveteatri koduleht. Vaadatud 13.08.2026.</ref> Ta on mänginud üle 70 teatrirolli, lavastanud üle 40 lavateose Vanemuises, Eesti Nuku- ja Noorsooteatris, Emajõe Suveteatris, teatrites [[Estonia (teater)|Estonia]] ja [[Endla (teater)|Endla]] ning [[Viimsi Suveteater|Viimsi Suveteatris]] ja [[Otepää Suveteater|Otepää Suveteatris]], [[Karlova Teater|Karlova Teatris]]. Ta on näidelnud muusikalavastustes, filmides ja telesarjades ("Libahuntide pärijanna" [[Riia Kinostuudio]]s, "[[Sangarid]]", "[[Õnne 13]]", "[[Pilvede all]]", "[[Litsid]]", "Naiste sõda", "[[Pank (seriaal)|Pank]]" jm), lavastanud telesarja "Eestlane ja venelane", dramatiseerinud kirjandusteoseid ning kirjutanud näidendeid ja muusikalilibretosid. Ta on ka esinemise ja häälekoolitaja. Ta oli Eesti Nukuteatris 2006. aastal etendunud rokkmuusikali "Romeo & Julia" [[libretist]] ja lavastaja.<ref>[https://lavabaas.teater.ee/?valik=lavabaas&id=3102&page=1&s_nimi=Dvinjaninov "Romeo & Julia"]. Eesti teatri lavastuste andmebaas. Vaadatud 13.08.2026.</ref> 2019. aasta novembris esietendus Karlova Teatris tema enda lavastatud ja mängitav monokomöödia "Vanuse viiskümmend varjundit", mida ta on 2026. aasta seisuga esitanud juba üle 400 korra.<ref>[https://eeter.err.ee/1609929398/dvinjaninov-vasisin-naitlemisest-aga-siis-avastasin-uksinda-laval-olemise Dvinjaninov: väsisin näitlemisest, aga siis avastasin üksinda laval olemise] ERR Eeter / Vikerraadio, 02.02.2026.</ref> Aastatel 1980–1985 mängis ja laulis ta ansamblites Miks Jutita, Salong, Kasum ja [[Justament]], hiljem ansamblites Tip-Malts ja Raba. 1993. aastal asutas ta koos [[Toomas Lunge]], [[Jüri Lumiste]] ja [[Hannes Kaljujärv]]ega ansambli [[Kaunimate Aastate Vennaskond]] ning on selle tänini tegutseva meesansambli juht ja tegevliige. Ansambel esitab kultuuriloolisi [[kuplee]]sid, seltskondlikke ja pidupäevalaule ja temaatilisi laulukavu ning pakub ka lavastuslikku meelelahutust.<ref>[http://suveteater.ee/kaunimate-aastate-vennaskond Kaunimate Aastate Vennaskond] Emajõe Suveteatri kodulehel. Vaadatud 13.08.2026.</ref><ref>[https://eeter.err.ee/1608905132/dvinjaninov-keerulistel-aegadel-on-vaja-et-inimene-suudaks-mured-paariks-tunniks-unustada Dvinjaninov: keerulistel aegadel on vaja, et inimene suudaks mured paariks tunniks unustada] ERR Eeter, 05.03.2023.</ref> [[2017]]. aastal osales Dvinjaninov ühe parodeerijana [[TV3]] meelelahutussaatesarjas "[[Su nägu kõlab tuttavalt]]". [[2018]]. aastal juhtis ta TV3 meelelahutuslikku kokandus- ja võistlussaadet "[[Tähtede hõbelusikas]]". Ta on olnud paljude [[Tiina Park|Tiina Pargi]] reisisaadete ("[[Reisile minuga]]", ETV, 2009–2020; "Kaugele siit", Kanal 2, 2022; "Maailm ja mõnda", ETV, 2025–2026) saatejuht. Andres Dvinjaninov on üks [[Eesti Näitlejate Liit|Eesti Näitlejate Liidu]] taasasutajaid (1992) ja olnud selle juhatuse liige ([[1993]]–[[2000]]). Ta on ka [[Eesti Teatriliit|Eesti Teatriliidu]] (1989) ning [[Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liit|Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liidu]] (2001) liige. Aastatel 2002–2007 oli ta rahvusvahelise nukuteatrite liidu [[UNIMA Eesti Keskus]]e president.<ref>[https://teater.ee/uudised/ulemaailmne-nukuteatrite-liit-unima-tahistab-tana-75-sunnipaeva/ Ülemaailmne nukuteatrite liit UNIMA tähistab täna 75. sünnipäeva] Eesti Teatri Agentuuri koduleht. 20.05.2004.</ref> === Lavastusi === * 1995 [[Rudyard Kipling]] / Andres Dvinjaninov, "[[Mowgli]]", Vanemuine * 1997 Andres Dvinjaninov, "Päkapikutajad ja kolekoll", Vanemuine * 1998 [[Alan Ayckborn]], "Hääleröövel", Vanemuine * 2000 [[Peeter Sauter]] / Andres Dvinjaninov, "Inglitiivul ümber maailma", Eesti Nukuteater * 2001 Andres Dvinjaninov, "Risk", Eesti Nukuteater * 2001 Andres Dvinjaninov, "S. Ööbik ja P. Isik", Eesti Nukuteater [[Tartu Lutsu teatrimaja]]s * 2001 Andres Dvinjaninov, "Kalev @ Jälev. komm", Eesti Nukuteater [[AS Kalev|Kalevi kommivabrikus]] * 2002 Andres Dvinjaninov, "Päkapikutajad", Eesti Nukuteater [[AS Kalev|Kalevi kommivabrikus]] * 2003 [[Aino Pervik]] / Andres Dvinjaninov, "[[Kunksmoor]]", Eesti Nukuteater * 2004 [[Jim Jacobs]] / [[Warren Casey]], "[[Grease]]", Eesti Nukuteater [[Tallinna Linnahall]]is * 2004 [[Oskar Luts]] / Andres Dvinjaninov, "[[Nukitsamees]]", Eesti Nukuteater * 2005 [[Astrid Lindgren]] / [[Urmas Lennuk]], "[[Hulkur Rasmus]]", Emajõe Suveteater Tartus Jaama 14 pargis * 2006 [[Urmas Lennuk]], "Koidula", Emajõe Suveteater Tartus Jaama 14 * 2006 [[William Shakespeare]] / Andres Dvinjaninov / [[Jaagup Kreem]] / [[Elmar Liitmaa]], "[[Romeo ja Julia]]", Eesti Nukuteater * 2006 [[Jevgeni Švarts]] / [[Olav Ehala]], "Lumekuninganna", Vanemuine * 2007 Lastekontsert "[[Limpa]]", koostöö [[Eesti Riiklik Sümfooniaorkester|Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri]] ja [[ETV lastekoor]]iga * 2007 Eesti Vabariigi 89. aastapäeva pidulik kontsertlavastus, Rahvusooper Estonia * 2007 [[Victor Hugo]] / [[Urmas Lennuk]], "Jumalaema kiriku kellamees", [[Emajõe Suveteater]] * 2007 [[Kristiina Jalasto]] / [[Priit Põldma]] / [[Õie Tähtla]] / [[Maili Lehtpuu]], "Põlev pööning" (koos [[Vahur Keller]]i, [[Andres Roosileht|Andres Roosilehe]], [[Priit Hummel]]i, [[Reeda Toots]]iga), Eesti Nuku- ja Noorsooteater * 2007 Astrid Lindgren / [[Vahur Keller]], "[[Bullerby lapsed|Bullerby]] jõulud", Eesti Nuku- ja Noorsooteater * 2008 [[Robin Hawdon]], "Sviit", Vanemuine * 2008 [[Samuil Maršak]], "Kaksteist kuud", Eesti Nuku- ja Noorsooteater * 2008 Kontsertlavastus "Muusikalihitid: Suvesuhe 2008", Eesti Nuku- ja Noorsooteater * 2009 [[Mart Kivastik]], "Kaunimad hetked su elus", Vanemuine * 2010 "[[High School Musical]]", Eesti Nuku- ja Noorsooteater * 2010 [[A. H. Tammsaare]], "[[Põrgupõhja uus Vanapagan]]", Emajõe Suveteater * 2010 [[Astrid Lindgren]] / [[Urmas Lennuk]], "[[Hulkur Rasmus]]", Emajõe Suveteater [[Viimsi Rannarahva Muuseum]]i õuel * 2011 [[Ülo Vinter]] / [[Ülo Raudmäe]], "[[Pipi Pikksukk]]", Rahvusooper Estonia * 2011 [[Andrus Kivirähk]] / [[Tauno Aints]] / [[Urmas Lennuk]], "Limpa ja mereröövlid" [[Viimsi Suveteater]] [[Viimsi Rannarahva Muuseum]]i õuel * 2011 [[Indrek Hirv]], "Viimane tango 1944 – Pallase lõpp", [[Emajõe Suveteater]] * 2012 [[Peter Quilter]], "Boyband", Endla * 2012 [[Peep Pedmanson]], "Pühajärve sõda ja rahu", Emajõe Suveteater * 2012 [[Urmas Vadi]], "[[Nukitsamees]] 2", Emajõe Suveteater Tartus [[kammivabriku klubi]]s * 2013 [[Aino Pervik]], "Kunksmoor", [[Viimsi Suveteater]] / [[Emajõe Suveteater]] * 2014 [[Aapeli]] "[[Üle linna Vinski]]", Emajõe Suveteater [[Laulupeomuuseum]]i õuel * 2014 Peter Quilter, "Veel üks pilet", Emajõe Suveteater / [[Karlova Teater]] * 2015 Aapeli / A.Dvinjaninov, "Vinski ja Vinsetti", Emajõe Suveteater * 2015 Richard Bean, "Üks mees, kaks bossi", Vanemuine * 2016 [[Loone Ots]], "Katarina mõrsjalinik. Risti ja kivi tee", Emajõe Suveteater * 2016 Andres Dvinjaninov [[Zarah Leander]]i mälestuste põhjal, "Zarah Leander", Karlova Teater * 2018 [[Olav Ehala]], "[[Buratino]]", Rahvusooper Estonia * 2018 [[Nichola McAuliffe]], "Juveliiri juubel", Emajõe Suveteater / Karlova Teater * 2019 [[Silvia Rannamaa]] / [[Aidi Vallik]], "Kadri", Emajõe Suveteater / Karlova Teater * 2019 [[Rickard Fuchs]], Andres Dvinjaninov, "Vanuse viiskümmend varjundit", Emajõe Suveteater / Karlova Teater * 2021 [[Silvia Rannamaa]] / Aidi Vallik, "[[Kasuema (Rannamaa)|Kasuema]]", Emajõe Suveteater / Karlova Teater * 2021 [[Eberhard Streul]], “Heinari tähetund”, Emajõe Suveteater / Karlova Teater * 2023 Veiko Märka, "Lambasihver", Karlova Teater == Tunnustus == * 1988 – noorte lavajõudude ülevaatuse preemia ("Lõks", Vanemuine) * 1999 – [[Eesti Teatriliidu meeskõrvalosatäitja auhind]] * 2003 – [[Eesti Autorite Ühing]]u aastapreemia, parim muusikaline kujundus ("Kunksmoor", [[Eesti Nukuteater]]) * 2018 – [[Tartu teerajaja]] == Isiklikku == Andres Dvinjaninov on olnud abielus [[Eesti Draamateater|Eesti Draamateatri]] endise direktori [[Ruti Einpalu]]ga, neil on tütar Stina ja näitlejaks õppinud poeg [[Markus Dvinjaninov]]. Abielust näitleja [[Marika Barabanštšikova]]ga on tal poeg Mattheus.<ref name=":1">{{Netiviide|url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/59395288/andres-dvinjaninov-sai-uue-naisega-lapse|pealkiri=Andres Dvinjaninov sai uue naisega lapse|väljaanne=Kroonika|aeg=8. oktoober 2011}}</ref> Alates 2010. aastast elab ta koos näitleja [[Ingrid Isotamm]]ega,<ref>{{Netiviide|Autor=Marina Lohk|URL=http://naine24.postimees.ee/632966/andres-dvinjaninov-vaga-raske-on-vahetada-naisi|Pealkiri=Andres Dvinjaninov: väga raske on vahetada naisi|Väljaanne=Postimees|Aeg=14.11.2011|Kasutatud=}}</ref> neil on tütar Inderli.<ref name=":1" /><ref>Kristel Kaljuvee. [https://60pluss.postimees.ee/6799038/andres-dvinjaninov-mind-teeb-roomsaks-et-mul-ei-ole-praegu-uldse-palju-tood Andres Dvinjaninov: mind teeb rõõmsaks, et mul ei ole praegu üldse palju tööd] Postimees.ee / 60 Pluss, 13.10.2019.</ref><ref>Katre Nael. [https://elmar.pleier.ee/uudised/kuula-siit-kas-andres-dvinjaninov-tegi-otse-eetris-abieluettepaneku Kuula siit! Kas Andres Dvinjaninov tegi otse-eetris abieluettepaneku?] Raadio Elmar, 01.10.2025.</ref> Skulptor [[Tiiu Kirsipuu]] on Andres Dvinjaninovi onutütar.<ref>Greta Kaupmees. [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/91258309/andres-dvinjaninov-60-armastatud-naitleja-ja-lavastaja-meenutab-ei-olnud-mind-siis-laval-kedagi-toetamas-ei-elgulat-ega-lunget Andres Dvinjaninov 60 | Armastatud näitleja ja lavastaja meenutab: ei olnud mind siis laval kedagi toetamas, ei Elgulat ega Lunget] Kroonika/Delfi, 20.11.2023.</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Dvinjaninov, Andres}} [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Eesti lavastajad]] [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1963]] [[Kategooria:Eesti teatrijuhid]] 2g2axa852pou752zxslo1f23z54pgyq 1 95073 7213638 5422109 2026-08-13T14:05:55Z ~2026-44649-68 235392 /* Temperatuur */ uus alaosa 7213638 wikitext text/x-wiki {{PäevaValitudSündmusedArtiklis| päev = 13 | kuu = august}} == Arutelu == Kas Ernesto Vitalli ei ole mitte Ernesto Vitollo? --[[Kasutaja:IFrank|IFrank]] ([[Kasutaja arutelu:IFrank|arutelu]]) 24. september 2013, kell 22:12 (EEST) == välja tõstetud == * [[1939]] – [[Liisa Teki]] saabus optandina Nõukogude Liidust. *{{0}}[[339]] – keelustati [[juudid|juutide]] ja [[kristlus|kristlaste]] vahelised abielud.{{lisa viide}} --[[Kasutaja:WikedKentaur|WikedKentaur]] ([[Kasutaja arutelu:WikedKentaur|arutelu]]) 12. august 2018, kell 13:30 (EEST) *1913 – seikleja [[Otto Witte]] krooniti [[Albaania]] kuningaks.{{lisa viide}} --[[Kasutaja:WikedKentaur|WikedKentaur]] ([[Kasutaja arutelu:WikedKentaur|arutelu]]) 11. august 2019, kell 18:46 (EEST) == Temperatuur == Kas on mingi põhjus, miks siin lehel on just Moskva ja Peterburi kõrgeim temperatuur? Madalaimat temperatuuri Eestis või mujal samas pole. [[Eri:Kaastöö/&#126;2026-44649-68|&#126;2026-44649-68]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-44649-68|arutelu]]) 13. august 2026, kell 17:05 (EEST) edowickizb9k7yxsboglzp1n5cgiaya 7213645 7213638 2026-08-13T14:24:17Z Andres 5 7213645 wikitext text/x-wiki {{PäevaValitudSündmusedArtiklis| päev = 13 | kuu = august}} == Arutelu == Kas Ernesto Vitalli ei ole mitte Ernesto Vitollo? --[[Kasutaja:IFrank|IFrank]] ([[Kasutaja arutelu:IFrank|arutelu]]) 24. september 2013, kell 22:12 (EEST) == välja tõstetud == * [[1939]] – [[Liisa Teki]] saabus optandina Nõukogude Liidust. *{{0}}[[339]] – keelustati [[juudid|juutide]] ja [[kristlus|kristlaste]] vahelised abielud.{{lisa viide}} --[[Kasutaja:WikedKentaur|WikedKentaur]] ([[Kasutaja arutelu:WikedKentaur|arutelu]]) 12. august 2018, kell 13:30 (EEST) *1913 – seikleja [[Otto Witte]] krooniti [[Albaania]] kuningaks.{{lisa viide}} --[[Kasutaja:WikedKentaur|WikedKentaur]] ([[Kasutaja arutelu:WikedKentaur|arutelu]]) 11. august 2019, kell 18:46 (EEST) == Temperatuur == Kas on mingi põhjus, miks siin lehel on just Moskva ja Peterburi kõrgeim temperatuur? Madalaimat temperatuuri Eestis või mujal samas pole. [[Eri:Kaastöö/&#126;2026-44649-68|&#126;2026-44649-68]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-44649-68|arutelu]]) 13. august 2026, kell 17:05 (EEST) :Lihtsalt need andmed olid lisajal parajasti võtta. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. august 2026, kell 17:24 (EEST) 02n9ohdlzfdvzgtlkfgk3xscqss0f31 0 96542 7214116 7201386 2026-08-14T11:50:28Z The Prince of Tartu 901 /* 2026 */ 7214116 wikitext text/x-wiki {{sisukord paremale}} ''See loend loetleb [[Loomingu Raamatukogu]]s alates [[1957]]. aastast ilmunud teosed.'' ==1957== *1. [[Pentti Haanpää]]. "Elu suurelt maanteelt". Soome keelest tõlkinud [[Vaime Kabur]] *2. [[William Jacobs]]. "Säravad suled". Inglise keelest tõlkinud [[Edith Roks]] *3. [[Friedebert Tuglas]]. "Ühe Norra reisi kroonika". *4. [[Vladimir Tendrjakov]]. "Ivan Tšuprovi langemine". Vene keelest tõlkinud [[Paul Viiding]] *5. [[Doris Lessing]]. "Imerohi ei ole müüdav". Inglise keelest tõlkinud [[Valda Raud]] *6. [[Aleksandr Kuprin|Aleksander Kuprin]]. "Tsirkuses". Vene keelest tõlkinud [[Olev Jõgi]] *7. [[Alberto Moravia]]. "Rooma novelle". Itaalia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *8. [[Stefan Zweig]]. "Malenovell". Saksa keelest tõlkinud [[Nigol Andresen]] *9. [[Konstantin Paustovski]]. "Suvepäevad". Vene keelest tõlkinud [[Karl Kivi]] *10. "Vanaisade vahelugemisi. Huumorit ja satiiri eesti ajakirjandusest". Koostanud, toimetanud ja kommenteerinud [[Juhan Peegel]] *11. [[Vera Panova]]. "Serjoža". Vene keelest tõlkinud [[Debora Vaarandi]] *12. [[Elsa Triolet]]. "Avignoni armastajad". Prantsuse keelest tõlkinud [[Aino Pärsimägi|A. Gross]] *13. [[John Steinbeck]]. "Pärl". Inglise keelest tõlkinud [[Edith Roks]] *14. [[Guy de Maupassant]]. "Valik novelle". Prantsuse keelest tõlkinud [[Nelly Toiger]] *15. [[Branislav Nušitš]]. "Humoreske ja följetone". Vene keelest tõlkinud [[Agnes Kerge]], [[Viktor Tomberg]] *16. [[Antanas Vienuolis]]. "Uppunu". Leedu keelest tõlkinud [[Aili Erleman]] *17. [[Halldór Laxness]]. "Hea preili ja härrasmaja". Islandi keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *18. "Neljakümne aasta eest. Vanade eesti revolutsionääride mälestusi". *19. [[Kazimierz Brandys]]. "Olevikumälestusi". Poola keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *20. "40 luuletust. Põimik nõukogude rahvaste poeesiat". Koostanud [[Ralf Parve]], vene keelest tõlkinud [[Felix Kotta]] *21. [[Aleksander Siivas]]. "Lõpuni kindel: jooni [[Hans Heidemann]]i elust dokumentide alusel". *22. [[Karel Čapek]]. "Jutte ühest ja teisest taskust". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *23. [[Andrejs Upīts|Andrej Upit]]. "Valik novelle". Läti keelest tõlkinud [[Oskar Kuningas]] *24. [[Erni Krusten]]. "Õnnetu armastus". ==1958== *1. "Kohtumine päikesega. Uusimaid vene nõukogude novelle". Vene keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]], [[Kiira Sipjagina]] *2. [[Anton Hansen Tammsaare]]. "Elavad nukud". *3. [[Leonhard Frank]]. "Karl ja Anna. Michaeli tagasitulek". Saksa keelest tõlkinud [[Nigol Andresen]] *4. [[Egon Rannet]]. "Kadunud poeg". *5–6. [[Graham Greene]]. "Vaikne ameeriklane". Inglise keelest tõlkinud [[Edith Roks]] *7. [[Svetoslav Minkov]]. "Õlgveltveebel". Vene keelest tõlkinud [[Viktor Tomberg]] *8. [[Aleksei Tolstoi]]. "Siug". Vene keelest tõlkinud [[Debora Vaarandi]] *9. [[Martin Andersen Nexø]]. "Tühjade kohtade reisijad". Taani keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *10. [[Ilja Ilf]] ja [[Jevgeni Petrov]]. "Kolumbus kinnitab otsad". Vene keelest tõlkinud [[Olev Jõgi]] *11. [[Heikki Lounaja]]. "Tema Majesteet ja teisi novelle ning teisi jutte". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *12. "Maamees naerab. Huumorit ja satiiri eesti ajakirjandusest". Koostanud, redigeerinud ja kommenteerinud [[Juhan Peegel]] *13. "Kevadelaulud. Põimik eesti looduselüürikat". Koostanud [[Ralf Parve]] *14. [[Vercors]]. "Mere vaikus". Prantsuse keelest tõlkinud [[Hans Vanaveski]] *15. [[Jerzy Andrzejewski]]. "Kuldne rebane". Poola keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *16. [[Jaroslav Hašek]]. "Huumori kool". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *17. [[Anatoli Kuznetsov (kirjanik)|Anatoli Kuznetsov]]. "Legendi järg: noormehe märkmeid". Vene keelest tõlkinud [[Kiira Sipjagina]] *18. Anatoli Kuznetsov. "Legendi järg: noormehe märkmeid (II)". Vene keelest tõlkinud Kiira Sipjagina *19. [[Gottfried Keller]]. "Kolm Seldwyla juttu". Saksa keelest tõlkinud [[August Sang]] *20. [[John Galsworthy]]. "Forsyte'i pääsmine". Inglise keelest tõlkinud [[Armand Tungal]] *21. [[Vicente Blasco Ibáñez]]. "Valencia lood". Hispaania keelest tõlkinud [[Aleks Sepp]] *22. [[Bernhard Seeger]]. "Kui lapsed ei ole enam lapsed: külajutte". Saksa keelest tõlkinud [[Ilmar Sikemäe]] *23. [[Antoine de Saint-Exupéry]]. "Inimeste maa". Prantsuse keelest tõlkinud [[Maria Hange]] *24. [[Domenico Rea]]. "Pildikesi Napolist". Itaalia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *25. [[Heinrich Böll]]. "Jällenägemine puiesteel". Saksa keelest tõlkinud [[Valeeria Villandi]] *26. [[Lilli Promet]]. "Ainult puhtast armastusest: novelle ja laaste". *27. "Indoneesia jutte". Indoneesia keelest tõlkinud [[Ülo Sirk]] *28. [[Pavel Kohout]]. "Niisugune armastus". Tšehhi keelest tõlkinud [[Armand Tungal]] *29. [[Miervaldis Birze|Miervald Birze]]. "Kõigile õitsevad aedades roosid...: jutustus kolme nädala sündmustest". Läti keelest tõlkinud [[Oskar Kuningas]] *30. [[Artur Lundkvist]]. "Vindinge valss". Rootsi keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *31. [[Mihhail Koltsov]]. "Ajaloost ja argipäevast: olukirjeldusi ja följetone". Vene keelest tõlkinud [[Karl Kivi]] *32. [[Gilbert Keith Chesterton]]. "Isa Browni lugusid". Inglise keelest tõlkinud [[Edith Roks]] *33. [[Zsigmond Móricz]]. "Seitse kreutserit". Ungari keelest tõlkinud [[Paula Palmeos]] *34. [[Premendro Mitro]]. "Robinson Crusoe oli tüdruk". Venekeelse väljaande järgi tõlkinud [[Harald Joasoon]] *35. [[Øivind Bolstad]]. "Toska saare vembumees". Norra keelest tõlkinud E. Suurväli, [[Henrik Sepamaa]] *36. "Nimi pole see, mis kuulsaks teeb. Nõukogude novelle". Vene keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]], [[Einar Maasik]] ==1959== *1. [[Ludvik Aškenazy]] "Laste-etüüdid". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *2. "Merejutte". Tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] jt *3. [[Robert Burns]]. "Lõbusad kerjused: poeeme, luuletusi, epigramme". Inglise keelest tõlkinud [[Ralf Parve]] *4. [[William Saroyan]]. "Terves ilmas ja lausa taevas". Inglise keelest tõlkinud A. Bergman *5. [[Vera Inber]]. "Ööbik ja roos". Vene keelest tõlkinud [[Debora Vaarandi]] *6. "Rumeenia novelle". Rumeenia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *7. [[Šolom Aleihhem]]. "Kuuskümmend kuus". Juudi keelest tõlkinud [[Aron Tamarkin]] *8. [[François Mauriac]]. "Ussipesa. I osa". Prantsuse keelest tõlkinud [[Hans Vanaveski]] *9. François Mauriac. "Ussipesa. II osa". Prantsuse keelest tõlkinud Hans Vanaveski *10. [[Arnold Zweig]]. "Vikerkaar". Saksa keelest tõlkinud [[Nigol Andresen]] *11. "Poiss ja päike. Armeenia novelle". Vene keelest tõlkinud [[Toomas Huik (tõlkija)|Toomas Huik]] *12. [[Hans Kirk]]. "Tütarlaps tamburiiniga". Taani keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *13. [[Sergei Antonov]]. "Uus töötaja". Vene keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]] *14. [[Manivald Kesamaa]] ja [[Herbert Mere]]. "Hiina tähtede all. I osa". *15. Manivald Kesamaa ja Herbert Mere. "Hiina tähtede all. II osa". *16. [[W. Somerset Maugham]]. "Värisev leht: novellid Lõunamere saartelt". Inglise keelest tõlkinud [[Edith Roks]] *17. [[Stepan Vassiltšenko]]. "Mustlanna". Ukraina keelest tõlkinud [[Madis Nurmik]] *18. [[Bertolt Brecht]]. "Kalendrijutud". Saksa keelest tõlkinud [[Helga Kross]], [[Jaan Kross]] *19. [[Einar Maasik]]. "Koduküla teel". *20. [[Pierre Courtade]]. "Kõrgemad loomad". Prantsuse keelest tõlkinud [[Tatjana Hallap]] *21. [[Ivar Lo-Johansson]]. "Vili valmib nüüd Dakotas". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *22. [[Aleksander Grin]]. "Punased purjed". Vene keelest tõlkinud O. Mamers *23–24. [[Ray Bradbury]]. "451° Fahrenheiti". Inglise keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *25. [[Nikolai Gribatšov]]. "Augustikuu tähed". Vene keelest tõlkinud [[Vello Vent]] *26. "Saksad surevad, mõisad põlevad: valimik satiiri ja huumorit töölisajakirjandusest 1905–1917". Koostanud, redigeerinud ja kommenteerinud [[Juhan Peegel]] *27. [[William Heinesen]]. "Nõiutud valgus". Taani keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *28. [[Vance Palmer]]. "Laskem linnud vabadusse". Inglise keelest tõlkinud [[Helga Kross]] *29. [[Paul Guimard]]. "Le Havre'i tänav". Prantsuse keelest tõlkinud [[Enn Sarv]] *30. [[Aleksander Dovženko]]. "Poeem merest". Vene keelest tõlkinud [[Hilja Välipõllu]] *31. [[Karlludwig Opitz]]. "Minu kindral: ühe staabiveltveebli distsipliinilage raport". Saksa keelest tõlkinud [[Viktor Tomberg]] *32. [[Vassili Ardamatski]]. "Kohtumised". Vene keelest tõlkinud [[Valentin Pomm]] *33. [[Sadek Hedajät]]. "Hadži-aga". Pärsia keelest tõlkinud [[Inna Genss]] *34. [[Theun de Vries]]. "Friisi postitõld". Hollandi keelest tõlkinud [[Rein Sepp]] *35. [[Aleksander Kozatšinski]]. "Roheline vanker". Vene keelest tõlkinud [[Henno Meriste]] *36. [[Veikko Huovinen]]. "Havukka-Aho mõtleja". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *37. "Õlimüüja ja Lillehaldjas. Tundmatu autori teos XIV sajandist". Hiina keelest tõlkinud [[Leo Leesment]] *38. [[Ernö Urban]]. "Kaks vaati rummi". Ungari keelest tõlkinud [[Edvin Hiedel]] *39. [[Ernest Hemingway]]. "Mehed ilma naisteta". Inglise keelest tõlkinud [[Johannes Seppik]] *40. [[Sigurd Hoel]]. "Nad armastasid teineteist". Norra keelest tõlkinud [[Hendrik Sepamaa]] *41. [[Juri Nagibin]]. "Öine külaline". Vene keelest tõlkinud [[Debora Vaarandi]] *42. [[Marie Pujmanová]]. "Õde Alena". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *43. "Aafrika jutte". Prantsuse keelest tõlkinud [[Hans Vanaveski]] *44. [[Konstantin Simonov]]. "Kaugel idas". Vene keelest tõlkinud [[Vladimir Beekman]] *45. [[Angus Wilson]]. "Halb seltskond". Inglise keelest tõlkinud [[Edith Roks]] *46. [[Juliusz Słowacki]]. "Maria Stuart: ajalooline draama". Poola keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]], [[Aleksander Kurtna]] *47. [[Aleksander Rekemtšuk]]. "Suvepuhkuste aeg". Vene keelest tõlkinud [[Alma Selge]] *48. [[John Osborne]]. "Vaata raevus tagasi". Inglise keelest tõlkinud [[Lennart Meri]] *49. [[Ostap Višnja]]. "Jahimees muheleb". Ukraina keelest tõlkinud [[Madis Nurmik]] *50. [[Miguel Ángel Asturias]]. "Nädalalõpp Guatemaalas". Hispaania keelest tõlkinud [[Aleks Sepp]] *51. [[Katri Vala]]. "Maa rinnal". Soome keelest tõlkinud [[Debora Vaarandi]] *52. "Levanti. Nõukogude novelle". Vene keelest tõlkinud [[Vidrik Kivilo]], [[Elvi Männik]] ==1960== *1. [[Mart Raud]]. "Igaviku lävel". *2. [[Vladimir Bill-Belotserkovski]]. "Bismarck ja neeger". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *3. [[Wolfgang Borchert]]. "Ukse taga". Saksa keelest tõlkinud [[August Sang]] *4. [[Anton Tšehhov]]. "Orus". Vene keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]] *5. [[Tô Hoái]]. "Muong Gion". Prantsuse keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]] *6. [[Johannes Barbarus]]. "Kolm juttu". *7. [[Halldór Stefánsson]]. "Tasu päästmise eest". Islandi keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *8. [[Eduard Vilde]]. "Casanova jätab jumalaga". *9. [[John O'Hara]]. "Perekondlik koosviibimine". Inglise keelest tõlkinud [[Edith Roks]] *10. [[Venjamin Kaverin]]. "Tundmatu sõber". Vene keelest tõlkinud [[Helvi Einas]] *11. [[Olavi Siippainen]]. "Sinise jakiga tüdruk". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *12. "Spordilugusid". *13. [[Bjørnstjerne Bjørnson]]. "Rõõmus poiss". Norra keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *14. [[Frigyes Karinthy]]. "Palun, härra õpetaja!" Ungari keelest tõlkinud [[Edvin Hiedel]] *15. [[Tšõngõz Ajtmatov]]. "Džamilja". Vene keelest tõlkinud [[Ardo Sivadi]] *16. [[Sofja Vinogradskaja]]. "Esimesed aastad". Vene keelest tõlkinud [[Arnold Miller]] *17. [[Mark Twain]]. "Aadama ja Eeva päevikud ja muid jutte". Inglise keelest tõlkinud [[Valda Raud]] *18. [[Rein Sepp]]. "Viimne üksiklane". *19. [[Carlo Montella]]. "Kiri Giuliale". Itaalia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *20. [[Premtšand]]. "Kaotuse võit". Hindi keelest tõlkinud [[Haljand Udam]] *21. [[Abram Chasins]] ja [[Villa Stiles]]. "Legend van Cliburnist". Inglise keelest tõlkinud [[Vidrik Kivilo]] *22. [[Johannes R. Becher]]. "Luuletaja päevik". Saksa keelest tõlkinud [[Nigol Andresen]] *23. [[Bruno Traven]]. "Tänukiri". Saksa keelest tõlkinud [[Viktor Tomberg]] *24. [[Jarosław Iwaszkiewicz]]. "Kuuldud jutustusi". Poola keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *25. [[Mihhail Prišvin]]. "Phacelia". Vene keelest tõlkinud [[Debora Vaarandi]] *26. [[Jan Otčenášek]]. "[[Romeo, Julia ja pimedus]]". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *27. [[Erskine Caldwell]]. "Tagasi Lavinia juurde". Inglise keelest tõlkinud [[Karin Ruus]] *28. "Laule Eestist". Koostanud [[Paul Rummo]] *29. [[Stephen Leacock]]. "Defektiivne detektiiv". Inglise keelest tõlkinud [[Helga Kross]] *30. [[Pavel Nilin]]. "Kohtumine Tiškoviga". Vene keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]] *31. [[Henriette van Eyk]]. "Gabriel. Ühe kõhna mehikese elulugu (I osa)". Hollandi keelest tõlkinud [[Rein Sepp]] ja [[Valdek Kruuspere]] *32. Henriette van Eyk. "Gabriel. Ühe kõhna mehikese elulugu (II osa)". Hollandi keelest tõlkinud Rein Sepp ja Valdek Kruuspere *33. [[Aapeli]]. "Meie issanda sipelgad". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *34–35. [[Olav Duun]]. "Olsøy poisid". Norra keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *36. [[C. Northcote Parkinson]]. "Parkinsoni seadus ja teisi administratiivalaseid uurimusi". Inglise keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *37. [[Sergei Lvov]]. "Päästke meie hinged!" Vene keelest tõlkinud [[Hilja Välipõllu]] *38. [[Friedrich Wolf]]. "Pariisi õngitseja". Saksa keelest tõlkinud [[Nigol Andresen]] *39. [[Uno Laht]]. "Selle suve värsid". *40. [[Henri Crespi]]. "Sigaret". Prantsuse keelest tõlkinud [[Hans Vanaveski]] *41. [[Pál Szabó]]. "Teispool Doonaud, Tisza taga ...". Ungari keelest tõlkinud [[Edvin Hiedel]], [[Rein Sepp]] *42. [[Friedrich Dürrenmatt]]. "Avarii. Sügisõhtul". Saksa keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *43. [[Peter Karvaš]]. "Kesköö-missa". Slovaki keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]] *44. [[Aleksander Tvardovski]]. "Kaugused kauguste taga. Peatükke poeemist ja luuletusi". Vene keelest tõlkinud [[August Sang]] jt. *45. "Tolstoi läheduses. Mälestusi L. Tolstoist". Koostanud ja vene keelest tõlkinud [[Elvi Pillesaar]] *46. [[Anna Seghers]]. "Varjupaik ja teisi jutte". Saksa keelest tõlkinud [[Agnes Kerge]] ja [[Viktor Tomberg]] *47. "Küla ilma meesteta. Iiri jutte". Inglise keelest tõlkinud [[Edith Roks]] *48. [[Peer Schaldemose]]. "Vanemate patud". Taani keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *49. "Külalisi mitmes Eestis. Valimik reisimuljeid XVII–XX sajandist". Koostanud [[Ain Kaalep]] *50. [[Ivan Jefremov]]. "Cor Serpentis. Mao süda". Vene keelest tõlkinud [[Harald Joasoon]] *51. [[Sinclair Lewis]]. "Pajude allee". Inglise keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *52. "Just nagu põgus nägemus. Nõukogude novelle". Vene keelest tõlkinud [[Evi Prink]] ==1961== *1. [[Ludvik Aškenazy]]. "Armunud kastis". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *2. [[Pierre Gamarra]]. "Päikesekonservid". Prantsuse keelest tõlkinud [[Enn Sarv]] *3. [[Sakari Pälsi]]. "Mina olin veel väikene". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *4. "Muusikalisi hetki". Koostanud [[Ain Kaalep]] *5. [[Ilja Ehrenburg]]. "Pariis". Vene keelest tõlkinud [[Aksel Tamm]] *6. [[Corrado Alvaro]]. "Öised sõnad". Itaalia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *7–8. [[Olga Bergholz]]. "Päevased tähed". Vene keelest tõlkinud [[Debora Vaarandi]] *9. [[Egon Erwin Kisch]]. "Pöörane reporter". Saksa keelest tõlkinud [[August Sang]] *10. [[Leon Kruczkowski]]. "Vabaduse esimene päev". Poola keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *11. [[Tarjei Vesaas]]. "Imelik tunne". Norra keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *12. [[Mihhail Zoštšenko]]. "Kauba kvaliteet". Vene keelest tõlkinud [[Ralf Parve]] *13. [[Edward Morgan Forster]]. "Teine kuningriik". Inglise keelest tõlkinud [[Edith Roks]] *14. [[Vladimir Bogomolov]]. "Ivan". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *15. [[Ernests Birznieks-Upītis]]. "Halli kivi jutud". Läti keelest tõlkinud [[Pētõr Damberg]], [[Enda Kallas]], [[Oskar Kuningas]] *16. "Naer pole ainult naljaasi. Valimik satiiri ja huumorit kodanliku Eesti ajakirjandusest". Koostanud [[Juhan Peegel]] *17. [[Rabindranath Tagore]]. "Lahendatud mõistatus". Inglise keelest tõlkinud [[Helga Kross]] *18. [[Jaroslav Putík]]. "Südametunnistus: professor Oppenheimeri lugu". Tšehhi keelest tõlkinud [[Johannes Seilenthal]] *19. [[Gábor Goda]]. "Murdvaras". Ungari keelest tõlkinud [[Aino Pervik]] *20–21. [[Veera Panova]]. "Sentimentaalne romaan". Vene keelest tõlkinud [[Maret Käbin]] *22. [[Ivo Andrić]]. "Janu". Serbohorvaadi keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *23. [[Armand Lanoux]]. "133-nda reisijad". Prantsuse keelest tõlkinud [[Aino Pärsimägi|Aino Gross]] *24–25. [[Victor Stafford Reid]]. "Leopard". Inglise keelest tõlkinud [[Aita Kurfeldt]] *26. [[Janka Brõl]]. "Viimne kohtumine". Valgevene keelest tõlkinud [[Olev Jõgi]] *27–28. [[Françoise Mallet-Joris]]. "Valed". Prantsuse keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]] *29. [[Erik Asklund]]. "Manne". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *30. [[Evald Tammlaan]]. "Jänkimehe kroonika". *31. [[Fjodor Abramov]]. "Ilma isata". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *32–34. [[Jerome David Salinger]]. "[[Kuristik rukkis]]". Inglise keelest tõlkinud [[Valda Raud]] *35. "Vihm mere kohal. Venetsueela novelle". Hispaania keelest tõlkinud [[Tatjana Hallap]] *36–38. [[Martti Larni]]. "Ilus seakarjus ehk Majandusnõunik Minna Karlsson-Kanase mälestused". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *39. [[Ólafur Jóhann Sigurðsson|Olafur Jóhann Sigurdsson]]. "Konstantinoopoli tähed". Islandi keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *40–42. [[Zdeněk Jirotka]]. "Saturnin". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *43. "Sõlmeks sõlmitud lõngad. Vene nõukogude luule valimik". Koostanud [[Aksel Tamm]], tõlkinud [[Jaan Kross]] jt *44. [[Cezar Petrescu]]. "Dacia Felix". Rumeenia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *45. "Mõrtsukatöö Rue Morgue’il. Valik kriminaalnovelle". Koostanud [[Vidrik Kivilo]], tõlkinud Vidrik Kivilo ja [[Tatjana Hallap]] *46. [[Sherwood Anderson]]. "Mahavaikitud vale". Inglise keelest tõlkinud [[Rudolf Kulpa]] *47. [[Jacques-Stephen Alexis]]. "Romansse tähtedele". Prantsuse keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]] ja [[Henno Rajandi]] *48. [[Max Frisch]]. "Härra Biedermann ja tulesüütajad". Saksa keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *49–51. [[Graham Greene]]. "Meie mees Havannas". Inglise keelest tõlkinud [[Lennart Meri]] *52. "Oma maja. Nõukogude novelle". Vene keelest tõlkinud [[Evi Prink]], [[Hans Luik]] ==1962== *1–2. [[Viktor Nekrassov]]. "Kira Georgijevna". Vene keelest tõlkinud [[Debora Vaarandi]] *3. [[John Bell Clayton]]. "Valge ring". Inglise keelest tõlkinud [[A. Bergmann]] *4. [[Ain Kaalep]]. "Samarkandi vihik". *5. [[Stanisław Dygat]]. "Käsualuse kättemaks". Poola keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *6. [[Upendranath Ašk]]. "Mustad isandad". Hindi keelest tõlkinud [[Haljand Udam]] *7–9. [[Konstantin Fedin]]. "Sanatoorium «Arcturus»". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *10. [[James Aldridge]]. "Mõned mu parimad sõbrad on inglased". Inglise keelest tõlkinud [[V. Torro]] ja [[Vidrik Kivilo]] *11–12. [[Luchino Visconti]] jt. "Rocco ja tema vennad: filmistsenaarium". Itaalia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *13. [[Minni Nurme]]. "Valus küsimus". *14. [[János Fülöp]]. "Botond". Ungari keelest tõlkinud [[Edvin Hiedel]] *15. [[Halldór Laxness]]. "Napoleon Bonaparte". Islandi keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *16–17. [[Truman Capote]]. "Rohukannel". Inglise keelest tõlkinud [[Edith Roks]] *18. [[Vladimir Voinovitš]]. "Meie elame siin". Vene keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *19. [[Ita Gassel]]. "Alphonsine". Prantsuse keelest tõlkinud [[Heiti Kaarde]] *20–21. "13 lugu. Laaste ja jutte noortelt autoritelt". Koostanud [[Villem Gross]] *22. [[Stanisław Lem]]. "Ijon Tichy kosmoserändude päevikud". Poola keelest tõlkinud [[Olev Jõgi]] *23–25. [[Folke Fridell]]. "Piiga hallis". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *26. [[John Morrison]]. "Pandaloopi prohvet". Inglise keelest tõlkinud [[Helga Gross]] *27. [[Emmanuil Kazakevitš]]. "Päevavalgel". Vene keelest tõlkinud [[Valentin Pomm]] *28–31. [[John Braine]]. "Tee ülesmäge". Inglise keelest tõlkinud [[Vidrik Kivilo]] *32. [[Regīna Ezera]]. "Latgale jutustusi". Läti keelest tõlkinud [[Pētõr Damberg]] ja [[Enda Kallas]] *33. [[Josef Reding]]. "Üksinda Paabelis". Saksa keelest tõlkinud [[Heino Mits]] *34–36. [[O. Henry]]. "Kapsad ja kuningad". Inglise keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *37–38. "Tänapäeva tungalteri. Valimik huumorit ja satiiri Nõukogude Eesti ajakirjandusest". Koostanud [[Huko Lumet]] *39. [[Marcel Aymé]]. "Teise mehe pea". Prantsuse keelest tõlkinud [[Lennart Meri]] *40. [[Franz Kafka]]. "Aruanne akadeemiale". Saksa keelest tõlkinud [[August Sang]] *41. [[Ēvalds Vilks]]. "Ma ei või sind üksi jätta". Läti keelest tõlkinud [[Valli Helde]] *42–43. [[Jiři Fried]]. "Ajahäda". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *44. [[Leonid Pervomaiski]]. "Armastuslaulu asemel". Ukraina keelest tõlkinud [[Harald Rajamets]] *45. [[Lope Félix de Vega Carpio]]. "Sevilla täht". Hispaania keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]] *46. [[Juri Gontšarov]]. "Tervitus avamerelt". Vene keelest tõlkinud [[Ellen Niit]], [[Jaan Kross]] *47. [[Betti Alver]]. "Mõrane peegel". *48–50. [[Joseph Kessel]]. "Lõvi". Prantsuse keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]] *51. [[Sergei Jessenin]]. "Lüürika". Koostanud [[August Sang]], vene keelest tõlkinud August Sang, [[Artur Alliksaar]], [[Jaan Kross]], [[Ellen Niit]], [[Debora Vaarandi]], [[Elem Treier]], [[Venda Sõelsepp]] *52. "Poolel teel Kuule. Valik nõukogude novelle". Vene keelest tõlkinud V. Soosaar, [[Hans Luik]] ==1963== *1–3. [[Iris Uurto]]. "Armastus ja kartus". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *4–5. [[Georgi Vladimov]]. "Rikas maak". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *6. [[Alan Sillitoe]]. "Tublid naised". Inglise keelest tõlkinud [[Vidrik Kivilo]] *7. [[Bertolt Brecht]]. "Kolmekrossiooper". Saksa keelest tõlkinud [[Jaan Kross]] *8–9. [[Vladimir Pozner]]. "Hukkamise paik". Prantsuse keelest tõlkinud [[Leili-Maria Kask]] *10. [[Marie Under]]. "Kolmteist ballaadi". *11–12. [[Aleksander Solženitsõn]]. "Üks päev Ivan Denissovitši elus". Vene keelest tõlkinud [[Lennart Meri]], [[Enn Sarv]] *13. [[Slavko Kolar]]. "Migudac ehk arguse apoloogia". Serbohorvaadi keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *14. [[Fjodor Knorre]]. "Omad lapsed". Vene keelest tõlkinud [[Kiira Sipjagina]] *15–16. [[Justinas Marcinkevičius]]. "Mänd, mis naeris". Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]] *17. [[Stefan Heym]]. "Batsill". Saksa keelest tõlkinud [[Villem Alttoa]], [[P. Suve]] *18. [[Ion Drutse]]. "Ühe doina jälgedes". Moldaavia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *19. [[Juhan Saar]]. "Värviline mõte". *20–22. [[Sara Lidman]]. "Mina ja mu poeg". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *23–24. [[Vassil Bõkav]]. "Kolmas rakett". Vene keelest tõlkinud [[Olev Jõgi]] *25–26. [[Heinrich Böll]]. "…ega lausunud ühtegi sõna". Saksa keelest tõlkinud [[Viktor Tomberg]] *27–28. [[Lucia Demetrius]]. "Viimane tauber". Rumeenia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *29. "Armas luiskaja. [[George Bernard Shaw|Bernard Shaw]]’ ja mrs. Patrick Campbelli kirjavahetuse põhjal koostanud Jerome Kilty". Inglise keelest tõlkinud [[Valda Raud]] *30. [[Imre Sarkadi]]. "Argus". Ungari keelest tõlkinud [[Tiiu Kokla]] *31. [[Vladimir Maksimov]]. "Inimene on elus". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *32–33. [[Karel Michal]]. "Viirastused päise päeva ajal". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *34. [[Richard Wright (kirjanik)|Richard Wright]]. "Neli meest". Inglise keelest tõlkinud [[Helga Kross]], [[Ain Kaalep]] *35. [[André Maurois]]. "Kulla needus". Prantsuse keelest tõlkinud [[Tatjana Hallap]] *36–37. [[Joseph Conrad]]. "Pimeduse süda". Inglise keelest tõlkinud [[Leo Anvelt]] *38. [[Allan Jokinen]]. "Kummituskoer". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *39. [[Hans Christian Branner]]. "Punased hobused lumes". Taani keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *40–41. [[Maciej Patkowski]]. "Skorpionid". Poola keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *42. [[Jaan Kross]]. "Tuule-Juku". *43–46. [[Albert Camus]]. "Katk". Prantsuse keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]] *47. [[Venjamin Kaverin]]. "Viltune vihm". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *48–51. [[John Steinbeck]]. "Me tusameele talv". Inglise keelest tõlkinud [[Harald Rajamets]] *52. "Mõrv eesriide taga. Uusimaid vene nõukogude novelle". Vene keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] ==1964== *1. [[Stig Dagerman]]. "Öö mängud". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *2. [[Vladimir Voinovitš]]. "Tahan olla aus". Vene keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *3–5. [[Alain-Fournier]]. "Suur Meaulnes". Prantsuse keelest tõlkinud [[Jaan Kaplinski]], [[Nora Kaplinski]] *6. [[Aleksander Tvardovski]]. "Tjorkin teises ilmas". Vene keelest tõlkinud [[August Sang]] *7–8. "13 autorit. Eesti noorte autorite lühiproosat". *9. [[Johan Borgen]]. "Mesinädalad". Norra keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *10. [[Krishan Chander|Krišan Tšandar]]. "Taevas on selge". Urdu keelest tõlkinud [[Haljand Udam]] *11–13. [[Juan Goytisolo]]. "Mõõn". Hispaania keelest tõlkinud ja järelsõna [[Tatjana Hallap]] *14. [[Friedrich Dürrenmatt]]. "Füüsikud". Saksa keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *15. [[Bill Naughton]]. "Hilisöö Watlingi maanteel". Inglise keelest tõlkinud [[Uno Laht]] *16–18. [[Ferenc Sánta]]. "20 tunni reportaaž". Ungari keelest tõlkinud [[Edvin Hiedel]] *19. "Laulame ligi külada. Eesti rahvalaule". Koostanud [[Ruth Mirov]] *20–23. [[Erich Maria Remarque]]. "Lissaboni öö". Saksa keelest tõlkinud [[Viktor Tomberg]] *24. [[Per Olof Sundman]]. "Trummilööja". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *25. [[Edesio Alvarado]]. "Põgenik". Hispaania keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]] *26. [[Josef Nesvabda]]. "Einsteini aju". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *27. [[Unto Seppänen]]. "Seda sorti mees". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *28–29. [[Icchokas Meras]]. "Viik kestab silmapilgu". Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]] *30. [[Juri Kazakov]]. "Aadam ja Eeva". Vene keelest tõlkinud [[Lembe Hiedel]] *31–32. [[Jurij Brĕzan]]. "Ühe armastuse lugu". Saksa keelest tõlkinud [[Oskar Kuningas]] *33–34. [[Vil Lipatov]]. "Võõras". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *35. [[Arvo Turtiainen]]. "Soome sari". Koostanud [[Paul Rummo]], soome keelest tõlkinud [[Ellen Niit]], Paul Rummo, [[Jaan Kross]], [[Paul-Eerik Rummo]], [[Ain Kaalep]], [[Mats Traat]] *36. [[István Szabó]]. "Kõik niisama nagu vanasti". Ungari keelest tõlkinud [[Edvin Hiedel]] *37. [[Sławomir Mrożek]]. "Elevant". Poola keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *38–39. [[Aleksander Solženitsõn]]. "Asja huvides". Vene keelest tõlkinud [[Olev Jõgi]] *40–41. [[Karel Čapek]]. "Aedniku aasta". Tšehhi keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]] *42. [[Juhan Peegel]]. "Saaremaa motiive". *43. [[John Updike]]. "Vetelpäästja". Inglise keelest tõlkinud [[Uno Laht]] *44. [[Tove Ditlevsen]]. "Noor tütarlaps saab vanaemaks". Taani keelest tõlkinud ja eessõna [[Henrik Sepamaa]] *45–46. [[Irina Grekova]]. "Naistejuuksur". Vene keelest tõlkinud [[Aksel Tamm]] *47. [[Viktor Bezorudko]]. "Suhhi Mlõntsi musketärid". Ukraina keelest tõlkinud [[Harald Rajamets]] *48–50. [[William Golding]]. "Kärbeste jumal". Inglise keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]] *51–52. [[Italo Calvino]]. "Olematu rüütel". Itaalia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] ==1965== *1. [[Enn Vetemaa]]. "Monument". *2–5. [[John Braine]]. "Õnne tipul". Inglise keelest tõlkinud [[Vidrik Kivilo]] *6. [[Jānis Sudrabkalns]]. "Kas teie usute amulettidesse?" Läti keelest tõlkinud [[Oskar Kuningas]] *7–8. [[Jerzy Stefan Stawiński|Jerzy S. Stawiński]]. "Adami jälil". Poola keelest tõlkinud [[Nora Kaplinski]] *9–10. [[Shūsaku Endō|Sjusaku Endo]]. "Meri ja mürk". Jaapani keelest tõlkinud [[Agu Sisask]] *11. [[Jacques Prévert]]. "Kuidas portreteerida lindu". Prantsuse keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]] *12. [[Arthur Omre]]. "Armastuse auto". Norra keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *13. [[Walter Macken]]. "Jumal lõi pühapäeva". Inglise keelest tõlkinud [[Helga Kross]] *14. [[William Faulkner]]. "Ümberpöörd". Inglise keelest tõlkinud [[Valda Raud]] *15–16. [[Andrei Bitov]]. "Kutsealune". Vene keelest tõlkinud [[Arvo Valton]] *17–18. [[Pär Lagerkvist]]. "Kääbus". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *19–21. [[Andrzej Szczypiorski]]. "Minevik". Poola keelest tõlkinud [[Jaan Kaplinski]] *22. [[Otia Iosseliani]]. "Mäng". Gruusia keelest tõlkinud [[Uno Ussisoo]] *23. [[C. Northcote Parkinson]]. "Parkinsoni kolmas seadus". Inglise keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]] *24. [[Vassili Aksjonov]]. "Väikene vaal, tegelikkuse lakeerija". Vene keelest tõlkinud [[Uno Laht]] *25–26. [[Jean-Paul Sartre]]. "Sõnad". Prantsuse keelest tõlkinud [[Leili-Maria Kask]] *27. [[Dimitrios Hadzis]]. "Õpetaja testament". Uuskreeka keelest tõlkinud [[Astrid Kurismaa]] *28. [[Jevgeni Švarts]]. "Draakon". Vene keelest tõlkinud [[Karin Ruus]] *29–31. [[Ernest Hemingway]]. "Pidu sinus eneses". Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]] *32–35. [[Jorge Semprún]]. "Suur reis". Prantsuse keelest tõlkinud [[Enn Sarv]] *36–38. [[Endre Fejes]]. "Vanarauahoov". Ungari keelest tõlkinud [[Edvin Hiedel]] *39. [[Milan Kundera]]. "Naljakad armastuslood". Tšehhi keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]] *40. [[Hermann Hesse]]. "Klingsori viimane suvi". Saksa keelest tõlkinud ja eessõna [[Oskar Kuningas]] *41–42. [[Voldemar Panso]]. "Naljakas inimene". *43. [[Leo Ågren]]. "Ballaad". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *44–46. [[Max Frisch]]. "Homo faber". Saksa keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]] *47–48. [[Isaac Asimov]]. "Kadunud robot". Inglise keelest tõlkinud [[Ain Raitviir]] *49. [[Simone de Beauvoir]]. "Väga kerge surm". Prantsuse keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]] *50. [[Martin Walser]]. "Lennuk maja kohal". Saksa keelest tõlkinud [[Rita Tasa]] *51. [[Mirdza Bendrupe]]. "Piibussaare". Läti keelest tõlkinud ja järelsõna [[Oskar Kuningas]] *52. "Kaheksas põgenemine. Uusimaid vene nõukogude novelle". Tõlkinud [[Hans Luik]] ==1966== *1–2. [[Friedebert Tuglas]]. "Neli novelli". *3. [[Jerome David Salinger]]. "Parim päev banaanikala püügiks". Inglise keelest tõlkinud [[Valda Raud]] *4. "Kõnelus gloobusega. Ukraina kaasaegset luulet". Valinud, tõlkinud ja eessõna [[Harald Rajamets]] *5–6. [[Vitali Sjomin]]. "Seitsmekesi majas". Vene keelest tõlkinud [[Debora Vaarandi]] *7. [[Artur Alliksaar]]. "Nimetu saar". *8–9. [[Veijo Meri]]. "Manillaköis". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *10. [[Utuy Tatang Sontani]]. "Dogerid". Indoneesia keelest tõlkinud [[Ülo Sirk]] *11–13. [[Kōbō Abe]]. "Neljas jääaeg". Jaapani keelest tõlkinud ja eessõna autor [[Agu Sisask]] *14. [[James Baldwin]]. "Keegi ei tea minu nime". Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]] *15–16. [[Tarjei Vesaas]]. "Jääloss". Norra keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *17–18. [[Peter Weiss]]. "Jean Paul Marat’ jälitamine ja tapmine Charentoni varjupaiga näitetrupi ettekandes härra de Sade’i juhtimisel". Saksa keelest tõlkinud [[August Sang]] *19–21. [[Mihhail Bulgakov]]. "Teatriromaan". Vene keelest tõlkinud [[Vidrik Kivilo]] *22–23. [[Paul-Eerik Rummo]]. "Lumevalgus...lumepimedus". – [[Enn Vetemaa]]. "Lumesõda". *24–25. [[Isaak Babel]]. "Odessa lood". Vene keelest tõlkinud [[Olev Jõgi]] *26. [[Herman Melville]]. "Billy Budd, fokkmarsimadrus". Inglise keelest tõlkinud [[Helga Kross]] *27–30. [[Karl Ristikivi]]. "Imede saar". *31–32. [[Bernard Malamud]]. "Idioodid kõigepealt". Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]] *33. "Mina meesi... Valik eesti rahvalaule". Koostanud [[Ülo Tedre]] *34. [[Herbert George Wells]]. "Võlupood". Inglise keelest tõlkinud [[Aleksander Zirnask]] *35. [[Werner Bergengruen]]. "Surm Tallinnas: kurioosseid lugusid ühest vanast linnast". Saksa keelest tõlkinud [[Rein Sepp]] *36. [[Peter Karvaš]]. "Suur parukas". Slovaki keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]] *37. [[Corey Ford]]. "Mötlemise õpetus". Inglise keelest tõlkinud [[Leo Võhandu]] *38–39. [[Antti Hyry]]. "Kodus". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *40–43. [[Franz Kafka]]. "Protsess". Saksa keelest tõlkinud [[August Sang]], järelsõna [[Roger Garaudy]], prantsuse keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]] *44. [[Kornel Filipowicz]]. "Antikangelase päevik". Poola keelest tõlkinud [[Nora Kaplinski]] *45. [[Albert Camus]]. "Võõras". Prantsuse keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]] *46–48. [[Johannes Bobrowski]]. "Levini veski: 34 lauset minu vanaisa kohta". Saksa keelest tõlkinud [[Oskar Kuningas]] *49–52. [[Grigori Baklanov]]. "Juuli 1941". Vene keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]] ==1967== *1–2. [[Jules Feiffer]]. "Karmuella-armuella ja Nunnu". Inglise keelest tõlkinud ja eessõna [[Uno Laht]] *3. [[Margareta Ekström]]. "Kallaletung". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *4. [[Mati Unt]]. "Elu võimalikkusest kosmoses". *5–6. [[Fazil Iskander]]. "Kitstuuri tähtkuju". Vene keelest tõlkinud [[Henno Mereste]] *7. [[Carson McCullers]]. "Kurva kohviku ballaad". Inglise keelest tõlkinud [[Valdek Kruuspere]] *8–10. [[Jaan Oks]]. "Vaevademaa". Eessõna [[Nigol Andresen]], järelsõna [[Friedebert Tuglas]] *11–13. [[Georges Conchon]]. "Metsik riik". Prantsuse keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]] *14. [[Vladimir Tendrjakov]]. "Ühepäevaliblikas". Vene keelest tõlkinud [[Arvo Valton]] *15. [[Arnošt Lustig]]. "Hingepalve Katarzyna Horowitzi eest". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *16. [[Enn Vetemaa]]. "Pillimees". *17. [[Sławomir Mrożek]]. "Tango". Poola keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *18. [[John Wain]]. "Onuke". Inglise keelest tõlkinud [[Harald Rajamets]] *19–20. [[Nikolai Dubov]]. "Põgenik". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *21–22. [[Paavo Haavikko]]. "Isiklikud asjad". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *23. [[Anatole France]] (?). "Roosipuumööbel". Ungari keelest tõlkinud [[Edvin Hiedel]] *24. [[Jaan Kaplinski]]. "[[Tolmust ja värvidest]]". *25–26. [[Friedrich Dürrenmatt]]. "Tõotus". Saksa keelest tõlkinud [[Aino Toomaspoeg]] *27. [[Ivan Klíma]]. "Armastajad üheks ööks". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *28–29. "Kõne voolab voolavas maailmas. Valik uuemat soome lüürikat". Tõlkinud [[Paul-Eerik Rummo]] ja [[Ly Seppel]] *30. [[Ralph D. Paine]]. "Kadunud laevad". Inglise keelest tõlkinud [[Aadu Hint]] ja [[Herman Sergo]] *31. [[Vassili Grossman]]. "Mõned kurvad päevad". Vene keelest tõlkinud [[Debora Vaarandi]] *32–34. [[Rex Stout]]. "[[Uksekell helises]]". Inglise keelest tõlkinud [[Mark Sinisoo]] *35–36. [[Charles Baudelaire]]. "Kurja lilled". Koostanud [[August Sang]], prantsuse keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]] jt *37. [[Mats Traat]]. "Irdinimene". *38–39. [[Arthur van Schendel]]. "Fregatt «Johanna Maria»". Hollandi keelest tõlkinud [[Rein Sepp]] *40–41. [[Bertolt Brecht]]. "Pagulasvestlused". Saksa keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]] *42–43. [[Michael Frayn]]. "Plekkmehed". Inglise keelest tõlkinud [[Helmi Tillemann]] *44–46. "Kuidas sünnivad kurgaanid. Novelle nõukogude kirjanduse algaastatest". Tõlkinud [[Jaan Kross]] jt *47–48. [[Luigi Pirandello]]. "Üks, ei ühtki, tuhat tükki". Itaalia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *49. [[Stanisław Lem]]. "Ijon Tichy mälestused". Poola keelest tõlkinud [[Jaan Kaplinski]] *50–52. [[Veniamin Kaverin]]. "Kaksikportree". Vene keelest tõlkinud [[Ruth Eliaser]] ==1968== *1. [[Arvo Valton]]. "Kaheksa jaapanlannat". *2–3. [[Jean Anouilh]]. "Becket ehk jumala au". Prantsuse keelest tõlkinud [[Tõnu Kõiv]] *4. [[Elmer Diktonius]]. "Maine hellus". Rootsi keelest tõlkinud [[Jaan Kross]] *5–7. [[Arkadi Strugatski]], [[Boriss Strugatski]]. "Ajastu ahistavad asjad". Vene keelest tõlkinud [[Matti Vaga]] *8. [[Georges Perec]]. "Asjad". Prantsuse keelest tõlkinud [[Leili-Maria Kask]] *9–10. [[Artur Alliksaar]]. "Olematus võiks ju olemata olla". Koostanud [[Paul-Eerik Rummo]] *11–12. [[Saul Bellow]]. "Püüa päeva". Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]] *13. [[Marie Under]]. "Uneretk". *14–16. [[Maurice Druon]]. "Zeusi mälestused". Prantsuse keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]] *17. [[Willy Kyrklund]]. "Solange". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *18. [[Volter Kilpi]]. "«Albatrossi» lugu". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *19. [[Václav Havel]]. "Teade". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *20–21. [[Mihhail Bulgakov]]. "Saatuslikud munad". Vene keelest tõlkinud [[Edvin Hiedel]] *22–24. [[Agatha Christie]]. "Tuhkur hobune". Inglise keelest tõlkinud [[Mark Sinisoo]] *25–26. [[Sándor Somogyi Tóth]]. "Olid ju prohvet, kullake". Ungari keelest tõlkinud [[Aino Pervik]] *27. [[Jānis Ezeriņš]]. "Salakaubavedaja". Läti keelest tõlkinud [[Valli Helde]] *28–29. [[Jaroslava Blažková]]. "Nailonkuu". Slovaki keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]] *30. [[Ott Kangilaski]]. "Jutulõng". *31–34. [[Truman Capote]]. "Külmavereliselt". Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]] *35–38. [[Karl August Hindrey]]. "Ja oli kunagi keegi...". Eessõna [[Ülo Tedre]] *39. [[Friedrich Dürrenmatt]]. "Romulus Suur". Saksa keelest tõlkinud [[Armand Tungal]] *40. [[Ališer Navoii]]. [Valik luuletusi]. Koostanud ja usbeki keelest tõlkinud [[August Sang]] *41–42. [[Jean Ribillard]]. "Isand M’Saudi elu ja mõtted". Esperanto keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *43. [[Aziz Nesin]]. "Hull pääses lahti". Türgi keelest tõlkinud [[Ly Seppel]] *44. [[Hans Erich Nossack]]. "Lülituslaud". Saksa keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]] *45. [[Viivi Luik]]. "Hääl". *46. [[Nikolai Jevdokimov]]. "Vajalik inimene". Vene keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *47–50. [[Bel Kaufman]]. "Allakäigutrepist üles". Inglise keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]] *51–52. [[Pär Lagerkvist]]. "Sibüll". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] ==1969== *1–2. [[Mati Unt]]. "Mõrv hotellis. Phaethon, päikese poeg". *3. [[Andrei Platonov]]. "Gradovi linn". Vene keelest tõlkinud [[Virve Reiman]] *4–5. [[Peter Weiss]]. "Juurdlus". Saksa keelest tõlkinud [[August Sang]] *6. [[Vassili Šukšin]]. "Vanja, kuidas sina siia said?" Vene keelest tõlkinud [[Teet Kallas]] *7. [[Paul-Eerik Rummo]]. "Tuhkatriinumäng". *8–10. [[Olli]]. "Kui Simson olnuks soomlane". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *11. [[Jevgen Gutsalo]]. "Belle Parisienne". Ukraina keelest tõlkinud [[Enn Mälgand]] ja [[Harald Rajamets]] *12–13. [[Paul Viiding]]. "Elu aseaine". *14–17. [[Rolf Hochhuth]]. "Asemik". Saksa keelest tõlkinud [[Jaan Kross]] *18–19. "Pappa Jannseni postipaunast". *20–21. [[Mika Waltari]]. "Fine van Brooklyn". Soome keelest tõlkinud [[Endel Mallene]] *22. [[Friedebert Tuglas]]. "Kirjandusloolisi pisivesteid". *23–26. [[Viktor Šklovski]]. "Sentimentaalne teekond". Vene keelest tõlkinud [[Boris Kabur]] *27. [[Samuel Beckett]]. "Õnnelikud päevad". Inglise keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]] ja [[Valdek Kruuspere]] *28–29. [[Albert Bels]]. "Uurija". Läti keelest tõlkinud [[Ita Saks]] *30–33. [[William Golding]]. "Vaba langemine". Inglise keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]] *34. [[Franz Grillparzer]]. "Vaene mängumees". Saksa keelest tõlkinud [[Oskar Kuningas]] *35–36. [[Jacek Bocheński]]. "Tabu". Poola keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *37–39. [[James Joyce]]. "Dublinlased". Inglise keelest tõlkinud ja järelsõna [[Jaak Rähesoo]] *40. [[Fazil Hüsnü Dağlarca]]. "Nelja tiivaga lind". Türgi keelest tõlkinud [[Ly Seppel]] *41. [[Mahatma Gandhi]]. "Maailm on väsinud vihkamast". Inglise keelest tõlkinud [[Linnart Mäll]] *42–44. [[Max Frisch]]. "Don Juan ehk armastus geomeetria vastu. Eluloomäng". Saksa keelest tõlkinud [[Vidrik Kivilo]], [[Harald Rajamets]] *45–47. [[Norbert Wiener]]. "Inimolendite kasulik kasutamine. Küberneetika ja ühiskond". Inglise keelest tõlkinud [[Boris Kabur]] *48. [[André Gide]]. "Halvasti aheldatud Prometheus". Prantsuse keelest tõlkinud [[Jaan Kaplinski]] *49–50. [[Veijo Meri]]. "Suguvõsa". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *51–52. [[Hans Henny Jahnn]]. "7 äraspidist juttu. Sõnakunsti üksildumine". Saksa keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]] ==1970== *1. [[Vaino Vahing]]. "Lugu". *2. [[Harold Pinter]]. "Sünnipäevapidu". Inglise keelest tõlkinud [[Joel Sang]] *3–5. [[Vassili Belov]]. "Igapäine asi". Vene keelest tõlkinud [[Olev Jõgi]] *6. [[Marguerite Duras]]. "Moderato cantabile". Prantsuse keelest tõlkinud [[Aino Pärsimägi]] *7–9. [[Aleksander Tassa]]. "Saalomoni sõrmus". *10–12. [[Jelizaveta Drabkina]]. "Talihari". Vene keelest tõlkinud [[Aleksander Klejnot]] *13. [[Erni Hiir]]. "Kui tulevad käod". *14. [[Hermann Hesse]]. "Unenäokingitus". Saksa keelest tõlkinud [[Helmi Silvet]] *15. [[Jaan Kross]]. "Neli monoloogi Püha Jüri asjus". *16–19. [[Vladimir Tendrjakov]]. "Agoonia". Vene keelest tõlkinud [[Merike Pau]] *20–21. [[Eduard Petiška]]. "Golem ja teisi juudi legende ja lugusid vanast Prahast". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *22–23. [[Edgar Allan Poe]]. "Kaev ja pendel". Inglise keelest tõlkinud [[Johannes Aavik]] *24–26. [[Väinö Linna]]. "Must armastus". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *27. [[Hando Runnel]]. "Avalikud laulud". *28. [[Natalja Baranskaja]]. "Nädalast nädalasse". Vene keelest tõlkinud [[Virve Reiman]] *29–30. "Leegajused. Soome-ugri rahvaste laule". Koostanud [[Udo Kolk]], [[Richard Ritsing]], [[Aino Valmet]] *31–33. [[Lars Gyllensten]]. "Sokratese surm". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *34–35. [[James D. Watson]]. "Kaksikspiraal". Inglise keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]] *36–39. [[Bertolt Brecht]]. "Mees on mees. Galilei elu. Arturo Ui". Saksa keelest tõlkinud [[August Sang]] *40–41. [[François Mauriac]]. "Armastuse kõrb". Prantsuse keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]] *42. [[Dylan Thomas]]. "Piimmetsa vilus". Inglise keelest tõlkinud [[Paul-Eerik Rummo]] *43. [[Heimito von Doderer]]. "Jeeriku pasunad". Saksa keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]] *44. [[Andris Jakubāns]]. "Hakkas sadama kell neli üksteist". Läti keelest tõlkinud [[Ita Saks]] *45. [[Peter Handke]]. "Kaspar". Saksa keelest tõlkinud [[Rita Tasa]] *46–47. [[Aleksandr Herzen]]. "Teiselt kaldalt". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *48–49. [[Ernst Penzoldt]]. "Squirrel". Saksa keelest tõlkinud [[Helmi Silvet]] *50. [[Milo Urban]]. "Vyšny Mlyni taga". Slovaki keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *51–52. [[Bernard Shaw]]. "Neegritüdruku seiklused Jumala otsingul". Inglise keelest tõlkinud [[Jaak Rähesoo]] ==1971== *1. [[Andres Ehin]]. "Uks lagendikul". *2–3. [[Juri Oleša]]. "Kadedus". Vene keelest tõlkinud [[Andres Ehin]] *4. [[Jaan Kross]]. "Michelsoni immatrikuleerimine. Tosin üksikkõnet trummi, väntoreli ja torupilliga tumma flöödi saatel". *5–7. [[Arthur Miller]]. "Pärast pattulangemist. Hind". Inglise keelest tõlkinud [[Valdek Kruuspere]] *8. [[István Örkény]]. "Tótid". Ungari keelest tõlkinud [[Tiiu Kokla]] *9–11. [[Viljo Kojo]]. "Sinise kambri unenägu". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *12–13. [[August Strindberg]]. "Surmatants". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *14. [[Heinrich Mann]]. "Kobes". Saksa keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]], eessõna [[Nigol Andresen]] *15–16. [[Arkadi Strugatski]] ja [[Boriss Strugatski]]. "Tigu nõlvakul". Vene keelest tõlkinud [[Andres Ehin]] *17. [[Joel Sang]]. [[Jüri Üdi]]. [[Toomas Liiv]]. [[Johnny B. Isotamm]]. "Närvitrükk". *18. [[Juozas Grušas]]. "Anupras kukkus kõrgelt". Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]] *19–21. [[Pentti Holappa]]. "Pärija omadused". Soome keelest tõlkinud [[Endel Mallene]] *22. [[Vésteinn Ludviksson]]. "Kaheksa torustikust kostvat häält". Islandi keelest tõlkinud [[Arvo Alas]] *23–26. [[Michael Frayn]]. "Hommikupooliku lõpu poole". Inglise keelest tõlkinud [[Helmi Tillemann]] *27. [[Pär Lagerkvist]]. "Ahasveeruse surm". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *28–29. [[Valmar Adams]]. "Sinu sekundid". *30. [[César Vallejo]]. "Inimlikud luuletused". Koostanud ja eessõna [[Ricardo Mateo]], hispaania keelest tõlkinud ja eessõna [[Ain Kaalep]] *31. [[Teet Kallas]]. "Verine padi". *32. [[Kåre Holt]]. "Vana tee «Armastuse» juurde". Norra keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *33–35. "Jenowewa. Helena. Mai Roos. Romaan ja Dudora". *36–38. [[Vassil Bõkav]]. "Sotnikov". Vene keelest tõlkinud [[Väino Ilus]] *39. "Lahtine laegas. Valimik aforisme". Soome keelest tõlkinud [[Endel Nirk]] *40–41. [[Tšõngõz Aitmatov]]. "Valge laev". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *42. [[John Osborne]]. "Luther". Inglise keelest tõlkinud [[Malle Klaassen]] *43. [[Gunnar Lunde]]. "Must naer". Norra keelest tõlkinud [[Elvi Lumet]] *44. [[Fjodor Abramov]]. "Pelageja". Vene keelest tõlkinud [[Paul Mõtsküla]] *45–47. [[William Faulkner]]. "Kui ma olin suremas". Inglise keelest tõlkinud [[Jaak Rähesoo]] *48–49. [[Fjodor Dostojevski]]. "Ülestähendusi põranda alt". Vene keelest tõlkinud [[Andres Ehin]], [[Lembe Hiedel]], järelsõna [[Valeri Bezzubov]] *50–51. [[Andrei Bitov]]. "Apteekrisaar". Vene keelest tõlkinud [[Ita Saks]] *52. [[Nelly Sachs]]. "Eeli". Saksa keelest tõlkinud [[Jaan Kaplinski]], järelsõna [[Nigol Andresen]] ==1972== *1–2. [[Arvo Valton]]. "Õukondlik mäng". *3–4. [[Erich Segal]]. "Armastuse lugu". Inglise keelest tõlkinud [[Katrin Hiedel]] *5–6. [[Jorge Luis Borges]]. "Hargnevate teede aed". Hispaania keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]] *7–8. [[Eugene O'Neill]]. "Pikk päevatee kaob öösse". Inglise keelest tõlkinud [[Minni Nurme]] *9–10. [[Sivar Arnér]]. "Pime ja valge". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *11. [[Anna Haava]]. "Väikesed pildid Eestist". *12.–13. [[Robert Musil]]. "Kolm naist". Saksa keelest tõlkinud [[Peeter Tulviste]] *14. [[Donald Barthelme]]. "Tavatud kombed, koletud teod". Inglise keelest tõlkinud ja eessõna [[Enn Soosaar]] *15. [[Daniil Granin]]. "Kaks lugu". Vene keelest tõlkinud [[Henn-Kaarel Hellat]], [[Andres Jaaksoo]] *16–17. [[Jean Giraudoux]]. "Trooja sõda ei tule". Prantsuse keelest tõlkinud [[Aino Pärsimägi]] *18–19. "Uus Eestimaa kukulind ehk lõbu laulik". Kokku pannud [[Ülo Tedre]] *20–23. [[Ilja Ehrenburg]]. "Julio Jurenito". Vene keelest tõlkinud [[Lembe Hiedel]] *24–26. [[Sigurd Hoel]]. "Patused suvepäikese all". Norra keelest tõlkinud [[Arvo Alas]] *27. [[Lembit Vahak]]. "Karske õhtupoolik". *28. [[Georg Christoph Lichtenberg]]. "Aforisme". Saksa keelest tõlkinud [[August Sang]], [[Kersti Merilaas]] *29–31. [[Laurence J. Peter]] ja [[Raymond Hull]]. "Peteri printsiip". Inglise keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]] *32–34. [[H. J. Eysenck]]. "Tunne oma võimeid". Inglise keelest tõlkinud [[Paul Kees]] *35–36. [[Pentti Haanpää]]. "Üheksa mehe saapad". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *37–39. [[Per Olof Sundman]]. "Ekspeditsioon". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *40. [[Albert Paris Gütersloh]]. "Austria-elamus". Saksa keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]] *41–42. [[Hando Runnel]]. "Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks". *43. [[Isaak Babel]]. "Maria". Vene keelest tõlkinud [[Olev Jõgi]] *44–45. [[Peter Brook]]. "Tühi ruum". Inglise keelest tõlkinud [[Malle Klaassen]] *46. [[Albert Schweitzer]]. "Aukartus elu ees". Saksa keelest tõlkinud [[Peeter Tulviste]] *47–49. [[Valentin Rasputin]]. "Viimne tärmin". Vene keelest tõlkinud [[Paul Mõtsküla]] *50. "Viiskümmend. Lüürikat eesti poeetide teekondadelt Nõukogude Liidus". Koostanud [[Ain Kaalep]] *51–52. [[Albert Camus]]. "Sisyphose müüt". Prantsuse keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]] ==1973== *1–2. [[Fernando Pessoa]]. "Autopsühhograafia". Portugali keelest tõlkinud ja järelsõna kirjutanud [[Ain Kaalep]] *3–4. [[Joseph Heller]]. "Me pommitasime New Havenit". Inglise keelest tõlkinud [[Paul-Eerik Rummo]] *5. [[Juri Nagibin]]. "Metsavahimajas". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *6. [[Julian Stryjkowski]]. "Siirius". Poola keelest tõlkinud ja eessõna kirjutanud [[Gunnar Kaarend]] *7. [[Kersti Merilaas]]. "Kaks viimast rida". *8–11. [[Saul Bellow]]. "Mr. Sammleri planeet". Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]] *12–13. [[Tadeusz Różewicz]]. "Kartoteek. Veider vanake". Poola keelest tõlkinud ja eessõna kirjutanud [[Aleksander Kabur]] *14. [[Veikko Huovinen]]. "Joodiku eetika". Soome keelest tõlkinud [[Indrek Kaber]] *15. [[Vaino Vahing]]. "Sina". *16–17. [[Juha Mannerkorpi]]. "Närilised". Soome keelest tõlkinud [[Endel Mallene]] *18–19. [[Nathalie Sarraute]]. "Kas te kuulete neid?" Prantsuse keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]] *20–21. [[T. S. Eliot]]. "Valik esseid". Inglise keelest tõlkinud [[Jaak Rähesoo]], [[Jaan Kaplinski]] *22. [[Mari Saat]]. "Katastroof". *23–24. [[Hrant Mathevosjan]]. "Koormahobused". Armeenia keelest tõlkinud [[Silvia Tobias]] *25–26. [[Andrei Platonov]]. "Džan". Vene keelest tõlkinud [[Joel Sang]] *27–30. [[Miroslav Skála]]. "Pulmareis Jiljisse". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *31–32. [[Kazys Saja]]. "Polüglott. Abstinent. Maniakk". Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]] *33. [[Jüri Üdi]]. "Käekäik". *34–35. [[Ödön von Horvath]]. "Jumalata noorus". Saksa keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]] *36. [[Ernst Enno]]. "Minu sõbrad". *37–38. [[Marģers Zariņš]]. "Loojangu orel". Läti keelest tõlkinud [[Ita Saks]] *39. [[Elias Canetti]]. "Marrakeši hääled". Saksa keelest tõlkinud [[Toivo Tasa]] *40. [[Richard Bach]]. "Johathan Livingston Merikajakas". Inglise keelest tõlkinud [[Uno Laht]] *41–44. [[August Kitzberg]]. "Ühe vana «tuuletallaja» noorpõlve mälestused". *45–46. [[Georg Büchner]]. "Dantoni surm". Saksa keelest tõlkinud [[Helga Kross]] *47–48. [[Vladimir Tendrjakov]]. "Kevadviretused". Vene keelest tõlkinud [[Paul Mõtsküla]] *49–52. [[Hermann Hesse]]. "Stepihunt". Saksa keelest tõlkinud ja järelsõna [[Mati Sirkel]] ==1974== *1–2. "Vainoköis. Valik Kodavere pajatusi". Koostanud [[Mall Hiiemäe]] *2. [[Ramón Gómez de la Serna]]. "Gregeriiad". Valinud ja hispaania keelest tõlkinud [[Jüri Talvet]] *3. [[Daniil Granin]]. "Vihm võõras linnas". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *4–5. [[Nikolai Baturin]]. "Varahilisel ajal". *6–7. [[Hugo von Hofmannsthal]]. "Teed ja kohtumised". Saksa keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]] *8. [[Mats Traat]]. "Kohvioad". *9–10. [[Mkrtitš Armen]]. "Heghnari allikas". Armeenia keelest tõlkinud [[Sülvia Tobias-Börner]] *11–13. [[Günter de Bruyn]]. "Auhind". Saksa keelest tõlkinud [[Rita Tasa]] *14. "Ärgem rääkigem raamidest! Kujutava kunsti motiive eesti luules". Koostanud [[Vaime Kabur]] *15. [[Anatole France]]. "Crainquebille". Koostanud [[Ott Ojamaa]], prantsuse keelest tõlkinud [[Leili-Maria Kask]] jt *16. [[Ota Pavel]]. "Ilusate sokkude surm". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *17. [[Uno Laht]]. "Bordelli likvideerimine". *18–19. [[Saulius Šaltenis]]. "Pähklileib. Henrik Monte". Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]] *20. [[Jerzy Szaniawski]]. "Professor Tutka lood". Poola keelest tõlkinud [[Gunnar Kaarend]] *21. [[Aleksandr Puškin]]. "Luulet. Uusi eestindusi". Vene keelest tõlkinud [[Kalju Kangur]] *22–23. [[Grõgir Tjutjunnõk]]. "Raudrohi". Ukraina keelest tõlkinud [[Harald Rajamets]], [[Andres Jaaksoo]] *24. [[Eha Lättemäe]]. "Metsamarju. Mõtsamarju". *25–26. [[Vladimir Lidin]]. "Lillede kastmise tund". Vene keelest tõlkinud [[Kiira Sipjagina]] *27–30. [[William Faulkner]]. "Isaac McCaslini lugu". Inglise keelest tõlkinud [[Jaak Rähesoo]] *31. [[Arvo Valton]]. "Pööriöö külaskäik". *32. "Runo radadel. Nõukogude Karjala luulet". Valinud ja soome keelest tõlkinud [[Eha Lättemäe]] *33. [[Johann Wolfgang Goethe]]. "Aforisme". Valinud ja saksa keelest tõlkinud [[Mati Hint]] *34. [[Viivi Luik]]. "Salamaja piir". *35. [[Kristiina Pelto-Timperi]]. "Sirelisuru". Soome keelest tõlkinud [[Toomas Niit]] *36. [[Enn Vetemaa]]. "Püha Susanna ehk Meistrite kool". *37–39. [[Sven Fagerberg]]. "Valgeks võõbatud süda". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *40–41. [[Vassili Aksjonov]]. "Teekond tühjade tünnidega". Vene keelest tõlkinud [[Teet Kallas]] *42–43. [[Luigi Pirandello]]. "Heinrich IV". Itaalia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *44. [[Rein Saluri]]. "Külalised". *45–46. [[Rabindranath Tagore]]. "Aednik". Inglise keelest tõlkinud [[Uku Masing]] *47–48. [[Elisabeth Aspe]]. "Ennosaare Ain". *49–52. [[Jørgen-Frantz Jacobsen]]. "Barbara". Taani keelest tõlkinud [[Arvo Alas]] ==1975== 1975. a. avanumbriks oli toimetusel ette valmistatud topeltnumber "Laustud sõna lagub: valik eesti vanasõnu". Alguses kõik laabus, saadi trükiluba, trükiti tiraaž valmis, saadi ka ilmumisluba ning valmistuti tiraaži ettetellijatele ja kaubandusvõrku laiali saatma. Viimasel hetkel keelati aga otse Moskvast ära raamatu trükikojast väljasaatmine, ametlikult põhjendades seda roppude sõnade hulgaga raamatus. Toonane LR-i toimetaja [[Jüri Ojamaa]] kahtlustas oma mälestustes<ref>[http://www.digar.ee/id/nlib-digar:223222 Õpetajate Leht, nr 47–48, 24. detsember 2003, lk 16]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} (Digar.ee)</ref> aga, et tegelik põhjus oli sarja kuuluvate raamatute samas numbris avaldatud bibliograafia, mis sisaldas ka mitmete selleks ajaks põlu alla sattunud kirjanike teoseid. Tiraaž hävitati ja asendati kiirkorras "Niidermaadega". Samas on üksikud eksemplarid seda hävitatud raamatut säilinud (ilmselt tõid trükitöölised mõned raamatud salaja trükikojast välja) ning tegu on haruldaseima raamatuga "Loomingu raamatukogu" sarjas. *1–2. [[Vsevolod Ivanov]]. "Niidermaad". Vene keelest tõlkinud [[Maret Käbin]], [[Maiga Varik]], koostanud ja järelsõna [[Valeri Bezzubov]] *3–4. [[Anatol Kudravets]]. "Mälestamispäev". Vene keelest tõlkinud [[Paul Mõtsküla]] *5. [[Mario Vargas Llosa]]. "Kutsikad". Hispaania keelest tõlkinud [[Jüri Talvet]] *6. [[Anar]]. "Dante juubel". Tõlkinud [[Ly Seppel]] *7–8. [[Thornton Wilder]]. "San Luis Rey sild". Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]] *9. [[Mati Unt]]. "Via regia". *10–11. [[Aleksandr Borin]]. "Avarii". Vene keelest tõlkinud [[Karl-Hanto Selmet]] *12–13. [[Antonin Artaud]]. "Esseid ja kirju". Prantsuse keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]] *14–16. [[Redik Soar]]. "Esimesilt päevilt". *17–20. [[Konstantin Simonov]]. "Kakskümmend päeva sõjata". Vene keelest tõlkinud [[Elvi Lehiste]] *21. [[Mihhail Šolohhov]]. "Keeris". Vene keelest tõlkinud [[Otto Samma]] *22. [[Jüri Üdi]]. "Armastuskirjad". *23. [[Thomas Mann]]. "Seadus". Saksa keelest tõlkinud [[Lii Ojamaa]] *24. [[Roald Dahl]]. "Musi mopsti". Inglise keelest tõlkinud [[Andres Ehin]] *25–26. [[Jüri Jürison]]. "Eestimehe teekond ümber maailma «Askoldi» laeva peal". Kokku pannud [[Juhan Peegel]] *27. [[Italo Svevo]]. "Kaks novelli". Itaalia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *28–31. [[Taisto Huuskonen]]. "Terasetorm Karjala kannasel". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *32–33. [[Pascal Lainé]]. "Irrevolutsioon". Prantsuse keelest tõlkinud [[Merike Riives]] *34. [[Toomas Vint]]. "Ringmäng". *35. [[Kurt Vonnegut]]. "Õnne sünnipäevaks, Wanda June". Inglise keelest tõlkinud [[Valda Raud]] *36–37. [[Mykolas Sluckis]]. "Neidude pühapäev". Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]] *38–39. [[Hjalmar Söderberg]]. "Doktor Glas". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *40. "Trükkal J. W. Lackneri tapmine". Saksa keelest tõlkinud [[Aldo Roomere]] *41. [[Enn Vetemaa]]. "Jälle häda mõistuse pärast". *42. [[August Strindberg]]. "Preili Julie". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] *43–46. [[Veijo Meri]]. "Aleksis Stenvalli elu". Soome keelest tõlkinud [[Endel Mallene]] *47–52. [[Friedrich Wilhelm Willmann]]. "Juttud ja teggud". ==1976== *1. [[Riho Lahi]]. "Vanaisa jutud". *2. [[Jack London]]. "Lõke". Inglise keelest tõlkinud [[Ester Heinaste]] *3–4. [[Rabindranath Tagore]]. "Gitandžali". Inglise keelest tõlkinud [[Uku Masing]] *5. [[Bruno Traven]]. "Bandiitide tohter". Saksa keelest tõlkinud ja eessõna [[Viktor Tomberg]] *6. [[Arvo Valton]]. "Muinasjutt Grandi leidmisest". *7–9. [[Daniil Hrabrovitski]]. "Tule taltsutamine". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]] *10–11. [[Olev Remsu]]jev. "Homne karikakar". *12–13. [[Nikolai Baturin]]. "Oaas". *14. [[Hando Runnel]]. "Mõru ning mööduja". *15–16. [[Ulrich Plenzdorf]]. "Noore W. uued kannatused". Saksa keelest tõlkinud [[Rita Tasa]] *17–20. [[Andres Saal]]. "Vambola". *21. [[Aleksandrs Čaks]]. "Minu armastus". Läti keelest tõlkinud [[Ita Saks]] *22. [[Pierre Gascar]]. "Naised". Prantsuse keelest tõlkinud [[Imre Pullman]] *23–25. [[Otia Iosseliani]]. "Tähesadu". Gruusia keelest tõlkinud [[Merike Pau]] *26. [[Romualdas Granauskas]]. "Loojanguvana". Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]] *27. [[Paavo Haavikko]]. "Neliteist valitsejat. Rääkida, vastata, õpetada". Soome keelest tõlkinud [[Minni Nurme]], [[Eha Lättemäe]], [[Paul-Eerik Rummo]] *28–29. [[Evelyn Waugh]]. "Kallis kadunuke". Inglise keelest tõlkinud [[Helmi Tillemann]] *30–31. [[Willy Sørensen]]. "Kummalised lood". Taani keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] *32. [[Enn Vetemaa]]. "Roosiaed". *33. [[Karl Ernst von Baer]]. "[[Eestlaste endeemilistest haigustest]]". Ladina keelest tõlkinud [[Ülo Torpats]] *34–37. [[Boriss Balter]]. "Nägemiseni, poisid!" Vene keelest tõlkinud [[Lembe Hiedel]] *38–39. [[Curzio Malaparte]]. "Kriket Poolas". Itaalia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *40–41. [[Karel Čapek]]. "Retk Hispaaniasse". Tšehhi keelest tõlkinud [[Aleksander Raid]] *42. [[Vladimir Anikanov]]. "Miniatuur". Vene keelest tõlkinud [[Victoria Traat]] *43. [[Eila Pennanen]]. "Saladus". Soome keelest tõlkinud ja eessõna [[Luule Sirp]] *44–45. [[L'udo Zúbek]]. "Varjatud allikas". Slovaki keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *46–47. [[Nikolai Tihhonov (kirjanik)|Nikolai Tihhonov]]. "Kahekordne vikerkaar". Vene keelest tõlkinud [[Endel Sõgel]], [[Maiga Varik]] *48. [[Jón Óskar]]. "Minu nägu ja sinu nägu". Islandi keelest tõlkinud [[Arvo Alas]] *49. [[Ants Paikre]]. "Kirjeldamatu, asendamatu". *50. [[Jorge Luis Borges]]. "Kunsttükid". Hispaania keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]] *51. [[Riho Mesilane]]. "Veterinaari esimene nädal". *52. [[Kaissõn Kulijev]]. "Niikaua kui püsivad mäed". Balkaari keelest tõlkinud ja järelsõna [[Andres Jaaksoo]] ==1977== *1. [[Asta Põldmäe]]. "Me". *2–3. [[Richard Brautigan]]. "Arbuusisuhkrus". Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]] *4. "Viis tüdrukut ja kaheksa poissi: valik «Noorte kirjandussündmusest '76»". *5–6. [[Anatoli Lunatšarski]]. "Vabastatud Don Quijote". Vene keelest tõlkinud ja eessõna [[Hans Luik]], värsid tõlkinud [[Valeeria Villandi]] *7–8. [[Maximilian Põdder]]. "Bob Ellerhein". *9. [[Juri Vlassov]]. "Välkvalge hetk". Vene keelest tõlkinud ja järelsõna [[Paavo Kivine]] *10–13. [[Ákos Kertész]]. "Makra". Ungari keelest tõlkinud ja järelsõna [[Edvin Hiedel]], värsid tõlkinud [[Lembe Hiedel]] *14–15. [[Pu Songling]]. "Libarebased". Vene keelest tõlkinud [[Andres Ehin]] *16. [[Ustav Mikelsaar]]. "Ohver". *17–19. [[Juri Trifonov]]. "Teine elu". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]] *20–21. [[Camilo José Cela]]. "Apelsin on talvine vili". Hispaania keelest tõlkinud [[Ants Viir]], [[Ott Ojamaa]] *22–23. [[Maksud Ibrahimbäjov]]. "Ja ei olnud paremat venda". Vene keelest tõlkinud [[Maiga Varik]] *24. "[[Dhammapada]]". Paali keelest tõlkinud [[Linnart Mäll]] *25–26. [[Regīna Ezera]]. "Zooloogilised novellid". Läti keelest tõlkinud [[Valli Helde]] *27. [[Teet Kallas]]. "Insener Paberiti juhtum". *28–31. [[Carlo Cassola]]. "Bube pruut". Itaalia keelest tõlkinud [[Anne Kalling]] *32–33. [[Viktoria Tokareva]]. "Tüütu tüüp". Vene keelest tõlkinud [[Indrek Kaber]] *34. "Vastutus: Soomerootsi novelle". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] *35. [[Algirdas Pocius]]. "Hommikul, kui vaevas uni". Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]] *36. [[Salvador Espriu]]. "Labürindi lõpp". Valinud ja katalaani keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]] ja [[Jüri Talvet]] *37–39. [[Jean-Pierre Chabrol]]. "Kuulus tugitool". Prantsuse keelest tõlkinud [[Leili-Maria Kask]] *40. [[Nodar Dumbadze]]. "Päike". Gruusia keelest tõlkinud [[Juta Bedia]] *41–43. [[Anatoli Koni]]. "Mälestusi Vera Zassulitši kohtuasjast". Vene keelest tõlkinud [[Aino Lukas]] *44–45. [[Paul Kuusberg]]. "Linnukesega". *46–47. [[Joyce Carol Oates]]. "Neli suve". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]] ja [[Kersti Tigane]] *48. [[Stanisław Jerzy Lec]]. "Sugemata mõtted". Poola keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] ja [[Arvo Valton]] *49. [[Aino Pervik]]. "Umimetsades". *50–52. [[Günter Kunert]]. "Sorida laekais". Saksa keelest tõlkinud [[Toivo Tasa]] ==1978== *1–3. [[A. H. Tammsaare]]. "Mõtteid ja mõtisklusi". *4–5. [[Ronald David Laing]]. "Omadega puntras". Inglise keelest tõlkinud [[Paul-Eerik Rummo]] *6. [[Aulikki Oksanen]]. "Kirsivargad". Soome keelest tõlkinud [[Ants Paikre]] *7–8. [[Eyvind Johnson]]. "Oli aasta 1914". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *9–10. [[Jordan Radičkov]]. "Püssirohuaabits". Bulgaaria keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *11. [[Ludvig Holberg]]. "Mäeotsa Jeppe ehk mats mõisahärraks". Taani keelest tõlkinud [[Arvo Alas]] *12–13. [[Daniil Granin]]. "Nimekaim". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *14. [[Hubert Matve]]. "Karedad lood". *15–17. [[Jean Cocteau]]. "Kolm näidendit". Prantsuse keelest tõlkinud [[Tatjana Hallap]], [[Häidi Kolle]], [[Henno Rajandi]] *18. [[Kalju Saaber]]. "Mees, naine ja bernhardiin". *19–20. [[Dibaš Kaintšin]]. "Kaktantši ja teisi jutte". Vene keelest tõlkinud [[Sulev Hallik]] *21–22. [[Vojtĕch Steklač]]. "Hüvasti, mu arm". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *23. [[Andrei Balabuhha]]. "Eelkäijad". Vene keelest tõlkinud [[Astrid Kabur]] *24–26. [[Jawaharlal Nehru]]. "India avastamine". Inglise keelest tõlkinud [[Maret Kark]] *27–28. [[Vytautas Martinkus]]. "Tuulelipp perekonnapeoks". Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]] *29. [[Boriss Lavrenjov]]. "Tuul". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Karindi]] *30–33. [[Jerome K. Jerome]]. "Kolm meest paadis (koerast rääkimata)". Inglise keelest tõlkinud [[Tiiu Viires]] *34. [[Tatjana Suhhotina-Tolstaja]]. "Minu isa surm ja tema lahkumise tagapõhi". Vene keelest tõlkinud [[Lembe Hiedel]] *35. [[Enn Vetemaa]]. "Jälle Püha Susanna ehk armastuse kool". *36–37. [[Ingmar Bergman]]. "Stseenid ühest abielust". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]] *38. [[Timur Pulatov]]. "Valdused". Vene keelest tõlkinud [[Maiga Varik]] *39. [[Vahagn Grigorjan]]. "Lukkupandud tuba". Armeenia keelest tõlkinud [[Andres Jaaksoo]] *40. [[Katre Ligi]]. "Kõigest ei kõnni ära". *41–42. [[Aleksandr Gelman]]. "Tagasiside". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]] *43–44. [[Ryunosuke Akutagawa]]. "Hammasrattad". Jaapani keelest tõlkinud [[Ülle Udam (filoloog)|Ülle Udam]] *45. [[Galina Kornilova]]. "Kesköised jalutuskäigud". Vene keelest tõlkinud [[Elvi Lehiste]] *46–47. [[Martin Walser]]. "Kõrvalhaak. Toalahing". Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Kokla]] *48–49. [[Andrei Bitov]]. "Lahkuv Monahhov". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa|J. Aam]], värsid tõlkinud [[Valeeria Villandi]] *50–51. [[Nikolai Pärna]]. "Rütm, elu ja looming". *52. [[Vicente Aleixandre]]. "Südame ajalugu". Hispaania keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]], [[Jüri Talvet]] ==1979== *1. [[Rein Saluri]]. "Mees teab". *2–3. [[Patrick White]]. "Hiilija öö. Kakaduud". Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]] *4–5. [[Juri Oleša]]. "Ei ühtki päeva reata". Vene keelest tõlkinud [[Maret Käbin]] *6. [[Günter Herburger]]. "Külakooliõpetaja Hofer. Suvistejuhtum". Saksa keelest tõlkinud [[Helgi Loik]] *7. [[Imants Ziedonis]]. "Epifaaniad". Läti keelest tõlkinud [[Ita Saks]] *8. [[Pio Baroja]]. "Vagabund Elizabide". Hispaania keelest tõlkinud [[Asta Põldmäe]] ja [[Jüri Talvet]] *9–10. [[Jerzy Broszkiewicz]]. "Lemuel Gulliveri kaks seiklust. Väljavõte vanast kroonikast". Poola keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *11–13. [[Jakob Pärn]]. "Oma tuba, oma luba. Must kuub". *14–15. [[Juan Rulfo]]. "Pedro Páramo". Hispaania keelest tõlkinud [[Tatjana Hallap]] *16. [[Viktor Konetski]]. "Viimast korda Antverpenis". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]] *17. "Lugusid vanast Tallinnast". Koostanud [[Isidor Goldman]] *18–19. "Leningradi vanad puud: Leningradi kirjanike lühijutte". Vene keelest tõlkinud [[Paul Mõtsküla]] jt, koostanud [[Vladimir Bahtin]] *20–21. [[Erno Paasilinna]]. "Kadunud armee". Soome keelest tõlkinud [[Ants Paikre]] *22. [[Juozas Aputis]]. "Ah, Teofilis!" Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]] *23–24. [[Leonardo Sciascia]]. "Igati". Itaalia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *25–26. [[Ivan Maiski]]. "Bernard Shaw ja teised". Vene keelest tõlkinud ja järelsõna [[Aino Lukas]] *27. [[Lao-zi]]. "Daodejing. Kulgemise väe raamat". Hiina keelest tõlkinud ja eessõna [[Linnart Mäll]] *28–29. [[Ilja Ilf]], [[Jevgeni Petrov]]. "Õilis isik". Vene keelest tõlkinud [[Sulev Hallik]] *30–32. [[Hans Scherfig]]. "Idealistid". Taani keelest tõlkinud [[Arvo Alas]] *33–36. [[Konstantin Simonov]]. "Me ei saa enam kokku ...". Vene keelest tõlkinud [[Maiga Varik]] *37–38. "Üheksateist ööd: valitud lugusid araabia jutukogust «[[Tuhat üks ööd|Tuhat üks ööd»]]". Vene keelest tõlkinud [[Ly Seppel]] ja [[Andres Ehin]] *39. [[Ike Volkov]]. "Sügis äärelinna teatris: luuletusi 1970–1976". *40–42. [[Vsevolod Meierhold]]. "Meierhold meierholdluse vastu". Valinud ja vene keelest tõlkinud [[Reet Reiljan]] *43–46. [[Mario Soldati]]. "Näitleja". Itaalia keelest tõlkinud [[Anne Kalling]], luuletõlked [[Linda Ruud]] *47–48. [[Revaz Inanišvili]]. "Keegi jääb bussist maha. Helesinine lõngakera". Gruusia keelest tõlkinud [[Juta Bedia]] *49–51. [[Jüri Tuulik]]. "Vares" *52. [[Christopher Geiser]]. "Tuba hommikueinega". Saksa keelest tõlkinud [[Toivo Tasa]] ==1980== *1–2. "Purjetan punasta merda: valik regivärsilisi merelaule". Koostanud [[Hilja Kokamägi]] *3. [[Flannery O'Connor]]. "Tõusuteel kohtuvad kõik". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]] *4. [[Nikolai Bulgakov]]. "Ma lähen õue". Vene keelest tõlkinud [[Toomas Kall]] *5–8. [[Robert Merle]]. "Kaitstud mehed". Prantsuse keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]] *9–10. [[Harijs Gāliņš]]. "Surma oksjon". Läti keelest tõlkinud [[Valli Helde]] *11–12. [[Stig Claesson]]. "Kes armastab Yngve Frejd". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]] *13. [[Sergei Voronin]]. "Kümme juttu". Vene keelest tõlkinud [[Vaime Kabur]], [[Mare Mauer]] *14. [[Anastass Mikojan]]. "Mälestusi Leninist". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]] *15–17. [[Raimondas Kašauskas]]. "Mootorratturid". Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]] *18–19. [[Jaan Kross]]. "Kajalood". *20. [[Azorín]]. "Väikese filosoofi pihtimused". Hispaania keelest tõlkinud [[Tiiu Põder]], [[Asta Põldmäe]] *21–22. [[Sergei Zalõgin]]. "Minajutud". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *23–24. [[Alpo Ruuth]]. "Uudishimulikud". Soome keelest tõlkinud [[Malle Veisserik]] *25–26. "Sõna 1: noorte loomingut". Koostaja [[Mihkel Mutt]] *27. [[Oralhan Bokejev]]. "Ardak".; [[Rollan Seisenbajev]]. "Rindelaulud".; [[Muhtar Magauin]]. "Hämarus": Kasahhi nüüdisproosat. Vene keelest tõlkinud [[Priit Sakkeus]] *28–29. [[Pavel Vežinov]]. "Barjäär". Bulgaaria keelest tõlkinud [[Mare Saks-Zaneva]] *30. [[Aleksandr Grin]]. "Rotipüüdja". Vene keelest tõlkinud [[Teet Kallas]] *31–32. [[Juri Araktšejev]]. "Segadus". Vene keelest tõlkinud [[Rein Prii]] *33. [[Andres Ehin]]. "Ajaviite peerud lähvad lausa lõkendama". *34–35. [[Johannes Aavik|J. Randvere]]. "Ruth" *36–39. [[Herbert Ernest Bates|H. E. Bates]]. "Armastatud Lydia". Inglise keelest tõlkinud [[Helmi Tillemann]] *40–41. "Bhagavadgītā". Sanskriti keelest tõlkinud [[Linnart Mäll]] *42–45. [[Gabriel García Márquez]]. "Kadunud aja meri". Hispaania keelest tõlkinud [[Jüri Talvet]] *46–47. "Sõna 2: noorte loomingut". *48–49. [[Odisseas Elitis]]. "Õige on". Uuskreeka keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *50–52. [[Isaac Bashevis Singer]]. "Surnud moosekant". Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]] ==1981== *1. [[Mihkel Mutt]]. "Mehed". *2–3. [[Janusz Glowacki]]. "Paradiis". Poola keelest tõlkinud [[Helgi Loik]] *4–5. [[Federico Fellini]], [[Tonino Guerra]]. "Amarcord". Itaalia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *6. [[Friedrich Dürrenmatt]]. "Herakles ja Augeiase tall". Saksa keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]], värsid tõlkinud [[Ain Kaalep]] *7–9. [[Viktor Astafjev]]. "Karjapoissi-karjapiigat". Vene keelest tõlkinud [[Paul Mõtsküla]] *10. [[Wolfgang Kohlhaase]]. "Uusaasta Balzaciga". Saksa keelest tõlkinud [[Rita Tasa]] *11–13. [[Vjatšeslav Kondratjev]]. "Saška". Vene keelest tõlkinud [[Sulev Hallik]] *14–15. [[Matti Mazajev]]. "Triumfivärav". Soome keelest tõlkinud [[Ants Paikre]] *16–17. [[John Fowles]]. "Eebenipuust torn". Inglise keelest tõlkinud [[Jaak Rähesoo]] *18–20. [[Ivan Bunin]]. "Suure paastu esmaspäev". Koostanud ja järelsõna [[Valeri Bezzubov]], vene keelest tõlkinud [[Maret Käbin]] *21–22. [[Vilhelm Moberg]] "Kohtunik". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *23. [[Anar]]. "Kontakt". Vene keelest tõlkinud [[Maiga Varik]] *24. [[Vladimirs Kaijaks]]. "Ämblik". Läti keelest tõlkinud [[Kalev Kalkun]] *25–26. [[Arvo Valton]]. "Arvidi maailmareis". *27–30. [[Fjodor Dostojevski]]. "Inimene on saladus". Vene keelest tõlkinud [[Peeter Torop]] *31. "Sõna 3: loominguliste kirjandusklubide liikmete loomingut". Koostaja [[Henn-Kaarel Hellat]] *32–33. [[Natalia Ginzburg]]. "See oli nii. Ambur". Itaalia keelest tõlkinud [[Anne Kalling]], [[Merike Pau]] *34–35. [[Theodor Kallifatides]]. "Armastus". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]] *36. [[Juri Sbitnev]]. "Põdrajaht". Vene keelest tõlkinud [[Silvia Vissak]] *37–38. [[Jón Helgason]]. "Sõnade jäljed tänaval". Islandi keelest tõlkinud [[Arvo Alas]] *39. [[Saulius Tomas Kondrotas]]. "Kentaurivapi suguvõsa". Leedu keelest tõlkinud [[Tiiu Sandrak|Tiiu Jõgi]]. *40. [[Rein Saluri]]. "Kala metsas". *41–42. [[Aleksandr Gelman]]. "Meie, allakirjutanud". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]] *43–44. [[Juhani Peltonen]]. "Märtsiudu". Soome keelest tõlkinud [[Peep Nemvalts]] *45–46. [[Karel Čapek]]. "Kuidas sünnib näitemäng. Kuidas tehakse filmi". Tšehhi keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]] *47. "Sõna 4: noorte loomingut". Koostaja [[Mihkel Mutt]] *48–51. [[Hermynia Zur Mühlen]]. "Lõpp ja algus". Saksa keelest tõlkinud [[Viktor Sepp]] *52. [[Jaan Kross]]. "Ülesõidukohad". ==1982== *1. [[Teet Kallas]]. "Arvi kamin". *2. [[Sergei Narovtšatov]]. "Absoluut". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *3–4. [[Šāntideva]]. "Bodhitšarjāvatāra". Sanskriti keelest tõlkinud [[Linnart Mäll]] *5–7. [[Viktor Kazko]]. "Kohtupäev". Vene keelest tõlkinud [[Valeeria Villandi]] *8. [[Thomas Mann]]. "Mario ja võlur". Saksa keelest tõlkinud [[Vilma Jürisalu]] *9–10. "Lugupeetud vannutatud mehed: valik vene advokaatide kohtukõnesid". Vene keelest tõlkinud [[Aino-Eevi Lukas]] *11. <nowiki>[</nowiki>[[Endel Nirk]]<nowiki>]</nowiki>. "Krahviproua Genoveva pihtimused ehk ühe paljukannatanud naisterahva iseäralik ja väga tähelepanuväärne ajalik elukäik, tema enese poolt kõige tõepärasemalt jutustatud. Saksakeelsest käsikirjast ümber pannud ja trükki toimetanud E. N. Hermelin, eraõpetlane Kilplas" *12–13. [[Vladimir Tendrjakov]]. "Kuuskümmend küünalt". Vene keelest tõlkinud [[Sulev Hallik]] *14–15. [[Joaquín Grau]]. "Diktaatori surm". Hispaania keelest tõlkinud [[Tiiu Põder]], [[Asta Põldmäe]] *16–18. [[Aleksandr Žitinski]]. "Trepp". Vene keelest tõlkinud [[Teet Kallas]] *19. [[Hans Laansalu]]. "Tuuline saar". *20–21. [[Josef Frais]]. "Mehed maa-aluselt mandrilt". Tšehhi keelest tõlkinud [[Küllike Tohver]] *22. [[Banguolis Balaševičius]]. "Kümme tuhat Einsteini". Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]] *23–24. [[Grigori Baklanov]]. "Vähem vendade seast". Vene keelest tõlkinud [[Maret Käbin]] *25–26. [[Aivars Kalve]]. "Hüvastijätt". Läti keelest tõlkinud [[Valli Helde]] *27–29. [[Leonid Andrejev]]. "Saatana päevik". Vene keelest tõlkinud [[Virve Krimm]] *30–32. [[Joan Didion]]. "Meie ühised palved". Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]] *33–35. "Grettir Ásmundripoja saaga". Vanaislandi keelest tõlkinud [[Arvo Alas]] *36–37. [[Anatoli Agranovski]]. "Oma ala meister". Vene keelest tõlkinud [[Rein Prii]] *38–39. "Sõna 5: noorte loomingut". Koostaja [[Mihkel Mutt]] *40. [[Arthur Bloch]]. "Murphy seadus ja teisi põhjusi, miks asjad untsu lähevad". Inglise keelest tõlkinud [[Toomas Niit]] *41–43. [[Maulana Fahruddin Ali Safi]]. "Inimlikud imetabasused". Pärsia-tadžiki keelest tõlkinud [[Haljand Udam]] *44–46. [[James Aldridge]]. "Viimne pilguheit". Inglise keelest tõlkinud [[Tiiu Viires]] *47–48. [[Timo K. Mukka]]. "Laul Sipirja lastest". Soome keelest tõlkinud [[Ants Paikre]] *49. [[Bjørnstjerne Bjørnson]]. "Maateadus ja armastus". Norra keelest tõlkinud [[Arvo Alas]] *50–51. [[Ernesto Sábato]]. "Tunnel". Hispaania keelest tõlkinud [[Tiiu Põder]], [[Asta Põldmäe]] *52. [[Juri Trifonov]]. "Äraspidi maja". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]] ==1983== *1. [[Joel Sang]]. "Abisõnad". *2–3. [[Stendhal]]. "Lamiel". Prantsuse keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]] *4. [[Boriss Jekimov]]. "Tohuvabohu". Vene keelest tõlkinud [[Tiito Himma]] *5–7. [[Virginia Woolf]]. "Tuletorni juurde". Inglise keelest tõlkinud [[Malle Talvet]], [[Jaak Rähesoo]] *8–9. [[Leonid Zorin]]. "Peateema". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *10–11. [[Elias Canetti]]. "Maailm peas". Saksa keelest tõlkinud [[Toivo Tasa]] *12–13. "[[Šukasaptati]]: papagoi seitsekümmend juttu". Sanskriti keelest tõlkinud [[Linnart Mäll]] *14–17. [[Vidiadhar Surajprasad Naipaul|V. S. Naipaul]]. "Sissid". Inglise keelest tõlkinud [[Mati Soomre]] *18. [[Valentin Tšernõhh]]. "Halamisest pole abi". Vene keelest tõlkinud [[Heli Speek]], [[Olev Remsu]] *19. [[Veera Saar]]. "Ira". *20–21. [[Jaroslav Hašek]]. "Geniaalne idioot". Tšehhi keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]] *22–23. [[Peet Vallak]]. "Hinge taud". *24–25. [[Vadim Šefner]]. "Viie veaga noormees ehk ühe lihtsameelse pihtimus". Vene keelest tõlkinud [[Maiga Varik]] *26. [[Hugo Raudsepp]]. "Sinimandria". *27. [[Franz Kafka]]. "Öösel". Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]] *28. [[Vladimir Majakovski]]. "Vladimir Majakovski: kahevaatuseline tragöödia proloogi ja epiloogiga". Vene keelest tõlkinud [[Arvi Siig]] *29. "Sõna 6: noorte loomingut". Koostanud [[Mihkel Mutt]] *30–33. [[Lidia Seifullina]]. "Seaduserikkujad". Vene keelest tõlkinud [[Boris Kabur]] *34–35. [[Johan Bargum]]. "Eradetektiiv". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *36–39. [[Abel Posse]]. "Daimon". Hispaania keelest tõlkinud [[Tatjana Hallap]] *40. "Kui palju on maailmas värve: valik soome nüüdisluulet". Koostanud [[Endel Mallene]], soome keelest tõlkinud [[Ants Paikre]] jt. *41–43. [[Vladimir Levi]]. "Kunst olla ise". Vene keelest tõlkinud [[Mare Mauer]], [[Vaime Kabur]] *44–45. [[Jean Giono]]. "Külajutud". Prantsuse keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]] *46. [[Danielius Mušinskas]]. "Õhtu, mille pani kirja Mickus". Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]] *47–49. [[Doris Lessing]]. "Ellujäänu mälestused". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]] *50. [[Rezo Tšeišvili]]. "Luca Pacioli viimased eluaastad". Gruusia keelest tõlkinud [[Merike Pau]] *51–52. [[Áron Tamási]]. "Talv orus". Ungari keelest tõlkinud [[Edvin Hiedel]] ==1984== *1–2. [[Gustav Suits]]. "Noor Kreutzwald". *3. [[Juri Bondarev]]. "Hetked". Vene keelest tõlkinud [[Rein Põder]] *4–5. [[Ilkka Pitkänen]]. "Pasi ja Lennu. Tavalised inimesed". Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]] *6–8. [[Jarosław Iwaszkiewicz]]. "[[Inglite Joanna]]". Poola keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *9. [[Kōbō Abe]]. "Härra S. Karma kuritöö". Jaapani keelest tõlkinud [[Agu Sisask]] *10–11. [[Māra Svīre]]. "Õdus õhtu kahekesi". Läti keelest tõlkinud [[Kalev Kalkun]] *12–13. [[Maksud Ibrahimbäjov]]. "Õnneliku lõpuga lugu". Vene keelest tõlkinud [[Maiga Varik]] *14–15. [[Christiane Baroche]]. "Süvavesi". Prantsuse keelest tõlkinud [[Häidi Kolle]] *16. [[Mihhail Roštšin]]. "Täiskasvanute maailm". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]] *17–19. [[Fernando Namora]]. "Pühapäeva õhtupoolikul". Portugali keelest tõlkinud [[Meelike Palli]] *20–21. [[Daniil Granin]]. "Veel nähtav on me jälg". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *22–24. [[Dina Kalinovskaja]]. "Oo laupäev!" Vene keelest tõlkinud [[Tiito Himma]] *25. [[Per Olov Enquist]]. "Vihmausside elust". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *26. [[Rosen Bosev]]. "Taevane maja". Bulgaaria keelest tõlkinud [[Mare Zaneva]] *27–28. [[Anatoli Kim]]. "Gurini utoopia". Vene keelest tõlkinud [[Sulev Hallik]] *29–32. [[William Heinesen]]. "Kadunud moosekandid". Taani keelest tõlkinud [[Arvo Alas]] *33–34. [[Mihhail Veller]]. "Ühesõiduhobu". Vene keelest tõlkinud [[Tiito Himma]], [[Teet Kallas]] *35. [[Truman Capote]]. "Hommikueine [[Tiffany]] juures". Inglise keelest tõlkinud [[Udo Uibo]], kommenteerinud [[Enn Soosaar]] *36. "Sõna 7". Koostaja [[Mihkel Mutt]] *37. [[Jevgeni Bogat]]. "Kuristiku kohal. Õppetund". Vene keelest tõlkinud [[Rein Prii]] *38–39. [[Mati Unt]]. "Räägivad". *40–41. [[Juri Štšerbak]]. "Väike jalgpallimeeskond". Ukraina keelest tõlkinud [[Harald Rajamets]] *42. [[Octavio Paz]]. "Alati on olevik". Hispaania keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]], [[Jaan Kaplinski]], [[Asta Põldmäe]], [[Jüri Talvet]] *43.–46. [[Robert Walser]]. "Abiline". Saksa keelest tõlkinud [[Rita Tasa]] *47. [[Juri Tšernjakov]]. "Punt". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]] *48. [[Arthur Bloch]]. "Murphy seadus: teine raamat. Uusi põhjusi, miks asjad untsu lähevad". Inglise keelest tõlkinud [[Toomas Niit]] *49.–52. [[Mihály Sükösd]]. "Eeluurimisvangistus. Kummardus Ingmar Bergmanile". Ungari keelest tõlkinud [[Tiiu Kokla]] ==1985== *1–2. [[Valmar Adams]]. "Oomega: esseid ja murdmemuaare". *3. [[Karel Čapek]]. "[[RUR. Rossum's Universal Robots]]". Tšehhi keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]] *4–5. [[Valeri Brjussov]]. "Viimased leheküljed naise päevikust. Mozart". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Pärni]] *6–7. [[Pentti Saarikoski]]. "On või ei ole. Euroopa serval". Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]] *8–9. [[Anatoli Makarov]]. "Kevadtalveöö". Vene keelest tõlkinud [[Virve Krimm]] *10–11. "Täiskuutaeva all: valimik hiina ja jaapani luulet". Klassikalisest hiina keelest tõlkinud [[Jaan Kaplinski]], klassikalisest jaapani keelest tõlkinud [[Rein Raud]] *12–13. [[Boriss Šubin]]. "Doktor Tšehhov". Vene keelest tõlkinud [[Boris Kabur]] *14–16. [[Karin Boye]]. "Kallokaiin". Rootsi keelest tõlkinud [[Katrin Korv]] *17–18. [[Dale Wasserman]]. "[[Lendas üle käopesa (näidend)|Lendas üle käopesa]]". Inglise keelest tõlkinud [[Mati Soomre]] *19–21. [[Boriss Vassiljev]]. "Sõda algas homme". Vene keelest tõlkinud [[Tiito Himma]] *22. [[Paul Kuusberg]]. "Kes ta oli?" *23. [[Julio Cortázar]]. "Tseremooniad". Hispaania keelest tõlkinud [[Mart Tarmak]] *24. [[Sattor Tursun]]. "Elu punaste küngaste jalamil". Tadžiki keelest tõlkinud [[Haljand Udam]] *25–26. [[Marie Cardinal]]. "Võti väljaspool". Prantsuse keelest tõlkinud [[Ilotar Aavisto]] *27. [[Valter Udam]]. "Vastutus". *28–30. [[Viktors Lagzdiņš]]. "Mõrv metsatalus". Läti keelest tõlkinud [[Kalev Kalkun]] *31. [[Graham Greene]]. "Kaotaja teeb puhta töö". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]] *32. [[Ilja Varšavski]]. "Veel üks lask". Vene keelest tõlkinud [[Ants Paikre]] *33–34. [[Ryszard Klyć]]. "«Kakaduu»". Poola keelest tõlkinud [[Helgi Loik]] *35–38. [[Gertrude Stein]]. "Alice B. Toklase autobiograafia". Inglise keelest tõlkinud [[Malle Talvet]] *39. [[Stasys Kašauskas]]. "Meie, Aadama lapsed: irooniline proosa". Leedu keelest tõlkinud [[Valvi Strikaitienė]] *40–42. [[Onelio Jorge Cardoso]]. "Mulle meeldib meri". Hispaania keelest tõlkinud [[Jüri Talvet]] *43–44. [[Kurt Tucholsky]]. "Pärast". Saksa keelest tõlkinud [[Toivo Tasa]] *45–47. [[Peter Seeberg]]. "Karjased. Novelle". Taani keelest tõlkinud [[Arvo Alas]] *48. [[John Cheever]]. "Oi mis paradiis see näib". Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]] *49–50. [[Jüri Talvet]]. "Teekond Hispaaniasse". *51–52. "Sõna 8: noori tõlkijaid". Koostanud [[Toomas Haug]] ==1986== *1–2. [[Friedebert Tuglas]]. "Valik kirju". *3–4. [[Märta Tikkanen]]. "Sajandi armastuslugu". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] *5. [[Jevgeni Gabrilovitš]]. "Rääkige tõtt – nii, nagu asi on: stsenaarium". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]] *6–8. [[Mihkel Mutt]]. "Kallid generatsioonid". *9. [[Alberto Moravia]]. "Paradiis". Itaalia keelest tõlkinud [[Anne Kalling]] *10–11. [[Grigori Danilevski]]. "Vürstitar Tarakanova (1775–1776): ajalooline romaan". Vene keelest tõlkinud [[Helli Põld]] *12–13. [[Henri Troyat]]. "Leinav lumi". Prantsuse keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]] *14–15. "Sõna 9". Koostaja [[Toomas Haug]] *16–18. [[Liv Ullmann]]. "Muutumine". Norra keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]] *19. [[Jorge Amado]]. "Quincas Vesikuradi kolm surma". Portugali keelest tõlkinud [[Meelike Palli]] *20–21. [[Maxie Wander]]. "Tere hommikust, kallis: protokollid helilindilt". Saksa keelest tõlkinud [[Viktor Sepp]] *22–24. [[Vladimir Makanin]]. "Hingekosutus". Vene keelest tõlkinud [[Tiiu Laansoo]] jt *25–26. [[Per Gunnar Evander]]. "Ängi eluasemed". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *27. "Mustlane, ratsu, kuld, kurat ja surm: vene mustlasfolkloori". Valinud ja vene keelest tõlkinud [[Henn-Kaarel Hellat]] *28–30. [[Susan Hill]]. "Kevadkirkal aastaajal". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]] *31. [[Svava Jakobsdóttir]]. "Pidu ilumüüri ääres". Islandi keelest tõlkinud [[Arvo Alas]] *32–33. [[Mihály Babits]]. "Kurgkaliif". Ungari keelest tõlkinud [[Edvin Hiedel]] *34–37. [[Vladimír Páral]]. "Katapult: rongi-, laeva- ja lennuliinide sõiduplaan paradiisi". Tšehhi keelest tõlkinud [[Küllike Tohver]] *38. [[Guram Dotšanašvili]]. "Water(po)loo ehk taastamistööd". Gruusia keelest tõlkinud [[Merike Pau]] *39. [[Aleksandr Borin]]. "Lootusetu kohtuasi". Vene keelest tõlkinud [[Rein Prii]] *40–42. [[Hermann Hesse]]. "Siddhartha. Hommikumaaränd". Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Relve]], [[Mati Sirkel]] *43–45. [[François Mauriac]]. "Ohvritall". Prantsuse keelest tõlkinud [[Malle Talvet]], värsid tõlkinud [[Indrek Hirv]] *46–47. [[Vladimir Levi]]. "Vestlus kirjades". Vene keelest lühendatult tõlkinud [[Mare Mauer]] *48. [[Elsa Morante]]. "Andaluusia sall". Itaalia keelest tõlkinud [[Anne Kalling]], värsid tõlkinud [[Lauri Leesi]] *49–50. [[Hella Wuolijoki]]. "Koolitüdrukuna Tartus aastail 1901–1904". Soome keelest lühendatult tõlkinud [[Linda Viiding]] *51. [[Nikolae Jesinenku]]. "Maja põleb!" Vene keelest tõlkinud [[Helli Põld]] *52. [[Rein Veidemann]]. "Elu keskpäev: esseid ja pihtimusi". ==1987== *1–2. [[Oskar Luts]]. "Kirjad Maariale. Harald teotseb". *3. [[Šolem Alejchem]]. "Ülemlaul". Jidiši keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *4. [[Ramūnas Klimas]]. "Kiečius, kuupaiste ja kaherublane portvein". Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]] *5–6. [[Heinrich Böll]]. "Iiri päevik". Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]] *7–8. [[Dumitru Radu Popescu]]. "Iha". Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *9-11. [[Valentin Rasputin]]. "Raha Mariale. Tulekahi". Vene keelest tõlkinud [[Paul Mõtsküla]], [[Boris Kabur]] *12–13. [[Enn Vetemaa]]. "Tulnuk". *14–15. [[Raija Siekkinen]]. "Elu keskpunkt". Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]] *16. [[Edmunds Rudzītis]]. "Möödakäijad ja läbikäijad". Läti keelest tõlkinud [[Ita Saks]] *17–18. [[Jorge Luis Borges]]. "Aleph". Hispaania keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]] *19–21. [[Pavel Gurevitš]]. "Müstika ja tänapäev". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Pärni]] *22. [[Hagar Olsson]]. "Siidimaal. Kojutulek". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *23–24. [[David Herbert Lawrence|D. H. Lawrence]]. "Neitsi ja mustlane". Inglise keelest tõlkinud [[Mati Soomre]] *25–26. "Valik I: esseid maailmakirjandusest". Koostanud [[Toomas Haug]] *27–30. [[Giorgio Bassani]]. "Finzi-Continide aed". Itaalia keelest tõlkinud [[Ülar Ploom]], luuletõlked [[Doris Kareva]] *31–33. [[Walter Matthias Diggelmann]]. "Aga kirsipuu on olemas". Saksa keelest tõlkinud [[Ilmar Pung]] *34. [[Jaak Jõerüüt]]. "Teateid surmast". *35. [[Fazil Iskander]]. "Tšegemi Carmen. Baarimees Adgur". Vene keelest tõlkinud [[Virve Krimm]] *36. [[John Milton]]. "Areopagitica: kõne Inglise parlamendile piiramata trükivabaduse kaitseks". Inglise keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]] *37–38. [[Vennad Vainerid]]. "Allaaetud kassid ja koerad". Vene keelest tõlkinud [[Silvia Vissak]] *39. [[Torgny Lindgren]]. "[[Mao tee kalju peal]]". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] *40–42. [[Karl Ristikivi]]. "[[Lohe hambad]]". *43–44. [[Margaret Atwood]]. "Tantsutüdrukud". Inglise keelest tõlkinud [[Ann Alari]], [[Malle Klaassen]] *45. [[Indrek Hirv]]. "Uneraev". *46. [[Hugo Wormsbecher]]. "Koduõu". Saksa keelest tõlkinud [[Ela Vood]] *47–50. [[Arto Paasilinna]]. "Ulguv mölder". Soome keelest tõlkinud [[Sirje Ruutsoo]] *51–52. [[Daphne du Maurier]]. "Õunapuu". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]] ==1988== *1–2. [[Uku Masing]]. "Ehatuule maa". *3–5. [[Carson McCullers]]. "Laulatuse lummas". Inglise keelest tõlkinud [[Malle Talvet]] *6–7. "Aken sadama poole: norra novelle". Norra keelest tõlkinud [[Sigrid Kangur]], [[Arvo Alas]] *8–10. [[Antti Tuuri]]. "Viisteist meetrit vasakule. Ühe müügiagendi lugu". Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]] *11–12. [[George Orwell]]. "Loomade farm". Inglise keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]] *13. [[Sergei Kaledin]]. "Rahupaik". Vene keelest tõlkinud [[Victoria Traat]] *14–16. [[Ain Kalmus]]. "Juudas". *17. [[Dino Buzzati]]. "Merekoll". Itaalia keelest tõlkinud [[Anne Kalling]] *18–19. [[Aldous Huxley]]. "Pärast tulevärki". Inglise keelest tõlkinud [[Mati Soomre]] *20. [[Gabriela Adameșteanu]]. "Anna endale üks vaba päev". Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *21–22. [[Aapeli]]. "Pisikese Peetruse hoov". Soome keelest tõlkinud [[Endel Mallene]] *23–24. [[Günter Grass]]. "Kass ja hiir". Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]] *25–26. "Valik II: artikleid eestluse ajaloost". Koostanud [[Toomas Haug]] *27–29. [[Andrei Platonov]]. "Auk". Vene keelest tõlkinud [[Virve Krimm]] *30–32. [[Ingeborg Bachmann]]. "Kolm teed järve äärde". Saksa keelest tõlkinud [[Helgi Loik]] *33–35. [[Jennifer Johnston]]. "Varjud me palgeil". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]] *36. [[Petrus Alfonsi]]. "Elutarkusest (Disciplina clericalis)". Ladina keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *37. [[Jaan Lattik]]. "Koolipoisid". *38. [[Max Frisch]]. "Sinihabe". Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Kokla]] *39. [[Richard Nikolaus von Coudenhove-Kalergi|R. N. Coudenhove-Kalergi]]. "Totaalne riik – totaalne inimene". Saksa keelest tõlkinud [[Heino Anto]] *40–42. [[Mihhail Bulgakov]]. "Koera süda". Vene keelest tõlkinud [[Maiga Varik]] *43. [[Kenkô]]. "Jõudeaja võrsed". Klassikalisest jaapani keelest tõlkinud [[Rein Raud]] *44–46. [[Hando Runnel]]. "Laulud eestiaegsetele meestele". *47–49. [[Tor Åge Bringsværd]]. "Pinocchio paberid". Norra keelest tõlkinud [[Arvo Alas]] *50. [[Johannes Aavik]]. "Rahvustunde nõrkusest Eestis". *51–52. "Valik III: esseid maailmakirjandusest". Koostanud [[Toomas Haug]] ==1989== *1–2. [[Jakob Hurt]]. "Kõned ja kirjad". *3–6. [[Erik Virbsoo]]. "Lugusid möödunud aegadest". *7–9. [[Heino Susi]]. "Kojutulek". *10. [[Ana Blandiana]]. "Minevikuplaanid". Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *11–12. [[Marguerite Duras]]. "Armuke". Prantsuse keelest tõlkinud [[Malle Talvet]] *13. [[Aleksandr Blok]]. "Keisrivõimu viimased päevad". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Pärni]] *14–15. [[Šolem Alejchem]]. "Piimamees Tevje". Jidiši keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *16–17. "Ex Oriente: tõlkekogumik". Koostanud [[Jaan Kaplinski]] *18–19. [[Kiril Topalov]]. "Ole sa õnnistatud". Bulgaaria keelest tõlkinud [[Mare Saks-Zaneva]] *20–23. [[Stig Dagerman]]. "Kes kõrvetada saanud ...". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *24–26. [[Käbi Laretei]]. "Peotäis mulda, lapike maad". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]] *27–28. [[Erich Fromm]]. "Armastuse kunst". Inglise keelest tõlkinud [[Ann Alari]] *29–30. [[Miguel de Unamuno]]. "Abel Sánchez: lugu kirest". Hispaania keelest tõlkinud [[Ruth Lias]] *31. [[Martin Walser]]. "Põgenev hobune". Saksa keelest tõlkinud [[Helgi Loik]] *32–35. [[Rainer Maria Rilke]]. "Malte Laurids Brigge ülestähendused". Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Relve]] *36. "Mardiöö unenägu: valimik [[EYS Veljesto|EÜS «Veljesto»]] mardiooperite aariaid". Koostanud [[Pekka Erelt]] *37–39. [[John Maxwell Coetzee|J. M. Coetzee]]. "Barbarite ootel". Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]] *40–41. [[Mart Laar]], [[Lauri Vahtre]] ja [[Heiki Valk]]. "Kodu lugu I". *42–43. [[Mart Laar]], [[Lauri Vahtre]] ja [[Heiki Valk]]. "Kodu lugu II". *44–46. [[Fazil Iskander]]. "Küülikud ja maod". Vene keelest tõlkinud [[Virve Krimm]] *47–48. [[Jean Genet]]. "Toatüdrukud. Palkon". Prantsuse keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]] *49–50. [[Yasunari Kawabata]]. "Lumine maa". Jaapani keelest tõlkinud [[Ülle Udam (filoloog)|Ülle Udam]] *51. [[Georges Simenon]]. "Kiri emale". Prantsuse keelest tõlkinud [[Häidi Kolle]] *51. [[Václav Havel]]. "Keskendumisraskused". Tšehhi keelest tõlkinud [[Küllike Tohver]] ==1990== *1–2. [[Helmut Tarand]]. "Epitaaf" *3–5. [[Raymond Carver]]. "Üks hea asi: jutud". Inglise keelest tõlkinud [[Meelike Palli]] *6. "Isad: [[Talmud]]i 4. osa 9. traktaat". Heebrea keelest tõlkinud [[Andres Gross]] ja [[Marju Lepajõe]] *7–9. [[Pier Paolo Pasolini]]. "Teoreem". Itaalia keelest tõlkinud [[Merike Pau]] *10. [[Andres Küng]]. "Tuule lapsed: peatükke kaasajooksikluse ajaloost". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]] *11. [[Njörður P. Njarðvik]]. "Surmamõistetud: ajalooline romaan". Islandi keelest tõlkinud [[Arvo Alas]] *12–13. [[Aleksandr Zinovjev]]. "Gorbatšovism". Vene keelest tõlkinud [[Tiito Himma]] *14–15. [[Mircea Eliade]]. "Mîntuleasa tänavas". Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *16–18. [[Vassili Grossman]]. "Kõik voolab". Vene keelest tõlkinud [[Virve Krimm]] *19–21. [[Vladimir Nabokov]]. "Lužini kaitse". Tõlkinud [[Mare Mauer]] *22–23. [[Juan Carlos Onetti]]. "Ühele nimetule kalmule". Tõlkinud [[Ruth Lias]] *24–25. [[Juli Daniel]]. "Lunastus: jutustused". Vene keelest tõlkinud [[Vilma Matsov]], värsid tõlkinud [[Lembe Hiedel]] *26. [[Dr. Bertram]]. "Kolm Tartu balli". Saksa keelest tõlkinud [[Viktor Sepp]] *27–30. [[Graham Swift]]. "Sulgpall". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]] *31–32. [[Joseph Roth]]. "Lõputu põgenemine: aruanne". Saksa keelest tõlkinud [[Ilmar Pung]] *33–36. [[Olli Jalonen]]. "Hotell elavatele". Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]] *37–39. [[Juri Dombrovski]]. "Tõmmu daam: kolm novelli Shakespeare'ist". Vene keelest tõlkinud [[Urmas Rattus]] *40. [[John Banville]]. "Newtoni kiri: vahepala". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]] *41–42. [[Gustaf Fröding]]. "Valik luulet". Rootsi keelest tõlkinud [[Ants Oras]] *43–44. [[Jaan Rummo]]. "Kõneoskus". *45–46. [[Anita Brookner]]. "Hôtel du Lac". Inglise keelest tõlkinud [[Malle Talvet]] *47. [[Endel Nirk]]. "Tabelinus: dramaatiline lugulaul viies jaos". *48–51. [[George Orwell]]. "[[1984 (Orwell)|1984]]". Inglise keelest tõlkinud [[Elias Treeman]] *52. [[Ilmar Talve]]. "See oli sel ajal kui...: vesteid ja sulekriipse paguluse algaegadest 1945–1954". ==1991== *1–3. [[Bernard Kangro]]. "Seitsmes päev" *4–6. [[Aleksandr Zinovjev]]. "Katastroika". Vene keelest tõlkinud [[Jaak Hion]], [[Jüri Ojamaa]] *7–8. [[Vasile Voiculescu]]. "Maagiline armastus". Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *9–10. [[Alexander Staël von Holstein]], [[Hermann von Keyserling]]. "India-reisid". Vene ja saksa keelest tõlkinud [[Märt Läänemets]], [[Krista Läänemets]] *11–13. [[Gustave Le Bon]]. "Hulkade psühholoogia". Prantsuse keelest tõlkinud K. Martinson *14–17. [[Luisa Josefina Hernández]]. "Igatsus Trooja järele". [Hispaania keelest] tõlkinud [[Marin Mõttus]] *18–21. [[Ingmar Bergman]]. "Fanny ja Alexander". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] *22–25. [[Bobbie Ann Mason]]. "Maal sees". Inglise keelest tõlkinud [[Mati Soomre]] *26. [[Bô Yin Râ]]. "Raamat õnnest. Raamat sealpoolsusest". Saksa keelest tõlkinud [[Genadi Noa]] *27–28. [[Joseph Brodsky]]. "Täiel määral mitte keegi". Inglise keelest tõlkinud [[Juhan Kristjan Talve]], [[Kersti Unt]] *29–32. [[Kingsley Amis]]. "Roheline mees". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]] *33–35. [[Hando Runnel]]. "Isamaavajadus". *36–37. [[Jitshok Leib Perets]]. "Kui mitte veel kõrgemale ...". Jidiši keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *38–39. [[Antonio Tabucchi]]. "India nokturn". Itaalia keelest tõlkinud [[Malle Talvet]] *40. [[Elem Treier]]. "Anton Hansen Tammsaare kui saladus". *41–42. [[Jonas Gardell]]. "Tahan koju". Rootsi keelest tõlkinud [[Krõõt Kaljusto]] *43. [[Gabriel García Márquez]]. "Merehädalise jutustus". Hispaania keelest tõlkinud [[Ruth Lias]] *44–46. [[Aleksandr Zinovjev]]. "Ela!" Vene keelest tõlkinud [[Vilma Matsov]], värsid tõlkinud [[Lembe Hiedel]] *47–48. [[Gabriele D'Annunzio]]. "Neitsi Orsola. Neitsi Anna". Itaalia keelest tõlkinud [[Tiina Laats]] *49. [[Pandelis Prevelakis]]. "Ühe linna kroonika". Uuskreeka keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *50–52. [[C. S. Lewis]]. "Lihtsalt kristlus". Inglise keelest tõlkinud K. Konsman ==1992== *1–2. [[Fanny de Sivers]]. "Mateeriasse kootud palve" *3–5. [[Mircea Eliade]]. "Maitreyi". Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *6–8. [[Christoph Hein]]. "Tangomängija". Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]] *9. [[Doris Kareva]]. "Maailma asemel". *10. [[Hector Hugh Munro|Saki]]. "Sredni Vashtar". Inglise keelest tõlkinud [[Anne Allpere]] *11–13. [[Daniel Katz]]. "Kui vanaisa Soome suusatas". Soome keelest tõlkinud [[Endel Mallene]] *14–16. [[Alison Lurie]]. "Tõelised inimesed". Inglise keelest tõlkinud [[Meelike Palli]] *17–18. [[Vladimir Nabokov]]. "Läbipaistvad asjad". Inglise keelest tõlkinud [[Mati Soomre]] *19. [[Abraham B. Jehošua]]. "Luuletaja kasvav vaikimine. Raketibaas 612". Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *20–22. [[Antanas Škema]]. "Valge palakas". Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]] *23. [[Manuel Arboleda Roca Pérez]]. "Mälestuste otsija". Hispaania keelest tõlkinud [[Ruth Lias]] *24–26. [[Katrin Jakobi]]. "Suvekodumaa: novelle". *27–28. [[Romain Gary]]. "Kodanik Tuvi". Prantsuse keelest tõlkinud [[Lore Listra]] *29–32. [[Manolis Karagatsis]]. "Kastropirgose pealik". Uuskreeka keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *33–36. [[Paul Goma]]. "Kalidor: lapsepõlv Basarabias". Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *37–39. [[Ernst Turmann]]. "Pikva". Saksa keelest tõlkinud [[Hanna Miller]] *40–43. [[Ruth Rendell]]. "Kui mõrtsukas on töö teinud". Inglise keelest tõlkinud [[Anne Allpere]] *44. [[Indrek Hirv]]. "Võhumõõk". *45–48. [[Käbi Laretei]]. "Mineviku heli". Autori tõlge rootsi keelest *49–50. [[John Fowles]]. "Eliduc. Armetu Koko. Mõistatus". Inglise keelest tõlkinud [[Anne Allpere]] *51–52. [[Annika Idström]]. "Kirjad Trinidadi". Soome keelest tõlkinud [[Endel Mallene]] ==1993== *1–2. [[Karl Ristikivi]]. "Mälestusi ja reisikirju" *3–4. [[Saul Bellow]]. "Vargus". Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]] *5–6. [[Elza Stērste]]. "Armastusjutt ja teisi jutte". Läti keelest tõlkinud [[Ita Saks]] *7–8. [[Giovanni Verga]]. "Talupoja au". Itaalia keelest tõlkinud [[Ellen Ilves]], [[Tiina Laats]], [[Merike Pau]], [[Ülar Ploom]], [[Kaia Sisask]], [[Malle Talvet]] *9–10. [[Ismail Kadare]]. "Loorikaravan". Saksa keelest tõlkinud [[Siret Rutiku]], [[Kalle Kasemaa]] *11–12. [[Graham Greene]]. "Kümnes mees". Inglise keelest tõlkinud [[Virve Krimm]] *13. [[Liisi Ojamaa]]. "Myyrid & wärawad". *14–16. [[Henry James]]. "Kruvi keere". Inglise keelest tõlkinud [[Anne Allpere]] *17–18. [[Elmar Salumaa]]. "Kierkegaard". *19–22. [[Edward Morgan Forster|E. M. Forster]]. "Maurice". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *23. [[Antoine Chalvin]]. "Punapäine tüdruk". Prantsuse keelest tõlkinud [[Tõnu Õnnepalu]] *24. [[José Donoso]]. "«Chattanooga choochoo»". Hispaania keelest tõlkinud [[Ruth Lias]] *25–26. [[Amos Oz]]. "Kurja nõu mägi". Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *27–28. [[Cees Nooteboom]]. "Järgmine lugu". Hollandi keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]] *29–32. [[Manuel Puig]]. "Mingitud musikesed". Hispaania keelest tõlkinud [[Marin Mõttus]] *33–36. [[Herbert Salu]]. "Surmatrummid ja pajupill: ülestähendusi Tartust Issanda aastal 1704". *37–39. [[Isaak Dinesen]]. "Aafrika äärel". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *40. [[Boriss Falkov]]. "Kolgas". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]] *41–43. [[Rein Veidemann]]. "Mälestus Golfi hoovusest: artikleid, esseid, pihtimusi 1986–1993". *44–45. [[Erno Paasilinna]]. "Lugemist kõigile". Soome keelest tõlkinud [[Ants Paikre]] *46–47. [[Anaïs Nin]]. "Spioon armastuse majas". Inglise keelest tõlkinud [[Anne Allpere]] *48–50. [[Per Agne Erkelius]]. "Päevapiltnik". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]] *51–52. [[Bernd Nielsen-Stokkeby]]. "Mälestusi Eestimaalt: katkendeid". Saksa keelest tõlkinud [[Ursula Põks]] ==1994== *1–4. [[Daniel Palgi]]. "Murduvas maailmas: mälestusi". *5–7. [[Hermann Hesse]]. "Demian: Emil Sinclairi nooruse lugu". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Läänemets]] *8–9. [[Josef Šmuel Agnon]]. "Teine nägu: jutte armastusest". Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *10. [[Kathy Page]]. "Vana siddalane". Inglise keelest tõlkinud [[Anne Allpere]] *11. [[Jaan Kross]]. "Järelehüüd". *12–13. [[Marcel Schwob]]. "Monelle'i raamat". Prantsuse keelest tõlkinud [[Lore Listra]] *14–15. [[André Kaminski]]. "Mina ja inimsööjad: novelle". Saksa keelest tõlkinud [[Siret Rutiku]] *16. [[Daniel Boulanger]]. "Kas te tunnete Maronne'i?" Prantsuse keelest tõlkinud [[Kaia Sisask]] *17–19. [[Vassili Aksjonov]]. "Nukra nõia rännutee ehk žanriotsing". Vene keelest tõlkinud [[Teet Kallas]] *20–22. [[Lillian Hellman]]. "Pentimento: portreeraamat". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *23–26. [[Juhani Salokannel]]. "Päästja". Soome keelest tõlkinud [[Sirje Kiin]] *27–29. [[Vidiadhar Surajprasad Naipaul|V. S. Naipaul]]. "Härra Stone ja rüütlite kaaslane". Inglise keelest tõlkinud [[Tiina Tiiman]] *30–32. [[Jens Bjørneboe]]. "Mooramees". Norra keelest tõlkinud [[Maarja Siiner]] *33–36. [[Heljo Mänd]]. "Roheline hääl". *37–39. [[Per Agne Erkelius]]. "Unistus Johannesest". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]] *40–42. [[Arvo Mägi]]. "Lugu lahti: valimik novelle aastaist 1949–89". *43. [[Isak Dinesen]]. "Varjud rohul". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *44–45. [[Virginia Woolf]]. "Oma tuba". Inglise keelest tõlkinud [[Malle Talvet]] *46–48. [[David Šahar]]. "Suvi prohvetite tänaval". Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *49–51. [[Antti Tuuri]]. "Mehed koos naistega". Soome keelest tõlkinud [[Ants Haljamaa]] *52. [[Lars Andersson]]. "Katkukuninga legend". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] ==1995== *1–2. "Kaksteist Eesti kirja: [[Maimu Berg]], [[Sirje Kiin]], [[Kauksi Ülle]], [[Kati Murutar]], [[Heljo Mänd]], [[Herta Laipaik]], [[Eeva Park]], [[Asta Põldmäe]], [[Valeria Ränik]], [[Maarja Talgre]], [[Leelo Tungal]], [[Tiia Toomet]]" *3. [[Michael Bullock]]. "Kaev ja teisi jutte". Inglise keelest tõlkinud [[Erkki Sivonen]] *4. [[Kahlil Gibran]]. "Prohvet". Inglise keelest tõlkinud [[Doris Kareva]], [[Anu Saluäär]] *5. [[Arthur Koestler]]. "Pühendatud". Inglise keelest tõlkinud [[Udo Uibo]] *6–7. [[Jaan Kaplinski]]. "Jää ja Titanic". *8–9. [[Truman Capote]]. "Sünnipäevalapsed". Inglise keelest tõlkinud [[Aive Raudkivi]] *10. [[Henry Miller]]. "Naeratus redeli jalamil". Inglise keelest tõlkinud [[Anne Allpere]] *11–12. [[Gabriel García Márquez]]. "Väljakuulutatud mõrva kroonika". Hispaania keelest tõlkinud [[Ruth Lias]] *13. [[Rainer Maria Rilke]]. "Kirjad noorele luuletajale: luuletusi". Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Relve]] ja [[Ain Prosa]] *14. [[Marina Palei]]. "Ringkanali Cabiria". Vene keelest tõlkinud [[Vilma Matsov]] *15–17. [[Lisa St Aubin de Terán]]. "Koja valvurid". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *18–20. [[Jerzy Kosiński]]. "Kirgas lind". Inglise keelest tõlkinud [[Udo Uibo]] *21. [[Antonio Tabucchi]]. "Taevarand". Itaalia keelest tõlkinud [[Malle Talvet]] *22–23. [[Heinrich Böll]]. "Katharina Blumi kaotatud au ehk kuidas vägivald võib tekkida ja kuhu välja viia". Saksa keelest tõlkinud [[Rein Turu]] *24. [[Yaşar Kemal]]. "Madu maha tappa!" Türgi keelest tõlkinud [[Ly Seppel]] *25–27. [[Graham Greene]]. "Armastusloo lõpp". Inglise keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]] *28–30. [[Arto Paasilinna]]. "Jänese aasta". Soome keelest tõlkinud [[Sirje Kiin]] *31–34. [[Arthur Koestler]]. "Keskpäevapimedus". Inglise keelest tõlkinud [[Katrin Kiik]] *35. [[Hermann Hesse]]. "Fantaasiad". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Läänemets]] *36. [[Rein Saluri]]. "Tobukesed: kolm nukrat janti". *37–38. [[Henry James]]. "Asperni kirjad". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *39–40. [[Herman Lindqvist]]. "Üks Euroopa puha" Rootsi keelest tõlkinud [[Kärt Siirak]] ==1996== *1. [[Eeva Park]]. "Palveränd" *2–4. [[Rosa Montero]]. "Hurm ja pimedus". Hispaania keelest tõlkinud [[Marin Mõttus]] *5–6. [[Dag Solstad]]. "Üheteistkümnes romaan, kaheksateistkümnes raamat". Norra keelest tõlkinud [[Sigrid Kangur]] *7. [[Mihai Eminescu]]. "Cezara. Vaene Dionis". Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *8–9. [[Daniil Harms]]. "Maaõlm". Vene keelest tõlkinud [[Rein Saluri]] *10. [[Jehuda Amichai]]. "Tagurpidi armastus". Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *11. [[Indrek Hirv]]. "Põuasinine". *12–15. [[Jörn Donner]]. "President". Rootsi keelest tõlkinud [[Mari Jesmin]] *16–17. [[Eustathios]]. "Hysmine & Hysminias". Kreeka keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *18. [[Astrid Ivask]]. "Leiud". Läti keelest tõlkinud [[Ita Saks]] *19. [[Kjell Westö]]. "Bruusi juhtum". Rootsi keelest tõlkinud [[Mari Allik]] *20. [[Edzard Schaper]]. "Maailma lõpp Hiiumaal". Saksa keelest tõlkinud [[Liina Lukas]] *21. [[Henry James]]. "Daisy Miller". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *22–23. [[Torgny Lindgren]]. "Kumalasemesi". Rootsi keelest tõlkinud [[Tõnis Arnover]] *24. [[Kathy Page]]. "Vabaduse teine kevad". Inglise keelest tõlkinud [[Anne Allpere]] *25–26. [[Kerstin Ekman]]. "Koer". Rootsi keelest tõlkinud [[Irja Kiisküla]] *27–30. [[Franz Kafka]]. "Kirjad Milenale". Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Relve]] *31–32. [[Mika Waltari]]. "Neli päevaloojakut: romaan romaanist". Soome keelest tõlkinud [[Tiiu Kokla]] *33–36. [[Tuula-Liina Varis]]. "Kilpkonn ja õlgmarssal". Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]], [[Pentti Saarikoski]] luuletused tõlkinud [[Joel Sang]] *37. [[Arthur Schnitzler]]. "Kreeka tantsijatar". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Läänemets]] *38. [[Mircea Eliade]]. "Doktor Honigbergeri saladus". Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *39–40. "«[[Loomingu Raamatukogu|Loomingu Raamatukogu»]] 40 aastat". ==1997== *1–3. [[Linnar Priimägi]]. "Kommentaarium". *4. "Isahirve öö: XX sajandi türgi luulet". Koostanud [[Ly Seppel]], türgi keelest tõlkinud Ly Seppel ja [[Andres Ehin]] *5–6. [[Willa Cather]]. "Kadunud daam". Inglise keelest tõlkinud [[Aive Raudkivi]] *7–8. [[Ingmar Bergman]]. "Pühapäevalapsed". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] *9–10. [[Joseph Roth]]. "Savoy hotell". Saksa keelest tõlkinud [[Heli Mägar]] *11. [[Franz Kafka]]. "Kiri isale". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Läänemets]] *12–13. [[Kurt Tucholsky]]. "Gripsholmi loss". Saksa keelest tõlkinud [[Helgi Loik]] *14–15. [[Paul Sayer]]. "Hullumeelsuse mõnud". Inglise keelest tõlkinud [[Tiina Laats]] *16. [[Andrus Kivirähk]]. "Vanamehed seitsmendalt. Jalutuskäik vikerkaarel". *17–18. [[Aleksandros Papadiamandis]]. "Mõrtsukas". Uuskreeka keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *19. [[Kjell Askildsen]]. "Suur tühi väli ja teisi novelle". Norra keelest tõlkinud [[Sigrid Kangur]] *20. [[Géza Csáth]]. "Võluri surm ja teisi novelle". Ungari keelest tõlkinud [[Kaarel Veskis]] *21–26. [[George Du Maurier]]. "Trilby". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *27. [[Timo K. Mukka]]. "Tabu". Soome keelest tõlkinud [[Ants Paikre]] *28–30. [[Ilona Laaman]]. "Vesi ahjus: Elu kommentaaridega". *31–34. [[Virginia Woolf]]. "Orlando". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *35. [[Olev Remsu]]. "Tšingis-khaan on Ungern-Sternberg". *36. [[Nathanael West]]. "Preili Südamevalu". Inglise keelest tõlkinud [[Aive Raudkivi]] *37–38. [[Iring Fetscher]]. "Sallivus: ühe väikese vooruse asendamatusest demokraatiale. Ajalooline tagasivaade ja aktuaalsed probleemid". Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]] *39–40. [[Ingeborg Johansen]]. "Joaveski". Taani keelest tõlkinud [[Juta Reiska]] ==1998== *1–3. [[Leonid Trett]]. "A. H. Tammsaare, nagu teda tundsin" *4–6. [[Anne Brontë]]. "Agnes Grey". Inglise keelest tõlkinud [[Ragne Kepler]] ja [[Anne Lange]] *7–8. [[Stig Dagerman]]. "Saksamaa sügis". Rootsi keelest tõlkinud [[Juhan Talve]] *9–10. [[Géza Ottlik]]. "Katused varavalges". Ungari keelest tõlkinud [[Tiiu Kokla]] *11–12. [[Milan Kundera]]. "Romaanikunst". Prantsuse keelest tõlkinud [[Triinu Tamm]] *13–16. [[Virginia Woolf]]. "Proua Dalloway". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *17–19. [[Enel Melberg]]. "Üheteistkümnes päev". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]] ja [[Mari Tuulik]] *20. [[Indrek Hirv]]. "Fuugamust". *21–22. [[Ingmar Bergman]]. "Erakõnelused". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] *23–26. [[Paul Sayer]]. "Jumala laps". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *27–28. [[Villy Sørensen]]. "Ragnarok: jumalate lugu". Taani keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]] *29–30. [[Sergei Dovlatov]]. "Riiklik kaitseala". Vene keelest tõlkinud [[Vilma Matsov]] *31–32. [[Sherwood Anderson]]. "Mees, kellel pea töötas". Inglise keelest tõlkinud [[Aive Raudkivi]] *33–34. [[Øystein Lønn]]. "Mida me täna teeme?" Norra keelest tõlkinud [[Elvi Lumet]] *35–36. [[Adelaida García Morales]]. "Lõunas. Bene". Hispaania keelest tõlkinud [[Lembit Liivak]] *37–38. [[Per Olov Enquist]]. "Hamsun". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] *39. [[David Herbert Lawrence]]. "Mees, kes suri". Inglise keelest tõlkinud [[Anne Lange]] *40. [[Sigmund Freud]]. "[[Leonardo da Vinci]] lapsepõlvemälestus". Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Relve]] ==1999== *1–2. [[Aino Kallas]]. "Elukaaslane". Soome keelest tõlkinud [[Helgi Kelle]] ja [[Aino Laagus]] *3–6. [[Virginia Woolf]]. "Lained". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *7. [[Joseph Roth]]. "Legend pühast joodikust". Saksa keelest tõlkinud [[Heli Mägar]] *8. [[Tayyib Salih]]. "Zaini pulmad". Araabia keelest tõlkinud [[Amar Annus]] *9. [[Jüri Ehlvest]]. "Elli lend". *10. [[Iwan Goll]]. "Eurokokid". Saksa keelest tõlkinud [[Aadu Hurt]] *11. [[Lao She]]. "Teemaja". Hiina keelest tõlkinud [[Märt Läänemets]] *12. [[Vitório Káli]]. "Tupárize mõõk". Portugali keelest tõlkinud [[Margit Levoll]], [[Siivi Sarap]], [[Anneli Tuulik]] *13–15. [[Šulamit Hareven]]. "Päevi näinud linn". Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *16. [[Steen Steensen Blicher]]. "Vejlbye kirikuõpetaja. Sukakaupmees". Taani keelest tõlkinud [[Juta Reiska]] *17. [[Dr. Bertram]]. "Tartu tudengid viiskümmend aastat tagasi". Saksa keelest tõlkinud [[Viktor Sepp]] *18–20. [[Czesław Miłosz]]. "Vangistatud mõistus". Poola keelest tõlkinud [[Hendrik Lindepuu]] *21–24. [[Italo Svevo]]. "Raugaiga". Itaalia keelest tõlkinud [[Hanna Kaal]] *25–26. [[Ingeborg Johansen]]. "Proua Teil Tallinnas". Taani keelest tõlkinud [[Juta Reiska]] *27. [[Rein Saluri]]. "Katked 1958–1999". *28–29. [[Graham Greene]]. "Doktor Fischer Genfist ehk pommipidu". Inglise keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]] *30. [[Pierre Bourdieu]]. "Televisioonist". Prantsuse keelest tõlkinud [[Hasso Krull]] *31. [[Karl Kraus]]. "Aforisme". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Läänemets]] *32–34. [[Georges Bernanos]]. "Karmeliitide dialoogid". Prantsuse keelest tõlkinud [[Tiina Hellamaa]] *35–36. [[Ronald Firbank]]. "Valmouth". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *37–40. [[Ingmar Bergman]]. "Hea tahe". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] ==2000== *1–3. [[Helga Suits-Kangro]]. "Kaarel, kas mäletad?" *4. [[Kahlil Gibran]]. "Prohveti aed". Inglise keelest tõlkinud [[Heikki Silvet]] *5–6. [[Otto von Grünewaldt]]. "Üliõpilasaeg". Saksa keelest tõlkinud [[Toomas Hiio]] *7. [[David Herbert Lawrence|D. H. Lawrence]]. "Lepatriinu". Inglise keelest tõlkinud [[Aet Varik]] *8–10. [[Saxo Grammaticus]]. "Taanlaste vägiteod". Taani keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]] *11–13. [[Katherine Mansfield]]. "Tass teed". Inglise keelest tõlkinud [[Anne Lange]] *14. [[David Vogel]]. "Sanatooriumis". Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *15–16. [[Arthur Schnitzler]]. "Unenäonovell". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Läänemets]] *17–19. [[Peter Nilson]]. "Puujalaga messias ja teisi jutte". Rootsi keelest tõlkinud [[Tõnis Arnover]] *20. [[Toomas Liiv]]. "Achtung". *21–24. [[Willa Cather]]. "Minu Ántonia". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *25–27. [[Cora Sandel]]. "Krane kohvik". Norra keelest tõlkinud [[Elvi Lumet]] *28–29. [[Jaan Kross]]. "Doktor Karelli raske öö. Vend Enrico ja tema piiskop". *30. [[Joseph d'Arbaud]]. "Vacarési peletis". Provansi keelest tõlkinud [[Merike Riives]] *31–32. [[Monika Hunnius]]. "Minu onu Hermann: mälestusi vanast Eestimaast". Saksa keelest tõlkinud [[Katrin Kaugver]] *33–34. [[Mika Waltari]]. "Feliks Õnnelik". Soome keelest tõlkinud [[Tiiu Kokla]] *35–38. [[Nathanael West]]. "Rändtirtsu päev". Inglise keelest tõlkinud [[Erkki Sivonen]] *39–40. [[Agneta Pleijel]]. "Talv Stockholmis". Rootsi keelest tõlkinud [[Irja Kiisküla]] ==2001== *1. [[Katri Kaasik-Aaslav]], [[Vaino Vahing]]. "Teatriromanss" *2–3. [[F. Scott Fitzgerald]]. "Rikas noormees". Inglise keelest tõlkinud [[Karin Suursalu]] *4–5. [[Savjon Liebrecht]]. "Õunad kõrbest ja teisi jutte". Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] ja [[Rahel M. Kasemaa]] *6–7. [[Luigi Pirandello]]. "Sitsiilia sidrunid". Itaalia keelest tõlkinud [[Merike Pau]] *8. [[Agota Kristof]]. "Eile". Prantsuse keelest tõlkinud [[Triinu Tamm]] *9–10. [[Hermann Broch]]. "Esperance". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Läänemets]] *11–13. [[Jonas Gardell]]. "Koomiku lapsepõlv". Rootsi keelest tõlkinud [[Marike Tammet]] *14. [[Gianni Celati]]. "Õnneliku lõpuga lood". Itaalia keelest tõlkinud [[Hanna Kaal]] *15–17. [[Damon Runyon]]. "Armulõõm tormakail neljakümnendail". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *18–19. [[Pentti Haanpää]]. "Taivalvaara näitleja". Soome keelest tõlkinud [[Endel Mallene]] *20. [[Mati Unt]]. "Graal! Eepos Von Krahli Teatrile 74 stseenis" *21–24. [[Joseph Conrad]], "Salakuulaja: lihtne lugu". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *25–27. [[Stephen Crane]]. "Vapruse punane pitser". Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]] *28. [[Kahlil Gibran]]. "Liiv ja vaht". Inglise keelest tõlkinud [[Heikki Silvet]] *29–30. [[Anna Žigure]]. "Läti maa ja taevas". Läti keelest lühendatult tõlkinud [[Kalev Kalkun]] *31–32. [[Mehis Heinsaar]]. "Härra Pauli kroonikad" *33. [[Felicitas Hoppe]]. "Juuksurite piknik". Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]] *34–35. [[Alain Besançon]]. "Sajandi õnnetus: kommunismist, natsismist ja holokausti ainulaadsusest". Prantsuse keelest tõlkinud [[Katre Talviste]] *36–37. [[Jerzy Pilch]]. "Muud mõnud". Poola keelest tõlkinud [[Hendrik Lindepuu]] *38–39. [[Mihhail Bulgakov]]. "Üheksa unenägu". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]] *40. [[Heinrich Böll]]. "Doktor Murke kogutud vaikimine ja teisi satiire". Saksa keelest tõlkinud [[Eve Sooneste]] ==2002== *1. [[Tandem]]. "Pegasus on pisut pervers" *2. [[Ferdinand von Saar]]. "Reekviem armastusele". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Räni]] *3–5. [[Kate Chopin]]. "Virgumine". Inglise keelest tõlkinud [[Karin Suursalu]] *6–7. [[Gustav Janouch]]. "Kõnelused Kafkaga: märkmeid ja mälestusi". Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]] *8–10. [[Aharon Appelfeld]] "Imede aeg". Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *11–12. [[Thomas More]]. "Utoopia". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *13–15. [[Leif Panduro]]. "Heinanohu". Taani keelest tõlkinud [[Ellen Oll]] *16–17. [[Dezsö Kosztolányi|Dezső Kosztolányi]]. "Häälitsev loodus". Ungari keelest tõlkinud [[Ene Asu-Õunas]] ja [[Kaur Mägi]] *18–19. [[Claes Andersson]]. "Kaksteist aastat poliitikas: katkeid, mälupilte, ulmi". Rootsi keelest tõlkinud [[Mari Tuulik]] *20. [[Peeter Sauter]]. "Pori: filmilugu" *21–23. [[Henry James]]. "Eurooplased". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *24. [[Bernhard Kellermann]]. "Jangtse". Saksa keelest tõlkinud [[Katrin Kaugver]] *25–27. [[Per Olov Enquist]]. "Tribaadide öö. Pildimeistrid". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] *28–30. [[Friedrich Maximilian von Klinger]]. "Poliitik ja poeet". Saksa keelest tõlkinud [[Heli Mägar]] *31. [[Ülar Ploom]]. "Üks ja kogu: sisse- ja väljavaateid viimasest viiest aastast" *32–33. [[Mircea Eliade]]. "Kogemata avastatud tõdedest. Valik esseid". Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *34–35. [[John Galsworthy]]. "Villa Rubein". Inglise keelest tõlkinud [[Karin Suursalu]] *36–38. [[Torgny Lindgren]]. "Värvi-Piltide vees: kujusid". Rootsi keelest tõlkinud [[Tõnis Arnover]] *39–40. [[Vladislav Hodassevitš]]. "Nekropol". Vene keelest tõlkinud [[Maiga Varik]] ==2003== *1–3 (tegelikult 1–2). [[Haljand Udam]]. "Maagid, filosoofid, poliitikud: lood loetud raamatutest" *3–6. [[Allen Ginsberg]]. "Ameerika: valik luuletusi 1947–1996". Inglise keelest tõlkinud [[Contra]], [[Lauri Kitsnik]], [[Hasso Krull]], [[Andres Langemets]], [[Margit Langemets]], [[Jürgen Rooste]], [[Tõnu Õnnepalu]] *7–8. "Viikingid Vínlandis: Eiríkr Punase saaga. Gröönlaste saaga". Vanaislandi keelest tõlkinud [[Arvo Alas]] *9–10. [[Edith Wharton]]. "Ethan Frome". Inglise keelest tõlkinud [[Karin Suursalu]] *11–14. [[Samuel Butler]]. "Eikugasil!". Inglise keelest tõlkinud [[Heiki Silvet]] *15–16. [[Frans G. Bengtsson]]. "Pikkade juustega Merovingid". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]] *17. [[Hermann Hesse]]. "Supelsaks: ülestähendusi Badeni tervisvetelt". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Räni]] *18. [[Hugo Raudsepp]]. "Vaheliku vapustused" *19–20. [[Jaan Kaplinski]], [[Johannes Salminen]]. "Ööd valged ja mustad: kirjavahetus aastast 2001". Soome ja rootsi keelest tõlkinud [[Aino Laagus]] ja [[Mari Allik]] *21–23. [[Andonis Samarakis]]. "Viga". Uuskreeka keelest tõlkinud [[Kaarina Rein]] *24–25. [[Lena Jackson]]. "Päikeseratta all: reisikirju aedadest". Rootsi keelest tõlkinud [[Anna Ydberg]] *26. [[Sven Kivisildnik]]. "Päike, mida sa õhtul teed?" *27–29. [[Katia Mann]]. "Minu kirjutamata memuaarid". Välja andnud [[Elisabeth Plessen]] ja [[Michael Mann]], saksa keelest tõlkinud [[Heli Mägar]] *30. [[Fleur Jaeggy]]. "Vangipõlve õndsad aastad". Itaalia keelest tõlkinud [[Malle Talvet]] *31–32. [[Fredrik Lång]]. "Soome mehe mure". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] *33–34. [[Jaan Undusk]]. "Quevedo" *35–38. [[Göran Hägg]]. "Praktiline kõnekunst". Rootsi keelest tõlkinud [[Marike Tammet]] *39–40. [[Thomas Mann]]. "Peremees ja koer". Saksa keelest tõlkinud [[Eve Sooneste]] ja [[Heli Mägar]] ==2004== *1–3. [[Vaino Vahing]]. "Noor Unt" *4. [[Ingmar Bergman]]. "Saraband". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]] *5–6. [[Ring Lardner]]. "Unetus". Inglise keelest tõlkinud [[Karin Suursalu]] *7–9. [[Péter Nádas]] ja [[Richard Swartz]]. "Kahekõne: neli päeva 1989-ndal". Ungari keelest tõlkinud [[Tiiu Kokla]] *10. [[Jacques Cazotte]]. "Armunud kurat". Prantsuse keelest tõlkinud [[Haljand Udam]] *11–14. [[Dido Sotiriu]]. "Verega joodetud maa". Uuskreeka keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *15–16. [[Carl Jonas Love Almqvist]]. "Sobib küll". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] ja [[Anu Saluäär]] *17. [[Thomas Wolfe]]. "Kadunud poiss". Inglise keelest tõlkinud [[Lauri Pilter]] *18. [[Ilmar Jaks]]. "Pleenum Heaolu Keskasutuses" *19–20. [[Juri Buida]]. "Preisi pruut". Vene keelest tõlkinud [[Vilma Matsov]] *21–23. [[Joseph Conrad]]. "Salajane kaaslane. Varjujoon". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *24. [[Peter Altenberg]]. "Uut vana". Saksa keelest tõlkinud [[Katrin Kaugver]] *25–26. [[Carl-Johan Vallgren]]. "Härra Bachmanni brošüüri jaoks". Rootsi keelest tõlkinud [[Marin Pärtel]] *27–28. [[Jerzy Pilch]]. "Kange ingli tiiva all". Poola keelest tõlkinud [[Hendrik Lindepuu]] *29–30. [[Olev Mikiver]]. "Heites pilku tagasi" *31–32. [[Indro Montanelli]], [[Mario Cervi]]. "Aldo Moro juhtum". Itaalia keelest tõlkinud [[Hanna Kaal]] *33–35. "Vembuvana. Jänes: Winnebago triksterilood". Inglise keelest tõlkinud [[Hasso Krull]] *36. [[Jean Paul]]. "Tähelepanekuid meie, narride inimeste kohta". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Räni]] *37–39. [[Lars Norén]]. "Öö on päeva ema. Vaikne muusika". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] *40. [[Francis Bacon]]. "Uus Atlantis. Valik esseid". Inglise keelest tõlkinud [[Karin Suursalu]] ==2005== *1–2. [[Bernhard Linde]]. "«Noor-Eesti» kümme aastat" *3–4. [[Menis Kumandareas]]. "Nende lõhn ajab mind nutma". Uuskreeka keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *5–7. [[Max Dauthendey]]. "Biwa järve kaheksa nägu". Saksa keelest tõlkinud [[Katrin Kaugver]] *8–10. [[Konstantin Vaginov]]. "Sokulaul". Vene keelest tõlkinud [[Rein Saluri]] *11–12. [[Hans Christian Andersen]]. "Peer Õnneseen". Taani keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]] *13–14. [[Johann Gottfried Seume]]. "Apokrüüfid". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Räni]] *15. [[Tommaso Campanella]]. "Päikeselinn". Itaalia keelest tõlkinud [[Kristiina Rebane]] *16–17. [[Andrei Gelassimov]]. "Janu". Vene keelest tõlkinud [[Jaan Ross]] *18–20. [[Robert Girardi]]. "Vaporetto 13". Inglise keelest tõlkinud [[Karin Suursalu]] *21–23. [[Guðbergur Bergsson]]. "Luik". Islandi keelest tõlkinud [[Arvo Alas]] *24–27. [[Ralph Waldo Emerson]]. "Inimkonna esindajad". Inglise keelest tõlkinud [[Karin Suursalu]], luuletõlked [[Mati Soomre]] *28. [[Urmas Vadi]]. "Kohtume trompetis! Elvis oli kapis!" *29–30. [[Gaito Gazdanov]]. "Õhtu Claire'i pool". Vene keelest tõlkinud [[Kalle Käsper]] *31–32. [[Hiner Saleem]]. "Minu isa püss". Prantsuse keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *33–34. [[Unai Elorriaga]]. "Tramm Šiša Pangmale". Hispaania keelest tõlkinud [[Triin Lõbus]] *35–37. [[Joseph Roth]]. "Kaputsiinide hauakamber". Saksa keelest tõlkinud [[Rita Tasa]] *38–39. [[Adalbert Stifter]]. "Graniit. Mäekristall". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Räni]] *40. [[Olga Tokarczuk]]. "Maailma kõige inetum naisterahvas". Poola keelest tõlkinud [[Hendrik Lindepuu]] ==2006== *1–2. [[Mati Unt]]. "Vend Antigone, ema Oidipus" *3–4. [[Antti Tuuri]]. "Kuidas ma kirjutan romaani". Soome keelest tõlkinud [[Ants Haljamaa]] *5–6. [[Hasso Krull]]. "Loomise mõnu ja kiri: essee vanarahva kosmoloogiast" *7–8. [[Thomas Mann]]. "Völsungite veri. Segadus ja varajane valu". Saksa keelest tõlkinud [[Heli Mägar]] *9–10. [[Edwin A. Abbott]]. "Lapikmaa". Inglise keelest tõlkinud [[Märt Väljataga]] *11–12. [[Jeremias Gotthelf]]. "Must ämblik". Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]] *13–15. [[Marguerite Yourcenar]]. "Silmapaistmatu inimene. Ilus hommik". Prantsuse keelest tõlkinud [[Merike Riives]] *16–18. [[Bo Carpelan]]. "Suve varjud". Rootsi keelest tõlkinud [[Tõnis Arnover]] *19. [[Novalis]]. "Aforisme ja fragmente". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Räni]] *20. [[Andrei Hvostov]]. "Henrik" *21–23. [[Mare Kandre]]. "Naene ja dr. Dreuf". Rootsi keelest tõlkinud [[Marin Pärtel]] *24. [[Bettina Balàka]]. "Jahimeeste seas". Saksa keelest tõlkinud [[Katrin Kaugver]] *25. "Carmina Burana" [24 laulu]. Ladina keelest tõlkinud [[Mati Soomre]] *26. [[Gohar Markosjan-Käsper]]. "Teekond säravatele tippudele". Vene keelest tõlkinud [[Kalle Käsper]] *27–30. [[Slavenka Drakulić]]. "Nad ei teeks kärbselegi liiga: sõjakurjategijad Haagi kohtus". Inglise keelest tõlkinud [[Karin Suursalu]] *31. [[Michel Lambert]]. "Kolmas trepiaste". Prantsuse keelest tõlkinud [[Helle Michelson]] *32. [[Carl-Henning Wijkmark]]. "Nüüdisaegne surm: inimese elu lõppstaadiumist". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] *33. [[Hans Magnus Enzensberger]]. "Tõmba sobimatu maha". Saksa keelest tõlkinud [[Maarja Kangro]] *34. [[Saalomon]]. "Laulude laul". Heebrea keelest tõlkinud [[Vello Salo]] *35. [[Johannes Aavik]]. "Keeleuuenduse lõpmatu kurv" ([[Anu Lamp|Anu Lambi]] teatritekst) *36. [[Jevgeni Griškovets]]. "Kuidas ma koera sõin". Vene keelest tõlkinud [[Jaan Ross]] *37–40. "Loomingu raamatukogu" 50 aastat ==2007== *1–2. [[Tiina Sepp]]. "Peregrina päevik". *3–4. [[Raija Siekkinen]]. "See oli siin". Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]] *5. [[Enn Soosaar]]. "Isa ja aeg". *6. [[Juris Kronbergs]]. "Maa-alune luule". Läti keelest tõlkinud [[Guntars Godiņš]] ja [[Livia Viitol]] *7. [[Valentin Kuik]]. "Ma olen ilus, ma olen tark, ma olen tugev". *8–9. [[Juri Lotman]]. "Valik kirju". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]] ja [[Maiga Varik]] *10. "Efrawci poeg Peredur: rüütliromaan". Kymri keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *11–12. [[Ingmar Bergman]]. "Lärmab ja veiderdab". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] *13–16. [[Maria Kirschbaum-Pljuhhanova]]. "Mälu hoiab meid eluaeg koos". Vene keelest tõlkinud [[Virve Krimm]] *17–18. [[Jaakov Šabtai]]. "Onu Perets tõuseb lendu". Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *19–20. [[Amar Annus]]. "Pärimus veeuputuse-eelsetest tarkadest: vaimuloolisi seiku Lähis-Idast". *21–22. [[Publius Cornelius Tacitus]], "Germaanlaste päritolust ja paiknemisest". Ladina keelest tõlkinud [[Kristi Viiding]] *23–24. [[Rainer Maria Rilke]]. "Armastusest". Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Relve]] *25–26. [[Walter Benjamin]]. "Ühesuunaline tänav". Saksa keelest tõlkinud [[Katrin Kaugver]] *27. [[Tomas Tranströmer]]. "Suur on mõistatus. Mälestused seiravad mind". Rootsi keelest tõlkinud [[Tõnis Arnover]] ja [[Lennart-Hans Jürgenson]] *28–29. [[Anu Saluäär]]. "Rändamisest ja väljarändamisest: reisikiri". *30. [[Marie von Ebner-Eschenbach]]. "Aforism on pika mõtteahela viimane lüli". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Räni]] *31–32. [[Manfred Kyber]]. "Pooles mastis". Saksa keelest tõlkinud [[Katrin Kaugver]] *33–34. [[Ingvar Ambjørnsen]]. "Öö vastu sünget homset". Norra keelest tõlkinud [[Eha Vain]] *35–36. [[Marcel Gauchet]]. "Religioonist demokraatias: essee ilmalikkuse arengust". Prantsuse keelest tõlkinud [[Katre Talviste]] *37–40. [[Kjell Westö]]. "Lang". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] ==2008== *1. [[Ain Kaalep]]. "Jumalatosin" *2. [[Nikos Kazantzakis]]. "Askees. Salvatores Dei". Uuskreeka keelest tõlkinud [[Kaarina Rein]] *3–4. [[Giacomo Leopardi]]. "Mõtted". Itaalia keelest tõlkinud [[Maarja Kangro]] *5. [[Hindrik Prants]]. "Soome sild: Eesti-Soome ühtsus aastatuhandete jooksul" *6. [[Andrei Hvostov]]. "Projektijuht Posse" *7–8. "Valik [[upanišadid|upanišade]]". Sanskriti keelest tõlkinud [[Martti Kalda]] *9–10. [[Arthur Japin]]. "Suur maailm". Hollandi keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]] *11–12. "Tammany Halli Plunkitt: sari väga lihtsaid teese väga argise poliitika kohta Tammany filosoofi, endise senaatori [[George Washington Plunkitt]]i kõnedest, mida ta pidas New Yorgi ringkonnakohtu saapapuhastajapingist". Inglise keelest tõlkinud [[Karin Suursalu]] *13. [[Jakob Wassermann]]. "Caxamalca kuld". Saksa keelest tõlkinud [[Katrin Kaugver]] *14. [[Miguel de Unamuno]]. "Püha Manuel hea, märter". Hispaania keelest tõlkinud [[Lembit Liivak]] *15–17. [[Jehošua Kenaz]]. "Maastik kolme puuga. Muusikaline moment". Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *18–20. [[Pierre Bayard]]. "Kuidas rääkida raamatutest, mida me pole lugenud?" Prantsuse keelest tõlkinud [[Tanel Lepsoo]] *21–23. [[Billy Collins]]. "Allegooria surm". Inglise keelest tõlkinud [[Ann Must]] *24–25. [[Jürg Amann]]. "Robert Walseri eksiminek ehk ootamatu vaitjäämine". Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]] *26. [[János Háy]]. "Géza-poisike". Ungari keelest tõlkinud [[Anne-Mari Anderson]], [[Siiri Erm]], [[Siiri Kolka]], [[Mariliis Laurend]], [[Kaidi Lõhmus]], [[Keiu-Nille Ollin]], [[Viktória Tóth]], [[Kristi Valk]], [[Veronika Varep]] *27–30. [[Elin Toona]]. "Ella" *31–32. [[Gertrude Leutenegger]]. "Kohe pärast Gotthardi tuleb Milano toomkirik". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Räni]] *33–34. [[George Steiner]]. "Valik esseid". Inglise keelest tõlkinud [[Triinu Pakk]] *35–36. [[Maimu Berg]]. "Vene rulett. Euroopasse! Euroopasse!" *37–39. [[Milorad Pavić]]. "Tuule sisemine pool ehk romaan Herost ja Leandrosest". Serbia keelest tõlkinud [[Maiga Varik]] *40. [[Kuningas Taavet]]. "Laulud". Heebrea keelest tõlkinud [[Vello Salo]] ja [[Indrek Hirv]] ==2009== *1–2. [[Toomas Paul]]. "Uskmatu Tooma lugu" *3–5. [[Vladimir Kantor]]. "Krokodill". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]] *6–7. [[Aphra Behn]]. "Oroonoko ehk kuninglik ori". Inglise keelest tõlkinud [[Kätlin Kaldmaa]] *8–10. [[Dag Solstad]]. "Armand V.: Ühe väljakaevamata romaani joonealused märkused". Norra keelest tõlkinud [[Sigrid Tooming]] *11–12. [[Nikolai Gogol]]. "Revident". Vene keelest tõlkinud [[Toomas Kall]] *13–15. [[Holger Kaints]]. "Lennukivaatleja" *16. [[Judith Katzir]]. "Schlafstunde. Fellini kingad". Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *17–18. [[Urs Widmer]]. "Ema kallim". Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Kokla]] *19–20. [[Per Olov Enquist]]. "Allatõugatud ingel". Rootsi keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]] *21–24. [[Israel Joshua Singer]]. "Jobu-Joše". Jidiši keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *25–27. [[Aleksei Gastev]]. "Töölislöögi poeesia: valik tekste". Vene keelest tõlkinud [[Aare Pilv]] *28–30. [[Stig Claesson]]. "Sina maga, mina pesen nõud". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] *31–34. [[Marta Sillaots]]. "Sealtpoolt künniseid: tagasivaade" *35–36. [[Pascal Quignard]]. "Ekslevad varjud: viimne kuningriik I". Prantsuse keelest tõlkinud [[Leena Tomasberg]] *37–40. [[Olavi Paavolainen]]. "Külalisena Kolmandas Reich'is". Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]] ==2010== *1–2. [[Tiit Hennoste]]. "Kommikoer ja pommikoer" *3–4. [[Hugo von Hofmannsthal]]. "Väikesi vaatlusi". Saksa keelest tõlkinud [[Katrin Kaugver]] *5–6. [[Tiitus]]. "Hr. Kenonen. Tema elu ja arvamused". Soome keelest tõlkinud [[Ants Paikre]] *7–8. [[Andrei Ivanov (kirjanik)|Andrei Ivanov]]. "Minu Taani onuke. Tuhk". Vene keelest tõlkinud [[Ilona Martson]] ja [[Jaan Ross]] *9–10. [[Dag Solstad]]. "Ujedus ja väärikus". Norra keelest tõlkinud [[Sigrid Tooming]] *11. "Lind tulemäe kohal: Valik XX sajandi teise poole türgi luulet". Türgi keelest tõlkinud [[Ly Seppel]] ja [[Andres Ehin]] *12–13. [[Alona Kimhi]]. "Kuuvarjutus. Õudulaul ehk Mor Alkabetsi äpardunud võõrutus". Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *14–15. [[Ricarda Huch]]. "Viimane suvi". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Räni]] *16. [[Veikko Huovinen]]. "Poja surm". Soome keelest tõlkinud [[Asta Põldmäe]] *17–19. [[Roberto Arlt]]. "Ester Primavera". Hispaania keelest tõlkinud [[Ruth Sepp]], [[Pirkko Põdra]] ja [[Triin Lõbus]] *20. [[Tiit Aleksejev]]. "Leegionärid" *21. "Johannese ilmutus". Kreeka keelest tõlkinud [[Vello Salo]] ja [[Indrek Hirv]] *22–25. [[Ain Kalmus]]. "Päästa meid ära kurjast" *26–29. [[Walter Benjamin]]. "Valik esseid". Koostanud ja kommenteerinud [[Marek Tamm]], saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]], [[Hasso Krull]] ja [[Tiiu Relve]] *30. [[Claude Duneton]]. "Punaste metsade taga". Prantsuse keelest tõlkinud [[Indrek Koff]] *31–33. [[Kärgatav Kõu]]. "Ühe indiaanlase autobiograafia". Inglise keelest tõlkinud [[Hasso Krull]] *34–35. [[Antti Hyry]]. "Ait". Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]] *36–37. [[Ilmar Mikiver]]. "Ankruketi lõpp: 9 esseed eesti luulest" *38–40. [[Javier Marías]]. "Kirjapandud elud". Hispaania keelest tõlkinud [[Maria Kall]] ==2011== *1–2. [[Hando Runnel]]. "Vee peal käimine keelatud" *3. [[Moše Cordovero]]. "Deboora palmipuu". Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *4–6. [[Milan Kundera]]. "Veidrad armastuslood". Tšehhi keelest tõlkinud [[Küllike Tohver]] *7–8. [[Osamu Dazai]]. "Inimeseks kõlbmatu". Jaapani keelest tõlkinud [[Margis Talijärv]] *9–10. [[Dag Solstad]]. "17. romaan". Norra keelest tõlkinud [[Sigrid Tooming]] *11–12. [[Georges Perec]]. "Ruumiliigid". Prantsuse keelest tõlkinud [[Anti Saar]] *13–14. [[Nora Ikstena]]. "Neitsi õpetus". Läti keelest tõlkinud [[Kalev Kalkun]] *15–16. [[Mario Vargas Llosa]]. "Kirjad noorele romaanikirjanikule". Hispaania keelest tõlkinud [[Ott Ojamets]] *17–18. [[Ismail Kadare]]. "Kuri aasta". Albaania keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *19. [[Vladimir Glotser]]. "Maria Durnovo: minu mees Daniil Harms". Vene keelest tõlkinud [[Toomas Kall]] *20. [[Ülo Mattheus]]. "Vabanemine kuulmise läbi" *21–23. [[Paul Bourget]]. "Esseid kaasaja psühholoogiast". Prantsuse keelest tõlkinud [[Heete Sahkai]] *24–25. [[Valeri Popov]], [[Andrei Arjev]], [[Jelena Skulskaja]]. "Sergei Dovlatovi ristriimid: tema 70. sünnipäeva puhul". Koostanud Jelena Skulskaja, vene keelest tõlkinud [[Ingrid Velbaum-Staub]] *26–28. [[Katarzyna Grochola]]. "Armastuse avaldus". Poola keelest tõlkinud [[Ruth Karemäe]] *29–30. [[Juhani Aho]]. "Üksi". Soome keelest tõlkinud [[Ants Paikre]] *31–34. [[Jean-Paul Sartre]]. "Sein". Prantsuse keelest tõlkinud [[Johannes Semper]] ja [[Marit Karelson]] *35–37. [[Urs Widmer]]. "Isa raamat". Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Kokla]] *38–39. [[Torgny Lindgren]]. "Mälestused". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]] *40. [[Gabriel Zaid]]. "Liiga palju raamatuid". Inglise keelest tõlkinud [[Kätlin Kaldmaa]] ==2012== *1–2. [[Andrus Kivirähk]]. "Kevadine Luts". *3–6. [[W. H. Auden]]. "39 luuletust ja 5 esseed". Inglise keelest tõlkinud [[Märt Väljataga]] *7. [[Václav Havel]]. "Lahkumine". Tšehhi keelest tõlkinud [[Küllike Tohver]] *8–10. [[Miranda July]]. "Siin oledki sa kõige rohkem oma". Inglise keelest tõlkinud [[Carolina Pihelgas]] *11–12. [[August Strindberg]]. "Üksi". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] *13–14. [[Jean-Louis Fournier]]. "Issi, kus me lähme?" Prantsuse keelest tõlkinud [[Indrek Koff]] *15. [[Marina Palei]]. "Küla". Vene keelest tõlkinud [[Jaan Ross]], [[Irina Belobrovtseva]] järelsõna *16–17. [[Norman Manea]]. "Klounidest: diktaator ja kunstnik". Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *18. [[Peter Handke]]. "Kirjaniku õhtupoolik". Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Relve]] *19–20. [[Hasso Krull]]. "Jumalanna pesa" *21–23. [[Mihhail Artsõbašev]]. "Naine, nagu ta seal seisis". Vene keelest tõlkinud [[Ants Paikre]], järelsõna [[Vaapo Vaher]] *24–27. [[Nancy Huston]]. "Murrangujooned". Prantsuse keelest tõlkinud [[Triinu Tamm]] *28–30. [[Marek Tamm]]. "Monumentaalne ajalugu. Esseid Eesti ajalookultuurist" *31–32. [[Karl Ristikivi]]. "Lõhkemata pomm. Pimenägemine". Rootsi keelest tõlkinud [[Mari Allik]] *33–35. [[Paolo Nori]]. "Tuubat ei ole". Itaalia keelest tõlkinud [[Heidi Grenzen]] *36–37. [[Kristina Carlson]]. "Härra Darwini aednik". Soome keelest tõlkinud [[Asta Põldmäe]] *38–39. [[Doris Lessing]]. "Vanaemad". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]] *40. [[Hjalmar Söderberg]]. "Lookesed". Rootsi keelest tõlkinud [[Friedebert Tuglas]], [[Arnold Ravel]], [[Anu Saluäär]] ==2013== *1–3. [[Madis Kõiv]]. "Uudisjutte tegelikust ning võimalikest maailmadest; nägemused ja uned" *4–5. [[Tatu Vaaskivi]]. "Maarjamaa". Soome keelest tõlkinud [[Ants Paikre]] *6–8. [[Alexander Genis]]. "Dovlatov ja tema ümbrus". Vene keelest tõlkinud [[Toomas Kall]] *9–10. [[André Breton]]. "Nadja". Prantsuse keelest tõlkinud [[Anti Saar]] *11–12. [[Jüri Valge]]. "Kas siis selle maa keel...?" *13–16. [[Ryszard Kapuściński]]. "Reisid Herodotosega". Poola keelest tõlkinud [[Ruth Karemäe]]. Tsitaadid [[Herodotos]]e raamatust «[[Historia|Historia»]] vanakreeka keelest tõlkinud [[Astrid Kurismaa]] ja [[Kaarina Rein]] *17–18. [[Winfried Georg Sebald]] "Õhusõda ja kirjandus". Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]] *19–20. "Hrafnkell Freysgoði saaga. Gunnlaugr Ussikeele saaga". Vanaislandi keelest tõlkinud [[Mart Kuldkepp]] *21–23. [[Juan José Millás]]. "Asjad kutsuvad meid". Hispaania keelest tõlkinud [[Kai Aareleid]] ja [[Margarita Kuusmaa]] *24–27. [[Bohumil Hrabal]]. "Ma teenindasin Inglise kuningat". Tšehhi keelest tõlkinud [[Küllike Tohver]] *28–30. [[Pepetela]]. "Platoo ja stepp". Portugali keelest tõlkinud [[Mart Tarmak]] *31–32. [[Louis-Ferdinand Céline]]. "Vestlused professor Y-iga". Prantsuse keelest tõlkinud [[Heli Allik]] *33–35. [[Virginia Woolf]]. "Olemise hetked. Märkmed möödanikust". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Mits]] *36–37. [[Roberto Bolaño]]. "Tšiili nokturn". Hispaania keelest tõlkinud [[Kai Aareleid]] *38–40. [[Ulla-Lena Lundberg]]. "Siber: tiivuline autoportree". Rootsi keeles tõlkinud [[Anu Saluäär]] ==2014== *1. [[Tiit Aleksejev]]. "Kuningad. Näidend aastast 1343". *2–3. [[Undinė Radzevičiūtė]]. "Ei mingit Baden-Badenit". Leedu keelest tõlkinud [[Tiiu Sandrak]] *4–5. [[Joel Haahtela]]. "Kadumispunkt". Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]] *6–8. [[Georges-Olivier Châteaureynaud]]. "Õnne põik". Prantsuse keelest tõlkinud [[Indrek Koff]] *9–11. [[Walter Benjamin]]. "Lapsepõlv Berliinis 1900. aasta paiku". Koostanud [[Marek Tamm]], saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]] *12–13. [[Kristīne Želve]]. "Juukselõikaja-tüdruk". Läti keelest tõlkinud [[Hannes Korjus]] *14–15. [[Richard Millet]]. "Märkmeid Eestist". Prantsuse keelest tõlkinud [[Eda Lepp]] *16–19. [[Dezső Kosztolányi]]. "Anna Édes". Ungari keelest tõlkinud [[Reet Klettenberg]] *20. [[Jan Kaus]]. "Tallinna kaart" *21–23. [[Mercè Rodoreda]]. "Teemandi väljak". Katalaani keelest tõlkinud [[Maria Kall]] *24–25. [[Bruno Schulz]]. "Kaneelipoed". Poola keelest tõlkinud [[Hendrik Lindepuu]] *26–27. [[Boriss Jevsejev]]. "Kitsas elulint". Vene keelest tõlkinud [[Kristiina Mänd]] *28–29. [[Kim Thúy]]. "Ru". Prantsuse keelest tõlkinud (ja järelsõna kirjutanud) [[Triinu Tamm]] *30. [[Charles Baudelaire]]. "Mu alasti kistud süda". Prantsuse keelest tõlkinud [[Kristjan Haljak]], järelsõna [[Hasso Krull]] *31–33. [[Marusja Klimova]]. "Siniveri". Vene keelest tõlkinud [[Ilona Martson]] *34. [[Ivan Turgenev]]. "Senilia". Vene keelest tõlkinud [[Ants Paikre]] *35–38. [[Enrique Vila-Matas]]. "Pariisile ei tule iial lõppu". Hispaania keelest tõlkinud [[Kai Aareleid]] *39. [[Maria Jotuni]]. "Kõik õige on vastupidav". Soome keelest tõlkinud [[Piret Pääsuke]] *40. [[Carl Mothander]]. "Kulinaarsed vested". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]] ==2015== *1. [[Jaan Kaplinski]]. "[[Neljakuningapäev]]". *2. [[Hans Magnus Enzensberger]]. "Intelligentsuse eksiaias. Idioodijuht". Saksa keelest tõlkinud [[Maarja Kangro]]. *3–4. [[Benjamín Prado]]. "Lumes on tühjus". Hispaania keelest tõlkinud [[Lembit Liivak]]. *5–6. [[Emmanuel Bove]]. "Minu sõbrad". Prantsuse keelest tõlkinud [[Indrek Koff]]. *7. [[Theodor Kallifatides]]. "Uus maa minu akna taga". Rootsi keelest tõlkinud [[Ruth Laidmets]]. *8–9. [[Tõnu Õnnepalu]]. "Lõpetuse ingel". *10–11. [[Heinrich von Kleist]]. "Berliini õhtulehed". Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]]. *12–14. [[Šolem Aš]]. "Oru laul". Jidiši keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]]. *15–16. [[Lydia Davis]]. "Arved klaariks". Inglise keelest tõlkinud [[Triin Tael]]. *17–18. [[Christa Wolf]]. "Mis jääb. August". Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Relve]]. *19–20. [[Mia Couto]]. "Iga inimene on omaette rass". Portugali keelest tõlkinud [[Tiina Vahtras]]. *21–23. [[Ugo Foscolo]]. "Jacopo Ortise viimased kirjad". Itaalia keelest tõlkinud [[Eva Kolli]]. *24–27. [[Vladimír Macura]]. "Bonne". Tšehhi keelest tõlkinud [[Küllike Tohver]]. *28–30. [[Marcel Proust]]. "Esseid kirjandusest ja kunstist". Prantsuse keelest tõlkinud [[Triinu Tamm]]. *31–33. [[Andrei Ivanov (kirjanik)|Andrei Ivanov]]. "Rasmus Hanseni kirjutuskera". Vene keelest tõlkinud [[Veronika Einberg]]. *34. [[Maria Jotuni]]. "Armastus". Novellid. Soome keelest tõlkinud [[Evelin Banhard]], [[Kätlin Kaldmaa]], [[Hille Lagerspetz]], [[Ave Leek]], [[Mihkel Mõisnik]], [[Asta Põldmäe]], [[Arvi Sepp]] ja [[Eva Velsker]]. *35–36. [[Witold Gombrowicz]]. "Neitsilikkus ja teisi jutte". Poola keelest tõlkinud [[Hendrik Lindepuu]]. *37–39. [[Roberto Bolaño]]. "Liuväli". Hispaania keelest tõlkinud [[Ruth Sepp]]. *40. [[Alf Henrikson]]. "Saatuse sõrmed: ajalooline mõttemäng". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]]. ==2016== *1. [[Eda Ahi]], [[Kärt Hellerma]], [[Kätlin Kaldmaa]], [[Maarja Kangro]], [[Tiina Ann Kirss]], [[Veronika Kivisilla]], [[Helga Nõu]], [[Carolina Pihelgas]], [[Anu Saluäär]], [[Jelena Skulskaja]], [[Triin Soomets]], [[Elin Toona]], [[Elo Viiding]]. "Kolmteist eesti kirja". *2–5. [[Alexander Genis]]. "Lugemistunnid: raamatusõbra kamasuutra". Vene keelest tõlkinud [[Toomas Kall]]. *6–8. [[Jaan Undusk]]. "Teekond Hispaania". *9–10. [[Eugen Ruge]]. "Cabo de Gata". Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Relve]]. *11–13. [[Djuna Barnes]]. "Öömets". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Mits]]. *14. [[Eeva Park]]. "Geeniuste algkursus". *15–16. [[Michel Faber]]. "Fahrenheiti kaksikud". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]]. *17–18. [[Niels Fredrik Dahl]]. "Eelmisel suvel". Norra keelest tõlkinud [[Sigrid Tooming]]. *19–20. [[Danilo Kiš]]. "Boriss Davidovitši hauakamber". Serbohorvaadi keelest tõlkinud [[Hendrik Lindepuu]]. *21–24. [[Nancy Huston]]. "Loomispäevik". Prantsuse keelest tõlkinud [[Leena Tomasberg]]. *25–28. [[Olli Jalonen]]. "Poisiraamat". Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]]. *29–30. [[Wolfgang Hildesheimer]]. "Armutud legendid". Saksa keelest tõlkinud [[Liina Uudelt]], järelsõna kirjutanud [[Mati Sirkel]]. *31–32. [[Mateiu Caragiale|Mateiu I. Caragiale]]. "Curtea-Veche kuningad". Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]]. *33. [[Elo Viiding]]. "Lühikesed ja lihtsad lood". *34–37. [[Marusja Klimova]]. "Majake Bois-Colombes'is". Vene keelest tõlkinud [[Ilona Martson]]. *38–39. [[Michel Houellebecq]]. "Maailma vastu, elu vastu". Prantsuse keelest tõlkinud Heli Allik. *40. [[Joaquim Maria Machado de Assis]]. "Hulluarst". Portugali keelest tõlkinud [[Indrek Koff]]. ==2017== * [[Sirje Olesk]], [[Anu Saluäär]]. "Palat nr. 6. Kaks artiklit «Loomingu Raamatukogu» ajaloost". *1–2. "Laustud sõna lagub. Valik eesti vanasõnu". Koostanud [[Arvo Krikmann]] *3–4. [[Giuseppe Tomasi di Lampedusa]]. "Jutustused". Itaalia keelest tõlkinud [[Heete Sahkai]] *5. [[Jean-Philippe Toussaint]]. "Tung ja kannatlikkus". Prantsuse keelest tõlkinud [[Triinu Tamm]] *6–7. [[Mihkel Mutt]]. "Mõtted". *8–10. [[Kirmen Uribe]]. "Bilbao-New York-Bilbao". Baski keelest tõlkinud [[Merilin Kotta]] *11–12. [[Aki Ollikainen]]. "Must muinasjutt". Soome keelest tõlkinud [[Mihkel Mõisnik]] *13–14. [[H. G. Wells]]. "Venemaa pimeduses". Inglise keelest tõlkinud [[Karin Suursalu]] *15–17. [[Charles Baudelaire]]. "Kunstlikud paradiisid". Prantsuse keelest tõlkinud [[Kristjan Haljak]] *18–20. [[Péter Esterházy]]. "Hrabali raamat". Ungari keelest tõlkinud [[Lauri Eesmaa]] *21–22. [[Ernst Jünger]]. "Marmorkaljudel". Saksa keelest tõlkinud [[Katrin Kaugver]] *23–24. [[Jorge Luis Borges]]. "Liivaraamat. Shakespeare'i mälu". Hispaania keelest tõlkinud [[Kai Aareleid]] *25–26. [[Virginia Woolf]]. "Kirjutamata romaan ja teisi jutte". Inglise keelest tõlkinud [[Mirjam Parve]] *27–29. [[Albert Engström]]. "Anders Zorni elu". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]] *30–32. [[Herman Bang]], "Tee ääres". Taani keelest tõlkinud [[Eva Velsker]] *33–34. [[Nikolai Baturin]], "Fööniksbergi karussell". *35. [[Clarice Lispector]]. "Tähetund". Portugali keelest tõlkinud [[Leenu Nigu]]. *36–39. [[Martin Luther]], "Lauakõned". Saksa keelest tõlkinud [[Vallo Ehasalu]]. *40. [[Kęstutis Navakas]]. "Kala peeglis". Valinud ja leedu keelest tõlkinud [[Rein Raud]]. ==2018== *1–2. [[Tiit Aleksejev]], [[P. I. Filimonov]], [[Meelis Friedenthal]], [[Andrei Hvostov]], [[Jan Kaus]], [[Indrek Koff]], [[Kalle Käsper]], [[Paavo Matsin]], [[Ülo Mattheus]], [[Enn Nõu]], [[Olev Remsu]], [[Peeter Sauter]], [[Lauri Sommer]], [[Urmas Vadi]], [[Rein Veidemann]] ja [[Toomas Vint]]. "Kuusteist Eesti kirja". *3–4. [[Patrik Ouředník]]. "Europeana. Kahekümnenda sajandi lühiajalugu". Tšehhi keelest tõlkinud [[Küllike Tohver]]. *5. [[Émile Zola]]. "Kuidas surrakse". Prantsuse keelest tõlkinud [[Heete Sahkai]]. *6–9. [[Robert Walser]]. "Õed-vennad Tannerid". Saksa keelest tõlkinud [[Liisi Rünkla]]. *10–11. [[Jossif Brodski]]. "Atlantise lähistel. Valik luuletusi". Koostanud [[Mihhail Lotman]], vene ja inglise keelest tõlkinud [[Maria-Kristiina Lotman]]. *12–14. [[Inga Gaile]]. "Klaas". Läti keelest tõlkinud [[Aive Mandel]]. *15–17. [[Moritz von Kotzebue]]. "Teekond Pärsiasse". Saksa keelest tõlkinud [[Agur Benno]]. *18. [[László Krasznahorkai]]. "Viimne hunt". Ungari keelest tõlkinud [[Reet Klettenberg]]. *19–20. [[Sergio Pitol]]. "Mefisto valss ja teisi jutte". Hispaania keelest tõlkinud [[Ruth Sepp]]. *21. [[Ingmar Bergman]]. "Puumaaling. Pärast proovi". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] ja [[Anu Saluäär]]. *22. [[Doris Lessing]]. "Vanglad, milles me vabatahtlikult elame". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]]. *23–24. [[Georges Rodenbach]]. "Surnud Brugge". Prantsuse keelest tõlkinud [[Malle Talvet]]. *25. [[Jüri Kolk]]. "Esimene malbe päev sel aastal". *26–29. [[Aleksandr Solženitsõn]]. "Lenin Zürichis". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]]. *30–32. [[Friedrich Hölderlin]]. "Hyperion ehk Üksiklane Kreekamaal". Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]]. *33–35. [[Annie Saumont]]. "Aeg elada ja teisi jutte". Prantsuse keelest tõlkinud [[Maria Esko]]. *36–37. [[Pirkko Saisio]]. "Kaini tütar". Soome keelest tõlkinud [[Hille Lagerspetz]]. *38. [[Khalil Gibran]]. "Hullumeelne. Tähendussõnad ja luuletused". Inglise keelest tõlkinud [[Rauno Alliksaar]]. *39–40. [[Theodor Kallifatides]]. "Veel üks elu". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]]. ==2019== *1–3. [[Mare Kandre]]. "Kurat ja jumal". Rootsi keelest tõlkinud [[Marin Pärtel]] *4–5. [[David Foster Wallace]]. "Teatavate piiride poorsusest". Inglise keelest tõlkinud [[Aet Varik]], järelsõna [[Raili Marling]]. *6–9. [[Urmas Vadi]]. "Ballettmeister". *10–12. [[Bruno Schulz]]. "[[Liivakella sanatoorium]]". Poola keelest tõlkinud [[Hendrik Lindepuu]] *13–15. [[Alain Mabanckou]]. "Katkine Klaas". Prantsuse keelest tõlkinud [[Ulla Kihva]] *16. [[Werner Bergengruen]]. "Poplavkin ja teised jutud". Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]]. *17–18. [[Andrus Kasemaa (kirjanik)|Andrus Kasemaa]]. "Vanapoiss". *19–20. [[Jorgos Seferis]]. "Müütiline jutustus. Logiraamat III". tõlkinud [[Kaarina Rein]]. *21–23. [[Aleksandr Solženitsõn]]. "Lenin Petrogradis". Vene keelest tõlkinud [[Jaana Peterson]] *24–26. [[Zakes Mda]]. "Suremise viisid". Inglise keelest tõlkinud [[Heili Sepp]]. *27–29. [[Etgar Keret]]. "Kissingeri igatsedes". Heebrea keelest tõlkinud [[Margus Alver]]. *30–31. [[Claudio Magris]]. "Teine meri". Itaalia keelest tõlkinud [[Eda Ahi]]. *32–34. [[Theodor Adorno|Theodor W. Adorno]]. "Valik esseid kirjandusest". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Räni]]. *35–36. [[Giedra Radvilavičiūtė]]. "Täna öösel magan mina seina pool ja teisi jutte". Leedu keelest tõlkinud [[Tiiu Sandrak]]. *37. [[Jean Echenoz]]. "Jooks". Prantsuse keelest tõlkinud [[Indrek Koff]]. *38–40. "[[Roomlaste teod]]". Ladina keelest tõlkinud [[Anni Arukask]], [[Marilyn Fridolin]], [[Maria-Kristiina Lotman]], [[Marten Teemant]], [[Tuuli Triin Truusalu]], [[Martin Uudevald]], [[Kristi Viiding]]. ==2020== *1–3. [[Jaan Kross]]. "Tiit Pagu". Järelsõna [[Jaan Undusk]]. *4–5. [[Max Blecher]]. "Valgustatud urg". Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]]. *6–7. [[Bohumil Hrabal]]. "Liiga vali üksindus". Tšehhi keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Küllike Tohver]]. *8–9. [[Samanta Schweblin]]. "Nähtamatu niit". Hispaania keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Ruth Sepp]]. *10–11. [[Tuula-Liina Varis]]. "Tahan tunda, et elan". Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]]. *12–13. [[Jitshak Šami]]. "Isade kättemaks". Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]]. *14–15. [[Albert Engström]]. "Moskoviidid". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]]. *16–17. [[Yōko Tawada]]. "Kahtlased kujud öises rongis". Jaapani keelest tõlkinud [[Lauri Kitsnik]]. *18–19. [[Rainer Maria Rilke]]. "Kaks Praha lugu". Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Relve]]. *20. [[Aleksei Konstantinovitš Tolstoi|Aleksei Tolstoi]]. "Vereimeja". Vene keelest tõlkinud [[Ilona Martson]]. *21–23. [[Don DeLillo]]. "Kosmopolis". Inglise keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Liisi Rünkla]]. *24–26. [[Sergi Žadan]]. "Depeche Mode". Ukraina keelest tõlkinud [[Riina Roasto]]. *27–28. [[Armin Kõomägi]]. "Perifeeria kangelased". *29–31. [[Enrique Vila-Matas]]. "Bartleby & Co". Hispaania keelest tõlkinud [[Kai Aareleid]]. *32–33. [[Ilya Kaminsky]]. "Kurtide vabariik". Inglise keelest tõlkinud [[Carolina Pihelgas]]. *34–35. [[Gustave Flaubert]]. "November". Prantsuse keelest tõlkinud [[Leena Tomasberg]]. *36. [[Péter Esterházy]]. "Sõnade imelisest elust. Kolm loengut keelest ja kirjandusest". Koostanud ja ungari keelest tõlkinud [[Lauri Eesmaa]]. *37–40. [[Margaret Atwood]]. "Tehingud surnutega. Kirjanik kirjutamisest". Inglise keelest tõlkinud [[Maarja Pärtna]]. ==2021== *1–2. [[Andrei Ivanov (kirjanik)|Andrei Ivanov]]. "''Untermensch'': minu lõhkikistud elu". Vene keelest tõlkinud [[Veronika Einberg]]. *3. [[Vivant Denon]]. "Ei mingit homset". Tõlkinud ja saatesõna [[Malle Talvet]]. *4–5. [[Anna Žīgure]]. "Läti rahva käekäik. Hetki ajaloost". Läti keelest tõlkinud [[Arno Baltin]]. *6–9. [[Dubravka Ugrešić]]. "Romaanijõe forsseerimine". Serbohorvaadi keelest tõlkinud [[Madis Vainomaa]]. *10–12. [[José Luís Peixoto]]. "Ei ühtki pilku". Portugali keelest tõlkinud [[Leenu Nigu]]. *13. [[Willem Frederik Hermans]]. "Hoitud maja". Hollandi keelest tõlkinud [[Kerti Tergem]]. *14–16. [[Peeter Sauter]]. "Surm Bulgaarias. Kõik hinnas". *17–18. [[Lukianos]]. "Kõnelused surnutega". Ladina keelest tõlkinud [[Marilyn Fridolin]]. *19–20. [[Marcin Wicha]]. "Asjad, mida ma ära ei visanud". Poola keelest tõlkinud [[Margus Alver]]. *21–22. [[Anton Tšehhov]]. "Elu igavus ja teisi jutte". Vene keelest tõlkinud [[Anita Soovik]]. Saatesõna [[Katrin Hallas]]. *23–25. [[Nellie Bly]]. "Seitsmekümne kahe päevaga ümber maailma". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]]. *26–28. [[Lotta Olsson]]. "Surnute tõeline arv". Rootsi keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Aet Varik]]. *29–30. [[Theodor Kallifatides]]. "Taplus Trooja pärast". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]]. *31–34. [[Tsitsi Dangarembga]]. "Närvilised olud". Inglise keelest tõlkinud [[Heili Sepp]]. *35–36. [[Thomas Bernhard]]. "Hukkasaaja". Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]]. *37–38. [[Éric Vuillard]]. "[[Päevakord]]". Prantsuse keelest tõlkinud [[Indrek Koff]]. *39–40. [[Moritz von Kotzebue]]. "Vene sõjavang prantslaste seas". Saksa keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Agur Benno]]. ==2022== *1–2. [[Mehis Heinsaar]]. "Ööpäevik". *3–6. [[Carlo Levi]]. "Kristus jäi pidama Ebolis". Itaalia keelest tõlkinud [[Heete Sahkai]]. Järelsõna kirjutanud [[Kristiina Rebane]]. *7. [[Byung-Chul Han]]. "Läbipaistvusühiskond". Saksa keelest tõlkinud [[Hasso Krull]]. *8–9. [[Bernardo Atxaga]]. "Need taevad". Baski keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Merilin Kotta]]. *10. [[Tõnis Vilu]]. "Kõik linnud valgusele". *11–12. [[Patti Smith]]. "Pühendumus". Inglise keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Paula Taberland]]. *13–15. [[Justus Lipsius]]. "Laimamisest. Meelekindlusest". Ladina keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Kristi Viiding]]. *16–17. [[Tiziano Scarpa]]. "Stabat Mater". Itaalia keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Paul Raud (kirjanik)|Paul Raud]]. *18–19. [[Guntis Berelis]]. "Härra Heideggerile meeldivad kassid ja teisi jutte". Läti keelest tõlkinud [[Contra]]. *20. [[Michael Köhlmeier]]. "Idüll uppuva koeraga". Saksa keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Heli Mägar]]. *21–23. [[Jelena Tšižova]]. "Naiste aeg". Vene keelest tõlkinud [[Ilona Martson]]. *24–25. [[Peedu Saar]]. "Loomad". *26–27. [[Mircea Cărtărescu]]. "Ruletimängija". Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]]. *28. [[Hella S. Haasse]]. "Uruq". Hollandi keelest tõlkinud [[Kerti Tergem]]. *29–31. [[Natsume Sōseki]]. "Noorsand". Jaapani keelest tõlkinud [[Maarja Jaanits]]. *32–34. [[Samuel Beckett]]. "Molloy". Prantsuse keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Triinu Tamm]]. *35–37. [[Mihhail Šiškin]]. "Sõda või rahu". Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Relve]] ja [[Krista Räni]]. *38–40. [[Carl Hermann Hesse]]. "Tema peab kasvama, mina kahanema. Paide tohtri mälestusi". Saksa keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Tiiu Relve]]. ==2023== *1. [[Kalju Kruusa]]. "Üleelamiste vanake". *2–3. [[Ilja Prozorov]]. "''D train''. Roheline piinapink". Vene keelest tõlkinud [[Katrin Hallas]]. *4–5. [[Miljenko Jergović]]. "Sarajevo Marlboro". Horvaadi keelest tõlkinud [[Madis Vainomaa]]. *6. "Vana bambuseraiduri lugu". Jaapani keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Alari Allik]]. *7–8. [[Kate Chopin]]. "Désirée laps ja teisi jutte". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Mits]] ja [[Janela Tähepõld-Tammert]]. Saatesõna kirjutanud Krista Mits. *9−10. [[Oscar Wilde]]. "Salomé". Inglise keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Linnar Priimägi]]. *11−13. [[Ingeborg Bachmann]]. "Kolmekümnes aasta". Saksa keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Liisi Rünkla]]. *14−15. [[Marcel Schwob]]. "Kujuteldavad elud". Prantsuse keelest tõlkinud [[Malle Talvet]]. Saatesõna kirjutanud [[Tiit Aleksejev]]. *16−18. [[Jari Järvelä]]. "Kahele poole koske". Soome keelest tõlkinud [[Kadri Jaanits]]. *19−20. [[Krisztina Tóth]]. "Piksel". Ungari keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Lea Kreinin]]. *21−23. [[Felisberto Hernández]]. "Üleujutatud maja ja teisi jutte". Hispaania keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Mari Laan]]. *24−25. [[Sigrid Nunez]]. "Mitz. Bloomsbury marmosett". Inglise keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Silvia Maine]]. *26. [[Siegfried von Vegesack]]. "Jaschka ja Janne". Saksa keelest tõlkinud [[Silvia Lilleorg]]. Saatesõna kirjutanud [[Liina Lukas]]. *27−28. [[Dominique Fortier]]. "Paberlinnad". Prantsuse keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Laura Christine Arba]]. *29. [[Teffi]]. "Lenin ja Rasputin". Vene keelest tõlkinud [[Ilona Martson]]. *30−31. [[Oksana Zabužko]]. "Ukraina seksi väliuuringud". Ukraina keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Veronika Einberg]]. *32−34. [[Kōbō Abe]]. "Kastimees". Jaapani keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Maret Nukke]]. *35. [[Georg Büchner]]. "Leonce ja Leona. Hesseni sõnumitooja". Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]]. *36−38. [[Tanya Tagaq]]. "Lõhkine hammas". Inglise keelest tõlkinud [[Hasso Krull]]. *39−40. [[Raymond Guérin]]. "Visa hing". Prantsuse keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Heli Allik]]. ==2024== *1−2. [[Carolina Pihelgas]]. "Lõikejoon". *3. [[Heinrich Eisenschmidt]]. "Mälestusi Krümmeri õppeasutusest Võrus". Saksa keelest tõlkinud [[Ene Kuus]]. Saatesõna kirjutanud [[Katrin Kern]]. *4−5. [[Friedrich Nietzsche]]. "Wagneri juhtum. Nietzsche contra Wagner". Saksa keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Jaan Undusk]]. *6. [[Félix Guattari]]. "Kolm ökoloogiat". Prantsuse keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Ott Puumeister]]. *7−8. [[Mart Kangur]]. "Pöörduks". *9−11. [[Nii Ayikwei Parkes]]. "Sinise linnu saladus". Inglise keelest tõlkinud [[Heili Sepp]]. *12−13. [[Sophokles]]. "[[Antigone (Sophokles)|Antigone]]". Vanakreeka keelest tõlkinud [[Anne Lill]]. *14−15. [[Bora Ćosić]]. "Minu perekonna panus maailmarevolutsiooni". Serbia keelest tõlkinud [[Madis Vainomaa]]. *16−17. [[Andri Krasnjaštšõhh]]. "Jumal on. +/-". Vene ja ukraina keelest tõlkinud [[Veronika Einberg]]. *19−21. [[Alice Zeniter]]. "Kes neid jõuaks lahuta". Prantsuse keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Maria Esko]]. *22−25. [[Doris Lessing]]. "Suvi enne pimedust". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]]. *26−28. [[Ondjaki]]. "VanaemaÜheksa ja soveti saladus". Portugali keelest tõlkinud [[Leenu Nigu]]. *29–31. [[Inga Gaile]]. "Ilusad". Läti keelest tõlkinud [[Merle Vare]]. *32. [[Pierre Michnon]]. "Rimbaud, poeg". Prantsuse keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Leena Tomasberg]]. *33−35. [[Philip Roth]]. "Nemesis". Inglise keelest tõlkinud [[Liisa Ady Oks]]. Saatesõna kirjutanud Liisa Ady Oks ja [[Katrin Kern]]. *36−37. [[Jáchym Topol]]. "Saatana värkstuba". Tšehhi keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Küllike Tohver]]. *38−39. [[Max Blecher]]. "Juhtumusi vahetus ebatõeluses". Rumeenia keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Riina Jesmin]]. *40. [[Péter Nádas]]. "Piibel". Ungari keelest tõlkinud [[Mihkel Rünkla]]. ==2025== *1−3. [[Kairi Look]]. "Tantsi tolm põrandast". *4−5. [[Yu Miri]]. "Tōkyō Ueno jaama pargipoolne väljapääs". Jaapani keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Maarja Jaanits]]. *6. [[Byung-Chul Han]]. "Väsimusühiskond". Saksa keelest tõlkinud [[Hasso Krull]]. *7−9. [[Han Kang]]. "Taimetoitlane". Korea keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Anni Arukask]]. *10–11. [[Brigitta Davidjants]]. "Plahvatus nätsuputkas ja teisi jutte". *12–13. [[Bruce Chatwin]]. "Utz". Inglise keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Inga Kukk]]. *14–17. [[Andrei Ivanov (kirjanik)|Andrei Ivanov]]. "Päevad". Vene keelest tõlkinud [[Veronika Einberg]]. *18–20. [[Mariana Enríquez]]. "Asjad, mis me tules kaotasime". Hispaania keelest tõlkinud [[Eva-Stina Randoja]]. *21–23. [[Sabahattin Ali]]. "Kasukaga madonna". Türgi keelest tõlkinud [[Kai-Mai Aja]]. Saatesõna kirjutanud [[Helen Geršman]]. *24–26. [[Nikolai Pirogov]]. "Elu küsimusi. Vana arsti päevaraamat". Vene keelest tõlkinud [[Ilona Martson]] ja [[Georg Loogna]]. Saatesõna kirjutanud Ilona Martson. *27–28. [[Aurora Venturini]]. "Täditütred". Hispaania keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Mari Laan]]. *29. [[Aliis Aalmann]]. "Pääsulinn". *30–31. [[Muriel Spark]]. "Juhiiste". Inglise keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Andrus Lauringson]]. *32. [[Joseph Brodsky]]. "Veepervel". Inglise keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Jan Kaus]]. *33–34. [[Pavel Vilikovský]]. "Sulelumi". Slovaki keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Margus Alver]]. *35–38. [[Jurgis Kunčinas]]. "Tūla". Leedu keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Tiina Kattel]]. *39–40. [[Hasso Krull]]. "Igavene taastulek". ==2026== *1. [[Triin Soomets]]. "Jäälind". *2−3. [[Leena Krohn]]. "Hotel Sapiens ja teisi irratsionaalseid jutte". Soome keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Kadri Jaanits]]. *4−7. [[Natalia Ginzburg]]. "Perekonnaleksikon". Itaalia keelest tõlkinud [[Heete Sahkai]]. Saatesõnad kirjutanud [[Carlo Ginzburg]] ja [[Kristiina Rebane]]. *8−10. [[Daša Drndić]]. "Doppelgänger". Horvaadi keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Madis Vainomaa]]. *11−13. [[Maria Matios]]. "Magus Darusja". Ukraina keelest tõlkinud [[Ilona Martson]]. Saatesõna kirjutanud [[Mariia Ivanova]]. *14−16. [[Anthony Powell]]. "Venusberg". Inglise keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Mirt Vissak]]. *17−18. [[Guillaume Apollinaire]]. "Süda Kroon Peegel. Valik luuletusi". Koostanud ja tõlkinud [[Paul-Eerik Rummo]]. Alustõlked prantsuse keelest [[Triinu Tamm]]. *19−20. [[Lilli Luuk]]. "Lühike sõjaajalugu". *21. [[Émilie du Châtelet]]. "Arutlus õnnest. Valik kirju". Koostanud ja saatesõna kirjutanud [[Sophie Turner]]. Prantsuse keelest tõlkinud [[Malle Talvet]]. *22−24. [[Jim Ashilevi]]. "Inimese kostüüm". *25−26. [[Lukas Bärfuss]]. "Jahikull". Saksa keelest tõlkinud [[Lauri Eesmaa]]. ''Ilmumas''. *27−28. [[Louis-Ferdinand Céline]]. "Semmelweis". Prantsuse keelest tõlkinud [[Heli Allik]]. ''Ilmumas''. ==LR kuldsari== ===2020=== *1. [[Jaroslav Hašek]]. "Geniaalne idioot. Huumori kool". Tšehhi keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]] ja [[Leo Metsar]]. *2. [[Ingmar Bergman]]. "Fanny ja Alexander". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]]. *3. [[Tommaso Campanella]]. "Päikeselinn". Itaalia keelest tõlkinud [[Kristiina Rebane]]. *4. [[Milan Kundera]]. "Veidrad armastuslood". Tšehhi keelest tõlkinud [[Küllike Tohver]]. *5. [[Pierre Bayard]]. "Kuidas rääkida raamatutest, mida me pole lugenud?". Prantsuse keelest tõlkinud [[Tanel Lepsoo]]. *6. [[Doris Lessing]]. "Imerohi ei ole müüdav ja teisi jutte". Inglise keelest tõlkinud [[Valda Raud]] ja [[Krista Kaer]]. ===2021=== *1. [[Jan Kaus]]. "Tallinna kaart". *2. [[Ilf ja Petrov]]. "Õilis isik". Vene keelest tõlkinud [[Sulev Hallik]]. *3. [[Stig Claesson]]. "Sina maga, mina pesen nõud". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]]. *4. [[Gabriel García Márquez]]. "Väljakuulutatud mõrva kroonika". Hispaania keelest tõlkinud [[Ruth Lias]]. *5. [[Virginia Woolf]]. "Oma tuba". Inglise keelest tõlkinud [[Malle Talvet]]. *6. [[Margaret Atwood]]. "Tantsutüdrukud". Inglise keelest tõlkinud [[Ann Alari]], [[Malle Klaassen]], [[Anu Lutsepp]]. ===2022=== *1. [[Arto Paasilinna]]. "Jänese aasta". Soome keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Sirje Kiin]]. *2. [[Franz Kafka]]. "Aruanne akadeemiale". Saksa keelest tõlkinud [[August Sang]]. *3. [[Kjell Westö]]. "Lang". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]]. Saatesõna [[Anu Saluäär]]. *4. [[Voldemar Panso]]. "Naljakas inimene". Illustreerinud [[Heldur Laretei]]. *5. [[François Mauriac]]. "Armastuse kõrb". Prantsuse keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]]. Uustrüki saatesõna [[Tõnu Õnnepalu]]. *6. [[Olga Tokarczuk]]. "Maailma kõige inetum naisterahvas". Poola keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Hendrik Lindepuu]]. * LR eriväljaanne – [[Serhi Žadan]]. „Depeche Mode“. Ukraina keelest tõlkinud [[Riina Roasto]]. ===2023=== *1. [[Zdeněk Jirotka]]. "Saturnin". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]]. *2. [[Jüri Üdi]], [[Joel Sang]], [[Toomas Liiv]], [[Johnny B. Isotamm]]. "Närvitrükk". Uustrüki saatesõna kirjutanud [[Mart Velsker]]. *3. [[Marguerite Yourcenar]]. "Silmapaistmatu inimene. Ilus hommik". Prantsuse keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Merike Riives]]. *4. [[Jorge Luis Borges]]. "Liivaraamat. Shakespeare’i mälu". Hispaania keelest tõlkinud [[Kai Aareleid]]. *5. [[Torgny Lindgren]]. "Mao tee kalju peal". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]]. Saatesõna kirjutanud [[Anu Saluäär]]. *6. [[Carl Mothander]]. "Kulinaarsed vested". Rootsi keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Anu Saluäär]]. ===2024=== *1. [[Mati Unt]]. "Via Regia. Elu võimalikkusest kosmoses". Uustrüki saatesõna [[Tiit Hennoste]]. *2. [[Anaïs Nin]]. "Spioon armastuse majas". Inglise keelest tõlkinud ja järelsõna [[Anne Lange]]. *3. [[Rainer Maria Rilke]]. "Kirjad noorele luuletajale. Kirjad noorele naisele". Saksa keelest tõlkinud ja järelsõna [[Tiiu Relve]]. *4. [[Mihhail Bulgakov]]. "Kadunukese ülestähendused. Teatriromaan". Vene keelest tõlkinud [[Vidrik Kivilo]], uue väljaande saatesõna [[Irina Belobrovtseva]]. *5. [[Juan Rulfo]]. "Pedro Páramo". Hispaania keelest tõlkinud [[Tatjana Hallap]], uue väljaande saatesõna [[Ruth Sepp]]. *6. [[Kenkō]]. "Jõudeaja võrsed". Koostanud ja klassikalisest jaapani keelest tõlkinud [[Rein Raud]], kuldsarja väljaandesse on lisatud uusi tõlkeid ja uus saatesõna. *Erinumber. [[Max Dauthendey]]. "Biwa järve kaheksa nägu". Saksa keelest tõlkinud [[Katrin Kaugver]]. ===2025=== *1. [[Karel Čapek]]. "Kuidas sünnib näitemäng. Kuidas tehakse filmi". Tšehhi keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]], esimest korda kõigi algsete illustratsioonidega. *2. [[Artur Alliksaar]]. "Olematus võiks ju ka olemata olla". Koostanud [[Paul-Eerik Rummo]], saatesõnad kirjutanud Paul-Eerik Rummo ja [[Leo Metsar]], uustrükis on taastatud värsid, mille tsensorid käskisid esmatrüki laost eemaldada, samuti ilmub esimest korda raamatukaante vahel Leo Metsari saatesõna. *3. [[Simone de Beauvoir]]. "Väga kerge surm". Prantsuse keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]], saatesõna kirjutanud [[Raili Marling]]. *4. [[Stefan Zweig]]. "Malenovell. Tunnete virvarr". Saksa keelest tõlkinud [[Nigol Andresen]] ja [[Tiiu Relve]]. *5. [[Bel Kaufman]]. "Allakäigutrepist üles". Inglise keelest tõlkinud [[Hanno Rajandi]]. *6. [[Tove Ditlevsen]]. "Noor tütarlaps saab vanaemaks ja teisi jutte". Taani keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] ja [[Maarja Siiner]]. Uustrüki saatesõna kirjutanud [[Maarja Siiner]]. ===2026=== *1 [[Anu Lamp]]. "Johannes Aavik. Keeleuuenduse lõpmattu kurv". *2 [[Liv Ullmann]]. "Muutumine". Norra keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Anu Saluäär]]. *3 [[Ágota Kristóf]]. "Eile. Mathias, kus sa oled? Line, aeg. Prantsuse keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Triinu Tamm]]. *4 [[John Steinbeck]]. "Mu tusameele talv". Inglise keelest tõlkinud [[Harald Rajamets]]. *5 [[Tõnu Õnnepalu]]. "Lõpetuse ingel". *6 [[Saki (täpsustus)|Saki]]. "Sredni Vashtar ja teisi jutte". Inglise keelest tõlkinud [[Anne Lange]] ja [[Katrin Kern]]. ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti kirjanduse loendid]] [[Kategooria:Raamatusarjad]] putxvbg2ev74ml4ceuf7bchu3ont7oe 0 99677 7213884 7208683 2026-08-14T01:41:58Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 4 allikale arhiivilink ja märgitud 3 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7213884 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Mart Helme | pilt = RK Mart Helme.jpg | pildiallkiri = Mart Helme [[Riigikogu]]s | amet = [[Riigikogu]] liige | ametiajaalgus = 10. november 2020 | ametiajalõpp = | eelmine = | järgmine = | amet2 = [[Eesti suursaadik Venemaal]] | ametiajaalgus2 = 1995 | ametiajalõpp2 = 1999 | eelmine2 = [[Jüri Kahn]] | järgmine2 = [[Tiit Matsulevitš]] | amet3 = [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna]] esimees | ametiajaalgus3 = 13. aprill 2013 | ametiajalõpp3 = 4. juuli 2020 | eelmine3 = [[Margo Miljand]] | järgmine3 = [[Martin Helme]] | amet4 = [[Eesti siseminister]] | ametiajaalgus4 = 29. aprill 2019 | ametiajalõpp4 = 9. november 2020 | eelmine4 = [[Katri Raik]] | järgmine4 = [[Alar Laneman]] | amet5 = [[Riigikogu]] liige | ametiajaalgus5 = 30. märts 2015 | ametiajalõpp5 = 29. aprill 2019 | eelmine5 = | järgmine5 = | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1949|10|31}} | sünnikoht = [[Pärnu]], [[Eesti NSV]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Eestimaa Rahvaliit]] (2003–2004)<br />[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] (2012–) | abikaasa = [[Sirje Helme]] (lahutatud)<br />[[Helle-Moonika Helme]] | vanemad = | lapsed = 6, teiste seas [[Martin Helme]] ja [[Maarja Vaino]] | sugulased = [[Rein Helme]] (vend)<br />[[Enn Auksmann]] (õepoeg) | elukoht = | alma_mater = [[Tartu Ülikool|Tartu Riiklik Ülikool]] | elukutse = ajaloolane | tegevusala = poliitik, diplomaat, kirjanik, muusik | autasud = | allkiri = }} '''Mart Helme''' (sündinud [[31. oktoober|31. oktoobril]] [[1949]] [[Pärnu]]s) on [[Eesti]] poliitik, endine diplomaat ja [[XV Riigikogu]] liige. Ta on tegutsenud ka ajakirjaniku, kirjastaja, kirjaniku, luuletaja ja muusikuna. Helme oli aastatel 1995–1999 [[Eesti suursaadik Venemaal]], 2013–2020 [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna]] esimees ning 2019–2020 [[Eesti siseminister]] [[Jüri Ratase teine valitsus|Jüri Ratase teises valitsuses]]. 2016. aastal oli ta EKRE kandidaat [[2016. aasta Eesti presidendivalimised|Eesti presidendivalimistel]]. 2026. aastal esitas EKRE volikogu ta uuesti erakonna presidendikandidaadiks.<ref name="ERR_pres_2026">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610012542/galerii-ekre-volikogu-esitas-presidendikandidaadiks-mart-helme |pealkiri=EKRE volikogu esitas presidendikandidaadiks Mart Helme |väljaanne=[[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] |aeg=2. mai 2026 |vaadatud=2026-06-30}}</ref> == Lapsepõlv ja hariduskäik == Mart Helme sündis Pärnus kellassepa perekonnas. Tema lapsepõlvekodu asus [[Pärnu rannapark|Pärnu Rannapargi]] serval.<ref name="PP_2005">{{Netiviide |url=https://parnu.postimees.ee/2122427/mart-helme-on-olnud-muusik-ajakirjanik-pollumees-diplomaat-ja-moisnik |pealkiri=Mart Helme on olnud muusik, ajakirjanik, põllumees, diplomaat ja mõisnik |väljaanne=[[Pärnu Postimees]] |aeg=22. oktoober 2005 |vaadatud=2026-06-30}}</ref> 1968. aastal lõpetas ta [[Pärnu 2. Keskkool]]i ja 1973. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] ajaloo-keeleteaduskonna ajaloo-osakonna.<ref name="TRU_1973">{{Netiviide |url=https://dea.digar.ee/article/truajaleht/1973/06/27/2 |pealkiri=TRÜ lõpetajad 1973 |väljaanne=Tartu Riiklik Ülikool |aeg=27. juuni 1973 |vaadatud=2026-06-30}}</ref> Tema erihuvide hulka on kuulunud idamaade ajalugu ja kultuur.<ref>''Jutupaunik''. Eesti Raamat, 1986.</ref> == Töökäik == Pärast ülikooli lõpetamist töötas Helme aastatel 1973–1975 kirjastuse [[Eesti Raamat]] marksismi-leninismi osakonnas toimetajana, seejärel ajalehe [[Harju Elu]] korrespondendina ning 1977–1986 ajakirja [[Pioneer (ajakiri)|Pioneer]] kirjandusosakonna vanemtoimetajana.<ref name="PP_2005" /> 1986. aastast tegutses Helme ettevõtluses, muu hulgas põllumajanduse ja kirjastamise valdkonnas. 1990. aastal sai temast [[Eesti Kirjastuste Liit|Eesti Kirjastuste Liidu]] tegevdirektor, kellena ta töötas 1993. aastani.<ref name="PP_2005" /> 1994. aastast töötas Helme [[Välisministeerium|Välisministeeriumis]]. 1995. aastal määras president [[Lennart Meri]] ta Eesti erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks [[Venemaa Föderatsioon]]is. Ta oli Eesti suursaadik Moskvas aastatel 1995–1999.<ref name="VM_Venemaa">{{Netiviide |url=https://vm.ee/venemaa |pealkiri=Venemaa |väljaanne=[[Välisministeerium]] |vaadatud=2026-06-30}}</ref> Pärast suursaadikuametist lahkumist töötas ta aastatel 1999–2000 Välisministeeriumi poliitika ja pressi asekantslerina.<ref name="ERR_Tarand">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1158591/indrek-tarand-mart-laar-tahtis-mart-helme-riigiteenistusest-vallandada |pealkiri=Indrek Tarand: Mart Laar tahtis Mart Helme riigiteenistusest vallandada |väljaanne=[[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] |aeg=11. november 2020 |vaadatud=2026-06-30}}</ref> Aastatel 2000–2002 oli Helme kirjastuse [[Kunst (kirjastus)|Kunst]] direktor, 2003–2004 põllumajandusministri nõunik ning 2005–2009 [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liikme [[Tunne Kelam]]i nõunik.<ref name="ep_2004">{{Netiviide |url=http://www.erl.ee/index.php?id=146 |pealkiri=EP kandidaadid 2004 |väljaanne=Eestimaa Rahvaliit |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131213212336/http://www.erl.ee/index.php?id=146 |arhiivimisaeg=13. detsember 2013 |url-olek=ei tööta |vaadatud=30. juuni 2026}}</ref> == Poliitiline tegevus == === Varane erakondlik tegevus === 1999. aastal asutas Helme Konservatiivide Klubi. Konservatiivide Klubi juhtliikmed liitusid erakonnastuva [[Erakond Res Publica|Res Publicaga]] 2001. aasta novembri lõpus. 2002. aasta mais lahkus Helme Res Publicast, süüdistades erakonda poliitilise profiili ja ideoloogilise selguse puudumises.<ref name="EPL_ResPublica">{{Netiviide |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/50923414/konservatiivid-res-publical-puudub-poliitiline-profiil-ja-ideoloogiline-selgus-lisatud-res-publica-kommentaar |pealkiri=Konservatiivid: Res Publical puudub poliitiline profiil ja ideoloogiline selgus |väljaanne=[[Eesti Päevaleht]] |aeg=15. mai 2002 |vaadatud=2026-06-30}}</ref> 4. augustil 2002 ühines Konservatiivide Klubi [[Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu|Põllumeeste Koguga]]. Uueks nimeks võeti [[Rahvuslik Konservatiivne Partei – Põllumeeste Kogu]] ning erakonna esimeheks valiti Mart Helme. 16. novembril 2002 otsustas erakonna erakorraline suurkogu liituda [[Eesti Iseseisvuspartei]]ga, kuid kavandatud ühinemine jäi lõpule viimata. Aastatel 2003–2004 kuulus Helme [[Eestimaa Rahvaliit]]u.<ref name="ep_2004" /> [[2003. aasta Riigikogu valimised|2003. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris ta Rahvaliidu nimekirjas [[Valimisringkond nr 5|valimisringkonnas nr 5]] ning kogus 493 häält ega osutunud valituks.<ref name="VVK_2003">{{Netiviide |url=https://www.valimised.ee/et/valimiste-arhiiv/riigikogu-valimised/riigikogu-valimised-2003 |pealkiri=Riigikogu valimised 2003 |väljaanne=Valimised Eestis |vaadatud=2026-06-30 }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> 2004. aastal heideti Helme Rahvaliidust välja pärast [[Lihula monument|Lihula monumendi]] ümber tekkinud poliitilist vaidlust; erakonna juhatus süüdistas teda erakonna maine kahjustamises.<ref name="Delfi_Rahvaliit">{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/8577928/rahvaliit-viskas-mart-helme-valja |pealkiri=Rahvaliit viskas Mart Helme välja |väljaanne=[[Delfi]] |aeg=6. september 2004 |vaadatud=2026-06-30}}</ref> [[2011. aasta Riigikogu valimised|2011. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris Helme üksikkandidaadina [[Valimisringkond nr 1|valimisringkonnas nr 1]] ning kogus 2467 häält. Sellest ei piisanud Riigikokku pääsemiseks.<ref name="VVK_2011">{{Netiviide |url=https://www.valimised.ee/et/valimiste-arhiiv/riigikogu-valimised/riigikogu-valimised-2011 |pealkiri=Riigikogu valimised 2011 |väljaanne=Valimised Eestis |vaadatud=2026-06-30}}</ref> === Eesti Konservatiivne Rahvaerakond === [[Fail:EKRE eestvedajad.jpg|pisi|EKRE eestvedajad. Vasakult: Mart Helme, [[Alar Ehala]], [[Aivar Koitla]], [[Henn Põlluaas]], [[Sten-Hans Vihmar]] ja [[Martin Helme]].]] 2012. aastast kuulub Helme [[Eestimaa Rahvaliit|Eestimaa Rahvaliidu]] ja [[Eesti Rahvuslik Liikumine|Eesti Rahvusliku Liikumise]] ühinemisel tekkinud [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|Eesti Konservatiivsesse Rahvaerakonda]]. 13. aprillil 2013 valiti Helme EKRE esimeheks. Tema poolt hääletas 257 kongressi delegaadist 253.<ref name="ERR_EKRE_2013">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/331748/konservatiivne-rahvaerakond-valis-mart-helme-esimeheks |pealkiri=Konservatiivne Rahvaerakond valis Mart Helme esimeheks |väljaanne=[[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] |aeg=13. aprill 2013 |vaadatud=2026-06-30}}</ref> 4. juulil 2020 toimunud EKRE kongressil ta enam esimeheks ei kandideerinud; erakonna esimeheks valiti tema poeg [[Martin Helme]].<ref name="ERR_EKRE_2020">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1110097/mart-helme-ei-kandideeri-enam-ekre-esimeheks |pealkiri=Mart Helme ei kandideeri enam EKRE esimeheks |väljaanne=[[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] |aeg=2. juuli 2020 |vaadatud=2026-06-30}}</ref> 2024. aasta juunis, pärast [[2024. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|Euroopa Parlamendi valimisi]], tekkis EKRE-s sisetüli, mille käigus erakonna juhatus arvas erakonnast välja mitu senist juhtfiguuri, sealhulgas [[Henn Põlluaas]]a, [[Jaak Valge]] ja [[Anti Poolamets]]a. Helme selgitas erakonnast väljaarvamisi erakonna maine ja valimiskampaania kahjustamisega.<ref name="ERR_EKRE_2024_valja">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609368263/ekre-juhatus-viskas-polluaasa-valge-ja-kuusiku-erakonnast-valja |pealkiri=EKRE juhatus viskas Põlluaasa, Valge ja Kuusiku erakonnast välja |väljaanne=[[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] |aeg=11. juuni 2024 |vaadatud=2026-06-30}}</ref> Sama aasta kongressil valiti Mart Helme taas EKRE aseesimeheks.<ref name="ERR_EKRE_2024_kongress">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609381751/ekre-kongress-valis-martin-helme-taas-erakonna-esimeheks |pealkiri=EKRE kongress valis Martin Helme taas erakonna esimeheks |väljaanne=[[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] |aeg=29. juuni 2024 |vaadatud=2026-06-30}}</ref> 2026. aasta EKRE kongressi järel nimetas Martin Helme ta uuesti erakonna aseesimeheks.<ref name="ERR_EKRE_2026">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610048602/ekre-valis-kongressil-martin-helme-uuesti-esimeheks |pealkiri=EKRE valis kongressil Martin Helme uuesti esimeheks |väljaanne=[[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] |aeg=6. juuni 2026 |vaadatud=2026-06-30}}</ref> === Valimised ja töö Riigikogus === [[2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kandideeris Helme EKRE nimekirjas [[Tallinna linnavolikogu]]sse. Ta kogus [[Kesklinn (Tallinn)|Kesklinna]] valimisringkonnas 1027 häält, kuid ei osutunud valituks.<ref name="KOV_2013">{{Netiviide |url=https://www.valimised.ee/et/valimiste-arhiiv/kohaliku-omavalitsuse-volikogu-valimised/kohaliku-omavalitsuse-volikogu-valimised-2013 |pealkiri=Kohaliku omavalitsuse volikogu valimised 2013 |väljaanne=Valimised Eestis |vaadatud=2026-06-30 }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> [[2014. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] kandideeris Helme EKRE nimekirjas ja kogus 2830 häält.<ref name="EP_2014">{{Netiviide |url=https://ep2014.vvk.ee/detailed.html |pealkiri=Euroopa Parlamendi valimised 2014. Hääletamistulemus |väljaanne=Valimised Eestis |vaadatud=2026-06-30 |arhiivimisaeg=2026-01-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260129005405/http://ep2014.vvk.ee/detailed.html |url-olek=ei tööta }}</ref> [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris Helme EKRE nimekirjas [[Valimisringkond nr 12|valimisringkonnas nr 12]] ([[Pärnu]] linn ja [[Pärnu maakond]]). Ta kogus 6714 häält ja valiti [[XIII Riigikogu]] liikmeks.<ref name="RK_2015">{{Netiviide |url=https://rk2015.vvk.ee/detailed-12.html |pealkiri=Riigikogu valimised 2015. Valimisringkond nr 12 |väljaanne=Valimised Eestis |aeg=20. märts 2015 |vaadatud=2026-06-30 |arhiivimisaeg=2026-07-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260714103034/http://rk2015.vvk.ee/detailed-12.html |url-olek=ei tööta }}</ref> 2016. aastal oli Helme EKRE kandidaat [[2016. aasta Eesti presidendivalimised|Eesti presidendivalimistel]]. Valimiskogus sai ta 24. septembril esimeses voorus 16 häält ega pääsenud teise vooru.<ref name="President_2016">{{Netiviide |url=https://www.valimised.ee/et/valimiste-arhiiv/vabariigi-presidendi-valimised/vabariigi-presidendi-valimine-2016-aastal |pealkiri=Vabariigi Presidendi valimine 2016. aastal |väljaanne=Valimised Eestis |vaadatud=2026-06-30}}</ref> [[2019. aasta Riigikogu valimised|2019. aasta Riigikogu valimistel]] valiti Helme 9170 häälega [[XIV Riigikogu]] liikmeks.<ref name="RK_2019">{{Netiviide |url=https://rk2019.valimised.ee/et/election-result/acquired-mandates.html |pealkiri=Valitud Riigikogu liikmed 2019 |väljaanne=Valimised Eestis |vaadatud=2026-06-30}}</ref> Enne valitsusse minekut ütles ta, et EKRE eesmärk on jõuda ühel päeval ainuvalitsuse moodustamiseni.<ref name="ERR_ainuvalitsus">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/918348/mart-helme-meie-eesmark-on-teha-uhel-paeval-ekre-ainuvalitsus |pealkiri=Mart Helme: meie eesmärk on teha ühel päeval EKRE ainuvalitsus |väljaanne=[[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] |aeg=9. märts 2019 |vaadatud=2026-06-30}}</ref> [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta Riigikogu valimistel]] valiti Helme [[XV Riigikogu]] liikmeks. Ta kogus 6130 häält.<ref name="RK_2023_ERR">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/k/rk-valimised-2023 |pealkiri=Riigikogu valimised 2023 |väljaanne=[[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] |vaadatud=2026-06-30}}</ref> 27. aprillil 2023 valiti ta [[Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon|Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni]] esimeheks.<ref name="RK_korruptsioon">{{Netiviide |url=https://www.riigikogu.ee/komisjonide-teated/korruptsioonivastane-erikomisjon/korruptsioonivastase-erikomisjoni-juhiks-sai-mart-helme/ |pealkiri=Korruptsioonivastase erikomisjoni juhiks sai Mart Helme |väljaanne=[[Riigikogu]] |aeg=27. aprill 2023 |vaadatud=2026-06-30}}</ref> 2026. aastal oli ta Riigikogu [[Väliskomisjon]]i aseesimees.<ref name="RK_valiskomisjon">{{Netiviide |url=https://www.riigikogu.ee/riigikogu/komisjonid/valiskomisjon/ |pealkiri=Väliskomisjon |väljaanne=[[Riigikogu]] |vaadatud=2026-06-30}}</ref> [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kandideeris Helme Pärnus. Ta tegi Pärnu linnas parima isikliku tulemuse, kogudes 2152 häält.<ref name="ERR_Parnu_2025">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609834044/parnus-voitis-isamaa-isikutest-tegi-parima-tulemuse-mart-helme |pealkiri=Pärnus võitis Isamaa, isikutest tegi parima tulemuse Mart Helme |väljaanne=[[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] |aeg=20. oktoober 2025 |vaadatud=2026-06-30}}</ref> === Siseminister === Mart Helme oli 29. aprillist 2019 kuni 9. novembrini 2020 [[Jüri Ratase teine valitsus|Jüri Ratase teise valitsuse]] [[Eesti siseminister|siseminister]].<ref name="Valitsus_Ratas2">{{Netiviide |url=https://www.valitsus.ee/peaminister-ministrid/varasemad-valitsused/id/49 |pealkiri=Jüri Ratase teine valitsus |väljaanne=[[Vabariigi Valitsus]] |vaadatud=2026-06-30 }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> 2019. aasta detsembris tekitasid avalikku ja diplomaatilist vastukaja tema sõnad [[Soome]] peaministri [[Sanna Marin]]i ja Soome uue valitsuse kohta. Helme kasutas raadiosaates Marini kohta väljendit „müüjatüdruk”.<ref name="ERR_Marin">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1014544/marju-himma-muujatudruku-halvustamine-tabas-ka-ekre-valijaid |pealkiri=Marju Himma: müüjatüdruku halvustamine tabas ka EKRE valijaid |väljaanne=[[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] |aeg=16. detsember 2019 |vaadatud=2026-06-30}}</ref> 2020. aasta aprillis tunnistas Helme, et ei võtnud [[Koroonapandeemia Eestis|koroonapandeemiat]] algul piisavalt tõsiselt.<ref name="ERR_koroona">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1080137/helme-koroonapandeemiast-ma-ei-votnud-seda-algul-nii-tosiselt |pealkiri=Helme koroonapandeemiast: ma ei võtnud seda algul nii tõsiselt |väljaanne=[[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] |aeg=20. aprill 2020 |vaadatud=2026-06-30}}</ref> 2020. aasta oktoobris pälvis kriitikat Helme intervjuu Deutsche Wellele, kus ta kommenteeris samasooliste inimeste õigusi ja [[2021. aasta Eesti abielureferendumi eelnõu|abieluteemalist rahvaküsitlust]]. Intervjuu järel nõudsid opositsioonierakondade esindajad tema tagasiastumist.<ref name="ERR_DW">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1148667/opositsiooniliidrid-nouavad-helme-ametist-vabastamist |pealkiri=Opositsiooniliidrid nõuavad Helme ametist vabastamist |väljaanne=[[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] |aeg=16. oktoober 2020 |vaadatud=2026-06-30}}</ref> Helme astus siseministri ametist tagasi 9. novembril 2020. Tagasiastumisele eelnesid tema ja Martin Helme sõnavõtud raadiosaates „Räägime asjast”, kus nad seadsid kahtluse alla [[2020. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised|Ameerika Ühendriikide presidendivalimiste]] aususe ja kasutasid [[Joe Biden]]i kohta solvavaid väljendeid.<ref name="ERR_tagasi">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1156843/siseminister-mart-helme-astub-tagasi |pealkiri=Siseminister Mart Helme astub tagasi |väljaanne=[[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] |aeg=9. november 2020 |vaadatud=2026-06-30}}</ref> Pärast valitsusest lahkumist asus ta taas Riigikogu liikmeks ja sai Väliskomisjoni liikmeks.<ref name="ERR_valiskomisjon_2020">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1159553/mart-helme-laheb-riigikogus-valiskomisjoni-liikmeks |pealkiri=Mart Helme läheb riigikogus väliskomisjoni liikmeks |väljaanne=[[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] |aeg=16. november 2020 |vaadatud=2026-06-30}}</ref> === Ukraina sõja ja Ukraina sõjapõgenike teemalised sõnavõtud === 2022. aasta aprillis, pärast Ukraina presidendi [[Volodõmõr Zelenskõi]] kõnet Riigikogule, seostas Helme Riigikogu istungil Ukraina sõjapõgenikke võimaliku nakkushaiguste leviku ja prostitutsiooniga. ERR-i ingliskeelne portaal kirjutas, et sõnavõtt tõi kaasa kriitika ja hukkamõistu.<ref name="ERR_HIV_Ukraina">{{Netiviide |url=https://news.err.ee/1608566371/backlash-sparked-by-helme-claiming-ukraine-refugees-will-bring-back-hiv |pealkiri=Backlash sparked by Helme claiming Ukraine refugees will 'bring back' HIV |väljaanne=[[Eesti Rahvusringhääling|ERR News]] |aeg=15. aprill 2022 |vaadatud=2026-06-30 |keel=en}}</ref> Delfi kajastas Helme sõnu pealkirja all, mille järgi seostas ta Ukraina sõjapõgenikke prostitutsiooni ja HI-viiruse tagasitulekuga; [[Jüri Ratas]] nimetas sõnavõttu õudseks ja tülgastavaks.<ref name="Delfi_Ukraina_HIV">{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/96407309/mart-helme-seostas-ukraina-sojapogenikke-prostitutsiooni-ja-hi-viiruse-tagasitulekuga-ratas-oudne-ja-tulgastav |pealkiri=Mart Helme seostas Ukraina sõjapõgenikke prostitutsiooni ja HI-viiruse tagasitulekuga. Ratas: õudne ja tülgastav! |väljaanne=[[Delfi]] |aeg=13. aprill 2022 |vaadatud=2026-06-30}}</ref> 2022. aasta septembris käsitles ERR-i saade „[[Pealtnägija]]” sõjapõgenike HIV-statistikat; Tervise Arengu Instituudi esindaja nimetas selliseid väiteid põhjendamatuks.<ref name="ERR_Pealtnagija_HIV">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1608723460/pealtnagija-vaatas-sisse-sojapogenike-hiv-statistikasse |pealkiri=„Pealtnägija” vaatas sisse sõjapõgenike HIV statistikasse |väljaanne=[[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] |aeg=21. september 2022 |vaadatud=2026-06-30}}</ref> 2022. aasta oktoobris ütles Helme ERR-i venekeelses saates „Otse uudistemajast”, et Venemaa Ukraina-vastase sõja parim lahendus oleks rahuleping ning et EKRE ei ole „Venemaa poolt või Ukraina poolt”, vaid „rahu poolt”. Väljaütlemine pälvis kriitikat Riigikogus esindatud erakondade poliitikutelt.<ref name="ERR_Ukraina_2022">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1608767221/mart-helme-jutt-ukrainas-rahu-poolt-olemisest-toi-poliitikute-kriitikalaine |pealkiri=Mart Helme jutt Ukrainas rahu poolt olemisest tõi poliitikute kriitikalaine |väljaanne=[[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] |aeg=27. oktoober 2022 |vaadatud=2026-06-30}}</ref> EKRE aseesimees [[Jaak Madison]] ja erakonna esimees [[Martin Helme]] ütlesid seejärel, et Mart Helme seisukoht ei väljendanud erakonna üldist positsiooni ning et EKRE on Ukraina poolt.<ref name="ERR_Madison_Martin_2022">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1608767527/madison-ja-martin-helme-ekre-on-ukraina-poolt |pealkiri=Madison ja Martin Helme: EKRE on Ukraina poolt |väljaanne=[[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] |aeg=27. oktoober 2022 |vaadatud=2026-06-30}}</ref> Politoloog Tõnis Leht hindas ERR-ile, et Helme sõnumit võis mõista üleskutsena Ukrainale leppida relvarahuga enda jaoks ebasoodsatel tingimustel.<ref name="ERR_Leht_2022">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1608768130/politoloog-mart-helme-oeldu-voib-mojutada-erakonna-eestikeelseid-valijaid |pealkiri=Politoloog: Mart Helme öeldu võib mõjutada erakonna eestikeelseid valijaid |väljaanne=[[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] |aeg=27. oktoober 2022 |vaadatud=2026-06-30}}</ref> 2024. aasta juunis, EKRE sisetüli ajal, väitis Henn Põlluaas ERR-ile antud intervjuus, et Helme oli erakonna juhatuse koosolekul öelnud, nagu peaks Venemaa Ukrainas „püha sõda” ja et ta toetab seda.<ref name="ERR_Polluaas_2024">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609366574/polluaas-peame-tegema-koik-et-saada-valitsusse |pealkiri=Põlluaas: peame tegema kõik, et saada valitsusse |väljaanne=[[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] |aeg=10. juuni 2024 |vaadatud=2026-06-30}}</ref> == Tegevus ajakirjaniku, publitsisti, muusiku ja kirjanikuna == Mart Helme töötas enne poliitikasse ja diplomaatiasse siirdumist ajakirjaniku ja toimetajana. 2000. aastatel avaldas ta Eesti ajakirjanduses arvamusartikleid peamiselt välis-, julgeoleku- ja Venemaa-teemadel. Eesti Päevalehes ilmusid tema artiklid NATO ja Põhjala julgeolekupoliitika kohta ning Venemaa tavarelvastusleppest taganemise teemal.<ref name="EPL_NATO">{{Netiviide |url=http://www.epl.ee/artikkel/220971 |pealkiri=Muutuv NATO, muutuv Põhjala |väljaanne=[[Eesti Päevaleht]] |aeg=22. november 2002 |vaadatud=2026-06-30}}</ref><ref name="EPL_CFE">{{Netiviide |url=http://www.epl.ee/artikkel/393204 |pealkiri=Venemaa tavarelvastusleppest taganemine oli hitlerlik samm |väljaanne=[[Eesti Päevaleht]] |aeg=16. juuni 2007 |vaadatud=2026-06-30}}</ref> Sirbis kirjutas ta Eesti välispoliitikast ja ajaloolise mälu teemadest.<ref name="Sirp_valispoliitika">{{Netiviide |url=http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=4931:eesti-v-lispoliitika-viletsus-ei-mingit-hiilgust&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3064 |pealkiri=Eesti välispoliitika: viletsus, ei mingit hiilgust |väljaanne=[[Sirp]] |aeg=6. mai 2005 |vaadatud=2026-06-30}}</ref><ref name="Sirp_syy">{{Netiviide |url=http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=1737:eesti-s-on-iseseisvumises&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3158 |pealkiri=Eesti süü on iseseisvumises |väljaanne=[[Sirp]] |aeg=4. mai 2007 |vaadatud=2026-06-30}}</ref> Delfis ilmusid tema arvamusartiklid Venemaa poliitika, Euroopa Liidu ja Eesti erakondliku poliitika kohta.<ref name="Delfi_kurjuse">{{Netiviide |url=http://www.delfi.ee/archive/article.php?id=14868990 |pealkiri=Kurjuse impeeriumi taassünd |väljaanne=[[Delfi]] |aeg=22. jaanuar 2007 |vaadatud=2026-06-30}}</ref><ref name="Delfi_EL">{{Netiviide |url=http://www.delfi.ee/archive/article.php?id=15955809 |pealkiri=Helme: EL vanad riigid müüks Eesti maha |väljaanne=[[Delfi]] |aeg=17. mai 2007 |vaadatud=2026-06-30}}</ref><ref name="Delfi_sotsid">{{Netiviide |url=http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/article.php?id=16659196 |pealkiri=Sotside kapitulatsioon |väljaanne=[[Delfi]] |aeg=13. august 2007 |vaadatud=2026-06-30}}</ref> 2007. aastal avaldas Helme artiklikogumiku "Pronksiöö proloog", mis sisaldas tema Venemaa-teemalisi kirjutisi.<ref name="Postimees_artiklikogumik">{{Netiviide |url=http://www.postimees.ee/240807/esileht/siseuudised/278779.php |pealkiri=TV3 video: Mart Helme avaldas artiklikogumiku Venemaast |väljaanne=[[Postimees]] |aeg=24. august 2007 |vaadatud=2026-06-30 |arhiivimisaeg=2008-05-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080511045641/http://www.postimees.ee/240807/esileht/siseuudised/278779.php |url-olek=ei tööta }}</ref> Samal aastal võrdles ta ajalehes [[Postimees]] toonast Venemaad 1930. aastate Saksamaaga.<ref name="Postimees_Venemaa">{{Netiviide |url=http://www.postimees.ee/030807/esileht/valisuudised/275342.php |pealkiri=Helme võrdleb praegust Venemaad 1930ndate Saksamaaga |väljaanne=[[Postimees]] |aeg=3. august 2007 |vaadatud=2026-06-30 |arhiivimisaeg=2009-12-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20091205191233/http://www.postimees.ee/030807/esileht/valisuudised/275342.php |url-olek=ei tööta }}</ref> Helme oli üks ansambli [[Fix]] asutajaid ning esimene laulja ja basskitarrist aastatel 1968–1972; tema välja mõeldud on ka ansambli nimi.<ref name="PP_2005" /> 1986. aastani musitseeris ta ansamblites Hallo, [[Vitamiin (ansambel)|Vitamiin]] ja [[Hübriid (ansambel)|Hübriid]], viimases ka laulusolistina. Ta on kirjutanud laulutekste, neist tuntumate hulka kuulub [[Madis Salum]]i viisil loodud „Võõra linna tuled”.<ref name="PP_2005" /> Helme on avaldanud luulet, lasteraamatuid, ajalooteemalisi käsitlusi ja publitsistikat. Eesti Ekspress kirjeldas teda 2003. aastal kui Moskvas teeninud aatemeest ja endist suursaadikut.<ref name="Ekspress_aatemees">{{Netiviide |url=http://paber.ekspress.ee/viewdoc/96176DD9D33BBB0BC2256CD20033FEDC |pealkiri=Aatemees Moskvas |väljaanne=[[Eesti Ekspress]] |aeg=19. veebruar 2003 |vaadatud=2026-06-30 }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> == Teosed == * ''India Ašoka ajal: auhinnatöö''. TRÜ üldajaloo kateeder, Tartu, 1972. * ''Jaapani puugravüür. [[Ukiyo-e]] koolkond''. Tallinn, 1977. * ''Kolm korvi''. Tallinn, 1979. * ''Pesakast''. Tallinn, 1984. * ''Puhkus Lihavõttesaarel''. Tallinn, 1990. * ''Langevarjurid''. Tallinn, 1991. * ''Kremli tähtede all''. Tallinn, 2002. ISBN 9985-54-051-4. * ''Pronksiöö proloog: artiklite kogumik''. Tallinn, 2007. ISBN 978-9949-437-04-7. * ''Kaks mõõka: Hiina juttude kogumik''. Tallinn, 2009. ISBN 978-9949-437-45-0. * ''Vana vaskne laevakell''. Tallinn, 2009. ISBN 978-9985-71-897-1. * ''Lembitu: eestlaste kroonimata kuningas''. Tallinn, 2010. ISBN 978-9949-437-86-3. == Isiklikku == [[Pilt:Mart Helme, 2008.jpg|pisi|Mart Helme Suure-Lähtru mõisas 2008. aastal]] Mart Helme vend oli sõjaajaloolane [[Rein Helme]], õde oli raamatukogundustegelane [[Reet Auksmann]] ja õepoeg on luterlik vaimulik [[Enn Auksmann]]. Rein Helme poeg on kirjanik ja ajakirjanik [[Peeter Helme]]. Mart Helme oli abielus kunstiteadlase [[Sirje Helme]]ga. Sellest abielust sündisid teiste seas [[Martin Helme]] ja [[Maarja Vaino]].<ref name="ep_2004" /> Tema abikaasa on [[Helle-Moonika Helme]]. Helmele kuulub 1996. aastast kunagine [[Suure-Lähtru mõis]]a härrastemaja.<ref name="SuureLahtru">{{Netiviide |url=http://www.suurelahtrumois.ee/index.php?page=68 |pealkiri=Suure-Lähtru mõis |arhiivimisaeg=2. oktoober 2016 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161002070451/http://www.suurelahtrumois.ee/index.php?page=68 |url-olek=ei tööta |vaadatud=2026-06-30}}</ref> 2003. aastal ostis ta [[Kirimäe mõis]]a.<ref name="Delfi_Kirimae">{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/6208575/mart-helme-ostis-kirimae-moisa |pealkiri=Mart Helme ostis Kirimäe mõisa |väljaanne=[[Delfi]] |aeg=26. august 2003 |vaadatud=2026-06-30}}</ref> Helme on nooruses harrastanud jalgpalli.<ref name="EPL_sport">{{Netiviide |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/75700787/eesti-presidendid-ja-sport-kultuurne-meri-mangumees-ruutel-ja-jutumees-ilves |pealkiri=Eesti presidendid ja sport. Kultuurne Meri, mängumees Rüütel ja jutumees Ilves |väljaanne=[[Eesti Päevaleht]] |vaadatud=2026-06-30}}</ref> 2016. aastal kirjutas Postimees Helme emapoolsetest Vene päritolu esivanematest.<ref name="Postimees_esivanemad">{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/3657269/kuidas-kommenteerib-martin-helme-fakti-et-tema-esivanemad-on-venelased |pealkiri=Kuidas kommenteerib Martin Helme fakti, et tema esivanemad on venelased? |väljaanne=[[Postimees]] |aeg=15. aprill 2016 |vaadatud=2026-06-30}}</ref> Helme on valimistel ja intervjuudes väitnud, et tema isapoolne vanaisa Jüri Perman sai [[Vabadussõda|Vabadussõjas]] osutatud sõjaliste teenete eest [[Vabadusrist]]i ja [[asundustalu]]. Ajaloolaste andmetel suri Perman 25. detsembril 1918 vähki ning ei kuulu Vabadusristi kavaleride hulka; samuti ei antud talle sõjaliste teenete eest talu.<ref name="Ekspress_vanaisast">{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/kuum/mart-helme-tegi-surnud-vanaisast-libakavaleri?id=88437015 |pealkiri=Mart Helme tegi surnud vanaisast libakavaleri |autor=[[Tiina Jõgeda]] |väljaanne=[[Eesti Ekspress]] |aeg=4. veebruar 2020 |vaadatud=2026-06-30}}</ref> == Vaata ka == * [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] * [[Jüri Ratase teine valitsus]] * [[Eesti suursaadik Venemaal]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Commons|Category:Mart Helme}} {{vikitsitaadid}} {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev = [[Jüri Kahn]] | nimi = [[Eesti suursaadik Venemaal]] | aeg = 1995–1999 | järgnev = [[Tiit Matsulevitš]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev = [[Margo Miljand]] | nimi = [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees]] | aeg = 2013–2020 | järgnev = [[Martin Helme]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev = [[Katri Raik]] | nimi = [[Eesti siseminister]] | aeg = 2019–2020 | järgnev = [[Alar Laneman]]}} {{lõpp}} {{Riigikogu liikmed}} {{Eesti SM}} {{JÄRJESTA:Helme, Mart}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti NSV Ajakirjanike Liidu liikmed]] [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti lastekirjanikud]] [[Kategooria:Eesti diplomaadid]] [[Kategooria:Eesti suursaadikud Venemaal]] [[Kategooria:Eesti siseministrid]] [[Kategooria:Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna poliitikud]] [[Kategooria:Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu poliitikud]] [[Kategooria:Rahvaliidu poliitikud]] [[Kategooria:XIII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1949]] e12013dmejryenlyfe1ljjv3np8kc28 0 100181 7213842 7209796 2026-08-13T20:55:40Z Kruusamägi 1530 7213842 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Perth | hääldus = | nimi1_keel = inglise | nimi1 = Perth | nimi2_keel = gaeli | nimi2 = Peairt | pilt = Perth in Scotland.jpg | lipp = | lipu_link = | vapp = Coa_Scotland_Town_Perth_big.svg | vapi_link = | pindala = 17,5 | elanikke = 47 893 (2022) | asendikaart = Šotimaa }} '''Perth''' ([[gaeli keel]]es ''Peairt'') on linn [[Šotimaa]] keskosas [[Tay]] jõe ääres. Ta kujunes varasel keskajal rajatud kuningate kindluslinnast. Perth on [[Perth and Kinross]]i omavalitsuse keskus. [[1266]]. aastal sõlmiti linnas Šotimaa ja [[Norra]] vahel [[Perthi leping]], mis lõpetas [[Norra-Šotimaa sõda|sõjalise konflikti]] [[Hebriidid]]e ja [[Man]]i saare üle. [[Perth (Austraalia)|Perthi]] linn Austraalias on nimetatud Šotimaal asuva linna järgi. == Vaata ka == * [[Perthi leping]] == Välislingid == {{Commonskat-tekstina}} * [http://www.perthcity.co.uk/ Linna koduleht] {{Suurbritannia linnad}} [[Kategooria:Šotimaa linnad]] [[Kategooria:Perth and Kinross]] 8n529w5xrhd7plg9ai2i16pzljkk6zj 0 100822 7213649 7190189 2026-08-13T14:28:47Z Trebors 57925 7213649 wikitext text/x-wiki {{viitamata}} '''Koit Pikaro''' ([[13. august]] [[1949]] [[Keila]] – [[7. veebruar]] [[2026]]) oli [[Eesti]] [[poliitik]] ja [[politsei]]ametnik. == Haridus == Koit Pikaro lõpetas aastal 1971 [[Tallinna 6. Õhtukeskkool]]i. Ta õppis [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] õigusteaduskonnas 1972–1979. == Töökäik == Pikaro on töötanud [[Tubakavabrik Leek|Tubakavabrikus Leek]] mehaanikuna [[1967]]–[[1968]] ja [[1970]]–[[1971]], [[Siseministeerium]]is kriminaaljälituse ja kriminaalpolitsei töötajana 1971–[[1996]] ja [[Keskkriminaalpolitsei]] abidirektorina [[1994]]–1996, [[Tallinna Linnavolikogu]] Kantseleis korrakaitsenõunikuna [[1997]]–[[1999]] ning [[Ius Dicere OÜ]]-s analüütikuna [[2003]]–[[2005]]. === Tulevahetus === 26. novembril 1993 tulistas [[Asso Kommer]] teda vahistada üritanud [[keskkriminaalpolitsei]]nikke Koit Pikarot ja Argo Aunapuud. Mõlemad politseinikud said haavata. Asso Kommer põgenes sündmuskohalt, kuid vahistati paari tunni pärast.<ref name="Hommikuleht"/> Koit Pikarost ja tema tööst tehti film "Tallinna Võmm" 1995 [[Saksamaa|Saksamaalt]] tulnud võttegrupi poolt. Filmi käigus tehti ka uurija Pikaro juhitud reid tolleaegsesse tippbordelli, kus jäi kaamerate ette bordelli klient ja [[RE Eesti Kütus|RE Eesti Kütuse]] peadirektor [[Toomas Saks (ujuja)|Toomas Saks]]. Sellest tekkis seksiskandaal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eestit raputanud seksiskandaalid läbi aegade I |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/32834793/eestit-raputanud-seksiskandaalid-labi-aegade-i |vaadatud=2026-07-10 |väljaanne=Eesti Ekspress |keel=et}}</ref> == Poliitiline tegevus == Koit Pikaro oli [[Pärnu Linnavolikogu]] liige 1999–2005, [[IX Riigikogu]] ja [[X Riigikogu]] liige. Ta oli [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonna]] liige alates oktoobrist 1998 kuni märtsini 2024. == Isiklikku == Koit Pikaro oli abielus, tal on kaks last.{{lisa viide}}Poeg Rait on samuti politseinik. == Tunnustus == * [[Eesti Vabariigi Siseministeeriumi teeneterist]] * [[Eesti Politsei teeneteplaat]] * [[Kotkaristi IV klassi teenetemärk]], 2006 *Kriminaalpolitsei teenetemedal, 2019 == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Hommikuleht">Hommikuleht : üle-eestiline päevaleht, nr. 77, 7 aprill 1994</ref> }} == Välislingid == * [http://web.riigikogu.ee/ems/plsql/basdata.MP_show?itemid=10133 Lühitutvustus Riigikogu lehel] * [https://www.delfi.ee/artikkel/30331513 Koit Pikaro: Partei juhtis miilitsa tööd, nagu ERSP Eesti politseid], Delfi, 9. aprill 2010 * [https://www.delfi.ee/artikkel/120434623/suri-poliitik-ja-endine-politseiametnik-koit-pikaro Suri poliitik ja endine politseiametnik Koit Pikaro] Delfi. 7 veebruar 2026 {{DEFAULTSORT:Pikaro, Koit}} [[Kategooria:Eesti politseinikud]] [[Kategooria:Eesti NSV militsionäärid]] [[Kategooria:Eesti Keskerakonna poliitikud]] [[Kategooria:IX Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:X Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Kotkaristi IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1949]] [[Kategooria:Surnud 2026]] at6gsolv98x9lap8zm5j9j37zunipmv 0 102715 7213803 7189293 2026-08-13T19:14:01Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7213803 wikitext text/x-wiki '''Loo Keskkool''' on 12-klassiline põhi- ja keskharidust andev õppeasutus Harjumaal [[Jõelähtme vald|Jõelähtme vallas]] [[Loo]] alevikus. ==Ajalugu== ===Kooli asutamine ja 1980. aastad=== Kooli vahetuks eelkäijaks võib pidada 1982. aasta 1. septembril avatud [[Loo Lasteaed-Algkool]]i. Tegemist oli esimese sellise haridusasutusega [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] ja kooli avamisel osales ka haridusminister [[Elsa Gretškina]].<ref name="koolilugu">[https://web.archive.org/web/20200226132949/https://www.lookool.ee/index.php/meie-kool/koolilugu Koolilugu]. Vaadatud 26.02.2020.</ref> Alates 1987. aastast, mil valmis uus koolihoone, tegutses kool Loo 8-klassilise koolina. Koolihoone valmis nõukogude ajal harukordse eriprojekti järgi (originaalprojekti autor oli arhitekt [[Siiri Kasemets]]), kuid jäi lõpuni ehitamata majandussurutise tõttu. Loo Kooli pidulikul avamisel sama aasta 1. septembril osales taas haridusminister Elsa Gretškina. Kooli esimene direktor oli [[Aivar Jõgi]]. Õppima asus 287 õpilast ja neid õpetama asus 25 õpetajat.<ref name="koolilugu" /><ref name="helu">[https://www.harjuelu.ee/loo-kool-saab-veebruariks-laienduse/ Loo kool saab veebruariks laienduse]. Harju Elu, 06.06.2019. Vaadatud 26.02.2020.</ref> 1988. aastal sai koolist mittetäielik keskkool (õppetööd alustas 9. klass) ja 1991. aastast kannab kool Loo Keskkooli nime (kevadel lõpetas esimene lend 12. klassi).<ref name="koolilugu" /><ref name="arengukava">[https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4081/0201/3078/Lisa%20-Arengukava.pdf Loo Keskkooli arengukava 2013 - 2016]. Vaadatud 26.02.2020.</ref> ===Kool 21. sajandil=== 2008. aastal ehitati koolile kunstmuruga staadion ning sama aasta sügisel algas koolimaja siseruumides põhjalik remont. 2009. aasta 1. septembril avatud renoveeritud koolimaja sai uue ventilatsioonisüsteemi, rekonstrueeriti hoone veevarustust ja kanalisatsiooni, soojustati katus ja sokkel ning uue ilme sai ka kooli territoorium.<ref>[http://maja.joelahtme.ee/ajaleht/2009/08.2009%20J%C3%B5el%C3%A4htme%20vallaleht%20august.pdf Jõelähtme vallaleht], nr 146, juuli-august 2009. Vaadatud 26.02.2020.</ref> 2013. aastal soojustati kooli fassaad, mis muutis hoone varasemat ilmet. 2015. aastal oli Loo Keskkooli [[eesti keele riigieksam]]i tulemus Harju maakonna koolide seast parim.<ref>[https://novaator.err.ee/257648/graafik-10-tugevamat-kooli-matemaatika-ja-eesti-keele-eksamite-alusel Graafik: 10 tugevamat kooli matemaatika ja eesti keele eksamite alusel]. Novaator, 18.09.2015.</ref> 2016. aastal võitis kool maakonnas konkursi "Harjumaa turvaline kool 2016".<ref>[https://www.harjuelu.ee/harjumaa-turvaline-kool-2016-on-loo-keskkool/ Harjumaa „Turvaline kool 2016” on Loo Keskkool]. Harju Elu, 12.12.2016.</ref> 2019. aastal alustati õpilaste ja personali jaoks kitsaks jäänud majale kolmanda korruse ehitamist.<ref name="helu" /> Enam kui aasta kestnud ehitustööd, mille maksumuseks kujunes veidi üle 2,5 miljoni euro, valmisid 2020. aasta augustis. Kool sai peale kolmanda korruse (lisandus kümme klassiruumi ja kolm kabinetti), kooli omanäolisest ringikujulisest sisehoovist sai kinnine 15 meetri kõrguse lae ja klaaskatusega [[aatrium]], koolimajja paigaldati invalift ja uus ventilatsioonisüsteem ning värskendati koolimaja fassaadi viimistlust.<ref name="vleht">[https://web.archive.org/web/20210507034917/https://joelahtme.kovtp.ee/documents/381171/26499635/08.2020+J%C3%B5el%C3%A4htme+vallaleht+august.pdf/ Loo keskkooli juurdeehitus on valmis]. Jõelähtme Vallaleht. Nr 278. August 2020. Lk 1.</ref> 2025. aastal alustas uuenenud Loo Keskkoolis õppetööd ligi 67 0 õpilast ja töötamist 82 personaliliiget.<ref name="vleht" /> ==Kooli direktorid<ref>[https://www.yumpu.com/xx/document/read/19130642/meie-kooli-lugu-2-5pdf Meie kooli lugu]. Vaadatud 26.02.2020.</ref>== * 1987–1994 [[Aivar Jõgi]] * 1994 [[Rein Parve]] (direktori kohusetäitja) * 1994–2000 [[Villu Männik]] * 2000–2005 [[Vello Varik]] * 2005–2006 [[Jaak Hiisjärv]] * 2006–2007 Vello Varik * 2007–2010 [[Sirje Laansoo]] * 2010–2026 [[Ants Rebane]] * 2026– Helen Treial ==Õpilaste arv== {| class="wikitable" |+ Õpilaste arv Loo Keskkooli põhikooli- ja gümnaasiumiosas<ref>[https://www.haridussilm.ee/ HaridusSilm]. Vaadatud 02.09.2020.</ref> ! ! 2005/2006 ! 2006/2007 ! 2007/2008 ! 2008/2009 ! 2009/2010 ! 2010/2011 ! 2011/2012 ! 2012/2013 ! 2013/2014 ! 2014/2015 |- | Põhikool | 289 | 278 | 270 | 259 | 246 | 239 | 255 | 266 | 295¹ | 301² |- | Gümnaasium | 38 | 54 | 54 | 63 | 53 | 64 | 52 | 46 | 40 | 56 |- | '''Kokku''' | '''327''' | '''332''' | '''324''' | '''322''' | '''299''' | '''303''' | '''307''' | '''312'''³ | '''335''' | '''357''' |} {| class="wikitable" | ! 2015/2016 ! 2016/2017 ! 2017/2018 ! 2018/2019 ! 2019/2020 ! 2020/2021 ! 2021/2022 ! 2022/2023 ! 2023/2024 ! 2024/2025 |- | Põhikool | 355⁴ | 389⁵ | 431 | 466 | 494 | – | – | – | – | – |- | Gümnaasium | 63 | 69 | 68 | 77 | 79 | – | – | – | – | – |- | '''Kokku''' | '''418''' | '''458''' | '''499''' | '''543''' | '''573''' | '''Ligi 550'''<ref name="vleht" /> | '''Ligi 600''' | '''Ligi 650''' | '''–''' | '''–''' |} Märkus 1: teistel andmetel 297<ref name="kovtp">[https://web.archive.org/web/20200226132956/https://joelahtme.kovtp.ee/documents/381171/4197927/Haridusv%25C3%25B5rgu_arengukava_2017-2022%2B(1%2Blug).pdf Jõelähtme valla haridusvõrgu arengukava 2017-2022]. Jõelähtme vald 2016/2017. Vaadatud 26.02.2020.</ref><br> Märkus 2: teistel andmetel 299<ref name="kovtp" /><br> Märkus 3: teistel andmetel 310<ref name="arengukava" /><br> Märkus 4: teistel andmetel 344<ref name="kovtp" /><br> Märkus 5: teistel andmetel 385<ref name="kovtp" /><br> ==Viited== {{viited|2}} ==Välislingid== *[http://www.lookool.ee/ Kooli koduleht] *[https://loo.ee/loo-kool-i-laiendus-arutelu-tana-kell-18-00-loo-koolis/ Loo kooli laiendus - esikislahendus] [[Kategooria:Harju maakonna koolid]] [[Kategooria:Jõelähtme vald]] eh4gl4lvpiwn11jhpeht533sx0olm8e 0 107102 7213987 7082045 2026-08-14T08:42:34Z Robert Treufeldt 9117 7213987 wikitext text/x-wiki {{toimetada}} '''Margo Kõlar''' (sündinud [[2. oktoober|2. oktoobril]] [[1961]] [[Tartu]]s) on eesti [[helilooja]], muusikapedagoog ja endine autovõidusõitja. == Elukäik == ===Sportlasena=== Margo Kõlar on tegelenud [[Kardisport|kardispordiga]] ja tulnud aastatel [[1978]]–[[1982]] sel alal eri klassides kokku kuus korda [[Eesti NSV]] meistriks. Ta oli 1979. aastal [[NSVL|NSV Liidu]] meister Junior 125 cm³ klassis. ===Muusikaharidus=== Ta on lõpetanud [[Tallinna Riiklik Konservatoorium|Tallinna Riikliku Konservatooriumi]] [[1986]]. aastal [[helilooming]]u alal [[professor]] [[Eino Tamberg]]i klassis ja [[1999]]. aastal samas [[magistrantuur]]i. [[2006]]. aastal sai ta [[muusikadoktor]]i [[teaduskraad|kraadi]]. ===Töö muusika valdkonnas=== Ta töötas aastatel [[1986]]–[[1993]] [[Eesti Raadio]] [[helirežissöör]]ina, on olnud aastast [[1996]] [[Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool|Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli]] heliloominguõpetaja. Margo Kõlar tegutseb ka [[koorijuht|koorijuhina]]. Aastast [[1987]] juhatas ta [[kammerkoor]]i [[Gloria (koor)|Gloria]] ja aastast [[1996]] juhatab [[sakraalmuusika]] [[Ansambel (muusika)|ansamblit]] [[Heinavanker]]. Aastast [[1999]] juhatab ta [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]] [[elektronmuusika]] [[stuudio]]t. Aastast 2015 Muusika- ja Teatriakadeemia [[professor]]. ==Teoseid== *1984 “Sonaat gongilöögiga” keelpilliorkestrile ja löökpillidele *1985 “Kolm kala” sümfooniaorkestrile *1985 kantaat “Sooja toa sõjalaulud” koorile, solistidele ja kammeransamblile *1986 “Võlg” (tekst [[Betti Alver]]) soolohäälele ja ansamblile *1987 “Tornikivide laul” viiulile ja klaverile *1987 “Võluriik” (tekst [[Avo Üprus]]) soolohäälele ja ansamblile *1988 “Kolm kirgast hetke” klaverile *1990 kontsert kahele torupillile ja kammerorkestrile () *1992 kantaat “Kuningas” kammerkoorile *1996 “Psalm nr. 116” segakoorile *1996 “Sinu süda joob maa mahla” (tekst [[Rein Raud]]) vokaalansamblile *1996 “Sanctus” segakoorile *1996 ballett “Kuuhullud kassid” (elektrooniline) *1997 “Väike Ferdinand elukeerises” klaverile ja flöödile *1998 "Öö” (“Night”) (tekst [[Indrek Hirv]]) sopranile ja kitarrile *1999 “...vaid üksainus sõna...” sümfooniaorkestrile *2005 joonisfilmi "[[Frank ja Wendy]]" muusika<ref>[http://www.joonisfilm.ee/frankjawendy.htm FRANK JA WENDY]</ref> ==Tunnustus== * [[1981]] – [[NSV Liidu meistersportlane]] *[[2009]] – [[Eesti Muusika Päevade preemia]] ("Et tõusta taevasse") * [[2012]] – [[Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia]] (heliteos "Tornikellade laul" ning elektronmuusika arendamine) * [[2014]] – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe IV klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|18968}}</ref> ==Isiklikku== Tema isa oli dirigent [[Erich Kõlar]] ja ema on baleriin [[Elena Poznjak-Kõlar]]. Margo Kõlar on abielus Anu Kõlariga. Neil on kuus last.<ref>{{netiviide |autor=Anu Kõlar |Pealkiri=Margo Kõlar: muusika on mu kutsumus |Väljaanne=teekäija |Väljaandja=[[Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit]] |Aeg=November 2011 |URL= https://teek.ee/teemad/17-muusika/716-muusika-on-mu-kutsumus-margo-kolar |online=2020-11-21}}</ref> Üks tema poegadest on [[Juko-Mart Kõlar]]. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * {{ESBL|Margo_Kõlar}} *[https://www.esbl.ee/tulemused/sportlased/135110/margo_kolar Margo Kõlari sporditulemused] {{JÄRJESTA:Kõlar, Margo}} [[Kategooria:Eesti heliloojad]] [[Kategooria:Eesti koorijuhid]] [[Kategooria:Eesti muusikapedagoogid]] [[Kategooria:Eesti kardisõitjad]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1961]] h172nbda7vzetckxo9cnjv0i5bjeqi9 0 111526 7213794 7199289 2026-08-13T18:58:30Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7213794 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=detsember}}{{Toimeta|aasta=2025|kuu=detsember}} {{Taksonitabel | värvus = loomad | nimi = Loimurid | pilt = Hypsibiusdujardini.jpg | pildi_laius = 288px | pildi_seletus = ''Hypsibius dujardini'' | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | alamriik = ''[[Ecdysozoa]]'' | hõimkond = '''Loimurid''' ''Tardigrada'' | phylum_authority = [[Lazzaro Spallanzani|Spallanzani]], 1777 | alamrühma_nimetus = Võimalikud [[Klass (bioloogia)|klassid]] | alamrühmad = ''[[Heterotardigrada]]''<br /> ''[[Mesotardigrada]]''<br /> ''[[Eutardigrada]]'' }} '''Loimurid''' ehk '''tardigraadid''' (''Tardigrada'') on [[loomad]]e [[Hõimkond (bioloogia)|hõimkond]]. Loimurid on mikroskoopilised nelja paari lülistumata jalgadega loomad. Arvatakse, et [[Fülogenees|fülogeneetiliselt]] on nad seotud [[Lülijalgsed|lülijalgsetega]]. Loimureid on kirjeldatud üle 1000 [[Liik (bioloogia)|liigi]]. Loimurid on levinud kõikjal maailmas.<ref name=":0" /><ref name="Lu0IM" /> Loimureid iseloomustas esimesena [[1773]]. aastal [[Johann August Ephraim Goeze]]. Ta nimetas neid "väikesteks veekarudeks" ([[saksa keel]]es ''kleiner Wasserbär''). Nimetuse ''Tardigrada'' andis neile itaalia bioloog [[Lazzaro Spallanzani]], mis otsetõlkes tähendab "aeglased liikujad" (loimurid).<ref name=":0" /> Loimurid on kõige vastupidavamad loomad, keda teatakse. Nad elavad üle ka kõige raskemad tingimused, mis teistele eluvormidele on juba surmavad.<ref name="9bx7O" /> Nad suudavad ellu jääda 271-kraadises külmas, ligikaudu 150-kraadises kuumuses, madala rõhuga vaakumis, keevas alkoholis ja on 1000 korda vastupidavamad röntgenikiirtele kui inimesed.<ref name=":1" /> Seetõttu leidub neid kõikjal: [[vihmamets]]ades, [[Antarktika]]s, meresügavikes (kuni 4000 meetrit), mäetippudel (ka [[Himaalaja]]s), magevetes (kuni 25 000 looma liitri kohta) ja ka [[Kosmos|kosmoses]]. Loimurite puhul on see võimalik, sest stressiolekus võtavad nad [[anabioos]]i seisundi, kus organismil nähtavad elutunnused kaovad. Stressiseisundis moodustavad loimurid enda ümber bioloogilise klaasi. Sellises olekus suudavad [[valgud]] ja [[molekul]]id säilida eluvõimelistena ka niiskuseta. Loimurid toituvad taimerakkudest, [[Vetikad|vetikatest]] ja väiksematest selgrootutest, mistõttu leidub neid rohkesti [[Sammaltaimed|sammaldes]] ja [[Samblikud|samblikes]].<ref name=":2" /><ref name="mNsUv" /> [[Fail:Adult tardigrade.jpg|pisi|Täiskasvanud loimur (''Tardigrade'')]] Loimurid ei ole [[ekstremofiil]]id, sest nad ei kohane äärmuslike oludega. Ekstreemsed olud kahjustavad looma ja võivad viia hukkumiseni.<ref name=":2" /> Maksimaalselt suudavad loimurid viibida äärmuslikes tingimustes 30 aastat.<ref name=":0" /> Suguküpsed loimurid võivad kasvada kuni 1,5&nbsp;mm pikkuseks, väikseimad on alla 0,1&nbsp;mm. Äsja munast koorunud vastne võib olla väiksem kui 0,05&nbsp;mm.<ref name=":0" /> == Anatoomia ja morfoloogia == Loimuritel on torukujuline keha, mis jaotub neljaks lüliks: pea, kolmest lülist koosnev keha. Igal lülil on paar jalgu ja lisaks on neil ka neljas paar keha tagumises osas. Iga jala otsas on neli kuni kaheksa küünist. Loimurite puhul on tegemist [[Euteelia|euteelse]] organismiga. Sama liigi täiskasvanud isenditel on sama arv rakke. Rakkude arv võib ulatuda kuni 40 tuhandeni.<ref name="FjEPI" /><ref name="ipOVN" /> Loimurite keha katab kaitsekihina [[kutiikula]].<ref name=":3" /> Loimuritel on torukujuline suu, mis on varustatud kihvadega, mida kasutatakse taimerakkude, vetikate või väikeste selgrootute purustamiseks. Need kihvad kaovad, kui loimur kestub. Uued hambad arenevad näärmetest, mis asetsevad mõlemal pool suud .<ref name=":4" /> Loimurite suu avaneb väljaulatuvaks [[neel]]uks, mis on ühendatud lühikese [[söögitoru]]ga. Edasi liigub toit sooltesse, mis hõlmavad suurema osa kehast, kus toimub seedimine. Sealt liiguvad toidu jäägid pärasoolde, kust nad väljutatakse [[pärak]]u kaudu. Loimuritel asub päraku ava keha tagumises pooles. Osa liike tühjendab soolestikku vaid kestumise ajal.<ref name=":4" /> Loimurite aju areneb [[Bilateraalne sümmeetria|bilateraalselt]] ja sümmeetriliselt.<ref name="toNqQ" /> Aju hõlmab mitmeid sagaraid, mis enamasti koosnevad kolmest kahekülgsest paaris olevast neuronite kogumist.<ref name="0Suej" /> Aju kinnitub söögitoru all olevate suurte närvirakkude kogumite külge ning kulgeb edasi kahekordse [[ventraalnärv]]ina kogu keha pikkuses. Osadel liikidel on ka sensoorsed harjakesed kehal ja peal.<ref name="r9mbo" /> == Paljunemine == Loimurid on enamasti kahesugulised ja [[viljastumine]] on kehaväline. Paaritumine toimub [[Kestumine|kestumise]] ajal, kui emane muneb munad maha aetud kesta sisse ja isane viljastab munad kattes need [[sperma]]ga.<ref name=":4" /> Osadel liikidel on ka kehasisene viljastumine. Sel juhul toimub paaritumine enne, kui emane isend lõplikult kestub. Enamasti jäetakse munad vana kesta sisse, kuid on ka liike, kes kinnitavad munad lähedal asuvale [[substraat (ökoloogia)|substraadile]].<ref name=":4" /> Munad kooruvad neliteist päeva pärast munemist. Äsja koorunud loimuril on juba sama palju rakke kui täiskasvanud isendil. Kasvamine toimub seega rakkude suurenemise, mitte [[Pooldumine|pooldumise]] arvelt. Loimurid võivad kestuda elu jooksul kuni 12 korda.<ref name=":4" /> == Toitumine ja päritolu == Enamik loimureid on [[herbivoor]]id või bakterisööjad, aga leidub ka [[karnivoor]]e. Lihatoidulised liigid söövad väiksemaid loimureid (nt ''[[Milnesium tardigradum]]'').<ref name="IITLf" /><ref name="NEs10" /> Arvatavasti on loimurid suguluses [[Lülijalgsed|lülijalgsete]] eellastega.<ref name="TomkU" /> Esimesed loimurite fossiilid pärinevad [[Kriit (ajastu)|kriidiajastu]] (145 kuni 65 miljonit aastat tagasi) [[Põhja-Ameerika]]st. Seda konkreetset liiki võib leida kõikjal maailmas. Loimurite globaalsus on võimalik, sest nende munad ja puhkeseisund on väga vastupidavad ning nad saavad rännata mööda maailma elutsedes loomade jalgadel.<ref name="5rVLz" /> == Füsioloogia == Teadlased on leidnud loimureid ekstreemsetest oludest, nagu [[Kuumaveeallikas|kuumaveeallikatest]], [[Himaalaja]] mäestiku tipust, mitmete kihtide jää alt ja ookeani setetes. Samas leidub neid loomi ka leebemates oludes, kuid kõige rohkem elutseb loimureid niisketes kohtades. Loimurid on ühed vähestest loomadest, kes suudavad oma [[metabolism]]i peatada. Osad liigid suudavad ellu ärgata ka pärast viit aastat dehüdratsiooni.<ref name="fFiLb" /><ref name="hk7i9" /> Tardumusseisundisse saamiseks tõmbavad loimurid jalad keha sisse, asendavad vee suhkruga ja tõmbuvad kerra, meenutades lõpuks vahaga kaetud pallikest. Tavapärase oleku taastavad nad siis, kui keskkond muutub taas niiseks. Loimurid elustuvad mõne minuti kuni paari tunni jooksul.<ref name=":3" /> [[Metabolism]]i oleku määrab isendit ümbritsev keskkond. Sellises olekus võib metabolism langeda 0,1% tavalisest olekust ja vee sisaldus väheneb 1%. Seda võimaldab suur mitteredutseeriva suhkru trehhaloosi sisaldus, mis kaitseb loimurite [[membraan (anatoomia)|membraani]].<ref name="zVUFA" /><ref name="a21BE" /> [[Põhja-Carolina Ülikool|Põhja-Carolina ülikooli]] teadlased viisid loimuritega läbi katse, kus nad asetasid loomad äärmuslikesse keskkonnatingimustesse, külma ja kuivusse. Seejärel uuriti, kuidas välised tingimused muutsid geenide avaldumist. Leiti pärilikkuslõigud, mis vastutavad vaid loimuritele omaste valkude tootmise eest. Neid valke eristab kindla kuju puudumine ja valkude genoomide hulgast sõltub reageerimise kiirus veepuudusele. Kui valkude sünteesi eest vastutav geeni tegevus peatati, siis kuivades oludes loimurid hukkusid. Loimurirakkude tsütoplasmas moodustuv klaasjas struktuur kaitseb rakusiseseid eluks vajalikke organelle.<ref name="XrEnC" /> Loimurid teeb eriliseks ka nende [[DNA]]. Ameerika Ühendriikide Põhja-Carolina ülikooli teadlased avastasid, et 17,5 protsenti loimurite DNA-st pärineb teistelt liikidelt. Loomad on [[geen]]e võtnud üle enamasti [[Bakterid|bakteritelt]], kuid ka taimedelt, [[Seened|seentelt]] ja [[arhed]]elt.<ref name="XbK05" /> Töörühm avastas, et iga kuues loimurigeen pärineb bakteritelt.<ref name="Oswnr" /> == Ökoloogiline roll == Loimurid osalevad mikrotasandi ökosüsteemides orgaanilise aine ringluses ning mõjutavad mikroorganismide arvukust. Nad on osa mikrotoiduahelatest, olles ise toiduks teistele väikestele selgrootutele, ning aitavad seeläbi kaasa mikroskoopiliste ökosüsteemide funktsioneerimisele ja stabiilsusele niisketes elupaikades.<ref>{{Netiviide |pealkiri=The ecology of tardigrades |url=https://pearl.plymouth.ac.uk/cgi/viewcontent.cgi?article=1337&context=tpss |vaadatud=17. detsembril 2025}}</ref> == Loimurid kosmoses == Loimurid on mikroskoopilised anhüdrobiootilised loomad, kelle suur vastupidavus äärmuslikele keskkonnatingimustele on teinud neist olulise mudelorganismi kosmoseuuringutes. Anhüdrobioosi seisundis kaotavad loimurid kuni 95% oma kehas olevast veest, mistõttu nende ainevahetus oluliselt aeglustub või seiskub. See võimaldab neil taluda kosmosekeskkonnale iseloomulikke stressitegureid, nagu vaakum, intensiivne ioniseeriv ja ultraviolettkiirgus ning äärmuslikud temperatuurikõikumised. Just see omadus on äratanud teadlaste huvi uurida loimurite abil kosmose füüsikalisi ja keemilisi mõjusid elusorganismidele. Neid omadusi on kinnitatud ka otseste kosmosekatsetega, mis viidi läbi 21. sajandi alguses. <ref name="tardigrade">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Jönsson |eesnimi=K. Ingemar |perekonnanimi2=Rabbow |eesnimi2=Elke |perekonnanimi3=Schill |eesnimi3=Ralph O. |perekonnanimi4=Harms-Ringdahl |eesnimi4=Mats |perekonnanimi5=Rettberg |eesnimi5=Petra |kuupäev=2008-09-09 |pealkiri=Tardigrades survive exposure to space in low Earth orbit |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0960982208008051 |ajakiri=Current Biology |aastakäik=18 |üksiknumber=17 |lehekülg=R729–R731 |doi=10.1016/j.cub.2008.06.048 |issn=0960-9822}}</ref> Esimesed katsed loimurite ellujäämisvõime testimiseks kosmoses viidi läbi 2007. aasta septembris, kui anhüdrobioosi seisundis olevad isendid lennutati Maa-lähedasele orbiidile ligikaudu 2000 kilomeetri kõrgusele. Loomad viibisid kosmoses kümme päeva ning puutusid kokku kas ainult vaakumiga või vaakumi ja UV-kiirguse kombinatsiooniga. Pärast Maale naasmist asetati loimurid niiskesse keskkonda, kus 68% isenditest, kes olid kokku puutunud vaid vaakumiga, taastusid 30 minuti jooksul ning andsid elujõulisi järglasi. UV-kiirgusega kokku puutunud loimurite hulgas oli ellujäämus märgatavalt madalam ning ellu jäid vaid üksikud isendid liigist ''Milnesium tardigradium''. <ref name=":1" /><ref name="Ed6ex" /><ref name="cfJ8t" /><ref name="krgsZ" /> == Krüptobioos == Loimurid on võimelised sisenema varjatud eluolekusse ehk krüptobioosi. Krüptobioos on seisund, kus organism peatab oma normaalse elutegevuse, et taluda äärmuslikke keskkonnatingimusi. Selle ajal: * organismis ainevahetus peatub, * organismi kasv ja paljunemine lakkavad, * organism kaotab suure osa kehavedelikest, vähendamaks veekadu, * organismi vastupidavus suureneb kuivusele, külmale, soolsuse kõikumisele ja muudele stressitingimustele.<ref name=":5" /> Krüptobioosi peamised faasid loimuridel on: # Entsüstimine (Encystment) – loimur ümbritseb end kaitsekesta ehk tsüstiga, mis võimaldab tal ellu jääda kuivades elupaikades, eriti magevee ja maismaa liikidel.<ref name=":6">{{Netiviide |perekonnanimi=Islam; Schulze-Makuch |eesnimi=Mohammed Riajul; Dirk |kuupäev=9.july 2007 |pealkiri=Adaptations to environmental extremes by multicellular organisms |url=https://www.researchgate.net/profile/Dirk-Schulze-Makuch/publication/231888760_Adaptations_to_environmental_extremes_by_multicellular_organisms/links/58231f3908aeb45b58894069/Adaptations-to-environmental-extremes-by-multicellular-organisms.pdf}}</ref> # Anoksübioos (Anoxybiosis) – tekib madala hapniku taseme korral vees; loimur peatab ainevahetuse ning aktiivsuse ja võib ellu jääda piiratud aja jooksul.<ref name=":6" /> # Krüobioos (Cryobiosis) – võimaldab loimuridel taluda külmumist ja sulatamist. See seisund on levinud polaaraladel ja kõrgmäestikes, kus temperatuurid võivad olla äärmiselt madalad.<ref name=":6" /> # Osmobioos (Osmobiosis) – tekib kõrgenenud osmootse rõhu korral; mõned mere- ja limno-maapealsed loimurid kasutavad seda mehhanismi soolase või kuiva keskkonna talumiseks.<ref name=":6" /> # Anhüdrobioos (Anhydrobiosis) – vee täieliku puudumise korral; loimurid kaotavad suure osa kehavedelikest, peatavad ainevahetuse ja võivad ellu jääda aastaid, kuni keskkond muutub taas eluks soodsaks. Trehaloos ja glütserool kaitsevad sel ajal nende rakumembraane kuivamise eest.<ref name=":6" /> == Ellujäämine == Loimurid suudavad ellu jääda tänu imetabastele bioloogilistele protsessidele. Peamine neist on krüptobioos, mis on seisund, kus ainevahetust ei toimu ning kaotavad suure hulga vett, ent see aitab neil taluda kuivust ning teisi raskeid olusid. Antud seisundis võivad nad elada mitmeid aastaid ning siis taas ellu ärgata. <ref name=":5">{{Netiviide |perekonnanimi=Team 2 |eesnimi=Radium |kuupäev=2023-10-31 |pealkiri=Tardigrades: Chemical Signalling Secrets |url=https://tardigrad.org/research/tardigrades-chemical-signalling-secrets/ |vaadatud=2025-12-18 |keel=en-US |arhiivimisaeg=2025-12-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20251219131709/https://tardigrad.org/research/tardigrades-chemical-signalling-secrets/ |url-olek=ei tööta }}</ref>Samuti toodavad loimurid erisuguseid molekule, nagu valke (DNA- kaitsevalke) ja kaitsesuhkruid, mis aitavad neil vältida kuivamise ajal kahjustuste teket. <ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Hibshman |eesnimi=Jonathan D. |perekonnanimi2=Clegg |eesnimi2=James S. |perekonnanimi3=Goldstein |eesnimi3=Bob |kuupäev=2020 |pealkiri=Mechanisms of Desiccation Tolerance: Themes and Variations in Brine Shrimp, Roundworms, and Tardigrades |url=https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC7649794/ |ajakiri=Frontiers in Physiology |aastakäik=11 |lehekülg=592016 |doi=10.3389/fphys.2020.592016 |issn=1664-042X |pmc=7649794 |pmid=33192606}}</ref> Üks protsesse on ka DNA parandamine, mis parandab nt kiirguse tõttu kahjustatud DNAd. Spetsiifilised valgud ja geenid säilitavad geneetilist materjali ka erilisemates keskkonnatingmustes.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Izabela |eesnimi=Sadowska-Bartosz, |perekonnanimi2=Grzegorz |eesnimi2=Bartosz, |kuupäev=2024-01 |pealkiri=Antioxidant Defense in the Toughest Animals on the Earth: Its Contribution to the Extreme Resistance of Tardigrades |url=https://www.mdpi.com/1422-0067/25/15/8393 |ajakiri=International Journal of Molecular Sciences |keel=en |aastakäik=25 |üksiknumber=15 |doi=10.3390/ijm |issn=1422-0067}}</ref> ==Eesti liikidega perekonnad== *''[[Milnesium]]'' *''[[Oreella]]'' == Loimurite levik Baltimaades == [[Baltimaad]] ehk Eesti, Läti ja Leedu asuvad [[Läänemeri|Läänemere]] idarannikul. Regioonile on omane [[Parasvöötme kliima|parasvöötmeline kliima]], mis jääb merelise ja mandrilise kliima vahele. Hõimkond '''loimurid''' sisaldab praegu umbes 1200 liiki.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Bertolani |eesnimi=Roberto |kuupäev=2019 |pealkiri=Actual checklist of Tardigrada species |url=https://www.academia.edu/93019030/Actual_checklist_of_Tardigrada_species}}</ref> Seni on Baltimaade teaduslikus kirjanduses teada vaid kuuest loimuriliigist. 2014.aastal Baltimaade [[Sammaltaimed|sammaldest]] ja [[Samblikud|samblikest]] võetud proovidest leiti kokku 291 isendit, mis kuulusid 48 liiki. Kõik leitud liigid olid Balti riikide jaoks uued rekordid, mis näitas, et piirkonna loimurfauna on senisest teadmisest arvukam. Kõige sagedamini leiti Hypsibiidae ja Macrobiotidae sugukonda kuuluvaid liike.<ref name=":7">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Zawierucha |eesnimi=Krzysztof |perekonnanimi2=Dziamięcki |eesnimi2=Jakub |perekonnanimi3=Jakubowska |eesnimi3=Natalia |perekonnanimi4=Michalczyk |eesnimi4=Lukasz |perekonnanimi5=Kaczmarek |eesnimi5=Lukasz |kuupäev=2014 |pealkiri=New tardigrade records for the Baltic states with a description of Minibiotus formosus sp. n. (Eutardigrada, Macrobiotidae) |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/24899839 |ajakiri=ZooKeys |üksiknumber=408 |lehekülg=81–105 |doi=10.3897/zookeys.408.6612 |issn=1313-2989 |pmc=4042828 |pmid=24899839}}</ref> Olulised leiud hõlmasid: * ''Hypsibius dujardini'' * ''Macrobiotus hufelandi hufelandi'' * ''Milnesium tardigradum tardigradum'' * ''Isohypsibius sattleri'' Lisaks kirjeldati teaduse jaoks uut liiki – ''Minibiotus formosus'' sp. n., mis erineb sarnastest liikidest mitmete morfoloogiliste tunnuste poolest, näiteks kahte tüüpi kutikulaarsete (nahksete) pooride olemasolu ja granulatsiooni (haava paranemisel tekkiv sidekude <ref>{{Netiviide |pealkiri=Otsing - granulatsioon |url=https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/granulatsioon/1/est |vaadatud=2026-01-08 |väljaanne=sonaveeb.ee}}</ref>) järgi jalgadel.<ref name=":7" /> ==Vaata ka== *[[loimurite loend]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=https://www.ohtuleht.ee/715737/vaike-ja-vastupidav-loimur-parast-kulmutamist-ikka-pulmatujus|pealkiri=VÄIKE JA VASTUPIDAV LOIMUR: pärast külmutamist ikka pulmatujus|väljaanne=Õhtuleht.ee|aeg=1.02.2016|vaadatud=26.11.2017}}</ref> <ref name="Lu0IM">{{Netiviide|autor=|url=http://www.teadus.ee/?p=2336|pealkiri=Kosmonautideks loodud|väljaanne=teadus.ee|aeg=7.11.2008|vaadatud=12.12.2017|arhiivimisaeg=10.09.2015|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150910000321/http://www.teadus.ee/?p=2336|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="9bx7O">{{Netiviide|autor=|url=https://www.washingtonpost.com/news/speaking-of-science/wp/2017/07/14/these-animals-can-survive-until-the-end-of-the-earth-astrophysicists-say/|pealkiri=These animals can survive until the end of the Earth, astrophysicists say|väljaanne=Washington Post|aeg=|vaadatud=26.11.2017}}</ref> <ref name=":1">{{Netiviide|autor=|url=https://www.wired.com/2014/03/absurd-creature-week-water-bear/|pealkiri=Absurd Creature of the Week: The Incredible Critter That’s Tough Enough to Survive in Space|väljaanne=Wired.com|aeg=21.03.2014|vaadatud=26.11.2017}}</ref> <ref name=":2">{{Netiviide|autor=|url=https://elu24.postimees.ee/3455877/looduse-kummalisus-loimur-kaitseb-end-klaasistumisega|pealkiri=Looduse kummalisus: loimur kaitseb end klaasistumisega|väljaanne=elu24.ee|aeg=4.01.2016|vaadatud=26.11.2017}}</ref> <ref name="mNsUv">{{Netiviide|autor=|url=https://serc.carleton.edu/microbelife/topics/tardigrade/index.html|pealkiri=Tardigrade (Water Bears)|väljaanne=Microbial Life|aeg=|vaadatud=26.11.2017}}</ref> <ref name="FjEPI">{{Netiviide|autor=Kunihiro Seki & Masato Toyoshima|url=https://www.nature.com/articles/27576|pealkiri=Preserving tardigrades under pressure|väljaanne=Nature|aeg=29.10.1998|vaadatud=26.11.2017}}</ref> <ref name="ipOVN">{{Raamatuviide|autor=Kinchin, Ian M|pealkiri=The Biology of Tardigrades|aasta=1994|koht=|kirjastus=Ashgate Publishing|lehekülg=}}</ref> <ref name=":3">{{Netiviide|autor=|url=https://wol.jw.org/et/wol/d/r37/lp-st/102007093|pealkiri=Peaaegu surematu loimur|väljaanne=|aeg=|vaadatud=26.11.2017}}</ref> <ref name=":4">Barnes, Robert D. (1982). ''Invertebrate Zoology''. Philadelphia, PA: Holt-Saunders International. pp. 877–880.</ref> <ref name="toNqQ">{{Netiviide|autor=Vladimir Gross ja Georg Mayer|url=https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4458024/|pealkiri=Neural development in the tardigrade Hypsibius dujardini based on anti-acetylated α-tubulin immunolabeling|väljaanne=EvoDevo|aeg=25.04.2015|vaadatud=12.12.2017}}</ref> <ref name="0Suej">{{Netiviide|autor=Juliane Zantke,Carsten Wolff ja Gerhard Scholtz|url=https://link.springer.com/article/10.1007%2Fs00435-007-0045-1|pealkiri=Three-dimensional reconstruction of the central nervous system of Macrobiotus hufelandi (Eutardigrada, Parachela): implications for the phylogenetic position of Tardigrada|väljaanne=Zoomorphology|aeg=15.11.2007|vaadatud=12.12.2017}}</ref> <ref name="r9mbo">{{Netiviide|autor=Hartmut Greven|url=http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1467803907000473?via%3Dihub|pealkiri=Comments on the eyes of tardigrades|väljaanne=Arthropod Structure & Development|aeg=detsember 2007|vaadatud=12.12.2017}}</ref> <ref name="IITLf">{{Netiviide|autor=Clive I. Morgan|url=http://www.jstor.org/stable/3960?origin=crossref&seq=1#page_scan_tab_contents|pealkiri=Population Dynamics of two Species of Tardigrada, Macrobiotus hufelandii (Schultze) and Echiniscus (Echiniscus) testu do (Doyere), in Roof Moss from Swansea|väljaanne=Jurnal of Animal Ecology|aeg=1.02.1997|vaadatud=12.12.2017}}</ref> <ref name="NEs10">{{Netiviide|autor=|url=https://sun.iwu.edu/~tardisdp/tardigrade_facts.html|pealkiri=Tardigrade Facts|väljaanne=|aeg=|vaadatud=12.12.2017}}</ref> <ref name="TomkU">Brent Nichols, Phillip (2005). ''Tardigrade Evolution and Ecology (Ph.D.)''. University of South Florida.</ref> <ref name="5rVLz">{{Netiviide|autor=Diane R. Nelson|url=https://academic.oup.com/icb/article/42/3/652/724023|pealkiri=Current Status of the Tardigrada: Evolution and Ecology|väljaanne=Integrative and Comparative Biology|aeg=1.07.2002|vaadatud=12.12.2017}}</ref> <ref name="fFiLb">{{Netiviide|autor=Graham Bell|url=http://rspb.royalsocietypublishing.org/content/283/1822/20152547|pealkiri=Experimental macroevolution|väljaanne=The Royal Society Publishing|aeg=13.01.2016|vaadatud=12.12.2017}}{{Kõdulink|aeg=aprill 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="hk7i9">{{Netiviide|autor=David Anderson|url=http://www.businessinsider.com/tardigrades-facts-water-bear-science-outer-space-2017-10|pealkiri=Humans are just starting to understand this nearly invincible creature – and it's fascinating|väljaanne=businessinsider.com|aeg=25.10.2017|vaadatud=12.12.2017}}</ref> <ref name="zVUFA">{{Netiviide|autor=|url=https://www.nytimes.com/2015/09/08/science/the-tardigrade-water-bear.html|pealkiri=The Tardigrade: Practically Invisible, Indestructible ‘Water Bears’|väljaanne=The New York Times|aeg=7.09.2015|vaadatud=13.12.2017}}</ref> <ref name="a21BE">{{Netiviide|autor=|url=http://www.cell.com/molecular-cell/fulltext/S1097-2765(17)30133-8?_returnURL=http%3A%2F%2Flinkinghub.elsevier.com%2Fretrieve%2Fpii%2FS1097276517301338%3Fshowall%3Dtrue|pealkiri=Tardigrades Use Intrinsically Disordered Proteins to Survive Desiccation|väljaanne=cell.com|aeg=|vaadatud=13.12.2017}}</ref> <ref name="XrEnC">{{Netiviide|autor=|url=http://novaator.err.ee/584681/loimurid-muudavad-end-poua-trotsimiseks-klaasjaks|pealkiri=Loimurid muudavad end põua trotsimiseks klaasjaks|väljaanne=novator.err.ee|aeg=17.03.2017|vaadatud=13.12.2017}}</ref> <ref name="XbK05">{{Netiviide|autor=|url=http://novaator.err.ee/258078/loimuril-on-rohkelt-voorgeene|pealkiri=Loimuril on rohkelt võõrgeene|väljaanne=novaator.err.ee|aeg=24.11.2015|vaadatud=13.12.2017}}</ref> <ref name="Oswnr">{{Netiviide|autor=|url=http://novaator.err.ee/610175/maailma-vastupidavaimate-loomade-saladused-hakkavad-paljastuma|pealkiri=Maailma vastupidavaimate loomade saladused hakkavad paljastuma|väljaanne=novaator.err.ee|aeg=30.07.2017|vaadatud=13.12.2017}}</ref> <ref name="Ed6ex">{{Netiviide|autor=|url=http://www.cell.com/current-biology/fulltext/S0960-9822(08)00805-1?_returnURL=http%3A%2F%2Flinkinghub.elsevier.com%2Fretrieve%2Fpii%2FS0960982208008051%3Fshowall%3Dtrue|pealkiri=Tardigrades survive exposure to space in low Earth orbit|väljaanne=cell.com|aeg=09.09.2008|vaadatud=13.12.2017}}</ref> <ref name="cfJ8t">[https://www.space.com/5817-creature-survives-naked-space.html Creature Survives Naked in Space] space.com, 8. september 2008 (kasutatud 20. novembril 2017)</ref> <ref name="krgsZ">{{Netiviide|autor=|url=http://www.nbcnews.com/id/45766560/ns/technology_and_science-science/#.WiCB47aB3OR|pealkiri=Weird wildlife: The real land animals of Antarctica|väljaanne=nbcnews.com|aeg=22.12.2011|vaadatud=13.12.2017}}</ref> }}<ref name="tardigrade" /> [[Kategooria:Loimurid| ]] 2e03i63keobalrntuzuz7pqa2z9rb35 0 112770 7213757 6862877 2026-08-13T17:23:00Z Eiusmod 200998 Koosneb eraldi võileubadest 7213757 wikitext text/x-wiki [[Fail:Ansjovissmörgåsar.jpg|pisi|Kiluvõileivad]] [[Pilt:Kiluvõileib.IMG 4378.JPG|pisi|Maailma pikim kiluvõileibade rida Tallinnas 15. mail 2014<ref>{{cite web |url=https://eeter.err.ee/277909/tallinnas-valmis-maailma-pikim-kiluvoileib |title=Tallinnas valmis maailma pikim kiluvõileib |website=ERR |language=et }}</ref>]] '''Kiluvõileib''' on [[Eesti köök|Eesti köögi]] traditsiooniline [[võileib]]. Tavaliselt kasutatakse selle valmistamiseks musta [[leib|leiva]] viilusid, millele määritakse [[või]] (või munavõie) ning asetatakse [[vürtsikilu]] filee(d), soovi korral ka keedumuna viile, [[majonees]]i, maitserohelist jm.<ref>{{cite web |url=https://nami-nami.ee/retsept/7903/ehtne_eesti_kiluvoileib |title=Ehtne Eesti kiluvõileib |website=Nami-Nami |language=et }}</ref> ==Vaata ka== * [[Vürtsikilu]] * [[Eesti köök]] ==Viited== {{Viited}} [[Kategooria:Kalatoidud]] [[Kategooria:Eesti köök]] 12cm4o6012wqubpf3p6007p5ox39bly 0 115084 7213926 7053441 2026-08-14T05:58:10Z NOSSER 8097 /* Sõjategevus augustis Eestis */ 7213926 wikitext text/x-wiki {{liita|Sõjategevus Eestis (1944)}} {{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2011}} {{keeletoimeta}} {{Lisaviiteid|kuu=september|aasta=2018}} [[Eesti Vabariik]] oli [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] erapooletu, kuid sellest hoolimata peeti Eesti pinnal lahinguid ning Eesti kodanikud võitlesid Saksamaa, Soome ja Nõukogude vägedes [[Idarinne (Teine maailmasõda)|idarindel]] ja [[Karjala rinne|Karjala rindel]]. == Molotovi-Ribbentropi pakt == {{vaata|Molotovi-Ribbentropi pakt}} 23. augustil 1939 allkirjastasid NSV Liidu valitsuse volitusel NSV Liidu välisasjade rahvakomissar [[Vjatšeslav Molotov]] ja Saksa valitsuse nimel Saksa Riigi välisminister [[Joachim von Ribbentrop]] Mittekallaletungilepingu [[Saksa Riik|Saksamaa]] ja [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu]] vahel ning selle lepingu juurde kuulunud salajased lisaprotokollid, mis [[rahvusvaheline õigus|rahvusvahelist õigust]] eirates jaotas [[Vahe-Euroopa]] NSV Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnaks. == Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) == {{vaata|Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)}} Eesti kuulutas end 1939. aasta septembris alanud [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] neutraalseks. 18. septembril 1939 põgenes Tallinna sadamast seal interneeritud Poola allveelaev [[Orzel]]. Väites, et Eesti ei suuda oma neutraalsust tagada, nõudis Nõukogude Liit septembri lõpus sõjaliste baaside lubamist Eesti territooriumile. Eesti otsustas nõudmised vastu võtta. 28. septembril sõlmiti Moskvas [[Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt]], mis lubas tuua Eestisse Punaarmee väeosi. Suuri vastuolusid tekitas Eestis [[Talvesõda]], sest Eestis paiknevatest baasidest ründasid Soomet Nõukogude lennukid. Eesti püüdis selle vastu protestida, kuid edutult. 1940. aasta kevadel asus Nõukogude Liit Eestiga suhteid pingestama. 16. juunil esitas NSV Liit Eestile ultimaatumi, nõudes täiendavate Nõukogude vägede sisselaskmist Eestisse ning valitsuse vahetust. Järgmisel päeval võttis Eesti nõudmised vastu. Juba enne seda okupeeris Punaarmee vastupanu kohtamata Eesti. 1940. aasta 21. juunil kell 22:20 vabastas president [[Konstantin Päts]] Nõukogude sõjajõudude surve all Uluotsa peaministri ametist ning nimetas uueks valitsusjuhiks Uluotsa klassivenna [[Johannes Vares]]e. Paljud riigi poliitikud ja haritlased sattusid tapmiste ja repressioonide ohvriks, sealhulgas ka Konstantin Päts, kes küüditati Siberisse. 14. juunil 1941 viidi läbi [[juuniküüditamine]] Siberisse, mis puudutas kogu Eesti Vabariigi poliitika-, majandus- ja kultuurieliiti. == Sõjategevus idarindel == {{vaata|Idarinne (Teine maailmasõda)}} 22. juunil 1941 alustas [[Saksa Riik|Saksamaa]] sõjategevust Teise maailmasõja [[Idarinne (Teine maailmasõda)|idarindel]] rünnakuga Nõukogude Liidule. [[Pilt:Eastern Front 1941-06 to 1941-09.png|pisi|Sõjategevus idarindel, juuni 1941 – detsember 1941. aastal]] [[File:Siege of Leningrad Eastern Front 1941 06 to 1941 12.png|pisi|Sõjategevus Eestis ja Leningradi rindel, juuni 1941 – detsember 1941. aastal]] 1941. aasta 23. juunil andis [[NSV Liidu SARK]]i rahvakomissari asetäitja [[Ivan Maslennikov]] korraldus piiriäärsetes piirkondades, kus moodustati rahuaegsete [[sõjaväeringkond]]ade asemel rinded ([[Põhjarinne (Teine maailmasõda)|põhjarinne]], [[Looderinne (Teine maailmasõda)|looderinne]], [[Läänerinne (Idarinne)|läänerinne]], [[edelarinne]]), moodustada piiriäärsete piirkondade piirivalvevägede ülematel, piirkondades asunud SARKi sisevägede, konvoi- ja raudtee-ehitiste valve, ehitusvägede, miilitsaasutustest ning piirivalvevägedest Punaarmee Tegevarmee tagalajulgestuse juhatajale alluvad väeosad, mis tagaks "korra vägede tagalas, tagala puhastamise sõjapõgenikest, ning kindlustaks vägede varustamise". Ehkki sõjaliselt allus [[Eesti NSV]] territoorium [[Balti Erisõjaväeringkond|Balti Erisõjaväeringkonnale]], allutati Eestis asuvad siseväed SARKi Leningradi ringkonna piirivalvevägede juhatajale – kindralleitnant Stepanovile. 26. juunil moodustati vastavalt NSV Liidu SARKi korraldusele Eesti [[hävituspataljonide operatiivgrupp]], mille juhtkonna moodustasid: Balti Piirivalveringkonna ülem [[personaalne auaste#NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus|riikliku julgeoleku kindralmajor]] [[Konstantin Rakutin]], ülema asetäitjad: [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat|Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi]] rahvakomissari asetäitja riikliku julgeoleku vanemleitnant [[Aleksei Škurkin]] ja [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat|Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi]] rahvakomissari asetäitja riikliku julgeoleku polkovnik Lobanovitš,<ref name="h71Ml" /> kuid Rakutin siirdus oma grupiga Riias asuvasse [[Looderinne|looderinde]] (endise [[Balti sõjaväeringkond|Balti sõjaväeringkonna]] staapi, kust ta taganes varsti koos Nõukogude vägedega [[Pihkva oblast]]isse) ning Põhja-Eestis puudus reaalne koordineeritud hävituspataljonide tegevuse juhtimine. Segadust tekitas ka asjaolu, et vastavalt Nõukogude väejuhatuse sõjaplaanidele kuulus [[Põhja-Eesti]]maa [[Põhjarinne (Teine maailmasõda)|Põhjarinde]] alluvusse, [[Lõuna-Eesti]] ja [[Läti]] aga [[Looderinne (Teine maailmasõda)|looderinde]] alluvusse. == Sõjategevus Eestis ja idarindel == {{vaata|Sõjategevus Eestis 1941. aastal}} 22. juunil 1941 alustas [[Saksa Riik|Saksamaa]] sõjategevust Teise maailmasõja [[Idarinne (Teine maailmasõda)|idarindel]] rünnakuga Nõukogude Liidule. === Sõjategevus juulis === Eesti suunas tungis peale Saksa [[Wehrmacht]]i [[Väegrupp Nord]] [[kindralfeldmarssal]] [[Wilhelm Ritter von Leeb]]i juhtimisel. [[Punaarmee]]l oli Balti riikides [[Looderinne (Teine maailmasõda)|looderinde]] (ülem [[marssal]] [[Kliment Vorošilov]]) ning Eestis ka täiendavalt [[Põhjarinne (Teine maailmasõda)|Põhjarinne]] ja [[NSV Liidu sõjamerelaevastik]]u [[Punalipuline Balti laevastik#Punalipuline Balti laevastik Teises maailmasõjas|Punalipulise Balti laevastiku]] [[väekoondis]]ed. Pärast Riia vallutamist 1. juulil liikus [[18. armee (Wehrmacht)|Wehrmachti 18. armee]] kiiresti edasi ja ületas 7. juulil laia rindena Eesti lõunapiiri. Sõjategevuse alguses asusid 8. armee: 10. laskurkorpus Pärnu–Võrtsjärve kaitseliinil ning 11. laskurkorpus Emajõe kaitseliinil. 3. juulil sai 8. armeele käsu asuda kaitsele looduslikele tõketele – Pärnu jõgikonna soodele, Võrtsjärve ja Emajõe põhjakaldale. 6. juulil andis 8. armee juhataja lahingukäsu kaitse organiseerimiseks Pärnu-Võrtsjärve-Tartu joonele. [[Punalipuline Balti Laevastik|PBL]]-i sõjanõukogu otsusel alustati ka Tallinna ümber kolme kaitseliini rajamist. Lätis asunud Nõukogude [[8. Armee (NSV Liit)|8. armee]] ([[kindralmajor]] [[Ilja Ljubovtsev|I. Ljubovtsevi]] juhtimisel) riismed taandusid kahe Saksa [[armeekorpus]]e ees ja jäid peatuma Pärnu-Emajõe joonel. Tallinna ümber 30 km raadiuses rajati kaitseliinid, kuhu sundkorras aeti linnaelanikke. Välimine kaitseliin rajati Tallinnast 35–40 km kaugusele [[Paldiski]]-[[Rapla]]-[[Kose]]-[[Salmistu]] joonele, keskmine 9–12 km kaugusele [[Tiskre]]-[[Harku]]-[[Pääsküla]]-[[Lehmja]]-[[Lagedi]]-[[Iru]]-[[Muuga (Viimsi)|Muuga]] joonele ja sisemine kaitseliin linna tolleaegsele piirile [[Kopli laht|Kopli lahest]] läbi [[Tondi]]-[[Ülemiste]] ja [[Lasnamäe]]. Kaitseliinide rajamiseks Tallinna ümber kehtestati üldine töökohustus ja kaitsetöödele, sealhulgas tankitõkkekraave saadeti rajama tallinlased, kellel ei olnud vastavat paberit vabastuse kohta. Mehi võeti vanuses 16–60 aastat, naisi 16–55 aastat. Planeeritud kaitseliinid keskendusid eelkõige Saksa tankide peatamisele ([[tankitõke|tankitõkked]] ehitati ka linna tänavatele) ja koosnesid [[tankitõrjekraav]]ide, [[kaevik]]ute ja [[tulepunkt]]ide liinidest, [[traattõke]]test, betoonpostidest, rööbastest ja palkidest valmistatud [[vaitõke]]test, [[raidtõke]]test, jõgede kallastele rajatud [[eskarp]]idest jne. Tallinna ümbruse kaitseliinidel oli [[tankitõrjekraav]]e üle 30 kilomeetri, betoonpüramiide 8000, metall- ja puitvaiu 5000, [[tankitõrjemiin]]e 3000, traattõkkeid kokku 70 kilomeetrit ja raidtõkkeid 6,5 km.<ref>Hanno Ojalo, [http://kultuur.elu.ee/ke530_Ojalo.htm Tallinna lahing 1941], [[Kultuur ja Elu]] 4/2017 </ref> == Suvesõda == {{vaata|Suvesõda}} Suvel 1941 moodustus [[Metsavennad|metsavendadest]] [[Omakaitse]], enne Saksa vägede Eestisse jõudmist vabastas Omakaitse suure osa [[Lõuna-Eesti]]st. Suvesõjas 1941. aasta juulist kuni 21. oktoobrini toimunud relvastatud võitluses Eesti iseseisvuslaste ([[metsavennad|metsavendade]] ja [[Omakaitse]]) ning Saksa [[18. armee (Wehrmacht)|18. armee]] NSV Liidu [[8. armee (NSV Liit)|8. armee]] ja [[NKVD]] vägede vastu taastati [[Eesti haldusjaotus|omavalitsusorganid]] kuni Eesti täieliku [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|okupeerimiseni Saksa armee poolt]]. 3. juulil Pärnumaal võtsid küüditamise ja mobilisatsioonide eest metsa pagenud meestegrupid nõukogudelt võimu üle [[Tali vald|Tali]], [[Saarde vald|Saarde]], [[Tihemetsa vald|Tihemetsa]] ja [[Laiksaare vald|Laiksaare]] vallas ning [[Kilingi-Nõmme linn]]as. 4. juulil Pärnumaal võeti võim üle [[Abja vald|Abja]], [[Orajõe vald|Orajõe]] ja [[Häädemeeste vald|Häädemeeste]] vallas. 4. juuli 1941 – Kilingi-Nõmme lähedal toimus major [[Paul Lilleleht|Paul Lillelehe]] (V.R.II/3) juhtimisel [[Liivamäe lahing]], kus metsavennad võitlesid [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat|NKVD]] ja [[hävituspataljon]]i umbes 150-mehelise üksusega. 5. juulil võeti [[Mõisaküla]]s ja [[Tõrva]]s võim üle Nõukogude esindajatelt. Pärast Riia vallutamist 1. juulil liikus Saksa armee [[Väegrupp Nord]]i 18. armee kiiresti edasi ja ületas 7. juulil Eesti lõunapiiri. Jõudnud Pärnu-Emajõe joonele, peatasid sakslased pealetungi, et oodata järele Peipsi järvest ida pool liikuvaid väeosi. Sakslaste rünnakuplaani järgi pidid need väeosad jõudma enne [[Soome laht|Soome laheni]], et ära lõigata Eestis asunud [[Punaarmee]] ja Punalipulise Balti laevastiku grupeeringu taganemistee. [[Loode-Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is väegrupp Nordi [[4. tankiarmee]] väeosad vallutasid 4. juulil [[Ostrov]]i, sisenesid 8. juulil ja hõivasid 9. juulil lõplikult tähtsa raudtee ja maanteede ristumiskoha [[Pihkva]]. Pihkva vallutamise järel jätkasid 4. tankiarmee XXXXI motoriseeritud korpuse 1. tanki- ja 26. motoriseeritud diviis pealetungi Leningradile, 6. tankidiviis suundus aga [[Porhov]]i suunas, kus [[Erich von Manstein]]i XXXXXVI motoriseeritud korpuse vastu Punaarmee [[Looderinne (Teine maailmasõda)|looderinde]] 11. armee koosseisus asusid kaitsel [[22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus|22. Eesti Territoriaalse Laskurkorpuse]] väeosad. == Nõukogude võimu taandumine Eestist == === Nõukogude mobilisatsioon Eestis 1941 === Sõja alguse järel viidi Eestis läbi sund[[mobilisatsioon]]: 2.–4. juuli 1941: Eestis 1919–1922 sündinud meeste sundmobilisatsioon, 22.–27. juuli 1941: 1907–1919 sündinud Eesti armee [[Reservväelane|reservväelaste]] mobilisatsioon, 1.–3. august 1941: Saaremaal 1907–1922 sündinud meeste sundmobilisatsioon, 8.–16. august 1941: mobiliseeriti endised Eesti armee ohvitserid ning sõjaväeametnikud,<ref>[https://dea.digar.ee/page/meiemaaew/1943/03/27/3 Bolševike poolt mobiliseeritud eestlaste käekäik Venemaal], [[Meie Maa]] (1919-1944), 27 märts 1943, lk 3</ref> reservohvitserid ja sõjaväeametnikud saadeti laevadega "Tõnu" ja "Sibir" Leningradi. Baltimere laevastiku sõjanõukogu otsusega 20. augustil 1941: mobiliseeriti 1896–1907 sündinud reservväelased ja seni veel mobiliseerimata 1919–1922 sündinud mehed, 21. augustil 1941: mobiliseeriti 1896–1907 aastatel sündinud sõjaväekohuslased, 24. august 1941: võeti väeteenistusse 462 raudteetöölist, kes olid seni värbamisest pääsenud. Kokku mobiliseeriti umbes 50 000 meest, kellest NSV Liidu tagalasse toimetati 32 000 – 33 000 meest, osa mobiliseerituid põgenes transpordil ning ligi 3000 hukkus teel NSV Liitu.<ref name="historycommission.ee" /> [[Harju maakond|Harjumaalt]] mobiliseeriti 20 935, [[Viru maakond|Virumaalt]] 3 371, [[Järva maakond|Järvamaalt]] 1 138, [[Lääne maakond|Läänemaalt]] 3 014 [[Saare maakond|Saaremaalt]] 3 087, [[Pärnu maakond|Pärnumaalt]] 989, [[Viljandi maakond|Viljandimaalt]] 707, [[Tartu maakond|Tartumaalt]] 1 677, [[Valga maakond|Valgamaalt]] 171, [[Võru maakond|Võrumaalt]] 183, [[Petseri maakond|Petserimaalt]] 310 meest. Mobilisatsioonid kukkusid läbi Valga- ja Võrumaal, ka Pärnu- ja Viljandimaal, kuhu Saksa väed jõudsid varsti pärast sõja puhkemist. Eesti mehed allusid [[Punaarmee]] mobilisatsioonile kartusest repressioonide ees mis võinuks kõrvalehoidjate peresid tabada ([[juuniküüditamine|14. juuni küüditamine]] oli värskelt meeles). Oma osa oli ka lootusel sõja kiirele lõpule ning ka üldisel riigitruudusel ja Saksa-vaenulikkusel. Eestlaste traditsiooniline saksa-viha ei olnud esimese Nõukogude aastaga veel kuhugi kadunud. Mobilisatsioon tabas peamiselt linnades elunenud mehi, sest linnades oli raskem end mobilisatsioonist kõrvale hoida. 67 protsenti äraviidud meestest olid pärit linnadest ja 33 protsenti maalt, Tallinn mobiliseeriti ümmarguselt 20 000 meest. Osa mobiliseerituist rakendati kohe teenistusse Lääne-Eestis, saartel, Valgamaal ja [[Hanko]]s, 10 000 meest aga põgenes peagi koju tagasi. Viimaks veeti 35 000 meest Nõukogude tagalasse, ent mitte üksustesse formeerimiseks, vaid [[tööpataljon]]idesse. Nälja, kurnatuse ja haiguste tõttu hukkus mõttetult 7000 – 12 000 parimas eas eesti meest. Mitmed võtsid laagreist ette põgenemiskatseid ning vähestel, nagu näiteks [[Kristjan Palusalu]]l, see ka õnnestus.<ref name="4OT7C" /><ref name="PB2Ny" /> {{Tsitaat|ÕIEND Eesti NSV 1918-1907 sündinud sõjaväekohuslastest ja nende edasisaatmisest teistesse ringkondadesse. # Eesti vabariikliku sõjakomissariaadi poolt mobiliseeritud ja Leningradi SR saabunud – 14078 inim. # Saadetud: ## 25. juuli 41 raudteed mööda [[Kotlas]]e raudteejaama Arhangelski SR- 2756 inim. ## 26. juuli 41 veeteed mööda [[Tšerepovets]]i jaama [[Arhangelski sõjaväeringkond|Arhangelski SR]] – 1146 inim. ## Alates 28. juuli 41 kuni 07. august 41 [[Uurali sõjaväeringkond|Uurali SR]] saadetud 8 ehituspataljoni – 10176 inim. Kokku: 14078 inim. Leningradi SR org.mobilisatsioonilise osakonna ülem alampolkovnik Jermitšev. |Andmete allikas: KMKA LenR. f. k.1244, kd.13, lk.303 (ЦАМО, ф.ЛенФ (217), оп.1244, д.13, л.303.)}} 1941. aasta sõjasuvel mobiliseeriti Eestist ja viidi Venemaale tööpataljonidesse umbes 32 600 Eesti meest. Arhangelski sõjaväeringkonna tööpataljonides oli kokku 10 956 eestlast ning Uurali sõjaväeringkonna tööpataljonides 12 341 eestlast ehk 79% selle sõjaväeringkonna tööpataljonide koosseisust. Kokku oli nende kahe sõjaväeringkonna tööpataljonides 23 297 Eesti meest, seega 75% kõigist Eestist mobiliseeritutest. Peale Arhangelski ja Sverdlovski oblasti oli eestlastest koosnevaid tööpataljone [[Gorki oblast|Gorki]] ja [[Habarovski oblast]]ites, [[Karjala ANSV]]-s, [[Kemerovo oblast|Kemerovo]], [[Kirovi oblast|Kirovi]], [[Kurgani oblast|Kurgani]], [[Leningradi oblast|Leningradi]], [[Novosibirski oblast|Novosibirski]], [[Omski oblast|Omski]], [[Orenburgi oblast|Orenburgi]], [[Pensa oblast|Pensa]] ja [[Permi oblast]]ites, [[Primorski krai]]s, [[Saratovi oblast]]is, [[Tatari ANSV]]-s, [[Tjumeni oblast|Tjumeni]] ja [[Tseljabinski oblast]]ites, [[Udmurdi ANSV]]-s, [[Usbeki NSV]]-s, [[Vladimiri oblast|Vladimiri]], [[Volgogradi oblast|Volgogradi]] ja [[Vologda oblast]]ites.<ref name="UBWgC" /> === Nõukogude aktiivi evakueerimine === Enne Eesti okupeerimist Saksa vägede poolt evakueeriti vabatahtlikult ning kohustuslikus korras väärtuslik tööjõud NSV Liidu tagalasse – umbes 25 000 inimest ja tööstusettevõtete vara, samuti evakueeriti õppeasutused.<ref name="4kbbK" /> === Varade evakueerimine === Varade äravedamise juhiks määrati eesti kommunist [[Arnold Veimer]], kes oma "mälestustes" märgib selle kohta: "Saanud parteisekretärilt [[Karl Säre]]lt korralduse alustada ettevõtete ja ladude evakueerimist, asusin kohe seda täitma. Alustasime tähtsamate materjalide, toorainete ja valmistoodangu evakueerimist Leningradi. Tegime seda tõhustades ja kiirendades kogu aeg. Kuna juba augusti alul katkes raudteeühendus Leningradiga, siis jäi ainumaks võimaluseks seda teha merd kaudu. Tavalisi laeva laadimise nõudmisi ei saanud säärases olukorras loomulikult täita, vaid tuli määrata käitiste ja laadungite järjekord ja kindlustada pidev töö sadamas. Peab ütlema, et tänu erakorraliste abinõude rakendamisele õnnestuski suur osa materjalidest ja toorainetest evakueerida Leningradi, millega ei sattunud need fašistide kätte." Eesti omariiklusaegseid arhiive loeti aga niivõrd tähtsaiks, et nende evakueerimist alustati juba juuni lõpul. 1. juulil anti asutustele nimestik dokumentide kohta, mis tulid kastides saata Kirovi. Pakkimist juhtis venelane, sest ilmselt eestlasi sellele tööle ei usaldatud. Äraviidud dokumentidest tuleb märkida olulisemaid: Vabariigi valitsuste koosolekute protokollid (originaalid), [[Loodearmee]] arhiiv, sõjakohtu ja diviisikohtute materjalid ning osa [[Poliitiline Politsei|Poliitilise Politsei]] dokumente. Kaasa viidi ka eesti kommunistide armuandmise palveid, mis näisid moskvalasi eriti huvitavat. Kokku sai evakueeritavaid dokumente 120 suurt kasti, mis mahutati ühte kaubavagunisse. [[Tartu Keskarhiiv]] jäi täiesti puutumata, sest venelastel polnud selle evakueerimiseks küllalt aega. [[Eesti Kunstimuuseum]]ist Tallinnas pakiti kokku 70 kunstiteost, mis pandi [[Eestirand|Eestirannale]]. Kuid laev jooksis [[Prangli saar]]e lähedal madalikule ning sealt pääses ka ligi 3000 mobiliseeritut, kes olid teel Leningradi. === Repressioonid lõpuni === Sõjategevuse alguses moodustati Nõukogude vägede tagala julgestamiseks Nõukogude aktiivist [[hävituspataljonid]], kes ei osalenud lahingutes Saksa regulaararmeega, vaid teostasid tagalapiirkondades terrorit tsiviilelanikkonna ja stiihiliselt tekkinud Nõukogude-vastaste isikute ja gruppide ([[Omakaitse]]) suhtes<ref name="sa6tS" /> * 8. juulil 1941 viidi Nõukogude võimuesindajate poolt läbi kinnipeetute hukkamine ENSV SARKi [[Viljandi vangla]]s; * 8.–9. juulil pandi toime ENSV SARKi poolt kinnipeetute [[massimõrv Tartu vanglas]]; * 9. juulil viidi Nõukogude võimuesindajate poolt läbi hukkamised Lihulas ja Haapsalus, hukati vastavalt 6 ja 11 inimest; * 30. juulil panid regulaarvägedest mahajäänud punaarmeelased toime tsiviilisikute tapmised [[Kuremäe vald|Kuremäe vallas]] ja [[Palamuse vald|Palamuse vallas]],<ref name="A3GG0" />; * 2. augustil lasid taganevad punaarmeelased [[Vaimastvere vald|Vaimastvere vallas]] [[Uduküla]]s maha 17 relvitut meest<ref name="VyZwg" />; * 18. septembril 1941 hukati Balti rajooni Rannakaitse Staabi [[Sõjatribunal]]i otsusega Saaremaal [[Kuressaare piiskopilinnus|Kuressaare Lossihoovil]] ca 100 inimest.<ref name="historycommission.ee" /> === Põletatud maa taktika === 14. juulil 1941 sai [[Balti laevastiku sõjanõukogu]] sõjamerelaevastiku rahvakomissarilt admiral [[Ivan Issakov]]ilt direktiivi nr 16, kus oli määratletud PBL baasi [[Põletatud maa taktika|objektide hävitamise kord Tallinna mahajätmise puhuks. Kohapeal koostati detailne plaan linna ja baasi objektide purustamiseks]], mis kooskõlastati linnavõimudega. Pärast Nõukogude vägede evakueerumist tehtud kokkuvõtted hävitustöödest maanteede alal näitasid, et taandumisel oli osaliselt või täielikult purustanud 120 silda ning ära viidud või lõhutud ligi 70% ehitusmasinate, veokite ja maanteede korrashoiu pargist.<ref name="MzFQ1" /> === Sõjategevus augustis Eestis === Punaarmee ja Balti laevastiku grupeeringu taganemistee mööda maismaad lõigati ära täielikult 7. augustil. 7. augustil 1941 jõudis Saksa XXVI. armeekorpuse [[254. jalaväediviis (Saksamaa)|254. jalaväediviis]] Põhja-Eestis [[Kunda]] juures [[Soome laht|Soome laheni]], lõigates sellega Eestit kaitsnud [[8. armee (NSV Liit)|8. armee]] kaheks. Nõukogude 10. laskurkorpuse 8. augustil korraldatud vasturünnak olukorra taastamiseks ebaõnnestus ja Kunda-Paide joonest lääne poole jäänud [[Punaarmee]] väeosad tõmbusid Tallinna kaitsele. 13. augustil 1941, jõudis Saksa 1. tankidiviis ka Peipsi taga Moloskovitsõ juures välja [[Narva-Jamburgi-Leningradi raudtee]]le ning hõivas Jamburgist 26 kilomeetrit Leningradi poole jääva [[Moloskovitsõ raudteejaam]]a. 14. augustil 1941, lõigati sama raudtee Saksa vägede poolt läbi ka teises kohas, [[Jamburg]]i ning [[Moloskovitsõ (Kaložitsõ külaasundus)|Moloskovitsõ]] vahele jäävad [[Veimarni raudteejaam]]as. Sellega oli Kirde-Eestis Narvat ja Vaivara-Sillamäe kanti veel enda käes hoidvatel Punaarmeel võetud võimalus raudteed pidi Leningradi taganeda. Saksa väed tõid juurde veel ühe korpuse Lõuna-Eestis ning rünnates [[Omedu]] juurest ristuvate löökidega Emajõe joonelt põhja ning kirde suunas, piirasid sisse Emajõe joont kaitsnud Punaarmee väeosad ning umbes 10 000 punaarmeelast võeti vangi. 28. augustil vallutasid Saksa väed ja eestlased Tallinna. == Nõukogude vägede evakueerumine Tallinnast == {{Vaata|Nõukogude vägede evakueerumine Tallinnast}} 28. augustil koondus Tallinna lahele üle 180 laeva, mis jagati neljaks [[konvoi]]ks, peajõududeks, kattesalgaks ja [[arjergard]]iks. Balti laevastiku staabi valearvestuste tõttu läksid konvoid merele 10–14 tundi plaanitust hiljem (hilisõhtul), mistõttu ei jõutud Juminda miinivälja päevavalguses ületada. Kuna 2. ja 3. konvoi olid miiniväljade öiseks läbimiseks liiga nõrga [[miinitraaler]]ite kaitsega, ei pääsetud ohvriteta. Õhtul kell viis sõitis [[Meremiin|miinile]] aurik [[Ella (laev)|Ella]], mis vajus põhja mõne minutiga, viies endaga kaasa 856 inimest. Kell 20:11 uppus miinitabamusest esimene sõjalaev, allveelaev [[S-5 (allveelaev)|S-5]].<ref name="UT2Xo" /> Samal õhtul kell kolmveerand üheksa hukkus miinil ka hävitaja [[Jakov Sverdlov (hävitaja)|Jakov Sverdlov]]. Sellel laeval olevat olnud nii [[Sergei Kingissepp]] kui ka [[Eesti NSV]] Rahvakomissaride Nõukogu esimees [[Johannes Lauristin]] (andmed, tema hukkumisest laeval on vaieldavad).<ref name="ft03W" /> 29. augusti hommikul jättis [[Vladimir Tributs]] konvoid saatuse hoolde. Ta istus [[Kirov (laev)|Kirovilt]] ümber [[torpeedokaater|torpeedokaatrile]] ja kihutas [[Leningrad]]i. Selleks ajaks olid [[transpordilaev]]ad jäänud [[sõjalaev]]ade kaitseta, sest need sõitsid ees ära [[Kroonlinn]]a. Konvoid aga vajanuks hädasti [[ristleja]]te ja teiste sõjalaevade kaitset, sest valgenedes algasid Saksa [[pommituslennuk]]ite rünnakud, mis viisid merepõhja veel hulga laevu ([[Vironia (aurulaev)|Vironia]], jäälõhkuja [[Krišjānis Valdemārs (laev)|Krišjānis Valdemārs]]) ja tuhandeid inimesi. Suurim ohvrite arv (1760) oli aurik [[Kalpaks (laev)|Kalpaksil]]. Kroonlinna jõudsid 32 transpordilaeva 75st. Konvoides kokku olnud 27 800 inimesest hukkus umbes 11 000, neist üle 3000 tsiviilisikud. Nõukogude ajaloolased ja laevastikujuhid nimetasid hukkunute arvuks 4000–5000 inimest ehk rohkem kui poole võrra vähem. Eesti mereajaloolastest on läbimurde kaotusi analüüsinud [[Mati Õun]], kes jõudis tulemusele 13 500 – 14 000. Niisiis leidis sel retkel märja haua umbes 11 000 – 14 000 inimest. == Lahingud Lääne-Eestis ja saartel == 1. septembril vallutasid sakslased [[Haapsalu]] ja [[Virtsu]], viies seega lõpule kogu Eesti mandriosa puhastamise Punaarmeest. 14. septembrist kuni 21. oktoobrini toimusid lahingud Eesti saartel. 5. oktoobril 1941 alistusid viimased punavägede riismed [[Sõrve]]s Saksa ja vabatahtlikest [[ERNA II]] üksustele, keda toetasid merelt kergeristlejad [[Leipzig (laev)|Leipzig]] ja [[Emden (laev, 1925)|Emden]]. Saarte Nõukogude kaitse ohvitserid ja komissarid lahkusid enne viimaseid lahinguid oma väeosadest [[Mõntu sadam]]asse, et poolsaarelt põgeneda. Maha jäänud punaüksustes võttis maad peataolek ning korralagedus ja need andsid end sakslastele vangi. Kokku võeti saartel vangi üle 15 000 punaväelase. Saagiks saadi umbes 300 suurtükki ja miinipildujat. [[Operatsioon Siegfried]] Hiiumaa vallutamiseks algas 12. oktoobril meredessandiga üle Soela väina. Evakuatsioonile lootvad punaväelased võitlesid kohati suure ägedusega. Sellele vaatamata langes saar 21. oktoobril täielikult sakslaste kätte. Viimase Eesti maa-alana jäi Punaarmee kontrolli alla [[Osmussaar]], mille kaitsjad evakueeriti meritsi Kroonlinna 2. detsembril 1941. === Eestlaste üksused Saksa Riigi relvajõududes === [[Wehrmacht]]i koosseisus olid eestlastest väeüksused 1941/1942: Wehrmachti [[Väegrupp Nord]] [[Väegrupi Nord tagalapiirkond|tagalapiirkonna]] [[Julgestusgrupp]]ides, 16. armee ja 18. armee tagalajulgestuse [[Idapataljonid]]es Ukraina Riigikomissariaadis: [[idapataljonid]]es ja [[Väegrupi Nord tagalapiirkond|tagalapiirkonna]] Kõrgema SS- ja politseijuhi juures asuvale [[Saksa Korrapolitsei|korrapolitsei]] ülemale alluva [[207. julgestusdiviis|julgestusdiviisi]] [[kaitsepataljonid|kaitse]]- ja [[politseipataljon]]ides. Eestis moodustati siseturvalisuse tagamiseks, [[Eesti Omavalitsus]]e [[Politsei ja Omakaitse Valitsus]]e [[Piiriomakaitse]] (1941. aasta sügisest) ja [[Omakaitse]] (1942. aasta jaanuarist) üksused. 28. augustil 1942 teatas kindralkomissar [[Karl Siegmund Litzmann]], et Saksa kõrgema juhtkonna poolt on antud luba moodustada [[Relva-SS]]i alluvuses [[Eesti SS-leegion|Eesti Leegion]]. Mehi värvati sinna algul ida- ja politseipataljonidest. Leegion pidi olema [[rügement|rügemendisuurune]] ja koosnema kolmest [[pataljon]]ist. Esimese pataljonina formeeriti [[Eesti Vabatahtlike Soomusgrenaderide SS-pataljon "Narva"|Eesti Vabatahtlike Soomusgrenaderide SS-pataljon Narva]]. 24. veebruaril 1943 kuulutati välja 1919–1924. aastal sündinud meeste mobilisatsioon [[Reichsarbeitsdienst|Saksa tööteenistusse]], mobiliseeritutele anti valida tööteenistuse ja Leegioni astumise vahel. [[Eesti SS-leegion]]i baasil moodustati mais 1943 [[Eesti SS-vabatahtlike brigaad]], oktoobrist 1943 kandis üksus nime [[3. Eesti Vabatahtlike SS-brigaad]] seoses Relva-SSi brigaadide numbriliste tähiste andmisega. 26. oktoobril 1943 kuulutas [[Eesti Omavalitsus]]e juht dr. [[Hjalmar Mäe]] välja 1925. aastal sündinud Eesti Vabariigi kodanike mobilisatsiooni [[Eesti SS-leegion]]i. 24. jaanuaril 1944 moodustati 3. Eesti Vabatahtlike SS-brigaadist 20. Eesti SS-vabatahtlike diviis. 26. mail 1944 nimetati [[diviis]] ümber 20. Eesti Relvagrenaderide SS-diviisiks. 1944. aasta kaitselahingute eel moodustati [[Ostland]]i Kõrgemale SS- ja politseijuhile allunud [[Armeegrupp Narwa]] [[207. julgestusdiviis|207. JD]] ning [[300. Eriotstarbeline Diviis|300. EoD]]-le allunud [[Piirikaitserügemendid]]. 1. veebruaril kuulutas [[Eesti Omavalitsus]]e juht dr. [[Hjalmar Mäe]] välja 1904–1923. aastal sündinud meeste [[üldmobilisatsioon]]i. 7. veebruaril 1944 esines [[Jüri Uluots]] raadiokõnega rahva poole üleskutsega – minna kaasa mobilisatsiooniga, et takistada kogu jõuga [[Punaarmee]] uut sissetungi Eestisse. Selle üleskutsega kuulutas [[Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis]] koos Saksa relvajõududega võitlevate eesti väeosade tegevuse vabadusvõitluseks, kus kaitsti oma kodumaa piire NSV Liidu agressiooni eest. [[Üldmobilisatsioon]]iga kutsuti sõjaväkke 1904–1923 aastatel sündinud mehed, seega 20 aastakäiku. Neile lisandusid veel varem mobiliseeritud. [[Omakaitse]]sse kutsuti 22 aastakäiku üle 40 aasta vanuseid mehi. 2. augustil ilmus Omavalitsuse juhi dr. [[Hjalmar Mäe]] määrus 1926. aastal sündinud noormeeste mobiliseerimise kohta ja 3. augustil määrus 1927. aastal sündinud noorte [[lennuväe abiteenistus]]se kutsumise kohta. Eestlaste osakaal oli kõigi Saksamaa relvajõududes võidelnud rahvaste hulgas suhtarvult kõige suurem.<ref name="6Zrd5" /> == Sõjategevus Eestis ja idarindel 1944 == {{vaata|Sõjategevus Eestis (1944)}} 1944. aasta jaanuaris tungisid Punaarmee üksused uuesti Eesti piiridele. 2. veebruaril ületasid punased mitmes kohas [[Narva jõgi|Narva jõe]] ja moodustasid sinna sillapead. [[20. Relvagrenaderide SS-diviis (eesti 1.)|20. Eesti SS-Diviisi]] üksused hävitasid mõlemad tugialad Narva jõe läänekaldal. 11. juulil 1944 andis [[Väegrupp Nord|väegrupi Nord]] ülemjuhataja jalaväekindral [[Johannes Frießner]], Hitleri volitusel korralduse, millega täidesaatev võim [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Eestis]], [[Saksa okupatsioon Lätis (1941–1944)|Lätis]] ja [[Saksa okupatsioon Leedus (1941–1944)]] anti alates 12. juuli keskööst armeede ülemjuhatajatele: [[Põhja-Läti]]s ja [[Lõuna-Eesti]]s [[18. armee (Wehrmacht)|18. armee]] ülemjuhataja [[suurtükiväekindral]] [[Herbert Loch]]ile. [[Põhja-Eesti]]s, [[Viru maakond|Viru-]], [[Järva maakond|Järva-]] ja [[Harju maakond|Harju maakonnas]] ning [[Tartu maakond|Tartu maakonna]] põhjaosas esindas kõrgemat [[Täidesaatev võim|täidesaatvat võimu]] [[Armeegrupp Narwa|armeegrupi Narwa]] ülemjuhataja [[jalaväekindral]] [[Anton Grasser]]. [[Eestimaa kindralkomissar]] [[Karl-Siegmund Litzmann]] allutati otse väegrupi Nord ülemjuhatajale, [[Eesti Omavalitsus]] aga [[Hjalmar Mäe]] juhtimisel jäi kindralkomissar Litzmanni alluvusse, kuid Eesti Omavalitsuse asutused allusid vastavalt asukohale ka 18. armee ja armeegrupi Narwa ülemjuhatajatele. Armeegrupi Narwa tagalapiirkonnast Tallinnas ja ülejäänud Harjumaa osas moodustati "Komandantuuripiirkond Tallinn" senise Tallinna linnakomandandi (nr. 192) kindralmajor [[Artur Bisle]] juhtimisel. Rannakaitse eest Virumaa rannikul vastutas [[Ida rannakaitsepiirkond]] (''Küstenverteidigung Ost'', hiljem ''Küstenabschnitt Narwa''), mille ülem oli [[kindralleitnant]] [[Kurt Gerock]]. 25. juulil 1944 murdsid Nõukogude üksused Narva rindel Eesti ja Saksa väeosade positsioonidesse. Narva jõe ääres asus vaenlane ründama Vaasa, Riigiküla ja Narva-Jõesuu all. [[III Germaani Soomuskorpus]] jättis 26. juulil maha oma positsioonid Narva jõe ääres Jaanilinnas, et asuda taas kaitsele kaheksateist kilomeetrit lääne pool Sinimägedel. [[Sinimägede lahing]]us, mis kujunes eesti ajaloo ohvrirohkeimaks, suudeti Punaarmee pealetung peatada. Augustis alustas Punaarmee pealetungi lõuna poolt ja murdis seal Saksa rindest läbi jõudes [[Pihkva-Ostrovi operatsioon]]i tulemusel, [[Optjoki jõgi|Optjoki jõe]] – [[Pankjavitsa]] – [[Laura]] joonele. Septembri teisel poolel alustasid sakslased rindejoone lühendamise otstarbel oma vägede Eestist väljatõmbamist. 18. septembril nimetas presidendi kohuseid täitev [[Jüri Uluots]] Tallinnas ametisse [[Otto Tiefi valitsus]]e. 22. septembril hõivasid Nõukogude väed sakslastest mahajäetud Tallinna. Nõmmel ja Hiiul panid väikesed Eesti võitlusrühmad Punaarmee tankide edasitungi seisma, võimaldades tuhandetel põgenikel pääseda. 25. septembril hakkasid [[Pärnu]]-[[Mõisaküla]]-[[Tõrva]] rindel asunud Saksa väed taanduma [[Limbaži|Lemsalu]] suunas ning 28. septembril oli Punaarmee käes kogu Eesti mandriala. 29.–30. septembril hõivas [[8. Eesti Laskurkorpus]]e dessant [[Muhu]], kus ei olnud suuremaid Saksa üksusi. 2. oktoobril alustas Punaarmee rünnakut [[Hiiumaa]]le. Saksa üksused taandusid [[Kassari]]le, kust ööl vastu 3. oktoobrit kõik üksused ja tehnika Saaremaale evakueeriti. Viimased Saksa väeosad taandusid Sõrve säärelt 25. novembril. 19. detsembril vallutas Punaarmee [[Ruhnu]] saare. == Otto Tiefi valitsus == {{Vaata|Otto Tiefi valitsus}} 18. septembril nimetas presidendi kohuseid täitev [[Jüri Uluots]] Tallinnas ametisse [[Otto Tief]]i valitsuse. [[Pikk Hermann|Pika Hermanni torni]] tõmmati sinimustvalge lipp ning valitsus püüdis korraldada pealinna kaitset. == Saksa võimu taandumine Eestist == 18. septembril alustasid Saksa väed taandumist Narva rindelt ja seejärel ka Emajõe rindelt Läti suunas. Tallinnas ei olnud taanduvatel Saksa üksustel Punaarmeega lahinguid. Tallinnast ja Paldiskist evakueeriti laevadega 19. septembril Ida-Virumaalt evakueeritud BaltÖl G.m.b.H. töölised ja personal, [[Kriegsmarine]] ja [[Wehrmacht]]i sõdurid ja ohvitserid. 20. septembril pandi laevadele 330 vangi, 3800 organisatsiooni Todt meest, 2000 [[Eesti kindralkomissariaat|Eestimaa kindralkomissariaadi]] ja [[Eesti Omavalitsus]]e teenistuses olnud isikut (viimased laeval [[Wartheland]]), 1800 [[Relva-SS]]i sõjaväelast (sh 1000 laeval Mimi Horn), 690 lennuväelast, 300 mereväelast, 3360 Wehrmacht’i sõdurit ja ohvitseri, 2080 haavatut ja 6906 tsiviilisikut. 21. ja 22. septembril pandi laevadele 3050 inimest Lapplandile, 1200 inimest [[Moero]]le, 2500 inimest laevale RO-1, 2100 laevale RO-22, 4500 Eberhard Essbergerile, 1200 Peter Wesselile, 1000 laevale RO-24 ja 1445 Tangale. Viimase Saksa üksusena lahkus Tallinnast 22. septembri hommikul 531. meresuurtükiväedivisjon. Osa Saksa sõjaväeasutusi lahkus Tallinnast ja Paldiskist autodel, osa sõjaväelasi, sõjavange ja tsiviilisikuid evakueeriti [[Rohuküla sadam|Rohuküla]] ja [[Virtsu sadam]]ate kaudu saartele ja sealt edasi [[Kuramaa]]le või Saksamaale. Tallinnast evakueerimise käigus rünnati Punaarmee lennuväe poolt laevu: 21. septembril Nettelbeck ja Vp 1611, mõlemad jõudsid kodusadamasse, hukkus 8 ja haavata sai 29 inimest. 22. septembri öösel sai pommitabamuse [[RO-22]], surma sai umbes 100 inimest, ka see laev jõudis kodusadamasse. 22. septembril lasti ainsana [[Gotland]]i ja [[Ventspils]]i vahel põhja laatsaretlaev [[Moero]]: laeval oli 1155 põgenikku, haavatut ja meeskonnaliiget, neist hukkus 637 ja päästeti 518. Evakueeriti ka Lääne-Eesti saartele, alates 24. septembrist saartele ligi 25 000 isikut, hiljem saadeti nad edasi Saksamaale: 29. septembril, 3. ja 4. oktoobril viidi Saksamaale sõjavangid, 6. ja 8. oktoobril järelejäänud turkmeenid, 1. oktoobril 2000 eesti sõjaväelast ja tsiviilisikut. Lõuna-Eesti, Pärnu kaudu evakueeriti peamiselt sõjaväelasi ja haavatuid, sealhulgas näiteks ka [[Eesti 1. Tagavararügement]]. Saksamaale põgenes kokku umbes 40 000 eestlast. == Suur põgenemine == {{vaata|Suur põgenemine}} Eestist põgenes umbes 80 000 inimest, kellest teel hukkus 6–9%. Suuremad eestlaste kogukonnad kujunesid välja [[Rootsi]]s, [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Kanada]]s, [[Suurbritannia]]s ja [[Austraalia]]s. 1944. aasta jooksul jõudis Rootsi vähemalt 22 000 eestlast, sh umbes 5000, kes toimetati Soomest. 1943. ja 1944. aastal olid juba evakueerunud [[rannarootslased]] ning ka võimaluse korral muudest Eesti piirkondades elavad rootsi päritolu elanikud organiseeritult [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsiooni]] eest neutraalsesse [[Rootsi]]sse, milleks anti ka ametlikult [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioonivõimude]] luba. 8. juunil 1945 oli Rootsis 28 369 Eesti kodanikku, nendest 21 815 eestlast ja 6554 eestirootslast. == Vaata ka == * [[Tallinn Teise maailmasõja ajal]] * [[Eesti Teise maailmasõja mälestusmärkide loend]] * [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="h71Ml">[http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/10108/1/Pungaolavi.pdf NSV Liidu relvajõudude tagalavalve formeerumine ja tegevus Eesti territooriumil 1941. aastal]</ref> <ref name="historycommission.ee">{{Netiviide |url=http://www.historycommission.ee/temp/pdf/conclusions_ee.pdf |pealkiri=Max Jakobsoni Inimsusevastaste tegude uurimise komisjon |vaadatud=2012-08-10 |arhiivimisaeg=2007-06-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070609223111/http://www.historycommission.ee/temp/pdf/conclusions_ee.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="4OT7C">{{Netiviide |pealkiri=EESTLASED VENE SÕJAVÄES 1940–1945.SUNDMOBILISEERITUD TÖÖPATALJONIDES.Esimene osa (A–L). Koostanud &#91;&#91;Leo Õispuu&#93;&#93;. Memento Raamatud nr. 9, Tallinn |url=http://www.memento.ee/memento_materjalid/memento_raamatud/memento_r_9.pdf |vaadatud=2012-08-10 |arhiivimisaeg=2016-03-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160307043516/http://www.memento.ee/memento_materjalid/memento_raamatud/memento_r_9.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="PB2Ny">{{Netiviide |url=http://www.memento.ee/memento_materjalid/memento_raamatud/memento_r_10.pdf |pealkiri=EESTLASED VENE SÕJAVÄES 1940–1945. Teine osa(M–Sel). Koostanud Leo Õispuu. Memento Raamatud nr. 10, Tallinn |vaadatud=2012-08-10 |arhiivimisaeg=2016-03-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160307031835/http://www.memento.ee/memento_materjalid/memento_raamatud/memento_r_10.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="UBWgC">{{Netiviide |url=http://www.okupatsioon.ee/kaastood/kondoja/eessona.html |pealkiri=1941–1942. aasta tööpataljonid – surmapataljonid |vaadatud=2001-03-09 |arhiivimisaeg=2001-03-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20010309210131/http://www.okupatsioon.ee/kaastood/kondoja/eessona.html |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="4kbbK">[http://lood.wordpress.com/2007/01/26/laste-kuuditamine/#more-28 Laste küüditamine]</ref> <ref name="sa6tS">[http://www.hot.ee/ajalugu08/terror1941.htm 70 AASTAT TAGASI MÄRATSES EESTIS PUNANE TERROR]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="A3GG0">[http://www.vooremaa.ee/eerikvere-kula-tragoodia-1941-aasta-suvel/ Eerikvere küla tragöödia 1941. aasta suvel], Vooremaa.ee, 13.08.2011</ref> <ref name="VyZwg">[http://www.vooremaa.ee/seitsekummend-aastat-udukula-tragoodiast/ Seitsekümmend aastat Uduküla tragöödiast], Vooremaa.ee, 6.08.2011</ref> <ref name="MzFQ1">[http://kultuur.elu.ee/ke491_1941.htm Need teod süüdistavad.Kommunistid varandusi hävitamas]</ref> <ref name="UT2Xo">Мирослав Морозов, Константин Кулагин: "Эски" в бою. Подводные лодки Маринеско, Щедрина, Лисина. lk. 48</ref> <ref name="ft03W">[http://ekspress.delfi.ee/news/paevauudised/vallutajate-armetu-pagemine?id=69075095 Vallutajate armetu pagemine], Eesti Ekspress, 01. september 2005</ref> <ref name="6Zrd5">Eesti Julgeolekupolitsei aruanded 1941–1944. 2002</ref> }} == Kirjandus == * Сборник документов. — Составители: Еылинин B.K.I. Крысин М. Ю., Кучков Г. Э., Ямпольский В. П. , [http://www.fedy-diary.ru/?p=5354 "Прибалтика. Под знаком свастики (1941–1945)" / Сборник документов] == Välislingid == {{Commonskat|Estonia in World War II}} * [https://www.postimees.ee/1807347/voora-soja-ohvrid-tagalas Võõra sõja ohvrid tagalas] {{Eesti Teises maailmasõjas}} [[Kategooria:Eesti Teises maailmasõjas| ]] 6gxw4mhfbef2vl293anzptdrhjnh0fb 0 115256 7213758 7208195 2026-08-13T17:23:54Z Juhan242 213253 /* Direktorid */ 7213758 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2024|kuu=august}} {{Infokast ülikool | nimi = Jüri Kool | pilt = Jüri Kooli peasissepääs.jpg | pildi_seletus = Jüri Kooli peasissepääs ja hoone | asutatud = 1980, põhikooliks saanud 2024. aastal | asukoht = Laste 3, [[Jüri]], Rae vald | tüüp = üldhariduskool, põhikool (varem gümnaasium) }} '''Jüri Kool''' (varem '''Jüri Gümnaasium''') on üldhariduskool, kus alates 1. septembrist 2024 tegutseb ainult põhikool. Jüri Kool asub [[Harjumaa]]l [[Rae]] vallas [[Jüri]] alevikus aadressil Laste tänav 3. Kool asutati 1980. aastal keskkoolina ja 1995. aastal nimetati ümber gümnaasiumiks. Alates 2024/2025 õppeaastast on gümnaasium muutunud tagasi põhikooliks Rae Riigigümnaasiumi avamise tõttu. 2006. aastal renoveeriti olemasolev koolimaja ning Jüri Kooli hoonekompleksis tegutsevad sellest ajast ka [[Rae Valla Raamatukogu]], [[Jüri Spordikeskus|Rae Valla Spordikeskus]] ja [[Rae Huvialakool]]. 2014. aastal valmis koolis gümnaasiumi õppekorpus, spordihoone pallihall ja Jüri Noortekeskuse vana asukoht. 2022. aastast tegutseb Jüri Noortekeskus uues majas, aastatel 2014–2022 oli see spordihoone pallihalli sissepääsust vasakul poolel. ==Tänapäev== Jüri Gümnaasiumi (nüüd Kooli) õpilaste arv on alates 2005/2006. õppeaastast pidevalt kasvanud. 2013/2014. õppeaastal on õpilasi 958. ===Jüri Kooli õppesuunad=== ====Põhikooli õppesuunad==== I-II kooliaste * inglise keele klass * spordi- ja muusikaklass * üldklass<br /> III kooliaste * humanitaarklass (kuni 2016/2017. õppeaastani) * inglise keele klass (alates 2015/2016. õppeaastast) * spordi- ja muusikaklass (alates 2015/2016. õppeaastast) * reaalklass * üldklass ==Traditsioonid== ===Sümboolika=== Kooli tunnuslause on "Rõõmuga. Hingega. Avatult.". Kooli logoks on Jüri Kooli koolimaja, pööratud ja tehtud siledamaks, et kujundada süda. * Kooli lipp ja vapp – Jüri (Gümnaasiumi) Kooli pidulik lipp on ristkülikukujuline rohelisest kangast mõõtmetega 155 x 100 cm, mille keskosa läbivad 3 valget 5 cm laiusega triipu ning lipu peal on kujutatud koolivapp. Vapi kohale on kirjutatud "Jüri Kool". Lippu ääristavad valged narmad. Lipu värvid on roheline, punane, valge ja must. Kooli vapi autor on Meelis Maamägi 15. lennust. * Kooli laul loodi 1980. aastal seoses uue koolihoone ehitamisega Jürisse. Laulu esmaesitused toimusid koolihoone avamisel ning Eesti Raadios. Laulu autorid on Jüri (gümnaasiumi) kooli õpetajad Andres Maastik (sõnad) ja Rutt Ridbeck (meloodia). * Kooli müts ja vest – osa kooli sümboolikast. ==Ajatelg== * 1690 – rüütelkonna Maapäev võttis vastu otsuse maakoolide kohta: iga kihelkond peab ehitama akendega koolitoa, kus köstril tuleb hakata lapsi õpetama. * 1696 – Jüri kiriklas hakati Jüri kihelkonna lastele õpetama lugemist ja katekismust. * 1721-1726 – Jüris alustas tegevust köstrikool. Kooli asutas Jüri kiriku pastor Anton Thor Helle ja seda rahastas mõisa rentnik Nottbeck. Algusaastatel õppis koolis ~45 last. * 1737 – Rae mõisa rentnik ehitas Karla külla kooli, mis tegutses arvatavasti 19. sajandi alguseni. * 1822 – hakkas kehtima määrus "Eeskiri rändõpetajate kohta". Rändõpetajate ülesandeks oli mardi- ja jüripäeval oma piirkond mõnel korral läbi käia ja manitseda lapsi lugema õppimisele. * 1863 – ehitati uus Rae vallakool Vaskjala külla. Kooli juhatajaks oli Gustav Kraemann, õpilasi oli 23. * 1888 – Rae vallakool hävis tulekahjus. * 1889 – vana vallakooli asemele ehitati uus hoone. Koolihoones oli üks koolituba (magamistoata), üks sahver, kaks koolimeistri elutuba ja pisike köök. * 1933 – valmis uus Rae koolimaja vana koolimaja naabrusse. * 1960 – Rae 7-kl kool muudeti 4-klassiliseks algkooliks. Alates 5. klassist hakkasid lapsed käima Lehmja 8-kl Koolis. * 1980 – 1. septembril avati Jüri Keskkool. * 1995 – Jüri Keskkooli uus nimi- Jüri Gümnaasium. * 1998 – avati Rae Huvikool. * 2005 – Lehmja Põhikool liideti Jüri Gümnaasiumiga. * 2006 – avati hoonekompleks, milles on juurdeehitisega koolimaja, ruumid Rae Huvialakoolile, Rae Valla Spordikeskus, Jüri Raamatukogu (nüüd Rae Valla Raamatukogu). * 2009 – põhikoolis on viis õppesuunda: spordi- ja muusikaklass, inglise keele klass, humanitaarklass, reaalklass, üldklass. * 2011 – gümnaasiumi õppesuundade areng: reaal-, inglise keele ja matemaatika, kultuuri-, ettevõtluse ja rahvusvaheliste suhete, loomemajanduse ja kultuurisuund. * 2014 – avati Jüri Gümnaasiumi gümnaasiumimaja ja spordikeskuse pallihall. == 2024/2025 aasta muutused == Alates 8.06.2024 on gümnaasiumimaja suletud ja gümnaasiumi minejad liiguvad Jüri alevikus asuvasse Rae Riigigümnaasiumi. Gümnaasiumimaja on liidetud põhikooliga, nüüd see on ka põhikooli osa. Gümnaasiumimaja suleti koos aktsiooniga "Sööme gümnaasiumi välja!", kus tehti Eesti kõige suurem küpsisetort. Sellel aktsioonil on ka põhjus. <blockquote>[https://menu.err.ee/1609364477/juri-gumnaasiumis-valmib-eesti-kupsisetordi-rekord "Me ei suutnud leida kuskilt meie klassikalistest ruuduküpsistest kokku pandud torti, mis oleks 25 ja rohkem meetrit pikk. Eesti rekord on igal juhul, maailmarekord peaaegu, loodame, et on ka maailmarekord," sõnas Reisner.] [https://menu.err.ee/1609364477/juri-gumnaasiumis-valmib-eesti-kupsisetordi-rekord "44 aastat eksisteerinud Jüri gümnaasium lõpetab oma tegevuse, homsest saab temast Jüri kool ja meie kallid õpilased lähevad edasi Rae riigigümnaasiumisse. Et seda päeva tähistada mitte lihtsalt tordi söömisega, mille me kuskilt tellime, siis otsustasime, et kõige ägedam oleks, kui me teeme selle tordi ise. Saavad teha kõik, kes meie kallist koolimajast peavad lahkuma ja nad saavad selle viimase ühistööna torti valmistada," rääkis toitlustusjuht.] -Allikas: Gert Reisner intervjueerimas Katrin Viirpaluga saatel <nowiki>''</nowiki>Terevisioon<nowiki>''</nowiki>, 7.06.24. Toimetaja: Rasmus Kuningas, ERR menu</blockquote>Reisner ka sõnas, et pidi kulutama peaaegu pool tonni materjali küpsisetordi jaoks:<blockquote>[https://menu.err.ee/1609364477/juri-gumnaasiumis-valmib-eesti-kupsisetordi-rekord "Rohkem kui 1/3 sellest on küpsis, 1/3 on kohupiima ja vahukoore segu, nii nagu kodus klassikaliselt me teeme, Rõngu poolt head haput jõhvikamoosi vahele ja peale kaunistusi nii nagu iga klassi fantaasia seda lubab."] [https://menu.err.ee/1609364477/juri-gumnaasiumis-valmib-eesti-kupsisetordi-rekord "See on meie kooli lemmik magustoit, nii et lapsed teevad seda, mis neile on üle aegade olnud kõige suupärasem," sõnas Reisner.]</blockquote>Rae Valla Spordikeskuse Jüri staadioni ja staadioni lähedal asuva Spordi tänava uuendustööd algasid 2024. aasta augustis ja alates 2025. aasta augustist on lõplikult valmis. Täismõõdus staadioni avamise tähistati 2. augustil 2025 staadioni alal. Staadionitöid teostas Atemo OÜ ja läks maksma 4,85 miljonit eurot. Plaanis oli teha suurema staadioni ja jalgpalliväljaku, mis vastaksid kõigidele nõuetele, uuendada mänguplatsi, lisada mitu alasid, ehitada lisaks parkla, jne. [https://www.rae.ee/documents/823250/916829/371022_ES_AS-4-03_v01_maastikuarh-asend.pdf/095b582e-d6b4-4e4d-991e-0a2a35bf1987 Täpsem plaan (asendiplaan) asub siin.] ==Saavutused== * 2013 – Harjumaa koolidevaheline kompleksarvestus spordis I koht * 2012 – valitud Tartu Ülikooli Eetikakeskuse väärtusarenduse praktikakooliks * 2012 – tunnustuskiri Eesti Tervisedenduse Ühingu Harjumaa traumaennetusprojektis Turvaline kool * 2012 – Harjumaa koolidevaheline kompleksarvestus spordis III koht * 2011 – UNESCO Ühendkool * 2011 – Harjumaa koolidevaheline kompleksarvestus spordis III koht * 2010 – Eesti Juhtimiskvaliteedi auhinna konkurss 2010. Jüri Gümnaasiumit tunnustati nimetusega Hästi juhitud organisatsioon. * 2009 – Harjumaa koolidevaheline kompleksarvestus spordis II koht * 2009 – Haridus- ja Teadusministeeriumi konkursi Väärt tegu tunnuskiri * 2008 – konkursi Eesti Parim Koolisöökla võitja * 2008 – Harjumaa koolidevaheline kompleksarvestus spordis III koht * 2007 – UNICEF-i tunnustus osalemise eest heategevuslikus kooliprojektis Väike heategu * 2007 – Swedbanki projekti Tähed särama laureaat * 2007 – nimetuse Tervist Edendav Kool pälvimine * 2006 – Põhja-Eesti Päästekeskuse tänukiri osalemise eest päästeala loominguvõistlusel * 2006 – Miksikese tänukiri aktiivse osavõtu eest Harjumaa Pranglimise peastarvutamisest * 2006 – Haridus- ja Teadusministeeriumi konkursi Keeletegu laureaat Kroon eesti keelele * 2005 – Koolitussõbralikum organisatsioon Harjumaal: tunnustamise eesmärgiks on väärtustada elukestvat õppimist * 2005 – Eesti Posti tänukiri aktiivse osalemise eest 34. rahvusvahelisel noorte kirjakirjutamise konkursil ==Direktorid== * Triinu Luiga 2026- * Kriste Kald 2025–2026 * Liina Altroff 2020–2025 * Maria Tiro 2004–2020 * Martin Kaasik 1990–2004 * Andres Maastik 1980–1989 ==Kirjandus== * Hio, E., Kloren, A., Laid, S., Laidvee, K. 2006. Jüri Kool eile-täna-homme. * Jüri Gümnaasium. 2000. Jüri Kool 1690-2000. AS Spin Press * Jüri Gümnaasium. Õpilastööde kogumikud. Mixi kirjastus – ilmub kord aastas alates 2007. aastast * Lennuraamatud alates 1998. aastast * MTÜ Jüri Gümnaasiumi Vilistlaskogu. 2010. Jüri Gümnaasiumi ajalooraamat. I–XXVIII lend. Edulood. Mixi kirjastus. * MTÜ Jüri Gümnaasiumi Vilistlaskogu. Lehmja Kooli lugu. 2012. Mixi kirjastus ==Välislingid== * [https://www.jyrikool.ee Jüri Kooli koduleht] * [https://jyrikool.ee/meie-lugu/ Kooli ajaloo ajatelg] * [http://www.vilistlane.ee Jüri Gümnaasiumi vilistlaskogu koduleht] * [http://www.facebook.com/JyriGymnaasium Jüri Kool Facebookis] [[Kategooria:Harju maakonna koolid]] [[Kategooria:Rae vald]] inpzsb3cesoa9bfpy8jdk82ke8jvg4w 0 118518 7213693 7139710 2026-08-13T15:33:02Z ~2026-44469-99 235400 Pilt 7213693 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Toulouse | hääldus = tul'uuz | nimi1_keel = prantsuse | nimi1 = Toulouse | nimi2_keel = oksitaani | nimi2 = Tolosa | lipp = | lipu_link = | vapp = Blason de Toulouse.png | vapi_link = [[Toulouse'i vapp]] | pindala = 118,3 | elanikke = | asendikaart = Prantsusmaa }} '''Toulouse''' on [[linn]] [[Prantsusmaa]]l, [[Oksitaania (haldusüksus)|Oksitaania]] piirkonna ja [[Haute-Garonne'i departemang]]u keskus. Asub [[Garonne]]'i jõe ääres. [[Pilt:Toulouse kaupungintalo.jpg|thumb|Toulouse'i raekoda]] [[Pilt:Visigothic Kingdom.png|pisi|Tolosa läänegootide kuningriigi suurim ulatus tume- ja heleoranžiga, u 500]] == Ajalugu == Toulouse (Tolosa) oli tähtis [[Gallia]] linn. 106 eKr vallutasid selle [[Rooma riik|roomlased]]. Aastatel [[419]]–[[507]] oli [[läänegoodid|läänegootide]] Tolosa kuningriigi pealinn. Läänegoodid oli jõud [[Lääne-Euroopa]]s [[5. sajand|5.]]–[[7. sajand]]ini, kui [[Rooma riik#Impeeriumi lagunemine|roomlased]] oma riigi üle kontrolli kaotasid. Vastuseks [[vandaalid]]e, [[alaanid]] ja [[sueebid]]e sissetungile [[Hispania|Rooma Hispaaniasse]] aastal 409 värbas [[Lääne-Rooma keisririik|Lääne-Rooma keisririigi]] [[Lääne-Rooma keisrite loend|keiser]] [[Honorius]] läänegoodid kontrolli taastamiseks territooriumil. Aastal 418 autasustas Honorius oma läänegootidest [[föderaadid|föderaate]], andes neile maad [[Gallia Aquitania]]s (mis ulatus [[Püreneed]]est [[Garonne]]'i jõeni), kuhu asuda. Asustus moodustas tulevase [[läänegootide kuningriik|läänegootide kuningriigi]] tuuma, mis lõpuks laienes üle [[Püreneed]]e ja Pürenee poolsaarele. [[Frangi riik|Frangi riigis]], [[Merovingid]]e ajal valitses Toulouse'i linnast ja selle ümbrusest koosnevat [[Toulouse'i krahvkond]]a [[Toulouse'i krahv]]. Umbes aastal 628 asutas [[Dagobert I]] [[Akvitaania kuningriik|Akvitaania kuningriigi]] oma vennale [[Charibert I]]-le, kes valis Toulouse'i oma pealinnaks. Toulouse'i ajalugu algab uuesti aastal 780 või 781, kui [[Karl Suur]] nimetas oma poja [[Ludwig Vaga]] [[Akvitaania kuningriik|Akvitaania kuningaks]] Toulouse'iga kui pealinnaga. [[Frangi riik|Frangi riigi]] kuninga [[Ludwig Vaga]] ja tema laste kehvadel päevadel kannatas Toulouse sarnaselt ülejäänud [[Lääne-Euroopa]]ga. Seda piiras aastal 844 [[Charles II Paljaspea]] ja selle võtsid neli aastat hiljem [[normannid]], kes seilasid aastal 843 [[Garonne]]'i pidi üles kuni linna müürideni. Umbes aastal 852 järgnes [[Quercy]] krahv [[Raymond I (Toulouse'i krahv)|Raymond I]] oma vennale [[Frédolon]]ile kui Toulouse'i ja [[Rouergue krahv]]; temast alates on kõik hilisemad Toulouse'i krahvid nende järglased. Raymond I lapselapsed jagasid oma vanemate valdused; nendest [[Raymond II (Toulouse'i krahv)|Raymond II]] sai Toulouse'i krahviks ja [[Ermengaud (Rouergue krahv)|Ermengaud]] Rouergue krahviks, kui [[Septimaania]], Quercy ja [[Albi (Prantsusmaa)|Albi]] pärilikud tiitlid olid nende ühisvalduses. Raymond II pojapoeg [[Guillaume III (Toulouse'i krahv)|Guillaume III]] abiellus [[Provence'i Emma]]ga ja andis osa sellest oma nooremale pojale [[Bertrand I de Forcalquier]]ile. Guillaume'i vanem poeg [[Pons (Toulouse'i krahv)|Pons]] sai kaks last, kellest [[Guillaume IV (Toulouse'i krahv)|Guillaume IV]] oli oma isa järglane Toulouse'is, Albis ja Quercy's; samas noorem, [[Raymond IV (Toulouse'i krahv)|Raymond IV]], tegi ennast Rouergue krahvide tohutute valduste isandaks, abiellus oma nõo, [[Provence]]'i pärijannaga, ja umbes aastal 1085 hakkas valitsema oma vanema venna tohutuid valdusi, kes oli veel elus. Pärilikud Toulouse'i krahvid valitsesid Toulouse'i linna ja seda ümbritsevat krahvkonda 9. sajandi lõpust kuni aastani 1271. Krahvid ja teised perekonna liikmed olid erinevatel aegadel ka [[Quercy]], [[Rouergue]]'i, [[Albi (Prantsusmaa)|Albi]] ja [[Nîmes]]'i krahvid ning [[Septimaania|Gootia]] ja [[Provence]]'i markiid. Sellest ajast alates olid Toulouse'i krahvid suurimad isandad [[Lõuna-Prantsusmaa]]l. Keskajal oli Toulouse ajaloolise [[Oksitaania]] piirkonna pealinn. 12. sajandil oli linn [[katoliku kirik]]u poolt [[ketserlus|ketserlikuks]] kuulutatud usulise liikumise [[albilased|albilaste]] ehk [[Katarid|katarite]] keskus. == Tööstus == Peamised tööstusharud on lennuki- ja masinatööstus. Linnas toodeti [[Concorde]]'i lennukeid, tänapäeval koostatakse seal [[Airbus]]i lennukeid. == Haridus == [[Pilt:Entrée ENAC Toulouse - juillet 2026.jpg|thumb|[[École nationale de l'aviation civile|ENAC]]]] [[Pilt:Campus IPSA - EPITA Toulouse 2026.jpg|thumb|[[Institut polytechnique des sciences avancées|IPSA Toulouse]]]] Linnas on kolm ülikooli, kus õpib kokku umbes 95 000 üliõpilast. Ülikool asutati [[1229]]. aastal, [[1969]]. aastal jagati kolmeks: [[Toulouse'i I ülikool]], [[Toulouse-Le Mirail' ülikool]] ja [[Paul Sabatieri ülikool]] (vastavalt sotsiaal-, humanitaar- ja loodusteadused). Toulouse'is annavad haridust ka [[École nationale de l'aviation civile]] ja [[Institut polytechnique des sciences avancées]] ja [[Toulouse Business School]] ja [[Toulouse School of Economics]]. == Sport == Linna jalgpalliklubi [[Toulouse FC]] mängib Prantsusmaa esiliigas. == Muuseumid == Linnas asuvad kosmoseuuringute muuseum, [[Cité de l'espace]], lennundusmuuseum [[Aeroscopia]], kunstimuuseum [[Musée des Augustins]], loodusloomuuseum [[Muséum de Toulouse]] ning arheoloogiamuuseumid [[Musée Saint-Raymond]] ja [[Georges Labit Museum]]. == Sünnikoht == * [[Louis Aliot]] (1969–), prantsusmaa poliitik == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat|Toulouse}} * [http://www.toulouse.fr/ Toulouse'i koduleht] [[Kategooria:Prantsusmaa linnad]] [[Kategooria:Prantsusmaa vallad]] [[Kategooria:Toulouse| ]] k7y5boylqg1cratxh5w6vyuf7mpqpa3 0 122720 7213950 7212942 2026-08-14T06:43:25Z ~2026-34651-55 231505 7213950 wikitext text/x-wiki '''Tallinna ühistranspordiliinid''' on [[Tallinn]]a-sisesed ja kohati Tallinna lähiümbrust läbivad [[buss]]i-, [[trollibuss|trolli]]-, [[tramm]]i- ja [[rong]]iliinid. == Bussiliinid == Tallinnas on 2026. aasta 1. augusti seisuga 69 bussiliini, millest: * 11 töötavad vaid tööpäeviti (liinid 8A, 9, 11, 26A, 28, 30, 32, 45, 46, 47, 55); * 3 on ekspressliinid (liinid 9, 11, 46); * 1 sõidab laupäeviti, kuid mitte pühapäeviti (liin 7); * kõikidel liinidel on madalapõhjalised järjekorrad; * kõik 69 on Tallinna Linnatranspordi teenindamisel; * pikim on liin 1 (Vana-Pääsküla – Viru – Viimsi (Krillimäe)), ~53,58 km; * lühim on liin 62 (Väike-Õismäe – Mäeküla (Rehelepa)), ~10 km; * Ööliinid on 91, 92, 93, 94, 95, 96 === Liinid === {| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Vedaja ! Puhkepeatus ! Märkmed |- |[[1 (Tallinna bussiliin)|1]] |[[Pääsküla|Vana-Pääsküla]] – [[Viru keskus|Viru]] – [[Viimsi]] (Krillimäe) |[[TLT]] |Krillimäe / Vana-Pääsküla | |- |[[2 (Tallinna bussiliin)|2]] |[[Balti jaam]] – [[Mõigu]] |TLT |Mõigu / Balti jaam | |- |[[3 (Tallinna bussiliin)|3]] |[[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] (Kitseküla) – [[Pelguranna]] (Randla) |TLT |Vana-Lõuna (Kitseküla) | |- |[[4 (Tallinna bussiliin)|4]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Tiskre]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[5 (Tallinna bussiliin)|5]] |[[Männiku tee|Männiku]] – [[Viru keskus|Viru]] – [[Metsakooli tee]] |TLT |Männiku | |- |[[6 (Tallinna bussiliin)|6]] |[[Merivälja|Merivälja Pansion]] – [[Metsakooli tee]] |TLT |Merivälja Pansion | |- |[[7 (Tallinna bussiliin)|7]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Sõjamäe]] |TLT |Seli | |- |[[8 (Tallinna bussiliin)|8]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Balti jaam]] – [[Pärnamäe kalmistu|Äigrumäe]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[8A (Tallinna bussiliin)|8A]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pärnamäe kalmistu|Äigrumäe]] |TLT |Viru keskus | |- style="background:pink; color:crimson" |[[9 (Tallinna bussiliin)|9]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Teatri väljak|Estonia]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle / Kadaka |ekspress |- |[[10 (Tallinna bussiliin)|10]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Nõmme asum|Nõmme]] – [[Pääsküla|Vana-Pääsküla]] |TLT |Väike-Õismäe | |- style="background:pink; color:crimson" |[[11 (Tallinna bussiliin)|11]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Kaubamaja tänav|Kaubamaja]] |TLT |Kadaka |ekspress |- |[[12 (Tallinna bussiliin)|12]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] |TLT |Seli / Väike-Õismäe | |- |[[13 (Tallinna bussiliin)|13]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle / Väike-Õismäe |- |[[15 (Tallinna bussiliin)|15]] |[[Teatri väljak|Estonia]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] – [[Sõjamäe]] |TLT |Sõjamäe | |- |[[16 (Tallinna bussiliin)|16]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Teatri väljak|Estonia]] – [[Tallinn-Väike]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[18 (Tallinna bussiliin)|18]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Urda]] |TLT |Viru keskus | |- |[[19 (Tallinna bussiliin)|19]] |[[Vanasadam|Reisisadama D-Terminal]] – [[Laagri|Laagri alevik]] |TLT |Reisisadama D-Terminal | |- |[[20 (Tallinna bussiliin)|20]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pääsküla|Teelise]] |TLT |Viru keskus | |- |[[21 (Tallinna bussiliin)|21]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Landi]] |TLT |Viru keskus | |- |[[22 (Tallinna bussiliin)|22]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[23 (Tallinna bussiliin)|23]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] |TLT |Kadaka | |- |[[24 (Tallinna bussiliin)|24]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Kadaka | |- |[[24A (Tallinna bussiliin)|24A]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Kadaka | |- |[[25 (Tallinna bussiliin)|25]] |[[Tiskre]] – [[Vanasadam|Reisisadama D-Terminal]] |TLT |Reisisadama D-Terminal | |- |[[26 (Tallinna bussiliin)|26]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Paljassaare]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[26A (Tallinna bussiliin)|26A]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Paljassaare põik]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[27 (Tallinna bussiliin)|27]] |[[Harkujärve]] (Oja tee) – [[Laagri|Laagri alevik]] (Laaniku) |TLT |Harkujärve (Oja tee) | |- |[[28 (Tallinna bussiliin)|28]] |[[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] (Kitseküla) – [[Väike-Õismäe]] (Sinilille) |TLT |Vana-Lõuna (Kitseküla) | |- |[[30 (Tallinna bussiliin)|30]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Iru]] – [[Kärmu (Maardu)|Kärmu]] |TLT |Seli | |- |[[31 (Tallinna bussiliin)|31]] |[[Priisle]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Priisle | |- |[[31A (Tallinna bussiliin)|31A]] |[[Priisle]] – [[Hooldekodu tee|Iru hooldekodu]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Priisle | |- |[[32 (Tallinna bussiliin)|32]] |[[Männiku tee|Männiku]] – [[Kopli tänav|Kopli]] |TLT |Männiku | |- |[[33 (Tallinna bussiliin)|33]] |[[Männiku tee|Männiku]] – [[Kopli tänav|Kopli]] (Maleva) |TLT |Männiku | |- |[[34 (Tallinna bussiliin)|34]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Muuga aedlinn]] (Õunapuu puiestee) |TLT |Viru keskus / Muuga aedlinn | |- |[[35 (Tallinna bussiliin)|35]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Pelguranna]] (Supelranna) |TLT |Seli | |- |[[36 (Tallinna bussiliin)|36]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Nõmme asum|Nõmme]] – [[Viru keskus|Viru]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[37 (Tallinna bussiliin)|37]] |[[Mustamäe]] – [[Kakumäe sadam]] |TLT |Mustamäe | |- |[[38 (Tallinna bussiliin)|38]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Muuga (Viimsi)|Muuga]] |TLT |Viru keskus / Muuga | |- |[[39 (Tallinna bussiliin)|39]] |[[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] (Kitseküla) – [[Kurepõllu |Liikuri]] |TLT |Vana-Lõuna | |- |[[40 (Tallinna bussiliin)|40]] |[[Priisle]] – [[Teatri väljak|Estonia]] – [[Pelguranna]] (Supelranna) |TLT |Pelguranna / Priisle | |- |[[41 (Tallinna bussiliin)|41]] |[[Balti jaam]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |TLT |Balti jaam | |- |[[42 (Tallinna bussiliin)|42]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Teatri väljak|Estonia]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle / Väike-Õismäe | |- |[[44 (Tallinna bussiliin)|44]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] |TLT |Viru keskus | |- |[[45 (Tallinna bussiliin)|45]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Nõmme asum|Nõmme]] – [[Ülemiste]] (Kaubajaama) |TLT |Väike-Õismäe | |- style="background:pink; color:crimson" |[[46 (Tallinna bussiliin)|46]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Teatri väljak|Estonia]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] |TLT |Väike-Õismäe / Seli |ekspress |- |[[47 (Tallinna bussiliin)|47]] |[[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Peetri Lasteaed-Põhikool|Peetri kool]] |TLT |Lennujaam | |- |[[48 (Tallinna bussiliin)|48]] |[[Pirita|Pirita keskus]] – [[Lasnamäe|Vesse]] (Gaasi) |TLT |Vesse (Gaasi) | |- |[[49 (Tallinna bussiliin)|49]] |[[Viimsi keskus]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |TLT |Lennujaam | |- |[[50 (Tallinna bussiliin)|50]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Pae (Tallinn)|Majaka Põik]] |TLT |Seli | |- |[[54 (Tallinna bussiliin)|54]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle / Väike-Õismäe | |- |[[55 (Tallinna bussiliin)|55]] |[[Hobujaama tänav|Hobujaama]] – [[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] |TLT |P. Pinna / Hobujaama | |- |[[57 (Tallinna bussiliin)|57]] |[[Raudalu]] – [[Kitseküla (Tallinn)|Kalev]] |TLT |Raudalu | |- |[[58 (Tallinna bussiliin)|58]] |[[Priisle]] – [[Majaka põik]] |TLT |Priisle | |- |[[59 (Tallinna bussiliin)|59]] |[[Balti jaam]] – [[Pikakari rand|Pikakari]] |TLT |Balti jaam | |- |[[60 (Tallinna bussiliin)|60]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Kompassi plats|Maneeži]] |TLT |Seli | |- |[[61 (Tallinna bussiliin)|61]] |[[Astangu|Kotermaa]] – [[Ida-Tallinna Keskhaigla|Järve haigla]] |TLT |Kotermaa | |- |[[62 (Tallinna bussiliin)|62]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Mäeküla asum|Mäeküla]] (Rehelepa) |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[63 (Tallinna bussiliin)|63]] |[[Priisle]] – [[Kompassi plats|Maneeži]] |TLT |Priisle | |- |[[65 (Tallinna bussiliin)|65]] |[[Priisle]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |TLT |Lennujaam / Priisle | |- |[[66 (Tallinna bussiliin)|66]] |[[Priisle]] – [[Balti jaam]] – [[Pelguranna]] (Randla) |TLT |Pelguranna / Priisle | |- |[[67 (Tallinna bussiliin)|67]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] – [[Juhan Sütiste tee|Sütiste]] |TLT |J. Sütiste tee / Seli | |- |[[73 (Tallinna bussiliin)|73]] |[[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] (Kitseküla) – [[Viru keskus|Viru]] – [[Maleva tänav|Kopli liinid]] |TLT |Vana-Lõuna | |- style="background:SkyBlue" |[[91 (Tallinna bussiliin)|91]] |ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Mustamäe]] |TLT |ÖÖ Balti jaam |L P (ööliin) |- style="background:SkyBlue" |[[92 (Tallinna bussiliin)|92]] |ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Väike-Õismäe]] (Rukkilille) |TLT |ÖÖ Balti jaam |L P (ööliin) |- style="background:SkyBlue" |[[93 (Tallinna bussiliin)|93]] |ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Pelguranna]] (Randla) |TLT |ÖÖ Balti jaam |L P (ööliin) |- style="background:SkyBlue" |[[94 (Tallinna bussiliin)|94]] |ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle / ÖÖ Balti jaam |L P (ööliin) |- style="background:SkyBlue" |[[95 (Tallinna bussiliin)|95]] |ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Viimsi keskus]] |TLT |ÖÖ Balti jaam |L P (ööliin) |- style="background:SkyBlue" |[[96 (Tallinna bussiliin)|96]] |ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Pääsküla|Vana-Pääsküla]] |TLT |ÖÖ Balti jaam |L P (ööliin) |} ===Endised bussiliinid=== ''Marsruudina on toodud viimane marsruut enne liini sulgemist.'' :{| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Vedaja ! Puhkepeatus ! Märkmed |- |[[1 (Tallinna bussiliin)|1]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Merivälja]] |[[TAK]] |Viru keskus |Suleti augustis 2005 |- |[[1A (Tallinna bussiliin)|1A]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Viimsi Keskus]] |TLT |Viru keskus |Muudeti juulis 2022 [[1 (Tallinna bussiliin)|liiniks 1]] |- |[[1PR (Tallinna bussiliin)|1PR]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pirita]] |[[TAK]] |Viru keskus |Suleti jaanuaris 2009 |- |[[2 (Tallinna bussiliin)|2]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Nõmme asum|Nõmme]] |TAK |Nõmme |Käis laupäeviti ja pühapäeviti viimati 1991 |- style="background:pink; color:crimson" |[[4 (Tallinna bussiliin)|4]] |[[Balti jaam]] – [[Mähe|Mähe tee]] |TAK |Balti jaam |ekspress, viimati käigus 1989 |- |[[4 (Tallinna bussiliin)|4]] |[[Pae (Tallinn)|Pae]] – [[Pirita jõgi]] |TAK |Pirita jõgi |Suleti oktoobris 1994 |- |[[5A (Tallinna bussiliin)|5A]] |[[Kose (Tallinn)|Metsakooli]] – [[Merivälja|Merivälja Pansion]] |TAK |Metsakooli |Muudeti novembris 2009 [[6 (Tallinna bussiliin)|liiniks 6]] |- |[[6 (Tallinna bussiliin)|6]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Kallavere]] |TAK |Viru väljak |Muudeti mais 1994 liiniks 86 |- |[[6 (Tallinna bussiliin)|6]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Viru väljak]] |TAK |Viru väljak |Suleti jaanuaris 2000 |- |[[12 (Tallinna bussiliin)|12]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Pirita]] |TAK |Viru väljak |Viimati käigus 1999 |- |[[13 (Tallinna bussiliin)|13]] |[[Kallavere]] – [[Muuga sadam]] |TAK |Muuga sadam |Muudeti jaanuaris 1994 liiniks 85 |- |[[13A (Tallinna bussiliin)|13A]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Priisle]] |MRP |Priisle |Muudeti jaanuaris 2002 [[12 (Tallinna bussiliin)|liiniks 12]] |- style="background:pink; color:crimson" |[[14 (Tallinna bussiliin)|14]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pääsküla|Vana-Pääsküla]] |TLT |Viru keskus |ekspress ühendati liiniga 1 1.08.2026 |- |[[17 (Tallinna bussiliin)|17]] |[[Sõjamäe|Suur-Sõjamäe]] – [[J. Sütiste tee]] |TAK |J. Sütiste tee |Suleti veebruaris 2006 |- |[[17 (Tallinna bussiliin)|17]] |[[Juhan Sütiste tee|J. Sütiste tee]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] |TLT |J. Sütiste tee |Ühendati [[67 (Tallinna bussiliin)|67 liiniga]] 1. augustil 2023 |- |[[17A (Tallinna bussiliin)|17A]] |[[Juhan Sütiste tee|J. Sütiste tee]] – [[Siselinna kalmistu|Juhkentali]] (Veskiposti) |TLT |J. Sütiste tee |Ühendati [[67 (Tallinna bussiliin)|67 liiniga]] 1. augustil 2023 |- |[[18A (Tallinna bussiliin)|18A]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Urda]] |TLT |Viru keskus |Ühendati [[18 (Tallinna bussiliin)|18 liiniga]] 1. augustil 2026 |- |[[19 (Tallinna bussiliin)|19]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] |TLT |Viru keskus |Suleti veebruaris 2019 |- |[[20A (Tallinna bussiliin)|20A]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Laagri|Laagri alevik]] |TLT |Viru keskus |Muudeti 1. augustil 2026 [[19 (Tallinna bussiliin)|liiniks 19]] |- |[[21A (Tallinna bussiliin)|21A]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |TLT |Väike-Õismäe |Muudeti 1. augustil 2026 [[22 (Tallinna bussiliin)|liiniks 22]] |- |[[21B (Tallinna bussiliin)|21B]] |[[Balti jaam]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |TLT |Balti jaam |Ühendati [[21 (Tallinna bussiliin)|21 liiniga]] 1. augustil 2026 |- |[[22 (Tallinna bussiliin)|22]] |[[Balti jaam]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |TAK |Balti jaam |Suleti juunis 1995 |- |[[22 (Tallinna bussiliin)|22]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Väike-Õismäe |Suleti 21. oktoobril 2024 |- |[[23A (Tallinna bussiliin)|23A]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Tallinna bussijaam|Autobussijaam]] |TAK |Kadaka |Suleti juunis 2009 |- |[[24 (Tallinna bussiliin)|24]] |[[Balti jaam]] – [[Mõigu]] |TAK |Balti jaam |Suleti juunis 1995 |- |[[24 (Tallinna bussiliin)|24]] |[[Mustamäe]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Mustamäe |Ühendati [[24A|24A liiniga]] veebruaris 2022 |- |[[24A (Tallinna bussiliin)|24A]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Kadaka |Muudeti juulis 2022 [[24 (Tallinna bussiliin)|liiniks 24]] |- |[[25 (Tallinna bussiliin)|25]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Muuga aedlinn]] |TAK |Hobujaama |Viimati käigus 1993 |- |[[25 (Tallinna bussiliin)|25]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] – [[Laagri|Laagri alevik]] |TLT |Keskuse |Ühendati [[20A|20A liiniga]] septembris 2020 |- |[[29 (Tallinna bussiliin)|29]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Hooldekodu tee|Iru hooldekodu]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle / Viru keskus |Muudeti 1. augustil 2026 [[31A (Tallinna bussiliin)|liiniks 31A]] |- |[[29A (Tallinna bussiliin)|29A]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Iru]] – [[Kärmu]] |TAK |Seli |Muudeti juunis 2009 [[30 (Tallinna bussiliin)|liiniks 30]] |- |[[29B (Tallinna bussiliin)|29B]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Kärmu]] |TAK |Hobujaama |Suleti oktoobris 2006 |- |[[30 (Tallinna bussiliin)|30]] |[[Tallinna Teenindusmaja|Teenindusmaja]] – [[Tallinna lauluväljak|Lauluväljak]] | |käis suurürituste ajal Lauluväljakul viimati 1994 | |- |[[33A (Tallinna bussiliin)|33A]] |[[Männiku asum|Männiku]] – [[Kopli|Maleva]] |TAK |Maleva |Suleti mais 1994, liin 33 lõpetas sõitmise Kopli poolsaare lõppu, <br /> suunati 33A marsruudile (seni oli käigus puhkepäeviti) |- |[[34 (Tallinna bussiliin)|34]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pärnamäe kalmistu|Ristaia]] |TAK |Viru keskus |Suleti oktoobris 2004 |- |[[34A (Tallinna bussiliin)|34A]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Muuga aedlinn]] (Õunapuu puiestee) |TLT |Viru keskus |Muudeti juulis 2022 [[34 (Tallinna bussiliin)|liiniks 34]] |- |[[37 (Tallinna bussiliin)|37]] |[[Järve (Tallinn)|Risti]] – [[Raudalu]] |MRP |Raudalu |Suleti aprillis 2003 |- style="background:pink; color:crimson" |[[41 (Tallinna bussiliin)|41]] |[[Balti jaam]] – [[Mähe aedlinn]] |TAK |Balti jaam |ekspress, viimati käigus 1988 |- |[[41B (Tallinna bussiliin)|41B]] |[[Balti jaam]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |TLT |Balti jaam |Ühendati [[41 (Tallinna bussiliin)|41 liiniga]] 1. augustil 2026 |- |[[42 (Tallinna bussiliin)|42]] |[[Kallavere]] – [[Sadama|Petrooleumi]] |TAK |Petrooleumi |Muudeti jaanuaris 1994 liiniks 84 |- |[[42 (Tallinna bussiliin)|42]] |[[Kopli]] – [[Peterburi tee|Vesse]] |TLT |Kopli |Trammiliini asendusbussiliin, suleti augustil 2014 |- |[[42 (Tallinna bussiliin)|42]] |[[A. Laikmaa bussipeatus|A. Laikmaa]] – [[Peterburi tee|Vesse]] |TLT |A. Laikmaa |Trammiliini asendusbussiliin, suleti septembril 2015 |- |[[43 (Tallinna bussiliin)|43]] |[[Pae (Tallinn)|Pae]] – [[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] |TAK |P. Pinna |Suleti 1988 |- |[[43 (Tallinna bussiliin)|43]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Balti jaam]] |TLT |Väike-Õismäe |Ühendati [[8 (Tallinna bussiliin)|8 liiniga]] 1. augustil 2023 |- |[[45 (Tallinna bussiliin)|45]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |TAK |Kakumäe |Suleti detsembris 1995 |- style="background:pink; color:crimson" |[[47 (Tallinna bussiliin)|47]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] |TLT |Väike-Õismäe |ekspress, ühendati [[54 (Tallinna bussiliin)|54 liiniga]] 21. oktoobril 2024 |- |[[48 (Tallinna bussiliin)|48]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pelguranna]] (Randla) |TLT |Viru keskus |Ühendati [[35 (Tallinna bussiliin)|35 liiniga]] 1. augustil 2023 |- |[[51 (Tallinna bussiliin)|51]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle / Viru keskus |Ühendati [[40 (Tallinna bussiliin)|40 liiniga]] 21. oktoobril 2024 |- |[[52 (Tallinna bussiliin)|52]] |[[Kopli]] – [[Mere puiestee]] |TLT |Kopli | Trolliliini või Trammiliini asenbusbussiliin, suleti 18. augustil 2024 |- style="background:pink; color:crimson" |[[53 (Tallinna bussiliin)|53]] |[[Priisle]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Priisle |ekspress, ühendati [[9 (Tallinna bussiliin)|9 liiniga]] juunis 2020 |- |[[55 (Tallinna bussiliin)|55]] |[[Paul Pinna tänav|P. Pinna]] — [[Majaka põik|Pae]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tallinna autobusside sõiduplaanid {{!}} Digar |url=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:296226/265148/page/1 |vaadatud=2026-07-01 |väljaanne=www.digar.ee |keel=en}}</ref> |TAK |P. Pinna | |- style="background:pink; color:crimson" |[[56 (Tallinna bussiliin)|56]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Seli |ekspress, ühendati [[46 (Tallinna bussiliin)|46 liiniga]] 1. novembril 2022 |- |[[62 (Tallinna bussiliin)|62]] |[[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |TAK |Lennujaam |Suleti novembris 2007 |- |[[63A (Tallinna bussiliin)|63A]] |[[Priisle]] – [[Kompassi plats|Maneeži]] – [[Pirita]] – [[Priisle]] |TAK |Priisle |Liin sõitis suviti, õhtupoolne ring oli vastupidine, suleti augustis 1997 |- |[[64 (Tallinna bussiliin)|64]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Vana-Pääsküla]] |TAK |Vana-Pääsküla |Suleti märtsis 2000 |- style="background:pink; color:crimson" |[[64 (Tallinna bussiliin)|64]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Ülemiste]] (Kaubajaama) |TLT |Väike-Õismäe |ekspress, suleti 21. oktoobril 2024 |- |[[65 (Tallinna bussiliin)|65]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |TLT |Lennujaam / Seli |Suleti 21. oktoobril 2024 |- |[[66 (Tallinna bussiliin)|66]] |[[Peterburi tee]] – [[Priisle]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Peterburi tee]] |MRP |Peterburi tee |Suleti mais 2003 |- |[[68 (Tallinna bussiliin)|68]] |[[Priisle]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Priisle |Ühendati [[42 (Tallinna bussiliin)|42 liiniga]] 1. augustil 2023 |- |[[72 (Tallinna bussiliin)|72]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] – [[Kopli tänav|Kopli]] |TLT |Keskuse |Trolliliini asendusbussiliin, suleti 1. augustil 2026 |- |[[81 (Tallinna bussiliin)|81]] |[[Mustamäe]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |TLT |Mustamäe |Trolliliini asendusbussiliin, suleti 1. augustil 2026 |- |[[83 (Tallinna bussiliin)|83]] |[[Mustamäe]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |TLT |Mustamäe |Trolliliini asendusbussiliin, suleti 1. augustil 2026 |- |[[84 (Tallinna bussiliin)|84]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] – [[Balti jaam]] |TLT |Keskuse |Trolliliini asendusbussiliin, suleti 1. juulil 2026 |- |[[85 (Tallinna bussiliin)|85]] |[[Mustamäe]] – [[Balti jaam]] |TLT |Mustamäe |Trolliliini asendusbussiliin, suleti 1. juulil 2026 |- |} ===Kommertsbussiliinid=== {| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Vedaja ! Puhkepeatus ! Märkmed |- |200 |[[Tallinn]] ([[Maleva tänav|maleva]]) - [[Kurna]] |[[Hansabuss]] |Kurna |Iga päev |- |277 |[[Balti jaam|Balti Jaam]] - [[Tammispea]] - Käsmu - [[Võsu]] |Ekspressbussiliinid osaühing | |Sõidab R-P |} ===Endised kommertsbussiliinid=== ''Marsruudina on toodud viimane marsruut enne liini sulgemist.'' :{| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Vedaja ! Puhkepeatus ! Märkmed |- |[[70 (Tallinna bussiliin)|70]] |[[Tallinn]] – [[Saue]] |[[TAK]] | |Muudeti juulis 1995 [[liiniks 190]] |- |[[71 (Tallinna bussiliin)|71]] |[[Eesti Kunstiakadeemia|Kunstiülikool]] – [[Kallavere]] |[[TAK]] | |1991–1995 |- |[[72 (Tallinna bussiliin)|72]] |[[Kallavere]] – [[Kadaka turg]] |TAK | |1994–1995 |- |[[73 (Tallinna bussiliin)|73]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Muuga aedlinn]] |TAK | |1994–1995, liini 25 asemel |- |[[74 (Tallinna bussiliin)|74]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Mähe tee|Pirita]] |TAK | |1992–1994, liini 12 asemel |- |[[75 (Tallinna bussiliin)|75]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kammelja tee]] |TAK | |1992–1995 |- |[[76 (Tallinna bussiliin)|76]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Pirita]] – [[Merivälja]] – [[Rohuneeme]] |TAK | |1993–1995 |- |[[77 (Tallinna bussiliin)|77]] |[[Merivälja]] – [[Viimsi haigla]] |TAK | |1993–1994 |- |[[78 (Tallinna bussiliin)|78]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Merivälja]] – [[Randvere (Viimsi)|Randvere]] |TAK | |1993–1994 |- |[[78A (Tallinna bussiliin)|78A]] |[[Balti jaam]] – [[Merivälja]] – [[Randvere (Viimsi)|Randvere]] – [[Merivälja]] – [[Viru väljak]] – [[TAK]] |TAK | |1993–1994 |- |[[79 (Tallinna bussiliin)|79]] |[[Balti jaam]] – [[Kiisa (Saku)|Kiisa]] |TAK | |1993–1994 |- |[[79A (Tallinna bussiliin)|79A]] |[[Kiisa raudteejaam]] – Loodus |TAK | |1993–1994 |- |[[80 (Tallinna bussiliin)|80]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Iru soojuselektrijaam|Iru elektrijaam]] |TAK | |1995–1996 |- |[[81 (Tallinna bussiliin)|81]] |[[Vabaduse väljak]] – [[Pirita]] |Eesti Buss | |1997–1998 |- |[[82 (Tallinna bussiliin)|82]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Olümpia hotell|Hotell Olümpia]] |TAK | |1997–2000 |- |[[82 (Tallinna bussiliin)|82]] |[[Patareisadam|Linnahalli sadam]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |MRP | |2010–2012 Linda Line'i tellimusel |- |[[88 (Tallinna bussiliin)|88]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Kadaka turg]] |TAK | |1997–2000 |- |[[89 (Tallinna bussiliin)|89]] |[[Kompassi plats|Maneeži]] – [[Linnamäe tee]] |AS Fomrin | |1995–1998 |- |[[90 (Tallinna bussiliin)|90]] |[[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Vanasadam|Reisisadam]] |MRP | |1994–1995 |- |[[90K (Tallinna bussiliin)|90K]] |[[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Vanasadam|Reisisadam]] |Hansabuss | |2011–2012 |- |[[90A (Tallinna bussiliin)|90A]] |[[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Patareisadam|Linnahall]] |MRP | |1994–1995 |- |[[91 (Tallinna bussiliin)|91]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – Tihniku Maksimarket |MRP | |1994–2000 |- |[[92 (Tallinna bussiliin)|92]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Kadaka turg]] – [[Männi (bussipeatus)|Männi]] |MRP | |1995–1999 |- |[[92A (Tallinna bussiliin)|92A]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Kadaka turg]] – [[Key Kaubamaja]] |MRP | |1996–1998 |- |[[94 (Tallinna bussiliin)|94]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Pae (Tallinn)|Pae]] – [[Lasnamäe Maksimarket]] |MRP | |1997–1998 |- |[[95 (Tallinna bussiliin)|95]] |[[Lasnamäe Maksimarket]] – [[Priisle]] – [[Kuristiku]] |MRP | |1997–1998 |- |[[97 (Tallinna bussiliin)|97]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Laagna tee]] – [[Mahtra tänav|Mahtra]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] |MRP | |1997 |- |[[98 (Tallinna bussiliin)|98]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Laagna tee]] – [[Mahtra tänav|Mahtra]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Priisle]] |MRP | |1995–1999 |- |[[99 (Tallinna bussiliin)|99]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Pirita]] – [[Mähe tee]] |MRP | |1997 |- |[[99A (Tallinna bussiliin)|99A]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Balti jaam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Pirita]] – [[Merivälja]] |MRP | |1995–1996 |} == Trammiliinid == {{vaata ka|Trammiliiklus Tallinnas}} :{| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Märkmed |- |[[1 (Tallinna trammiliin)|T1]] |[[Kopli]] – [[Kadriorg]] | |- |[[2 (Tallinna trammiliin)|T2]] |[[Kopli]] – [[Vanasadam]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] | |- |[[3 (Tallinna trammiliin)|T3]] |[[Tondi]] – [[Kadriorg]] | |- |[[4 (Tallinna trammiliin)|T4]] |[[Tondi]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] | |- |[[5 (Tallinna trammiliin)|T5]] |[[Kopli]] – [[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] | |- style="background:#ccf0d5" |[[6 (Tallinna trammiliin)|T6]] |[[Kopli]] – [[Hobujaama tänav|Hobujaama]] – [[Peterburi tee|Suur-Paala]] |Avatakse 1. septembril |- style="background:#FFE5B4; color:crimson" |[[7 (Tallinna trammiliin)|T7]] |[[Kopli]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |Ajutine liin T3 ja T4 asendamiseks |} === Kasutatav veerem === :{| class="wikitable" |- ! Tüüp ! Kasutuses ! Märkused |- |[[KT4SU]]* |alates 1980 |51–123 |- |[[KT4D]]* |alates 1996 |59 tk 124–182, kasutatud trammid Saksamaalt [[Cottbus]]i, [[Gera]] ja [[Erfurt|Erfurd]]i linnadest |- |[[KT6T]] |alates 2001 |12 tk, koostatud liigendtrammidest KT4 |- |CAF Urbos |alates 2015 |20 tk 501–520 |- |PESA TWIST 147N |Alates 2024 |23 tk - 521 - 543, esimine sõit 23.08.2024. 540-543 - Trammid on endiselt tootmises. |} * Lõpp mudelinimetusel tähistab regiooni, kuhu tehase toodang suunati. SU – Soviet Union ([[Nõukogude Liit]]); D – Deutschland ([[Saksamaa]]) == Trolliliinid == {{Vaata ka|Trollibussiliiklus Tallinnas}} === Toimuvad trollibussiliinid === {| class="wikitable" |+ !Liin !Marsruut !Märkmed |- |[[72 (Tallinna trolliliin)|72]] |[[Mustamäe]] — [[Kopli]] |Sama marsuut, mis oli liinil [[9 (Tallinna trolliliin)|9]], aga natuke muu |- |[[81 (Tallinna trolliliin)|81]] |[[Mustamäe]] — [[Mustamäe tee]] — [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |Sama marsruut, mis oli liinil [[1 (Tallinna trolliliin)|1]] |- |[[83 (Tallinna trolliliin)|83]] |[[Mustamäe]] — [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] — [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |Sama marsruut, mis oli liinil [[3 (Tallinna trolliliin)|3]] |- |[[84 (Tallinna trolliliin)|84]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] — [[Balti jaam]] |Sama marsruut, mis oli liinil [[4 (Tallinna trolliliin)|4]] |- |[[85 (Tallinna trolliliin)|85]] |[[Mustamäe]] — [[Balti jaam]] |Sama marsruut, mis oli liinil [[5 (Tallinna trolliliin)|5]] |} === Endised trollibussiliinid === {| class="wikitable" |+ !Liin !Marsruut !Märkmed |- |[[1 (Tallinna trolliliin)|1]] |[[Mustamäe]] — [[Mustamäe tee]] — [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |Suleti 1. novembris 2024, asendati bussiliiniga [[81 (Tallinna bussiliin)|81]] |- |[[2 (Tallinna trolliliin)|2]] |[[Mustamäe]] — [[Estonia puiestee|Estonia]] |Suleti 1. detsember 2012, asendati bussiliiniga [[24 (Tallinna bussiliin)|24]] |- |[[3 (Tallinna trolliliin)|3]] |[[Mustamäe]] — [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] — [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |Suleti 1. novembris 2024, asendati bussiliiniga [[83 (Tallinna bussiliin)|83]] |- |[[4 (Tallinna trolliliin)|4]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] — [[Balti jaam]] |Suleti 1. novembris 2024, asendati bussiliiniga [[84 (Tallinna bussiliin)|84]] |- |[[5 (Tallinna trolliliin)|5]] |[[Mustamäe]] — [[Balti jaam]] |Suleti 1. novembris 2024, asendati bussiliiniga [[85 (Tallinna bussiliin)|85]] |- |[[6 (Tallinna trolliliin)|6]] |[[Väike-Õismäe]] — [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |Suleti 1. jaanuaris 2016, asendati bussiliiniga [[42 (Tallinna bussiliin)|42]] |- |[[7 (Tallinna trolliliin)|7]] |[[Väike-Õismäe]] — [[Balti jaam]] |Suleti 1. jaanuaris 2016, asendati bussiliiniga [[43 (Tallinna bussiliin)|43]] |- |[[8 (Tallinna trolliliin)|8]] |[[Väike-Õismäe]] — [[Vabaduse väljak]] |Suleti 1. aprillis 2000, asendati bussiliiniga [[22 (Tallinna bussiliin)|22]] |- |[[9 (Tallinna trolliliin)|9]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] — [[Kopli]] |Suleti 2. mail 2017, asendati bussiliiniga [[72 (Tallinna bussiliin)|72]] |} === Planeeritud trollibussiliinid === {| class="wikitable" |+ !Liin !Marsruut !Märkmed |- |[[42 (Tallinna bussiliin)|42]] |[[Väike-Õismäe]] — [[Rahu tee|Lasnamäe]] |Pärast tavapärase trollibussiliikluse taastamist sai sellest liinist uus sihtmärk trollibussiliikluse taastamiseks ning akutrollid võidakse siin käivitada aastatel 2028–2030 uue lõpp-peatusega laiendatud [[Rahu tee|Rahu teel]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=ERR {{!}} |kuupäev=2025-08-05 |pealkiri=Tallinn to buy another 30 battery trolleys, planning Lasnamäe trolley link |url=https://news.err.ee/1609763313/tallinn-to-buy-another-30-battery-trolleys-planning-lasnamae-trolley-link |vaadatud=2026-08-11 |väljaanne=ERR |keel=en}}</ref><ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Rahu tee - tee |keel=et |url=https://citify.eu/et/rahu-tee/ |vaadatud=2026-08-11}}</ref>. |} == Tallinna ühtse piletisüsteemi liine teenindavad ühistranspordiettevõtted == * [[Tallinna Linnatranspordi AS]] * [[MRP Linna Liinid]] * [[Tallinna Autobussikoondis]] * [[Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondis]]<br> == Rongiliinid == {| class="wikitable" !Liin !Marsruut !Märkmed |- ! colspan="3" |Läänesuund |- |[[Tallinna–Pääsküla rongiliin|R11]] |[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Pääsküla raudteejaam|Pääsküla]] |Ainus liin, mis ei ületa Tallinna piire |- |[[Tallinna–Keila rongiliin|R12]] |[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Keila raudteejaam|Keila]] | |- |[[Tallinna–Kloogaranna rongiliin|R13]] |[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Kloogaranna raudteepeatus|Kloogaranna]] | |- |[[Tallinna–Paldiski rongiliin|R14]] |[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Paldiski raudteejaam|Paldiski]] | |- |[[Tallinna–Paldiski kiirrongiliin|RE14]] |[[Paldiski raudteejaam|Paldiski]] — [[Balti jaam|Tallinn]] | |- |[[Tallinna–Paldiski rongiliin|R15]] |[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Paldiski raudteejaam|Paldiski]] | |- |[[Tallinna–Turba rongiliin|R16]] |[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Turba raudteepeatus|Turba]] | |- |[[Tallinna–Turba rongiliin|R17]] |[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Turba raudteepeatus|Turba]] | |- ! colspan="3" |Edelasuund |- |[[Tallinna–Rapla rongiliin|R21]] |[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Rapla raudteejaam|Rapla]] | rowspan="2" |Elektrifitseerimata liinid |- |[[Tallinna–Türi rongiliin|R22]] |[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Türi raudteejaam|Türi]] |- ! colspan="3" |Idasuund |- |[[Tallinna–Tapa rongiliin|R30]] |[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Tapa raudteejaam|Tapa]] | |- |[[Tallinna–Aegviidu rongiliin|R31]] |[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Aegviidu raudteejaam|Aegviidu]] | |} : ==Vaata ka== *[[Tallinna Linnatranspordi AS]] *[[Tallinna ühistransport]] ==Välislingid== * [http://tallinn.andmevara.ee/oa/page.Tavakasutaja?c=1.1.1.1&id=113005 Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise korra ja sõidupiletite hindade kehtestamine (al 1.01.2009)] * [https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12796422 Ühistranspordiseadus] * [http://www.yhistransport.eu yhistransport.eu, Tallinna ühistransporti kirjeldav veebisait] == Viited == <references /> {{Tallinna bussiliinid}} {{Tallinna trolliliinid}} {{Tallinna trammiliinid}} [[Kategooria:Tallinna ühistransport]] [[Kategooria:Ühistranspordiliinid]] fn0st57q3sr8dko29yps5e7gmwdog2s 0 126503 7214070 7200606 2026-08-14T11:05:46Z NOSSER 8097 /* Hoonestus */ 7214070 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|on Tallinna tänavast; tänavate kohta teistes asulates vaata [[Pärnu maantee (täpsustus)]]}} {{toimeta}} {{teekaart}} [[Pilt:Viru ring Tallinna kesklinnas.jpg|thumb|[[Viru ring]] ja vaade Pärnu maanteele Tallinna kesklinnas]] [[Pilt:AM N06046.jpg|thumb|Vaade Pärnu maantee algusele ja Musumäele (1930. aastate foto)]] [[Pilt:Tallinn tramway - Tatra KT4SU tram nr 112, May 1996.jpg|pisi|Pärnu maantee algus, 1996]] [[File:Pärnu maantee 3.jpg|thumb|Kohvikuhoone, Pärnu mnt 3]] [[Fail:Teatro Dramático de Estonia, Tallinn, Estonia, 2012-08-05, DD 01.JPG|pisi|Vaade üle Pärnu maantee Eesti Draamateatri hoonele Pärnu mnt 5]] '''Pärnu maantee''' on kohalik tee ([[tänav]]) [[Tallinn]]as. Pärnu maantee algab Tallinna kesklinnast [[Viru väljak]]ult, suundub mööda [[Vabaduse väljak]]ust ja ristub [[Estonia puiestee]]ga. Seejärel möödub see [[Kino Kosmos|kinost Kosmos]] ning kulgeb üle [[Liivalaia tänav|Liivalaia]] ja [[Suur-Ameerika tänav]]a ristmiku. Seejärel möödub [[Tallinna Ühisgümnaasium]]ist ja ületab [[Pärnu maantee viadukt|viadukti]], mille alla jääb [[raudtee]]. Pärast seda jäävad tee äärde [[Magdaleena haigla]] ja [[Eesti Loto]] peahoone. Edasi möödub maantee endisest [[AS Kalev|Kalevi kompvekivabrikust]] ja praegusest [[Eesti Politsei]] peamajast. Siis ületab ta [[Tammsaare tee]] ning jõuab [[Järve (Tallinn)|Järveni]], kus möödub Järve [[Selver|Selverist]] ja suundub raudtee kõrval [[Nõmme]]le. Pärast raudtee ületamist jõuab Pärnu maantee [[Nõmme keskus]]eni ja [[Turu plats]]i ristmikuni. Sealt pöörab tee vasakule ning kulgeb taas raudtee kõrval, kuni ületab [[Pääsküla]]s raudtee ja ristub [[Vabaduse puiestee (Tallinn)|Vabaduse puiesteega]]. Pärnu maantee lõpeb Tallinna linna piiril. Pärnu maantee läbib kolme linnaosa: [[Kesklinna linnaosa|Kesklinn]], [[Kristiine linnaosa|Kristiine]] ja [[Nõmme linnaosa|Nõmme]], ning neljateist [[asum]]it: [[Vanalinna asum|Vanalinn]], [[Südalinna asum|Südalinn]], [[Tatari asum|Tatari]], [[Tõnismäe asum|Tõnismäe]], [[Uus Maailm (Tallinn)|Uus Maailm]], [[Veerenni asum|Veerenni]], [[Kitseküla (Tallinn)|Kitseküla]], [[Järve asum|Järve]], [[Liiva asum|Liiva]], [[Rahumäe asum|Rahumäe]], [[Nõmme asum|Nõmme]], [[Hiiu asum|Hiiu]], [[Kivimäe asum|Kivimäe]] ja [[Pääsküla asum|Pääsküla]]. Tänav kattub samanimelise aadressiobjektiga (liikluspind), mis erinevalt tänavast ulatub linnast välja [[Saku–Laagri tee]]ni [[Laagri]] alevikus. Ühtlasi kattub tänav kahel lõigul (ristumiseni [[Männiku tee]]ga ja enne linnapiiri) [[Tallinna–Pärnu–Ikla maantee]]ga. == Ajalugu == [[File:Tallinna linnaplaan, 1876.png|pisi|Tallinna linnaplaan 1876. aastast]] Pärnu maantee äärsel alal [[Kosmos (kino)|Kosmose kino]] taga avastati 2022. aasta väljakaevamistel neli [[Eesti viikingiaeg|viikingiaegset]] tuleaset. See oli esimene [[Tallinna ajalugu#Varakeskaeg|viikingiaegne leid Tallinnas]].<ref>[[Üllar Luup]], [https://pealinn.ee/2022/05/03/tonismael-tuli-valja-viikingiaegne-laagriplats/ Tõnismäel tuli välja viikingiaegne laagriplats]{{Kõdulink|aeg=juuli 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, pealinn.ee, 03. mai 2022</ref> [[Tallinna vanalinn]]ast [[Pärnu]]sse ja [[Läänemaa]]le suunduv tee oli üks vanemaid Tallinnas. [[Tallinnas linnainsener]]i ja [[fortifikatsioon]]iinsenerina tegutsenud Heinrich Julius Woltemate poolt 1680. aastal valminud esimeselt [[Tallinna linnasaras|Tallinna linna]][[saras]]e plaanilt võib välja lugeda paljude lõunasse suunduvate teeharude olemasolu. [[Samuel Waxelberg]]i Tallinna sarase kaart<ref name="05yPp" /> näitab samuti, et [[17. sajand Eestis|17. sajandi]] viimastel kümnenditel kulges Tallinnast lõunasse suunduv tee mitmes harus peaaegu samal joonel tänase Pärnu maanteega. Sama situatsiooni esitab ka [[Tallinna linnaarhiiv]]is säilitatav [[Tallinna gümnaasium]]i matemaatika ja õigusteaduse professori<ref>Johann Gottlieb Biedermann, Altes und Neues von Schulsachen. Erster Theil, Halle 1752, [https://books.google.de/books?id=v83eupFk5HQC&pg=PA281#v=onepage&q&f=false seite 281]</ref> [[Heinrich Julius Woltemate]] (1651–1696<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Voltemat_nr_1593 Henrik Julius Voltemat, född 1651, Juris och matheseos professor vid gymnasiet i Reval 1677. Död 1696], Voltemat_nr 1593, www.adelsvapen.com</ref>) teine kaart 1689. aastast.<ref name="NI3FD" /> Ajalooline Pärnu maantee kulges mööda praegust [[Tondi tänav]]at, suundus [[Rahumäe tee]]lahkme juurest üle [[Tondi liivik]]ute ning tõusis [[Rahumäe kalmistu]] taga mäkke. Edasi kulges piir mööda praegust [[Vana-Pärnu maantee]]d kuni Nõmme [[Turu plats|turuplatsini]].<ref>[[Robert Nerman]]. [http://tallinncity.postimees.ee/1620737/iidse-tondi-tanava-umbrus-kasvas-suurejooneliseks-linnaosaks "Iidse Tondi tänava ümbrus kasvas suurejooneliseks linnaosaks"] Postimees, 19. jaanuar 2007</ref> Praegune Tondi tee oli kaua aega üheks Pärnu maantee raskemini läbitavaks lõiguks, kuni 19. sajandi teisel poolel alustati ulatuslikke metsastamis- ja kuivendustöid, paranesid ka liiklusolud. [[19. sajand Eestis|19. sajandi]] lõpul õgvendati Tondi teed sellisena, et [[Dunteni mõis|Tondi mõisa]] peahoone jäi ühele poole teed ja majandushooned teisele poole. Tondi mõisast [[Rahumäe]] poole jääv tee kandis tollal Vana Pärnu [[postimaantee]] nime.<ref>Robert Nerman: [https://www.postimees.ee/1702911/tondil-oli-enne-kasarmute-rajamist-aastasadu-suvemois Tondil oli enne kasarmute rajamist aastasadu suvemõis], Postimees 14.09.2007</ref> [[File:TLA 149 6 3 leht 1 plaan Situationsplan der Stadt Reval 1885.png|pisi|left|Tallinna linnaplaan 1885. aastast]] 1887. aastal avati praeguse [[Liivalaia tänav]]a ja Suur-Pärnu maantee nurgal [[Kosmos (kino)|Kosmose kino]] ees oleva haljasala kohal [[Tallinna Evangeeliumi Selts]]i [[hoolekandeasutus]] nimega [[Magdaleenium]]<ref>[https://web.archive.org/web/20240519091753/https://pealinn.ee/2008/12/08/kui-vaene-elas-haigega-koos-ja-toetus-tuli-tagasi-maksta/ Kui vaene elas haigega koos ja toetus tuli tagasi maksta], Pealinn, 8. detsember 2008</ref>, kus püüti prostituute korralikku ellu tagasi juhtida. [[File:Pharuse kaart Tallinna linnast, 1910.png|pisi|left|Tallinna linnaplaan 1910. aastast]] [[File:Kl. Rosenkranz.png|pisi|[[Väike-Roosikrantsi tänav]] ja [[Väike-Pärnu maantee]]]] Veel [[20. sajand]]i alguses kandis tänapäevase Pärnu maantee [[Vene turg|Vene turu]] ja [[Vabaduse väljak|Peetri platsi]] vaheline lõik nime [[Jaani tänav (Tallinn)|Jaani tänav]], praeguse Pärnu maantee lõigul [[Vabaduse väljak]]ust kuni praeguse [[Sakala tänav]]a ristini kulges ülikitsas [[Väike-Roosikrantsi tänav]] (''Kleine Rosenkranz-Straße''), mis oli tähistanud praegust Pärnu mnt 14–32 lõiku ning [[Peeter Süda tänav]]a ja Tõnismäe tänava ning [[Vaestepatuste tänav]]a vaheline lõik nime Väike-Pärnu maantee. [[22. jaanuar]]il [[1936]] liideti Väike-Tartu maantee ja [[Väike-Pärnu maantee]] ning nimetati ümber [[Sakala maantee]]ks (hilisem Sakala tänav). Pärnu maantee 8, Adolf Steinmanni kinnistul asus aastatel 1922–1936, arhitektide [[Herbert Johanson]]i ja [[Eugen Habermann]]i projekteeritud kiviseinte, plekk-katuse ja suurte vitriinakendega kauplusehoone. Majas tegutsesid B. Michelson ja Ko. koloniaalkauplus ning 1932. aastast E. Wildtagi kauplus. Aastatel 1936–1937 ehitati kauplusehoone asemele arhitekt [[Eugen Sacharias]]e projekti järgi seitsmekorruseline äri- ja büroopindadega kortermaja, Pärnu maantee 8. === Suur-Pärnu ja Väike-Pärnu maantee === 1936. aastast, hakkasid kesklinna suunduv Suur-Pärnu maantee ja osa Väike-Pärnu maanteest kandma Pärnu maantee nime<ref>Robert Nerman, [https://www.postimees.ee/1724825/parnu-maantee-haritlaslinnaosa-kaunistasid-rikkalikud-iluaiad Pärnu maantee haritlaslinnaosa kaunistasid rikkalikud iluaiad], Postimees, 9. november 2007</ref>. Seni oli [[Tõnismäe]]lt lõuna suunas suunduv tee kandnud nimetust [[Suur-Pärnu maantee]]. Suur-Pärnu ja osa [[Väike-Pärnu maantee]]st hakkasid kandma Pärnu maantee nime. 1930. aastate teisel poolel töötas [[Tallinna Linnavalitsus]] välja uued linnaarenduse põhimõtted, kuna tänavad omasid ilmelt ebaühtlast, isegi korratut kuju, kuna üksteise kõrvale on ehitatud väga erineva kõrgusega hooneid. Et seda tulevikus vältida ja anda ehitustegevusele vastav suund, töötas Tallinna linnavalitsus välja peatänavate ruumilise mõju kujundamise projektid, määrates kindlaks ehitatavate hoonete kõrgused. Selle kava kohaselt tuli ehitada [[Vabaduse väljak]]u ja Vene turu ümbrusse kuue- ja seitsmekorruselised majad; [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maanteele]], [[Suur-Tartu maantee]]le, [[Paldiski maantee]] algusse, [[Mere puiestee]]le, [[Estonia puiestee]]le ja [[Vabaduse puiestee (Tallinn)|Vabaduse puiesteele]], Väike-Roosikrantsi tänavale, [[Väike-Pärnu maantee]] osale, Vabaduse väljakule ja [[Kopli tänav]]a osale vastu [[Balti jaam]]a ning [[Aia tänav (Tallinn)|Aia tänava]] osale [[Viru tänav]]ast kuni [[Inseneri tänav]]ani viiekorruselised majad; Kopli tänava osale, [[Põhja puiestee]]le, [[Mere puiestee]] osale, Narva maantee ja [[Suur-Tartu maantee]] osale, [[Väike-Tartu maantee]], [[Väike-Pärnu maantee]] osale, [[Suur-Pärnu maantee]]le, Tõnismäele, [[Toompuiestee]]le, [[Vaksali puiestee]]le, Paldiski maantee osale, Suur-Roosikrantsi tänavale, Kaarli puiesteele, Väike-Pärnu maantee, Väike-Tartu maantee ja [[Liivalaia tänav]]a vahelisele maa-alale ning Politsei aeda neljakorruselised majad. [[File:P2rnu maantee 26 06 1983.jpg|pisi|Pärnu maantee 1983. aastal [[Pärnu maantee viadukt]]ilt]] 1930. aastate teisel poolel ehitati ka Pärnu maantee uuele osale tänapäevased hooned ([[Pärnu mnt 36 / Roosikrantsi 23|Pärnu mnt 36]] (1936), Pärnu mnt 32 (1937), Pärnu mnt 30 (1936), Pärnu mnt 28 (1937), Pärnu mnt 26 (1935), Pärnu mnt 23 (1934), Pärnu mnt 21 (1938), Pärnu mnt 20 (1938), Pärnu mnt 16 (1935), Pärnu mnt 14, Hotell [[Palace]] 1937), Pärnu mnt 16 (1935) jt. [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsiooni]] (1941–1944) ajal kandis tänav saksapärast nime ''Pernausche Straße''. [[16. Oktoobri park|16. Oktoobri par]]gi Pärnu maantee poolsel äärel asus [[Valve Pormeister|Valve Pormeist]]i 1953. aastal loodud põllumajanduse eesrindlaste autahvel. Pärnu maantee 45 alal, kuhu 1964. aastal ehitati kino Kosmos, asus 1949–1957 [[Trammiliiklus Tallinnas|trammide]] ümberpööramise kolmnurk, mida kasutati kuni 1957. aastani. Pärnu maanteed laiendati aastatel 1964–1965 [[Suur-Ameerika tänav|Komsomoli]] ja [[Liivalaia tänav|V. Kingissepa tänava]] ristmikult kuni [[Tallinna Vineeri- ja Mööblivabrik]]uni ning vanad puumajad lammutati 1963. aastal. == Ristuvad tänavad == [[Pilt:Saarineni maja.JPG|pisi|Pärnu maantee 10, [[Saarineni maja]]]] [[Pilt:Elamu Pärnu mnt 10 äriruumide ja siseõuedega, 1911-1912.a..JPG|pisi|Pärnu maantee 10]] [[Pilt:Pärnu maantee, 12.JPG|pisi|Pärnu maantee 12]] [[Pilt:Tallinn, Tatra T4 (2).jpg|pisi|Tramm Pärnu maanteel Inglise Kolledži kõrval 1996. aastal]] [[Pilt:Tallinn, Estonia, near Liberty Square.jpg|pisi|[[Kawe Plaza]] ja Pärnu maantee]] [[Pilt:Tallinn2.jpg|pisi]] [[Pilt:Pärnu Maantee. Sakala building, May 1996.jpg|pisi|Pärnu mnt 36 // [[Roosikrantsi tänav]] 23, 1996]] Pärnu maantee puutub algusest lõpu poole minnes kokku järgmiste tänavatega: [[Viru väljak]], [[Valli tänav (Tallinn)|Valli tänav]] (paremalt), [[Väike-Karja tänav]] (paremalt), [[G. Otsa tänav]] (vasakult), [[Suur-Karja tänav]] (paremalt), [[Vabaduse väljak]] (paremalt), [[Estonia puiestee]] (vasakult), [[Sakala tänav]] (vasakult), [[Peeter Süda tänav]] (vasakult), [[Roosikrantsi tänav]] (paremalt), [[Hariduse tänav]] (paremalt), [[Tõnismägi]] (paremalt), [[Liivalaia tänav]] (vasakult), [[Suur-Ameerika tänav]] (paremalt),<ref name="75Oiy" /> [[Väike-Ameerika tänav]] (paremalt), [[Tatari tänav]] (vasakult), [[Luha tänav (Tallinn)|Luha tänav]] (paremalt), [[Vineeri tänav]] (vasakult), [[Koidu tänav (Tallinn)|Koidu tänav]] (ristmikku pole, tänav läheb paremalt viadukti alla), [[Tehnika tänav (Tallinn)|Tehnika tänav]] (ristmikku pole, tänav läheb viadukti alt risti läbi), raudtee, [[Kauba tänav]] (paremalt viadukti all), [[Jalgpalli tänav]] (vasakult viadukti all), [[Paide tänav]] (vasakult), [[Magdaleena tänav]] (paremalt), [[Rapla tänav]] (vasakult), [[Tondi tänav]] (paremalt), [[Juurdeveo tänav]] (vasakult), [[Kiisa tänav]] (vasakult), [[Alevi tänav (Tallinn)|Alevi tänav]] (paremalt),<ref name="bIg0Y" /> [[Saku tänav]] (vasakult), [[Kohila tänav]] (vasakult), [[Hallivanamehe tänav]] (paremalt), [[Karamelli tänav]] (vasakult), [[Piima tänav (Tallinn)|Piima tänav]] (vasakult), [[Järvevana tee]] (ristmikku pole, tänav läheb vasakult viadukti alla), [[A. H. Tammsaare tee]] (ristmikku pole, tänav läheb paremalt viadukti alla), [[Järve tänav]] (paremalt), [[Virve tänav]] (paremalt), [[Viljandi maantee (Tallinn)|Viljandi maantee]] (vasakult), [[Rulli tänav]] (vasakult), [[Männiku tee]] (vasakult), [[Risti tänav]] (vasakult), [[Kõrge tänav]] (paremalt), [[Sihi tänav]] (vasakult), [[Kirde tänav (Tallinn)|Kirde tänav]] (vasakult), [[Näituse tänav (Tallinn)|Näituse tänav]] (vasakult), [[Kaevu tänav (Tallinn)|Kaevu tänav]] (vasakult), [[Liiva tänav (Tallinn)|Liiva tänav]] (vasakult), [[Kivi tänav (Tallinn)|Kivi tänav]] (vasakult), [[Väike tänav (Tallinn)|Väike tänav]] (vasakult), [[Roheline tänav (Tallinn)|Roheline tänav]] (vasakult), [[Valdeku tänav]] (vasakult), [[Raudtee tänav (Tallinn)|Raudtee tänav]] (risti), raudtee, [[N. v. Glehni tänav]] (paremalt), [[Idakaare tänav]] (paremalt), [[Jaama tänav (Tallinn)|Jaama tänav]] (vasakult), [[Vana-Mustamäe tänav]] (paremalt), [[Kõver tänav]] (vasakult), [[Kuuse tänav]] (vasakult), [[Männi tänav]] (vasakult), [[Puuvilja tänav (Tallinn)|Puuvilja tänav]] (vasakult),<ref name="K6BNV" /> [[Kuru tänav (Tallinn)|Kuru tänav]] (paremalt), [[Võsu tänav]] (vasakult), [[Põhjakaare tänav]] (paremalt), [[Lühike tänav (Tallinn)|Lühike tänav]] (vasakult), [[Puu tänav]] (risti), [[Hiiu tänav]] (paremalt), [[Vääna tänav]] (paremalt), [[Salve tänav]] (paremalt), [[Valve tänav]] (vasakult), [[Lauliku tänav]] (paremalt), [[Kivimäe tänav]] (risti), [[Liiviku tänav]] (paremalt), [[J. V. Jannseni tänav (Tallinn)|Jannseni tänav]] (vasakult), [[Laane tänav]] (paremalt), [[Vesikaare tänav]] (vasakult), [[Varbola tänav]] (paremalt), [[Õitse tänav]] (paremalt), [[Värsi tänav]] (vasakult), Lauliku tänav (risti), [[Rao tänav]] (paremalt), [[Suvila tänav]] (paremalt), [[Viisi tänav]] (vasakult), [[Kastani tänav (Tallinn)|Kastani tänav]] (paremalt), [[Lõo tänav (Tallinn)|Lõo tänav]] (paremalt), [[Kadaka puiestee]] (paremalt), [[Rohula tänav]] (paremalt), [[Hirve põik]] (paremalt), raudtee, [[Vabaduse puiestee (Tallinn)|Vabaduse puiestee]] (vasakult).<ref name="Bxj02" /> == Hoonestus == [[Kesklinna linnaosa]]s: * [[Tammsaare park]], haljasala mis piirneb Pärnu maantee, [[Viru väljak]]u, [[Viru hotell]]i ja [[Viru keskus]]e, [[Estonia puiestee]], [[Teatri väljak]]u, [[Estonia (teater)|Estonia teatri]] ja [[Georg Otsa tänav]]aga * [[Virumägi]] (Musumägi), haljasala Pärnu maantee, [[Valli tänav]]a ja [[Viru tänav]]a vahel * [[Eesti Draamateater]], Pärnu mnt 5. Arhitektid [[Nikolai Vassiljev]] ja [[Aleksei Bubõr]] (1910), algne [[Tallinna Saksa Teater|Tallinna Saksa Teatri hoone]]. Kultuurimälestis nr 3118<ref name="OH9DR" /> * Pärnu maantee 6 // [[Müürivahe tänav|Müürivahe]] 28 (algselt [[Valli tänav (Tallinn)|Valli]] 10), [[Jaan Urla|Urla]] [[Urla maja|maja]], hoones asub kauplus [[Laste Maailm]]. Arhitekt [[Eugen Habermann]] (1933). Kultuurimälestis nr 3055<ref name="QBkj8" /> Hoones, Valli tn. nr. l0 tegutses 23. oktoobrist 1933. aastast [[Majaomanike Krediitpank]]. * Pärnu maantee 7, [[Ringkonnakohtu maja]] kus asuvad: [[Tallinna halduskohus]], [[Tallinna ringkonnakohus]]. Projekteerija [[Erwin Bernhard]] (1893) * Pärnu maantee 8 // [[Väike-Karja tänav|Väike-Karja]] 9 [[Heili maja]] (ka arstide maja), kus asus 1. jaanuarist 1938<ref> Pealinna Teataja (1933-1939),[https://dea.digar.ee/page/pealinnateataja/1938/01/19/1 19 jaanuar 1938]</ref> [[Majaomanike Krediitpank]], hoone valmis 1937 osaühisus „Elamu“ tellimusel, arhitekt [[Eugen Sacharias]]<ref>[https://web.archive.org/web/20230108185359/https://www.arhitektuurimuuseum.ee/kogud/kogude_paevik/ari-ja-elumaja-tallinnas-parnu-mnt-8/ Äri- ja elumaja Tallinnas Pärnu mnt 8], www.arhitektuurimuuseum.ee</ref>. * Pärnu maantee 9, büroohoone. [[Tallinna Kesklinna Valitsus]]e sotsiaalhoolekande osakond, hoones tegutsenud aja jooksul ka [[Tallinna Linna Kesklinna Rajooni RSN Täitevkomitee|Tallinna Linna Kesklinna Rajooni]] ja [[Tallinna Linna Lenini rajooni RSN Täitevkomitee]]. *[[Suur-Karja tänav|Suur-Karja]] 23 // Pärnu maantee 10 // Väike-Karja 10 // 12,<ref name="LYIS0" /> [[Saarineni maja]]<ref name="dlB7C" />, kus asuvad [[Rahva Raamat]]u raamatupood. [[20. sajand Eestis|20. sajandi]] alguses asusid majas ka [[Tallinna Vastastikune Krediitühisus|Tallinna Vastastikuse Krediidiühisuse]]/[[Tallinna Krediitpank|Tallinna Krediitpanga]] ruumid. Arhitekt [[Eliel Saarinen|Eliel Gottlieb Saarinen]] (1912), kultuurimälestis nr 3056<ref name="J3XZR" /> 1991. aastast asus hoones peale renoveerimist [[Tartu Kommertspank]], pangaruumid hoone teisel korrusel. Hoone esimesel korrusel tegutses Tallinna linna I apteek<ref>[https://dea.digar.ee/article/eestisona/1942/12/28/26 Tallinna teateid. Linna I apteek, Pärnu mnt, 10 (tel. 453-47)], Eesti Sõna, nr. 298, 28 detsember 1942</ref> Kui [[Eesti taasiseseisvumine|Eesti taasiseseisvumi]]se järel, Tartu Kommertspank läks 17.11.1992 [[Moratoorium|moratoorium]]i alla ja seejärel sundlikvideerimisele, omandas pangaruumid [[Tallinna Pank]]. * Pärnu maantee 11 [[Tallinna Reaalkool]]i [[Tallinna Kesklinna Põhikool]], endine [[Põhja Politseiprefektuur]]i [[Kesklinna politseiosakond]] * Pärnu maantee 12 // Suur-Karja 20. Arhitektid [[Rudolf von Engelhardt]], [[Nikolai Thamm noorem]] (1900). [[Tallinna Saksa klubi]] ja vana Tallinna peapostkontori hoone * Pärnu maantee 13, [[Tallinna Inglise Kolledž]]i spordihoone * [[Tallinna Inglise Kolledž]]i hoone, [[Estonia puiestee]] 10. Arhitektid [[Erich Jacoby]] ja insener [[Aleksander Rosenberg]] (1916). Algne [[Tallinna Tütarlaste Kommertsgümnaasium]]i hoone on kultuurimälestis nr 1068<ref name="ljjSr" /> * Pärnu maantee 14 // [[Vabaduse väljak]] 3, Hotell [[Palace]]. Arhitekt oli [[Elmar Lohk]] (1937) *Pärnu mnt 15 // [[Tatari tänav|Tatari]] 2, [[Kawe Plaza]]. Arhitekt [[Henno Sillaste]] (1998) * Pärnu maantee 16 (algselt [[Väike-Roosikrantsi tänav|Väike-Roosikrantsi]] 4), Karl Lentsi maja. Arhitekt [[Boris Tšernov]] (1935) * Pärnu maantee 18, elu- ja ärihoone. * Pärnu maantee 19, ärihoone. Algselt [[S. Kirovi nimeline näidiskalurikolhoos|S. Kirovi nimelise näidiskalurikolhoosi]] lillepood, hiljem AS Comexi<ref>[https://www.aripaev.ee/uudised/2007/01/29/unustuseholma-vajunud-aritegelased Unustusehõlma vajunud äritegelased. AS Comex], www.aripaev.ee, 30. jaanuar 2007</ref> kauplus [[Westman (kauplus)|Westman]]<ref>[https://tarbija.postimees.ee/7453553/westmani-ari-sulgeb-mupo-ja-koroona-tottu-uksed Westmani äri sulgeb mupo ja koroona tõttu uksed], tarbija.postimees.ee, 14. veebruar 2022</ref> * Pärnu maantee 20 elamu, kullassepa ja väärismetallimeistri [[Roman Tavast]]i hoone, projekteerinud [[Karl Burman vanem]] (1938). Kultuurimälestis nr 8530<ref name="0KHSn" /> * Pärnu maantee 21 AS Mobile aktsionäri ja direktori August Külma maja, [[AS Mobile]] esindusäri kuni 1940. aastani. Arhitekt [[Eugen Sacharias]] (1938) * Pärnu maantee 22 [[Kawe kelder]], endine šokolaadivabriku [[Kawe]] laohoone, kultuurimälestis nr 27055. Hoone ehitati põhjalikult ringi 1990. aastatel<ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/75471397/fotod-tallinna-kurikuulus-maja-ehitatakse-umber-arihooneks-vaata-milline-see-valja-hakkab-nagema Tallinna kurikuulus maja ehitatakse ümber ärihooneks.], arileht.delfi.ee, 29.08.2016</ref> * Pärnu maantee 23 elamu. Arhitekt [[Eugen Sacharias]] (1934), kultuurimälestis nr 8531<ref name="9eugh" /> * Pärnu maantee 26 elamu- ja ärihoone (algselt Väike-Roosikrantsi 10), arst Harry Adamsi maja. Arhitekt [[Eugen Sacharias]] (1935), kultuurimälestis nr 8532<ref name="UeujJ" /> * Pärnu mnt 27 elamu- ja ärihoone (algselt [[Sakala tänav|Sakala]] 50). Pärnu mnt 27 maja lasi ehitati 1937. aastal vabriku [[Rauaniit]] direktor [[Gedeli Itskowitsch]], arhitekt [[Boris Tšernov]]i projekt (1937)<ref>[https://linnaarhiiv.wordpress.com/2017/06/02/parnu-mnt-27/ PÄRNU MNT 27], [[Tallinna Linnaarhiiv]], 2. juuni 2017</ref> 1940. aasta lõpul asus majas [[NSV Liidu SARKi Piirivalve ja Sisevägede Peavalitsus|NSV Liidu SARKi Piirivalve]] [[NSV Liidu piirivalve Eestis#NSV Liidu piirivalve Eestis 1940–1941|NKVD Balti ringkonna piirivalvevägede valitsus]]. Sõjajärgsetel aastatel, hiljemalt 1953. aastani tegutses majas [[Tallinna Miilitsavalitsus]] ja [[Tallinna Miilitsa Peavalitsus]]<ref>[https://linnaarhiiv.wordpress.com/2017/06/02/parnu-mnt-27/ PÄRNU MNT 27], linnaarhiiv.wordpress.com, 2 juuni 2017</ref>. 1995. aastal tagastati osa majast õigusjärgsetele omanikele. *Tallinna esimene [[taskupark]] [[Peeter Süda tänav|Süda tänav]]a ja Pärnu mnt nurgal<ref>[https://roheportaal.delfi.ee/artikkel/120059762/tallinn-sai-oma-esimese-taskupargi-voimalus-viibida-avalikus-ruumis-midagi-ostmata Tallinn sai oma esimese taskupargi: võimalus viibida avalikus ruumis midagi ostmata], roheportaal.delfi.ee, 31.08.2022</ref> * Pärnu maantee 28 elamu- ja ärihoone. Arhitekt [[Aleksander Wladovsky]] (1937). Kultuurimälestis nr 8533<ref name="XtVjY" /> [[Eesti NSV]] ajal asus hoone esimesel korrusel [[Võitlev Sõna (raamatukauplus)|raamatukauplus Võitlev Sõna]], aastast 1999 Cafe VS. * Pärnu maantee 30 elamu, (algselt Väike-Roosikrantsi 14, arstide Erich Wulffi ja Hugo Hoffmanni maja). Arhitekt [[Erich Jacoby]] (valmis 1936). Kultuurimälestis nr 8534<ref name="jIaHU" />. [[Eesti NSV]] ajal tegutses hoone esimesel korrusel Ühendettevõtte Tõnismäe ekspressbaar<ref name="erastatava">[https://www.riigiteataja.ee/akt/28784 Erastatavate majandusobjektide nimekiri], Eesti Vabariigi Valitsuse korraldus 12. juulist 1991.a. nr.221-k</ref> * Europark Estonia OÜ tasuline parkla, Pärnu maantee 31, kus varem asus [[Balti Sepik]]u kohvik <!-- seal asus enne mingi kohvik, pildid ja ajalooline taust on teretulnud !--> * Pärnu maantee 32 elamu- ja ärihoone, kultuurimälestis nr 8535,<ref name="e211Z" /> valmis 1937, arhitekt [[Eugen Habermann]]. [[Eesti NSV]] ajal tegutses hoone esimesel korrusel [[Tallinna Rajoonidevaheline kaubanduskontor|Tallinna Rajoonidevahelise kaubanduskontori]] kauplus Aedvili<ref name="erastatava" /> *Pärnu maantee 33 asub [[Das Haus]] 2020. aastal valminud äri- ja elamukvartal, mille hooned asuvad neljal kinnistul – Pärnu mnt 29, Pärnu mnt 31, Pärnu mnt 33 ja [[Peeter Süda tänav|Süda tänav]] 4. Algne Pärnu mnt 33 hoone lammutati pärast 1985. aastat ja ülejäänud majad 1990. aastatel. Pärnu mnt. 31 hoones<ref>[https://dea.digar.ee/article/eestisona/1942/12/28/26 Tallinna teateid. Vana-Pärnu apteek, Pärnu mnt. 31 (tel. 459-54)], Eesti Sõna, nr. 298, 28 detsember 1942</ref> tegutses 1882. aastast<ref>Piret Peensoo, [https://epl.delfi.ee/artikkel/50730896/vaike-parnu-apteek-kolis-lasnamae-nolvale Väike-Pärnu apteek kolis Lasnamäe nõlvale], Eesti Päevaleht, 21.09.1996</ref> [[Väike-Pärnu maantee]] nr. 21<ref>[https://dea.digar.ee/page/wabamaa/1930/09/26/9 Öövalve apteekides.], Waba Maa, nr. 225, 26 september 1930</ref>, 1859. aastal avatud<ref>[[Heino Gustavson]], [https://epl.delfi.ee/artikkel/50730979/kiri-uut-tallinna-apteekide-ajaloos Uut Tallinna apteekide ajaloos ], Eesti Päevaleht, 24.09.1996</ref> Vana-Pärnu apteek, algne proviisor Bernhard Linde<ref>[https://www.aripaev.ee/uudised/2007/09/11/parnu-maantee-puitmajade-paastetoodel Pärnu maantee puitmajade päästetöödel], Äripäev, 12. september 2007</ref> (1851–1910) apteek, kes oli esimene eesti soost apteegiomanik Tallinnas [[Pilt:EU-EE-TLN-Kesklinn-Tallinna Polütehnikum.JPG|pisi|[[Tallinna Polütehnikum]], Pärnu mnt 57a]] [[Pilt:Pärnu mnt - Liivalaia ristmik - panoramio.jpg|pisi|Pärnu mnt-[[Liivalaia tänav]]a ristmik, Tallinna Polütehnikumi hoone]] [[Fail:Tallinna Polütehnikum 001-vaade-koolihoonele.jpg|pisi|Aerofoto Pärnu maanteest [[Liivalaia tänav]]a ja [[Suur-Ameerika tänav]]a ristmikult]] [[Pilt:EU-EE-TLN-Kesklinn-Tallinna Ehituskool.JPG|pisi|[[Tallinna Ehituskool]], Pärnu maantee 62]] [[File:Delta Plaza - Pärnu maantee 141.jpg|pisi|Pärnu maantee 141, [[Delta Plaza]]]] *Pärnu maantee 35 asus 1917. aastal ehitatud<ref>[https://www.ehitusuudised.ee/uudised/2010/01/06/tallinn-tahab-muua-parnu-maantee-35-maad-6-8-miljoniga Tallinn tahab müüa Pärnu maantee 35 maad 6,8 miljoniga], www.ehitusuudised.ee, 6. jaanuar 2010</ref> kahekorruseline puuhoone (lammutatud) * [[Pärnu maantee 36 // Roosikrantsi 23|Pärnu mnt 36 // Roosikrantsi 23]]. Arhitekt [[Robert Natus]] (1936), kultuurimälestis nr 8202. Hoone esimesel korrusel äripinnad, kus tegutses ka kauplus [[Sakala (kauplus)|Sakala]] ja Roosa Krantsi kauplus) * Pärnu maantee 37 endine Argentiina restorani hoone * Elamu Pärnu maantee 38.<ref>[https://web.archive.org/web/20210130230507/http://www.archivesportaleurope.net/ead-display/-/ead/pl/aicode/EE-TLA/type/fa/id/TLA.R-1/dbid/C83727155/page/5 Majade natsionaliseerimistoimikud. Natsionaliseerimistoimik. TLA.R-1.6-I.98 Natsionaliseerimistoimik. Pärnu mnt. 38. August Kalmo, kinn. nr. 4730.], TLA.R-1..</ref> * Elamu Pärnu maantee 40.<ref>[https://web.archive.org/web/20210130230507/http://www.archivesportaleurope.net/ead-display/-/ead/pl/aicode/EE-TLA/type/fa/id/TLA.R-1/dbid/C83727155/page/5 Majade natsionaliseerimistoimikud. Natsionaliseerimistoimik. TLA.R-1.6-I.97 Pärnu mnt. 40. Egon Adams, Asta Nühtern, Senta Tomingas.], TLA.R-1.</ref>. [[Eesti NSV]] ajal tegutses hoone esimesel korrusel Ühendettevõtte Tõnismäe võileivabaar<ref name="erastatava" /> ja hiljem kauplus [[Piibeleht (kauplus)|Piibeleht]] * Pärnu maantee 41 (algselt [[Väike-Pärnu maantee]] 31) asus kuni 1944. aastani kino [[Kungla (kino)|Kungla]], mis hävis 1944. aasta [[Märtsipommitamine|märtsipommitamise]] tagajärjel<ref>Jaan Tamm, [http://kultuur.elu.ee/ke475_pommitamine.htm 60 aastat märtsipommitamisest. 50 aastat Haagi konventsioonist], Kultuur ja Elu 1/2004</ref> * Pärnu maantee 41, endine Tallinna töölisvõimla<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=photolibrary&action=view&id=12321 Maja Pärnu mnt 41, end. Töölisvõimla, kus 20. juunil 1940. a. toimus Tallinna tööliste esindajate koosolek], kultuurimälestiste riiklik register</ref> * Pärnu maantee 41a, [[Eesti Spordiselts Kalev|Eesti NSV Ametiühingute Spordiseltsi Kalev]] Kesknõukogu hoone ja [[Eesti Ametiühingute Keskliit|Ametiühingute Keskliidu]] hoone * Elamu Pärnu maantee 43. Algselt hoone [[Vaestepatuste tänav]] 1a ehitas saapakaupmees ja -tööstur Kirill Molodzov 1933. aasta paiku. Hoone arhitekt {{kas|V. Tretjakevitš}}/[[Boris Tšernov]].<ref>Leele Välja, OÜ Arhitektuuriväljad. [https://web.archive.org/web/20220212201904/https://www.tallinn.ee/kesklinna-linnaosa-uldplaneering/Tallinna-kesklinna-vaartuslikud-hooned Tallinna kesklinna väärtuslikud hooned]. Tallinn 2020, lk 37</ref> Põles 1944. aasta [[märtsipommitamine|märtsipommitamises]] seest tühjaks ja taastati pärast sõda * Elamu Pärnu maantee 43a hävines 1944. aasta [[märtsipommitamine|märtsipommitamises]]. Algselt [[Väike-Pärnu maantee|Väike-Pärnu mnt]] 33 // [[Vaestepatuste tänav]] 2,<ref name="0y3P0" /> hilisem aadress Pärnu maantee 43 * (Tõnismägi 11a asub [[Paul Keres]]e [[Paul Kerese monument|monument]], kultuurimälestis nr 2250)<ref name="xNlx8" /> * Pärnu maantee 44 // Tõnismägi 11a, kuuekorruseline äri- ja elamuhoone, mis külgneb Pärnu maantee, Tõnismäe ja [[Hariduse tänav]]aga<ref>Tiina Kaukvere, [https://www.ohtuleht.ee/477768/kavandatav-kerese-hoone-hirmutab-naabreid Kavandatav Kerese-hoone hirmutab naabreid], www.ohtuleht.ee, 22. mai 2012</ref> * Pärnu maantee 45, [[kino Kosmos]] (1962) * Pärnu maantee 50, [[Tallinna Tõnismäe Reaalkool]] * Pärnu maantee 57 // [[Liivalaia tänav|Liivalaia]] 2, [[Tallinna Polütehnikum]] * Pärnu maantee 59 asus [[Tallinna Mäetehnikum]]i, Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikumi, [[Tallinna Ülikool]]i ühiselamu (lammutati 2018. aastal, [[Tallinna Muusika- ja Balletikool]]i hoone<ref>[https://web.archive.org/web/20220101103028/https://www.hm.ee/et/tallinna-muusika-ja-balletikool Tallinna Muusika- ja Balletikool], www.hm.ee</ref> * Pärnu maantee 62, [[Tallinna Tehnikakõrgkool]] 1961. aastast [[Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikum]]i (TEMT), enne seda [[Tallinna Mäetehnikum]]i hoone * Pärnu maantee 66, asub 1962. aastal ehitatud viiekorruseline kortermaja, äripindadega esimesel korrusel (algselt [[Eesti NSV]] ajal [[Tallinna I Toidukaubastu]] kauplus [[Tempo (kauplus)|Tempo]]<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/28792 Erastatavate toidukaupluste nimekiri], Eesti Vabariigi Valitsuse korraldus 26.septembrist 1991.a. nr.342-k., Riigi Teataja</ref>) * Pärnu maantee 67, [[Tallinna Perekonnaseisuamet]]i hoone, alates 1982. aastast. 1956. aastast tegutses hoones Tallinna Linna Kiirabi Jaam ja [[Tallinna Tõnismäe Haigla]] Kiirabijaam. [[Tallinna Kiirabihaigla|Tallinna Kiirabi]]haigla Kiirabijaama uus hoone [[Retke tee]] 1 valmis 1976. aastal, kuid aadressile Pärnu mnt 67 asutati 1. detsembril 1977 kiirabijaama filiaal.<ref>[https://tems.ee/kiirabist/ajalugu/ Tallinna Kiirabi], (vaadatud 07.05.2023)</ref> Maja interjöörid tervikuna on kultuurimälestis nr 2203.<ref name="OIby3" /> Arhitektid [[Nikolai Vassiljev|N. Vassiljev]] ja [[Aleksei Bubõr|A. Bubõr]] (1910), ehitatud ja kuulus mööblivabrikant [[Martin Christian Luther]]ile, kultuurimälestis nr 3119<ref name="v3mIV" /> * Pärnu maantee 67A, [[Ajakirjandusmaja]] *Pärnu maantee 68 // [[Uue Maailma tänav|Uue Maailma]] 19, korterelamu, mille esimesel korrusel äripinnad * Pärnu maantee 69B, Baltic Panel Group OÜ (endine [[Lutheri vabrik|Tallinna Vineeri- ja Mööblikombinaat]]) * Pärnu maantee 71, [[Tallinna Ühisgümnaasium]] * Pärnu maantee 76, asub 1963. aastal ehitatud [[Tüüpprojekt 1-317А-15М|tüüpprojekti 1-317А-15М]] järgi ehitatud viiekorruseline kortermaja, äripindadega esimesel korrusel * Pärnu maantee 80, tüüpprojekti järgi ehitatud korterelamu * Pärnu maantee 82, tüüpprojekti järgi ehitatud korterelamu, mille esimesel korrusel äripinnad (algselt kauplus [[Pärnu (kauplus)|Pärnu]]) * Pärnu maantee 94, asus neljakorruseline kortermaja, mis lammutati 1982. aastal seoses [[Pärnu maantee viadukt]]i uuendamisega. * Pärnu maantee 96, asus 1937. aastal ehitatud Liisa Borni maja, milles [[Eesti NSV]] ajal tegutses [[Teeninduskombinaat "Kiir"|Teeninduskombinaadi "Kiir"]] [[Koidu saun|saun nr. 8]] ehk Koidu saun, arhitekt [[Eugen Sacharias]]. Hoone lammutati 1982. aastal seoses [[Pärnu maantee viadukt]]i uuendamisega. * [[Pärnu maantee viadukt]] * Pärnu maantee 102, [[Diakonisside Asutis]]e hoonekompleks. Algselt Suur Pärnu maantee 50 *Pärnu maantee 102b, 2015. aastal valminud neljast korrusest koosnev büroo- ja teenindushoone, kus tegutseb ka [[YIT Ehitus]] AS *Pärnu maantee 102c, büroohoone, kus tegutseb ka [[Eesti Olümpiakomitee]] * Pärnu maantee 104a, 1977. aastal ehitatud Tallinna Vabariikliku IV Haigla hoone. Praegu [[Ida-Tallinna Keskhaigla]] Magdaleena üksus, A-korpus. * Pärnu maantee 104b, 1977. aastal ehitatud Tallinna Vabariikliku IV Haigla hoone. Praegu [[Ida-Tallinna Keskhaigla]] Magdaleena üksus, B-korpus, Taastusravikliinik, Kirurgiakliinik, Sisekliinik. * Pärnu maantee 104c, 1977. aastal ehitatud Tallinna Vabariikliku IV Haigla hoone. Praegu [[Ida-Tallinna Keskhaigla]] Magdaleena üksus, C-korpus, Radioloogiakeskus. * Pärnu maantee 104d, 1977. aastal ehitatud Tallinna Vabariikliku IV Haigla hoone. Praegu [[Ida-Tallinna Keskhaigla]] Magdaleena üksus, D-korpus, Polikliinik. Raviasutuse endised nimetused: 1940–1946 Tallinna Sisehaiguste Haigla, 1946–1954 Eriotstarbeline Haigla, 1954–1989 Tallinna Vabariiklik Neljas Haigla, 1989–1992 Eesti NSV Tervishoiuministeeriumi Vabariiklik Neljas Haigla, 1993–1994 Magdaleena Haigla, 1994–2001 Tallinna Magdaleena Haigla<ref>[https://www.ra.ee/arhiiviregister/index.php?act=detail&id=1968667&liik=ar&nimetus=&moodustaja=&andmeandja=Haigla&tahis=&alg1=&alg2=&lp1=&lp2=&page_size=20&page=4&rows=82&nocache=1653537816 Tallinna Magdaleena Haigla Arhiiv], Rahvusarhiiv, Arhiiviregister</ref>. * Pärnu maantee 105, büroohoone, endine [[AS Äripäev]]a toimetuse hoone * Pärnu maantee 107, viiekorruseline tüüpprojekti järgi ehitatud korterelamu, mille esimesel korrusel äripinnad (algselt kauplus [[Paide (kauplus)|Paide]]) *Pärnu maantee 110, 15-korruseline 2006. aastal ehitatud korterelamu, mille esimesel korrusel äripinnad * Pärnu maantee 113, [[Pärnu maantee viadukt]]i juurde kavandatakse 13-korruselise kõrghoone ehitamist, maja valmib 2022. aasta varakevadel.<ref>[https://www.err.ee/1133170/tallinnas-kerkib-parnu-maantee-viadukti-juurde-13-korrusega-korghoone Tallinnas kerkib Pärnu maantee viadukti juurde 13 korrusega kõrghoone], www.err.ee, 10.09.2020</ref> *Pärnu maantee 120 asus Tallinna tuletõrjebrigaadi Lõuna tuletõrjedivisjoni pritsimaja * Pärnu maantee 123, 1956. aastal ehitatud neljakorruseline kivist elamu ja kinnistul ka endine [[Tallinna Diakonisside Selts]]i [[Diakonisside lasteaed|Diakonisside lasteaia]] hoone. Šveitsi stiilis puitpitsvilla on projekteerinud Tallinnas tuntud arhitekt [[Nikolai Thamm vanem]] 1882. aastal.<ref name="KRR_27915">{{kultuurimälestis|27915|Puithoone (Diakonisside lasteaed)}} (vaadatud 26.12.2020)</ref> [[Eesti NSV]] aja lõpus tegutses hoones [[NSV Liidu relvajõud]]ude [[Tšaika (hotell)|hotell Tšaika]], 1994. aastal nimetati asutus ümber Sõdurikoduks. * Pärnu maantee 123a, 125, 125a, 1960. aastal [[tüüpprojekt 1-432|tüüpprojekti 1-432]] järgi ehitatud neljakorruselised korterelamud * Pärnu maantee 132 (algne aadress oli [[Suur-Pärnu maantee]] 78), trükikoja Aldus maja. 1932. aastal [[Eugen Habermann]]i projekteeritud hoones asus algselt [[Juhan Susi]] nahaparkimise tööstus,<ref name="tallinna-k">Leele Välja, OÜ Arhitektuuriväljad. [https://web.archive.org/web/20220212201904/https://www.tallinn.ee/kesklinna-linnaosa-uldplaneering/Tallinna-kesklinna-vaartuslikud-hooned Tallinna kesklinna väärtuslikud hooned]. Tallinn 2020, lk 16</ref> [[Nahaparkimisevabrik Linda]] ja hiljem [[Riidevabrik Keila]] tsehh<ref>[http://maaleht.delfi.ee/news/eestielu/arhiiv/pika-hermanni-esimese-trikoloori-lipukangad-varviti-keilas?id=65613776 Pika Hermanni esimese trikoloori lipukangad värviti Keilas], Keila Leht, 02.02.2013,</ref> * Pärnu maantee 137 // [[Saku tänav|Saku tn]] 2 // [[Kohila tänav|Kohila tn]] 1, endine [[ETKVL]] Tootmiskoondise Kooperaator peahoone. Kogu kvartal kuulus ETKVL-ile. * Pärnu maantee 138 asus AS [[Eesti Tuletikumonopol]]i vabriku hoone [[Fail:Politseiameti hoone 01.jpg|pisi|[[Politsei- ja Piirivalveamet]]i ja [[Põhja Prefektuur]]i hoone, Pärnu maantee 139]] * Pärnu maantee 139, [[Politsei- ja Piirivalveamet]]i ja [[Põhja Prefektuur]]i hoone. Algselt kondiitritoodete vabriku Kalev 1958. aastal valminud hoone, arhitekt - Leningradi Pišepromprojekti arhitekt P. Sergejev. *Pärnu maantee 139c asus metallitöötlusettevõtte [[Vasar (ettevõte)|Vasar]] tootmishoone. * Pärnu maantee 139e asus 1962. aastal valminud [[Tallinna Piimatoodete Kombinaat|Tallinna Piimatoodete Kombinaadi]] hoone<ref>[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/ak-filmikroonika-1958-1991-uus-piimakombinaat-tallinnas UUS PIIMAKOMBINAAT TALLINNAS], err.ee, 24. juuni 1961</ref> * Pärnu maantee 139f, Isku Mööbli AS, * Pärnu maantee 141, [[Delta Plaza]], * Pärnu maantee 141A, [[Neste]] Järve A24 tankla, * Pärnu maantee 142, [[Donte Ärikeskus]]. Kinnistul<ref name="tallinna-k" /> tegutses kuni 1958. aastani [[Tallinna Tuletikuvabrik]], siis [[Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu]] Masinaehituse Valitsuse käskkirjaga asutati samades ruumides Pärnu mnt 142 [[Tallinna Pooljuhttakistite Tehas]], 1959. aastast Hans Pöögelmanni nimeline Tallinna Raadiotehnika Tehas. * Pärnu maantee 143, Järve mets * Casino Grand Prix * Pärnu maantee 146, AS Lukukoda * Pärnu maantee 154, [[ARS Kunstilinnak]].<ref>[[Reet Varblane]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/kunstilinnak-mitte-meelelahutuskeskus/ Kunstilinnak, mitte meelelahutuskeskus], www.sirp.ee, 19.10.2018</ref> Algne Eesti NSV Kunstifondi Tallinna Kombinaat Ars. * Pärnu maantee 158, [[Estconde Ärikeskus]], AS [[Andmevara]] * Pärnu maantee 160 asub 1952. aastal valminud algne Dünamo suusavabriku hoone * Pärnu maantee 162, [[Tallinna Ehituskool]] [[Kristiine linnaosa]]s: * Pärnu maantee 186, [[Väike-Järve ärimaja]] ja [[Väike-Järve keskus]]<ref>[https://silikaatgrupp.ee/unikaalne-kaubandus-ja-arikeskuse-vaike-jarve-avas-uksed/ Unikaalne kaubandus- ja ärikeskus, Väike-Järve, avas uksed], silikaatgrupp.ee, 06 / 03 / 2020</ref> * Pärnu maantee 232, 1979. aastal ehitatud büroo- ja ärihooned, [[Amserv Auto]] AS [[Nõmme linnaosa]]s: [[Pilt:Pärnu mnt Nõmmel.jpg|thumb|Vaade Pärnu maanteele [[Nõmme linnaosa|Nõmme]] keskusest [[Hiiu]] suunas]] * Pärnu maantee 223, [[Jehoova tunnistajad Eestis|Jehoova tunnistajate]] Nõmme kuningriigisaal<ref>[https://dea.digar.ee/article/nommesonumid/2012/08/10/14 Nõmme Jehoova tunnistajad ühendavad erineva staatusega inimesi] , Nõmme Sõnumid, nr. 16, 10 august 2012</ref> * Pärnu maantee 238, Järve [[Selver]], <!-- Tootmiskoondis Silikaat http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=8683&pid=64425#pid64425 !--> * Pärnu maantee 240, Feenoks AS (alkohoolsete jookide kauplus). [[Silikaadi saun]]ahoone, Pärnu mnt 240, arhitekt oli nõmmelane [[Friedrich Wendach]]. Silikaadi saun avati 1938. aasta märtsis. Saun projekteeriti 50 inimesele, saunas oli ka neli numbrisauna (vannituba). Oli veel rooma saun ja aurukapp, saunas oli avar leiliruum lavaga, lisaks veel einelauaruum. [[Eesti NSV]] ajal tegutses Pärnu maantee 240 [[Teeninduskombinaat "Kiir"|Teeninduskombinaadi "Kiir"]] [[Silikaadi saun|saun nr. 9]]. Nüüdseks on Silikaadi saun oma töö ammugi lõpetanud.<ref>[https://dea.digar.ee/page/videvik/2007/03/29/8 NÕMME SAUNAD], Videvik, nr. 13/14, 29 märts 2007</ref> * Pärnu maantee 281, [[Nõmme keskus]] – Nõmme Comarket (algne [[Nõmme (restoran)|Nõmme restoran]]) * Pärnu maantee 288b, [[Rahumäe jaamahoone]] * Pärnu maantee 296, Renott Kivi OÜ, "Kivihoov" * Pärnu maantee 325, [[Hiiu Pubi]], (algne [[Hiiu (kauplus)|Hiiu kaupluse]] hoone) * Pärnu maantee 326, [[Nõmme linnaapteek]] * Pärnu maantee 326, [[Sangaste telliskivivabrik]]u omanike vendade Jakob ja Karl Kahro [[Kahro maja]] (1931–1933), kunagise kino [[Victoria Palace]] / [[Võit (kino)|Võit]] hoone. Arhitekt [[Friedrich Herbert Wendach]] / [[Edgar Velbri]], [[Pappa Pizza]] * Pärnu maantee 328, Kahro maja äri- ja eluhoone Pärnu mnt 328. Arhitekt [[Friedrich Herbert Wendach]] / Edgar Velbri (1936) *Pärnu maantee 370, toitlustusasutus, kus Eesti NSV ajal asus õllebaar<ref>[[Hannes Rumm]], [https://epl.delfi.ee/artikkel/50800833/eesti-nsv-ametitelefonid Eesti NSV ametitelefonid ], epl.delfi.ee, 26.03.2001</ref>, hiljem [[Hiiu Õlletuba]] * Pärnu maantee 421/1, kauplusehoone, algne [[Pääsküla (kauplus)|Pääsküla kauplus]] * Pärnu maantee 434, kauplusehoone, algne [[Laane (kauplus)|Laane kauplus]] * Pärnu maantee 453, [[Nõukogude armee Eestis|Nõukogude armee]] sõjaväelastele ehitatud paneeltornelamu * Pärnu maantee 453E, [[Neste]] Laagri A24 * Pärnu maantee 453E, Laagri [[Säästumarket]] * Pärnu maantee 480a, [[Pääsküla raamatukogu]] * Pärnu maantee 492, [[Peetri aedlinna kõrgemate ametnike elamu]] * Pärnu maantee 499, CD100 Muusikapood * Pärnu maantee 558a, Laagri [[Maksimarket]] == Galerii == <gallery> Pilt:Pärnu maantee, 4.JPG|Pärnu mnt 4 Pilt:Pärnu maantee, 6.JPG|Pärnu mnt 6, [[Urla maja]] Pärnu maantee 7, Tallinn.jpg|Pärnu maantee 7 Pilt:Pärnu maantee 8, Tallinn.JPG|Pärnu mnt 8, [[Heili maja]] Pilt:Pärnu maantee 9, Tallinn.JPG|Pärnu mnt 9 PPP Kesklinna PO.JPG|Pärnu mnt 11 Pärnu mnt.11 - panoramio.jpg|Pärnu mnt 13, Tallinna Inglise Kolledži spordihoone Pilt:Inglise Kolledž 2009.jpg|[[Tallinna Inglise Kolledž]]i hoone Pärnu maantee poolne külg Pilt:Kawe Plaza 30Sep2008.jpg|[[Kawe Plaza]], Pärnu mnt 15 Pilt:Pärnu mnt 18 Ärimaja.jpg|Pärnu mnt 18 Ärimaja Tallinn, Kawe keldri hoone kelder ja fassaadid.jpg|Pärnu mnt 22, Kawe keldri hoone kelder ja fassaadid 2011. aastal Pilt:Elamu Pärnu mnt 23, 1934. a..JPG|Elamu Pärnu mnt 23, ehitatud 1934. aastal File:Junction of Parnu mnt and Peeter Suda tn in Kesklinn Tallinn 3 June 2021.jpg|Elamu Pärnu mnt 27 Pilt:Tallinn, elu- ja ärihoone Pärnu mnt 28, 1937.jpg|Elamu Pärnu mnt 28 Pilt:E.Jacoby - Pärnu 30 - 1936.JPG|Pärnu mnt 30 Pilt:Pärnu Maantee. Sakala building, May 1996.jpg|Pärnu mnt 36 ja 32 vasakul ja 27 valge hoone taamal (1996) Pilt:Pärnu maantee 41a.jpg|Pärnu mnt 41a Tallinn, Estonia (7954558662).jpg|Pärnu mnt 43 Pilt:Tallinn engineering college.jpg|[[Tallinna Tehnikakõrgkool]]i hoone, Pärnu mnt 62 Pilt:Elamu Pärnu mnt.67, 1909-1910.a.,1945.a.,1982.a.A..jpg|Pärnu mnt 67, [[Tallinna Perekonnaseisuamet]]i hoone Pilt:Tallinn Veerenni2.jpg|[[Lutheri vabrik]]u hoone, Pärnu mnt 69 Pilt:EU-EE-Tallinn-Kesklinn-Vineeri.JPG|Pärnu mnt 82 ja ristmik [[Vineeri tänav]]aga Pilt:Magdaleena polikliinik.JPG|Magdaleena polikliinik, Pärnu mnt 104 Pilt:Äripäeva maja.JPG|Äripäeva maja, Pärnu mnt 105 Pilt:Ärihoone Talinas.JPG|[[Osten Tor]] Pärnu mnt 110 Tallinn, Pärnu mnt 123 (Diakonisside lasteaed) (1).jpg|[[Diakonisside Asutis]]e lasteaed, Pärnu mnt 123 File:2014 tram tracks replacement in Tallinn 045.JPG|Pärnu mnt. 146 hoone File:Järve Keskus.JPG|[[Järve Keskus]], Pärnu mnt 238 Pilt:Elamu Pärnu mnt 318- Idakaare 1-1.jpg|Pärnu mnt 318 Pilt:Elamu Pärnu mnt 322 1.jpg|Pärnu mnt 322 Pilt:Kahrode kinomaja 5.jpg|Kinomaja Nõmme keskuses, Pärnu mnt 326 Pilt:Kahrode maja.jpg|Pärnu mnt 328 Pilt:Hiiu Õlletuba 2008.jpg|[[Hiiu Õlletuba]], Pärnu mnt 370 Pilt:Trammirööbaste vahetus Pärnu mnt-l.IMG 4029.JPG|Trammirööbaste vahetus Tallinnas Pärnu maanteel (suvi 2014) </gallery> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="75Oiy">Siiamaale [[Ekspresskataloog]] [[2005]], lk. 33. Tallinna kaart mõõtkavas 1:7600</ref> <ref name="bIg0Y">Eelmisest viitest siiamaale Ekspresskataloog 2005, lk. 35. Tallinna kaart müütkavas 1:23 000</ref> <ref name="K6BNV">Eelmisest viitest siiamaale Ekspresskataloog 2005, lk. 39. Tallinna kaart mõõtkavas 1:23 000</ref> <ref name="Bxj02">Eelmisest viitest siiamaale Ekspresskataloog 2005, lk. 38. Tallinna kaart mõõtkavas 1:23 000</ref> <ref name="OH9DR">{{kultuurimälestis|3118|3118 Tallinna Saksa Teatri hoone, 1908–1910.a.}}</ref> <ref name="QBkj8">{{kultuurimälestis|3055|3055 Elamu Pärnu mnt.6 äriruumidega, 1932–1933.a.}}</ref> <ref name="dlB7C">[[Jaak Urmet]], "Saarineni maja" (Baltek Arendus 2013), ISBN 9789949330614</ref> <ref name="LYIS0">[http://www.saarinenimaja.ee/ Saarineni maja koduleht]</ref> <ref name="J3XZR">{{kultuurimälestis|3056|3056 Elamu Pärnu mnt. 10 äriruumide ja siseõuedega, 1911–1912.a.}}</ref> <ref name="ljjSr">{{kultuurimälestis|1068|Koolihoone , 1916. a. ja Tallinna Tütarlaste Kommertsgümnaasiumi hoone}}</ref> <ref name="0KHSn">{{kultuurimälestis|8530|8530 Elamu Pärnu mnt. 20, 1938. a.}}</ref> <ref name="9eugh">{{kultuurimälestis|8531|8531 Elamu Pärnu mnt. 23, 1934. a.}}</ref> <ref name="UeujJ">{{kultuurimälestis|8532|8532 Elu- ja ärihoone Pärnu mnt. 26, 1935. a.}}</ref> <ref name="XtVjY">{{kultuurimälestis|8533|8533 Elu- ja ärihoone Pärnu mnt. 28, 1937. a.}}</ref> <ref name="jIaHU">{{kultuurimälestis|8534|8534 Elu- ja ärihoone Pärnu mnt. 30, 1936. a.}}</ref> <ref name="e211Z">{{kultuurimälestis|8535|8535 Elu- ja ärihoone Pärnu mnt. 32, 1937. a.}}</ref> <ref name="0y3P0">[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=5028&knr=1289&hpr=&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=&asustus_yksus=&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing=&_xr=eNotiFsKgCAQRfcyG6gxCbuuZigxKYR8fIV7L6mv8xAw7oDRCvQnGTyDjhBjyKVuQ3aS1p3eP707pm4axMosXRl0%252FeROAzol%252Bire9VQgV8i29gB1Vx7c Kinnistu detailandmed Kinnistu nr. 1289]</ref> <ref name="xNlx8">{{kultuurimälestis|2250|2250 P. Kerese monument, E. Väli, arh. H. Kreis ja A. Siim, 1991 (pronks, graniit)}}</ref> <ref name="OIby3">{{kultuurimälestis|2203|2203 Maja interjöörid tervikuna, L. Zaporozets, S. Uusbek, 1982}}</ref> <ref name="v3mIV">{{kultuurimälestis|3119|3119 Elamu Pärnu mnt.67, 1909–1910.a., 1945.a., 1982.a.}}</ref> <ref name="05yPp">[http://www.nlib.ee/index.php?id=17178 Ajarännak Tallinna plaanidel]</ref> <ref name="NI3FD">{{netiviide | url = http://www.scribd.com/doc/13417106/teeleht51| pealkiri = Pärnu maantee vanadel sarase kaartidel| autor = Tõnu Raid| väljaanne = Teeleht nr. 3 (51)| aeg = 2007}}</ref> }} == Kirjandus == * [http://www.tallinnapostimees.ee/?id=71377 Austria firma tahab Tallinna südalinna rajada üle poole miljardi maksva ärihoone] Postimees 22.01.2009 * [http://www.tallinnapostimees.ee/?id=46424 Lincona põrandakeskuses tuli lagedale nõukogudeaegne fresko] – Postimees, 5. november 2008. * [http://www.tallinnapostimees.ee/?id=35537 Pärnu maantee äärde tuleb kaheksast majast koosnev büroolinnak] – Postimees, 23. september 2008. * [http://www.tallinnapostimees.ee/?id=26919&redir Veerenni asumi süda oli Lutheri vabrik] – Postimees, august, 2008. * [https://www.ohtuleht.ee/12038 Tallinna Osten Tori pooliku ärikeskuse ehitus jätkub], SL Õhtuleht, 4. november 1997. == Välislingid == {{commonskat|Pärnu maantee (Tallinn)}} * [[Rivo Bernotas]], [[Keiti Randoja]], [[Andres Tvauri]], [http://novaator.err.ee/v/yhiskond/46ad1e86-ada8-4957-8d28-0505899a0efa/aasta-leid-arheoloogias-keskaegne-veejuhe-ja-adrajaljed-tallinna-kesklinnas Aasta leid arheoloogias: keskaegne veejuhe ja adrajäljed Tallinna kesklinnas], err.ee, 10. jaanuar 2017 * 26.juuli 2018 11:06, Indrek Tark, [http://m.delfi.ee/eesti/article.php?id=83163511 Tallinnas Pärnu maantee ääres avastati arheoloogiliste väljakaevamiste käigus rootsiaegne garnisonikalmistu], delfi.ee {{Hiiu asumi tänavad}} {{Järve asumi tänavad}} {{Kitseküla asumi tänavad}} {{Kivimäe asumi tänavad}} {{Pääsküla asumi tänavad}} {{Südalinna asumi tänavad}} {{Tatari asumi tänavad}} {{Uue Maailma asumi tänavad}} {{Vanalinna asumi tänavad}} {{Veerenni asumi tänavad}} [[Kategooria:Nõmme linnaosa tänavad]] [[Kategooria:Kesklinna linnaosa tänavad]] [[Kategooria:Kristiine linnaosa tänavad]] i453oov7s1mgow3ebhouuz7mpw4h0wf 7214080 7214070 2026-08-14T11:13:55Z NOSSER 8097 /* Hoonestus */ 7214080 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|on Tallinna tänavast; tänavate kohta teistes asulates vaata [[Pärnu maantee (täpsustus)]]}} {{toimeta}} {{teekaart}} [[Pilt:Viru ring Tallinna kesklinnas.jpg|thumb|[[Viru ring]] ja vaade Pärnu maanteele Tallinna kesklinnas]] [[Pilt:AM N06046.jpg|thumb|Vaade Pärnu maantee algusele ja Musumäele (1930. aastate foto)]] [[Pilt:Tallinn tramway - Tatra KT4SU tram nr 112, May 1996.jpg|pisi|Pärnu maantee algus, 1996]] [[File:Pärnu maantee 3.jpg|thumb|Kohvikuhoone, Pärnu mnt 3]] [[Fail:Teatro Dramático de Estonia, Tallinn, Estonia, 2012-08-05, DD 01.JPG|pisi|Vaade üle Pärnu maantee Eesti Draamateatri hoonele Pärnu mnt 5]] '''Pärnu maantee''' on kohalik tee ([[tänav]]) [[Tallinn]]as. Pärnu maantee algab Tallinna kesklinnast [[Viru väljak]]ult, suundub mööda [[Vabaduse väljak]]ust ja ristub [[Estonia puiestee]]ga. Seejärel möödub see [[Kino Kosmos|kinost Kosmos]] ning kulgeb üle [[Liivalaia tänav|Liivalaia]] ja [[Suur-Ameerika tänav]]a ristmiku. Seejärel möödub [[Tallinna Ühisgümnaasium]]ist ja ületab [[Pärnu maantee viadukt|viadukti]], mille alla jääb [[raudtee]]. Pärast seda jäävad tee äärde [[Magdaleena haigla]] ja [[Eesti Loto]] peahoone. Edasi möödub maantee endisest [[AS Kalev|Kalevi kompvekivabrikust]] ja praegusest [[Eesti Politsei]] peamajast. Siis ületab ta [[Tammsaare tee]] ning jõuab [[Järve (Tallinn)|Järveni]], kus möödub Järve [[Selver|Selverist]] ja suundub raudtee kõrval [[Nõmme]]le. Pärast raudtee ületamist jõuab Pärnu maantee [[Nõmme keskus]]eni ja [[Turu plats]]i ristmikuni. Sealt pöörab tee vasakule ning kulgeb taas raudtee kõrval, kuni ületab [[Pääsküla]]s raudtee ja ristub [[Vabaduse puiestee (Tallinn)|Vabaduse puiesteega]]. Pärnu maantee lõpeb Tallinna linna piiril. Pärnu maantee läbib kolme linnaosa: [[Kesklinna linnaosa|Kesklinn]], [[Kristiine linnaosa|Kristiine]] ja [[Nõmme linnaosa|Nõmme]], ning neljateist [[asum]]it: [[Vanalinna asum|Vanalinn]], [[Südalinna asum|Südalinn]], [[Tatari asum|Tatari]], [[Tõnismäe asum|Tõnismäe]], [[Uus Maailm (Tallinn)|Uus Maailm]], [[Veerenni asum|Veerenni]], [[Kitseküla (Tallinn)|Kitseküla]], [[Järve asum|Järve]], [[Liiva asum|Liiva]], [[Rahumäe asum|Rahumäe]], [[Nõmme asum|Nõmme]], [[Hiiu asum|Hiiu]], [[Kivimäe asum|Kivimäe]] ja [[Pääsküla asum|Pääsküla]]. Tänav kattub samanimelise aadressiobjektiga (liikluspind), mis erinevalt tänavast ulatub linnast välja [[Saku–Laagri tee]]ni [[Laagri]] alevikus. Ühtlasi kattub tänav kahel lõigul (ristumiseni [[Männiku tee]]ga ja enne linnapiiri) [[Tallinna–Pärnu–Ikla maantee]]ga. == Ajalugu == [[File:Tallinna linnaplaan, 1876.png|pisi|Tallinna linnaplaan 1876. aastast]] Pärnu maantee äärsel alal [[Kosmos (kino)|Kosmose kino]] taga avastati 2022. aasta väljakaevamistel neli [[Eesti viikingiaeg|viikingiaegset]] tuleaset. See oli esimene [[Tallinna ajalugu#Varakeskaeg|viikingiaegne leid Tallinnas]].<ref>[[Üllar Luup]], [https://pealinn.ee/2022/05/03/tonismael-tuli-valja-viikingiaegne-laagriplats/ Tõnismäel tuli välja viikingiaegne laagriplats]{{Kõdulink|aeg=juuli 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, pealinn.ee, 03. mai 2022</ref> [[Tallinna vanalinn]]ast [[Pärnu]]sse ja [[Läänemaa]]le suunduv tee oli üks vanemaid Tallinnas. [[Tallinnas linnainsener]]i ja [[fortifikatsioon]]iinsenerina tegutsenud Heinrich Julius Woltemate poolt 1680. aastal valminud esimeselt [[Tallinna linnasaras|Tallinna linna]][[saras]]e plaanilt võib välja lugeda paljude lõunasse suunduvate teeharude olemasolu. [[Samuel Waxelberg]]i Tallinna sarase kaart<ref name="05yPp" /> näitab samuti, et [[17. sajand Eestis|17. sajandi]] viimastel kümnenditel kulges Tallinnast lõunasse suunduv tee mitmes harus peaaegu samal joonel tänase Pärnu maanteega. Sama situatsiooni esitab ka [[Tallinna linnaarhiiv]]is säilitatav [[Tallinna gümnaasium]]i matemaatika ja õigusteaduse professori<ref>Johann Gottlieb Biedermann, Altes und Neues von Schulsachen. Erster Theil, Halle 1752, [https://books.google.de/books?id=v83eupFk5HQC&pg=PA281#v=onepage&q&f=false seite 281]</ref> [[Heinrich Julius Woltemate]] (1651–1696<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Voltemat_nr_1593 Henrik Julius Voltemat, född 1651, Juris och matheseos professor vid gymnasiet i Reval 1677. Död 1696], Voltemat_nr 1593, www.adelsvapen.com</ref>) teine kaart 1689. aastast.<ref name="NI3FD" /> Ajalooline Pärnu maantee kulges mööda praegust [[Tondi tänav]]at, suundus [[Rahumäe tee]]lahkme juurest üle [[Tondi liivik]]ute ning tõusis [[Rahumäe kalmistu]] taga mäkke. Edasi kulges piir mööda praegust [[Vana-Pärnu maantee]]d kuni Nõmme [[Turu plats|turuplatsini]].<ref>[[Robert Nerman]]. [http://tallinncity.postimees.ee/1620737/iidse-tondi-tanava-umbrus-kasvas-suurejooneliseks-linnaosaks "Iidse Tondi tänava ümbrus kasvas suurejooneliseks linnaosaks"] Postimees, 19. jaanuar 2007</ref> Praegune Tondi tee oli kaua aega üheks Pärnu maantee raskemini läbitavaks lõiguks, kuni 19. sajandi teisel poolel alustati ulatuslikke metsastamis- ja kuivendustöid, paranesid ka liiklusolud. [[19. sajand Eestis|19. sajandi]] lõpul õgvendati Tondi teed sellisena, et [[Dunteni mõis|Tondi mõisa]] peahoone jäi ühele poole teed ja majandushooned teisele poole. Tondi mõisast [[Rahumäe]] poole jääv tee kandis tollal Vana Pärnu [[postimaantee]] nime.<ref>Robert Nerman: [https://www.postimees.ee/1702911/tondil-oli-enne-kasarmute-rajamist-aastasadu-suvemois Tondil oli enne kasarmute rajamist aastasadu suvemõis], Postimees 14.09.2007</ref> [[File:TLA 149 6 3 leht 1 plaan Situationsplan der Stadt Reval 1885.png|pisi|left|Tallinna linnaplaan 1885. aastast]] 1887. aastal avati praeguse [[Liivalaia tänav]]a ja Suur-Pärnu maantee nurgal [[Kosmos (kino)|Kosmose kino]] ees oleva haljasala kohal [[Tallinna Evangeeliumi Selts]]i [[hoolekandeasutus]] nimega [[Magdaleenium]]<ref>[https://web.archive.org/web/20240519091753/https://pealinn.ee/2008/12/08/kui-vaene-elas-haigega-koos-ja-toetus-tuli-tagasi-maksta/ Kui vaene elas haigega koos ja toetus tuli tagasi maksta], Pealinn, 8. detsember 2008</ref>, kus püüti prostituute korralikku ellu tagasi juhtida. [[File:Pharuse kaart Tallinna linnast, 1910.png|pisi|left|Tallinna linnaplaan 1910. aastast]] [[File:Kl. Rosenkranz.png|pisi|[[Väike-Roosikrantsi tänav]] ja [[Väike-Pärnu maantee]]]] Veel [[20. sajand]]i alguses kandis tänapäevase Pärnu maantee [[Vene turg|Vene turu]] ja [[Vabaduse väljak|Peetri platsi]] vaheline lõik nime [[Jaani tänav (Tallinn)|Jaani tänav]], praeguse Pärnu maantee lõigul [[Vabaduse väljak]]ust kuni praeguse [[Sakala tänav]]a ristini kulges ülikitsas [[Väike-Roosikrantsi tänav]] (''Kleine Rosenkranz-Straße''), mis oli tähistanud praegust Pärnu mnt 14–32 lõiku ning [[Peeter Süda tänav]]a ja Tõnismäe tänava ning [[Vaestepatuste tänav]]a vaheline lõik nime Väike-Pärnu maantee. [[22. jaanuar]]il [[1936]] liideti Väike-Tartu maantee ja [[Väike-Pärnu maantee]] ning nimetati ümber [[Sakala maantee]]ks (hilisem Sakala tänav). Pärnu maantee 8, Adolf Steinmanni kinnistul asus aastatel 1922–1936, arhitektide [[Herbert Johanson]]i ja [[Eugen Habermann]]i projekteeritud kiviseinte, plekk-katuse ja suurte vitriinakendega kauplusehoone. Majas tegutsesid B. Michelson ja Ko. koloniaalkauplus ning 1932. aastast E. Wildtagi kauplus. Aastatel 1936–1937 ehitati kauplusehoone asemele arhitekt [[Eugen Sacharias]]e projekti järgi seitsmekorruseline äri- ja büroopindadega kortermaja, Pärnu maantee 8. === Suur-Pärnu ja Väike-Pärnu maantee === 1936. aastast, hakkasid kesklinna suunduv Suur-Pärnu maantee ja osa Väike-Pärnu maanteest kandma Pärnu maantee nime<ref>Robert Nerman, [https://www.postimees.ee/1724825/parnu-maantee-haritlaslinnaosa-kaunistasid-rikkalikud-iluaiad Pärnu maantee haritlaslinnaosa kaunistasid rikkalikud iluaiad], Postimees, 9. november 2007</ref>. Seni oli [[Tõnismäe]]lt lõuna suunas suunduv tee kandnud nimetust [[Suur-Pärnu maantee]]. Suur-Pärnu ja osa [[Väike-Pärnu maantee]]st hakkasid kandma Pärnu maantee nime. 1930. aastate teisel poolel töötas [[Tallinna Linnavalitsus]] välja uued linnaarenduse põhimõtted, kuna tänavad omasid ilmelt ebaühtlast, isegi korratut kuju, kuna üksteise kõrvale on ehitatud väga erineva kõrgusega hooneid. Et seda tulevikus vältida ja anda ehitustegevusele vastav suund, töötas Tallinna linnavalitsus välja peatänavate ruumilise mõju kujundamise projektid, määrates kindlaks ehitatavate hoonete kõrgused. Selle kava kohaselt tuli ehitada [[Vabaduse väljak]]u ja Vene turu ümbrusse kuue- ja seitsmekorruselised majad; [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maanteele]], [[Suur-Tartu maantee]]le, [[Paldiski maantee]] algusse, [[Mere puiestee]]le, [[Estonia puiestee]]le ja [[Vabaduse puiestee (Tallinn)|Vabaduse puiesteele]], Väike-Roosikrantsi tänavale, [[Väike-Pärnu maantee]] osale, Vabaduse väljakule ja [[Kopli tänav]]a osale vastu [[Balti jaam]]a ning [[Aia tänav (Tallinn)|Aia tänava]] osale [[Viru tänav]]ast kuni [[Inseneri tänav]]ani viiekorruselised majad; Kopli tänava osale, [[Põhja puiestee]]le, [[Mere puiestee]] osale, Narva maantee ja [[Suur-Tartu maantee]] osale, [[Väike-Tartu maantee]], [[Väike-Pärnu maantee]] osale, [[Suur-Pärnu maantee]]le, Tõnismäele, [[Toompuiestee]]le, [[Vaksali puiestee]]le, Paldiski maantee osale, Suur-Roosikrantsi tänavale, Kaarli puiesteele, Väike-Pärnu maantee, Väike-Tartu maantee ja [[Liivalaia tänav]]a vahelisele maa-alale ning Politsei aeda neljakorruselised majad. [[File:P2rnu maantee 26 06 1983.jpg|pisi|Pärnu maantee 1983. aastal [[Pärnu maantee viadukt]]ilt]] 1930. aastate teisel poolel ehitati ka Pärnu maantee uuele osale tänapäevased hooned ([[Pärnu mnt 36 / Roosikrantsi 23|Pärnu mnt 36]] (1936), Pärnu mnt 32 (1937), Pärnu mnt 30 (1936), Pärnu mnt 28 (1937), Pärnu mnt 26 (1935), Pärnu mnt 23 (1934), Pärnu mnt 21 (1938), Pärnu mnt 20 (1938), Pärnu mnt 16 (1935), Pärnu mnt 14, Hotell [[Palace]] 1937), Pärnu mnt 16 (1935) jt. [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsiooni]] (1941–1944) ajal kandis tänav saksapärast nime ''Pernausche Straße''. [[16. Oktoobri park|16. Oktoobri par]]gi Pärnu maantee poolsel äärel asus [[Valve Pormeister|Valve Pormeist]]i 1953. aastal loodud põllumajanduse eesrindlaste autahvel. Pärnu maantee 45 alal, kuhu 1964. aastal ehitati kino Kosmos, asus 1949–1957 [[Trammiliiklus Tallinnas|trammide]] ümberpööramise kolmnurk, mida kasutati kuni 1957. aastani. Pärnu maanteed laiendati aastatel 1964–1965 [[Suur-Ameerika tänav|Komsomoli]] ja [[Liivalaia tänav|V. Kingissepa tänava]] ristmikult kuni [[Tallinna Vineeri- ja Mööblivabrik]]uni ning vanad puumajad lammutati 1963. aastal. == Ristuvad tänavad == [[Pilt:Saarineni maja.JPG|pisi|Pärnu maantee 10, [[Saarineni maja]]]] [[Pilt:Elamu Pärnu mnt 10 äriruumide ja siseõuedega, 1911-1912.a..JPG|pisi|Pärnu maantee 10]] [[Pilt:Pärnu maantee, 12.JPG|pisi|Pärnu maantee 12]] [[Pilt:Tallinn, Tatra T4 (2).jpg|pisi|Tramm Pärnu maanteel Inglise Kolledži kõrval 1996. aastal]] [[Pilt:Tallinn, Estonia, near Liberty Square.jpg|pisi|[[Kawe Plaza]] ja Pärnu maantee]] [[Pilt:Tallinn2.jpg|pisi]] [[Pilt:Pärnu Maantee. Sakala building, May 1996.jpg|pisi|Pärnu mnt 36 // [[Roosikrantsi tänav]] 23, 1996]] Pärnu maantee puutub algusest lõpu poole minnes kokku järgmiste tänavatega: [[Viru väljak]], [[Valli tänav (Tallinn)|Valli tänav]] (paremalt), [[Väike-Karja tänav]] (paremalt), [[G. Otsa tänav]] (vasakult), [[Suur-Karja tänav]] (paremalt), [[Vabaduse väljak]] (paremalt), [[Estonia puiestee]] (vasakult), [[Sakala tänav]] (vasakult), [[Peeter Süda tänav]] (vasakult), [[Roosikrantsi tänav]] (paremalt), [[Hariduse tänav]] (paremalt), [[Tõnismägi]] (paremalt), [[Liivalaia tänav]] (vasakult), [[Suur-Ameerika tänav]] (paremalt),<ref name="75Oiy" /> [[Väike-Ameerika tänav]] (paremalt), [[Tatari tänav]] (vasakult), [[Luha tänav (Tallinn)|Luha tänav]] (paremalt), [[Vineeri tänav]] (vasakult), [[Koidu tänav (Tallinn)|Koidu tänav]] (ristmikku pole, tänav läheb paremalt viadukti alla), [[Tehnika tänav (Tallinn)|Tehnika tänav]] (ristmikku pole, tänav läheb viadukti alt risti läbi), raudtee, [[Kauba tänav]] (paremalt viadukti all), [[Jalgpalli tänav]] (vasakult viadukti all), [[Paide tänav]] (vasakult), [[Magdaleena tänav]] (paremalt), [[Rapla tänav]] (vasakult), [[Tondi tänav]] (paremalt), [[Juurdeveo tänav]] (vasakult), [[Kiisa tänav]] (vasakult), [[Alevi tänav (Tallinn)|Alevi tänav]] (paremalt),<ref name="bIg0Y" /> [[Saku tänav]] (vasakult), [[Kohila tänav]] (vasakult), [[Hallivanamehe tänav]] (paremalt), [[Karamelli tänav]] (vasakult), [[Piima tänav (Tallinn)|Piima tänav]] (vasakult), [[Järvevana tee]] (ristmikku pole, tänav läheb vasakult viadukti alla), [[A. H. Tammsaare tee]] (ristmikku pole, tänav läheb paremalt viadukti alla), [[Järve tänav]] (paremalt), [[Virve tänav]] (paremalt), [[Viljandi maantee (Tallinn)|Viljandi maantee]] (vasakult), [[Rulli tänav]] (vasakult), [[Männiku tee]] (vasakult), [[Risti tänav]] (vasakult), [[Kõrge tänav]] (paremalt), [[Sihi tänav]] (vasakult), [[Kirde tänav (Tallinn)|Kirde tänav]] (vasakult), [[Näituse tänav (Tallinn)|Näituse tänav]] (vasakult), [[Kaevu tänav (Tallinn)|Kaevu tänav]] (vasakult), [[Liiva tänav (Tallinn)|Liiva tänav]] (vasakult), [[Kivi tänav (Tallinn)|Kivi tänav]] (vasakult), [[Väike tänav (Tallinn)|Väike tänav]] (vasakult), [[Roheline tänav (Tallinn)|Roheline tänav]] (vasakult), [[Valdeku tänav]] (vasakult), [[Raudtee tänav (Tallinn)|Raudtee tänav]] (risti), raudtee, [[N. v. Glehni tänav]] (paremalt), [[Idakaare tänav]] (paremalt), [[Jaama tänav (Tallinn)|Jaama tänav]] (vasakult), [[Vana-Mustamäe tänav]] (paremalt), [[Kõver tänav]] (vasakult), [[Kuuse tänav]] (vasakult), [[Männi tänav]] (vasakult), [[Puuvilja tänav (Tallinn)|Puuvilja tänav]] (vasakult),<ref name="K6BNV" /> [[Kuru tänav (Tallinn)|Kuru tänav]] (paremalt), [[Võsu tänav]] (vasakult), [[Põhjakaare tänav]] (paremalt), [[Lühike tänav (Tallinn)|Lühike tänav]] (vasakult), [[Puu tänav]] (risti), [[Hiiu tänav]] (paremalt), [[Vääna tänav]] (paremalt), [[Salve tänav]] (paremalt), [[Valve tänav]] (vasakult), [[Lauliku tänav]] (paremalt), [[Kivimäe tänav]] (risti), [[Liiviku tänav]] (paremalt), [[J. V. Jannseni tänav (Tallinn)|Jannseni tänav]] (vasakult), [[Laane tänav]] (paremalt), [[Vesikaare tänav]] (vasakult), [[Varbola tänav]] (paremalt), [[Õitse tänav]] (paremalt), [[Värsi tänav]] (vasakult), Lauliku tänav (risti), [[Rao tänav]] (paremalt), [[Suvila tänav]] (paremalt), [[Viisi tänav]] (vasakult), [[Kastani tänav (Tallinn)|Kastani tänav]] (paremalt), [[Lõo tänav (Tallinn)|Lõo tänav]] (paremalt), [[Kadaka puiestee]] (paremalt), [[Rohula tänav]] (paremalt), [[Hirve põik]] (paremalt), raudtee, [[Vabaduse puiestee (Tallinn)|Vabaduse puiestee]] (vasakult).<ref name="Bxj02" /> == Hoonestus == [[Kesklinna linnaosa]]s: * [[Tammsaare park]], haljasala mis piirneb Pärnu maantee, [[Viru väljak]]u, [[Viru hotell]]i ja [[Viru keskus]]e, [[Estonia puiestee]], [[Teatri väljak]]u, [[Estonia (teater)|Estonia teatri]] ja [[Georg Otsa tänav]]aga * [[Virumägi]] (Musumägi), haljasala Pärnu maantee, [[Valli tänav]]a ja [[Viru tänav]]a vahel * [[Eesti Draamateater]], Pärnu mnt 5. Arhitektid [[Nikolai Vassiljev]] ja [[Aleksei Bubõr]] (1910), algne [[Tallinna Saksa Teater|Tallinna Saksa Teatri hoone]]. Kultuurimälestis nr 3118<ref name="OH9DR" /> * Pärnu maantee 6 // [[Müürivahe tänav|Müürivahe]] 28 (algselt [[Valli tänav (Tallinn)|Valli]] 10), [[Jaan Urla|Urla]] [[Urla maja|maja]], hoones asub kauplus [[Laste Maailm]]. Arhitekt [[Eugen Habermann]] (1933). Kultuurimälestis nr 3055<ref name="QBkj8" /> Hoones, Valli tn. nr. l0 tegutses 23. oktoobrist 1933. aastast [[Majaomanike Krediitpank]]. * Pärnu maantee 7, [[Ringkonnakohtu maja]] kus asuvad: [[Tallinna halduskohus]], [[Tallinna ringkonnakohus]]. Projekteerija [[Erwin Bernhard]] (1893) * Pärnu maantee 8 // [[Väike-Karja tänav|Väike-Karja]] 9 [[Heili maja]] (ka arstide maja), kus asus 1. jaanuarist 1938<ref> Pealinna Teataja (1933-1939),[https://dea.digar.ee/page/pealinnateataja/1938/01/19/1 19 jaanuar 1938]</ref> [[Majaomanike Krediitpank]], hoone valmis 1937 osaühisus „Elamu“ tellimusel, arhitekt [[Eugen Sacharias]]<ref>[https://web.archive.org/web/20230108185359/https://www.arhitektuurimuuseum.ee/kogud/kogude_paevik/ari-ja-elumaja-tallinnas-parnu-mnt-8/ Äri- ja elumaja Tallinnas Pärnu mnt 8], www.arhitektuurimuuseum.ee</ref>. * Pärnu maantee 9, büroohoone. [[Tallinna Kesklinna Valitsus]]e sotsiaalhoolekande osakond, hoones tegutsenud aja jooksul ka [[Tallinna Linna Kesklinna Rajooni RSN Täitevkomitee|Tallinna Linna Kesklinna Rajooni]] ja [[Tallinna Linna Lenini rajooni RSN Täitevkomitee]]. *[[Suur-Karja tänav|Suur-Karja]] 23 // Pärnu maantee 10 // Väike-Karja 10 // 12,<ref name="LYIS0" /> [[Saarineni maja]]<ref name="dlB7C" />, kus asuvad [[Rahva Raamat]]u raamatupood. [[20. sajand Eestis|20. sajandi]] alguses asusid majas ka [[Tallinna Vastastikune Krediitühisus|Tallinna Vastastikuse Krediidiühisuse]]/[[Tallinna Krediitpank|Tallinna Krediitpanga]] ruumid. Arhitekt [[Eliel Saarinen|Eliel Gottlieb Saarinen]] (1912), kultuurimälestis nr 3056<ref name="J3XZR" /> 1991. aastast asus hoones peale renoveerimist [[Tartu Kommertspank]], pangaruumid hoone teisel korrusel. Hoone esimesel korrusel tegutses Tallinna linna I apteek<ref>[https://dea.digar.ee/article/eestisona/1942/12/28/26 Tallinna teateid. Linna I apteek, Pärnu mnt, 10 (tel. 453-47)], Eesti Sõna, nr. 298, 28 detsember 1942</ref> Kui [[Eesti taasiseseisvumine|Eesti taasiseseisvumi]]se järel, Tartu Kommertspank läks 17.11.1992 [[Moratoorium|moratoorium]]i alla ja seejärel sundlikvideerimisele, omandas pangaruumid [[Tallinna Pank]]. * Pärnu maantee 11 [[Tallinna Reaalkool]]i [[Tallinna Kesklinna Põhikool]], endine [[Põhja Politseiprefektuur]]i [[Kesklinna politseiosakond]] * Pärnu maantee 12 // Suur-Karja 20. Arhitektid [[Rudolf von Engelhardt]], [[Nikolai Thamm noorem]] (1900). [[Tallinna Saksa klubi]] ja vana Tallinna peapostkontori hoone * Pärnu maantee 13, [[Tallinna Inglise Kolledž]]i spordihoone * [[Tallinna Inglise Kolledž]]i hoone, [[Estonia puiestee]] 10. Arhitektid [[Erich Jacoby]] ja insener [[Aleksander Rosenberg]] (1916). Algne [[Tallinna Tütarlaste Kommertsgümnaasium]]i hoone on kultuurimälestis nr 1068<ref name="ljjSr" /> * Pärnu maantee 14 // [[Vabaduse väljak]] 3, Hotell [[Palace]]. Arhitekt oli [[Elmar Lohk]] (1937) *Pärnu mnt 15 // [[Tatari tänav|Tatari]] 2, [[Kawe Plaza]]. Arhitekt [[Henno Sillaste]] (1998) * Pärnu maantee 16 (algselt [[Väike-Roosikrantsi tänav|Väike-Roosikrantsi]] 4), Karl Lentsi maja. Arhitekt [[Boris Tšernov]] (1935) * Pärnu maantee 18, elu- ja ärihoone. * Pärnu maantee 19, ärihoone. Algselt [[S. Kirovi nimeline näidiskalurikolhoos|S. Kirovi nimelise näidiskalurikolhoosi]] lillepood, hiljem AS Comexi<ref>[https://www.aripaev.ee/uudised/2007/01/29/unustuseholma-vajunud-aritegelased Unustusehõlma vajunud äritegelased. AS Comex], www.aripaev.ee, 30. jaanuar 2007</ref> kauplus [[Westman (kauplus)|Westman]]<ref>[https://tarbija.postimees.ee/7453553/westmani-ari-sulgeb-mupo-ja-koroona-tottu-uksed Westmani äri sulgeb mupo ja koroona tõttu uksed], tarbija.postimees.ee, 14. veebruar 2022</ref> * Pärnu maantee 20 elamu, kullassepa ja väärismetallimeistri [[Roman Tavast]]i hoone, projekteerinud [[Karl Burman vanem]] (1938). Kultuurimälestis nr 8530<ref name="0KHSn" /> * Pärnu maantee 21 AS Mobile aktsionäri ja direktori August Külma maja, [[AS Mobile]] esindusäri kuni 1940. aastani. Arhitekt [[Eugen Sacharias]] (1938) *Pärnu maantee 21/2, 2022. aastal valminud 6-korruseline uus ärihoone koos maa-aluse parkimisalaga * Pärnu maantee 22 [[Kawe kelder]], endine šokolaadivabriku [[Kawe]] laohoone, kultuurimälestis nr 27055. Hoone ehitati põhjalikult ringi 1990. aastatel<ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/75471397/fotod-tallinna-kurikuulus-maja-ehitatakse-umber-arihooneks-vaata-milline-see-valja-hakkab-nagema Tallinna kurikuulus maja ehitatakse ümber ärihooneks.], arileht.delfi.ee, 29.08.2016</ref> * Pärnu maantee 23 elamu. Arhitekt [[Eugen Sacharias]] (1934), kultuurimälestis nr 8531<ref name="9eugh" /> * Pärnu maantee 26 elamu- ja ärihoone (algselt Väike-Roosikrantsi 10), arst Harry Adamsi maja. Arhitekt [[Eugen Sacharias]] (1935), kultuurimälestis nr 8532<ref name="UeujJ" /> * Pärnu mnt 27 elamu- ja ärihoone (algselt [[Sakala tänav|Sakala]] 50). Pärnu mnt 27 maja lasi ehitati 1937. aastal vabriku [[Rauaniit]] direktor [[Gedeli Itskowitsch]], arhitekt [[Boris Tšernov]]i projekt (1937)<ref>[https://linnaarhiiv.wordpress.com/2017/06/02/parnu-mnt-27/ PÄRNU MNT 27], [[Tallinna Linnaarhiiv]], 2. juuni 2017</ref> 1940. aasta lõpul asus majas [[NSV Liidu SARKi Piirivalve ja Sisevägede Peavalitsus|NSV Liidu SARKi Piirivalve]] [[NSV Liidu piirivalve Eestis#NSV Liidu piirivalve Eestis 1940–1941|NKVD Balti ringkonna piirivalvevägede valitsus]]. Sõjajärgsetel aastatel, hiljemalt 1953. aastani tegutses majas [[Tallinna Miilitsavalitsus]] ja [[Tallinna Miilitsa Peavalitsus]]<ref>[https://linnaarhiiv.wordpress.com/2017/06/02/parnu-mnt-27/ PÄRNU MNT 27], linnaarhiiv.wordpress.com, 2 juuni 2017</ref>. 1995. aastal tagastati osa majast õigusjärgsetele omanikele. *Tallinna esimene [[taskupark]] [[Peeter Süda tänav|Süda tänav]]a ja Pärnu mnt nurgal<ref>[https://roheportaal.delfi.ee/artikkel/120059762/tallinn-sai-oma-esimese-taskupargi-voimalus-viibida-avalikus-ruumis-midagi-ostmata Tallinn sai oma esimese taskupargi: võimalus viibida avalikus ruumis midagi ostmata], roheportaal.delfi.ee, 31.08.2022</ref> * Pärnu maantee 28 elamu- ja ärihoone. Arhitekt [[Aleksander Wladovsky]] (1937). Kultuurimälestis nr 8533<ref name="XtVjY" /> [[Eesti NSV]] ajal asus hoone esimesel korrusel [[Võitlev Sõna (raamatukauplus)|raamatukauplus Võitlev Sõna]], aastast 1999 Cafe VS. * Pärnu maantee 30 elamu, (algselt Väike-Roosikrantsi 14, arstide Erich Wulffi ja Hugo Hoffmanni maja). Arhitekt [[Erich Jacoby]] (valmis 1936). Kultuurimälestis nr 8534<ref name="jIaHU" />. [[Eesti NSV]] ajal tegutses hoone esimesel korrusel Ühendettevõtte Tõnismäe ekspressbaar<ref name="erastatava">[https://www.riigiteataja.ee/akt/28784 Erastatavate majandusobjektide nimekiri], Eesti Vabariigi Valitsuse korraldus 12. juulist 1991.a. nr.221-k</ref> * Europark Estonia OÜ tasuline parkla, Pärnu maantee 31, kus varem asus [[Balti Sepik]]u kohvik <!-- seal asus enne mingi kohvik, pildid ja ajalooline taust on teretulnud !--> * Pärnu maantee 32 elamu- ja ärihoone, kultuurimälestis nr 8535,<ref name="e211Z" /> valmis 1937, arhitekt [[Eugen Habermann]]. [[Eesti NSV]] ajal tegutses hoone esimesel korrusel [[Tallinna Rajoonidevaheline kaubanduskontor|Tallinna Rajoonidevahelise kaubanduskontori]] kauplus Aedvili<ref name="erastatava" /> *Pärnu maantee 33 asub [[Das Haus]] 2020. aastal valminud äri- ja elamukvartal, mille hooned asuvad neljal kinnistul – Pärnu mnt 29, Pärnu mnt 31, Pärnu mnt 33 ja [[Peeter Süda tänav|Süda tänav]] 4. Algne Pärnu mnt 33 hoone lammutati pärast 1985. aastat ja ülejäänud majad 1990. aastatel. Pärnu mnt. 31 hoones<ref>[https://dea.digar.ee/article/eestisona/1942/12/28/26 Tallinna teateid. Vana-Pärnu apteek, Pärnu mnt. 31 (tel. 459-54)], Eesti Sõna, nr. 298, 28 detsember 1942</ref> tegutses 1882. aastast<ref>Piret Peensoo, [https://epl.delfi.ee/artikkel/50730896/vaike-parnu-apteek-kolis-lasnamae-nolvale Väike-Pärnu apteek kolis Lasnamäe nõlvale], Eesti Päevaleht, 21.09.1996</ref> [[Väike-Pärnu maantee]] nr. 21<ref>[https://dea.digar.ee/page/wabamaa/1930/09/26/9 Öövalve apteekides.], Waba Maa, nr. 225, 26 september 1930</ref>, 1859. aastal avatud<ref>[[Heino Gustavson]], [https://epl.delfi.ee/artikkel/50730979/kiri-uut-tallinna-apteekide-ajaloos Uut Tallinna apteekide ajaloos ], Eesti Päevaleht, 24.09.1996</ref> Vana-Pärnu apteek, algne proviisor Bernhard Linde<ref>[https://www.aripaev.ee/uudised/2007/09/11/parnu-maantee-puitmajade-paastetoodel Pärnu maantee puitmajade päästetöödel], Äripäev, 12. september 2007</ref> (1851–1910) apteek, kes oli esimene eesti soost apteegiomanik Tallinnas [[Pilt:EU-EE-TLN-Kesklinn-Tallinna Polütehnikum.JPG|pisi|[[Tallinna Polütehnikum]], Pärnu mnt 57a]] [[Pilt:Pärnu mnt - Liivalaia ristmik - panoramio.jpg|pisi|Pärnu mnt-[[Liivalaia tänav]]a ristmik, Tallinna Polütehnikumi hoone]] [[Fail:Tallinna Polütehnikum 001-vaade-koolihoonele.jpg|pisi|Aerofoto Pärnu maanteest [[Liivalaia tänav]]a ja [[Suur-Ameerika tänav]]a ristmikult]] [[Pilt:EU-EE-TLN-Kesklinn-Tallinna Ehituskool.JPG|pisi|[[Tallinna Ehituskool]], Pärnu maantee 62]] [[File:Delta Plaza - Pärnu maantee 141.jpg|pisi|Pärnu maantee 141, [[Delta Plaza]]]] *Pärnu maantee 35 asus 1917. aastal ehitatud<ref>[https://www.ehitusuudised.ee/uudised/2010/01/06/tallinn-tahab-muua-parnu-maantee-35-maad-6-8-miljoniga Tallinn tahab müüa Pärnu maantee 35 maad 6,8 miljoniga], www.ehitusuudised.ee, 6. jaanuar 2010</ref> kahekorruseline puuhoone (lammutatud) * [[Pärnu maantee 36 // Roosikrantsi 23|Pärnu mnt 36 // Roosikrantsi 23]]. Arhitekt [[Robert Natus]] (1936), kultuurimälestis nr 8202. Hoone esimesel korrusel äripinnad, kus tegutses ka kauplus [[Sakala (kauplus)|Sakala]] ja Roosa Krantsi kauplus) * Pärnu maantee 37 endine Argentiina restorani hoone * Elamu Pärnu maantee 38.<ref>[https://web.archive.org/web/20210130230507/http://www.archivesportaleurope.net/ead-display/-/ead/pl/aicode/EE-TLA/type/fa/id/TLA.R-1/dbid/C83727155/page/5 Majade natsionaliseerimistoimikud. Natsionaliseerimistoimik. TLA.R-1.6-I.98 Natsionaliseerimistoimik. Pärnu mnt. 38. August Kalmo, kinn. nr. 4730.], TLA.R-1..</ref> * Elamu Pärnu maantee 40.<ref>[https://web.archive.org/web/20210130230507/http://www.archivesportaleurope.net/ead-display/-/ead/pl/aicode/EE-TLA/type/fa/id/TLA.R-1/dbid/C83727155/page/5 Majade natsionaliseerimistoimikud. Natsionaliseerimistoimik. TLA.R-1.6-I.97 Pärnu mnt. 40. Egon Adams, Asta Nühtern, Senta Tomingas.], TLA.R-1.</ref>. [[Eesti NSV]] ajal tegutses hoone esimesel korrusel Ühendettevõtte Tõnismäe võileivabaar<ref name="erastatava" /> ja hiljem kauplus [[Piibeleht (kauplus)|Piibeleht]] * Pärnu maantee 41 (algselt [[Väike-Pärnu maantee]] 31) asus kuni 1944. aastani kino [[Kungla (kino)|Kungla]], mis hävis 1944. aasta [[Märtsipommitamine|märtsipommitamise]] tagajärjel<ref>Jaan Tamm, [http://kultuur.elu.ee/ke475_pommitamine.htm 60 aastat märtsipommitamisest. 50 aastat Haagi konventsioonist], Kultuur ja Elu 1/2004</ref> * Pärnu maantee 41, endine Tallinna töölisvõimla<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=photolibrary&action=view&id=12321 Maja Pärnu mnt 41, end. Töölisvõimla, kus 20. juunil 1940. a. toimus Tallinna tööliste esindajate koosolek], kultuurimälestiste riiklik register</ref> * Pärnu maantee 41a, [[Eesti Spordiselts Kalev|Eesti NSV Ametiühingute Spordiseltsi Kalev]] Kesknõukogu hoone ja [[Eesti Ametiühingute Keskliit|Ametiühingute Keskliidu]] hoone * Elamu Pärnu maantee 43. Algselt hoone [[Vaestepatuste tänav]] 1a ehitas saapakaupmees ja -tööstur Kirill Molodzov 1933. aasta paiku. Hoone arhitekt {{kas|V. Tretjakevitš}}/[[Boris Tšernov]].<ref>Leele Välja, OÜ Arhitektuuriväljad. [https://web.archive.org/web/20220212201904/https://www.tallinn.ee/kesklinna-linnaosa-uldplaneering/Tallinna-kesklinna-vaartuslikud-hooned Tallinna kesklinna väärtuslikud hooned]. Tallinn 2020, lk 37</ref> Põles 1944. aasta [[märtsipommitamine|märtsipommitamises]] seest tühjaks ja taastati pärast sõda * Elamu Pärnu maantee 43a hävines 1944. aasta [[märtsipommitamine|märtsipommitamises]]. Algselt [[Väike-Pärnu maantee|Väike-Pärnu mnt]] 33 // [[Vaestepatuste tänav]] 2,<ref name="0y3P0" /> hilisem aadress Pärnu maantee 43 * (Tõnismägi 11a asub [[Paul Keres]]e [[Paul Kerese monument|monument]], kultuurimälestis nr 2250)<ref name="xNlx8" /> * Pärnu maantee 44 // Tõnismägi 11a, kuuekorruseline äri- ja elamuhoone, mis külgneb Pärnu maantee, Tõnismäe ja [[Hariduse tänav]]aga<ref>Tiina Kaukvere, [https://www.ohtuleht.ee/477768/kavandatav-kerese-hoone-hirmutab-naabreid Kavandatav Kerese-hoone hirmutab naabreid], www.ohtuleht.ee, 22. mai 2012</ref> * Pärnu maantee 45, [[kino Kosmos]] (1962) * Pärnu maantee 50, [[Tallinna Tõnismäe Reaalkool]] * Pärnu maantee 57 // [[Liivalaia tänav|Liivalaia]] 2, [[Tallinna Polütehnikum]] * Pärnu maantee 59 asus [[Tallinna Mäetehnikum]]i, Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikumi, [[Tallinna Ülikool]]i ühiselamu (lammutati 2018. aastal, [[Tallinna Muusika- ja Balletikool]]i hoone<ref>[https://web.archive.org/web/20220101103028/https://www.hm.ee/et/tallinna-muusika-ja-balletikool Tallinna Muusika- ja Balletikool], www.hm.ee</ref> * Pärnu maantee 62, [[Tallinna Tehnikakõrgkool]] 1961. aastast [[Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikum]]i (TEMT), enne seda [[Tallinna Mäetehnikum]]i hoone * Pärnu maantee 66, asub 1962. aastal ehitatud viiekorruseline kortermaja, äripindadega esimesel korrusel (algselt [[Eesti NSV]] ajal [[Tallinna I Toidukaubastu]] kauplus [[Tempo (kauplus)|Tempo]]<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/28792 Erastatavate toidukaupluste nimekiri], Eesti Vabariigi Valitsuse korraldus 26.septembrist 1991.a. nr.342-k., Riigi Teataja</ref>) * Pärnu maantee 67, [[Tallinna Perekonnaseisuamet]]i hoone, alates 1982. aastast. 1956. aastast tegutses hoones Tallinna Linna Kiirabi Jaam ja [[Tallinna Tõnismäe Haigla]] Kiirabijaam. [[Tallinna Kiirabihaigla|Tallinna Kiirabi]]haigla Kiirabijaama uus hoone [[Retke tee]] 1 valmis 1976. aastal, kuid aadressile Pärnu mnt 67 asutati 1. detsembril 1977 kiirabijaama filiaal.<ref>[https://tems.ee/kiirabist/ajalugu/ Tallinna Kiirabi], (vaadatud 07.05.2023)</ref> Maja interjöörid tervikuna on kultuurimälestis nr 2203.<ref name="OIby3" /> Arhitektid [[Nikolai Vassiljev|N. Vassiljev]] ja [[Aleksei Bubõr|A. Bubõr]] (1910), ehitatud ja kuulus mööblivabrikant [[Martin Christian Luther]]ile, kultuurimälestis nr 3119<ref name="v3mIV" /> * Pärnu maantee 67A, [[Ajakirjandusmaja]] *Pärnu maantee 68 // [[Uue Maailma tänav|Uue Maailma]] 19, korterelamu, mille esimesel korrusel äripinnad * Pärnu maantee 69B, Baltic Panel Group OÜ (endine [[Lutheri vabrik|Tallinna Vineeri- ja Mööblikombinaat]]) * Pärnu maantee 71, [[Tallinna Ühisgümnaasium]] * Pärnu maantee 76, asub 1963. aastal ehitatud [[Tüüpprojekt 1-317А-15М|tüüpprojekti 1-317А-15М]] järgi ehitatud viiekorruseline kortermaja, äripindadega esimesel korrusel * Pärnu maantee 80, tüüpprojekti järgi ehitatud korterelamu * Pärnu maantee 82, tüüpprojekti järgi ehitatud korterelamu, mille esimesel korrusel äripinnad (algselt kauplus [[Pärnu (kauplus)|Pärnu]]) * Pärnu maantee 94, asus neljakorruseline kortermaja, mis lammutati 1982. aastal seoses [[Pärnu maantee viadukt]]i uuendamisega. * Pärnu maantee 96, asus 1937. aastal ehitatud Liisa Borni maja, milles [[Eesti NSV]] ajal tegutses [[Teeninduskombinaat "Kiir"|Teeninduskombinaadi "Kiir"]] [[Koidu saun|saun nr. 8]] ehk Koidu saun, arhitekt [[Eugen Sacharias]]. Hoone lammutati 1982. aastal seoses [[Pärnu maantee viadukt]]i uuendamisega. * [[Pärnu maantee viadukt]] * Pärnu maantee 102, [[Diakonisside Asutis]]e hoonekompleks. Algselt Suur Pärnu maantee 50 *Pärnu maantee 102b, 2015. aastal valminud neljast korrusest koosnev büroo- ja teenindushoone, kus tegutseb ka [[YIT Ehitus]] AS *Pärnu maantee 102c, büroohoone, kus tegutseb ka [[Eesti Olümpiakomitee]] * Pärnu maantee 104a, 1977. aastal ehitatud Tallinna Vabariikliku IV Haigla hoone. Praegu [[Ida-Tallinna Keskhaigla]] Magdaleena üksus, A-korpus. * Pärnu maantee 104b, 1977. aastal ehitatud Tallinna Vabariikliku IV Haigla hoone. Praegu [[Ida-Tallinna Keskhaigla]] Magdaleena üksus, B-korpus, Taastusravikliinik, Kirurgiakliinik, Sisekliinik. * Pärnu maantee 104c, 1977. aastal ehitatud Tallinna Vabariikliku IV Haigla hoone. Praegu [[Ida-Tallinna Keskhaigla]] Magdaleena üksus, C-korpus, Radioloogiakeskus. * Pärnu maantee 104d, 1977. aastal ehitatud Tallinna Vabariikliku IV Haigla hoone. Praegu [[Ida-Tallinna Keskhaigla]] Magdaleena üksus, D-korpus, Polikliinik. Raviasutuse endised nimetused: 1940–1946 Tallinna Sisehaiguste Haigla, 1946–1954 Eriotstarbeline Haigla, 1954–1989 Tallinna Vabariiklik Neljas Haigla, 1989–1992 Eesti NSV Tervishoiuministeeriumi Vabariiklik Neljas Haigla, 1993–1994 Magdaleena Haigla, 1994–2001 Tallinna Magdaleena Haigla<ref>[https://www.ra.ee/arhiiviregister/index.php?act=detail&id=1968667&liik=ar&nimetus=&moodustaja=&andmeandja=Haigla&tahis=&alg1=&alg2=&lp1=&lp2=&page_size=20&page=4&rows=82&nocache=1653537816 Tallinna Magdaleena Haigla Arhiiv], Rahvusarhiiv, Arhiiviregister</ref>. * Pärnu maantee 105, büroohoone, endine [[AS Äripäev]]a toimetuse hoone * Pärnu maantee 107, viiekorruseline tüüpprojekti järgi ehitatud korterelamu, mille esimesel korrusel äripinnad (algselt kauplus [[Paide (kauplus)|Paide]]) *Pärnu maantee 110, 15-korruseline 2006. aastal ehitatud korterelamu, mille esimesel korrusel äripinnad * Pärnu maantee 113, [[Pärnu maantee viadukt]]i juurde kavandatakse 13-korruselise kõrghoone ehitamist, maja valmib 2022. aasta varakevadel.<ref>[https://www.err.ee/1133170/tallinnas-kerkib-parnu-maantee-viadukti-juurde-13-korrusega-korghoone Tallinnas kerkib Pärnu maantee viadukti juurde 13 korrusega kõrghoone], www.err.ee, 10.09.2020</ref> *Pärnu maantee 120 asus Tallinna tuletõrjebrigaadi Lõuna tuletõrjedivisjoni pritsimaja * Pärnu maantee 123, 1956. aastal ehitatud neljakorruseline kivist elamu ja kinnistul ka endine [[Tallinna Diakonisside Selts]]i [[Diakonisside lasteaed|Diakonisside lasteaia]] hoone. Šveitsi stiilis puitpitsvilla on projekteerinud Tallinnas tuntud arhitekt [[Nikolai Thamm vanem]] 1882. aastal.<ref name="KRR_27915">{{kultuurimälestis|27915|Puithoone (Diakonisside lasteaed)}} (vaadatud 26.12.2020)</ref> [[Eesti NSV]] aja lõpus tegutses hoones [[NSV Liidu relvajõud]]ude [[Tšaika (hotell)|hotell Tšaika]], 1994. aastal nimetati asutus ümber Sõdurikoduks. * Pärnu maantee 123a, 125, 125a, 1960. aastal [[tüüpprojekt 1-432|tüüpprojekti 1-432]] järgi ehitatud neljakorruselised korterelamud * Pärnu maantee 132 (algne aadress oli [[Suur-Pärnu maantee]] 78), trükikoja Aldus maja. 1932. aastal [[Eugen Habermann]]i projekteeritud hoones asus algselt [[Juhan Susi]] nahaparkimise tööstus,<ref name="tallinna-k">Leele Välja, OÜ Arhitektuuriväljad. [https://web.archive.org/web/20220212201904/https://www.tallinn.ee/kesklinna-linnaosa-uldplaneering/Tallinna-kesklinna-vaartuslikud-hooned Tallinna kesklinna väärtuslikud hooned]. Tallinn 2020, lk 16</ref> [[Nahaparkimisevabrik Linda]] ja hiljem [[Riidevabrik Keila]] tsehh<ref>[http://maaleht.delfi.ee/news/eestielu/arhiiv/pika-hermanni-esimese-trikoloori-lipukangad-varviti-keilas?id=65613776 Pika Hermanni esimese trikoloori lipukangad värviti Keilas], Keila Leht, 02.02.2013,</ref> * Pärnu maantee 137 // [[Saku tänav|Saku tn]] 2 // [[Kohila tänav|Kohila tn]] 1, endine [[ETKVL]] Tootmiskoondise Kooperaator peahoone. Kogu kvartal kuulus ETKVL-ile. * Pärnu maantee 138 asus AS [[Eesti Tuletikumonopol]]i vabriku hoone [[Fail:Politseiameti hoone 01.jpg|pisi|[[Politsei- ja Piirivalveamet]]i ja [[Põhja Prefektuur]]i hoone, Pärnu maantee 139]] * Pärnu maantee 139, [[Politsei- ja Piirivalveamet]]i ja [[Põhja Prefektuur]]i hoone. Algselt kondiitritoodete vabriku Kalev 1958. aastal valminud hoone, arhitekt - Leningradi Pišepromprojekti arhitekt P. Sergejev. *Pärnu maantee 139c asus metallitöötlusettevõtte [[Vasar (ettevõte)|Vasar]] tootmishoone. * Pärnu maantee 139e asus 1962. aastal valminud [[Tallinna Piimatoodete Kombinaat|Tallinna Piimatoodete Kombinaadi]] hoone<ref>[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/ak-filmikroonika-1958-1991-uus-piimakombinaat-tallinnas UUS PIIMAKOMBINAAT TALLINNAS], err.ee, 24. juuni 1961</ref> * Pärnu maantee 139f, Isku Mööbli AS, * Pärnu maantee 141, [[Delta Plaza]], * Pärnu maantee 141A, [[Neste]] Järve A24 tankla, * Pärnu maantee 142, [[Donte Ärikeskus]]. Kinnistul<ref name="tallinna-k" /> tegutses kuni 1958. aastani [[Tallinna Tuletikuvabrik]], siis [[Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu]] Masinaehituse Valitsuse käskkirjaga asutati samades ruumides Pärnu mnt 142 [[Tallinna Pooljuhttakistite Tehas]], 1959. aastast Hans Pöögelmanni nimeline Tallinna Raadiotehnika Tehas. * Pärnu maantee 143, Järve mets * Casino Grand Prix * Pärnu maantee 146, AS Lukukoda * Pärnu maantee 154, [[ARS Kunstilinnak]].<ref>[[Reet Varblane]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/kunstilinnak-mitte-meelelahutuskeskus/ Kunstilinnak, mitte meelelahutuskeskus], www.sirp.ee, 19.10.2018</ref> Algne Eesti NSV Kunstifondi Tallinna Kombinaat Ars. * Pärnu maantee 158, [[Estconde Ärikeskus]], AS [[Andmevara]] * Pärnu maantee 160 asub 1952. aastal valminud algne Dünamo suusavabriku hoone * Pärnu maantee 162, [[Tallinna Ehituskool]] [[Kristiine linnaosa]]s: * Pärnu maantee 186, [[Väike-Järve ärimaja]] ja [[Väike-Järve keskus]]<ref>[https://silikaatgrupp.ee/unikaalne-kaubandus-ja-arikeskuse-vaike-jarve-avas-uksed/ Unikaalne kaubandus- ja ärikeskus, Väike-Järve, avas uksed], silikaatgrupp.ee, 06 / 03 / 2020</ref> * Pärnu maantee 232, 1979. aastal ehitatud büroo- ja ärihooned, [[Amserv Auto]] AS [[Nõmme linnaosa]]s: [[Pilt:Pärnu mnt Nõmmel.jpg|thumb|Vaade Pärnu maanteele [[Nõmme linnaosa|Nõmme]] keskusest [[Hiiu]] suunas]] * Pärnu maantee 223, [[Jehoova tunnistajad Eestis|Jehoova tunnistajate]] Nõmme kuningriigisaal<ref>[https://dea.digar.ee/article/nommesonumid/2012/08/10/14 Nõmme Jehoova tunnistajad ühendavad erineva staatusega inimesi] , Nõmme Sõnumid, nr. 16, 10 august 2012</ref> * Pärnu maantee 238, Järve [[Selver]], <!-- Tootmiskoondis Silikaat http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=8683&pid=64425#pid64425 !--> * Pärnu maantee 240, Feenoks AS (alkohoolsete jookide kauplus). [[Silikaadi saun]]ahoone, Pärnu mnt 240, arhitekt oli nõmmelane [[Friedrich Wendach]]. Silikaadi saun avati 1938. aasta märtsis. Saun projekteeriti 50 inimesele, saunas oli ka neli numbrisauna (vannituba). Oli veel rooma saun ja aurukapp, saunas oli avar leiliruum lavaga, lisaks veel einelauaruum. [[Eesti NSV]] ajal tegutses Pärnu maantee 240 [[Teeninduskombinaat "Kiir"|Teeninduskombinaadi "Kiir"]] [[Silikaadi saun|saun nr. 9]]. Nüüdseks on Silikaadi saun oma töö ammugi lõpetanud.<ref>[https://dea.digar.ee/page/videvik/2007/03/29/8 NÕMME SAUNAD], Videvik, nr. 13/14, 29 märts 2007</ref> * Pärnu maantee 281, [[Nõmme keskus]] – Nõmme Comarket (algne [[Nõmme (restoran)|Nõmme restoran]]) * Pärnu maantee 288b, [[Rahumäe jaamahoone]] * Pärnu maantee 296, Renott Kivi OÜ, "Kivihoov" * Pärnu maantee 325, [[Hiiu Pubi]], (algne [[Hiiu (kauplus)|Hiiu kaupluse]] hoone) * Pärnu maantee 326, [[Nõmme linnaapteek]] * Pärnu maantee 326, [[Sangaste telliskivivabrik]]u omanike vendade Jakob ja Karl Kahro [[Kahro maja]] (1931–1933), kunagise kino [[Victoria Palace]] / [[Võit (kino)|Võit]] hoone. Arhitekt [[Friedrich Herbert Wendach]] / [[Edgar Velbri]], [[Pappa Pizza]] * Pärnu maantee 328, Kahro maja äri- ja eluhoone Pärnu mnt 328. Arhitekt [[Friedrich Herbert Wendach]] / Edgar Velbri (1936) *Pärnu maantee 370, toitlustusasutus, kus Eesti NSV ajal asus õllebaar<ref>[[Hannes Rumm]], [https://epl.delfi.ee/artikkel/50800833/eesti-nsv-ametitelefonid Eesti NSV ametitelefonid ], epl.delfi.ee, 26.03.2001</ref>, hiljem [[Hiiu Õlletuba]] * Pärnu maantee 421/1, kauplusehoone, algne [[Pääsküla (kauplus)|Pääsküla kauplus]] * Pärnu maantee 434, kauplusehoone, algne [[Laane (kauplus)|Laane kauplus]] * Pärnu maantee 453, [[Nõukogude armee Eestis|Nõukogude armee]] sõjaväelastele ehitatud paneeltornelamu * Pärnu maantee 453E, [[Neste]] Laagri A24 * Pärnu maantee 453E, Laagri [[Säästumarket]] * Pärnu maantee 480a, [[Pääsküla raamatukogu]] * Pärnu maantee 492, [[Peetri aedlinna kõrgemate ametnike elamu]] * Pärnu maantee 499, CD100 Muusikapood * Pärnu maantee 558a, Laagri [[Maksimarket]] == Galerii == <gallery> Pilt:Pärnu maantee, 4.JPG|Pärnu mnt 4 Pilt:Pärnu maantee, 6.JPG|Pärnu mnt 6, [[Urla maja]] Pärnu maantee 7, Tallinn.jpg|Pärnu maantee 7 Pilt:Pärnu maantee 8, Tallinn.JPG|Pärnu mnt 8, [[Heili maja]] Pilt:Pärnu maantee 9, Tallinn.JPG|Pärnu mnt 9 PPP Kesklinna PO.JPG|Pärnu mnt 11 Pärnu mnt.11 - panoramio.jpg|Pärnu mnt 13, Tallinna Inglise Kolledži spordihoone Pilt:Inglise Kolledž 2009.jpg|[[Tallinna Inglise Kolledž]]i hoone Pärnu maantee poolne külg Pilt:Kawe Plaza 30Sep2008.jpg|[[Kawe Plaza]], Pärnu mnt 15 Pilt:Pärnu mnt 18 Ärimaja.jpg|Pärnu mnt 18 Ärimaja Tallinn, Kawe keldri hoone kelder ja fassaadid.jpg|Pärnu mnt 22, Kawe keldri hoone kelder ja fassaadid 2011. aastal Pilt:Elamu Pärnu mnt 23, 1934. a..JPG|Elamu Pärnu mnt 23, ehitatud 1934. aastal File:Junction of Parnu mnt and Peeter Suda tn in Kesklinn Tallinn 3 June 2021.jpg|Elamu Pärnu mnt 27 Pilt:Tallinn, elu- ja ärihoone Pärnu mnt 28, 1937.jpg|Elamu Pärnu mnt 28 Pilt:E.Jacoby - Pärnu 30 - 1936.JPG|Pärnu mnt 30 Pilt:Pärnu Maantee. Sakala building, May 1996.jpg|Pärnu mnt 36 ja 32 vasakul ja 27 valge hoone taamal (1996) Pilt:Pärnu maantee 41a.jpg|Pärnu mnt 41a Tallinn, Estonia (7954558662).jpg|Pärnu mnt 43 Pilt:Tallinn engineering college.jpg|[[Tallinna Tehnikakõrgkool]]i hoone, Pärnu mnt 62 Pilt:Elamu Pärnu mnt.67, 1909-1910.a.,1945.a.,1982.a.A..jpg|Pärnu mnt 67, [[Tallinna Perekonnaseisuamet]]i hoone Pilt:Tallinn Veerenni2.jpg|[[Lutheri vabrik]]u hoone, Pärnu mnt 69 Pilt:EU-EE-Tallinn-Kesklinn-Vineeri.JPG|Pärnu mnt 82 ja ristmik [[Vineeri tänav]]aga Pilt:Magdaleena polikliinik.JPG|Magdaleena polikliinik, Pärnu mnt 104 Pilt:Äripäeva maja.JPG|Äripäeva maja, Pärnu mnt 105 Pilt:Ärihoone Talinas.JPG|[[Osten Tor]] Pärnu mnt 110 Tallinn, Pärnu mnt 123 (Diakonisside lasteaed) (1).jpg|[[Diakonisside Asutis]]e lasteaed, Pärnu mnt 123 File:2014 tram tracks replacement in Tallinn 045.JPG|Pärnu mnt. 146 hoone File:Järve Keskus.JPG|[[Järve Keskus]], Pärnu mnt 238 Pilt:Elamu Pärnu mnt 318- Idakaare 1-1.jpg|Pärnu mnt 318 Pilt:Elamu Pärnu mnt 322 1.jpg|Pärnu mnt 322 Pilt:Kahrode kinomaja 5.jpg|Kinomaja Nõmme keskuses, Pärnu mnt 326 Pilt:Kahrode maja.jpg|Pärnu mnt 328 Pilt:Hiiu Õlletuba 2008.jpg|[[Hiiu Õlletuba]], Pärnu mnt 370 Pilt:Trammirööbaste vahetus Pärnu mnt-l.IMG 4029.JPG|Trammirööbaste vahetus Tallinnas Pärnu maanteel (suvi 2014) </gallery> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="75Oiy">Siiamaale [[Ekspresskataloog]] [[2005]], lk. 33. Tallinna kaart mõõtkavas 1:7600</ref> <ref name="bIg0Y">Eelmisest viitest siiamaale Ekspresskataloog 2005, lk. 35. Tallinna kaart müütkavas 1:23 000</ref> <ref name="K6BNV">Eelmisest viitest siiamaale Ekspresskataloog 2005, lk. 39. Tallinna kaart mõõtkavas 1:23 000</ref> <ref name="Bxj02">Eelmisest viitest siiamaale Ekspresskataloog 2005, lk. 38. Tallinna kaart mõõtkavas 1:23 000</ref> <ref name="OH9DR">{{kultuurimälestis|3118|3118 Tallinna Saksa Teatri hoone, 1908–1910.a.}}</ref> <ref name="QBkj8">{{kultuurimälestis|3055|3055 Elamu Pärnu mnt.6 äriruumidega, 1932–1933.a.}}</ref> <ref name="dlB7C">[[Jaak Urmet]], "Saarineni maja" (Baltek Arendus 2013), ISBN 9789949330614</ref> <ref name="LYIS0">[http://www.saarinenimaja.ee/ Saarineni maja koduleht]</ref> <ref name="J3XZR">{{kultuurimälestis|3056|3056 Elamu Pärnu mnt. 10 äriruumide ja siseõuedega, 1911–1912.a.}}</ref> <ref name="ljjSr">{{kultuurimälestis|1068|Koolihoone , 1916. a. ja Tallinna Tütarlaste Kommertsgümnaasiumi hoone}}</ref> <ref name="0KHSn">{{kultuurimälestis|8530|8530 Elamu Pärnu mnt. 20, 1938. a.}}</ref> <ref name="9eugh">{{kultuurimälestis|8531|8531 Elamu Pärnu mnt. 23, 1934. a.}}</ref> <ref name="UeujJ">{{kultuurimälestis|8532|8532 Elu- ja ärihoone Pärnu mnt. 26, 1935. a.}}</ref> <ref name="XtVjY">{{kultuurimälestis|8533|8533 Elu- ja ärihoone Pärnu mnt. 28, 1937. a.}}</ref> <ref name="jIaHU">{{kultuurimälestis|8534|8534 Elu- ja ärihoone Pärnu mnt. 30, 1936. a.}}</ref> <ref name="e211Z">{{kultuurimälestis|8535|8535 Elu- ja ärihoone Pärnu mnt. 32, 1937. a.}}</ref> <ref name="0y3P0">[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=5028&knr=1289&hpr=&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=&asustus_yksus=&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing=&_xr=eNotiFsKgCAQRfcyG6gxCbuuZigxKYR8fIV7L6mv8xAw7oDRCvQnGTyDjhBjyKVuQ3aS1p3eP707pm4axMosXRl0%252FeROAzol%252Bire9VQgV8i29gB1Vx7c Kinnistu detailandmed Kinnistu nr. 1289]</ref> <ref name="xNlx8">{{kultuurimälestis|2250|2250 P. Kerese monument, E. Väli, arh. H. Kreis ja A. Siim, 1991 (pronks, graniit)}}</ref> <ref name="OIby3">{{kultuurimälestis|2203|2203 Maja interjöörid tervikuna, L. Zaporozets, S. Uusbek, 1982}}</ref> <ref name="v3mIV">{{kultuurimälestis|3119|3119 Elamu Pärnu mnt.67, 1909–1910.a., 1945.a., 1982.a.}}</ref> <ref name="05yPp">[http://www.nlib.ee/index.php?id=17178 Ajarännak Tallinna plaanidel]</ref> <ref name="NI3FD">{{netiviide | url = http://www.scribd.com/doc/13417106/teeleht51| pealkiri = Pärnu maantee vanadel sarase kaartidel| autor = Tõnu Raid| väljaanne = Teeleht nr. 3 (51)| aeg = 2007}}</ref> }} == Kirjandus == * [http://www.tallinnapostimees.ee/?id=71377 Austria firma tahab Tallinna südalinna rajada üle poole miljardi maksva ärihoone] Postimees 22.01.2009 * [http://www.tallinnapostimees.ee/?id=46424 Lincona põrandakeskuses tuli lagedale nõukogudeaegne fresko] – Postimees, 5. november 2008. * [http://www.tallinnapostimees.ee/?id=35537 Pärnu maantee äärde tuleb kaheksast majast koosnev büroolinnak] – Postimees, 23. september 2008. * [http://www.tallinnapostimees.ee/?id=26919&redir Veerenni asumi süda oli Lutheri vabrik] – Postimees, august, 2008. * [https://www.ohtuleht.ee/12038 Tallinna Osten Tori pooliku ärikeskuse ehitus jätkub], SL Õhtuleht, 4. november 1997. == Välislingid == {{commonskat|Pärnu maantee (Tallinn)}} * [[Rivo Bernotas]], [[Keiti Randoja]], [[Andres Tvauri]], [http://novaator.err.ee/v/yhiskond/46ad1e86-ada8-4957-8d28-0505899a0efa/aasta-leid-arheoloogias-keskaegne-veejuhe-ja-adrajaljed-tallinna-kesklinnas Aasta leid arheoloogias: keskaegne veejuhe ja adrajäljed Tallinna kesklinnas], err.ee, 10. jaanuar 2017 * 26.juuli 2018 11:06, Indrek Tark, [http://m.delfi.ee/eesti/article.php?id=83163511 Tallinnas Pärnu maantee ääres avastati arheoloogiliste väljakaevamiste käigus rootsiaegne garnisonikalmistu], delfi.ee {{Hiiu asumi tänavad}} {{Järve asumi tänavad}} {{Kitseküla asumi tänavad}} {{Kivimäe asumi tänavad}} {{Pääsküla asumi tänavad}} {{Südalinna asumi tänavad}} {{Tatari asumi tänavad}} {{Uue Maailma asumi tänavad}} {{Vanalinna asumi tänavad}} {{Veerenni asumi tänavad}} [[Kategooria:Nõmme linnaosa tänavad]] [[Kategooria:Kesklinna linnaosa tänavad]] [[Kategooria:Kristiine linnaosa tänavad]] pc267hz2ga63kcw9frxfovlu7krjs4r 7214094 7214080 2026-08-14T11:21:56Z NOSSER 8097 /* Hoonestus */ 7214094 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|on Tallinna tänavast; tänavate kohta teistes asulates vaata [[Pärnu maantee (täpsustus)]]}} {{toimeta}} {{teekaart}} [[Pilt:Viru ring Tallinna kesklinnas.jpg|thumb|[[Viru ring]] ja vaade Pärnu maanteele Tallinna kesklinnas]] [[Pilt:AM N06046.jpg|thumb|Vaade Pärnu maantee algusele ja Musumäele (1930. aastate foto)]] [[Pilt:Tallinn tramway - Tatra KT4SU tram nr 112, May 1996.jpg|pisi|Pärnu maantee algus, 1996]] [[File:Pärnu maantee 3.jpg|thumb|Kohvikuhoone, Pärnu mnt 3]] [[Fail:Teatro Dramático de Estonia, Tallinn, Estonia, 2012-08-05, DD 01.JPG|pisi|Vaade üle Pärnu maantee Eesti Draamateatri hoonele Pärnu mnt 5]] '''Pärnu maantee''' on kohalik tee ([[tänav]]) [[Tallinn]]as. Pärnu maantee algab Tallinna kesklinnast [[Viru väljak]]ult, suundub mööda [[Vabaduse väljak]]ust ja ristub [[Estonia puiestee]]ga. Seejärel möödub see [[Kino Kosmos|kinost Kosmos]] ning kulgeb üle [[Liivalaia tänav|Liivalaia]] ja [[Suur-Ameerika tänav]]a ristmiku. Seejärel möödub [[Tallinna Ühisgümnaasium]]ist ja ületab [[Pärnu maantee viadukt|viadukti]], mille alla jääb [[raudtee]]. Pärast seda jäävad tee äärde [[Magdaleena haigla]] ja [[Eesti Loto]] peahoone. Edasi möödub maantee endisest [[AS Kalev|Kalevi kompvekivabrikust]] ja praegusest [[Eesti Politsei]] peamajast. Siis ületab ta [[Tammsaare tee]] ning jõuab [[Järve (Tallinn)|Järveni]], kus möödub Järve [[Selver|Selverist]] ja suundub raudtee kõrval [[Nõmme]]le. Pärast raudtee ületamist jõuab Pärnu maantee [[Nõmme keskus]]eni ja [[Turu plats]]i ristmikuni. Sealt pöörab tee vasakule ning kulgeb taas raudtee kõrval, kuni ületab [[Pääsküla]]s raudtee ja ristub [[Vabaduse puiestee (Tallinn)|Vabaduse puiesteega]]. Pärnu maantee lõpeb Tallinna linna piiril. Pärnu maantee läbib kolme linnaosa: [[Kesklinna linnaosa|Kesklinn]], [[Kristiine linnaosa|Kristiine]] ja [[Nõmme linnaosa|Nõmme]], ning neljateist [[asum]]it: [[Vanalinna asum|Vanalinn]], [[Südalinna asum|Südalinn]], [[Tatari asum|Tatari]], [[Tõnismäe asum|Tõnismäe]], [[Uus Maailm (Tallinn)|Uus Maailm]], [[Veerenni asum|Veerenni]], [[Kitseküla (Tallinn)|Kitseküla]], [[Järve asum|Järve]], [[Liiva asum|Liiva]], [[Rahumäe asum|Rahumäe]], [[Nõmme asum|Nõmme]], [[Hiiu asum|Hiiu]], [[Kivimäe asum|Kivimäe]] ja [[Pääsküla asum|Pääsküla]]. Tänav kattub samanimelise aadressiobjektiga (liikluspind), mis erinevalt tänavast ulatub linnast välja [[Saku–Laagri tee]]ni [[Laagri]] alevikus. Ühtlasi kattub tänav kahel lõigul (ristumiseni [[Männiku tee]]ga ja enne linnapiiri) [[Tallinna–Pärnu–Ikla maantee]]ga. == Ajalugu == [[File:Tallinna linnaplaan, 1876.png|pisi|Tallinna linnaplaan 1876. aastast]] Pärnu maantee äärsel alal [[Kosmos (kino)|Kosmose kino]] taga avastati 2022. aasta väljakaevamistel neli [[Eesti viikingiaeg|viikingiaegset]] tuleaset. See oli esimene [[Tallinna ajalugu#Varakeskaeg|viikingiaegne leid Tallinnas]].<ref>[[Üllar Luup]], [https://pealinn.ee/2022/05/03/tonismael-tuli-valja-viikingiaegne-laagriplats/ Tõnismäel tuli välja viikingiaegne laagriplats]{{Kõdulink|aeg=juuli 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, pealinn.ee, 03. mai 2022</ref> [[Tallinna vanalinn]]ast [[Pärnu]]sse ja [[Läänemaa]]le suunduv tee oli üks vanemaid Tallinnas. [[Tallinnas linnainsener]]i ja [[fortifikatsioon]]iinsenerina tegutsenud Heinrich Julius Woltemate poolt 1680. aastal valminud esimeselt [[Tallinna linnasaras|Tallinna linna]][[saras]]e plaanilt võib välja lugeda paljude lõunasse suunduvate teeharude olemasolu. [[Samuel Waxelberg]]i Tallinna sarase kaart<ref name="05yPp" /> näitab samuti, et [[17. sajand Eestis|17. sajandi]] viimastel kümnenditel kulges Tallinnast lõunasse suunduv tee mitmes harus peaaegu samal joonel tänase Pärnu maanteega. Sama situatsiooni esitab ka [[Tallinna linnaarhiiv]]is säilitatav [[Tallinna gümnaasium]]i matemaatika ja õigusteaduse professori<ref>Johann Gottlieb Biedermann, Altes und Neues von Schulsachen. Erster Theil, Halle 1752, [https://books.google.de/books?id=v83eupFk5HQC&pg=PA281#v=onepage&q&f=false seite 281]</ref> [[Heinrich Julius Woltemate]] (1651–1696<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Voltemat_nr_1593 Henrik Julius Voltemat, född 1651, Juris och matheseos professor vid gymnasiet i Reval 1677. Död 1696], Voltemat_nr 1593, www.adelsvapen.com</ref>) teine kaart 1689. aastast.<ref name="NI3FD" /> Ajalooline Pärnu maantee kulges mööda praegust [[Tondi tänav]]at, suundus [[Rahumäe tee]]lahkme juurest üle [[Tondi liivik]]ute ning tõusis [[Rahumäe kalmistu]] taga mäkke. Edasi kulges piir mööda praegust [[Vana-Pärnu maantee]]d kuni Nõmme [[Turu plats|turuplatsini]].<ref>[[Robert Nerman]]. [http://tallinncity.postimees.ee/1620737/iidse-tondi-tanava-umbrus-kasvas-suurejooneliseks-linnaosaks "Iidse Tondi tänava ümbrus kasvas suurejooneliseks linnaosaks"] Postimees, 19. jaanuar 2007</ref> Praegune Tondi tee oli kaua aega üheks Pärnu maantee raskemini läbitavaks lõiguks, kuni 19. sajandi teisel poolel alustati ulatuslikke metsastamis- ja kuivendustöid, paranesid ka liiklusolud. [[19. sajand Eestis|19. sajandi]] lõpul õgvendati Tondi teed sellisena, et [[Dunteni mõis|Tondi mõisa]] peahoone jäi ühele poole teed ja majandushooned teisele poole. Tondi mõisast [[Rahumäe]] poole jääv tee kandis tollal Vana Pärnu [[postimaantee]] nime.<ref>Robert Nerman: [https://www.postimees.ee/1702911/tondil-oli-enne-kasarmute-rajamist-aastasadu-suvemois Tondil oli enne kasarmute rajamist aastasadu suvemõis], Postimees 14.09.2007</ref> [[File:TLA 149 6 3 leht 1 plaan Situationsplan der Stadt Reval 1885.png|pisi|left|Tallinna linnaplaan 1885. aastast]] 1887. aastal avati praeguse [[Liivalaia tänav]]a ja Suur-Pärnu maantee nurgal [[Kosmos (kino)|Kosmose kino]] ees oleva haljasala kohal [[Tallinna Evangeeliumi Selts]]i [[hoolekandeasutus]] nimega [[Magdaleenium]]<ref>[https://web.archive.org/web/20240519091753/https://pealinn.ee/2008/12/08/kui-vaene-elas-haigega-koos-ja-toetus-tuli-tagasi-maksta/ Kui vaene elas haigega koos ja toetus tuli tagasi maksta], Pealinn, 8. detsember 2008</ref>, kus püüti prostituute korralikku ellu tagasi juhtida. [[File:Pharuse kaart Tallinna linnast, 1910.png|pisi|left|Tallinna linnaplaan 1910. aastast]] [[File:Kl. Rosenkranz.png|pisi|[[Väike-Roosikrantsi tänav]] ja [[Väike-Pärnu maantee]]]] Veel [[20. sajand]]i alguses kandis tänapäevase Pärnu maantee [[Vene turg|Vene turu]] ja [[Vabaduse väljak|Peetri platsi]] vaheline lõik nime [[Jaani tänav (Tallinn)|Jaani tänav]], praeguse Pärnu maantee lõigul [[Vabaduse väljak]]ust kuni praeguse [[Sakala tänav]]a ristini kulges ülikitsas [[Väike-Roosikrantsi tänav]] (''Kleine Rosenkranz-Straße''), mis oli tähistanud praegust Pärnu mnt 14–32 lõiku ning [[Peeter Süda tänav]]a ja Tõnismäe tänava ning [[Vaestepatuste tänav]]a vaheline lõik nime Väike-Pärnu maantee. [[22. jaanuar]]il [[1936]] liideti Väike-Tartu maantee ja [[Väike-Pärnu maantee]] ning nimetati ümber [[Sakala maantee]]ks (hilisem Sakala tänav). Pärnu maantee 8, Adolf Steinmanni kinnistul asus aastatel 1922–1936, arhitektide [[Herbert Johanson]]i ja [[Eugen Habermann]]i projekteeritud kiviseinte, plekk-katuse ja suurte vitriinakendega kauplusehoone. Majas tegutsesid B. Michelson ja Ko. koloniaalkauplus ning 1932. aastast E. Wildtagi kauplus. Aastatel 1936–1937 ehitati kauplusehoone asemele arhitekt [[Eugen Sacharias]]e projekti järgi seitsmekorruseline äri- ja büroopindadega kortermaja, Pärnu maantee 8. === Suur-Pärnu ja Väike-Pärnu maantee === 1936. aastast, hakkasid kesklinna suunduv Suur-Pärnu maantee ja osa Väike-Pärnu maanteest kandma Pärnu maantee nime<ref>Robert Nerman, [https://www.postimees.ee/1724825/parnu-maantee-haritlaslinnaosa-kaunistasid-rikkalikud-iluaiad Pärnu maantee haritlaslinnaosa kaunistasid rikkalikud iluaiad], Postimees, 9. november 2007</ref>. Seni oli [[Tõnismäe]]lt lõuna suunas suunduv tee kandnud nimetust [[Suur-Pärnu maantee]]. Suur-Pärnu ja osa [[Väike-Pärnu maantee]]st hakkasid kandma Pärnu maantee nime. 1930. aastate teisel poolel töötas [[Tallinna Linnavalitsus]] välja uued linnaarenduse põhimõtted, kuna tänavad omasid ilmelt ebaühtlast, isegi korratut kuju, kuna üksteise kõrvale on ehitatud väga erineva kõrgusega hooneid. Et seda tulevikus vältida ja anda ehitustegevusele vastav suund, töötas Tallinna linnavalitsus välja peatänavate ruumilise mõju kujundamise projektid, määrates kindlaks ehitatavate hoonete kõrgused. Selle kava kohaselt tuli ehitada [[Vabaduse väljak]]u ja Vene turu ümbrusse kuue- ja seitsmekorruselised majad; [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maanteele]], [[Suur-Tartu maantee]]le, [[Paldiski maantee]] algusse, [[Mere puiestee]]le, [[Estonia puiestee]]le ja [[Vabaduse puiestee (Tallinn)|Vabaduse puiesteele]], Väike-Roosikrantsi tänavale, [[Väike-Pärnu maantee]] osale, Vabaduse väljakule ja [[Kopli tänav]]a osale vastu [[Balti jaam]]a ning [[Aia tänav (Tallinn)|Aia tänava]] osale [[Viru tänav]]ast kuni [[Inseneri tänav]]ani viiekorruselised majad; Kopli tänava osale, [[Põhja puiestee]]le, [[Mere puiestee]] osale, Narva maantee ja [[Suur-Tartu maantee]] osale, [[Väike-Tartu maantee]], [[Väike-Pärnu maantee]] osale, [[Suur-Pärnu maantee]]le, Tõnismäele, [[Toompuiestee]]le, [[Vaksali puiestee]]le, Paldiski maantee osale, Suur-Roosikrantsi tänavale, Kaarli puiesteele, Väike-Pärnu maantee, Väike-Tartu maantee ja [[Liivalaia tänav]]a vahelisele maa-alale ning Politsei aeda neljakorruselised majad. [[File:P2rnu maantee 26 06 1983.jpg|pisi|Pärnu maantee 1983. aastal [[Pärnu maantee viadukt]]ilt]] 1930. aastate teisel poolel ehitati ka Pärnu maantee uuele osale tänapäevased hooned ([[Pärnu mnt 36 / Roosikrantsi 23|Pärnu mnt 36]] (1936), Pärnu mnt 32 (1937), Pärnu mnt 30 (1936), Pärnu mnt 28 (1937), Pärnu mnt 26 (1935), Pärnu mnt 23 (1934), Pärnu mnt 21 (1938), Pärnu mnt 20 (1938), Pärnu mnt 16 (1935), Pärnu mnt 14, Hotell [[Palace]] 1937), Pärnu mnt 16 (1935) jt. [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsiooni]] (1941–1944) ajal kandis tänav saksapärast nime ''Pernausche Straße''. [[16. Oktoobri park|16. Oktoobri par]]gi Pärnu maantee poolsel äärel asus [[Valve Pormeister|Valve Pormeist]]i 1953. aastal loodud põllumajanduse eesrindlaste autahvel. Pärnu maantee 45 alal, kuhu 1964. aastal ehitati kino Kosmos, asus 1949–1957 [[Trammiliiklus Tallinnas|trammide]] ümberpööramise kolmnurk, mida kasutati kuni 1957. aastani. Pärnu maanteed laiendati aastatel 1964–1965 [[Suur-Ameerika tänav|Komsomoli]] ja [[Liivalaia tänav|V. Kingissepa tänava]] ristmikult kuni [[Tallinna Vineeri- ja Mööblivabrik]]uni ning vanad puumajad lammutati 1963. aastal. == Ristuvad tänavad == [[Pilt:Saarineni maja.JPG|pisi|Pärnu maantee 10, [[Saarineni maja]]]] [[Pilt:Elamu Pärnu mnt 10 äriruumide ja siseõuedega, 1911-1912.a..JPG|pisi|Pärnu maantee 10]] [[Pilt:Pärnu maantee, 12.JPG|pisi|Pärnu maantee 12]] [[Pilt:Tallinn, Tatra T4 (2).jpg|pisi|Tramm Pärnu maanteel Inglise Kolledži kõrval 1996. aastal]] [[Pilt:Tallinn, Estonia, near Liberty Square.jpg|pisi|[[Kawe Plaza]] ja Pärnu maantee]] [[Pilt:Tallinn2.jpg|pisi]] [[Pilt:Pärnu Maantee. Sakala building, May 1996.jpg|pisi|Pärnu mnt 36 // [[Roosikrantsi tänav]] 23, 1996]] Pärnu maantee puutub algusest lõpu poole minnes kokku järgmiste tänavatega: [[Viru väljak]], [[Valli tänav (Tallinn)|Valli tänav]] (paremalt), [[Väike-Karja tänav]] (paremalt), [[G. Otsa tänav]] (vasakult), [[Suur-Karja tänav]] (paremalt), [[Vabaduse väljak]] (paremalt), [[Estonia puiestee]] (vasakult), [[Sakala tänav]] (vasakult), [[Peeter Süda tänav]] (vasakult), [[Roosikrantsi tänav]] (paremalt), [[Hariduse tänav]] (paremalt), [[Tõnismägi]] (paremalt), [[Liivalaia tänav]] (vasakult), [[Suur-Ameerika tänav]] (paremalt),<ref name="75Oiy" /> [[Väike-Ameerika tänav]] (paremalt), [[Tatari tänav]] (vasakult), [[Luha tänav (Tallinn)|Luha tänav]] (paremalt), [[Vineeri tänav]] (vasakult), [[Koidu tänav (Tallinn)|Koidu tänav]] (ristmikku pole, tänav läheb paremalt viadukti alla), [[Tehnika tänav (Tallinn)|Tehnika tänav]] (ristmikku pole, tänav läheb viadukti alt risti läbi), raudtee, [[Kauba tänav]] (paremalt viadukti all), [[Jalgpalli tänav]] (vasakult viadukti all), [[Paide tänav]] (vasakult), [[Magdaleena tänav]] (paremalt), [[Rapla tänav]] (vasakult), [[Tondi tänav]] (paremalt), [[Juurdeveo tänav]] (vasakult), [[Kiisa tänav]] (vasakult), [[Alevi tänav (Tallinn)|Alevi tänav]] (paremalt),<ref name="bIg0Y" /> [[Saku tänav]] (vasakult), [[Kohila tänav]] (vasakult), [[Hallivanamehe tänav]] (paremalt), [[Karamelli tänav]] (vasakult), [[Piima tänav (Tallinn)|Piima tänav]] (vasakult), [[Järvevana tee]] (ristmikku pole, tänav läheb vasakult viadukti alla), [[A. H. Tammsaare tee]] (ristmikku pole, tänav läheb paremalt viadukti alla), [[Järve tänav]] (paremalt), [[Virve tänav]] (paremalt), [[Viljandi maantee (Tallinn)|Viljandi maantee]] (vasakult), [[Rulli tänav]] (vasakult), [[Männiku tee]] (vasakult), [[Risti tänav]] (vasakult), [[Kõrge tänav]] (paremalt), [[Sihi tänav]] (vasakult), [[Kirde tänav (Tallinn)|Kirde tänav]] (vasakult), [[Näituse tänav (Tallinn)|Näituse tänav]] (vasakult), [[Kaevu tänav (Tallinn)|Kaevu tänav]] (vasakult), [[Liiva tänav (Tallinn)|Liiva tänav]] (vasakult), [[Kivi tänav (Tallinn)|Kivi tänav]] (vasakult), [[Väike tänav (Tallinn)|Väike tänav]] (vasakult), [[Roheline tänav (Tallinn)|Roheline tänav]] (vasakult), [[Valdeku tänav]] (vasakult), [[Raudtee tänav (Tallinn)|Raudtee tänav]] (risti), raudtee, [[N. v. Glehni tänav]] (paremalt), [[Idakaare tänav]] (paremalt), [[Jaama tänav (Tallinn)|Jaama tänav]] (vasakult), [[Vana-Mustamäe tänav]] (paremalt), [[Kõver tänav]] (vasakult), [[Kuuse tänav]] (vasakult), [[Männi tänav]] (vasakult), [[Puuvilja tänav (Tallinn)|Puuvilja tänav]] (vasakult),<ref name="K6BNV" /> [[Kuru tänav (Tallinn)|Kuru tänav]] (paremalt), [[Võsu tänav]] (vasakult), [[Põhjakaare tänav]] (paremalt), [[Lühike tänav (Tallinn)|Lühike tänav]] (vasakult), [[Puu tänav]] (risti), [[Hiiu tänav]] (paremalt), [[Vääna tänav]] (paremalt), [[Salve tänav]] (paremalt), [[Valve tänav]] (vasakult), [[Lauliku tänav]] (paremalt), [[Kivimäe tänav]] (risti), [[Liiviku tänav]] (paremalt), [[J. V. Jannseni tänav (Tallinn)|Jannseni tänav]] (vasakult), [[Laane tänav]] (paremalt), [[Vesikaare tänav]] (vasakult), [[Varbola tänav]] (paremalt), [[Õitse tänav]] (paremalt), [[Värsi tänav]] (vasakult), Lauliku tänav (risti), [[Rao tänav]] (paremalt), [[Suvila tänav]] (paremalt), [[Viisi tänav]] (vasakult), [[Kastani tänav (Tallinn)|Kastani tänav]] (paremalt), [[Lõo tänav (Tallinn)|Lõo tänav]] (paremalt), [[Kadaka puiestee]] (paremalt), [[Rohula tänav]] (paremalt), [[Hirve põik]] (paremalt), raudtee, [[Vabaduse puiestee (Tallinn)|Vabaduse puiestee]] (vasakult).<ref name="Bxj02" /> == Hoonestus == [[Kesklinna linnaosa]]s: * [[Tammsaare park]], haljasala mis piirneb Pärnu maantee, [[Viru väljak]]u, [[Viru hotell]]i ja [[Viru keskus]]e, [[Estonia puiestee]], [[Teatri väljak]]u, [[Estonia (teater)|Estonia teatri]] ja [[Georg Otsa tänav]]aga * [[Virumägi]] (Musumägi), haljasala Pärnu maantee, [[Valli tänav]]a ja [[Viru tänav]]a vahel * [[Eesti Draamateater]], Pärnu mnt 5. Arhitektid [[Nikolai Vassiljev]] ja [[Aleksei Bubõr]] (1910), algne [[Tallinna Saksa Teater|Tallinna Saksa Teatri hoone]]. Kultuurimälestis nr 3118<ref name="OH9DR" /> * Pärnu maantee 6 // [[Müürivahe tänav|Müürivahe]] 28 (algselt [[Valli tänav (Tallinn)|Valli]] 10), [[Jaan Urla|Urla]] [[Urla maja|maja]], hoones asub kauplus [[Laste Maailm]]. Arhitekt [[Eugen Habermann]] (1933). Kultuurimälestis nr 3055<ref name="QBkj8" /> Hoones, Valli tn. nr. l0 tegutses 23. oktoobrist 1933. aastast [[Majaomanike Krediitpank]]. * Pärnu maantee 7, [[Ringkonnakohtu maja]] kus asuvad: [[Tallinna halduskohus]], [[Tallinna ringkonnakohus]]. Projekteerija [[Erwin Bernhard]] (1893) * Pärnu maantee 8 // [[Väike-Karja tänav|Väike-Karja]] 9 [[Heili maja]] (ka arstide maja), kus asus 1. jaanuarist 1938<ref> Pealinna Teataja (1933-1939),[https://dea.digar.ee/page/pealinnateataja/1938/01/19/1 19 jaanuar 1938]</ref> [[Majaomanike Krediitpank]], hoone valmis 1937 osaühisus „Elamu“ tellimusel, arhitekt [[Eugen Sacharias]]<ref>[https://web.archive.org/web/20230108185359/https://www.arhitektuurimuuseum.ee/kogud/kogude_paevik/ari-ja-elumaja-tallinnas-parnu-mnt-8/ Äri- ja elumaja Tallinnas Pärnu mnt 8], www.arhitektuurimuuseum.ee</ref>. * Pärnu maantee 9, büroohoone. [[Tallinna Kesklinna Valitsus]]e sotsiaalhoolekande osakond, hoones tegutsenud aja jooksul ka [[Tallinna Linna Kesklinna Rajooni RSN Täitevkomitee|Tallinna Linna Kesklinna Rajooni]] ja [[Tallinna Linna Lenini rajooni RSN Täitevkomitee]]. *[[Suur-Karja tänav|Suur-Karja]] 23 // Pärnu maantee 10 // Väike-Karja 10 // 12,<ref name="LYIS0" /> [[Saarineni maja]]<ref name="dlB7C" />, kus asuvad [[Rahva Raamat]]u raamatupood. [[20. sajand Eestis|20. sajandi]] alguses asusid majas ka [[Tallinna Vastastikune Krediitühisus|Tallinna Vastastikuse Krediidiühisuse]]/[[Tallinna Krediitpank|Tallinna Krediitpanga]] ruumid. Arhitekt [[Eliel Saarinen|Eliel Gottlieb Saarinen]] (1912), kultuurimälestis nr 3056<ref name="J3XZR" /> 1991. aastast asus hoones peale renoveerimist [[Tartu Kommertspank]], pangaruumid hoone teisel korrusel. Hoone esimesel korrusel tegutses Tallinna linna I apteek<ref>[https://dea.digar.ee/article/eestisona/1942/12/28/26 Tallinna teateid. Linna I apteek, Pärnu mnt, 10 (tel. 453-47)], Eesti Sõna, nr. 298, 28 detsember 1942</ref> Kui [[Eesti taasiseseisvumine|Eesti taasiseseisvumi]]se järel, Tartu Kommertspank läks 17.11.1992 [[Moratoorium|moratoorium]]i alla ja seejärel sundlikvideerimisele, omandas pangaruumid [[Tallinna Pank]]. * Pärnu maantee 11 [[Tallinna Reaalkool]]i [[Tallinna Kesklinna Põhikool]], endine [[Põhja Politseiprefektuur]]i [[Kesklinna politseiosakond]] * Pärnu maantee 12 // Suur-Karja 20. Arhitektid [[Rudolf von Engelhardt]], [[Nikolai Thamm noorem]] (1900). [[Tallinna Saksa klubi]] ja vana Tallinna peapostkontori hoone * Pärnu maantee 13, [[Tallinna Inglise Kolledž]]i spordihoone * [[Tallinna Inglise Kolledž]]i hoone, [[Estonia puiestee]] 10. Arhitektid [[Erich Jacoby]] ja insener [[Aleksander Rosenberg]] (1916). Algne [[Tallinna Tütarlaste Kommertsgümnaasium]]i hoone on kultuurimälestis nr 1068<ref name="ljjSr" /> * Pärnu maantee 14 // [[Vabaduse väljak]] 3, Hotell [[Palace]]. Arhitekt oli [[Elmar Lohk]] (1937) *Pärnu mnt 15 // [[Tatari tänav|Tatari]] 2, [[Kawe Plaza]]. Arhitekt [[Henno Sillaste]] (1998) * Pärnu maantee 16 (algselt [[Väike-Roosikrantsi tänav|Väike-Roosikrantsi]] 4), Karl Lentsi maja. Arhitekt [[Boris Tšernov]] (1935) * Pärnu maantee 18, elu- ja ärihoone. * Pärnu maantee 19, ärihoone. Algselt [[S. Kirovi nimeline näidiskalurikolhoos|S. Kirovi nimelise näidiskalurikolhoosi]] lillepood, hiljem AS Comexi<ref>[https://www.aripaev.ee/uudised/2007/01/29/unustuseholma-vajunud-aritegelased Unustusehõlma vajunud äritegelased. AS Comex], www.aripaev.ee, 30. jaanuar 2007</ref> kauplus [[Westman (kauplus)|Westman]]<ref>[https://tarbija.postimees.ee/7453553/westmani-ari-sulgeb-mupo-ja-koroona-tottu-uksed Westmani äri sulgeb mupo ja koroona tõttu uksed], tarbija.postimees.ee, 14. veebruar 2022</ref> * Pärnu maantee 20 elamu, kullassepa ja väärismetallimeistri [[Roman Tavast]]i hoone, projekteerinud [[Karl Burman vanem]] (1938). Kultuurimälestis nr 8530<ref name="0KHSn" /> * Pärnu maantee 21 AS Mobile aktsionäri ja direktori August Külma maja, [[AS Mobile]] esindusäri kuni 1940. aastani. Arhitekt [[Eugen Sacharias]] (1938) *Pärnu maantee 21/2, 2022. aastal valminud 6-korruseline uus ärihoone koos maa-aluse parkimisalaga * Pärnu maantee 22 [[Kawe kelder]], endine šokolaadivabriku [[Kawe]] laohoone, kultuurimälestis nr 27055. Hoone ehitati põhjalikult ringi 1990. aastatel<ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/75471397/fotod-tallinna-kurikuulus-maja-ehitatakse-umber-arihooneks-vaata-milline-see-valja-hakkab-nagema Tallinna kurikuulus maja ehitatakse ümber ärihooneks.], arileht.delfi.ee, 29.08.2016</ref> * Pärnu maantee 23 elamu. Arhitekt [[Eugen Sacharias]] (1934), kultuurimälestis nr 8531<ref name="9eugh" /> * Pärnu maantee 26 elamu- ja ärihoone (algselt Väike-Roosikrantsi 10), arst Harry Adamsi maja. Arhitekt [[Eugen Sacharias]] (1935), kultuurimälestis nr 8532<ref name="UeujJ" /> * Pärnu mnt 27 elamu- ja ärihoone (algselt [[Sakala tänav|Sakala]] 50). Pärnu mnt 27 maja lasi ehitati 1937. aastal vabriku [[Rauaniit]] direktor [[Gedeli Itskowitsch]], arhitekt [[Boris Tšernov]]i projekt (1937)<ref>[https://linnaarhiiv.wordpress.com/2017/06/02/parnu-mnt-27/ PÄRNU MNT 27], [[Tallinna Linnaarhiiv]], 2. juuni 2017</ref> 1940. aasta lõpul asus majas [[NSV Liidu SARKi Piirivalve ja Sisevägede Peavalitsus|NSV Liidu SARKi Piirivalve]] [[NSV Liidu piirivalve Eestis#NSV Liidu piirivalve Eestis 1940–1941|NKVD Balti ringkonna piirivalvevägede valitsus]]. Sõjajärgsetel aastatel, hiljemalt 1953. aastani tegutses majas [[Tallinna Miilitsavalitsus]] ja [[Tallinna Miilitsa Peavalitsus]]<ref>[https://linnaarhiiv.wordpress.com/2017/06/02/parnu-mnt-27/ PÄRNU MNT 27], linnaarhiiv.wordpress.com, 2 juuni 2017</ref>. 1995. aastal tagastati osa majast õigusjärgsetele omanikele. *Tallinna esimene [[taskupark]] [[Peeter Süda tänav|Süda tänav]]a ja Pärnu mnt nurgal<ref>[https://roheportaal.delfi.ee/artikkel/120059762/tallinn-sai-oma-esimese-taskupargi-voimalus-viibida-avalikus-ruumis-midagi-ostmata Tallinn sai oma esimese taskupargi: võimalus viibida avalikus ruumis midagi ostmata], roheportaal.delfi.ee, 31.08.2022</ref> * Pärnu maantee 28 elamu- ja ärihoone. Arhitekt [[Aleksander Wladovsky]] (1937). Kultuurimälestis nr 8533<ref name="XtVjY" /> [[Eesti NSV]] ajal asus hoone esimesel korrusel [[Võitlev Sõna (raamatukauplus)|raamatukauplus Võitlev Sõna]], aastast 1999 Cafe VS. * Pärnu maantee 30 elamu, (algselt Väike-Roosikrantsi 14, arstide Erich Wulffi ja Hugo Hoffmanni maja). Arhitekt [[Erich Jacoby]] (valmis 1936). Kultuurimälestis nr 8534<ref name="jIaHU" />. [[Eesti NSV]] ajal tegutses hoone esimesel korrusel Ühendettevõtte Tõnismäe ekspressbaar<ref name="erastatava">[https://www.riigiteataja.ee/akt/28784 Erastatavate majandusobjektide nimekiri], Eesti Vabariigi Valitsuse korraldus 12. juulist 1991.a. nr.221-k</ref> * Europark Estonia OÜ tasuline parkla, Pärnu maantee 31, kus varem asus [[Balti Sepik]]u kohvik <!-- seal asus enne mingi kohvik, pildid ja ajalooline taust on teretulnud !--> * Pärnu maantee 32 elamu- ja ärihoone, kultuurimälestis nr 8535,<ref name="e211Z" /> valmis 1937, arhitekt [[Eugen Habermann]]. [[Eesti NSV]] ajal tegutses hoone esimesel korrusel [[Tallinna Rajoonidevaheline kaubanduskontor|Tallinna Rajoonidevahelise kaubanduskontori]] kauplus Aedvili<ref name="erastatava" /> *Pärnu maantee 33 asub [[Das Haus]] 2020. aastal valminud äri- ja elamukvartal, mille hooned asuvad neljal kinnistul – Pärnu mnt 29, Pärnu mnt 31, Pärnu mnt 33 ja [[Peeter Süda tänav|Süda tänav]] 4. Algne Pärnu mnt 33 hoone lammutati pärast 1985. aastat ja ülejäänud majad 1990. aastatel. Pärnu mnt. 31 hoones<ref>[https://dea.digar.ee/article/eestisona/1942/12/28/26 Tallinna teateid. Vana-Pärnu apteek, Pärnu mnt. 31 (tel. 459-54)], Eesti Sõna, nr. 298, 28 detsember 1942</ref> tegutses 1882. aastast<ref>Piret Peensoo, [https://epl.delfi.ee/artikkel/50730896/vaike-parnu-apteek-kolis-lasnamae-nolvale Väike-Pärnu apteek kolis Lasnamäe nõlvale], Eesti Päevaleht, 21.09.1996</ref> [[Väike-Pärnu maantee]] nr. 21<ref>[https://dea.digar.ee/page/wabamaa/1930/09/26/9 Öövalve apteekides.], Waba Maa, nr. 225, 26 september 1930</ref>, 1859. aastal avatud<ref>[[Heino Gustavson]], [https://epl.delfi.ee/artikkel/50730979/kiri-uut-tallinna-apteekide-ajaloos Uut Tallinna apteekide ajaloos ], Eesti Päevaleht, 24.09.1996</ref> Vana-Pärnu apteek, algne proviisor Bernhard Linde<ref>[https://www.aripaev.ee/uudised/2007/09/11/parnu-maantee-puitmajade-paastetoodel Pärnu maantee puitmajade päästetöödel], Äripäev, 12. september 2007</ref> (1851–1910) apteek, kes oli esimene eesti soost apteegiomanik Tallinnas [[Pilt:EU-EE-TLN-Kesklinn-Tallinna Polütehnikum.JPG|pisi|[[Tallinna Polütehnikum]], Pärnu mnt 57a]] [[Pilt:Pärnu mnt - Liivalaia ristmik - panoramio.jpg|pisi|Pärnu mnt-[[Liivalaia tänav]]a ristmik, Tallinna Polütehnikumi hoone]] [[Fail:Tallinna Polütehnikum 001-vaade-koolihoonele.jpg|pisi|Aerofoto Pärnu maanteest [[Liivalaia tänav]]a ja [[Suur-Ameerika tänav]]a ristmikult]] [[Pilt:EU-EE-TLN-Kesklinn-Tallinna Ehituskool.JPG|pisi|[[Tallinna Ehituskool]], Pärnu maantee 62]] *Pärnu maantee 35 asus 1917. aastal ehitatud<ref>[https://www.ehitusuudised.ee/uudised/2010/01/06/tallinn-tahab-muua-parnu-maantee-35-maad-6-8-miljoniga Tallinn tahab müüa Pärnu maantee 35 maad 6,8 miljoniga], www.ehitusuudised.ee, 6. jaanuar 2010</ref> kahekorruseline puuhoone (lammutatud) * [[Pärnu maantee 36 // Roosikrantsi 23|Pärnu mnt 36 // Roosikrantsi 23]]. Arhitekt [[Robert Natus]] (1936), kultuurimälestis nr 8202. Hoone esimesel korrusel äripinnad, kus tegutses ka kauplus [[Sakala (kauplus)|Sakala]] ja Roosa Krantsi kauplus) * Pärnu maantee 37 endine Argentiina restorani hoone * Elamu Pärnu maantee 38.<ref>[https://web.archive.org/web/20210130230507/http://www.archivesportaleurope.net/ead-display/-/ead/pl/aicode/EE-TLA/type/fa/id/TLA.R-1/dbid/C83727155/page/5 Majade natsionaliseerimistoimikud. Natsionaliseerimistoimik. TLA.R-1.6-I.98 Natsionaliseerimistoimik. Pärnu mnt. 38. August Kalmo, kinn. nr. 4730.], TLA.R-1..</ref> * Elamu Pärnu maantee 40.<ref>[https://web.archive.org/web/20210130230507/http://www.archivesportaleurope.net/ead-display/-/ead/pl/aicode/EE-TLA/type/fa/id/TLA.R-1/dbid/C83727155/page/5 Majade natsionaliseerimistoimikud. Natsionaliseerimistoimik. TLA.R-1.6-I.97 Pärnu mnt. 40. Egon Adams, Asta Nühtern, Senta Tomingas.], TLA.R-1.</ref>. [[Eesti NSV]] ajal tegutses hoone esimesel korrusel Ühendettevõtte Tõnismäe võileivabaar<ref name="erastatava" /> ja hiljem kauplus [[Piibeleht (kauplus)|Piibeleht]] * Pärnu maantee 41 (algselt [[Väike-Pärnu maantee]] 31) asus kuni 1944. aastani kino [[Kungla (kino)|Kungla]], mis hävis 1944. aasta [[Märtsipommitamine|märtsipommitamise]] tagajärjel<ref>Jaan Tamm, [http://kultuur.elu.ee/ke475_pommitamine.htm 60 aastat märtsipommitamisest. 50 aastat Haagi konventsioonist], Kultuur ja Elu 1/2004</ref> * Pärnu maantee 41, endine Tallinna töölisvõimla<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=photolibrary&action=view&id=12321 Maja Pärnu mnt 41, end. Töölisvõimla, kus 20. juunil 1940. a. toimus Tallinna tööliste esindajate koosolek], kultuurimälestiste riiklik register</ref> * Pärnu maantee 41a, [[Eesti Spordiselts Kalev|Eesti NSV Ametiühingute Spordiseltsi Kalev]] Kesknõukogu hoone ja [[Eesti Ametiühingute Keskliit|Ametiühingute Keskliidu]] hoone * Elamu Pärnu maantee 43. Algselt hoone [[Vaestepatuste tänav]] 1a ehitas saapakaupmees ja -tööstur Kirill Molodzov 1933. aasta paiku. Hoone arhitekt {{kas|V. Tretjakevitš}}/[[Boris Tšernov]].<ref>Leele Välja, OÜ Arhitektuuriväljad. [https://web.archive.org/web/20220212201904/https://www.tallinn.ee/kesklinna-linnaosa-uldplaneering/Tallinna-kesklinna-vaartuslikud-hooned Tallinna kesklinna väärtuslikud hooned]. Tallinn 2020, lk 37</ref> Põles 1944. aasta [[märtsipommitamine|märtsipommitamises]] seest tühjaks ja taastati pärast sõda * Elamu Pärnu maantee 43a hävines 1944. aasta [[märtsipommitamine|märtsipommitamises]]. Algselt [[Väike-Pärnu maantee|Väike-Pärnu mnt]] 33 // [[Vaestepatuste tänav]] 2,<ref name="0y3P0" /> hilisem aadress Pärnu maantee 43 * (Tõnismägi 11a asub [[Paul Keres]]e [[Paul Kerese monument|monument]], kultuurimälestis nr 2250)<ref name="xNlx8" /> * Pärnu maantee 44 // Tõnismägi 11a, kuuekorruseline äri- ja elamuhoone, mis külgneb Pärnu maantee, Tõnismäe ja [[Hariduse tänav]]aga<ref>Tiina Kaukvere, [https://www.ohtuleht.ee/477768/kavandatav-kerese-hoone-hirmutab-naabreid Kavandatav Kerese-hoone hirmutab naabreid], www.ohtuleht.ee, 22. mai 2012</ref> * Pärnu maantee 45, [[kino Kosmos]] (1962) * Pärnu maantee 50, [[Tallinna Tõnismäe Reaalkool]] * Pärnu maantee 57 // [[Liivalaia tänav|Liivalaia]] 2, [[Tallinna Polütehnikum]] * Pärnu maantee 59 asus [[Tallinna Mäetehnikum]]i, Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikumi, [[Tallinna Ülikool]]i ühiselamu (lammutati 2018. aastal, [[Tallinna Muusika- ja Balletikool]]i hoone<ref>[https://web.archive.org/web/20220101103028/https://www.hm.ee/et/tallinna-muusika-ja-balletikool Tallinna Muusika- ja Balletikool], www.hm.ee</ref> * Pärnu maantee 62, [[Tallinna Tehnikakõrgkool]] 1961. aastast [[Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikum]]i (TEMT), enne seda [[Tallinna Mäetehnikum]]i hoone * Pärnu maantee 66, asub 1962. aastal ehitatud viiekorruseline kortermaja, äripindadega esimesel korrusel (algselt [[Eesti NSV]] ajal [[Tallinna I Toidukaubastu]] kauplus [[Tempo (kauplus)|Tempo]]<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/28792 Erastatavate toidukaupluste nimekiri], Eesti Vabariigi Valitsuse korraldus 26.septembrist 1991.a. nr.342-k., Riigi Teataja</ref>) * Pärnu maantee 67, [[Tallinna Perekonnaseisuamet]]i hoone, alates 1982. aastast. 1956. aastast tegutses hoones Tallinna Linna Kiirabi Jaam ja [[Tallinna Tõnismäe Haigla]] Kiirabijaam. [[Tallinna Kiirabihaigla|Tallinna Kiirabi]]haigla Kiirabijaama uus hoone [[Retke tee]] 1 valmis 1976. aastal, kuid aadressile Pärnu mnt 67 asutati 1. detsembril 1977 kiirabijaama filiaal.<ref>[https://tems.ee/kiirabist/ajalugu/ Tallinna Kiirabi], (vaadatud 07.05.2023)</ref> Maja interjöörid tervikuna on kultuurimälestis nr 2203.<ref name="OIby3" /> Arhitektid [[Nikolai Vassiljev|N. Vassiljev]] ja [[Aleksei Bubõr|A. Bubõr]] (1910), ehitatud ja kuulus mööblivabrikant [[Martin Christian Luther]]ile, kultuurimälestis nr 3119<ref name="v3mIV" /> * Pärnu maantee 67A, [[Ajakirjandusmaja]] *Pärnu maantee 68 // [[Uue Maailma tänav|Uue Maailma]] 19, korterelamu, mille esimesel korrusel äripinnad * Pärnu maantee 69B, Baltic Panel Group OÜ (endine [[Lutheri vabrik|Tallinna Vineeri- ja Mööblikombinaat]]) * Pärnu maantee 71, [[Tallinna Ühisgümnaasium]] * Pärnu maantee 76, asub 1963. aastal ehitatud [[Tüüpprojekt 1-317А-15М|tüüpprojekti 1-317А-15М]] järgi ehitatud viiekorruseline kortermaja, äripindadega esimesel korrusel * Pärnu maantee 80, tüüpprojekti järgi ehitatud korterelamu * Pärnu maantee 82, tüüpprojekti järgi ehitatud korterelamu, mille esimesel korrusel äripinnad (algselt kauplus [[Pärnu (kauplus)|Pärnu]]) * Pärnu maantee 94, asus neljakorruseline kortermaja, mis lammutati 1982. aastal seoses [[Pärnu maantee viadukt]]i uuendamisega. * Pärnu maantee 96, asus 1937. aastal ehitatud Liisa Borni maja, milles [[Eesti NSV]] ajal tegutses [[Teeninduskombinaat "Kiir"|Teeninduskombinaadi "Kiir"]] [[Koidu saun|saun nr. 8]] ehk Koidu saun, arhitekt [[Eugen Sacharias]]. Hoone lammutati 1982. aastal seoses [[Pärnu maantee viadukt]]i uuendamisega. * [[Pärnu maantee viadukt]][[File:Pärnu maantee 102b Tallinn.jpg|thumb|Pärnu maantee 102b]][[File:Pärnu maantee 102c Tallinn.jpg|thumb|Pärnu maantee 102c]] * Pärnu maantee 102, [[Diakonisside Asutis]]e hoonekompleks. Algselt Suur Pärnu maantee 50 *Pärnu maantee 102b, 2015. aastal valminud neljast korrusest koosnev büroo- ja teenindushoone, kus tegutseb ka [[YIT Ehitus]] AS *Pärnu maantee 102c, büroohoone, kus tegutseb ka [[Eesti Olümpiakomitee]] * Pärnu maantee 104a, 1977. aastal ehitatud Tallinna Vabariikliku IV Haigla hoone. Praegu [[Ida-Tallinna Keskhaigla]] Magdaleena üksus, A-korpus. * Pärnu maantee 104b, 1977. aastal ehitatud Tallinna Vabariikliku IV Haigla hoone. Praegu [[Ida-Tallinna Keskhaigla]] Magdaleena üksus, B-korpus, Taastusravikliinik, Kirurgiakliinik, Sisekliinik. * Pärnu maantee 104c, 1977. aastal ehitatud Tallinna Vabariikliku IV Haigla hoone. Praegu [[Ida-Tallinna Keskhaigla]] Magdaleena üksus, C-korpus, Radioloogiakeskus. * Pärnu maantee 104d, 1977. aastal ehitatud Tallinna Vabariikliku IV Haigla hoone. Praegu [[Ida-Tallinna Keskhaigla]] Magdaleena üksus, D-korpus, Polikliinik. Raviasutuse endised nimetused: 1940–1946 Tallinna Sisehaiguste Haigla, 1946–1954 Eriotstarbeline Haigla, 1954–1989 Tallinna Vabariiklik Neljas Haigla, 1989–1992 Eesti NSV Tervishoiuministeeriumi Vabariiklik Neljas Haigla, 1993–1994 Magdaleena Haigla, 1994–2001 Tallinna Magdaleena Haigla<ref>[https://www.ra.ee/arhiiviregister/index.php?act=detail&id=1968667&liik=ar&nimetus=&moodustaja=&andmeandja=Haigla&tahis=&alg1=&alg2=&lp1=&lp2=&page_size=20&page=4&rows=82&nocache=1653537816 Tallinna Magdaleena Haigla Arhiiv], Rahvusarhiiv, Arhiiviregister</ref>. * Pärnu maantee 105, büroohoone, endine [[AS Äripäev]]a toimetuse hoone * Pärnu maantee 107, viiekorruseline tüüpprojekti järgi ehitatud korterelamu, mille esimesel korrusel äripinnad (algselt kauplus [[Paide (kauplus)|Paide]]) *Pärnu maantee 110, 15-korruseline 2006. aastal ehitatud korterelamu, mille esimesel korrusel äripinnad * Pärnu maantee 113, [[Pärnu maantee viadukt]]i juurde kavandatakse 13-korruselise kõrghoone ehitamist, maja valmib 2022. aasta varakevadel.<ref>[https://www.err.ee/1133170/tallinnas-kerkib-parnu-maantee-viadukti-juurde-13-korrusega-korghoone Tallinnas kerkib Pärnu maantee viadukti juurde 13 korrusega kõrghoone], www.err.ee, 10.09.2020</ref> *Pärnu maantee 120 asus Tallinna tuletõrjebrigaadi Lõuna tuletõrjedivisjoni pritsimaja * Pärnu maantee 123, 1956. aastal ehitatud neljakorruseline kivist elamu ja kinnistul ka endine [[Tallinna Diakonisside Selts]]i [[Diakonisside lasteaed|Diakonisside lasteaia]] hoone. Šveitsi stiilis puitpitsvilla on projekteerinud Tallinnas tuntud arhitekt [[Nikolai Thamm vanem]] 1882. aastal.<ref name="KRR_27915">{{kultuurimälestis|27915|Puithoone (Diakonisside lasteaed)}} (vaadatud 26.12.2020)</ref> [[Eesti NSV]] aja lõpus tegutses hoones [[NSV Liidu relvajõud]]ude [[Tšaika (hotell)|hotell Tšaika]], 1994. aastal nimetati asutus ümber Sõdurikoduks. * Pärnu maantee 123a, 125, 125a, 1960. aastal [[tüüpprojekt 1-432|tüüpprojekti 1-432]] järgi ehitatud neljakorruselised korterelamud * Pärnu maantee 132 (algne aadress oli [[Suur-Pärnu maantee]] 78), trükikoja Aldus maja. 1932. aastal [[Eugen Habermann]]i projekteeritud hoones asus algselt [[Juhan Susi]] nahaparkimise tööstus,<ref name="tallinna-k">Leele Välja, OÜ Arhitektuuriväljad. [https://web.archive.org/web/20220212201904/https://www.tallinn.ee/kesklinna-linnaosa-uldplaneering/Tallinna-kesklinna-vaartuslikud-hooned Tallinna kesklinna väärtuslikud hooned]. Tallinn 2020, lk 16</ref> [[Nahaparkimisevabrik Linda]] ja hiljem [[Riidevabrik Keila]] tsehh<ref>[http://maaleht.delfi.ee/news/eestielu/arhiiv/pika-hermanni-esimese-trikoloori-lipukangad-varviti-keilas?id=65613776 Pika Hermanni esimese trikoloori lipukangad värviti Keilas], Keila Leht, 02.02.2013,</ref> * Pärnu maantee 137 // [[Saku tänav|Saku tn]] 2 // [[Kohila tänav|Kohila tn]] 1, endine [[ETKVL]] Tootmiskoondise Kooperaator peahoone. Kogu kvartal kuulus ETKVL-ile. * Pärnu maantee 138 asus AS [[Eesti Tuletikumonopol]]i vabriku hoone [[Fail:Politseiameti hoone 01.jpg|pisi|[[Politsei- ja Piirivalveamet]]i ja [[Põhja Prefektuur]]i hoone, Pärnu maantee 139]][[File:Delta Plaza - Pärnu maantee 141.jpg|pisi|Pärnu maantee 141, [[Delta Plaza]]]] * Pärnu maantee 139, [[Politsei- ja Piirivalveamet]]i ja [[Põhja Prefektuur]]i hoone. Algselt kondiitritoodete vabriku Kalev 1958. aastal valminud hoone, arhitekt - Leningradi Pišepromprojekti arhitekt P. Sergejev. *Pärnu maantee 139c asus metallitöötlusettevõtte [[Vasar (ettevõte)|Vasar]] tootmishoone. * Pärnu maantee 139e asus 1962. aastal valminud [[Tallinna Piimatoodete Kombinaat|Tallinna Piimatoodete Kombinaadi]] hoone<ref>[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/ak-filmikroonika-1958-1991-uus-piimakombinaat-tallinnas UUS PIIMAKOMBINAAT TALLINNAS], err.ee, 24. juuni 1961</ref> * Pärnu maantee 139f, Isku Mööbli AS, * Pärnu maantee 141, [[Delta Plaza]], * Pärnu maantee 141A, [[Neste]] Järve A24 tankla, * Pärnu maantee 142, [[Donte Ärikeskus]]. Kinnistul<ref name="tallinna-k" /> tegutses kuni 1958. aastani [[Tallinna Tuletikuvabrik]], siis [[Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu]] Masinaehituse Valitsuse käskkirjaga asutati samades ruumides Pärnu mnt 142 [[Tallinna Pooljuhttakistite Tehas]], 1959. aastast Hans Pöögelmanni nimeline Tallinna Raadiotehnika Tehas. * Pärnu maantee 143, Järve mets * Casino Grand Prix * Pärnu maantee 146, AS Lukukoda * Pärnu maantee 154, [[ARS Kunstilinnak]].<ref>[[Reet Varblane]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/kunstilinnak-mitte-meelelahutuskeskus/ Kunstilinnak, mitte meelelahutuskeskus], www.sirp.ee, 19.10.2018</ref> Algne Eesti NSV Kunstifondi Tallinna Kombinaat Ars. * Pärnu maantee 158, [[Estconde Ärikeskus]], AS [[Andmevara]] * Pärnu maantee 160 asub 1952. aastal valminud algne Dünamo suusavabriku hoone * Pärnu maantee 162, [[Tallinna Ehituskool]] [[Kristiine linnaosa]]s: * Pärnu maantee 186, [[Väike-Järve ärimaja]] ja [[Väike-Järve keskus]]<ref>[https://silikaatgrupp.ee/unikaalne-kaubandus-ja-arikeskuse-vaike-jarve-avas-uksed/ Unikaalne kaubandus- ja ärikeskus, Väike-Järve, avas uksed], silikaatgrupp.ee, 06 / 03 / 2020</ref> * Pärnu maantee 232, 1979. aastal ehitatud büroo- ja ärihooned, [[Amserv Auto]] AS [[Nõmme linnaosa]]s: [[Pilt:Pärnu mnt Nõmmel.jpg|thumb|Vaade Pärnu maanteele [[Nõmme linnaosa|Nõmme]] keskusest [[Hiiu]] suunas]] * Pärnu maantee 223, [[Jehoova tunnistajad Eestis|Jehoova tunnistajate]] Nõmme kuningriigisaal<ref>[https://dea.digar.ee/article/nommesonumid/2012/08/10/14 Nõmme Jehoova tunnistajad ühendavad erineva staatusega inimesi] , Nõmme Sõnumid, nr. 16, 10 august 2012</ref> * Pärnu maantee 238, Järve [[Selver]], <!-- Tootmiskoondis Silikaat http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=8683&pid=64425#pid64425 !--> * Pärnu maantee 240, Feenoks AS (alkohoolsete jookide kauplus). [[Silikaadi saun]]ahoone, Pärnu mnt 240, arhitekt oli nõmmelane [[Friedrich Wendach]]. Silikaadi saun avati 1938. aasta märtsis. Saun projekteeriti 50 inimesele, saunas oli ka neli numbrisauna (vannituba). Oli veel rooma saun ja aurukapp, saunas oli avar leiliruum lavaga, lisaks veel einelauaruum. [[Eesti NSV]] ajal tegutses Pärnu maantee 240 [[Teeninduskombinaat "Kiir"|Teeninduskombinaadi "Kiir"]] [[Silikaadi saun|saun nr. 9]]. Nüüdseks on Silikaadi saun oma töö ammugi lõpetanud.<ref>[https://dea.digar.ee/page/videvik/2007/03/29/8 NÕMME SAUNAD], Videvik, nr. 13/14, 29 märts 2007</ref> * Pärnu maantee 281, [[Nõmme keskus]] – Nõmme Comarket (algne [[Nõmme (restoran)|Nõmme restoran]]) * Pärnu maantee 288b, [[Rahumäe jaamahoone]] * Pärnu maantee 296, Renott Kivi OÜ, "Kivihoov" * Pärnu maantee 325, [[Hiiu Pubi]], (algne [[Hiiu (kauplus)|Hiiu kaupluse]] hoone) * Pärnu maantee 326, [[Nõmme linnaapteek]] * Pärnu maantee 326, [[Sangaste telliskivivabrik]]u omanike vendade Jakob ja Karl Kahro [[Kahro maja]] (1931–1933), kunagise kino [[Victoria Palace]] / [[Võit (kino)|Võit]] hoone. Arhitekt [[Friedrich Herbert Wendach]] / [[Edgar Velbri]], [[Pappa Pizza]] * Pärnu maantee 328, Kahro maja äri- ja eluhoone Pärnu mnt 328. Arhitekt [[Friedrich Herbert Wendach]] / Edgar Velbri (1936) *Pärnu maantee 370, toitlustusasutus, kus Eesti NSV ajal asus õllebaar<ref>[[Hannes Rumm]], [https://epl.delfi.ee/artikkel/50800833/eesti-nsv-ametitelefonid Eesti NSV ametitelefonid ], epl.delfi.ee, 26.03.2001</ref>, hiljem [[Hiiu Õlletuba]] * Pärnu maantee 421/1, kauplusehoone, algne [[Pääsküla (kauplus)|Pääsküla kauplus]] * Pärnu maantee 434, kauplusehoone, algne [[Laane (kauplus)|Laane kauplus]] * Pärnu maantee 453, [[Nõukogude armee Eestis|Nõukogude armee]] sõjaväelastele ehitatud paneeltornelamu * Pärnu maantee 453E, [[Neste]] Laagri A24 * Pärnu maantee 453E, Laagri [[Säästumarket]] * Pärnu maantee 480a, [[Pääsküla raamatukogu]] * Pärnu maantee 492, [[Peetri aedlinna kõrgemate ametnike elamu]] * Pärnu maantee 499, CD100 Muusikapood * Pärnu maantee 558a, Laagri [[Maksimarket]] == Galerii == <gallery> Pilt:Pärnu maantee, 4.JPG|Pärnu mnt 4 Pilt:Pärnu maantee, 6.JPG|Pärnu mnt 6, [[Urla maja]] Pärnu maantee 7, Tallinn.jpg|Pärnu maantee 7 Pilt:Pärnu maantee 8, Tallinn.JPG|Pärnu mnt 8, [[Heili maja]] Pilt:Pärnu maantee 9, Tallinn.JPG|Pärnu mnt 9 PPP Kesklinna PO.JPG|Pärnu mnt 11 Pärnu mnt.11 - panoramio.jpg|Pärnu mnt 13, Tallinna Inglise Kolledži spordihoone Pilt:Inglise Kolledž 2009.jpg|[[Tallinna Inglise Kolledž]]i hoone Pärnu maantee poolne külg Pilt:Kawe Plaza 30Sep2008.jpg|[[Kawe Plaza]], Pärnu mnt 15 Pilt:Pärnu mnt 18 Ärimaja.jpg|Pärnu mnt 18 Ärimaja Tallinn, Kawe keldri hoone kelder ja fassaadid.jpg|Pärnu mnt 22, Kawe keldri hoone kelder ja fassaadid 2011. aastal Pilt:Elamu Pärnu mnt 23, 1934. a..JPG|Elamu Pärnu mnt 23, ehitatud 1934. aastal File:Junction of Parnu mnt and Peeter Suda tn in Kesklinn Tallinn 3 June 2021.jpg|Elamu Pärnu mnt 27 Pilt:Tallinn, elu- ja ärihoone Pärnu mnt 28, 1937.jpg|Elamu Pärnu mnt 28 Pilt:E.Jacoby - Pärnu 30 - 1936.JPG|Pärnu mnt 30 Pilt:Pärnu Maantee. Sakala building, May 1996.jpg|Pärnu mnt 36 ja 32 vasakul ja 27 valge hoone taamal (1996) Pilt:Pärnu maantee 41a.jpg|Pärnu mnt 41a Tallinn, Estonia (7954558662).jpg|Pärnu mnt 43 Pilt:Tallinn engineering college.jpg|[[Tallinna Tehnikakõrgkool]]i hoone, Pärnu mnt 62 Pilt:Elamu Pärnu mnt.67, 1909-1910.a.,1945.a.,1982.a.A..jpg|Pärnu mnt 67, [[Tallinna Perekonnaseisuamet]]i hoone Pilt:Tallinn Veerenni2.jpg|[[Lutheri vabrik]]u hoone, Pärnu mnt 69 Pilt:EU-EE-Tallinn-Kesklinn-Vineeri.JPG|Pärnu mnt 82 ja ristmik [[Vineeri tänav]]aga Pilt:Magdaleena polikliinik.JPG|Magdaleena polikliinik, Pärnu mnt 104 Pilt:Äripäeva maja.JPG|Äripäeva maja, Pärnu mnt 105 Pilt:Ärihoone Talinas.JPG|[[Osten Tor]] Pärnu mnt 110 Tallinn, Pärnu mnt 123 (Diakonisside lasteaed) (1).jpg|[[Diakonisside Asutis]]e lasteaed, Pärnu mnt 123 File:2014 tram tracks replacement in Tallinn 045.JPG|Pärnu mnt. 146 hoone File:Järve Keskus.JPG|[[Järve Keskus]], Pärnu mnt 238 Pilt:Elamu Pärnu mnt 318- Idakaare 1-1.jpg|Pärnu mnt 318 Pilt:Elamu Pärnu mnt 322 1.jpg|Pärnu mnt 322 Pilt:Kahrode kinomaja 5.jpg|Kinomaja Nõmme keskuses, Pärnu mnt 326 Pilt:Kahrode maja.jpg|Pärnu mnt 328 Pilt:Hiiu Õlletuba 2008.jpg|[[Hiiu Õlletuba]], Pärnu mnt 370 Pilt:Trammirööbaste vahetus Pärnu mnt-l.IMG 4029.JPG|Trammirööbaste vahetus Tallinnas Pärnu maanteel (suvi 2014) </gallery> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="75Oiy">Siiamaale [[Ekspresskataloog]] [[2005]], lk. 33. Tallinna kaart mõõtkavas 1:7600</ref> <ref name="bIg0Y">Eelmisest viitest siiamaale Ekspresskataloog 2005, lk. 35. Tallinna kaart müütkavas 1:23 000</ref> <ref name="K6BNV">Eelmisest viitest siiamaale Ekspresskataloog 2005, lk. 39. Tallinna kaart mõõtkavas 1:23 000</ref> <ref name="Bxj02">Eelmisest viitest siiamaale Ekspresskataloog 2005, lk. 38. Tallinna kaart mõõtkavas 1:23 000</ref> <ref name="OH9DR">{{kultuurimälestis|3118|3118 Tallinna Saksa Teatri hoone, 1908–1910.a.}}</ref> <ref name="QBkj8">{{kultuurimälestis|3055|3055 Elamu Pärnu mnt.6 äriruumidega, 1932–1933.a.}}</ref> <ref name="dlB7C">[[Jaak Urmet]], "Saarineni maja" (Baltek Arendus 2013), ISBN 9789949330614</ref> <ref name="LYIS0">[http://www.saarinenimaja.ee/ Saarineni maja koduleht]</ref> <ref name="J3XZR">{{kultuurimälestis|3056|3056 Elamu Pärnu mnt. 10 äriruumide ja siseõuedega, 1911–1912.a.}}</ref> <ref name="ljjSr">{{kultuurimälestis|1068|Koolihoone , 1916. a. ja Tallinna Tütarlaste Kommertsgümnaasiumi hoone}}</ref> <ref name="0KHSn">{{kultuurimälestis|8530|8530 Elamu Pärnu mnt. 20, 1938. a.}}</ref> <ref name="9eugh">{{kultuurimälestis|8531|8531 Elamu Pärnu mnt. 23, 1934. a.}}</ref> <ref name="UeujJ">{{kultuurimälestis|8532|8532 Elu- ja ärihoone Pärnu mnt. 26, 1935. a.}}</ref> <ref name="XtVjY">{{kultuurimälestis|8533|8533 Elu- ja ärihoone Pärnu mnt. 28, 1937. a.}}</ref> <ref name="jIaHU">{{kultuurimälestis|8534|8534 Elu- ja ärihoone Pärnu mnt. 30, 1936. a.}}</ref> <ref name="e211Z">{{kultuurimälestis|8535|8535 Elu- ja ärihoone Pärnu mnt. 32, 1937. a.}}</ref> <ref name="0y3P0">[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=5028&knr=1289&hpr=&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=&asustus_yksus=&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing=&_xr=eNotiFsKgCAQRfcyG6gxCbuuZigxKYR8fIV7L6mv8xAw7oDRCvQnGTyDjhBjyKVuQ3aS1p3eP707pm4axMosXRl0%252FeROAzol%252Bire9VQgV8i29gB1Vx7c Kinnistu detailandmed Kinnistu nr. 1289]</ref> <ref name="xNlx8">{{kultuurimälestis|2250|2250 P. Kerese monument, E. Väli, arh. H. Kreis ja A. Siim, 1991 (pronks, graniit)}}</ref> <ref name="OIby3">{{kultuurimälestis|2203|2203 Maja interjöörid tervikuna, L. Zaporozets, S. Uusbek, 1982}}</ref> <ref name="v3mIV">{{kultuurimälestis|3119|3119 Elamu Pärnu mnt.67, 1909–1910.a., 1945.a., 1982.a.}}</ref> <ref name="05yPp">[http://www.nlib.ee/index.php?id=17178 Ajarännak Tallinna plaanidel]</ref> <ref name="NI3FD">{{netiviide | url = http://www.scribd.com/doc/13417106/teeleht51| pealkiri = Pärnu maantee vanadel sarase kaartidel| autor = Tõnu Raid| väljaanne = Teeleht nr. 3 (51)| aeg = 2007}}</ref> }} == Kirjandus == * [http://www.tallinnapostimees.ee/?id=71377 Austria firma tahab Tallinna südalinna rajada üle poole miljardi maksva ärihoone] Postimees 22.01.2009 * [http://www.tallinnapostimees.ee/?id=46424 Lincona põrandakeskuses tuli lagedale nõukogudeaegne fresko] – Postimees, 5. november 2008. * [http://www.tallinnapostimees.ee/?id=35537 Pärnu maantee äärde tuleb kaheksast majast koosnev büroolinnak] – Postimees, 23. september 2008. * [http://www.tallinnapostimees.ee/?id=26919&redir Veerenni asumi süda oli Lutheri vabrik] – Postimees, august, 2008. * [https://www.ohtuleht.ee/12038 Tallinna Osten Tori pooliku ärikeskuse ehitus jätkub], SL Õhtuleht, 4. november 1997. == Välislingid == {{commonskat|Pärnu maantee (Tallinn)}} * [[Rivo Bernotas]], [[Keiti Randoja]], [[Andres Tvauri]], [http://novaator.err.ee/v/yhiskond/46ad1e86-ada8-4957-8d28-0505899a0efa/aasta-leid-arheoloogias-keskaegne-veejuhe-ja-adrajaljed-tallinna-kesklinnas Aasta leid arheoloogias: keskaegne veejuhe ja adrajäljed Tallinna kesklinnas], err.ee, 10. jaanuar 2017 * 26.juuli 2018 11:06, Indrek Tark, [http://m.delfi.ee/eesti/article.php?id=83163511 Tallinnas Pärnu maantee ääres avastati arheoloogiliste väljakaevamiste käigus rootsiaegne garnisonikalmistu], delfi.ee {{Hiiu asumi tänavad}} {{Järve asumi tänavad}} {{Kitseküla asumi tänavad}} {{Kivimäe asumi tänavad}} {{Pääsküla asumi tänavad}} {{Südalinna asumi tänavad}} {{Tatari asumi tänavad}} {{Uue Maailma asumi tänavad}} {{Vanalinna asumi tänavad}} {{Veerenni asumi tänavad}} [[Kategooria:Nõmme linnaosa tänavad]] [[Kategooria:Kesklinna linnaosa tänavad]] [[Kategooria:Kristiine linnaosa tänavad]] 8233g0xcv1omck85vkkfpo3dj17r67d 0 126525 7213825 7208571 2026-08-13T20:08:59Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7213825 wikitext text/x-wiki {{ettevõte | nimi = PAO Neftjanaja kompanija "LUKOIL" | logo = Lukoil company logo.svg | tüüp = [[avatud aktsiaselts]] | asutamisaeg = [[1991]], praeguse nime all [[1993]] | lõpetatud = | asutajad = [[Venemaa valitsus]] | peakorter = [[Moskva]], [[Venemaa]] | piirkond = rahvusvaheline | võtmeisikud = [[Vagit Alekperov]] (president)<br>[[Valeri Graifer]] (direktorite nõukogu esimees) | valdkonnad = [[nafta]] ja [[maagaas]]i tootmine, töötlemine ja müük | tooted = nafta, maagaas, nafta- ja gaasitooted, naftakeemiatooted | teenused = | käive = 144,17 mld [[USA dollar|USD]] (2014)<ref name="finraport14" /> | tegevuskasum = | puhaskasum = 4,75 mld USD (2014)<ref name="finraport14" /> | vara = 111,8 mld USD (2014)<ref name="finraport14" /> | omakapital = 81,35 mld USD (2014)<ref name="finraport14" /> | töötajaid = | emafirma = [[Bank of New York Mellon]] (61,78%) | allüksused = | tütarfirmad = | tunnuslause = | võrguleht = http://www.lukoil.ru | märkused = }} [[Pilt:Akademika_Sakharova_2_Aug_2009_01.JPG|pisi|Lukoili peakorter Moskvas (2009)]] '''Lukoil''' (ametlik [[vene keel|venekeelne]] nimi '''[[avatud aktsiaselts|PAO]] Neftjanaja kompanija "LUKOIL"''', ''ПАО «Нефтяная компания "ЛУКОЙЛ"»''<ref name="hMzFK" /><ref name="eFgRT" />, tõlkes '''AS Naftakompanii Lukoil''') on [[Venemaa]] nafta- ja gaasiettevõte. Ettevõtte nimi tuleb kolme naftatööstuslinna ([[Langepass]], [[Urai]] ja [[Kogalõm]]) esitähtedest ning ingliskeelsest sõnast ''oil'' (eesti keeles 'nafta').<ref name="8Y8Pe" /><ref name="6eC5R" /> Lukoili peamised tegevusalad on [[nafta]] ja [[maagaas]]i otsimine, tootmine, töötlemine ja müük, samuti nendest valmistatud toodete müük. 2014. aastal oli Lukoil ajakirja [[Forbes]] hinnangul tuludelt Venemaa suurim ettevõte – firma tulud ületasid 144 miljardit [[USA dollar]]it ja puhaskasum ulatus 5 miljardi USA dollarini.<ref name="0JrTG" /> 2012. ja 2013. aastal oli Lukoil reitinguagentuuri Ekspert andmetel tuludelt [[Gazprom]]i järel Venemaa suuruselt teine ettevõte.<ref name="4xBld" /> Kuni [[2007]]. aastani oli Lukoil ühtlasi Venemaa suurim naftat tootev ettevõte, kuid kaotas siis liidrikoha [[Rosneft]]ile, mis omandas sel aastal naftafirma [[Jukos]] varad.<ref name="94YL3" /> Tõendatud [[süsivesinikud|süsivesinike]] varudelt oli Lukoil 2014. aasta seisuga maailmas suuruselt teine eraettevõte, tõendatud naftavarude poolest aga suuruselt esimene eraettevõte.<ref name="OF2014" /> Kaubamärgid "Lukoil" ja "[[Baltika (õlletööstus)|Baltika]]" olid kaks Venemaa kaubamärki, mille [[Suurbritannia]] ajaleht [[Financial Times]] võttis aprillis 2007 maailma 100 suurima kaubamärgi nimekirja.<ref name="UDphd" /> Kaks aastat hiljem, aprillis 2009 koostatud samasuguses nimestikus Lukoili kaubamärki enam ei esinenud.<ref name="bpRbe" /> Ettevõtte peakorter asub [[Moskva]]s [[Sretenski bulvar]]il. Lisaks on firmal peakorter ka Põhja-Ameerikas, mis asub USA-s [[New York|New Yorgi]] eeslinnas [[East Meadow]]'s. ==Ajalugu== ===Ettevõtte asutamine=== Riiklik naftakontsern '''LangepassUraiKogalõmneft''' (LUKoil) asutati [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] otsusega nr 18 [[25. november|25. novembrist]] [[1991]]. Uude kontserni liideti kolm naftatootmisettevõtet – [[Langepassneftegaz]], [[Uraineftegaz]] ja [[Kogalõmneftegaz]] –, samuti naftatöötlemisettevõte [[Permnefteorgsintez]] ning Volgogradi ja Novoufimski naftatöötlemistehased<ref name="GiRCf" />, millest viimane läks küll peatselt [[Baškortostan]]i võimude kontrolli alla. Vastavalt [[Venemaa president|Venemaa presidendi]] ukaasile nr 1403 [[17. november|17. novembrist]] [[1992]] loodi tulevase aktsiaseltsi Lukoil põhikapital.<ref name="6h2nM" /> Vastavalt [[Venemaa valitsus]]e määrusele nr 299 [[5. aprill]]ist [[1993]] moodustati senisest riiklikust kontsernist [[avatud aktsiaselts]] Naftakompanii Lukoil.<ref name="HFtOm" /> ===1990. aastad=== [[1994]]. aastal alustati ettevõtte [[erastamine|erastamist]] ja algas kauplemine Lukoili aktsiatega järelturul.<ref name="GXtdg" /> [[1. september|1. septembril]] [[1995]] väljastatud Venemaa valitsuse määrus nr 861 liitis Lääne-Siberis, Uuralis ja Volga-äärsetel aladel nafta tootmise, müügi ja nende tööstusharude teenindamisega tegeleva üheksa ettevõtte aktsiate kontrollpakid Lukoili põhikapitaliga. Nende ettevõtete hulka kuulusid teiste seas [[Nižnevolžskneft]], [[Permneft]], [[Kaliningradmorneftegaz]] ja [[Astrahannefteprodukt]].<ref name="ved2862" /> Samal aastal müüs riik oksjonil suhteliselt väikese osa (5%) Lukoili aktsiatest. Ostu sooritas aktsiate alghinnast veidi kõrgemal hinnatasemel üks Lukoiliga seotud firma, välismaiseid ettevõtteid oksjonile ei lubatud.<ref name="UhSYO" /> [[1996]]. aastal alustas Lukoil lääneriikide fondiosakute turgudel kauplemist [[Ameerika hoidmistunnistus]]tega. Samal aastal liitus Lukoil [[Aserbaidžaan]]i suurima gaasitootmisprojektiga [[Şahdəniz]], samuti hakkas firma ehitama oma nafta- ja gaasitankrite laevastikku.<ref name="qxyJW" /> [[1997]]. aastal allkirjastas Lukoil [[Iraak|Iraagi]] naftaministeeriumiga lepingu naftavälja [[Lääne-Qurnah]]-2 opereerimiseks ja sealt saadud nafta töötlemiseks. Pärast [[Şaddām Ḩusayn]]i võimult kõrvaldamist peatati projekti elluviimine ja leping katkestati.<ref name="gaz_12_2012" /><ref name="arileht16062009" /> Samal aastal asutati tütarettevõte [[Lukoil-Neftehim]], mille alla koondusid järgmistel aastatel omandatud naftakeemiatööstuse ettevõtted ([[Stavrolen]], [[Saratovorgsintez]], [[Lukor]]). [[1999]]. aastal omandas Lukoil mitmed suured objektid ja ettevõtted, sealhulgas [[Ukraina]]s [[Odessa]]s ja [[Bulgaaria]]s [[Burgas]]es asuvad naftatöötlemistehased ning avatud aktsiaseltsi [[KomiTEK]].<ref name="ved2862" /><ref name="TeP7X" /> ===2000. aastad=== [[2000]]. aastal omandas Lukoil [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] kütusemüügifirma [[Getty Petroleum Marketing]] ja koos sellega ka nimetatud firmale kuulunud bensiinijaamade keti. Sellega sisenes Lukoil naftatoodete jaeturule Ameerika Ühendriikides.<ref name="ved2862" /> Samal aastal saavutas ettevõte kontrolli [[Kstovo]] naftatöötlemistehase üle ja sattus seetõttu konflikti firmaga [[Sibur]], mis pretendeeris kõigile selle naftatöötlemistehasega tehnoloogiliselt seotud naftakeemiaettevõtetele. Konflikti lahendamiseks sõlmiti tehing, millega Lukoil võttis üle [[Perm]]i gaasitöötlemistehase ja loovutas kõik aktsiad [[Nižni Novgorodi oblast]]i naftakeemiafirmades Siburile. [[2001]]. aastal tegi Lukoil järgmised suured ostud, omandades ettevõtted [[Jamalneftegazdobõtša]] ja [[Arhangelskgeoldobõtša]] ning Lokossovo gaasitöötlemistehase.<ref name="vsAl8" /> [[2002]]. aastal hakkas Lukoil ehitama [[Leningradi oblast]]isse [[Võssotsk]]i sadamasse oma naftatoodete terminali.<ref name="DgYqG" /> [[2004]]. aastal sai Lukoilist lõplikult eraettevõte – riigi kätte jäänud viimased 7,59% aktsiatest müüdi Ameerika Ühendriikide naftaettevõttele [[ConocoPhillips]]. Tehingu väärtus oli 1,988 miljardit [[USA dollar]]it. Osa kommentaatorite arvates olid ettevõtte müügiks korraldatud oksjoni tulemused juba varem kokku lepitud Venemaa presidendi [[Vladimir Putin]]i ja ConocoPhillipsi presidendi [[James Mulvey]] isikliku kohtumise käigus.<ref name="2C0f3" /><ref name="hrLxG" /> Pärast oksjonit teatasid mõlemad ettevõtted strateegilise alliansi moodustamisest. Hiljem suurendas ConocoPhillips oma osalust Lukoilis ning müüs Venemaa firmale ka osa oma bensiinijaamadest Ameerika Ühendriikides ja Lääne-Euroopas. [[2005]]. aastal ostis Lukoil 2 miljardi USA dollari eest [[Kasahstan]]is tegutseva ettevõtte [[Nelson Resources]]. Samal aastal anti käiku ka [[Nahhodkino gaasimaardla]].<ref name="rtZmH" /> [[25. jaanuar]]il [[2006]] teatas ettevõte, et andis [[Kaspia meri|Kaspia mere]] põhjaosas, 220&nbsp;km kaugusel [[Astrahan]]ist käiku silmapaistva naftatööstustegelase [[Vladimir Filanovski]] auks nimetatud nafta- ja gaasimaardla. Selle leiukoha naftavarudeks hinnatakse umbes 600 miljonit [[barrel]]it ja gaasivarudeks 34 miljardit m³, millest aastas on võimalik välja pumbata kuni 5 miljonit tonni. 2006. aasta detsembris teatas Lukoil, et ostis ConocoPhillipsilt kokku 376 bensiinijaama kuues Euroopa riigis – [[Belgia]]s, [[Poola]]s, [[Slovakkia]]s, [[Soome]]s, [[Tšehhi]]s ja [[Ungari]]s.<ref name="FaFi4" /><ref name="dvOIC" /> [[2007]]. aastal asutas Lukoil ühisettevõtte [[Gazprom Neft]]iga<ref name="ved2862" />, juunis [[2008]] aga [[Itaalia]] naftakompaniiga [[ERG]] (see ühisettevõte hakkas haldama kahte ERG naftatöötlemistehast [[Sitsiilia]]s, 49% osaluse eest ettevõttes maksis Lukoil 1,3475 miljardit eurot)<ref name="NJ1Id" />. [[2009]]. aastal võitis Lukoil koos [[Norra]] firmaga [[Statoil]] uue avaliku enampakkumise Iraagi nafta- ja gaasimaardla Lääne-Qurnah-2 omandamiseks ([[2012]]. aasta algul lahkus Statoil projektist ja Lukoili omandas projektis 75% osaluse).<ref name="ved2862" /><ref name="gaz_12_2012" /><ref name="arileht16062009" /><ref name="fG1sv" /> ===2010. aastad=== Veebruariks [[2011]] lahkus ConocoPhillips täielikult Lukoili aktsionäride ringist, müües oma aktsiad raske finantsolukorra tõttu.<ref name="ved_05_2011" /> [[2012]]. aasta lõpul võitis Lukoil riikliku oksjoni, millega müüdi õigused nafta ja maagaasi otsimiseks ja töötlemiseks kolmel [[Handi-Mansi autonoomne ringkond|Handi-Mansi autonoomses ringkonnas]] asuval süsivesinike leiukohal. Sellel konkursil edestas Lukoil Rosnefti ja Gazprom Nefti, makstes riigile õiguste eest 50,8 miljardit Venemaa rubla.<ref name="G2iFO" /> Veebruaris [[2013]] sõlmis Lukoil kokkuleppe Odessa naftatöötlemistehase müügiks. Tootmine oli seal peatatud ebarentaabluse tõttu juba oktoobris 2010. Tehase ostis [[Ukraina]] energeetikakontsern [[VETEK]].<ref name="GkxQl" /> [[2014]]. aastal tõi Venemaa ja Ukraina suhete halvenemine Lukoilile kaasa ulatusliku jaemüügi languse Ukraina turul. Ettevõtte presidendi [[Vagit Alekperov]]i sõnul langes müük võrreldes 2013. aastaga 42%. Tulenevalt sellest teatati juulis 2014, et Lukoili juhtkond sõlmis [[Austria]] firmaga [[AMIC Energy Management]] kokkuleppe 100% osaluse müümiseks senises tütarettevõttes Lukoil Ukraina.<ref name="fNgCY" /><ref name="05vMx" /> 2014. aastal müüs Lukoil lisaks oma bensiinijaamade ketid Slovakkias, Tšehhis ja Ungaris, [[2015]]. aastal lahkus Lukoil ka [[Eesti]] kütuse jaemüügi turult.<ref name="ap3062015" /> [[2016]]. aasta alguses sõlmis Lukoil kokkuleppe Austria firmaga AMIC ka [[Läti]]s, [[Leedu]]s ja [[Poola]]s asuvate tanklate müügiks. Kokku vahetas tehingu tulemusel 2016. aasta teises kvartalis omanikku ligi 240 tanklat.<ref name="RT0216" /> ===2020. aastad=== [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sissetungi järel Ukrainasse]] kukkus Lukoili aktsiahind ligi 95%.<ref>[https://markets.businessinsider.com/news/stocks/russia-stocks-plunge-ukraine-conflict-sberbank-gazprom-lukoil-sanctions-economy-2022-3 "Russia's biggest bank plunges 95% to trade at a penny as companies' shares collapse on Ukraine conflict"] Market Insider, 2. märts 2022</ref> Ettevõtte juhtkond kritiseeris sõja alguses Venemaa tegevust Ukrainas ja kutsus üles rahu saavutama. 2020. aastast ettevõtte direktorite nõukogu esimees olnud [[Ravil Maganov]] leiti 1. septembril 2022 surnuna pärast väidetavat kukkumist Moskva haigla 6. korruse palatist, kus teda raviti.<ref>[https://maailm.postimees.ee/7596226/lukoili-must-paev-juhatuse-esimees-kukkus-aknast-surnuks-ja-usas-konfiskeeriti-lennuk Lukoili must päev: juhatuse esimees kukkus aknast surnuks ja USAs konfiskeeriti lennuk], Postimees, 1. september 2022</ref> 2025. aastal hakati sanktsioonide alla panema Vene varilaevastiku tankereid, et piirata nafta eksporti Venemaalt. 22. oktoobril 2025 kehtestas USA president [[Donald Trump]] sanktsioonid Rosneftile ja Lukoilile ning Lukoil peaks müüma oma rahvusvahelised varad hiljemalt 21. novembriks.<ref>[https://www.err.ee/1609841346/lukoil-plaanib-sanktsioonide-tottu-muua-oma-valisvarad "Lukoil plaanib sanktsioonide tõttu müüa oma välisvarad"] ERR, 28. oktoober 2025</ref> Ettevalmistustest Lukoili rahvusvahelised varad soetada teatas Küprosel registreeritud energeetikafirma [[Gunvor]],<ref>[https://www.err.ee/1609843341/lukoili-valisvarad-ostab-gunvor "Lukoili välisvarad ostab Gunvor"] ERR, 30. oktoober 2025</ref> mida juhib [[Torbjörn Törnqvist]] ja mille edu 1990ndatel on selgitatud seostele Venemaa presidendi Vladimir Putiniga. USA rahandusministeerium nimetas aga Gunvori Venemaa "käpiknukuks" ning oli vastu tehingu teostumisele, mille peale Gunvor loobus.<ref name="FT">[https://www.err.ee/1609856424/ft-usa-sanktsioonid-tekitavad-lukoilile-tosiseid-raskusi "FT: USA sanktsioonid tekitavad Lukoilile tõsiseid raskusi"] ERR, 12. november 2025</ref> Nii võib Lukoil olla sunnitud maha kandma 14 miljardi euro ulatuses varasid ning välistatud pole ka ettevõtte langemine Rosnefti kontrolli alla.<ref name="FT" /> ==Omanikud ja juhtkond== Juulis 2010 kuulus suurim aktsiapakk ettevõttes (üle 30%) selle tippjuhtidele, neist Lukoili presidendile [[Vagit Alekperov]]ile 20,6% ja asepresidendile [[Leonid Fedun]]ile 9,08%. Ameerika Ühendriikide ettevõttele [[ConocoPhillips]] kuulus 19,21% aktsiatest, kuid veebruariks 2011 müüs ConocoPhillips kõik oma aktsiad, osaliselt ka Lukoilile endale.<ref name="dVHhl" /><ref name="uUdFA" /> Ülejäänud aktsiatega kaubeldi vabalt [[Londoni börs|Londoni]], [[Frankfurdi börs|Frankfurdi]] ja [[Moskva börs|Moskva]] börsil. 1. septembri 2014 seisuga oli Lukoili [[turukapitalisatsioon]] 47,4 miljardit USA dollarit ja sellega oli ta Venemaa ettevõtete seas kolmandal kohal (kuus aastat varem, 1. septembril 2008 oli sama näitaja 64,4 miljardit USA dollarit).<ref name="YRx9u" /><ref name="GnIau" /> 2014. aasta seisuga kuuluvad Lukoili aktsiad nominaalselt 61,78% ulatuses Ameerika Ühendriikide pangale [[Bank of New York Mellon]] ja 10,79% ulatuses [[Küpros]]el registreeritud ettevõttele Lukoil Employee Ltd.<ref name="QR0414" /> 2011. aastal valiti Lukoili presidendiks järgmiseks viieaastaseks ametiajaks tagasi Vagit Alekperov. Ettevõtte direktorite nõukogusse kuulub 11 liiget. 2015. aastal valitud koosseisu kuuluvad Vagit Alekperov, Leonid Fedun, [[Viktor Blažejev]], [[Valeri Graifer]], [[Igor Ivanov]], [[Ravil Maganov]], [[Richard Macke]], [[Sergei Mihhailov (ärijuht)|Sergei Mihhailov]], [[Roger Mannings]], [[Guglielmo Moscato]] ja [[Ivan Pikte]]. Nõukogu esimees on Valeri Graifer.<ref name="um9I0" /> ==Tegevus== ===Nafta- ja gaasitootmine=== ====Süsivesinike varud==== 31. detsembri 2014 seisuga võrdusid Lukoili valduses olevad tõendatud [[süsivesinikud|süsivesinike]] varud 17,585 miljardi naftabarreliga, sealhulgas oli 13,594 miljardit barrelit [[nafta]]t ja 0,679 triljonit m³ [[maagaas]]i. Nafta moodustas ettevõtte varudest 77%, maagaas 23%.<ref name="varud2014pdf" /><ref name="varud2014" /> Lukoil oli ühtlasi nende näitajatega naftavarudelt maailma suurim eraettevõte, gaasivarudelt aga suuruselt kuues eraettevõte. 1% maailma tõendatud naftavarudest kuulub Lukoilile.<ref name="OF2014" /> Lukoili valduses olevad tõenäolised süsivesinike varud võrdusid samal ajal 6,823 miljardi naftabarreliga ja võimalikud süsivesinike varud 3,375 miljardi naftabarreliga. Kõigi kolme kategooria peale kokku võrdusid ettevõtte süsivesinike varud 27,783 miljardi naftabarreliga.<ref name="varud2014pdf" /> Lukoilil oli 2014. aasta lõpuks 17 kasutusse võetud süsivesinike maardlat, aastaga kasvas nende arv 8 võrra.<ref name="NDHSq" /> Aasta jooksul tootis ettevõte keskmiselt 1,954 miljonit barrelit naftat ööpäevas, mis tähendas võrreldes 2013. aastaga tootmismahtude kasvu 6,4%.<ref name="5eFF6" /> Üle poole Lukoili naftavarudest (42,9% ettevõtte kõigist süsivesinike varudest) asuvad [[Venemaa]]l [[Siber]]i lääneosas, eelkõige [[Handi-Mansi autonoomne ringkond|Handi-Mansi autonoomses ringkonnas]], kus naftatootmisega tegeleb 100-protsendiliselt Lukoilile kuuluv tütarettevõte [[Lukoil-Zapadnaja Sibir]]. Ligi pool Lukoili maagaasivarudest asub leiukohtades [[Gõda poolsaar]]el [[Jamali-Neenetsi autonoomne ringkond|Jamali-Neenetsi autonoomses ringkonnas]]. Pidevalt on kasvanud ka väljaspool Venemaad asuvate leiukohtade osatähtsus ettevõtte varude ja toodangu seas.<ref name="varud2014" /> ====Koostööprojektid Venemaal==== [[1. juuli]]l [[2005]] asutasid Lukoil ja [[ConocoPhillips]] oma strateegilise alliansi raames Jamali-Neenetsi autonoomses ringkonnas nafta ja maagaasi tootmise ning töötlemisega tegeleva ühisettevõtte [[Narjanmarneftegaz]], milles mõlemal oli algselt 50% osalus.<ref name="oYYBM" /> Hiljem suurendas Lukoil oma osalust ühisettevõttes 70% aktsiakapitalist ja augustis 2012 ostis seoses ConocoPhillipsi tegevuse lõpetamisega Venemaal neile jäänud 30% aktsiatest samuti välja. Väidetavalt oli tehingu hinnaks 600 miljonit USA dollarit. 2013. aastal ühendas Lukoil emaettevõttele väikese tootlikkusega pettumuse valmistanud ettevõtte oma teise tütarettevõttega Lukoil-Komi.<ref name="sqcf6" /> [[8. detsember|8. detsembril]] [[2011]] asutas Lukoil koos [[Bašneft]]iga ühisettevõtte [[Trebsi ja Titovi naftamaardla]] ekspluatatsiooniks, omandades 25,1% osaluse ettevõttes [[Bašneft-Poljus]]. Tehingu väärtuseks oli 4,768 miljardit Venemaa rubla.<ref name="Jp7I5" /> See ühisettevõte tegutseb siiani. Nimetatud naftamaardlat ei ole veel käiku antud, kuid selle tõendatud naftavarud on 104,9 miljonit barrelit, kokku hinnatakse sealseid naftavarusid aga 271,7 miljonile barrelile. Tootmine peaks seal saavutama tipptaseme 2020. aastaks.<ref name="gAisy" /> ====Välismaised projektid==== Geoloogiliste uuringute ja nafta tootmisega väljaspool Venemaad tegeleb Lukoili tütarettevõte [[Lukoil Overseas]].<ref name="Y3Ppb" /> 2014. aasta seisuga osales Lukoil süsivesinike otsimise, nende leiukohtade kasutuselevõtmise ja tootmise projektides 11 riigi territooriumil:<ref name="int2014" /> * [[Aserbaidžaan]] – maagaasi tootmine (projekt [[Şahdəniz]]) * [[Egiptus]] – geoloogilised uuringud maismaal (projekt [[WEEM Ext]]), nafta tootmine (projektid [[WEEM]] ja [[Meleiha]]) * [[Elevandiluurannik]] – geoloogilised uuringud [[mandrilava]]l (projektid [[CI-101]], [[CI-205]], [[CI-401]] ja [[CI-504]]) * [[Iraak]] – geoloogilised uuringud maismaal (projekt [[Bloc 10]]), nafta tootmine (projekt [[Lääne-Qurnah]]-2) * [[Kamerun]] – geoloogilised uuringud mandrilaval (projekt [[Etinde]]) * [[Kasahstan]] – nafta ja maagaasi tootmine (projektid [[Arman]], [[Karakuduk]], [[Karatšaganak]], [[Kasahoil-Aktobe]], [[Kumkol]], [[Põhja-Buzatši]] ja [[Tengiz]]) * [[Norra]] – geoloogilised uuringud mandrilaval (projektid [[PL-708]] ja [[PL-719]]) * [[Rumeenia]] – geoloogilised uuringud mandrilaval (projektid [[Est Rapsodia]] ja [[Trident]]) * [[Saudi Araabia]] – geoloogilised uuringud maismaal (projekt [[Bloc A]]) * [[Sierra Leone]] – geoloogilised uuringud mandrilaval (projekt [[SL-05-11]]) * [[Usbekistan]] – geoloogilised uuringud maismaal (projektid [[Qo‘ng‘irot]] ja [[Araal]]), nafta ja maagaasi tootmine (projektid [[Edela-Hisor]] ja [[Kandõm-Hauzak-Šadõ]]) Ettevõtte osalus neis projektides ulatub 5–100%.<ref name="int2014" /> Varem on Lukoil osalenud sarnastes projektides ka [[Colombia]]s, [[Ghana]]s, [[Iraan]]is ja [[Venezuela]]s. 2014. aastal toodeti välismaistes projektides kokku 10,88 miljonit tonni naftat ja 5,885 miljardit kuupmeetrit maagaasi.<ref name="int2014" /> ===Nafta- ja gaasitöötlemine=== [[Pilt:Lukoil-PNOS.jpg|pisi|Ettevõtte [[Lukoil-Permnefteorgsintez]] naftatöötlemistehas [[Perm]]is (2010)]] [[Pilt:Neftochim-vaya-dinev.jpg|pisi|Panoraamvaade [[Lukoil Neftohim Burgas]]e kombinaadist [[Burgas]]es [[Bulgaaria]]s (2006)]] Lukoilile kuulub kaheksa naftatöötlemistehast (neist neli Venemaal):<ref name="j7uxV" /> {| border=1 cellspacing=1 !Riik!!Nimi!!Asukoht!!Asutatud!!Ostetud!!Võimsus<br>(mln tonni) |- |{{Riigi ikoon|Venemaa}}||[[Lukoil-Nižegorodnefteorgsintez]]||[[Kstovo]]||1958||2000||17,0 |- |{{Riigi ikoon|Venemaa}}||[[Lukoil-Permnefteorgsintez]]||[[Perm]]||1958||1991||13,0 |- |{{Riigi ikoon|Venemaa}}||[[Lukoil-Volgogradneftepererabotka]]||[[Volgograd]]||1957||1991||11,0 |- |{{Riigi ikoon|Venemaa}}||[[Lukoil-Uhtaneftepererabotka]]||[[Uhta]]||1934||2000||3,7 |- |{{Riigi ikoon|Bulgaaria}}||[[Lukoil Neftohim Burgas]]||[[Burgas]]||1964||1999||8,8 |- |{{Riigi ikoon|Rumeenia}}|||[[Petrotel-LUKOIL]]||[[Ploiești]]||1904||1998||2,4 |- |{{Riigi ikoon|Itaalia}}||[[ISAB]]||[[Priolo Gargallo]]||1975||2008||16,0 |- |{{Riigi ikoon|Holland}}||[[TRN]]¹||[[Vlissingen]]||1973||2009¹||7,9 |} ¹ – TRNi aktsiatest kuulub Lukoilile 45%, seega ametlikus aruandluses Lukoil ise seda sageli ei loetle. Lisaks loetletud kaheksale tehasele kuulub Lukoilile kaks mininaftatöötlemistehast Venemaal, üks [[Kogalõm]]is ja teine [[Urai]]s. Samuti on ettevõttel Venemaal neli gaasitöötlemistehast: [[Korobkovo]]s, [[Lokossovo]]s, Permis ja [[Ussinsk]]is.<ref name="5bfej" /> Aastatel [[1999]]–[[2013]] kuulus Lukoilile ka [[Odessa naftatöötlemistehas]] [[Ukraina]]s.<ref name="cbjRO" /> 2014. aastal töödeldi ettevõttele kuuluvates naftatöötlemistehastes kokku 66,6 miljonit tonni toornaftat, sellest 45,3 miljonit tonni Venemaa tehastes ja 21,3 miljonit tonni välismaistes tehastes. Samal ajal töödeldi ettevõtte gaasitöötlemistehastes kokku 3,221 miljardit m³ maagaasi, 64% sellest Lokossovo gaasitöötlemistehases.<ref name="pKpiQ" /> [[18. juuli]]l [[2006]] ütles Lukoili president [[Vagit Alekperov]] [[New York|New Yorgis]] pressikonverentsil, et tema ettevõte ei kavatse Venemaale ehitada ühtegi uut naftatöötlemistehast, sest see ei ole majanduslikult kasumlik.<ref name="YAci3" /> Seda põhimõtet on Lukoil siiani ka järginud. Pigem on suurendatud olemasolevate tehaste võimsust ja ostetud osalusi tehastes väljaspool Venemaad. ===Nafta- ja gaasikeemia=== Lukoili tütarettevõttele [[Lukoil-Neftehim]] kuuluvad naftakeemiakombinaadid [[Stavrolen]] [[Budjonnovsk]]is ja [[Saratovorgsintez]] [[Saratov]]is. Naftakeemiatooteid valmistavad ka Bulgaarias Burgases asuv naftatöötlemiskombinaat ja Itaalias Priolo Gargallos tegutsev naftatöötlemiskombinaat ISAB. Viimane andis 2014. aastal 41% kontserni naftakeemiatoodangust.<ref name="otchet45" /> Samuti kuulub alates [[2004]]. aastast 76% ulatuses Lukoilile [[Ukraina]]s [[Kaluš]]is asuv naftakeemiaettevõte [[Karpatnaftohim]].<ref name="JyaaC" /> 2014. aastal tootis Lukoil 668 000 tonni naftakeemiatooteid. Võrreldes 2013. aastaga oli seda üle 300 000 tonni vähem, kuid aastase toodangu languse põhjustas Stavroleni kombinaadis 2014. aasta alguses toimunud põleng.<ref name="otchet45" /> Lukoili naftakeemiaettevõtted on spetsialiseerunud kindlat tüüpi toodangule: Stavrolen toodab [[polüeteen]]i, [[polüpropüleen]]i ja muid [[polümeerid|polümeere]]; Saratovorgsintez [[akrüülhape|akrüülhappe]] [[nitriilid|nitriili]], [[naatriumtsüaniid]]i ja muid [[orgaaniline süntees|orgaanilise sünteesi]] teel saadavaid tooteid; Karpatnaftohim polüeteeni, [[polüvinüülkloriid]]i, [[naatriumhüdroksiid]]i ja teisi analoogseid tooteid; Bulgaaria tehas on keskendunud polümeeride tootmisele ja Itaalia tehas [[kumeen]]i tootmisele.<ref name="0dz6n" /> Lukoili olulisim tulevikuprojekt nafta- ja gaasikeemia valdkonnas on Venemaale [[Stavropoli krai]]sse rajatav Kaspia gaasikeemiakompleks, mis kuulub Stavroleni struktuuri ja mille ehitustööd algasid 2013. aastal. Esimene tootmisüksus sooviti käiku anda 2015. aasta keskpaigas, teine tootmisüksus peaks valmima 2019. aastal.<ref name="xUen6" /> Kaspia mere põhjaosast ammutatava maagaasi töötlemiseks mõeldud esimene tootmisüksus anti väikese viivitusega käiku 2016. aasta veebruaris.<ref name="cA55G" /><ref name="ievJx" /> ===Nafta ja gaasi transport=== Lukoili poolt Venemaal toodetud nafta transport toimub suuremas osas [[Transneft]]i torujuhtmeid kasutades (2014. aastal 78,8%)<ref name="postavki" />, aga ka raudteid ja veeteid pidi. Kasahstani leiukohtadest saadud naftat transporditakse muuhulgas [[Kaspia torujuhtme konsortsium]]i torustikku kasutades. Lukoilile kuuluvad neli nafta- ja naftatoodete terminali, mida kasutatakse nende toodete ekspordiks. Kulude optimeerimiseks on Lukoil suurendanud nafta väljavedu oma terminalide kaudu. 2014. aastal eksportis ettevõte sel teel 6,7 miljonit tonni naftat.<ref name="ezfU4" /> Need terminalid on:<ref name="postavki" /> * terminal [[Venemaa]]l [[Võssotsk]]i sadamas [[Soome laht|Soome lahe]] rannikul; * terminal Venemaal [[Varandei]] asula lähistel [[Barentsi meri|Barentsi mere]] rannikul; * terminal Venemaal [[Kaliningradi oblast]]is [[Svetlõi]] sadamas [[Läänemeri|Läänemere]] rannikul; * terminal [[Hispaania]]s [[Barcelona]] sadamas [[Vahemeri|Vahemere]] rannikul. Varem oli Lukoilil ka oma terminal [[Iljinka]] asulas [[Astrahani oblast]]is. Nafta ja gaasi vedu raudteel korraldab Lukoili oma raudteetranspordi ettevõte [[Lukoil-Trans]], mis on suurim vedelkütuste vedaja Venemaa raudteedel.<ref name="Ywlb6" /> ====Lukoili laevastik==== [[1997]]. aastal alustas Lukoil oma [[tanker]]ilaevastiku rajamist. Laevaehitusse investeeriti üle 400 miljoni [[USA dollar]]i. Kokku ehitati [[Saksamaa]] ja Venemaa laevatehastes ettevõttele 15 tankerit. Laevadega opereerimiseks asutati eraldi tütarettevõte [[Lukoil-Arktik-Tanker]].<ref name="ved19032004" /> [[2002]]. aasta sügisel otsustas Lukoil laevastiku opereerimisest kui ettevõtte jaoks mitteprofiilsest tegevusalast vabaneda, kuid hiljem otsustas müüa vaid osa laevastikust. [[18. märts]]il [[2004]] müüdi viis tankerit 52 miljoni USA dollari eest [[Malta]]l registreeritud ettevõttele [[IP Shipping]].<ref name="ved19032004" /> Hiljem on Lukoil oma laevastikku taas laiendanud. [[2009]]. aastal soetas firma esimese [[jäälõhkuja]] Varandei, mis ehitati Lukoili tellimusel [[Singapur]]is ja mis on mõeldud Varandei sadama laevateede jäävabana hoidmiseks.<ref name="maritimemarket" /> Laevade opereerimine on tänapäeval jagatud tütarettevõtete vahel: nii kuulub osa laevu ettevõtte [[Lukoil-Kaliningradmorneft]] bilanssi, [[punkerdustanker]]itega opereerib aga Lukoili [[punkerdamine|punkerdamisega]] tegelev tütarettevõte [[Lukoil-Bunker]].<ref name="maritimemarket" /><ref name="NqhKP" /> Lisaks tellitakse merevedusid teistelt firmadelt nagu [[BF Tanker]].<ref name="DQEbv" /> Väljaspool Venemaad tegelevad Lukoili nafta ja gaasi meretranspordi korraldamisega tütarettevõtete gruppi [[Litasco Group]] kuuluvad [[Lukoil Sweden]] ja [[Eiger Shipping]], millel aga samuti oma laevastik puudub.<ref name="7ZFAs" /> ===Jaemüük=== [[Pilt:Lukoil-azs.jpg|pisi|Lukoili tankla [[Venemaa]]l [[Tula]]s (2007)]] [[Pilt:US_Lukoil_station.jpg|pisi|Lukoili tankla USA-s [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariigis]] (2006)]] 2014. aastal tegutsesid Lukoili kütuse jaemüügiga tegelevad ettevõtted kokku 24 maailma riigis, sealhulgas [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], mitmetes [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja [[Sõltumatute Riikide Ühendus]]e riikides, [[Gruusia]]s, [[Horvaatia]]s, [[Montenegro]]s, [[Serbia]]s, [[Türgi]]s ja [[Ukraina]]s. Ettevõttel oli kokku 157 naftabaasi ja 5782 bensiinijaama (kaasa arvatud [[frantsiis]]i alusel tegutsenud tanklad). [[Venemaa]] kütuse jaemüügiturust oli Lukoili käes 83 naftabaasi ja 2481 bensiinijaamaga 22%.<ref name="j5CX4" /> 2010. aastate keskel alustas Lukoil väljatõmbumist Ida-Euroopa riikide jaemüügiturult. Juulis [[2014]] sõlmiti [[Austria]] ettevõttega [[AMIC Energy Management]] kokkulepe 100% osaluse müümiseks tütarettevõttes [[Lukoil-Ukraina]], millele kuulus 6 naftabaasi ja ligi 240 bensiinijaama Ukrainas. Sama aasta augustis müüdi 138 bensiinijaama [[Slovakkia]]s, [[Tšehhi]]s ja [[Ungari]]s ettevõtetele [[MOL]] ja [[Norm Benzinkút]]. See tehing viidi lõpule detsembris 2014.<ref name="otchet2014-10" /> [[2015]]. aastal [[Lukoil#Lukoil Eestis|lahkus ettevõte Eesti turult]]. Veebruaris [[2016]] jõudis Lukoil AMIC Energy Managementiga kokkuleppele veel ligi 240 bensiinijaama müügis, seekord [[Leedu]]s, [[Läti]]s ja [[Poola]]s. Tehing peaks lõpule viidama 2016. aasta teises kvartalis.<ref name="RT0216" /> Enamasti tegutsevad ettevõtte tanklad Lukoili kaubamärgi all, aga Ameerika Ühendriikides on ka kaubamärke "Getty" ja "Mobil" kasutavaid Lukoili bensiinijaamu.<ref>http://www.pei.org/wiki/getty-oil</ref> ====Lukoil Eestis==== {{vaata|Lukoil Eesti}} Eesti turule sisenes Lukoil [[1993]]. aastal. Siin tegeldi tütarettevõtte Lukoil Eesti kaudu kütuse, õlide ja määrdeainete jae- ja hulgimüügiga ning ehitati üles oma tanklate keti.<ref name="delfi3062015" /> 2014. aastal, viimasel täielikul tegevusaastal, oli Lukoil Eesti müügitulu 68,7 miljonit eurot, mille juures teeniti vaid 216 000 eurot kasumit.<ref name="delfi3062015" /> 2015. aastal lahkus Lukoil Eesti turult. Juunis 2015 avalikustatud tehingu kohaselt müüs Lukoili varahaldusfirma [[Lukoil European Holdings]] kõik Eestis asunud 37 bensiinijaama Eesti ärimeestele [[Antti Moppel]]ile ja [[Andres Linnas]]ele kuuluvale ettevõttele [[AS Olerex]], täpsemalt selle varahaldusfirmale [[Aqua Marina AS]].<ref name="ap3062015" /> Tehingu kiitis juulis 2015 heaks [[Konkurentsiamet]] ja alates [[1. august]]ist [[2015]] läksid kõik Lukoili tanklad Eestis Olerexi kaubamärgi alla.<ref name="pcgbK" /><ref name="konkurentsiamet" /> Lukoili osa kütuse hulgimüügiturul jäi küllaltki piiratuks ja kahanes aastate jooksul veelgi. Lukoil Eesti tegevuse lõpetamise eel kuulus ettevõttele vaid 0,02% Eesti kütuste hulgimüügiturust.<ref name="konkurentsiamet" /> ===Elektroenergeetika=== Lukoilile kuulub ka arvestataval hulgal elektroenergeetikatööstuse rajatisi. Ettevõtte suuremad elektrijaamad [[Venemaa]]l asuvad peamiselt [[Lõuna föderaalringkond|Lõuna föderaalringkonnas]]. Lisaks kuulub Lukoilile Venemaal veel mitmeid väikese võimsusega elektrijaamu (kuni 700 MW), mis on peamiselt koondunud [[Siber]]i lääneossa ja [[Komi|Komi Vabariigi]] territooriumile. Lukoil toodab elektrit ka [[Bulgaaria]]s ja [[Rumeenia]]s.<ref name="otchet2014-46" /> Kokku tootsid Lukoili tütarettevõtted 2014. aastal 17,145 miljardit KWh elektrienergiat ja kõrvalsaadusena ka 14,122 miljonit Gcal soojusenergiat. Lukoili elektroenergeetika sektor suudab enda toodetud elektriga katta umbes 21% kontserni elektrienergia vajadusest.<ref name="otchet2014-46" /> Lukoil pöörab tähelepanu ka [[taastuvenergia]] üha laiemale kasutuselevõtule. Venemaal tegeleb selle suunaga tütarettevõte [[Lukoil-Ekoenergo]], mille koosseisu kuulub neli [[hüdroelektrijaam]]a. Bulgaarias ja Rumeenias on ettevõte astunud esimesed sammud [[päikeseenergia]] kasutamiseks endale kuuluvatel objektidel.<ref name="NjaPc" /> ===Muu tegevus=== Juunis [[2014]] sisenes Lukoil ka [[teemant]]ide kaevandamise valdkonda. Ettevõte alustas kaevetöid Venemaal [[Arhangelski oblast]]is asuvas [[Gribi teemandikaevandus]]es. Plaani kohaselt peaks sealne tootmisvõimsus jõudma 4,5 miljoni [[karaat|karaadini]] aastas.<ref name="otchet2014-10" /> ==Keskkonnakaitse== [[2015]]. aastal kiitis Lukoili juhatus heaks ametliku dokumendi, milles on välja toodud ettevõtte poliitika tootmisohutuse, töökaitse ja keskkonna valdkonnas 21. sajandiks. Muuseas tunnistab ettevõte seal oma ühiskondlikku vastutust keskkonna säilitamisel ja loodusressursside ratsionaalsel kasutamisel.<ref name="3LvTK" /> Lukoilis keskkonna-, tootmis- ja tööohutuse juhtimiseks kasutatavad süsteemid vastavad standarditele ISO 14001 ja OHSAS 18001. Seda kinnitas viimati 2013. aastal läbi viidud audit.<ref name="hOluW" /> [[2014]]. aastal eraldas Lukoil keskkonnaohutuse suurendamiseks 59,2 miljardit rubla. 71% sellest summast suunati õhu kvaliteedi parandamisse, mis hõlmas nii nafta- ja gaasitoodete kvaliteedi tõstmist kui ka tootmisel tekkivate jääkgaaside puhastamist õhku saastavatest ühenditest. 21% summadest suunati avariide ennetamisse, sealhulgas torujuhtmete diagnostikasse ja uuendamisse. Aastatel [[2010]]–[[2014]] suurenesid Lukoili kulud keskkonnaohutuse tagamisele ligi kolm korda (20,1 miljardilt rublalt 59,2 miljardi rublani).<ref name="JT6d6" /> Keskkonna säilitamise initsiatiivide alla kuulub ka Lukoili tegevus [[taastuvenergia]] kasutamisel ja tootmisel, mida on käsitletud [[Lukoil#Elektroenergeetika|elektroenergeetika]] alapeatükis. Vaatamata sellele on Lukoili sarnaselt enamiku nafta- ja gaasiettevõtetega teravalt kritiseeritud hoolimatu suhtumise pärast looduskeskkonda. Mõnede kriitikute hinnangul on Lukoil keskkonda suhtumisel üle võtnud nõukogude naftatööstuse halvimad standardid. Lähemalt on Lukoilile tehtud etteheiteid käsitletud [[Lukoil#Kriitika|kriitika]] peatükis. ==Ettevõtte sotsiaalpoliitika== Lukoili kontserni kuuluvad ettevõtted kannavad kõrget sotsiaalset koormust, eriti naftatootmisega seotud piirkondades ja asulates. 2004. aasta andmetel moodustasid Lukoili töötajad ja nende perekonnaliikmed näiteks 42,7% [[Langepass]]i elanikest, 37,4% [[Kogalõm]]i elanikest ja 29,5% [[Urai]] elanikest.<ref name="QLtT5" /> Ettevõttel on [[2002]]. aastal vastu võetud sotsiaalkoodeks, mis sätestab Lukoili kohustused oma töötajate ja mittetöötavate pensionäride ees, aga ka ettevõtte peamised põhimõtted ühiskonna laiemasse heaollu ja arengusse panustamisel.<ref name="NNiFV" /> Ettevõttesisese sotsiaalpoliitika kolm põhisuunda on:<ref name="S7kkW" /> * Tervishoiuteenused – Lukoil pakub töötajatele vabatahtlikku tervisekindlustust, maksab toetusi ajutise töövõimetuse, raseduse ja lapse sünni puhul, pakub töötajatele tervise taastamise ja puhkamisvõimalusi, pakub esmast meditsiiniabi ettevõtte meditsiinipunktides ja korraldab erinevaid ettevõtmisi haiguste ennetamiseks. Firma enda andmetel on üle 90% töötajatest Lukoili vabatahtlik tervisekindlustus. * Eluasemeprogramm – töötajate kindlustamine elamispinnaga, eriti kui töökohale asumine eeldab elukoha muutust. * Pensionikindlustus – Lukoilil on oma pensionifonde haldav tütarettevõte [[Lukoil-Garant]], kus 2014. aasta lõpu seisuga kogus pensionit 80 452 kontserni töötajat. Ettevõttest väljapoole tegeleb Lukoil laialdaselt heategevuse ja sponsorlusega. Toetatakse haridust, teadust, religiooni, sporti, Venemaa põhjaalade rahvusvähemuste kultuuri, lastekodusid, mitmesuguseid muuseume ja muusikakollektiive. Ettevõte on toetanud ka arhitektuurimälestiste taastamist ja muid suuri kultuuripärandiprojekte. 2014. aastal kulutas Lukoil heategevusele ja sponsorlusele kokku 2,672 miljardit Venemaa rubla.<ref name="6pCMZ" /> ===Lukoil ja sport=== [[Pilt:Lukoil Racing Team driver Michael Antonov - Formula F1600 - ADM.jpg|pisi|Mihhail Antonov [[Lukoil Racing Team]]i masina roolis [[Vormel F1600]] võistlustel]] Alates [[2000]]. aastast on ettevõte jalgpalliklubi [[Moskva Spartak]] peasponsor. Alates [[2003]]. aastast kuulub Spartak Lukoili asepresidendile [[Leonid Fedun]]ile, kes oli ühtlasi aastatel 2003–2015 ka jalgpalliklubi direktorite nõukogu esimees. 2015. aasta seisuga ei ole kindel, kas Fedun on ikka veel Spartaki tegelik omanik või mitte.<ref name="mtuyt" /> Alates [[2001]]. aastast toetab Lukoil Venemaal laste jalgpalliliigat. [[2002]]. aastal käivitasid laste jalgpalliliiga ja Lukoili spordiklubi rahvusvahelise laste jalgpalliturniiri, mis kannab nime Lukoili rahvusvaheline tšempionide lasteliiga ja kus osalevad mitmete eri maade jalgpallikoolid. [[2013]]. aastal seadis Lukoili spordiklubi oma tegevuse 15. aastapäeva puhul koos Venemaa föderaalvõimude, [[Venemaa Jalgpalli Liit|Venemaa Jalgpalli Liidu]] ja spordis rassismi vastu võitlemise võrgustikuga [[Football Against Racism in Europe]] sisse laste karikavõistlused jalgpallis, mis ühendavad 30 Euroopa riigi noori jalgpallureid. Projektis on kaasa löönud selle saadikutena ka maailmakuulsad jalgpallurid [[Dimitǎr Berbatov]], [[Branislav Ivanović]], [[Wesley Sneijder]] jt. Projekti kuraator on endine jalgpallikuulsus [[Hristo Stoichkov]].<ref name="sport2014" /> Lisaks sellele toetab Lukoil veel mitmeid Venemaa võistkondi eri spordialadel. Ettevõtte toetusel tegutseb näiteks [[Volgograd]]i veepoloklubi [[Lukoil-Spartak]], ettevõttele kuulub ka üks Venemaa autospordi tippmeeskondi, [[1997]]. aastal asutatud [[Lukoil Racing Team]]<ref name="ogVmp" />. Alates [[1998]]. aastast toetatakse Venemaa meeste mäesuusatamise rahvusmeeskonda, [[2006]]. aastast ollakse [[Venemaa Mäesuusatamise Föderatsioon]]i peasponsoriks. Samuti toetab Lukoil [[Venemaa Olümpiakomitee]]d.<ref name="sport2014" /> Lisaks Venemaa spordile toetab Lukoil mitmeid klubisid ja võistkondi ka teistes riikides. ==Õnnetused== Vahemikus [[25. juuli]]st [[8. august]]ini [[1996]] põles Lukoili tütarettevõtte [[Lukoil-Volgograd-neftepererabotka]] üks naftajääkide tiikidest, põlengu põhjustasid selle juures ilma loata tehtud keevitustööd. 1996. aasta tulekahjus põles ära ligi 50 000 tonni naftatoodete jääke. Tulekahju tekitas õhusaaste mitmetes põlengukoha lähedastes asustatud punktides, muuhulgas ka sealt 7&nbsp;km kaugusel asuvas [[Volgograd]]i Krasnoarmeiski rajoonis. Suuri keskkonnakahjustusi põhjustanud põlengu likvideerimisse kaasati ka [[Venemaa eriolukordade ministeerium]]i allüksused.<ref name="dEmcV" /> [[23. aprill]]il [[2002]] toimus [[Permi krai]]s [[Jugo-Kamski]] asula piirkonnas plahvatus Lukoili tütarettevõttele [[Lukoil-Permnefteprodukt]] kuuluval [[Permi-Almetjevski torujuhe|Permi-Almetjevski torujuhtmel]]. Plahvatuse tagajärjel valgus maapinnale ligi 100 tonni diislikütust. Avarii tagajärjel sattusid naftatooted joogiveevõrku, asulas tuli pikaks ajaks sulgeda lasteaiad ja puudus võimalus aiamaade kastmiseks. Asula joogivesi muutus vähemalt pooleks aastaks kasutamiskõlbmatuks.<ref name="aKTyZ" /> Sügisel [[2003]] avalikustas Venemaa eriolukordade ministeerium faktid Lukoili tütarettevõttele [[Lukoil-Ussinskneftegaz]] kuulunud tööstustevahelise torujuhtme purunemisel tekkinud naftalekete kohta [[Komi|Komi Vabariigi]] territooriumil [[Ussinsk]]i linna lähistel. Ühel juhul reostus naftaga 1800 m², teisel juhul 377 m² maapinda.<ref name="SELBT" /> [[10. märts]]il [[2007]] süttisid seadmete purunemise tagajärjel naftatooted Volgogradi naftatöötlemistehase territooriumil. Põleng haaras enda alla 500 m², see tunnistati raskuselt kolmanda kategooria põlenguks ja selle kustutamiseks kulus ligi kaks tundi.<ref name="lwZ0r" /> [[4. aprill]]il [[2008]] toimus [[Stavropoli krai]]s [[Budjonnovsk]]is tehases [[Stavrolen]] [[polüpropüleen]]i väljalaskmeseadmes plahvatus, mis põhjustas omakorda põlengu. Õnnetuses hukkus neli ettevõtte töölist.<ref name="6zNA5" /> [[25. jaanuar]]il [[2011]] süttis Lukoili tütarettevõtte [[Langepassneftegaz]] masinaruumis põlema välja voolanud õli. Tulekahju kustutamisel osales 50 tuletõrjujat ja tehas pidi oma töö ajutiselt peatama. [[20. aprill]]il [[2012]] toimus avarii Lukoili ja [[Bašneft]]i ühiskasutuses olevas [[Trebsi ja Titovi naftamaardla]]s, mis tekitas looduskeskkonnale olulist kahju: enam kui ööpäeva kestel purskas konserveeritud naftapuurkaevust naftat, põhjustades ümbruskaudse ala ulatusliku reostumise. [[Jamali-Neenetsi autonoomne ringkond|Jamali-Neenetsi autonoomse ringkonna]] pressiteenistuse andmetel reostus naftaga enam kui 5000 m² suurune maa-ala. Bašnefti andmetel voolas välja 600 tonni naftat, sõltumatud allikad on aga hinnanud nafta hulka palju suuremaks, kuni 2200 tonnini.<ref name="8uJVq" /><ref name="lO2cS" /><ref name="FKlxG" /> [[26. veebruar]]il [[2014]] toimus taas põleng [[Stavrolen]]i tehases. Venemaa eriolukordade ministeeriumi andmetel põhjustas tulekahju rõhukaotus [[etüleen]]itsehhis. Mõned töötajad said õnnetuses vigastada, kuid nende arvu ei avalikustatud. Õnnetus seiskas pikaks ajaks tehases tootmise ja see mõjutas otseselt ka Lukoili 2014. aasta naftakeemiatoodangut (vaata [[Lukoil#Nafta- ja gaasikeemia|nafta- ja gaasikeemia]] alapeatükki).<ref name="nvtJz" /><ref name="C769i" /> ==Õigusrikkumised== Novembris [[2009]] määras [[Venemaa föderaalne monopolidevastane teenistus]] Lukoilile monopolidevastaste seaduste rikkumise eest rekordilise trahvi summas 6,54 miljardit rubla. Trahv määrati selle eest, et 2009. aasta esimesel poolaastal kuritarvitas Lukoil oma domineerivat positsiooni naftatoodete hulgiturul, "eemaldades kauba ringlusest" ja luues "teistele osapooltele naftatoodete realiseerimisel diskrimineerivad tingimused". Teenistuse hinnangul viisid need sammud 2009. aasta esimesel poolel [[bensiin]]i, [[diislikütus]]e ja [[lennukikütus]]e hindade tõusuni hulgiturul.<ref name="OyZ5f" /> ==Kriitika ja skandaalid== * Mitmed Lukoili projektid on tekitanud tugevat looduskaitsjate vastasseisu. Üks selliseid on olnud ka Lukoili kava alustada nafta puurimist [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluva [[Kura säär]]e lähistel [[Leedu]] rannikul, mis pidi algama [[2003]]. aasta lõpus.<ref name="rqJvS" /> Reaalselt algas nafta tootmine seal [[2004]]. aasta alguses, puurtorn asub Kura säärest vaid 22&nbsp;km kaugusel.<ref name="2dkbn" /> Täie võimsuseni jõuti nafta tootmisel juulis 2004. Lisaks keskkonnakaitsjatele kutsus Lukoili tegevus esile Leedu võimude protesti, võimalike keskkonnakahjude pärast tundis suurt muret Leedu president [[Valdas Adamkus]].<ref name="kmSvK" /> * Oktoobris [[2005]] sattus Lukoiliga seotud skandaali keskmesse toonane Leedu peaminister [[Algirdas Brazauskas]]. Leedu opositsiooniline erakond [[Isamaaliit – Leedu Kristlikud Demokraadid|Isamaaliit]] hakkas koguma allkirju parlamendikomisjoni loomiseks, et uurida peaministri abikaasa [[Kristina Brazauskienė]] teatud äritehinguid. Eelkõige pakkus opositsioonile huvi [[Vilnius]]e luksushotelli Crowne Plaza 38% aktsiate omandamine Lukoili tütarettevõtte [[Lukoil Baltija]] juhi abikaasalt. Süüdistused olid seotud sellega, et Lukoil pretendeeris samal ajal Leedu ühe suurima ettevõtte, naftatöötlemistehase [[Mažeikių Nafta]] aktsiatele, mis varem kuulusid [[Venemaa]] ettevõttele [[Jukos]]. Brazauskas lükkas süüdistused korruptsioonis tagasi, kuid tunnistas, et tema abikaasale kuulub 51% mainitud hotelli aktsiatest ja veel 48% aktsiatest kuulub tema pojale. Lõpptulemusena omandas 2006. aastal Mažeikių Nafta hoopis [[Poola]] ettevõte [[PKN ORLEN]], peaminister Brazauskasele korruptsioonisüüdistust aga ei esitatud.<ref name="0CCIu" /><ref name="Zh3Tz" /><ref name="4qymh" /> * Venemaa väikeste ja keskmiste naftatööstusettevõtete ühendus [[Assoneft]] kritiseeris [[2006]]. aastal Lukoili ja [[Komi|Komi Vabariigi]] võime regiooni naftatööstusettevõtetele takistuste tegemisel [[maksusoodustus]]te taotlemisel. Komis oli maksusoodustuste tingimuseks seatud nafta tootmine minimaalses mahus 7 miljonit tonni aastas või naftatöötlemine minimaalses mahus 3 miljonit tonni aastas. Neile tingimustele vastas regioonis vaid kaks ettevõtet – [[Lukoil-Komi]] ja [[Lukoil Uhtaneftepererabotka]]. Märtsis [[2007]] sai teatavaks, et sellega seoses algatas [[Venemaa föderaalne monopolidevastane teenistus]] Komi riiginõukogu suhtes juurdluse, tuues põhjuseks, et Komi võimud on rikkunud nafta tootmise ja töötlemise turul vaba konkurentsi piirates konkurentsiseaduse sätteid.<ref name="ZtNza" /><ref name="MflOY" /> * [[25. veebruar]]il [[2010]] sõitis Lukoili asepresidendi [[Anatoli Barkov]]i ametiauto Mercedes S-500 [[Moskva]]s [[Lenini prospekt (Moskva)|Lenini prospekt]]il otsa sõiduautole Citroën C4, milles viibisid õnnetuse ajal arstid Olga Aleksandrina ja Vera Sidelnikova. Mõlemad naised hukkusid, Lukoili asepresident sai vigastada.<ref name="qrbl4" /><ref name="9B3Kj" /> Esialgne ametlik versioon, et õnnetuse põhjustas Citroëni juht, tekitas rohket avalikku vastukaja, sest usuti, et autoinspektsioon üritab tegelikku süüdlast, see tähendab Mercedese juhti vastutusest vabastada. Pealtnägijate sõnul oli Mercedes üritanud ummikust mööda pääseda ja sõitnud seetõttu vastassuunavööndis. Sõltumatud eksperdid leidsid hiljem kinnitust arvamusele, et Mercedese roolis oli Lukoili asepresident ise.<ref name="JDVSd" /><ref name="enPGZ" /><ref name="ZYTpB" /> Mõni päev hiljem sai õnnetuskohal protokolli vormistanud ekipaaži ülem Moskva autoinspektsiooni juhilt ka noomituse, kuna ei olnud täitnud oma teenistusülesandeid korrektselt ja oli liialt rutates nimetanud süüdlasena Citroëni juhti Olga Aleksandrinat.<ref name="4q4ve" /> Ühe reaktsioonina toimunule korraldati kampaania, milles kutsuti inimesi üles boikoteerima Lukoili tanklaid ja mille üks eestvedajaid oli nüüd Eestis elav ajakirjanik [[Artemi Troitski]].<ref name="lDGxm" /> Humorist [[Andrei Botšarov]] luges Lukoili toonasele reklaamile peale uue, nimetatud liiklusõnnetusest inspireeritud teksti<ref name="n7I37" />, hiphopmuusik [[Noize MC]] salvestas aga reaktsioonina õnnetusele loo "Mercedes S666 (Dorogu Kolesnitse)"<ref name="xalL6" />. * Juulis [[2011]] tekkis Lukoilil konflikt [[Bulgaaria]] võimudega. Riigivõimu andmetel ei paigaldatud Lukoili [[Burgas]]e naftatöötlemistehasesse õigeaegselt mõõtureid valminud kütuse hulga mõõtmiseks, mille järgi arvutatakse kütuse[[aktsiis]]i summad. Seetõttu oli ettevõte jätnud ametnike hinnangul Bulgaaria riigieelarvesse maksmata ligi 250 miljonit eurot kütuseaktsiisi. Karistuseks võeti Lukoililt tegevusluba ja anti korraldus tehas sulgeda, kuid Sofia halduskohus tunnistas selle otsuse ebaseaduslikuks.<ref name="LcJpI" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="finraport14">[https://web.archive.org/web/20160311122048/http://www.lukoil.ru/new/finreports/2014 Финансовые отчеты 2014 года] Lukoili koduleht (vaadatud 24.02.2016)</ref> <ref name="hMzFK">[https://web.archive.org/web/20160311112738/http://www.lukoil.ru/materials/doc/internal-documents/2015/%D0%A3%D1%81%D1%82%D0%B0%D0%B2_14_12_2015.pdf Устав Публичного акционерного общества «Нефтяная компания «ЛУКОЙЛ»] Lukoili koduleht (vaadatud 22.02.2016)</ref> <ref name="eFgRT">[https://web.archive.org/web/20160304061818/http://www.lukoil.ru/press.asp?div_id=1&id=4992&year=2015 Пресс-сообщение] Lukoili koduleht, 15.07.2015 (vaadatud 22.02.2016)</ref> <ref name="8Y8Pe">[https://web.archive.org/web/20130430213227/http://www.lukoil.ru/static_6_5id_2297_.html История Бренда "ЛУКОЙЛ"] Lukoili koduleht (vaadatud 22.02.2016)</ref> <ref name="6eC5R">[http://www.acronymfinder.com/Langepas,-Uray-and-Kogalym-Oil-(Russia-oil-company-named-after-major-producing-cities)-(LUKOIL).html What does LUKOIL stand for?] Acronym Finder (vaadatud 22.02.2016)</ref> <ref name="0JrTG">[https://web.archive.org/web/20120118141300/http://lukoil.ru/ Сегодня ЛУКОЙЛ это ...] Lukoili koduleht (vaadatud 22.02.2016)</ref> <ref name="4xBld">[https://web.archive.org/web/20160223105401/http://raexpert.ru/rankingtable/expert400/2013/main/ Рейтинг крупнейших компаний России по объему реализации продукции] Эксперт РА (vaadatud 22.02.2016)</ref> <ref name="94YL3">[http://www.kommersant.ru/doc/763404 Крупнейшая добывающая] Газета Коммерсантъ, 4.05.2007 (vaadatud 22.02.2016)</ref> <ref name="OF2014">[https://web.archive.org/web/20160311115433/http://www.lukoil.ru/materials/doc/IR_2014/%D0%9E%D0%A47.pdf Основные факты] Lukoili koduleht (vaadatud 23.02.2016)</ref> <ref name="UDphd">Кирилл Корюкин, Елена Виноградова, Александр Тутушкин. [https://www.vedomosti.ru/newspaper/articles/2007/04/23/cena-brenda Цена бренда] Ведомости, № 1846, 23.04.2007 (vaadatud 22.02.2016)</ref> <ref name="bpRbe">Елена Виноградова, Михаил Оверченко. [http://www.vedomosti.ru/newspaper/articles/2009/04/28/dorozhe-nefti Дороже нефти] Ведомости, № 2346, 28.04.2009 (vaadatud 22.02.2016)</ref> <ref name="GiRCf">[https://web.archive.org/web/20160311112637/http://www.lukoil.ru/new/history/1991 История Компании: 1991 год] Lukoili koduleht (vaadatud 22.02.2016)</ref> <ref name="6h2nM">[https://web.archive.org/web/20160311112707/http://www.lukoil.ru/new/history/1992 История Компании: 1992 год] Lukoili koduleht (vaadatud 22.02.2016)</ref> <ref name="HFtOm">[https://web.archive.org/web/20160311112849/http://www.lukoil.ru/new/history/1993 История Компании: 1993 год] Lukoili koduleht (vaadatud 22.02.2016)</ref> <ref name="GXtdg">[https://web.archive.org/web/20131118203826/http://www.lukoil.ru/new/history/1994 История Компании: 1994 год] Lukoili koduleht (vaadatud 22.02.2016)</ref> <ref name="ved2862">Александр Тутушкин. [http://www.vedomosti.ru/newspaper/articles/2010/09/02/moya_missiya_esche_ne_zakonchena_vagit_alekperov_prezident "Моя миссия еще не закончена"] Ведомости, № 2862, 2.09.2010 (vaadatud 22.02.2016)</ref> <ref name="UhSYO">[https://web.archive.org/web/20070928002852/http://www.temadnya.ru/inside/118.html Как приватизировали нефтяную отрасль] NEWSru.com со ссылкой на Российский нефтяной бюллетень 1995—1996 гг. (vaadatud 23.02.2016)</ref> <ref name="qxyJW">[https://web.archive.org/web/20160311113715/http://www.lukoil.ru/new/history/1996 История Компании: 1996 год] Lukoili koduleht (vaadatud 23.02.2016)</ref> <ref name="gaz_12_2012">Ольга Алексеева, Алексей Топалов. [http://www.gazeta.ru/business/2012/12/28/4910281.shtml «Лукойл» управится с зарубежными активами из Дубая] gazeta.ru, 28.12.2012 (vaadatud 23.02.2016)</ref> <ref name="arileht16062009">Mikk Salu. [http://arileht.delfi.ee/news/uudised/lukoil-noolib-iraagi-naftat?id=51171408 Lukoil noolib Iraagi naftat] Ärileht, 16.06.2009 (vaadatud 23.02.2016)</ref> <ref name="TeP7X">[https://web.archive.org/web/20160311113811/http://www.lukoil.ru/new/history/1999 История Компании: 1999 год] Lukoili koduleht (vaadatud 23.02.2016)</ref> <ref name="vsAl8">[https://web.archive.org/web/20160311114511/http://www.lukoil.ru/new/history/2001 История Компании: 2001 год] Lukoili koduleht (vaadatud 23.02.2016)</ref> <ref name="DgYqG">[https://web.archive.org/web/20160311114752/http://www.lukoil.ru/new/history/2002 История Компании: 2002 год] Lukoili koduleht (vaadatud 23.02.2016)</ref> <ref name="2C0f3">[https://web.archive.org/web/20131010074404/http://www.centryug.ru/business/management/poka_yukos_agoniziruet_s_sankcii_kremlya_prodolzhaetsya_privatizaciya_lukoyla.html Пока ЮКОС агонизирует, с санкции Кремля продолжается приватизация «Лукойла»] centryug.ru (vaadatud 23.02.2016)</ref> <ref name="hrLxG">Александр Тутушкин, Родион Левинский. [http://www.vedomosti.ru/newspaper/articles/2004/07/29/pochti-partnery Почти партнеры] Ведомости, № 1173, 29.07.2004 (vaadatud 23.02.2016)</ref> <ref name="rtZmH">[https://web.archive.org/web/20160311114644/http://www.lukoil.ru/new/history/2005 История Компании: 2005 год] Lukoili koduleht (vaadatud 23.02.2016)</ref> <ref name="ved_05_2011">Алиса Фиалко. [http://www.vedomosti.ru/newspaper/articles/2011/05/23/ni_sleda_ot_conoco Ни следа от Conoco] Ведомости, № 2857, 23.05.2011 (vaadatud 23.02.2016)</ref> <ref name="FaFi4">[https://web.archive.org/web/20160311114551/http://www.lukoil.ru/new/history/2006 История Компании: 2006 год] Lukoili koduleht (vaadatud 23.02.2016)</ref> <ref name="ap3062015">[http://www.aripaev.ee/uudised/2015/06/03/olerex-ostab-lukoili Olerex ostab Lukoili] Äripäev, 3.06.2015 (vaadatud 24.02.2016)</ref> <ref name="dvOIC">[http://www.vedomosti.ru/newspaper/articles/2006/12/19/vkratce3 Вкратце] // Ведомости, № 1766, 19.12.2006 (vaadatud 23.02.2016)</ref> <ref name="RT0216">[https://www.rt.com/business/331420-lukoil-oil-baltic-states-poland/ Lukoil sells petrol stations in Eastern Europe] Russia Today, 5.02.2016 (vaadatud 24.02.2016)</ref> <ref name="NJ1Id">Александр Тутушкин, Анна Цымбал. [https://www.vedomosti.ru/newspaper/articles/2008/06/25/don-alekperov Дон Алекперов] Ведомости, № 2137, 25.06.2008 (vaadatud 23.02.2016)</ref> <ref name="QR0414">[https://web.archive.org/web/20160304091652/http://www.lukoil.ru/materials/doc/reports/qreports/qr0414.pdf Ежеквартальный отчёт ОАО «Нефтяная компания "Лукойл"» за 4-й квартал 2014 г.], c. 142. Lukoili koduleht (vaadatud 23.02.2016)</ref> <ref name="fG1sv">[http://www.aripaev.ee/uudised/2012/03/07/statoil-muub-lukoilile-iraagi-naftamaardla Statoil müüb Lukoilile Iraagi naftamaardla] Äripäev, 7.03.2012 (vaadatud 23.02.2016)</ref> <ref name="varud2014pdf">[https://web.archive.org/web/20160311115451/http://www.lukoil.ru/materials/doc/IR_2014/%D0%A1%D0%906.pdf Запасы углеводородов] Lukoili koduleht (vaadatud 23.02.2016)</ref> <ref name="G2iFO">[http://www.gazeta.ru/business/news/2012/12/25/n_2681425.shtml «Лукойл» купил Имилорское месторождение за 50,8 млрд рублей — вдвое выше стартовой цены] gazeta.ru, 25.12.2012 (vaadatud 23.02.2016)</ref> <ref name="varud2014">[https://web.archive.org/web/20120120161810/http://lukoil.ru/static_6_5id_252_.html Запасы нефти и газа] Lukoili koduleht (vaadatud 23.02.2016)</ref> <ref name="GkxQl">Ирина Кезик. [http://www.vedomosti.ru/business/articles/2013/03/05/lukojl_prodal_odesskij_npz «Лукойл» договорился о продаже Одесского НПЗ] Ведомости, № 3299, 5.03.2013 (vaadatud 23.02.2016)</ref> <ref name="int2014">[https://web.archive.org/web/20160311121102/http://www.lukoil.ru/materials/doc/IR_2014/%D0%A1%D0%9034.pdf Международные проекты группы Лукойл] Lukoili koduleht (vaadatud 24.02.2016)</ref> <ref name="fNgCY">Вероника Лисовская, Анастасия Кленницкая, Владимир Тодоров. [http://www.gazeta.ru/business/2014/07/31/6152645.shtml «ЛУКойл» продаст Украину] gazeta.ru, 31.07.2014 (vaadatud 23.02.2016)</ref> <ref name="otchet45">[https://web.archive.org/web/20160311121438/http://www.lukoil.ru/materials/doc/AGSM_2015/LUKOIL_AR_rus_2014.pdf Нефтехимия] Годовой отчет ОАО "Лукойл" 2014, стр. 45 (vaadatud 24.02.2016)</ref> <ref name="05vMx">[http://www.gazeta.ru/auto/news/2014/07/31/n_6357461.shtml «ЛУКойл» продал АЗС на Украине из-за давления со стороны «Правого сектора»] gazeta.ru, 31.07.2014 (vaadatud 23.02.2016)</ref> <ref name="postavki">[https://web.archive.org/web/20160311032305/http://www.lukoil.ru/static_6_5id_2222_.html Поставки нефти] Lukoili koduleht (vaadatud 25.02.2016)</ref> <ref name="dVHhl">Елена Мазнева. [http://ukrrudprom.ua/digest/Lukoyl_potratitsya_na_sebya.html «Лукойл» потратится на себя] Ведомости, № 2657, 29.07.2010 (vaadatud 23.02.2016)</ref> <ref name="ved19032004">Илья Хренников. [https://www.vedomosti.ru/newspaper/articles/2004/03/19/flot-lukojla-uplyl-na-maltu Флот "ЛУКОЙЛа" уплыл на Мальту] Ведомости, № 1086, 19.03.2004 (vaadatud 25.02.2016)</ref> <ref name="uUdFA">Вера Сурженко. [https://www.vedomosti.ru/newspaper/articles/2008/05/13/sovmestnaya-pokupka Совместная покупка] Ведомости, № 2107, 13.05.2008 (vaadatud 23.02.2016)</ref> <ref name="maritimemarket">[https://web.archive.org/web/20160304073328/http://www.maritimemarket.ru/article.phtml?id=16 ЛУКОЙЛ создал собственный флот] Морская Биржа, № 1 (27), 2009 (vaadatud 25.02.2016)</ref> <ref name="YRx9u">[http://www.raexpert.ru/printtable/?path=/expert400/2008/capitalization/ Список крупнейших компаний по рыночной стоимости (капитализации) на 1 сентября 2008 года] Эксперт, № 628, 6.–12.10.2008 (vaadatud 23.02.2016)</ref> <ref name="otchet2014-10">[https://web.archive.org/web/20160311121438/http://www.lukoil.ru/materials/doc/AGSM_2015/LUKOIL_AR_rus_2014.pdf Ключевые события 2014 года] Годовой отчет ОАО "Лукойл" 2014, стр. 10 (vaadatud 25.02.2016)</ref> <ref name="GnIau">[https://web.archive.org/web/20160304130617/http://raexpert.ru/rankingtable/expert400/2014/cap/ Список крупнейших компаний по рыночной стоимости (капитализации) на 1 сентября 2014 года] Эксперт РА (vaadatud 24.02.2016)</ref> <ref name="delfi3062015">[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/milline-pruut-on-olerexile-lukoil-eesti?id=71623977 Milline pruut on Olerexile Lukoil Eesti?] Ärileht, 3.06.2015 (vaadatud 24.02.2016)</ref> <ref name="um9I0">[https://web.archive.org/web/20160323072025/http://www.lukoil.ru/back/staff__head_6_5dep_20_.html Состав Совета директоров Компании, избранный на годовом общем собрании акционеров 25 июня 2015 года] Lukoili koduleht (vaadatud 23.02.2016)</ref> <ref name="konkurentsiamet">[https://web.archive.org/web/20160306205453/http://www.konkurentsiamet.ee/public/Koondumised/2014/10-2015_ARAKIRI_Konkurentsiameti_01.07.2015_otsus_nr_5.1-5-15-018.pdf Koondumisele nr 10/2015 aktsiaselts Aqua Marina/Aktsiaselts Lukoil Eesti loa andmine] Konkurentsiamet, 1.07.2015 (vaadatud 28.02.2016)</ref> <ref name="NDHSq">[https://web.archive.org/web/20160311115114/http://www.lukoil.ru/materials/doc/IR_2014/%D0%A1%D0%9015.pdf Разработка месторождений и добыча] Lukoili koduleht (vaadatud 23.02.2016)</ref> <ref name="otchet2014-46">[https://web.archive.org/web/20160311121438/http://www.lukoil.ru/materials/doc/AGSM_2015/LUKOIL_AR_rus_2014.pdf Энергетика] Годовой отчет ОАО "Лукойл" 2014, стр. 46 (vaadatud 25.02.2016)</ref> <ref name="5eFF6">[https://web.archive.org/web/20080313001101/http://www.lukoil.ru/static_6_5id_254_.html Разработка месторождений и добыча] Lukoili koduleht (vaadatud 23.02.2016)</ref> <ref name="sport2014">[https://web.archive.org/web/20160311154119/http://www.lukoil.ru/materials/doc/social/2013/Book_SO_rus_s.pdf Спорт] Отчет о деятельности в области устойчивого развития на территории Российской Федерации в 2013 – 2014 годах, стр. 64–65 (vaadatud 26.02.2016)</ref> <ref name="oYYBM">[https://web.archive.org/web/20160303110711/http://www.eprussia.ru/com/company/3107.htm НАРЬЯНМАРНЕФТЕГАЗ] Энергетика и промышленность России (vaadatud 23.02.2016)</ref> <ref name="sqcf6">Atle Staalesen. [https://web.archive.org/web/20170824065257/http://barentsobserver.com/ru/2013/01/lukoyl-perevodit-naryanmarneftegaz-v-komi-19-01 Нарянмарнефтегаз, в прошлом СП «ЛУКойла» с «ConocoPhillips», перейдёт под контроль «ЛУКойл-Коми»] Barents Observer, 19.01.2013 (vaadatud 23.02.2016)</ref> <ref name="Jp7I5">[http://www.gazeta.ru/news/business/2011/12/27/n_2149230.shtml «Лукойл» и «Башнефть» создали СП для разработки месторождений Требса и Титова] gazeta.ru, 27.12.2011 (vaadatud 23.02.2016)</ref> <ref name="gAisy">[https://web.archive.org/web/20160304114703/http://www.bashneft.ru/production/production/timano-pechora-assets/trebs-titov-fields/ Месторождения им. Р.Требса и А.Титова] Башнефть (vaadatud 23.02.2016)</ref> <ref name="Y3Ppb">[https://web.archive.org/web/20160311032537/http://www.lukoil.ru/static_6_5id_214_.html Дочерние компании] Lukoili koduleht (vaadatud 24.02.2016)</ref> <ref name="j7uxV">[https://web.archive.org/web/20160311025724/http://www.lukoil.ru/static_6_5id_257_.html Нефтепереработка] Lukoili koduleht (vaadatud 24.02.2016)</ref> <ref name="5bfej">[https://web.archive.org/web/20160311121438/http://www.lukoil.ru/materials/doc/AGSM_2015/LUKOIL_AR_rus_2014.pdf Переработка и сбыт] Годовой отчет ОАО "Лукойл" 2014, стр. 40 (vaadatud 24.02.2016)</ref> <ref name="cbjRO">Сергей Исполатов, Маргарита Казанцева. [http://izvestia.ru/news/547035 Лукойл» получил за Одесский НПЗ $45,5 млн] Известия, 21.03.2013 (vaadatud 24.02.2016)</ref> <ref name="pKpiQ">[https://web.archive.org/web/20160311121438/http://www.lukoil.ru/materials/doc/AGSM_2015/LUKOIL_AR_rus_2014.pdf Переработка и сбыт] Годовой отчет ОАО "Лукойл" 2014, стр. 41–42, 45 (vaadatud 24.02.2016)</ref> <ref name="YAci3">Александр Тутушкин, Ирина Резник, Екатерина Дербилова. [http://www.vedomosti.ru/newspaper/articles/2006/10/19/za-schastem-na-chuzhbinu За счастьем на чужбину] Ведомости, № 1724, 19.10.2006 (vaadatud 24.02.2016)</ref> <ref name="JyaaC">[https://web.archive.org/web/20160325175313/http://www.lukor.com.ua/index_ru.shtml Об обществе] Карпатнефтехим (vaadatud 24.02.2016)</ref> <ref name="0dz6n">[https://web.archive.org/web/20160310211418/http://www.lukoil.ru/static_6_5id_260_.html Нефтехимия] Lukoili koduleht (vaadatud 24.02.2016)</ref> <ref name="xUen6">[https://web.archive.org/web/20160303115121/http://www.mrcplast.ru/news-news_open-240068.html ЛУКОЙЛ начал строительство газохимического комплекса на Ставролене] Market Report Company, 26.03.2013 (vaadatud 24.02.2016)</ref> <ref name="cA55G">[http://www.ogj.com/articles/2016/02/lukoil-commissions-stavrolen-gas-processing-plant.html Lukoil commissions Stavrolen gas processing plant] Oil and Gas Journal, 17.02.2016 (vaadatud 24.02.2016)</ref> <ref name="ievJx">Richard Higgs. [https://web.archive.org/web/20160224084936/http://www.plasticsnewseurope.com/article/20160223/PNE/160229961/lukoil-starts-phase-one-of-stavrolen-gas-processing-plant Lukoil starts phase one of Stavrolen gas processing plant] Plastic News Europe, 23.02.2016 (vaadatud 24.02.2016)</ref> <ref name="ezfU4">[https://web.archive.org/web/20160311121438/http://www.lukoil.ru/materials/doc/AGSM_2015/LUKOIL_AR_rus_2014.pdf Реализация нефти и газа] Годовой отчет ОАО "Лукойл" 2014, cтр. 47 (vaadatud 25.02.2016)</ref> <ref name="Ywlb6">[https://web.archive.org/web/20160326061533/http://lukoil-trans.lukoil.ru/main/default.asp О компании] ООО «ЛУКОЙЛ-Транс» (vaadatud 25.02.2016)</ref> <ref name="NqhKP">[https://web.archive.org/web/20160307021730/http://www.lukoil-bunker.com/ru/bunkering/fleet/ Флот] Lukoil-Bunker (vaadatud 25.02.2016)</ref> <ref name="DQEbv">Денис Давыдов. [https://web.archive.org/web/20160302171720/http://teknoblog.ru/2015/09/24/47277 ЛУКОЙЛ расширяет танкерный флот] текноблог, 24.09.2015 (vaadatud 25.02.2016)</ref> <ref name="7ZFAs">[https://web.archive.org/web/20160201014326/http://litasco.com/group_companies.html LITASCO GROUP Companies] LITASCO Group (vaadatud 25.02.2016)</ref> <ref name="j5CX4">[https://web.archive.org/web/20160310213645/http://www.lukoil.ru/static_6_5id_2226_.html Сбыт нефтепродуктов] Lukoili koduleht (vaadatud 25.02.2016)</ref> <ref name="pcgbK">[https://web.archive.org/web/20160303080050/http://www.olerex.ee/hea-lukoili-klient Hea Lukoili klient!] Olerex, 6.08.2015 (vaadatud 24.02.2016)</ref> <ref name="NjaPc">[https://web.archive.org/web/20160311030210/http://www.lukoil.ru/static_6_5id_2833_.html Возобновляемая энергетика] Lukoili koduleht (vaadatud 25.02.2016)</ref> <ref name="3LvTK">[https://web.archive.org/web/20160304091638/http://www.lukoil.ru/static_6_5id_267_.html Политика Компании] Lukoili koduleht (vaadatud 26.02.2016)</ref> <ref name="hOluW">[https://web.archive.org/web/20160311030538/http://www.lukoil.ru/static_6_5id_2143_.html Сертификаты] Lukoili koduleht (vaadatud 26.02.2016)</ref> <ref name="JT6d6">[https://web.archive.org/web/20160310205330/http://www.lukoil.ru/static_6_5id_268_.html Работы по охране окружающей среды] Lukoili koduleht (vaadatud 26.02.2016)</ref> <ref name="QLtT5">[https://web.archive.org/web/20070507215743/http://www.lukoil.ru/materials/doc/reports/Social/Otchet_16-08-2005.pdf Отчет о деятельности в области устойчивого развития на территории Российской Федерации в 2003 – 2004 годах] (vaadatud 26.02.2016)</ref> <ref name="NNiFV">[https://web.archive.org/web/20160311025638/http://www.lukoil.ru/static_6_5id_262_.html Социальный кодекс ОАО "ЛУКОЙЛ"] Lukoili koduleht (vaadatud 26.02.2016)</ref> <ref name="S7kkW">[https://web.archive.org/web/20160311154119/http://www.lukoil.ru/materials/doc/social/2013/Book_SO_rus_s.pdf Социальные программы] Отчет о деятельности в области устойчивого развития на территории Российской Федерации в 2013 – 2014 годах, стр. 47–48 (vaadatud 26.02.2016)</ref> <ref name="6pCMZ">[https://web.archive.org/web/20160311154119/http://www.lukoil.ru/materials/doc/social/2013/Book_SO_rus_s.pdf Компания и общество] Отчет о деятельности в области устойчивого развития на территории Российской Федерации в 2013 – 2014 годах, стр. 56–65 (vaadatud 26.02.2016)</ref> <ref name="mtuyt">Андрей Вдовин. [http://www.sports.ru/tribuna/blogs/footballweekly/869050.html Кто владелец, сколько клуб стоит и другие тайны «Спартака»] Еженедельник Футбол, № 50, 10.–17.12.2015 (vaadatud 26.02.2016)</ref> <ref name="ogVmp">[https://web.archive.org/web/20160316153326/http://www.racing.lukoil.ru/ru/history/index.html История] Lukoil Racing Team (vaadatud 26.02.2016)</ref> <ref name="dEmcV">[https://web.archive.org/web/20160214203659/http://lib.volsu.ru/eco/index.php?option=com_content&view=article&id=44%3A2011-09-23-10-52-13&catid=14%3A2011-09-15-07-58-59&Itemid=18&limitstart=2 Экологическое состояние природной среды Волгоградской области – 2] Väljavõte õppematerjalist: География и экология Волгоградской области: учеб. пособие для ср. шк. Волгоград: Перемена, 2005 (vaadatud 27.02.2016)</ref> <ref name="aKTyZ">[https://web.archive.org/web/20160304015816/http://www.prpc.ru/actual/south/index.shtml Социально-экологический кризис в Юго-Камском] ПРПЦ (vaadatud 27.02.2016)</ref> <ref name="SELBT">[https://web.archive.org/web/20160305080327/http://www.oilcapital.ru/industry/84377.html В районе Усинска в Коми произошел разлив нефти из нефтепровода "Лукойл-Усинскнефтегаз"] oilcapital.ru, 1.10.2003 (vaadatud 27.02.2016)</ref> <ref name="lwZ0r">[https://web.archive.org/web/20160303144008/http://regnum.ru/news/accidents/793634.html Пожар на волгоградском НПЗ потушен] ИА REGNUM, 10.03.2007 (vaadatud 27.02.2016)</ref> <ref name="6zNA5">[https://web.archive.org/web/20160304103817/http://www.rosbalt.ru/federal/2008/04/21/476666.html В Москве умер пострадавший от пожара на «Ставролене»] Росбалт-Кавказ, 21.04.2008 (vaadatud 27.02.2016)</ref> <ref name="8uJVq">Лариса Зубова. [http://wek.ru/neftyaniki-pustili-fontan Нефтяники пустили фонтан] wek.ru, 23.04.2012 (vaadatud 27.02.2016)</ref> <ref name="lO2cS">[http://www.gazeta.ru/social/news/2012/04/23/n_2309397.shtml Площадь загрязнения из-за аварии на месторождении им. Требса превысила 5000 кв. м.] gazeta.ru, 23.04.2012 (vaadatud 27.02.2016)</ref> <ref name="FKlxG">[http://www.gazeta.ru/business/news/2012/04/23/n_2309413.shtml Greenpeace предупреждает об экокатастрофе из-за аварии на месторождении Требса, «Башнефть» отрицает] gazeta.ru, 23.04.2012 (vaadatud 27.02.2016)</ref> <ref name="nvtJz">[http://www.reuters.com/article/russia-lukoil-plant-idUSL6N0LV2MK20140226 Fire breaks out at Lukoil's Stavrolen petrochemical plant in southern Russia] Reuters, 26.02.2014 (vaadatud 26.02.2016)</ref> <ref name="C769i">[https://web.archive.org/web/20160304114757/http://www.mrcplast.com/news-news_open-279936.html Fire at Stavrolen: consequences for the Russian HDPE market] MRCplast, 28.02.2014 (vaadatud 27.02.2016)</ref> <ref name="OyZ5f">Александр Тутушкин. [http://www.vedomosti.ru/business/articles/2009/11/06/lukojlu-vypisan-rekordnyj-shtraf "Лукойлу" выписан рекордный штраф] Ведомости, № 2480, 6.11.2009 (vaadatud 27.02.2016)</ref> <ref name="rqJvS">[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/lukoil-kavatseb-kura-saare-juures-naftat-pumbata?id=5989997 Lukoil kavatseb Kura sääre juures naftat pumbata] Ärileht, 14.07.2003 (vaadatud 27.02.2016)</ref> <ref name="2dkbn">Tiiu Sandrak. [http://epl.delfi.ee/news/valismaa/kura-saare-nafta-lukoili-kaukas?id=50978353 Kura sääre nafta Lukoili kaukas] Eesti Päevaleht, 6.03.2004 (vaadatud 27.02.2016)</ref> <ref name="kmSvK">[http://www.postimees.ee/1424577 Adamkus muretseb naftatootmise pärast Kura sääre lähistel] Postimees, 21.07.2004 (vaadatud 27.02.2016)</ref> <ref name="0CCIu">[https://web.archive.org/web/20160305030849/http://old.pnp.ru/archive/18200153.html Следствие ведут депутаты] Парламентская газета, № 203 (1820), 17.11.2005 (vaadatud 27.02.2016)</ref> <ref name="Zh3Tz">[https://web.archive.org/web/20160303152016/http://regnum.ru/news/539514.html «Путин ищет дураков»: Литва за неделю] REGNUM, 5.11.2005 (vaadatud 27.02.2016)</ref> <ref name="4qymh">[http://www.orlenlietuva.lt/EN/Company/Pages/History.aspx History] ORLEN Lietuva (vaadatud 27.02.2016)</ref> <ref name="ZtNza">[https://web.archive.org/web/20070928013924/http://www.komionline.ru/news/2455 Гендиректор ООО «Лукойл-Коми» Владимир Муляк не опасается претензий антимонопольной службы] Республика Коми Онлайн, 21.12.2006 (vaadatud 27.02.2016)</ref> <ref name="MflOY">[http://www.kreml.org/news/145073149 Госсовет Коми подозревают в ограничении конкуренции нефтяных компаний] Kreml.org, 22.03.2007 (vaadatud 27.02.2016)</ref> <ref name="qrbl4">Алексей Ольшанский. [https://web.archive.org/web/20160303212913/http://www.newizv.ru/accidents/2010-02-26/122439-smertelnaja-vstrechka.html Смертельная «встречка»] Новые Известия, 26.02.2010 (vaadatud 27.02.2016)</ref> <ref name="9B3Kj">[https://web.archive.org/web/20160304124840/http://www.newsmsk.com/article/25Feb2010/dtp_barkov.html В крупном ДТП на площади Гагарина погибла врач-гинеколог и пострадал вице-президент "Лукойла"] В Москве, 25.02.2010 (vaadatud 27.02.2016)</ref> <ref name="JDVSd">[http://ria.ru/press_video/20100303/211991723.html ДТП на Ленинском проспекте: закон для всех един?] РИА Новости, 3.03.2010 (vaadatud 27.02.2016)</ref> <ref name="enPGZ">[https://web.archive.org/web/20160304120304/http://www.newsmsk.com/article/27Feb2010/lukoil_vinoven.html Свидетели и родственники погибших в аварии на Ленинском утверждают, что виноват водитель "Лукойла"] В Москве, 27.02.2010 (vaadatud 27.02.2016)</ref> <ref name="ZYTpB">[https://web.archive.org/web/20160304124827/http://www.newsmsk.com/article/25Feb2011/barkov_vedet.html Эксперты ФАР считают, что Барков был за рулем до аварии на Ленинском] В Москве, 25.02.2011 (vaadatud 27.02.2016)</ref> <ref name="4q4ve">[http://www.rbc.ru/society/11/03/2010/378885.shtml Глава ГИБДД Москвы наказал гаишника, оформлявшего ДТП на Ленинском] РБК, 11.03.2010 (vaadatud 27.02.2016)</ref> <ref name="lDGxm">[http://echo.msk.ru/blog/troitskiy/660788-echo/ Бойкотировать Лукойл!] Радиостанция «Эхо Москвы», 2.03.2010 (vaadatud 27.02.2016)</ref> <ref name="n7I37">[http://bocharik.livejournal.com/283036.html Сделали Лукойлу рекламку, бисплатна] Bocharik in LiveJournal, 27.02.2010 (vaadatud 27.02.2016)</ref> <ref name="xalL6">[https://web.archive.org/web/20160304084402/http://www.hip-hop.ru/forum/noize-mc-mersedes-s666-dorogu-kolesnice-293672/ Noize MC – Мерседес S666 (Дорогу Колеснице)] hip-hop.ru foorum, 26.02.2010 (vaadatud 27.02.2016)</ref> <ref name="LcJpI">Кирилл Мельников, Николай Марченко. [http://www.kommersant.ru/doc/1689728 Лукойл отбил лицензию] Коммерсантъ, №140 (4681), 2.08.2011 (vaadatud 27.02.2016)</ref> }} ==Välislingid== * [http://www.lukoil.ru/ Lukoili venekeelne koduleht] * [http://www.lukoil.com/ Lukoili ingliskeelne koduleht] {{Coordinate |NS=55.7667 |EW=37.6361 |type=landmark |region=RU-MOW |dim=250}} {{B-klassi artikkel}} [[Kategooria:Venemaa ettevõtted]] [[Kategooria:Energeetikaettevõtted]] [[Kategooria:B-klassi artiklid]] 2cw4fsls3wtzq85xjy7w2xmasbaubqp 0 134617 7213931 6430428 2026-08-14T06:07:18Z Ojassaar 206682 7213931 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Sinitihane | värvus = linnud | seisund = LC | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | seisundi_ref = <ref name= IUCN>{{IUCN2006|assessors=BirdLife International|year=2004|id=147892|title=Parus caeruleus|downloaded=12. mail 2006}}</ref> | pilt = Лазоревка (Cyanistes caeruleus), Битцевский лес.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 250px | pilt2 = Blue Tit (Cyanistes caeruleus) (W1CDR0001535 BD30).ogg | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Linnud]] ''Aves'' | selts = [[Värvulised]] ''Passeriformes'' | sugukond = [[Tihaslased]] ''Paridae'' | perekond = ''[[Cyanistes]]'' | liik = '''Sinitihane''' | binaarne = ''Cyanistes caeruleus'' | binaarse_autor = [[Carl von Linné|Linné]], 1758 | levikukaart = | sünonüümid = ''Parus caeruleus'' }} '''Sinitihane''' (''Cyanistes caeruleus'') on [[tihaslased|tihaslaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] kuuluv lind. Alates 21. sajandi algusest on tendentsiks tema arvamine koos [[lasuurtihane|lasuurtihasega]] (''Cyanistes cyanus'') perekonda ''[[Cyanistes]]''. Siiski pole see lõplik. Kanaari saarte sinitihaseid vaadeldakse ka eraldi liigina ''[[Cyanistes teneriffae]]''. ==Levila== Sinitihane on [[Kesk-Euroopa]]s väga sage. Peale [[Euroopa]] esineb ta [[Kanaari saared|Kanaari saartel]], Loode-[[Aafrika]]s, [[Türgi]]s, [[Kaukaasia]]s, [[Iraan]]is ja [[Turkmeenia]]s. Kanaari saarte sinitihaseid vaadeldakse sageli eraldi liigina ''[[Cyanistes teneriffae]]''. [[Eesti]]s on sinitihane vähearvuline, kuid üldlevinud lind. Tema arvukus võib meil külmade talvede tagajärjel märgatavalt väheneda.<ref name="Loomade elu">"[[Loomade elu]]", 6. kd., lk 390–391</ref> Sinitihase pesitsusaegset arvukust hinnatakse 100 000 – 150 000 paarile, talvist arvukust 200 000 – 400 000 isendile.<ref name="hirundo" /> [[Pilt:ParusCaeruleus.jpg|pisi|left|Sinitihane]] ==Välimus== Sinitihasele on iseloomulikud sinine mütsike ning sinakad [[tiivasuled|tiiva-]] ja [[sabasuled]]<ref>"Eestimaa elusloodus: Kodumaa looduse teejuht", 2001, lk 250</ref>. [[Pea]] ülapool on taevassinine, välja arvatud valge laup ja valge vööt [[kukal|kuklal]]<ref name="Loomade elu"/>. [[Nokk|Noka]] lahunurgast kulgeb läbi [[silm]]a kitsas tumesinine riba, mis ühineb kuklal üle teise silma mineva samasuguse ribaga<ref name="Loomade elu"/>. See riba laskub seejärel kõrva [[kattesuled|kattesulgede]] tagant lõuaaluse musta laiguni, kaardudes ümber valgete [[põsk]]ede<ref name="Loomade elu"/>. [[Kael]]a tagaosa on helesinine, [[selg]] ja [[saba]] kattesuled oliivrohelised. Kõhupool on kollane, [[tiib|tiivad]] ja saba taevasinised. Tiiva kattesulgede valged tipud moodustavad tiival valge vöödi.<ref name="Loomade elu"/> == Eluviis == Sinitihane eelistab elada [[tamm]]erohketes [[lehtmets|leht]]- ja [[segamets]]ades. Sageli elab ta [[park]]ides ja [[aed]]ades. Ta on osalt paiga-, osalt hulgulind.<ref name="Loomade elu"/> Talvel kohatakse sinitihast enamasti paaris. Vahel moodustavad sinitihased ühiseid salku teiste tihastega. [[Matsalu]] roostikes talvituvad sinitihased suurte, mitmesajaisendiliste parvedena.<ref name="Loomade elu"/> == Pesitsemine == [[Pilt:Parus caeruleus chick and egg.jpg|pisi|Kahenädalane sinitihasetibu ja viljastamata jäänud muna. Pildistatud rõngastamise ajal]] [[File:Cyanistes caeruleus caeruleus MHNT.ZOO.2010.11.181.36.jpg|thumb|''Cyanistes caeruleus caeruleus'']] Pesapaikadele ilmub ta märtsis juba paaridena. Aprillis asub ta [[pesa]] rajama. Pesa teeb ta harilikult puuõõnde maapinnast 1–4 m kõrgusele, sagedamini niiskesse metsa vee lähedale. Lisaks looduslikele õõnsustele kasutab ta meeleldi väikeste [[rähn]]ide pesakoopaid ja kõdunenud [[känd]]ude lõhesid.<ref name="Loomade elu"/> Pesa ehitavad mõlemad vanemad enamasti [[sammal|samblast]], kuivast [[rohi|rohust]], [[niin]]est, [[karv]]adest ja [[ämblikuniit|ämblikuniidist]]. Pesa vooderdatakse [[hobusejõhv]]ide, [[sulg]]ede ja [[udusulg]]edega. Pesaava läbimõõt ei ületa 30–35 mm.<ref name="Loomade elu"/> Valmis pesa jääb 3–5 päevaks tühjaks, siis muneb emaslind sinna 9–13 [[muna]]. Munad on valged punakaspruunide tähnidega. Haub ainult emaslind, isaslind toidab teda 1–2 korda tunnis. Vahel lendab emane ka ise toitu otsima, kattes munad udusulgedega kinni. Haudumine kestab 12–14 päeva.<ref name="Loomade elu"/> Esialgu toidab poegi peamiselt isaslind ja emaslind soojendab neid, aga alates 4.–6. päevast lõpetab emane poegade soojendamise ja läheb ka ise neile toitu tooma. Vanemad toovad toitu pessa kuni kolmsada korda päevas. Pojad on pesas ligi 20 päeva. Pärast poegade pesast lahkumist toidavad vanemaid veel 6–9 päeva ja asuvad siis teist kurna looma.<ref name="Loomade elu"/> [[Pilt:Sinitihane (Parus caeruleus).jpg|pisi|Sinitihane pildistatuna [[Simuna]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Virumaal]]]] == Toitumine == Sinitihane korjab toitu puuokstelt, [[põõsas]]telt, [[pung]]adelt ja [[leht]]edelt. Talvel läheb ta vahel [[lumi|lumele]], et korjata sealt [[putukad|putukaid]]. Ta sööb liblika[[röövik]]uid ja [[ämblik]]ke, märksa vähem leidub toidus [[mardikad|mardikaid]], [[lutikas|lutikaid]], [[kahetiivalised|kahetiivalisi]] ja [[kiletiivalised|kiletiivalisi]]. Ta hävitab suurel hulgal metsa- ja aiakahjureid, näiteks rüüstab [[viljapuutuplane|viljapuutuplase]] talvepesi ja sööb [[õielõikaja]]id. Niimoodi toob ta suurt kasu.<ref name="Loomade elu"/> ==Viited== {{viited|allikad <ref name="hirundo">{{netiviide| url = http://www.eoy.ee/hirundo/sisukorrad/2009_1/Elts_etal.2009.pdf| pealkiri = Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008| autor = | failitüüp = PDF| täpsustus = | väljaanne = [[Hirundo]]| aeg = 2009| koht = | väljaandja = Eesti Ornitoloogiaühing| vaadatud = 2011-10-27| arhiivimisaeg = 2011-12-14| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20111214104226/http://www.eoy.ee/hirundo/sisukorrad/2009_1/Elts_etal.2009.pdf| url-olek = ei tööta}}</ref> }} ==Välislingid== {{Commons|Cyanistes caeruleus}} * {{Elurikkus}} *[http://www.epl.ee/artikkel/492633 "Ka tihaste seas on teadlastüüpe"] Eesti Päevaleht, 25. veebruar 2010 [[Kategooria:Tihaslased]] [[Kategooria:Eesti värvulised]] 5bpirq1wqervsixwh358zqpov30zbd1 0 134865 7213902 6763233 2026-08-14T04:57:03Z Andres 5 7213902 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib kahepaiksete seltsist, perekonna kohta vaata artiklit [[Konn (perekond)]]; Aristophanese näidendi kohta vaata artiklit [[Konnad (Aristophanes)]].}} {{Taksonitabel | nimi = Päriskonnalised | värvus = loomad | pilt = Magnificent tree frog (Litoria splendida) crop.jpg | pildi_seletus = ''[[Litoria caerulea]]'' | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Kahepaiksed]] ''Amphibia'' | selts = '''Päriskonnalised''' ''Anura'' | seltsi_autor = [[Blasius Merrem|Merrem]], 1820 | levikukaart = Frog distribution.png | levikukaardi_seletus = {{legend|#000000|Konnade levila}} }} '''Päriskonnalised''' ehk '''anuurid''' (''Anura'') on [[kahepaiksed|kahepaiksete]] [[klass (bioloogia)|klassi]] kuuluv [[selts (bioloogia)|selts]]. Sõna "anuurid" tähendab [[kreeka keel]]es '[[saba]]tud' (αν + ουρα '[[saba]]'). Tõepoolest, üksnes mõnel päriskonnalisel on täiskasvanuna lühike [[saba]], enamikul liikidel puudub see täielikult. Siiski on päriskonnaliste [[kulles]]tel pikk [[saba]], mis näitab, et päriskonnalised põlvnevad sabaga esivanematest. Päriskonnalisi nimetatakse sageli lihtsalt '''konnadeks''' (laiemas mõttes, kitsamas mõttes peetakse konnade all silmas perekonda [[konn (perekond)|konn]] (''Rana'')). ==Levik== Päriskonnalised on levinud kõigis maailmajagudes peale Antarktise. Nad puuduvad üksnes [[Põhja-Jäämeri|Põhja-Jäämere]] saartel ja rannikul ning mõnel ookeanisaarel, näiteks Uus-Meremaa [[Lõunasaar]]el. Nad vajavad eluks niiskust, mistõttu neid ei ela ka [[Sahara]]s ega [[Araabia poolsaar]]e põhja- ja keskosas, kus on nende jaoks liiga kuiv. ===Eestis=== Eestis elab päriskonnalisi 9 liiki, kolmest sugukonnast ([[kärnkonlased]], [[mudakonlased]] ja [[konlased]]. ==Fülogenees== Ürgseimate päriskonnaliste jäänused on leitud Põhja-[[Madagaskar]]i alam[[triias]]e ladestikust. Need kuulusid konnale ''Protobatrachus massinoti'', kes oli umbes 10 cm pikk ja 16 selgroolüliga. Sealjuures olid kõik kerepiirkonna lülid peale esimese [[roie]]tega (näiteks eeslohulistel ja võõriklohulistel puuduvad roided üldse). 3 sabalüli paiknesid lühikeste [[niudeluu]]de vahel. [[Küünarluu|Küünar-]] ja [[kodarluu]], samuti [[sääreluu|sääre-]] ja [[pindluu]] polnud veel omavahel kokku kasvanud. <ref name="Loomade elu"/> == Välimus == Täiskasvanud konni iseloomustavad pikad tagajalad, lühike keha, varvastevahelised [[ujunahad]], esiletulevad (enamasti suhteliselt suured) silmad ja saba puudumine, mis on olemas [[sabakonnalised|sabakonnalistel]] (''Caudata''). == Eluviis == Enamik konni on [[poolvee-eluviis|poolveelise]] eluviisiga, maapinnal suudavad nad kergelt liikuda kas hüpates või ronides. == Paljunemine == Tavaliselt arenevad nende munad, mis moodustavad klimpja olluse ([[kudu]]), vees. Nende [[vastne|vastsed]], kes arenevad vees, hingavad [[lõpus]]tega. Viimaseid kutsutakse (konna)[[kulles]]teks. == Toitumine == Konnad on [[karnivoorid]]: nad söövad [[lülijalgsed|lülijalgseid]], [[rõnguss]]e ja [[tigu]]sid. == Krooksumine == Konnade üks iseäralikumaid tunnusjooni on eriomased häälitsused ([[krooksumine]]), mida võib kuulda nii päeval kui ka öösel, eriti aga kudemisperioodil. == Paaritumine == Konnade omapärast paaritusasendit [[kopulatsioon]]il nimetatakse [[ampleks]]iks. ==Süstemaatika== Päriskonnaliste selts jaguneb kolme alamseltsi: ''[[Archaeobatrachia]]'', ''[[Mesobatrachia]]'' ja ''[[Neobatrachia]]''. "[[Loomade elu]]" jagab päriskonnalised viide [[alamselts]]i, lähtudes [[selgroolüli]]de liigestumise iseärasustest: [[kaksilohulised]] (''Amphicoela''), [[tagalohulised]] (''Opisthocoela''), [[erilohulised]] (''Anomocoela''), [[eeslohulised]] (''Procoela'') ja [[võõriklohulised]] (''Diplasiocoela''). Raamat eristab 19 [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] ja 176 [[perekond (bioloogia)|perekonda]]. <ref name="Loomade elu">"[[Loomade elu]]", 5. kd., lk. 52, 53</ref> ===Sugukondi=== *''Alytidae'' *''Bufonidae'' – [[kärnkonlased]] *''Hylidae'' – [[lehekonlased]] *''Pelobatidae'' – [[mudakonlased]] *''Pipidae'' – [[kärgkonlased]] *''Ranidae'' – [[konlased]] ==Vaata ka== *[[Eesti kahepaiksed]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[http://loodusaed.kirikiri.ee/article.php3?id_article=2 Loodusaed: konnad] [[Kategooria:Päriskonnalised| ]] m30wsg3glixqqkcfp7t365isxirhon7 0 140015 7213618 6526954 2026-08-13T13:31:52Z Iktsokh 172925 7213618 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2013}} '''Abhaasia ja Lõuna-Osseetia tunnustamine''' on kahe vaidlusaluse territooriumi – [[Abhaasia]] ja [[Lõuna-Osseetia]] – rahvusvaheline tunnustamine iseseisvatena. Pärast [[2008. aasta Lõuna-Osseetia sõda]] on neid tunnustanud vastavalt kuus ja viis [[ÜRO]] liikmesriiki (kuigi Vanuatu võttis hiljem Abhaasia tunnustuse tagasi). Abhaasia ja Lõuna-Osseetia tunnustavad üksteist ning neil on ka mõne ÜRO-välise riigi tunnustus. Enamik maailma riike peab neid aga [[Gruusia]] osaks. ==Tunnustamise kronoloogia== *[[26. august]] [[2008]] – [[Venemaa]]<ref>[http://www.newsru.com/russia/26aug2008/medvedev.html Медведев признал независимость Южной Осетии и Абхазии]</ref> *[[3. september]] 2008 – [[Nicaragua]]<ref>[http://www.newsru.com/world/03sep2008/nika.html Независимость Абхазии и Южной Осетии признало Никарагуа]</ref> *[[10. september]] [[2009]] – [[Venezuela]]<ref>[http://www.newsru.com/russia/10sep2009/chavez.html Венесуэла признала независимость Южной Осетии и Абхазии]</ref> *[[22. juuli]] 2018 – [[Süüria]] 23. mail 2011 tunnustas Abhaasia iseseisvust [[Vanuatu]]. 19. juunil tühistas uus valitsus tunnustamisotsuse. 13. juulil 2013 selgus Vanuatu suurimast ajalehest Vanuatu Daily Post siiski, et Gruusia territoriaalset terviklikkust oli tunnustanud juba Vanuatu eelmise peaministri poolt erru saadetud ehk endine Vanuatu alaline esindaja ÜRO juures, hr Kalpokas. Ühtlasi on Vanuatu juhtkonna poolt tegemata kõik vajalikud rahvusvahelised ja õiguslikud protseduurid ning vormistamata kõik asjakohased dokumendid, et võtta tagasi Abhaasia riigi tunnustamisotsus<ref>[https://web.archive.org/web/20131004234421/http://apsnypress.info/analytic/9567.html "Уволенный посол, или очередной прокол грузинской дипломатии"] АПСНЫПРЕСС, 17.07.2013</ref>. Seega on siiani tühistamata Vanuatu tunnustamine Abhaasia suhtes. *[[18. september]] (Abhaasia), [[19. september]] [[2011]] (Lõuna-Osseetia) – [[Tuvalu]]<ref>[http://lenta.ru/news/2011/09/23/tuvalu/ Абхазию признало государство Тувалу] – Lenta.ru, 23.09.2011</ref> 31. märtsil 2014 tühistas Tuvalu Abhaasia ja Lõuna-Osseetia tunnustamise ning sõlmis diplomaatilised suhted Gruusiaga. <ref>[https://newrepublic.com/article/117238/tuvalu-bruises-russia-establishing-diplomatic-ties-georgia This Tiny Pacific Island Nation Just Gave Russia a Big Bruise], The New Republic, 2. aorill 2014</ref> *[[15. detsember]] (Abhaasia), [[16. detsember]] (Lõuna-Osseetia) 2009 – [[Nauru]]<ref>[http://www.newsru.com/world/15dec2009/nauru.html Абхазия и Науру подписали соглашение об установлении дипотношений]</ref> 21. juuli 2026 Nauru katkestas diplomaatilised suhted Abhaasia ja Lõuna-Osseetiaga ning tühistas nende tunnustamise. == Vaata ka== * [[2008. aasta Lõuna-Osseetia sõda]] * [[Tunnustamata riikide loend]] * [[2006. aasta Lõuna-Osseetia iseseisvusreferendum]] * [[Kosovo iseseisvusdeklaratsioon]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Venemaa poliitika]] [[Kategooria:Abhaasia]] [[Kategooria:Lõuna-Osseetia]] s7owg1kv99l5z08j9uqdb9v9oe2q0c6 7213648 7213618 2026-08-13T14:27:38Z Andres 5 7213648 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2013}} '''Abhaasia ja Lõuna-Osseetia tunnustamine''' on kahe vaidlusaluse territooriumi – [[Abhaasia]] ja [[Lõuna-Osseetia]] – rahvusvaheline tunnustamine iseseisvatena. Pärast [[2008. aasta Lõuna-Osseetia sõda]] on neid tunnustanud vastavalt kuus ja viis [[ÜRO]] liikmesriiki (kuigi Vanuatu võttis hiljem Abhaasia tunnustuse tagasi). Abhaasia ja Lõuna-Osseetia tunnustavad üksteist ning neil on ka mõne ÜRO-välise riigi tunnustus. Enamik maailma riike peab neid aga [[Gruusia]] osaks. ==Tunnustamise kronoloogia== *[[26. august]] [[2008]] – [[Venemaa]]<ref>[http://www.newsru.com/russia/26aug2008/medvedev.html Медведев признал независимость Южной Осетии и Абхазии]</ref> *[[3. september]] 2008 – [[Nicaragua]]<ref>[http://www.newsru.com/world/03sep2008/nika.html Независимость Абхазии и Южной Осетии признало Никарагуа]</ref> *[[10. september]] [[2009]] – [[Venezuela]]<ref>[http://www.newsru.com/russia/10sep2009/chavez.html Венесуэла признала независимость Южной Осетии и Абхазии]</ref> *[[22. juuli]] 2018 – [[Süüria]] 23. mail 2011 tunnustas Abhaasia iseseisvust [[Vanuatu]]. 19. juunil tühistas uus valitsus tunnustamisotsuse. 13. juulil 2013 selgus Vanuatu suurimast ajalehest Vanuatu Daily Post siiski, et Gruusia territoriaalset terviklikkust oli tunnustanud juba Vanuatu eelmise peaministri poolt erru saadetud ehk endine Vanuatu alaline esindaja ÜRO juures, hr Kalpokas. Ühtlasi on Vanuatu juhtkonna poolt tegemata kõik vajalikud rahvusvahelised ja õiguslikud protseduurid ning vormistamata kõik asjakohased dokumendid, et võtta tagasi Abhaasia riigi tunnustamisotsus<ref>[https://web.archive.org/web/20131004234421/http://apsnypress.info/analytic/9567.html "Уволенный посол, или очередной прокол грузинской дипломатии"] АПСНЫПРЕСС, 17.07.2013</ref>. Seega on siiani tühistamata Vanuatu tunnustamine Abhaasia suhtes. *[[18. september]] (Abhaasia), [[19. september]] [[2011]] (Lõuna-Osseetia) – [[Tuvalu]]<ref>[http://lenta.ru/news/2011/09/23/tuvalu/ Абхазию признало государство Тувалу] – Lenta.ru, 23.09.2011</ref> 31. märtsil 2014 tühistas Tuvalu Abhaasia ja Lõuna-Osseetia tunnustamise ning sõlmis diplomaatilised suhted Gruusiaga. <ref>[https://newrepublic.com/article/117238/tuvalu-bruises-russia-establishing-diplomatic-ties-georgia This Tiny Pacific Island Nation Just Gave Russia a Big Bruise], The New Republic, 2. aprill 2014</ref> *[[15. detsember]] (Abhaasia), [[16. detsember]] (Lõuna-Osseetia) 2009 – [[Nauru]]<ref>[http://www.newsru.com/world/15dec2009/nauru.html Абхазия и Науру подписали соглашение об установлении дипотношений]</ref> 21. juulil 2026 katkestas Nauru diplomaatilised suhted Abhaasia ja Lõuna-Osseetiaga ning tühistas nende tunnustamise. == Vaata ka== * [[2008. aasta Lõuna-Osseetia sõda]] * [[Tunnustamata riikide loend]] * [[2006. aasta Lõuna-Osseetia iseseisvusreferendum]] * [[Kosovo iseseisvusdeklaratsioon]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Venemaa poliitika]] [[Kategooria:Abhaasia]] [[Kategooria:Lõuna-Osseetia]] 4xuenxv9s04viejriry1cozm5w5p7un 0 140260 7213999 7205046 2026-08-14T09:07:28Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7213999 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib tänavast Tallinnas; teiste samanimeliste tänavate kohta mujal vaata artiklit [[Männiku tee (täpsustus)]].}} {{teekaart}} '''Männiku tee''' on tänav [[Tallinn]]as [[Nõmme linnaosa]]s. See läbib kolme asumit: [[Rahumäe asum|Rahumäe]], [[Liiva asum|Liiva]] ja [[Männiku asum|Männiku asumit]]. == Hoonestus ja asutused Männiku teel == *Männiku tee 2, [[Statoil|Circle K]] tankla, *Männiku tee 6, Silikaadi [[Rimi]] mini, *Männiku tee 7, Lenderi Villa *Männiku tee 89, [[Hotell Dzingel]], *Männiku tee 99, [[Neste]] [[automaattankla]], *Männiku tee 100, Pihlaka [[Rimi]] super, * == Pildid == <center><gallery> Pilt:Männiku_tee_01.jpg‎|Männiku tee enne remonti Pilt:Männiku_tee_02.jpg‎|[[Hotell Dzingel]], Männiku tee 89 File:Pihlaka Säästumarket.JPG|Pihlaka Säästumarket, Männiku tee 98 File:Araxes Männiku - Männiku tee 101.jpg|Männiku tee 101 File:EU-EE-TLN-Nõmme-Männiku tee.JPG|Männiku tee linnapiiri lähedal File:353TAK.JPG|Vaade Remmelga tänavaga ristmikule File:Beginning of Männiku street.JPG|Männiku tee algus File:Kerese bus stop.JPG|Kerese bussipeatus File:Irisbus Crossway.JPG|Busside 5, 32 ja 33 alg- ja lõpp-punkt </gallery></center> == Ajalugu == Männiku tee rajati umbes 1938. aastal, kui koos Vabaduse puiesteega (rajati arvatavasti 1937) sai [[Nõmme linn]] esimese betoontee.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.betoonteed.ee/betoonteed-eestis/betoonteede-ajalugu-eestis/|Pealkiri=Betoonteede ajalugu Eestis|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2017-02-02|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170202005856/http://www.betoonteed.ee/betoonteed-eestis/betoonteede-ajalugu-eestis/|url-olek=ei tööta}}</ref> ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[http://www.tarbija24.ee/250807/esileht/siseuudised/tallinn/278742.php Männiku tee kapitaalremont sulgeb liikluse 28. augustil] – Postimees, 24. august 2007 *[http://tartu.postimees.ee/030907/esileht/siseuudised/280744.php Männiku tee elanikud kutsuvad kõiki puid kaitsma] – Postimees, 3. september 2007 *[http://www.dzingel.ee/et/layout.html Hotelli Dzingel koduleht] {{portaal|Nõmme|Nomme vapp.gif}} {{commonscat|Männiku tee}} {{Männiku asumi tänavad}} [[Kategooria:Nõmme linnaosa tänavad]] fxpip99gxm48e1vk1cmbraic0lx2y88 0 141160 7213941 5818586 2026-08-14T06:24:38Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7213941 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2010}} '''Mineraaltoit(e)ained''' (taimede kontekstis ka '''[[taimetoiteained|toit(e)ained]]''', '''[[toitesoolad]]''' või '''[[biogeenid]]''') on [[taimed]]ele ja [[loomad]]ele (kaasa arvatud [[inimene|inimesele]]) [[ainevahetus]]eks ja kasvuks vajalikud [[anorgaanilised ühendid]]. '''Mineraalaine''' ehk '''mineraaltoiteaine''' on [[anorgaaniline ühend]], mis sisaldab [[organism]]i elutegevuseks vajalikke [[keemiline element|elemente]]<ref>Masing, Viktor (toim.) 1992. ''Ökoloogialeksikon''. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk. 263.</ref>. Mineraaltoiteained sisaldavad taimedele ja loomadele vajalikke [[toiteelemendid|toiteelemente]], mis sõltuvalt organismidele vajaminevast kogusest jagatakse [[makroelemendid|makro]]- ja [[mikroelemendid|mikroelementideks]]. [[Taimetoiteelement]]ideks nimetatakse väga erineva struktuuriga [[keemiline element|keemilisi elemente]] ja/või [[Keemiline ühend|ühendeid]], mis on hädavajalikud taime [[metaboolsed protsessid|metaboolsetes protsessides]] ja elutsükli läbimiseks, mille puudumine kasvukeskkonnas põhjustab taimel kõrvalekaldeid kasvus, arengus või paljumises ning millele omaste funktsioonide tõttu pole võimalik asendada mõne teise keemilise elemendiga<ref name="Mullateadus">[[Alar Astover]], [[Raimo Kõlli]], [[Hugo Roostalu]], [[Endla Reintam]], [[Enn Leedu]], "[[Mullateadus. Õpik kõrgkoolidele]]", Eesti Loodusfoto OÜ, 2012, ISBN 9789949484300</ref><ref name="Mullateadus" /> Olulisemad taime toiteelemendid jagunevad struktuuri- ehk ehituslikeks elementideks nagu [[süsinik]], [[vesinik]], [[hapnik]]; makro- ([[lämmastik]], [[fosfor]], [[kaalium]], [[kaltsium]], [[magneesium]], [[väävel]]) ja mikroelementideks ([[boor]], [[kloor]], [[vask]], [[raud]], [[mangaan]], [[molübdeen]], [[tsink]], [[nikkel]], [[räni]], [[koobalt]], [[vanaadium]]). Taime toitumine jagatakse kaheks [[juurtoitumine]] ja [[juureväline toitumine]]. ===Juurtoitumine=== Juurtoitumine on taime toiteainete omastamise peamine viis, mil elutähtsad taimetoiteained sisenevad mullast (vesikultuuridel veest) taimesse juur(t)e kaudu.<ref>Taimede toitumise teooriad, [http://ak.rapina.ee/katrinu/Vaetamine.pdf Väetamise põhimõtted, väetised ja väetamine], Katrin Uurman, 2014, veebiversioon (vaadatud 6.09.2015)</ref> ===Juureväline toitumine=== Juurevälisel toitumisel sisenevad toiteained taimesse maapealsete osade kaudu. Juureväliselt omastavad taimed peamiselt CO₂, O₂, klooriühendeid jm. ===Toiteelementide koosmõju=== Elementidel on taimedel ka hulgaliselt vastastikuseid koosmõjusid, näiteks võib ühe elemendi suurem sisaldus mullas suurendada teise elemendi kättesaadavust kuid mõne teise elemendi kättesaadavus mullast võib teiste elementide mõjul ka väheneda. Nii näiteks on magneesium mullas kaltsiumi ja kaaliumi antagonist – suur kaaliumisisaldus pärsib taimedel magneesiumi omastamist ning suur magneesiumisisaldus omakorda kaaliumi omastamist ja magneesiumi omastamiseks peab muld olema küllalt niiske. Koosmõjud: * suur magneesiumisisaldus pärsib kaaliumi ja kaltsiumi omastamist; * suur ammooniumisisaldus pärsib kaltsiumi ja kaaliumi omastamist; * väike boorisisaldus pärsib fosfori omastamist; * suur vase- või sulfaadisisaldus takistab molübdeeni omastatavust; * suur kaltsiumisisaldus pärsib magneesiumi, kaaliumi ja kloori omastamist; *väikevõi suur väävlisisaldus vähendab kaaliumi omastamist; *suur fosforisisaldus lukustab tsingi, vase ja raua, aga suurendab molübdeeni kättesaadavust; *suur lämmastikusisaldus pärsib kaltsiumi, tsingi ja vase omastamist; *suur kaaliumi-, naatriumi-, raua-, tsingi- või vasesisaldus pärsib mangaani omastamist; *väike kaltsiumisisaldus suurendab boori toksilisust: 1&nbsp;kg lämmastiku muldaviimisel eemaldub mullast 1&nbsp;kg kaltsiumi; 2&nbsp;kg väävli muldaviimisel eemaldub sealt 1&nbsp;kg magneesiumi.<ref>[http://maaleht.delfi.ee/news/maamajandus/uudised/taimede-toitumine-kui-suur-pusle?id=68723197 Taimede toitumine kui suur pusle], Maaleht 23. mai 2014, veebiversioon (vaadatud 6.09.2015)</ref> ===Toiteelementide essentsiaalsus=== '''Taimetoiteelementide ja nende hädavajalikkuse avastamine<ref>J. Benton Jones, Jr., ''[https://books.google.ee/books?id=78POAWOmOLUC&pg=PA27&dq=von+Sachs,+Knop+about+sulphur+in+plants&hl=et&sa=X&ved=0CFQQ6AEwBmoVChMI85CT-YyrxwIVAlYUCh0ZqADX#v=onepage&q=von%20Sachs%2C%20Knop%20about%20sulphur%20in%20plants&f=false "Hydroponics: A Practical Guide for the Soilless Grower"]'', lk 27, CRC Press, 1997, Google'i raamatu (vaadatud 15.08.2015)</ref><ref>J. Benton Jones, Jr., ''[https://books.google.ee/books?id=fqONAgAAQBAJ&pg=PA35&lpg=PA35&dq=de+Saussure+and+plant+nutrition+essential+element&source=bl&ots=RltAtnolm5&sig=UraFz5_YoibH4ewUomWVNUqoKJ4&hl=et&sa=X&ved=0CDcQ6AEwBWoVChMItqvvooerxwIVhb4UCh1_Sgcf#v=onepage&q=de%20Saussure%20and%20plant%20nutrition%20essential%20element&f=false "Complete Guide for Growing Plants Hydroponically"]'', lk 35, CRC Press , 2014, Google'i raamatu (vaadatud 15.08.2015)</ref>''' {| class="wikitable" |- bgcolor="lightgrey" ! [[Keemiline sümbol]]|| [[Aasta]]|| Avastaja || Hädavajalikkuse avastaja || Aasta |- | [[Süsinik|C]] || || ■ || [[Nicolas Thiodore de Saussure]] || 1804 |- | [[Vesinik|H]] || [[Henry Cavendish]] || 1766 || de Saussure || 1804 |- | [[Hapnik|O]] || [[Joseph Priestley]] <!--[[Carl Wilhelm Scheele]]--> || 1774 || de Saussure || 1804 |- | [[Lämmastik|N]] || [[Daniel Rutherford]]<ref>N.C. Datta, ''[https://books.google.ee/books?id=IIZkAvdFJhMC&pg=PA473&dq=nitrogen+discovery&hl=et&sa=X&ved=0CCUQ6AEwADgKahUKEwi31O-Dh-nHAhVMOBQKHVNNDLQ#v=onepage&q=nitrogen%20discovery&f=false "The Story of Chemistry"]'', lk 116–117, Universities Press, 2005, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 9.09.2015)<small>(''inglise keeles'')</small></ref> [[Carl Wilhelm Scheele]] ja [[Antonie Lavoiser|Antoine Lavoisier]]<ref>John Farndon, ''[https://books.google.ee/books?id=h989GeLsLBAC&pg=PA9&dq=nitrogen+discovery&hl=et&sa=X&ved=0CEoQ6AEwBTgKahUKEwi31O-Dh-nHAhVMOBQKHVNNDLQ#v=onepage&q=nitrogen%20discovery&f=false "Nitrogen"]'', 1999, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 9.09.2015)<small>(''inglise keeles'')</small></ref> || 1772 || de Saussure || 1804 |- | [[Fosfor|P]] || [[Hennig Brand]] || 1772 || Ville || 1860 |- | [[Väävel|S]] || || ■ || Julius Sachs (1860) ja W. Knop || 1865 |- | [[Kaalium|K]] || [[Humphry Davy]] || 1807 || Sachs ja W. Knop || 1865 |- | [[Kaltsium|Ca]] || Humphry Davy || 1807 || Sachs ja W. Knop || 1860 |- | [[Magneesium|Mg]] || Humphry Davy || 1807 || Sachs ja W. Knop || 1860 |- | [[Raud|Fe]] || || ■ || || Sachs ja W. Knop |- | [[Mangaan|Mn]] || [[Carl Wilhelm Scheele]] || 1807 || Sachs ja W. Knop || 1860 |- | [[Vask|Cu]] || || ■ || A.L. Sommer; Lipman & MacKinnon || 1931 |- | [[Tsink|Zn]] || || ■ || Sommer&Lipman || 1926 |- | [[Molübdeen|Mo]] || Carl Wilhelm Scheele (1778), Peter (Petter) Jacob Hjelm || 1781 || D. I. Arnon & P. R. Stout || 1926 |- | [[Boor|B]] || Davy, [[Joseph Louis Gay-Lussac]], [[Louis Jacques Thénard]]<ref>[https://web.archive.org/web/20151029035518/http://www.webelements.com/boron/history.html Boron: historical information], (vaadatud 15.08.2015)</ref>|| 1808 || Sommer&Lipman || 1926 |- | [[Kloor|Cl]] || Scheele || 1774 || Perry R. Stout, C. M. Johnson, ja T. C. Broyer || 1954 |- | [[Nikkel|Ni]] || [[Axel Fredrik Cronstedt]] || 1751 || Brown, Welch, & Cary || 1987 |- | ... || ... || ... || ... || ... |} ■ element tuttav juba antiikajast. == Vaata ka == * [[Toitained]] * [[Taimetoiteained]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Taimefüsioloogia]] [[Kategooria:Ökoloogia]] su6bjeyi2o8xyfukzegzpsxurzoaeuu 0 145875 7213802 3537454 2026-08-13T19:10:27Z Andres 5 7213802 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib müüditegelastest; Aischylose triloogia kohta vaata artiklit [[Danaiidid (Aischylos)]]}} [[File:Danaides Waterhouse 1903.jpg|thumb|''Danaiidid'' (1903), [[John William Waterhouse]]'i maal]] '''Danaiidid''' ([[vanakreeka keel]]es ''Δαναΐδες'') on [[vanakreeka mütoloogia]]s kreeklaste esivanema, [[Liibüa]] kuninga [[Danaos]]e 50 tütart (eri naistega), kes isa käsul kõik (peale [[Hypermnestra]]) pulmaööl tapsid oma noored abikaasad, Danaose venna [[Aigyptos]]e pojad, kes olid neid sundinud endiga abielluma. Karistuseks pidid nad allilmas kandma vett aukudega vaati ('''danaiidide töö'''). ==Välislingid== {{vikisõnastikus|danaiidid}} {{vikisõnastikus|danaiid}} [[Kategooria:Vanakreeka mütoloogia tegelaskujud]] tkbi1uvojwzby92mpb1yobrpryvvbu9 0 147014 7213935 7088459 2026-08-14T06:13:27Z ~2026-44599-34 235436 7213935 wikitext text/x-wiki [[Pilt:AHHAA logo.jpg|pisi|Ahhaa logo]] [[Pilt:AHHAA.jpg|pisi|Teaduskeskuse Ahhaa maja Tartus [[Sadama tänav (Tartu)|Sadama tänav]] 1]] [[Fail:AHHAA keskus 2016. aasta mais..jpg|pisi|Ahhaa keskus 2016. aasta mais]] [[Fail:AHHAA fassaad 01.jpg|pisi|Välieksponaadid Ahhaa ees]] [[Fail:AHHAA tehnoloogiasaal 1.jpg|alt=|pisi|Vaade Ahhaa tehnoloogiasaalile 3. korruse rõdult]] [[Pilt:Ettevalmistused Teadlaste Öö festivaliks.JPG|pisi|Ahhaa teadusteatri reklaampilt [[Teadlaste Öö]] festivaliks]] '''SA Teaduskeskus Ahhaa''' on [[Haridus- ja Teadusministeerium|Haridus- ja Teadusministeeriumi]] haldusalas olev sihtasutus.<ref>[https://web.archive.org/web/20211218090417/https://www.hm.ee/et/ministeerium/haldusala-0 Haldusala.] Haridus- ja Teadusministeeriumi veebisait.</ref> See on [[Baltikum]]i suurim teaduskeskus, mis asub alates 7. maist 2011 Tartu kesklinnas aadressil [[Sadama tänav (Tartu)|Sadama]] 1. Ahhaa eesmärk on tutvustada [[Teadus|teadust]] mängulises võtmes igas vanuses külastajatele, kujundada positiivseid hoiakuid teaduse ja [[tehnoloogia]] suhtes, propageerida teaduslikku lähenemist ning äratada huvi teadussaavutuste vastu. ==Ajalugu== 1. septembril 1997 [[Tartu Ülikool]]i projektina (projektijuht [[Tiiu Sild]]) tegevust alustanud teaduskeskusest sai 12. märtsil 2004 Eesti Vabariigi, Tartu linna ja Tartu Ülikooli moodustatud sihtasutus. Aastatel 2008–2017 asus Tartu [[Lõunakeskus]]es ([[Ringtee tänav (Tartu)|Ringtee]] 75) Ahhaa 4D-elamuskino. Aastatel 2009–2013 tegutses Ahhaa filiaal [[Tallinn]]as [[Vabaduse väljak]]ul. 2011. aasta maist tegutseb keskus Tartu kesklinnas aadressil [[Sadama tänav (Tartu)|Sadama]] 1. == Juhtimine == SA Teaduskeskus Ahhaa juhatus on kaheliikmeline. Aastatel 2004–2012 oli juhatuse esimees [[Tiiu Sild]], alates 2012. aastast on juhatuse esimees [[Andres Juur]]. Juhatuse teine liige on alates 2005. aastast olnud [[Pilvi Kolk]]. Teaduskeskuse tegevust koordineerivasse nõukogusse kuuluvad 2023. aasta seisuga [[Jaanika Anderson]], [[Katrin Pihor]], [[Reno Laidre]], [[Hannes Astok]], [[Aune Valk]] ja [[Sulev Valner]].<ref>[https://web.archive.org/web/20211218090404/https://www.ahhaa.ee/meist/kontakt/noukogu Nõukogu koosseis.] Teaduskeskus AHHAA veebisait.</ref> Lisaks nõustab teaduskeskuse tegevuse sisulist poolt teadusnõukogu, kuhu kuuluvad 2023. aasta seisuga [[Jaak Kikas]], [[Peeter Saari]], [[Jaak Jaaniste]], [[Mart Noorma]], [[Arko Olesk]], [[Toivo Maimets]], [[Priit Põdra]] ja [[Margit Timakov]].<ref>[https://web.archive.org/web/20211218090407/https://www.ahhaa.ee/meist/kontakt/ahhaa-teadusnoukogu Teadusnõukoja koosseis.] Sihtasutus AHHAA veebisait.</ref> ==Tegevus== [[Pilt:Teadlasteöö 2012.JPG|pisi|Teadlaste öö 2012. aastal Ahhaa keskuses]] Teaduskeskuse Ahhaa ülesanne on pakkuda huvitavat ja põnevat õpikeskkonda uute teadmiste omandamiseks. Eesmärk on teadust populariseerida ja õhutada igas vanuses teadushuvilisi märkama, kui tihedalt on igapäevaelu põimunud teadussaavutuste ja leiutistega. Põhiline õppemeetod on interaktiivsed käed-külge-näitused, mida toetavad sellised lisavõimalused nagu planetaarium, töötoad, teadusteater, uurimuslik Ahhaa-õpe, õppematerjalid jm. Keskusel on tihe partnerlus teiste riikide teaduskeskuste ([[Teaduskeskus Heureka|Heureka]] Soomes, Experimentarium Taanis), rahvusvaheliste organisatsioonide (ECSITE, NSCF, EUSEA, IPS), teadusmuuseumide, akadeemiliste ringkondade (Tartu Ülikool) ja huvikoolidega. Aastatel 2011–2014 osales Ahhaa üleeuroopalise võrgustiku PLACES<ref name="DGvLV" /> (''Platform of Local Authorities and Cities Engaged in Science'') tegevuses. Projekt hõlmas Euroopa linnu, kus toimub agar haridus-, teadus- ja teaduse populariseerimise tegevus; projektiga seotud linnades on sageli ülikoolid, teaduskeskused ja -muuseumid. Projekti käigus loodi kaubamärk "Cities of Scientific Culture", mis aitab kaasa linna teadustegevuse tutvustamisel rahvusvahelisel tasandil. Jaanuaris 2015 allkirjastas Tartu linnapea [[Urmas Klaas]] teaduskultuuri linnade deklaratsiooni ning Tartu kannab nüüd ametlikult [[Teaduskultuurilinn|Euroopa teaduskultuuri linna]] nimetust.<ref name="JIhmj" /> ==Hoone== Ahhaa teaduskeskuse hoone asub Tartu kesklinnas [[Aura veekeskus]]e, [[Tartu bussijaam]]a, [[Emajõgi|Emajõe]] ja [[Zeppelini ostukeskus]]e vahelisel alal [[Tigutorn]]i korterelamu kõrval aadressil [[Sadama tänav (Tartu)|Sadama]] 1. Hoone projekteerisid arhitektid [[Vilen Künnapu]] ja [[Ain Padrik]]. Ehitus algas 2008. aasta suvel ja lõppes 2010. aasta lõpus. Keskuse hoone kogupind on 11 156 m² ja maht enam kui 54 000 m³. Keskuse välisilme juures jäävad kohe silma katuse kohal olev hoone mahust välja tõstetud keraplanetaarium ja keskuse esisel platsil kõrguv raketimakett, mis püstitati sinna 2019. aastal senise tuuleturbiini asemele. Tegemist on [[kanderakett|kanderaketi]] Ariane 6 neli korda vähendatud mudeliga.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.ahhaa.ee/meist/uudised/ahhaa-uus-naitus-viib-kulastaja-voidujooksule-kosmosesse|pealkiri=AHHAA uus näitus viib külastaja võidujooksule kosmosesse!|väljaanne=|aeg=2. mai 2019|vaadatud=06.03.2020|arhiivimisaeg=18.09.2020|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200918104409/https://www.ahhaa.ee/meist/uudised/ahhaa-uus-naitus-viib-kulastaja-voidujooksule-kosmosesse|url-olek=ei tööta}}</ref> Ariane 6 on [[Euroopa Kosmoseagentuur|Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA)]] kanderakett, mille esimene start oli plaanitud 2020. aastaks, kuid mitmel põhjusel on see hilinenud ja viimastel andmetel plaanitakse esimest starti mitte varem kui 2024. aastal. Hoone koosneb kolmest läbi mitme korruse kõrguvast ekspositsioonisaalist, millest igaühel on erinev ruumimõju (kuppel, poolkuppel ja kast). Hoone karkass on monoliitsest raudbetoonist, kuppel ja poolkuppel liimpuidust katusekaartega. Teaduskeskus koos kõrvalkruntidel asuvate parkimismaja, tornelamu ja äripindadega moodustab ühtse linnaehitusliku ansambli, mis on kooskõlas lähiümbruse hoonetega. Krundil varem paiknenud tehnikamälestise, E.M.Uswansky & Pojad nahavabriku tööstushoone asukoht on markeeritud lammutustööde käigus saadud punasest tellisest müüri fragmentidega. ===Saalide jaotus=== ====Tehnoloogiasaal==== Tehnoloogiasaali eksponaadid näitavad tehnoloogiasaavutusi, mis meie igapäevaelu lihtsamaks on teinud. Külastajad saavad ise uurida ja katsetada, kuidas töötavad füüsikaseadused: sõita jalgrattaga mööda trossi, keerelda pesumasina trumlit meenutavas estronautide treeninguseadmes, uudistada autotehastes kasutatavaid robotkäppi ning katsetada valgus- ja varjueksponaatidega. Tehnoloogiasaali teise korruse rõdul asuvad Tartu Ülikooli ajaloolised meditsiinikollektsioonid, mille vanimad eksponaadid pärinevad 1803. aastast. ====Elusaal==== Elusaali eksponaadid juhivad tähelepanu sellele, kuidas meid ümbritsevas looduses allub kõik kindlatele seadustele. Isegi [[kalad]], [[Merihobuke|merihobukesed]], [[Metsakuklane|metsakuklased]] ja [[Kana|tibud]], kelle toimetusi elusaalis jälgida saab. Veemaailmas saab ehitada [[Tamm (ehitis)|tamme]], [[Kanal|kanaleid]] ja [[Lüüs|lüüse]] ning [[Juga (hüdrodünaamika)|veejugasid]] tekitada. Elusaalis on esindatud nii [[bioloogia]], [[füüsika]], [[materjaliteadus]] kui ka [[geograafia]]. ====Ajutiste näituste saal==== Ajutiste näituste saalis majutatakse rändekspositsioone, mida Ahhaa teistelt keskustelt rendib või ehitab ise. Näitusi vahetatakse aastas kaks korda. Alates 18. novembrist 2023 saab Ahhaas näha ajutist näitust "Ahhaa, dinosaurused!", mis tutvustab dinosaurusi. ====Fuajee==== Peauksest sisenedes jõuab külastaja fuajeesse, kus on hoiukapid, riidehoiunagid ja istumiseks erikujulised disainpingid. Samuti asuvad fuajees infoekraanid, kust leiab teavet teadusteatri, töötubade ja planetaariumiseansside algusaegade kohta. Fuajeest pääseb näitusesaalidesse, konverentsisaali, auditooriumitesse, kohvikusse ja teaduspoodi. ====Teadusteater==== Ahhaa teaduskeskuse teadusteatrit toetab [[Linde (ettevõte)|Linde]]. Teatrisaal vastab ohutus- ja turvanõuetele ning on loodud plahvatuste näitamiseks, gaasidega katsetamiseks ja ruuminõudlike demonstratsioonide läbiviimiseks. Eri valdkondadest teadusteatreid korraldavad koolitatud asjatundjad; etendusi saab tellida ka välisüritustele. Teadusteatris käsitletakse teemasid füüsikast, keemiast, bioloogiast ja psühholoogiast. Lisaks toimuvad hooajalised etendused näiteks jõulude ja lihavõttepühade ajal. ====Töötoad==== Töötubades saavad külastajad ise meisterdada ja katsetada. Nädalavahetuseti toimub keskuses päevas 1–2 töötuba, mille teemad varieeruvad astronoomiast kokanduseni. ==Eksponaadid== Eksponaatide töökorra eest vastutavad Ahhaa ekspositsioonimeistrid. Enamasti paiknevad eksponaadid temaatiliselt keskuse saalides, ent esimesed objektid ootavad teadushuvilisi juba keskuse ees ja fuajees. Nende sekka kuuluvad näiteks fuajeest ja õuest nähtav füüsika alusseadusi seletav Newtoni õunapuu, tehnoloogiasaali kupli all paisuv-kahanev [[Hobermani kera]],<ref name="iillW" /> tehnoloogiasaalis asuv Eesti astronautide ehk "estronautide" treeninguseade ning elusaali põrandapinnast pea viiendiku enda alla võttev veemaailm. ==Planetaarium== Ahhaa keskuses on võimalik vaadelda tähistaevast täissfäärilises hübriidplanetaariumis (st olemas on nii opto-mehaaniline kui ka digitaalne projektsioonisüsteem, mida saab kasutada koos või eraldi). Kujutis katab lisaks laele ja seintele ka põrandaaluse pinna, mistõttu on külastajate ala põrand valmistatud klaasist. Teist sarnase ehitusega planetaariumi maailmas ei ole. Ahhaa planetaariumi täheprojektorid Megastar Zero ja Megastar IIA pärinevad Jaapanist, firmast Ohira Tech Ltd. Ahhaa planetaariumi Megastar IIA näitab seinale umbes 10 miljonit tähte ning selle seeria projektorid on oma täherikkuse tõttu kantud Guinnessi rekordite raamatusse.<ref name="Mt4Kb" /> Ahhaa planetaariumi digitaalse pildi tekitab tarkvara SkyExplorer, mille valmistaja on prantsuse ettevõte RSA Cosmos. Digitaalse projektsiooni tekitamiseks on planetaariumis üles seatud viis projektorit, mis katavad kokku umbes 70% terve kera sisepinnast. Planetaariumiseansside taustal mängib Megastarile pühendatud sümfoonia, mille autor on prantslane Eric Aron<ref name="IHARz" />, kes on ka ise astronoomiahuviline ja saab muusikalist inspiratsiooni taevast, tähtedest ja universumist. Mujal korraldatavateks üritusteks kasutatakse teisaldatavat täispuhutavat planetaariumi, näiteks on sellega korraldatud seansse [[Tartu Hansapäevad|Tartu hansapäevadel]]. ===Üldandmed=== *Planetaariumi läbimõõt on 9,3 meetrit *Istekohtade arv: 20 statsionaarset istet + 5 liigutatavat tumbat *Esimene Megastari projektorit kasutav planetaarium Euroopas *Esimene ja seni ainus hübriidplanetaarium (tähepalli ja digiprojektsiooni koos kasutav planetaarium) Baltikumis Ahhaa planetaarium kuulub kahte organisatsiooni: * Nordic Planetarium Association *International Planetarium Society ==Teaduspood== [[Fail:AHHAA teaduspood 01.jpg|pisi|Ahhaa teaduspood]] Ahhaa teaduspood asub maja esimesel korrusel. Poodi pääseb nii keskuse tehnoloogiasaalist kui ka väljaspool piletiala. Tegu on Eesti suurima teaduspoega, mille valikus on üle 2000 toote: lauamängud, meisterdamiskomplektid, konstruktorid, mõistatused, robootika- ja inseneeriakomplektid, samuti minimõõdus koduplanetaariumid – viimased on toodetud firmas Ohira Tech Ltd. ehk samas firmas, kus on loodud ka projektor Megastar Ahhaa keskuse planetaariumisse. Üle maailma tuntud brändidest on Teaduspoes esindatud [[HexBug]], [[SmartGames]], [[BrainGames]], [[Eitech]] jt. Ahhaa teaduspoel on ka e-pood. ==4D-elamuskino== Teaduskeskus Ahhaa 4D-elamuskino tegutses Tartu Lõunakeskuses (Ringtee 75) 18. juulist 2008 kuni 31. detsembrini 2017. Filme sai vaadata suurelt ekraanilt, platvormil oli 15 kohta ja iga soovija sai kasutada 3D-prille. Platvorm pannakse liikuma hüdraulilise pumba abil. Lisaks liikuvale platvormile ja ruumilisele ehk kolmemõõtmelisele (3D-) pildile kasutati vastavalt filmi sisule veel vee-, tuule- ja lumeefekti. Tegutsemisaja jooksul jõudis kinoekraanilt läbi enam kui 14 filmi. Nende seas oli nii meelelahutuslikke kui ka õppefilme. ==Üritused== Lisaks igapäevatööle korraldab SA Teaduskeskus Ahhaa eriüritusi. Teaduskeskuse maja saab kasutada vastuvõttude, auhinnagalade ja telesaadete filmimiseks. Mainekamate ettevõtmiste hulka kuuluvad: *Iga-aastane Teadlaste Öö festival (aastani 2011 Tartu Teadusfestival) – septembri kolmandal nädalal toimuv üle-eestiline teadust populariseerivate ürituste sari. Festival kulmineerub reedese Teadlaste ööga. *Teadlaste öö<ref name="zMbRB" /> – Teadlaste Öö festivali haripunkt, mil toimub suurem osa festivali üritusi. *Ahhaa Robolahing – ise ehitatud robotite võistlus kahes kaalukategoorias. 2020. aastal toimub üritus juba neljandat korda. *[[Teaduskohvik]]ud – valdavalt Teadlaste Öö festivali raames toimuvad vabas vormis loengud, kus oma ala spetsialistid kõnelevad populaarteaduslikel teemadel, mida huvilistel on võimalik kuulata mitteformaalses õhkkonnas ja suupiste saatel ning antud teemadel kaasa arutleda. *Öölaagrid – toimuvad tavaliselt koolivaheaegadel. Laagriprogrammi ilmestavad töötoad, teadusteatri ja planetaariumietendused, samuti seigeldakse öises teaduskeskuses ja uudistatakse neid Ahhaa osi, mis tavakülastajale varjatuks jäävad. Öölaagreid korraldatakse eesti ja vene, vahel ka läti keeles. *Noorte teaduslaagrid – samuti koolivaheaegadel toimuvad kolme-neljapäevased tegevused vaheaja huvitavaks ja harivaks sisustamiseks. *[[Rakett69]] – teadushuvilistele noortele suunatud, teleekraanidel kajastatav konkurss, mis on filmitud Ahhaas. ==Ahhaa Tallinnas== Aastatel 2009–2013 tegutses Tallinna kesklinnas Vabaduse väljaku all (aadressil Vabaduse väljak 9) Ahhaa filiaal. Nagu Tartus asuvas peamajas sai ka Tallinna Ahhaas mänguliselt tutvuda teaduse ja tehnoloogiaga, ise katsetada ja avastada. Lisaks toimusid keskuses töötoad ja seal sai külastada rändnäitusi, mida vahetati paar korda aastas. Tallinna Ahhaa 4D-elamuskino oli [[kosmoselennuk]]it meenutav üheksakohaline [[elamuskapsel]], mis oli valmistatud Saksamaal. Kapsel oli maailmas ainulaadne nii oma sisekujunduse kui ka videoprojektsiooni poolest, võimaldades saavutada tippkvaliteetse peeneraldusliku (''High Definition'') ruumilise ehk 3D-pildi. Sellised elamuskapslid olid populaarsed nii Ameerika suurtes muuseumides kui ka mõnel pool Euroopas, Skandinaavia maades ja Baltikumis ei ole samalaadseid elamuskinosid teadaolevalt olnud. 2009. aastast 2013. aasta alguseni oli filiaalis üleval kaheksa näitust: "Ahhaa, 00000!", "Ahhaa, autoring!", "Tere, euro!", "Ahhaa, ninatark!", "Ahhaa, 112!", "Dialoog pimeduses", "Ahhaa, jäätisega metsa?!", "Ahhaa, helisev füüsika!" ning "Ahhaa, särab ja säriseb!". Avamisest kuni 2013. aasta alguseni külastas Tallinna filiaali veerand miljonit inimest.<ref name="suletakse" /> ==Rahvusvaheline esindatus== SA Teaduskeskus Ahhaa osaleb teadusfestivalidel ja -messidel nii Eestis kui ka mujal maailmas, astudes enamasti üles teadusteatri ja töötubadega. Muu hulgas on käidud [[Festival della Scienza]]l<ref name="O8N75" /> ja [[Perugia Science Fest]]il<ref name="Gu7oq" /> Itaalias, [[Korea Science Festival]]il Lõuna-Koreas<ref name="qtR3X" />, [[Moskva teadusfestival]]il Venemaal<ref name="pA5fl" />, [[Science Picnic]]ul Poolas<ref name="Rq4vI" />, [[Science Festival Belgrade]]'il Serbias<ref name="8sc13" /> jm. ==Tunnustus== Teaduskeskust Ahhaa on tunnustatud teaduskommunikatsioonialase tegevuse eest. Ka Ahhaa maja on insenertehniliste lahenduste eest tunnustada saanud. Näiteks valiti [[Nordecon]]i konstrueeritud Ahhaa keskuse katus 2.–5. novembrini 2011 Iirimaal Dublinis toimunud 59. IFD aastakongressil metallkatuste kategoorias maailma kõige paremini ehitatud katuseks aastatel 2010–2011. Projektijuht oli Peeter Voovere.<ref name="FnH0H" /> Teaduskeskus Ahhaa hoone nimetati 2011. aastal ka [[Tartu aasta parim ehitis|Tartu aasta parimaks ehitiseks]] uusehitiste rühmas muude hoonete kategoorias.<ref name="PQ0YR" /> *2001 – [[Kultuurikandja|Tartu Kultuurikandja]] auhind *2008 – [[Kultuurikandja|Tartu Kultuurikandja]] auhind (kutseline kooslus) *2011 – Sihtasutuse Lõuna-Eesti Turism aasta parim turismiobjekt<ref name="1Exsc" /> *2011 – [[Aasta tegu (Tartu)|aasta tegu]]<ref name="ZG4Ad" /> *2012 – Eesti Turismifirmade Liidu aasta parim turismiobjekt<ref name="aAyEK" /> *2016 – unistuste tööandja 2016<ref name="4LdY7" /> ==Ahhaa varasemad näitused== * 17.05.1998–30.06.1998 "Millest räägivad tähed" * 22.05.1999–11.07.1999 "Ahhaa, putukad!" * 20.05.2000–09.07.2000 "Ahhaa, inimene!" * 26.05.2001–15.07.2001 "Ahhaa, valgus!" * 01.10.2001–01.02.2002 "Iidse Egiptuse müsteerium" * 13.05.2002–20.06.2002 "Ahhaa, meelega!" ja "Ahhaa, kommunikatsioon" * 26.08.2003–19.10.2003 "Ahhaa, mullid ja nullid" * 01.04.2004–25.04.2004 "Ahhaa, suhkur!" * 11.08.2004–26.09.2004 "Ühise Euroopa Uuseum" * 04.11.2005–27.11.2005 "Tossuvaba linn" * 09.03.2005–09.05.2005 "Nanodialoog" * 02.05.2006–14.06.2006 "Dialoog pimeduses" * 22.09.2006–31.10.2006 "Ahhaa, idee kunst!... ehk kuidas saada miljonäriks?" * 02.03.2007–09.04.2007 "Ahhaa, Panoptikon!" * 30.04.2008–15.06.2008 "Ahhaa, OOOOO" * 18.05.2009–27.05.2009 "Astro" * 05.04.2009–02.08.2009 "Ahhaa, autoring!" * 03.10.2009–10.01.2010 "Ahhaa, ninatark!" * 17.04.2010–22.06.2010 "Ahhaa, omadega metsa!" * 10.07.2010–28.11.2010 "Ahhaa, nähtamatu näitus!" * 11.06.2011–31.10.2011 "Ahhaa, robotloomaaed!" * * 01.11.2011–30.04.2012 "Ahhaa, helisev füüsika!" * * 04.02.2012–30.04.2012 ''"''Ahhaa, jäätisega metsa!" * 10.05.2012–16.05.2012 "Ahhaa, teadus ratastel!" (rändnäitus Läti linnades) * 01.01.2013–31.01.2023 Tartu Ülikooli meditsiinikollektsioonid Ahhaas * * 04.05.2012–30.10.2012 "Ahhaa, särab ja säriseb!" * * 15.11.2012–12.05.2013 "Ahhaa, kosmos!" * * 01.06.2013–31.10.2013 "Ahhaa, räim tomatis!" * * 12.11.2013–13.04.2014 "Ahhaa, meeltesegaduses!" * * 07.05.2014–01.11.2014 "Ujub või upub?" * (koostöönäitus [[Lennusadam]]aga) * 14.11.2014–26.04.2015 "Ahhaa, dinosaurused!" * (koostöös Londoni Natural History Museumiga) * 07.05.2015–17.04.2016 "Ahhaa, ülisalajane!" * (pärit Tšehhist, omanik on teaduskeskus Techmania) * 07.05.2016–31.10.2016 "Ahhaa, annab mängida!" * (pärit Mehhikost, autor on Nacho Rodrigues Bach) * 25.11.2016–23.04.2017 "Ahhaa, teeme kino!" * * 06.05.2017–05.11.2017 "Ahhaa, inimkehad!" * (pärit Hispaaniast, omanik on rändnäitusi tootev Musealia) *01.12.2017–25.04.2018 "Ahhaa, talisport!" * (koostöönäitus [[Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum|Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumiga]]) *04.04.2018–04.11.2018 "Ahhaa, meresaurused!" * (näituse omanik on Aurea Exhibitions) *30.11.2018–21.04.2019 "Ahhaa, illusioonid!" * *04.05.2018–03.11.2019 "Ahhaa, võidujooks kosmosesse!" * (pärit Argentinast, omanik on Aurea Exhibitions) *23.11.2019–22.03.2020 "Ahhaa, teaduse tuum!" * (pärit CERN-ist) *05.06.2020–28.02.2021 "Ahhaa, foobiad!" * *13.01.2021–12.01.2022 "Ahhaa, maskid!" * *11.06.2021–27.02.2022 "Ahhaa, gravitatsioon!" * *02.04.2022–30.10.2022 "Ahhaa, sport!" * *24.11.2022–01.05.2023 "Ahhaa, aju!" * *20.05.2023–29.10.2023 "Ahhaa, meeled!" * *18.11.2023–28.04.2024 "Ahhaa, dinosaurused!" * *17.05.2024-27.10.2024 "Ahhaa, adrenaliin!" * *23.11.2024-27.04.2025 "Ahhaa, valguslinn!" * *24.05.2025-26.10.2025 "Ahhaa, tehisaru=AI!" * *22.11.2025-19.04.2026 "Ahhaa, hiidputukad!" * ''Tärniga märgitud näitused toimusid Ahhaa majas Sadama tänaval.'' ==Toetajad ja sponsorid== SA Teaduskeskus Ahhaa tegevust toetavad näiteks [[Haridus- ja Teadusministeerium]], Tartu linn, Tartu Ülikool, Linde, [[Keskkonnainvesteeringute Keskus]], [[Rakvere Lihakombinaat]] ja [[A. Le Coq]]. ==Viited== {{viited | 1 = 2 |allikad= <ref name="DGvLV">http://www.openplaces.eu/</ref> <ref name="JIhmj">http://tartu.postimees.ee/3057867/piltuudis-tartu-astus-euroopa-teaduskultuuri-linnade-hulka</ref> <ref name="iillW">{{Netiviide |url=http://www.hoberman.com/home.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-02-29 |arhiivimisaeg=2012-02-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120222035655/http://www.hoberman.com/home.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Mt4Kb">{{Netiviide |url=http://www.megastar.jp/en/event/list.php |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-02-23 |arhiivimisaeg=2012-03-31 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120331172531/http://www.megastar.jp/en/event/list.php |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="IHARz">http://www.ericaron.com/</ref> <ref name="zMbRB">{{Netiviide |url=http://www.ahhaa.ee/TeadlasteOo2011/?esileht |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-02-23 |arhiivimisaeg=2011-12-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111223151814/http://www.ahhaa.ee/TeadlasteOo2011/?esileht |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="suletakse">[https://web.archive.org/web/20130111073256/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/ahhaa-tallinna-filiaal-suletakse-aprilli-lopus.d?id=65483278 "AHHAA Tallinna filiaal suletakse aprilli lõpus"] Delfi, 3. jaanuar 2013</ref> <ref name="O8N75">http://www.festivalscienza.it/site/home.html</ref> <ref name="Gu7oq">http://www.perugiasciencefest.eu/</ref> <ref name="qtR3X">{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://www.kofac.re.kr/en/index.jsp |vaadatud=2012-02-29 |arhiivimisaeg=2012-03-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120325064146/http://www.kofac.re.kr/en/index.jsp |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="pA5fl">http://www.festivalnauki.ru/</ref> <ref name="Rq4vI">{{Netiviide |url=http://www.pikniknaukowy.pl/AboutPicnic |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2013-10-26 |arhiivimisaeg=2020-03-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200327034428/http://www.pikniknaukowy.pl/AboutPicnic |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="8sc13">{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://www.festivalnauke.org/index-en.html |vaadatud=2012-02-29 |arhiivimisaeg=2012-04-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120416091031/http://www.festivalnauke.org/index-en.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="4LdY7">{{Netiviide |url=http://www.ahhaa.ee/blogi/ahhaa-on-unistuste-tooandja-2016 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-05-19 |arhiivimisaeg=2018-08-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180827205932/http://www.ahhaa.ee/blogi/ahhaa-on-unistuste-tooandja-2016 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="aAyEK">[http://www.tourest.eu/]</ref> <ref name="1Exsc">[http://www.tartupostimees.ee/661270/err-vorus-tunnustati-louna-eesti-parimaid-turismiobjekte/]</ref> <ref name="ZG4Ad">[http://www.tartupostimees.ee/682918/ahhaa-keskus-sai-maekorguse-voidu/]</ref> <ref name="FnH0H">[http://inseneeria.eas.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=672:ifd-aastakongress-valis-ahhaa-keskuse-katuse-maailma-parimaks-metallkatuseks&catid=78:jaanuar-2012&Itemid=27]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="PQ0YR">{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://www.ehitusuudised.ee/article/2011/3/4/ahhaa-keskus-tartu-parimate-ehitiste-seas |vaadatud=2012-02-23 |arhiivimisaeg=2011-03-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110307140107/http://www.ehitusuudised.ee/article/2011/3/4/ahhaa-keskus-tartu-parimate-ehitiste-seas |url-olek=ei tööta }}</ref> }} ==Välislingid== {{Commons|Category:AHHAA}} * [http://www.ahhaa.ee Sihtasutuse Teaduskeskus Ahhaa koduleht] * [[Dannar Leitmaa]]. [http://www.epl.ee/artikkel/454489 Ahhaa kavandab Vabadussõja võidusamba kõrvale suurt pereteaduskeskust] EPL, 9. jaanuar 2009 * Vilja Kohler. [http://www.tartupostimees.ee/?id=69224 Teaduskeskus Ahhaa kolib Tähetornist Lõunakeskusse] Tartu Postimees, 14. jaanuar 2009 * Jüri Saar. [http://www.tartupostimees.ee/?id=106941 Ahhaa hind langes 44 miljonit krooni] Tartu Postimees, 15. aprill 2009 * Vilja Kohler. [http://www.tartupostimees.ee/?id=126548 Täna algab Ahhaa maja ehitamine] Tartu Postimees, 2. juuni 2009 *Mati Feldmann. [http://inseneeria.eas.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=540:ahhaa-uus-maja-on-tippklassi-ehitis&catid=72:mai-2011&Itemid=27 Ahhaa uus maja on tippklassi ehitis] Inseneeria, mai 2011 *Vilja Kohler. [http://www.tartupostimees.ee/526814/ahhaa-rahvas-ehitab-elektrijaama/ Ahhaa keskuse oma elektrijaam] Tartu Postimees, 11. august 2011 *[http://teadus.err.ee/artikkel?id=6087&cat=1 "Ahhaa uut teaduskeskust on külastanud juba üle 100 000 inimese"] ERR Teadus, 2. jaanuar 2012 *Priit Luts. [http://uudised.err.ee/index.php?06246069 Suri Ahhaa keskuse looja Tiiu Sild] ERR uudised, 16. veebruar 2012 * [http://heureka.fi/ Teaduskeskus Heureka] * [https://www.experimentarium.dk/ Teaduskeskus Experimentarium] * [http://www.ecsite.eu/ ECSITE] * [http://www.nordicscience.net/ NSCF] * [http://www.nhm.ac.uk/ Natural History Museum] * [http://www.mada.org.il/en Bloomfield Science Museum] * [http://www.deutsches-museum.de/ Deutsches Museum] * [http://teadlasteöö.ee Teadlaste Öö festivali koduleht] {{koord}} [[Kategooria:Tartu teadusasutused]] [[Kategooria:Teaduskeskused]] [[Kategooria:Teaduse populariseerimine Eestis]] chxph3e258yp4kp3r6ror5wez2xf4tg 0 147763 7214009 7213535 2026-08-14T09:20:09Z Elvimu 227012 /* Keemilised omadused */ 7214009 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2011}} [[Pilt:Isoprene.svg|pisi]] [[Pilt:Isoprene Structural Formulae V.2.svg|pisi]] [[Pilt:Isoprene-3d.png|pisi]] '''Isopreen''' ehk '''2-metüül-1,3-butadieen''' on [[orgaaniline ühend]], mis kuulub [[konjugeeritud sidemed|konjugeeritud]] [[dieenid]]e klassi. Isopreeni [[keemiline valem]] on СН₂=С(СН₃)–СН=СН₂ ehk C₅H₈. Ta on [[looduslik kautšuk|loodusliku kautšuki]] [[monomeer]] ning [[terpenoidid]]e ehk isoprenoidide struktuuriühik. [[CAS-i number]] on 78-79-5. ==Füüsikalised omadused== Isopreen on [[normaaltingimused|normaaltingimustes]] värvitu vänge lõhnaga [[vedelik]]. [[Keemistemperatuur]] on madal (34,067&nbsp;°C), [[sulamistemperatuur]] on −145,95&nbsp;°C. [[Molaarmass]] on 68,12 g/mol. [[Tihedus]] on 0,681 g/cm³. ==Lahustuvus== Isopreen lahustub [[etanool]]is. ==Keemilised omadused== Ta [[polümerisatsioon|polümeriseerub]] kergesti, moodustades [[isopreenkautšuk]]id. Seismisel tekivad iseeneslikult [[dimeer]]id ja [[oligomeer]]id; [[inhibiitor]]ina kasutatakse [[tõrv]]a. [[Lewisi happed ja alused|Lewisi happe]]<nowiki/>katalüütilistes reaktsioonides on isopreeni kui kergesti polümeriseeruva monomeeri korral [[ahela kasv]] vältimatu. Sellega polümerisatsioonivõimelised monomeerid erinevad olemuslikult [[Isoalkeen|isoalkeenid]]<nowiki/>est (Me₂C=CHR), millel ahela kasv on piiratud (vaata: isoalkeenid versus isopreeni [[Konversioon (keemia)|konversioon]]; [[Elvi Muks]]. Pathways to the Higher Products in Lewis Acid Catalysed Additions of Allylic Chlorides to Isoalkenes and Isoprene. – ''J. Chem. Research (S)'' 1995, 496-497). ) ==Leidumine looduses== Looduslik kautšuk on isopreeni polümeer, kõige sagedamini ''cis''-1,4-polüisopreen [[Molekulmass|molekulmassiga]] 100 000 – 1 000 000. Looduslikus kautšukis on [[Lisand (keemia)|lisanditena]] mõni protsent teisi materjale ([[valgud]], [[rasvhapped]], vaigud ja [[anorgaanilised ained]]). Mõnikord on tegu struktuuriisomeeri [[gutapertš]]iga (''trans''-1,4-polüisopreen), millel on sarnased omadused. Isopreeni toodavad ja eritavad atmosfääri paljud puuliigid, millest peamine on tamm. Aastas toodavad taimed umbes 600 miljonit tonni isopreeni, kusjuures poole sellest toodavad troopilised laialehised puud, ülejäänu põõsad.<ref>Guenther, A.; T. Karl, P. Harley, C. Wiedinmyer, P. I. Palmer and C. Geron (2006). [https://www.atmos-chem-phys.net/6/3181/2006/acp-6-3181-2006.pdf «Estimates of global terrestrial isoprene emissions using MEGAN (Model of Emissions of Gases and Aerosols from Nature)»].'' Atmos. Chem. Phys.'' '''6''': 3181–3210. [https://www.atmos-chem-phys.net/6/3181/2006/acp-6-3181-2006.pdf]</ref> Metsadest õhku jõudev isopreen mängib olulist rolli pilvetekkes ja mõjub seega planeeti jahutavana.<ref>[https://novaator.err.ee/1609545964/vihmametsa-aerosoolidel-voib-olla-kliimale-arvatust-suurem-moju "Vihmametsa aerosoolidel võib olla kliimale arvatust suurem mõju"] ERR Novaator, 9. detsember 2024</ref> ==Saamine== Tööstuslikult saadakse isopreeni [[nafta]] [[termiline krakkimine|termilise krakkimise]] saadustest. Tööstuses kasutatakse umbes 95% isopreenist sünteetilise kummi tootmiseks. Esmakordselt saadi isopreeni loodusliku kummi ([[kautšuk]]i) [[destruktiivne destillatsioon|destruktiivsel destillatsioonil]]. ==Kasutamine== Enne kasutamist (kuivatamiseks) isopreeni [[destilleerimine|destilleeritakse]] metalse [[naatrium]]i pealt. == Isopreeni telomerisatsioonist Eestis == Isopreeni katioonse [[telomerisatsioon]]i uurimine ja rakenduste väljatöötamine sai Eestis alguse 1960. aastal, kui Eesti NSV TA [[Keemia Instituut]]i asus tööle [[Koit Lääts]], kes oli selle valdkonnaga tegelenud Leningradis. Sünteesi lähteaine isopreen oli odav naftasaadus. Sünteesi võtmeprotsessiks oli isopreeni ja tema [[hüdrokloorimine|hüdrokloriidide]] telomerisatsioon [[katalüsaator]]i SnCl₄ juuresolekul. Reaktsiooni tulemusel moodustub ühinemissaaduste komplitseeritud segu – [[isomeer]]setest C₁₀-, C₁₅-, C₂₀- jne kloriididest. Üheetapilises telomerisatsiooni protsessis soovitud struktuuride saamise lihtsustatud skeem (isomeerseid saadusi näitamata) võiks olla järgmine: СН₂=С(СН₃)–СН=СН₂ + CH₃–С(СН₃)=СН–СH₂–Cl → СН₃–С(СН₃)=СН–СH₂[–CH₂–С(СН₃)=СН–СH₂]_n–Cl, kus n = 1, 2, 3, jne Isopreeni telomerisatsioon on ülimalt keerukas protsess. Mõlemad lähteühendid ja saadused sisaldavad [[reaktsioonivõime]]lisi C=C [[kaksikside]]meid ja ka [[allüülsed ühendid|allüülseid]] C-Cl sidemeid. Seetõttu on sihtühendite [[saagis]]ed väikesed. Optimaalse saagise saamiseks tuli protsess katkestada lähteainete [[konversioon (keemia)|konversioon]]il juba 12–15% juures. Sel juhul arvestades lähteainete regenereerimisega saadi [[geraniool|geranüülkloriidi]] (n = 1) kuni 33% ja [[farnesool|farnesüülkloriidi]] (n = 2) kuni 12% reaktsioonisaadustest. Laboritingimustes, kus reaktsioon teostatakse kolvis, on optimaalne [[Konversioon (keemia)|konversioon]] u 40% . Isopreeni telomerisatsiooni saaduste baasil töötati välja tootmistehnoloogiad mitmetele väärtuslikele [[terpenoid]]setele saadustele, mida ka väikeses mastaabis või katsepartiidena toodeti [[TA Tehniline Katsebaas|TA Tehnilises Katsebaasis]]. == Vaata ka == *[[Terpenoidid]] *[[Telomerisatsioon]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[http://www.chem.ttu.ee/files/yk/KI_OSS_4.pdf Terpenoidide süntees TA Keemia Instituudis] [[Kategooria:Alkeenid]] [[Kategooria:Monomeerid]] fx2j5op70w8rw7c3uo21scji1a6jyto 0 148687 7214078 7131095 2026-08-14T11:12:11Z Ulrikaekm 32635 viki + toim 7214078 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|kuu=august|aasta=2026}} '''Klaus Scheel''', teistel andmetel '''Claus Scheel, ka Klaus Harry''' ([[9. juuni]] (28. mai vkj) [[1890]] [[Kadrina]], [[Undla vald (Kadrina kihelkond)|Undla vald]] – [[30. juuli]] [[1961]] [[Saksamaa]] [[Baden-Baden]]) oli [[baltisakslased|baltisaksa]] päritolu eesti majandustegelane [[Scheel]]ide suguvõsast. Klaus Scheel oli eesti suurima [[1884]]. aastal asutatud [[Georg Johannes Heinrich Scheel|Georg Johannes Heinrich Scheelile]]i kuulunud erapanga [[G. Scheel & Co]] tegevdirektor. Panga asukoht oli [[Tallinna vanalinn]]as [[Suur-Karja tänav]] 1 / [[Vana turg]] 2. ==Elukäik== Klaus Scheel õppis aastail [[1899]]–[[1907]] Tallinna [[Peetri Reaalkool]]is ning õppis aastail 1907–[[1908]] oma vanaisa asutatud panga G. Scheel & Co peamajas Tallinnas ametit. [[1909]]–[[1912]] praktiseeris ta Müller & Co juures [[London]]is, aastail 1912–[[1913]] [[Pariis]]is (Banque Francaise et Italienne pour l'Amerique du Sud) ning aastail 1913–[[1914]] [[Peterburi]]s Vene-Aasia pangas. Aastast 1914 oli Klaus Scheel tegev G. Scheel & Ko pangas [[prokurist]]ina.{{Lisa viide}} Klaus Scheel asus panga etteotsa {{kas|[[1920]]}}. aastal, [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõja]] ajal toimetas ta [[kindral]] [[Nikolai Judenitš|Judenitš]]i rahaasju. 1920. aastal leidis Scheel uue äripartneri – [[Nõukogude Venemaa]]. Klaus Scheel oli panga direktorina seotud [[Bolševikud|bolševike]] poolt Venemaal poliitiliste repressioonide käigus rekvireeritud [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] aadlikelt, kirikutegelastelt röövitud ja väljapressitud väärisesemete ja kulla müügi vahendamisega, peamiselt Rootsi, kus tema partneriks oli Svenska Enskilda Bankeni juht Jacob Wallenberg. Tänu rikkalikule teenistusele Vene kulla vahendamisel ostis Scheel osaliselt või täielikult kokku mitmeid Eesti ettevõtteid ([[Franz Krulli masinaehitustehas]]e, [[Kreenholmi manufaktuur]]i, [[Türi paberivabrik]]u).<ref>{{Netiviide |pealkiri=Punaste pankiir, II osa |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/68993127/punaste-pankiir-ii-osa |vaadatud=2026-08-14 |väljaanne=Eesti Ekspress |keel=et}}</ref> Kogutud kapitaliga pani Klaus Scheel aluse [[põlevkiviõli]] tootmisele [[Kiviõli|Kiviõlis.]]sScheelide suguvõsa osales ka [[Saku Õlletehas]]e arendamisel, nii 1899. aastal laiendati õlletehase omanike ringi ning asutati Saku Õlletehase aktsiaselts. Ettevõtte omanikkonda kuulusid pank G. Scheel & Co ja piiritusevabrikandid von [[Rosen]]id. Saku jõuline areng viis Tallinna viimase õlletehase Revalia uste sulgemiseni [[1911]]. aastal.<ref>{{Netiviide |url=http://www.saku.ee/saku.php |pealkiri=Saku mõisa õlleköök |vaadatud=2008-11-03 |arhiivimisaeg=2009-08-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090815114141/http://www.saku.ee/saku.php |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>[http://www.ap3.ee/?PublicationId=b68e32f2-b135-40d5-87e8-3d6d4fe91192 Eesti riigi algusaegade 8 mõjuka äriliidri vara ja selle saatus]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Äripäev, 22.02.2008]</ref> == Lahkumine Eestist == 1939. aasta [[umsiedlung|ümberasumise]] käigus Scheel veel Eestist ei lahkunud. Jaanuaris 1940 pakkus [[Adolf Hitler|Hitleri]] finantsnõunik dr Keppler Scheelile saksa kodakondsust. Scheel venitas kuni viimase hetkeni saksa passi vastuvõtmisega, ja see põhjustas talle hiljem Saksamaal ebameeldivusi. Scheeli venitamise põhjuseks oli tõenäoliselt see, et temas voolas ka [[Juudid|juudi]] verd. Samuti oli võimatu nii panka kui ka kõiki oma ärisid lühikese ajaga likvideerida. Scheel lahkus Eestist pärast 1940. aasta [[juunipööre|juunipööret]]. [[25. juuni]]l [[1940]] astus ta Saksamaa pinnale ja sõitis kohe [[Berliin]]i. Oma perekonna oli ta juba sügisel [[1939]] [[Rootsi]] saatnud.{{Lisa viide}} [[1944]]. aasta sügisel, kui algas Eestist suur põgenemine Läände, eelkõige Rootsi, loodi [[Stockholm]]is [[1943]] [[Eesti Abistamisorganisatsioon]] – nagu ka [[Eesti Komitee (Stockholm)|Eesti Komitee]], mis hakkas 1944. aasta sügisel korraldama päästeaktsioone, mille eesmärgiks oli eestlaste evakueerimine. Selleks ajaks oli Scheel Stockholmis asutanud metallisaaduste impordi- ja ekspordifirma. Ta oli oma firmale üürinud kolm tuba, millest kaks andis Scheel abistamisorganisatsioonile ja ühe Eesti Komiteele kasutada. Organisatsiooni esimees oli endine [[riigivanem]] [[August Rei]], operatsioonide üldjuhtimise ja rahastamise eest vastutas Klaus Scheel, kes oma tutvusi kasutades hankis tegevuseks 200 000 Rootsi krooni. Kokku saadeti Eestisse 57 päästepaati, millega toodi 53 päevaga ära 1430 inimest. Scheel ei jäänud Rootsi enam kauaks: uueks ajutiseks koduks sai [[Brasiilia]], kust ta [[1954]]. aastal kolis [[Saksamaa]]le [[Hamburg]]i. Ta suri [[1961]]. aastal. == Isiklikku == Aastail 1915–1936 oli Klaus Scheel abielus Anna Scheeliga, abielu lahutati.<ref>Pankur K. Scheel lahutas. Rahvaleht, 27. aprill 1936, nr. 49, lk. 8.</ref> 9. septembril 1936 abiellus Klaus Scheel Alice Güntheriga (sündinud Imhof). == Tunnustus == *[[Eesti Punase Risti teenetemärk|Eesti Punase Risti II järgu I astme teenetemärk]], 1929 *Eesti Punase Risti II klassi teenetemärk, 1938 == Scheelide suvemõis == 1940. aastal Scheeli krundil toimunud [[Inimsusvastane kuritegu|inimsusvastastest kuritegudest]] vaata {{Vaata|Kose suvemõis#Scheeli krunt}} ==Viited== <references/> ==Välislingid== *{{BBLD}} *[[Pekka Erelt]]: [http://paber.ekspress.ee/viewdoc/6FB69BCF400A3774C2256D95002E245F Punaste pankiir, I osa], Eesti Ekspress, 3. september 2003 {{JÄRJESTA:Scheel, Klaus}} [[Kategooria:Eesti pankurid]] [[Kategooria:Kaubandus-Tööstuskoja liikmed]] [[Kategooria:Baltisakslased]] [[Kategooria:Eesti Punase Risti II järgu I astme teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eesti Punase Risti II klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1890]] [[Kategooria:Surnud 1961]] h8daoeiw0xipalfcgfhzznlh2mebkhi 0 149693 7214013 7213494 2026-08-14T09:31:01Z Elvimu 227012 /* Katioonne telomerisatsioon */ 7214013 wikitext text/x-wiki '''Telomerisatsioon''' on keemiline [[ahelreaktsioon]], mille tulemusena moodustub segu erineva liitumisastmega produktidest, milles mitme [[monomeer]]i (M) [[molekul]]i kohta ühineb reeglina üks [[ahela kasv|reaktsiooniahela kasvu]] piiramiseks lisatud komponendi (A-B) molekul. A-B + n M → A-M_n-B, kus n = 1, 2, 3 ... 10 ... Telomerisatsiooni eristab [[polümerisatsioon]]ist just ühendi A-B lisamine, mis etendab [[ahela ülekanne|reaktsiooniahela ülekandja]] (''transfer'') rolli, põhjustades madala [[polümerisatsiooniaste|polümerisatsiooniastmega]] produktide tekke, ning annab produktidele "algus-" ja "lõpprühma". Monomeeri M on nimetatud ka taksogeeniks ja teist komponenti A-B telogeeniks ning produkti telomeeriks. Tavaliselt toimub telomerisatsioon [[katalüsaator]]i toimel. [[Reaktsiooni mehhanism]]i järgi on need protsessid analoogsed [[polümerisatsioon]]iprotsessidega. Telomerisatsioon võib realiseeruda [[karbokatioon|katioonsete]], [[karbanioon|anioonsete]] või [[vaba radikaal|radikaalsete]] aktiivsete [[intermediaat]]ide vahendusel andes [[ahela kasv]]u (''chain-growth'') analoogselt [[ahelpolümerisatsioon]]iga; teatud juhtudel võib esineda [[astmeline polümerisatsioon|astmeline]] (''step-wise'') protsess. Telomerisatsiooni piirjuhud oleksid lihtne 1:1 liitumine (n = 1) väga [[reaktsioonivõime]]lise A-B korral ja polümerisatsioon (n = ... 1000 ... 10000 ...) väga vähe aktiivse A-B korral. Telomerisatsiooni protsessi kasutamine [[keemiline süntees|keemilises sünteesis]] on tihti komplitseeritud erineva liitumisastmega (n = 1, 2, 3 ...) produktide segu moodustumise tõttu. Lisaks, kui produktid sisaldavad reaktsioonivõimelisi keemilisi sidemeid (rühmi), siis lisandub [[ahela kasv]]ule veel [[konsekutiivsed reaktsioonid|teisene liitumine]]. Väiksema reaktsioonivõimega lähteühendite korral on võimalikud reaktsiooni [[intermediaat|intermediaadi]] struktuurist tulenevad [[kõrvalreaktsioon]]id. Siiski paljudel juhtudel on reaktsioonitingimuste valikuga võimalik saavutada 1:1 (või ka 1:2) liitumisproduktide head [[saagis]]ed üheetapilises telomerisatsiooniprotsessis. Kõige rohkem on uuritud ja paljudel juhtudel ka rakendust leidnud [[alifaatsed ühendid|alifaatsete]] [[küllastunud ja küllastumata ühendid|küllastumata]] ühendite ([[monomeer]]ide) katioonne telomerisatsioon [[orgaanilised ühendid|orgaaniliste kloriididega]]. == Katioonne telomerisatsioon == [[Alkeen]]ide ja [[alküün]]ide reaktsioon mitmesuguste orgaaniliste ühenditega, millel on polaarne C–Y σ-side (R–Y on [[haliidid|halogeniid]], [[atsetaalid|atsetaal]] jm) [[Lewisi hape|Lewisi happe]] (BF₃, AlCl₃, ZnCl₂ jt) kui [[katalüsaator]]i juuresolekul kulgeb katioonse mehhanismi järgi, analoogselt [[katioonne polümerisatsioon|katioonse polümerisatsiooniga]]. :R–Y + BF₃ → R⁺ + YBF₃^- ([[initsieerimisreaktsioon|initsieerimine]]) :R⁺ + n C=CR^’ → R–(C–CR^’)_n⁺ ([[ahela kasv]]) :R–(C–CR^’)_n⁺ + R–Y → R–(C–CR^’) _nY + R⁺ ([[ahela ülekanne]]) :R–(C–CR^’)_n⁺ + YBF₃^- → R–(C–CR^’) _nY + BF₃ ([[ahela lõpetamine]]) ::kus n = 1, 2, 3, ... Järelikult RY on SN₁ reaktsioonivõimeline ühend ja alkeenina tulevad arvesse aktiivset konjugeeritud kaksiksidet sisaldavad ühendid. Väheaktiivsete lähteühendite korral prevaleerivad erinevad kõrvalreaktsioonid. Liitumine toimub [[regioselektiivsus|regioselektiivselt]] rangelt vastavuses [[Markovnikovi reegel|Markovnikovi reegliga]]. Madalamate produktide saamiseks on määrava tähtsusega lähteühendite keemiline ehitus, täpsemini moodustuvate [[karbokatioon]]ide R⁺ ja R–(C–CR^’)_n⁺ suhteline stabiilsus, seega [[konjugatsioon]] ja [[hüperkonjugatsioon]] naaberrühmadega. Produktide edasist reaktsiooni astumist saab maha suruda lähteainete moolsuhte muutmise ja [[konversiooni aste|konversiooniastme]] vähendamise teel. Ka [[Lewise hape|Lewise happe]] olemus võib olla olulise tähtsusega. Kõige rohkem on rakendust leidnud orgaaniliste kloriidide (RCl) telomerisatsioon [[alkeenid]]e, [[stüreenid]]e, [[dieenid]]e jt monomeeridega. Häid tulemusi saadakse aktiivsete kloriididega nagu AlkOCH₂Cl, ArCH₂Cl, ArCH=CHCH₂Cl, MeCH=CHCHMeCl jmt. Madalamad (n=1) produktid moodustuvad kui lähtekloriid RCl dissotsieerub ([[ionisatsioon|ioniseerub]]) kiiremini kui tekkivad produktid. Vastupidisel juhul saadakse kõrgemad ([[oligomeer]]sed) produktid. Näiteks [[alkoksüklorometaanid]]e reaktsioon [[isopreen]]iga (katalüsaator ZnCl₂) annab 80–85 % 1,2- ja 1,4-liitumisprodukte: AlkOCH₂Cl + CH₂=CMe-CH=CH₂ → AlkOCH₂CH₂CMe=CHCH₂Cl + AlkOCH₂CH₂C(Me)ClCH=CH₂ Madalama aktiivsusega RCl korral nagu [[tertsiaarne süsinikuaatom|tertsiaalsed kloriidid]], [[allüülkloriid]], [[atsüülkloriid]] jmt korral saadakse reeglina [[isomeer]]sete ja/või [[oligomeer]]sete produktide segu. Mitteaktiivsed on näiteks ClCH₂CH₂Cl, CHCl₃ jmt, mida saab kasutada [[solvent|solvendina]]. Paljudel juhtudel on soovitud süsinikskeleti sünteesis osutunud viljakaks [[vinüüleetrid|vinüüleetrite]] CH₂=CHOR reaktsioon [[atsetaalid]]ega (R^’O)₂CHR^" või [[ortoestrid|ortoestritega]] CH(OR)₃ katalüsaatori ZnCl₂ või BF₃ juuresolekul. Küllastumata ühendite reaktsioonil [[alkoholid]]ega ROH või [[karboksüülhapped|karboksüülhapetega]] RCOOH tugevate [[prootonhape]]te toimel on reeglina saadud komplitseeritud produktide segud. :1. Mayr H., Striepe W. Scope and Limitations of Aliphatic Friedel-Crafts Alkylations. Lewis Acid Catalyzed Addition Reactions of Alkyl Chlorides to Carbon-Carbon Double Bonds. ''J. Org. Chem.'' 1983, 48 (8), 1159–1165. :2. von der Brüggen U., Lammers R., Mayr H. Relative Reactivities of Acetals and Orthoesters in Lewis Acid Catalyzed Reactions with Vinyl Ethers. A Systematic Investigation of the Synthetic potential of Acetals and Orthoesters in Electrophilic Alkoxyalkylations of Enol Ethers. ''J. Org. Chem.'' 1988, 53 (13), 2920–2925. :3. А. А. Петров, Μ. Л. Генусов. Ионная теломеризация. Изд. Химия, Ленинград, 1968, 295 сс. ===Piirjuhud=== * Ka katioonse polümerisatsiooni korral on kasutatud reaktsioonivõimelist lisandit R-Y, kuid väga väikeses (katalüütilises) kontsentratsioonis, selleks et saada polümeeri molekulile soovitud funktsionaliseeritud algus- ja lõpprühmad. * Saksa koolkonna huviväljas oli reeglina lai spekter aktiivseid kloriide või [[atsetaalid|atsetaale]], seega piirkond, kus moodustuvad põhiliselt madalamad (n=1) produktid. Sellest tulenevalt kasutavad nad termineid "[[alifaatsed ühendid|alifaatne]] [[Friedeli-Craftsi alküülimine]]" või "[[enooleeter|enooleetrite]] [[elektrofiilne liitumine|elektrofiilne]] alkoksü[[alküleerimine]]". Vene ja Jaapani koolkonnad kasutasid üldisemat terminit "telomerisatsioon". *[[Friedeli-Craftsi alküülimine]] on protsess, milles [[happed|happelise]] [[katalüsaator]]i osalusel viiakse [[substraat (keemia)|substraadi]] [[aromaatsed ühendid|aromaatsesse tuuma]] [[vesinik]]u [[aatom]]i asemele [[alküülrühm]]. Realiseerub see [[Elektrofiilne aromaatne asendusreaktsioon|elektrofiilse aromaatse asendusreaktsiooni]] mehhanismiga, katioonne intermediaat deprotoneerub ja moodustuvad asendusproduktid. [[Pilt:Isoprene.svg|150px|thumb|[[Isopreen]]]] === Katioonsest telomerisatsioonist Eestis === {{Vaata|Terpenoidid}} Katioonse telomerisatsiooni protsesside uurimine ja rakenduste väljatöötamine sai Eestis alguse 1960. aastal, kui ENSV TA [[Keemia Instituut]]i asus tööle [[Koit Lääts]], kes oli selle valdkonnaga tegelenud [[Leningrad]]is. Tema esitatud [[terpenoid]]sete produktide sünteesiskeemi aluseks oli odav [[nafta]]saadus [[isopreen]]. Sünteesi võtmeprotsessiks oli [[isopreen]]i ja tema [[prenüülkloriid|hüdrokloriidide]] telomerisatsioon [[katalüsaator]]i [[Tina(IV)kloriid|SnCl₄]] juuresolekul. Reaktsiooni tulemusel moodustub ühinemisproduktide komplitseeritud segu [[isomeer]]setest C₁₀-, C₁₅-, C₂₀- jne kloriididest (seega n = 1, 2, 3, jne). Üheetapilises telomerisatsiooni protsessis soovitud lõpp-produktide saamise lihtsustatud skeem (isomeerseid produkte näitamata, aga neid on mitmeid) võiks olla järgmine: СН₂=С(СН₃)–СН=СН₂ + CH₃–С(СН₃)=СН–СH₂–Cl → СН₃–С(СН₃)=СН–СH₂[–CH₂–С(СН₃)=СН–СH₂]_n–Cl, kus n = 1, 2, 3, jne See on ülikeerukas protsess. Mõlemad lähteühendid ja produktid sisaldavad [[reaktsioonivõime]]lisi C=C [[kaksikside]]meid ja ka [[allüülsed ühendid|allüülseid]] C-Cl sidemeid, mistõttu on oluline lõpetada protsess madalal [[Konversioon (keemia)|konversioon]]iastmel ja eesmärkühendite [[saagis]]ed on väikesed. Reageerimata lähteaineid on võimalik regenereerida ja uuesti kasutada. Edasi laiendati K. Läätse juhitud sektoris lähteühendite skaalat. [[Monomeer]]idena kasutati erinevaid 1,3-[[dieen]]e, [[alkeen]]e ja [[stüreen]]e. Aktiivse C-Cl sidemega ühenditena kasutati erinevaid [[allüülsed ühendid|allüülseid]] kloriide (RMeC=CRCHR-Cl) või [[alkoksüklorometaanid|alkoksüklorometaane]] (ROCH₂–Cl). Katalüsaatoriteks olid [[Lewis'i hape|Lewisi happed]], enamasti [[Tsinkkloriid|ZnCl₂]] või [[Tina(IV)kloriid|SnCl₄]]. Välja selgitati katioonse telomerisatsiooni üldised seaduspärasused. Madalamatest telomerisatsiooniproduktidest sünteesiti edasi väärtuslikke [[lõhnaaine]]id ja [[taimekaitsevahend]]eid. Selleks konverteeriti esmased [[pimaarne süsinikuaatom|primaarsed]] allüülsed kloriidid [[selektiivne reaktsioon|selektiivselt]] soovitud hapnik[[derivaat]]ideks kasutades modifitseeritud [[Sommelet' reaktsioon]]i [[N,N-dimetüülaniliin|''N'',''N''-dimetüülaniliin]]iga. Telomerisatsiooni produktide baasil töötati välja tootmistehnoloogiad mitmetele väärtuslikele [[terpenoid]]setele produktidele või nende [[analoogühend]]itele, mida ka väikeses mastaabis või katsepartiidena toodeti [[TA Tehniline Katsebaas|TA Tehnilises Katsebaasis]]. Need tööd lõppesid 1992. aastal seoses [[Keemia Instituut|Keemia Instituudi]] orgaanilise sünteesi sektori tegevuse lõpetamisega. ==Vaata ka== * [[Terpenoidid]] * [[Isopreen]] * [[Polümerisatsioon]] * [[Ahelpolümerisatsioon]] * [[Oligomerisatsioon]] * [[Elektrofiilne liitumine]] * [[Karbokatioonid]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * К.В. Лээтс, А.К. Шумейко, А.А. Розеноер, Н.В. Кудряшева, А.И. Пилявская. Новый синтез цитраля из изопрена. – Ж. Общей Химии 1957, 27, 1510–1512. * К.В. Лээтс. Синтез терпеновых производных из изопрена методом теломеризации. – Изв. АН ЭССР. Хим. Геол. 1968, 17(4), 355–360. * К.В. Лээтс, Т.А. Каал, И.А. Калья, И.Б. Кудрявцев, Э.А. Мукс, М.А.Тали, С.Э. Тенг. К изучению ионно-каталитической теломеризации. 5. Определение изомерного состава фракции С10 теломера изопрена. – Ж. Орг. Химии 1974, 10(2), 159–161. * А.Ю. Эрм, К.Э. Сийрде, Т.И. Пехк, К.В. Лээтс. К изучению ионно-каталитической теломеризации. 7. О составе синтетического цитраля. – Ж. Орг. Химии 1979, 15(8), 1593. * К.Э. Сийрде, А.Ю. Эрм, Э.А. Мукс, Т.К. Вялимяэ, Л.Л. Крумм, К.В. Лээтс. К изучению ионно-каталитической теломеризации. 24. О составе сесквитерпеновых хлоридов–диаддуктов изопрена с его монодигидрохлоридами. – Ж. Орг. Химии 1987, 23(5), 922–926. * M. Schmidt, T. Kaal, L. Bitter, L. Tammeraid, I. Kirjanen, K. Lääts. Cationic Telomerization of 2-Methyl-1,3-butadiene with Isoprpoxymethyl Chloride. A Model of Kinetics. – Proc. Estonian Acad. Sci. Chem. 1990, 39(2), 78–83. * E. Muks. Pathways to the Higher Products in Lewis Acid Catalysed Additions of Allylic Chlorides to Isoalkenes and Isoprene. – J. Chem. Research (S) 1995, 496–497. ==Välislingid== * [http://www.chem.ttu.ee/files/yk/KI_OSS_4.pdf Terpenoidide süntees TA Keemia Instituudis] [[Kategooria:Orgaaniline keemia]] [[Kategooria:Keemilised reaktsioonid]] 3m38at1masbtrdhrueafo7vy0ykco0f 7214014 7214013 2026-08-14T09:33:38Z Elvimu 227012 /* Katioonne telomerisatsioon */ 7214014 wikitext text/x-wiki '''Telomerisatsioon''' on keemiline [[ahelreaktsioon]], mille tulemusena moodustub segu erineva liitumisastmega produktidest, milles mitme [[monomeer]]i (M) [[molekul]]i kohta ühineb reeglina üks [[ahela kasv|reaktsiooniahela kasvu]] piiramiseks lisatud komponendi (A-B) molekul. A-B + n M → A-M_n-B, kus n = 1, 2, 3 ... 10 ... Telomerisatsiooni eristab [[polümerisatsioon]]ist just ühendi A-B lisamine, mis etendab [[ahela ülekanne|reaktsiooniahela ülekandja]] (''transfer'') rolli, põhjustades madala [[polümerisatsiooniaste|polümerisatsiooniastmega]] produktide tekke, ning annab produktidele "algus-" ja "lõpprühma". Monomeeri M on nimetatud ka taksogeeniks ja teist komponenti A-B telogeeniks ning produkti telomeeriks. Tavaliselt toimub telomerisatsioon [[katalüsaator]]i toimel. [[Reaktsiooni mehhanism]]i järgi on need protsessid analoogsed [[polümerisatsioon]]iprotsessidega. Telomerisatsioon võib realiseeruda [[karbokatioon|katioonsete]], [[karbanioon|anioonsete]] või [[vaba radikaal|radikaalsete]] aktiivsete [[intermediaat]]ide vahendusel andes [[ahela kasv]]u (''chain-growth'') analoogselt [[ahelpolümerisatsioon]]iga; teatud juhtudel võib esineda [[astmeline polümerisatsioon|astmeline]] (''step-wise'') protsess. Telomerisatsiooni piirjuhud oleksid lihtne 1:1 liitumine (n = 1) väga [[reaktsioonivõime]]lise A-B korral ja polümerisatsioon (n = ... 1000 ... 10000 ...) väga vähe aktiivse A-B korral. Telomerisatsiooni protsessi kasutamine [[keemiline süntees|keemilises sünteesis]] on tihti komplitseeritud erineva liitumisastmega (n = 1, 2, 3 ...) produktide segu moodustumise tõttu. Lisaks, kui produktid sisaldavad reaktsioonivõimelisi keemilisi sidemeid (rühmi), siis lisandub [[ahela kasv]]ule veel [[konsekutiivsed reaktsioonid|teisene liitumine]]. Väiksema reaktsioonivõimega lähteühendite korral on võimalikud reaktsiooni [[intermediaat|intermediaadi]] struktuurist tulenevad [[kõrvalreaktsioon]]id. Siiski paljudel juhtudel on reaktsioonitingimuste valikuga võimalik saavutada 1:1 (või ka 1:2) liitumisproduktide head [[saagis]]ed üheetapilises telomerisatsiooniprotsessis. Kõige rohkem on uuritud ja paljudel juhtudel ka rakendust leidnud [[alifaatsed ühendid|alifaatsete]] [[küllastunud ja küllastumata ühendid|küllastumata]] ühendite ([[monomeer]]ide) katioonne telomerisatsioon [[orgaanilised ühendid|orgaaniliste kloriididega]]. == Katioonne telomerisatsioon == [[Alkeen]]ide ja [[alküün]]ide reaktsioon mitmesuguste orgaaniliste ühenditega, millel on polaarne C–Y σ-side (R–Y on [[haliidid|halogeniid]], [[atsetaalid|atsetaal]] jm) [[Lewisi hape|Lewisi happe]] (BF₃, AlCl₃, ZnCl₂ jt) kui [[katalüsaator]]i juuresolekul kulgeb katioonse mehhanismi järgi, analoogselt [[katioonne polümerisatsioon|katioonse polümerisatsiooniga]]. :R–Y + BF₃ → R⁺ + YBF₃^- ([[initsieerimisreaktsioon|initsieerimine]]) :R⁺ + n C=CR^’ → R–(C–CR^’)_n⁺ ([[ahela kasv]]) :R–(C–CR^’)_n⁺ + R–Y → R–(C–CR^’) _nY + R⁺ ([[ahela ülekanne]]) :R–(C–CR^’)_n⁺ + YBF₃^- → R–(C–CR^’) _nY + BF₃ ([[ahela lõpetamine]]) ::kus n = 1, 2, 3, ... Järelikult RY on SN₁ reaktsioonivõimeline ühend ja alkeenina tulevad arvesse aktiivset konjugeeritud kaksiksidet sisaldavad ühendid. Väheaktiivsete lähteühendite korral prevaleerivad erinevad kõrvalreaktsioonid. Liitumine toimub [[regioselektiivsus|regioselektiivselt]] rangelt vastavuses [[Markovnikovi reegel|Markovnikovi reegliga]]. Madalamate produktide saamiseks on määrava tähtsusega lähteühendite keemiline ehitus, täpsemini moodustuvate [[karbokatioon]]ide R⁺ ja R–(C–CR^’)_n⁺ suhteline stabiilsus, seega [[konjugatsioon]] ja [[hüperkonjugatsioon]] naaberrühmadega. Produktide edasist reaktsiooni astumist saab maha suruda lähteainete moolsuhte muutmise ja [[konversiooni aste|konversiooniastme]] vähendamise teel. Ka [[Lewise hape|Lewise happe]] olemus võib olla olulise tähtsusega. Kõige rohkem on rakendust leidnud orgaaniliste kloriidide (RCl) telomerisatsioon [[alkeenid]]e, [[stüreenid]]e, [[dieenid]]e jt monomeeridega. Häid tulemusi saadakse aktiivsete kloriididega nagu AlkOCH₂Cl, ArCH₂Cl, ArCH=CHCH₂Cl, MeCH=CHCHMeCl jmt. Madalamad (n=1) produktid moodustuvad kui lähtekloriid RCl dissotsieerub ([[ionisatsioon|ioniseerub]]) kiiremini kui tekkivad produktid. Vastupidisel juhul saadakse kõrgemad ([[oligomeer]]sed) produktid. Näiteks [[alkoksüklorometaanid]]e reaktsioon [[isopreen]]iga (katalüsaator ZnCl₂) annab 80–85 % 1,2- ja 1,4-liitumisprodukte: AlkOCH₂Cl + CH₂=CMe-CH=CH₂ → AlkOCH₂CH₂CMe=CHCH₂Cl + AlkOCH₂CH₂C(Me)ClCH=CH₂ Madalama aktiivsusega RCl korral nagu [[tertsiaarne süsinikuaatom|tertsiaalsed kloriidid]], [[allüülkloriid]], [[atsüülkloriid]] jmt korral saadakse reeglina [[isomeer]]sete ja/või [[oligomeer]]sete produktide segu. Mitteaktiivsed on näiteks ClCH₂CH₂Cl, CHCl₃ jmt, mida saab kasutada [[solvent|solvendina]]. Paljudel juhtudel on soovitud süsinikskeleti sünteesis osutunud viljakaks [[vinüüleetrid|vinüüleetrite]] CH₂=CHOR reaktsioon [[atsetaalid]]ega (R^’O)₂CHR^" või [[ortoestrid|ortoestritega]] CH(OR)₃ katalüsaatori ZnCl₂ või BF₃ juuresolekul. Küllastumata ühendite reaktsioonil [[alkoholid]]ega ROH või [[karboksüülhapped|karboksüülhapetega]] RCOOH tugevate [[prootonhape]]te toimel on reeglina saadud komplitseeritud produktide segud. Kõrgemad (oligomeersed) produktid moodustuvad kolmel võimalikul teel: a) kergesti polümeriseeruvate terminaalse konjugeeritud kaksiksidemega monomeeride (näiteks isopreen) korral toimub reaktsiooniahela kasv, b) kui lähteühenditest, näiteks allüülsed kloriidid või 1,3-dieenid, tulenevad esmase adukti molekulis vastavalt aktiivsed kaksiksidemed (''gem''-dimetüül) või aktiivsed C=C sidemed, siis need astuvad järjestikuse liitumise reaktsioonidesse, c) eelnimetatud kaks võimalust koos paralleelselt (vt isoalkeenid ''versus'' isopreen  [[Konversioon (keemia)|konversioon]]). :1. Mayr H., Striepe W. Scope and Limitations of Aliphatic Friedel-Crafts Alkylations. Lewis Acid Catalyzed Addition Reactions of Alkyl Chlorides to Carbon-Carbon Double Bonds. ''J. Org. Chem.'' 1983, 48 (8), 1159–1165. :2. von der Brüggen U., Lammers R., Mayr H. Relative Reactivities of Acetals and Orthoesters in Lewis Acid Catalyzed Reactions with Vinyl Ethers. A Systematic Investigation of the Synthetic potential of Acetals and Orthoesters in Electrophilic Alkoxyalkylations of Enol Ethers. ''J. Org. Chem.'' 1988, 53 (13), 2920–2925. :3. А. А. Петров, Μ. Л. Генусов. Ионная теломеризация. Изд. Химия, Ленинград, 1968, 295 сс. ===Piirjuhud=== * Ka katioonse polümerisatsiooni korral on kasutatud reaktsioonivõimelist lisandit R-Y, kuid väga väikeses (katalüütilises) kontsentratsioonis, selleks et saada polümeeri molekulile soovitud funktsionaliseeritud algus- ja lõpprühmad. * Saksa koolkonna huviväljas oli reeglina lai spekter aktiivseid kloriide või [[atsetaalid|atsetaale]], seega piirkond, kus moodustuvad põhiliselt madalamad (n=1) produktid. Sellest tulenevalt kasutavad nad termineid "[[alifaatsed ühendid|alifaatne]] [[Friedeli-Craftsi alküülimine]]" või "[[enooleeter|enooleetrite]] [[elektrofiilne liitumine|elektrofiilne]] alkoksü[[alküleerimine]]". Vene ja Jaapani koolkonnad kasutasid üldisemat terminit "telomerisatsioon". *[[Friedeli-Craftsi alküülimine]] on protsess, milles [[happed|happelise]] [[katalüsaator]]i osalusel viiakse [[substraat (keemia)|substraadi]] [[aromaatsed ühendid|aromaatsesse tuuma]] [[vesinik]]u [[aatom]]i asemele [[alküülrühm]]. Realiseerub see [[Elektrofiilne aromaatne asendusreaktsioon|elektrofiilse aromaatse asendusreaktsiooni]] mehhanismiga, katioonne intermediaat deprotoneerub ja moodustuvad asendusproduktid. [[Pilt:Isoprene.svg|150px|thumb|[[Isopreen]]]] === Katioonsest telomerisatsioonist Eestis === {{Vaata|Terpenoidid}} Katioonse telomerisatsiooni protsesside uurimine ja rakenduste väljatöötamine sai Eestis alguse 1960. aastal, kui ENSV TA [[Keemia Instituut]]i asus tööle [[Koit Lääts]], kes oli selle valdkonnaga tegelenud [[Leningrad]]is. Tema esitatud [[terpenoid]]sete produktide sünteesiskeemi aluseks oli odav [[nafta]]saadus [[isopreen]]. Sünteesi võtmeprotsessiks oli [[isopreen]]i ja tema [[prenüülkloriid|hüdrokloriidide]] telomerisatsioon [[katalüsaator]]i [[Tina(IV)kloriid|SnCl₄]] juuresolekul. Reaktsiooni tulemusel moodustub ühinemisproduktide komplitseeritud segu [[isomeer]]setest C₁₀-, C₁₅-, C₂₀- jne kloriididest (seega n = 1, 2, 3, jne). Üheetapilises telomerisatsiooni protsessis soovitud lõpp-produktide saamise lihtsustatud skeem (isomeerseid produkte näitamata, aga neid on mitmeid) võiks olla järgmine: СН₂=С(СН₃)–СН=СН₂ + CH₃–С(СН₃)=СН–СH₂–Cl → СН₃–С(СН₃)=СН–СH₂[–CH₂–С(СН₃)=СН–СH₂]_n–Cl, kus n = 1, 2, 3, jne See on ülikeerukas protsess. Mõlemad lähteühendid ja produktid sisaldavad [[reaktsioonivõime]]lisi C=C [[kaksikside]]meid ja ka [[allüülsed ühendid|allüülseid]] C-Cl sidemeid, mistõttu on oluline lõpetada protsess madalal [[Konversioon (keemia)|konversioon]]iastmel ja eesmärkühendite [[saagis]]ed on väikesed. Reageerimata lähteaineid on võimalik regenereerida ja uuesti kasutada. Edasi laiendati K. Läätse juhitud sektoris lähteühendite skaalat. [[Monomeer]]idena kasutati erinevaid 1,3-[[dieen]]e, [[alkeen]]e ja [[stüreen]]e. Aktiivse C-Cl sidemega ühenditena kasutati erinevaid [[allüülsed ühendid|allüülseid]] kloriide (RMeC=CRCHR-Cl) või [[alkoksüklorometaanid|alkoksüklorometaane]] (ROCH₂–Cl). Katalüsaatoriteks olid [[Lewis'i hape|Lewisi happed]], enamasti [[Tsinkkloriid|ZnCl₂]] või [[Tina(IV)kloriid|SnCl₄]]. Välja selgitati katioonse telomerisatsiooni üldised seaduspärasused. Madalamatest telomerisatsiooniproduktidest sünteesiti edasi väärtuslikke [[lõhnaaine]]id ja [[taimekaitsevahend]]eid. Selleks konverteeriti esmased [[pimaarne süsinikuaatom|primaarsed]] allüülsed kloriidid [[selektiivne reaktsioon|selektiivselt]] soovitud hapnik[[derivaat]]ideks kasutades modifitseeritud [[Sommelet' reaktsioon]]i [[N,N-dimetüülaniliin|''N'',''N''-dimetüülaniliin]]iga. Telomerisatsiooni produktide baasil töötati välja tootmistehnoloogiad mitmetele väärtuslikele [[terpenoid]]setele produktidele või nende [[analoogühend]]itele, mida ka väikeses mastaabis või katsepartiidena toodeti [[TA Tehniline Katsebaas|TA Tehnilises Katsebaasis]]. Need tööd lõppesid 1992. aastal seoses [[Keemia Instituut|Keemia Instituudi]] orgaanilise sünteesi sektori tegevuse lõpetamisega. ==Vaata ka== * [[Terpenoidid]] * [[Isopreen]] * [[Polümerisatsioon]] * [[Ahelpolümerisatsioon]] * [[Oligomerisatsioon]] * [[Elektrofiilne liitumine]] * [[Karbokatioonid]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * К.В. Лээтс, А.К. Шумейко, А.А. Розеноер, Н.В. Кудряшева, А.И. Пилявская. Новый синтез цитраля из изопрена. – Ж. Общей Химии 1957, 27, 1510–1512. * К.В. Лээтс. Синтез терпеновых производных из изопрена методом теломеризации. – Изв. АН ЭССР. Хим. Геол. 1968, 17(4), 355–360. * К.В. Лээтс, Т.А. Каал, И.А. Калья, И.Б. Кудрявцев, Э.А. Мукс, М.А.Тали, С.Э. Тенг. К изучению ионно-каталитической теломеризации. 5. Определение изомерного состава фракции С10 теломера изопрена. – Ж. Орг. Химии 1974, 10(2), 159–161. * А.Ю. Эрм, К.Э. Сийрде, Т.И. Пехк, К.В. Лээтс. К изучению ионно-каталитической теломеризации. 7. О составе синтетического цитраля. – Ж. Орг. Химии 1979, 15(8), 1593. * К.Э. Сийрде, А.Ю. Эрм, Э.А. Мукс, Т.К. Вялимяэ, Л.Л. Крумм, К.В. Лээтс. К изучению ионно-каталитической теломеризации. 24. О составе сесквитерпеновых хлоридов–диаддуктов изопрена с его монодигидрохлоридами. – Ж. Орг. Химии 1987, 23(5), 922–926. * M. Schmidt, T. Kaal, L. Bitter, L. Tammeraid, I. Kirjanen, K. Lääts. Cationic Telomerization of 2-Methyl-1,3-butadiene with Isoprpoxymethyl Chloride. A Model of Kinetics. – Proc. Estonian Acad. Sci. Chem. 1990, 39(2), 78–83. * E. Muks. Pathways to the Higher Products in Lewis Acid Catalysed Additions of Allylic Chlorides to Isoalkenes and Isoprene. – J. Chem. Research (S) 1995, 496–497. ==Välislingid== * [http://www.chem.ttu.ee/files/yk/KI_OSS_4.pdf Terpenoidide süntees TA Keemia Instituudis] [[Kategooria:Orgaaniline keemia]] [[Kategooria:Keemilised reaktsioonid]] sw9a35onb59x2cbnec2c57hzr85ewjf 7214015 7214014 2026-08-14T09:34:33Z Elvimu 227012 /* Katioonne telomerisatsioon */ 7214015 wikitext text/x-wiki '''Telomerisatsioon''' on keemiline [[ahelreaktsioon]], mille tulemusena moodustub segu erineva liitumisastmega produktidest, milles mitme [[monomeer]]i (M) [[molekul]]i kohta ühineb reeglina üks [[ahela kasv|reaktsiooniahela kasvu]] piiramiseks lisatud komponendi (A-B) molekul. A-B + n M → A-M_n-B, kus n = 1, 2, 3 ... 10 ... Telomerisatsiooni eristab [[polümerisatsioon]]ist just ühendi A-B lisamine, mis etendab [[ahela ülekanne|reaktsiooniahela ülekandja]] (''transfer'') rolli, põhjustades madala [[polümerisatsiooniaste|polümerisatsiooniastmega]] produktide tekke, ning annab produktidele "algus-" ja "lõpprühma". Monomeeri M on nimetatud ka taksogeeniks ja teist komponenti A-B telogeeniks ning produkti telomeeriks. Tavaliselt toimub telomerisatsioon [[katalüsaator]]i toimel. [[Reaktsiooni mehhanism]]i järgi on need protsessid analoogsed [[polümerisatsioon]]iprotsessidega. Telomerisatsioon võib realiseeruda [[karbokatioon|katioonsete]], [[karbanioon|anioonsete]] või [[vaba radikaal|radikaalsete]] aktiivsete [[intermediaat]]ide vahendusel andes [[ahela kasv]]u (''chain-growth'') analoogselt [[ahelpolümerisatsioon]]iga; teatud juhtudel võib esineda [[astmeline polümerisatsioon|astmeline]] (''step-wise'') protsess. Telomerisatsiooni piirjuhud oleksid lihtne 1:1 liitumine (n = 1) väga [[reaktsioonivõime]]lise A-B korral ja polümerisatsioon (n = ... 1000 ... 10000 ...) väga vähe aktiivse A-B korral. Telomerisatsiooni protsessi kasutamine [[keemiline süntees|keemilises sünteesis]] on tihti komplitseeritud erineva liitumisastmega (n = 1, 2, 3 ...) produktide segu moodustumise tõttu. Lisaks, kui produktid sisaldavad reaktsioonivõimelisi keemilisi sidemeid (rühmi), siis lisandub [[ahela kasv]]ule veel [[konsekutiivsed reaktsioonid|teisene liitumine]]. Väiksema reaktsioonivõimega lähteühendite korral on võimalikud reaktsiooni [[intermediaat|intermediaadi]] struktuurist tulenevad [[kõrvalreaktsioon]]id. Siiski paljudel juhtudel on reaktsioonitingimuste valikuga võimalik saavutada 1:1 (või ka 1:2) liitumisproduktide head [[saagis]]ed üheetapilises telomerisatsiooniprotsessis. Kõige rohkem on uuritud ja paljudel juhtudel ka rakendust leidnud [[alifaatsed ühendid|alifaatsete]] [[küllastunud ja küllastumata ühendid|küllastumata]] ühendite ([[monomeer]]ide) katioonne telomerisatsioon [[orgaanilised ühendid|orgaaniliste kloriididega]]. == Katioonne telomerisatsioon == [[Alkeen]]ide ja [[alküün]]ide reaktsioon mitmesuguste orgaaniliste ühenditega, millel on polaarne C–Y σ-side (R–Y on [[haliidid|halogeniid]], [[atsetaalid|atsetaal]] jm) [[Lewisi hape|Lewisi happe]] (BF₃, AlCl₃, ZnCl₂ jt) kui [[katalüsaator]]i juuresolekul kulgeb katioonse mehhanismi järgi, analoogselt [[katioonne polümerisatsioon|katioonse polümerisatsiooniga]]. :R–Y + BF₃ → R⁺ + YBF₃^- ([[initsieerimisreaktsioon|initsieerimine]]) :R⁺ + n C=CR^’ → R–(C–CR^’)_n⁺ ([[ahela kasv]]) :R–(C–CR^’)_n⁺ + R–Y → R–(C–CR^’) _nY + R⁺ ([[ahela ülekanne]]) :R–(C–CR^’)_n⁺ + YBF₃^- → R–(C–CR^’) _nY + BF₃ ([[ahela lõpetamine]]) ::kus n = 1, 2, 3, ... Järelikult RY on SN₁ reaktsioonivõimeline ühend ja alkeenina tulevad arvesse aktiivset konjugeeritud kaksiksidet sisaldavad ühendid. Väheaktiivsete lähteühendite korral prevaleerivad erinevad kõrvalreaktsioonid. Liitumine toimub [[regioselektiivsus|regioselektiivselt]] rangelt vastavuses [[Markovnikovi reegel|Markovnikovi reegliga]]. Madalamate produktide saamiseks on määrava tähtsusega lähteühendite keemiline ehitus, täpsemini moodustuvate [[karbokatioon]]ide R⁺ ja R–(C–CR^’)_n⁺ suhteline stabiilsus, seega [[konjugatsioon]] ja [[hüperkonjugatsioon]] naaberrühmadega. Produktide edasist reaktsiooni astumist saab maha suruda lähteainete moolsuhte muutmise ja [[konversiooni aste|konversiooniastme]] vähendamise teel. Ka [[Lewise hape|Lewise happe]] olemus võib olla olulise tähtsusega. Kõige rohkem on rakendust leidnud orgaaniliste kloriidide (RCl) telomerisatsioon [[alkeenid]]e, [[stüreenid]]e, [[dieenid]]e jt monomeeridega. Häid tulemusi saadakse aktiivsete kloriididega nagu AlkOCH₂Cl, ArCH₂Cl, ArCH=CHCH₂Cl, MeCH=CHCHMeCl jmt. Madalamad (n=1) produktid moodustuvad kui lähtekloriid RCl dissotsieerub ([[ionisatsioon|ioniseerub]]) kiiremini kui tekkivad produktid. Vastupidisel juhul saadakse kõrgemad ([[oligomeer]]sed) produktid. Näiteks [[alkoksüklorometaanid]]e reaktsioon [[isopreen]]iga (katalüsaator ZnCl₂) annab 80–85 % 1,2- ja 1,4-liitumisprodukte: AlkOCH₂Cl + CH₂=CMe-CH=CH₂ → AlkOCH₂CH₂CMe=CHCH₂Cl + AlkOCH₂CH₂C(Me)ClCH=CH₂ Madalama aktiivsusega RCl korral nagu [[tertsiaarne süsinikuaatom|tertsiaalsed kloriidid]], [[allüülkloriid]], [[atsüülkloriid]] jmt korral saadakse reeglina [[isomeer]]sete ja/või [[oligomeer]]sete produktide segu. Mitteaktiivsed on näiteks ClCH₂CH₂Cl, CHCl₃ jmt, mida saab kasutada [[solvent|solvendina]]. Paljudel juhtudel on soovitud süsinikskeleti sünteesis osutunud viljakaks [[vinüüleetrid|vinüüleetrite]] CH₂=CHOR reaktsioon [[atsetaalid]]ega (R^’O)₂CHR^" või [[ortoestrid|ortoestritega]] CH(OR)₃ katalüsaatori ZnCl₂ või BF₃ juuresolekul. Küllastumata ühendite reaktsioonil [[alkoholid]]ega ROH või [[karboksüülhapped|karboksüülhapetega]] RCOOH tugevate [[prootonhape]]te toimel on reeglina saadud komplitseeritud produktide segud. Kõrgemad (oligomeersed) produktid moodustuvad kolmel võimalikul teel: a) kergesti polümeriseeruvate terminaalse konjugeeritud kaksiksidemega monomeeride (näiteks isopreen) korral toimub reaktsiooniahela kasv, b) kui lähteühenditest, näiteks allüülsed kloriidid või 1,3-dieenid, tulenevad esmase adukti molekulis vastavalt aktiivsed kaksiksidemed (''gem''-dimetüül) või aktiivsed C=C sidemed, siis need astuvad järjestikuse liitumise reaktsioonidesse, c) eelnimetatud kaks võimalust koos paralleelselt (vt [[Isoalkeen|isoalkeenid]] ''versus'' isopreen  [[Konversioon (keemia)|konversioon]]). :1. Mayr H., Striepe W. Scope and Limitations of Aliphatic Friedel-Crafts Alkylations. Lewis Acid Catalyzed Addition Reactions of Alkyl Chlorides to Carbon-Carbon Double Bonds. ''J. Org. Chem.'' 1983, 48 (8), 1159–1165. :2. von der Brüggen U., Lammers R., Mayr H. Relative Reactivities of Acetals and Orthoesters in Lewis Acid Catalyzed Reactions with Vinyl Ethers. A Systematic Investigation of the Synthetic potential of Acetals and Orthoesters in Electrophilic Alkoxyalkylations of Enol Ethers. ''J. Org. Chem.'' 1988, 53 (13), 2920–2925. :3. А. А. Петров, Μ. Л. Генусов. Ионная теломеризация. Изд. Химия, Ленинград, 1968, 295 сс. ===Piirjuhud=== * Ka katioonse polümerisatsiooni korral on kasutatud reaktsioonivõimelist lisandit R-Y, kuid väga väikeses (katalüütilises) kontsentratsioonis, selleks et saada polümeeri molekulile soovitud funktsionaliseeritud algus- ja lõpprühmad. * Saksa koolkonna huviväljas oli reeglina lai spekter aktiivseid kloriide või [[atsetaalid|atsetaale]], seega piirkond, kus moodustuvad põhiliselt madalamad (n=1) produktid. Sellest tulenevalt kasutavad nad termineid "[[alifaatsed ühendid|alifaatne]] [[Friedeli-Craftsi alküülimine]]" või "[[enooleeter|enooleetrite]] [[elektrofiilne liitumine|elektrofiilne]] alkoksü[[alküleerimine]]". Vene ja Jaapani koolkonnad kasutasid üldisemat terminit "telomerisatsioon". *[[Friedeli-Craftsi alküülimine]] on protsess, milles [[happed|happelise]] [[katalüsaator]]i osalusel viiakse [[substraat (keemia)|substraadi]] [[aromaatsed ühendid|aromaatsesse tuuma]] [[vesinik]]u [[aatom]]i asemele [[alküülrühm]]. Realiseerub see [[Elektrofiilne aromaatne asendusreaktsioon|elektrofiilse aromaatse asendusreaktsiooni]] mehhanismiga, katioonne intermediaat deprotoneerub ja moodustuvad asendusproduktid. [[Pilt:Isoprene.svg|150px|thumb|[[Isopreen]]]] === Katioonsest telomerisatsioonist Eestis === {{Vaata|Terpenoidid}} Katioonse telomerisatsiooni protsesside uurimine ja rakenduste väljatöötamine sai Eestis alguse 1960. aastal, kui ENSV TA [[Keemia Instituut]]i asus tööle [[Koit Lääts]], kes oli selle valdkonnaga tegelenud [[Leningrad]]is. Tema esitatud [[terpenoid]]sete produktide sünteesiskeemi aluseks oli odav [[nafta]]saadus [[isopreen]]. Sünteesi võtmeprotsessiks oli [[isopreen]]i ja tema [[prenüülkloriid|hüdrokloriidide]] telomerisatsioon [[katalüsaator]]i [[Tina(IV)kloriid|SnCl₄]] juuresolekul. Reaktsiooni tulemusel moodustub ühinemisproduktide komplitseeritud segu [[isomeer]]setest C₁₀-, C₁₅-, C₂₀- jne kloriididest (seega n = 1, 2, 3, jne). Üheetapilises telomerisatsiooni protsessis soovitud lõpp-produktide saamise lihtsustatud skeem (isomeerseid produkte näitamata, aga neid on mitmeid) võiks olla järgmine: СН₂=С(СН₃)–СН=СН₂ + CH₃–С(СН₃)=СН–СH₂–Cl → СН₃–С(СН₃)=СН–СH₂[–CH₂–С(СН₃)=СН–СH₂]_n–Cl, kus n = 1, 2, 3, jne See on ülikeerukas protsess. Mõlemad lähteühendid ja produktid sisaldavad [[reaktsioonivõime]]lisi C=C [[kaksikside]]meid ja ka [[allüülsed ühendid|allüülseid]] C-Cl sidemeid, mistõttu on oluline lõpetada protsess madalal [[Konversioon (keemia)|konversioon]]iastmel ja eesmärkühendite [[saagis]]ed on väikesed. Reageerimata lähteaineid on võimalik regenereerida ja uuesti kasutada. Edasi laiendati K. Läätse juhitud sektoris lähteühendite skaalat. [[Monomeer]]idena kasutati erinevaid 1,3-[[dieen]]e, [[alkeen]]e ja [[stüreen]]e. Aktiivse C-Cl sidemega ühenditena kasutati erinevaid [[allüülsed ühendid|allüülseid]] kloriide (RMeC=CRCHR-Cl) või [[alkoksüklorometaanid|alkoksüklorometaane]] (ROCH₂–Cl). Katalüsaatoriteks olid [[Lewis'i hape|Lewisi happed]], enamasti [[Tsinkkloriid|ZnCl₂]] või [[Tina(IV)kloriid|SnCl₄]]. Välja selgitati katioonse telomerisatsiooni üldised seaduspärasused. Madalamatest telomerisatsiooniproduktidest sünteesiti edasi väärtuslikke [[lõhnaaine]]id ja [[taimekaitsevahend]]eid. Selleks konverteeriti esmased [[pimaarne süsinikuaatom|primaarsed]] allüülsed kloriidid [[selektiivne reaktsioon|selektiivselt]] soovitud hapnik[[derivaat]]ideks kasutades modifitseeritud [[Sommelet' reaktsioon]]i [[N,N-dimetüülaniliin|''N'',''N''-dimetüülaniliin]]iga. Telomerisatsiooni produktide baasil töötati välja tootmistehnoloogiad mitmetele väärtuslikele [[terpenoid]]setele produktidele või nende [[analoogühend]]itele, mida ka väikeses mastaabis või katsepartiidena toodeti [[TA Tehniline Katsebaas|TA Tehnilises Katsebaasis]]. Need tööd lõppesid 1992. aastal seoses [[Keemia Instituut|Keemia Instituudi]] orgaanilise sünteesi sektori tegevuse lõpetamisega. ==Vaata ka== * [[Terpenoidid]] * [[Isopreen]] * [[Polümerisatsioon]] * [[Ahelpolümerisatsioon]] * [[Oligomerisatsioon]] * [[Elektrofiilne liitumine]] * [[Karbokatioonid]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * К.В. Лээтс, А.К. Шумейко, А.А. Розеноер, Н.В. Кудряшева, А.И. Пилявская. Новый синтез цитраля из изопрена. – Ж. Общей Химии 1957, 27, 1510–1512. * К.В. Лээтс. Синтез терпеновых производных из изопрена методом теломеризации. – Изв. АН ЭССР. Хим. Геол. 1968, 17(4), 355–360. * К.В. Лээтс, Т.А. Каал, И.А. Калья, И.Б. Кудрявцев, Э.А. Мукс, М.А.Тали, С.Э. Тенг. К изучению ионно-каталитической теломеризации. 5. Определение изомерного состава фракции С10 теломера изопрена. – Ж. Орг. Химии 1974, 10(2), 159–161. * А.Ю. Эрм, К.Э. Сийрде, Т.И. Пехк, К.В. Лээтс. К изучению ионно-каталитической теломеризации. 7. О составе синтетического цитраля. – Ж. Орг. Химии 1979, 15(8), 1593. * К.Э. Сийрде, А.Ю. Эрм, Э.А. Мукс, Т.К. Вялимяэ, Л.Л. Крумм, К.В. Лээтс. К изучению ионно-каталитической теломеризации. 24. О составе сесквитерпеновых хлоридов–диаддуктов изопрена с его монодигидрохлоридами. – Ж. Орг. Химии 1987, 23(5), 922–926. * M. Schmidt, T. Kaal, L. Bitter, L. Tammeraid, I. Kirjanen, K. Lääts. Cationic Telomerization of 2-Methyl-1,3-butadiene with Isoprpoxymethyl Chloride. A Model of Kinetics. – Proc. Estonian Acad. Sci. Chem. 1990, 39(2), 78–83. * E. Muks. Pathways to the Higher Products in Lewis Acid Catalysed Additions of Allylic Chlorides to Isoalkenes and Isoprene. – J. Chem. Research (S) 1995, 496–497. ==Välislingid== * [http://www.chem.ttu.ee/files/yk/KI_OSS_4.pdf Terpenoidide süntees TA Keemia Instituudis] [[Kategooria:Orgaaniline keemia]] [[Kategooria:Keemilised reaktsioonid]] 30f12bmzeum0z09t7hdwhoy7oi907vv 7214016 7214015 2026-08-14T09:35:22Z Elvimu 227012 /* Katioonne telomerisatsioon */ 7214016 wikitext text/x-wiki '''Telomerisatsioon''' on keemiline [[ahelreaktsioon]], mille tulemusena moodustub segu erineva liitumisastmega produktidest, milles mitme [[monomeer]]i (M) [[molekul]]i kohta ühineb reeglina üks [[ahela kasv|reaktsiooniahela kasvu]] piiramiseks lisatud komponendi (A-B) molekul. A-B + n M → A-M_n-B, kus n = 1, 2, 3 ... 10 ... Telomerisatsiooni eristab [[polümerisatsioon]]ist just ühendi A-B lisamine, mis etendab [[ahela ülekanne|reaktsiooniahela ülekandja]] (''transfer'') rolli, põhjustades madala [[polümerisatsiooniaste|polümerisatsiooniastmega]] produktide tekke, ning annab produktidele "algus-" ja "lõpprühma". Monomeeri M on nimetatud ka taksogeeniks ja teist komponenti A-B telogeeniks ning produkti telomeeriks. Tavaliselt toimub telomerisatsioon [[katalüsaator]]i toimel. [[Reaktsiooni mehhanism]]i järgi on need protsessid analoogsed [[polümerisatsioon]]iprotsessidega. Telomerisatsioon võib realiseeruda [[karbokatioon|katioonsete]], [[karbanioon|anioonsete]] või [[vaba radikaal|radikaalsete]] aktiivsete [[intermediaat]]ide vahendusel andes [[ahela kasv]]u (''chain-growth'') analoogselt [[ahelpolümerisatsioon]]iga; teatud juhtudel võib esineda [[astmeline polümerisatsioon|astmeline]] (''step-wise'') protsess. Telomerisatsiooni piirjuhud oleksid lihtne 1:1 liitumine (n = 1) väga [[reaktsioonivõime]]lise A-B korral ja polümerisatsioon (n = ... 1000 ... 10000 ...) väga vähe aktiivse A-B korral. Telomerisatsiooni protsessi kasutamine [[keemiline süntees|keemilises sünteesis]] on tihti komplitseeritud erineva liitumisastmega (n = 1, 2, 3 ...) produktide segu moodustumise tõttu. Lisaks, kui produktid sisaldavad reaktsioonivõimelisi keemilisi sidemeid (rühmi), siis lisandub [[ahela kasv]]ule veel [[konsekutiivsed reaktsioonid|teisene liitumine]]. Väiksema reaktsioonivõimega lähteühendite korral on võimalikud reaktsiooni [[intermediaat|intermediaadi]] struktuurist tulenevad [[kõrvalreaktsioon]]id. Siiski paljudel juhtudel on reaktsioonitingimuste valikuga võimalik saavutada 1:1 (või ka 1:2) liitumisproduktide head [[saagis]]ed üheetapilises telomerisatsiooniprotsessis. Kõige rohkem on uuritud ja paljudel juhtudel ka rakendust leidnud [[alifaatsed ühendid|alifaatsete]] [[küllastunud ja küllastumata ühendid|küllastumata]] ühendite ([[monomeer]]ide) katioonne telomerisatsioon [[orgaanilised ühendid|orgaaniliste kloriididega]]. == Katioonne telomerisatsioon == [[Alkeen]]ide ja [[alküün]]ide reaktsioon mitmesuguste orgaaniliste ühenditega, millel on polaarne C–Y σ-side (R–Y on [[haliidid|halogeniid]], [[atsetaalid|atsetaal]] jm) [[Lewisi hape|Lewisi happe]] (BF₃, AlCl₃, ZnCl₂ jt) kui [[katalüsaator]]i juuresolekul kulgeb katioonse mehhanismi järgi, analoogselt [[katioonne polümerisatsioon|katioonse polümerisatsiooniga]]. :R–Y + BF₃ → R⁺ + YBF₃^- ([[initsieerimisreaktsioon|initsieerimine]]) :R⁺ + n C=CR^’ → R–(C–CR^’)_n⁺ ([[ahela kasv]]) :R–(C–CR^’)_n⁺ + R–Y → R–(C–CR^’) _nY + R⁺ ([[ahela ülekanne]]) :R–(C–CR^’)_n⁺ + YBF₃^- → R–(C–CR^’) _nY + BF₃ ([[ahela lõpetamine]]) ::kus n = 1, 2, 3, ... Järelikult RY on SN₁ reaktsioonivõimeline ühend ja alkeenina tulevad arvesse aktiivset konjugeeritud kaksiksidet sisaldavad ühendid. Väheaktiivsete lähteühendite korral prevaleerivad erinevad kõrvalreaktsioonid. Liitumine toimub [[regioselektiivsus|regioselektiivselt]] rangelt vastavuses [[Markovnikovi reegel|Markovnikovi reegliga]]. Madalamate produktide saamiseks on määrava tähtsusega lähteühendite keemiline ehitus, täpsemini moodustuvate [[karbokatioon]]ide R⁺ ja R–(C–CR^’)_n⁺ suhteline stabiilsus, seega [[konjugatsioon]] ja [[hüperkonjugatsioon]] naaberrühmadega. Produktide edasist reaktsiooni astumist saab maha suruda lähteainete moolsuhte muutmise ja [[konversiooni aste|konversiooniastme]] vähendamise teel. Ka [[Lewise hape|Lewise happe]] olemus võib olla olulise tähtsusega. Kõige rohkem on rakendust leidnud orgaaniliste kloriidide (RCl) telomerisatsioon [[alkeenid]]e, [[stüreenid]]e, [[dieenid]]e jt monomeeridega. Häid tulemusi saadakse aktiivsete kloriididega nagu AlkOCH₂Cl, ArCH₂Cl, ArCH=CHCH₂Cl, MeCH=CHCHMeCl jmt. Madalamad (n=1) produktid moodustuvad kui lähtekloriid RCl dissotsieerub ([[ionisatsioon|ioniseerub]]) kiiremini kui tekkivad produktid. Vastupidisel juhul saadakse kõrgemad ([[oligomeer]]sed) produktid. Näiteks [[alkoksüklorometaanid]]e reaktsioon [[isopreen]]iga (katalüsaator ZnCl₂) annab 80–85 % 1,2- ja 1,4-liitumisprodukte: AlkOCH₂Cl + CH₂=CMe-CH=CH₂ → AlkOCH₂CH₂CMe=CHCH₂Cl + AlkOCH₂CH₂C(Me)ClCH=CH₂ Madalama aktiivsusega RCl korral nagu [[tertsiaarne süsinikuaatom|tertsiaalsed kloriidid]], [[allüülkloriid]], [[atsüülkloriid]] jmt korral saadakse reeglina [[isomeer]]sete ja/või [[oligomeer]]sete produktide segu. Mitteaktiivsed on näiteks ClCH₂CH₂Cl, CHCl₃ jmt, mida saab kasutada [[solvent|solvendina]]. Paljudel juhtudel on soovitud süsinikskeleti sünteesis osutunud viljakaks [[vinüüleetrid|vinüüleetrite]] CH₂=CHOR reaktsioon [[atsetaalid]]ega (R^’O)₂CHR^" või [[ortoestrid|ortoestritega]] CH(OR)₃ katalüsaatori ZnCl₂ või BF₃ juuresolekul. Küllastumata ühendite reaktsioonil [[alkoholid]]ega ROH või [[karboksüülhapped|karboksüülhapetega]] RCOOH tugevate [[prootonhape]]te toimel on reeglina saadud komplitseeritud produktide segud. Kõrgemad (oligomeersed) produktid moodustuvad kolmel võimalikul teel: a) kergesti polümeriseeruvate terminaalse konjugeeritud kaksiksidemega monomeeride (näiteks isopreen) korral toimub reaktsiooniahela kasv, b) kui lähteühenditest, näiteks allüülsed kloriidid või 1,3-dieenid, tulenevad esmase adukti molekulis vastavalt aktiivsed kaksiksidemed (''gem''-dimetüül) või aktiivsed C=C sidemed, siis need astuvad järjestikuse liitumise reaktsioonidesse, c) eelnimetatud kaks võimalust koos paralleelselt (vt [[Isoalkeen|isoalkeenid]] ''versus'' [[isopreen]]  [[Konversioon (keemia)|konversioon]]). :1. Mayr H., Striepe W. Scope and Limitations of Aliphatic Friedel-Crafts Alkylations. Lewis Acid Catalyzed Addition Reactions of Alkyl Chlorides to Carbon-Carbon Double Bonds. ''J. Org. Chem.'' 1983, 48 (8), 1159–1165. :2. von der Brüggen U., Lammers R., Mayr H. Relative Reactivities of Acetals and Orthoesters in Lewis Acid Catalyzed Reactions with Vinyl Ethers. A Systematic Investigation of the Synthetic potential of Acetals and Orthoesters in Electrophilic Alkoxyalkylations of Enol Ethers. ''J. Org. Chem.'' 1988, 53 (13), 2920–2925. :3. А. А. Петров, Μ. Л. Генусов. Ионная теломеризация. Изд. Химия, Ленинград, 1968, 295 сс. ===Piirjuhud=== * Ka katioonse polümerisatsiooni korral on kasutatud reaktsioonivõimelist lisandit R-Y, kuid väga väikeses (katalüütilises) kontsentratsioonis, selleks et saada polümeeri molekulile soovitud funktsionaliseeritud algus- ja lõpprühmad. * Saksa koolkonna huviväljas oli reeglina lai spekter aktiivseid kloriide või [[atsetaalid|atsetaale]], seega piirkond, kus moodustuvad põhiliselt madalamad (n=1) produktid. Sellest tulenevalt kasutavad nad termineid "[[alifaatsed ühendid|alifaatne]] [[Friedeli-Craftsi alküülimine]]" või "[[enooleeter|enooleetrite]] [[elektrofiilne liitumine|elektrofiilne]] alkoksü[[alküleerimine]]". Vene ja Jaapani koolkonnad kasutasid üldisemat terminit "telomerisatsioon". *[[Friedeli-Craftsi alküülimine]] on protsess, milles [[happed|happelise]] [[katalüsaator]]i osalusel viiakse [[substraat (keemia)|substraadi]] [[aromaatsed ühendid|aromaatsesse tuuma]] [[vesinik]]u [[aatom]]i asemele [[alküülrühm]]. Realiseerub see [[Elektrofiilne aromaatne asendusreaktsioon|elektrofiilse aromaatse asendusreaktsiooni]] mehhanismiga, katioonne intermediaat deprotoneerub ja moodustuvad asendusproduktid. [[Pilt:Isoprene.svg|150px|thumb|[[Isopreen]]]] === Katioonsest telomerisatsioonist Eestis === {{Vaata|Terpenoidid}} Katioonse telomerisatsiooni protsesside uurimine ja rakenduste väljatöötamine sai Eestis alguse 1960. aastal, kui ENSV TA [[Keemia Instituut]]i asus tööle [[Koit Lääts]], kes oli selle valdkonnaga tegelenud [[Leningrad]]is. Tema esitatud [[terpenoid]]sete produktide sünteesiskeemi aluseks oli odav [[nafta]]saadus [[isopreen]]. Sünteesi võtmeprotsessiks oli [[isopreen]]i ja tema [[prenüülkloriid|hüdrokloriidide]] telomerisatsioon [[katalüsaator]]i [[Tina(IV)kloriid|SnCl₄]] juuresolekul. Reaktsiooni tulemusel moodustub ühinemisproduktide komplitseeritud segu [[isomeer]]setest C₁₀-, C₁₅-, C₂₀- jne kloriididest (seega n = 1, 2, 3, jne). Üheetapilises telomerisatsiooni protsessis soovitud lõpp-produktide saamise lihtsustatud skeem (isomeerseid produkte näitamata, aga neid on mitmeid) võiks olla järgmine: СН₂=С(СН₃)–СН=СН₂ + CH₃–С(СН₃)=СН–СH₂–Cl → СН₃–С(СН₃)=СН–СH₂[–CH₂–С(СН₃)=СН–СH₂]_n–Cl, kus n = 1, 2, 3, jne See on ülikeerukas protsess. Mõlemad lähteühendid ja produktid sisaldavad [[reaktsioonivõime]]lisi C=C [[kaksikside]]meid ja ka [[allüülsed ühendid|allüülseid]] C-Cl sidemeid, mistõttu on oluline lõpetada protsess madalal [[Konversioon (keemia)|konversioon]]iastmel ja eesmärkühendite [[saagis]]ed on väikesed. Reageerimata lähteaineid on võimalik regenereerida ja uuesti kasutada. Edasi laiendati K. Läätse juhitud sektoris lähteühendite skaalat. [[Monomeer]]idena kasutati erinevaid 1,3-[[dieen]]e, [[alkeen]]e ja [[stüreen]]e. Aktiivse C-Cl sidemega ühenditena kasutati erinevaid [[allüülsed ühendid|allüülseid]] kloriide (RMeC=CRCHR-Cl) või [[alkoksüklorometaanid|alkoksüklorometaane]] (ROCH₂–Cl). Katalüsaatoriteks olid [[Lewis'i hape|Lewisi happed]], enamasti [[Tsinkkloriid|ZnCl₂]] või [[Tina(IV)kloriid|SnCl₄]]. Välja selgitati katioonse telomerisatsiooni üldised seaduspärasused. Madalamatest telomerisatsiooniproduktidest sünteesiti edasi väärtuslikke [[lõhnaaine]]id ja [[taimekaitsevahend]]eid. Selleks konverteeriti esmased [[pimaarne süsinikuaatom|primaarsed]] allüülsed kloriidid [[selektiivne reaktsioon|selektiivselt]] soovitud hapnik[[derivaat]]ideks kasutades modifitseeritud [[Sommelet' reaktsioon]]i [[N,N-dimetüülaniliin|''N'',''N''-dimetüülaniliin]]iga. Telomerisatsiooni produktide baasil töötati välja tootmistehnoloogiad mitmetele väärtuslikele [[terpenoid]]setele produktidele või nende [[analoogühend]]itele, mida ka väikeses mastaabis või katsepartiidena toodeti [[TA Tehniline Katsebaas|TA Tehnilises Katsebaasis]]. Need tööd lõppesid 1992. aastal seoses [[Keemia Instituut|Keemia Instituudi]] orgaanilise sünteesi sektori tegevuse lõpetamisega. ==Vaata ka== * [[Terpenoidid]] * [[Isopreen]] * [[Polümerisatsioon]] * [[Ahelpolümerisatsioon]] * [[Oligomerisatsioon]] * [[Elektrofiilne liitumine]] * [[Karbokatioonid]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * К.В. Лээтс, А.К. Шумейко, А.А. Розеноер, Н.В. Кудряшева, А.И. Пилявская. Новый синтез цитраля из изопрена. – Ж. Общей Химии 1957, 27, 1510–1512. * К.В. Лээтс. Синтез терпеновых производных из изопрена методом теломеризации. – Изв. АН ЭССР. Хим. Геол. 1968, 17(4), 355–360. * К.В. Лээтс, Т.А. Каал, И.А. Калья, И.Б. Кудрявцев, Э.А. Мукс, М.А.Тали, С.Э. Тенг. К изучению ионно-каталитической теломеризации. 5. Определение изомерного состава фракции С10 теломера изопрена. – Ж. Орг. Химии 1974, 10(2), 159–161. * А.Ю. Эрм, К.Э. Сийрде, Т.И. Пехк, К.В. Лээтс. К изучению ионно-каталитической теломеризации. 7. О составе синтетического цитраля. – Ж. Орг. Химии 1979, 15(8), 1593. * К.Э. Сийрде, А.Ю. Эрм, Э.А. Мукс, Т.К. Вялимяэ, Л.Л. Крумм, К.В. Лээтс. К изучению ионно-каталитической теломеризации. 24. О составе сесквитерпеновых хлоридов–диаддуктов изопрена с его монодигидрохлоридами. – Ж. Орг. Химии 1987, 23(5), 922–926. * M. Schmidt, T. Kaal, L. Bitter, L. Tammeraid, I. Kirjanen, K. Lääts. Cationic Telomerization of 2-Methyl-1,3-butadiene with Isoprpoxymethyl Chloride. A Model of Kinetics. – Proc. Estonian Acad. Sci. Chem. 1990, 39(2), 78–83. * E. Muks. Pathways to the Higher Products in Lewis Acid Catalysed Additions of Allylic Chlorides to Isoalkenes and Isoprene. – J. Chem. Research (S) 1995, 496–497. ==Välislingid== * [http://www.chem.ttu.ee/files/yk/KI_OSS_4.pdf Terpenoidide süntees TA Keemia Instituudis] [[Kategooria:Orgaaniline keemia]] [[Kategooria:Keemilised reaktsioonid]] 71y5yjyerm865hgg0t06u5xgr6cd82d 7214020 7214016 2026-08-14T09:39:59Z Elvimu 227012 /* Katioonne telomerisatsioon */ 7214020 wikitext text/x-wiki '''Telomerisatsioon''' on keemiline [[ahelreaktsioon]], mille tulemusena moodustub segu erineva liitumisastmega produktidest, milles mitme [[monomeer]]i (M) [[molekul]]i kohta ühineb reeglina üks [[ahela kasv|reaktsiooniahela kasvu]] piiramiseks lisatud komponendi (A-B) molekul. A-B + n M → A-M_n-B, kus n = 1, 2, 3 ... 10 ... Telomerisatsiooni eristab [[polümerisatsioon]]ist just ühendi A-B lisamine, mis etendab [[ahela ülekanne|reaktsiooniahela ülekandja]] (''transfer'') rolli, põhjustades madala [[polümerisatsiooniaste|polümerisatsiooniastmega]] produktide tekke, ning annab produktidele "algus-" ja "lõpprühma". Monomeeri M on nimetatud ka taksogeeniks ja teist komponenti A-B telogeeniks ning produkti telomeeriks. Tavaliselt toimub telomerisatsioon [[katalüsaator]]i toimel. [[Reaktsiooni mehhanism]]i järgi on need protsessid analoogsed [[polümerisatsioon]]iprotsessidega. Telomerisatsioon võib realiseeruda [[karbokatioon|katioonsete]], [[karbanioon|anioonsete]] või [[vaba radikaal|radikaalsete]] aktiivsete [[intermediaat]]ide vahendusel andes [[ahela kasv]]u (''chain-growth'') analoogselt [[ahelpolümerisatsioon]]iga; teatud juhtudel võib esineda [[astmeline polümerisatsioon|astmeline]] (''step-wise'') protsess. Telomerisatsiooni piirjuhud oleksid lihtne 1:1 liitumine (n = 1) väga [[reaktsioonivõime]]lise A-B korral ja polümerisatsioon (n = ... 1000 ... 10000 ...) väga vähe aktiivse A-B korral. Telomerisatsiooni protsessi kasutamine [[keemiline süntees|keemilises sünteesis]] on tihti komplitseeritud erineva liitumisastmega (n = 1, 2, 3 ...) produktide segu moodustumise tõttu. Lisaks, kui produktid sisaldavad reaktsioonivõimelisi keemilisi sidemeid (rühmi), siis lisandub [[ahela kasv]]ule veel [[konsekutiivsed reaktsioonid|teisene liitumine]]. Väiksema reaktsioonivõimega lähteühendite korral on võimalikud reaktsiooni [[intermediaat|intermediaadi]] struktuurist tulenevad [[kõrvalreaktsioon]]id. Siiski paljudel juhtudel on reaktsioonitingimuste valikuga võimalik saavutada 1:1 (või ka 1:2) liitumisproduktide head [[saagis]]ed üheetapilises telomerisatsiooniprotsessis. Kõige rohkem on uuritud ja paljudel juhtudel ka rakendust leidnud [[alifaatsed ühendid|alifaatsete]] [[küllastunud ja küllastumata ühendid|küllastumata]] ühendite ([[monomeer]]ide) katioonne telomerisatsioon [[orgaanilised ühendid|orgaaniliste kloriididega]]. == Katioonne telomerisatsioon == [[Alkeen]]ide ja [[alküün]]ide reaktsioon mitmesuguste orgaaniliste ühenditega, millel on polaarne C–Y σ-side (R–Y on [[haliidid|halogeniid]], [[atsetaalid|atsetaal]] jm) [[Lewisi hape|Lewisi happe]] (BF₃, AlCl₃, ZnCl₂ jt) kui [[katalüsaator]]i juuresolekul kulgeb katioonse mehhanismi järgi, analoogselt [[katioonne polümerisatsioon|katioonse polümerisatsiooniga]]. :R–Y + BF₃ → R⁺ + YBF₃^- ([[initsieerimisreaktsioon|initsieerimine]]) :R⁺ + n C=CR^’ → R–(C–CR^’)_n⁺ ([[ahela kasv]]) :R–(C–CR^’)_n⁺ + R–Y → R–(C–CR^’) _nY + R⁺ ([[ahela ülekanne]]) :R–(C–CR^’)_n⁺ + YBF₃^- → R–(C–CR^’) _nY + BF₃ ([[ahela lõpetamine]]) ::kus n = 1, 2, 3, ... Järelikult RY on SN₁ reaktsioonivõimeline ühend ja alkeenina tulevad arvesse aktiivset konjugeeritud kaksiksidet sisaldavad ühendid. Väheaktiivsete lähteühendite korral prevaleerivad erinevad kõrvalreaktsioonid. Liitumine toimub [[regioselektiivsus|regioselektiivselt]] rangelt vastavuses [[Markovnikovi reegel|Markovnikovi reegliga]]. Madalamate produktide saamiseks on määrava tähtsusega lähteühendite keemiline ehitus, täpsemini moodustuvate [[karbokatioon]]ide R⁺ ja R–(C–CR^’)_n⁺ suhteline stabiilsus, seega [[konjugatsioon]] ja [[hüperkonjugatsioon]] naaberrühmadega. Produktide edasist reaktsiooni astumist saab maha suruda lähteainete moolsuhte muutmise ja [[konversiooni aste|konversiooniastme]] vähendamise teel. Ka [[Lewise hape|Lewise happe]] olemus võib olla olulise tähtsusega. Kõige rohkem on rakendust leidnud orgaaniliste kloriidide (RCl) telomerisatsioon [[alkeenid]]e, [[stüreenid]]e, [[dieenid]]e jt monomeeridega. Häid tulemusi saadakse aktiivsete kloriididega nagu AlkOCH₂Cl, ArCH₂Cl, ArCH=CHCH₂Cl, MeCH=CHCHMeCl jmt. Madalamad (n=1) produktid moodustuvad kui lähtekloriid RCl dissotsieerub ([[ionisatsioon|ioniseerub]]) kiiremini kui tekkivad produktid. Vastupidisel juhul saadakse kõrgemad ([[oligomeer]]sed) produktid. Näiteks [[alkoksüklorometaanid]]e reaktsioon [[isopreen]]iga (katalüsaator ZnCl₂) annab 80–85 % 1,2- ja 1,4-liitumisprodukte: AlkOCH₂Cl + CH₂=CMe-CH=CH₂ → AlkOCH₂CH₂CMe=CHCH₂Cl + AlkOCH₂CH₂C(Me)ClCH=CH₂ Madalama aktiivsusega RCl korral nagu [[tertsiaarne süsinikuaatom|tertsiaalsed kloriidid]], [[allüülkloriid]], [[atsüülkloriid]] jmt korral saadakse reeglina [[isomeer]]sete ja/või [[oligomeer]]sete produktide segu. Mitteaktiivsed on näiteks ClCH₂CH₂Cl, CHCl₃ jmt, mida saab kasutada [[solvent|solvendina]]. Paljudel juhtudel on soovitud süsinikskeleti sünteesis osutunud viljakaks [[vinüüleetrid|vinüüleetrite]] CH₂=CHOR reaktsioon [[atsetaalid]]ega (R^’O)₂CHR^" või [[ortoestrid|ortoestritega]] CH(OR)₃ katalüsaatori ZnCl₂ või BF₃ juuresolekul. Küllastumata ühendite reaktsioonil [[alkoholid]]ega ROH või [[karboksüülhapped|karboksüülhapetega]] RCOOH tugevate [[prootonhape]]te toimel on reeglina saadud komplitseeritud produktide segud. Kõrgemad (oligomeersed) produktid moodustuvad kolmel võimalikul teel: a) kergesti polümeriseeruvate terminaalse [[Konjugeerunud sidemed|konjugeeritud]] kaksiksidemega monomeeride (näiteks isopreen) korral toimub reaktsiooniahela kasv, b) kui lähteühenditest, näiteks allüülsed kloriidid või 1,3-dieenid, tulenevad esmase adukti molekulis vastavalt aktiivsed kaksiksidemed (''gem''-dimetüül) või aktiivsed C=C sidemed, siis need astuvad järjestikuse liitumise reaktsioonidesse, c) lähteühendi homoliitumine dimerisatsioon), d) eelnimetatud võimalused koos paralleelselt (vt [[Isoalkeen|isoalkeenid]] ''versus'' [[isopreen]]  [[Konversioon (keemia)|konversioon]]). :1. Mayr H., Striepe W. Scope and Limitations of Aliphatic Friedel-Crafts Alkylations. Lewis Acid Catalyzed Addition Reactions of Alkyl Chlorides to Carbon-Carbon Double Bonds. ''J. Org. Chem.'' 1983, 48 (8), 1159–1165. :2. von der Brüggen U., Lammers R., Mayr H. Relative Reactivities of Acetals and Orthoesters in Lewis Acid Catalyzed Reactions with Vinyl Ethers. A Systematic Investigation of the Synthetic potential of Acetals and Orthoesters in Electrophilic Alkoxyalkylations of Enol Ethers. ''J. Org. Chem.'' 1988, 53 (13), 2920–2925. :3. А. А. Петров, Μ. Л. Генусов. Ионная теломеризация. Изд. Химия, Ленинград, 1968, 295 сс. ===Piirjuhud=== * Ka katioonse polümerisatsiooni korral on kasutatud reaktsioonivõimelist lisandit R-Y, kuid väga väikeses (katalüütilises) kontsentratsioonis, selleks et saada polümeeri molekulile soovitud funktsionaliseeritud algus- ja lõpprühmad. * Saksa koolkonna huviväljas oli reeglina lai spekter aktiivseid kloriide või [[atsetaalid|atsetaale]], seega piirkond, kus moodustuvad põhiliselt madalamad (n=1) produktid. Sellest tulenevalt kasutavad nad termineid "[[alifaatsed ühendid|alifaatne]] [[Friedeli-Craftsi alküülimine]]" või "[[enooleeter|enooleetrite]] [[elektrofiilne liitumine|elektrofiilne]] alkoksü[[alküleerimine]]". Vene ja Jaapani koolkonnad kasutasid üldisemat terminit "telomerisatsioon". *[[Friedeli-Craftsi alküülimine]] on protsess, milles [[happed|happelise]] [[katalüsaator]]i osalusel viiakse [[substraat (keemia)|substraadi]] [[aromaatsed ühendid|aromaatsesse tuuma]] [[vesinik]]u [[aatom]]i asemele [[alküülrühm]]. Realiseerub see [[Elektrofiilne aromaatne asendusreaktsioon|elektrofiilse aromaatse asendusreaktsiooni]] mehhanismiga, katioonne intermediaat deprotoneerub ja moodustuvad asendusproduktid. [[Pilt:Isoprene.svg|150px|thumb|[[Isopreen]]]] === Katioonsest telomerisatsioonist Eestis === {{Vaata|Terpenoidid}} Katioonse telomerisatsiooni protsesside uurimine ja rakenduste väljatöötamine sai Eestis alguse 1960. aastal, kui ENSV TA [[Keemia Instituut]]i asus tööle [[Koit Lääts]], kes oli selle valdkonnaga tegelenud [[Leningrad]]is. Tema esitatud [[terpenoid]]sete produktide sünteesiskeemi aluseks oli odav [[nafta]]saadus [[isopreen]]. Sünteesi võtmeprotsessiks oli [[isopreen]]i ja tema [[prenüülkloriid|hüdrokloriidide]] telomerisatsioon [[katalüsaator]]i [[Tina(IV)kloriid|SnCl₄]] juuresolekul. Reaktsiooni tulemusel moodustub ühinemisproduktide komplitseeritud segu [[isomeer]]setest C₁₀-, C₁₅-, C₂₀- jne kloriididest (seega n = 1, 2, 3, jne). Üheetapilises telomerisatsiooni protsessis soovitud lõpp-produktide saamise lihtsustatud skeem (isomeerseid produkte näitamata, aga neid on mitmeid) võiks olla järgmine: СН₂=С(СН₃)–СН=СН₂ + CH₃–С(СН₃)=СН–СH₂–Cl → СН₃–С(СН₃)=СН–СH₂[–CH₂–С(СН₃)=СН–СH₂]_n–Cl, kus n = 1, 2, 3, jne See on ülikeerukas protsess. Mõlemad lähteühendid ja produktid sisaldavad [[reaktsioonivõime]]lisi C=C [[kaksikside]]meid ja ka [[allüülsed ühendid|allüülseid]] C-Cl sidemeid, mistõttu on oluline lõpetada protsess madalal [[Konversioon (keemia)|konversioon]]iastmel ja eesmärkühendite [[saagis]]ed on väikesed. Reageerimata lähteaineid on võimalik regenereerida ja uuesti kasutada. Edasi laiendati K. Läätse juhitud sektoris lähteühendite skaalat. [[Monomeer]]idena kasutati erinevaid 1,3-[[dieen]]e, [[alkeen]]e ja [[stüreen]]e. Aktiivse C-Cl sidemega ühenditena kasutati erinevaid [[allüülsed ühendid|allüülseid]] kloriide (RMeC=CRCHR-Cl) või [[alkoksüklorometaanid|alkoksüklorometaane]] (ROCH₂–Cl). Katalüsaatoriteks olid [[Lewis'i hape|Lewisi happed]], enamasti [[Tsinkkloriid|ZnCl₂]] või [[Tina(IV)kloriid|SnCl₄]]. Välja selgitati katioonse telomerisatsiooni üldised seaduspärasused. Madalamatest telomerisatsiooniproduktidest sünteesiti edasi väärtuslikke [[lõhnaaine]]id ja [[taimekaitsevahend]]eid. Selleks konverteeriti esmased [[pimaarne süsinikuaatom|primaarsed]] allüülsed kloriidid [[selektiivne reaktsioon|selektiivselt]] soovitud hapnik[[derivaat]]ideks kasutades modifitseeritud [[Sommelet' reaktsioon]]i [[N,N-dimetüülaniliin|''N'',''N''-dimetüülaniliin]]iga. Telomerisatsiooni produktide baasil töötati välja tootmistehnoloogiad mitmetele väärtuslikele [[terpenoid]]setele produktidele või nende [[analoogühend]]itele, mida ka väikeses mastaabis või katsepartiidena toodeti [[TA Tehniline Katsebaas|TA Tehnilises Katsebaasis]]. Need tööd lõppesid 1992. aastal seoses [[Keemia Instituut|Keemia Instituudi]] orgaanilise sünteesi sektori tegevuse lõpetamisega. ==Vaata ka== * [[Terpenoidid]] * [[Isopreen]] * [[Polümerisatsioon]] * [[Ahelpolümerisatsioon]] * [[Oligomerisatsioon]] * [[Elektrofiilne liitumine]] * [[Karbokatioonid]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * К.В. Лээтс, А.К. Шумейко, А.А. Розеноер, Н.В. Кудряшева, А.И. Пилявская. Новый синтез цитраля из изопрена. – Ж. Общей Химии 1957, 27, 1510–1512. * К.В. Лээтс. Синтез терпеновых производных из изопрена методом теломеризации. – Изв. АН ЭССР. Хим. Геол. 1968, 17(4), 355–360. * К.В. Лээтс, Т.А. Каал, И.А. Калья, И.Б. Кудрявцев, Э.А. Мукс, М.А.Тали, С.Э. Тенг. К изучению ионно-каталитической теломеризации. 5. Определение изомерного состава фракции С10 теломера изопрена. – Ж. Орг. Химии 1974, 10(2), 159–161. * А.Ю. Эрм, К.Э. Сийрде, Т.И. Пехк, К.В. Лээтс. К изучению ионно-каталитической теломеризации. 7. О составе синтетического цитраля. – Ж. Орг. Химии 1979, 15(8), 1593. * К.Э. Сийрде, А.Ю. Эрм, Э.А. Мукс, Т.К. Вялимяэ, Л.Л. Крумм, К.В. Лээтс. К изучению ионно-каталитической теломеризации. 24. О составе сесквитерпеновых хлоридов–диаддуктов изопрена с его монодигидрохлоридами. – Ж. Орг. Химии 1987, 23(5), 922–926. * M. Schmidt, T. Kaal, L. Bitter, L. Tammeraid, I. Kirjanen, K. Lääts. Cationic Telomerization of 2-Methyl-1,3-butadiene with Isoprpoxymethyl Chloride. A Model of Kinetics. – Proc. Estonian Acad. Sci. Chem. 1990, 39(2), 78–83. * E. Muks. Pathways to the Higher Products in Lewis Acid Catalysed Additions of Allylic Chlorides to Isoalkenes and Isoprene. – J. Chem. Research (S) 1995, 496–497. ==Välislingid== * [http://www.chem.ttu.ee/files/yk/KI_OSS_4.pdf Terpenoidide süntees TA Keemia Instituudis] [[Kategooria:Orgaaniline keemia]] [[Kategooria:Keemilised reaktsioonid]] d3ozhoilljjg4zpie3hq424lrw9q1c4 7214025 7214020 2026-08-14T09:49:08Z Elvimu 227012 /* Katioonne telomerisatsioon */ 7214025 wikitext text/x-wiki '''Telomerisatsioon''' on keemiline [[ahelreaktsioon]], mille tulemusena moodustub segu erineva liitumisastmega produktidest, milles mitme [[monomeer]]i (M) [[molekul]]i kohta ühineb reeglina üks [[ahela kasv|reaktsiooniahela kasvu]] piiramiseks lisatud komponendi (A-B) molekul. A-B + n M → A-M_n-B, kus n = 1, 2, 3 ... 10 ... Telomerisatsiooni eristab [[polümerisatsioon]]ist just ühendi A-B lisamine, mis etendab [[ahela ülekanne|reaktsiooniahela ülekandja]] (''transfer'') rolli, põhjustades madala [[polümerisatsiooniaste|polümerisatsiooniastmega]] produktide tekke, ning annab produktidele "algus-" ja "lõpprühma". Monomeeri M on nimetatud ka taksogeeniks ja teist komponenti A-B telogeeniks ning produkti telomeeriks. Tavaliselt toimub telomerisatsioon [[katalüsaator]]i toimel. [[Reaktsiooni mehhanism]]i järgi on need protsessid analoogsed [[polümerisatsioon]]iprotsessidega. Telomerisatsioon võib realiseeruda [[karbokatioon|katioonsete]], [[karbanioon|anioonsete]] või [[vaba radikaal|radikaalsete]] aktiivsete [[intermediaat]]ide vahendusel andes [[ahela kasv]]u (''chain-growth'') analoogselt [[ahelpolümerisatsioon]]iga; teatud juhtudel võib esineda [[astmeline polümerisatsioon|astmeline]] (''step-wise'') protsess. Telomerisatsiooni piirjuhud oleksid lihtne 1:1 liitumine (n = 1) väga [[reaktsioonivõime]]lise A-B korral ja polümerisatsioon (n = ... 1000 ... 10000 ...) väga vähe aktiivse A-B korral. Telomerisatsiooni protsessi kasutamine [[keemiline süntees|keemilises sünteesis]] on tihti komplitseeritud erineva liitumisastmega (n = 1, 2, 3 ...) produktide segu moodustumise tõttu. Lisaks, kui produktid sisaldavad reaktsioonivõimelisi keemilisi sidemeid (rühmi), siis lisandub [[ahela kasv]]ule veel [[konsekutiivsed reaktsioonid|teisene liitumine]]. Väiksema reaktsioonivõimega lähteühendite korral on võimalikud reaktsiooni [[intermediaat|intermediaadi]] struktuurist tulenevad [[kõrvalreaktsioon]]id. Siiski paljudel juhtudel on reaktsioonitingimuste valikuga võimalik saavutada 1:1 (või ka 1:2) liitumisproduktide head [[saagis]]ed üheetapilises telomerisatsiooniprotsessis. Kõige rohkem on uuritud ja paljudel juhtudel ka rakendust leidnud [[alifaatsed ühendid|alifaatsete]] [[küllastunud ja küllastumata ühendid|küllastumata]] ühendite ([[monomeer]]ide) katioonne telomerisatsioon [[orgaanilised ühendid|orgaaniliste kloriididega]]. == Katioonne telomerisatsioon == [[Alkeen]]ide ja [[alküün]]ide reaktsioon mitmesuguste orgaaniliste ühenditega, millel on polaarne C–Y σ-side (R–Y on [[haliidid|halogeniid]], [[atsetaalid|atsetaal]] jm) [[Lewisi hape|Lewisi happe]] (BF₃, AlCl₃, ZnCl₂ jt) kui [[katalüsaator]]i juuresolekul kulgeb katioonse mehhanismi järgi, analoogselt [[katioonne polümerisatsioon|katioonse polümerisatsiooniga]]. :R–Y + BF₃ → R⁺ + YBF₃^- ([[initsieerimisreaktsioon|initsieerimine]]) :R⁺ + n C=CR^’ → R–(C–CR^’)_n⁺ ([[ahela kasv]]) :R–(C–CR^’)_n⁺ + R–Y → R–(C–CR^’) _nY + R⁺ ([[ahela ülekanne]]) :R–(C–CR^’)_n⁺ + YBF₃^- → R–(C–CR^’) _nY + BF₃ ([[ahela lõpetamine]]) ::kus n = 1, 2, 3, ... Järelikult RY on SN₁ reaktsioonivõimeline ühend ja alkeenina tulevad arvesse aktiivset konjugeeritud kaksiksidet sisaldavad ühendid. Väheaktiivsete lähteühendite korral prevaleerivad erinevad kõrvalreaktsioonid. Liitumine toimub [[regioselektiivsus|regioselektiivselt]] rangelt vastavuses [[Markovnikovi reegel|Markovnikovi reegliga]]. Madalamate produktide saamiseks on määrava tähtsusega lähteühendite keemiline ehitus, täpsemini moodustuvate [[karbokatioon]]ide R⁺ ja R–(C–CR^’)_n⁺ suhteline stabiilsus, seega [[konjugatsioon]] ja [[hüperkonjugatsioon]] naaberrühmadega. Produktide edasist reaktsiooni astumist saab maha suruda lähteainete moolsuhte muutmise ja [[konversiooni aste|konversiooniastme]] vähendamise teel. Ka [[Lewise hape|Lewise happe]] olemus võib olla olulise tähtsusega. Kõige rohkem on rakendust leidnud orgaaniliste kloriidide (RCl) telomerisatsioon [[alkeenid]]e, [[stüreenid]]e, [[dieenid]]e jt monomeeridega. Häid tulemusi saadakse aktiivsete kloriididega nagu AlkOCH₂Cl, ArCH₂Cl, ArCH=CHCH₂Cl, MeCH=CHCHMeCl jmt. Madalamad (n=1) produktid moodustuvad kui lähtekloriid RCl dissotsieerub ([[ionisatsioon|ioniseerub]]) kiiremini kui tekkivad produktid. Vastupidisel juhul saadakse kõrgemad ([[oligomeer]]sed) produktid. Näiteks [[alkoksüklorometaanid]]e reaktsioon [[isopreen]]iga (katalüsaator ZnCl₂) annab 80–85 % 1,2- ja 1,4-liitumisprodukte: AlkOCH₂Cl + CH₂=CMe-CH=CH₂ → AlkOCH₂CH₂CMe=CHCH₂Cl + AlkOCH₂CH₂C(Me)ClCH=CH₂ Madalama aktiivsusega RCl korral nagu [[tertsiaarne süsinikuaatom|tertsiaalsed kloriidid]], [[allüülkloriid]], [[atsüülkloriid]] jmt korral saadakse reeglina [[isomeer]]sete ja/või [[oligomeer]]sete produktide segu. Mitteaktiivsed on näiteks ClCH₂CH₂Cl, CHCl₃ jmt, mida saab kasutada [[solvent|solvendina]]. Paljudel juhtudel on soovitud süsinikskeleti sünteesis osutunud viljakaks [[vinüüleetrid|vinüüleetrite]] CH₂=CHOR reaktsioon [[atsetaalid]]ega (R^’O)₂CHR^" või [[ortoestrid|ortoestritega]] CH(OR)₃ katalüsaatori ZnCl₂ või BF₃ juuresolekul. Küllastumata ühendite reaktsioonil [[alkoholid]]ega ROH või [[karboksüülhapped|karboksüülhapetega]] RCOOH tugevate [[prootonhape]]te toimel on reeglina saadud komplitseeritud produktide segud. Kõrgemad (oligomeersed) produktid moodustuvad kolmel võimalikul teel: a) kergesti polümeriseeruvate terminaalse [[Konjugeerunud sidemed|konjugeeritud]] kaksiksidemega monomeeride (näiteks isopreen) korral toimub reaktsiooni[[ahela kasv]], b) kui lähteühenditest, näiteks [[Allüülsed ühendid|allüülsed kloriidid]] või [[1,3-dieenid]], tulenevad esmase adukti molekulis vastavalt aktiivsed kaksiksidemed ([[Asendusrühm|''gem''-dimetüül]]) või aktiivsed C-Cl sidemed, siis need astuvad [[Konsekutiivsed reaktsioonid|järjestikuse liitumise]] reaktsioonidesse, c) lähteühendi homoliitumine dimerisatsioon), d) eelnimetatud võimalused koos paralleelselt (vt [[Isoalkeen|isoalkeenid]] ''versus'' [[isopreen]]  [[Konversioon (keemia)|konversioon]]). :1. Mayr H., Striepe W. Scope and Limitations of Aliphatic Friedel-Crafts Alkylations. Lewis Acid Catalyzed Addition Reactions of Alkyl Chlorides to Carbon-Carbon Double Bonds. ''J. Org. Chem.'' 1983, 48 (8), 1159–1165. :2. von der Brüggen U., Lammers R., Mayr H. Relative Reactivities of Acetals and Orthoesters in Lewis Acid Catalyzed Reactions with Vinyl Ethers. A Systematic Investigation of the Synthetic potential of Acetals and Orthoesters in Electrophilic Alkoxyalkylations of Enol Ethers. ''J. Org. Chem.'' 1988, 53 (13), 2920–2925. :3. А. А. Петров, Μ. Л. Генусов. Ионная теломеризация. Изд. Химия, Ленинград, 1968, 295 сс. ===Piirjuhud=== * Ka katioonse polümerisatsiooni korral on kasutatud reaktsioonivõimelist lisandit R-Y, kuid väga väikeses (katalüütilises) kontsentratsioonis, selleks et saada polümeeri molekulile soovitud funktsionaliseeritud algus- ja lõpprühmad. * Saksa koolkonna huviväljas oli reeglina lai spekter aktiivseid kloriide või [[atsetaalid|atsetaale]], seega piirkond, kus moodustuvad põhiliselt madalamad (n=1) produktid. Sellest tulenevalt kasutavad nad termineid "[[alifaatsed ühendid|alifaatne]] [[Friedeli-Craftsi alküülimine]]" või "[[enooleeter|enooleetrite]] [[elektrofiilne liitumine|elektrofiilne]] alkoksü[[alküleerimine]]". Vene ja Jaapani koolkonnad kasutasid üldisemat terminit "telomerisatsioon". *[[Friedeli-Craftsi alküülimine]] on protsess, milles [[happed|happelise]] [[katalüsaator]]i osalusel viiakse [[substraat (keemia)|substraadi]] [[aromaatsed ühendid|aromaatsesse tuuma]] [[vesinik]]u [[aatom]]i asemele [[alküülrühm]]. Realiseerub see [[Elektrofiilne aromaatne asendusreaktsioon|elektrofiilse aromaatse asendusreaktsiooni]] mehhanismiga, katioonne intermediaat deprotoneerub ja moodustuvad asendusproduktid. [[Pilt:Isoprene.svg|150px|thumb|[[Isopreen]]]] === Katioonsest telomerisatsioonist Eestis === {{Vaata|Terpenoidid}} Katioonse telomerisatsiooni protsesside uurimine ja rakenduste väljatöötamine sai Eestis alguse 1960. aastal, kui ENSV TA [[Keemia Instituut]]i asus tööle [[Koit Lääts]], kes oli selle valdkonnaga tegelenud [[Leningrad]]is. Tema esitatud [[terpenoid]]sete produktide sünteesiskeemi aluseks oli odav [[nafta]]saadus [[isopreen]]. Sünteesi võtmeprotsessiks oli [[isopreen]]i ja tema [[prenüülkloriid|hüdrokloriidide]] telomerisatsioon [[katalüsaator]]i [[Tina(IV)kloriid|SnCl₄]] juuresolekul. Reaktsiooni tulemusel moodustub ühinemisproduktide komplitseeritud segu [[isomeer]]setest C₁₀-, C₁₅-, C₂₀- jne kloriididest (seega n = 1, 2, 3, jne). Üheetapilises telomerisatsiooni protsessis soovitud lõpp-produktide saamise lihtsustatud skeem (isomeerseid produkte näitamata, aga neid on mitmeid) võiks olla järgmine: СН₂=С(СН₃)–СН=СН₂ + CH₃–С(СН₃)=СН–СH₂–Cl → СН₃–С(СН₃)=СН–СH₂[–CH₂–С(СН₃)=СН–СH₂]_n–Cl, kus n = 1, 2, 3, jne See on ülikeerukas protsess. Mõlemad lähteühendid ja produktid sisaldavad [[reaktsioonivõime]]lisi C=C [[kaksikside]]meid ja ka [[allüülsed ühendid|allüülseid]] C-Cl sidemeid, mistõttu on oluline lõpetada protsess madalal [[Konversioon (keemia)|konversioon]]iastmel ja eesmärkühendite [[saagis]]ed on väikesed. Reageerimata lähteaineid on võimalik regenereerida ja uuesti kasutada. Edasi laiendati K. Läätse juhitud sektoris lähteühendite skaalat. [[Monomeer]]idena kasutati erinevaid 1,3-[[dieen]]e, [[alkeen]]e ja [[stüreen]]e. Aktiivse C-Cl sidemega ühenditena kasutati erinevaid [[allüülsed ühendid|allüülseid]] kloriide (RMeC=CRCHR-Cl) või [[alkoksüklorometaanid|alkoksüklorometaane]] (ROCH₂–Cl). Katalüsaatoriteks olid [[Lewis'i hape|Lewisi happed]], enamasti [[Tsinkkloriid|ZnCl₂]] või [[Tina(IV)kloriid|SnCl₄]]. Välja selgitati katioonse telomerisatsiooni üldised seaduspärasused. Madalamatest telomerisatsiooniproduktidest sünteesiti edasi väärtuslikke [[lõhnaaine]]id ja [[taimekaitsevahend]]eid. Selleks konverteeriti esmased [[pimaarne süsinikuaatom|primaarsed]] allüülsed kloriidid [[selektiivne reaktsioon|selektiivselt]] soovitud hapnik[[derivaat]]ideks kasutades modifitseeritud [[Sommelet' reaktsioon]]i [[N,N-dimetüülaniliin|''N'',''N''-dimetüülaniliin]]iga. Telomerisatsiooni produktide baasil töötati välja tootmistehnoloogiad mitmetele väärtuslikele [[terpenoid]]setele produktidele või nende [[analoogühend]]itele, mida ka väikeses mastaabis või katsepartiidena toodeti [[TA Tehniline Katsebaas|TA Tehnilises Katsebaasis]]. Need tööd lõppesid 1992. aastal seoses [[Keemia Instituut|Keemia Instituudi]] orgaanilise sünteesi sektori tegevuse lõpetamisega. ==Vaata ka== * [[Terpenoidid]] * [[Isopreen]] * [[Polümerisatsioon]] * [[Ahelpolümerisatsioon]] * [[Oligomerisatsioon]] * [[Elektrofiilne liitumine]] * [[Karbokatioonid]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * К.В. Лээтс, А.К. Шумейко, А.А. Розеноер, Н.В. Кудряшева, А.И. Пилявская. Новый синтез цитраля из изопрена. – Ж. Общей Химии 1957, 27, 1510–1512. * К.В. Лээтс. Синтез терпеновых производных из изопрена методом теломеризации. – Изв. АН ЭССР. Хим. Геол. 1968, 17(4), 355–360. * К.В. Лээтс, Т.А. Каал, И.А. Калья, И.Б. Кудрявцев, Э.А. Мукс, М.А.Тали, С.Э. Тенг. К изучению ионно-каталитической теломеризации. 5. Определение изомерного состава фракции С10 теломера изопрена. – Ж. Орг. Химии 1974, 10(2), 159–161. * А.Ю. Эрм, К.Э. Сийрде, Т.И. Пехк, К.В. Лээтс. К изучению ионно-каталитической теломеризации. 7. О составе синтетического цитраля. – Ж. Орг. Химии 1979, 15(8), 1593. * К.Э. Сийрде, А.Ю. Эрм, Э.А. Мукс, Т.К. Вялимяэ, Л.Л. Крумм, К.В. Лээтс. К изучению ионно-каталитической теломеризации. 24. О составе сесквитерпеновых хлоридов–диаддуктов изопрена с его монодигидрохлоридами. – Ж. Орг. Химии 1987, 23(5), 922–926. * M. Schmidt, T. Kaal, L. Bitter, L. Tammeraid, I. Kirjanen, K. Lääts. Cationic Telomerization of 2-Methyl-1,3-butadiene with Isoprpoxymethyl Chloride. A Model of Kinetics. – Proc. Estonian Acad. Sci. Chem. 1990, 39(2), 78–83. * E. Muks. Pathways to the Higher Products in Lewis Acid Catalysed Additions of Allylic Chlorides to Isoalkenes and Isoprene. – J. Chem. Research (S) 1995, 496–497. ==Välislingid== * [http://www.chem.ttu.ee/files/yk/KI_OSS_4.pdf Terpenoidide süntees TA Keemia Instituudis] [[Kategooria:Orgaaniline keemia]] [[Kategooria:Keemilised reaktsioonid]] rxvx4nqia1mcmsekardt2zf83sfk0ao 7214026 7214025 2026-08-14T09:52:03Z Elvimu 227012 /* Katioonne telomerisatsioon */ 7214026 wikitext text/x-wiki '''Telomerisatsioon''' on keemiline [[ahelreaktsioon]], mille tulemusena moodustub segu erineva liitumisastmega produktidest, milles mitme [[monomeer]]i (M) [[molekul]]i kohta ühineb reeglina üks [[ahela kasv|reaktsiooniahela kasvu]] piiramiseks lisatud komponendi (A-B) molekul. A-B + n M → A-M_n-B, kus n = 1, 2, 3 ... 10 ... Telomerisatsiooni eristab [[polümerisatsioon]]ist just ühendi A-B lisamine, mis etendab [[ahela ülekanne|reaktsiooniahela ülekandja]] (''transfer'') rolli, põhjustades madala [[polümerisatsiooniaste|polümerisatsiooniastmega]] produktide tekke, ning annab produktidele "algus-" ja "lõpprühma". Monomeeri M on nimetatud ka taksogeeniks ja teist komponenti A-B telogeeniks ning produkti telomeeriks. Tavaliselt toimub telomerisatsioon [[katalüsaator]]i toimel. [[Reaktsiooni mehhanism]]i järgi on need protsessid analoogsed [[polümerisatsioon]]iprotsessidega. Telomerisatsioon võib realiseeruda [[karbokatioon|katioonsete]], [[karbanioon|anioonsete]] või [[vaba radikaal|radikaalsete]] aktiivsete [[intermediaat]]ide vahendusel andes [[ahela kasv]]u (''chain-growth'') analoogselt [[ahelpolümerisatsioon]]iga; teatud juhtudel võib esineda [[astmeline polümerisatsioon|astmeline]] (''step-wise'') protsess. Telomerisatsiooni piirjuhud oleksid lihtne 1:1 liitumine (n = 1) väga [[reaktsioonivõime]]lise A-B korral ja polümerisatsioon (n = ... 1000 ... 10000 ...) väga vähe aktiivse A-B korral. Telomerisatsiooni protsessi kasutamine [[keemiline süntees|keemilises sünteesis]] on tihti komplitseeritud erineva liitumisastmega (n = 1, 2, 3 ...) produktide segu moodustumise tõttu. Lisaks, kui produktid sisaldavad reaktsioonivõimelisi keemilisi sidemeid (rühmi), siis lisandub [[ahela kasv]]ule veel [[konsekutiivsed reaktsioonid|teisene liitumine]]. Väiksema reaktsioonivõimega lähteühendite korral on võimalikud reaktsiooni [[intermediaat|intermediaadi]] struktuurist tulenevad [[kõrvalreaktsioon]]id. Siiski paljudel juhtudel on reaktsioonitingimuste valikuga võimalik saavutada 1:1 (või ka 1:2) liitumisproduktide head [[saagis]]ed üheetapilises telomerisatsiooniprotsessis. Kõige rohkem on uuritud ja paljudel juhtudel ka rakendust leidnud [[alifaatsed ühendid|alifaatsete]] [[küllastunud ja küllastumata ühendid|küllastumata]] ühendite ([[monomeer]]ide) katioonne telomerisatsioon [[orgaanilised ühendid|orgaaniliste kloriididega]]. == Katioonne telomerisatsioon == [[Alkeen]]ide ja [[alküün]]ide reaktsioon mitmesuguste orgaaniliste ühenditega, millel on polaarne C–Y σ-side (R–Y on [[haliidid|halogeniid]], [[atsetaalid|atsetaal]] jm) [[Lewisi hape|Lewisi happe]] (BF₃, AlCl₃, ZnCl₂ jt) kui [[katalüsaator]]i juuresolekul kulgeb katioonse mehhanismi järgi, analoogselt [[katioonne polümerisatsioon|katioonse polümerisatsiooniga]]. :R–Y + BF₃ → R⁺ + YBF₃^- ([[initsieerimisreaktsioon|initsieerimine]]) :R⁺ + n C=CR^’ → R–(C–CR^’)_n⁺ ([[ahela kasv]]) :R–(C–CR^’)_n⁺ + R–Y → R–(C–CR^’) _nY + R⁺ ([[ahela ülekanne]]) :R–(C–CR^’)_n⁺ + YBF₃^- → R–(C–CR^’) _nY + BF₃ ([[ahela lõpetamine]]) ::kus n = 1, 2, 3, ... Järelikult RY on SN₁ reaktsioonivõimeline ühend ja alkeenina tulevad arvesse aktiivset konjugeeritud kaksiksidet sisaldavad ühendid. Väheaktiivsete lähteühendite korral prevaleerivad erinevad kõrvalreaktsioonid. Liitumine toimub [[regioselektiivsus|regioselektiivselt]] rangelt vastavuses [[Markovnikovi reegel|Markovnikovi reegliga]]. Madalamate produktide saamiseks on määrava tähtsusega lähteühendite keemiline ehitus, täpsemini moodustuvate [[karbokatioon]]ide R⁺ ja R–(C–CR^’)_n⁺ suhteline stabiilsus, seega [[konjugatsioon]] ja [[hüperkonjugatsioon]] naaberrühmadega. Produktide edasist reaktsiooni astumist saab maha suruda lähteainete moolsuhte muutmise ja [[konversiooni aste|konversiooniastme]] vähendamise teel. Ka [[Lewise hape|Lewise happe]] olemus võib olla olulise tähtsusega. Kõige rohkem on rakendust leidnud orgaaniliste kloriidide (RCl) telomerisatsioon [[alkeenid]]e, [[stüreenid]]e, [[dieenid]]e jt monomeeridega. Häid tulemusi saadakse aktiivsete kloriididega nagu AlkOCH₂Cl, ArCH₂Cl, ArCH=CHCH₂Cl, MeCH=CHCHMeCl jmt. Madalamad (n=1) produktid moodustuvad kui lähtekloriid RCl dissotsieerub ([[ionisatsioon|ioniseerub]]) kiiremini kui tekkivad produktid. Vastupidisel juhul saadakse kõrgemad ([[oligomeer]]sed) produktid. Näiteks [[alkoksüklorometaanid]]e reaktsioon [[isopreen]]iga (katalüsaator ZnCl₂) annab 80–85 % 1,2- ja 1,4-liitumisprodukte: AlkOCH₂Cl + CH₂=CMe-CH=CH₂ → AlkOCH₂CH₂CMe=CHCH₂Cl + AlkOCH₂CH₂C(Me)ClCH=CH₂ Madalama aktiivsusega RCl korral nagu [[tertsiaarne süsinikuaatom|tertsiaalsed kloriidid]], [[allüülkloriid]], [[atsüülkloriid]] jmt korral saadakse reeglina [[isomeer]]sete ja/või [[oligomeer]]sete produktide segu. Mitteaktiivsed on näiteks ClCH₂CH₂Cl, CHCl₃ jmt, mida saab kasutada [[solvent|solvendina]]. Paljudel juhtudel on soovitud süsinikskeleti sünteesis osutunud viljakaks [[vinüüleetrid|vinüüleetrite]] CH₂=CHOR reaktsioon [[atsetaalid]]ega (R^’O)₂CHR^" või [[ortoestrid|ortoestritega]] CH(OR)₃ katalüsaatori ZnCl₂ või BF₃ juuresolekul. Küllastumata ühendite reaktsioonil [[alkoholid]]ega ROH või [[karboksüülhapped|karboksüülhapetega]] RCOOH tugevate [[prootonhape]]te toimel on reeglina saadud komplitseeritud produktide segud. Kõrgemad (oligomeersed) produktid moodustuvad kolmel võimalikul teel: a) kergesti polümeriseeruvate terminaalse [[Konjugeerunud sidemed|konjugeeritud]] kaksiksidemega monomeeride (näiteks isopreen) korral toimub reaktsiooni[[ahela kasv]], b) kui lähteühenditest, näiteks [[Allüülsed ühendid|allüülsed kloriidid]] või [[1,3-dieenid]], tulenevad esmase adukti molekulis vastavalt aktiivsed kaksiksidemed ([[Asendusrühm|''gem''-dimetüül]]) või aktiivsed C-Cl sidemed, siis need astuvad [[Konsekutiivsed reaktsioonid|järjestikuse liitumise]] reaktsioonidesse, c) lähteühendi homoliitumine dimerisatsioon), d) eelnimetatud võimalused koos paralleelselt (vt [[Isoalkeen|isoalkeenid]] ''versus'' [[isopreen]]  [[Konversioon (keemia)|konversioon]]). :1. Mayr H., Striepe W. Scope and Limitations of Aliphatic Friedel-Crafts Alkylations. Lewis Acid Catalyzed Addition Reactions of Alkyl Chlorides to Carbon-Carbon Double Bonds. ''J. Org. Chem.'' 1983, 48 (8), 1159–1165. :2. von der Brüggen U., Lammers R., Mayr H. Relative Reactivities of Acetals and Orthoesters in Lewis Acid Catalyzed Reactions with Vinyl Ethers. A Systematic Investigation of the Synthetic potential of Acetals and Orthoesters in Electrophilic Alkoxyalkylations of Enol Ethers. ''J. Org. Chem.'' 1988, 53 (13), 2920–2925. :3. E. Muks. Pathways to the Higher Products in Lewis Acid Catalysed Additions of Allylic Chlorides to Isoalkenes and Isoprene. – J. Chem. Research (S) 1995, 496–497. :4. А. А. Петров, Μ. Л. Генусов. Ионная теломеризация. Изд. Химия, Ленинград, 1968, 295 сс. ===Piirjuhud=== * Ka katioonse polümerisatsiooni korral on kasutatud reaktsioonivõimelist lisandit R-Y, kuid väga väikeses (katalüütilises) kontsentratsioonis, selleks et saada polümeeri molekulile soovitud funktsionaliseeritud algus- ja lõpprühmad. * Saksa koolkonna huviväljas oli reeglina lai spekter aktiivseid kloriide või [[atsetaalid|atsetaale]], seega piirkond, kus moodustuvad põhiliselt madalamad (n=1) produktid. Sellest tulenevalt kasutavad nad termineid "[[alifaatsed ühendid|alifaatne]] [[Friedeli-Craftsi alküülimine]]" või "[[enooleeter|enooleetrite]] [[elektrofiilne liitumine|elektrofiilne]] alkoksü[[alküleerimine]]". Vene ja Jaapani koolkonnad kasutasid üldisemat terminit "telomerisatsioon". *[[Friedeli-Craftsi alküülimine]] on protsess, milles [[happed|happelise]] [[katalüsaator]]i osalusel viiakse [[substraat (keemia)|substraadi]] [[aromaatsed ühendid|aromaatsesse tuuma]] [[vesinik]]u [[aatom]]i asemele [[alküülrühm]]. Realiseerub see [[Elektrofiilne aromaatne asendusreaktsioon|elektrofiilse aromaatse asendusreaktsiooni]] mehhanismiga, katioonne intermediaat deprotoneerub ja moodustuvad asendusproduktid. [[Pilt:Isoprene.svg|150px|thumb|[[Isopreen]]]] === Katioonsest telomerisatsioonist Eestis === {{Vaata|Terpenoidid}} Katioonse telomerisatsiooni protsesside uurimine ja rakenduste väljatöötamine sai Eestis alguse 1960. aastal, kui ENSV TA [[Keemia Instituut]]i asus tööle [[Koit Lääts]], kes oli selle valdkonnaga tegelenud [[Leningrad]]is. Tema esitatud [[terpenoid]]sete produktide sünteesiskeemi aluseks oli odav [[nafta]]saadus [[isopreen]]. Sünteesi võtmeprotsessiks oli [[isopreen]]i ja tema [[prenüülkloriid|hüdrokloriidide]] telomerisatsioon [[katalüsaator]]i [[Tina(IV)kloriid|SnCl₄]] juuresolekul. Reaktsiooni tulemusel moodustub ühinemisproduktide komplitseeritud segu [[isomeer]]setest C₁₀-, C₁₅-, C₂₀- jne kloriididest (seega n = 1, 2, 3, jne). Üheetapilises telomerisatsiooni protsessis soovitud lõpp-produktide saamise lihtsustatud skeem (isomeerseid produkte näitamata, aga neid on mitmeid) võiks olla järgmine: СН₂=С(СН₃)–СН=СН₂ + CH₃–С(СН₃)=СН–СH₂–Cl → СН₃–С(СН₃)=СН–СH₂[–CH₂–С(СН₃)=СН–СH₂]_n–Cl, kus n = 1, 2, 3, jne See on ülikeerukas protsess. Mõlemad lähteühendid ja produktid sisaldavad [[reaktsioonivõime]]lisi C=C [[kaksikside]]meid ja ka [[allüülsed ühendid|allüülseid]] C-Cl sidemeid, mistõttu on oluline lõpetada protsess madalal [[Konversioon (keemia)|konversioon]]iastmel ja eesmärkühendite [[saagis]]ed on väikesed. Reageerimata lähteaineid on võimalik regenereerida ja uuesti kasutada. Edasi laiendati K. Läätse juhitud sektoris lähteühendite skaalat. [[Monomeer]]idena kasutati erinevaid 1,3-[[dieen]]e, [[alkeen]]e ja [[stüreen]]e. Aktiivse C-Cl sidemega ühenditena kasutati erinevaid [[allüülsed ühendid|allüülseid]] kloriide (RMeC=CRCHR-Cl) või [[alkoksüklorometaanid|alkoksüklorometaane]] (ROCH₂–Cl). Katalüsaatoriteks olid [[Lewis'i hape|Lewisi happed]], enamasti [[Tsinkkloriid|ZnCl₂]] või [[Tina(IV)kloriid|SnCl₄]]. Välja selgitati katioonse telomerisatsiooni üldised seaduspärasused. Madalamatest telomerisatsiooniproduktidest sünteesiti edasi väärtuslikke [[lõhnaaine]]id ja [[taimekaitsevahend]]eid. Selleks konverteeriti esmased [[pimaarne süsinikuaatom|primaarsed]] allüülsed kloriidid [[selektiivne reaktsioon|selektiivselt]] soovitud hapnik[[derivaat]]ideks kasutades modifitseeritud [[Sommelet' reaktsioon]]i [[N,N-dimetüülaniliin|''N'',''N''-dimetüülaniliin]]iga. Telomerisatsiooni produktide baasil töötati välja tootmistehnoloogiad mitmetele väärtuslikele [[terpenoid]]setele produktidele või nende [[analoogühend]]itele, mida ka väikeses mastaabis või katsepartiidena toodeti [[TA Tehniline Katsebaas|TA Tehnilises Katsebaasis]]. Need tööd lõppesid 1992. aastal seoses [[Keemia Instituut|Keemia Instituudi]] orgaanilise sünteesi sektori tegevuse lõpetamisega. ==Vaata ka== * [[Terpenoidid]] * [[Isopreen]] * [[Polümerisatsioon]] * [[Ahelpolümerisatsioon]] * [[Oligomerisatsioon]] * [[Elektrofiilne liitumine]] * [[Karbokatioonid]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * К.В. Лээтс, А.К. Шумейко, А.А. Розеноер, Н.В. Кудряшева, А.И. Пилявская. Новый синтез цитраля из изопрена. – Ж. Общей Химии 1957, 27, 1510–1512. * К.В. Лээтс. Синтез терпеновых производных из изопрена методом теломеризации. – Изв. АН ЭССР. Хим. Геол. 1968, 17(4), 355–360. * К.В. Лээтс, Т.А. Каал, И.А. Калья, И.Б. Кудрявцев, Э.А. Мукс, М.А.Тали, С.Э. Тенг. К изучению ионно-каталитической теломеризации. 5. Определение изомерного состава фракции С10 теломера изопрена. – Ж. Орг. Химии 1974, 10(2), 159–161. * А.Ю. Эрм, К.Э. Сийрде, Т.И. Пехк, К.В. Лээтс. К изучению ионно-каталитической теломеризации. 7. О составе синтетического цитраля. – Ж. Орг. Химии 1979, 15(8), 1593. * К.Э. Сийрде, А.Ю. Эрм, Э.А. Мукс, Т.К. Вялимяэ, Л.Л. Крумм, К.В. Лээтс. К изучению ионно-каталитической теломеризации. 24. О составе сесквитерпеновых хлоридов–диаддуктов изопрена с его монодигидрохлоридами. – Ж. Орг. Химии 1987, 23(5), 922–926. * M. Schmidt, T. Kaal, L. Bitter, L. Tammeraid, I. Kirjanen, K. Lääts. Cationic Telomerization of 2-Methyl-1,3-butadiene with Isoprpoxymethyl Chloride. A Model of Kinetics. – Proc. Estonian Acad. Sci. Chem. 1990, 39(2), 78–83. * E. Muks. Pathways to the Higher Products in Lewis Acid Catalysed Additions of Allylic Chlorides to Isoalkenes and Isoprene. – J. Chem. Research (S) 1995, 496–497. ==Välislingid== * [http://www.chem.ttu.ee/files/yk/KI_OSS_4.pdf Terpenoidide süntees TA Keemia Instituudis] [[Kategooria:Orgaaniline keemia]] [[Kategooria:Keemilised reaktsioonid]] 27m5p8mocm95730zsem3vlr8gr50ohh 7214028 7214026 2026-08-14T09:54:49Z Elvimu 227012 /* Katioonne telomerisatsioon */ 7214028 wikitext text/x-wiki '''Telomerisatsioon''' on keemiline [[ahelreaktsioon]], mille tulemusena moodustub segu erineva liitumisastmega produktidest, milles mitme [[monomeer]]i (M) [[molekul]]i kohta ühineb reeglina üks [[ahela kasv|reaktsiooniahela kasvu]] piiramiseks lisatud komponendi (A-B) molekul. A-B + n M → A-M_n-B, kus n = 1, 2, 3 ... 10 ... Telomerisatsiooni eristab [[polümerisatsioon]]ist just ühendi A-B lisamine, mis etendab [[ahela ülekanne|reaktsiooniahela ülekandja]] (''transfer'') rolli, põhjustades madala [[polümerisatsiooniaste|polümerisatsiooniastmega]] produktide tekke, ning annab produktidele "algus-" ja "lõpprühma". Monomeeri M on nimetatud ka taksogeeniks ja teist komponenti A-B telogeeniks ning produkti telomeeriks. Tavaliselt toimub telomerisatsioon [[katalüsaator]]i toimel. [[Reaktsiooni mehhanism]]i järgi on need protsessid analoogsed [[polümerisatsioon]]iprotsessidega. Telomerisatsioon võib realiseeruda [[karbokatioon|katioonsete]], [[karbanioon|anioonsete]] või [[vaba radikaal|radikaalsete]] aktiivsete [[intermediaat]]ide vahendusel andes [[ahela kasv]]u (''chain-growth'') analoogselt [[ahelpolümerisatsioon]]iga; teatud juhtudel võib esineda [[astmeline polümerisatsioon|astmeline]] (''step-wise'') protsess. Telomerisatsiooni piirjuhud oleksid lihtne 1:1 liitumine (n = 1) väga [[reaktsioonivõime]]lise A-B korral ja polümerisatsioon (n = ... 1000 ... 10000 ...) väga vähe aktiivse A-B korral. Telomerisatsiooni protsessi kasutamine [[keemiline süntees|keemilises sünteesis]] on tihti komplitseeritud erineva liitumisastmega (n = 1, 2, 3 ...) produktide segu moodustumise tõttu. Lisaks, kui produktid sisaldavad reaktsioonivõimelisi keemilisi sidemeid (rühmi), siis lisandub [[ahela kasv]]ule veel [[konsekutiivsed reaktsioonid|teisene liitumine]]. Väiksema reaktsioonivõimega lähteühendite korral on võimalikud reaktsiooni [[intermediaat|intermediaadi]] struktuurist tulenevad [[kõrvalreaktsioon]]id. Siiski paljudel juhtudel on reaktsioonitingimuste valikuga võimalik saavutada 1:1 (või ka 1:2) liitumisproduktide head [[saagis]]ed üheetapilises telomerisatsiooniprotsessis. Kõige rohkem on uuritud ja paljudel juhtudel ka rakendust leidnud [[alifaatsed ühendid|alifaatsete]] [[küllastunud ja küllastumata ühendid|küllastumata]] ühendite ([[monomeer]]ide) katioonne telomerisatsioon [[orgaanilised ühendid|orgaaniliste kloriididega]]. == Katioonne telomerisatsioon == [[Alkeen]]ide ja [[alküün]]ide reaktsioon mitmesuguste orgaaniliste ühenditega, millel on polaarne C–Y σ-side (R–Y on [[haliidid|halogeniid]], [[atsetaalid|atsetaal]] jm) [[Lewisi hape|Lewisi happe]] (BF₃, AlCl₃, ZnCl₂ jt) kui [[katalüsaator]]i juuresolekul kulgeb katioonse mehhanismi järgi, analoogselt [[katioonne polümerisatsioon|katioonse polümerisatsiooniga]]. :R–Y + BF₃ → R⁺ + YBF₃^- ([[initsieerimisreaktsioon|initsieerimine]]) :R⁺ + n C=CR^’ → R–(C–CR^’)_n⁺ ([[ahela kasv]]) :R–(C–CR^’)_n⁺ + R–Y → R–(C–CR^’) _nY + R⁺ ([[ahela ülekanne]]) :R–(C–CR^’)_n⁺ + YBF₃^- → R–(C–CR^’) _nY + BF₃ ([[ahela lõpetamine]]) ::kus n = 1, 2, 3, ... Järelikult RY on SN₁ reaktsioonivõimeline ühend ja alkeenina tulevad arvesse aktiivset konjugeeritud kaksiksidet sisaldavad ühendid. Väheaktiivsete lähteühendite korral prevaleerivad erinevad kõrvalreaktsioonid. Liitumine toimub [[regioselektiivsus|regioselektiivselt]] rangelt vastavuses [[Markovnikovi reegel|Markovnikovi reegliga]]. Madalamate produktide saamiseks on määrava tähtsusega lähteühendite keemiline ehitus, täpsemini moodustuvate [[karbokatioon]]ide R⁺ ja R–(C–CR^’)_n⁺ suhteline stabiilsus, seega [[konjugatsioon]] ja [[hüperkonjugatsioon]] naaberrühmadega. Produktide edasist reaktsiooni astumist saab maha suruda lähteainete moolsuhte muutmise ja [[konversiooni aste|konversiooniastme]] vähendamise teel. Ka [[Lewise hape|Lewise happe]] olemus võib olla olulise tähtsusega. Kõige rohkem on rakendust leidnud orgaaniliste kloriidide (RCl) telomerisatsioon [[alkeenid]]e, [[stüreenid]]e, [[dieenid]]e jt monomeeridega. Häid tulemusi saadakse aktiivsete kloriididega nagu AlkOCH₂Cl, ArCH₂Cl, ArCH=CHCH₂Cl, MeCH=CHCHMeCl jmt. Madalamad (n=1) produktid moodustuvad kui lähtekloriid RCl dissotsieerub ([[ionisatsioon|ioniseerub]]) kiiremini kui tekkivad produktid. Vastupidisel juhul saadakse kõrgemad ([[oligomeer]]sed) produktid. Näiteks [[alkoksüklorometaanid]]e reaktsioon [[isopreen]]iga (katalüsaator ZnCl₂) annab 80–85 % 1,2- ja 1,4-liitumisprodukte: AlkOCH₂Cl + CH₂=CMe-CH=CH₂ → AlkOCH₂CH₂CMe=CHCH₂Cl + AlkOCH₂CH₂C(Me)ClCH=CH₂ Madalama aktiivsusega RCl korral nagu [[tertsiaarne süsinikuaatom|tertsiaalsed kloriidid]], [[allüülkloriid]], [[atsüülkloriid]] jmt korral saadakse reeglina [[isomeer]]sete ja/või [[oligomeer]]sete produktide segu. Mitteaktiivsed on näiteks ClCH₂CH₂Cl, CHCl₃ jmt, mida saab kasutada [[solvent|solvendina]]. Paljudel juhtudel on soovitud süsinikskeleti sünteesis osutunud viljakaks [[vinüüleetrid|vinüüleetrite]] CH₂=CHOR reaktsioon [[atsetaalid]]ega (R^’O)₂CHR^" või [[ortoestrid|ortoestritega]] CH(OR)₃ katalüsaatori ZnCl₂ või BF₃ juuresolekul. Küllastumata ühendite reaktsioonil [[alkoholid]]ega ROH või [[karboksüülhapped|karboksüülhapetega]] RCOOH tugevate [[prootonhape]]te toimel on reeglina saadud komplitseeritud produktide segud. Kõrgemad (oligomeersed) produktid moodustuvad kolmel võimalikul teel: a) kergesti polümeriseeruvate terminaalse [[Konjugeerunud sidemed|konjugeeritud]] kaksiksidemega monomeeride (näiteks isopreen) korral toimub reaktsiooni[[ahela kasv]], b) kui lähteühenditest, näiteks [[Allüülsed ühendid|allüülsed kloriidid]] või [[1,3-dieenid]], tulenevad esmase adukti molekulis vastavalt aktiivsed kaksiksidemed ([[Asendusrühm|''gem''-dimetüül]]) või aktiivsed C-Cl sidemed, siis need astuvad [[Konsekutiivsed reaktsioonid|järjestikuse liitumise]] reaktsioonidesse, c) lähteühendi homoliitumine dimerisatsioon), d) eelnimetatud võimalused koos paralleelselt (vt [[Isoalkeen|isoalkeenid]] ''versus'' [[isopreen]]  [[Konversioon (keemia)|konversioon]]). Võrreldes teiste monomeeridega ilmnevad isoalkeenid (Me₂C=CHR) erandlikku käitumist. Siin moodustub tertsiaarne katioonne [[intermediaat]], mille edasine liitumine isoalkeeniga (ahela kasv) on takistatud. Isoalkeenide ja isopreeni (2-metüül-1,3-butadieen) konjugeeritud kloroühenditega telomerisatsiooni konversioonigraafikud toovad välja nende alkeenide põhimõttelise erinevuse (vt isoalkeenid ''versus'' isopreen  konversioon). Isoalkeenid ei anna ahela kasvu reaktsiooni ja kõrge aktiivsusega RY korral on 1:1 aduktid (Ad_E) valdavad. Isopreeni kui kergesti polümeriseeruva monomeeri korral on konkureeriv ahela kasv telomerisatsiooni käigus vältimatu, isegi reaktsioonis klorometüülmetüüleetritega (ROCH₂Cl). 1:1 Adduktide saamiseks on mõningane optimeerimine võimalik lähteainete suhte ja konversiooniastme varieerimisega. :1. Mayr H., Striepe W. Scope and Limitations of Aliphatic Friedel-Crafts Alkylations. Lewis Acid Catalyzed Addition Reactions of Alkyl Chlorides to Carbon-Carbon Double Bonds. ''J. Org. Chem.'' 1983, 48 (8), 1159–1165. :2. von der Brüggen U., Lammers R., Mayr H. Relative Reactivities of Acetals and Orthoesters in Lewis Acid Catalyzed Reactions with Vinyl Ethers. A Systematic Investigation of the Synthetic potential of Acetals and Orthoesters in Electrophilic Alkoxyalkylations of Enol Ethers. ''J. Org. Chem.'' 1988, 53 (13), 2920–2925. :3. E. Muks. Pathways to the Higher Products in Lewis Acid Catalysed Additions of Allylic Chlorides to Isoalkenes and Isoprene. – J. Chem. Research (S) 1995, 496–497. :4. А. А. Петров, Μ. Л. Генусов. Ионная теломеризация. Изд. Химия, Ленинград, 1968, 295 сс. ===Piirjuhud=== * Ka katioonse polümerisatsiooni korral on kasutatud reaktsioonivõimelist lisandit R-Y, kuid väga väikeses (katalüütilises) kontsentratsioonis, selleks et saada polümeeri molekulile soovitud funktsionaliseeritud algus- ja lõpprühmad. * Saksa koolkonna huviväljas oli reeglina lai spekter aktiivseid kloriide või [[atsetaalid|atsetaale]], seega piirkond, kus moodustuvad põhiliselt madalamad (n=1) produktid. Sellest tulenevalt kasutavad nad termineid "[[alifaatsed ühendid|alifaatne]] [[Friedeli-Craftsi alküülimine]]" või "[[enooleeter|enooleetrite]] [[elektrofiilne liitumine|elektrofiilne]] alkoksü[[alküleerimine]]". Vene ja Jaapani koolkonnad kasutasid üldisemat terminit "telomerisatsioon". *[[Friedeli-Craftsi alküülimine]] on protsess, milles [[happed|happelise]] [[katalüsaator]]i osalusel viiakse [[substraat (keemia)|substraadi]] [[aromaatsed ühendid|aromaatsesse tuuma]] [[vesinik]]u [[aatom]]i asemele [[alküülrühm]]. Realiseerub see [[Elektrofiilne aromaatne asendusreaktsioon|elektrofiilse aromaatse asendusreaktsiooni]] mehhanismiga, katioonne intermediaat deprotoneerub ja moodustuvad asendusproduktid. [[Pilt:Isoprene.svg|150px|thumb|[[Isopreen]]]] === Katioonsest telomerisatsioonist Eestis === {{Vaata|Terpenoidid}} Katioonse telomerisatsiooni protsesside uurimine ja rakenduste väljatöötamine sai Eestis alguse 1960. aastal, kui ENSV TA [[Keemia Instituut]]i asus tööle [[Koit Lääts]], kes oli selle valdkonnaga tegelenud [[Leningrad]]is. Tema esitatud [[terpenoid]]sete produktide sünteesiskeemi aluseks oli odav [[nafta]]saadus [[isopreen]]. Sünteesi võtmeprotsessiks oli [[isopreen]]i ja tema [[prenüülkloriid|hüdrokloriidide]] telomerisatsioon [[katalüsaator]]i [[Tina(IV)kloriid|SnCl₄]] juuresolekul. Reaktsiooni tulemusel moodustub ühinemisproduktide komplitseeritud segu [[isomeer]]setest C₁₀-, C₁₅-, C₂₀- jne kloriididest (seega n = 1, 2, 3, jne). Üheetapilises telomerisatsiooni protsessis soovitud lõpp-produktide saamise lihtsustatud skeem (isomeerseid produkte näitamata, aga neid on mitmeid) võiks olla järgmine: СН₂=С(СН₃)–СН=СН₂ + CH₃–С(СН₃)=СН–СH₂–Cl → СН₃–С(СН₃)=СН–СH₂[–CH₂–С(СН₃)=СН–СH₂]_n–Cl, kus n = 1, 2, 3, jne See on ülikeerukas protsess. Mõlemad lähteühendid ja produktid sisaldavad [[reaktsioonivõime]]lisi C=C [[kaksikside]]meid ja ka [[allüülsed ühendid|allüülseid]] C-Cl sidemeid, mistõttu on oluline lõpetada protsess madalal [[Konversioon (keemia)|konversioon]]iastmel ja eesmärkühendite [[saagis]]ed on väikesed. Reageerimata lähteaineid on võimalik regenereerida ja uuesti kasutada. Edasi laiendati K. Läätse juhitud sektoris lähteühendite skaalat. [[Monomeer]]idena kasutati erinevaid 1,3-[[dieen]]e, [[alkeen]]e ja [[stüreen]]e. Aktiivse C-Cl sidemega ühenditena kasutati erinevaid [[allüülsed ühendid|allüülseid]] kloriide (RMeC=CRCHR-Cl) või [[alkoksüklorometaanid|alkoksüklorometaane]] (ROCH₂–Cl). Katalüsaatoriteks olid [[Lewis'i hape|Lewisi happed]], enamasti [[Tsinkkloriid|ZnCl₂]] või [[Tina(IV)kloriid|SnCl₄]]. Välja selgitati katioonse telomerisatsiooni üldised seaduspärasused. Madalamatest telomerisatsiooniproduktidest sünteesiti edasi väärtuslikke [[lõhnaaine]]id ja [[taimekaitsevahend]]eid. Selleks konverteeriti esmased [[pimaarne süsinikuaatom|primaarsed]] allüülsed kloriidid [[selektiivne reaktsioon|selektiivselt]] soovitud hapnik[[derivaat]]ideks kasutades modifitseeritud [[Sommelet' reaktsioon]]i [[N,N-dimetüülaniliin|''N'',''N''-dimetüülaniliin]]iga. Telomerisatsiooni produktide baasil töötati välja tootmistehnoloogiad mitmetele väärtuslikele [[terpenoid]]setele produktidele või nende [[analoogühend]]itele, mida ka väikeses mastaabis või katsepartiidena toodeti [[TA Tehniline Katsebaas|TA Tehnilises Katsebaasis]]. Need tööd lõppesid 1992. aastal seoses [[Keemia Instituut|Keemia Instituudi]] orgaanilise sünteesi sektori tegevuse lõpetamisega. ==Vaata ka== * [[Terpenoidid]] * [[Isopreen]] * [[Polümerisatsioon]] * [[Ahelpolümerisatsioon]] * [[Oligomerisatsioon]] * [[Elektrofiilne liitumine]] * [[Karbokatioonid]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * К.В. Лээтс, А.К. Шумейко, А.А. Розеноер, Н.В. Кудряшева, А.И. Пилявская. Новый синтез цитраля из изопрена. – Ж. Общей Химии 1957, 27, 1510–1512. * К.В. Лээтс. Синтез терпеновых производных из изопрена методом теломеризации. – Изв. АН ЭССР. Хим. Геол. 1968, 17(4), 355–360. * К.В. Лээтс, Т.А. Каал, И.А. Калья, И.Б. Кудрявцев, Э.А. Мукс, М.А.Тали, С.Э. Тенг. К изучению ионно-каталитической теломеризации. 5. Определение изомерного состава фракции С10 теломера изопрена. – Ж. Орг. Химии 1974, 10(2), 159–161. * А.Ю. Эрм, К.Э. Сийрде, Т.И. Пехк, К.В. Лээтс. К изучению ионно-каталитической теломеризации. 7. О составе синтетического цитраля. – Ж. Орг. Химии 1979, 15(8), 1593. * К.Э. Сийрде, А.Ю. Эрм, Э.А. Мукс, Т.К. Вялимяэ, Л.Л. Крумм, К.В. Лээтс. К изучению ионно-каталитической теломеризации. 24. О составе сесквитерпеновых хлоридов–диаддуктов изопрена с его монодигидрохлоридами. – Ж. Орг. Химии 1987, 23(5), 922–926. * M. Schmidt, T. Kaal, L. Bitter, L. Tammeraid, I. Kirjanen, K. Lääts. Cationic Telomerization of 2-Methyl-1,3-butadiene with Isoprpoxymethyl Chloride. A Model of Kinetics. – Proc. Estonian Acad. Sci. Chem. 1990, 39(2), 78–83. * E. Muks. Pathways to the Higher Products in Lewis Acid Catalysed Additions of Allylic Chlorides to Isoalkenes and Isoprene. – J. Chem. Research (S) 1995, 496–497. ==Välislingid== * [http://www.chem.ttu.ee/files/yk/KI_OSS_4.pdf Terpenoidide süntees TA Keemia Instituudis] [[Kategooria:Orgaaniline keemia]] [[Kategooria:Keemilised reaktsioonid]] dom93n619a6ziwd8x4oaa5d7co7dsqh 7214031 7214028 2026-08-14T10:01:41Z Elvimu 227012 /* Katioonne telomerisatsioon */ 7214031 wikitext text/x-wiki '''Telomerisatsioon''' on keemiline [[ahelreaktsioon]], mille tulemusena moodustub segu erineva liitumisastmega produktidest, milles mitme [[monomeer]]i (M) [[molekul]]i kohta ühineb reeglina üks [[ahela kasv|reaktsiooniahela kasvu]] piiramiseks lisatud komponendi (A-B) molekul. A-B + n M → A-M_n-B, kus n = 1, 2, 3 ... 10 ... Telomerisatsiooni eristab [[polümerisatsioon]]ist just ühendi A-B lisamine, mis etendab [[ahela ülekanne|reaktsiooniahela ülekandja]] (''transfer'') rolli, põhjustades madala [[polümerisatsiooniaste|polümerisatsiooniastmega]] produktide tekke, ning annab produktidele "algus-" ja "lõpprühma". Monomeeri M on nimetatud ka taksogeeniks ja teist komponenti A-B telogeeniks ning produkti telomeeriks. Tavaliselt toimub telomerisatsioon [[katalüsaator]]i toimel. [[Reaktsiooni mehhanism]]i järgi on need protsessid analoogsed [[polümerisatsioon]]iprotsessidega. Telomerisatsioon võib realiseeruda [[karbokatioon|katioonsete]], [[karbanioon|anioonsete]] või [[vaba radikaal|radikaalsete]] aktiivsete [[intermediaat]]ide vahendusel andes [[ahela kasv]]u (''chain-growth'') analoogselt [[ahelpolümerisatsioon]]iga; teatud juhtudel võib esineda [[astmeline polümerisatsioon|astmeline]] (''step-wise'') protsess. Telomerisatsiooni piirjuhud oleksid lihtne 1:1 liitumine (n = 1) väga [[reaktsioonivõime]]lise A-B korral ja polümerisatsioon (n = ... 1000 ... 10000 ...) väga vähe aktiivse A-B korral. Telomerisatsiooni protsessi kasutamine [[keemiline süntees|keemilises sünteesis]] on tihti komplitseeritud erineva liitumisastmega (n = 1, 2, 3 ...) produktide segu moodustumise tõttu. Lisaks, kui produktid sisaldavad reaktsioonivõimelisi keemilisi sidemeid (rühmi), siis lisandub [[ahela kasv]]ule veel [[konsekutiivsed reaktsioonid|teisene liitumine]]. Väiksema reaktsioonivõimega lähteühendite korral on võimalikud reaktsiooni [[intermediaat|intermediaadi]] struktuurist tulenevad [[kõrvalreaktsioon]]id. Siiski paljudel juhtudel on reaktsioonitingimuste valikuga võimalik saavutada 1:1 (või ka 1:2) liitumisproduktide head [[saagis]]ed üheetapilises telomerisatsiooniprotsessis. Kõige rohkem on uuritud ja paljudel juhtudel ka rakendust leidnud [[alifaatsed ühendid|alifaatsete]] [[küllastunud ja küllastumata ühendid|küllastumata]] ühendite ([[monomeer]]ide) katioonne telomerisatsioon [[orgaanilised ühendid|orgaaniliste kloriididega]]. == Katioonne telomerisatsioon == [[Alkeen]]ide ja [[alküün]]ide reaktsioon mitmesuguste orgaaniliste ühenditega, millel on polaarne C–Y σ-side (R–Y on [[haliidid|halogeniid]], [[atsetaalid|atsetaal]] jm) [[Lewisi hape|Lewisi happe]] (BF₃, AlCl₃, ZnCl₂ jt) kui [[katalüsaator]]i juuresolekul kulgeb katioonse mehhanismi järgi, analoogselt [[katioonne polümerisatsioon|katioonse polümerisatsiooniga]]. :R–Y + BF₃ → R⁺ + YBF₃^- ([[initsieerimisreaktsioon|initsieerimine]]) :R⁺ + n C=CR^’ → R–(C–CR^’)_n⁺ ([[ahela kasv]]) :R–(C–CR^’)_n⁺ + R–Y → R–(C–CR^’) _nY + R⁺ ([[ahela ülekanne]]) :R–(C–CR^’)_n⁺ + YBF₃^- → R–(C–CR^’) _nY + BF₃ ([[ahela lõpetamine]]) ::kus n = 1, 2, 3, ... Järelikult RY on SN₁ reaktsioonivõimeline ühend ja alkeenina tulevad arvesse aktiivset konjugeeritud kaksiksidet sisaldavad ühendid. Väheaktiivsete lähteühendite korral prevaleerivad erinevad kõrvalreaktsioonid. Liitumine toimub [[regioselektiivsus|regioselektiivselt]] rangelt vastavuses [[Markovnikovi reegel|Markovnikovi reegliga]]. Madalamate produktide saamiseks on määrava tähtsusega lähteühendite keemiline ehitus, täpsemini moodustuvate [[karbokatioon]]ide R⁺ ja R–(C–CR^’)_n⁺ suhteline stabiilsus, seega [[konjugatsioon]] ja [[hüperkonjugatsioon]] naaberrühmadega. Produktide edasist reaktsiooni astumist saab maha suruda lähteainete moolsuhte muutmise ja [[konversiooni aste|konversiooniastme]] vähendamise teel. Ka [[Lewise hape|Lewise happe]] olemus võib olla olulise tähtsusega. Kõige rohkem on rakendust leidnud orgaaniliste kloriidide (RCl) telomerisatsioon [[alkeenid]]e, [[stüreenid]]e, [[dieenid]]e jt monomeeridega. Häid tulemusi saadakse aktiivsete kloriididega nagu AlkOCH₂Cl, ArCH₂Cl, ArCH=CHCH₂Cl, MeCH=CHCHMeCl jmt. Madalamad (n=1) produktid moodustuvad kui lähtekloriid RCl dissotsieerub ([[ionisatsioon|ioniseerub]]) kiiremini kui tekkivad produktid. Vastupidisel juhul saadakse kõrgemad ([[oligomeer]]sed) produktid. Näiteks [[alkoksüklorometaanid]]e reaktsioon [[isopreen]]iga (katalüsaator ZnCl₂) annab 80–85 % 1,2- ja 1,4-liitumisprodukte: AlkOCH₂Cl + CH₂=CMe-CH=CH₂ → AlkOCH₂CH₂CMe=CHCH₂Cl + AlkOCH₂CH₂C(Me)ClCH=CH₂ Madalama aktiivsusega RCl korral nagu [[tertsiaarne süsinikuaatom|tertsiaalsed kloriidid]], [[allüülkloriid]], [[atsüülkloriid]] jmt korral saadakse reeglina [[isomeer]]sete ja/või [[oligomeer]]sete produktide segu. Mitteaktiivsed on näiteks ClCH₂CH₂Cl, CHCl₃ jmt, mida saab kasutada [[solvent|solvendina]]. Paljudel juhtudel on soovitud süsinikskeleti sünteesis osutunud viljakaks [[vinüüleetrid|vinüüleetrite]] CH₂=CHOR reaktsioon [[atsetaalid]]ega (R^’O)₂CHR^" või [[ortoestrid|ortoestritega]] CH(OR)₃ katalüsaatori ZnCl₂ või BF₃ juuresolekul. Küllastumata ühendite reaktsioonil [[alkoholid]]ega ROH või [[karboksüülhapped|karboksüülhapetega]] RCOOH tugevate [[prootonhape]]te toimel on reeglina saadud komplitseeritud produktide segud. Kõrgemad (oligomeersed) produktid moodustuvad kolmel võimalikul teel: a) kergesti polümeriseeruvate terminaalse [[Konjugeerunud sidemed|konjugeeritud]] kaksiksidemega monomeeride (näiteks isopreen) korral toimub reaktsiooni[[ahela kasv]], b) kui lähteühenditest, näiteks [[Allüülsed ühendid|allüülsed kloriidid]] või [[1,3-dieenid]], tulenevad esmase adukti molekulis vastavalt aktiivsed kaksiksidemed ([[Asendusrühm|''gem''-dimetüül]]) või aktiivsed C-Cl sidemed, siis need astuvad [[Konsekutiivsed reaktsioonid|järjestikuse liitumise]] reaktsioonidesse, c) lähteühendi homoliitumine dimerisatsioon), d) eelnimetatud võimalused koos paralleelselt (vt [[Isoalkeen|isoalkeenid]] ''versus'' [[isopreen]]  [[Konversioon (keemia)|konversioon]]). Võrreldes teiste monomeeridega ilmnevad [[Isoalkeen|isoalkeenid]] (Me₂C=CHR) erandlikku käitumist. Siin moodustub [[Tertsiaarne süsinikuaatom|tertsiaarne]] [[katioon]]<nowiki/>ne [[intermediaat]], mille edasine liitumine isoalkeeniga ([[ahela kasv]]) on takistatud. Isoalkeenide ja isopreeni (2-metüül-1,3-butadieen) konjugeeritud kloroühenditega [[Telomerisatsiooni|telomerisatsioo]] konversioonigraafikud toovad välja nende alkeenide põhimõttelise erinevuse (vt isoalkeenid ''versus'' isopreen  [[Konversioon (keemia)|konversioo]]<nowiki/>n). IIsoalkeenid ei anna ahela kasvu reaktsiooni ja kõrge aktiivsusega RY korral on 1:1 aduktid (Ad_E) valdavad. Isopreeni kui kergesti polümeriseeruva monomeeri korral on konkureeriv ahela kasv telomerisatsiooni käigus vältimatu, isegi reaktsioonis klorometüülmetüüleetritega (ROCH₂Cl). 1:1 Adduktide saamiseks on mõningane optimeerimine võimalik lähteainete suhte ja konversiooniastme varieerimisega. :1. Mayr H., Striepe W. Scope and Limitations of Aliphatic Friedel-Crafts Alkylations. Lewis Acid Catalyzed Addition Reactions of Alkyl Chlorides to Carbon-Carbon Double Bonds. ''J. Org. Chem.'' 1983, 48 (8), 1159–1165. :2. von der Brüggen U., Lammers R., Mayr H. Relative Reactivities of Acetals and Orthoesters in Lewis Acid Catalyzed Reactions with Vinyl Ethers. A Systematic Investigation of the Synthetic potential of Acetals and Orthoesters in Electrophilic Alkoxyalkylations of Enol Ethers. ''J. Org. Chem.'' 1988, 53 (13), 2920–2925. :3. E. Muks. Pathways to the Higher Products in Lewis Acid Catalysed Additions of Allylic Chlorides to Isoalkenes and Isoprene. – J. Chem. Research (S) 1995, 496–497. :4. А. А. Петров, Μ. Л. Генусов. Ионная теломеризация. Изд. Химия, Ленинград, 1968, 295 сс. ===Piirjuhud=== * Ka katioonse polümerisatsiooni korral on kasutatud reaktsioonivõimelist lisandit R-Y, kuid väga väikeses (katalüütilises) kontsentratsioonis, selleks et saada polümeeri molekulile soovitud funktsionaliseeritud algus- ja lõpprühmad. * Saksa koolkonna huviväljas oli reeglina lai spekter aktiivseid kloriide või [[atsetaalid|atsetaale]], seega piirkond, kus moodustuvad põhiliselt madalamad (n=1) produktid. Sellest tulenevalt kasutavad nad termineid "[[alifaatsed ühendid|alifaatne]] [[Friedeli-Craftsi alküülimine]]" või "[[enooleeter|enooleetrite]] [[elektrofiilne liitumine|elektrofiilne]] alkoksü[[alküleerimine]]". Vene ja Jaapani koolkonnad kasutasid üldisemat terminit "telomerisatsioon". *[[Friedeli-Craftsi alküülimine]] on protsess, milles [[happed|happelise]] [[katalüsaator]]i osalusel viiakse [[substraat (keemia)|substraadi]] [[aromaatsed ühendid|aromaatsesse tuuma]] [[vesinik]]u [[aatom]]i asemele [[alküülrühm]]. Realiseerub see [[Elektrofiilne aromaatne asendusreaktsioon|elektrofiilse aromaatse asendusreaktsiooni]] mehhanismiga, katioonne intermediaat deprotoneerub ja moodustuvad asendusproduktid. [[Pilt:Isoprene.svg|150px|thumb|[[Isopreen]]]] === Katioonsest telomerisatsioonist Eestis === {{Vaata|Terpenoidid}} Katioonse telomerisatsiooni protsesside uurimine ja rakenduste väljatöötamine sai Eestis alguse 1960. aastal, kui ENSV TA [[Keemia Instituut]]i asus tööle [[Koit Lääts]], kes oli selle valdkonnaga tegelenud [[Leningrad]]is. Tema esitatud [[terpenoid]]sete produktide sünteesiskeemi aluseks oli odav [[nafta]]saadus [[isopreen]]. Sünteesi võtmeprotsessiks oli [[isopreen]]i ja tema [[prenüülkloriid|hüdrokloriidide]] telomerisatsioon [[katalüsaator]]i [[Tina(IV)kloriid|SnCl₄]] juuresolekul. Reaktsiooni tulemusel moodustub ühinemisproduktide komplitseeritud segu [[isomeer]]setest C₁₀-, C₁₅-, C₂₀- jne kloriididest (seega n = 1, 2, 3, jne). Üheetapilises telomerisatsiooni protsessis soovitud lõpp-produktide saamise lihtsustatud skeem (isomeerseid produkte näitamata, aga neid on mitmeid) võiks olla järgmine: СН₂=С(СН₃)–СН=СН₂ + CH₃–С(СН₃)=СН–СH₂–Cl → СН₃–С(СН₃)=СН–СH₂[–CH₂–С(СН₃)=СН–СH₂]_n–Cl, kus n = 1, 2, 3, jne See on ülikeerukas protsess. Mõlemad lähteühendid ja produktid sisaldavad [[reaktsioonivõime]]lisi C=C [[kaksikside]]meid ja ka [[allüülsed ühendid|allüülseid]] C-Cl sidemeid, mistõttu on oluline lõpetada protsess madalal [[Konversioon (keemia)|konversioon]]iastmel ja eesmärkühendite [[saagis]]ed on väikesed. Reageerimata lähteaineid on võimalik regenereerida ja uuesti kasutada. Edasi laiendati K. Läätse juhitud sektoris lähteühendite skaalat. [[Monomeer]]idena kasutati erinevaid 1,3-[[dieen]]e, [[alkeen]]e ja [[stüreen]]e. Aktiivse C-Cl sidemega ühenditena kasutati erinevaid [[allüülsed ühendid|allüülseid]] kloriide (RMeC=CRCHR-Cl) või [[alkoksüklorometaanid|alkoksüklorometaane]] (ROCH₂–Cl). Katalüsaatoriteks olid [[Lewis'i hape|Lewisi happed]], enamasti [[Tsinkkloriid|ZnCl₂]] või [[Tina(IV)kloriid|SnCl₄]]. Välja selgitati katioonse telomerisatsiooni üldised seaduspärasused. Madalamatest telomerisatsiooniproduktidest sünteesiti edasi väärtuslikke [[lõhnaaine]]id ja [[taimekaitsevahend]]eid. Selleks konverteeriti esmased [[pimaarne süsinikuaatom|primaarsed]] allüülsed kloriidid [[selektiivne reaktsioon|selektiivselt]] soovitud hapnik[[derivaat]]ideks kasutades modifitseeritud [[Sommelet' reaktsioon]]i [[N,N-dimetüülaniliin|''N'',''N''-dimetüülaniliin]]iga. Telomerisatsiooni produktide baasil töötati välja tootmistehnoloogiad mitmetele väärtuslikele [[terpenoid]]setele produktidele või nende [[analoogühend]]itele, mida ka väikeses mastaabis või katsepartiidena toodeti [[TA Tehniline Katsebaas|TA Tehnilises Katsebaasis]]. Need tööd lõppesid 1992. aastal seoses [[Keemia Instituut|Keemia Instituudi]] orgaanilise sünteesi sektori tegevuse lõpetamisega. ==Vaata ka== * [[Terpenoidid]] * [[Isopreen]] * [[Polümerisatsioon]] * [[Ahelpolümerisatsioon]] * [[Oligomerisatsioon]] * [[Elektrofiilne liitumine]] * [[Karbokatioonid]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * К.В. Лээтс, А.К. Шумейко, А.А. Розеноер, Н.В. Кудряшева, А.И. Пилявская. Новый синтез цитраля из изопрена. – Ж. Общей Химии 1957, 27, 1510–1512. * К.В. Лээтс. Синтез терпеновых производных из изопрена методом теломеризации. – Изв. АН ЭССР. Хим. Геол. 1968, 17(4), 355–360. * К.В. Лээтс, Т.А. Каал, И.А. Калья, И.Б. Кудрявцев, Э.А. Мукс, М.А.Тали, С.Э. Тенг. К изучению ионно-каталитической теломеризации. 5. Определение изомерного состава фракции С10 теломера изопрена. – Ж. Орг. Химии 1974, 10(2), 159–161. * А.Ю. Эрм, К.Э. Сийрде, Т.И. Пехк, К.В. Лээтс. К изучению ионно-каталитической теломеризации. 7. О составе синтетического цитраля. – Ж. Орг. Химии 1979, 15(8), 1593. * К.Э. Сийрде, А.Ю. Эрм, Э.А. Мукс, Т.К. Вялимяэ, Л.Л. Крумм, К.В. Лээтс. К изучению ионно-каталитической теломеризации. 24. О составе сесквитерпеновых хлоридов–диаддуктов изопрена с его монодигидрохлоридами. – Ж. Орг. Химии 1987, 23(5), 922–926. * M. Schmidt, T. Kaal, L. Bitter, L. Tammeraid, I. Kirjanen, K. Lääts. Cationic Telomerization of 2-Methyl-1,3-butadiene with Isoprpoxymethyl Chloride. A Model of Kinetics. – Proc. Estonian Acad. Sci. Chem. 1990, 39(2), 78–83. * E. Muks. Pathways to the Higher Products in Lewis Acid Catalysed Additions of Allylic Chlorides to Isoalkenes and Isoprene. – J. Chem. Research (S) 1995, 496–497. ==Välislingid== * [http://www.chem.ttu.ee/files/yk/KI_OSS_4.pdf Terpenoidide süntees TA Keemia Instituudis] [[Kategooria:Orgaaniline keemia]] [[Kategooria:Keemilised reaktsioonid]] 6fr0wp2nk83mclkdal99gm4ggh3w6t1 7214037 7214031 2026-08-14T10:07:18Z Elvimu 227012 /* Katioonne telomerisatsioon */ 7214037 wikitext text/x-wiki '''Telomerisatsioon''' on keemiline [[ahelreaktsioon]], mille tulemusena moodustub segu erineva liitumisastmega produktidest, milles mitme [[monomeer]]i (M) [[molekul]]i kohta ühineb reeglina üks [[ahela kasv|reaktsiooniahela kasvu]] piiramiseks lisatud komponendi (A-B) molekul. A-B + n M → A-M_n-B, kus n = 1, 2, 3 ... 10 ... Telomerisatsiooni eristab [[polümerisatsioon]]ist just ühendi A-B lisamine, mis etendab [[ahela ülekanne|reaktsiooniahela ülekandja]] (''transfer'') rolli, põhjustades madala [[polümerisatsiooniaste|polümerisatsiooniastmega]] produktide tekke, ning annab produktidele "algus-" ja "lõpprühma". Monomeeri M on nimetatud ka taksogeeniks ja teist komponenti A-B telogeeniks ning produkti telomeeriks. Tavaliselt toimub telomerisatsioon [[katalüsaator]]i toimel. [[Reaktsiooni mehhanism]]i järgi on need protsessid analoogsed [[polümerisatsioon]]iprotsessidega. Telomerisatsioon võib realiseeruda [[karbokatioon|katioonsete]], [[karbanioon|anioonsete]] või [[vaba radikaal|radikaalsete]] aktiivsete [[intermediaat]]ide vahendusel andes [[ahela kasv]]u (''chain-growth'') analoogselt [[ahelpolümerisatsioon]]iga; teatud juhtudel võib esineda [[astmeline polümerisatsioon|astmeline]] (''step-wise'') protsess. Telomerisatsiooni piirjuhud oleksid lihtne 1:1 liitumine (n = 1) väga [[reaktsioonivõime]]lise A-B korral ja polümerisatsioon (n = ... 1000 ... 10000 ...) väga vähe aktiivse A-B korral. Telomerisatsiooni protsessi kasutamine [[keemiline süntees|keemilises sünteesis]] on tihti komplitseeritud erineva liitumisastmega (n = 1, 2, 3 ...) produktide segu moodustumise tõttu. Lisaks, kui produktid sisaldavad reaktsioonivõimelisi keemilisi sidemeid (rühmi), siis lisandub [[ahela kasv]]ule veel [[konsekutiivsed reaktsioonid|teisene liitumine]]. Väiksema reaktsioonivõimega lähteühendite korral on võimalikud reaktsiooni [[intermediaat|intermediaadi]] struktuurist tulenevad [[kõrvalreaktsioon]]id. Siiski paljudel juhtudel on reaktsioonitingimuste valikuga võimalik saavutada 1:1 (või ka 1:2) liitumisproduktide head [[saagis]]ed üheetapilises telomerisatsiooniprotsessis. Kõige rohkem on uuritud ja paljudel juhtudel ka rakendust leidnud [[alifaatsed ühendid|alifaatsete]] [[küllastunud ja küllastumata ühendid|küllastumata]] ühendite ([[monomeer]]ide) katioonne telomerisatsioon [[orgaanilised ühendid|orgaaniliste kloriididega]]. == Katioonne telomerisatsioon == [[Alkeen]]ide ja [[alküün]]ide reaktsioon mitmesuguste orgaaniliste ühenditega, millel on polaarne C–Y σ-side (R–Y on [[haliidid|halogeniid]], [[atsetaalid|atsetaal]] jm) [[Lewisi hape|Lewisi happe]] (BF₃, AlCl₃, ZnCl₂ jt) kui [[katalüsaator]]i juuresolekul kulgeb katioonse mehhanismi järgi, analoogselt [[katioonne polümerisatsioon|katioonse polümerisatsiooniga]]. :R–Y + BF₃ → R⁺ + YBF₃^- ([[initsieerimisreaktsioon|initsieerimine]]) :R⁺ + n C=CR^’ → R–(C–CR^’)_n⁺ ([[ahela kasv]]) :R–(C–CR^’)_n⁺ + R–Y → R–(C–CR^’) _nY + R⁺ ([[ahela ülekanne]]) :R–(C–CR^’)_n⁺ + YBF₃^- → R–(C–CR^’) _nY + BF₃ ([[ahela lõpetamine]]) ::kus n = 1, 2, 3, ... Järelikult RY on SN₁ reaktsioonivõimeline ühend ja alkeenina tulevad arvesse aktiivset konjugeeritud kaksiksidet sisaldavad ühendid. Väheaktiivsete lähteühendite korral prevaleerivad erinevad kõrvalreaktsioonid. Liitumine toimub [[regioselektiivsus|regioselektiivselt]] rangelt vastavuses [[Markovnikovi reegel|Markovnikovi reegliga]]. Madalamate produktide saamiseks on määrava tähtsusega lähteühendite keemiline ehitus, täpsemini moodustuvate [[karbokatioon]]ide R⁺ ja R–(C–CR^’)_n⁺ suhteline stabiilsus, seega [[konjugatsioon]] ja [[hüperkonjugatsioon]] naaberrühmadega. Produktide edasist reaktsiooni astumist saab maha suruda lähteainete moolsuhte muutmise ja [[konversiooni aste|konversiooniastme]] vähendamise teel. Ka [[Lewise hape|Lewise happe]] olemus võib olla olulise tähtsusega. Kõige rohkem on rakendust leidnud orgaaniliste kloriidide (RCl) telomerisatsioon [[alkeenid]]e, [[stüreenid]]e, [[dieenid]]e jt monomeeridega. Häid tulemusi saadakse aktiivsete kloriididega nagu AlkOCH₂Cl, ArCH₂Cl, ArCH=CHCH₂Cl, MeCH=CHCHMeCl jmt. Madalamad (n=1) produktid moodustuvad kui lähtekloriid RCl dissotsieerub ([[ionisatsioon|ioniseerub]]) kiiremini kui tekkivad produktid. Vastupidisel juhul saadakse kõrgemad ([[oligomeer]]sed) produktid. Näiteks [[alkoksüklorometaanid]]e reaktsioon [[isopreen]]iga (katalüsaator ZnCl₂) annab 80–85 % 1,2- ja 1,4-liitumisprodukte: AlkOCH₂Cl + CH₂=CMe-CH=CH₂ → AlkOCH₂CH₂CMe=CHCH₂Cl + AlkOCH₂CH₂C(Me)ClCH=CH₂ Madalama aktiivsusega RCl korral nagu [[tertsiaarne süsinikuaatom|tertsiaalsed kloriidid]], [[allüülkloriid]], [[atsüülkloriid]] jmt korral saadakse reeglina [[isomeer]]sete ja/või [[oligomeer]]sete produktide segu. Mitteaktiivsed on näiteks ClCH₂CH₂Cl, CHCl₃ jmt, mida saab kasutada [[solvent|solvendina]]. Paljudel juhtudel on soovitud süsinikskeleti sünteesis osutunud viljakaks [[vinüüleetrid|vinüüleetrite]] CH₂=CHOR reaktsioon [[atsetaalid]]ega (R^’O)₂CHR^" või [[ortoestrid|ortoestritega]] CH(OR)₃ katalüsaatori ZnCl₂ või BF₃ juuresolekul. Küllastumata ühendite reaktsioonil [[alkoholid]]ega ROH või [[karboksüülhapped|karboksüülhapetega]] RCOOH tugevate [[prootonhape]]te toimel on reeglina saadud komplitseeritud produktide segud. Kõrgemad (oligomeersed) produktid moodustuvad kolmel võimalikul teel: a) kergesti polümeriseeruvate terminaalse [[Konjugeerunud sidemed|konjugeeritud]] kaksiksidemega monomeeride (näiteks isopreen) korral toimub reaktsiooni[[ahela kasv]], b) kui lähteühenditest, näiteks [[Allüülsed ühendid|allüülsed kloriidid]] või [[1,3-dieenid]], tulenevad esmase adukti molekulis vastavalt aktiivsed kaksiksidemed ([[Asendusrühm|''gem''-dimetüül]]) või aktiivsed C-Cl sidemed, siis need astuvad [[Konsekutiivsed reaktsioonid|järjestikuse liitumise]] reaktsioonidesse, c) lähteühendi homoliitumine dimerisatsioon), d) eelnimetatud võimalused koos paralleelselt (vt [[Isoalkeen|isoalkeenid]] ''versus'' [[isopreen]]  [[Konversioon (keemia)|konversioon]]). Võrreldes teiste monomeeridega ilmnevad [[Isoalkeen|isoalkeenid]] (Me₂C=CHR) erandlikku käitumist. Siin moodustub [[Tertsiaarne süsinikuaatom|tertsiaarne]] [[katioon]]<nowiki/>ne [[intermediaat]], mille edasine liitumine isoalkeeniga ([[ahela kasv]]) on takistatud. Isoalkeenide ja [[Isopreen|isopreeni]] (2-metüül-1,3-butadieen) konjugeeritud kloroühenditega [[telomerisatsioon]]<nowiki/>i konversioonigraafikud toovad välja nende alkeenide põhimõttelise erinevuse (vt isoalkeenid ''versus'' isopreen  [[Konversioon (keemia)|konversioo]]<nowiki/>n). IIsoalkeenid ei anna ahela kasvu reaktsiooni ja kõrge aktiivsusega RY korral on 1:1 aduktid (Ad_E) valdavad. Isopreeni kui kergesti polümeriseeruva monomeeri korral on [[Konkureerivad reaktsioonid|konkureeriv]] ahela kasv telomerisatsiooni käigus vältimatu, isegi reaktsioonis [[Klorometüülalküüleetrid|klorometüülmetüüleetritega]] (ROCH₂Cl). 1:1 Adduktide saamiseks on mõningane optimeerimine võimalik lähteainete suhte ja konversiooniastme varieerimisega. :1. Mayr H., Striepe W. Scope and Limitations of Aliphatic Friedel-Crafts Alkylations. Lewis Acid Catalyzed Addition Reactions of Alkyl Chlorides to Carbon-Carbon Double Bonds. ''J. Org. Chem.'' 1983, 48 (8), 1159–1165. :2. von der Brüggen U., Lammers R., Mayr H. Relative Reactivities of Acetals and Orthoesters in Lewis Acid Catalyzed Reactions with Vinyl Ethers. A Systematic Investigation of the Synthetic potential of Acetals and Orthoesters in Electrophilic Alkoxyalkylations of Enol Ethers. ''J. Org. Chem.'' 1988, 53 (13), 2920–2925. :3. E. Muks. Pathways to the Higher Products in Lewis Acid Catalysed Additions of Allylic Chlorides to Isoalkenes and Isoprene. – J. Chem. Research (S) 1995, 496–497. :4. А. А. Петров, Μ. Л. Генусов. Ионная теломеризация. Изд. Химия, Ленинград, 1968, 295 сс. ===Piirjuhud=== * Ka katioonse polümerisatsiooni korral on kasutatud reaktsioonivõimelist lisandit R-Y, kuid väga väikeses (katalüütilises) kontsentratsioonis, selleks et saada polümeeri molekulile soovitud funktsionaliseeritud algus- ja lõpprühmad. * Saksa koolkonna huviväljas oli reeglina lai spekter aktiivseid kloriide või [[atsetaalid|atsetaale]], seega piirkond, kus moodustuvad põhiliselt madalamad (n=1) produktid. Sellest tulenevalt kasutavad nad termineid "[[alifaatsed ühendid|alifaatne]] [[Friedeli-Craftsi alküülimine]]" või "[[enooleeter|enooleetrite]] [[elektrofiilne liitumine|elektrofiilne]] alkoksü[[alküleerimine]]". Vene ja Jaapani koolkonnad kasutasid üldisemat terminit "telomerisatsioon". *[[Friedeli-Craftsi alküülimine]] on protsess, milles [[happed|happelise]] [[katalüsaator]]i osalusel viiakse [[substraat (keemia)|substraadi]] [[aromaatsed ühendid|aromaatsesse tuuma]] [[vesinik]]u [[aatom]]i asemele [[alküülrühm]]. Realiseerub see [[Elektrofiilne aromaatne asendusreaktsioon|elektrofiilse aromaatse asendusreaktsiooni]] mehhanismiga, katioonne intermediaat deprotoneerub ja moodustuvad asendusproduktid. [[Pilt:Isoprene.svg|150px|thumb|[[Isopreen]]]] === Katioonsest telomerisatsioonist Eestis === {{Vaata|Terpenoidid}} Katioonse telomerisatsiooni protsesside uurimine ja rakenduste väljatöötamine sai Eestis alguse 1960. aastal, kui ENSV TA [[Keemia Instituut]]i asus tööle [[Koit Lääts]], kes oli selle valdkonnaga tegelenud [[Leningrad]]is. Tema esitatud [[terpenoid]]sete produktide sünteesiskeemi aluseks oli odav [[nafta]]saadus [[isopreen]]. Sünteesi võtmeprotsessiks oli [[isopreen]]i ja tema [[prenüülkloriid|hüdrokloriidide]] telomerisatsioon [[katalüsaator]]i [[Tina(IV)kloriid|SnCl₄]] juuresolekul. Reaktsiooni tulemusel moodustub ühinemisproduktide komplitseeritud segu [[isomeer]]setest C₁₀-, C₁₅-, C₂₀- jne kloriididest (seega n = 1, 2, 3, jne). Üheetapilises telomerisatsiooni protsessis soovitud lõpp-produktide saamise lihtsustatud skeem (isomeerseid produkte näitamata, aga neid on mitmeid) võiks olla järgmine: СН₂=С(СН₃)–СН=СН₂ + CH₃–С(СН₃)=СН–СH₂–Cl → СН₃–С(СН₃)=СН–СH₂[–CH₂–С(СН₃)=СН–СH₂]_n–Cl, kus n = 1, 2, 3, jne See on ülikeerukas protsess. Mõlemad lähteühendid ja produktid sisaldavad [[reaktsioonivõime]]lisi C=C [[kaksikside]]meid ja ka [[allüülsed ühendid|allüülseid]] C-Cl sidemeid, mistõttu on oluline lõpetada protsess madalal [[Konversioon (keemia)|konversioon]]iastmel ja eesmärkühendite [[saagis]]ed on väikesed. Reageerimata lähteaineid on võimalik regenereerida ja uuesti kasutada. Edasi laiendati K. Läätse juhitud sektoris lähteühendite skaalat. [[Monomeer]]idena kasutati erinevaid 1,3-[[dieen]]e, [[alkeen]]e ja [[stüreen]]e. Aktiivse C-Cl sidemega ühenditena kasutati erinevaid [[allüülsed ühendid|allüülseid]] kloriide (RMeC=CRCHR-Cl) või [[alkoksüklorometaanid|alkoksüklorometaane]] (ROCH₂–Cl). Katalüsaatoriteks olid [[Lewis'i hape|Lewisi happed]], enamasti [[Tsinkkloriid|ZnCl₂]] või [[Tina(IV)kloriid|SnCl₄]]. Välja selgitati katioonse telomerisatsiooni üldised seaduspärasused. Madalamatest telomerisatsiooniproduktidest sünteesiti edasi väärtuslikke [[lõhnaaine]]id ja [[taimekaitsevahend]]eid. Selleks konverteeriti esmased [[pimaarne süsinikuaatom|primaarsed]] allüülsed kloriidid [[selektiivne reaktsioon|selektiivselt]] soovitud hapnik[[derivaat]]ideks kasutades modifitseeritud [[Sommelet' reaktsioon]]i [[N,N-dimetüülaniliin|''N'',''N''-dimetüülaniliin]]iga. Telomerisatsiooni produktide baasil töötati välja tootmistehnoloogiad mitmetele väärtuslikele [[terpenoid]]setele produktidele või nende [[analoogühend]]itele, mida ka väikeses mastaabis või katsepartiidena toodeti [[TA Tehniline Katsebaas|TA Tehnilises Katsebaasis]]. Need tööd lõppesid 1992. aastal seoses [[Keemia Instituut|Keemia Instituudi]] orgaanilise sünteesi sektori tegevuse lõpetamisega. ==Vaata ka== * [[Terpenoidid]] * [[Isopreen]] * [[Polümerisatsioon]] * [[Ahelpolümerisatsioon]] * [[Oligomerisatsioon]] * [[Elektrofiilne liitumine]] * [[Karbokatioonid]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * К.В. Лээтс, А.К. Шумейко, А.А. Розеноер, Н.В. Кудряшева, А.И. Пилявская. Новый синтез цитраля из изопрена. – Ж. Общей Химии 1957, 27, 1510–1512. * К.В. Лээтс. Синтез терпеновых производных из изопрена методом теломеризации. – Изв. АН ЭССР. Хим. Геол. 1968, 17(4), 355–360. * К.В. Лээтс, Т.А. Каал, И.А. Калья, И.Б. Кудрявцев, Э.А. Мукс, М.А.Тали, С.Э. Тенг. К изучению ионно-каталитической теломеризации. 5. Определение изомерного состава фракции С10 теломера изопрена. – Ж. Орг. Химии 1974, 10(2), 159–161. * А.Ю. Эрм, К.Э. Сийрде, Т.И. Пехк, К.В. Лээтс. К изучению ионно-каталитической теломеризации. 7. О составе синтетического цитраля. – Ж. Орг. Химии 1979, 15(8), 1593. * К.Э. Сийрде, А.Ю. Эрм, Э.А. Мукс, Т.К. Вялимяэ, Л.Л. Крумм, К.В. Лээтс. К изучению ионно-каталитической теломеризации. 24. О составе сесквитерпеновых хлоридов–диаддуктов изопрена с его монодигидрохлоридами. – Ж. Орг. Химии 1987, 23(5), 922–926. * M. Schmidt, T. Kaal, L. Bitter, L. Tammeraid, I. Kirjanen, K. Lääts. Cationic Telomerization of 2-Methyl-1,3-butadiene with Isoprpoxymethyl Chloride. A Model of Kinetics. – Proc. Estonian Acad. Sci. Chem. 1990, 39(2), 78–83. * E. Muks. Pathways to the Higher Products in Lewis Acid Catalysed Additions of Allylic Chlorides to Isoalkenes and Isoprene. – J. Chem. Research (S) 1995, 496–497. ==Välislingid== * [http://www.chem.ttu.ee/files/yk/KI_OSS_4.pdf Terpenoidide süntees TA Keemia Instituudis] [[Kategooria:Orgaaniline keemia]] [[Kategooria:Keemilised reaktsioonid]] 7wfhvqw9s15a5esgusiutmo8xd84ck4 7214040 7214037 2026-08-14T10:10:41Z Elvimu 227012 /* Katioonne telomerisatsioon */ 7214040 wikitext text/x-wiki '''Telomerisatsioon''' on keemiline [[ahelreaktsioon]], mille tulemusena moodustub segu erineva liitumisastmega produktidest, milles mitme [[monomeer]]i (M) [[molekul]]i kohta ühineb reeglina üks [[ahela kasv|reaktsiooniahela kasvu]] piiramiseks lisatud komponendi (A-B) molekul. A-B + n M → A-M_n-B, kus n = 1, 2, 3 ... 10 ... Telomerisatsiooni eristab [[polümerisatsioon]]ist just ühendi A-B lisamine, mis etendab [[ahela ülekanne|reaktsiooniahela ülekandja]] (''transfer'') rolli, põhjustades madala [[polümerisatsiooniaste|polümerisatsiooniastmega]] produktide tekke, ning annab produktidele "algus-" ja "lõpprühma". Monomeeri M on nimetatud ka taksogeeniks ja teist komponenti A-B telogeeniks ning produkti telomeeriks. Tavaliselt toimub telomerisatsioon [[katalüsaator]]i toimel. [[Reaktsiooni mehhanism]]i järgi on need protsessid analoogsed [[polümerisatsioon]]iprotsessidega. Telomerisatsioon võib realiseeruda [[karbokatioon|katioonsete]], [[karbanioon|anioonsete]] või [[vaba radikaal|radikaalsete]] aktiivsete [[intermediaat]]ide vahendusel andes [[ahela kasv]]u (''chain-growth'') analoogselt [[ahelpolümerisatsioon]]iga; teatud juhtudel võib esineda [[astmeline polümerisatsioon|astmeline]] (''step-wise'') protsess. Telomerisatsiooni piirjuhud oleksid lihtne 1:1 liitumine (n = 1) väga [[reaktsioonivõime]]lise A-B korral ja polümerisatsioon (n = ... 1000 ... 10000 ...) väga vähe aktiivse A-B korral. Telomerisatsiooni protsessi kasutamine [[keemiline süntees|keemilises sünteesis]] on tihti komplitseeritud erineva liitumisastmega (n = 1, 2, 3 ...) produktide segu moodustumise tõttu. Lisaks, kui produktid sisaldavad reaktsioonivõimelisi keemilisi sidemeid (rühmi), siis lisandub [[ahela kasv]]ule veel [[konsekutiivsed reaktsioonid|teisene liitumine]]. Väiksema reaktsioonivõimega lähteühendite korral on võimalikud reaktsiooni [[intermediaat|intermediaadi]] struktuurist tulenevad [[kõrvalreaktsioon]]id. Siiski paljudel juhtudel on reaktsioonitingimuste valikuga võimalik saavutada 1:1 (või ka 1:2) liitumisproduktide head [[saagis]]ed üheetapilises telomerisatsiooniprotsessis. Kõige rohkem on uuritud ja paljudel juhtudel ka rakendust leidnud [[alifaatsed ühendid|alifaatsete]] [[küllastunud ja küllastumata ühendid|küllastumata]] ühendite ([[monomeer]]ide) katioonne telomerisatsioon [[orgaanilised ühendid|orgaaniliste kloriididega]]. == Katioonne telomerisatsioon == [[Alkeen]]ide ja [[alküün]]ide reaktsioon mitmesuguste orgaaniliste ühenditega, millel on polaarne C–Y σ-side (R–Y on [[haliidid|halogeniid]], [[atsetaalid|atsetaal]] jm) [[Lewisi hape|Lewisi happe]] (BF₃, AlCl₃, ZnCl₂ jt) kui [[katalüsaator]]i juuresolekul kulgeb katioonse mehhanismi järgi, analoogselt [[katioonne polümerisatsioon|katioonse polümerisatsiooniga]]. :R–Y + BF₃ → R⁺ + YBF₃^- ([[initsieerimisreaktsioon|initsieerimine]]) :R⁺ + n C=CR^’ → R–(C–CR^’)_n⁺ ([[ahela kasv]]) :R–(C–CR^’)_n⁺ + R–Y → R–(C–CR^’) _nY + R⁺ ([[ahela ülekanne]]) :R–(C–CR^’)_n⁺ + YBF₃^- → R–(C–CR^’) _nY + BF₃ ([[ahela lõpetamine]]) ::kus n = 1, 2, 3, ... Järelikult RY on SN₁ reaktsioonivõimeline ühend ja alkeenina tulevad arvesse aktiivset konjugeeritud kaksiksidet sisaldavad ühendid. Väheaktiivsete lähteühendite korral prevaleerivad erinevad kõrvalreaktsioonid. Liitumine toimub [[regioselektiivsus|regioselektiivselt]] rangelt vastavuses [[Markovnikovi reegel|Markovnikovi reegliga]]. Madalamate produktide saamiseks on määrava tähtsusega lähteühendite keemiline ehitus, täpsemini moodustuvate [[karbokatioon]]ide R⁺ ja R–(C–CR^’)_n⁺ suhteline stabiilsus, seega [[konjugatsioon]] ja [[hüperkonjugatsioon]] naaberrühmadega. Produktide edasist reaktsiooni astumist saab maha suruda lähteainete moolsuhte muutmise ja [[konversiooni aste|konversiooniastme]] vähendamise teel. Ka [[Lewise hape|Lewise happe]] olemus võib olla olulise tähtsusega. Kõige rohkem on rakendust leidnud orgaaniliste kloriidide (RCl) telomerisatsioon [[alkeenid]]e, [[stüreenid]]e, [[dieenid]]e jt monomeeridega. Häid tulemusi saadakse aktiivsete kloriididega nagu AlkOCH₂Cl, ArCH₂Cl, ArCH=CHCH₂Cl, MeCH=CHCHMeCl jmt. Madalamad (n=1) produktid moodustuvad kui lähtekloriid RCl dissotsieerub ([[ionisatsioon|ioniseerub]]) kiiremini kui tekkivad produktid. Vastupidisel juhul saadakse kõrgemad ([[oligomeer]]sed) produktid. Näiteks [[alkoksüklorometaanid]]e reaktsioon [[isopreen]]iga (katalüsaator ZnCl₂) annab 80–85 % 1,2- ja 1,4-liitumisprodukte: AlkOCH₂Cl + CH₂=CMe-CH=CH₂ → AlkOCH₂CH₂CMe=CHCH₂Cl + AlkOCH₂CH₂C(Me)ClCH=CH₂ Madalama aktiivsusega RCl korral nagu [[tertsiaarne süsinikuaatom|tertsiaalsed kloriidid]], [[allüülkloriid]], [[atsüülkloriid]] jmt korral saadakse reeglina [[isomeer]]sete ja/või [[oligomeer]]sete produktide segu. Mitteaktiivsed on näiteks ClCH₂CH₂Cl, CHCl₃ jmt, mida saab kasutada [[solvent|solvendina]]. Paljudel juhtudel on soovitud süsinikskeleti sünteesis osutunud viljakaks [[vinüüleetrid|vinüüleetrite]] CH₂=CHOR reaktsioon [[atsetaalid]]ega (R^’O)₂CHR^" või [[ortoestrid|ortoestritega]] CH(OR)₃ katalüsaatori ZnCl₂ või BF₃ juuresolekul. Küllastumata ühendite reaktsioonil [[alkoholid]]ega ROH või [[karboksüülhapped|karboksüülhapetega]] RCOOH tugevate [[prootonhape]]te toimel on reeglina saadud komplitseeritud produktide segud. Kõrgemad (oligomeersed) produktid moodustuvad kolmel võimalikul teel: a) kergesti polümeriseeruvate terminaalse [[Konjugeerunud sidemed|konjugeeritud]] kaksiksidemega monomeeride (näiteks isopreen) korral toimub reaktsiooni[[ahela kasv]], b) kui lähteühenditest, näiteks [[Allüülsed ühendid|allüülsed kloriidid]] või [[Dieenid|1,3-dieenid]], tulenevad esmase adukti molekulis vastavalt aktiivsed kaksiksidemed ([[Asendusrühm|''gem''-dimetüül]]) või aktiivsed C-Cl sidemed, siis need astuvad [[Konsekutiivsed reaktsioonid|järjestikuse liitumise]] reaktsioonidesse, c) lähteühendi homoliitumine dimerisatsioon), d) eelnimetatud võimalused koos paralleelselt (vt [[Isoalkeen|isoalkeenid]] ''versus'' [[isopreen]]  [[Konversioon (keemia)|konversioon]]). Võrreldes teiste monomeeridega ilmnevad [[Isoalkeen|isoalkeenid]] (Me₂C=CHR) erandlikku käitumist. Siin moodustub [[Tertsiaarne süsinikuaatom|tertsiaarne]] [[katioon]]<nowiki/>ne [[intermediaat]], mille edasine liitumine isoalkeeniga ([[ahela kasv]]) on takistatud. Isoalkeenide ja [[Isopreen|isopreeni]] (2-metüül-1,3-butadieen) konjugeeritud kloroühenditega [[telomerisatsioon]]<nowiki/>i konversioonigraafikud toovad välja nende alkeenide põhimõttelise erinevuse (vt isoalkeenid ''versus'' isopreen  [[Konversioon (keemia)|konversioo]]<nowiki/>n). IIsoalkeenid ei anna ahela kasvu reaktsiooni ja kõrge aktiivsusega RY korral on 1:1 aduktid ([[AdE|Ad_E]]) valdavad. Isopreeni kui kergesti polümeriseeruva monomeeri korral on [[Konkureerivad reaktsioonid|konkureeriv]] ahela kasv telomerisatsiooni käigus vältimatu, isegi reaktsioonis [[Klorometüülalküüleetrid|klorometüülmetüüleetritega]] (ROCH₂Cl). 1:1 Adduktide saamiseks on mõningane optimeerimine võimalik lähteainete suhte ja konversiooniastme varieerimisega. :1. Mayr H., Striepe W. Scope and Limitations of Aliphatic Friedel-Crafts Alkylations. Lewis Acid Catalyzed Addition Reactions of Alkyl Chlorides to Carbon-Carbon Double Bonds. ''J. Org. Chem.'' 1983, 48 (8), 1159–1165. :2. von der Brüggen U., Lammers R., Mayr H. Relative Reactivities of Acetals and Orthoesters in Lewis Acid Catalyzed Reactions with Vinyl Ethers. A Systematic Investigation of the Synthetic potential of Acetals and Orthoesters in Electrophilic Alkoxyalkylations of Enol Ethers. ''J. Org. Chem.'' 1988, 53 (13), 2920–2925. :3. E. Muks. Pathways to the Higher Products in Lewis Acid Catalysed Additions of Allylic Chlorides to Isoalkenes and Isoprene. – J. Chem. Research (S) 1995, 496–497. :4. А. А. Петров, Μ. Л. Генусов. Ионная теломеризация. Изд. Химия, Ленинград, 1968, 295 сс. ===Piirjuhud=== * Ka katioonse polümerisatsiooni korral on kasutatud reaktsioonivõimelist lisandit R-Y, kuid väga väikeses (katalüütilises) kontsentratsioonis, selleks et saada polümeeri molekulile soovitud funktsionaliseeritud algus- ja lõpprühmad. * Saksa koolkonna huviväljas oli reeglina lai spekter aktiivseid kloriide või [[atsetaalid|atsetaale]], seega piirkond, kus moodustuvad põhiliselt madalamad (n=1) produktid. Sellest tulenevalt kasutavad nad termineid "[[alifaatsed ühendid|alifaatne]] [[Friedeli-Craftsi alküülimine]]" või "[[enooleeter|enooleetrite]] [[elektrofiilne liitumine|elektrofiilne]] alkoksü[[alküleerimine]]". Vene ja Jaapani koolkonnad kasutasid üldisemat terminit "telomerisatsioon". *[[Friedeli-Craftsi alküülimine]] on protsess, milles [[happed|happelise]] [[katalüsaator]]i osalusel viiakse [[substraat (keemia)|substraadi]] [[aromaatsed ühendid|aromaatsesse tuuma]] [[vesinik]]u [[aatom]]i asemele [[alküülrühm]]. Realiseerub see [[Elektrofiilne aromaatne asendusreaktsioon|elektrofiilse aromaatse asendusreaktsiooni]] mehhanismiga, katioonne intermediaat deprotoneerub ja moodustuvad asendusproduktid. [[Pilt:Isoprene.svg|150px|thumb|[[Isopreen]]]] === Katioonsest telomerisatsioonist Eestis === {{Vaata|Terpenoidid}} Katioonse telomerisatsiooni protsesside uurimine ja rakenduste väljatöötamine sai Eestis alguse 1960. aastal, kui ENSV TA [[Keemia Instituut]]i asus tööle [[Koit Lääts]], kes oli selle valdkonnaga tegelenud [[Leningrad]]is. Tema esitatud [[terpenoid]]sete produktide sünteesiskeemi aluseks oli odav [[nafta]]saadus [[isopreen]]. Sünteesi võtmeprotsessiks oli [[isopreen]]i ja tema [[prenüülkloriid|hüdrokloriidide]] telomerisatsioon [[katalüsaator]]i [[Tina(IV)kloriid|SnCl₄]] juuresolekul. Reaktsiooni tulemusel moodustub ühinemisproduktide komplitseeritud segu [[isomeer]]setest C₁₀-, C₁₅-, C₂₀- jne kloriididest (seega n = 1, 2, 3, jne). Üheetapilises telomerisatsiooni protsessis soovitud lõpp-produktide saamise lihtsustatud skeem (isomeerseid produkte näitamata, aga neid on mitmeid) võiks olla järgmine: СН₂=С(СН₃)–СН=СН₂ + CH₃–С(СН₃)=СН–СH₂–Cl → СН₃–С(СН₃)=СН–СH₂[–CH₂–С(СН₃)=СН–СH₂]_n–Cl, kus n = 1, 2, 3, jne See on ülikeerukas protsess. Mõlemad lähteühendid ja produktid sisaldavad [[reaktsioonivõime]]lisi C=C [[kaksikside]]meid ja ka [[allüülsed ühendid|allüülseid]] C-Cl sidemeid, mistõttu on oluline lõpetada protsess madalal [[Konversioon (keemia)|konversioon]]iastmel ja eesmärkühendite [[saagis]]ed on väikesed. Reageerimata lähteaineid on võimalik regenereerida ja uuesti kasutada. Edasi laiendati K. Läätse juhitud sektoris lähteühendite skaalat. [[Monomeer]]idena kasutati erinevaid 1,3-[[dieen]]e, [[alkeen]]e ja [[stüreen]]e. Aktiivse C-Cl sidemega ühenditena kasutati erinevaid [[allüülsed ühendid|allüülseid]] kloriide (RMeC=CRCHR-Cl) või [[alkoksüklorometaanid|alkoksüklorometaane]] (ROCH₂–Cl). Katalüsaatoriteks olid [[Lewis'i hape|Lewisi happed]], enamasti [[Tsinkkloriid|ZnCl₂]] või [[Tina(IV)kloriid|SnCl₄]]. Välja selgitati katioonse telomerisatsiooni üldised seaduspärasused. Madalamatest telomerisatsiooniproduktidest sünteesiti edasi väärtuslikke [[lõhnaaine]]id ja [[taimekaitsevahend]]eid. Selleks konverteeriti esmased [[pimaarne süsinikuaatom|primaarsed]] allüülsed kloriidid [[selektiivne reaktsioon|selektiivselt]] soovitud hapnik[[derivaat]]ideks kasutades modifitseeritud [[Sommelet' reaktsioon]]i [[N,N-dimetüülaniliin|''N'',''N''-dimetüülaniliin]]iga. Telomerisatsiooni produktide baasil töötati välja tootmistehnoloogiad mitmetele väärtuslikele [[terpenoid]]setele produktidele või nende [[analoogühend]]itele, mida ka väikeses mastaabis või katsepartiidena toodeti [[TA Tehniline Katsebaas|TA Tehnilises Katsebaasis]]. Need tööd lõppesid 1992. aastal seoses [[Keemia Instituut|Keemia Instituudi]] orgaanilise sünteesi sektori tegevuse lõpetamisega. ==Vaata ka== * [[Terpenoidid]] * [[Isopreen]] * [[Polümerisatsioon]] * [[Ahelpolümerisatsioon]] * [[Oligomerisatsioon]] * [[Elektrofiilne liitumine]] * [[Karbokatioonid]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * К.В. Лээтс, А.К. Шумейко, А.А. Розеноер, Н.В. Кудряшева, А.И. Пилявская. Новый синтез цитраля из изопрена. – Ж. Общей Химии 1957, 27, 1510–1512. * К.В. Лээтс. Синтез терпеновых производных из изопрена методом теломеризации. – Изв. АН ЭССР. Хим. Геол. 1968, 17(4), 355–360. * К.В. Лээтс, Т.А. Каал, И.А. Калья, И.Б. Кудрявцев, Э.А. Мукс, М.А.Тали, С.Э. Тенг. К изучению ионно-каталитической теломеризации. 5. Определение изомерного состава фракции С10 теломера изопрена. – Ж. Орг. Химии 1974, 10(2), 159–161. * А.Ю. Эрм, К.Э. Сийрде, Т.И. Пехк, К.В. Лээтс. К изучению ионно-каталитической теломеризации. 7. О составе синтетического цитраля. – Ж. Орг. Химии 1979, 15(8), 1593. * К.Э. Сийрде, А.Ю. Эрм, Э.А. Мукс, Т.К. Вялимяэ, Л.Л. Крумм, К.В. Лээтс. К изучению ионно-каталитической теломеризации. 24. О составе сесквитерпеновых хлоридов–диаддуктов изопрена с его монодигидрохлоридами. – Ж. Орг. Химии 1987, 23(5), 922–926. * M. Schmidt, T. Kaal, L. Bitter, L. Tammeraid, I. Kirjanen, K. Lääts. Cationic Telomerization of 2-Methyl-1,3-butadiene with Isoprpoxymethyl Chloride. A Model of Kinetics. – Proc. Estonian Acad. Sci. Chem. 1990, 39(2), 78–83. * E. Muks. Pathways to the Higher Products in Lewis Acid Catalysed Additions of Allylic Chlorides to Isoalkenes and Isoprene. – J. Chem. Research (S) 1995, 496–497. ==Välislingid== * [http://www.chem.ttu.ee/files/yk/KI_OSS_4.pdf Terpenoidide süntees TA Keemia Instituudis] [[Kategooria:Orgaaniline keemia]] [[Kategooria:Keemilised reaktsioonid]] arrua417g6ur9gwatcb9yvmfnpe4c3a 0 150431 7213927 6959598 2026-08-14T05:59:39Z NOSSER 8097 /* Sõjategevus augustis */ 7213927 wikitext text/x-wiki {{liita|Eesti Teises maailmasõjas}} {{Lisaviiteid|kuu=september|aasta=2018}} {{Sõjaline konflikt | konflikt = Sõjategevus Eestis 1941. aastal | osa = [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Idarindest]] | pilt = | pildiallkiri = | aeg = 22. juuni – 21. oktoober 1941 | koht = [[Eesti]] | koordinaadid = | kaart = | laiuskraad = | pikkuskraad = | kaardisuurus = | kaardiallkiri = | ala = | tulemus = Eesti vallutamine ja [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioon]] | seis = | osaline1 = [[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] [[Kolmas Riik|Saksamaa]] | väeüksused1 = [[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] [[väegrupp Nord]]<br> [[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] [[18. armee (Wehrmacht)|18. armee]] väeosad <br>[[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] XXVI armeekorpus<br>[[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] 61. jalaväediviis<br>[[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] 217. jalaväediviis<br> [[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] 254. jalaväediviis <br>[[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] XXXXII armeekorpus<br>[[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] 291. jalaväediviis<br>[[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] lahinggrupp Friedrich<br>[[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] 93. jalaväediviis <br>[[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] I armeekorpus<br>[[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] lahinggrupp Burdach<ref>[[Toomas Hiio]], [http://www.dorpatensis.ee/files/Teine%20maailmas6da%20Eesti%20pinnal.pdf Teine maailmasõda Eesti pinnal.Eestis võidelnud Saksa üksustest ja Saksa sõjaväevalitsusest Eestis]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Domus Dorpatensis, 30. november 2010</ref> <br>{{PisiLipp|Soome}}<br>[[metsavennad]]<br>[[Omakaitse]] üksused | osaline2 = [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[Nõukogude Liit]] | väeüksused2 = [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[Põhjarinne (Teine maailmasõda)|Põhjarinne]]<br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[8. armee (NSV Liit)|8. armee]]<br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] 10. laskurkorpus <br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] 10. laskurdiviis <br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] 22. SARK motoriseeritud laskurdiviisi <br> [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] 11. laskurdiviisi 320. laskurpolgu allüksused <br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] 11. laskurkorpuse 48. laskurdiviis ja<br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] 125. laskurdiviis<br> [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] osa 11. laskurdiviisist <br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] 16. laskurdiviis <br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] 3. üksik laskurbrigaad <br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[NSV Liidu piirivalve Eestis|Balti piirivalvepiirkonna]] kolm piirivalvesalka (6., 8., 10.)<br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[Punalipuline Balti laevastik]] ja [[Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse|Balti laevastiku rannikukaitse]] <br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] 1. üksik merejalaväebrigaad <br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] SARKi [[Hävituspataljonid Eestis]]<br> [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[Looderinne (Teine maailmasõda)|Looderinne]] | väejuht1 = [[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] [[kindralfeldmarssal]] [[Wilhelm Ritter von Leeb]]<br> [[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] [[kindralooberst]] [[Georg von Küchler]]<br>[[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] [[suurtükiväekindral]] [[Albert Wodrig]]<br>[[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] [[kindralleitnant]] [[Siegfried Hänicke]] (61. JD)<br>[[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] [[kindralleitnant]] [[Richard Baltzer]] (217. JD)<br>[[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] [[kindralleitnant]] [[Walter Bechschnitt]]<br>[[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] pioneeriväe kindral [[Walter Kuntze]] (XXXXII AK)<br>[[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] kindralleitnant [[Kurt Herzog]] (XXVIII AK) <br>[[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] kindralmajor [[Rudolf Friedrich]]<br>[[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] kindralleitnant [[Otto Tiemann]] <br>[[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] jalaväekindral [[Kuno-Hans von Both]]<br>[[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] kindralmajor [[Karl Burdach]]<br>[[Friedrich Kurg]] | väejuht2 = [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[Kliment Vorošilov]]<br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[Vladimir Tributs]]<br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] kindral Ivan Nikolajev<br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] kindral Mihhail Šumilov<br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] kindral Pavel Bogaitšuk<br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] kindral Karp Muravjov<br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] kindralleitnant [[Pjotr Pšennikov]]<br>[[Eesti NSV Vabariiklik Kaitsekomitee]]<br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] kindralmajor Gavriil Zašihhin | jõud1 = | jõud2 = | kaotused1 = | kaotused2 = | märkused = }} '''Sõjategevus Eestis 1941. aastal''' oli osa Teise maailmasõja [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Idarinde]] lahingutest, mis algas [[22. juuni]]l 1941 [[Saksa Riik|Saksamaa]] ja Soome merejõudude miiniveeskamisoperatsioonidega ja lõppes [[Punaarmee]] vägede taganemisega 1941. aasta sügiseks [[Eesti|Eesti Vabariigi]] [[riigipiir]]i taha ning [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioon]]ivõimu kehtestamisega. ==Sõjategevus Soome lahel== Enne lahingute algust Eestis maismaal toimusid Tallinnas paiknenud [[Punalipuline Balti laevastik|Punalipulise Balti laevastik]]u peabaasi (Tallinn), baasi ümbritseva veerajooni kaitse miini- ja sõjalaevade, [[Lääne-Eesti]]s [[Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse]] ja Soomes paiknenud Saksa [[Kriegsmarine]] ning Soome sõjalaevastiku vahel vastase tegevuse pärssimiseks [[meremiin]]ide tõkete ja -väljade paigaldamisega. {{Vaata|Operatsioon Valkjärvi}}, mineerimisoperatsioon [[Keri saar]]e ja [[Mohni saar]]te vahelisel alal 12. juunist kuni 18. juunini koondati Soome rannikule, [[Turu]] piirkonna [[skäärid]]esse Saksa [[Kriegsmarine]] miinilaevade grupp Nord, kuhu kuulusid [[miiniveeskja]]d "Tannenberg", "Hansestadt Danzig" ja "Brummer", 2. torpeedokaatrite [[flotill]] ja pool 5. kaatertraalerite flotillist. Soome lahes [[Porkkala poolsaar]]e juures asuvates [[skäärid]]es dislotseerus maskeeritult taktikaline laevagrupp "Kobra", kuhu kuulusid miiniveeskaja "Cobra", "Königin Luise" ja "Kaiser", 1. torpeedokaatrite flotill ja teine pool 5. kaatertraalerite flotillist. Esimese sõjalise operatsiooni Punalipulise Balti laevastiku tegevuse pärssimiseks [[Läänemeri|Läänemeres]] teostasid Saksa Kriegsmarine ja Soome sõjalaevastiku miiniveeskajad ööl vastu 22. juunit 1941, so samal ajal kui Saksa [[Wehrmacht]]i maaväed alustasid pealetungi NSV Liidu maavägedele. 22. juunil pommitas Saksa lennuvägi [[Sõrve poolsaar]]el asuvaid [[Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse]] rannakaitsepatareisid. Kuna Soome lahes puudusid nii Nõukogude sõjalaevastikul kui ka Saksa ja Soome sõjalaevastikul [[lahingulaev]]ad, piirdus sõjategevus merel mõlema osapoole poolt kaitse-eesmärgil miiniveeskajatelt vastase tegevuse pärssimiseks [[meremiin]]ide tõkete ja -väljade paigaldamisega. Saksa [[Kriegsmarine]] mineeris [[Saaremaa]] ja [[Hiiumaa]] ümbruse [[Irbe väin]]a, [[Soela väin]]a, Hiiumaa ja [[Vormsi]] vahelise [[Hari kurk|Hari kurgu]]u ning Soome lahe miinitõketega. Saaremaast läänes valvasid Saksa allveelaevad U-144, U-145, U-149, takistades [[Liivi laht|Liivi lahes]] ja Muhu väinades olevate Nõukogude laevade sisenemist ja väljumist Soome lahest. Kiirelt Riiale pealetungivate Saksa vägede ohu tõttu evakueeriti 27. juunil [[Balti laevastik]] ka [[Daugavgriva mreväebaas|Daugavgriva mereväebaas]]ist [[Daugava]] suudmest. [[Ristleja]] [[Kirov (ristleja)|Kirov]] ja hävitajad Stoiki, Silnõi, Serditõi, Grozjaštši ning Engels toimetati läbi [[Muhu väin]]a Tallinna. 29. juunil uputati [[Soela väin]]as [[aurik]] Marta, 19. juulil uputasid Saksa lennukid [[Kuivastu sadam|Kuivastu]] [[reid]]il Balti laevastiku [[hävitaja]] Serditõi, 23. juunil uputasid Saksa torpeedokaatrid tulelaeva [[Hiiumadal]] ning kaubaauriku Liisa, 23. juuni hommikul jooksis [[Tahkuna neem]]est põhja pool miinile PBL ristleja Maksim Gorki. 1. juulil sattus magnetmiinile Vormsi majaka traaversil allveelaev M-81 ja uppus. Soela väinas sattus magnetmiinile traalerite lipulaev Zmei ja uppus. 27. juulil sõitis [[Irbe väin]]as miinile hävitaja Smelõi, 30. juulil pommitati [[Kihelkonna laht|Kihelkonna lahes]] põhja Nõukogude allveelaev S-62, 2. augustil uputati allveelaev S-11 Soela väinas, 10. augustil toimus Hiiumaa vetes, 20 meremiili Ristnast läänes Nõukogude Štš-307 ja pinnaletõusva Saksa U-144 vaheline võitlus, kui Štš-307 ründas kahe torpeedoga. U-144 läks põhja koos kogu meeskonnaga. 11. augustil sõitis [[Suur väin|Suures väinas]] magnetmiinile miiniveeskja [[Suurop (miiniveeskja-traaler)|Suurop]], 19. augustil sõitis [[Kumari laid|Kumari laiu]] juures magnetmiinile endine Eesti [[jäämurdja]] [[Merikaru (laev)|Merikaru]], 29. augustil pommitati [[Triigi sadam]]as põhja aurik Helge. 1940. aastal Balti riikide okupeerimise ja annekteerimise tulemusel laienenud Läänemere ääres Punalipulise Balti laevastiku uute tegevusbaaside moodustamisega puudus aga Punalipulise Balti laevastikul suutlikkus puhastada Soome lahe laevateed sinna paigaldatud miinitõketest ning vaatamata Saksa ja Soome laevastiku passiivsusele kandis Punalipuline Balti laevastik kaotusi nende paigaldatud miiniväljadel. Saaremaa [[Kogula lennuväli|Kogula lennuväljal]] baseerus Balti laevastiku 8. pommitajate brigaadi 1. miini-torpeedopolk, mis 13 lennukiga [[Iljušin]] DB-3 ööl vastu 8. augustit tegi pommitusreidi Berliinile. Pommitusreide jätkas ka selleks moodustatud raskete pommituslennukitega [[TB-7]] 81. lennuväediviis [[Leningradi oblast]]ist, milles osales teise piloodina [[Endel Puusepp]]. 6. septembril pommitas Saksa [[Luftwaffe]] Kogula lennuvälja puruks. [[Pilt:Eastern Front 1941-06 to 1941-09.png|pisi|300px|Saksa vägede rünnakusuunad 22. juuni – 1. september 1941]] ==Sõjategevus maismaal== Pärast Riia vallutamist [[1. juuli]]l liikus [[18. armee (Wehrmacht)|Wehrmachti 18. armee]] kiiresti edasi ja ületas [[7. juuli]]l laia rindena Eesti lõunapiiri. Sõjategevuse alguses asusid 8. armee: 10. laskurkorpus Pärnu–Võrtsjärve kaitseliinil ning 11. laskurkorpus Emajõe kaitseliinil. [[3. juuli]]l sai 8. armeele käsu asuda kaitsele looduslikele tõketele – Pärnu jõgikonna soodele, Võrtsjärve ja Emajõe põhjakaldale. 6. juulil andis 8. armee juhataja lahingukäsu kaitse organiseerimiseks Pärnu-Võrtsjärve-Tartu joonele. [[Punalipuline Balti Laevastik|PBL]]-i sõjanõukogu otsusel alustati ka Tallinna ümber kolme kaitseliini rajamist. Lätis asunud Nõukogude [[8. Armee (NSV Liit)|8. armee]] ([[kindralmajor]] [[Ilja Ljubovtsev|I. Ljubovtsevi]] juhtimisel) riismed taandusid kahe Saksa [[armeekorpus]]e ees ja jäid peatuma Pärnu-Emajõe joonel. ===Sõjategevus juulis=== Pärast Riia vallutamist 1. juulil liikus Saksa [[Väegrupp Nord]]i [[18. armee (Wehrmacht)|18. armee]] kiiresti edasi ja ületas [[7. juuli]]l Eesti lõunapiiri. Saksa [[XXVI armeekorpus (Saksamaa)|XXVI armeekorpus]] (61. ja 217. jalaväediviis) tungis Eestisse kahe eelüksusega 7. juulil 402. jalgratturite pataljon saadeti üle [[Pärnu]] ning jõudis vastaseid kohtamata õhtuks [[Kilingi-Nõmme]]ni, motoriseeritud üksus liikus [[Viljandi]] suunas ja jõudis [[Raudna jõgi|Raudna jõeni]]. 8. juulil vallutati Pärnu, seejuures suudeti takistada [[Pärnu jõgi|Pärnu jõe]] sildade õhkulaskmist ja [[61. jalaväediviis (Saksamaa)|61. jalaväediviis]] hõivas õhtuks Viljandi, mida kaitses [[22. NKVD motoriseeritud laskurdiviis]], kes jättis 9. juulil ümberpiiramist kartes linna maha. Saksa vägede eel liikus ooberst W. Ullerspergeri jalgratturite pataljon, mis koosnes mootorratturite ja jalgratturite kompaniist, 217. jalaväediviisi poolt tugevduseks antud tankitõrjeidivisjoni (soomukid) ja õhutõrje-divisjoni osadest ning neid teenindavatest üksustest, kokku 500...800 meest. Jõudnud Pärnu-Emajõe joonele, peatasid sakslased pealetungi, et oodata järele Peipsi järvest ida pool liikuvaid väeosi. Sakslaste rünnakuplaani järgi pidid need väeosad jõudma enne [[Soome laht|Soome laheni]], et ära lõigata Eestis asunud [[Punaarmee]] [[Looderinne|Looderinde]], [[Põhjarinne (Teine maailmasõda)|Põhjarinde]] ja [[Punalipuline Balti laevastik|Punalipulise Balti laevastik]]u grupeeringu taganemistee. [[File:Tartu Kivisild, c 1913.jpg|pisi|Tartu [[Kivisild (Tartu)|Kivisild]], ca 1913]] Taganev Punaarmee jättis Lõuna-Eesti maha ilma tõsisema vastupanuta, sakslaste edasitung peatati alles Emajõe – Matsalu lahe joonel ja [[Tartu ajalugu#Okupatsioonide aeg|juulis 1941 oli Tartu kaks nädalat rindelinn]]. Sõjategevuse eel, enne Saksa vägede pealetungi teostati kindlustustööd ja 3. juulil alustati [[tankitõrjekraav]] ehk [[Jalaka liin]]i rajamist [[Riia tänav|Riia maantee]] ääres [[Räni_alevik|Räni aleviku]] lähedal, 4 kilomeetri kaugusel [[Tartu]]st. 7. juulil jõudsid Tartusse taanduvad Punaarmee väeosad. 9. juulil õhiti Tartu [[Kivisild (Tartu)|Kivisild]], [[Ropka mõis]]as relva- ja laskemoonalaod, [[Riia tänav]]a [[Riia tänava raudteesild|raudteesild]] ja [[Jänese raudteesild]]. Linnas algasid kokkupõrked partisanide ja miilitsate vahel. Sõjategevuse käigus sai Tartu linn süütepommide ja tulekahjude läbi suuri purustusi. 10. juulil jõudis Võrust Tartusse sakslaste luuresalk, kes aga lahkus linnast sama päeva õhtul. 10. juulil õhiti Punaarmee poolt ka kahte linna jõekallast ühendanud [[Vabadussild]] ning õhtul avasid punaste suurtükipatareid Tartu lõunapoolsele osale süüte- ja kildmürskudega tule ja linnas puhkesid esimesed tulekahjud. Punaarmee [[8. armee (NSV Liit)|8. armee]] taganes 6.–9. juulini 1941 kaitsele Pärnu–[[Peipsi järv]]e joonele. [[10. laskurkorpus]], millele allusid [[10. laskurdiviis]] ja 22. NKVD motoriseeritud laskurdiviisi riismed ning [[11. laskurdiviis]]i üks [[polk]], mis oli 9. juulil kaitseliinil Pärnust [[Võrtsjärv]]eni. 10. laskurkorpuse väeosad pidi oma kaitseliini toetama „soode süsteemile“ [[Kõrsa raba]] ja [[Kikepera raba]] ning [[Raudna jõgi|Raudna]] ja [[Tänassilma jõgi|Tänassilma jõe]] joonel. [[11. laskurkorpus]], millele allusid [[48. laskurdiviis|48.]] ja [[125. laskurdiviis]], oli kaitsel Emajõel, Võrtsjärvest Peipsini. Armee tagalat Pärnu–[[Haapsalu]]–[[Paldiski]] lõigus, Kopli lahest Karuseni, kaitses [[16. laskurdiviis]] – ülesandega tõrjuda võimalikke mere- ja õhudessante. 16. laskurdiviisi peajõud koos suurtükiväega asusid [[Rapla]]-[[Kohila]]-[[Lelle]] piirkonnas, et olla valmis vastulöökideks nii [[Paldiski]], [[Haapsalu]] ja [[Hanila]] kui ka [[Vana-Vändra mõis|Vana-Vändra]], [[Võhma]] ja [[Põltsamaa]] suunas. [[Saaremaa]]l ja [[Hiiumaa]]l asus 3. üksik laskurbrigaad. Maavägesid toetasid seal Punalipulise Balti laevastiku 1. üksik merejalaväebrigaad, [[NSV Liidu piirivalve Eestis|piirivalve]]üksused ja [[Hävituspataljonid Eestis|hävituspataljon]]id. 9.–15. juulil takerdus sakslaste pealetung [[Võrtsjärv]]e põhjatipu – [[Matsalu laht|Matsalu lahe]] joonel [[Punaarmee]] [[Põhjarinne (Teine maailmasõda)|Põhjarinde]] ning Eestisse taganenud [[Looderinne (Teine maailmasõda)|Looderinde]] väeüksuste tugevnenud vastupanu ja pealetungivate diviiside väsimuse tõttu. 9. juulil olid Saksa väeosad ületanud [[Kasari jõgi|Kasari jõe]] ja Kasari jõe joonel pidasid Nõukogude väeosad ja Haapsalu [[Hävituspataljonid Eestis|hävituspataljon]] tõkestuslahingu Saksa eelsalgaga. Saksa väed hõivasid [[Märjamaa]] ja 217. jalaväediviisi väeosad jäid alevisse peatuma aga eelüksused jõudsid [[Martna]]ni. [[Palivere]]-[[Risti]]-[[Ellamaa (Saue)|Ellamaa]] joonel asusid kaitsel Punaarmee 249. laskurpolk, [[NSV Liidu piirivalve Eestis#8. piirivalvesalk|8. piirivalvesalk]] ja Haapsalu hävituspataljoni rühm. 9. juulil saatis XXVI korpus [[Virtsu]] ühe 15 cm suurtükipatarei, et sulgeda laevaliiklus [[Suur väin|Suures väinas]], patarei katteks anti merejalaväe löögiüksus. [[File:Карта ЛФ с 22.06.41 по 13.07.41.jpg|pisi|left|Saksa vägede pealetung 22. juunist 13. juulini 1941]] 9. juulil toimus [[Kesk-Eesti]]s [[Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia maantee|Viljandi-Võhma maantee lõigul]] [[Mudiste]] juures [[Mudiste lahing]], kus Saksa XXVI armeekorpuse kindral von Selle eelüksuse edasiliikumist takistas 22. NKVD laskurdiviisi 5. laskurpolgu II pataljon, kes kattis diviisi taandumist<ref>[[Hannes Walter]], [http://kultuur.elu.ee/ke528_havituspataljonid.htm Hävituspataljonid. Must lehekülg Eesti rahva ajalooraamatus.], Kultuur ja Elu, 2/2017</ref>. Pataljon seadis seal üles varitsuse kaks suurtüki ja raskekuulipildujarühma ning kahe rooduga kõrgendikele mõlemal pool teed. Saksa üksus, mis koosnes mootorratturite rühmast, neljast soomukist ja jalaväest kaheksal veoautol, jõudes purustatud sillani, oli seal sunnitud peatuma ja sattus punaarmeelaste risttule alla. Sakslaste edasiliikumine takerdus viieks tunniks ja 22. NKVD laskurdiviis taganes [[Navesti jõgi|Navesti jõe]] põhjakaldale ja laskis silla õhku. 11. juulil tegid saksa üksused katse Põltsamaale jõuda, kuid löödi tagasi ja Punaarmee allüksuse komandör aga otsustas taanduda. Selle tagajärjel jäi rinne Põltsamaa juures avatuks ja 8. armee juhtkond võttis kiiresti tarvitusele abinõud ning taanduma hakanud 167. polgu allüksus suunati uuesti Põltsamaale. 11. laskurdiviisi 163. laskurpolk kahe suurtükiväepolgu toetusel saadeti 12. juuli õhtuks Põltsamaale. 12. juuli varahommikul ründas Põltsamaad saksa 254. jalaväediviisi 600-meheline eelüksus. [[Põltsamaa-Võisiku lahing]]uga aeglustati saksa väeüksuste edasiliikumist ja rinne jäi [[Suusiku]]-[[Aniküla|Anniküla]] joonele peatuma. 19. juuli hommikul asusid 11. laskurdiviisi väeosad pealetungile ja Nõukogude väeosad hõivasid [[Jälevere]] ja [[Imavere (Järva)|Imavere]], kuid lõuna pool Põltsamaad edu ei saavutatud. Saksa 61. jalaväediviisi väeosad tõrjusid rünnaku tagasi. 22. juulil pidasid Punaarmee ja [[Hävituspataljonid Eestis|Viljandi hävituspataljon]] tõkkelahingu [[Rutikvere lahing|Rutikvere juures]], misjärel suunati Viljandi hävituspataljon [[Kiltsi]] ning Tapa linna. Tallinna, Järvamaa, Viljandi ja Harjumaa hävituspataljonid kapten [[Mihhail Pasternak]]i juhtimisel osalesid [[Kautla lahing]]us Soomest saabunud “[[Erna]]” luuregrupiga. 11. juulil evakueeriti Haapsalust Nõukogude tsiviilasutused, Punaarmee, piirivalve ja hävituspataljonide võitlejad tõkestasid Saksa üksuste liikumist pealinna suunas. 11.-15. juulini toimus [[Märjamaa lahing]], mis peatas ajutiselt Saksa vägede Tallinna suunas liikumise. Punaarmee moodustas [[Lääne-Eesti saarestik|Lääne-Eesti saartel]] asunud vägedest Virtsu tagasivallutamiseks umbes 300 mehe suuruse väeüksuse, mis alates 15. juulist [[Virtsu dessant|ründas lennuväe]] ja Saaremaa [[Hävituspataljonid Eestis|hävituspataljon]]i toel ning Saksa väed olid sunnitud asulast 18. juulist taganema. [[Kirbla]], [[Lihula]] ja [[Virtsu]] olid vabastatud aga 15. juulist – 17. juulini tegid Haapsalust hävituspataljon ja piirivalvesalk vasturünnaku [[Lihula lahing (1941)|Lihula]], Kirbla suunal ning 16. laskurdiviisi 219. laskurpolk, 8. piirivalvesalk ja Haapsalu hävituspataljon hõivasid need uuesti. Saksa väeüksused üksused taganesid [[Audru jõgi|Audru jõe]] taha. Eduka vasturünnakuga Märjamaal ja Lihulas taastati ühendus mandri ja Saaremaa, samuti regulaarne liiklus Tallinna ja Haapsalu vahel. Tallinna hävituspataljonid jätkasid vasturünnakuga ja pidasid [[Audru]] all [[Audru lahing]]u, milles hukkus Pärnu omakaitse esimene ülem [[Viktor Koern]]. Kagu-Eestis, [[Peipsi järv|Peipsi]] ja Võrtsjärve vahel, regulaararmeede kokkupõrkeid ei toimunud. 9. juulil vallutasid Saksa [[18. armee (Wehrmacht)|18. armee]] [[XXXVIII armeekorpus]]e üksused [[Pihkva]] ja [[Ostrov]]i ning hõivasid oma vasaku tiiva julgestuseks [[Võru]] ja [[Antsla]]. Punaarmee väed taganesid 9.–10. juulil üle [[Emajõgi|Emajõe]] ja õhkisid enamiku sildu. Emajõe lõunakalda mehitasid metsavennad. Saksa väejuhatus tõi 24. juulil [[Otepää]]le [[XXXXII jalaväekorpus (Saksamaa)|XXXXII korpuse]] juhatuse. Toodi lisajõude: XXXXII AK, millele allutati seni XXVI AKsse kuulunud 61. ja 217. jalaväediviis. XXVI AK-le allutati 14. juulil [[291. jalaväediviis (Saksamaa)|291. jalaväediviis]] ja 15. juulil [254. jalaväediviis (Saksamaa)| 254. jalaväediviis]] ning alates 5. augustist [[93. jalaväediviis (Saksamaa)|93.jalaväediviis]]. Lisaks toodi Eestisse tagala julgestamiseks [[207. julgestusdiviis]]. XXVI AK ülesandeks seati [[Rakvere]] ja [[Narva]] vallutamine ning XXXXII korpus suunati [[Tallinn]]a peale. [[Luftwaffe]] 1. õhulaevastiku ülesandeks püstitati 8. armee staabi hävitamine Rakvere lähistel, Virumaa raudteede ja maanteede purustamine. Õhujõudude tegevus pidi takistama Punaarmeel tuua Eestisse lisavägesid. Juuli lõpus ja augusti alguses viidi seni XXVI korpuse alluvuses tegutsenud 61., 217., 254. ja 291. jalaväediviis XXXXII korpuse alluvusse. [[File:Siege of Leningrad Eastern Front 1941 06 to 1941 12.png|pisi|300px|Sõjategevus Eestis ja Leningradi rindel juuni 1941 – detsember 1941. aastal]] XXVI korpuse pealetung algas 22. juuli varahommikul, mil 61. ja 254. jalaväediviis liikusid üle [[Jõgeva]] itta ja lõunasse. 24. juuli õhtuks jõudis korpuse eelsalk [[Kasepää]] juures Peipsi rannale ning Punaarmee 125. ja [[48. laskurdiviis]] jäid Emajõe ja [[Mustvee]] vahel piiramisrõngasse. [[217. jalaväediviis (Saksamaa)|217. jalaväediviis]] vallutas samal päeval [[Türi]]. Olukorra kergendamiseks anti 16. laskurdiviisile käsk 24. juulil Jõgeva ja [[Põltsamaa]] suunas peale tungida ning piiramisrõngasse jäänud üksused vabastada, kuid diviis ei suutnud 254. jalaväediviisi rindest läbi murda, kandis raskeid kaotusi ja piirati sisse. Piiramisrõngast suutsid 31. juuliks välja murda umbes 3000 punaarmeelast, kotti jäid 7000 meest ja kogu rasketehnika. Piiramisrõngasse jäänud 48. ja 125. laskurdiviisi likvideeris XXVI korpus 31. juuliks ja [[Koeru]]st lõuna pool sisse piiratud 16. laskurdiviisi poolteist [[polk]]u 5. augustiks. ===Sõjategevus augustis=== [[Väegrupp Nord|Väegrupi Nord]] sõjapäevikus juhitakse tähelepanu venelaste ägedale vastupanule. 2. augustil vallutas 217. jalaväediviis [[Paide]], Saksa väed vallutasid: [[30. juuli]]l [[Simuna]], [[2. august]]il [[Väike-Maarja]], [[4. august]]il [[Tapa]], [[5. august]]il [[Kadrina]] ja [[7. august]]il vallutasid XXVI korpuse üksused [[Rakvere]]. Punaarmee 8. armeele täienduseks antud 118. ja 268. laskurdiviis jõuti kohale tuua vaid osaliselt. 118. ja 268. laskurdiviisi üksused üritasid kaitseliini sisse võtta [[Viru-Jakobi]], [[Kullenga]], [[Kadapiku (Kadrina)|Kadapiku]], [[Saksi]], [[Udriku]], [[Põima]], [[Ohepalu]] joonel, kuid Saksi piirkonnas murdsid Saksa väed kaitseliinist läbi, sundides sellega Punaarmeed taganema. Rakvere piirkonnas asunud 8. armee staap langes 4. augustil Saksa üksuste rünnaku alla ja oli sunnitud põgenema. [[7. august]]il jõudis XXVI korpuse 254. jalaväediviis [[Kunda]] juures Soome laheni, poolitades sellega Eestis võitlevad Punaarmee üksused, Punaarmee ja Balti laevastiku grupeeringu taganemistee mööda maismaad lõigati täielikult ära ning XXVI korpus suunati Narva peale. Põhjarinde juhatuse korraldusel 8. augustist võtsid 8. armee väeosad sisse kaitsepositsiooni Kunda jõe idakaldal, edasise tegevusplatvormi kindlustamiseks ja pealetungiks Tapa-Rakvere suunas koostöös 10. laskurkorpuse üksustega. Augusti algusest peale toodi Punaarmee poolt Virumaale 2 lisadiviisi: 118. ja 268. laskurdiviis. 8. armee väejuhatus valmistas ette pealetungi, mis pidi algama korraga kahest suunast: 10. laskurkorpus Tallinna poolt ja 8. armee ülejäänud jõud [[Kabala]] suunalt eesmärgiga lõhkuda Kunda läbimurre. Vastupealetungioperatsioonis saavutas mõningat edu 10. laskurkorpus väed, kes alustasid pealetungi 9. augustil. Kabala piirkonnas pealetung takerdus, Saksa üksuste läbimurdmine [[Põlula]]st lõunas tõi 8. armee juhtkonna siiski arusaamisele pealetungi jätkamise mõttetusest ja öö vastu 9. augustit alustasid ööpimeduse katte all taandumist Kabalas olnud väeüksused [[Uljaste]]le. Osa neist taandus edasi [[Purtse jõgi|Purtse jõ]]e joonele. Purtse jõe joonel moodustasid Saksa väed kolm grupeeringut, mis tungisid edasi paralleelselt: piki mereranda, mööda [[Tallinna–Narva maantee|Tallinna–Narva maanteed]] ja [[Tallinna–Narva raudtee|Tallinna–Narva raudteed]]. 12. augusti ööseks vallutasid Saksa väed Maidla asula ja jõudsid [[Maidla]]-[[Savala]] üldjoonele. Punaarmee väed hõivasid kaitsepositsiooni [[Pühajõgi|Pühajõ]]e joonel. Samuti taandusid lõuna pool raudteed asunud Punaarmee üksused ilma lahinguta [[Iisaku]] ja [[Mäetaguse]] suunal. [[13. august]]i öösel murti Punaarmee vastupanu Pühajõe joonel ja 13. augustil vallutati [[Jõhvi]] ja 14. augustil anti 254. jalaväediviis XXXXII korpuse alluvusse, et see osaleks Tallinna vallutamisel. 13. augustil 1941, jõudis Saksa 1. tankidiviis ka Peipsi taga Moloskovitsõ juures välja [[Narva-Jamburgi-Leningradi raudtee]]le ning hõivas Jamburgist 26 kilomeetrit Leningradi poole jääva [[Moloskovitsõ raudteejaam]]a. 14. augustil 1941, lõigati sama raudtee Saksa vägede poolt läbi ka teises kohas, [[Jamburg]]i ning [[Moloskovitsõ (Kaložitsõ külaasundus)|Moloskovitsõ]] vahele jäävad [[Veimarni raudteejaam]]as. Sellega oli Kirde-Eestis Narvat ja Vaivara-Sillamäe kanti veel enda käes hoidvatel Punaarmeel võetud võimalus raudteed pidi Leningradi taganeda. [[15. august]]il alanud Saksa vägede pealetungil mööda merekallast ning lõuna poolt Tallinna–Narva raudteeliini vallutati [[Vaivara raudteejaam]], see ohustas [[Sõtke jõgi|Sõtke jõ]]el asunud Punaarmee üksuste positsiooni ümberpiiramisega ning kaitsel asunud Punaarmee üksused taandusid. [[17. august]]il vallutas 291. jalaväediviis Narva, 19. augustil ületas 93. jalaväediviis endise [[Eesti-Venemaa piir|Eesti-Nõukogude Liidu piiri]] ja 20. augustil jõudis 291. jalaväediviis välja [[Luuga jõgi|Luuga jõeni]] ja XXVI korpus viidi Eestist ära. XXXXII korpus alustas [[Tallinna vallutamine (1941)|rünnakut Tallinnale]] 20. augustil. 61. jalaväediviisi liikus piki [[Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee|Tartu–Tallinna maanteed]] [[Aegviidu]]st. 217. jalaväediviis [[Tallinna–Rapla–Türi maantee|Viljandi–Tallinna maantee]]d, rünnaku lähtekoht [[Rapla]]st lõunas. [[Viitna]]st piki [[Tallinna–Narva maantee|Narva–Tallinna maanteed]] liikus 254. jalaväediviis. Neljanda kolonni rünnaku suunaks oli [[Tallinna–Pärnu–Ikla maantee|Pärnu–Tallinna maantee]]. [[21. august]]il hõivasid [[Eesti Omakaitse]] ja 217. diviisi üksused [[Rapla]] ja 21. augustil murdsid Saksa väed Tallinna välimisest kaitseliinist läbi. [[22. august]]il jõudis 254. jalaväediviis [[Kallavere]] ja [[Maardu]] lähistele, 61. jalaväediviisi 151. rügement vallutas [[Raasiku]], sama diviisi 162. ja 176. jalaväerügement lõid [[Kiviloo]] ja [[Periloo]] väljadel kolmepäevase lahingu tulemusena puruks hävituspataljonide väeosad. Friedrichi grupp lõi samal päeval [[Lihula]]st välja 14. hävituspataljoni ja puhastas [[Märjamaa]] Nõukogude mereväelastest. [[23. august]]il jõudis 217. diviis [[Hageri]]-[[Kohila]]-[[Tuhala]] joonele. [[25. august]]il jõudsid Saksa väed [[Keila jõgi|Keila jõe]]-[[Saku]]-[[Lehmja]]-[[Pirita jõgi|Pirita jõe]] joonele. Samal päeval avastati 61. diviisi lõigus venelaste kaitses auk: Vaskjala-Ülemiste kanali ümbrus oli jäänud kaitseta ning sinna tungisid 151. rügemendi kaks pataljoni ja liikusid [[Mõigu]]ni. 25. augustil sooritas Hiiumaal asunud 156. laskurpolgu I pataljon ja Saaremaalt kaks pataljoni dessandi mandrile ja sundis Saksa eelkaitse taanduma. Lahing [[Palivere]] juures kestis 30. augustini. Läänemaa [[Hävituspataljonid Eestis|hävituspataljon]] pidas lahinguid [[Martna]]s ning [[Kasari jõgi|Kasari jõel]] 1. septembril taganesid Punaarmee üksused koos Läänemaa parteiaktiiviga tagasi Hiiumaale. [[26. august]]il alustasid Saksa väed Mõigust edasitungi ning lõunaks olid nii [[Tallinna lennuväli]] kui ka [[Dvigatel]]i tehas nende valduses. Samal päeval andis [[Looderinne (Teine maailmasõda)|Looderin]]de ülemjuhataja [[Kliment Vorošilov]] loa Tallinn maha jätta. Rindejuhatuse korraldusel tuli lahingutegevus 27. augustil lõpetada ja asuda laevadele. {{Vaata|Tallinna vallutamine (1941)}} Punaarmee alustas 24. augustil Tallinna evakueerimist ja ööl vastu 28. augustit lahkus Punaarmee ja [[Balti laevastik]] Tallinna lahelt. 28. augustil kell 14 heisati Tallinna [[Raekoda|Raekojal]] Saksa sõjalipp. {{Vaata|Nõukogude vägede evakueerumine Tallinnast}}, ''[[Juminda miinilahing]]'' ===Sõjategevus Lääne-Eesti saartel=== [[File:Siege of Leningrad Eastern Front 1941 06 to 1941 12.png|pisi|]] Juba juuli esimeses pooles jõudsid Saksa väed Läänemaale, kuid 9.–15. juulil takerdus sakslaste pealetung [[Võrtsjärv]]e põhjatipu – [[Matsalu laht|Matsalu lahe]] joonel [[Punaarmee]] [[Põhjarinne (Teine maailmasõda)|Põhjarinde]] ning Eestisse taganenud [[Looderinne (Teine maailmasõda)|Looderinde]] väeüksuste tugevnenud vastupanu ja pealetungivate diviiside väsimuse tõttu. 9. juulil saatis XXVI korpus [[Virtsu]] ühe 15 cm suurtükipatarei, et sulgeda laevaliiklus [[Suur väin|Suures väinas]], patarei katteks anti merejalaväe löögiüksus. Punaarmee moodustas [[Lääne-Eesti saarestik|Lääne-Eesti saartel]] asunud vägedest Virtsu tagasivallutamiseks umbes 300 mehe suuruse väeüksuse, mis alates 15. juulist [[Virtsu dessant|ründas lennuväe toel]] ning Saksa väed olid sunnitud asulast 18. juulist taganema. 25. juulil maandatud ja Lihula hõivanud [[Lihula dessant|dessant]] sidus mõneks ajaks Tallinna peale tungivaid Saksa vägesid. [[File:Оборона Моонзундских островов 22 июня - 22 октября 1941 г.jpg|pisi|]] 27. juunil evakueerus [[Punalipuline Balti Laevastik|Punalipuline Balti laevastik]] [[Liepāja]]st, [[Ventspils]]ist ja [[Daugavgrīva]]st läbi [[Suur väin|Suure väin]]a Pärnu poole. Daugavgrīvast läksid teele Kergejõudude salga laevad – [[Kirov (ristleja)|ristleja Kirov]] ja [[hävitaja]]d Stoiki, Silnõi, Serditõi, Grozjaštši ning Engels nelja [[Torpeedokaater|torpeedokaatri]] saatel. 28. juunil heitis Kirov ankrud [[Viire kurk|Viire kurgus]], Virtsu ja [[Viirelaid|Viirelaiu]] vahel. Laevastiku läbipääsuks traaliti hüdrograafialaevad Lood ja Val poolt läbi I maailmasõja aegne faarvaaterja seejärel süvendati [[Laevatee|faarvaatri]] madalamat osa. 29. juuni õhtuks läks Kirov oma käiguga [[Kesselaid|Kessulaiu]] juurde ja võeti seal kahe puksiirilaeva vahele. Läti jäämurdja Lacplesis ja puksiir Mednis vedasid ristleja järgneva 13 tunni jooksul läbi Väinamere. Viis korda sõitis Kirov madalikele, kuid iga kord saadi ta sealt lahti ja 30. juuni hommikuks jõudis ta [[Hari kurk|Hari kurgu]] põhjasuudmesse ja edasi sõitis ristleja juba oma käiguga. 1. juulil sõitis ta koos hävitajate Grozjaštši, Smetlivõi ja Stoikiga Tallinna, ristlejat kaitsesid teel [[traaler]]id T-207, T-209 ja T-216 ning [[Merekütt|MO-kaatrid]]. Kirovi eel ja järel tulid läbi Muhu väina ka hulk teisi laevu. Neist osal – Vtoraja Pjatiletkal, Imantal, Skautsil ja Skrundal – tuli Virtsu ja Pärnu sadamais hulk kaupa teistele laevadele ümber laadida, et süvist vähendada. Probleeme oli ka suure süvisega [[jäämurdja]] [[Krišjanis Valdemars (jäämurdja)|Krišjanis Valdemars]] [[Kumari kanal]]ist läbiviimisega, kuid 1. juulil jõudis seegi Soome lahte, kus võttis kursi Leningradile<ref> [[Mati Õun]], Võitlused Läänemerel. Suvi 1941. Tallinn 1996, lk. 42-44.</ref>. {{vaata|Operatsioon Beowulf|Operatsioon Nordwind}} 9. septembri öösel osalesid Soome paadid major [[Raimond Hindpere]] “[[Erna|Erna II]]” pataljoni dessantüksuste toimetamises [[Vormsi]]le. [[Kesselaid|Kessulaiu]] vallutamine oli [[Muhu dessant]]operatsiooni eelduseks ja sakslaste 161. luureüksuse (''161. Aufklärungs-Abteilung'') 1. eskadron vanemleitnant Finkensteini juhtimisel alustasid mandri rannast dessanti 10. septembri hommikul. Saare hõivamise järel võis Saksa 210 mm suurtükipatarei Kessulaiult tule all hoida kogu Muhu idarannikut. [[Lääne-Eesti saarestik]]u kaitseks oli [[Punalipuline Balti laevastik|Punalipulise Balti laevastik]]u alluvuses moodustatud [[Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse|Balti Rajooni rannakaitse]]süsteem. 14. septembrist kuni 21. oktoobrini toimusid lahingud Eesti saartel. 14. septembri varahommikul tegid Saksa väed [[Muhu dessant|dessantoperatsiooni]] [[Muhu]] saarele. Muhu hõivamises osalesid Saksa arvukate peajõudude kõrval nii eestlased kui ka soomlaste [[Ilmari Virkki]], Virkki mootorpaadirühma üksus. Operatsiooni Beowulf II pettemanöövri [[Operatsioon Nordwind|Operatsioon Nordwind]] käigus hukkus 13. septembril Soome mereväe [[lipulaev]] soomuslaev Ilmarinen, kui Hiiumaa põhjarannikule lähenes Soome eskaader: soomuslaevad Ilmarinen ja Väinömöinen, miinitraaler ja 2 abiristlejat. Muhu kaitseks oli [[Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse]] 3. üksiku laskurbrigaadi kaks laskurpataljoni (46. ja 79. polgust), 37. üksiku insenerpataljoni kaks roodu, kuulipildujarood, mereväelaste rood, miinirühm, 39. suurtükiväepolgu kolm patareid, õhutõrjepatarei ja Muhu 100 mm rannakaitsepatarei nr 2. Kokku oli Muhus kaitsepositsioonidel vähemalt 1500 meest, kaitseabi võimaldas neile [[Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse]] [[Saaremaa]] [[Kübassaare poolsaar]]e [[Kübassaare]] [[Rannakaitsepatarei nr 43 (Kübassaare)|130 mm statsionaarne patarei]]. Muhu vallutamise peajõuks määratud oli Saksa [[XVII armeekorpus]]est kindralleitnant [[Siegfried Haenicke]] 61. jalaväediviis, mille käsutusse anti veel suurtükiväe- ja pioneeri-dessantüksusi. Muhu dessantoperatsiooni [[Saastna]]st [[Nõmmküla (Muhu)|Nõmmkülla]] juhatas otseselt [[korvetikapten]] [[Alexander Cellarius]], 14. septembri öösel startis Saastnast 20 Eesti ja 12 Soome mootorpaati ning 10 Saksa ründepaati kokku umbes 390 mehega. Rannale lähenedes kohati ootamatult tugevat tuld miinipildujaist, kuulipildujaist, püssidest ja paadid tagasiteel ka suurtükkidest. Dessantlased maabusid ja moodustasid rannast mõnesaja meetri ulatuses sillapea. Teise dessantlaine meeste põhiosa moodustas üle 200 “Erna” II pataljoni eesti vabatahtlikku major [[Raimond Hindpere]] juhtimisel. Edasitungi Muhu põhjarannalt sisemaa poole 161. luureüksuse sakslased, liikudes mööda [[Liiva (Muhu)|Liiva]]le suunduvat teed. Liiva teeristi juures kus paiknes läheduses Muhu kaitsjate staap, kohtas sakslaste eelüksus tugevamat vastupanu. 14. septembri öösel põhja pool Virtsust dessanti alustanud ooberstleitnant [[Walter Melzer]]i<ref>Walther Melzer, Kampf um die Baltischen Inseln 1917-1941-1944: eine Studie zur triphibischen Kampfführung. ISBN 9789949008711</ref> Saksa 151. jalaväerügemendi 1. pataljon jõudis [[Kansi]]-[[Tusti (Muhu)|Tusti]] ranna asemel [[Kuivastu]] alla, sattudes ägeda tule kätte. Kaotusi kandnud sakslased hoidsid Kuivastu rannakivide vahel siiski oma väikest sillapead ning 151. jalaväerügemendi 2. pataljon kinnitas end Kuivastu randa piirkonnas. Mõlemapoolsete suurte kaotustega lahingus vallutasid sakslased lõunaks [[Kuivastu]]. 15. septembri öösel toodi [[Orissaare]] positsioonilt Muhusse Punaarmee täienduseks tugevdatud [[laskurpataljon]]. 15. septembri hommikul alustasid Erna kompaniid liikumist lõunasse [[Viira (Muhu)|Viira]] suunas. [[Rinsi kirik|Rinsi õigeusu kirik]]u juures Punaarmee väljaehitatud positsioonid tegi kahjutuks Saksa lennuvägi. 16. septembri hommikul jõuti [[Suuremõisa (Muhu)|Suuremõisa]]sse ja ületati [[Väikese väina tamm]]. 16. septembril olid Saksa väed [[Orissaare]]s<ref>[[Jaak Sammet]], [http://virtsu.ee/artiklid/tekstid/muhu-vallutamisest-1941-aasta-septembris/ Saaremaa Muuseumi kaheaastaraamat 1997-1998. Muhu vallutamisest 1941. aasta septembris]</ref>. {{vaata|Muhu dessant}} 5. oktoobril 1941 alistusid viimased Punaarmee väeosade riismed Saksa vägedele [[Sõrve poolsaar]]el. Saarte Nõukogude kaitse ohvitserid ja komissarid lahkusid enne viimaseid lahinguid oma väeosadest [[Mõntu sadam]]asse, et Sõrve poolsaarelt põgeneda. Kokku võeti saartel vangi üle 15 000 punaväelase, saagiks saadi umbes 300 suurtükki ja miinipildujat. {{vaata|Lõpe-Kaimri tankitõrjeliin|Ungru-Pagila tankitõrjeliin|Roomassaare kaitseliin}}<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=militaryheritage&action=view&id=297 Roomassaare kaitseliin (3 dzotti)], Kultuurimälestiste register</ref>,<ref>[[Endel Püüa]], [http://register.muinas.ee/ftp/MKA%20inventeerimine/Saaremaa.militaar.pdf Saare maakonna militaarobjektide ekspertiis, 2006.a. KUULIPILDUJADZOTT ROOMASSAARE SADAMAS, KUULIPILDUJADZOTT ROOMASSAARE NINAL, KUULIPILDUJADZOTT ROOMASSAARE KARJAMAAL]</ref> [[File:Оборона Моонзундских островов 22 июня - 22 октября 1941 г.jpg|pisi|]] [[Operatsioon Siegfried]] Hiiumaa vallutamiseks algas 12. oktoobril meredessandiga üle [[Soela väin]]a. [[Triigi sadam]]ast lähtunud 176. jalaväerügemendi ja 161. luuregrupi dessant laevadel keeras [[Pammana nina]] kohalt teravalt põhja ja kihutas [[Emmaste]] poole. Õhtul järgnes dessandile veel 176. JR I pataljon ja vähemad üksused [[Sõru sadam]]as. 12. oktoobri õhtuks oli 151. JR III pataljon jõudnud [[Külama]]ele, rügemendi staap asus Ridas. Järgmisel päeval liikusid pataljonid vastupanu leidmata üle [[Vanamõisa (Hiiumaa)|Vanamõisa]] [[Kaderna]] suunas ja jõudsid välja [[Laartsa oja]]ni. 13. oktoobril olid juba 176. JR paremal ja 151. JR vasakul ning staabid jõudnud üle väina. 16. oktoobril liikus 151. JR II pataljoni eelosa üle [[Taterma]]-[[Ühtri]]-[[Nõmme (Hiiumaa)|Nõmme]] ida suunas. [[Nõmba]]l satuti tugevale kindlustusliinile, mis kõrvaldada haardeoperatsiooniga. 17. oktoobril liiguti edasi Kärdla suunas üle Mäeselja [[Kanapeeksi]] suunas. 18. oktoobril vallutas 151. JR võitlusgrupp [[Kärdla]] ja siirdus sealt edasi [[Risti (Hiiumaa)|Risti]] poole. Punaarmee üksused tõmbusid [[Tahkuna poolsaar]]ele, kust [[Balti laevastik]]u, [[Tallinna mereväebaas]]i PBL Tallinna Peabaasi [[Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse|Läänemere rajooni rannakaitse]] [[Tahkuna rannakaitsepatarei nr 26]] ja [[rannakaitsepatarei nr 316]] tulistasid ägedalt sakslaste seisukohti ja kogu 18. oktoobri öö kestis Tahkuna patareide tihe tuli. 19. oktoobri murdis 151. JR 6. kompanii löögirühm läbi punaste vastupanuliinist, mida laiendati järgnevalt niivõrd, et veidi hiljem sellest ka 151. rügemendi I ja II pataljon võisid läbida ja Punaarmee üksusi seljatagant haarata. Tahkuna patareid aga püüdsid luua tulemüüri ja kogu päeva pommitasid Saksa üksusi. 20. oktoobril asusid Saksa üksused jälle rünnakule. Saavutati 2 km sügavune edumaa ja pärast nõrga vastupanu murdmist jõuti välja Tahkuna metsavahi maja juurde. Saar langes 21. oktoobril täielikult sakslaste kätte. {{vaata|Operatsioon Siegfried}} Viimase Eesti maa-alana jäi Punaarmee kontrolli alla Osmussaar, mille kaitsjad evakueeriti meritsi Kroonlinna 2. detsembril 1941. [[Osmussaar]]el asunud garnisoni põhijõud evakueeriti 2. detsembril [[Hanko]]sse, saarele jäänud üksikud punaarmeelased lasid õhku saare 130 mm ja [[Rannakaitsepatarei nr 314|180 mm, nr 314]] rannakaitsepatareid ning lahkusid järgmisel päeval, 3. detsembril Hankost järele saadetud kaatriga. 6. detsembril 1941 randusid Osmussaarel Saksa sõdurid. ==Suvesõda== {{Vaata|Suvesõda}} ==Vaata ka== *[[Eesti Teises maailmasõjas]] *[[Balti laevastik Teises maailmasõjas]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *Платонов, Андрей Витальевич. [http://militera.lib.ru/h/platonov_av/index.html Трагедии Финского залива], М.: Эксмо; СПб: Terra Fantastica, 2005. *Tarmo Aia, [https://ilias.mil.ee/goto.php?target=file_29451_download&client_id=uusilias LAHINGTEGEVUS VIRUMAAL 1941. AASTAL: NARVA OPERATIIVGRUPI FORMEERIMINE, STRUKTUUR JA TEGEVUS], Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused Kõrgem Sõjakool, Tartu 2006 * [https://wwii.germandocsinrussia.org/de/nodes/13656-akte-59-unterlagen-der-ia-abteilung-der-heeresgruppe-nord-illustrierte-ausarbeitung-der-feldzug-gegen-die-sowjetunion-kriegsjahr-1941-enth-lt-zahlreichen-bilder-karten-und-schemata#page/50/mode/inspect/zoom/9 Unterlagen der Ia-Abteilung der Heeresgruppe Nord: Illustrierte Ausarbeitung „Der Feldzug gegen die Sowjetunion. Kriegsjahr 1941“, enthält zahlreichen Bilder, Karten und Schemata.], 22.04.1941 - 11.12.1941 https://wwii.germandocsinrussia.org/. Skeemid lk-st 50 sõjategevus Eestis 1941. aasta suvel-sügisel {{Eesti Teises maailmasõjas}} [[Kategooria:Sõjategevus Eestis 1941. aastal| ]] [[Kategooria:Soome Teises maailmasõjas]] [[Kategooria:Nõukogude Liit Teises maailmasõjas]] [[Kategooria:1941]] cass4pzle4getidh9p3w0dnegb0x8ai 7213933 7213927 2026-08-14T06:09:39Z NOSSER 8097 /* Sõjategevus augustis */ 7213933 wikitext text/x-wiki {{liita|Eesti Teises maailmasõjas}} {{Lisaviiteid|kuu=september|aasta=2018}} {{Sõjaline konflikt | konflikt = Sõjategevus Eestis 1941. aastal | osa = [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Idarindest]] | pilt = | pildiallkiri = | aeg = 22. juuni – 21. oktoober 1941 | koht = [[Eesti]] | koordinaadid = | kaart = | laiuskraad = | pikkuskraad = | kaardisuurus = | kaardiallkiri = | ala = | tulemus = Eesti vallutamine ja [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioon]] | seis = | osaline1 = [[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] [[Kolmas Riik|Saksamaa]] | väeüksused1 = [[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] [[väegrupp Nord]]<br> [[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] [[18. armee (Wehrmacht)|18. armee]] väeosad <br>[[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] XXVI armeekorpus<br>[[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] 61. jalaväediviis<br>[[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] 217. jalaväediviis<br> [[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] 254. jalaväediviis <br>[[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] XXXXII armeekorpus<br>[[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] 291. jalaväediviis<br>[[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] lahinggrupp Friedrich<br>[[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] 93. jalaväediviis <br>[[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] I armeekorpus<br>[[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] lahinggrupp Burdach<ref>[[Toomas Hiio]], [http://www.dorpatensis.ee/files/Teine%20maailmas6da%20Eesti%20pinnal.pdf Teine maailmasõda Eesti pinnal.Eestis võidelnud Saksa üksustest ja Saksa sõjaväevalitsusest Eestis]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Domus Dorpatensis, 30. november 2010</ref> <br>{{PisiLipp|Soome}}<br>[[metsavennad]]<br>[[Omakaitse]] üksused | osaline2 = [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[Nõukogude Liit]] | väeüksused2 = [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[Põhjarinne (Teine maailmasõda)|Põhjarinne]]<br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[8. armee (NSV Liit)|8. armee]]<br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] 10. laskurkorpus <br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] 10. laskurdiviis <br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] 22. SARK motoriseeritud laskurdiviisi <br> [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] 11. laskurdiviisi 320. laskurpolgu allüksused <br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] 11. laskurkorpuse 48. laskurdiviis ja<br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] 125. laskurdiviis<br> [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] osa 11. laskurdiviisist <br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] 16. laskurdiviis <br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] 3. üksik laskurbrigaad <br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[NSV Liidu piirivalve Eestis|Balti piirivalvepiirkonna]] kolm piirivalvesalka (6., 8., 10.)<br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[Punalipuline Balti laevastik]] ja [[Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse|Balti laevastiku rannikukaitse]] <br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] 1. üksik merejalaväebrigaad <br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] SARKi [[Hävituspataljonid Eestis]]<br> [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[Looderinne (Teine maailmasõda)|Looderinne]] | väejuht1 = [[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] [[kindralfeldmarssal]] [[Wilhelm Ritter von Leeb]]<br> [[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] [[kindralooberst]] [[Georg von Küchler]]<br>[[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] [[suurtükiväekindral]] [[Albert Wodrig]]<br>[[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] [[kindralleitnant]] [[Siegfried Hänicke]] (61. JD)<br>[[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] [[kindralleitnant]] [[Richard Baltzer]] (217. JD)<br>[[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] [[kindralleitnant]] [[Walter Bechschnitt]]<br>[[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] pioneeriväe kindral [[Walter Kuntze]] (XXXXII AK)<br>[[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] kindralleitnant [[Kurt Herzog]] (XXVIII AK) <br>[[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] kindralmajor [[Rudolf Friedrich]]<br>[[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] kindralleitnant [[Otto Tiemann]] <br>[[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] jalaväekindral [[Kuno-Hans von Both]]<br>[[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] kindralmajor [[Karl Burdach]]<br>[[Friedrich Kurg]] | väejuht2 = [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[Kliment Vorošilov]]<br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[Vladimir Tributs]]<br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] kindral Ivan Nikolajev<br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] kindral Mihhail Šumilov<br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] kindral Pavel Bogaitšuk<br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] kindral Karp Muravjov<br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] kindralleitnant [[Pjotr Pšennikov]]<br>[[Eesti NSV Vabariiklik Kaitsekomitee]]<br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] kindralmajor Gavriil Zašihhin | jõud1 = | jõud2 = | kaotused1 = | kaotused2 = | märkused = }} '''Sõjategevus Eestis 1941. aastal''' oli osa Teise maailmasõja [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Idarinde]] lahingutest, mis algas [[22. juuni]]l 1941 [[Saksa Riik|Saksamaa]] ja Soome merejõudude miiniveeskamisoperatsioonidega ja lõppes [[Punaarmee]] vägede taganemisega 1941. aasta sügiseks [[Eesti|Eesti Vabariigi]] [[riigipiir]]i taha ning [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioon]]ivõimu kehtestamisega. ==Sõjategevus Soome lahel== Enne lahingute algust Eestis maismaal toimusid Tallinnas paiknenud [[Punalipuline Balti laevastik|Punalipulise Balti laevastik]]u peabaasi (Tallinn), baasi ümbritseva veerajooni kaitse miini- ja sõjalaevade, [[Lääne-Eesti]]s [[Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse]] ja Soomes paiknenud Saksa [[Kriegsmarine]] ning Soome sõjalaevastiku vahel vastase tegevuse pärssimiseks [[meremiin]]ide tõkete ja -väljade paigaldamisega. {{Vaata|Operatsioon Valkjärvi}}, mineerimisoperatsioon [[Keri saar]]e ja [[Mohni saar]]te vahelisel alal 12. juunist kuni 18. juunini koondati Soome rannikule, [[Turu]] piirkonna [[skäärid]]esse Saksa [[Kriegsmarine]] miinilaevade grupp Nord, kuhu kuulusid [[miiniveeskja]]d "Tannenberg", "Hansestadt Danzig" ja "Brummer", 2. torpeedokaatrite [[flotill]] ja pool 5. kaatertraalerite flotillist. Soome lahes [[Porkkala poolsaar]]e juures asuvates [[skäärid]]es dislotseerus maskeeritult taktikaline laevagrupp "Kobra", kuhu kuulusid miiniveeskaja "Cobra", "Königin Luise" ja "Kaiser", 1. torpeedokaatrite flotill ja teine pool 5. kaatertraalerite flotillist. Esimese sõjalise operatsiooni Punalipulise Balti laevastiku tegevuse pärssimiseks [[Läänemeri|Läänemeres]] teostasid Saksa Kriegsmarine ja Soome sõjalaevastiku miiniveeskajad ööl vastu 22. juunit 1941, so samal ajal kui Saksa [[Wehrmacht]]i maaväed alustasid pealetungi NSV Liidu maavägedele. 22. juunil pommitas Saksa lennuvägi [[Sõrve poolsaar]]el asuvaid [[Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse]] rannakaitsepatareisid. Kuna Soome lahes puudusid nii Nõukogude sõjalaevastikul kui ka Saksa ja Soome sõjalaevastikul [[lahingulaev]]ad, piirdus sõjategevus merel mõlema osapoole poolt kaitse-eesmärgil miiniveeskajatelt vastase tegevuse pärssimiseks [[meremiin]]ide tõkete ja -väljade paigaldamisega. Saksa [[Kriegsmarine]] mineeris [[Saaremaa]] ja [[Hiiumaa]] ümbruse [[Irbe väin]]a, [[Soela väin]]a, Hiiumaa ja [[Vormsi]] vahelise [[Hari kurk|Hari kurgu]]u ning Soome lahe miinitõketega. Saaremaast läänes valvasid Saksa allveelaevad U-144, U-145, U-149, takistades [[Liivi laht|Liivi lahes]] ja Muhu väinades olevate Nõukogude laevade sisenemist ja väljumist Soome lahest. Kiirelt Riiale pealetungivate Saksa vägede ohu tõttu evakueeriti 27. juunil [[Balti laevastik]] ka [[Daugavgriva mreväebaas|Daugavgriva mereväebaas]]ist [[Daugava]] suudmest. [[Ristleja]] [[Kirov (ristleja)|Kirov]] ja hävitajad Stoiki, Silnõi, Serditõi, Grozjaštši ning Engels toimetati läbi [[Muhu väin]]a Tallinna. 29. juunil uputati [[Soela väin]]as [[aurik]] Marta, 19. juulil uputasid Saksa lennukid [[Kuivastu sadam|Kuivastu]] [[reid]]il Balti laevastiku [[hävitaja]] Serditõi, 23. juunil uputasid Saksa torpeedokaatrid tulelaeva [[Hiiumadal]] ning kaubaauriku Liisa, 23. juuni hommikul jooksis [[Tahkuna neem]]est põhja pool miinile PBL ristleja Maksim Gorki. 1. juulil sattus magnetmiinile Vormsi majaka traaversil allveelaev M-81 ja uppus. Soela väinas sattus magnetmiinile traalerite lipulaev Zmei ja uppus. 27. juulil sõitis [[Irbe väin]]as miinile hävitaja Smelõi, 30. juulil pommitati [[Kihelkonna laht|Kihelkonna lahes]] põhja Nõukogude allveelaev S-62, 2. augustil uputati allveelaev S-11 Soela väinas, 10. augustil toimus Hiiumaa vetes, 20 meremiili Ristnast läänes Nõukogude Štš-307 ja pinnaletõusva Saksa U-144 vaheline võitlus, kui Štš-307 ründas kahe torpeedoga. U-144 läks põhja koos kogu meeskonnaga. 11. augustil sõitis [[Suur väin|Suures väinas]] magnetmiinile miiniveeskja [[Suurop (miiniveeskja-traaler)|Suurop]], 19. augustil sõitis [[Kumari laid|Kumari laiu]] juures magnetmiinile endine Eesti [[jäämurdja]] [[Merikaru (laev)|Merikaru]], 29. augustil pommitati [[Triigi sadam]]as põhja aurik Helge. 1940. aastal Balti riikide okupeerimise ja annekteerimise tulemusel laienenud Läänemere ääres Punalipulise Balti laevastiku uute tegevusbaaside moodustamisega puudus aga Punalipulise Balti laevastikul suutlikkus puhastada Soome lahe laevateed sinna paigaldatud miinitõketest ning vaatamata Saksa ja Soome laevastiku passiivsusele kandis Punalipuline Balti laevastik kaotusi nende paigaldatud miiniväljadel. Saaremaa [[Kogula lennuväli|Kogula lennuväljal]] baseerus Balti laevastiku 8. pommitajate brigaadi 1. miini-torpeedopolk, mis 13 lennukiga [[Iljušin]] DB-3 ööl vastu 8. augustit tegi pommitusreidi Berliinile. Pommitusreide jätkas ka selleks moodustatud raskete pommituslennukitega [[TB-7]] 81. lennuväediviis [[Leningradi oblast]]ist, milles osales teise piloodina [[Endel Puusepp]]. 6. septembril pommitas Saksa [[Luftwaffe]] Kogula lennuvälja puruks. [[Pilt:Eastern Front 1941-06 to 1941-09.png|pisi|300px|Saksa vägede rünnakusuunad 22. juuni – 1. september 1941]] ==Sõjategevus maismaal== Pärast Riia vallutamist [[1. juuli]]l liikus [[18. armee (Wehrmacht)|Wehrmachti 18. armee]] kiiresti edasi ja ületas [[7. juuli]]l laia rindena Eesti lõunapiiri. Sõjategevuse alguses asusid 8. armee: 10. laskurkorpus Pärnu–Võrtsjärve kaitseliinil ning 11. laskurkorpus Emajõe kaitseliinil. [[3. juuli]]l sai 8. armeele käsu asuda kaitsele looduslikele tõketele – Pärnu jõgikonna soodele, Võrtsjärve ja Emajõe põhjakaldale. 6. juulil andis 8. armee juhataja lahingukäsu kaitse organiseerimiseks Pärnu-Võrtsjärve-Tartu joonele. [[Punalipuline Balti Laevastik|PBL]]-i sõjanõukogu otsusel alustati ka Tallinna ümber kolme kaitseliini rajamist. Lätis asunud Nõukogude [[8. Armee (NSV Liit)|8. armee]] ([[kindralmajor]] [[Ilja Ljubovtsev|I. Ljubovtsevi]] juhtimisel) riismed taandusid kahe Saksa [[armeekorpus]]e ees ja jäid peatuma Pärnu-Emajõe joonel. ===Sõjategevus juulis=== Pärast Riia vallutamist 1. juulil liikus Saksa [[Väegrupp Nord]]i [[18. armee (Wehrmacht)|18. armee]] kiiresti edasi ja ületas [[7. juuli]]l Eesti lõunapiiri. Saksa [[XXVI armeekorpus (Saksamaa)|XXVI armeekorpus]] (61. ja 217. jalaväediviis) tungis Eestisse kahe eelüksusega 7. juulil 402. jalgratturite pataljon saadeti üle [[Pärnu]] ning jõudis vastaseid kohtamata õhtuks [[Kilingi-Nõmme]]ni, motoriseeritud üksus liikus [[Viljandi]] suunas ja jõudis [[Raudna jõgi|Raudna jõeni]]. 8. juulil vallutati Pärnu, seejuures suudeti takistada [[Pärnu jõgi|Pärnu jõe]] sildade õhkulaskmist ja [[61. jalaväediviis (Saksamaa)|61. jalaväediviis]] hõivas õhtuks Viljandi, mida kaitses [[22. NKVD motoriseeritud laskurdiviis]], kes jättis 9. juulil ümberpiiramist kartes linna maha. Saksa vägede eel liikus ooberst W. Ullerspergeri jalgratturite pataljon, mis koosnes mootorratturite ja jalgratturite kompaniist, 217. jalaväediviisi poolt tugevduseks antud tankitõrjeidivisjoni (soomukid) ja õhutõrje-divisjoni osadest ning neid teenindavatest üksustest, kokku 500...800 meest. Jõudnud Pärnu-Emajõe joonele, peatasid sakslased pealetungi, et oodata järele Peipsi järvest ida pool liikuvaid väeosi. Sakslaste rünnakuplaani järgi pidid need väeosad jõudma enne [[Soome laht|Soome laheni]], et ära lõigata Eestis asunud [[Punaarmee]] [[Looderinne|Looderinde]], [[Põhjarinne (Teine maailmasõda)|Põhjarinde]] ja [[Punalipuline Balti laevastik|Punalipulise Balti laevastik]]u grupeeringu taganemistee. [[File:Tartu Kivisild, c 1913.jpg|pisi|Tartu [[Kivisild (Tartu)|Kivisild]], ca 1913]] Taganev Punaarmee jättis Lõuna-Eesti maha ilma tõsisema vastupanuta, sakslaste edasitung peatati alles Emajõe – Matsalu lahe joonel ja [[Tartu ajalugu#Okupatsioonide aeg|juulis 1941 oli Tartu kaks nädalat rindelinn]]. Sõjategevuse eel, enne Saksa vägede pealetungi teostati kindlustustööd ja 3. juulil alustati [[tankitõrjekraav]] ehk [[Jalaka liin]]i rajamist [[Riia tänav|Riia maantee]] ääres [[Räni_alevik|Räni aleviku]] lähedal, 4 kilomeetri kaugusel [[Tartu]]st. 7. juulil jõudsid Tartusse taanduvad Punaarmee väeosad. 9. juulil õhiti Tartu [[Kivisild (Tartu)|Kivisild]], [[Ropka mõis]]as relva- ja laskemoonalaod, [[Riia tänav]]a [[Riia tänava raudteesild|raudteesild]] ja [[Jänese raudteesild]]. Linnas algasid kokkupõrked partisanide ja miilitsate vahel. Sõjategevuse käigus sai Tartu linn süütepommide ja tulekahjude läbi suuri purustusi. 10. juulil jõudis Võrust Tartusse sakslaste luuresalk, kes aga lahkus linnast sama päeva õhtul. 10. juulil õhiti Punaarmee poolt ka kahte linna jõekallast ühendanud [[Vabadussild]] ning õhtul avasid punaste suurtükipatareid Tartu lõunapoolsele osale süüte- ja kildmürskudega tule ja linnas puhkesid esimesed tulekahjud. Punaarmee [[8. armee (NSV Liit)|8. armee]] taganes 6.–9. juulini 1941 kaitsele Pärnu–[[Peipsi järv]]e joonele. [[10. laskurkorpus]], millele allusid [[10. laskurdiviis]] ja 22. NKVD motoriseeritud laskurdiviisi riismed ning [[11. laskurdiviis]]i üks [[polk]], mis oli 9. juulil kaitseliinil Pärnust [[Võrtsjärv]]eni. 10. laskurkorpuse väeosad pidi oma kaitseliini toetama „soode süsteemile“ [[Kõrsa raba]] ja [[Kikepera raba]] ning [[Raudna jõgi|Raudna]] ja [[Tänassilma jõgi|Tänassilma jõe]] joonel. [[11. laskurkorpus]], millele allusid [[48. laskurdiviis|48.]] ja [[125. laskurdiviis]], oli kaitsel Emajõel, Võrtsjärvest Peipsini. Armee tagalat Pärnu–[[Haapsalu]]–[[Paldiski]] lõigus, Kopli lahest Karuseni, kaitses [[16. laskurdiviis]] – ülesandega tõrjuda võimalikke mere- ja õhudessante. 16. laskurdiviisi peajõud koos suurtükiväega asusid [[Rapla]]-[[Kohila]]-[[Lelle]] piirkonnas, et olla valmis vastulöökideks nii [[Paldiski]], [[Haapsalu]] ja [[Hanila]] kui ka [[Vana-Vändra mõis|Vana-Vändra]], [[Võhma]] ja [[Põltsamaa]] suunas. [[Saaremaa]]l ja [[Hiiumaa]]l asus 3. üksik laskurbrigaad. Maavägesid toetasid seal Punalipulise Balti laevastiku 1. üksik merejalaväebrigaad, [[NSV Liidu piirivalve Eestis|piirivalve]]üksused ja [[Hävituspataljonid Eestis|hävituspataljon]]id. 9.–15. juulil takerdus sakslaste pealetung [[Võrtsjärv]]e põhjatipu – [[Matsalu laht|Matsalu lahe]] joonel [[Punaarmee]] [[Põhjarinne (Teine maailmasõda)|Põhjarinde]] ning Eestisse taganenud [[Looderinne (Teine maailmasõda)|Looderinde]] väeüksuste tugevnenud vastupanu ja pealetungivate diviiside väsimuse tõttu. 9. juulil olid Saksa väeosad ületanud [[Kasari jõgi|Kasari jõe]] ja Kasari jõe joonel pidasid Nõukogude väeosad ja Haapsalu [[Hävituspataljonid Eestis|hävituspataljon]] tõkestuslahingu Saksa eelsalgaga. Saksa väed hõivasid [[Märjamaa]] ja 217. jalaväediviisi väeosad jäid alevisse peatuma aga eelüksused jõudsid [[Martna]]ni. [[Palivere]]-[[Risti]]-[[Ellamaa (Saue)|Ellamaa]] joonel asusid kaitsel Punaarmee 249. laskurpolk, [[NSV Liidu piirivalve Eestis#8. piirivalvesalk|8. piirivalvesalk]] ja Haapsalu hävituspataljoni rühm. 9. juulil saatis XXVI korpus [[Virtsu]] ühe 15 cm suurtükipatarei, et sulgeda laevaliiklus [[Suur väin|Suures väinas]], patarei katteks anti merejalaväe löögiüksus. [[File:Карта ЛФ с 22.06.41 по 13.07.41.jpg|pisi|left|Saksa vägede pealetung 22. juunist 13. juulini 1941]] 9. juulil toimus [[Kesk-Eesti]]s [[Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia maantee|Viljandi-Võhma maantee lõigul]] [[Mudiste]] juures [[Mudiste lahing]], kus Saksa XXVI armeekorpuse kindral von Selle eelüksuse edasiliikumist takistas 22. NKVD laskurdiviisi 5. laskurpolgu II pataljon, kes kattis diviisi taandumist<ref>[[Hannes Walter]], [http://kultuur.elu.ee/ke528_havituspataljonid.htm Hävituspataljonid. Must lehekülg Eesti rahva ajalooraamatus.], Kultuur ja Elu, 2/2017</ref>. Pataljon seadis seal üles varitsuse kaks suurtüki ja raskekuulipildujarühma ning kahe rooduga kõrgendikele mõlemal pool teed. Saksa üksus, mis koosnes mootorratturite rühmast, neljast soomukist ja jalaväest kaheksal veoautol, jõudes purustatud sillani, oli seal sunnitud peatuma ja sattus punaarmeelaste risttule alla. Sakslaste edasiliikumine takerdus viieks tunniks ja 22. NKVD laskurdiviis taganes [[Navesti jõgi|Navesti jõe]] põhjakaldale ja laskis silla õhku. 11. juulil tegid saksa üksused katse Põltsamaale jõuda, kuid löödi tagasi ja Punaarmee allüksuse komandör aga otsustas taanduda. Selle tagajärjel jäi rinne Põltsamaa juures avatuks ja 8. armee juhtkond võttis kiiresti tarvitusele abinõud ning taanduma hakanud 167. polgu allüksus suunati uuesti Põltsamaale. 11. laskurdiviisi 163. laskurpolk kahe suurtükiväepolgu toetusel saadeti 12. juuli õhtuks Põltsamaale. 12. juuli varahommikul ründas Põltsamaad saksa 254. jalaväediviisi 600-meheline eelüksus. [[Põltsamaa-Võisiku lahing]]uga aeglustati saksa väeüksuste edasiliikumist ja rinne jäi [[Suusiku]]-[[Aniküla|Anniküla]] joonele peatuma. 19. juuli hommikul asusid 11. laskurdiviisi väeosad pealetungile ja Nõukogude väeosad hõivasid [[Jälevere]] ja [[Imavere (Järva)|Imavere]], kuid lõuna pool Põltsamaad edu ei saavutatud. Saksa 61. jalaväediviisi väeosad tõrjusid rünnaku tagasi. 22. juulil pidasid Punaarmee ja [[Hävituspataljonid Eestis|Viljandi hävituspataljon]] tõkkelahingu [[Rutikvere lahing|Rutikvere juures]], misjärel suunati Viljandi hävituspataljon [[Kiltsi]] ning Tapa linna. Tallinna, Järvamaa, Viljandi ja Harjumaa hävituspataljonid kapten [[Mihhail Pasternak]]i juhtimisel osalesid [[Kautla lahing]]us Soomest saabunud “[[Erna]]” luuregrupiga. 11. juulil evakueeriti Haapsalust Nõukogude tsiviilasutused, Punaarmee, piirivalve ja hävituspataljonide võitlejad tõkestasid Saksa üksuste liikumist pealinna suunas. 11.-15. juulini toimus [[Märjamaa lahing]], mis peatas ajutiselt Saksa vägede Tallinna suunas liikumise. Punaarmee moodustas [[Lääne-Eesti saarestik|Lääne-Eesti saartel]] asunud vägedest Virtsu tagasivallutamiseks umbes 300 mehe suuruse väeüksuse, mis alates 15. juulist [[Virtsu dessant|ründas lennuväe]] ja Saaremaa [[Hävituspataljonid Eestis|hävituspataljon]]i toel ning Saksa väed olid sunnitud asulast 18. juulist taganema. [[Kirbla]], [[Lihula]] ja [[Virtsu]] olid vabastatud aga 15. juulist – 17. juulini tegid Haapsalust hävituspataljon ja piirivalvesalk vasturünnaku [[Lihula lahing (1941)|Lihula]], Kirbla suunal ning 16. laskurdiviisi 219. laskurpolk, 8. piirivalvesalk ja Haapsalu hävituspataljon hõivasid need uuesti. Saksa väeüksused üksused taganesid [[Audru jõgi|Audru jõe]] taha. Eduka vasturünnakuga Märjamaal ja Lihulas taastati ühendus mandri ja Saaremaa, samuti regulaarne liiklus Tallinna ja Haapsalu vahel. Tallinna hävituspataljonid jätkasid vasturünnakuga ja pidasid [[Audru]] all [[Audru lahing]]u, milles hukkus Pärnu omakaitse esimene ülem [[Viktor Koern]]. Kagu-Eestis, [[Peipsi järv|Peipsi]] ja Võrtsjärve vahel, regulaararmeede kokkupõrkeid ei toimunud. 9. juulil vallutasid Saksa [[18. armee (Wehrmacht)|18. armee]] [[XXXVIII armeekorpus]]e üksused [[Pihkva]] ja [[Ostrov]]i ning hõivasid oma vasaku tiiva julgestuseks [[Võru]] ja [[Antsla]]. Punaarmee väed taganesid 9.–10. juulil üle [[Emajõgi|Emajõe]] ja õhkisid enamiku sildu. Emajõe lõunakalda mehitasid metsavennad. Saksa väejuhatus tõi 24. juulil [[Otepää]]le [[XXXXII jalaväekorpus (Saksamaa)|XXXXII korpuse]] juhatuse. Toodi lisajõude: XXXXII AK, millele allutati seni XXVI AKsse kuulunud 61. ja 217. jalaväediviis. XXVI AK-le allutati 14. juulil [[291. jalaväediviis (Saksamaa)|291. jalaväediviis]] ja 15. juulil [254. jalaväediviis (Saksamaa)| 254. jalaväediviis]] ning alates 5. augustist [[93. jalaväediviis (Saksamaa)|93.jalaväediviis]]. Lisaks toodi Eestisse tagala julgestamiseks [[207. julgestusdiviis]]. XXVI AK ülesandeks seati [[Rakvere]] ja [[Narva]] vallutamine ning XXXXII korpus suunati [[Tallinn]]a peale. [[Luftwaffe]] 1. õhulaevastiku ülesandeks püstitati 8. armee staabi hävitamine Rakvere lähistel, Virumaa raudteede ja maanteede purustamine. Õhujõudude tegevus pidi takistama Punaarmeel tuua Eestisse lisavägesid. Juuli lõpus ja augusti alguses viidi seni XXVI korpuse alluvuses tegutsenud 61., 217., 254. ja 291. jalaväediviis XXXXII korpuse alluvusse. [[File:Siege of Leningrad Eastern Front 1941 06 to 1941 12.png|pisi|300px|Sõjategevus Eestis ja Leningradi rindel juuni 1941 – detsember 1941. aastal]] XXVI korpuse pealetung algas 22. juuli varahommikul, mil 61. ja 254. jalaväediviis liikusid üle [[Jõgeva]] itta ja lõunasse. 24. juuli õhtuks jõudis korpuse eelsalk [[Kasepää]] juures Peipsi rannale ning Punaarmee 125. ja [[48. laskurdiviis]] jäid Emajõe ja [[Mustvee]] vahel piiramisrõngasse. [[217. jalaväediviis (Saksamaa)|217. jalaväediviis]] vallutas samal päeval [[Türi]]. Olukorra kergendamiseks anti 16. laskurdiviisile käsk 24. juulil Jõgeva ja [[Põltsamaa]] suunas peale tungida ning piiramisrõngasse jäänud üksused vabastada, kuid diviis ei suutnud 254. jalaväediviisi rindest läbi murda, kandis raskeid kaotusi ja piirati sisse. Piiramisrõngast suutsid 31. juuliks välja murda umbes 3000 punaarmeelast, kotti jäid 7000 meest ja kogu rasketehnika. Piiramisrõngasse jäänud 48. ja 125. laskurdiviisi likvideeris XXVI korpus 31. juuliks ja [[Koeru]]st lõuna pool sisse piiratud 16. laskurdiviisi poolteist [[polk]]u 5. augustiks. ===Sõjategevus augustis=== [[Väegrupp Nord|Väegrupi Nord]] sõjapäevikus juhitakse tähelepanu venelaste ägedale vastupanule. 2. augustil vallutas 217. jalaväediviis [[Paide]], Saksa väed vallutasid: [[30. juuli]]l [[Simuna]], [[2. august]]il [[Väike-Maarja]], [[4. august]]il [[Tapa]], [[5. august]]il [[Kadrina]] ja [[7. august]]il vallutasid XXVI korpuse üksused [[Rakvere]]. Punaarmee 8. armeele täienduseks antud 118. ja 268. laskurdiviis jõuti kohale tuua vaid osaliselt. 118. ja 268. laskurdiviisi üksused üritasid kaitseliini sisse võtta [[Viru-Jakobi]], [[Kullenga]], [[Kadapiku (Kadrina)|Kadapiku]], [[Saksi]], [[Udriku]], [[Põima]], [[Ohepalu]] joonel, kuid Saksi piirkonnas murdsid Saksa väed kaitseliinist läbi, sundides sellega Punaarmeed taganema. Rakvere piirkonnas asunud 8. armee staap langes 4. augustil Saksa üksuste rünnaku alla ja oli sunnitud põgenema. [[7. august]]il jõudis XXVI korpuse 254. jalaväediviis [[Kunda]] juures Soome laheni, poolitades sellega Eestis võitlevad Punaarmee üksused, Punaarmee ja Balti laevastiku grupeeringu taganemistee mööda maismaad lõigati täielikult ära ning XXVI korpus suunati Narva peale. Põhjarinde juhatuse korraldusel 8. augustist võtsid [[8. armee (Nõukogude Liit)|8. armee]] väeosad sisse kaitsepositsiooni Kunda jõe idakaldal, edasise tegevusplatvormi kindlustamiseks ja pealetungiks Tapa-Rakvere suunas koostöös 10. laskurkorpuse üksustega. Augusti algusest peale toodi Punaarmee poolt Virumaale 2 lisadiviisi: 118. ja 268. laskurdiviis. 8. armee väejuhatus valmistas ette pealetungi, mis pidi algama korraga kahest suunast: 10. laskurkorpus Tallinna poolt ja 8. armee ülejäänud jõud [[Kabala]] suunalt eesmärgiga lõhkuda Kunda läbimurre. Vastupealetungioperatsioonis saavutas mõningat edu 10. laskurkorpuse väed, kes alustasid pealetungi 9. augustil. Kabala piirkonnas pealetung takerdus, Saksa üksuste läbimurdmine [[Põlula]]st lõunas tõi 8. armee juhtkonna siiski arusaamisele pealetungi jätkamise mõttetusest ja öö vastu 9. augustit alustasid ööpimeduse katte all taandumist Kabalas olnud väeüksused [[Uljaste]]le. Osa neist taandus edasi [[Purtse jõgi|Purtse jõ]]e joonele. Purtse jõe joonel moodustasid Saksa väed kolm grupeeringut, mis tungisid edasi paralleelselt: piki mereranda, mööda [[Tallinna–Narva maantee|Tallinna–Narva maanteed]] ja [[Tallinna–Narva raudtee|Tallinna–Narva raudteed]]. 12. augusti ööseks vallutasid Saksa väed Maidla asula ja jõudsid [[Maidla]]-[[Savala]] üldjoonele. Punaarmee väed hõivasid kaitsepositsiooni [[Pühajõgi|Pühajõ]]e joonel. Samuti taandusid lõuna pool raudteed asunud Punaarmee üksused ilma lahinguta [[Iisaku]] ja [[Mäetaguse]] suunal. [[13. august]]i öösel murti Punaarmee vastupanu Pühajõe joonel ja 13. augustil vallutati [[Jõhvi]] ja 14. augustil anti 254. jalaväediviis XXXXII korpuse alluvusse, et see osaleks Tallinna vallutamisel. 13. augustil 1941, jõudis Saksa 1. tankidiviis ka Peipsi taga Moloskovitsõ juures välja [[Narva-Jamburgi-Leningradi raudtee]]le ning hõivas Jamburgist 26 kilomeetrit Leningradi poole jääva [[Moloskovitsõ raudteejaam]]a. 14. augustil 1941, lõigati sama raudtee Saksa vägede poolt läbi ka teises kohas, [[Jamburg]]i ning [[Moloskovitsõ (Kaložitsõ külaasundus)|Moloskovitsõ]] vahele jäävad [[Veimarni raudteejaam]]as. Sellega oli Kirde-Eestis Narvat ja Vaivara-Sillamäe kanti veel enda käes hoidvatel Punaarmeel võetud võimalus raudteed pidi Leningradi taganeda. [[15. august]]il alanud Saksa vägede pealetungil mööda merekallast ning lõuna poolt Tallinna–Narva raudteeliini vallutati [[Vaivara raudteejaam]], see ohustas [[Sõtke jõgi|Sõtke jõ]]el asunud Punaarmee üksuste positsiooni ümberpiiramisega ning kaitsel asunud Punaarmee üksused taandusid. [[17. august]]il vallutas 291. jalaväediviis Narva, 19. augustil ületas 93. jalaväediviis endise [[Eesti-Venemaa piir|Eesti-Nõukogude Liidu piiri]] ja 20. augustil jõudis 291. jalaväediviis välja [[Luuga jõgi|Luuga jõeni]] ja XXVI korpus viidi Eestist ära. XXXXII korpus alustas [[Tallinna vallutamine (1941)|rünnakut Tallinnale]] 20. augustil. 61. jalaväediviisi liikus piki [[Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee|Tartu–Tallinna maanteed]] [[Aegviidu]]st. 217. jalaväediviis [[Tallinna–Rapla–Türi maantee|Viljandi–Tallinna maantee]]d, rünnaku lähtekoht [[Rapla]]st lõunas. [[Viitna]]st piki [[Tallinna–Narva maantee|Narva–Tallinna maanteed]] liikus 254. jalaväediviis. Neljanda kolonni rünnaku suunaks oli [[Tallinna–Pärnu–Ikla maantee|Pärnu–Tallinna maantee]]. [[21. august]]il hõivasid [[Eesti Omakaitse]] ja 217. diviisi üksused [[Rapla]] ja 21. augustil murdsid Saksa väed Tallinna välimisest kaitseliinist läbi. [[22. august]]il jõudis 254. jalaväediviis [[Kallavere]] ja [[Maardu]] lähistele, 61. jalaväediviisi 151. rügement vallutas [[Raasiku]], sama diviisi 162. ja 176. jalaväerügement lõid [[Kiviloo]] ja [[Periloo]] väljadel kolmepäevase lahingu tulemusena puruks hävituspataljonide väeosad. Friedrichi grupp lõi samal päeval [[Lihula]]st välja 14. hävituspataljoni ja puhastas [[Märjamaa]] Nõukogude mereväelastest. [[23. august]]il jõudis 217. diviis [[Hageri]]-[[Kohila]]-[[Tuhala]] joonele. [[25. august]]il jõudsid Saksa väed [[Keila jõgi|Keila jõe]]-[[Saku]]-[[Lehmja]]-[[Pirita jõgi|Pirita jõe]] joonele. Samal päeval avastati 61. diviisi lõigus venelaste kaitses auk: Vaskjala-Ülemiste kanali ümbrus oli jäänud kaitseta ning sinna tungisid 151. rügemendi kaks pataljoni ja liikusid [[Mõigu]]ni. 25. augustil sooritas Hiiumaal asunud 156. laskurpolgu I pataljon ja Saaremaalt kaks pataljoni dessandi mandrile ja sundis Saksa eelkaitse taanduma. Lahing [[Palivere]] juures kestis 30. augustini. Läänemaa [[Hävituspataljonid Eestis|hävituspataljon]] pidas lahinguid [[Martna]]s ning [[Kasari jõgi|Kasari jõel]] 1. septembril taganesid Punaarmee üksused koos Läänemaa parteiaktiiviga tagasi Hiiumaale. [[26. august]]il alustasid Saksa väed Mõigust edasitungi ning lõunaks olid nii [[Tallinna lennuväli]] kui ka [[Dvigatel]]i tehas nende valduses. Samal päeval andis [[Looderinne (Teine maailmasõda)|Looderin]]de ülemjuhataja [[Kliment Vorošilov]] loa Tallinn maha jätta. Rindejuhatuse korraldusel tuli lahingutegevus 27. augustil lõpetada ja asuda laevadele. {{Vaata|Tallinna vallutamine (1941)}} Punaarmee alustas 24. augustil Tallinna evakueerimist ja ööl vastu 28. augustit lahkus Punaarmee ja [[Balti laevastik]] Tallinna lahelt. 28. augustil kell 14 heisati Tallinna [[Raekoda|Raekojal]] Saksa sõjalipp. {{Vaata|Nõukogude vägede evakueerumine Tallinnast}}, ''[[Juminda miinilahing]]'' ===Sõjategevus Lääne-Eesti saartel=== [[File:Siege of Leningrad Eastern Front 1941 06 to 1941 12.png|pisi|]] Juba juuli esimeses pooles jõudsid Saksa väed Läänemaale, kuid 9.–15. juulil takerdus sakslaste pealetung [[Võrtsjärv]]e põhjatipu – [[Matsalu laht|Matsalu lahe]] joonel [[Punaarmee]] [[Põhjarinne (Teine maailmasõda)|Põhjarinde]] ning Eestisse taganenud [[Looderinne (Teine maailmasõda)|Looderinde]] väeüksuste tugevnenud vastupanu ja pealetungivate diviiside väsimuse tõttu. 9. juulil saatis XXVI korpus [[Virtsu]] ühe 15 cm suurtükipatarei, et sulgeda laevaliiklus [[Suur väin|Suures väinas]], patarei katteks anti merejalaväe löögiüksus. Punaarmee moodustas [[Lääne-Eesti saarestik|Lääne-Eesti saartel]] asunud vägedest Virtsu tagasivallutamiseks umbes 300 mehe suuruse väeüksuse, mis alates 15. juulist [[Virtsu dessant|ründas lennuväe toel]] ning Saksa väed olid sunnitud asulast 18. juulist taganema. 25. juulil maandatud ja Lihula hõivanud [[Lihula dessant|dessant]] sidus mõneks ajaks Tallinna peale tungivaid Saksa vägesid. [[File:Оборона Моонзундских островов 22 июня - 22 октября 1941 г.jpg|pisi|]] 27. juunil evakueerus [[Punalipuline Balti Laevastik|Punalipuline Balti laevastik]] [[Liepāja]]st, [[Ventspils]]ist ja [[Daugavgrīva]]st läbi [[Suur väin|Suure väin]]a Pärnu poole. Daugavgrīvast läksid teele Kergejõudude salga laevad – [[Kirov (ristleja)|ristleja Kirov]] ja [[hävitaja]]d Stoiki, Silnõi, Serditõi, Grozjaštši ning Engels nelja [[Torpeedokaater|torpeedokaatri]] saatel. 28. juunil heitis Kirov ankrud [[Viire kurk|Viire kurgus]], Virtsu ja [[Viirelaid|Viirelaiu]] vahel. Laevastiku läbipääsuks traaliti hüdrograafialaevad Lood ja Val poolt läbi I maailmasõja aegne faarvaaterja seejärel süvendati [[Laevatee|faarvaatri]] madalamat osa. 29. juuni õhtuks läks Kirov oma käiguga [[Kesselaid|Kessulaiu]] juurde ja võeti seal kahe puksiirilaeva vahele. Läti jäämurdja Lacplesis ja puksiir Mednis vedasid ristleja järgneva 13 tunni jooksul läbi Väinamere. Viis korda sõitis Kirov madalikele, kuid iga kord saadi ta sealt lahti ja 30. juuni hommikuks jõudis ta [[Hari kurk|Hari kurgu]] põhjasuudmesse ja edasi sõitis ristleja juba oma käiguga. 1. juulil sõitis ta koos hävitajate Grozjaštši, Smetlivõi ja Stoikiga Tallinna, ristlejat kaitsesid teel [[traaler]]id T-207, T-209 ja T-216 ning [[Merekütt|MO-kaatrid]]. Kirovi eel ja järel tulid läbi Muhu väina ka hulk teisi laevu. Neist osal – Vtoraja Pjatiletkal, Imantal, Skautsil ja Skrundal – tuli Virtsu ja Pärnu sadamais hulk kaupa teistele laevadele ümber laadida, et süvist vähendada. Probleeme oli ka suure süvisega [[jäämurdja]] [[Krišjanis Valdemars (jäämurdja)|Krišjanis Valdemars]] [[Kumari kanal]]ist läbiviimisega, kuid 1. juulil jõudis seegi Soome lahte, kus võttis kursi Leningradile<ref> [[Mati Õun]], Võitlused Läänemerel. Suvi 1941. Tallinn 1996, lk. 42-44.</ref>. {{vaata|Operatsioon Beowulf|Operatsioon Nordwind}} 9. septembri öösel osalesid Soome paadid major [[Raimond Hindpere]] “[[Erna|Erna II]]” pataljoni dessantüksuste toimetamises [[Vormsi]]le. [[Kesselaid|Kessulaiu]] vallutamine oli [[Muhu dessant]]operatsiooni eelduseks ja sakslaste 161. luureüksuse (''161. Aufklärungs-Abteilung'') 1. eskadron vanemleitnant Finkensteini juhtimisel alustasid mandri rannast dessanti 10. septembri hommikul. Saare hõivamise järel võis Saksa 210 mm suurtükipatarei Kessulaiult tule all hoida kogu Muhu idarannikut. [[Lääne-Eesti saarestik]]u kaitseks oli [[Punalipuline Balti laevastik|Punalipulise Balti laevastik]]u alluvuses moodustatud [[Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse|Balti Rajooni rannakaitse]]süsteem. 14. septembrist kuni 21. oktoobrini toimusid lahingud Eesti saartel. 14. septembri varahommikul tegid Saksa väed [[Muhu dessant|dessantoperatsiooni]] [[Muhu]] saarele. Muhu hõivamises osalesid Saksa arvukate peajõudude kõrval nii eestlased kui ka soomlaste [[Ilmari Virkki]], Virkki mootorpaadirühma üksus. Operatsiooni Beowulf II pettemanöövri [[Operatsioon Nordwind|Operatsioon Nordwind]] käigus hukkus 13. septembril Soome mereväe [[lipulaev]] soomuslaev Ilmarinen, kui Hiiumaa põhjarannikule lähenes Soome eskaader: soomuslaevad Ilmarinen ja Väinömöinen, miinitraaler ja 2 abiristlejat. Muhu kaitseks oli [[Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse]] 3. üksiku laskurbrigaadi kaks laskurpataljoni (46. ja 79. polgust), 37. üksiku insenerpataljoni kaks roodu, kuulipildujarood, mereväelaste rood, miinirühm, 39. suurtükiväepolgu kolm patareid, õhutõrjepatarei ja Muhu 100 mm rannakaitsepatarei nr 2. Kokku oli Muhus kaitsepositsioonidel vähemalt 1500 meest, kaitseabi võimaldas neile [[Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse]] [[Saaremaa]] [[Kübassaare poolsaar]]e [[Kübassaare]] [[Rannakaitsepatarei nr 43 (Kübassaare)|130 mm statsionaarne patarei]]. Muhu vallutamise peajõuks määratud oli Saksa [[XVII armeekorpus]]est kindralleitnant [[Siegfried Haenicke]] 61. jalaväediviis, mille käsutusse anti veel suurtükiväe- ja pioneeri-dessantüksusi. Muhu dessantoperatsiooni [[Saastna]]st [[Nõmmküla (Muhu)|Nõmmkülla]] juhatas otseselt [[korvetikapten]] [[Alexander Cellarius]], 14. septembri öösel startis Saastnast 20 Eesti ja 12 Soome mootorpaati ning 10 Saksa ründepaati kokku umbes 390 mehega. Rannale lähenedes kohati ootamatult tugevat tuld miinipildujaist, kuulipildujaist, püssidest ja paadid tagasiteel ka suurtükkidest. Dessantlased maabusid ja moodustasid rannast mõnesaja meetri ulatuses sillapea. Teise dessantlaine meeste põhiosa moodustas üle 200 “Erna” II pataljoni eesti vabatahtlikku major [[Raimond Hindpere]] juhtimisel. Edasitungi Muhu põhjarannalt sisemaa poole 161. luureüksuse sakslased, liikudes mööda [[Liiva (Muhu)|Liiva]]le suunduvat teed. Liiva teeristi juures kus paiknes läheduses Muhu kaitsjate staap, kohtas sakslaste eelüksus tugevamat vastupanu. 14. septembri öösel põhja pool Virtsust dessanti alustanud ooberstleitnant [[Walter Melzer]]i<ref>Walther Melzer, Kampf um die Baltischen Inseln 1917-1941-1944: eine Studie zur triphibischen Kampfführung. ISBN 9789949008711</ref> Saksa 151. jalaväerügemendi 1. pataljon jõudis [[Kansi]]-[[Tusti (Muhu)|Tusti]] ranna asemel [[Kuivastu]] alla, sattudes ägeda tule kätte. Kaotusi kandnud sakslased hoidsid Kuivastu rannakivide vahel siiski oma väikest sillapead ning 151. jalaväerügemendi 2. pataljon kinnitas end Kuivastu randa piirkonnas. Mõlemapoolsete suurte kaotustega lahingus vallutasid sakslased lõunaks [[Kuivastu]]. 15. septembri öösel toodi [[Orissaare]] positsioonilt Muhusse Punaarmee täienduseks tugevdatud [[laskurpataljon]]. 15. septembri hommikul alustasid Erna kompaniid liikumist lõunasse [[Viira (Muhu)|Viira]] suunas. [[Rinsi kirik|Rinsi õigeusu kirik]]u juures Punaarmee väljaehitatud positsioonid tegi kahjutuks Saksa lennuvägi. 16. septembri hommikul jõuti [[Suuremõisa (Muhu)|Suuremõisa]]sse ja ületati [[Väikese väina tamm]]. 16. septembril olid Saksa väed [[Orissaare]]s<ref>[[Jaak Sammet]], [http://virtsu.ee/artiklid/tekstid/muhu-vallutamisest-1941-aasta-septembris/ Saaremaa Muuseumi kaheaastaraamat 1997-1998. Muhu vallutamisest 1941. aasta septembris]</ref>. {{vaata|Muhu dessant}} 5. oktoobril 1941 alistusid viimased Punaarmee väeosade riismed Saksa vägedele [[Sõrve poolsaar]]el. Saarte Nõukogude kaitse ohvitserid ja komissarid lahkusid enne viimaseid lahinguid oma väeosadest [[Mõntu sadam]]asse, et Sõrve poolsaarelt põgeneda. Kokku võeti saartel vangi üle 15 000 punaväelase, saagiks saadi umbes 300 suurtükki ja miinipildujat. {{vaata|Lõpe-Kaimri tankitõrjeliin|Ungru-Pagila tankitõrjeliin|Roomassaare kaitseliin}}<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=militaryheritage&action=view&id=297 Roomassaare kaitseliin (3 dzotti)], Kultuurimälestiste register</ref>,<ref>[[Endel Püüa]], [http://register.muinas.ee/ftp/MKA%20inventeerimine/Saaremaa.militaar.pdf Saare maakonna militaarobjektide ekspertiis, 2006.a. KUULIPILDUJADZOTT ROOMASSAARE SADAMAS, KUULIPILDUJADZOTT ROOMASSAARE NINAL, KUULIPILDUJADZOTT ROOMASSAARE KARJAMAAL]</ref> [[File:Оборона Моонзундских островов 22 июня - 22 октября 1941 г.jpg|pisi|]] [[Operatsioon Siegfried]] Hiiumaa vallutamiseks algas 12. oktoobril meredessandiga üle [[Soela väin]]a. [[Triigi sadam]]ast lähtunud 176. jalaväerügemendi ja 161. luuregrupi dessant laevadel keeras [[Pammana nina]] kohalt teravalt põhja ja kihutas [[Emmaste]] poole. Õhtul järgnes dessandile veel 176. JR I pataljon ja vähemad üksused [[Sõru sadam]]as. 12. oktoobri õhtuks oli 151. JR III pataljon jõudnud [[Külama]]ele, rügemendi staap asus Ridas. Järgmisel päeval liikusid pataljonid vastupanu leidmata üle [[Vanamõisa (Hiiumaa)|Vanamõisa]] [[Kaderna]] suunas ja jõudsid välja [[Laartsa oja]]ni. 13. oktoobril olid juba 176. JR paremal ja 151. JR vasakul ning staabid jõudnud üle väina. 16. oktoobril liikus 151. JR II pataljoni eelosa üle [[Taterma]]-[[Ühtri]]-[[Nõmme (Hiiumaa)|Nõmme]] ida suunas. [[Nõmba]]l satuti tugevale kindlustusliinile, mis kõrvaldada haardeoperatsiooniga. 17. oktoobril liiguti edasi Kärdla suunas üle Mäeselja [[Kanapeeksi]] suunas. 18. oktoobril vallutas 151. JR võitlusgrupp [[Kärdla]] ja siirdus sealt edasi [[Risti (Hiiumaa)|Risti]] poole. Punaarmee üksused tõmbusid [[Tahkuna poolsaar]]ele, kust [[Balti laevastik]]u, [[Tallinna mereväebaas]]i PBL Tallinna Peabaasi [[Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse|Läänemere rajooni rannakaitse]] [[Tahkuna rannakaitsepatarei nr 26]] ja [[rannakaitsepatarei nr 316]] tulistasid ägedalt sakslaste seisukohti ja kogu 18. oktoobri öö kestis Tahkuna patareide tihe tuli. 19. oktoobri murdis 151. JR 6. kompanii löögirühm läbi punaste vastupanuliinist, mida laiendati järgnevalt niivõrd, et veidi hiljem sellest ka 151. rügemendi I ja II pataljon võisid läbida ja Punaarmee üksusi seljatagant haarata. Tahkuna patareid aga püüdsid luua tulemüüri ja kogu päeva pommitasid Saksa üksusi. 20. oktoobril asusid Saksa üksused jälle rünnakule. Saavutati 2 km sügavune edumaa ja pärast nõrga vastupanu murdmist jõuti välja Tahkuna metsavahi maja juurde. Saar langes 21. oktoobril täielikult sakslaste kätte. {{vaata|Operatsioon Siegfried}} Viimase Eesti maa-alana jäi Punaarmee kontrolli alla Osmussaar, mille kaitsjad evakueeriti meritsi Kroonlinna 2. detsembril 1941. [[Osmussaar]]el asunud garnisoni põhijõud evakueeriti 2. detsembril [[Hanko]]sse, saarele jäänud üksikud punaarmeelased lasid õhku saare 130 mm ja [[Rannakaitsepatarei nr 314|180 mm, nr 314]] rannakaitsepatareid ning lahkusid järgmisel päeval, 3. detsembril Hankost järele saadetud kaatriga. 6. detsembril 1941 randusid Osmussaarel Saksa sõdurid. ==Suvesõda== {{Vaata|Suvesõda}} ==Vaata ka== *[[Eesti Teises maailmasõjas]] *[[Balti laevastik Teises maailmasõjas]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *Платонов, Андрей Витальевич. [http://militera.lib.ru/h/platonov_av/index.html Трагедии Финского залива], М.: Эксмо; СПб: Terra Fantastica, 2005. *Tarmo Aia, [https://ilias.mil.ee/goto.php?target=file_29451_download&client_id=uusilias LAHINGTEGEVUS VIRUMAAL 1941. AASTAL: NARVA OPERATIIVGRUPI FORMEERIMINE, STRUKTUUR JA TEGEVUS], Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused Kõrgem Sõjakool, Tartu 2006 * [https://wwii.germandocsinrussia.org/de/nodes/13656-akte-59-unterlagen-der-ia-abteilung-der-heeresgruppe-nord-illustrierte-ausarbeitung-der-feldzug-gegen-die-sowjetunion-kriegsjahr-1941-enth-lt-zahlreichen-bilder-karten-und-schemata#page/50/mode/inspect/zoom/9 Unterlagen der Ia-Abteilung der Heeresgruppe Nord: Illustrierte Ausarbeitung „Der Feldzug gegen die Sowjetunion. Kriegsjahr 1941“, enthält zahlreichen Bilder, Karten und Schemata.], 22.04.1941 - 11.12.1941 https://wwii.germandocsinrussia.org/. Skeemid lk-st 50 sõjategevus Eestis 1941. aasta suvel-sügisel {{Eesti Teises maailmasõjas}} [[Kategooria:Sõjategevus Eestis 1941. aastal| ]] [[Kategooria:Soome Teises maailmasõjas]] [[Kategooria:Nõukogude Liit Teises maailmasõjas]] [[Kategooria:1941]] 7qiocdj3t1lgqcynfua4x4qa2h6nwvv 0 151342 7214081 3538513 2026-08-14T11:14:40Z Robert Treufeldt 9117 7214081 wikitext text/x-wiki '''Imre Harangi''' ([[16. oktoober]] [[1913]] [[Nyíradony]], [[Hajdú-Bihari komitaat]] – [[4. veebruar]] [[1979]] [[Budapest]]) oli [[Ungari]] [[Poks|poksija]]. Harangi võitis [[1936. aasta suveolümpiamängud|Berliini 1936. aasta olümpiamängudel]] [[Kergekaal (poks)|kergekaalus]] (kuni 61,2 kg) kuldmedali, alistades finaalis [[Eesti]] poksija [[Nikolai Stepulov]]i. {{DEFAULTSORT:Harangi, Imre}} [[Kategooria:Ungari poksijad]] [[Kategooria:Ungari treenerid]] [[Kategooria:Poksitreenerid]] [[Kategooria:Sündinud 1913]] [[Kategooria:Surnud 1979]] 2tz2z8tzvdpmd31qykpg7xuhpffz3w3 7214087 7214081 2026-08-14T11:17:11Z Robert Treufeldt 9117 7214087 wikitext text/x-wiki '''Imre Harangi''' ([[16. oktoober]] [[1913]] [[Nyíradony]], [[Hajdú-Bihari komitaat]] – [[4. veebruar]] [[1979]] [[Budapest]]) oli [[Ungari]] [[Poks|poksija]]. Harangi võitis [[1936. aasta suveolümpiamängud|Berliini 1936. aasta olümpiamängudel]] [[Kergekaal (poks)|kergekaalus]] (kuni 61,2 kg) kuldmedali, alistades finaalis [[Eesti]] poksija [[Nikolai Stepulov]]i. {{DEFAULTSORT:Harangi, Imre}} [[Kategooria:Ungari poksijad]] [[Kategooria:Ungari poksitreenerid]] [[Kategooria:Sündinud 1913]] [[Kategooria:Surnud 1979]] ozz2rck9iufmh09kd6jxpldbmto66qm 0 151699 7213901 6831516 2026-08-14T04:54:46Z Ojassaar 206682 7213901 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2009}} {{Taksonitabel | nimi = Metsis | värvus = linnud | seisund = LC | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | seisundi_ref = | pilt = Tetrao urogallus Richard Bartz.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 250px | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Linnud]] ''Aves'' | selts = [[Kanalised]] ''Galliformes'' | sugukond = [[Faasanlased]] ''Phasianidae'' | perekond = ''[[Tetrao]]'' | liik = '''Metsis''' | binaarne = ''Tetrao urogallus'' | binaarse_autor = [[Carl von Linné|L.]], 1758 | levikukaart = | levikukaardi_seletus = | sünonüümid = }} '''Metsis''' ehk '''mõtus''' (''Tetrao urogallus'') on [[Euroopa]] suurim [[kanalised|kanaline]]. == Süstemaatika == Liiki kirjeldas esimesena [[Carl von Linné]] oma teose "Systema Naturae" 1758. aasta väljaandes tänapäevani kehtiva teadusliku nime all. Metsise lähisugulane on [[kivimetsis]] (''Tetrao parvirostris'', ka ''Tetrao urogalloides''), kelle levila on [[Siber]]is, [[Mongoolia]]s ja [[Hiina]]s. [[Pilt:Metsis ehk mõtus emalind (Tetrao urogallus).jpg|pisi|left|Metsise emaslind [[Linnumängu hoiuala]]l]] === Alamliigid === Metsisel on kirjeldatud 10 alamliiki. Läänest ida poole liikudes on tendentsiks valgete sulepartiide osakaalu suurenemine ning idapoolsel lähiliigil kivimetsisel on valget sulestikus veelgi rohkem. [[Eesti]] alal kattuvad metsise kahe alamliigi areaalid: kesk-euroopa alamliigi (''Tetrao urogallus major'') laul on kolmeosaline (naksutamine, nn pealöök (mis meenutab šampusepudeli lahtikorkimist) ja „ihumine") ning kesk-vene alamliigil (''Tetrao urogallus pleskei'') kaheosaline (naksutamine, „ihumine"). Seetõttu võib meil kuulda mõlemat lauluvormi, aga ka nende vahepealset laulu (pealöök jääb nõrgaks plumpsuks). Mõlemat alamliiki võib kohata kogu Mandri-Eestis, domineerib siiski kesk-vene alamliik.<ref name="EL 97">Ene Viht: [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9705/metsis.html "Metsistele ei jätku vanu männikuid"] [[Eesti Loodus]], mai 1997</ref> == Välimus== Peamiselt musta sulestikuga metsisekukk kaalub 4–5 kg, ookrikirju metsisekana on märksa väiksem, 1,5–2 kg. Metsise isaslindude [[sulestik]] on peamiselt läikivmust ning neil on suur [[saba]], mis mängu ajal lehvikuna laiali lüüakse. Isaslinnust ligi poole väiksem emaslinnu sulestik on ookrikirju, rinnal on suurem roostepunane laik. Metsisekukkede kulmudel on punased näsalised nahapadjandid. Metsise jalad on kaetud sulgkarvadega, mis talviti tiheneb. Sugupooled erinevad teineteisest nii suuruse kui värvuse poolest. [[Pilt:Metsis.jpg|pisi|left|Metsise isaslind Eestis]] ==Levik ja elupaik== Metsis on levinud Euraasia metsavööndis ja mägimetsades Hispaaniast ja Prantsusmaast kuni Leena jõgikonnani Siberis. Leviku põhjapiir ulatub teisele poole polaarjoont ja lõunapiir Sloveenia ja Lõuna-Uuralini. Eestis levinud kogu mandriosas sobivates elupaikades. Metsise põhiliseks elupaigaks on vanad (enam kui 80-aastased) männikud. Eriti sobilikud on talle rabaservades, rabasaartel ja rabade läheduses paiknevad raieküpsed metsad, kuid linde kohtab sageli ka puisrabades ja mustikametsades. ==Käitumine ja ökoloogia== [[Pilt:Grand Tétras MHNT.jpg|pisi|Metsise (alamliigi ''Tetrao urogallus urogallus'') munad]] ===Paljunemine=== Nii nagu suurem osa kanalistest, on ka metsised polügaamsed. Metsiste pulmamängud kestavad tavaliselt märtsi keskpaigast mai alguseni. Hilisõhtul lendavad vanad kuked valju tiivaplagina saatel mängupaika ja jäävad sobivatele puudele ööbima. Nooremad metsisekuked võitlevad oma territooriumi mänguplatsil tavaliselt välja alles kolmandaks eluaastaks ning võivad seni õnne proovida eri mängukohtades. Pisut enne päikesetõusu algab puudel mäng, mida saadavad naksutamist ja ihumist meenutavad vaiksed häälitsused. Pärast kanade sisselendu laskuvad ka kuked maapinnale ning hakkavad seal kaklema. Tugevaimad isaslinnud paarituvad seejärel kanadega. Mõni kukk võib mängu ajal sattuda ekstaasi ja asuda valimatult ründama keda tahes – kasvõi metsatraktoreid. Nn hullud metsised on enamasti noored kuked, kes mängus löögile ei pääse, vahel võib hormonaalse tasakaalutuse esile kutsuda ka mängu pidev segamine või mängupaiga hävimine/hävitamine (näiteks metsaraiete käigus). Metsise maapinnale kaabitud pesas võib olla 4–11 kreemikat muna. Pojad kooruvad juunis ning on võimelised juba nädalavanustena lendu tõusma. ===Toit=== Metsis sööb talvepoolaastal peamiselt männiokkaid, aga ka erinevate puude ja põõsaste pungi. Suvel laieneb dieet oluliselt valgurikkamate lehtede (näiteks [[haab]] ja [[paju]]) ning võrsete arvel. Metsiste pesakondi võib kõige sagedamini kohata mustika kasvukohtades, kus pojad toituvad esialgu mustikalehtedel elavatest putukavastsetest, hiljem ka mustika lehtedest ja marjadest. Koreda toidu seedimise hõlbustamiseks on metsisel tarvis neelata väiksemaid kivikesi [[gastroliit]]e. Selle kombe tõttu võib metsiseid sageli kohata kruusateedel. ==Seisund ja kaitse== [[Pilt:Grand Tétra MHNT.jpg|pisi|Metsise skelett muuseumieksponaadina]] Kunagi tavalise metsise arvukus hakkas Eestis oluliselt vähenema XIX sajandil, mil liik suri välja näiteks Saaremaal. Langustendents jätkus XX sajandil – loenduste andmetel vähenes metsise arvukus aastail 1939–1985 enam kui kaks korda. Liik hävis ka Hiiumaal. Lisaks küttimisele ja metsaraietele on metsiste arvukust mõjutanud kährikkoerte ja metssigade rohkus. Viimasel aastakümnel on arvukus püsinud suhteliselt stabiilsena umbes 2000–3000 isendi piires.<ref name="EL 97"/> Metsis on Eestis [[II kategooria looduskaitse all olevad liigid Eestis|II kategooria looduskaitse all olev liik]]. Metsise kaitseks on moodustatud rohkesti [[püsielupaik]]u.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=839167]</ref> == Viited == {{Viited}} == Välislingid== {{Commons|Tetrao urogallus|Metsis}} {{Vikitsitaadid}} * {{Elurikkus}} * [[Ene Viht]]: [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9705/metsis.html "Metsistele ei jätku vanu männikuid"] [[Eesti Loodus]], mai 1997 * Ene Viht: [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikkel=1411 "METSIS on ohus, hoidkem ta kodu"] Eesti Loodus, märts 2006 * [https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=839167 Keskkonnaministeeriumi määrus metsise püsielupaikade kaitseks] *[https://www.youtube.com/watch?v=xTq3YnxTVic Metsis YouTube'is] *[https://www.eoy.ee/metsis/veebikaamera Eesti ornitoloogiaühingu metsisekaamera] [[Kategooria:Faasanlased]] [[Kategooria:Eesti linnud]] [[Kategooria:II kaitsekategooria loomaliigid]] g8qmupgdhuv77cxqhctcv5pest17yuy 1 153930 7213921 5228120 2026-08-14T05:38:43Z Andres 5 7213921 wikitext text/x-wiki Võib-olla peaks pealkiri siiski olema "[[Ajalugu (Herodotos)]]". ''Historia'' on ka vanakreeka mõiste, mille tõlge "ajaloona" pole vast päris täpne. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 17. detsember 2008, kell 19:02 (UTC) : Kipun nõustuma. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 28. veebruar 2019, kell 12:57 (EET) ---- Algpealkiri on "Historiai". --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. august 2026, kell 08:38 (EEST) n0xv0w25lmesw5qhz64ts8juil13mpi 7213924 7213921 2026-08-14T05:42:44Z Andres 5 7213924 wikitext text/x-wiki Võib-olla peaks pealkiri siiski olema "[[Ajalugu (Herodotos)]]". ''Historia'' on ka vanakreeka mõiste, mille tõlge "ajaloona" pole vast päris täpne. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 17. detsember 2008, kell 19:02 (UTC) : Kipun nõustuma. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 28. veebruar 2019, kell 12:57 (EET) ---- Algpealkiri on "Historiai", ladina keeles "Historiae", saksa keeles "Historien", miks siis "Historia"?. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. august 2026, kell 08:38 (EEST) nasemfxx01phpqmhmtqtvcakrc9vf6e 7214003 7213924 2026-08-14T09:14:41Z Neptuunium 58653 7214003 wikitext text/x-wiki aVõib-olla peaks pealkiri siiski olema "[[Ajalugu (Herodotos)]]". ''Historia'' on ka vanakreeka mõiste, mille tõlge "ajaloona" pole vast päris täpne. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 17. detsember 2008, kell 19:02 (UTC) : Kipun nõustuma. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 28. veebruar 2019, kell 12:57 (EET) ---- Algpealkiri on "Historiai", ladina keeles "Historiae", saksa keeles "Historien", miks siis "Historia"?. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. august 2026, kell 08:38 (EEST) : Teisaldatagu siis ymber. Praegu on see artikkel nii kehv, et selle võiks nagunii kustutada. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 14. august 2026, kell 12:14 (EEST) m9p1q8pxhyfoc6ixl3zfwmsrt0lpwnt 7214023 7214003 2026-08-14T09:43:57Z Andres 5 7214023 wikitext text/x-wiki aVõib-olla peaks pealkiri siiski olema "[[Ajalugu (Herodotos)]]". ''Historia'' on ka vanakreeka mõiste, mille tõlge "ajaloona" pole vast päris täpne. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 17. detsember 2008, kell 19:02 (UTC) : Kipun nõustuma. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 28. veebruar 2019, kell 12:57 (EET) ---- Algpealkiri on "Historiai", ladina keeles "Historiae", saksa keeles "Historien", miks siis "Historia"?. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. august 2026, kell 08:38 (EEST) : Teisaldatagu siis ymber. Praegu on see artikkel nii kehv, et selle võiks nagunii kustutada. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 14. august 2026, kell 12:14 (EEST) ::: Eesti traditsioonis on ta "Historia", selle nime all ka osa raamatuna ilmunud. Ma lihtsalt ei saa aru, miks. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. august 2026, kell 12:43 (EEST) mwfh0yhezmgx1j4leaxnsfs1pvi3z8b 0 155155 7213790 7209623 2026-08-13T18:47:14Z Avjoska 1538 7213790 wikitext text/x-wiki {{sündinud märtsis}} ''Siin loetletakse [[9. märts]]il sündinud tuntud inimesi. *[[1454]] – [[Amerigo Vespucci]], [[itaalia]] maadeavastaja *[[1705]] – [[Tommaso Temanza]], itaalia arhitekt *[[1749]] – [[Honoré Gabriel Victor Riquetti de Mirabeau]], prantsuse poliitik *[[1758]] – [[Franz Joseph Gall]], saksa anatoom ja füsioloog *[[1811]] – [[Aleksei Savitš]], astronoom *[[1814]] – [[Tarass Ševtšenko]], ukraina luuletaja ja kunstnik *[[1836]] – [[Mats Grant]], eesti tõlkija ja kooliõpetaja *[[1861]] – [[Franz Loewinson-Lessing]], mineraloog *[[1871]] – [[Sergei Askoldov]], vene filosoof *[[1874]] – [[Vilis Plūdons]], läti luuletaja *[[1877]] – [[Emil Abderhalden]], Šveitsi biokeemik ja füsioloog *[[1883]] – [[Francišak Alachnovič]], valgevene näitekirjanik, teatritegelane ja publitsist *[[1892]] – [[Vita Sackville-West]], inglise kirjanik ja maastikuarhitekt * 1892 – [[Valter Klein]], Eesti kommunist * 1892 – [[Mátyás Rákosi]], juudi päritolu Ungari kommunistlik riigitegelane *[[1897]] – [[Amanda Lääne]], eesti näitleja ja laulja * 1897 – [[Natalie Rägo]], Eesti keemik *[[1901]] – [[Friedrich Kõlli]], eesti tõlkija, ajakirjanik ja kirjastustegelane * 1901 – [[Magda Hermat]], eesti ajaloolane ja arhivaar *[[1902]] – [[Albert Holst]], eesti keemik *[[1906]] – [[Vassil Ridala]], [[Eesti]] loomaarst, professor *[[1907]] – [[Mircea Eliade]], Rumeenia päritolu usundiajaloolane ja kirjanik *[[1910]] – [[Samuel Barber]], USA helilooja *[[1912]] – [[Harry Tillmann]], eesti loomaarst * 1912 – [[Villem Tamm (tõstja)|Villem Tamm]], eesti sportlane ja politseiametnik *[[1916]] – [[Nette Liivak]], eesti tekstiilikunstnik *[[1917]] – [[Algirdas Greimas]], leedu-prantsuse lingvist ja semiootik *[[1920]] – [[Harald Uibo]], eesti koorijuht ja pedagoog *[[1926]] – [[Helja Valler]], eesti näitleja ja tõlkija *[[1928]] – [[Martin Krampen]], saksa semiootik *[[1929]] – [[Jillur Rahmān]], Bangladeshi poliitik *[[1930]] – [[Ornette Coleman]], USA muusik * 1930 – [[Asto Nummert]], eesti insener *[[1931]] – [[Uno Meikas]], eesti arst ja tervishoiutegelane *[[1932]] – [[Naima Suude]], eesti nahakunstnik *[[1934]] – [[Juri Gagarin]], vene kosmonaut * 1934 – [[Imbi Ebrus]], eesti päritolu Ameerika kunstnik * 1934 – [[Rein Rooväli]], eesti teatrilavastaja *[[1935]] – [[Evi Pihu]], eesti bioloog *[[1936]] – [[Wittekind (Waldeck)|Wittekind]], Waldecki ja Pyrmonti vürst *[[1937]] – [[Andres Lutsar]], eesti judotreener * 1937 – [[Ellu Papstel]], eesti õpetaja *[[1938]] – [[Ryszard Parulski]], poola vehkleja *[[1940]] – [[Raúl Juliá]], [[Puerto Rico]] näitleja *[[1941]] – [[Mati Mark]], eesti sporditegelane * 1941 – [[Anu-Reet Hausenberg]], eesti keeleteadlane * 1941 – [[Urve Küttner]], eesti metallikunstnik *[[1942]] – [[John Cale]], [[Suurbritannia|briti]] muusik * 1942 – [[Mai Levin]], eesti kunstiajaloolane *[[1943]] – [[Robert Fischer]], USA maletaja * 1943 – [[Wolf Singer]], saksa neurofüsioloog *[[1944]] – [[Anti Viikna]], eesti keemik *[[1948]] – [[Andres Langemets]], [[eesti]] luuletaja ja kirjanduskriitik *[[1949]] – [[Kalevi Aho]], soome helilooja * 1949 – [[Michel Roger]], Monaco poliitik * 1949 – [[Tapani Kansa]], soome laulja *[[1950]] – [[Endel Nõgene]], eesti dirigent ja muusikaõppejõud *[[1951]] – [[Helen Zille]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik *[[1952]] – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur *[[1953]] – [[Siim Prank]], eesti õpetaja ja karikaturist *[[1955]] – [[Ornella Muti]], Itaalia näitleja * 1955 – [[Terrie Moffitt]], Ameerika Ühendriikide kliiniline psühholoog *[[1956]] – [[Alejandro Giammattei]], Guatemala poliitik *[[1957]] – [[ Mona Sahlin]], Rootsi poliitik *[[1958]] – [[Linda Fiorentino]], [[USA|ameerika]] näitleja * 1958 – [[Martin Fry]], inglise laulja *[[1962]] – [[Raivo Uukkivi]], Eesti poliitik *1962 – [[Tonio Tamra]], eesti muusik *[[1964]] – [[Juliette Binoche]], [[Prantsusmaa|prantsuse]] näitleja * 1964 – [[Aleksandr Puštov]], endine Eesti jalgpallur * 1964 – [[Marianne Basler]], Šveitsi päritolu Prantsusmaa näitleja * 1964 – [[Frédéric Luz]], Araukaania ja Patagoonia kuningas * 1964 – [[Meelis Välis]], eesti koolijuht ja omavalitsustegelane *[[1965]] – [[Antonio Saca]], El Salvadori poliitik *[[1967]] – [[Andres Merits]], eesti viroloog *[[1968]] – [[Youri Djorkaeff]], endine Prantsusmaa jalgpallur *[[1971]] – [[Aive Pevkur]], eesti filosoof *[[1972]] – [[Pille Pürg]], eesti näitleja * 1972 – [[Natasha Barrett]], briti helilooja * 1972 – [[Sinuhe Wallinheimo]], Soome poliitik ja endine jäähokimängija *[[1973]] – [[Jakob Piil]], taani jalgrattur *[[1974]] – [[Armen Nazaryan]], Armeenia rahvusest Bulgaaria maadleja * 1974 – [[Marije Cornelissen]], Hollandi poliitik *[[1975]] – [[Roy Makaay]], [[holland]]i jalgpallur *[[1976]] – [[Anier García]], Kuuba kergejõustiklane * 1976 – [[Kelli Uustani]], eesti laulja ja helilooja *[[1977]] – [[Kristina Tennokese]], eesti võistlustantsija * 1977 – [[Vincent Defrasne]], Prantsusmaa laskesuusataja *[[1979]] – [[Kristine Esko]], [[eesti]] võistlustantsija * 1979 – [[Oscar Isaac]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[1980]] – [[Matthew Gray Gubler]], USA näitleja *[[1981]] – [[Anna-Kaisa Oidermaa]], eesti psühholoog *[[1982]] – [[Lauri Pihlap]], [[eesti]] laulja *[[1983]] – [[Maite Perroni]], Mehhiko näitleja ja muusik * 1983 – [[Liis Sein]], eesti laste- ja näitekirjanik *[[1984]] – [[Brian Cusworth]], USA korvpallur * 1984 – [[Julia Mancuso]], Ameerika Ühendriikide mäesuusataja * 1984 – [[Kristel Uiboaed]], eesti keeleteadlane ja andmeanalüütik *[[1985]] – [[Christine Guldbrandsen]], norra laulja * 1985 – [[Pastor Maldonado]], Venezuela Vormel 1 piloot * 1985 – [[Brent Burns]], Kanada jäähokimängija *[[1989]] – [[Karoliine Hõim]], eesti sulgpallur * 1989 – [[Camilo Vargas]], Colombia jalgpallur *[[1990]] – [[Tatsuki Machida]], jaapani iluuisutaja * 1990 – [[Daley Blind]], hollandi jalgpallur *[[1992]] – [[João Pedro]], Brasiilia jalgpallur * 1992 – [[Cornelia Jakobs]], rootsi laulja ja laulukirjutaja * 1992 – [[Mateusz Przybylko]], Saksamaa kõrgushüppaja *[[1993]] – [[Roel Boomstra]], Hollandi kabetaja * 1993 – [[Miikka Salomäki]], soome jäähokimängija * 1993 – [[Zakaria Labyad]], Maroko jalgpallur *[[1994]] – [[Morgan Rielly]], Kanada jäähokimängija * 1994 – [[Okay Yokuşlu]], türgi jalgpallur *[[1995]] – [[Ángel Correa]], Argentina jalgpallur *[[1999]] – [[Ukko-Pekka Luukkonen]], soome jäähokimängija *[[2000]] – [[Pedro Neto]], Portugali jalgpallur [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|Märts, 09.]] m442p0cxnyvfx2rtxd9jt8smocpxbtx 0 155173 7213615 7203309 2026-08-13T13:30:22Z Avjoska 1538 7213615 wikitext text/x-wiki {{sündinud märtsis}} ''Siin loetletakse [[27. märts]]il sündinud tuntud inimesi. *[[1785]] – [[Louis XVII]], Prantsusmaa kuningliku perekonna liige *[[1797]] – [[Alfred de Vigny]], prantsuse luuletaja *[[1804]] – [[Wilhelmine von Bunge]], Friedrich Georg von Bunge abikaasa *[[1839]] – [[Georg Stude]], baltisaksa päritolu Eesti kondiiter *[[1845]] – [[Wilhelm Conrad Röntgen]], saksa füüsik *[[1857]] – [[Ernst Otto Staude]], saksa matemaatik *[[1873]] – [[Jaan Riet]], eesti fotograaf *[[1874]] – [[Oskar Daniel]], eesti metsateadlane *[[1883]] – [[Marie Under]], eesti luuletaja * 1883 – [[Otto Kramer]], eesti aednik ja sordiaretaja *[[1884]] – [[Aleksander Selvet]], Eesti sõjaväelane * 1884 – [[Anton Stamm]], Eesti sõjaväelane *[[1886]] – [[Marcel Bonnard]], Prantsusmaa kabetaja * 1886 – [[Sergei Kirov]], Nõukogude poliitik *[[1890]] – [[Julius Mark]], eesti keeleteadlane *[[1896]] – [[Erich Vadi]], Eesti kohtunik * 1896 – [[Liis Käbin]], eesti agronoom, ajakirjanik ja naisliikumistegelane *[[1898]] – [[Peeter Erg]], eesti notar *[[1900]] – [[Shi Liang]], hiina jurist ja Hiina Rahvavabariigi riigitegelane *[[1901]] – [[Eisaku Satō]], jaapani poliitik * 1901 – [[Erich Ollenhauer]], Saksa poliitik *[[1902]] – [[Linda Vilmre]], eesti pedagoog, museoloog ja tõlkija *[[1906]] – [[Heinrich Tobias]], eesti kirjandusteadlane *[[1910]] – [[Heinrich Petlem]], eesti arstiteadlane ja kirurg * 1910 – [[Valdur Hirvesoo]], eesti organist, helilooja ja koorijuht *[[1913]] – [[Paul Maitla]], sõjaväelane *[[1916]] – [[Boris Meos]], eesti maadleja ja maadlustreener *[[1922]] – [[Otto Pikkov]], eesti tehnikateadlane *[[1924]] – [[Ottniell Jürissaar]], eesti luuletaja ja muusik * 1924 – [[Sarah Vaughan]], Ameerika Ühendriikide džässlaulja *[[1927]] – [[Mstislav Rostropovitš]], vene helilooja, tšellist *[[1929]] – [[Lembit Tähepõld]], eesti meditsiiniteadlane ja biokeemik *[[1931]] – [[Viive Ernesaks]], eesti pianist *[[1934]] – [[István Csurka]], Ungari ajakirjanik, kirjanik ja poliitik * 1934 – [[Heinu Põder]], eesti arstiteadlane, kurortoloog *[[1937]] – [[M. David Merrill]], Utah' Ülikooli emeriitprofessor, üks kaasaegse õppedisaini rajajaid * 1937 – [[Aili Miks]], eesti ajakirjanik, koduloolane ja kultuuritegelane *[[1940]] – [[Rein Tamsalu]], eesti merefüüsik *[[1941]] – [[Ivan Gašparovič]], Slovakkia poliitik * 1941 – [[Undo Uus]], eesti filosoof ja astrofüüsik *[[1942]] – [[Michael Jackson (õlleekspert)|Michael Jackson]], inglise õlleekspert * 1942 – [[Ain Kallis]], eesti meteoroloog * 1942 – [[Ilmar Arro]], eesti tehnikateadlane * 1942 – [[John Sulston]], inglise bioloog *[[1946]] – [[Boris Lehtlaan]], eesti laulja *[[1949]] – [[Vladimir Heerik]], eesti jooksja *[[1951]] – [[Marielle de Sarnez]], Prantsusmaa poliitik * 1951 – [[Kaul Nurm]], Eesti põllumajandustegelane ja poliitik *[[1952]] – [[Kalju Orro]], eesti näitleja ja lavastaja * 1952 – [[Sirje Eesmaa]], eesti teleajakirjanik * 1952 – [[Maria Schneider]], prantsuse filminäitleja * 1952 – [[Reet Naber]], eesti ajaloolane ja etnoloog *[[1953]] – [[Annemarie Moser-Pröll]], Austria mäesuusataja * 1953 – [[Andres Ader]], eesti keraamik ja karikaturist *[[1955]] – [[Mariano Rajoy]], Hispaania poliitik *[[1956]] – [[Thomas Wassberg]], rootsi murdmaasuusataja * 1956 – [[Tõnu Kaukis]], eesti kergejõustiklane ja treener * 1956 – [[Mart Opmann]], eesti majandustegelane *[[1958]] – [[Andrus Norak]], eesti lastekirjanik ja kaplan *[[1959]] – [[Aimar Altosaar]], Eesti poliitik *[[1960]] – [[Heiki Vilep]], eesti lastekirjanik ja luuletaja * 1960 – [[Pekka Viippo]], Soome endine poksija ja veterankergejõustiklane *[[1961]] – [[Christian Ntsay]], Madagaskari poliitik * 1961 – [[Izaskun Bilbao Barandica]], baski päritolu Hispaania poliitik *[[1963]] – [[Quentin Tarantino]], USA filmirežissöör * 1963 – [[Mehis Viru]], eesti sporditeadlane ja treener *[[1964]] – [[Piret Torm-Kriis]], eesti ettevõtja, seto ülemsootska * 1964 – [[Andu Rämmer]], eesti psühholoog ja sotsioloog *[[1965]] – [[Kuldar Taveter]], eesti informaatik * 1965 – [[Viktor Turkin]], Eesti vandeadvokaat ja õigusteadlane *[[1968]] – [[Katrin Viirpalu]], eesti raadio- ja teleajakirjanik * 1968 – [[Piret Viirma]], eesti kabetaja *[[1969]] – [[Pauley Perrette]], USA näitleja ja advokaat * 1969 – [[Pavel Ivanov]], ajakirjanik * 1969 – [[Mariah Carey]], ameerika laulja *[[1970]] – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt * 1970 – [[Kathalijne Buitenweg]], Hollandi poliitik * 1970 – [[Marina Tširkova]], Eesti baleriin ja tantsuõpetaja *[[1971]] – [[David Coulthard]], briti autovõidusõitja * 1971 – [[Nathan Fillion]], kanada filminäitleja *[[1973]] – [[Piret Valk]], eesti tekstiilikunstnik * 1973 – [[Ain Hannus]], eesti lõõtspillimängija *[[1974]] – [[Ralf Taal]], eesti pianist ja muusikapedagoog *[[1975]] – [[Mihaela Melinte]], rumeenia kergejõustiklane * 1975 – [[Stacy Ferguson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulusõnade autor, räppar, moedisainer ja näitleja *[[1976]] – [[Fideelia-Signe Roots]], eesti kunstnik * 1976 – [[Roberta Alma Anastase]], Rumeenia poliitik *[[1979]] – [[Martin Larsson]], rootsi murdmaasuusataja *[[1981]] – [[John Kristian Dahl]], Norra murdmaasuusataja *[[1982]] – [[Andrei Novikov]], Eesti poliitik * 1982 – [[Jan Erik Nõgisto]], eesti režissöör * 1982 – [[Katrin Lust]], eesti ajakirjanik ja blogija *[[1983]] – [[Vassili Košetškin]], vene jäähokimängija *[[1985]] – [[Mikk Haavistu]], eesti jalgpallur * 1985 – [[David Navara]], tšehhi maletaja *[[1986]] – [[Manuel Neuer]], Saksamaa jalgpallur *[[1987]] – [[Buster Posey]], Ameerika Ühendriikide pesapallur * 1987 – [[Polina Gagarina]], vene laulja *[[1988]] – [[Brenda Song]], USA filminäitleja ning laulja * 1988 – [[Jessie J]], inglise laulja ja laulukirjutaja * 1988 – [[Atsuto Uchida]], jaapani jalgpallur *[[1990]] – [[Meelis Peitre]], eesti jalgpallur * 1990 – [[Nicolas Nkoulou]], Kameruni jalgpallur *[[1992]] – [[Nette Peit]], Eesti võrkpallur *[[1993]] – [[Lidia Isac]], Moldova laulja * 1993 – [[Luan Vieira]], Brasiilia jalgpallur *[[1995]] – [[Rivo Saaremäe]], eesti lauatennisist *[[1998]] – [[Haji Wright]], USA jalgpallur *[[2003]] – [[Diego Gómez]], Paraguay jalgpallur *[[2008]] – [[Allika Inkeri Moser]], eesti teivashüppaja [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|Märts, 27.]] maezn12r3ed387js9p9zeey7tvrbyne 0 162668 7213923 7040083 2026-08-14T05:40:17Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7213923 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Mihkel Kask 1935.jpg|pisi|Mihkel Kask (1935)]] '''Mihkel Kask''' (3. november ([[vkj]]) / [[16. november]] [[1903]] [[Kabli (Saarde kihelkond)|Kabli küla]] (tänapäeval [[Tammuru]] küla), [[Kilingi vald]], [[Saarde kihelkond]], [[Pärnumaa]] – [[21. märts]] [[1968]] [[Tartu]]) oli eesti arstiteadlane, [[Tartu ülikool]]i professor ja hügieenikateedri juhataja. Ta õppis 1923. aastast Tartu ülikooli arstiteaduskonnas [[hügieen]]i erialal, lõpetas 1929. 1933. aastal kaitses ta doktoriväitekirja "Sugemeid Tartumaa tervishoiulistest oludest". Aastatel 1935–1936 täiendas end [[Rockefelleri Fond]]i stipendiaadina [[Harvardi ülikool]]is.[[Korporatsioon Fraternitas Leholensis]]e asutajaliige 1927. 23. veebruarist 1937 tegi ta raadiosaadet "[[Viis minutit tervisele]]".{{lisa viide}} Teda tituleeriti raadiotohtriks{{lisa viide}}. Alates 1938. aastast oli ta Tartu Ülikooli Kehalise Kasvatuse Instituudi juhataja. Kask vahistati 29. juunil 1941 ja oli vangis kuni 24. novembrini 1948. Ta vahistati uuesti 4. jaanuaril 1951, vangistusejärgselt asumiselt vabanes 29. märtsil 1956. Naasmise järel oli ta Tartu ülikooli hügieenikateedri juures esialgu assistent. Seejärel ennistati tema meditsiinidoktori kraad ning 1958. aastast oli ta kateedri juhataja ja 1962. aastast professor. Ta on maetud [[Kalamaja talu kalmistu]]le. 2003. aastal avati Mihkel Kase sünnikohas [[Tammuru]]s mälestuskivi.<ref>[http://www.parnupostimees.ee/2373829 "Talupidaja pojast teadlaseks"]{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. Pärnu Postimees, 15. september 2003.</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/matrikkel/view?id=5047 ''Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944''] *[https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=0000190137 Eesti kommunismiohvrid 1940–1991] *[http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/viewFile/9489/4677 Astrid Saava. "Mihkel Kask - 100"] *[https://dea.digar.ee/?a=d&d=truajaleht19680329.2.18 Prof. M. Kask. Tartu Riiklik Ülikool, 29. märts 1968, nr. 10, lk. 4.] {{JÄRJESTA:Kask, Mihkel}} [[Kategooria:Eesti arstiteadlased]] [[Kategooria:Eesti hügieenikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli arstiteaduskonna professorid]] [[Kategooria:Arstide Koja liikmed]] [[Kategooria:Eesti Looduseuurijate Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli arstiteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Fraternitas Leholensise liikmed]] [[Kategooria:Korporatsioon Harjola liikmed]] [[Kategooria:Korporatsioon Sakala liikmed]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1903]] [[Kategooria:Surnud 1968]] d9z7w33xmw34dwjnyae7iswv5tmrdpk 0 165930 7214004 7213537 2026-08-14T09:15:01Z Elvimu 227012 /* Astmelise polümerisatsiooni ja ahelpolümerisatsiooni võrdlus */ 7214004 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Styrene polymerization.png|pisi|Stüreeni polümerisatsioon]] '''Polümerisatsioon''' ehk '''polümeerumine''' ehk '''polümeriseerumine''' on [[keemiline reaktsioon|keemiline protsess]], milles madalmolekulaarse ühendi ([[monomeer]]i M) molekulid ühinevad üksteisega moodustades kõrgmolekulaarse (makromolekulaarse) ühendi, milles üksteisele järgnevalt ([[lineaarne molekul|lineaarsete ahelatega polümeer]]) või hargnevalt (hargnevate ahelatega polümeer) on keemiliselt seotud väga suur arv monomeerile vastavaid [[elementaarlüli]]sid: nM → (-M)_n– Täielikus molekulaarvalemis esinevad lisaks polümeersele põhiahelale ka otsmised rühmad. Happekatalüütilises polümerisatsioonis on reeglina algusrühmaks vesinik (see on prootoni liitumine) ja lõpprühma annab näiteks deprotoneerumine: H(-M)_n-CH=CH₂. Kõrgpolümeerides n = ...1000...10 000... [[Makromolekul]]ide omaette klassi moodustavad [[biopolümeerid]], mis sünteesitakse elusorganismides. ''Polümerisatsioonireaktsioonid toimuvad enamasti pöördumatult''. Polümeeride süntees võib realiseeruda olenevalt [[initsieerimisreaktsioon|initsieerimisviisist]] [[karbokatioon|katioonsete]], [[karbanioon|anioonsete]] või [[vaba radikaal|radikaalsete]] aktiivsete [[intermediaat]]ide vahendusel või koordinatsiooni mehhanismi järgi. Polümeeride olulised karakteristikud on [[polümerisatsiooniaste]] n ja keskmine [[molekulmass]] M_W. Polümeeride omadused on oluliselt erinevad vastavate monomeeride omadustest. Kui omavahel liituvad ühe monomeeri molekulid, siis on tegu homopolümerisatsiooniga, saadakse [[homopolümeer]]. Kui liituvad erinevate monomeeride molekulid, siis on tegu kopolümerisatsiooniga, saadakse [[kopolümeer]]. [[Polükondensatsioon]] on polümeersete makromolekulide moodustumine bi- (või multi-)[[funktsionaalne rühm|funktsionaalsetest]] ühenditest, millega kaasneb väikeste molekulide ([[vesi]], [[ammoniaak]], [[alkoholid|alkohol]], [[vesinikkloriid]] jm) eraldumine. Siin realiseerub [[kondensatsioonireaktsioon|kondensatsiooni]] mehhanism ja kogu protsessi jooksul toimub astmeline ahela kasv üle stabiilsete vahesaaduste. [[Oligomerisatsioon]] on polümerisatsiooniprotsess, kus monomeer konverteeritakse madala [[polümerisatsiooniaste|polümerisatsiooniastmeni]] (n = …10…100…). Monomeeri suhtes [[ekvivalent]]se või suurema hulga aktiivse [[ahela ülekanne|ahela ülekandja]] (A – B) lisamisel saadakse väga madala polümerisatsiooniastmega molekulid (n = 1, 2, 3, …10…), nimetatakse [[telomerisatsioon]]: nM + A – B → A – (M_n) – B. Tihti on siin eesmärk saada saadused, kus n = 1 või n = 2. [[Elav polümerisatsioon]] (''living polymerization'') on [[liitumispolümerisatsioon]]i alaliik, kus süsteemis ei esine [[ahela lõpetamine|reaktsiooniahela lõpetamise]] ja [[ahela ülekanne|ülekande]] reaktsioone ning [[initsieerimine|initsieerimise]] kiirus ületab [[ahela kasv]]u kiirust. Seega süsteemis "elavad" aktiivsed polümeersed molekulid. [[Koordinatiivne polümerisatsioon]] on liitumispolümerisatsiooni meetod, milles monomeerid liidetakse ahelale aktiivse [[metallorgaanilised ühendid|metallorgaanilise]] katalüsaatori manulusel. Näiteks kasutatakse [[Ziegleri-Natta katalüsaator]]it. Peamised polümeeride sünteesi meetodid on plokimeetod (lähteaine(te) ja [[katalüsaator]]i segus ilma lahustita), lahusemeetod (kasutatakse [[lahusti]]t) ja [[emulsioon]]imeetod (monomeer emulgeeritakse mittesegunevas vedelikus, enamasti vees). ==Polümerisatsiooni põhitüübid: kaks kontseptsiooni== [[Pilt:Comparison between SG and CG.jpg|pisi|[[Molekulkaal]]u sõltuvus [[Konversioon (keemia)|konversioonist]]ist [[astmeline polümerisatsioon|astmelise]] (punane kõver) ja [[elav polümerisatsioon|elava]] (must kõver) polümerisatsiooni korral. <br> [[Ahelpolümerisatsioon]]i korral saaduse molekulkaal protsessi kulgedes oluliselt ei muutu]] Olenevalt [[monomeer]]i keemilisest ehitusest esineb suur hulk erinevaid polümerisatsiooni mehhanisme. [[Elementaarreaktsioon]]ide (ehk [[reaktsioonimehhanism|mehhanismi]]) põhjal jagatakse polümerisatsioonireaktsioonid kahte põhitüüpi: *[[ahelpolümerisatsioon]] (''chain-growth polymerization'') – kus [[kaksikside]]t sisaldavad või tsüklilised monomeeri molekulid [[initsiaator]]i juuresolekul annavad aktiivsed [[intermediaat|intermediaadid]], mis liituvad monomeeri kaksiksideme või tsükliga moodustades üha kasvavad aktiivsed intermediaadid ja lõpuks makromolekulid *[[astmeline polümerisatsioon]] (''step-growth polymerization'') – kus bi- või multi[[funktsionaalrühm|funktsionaalne]] monomeer reageerib andes stabiilsed [[vaheprodukt|vahesaadused]]: [[dimeer]]id, edasi [[trimeer]]id, edasi [[oligomeer]]id ja lõpuks pikad polümeersed ahelad; astmelise mehhanismi järgi kulgevad kõik [[polükondensatsioon]]i protsessid, milles [[kõrvalsaadus]]ena eraldub (eraldatakse) mingi lihtne ühend, näiteks [[vesi]], [[ammoniaak]] jm. Teine kontseptsioon polümerisatsioonireaktsioonide klassifitseerimisel lähtub [[brutoreaktsioon]]idest. Siin on samuti kaks põhiklassi, mis enamasti langevad kokku eeltoodud kahe põhitüübiga, kuid mitte kõigil juhtudel. Siin eristatakse: *[[liitumispolümerisatsioon]] – moodustuvad ainult polümeersed molekulid; enamasti on siin tegu [[ahelpolümerisatsioon]]iga, kuid siia kuulub näiteks ka astmelise ahela kasvu mehhanismi järgi toimuv [[polüuretaan]]i moodustumine (see on [[polükondensatsioon]], kus ei eraldu väikest molekuli) *[[polükondensatsioon]] – see on [[astmeline polümerisatsioon]], kus protsessi käigus moodustuvad ka väikesed molekulid (nagu [[kondensatsioonireaktsioon]]iski). ==Astmelise polümerisatsiooni ja ahelpolümerisatsiooni võrdlus== Alljärgnevalt on toodud [[astmeline polümerisatsioon|astmelise polümerisatsiooni]] (realiseerub monomeeri molekulide järjestikulise liitumise kaudu) võrdlus [[ahelpolümerisatsioon]]iga (realiseerub aktiveeritud molekuli monomeeriga ahelliitumise kaudu). {|class="wikitable" style="text-align:center" |- !'''Astmeline polümerisatsioon'''!!'''Ahelpolümerisatsioon''' |- |[[järjestikused reaktsioonid|Järjestikune ühinemismehhanism]] algusest lõpuni||Esineb mitu staadiumi: [[initsieerimisreaktsioon|initsieerimine]], aktiivse [[ahela kasv]] ja [[ahela lõpetamine]] või [[ahela ülekanne|ülekanne]] |- |Initsiaatorit ei tarvitse lisada||Initsiaator on vajalik |- |Molekulide kasv algab ja levib kogu massis||Monomeer liitub ainult kasvava ahela aktiivse otsaga |- |Monomeer hakkab kiiresti kaduma juba reaktsiooni alguses ([[monomeer]]→[[dimeer]]id→[[trimeer]]id→tetrameerid→…)||Osa monomeeri on segus ka pika aja järel |- |Keskmine [[molekulmass]] kasvab aeglaselt madala konversiooni juures ja alles reaktsiooni lõpul saadakse kõrgpolümeerid||Keskmine molekulmass ei muutu oluliselt protsessi käigus |- |Ahelad säilitavad reaktsioonivõime (puudub ahela lõpetamine)||Ahela lõpetamise järel ei ole see aktiivne |- |} Astmelist ja ahelpolümerisatsiooni võimaldavad eristada konversioonigraafikud (vt [[Isoalkeen|isoalkeenid]] ''versus'' [[isopreen]]  konversioon). ==Ahelpolümerisatsiooni mehhanism== {{Vaata|Ahelpolümerisatsioon}} Ahelpolümerisatsiooniks nimetatakse polümerisatsioonireaktsiooni, milles [[kaksikside]]t sisaldavad või tsüklilised [[monomeer]]i [[molekul]]id liituvad üksteisega kaksiksideme või tsükli katkemise läbi ja moodustavad kõrgmolekulaarsed molekulid. Ahelpolümerisatsiooni annavad põhiliselt [[küllastumata ühendid]] ([[alkeenid]], [[dieenid]], [[vinüüleetrid]], [[stüreen]]i [[derivaat|derivaadid]]). [[heterotsüklid|Heterotsüklilised]] monomeerid moodustavad lineaarseid ahelaid [[katioonne polümerisatsioon|katioonses]] [[tsükliavamispolümerisatsioon]]is. Ahelpolümerisatsiooni esilekutsumiseks, [[initsieerimine|aktiivsete tsentrite]] tekitamiseks, lisatakse monomeerile [[initsiaator]]it või [[katalüsaator]]it. Ahelpolümerisatsiooni protsessides esineb vähemalt kolm (või neli) vahestaadiumi. Vastavalt monomeeri (M) keemilisele olemusele valitakse [[initsieerimisreaktsioon|initsiaator]]/[[katalüsaator]], mis annab aktiivse [[intermediaat|intermediaadi]] (AM*), mis edasi annab monomeeriga [[ahela kasv]]u reaktsiooni. :::A* + M → AM*, kusjuures see aktiivne intermediaat võib olla :*[[vaba radikaal]] (AM^•) – [[radikaalpolümerisatsioon]]is :*[[karbokatioon]] (AM⁺) – [[katioonne polümerisatsioon|katioonses polümerisatsioon]]is :*[[karbanioon]] (AM^–) – [[anioonne polümerisatsioon|anioonses polümerisatsioon]]is :*[[organometalliline kompleks]] – [[koordinatsioonipolümerisatsioon]]is ===Polümerisatsiooni initsiaator ''vs'' katalüsaator=== Aineid, mis [[monomeer]]i keskkonnas moodustavad aktiivseid osakesi ja alustavad [[ahela kasv|ahela kasvu reaktsiooni]], nimetatakse [[initsiaator]]iteks või [[katalüsaator]]iteks. [[Radikaalpolümerisatsioon]]i [[initsieerimisreaktsioon|initsiaatoriteks]] on ained, mis kergesti moodustavad [[vaba radikaal|vabu radikaale]]. Iga moodustunud radikaal võib ühineda monomeeri molekuliga ja alustada üht [[ahela kasv|reaktsiooniahelat]], see on üht polümeerset molekuli. Seejuures initsiaatoriks olnud osake jääb seotuks ahela "algusega" ja ei osale järgnevates reaktsioonietappides. ''Initsiaator reaktsiooni käigus kasutatakse ära pöördumatult, kuid selle asemele tekib uus radikaal''. [[Ioonpolümerisatsioon]]i [[katalüsaator]]iteks on ained, mis reaktsiooni keskkonnas moodustavad [[ioonpaar|ioonipaar]]e või oluliselt polariseeritud komplekse, mis alustavad polümerisatsiooniahelat. Need ioonipaarid või polaarsed molekulid (erinevalt vabadest radikaalidest) osalevad igas järgnevas ahela kasvu etapis, s.t. [[elementaarreaktsioon]]is järgmise monomeeri molekuliga. ''Katalüsaatorit protsessi käigus ära ei kasutata ja see regenereerub''. ==Polükondensatsiooni mehhanism== {{Main|Polükondensatsioon}} Polükondensatsioon on [[polümeer]]ide või [[polükondensaat]]ide saamine ühest või mitmest [[monomeer]]ist, mis sisaldavad erinevaid [[funktsionaalrühm|funktsionaalseid rühmi]] (näiteks [[karboksüülrühm|–COOH]], [[hüdroksüülrühm|–OH]], [[aminorühm|–NH₂]]). Funktsionaalrühmade reageerimisel eraldub kõrvalsaadusena mingi madalmolekulaarne ühend (näiteks [[vesi]] või [[alkoholid|alkohol]]). Polükondensatsioon toimub [[astmeline polümerisatsioon|astmelise polümerisatsiooni]] mehhanismi järgi. ==Kasutamine== [[Polümeer]]e võib saada väga laias ulatuses varieeruvate omadustega olenevalt valitud lähteaine(te)st, initsieerimisviisist, sünteesi meetodist ja tingimustest jne. Sellest tulenevad ka loendamatud sünteetiliste polümeeride kasutusalad: *[[plastid]] ehk plastmassid *[[tekstiil|sünteeskiud]] *[[kautšuk]]id ja [[kummi]]d *[[ioniit|ioniidid]] *[[liimid]] *[[lakk|lakid]] *[[vaigud]] == Vaata ka == *[[Polümeerid]] *[[Biopolümeerid]] *[[Polümeeride keemia]] *[[Dendrimeer]] *[[Telomerisatsioon]] *[[Oligomerisatsioon]] *[[Polükondensatsioon]] {{commonskat|Polymerization|Polümerisatsioon}} [[Kategooria:Polümerisatsioon| ]] [[Kategooria:Orgaaniline keemia]] [[Kategooria:Materjaliteadus]] 4nocyvnt9yx8y9n3k90brkj5hnewn66 7214005 7214004 2026-08-14T09:15:38Z Elvimu 227012 /* Astmelise polümerisatsiooni ja ahelpolümerisatsiooni võrdlus */ 7214005 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Styrene polymerization.png|pisi|Stüreeni polümerisatsioon]] '''Polümerisatsioon''' ehk '''polümeerumine''' ehk '''polümeriseerumine''' on [[keemiline reaktsioon|keemiline protsess]], milles madalmolekulaarse ühendi ([[monomeer]]i M) molekulid ühinevad üksteisega moodustades kõrgmolekulaarse (makromolekulaarse) ühendi, milles üksteisele järgnevalt ([[lineaarne molekul|lineaarsete ahelatega polümeer]]) või hargnevalt (hargnevate ahelatega polümeer) on keemiliselt seotud väga suur arv monomeerile vastavaid [[elementaarlüli]]sid: nM → (-M)_n– Täielikus molekulaarvalemis esinevad lisaks polümeersele põhiahelale ka otsmised rühmad. Happekatalüütilises polümerisatsioonis on reeglina algusrühmaks vesinik (see on prootoni liitumine) ja lõpprühma annab näiteks deprotoneerumine: H(-M)_n-CH=CH₂. Kõrgpolümeerides n = ...1000...10 000... [[Makromolekul]]ide omaette klassi moodustavad [[biopolümeerid]], mis sünteesitakse elusorganismides. ''Polümerisatsioonireaktsioonid toimuvad enamasti pöördumatult''. Polümeeride süntees võib realiseeruda olenevalt [[initsieerimisreaktsioon|initsieerimisviisist]] [[karbokatioon|katioonsete]], [[karbanioon|anioonsete]] või [[vaba radikaal|radikaalsete]] aktiivsete [[intermediaat]]ide vahendusel või koordinatsiooni mehhanismi järgi. Polümeeride olulised karakteristikud on [[polümerisatsiooniaste]] n ja keskmine [[molekulmass]] M_W. Polümeeride omadused on oluliselt erinevad vastavate monomeeride omadustest. Kui omavahel liituvad ühe monomeeri molekulid, siis on tegu homopolümerisatsiooniga, saadakse [[homopolümeer]]. Kui liituvad erinevate monomeeride molekulid, siis on tegu kopolümerisatsiooniga, saadakse [[kopolümeer]]. [[Polükondensatsioon]] on polümeersete makromolekulide moodustumine bi- (või multi-)[[funktsionaalne rühm|funktsionaalsetest]] ühenditest, millega kaasneb väikeste molekulide ([[vesi]], [[ammoniaak]], [[alkoholid|alkohol]], [[vesinikkloriid]] jm) eraldumine. Siin realiseerub [[kondensatsioonireaktsioon|kondensatsiooni]] mehhanism ja kogu protsessi jooksul toimub astmeline ahela kasv üle stabiilsete vahesaaduste. [[Oligomerisatsioon]] on polümerisatsiooniprotsess, kus monomeer konverteeritakse madala [[polümerisatsiooniaste|polümerisatsiooniastmeni]] (n = …10…100…). Monomeeri suhtes [[ekvivalent]]se või suurema hulga aktiivse [[ahela ülekanne|ahela ülekandja]] (A – B) lisamisel saadakse väga madala polümerisatsiooniastmega molekulid (n = 1, 2, 3, …10…), nimetatakse [[telomerisatsioon]]: nM + A – B → A – (M_n) – B. Tihti on siin eesmärk saada saadused, kus n = 1 või n = 2. [[Elav polümerisatsioon]] (''living polymerization'') on [[liitumispolümerisatsioon]]i alaliik, kus süsteemis ei esine [[ahela lõpetamine|reaktsiooniahela lõpetamise]] ja [[ahela ülekanne|ülekande]] reaktsioone ning [[initsieerimine|initsieerimise]] kiirus ületab [[ahela kasv]]u kiirust. Seega süsteemis "elavad" aktiivsed polümeersed molekulid. [[Koordinatiivne polümerisatsioon]] on liitumispolümerisatsiooni meetod, milles monomeerid liidetakse ahelale aktiivse [[metallorgaanilised ühendid|metallorgaanilise]] katalüsaatori manulusel. Näiteks kasutatakse [[Ziegleri-Natta katalüsaator]]it. Peamised polümeeride sünteesi meetodid on plokimeetod (lähteaine(te) ja [[katalüsaator]]i segus ilma lahustita), lahusemeetod (kasutatakse [[lahusti]]t) ja [[emulsioon]]imeetod (monomeer emulgeeritakse mittesegunevas vedelikus, enamasti vees). ==Polümerisatsiooni põhitüübid: kaks kontseptsiooni== [[Pilt:Comparison between SG and CG.jpg|pisi|[[Molekulkaal]]u sõltuvus [[Konversioon (keemia)|konversioonist]]ist [[astmeline polümerisatsioon|astmelise]] (punane kõver) ja [[elav polümerisatsioon|elava]] (must kõver) polümerisatsiooni korral. <br> [[Ahelpolümerisatsioon]]i korral saaduse molekulkaal protsessi kulgedes oluliselt ei muutu]] Olenevalt [[monomeer]]i keemilisest ehitusest esineb suur hulk erinevaid polümerisatsiooni mehhanisme. [[Elementaarreaktsioon]]ide (ehk [[reaktsioonimehhanism|mehhanismi]]) põhjal jagatakse polümerisatsioonireaktsioonid kahte põhitüüpi: *[[ahelpolümerisatsioon]] (''chain-growth polymerization'') – kus [[kaksikside]]t sisaldavad või tsüklilised monomeeri molekulid [[initsiaator]]i juuresolekul annavad aktiivsed [[intermediaat|intermediaadid]], mis liituvad monomeeri kaksiksideme või tsükliga moodustades üha kasvavad aktiivsed intermediaadid ja lõpuks makromolekulid *[[astmeline polümerisatsioon]] (''step-growth polymerization'') – kus bi- või multi[[funktsionaalrühm|funktsionaalne]] monomeer reageerib andes stabiilsed [[vaheprodukt|vahesaadused]]: [[dimeer]]id, edasi [[trimeer]]id, edasi [[oligomeer]]id ja lõpuks pikad polümeersed ahelad; astmelise mehhanismi järgi kulgevad kõik [[polükondensatsioon]]i protsessid, milles [[kõrvalsaadus]]ena eraldub (eraldatakse) mingi lihtne ühend, näiteks [[vesi]], [[ammoniaak]] jm. Teine kontseptsioon polümerisatsioonireaktsioonide klassifitseerimisel lähtub [[brutoreaktsioon]]idest. Siin on samuti kaks põhiklassi, mis enamasti langevad kokku eeltoodud kahe põhitüübiga, kuid mitte kõigil juhtudel. Siin eristatakse: *[[liitumispolümerisatsioon]] – moodustuvad ainult polümeersed molekulid; enamasti on siin tegu [[ahelpolümerisatsioon]]iga, kuid siia kuulub näiteks ka astmelise ahela kasvu mehhanismi järgi toimuv [[polüuretaan]]i moodustumine (see on [[polükondensatsioon]], kus ei eraldu väikest molekuli) *[[polükondensatsioon]] – see on [[astmeline polümerisatsioon]], kus protsessi käigus moodustuvad ka väikesed molekulid (nagu [[kondensatsioonireaktsioon]]iski). ==Astmelise polümerisatsiooni ja ahelpolümerisatsiooni võrdlus== Alljärgnevalt on toodud [[astmeline polümerisatsioon|astmelise polümerisatsiooni]] (realiseerub monomeeri molekulide järjestikulise liitumise kaudu) võrdlus [[ahelpolümerisatsioon]]iga (realiseerub aktiveeritud molekuli monomeeriga ahelliitumise kaudu). {|class="wikitable" style="text-align:center" |- !'''Astmeline polümerisatsioon'''!!'''Ahelpolümerisatsioon''' |- |[[järjestikused reaktsioonid|Järjestikune ühinemismehhanism]] algusest lõpuni||Esineb mitu staadiumi: [[initsieerimisreaktsioon|initsieerimine]], aktiivse [[ahela kasv]] ja [[ahela lõpetamine]] või [[ahela ülekanne|ülekanne]] |- |Initsiaatorit ei tarvitse lisada||Initsiaator on vajalik |- |Molekulide kasv algab ja levib kogu massis||Monomeer liitub ainult kasvava ahela aktiivse otsaga |- |Monomeer hakkab kiiresti kaduma juba reaktsiooni alguses ([[monomeer]]→[[dimeer]]id→[[trimeer]]id→tetrameerid→…)||Osa monomeeri on segus ka pika aja järel |- |Keskmine [[molekulmass]] kasvab aeglaselt madala konversiooni juures ja alles reaktsiooni lõpul saadakse kõrgpolümeerid||Keskmine molekulmass ei muutu oluliselt protsessi käigus |- |Ahelad säilitavad reaktsioonivõime (puudub ahela lõpetamine)||Ahela lõpetamise järel ei ole see aktiivne |- |} Astmelist ja ahelpolümerisatsiooni võimaldavad eristada konversioonigraafikud (vt [[Isoalkeen|isoalkeenid]] ''versus'' [[isopreen]]  [[Konversioon (keemia)|konversioon]]). ==Ahelpolümerisatsiooni mehhanism== {{Vaata|Ahelpolümerisatsioon}} Ahelpolümerisatsiooniks nimetatakse polümerisatsioonireaktsiooni, milles [[kaksikside]]t sisaldavad või tsüklilised [[monomeer]]i [[molekul]]id liituvad üksteisega kaksiksideme või tsükli katkemise läbi ja moodustavad kõrgmolekulaarsed molekulid. Ahelpolümerisatsiooni annavad põhiliselt [[küllastumata ühendid]] ([[alkeenid]], [[dieenid]], [[vinüüleetrid]], [[stüreen]]i [[derivaat|derivaadid]]). [[heterotsüklid|Heterotsüklilised]] monomeerid moodustavad lineaarseid ahelaid [[katioonne polümerisatsioon|katioonses]] [[tsükliavamispolümerisatsioon]]is. Ahelpolümerisatsiooni esilekutsumiseks, [[initsieerimine|aktiivsete tsentrite]] tekitamiseks, lisatakse monomeerile [[initsiaator]]it või [[katalüsaator]]it. Ahelpolümerisatsiooni protsessides esineb vähemalt kolm (või neli) vahestaadiumi. Vastavalt monomeeri (M) keemilisele olemusele valitakse [[initsieerimisreaktsioon|initsiaator]]/[[katalüsaator]], mis annab aktiivse [[intermediaat|intermediaadi]] (AM*), mis edasi annab monomeeriga [[ahela kasv]]u reaktsiooni. :::A* + M → AM*, kusjuures see aktiivne intermediaat võib olla :*[[vaba radikaal]] (AM^•) – [[radikaalpolümerisatsioon]]is :*[[karbokatioon]] (AM⁺) – [[katioonne polümerisatsioon|katioonses polümerisatsioon]]is :*[[karbanioon]] (AM^–) – [[anioonne polümerisatsioon|anioonses polümerisatsioon]]is :*[[organometalliline kompleks]] – [[koordinatsioonipolümerisatsioon]]is ===Polümerisatsiooni initsiaator ''vs'' katalüsaator=== Aineid, mis [[monomeer]]i keskkonnas moodustavad aktiivseid osakesi ja alustavad [[ahela kasv|ahela kasvu reaktsiooni]], nimetatakse [[initsiaator]]iteks või [[katalüsaator]]iteks. [[Radikaalpolümerisatsioon]]i [[initsieerimisreaktsioon|initsiaatoriteks]] on ained, mis kergesti moodustavad [[vaba radikaal|vabu radikaale]]. Iga moodustunud radikaal võib ühineda monomeeri molekuliga ja alustada üht [[ahela kasv|reaktsiooniahelat]], see on üht polümeerset molekuli. Seejuures initsiaatoriks olnud osake jääb seotuks ahela "algusega" ja ei osale järgnevates reaktsioonietappides. ''Initsiaator reaktsiooni käigus kasutatakse ära pöördumatult, kuid selle asemele tekib uus radikaal''. [[Ioonpolümerisatsioon]]i [[katalüsaator]]iteks on ained, mis reaktsiooni keskkonnas moodustavad [[ioonpaar|ioonipaar]]e või oluliselt polariseeritud komplekse, mis alustavad polümerisatsiooniahelat. Need ioonipaarid või polaarsed molekulid (erinevalt vabadest radikaalidest) osalevad igas järgnevas ahela kasvu etapis, s.t. [[elementaarreaktsioon]]is järgmise monomeeri molekuliga. ''Katalüsaatorit protsessi käigus ära ei kasutata ja see regenereerub''. ==Polükondensatsiooni mehhanism== {{Main|Polükondensatsioon}} Polükondensatsioon on [[polümeer]]ide või [[polükondensaat]]ide saamine ühest või mitmest [[monomeer]]ist, mis sisaldavad erinevaid [[funktsionaalrühm|funktsionaalseid rühmi]] (näiteks [[karboksüülrühm|–COOH]], [[hüdroksüülrühm|–OH]], [[aminorühm|–NH₂]]). Funktsionaalrühmade reageerimisel eraldub kõrvalsaadusena mingi madalmolekulaarne ühend (näiteks [[vesi]] või [[alkoholid|alkohol]]). Polükondensatsioon toimub [[astmeline polümerisatsioon|astmelise polümerisatsiooni]] mehhanismi järgi. ==Kasutamine== [[Polümeer]]e võib saada väga laias ulatuses varieeruvate omadustega olenevalt valitud lähteaine(te)st, initsieerimisviisist, sünteesi meetodist ja tingimustest jne. Sellest tulenevad ka loendamatud sünteetiliste polümeeride kasutusalad: *[[plastid]] ehk plastmassid *[[tekstiil|sünteeskiud]] *[[kautšuk]]id ja [[kummi]]d *[[ioniit|ioniidid]] *[[liimid]] *[[lakk|lakid]] *[[vaigud]] == Vaata ka == *[[Polümeerid]] *[[Biopolümeerid]] *[[Polümeeride keemia]] *[[Dendrimeer]] *[[Telomerisatsioon]] *[[Oligomerisatsioon]] *[[Polükondensatsioon]] {{commonskat|Polymerization|Polümerisatsioon}} [[Kategooria:Polümerisatsioon| ]] [[Kategooria:Orgaaniline keemia]] [[Kategooria:Materjaliteadus]] 8q1gjg65r2shhcwzxprd95nya9u1zi2 0 166476 7213770 7178986 2026-08-13T17:42:32Z Robert Treufeldt 9117 7213770 wikitext text/x-wiki '''Kalju Saaber''' ([[11. oktoober]] [[1944]] Kalmu talu, [[Inju-Aruvälja]] küla, [[Küti vald (1939)|Küti vald]], [[Virumaa]]– [[23. aprill]] [[2026]]<ref>Päring Rahvastikuregistrist</ref>) oli eesti [[kirjanik]]. Ta õppis [[Paide]] ja [[Rakvere]] keskkoolis, töötas seejärel Rakvere metsakombinaadis ning lõpetas 1963. aastal [[Rakvere 1. töölisnoorte keskkool]]i. Aastatel [[1964]]–[[1967]] õppis ta [[TRÜ|Tartu Riiklikus Ülikool]]is ajalugu, raske haigus katkestas aga õpingud. Alates [[1968]]. aastast oli Kalju Saaber kutseline kirjanik, [[Eesti Kirjanike Liit|Kirjanike Liidu]] liige aastast [[1979]]. == Teosed == === Raamatud === * "[[Romeo, Julia ja õhuhäire]]" 1972 * "Hellase kõrb" 1975 * "Raske vesi" 1976 * "[[Mees, naine ja bernhardiin]]" 1978 * "[[Meri. Impressioon]]" 1978 * "[[Härgamisi]]" 1980 * "[[Kahe kodu ballaad]]" 1980 * "[[Nille, Värten ja Peopesa]]" 1981 * "[[Kaimude raamat]]" (1. ja 2. osa) 1982 * "[[Puulane ja Tohtlane (Saaber)|Puulane ja Tohtlane]]" 1983 * "[[On (raamat)|On]]" 1984 * "[[Prantsuse kingad. Virumaa leib]]" 1986 * "[[Hiiehobune]]" 1989 * "[[Punaselageda saaga]]" 1991 * "[[Saurusesuvi]]" 1993 * Koguteos "VIrumaa" 1996 * "Virumaa, me hingepigi" 1998 * "[[Luukere Atu]]" 2001 * "[[Rakvere lugemik]]" 2002 * "[[Haruldast tõugu issi]]" 2004 * "[[Issanda loomaaed. Viru sektor]]" 2007 * "[[Lepatriinu asfaldil]]" 2007 * "[[Meister tegi, hästi tegi]]" 2007 * "[[Palju väikseid virmalisi]]" 2007 * "Kohtume Islandi väraval" 2013 * "Sõidud Luukase ja Keesuga" 2015 * "Sipelgad ja suvitajad" 2017 * "Vanatädi valged elevandid" 2019 === Näidend === * "[[Virumaa leib]]" 1983, näidendi autor (Rakvere Teater) * "Vanad pildid" 2022, libretist (Rakvere Tantsuteater) * "Raudmehe piparkoogid" 2025, libretist (Rakvere Tantsuteater) === Film === * "[[Karikakramäng: Tätoveering]]" 1977, kirjandusliku alusteose autor * "[[Sajandiring]]" 1985, stsenarist * "[[Kahe kodu ballaad]]" 1985, stsenarist, kirjandusliku alusteose autor * "[[Minu Virumaa]]" 1989, stsenarist ==Tunnustus== *1981 [[Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind]] ("Härgamisi") *1991 [[Virumaa kirjandusauhind]] ("Punaselageda saaga") *1992 [[Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind]] ("Punaselageda saaga") *2007 [[Rakvere Kroonimärk]] *2025 [[Lääne-Virumaa vapimärk|Lääne-Virumaa Vapimärk]] ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Saaber, Kalju}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti NSV Kirjanike Liidu liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1944]] [[Kategooria:Surnud 2026]] 5zx5f59gh5d1cbywujs105hf9aym4d5 7213771 7213770 2026-08-13T17:42:49Z Robert Treufeldt 9117 7213771 wikitext text/x-wiki '''Kalju Saaber''' ([[11. oktoober]] [[1944]] Kalmu talu, [[Inju-Aruvälja]] küla, [[Küti vald (1939)|Küti vald]], [[Virumaa]] – [[23. aprill]] [[2026]]<ref>Päring Rahvastikuregistrist</ref>) oli eesti [[kirjanik]]. Ta õppis [[Paide]] ja [[Rakvere]] keskkoolis, töötas seejärel Rakvere metsakombinaadis ning lõpetas 1963. aastal [[Rakvere 1. töölisnoorte keskkool]]i. Aastatel [[1964]]–[[1967]] õppis ta [[TRÜ|Tartu Riiklikus Ülikool]]is ajalugu, raske haigus katkestas aga õpingud. Alates [[1968]]. aastast oli Kalju Saaber kutseline kirjanik, [[Eesti Kirjanike Liit|Kirjanike Liidu]] liige aastast [[1979]]. == Teosed == === Raamatud === * "[[Romeo, Julia ja õhuhäire]]" 1972 * "Hellase kõrb" 1975 * "Raske vesi" 1976 * "[[Mees, naine ja bernhardiin]]" 1978 * "[[Meri. Impressioon]]" 1978 * "[[Härgamisi]]" 1980 * "[[Kahe kodu ballaad]]" 1980 * "[[Nille, Värten ja Peopesa]]" 1981 * "[[Kaimude raamat]]" (1. ja 2. osa) 1982 * "[[Puulane ja Tohtlane (Saaber)|Puulane ja Tohtlane]]" 1983 * "[[On (raamat)|On]]" 1984 * "[[Prantsuse kingad. Virumaa leib]]" 1986 * "[[Hiiehobune]]" 1989 * "[[Punaselageda saaga]]" 1991 * "[[Saurusesuvi]]" 1993 * Koguteos "VIrumaa" 1996 * "Virumaa, me hingepigi" 1998 * "[[Luukere Atu]]" 2001 * "[[Rakvere lugemik]]" 2002 * "[[Haruldast tõugu issi]]" 2004 * "[[Issanda loomaaed. Viru sektor]]" 2007 * "[[Lepatriinu asfaldil]]" 2007 * "[[Meister tegi, hästi tegi]]" 2007 * "[[Palju väikseid virmalisi]]" 2007 * "Kohtume Islandi väraval" 2013 * "Sõidud Luukase ja Keesuga" 2015 * "Sipelgad ja suvitajad" 2017 * "Vanatädi valged elevandid" 2019 === Näidend === * "[[Virumaa leib]]" 1983, näidendi autor (Rakvere Teater) * "Vanad pildid" 2022, libretist (Rakvere Tantsuteater) * "Raudmehe piparkoogid" 2025, libretist (Rakvere Tantsuteater) === Film === * "[[Karikakramäng: Tätoveering]]" 1977, kirjandusliku alusteose autor * "[[Sajandiring]]" 1985, stsenarist * "[[Kahe kodu ballaad]]" 1985, stsenarist, kirjandusliku alusteose autor * "[[Minu Virumaa]]" 1989, stsenarist ==Tunnustus== *1981 [[Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind]] ("Härgamisi") *1991 [[Virumaa kirjandusauhind]] ("Punaselageda saaga") *1992 [[Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind]] ("Punaselageda saaga") *2007 [[Rakvere Kroonimärk]] *2025 [[Lääne-Virumaa vapimärk|Lääne-Virumaa Vapimärk]] ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Saaber, Kalju}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti NSV Kirjanike Liidu liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1944]] [[Kategooria:Surnud 2026]] 06q3fiu5ldas7sc1iidur57dgccf0ym 0 167013 7214034 7003086 2026-08-14T10:04:00Z Funktsionalism-modernism 231916 Oli pildi koht, kuid see oli tühi. Eemaldasin selle 7214034 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2012}}{{Lisaviiteid|kuu=jaanuar|aasta=2020}} {{Sõjaline konflikt | konflikt = Juminda miinilahing | osa = [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] [[Sõjategevus Eestis 1941. aastal|lahingutest]] ja [[Nõukogude vägede evakueerumine Tallinnast|Nõukogude vägede evakuatsioonist Tallinnast]] [[Eesti Teises maailmasõjas|Eestis]] | pilt = Kirov 1941.jpg | pildiallkiri = Sõjalaevad Tallinna reidil enne teele asumist | aeg = 28.–31. august [[1941]] | koht = Soome laht, [[Juminda poolsaar]]e lähedal | koordinaadid = | kaart = | laiuskraad = | pikkuskraad = | kaardisuurus = | kaardiallkiri = | ala = | tulemus = suure hulga evakueeritavate [[Balti laevastik]]u laevade ja Tallinnast evakueeritavate hukkumine | seis = | osaline1 = [[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] [[Kolmas Riik|Saksamaa]]</br> * [[Pilt:War ensign of Germany (1938–1945).svg|27px]] </br> *Laevastikukoondis D<br> *Küstenfliegergruppe 806 <br> *II/Kampfgeschwader 77 {{PisiLipp|Soome}}<br> * [[Pilt:Military Flag of Finland.svg|27px]]<br> *[[Soome merevägi|Merejõud]] | osaline2 = {{Riigi ikoon|NSVL}} [[Nõukogude Liit]]<br> * [[Pilt:Naval Ensign of the Soviet Union (1950–1991).svg|27px]] <br> *[[Punalipuline Balti laevastik]] | osaline3 = | väejuht1 = [[Pilt:War ensign of Germany (1938–1945).svg|27px]] <br> *Mereväekapten [[Hans Bütow]]<br> *Major [[Richard Linke]] (KFlGr 806)<br> *Kapten Dietrich Peltz (II/KG77) [[Pilt:Military Flag of Finland.svg|27px]]<br> *Kommodoor [[Eero Rahola]] | väejuht2 = [[Pilt:Naval Ensign of the Soviet Union (1950–1991).svg|27px]] <br> *Admiral [[Vladimir Tributs]]<br> *Kontradmiral [[Juri Pantelejev]]<br> *Kontradmiral [[Juri Rall]] | väejuht3 = | jõud1 = | jõud2 = | jõud3 = | kaotused1 = eri andmeil 3-10 lennukit | kaotused2 = ~60 laeva, ~15 000 inimest | kaotused3 = | märkused = }} '''Juminda miinilahing''' (ehk '''Nõukogude vägede evakueerumine Tallinnast''') oli [[merelahing]] [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] [[Idarinne (Teine maailmasõda)|idarinde]]l [[Soome laht|Soome lahel]] [[Juminda poolsaar]]e lähedal 1941. aasta augustis, mille käigus Tallinnas Saksa [[Wehrmacht]]i vägede [[piiramisrõngas]]se sattunud [[Punaarmee]] evakueeruvad [[Balti laevastik]]u üksused sattusid soomlaste ja sakslaste paigaldatud miinitõketele ning langesid ühtlasi pommi- ja [[torpeedo]]rünnakute alla. Enam kui 200 laevast uputati umbes 60 ja hukkunute arv võis olla umbes 15 000. ==Sõjaline olukord Eestis 1941. aasta suvel ja Tallinna kaitse organiseerimine== [[22. juuni]]l 1941 oli [[Saksa Riik|Saksamaa]] alustanud sõjategevust Teise maailmasõja [[Idarinne (Teine maailmasõda)|idarindel]] rünnakuga Nõukogude Liidule. Pärast [[Riia]] vallutamist [[1. juuli]]l liikus [[18. armee (Wehrmacht)|Wehrmachti 18. armee]] kiiresti edasi ja ületas [[7. juuli]]l laia rindena Eesti lõunapiiri. Lätis asunud Nõukogude [[8. Armee (NSV Liit)|8. armee]] ([[kindralmajor]] [[Ilja Ljubovtsev]]i juhtimisel) riismed taandusid kahe Saksa [[armeekorpus]]e ees ja jäid peatuma Pärnu-Emajõe joonel. Nõukogude vägede kõrgem ülemjuhataja [[Jossif Stalin|Stalin]] oli andnud korralduse kaitsta Tallinna kui Balti Laevastiku peabaasi iga hinna eest. {{Vaata|Tallinna vallutamine (1941)}} [[Pilt:Tallinn defence1941.jpg|pisi|Tallinn 1941]] [[14. juuli]]l 1941 sai [[Punalipulise Balti Laevastiku Sõjanõukogu|PBL Sõjanõukogu]] NSV Liidu sõjamerelaevastiku rahvakomissarilt admiral [[Ivan Issakov]]ilt siiski direktiivi nr 16, kus oli juba määratletud PBL baasi objektide hävitamise kord Tallinna mahajätmise puhuks. Kohapeal koostati detailne plaan linna ja baasi objektide purustamiseks, mis kooskõlastati [[Tallinna Linna RSN Täitevkomitee]]ga. {{Vaata|Põletatud maa taktika}} [[7. august]]il 1941 jõudis augusti algul Emajõe joonelt ootamatult rünnakut alustanud Saksa XXVI armeekorpuse [[254. jalaväediviis (Saksamaa)|254. jalaväediviis]] Põhja-Eestis [[Kunda]] juures [[Soome laht|Soome laheni]], lõigates sellega Eestit kaitsnud [[8. armee (NSV Liit)|8. armee]] kaheks. Nõukogude 10. laskurkorpuse [[8. august]]il korraldatud vasturünnak olukorra taastamiseks ebaõnnestus ja Kunda-Paide joonest lääne poole jäänud Punaarmee väeosad olid sunnitud tõmbuma Tallinna kaitsele. Kotti oli jäänud koos tagalaväeosadega üle 70 000 mehe. Kaitseks mere poolt oli rannikul 9 rannapatareid, samuti ristleja [[Kirov (laev)|Kirov]], hävitajate juhtlaevad Minsk ja Leningrad, lisaks 9 hävitajat ja 3 [[suurtükipaat]]i. Õhukaitse kindlustas PB laevastiku 10. hävituslennukite eskadrill. Tallinna elanikud olid alates [[9. juuli]]st sundkorras rajanud linna ümber kaitseehitisi. == Saksa ja Soome poole ettevalmistused == Juba enne lahingute algust Eestis maismaal alustasid Soomes paiknenud Saksa [[Kriegsmarine]] laevastikukoondise D ning Soome merejõudude laevad [[meremiin]]itõkete veeskamisega Soome lahel, eesmärgiga takistada Balti laevastiku peabaasis Tallinnas ja Lääne-Eestis asuvate laevade liikumisvabadust Ida suunal. Juminda piirkonna miinitõkete paigaldamist alustati juba 22. juuni õhtul Soome allveelaevade poolt. Miiniväljade rajamine hoogustus augustis ja viimased 24 miini veesati veel ööl vastu 28. augustit. Arvestuste kohaselt veesati Juminda piirkonda kokku 1612 miini ja 657 miinide traalimist takistavat lõhkepoid, aga mõningatel andmetel oluliselt rohkemgi. Kui Saksa maismaaüksused jõudsid juuli algul välja Soome laheni, seadsid nad Juminda poolsaare piirkonda sama kuu keskel üles 105mm, 152&nbsp;mm ja 172&nbsp;mm [[suurtükipatarei]]d kokku 10 toruga ja maksimaalse laskekaugusega umbes 30&nbsp;km. == Nõukogude poole ettevalmistused == === Valmistumine Tallinna mahajätmiseks ja evakuatsiooniks === [[Pilt:Vladimir Tributs.jpg|pisi|left|Viitseadmiral Vladimir Tributs]] [[Pilt:Eestirand circa1932.jpg|pisi|[[Eestirand]]]] 8. augustil algasid [[Saaremaa]]lt Balti laevastiku kaugpommitajate propagandamaigulised pommituslennud [[Berliin]]i. Lennukitele oli vaja kiiresti toimetada pommid [[Oranienbaum]]ist Tallinna ja edasi Saaremaale. Selleks otsustati kasutada Tallinna peabaasis asunud kiirekäigulisi moodsaid miinitraalereid, mida olnuks vaja juba laevateede läbitraalimistel. Viitseadmiral Tributsi käsul lõpetati aga 10. augustil Tallinnast lähtuvate laevateede luure ja traalimine, et varjata laevateid vaenlase eest. Seetõttu ei olnud juhtkonnal peagi ka adekvaatset ülevaadet laevateede olukorrast ega vaenlase poolt järjest juurde veestavatest miinitõketest. [[20. august]]il alustasid Saksa üksused pealetungi Tallinnale, saavutades kohe kõigil suundadel edu. Nõukogude väed alustasid Tallinna evakuatsiooni juba [[24. august]]il, kui [[Kroonlinn]]a suunas lahkus 13-laevaline konvoi (seejuures transpordilaev [[Eestirand]] VT-532 sai õhurünnakus vigastada ja juhiti Prangli randa madalikule). [[26. august]]il andis [[Balti sõjaväeringkond#Looderinne|Looderinne]] ülemjuhataja [[Kliment Vorošilov]] ametlikult loa Tallinn maha jätta. Rindejuhatuse korraldusel tuli lahingutegevus 27. augustil lõpetada ja asuda laevadele. Algas ka sadamarajatiste ja muu maha jääva vara hävitamine. Juba samal päeval sai [[Bekkeri sadam]]as tabamuse transpordilaev Lunatšarski ja uppus. 27. augustil 1941 algas punavägede koondumine [[Tallinn]]a sadamatesse. Tallinna kaitsnud Punaarmee üksuste jäänused, põgenevad punategelased, mobiliseeritud ja evakueeritavad – kokku umbes 30 000 inimest – tuli paigutada ööl vastu 28. augustit [[NSVL|Nõukogude]] laevadele. Lisaks inimestele paigutati laevadele ka hulgaliselt materiaalseid väärtusi. Korrapärase taganemise asemel muutus laevadele minek peagi [[kaos]]eks. Punaväelased ei suutnud enam sakslasi takistada, kes pidevalt sadamaid pommitasid ja peale tungisid. Mitmed transpordilaevad olid sunnitud lahkuma ilma nendele määratud üksuste ja evakueerituteta, samas, kui teised laevad oli ülerahvastatud. Kavatsus olla olnud alustada juba ka miinide traalimist ja esimeste laevade ära saatmist, kuid tuul tugevnes 7 pallini, mistõttu polnuks traalimine ja ka väiksemate aluste merele minek võimalik. Samal päeval sai pommitabamuse ja uppus sadamas mootorpurjekas Tiir. Evakuatsiooniteekond jagunes kaheks osaks: Tallinnast Suursaarele, umbes Soome lahe keskele ja Suursaarest Kroonilinnani. Esimene osa kujutas endast enim ohtu Juminda neeme miiniväljade ja õhukaitse puudumise tõttu, kuna Suursaarest idas võis loota juba oma lennuväe toetusele. Suursaare juurde koondati aga eraldi laevade salk, mis pidi läänest saabujaid toetama. [[28. august]]iks koondus Tallinna lahele üle 180 laeva, mis jagati [[konvoi]]deks nr 1–4, peajõududeks, kattesalgaks ja [[arjergard]]iks. Lisaks saabus lahele evakueeritavatega laevu [[Paldiski]]st. === Konvoide koosseis === ====1. konvoi==== 2. järgu kapteni N. Bogdanovi juhtimise all, sinna kuulusid: * [[hävitaja]]d Surovõi ja Svirepõi * [[allveelaev]]ad M-79, Štš-303, Štš-307 * [[traaler]]id TTŠtš nr 52 Bujok, nr 56 Barometr, nr 57 Imanta, nr 71 Krab, nr 72 Dzeržinski, nr 91 Ljapidevski * [[kaatertraaler]]id KTŠtš-1201, 1203, 1204, 1205, 1206 * vahilaevad Ametist (endine Sulev), Kassatka, Bajan, OLS-7 * "merekütid" MO-204, MO-207. * päästelaev Saturn * [[õppelaev]] Leningradsovet * staabilaev [[Vironia (aurulaev)|Vironia]] (endine Eesti kauba-reisiaurik) * [[jäämurdja]] Krišjanis Valdemars * [[ujuvtöökoda]] Serp i Molot * [[transpordilaev]]ad [[Alev (laev)|Alev]] (VT-511), Kalpaks (VT-524), [[Järvamaa (laev)|Järvamaa]] (VT-547), Ella (VT-530), Atis Kronvaldis (VT-563) Kokku 32 laeva. ====2. konvoi==== Juhiks oli määratud 2. järgu kapten N. Antonov ning sellesse kuulusid järgmised laevad: * [[suurtükipaat]] Moskva * vahilaev Tšapajev * traalerid TTŠtš 43, 44, 47, 84, 121 * kaatertraalerid KTŠtš 1510, 1511, 1512 ja 1514 * "[[merekütt]]" MO-200 * võrgupanijad Azimut, Onega, Vjatka * transpordilaevad Ergonautis (VT-537), Ivan Papanin (VT-505), [[Naissaar (laev)|Naissaar]] (VT-584), Kazahstan (VT-523), Šiauliai (VT-550) * [[mootorpurjekas]] Rein Kokku 21 laeva. ====3. konvoi==== Juht 2. järgu kapten J. Janson. Konvoi koosseisus olid * suurtükipaat Amgun * vahilaev Uran * traalerid TTŠtš nr 33 Olonka, nr 58 Osetr, nr 35 Šuja, nr 83 * kaatertraalerid KTŠtš 1101, 1104, 1105 ja 1107 * "merekütid" MO-501, MO-502 * peibutuslaev Hiiusaar * päästelaev Kolõvan * tanker TN-12 * transpordilaevad Kumari (VT-574), Lake Luceme (VT-581), Luga (VT-518), Skrunda (VT-529), Tobol (VT-512), Vtoraja Pjatiletka (VT-543) Kokku 21 laeva. ==== Peajõud ==== [[Pilt:Kirov1941-1.jpg|pisi|Admiral Tributsi lipulaev ristleja Kirov]] [[Pilt:T-206-Verp.jpg|pisi|[[Fugas-klassi miinitraaler]] T-206 Verp]] Viitseadmiral V. Tributsi enda juhtimisel: * ristleja Kirov * hävitajad Gordõi, Jakov Sverdlov, Smetlivõi * allveelaevad [[Kalev (allveelaev)|Kalev]], [[Lembit (allveelaev)|Lembit]], S-4, S-5 * baasitraalerid T-204 Fugas, T-205 Gafel, T-206 Verp, T-207 Špil, T-217 * torpeedokaatrid TKA 37, 73, 74, 84, 103 ja 113 * "merekütid" MO 112, 131, 133, 142, 202 ja 208 * [[Suur Tõll (laev)|jäämurdja Suur Tõll]] Kokku 26 laeva. Peajõudude ülesanne oli katta 1. ja 2. konvoi liikumist. ====4. konvoi==== 3. järgu kapteni S. Gluhhovtsevi juhtimisel: * suurtükipaat I-8 * vahilaevad Ost, Razvedtšik * allveelaev Štš-301 * traalerid Ižorets-12, Ižorets-17, TŠtš-86 * kaatertraalerid Jastreb, Pikša, Povodets, [[Vaindlo (laev 1915)|Vaindlo]], Voronin, KTŠtš 1208, 1209, 1210, 1211, 1503, 1504 ja 1505 * torpeedokaater TKA-121 * torpeedotransport TT-1 * hüdrograafialaevad Sekstant, Vostok * puksiirid Esro, Kaja, Paldiski, Venta, Vilma, I-18, KP-6, KP-17, S-101 * [[Mootorpurjekas|mootorpurjekas]] Atta * tuukripaat VR-6 * rannasõiduaurikud [[Vaindlo (aurik)|Vaindlo]], Vormsi * transpordilaev Everita * jäämurdja [[Tasuja (laev, 1910)|Tasuja]] Kokku 38 laeva. Selle konvoiga liitusid veel 12 laeva Paldiskist (transpordilaevad Ausma ja Balhaš, kolm mootorpurjekat, kaks "merekütti" ja viis kaatertraalerit). ==== Kattesalk ==== [[Pilt:Leningrad-class DD 1944 80-G-176369.jpg|pisi|Leningrad-klassi liider]] Balti laevastiku staabiülema kontradmiral J. Pantelejevi juhtimisel: * liidrid Leningrad, Minsk * hävitajad Skorõi, Slavõi * allveelaevad M-95, M-98, M-102, Štš-332 * sidelaev Pikker * traalerid T-203 Patron, T-210 Gak, T-211 Rõm, T-215, T-218 * torpeedokaatrid TKA-33,-53,-91,-101 * "merekütid" MO 207, 212, 213 ja 510 * päästelaev Neptun Kokku 23 laeva. Kattesalga ülesanne oli katta 3. ja 4. konvoi liikumist. ==== Arjergard ==== [[Pilt:Kalinin(EM).jpg|pisi|Hävitaja Kalinin]] [[Pilt:Uragan-proect-22.jpg|pisi|[[Uragan-klassi valvelaev]] (Burja, Sneg, Tsiklon)]] Balti laevastiku miinikaitse juhataja [[kontradmiral]] Juri Ralli juhtimisel: * [[hävitaja]]d Artjom, Kalinin, Volodarski * vahilaevad Burja, Jupiter, Sneg, Topaz, Tsiklon * torpeedokaatrid TKA-51, TKA-61 * "merekütid" MO-193,-195,-201,-205,-210,-214 * aurik Petergof * puksiirid Kolõma, I-12, I-17 * tundmatu kaater BMK-2 Kokku 21 laeva. Samuti lahkusid 28. augustil Tallinna reidilt kolmemastiline mootorpurjekas Hiiurand ja veel mõned väiksemad alused, mille kuuluvust pole kindlaks teha õnnestunud. == Lahingu käik == [[Pilt:Kirov 1941.jpg|pisi|Ristleja Kirov katmine suitsukattega Tallinna reidil]] [[Pilt:Bundesarchiv Bild 141-0154, Reval, Hafen.jpg|pisi|Tallinna sadam 01.09.1941]] === Lahkumine Tallinnast === 28. augusti hommikul hakkasid viimased laevad sadamatest lahkuma ja kogunema reidile ankrusse, kuna saksa üksused olid juba jõudmas kesklinna. Sadu punaväelasi jõudis sadamatest reidile asunud laevadele veel leitud paatidel, ise valmistatud parvedel ning osa isegi ujudes. [[28. august]]il Kell 11.18 lahkus Tallinna reidilt esimene konvoi [[Kroonlinn]]a suunas, kell 13.35 teine- ja juba kell 13.50 kolmas konvoi. Kell 14.30 jõudsid Saksa 151. rügemendi allüksused [[Raekoja plats]]ile. Peagi jõudsid Kadrioru juures rannani ka ida suunast linna tunginud saksa üksused. Pirita suunast hakati peagi Tallinna sadamaid ja ka reidil seisvaid laevu järjest enam tulistama. Umbes kell 15 tõstsid ankru peajõud Miinisadamast ristlejale Kirov asunud viitseadmiral Tributsi juhtimisel ja seejärel kohe kell 15.23 lahkusid Tallinnast suurima, neljanda konvoi laevad. Ristleja ees sõitis miinikaitseks jäälõhkuja Suur Tõll. Lahkudes olla Kirov (?) tulistanud veel hästi nähtava Pirita kloostri seina pihta. Üks mürsk läbistas seina plahvatamata (auk on seinas tänaseni), plahvatades hiljem maapinnal. Kella 16 paiku kandis laevastiku staabiülem ja kattesalga ülem Pantelejev viitseadmiral Tributsile ette, et evakueerimine ja laevadele asumine on lõpetatud<ref>http://blokada.otrok.ru/library/tribuc/06.htm{{Kõdulink|aeg=aprill 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ning kell 16.15 hakkaski kattesalk liikuma. Praktiliselt aga kaugeltki kõiki punaväelasi kujunenud segaduse käigus enam laevadele võtta polnud võimalik. Maha jäi ja vangi langes tuhandeid. Enne Tallinnast lahkumist kavatseti blokeerida sadamate väravad uputatavate vanemate laevadega. Vanasadama (kaubasadama) ühte väljasõiduväravasse õnnestus uputada süvendaja (ilmselt Nord), kuid teise värava sulgemiseks mõeldud aurik Gamma sai uputamiskohale pukseerimise alustamisel mürsutabamuse ja uppus tänu põhjale paigutatud uputuslaengu plahvatusele sadamas. Miinisadama (sõjasadama) väravatesse plaaniti uputada endised Eesti sõjalaevad Mardus ja Keri. Mardusele uputamiseks pandud lõhkelaeng oli aga liiga tugev, purustades vana laeva täiesti (mõningatel andmetel sai hoopis hävitava mürsu-või pommitabamuse). Keri aga sattus sadamabasseinis madalikule ja jäi sinna. Lisaks taheti miinisadama väravasse uputada ujuvtöökoda (kunagine miiniveeskaja) Amur, kuid see uppus lõpuks vales kohas. Kuhugi uputati veel ujuvdokk. Enne lahkumist veesati ka meremiine, mis õnnestus ilmselt sadamate blokeerimisest paremini. Endine Eesti miinitraaler Vaindlo mineeris Vanasadamat. Arjergardi kuulunud valvelaev Burja mineeris Kopli lahte ja Suurupi väina ning valvelaevad Sneg ja Tsiklon mineerisid Tallinna reidi. Kokku veesati 112 miini. Kell 20.15 lahkus Tallinna reidilt viimasena arjergard. Reidile jäi siiski maha vähemalt 3-4 laeva. Koos eestlastest vangide ja punaväkke mobiliseeritutega jäid tänu meeskondade pagemisele maha ja juhiti hiljem randa purjelaev [[Mihkel (laev)|Mihkel]], mootorpurjekad [[Jaen Teär (laev)|Jaen Teär]] ja [[Pärnumaa (laev)|Pärnumaa]]. Teadmata nimetusega ujuvtöökoda triivis [[Merivälja]] randa. Lisaks jäi purustatud sadamaisse maha hulk aluseid, millest osa ilmselt uputati. Tallinna sadamatesse jäi kas uputatuina või ka ujuvaina maha kokku vähemalt 15 [[praam]]i, vähemalt 15 mootorpurjekat ja väiksemat [[kuunar]]it, umbes 10 väiksemat puksiiri, 2 [[ujuvkraana]]t ja lisaks mõningaid muid peamiselt väiksemaid laevu ja kaatreid. === Tallinnast läbi miinitõkete Vaindlooni 28.-29. augustil === [[Pilt:BHMW - Zatoka Fińska.jpg|pisi|375px|Poola mereväe Soome lahe üldkaart. Gogland – Suursaar]] Balti laevastiku staabi valearvestuste (väidetavalt ka päevasel ajal kehva mereilma) tõttu läksid konvoid merele 10–14 tundi plaanitust hiljem ehk hilisõhtul, mistõttu ei jõutud Juminda miinivälja päevavalguses ületada. 2. ja 3. konvoi olid aga miiniväljade öiseks läbimiseks ka liiga nõrga [[miinitraaler]]ite kaitsega. Kella 17 paiku jõudis 1. konvoi Juminda miinitõketeni. Samaaegselt alustas tulistamist ka Juminda poolsaarel asunud Saksa suurtükivägi. Hävitaja Svirepõi tegi laevade ette suitsukatte. Kell 17.05 sõitis [[Koipsi]] saare joonel [[Meremiin|miinile]] 1. konvois aurik [[Ella (laev)|Ella]], mis vajus põhja mõne minutiga. Pardal olnud umbes 930 inimesest pääses ilmselt lõpuks 123. Umbes kell 17.20 sõitis 1. konvois miinile puksiir LP-5, mis oli päästnud merest Ellalt pääsenuid. Kell 17.30 lendasid konvoide kohale esimesed Saksa lennukid ja jäämurdja Krištjanis Valdemars sattus nende eest manööverdades umbes [[Mohni]] meridiaanil miinile ning uppus. Uppus arvatavalt umbes 115 ja pääses umbes 70 inimest. Staabilaev Vironia aga sai lennukilt pommitabamuse pardasse ja jäi liikumisvõimetuks. Vironia võttis puksiiri päästelaev Saturn. Kell 18.20 ründasid 6 Saksa pommitajat Ju-88 ristleja Kirovit, kuid ei tabanud. Kell 18.40 uppus miinile sõitnuna esimene sõjalaev, miinitraaler TŠtš-71. 35-liikmelisest meeskonnast pääses 5. [[Pilt:Переход кораблей Краснознаменного Балтийского флота из Таллинна в Кронштадт, август 1941 года. Художник А. А. Блинков. 1946 г.jpg|pisi|Kunstnik A. Blinkovi maal Balti laevastiku ülesõidust Tallinnast Kroonlinna. Paremal on kujutatud ristlejat Kirov.]] Kell 19.20 sõitis miinile Vironiat pukseerinud päästelaev Saturn. Vigastatud laev jäi pinnale ja puksiirots anti lahti. Seepeale jäi Vironia ankrusse. Kella 21.30 paiku tuli Saturni juurde võrguveeskaja Azimut, mis võttis Saturnil olnud 270 inimesest peale 131. Kell 19.32 sõitis 2. konvois miinile ja uppus suurtükilaev I-8. 82 meeskonnaliikmest pääses 10. Kell 19.48 sõitis 2. konvois miinile ja uppus allveelaev Štš-301. 38-liikmelisest meeskonnast pääses 14, kellest 1 suri peagi vigastustesse. Enne õhtupimedust üritasid konvoisid rünnata põhja poolt Saksa torpeedokaatrid S26, S27, S39, S40 ja S101, kuid tänu hävitajatelt Moskvalt, Minskilt ja Kirovilt avatud tihedale tulele oldi sunnitud tagasi tõmbuma. Samas olid aga oma konvoist eraldunud väikese süvisega (väiksem miinioht võimaldas vabalt liikuda) G-5-klassi torpeedokaatrid TKA-73, TKA-74, TKA-94, TKA-103 ja TKA-113, mis üritasid öö hakul tagasi omade juurde sõita. Omad pidasid neid aga järjekordseteks vaenlasteks ja avasid tule, vigastades TKA-103, mille TKA-37 oli seejärel pärast meeskonna mahavõtmist sunnitud uputama. Kell 20:11 uppus miinitabamusest Kirovi järel sõitnud allveelaev [[S-5 (allveelaev)|S-5]].<ref>Мирослав Морозов, Константин Кулагин. "Эски" в бою. Подводные лодки Маринеско, Щедрина, Лисина. Lk 48</ref> Kell 20.40 plahvatas hävitajate juhtlaev Minski paravanil miin, laeval tekkis leke ja seiskusid peamasinad. Hävitaja Skorõi võttis Minski puksiiri, kuid sõitis peagi ise miinile ja uppus. Kell 20.45 hukkus miinil hävitaja [[Jakov Sverdlov (hävitaja)|Jakov Sverdlov]]. Sellel laeval olevat olnud nii [[Sergei Kingissepp]] kui ka [[Eesti NSV]] Rahvakomissaride Nõukogu esimees [[Johannes Lauristin]] (andmed tema hukkumisest laeval on vaieldavad).<ref>[http://paber.ekspress.ee/viewdoc/DB1D323AFC6F9416C225706D0033556F Vallutajate armetu pagemine]</ref> Samal ajal sõitis miinile ka Vironiat pukseerinud Saturn. Kell 20.57 sõitis umbes [[Pedassaar]]e joonel Läti aurik Everita traalitud koridorist välja ja uppus miinil. Laeval võis olla u 1500 inimest, kellest pääses vaid 42. Kell 21.05 sõitis umbes Mohni meridiaanil miinile miinitraaler TŠtš-56, mille 35-liikmelisest meeskonnast pääses 1. Kell 21.15 sõitis Everita hukkumiskoha lähedal miinile ja uppus arjergadis valvelaev Tsiklon, millega hukkus enamus 114-liikmelisest meeskonnast. Kell 21.45 andis oma peajõududega [[Vaindloo]] saarest kirdes asunud admiral Tributs oma u 50 km pikkuseks veninud laevakaravanile raadio teel käsu jääda ööseks ankrusse. Ilmselt olid talle selleks ajaks selged suured kaotused ja miiniväljade pimedas läbimise veel suurem ohtlikkus. Ankrusse kästud aga väidetavalt jääda Vaindloo saare juures ja nii jätkanud osa karavanist veel liikumist miinide vahel ida suunas. Merel oli aga ohtlik isegi ankurdumine või triivimine, sest lainetes ulpisid paljud traalimisel trossi läbilõikamise järel veepinnale tõusnud, kuid hävitamata jäänud miinid. Laevadel viibijaid olid sunnitud neid sageli ritvade, paadiaerude vm tokkidega laeva kerest eemale juhtima. Mõnel sõjalaeval oli mõni meeskonnaliige laskunud selleks isegi ise parda äärde vette. Kõige kaugemal läänes, alles Pedassaare meridiaanil, asus arjergard ja just ankurdumiskäsu saamise kellaajal sõitis arjergardi lipulaev hävitaja Kalinin miinile, kuid jäi pinnale. Arjergardi juhtinud kontradmiral [[Juri Rall]] sai põrutada ja viidi väikesel allveetõrjelaeval Suursaare suunas. Arjergardi juhtimise võttis üle 3. järgu kapten Sidorov. Kella 22 paiku triivis arjergardis Kalinini kõrval peatunud hävitaja Volodarski miinile ja uppus. 168-liikmelisest meeskonnast pääses 8. Mõned minutid hiljem sattus samas miinile ka samatüübiline hävitaja Artjom, mis uppus minutiga. Pääses 14 inimest. Kell 22.45 uppus ka Kalinin, millelt pääses 160 inimest. Kella 22 paiku sattus 3. konvois miinile auruturbiinlaev Luga, kus olid peamiselt haavatud ja meditsiinipersonal – umbes 1500 inimest. Laev jäi esialgu veepinnale, kuid osa inimesi hüppas paanikas merre. Hiljem võttis suure osa laeval olijatest peale Skrunda, mis oli Tallinnas väljunud pea tühjana. Enne keskööd triivis ankrus seisva Vironia pardasse ulpiv meremiin ja laev uppus üsna ruttu. Laeval võis olla umbes 700 inimest, kellest pääsesid vähesed.<ref>https://register.muinas.ee/public.php?menuID=wreckregistry&action=view&id=121</ref> Mõni tund hiljem uppus ka Saturn, millele alles jäänud inimestest pääses 27. Ilmselt enne keskööd sõitis miinile Alev, mis jäi esialgu pinnale ja millel olnud umbes 1300 inimesest hukkus umbes 150. Ööpimeduses sõitsid konvoide lähistele 4 Soome valvekaatrit, millest VMV 17 uputas torpeedoga laskemoonalastiga Eesti mootorkuunari Atta, mille meeskond ja reisijad ilmselt hukkusid täies koosseisus. Samal ajal põgenesid 4. konvoi koosseisust Soome poole puksiirid Paldiski ja I-18, mille Soome valvelaevad Kalbådagrundi madaliku lähedal vangistasid. Samas konvois olnud tuukrilaev VP-6 põgenes aga pimeduses Eesti rannikule. Kella 1 paiku öösel vastu 29. augustit õnnestus vigastatud hävitajate juhtlaev Minskil saada tööle jõuseadmed ja ta jätkas saabunud hävitajate juhtlaev Leningradi kiiluvees teekonda ida suunas. 28. või 29. augustil hukkusid teadmata ajal veel mitmed laevad. Vähemalt osaliselt päästeti meeskond järgmistelt hukkunud laevadelt: valvekaatrid K-290 (PK-290?) ja K-297 (PK-290?) (6-liikmelised meeskonnad pääsesid); puksiir Venta (4 hukkus, 4 pääses); puksiir KP-18 (kõik 8 pääsesid); aurik Petergof (4 hukkus, 8 pääses); torpeedotranspordilaev TT-1 (2 hukkus, 10 pääses); väike allveetõrjelaev MO-197 (11 hukkus, 10 pääses); hüdrograafilaev Vostok (pääsesid kõik 32 meeskonnaliiget, ilmselt ka reisijad). Koos meeskonnaga kadusid: sidelaev Jupiter (30 inimest); vahilaev Topaz (49); päästelaev Kolõvan (30), puksiir Kolõma (15); bensiinipraam nr 352 (6); naftapraam NB-21 (6) ja peibutuslaev Hiiusaar (meeskonna suurus teadmata). Valvekaater PK-233, mille konvoiline kuuluvus pole selge, sai tabamuse Juminda suurtükitulest ja hukkus koos 21-liikmelise meeskonnaga. Ühtlasi hukkusid hüdrograafialaev Astronom ja traaler TŠtš-42, kes olid asunud Suursaarelt teele konvoile vastu. === Vaindloost õhurünnakute all Suursaare ja Kroonlinnani 29.–30. augustil === [[29. august]]i hommikul jättis [[Vladimir Tributs]] konvoid saatuse hoolde. Ta istus [[Kirov (laev)|Kirov]]ilt ümber [[torpeedokaater|torpeedokaatr]]ile ja kihutas [[Leningrad]]i. Selleks ajaks olid [[transpordilaev]]ad jäänud [[sõjalaev]]ade kaitseta, sest need sõitsid ees ära [[Kroonlinn]]a. Konvoid aga vajanuks hädasti [[ristleja]]te ja teiste sõjalaevade kaitset. {{Pooleli|kuu=aprill|aasta=2019}} == Tulemused == Hukkunute täpset arvu on võimatu kindlaks määrata, kuna toona valitses üsna suur segadus. Eesti mereajaloolastest on läbimurde kaotusi analüüsinud [[Mati Õun]], kelle arvestuste põhjal võis teele asuda u 42 000 inimest (29 000 sõjaväelast, 13 000 tsiviilisikut, 800 tsiviilmeremeest) ja kohale jõudis u 27 000 (18 000 sõjaväelast, 8000 tsiviilisikut, 600 tsiviilmeremeest). Seega pidi hukkuma umbes 15 000 inimest.<ref>https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:380444/327509/page/133</ref> Nõukogude ajaloolased ja laevastikujuhid on nimetanud hukkunute arvuks 4000–5000 inimest ehk rohkem kui poole võrra vähem. Märkimisväärne on, et umbes pooled kohale jõudnutest vahepeal päästeti uppumast. Suurim ohvrite arv (1760) oli aurik [[Kalpaks (laev)|Kalpaks]]il. Kokku kuni 225 operatsiooniga seotud Nõukogude laevast uputati vähemalt 60. Vähemalt üks laev suutis põgeneda Soome ja vähemalt kolm jäid Tallinna reidile maha. '''Uppunud laevu (nimekiri pole täielik)''' *5 hävitajat – Skorõi, Artjom, Volodarski, Kalinin, Jakov Sverdlov *2 allveelaeva – S-5, Štš-301 *3 valvelaeva – Sneg, Topaz, Tsiklon *3 miiniveeskajat *4 miinitraalerit *2 suurtükilaeva *2 valvekaatrit *1 torpeedokaater *2 piirivalvekaatrit *1 peibutuslaev – Hiiusaar *1 staabilaev – Vironia *1 tanker *1 jäälõhkuja – Kristjanis Valdemars *2 päästelaeva – Saturn, Kolõvan *6 puksiiri (+1, Paldiski, põgenes Soome) *1 hüdrograafialaev – Vostok *1 iseliikuv praam *1 mootorpurjekas *18 transpordilaeva ja kaubalaeva *1 ujuvtöökoda – Serp i Molot Suure mereväelise evakuatsiooni sarnasuse tõttu kutsuti Tallinna Läänemere [[Dunkerque]]'iks.{{lisa viide}} == Mälestuse jäädvustamine == [[Pilt:Juminda monument 1.jpg|pisi|Mälestusmärk Juminda poolsaarel]] Juminda poolsaare tippu paigaldati 1981. aastal mälestusmärk, mida korrastati 1995. aastal. Mälestusmärgi juures toimub sündmuse aastapäeva puhul üritusi. Arvatavalt Venemaa võimude toel on loodud Tallinna evakueerumise meenutuseks Interneti koduleht.<ref>http://tallinskij-perehod.ru/</ref> ==Vaata ka== * [[Balti laevastik Teises maailmasõjas]] * [[Sõjategevus Eestis 1941. aastal]] * [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)]] * [[Eesti Teises maailmasõjas]] * [[Jääretk]] == Viited == {{viited}} == Välislingid== * Hille Tänavsuu. [https://ekspress.delfi.ee/kuum/meenutus-juminda-miinilahingust-nagin-veel-meest-kel-oli-jalg-otsast-kistud?id=57347616 Meenutus Juminda miinilahingust: "Nägin veel meest, kel oli jalg otsast kistud!"] Eesti Ekspress, 10. september 2011 * [http://militera.lib.ru/h/platonov_av/index.html Платонов, Андрей: Трагедии Финского залива] М.: Эксмо; СПб: Terra Fantastica, 2005. * [https://www.wlb-stuttgart.de/seekrieg/41-08.htm wlb-stuttgart.de: Chronik des Seekrieges 1939-1945/1941 August] * Mati Õun, Hanno Ojalo. [https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:380444 Digar.ee: Juminda miinilahing 1941: kadalipp Soome lahel] * Pekka Erelt. [https://ekspress.delfi.ee/kuum/vallutajate-armetu-pagemine?id=69075095 Vallutajate armetu pagemine] Eesti Ekspress, 1. september 2005 * Hanno Ojalo[http://kultuur.elu.ee/ke533_juminda.htm Juminda miinilahing 28.–30. augustil 1941] Kultuur ja Elu * [https://www.youtube.com/watch?v=OUqJVRuqC1s Youtube.com: Таллинский переход (1941) Спасение Балтийского флота] {{Eesti Teises maailmasõjas}} [[Kategooria:Sõjategevus Eestis 1941. aastal‎]] [[Kategooria:Lahingud Eestis]] [[Kategooria:Merelahingud]] cbavswl8gq2ryl7poaeao2nyjf914m4 0 168907 7213650 7159488 2026-08-13T14:40:40Z ~2026-44302-15 235394 . 7213650 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=mai}} {{toimeta}} '''Infotehnoloogia''' ehk '''IT''' ([[inglise keel]]es ''information technology'') on rakendusteadusharu, mis kasutab informatsiooni kogumiseks, talletamiseks, töötlemiseks ja edastamiseks arvuteid või arvutisüsteeme.<ref>http://www.oxfordreference.com/view/10.1093/oi/authority.20110803100003879</ref> Infotehnoloogia seisneb tarkvara kasutamises riistvaralise tegevuse juhtimisel. == Valdkonna määratlus == Inimkond on info kasutamisega tegelenud üle 5000 aasta. Tänapäeva mõistes sai infotehnoloogia tähenduse 1958. aastal. Harvard Business Reviews selle üles täheldanud autorid Harold J. Leavitt ja Thomas L. Whisler kirjutasid oma artiklis "Uus tehnoloogia ei oma veel laialdaselt kasutatavat nimetust. Me nimetame selle infotehnoloogiaks (IT)." Infotehnoloogia kui interdistsiplinaarne valdkond tugineb kolmele sambale: # [[Arvutitehnika|arvutitehnika/-tehnoloogia]] – programmeeritav, mitmete arvutite kasutamine andmete kogumiseks, talletamiseks ja edastamiseks. Muudab andmed – toored faktid ja pildid – informatsiooniks, mida saame kasutada; # [[Telekommunikatsioon|kommunikatsioonitehnoloogia]] – koosneb seadetest ja süsteemidest (elektromagnetilistest seadmetest, optilistest fiibritest) ehk kõigest, mis on mõeldud info edastamiseks teatud vahemaade taha. Siinkohal on mõistlik käsitleda ka interneti mõju (mille kaudu saab samuti infot vahetada ja talletada); # [[infoteadus]] – andmete muutmine informatsiooniks ehk organiseeritud, analüüsitud ja parandatud ja andmete esitamine. Sageli on kombeks klassifitseerida infotehnoloogiat (IT) info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) alamvaldkonnana. Kuigi need on omavahel väga tihedalt seotud, käsitletakse siinses artiklis peamiselt infotehnoloogiaga seotud aspekte ehk lähenemine on arvutite/arvutisüsteemide keskne. == Ajalugu == [[Pilt:Von Neumann Architecture.svg|pisi|Von Neumanni arhitektuuri skeem]] [[Pilt:RomanAbacusRecon.jpg|pisi|Koopia ühest varaseimast Rooma arvelauast]] Infotehnoloogia ajaloo klassifitseerimine põhineb abstraktsel tasemel von Neumanni arvuti arhitektuuril. Infotehnoloogia ajaloos eristatakse nelja perioodi vastavalt inimkonna poolt andmete kogumiseks, töötlemiseks, talletamiseks ja edastamiseks kasutatud tehnoloogiale:<ref name="Ajalugu1" /><ref>https://www.computerscience.gcse.guru/theory/von-neumann-architecture</ref> # agraarajastu (3000 eKr – 1450 pKr); # mehaaniline ajastu (1450–1840); # elektromehaaniline ajastu (1840–1940); # elektrooniline ajastu (1940– …). === Agraarajastu (3000 eKr – 1450 pKr) === Agraarajastul hakkasid inimesed esmakordselt üksteisega kirjalikult suhtlema kasutades sõnu. Varem kasutati kirjalikul suhtlemisel vaid piltide või jooniste abi. Varaseimad sellelaadsed ilmingud on täheldatud ligi 5000 aastat tagasi [[Sumerid|sumerite]] ühiskonnas Mesopotaamia aladel (umbes nüüdisaegse Iraani lõunapoolsetel aladel). Teadaolevalt on sumerid esimene rahvas, kes hakkasid info talletamiseks kasutama kirjatehnikat.<ref name="Ajalugu1" /> Usutavasti tänu mõningatele kontaktidele sumerite rahvaga hakkasid ka [[foiniiklased]] vahetult enne sumerite ühiskonna lagunemist tegelema oma kirjatehnika arendamisega. Foiniiklased küll lõid tänapäevase tähestiku eelkäija ehk kasutasid kirjatehnika õpetamiseks sümboleid, mitte sõnu, nagu sumerid. Tänu foiniiklastele, kes suuremalt jaolt on ajaloos tuntud meresõitjatena, levis kirjatehnika kiirelt nende Vahemere ääres olevate kaubanduspartneriteni. Foiniikia tähestikku hakkasid laialdaselt kasutama paljud rahvad, sealhulgas kreeklased, kelle mõjul jõudis see omakorda roomlasteni. Roomlased kujundasid tähestikust mõne aja pärast välja oma versiooni, andes foiniikia tähestikus olevatele sümbolitele ladinapärased tähendused ja nimetused. Sedasi panid roomlased aluse kaasaegsele ladina tähestikule.<ref name="Ajalugu1" /><ref>http://entsyklopeedia.ee/artikkel/foiniikia3</ref> Kirjatehnika areng tõi endaga kaasa ka kirja ülestähendamise ja kogumise arengu. Kirjutusvahendid ja paberid muutusid kiiresti lahutamatuks osaks ühiskonna infokogumiseses. Agraarajastu kirjatehnika ei hõlmanud algul küll muudatusi vanaaegses nummerdamissüsteemis, mis toimis piirkonniti väga erineva põhimõtte järgi. Vajadus selle järele sündis alles pärast esimeste kalkulaatorite kasutuselevõttu ehk arvelaudade laialdasemat levikut.<ref name="Ajalugu1" /> === Mehaaniline ajastu (1450–1840) === Infotehnoloogia mehaaniline ajastu algas nn esimese infoplahvatusega. Saksa leiutaja ja trükkal [[Johannes Gutenberg]] leiutas 15. sajandi keskel trükitehnoloogia, mis võimaldas toota pabermaterjalidest massiliselt koopiaid. Umbes samal ajal arenesid välja esimesed mehaanilised arvutid ja sellega seotud ametid. Algselt nimetati numbritega tegelevaid inimesi lihtsalt arvutiteks. Esimesed analoogarvutitega tööpõhimõttelt sarnanevad esemed olid väga lihtsa ehitusega, näiteks [[Nihik|nihikud]] ja joonlaua slaiderid. Pärast 17. sajandi algusaastaid ilmusid analoogarvutite komplekssemad versioonid – esimesed täismehaanilised kalkulaatorid, mis teostasid etteantud tehteid või ülesandeid vastavalt programmile või konfiguratsioonile. Tuntuimad neist olid Pascali ja Leibnizi masinad, samuti Charles Babbage'i diferentsiaalmasin. Mehaaniliste arvutite suurimad probleemid olid robustsus, kiire kuluvus, väikse kiirus ja operatsioonide piiratud hulk. Ajastu lõpuks asuti üha rohkem mehaanilisi komponente asendama elektroonilistega. Arenes välja binaarloogika, mida hakati programmide käitamisel laialdaselt kasutama. Samuti eri diferentsiaalsed ja analüütilised masinad, mis mehaaniliselt olid väga komplekssed ja sarnanesid tööpõhimõtte poolest tänapäeva arvutitega.<ref name="Ajalugu1" /> === Elektromehaaniline ajastu (1840–1940) === Kuigi 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul osati elektrit juba võrdlemisi hästi kasutada, siis raskused seisnesid paljuski: 1. teatud mehaaniliste komponentide asendamises elektroonilistega; 2. elektrooniliste komponentide puudumises. Selle ajastu üheks tunnuseks on kiire infotehnoloogia areng eri sektorites ja suundades.<ref name="Ajalugu1" /> ==== Telekommunikatsioon ==== Industriaalajastu algusega 18. sajandil sai alguse ka erinevate kommunikatsioonivahendite kasutamine. Telekommunikatsioonivahendite esiletõusuga tekkis vajadus paremate informatsiooni haldamise ja edastamise süsteemide järele. Telegraafiga, mida võib pidada esimeseks kommunikatsioonivahendite buumi eestvedajaks, (leiutatud 19. sajandi algul) polnud võimalik kiiresti edastada sõnumeid ning lisaks vajas see ka kokkuleppelist süsteemi info edastamiseks. Põhjus seisnes telegraafi tööpõhimõttes - infot oli võimalik edasi anda elektriimpulsside abil vaid kriipsude või punktidega (Morse kood, 1835). Telefonide ja raadio kasutamine nõudis veelgi paremat elektriimpulsside kasutamise oskust, sest vaja oli teada, kuidas muundada heli elektrilisteks impulssideks ja omakorda kuidas muundada elektrilisi impulsse heliks.<ref name="Ajalugu1" /> ==== Informatsiooni töötlemine ehk elektromehaaniline arvutamine ==== Tekkisid esimesed ettevõtted, mis hakkasid pakkuma teenuseid ja tooteid elektromehaaniliste arvutuste tegemiseks. Tuntuim neist oli [[IBM]], kes täiustas elektromehaaniliste seadete info kogumise ja töötlemise protseduure ja võttis oma ala pioneerina kasutusele elektromehaanilise tabulaatori (nimetati ''Census Machine'').<ref name="Ajalugu1" /> ==== Esimesed kaasaegsed arvutid ja arvutisüsteemid ==== Esimesed elektroonilised arvutid, nagu Mark I või ENIAC, omasid tööpõhimõttelt sarnaste funktsioonidega komponente ja arhitektuuri nagu nüüdisaegsed arvutidki.<ref name="Ajalugu1" /> === Elektrooniline ajastu (1940–…) === ==== Esimesed katsetused ==== 1940. aastate algul tehti esimesed katsed luua täiselektroonilist arvutit, mis info salvestamise ja töötlemise protseduurides ei sõltuks mehaanilistest osadest. Tol ajal oli kõige suuremaks probleemiks arvutite massiivsus – nad võtsid terve ruumi enda alla.<ref name="Ajalugu1" /> Esimeseks laiaotstarbeliseks arvutiks peetakse 1946. aastal valmis saanud ENIAC (ingl. ''the Electronic Numerical Integrator and Computer''). ENIAC oli mõeldud militaarotstarbelisteks rakendusteks, nagu suurtükiväe kaudtule koordinaattabelite arvutamine, aga oli programmeeritav täitma ükskõik millist funktsiooni. ENIAC oli kõigist varasematest elektromehaanilistest arvutitest ühe magnituudi võrra kiirem. Selle kõige suuremaks puuduseks oli mälu puudumine ehk ta polnud võimeline varasemaid arvutis käitatud programme enam käitama.<ref name="Ajalugu1" /> Paralleelselt ENIAC-i tegemisega käis töö ka EDVAC-i (''the Electronic Discreet Variable Computer'') ehitamisega. EDVAC pidi olema esimene sisseehitatud mäluga arvuti. 1945. aastal ilmus John von Neumann aruanne "The Report on the EDVAC", kus ta kirjeldas kiiresti töötava, automatiseeritud, digitaalse süsteemi tööpõhimõtet. See tekitas üleilmset vastukaja ja pani aluse kaasaegsete arvutite arhitektuurile. Britid kasutasid aruandes olevat infot ning suutsid esimestena 1948. aastal valmis teha oma enda arvuti prototüübi Mark I, selle üldkasutatav versioon ehitati aasta hiljem USA-s. Järgnevad aastad tõid turule arvutite kommertsversioonid, mis olid valmis ka erasektori vajadusi rahuldama.<ref name="Ajalugu1" /> ==== Digitaalsete arvutussüsteemide võidukäik ==== 1950. aastatest sai alguse väga kiire infotehnoloogia ja arvutite areng – järk-järgult hakati üha rohkem komponente välja vahetama paremate vastu (nt vaakumtorud transistoride vastu), arvutid muutusid kommertsiaalsemaks ja loodi esimesed tänapäeva infotehnoloogia tööriistad (programmeerimiskeeled, andmebaasid, operatsioonisüsteeemid, internet).<ref name="Ajalugu1" /> Maakera elanikkonna tekitatud ja kasutatud info hulk kasvab tohutul kiirusel kogu aeg. Alates kirjutus- ja paljundusmasinatest kuni arvutivõrkudeni ja andmebaasideni on kõik need seadmed aidanud tõhustada info salvestamise protsesse ja teistele täpsel kujul edastamist. 1980. aastatest peale on odavate arvutite ja telekommunikatsioonisüsteemide areng teinud juurdepääsu informatsioonile veelgi kiiremaks. Suurem osa meie infost on salvestatud digitaalsel kujul arvutites või "hõljub pilvedes".<ref name="Ajalugu1" /><ref>http://www.microsoft.com/mscorp/museum/home.asp</ref> == Tänapäevane infotehnoloogia == === Andmete kogumine === {{vaata|Andmehõive}} Tänapäeval on võimalik andmeid koguda seadmetelt, millele on olemas mälu või võrguühendus andmete edastamiseks kogumispunkti. Välised andmekandjad ja internet on muutnud andmete kogumise kiireks ning iga päev talletatakse üha rohkem andmeid ümbritseva keskkonna ja meie endi kohta, näiteks jälgimiskaameratega avalikes kohtades või külmkapiga inimeste eluruumides. === Andmete salvestamine === Andmete salvestamise seadmed olenevad salvestatava mälu hulgast. Tüüpiliselt kasutavad seadmed väiksemate andmemahtude talletamiseks endale kaasaantud mäluseadmeid, olgu selleks parasjagu kõvakettad või RAM, suuremate andmemahtude jaoks kasutatakse rohkem servereid või väliseid mäluseadmeid (SSD, HDD jne). Andmete korrastatud viisil salvestamiseks ehk informatsiooni muutmiseks (teisisõnu korrastatud, kasulike andmete saamiseks) kasutatakse andmebaasiprogramme. Andmebaaside ülesehitus ja tüübid sõltuvad talletatavate andmete liigist ja vajadusest. Näiteks raamatukogu võib omada andmebaasi, kus on kirja pandud iga raamatu pealkiri, autor ja väljaandmise kuupäev ning sellest tavaliselt neile ka piisab. Üksikasjalikum andmebaas näiteks mõne luureagentuuri poolt võimaldaks aga näha, kui sagedasti mingit raamatut välja laenutatakse, ning sedasi teha kaudseid järeldusi mõne inimese intelligentsuse kohta. Erasektor kasutab andmebaase näiteks oma klientide ja kontaktide nimekirjade korraldamiseks. Andmete hoidmine andmebaasides aitab kõikidel organisatsioonidel efektiivsemalt tegutseda. === Andmete töötlemine === {{Vaata|Andmetöötlus}} Tänapäeval sõltub andmete töötlemise efektiivsus suuresti tarkvarast. Mida paremini on tarkvara kirjutatud ehk optimeeritud seadmele vastavaks, seda töökindlamalt ja sujuvamalt saab mikroprotsessor arvutusprotsessidega hakkama. Halvasti kirjutatud tarkvara röövib suure osa arvuti arvutusvõimsusest, jättes vähem võimekust muude protsesside juhtimiseks. Tüüpiliselt töödeldakse andmeid mitu korda – enne salvestamist ja sageli ka pärast salvestamist. See, kus parasjagu andmeid töödeldakse, sõltub väga palju andmete hulgast ja kui kiiresti andmeid töödelda soovitakse. Suuremate andmemassiivide töötlemiseks kasutatakse tavaliselt servereid, väiksemate andmete jaoks üksikuid mikroprotsessoreid. === Andmete edastamine === Tänapäeval kasutatakse andmeedastuseks peamiselt internetti, mis on üks võrgu eriliik. Interneti areng algas 1960. aastatel, kui USA valitsus rajas võrgu ARPANET – see oli konstrueeritud vastupidavaks tuumarünnakule, olles võimeline infot edastama isegi võrgu osalise hävimise korral. 1970. ja 1980. aastatel suurenes internetiga ühinevate ülikoolide ja ettevõtete arv pidevalt. Algselt polnud internet oma piiratud funktsionaalsuse tõttu kommertsvahend. Juurdepääs internetile on märgatavalt kasvanud pärast 1989. aastat, kui alustas World Wide Web (ehk WWW). Tänapäeval on internetikasutajad miljardid inimesed üle maailma. Kasutajad pääsevad infole ligi internetivõrku ühendatud arvutite ja muude seadmete abil. Võrk võib teenindada üht seadet, tuba, tervet hoonet või kindlat maa-ala ning sedasi tagada andmete suurema turvalisuse ja kiiruse.<ref>https://www.computerworld.com/article/2502348/it-management/it-jobs-will-grow-22--through-2020--says-u-s-.html</ref> == Kasutusvaldkonnad ja mõju ühiskonnas == Informatsiooniajastul, nagu 21. sajandit kutsutakse, seisneb infotehnoloogia ehk tarkvara roll suuresti: # kasutatava riistvara potentsiaali maksimeerimises ehk kuidas olemasolevat riistvara mingi ülesande täitmiseks kasutada; # protsesside digitaalsemaks muutmises ehk kuidas leida mõnele esemele, protsessile tarkvaraline lahendus. Maailm on muutumas iga päevaga digitaalsemaks. 2018. aasta algul ületas ülemaailmsete internetikasutajate arv 4 miljardi piiri. Digitaalsete seadmete arv kasvab iga päevaga: näiteks telefonide arv ületas inimeste arvu juba 2014. aastal ning nende arv kasvab ligikaudu viis korda kiiremini kui inimeste arv.<ref name="majandus2" /><ref name="teh1" /><ref name="teh2" /><ref>{{Netiviide |url=https://wearesocial.com/blog/2018/01/global-digital-report-2018 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-05-06 |arhiivimisaeg=2020-12-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201224001435/https://wearesocial.com/blog/2018/01/global-digital-report-2018 |url-olek=ei tööta}}</ref> Infotehnoloogia suurimat kasvu ei vea uute tarkvaraliste lahenduste loomine olemasoleva riistvara baasil kuivõrd digitaalsete seadmete juurdekasv. Teisisõnu infotehnoloogia kasv sõltub suuresti, kui kiiresti ja kui paljud seadmed elektrooniliseks muutuvad. Suurimat kasvu veab siin tehnoloogiasektor, kuid ka meditsiin ja tööstussektor. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektor kasvas maailmas eelmisel aastal umbes 5% ning on prognooside kohaselt on valdkond 2019. aastal 4,4 triljoni euro suurune.<ref name="majandus2" /><ref name="teh1" /><ref name="teh2" /><ref>https://ec.europa.eu/jrc/en/predict/ict-sector-analysis-2017</ref><ref>https://hbr.org/2016/04/a-chart-that-shows-which-industries-are-the-most-digital-and-why</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://www.eulerhermes.com/economic-research/sector-risks/Global-Information-Communication-Technologies-Report/Pages/default.aspx |vaadatud=2018-05-06 |arhiivimisaeg=2018-05-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180507160351/http://www.eulerhermes.com/economic-research/sector-risks/Global-Information-Communication-Technologies-Report/Pages/default.aspx |url-olek=ei tööta}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=https://europa.eu/european-union/topics/digital-economy-society_en |vaadatud=2018-05-06 |arhiivimisaeg=2018-05-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180507085548/https://europa.eu/european-union/topics/digital-economy-society_en |url-olek=ei tööta}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://www.comptia.org/resources/it-industry-trends-analysis |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-05-06 |arhiivimisaeg=2018-05-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180507153520/https://www.comptia.org/resources/it-industry-trends-analysis |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>https://www2.deloitte.com/us/en/pages/technology-media-and-telecommunications/articles/technology-industry-outlook.html</ref> == Tulevikusuunad ja -trendid == === Fotoonika === Fotoonika on tänapäevane kiirelt arenev teadusharu, mis ühendab omavahel optika ja tehnoloogia. Fotoonika seisneb valguse väikseimate osakeste ärakasutamises, täpselt samamoodi, nagu elektroonika seisneb elektronide ärakasutamises. Tänapäevase elektroonika üks suurimaid muresid on korraliku jahutuse vajadus arvutusvõimsuse kasvades. Kui kasutada footoneid infokandjatena, ei<ref>{{Netiviide |pealkiri=Cardiff Demolition – Demolition contractors Cardiff, South Wales |url=https://www.southwalesdemolition.co.uk/ |vaadatud=2026-08-13 |keel=en-US}}</ref> tekiks nii palju soojust, sest arvutikomponendid ei kuumeneks ligilähedaseltki nii palju. Lisaks sellele kasvaksid andmeedastuskiirused ja väheneksid edastusprobleemid (andmeedastust oleks raskem segada, kui kasutataks optilisi kiude). Järgmise põlvkonna mikrokiibid kasutavad valgust üha rohkem informatsiooni edastamisel.<ref>http://novaator.ee/ET/tehnika/fotoonika_aabits/</ref> ==Vaata ka== * [[Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Ajalugu1">{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=https://tcf.ua.edu/AZ/ITHistoryOutline.htm |vaadatud=2018-05-06 |arhiivimisaeg=2020-11-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201105235127/https://tcf.ua.edu/AZ/ITHistoryOutline.htm |url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="majandus2">https://ec.europa.eu/europeaid/sectors/infrastructure/information-and-communication-technology_en</ref> <ref name="teh1">https://www.independent.co.uk/life-style/gadgets-and-tech/news/there-are-officially-more-mobile-devices-than-people-in-the-world-9780518.html</ref> <ref name="teh2">{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=https://getarealdegree.com/how-is-information-technology-used-in-different-industries/ |vaadatud=2018-05-06 |arhiivimisaeg=2018-05-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180507085244/https://getarealdegree.com/how-is-information-technology-used-in-different-industries/ |url-olek=ei tööta}}</ref> }} [[Kategooria:Infotehnoloogia| ]] cbfqvef7hazy6lr38oy1ho381hamd8q 0 171582 7214055 7127344 2026-08-14T10:45:12Z Robert Treufeldt 9117 7214055 wikitext text/x-wiki '''Arkadi Harlampijev''' ([[vene keel]]es ''Аркадий Георгиевич Харлампиев''; [[29. jaanuar]] [[1888]] [[Smolensk]] – [[14. juuni]] [[1936]] [[Moskva]]) oli [[Venemaa Keisririik|Vene]], [[Prantsusmaa|Prantsuse]], Eesti, [[Weimari vabariik|Saksa]] ja [[NNSVL|Nõukogude]] [[Poks|poksija]] ning poksitreener ja -tegelane. Harlampijev õppis [[Peterburi Kunstide Akadeemia|Peterburi Kunstide Akadeemia juures asuvas kõrgkoolis]]. Pärast lõpetamist 1910. aasta paiku sai stipendiumi ja läks edasi õppima [[Pariis]]i, kuid raha lõppedes hakkas elukutseliseks poksijaks. Ta tuli väidetavalt Prantsuse meistriks (aeg, kaal ja võistlused ei ole teada) ja Vene meistriks 1913. aastal (kaal ja võistlused ei ole teada). Harlampijev tuli 1921. aastal [[Tallinn]]a. Ta asutas Tallinna [[Sport (spordiselts)|Spordis]] poksiosakonna ja korraldas 5. juunil 1921 esimese Tallinna ametliku poksivõistuse. Ta osales ka Tallinna Spordi ja Helsingi poksiklubi HNS vahelisel võistlusel treenerina ning lisaks veel treenerite omavahelisel kohtumisel. Harlampijev võitis selle kohtumise. Harlampijevi õpilaste seas olid [[Valter Eenmaa]], [[Hans Greenbaum]], [[Edgar Kolmpere]], [[Herbert Kütt]], [[Nigul Maatsoo]], [[Peeter Matsov]] jt. Ühe [[Riia]] spordiseltsiga 29. oktoobril 1922 peetud võistluse ajal tekkinud probleemide tõttu lahkus ta hiljem Tallinna Spordist ja läks [[Eesti Spordiselts Kalev|Kalevisse]].<ref>[https://dea.digar.ee/?a=d&d=wabamaa19211123.1.7 "Boks "Kalewis"]". Waba Maa nr 313, 23. november 1921. Lk 7</ref> Veidi hiljem ta üldse Eestist ära [[Weimari vabariik|Saksamaale]] ja oli seal poksitegelane teadmata aja jooksul. Augustis 1922 läks Harlampijev [[Nõukogude Venemaa]]le.<ref>Даниэль Наджафи. [https://vk.ru/@oldschoolboxers-ot-prezreniya-k-priznaniu-kak-arkadii-harlampiev-professiona "''Из Эстонии в Россию. Как Аркадий Харлампиев «профессиональный бокс» зачинал''"]. Old School Boxers, 12. märts 2021. Vene keeles</ref> Ta töötas 1930. aastatel poksitreenerina, tema õpilane oli näiteks ka [[Nikolai Koroljov]]. Võimalik, et ta sai kannatada NSV Liidus 1936.–1937. aastal toimunud massirepressioonide käigus. Tema surma asjaolud pole teada. ==Isiklikku== Arkadi Harlampijevi poeg oli Nõukogude sporditegelane ja üks [[sambo]] leiutajaid [[Anatoli Harlampijev]]. ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == *[[Rein Pajur]]. "Poksi lugu". Tallinn 2009. == Välislingid == *[http://sport-necropol.narod.ru/harlampievar.html Arkadi Harlampijev lehel Sportivnõi Nekropol. Vene keeles] *Даниэль Наджафи. [https://vk.ru/@oldschoolboxers-ot-prezreniya-k-priznaniu-kak-arkadii-harlampiev-professiona "''Из Эстонии в Россию. Как Аркадий Харлампиев «профессиональный бокс» зачинал''"]. Old School Boxers, 12. märts 2021. Vene keeles *[https://rusboxing.ru/news/6112 "''136 лет со дня рождения Аркадия Харлампиева''"]. Venemaa Poksiliit, 2024. Vene keeles {{JÄRJESTA:Harlampijev, Arkadi}} [[Kategooria:Venemaa poksijad]] [[Kategooria:Eesti poksijad]] [[Kategooria:Eesti poksitreenerid]] [[Kategooria:Novodevitšje kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1888]] [[Kategooria:Surnud 1936]] anb5cara6tho66mtmbrysmp9awgpdeq 0 172013 7213928 6321922 2026-08-14T06:02:33Z Ojassaar 206682 7213928 wikitext text/x-wiki {{taksonitabel | värvus = linnud | nimi = Lasuurtihane | seisund = LC | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | pilt = Azure_tit_by_Vincent_van_der_Spek.jpg | pildi_seletus = Lasuurtihane [[Kõrgõzstan]]is. | pildi_laius = 250px | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Linnud]] ''Aves'' | selts = [[Värvulised]] ''Passeriformes'' | sugukond = [[Tihaslased]] ''Paridae'' | perekond = ''[[Cyanistes]]'' | liik = '''Lasuurtihane''' | binaarne = ''Cyanistes cyanus'' | binaarse_autor = ([[Peter Simon Pallas|Pallas]], 1770) | sünonüümid = ''Parus cyanus'' }} [[File:Cyanistes cyanus cyanus MHNT.ZOO.2010.11.181.16.jpg|thumb|''Cyanistes cyanus cyanus'']] '''Lasuurtihane''' (''Cyanistes cyanus'') on [[lind|linnu]][[liik (bioloogia)|liik]] [[tihaslased|tihaslaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonnast]]. Lasuurtihane on Eestis haruldane [[eksikülaline]]. == Süstemaatika == Lasuurtihase kirjeldas 1770. aastal [[Peter Simon Pallas]]. Lasuurtihane on sinitihasega lähedane liik ja asendab teda Aasias. == Levila == Lasuurtihane on levinud Euraasia parasvöötmes [[Valgevene]]st ja [[Venemaa]] lääneosast kuni [[Mandžuuria|Mandžuuriani]]. == Välimus == Lasuurtihane sarnaneb üsnagi [[sinitihane|sinitihasega]], kuid tema sulestikus puuduvad täielikult kollased toonid. Ta on sinitihasest natuke suurem, kohevama sulestiku ja pikema sabaga. Pealagi ja alapool on valged, selg on sinihall. Tiivavööt ja küünra-hoosulgede ja tüürsulgede tipud on laialt valged. <ref> Jonsson, L. ''Euroopa linnud''. [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]] Tallinn, 2000 </ref> Lasuurtihane on püsimatu ja vilgas nagu teisedki tihased, väljaspool pesitsusaega liigub sageli salkades. Häälitsused sarnanevad sinitihase omadega, kutsehüüd on sabatihasesarnane madalakõlaline "tsirr" , laul on trillerdav. <ref> Rootsmäe, L., Veroman. H. ''Eesti laululinnud'' Tallinn, [[Valgus]] 1974 </ref> == Elupaik == Lasuurtihane asustab peamiselt [[taiga|taigavööndi]] ja [[Metsastepivöönd|metsastepivööndi]] jõgede kaldapuistuid ja kaldavõsastikke ([[paju]], [[kask]], [[haab]], [[pappel]]). Teda leidub ka järvede ja [[kärestik|kärestike]] kaldapuistutes, [[Lehtmets|leht]]- ja [[segamets|segametsasaludes]], soistes [[võsa]]des, [[saksauul|saksauulimetsas]], ja mägedes. Sügisel ja talvel tegutseb ka [[Roostik|roostikes]]. <ref name="Harrap"> Harrap, S. & Quinn, D. ''Tits, Nuthatches and Treecreepers'' Christopher Helm, London 1996 </ref> == Toitumine == Lasuurtihane toitub putukatest ja ämblikest, talvepoolaastal ka seemnetest, marjadest ja puuviljadest. <ref name="Harrap" /> == Pesitsemine == Paarid moodustuvad hilistalvel. Mais või juunis rajab lasuurtihane puuõõnsusse pesa, maapinnast 1–4 m kõrgusele. Pesitseb ka ehitiste soppides ja kaljude vahel. Pesa koosneb samblast, kuivadest kõrtest ja karvadest, ja on põimitud vildi sarnaseks struktuuriks. Täiskurnas on 7–11 muna. Munad on valged, punakaspruunide tähnidega hõredalt kirjatud. Poegi toidavad mõlemad vanalinnud.<ref name="Harrap" /> == Hübriidid == Lasuurtihane annab sinitihasega kattuvas levilaosas mõnikord [[hübriid]]e. Nõnda on olnud ka osa Eestis kohatud lasuurtihaseid tegelikult lasuurtihase ja sinitihase hübriidid (niinimetatud pleske tihased (ingl Pleske's Tit)). Ehtsaid lasuurtihaseid on meil kohatud väga üksikutel kordadel. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{Elurikkus}} [[Kategooria:Tihaslased]] 5iq2par3f1g9n2qoaou95qj7cz9z9mn 0 172161 7214044 7184328 2026-08-14T10:27:01Z Neptuunium 58653 ta ka ilmselgelt õigusteadlane + muud parandused-lisandused 7214044 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Ülle Madise | omakeelne_nimi = | pilt = Ülle Madise 2015 (cropped).jpg | pildiallkiri = Ülle Madise (2015) | amet = [[Eesti õiguskantsler]] | ametiajaalgus = 31. märts 2015 | ametiajalõpp = | eelmine = [[Indrek Teder]] | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | sünninimi = Ülle Anton | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1974|12|11}} | sünnikoht = [[Tartu]], [[Eesti]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = [[Lauri Madise]] | vanemad = [[Tõnu Anton]] | lapsed = | sugulased = | elukoht = | haridus = [[Tartu 15. Keskkool]] | alma_mater = [[Tartu Ülikool]]<br>[[Tallinna Tehnikaülikool]] | elukutse = jurist, õigusteadlane | tunnustus = ''[[Ülle Madise#Tunnustus|Loend...]]'' | autogramm = | moodul = {{Infokast teadlane |manusta=jah | tegevusala = e-valitsemine, reformide juhtimine, riigiõigus | töökoht = [[Tartu Ülikool]]<br>[[Tallinna Tehnikaülikool]] | doktoritöö = "Elections, Political Parties, and Legislative Performance in Estonia: Institutional Choices from the Return to Independence to the Rise of E-democracy" (2007) | doktoritöö_juhendaja = [[Wolfgang Johannes Max Drechsler]] | doktoritöö_silt = | tuntumad_tööd = "Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne" (peatoim; 2012, 2017, 2020) | tuntud_õpilased = [[Heili Sepp]] }} }} [[Pilt:Norbert Kersting,Magdalena Musiał-Karg, Ülle Madise and Priit Vinkel, Ragnar Nurkse School of Innovation and Governance..jpg|pisi|[[Norbert Kersting]], [[Magdalena Musiał-Karg]], Ülle Madise ja [[Priit Vinkel]] 2015. aastal [[TTÜ]] [[Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut|Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudis]]]] '''Ülle Madise''' (aastani 2000 '''Ülle Anton'''; sündinud [[11. detsember|11. detsembril]] [[1974]] [[Tartu]]s) on eesti [[jurist]] ja õigusteadlane, alates [[31. märts]]ist [[2015]] [[õiguskantsler|Eesti õiguskantsler]]. <!-- Madise sündis Tartus riigikohtuniku ning ühe Eesti põhiseaduse autori [[Tõnu Anton]]i peres. Ülikooli lõpetamise järel asus ta tööle justiitsministeeriumisse, kus juhtis avaliku õiguse osakonda ning oli üks [[Eesti e-valimised|Eesti e-valimiste]] juriidilise korra väljatöötajatest.-->Ülle Madise on ka [[Tartu Ülikool]]i riigiõiguse professor ja selge eesti keele eest hoolitseja. Ta on aastatel 2015–2022 ja 2024 kuulunud [[Eesti mõjukad|saja kõige mõjukama eestlase]] hulka.<ref>[https://epl.delfi.ee/artikkel/120339291/kes-on-olnud-eesti-mojukad-aastatel-2015-2024 Kes on olnud Eesti mõjukad aastatel 2015-2024?] Eesti Päevaleht, 26.11.2024.</ref> == Haridus == Ülle Madise on lõpetanud 1993. aastal kuldmedaliga [[Tartu 15. Keskkool]]i. 1993.–1998. aastal õppis ta [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|Tartu Ülikooli]] [[õigusteadus]]e erialal, lõpetades selle ''[[cum laude]]''. Ta kaitses Tartu Ülikoolis 2001. aastal [[Kalle Merusk]]i juhendatud magistritööd "Kohaliku omavalitsuse garantii Eesti Vabariigi 1992. aasta põhiseaduses" õigusteaduse alal (''cum laude'').<ref name="CV">{{Netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/meist/oiguskantsler-ulle-madise |Pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise |väljaandja=[[Eesti Vabariigi Õiguskantsler]] |Kasutatud=14. august 2026}}</ref><ref name="ETIS">{{ETIS}}</ref> Aastatel 2001–2006 õppis ta doktorandina Tartu Ülikoolis. 2007. aastal kaitses ta [[Tallinna Tehnikaülikool]]i avaliku halduse instituudis doktoriväitekirja "Elections, Political Parties, and Legislative Performance in Estonia: Institutional Choices from the Return to Independence to the Rise of E-democracy" (juhendaja [[Wolfgang Drechsler]]) ning sai [[filosoofiadoktor]]i kraadi haldusjuhtimise alal.<ref name="ETIS" /><ref name="CV" /> == Töökäik == * 1997–1998 [[Justiitsministeerium]]i avaliku õiguse osakonna spetsialist * 1998–2002 Justiitsministeeriumi avaliku õiguse osakonna juhataja * 2001–2005 [[Tartu Ülikool]]i lektor * 2002 Justiitsministri parlamendinõunik * 2002–2005 [[Riigikogu]] põhiseaduskomisjoni nõunik, sekretariaadi juhataja * 2005–2008 [[Riigikontroll]]i II auditiosakonna peakontrolör * 2005–2009 [[Tallinna Tehnikaülikool]]i Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi teema täitja * 2006–2010 [[Vabariigi Valimiskomisjon]]i liige * 2009–2015 [[Eesti president|Vabariigi Presidendi]] õigusnõunik * 2009–2011 [[Tallinna Tehnikaülikool]]i [[Tallinna Tehnikaülikooli Õiguse Instituut|õiguse instituudi]] avaliku õiguse professor * 2011– [[Tartu Ülikool]]i avaliku õiguse instituudi riigi- ja haldusõiguse õppetooli riigiõiguse professor * 2015– [[Õiguskantsler|Eesti Vabariigi õiguskantsler]] Ülle Madise on olnud [[Eesti Vabariigi põhiseadus]]e kommenteeritud väljaande (2012, 2017, 2020) [[peatoimetaja]].<ref name="ulle-madis">[https://www.etis.ee/CV/%C3%9Clle_Madise/est Ülle Madise CV] ETIS-es. Vaadatud 04.12.2023.</ref><ref>[https://www.ester.ee/search~S1*est/X?searchtype=t&searcharg=EESTI%20VABARIIGI%20P%C3%95HISEADUS-%20KOMMENTEERITUD%20V%C3%84LJAANNE&searchscope=1&SORT=DZ&extended=0&SUBMIT=OTSI EV põhiseaduse kommenteeritud väljaanded] andmebaasis ESTER. Vaadatud 04.12.2023.</ref> === Õiguskantslerina === {{Täienda}} ====Sõnastikureformi tõttu tekkinud keeletüli lahendamine==== 2020. aastal Eesti Keele Instituudis alustatud sõnastikureform on põhjustanud eriti õigekeelsussõnaraamatu kui eesti kirjakeele seadusliku aluse põhimõttelise muutmise plaaniga ühiskonnas palju segadust ja teravat poleemikat, mida on nimetatud ka keeletüliks. 2024. aasta 1. märtsil esines Ülle Madise [[Eesti keelenõukogu]] ja [[Eesti Keele Instituut|Eesti Keele Instituudi]] keelekorraldusteemalisel ühisseminaril ettekandega<ref>[https://www.youtube.com/watch?v=Y1ASHbsceaM Eesti keelenõukogu seminar keelekorraldusest] Video "Eesti keelenõukogu seminar keelekorraldusest"] EKI YouTube, 01.03.2024.</ref> ning saatis õiguskantslerina EKI direktorile [[Arvi Tavast]]ile märgukirja, et Eesti Keele Instituut peaks lähtuma uut õigekeelsussõnaraamatut (ÕS) koostades keeleseaduse nõuetest ja loobuma soovist panna ÕS kokku EKI ühendsõnastiku põhjal.<ref>[https://www.err.ee/1609274913/oiguskantsler-uus-os-peaks-lahtuma-keeleseaduse-nouetest Õiguskantsler: uus ÕS peaks lähtuma keeleseaduse nõuetest] ERR Uudised, 07.03.2024.</ref> Selle tulemusel saavutasid [[Haridus- ja Teadusministeerium]] ning Eesti Keele Instituut (EKI) 2024. aasta märtsi lõpus kokkuleppe, et õigekeelsussõnaraamatu ja EKI teatmiku väljaandmise tegevuskava muudetakse vastavalt õiguskantsleri soovitustele, mis tähendab, et 2025. aasta ÕS ilmub sarnaselt varasemate väljaannetega.<ref>[https://www.err.ee/1609296462/ministeerium-ja-eki-votsid-os-i-vaidluses-oiguskantslerit-kuulda Ministeerium ja EKI võtsid ÕS-i vaidluses õiguskantslerit kuulda] ERR Uudised, 29.03.2024.</ref> == Ühiskondlik ja ajakirjanduslik tegevus == [[Fail:Ülle Madise at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg|pisi|Ülle Madise 2022. aasta Arvamusfestivalil]] Aastatel 2010–2015 juhtis ta [[Kuku Raadio]] ühiskondlik-poliitilist vestlussaatesarja "Vanamehed kolmandalt"<ref>[http://podcast.kuku.postimees.ee/saated/vanamehed-kolmandalt/ "Vanamehed kolmandalt"] Kuku Raadio järelkuulatavad saated.</ref> ning 2016–2018 oli saatesarja "Õigus ja õiglus" autor ja saatejuht<ref>[https://kuku.pleier.ee/podcast/oigus-ja-oiglus Saatesarja "Õigus ja õiglus" järelkuulatavad saated] Kuku Raadio kodulehel. Vaadatud 04.12.2023.</ref>.<ref name="ulle-madis" /> Ta on olnud sage ühiskondlik-poliitiliste teemade, sealhulgas eriti õigusaspektide selgitaja ja kommenteerija [[Eesti Rahvusringhääling]]u tele- ja raadiosaadetes (nt "[[Esimene stuudio]]", "Kahekõne", "Kultuuristuudio", "[[Foorum (telesaade)|Foorum]]", "[[Vabariigi kodanikud]]", "Valimisstuudio", "Lastega ja lasteta" jne).<ref>[https://arhiiv.err.ee/otsi?phrase=%C3%9Clle%20Madise&type=video&sortOption=accuracy&page=1&limit=500&timeRange=all Ülle Madise osalusega saateid ERR-i saadetes] ERR Arhiiv, vaadatud 04.12.2023.</ref> Alates 2004. aastast on ta teinud rohkesti kaastööd kultuurilehele [[Sirp (ajaleht)|Sirp]], kuid tema artikleid on ilmunud ka väljaannetes [[Õpetajate Leht]], [[Juridica]], [[Eesti Majanduse Teataja]], [[Eesti Päevaleht]], [[Äripäev]], Maksumaksja, [[Postimees]], [[Maaleht]] jm. Märkimisväärne osa tema artiklitest käsitleb selge eesti keele eest seismist ning keeleseaduse täitmist ja kaitset.<ref>[https://artiklid.elnet.ee/search~S1*est?/aMadise+{u00DC}lle/amadise+w~dlle/1,7,227,B/exact&FF=amadise+w~dlle+1974&1,164 Ülle Madise artikleid] andmebaasis ISE. Vaadatud 03.12.2023.</ref> == Liikmesus == * 2010−2015 [[Eesti Kunstiakadeemia kuratoorium]]i liige<ref name="CV" /> * 2010−2015 Euroopa Nõukogu juures asuva riikide korruptsioonivastase ühenduse (GRECO) sõltumatu ekspert<ref name="CV" /> * 2012–2015 Eesti Rahvusringhäälingu ühiskondliku nõukoja liige<ref name="CV" /> * 2012-... [[Enn Soosaare esseistikapreemia|Enn Soosaare eetilise esseistika auhinna]] žürii esimees<ref name="ETIS" /><ref name="CV" /> * 2013–2015 Ametnikueetika nõukkogu liige<ref name="CV" /> * 2013−2022 [[Rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjon]]i (ECRI) liige<ref name="CV" /> * 2015–2024 [[Rahvusvaheline Ombudsmani Institutsioon|Rahvusvahelise Ombudsmani Institutsiooni]] (IOI) Euroopa regiooni juhatuse liige<ref name="CV" /> * 2017-... IOI ülemaailmse juhatuse liige<ref name="ETIS" /><ref name="CV" /> == Tunnustus == * 2011 – [[Teenäitaja]]<ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06245284 Ülle Madise pälvis aunimetuse "Teenäitaja 2011"] ERR Uudised, 06.02.2012.</ref> * 2015 – [[ettevõtluse sõber]]<ref>[https://www.err.ee/553770/ettevotluse-sobraks-kuulutati-oiguskantsler-ulle-madise Ettevõtluse sõbraks kuulutati õiguskantsler Ülle Madise] ERR Uudised, 04.02.2016.</ref> * 2016 – mõjukaim riigiteener edetabelis "Eesti mõjukad 2016"<ref>Otti Eylandt. [https://epl.delfi.ee/artikkel/76498911/ulle-madise-riigimehelikku-julgust-ja-tarkust-voiks-rohkem-olla Ülle Madise: riigimehelikku julgust ja tarkust võiks rohkem olla] Eesti Päevaleht, 08.12.2016.</ref> * 2020 – [[Eesti Õpilasesinduste Liit|Eesti Õpilasesinduste Liidu]] teenetemärk * 2023 – [[Ene Hioni Fond]]i stipendium<ref>[https://www.oiguskantsler.ee/et/%C3%B5iguskantsler-%C3%BClle-madise-p%C3%A4lvis-ene-hioni-fondi-stipendiumi Õiguskantsler Ülle Madise pälvis Ene Hioni Fondi stipendiumi] Eesti Vabariigi Õiguskantsleri kodulehel. Vaadatud 04.12.2023.</ref> * 2023 – Keeleameti sõber, Keeleameti hõbemärk<ref name="keeleameti" /> * 2024 – [[Riigivapi III klassi teenetemärk]] === ÜRO tunnustus õiguskantsleri institutsioonile === Eesti õiguskantsleri institutsioon kui inimõiguste kaitse asutus pälvis ÜRO-lt 2025. aasta aprillis (teist korda) kõrgeima ehk A-akrediteeringu, mis annab tunnistust asutuse jätkuvast sõltumatusest ning tõhususest inimõiguste edendamisel ja kaitsel. See annab õiguskantslerile võimaluse osaleda ja võtta sõna [[ÜRO Inimõiguste Nõukogu]]s ning muudes rahvusvahelistes inimõiguste foorumites.<ref>[https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/uro-tunnustas-oiguskantslerit-korgeima-taseme-inimoiguste-kaitsjana ÜRO tunnustas õiguskantslerit kõrgeima taseme inimõiguste kaitsjana] Õiguskantsleri koduleht. 29.04.2025.</ref> === Selge Sõnumi auhinnavõistluse patroon === Kui 2016. aastal tunnustati Ülle Madiset [[Selge sõnumi auhind|Selge Sõnumi]] auhinnavõistlusel äramärkimisega selge väljenduse eest avalikus suhtluses<ref>[http://selgesonum.ee/varasemad-uritused/auhind-2016/tulemused-2016/ Tulemused 2016] 2016. aasta Selge Sõnumi auhinna võistluse tulemused veebilehel Selgesonum.ee</ref>, siis alates 2017. aastast on ta olnud Selge Sõnumi auhinna võistluse patroon.<ref>[http://selgesonum.ee/varasemad-uritused/auhind-2017/ Auhind 2017] 2017. aasta Selge sõnumi auhinna võistlus veebilehel Selgesonum.ee</ref> === Keeleameti tunnustus === 2023. aastal pälvis Ülle Madise keeleameti sõbra nimetuse ja keeleameti hõbemärgi. [[Keeleamet]] on seoses sellega märkinud: "Kui lugeda põhiseaduse 12. peatükki, kus on kirjas õiguskantsleri tegevuse alused, ei ole seal sõnagi sellest, et ta peaks muu hulgas hoolitsema eesti keele ja selle hea käekäigu eest. Ometi on Ülle Madise teinud seda oma ametiaja algusest peale ning temast on saanud üks eesti keele eest hoolitsemise ja selle kaitse eestkõnelejaid."<ref name="keeleameti">[https://keeleamet.ee/uudised/keeleameti-sober-2023-oiguskantsler-ulle-madise Keeleameti sõber 2023 on õiguskantsler Ülle Madise] Keeleameti koduleht. 18.12.2023.</ref> == Isiklikku == Ülle Madise abikaasa on [[Üldkohus|Üldkohtu]] kohtunik [[Lauri Madise]].<ref>[https://web.archive.org/web/20200805111307/http://www.pealinn.ee/tagid/koik/el-i-suurima-palga-saajate-seas-on-ka-viis-eestlast-n160221 EL-i suurima palga saajate seas on ka viis eestlast] Pealinn.ee, 05.01.2016.</ref> Tema isa on Eesti ekspoliitik, pangandustegelane ja riigikohtunik [[Tõnu Anton]]. == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * {{ETIS}} * Mikk Salu. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/70319419/ulle-madise-juristide-katte-ei-saa-poliitika-tegemist-anda Ülle Madise: Juristide kätte ei saa poliitika tegemist anda] Eesti Ekspress, 10. detsember 2014 * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/plekktrumm-ulle-madise ERR-i saade "Plekktrumm. Ülle Madise"] Esmaeeter: 23. november 2015 * [https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/algatused/raadiosaade-oigus-ja-oiglus Kuku raadio saatesari "Õigus ja õiglus"] Saadete kokkuvõtted ja kuulamislingid veebisaidil Õiguskantsler.ee, 4. september 2016 – 28. oktoober 2018 * Otti Eylandt. [https://epl.delfi.ee/artikkel/76498911/ulle-madise-riigimehelikku-julgust-ja-tarkust-voiks-rohkem-olla Ülle Madise: riigimehelikku julgust ja tarkust võiks rohkem olla] Eesti Päevaleht, 8. detsember 2016 * Priit Wend Kuusk. [https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/120140406/koige-armsam-on-roosade-pojengide-lohn-mis-taidab-oiguskantsler-ulle-madise-onnetundega „Kõige armsam on roosade pojengide lõhn.“ Mis täidab õiguskantsler Ülle Madise õnnetundega?] Eesti Naine / Delfi Lood, 9. veebruar 2023 * [https://kultuur.err.ee/1609222563/ulle-madise-rahvuse-identiteeti-hoidvat-keelt-ei-saa-lasta-isevoolu-minna Ülle Madise: rahvuse identiteeti hoidvat keelt ei saa lasta isevoolu minna] ERR Kultuur / "Keelesaade", 15. jaanuar 2024 * [https://kultuur.err.ee/1609303848/ulle-madise-eesti-keel-on-meie-tugevus-mitte-norkus Ülle Madise: eesti keel on meie tugevus, mitte nõrkus] ERR Kultuur, 5. aprill 2024 * Madis Hindre. [https://www.err.ee/1609333671/ulle-madise-inimesel-peab-olema-voimalik-mitte-olla-kogu-aeg-salvestatud Ülle Madise: inimesel peab olema võimalik mitte olla kogu aeg salvestatud] ERR Uudised, 6. mai 2024 * [https://www.youtube.com/watch?v=j955EfN9dAA Ülle Madise. Eesti keel kui Eesti riigi alusväärtus] Ettekanne teaduspoliitika konverentsil 2024. Eesti Teadusagentuur, 18. oktoober 2024 * [https://www.err.ee/1609557427/madise-puuetega-inimestel-peab-olema-voimalus-laulupeole-esinema-paaseda Madise: puuetega inimestel peab olema võimalus laulupeole esinema pääseda] ERR Uudised, 20. detsember 2024 * Rannar Raba. [https://tartu.postimees.ee/8163366/intervjuu-ulle-madise-me-koik-saame-kodanikena-teha-seda-et-ei-lase-end-asjata-ules-assitada Intervjuu ⟩ Ülle Madise: me kõik saame kodanikena teha seda, et ei lase end asjata üles ässitada] Tartu Postimees, 31. detsember 2024 * Eve Heinla. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120345708/oiguskantsler-ulle-madise-kiusamist-on-eestis-liiga-palju-ametnikud-peaksid-olema-inimese-poolel Õiguskantsler Ülle Madise: kiusamist on Eestis liiga palju, ametnikud peaksid olema inimese poolel] Maaleht, 2. jaanuar 2025 ===Artikleid=== * [https://epl.delfi.ee/artikkel/50920148 Elektrooniline hääletus on lisavõimalus] Eesti Päevaleht, 9. aprill 2002 * [http://www.epl.ee/artikkel/354331 Presidendi otsevalimine – hõbekuul?] Eesti Päevaleht, 12. september 2005 * [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=8166:otsedemokraatia-liiga-ilus-idee&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3239 Otsedemokraatia liiga ilus idee] Sirp, 12. veebruar 2009 * [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=10138:poliitika-kultuursusest-teoorias-ja-praktikas&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3285 Poliitika kultuursusest teoorias ja praktikas] Sirp, 4. veebruar 2010 * [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=10821:haridustoeoestuse-buum-ja-krahh&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3302 Haridustööstuse buum ja krahh] Sirp, 4. juuni 2010 * [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=11505:avatus-avalikkus-ja-motlemise-tase&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3320 Avatus, avalikkus ja mõtlemise tase] Sirp, 5. november 2010 * [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=11798:kes-unistab-paeikesekuninga-riigist-&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3327 Kes unistab Päikesekuninga riigist?] Sirp, 6. jaanuar 2011 * [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=12214:muutmine-teenib-muutjat-&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3339 Muutmine teenib muutjat?] Sirp, 1. aprill 2011 * [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=12564:milleks-on-eestis-vaja-uelikoole&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3348 Milleks on Eestis vaja ülikoole?] Sirp, 3. juuni 2011 * [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=12765:eesti-19912011-aastani-laebi-pohiseaduse-prisma-moned-motted-&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3353 Eesti 1991.–2011. aastani läbi põhiseaduse prisma. Mõned mõtted] Sirp, 5. august 2011 * [http://opleht.ee/26525-erakoolid-ja-uldine-haridusstress/ Erakoolid ja üldine haridusstress] Õpetajate Leht, 13. november 2015 * [http://arvamus.postimees.ee/3587393/ulle-madise-pohiharidus-vajab-pohiseaduse-kaitset#comments Põhiharidus vajab põhiseaduse kaitset] Postimees, 20. veebruar 2016 * [http://arvamus.postimees.ee/3715361/ulle-madise-vahem-norme-rohkem-tervet-moistust Vähem norme, rohkem tervet mõistust] Postimees, 31. mai 2016 * [http://arvamus.postimees.ee/3745151/ulle-madise-24-aastat-hiljem-pohiseaduse-sihik-pusib-kindlalt-paigas 24 aastat hiljem - põhiseaduse sihik püsib kindlalt paigas] Postimees, 28. juuni 2016 * [https://arvamus.postimees.ee/4437863/ulle-madise-rahva-raha-eest-udu-ajamine-peab-loppema Ülle Madise: rahva raha eest udu ajamine peab lõppema] Postimees, 13. märts 2018 * [https://arvamus.postimees.ee/4479211/ulle-madise-jurist-ametnik-ja-ilus-eesti-keel Ülle Madise: jurist, ametnik ja ilus eesti keel. Kõne Wiedemanni konverentsil «Emakeelne Eesti, emakeelne Euroopa» 24. aprillil 2018 Rakvere reaalgümnaasiumis] Postimees/Arvamus, 26. aprill 2018 * [https://edasi.org/25834/ulle-madise-kui-raagime-ja-motleme-riigireformist-siis-millest-me-raagime/ Ülle Madise: kui räägime ja mõtleme riigireformist, siis millest me räägime] Edasi.org, 10. juuni 2018 * [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/eesti-keel-pole-pelk-tarbeese/ Eesti keel pole pelk tarbeese] Sirp, 15. veebruar 2019 * [https://www.err.ee/920296/ulle-madise-ilusa-selge-eesti-keele-ulistuseks Ülle Madise: ilusa selge eesti keele ülistuseks] ERR Uudised, 14. märts 2019 * [https://edasi.org/76115/ulle-madise-riik-mis-laseb-elada/ Ülle Madise: riik, mis laseb elada] Edasi.org, 26. veebruar 2021 * [https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/vaikimise-noiaring/ Vaikimise nõiaring] Sirp, 10. juuni 2022 * [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/eesti-keel-on-pohiseaduse-kaitse-all/ Eesti keel on põhiseaduse kaitse all] Sirp, 21. oktoober 2022 * [https://edasi.org/204773/ulle-madise-ka-korraliku-inimese-andmed-on-varandus-ja-relv/ Ülle Madise: ka korraliku inimese andmed on varandus ja relv] Edasi.org, 10. oktoober 2023 * [https://arvamus.postimees.ee/8206095/ulle-madise-on-oht-et-kui-trotsi-saab-liiga-palju-hakataksegi-ootama-valgustatud-tsaari Ülle Madise ⟩ On oht, et kui trotsi saab liiga palju, hakataksegi ootama valgustatud tsaari] Postimees.ee, 7. märts 2025 {{JÄRJESTA:Madise, Ülle}} [[Kategooria:Õiguskantslerid]] [[Kategooria:Eesti õigusteadlased]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Riigivapi III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1974]] odkfjvf7um6snjqhy43ctg121tpiv01 100 176447 7214057 5933125 2026-08-14T10:45:58Z Avjoska 1538 7214057 wikitext text/x-wiki <noinclude>Siin on loetletud sündmusi spordiajaloos.</noinclude> '''[[3. november]]''' ;Sündinud *[[1916]] – [[Boris Sülluste]], Eesti maadleja ja treener *[[1924]] – [[Harri Tammpere]], Eesti spordipedagoog *[[1930]] – [[Ronald Ilves]], Eesti kergejõustiklane *[[1933]] – [[Reet Mikk]], Eesti vehkleja ja vehklemistreener *[[1935]] – [[August Sokk]], Eesti korvpallur ja treener *[[1936]] – [[Roy Emerson]], Austraalia endine tennisist *[[1942]] – [[Priit Tomson]], Eesti korvpallur *[[1945]] – [[Gerd Müller]], Saksamaa jalgpallur, ründaja * 1945 – [[Peder Pedersen (jalgrattur)|Peder Pedersen]], taani jalgrattur *[[1946]] – [[Lidia Mihhaljova]], Eesti vehkleja ja vehklemistreener * 1946 – [[Leonhard Soom]], Eesti kergejõustikutreener *[[1947]] – [[Siiri Oviir]], Eesti sporditegelane * 1947 – [[Anti Penu]], Eesti võrkpallur *[[1951]] – [[Valter Espe]], Eesti kergejõustikutreener *[[1954]] – [[Lasse Friman]], Soome poksija *[[1959]] – [[Jevgeni Ovsjannikov]], Eesti poksija *[[1967]] – [[Antonio Pettigrew]], USA kergejõustiklane ja treener *[[1971]] – [[Dwight Yorke]], Trinidadi ja Tobago jalgpallur *[[1974]] – [[Heiki Sorge]], Eesti sulgpallur *[[1979]] – [[Raimo Nõu]], Eesti sporditegelane ja -ajakirjanik *[[1981]] – [[Sten Pentus]], Eesti autosportlane *[[1982]] – [[Jevgeni Pljuštšenko]], Vene iluuisutaja *[[1986]] – [[Paul Piik]], Eesti ''squash'''i-mängija *[[1992]] – [[Willi Orbán]], Ungari jalgpallur *[[1993]] – [[Martina Trevisan]], itaalia tennisist ;Surnud *[[1962]] – [[Antonius van Loon]], Hollandi köievedaja *[[1992]] – [[Paul-Aleksander Haas]], Eesti lauatennisist ja tennisist * 1992 – [[Vladas Mikenas]], Eesti/Leedu maletaja *[[1994]] – [[Valter Palm]], Eesti poksija *[[2007]] – [[Enn Griffel]], Eesti autosportlane * 2007 – [[Arvi Sapas]], Eesti motosportlane * 2007 – [[Ryan Shay]], USA pikamaajooksja *[[2009]] – [[Vahur Kivisild]], Eesti kergejõustiklane, kergejõustiku- ja võimlemistreener *[[2011]] – [[Peeter Kreitzberg]], Eesti sporditegelane ;Sündmused *... <noinclude> [[Kategooria:Päev spordiajaloos|November, 03.]] </noinclude> 8rslf3m5ndoyhtoe21pxl8kw3ubbshv 0 182568 7213670 7212717 2026-08-13T14:54:25Z ~2026-34651-55 231505 /* Peatuste loend */ 7213670 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Kadaka|lõpppeatus=Bussijaam|avati=*1954 *1966 *2023 (tänasel kujul)|number=23|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/23/a-b/21213-1/map|eelmine liin=22|järgmine liin=23A|järgmine=23A (Tallinna bussiliin)|eelmine=22 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|suleti=1965|sõiduplaan_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/23/a-b|uuendus=12. august 2026|pilt=Bus in Tallinn, Scania Omnicity n°1483.jpg}} '''Tallinna bussiliin 23''' sõidab [[Kadaka bussipeatus|Kadaka]] ja [[Tallinna bussijaam|Bussijaama]] peatuse vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. Väljumised 15-24 minuti tagant{{teekaart}} [[Fail:459TAK.JPG|pisi|Kotka tänaval]] [[Fail:TAK 1471.JPG|pisi|Kaubamaja peatusel]] [[Fail:TLT bus line 23 at Vabaduse väljak.jpg|pisi|Vabaduse väljakul]] ==Liini ajalugu== {| class="wikitable" border="1" |- ! Avati ! Marsruut ! Suleti ! Märkused |- | 1954 | Tallinn - Vääna-Posti - Keila | - | |- | 1961 | (Suur-Karja -) Rocca al Mare - Vääna-Posti (- Keila) | - | Aprillis 1965 muudeti liiniks 113 |- | juuli 1966 | Bussijaam - Estonia - Endla - Kotka - Matrossovi - Energia | - | |- | oktoober 1967 | Bussijaam - Energia - Rahumäe | - | |- | november 1974 | Bussijaam - Rahumäe - Nõmme | - | |- | veebruar 1976 | Bussijaam - Nõmme - Raja - Akadeemia tee - Ehitajate tee - Nõmme | - | |- | november 1976 | Bussijaam - Rahumäe - Nõmme - Raja - Kadaka | - | |- | detsember 1987 | Filtri tee - Bussijaam - Kadaka | - | |- | aprill 1994 | Bussijaam - Kadaka | - | Liin [[23A (Tallinna bussiliin)|23A]] |- | juuni 2009 | Kaubamaja - Kadaka | - | |- | september 2009 | Bussijaam - Kadaka | - | |- | juuni 2010 | Kaubamaja - Kadaka | - | |- | aprill 2012 | Bussijaam - Kaubamaja - Kadaka | - | |- | aprill 2023 | Bussijaam - Kadaka | - | |- |colspan="7" |''Allikas: A. Olander "Tramm, buss ja troll Tallinnas", lk 179 |} == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 4.04.2023 !Kadaka - Bussijaam !Bussijaam - Kadaka |- | ; Kadaka ; Mustamäe ; Raja ; Trummi ; Üliõpilaste tee ; Nõmme ; Kõue ; Rahumäe ; Kalmistu ; Energia ; Tuisu ; Marsi ; Västriku ; Tondi ; Ööbiku ; Kotka ; Lilleküla jaam ; Taksopark ; Koidu ; Vabaduse väljak ; Estonia ; Hotell Olümpia ; Püssirohu ; Bussijaam | ; Bussijaam ; Püssirohu ; Hotell Olümpia ; Estonia ; Vabaduse väljak ; Tõnismägi ; Koidu ; Taksopark ; Lilleküla jaam ; Kotka ; Ööbiku ; Tondi ; Västriku ; Marsi ; Tuisu ; Energia ; Kalmistu ; Rahumäe ; Kõue ; Nõmme ; Üliõpilaste tee ; Trummi ; Raja ; Mustamäe ; Kadaka ; |} {| class="wikitable" |+Marsruut kuni 3.04.2023 !Kadaka - Kaubamaja - Bussijaam !Bussijaam - Kaubamaja - Kadaka |- | ; Kadaka ; Mustamäe ; Raja ; Trummi ; Üliõpilaste tee ; Nõmme ; Kõue ; Rahumäe ; Kalmistu ; Energia ; Tuisu ; Marsi ; Västriku ; Tondi ; Ööbiku ; Kotka ; Lilleküla jaam ; Taksopark ; Koidu ; Vabaduse väljak ; Estonia ; Kaubamaja ; Hotell Olümpia ; Püssirohu ; Bussijaam | ; Bussijaam ; Püssirohu ; Hotell Olümpia ; Kaubamaja ; Estonia ; Vabaduse väljak ; Tõnismägi ; Koidu ; Taksopark ; Lilleküla jaam ; Kotka ; Ööbiku ; Tondi ; Västriku ; Marsi ; Tuisu ; Energia ; Kalmistu ; Rahumäe ; Kõue ; Nõmme ; Üliõpilaste tee ; Trummi ; Raja ; Mustamäe ; Kadaka |} {{Tallinna bussiliinid}} <br /> [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] okozlrt073mkwyr4ek0t6hy0vmoo345 0 182868 7213659 7212849 2026-08-13T14:50:20Z ~2026-34651-55 231505 /* Peatuste loend */ 7213659 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Viru keskus 5|lõpppeatus=Viimsi keskus 2|avati=1993|number=1A|bgcolor=#00E1B4|seisund=suletud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=https://web.archive.org/web/20220627134025/https://transport.tallinn.ee/#bus/1a/a-b/21215-1/map|eelmine liin=1|järgmine liin=1PR|järgmine=1PR (Tallinna bussiliin)|eelmine=1 (Tallinna bussiliin)|läbi=Pirita|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=https://web.archive.org/web/20220627134025/https://transport.tallinn.ee/#bus/1a/a-b|uuendus=28. juuni 2026|suleti=2022|pilt=331TAK.JPG|kaart={{teekaart}}}} [[Fail:15-08-14-Tallinn-RalfR-026.jpg|pisi|Rotermanni lähedal]] [[Fail:B12MA 8500 TLT 2300 Tallinnassa.jpg|pisi|A. Laikmaa tänaval]] [[Fail:1A Viru Keskus.png|pisi|Lauluväljaku peatusel]] '''Tallinna bussiliin 1A''' sõitis [[Viru keskuse bussiterminal]]i ja [[Viimsi keskus|Viimsi keskuse]] vahel. Liini teenindas [[Tallinna Linnatranspordi AS]] (kuni 2012. aastani [[Tallinna Autobussikoondis]]) ning liiklus toimus kõigil päevadel. ==Liini ajalugu<ref>A.Olander "Tramm, buss ja troll Tallinnas", lk. 173</ref>== {| class="wikitable" |+ ! Avati ! Marsruut ! Suleti ! Märkused |- | veebruar 1993 | Hobujaama - Merivälja - Viimsi keskus | | |- | juuni 2004 | Viru keskus - Merivälja - Viimsi keskus | juuli 2022 | Muudeti ümber liiniks [[1 (Tallinna bussiliin)|1]] |} == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+ !Viru keskus - Viimsi keskus !Hobujaama - Viimsi keskus !Viimsi keskus - Viru keskus |- | ; Viru keskus 5 ; Pronksi ; L. Koidula ; J. Poska ; Reidi tee ; Lauluväljak ; Lillepaviljon ; Maarjamägi ; Mälestusvälja ; Lillepi ; Rummukõrtsi ; Rummu ; Pirita ; Supluse puiestee ; Randvere tee ; Mähe tee ; Kaasiku ; Aia tee ; Tuule tee ; Merivälja ; Viimsi vallamaja ; Mõisapargi ; Viimsi kool ; Viimsi keskus 2 | ; Hobujaama ; Pronksi ; L. Koidula ; J. Poska ; Reidi tee ; Lauluväljak ; Lillepaviljon ; Maarjamägi ; Mälestusvälja ; Lillepi ; Rummukõrtsi ; Rummu ; Pirita ; Supluse puiestee ; Randvere tee ; Mähe tee ; Kaasiku ; Aia tee ; Tuule tee ; Merivälja ; Viimsi vallamaja ; Mõisapargi ; Viimsi kool ; Viimsi keskus 2 | ; Viimsi keskus 2 ; Mõisapargi ; Merivälja ; Tuule tee ; Aia tee ; Kaasiku ; Mähe tee ; Randvere tee ; Supluse puiestee ; Pirita ; Rummu ; Lillepi ; Mälestusvälja ; Maarjamägi ; Lillepaviljon ; Lauluväljak ; Reidi tee ; J. Poska ; F. R. Kreutzwaldi ; Pronksi ; Hobujaama |} ==Vaata ka== * [[1 (Tallinna bussiliin)|Tallinna bussiliin 1]] * [[1PR (Tallinna bussiliin)|Tallinna bussiliin 1PR]] * [[Tallinna ühistranspordiliinid]]<br /> == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/1/a-b/16502-1 1. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} <references /><br /> [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] [[Kategooria:Viimsi vald]] gz6bx7f9qn2jqoijr1080ohv3lpsmqc 0 182872 7213657 7213549 2026-08-13T14:50:08Z ~2026-34651-55 231505 7213657 wikitext text/x-wiki {{Liin |uuendus = 11. august 2026 |number = 1 |bgcolor = #00E1B4 |pilt = 1vanapaaskula.jpg |operaator = [[TLT]] |veerem = <!-- Liini teenindavad sõidukid --> |seisund = <!-- Liini toimimisinfo --> |avati = *1954 *2022 *2026 (tänasel kujul) |suleti = 2005 |eelkäija = 1A (2022) |liinitüüp = Kiirliin |asum = [[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}} |linnaosad = <!-- Teenindatavad linnaosad --> |algpeatus = Vana-Pääsküla |läbi = Viru, Pirita |lõpppeatus = Krillimäe |pikkus = <!-- Pikkus kilomeetrites --> |peatusi = <!-- Peatuste arv --> |sõsarliinid = |sarnased = |aeg = <!-- Liini pikkus minutites --> |päev = ETKNRLP |sõiduplaan_link = [https://transport.tallinn.ee/#bus/1/a-b sõiduplaan] |kaart_link = [https://transport.tallinn.ee/#bus/1/a-b/21215-1/map kaart] |kaart = {{teekaart}} |järgmine liin = 1A |järgmine = 1A (Tallinna bussiliin) |märked = }} [[Fail:1bussjuuli.jpg|pisi|A. Laikmaa tänaval]] '''Tallinna ja Viimsi valla bussiliin 1''' sõidab [[Vana-Pääsküla]] ja [[Viimsi]] vahel, läbides [[Viru väljak]]ut. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] (kuni 2012. aastani [[Tallinna Autobussikoondis]]) ning liiklus toimub kõigil päevadel. Väljumised 10-27 minuti tagant. ==Liini ajalugu<ref>A.Olander "Tramm, buss ja troll Tallinnas", lk. 173</ref>== {| class="wikitable" |+Liin nr 1 ! Avati ! Marsruut ! Suleti ! Märkused |- | 1954 | Tööstuse - Raua - Jakobsoni | | |- | 1956 | Tööstuse - Keskturg - Lomonossovi - Jakobsoni | | |- | november 1957 | Pelgurand - Niidi - Kalinini - Nahhimovi - Tööstuse - Stalini väljak - Merivälja | | 1958 ja mõni aasta hiljem tegutses bussiliin nr 1 Merivälja - Pääsküla. |- | september 1964 | Keskväljak - Merivälja | | |- | august 1969 | Jõe - Merivälja | | |- | märts 1976 | Veerenni - Kingissepa - Pronksi - Merivälja | | Kingissepa tänav on nüüd Liivalaia tänav. |- | juuli 1985 | Veerenni - Pärnu mnt. - Viru väljak - Merivälja | | |- | november 1992 | Hobujaama - Merivälja | | |- | juuni 2004 | Viru keskus - Merivälja | august 2005 | |- | colspan="4" |2005 - 2022 oli liin [[1A (Tallinna bussiliin)|1A]] |- | juuli 2022 | Viru keskus - Merivälja - Viimsi keskus | | Varem [[1A (Tallinna bussiliin)|bussiliin nr 1A]] |- | september 2025 | Viru keskus - Merivälja - Krillimäe | | Pikenes Lubja tee ringristmikuni |- | august 2026 | Vana-Pääsküla - Viru - Merivälja - Krillimäe | | Liideti bussiliiniga nr 14<ref>{{Netiviide |pealkiri=Pirita {{!}} Tallinn |url=https://www.tallinn.ee/et/uusliinivork/pirita |vaadatud=2026-05-08 |väljaanne=www.tallinn.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Nõmme {{!}} Tallinn |url=https://www.tallinn.ee/et/uusliinivork/nomme |vaadatud=2026-05-08 |väljaanne=www.tallinn.ee |keel=et}}</ref>, Praegune marsruut |} {| class="wikitable" |+Liin nr 1A ! Avati ! Marsruut ! Suleti ! Märkused |- | veebruar 1993 | Hobujaama - Merivälja - Viimsi keskus | | |- | juuni 2004 | Viru keskus - Merivälja - Viimsi keskus | juuli 2022 | Muudeti ümber liiniks 1 |} {| class="wikitable" |+Liin nr 1PR ! Avati ! Marsruut ! Suleti ! Märkused |- | september 2007 | Hobujaama - Pirita | | |- | veebruar 2008 | Viru keskus - Pirita | jaanuar 2009 | |} == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+ !Vana-Pääsküla - Viimsi !Viimsi - Vana-Pääsküla !Vana-Pääsküla - Viru !Viru - Vana-Pääsküla !Hobujaama - Viimsi !Viimsi - Hobujaama |- | ; Vana-Pääsküla ; Teelise ; Raba ; Vikerkaare ; J. V. Jannseni ; Hiiu ; Nurme ; Valdeku ; Risti ; Kalev ; Tallinn-Väike ; Vineeri ; Kosmos ; Vabaduse väljak ; Viru ; Hobujaama ; L. Koidula ; J. Poska ; Reidi tee ; Lauluväljak ; Lillepaviljon ; Lillepi ; Rummukõrtsi ; Rummu ; Pirita ; Supluse puiestee ; Randvere tee ; Mähe tee ; Kaasiku ; Aia tee ; Tuule tee ; Merivälja ; Viimsi vallamaja ; Mõisapargi ; Viimsi kool ; Karulaugu ; Krillimäe | ; Krillimäe ; Karulaugu ; Viimsi keskus 2 ; Mõisapargi ; Merivälja ; Tuule tee ; Aia tee ; Kaasiku ; Mähe tee ; Randvere tee ; Supluse puiestee ; Pirita ; Rummu ; Lillepi ; Lillepaviljon ; Lauluväljak ; Reidi tee ; J. Poska ; F. R. Kreutzwaldi ; Hobujaama ; Viru ; Vabaduse väljak ; Kosmos ; Vineeri ; Tallinn-Väike ; Kalev ; Risti ; Valdeku ; Nurme ; Hiiu ; J. V. Jannseni ; Vikerkaare ; Raba ; Pärnu maantee ; Vana-Pääsküla | ; Vana-Pääsküla ; Teelise ; Raba ; Vikerkaare ; J. V. Jannseni ; Hiiu ; Nurme ; Valdeku ; Risti ; Kalev ; Tallinn-Väike ; Vineeri ; Kosmos ; Vabaduse väljak ; Viru | ; Viru ; Vabaduse väljak ; Kosmos ; Vineeri ; Kalev ; Risti ; Valdeku ; Hiiu ; J. V. Jannseni ; Vikerkaare ; Pärnu maantee ; Vana-Pääsküla ; Teelise | ; Hobujaama ; L. Koidula ; J. Poska ; Reidi tee ; Lauluväljak ; Lillepaviljon ; Lillepi ; Rummukõrtsi ; Rummu ; Pirita ; Supluse puiestee ; Randvere tee ; Mähe tee ; Kaasiku ; Aia tee ; Tuule tee ; Merivälja ; Viimsi vallamaja ; Mõisapargi ; Viimsi kool ; Karulaugu ; Krillimäe | ; Krillimäe ; Karulaugu ; Viimsi keskus 2 ; Mõisapargi ; Merivälja ; Tuule tee ; Aia tee ; Kaasiku ; Mähe tee ; Randvere tee ; Supluse puiestee ; Pirita ; Rummu ; Lillepi ; Lillepaviljon ; Lauluväljak ; Reidi tee ; J. Poska ; F. R. Kreutzwaldi ; Hobujaama |} ==Vaata ka== * [[1A (Tallinna bussiliin)|Tallinna bussiliin 1A]] * [[1PR (Tallinna bussiliin)|Tallinna bussiliin 1PR]] * [[14 (Tallinna bussiliin)|Tallinna bussiliin 14]] * [[Tallinna ühistranspordiliinid]]<br /> ==Viited== <references /><br /> == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/1/a-b/ 1. bussiliini sõiduplaan (Viimsi keskuse suunal) Tallinna linna veebilehel] * [https://transport.tallinn.ee/#bus/1/b-a/ 1. bussiliini sõiduplaan (Viru keskuse suunal) Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} <br /> [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 64vir4sucniw631fi84hbhrcb45s02u 7213776 7213657 2026-08-13T18:08:58Z ~2026-34651-55 231505 7213776 wikitext text/x-wiki {{Liin |uuendus = 11. august 2026 |number = 1 |bgcolor = #00E1B4 |pilt = 1vanapaaskula.jpg |operaator = [[TLT]] |veerem = <!-- Liini teenindavad sõidukid --> |seisund = <!-- Liini toimimisinfo --> |avati = *1954 *2022 *2026 (tänasel kujul) |suleti = 2005 |eelkäija = 1A (2022) |liinitüüp = Kiirliin |asum = [[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}} |linnaosad = <!-- Teenindatavad linnaosad --> |algpeatus = Vana-Pääsküla |läbi = Viru, Pirita |lõpppeatus = Krillimäe |pikkus = <!-- Pikkus kilomeetrites --> |peatusi = <!-- Peatuste arv --> |sõsarliinid = |sarnased = |aeg = <!-- Liini pikkus minutites --> |päev = ETKNRLP |sõiduplaan_link = [https://transport.tallinn.ee/#bus/1/a-b sõiduplaan] |kaart_link = [https://transport.tallinn.ee/#bus/1/a-b/21215-1/map kaart] |kaart = {{teekaart}} |järgmine liin = 1A |järgmine = 1A (Tallinna bussiliin) |märked = }} [[Fail:1bussjuuli.jpg|pisi|A. Laikmaa tänaval]] '''Tallinna ja Viimsi valla bussiliin 1''' sõidab [[Vana-Pääsküla]] ja [[Viimsi]] vahel, läbides [[Viru väljak]]ut. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] (kuni 2012. aastani [[Tallinna Autobussikoondis]]) ning liiklus toimub kõigil päevadel. Väljumised 10-27 minuti tagant. ==Liini ajalugu<ref>A.Olander "Tramm, buss ja troll Tallinnas", lk. 173</ref>== {| class="wikitable" |+Liin nr 1 ! Avati ! Marsruut ! Suleti ! Märkused |- | 1954 | Tööstuse - Raua - Jakobsoni | | |- | 1956 | Tööstuse - Keskturg - Lomonossovi - Jakobsoni | | |- | november 1957 | Pelgurand - Niidi - Kalinini - Nahhimovi - Tööstuse - Stalini väljak - Merivälja | | 1958 ja mõni aasta hiljem tegutses bussiliin nr 1 Merivälja - Pääsküla. |- | september 1964 | Keskväljak - Merivälja | | |- | august 1969 | Jõe - Merivälja | | |- | märts 1976 | Veerenni - Kingissepa - Pronksi - Merivälja | | Kingissepa tänav on nüüd Liivalaia tänav. |- | juuli 1985 | Veerenni - Pärnu mnt. - Viru väljak - Merivälja | | |- | november 1992 | Hobujaama - Merivälja | | |- | juuni 2004 | Viru keskus - Merivälja | august 2005 | |- | colspan="4" |August 2005 - Juuli 2022 oli liin [[1A (Tallinna bussiliin)|1A]] |- | juuli 2022 | Viru keskus - Merivälja - Viimsi keskus | | Varem [[1A (Tallinna bussiliin)|bussiliin nr 1A]] |- | september 2025 | Viru keskus - Merivälja - Krillimäe | | Pikenes Lubja tee ringristmikuni |- | august 2026 | Vana-Pääsküla - Viru - Merivälja - Krillimäe | | Liideti bussiliiniga nr 14<ref>{{Netiviide |pealkiri=Pirita {{!}} Tallinn |url=https://www.tallinn.ee/et/uusliinivork/pirita |vaadatud=2026-05-08 |väljaanne=www.tallinn.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Nõmme {{!}} Tallinn |url=https://www.tallinn.ee/et/uusliinivork/nomme |vaadatud=2026-05-08 |väljaanne=www.tallinn.ee |keel=et}}</ref>, Praegune marsruut |} {| class="wikitable" |+Liin nr 1A ! Avati ! Marsruut ! Suleti ! Märkused |- | veebruar 1993 | Hobujaama - Merivälja - Viimsi keskus | | |- | juuni 2004 | Viru keskus - Merivälja - Viimsi keskus | juuli 2022 | Muudeti ümber liiniks 1 |} {| class="wikitable" |+Liin nr 1PR ! Avati ! Marsruut ! Suleti ! Märkused |- | september 2007 | Hobujaama - Pirita | | |- | veebruar 2008 | Viru keskus - Pirita | jaanuar 2009 | |} == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+ !Vana-Pääsküla - Viimsi !Viimsi - Vana-Pääsküla !Vana-Pääsküla - Viru !Viru - Vana-Pääsküla !Hobujaama - Viimsi !Viimsi - Hobujaama |- | ; Vana-Pääsküla ; Teelise ; Raba ; Vikerkaare ; J. V. Jannseni ; Hiiu ; Nurme ; Valdeku ; Risti ; Kalev ; Tallinn-Väike ; Vineeri ; Kosmos ; Vabaduse väljak ; Viru ; Hobujaama ; L. Koidula ; J. Poska ; Reidi tee ; Lauluväljak ; Lillepaviljon ; Lillepi ; Rummukõrtsi ; Rummu ; Pirita ; Supluse puiestee ; Randvere tee ; Mähe tee ; Kaasiku ; Aia tee ; Tuule tee ; Merivälja ; Viimsi vallamaja ; Mõisapargi ; Viimsi kool ; Karulaugu ; Krillimäe | ; Krillimäe ; Karulaugu ; Viimsi keskus 2 ; Mõisapargi ; Merivälja ; Tuule tee ; Aia tee ; Kaasiku ; Mähe tee ; Randvere tee ; Supluse puiestee ; Pirita ; Rummu ; Lillepi ; Lillepaviljon ; Lauluväljak ; Reidi tee ; J. Poska ; F. R. Kreutzwaldi ; Hobujaama ; Viru ; Vabaduse väljak ; Kosmos ; Vineeri ; Tallinn-Väike ; Kalev ; Risti ; Valdeku ; Nurme ; Hiiu ; J. V. Jannseni ; Vikerkaare ; Raba ; Pärnu maantee ; Vana-Pääsküla | ; Vana-Pääsküla ; Teelise ; Raba ; Vikerkaare ; J. V. Jannseni ; Hiiu ; Nurme ; Valdeku ; Risti ; Kalev ; Tallinn-Väike ; Vineeri ; Kosmos ; Vabaduse väljak ; Viru | ; Viru ; Vabaduse väljak ; Kosmos ; Vineeri ; Kalev ; Risti ; Valdeku ; Hiiu ; J. V. Jannseni ; Vikerkaare ; Pärnu maantee ; Vana-Pääsküla ; Teelise | ; Hobujaama ; L. Koidula ; J. Poska ; Reidi tee ; Lauluväljak ; Lillepaviljon ; Lillepi ; Rummukõrtsi ; Rummu ; Pirita ; Supluse puiestee ; Randvere tee ; Mähe tee ; Kaasiku ; Aia tee ; Tuule tee ; Merivälja ; Viimsi vallamaja ; Mõisapargi ; Viimsi kool ; Karulaugu ; Krillimäe | ; Krillimäe ; Karulaugu ; Viimsi keskus 2 ; Mõisapargi ; Merivälja ; Tuule tee ; Aia tee ; Kaasiku ; Mähe tee ; Randvere tee ; Supluse puiestee ; Pirita ; Rummu ; Lillepi ; Lillepaviljon ; Lauluväljak ; Reidi tee ; J. Poska ; F. R. Kreutzwaldi ; Hobujaama |} ==Vaata ka== * [[1A (Tallinna bussiliin)|Tallinna bussiliin 1A]] * [[1PR (Tallinna bussiliin)|Tallinna bussiliin 1PR]] * [[14 (Tallinna bussiliin)|Tallinna bussiliin 14]] * [[Tallinna ühistranspordiliinid]]<br /> ==Viited== <references /><br /> == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/1/a-b/ 1. bussiliini sõiduplaan (Viimsi keskuse suunal) Tallinna linna veebilehel] * [https://transport.tallinn.ee/#bus/1/b-a/ 1. bussiliini sõiduplaan (Viru keskuse suunal) Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} <br /> [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 8q72hmdtpcnyc6q19w1qzs6qx16s2kj 7213779 7213776 2026-08-13T18:12:12Z ~2026-34651-55 231505 7213779 wikitext text/x-wiki {{Liin |uuendus = 11. august 2026 |number = 1 |bgcolor = #00E1B4 |pilt = 1vanapaaskula.jpg |operaator = [[TLT]] |veerem = <!-- Liini teenindavad sõidukid --> |seisund = <!-- Liini toimimisinfo --> |avati = *1954 *2022 *2026 (tänasel kujul) |suleti = 2005 |eelkäija = 1A (2022) |liinitüüp = Kiirliin |asum = [[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}} |linnaosad = <!-- Teenindatavad linnaosad --> |algpeatus = Vana-Pääsküla |läbi = Viru, Pirita |lõpppeatus = Krillimäe |pikkus = <!-- Pikkus kilomeetrites --> |peatusi = <!-- Peatuste arv --> |sõsarliinid = |sarnased = |aeg = <!-- Liini pikkus minutites --> |päev = ETKNRLP |sõiduplaan_link = [https://transport.tallinn.ee/#bus/1/a-b sõiduplaan] |kaart_link = [https://transport.tallinn.ee/#bus/1/a-b/21215-1/map kaart] |kaart = {{teekaart}} |järgmine liin = 1A |järgmine = 1A (Tallinna bussiliin) |märked = }} [[Fail:1bussjuuli.jpg|pisi|A. Laikmaa tänaval]] '''Tallinna ja Viimsi valla bussiliin 1''' sõidab [[Vana-Pääsküla]] ja [[Viimsi]] vahel, läbides [[Viru väljak]]ut. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] (kuni 2012. aastani [[Tallinna Autobussikoondis]]) ning liiklus toimub kõigil päevadel. Väljumised 10-27 minuti tagant. ==Liini ajalugu<ref>A.Olander "Tramm, buss ja troll Tallinnas", lk. 173</ref>== {| class="wikitable" |+Liin nr 1 ! Avati ! Marsruut ! Suleti ! Märkused |- | 1954 | Tööstuse - Raua - Jakobsoni | | |- | 1956 | Tööstuse - Keskturg - Lomonossovi - Jakobsoni | | |- | november 1957 | Pelgurand - Niidi - Kalinini - Nahhimovi - Tööstuse - Stalini väljak - Merivälja | | 1958 ja mõni aasta hiljem tegutses bussiliin nr 1 Merivälja - Pääsküla. |- | september 1964 | Keskväljak - Merivälja | | |- | august 1969 | Jõe - Merivälja | | |- | märts 1976 | Veerenni - Kingissepa - Pronksi - Merivälja | | Kingissepa tänav on nüüd Liivalaia tänav. |- | juuli 1985 | Veerenni - Pärnu mnt. - Viru väljak - Merivälja | | |- | november 1992 | Hobujaama - Merivälja | | |- | juuni 2004 | Viru keskus - Merivälja | august 2005 | |- | colspan="4" |August 2005 - Juuli 2022 bussiliin [[1A (Tallinna bussiliin)|1A]] |- | juuli 2022 | Viru keskus - Merivälja - Viimsi keskus | | Varem [[1A (Tallinna bussiliin)|bussiliin nr 1A]] |- | september 2025 | Viru keskus - Merivälja - Krillimäe | | Pikenes Lubja tee ringristmikuni |- | august 2026 | Vana-Pääsküla - Viru - Merivälja - Krillimäe | | Liideti bussiliiniga nr 14<ref>{{Netiviide |pealkiri=Pirita {{!}} Tallinn |url=https://www.tallinn.ee/et/uusliinivork/pirita |vaadatud=2026-05-08 |väljaanne=www.tallinn.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Nõmme {{!}} Tallinn |url=https://www.tallinn.ee/et/uusliinivork/nomme |vaadatud=2026-05-08 |väljaanne=www.tallinn.ee |keel=et}}</ref>, Praegune marsruut |} {| class="wikitable" |+Liin nr 1A ! Avati ! Marsruut ! Suleti ! Märkused |- | veebruar 1993 | Hobujaama - Merivälja - Viimsi keskus | | |- | juuni 2004 | Viru keskus - Merivälja - Viimsi keskus | juuli 2022 | Muudeti ümber liiniks 1 |} {| class="wikitable" |+Liin nr 1PR ! Avati ! Marsruut ! Suleti ! Märkused |- | september 2007 | Hobujaama - Pirita | | |- | veebruar 2008 | Viru keskus - Pirita | jaanuar 2009 | |} == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+ !Vana-Pääsküla - Viimsi !Viimsi - Vana-Pääsküla !Vana-Pääsküla - Viru !Viru - Vana-Pääsküla !Hobujaama - Viimsi !Viimsi - Hobujaama |- | ; Vana-Pääsküla ; Teelise ; Raba ; Vikerkaare ; J. V. Jannseni ; Hiiu ; Nurme ; Valdeku ; Risti ; Kalev ; Tallinn-Väike ; Vineeri ; Kosmos ; Vabaduse väljak ; Viru ; Hobujaama ; L. Koidula ; J. Poska ; Reidi tee ; Lauluväljak ; Lillepaviljon ; Lillepi ; Rummukõrtsi ; Rummu ; Pirita ; Supluse puiestee ; Randvere tee ; Mähe tee ; Kaasiku ; Aia tee ; Tuule tee ; Merivälja ; Viimsi vallamaja ; Mõisapargi ; Viimsi kool ; Karulaugu ; Krillimäe | ; Krillimäe ; Karulaugu ; Viimsi keskus 2 ; Mõisapargi ; Merivälja ; Tuule tee ; Aia tee ; Kaasiku ; Mähe tee ; Randvere tee ; Supluse puiestee ; Pirita ; Rummu ; Lillepi ; Lillepaviljon ; Lauluväljak ; Reidi tee ; J. Poska ; F. R. Kreutzwaldi ; Hobujaama ; Viru ; Vabaduse väljak ; Kosmos ; Vineeri ; Tallinn-Väike ; Kalev ; Risti ; Valdeku ; Nurme ; Hiiu ; J. V. Jannseni ; Vikerkaare ; Raba ; Pärnu maantee ; Vana-Pääsküla | ; Vana-Pääsküla ; Teelise ; Raba ; Vikerkaare ; J. V. Jannseni ; Hiiu ; Nurme ; Valdeku ; Risti ; Kalev ; Tallinn-Väike ; Vineeri ; Kosmos ; Vabaduse väljak ; Viru | ; Viru ; Vabaduse väljak ; Kosmos ; Vineeri ; Kalev ; Risti ; Valdeku ; Hiiu ; J. V. Jannseni ; Vikerkaare ; Pärnu maantee ; Vana-Pääsküla ; Teelise | ; Hobujaama ; L. Koidula ; J. Poska ; Reidi tee ; Lauluväljak ; Lillepaviljon ; Lillepi ; Rummukõrtsi ; Rummu ; Pirita ; Supluse puiestee ; Randvere tee ; Mähe tee ; Kaasiku ; Aia tee ; Tuule tee ; Merivälja ; Viimsi vallamaja ; Mõisapargi ; Viimsi kool ; Karulaugu ; Krillimäe | ; Krillimäe ; Karulaugu ; Viimsi keskus 2 ; Mõisapargi ; Merivälja ; Tuule tee ; Aia tee ; Kaasiku ; Mähe tee ; Randvere tee ; Supluse puiestee ; Pirita ; Rummu ; Lillepi ; Lillepaviljon ; Lauluväljak ; Reidi tee ; J. Poska ; F. R. Kreutzwaldi ; Hobujaama |} ==Vaata ka== * [[1A (Tallinna bussiliin)|Tallinna bussiliin 1A]] * [[1PR (Tallinna bussiliin)|Tallinna bussiliin 1PR]] * [[14 (Tallinna bussiliin)|Tallinna bussiliin 14]] * [[Tallinna ühistranspordiliinid]]<br /> ==Viited== <references /><br /> == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/1/a-b/ 1. bussiliini sõiduplaan (Viimsi keskuse suunal) Tallinna linna veebilehel] * [https://transport.tallinn.ee/#bus/1/b-a/ 1. bussiliini sõiduplaan (Viru keskuse suunal) Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} <br /> [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] qh3eper5u2b73jf2mrbmpxe54v4w9ap 7213965 7213779 2026-08-14T07:15:06Z ~2026-34651-55 231505 7213965 wikitext text/x-wiki {{Liin |uuendus = 11. august 2026 |number = 1 |bgcolor = #00E1B4 |pilt = 1vanapaaskula.jpg |operaator = [[TLT]] |veerem = <!-- Liini teenindavad sõidukid --> |seisund = <!-- Liini toimimisinfo --> |avati = *1954 *2022 *2026 (tänasel kujul) |suleti = 2005 |eelkäija = 1A (2022) |liinitüüp = Kiirliin |asum = [[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}} |linnaosad = <!-- Teenindatavad linnaosad --> |algpeatus = Vana-Pääsküla |läbi = Viru, Pirita |lõpppeatus = Krillimäe |pikkus = <!-- Pikkus kilomeetrites --> |peatusi = <!-- Peatuste arv --> |sõsarliinid = |sarnased = |aeg = <!-- Liini pikkus minutites --> |päev = ETKNRLP |sõiduplaan_link = [https://transport.tallinn.ee/#bus/1/a-b sõiduplaan] |kaart_link = [https://transport.tallinn.ee/#bus/1/a-b/21215-1/map kaart] |kaart = {{teekaart}} |järgmine liin = 1A |järgmine = 1A (Tallinna bussiliin) |märked = }} [[Fail:1bussjuuli.jpg|pisi|A. Laikmaa tänaval]] '''Tallinna ja Viimsi valla bussiliin 1''' sõidab [[Vana-Pääsküla]] ja [[Viimsi]] vahel, läbides [[Viru väljak]]ut. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] (kuni 2012. aastani [[Tallinna Autobussikoondis]]) ning liiklus toimub kõigil päevadel. Väljumised 10-27 minuti tagant. ==Liini ajalugu<ref>A.Olander "Tramm, buss ja troll Tallinnas", lk. 173</ref>== {| class="wikitable" |+Liin nr 1 ! Avati ! Marsruut ! Suleti ! Märkused |- | 1954 | Tööstuse - Raua - Jakobsoni | | |- | 1956 | Tööstuse - Keskturg - Lomonossovi - Jakobsoni | | |- | november 1957 | Pelgurand - Niidi - Kalinini - Nahhimovi - Tööstuse - Stalini väljak - Merivälja | | 1958 ja mõni aasta hiljem tegutses bussiliin nr 1 Merivälja - Pääsküla. |- | september 1964 | Keskväljak - Merivälja | | |- | august 1969 | Jõe - Merivälja | | |- | märts 1976 | Veerenni - Kingissepa - Pronksi - Merivälja | | Kingissepa tänav on nüüd Liivalaia tänav. |- | juuli 1985 | Veerenni - Pärnu mnt. - Viru väljak - Merivälja | | |- | november 1992 | Hobujaama - Merivälja | | |- | juuni 2004 | Viru keskus - Merivälja | august 2005 | |- | colspan="4" |August 2005 - Juuli 2022 bussiliin [[1A (Tallinna bussiliin)|1A]] |- | juuli 2022 | Viru keskus - Merivälja - Viimsi keskus | | Varem [[1A (Tallinna bussiliin)|bussiliin nr 1A]] |- | september 2025 | Viru keskus - Merivälja - Krillimäe | | Pikenes Lubja tee ringristmikuni |- | august 2026 | Vana-Pääsküla - Viru - Merivälja - Krillimäe | | Liideti bussiliiniga nr 14<ref>{{Netiviide |pealkiri=Pirita {{!}} Tallinn |url=https://www.tallinn.ee/et/uusliinivork/pirita |vaadatud=2026-05-08 |väljaanne=www.tallinn.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Nõmme {{!}} Tallinn |url=https://www.tallinn.ee/et/uusliinivork/nomme |vaadatud=2026-05-08 |väljaanne=www.tallinn.ee |keel=et}}</ref>, Praegune marsruut |} {| class="wikitable" |+Liin nr 1A ! Avati ! Marsruut ! Suleti ! Märkused |- | veebruar 1993 | Hobujaama - Merivälja - Viimsi keskus | | |- | juuni 2004 | Viru keskus - Merivälja - Viimsi keskus | juuli 2022 | Muudeti ümber liiniks 1 |} {| class="wikitable" |+Liin nr 1PR ! Avati ! Marsruut ! Suleti ! Märkused |- | september 2007 | Hobujaama - Pirita | | |- | veebruar 2008 | Viru keskus - Pirita | jaanuar 2009 | |} == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.08.2026 !Vana-Pääsküla - Viru - Viimsi !Vana-Pääsküla - Viru !Hobujaama - Viimsi !Viimsi - Viru - Vana-Pääsküla !Viimsi - Hobujaama !Viru - Vana-Pääsküla |- | ; Vana-Pääsküla ; Teelise ; Raba ; Vikerkaare ; J. V. Jannseni ; Hiiu ; Nurme ; Valdeku ; Risti ; Kalev ; Tallinn-Väike ; Vineeri ; Kosmos ; Vabaduse väljak ; Viru ; Hobujaama ; L. Koidula ; J. Poska ; Reidi tee ; Lauluväljak ; Lillepaviljon ; Lillepi ; Rummukõrtsi ; Rummu ; Pirita ; Supluse puiestee ; Randvere tee ; Mähe tee ; Kaasiku ; Aia tee ; Tuule tee ; Merivälja ; Viimsi vallamaja ; Mõisapargi ; Viimsi kool ; Karulaugu ; Krillimäe | ; Vana-Pääsküla ; Teelise ; Raba ; Vikerkaare ; J. V. Jannseni ; Hiiu ; Nurme ; Valdeku ; Risti ; Kalev ; Tallinn-Väike ; Vineeri ; Kosmos ; Vabaduse väljak ; Viru | ; Hobujaama ; L. Koidula ; J. Poska ; Reidi tee ; Lauluväljak ; Lillepaviljon ; Lillepi ; Rummukõrtsi ; Rummu ; Pirita ; Supluse puiestee ; Randvere tee ; Mähe tee ; Kaasiku ; Aia tee ; Tuule tee ; Merivälja ; Viimsi vallamaja ; Mõisapargi ; Viimsi kool ; Karulaugu ; Krillimäe | ; Krillimäe ; Karulaugu ; Viimsi keskus 2 ; Mõisapargi ; Merivälja ; Tuule tee ; Aia tee ; Kaasiku ; Mähe tee ; Randvere tee ; Supluse puiestee ; Pirita ; Rummu ; Lillepi ; Lillepaviljon ; Lauluväljak ; Reidi tee ; J. Poska ; F. R. Kreutzwaldi ; Hobujaama ; Viru ; Vabaduse väljak ; Kosmos ; Vineeri ; Tallinn-Väike ; Kalev ; Risti ; Valdeku ; Nurme ; Hiiu ; J. V. Jannseni ; Vikerkaare ; Raba ; Pärnu maantee ; Vana-Pääsküla | ; Krillimäe ; Karulaugu ; Viimsi keskus 2 ; Mõisapargi ; Merivälja ; Tuule tee ; Aia tee ; Kaasiku ; Mähe tee ; Randvere tee ; Supluse puiestee ; Pirita ; Rummu ; Lillepi ; Lillepaviljon ; Lauluväljak ; Reidi tee ; J. Poska ; F. R. Kreutzwaldi ; Hobujaama | ; Viru ; Vabaduse väljak ; Kosmos ; Vineeri ; Tallinn-Väike ; Kalev ; Risti ; Valdeku ; Nurme ; Hiiu ; J. V. Jannseni ; Vikerkaare ; Raba ; Pärnu maantee ; Vana-Pääsküla |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.09.2025 kuni 31.07.2026 !Viru keskus - Viimsi !Viimsi - Viru keskus |- | ; Viru keskus 5 ; Pronksi ; L. Koidula ; J. Poska ; Reidi tee ; Lauluväljak ; Lillepaviljon ; Maarjamägi ; Mälestusvälja ; Lillepi ; Rummukõrtsi ; Rummu ; Pirita ; Supluse puiestee ; Randvere tee ; Mähe tee ; Kaasiku ; Aia tee ; Tuule tee ; Merivälja ; Viimsi vallamaja ; Mõisapargi ; Viimsi kool ; Karulaugu ; Krillimäe ; Krillimäe | ; Krillimäe ; Karulaugu ; Viimsi keskus 2 ; Mõisapargi ; Merivälja ; Tuule tee ; Aia tee ; Kaasiku ; Mähe tee ; Randvere tee ; Supluse puiestee ; Pirita ; Rummu ; Lillepi ; Mälestusvälja ; Maarjamägi ; Lillepaviljon ; Lauluväljak ; Reidi tee ; J. Poska ; F. R. Kreutzwaldi ; Pronksi ; Hobujaama |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.07.2022 kuni 31.08.2025 !Viru keskus - Viimsi keskus !Viimsi keskus - Viru keskus |- | ; Viru keskus 5 ; Pronksi ; L. Koidula ; J. Poska ; Reidi tee ; Lauluväljak ; Lillepaviljon ; Maarjamägi ; Mälestusvälja ; Lillepi ; Rummukõrtsi ; Rummu ; Pirita ; Supluse puiestee ; Randvere tee ; Mähe tee ; Kaasiku ; Aia tee ; Tuule tee ; Merivälja ; Viimsi vallamaja ; Mõisapargi ; Viimsi kool ; Viimsi keskus 2 | ; Viimsi keskus 2 ; Mõisapargi ; Merivälja ; Tuule tee ; Aia tee ; Kaasiku ; Mähe tee ; Randvere tee ; Supluse puiestee ; Pirita ; Rummu ; Lillepi ; Mälestusvälja ; Maarjamägi ; Lillepaviljon ; Lauluväljak ; Reidi tee ; J. Poska ; F. R. Kreutzwaldi ; Pronksi ; Hobujaama |} {| class="wikitable" |+Marsruut kuni 31.07.2005 !Viru keskus - Merivälja !Merivälja - Viru keskus |- | ; Viru keskus 5 ; Pronksi ; Uus-Sadama ; J. Poska ; Lauluväljak ; Lillepi ; Rummu ; Pirita ; Supluse puiestee ; Randvere tee ; Mähe tee ; Kaasiku ; Aiatee ; Tuule tee ; Merivälja | ; Merivälja ; Merivälja ; Tuule tee ; Aiatee ; Kaasiku ; Mähe tee ; Randvere tee ; Supluse puiestee ; Pirita ; Rummu ; Lillepi ; Lauluväljak ; J. Poska ; F. R. Kreutzwaldi ; Pronksi ; Hobujaama |} ==Vaata ka== * [[1A (Tallinna bussiliin)|Tallinna bussiliin 1A]] * [[1PR (Tallinna bussiliin)|Tallinna bussiliin 1PR]] * [[14 (Tallinna bussiliin)|Tallinna bussiliin 14]] * [[Tallinna ühistranspordiliinid]]<br /> ==Viited== <references /><br /> == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/1/a-b/ 1. bussiliini sõiduplaan (Viimsi keskuse suunal) Tallinna linna veebilehel] * [https://transport.tallinn.ee/#bus/1/b-a/ 1. bussiliini sõiduplaan (Viru keskuse suunal) Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} <br /> [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 4ofss7m159ijxnm24x569ke8xygbo0e 0 182874 7213661 7212274 2026-08-13T14:50:42Z ~2026-34651-55 231505 /* Peatuste loend */ 7213661 wikitext text/x-wiki {{Liin |operaator=[[TLT]] |algpeatus=Balti jaam |lõpppeatus=Mõigu |peatusi=16 |avati=*1954 *1969 *1979 *1995 *2026 (tänasel kujul) |number=2 |bgcolor=#00E1B4 |seisund=avatud |asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}} |pilt=Solaris_Urbino_IV_12_CNG_juhendamisbuss_liinil_2_Mõigu.jpg |pilt_alt=Solaris Urbino IV 12 CNG juhendamisbuss liinil nr 2 suunaga Mõigu, Kaubamaja peatuses. |kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#tallinna-linn/map,tallinna-linn,bus,2] |eelmine liin=1PR |järgmine liin=3 |järgmine=3 (Tallinna bussiliin) |eelmine=1PR (Tallinna bussiliin) |päev=ETKNRLP |sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/2/a-b] |uuendus=2. august 2026 |suleti=*1968 *1978 *1991 }} [[Fail:MRP166.JPG|pisi|Buss nr 2 A. Laikmaa peatuses]] [[Fail:2buss.jpg|pisi|Buss nr 2 Lennujaama peatuses]] [[Fail: Bus Tallinna transport (2117), MAN Lion's City, Tallinn harbour.jpg|pisi|Buss nr 2 Reisisadamas]] [[Fail:MRP 872.JPG|pisi|Mõigu suunas]] {{teekaart}} '''2''' on [[Tallinna ühistranspordiliinid|Tallinna bussiliin]], mis sõidab [[Mõigu]] ja [[Balti jaam]]a vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning reisijavedu toimub kõigil päevadel. Väljumised 20–25 minuti tagant. == Liini ajalugu == {| class="wikitable" border="1" |- ! Avati ! Marsruut ! Suleti ! Märkused |- | 1954 | Stalini väljak - Kopli | | |- | detsember 1957 | Kopli - Kloostrimetsa - Muuga | | |- | november 1958 | Kopli - Nahhimovi - Tööstuse - Balti jaam - Toompuiestee - Estonia pst. - Tartu mnt. - Lennujaam | | |- | 1961 | Kopli - Suur-Sõjamäe (Tehas KIT) | | |- | veebruar 1966 | Keskväljak - Suur-Sõjamäe | | |- | oktoober 1966 | Keskväljak - Kallavere | jaanuar 1968 | ekspress |- | jaanuar 1969 | Anveldi - Balti jaam - Mustamäe tee - Keskuse tee - TPI | | ekspress |- | juuni 1973 | Jõe - Balti jaam - Trummi | | ekspress |- | veebruar 1976 | Pae - Sütiste | mai 1978 | ekspress |- | juuni 1979 | Väike-Õismäe - Nõmme | 1991 | suvine liin |- | juuni 1995 | Kunstiülikool - Lennujaam - Mõigu | | |- | detsember 1999 | Reisisadam - Lennujaam - Mõigu | | |- | juuni 2009 | Linnahall - Reisisadam - Lennujaam - Mõigu | | |- | oktoober 2021 | Mõigu - Lennujaam - Reisisadam - Linnahall - Balti jaam | | |- | oktoober 2022 | Mõigu - Lennujaam - Reidi tee - Reisisadam - Linnahall - Balti jaam | | |- | aprill 2023 | Mõigu - Lennujaam - Kaubamaja - Vabaduse väljak - Balti jaam | | |- | veebruar 2024 | Mõigu - Lennujaam - Kaubamaja - Vabaduse väljak - Balti jaam - Reisisadam | | |- | detsember 2024 | Mõigu - Lennujaam - Kaubamaja - Vabaduse väljak - Balti jaam | | |- | august 2026 | Mõigu - Kaubamaja - Vabaduse väljak - Balti jaam | |Praegune marsruut |- | colspan="4" | Allikas: A. Olander "Tramm, buss ja troll Tallinnas" (2008), lk 173-174.<ref>A. Olander "Tramm, buss ja troll Tallinnas" (2008), lk 173-174.</ref> |} * 16. septembrist 2013 lisandus bussiliinile 2 mõlemal suunal peatus Kanali tee. Kesklinna suunal asub peatus Tartu mnt 119 (Vianori rehvivahetuse) ees. Mõigu suunal asub peatus Kanali teel, umbes 75 meetrit peale pööret Tartu maanteelt Kanali teele. == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+ !Balti jaam - Mõigu !Mõigu - Balti jaam |- | ; Balti jaam ; A. Adamsoni ; Vabaduse väljak ; Estonia ; Kaubamaja ; Tornimäe ; Keskturg ; Bussijaam ; Sossimägi ; Lindakivi ; Pühamägi ; Kanali tee ; Kaabli ; Mõigu | ; Mõigu ; Kaabli ; Kanali tee ; Lennujaam ; Lindakivi ; Sossimägi ; Bussijaam ; Keskturg ; Tornimäe ; Kaubamaja ; Estonia ; Vabaduse väljak ; Tõnismägi ; Hotell Tallinn ; Toompark ; Balti jaam ; Balti jaam |} ==Viited== {{viited|allikad= }} {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] e16rz2i6k78jk0inzsq00svy4apxj73 7213948 7213661 2026-08-14T06:40:52Z ~2026-34651-55 231505 7213948 wikitext text/x-wiki {{Liin |operaator=[[TLT]] |algpeatus=Balti jaam |lõpppeatus=Mõigu |peatusi=16 |avati=*1954 *1969 *1979 *1995 *2026 (tänasel kujul) |number=2 |bgcolor=#00E1B4 |seisund=avatud |asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}} |pilt=Solaris_Urbino_IV_12_CNG_juhendamisbuss_liinil_2_Mõigu.jpg |pilt_alt=Solaris Urbino IV 12 CNG juhendamisbuss liinil nr 2 suunaga Mõigu, Kaubamaja peatuses. |kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#tallinna-linn/map,tallinna-linn,bus,2] |eelmine liin=1PR |järgmine liin=3 |järgmine=3 (Tallinna bussiliin) |eelmine=1PR (Tallinna bussiliin) |päev=ETKNRLP |sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/2/a-b] |uuendus=2. august 2026 |suleti=*1968 *1978 *1991 }} [[Fail:MRP166.JPG|pisi|Buss nr 2 A. Laikmaa peatuses]] [[Fail:2buss.jpg|pisi|Buss nr 2 Lennujaama peatuses]] [[Fail: Bus Tallinna transport (2117), MAN Lion's City, Tallinn harbour.jpg|pisi|Buss nr 2 Reisisadamas]] [[Fail:MRP 872.JPG|pisi|Mõigu suunas]] {{teekaart}} '''2''' on [[Tallinna ühistranspordiliinid|Tallinna bussiliin]], mis sõidab [[Mõigu]] ja [[Balti jaam]]a vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning reisijavedu toimub kõigil päevadel. Väljumised 20–25 minuti tagant. == Liini ajalugu == {| class="wikitable" border="1" |- ! Avati ! Marsruut ! Suleti ! Märkused |- | 1954 | Stalini väljak - Kopli | | |- | detsember 1957 | Kopli - Kloostrimetsa - Muuga | | |- | november 1958 | Kopli - Nahhimovi - Tööstuse - Balti jaam - Toompuiestee - Estonia pst. - Tartu mnt. - Lennujaam | | |- | 1961 | Kopli - Suur-Sõjamäe (Tehas KIT) | | |- | veebruar 1966 | Keskväljak - Suur-Sõjamäe | | |- | oktoober 1966 | Keskväljak - Kallavere | jaanuar 1968 | ekspress |- | jaanuar 1969 | Anveldi - Balti jaam - Mustamäe tee - Keskuse tee - TPI | | ekspress |- | juuni 1973 | Jõe - Balti jaam - Trummi | | ekspress |- | veebruar 1976 | Pae - Sütiste | mai 1978 | ekspress |- | juuni 1979 | Väike-Õismäe - Nõmme | 1991 | suvine liin |- | juuni 1995 | Kunstiülikool - Lennujaam - Mõigu | | |- | detsember 1999 | Reisisadam - Lennujaam - Mõigu | | |- | juuni 2009 | Linnahall - Reisisadam - Lennujaam - Mõigu | | |- | oktoober 2021 | Mõigu - Lennujaam - Reisisadam - Linnahall - Balti jaam | | |- | oktoober 2022 | Mõigu - Lennujaam - Reidi tee - Reisisadam - Linnahall - Balti jaam | | |- | aprill 2023 | Mõigu - Lennujaam - Kaubamaja - Vabaduse väljak - Balti jaam | | |- | veebruar 2024 | Mõigu - Lennujaam - Kaubamaja - Vabaduse väljak - Balti jaam - Reisisadam | | |- | detsember 2024 | Mõigu - Lennujaam - Kaubamaja - Vabaduse väljak - Balti jaam | | |- | august 2026 | Mõigu - Kaubamaja - Vabaduse väljak - Balti jaam | |Praegune marsruut |- | colspan="4" | Allikas: A. Olander "Tramm, buss ja troll Tallinnas" (2008), lk 173-174.<ref>A. Olander "Tramm, buss ja troll Tallinnas" (2008), lk 173-174.</ref> |} * 16. septembrist 2013 lisandus bussiliinile 2 mõlemal suunal peatus Kanali tee. Kesklinna suunal asub peatus Tartu mnt 119 (Vianori rehvivahetuse) ees. Mõigu suunal asub peatus Kanali teel, umbes 75 meetrit peale pööret Tartu maanteelt Kanali teele. == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.08.2026 !Balti jaam - Mõigu !Mõigu - Balti jaam |- | ; Balti jaam ; A. Adamsoni ; Vabaduse väljak ; Estonia ; Kaubamaja ; Tornimäe ; Keskturg ; Bussijaam ; Sossimägi ; Lindakivi ; Pühamägi ; Kanali tee ; Kaabli ; Mõigu | ; Mõigu ; Kaabli ; Kanali tee ; Lennujaam ; Lindakivi ; Sossimägi ; Bussijaam ; Keskturg ; Tornimäe ; Kaubamaja ; Estonia ; Vabaduse väljak ; Tõnismägi ; Hotell Tallinn ; Toompark ; Balti jaam ; Balti jaam |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.02.2024 kuni 30.11.2024 !Reisisadama A-Terminal - Lennujaam - Mõigu !Mõigu - Lennujaam - Reisisadama A-Terminal |- | ; Reisisadama A-Terminal ; Linnahall ; Balti jaam ; A. Adamsoni ; Vabaduse väljak ; Estonia ; Kaubamaja ; Tornimäe ; Keskturg ; Bussijaam ; Sossimägi ; Lindakivi ; Lennujaam ; Pühamägi ; Kanali tee ; Kaabli ; Mõigu | ; Mõigu ; Kaabli ; Kanali tee ; Lennujaam ; Lennujaam ; Lindakivi ; Sossimägi ; Bussijaam ; Keskturg ; Tornimäe ; Kaubamaja ; Estonia ; Vabaduse väljak ; Tõnismägi ; Hotell Tallinn ; Toompark ; Balti jaam ; Reisisadama A-Terminal |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.09.2023 kuni 31.01.2024 ja alates 1.12.2024 kuni 31.07.2026 !Balti jaam - Lennujaam - Mõigu !Mõigu - Lennujaam - Balti jaam |- | ; Balti jaam ; A. Adamsoni ; Vabaduse väljak ; Estonia ; Kaubamaja ; Tornimäe ; Keskturg ; Bussijaam ; Sossimägi ; Lindakivi ; Lennujaam ; Pühamägi ; Kanali tee ; Kaabli ; Mõigu | ; Mõigu ; Kaabli ; Kanali tee ; Lennujaam ; Lennujaam ; Lindakivi ; Sossimägi ; Bussijaam ; Keskturg ; Tornimäe ; Kaubamaja ; Estonia ; Vabaduse väljak ; Tõnismägi ; Hotell Tallinn ; Toompark ; Balti jaam ; Balti jaam |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 4.04.2023 kuni 31.08.2023 !Balti jaam - Lennujaam - Mõigu !Mõigu - Lennujaam - Balti jaam |- | ; Balti jaam ; A. Adamsoni ; Vabaduse väljak ; Estonia ; Kaubamaja ; Tornimäe ; Keskturg ; Bussijaam ; Sossimägi ; Lindakivi ; Lennujaam ; Pühamägi ; Kanali tee ; Kaabli ; Mõigu | ; Mõigu ; Kaabli ; Kanali tee ; Lennujaam ; Lindakivi ; Sossimägi ; Bussijaam ; Keskturg ; Tornimäe ; Kaubamaja ; Estonia ; Vabaduse väljak ; Tõnismägi ; Hotell Tallinn ; Toompark ; Balti jaam ; Balti jaam |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.10.2022 kuni 3.04.2023 !Balti jaam - Lennujaam - Mõigu !Mõigu - Lennujaam - Balti jaam |- | ; Balti jaam ; Reisisadama A-Terminal ; Reisisadama D-Terminal ; Uus-Sadama ; Siimeoni ; Ahtri ; A. Laikmaa ; Tornimäe ; Keskturg ; Bussijaam ; Sossimägi ; Lindakivi ; Lennujaam ; Pühamägi ; Kanali tee ; Kaabli ; Mõigu | ; Mõigu ; Kaabli ; Kanali tee ; Lennujaam ; Lindakivi ; Sossimägi ; Bussijaam ; Keskturg ; Tornimäe ; A. Laikmaa ; Reisisadama D-Terminal ; Reisisadama A-Terminal ; Linnahall ; Balti jaam |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.10.2021 kuni 30.09.2022 !Balti jaam - Lennujaam - Mõigu !Mõigu - Lennujaam - Balti jaam |- | ; Balti jaam ; Reisisadama A-Terminal ; Reisisadama D-Terminal ; Siimeoni ; Ahtri ; A. Laikmaa ; Tornimäe ; Keskturg ; Bussijaam ; Sossimägi ; Lindakivi ; Lennujaam ; Pühamägi ; Kanali tee ; Kaabli ; Mõigu | ; Mõigu ; Kaabli ; Kanali tee ; Lennujaam ; Lindakivi ; Sossimägi ; Bussijaam ; Keskturg ; Tornimäe ; A. Laikmaa ; Reisisadama D-Terminal ; Reisisadama A-Terminal ; Linnahall ; Balti jaam |} {| class="wikitable" |+Marsruut kuni 30.09.2022 !Reisisadama A-Terminal - Lennujaam - Mõigu !Mõigu - Lennujaam - Reisisadama A-Terminal |- | ; Reisisadama A-Terminal ; Reisisadama D-Terminal ; Siimeoni ; Ahtri ; A. Laikmaa ; Tornimäe ; Keskturg ; Bussijaam ; Sossimägi ; Lindakivi ; Lennujaam ; Pühamägi ; Kanali tee ; Kaabli ; Mõigu | ; Mõigu ; Kaabli ; Kanali tee ; Lennujaam ; Lindakivi ; Sossimägi ; Bussijaam ; Keskturg ; Tornimäe ; A. Laikmaa ; Reisisadama D-Terminal ; Reisisadama A-Terminal |} ==Viited== {{viited|allikad= }} {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 91dyidw2xv1igzp9ripw07zpxt2z24k 7213949 7213948 2026-08-14T06:41:14Z ~2026-34651-55 231505 7213949 wikitext text/x-wiki {{Liin |operaator=[[TLT]] |algpeatus=Balti jaam |lõpppeatus=Mõigu |peatusi=16 |avati=*1954 *1969 *1979 *1995 *2026 (tänasel kujul) |number=2 |bgcolor=#00E1B4 |seisund=avatud |asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}} |pilt=Solaris_Urbino_IV_12_CNG_juhendamisbuss_liinil_2_Mõigu.jpg |pilt_alt=Solaris Urbino IV 12 CNG juhendamisbuss liinil nr 2 suunaga Mõigu, Kaubamaja peatuses. |kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#tallinna-linn/map,tallinna-linn,bus,2] |eelmine liin=1PR |järgmine liin=3 |järgmine=3 (Tallinna bussiliin) |eelmine=1PR (Tallinna bussiliin) |päev=ETKNRLP |sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/2/a-b] |uuendus=2. august 2026 |suleti=*1968 *1978 *1991 }} [[Fail:MRP166.JPG|pisi|Buss nr 2 A. Laikmaa peatuses]] [[Fail:2buss.jpg|pisi|Buss nr 2 Lennujaama peatuses]] [[Fail: Bus Tallinna transport (2117), MAN Lion's City, Tallinn harbour.jpg|pisi|Buss nr 2 Reisisadamas]] [[Fail:MRP 872.JPG|pisi|Mõigu suunas]] {{teekaart}} '''2''' on [[Tallinna ühistranspordiliinid|Tallinna bussiliin]], mis sõidab [[Mõigu]] ja [[Balti jaam]]a vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning reisijavedu toimub kõigil päevadel. Väljumised 20–25 minuti tagant. == Liini ajalugu == {| class="wikitable" border="1" |- ! Avati ! Marsruut ! Suleti ! Märkused |- | 1954 | Stalini väljak - Kopli | | |- | detsember 1957 | Kopli - Kloostrimetsa - Muuga | | |- | november 1958 | Kopli - Nahhimovi - Tööstuse - Balti jaam - Toompuiestee - Estonia pst. - Tartu mnt. - Lennujaam | | |- | 1961 | Kopli - Suur-Sõjamäe (Tehas KIT) | | |- | veebruar 1966 | Keskväljak - Suur-Sõjamäe | | |- | oktoober 1966 | Keskväljak - Kallavere | jaanuar 1968 | ekspress |- | jaanuar 1969 | Anveldi - Balti jaam - Mustamäe tee - Keskuse tee - TPI | | ekspress |- | juuni 1973 | Jõe - Balti jaam - Trummi | | ekspress |- | veebruar 1976 | Pae - Sütiste | mai 1978 | ekspress |- | juuni 1979 | Väike-Õismäe - Nõmme | 1991 | suvine liin |- | juuni 1995 | Kunstiülikool - Lennujaam - Mõigu | | |- | detsember 1999 | Reisisadam - Lennujaam - Mõigu | | |- | juuni 2009 | Linnahall - Reisisadam - Lennujaam - Mõigu | | |- | oktoober 2021 | Mõigu - Lennujaam - Reisisadam - Linnahall - Balti jaam | | |- | oktoober 2022 | Mõigu - Lennujaam - Reidi tee - Reisisadam - Linnahall - Balti jaam | | |- | aprill 2023 | Mõigu - Lennujaam - Kaubamaja - Vabaduse väljak - Balti jaam | | |- | veebruar 2024 | Mõigu - Lennujaam - Kaubamaja - Vabaduse väljak - Balti jaam - Reisisadam | | |- | detsember 2024 | Mõigu - Lennujaam - Kaubamaja - Vabaduse väljak - Balti jaam | | |- | august 2026 | Mõigu - Kaubamaja - Vabaduse väljak - Balti jaam | |Praegune marsruut |- | colspan="4" | Allikas: A. Olander "Tramm, buss ja troll Tallinnas" (2008), lk 173-174.<ref>A. Olander "Tramm, buss ja troll Tallinnas" (2008), lk 173-174.</ref> |} * 16. septembrist 2013 lisandus bussiliinile 2 mõlemal suunal peatus Kanali tee. Kesklinna suunal asub peatus Tartu mnt 119 (Vianori rehvivahetuse) ees. Mõigu suunal asub peatus Kanali teel, umbes 75 meetrit peale pööret Tartu maanteelt Kanali teele. == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.08.2026 !Balti jaam - Mõigu !Mõigu - Balti jaam |- | ; Balti jaam ; A. Adamsoni ; Vabaduse väljak ; Estonia ; Kaubamaja ; Tornimäe ; Keskturg ; Bussijaam ; Sossimägi ; Lindakivi ; Pühamägi ; Kanali tee ; Kaabli ; Mõigu | ; Mõigu ; Kaabli ; Kanali tee ; Lennujaam ; Lindakivi ; Sossimägi ; Bussijaam ; Keskturg ; Tornimäe ; Kaubamaja ; Estonia ; Vabaduse väljak ; Tõnismägi ; Hotell Tallinn ; Toompark ; Balti jaam ; Balti jaam |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.02.2024 kuni 30.11.2024 !Reisisadama A-Terminal - Lennujaam - Mõigu !Mõigu - Lennujaam - Reisisadama A-Terminal |- | ; Reisisadama A-Terminal ; Linnahall ; Balti jaam ; A. Adamsoni ; Vabaduse väljak ; Estonia ; Kaubamaja ; Tornimäe ; Keskturg ; Bussijaam ; Sossimägi ; Lindakivi ; Lennujaam ; Pühamägi ; Kanali tee ; Kaabli ; Mõigu | ; Mõigu ; Kaabli ; Kanali tee ; Lennujaam ; Lennujaam ; Lindakivi ; Sossimägi ; Bussijaam ; Keskturg ; Tornimäe ; Kaubamaja ; Estonia ; Vabaduse väljak ; Tõnismägi ; Hotell Tallinn ; Toompark ; Balti jaam ; Reisisadama A-Terminal |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.09.2023 kuni 31.01.2024 ja alates 1.12.2024 kuni 31.07.2026 !Balti jaam - Lennujaam - Mõigu !Mõigu - Lennujaam - Balti jaam |- | ; Balti jaam ; A. Adamsoni ; Vabaduse väljak ; Estonia ; Kaubamaja ; Tornimäe ; Keskturg ; Bussijaam ; Sossimägi ; Lindakivi ; Lennujaam ; Pühamägi ; Kanali tee ; Kaabli ; Mõigu | ; Mõigu ; Kaabli ; Kanali tee ; Lennujaam ; Lennujaam ; Lindakivi ; Sossimägi ; Bussijaam ; Keskturg ; Tornimäe ; Kaubamaja ; Estonia ; Vabaduse väljak ; Tõnismägi ; Hotell Tallinn ; Toompark ; Balti jaam ; Balti jaam |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 4.04.2023 kuni 31.08.2023 !Balti jaam - Lennujaam - Mõigu !Mõigu - Lennujaam - Balti jaam |- | ; Balti jaam ; A. Adamsoni ; Vabaduse väljak ; Estonia ; Kaubamaja ; Tornimäe ; Keskturg ; Bussijaam ; Sossimägi ; Lindakivi ; Lennujaam ; Pühamägi ; Kanali tee ; Kaabli ; Mõigu | ; Mõigu ; Kaabli ; Kanali tee ; Lennujaam ; Lindakivi ; Sossimägi ; Bussijaam ; Keskturg ; Tornimäe ; Kaubamaja ; Estonia ; Vabaduse väljak ; Tõnismägi ; Hotell Tallinn ; Toompark ; Balti jaam ; Balti jaam |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.10.2022 kuni 3.04.2023 !Balti jaam - Lennujaam - Mõigu !Mõigu - Lennujaam - Balti jaam |- | ; Balti jaam ; Reisisadama A-Terminal ; Reisisadama D-Terminal ; Uus-Sadama ; Siimeoni ; Ahtri ; A. Laikmaa ; Tornimäe ; Keskturg ; Bussijaam ; Sossimägi ; Lindakivi ; Lennujaam ; Pühamägi ; Kanali tee ; Kaabli ; Mõigu | ; Mõigu ; Kaabli ; Kanali tee ; Lennujaam ; Lindakivi ; Sossimägi ; Bussijaam ; Keskturg ; Tornimäe ; A. Laikmaa ; Reisisadama D-Terminal ; Reisisadama A-Terminal ; Linnahall ; Balti jaam |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.10.2021 kuni 30.09.2022 !Balti jaam - Lennujaam - Mõigu !Mõigu - Lennujaam - Balti jaam |- | ; Balti jaam ; Reisisadama A-Terminal ; Reisisadama D-Terminal ; Siimeoni ; Ahtri ; A. Laikmaa ; Tornimäe ; Keskturg ; Bussijaam ; Sossimägi ; Lindakivi ; Lennujaam ; Pühamägi ; Kanali tee ; Kaabli ; Mõigu | ; Mõigu ; Kaabli ; Kanali tee ; Lennujaam ; Lindakivi ; Sossimägi ; Bussijaam ; Keskturg ; Tornimäe ; A. Laikmaa ; Reisisadama D-Terminal ; Reisisadama A-Terminal ; Linnahall ; Balti jaam |} {| class="wikitable" |+Marsruut kuni 30.09.2021 !Reisisadama A-Terminal - Lennujaam - Mõigu !Mõigu - Lennujaam - Reisisadama A-Terminal |- | ; Reisisadama A-Terminal ; Reisisadama D-Terminal ; Siimeoni ; Ahtri ; A. Laikmaa ; Tornimäe ; Keskturg ; Bussijaam ; Sossimägi ; Lindakivi ; Lennujaam ; Pühamägi ; Kanali tee ; Kaabli ; Mõigu | ; Mõigu ; Kaabli ; Kanali tee ; Lennujaam ; Lindakivi ; Sossimägi ; Bussijaam ; Keskturg ; Tornimäe ; A. Laikmaa ; Reisisadama D-Terminal ; Reisisadama A-Terminal |} ==Viited== {{viited|allikad= }} {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 21jqxbgkar4t9gtx1zulrglkjxbzi9k 7213961 7213949 2026-08-14T07:00:54Z ~2026-34651-55 231505 7213961 wikitext text/x-wiki {{Liin |operaator=[[TLT]] |algpeatus=Balti jaam |lõpppeatus=Mõigu |peatusi=16 |avati=*1954 *1969 *1979 *1995 *2026 (tänasel kujul) |number=2 |bgcolor=#00E1B4 |seisund=avatud |asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}} |pilt=Solaris_Urbino_IV_12_CNG_juhendamisbuss_liinil_2_Mõigu.jpg |pilt_alt=Solaris Urbino IV 12 CNG juhendamisbuss liinil nr 2 suunaga Mõigu, Kaubamaja peatuses. |kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#tallinna-linn/map,tallinna-linn,bus,2] |eelmine liin=1PR |järgmine liin=3 |järgmine=3 (Tallinna bussiliin) |eelmine=1PR (Tallinna bussiliin) |päev=ETKNRLP |sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/2/a-b] |uuendus=2. august 2026 |suleti=*1968 *1978 *1991 }} [[Fail:MRP166.JPG|pisi|Buss nr 2 A. Laikmaa peatuses]] [[Fail:2buss.jpg|pisi|Buss nr 2 Lennujaama peatuses]] [[Fail: Bus Tallinna transport (2117), MAN Lion's City, Tallinn harbour.jpg|pisi|Buss nr 2 Reisisadamas]] [[Fail:MRP 872.JPG|pisi|Mõigu suunas]] {{teekaart}} '''2''' on [[Tallinna ühistranspordiliinid|Tallinna bussiliin]], mis sõidab [[Mõigu]] ja [[Balti jaam]]a vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning reisijavedu toimub kõigil päevadel. Väljumised 20–25 minuti tagant. == Liini ajalugu == {| class="wikitable" border="1" |- ! Avati ! Marsruut ! Suleti ! Märkused |- | 1954 | Stalini väljak - Kopli | | |- | detsember 1957 | Kopli - Kloostrimetsa - Muuga | | |- | november 1958 | Kopli - Nahhimovi - Tööstuse - Balti jaam - Toompuiestee - Estonia pst. - Tartu mnt. - Lennujaam | | |- | 1961 | Kopli - Suur-Sõjamäe (Tehas KIT) | | |- | veebruar 1966 | Keskväljak - Suur-Sõjamäe | | |- | oktoober 1966 | Keskväljak - Kallavere | jaanuar 1968 | ekspress |- | jaanuar 1969 | Anveldi - Balti jaam - Mustamäe tee - Keskuse tee - TPI | | ekspress |- | juuni 1973 | Jõe - Balti jaam - Trummi | | ekspress |- | veebruar 1976 | Pae - Sütiste | mai 1978 | ekspress |- | juuni 1979 | Väike-Õismäe - Nõmme | 1991 | suvine liin |- | juuni 1995 | Kunstiülikool - Lennujaam - Mõigu | | |- | detsember 1999 | Reisisadam - Lennujaam - Mõigu | | |- | juuni 2009 | Linnahall - Reisisadam - Lennujaam - Mõigu | | |- | oktoober 2021 | Mõigu - Lennujaam - Reisisadam - Linnahall - Balti jaam | | |- | oktoober 2022 | Mõigu - Lennujaam - Reidi tee - Reisisadam - Linnahall - Balti jaam | | |- | aprill 2023 | Mõigu - Lennujaam - Kaubamaja - Vabaduse väljak - Balti jaam | | |- | veebruar 2024 | Mõigu - Lennujaam - Kaubamaja - Vabaduse väljak - Balti jaam - Reisisadam | | |- | detsember 2024 | Mõigu - Lennujaam - Kaubamaja - Vabaduse väljak - Balti jaam | | |- | august 2026 | Mõigu - Kaubamaja - Vabaduse väljak - Balti jaam | |Praegune marsruut |- | colspan="4" | Allikas: A. Olander "Tramm, buss ja troll Tallinnas" (2008), lk 173-174.<ref>A. Olander "Tramm, buss ja troll Tallinnas" (2008), lk 173-174.</ref> |} * 16. septembrist 2013 lisandus bussiliinile 2 mõlemal suunal peatus Kanali tee. Kesklinna suunal asub peatus Tartu mnt 119 (Vianori rehvivahetuse) ees. Mõigu suunal asub peatus Kanali teel, umbes 75 meetrit peale pööret Tartu maanteelt Kanali teele. == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.08.2026 !Balti jaam - Mõigu !Mõigu - Balti jaam |- | ; Balti jaam ; A. Adamsoni ; Vabaduse väljak ; Estonia ; Kaubamaja ; Tornimäe ; Keskturg ; Bussijaam ; Sossimägi ; Lindakivi ; Pühamägi ; Kanali tee ; Kaabli ; Mõigu | ; Mõigu ; Kaabli ; Kanali tee ; Lennujaam ; Lindakivi ; Sossimägi ; Bussijaam ; Keskturg ; Tornimäe ; Kaubamaja ; Estonia ; Vabaduse väljak ; Tõnismägi ; Hotell Tallinn ; Toompark ; Balti jaam ; Balti jaam |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 3.04.2023 kuni 31.07.2026 !Balti jaam - Lennujaam - Mõigu !Mõigu - Lennujaam - Balti jaam |- | ; Balti jaam ; A. Adamsoni ; Vabaduse väljak ; Estonia ; Kaubamaja ; Tornimäe ; Keskturg ; Bussijaam ; Sossimägi ; Lindakivi ; Lennujaam ; Pühamägi ; Kanali tee ; Kaabli ; Mõigu | ; Mõigu ; Kaabli ; Kanali tee ; Lennujaam ; Lennujaam ; Lindakivi ; Sossimägi ; Bussijaam ; Keskturg ; Tornimäe ; Kaubamaja ; Estonia ; Vabaduse väljak ; Tõnismägi ; Hotell Tallinn ; Toompark ; Balti jaam ; Balti jaam |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.10.2022 kuni 3.04.2023 !Balti jaam - Lennujaam - Mõigu !Mõigu - Lennujaam - Balti jaam |- | ; Balti jaam ; Reisisadama A-Terminal ; Reisisadama D-Terminal ; Uus-Sadama ; Siimeoni ; Ahtri ; A. Laikmaa ; Tornimäe ; Keskturg ; Bussijaam ; Sossimägi ; Lindakivi ; Lennujaam ; Pühamägi ; Kanali tee ; Kaabli ; Mõigu | ; Mõigu ; Kaabli ; Kanali tee ; Lennujaam ; Lindakivi ; Sossimägi ; Bussijaam ; Keskturg ; Tornimäe ; A. Laikmaa ; Reisisadama D-Terminal ; Reisisadama A-Terminal ; Linnahall ; Balti jaam |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.10.2021 kuni 30.09.2022 !Balti jaam - Lennujaam - Mõigu !Mõigu - Lennujaam - Balti jaam |- | ; Balti jaam ; Reisisadama A-Terminal ; Reisisadama D-Terminal ; Siimeoni ; Ahtri ; A. Laikmaa ; Tornimäe ; Keskturg ; Bussijaam ; Sossimägi ; Lindakivi ; Lennujaam ; Pühamägi ; Kanali tee ; Kaabli ; Mõigu | ; Mõigu ; Kaabli ; Kanali tee ; Lennujaam ; Lindakivi ; Sossimägi ; Bussijaam ; Keskturg ; Tornimäe ; A. Laikmaa ; Reisisadama D-Terminal ; Reisisadama A-Terminal ; Linnahall ; Balti jaam |} {| class="wikitable" |+Marsruut kuni 30.09.2021 !Reisisadama A-Terminal - Lennujaam - Mõigu !Mõigu - Lennujaam - Reisisadama A-Terminal |- | ; Reisisadama A-Terminal ; Reisisadama D-Terminal ; Siimeoni ; Ahtri ; A. Laikmaa ; Tornimäe ; Keskturg ; Bussijaam ; Sossimägi ; Lindakivi ; Lennujaam ; Pühamägi ; Kanali tee ; Kaabli ; Mõigu | ; Mõigu ; Kaabli ; Kanali tee ; Lennujaam ; Lindakivi ; Sossimägi ; Bussijaam ; Keskturg ; Tornimäe ; A. Laikmaa ; Reisisadama D-Terminal ; Reisisadama A-Terminal |} ==Viited== {{viited|allikad= }} {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] mhxsaym7c4rolnu7oqm1efzfb0zzmxe 0 183788 7214090 7167311 2026-08-14T11:19:43Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7214090 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Ust-Narva-13.jpg|thumb|Narva-Jõesuu tuletorn 2008. aastal]] [[Fail:Гунгербург. Пристань и маяк. Почтовая открытка.jpg|pisi|Vana tuletorn 1910. aastal]] '''Narva-Jõesuu tuletorn''' on Eesti kõige idapoolsem [[tuletorn]]. Ta asub Ida-Virumaal [[Narva-Jõesuu|Narva-Jõesuu linnas]] [[Narva_jõgi|Narva jõe]] läänekaldal. Tuletorni [[geograafilised koordinaadid]] on {{koord|article=/|text=/|NS=59/28.086|EW=28/02.422|type=landmark|region=EE-44}}. Valge-punasetriibulise betoontorni kõrgus jalamist on 31 meetrit ja tule kõrgus merepinnast on 35 meetrit. Tuli plingib pimedal ajal aasta läbi. Tsükkel kestab 12 sekundit. Praegune valge-punasetriibuline tuletorn ehitati [[1957]]. aastal. Varasem tuletorn, mis ehitati 1808. aastal ja mida laiendati 1886. aastal, hävis [[teine maailmasõda|teises maailmasõjas]].<ref>[https://sinimagedemuuseum.ee/veebinaitus-narva%E2%80%91joesuu-eile-ja-tana/ VEEBINÄITUS: NARVA‑JÕESUU EILE JA TÄNA]</ref> 2024. aasta 3. augustist on tuletorn avatud külastamiseks, mille järel on see üks tosinast avalikus kasutuses olevast tuletornist Eesti 55 tuletorni seas. Esialgu on tuletorn avatud ainult teatud kuupäevadel.<ref>[https://web.archive.org/web/20240809163339/https://narva-joesuu.ee/tuletorn Narva-Jõesuu tuletorn] Narva-Jõesuu (vaadatud 10. augustil 2024)</ref><ref>[https://pohjarannik.postimees.ee/8060782/narva-joesuu-avab-augustis-tuletorni-kulastajatele "Narva-Jõesuu avab augustis tuletorni külastajatele"] Põhjarannik, 17. juuli 2024</ref> == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{commonskat|Narva-Jõesuu lighthouse}} * {{VTAtuletorn|2455}} * Ametlik teave [https://narva-joesuu.ee/tuletorn Narva-Jõesuu linna kodulehel] [[Kategooria:Eesti tuletornid]] [[Kategooria:Narva-Jõesuu|Tuletorn]] n4zuzlxfzipbt7fmo8w1pb7lkeh3wje 0 184862 7213832 5973222 2026-08-13T20:34:22Z Andres 5 7213832 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Euripides Pio-Clementino Inv302.jpg|pisi|Euripides. Rooma marmorkoopia 4. sajandi kreeka originaalist]] '''Euripides''' ([[vanakreeka keel]]es Εὐριπίδης; umbes [[480 eKr]] [[Salamis]] – [[406 eKr]] [[Pella]]) oli vanakreeka [[tragöödia]]kirjanik. Ta oli kolmest tragöödiaklassikust (teised olid [[Aischylos]] ja [[Sophokles]]) noorim.<ref name=Antiigileksikon>[[Antiigileksikon]], 1. kd., lk. 147</ref> Euripidese elust on vähe kindlat teada. Ta oli pärit jõukast perest<ref name=Antiigileksikon/>. [[408 eKr]] läks ta kuningas [[Archelaos I]] kutsel tema õukonda Pellasse [[Vana-Makedoonia|Makedoonia]]sse, kus ta kaks aastat hiljem suri<ref name=Antiigileksikon/>. Antiikajal arvati, et ta kirjutas 95 näidendit, kuid vähemalt nelja talle omistatud tragöödia autor oli tõenäoliselt [[Kritias]].{{lisa viide}} Tervikuna on säilinud 17 tema tragöödiat ja [[saatüridraama]] "[[Kükloop (Euripides)|Kükloop]]"<ref name=Antiigileksikon/>. Lisaks on veel tragöödia "Rhesos", mis levis antiikajal kogumikus, mille 9 ülejäänud tragöödiat olid Euripidese kirjutatud, ja see on tekitanud oletuse, et ka "Rhesos" on tema teos, ent selles suhtes puudub tänapäeval üksmeel. Euripides ei olnud oma eluajal võrreldes Aischylose ja Sophoklesega kuigi edukas. Ta debüteeris kolme tragöödia ja ühe saatüridraamaga suurel [[dionüüsia]]l [[455 eKr]], kuid jäi kolmandaks. Esimese auhinna võitis ta alles [[441 eKr]] tragöödiaga "[[Hippolytos]]". Elu jooksul lavastas ta 22 [[tetraloogia]]t, millega ta võitis tragöödiavõistluse vaid 4 korda<ref name=Antiigileksikon/>. Kaasaegseid takistasid Euripidese suurust õiglaselt hindamast müütide vaba tõlgendamine, küsitavus jumalate kujutamisel, [[ratsionalism]] ja [[skepsis]], süvitsi juurdlemine ning kahtlemine seni puutumatuiks peetud tavades<ref name=Antiigileksikon/>. Pärast surma hakati tema teoseid nende uuenduslikkuse pärast rohkem hindama ja neid etendati sageli. Euripides kirjutas oma teoseid [[vanakreeka mütoloogia]] põhjal, aga tema näidendid kajastasid tema kaasaja probleeme. Kuigi nende sisu pärineb müütidest, on tema tegelaskujud, sealhulgas lihtinimesed, naised ja orjad loodud psühholoogilise meisterlikkusega ja elutruud. Äärmuslikesse olukordadesse sattununa kujundavad nad oma saatust täie vastutustundega ja oma iseloomule vastavalt. Samas ilmneb tegelaste käekäigus [[filosoofia]]st ja [[sofistika]]st mõjutusi saanud ja kõike mõistusega kaaluva kirjaniku kriitiline hoiak.<ref name=Antiigileksikon/> Euripidese keel on [[kõnekeel]]ele lähedane ja varjundirikas. Kaasaja retoorika kajastusena ilmneb neis autori vaidlemismõnu. Iseloomulikud on käskjalgade meisterlikud esinemised ja hingevõitlusi väljendavad [[monoloog]]id. [[Koor (Vana-Kreeka)|Kooril]] on tegevusega vähe seost.<ref name=Antiigileksikon/> Ta kasutas tihti lõpulahendusena ''[[deus ex machina]]''{{'}}t, mille pärast teda on kritiseeritud<ref>[[Edith Hamilton]]. "[[Antiikmütoloogia]]", lk. 247</ref>. Euripides on mitme [[Aristophanes]]e komöödia pilkeobjekt. Euripidese loomingul on olnud tohutu mõju. Sellest võttis eeskuju uusatika komöödia ([[Menandros]], heitlapse ja vanemate taasleidmise motiiv, intriigid). Euripides mõjutas tugevalt [[Seneca]] draamaloomingut. Uusaja näitekirjanikke on ta mõjutanud alates [[renessanss|renessansist]].<ref name=Antiigileksikon/> == Looming <ref name=Antiigileksikon/> == "[[Alkestis (Euripides)|Alkestis]]" ([[438 eKr]]) käsitleb esimesena sugupoolte suhtumist teineteisesse ja neist suhetest tulenevat traagikat. Tragöödia aineks on [[Alkestis]]e ohvrisurm selleks, et päästa oma surmale määratud meest [[Admetos]]t.<ref>Edith Hamilton. "Antiikmütoloogia", lk. 164</ref> "[[Medeia (näidend)]])|Medeia]]" ([[431 eKr]]) jutustab petetud naise [[Medeia]] kättemaksust oma mehele [[Iason]]ile.<ref>Edith Hamilton. "Antiikmütoloogia", lk. 111</ref> "[[Hippolytos (Euripides)|Hippolytos]]" ([[428 eKr]]) jutustab [[Phaidra]] armastusest oma võõraspoja [[Hippolytos]]e vastu, mis lõpeb mõlema surmaga. "[[Hekabe (Euripides)|Hekabe]]", "[[Andromache (Euripides)|Andromache]]" ja "[[Troojalannad]]" kujutavad sõja- ja vangipõlve kannatusi ning [[sõda|sõjast]] muserdatud inimeste elu. Nende teoste taustaks oli kirjaniku mure [[Ateena]]t ähvardava sõja pärast. Sõda, ükskõik kui õilsatel eesmärkidel seda ei peeta, ei lõpe muu kui hävitatud linnade, tapetud laste ja õnnetute naistega<ref>Edith Hamilton. "Antiikmütoloogia", lk. 190</ref> "[[Bakhandid (Euripides)|Bakhandid]]" kujutab [[Dionysos]]e [[orgia]]liku kultuse tagajärgi. [[bakhandid|Bakhant]] [[Agaue]] tappis joobnuna koos oma sõbrannadega oma poja [[Pentheus]]e ja hiljem häbist ka enese<ref>Edith Hamilton. "Antiikmütoloogia", lk. 47</ref>. See näidend esmaetendus alles pärast Euripidese surma. "[[Herakles (Euripides)|Herakleses]]" tapab [[Herakles]] hullununa oma naise [[Megaira]] ja lapsed<ref>Edith Hamilton. "Antiikmütoloogia", lk. 153</ref>. Näidendi aineks olid haiglased kired. [[Atriidid]]e suguvõsa käsitles tetraloogia "[[Elektra (Euripides)|Elektra]]", "[[Orestes (Euripides)|Orestes]]", "[[Iphigeneia Aulises]]" (esietendus pärast Euripidese surma) ja "[[Iphigeneia Taurises]]". Sellesse põimis Euripides umbusku tavapärase jumalakäsitluse vastu. Euripidese ülejäänud säilinud teosed on "[[Ion (Euripides)|Ion]]", "[[Herakleidid]]", "[[Palujannad]]" (ehk "Palujad"<ref>Edith Hamilton. "Antiikmütoloogia", lk. 260, 264</ref>), "[[Foiniiklannad]]" ja "[[Helena (Euripides)|Helena]]". == Viited == <references/> [[Kategooria:Vanakreeka näitekirjanikud]] [[Kategooria:Surnud 400. aastatel eKr]] [[Kategooria:Sündinud 480. aastatel eKr]] jrdx565ejnt431hmch2qq6s0ji3c956 7213834 7213832 2026-08-13T20:36:48Z Andres 5 /* Looming */ 7213834 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Euripides Pio-Clementino Inv302.jpg|pisi|Euripides. Rooma marmorkoopia 4. sajandi kreeka originaalist]] '''Euripides''' ([[vanakreeka keel]]es Εὐριπίδης; umbes [[480 eKr]] [[Salamis]] – [[406 eKr]] [[Pella]]) oli vanakreeka [[tragöödia]]kirjanik. Ta oli kolmest tragöödiaklassikust (teised olid [[Aischylos]] ja [[Sophokles]]) noorim.<ref name=Antiigileksikon>[[Antiigileksikon]], 1. kd., lk. 147</ref> Euripidese elust on vähe kindlat teada. Ta oli pärit jõukast perest<ref name=Antiigileksikon/>. [[408 eKr]] läks ta kuningas [[Archelaos I]] kutsel tema õukonda Pellasse [[Vana-Makedoonia|Makedoonia]]sse, kus ta kaks aastat hiljem suri<ref name=Antiigileksikon/>. Antiikajal arvati, et ta kirjutas 95 näidendit, kuid vähemalt nelja talle omistatud tragöödia autor oli tõenäoliselt [[Kritias]].{{lisa viide}} Tervikuna on säilinud 17 tema tragöödiat ja [[saatüridraama]] "[[Kükloop (Euripides)|Kükloop]]"<ref name=Antiigileksikon/>. Lisaks on veel tragöödia "Rhesos", mis levis antiikajal kogumikus, mille 9 ülejäänud tragöödiat olid Euripidese kirjutatud, ja see on tekitanud oletuse, et ka "Rhesos" on tema teos, ent selles suhtes puudub tänapäeval üksmeel. Euripides ei olnud oma eluajal võrreldes Aischylose ja Sophoklesega kuigi edukas. Ta debüteeris kolme tragöödia ja ühe saatüridraamaga suurel [[dionüüsia]]l [[455 eKr]], kuid jäi kolmandaks. Esimese auhinna võitis ta alles [[441 eKr]] tragöödiaga "[[Hippolytos]]". Elu jooksul lavastas ta 22 [[tetraloogia]]t, millega ta võitis tragöödiavõistluse vaid 4 korda<ref name=Antiigileksikon/>. Kaasaegseid takistasid Euripidese suurust õiglaselt hindamast müütide vaba tõlgendamine, küsitavus jumalate kujutamisel, [[ratsionalism]] ja [[skepsis]], süvitsi juurdlemine ning kahtlemine seni puutumatuiks peetud tavades<ref name=Antiigileksikon/>. Pärast surma hakati tema teoseid nende uuenduslikkuse pärast rohkem hindama ja neid etendati sageli. Euripides kirjutas oma teoseid [[vanakreeka mütoloogia]] põhjal, aga tema näidendid kajastasid tema kaasaja probleeme. Kuigi nende sisu pärineb müütidest, on tema tegelaskujud, sealhulgas lihtinimesed, naised ja orjad loodud psühholoogilise meisterlikkusega ja elutruud. Äärmuslikesse olukordadesse sattununa kujundavad nad oma saatust täie vastutustundega ja oma iseloomule vastavalt. Samas ilmneb tegelaste käekäigus [[filosoofia]]st ja [[sofistika]]st mõjutusi saanud ja kõike mõistusega kaaluva kirjaniku kriitiline hoiak.<ref name=Antiigileksikon/> Euripidese keel on [[kõnekeel]]ele lähedane ja varjundirikas. Kaasaja retoorika kajastusena ilmneb neis autori vaidlemismõnu. Iseloomulikud on käskjalgade meisterlikud esinemised ja hingevõitlusi väljendavad [[monoloog]]id. [[Koor (Vana-Kreeka)|Kooril]] on tegevusega vähe seost.<ref name=Antiigileksikon/> Ta kasutas tihti lõpulahendusena ''[[deus ex machina]]''{{'}}t, mille pärast teda on kritiseeritud<ref>[[Edith Hamilton]]. "[[Antiikmütoloogia]]", lk. 247</ref>. Euripides on mitme [[Aristophanes]]e komöödia pilkeobjekt. Euripidese loomingul on olnud tohutu mõju. Sellest võttis eeskuju uusatika komöödia ([[Menandros]], heitlapse ja vanemate taasleidmise motiiv, intriigid). Euripides mõjutas tugevalt [[Seneca]] draamaloomingut. Uusaja näitekirjanikke on ta mõjutanud alates [[renessanss|renessansist]].<ref name=Antiigileksikon/> == Looming <ref name=Antiigileksikon/> == "[[Alkestis (Euripides)|Alkestis]]" ([[438 eKr]]) käsitleb esimesena sugupoolte suhtumist teineteisesse ja neist suhetest tulenevat traagikat. Tragöödia aineks on [[Alkestis]]e ohvrisurm selleks, et päästa oma surmale määratud meest [[Admetos]]t.<ref>Edith Hamilton. "Antiikmütoloogia", lk. 164</ref> "[[Medeia (näidend)|Medeia]]" ([[431 eKr]]) jutustab petetud naise [[Medeia]] kättemaksust oma mehele [[Iason]]ile.<ref>Edith Hamilton. "Antiikmütoloogia", lk. 111</ref> "[[Hippolytos (Euripides)|Hippolytos]]" ([[428 eKr]]) jutustab [[Phaidra]] armastusest oma võõraspoja [[Hippolytos]]e vastu, mis lõpeb mõlema surmaga. "[[Hekabe (Euripides)|Hekabe]]", "[[Andromache (Euripides)|Andromache]]" ja "[[Troojalannad]]" kujutavad sõja- ja vangipõlve kannatusi ning [[sõda|sõjast]] muserdatud inimeste elu. Nende teoste taustaks oli kirjaniku mure [[Ateena]]t ähvardava sõja pärast. Sõda, ükskõik kui õilsatel eesmärkidel seda ei peeta, ei lõpe muu kui hävitatud linnade, tapetud laste ja õnnetute naistega<ref>Edith Hamilton. "Antiikmütoloogia", lk. 190</ref> "[[Bakhandid (Euripides)|Bakhandid]]" kujutab [[Dionysos]]e [[orgia]]liku kultuse tagajärgi. [[bakhandid|Bakhant]] [[Agaue]] tappis joobnuna koos oma sõbrannadega oma poja [[Pentheus]]e ja hiljem häbist ka enese<ref>Edith Hamilton. "Antiikmütoloogia", lk. 47</ref>. See näidend esmaetendus alles pärast Euripidese surma. "[[Herakles (Euripides)|Herakleses]]" tapab [[Herakles]] hullununa oma naise [[Megaira]] ja lapsed<ref>Edith Hamilton. "Antiikmütoloogia", lk. 153</ref>. Näidendi aineks olid haiglased kired. [[Atriidid]]e suguvõsa käsitles tetraloogia "[[Elektra (Euripides)|Elektra]]", "[[Orestes (Euripides)|Orestes]]", "[[Iphigeneia Aulises]]" (esietendus pärast Euripidese surma) ja "[[Iphigeneia Taurises]]". Sellesse põimis Euripides umbusku tavapärase jumalakäsitluse vastu. Euripidese ülejäänud säilinud teosed on "[[Ion (Euripides)|Ion]]", "[[Herakleidid]]", "[[Palujannad]]" (ehk "Palujad"<ref>Edith Hamilton. "Antiikmütoloogia", lk. 260, 264</ref>), "[[Foiniiklannad]]" ja "[[Helena (Euripides)|Helena]]". == Viited == <references/> [[Kategooria:Vanakreeka näitekirjanikud]] [[Kategooria:Surnud 400. aastatel eKr]] [[Kategooria:Sündinud 480. aastatel eKr]] cak5besvpbj5feasd1y4rzpdyqwjheo 7213836 7213834 2026-08-13T20:38:13Z Andres 5 7213836 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Euripides Pio-Clementino Inv302.jpg|pisi|Euripides. Rooma marmorkoopia 4. sajandi kreeka originaalist]] '''Euripides''' ([[vanakreeka keel]]es Εὐριπίδης; umbes [[480 eKr]] [[Salamis]] – [[406 eKr]] [[Pella]]) oli vanakreeka [[tragöödia]]kirjanik. Ta oli kolmest tragöödiaklassikust (teised olid [[Aischylos]] ja [[Sophokles]]) noorim.<ref name=Antiigileksikon>[[Antiigileksikon]], 1. kd., lk. 147</ref> Euripidese elust on vähe kindlat teada. Ta oli pärit jõukast perest<ref name=Antiigileksikon/>. [[408 eKr]] läks ta kuningas [[Archelaos I]] kutsel tema õukonda Pellasse [[Vana-Makedoonia|Makedoonia]]sse, kus ta kaks aastat hiljem suri<ref name=Antiigileksikon/>. Antiikajal arvati, et ta kirjutas 95 näidendit, kuid vähemalt nelja talle omistatud tragöödia autor oli tõenäoliselt [[Kritias]].{{lisa viide}} Tervikuna on säilinud 17 tema tragöödiat ja [[saatüridraama]] "[[Kükloop (Euripides)|Kükloop]]"<ref name=Antiigileksikon/>. Lisaks on veel tragöödia "Rhesos", mis levis antiikajal kogumikus, mille 9 ülejäänud tragöödiat olid Euripidese kirjutatud, ja see on tekitanud oletuse, et ka "Rhesos" on tema teos, ent selles suhtes puudub tänapäeval üksmeel. Euripides ei olnud oma eluajal võrreldes Aischylose ja Sophoklesega kuigi edukas. Ta debüteeris kolme tragöödia ja ühe saatüridraamaga suurel [[dionüüsia]]l [[455 eKr]], kuid jäi kolmandaks. Esimese auhinna võitis ta alles [[441 eKr]] tragöödiaga "[[Hippolytos]]". Elu jooksul lavastas ta 22 [[tetraloogia]]t, millega ta võitis tragöödiavõistluse vaid 4 korda<ref name=Antiigileksikon/>. Kaasaegseid takistasid Euripidese suurust õiglaselt hindamast müütide vaba tõlgendamine, küsitavus jumalate kujutamisel, [[ratsionalism]] ja [[skepsis]], süvitsi juurdlemine ning kahtlemine seni puutumatuiks peetud tavades<ref name=Antiigileksikon/>. Pärast surma hakati tema teoseid nende uuenduslikkuse pärast rohkem hindama ja neid etendati sageli. Euripides kirjutas oma teoseid [[vanakreeka mütoloogia]] põhjal, aga tema näidendid kajastasid tema kaasaja probleeme. Kuigi nende sisu pärineb müütidest, on tema tegelaskujud, sealhulgas lihtinimesed, naised ja orjad loodud psühholoogilise meisterlikkusega ja elutruud. Äärmuslikesse olukordadesse sattununa kujundavad nad oma saatust täie vastutustundega ja oma iseloomule vastavalt. Samas ilmneb tegelaste käekäigus [[filosoofia]]st ja [[sofistika]]st mõjutusi saanud ja kõike mõistusega kaaluva kirjaniku kriitiline hoiak.<ref name=Antiigileksikon/> Euripidese keel on [[kõnekeel]]ele lähedane ja varjundirikas. Kaasaja retoorika kajastusena ilmneb neis autori vaidlemismõnu. Iseloomulikud on käskjalgade meisterlikud esinemised ja hingevõitlusi väljendavad [[monoloog]]id. [[Koor (Vana-Kreeka)|Kooril]] on tegevusega vähe seost.<ref name=Antiigileksikon/> Ta kasutas tihti lõpulahendusena ''[[deus ex machina]]''{{'}}t, mille pärast teda on kritiseeritud<ref>[[Edith Hamilton]]. "[[Antiikmütoloogia]]", lk. 247</ref>. Euripides on mitme [[Aristophanes]]e komöödia pilkeobjekt. Euripidese loomingul on olnud tohutu mõju. Sellest võttis eeskuju uusatika komöödia ([[Menandros]], heitlapse ja vanemate taasleidmise motiiv, intriigid). Euripides mõjutas tugevalt [[Seneca]] draamaloomingut. Uusaja näitekirjanikke on ta mõjutanud alates [[renessanss|renessansist]].<ref name=Antiigileksikon/> == Looming <ref name=Antiigileksikon/> == "[[Alkestis (Euripides)|Alkestis]]" ([[438 eKr]]) käsitleb esimesena sugupoolte suhtumist teineteisesse ja neist suhetest tulenevat traagikat. Tragöödia aineks on [[Alkestis]]e ohvrisurm selleks, et päästa oma surmale määratud meest [[Admetos]]t.<ref>Edith Hamilton. "Antiikmütoloogia", lk. 164</ref> "[[Medeia (näidend)|Medeia]]" ([[431 eKr]]) jutustab petetud naise [[Medeia]] kättemaksust oma mehele [[Iason]]ile.<ref>Edith Hamilton. "Antiikmütoloogia", lk. 111</ref> "[[Hippolytos]]" ([[428 eKr]]) jutustab [[Phaidra]] armastusest oma võõraspoja [[Hippolytos]]e vastu, mis lõpeb mõlema surmaga. "[[Hekabe (Euripides)|Hekabe]]", "[[Andromache (Euripides)|Andromache]]" ja "[[Troojalannad]]" kujutavad sõja- ja vangipõlve kannatusi ning [[sõda|sõjast]] muserdatud inimeste elu. Nende teoste taustaks oli kirjaniku mure [[Ateena]]t ähvardava sõja pärast. Sõda, ükskõik kui õilsatel eesmärkidel seda ei peeta, ei lõpe muu kui hävitatud linnade, tapetud laste ja õnnetute naistega<ref>Edith Hamilton. "Antiikmütoloogia", lk. 190</ref> "[[Bakhandid (Euripides)|Bakhandid]]" kujutab [[Dionysos]]e [[orgia]]liku kultuse tagajärgi. [[bakhandid|Bakhant]] [[Agaue]] tappis joobnuna koos oma sõbrannadega oma poja [[Pentheus]]e ja hiljem häbist ka enese<ref>Edith Hamilton. "Antiikmütoloogia", lk. 47</ref>. See näidend esmaetendus alles pärast Euripidese surma. "[[Herakles (Euripides)|Herakleses]]" tapab [[Herakles]] hullununa oma naise [[Megaira]] ja lapsed<ref>Edith Hamilton. "Antiikmütoloogia", lk. 153</ref>. Näidendi aineks olid haiglased kired. [[Atriidid]]e suguvõsa käsitles tetraloogia "[[Elektra (Euripides)|Elektra]]", "[[Orestes (Euripides)|Orestes]]", "[[Iphigeneia Aulises]]" (esietendus pärast Euripidese surma) ja "[[Iphigeneia Taurises]]". Sellesse põimis Euripides umbusku tavapärase jumalakäsitluse vastu. Euripidese ülejäänud säilinud teosed on "[[Ion (Euripides)|Ion]]", "[[Herakleidid]]", "[[Palujannad]]" (ehk "Palujad"<ref>Edith Hamilton. "Antiikmütoloogia", lk. 260, 264</ref>), "[[Foiniiklannad]]" ja "[[Helena (Euripides)|Helena]]". == Viited == <references/> [[Kategooria:Vanakreeka näitekirjanikud]] [[Kategooria:Surnud 400. aastatel eKr]] [[Kategooria:Sündinud 480. aastatel eKr]] 69n28h8s011o2jkupfj0vii850ejp7p 0 188328 7213606 6908731 2026-08-13T12:58:58Z ~2026-44381-14 235386 7213606 wikitext text/x-wiki {{allikad}} {{Sõjaväelane | Taustavärv = #B22222 | Pilt = | Pildisuurus = | Pildi info = | Nimi = Arved Engmaa | Hüüdnimi = | Sünniaeg = [[19. detsember]] [[1890]] | Sünnikoht = [[Riguldi]], Läänemaa | Surmaaeg = [[5. märts]] [[1947]] | Surmakoht = [[Tallinn]] | Teenistused = [[Esimene maailmasõda]]<br>[[Eesti Vabadussõda]] | Auaste = [[kolonel]] | Juhitud üksused = [[Kitsarööpmeline soomusrong nr. 3|kitsarööpmelise soomusrongi nr. 3]] ülem<br> ja kitsarööpmeliste soomusrongide ([[Kitsarööpmeline soomusrong nr. 1|1]], [[Kitsarööpmeline soomusrong nr. 2|2]], [[Kitsarööpmeline soomusrong nr. 3|3]], [[Kitsarööpmeline soomusrong nr. 4|4]]) üldjuht Vabadussõjas | Sõjad/lahingud = [[Esimene maailmasõda]]<br>[[Eesti Vabadussõda]] | Autasud = [[Georgi rist]]i III ja IV klass<br>[[Püha Vladimiri orden]]i IV klass<br>[[Püha Anna orden]]i IV klass<br>[[Vabadusrist]]i I/3<br>[[Vabadusrist]]i II/3<br>[[Karutapja orden|Karutapja orden]]i III klass (1924)<br>[[Kotkarist]]i III klass (1934)<br>[[Eesti Punase Risti teenetemärk|Punase Risti]] II/I klass (1935)<br/>[[Valgerist]]i III klass<br>[[Kolme Tähe orden|Läti Kolme Tähe komandöririst]]<br/>[[Soome Valge Roosi Rüütliordu|Valge Roosi]] III klass<br>[[Eesti Vabadussõja mälestusmärk]] haavatulindiga }} '''Arved-Johannes Engmaa''' [[VR I/3]] ja [[VR II/3]] (kuni 1935. aastani '''Arved Engmann'''; [[19. detsember]] [[1890]] [[Riguldi]], Läänemaa – [[5. märts]] [[1947]] [[Tallinn]]) oli [[Eesti]] sõjaväelane ([[kolonel]], 1940). Kitsarööpmeliste soomusrongide üldjuht [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõja]]s. ==Elulugu== Arved Engmann astus [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] [[Venemaa keiserlik armee|armeesse]] 1912. aastal, [[Eesti rahvusväeosad]]e moodustamisel 1917. aastal läks ta üle [[1. Eesti jalaväepolk]]u. ==Eesti Vabadussõjas== [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõja]] alguses teenis alates 26. novembrist 1918 kuulipildujate komando ülemana [[1. Jalaväepolk|1. Jalaväepolgus]]. Ja seejärel alates 18. jaanuarist 1919 [[Kitsarööpmeline soomusrong nr. 3|kitsarööpmelise soomusrongi nr. 3]] ülemana. Oli alates 20. märtsist 1919 (pärast kapten [[Albert Peters]]i langemist) kõigi kitsarööpmeliste soomusrongide üldjuhiks kuni Vabadussõja lõpuni (20.03.1919-21.02.1921). ==Pärast Vabadussõda== 1921. aasta märtsis suunati Arved Engmann teenistust jätkama jalaväkke, kust viidi 1922. aasta detsembris üle Piirivalve Valitsusse ja [[1931]] ülendati koloneliks. Vabastati tegevteenistusest [[Eesti Piirivalve|Piirivalve]] ülema abi ametikohalt 12. detsembril [[1939]]. ==Teises maailmasõjas== 1941. aastal sattus ta koos teiste [[Punaarmee]] poolt mobiliseeritutega aurikule [[Eestirand]] ja oli seal kõrgeima sõjaväelise auastmega ohvitser pärast eestlaste poolt punaväelastelt võimu ülevõtmist Prangli saarel. ==Pärast sõda== Jäi punavõimude poolt represseerimata. Arved Engmaa suri [[5. märts]]il [[1947]] Tallinnas ja on maetud [[Rahumäe kalmistu]]le. ==Kirjandus== *[[Hannes Walter]], [[Tiina Tojak]], "Nad andsid kõik. Vabadussõjas langenud ohvitserid." Tallinn 2000, lk 160. *[[Jaak Pihlak]], "Karutapjad ja Vabaduse Risti vennad". Jaak Pihlak ja Viljandi Muuseum 2010, lk 97-98. ==Välislingid== *[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=18680 Ohvitseride andmekogu] {{JÄRJESTA:Engmaa, Arved}} [[Kategooria:Eesti soomusronglased]] [[Kategooria:Eesti piirivalvurid]] [[Kategooria:Vabadusristi I liigi 3. järgu kavalerid]] [[Kategooria:Vabadusristi II liigi 3. järgu kavalerid]] [[Kategooria:Karutapja ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Kolme Tähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Eesti Punase Risti mälestusmärgi II järgu I astme kavalerid]] [[Kategooria:Kotkaristi III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Rahumäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1890]] [[Kategooria:Surnud 1947]] qq894zy1d7mbz0mfuhfue2ubj550jzr 0 190043 7214105 6917429 2026-08-14T11:34:10Z ~2026-41056-19 233938 7214105 wikitext text/x-wiki '''Raivo Kalamäe''' (kuni 4. märtsini 1940 '''Roland Kroll''';<ref>https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:379767/326538/page/9</ref><ref>https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:379767/326538/page/13</ref> [[18. august]] [[1919]] [[Albu vald (Järva-Madise kihelkond)|Albu vald]], [[Järvamaa]] – [[17. märts]] [[2018]]) oli [[eestlased|eesti]] päritolu [[Austraalia]] tööstusinsener ja eesti vabadusvõitleja. Ta oli Austraalia eestlaste ajalehe [[Meie Kodu]] toimetuse liige, [[Eesti Sõjaveteranide Liit|Eesti Sõjaveteranide Liidu]] esimees<ref>{{Netiviide |url=http://veterans.eesti.org.au/about-us/about-us/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2009-11-04 |arhiivimisaeg=2009-10-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20091014151840/http://veterans.eesti.org.au/about-us/about-us/ |url-olek=ei tööta }}</ref>, [[Eesti Arhiiv Austraalias]] juhatuse esimees, [[Eesti Skautide Malev Austraalias|Eesti Skautide Maleva]] ja [[Korp! Sakala]] liige, aastast [[1992]] Austraalia [[Eesti Meeskoor Austraalias|Eesti Meeskoor]]i asutajaliige ning [[Sydney]] rahvatantsurühma [[Virmalised (rahvatantsurühm)|Virmalised]] pillimees.<ref>{{VEPER|9}} (vaadatud 22.02.2015)</ref> [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal tegutses ta [[Valga Omakaitse]]s ja ühines [[40. Eesti Politseipataljon]]iga. Ta sai [[Tartu lahing (1944)#Kärevere sillapea|Kärevere sillapea]]l ([[Kärevere lahing]]) põrutada. Sealt taganes väeüksus Riia alla, kust edasi [[Gdynia]]sse ja lõpuks [[Neuhammer]]isse, kus Politseipataljon 1944. oktoobri lõpus [[20. eesti diviis|Eesti Diviisi]] koosseisu arvati. Ta osales lahingutes [[Ülem-Sileesia]]s Neuhammeri lähistel ja [[Oppeln]]i "kotis" ([[Oppelni lahing]]), kus sai haavata ja sattus [[Olomouc|Olmütz]]i haiglasse. Paranemise järel suunati [[Taani]]s asunud eesti tagavararügementi, mille koosseisus teenides langes [[1945]]. aasta [[3. mai]]l inglaste sõjavangistusse, ning viibis [[Belgia]] Zedelgemi sõjavangilaagris (PoW-camp 2227/III Zedelgem) ja hiljem [[Borghorst]]is. [[25. märts]]ist [[1950]] elas [[Austraalia]]s.<ref name="Roots" /> [[1995]]. aastal oli ta kindral [[Aleksander Einseln]]i esindaja ja nõunik [[Noored Kotkad|Noorte Kotkaste]] peastaabi juures.<ref name="Roots">[[Velly Roots]]: [http://kultuur.elu.ee/ke479_skaudid.htm Raivo Kalamäe Noored Kotkad], [[Kultuur ja Elu]]</ref> Ta oli [[1952]]. aastast abielus Silvia Raudmaga (1921–1991), neil on poeg [[Sulev Kalamäe]] (snd 1956), kes on aastast 2016 Eesti aukonsul [[Sydney]]s. Tema kasutütar [[Tiia Raudma]] oli 1995–2001 Eesti Vabariigi haridusministri nõunik ja 2002. aastast välisintegratsiooni nõunik.<ref>{{VEPER|223}} (vaadatud 22.02.2015),</ref> ==Tunnustus== *[[Medal "Talvelahing Idas"]]<ref name="Roots" /> *[[Eksiilskautide teeneterist]] I ja II klass *[[Noorte Kotkaste teeneterist]] *[[Kaitseliidu Valgerist]] III klass *[[Kaitseministeeriumi teeneterist]] III klass *[[Valgetähe IV klassi teenetemärk]], 9. veebruar [[1998]]<ref>[http://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavalerid.php?id=3117 Teenetemärkide kavalerid]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> *[[Meritorius Medal]], 26. mai 2005 *[[Eesti Vigastatud Sõjameeste Ühing]]u auliige *OAM Order of Australia Medal ==Teosed== ===Raamatud=== *Rajaviiteid haugastele. Tallinn : Noored Kotkad, 2004. 74 lk. *Eesti Sõjaveteranide Liit 1969–2004 (toimetaja); teavik {{ESTER|2100283}} ==Artiklid== *[http://ise.elnet.ee/search~S21*est/X?Kalam{u00E4}e%2C+Raivo Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu Väliseesti artiklite (VEART) andmebaasist] *[[Aldur Kaljo]] InMemoriam, [[Meie Kodu]], nr.1 (2271), 18. jaanuar 1995, [http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s295328&nid=136148&frameset=2 lk 2] *Quo vadis, rahvuslik kasvatus? [[Kaitse Kodu!]], IV–V/1997, lk 36–37. *Noorte Kotkaste organisatsioonist ja juhtimisest. Kaitse Kodu!, 4’2004, lk 29–32 *[http://www.epl.ee/artikkel/292489 Vene valel on lühikesed jalad], [[Eesti Päevaleht]] 23. mai 2005 *[http://www.epl.ee/artikkel/294201 Kahju, et ei suudeta tõtt tunnistada ], Eesti Päevaleht 13. juuni 2005 *[http://www.epl.ee/artikkel/297059 Saastamine], Eesti Päevaleht 26. juuli 2005 *"Balti Nõukogust ja vabadusnõudlusest", kogumikus "Sõna Jõul. Diasporaa Roll Eesti Iseseisvuse Taastamisel", 2008, ISBN 9789949119264 ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Kalamäe, Raivo}} [[Kategooria:Eestlased Austraalias]] [[Kategooria:Eesti insenerid]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Korporatsioon Sakala liikmed]] [[Kategooria:Eesti sõjaväelased Saksa sõjaväes Teises maailmasõjas]] [[Kategooria:Sündinud 1919]] [[Kategooria:Surnud 2018]] otgjr1cr8ueorudze9jqe0oi2fy9ztw 7214108 7214105 2026-08-14T11:37:40Z ~2026-41056-19 233938 7214108 wikitext text/x-wiki '''Raivo Kalamäe''' (kuni 4. märtsini 1940 '''Roland Kroll''';<ref>https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:379767/326538/page/9</ref><ref>https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:379767/326538/page/13</ref> [[18. august]] [[1919]] [[Albu vald (Järva-Madise kihelkond)|Albu vald]], [[Järvamaa]] – [[17. märts]] [[2018]]) oli [[eestlased|eesti]] päritolu [[Austraalia]] tööstusinsener ja eesti vabadusvõitleja. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal tegutses ta [[Valga Omakaitse]]s ja ühines [[40. Eesti Politseipataljon]]iga. Ta sai [[Tartu lahing (1944)#Kärevere sillapea|Kärevere sillapea]]l ([[Kärevere lahing]]) põrutada. Sealt taganes väeüksus Riia alla, kust edasi [[Gdynia]]sse ja lõpuks [[Neuhammer]]isse, kus Politseipataljon 1944. oktoobri lõpus [[20. eesti diviis|Eesti Diviisi]] koosseisu arvati. Ta osales lahingutes [[Ülem-Sileesia]]s Neuhammeri lähistel ja [[Oppeln]]i "kotis" ([[Oppelni lahing]]), kus sai haavata ja sattus [[Olomouc|Olmütz]]i haiglasse. Paranemise järel suunati [[Taani]]s asunud eesti tagavararügementi, mille koosseisus teenides langes [[1945]]. aasta [[3. mai]]l inglaste sõjavangistusse, ning viibis [[Belgia]] Zedelgemi sõjavangilaagris (PoW-camp 2227/III Zedelgem) ja hiljem [[Borghorst]]is. [[25. märts]]ist [[1950]] elas [[Austraalia]]s.<ref name="Roots" /> Ta oli Austraalia eestlaste ajalehe [[Meie Kodu]] toimetuse liige, [[Eesti Sõjaveteranide Liit|Eesti Sõjaveteranide Liidu]] esimees<ref>{{Netiviide |url=http://veterans.eesti.org.au/about-us/about-us/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2009-11-04 |arhiivimisaeg=2009-10-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20091014151840/http://veterans.eesti.org.au/about-us/about-us/ |url-olek=ei tööta }}</ref>, [[Eesti Arhiiv Austraalias]] juhatuse esimees, [[Eesti Skautide Malev Austraalias|Eesti Skautide Maleva]] ja [[Korp! Sakala]] liige, aastast [[1992]] Austraalia [[Eesti Meeskoor Austraalias|Eesti Meeskoor]]i asutajaliige ning [[Sydney]] rahvatantsurühma [[Virmalised (rahvatantsurühm)|Virmalised]] pillimees.<ref>{{VEPER|9}} (vaadatud 22.02.2015)</ref> [[1995]]. aastal oli ta kindral [[Aleksander Einseln]]i esindaja ja nõunik [[Noored Kotkad|Noorte Kotkaste]] peastaabi juures.<ref name="Roots">[[Velly Roots]]: [http://kultuur.elu.ee/ke479_skaudid.htm Raivo Kalamäe Noored Kotkad], [[Kultuur ja Elu]]</ref> Ta oli [[1952]]. aastast abielus Silvia Raudmaga (1921–1991), neil on poeg [[Sulev Kalamäe]] (snd 1956), kes on aastast 2016 Eesti aukonsul [[Sydney]]s. Tema kasutütar [[Tiia Raudma]] oli 1995–2001 Eesti Vabariigi haridusministri nõunik ja 2002. aastast välisintegratsiooni nõunik.<ref>{{VEPER|223}} (vaadatud 22.02.2015),</ref> ==Tunnustus== *[[Medal "Talvelahing Idas"]]<ref name="Roots" /> *[[Eksiilskautide teeneterist]] I ja II klass *[[Noorte Kotkaste teeneterist]] *[[Kaitseliidu Valgerist]] III klass *[[Kaitseministeeriumi teeneterist]] III klass *[[Valgetähe IV klassi teenetemärk]], 9. veebruar [[1998]]<ref>[http://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavalerid.php?id=3117 Teenetemärkide kavalerid]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> *[[Meritorius Medal]], 26. mai 2005 *[[Eesti Vigastatud Sõjameeste Ühing]]u auliige *OAM Order of Australia Medal ==Teosed== ===Raamatud=== *Rajaviiteid haugastele. Tallinn : Noored Kotkad, 2004. 74 lk. *Eesti Sõjaveteranide Liit 1969–2004 (toimetaja); teavik {{ESTER|2100283}} ==Artiklid== *[http://ise.elnet.ee/search~S21*est/X?Kalam{u00E4}e%2C+Raivo Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu Väliseesti artiklite (VEART) andmebaasist] *[[Aldur Kaljo]] InMemoriam, [[Meie Kodu]], nr.1 (2271), 18. jaanuar 1995, [http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s295328&nid=136148&frameset=2 lk 2] *Quo vadis, rahvuslik kasvatus? [[Kaitse Kodu!]], IV–V/1997, lk 36–37. *Noorte Kotkaste organisatsioonist ja juhtimisest. Kaitse Kodu!, 4’2004, lk 29–32 *[http://www.epl.ee/artikkel/292489 Vene valel on lühikesed jalad], [[Eesti Päevaleht]] 23. mai 2005 *[http://www.epl.ee/artikkel/294201 Kahju, et ei suudeta tõtt tunnistada ], Eesti Päevaleht 13. juuni 2005 *[http://www.epl.ee/artikkel/297059 Saastamine], Eesti Päevaleht 26. juuli 2005 *"Balti Nõukogust ja vabadusnõudlusest", kogumikus "Sõna Jõul. Diasporaa Roll Eesti Iseseisvuse Taastamisel", 2008, ISBN 9789949119264 ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Kalamäe, Raivo}} [[Kategooria:Eestlased Austraalias]] [[Kategooria:Eesti insenerid]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Korporatsioon Sakala liikmed]] [[Kategooria:Eesti sõjaväelased Saksa sõjaväes Teises maailmasõjas]] [[Kategooria:Sündinud 1919]] [[Kategooria:Surnud 2018]] rr0zdt59wnbgmt3nbcbcdjb8oil7b8u 0 190753 7213745 7135561 2026-08-13T16:37:19Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7213745 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}}{{allikad}} {{Tankid | tanki nimi=Leopard 2 | pilt=[[pilt:Leo2A5.JPG|250px|Leopard 2]] | tehnilised andmed=Põhilised taktikalis-tehnilised andmed <br/> (Leopard 2A5) | pikkus= 7,72 | laius= 3,75 | kõrgus= 3,03 | kaal= 59,5 | kiirus= 30 km/h<br /> maanteel 68 | käiguvaru= 340–470 | suurtükk= 120 [[millimeeter|mm]] kahur L/44 | kuulipildujad= 7,62 mm kuulipilduja [[MG]] <br /> 7,62 mm kuulipilduja [[MG]] | soomus= 0-... | mootor= MTU MB 873-Ka 501 | mootori võimsus= 1500 | meeskond= 4 }} [[Pilt:Leopard 2A4 Munitionsbunker Turmheck.jpg|pisi|Mürsud]] [[Fail:Zwei Leopard 2A5 beim durchqueren eines Gewässer.ogv|pisi|Kaks Leopard 2A5 läbivad vesitõkke]] '''Leopard 2''' on [[Saksamaa]] Liitvabariigis [[Külm sõda|külma sõja]] lõpul valmistatud [[lahingutank]]. <ref name="qYqXX" /> Tank on nii algupärasena kui ka edasiarendustena mitme riigi relvastuses. == Ajalugu == Leopard 2 võeti relvastusse 1979. aastal. Tootmise ja ekspluatatsiooni käigus on tanki mitu korda täiustatud. Praegu on sellelt tasemelt juba väga raske suuremat kvalitatiivset hüpet teha ehk masin on saavutanud oma näitajatelt maksimumi. Tanki põhiversioonid: *Leopard 2A4 *Leopard 2A5 *Leopard 2A6 *Leopard 2A7 *Leopard 2A7+ {| class="wikitable" |'''Variant''' |'''Ehitusaastad''' |'''Kogus''' |- |2A0 |1979–1982 |380 |- |2A1 |1982–1983 |450 |- |2A1 |1983–1984 |300 |- |2A3 |1984–1985 |300 |- |2A4 |1985–1987 |370 |- |2A4 |1988–1989 |150 |- |2A4 |1989–1990 |100 |- |2A4 |1991–1992 |75 |} === Kasutamine === Türgi kasutas tanke Leopard 2 [[Süüria kodusõda|Süüriasse tehtud interventsioonis]].<ref name="b4G2F" /> 2023. aasta jaanuari esimesel poolel teatas [[Poola]], et on valmis andma Ukrainale tanke Leopard 2.<ref name="9yhfE" /> == Projekteerimine == Tank projekteeriti klassikalise skeemi järgi. Eesosas asub juht, enamus lahingukomplektist ja õhu filtreerimis-ventileerimiskomponendid, keskel lahingumeeskond ja taga mootorisektsioon. Juhi töökoht asub paremas pardas, iste oli reguleeritav ja omab kahte põhiasendit: lahingasend kinnise luugiga ja transportasend lahtise luugiga. Orienteerumiseks kinnise luugiga saab juht kasutada kolme luugi ees asetsevat periskoopseadet. ==Katsetused== [[Pilt:Aberdeen proving grounds 037.JPG|pisi| MBT-70 ]] [[Pilt:Deutsches Panzermusem Munster (48892485378).jpg|pisi| MBT-70 ]] 1963. aastal hakkasid Saksamaa Liitvabariik ja USA välja töötama ühist projekti MBT-70 (MBT-Main Battle Tank), kuid erimeelsused tulevasele tankile esitatavate nõuete osas ja kes kui palju finantseerib (seoses Vietnami sõjaga suurenes USA-s sõjavastasus ning valitsus oli sunnitud sõjalisi kulutusi kärpima), lõppesid 1970. aastal projekti sulgemisega. Kuid MBT-70 katseeksemplaride loomise kogemus ei läinud raisku. Nii USA kui ka Saksa LV otsustasid luua oma rahvustanki just võttes aluseks MTB-70 loomise kogemused ja tehnoloogiad. Niiet M1 Abrams ja Leopard 2 omavad sama "esivanemat". Saksa LV-s kaaluti ka tollal kasutusel olnud tankide M48A2C ja Leopard 1 moderniseerimist, mis küll oleks tunduvalt vähem raha nõudnud, kuid leiti, et tulem oleks tolleaegsetele Nõukogude tankidele alla jäänud. Moderniseerimisest loobuti. Kampfpanzer 2 ehk Leopard 2 sattus projekteerimislauale 1967. aastal ja mõnda aega toimus arendamine MBT-70-ga paralleelselt. Pärast projekti MTB-70 sulgemist sai Leopard 2 Bundeswehrilt kõrgeima prioriteedi. Nagu ka Leopard 1 loomisel, osales Leopard 2 sünni juures mitu firmat. Peatöövõtjaks sai Krauss Maffei, üldkonstruktsiooni ja käiguosa eest vastutasid Porsche spetsialistid, torni töötas välja Vegmann, AEG Telefunken võttis enesele tulejuhtimise. Kõik uue tanki peamised sõlmed läbisid karmid katsetused kliimakambrites, stendidel ja makettidel. Algselt oli väljatöötamisel tanki kaks varianti: Leopard 2K suurtükiga ja Leopard 2RK tankitõrjerakettidega. Viimase projekt lõpetati 1971. aastal. 1974. aastaks valmis 16 korpust ja 17 torni Leopard 2K jaoks. Lõpp-prototüübi katsetused toimusid vahemikus veebruar–mai 1975 Kanada Shilo polügoonil ja USA-s Juma polügoonil. Üle ookeani polügoonide kasuks otsustati, et testida prototüüpi võimalikult erinevates klimaatilistes tingimustes. Ameerikasse viidi 4 tanki 120&nbsp;mm siledaraudsete suurtükkidega Rh-120 ja 2 tanki 105&nbsp;mm vintraudse relvastusega L7. Ekipaažid valiti välja Bundeswehri ridadest. Viie nädala jooksul läbisid neli tanki Shilo polügoonil lumes 1450&nbsp;km. Käiguosa katsetuste kõrval tehti ka lahinglaskmisi, mille käigus tunnistati siledaraudsete 120&nbsp;mm paremust 105&nbsp;mm vintraudsete kahurite ees. Esimesest tulistati 401 laengut, teisest 35. Käiguosa katsetused tunnistati täielikult Bundeswehri nõudmisi rahuldatavaks. Eelsoojendust käivitamisel vajas tanki diiselmootor alles −30 kraadi juures. Samuti loeti rahuldavaks tanki lumeläbivus. Lõplik katseetapp viidi läbi vahemikus 21. aprill – 20. mai Juma polügoonil Arisonas. Kuna masina käiguosa vastupidavust oli kuumades tingimustes Bundeswehri õppekeskuses "41" Trieris juba kontrollitud, siis keskenduti relvastuse ja tulejuhtimissüsteemide funktsionaalsuse kontrollile. Neli tanki läbisid katsetuste käigus 1750&nbsp;km ja sooritasid 801 lasku 105&nbsp;mm suurtükkidest ja 852 lasku 120&nbsp;mm suurtükkidest. 52 120&nbsp;mm laengut lasti käigult liikuvate märkide pihta distantsilt 800–1000&nbsp;m. Neist tabas 44, millega tunnistati liikuva märgi tabamistäpsuseks 85%. Leiti ka, et käiguosa funktsioneerib probleemideta kuni 45-kraadise kuumuseni. USA ja Saksamaa Liitvabariigi ühist tankiprojekti tabas 1970. aastal fiasko, aga kumbki riik ei soovinud tehtut tööd päris tühja lasta ning säilitada kasvõi ühised standardnõuded lahingumasinatele. Nii sõlmisid kaks riiki omavahel ka vastavad standardite ühitamise lepingud tulevaste tankide XM-1 ja Leopard 2 suhtes. Katsetused läbinud tank Leopard 2K edasiarendus sai edasiseks tööks nime Leopard 2AV (Austere Version – karm versioon). USA-s kaaluti koguni võimalust XM-1 asemel ka ise Leopard 2 tootma hakata. Leopard 2AV katseeksemplar valmis 1975. aastaks. Peamiseks erinevuseks Leopard 2K-ga võrreldes oli torni mitmekihiline soomuskate. Kütusepaagid ja lahingumoon paigaldati spetsiaalsetesse plahvatuskindlatesse korpustesse. Endiselt vaieldi pearelva üle: kas 120&nbsp;mm siledaraudne Rh-120 või 105&nbsp;mm vintraudne L-7. Vaidluste põhjuseks oli, et katsemasinad torniga T-20 ja suurtükiga Rh-120 varustati Saksa tulejuhtimissüsteemiga firmalt AEG Telefunken, aga katsemasinad torniga T-19 ja suurtükiga L-7 kasutasid USA firma Huges tulejuhtimissüsteemi. Tulevik näitas läänesakslaste võitu. 1976. aastal viidi tankid Aberdeeni polügoonile USA-s. Katsetused toimusid vahemikus september 1976 – jaanuar 1977. Katsetusi viisid läbi eranditult ameeriklased, sakslased olid esindatud vaid vaatlejatena. Katsetingimused olid viidud maksimaalselt samasugusteks, mille läbis ameeriklaste tank XM-1. Prototüüp nr 19, millele oli paigaldatud 105&nbsp;mm suurtükk, läbis ballistilised katsetused, aga prototüübilt nr 20 oli torn demonteeritud juba Saksamaal ja asendatud sama raske maketiga, sest ameeriklastel polnud 120&nbsp;mm suurtükki usku. See tank pidi läbima vaid käigukatsetused. Samuti keeldusid ameeriklased katsetamast saksa tulekorrigeerimissüsteemi. Selle kõige tulemusena jäi Leopard 2AV ameeriklaste XM-1-le alla vaid lasketulemustelt. Käigukatsetused koosnesid: kiirendus, pidurdus, liikumine kalletel, takistuste ületamine ning 3000 miili (4820&nbsp;km) marss maanteel ja pinnasel. Leopard 2AV ületas kõik tankile XM-1 määratud normatiivid. Kohalt 20 miilini tunnis (32&nbsp;km/h) saavutas XM-1 9 sekundiga siis Leopard 2AV 7 sekundiga. Prototüüp nr 20 läbis 3000 miili marsi 17 päevaga, firma General Motors XM-1 sai sellega hakkama 21 päevaga ning firma Chraisler XM-1 koguni alles 24 päevaga. Leopard 2AV-l oli marsi ajal probleeme vaid roomikulülide katete kulumisega, mis olid muutmatult võetud Leopard 1-lt. Kokkuvõttes läbisid mõlemad Leopard 2AV prototüübid USA-s üle 6000&nbsp;km ilma suuremate probleemideta. Ühel pidi vahetama juhtimissüsteemi mikrolülitid. Väga hästi näitas ennast ka jahutussüsteem, kuna katsetuste ajal oli õhu temperatuur pidevalt vahemikus 30–35 kraadi. Ballistilised katsetused toimusid vaid prototüübiga nr 19. Lasti 3000 lasku distantsilt 1500–2500&nbsp;m. Firma Krauss Maffei spetsialistidele oli hästi teada Leopard 1 relvastuses olnud briti suurtüki L-7 eripärad: raud kuumenes kiiresti ja tekkis paine, mis mõjutas tabamistäpsust. Nad nõudsid iga 10 lasu järel minutilist puhkust. Kuigi seetõttu jäid Leopard 2AV lasketulemused mõlemale XM-1-le alla, olid need piisavalt head ja pälvisid ameeriklaste imetluse, kuna sihiti ilma tulekorrigeerimissüsteemita vaid optikat kasutades. Niisiis olid sakslastel ja ameeriklastel erimeelsused, olenemata omavahel sõlmitud standardiseerimislepingutest. Viimane katse oma tehnikat ühildada tehti 1977. aastal, kui ühele Leopard 2-le paigaldati ameeriklaste gaasturbiinmootor tankilt XM-1. Sama aasta novembris tehti läänesaksa polügoonil selle tankiga käigukatsetused, mis sakslastele suuremat muljet ei avaldanud ning nad jäid diiselmootori juurde. == Tanki ehitus == === Relvastus === Tanki väljatöötamisel pandi põhirõhk relvastuse võimekusele. 10 katsemasinat varustati 105&nbsp;mm vintraudsete suurtükkidega ja 7 katsemasinat 120&nbsp;mm siledaraudse suurtükkiga, millega sai Leopard 2K ka esimeseks sellist relva kandvaks lääne tankiks. 120&nbsp;mm siledaraudne suurtükk omab rauas lasu ajal suuremat survet ning laeng saavutab vajaliku kiiruse lühema vahemaaga, mis lubas vähendada raua pikkust. Nii näiteks kui saksa siledaraudne Rh-120 on 5520&nbsp;mm pikk siis briti 120&nbsp;mm vintraudne suurtükk L11 on 6210&nbsp;mm pikk. Leopard 2K 120&nbsp;mm siledaraudne suurtükk on 45&nbsp;mm lühem Leopard-1 vintraudsest 105&nbsp;mm suurtükist, omades samas suuremat läbimõõtu ning jäikust, mis vähendab mürskude hajumist sõidul tulistamisel. Sile raud vähendas ka gaaside erosiooni rauale ning tõstis raua kasutusaja kaks korda suuremaks vintraudsest, samuti oli sileda raua tootmine odavam. Sile raud omas ka puudusi, peamiselt moona suhtes. 1970. aastate keskpaigaks oli suurtükile Rh-120 vaid kahte tüüpi mürske. Tingituna siledaraudse mürsu kuju eripärast oli kasulik koorem 20% väiksem kui vintraudse mürsul, et säilitada lennul stabiilset trajektoori. 120&nbsp;mm Rheinmetall AG relv oli tunduvalt raskem 105&nbsp;mm suurtükist L7 ning nõudis paremaid tagasilöögi summuteid. Suurtüki sihtimine ja torni pööramine toimus hüdrauliliselt. Avariiolukorra puhul oli võimalik kasutada kahte sihtija juures asuvat käsihüdropumpa. Suurtüki stabiliseerimissüsteemiks võeti aluseks USA firma Cadillac poolt tankile MTB-70 paigaldatud süsteem, mida eelnevalt moderniseeris AEG Telefunken ja tulemuseks tunnistati, et tol momendil oli see maailma parim. Torn varustati ka 7,62&nbsp;mm kuulipildujaga MG3. Tanki korpusel asub kolmekohaline keevitatud torn, millesse on paigutatud siledaraudne Rh-120 suurtükk. Suurtükile on monteeritud kaks sümmeetrilist tagasilöögikompensaatorit. Tagasilöögi pikkus on raual 340&nbsp;mm. Suurtükki saab monteerida ja demonteerida ilma torni eemaldamata. Relva kogukaal on 4290&nbsp;kg. Rauda katab klaasplastist soojusisolatsioon, lasul tekkivad gaasid eemaldatakse automaatselt. Raua eaks on arvestatud 500 lasku. Suurtüki Rh-120 jaoks töötati välja kaks laengut: soomustläbistav volframsüdamikuga 18,6&nbsp;kg kaaluv DM23 ja kumulatiiv-kildlaeng DM12 massiga 23,2 kilo. 1987. aastal võeti relvastusse soomustläbistav laeng DM33. Lahingumoona täiendamiseks kasutatakse torni vasakul küljel asuvat luuki. Suurtüki laadimine toimub käsitsi, lahingukomplektis on 42 laengut, millest 15 on paigutatud torni tagaotsa ja 27 asuvad juhtimissektsioonis. Laadimistsükliks on arvestatud 6 sekundit. Torni kõrgus on 1650&nbsp;mm, mida peetakse minimaalseks, et laadija saaks püsti seistes opereerida. Sihtija asub suurtükist paremal ees, komandöri koht taga veidi kõrgemal ning laadija oma suurtükist vasakul. === Sihik ja nägemisseade === Sihtija peamine töövahend on firma [[Zeiss]] loodud sihik EMES-12, kuhu on integreeritud laser- ja stereoskoopiline kaugusmõõtja suurendusega 8 ja 16 korda. Kahe kaugusmõõtja kasutamine suurendab tulemi usaldusväärsust. Täiendavalt saab kasutada monokulaarset periskoopsihikut TZF-1A, mida kasutati ka Leopard 1 sihikuna. Komandöri kasutada on panoraamsihik PERI-R12 ning tal on võimalus suurtükki sõltumatult kasutada. Pimedal ajal kasutatakse aktiivset infrapuna öönägemisseadet ja elektro-optilisi võimendeid. Erinevalt Leopard 1-st on Leopard 2 infrapunaprožektor kinnitatud statsionaarselt torni esiosale. Prožektor on ette nähtud kasutamiseks vaid erandjuhul, kuna sel puhul väheneb tunduvalt ka tanki enese maskeerumisvõime. Prototüüpidel katsetati kahte tulejuhtimissüsteemi firmadelt Zeiss/Eltro ja [[AEG Telefunken]], mis mõlemad baseeruvad Telefunkeni varasemal süsteemil FLER-A. Süsteem töötab laskmiseks läbi järgmised andmed: ilmastikuolud, mürsu tüüp, tanki ümbruse reljeef, märgi kaugus ja vastavalt tulemitele suunas raua vertikaal- ja horisontaalasendit. Sihtija ülesanne on valida tulistatav objekt ning märgistada see markeriga. Maskeeritud objekte aitab sihtijal avastada spetsiaalne termoandur. === Mootor === Saksa konstruktorite nägemus oli, et tanki parim kaitse on kõrge liikuvus. Selle kontseptsiooni alusel tanki MTB-70 jaoks konstrueeritud võimas diiselmootor tõsteti Leopard 2K-le ümber ilma mingite muudatusteta. Jõuallikas oli kätketud ühtsesse plokki, mis tegi tema väljavahetamise lahinguolukorras võimalikuks 15 minutiga. Samuti eraldati jõuallikas meeskonnast tuletõkkega. Ploki südameks on universaalkütteline neljataktiline V12-diiselmootor MB 873, mis arendab võimsust 1500 hj pööretel 2600 p/s. Mootor omab vedelikjahutust ja turbot. Diisel MB 873 on konstrueeritud eriti kompaktsena ning omab ühe kuupmeetri kohta võimsust 892 hj. Õhuvõtjad mootori jaoks asetsevad tanki tagaosas mootorisektsiooni peal. Õhk filtreeritakse kahes etapis: algul tsüklonrežiimis, kus eemaldatakse suuremad kõrvalised osakesed ja siis täiendavalt läbi filterelementide kassettide, mida saab vahetada. Mootori jahutusvedelik läbib põhja all kahte radiaatorit millelt eraldab soojust ventilaatorite süsteem võimsusega 220 liitrit õhku sekundis. Jahutusõhk võetakse mootoriploki pealt ja see eemaldub hiljem koos heitgaasidega. Kui sõita piisavalt sügaval vees, siis ventilaatorid peatuvad ning radiaatoreid jahutab väliskeskkonna vesi. Läbides nii sügavaid veetõkkeid, et kattub korpus, võetakse mootorile õhk kas läbi torni luugi või spetsiaalse sukeltoru. ===[[Jõuülekanne]]=== 4-käigulise planetaarne hüdromehaaniline transmissioon HWSL-354/3 on firmalt Renk. Tagumist käiku on võimalik sisse lülitada edasi liikudes kuni 8&nbsp;km/h. === Elektrisüsteem === Elektrienergia tagab tankile kontaktivaba vahelduvvoolugeneraator ja kuus akuelementi. Generaator kaalub 24,6&nbsp;kg ja annab võimsust 20&nbsp;kW. Akuelementide mahtuvus on 300 ampertundi. Mootor käivitub elektristarterilt, külmal ajal kasutatakse eelsoojendusküünlaid. === Kütusepaagid === Kütusepaagid kogumahuga 500 l asuvad mootoriplokis. Kaks lisapaaki kogumahuga 700 l asuvad roomikuriiulitel. Käigukast on automaatne, pööramissüsteem hüdrauliline. Vajadusel saab tanki juhtida komandöri kohalt. === Veermik === Tugirattad on alumiiniumsulamist, kaetud kahekordsete kummidega läbimõõduga 700&nbsp;mm. Abirattad, neli kummalgi poolel, on paigutatud maleruudustikuna. Juhtrataste läbimõõt on 600&nbsp;mm. Vedavad rattad on vahetatava hammasvööga. Roomikute laius on 635&nbsp;mm. Olenevalt pinnasest võib roomikulülid varustada X-kujuliste läbivusogadega kuni kummist asfaldikateteni. === Soomus === Tanki soomuskaitsele esitas Saksamaa LV kaitseministeerium eriti kõrged nõuded ning lihtsalt soomuse paksuse suurendamise teel poleks olnud võimalik jääda tankile etteantud 50 tonni piiresse. Seetõttu võeti kasutusele kihiline soomus. Põhikaitse sai tanki esiosa, mis paraku jättis külgedele ja mootorisektsioonile vaid 20–70&nbsp;mm soomuse. Ikka takistuseks tanki kaalule pandud 50 tonni piir. Eesmine soomus on 81-kraadise nurga all. Torn kiilukujuline. === Muud === Leopard 2 sisemine kasulik ruumala on 19,4 kuupmeetrit: 2,3 juhile, 10,1 lahinguosale ja 6,9 mootorisektsioonile. Üldiselt erineb Leopard 2 sisemus vähe Leopard 2K-st. Akusid on kuue asemel kaheksa, millega on nende kogumahtuvus tõstetud 500 ampertunnini, korpuse külgkaitsed on asendatud vastupidavamatega, kihilise soomusega esipaneeli paksus ulatub 120 millimeetrini ja on tehnilise hoolduse lihtsustamiseks ülestõstetav. Veidi on muudetud juhtpaneeli kellade asetust. Kolme välisvaatlusseadme haardenurk on suurendatud 140 kraadini. Muudetud on juhi luugi kuju. Tulejuhtimissüsteem on firmalt Krupp Atlas-Elektronik, kes võttis aluseks analoogse süsteemi USA firma Huges tankilt XM-1. Süsteem võimaldab avastada ja ära tunda sihtmärgi, sooritada tulistamist öösel ja päeval, seistes ja liikudes. Süsteemi kuulub lasersihik-kaugusmõõtja EMES-15, komandöri panoraamsihik PERI-R17, periskoop abisihik FERO-Z18, kahetasandiline elektrohüdrauliline relvastabilisaator WHA-H22, analoog ballistikaarvutaja ja enesediagnostika. Süsteemi saavad korraga kasutada nii komandör kui sihtija, kusjuures komandöri manipulatsioonid omavad prioriteeti. Sihtija lasersihikusse on monteeritud ka passiivne soojussüsteem, mis on mõeldud kasutamiseks öösel või halva nähtavuse korral. Esimesel kahesajal Leopard 2-l paiknes süsteem PZB-200, mis asus suurtüki maskil. Hilisemad sihikusse monteeritud termosanduriga varustatud tankid said omale nimeks Leopard 2A2. Sihiku optilisel kanalil on kuni 12-kordne suurendus. Laserkaugusmõõtja täpsus on ± 10&nbsp;m kaugusel vahemikus 200–10 000 meetrit. Sihtija vaateväli kaetakse lasu toimumisel silmade kaitseks automaatselt. Laadija käsutuses on üks periskoopvaatlusseade. Tema ülesandeks on ka raadioside ning 1200 padruniga kuulipilduja MG3A1 käsitlemine. Üks MG3 kuulipilduja asetseb ka torniluugi juures. Analoogballistikaarvutaja võtab arvesse: kaugust sihini, sihi nurkkiirust nii vertikaalis kui asimuudis, tuule kiirust ja suunda, õhu temperatuuri, õhurõhku. Andmed raua kanali kulumisest ning laengute temperatuurist tuleb sisestada käsitsi. Toru kiirus on 48 kraadi sekundis horisontaalis ja 9 kraadi sekundis vertikaalis. Toru on vertikaalis võimalik suunata vahemikus –9 kuni +20 kraadi. Sihtimiskiiruseks sõidul loetakse 15 sekundit ja seistes 9 sekundit. Tankis hoitakse väliskeskkonnast kõrgemat rõhku, et kaitsta meeskonda massihävitusrelvade mõju eest. Samuti on olemas automaatne tulekustutussüsteem. Torni kummalgi küljel asub 8 granaadiheitjat. Neid käsitleb komandör kas üksikult, gruppidena või korraga. Moonaks on suits- või kildgranaadid. == Tootmine == Saksamaa Liitvabariigi ja USA jõupingutus ühise peamise lahingutanki loomisega läks luhta ja nii ei jäänudki Saksamaa LV kaitseministeeriumil muud üle, kui anda tellimus 1800 tanki tootmiseks vaid [[Bundeswehr]]i jaoks. 1979. aastal väljusid esimesed 30 tanki Krauss-Maffei tehasest Münchenis. 1980. aastal hakkas tanke tootma ka Kruppi tehas Kielis. Esimene tank Leopard 2 anti Bundeswehrile üle 25. oktoobril 1979. 1981. aasta lõpuks saavutati kahe tehase peale kokku tempo 25 tanki kuus. Võrdluseks vene [[Uralvagonzavod]] [[Nižni Tagil]]is väljastas tol ajal 50 tanki kuus. 1987. aastal oli Bundeswehri vajadus rahuldatud: 990 masinat valmis Münchenis ja 810 Kielis. Aastatel 1988–1990 valmisid täiendavad 250 masinat Bundeswehri jaoks. Tanki Leopard 2 valmistamisest võttis osa rohkem kui 1500 firmat. Peatöövõtja oli [[Krauss-Maffei]], kes vastutas dokumentatsiooni, tellimuste täitmise, trenažööride, varuosade, hoolduse ja remondi eest. Mootorid valmistati [[MTU]] tehases [[Friedrichshafen]]is ja [[Jõuülekanne|jõuülekande]] [[Renk]]i tehases [[Ausburg]]is. Kuigi esimene Leopard 2 anti Bundeswehri käsutusse 1979. aastal, sai Leopard 2 relvastuse täieõiguslikuks domineerivaks liigiks alles 1982. aastal. Esimene partii Leopard 2, 380 tanki, võeti Bundesvehri vahemikus oktoobrist 1979 kuni maini 1982. 460 tanki Leopard 2A1 märtsist 1982 kuni novembrini 1983 ja 300 ühikut vahemikus novembrist 1983 kuni novembrini 1984. 300 tanki Leopard 2A3 ehitati novembrist 1984 kuni märtsini 1987. 370 tanki Leopard 2A4 tuli relvastusse detsembrist 1985 kuni märtsini 1987, 1988 valmistati veel 108 masinat seda modifikatsiooni ning 108 ka 1989. aastal, 34 tk 1990 ja lõpuks 55 tk veel 1992. Kokku tellis Bundeswehr 2125 tanki, millega vahetati välja vananenud Leopard 1-d, mis müüdi edasi Türgile. === Leopard 2A3 ja Leopard 2A4 === Modifikatsioon Leopard 2A3 sai uued raadiojaamad ja parema käsipiduri. Leopard 2A4 lahingukomplekti kuuluvad võimsamad laengud DM33 ja ballistikaarvutus toimub digitaalselt. Viimaste modifikatsioonide tankid värvitakse kolmevärvilise kamuflaažmustriga, varasemad värviti kas ühtlaselt halliks või oliivroheliseks. Esimene välisriik, kes endale Leopard 2-d tellis, oli Holland. Vahemikus 1982–1986 osteti 445 tanki, mis vahetasid välja vananenud briti Centurionid ja prantsuse AMX-13d. Järgmine riik oli Šveits, kes tegi 1985 lepingu 380 tanki peale, millest esimesed 35 toodeti Saksamaal ja ülejäänud Šveitsis nime Pz 87 Leopard all. Leopard 2A4-st erinesid nad täiustatud massihävitusrelva kaitse poolest, paigaldati USA raadiosaatjad AN/VCR-12, kuna neid kasutas Šveitsi armee ja uus tulekustutussüsteem. Leopardid vahetasid Šveitsis välja tankid Pz68. Edasi jõudis ''second hand'' viisil 160 Leopard 2A4 ka Rootsi relvastusse nimetuse Strv 121 all, 650 tanki sai Hispaania. See modifikatsioon sündis tänu brittidele 1980. aastate keskel. Nimelt korraldasid britid relvastuskonkurssi, millest soovis ka Krauss-Maffei osa võtta, kuid Leopard 2A4 ei vastanud brittide soovidele. Brittide põhiline nõue tankile oli tugev soomuskaitse, mis võeti uue modifikatsiooni loomisel prioriteediks. === Leopard 2A5 === 1990 alustati kahe prototüübi, TVM-1 ja TVM-2 katsetusi. Võitis TVM-2, millel oli kasutatud radikaalseid parraste nurgamuutusi (Manheimi konfiguratsioon). Katsetused lõppesid 1993 ja KVM-2 tunnistati Leopard 2A5 etaloniks. Leopard 2A5 torni küljed ja eesosa sai kaldsoomuse, mille elemente oli lahingolukorras võimalik vahetada. Tänu sellele sai Leopard 2A5 unikaalse kiilukujulise torni, mida on raske mõne teise tanki omaga segi ajada. Torni kuju muudatusest sõltuvalt paigutati ringi ka osad optilised vaatlusseadmed. Lasersihik sai moderniseeritud protsessori ning oli nüüd suuteline markeerima ka vastase helikoptereid. Lahingukomplekti lisati uraansüdamikuga soomustläbivad laengud LKE-1. Tanki mass tõusis 62 tonnini. Algselt sooviti tasemeni A5 moderniseerida kõik Bundeswehri 2125 Leopard 2, aga 1998. aastaks oli seda tehtud vaid 225 masinaga. === Leopard 2A6 === Kuna konkurents relvaturgudel on suur ja konkurentide masinate tehnilised näitajad järjest tõusevad, otsustati 1996 luua modifikatsioon Leopard 2A6. See on siiani ka viimane seeriatootmises olev. Tanki pearelvaks sai siledaraudne Rheinmetallis toodetud suurtükk L55. Lahingukomplekti kuuluvad suurendatud algkiirusega ja seetõttu ka täpsemad soomust läbistavad laengud DM53. Raua elueaks loetakse 700 lasku. Laskekaugus seistes 3200&nbsp;m, liikudes 2500&nbsp;m. Kahe kilomeetri pealt suudab läbistada 60-kraadise nurga alt (langev mürsk) 350–370&nbsp;mm soomuse. Laskekiiruseks 10–12 lasku minutis. Kuulipildujate moona arvu on tõstetud 5000 padrunini. Firma Atlas-Elektronik tulejuhtimisseadmetele on lisatud "oma-võõras" äratundmismoodul, uuendatud on komandöri vaatlusseadet (PERI-R17A2), juht on saanud öövaatlusseadme BM-8005. Kõik meeskonnaliikmed on saanud monitorid neile vajalike parameetrite edastamiseks. Tagurpidi liikumiseks on torni paigaldatud juhi jaoks kaamera. Paigaldatud on pardaarvuti, uued sideseadmed ning navigeerimisseade LLN GX. Tankil on hoiatussüsteem kui teda markeeritakse vastase laseri poolt. Uus ventilatsioonisüsteem vähendab tanki infrapunajälge. === Leopard 2A7 === 2010. aastal esitles [[Krauss-Maffei Wegmann]] oma viimast modifikatsiooni Leopard 2A7+. Näitusel ütles firma esindaja, et selle tasemeni on võimalik moderniseerida kõiki tanke alates mudelist Leopard 2A4, ning on võimalik paigaldada lisad vastavalt tellija soovile. Näitusel esitatud tankil olid kõik lisad ja seetõttu oli selle mass 67 tonni. Uuenduste hulka kuulus tornile paigaldatud distantstulesüsteemi KMW FLW 200, mis kasutab 12,6&nbsp;mm kuulipildujat ja granaadiheitjaid. Ette ja külgedele on paigaldatud lisasoomus. Termokaamerad annavad kõigile meeskonnaliikmetele tanki ümbruses toimuvast 360-kraadise vaate. Meeskonnaliikmete jaoks on paigaldatud konditsioneer. Kuna tõusis tanki energiavajadus, paigaldati täiendav generaator. Saksa armee plaanide kohaselt tellitakse 150 sellist masinat. === Leopard 2PL === Poola versioon, millel on täiendav soomuskaitse.<ref name="WumtN" /> <gallery> Leopard 2 A7, Eurosatory 2010.jpg|Leopard 2 A7 at Eurosatory 2010 Leopard 2PL - Szkolenie Wojska Polskiego w Nowej Dębie (cropped).jpg|Leopard 2PL 2020. aastal </gallery> == Kasutajad == === Praegused kasutajad<ref name="doO3a" /> === *{{Pisilipp|Austria}} *{{Pisilipp|Kanada}} *{{Pisilipp|Katar}} *{{Pisilipp|Kreeka}} *{{Pisilipp|Hispaania}} *{{Pisilipp|Holland}} *{{Pisilipp|Indoneesia}} *{{Pisilipp|Poola}} *{{Pisilipp|Norra}} *{{Pisilipp|Portugal}} *{{Pisilipp|Singapur}} *{{Pisilipp|Rootsi}} *{{Pisilipp|Saksamaa}} *{{Pisilipp|Soome}} *{{Pisilipp|Šveits}} *{{Pisilipp|Tšiili}} *{{Pisilipp|Taani}} *{{Pisilipp|Türgi}} *{{Pisilipp|Ukraina}}<ref name="YlG7e" /> - 2023. aasta seisuga oli Ukraina kasutuses versioon Leopard 2A4.<ref name="yHxzE" /> === Potentsiaalsed kasutajad === *{{Pisilipp|Tšehhi}} *{{Pisilipp|Slovakkia}} *{{Pisilipp|Rumeenia}} ==Vaata ka== *[[Challenger 2|FV4034 Challenger 2]] *[[M1 Abrams]] *[[AMX-56 Leclerc|Leclerc (AMX-56)]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="qYqXX">http://www.army-technology.com/projects/leopard/</ref> <ref name="b4G2F">[https://www.welt.de/wirtschaft/article161078829/IS-Kaempfer-zerstoeren-den-deutschen-Panzer-Mythos.html IS-Kämpfer zerstören den deutschen Panzer-Mythos] (vaadatud: 12.01.2023)</ref> <ref name="9yhfE">[https://mil.in.ua/en/news/ukraine-will-be-armed-with-leopard-tanks/ Ukraine will be armed with Leopard tanks] (vaadatud: 11.01.2023)</ref> <ref name="WumtN">[https://web.archive.org/web/20230111192307/https://www.armyrecognition.com/mspo_2019_news_official_show_daily/mspo_2019_bumar-labedy_sa_presents_new_modernized_leopard_2pl_main_battle_tank.html MSPO 2019: BUMAR-LABEDY SA presents new modernized Leopard 2PL Main Battle Tank] (vaadatud: 11.01.2023)</ref> <ref name="doO3a">https://military.wikia.org/wiki/Leopard_2#Operators</ref> <ref name="LzI6n">[https://lb.ua/society/2023/01/02/541195_zsu_vsetaki_otrimayut_tanki.html ЗСУ все-таки отримають танки Leopard, - посол в Німеччині] (vaadatud: 02.01.2022)</ref> <ref name="RW4rr">[https://mil.in.ua/uk/news/ukrayinski-vijskovi-opanovuvatymut-tanky-leopard 2/ Українські військові опановуватимуть танки Leopard 2] (vaadatud: 23.01.2022)</ref> <ref name="YlG7e">[https://lb.ua/society/2023/02/24/547046_shmigal_oprilyudniv_foto_iz_zustrichi.html Шмигаль оприлюднив фото із зустрічі танків Leopard 2 в Україні] (vaadatud: 24.02.2024)</ref> <ref name="yHxzE">[https://mil.in.ua/uk/news/ukrayinski-leopard-2a4-osnastyly-dynamichnym-zahystom/ Українські Leopard 2А4 оснастили динамічним захистом] (vaadatud: 01.06.2023)</ref> }} == ‎Välislingid == * [https://forte.delfi.ee/artikkel/120336752/video-nad-ei-saanud-ise-ka-aru-mis-neid-tabas-ukrainas-toimus-ajalooline-lahing-vene-ja-laane-tankide-vahel VIDEO | „Nad ei saanud ise ka aru, mis neid tabas.“ Ukrainas toimus ajalooline lahing Vene ja lääne tankide vahel] forte.delfi.ee SÕJANDUS {{Commonskat-tekstina|Leopard 2 tanks}} {{Saksamaa soomustehnika PTM}} [[Kategooria:Lahingutankid]] [[Kategooria:Rasketankid]] [[Kategooria:Saksa tankid]] [[Kategooria:Saksamaa sõjandus]] [[Kategooria:Ukraina relvajõudude relvastus]] 8dec3nzr53x79mdycv21r8brwfxv7hz 0 190802 7213837 7151759 2026-08-13T20:42:20Z Kruusamägi 1530 + pilt 7213837 wikitext text/x-wiki [[Fail:Eesti Rahva Leksikon.jpg|pisi|Eesti Rahva Leksikon]] "'''Eesti rahvaleksikon'''" ([[lühend]] '''ERL''') oli aastail [[1937]]–[[1940]] [[Noor-Eesti Kirjastus]]e poolt [[Tartu]]s välja antud üld[[entsüklopeedia]] ("rahvaentsüklopeedia"). Kaasaegse reklaami järgi "EESTI RAHVALEKSIKON on täiuslikum rahvaentsüklopeedia, täites seejuures täiel määral ka biograafilise leksikoni, võõrsõnade sõnastiku, õigekeelsuse sõnastiku, kohanimede ja uute eesnimede käsiraamatu ülesandeid."<ref>Üliõpilasleht, 15. oktoober 1937, nr. 8, lk. 218.</ref> Leksikoni peatoimetaja oli [[Jaan Roos]], toimetuse liikmed [[Oskar Urgart]], [[Johannes Piiper]], [[Johannes Kiivet]] ja [[Mihkel Vellema]], toimetuse sekretär [[Elmar Elisto]], kujundaja [[Elmar Kits]]. Leksikoni kavandatud maht oli 30 000 märksõna 1000 leheküljel 10 [[vihk|vihus]]. Tegelikult jõuti välja anda 8 vihku (768 lehekülge) kuni märksõnani ''manustama''. ==Vaata ka== *[[entsüklopeedia]] *[[Eesti Üleüldise teaduse raamat]] *[[Eesti Entsüklopeedia]] *[[Eesti entsüklopeedia]] *[[Eesti nõukogude entsüklopeedia]] *[[ENEKE]] *[[TEA entsüklopeedia]] *[[Eestikeelne Vikipeedia]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti entsüklopeediad]] e3vzbb6q7wgqnzvf27c5ebyhmr3jm8c 0 196511 7213626 7213070 2026-08-13T13:45:14Z WizardFixes1 196272 7213626 wikitext text/x-wiki {{Infokast seriaal | nimi = Kättemaksukontor | lavastaja = [[Ain Prosa]] | peaosades = [[Marika Vaarik-Soo]]<br>(2009–2013, 2018, 2026)<br>[[Kadri Rämmeld]]<br>(2009–2023, 2026)<br>[[Elina Pähklimägi]]<br>(2009–2013, 2018, 2026)<br>[[Elina Reinold]]<br>(2013–2024, 2026)<br>[[Adeele Jaago]]<br>(2013–2015)<br>[[Ragne Veensalu]]<br>(2015–2021, 2023)<br>[[Amanda Hermiine Künnapas]]<br>(2021–2026)<br>[[Elisabet Reinsalu]]<br>(2024–2026)<br>[[Märten Metsaviir]]<br>(2023–2026) | hooaegu = 33 (on eetrisse jõudnud) | jagusid = 388 (on eetrisse jõudnud)<br>(33. hooaja seisuga) | kestus = 40–50, 80 minutit | kanal = [[TV3]], [[TV3 Gold]], [[Go3]] | originaal = 2009–2027 | montaaž = [[Ain Prosa]] | žanr = kriminaalkomöödia | stsenarist = [[Mihkel Ulman]]<br>(2009–2026)<br>[[Mihkel Seeder]]<br>(2024–2026)<br>[[Marite Butkaite]]<br>(2024–2026)<br>[[Elise Kumm]]<br>(2024–2026)<br>[[Roos Lisette Parmas]] (2025–2026) | tunnusmuusika = "[[Saatanlik naine]]" | riik = {{PisiLipp|Eesti}} | keel = eesti keel | produtsent = [[Raivo Suviste]] | võttekoht = Tallinn, Eesti | esitaja = [[Uku Suviste]] | pilt = | pildiallkiri = | seotud = "[[Ohtlik lend]]" | koduleht = https://et-ee.facebook.com/KMK.ametlik.lehekylg | järgnev = 34. hooaeg,<br>sügis 2026 }} '''"Kättemaksukontor"''' on [[Eesti]]s toodetav algupärane kriminaalkomöödiasari. Selle esimene osa läks TV3-s eetrisse 30. aprillil 2009. '''"Kättemaksukontori"''' viimane hooaeg ehk 34. hooaeg läheb eetrisse 2026. aasta sügisel [[Go3|Go3-s]] ning 2027. aastal TV3-s.<ref name="viimased-j">{{Netiviide |pealkiri=VIIMASED JUHTUMID! „Kättemaksukontor“ jätab sügisel vaatajatega hüvasti |url=https://www.ohtuleht.ee/melu/1161246/viimased-juhtumid-kattemaksukontor-jatab-sugisel-vaatajatega-huvasti |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref> Sarja [[stsenarist]] on [[Mihkel Ulman]], režissöör [[Ain Prosa]] ja produtsent [[Raivo Suviste]]. Alates 31. hooajast kuni 34. hooajani olid lisaks Mihkel Ulmanile stsenaristid ka [[Mihkel Seeder]], [[Marite Butkaite]], [[Elise Kumm]] ning alates 33. hooajast kuni 34. hooajani [[Roos Lisette Parmas]]. Sarja tunnuslaul on "[[Devil Woman|Saatanlik naine]]" ja seda esitab [[Uku Suviste]]. * Sarja formaadiõigused müüdi [[2013]]. aastal rahvusvahelisele televisioonitootjale [[FremantleMedia Ltd]]. * Läti voogedastusplatvorm Tet TV+ soetas "Kättemaksukontori" formaadiõigused 2020. aastal ja tootis sarja "Atriebējas", mida on kokku kuus jagu. See sarnaneb Eesti omaga. * Igal aastal on suvel traditsiooniks saanud vanade "Kättemaksukontori" hooaegade näitamine TV3-s. * Ka kanal [[TV3 Gold]] näitab "Kättemaksukontori" osasid. * "Kättemaksukontor" on seotud teise eesti kriminaalsarjaga "[[Ohtlik lend]]". Sealt sarjast on toodud üle [[Jaan Rekkor|Jaan Rekkori]] tegelaskuju Rein Pihelgas. == Sisu ülevaade == * Kättemaksukontori asutajateks on endine mõrvagrupi uurija Frida Arrak ning sekretär Marion Pärn. Hoolimata oma vastandlikest iseloomudest ja maailmavaadetest ühendab neid ühine vimm meessoo vastu, mis viib nad ideeni pakkuda kättemaksuteenust teistele naistele. Kättemaksukontor pakub lahendusi igasugustele probleemidele, seda on näidanud mitukümmend hooaega. * Hooaegade vältel on aga detektiivide koosseis mitmel korral muutunud. Esimesed viis hooaega on detektiivideks Frida ja Marion, kuid 6. hooajal liitub Frida ja Marioniga kolmanda detektiivina meistervaras Häidi Õigepaulus ning koos ollakse kuni 9. hooaja lõpuni. Kui Frida otsustab 10. hooajal liituda Püha Neitsi Kloostriga ning saab nunnaks, astub tema asemele kolmandaks detektiiviks tema noorem õde, füüsik Freya Narvik. 11. hooajal lahkub Häidi ning tema asemele tuleb endine politseiuurija Kirke Klein. 13. hooaja lõpus, kui Kirke lahkub, liitub teistega endine tänavalaps Luna Haab. 24. hooaja lõpus, kui Luna otsustab hakata ellujäämisinstruktoriks, liitub kolmanda eradetektiivina 25. hooajal noor ja elus kogenematu Lumi-Lee Aigo. 31. hooajal aga selgub, et Freya ja Marion on Kättemaksukontorist lahkunud. Lumi-Leega liituvad detektiividena siis aga endine advokaat Barbara Laando ja Lumi-Lee elukaaslane Madis Toor. * 31. hooaja alguses selgub, et Freya ja Marion on Kättemaksukontorist lahkunud. Lumi-Lee otsustab kontori sulgeda ning alustada koos elukaaslase Madisega uut elu, kuid järjest saabuvad juhtumid lükkavad seda otsust pidevalt edasi. Ühe uurimise käigus ristub ta tee advokaat Barbara Laando omaga, keda ta esialgu mõrvas kahtlustab. Hooaja vältel tegutseb Lumi-Lee koos Barbara ja Madisega, lahendades erinevaid juhtumeid. Hooaja viimases osas saab Barbara Kättemaksukontori ametlikuks liikmeks. Pärast viimase juhtumi lahendamist otsustab kolmik üheskoos reisile minna. Kui nad lennujaamast lahkuvad, astub samal ajal terminali uksest sisse Freya, kes on ootamatult Eestisse sõitnud. * 32. hooaja alguses naaseb Freya Eestisse, kuna tema dokumendid on aegunud. Peagi avastab ta, et ka Milana Luuve on tagasi Eestis. Kui Freya koos Barbara ja Lumi-Leega juhtumit uurima asub, selgub, et see on seotud tema abikaasa Emiliga. Pärast aastatepikkust varjul olemist on Emil taas välja ilmunud ning töötab Milana heaks, aidates luua ohtliku relva prototüüpi. Freya abil õnnestub Milana lõpuks tabada ning juhtum saab lahenduse. Seejärel tehakse Freyale ja Emilile ettepanek liituda välismaal uue labori meeskonnaga, mille nad ka vastu võtavad. * 33. hooajal ilmub välja vana tuttav Martin Arrak, kes palub detektiividelt abi ühe maali varastamise asjus ja veel tahab ta leida kuulsat kunstivahendajat. Barbarast saab Martini turvaja, mis kisub ohtlikuks. Kättemaksukontori abiga saadakse maal kätte ja leitakse samuti kuulus kunstivahendaja. * 34. hooajal paneb aga Kättemaksukontor oma uksed kinni. Viimaseid juhtumeid aitavad lahendada lisaks Lumi-Leele, Barbarale ning Madisele ka Frida, Marion ja Häidi. Hooaeg on täis üllatusi ning välja ilmuvad ka Gerth ning Kaspar. ==Osatäitjad ja tegelaskujude iseloomustused== 34. hooaja osatäitjate informatsioon.<ref name="viimased-j" /> {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="4" |<big>"Kättemaksukontori" peaosades olnud näitlejad</big> |- ! colspan="2" |Näitleja !Sarjas oldud aastad !Sarjas oldud hooajad |- ! rowspan="9" | |[[Marika Vaarik-Soo|Marika Vaarik–Soo]] |2009–2013, 2018, 2026 |1–9, 20, 34 |- |[[Kadri Rämmeld]] |2009–2023, 2026 |1–30, 34 |- |[[Elina Pähklimägi]] |2009–2013, 2018, 2026 |1–10, 20, 34 |- |[[Elina Reinold]] |2013–2024, 2026 |10–32, 34 |- |[[Adeele Jaago]] |2013–2015 |10–13 |- |[[Ragne Veensalu]] |2015–2021, 2023 |14–25, 29 |- |[[Amanda Hermiine Künnapas]] |2021–2026 |25–34 |- |[[Elisabet Reinsalu]] |2024–2026 |31–34 |- |[[Märten Metsaviir]] |2023–2026 |29–34 |} {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" |<big>"Kättemaksukontori" osatäitjad</big> |- ! colspan="2" |Näitleja ! style="padding: 0 8px;" |Osa sarjas ! style="padding: 0 8px;" |Sarjas oldud aastad !Sarjas oldud hooajad |- ! colspan="5" |Kättemaksukontori eradetektiivid (põhiosatäitjad) |- ! rowspan="40" | |[[Marika Vaarik-Soo|Marika Vaarik–Soo]] |Frida Arrak (endine Idasaar) |2009–2013, 2018, 2026 |1–9, 20, 34 |- |[[Kadri Rämmeld]] |Marion Pärn |2009–2023, 2026 |1–30, 34 |- |[[Elina Pähklimägi]] |Häidi Õigepaulus |2009–2013, 2018, 2026 |1–10, 20, 34 |- |[[Elina Reinold]] |Freya Narvik (endine Idasaar) |2013–2024, 2026 |10–32, 34 |- |[[Adeele Jaago]] |Kirke Klein |2013–2015 |10–13 |- |[[Ragne Veensalu]] |Luna Haab |2015–2021, 2023 |14–25, 29 |- |[[Amanda Hermiine Künnapas]] |Lumi–Lee Aigo |2021–2026 |25–34 |- |[[Elisabet Reinsalu]] |Barbara Laando |2024–2026 |31–34 |- |[[Märten Metsaviir]] |Madis Toor |2023–2026 |29–34 |- ! colspan="4" |Politseiuurijad (kõrvalosatäitjad) |- |[[Märt Avandi]] |Gerth Maango | rowspan="2" |2009–2011, 2013, 2017–2018, 2021, 2026 |1–5, 9, 17, 20, 26, 34 |- |[[Ott Sepp]] |Kaspar Tuvi |1–5, 9, 17–18, 20, 26, 34 |- |[[Marilyn Jurman]] |Sonja Maango (endine Säde) |2010–2011, 2017 |3–6, 17 |- |[[Jaan Rekkor]] |Rein Pihelgas (härra Korralik) |2010–2013 |4–9 |- |[[Tarvo Sõmer]] |Tiit Marvel |2011–2026 |5–34 |- |[[Sergo Vares]] |Karl Suur |2012–2013 |8–9 |- |[[Juss Haasma]] |Rainis Sõber |2013–2016, 2018 |10–15, 20 |- |[[Ireen Kennik]] |Selene Kronk |2015–2020 |14–23 |- |[[Risto Vaidla]] |Rasmus Uuber |2016–2017 |16–17 |- |[[Kristjan Lüüs]] |Sander Pronks |2017, 2019–2026 |18, 21–34 |- |[[Mark Erik Savi]] |Joosep Liblik |2024–2026 |31–34 |- ! colspan="4" |Muud tegelased (kõrvalosatäitjad) |- |[[Kristjan Sarv]] |Kaur Moks |2009–2013, 2018–2022 |1–10, 20–21, 23, 25, 28 |- |[[Sepo Seeman]] |Martin Arrak |2009–2013, 2025 |1–3, 5–7, 10, 33 |- |[[Eduard Salmistu]] |Armin Eila |2009–2010, 2014, 2016, 2024 |1, 4, 11–12, 16, 32 |- |[[Guido Kangur]] |Mart Mesilane (härra Hurmur) |2009–2013, 2016–2019, 2022–2023 |2–3, 5, 8–9, 15–17, 20, 22, 27, 29 |- |[[Merle Talvik]] |Tiiu Pärn | rowspan="2" |2009, 2012, 2016, 2020–2023, 2026 | rowspan="2" |2, 8, 16, 24, 26, 28, 30, 34 |- |[[Heino Seljamaa]] |Kalju Pärn |- |[[Nikolai Bentsler]] |Aleksander Vesper |2010–2022, 2026 |3–5, 8–9, 11, 13–19, 22–23, 25–27, 34 |- |[[Raivo Rüütel]] |Morten Wilhelmsson |2010, 2012, 2016, 2026 |3, 7, 15, 34 |- |[[Ain Prosa]] |Sergei Hämaläinen |2010, 2013, 2016–2020, 2022–2025 |3–4, 9, 12, 15, 17, 20–22, 24, 29, 32–33 |- |[[Carmen Mikiver]] |Ivi Pihelgas |2011–2013 |6–9 |- |[[Alo Kurvits]] |Hardi Noova (endine Taavidson) |2013–2014, 2017, 2019, 2022, 2026 |9, 11, 17, 22–23, 27, 34 |- |[[Raimo Pass]] |Emil Narvik |2013, 2024 |10, 32 |- |[[Tanel Padar]] |Daniel Frank |2014–2015 |11–12 |- |[[Lauri Kink]] |Pavel Lust | rowspan="2" |2015–2019, 2022 |14–15, 17–19, 22, 27 |- |[[Liia Kanemägi-Jõerand|Liina Kanemägi–Jõerand]] |Tuulikki Lust (endine Naves) |14–16, 18–19, 22, 27 |- |[[Ivo-Ernesto Reinok|Ivo–Ernesto Reinok]] |Margus Uniloo (FMR, [[Guy Fawkes]]) |2016–2017, 2022–2023 |15–18, 27, 29 |- |[[Klaudia Tiitsmaa]] |Kioko Veega |2017–2018, 2022–2023 |18–19, 28–29 |- |[[Nora Reinsalu]] |Sandra Pronks |2025–2026 |33–34 |} == Tegelaskujude iseloomustused == '''Kättemaksukontori eradetektiivid''' * '''Frida Arrak''' (endine Idasaar) (hooajad 1–9, 20, 34) – endine politsei mõrvagrupi liige, hilisem eradetektiiv. Eriti läbinägelik ja taiplik daam, keda loomupärane nutikus ei jäta maha ka kõige keerulisemates olukordades – olgu see näiteks välkarmumine või mõni meditsiiniline juhtum. Lahutatud, õigemini mahajäetud ja seetõttu uute tutvuste loomisel ülimalt ettevaatlik. Ta oli armunud Härra Hurmurisse (Mart Mesilasse) ja Politseimajor Rein Pihelgasse. Selle eest on sattunud mitmetesse segadustesse. Pärast Kättemaksukontorist lahkumist läks Indiasse ja hakkas usklikuks. Praegu Püha Neitsi Kloostri nunn. Huvialad: lugemine ja erialane töö. Frida asutatud on Kättemaksukontor. Fridal oli lapsepõlvest jäänud tuhkrute foobia. * '''Marion Pärn''' (hooajad 1–30, 34) – Kättemaksukontori teine asutaja. Väga romantilise meelelaadiga ja väga naiselik. Ei loobu unistamast oma härra Õigest, igatseb abielluda ja saada lapsi, kuid paraku kisub alatasa kõik viltu. Kõigest hoolimata usub, et Saatusekirjutajal on tema rolli jaoks varuks õnnelik lõpp. Kergesti armuv. Isegi liiga kergesti, mis on teda tihti ekstreemsetesse olukordadesse viinud. Kalduvus armuda just pahelistesse tüüpidesse. Siiski on tal ka eluarmastus – Aleksander. Huvialad: lõhnad, kaunid rõivad, poodlemine, Facebook, seks ja autod. * '''Häidi Õigepaulus''' (hooajad 1–10, 20, 34) – Frida eksmehe naine. Häidi on enesekindel, julge ja nahaalne. Teab oma väärtust ja oskab seda meeste puhul hästi ära kasutada. Häidil on ka varjupool – kriminaalne minevik, mis on jäänud õiguskaitseorganitele siiamaani teadmata. Tema asumine eradetektiiviks on Frida soov, kusjuures ei ole aru saada, kas Frida teeb seda kättemaksust või kaastundest. Häidi huvialad: kiired ja võimsad mootorrattad, rikkad mehed, kallid ehted. Seega on tal Marioniga küll palju ühist, kuid paraku toob see kaasa hoopis konflikte. Martin ja Häidi leppisid reisil Marioni, Freya ja Victoria-Rosaliega ära ja jäid koos tütrega Londonisse elama. Ilmus välja viis aastat hiljem, teda palgati maali varastama aga sattus kokku luureagendi juhiga, nad armusid. Osa lõpus Häidi lahkub Eestist. * '''Freya Narvik''' (endine Idasaar) (hooajad 10–32, 34) – füüsikainstituudi vanemteadur, 42-aastane, Frida noorem õde. Tüüpiline teadlane – veidi hajameelne, eraelus saamatu ja endasse süüvinud. Väljendab harva emotsioone, mistõttu Marion ja Häidi hakkavad teda selja taga kutsuma Kuivikuks. Hobideks ''taiji'' ja matkamine looduses. Pärast Frida lahkumist saab Freyast Kättemaksukontori kaasomanik. Tahab bürood sulgeda, kuid tõmmatakse kaasa ohtlikku intriigi, mis lõpeb talle väga traagiliselt. See muudab Freya arvamust detektiivitöösse ja temast saab Kättemaksukontori uus võitlushimuline juht. Õige pea selgub, et daam saab selle tööga suurepäraselt hakkama. Juhtumiste lahendamisel võtab tihti appi füüsika ja muud fundamentaalteadused. Tema peamiseks elusihiks saab kurjategijate tabamine ja trellide taha suunamine. Pärast oma abikaasa, Emiliga, kokkusaamist ja temaga seotud juhtumi lahendamist, läksid nad koos laborisse tööle. * '''Kirke Klein''' (hooajad 10–13) – äsja politseikooli lõpetanud nooremuurija, kelle ülimaks unistuseks on pääseda operatiivtööle mõrvagruppi. Lõpuks avanebki tal selleks võimalus Rainis Sõbra paarilisena, kuid liigse ülipüüdlikkuse tõttu sooritab ta teo, mille tagajärjed on ootamatud. Kirke on kaunis ja väga naiselik, kuid ka liigselt äärmustesse kalduv ja teatud mõttes vaimne huligaan, seega olid edasised süžeepöörded vaatajate jaoks põnevad, üllatavad ja väga lõbusad. Kirke jättis Kättemaksukontori ja läks kalifaadi naftapumba turvatöötajaks. * '''Luna Haab''' (hooajad 14–25, 29) – algul ei taha detektiivitööst kuuldagi, aga kui teda ootab ees valik, kas vangla või detektiivitöö, otsustab ta heade poolele üle tulla. Temast saab Kirke asemele kolmas detektiiv. Luna on tänavatüdruk, kes oskab tulla toime näiteks seifide muukimise ja üliosavate vargustega. Luna on ka üsna maskuliinne naine, sest teda vägistas ta kasuisa ja selle tõttu ei taha ta enam naiseks olemisest esialgu midagi kuulda. Tema asemele tuli Lumi-Lee, sest Luna kehastaja jäi päriselus lapseootele. * '''Lumi-Lee Aigo''' (hooajad 25–34) – miljonäri tütar, kes ei ole elus veel midagi teinud ning kelle isa sunnib teda päriseluga kohanema. Mitte just lumehelbeke, aga ärahellitatud pirtsakas plika, keda hakatakse ümber kasvatama. Tüdruk hakkab tasapisi Kättemaksukontorisse sisse elama, kuigi ei Freya ega Marion talle seda just ülemäära lihtsaks tee. Detektiividega kohtus ta tänu väikesele intsidendile liikluses. Peale selle oli jäänud Lumi-Lee vahele narkootikumidega. Temast sai Luna asemel kolmas detektiiv. * '''Barbara Laando''' (hooajad 31–34) – nutikas ja enesekindel naine, kellel on taust advokaadina ning hiljem ka detektiivina. Ta on sihikindel, teravmeelne ja ei karda ebamugavaid küsimusi esitada. Barbara astub alati julgelt oma tõekspidamiste eest välja, eriti kui tegemist on naiste õiguste kaitsmisega. Kuigi ta võib esmapilgul tunduda külm või kahtlustäratav, peitub tema tugeva fassaadi taga soe süda ja õiglustunne. Tema taust ja kogemused annavad Kättemaksukontorile uue hingamise ning lisavad meeskonda küpsust ja tasakaalu. Algul läbisaamine Lumi–Leega polnud kiita, kuid aja jooksul said naised omavahel sõpradeks ja headeks kolleegideks. * '''Madis Toor''' (hooajad 29–34) – heatahtlik, veidi kohmakas, kuid südamlik mees, kellel on kunagine näitlejataust. Ta on otsekohene, vahel veidi aeglase taibuga, kuid alati siiras ja abivalmis. Madis ei pruugi olla klassikaline detektiiv, kuid tema lojaalsus, huumorimeel ja võime inimesi lugeda teevad temast väärtusliku meeskonnaliikme. Ta on Lumi-Lee elukaaslane ning toob Kättemaksukontorisse soojust ja inimlikkust, olles hea tasakaal keerukamate ja temperamentsemate kolleegide kõrval. <big>'''Politseiuurijad'''</big> * '''Tiit Marvel''' (hooajad 5–34) – väga tõsise ja praktilise ellusuhtumisega uurija. Pärast kooli lõpetamist töötas Rakveres, kuid pärast hiilgavat piinakambriga seotud sarimõrva paljastamist viidi rotatsiooni korras Tallinna. Olemuselt pedant, mis tähendab, et talle ei meeldi, kui keegi oma nina tema asjadesse topib. Pikka aega põhimõtteline vanapoiss kuid hiljem asub koosellu poemüüja Tuulikki Navesiga. Kättemaksukontori kaunitaridesse suhtub tõrjuvalt, kuid Marion suudab pikapeale tema suhtumist muuta. On olnud Freyasse ja Marioni armunud, kuid lõpuks armub Selenesse ja saab temaga lapse, püüdes muuta Selene arvamust, et nende laps peaks elama sooneutraalses ühiskonnas. Huvialad puuduvad (samas ei suuda ta iial ära öelda sumoturniiri jälgimisest ja tantsimisest). Selene sundis Tiitu veganiks hakkama. Kui Sander Pronks aga liha söömisega vahele jäi (ta oli vegan), otsustasid Selene ja Tiit taas liha sööma hakata. * '''Rainis Sõber''' (hooajad 10–15, 20) – noor nägus mees, kes suundus pärast politseikooli lõpetamist maailma tundmaõppimise eesmärgil vabatahtlikult Afganistani. Veetis seal 2 aastat ja langes taliibide kätte vangi. Imekombel suutis nende käest põgeneda, kuid pärast seda põeb posttraumaatilist sündroomi, mis avaldub väga erinevate hirmude näol. Pärast teenistust Afganistanis asub tööle Põhja Prefektuuri uurijaks, Tiit Marveli käe alla, kes temaga kurja vaeva näeb, kuna Rainis ei pea kinni töödistsipliinist ja tema uurimismeetodid ei mahu seaduse piiridesse. Lisaks on noormehe elustiil enesehävituslik. Rainise peamisteks hobideks on autode tuunimine ja heegeldamine. * '''Rasmus Uuber''' (hooajad 16–17) – Rainise sugulane, kes asub otse politseikoolist Rainise asemele Tiidu partneriks. Rasmus on sunnitud Põhja Prefektuuris töötama, kuid ei protesti selle vastu. Rasmus teeb põhjalikku tööd, saades vastutasuks kiituseid Selenelt. Rasmus ei püsi Tiidu kõrval kaua ja varsti tõstetakse ta presidendi kaitsemeeskonda ja tema koha saab endale lapseootel Sonja Maango. * '''Karl Suur''' (hooajad 8–9) – noor ja nägus endine välisluure ohvitser, kes suunatakse teenistuskohustuste rikkumise tõttu tööle kriminaalpolitseisse. Esialgu õhkub tema suhtumisest oma uutesse mõrvagrupi kolleegidesse igal sammul üleolekut, kuid peagi avastab ta, et uus ametipost on tegelikult õnnistus, kuna viib ta kokku Kättemaksukontoriga ja märksa ohtlikuma, vastuolulisema, kohati ka seaduse piirimail balansseeriva politseitööga. Suhted Kättemaksukontoriga on aga keerulised nii professionaalsel kui isiklikul tasandil, sest Karl ei suuda otsustada, kas see, mida ta Häidi vastu tunneb, on viha või armastus. Lihtsamaks ei tee asja ka Karli ego, millel on raskusi etteantud raamidesse ära mahtumisega. Selles võib aga juba süüdistada perekond Suurt, kes oma pisipojale nime valides otsustasid eeskuju võtta just kuulsast frankide kuningast Karl Suurest. * '''Kaspar Tuvi''' (hooajad 1–5, 9, 17–18, 20, 26, 34) – püüdlik, heatahtlik ja nutikas, kuid vahel lapselikult emotsionaalne politseiuurija. Töötas paar aastat mõrvagrupis Gerthi partneri ja alluvana, kellega nad mõnedest lahkarvamustest hoolimata siiski peamiselt sarnase huvi tõttu märuli- ja õudusfilmide vastu suured sõbrad olid. Erinevalt Gerthist elab Kaspar aga siiani koos emaga ja pole paljudest katsetest hoolimata suutnud eluarmastust veel leida. On asutanud koos Gerthiga eradetektiivibüroo Kättemaksukontor 2, mis ei püsinud kaua. * '''Gerth Maango''' (hooajad 1–5, 9, 17, 20, 26, 34) – sihikindel, range ja kohusetundlik endine politseiuurija, kes paistab silma oma pedantsuse ja kindlameelsusega. Teda iseloomustab tugev õiglustunne, sirgjoonelisus ja mõnevõrra vanamoodne maailmavaade. Gerth ei karda konflikte, seisab alati tõe eest ja tegutseb sageli jõuliselt, ent õiglaselt. Kuigi ta võib näida karm, peitub selle fassaadi taga soe süda – eriti näha tema pühendumuses perele ja abikaasale Sonjale. Gerth on Kättemaksukontori üks meeldejäävamaid tegelasi, kelle kohalolek tõi sarja nii tõsidust kui ka meelelahutuslikku karikatuursust. Enne, kui ta aga kaaskolleegi Sonja Sädega 2011. aastal abiellus ja maale rantšot pidama asus, töötas ta mõrvagrupis mõnda aega nii Frida alluva, kui ka Kaspari ülemusena, kellest viimasega oli ta mõnedest lahkarvamustest ja ajutistest vimmadest hoolimata peamiselt sarnase huvi tõttu märuli- ja õudusfilmide vastu siiski suur sõber. Lojaalsusest hoolimata ei puudunud ka Gerthil soov ametipostil karjääri teha, ihaldades juba pikemat aega komissari kohta, mis oli aga Rein Pihelga Tallinna saabumisega tema eest ära napsatud. Ei sallinud ta ka oma endist ülemust Fridat, ega üleüldiselt Kättemaksukontorit, kes nende eest oma tegutsemisega pidevalt nii-öelda “töö ära võtsid”. Ta on aastate jooksul saanud seitsme lapse isaks, kellest kaks paari on kaksikud ja ülejäänud kolmikud. Peale selle peab ta linnas ka vagurat kuid võrdlemisi hinnatud lillepoodi, mis tema sõnutsi ei ole aga võrreldavgi “vanade heade aegadega” politseis. On asutanud koos Kaspariga eradetektiivibüroo Kättemaksukontor 2, mis ei püsinud kaua. * '''Rein Pihelgas (härra Korralik)''' (hooajad 4–9) – Põhja prefektuuri komissar. Töötas pikki aastaid Pärnus, kuid kutsuti Tallinna oma kogemusi jagama. Kunagine Frida kolleeg – töötasid koos miilitsas. Oli 25 aastat tagasi Fridast sügavalt sisse võetud, kuid paraku ei tulnud tõsisemast suhtest midagi välja. Nüüd, pärast paljusid aastaid, avastab Rein ehmatusega, et tunded Frida vastu ei ole kuhugi kadunud. Rein sõidab aga nädalavahetuseti Pärnu lähedale maakoju, oma naise juurde. Reinu hüütakse major Pihelgaks, Kättemaksukontoris kasutatakse aga Härra Korraliku hüüdnime. Läheb hiljem pensionile. * '''Sander Pronks''' (hooajad 18, 21–34) – pühendunud ja usaldusväärne, sageli abivalmis ning valmis meeskonda toetama. Sandril on tugev õiglustunne ning ta püüab alati tegutseda ausalt ja õiglaselt. Kuigi ta ei pruugi olla sarja kõige säravam või ekstsentrilisem tegelane, on ta oluline ja usaldusväärne osa uurijate tiimist. Endine Narva politseiuurija. Ta oli armunud Kioko Veegasse, kui Kättemaksukontor kord üht juhtumit Narvas lahendamas käis. Sander saabus Narvast perekondlikel põhjustel Tallinna tööle. Sander töötab Selene alluvuses Tiidu partnerina ja on algul radikaalne täistaimetoitlane, kuid muudab toitumisharjumusi, kui tema tüdruksõber ähvardab ta maha jätta. Ta on pühendunud ja usaldusväärne, sageli abivalmis ning valmis meeskonda toetama. Sandril on tugev õiglustunne ning ta püüab alati tegutseda ausalt ja õiglaselt. Kuigi ta ei pruugi olla sarja kõige säravam või ekstsentrilisem tegelane, on ta oluline ja usaldusväärne osa uurijate tiimist. * '''Sonja Maango (endine Säde)''' (hooajad 3–6, 17) – kriminalist, kes töötab politsei laboris. Koos Gerth Maangoga on neil lapsed, kes on kaksikud ja kolmikud. See sai ka hiljem põhjuseks, miks Gerth lahkus seriaalist. Sonja seevastu on aga endiselt mõnes osas ilmunud. Sonja Maango on väga painduva kehaga ja tugev akrobaatikas. Tänu sellele päästis ta Gerthi ja Kaspari Pommimehe lõksust juhtumis "Pommimees". Olemuselt on ta julge, uudishimulik ja seiklushimulik. Hüüdnime "Spetsialist-kriminalist-Säde" andis Sonjale tema abikaasa Gerth. * '''Selene Kronk''' (hooajad 14–23, on mainitud hilisemates hooaegades) – Pärnust pealinna prefektiks toodud naispolitseinik, mõrvagrupi ülemus. Eriti karm ja kõva häälega, meeste suhtes õiglaselt skeptiline. Peamised meetodid alluvate uurijatega suhtlemisel on käega lapiti vastu lauda peksmine ja "Hopp-hopp-hopp!" karjumine. Talle ei meeldi, kui Kättemaksukontor on uurimistel politseist edukam. Politsei koostöölepingu Kättemaksukontoriga on ta korduvalt puruks rebinud, kuid hiljem lepingu siiski taastanud. * '''Joosep Liblik''' (hooajad 31–34) – saabub 31. hooajal Tallinna praktikandina tööle Tiidu ja Sander juurde. Sander teda aga ei salli, Tiidul pole tema vastu midagi. Armub ära Lumi-Leesse, kui teda esimest korda näeb. Üritab mitu korda enda tundeid talle avaldada, kuid tulutult. Lõpuks saab sellega hakkama, kuid Madis sekkub vahele. Nii lähevad Lumi-Lee ja Joosepi teed lahku. Ta lahkub praktikandi ametikohalt. Ilmub uuesti välja nii 32. kui ka 33. hooaja juhtumitega seoses. <big>'''Muud tegelaskujud, kõrvaltegelased'''</big> * '''Kaur Moks''' (hooajad 1–10, 20–21, 23, 25, 28) – Marioni endine ülemus. Väga mitmekülgsete omaduste ja annetega mees. Figaro ja Casanova ühtekokku – tohutult armusuhteid. Samuti on tal ridamisi palju ameteid, mis kõik kestavad lühikest perioodi. Aja jooksul on ta muutunud Kättemaksukontori asendamatuks abiliseks. Valdab erakordset näitlejameisterlikkust ning vastavalt vajadusele võib mängida keda tahes – isegi omaenda isa. Moraalselt paraku seisab nõrgal platvormil. Huvialad: naised, naised ja veel kord naised. * '''Aleksander Vesper''' (hooajad 3–5, 8–9, 11, 13–19, 22–23, 25–27, 34) – edukas aktsionär, kellest sai Marioni suur armastus. Mees on üles kasvanud küllaltki kitsastes oludes, kuid sunnitud end ise üles töötama. Paraku tekib tema finantsides suur langus, millest ajendatuna teeb ta koostööd kurikael Morten Wilhelmssoniga. Selle käigus reedab ta Marioni. Aleksandri armastus Marioni vastu oli aga siiras ning aja möödudes suutis naine talle andestada. Nende suhe on läbi hooaegade kujunenud vahelduva eduga. Siiski kipub Aleksander rohkem välja ilmuma just siis, kui ta Marioni abi vajab. * '''Mart Mesilane (härra Hurmur)''' (hooajad 2–3, 5, 8–9, 15–17, 20, 22, 27, 29) – iga keskmise naise unistus: ta on sarmikas, jõukas ja edukas anestesioloog. Vestluskaaslane, kellega saab rääkida liblikatest, tähtedest, entomoloogiast ning astronoomiast. Huvialadeks on veel ooper ja rabamatkad. Fridaga kohtus härra Hurmur Pärnus, kuhu ta oli sõitnud pärast oma naise matuseid närve puhkama. Mart armus Fridasse hetkega ja tegi talle sama kiiresti ka abieluettepaneku. Enne kui Frida aga oma jah-sõna ütles, sai ta aru, et leinav mees näeb temas oma kadunud abikaasat, ja tegi kurbusega kihlusele lõpu. Mart oli esiti Frida ohtlikust elust šokeeritud, kord sattus Mart nägema, kuidas Morten Wilhelmsson Fridat piinas. Ent pikapeale hakkas meest Frida seiklusterohke elu lummama ja ta sai aru, et naine on siiski ta südame vangistanud. Kui Frida läheb Prantsusmaale kloostrisse nunnaks, leiab Mart endale uue kaaslase: Frida õe Freya, kes samuti kipub teda töö tõttu unarusse jätma, kuid sellegipoolest on ta Freyaga kihlatud. * '''Daniel Frank''' (hooajad 11–12) – mees, kes pole algul just Marioni maitse, eelkõige sellepärast, et ta pole rikas ja sõidab vana autoga. Marioni üllatuseks selgub, et Daniel polegi tegelikult vaene. Hiljem peab Marion töö huvides Danieli kahtlustama ühes kuriteos. Daniel viimast Marionile ei tahtnud andestada. Lõpuks olid tulemas pulmad, mis ikkagi ei toimunud, kuna Marion ei suutnud otsustada meeste vahel, keda tal tol ajal lausa kolm oli. * '''Martin Arrak''' (hooajad 1–3, 5–7, 10, 33) – Frida eksabikaasa ja hiljem ka Häidi eksmees. Martin ja Frida tutvusid keset tõsist politseitööd, kui Fridale anti korraldus rannas päikest nautiv nägus meesterahvas arreteerida. Nagu hiljem selgus, ei olnud tegemist mitte puhkehetkelt tabatud maffiapealikuga, vaid Frida kolleegide naljaga. Fridal oli eksimuse pärast kohutavalt piinlik, ta üritas muudkui Martini ees vabandada ja nii nad armusidki. Martin jättis Frida maha liigse töönarkomaania tõttu. Keskeakriisis Martin tutvus Fridast poole noorema Hädiga. Häidi lapse hooldusõigused on Martinil, kuid viimane ei tea seda, et ta pole lapse bioloogiline isa. Hiljem sai Martin sellest ka teada. 33. hooajal ilmub ta uuesti välja ja palub detektiividelt abi ühe maali varastamise asjus ja kuulus a kunstniku leidmisega. Barbarast saab Martini turvaja, mis kukub välja halvasti. * '''Emil Narvik''' (hooajad 10, 32) – Freya abikaasa, kelle tappis sekretär Milana Luuve. Põhjus oli selles, et Freya ja Emil olid õnnelikus abielus. Ta kohtus Freyaga Tartu Ülikoolis füüsikat õppides. Nad armuvad ja elavad koos, saavad ka lapsed. Freya "kohtus" Emiliga juhtumis "Bermuuda kolmnurk". Kuid Emil ilmus 32. hooajal välja, samuti Freya ja ka Milana Luuve. Selgus, et Emil pidi ennast varjama. Hiljem saadi kurjategijad kätte ja Emil läks koos Freyaga laborisse tööle ja asi sai lahendatud. * '''Tiiu ja Kalju Pärn''' (hooajad 2, 8, 16, 24, 26, 28, 30, 34) – Marioni vanemad, kes on ilmunud välja siis, kui tood on hädas olnud. Kättemaksukontor on neid korduvalt aidanud. * '''Ivi Pihelgas''' (hooajad 6–9) – Ivi on Rein Pihelga abikaasa, kes on pidanud mitmel korral arveid klaarima Fridaga, kui ta sattus peale nende koosolemisele. * '''Kioko Veega''' (hooajad 18–19, 28–29) – advokaat, kes tegeleb igasuguste asjadega, viimati abieluga seotud asjadega. Ta on nutikas, entusiastlik, rõõmsameelne, tüdrukulik ja kiire taibuga noor advokaat. Temast saab Luna hea sõbranna, ometi oli Kioko sunnitud Lunat ära kasutama oma lapse, Reena, nimel. Freya teda täielikult ei usalda, hiljem selgubki et Kioko on naisi kurjalt ära kasutanud. Varastati Kioko laps, siis kui ta oli oma mehe ja lapsega reisil. Ta palkab Kättemaksukontori, kuid sedamööda, kuidas selgub tema valelikkus, kaotab Kioko Kättemaksukontori usalduse. Kuid siis saavad nad ühiste jõupingutustega kätte Ämbliku, kes oli Kiokot valetama sundinud, ja Kättemaksukontor hakkab teda jälle usaldama. Kioko ilmub paari aasta möödudes jälle välja ja mässib ennast ühte juhtumisse. Ta armub sellega seoses Margus Unilooga, kes osutub kurjategijaks. Oli abiks detektiividele, kui Marion oli Aleksandriga reisil. * '''Sergei Hämaläinen''' (hooajad 3–4, 9, 12, 15, 17, 20–22, 24, 29, 32–33) – Kättemaksukontori detektiividele ja politseile tuttav asotsiaal, kes ilmub mõningate juhtumite käigus välja. * '''Armin Eila''' (hooajad 1, 4, 11–12, 16, 32) – õlise maikaga kelm, kelle korteris elas Marion üürilisena enne detektiiviks hakkamist. On olnud seotud mitme kuriteoga ja on vana tuttav detektiividele. * '''Hardi Noova (endine Taavidson)''' (hooajad 9, 11, 17, 22–23, 27, 34) – karismaatiline ja nutikas hüpnotisöör, kelle oskused mõjutada inimeste mõtteid ja käitumist teevad temast ohtliku ja ettearvamatu tegelase. Tema manipuleerimisvõimed keeravad pea peale paljude Kättemaksukontori tegelaste plaanid ning toovad sarja palju pinget ja draamat. Samas on Hardi karakteri all peidus ka salapära ja sügavust, mis muudab ta keeruliseks ja huvitavaks vastaseks. Puutub nii mõnigi kord Kättemaksukontoriga kokku. * '''Margus Uniloo (FMR, Guy Fawkes)''' (hooajad 15–18, 27, 29) – kõrge IQ-ga häkker ja psühhopaat. Ta õhutas noori inimesi massiliselt enesetappudele ja oli sarimõrvar, kes jättis mõrvapaigale maha enda IQ numbri, kuid siiski võitis ta Luna usalduse ja oleks vabadusse pääsenud haiglast. Margus aitas otsida üles Lunal oma vanemad. * '''Pavel Lust''' (hooajad 14–15, 17–19, 22, 27) – Pavel on Narvast pärit narkomaan. Temast on saanud türann, kes oma naisega vägivallatseb. Küll aga suudab ta end sammhaaval parandada ning armastus Tuulikki vastu motiveerib teda asotsiaali saatusest välja astuma. Ka Tuulikki muutub tema suhtes julgemaks ja näitab rohkem iseloomu välja. On seotud olnud mitmete kuritegudega ja ka Kättemaksukontoriga. * '''Tuulikki Lust (endine Tuulikki Naves)''' (hooajad 14–16, 18–19, 22, 27) – Narvast pärit, vägivaldse mehe käest Tallinna põgenenud naine, kes alustas pealinnas uut elu uue identiteediga. Tuulikki satub enese teadmata suure spioonivõrgustiku teele. Poemüüjana töötades kohtus ta Tiit Marveliga, kes naise enda kaitse alla võttis. Tuulikki on väga hooliv ja armastav. Ta koguni suudab armastada samaaegselt nii uut elukaaslast Tiit Marvelit kui ka oma endist mees Pavel Lusti. Lõpuks otsustab ta siiski Pavel Lusti kasuks, kes on lubanud ennast parandada. Kuid Paveliga probleemid jätkuvad. Pavel on saanud üleöö rikkaks. Koos Tuulikkiga peeti kohvikuid üle Eesti–Lustlikud Lõunad. Lõpuks siiski selgub, et Pavel on mässinud ennast jälle sisse sinna, kuhu poleks vaja olnud. * '''Sandra Pronks''' (hooajad 33–34) – Sandri õde, kes Sandrile ise meelt mööda aga pole. Sandra satub Kättemaksukontorisse juhuse käigus ühe juhtumiga seoses. == Hooajad ja osad == === 1. hooaeg, kevad 2009 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="4" | |01 |01 |30.04.2009 |Inglid ja närukaelad |- |02 |02 |07.05.2009 |Kirst |- |03 |03 |21.05.2009 |Kulturist ja kummipuu |- |04 |04 |28.05.2009 |Strippar |} === 2. hooaeg, sügis 2009 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |05 |01 |01.10.2009 |Vennad lõvisüdamed 1 |- |06 |02 |08.10.2009 |Vennad lõvisüdamed 2 |- |07 |03 |15.10.2009 |Modellid ja nohikud |- |08 |04 |22.10.2009 |Kui mu ema on armunud |- |09 |05 |29.10.2009 |Mees, kes tahtis naisele kasukat |- |10 |06 |05.11.2009 |Härra Hurmur 1 |- |11 |07 |12.11.2009 |Härra Hurmur 2 |- |12 |08 |19.11.2009 |Peaaegu täiuslik mõrv |- |13 |09 |26.11.2009 |Mees, kes ei osanud suureks kasvada 1 |- |14 |10 |03.12.2009 |Mees, kes ei osanud suureks kasvada 2 |- |15 |11 |10.12.2009 |Juhukülalised 1 |- |16 |12 |17.12.2009 |Juhukülalised 2 |} === 3. hooaeg, kevad 2010 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |17 |01 |11.03.2010 |Produkt |- |18 |02 |18.03.2010 |Tugevad naised |- |19 |03 |25.03.2010 |Sinine Draakon |- |20 |04 |01.04.2010 |Kõlbeline laostumine |- |21 |05 |08.04.2010 |Lõpetamata pala suupillile |- |22 |06 |15.04.2010 |Seif |- |23 |07 |22.04.2010 |Kuldmees |- |24 |08 |29.04.2010 |Pereäri |- |25 |09 |06.05.2010 |Illusioon 1 |- |26 |10 |13.05.2010 |Illusioon 2 |- |27 |11 |20.05.2010 |Kadunud tüdruk 1 |- |28 |12 |27.05.2010 |Kadunud tüdruk 2 |} === 4. hooaeg, sügis 2010 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |29 |01 |09.09.2010 |Pommimees 1 |- |30 |02 |16.09.2010 |Pommimees 2 |- |31 |03 |23.09.2010 |Virtuaalsed ohud |- |32 |04 |30.09.2010 |Neli tislerit |- |33 |05 |07.10.2010 |Kuidas vähendada mehe intelligentsi? |- |34 |06 |14.10.2010 |Liiga vana |- |35 |07 |21.10.2010 |Kummitused 1 |- |36 |08 |28.10.2010 |Kummitused 2 |- |37 |09 |04.11.2010 |Uuestisünd 1 |- |38 |10 |11.11.2010 |Uuestisünd 2 |- |39 |11 |18.11.2010 |Kuidas taastada tundeid? |- |40 |12 |25.11.2010 |Patsient |} === 5. hooaeg, kevad 2011 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |41 |01 |03.03.2011 |Õnnelik enesetapja |- |42 |02 |10.03.2011 |Piinakamber 1 |- |43 |03 |17.03.2011 |Piinakamber 2 |- |44 |04 |24.03.2011 |Bordell 1 |- |45 |05 |31.03.2011 |Bordell 2 |- |46 |06 |07.04.2011 |Väike must kleit |- |47 |07 |14.04.2011 |Surnud mehe kättemaks 1 |- |48 |08 |21.04.2011 |Surnud mehe kättemaks 2 |- |49 |09 |28.04.2011 |Vinged vennad 1 |- |50 |10 |19.05.2011 |Vinged vennad 2 |- |51 |11 |26.05.2011 |Tasuja 1 |- |52 |12 |02.06.2011 |Tasuja 2 |} === 6. hooaeg, sügis 2011 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |53 |01 |08.09.2011 |Kaelakeeafäär |- |54 |02 |15.09.2011 |Uskumise küsimus 1 |- |55 |03 |22.09.2011 |Uskumise küsimus 2 |- |56 |04 |29.09.2011 |Blondid 1 |- |57 |05 |06.10.2011 |Blondid 2 |- |58 |06 |13.10.2011 |Lilleäri 1 |- |59 |07 |20.10.2011 |Lilleäri 2 |- |60 |08 |27.10.2011 |Aardekütid 1 |- |61 |09 |03.11.2011 |Aardekütid 2 |- |62 |10 |10.11.2011 |Aardekütid 3 |- |63 |11 |17.11.2011 |Näivuse seadus 1 |- |64 |12 |24.11.2011 |Näivuse seadus 2 |} === 7. hooaeg, kevad 2012 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |65 |01 |08.03.2012 |Tiigrijaht 1 |- |66 |02 |15.03.2012 |Tiigrijaht 2 |- |67 |03 |22.03.2012 |Stringiteooria 1 |- |68 |04 |29.03.2012 |Stringiteooria 2 |- |69 |05 |05.04.2012 |Kangelaseks vastu tahtmist 1 |- |70 |06 |12.04.2012 |Kangelaseks vastu tahtmist 2 |- |71 |07 |19.04.2012 |Organiäri 1 |- |72 |08 |26.04.2012 |Organiäri 2 |- |73 |09 |03.05.2012 |Elu pärast surma 1 |- |74 |10 |10.05.2012 |Elu pärast surma 2 |- |75 |11 |17.05.2012 |Lähedased võõrad 1 |- |76 |12 |24.05.2012 |Lähedased võõrad 2 |} === 8. hooaeg, sügis 2012 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |77 |01 |13.09.2012 |Libahunt 1 |- |78 |02 |20.09.2012 |Libahunt 2 |- |79 |03 |27.09.2012 |Lahutus Eesti moodi 1 |- |80 |04 |04.10.2012 |Lahutus Eesti moodi 2 |- |81 |05 |11.10.2012 |Maastik laibaga 1 |- |82 |06 |18.10.2012 |Maastik laibaga 2 |- |83 |07 |25.10.2012 |Varjud minevikust 1 |- |84 |08 |01.11.2012 |Varjud minevikust 2 |- |85 |09 |08.11.2012 |Sulid ja geeniused 1 |- |86 |10 |15.11.2012 |Sulid ja geeniused 2 |- |87 |11 |22.11.2012 |Patuoinas 1 |- |88 |12 |29.11.2012 |Patuoinas 2 |} === 9. hooaeg, kevad 2013 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |89 |01 |14.03.2013 |Teadmata kadunud 1 |- |90 |02 |21.03.2013 |Teadmata kadunud 2 |- |91 |03 |28.03.2013 |Läbitantsitud kingad 1 |- |92 |04 |04.04.2013 |Läbitantsitud kingad 2 |- |93 |05 |11.04.2013 |Minimissid 1 |- |94 |06 |18.04.2013 |Minimissid 2 |- |95 |07 |25.04.2013 |Ilusad silmad 1 |- |96 |08 |02.05.2013 |Ilusad silmad 2 |- |97 |09 |09.05.2013 |Dopingukütid 1 |- |98 |10 |16.05.2013 |Dopingukütid 2 |- |99 |11 |23.05.2013 |Peata ratsanik 1 |- |100 |12 |30.05.2013 |Peata ratsanik 2 |} === 10. hooaeg, sügis 2013 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |101 |01 |12.09.2013 |Absoluutne võim 1 |- |102 |02 |19.09.2013 |Absoluutne võim 2 |- |103 |03 |26.09.2013 |Vahendeid valimata 1 |- |104 |04 |03.10.2013 |Vahendeid valimata 2 |- |105 |05 |10.10.2013 |Päikesest lummatud 1 |- |106 |06 |17.10.2013 |Päikesest lummatud 2 |- |107 |07 |24.10.2013 |Õnne valem 1 |- |108 |08 |31.10.2013 |Õnne valem 2 |- |109 |09 |07.11.2013 |Hõbekõri 1 |- |110 |10 |14.11.2013 |Hõbekõri 2 |- |111 |11 |21.11.2013 |Elusalt või surnult 1 |- |112 |12 |28.11.2013 |Elusalt või surnult 2 |} === 11. hooaeg, kevad 2014 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="14" | |113 |01 |27.02.2014 |Kuidas miljonäri ära tunda 1 |- |114 |02 |06.03.2014 |Kuidas miljonäri ära tunda 2 |- |115 |03 |13.03.2014 |Kasutatud autod 1 |- |116 |04 |20.03.2014 |Kasutatud autod 2 |- |117 |05 |27.03.2014 |Õuduste maja 1 |- |118 |06 |03.04.2014 |Õuduste maja 2 |- |119 |07 |10.04.2014 |Olematud mõrvad 1 |- |120 |08 |17.04.2014 |Olematud mõrvad 2 |- |121 |09 |24.04.2014 |Surm à la carte 1 |- |122 |10 |01.05.2014 |Surm à la carte 2 |- |123 |11 |08.05.2014 |Võrrand kahe tundmatuga 1 |- |124 |12 |15.05.2014 |Võrrand kahe tundmatuga 2 |- |125 |13 |22.05.2014 |Tulnukad ja miljonärid 1 |- |126 |14 |29.05.2014 |Tulnukad ja miljonärid 2 |} === 12. hooaeg, sügis 2014 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |127 |01 |11.09.2014 |Ükskord Ameerikas 1 |- |128 |02 |18.09.2014 |Ükskord Ameerikas 2 |- |129 |03 |25.09.2014 |Hirmu vald 1 |- |130 |04 |02.10.2014 |Hirmu vald 2 |- |131 |05 |09.10.2014 |Pärandus 1 |- |132 |06 |16.10.2014 |Pärandus 2 |- |133 |07 |23.10.2014 |Armastuse algoritmid 1 |- |134 |08 |30.10.2014 |Armastuse algoritmid 2 |- |135 |09 |06.11.2014 |Küsi surnutelt 1 |- |136 |10 |13.11.2014 |Küsi surnutelt 2 |- |137 |11 |20.11.2014 |Kassi-hiire mäng 1 |- |138 |12 |27.11.2014 |Kassi-hiire mäng 2 |} === 13. hooaeg, kevad 2015 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |139 |01 |05.03.2015 |Muusikamõrvad 1 |- |140 |02 |12.03.2015 |Muusikamõrvad 2 |- |141 |03 |19.03.2015 |Juhuslikkuse printsiip 1 |- |142 |04 |26.03.2015 |Juhuslikkuse printsiip 2 |- |143 |05 |02.04.2015 |Lõvitüdrukud 1 |- |144 |06 |09.04.2015 |Lõvitüdrukud 2 |- |145 |07 |16.04.2015 |Veri on paksem kui piim 1 |- |146 |08 |23.04.2015 |Veri on paksem kui piim 2 |- |147 |09 |30.04.2015 |Patt 1 |- |148 |10 |07.05.2015 |Patt 2 |- |149 |11 |14.05.2015 |Mõrvad mõttejõul 1 |- |150 |12 |21.05.2015 |Mõrvad mõttejõul 2 |} === 14. hooaeg, sügis 2015 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |151 |01 |10.09.2015 |Tüdruk, kes teadis 1 |- |152 |02 |17.09.2015 |Tüdruk, kes teadis 2 |- |153 |03 |24.09.2015 |Spioonimängud 1 |- |154 |04 |01.10.2015 |Spioonimängud 2 |- |155 |05 |08.10.2015 |Nõiutud 1 |- |156 |06 |15.10.2015 |Nõiutud 2 |- |157 |07 |22.10.2015 |Koletise kättemaks 1 |- |158 |08 |29.10.2015 |Koletise kättemaks 2 |- |159 |09 |05.11.2015 |Lask 1 |- |160 |10 |12.11.2015 |Lask 2 |- |161 |11 |19.11.2015 |Poeedi surm 1 |- |162 |12 |26.11.2015 |Poeedi surm 2 |} === 15. hooaeg, kevad 2016 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="14" | |163 |01 |25.02.2016 |Vandenõu 1 |- |164 |02 |03.03.2016 |Vandenõu 2 |- |165 |03 |10.03.2016 |Orjad ja dominad 1 |- |166 |04 |17.03.2016 |Orjad ja dominad 2 |- |167 |05 |24.03.2016 |Tüdruk, keda polnud vaja 1 |- |168 |06 |31.03.2016 |Tüdruk, keda polnud vaja 2 |- |169 |07 |07.04.2016 |12 sekundit 1 |- |170 |08 |14.04.2016 |12 sekundit 2 |- |171 |09 |21.04.2016 |Üliinimene 1 |- |172 |10 |28.04.2016 |Üliinimene 2 |- |173 |11 |05.05.2016 |Seadus on seadus 1 |- |174 |12 |12.05.2016 |Seadus on seadus 2 |- |175 |13 |19.05.2016 |Elust välja kirjutatud 1 |- |176 |14 |26.05.2016 |Elust välja kirjutatud 2 |} === 16. hooaeg, sügis 2016 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |177 |01 |08.09.2016 |Droonimõrvad 1 |- |178 |02 |15.09.2016 |Droonimõrvad 2 |- |179 |03 |22.09.2016 |Unetus 1 |- |180 |04 |29.09.2016 |Unetus 2 |- |181 |05 |06.10.2016 |Viis motiivi mõrvaks 1 |- |182 |06 |13.10.2016 |Viis motiivi mõrvaks 2 |- |183 |07 |20.10.2016 |Müsteerium 1 |- |184 |08 |27.10.2016 |Müsteerium 2 |- |185 |09 |03.11.2016 |Viikingiaare 1 |- |186 |10 |10.11.2016 |Viikingiaare 2 |- |187 |11 |17.11.2016 |Identiteedirööv 1 |- |188 |12 |24.11.2016 |Identiteedirööv 2 |} === 17. hooaeg, kevad 2017 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |189 |01 |02.03.2017 |Bermuda kolmnurk 1 |- |190 |02 |09.03.2017 |Bermuda kolmnurk 2 |- |191 |03 |16.03.2017 |Surmav graatsia 1 |- |192 |04 |23.03.2017 |Surmav graatsia 2 |- |193 |05 |30.03.2017 |Röövitud 1 |- |194 |06 |06.04.2017 |Röövitud 2 |- |195 |07 |13.04.2017 |Alimendid 1 |- |196 |08 |20.04.2017 |Alimendid 2 |- |197 |09 |27.04.2017 |Igavene noorus 1 |- |198 |10 |04.05.2017 |Igavene noorus 2 |- |199 |11 |11.05.2017 |Tarbetud 1 |- |200 |12 |18.05.2017 |Tarbetud 2 |} === 18. hooaeg, sügis 2017 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |201 |01 |07.09.2017 |Tappev saladus 1 |- |202 |02 |14.09.2017 |Tappev saladus 2 |- |203 |03 |21.09.2017 |Kuldne liblikas 1 |- |204 |04 |28.09.2017 |Kuldne liblikas 2 |- |205 |05 |05.10.2017 |Kurjad klounid 1 |- |206 |06 |12.10.2017 |Kurjad klounid 2 |- |207 |07 |19.10.2017 |Piiri peal 1 |- |208 |08 |26.10.2017 |Piiri peal 2 |- |209 |09 |02.11.2017 |Vindicta 1 |- |210 |10 |09.11.2017 |Vindicta 2 |- |211 |11 |16.11.2017 |Reedetud 1 |- |212 |12 |23.11.2017 |Reedetud 2 |} === 19. hooaeg, kevad 2018 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |213 |01 |08.03.2018 |Professori kadumine 1 |- |214 |02 |15.03.2018 |Professori kadumine 2 |- |215 |03 |22.03.2018 |Operatsioon „Elussööt“ 1 |- |216 |04 |29.03.2018 |Operatsioon „Elussööt“ 2 |- |217 |05 |05.04.2018 |Ämblik 1 |- |218 |06 |12.04.2018 |Ämblik 2 |- |219 |07 |19.04.2018 |Ämblik 3 |- |220 |08 |26.04.2018 |Ämblik 4 |- |221 |09 |03.05.2018 |Ahistajad 1 |- |222 |10 |10.05.2018 |Ahistajad 2 |- |223 |11 |17.05.2018 |Mees ratastoolis 1 |- |224 |12 |24.05.2018 |Mees ratastoolis 2 |} === 20. hooaeg, sügis 2018 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |225 |01 |06.09.2018 |Arbuusidieet 1 |- |226 |02 |13.09.2018 |Arbuusidieet 2 |- |227 |03 |20.09.2018 |Surmalõks 1 |- |228 |04 |27.09.2018 |Surmalõks 2 |- |229 |05 |04.10.2018 |Stressipallid 1 |- |230 |06 |11.10.2018 |Stressipallid 2 |- |231 |07 |18.10.2018 |Vastasseis 1 |- |232 |08 |25.10.2018 |Vastasseis 2 |- |233 |09 |01.11.2018 |Sõjahaavad 1 |- |234 |10 |08.11.2018 |Sõjahaavad 2 |- |235 |11 |15.11.2018 |Nunnad ja kelmid 1 |- |236 |12 |22.11.2018 |Nunnad ja kelmid 2 |} === 21. hooaeg, kevad 2019 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |237 |01 |07.03.2019 |Saatuslikud asjaolud 1 |- |238 |02 |14.03.2019 |Saatuslikud asjaolud 2 |- |239 |03 |21.03.2019 |Dehumaniseerimine 1 |- |240 |04 |28.03.2019 |Dehumaniseerimine 2 |- |241 |05 |04.04.2019 |Liiga palju naisi 1 |- |242 |06 |11.04.2019 |Liiga palju naisi 2 |- |243 |07 |18.04.2019 |Haihtunud 1 |- |244 |08 |25.04.2019 |Haihtunud 2 |- |245 |09 |02.05.2019 |Kahtlus 1 |- |246 |10 |09.05.2019 |Kahtlus 2 |- |247 |11 |16.05.2019 |Varjumängud 1 |- |248 |12 |23.05.2019 |Varjumängud 2 |} === 22. hooaeg, sügis 2019 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |249 |01 |05.09.2019 |Tätoveeringumõrvad 1 |- |250 |02 |12.09.2019 |Tätoveeringumõrvad 2 |- |251 |03 |19.09.2019 |Leping saatanaga 1 |- |252 |04 |26.09.2019 |Leping saatanaga 2 |- |253 |05 |03.10.2019 |Naine akna taga 1 |- |254 |06 |10.10.2019 |Naine akna taga 2 |- |255 |07 |17.10.2019 |Karm äri 1 |- |256 |08 |24.10.2019 |Karm äri 2 |- |257 |09 |31.10.2019 |Mõrv ilma motiivita 1 |- |258 |10 |07.11.2019 |Mõrv ilma motiivita 2 |- |259 |11 |14.11.2019 |Kuidas vabaneda iseendast 1 |- |260 |12 |21.11.2019 |Kuidas vabaneda iseendast 2 |} === 23. hooaeg, kevad 2020 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="9" | |261 |01 |05.03.2020 |Nukumeister 1 |- |262 |02 |12.03.2020 |Nukumeister 2 |- |263 |03 |19.03.2020 |Kahevõitlus 1 |- |264 |04 |26.03.2020 |Kahevõitlus 2 |- |265 |05 |02.04.2020 |Tango mortale 1 |- |266 |06 |09.04.2020 |Tango mortale 2 |- |267 |07 |16.04.2020 |Ohakad sinu hauale 1 |- |268 |08 |23.04.2020 |Ohakad sinu hauale 2 |- | colspan="4" |Hooaeg katkestati koroonapandeemia tõttu. |} === 24. hooaeg, sügis 2020 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |269 |01 |03.09.2020 |Ellujäämisõppused 1 |- |270 |02 |10.09.2020 |Ellujäämisõppused 2 |- |271 |03 |17.09.2020 |Kadrina romanss 1 |- |272 |04 |24.09.2020 |Kadrina romanss 2 |- |273 |05 |01.10.2020 |Kättemaks boonusega 1 |- |274 |06 |08.10.2020 |Kättemaks boonusega 2 |- |275 |07 |15.10.2020 |Vampiirikütid 1 |- |276 |08 |22.10.2020 |Vampiirikütid 2 |- |277 |09 |29.10.2020 |Odavalt ei saa 1 |- |278 |10 |05.11.2020 |Odavalt ei saa 2 |- |279 |11 |12.11.2020 |Mõrv kaamera ees 1 |- |280 |12 |19.11.2020 |Mõrv kaamera ees 2 |} === 25. hooaeg, kevad 2021 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |281 |01 |04.03.2021 |Raha eest saab kõike 1 |- |282 |02 |11.03.2021 |Raha eest saab kõike 2 |- |283 |03 |18.03.2021 |Mõrvar tuleb keskööl 1 |- |284 |04 |25.03.2021 |Mõrvar tuleb keskööl 2 |- |285 |05 |01.04.2021 |Armastusest ja surmast 1 |- |286 |06 |08.04.2021 |Armastusest ja surmast 2 |- |287 |07 |15.04.2021 |Vereteemant 1 |- |288 |08 |22.04.2021 |Vereteemant 2 |- |289 |09 |29.04.2021 |Peegli taga 1 |- |290 |10 |06.05.2021 |Peegli taga 2 |- |291 |11 |13.05.2021 |Sünkmetsa saladus 1 |- |292 |12 |27.05.2021 |Sünkmetsa saladus 2 |} === 26. hooaeg, sügis 2021 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |293 |01 |09.09.2021 |Vandenõuteoreetik 1 |- |294 |02 |16.09.2021 |Vandenõuteoreetik 2 |- |295 |03 |23.09.2021 |Puuküürnik 1 |- |296 |04 |30.09.2021 |Puuküürnik 2 |- |297 |05 |07.10.2021 |Ohtlik lähedus 1 |- |298 |06 |14.10.2021 |Ohtlik lähedus 2 |- |299 |07 |21.10.2021 |Kurjuse puudutus 1 |- |300 |08 |28.10.2021 |Kurjuse puudutus 2 |- |301 |09 |04.11.2021 |Minevikupatud 1 |- |302 |10 |11.11.2021 |Minevikupatud 2 |- |303 |11 |18.11.2021 |Tellimusmõrv 1 |- |304 |12 |25.11.2021 |Tellimusmõrv 2 |} === 27. hooaeg, kevad 2022 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |305 |01 |07.03.2022 |Ma tean sinust kõike 1 |- |306 |02 |14.03.2022 |Ma tean sinust kõike 2 |- |307 |03 |21.03.2022 |Seitse aastat kadunud 1 |- |308 |04 |28.03.2022 |Seitse aastat kadunud 2 |- |309 |05 |04.04.2022 |Külm kättemaks 1 |- |310 |06 |11.04.2022 |Külm kättemaks 2 |- |311 |07 |18.03.2022 |Ringmäng 1 |- |312 |08 |25.04.2022 |Ringmäng 2 |- |313 |09 |01.05.2022 |Luigelaul 1 |- |314 |10 |08.05.2022 |Luigelaul 2 |- |315 |11 |15.05.2022 |Halval teel 1 |- |316 |12 |22.05.2022 |Halval teel 2 |} === 28. hooaeg, sügis 2022 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |317 |01 |23.09.2022 |Kahtlus 1 |- |318 |02 |30.09.2022 |Kahtlus 2 |- |319 |03 |06.10.2022 |Sinine koer 1 |- |320 |04 |13.10.2022 |Sinine koer 2 |- |321 |05 |20.10.2022 |Spordi kahjulikkusest 1 |- |322 |06 |27.10.2022 |Spordi kahjulikkusest 2 |- |323 |07 |03.11.2022 |Surmad südasuvel 1 |- |324 |08 |10.11.2022 |Surmad südasuvel 2 |- |325 |09 |17.11.2022 |Kontakt 1 |- |326 |10 |24.11.2022 |Kontakt 2 |- |327 |11 |01.12.2022 |Guru 1 |- |328 |12 |08.12.2022 |Guru 2 |} * ''<big>Alates 29. hooajast kuni 34. hooajani esilinastusid uued hooajad esmalt Go3 platvormil ning järgmisel telehooajal tele-eetris.</big>'' === 29. hooaeg, kevad 2023 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Go3 eetris !Tele-eetris !Pealkiri |- | rowspan="12" style="background: #5C5C00;" | |329 |01 |02.03.2023 |07.09.2023 |Viis 1 |- |330 |02 |09.03.2023 |14.09.2023 |Viis 2 |- |331 |03 |16.03.2023 |21.09.2023 |Varjatud motiivid 1 |- |332 |04 |23.03.2023 |28.09.2023 |Varjatud motiivid 2 |- |333 |05 |30.03.2023 |05.10.2023 |Raibe 1 |- |334 |06 |06.04.2023 |12.10.2023 |Raibe 2 |- |335 |07 |13.04.2023 |19.10.2023 |Meeltesegadus 1 |- |336 |08 |20.04.2023 |26.10.2023 |Meeltesegadus 2 |- |337 |09 |27.04.2023 |02.11.2023 |Purunenud lootused 1 |- |338 |10 |04.05.2023 |09.11.2023 |Purunenud lootused 2 |- |339 |11 |11.05.2023 |16.11.2023 |Jooksus 1 |- |340 |12 |18.05.2023 |23.11.2023 |Jooksus 2 |} === 30. hooaeg, sügis 2023 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Go3 eetris !Tele-eetris !Pealkiri |- | rowspan="12" style="background: #5C5C00;" | |341 |01 |09.11.2023 |07.03.2024 |Video tappis raadiohääle 1 |- |342 |02 |16.11.2023 |14.03.2024 |Video tappis raadiohääle 2 |- |343 |03 |23.11.2023 |21.03.2024 |Surmav vale 1 |- |344 |04 |30.11.2023 |28.03.2024 |Surmav vale 2 |- |345 |05 |07.12.2023 |04.04.2024 |Müstilised maitseelamused 1 |- |346 |06 |14.12.2023 |11.04.2024 |Müstilised maitseelamused 2 |- |347 |07 |21.12.2023 |18.04.2024 |Maailmakoristaja 1 |- |348 |08 |28.12.2023 |25.04.2024 |Maailmakoristaja 2 |- |349 |09 |04.01.2024 |02.05.2024 |Mustkunst 1 |- |350 |10 |11.01.2024 |09.05.2024 |Mustkunst 2 |- |351 |11 |18.01.2024 |16.05.2024 |Tehisintellekt 1 |- |352 |12 |25.01.2024 |23.05.2024 |Tehisintellekt 2 |} === 31. hooaeg, kevad 2024 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Go3 eetris !Tele-eetris !Pealkiri |- | rowspan="12" style="background: #5C5C00;" | |353 |01 |18.04.2024 |05.09.2024 |Pettus 1 |- |354 |02 |25.04.2024 |12.09.2024 |Pettus 2 |- |355 |03 |02.05.2024 |19.09.2024 |Eelmised elud 1 |- |356 |04 |09.05.2024 |26.09.2024 |Eelmised elud 2 |- |357 |05 |16.05.2024 |03.10.2024 |Kratid, külmkingad ja põhja konn 1 |- |358 |06 |23.05.2024 |10.10.2024 |Kratid, külmkingad ja põhja konn 2 |- |359 |07 |30.05.2024 |17.10.2024 |Surmahetk 1 |- |360 |08 |06.06.2024 |24.10.2024 |Surmahetk 2 |- |361 |09 |13.06.2024 |31.10.2024 |Tappev meloodia 1 |- |362 |10 |20.06.2024 |07.11.2024 |Tappev meloodia 2 |- |363 |11 |27.06.2024 |14.11.2024 |Armunud 1 |- |364 |12 |04.07.2024 |21.11.2024 |Armunud 2 |} === 32. hooaeg, sügis 2024 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Go3 eetris !Tele-eetris !Pealkiri |- | rowspan="12" style="background: #5C5C00;" | |365 |01 |30.09.2024 |27.02.2025 |Newtoni neljas seadus 1 |- |366 |02 |07.10.2024 |06.03.2025 |Newtoni neljas seadus 2 |- |367 |03 |14.10.2024 |13.03.2025 |Mäng mõisa peale 1 |- |368 |04 |21.10.2024 |20.03.2025 |Mäng mõisa peale 2 |- |369 |05 |28.10.2024 |27.03.2025 |Üksinda 1 |- |370 |06 |04.11.2024 |03.04.2025 |Üksinda 2 |- |371 |07 |11.11.2024 |10.04.2025 |Asjad nii seatud 1 |- |372 |08 |18.11.2024 |17.04.2025 |Asjad nii seatud 2 |- |373 |09 |25.11.2024 |24.04.2025 |Ebaõnn on endi kätes 1 |- |374 |10 |02.12.2024 |01.05.2025 |Ebaõnn on endi kätes 2 |- |375 |11 |09.12.2024 |08.05.2025 |Rööv 1 |- |376 |12 |16.12.2024 |15.05.2025 |Rööv 2 |} === 33. hooaeg, sügis 2025 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Go3 eetris !Tele-eetris !Pealkiri |- | rowspan="12" style="background: #5C5C00;" | |377 |01 |27.11.2025 | rowspan="12" |sügis 2026 |Lõppmäng 1 |- |378 |02 |04.12.2025 |Lõppmäng 2 |- |379 |03 |11.12.2025 |Katkenud elulõng 1 |- |380 |04 |18.12.2025 |Katkenud elulõng 2 |- |381 |05 |23.12.2025 |Nagu tellitud 1 |- |382 |06 |31.12.2025 |Nagu tellitud 2 |- |383 |07 |08.01.2026 |Sünnipäev 1 |- |384 |08 |15.01.2026 |Sünnipäev 2 |- |385 |09 |22.01.2026 |Aegluse kunst 1 |- |386 |10 |29.01.2026 |Aegluse kunst 2 |- |387 |11 |05.02.2026 |Mitte kunagi päris üksi 1 |- |388 |12 |12.02.2026 |Mitte kunagi päris üksi 2 |} === 34. hooaeg, sügis 2026 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Go3 eetris !Tele-eetris !Pealkiri |- | rowspan="12" style="background: #5C5C00;" | |389 |01 | rowspan="12" |sügis 2026 | rowspan="12" |kevad 2027 | rowspan="12" |selgumisel |- |390 |02 |- |391 |03 |- |392 |04 |- |393 |05 |- |394 |06 |- |395 |07 |- |396 |08 |- |397 |09 |- |398 |10 |- |399 |11 |- |400 |12 |} * ''<big>Alates 29. hooajast kuni 34. hooajani esilinastusid uued hooajad esmalt Go3 platvormil ning järgmisel telehooajal tele-eetris.</big>'' == Hooaegade kokkuvõte == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Hooaeg ! style="padding: 0 8px;" |Osasid ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Go3 eetris ! colspan="2" |Tele-eetris |- | rowspan="36" style="background: #5C5C00;" | |1. hooaeg |4 osa | colspan="2" rowspan="28" |polnud eetris |kevad | rowspan="2" |2009 |- |2. hooaeg | rowspan="9" |12 osa |sügis |- |3. hooaeg |kevad | rowspan="2" |2010 |- |4. hooaeg |sügis |- |5. hooaeg |kevad | rowspan="2" |2011 |- |6. hooaeg |sügis |- |7. hooaeg |kevad | rowspan="2" |2012 |- |8. hooaeg |sügis |- |9. hooaeg |kevad | rowspan="2" |2013 |- |10. hooaeg |sügis |- |11. hooaeg |14 osa |kevad | rowspan="2" |2014 |- |12. hooaeg | rowspan="3" |12 osa |sügis |- |13. hooaeg |kevad | rowspan="2" |2015 |- |14. hooaeg |sügis |- |15. hooaeg |14 osa |kevad | rowspan="2" |2016 |- |16. hooaeg | rowspan="7" |12 osa |sügis |- |17. hooaeg |kevad | rowspan="2" |2017 |- |18. hooaeg |sügis |- |19. hooaeg |kevad | rowspan="2" |2018 |- |20. hooaeg |sügis |- |21. hooaeg |kevad | rowspan="2" |2019 |- |22. hooaeg |sügis |- |23. hooaeg |8 osa |kevad | rowspan="2" |2020 |- |24. hooaeg | rowspan="5" |12 osa |sügis |- |25. hooaeg |kevad | rowspan="2" |2021 |- |26. hooaeg |sügis |- |27. hooaeg |kevad | rowspan="2" |2022 |- |28. hooaeg |sügis |- ! colspan="6" | |- |29. hooaeg | rowspan="6" |12 osa |kevad | rowspan="2" |2023 |sügis |2023 |- |30. hooaeg |sügis |kevad | rowspan="2" |2024 |- |31. hooaeg |kevad | rowspan="2" |2024 |sügis |- |32. hooaeg |sügis |kevad |2025 |- |33. hooaeg |sügis |2025 |sügis |2026 |- |34. hooaeg | sügis |2026 | kevad |2027 |- ! colspan="3" |Jagusid kokku ! colspan="3" |400 jagu |} == Välislingid == * [https://et-ee.facebook.com/KMK.ametlik.lehekylg <big>"Kättemaksukontor" Facebookis</big>] * [https://www.imdb.com/title/tt1678635/?ref_=nm_knf_t_3 <big>"Kättemaksukontor" IMDb-s</big>] [[Kategooria:Eesti komöödiasarjad]] [[Kategooria:Eesti kriminaalsarjad]] [[Kategooria:TV3 telesaated]] fcbco9rr4y7r08e8zn3bbnagkwe910s 7214114 7213626 2026-08-14T11:48:16Z WizardFixes1 196272 /* Sisu ülevaade */ 7214114 wikitext text/x-wiki {{Infokast seriaal | nimi = Kättemaksukontor | lavastaja = [[Ain Prosa]] | peaosades = [[Marika Vaarik-Soo]]<br>(2009–2013, 2018, 2026)<br>[[Kadri Rämmeld]]<br>(2009–2023, 2026)<br>[[Elina Pähklimägi]]<br>(2009–2013, 2018, 2026)<br>[[Elina Reinold]]<br>(2013–2024, 2026)<br>[[Adeele Jaago]]<br>(2013–2015)<br>[[Ragne Veensalu]]<br>(2015–2021, 2023)<br>[[Amanda Hermiine Künnapas]]<br>(2021–2026)<br>[[Elisabet Reinsalu]]<br>(2024–2026)<br>[[Märten Metsaviir]]<br>(2023–2026) | hooaegu = 33 (on eetrisse jõudnud) | jagusid = 388 (on eetrisse jõudnud)<br>(33. hooaja seisuga) | kestus = 40–50, 80 minutit | kanal = [[TV3]], [[TV3 Gold]], [[Go3]] | originaal = 2009–2027 | montaaž = [[Ain Prosa]] | žanr = kriminaalkomöödia | stsenarist = [[Mihkel Ulman]]<br>(2009–2026)<br>[[Mihkel Seeder]]<br>(2024–2026)<br>[[Marite Butkaite]]<br>(2024–2026)<br>[[Elise Kumm]]<br>(2024–2026)<br>[[Roos Lisette Parmas]] (2025–2026) | tunnusmuusika = "[[Saatanlik naine]]" | riik = {{PisiLipp|Eesti}} | keel = eesti keel | produtsent = [[Raivo Suviste]] | võttekoht = Tallinn, Eesti | esitaja = [[Uku Suviste]] | pilt = | pildiallkiri = | seotud = "[[Ohtlik lend]]" | koduleht = https://et-ee.facebook.com/KMK.ametlik.lehekylg | järgnev = 34. hooaeg,<br>sügis 2026 }} '''"Kättemaksukontor"''' on [[Eesti]]s toodetav algupärane kriminaalkomöödiasari. Selle esimene osa läks TV3-s eetrisse 30. aprillil 2009. '''"Kättemaksukontori"''' viimane hooaeg ehk 34. hooaeg läheb eetrisse 2026. aasta sügisel [[Go3|Go3-s]] ning 2027. aastal TV3-s.<ref name="viimased-j">{{Netiviide |pealkiri=VIIMASED JUHTUMID! „Kättemaksukontor“ jätab sügisel vaatajatega hüvasti |url=https://www.ohtuleht.ee/melu/1161246/viimased-juhtumid-kattemaksukontor-jatab-sugisel-vaatajatega-huvasti |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref> Sarja [[stsenarist]] on [[Mihkel Ulman]], režissöör [[Ain Prosa]] ja produtsent [[Raivo Suviste]]. Alates 31. hooajast kuni 34. hooajani olid lisaks Mihkel Ulmanile stsenaristid ka [[Mihkel Seeder]], [[Marite Butkaite]], [[Elise Kumm]] ning alates 33. hooajast kuni 34. hooajani [[Roos Lisette Parmas]]. Sarja tunnuslaul on "[[Devil Woman|Saatanlik naine]]" ja seda esitab [[Uku Suviste]]. * Sarja formaadiõigused müüdi [[2013]]. aastal rahvusvahelisele televisioonitootjale [[FremantleMedia Ltd]]. * Läti voogedastusplatvorm Tet TV+ soetas "Kättemaksukontori" formaadiõigused 2020. aastal ja tootis sarja "Atriebējas", mida on kokku kuus jagu. See sarnaneb Eesti omaga. * Igal aastal on suvel traditsiooniks saanud vanade "Kättemaksukontori" hooaegade näitamine TV3-s. * Ka kanal [[TV3 Gold]] näitab "Kättemaksukontori" osasid. * "Kättemaksukontor" on seotud teise eesti kriminaalsarjaga "[[Ohtlik lend]]". Sealt sarjast on toodud üle [[Jaan Rekkor|Jaan Rekkori]] tegelaskuju Rein Pihelgas. == Sisu ülevaade == * Kättemaksukontori asutajateks on endine mõrvagrupi uurija Frida Arrak ning sekretär Marion Pärn. Hoolimata oma vastandlikest iseloomudest ja maailmavaadetest ühendab neid ühine vimm meessoo vastu, mis viib nad ideeni pakkuda kättemaksuteenust teistele naistele. Kättemaksukontor pakub lahendusi igasugustele probleemidele, seda on näidanud mitukümmend hooaega. * Hooaegade vältel on aga detektiivide koosseis mitmel korral muutunud. Esimesed viis hooaega on detektiivideks Frida ja Marion, kuid 6. hooajal liitub Frida ja Marioniga kolmanda detektiivina meistervaras Häidi Õigepaulus ning koos ollakse kuni 9. hooaja lõpuni. Kui Frida otsustab 10. hooajal liituda Püha Neitsi Kloostriga ning saab nunnaks, astub tema asemele kolmandaks detektiiviks tema noorem õde, füüsik Freya Narvik. 11. hooajal lahkub Häidi ning tema asemele tuleb endine politseiuurija Kirke Klein. 13. hooaja lõpus, kui Kirke lahkub, liitub teistega endine tänavalaps Luna Haab. 24. hooaja lõpus, kui Luna otsustab hakata ellujäämisinstruktoriks, liitub kolmanda eradetektiivina 25. hooajal noor ja elus kogenematu Lumi-Lee Aigo. 31. hooajal aga selgub, et Freya ja Marion on Kättemaksukontorist lahkunud. Lumi-Leega liituvad detektiividena siis aga endine advokaat Barbara Laando ja Lumi-Lee elukaaslane Madis Toor. * 31. hooaja alguses selgub, et Freya ja Marion on Kättemaksukontorist lahkunud. Lumi-Lee otsustab kontori sulgeda ning alustada koos elukaaslase Madisega uut elu, kuid järjest saabuvad juhtumid lükkavad seda otsust pidevalt edasi. Ühe uurimise käigus ristub ta tee advokaat Barbara Laando omaga, keda ta esialgu mõrvas kahtlustab. Hooaja vältel tegutseb Lumi-Lee koos Barbara ja Madisega, lahendades erinevaid juhtumeid. Hooaja viimases osas saab Barbara Kättemaksukontori ametlikuks liikmeks. Pärast viimase juhtumi lahendamist otsustab kolmik üheskoos reisile minna. Kui nad lennujaamast lahkuvad, astub samal ajal terminali uksest sisse Freya, kes on ootamatult Eestisse sõitnud. * 32. hooaja alguses naaseb Freya Eestisse, kuna tema dokumendid on aegunud. Peagi avastab ta, et ka Milana Luuve on tagasi Eestis. Kui Freya koos Barbara ja Lumi-Leega juhtumit uurima asub, selgub, et see on seotud tema abikaasa Emiliga. Pärast aastatepikkust varjul olemist on Emil taas välja ilmunud ning töötab Milana heaks, aidates luua ohtliku relva prototüüpi. Freya abil õnnestub Milana lõpuks tabada ning juhtum saab lahenduse. Seejärel tehakse Freyale ja Emilile ettepanek liituda välismaal uue labori meeskonnaga, mille nad ka vastu võtavad. * 33. hooajal ilmub välja vana tuttav Martin Arrak, kes palub detektiividelt abi ühe maali varastamise asjus ja veel tahab ta leida kuulsat kunstivahendajat. Barbarast saab Martini turvaja, mis kisub ohtlikuks. Kättemaksukontori abiga saadakse maal kätte ja leitakse samuti kuulus kunstivahendaja. * 34. hooajal paneb aga Kättemaksukontor oma uksed kinni. Viimaseid juhtumeid aitavad lahendada lisaks Lumi-Leele, Barbarale ning Madisele ka Frida, Marion ja Häidi. Hooaeg on täis üllatusi ning välja ilmuvad paljud vanad näod. Hooaeg kulmineerub kauaoodatud Marioni ja Aleksanderi pulmaga, mis toob endaga kaasa palju segadust. ==Osatäitjad ja tegelaskujude iseloomustused== 34. hooaja osatäitjate informatsioon.<ref name="viimased-j" /> {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="4" |<big>"Kättemaksukontori" peaosades olnud näitlejad</big> |- ! colspan="2" |Näitleja !Sarjas oldud aastad !Sarjas oldud hooajad |- ! rowspan="9" | |[[Marika Vaarik-Soo|Marika Vaarik–Soo]] |2009–2013, 2018, 2026 |1–9, 20, 34 |- |[[Kadri Rämmeld]] |2009–2023, 2026 |1–30, 34 |- |[[Elina Pähklimägi]] |2009–2013, 2018, 2026 |1–10, 20, 34 |- |[[Elina Reinold]] |2013–2024, 2026 |10–32, 34 |- |[[Adeele Jaago]] |2013–2015 |10–13 |- |[[Ragne Veensalu]] |2015–2021, 2023 |14–25, 29 |- |[[Amanda Hermiine Künnapas]] |2021–2026 |25–34 |- |[[Elisabet Reinsalu]] |2024–2026 |31–34 |- |[[Märten Metsaviir]] |2023–2026 |29–34 |} {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" |<big>"Kättemaksukontori" osatäitjad</big> |- ! colspan="2" |Näitleja ! style="padding: 0 8px;" |Osa sarjas ! style="padding: 0 8px;" |Sarjas oldud aastad !Sarjas oldud hooajad |- ! colspan="5" |Kättemaksukontori eradetektiivid (põhiosatäitjad) |- ! rowspan="40" | |[[Marika Vaarik-Soo|Marika Vaarik–Soo]] |Frida Arrak (endine Idasaar) |2009–2013, 2018, 2026 |1–9, 20, 34 |- |[[Kadri Rämmeld]] |Marion Pärn |2009–2023, 2026 |1–30, 34 |- |[[Elina Pähklimägi]] |Häidi Õigepaulus |2009–2013, 2018, 2026 |1–10, 20, 34 |- |[[Elina Reinold]] |Freya Narvik (endine Idasaar) |2013–2024, 2026 |10–32, 34 |- |[[Adeele Jaago]] |Kirke Klein |2013–2015 |10–13 |- |[[Ragne Veensalu]] |Luna Haab |2015–2021, 2023 |14–25, 29 |- |[[Amanda Hermiine Künnapas]] |Lumi–Lee Aigo |2021–2026 |25–34 |- |[[Elisabet Reinsalu]] |Barbara Laando |2024–2026 |31–34 |- |[[Märten Metsaviir]] |Madis Toor |2023–2026 |29–34 |- ! colspan="4" |Politseiuurijad (kõrvalosatäitjad) |- |[[Märt Avandi]] |Gerth Maango | rowspan="2" |2009–2011, 2013, 2017–2018, 2021, 2026 |1–5, 9, 17, 20, 26, 34 |- |[[Ott Sepp]] |Kaspar Tuvi |1–5, 9, 17–18, 20, 26, 34 |- |[[Marilyn Jurman]] |Sonja Maango (endine Säde) |2010–2011, 2017 |3–6, 17 |- |[[Jaan Rekkor]] |Rein Pihelgas (härra Korralik) |2010–2013 |4–9 |- |[[Tarvo Sõmer]] |Tiit Marvel |2011–2026 |5–34 |- |[[Sergo Vares]] |Karl Suur |2012–2013 |8–9 |- |[[Juss Haasma]] |Rainis Sõber |2013–2016, 2018 |10–15, 20 |- |[[Ireen Kennik]] |Selene Kronk |2015–2020 |14–23 |- |[[Risto Vaidla]] |Rasmus Uuber |2016–2017 |16–17 |- |[[Kristjan Lüüs]] |Sander Pronks |2017, 2019–2026 |18, 21–34 |- |[[Mark Erik Savi]] |Joosep Liblik |2024–2026 |31–34 |- ! colspan="4" |Muud tegelased (kõrvalosatäitjad) |- |[[Kristjan Sarv]] |Kaur Moks |2009–2013, 2018–2022 |1–10, 20–21, 23, 25, 28 |- |[[Sepo Seeman]] |Martin Arrak |2009–2013, 2025 |1–3, 5–7, 10, 33 |- |[[Eduard Salmistu]] |Armin Eila |2009–2010, 2014, 2016, 2024 |1, 4, 11–12, 16, 32 |- |[[Guido Kangur]] |Mart Mesilane (härra Hurmur) |2009–2013, 2016–2019, 2022–2023 |2–3, 5, 8–9, 15–17, 20, 22, 27, 29 |- |[[Merle Talvik]] |Tiiu Pärn | rowspan="2" |2009, 2012, 2016, 2020–2023, 2026 | rowspan="2" |2, 8, 16, 24, 26, 28, 30, 34 |- |[[Heino Seljamaa]] |Kalju Pärn |- |[[Nikolai Bentsler]] |Aleksander Vesper |2010–2022, 2026 |3–5, 8–9, 11, 13–19, 22–23, 25–27, 34 |- |[[Raivo Rüütel]] |Morten Wilhelmsson |2010, 2012, 2016, 2026 |3, 7, 15, 34 |- |[[Ain Prosa]] |Sergei Hämaläinen |2010, 2013, 2016–2020, 2022–2025 |3–4, 9, 12, 15, 17, 20–22, 24, 29, 32–33 |- |[[Carmen Mikiver]] |Ivi Pihelgas |2011–2013 |6–9 |- |[[Alo Kurvits]] |Hardi Noova (endine Taavidson) |2013–2014, 2017, 2019, 2022, 2026 |9, 11, 17, 22–23, 27, 34 |- |[[Raimo Pass]] |Emil Narvik |2013, 2024 |10, 32 |- |[[Tanel Padar]] |Daniel Frank |2014–2015 |11–12 |- |[[Lauri Kink]] |Pavel Lust | rowspan="2" |2015–2019, 2022 |14–15, 17–19, 22, 27 |- |[[Liia Kanemägi-Jõerand|Liina Kanemägi–Jõerand]] |Tuulikki Lust (endine Naves) |14–16, 18–19, 22, 27 |- |[[Ivo-Ernesto Reinok|Ivo–Ernesto Reinok]] |Margus Uniloo (FMR, [[Guy Fawkes]]) |2016–2017, 2022–2023 |15–18, 27, 29 |- |[[Klaudia Tiitsmaa]] |Kioko Veega |2017–2018, 2022–2023 |18–19, 28–29 |- |[[Nora Reinsalu]] |Sandra Pronks |2025–2026 |33–34 |} == Tegelaskujude iseloomustused == '''Kättemaksukontori eradetektiivid''' * '''Frida Arrak''' (endine Idasaar) (hooajad 1–9, 20, 34) – endine politsei mõrvagrupi liige, hilisem eradetektiiv. Eriti läbinägelik ja taiplik daam, keda loomupärane nutikus ei jäta maha ka kõige keerulisemates olukordades – olgu see näiteks välkarmumine või mõni meditsiiniline juhtum. Lahutatud, õigemini mahajäetud ja seetõttu uute tutvuste loomisel ülimalt ettevaatlik. Ta oli armunud Härra Hurmurisse (Mart Mesilasse) ja Politseimajor Rein Pihelgasse. Selle eest on sattunud mitmetesse segadustesse. Pärast Kättemaksukontorist lahkumist läks Indiasse ja hakkas usklikuks. Praegu Püha Neitsi Kloostri nunn. Huvialad: lugemine ja erialane töö. Frida asutatud on Kättemaksukontor. Fridal oli lapsepõlvest jäänud tuhkrute foobia. * '''Marion Pärn''' (hooajad 1–30, 34) – Kättemaksukontori teine asutaja. Väga romantilise meelelaadiga ja väga naiselik. Ei loobu unistamast oma härra Õigest, igatseb abielluda ja saada lapsi, kuid paraku kisub alatasa kõik viltu. Kõigest hoolimata usub, et Saatusekirjutajal on tema rolli jaoks varuks õnnelik lõpp. Kergesti armuv. Isegi liiga kergesti, mis on teda tihti ekstreemsetesse olukordadesse viinud. Kalduvus armuda just pahelistesse tüüpidesse. Siiski on tal ka eluarmastus – Aleksander. Huvialad: lõhnad, kaunid rõivad, poodlemine, Facebook, seks ja autod. * '''Häidi Õigepaulus''' (hooajad 1–10, 20, 34) – Frida eksmehe naine. Häidi on enesekindel, julge ja nahaalne. Teab oma väärtust ja oskab seda meeste puhul hästi ära kasutada. Häidil on ka varjupool – kriminaalne minevik, mis on jäänud õiguskaitseorganitele siiamaani teadmata. Tema asumine eradetektiiviks on Frida soov, kusjuures ei ole aru saada, kas Frida teeb seda kättemaksust või kaastundest. Häidi huvialad: kiired ja võimsad mootorrattad, rikkad mehed, kallid ehted. Seega on tal Marioniga küll palju ühist, kuid paraku toob see kaasa hoopis konflikte. Martin ja Häidi leppisid reisil Marioni, Freya ja Victoria-Rosaliega ära ja jäid koos tütrega Londonisse elama. Ilmus välja viis aastat hiljem, teda palgati maali varastama aga sattus kokku luureagendi juhiga, nad armusid. Osa lõpus Häidi lahkub Eestist. * '''Freya Narvik''' (endine Idasaar) (hooajad 10–32, 34) – füüsikainstituudi vanemteadur, 42-aastane, Frida noorem õde. Tüüpiline teadlane – veidi hajameelne, eraelus saamatu ja endasse süüvinud. Väljendab harva emotsioone, mistõttu Marion ja Häidi hakkavad teda selja taga kutsuma Kuivikuks. Hobideks ''taiji'' ja matkamine looduses. Pärast Frida lahkumist saab Freyast Kättemaksukontori kaasomanik. Tahab bürood sulgeda, kuid tõmmatakse kaasa ohtlikku intriigi, mis lõpeb talle väga traagiliselt. See muudab Freya arvamust detektiivitöösse ja temast saab Kättemaksukontori uus võitlushimuline juht. Õige pea selgub, et daam saab selle tööga suurepäraselt hakkama. Juhtumiste lahendamisel võtab tihti appi füüsika ja muud fundamentaalteadused. Tema peamiseks elusihiks saab kurjategijate tabamine ja trellide taha suunamine. Pärast oma abikaasa, Emiliga, kokkusaamist ja temaga seotud juhtumi lahendamist, läksid nad koos laborisse tööle. * '''Kirke Klein''' (hooajad 10–13) – äsja politseikooli lõpetanud nooremuurija, kelle ülimaks unistuseks on pääseda operatiivtööle mõrvagruppi. Lõpuks avanebki tal selleks võimalus Rainis Sõbra paarilisena, kuid liigse ülipüüdlikkuse tõttu sooritab ta teo, mille tagajärjed on ootamatud. Kirke on kaunis ja väga naiselik, kuid ka liigselt äärmustesse kalduv ja teatud mõttes vaimne huligaan, seega olid edasised süžeepöörded vaatajate jaoks põnevad, üllatavad ja väga lõbusad. Kirke jättis Kättemaksukontori ja läks kalifaadi naftapumba turvatöötajaks. * '''Luna Haab''' (hooajad 14–25, 29) – algul ei taha detektiivitööst kuuldagi, aga kui teda ootab ees valik, kas vangla või detektiivitöö, otsustab ta heade poolele üle tulla. Temast saab Kirke asemele kolmas detektiiv. Luna on tänavatüdruk, kes oskab tulla toime näiteks seifide muukimise ja üliosavate vargustega. Luna on ka üsna maskuliinne naine, sest teda vägistas ta kasuisa ja selle tõttu ei taha ta enam naiseks olemisest esialgu midagi kuulda. Tema asemele tuli Lumi-Lee, sest Luna kehastaja jäi päriselus lapseootele. * '''Lumi-Lee Aigo''' (hooajad 25–34) – miljonäri tütar, kes ei ole elus veel midagi teinud ning kelle isa sunnib teda päriseluga kohanema. Mitte just lumehelbeke, aga ärahellitatud pirtsakas plika, keda hakatakse ümber kasvatama. Tüdruk hakkab tasapisi Kättemaksukontorisse sisse elama, kuigi ei Freya ega Marion talle seda just ülemäära lihtsaks tee. Detektiividega kohtus ta tänu väikesele intsidendile liikluses. Peale selle oli jäänud Lumi-Lee vahele narkootikumidega. Temast sai Luna asemel kolmas detektiiv. * '''Barbara Laando''' (hooajad 31–34) – nutikas ja enesekindel naine, kellel on taust advokaadina ning hiljem ka detektiivina. Ta on sihikindel, teravmeelne ja ei karda ebamugavaid küsimusi esitada. Barbara astub alati julgelt oma tõekspidamiste eest välja, eriti kui tegemist on naiste õiguste kaitsmisega. Kuigi ta võib esmapilgul tunduda külm või kahtlustäratav, peitub tema tugeva fassaadi taga soe süda ja õiglustunne. Tema taust ja kogemused annavad Kättemaksukontorile uue hingamise ning lisavad meeskonda küpsust ja tasakaalu. Algul läbisaamine Lumi–Leega polnud kiita, kuid aja jooksul said naised omavahel sõpradeks ja headeks kolleegideks. * '''Madis Toor''' (hooajad 29–34) – heatahtlik, veidi kohmakas, kuid südamlik mees, kellel on kunagine näitlejataust. Ta on otsekohene, vahel veidi aeglase taibuga, kuid alati siiras ja abivalmis. Madis ei pruugi olla klassikaline detektiiv, kuid tema lojaalsus, huumorimeel ja võime inimesi lugeda teevad temast väärtusliku meeskonnaliikme. Ta on Lumi-Lee elukaaslane ning toob Kättemaksukontorisse soojust ja inimlikkust, olles hea tasakaal keerukamate ja temperamentsemate kolleegide kõrval. <big>'''Politseiuurijad'''</big> * '''Tiit Marvel''' (hooajad 5–34) – väga tõsise ja praktilise ellusuhtumisega uurija. Pärast kooli lõpetamist töötas Rakveres, kuid pärast hiilgavat piinakambriga seotud sarimõrva paljastamist viidi rotatsiooni korras Tallinna. Olemuselt pedant, mis tähendab, et talle ei meeldi, kui keegi oma nina tema asjadesse topib. Pikka aega põhimõtteline vanapoiss kuid hiljem asub koosellu poemüüja Tuulikki Navesiga. Kättemaksukontori kaunitaridesse suhtub tõrjuvalt, kuid Marion suudab pikapeale tema suhtumist muuta. On olnud Freyasse ja Marioni armunud, kuid lõpuks armub Selenesse ja saab temaga lapse, püüdes muuta Selene arvamust, et nende laps peaks elama sooneutraalses ühiskonnas. Huvialad puuduvad (samas ei suuda ta iial ära öelda sumoturniiri jälgimisest ja tantsimisest). Selene sundis Tiitu veganiks hakkama. Kui Sander Pronks aga liha söömisega vahele jäi (ta oli vegan), otsustasid Selene ja Tiit taas liha sööma hakata. * '''Rainis Sõber''' (hooajad 10–15, 20) – noor nägus mees, kes suundus pärast politseikooli lõpetamist maailma tundmaõppimise eesmärgil vabatahtlikult Afganistani. Veetis seal 2 aastat ja langes taliibide kätte vangi. Imekombel suutis nende käest põgeneda, kuid pärast seda põeb posttraumaatilist sündroomi, mis avaldub väga erinevate hirmude näol. Pärast teenistust Afganistanis asub tööle Põhja Prefektuuri uurijaks, Tiit Marveli käe alla, kes temaga kurja vaeva näeb, kuna Rainis ei pea kinni töödistsipliinist ja tema uurimismeetodid ei mahu seaduse piiridesse. Lisaks on noormehe elustiil enesehävituslik. Rainise peamisteks hobideks on autode tuunimine ja heegeldamine. * '''Rasmus Uuber''' (hooajad 16–17) – Rainise sugulane, kes asub otse politseikoolist Rainise asemele Tiidu partneriks. Rasmus on sunnitud Põhja Prefektuuris töötama, kuid ei protesti selle vastu. Rasmus teeb põhjalikku tööd, saades vastutasuks kiituseid Selenelt. Rasmus ei püsi Tiidu kõrval kaua ja varsti tõstetakse ta presidendi kaitsemeeskonda ja tema koha saab endale lapseootel Sonja Maango. * '''Karl Suur''' (hooajad 8–9) – noor ja nägus endine välisluure ohvitser, kes suunatakse teenistuskohustuste rikkumise tõttu tööle kriminaalpolitseisse. Esialgu õhkub tema suhtumisest oma uutesse mõrvagrupi kolleegidesse igal sammul üleolekut, kuid peagi avastab ta, et uus ametipost on tegelikult õnnistus, kuna viib ta kokku Kättemaksukontoriga ja märksa ohtlikuma, vastuolulisema, kohati ka seaduse piirimail balansseeriva politseitööga. Suhted Kättemaksukontoriga on aga keerulised nii professionaalsel kui isiklikul tasandil, sest Karl ei suuda otsustada, kas see, mida ta Häidi vastu tunneb, on viha või armastus. Lihtsamaks ei tee asja ka Karli ego, millel on raskusi etteantud raamidesse ära mahtumisega. Selles võib aga juba süüdistada perekond Suurt, kes oma pisipojale nime valides otsustasid eeskuju võtta just kuulsast frankide kuningast Karl Suurest. * '''Kaspar Tuvi''' (hooajad 1–5, 9, 17–18, 20, 26, 34) – püüdlik, heatahtlik ja nutikas, kuid vahel lapselikult emotsionaalne politseiuurija. Töötas paar aastat mõrvagrupis Gerthi partneri ja alluvana, kellega nad mõnedest lahkarvamustest hoolimata siiski peamiselt sarnase huvi tõttu märuli- ja õudusfilmide vastu suured sõbrad olid. Erinevalt Gerthist elab Kaspar aga siiani koos emaga ja pole paljudest katsetest hoolimata suutnud eluarmastust veel leida. On asutanud koos Gerthiga eradetektiivibüroo Kättemaksukontor 2, mis ei püsinud kaua. * '''Gerth Maango''' (hooajad 1–5, 9, 17, 20, 26, 34) – sihikindel, range ja kohusetundlik endine politseiuurija, kes paistab silma oma pedantsuse ja kindlameelsusega. Teda iseloomustab tugev õiglustunne, sirgjoonelisus ja mõnevõrra vanamoodne maailmavaade. Gerth ei karda konflikte, seisab alati tõe eest ja tegutseb sageli jõuliselt, ent õiglaselt. Kuigi ta võib näida karm, peitub selle fassaadi taga soe süda – eriti näha tema pühendumuses perele ja abikaasale Sonjale. Gerth on Kättemaksukontori üks meeldejäävamaid tegelasi, kelle kohalolek tõi sarja nii tõsidust kui ka meelelahutuslikku karikatuursust. Enne, kui ta aga kaaskolleegi Sonja Sädega 2011. aastal abiellus ja maale rantšot pidama asus, töötas ta mõrvagrupis mõnda aega nii Frida alluva, kui ka Kaspari ülemusena, kellest viimasega oli ta mõnedest lahkarvamustest ja ajutistest vimmadest hoolimata peamiselt sarnase huvi tõttu märuli- ja õudusfilmide vastu siiski suur sõber. Lojaalsusest hoolimata ei puudunud ka Gerthil soov ametipostil karjääri teha, ihaldades juba pikemat aega komissari kohta, mis oli aga Rein Pihelga Tallinna saabumisega tema eest ära napsatud. Ei sallinud ta ka oma endist ülemust Fridat, ega üleüldiselt Kättemaksukontorit, kes nende eest oma tegutsemisega pidevalt nii-öelda “töö ära võtsid”. Ta on aastate jooksul saanud seitsme lapse isaks, kellest kaks paari on kaksikud ja ülejäänud kolmikud. Peale selle peab ta linnas ka vagurat kuid võrdlemisi hinnatud lillepoodi, mis tema sõnutsi ei ole aga võrreldavgi “vanade heade aegadega” politseis. On asutanud koos Kaspariga eradetektiivibüroo Kättemaksukontor 2, mis ei püsinud kaua. * '''Rein Pihelgas (härra Korralik)''' (hooajad 4–9) – Põhja prefektuuri komissar. Töötas pikki aastaid Pärnus, kuid kutsuti Tallinna oma kogemusi jagama. Kunagine Frida kolleeg – töötasid koos miilitsas. Oli 25 aastat tagasi Fridast sügavalt sisse võetud, kuid paraku ei tulnud tõsisemast suhtest midagi välja. Nüüd, pärast paljusid aastaid, avastab Rein ehmatusega, et tunded Frida vastu ei ole kuhugi kadunud. Rein sõidab aga nädalavahetuseti Pärnu lähedale maakoju, oma naise juurde. Reinu hüütakse major Pihelgaks, Kättemaksukontoris kasutatakse aga Härra Korraliku hüüdnime. Läheb hiljem pensionile. * '''Sander Pronks''' (hooajad 18, 21–34) – pühendunud ja usaldusväärne, sageli abivalmis ning valmis meeskonda toetama. Sandril on tugev õiglustunne ning ta püüab alati tegutseda ausalt ja õiglaselt. Kuigi ta ei pruugi olla sarja kõige säravam või ekstsentrilisem tegelane, on ta oluline ja usaldusväärne osa uurijate tiimist. Endine Narva politseiuurija. Ta oli armunud Kioko Veegasse, kui Kättemaksukontor kord üht juhtumit Narvas lahendamas käis. Sander saabus Narvast perekondlikel põhjustel Tallinna tööle. Sander töötab Selene alluvuses Tiidu partnerina ja on algul radikaalne täistaimetoitlane, kuid muudab toitumisharjumusi, kui tema tüdruksõber ähvardab ta maha jätta. Ta on pühendunud ja usaldusväärne, sageli abivalmis ning valmis meeskonda toetama. Sandril on tugev õiglustunne ning ta püüab alati tegutseda ausalt ja õiglaselt. Kuigi ta ei pruugi olla sarja kõige säravam või ekstsentrilisem tegelane, on ta oluline ja usaldusväärne osa uurijate tiimist. * '''Sonja Maango (endine Säde)''' (hooajad 3–6, 17) – kriminalist, kes töötab politsei laboris. Koos Gerth Maangoga on neil lapsed, kes on kaksikud ja kolmikud. See sai ka hiljem põhjuseks, miks Gerth lahkus seriaalist. Sonja seevastu on aga endiselt mõnes osas ilmunud. Sonja Maango on väga painduva kehaga ja tugev akrobaatikas. Tänu sellele päästis ta Gerthi ja Kaspari Pommimehe lõksust juhtumis "Pommimees". Olemuselt on ta julge, uudishimulik ja seiklushimulik. Hüüdnime "Spetsialist-kriminalist-Säde" andis Sonjale tema abikaasa Gerth. * '''Selene Kronk''' (hooajad 14–23, on mainitud hilisemates hooaegades) – Pärnust pealinna prefektiks toodud naispolitseinik, mõrvagrupi ülemus. Eriti karm ja kõva häälega, meeste suhtes õiglaselt skeptiline. Peamised meetodid alluvate uurijatega suhtlemisel on käega lapiti vastu lauda peksmine ja "Hopp-hopp-hopp!" karjumine. Talle ei meeldi, kui Kättemaksukontor on uurimistel politseist edukam. Politsei koostöölepingu Kättemaksukontoriga on ta korduvalt puruks rebinud, kuid hiljem lepingu siiski taastanud. * '''Joosep Liblik''' (hooajad 31–34) – saabub 31. hooajal Tallinna praktikandina tööle Tiidu ja Sander juurde. Sander teda aga ei salli, Tiidul pole tema vastu midagi. Armub ära Lumi-Leesse, kui teda esimest korda näeb. Üritab mitu korda enda tundeid talle avaldada, kuid tulutult. Lõpuks saab sellega hakkama, kuid Madis sekkub vahele. Nii lähevad Lumi-Lee ja Joosepi teed lahku. Ta lahkub praktikandi ametikohalt. Ilmub uuesti välja nii 32. kui ka 33. hooaja juhtumitega seoses. <big>'''Muud tegelaskujud, kõrvaltegelased'''</big> * '''Kaur Moks''' (hooajad 1–10, 20–21, 23, 25, 28) – Marioni endine ülemus. Väga mitmekülgsete omaduste ja annetega mees. Figaro ja Casanova ühtekokku – tohutult armusuhteid. Samuti on tal ridamisi palju ameteid, mis kõik kestavad lühikest perioodi. Aja jooksul on ta muutunud Kättemaksukontori asendamatuks abiliseks. Valdab erakordset näitlejameisterlikkust ning vastavalt vajadusele võib mängida keda tahes – isegi omaenda isa. Moraalselt paraku seisab nõrgal platvormil. Huvialad: naised, naised ja veel kord naised. * '''Aleksander Vesper''' (hooajad 3–5, 8–9, 11, 13–19, 22–23, 25–27, 34) – edukas aktsionär, kellest sai Marioni suur armastus. Mees on üles kasvanud küllaltki kitsastes oludes, kuid sunnitud end ise üles töötama. Paraku tekib tema finantsides suur langus, millest ajendatuna teeb ta koostööd kurikael Morten Wilhelmssoniga. Selle käigus reedab ta Marioni. Aleksandri armastus Marioni vastu oli aga siiras ning aja möödudes suutis naine talle andestada. Nende suhe on läbi hooaegade kujunenud vahelduva eduga. Siiski kipub Aleksander rohkem välja ilmuma just siis, kui ta Marioni abi vajab. * '''Mart Mesilane (härra Hurmur)''' (hooajad 2–3, 5, 8–9, 15–17, 20, 22, 27, 29) – iga keskmise naise unistus: ta on sarmikas, jõukas ja edukas anestesioloog. Vestluskaaslane, kellega saab rääkida liblikatest, tähtedest, entomoloogiast ning astronoomiast. Huvialadeks on veel ooper ja rabamatkad. Fridaga kohtus härra Hurmur Pärnus, kuhu ta oli sõitnud pärast oma naise matuseid närve puhkama. Mart armus Fridasse hetkega ja tegi talle sama kiiresti ka abieluettepaneku. Enne kui Frida aga oma jah-sõna ütles, sai ta aru, et leinav mees näeb temas oma kadunud abikaasat, ja tegi kurbusega kihlusele lõpu. Mart oli esiti Frida ohtlikust elust šokeeritud, kord sattus Mart nägema, kuidas Morten Wilhelmsson Fridat piinas. Ent pikapeale hakkas meest Frida seiklusterohke elu lummama ja ta sai aru, et naine on siiski ta südame vangistanud. Kui Frida läheb Prantsusmaale kloostrisse nunnaks, leiab Mart endale uue kaaslase: Frida õe Freya, kes samuti kipub teda töö tõttu unarusse jätma, kuid sellegipoolest on ta Freyaga kihlatud. * '''Daniel Frank''' (hooajad 11–12) – mees, kes pole algul just Marioni maitse, eelkõige sellepärast, et ta pole rikas ja sõidab vana autoga. Marioni üllatuseks selgub, et Daniel polegi tegelikult vaene. Hiljem peab Marion töö huvides Danieli kahtlustama ühes kuriteos. Daniel viimast Marionile ei tahtnud andestada. Lõpuks olid tulemas pulmad, mis ikkagi ei toimunud, kuna Marion ei suutnud otsustada meeste vahel, keda tal tol ajal lausa kolm oli. * '''Martin Arrak''' (hooajad 1–3, 5–7, 10, 33) – Frida eksabikaasa ja hiljem ka Häidi eksmees. Martin ja Frida tutvusid keset tõsist politseitööd, kui Fridale anti korraldus rannas päikest nautiv nägus meesterahvas arreteerida. Nagu hiljem selgus, ei olnud tegemist mitte puhkehetkelt tabatud maffiapealikuga, vaid Frida kolleegide naljaga. Fridal oli eksimuse pärast kohutavalt piinlik, ta üritas muudkui Martini ees vabandada ja nii nad armusidki. Martin jättis Frida maha liigse töönarkomaania tõttu. Keskeakriisis Martin tutvus Fridast poole noorema Hädiga. Häidi lapse hooldusõigused on Martinil, kuid viimane ei tea seda, et ta pole lapse bioloogiline isa. Hiljem sai Martin sellest ka teada. 33. hooajal ilmub ta uuesti välja ja palub detektiividelt abi ühe maali varastamise asjus ja kuulus a kunstniku leidmisega. Barbarast saab Martini turvaja, mis kukub välja halvasti. * '''Emil Narvik''' (hooajad 10, 32) – Freya abikaasa, kelle tappis sekretär Milana Luuve. Põhjus oli selles, et Freya ja Emil olid õnnelikus abielus. Ta kohtus Freyaga Tartu Ülikoolis füüsikat õppides. Nad armuvad ja elavad koos, saavad ka lapsed. Freya "kohtus" Emiliga juhtumis "Bermuuda kolmnurk". Kuid Emil ilmus 32. hooajal välja, samuti Freya ja ka Milana Luuve. Selgus, et Emil pidi ennast varjama. Hiljem saadi kurjategijad kätte ja Emil läks koos Freyaga laborisse tööle ja asi sai lahendatud. * '''Tiiu ja Kalju Pärn''' (hooajad 2, 8, 16, 24, 26, 28, 30, 34) – Marioni vanemad, kes on ilmunud välja siis, kui tood on hädas olnud. Kättemaksukontor on neid korduvalt aidanud. * '''Ivi Pihelgas''' (hooajad 6–9) – Ivi on Rein Pihelga abikaasa, kes on pidanud mitmel korral arveid klaarima Fridaga, kui ta sattus peale nende koosolemisele. * '''Kioko Veega''' (hooajad 18–19, 28–29) – advokaat, kes tegeleb igasuguste asjadega, viimati abieluga seotud asjadega. Ta on nutikas, entusiastlik, rõõmsameelne, tüdrukulik ja kiire taibuga noor advokaat. Temast saab Luna hea sõbranna, ometi oli Kioko sunnitud Lunat ära kasutama oma lapse, Reena, nimel. Freya teda täielikult ei usalda, hiljem selgubki et Kioko on naisi kurjalt ära kasutanud. Varastati Kioko laps, siis kui ta oli oma mehe ja lapsega reisil. Ta palkab Kättemaksukontori, kuid sedamööda, kuidas selgub tema valelikkus, kaotab Kioko Kättemaksukontori usalduse. Kuid siis saavad nad ühiste jõupingutustega kätte Ämbliku, kes oli Kiokot valetama sundinud, ja Kättemaksukontor hakkab teda jälle usaldama. Kioko ilmub paari aasta möödudes jälle välja ja mässib ennast ühte juhtumisse. Ta armub sellega seoses Margus Unilooga, kes osutub kurjategijaks. Oli abiks detektiividele, kui Marion oli Aleksandriga reisil. * '''Sergei Hämaläinen''' (hooajad 3–4, 9, 12, 15, 17, 20–22, 24, 29, 32–33) – Kättemaksukontori detektiividele ja politseile tuttav asotsiaal, kes ilmub mõningate juhtumite käigus välja. * '''Armin Eila''' (hooajad 1, 4, 11–12, 16, 32) – õlise maikaga kelm, kelle korteris elas Marion üürilisena enne detektiiviks hakkamist. On olnud seotud mitme kuriteoga ja on vana tuttav detektiividele. * '''Hardi Noova (endine Taavidson)''' (hooajad 9, 11, 17, 22–23, 27, 34) – karismaatiline ja nutikas hüpnotisöör, kelle oskused mõjutada inimeste mõtteid ja käitumist teevad temast ohtliku ja ettearvamatu tegelase. Tema manipuleerimisvõimed keeravad pea peale paljude Kättemaksukontori tegelaste plaanid ning toovad sarja palju pinget ja draamat. Samas on Hardi karakteri all peidus ka salapära ja sügavust, mis muudab ta keeruliseks ja huvitavaks vastaseks. Puutub nii mõnigi kord Kättemaksukontoriga kokku. * '''Margus Uniloo (FMR, Guy Fawkes)''' (hooajad 15–18, 27, 29) – kõrge IQ-ga häkker ja psühhopaat. Ta õhutas noori inimesi massiliselt enesetappudele ja oli sarimõrvar, kes jättis mõrvapaigale maha enda IQ numbri, kuid siiski võitis ta Luna usalduse ja oleks vabadusse pääsenud haiglast. Margus aitas otsida üles Lunal oma vanemad. * '''Pavel Lust''' (hooajad 14–15, 17–19, 22, 27) – Pavel on Narvast pärit narkomaan. Temast on saanud türann, kes oma naisega vägivallatseb. Küll aga suudab ta end sammhaaval parandada ning armastus Tuulikki vastu motiveerib teda asotsiaali saatusest välja astuma. Ka Tuulikki muutub tema suhtes julgemaks ja näitab rohkem iseloomu välja. On seotud olnud mitmete kuritegudega ja ka Kättemaksukontoriga. * '''Tuulikki Lust (endine Tuulikki Naves)''' (hooajad 14–16, 18–19, 22, 27) – Narvast pärit, vägivaldse mehe käest Tallinna põgenenud naine, kes alustas pealinnas uut elu uue identiteediga. Tuulikki satub enese teadmata suure spioonivõrgustiku teele. Poemüüjana töötades kohtus ta Tiit Marveliga, kes naise enda kaitse alla võttis. Tuulikki on väga hooliv ja armastav. Ta koguni suudab armastada samaaegselt nii uut elukaaslast Tiit Marvelit kui ka oma endist mees Pavel Lusti. Lõpuks otsustab ta siiski Pavel Lusti kasuks, kes on lubanud ennast parandada. Kuid Paveliga probleemid jätkuvad. Pavel on saanud üleöö rikkaks. Koos Tuulikkiga peeti kohvikuid üle Eesti–Lustlikud Lõunad. Lõpuks siiski selgub, et Pavel on mässinud ennast jälle sisse sinna, kuhu poleks vaja olnud. * '''Sandra Pronks''' (hooajad 33–34) – Sandri õde, kes Sandrile ise meelt mööda aga pole. Sandra satub Kättemaksukontorisse juhuse käigus ühe juhtumiga seoses. == Hooajad ja osad == === 1. hooaeg, kevad 2009 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="4" | |01 |01 |30.04.2009 |Inglid ja närukaelad |- |02 |02 |07.05.2009 |Kirst |- |03 |03 |21.05.2009 |Kulturist ja kummipuu |- |04 |04 |28.05.2009 |Strippar |} === 2. hooaeg, sügis 2009 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |05 |01 |01.10.2009 |Vennad lõvisüdamed 1 |- |06 |02 |08.10.2009 |Vennad lõvisüdamed 2 |- |07 |03 |15.10.2009 |Modellid ja nohikud |- |08 |04 |22.10.2009 |Kui mu ema on armunud |- |09 |05 |29.10.2009 |Mees, kes tahtis naisele kasukat |- |10 |06 |05.11.2009 |Härra Hurmur 1 |- |11 |07 |12.11.2009 |Härra Hurmur 2 |- |12 |08 |19.11.2009 |Peaaegu täiuslik mõrv |- |13 |09 |26.11.2009 |Mees, kes ei osanud suureks kasvada 1 |- |14 |10 |03.12.2009 |Mees, kes ei osanud suureks kasvada 2 |- |15 |11 |10.12.2009 |Juhukülalised 1 |- |16 |12 |17.12.2009 |Juhukülalised 2 |} === 3. hooaeg, kevad 2010 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |17 |01 |11.03.2010 |Produkt |- |18 |02 |18.03.2010 |Tugevad naised |- |19 |03 |25.03.2010 |Sinine Draakon |- |20 |04 |01.04.2010 |Kõlbeline laostumine |- |21 |05 |08.04.2010 |Lõpetamata pala suupillile |- |22 |06 |15.04.2010 |Seif |- |23 |07 |22.04.2010 |Kuldmees |- |24 |08 |29.04.2010 |Pereäri |- |25 |09 |06.05.2010 |Illusioon 1 |- |26 |10 |13.05.2010 |Illusioon 2 |- |27 |11 |20.05.2010 |Kadunud tüdruk 1 |- |28 |12 |27.05.2010 |Kadunud tüdruk 2 |} === 4. hooaeg, sügis 2010 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |29 |01 |09.09.2010 |Pommimees 1 |- |30 |02 |16.09.2010 |Pommimees 2 |- |31 |03 |23.09.2010 |Virtuaalsed ohud |- |32 |04 |30.09.2010 |Neli tislerit |- |33 |05 |07.10.2010 |Kuidas vähendada mehe intelligentsi? |- |34 |06 |14.10.2010 |Liiga vana |- |35 |07 |21.10.2010 |Kummitused 1 |- |36 |08 |28.10.2010 |Kummitused 2 |- |37 |09 |04.11.2010 |Uuestisünd 1 |- |38 |10 |11.11.2010 |Uuestisünd 2 |- |39 |11 |18.11.2010 |Kuidas taastada tundeid? |- |40 |12 |25.11.2010 |Patsient |} === 5. hooaeg, kevad 2011 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |41 |01 |03.03.2011 |Õnnelik enesetapja |- |42 |02 |10.03.2011 |Piinakamber 1 |- |43 |03 |17.03.2011 |Piinakamber 2 |- |44 |04 |24.03.2011 |Bordell 1 |- |45 |05 |31.03.2011 |Bordell 2 |- |46 |06 |07.04.2011 |Väike must kleit |- |47 |07 |14.04.2011 |Surnud mehe kättemaks 1 |- |48 |08 |21.04.2011 |Surnud mehe kättemaks 2 |- |49 |09 |28.04.2011 |Vinged vennad 1 |- |50 |10 |19.05.2011 |Vinged vennad 2 |- |51 |11 |26.05.2011 |Tasuja 1 |- |52 |12 |02.06.2011 |Tasuja 2 |} === 6. hooaeg, sügis 2011 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |53 |01 |08.09.2011 |Kaelakeeafäär |- |54 |02 |15.09.2011 |Uskumise küsimus 1 |- |55 |03 |22.09.2011 |Uskumise küsimus 2 |- |56 |04 |29.09.2011 |Blondid 1 |- |57 |05 |06.10.2011 |Blondid 2 |- |58 |06 |13.10.2011 |Lilleäri 1 |- |59 |07 |20.10.2011 |Lilleäri 2 |- |60 |08 |27.10.2011 |Aardekütid 1 |- |61 |09 |03.11.2011 |Aardekütid 2 |- |62 |10 |10.11.2011 |Aardekütid 3 |- |63 |11 |17.11.2011 |Näivuse seadus 1 |- |64 |12 |24.11.2011 |Näivuse seadus 2 |} === 7. hooaeg, kevad 2012 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |65 |01 |08.03.2012 |Tiigrijaht 1 |- |66 |02 |15.03.2012 |Tiigrijaht 2 |- |67 |03 |22.03.2012 |Stringiteooria 1 |- |68 |04 |29.03.2012 |Stringiteooria 2 |- |69 |05 |05.04.2012 |Kangelaseks vastu tahtmist 1 |- |70 |06 |12.04.2012 |Kangelaseks vastu tahtmist 2 |- |71 |07 |19.04.2012 |Organiäri 1 |- |72 |08 |26.04.2012 |Organiäri 2 |- |73 |09 |03.05.2012 |Elu pärast surma 1 |- |74 |10 |10.05.2012 |Elu pärast surma 2 |- |75 |11 |17.05.2012 |Lähedased võõrad 1 |- |76 |12 |24.05.2012 |Lähedased võõrad 2 |} === 8. hooaeg, sügis 2012 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |77 |01 |13.09.2012 |Libahunt 1 |- |78 |02 |20.09.2012 |Libahunt 2 |- |79 |03 |27.09.2012 |Lahutus Eesti moodi 1 |- |80 |04 |04.10.2012 |Lahutus Eesti moodi 2 |- |81 |05 |11.10.2012 |Maastik laibaga 1 |- |82 |06 |18.10.2012 |Maastik laibaga 2 |- |83 |07 |25.10.2012 |Varjud minevikust 1 |- |84 |08 |01.11.2012 |Varjud minevikust 2 |- |85 |09 |08.11.2012 |Sulid ja geeniused 1 |- |86 |10 |15.11.2012 |Sulid ja geeniused 2 |- |87 |11 |22.11.2012 |Patuoinas 1 |- |88 |12 |29.11.2012 |Patuoinas 2 |} === 9. hooaeg, kevad 2013 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |89 |01 |14.03.2013 |Teadmata kadunud 1 |- |90 |02 |21.03.2013 |Teadmata kadunud 2 |- |91 |03 |28.03.2013 |Läbitantsitud kingad 1 |- |92 |04 |04.04.2013 |Läbitantsitud kingad 2 |- |93 |05 |11.04.2013 |Minimissid 1 |- |94 |06 |18.04.2013 |Minimissid 2 |- |95 |07 |25.04.2013 |Ilusad silmad 1 |- |96 |08 |02.05.2013 |Ilusad silmad 2 |- |97 |09 |09.05.2013 |Dopingukütid 1 |- |98 |10 |16.05.2013 |Dopingukütid 2 |- |99 |11 |23.05.2013 |Peata ratsanik 1 |- |100 |12 |30.05.2013 |Peata ratsanik 2 |} === 10. hooaeg, sügis 2013 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |101 |01 |12.09.2013 |Absoluutne võim 1 |- |102 |02 |19.09.2013 |Absoluutne võim 2 |- |103 |03 |26.09.2013 |Vahendeid valimata 1 |- |104 |04 |03.10.2013 |Vahendeid valimata 2 |- |105 |05 |10.10.2013 |Päikesest lummatud 1 |- |106 |06 |17.10.2013 |Päikesest lummatud 2 |- |107 |07 |24.10.2013 |Õnne valem 1 |- |108 |08 |31.10.2013 |Õnne valem 2 |- |109 |09 |07.11.2013 |Hõbekõri 1 |- |110 |10 |14.11.2013 |Hõbekõri 2 |- |111 |11 |21.11.2013 |Elusalt või surnult 1 |- |112 |12 |28.11.2013 |Elusalt või surnult 2 |} === 11. hooaeg, kevad 2014 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="14" | |113 |01 |27.02.2014 |Kuidas miljonäri ära tunda 1 |- |114 |02 |06.03.2014 |Kuidas miljonäri ära tunda 2 |- |115 |03 |13.03.2014 |Kasutatud autod 1 |- |116 |04 |20.03.2014 |Kasutatud autod 2 |- |117 |05 |27.03.2014 |Õuduste maja 1 |- |118 |06 |03.04.2014 |Õuduste maja 2 |- |119 |07 |10.04.2014 |Olematud mõrvad 1 |- |120 |08 |17.04.2014 |Olematud mõrvad 2 |- |121 |09 |24.04.2014 |Surm à la carte 1 |- |122 |10 |01.05.2014 |Surm à la carte 2 |- |123 |11 |08.05.2014 |Võrrand kahe tundmatuga 1 |- |124 |12 |15.05.2014 |Võrrand kahe tundmatuga 2 |- |125 |13 |22.05.2014 |Tulnukad ja miljonärid 1 |- |126 |14 |29.05.2014 |Tulnukad ja miljonärid 2 |} === 12. hooaeg, sügis 2014 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |127 |01 |11.09.2014 |Ükskord Ameerikas 1 |- |128 |02 |18.09.2014 |Ükskord Ameerikas 2 |- |129 |03 |25.09.2014 |Hirmu vald 1 |- |130 |04 |02.10.2014 |Hirmu vald 2 |- |131 |05 |09.10.2014 |Pärandus 1 |- |132 |06 |16.10.2014 |Pärandus 2 |- |133 |07 |23.10.2014 |Armastuse algoritmid 1 |- |134 |08 |30.10.2014 |Armastuse algoritmid 2 |- |135 |09 |06.11.2014 |Küsi surnutelt 1 |- |136 |10 |13.11.2014 |Küsi surnutelt 2 |- |137 |11 |20.11.2014 |Kassi-hiire mäng 1 |- |138 |12 |27.11.2014 |Kassi-hiire mäng 2 |} === 13. hooaeg, kevad 2015 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |139 |01 |05.03.2015 |Muusikamõrvad 1 |- |140 |02 |12.03.2015 |Muusikamõrvad 2 |- |141 |03 |19.03.2015 |Juhuslikkuse printsiip 1 |- |142 |04 |26.03.2015 |Juhuslikkuse printsiip 2 |- |143 |05 |02.04.2015 |Lõvitüdrukud 1 |- |144 |06 |09.04.2015 |Lõvitüdrukud 2 |- |145 |07 |16.04.2015 |Veri on paksem kui piim 1 |- |146 |08 |23.04.2015 |Veri on paksem kui piim 2 |- |147 |09 |30.04.2015 |Patt 1 |- |148 |10 |07.05.2015 |Patt 2 |- |149 |11 |14.05.2015 |Mõrvad mõttejõul 1 |- |150 |12 |21.05.2015 |Mõrvad mõttejõul 2 |} === 14. hooaeg, sügis 2015 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |151 |01 |10.09.2015 |Tüdruk, kes teadis 1 |- |152 |02 |17.09.2015 |Tüdruk, kes teadis 2 |- |153 |03 |24.09.2015 |Spioonimängud 1 |- |154 |04 |01.10.2015 |Spioonimängud 2 |- |155 |05 |08.10.2015 |Nõiutud 1 |- |156 |06 |15.10.2015 |Nõiutud 2 |- |157 |07 |22.10.2015 |Koletise kättemaks 1 |- |158 |08 |29.10.2015 |Koletise kättemaks 2 |- |159 |09 |05.11.2015 |Lask 1 |- |160 |10 |12.11.2015 |Lask 2 |- |161 |11 |19.11.2015 |Poeedi surm 1 |- |162 |12 |26.11.2015 |Poeedi surm 2 |} === 15. hooaeg, kevad 2016 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="14" | |163 |01 |25.02.2016 |Vandenõu 1 |- |164 |02 |03.03.2016 |Vandenõu 2 |- |165 |03 |10.03.2016 |Orjad ja dominad 1 |- |166 |04 |17.03.2016 |Orjad ja dominad 2 |- |167 |05 |24.03.2016 |Tüdruk, keda polnud vaja 1 |- |168 |06 |31.03.2016 |Tüdruk, keda polnud vaja 2 |- |169 |07 |07.04.2016 |12 sekundit 1 |- |170 |08 |14.04.2016 |12 sekundit 2 |- |171 |09 |21.04.2016 |Üliinimene 1 |- |172 |10 |28.04.2016 |Üliinimene 2 |- |173 |11 |05.05.2016 |Seadus on seadus 1 |- |174 |12 |12.05.2016 |Seadus on seadus 2 |- |175 |13 |19.05.2016 |Elust välja kirjutatud 1 |- |176 |14 |26.05.2016 |Elust välja kirjutatud 2 |} === 16. hooaeg, sügis 2016 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |177 |01 |08.09.2016 |Droonimõrvad 1 |- |178 |02 |15.09.2016 |Droonimõrvad 2 |- |179 |03 |22.09.2016 |Unetus 1 |- |180 |04 |29.09.2016 |Unetus 2 |- |181 |05 |06.10.2016 |Viis motiivi mõrvaks 1 |- |182 |06 |13.10.2016 |Viis motiivi mõrvaks 2 |- |183 |07 |20.10.2016 |Müsteerium 1 |- |184 |08 |27.10.2016 |Müsteerium 2 |- |185 |09 |03.11.2016 |Viikingiaare 1 |- |186 |10 |10.11.2016 |Viikingiaare 2 |- |187 |11 |17.11.2016 |Identiteedirööv 1 |- |188 |12 |24.11.2016 |Identiteedirööv 2 |} === 17. hooaeg, kevad 2017 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |189 |01 |02.03.2017 |Bermuda kolmnurk 1 |- |190 |02 |09.03.2017 |Bermuda kolmnurk 2 |- |191 |03 |16.03.2017 |Surmav graatsia 1 |- |192 |04 |23.03.2017 |Surmav graatsia 2 |- |193 |05 |30.03.2017 |Röövitud 1 |- |194 |06 |06.04.2017 |Röövitud 2 |- |195 |07 |13.04.2017 |Alimendid 1 |- |196 |08 |20.04.2017 |Alimendid 2 |- |197 |09 |27.04.2017 |Igavene noorus 1 |- |198 |10 |04.05.2017 |Igavene noorus 2 |- |199 |11 |11.05.2017 |Tarbetud 1 |- |200 |12 |18.05.2017 |Tarbetud 2 |} === 18. hooaeg, sügis 2017 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |201 |01 |07.09.2017 |Tappev saladus 1 |- |202 |02 |14.09.2017 |Tappev saladus 2 |- |203 |03 |21.09.2017 |Kuldne liblikas 1 |- |204 |04 |28.09.2017 |Kuldne liblikas 2 |- |205 |05 |05.10.2017 |Kurjad klounid 1 |- |206 |06 |12.10.2017 |Kurjad klounid 2 |- |207 |07 |19.10.2017 |Piiri peal 1 |- |208 |08 |26.10.2017 |Piiri peal 2 |- |209 |09 |02.11.2017 |Vindicta 1 |- |210 |10 |09.11.2017 |Vindicta 2 |- |211 |11 |16.11.2017 |Reedetud 1 |- |212 |12 |23.11.2017 |Reedetud 2 |} === 19. hooaeg, kevad 2018 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |213 |01 |08.03.2018 |Professori kadumine 1 |- |214 |02 |15.03.2018 |Professori kadumine 2 |- |215 |03 |22.03.2018 |Operatsioon „Elussööt“ 1 |- |216 |04 |29.03.2018 |Operatsioon „Elussööt“ 2 |- |217 |05 |05.04.2018 |Ämblik 1 |- |218 |06 |12.04.2018 |Ämblik 2 |- |219 |07 |19.04.2018 |Ämblik 3 |- |220 |08 |26.04.2018 |Ämblik 4 |- |221 |09 |03.05.2018 |Ahistajad 1 |- |222 |10 |10.05.2018 |Ahistajad 2 |- |223 |11 |17.05.2018 |Mees ratastoolis 1 |- |224 |12 |24.05.2018 |Mees ratastoolis 2 |} === 20. hooaeg, sügis 2018 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |225 |01 |06.09.2018 |Arbuusidieet 1 |- |226 |02 |13.09.2018 |Arbuusidieet 2 |- |227 |03 |20.09.2018 |Surmalõks 1 |- |228 |04 |27.09.2018 |Surmalõks 2 |- |229 |05 |04.10.2018 |Stressipallid 1 |- |230 |06 |11.10.2018 |Stressipallid 2 |- |231 |07 |18.10.2018 |Vastasseis 1 |- |232 |08 |25.10.2018 |Vastasseis 2 |- |233 |09 |01.11.2018 |Sõjahaavad 1 |- |234 |10 |08.11.2018 |Sõjahaavad 2 |- |235 |11 |15.11.2018 |Nunnad ja kelmid 1 |- |236 |12 |22.11.2018 |Nunnad ja kelmid 2 |} === 21. hooaeg, kevad 2019 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |237 |01 |07.03.2019 |Saatuslikud asjaolud 1 |- |238 |02 |14.03.2019 |Saatuslikud asjaolud 2 |- |239 |03 |21.03.2019 |Dehumaniseerimine 1 |- |240 |04 |28.03.2019 |Dehumaniseerimine 2 |- |241 |05 |04.04.2019 |Liiga palju naisi 1 |- |242 |06 |11.04.2019 |Liiga palju naisi 2 |- |243 |07 |18.04.2019 |Haihtunud 1 |- |244 |08 |25.04.2019 |Haihtunud 2 |- |245 |09 |02.05.2019 |Kahtlus 1 |- |246 |10 |09.05.2019 |Kahtlus 2 |- |247 |11 |16.05.2019 |Varjumängud 1 |- |248 |12 |23.05.2019 |Varjumängud 2 |} === 22. hooaeg, sügis 2019 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |249 |01 |05.09.2019 |Tätoveeringumõrvad 1 |- |250 |02 |12.09.2019 |Tätoveeringumõrvad 2 |- |251 |03 |19.09.2019 |Leping saatanaga 1 |- |252 |04 |26.09.2019 |Leping saatanaga 2 |- |253 |05 |03.10.2019 |Naine akna taga 1 |- |254 |06 |10.10.2019 |Naine akna taga 2 |- |255 |07 |17.10.2019 |Karm äri 1 |- |256 |08 |24.10.2019 |Karm äri 2 |- |257 |09 |31.10.2019 |Mõrv ilma motiivita 1 |- |258 |10 |07.11.2019 |Mõrv ilma motiivita 2 |- |259 |11 |14.11.2019 |Kuidas vabaneda iseendast 1 |- |260 |12 |21.11.2019 |Kuidas vabaneda iseendast 2 |} === 23. hooaeg, kevad 2020 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="9" | |261 |01 |05.03.2020 |Nukumeister 1 |- |262 |02 |12.03.2020 |Nukumeister 2 |- |263 |03 |19.03.2020 |Kahevõitlus 1 |- |264 |04 |26.03.2020 |Kahevõitlus 2 |- |265 |05 |02.04.2020 |Tango mortale 1 |- |266 |06 |09.04.2020 |Tango mortale 2 |- |267 |07 |16.04.2020 |Ohakad sinu hauale 1 |- |268 |08 |23.04.2020 |Ohakad sinu hauale 2 |- | colspan="4" |Hooaeg katkestati koroonapandeemia tõttu. |} === 24. hooaeg, sügis 2020 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |269 |01 |03.09.2020 |Ellujäämisõppused 1 |- |270 |02 |10.09.2020 |Ellujäämisõppused 2 |- |271 |03 |17.09.2020 |Kadrina romanss 1 |- |272 |04 |24.09.2020 |Kadrina romanss 2 |- |273 |05 |01.10.2020 |Kättemaks boonusega 1 |- |274 |06 |08.10.2020 |Kättemaks boonusega 2 |- |275 |07 |15.10.2020 |Vampiirikütid 1 |- |276 |08 |22.10.2020 |Vampiirikütid 2 |- |277 |09 |29.10.2020 |Odavalt ei saa 1 |- |278 |10 |05.11.2020 |Odavalt ei saa 2 |- |279 |11 |12.11.2020 |Mõrv kaamera ees 1 |- |280 |12 |19.11.2020 |Mõrv kaamera ees 2 |} === 25. hooaeg, kevad 2021 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |281 |01 |04.03.2021 |Raha eest saab kõike 1 |- |282 |02 |11.03.2021 |Raha eest saab kõike 2 |- |283 |03 |18.03.2021 |Mõrvar tuleb keskööl 1 |- |284 |04 |25.03.2021 |Mõrvar tuleb keskööl 2 |- |285 |05 |01.04.2021 |Armastusest ja surmast 1 |- |286 |06 |08.04.2021 |Armastusest ja surmast 2 |- |287 |07 |15.04.2021 |Vereteemant 1 |- |288 |08 |22.04.2021 |Vereteemant 2 |- |289 |09 |29.04.2021 |Peegli taga 1 |- |290 |10 |06.05.2021 |Peegli taga 2 |- |291 |11 |13.05.2021 |Sünkmetsa saladus 1 |- |292 |12 |27.05.2021 |Sünkmetsa saladus 2 |} === 26. hooaeg, sügis 2021 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |293 |01 |09.09.2021 |Vandenõuteoreetik 1 |- |294 |02 |16.09.2021 |Vandenõuteoreetik 2 |- |295 |03 |23.09.2021 |Puuküürnik 1 |- |296 |04 |30.09.2021 |Puuküürnik 2 |- |297 |05 |07.10.2021 |Ohtlik lähedus 1 |- |298 |06 |14.10.2021 |Ohtlik lähedus 2 |- |299 |07 |21.10.2021 |Kurjuse puudutus 1 |- |300 |08 |28.10.2021 |Kurjuse puudutus 2 |- |301 |09 |04.11.2021 |Minevikupatud 1 |- |302 |10 |11.11.2021 |Minevikupatud 2 |- |303 |11 |18.11.2021 |Tellimusmõrv 1 |- |304 |12 |25.11.2021 |Tellimusmõrv 2 |} === 27. hooaeg, kevad 2022 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |305 |01 |07.03.2022 |Ma tean sinust kõike 1 |- |306 |02 |14.03.2022 |Ma tean sinust kõike 2 |- |307 |03 |21.03.2022 |Seitse aastat kadunud 1 |- |308 |04 |28.03.2022 |Seitse aastat kadunud 2 |- |309 |05 |04.04.2022 |Külm kättemaks 1 |- |310 |06 |11.04.2022 |Külm kättemaks 2 |- |311 |07 |18.03.2022 |Ringmäng 1 |- |312 |08 |25.04.2022 |Ringmäng 2 |- |313 |09 |01.05.2022 |Luigelaul 1 |- |314 |10 |08.05.2022 |Luigelaul 2 |- |315 |11 |15.05.2022 |Halval teel 1 |- |316 |12 |22.05.2022 |Halval teel 2 |} === 28. hooaeg, sügis 2022 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |317 |01 |23.09.2022 |Kahtlus 1 |- |318 |02 |30.09.2022 |Kahtlus 2 |- |319 |03 |06.10.2022 |Sinine koer 1 |- |320 |04 |13.10.2022 |Sinine koer 2 |- |321 |05 |20.10.2022 |Spordi kahjulikkusest 1 |- |322 |06 |27.10.2022 |Spordi kahjulikkusest 2 |- |323 |07 |03.11.2022 |Surmad südasuvel 1 |- |324 |08 |10.11.2022 |Surmad südasuvel 2 |- |325 |09 |17.11.2022 |Kontakt 1 |- |326 |10 |24.11.2022 |Kontakt 2 |- |327 |11 |01.12.2022 |Guru 1 |- |328 |12 |08.12.2022 |Guru 2 |} * ''<big>Alates 29. hooajast kuni 34. hooajani esilinastusid uued hooajad esmalt Go3 platvormil ning järgmisel telehooajal tele-eetris.</big>'' === 29. hooaeg, kevad 2023 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Go3 eetris !Tele-eetris !Pealkiri |- | rowspan="12" style="background: #5C5C00;" | |329 |01 |02.03.2023 |07.09.2023 |Viis 1 |- |330 |02 |09.03.2023 |14.09.2023 |Viis 2 |- |331 |03 |16.03.2023 |21.09.2023 |Varjatud motiivid 1 |- |332 |04 |23.03.2023 |28.09.2023 |Varjatud motiivid 2 |- |333 |05 |30.03.2023 |05.10.2023 |Raibe 1 |- |334 |06 |06.04.2023 |12.10.2023 |Raibe 2 |- |335 |07 |13.04.2023 |19.10.2023 |Meeltesegadus 1 |- |336 |08 |20.04.2023 |26.10.2023 |Meeltesegadus 2 |- |337 |09 |27.04.2023 |02.11.2023 |Purunenud lootused 1 |- |338 |10 |04.05.2023 |09.11.2023 |Purunenud lootused 2 |- |339 |11 |11.05.2023 |16.11.2023 |Jooksus 1 |- |340 |12 |18.05.2023 |23.11.2023 |Jooksus 2 |} === 30. hooaeg, sügis 2023 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Go3 eetris !Tele-eetris !Pealkiri |- | rowspan="12" style="background: #5C5C00;" | |341 |01 |09.11.2023 |07.03.2024 |Video tappis raadiohääle 1 |- |342 |02 |16.11.2023 |14.03.2024 |Video tappis raadiohääle 2 |- |343 |03 |23.11.2023 |21.03.2024 |Surmav vale 1 |- |344 |04 |30.11.2023 |28.03.2024 |Surmav vale 2 |- |345 |05 |07.12.2023 |04.04.2024 |Müstilised maitseelamused 1 |- |346 |06 |14.12.2023 |11.04.2024 |Müstilised maitseelamused 2 |- |347 |07 |21.12.2023 |18.04.2024 |Maailmakoristaja 1 |- |348 |08 |28.12.2023 |25.04.2024 |Maailmakoristaja 2 |- |349 |09 |04.01.2024 |02.05.2024 |Mustkunst 1 |- |350 |10 |11.01.2024 |09.05.2024 |Mustkunst 2 |- |351 |11 |18.01.2024 |16.05.2024 |Tehisintellekt 1 |- |352 |12 |25.01.2024 |23.05.2024 |Tehisintellekt 2 |} === 31. hooaeg, kevad 2024 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Go3 eetris !Tele-eetris !Pealkiri |- | rowspan="12" style="background: #5C5C00;" | |353 |01 |18.04.2024 |05.09.2024 |Pettus 1 |- |354 |02 |25.04.2024 |12.09.2024 |Pettus 2 |- |355 |03 |02.05.2024 |19.09.2024 |Eelmised elud 1 |- |356 |04 |09.05.2024 |26.09.2024 |Eelmised elud 2 |- |357 |05 |16.05.2024 |03.10.2024 |Kratid, külmkingad ja põhja konn 1 |- |358 |06 |23.05.2024 |10.10.2024 |Kratid, külmkingad ja põhja konn 2 |- |359 |07 |30.05.2024 |17.10.2024 |Surmahetk 1 |- |360 |08 |06.06.2024 |24.10.2024 |Surmahetk 2 |- |361 |09 |13.06.2024 |31.10.2024 |Tappev meloodia 1 |- |362 |10 |20.06.2024 |07.11.2024 |Tappev meloodia 2 |- |363 |11 |27.06.2024 |14.11.2024 |Armunud 1 |- |364 |12 |04.07.2024 |21.11.2024 |Armunud 2 |} === 32. hooaeg, sügis 2024 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Go3 eetris !Tele-eetris !Pealkiri |- | rowspan="12" style="background: #5C5C00;" | |365 |01 |30.09.2024 |27.02.2025 |Newtoni neljas seadus 1 |- |366 |02 |07.10.2024 |06.03.2025 |Newtoni neljas seadus 2 |- |367 |03 |14.10.2024 |13.03.2025 |Mäng mõisa peale 1 |- |368 |04 |21.10.2024 |20.03.2025 |Mäng mõisa peale 2 |- |369 |05 |28.10.2024 |27.03.2025 |Üksinda 1 |- |370 |06 |04.11.2024 |03.04.2025 |Üksinda 2 |- |371 |07 |11.11.2024 |10.04.2025 |Asjad nii seatud 1 |- |372 |08 |18.11.2024 |17.04.2025 |Asjad nii seatud 2 |- |373 |09 |25.11.2024 |24.04.2025 |Ebaõnn on endi kätes 1 |- |374 |10 |02.12.2024 |01.05.2025 |Ebaõnn on endi kätes 2 |- |375 |11 |09.12.2024 |08.05.2025 |Rööv 1 |- |376 |12 |16.12.2024 |15.05.2025 |Rööv 2 |} === 33. hooaeg, sügis 2025 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Go3 eetris !Tele-eetris !Pealkiri |- | rowspan="12" style="background: #5C5C00;" | |377 |01 |27.11.2025 | rowspan="12" |sügis 2026 |Lõppmäng 1 |- |378 |02 |04.12.2025 |Lõppmäng 2 |- |379 |03 |11.12.2025 |Katkenud elulõng 1 |- |380 |04 |18.12.2025 |Katkenud elulõng 2 |- |381 |05 |23.12.2025 |Nagu tellitud 1 |- |382 |06 |31.12.2025 |Nagu tellitud 2 |- |383 |07 |08.01.2026 |Sünnipäev 1 |- |384 |08 |15.01.2026 |Sünnipäev 2 |- |385 |09 |22.01.2026 |Aegluse kunst 1 |- |386 |10 |29.01.2026 |Aegluse kunst 2 |- |387 |11 |05.02.2026 |Mitte kunagi päris üksi 1 |- |388 |12 |12.02.2026 |Mitte kunagi päris üksi 2 |} === 34. hooaeg, sügis 2026 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Go3 eetris !Tele-eetris !Pealkiri |- | rowspan="12" style="background: #5C5C00;" | |389 |01 | rowspan="12" |sügis 2026 | rowspan="12" |kevad 2027 | rowspan="12" |selgumisel |- |390 |02 |- |391 |03 |- |392 |04 |- |393 |05 |- |394 |06 |- |395 |07 |- |396 |08 |- |397 |09 |- |398 |10 |- |399 |11 |- |400 |12 |} * ''<big>Alates 29. hooajast kuni 34. hooajani esilinastusid uued hooajad esmalt Go3 platvormil ning järgmisel telehooajal tele-eetris.</big>'' == Hooaegade kokkuvõte == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Hooaeg ! style="padding: 0 8px;" |Osasid ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Go3 eetris ! colspan="2" |Tele-eetris |- | rowspan="36" style="background: #5C5C00;" | |1. hooaeg |4 osa | colspan="2" rowspan="28" |polnud eetris |kevad | rowspan="2" |2009 |- |2. hooaeg | rowspan="9" |12 osa |sügis |- |3. hooaeg |kevad | rowspan="2" |2010 |- |4. hooaeg |sügis |- |5. hooaeg |kevad | rowspan="2" |2011 |- |6. hooaeg |sügis |- |7. hooaeg |kevad | rowspan="2" |2012 |- |8. hooaeg |sügis |- |9. hooaeg |kevad | rowspan="2" |2013 |- |10. hooaeg |sügis |- |11. hooaeg |14 osa |kevad | rowspan="2" |2014 |- |12. hooaeg | rowspan="3" |12 osa |sügis |- |13. hooaeg |kevad | rowspan="2" |2015 |- |14. hooaeg |sügis |- |15. hooaeg |14 osa |kevad | rowspan="2" |2016 |- |16. hooaeg | rowspan="7" |12 osa |sügis |- |17. hooaeg |kevad | rowspan="2" |2017 |- |18. hooaeg |sügis |- |19. hooaeg |kevad | rowspan="2" |2018 |- |20. hooaeg |sügis |- |21. hooaeg |kevad | rowspan="2" |2019 |- |22. hooaeg |sügis |- |23. hooaeg |8 osa |kevad | rowspan="2" |2020 |- |24. hooaeg | rowspan="5" |12 osa |sügis |- |25. hooaeg |kevad | rowspan="2" |2021 |- |26. hooaeg |sügis |- |27. hooaeg |kevad | rowspan="2" |2022 |- |28. hooaeg |sügis |- ! colspan="6" | |- |29. hooaeg | rowspan="6" |12 osa |kevad | rowspan="2" |2023 |sügis |2023 |- |30. hooaeg |sügis |kevad | rowspan="2" |2024 |- |31. hooaeg |kevad | rowspan="2" |2024 |sügis |- |32. hooaeg |sügis |kevad |2025 |- |33. hooaeg |sügis |2025 |sügis |2026 |- |34. hooaeg | sügis |2026 | kevad |2027 |- ! colspan="3" |Jagusid kokku ! colspan="3" |400 jagu |} == Välislingid == * [https://et-ee.facebook.com/KMK.ametlik.lehekylg <big>"Kättemaksukontor" Facebookis</big>] * [https://www.imdb.com/title/tt1678635/?ref_=nm_knf_t_3 <big>"Kättemaksukontor" IMDb-s</big>] [[Kategooria:Eesti komöödiasarjad]] [[Kategooria:Eesti kriminaalsarjad]] [[Kategooria:TV3 telesaated]] ahx2x56j5pdh60md17i78q7dbqkaa8h 0 198048 7214109 6355599 2026-08-14T11:40:26Z ~2026-44577-88 235450 7214109 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} [[Pilt:MadisEritUnibetOpenRebuyEventtop2.jpg|thumb|Madis Erit (paremal) Unibet Open Praha kõrvalturniiril kahe parema seas]] [[Pilt:MadisEritLivePoker.jpg|thumb|Madis Erit]] [[Pilt:Karikas 002aaa.jpg|thumb|Madis Erit, Eesti ''online''-meistrivõistluste karika üleandmisel]] '''Madis Erit''' (sündinud [[25. september|25. septembril]] [[1990]]) on [[eestlased|eesti]] [[pokker|pokkerimängija]]. Pokkeriga hakkas tegelema varajases lapsepõlves. Ta on esimene Eesti meister ''online''-pokkeris (2008) ja samuti noorim, olles võitmise ajal 18 aastat ja 32 päeva vana<ref>[https://ee.unibet.com/poker/article.do?contentId=21142 "Eesti MV: Põhiturniiri võit 18-aastasele tartlasele"], unibet.com, 27. oktoober 2008</ref>. Temaga avaldati intervjuu CardPlayer Eestis 1/2009 numbris. ==Kasutajanimed== *PokerStars / Full Tilt Poker / PokkeriProd.com (foorum): '''Madis Very'''; '''HotAmy1985''' <ref>{{Netiviide |pealkiri="PokkeriProd (profiil)" |url=http://foorum.pokkeriprod.com/member.php?u=888 |vaadatud=2010-07-04 |arhiivimisaeg=2010-04-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100420140745/http://foorum.pokkeriprod.com/member.php?u=888 |url-olek=ei tööta }}</ref> *Unibet: '''EritiMadis''' <ref>[https://ee.unibet.com/poker/article.do?contentId=21142 "Eesti MV: Põhiturniiri võit 18-aastasele tartlasele"], unibet.com, 27. oktoober 2008.</ref> *Pokernews Eesti (foorum): '''s3r1f25xxv'''<ref>{{Netiviide |url=http://my.pokernews.com/s3r1f25xxv/ |pealkiri="PokerNews Eesti (profiil)" |vaadatud=2010-01-19 |arhiivimisaeg=2010-01-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100123023916/http://my.pokernews.com/s3r1f25xxv/ |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Saavutused== *[[2008]] Eesti vs Vene pokkerilahing, Eesti edetabelis 1. koht *[[2008]] mai–juuni, Pokkeri Segamängude Liiga, 2. koht *[[2008]] oktoober – Eesti ''online''-pokkeri meistrivõistlused, 1. koht *[[2008]] september – [[2009]] märts käinud [[London]]is erinevaid turniire ja rahamänge mängimas: **3/80 Sunday Monthly Special No Limit Hold'em Freezeout **5/72 Monday No Limit Hold'em Rebuy *[[2009]] suvi – Live turniirisari Tartus (Trehvi pubis), 5. koht<ref>{{Netiviide |pealkiri="PokkeriProd (foorum)" |url=http://foorum.pokkeriprod.com/index.php/topic,1788.msg86260.html#msg86260 |vaadatud=2010-01-19 |arhiivimisaeg=2016-03-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160306004807/http://foorum.pokkeriprod.com/index.php/topic,1788.msg86260.html#msg86260 |url-olek=ei tööta }}</ref> *[[2009]] august–november Pokkeriprod.com II Liiga, 1. koht *[[2009]] november – Triobeti meeskondlik liiga IV, individuaalselt 1. koht *[[2010]] jaanuar–juuni FTRB SuperLeague, finaalis 8. koht *[[2010]] august – Unibet Open Praha 330€ sisseostuga No Limit Holdem Turbo 4. koht *[[2010]] august – Unibet Open Praha 110€ sisseostuga No Limit Holdem Rebuy 2. koht *2011-2012 mitmete kontode mängimine supernova tasemeni ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://ee.pokernews.com/ PokerNews Eesti] {{JÄRJESTA:Erit, Madis}} [[Kategooria:Eesti pokkerimängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1990]] md0hs0zjnyljdncbltn78pbyorvis1y 0 198654 7213937 6430744 2026-08-14T06:19:02Z Ojassaar 206682 7213937 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Lauktihane | värvus = linnud | seisund = NT | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | seisundi_ref = <ref>{{IUCN | nimi = Sittiparus semilarvatus | ID = 22711964 | hindaja = BirdLife International | aasta = 2024 | IUCN_aasta = 2025}}</ref> | pilt = MelaniparusSemilarvatusKeulemans.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 250px | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Linnud]] ''Aves'' | selts = [[Värvulised]] ''Passeriformes'' | sugukond = [[Tihaslased]] ''Paridae'' | perekond = ''[[Sittiparus]]'' | liik = '''Lauktihane''' | binaarne = ''Sittiparus semilarvatus'' | binaarse_autor = ([[Tommaso Salvadori|Salvadori]], 1865) | levikukaart = | sünonüümid = ''Parus semilarvatus''<br/>''Cyanistes semilarvatus'' }} '''Lauktihane''' (''Sittiparus semilarvatus'') on [[lind|linnu]][[liik (bioloogia)|liik]] [[tihaslased|tihaslaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonnast]]. == Levila ja välimus == Lauktihane on [[Filipiinid]]e [[endeem]], ta on levinud [[Luzon]]il ja [[Mindanao]]l. Pikkus 13 cm. Liigil on eristatud kolme [[alamliik]]i, mille isaslindudel on pruunikasmust sinise läikega sulestik ja valge laup. Mindanao alamliigi ''S. s. nehrkorni'' isaslinnu tiival on valge laik. Emaslinnud ja noorlinnud on tuhmimad. == Elupaik ja pesitsemine == Lauktihane asustab tasandike ja mägede metsi, metsaservi ja [[džungel|džunglit]] kuni umbes 1150 m kõrguseni. Pesa teeb puuõõnsusse. == Kaitse == Lauktihane on vähe uuritud ja üsna haruldane, teda ohustab sobivate elupaikade kiire ja ulatuslik vähenemine. == Viited == {{viited}} * Harrap, S., Quinn, D. ''Tits, Nuthatches and Treecreepers''. Christopher Helm, London 1996 * BirdLife International. http://www.birdlife.org/datazone/speciesfactsheet.php?id=7061 [[Kategooria:Tihaslased]] [[Kategooria:Filipiinid]] n2u7mhkquob2f7imkh5tcwdo8cc99q6 1 198768 7213639 5184251 2026-08-13T14:11:28Z Andres 5 7213639 wikitext text/x-wiki Minu meelest võiks tema kohta artikkel olla küll. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 24. jaanuar 2010, kell 09:36 (UTC) :2,45 miljoniga küll rikaste topi ei saa. Äkki oli dividendisaajate omas?--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 24. jaanuar 2010, kell 09:44 (UTC) :: Jah, [http://www.ap3.ee/?PublicationId=e0583272-65ae-4bcc-bbc6-cdd484091f0f siin]. Panin kustutusmärkuse, sest tavaliselt kipuvad sellised asjad nii jäämagi. Keegi võiks selle siis korda teha. Mingi umbmäärane "ärimees" kõlab minu meelest lihtsalt halvasti. Ja nagu näha, pole ka ülejäänud jutt täpne ega ka eriti arusaadav. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 24. jaanuar 2010, kell 09:56 (UTC) ---- Kuskil siin oli just keelenõuanne, millest nähtub, et peaks olema "Klaasiteeninduse". [[Kasutaja:Andres|Andres]] 18. august 2010, kell 00:25 (EEST) :Just-just. Klaasiteeninduse, aga "Aktsiaseltsi Klaasiteenindus." [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 18. august 2010, kell 01:00 (EEST) :: Aga kui hääldatakse ['aa-'ess]? Pealegi võib öelda ka "Aktsiaselts Klaasiteeninduse", õieti minu meelest just nii siin tulekski öelda. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 18. august 2010, kell 10:04 (EEST) ::: Muide tundub et firma nimi on Klaasiteeninduse aktsiaselts (vähemalt Äriregistris on see nii) -- [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 18. august 2010, kell 10:11 (EEST) :::: Siis tuleks kirjutada "Klaasiteeninduse Aktsiaseltsi". [[Kasutaja:Andres|Andres]] 18. august 2010, kell 10:30 (EEST) ---- Laste vanust ei maksa märkida. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. aprill 2017, kell 13:33 (EEST) ---- Äriregistri Sotsiaaldemokraatide nimekirjast ma teda ei leidnud. Osa välislinke ei tööta. Kuriuss 2. jaanuar 2019, kell 01:22 (EET) ---- ''EESTI EVANGEELSE LUTERLIKU KIRIKU Nõmme Rahu koguduse [https://nommerahu.ee/juhatus/ juhatuse esimees]. : Kui snam ei ole, siis tuleb öelda, et oli. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. august 2026, kell 17:11 (EEST) qqagnqs1m2gx4ntf857a1h3h8099nos 7213640 7213639 2026-08-13T14:12:04Z Andres 5 7213640 wikitext text/x-wiki Minu meelest võiks tema kohta artikkel olla küll. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 24. jaanuar 2010, kell 09:36 (UTC) :2,45 miljoniga küll rikaste topi ei saa. Äkki oli dividendisaajate omas?--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 24. jaanuar 2010, kell 09:44 (UTC) :: Jah, [http://www.ap3.ee/?PublicationId=e0583272-65ae-4bcc-bbc6-cdd484091f0f siin]. Panin kustutusmärkuse, sest tavaliselt kipuvad sellised asjad nii jäämagi. Keegi võiks selle siis korda teha. Mingi umbmäärane "ärimees" kõlab minu meelest lihtsalt halvasti. Ja nagu näha, pole ka ülejäänud jutt täpne ega ka eriti arusaadav. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 24. jaanuar 2010, kell 09:56 (UTC) ---- Kuskil siin oli just keelenõuanne, millest nähtub, et peaks olema "Klaasiteeninduse". [[Kasutaja:Andres|Andres]] 18. august 2010, kell 00:25 (EEST) :Just-just. Klaasiteeninduse, aga "Aktsiaseltsi Klaasiteenindus." [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 18. august 2010, kell 01:00 (EEST) :: Aga kui hääldatakse ['aa-'ess]? Pealegi võib öelda ka "Aktsiaselts Klaasiteeninduse", õieti minu meelest just nii siin tulekski öelda. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 18. august 2010, kell 10:04 (EEST) ::: Muide tundub et firma nimi on Klaasiteeninduse aktsiaselts (vähemalt Äriregistris on see nii) -- [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 18. august 2010, kell 10:11 (EEST) :::: Siis tuleks kirjutada "Klaasiteeninduse Aktsiaseltsi". [[Kasutaja:Andres|Andres]] 18. august 2010, kell 10:30 (EEST) ---- Laste vanust ei maksa märkida. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. aprill 2017, kell 13:33 (EEST) ---- Äriregistri Sotsiaaldemokraatide nimekirjast ma teda ei leidnud. Osa välislinke ei tööta. Kuriuss 2. jaanuar 2019, kell 01:22 (EET) ---- ''EESTI EVANGEELSE LUTERLIKU KIRIKU Nõmme Rahu koguduse [https://nommerahu.ee/juhatus/ juhatuse esimees]. : Kui snam ei ole, siis tuleb öelda, et oli. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. august 2026, kell 17:12 (EEST) p4v34gcsnlea1wdso19nz9xb33z77wj 0 208331 7213630 7194863 2026-08-13T13:47:10Z Andres 5 7213630 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib maailmaruumist; teiste tähenduste kohta vaata [[Kosmos (täpsustus)]]}} [[Fail Carina Nebula in Narrowband.jpg|pisi|[[Kiilu udukogu]]]] {{keeletoimeta}} '''Kosmos''' ehk '''maailmaruum''' on [[universum]]i osa, kus aine on võrreldes [[taevakeha]]de [[atmosfäär]]idega äärmiselt hõre. Maa lähedal algab kosmos järk-järgult atmosfääri hõrenedes, mistõttu ei ole võimalik määratleda kindlat piiri, kus atmosfäär lõpeb ja kosmos algab. Kosmoses leidub väga hõredalt [[aatom]]eid, [[molekul]]e, [[tolm]]u ja muid osakesi ning levib [[elektromagnetkiirgus]]. Suuremas osas kosmosest on aine [[tihedus]] nii väike, et seda võib võtta ligikaudse [[vaakum]]ina. Laiemas mõttes mõistetakse '''kosmose''' all kogu Universumit, sealhulgas [[taevakeha]]de ja nende ümbruse piirkondi. Selles mõttes on ka [[Maa (planeet)|Maa]] kosmose osa maailmaruumist, kuid tavakeeles ja käesolevas artiklis mõeldakse kosmose all eelkõige Maa atmosfäärist väljaspool asuvat keskkonda. == Kosmosekeskkonna füüsilised mõjud == Kosmos erineb Maa pinnakeskkonnast väga suuresti. Inimene saab seal viibida ainult [[kosmoselaev]]a, [[kosmosejaam]]a või [[kosmoseskafander|kosmoseskafandri]] abil. Need tagavad vajaliku õhurõhu, gaasikoostise ja temperatuuri ning kaitse väliskeskkonna eest. Elutegevuseks vajalike tingimuste säilitamiseks kasutatakse elu toetavaid süsteeme, mis kontrollivad muu hulgas hapniku ja süsihappegaasi sisaldust, rõhku, temperatuuri, niiskust ja jäätmete eemaldamist.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://science.nasa.gov/headlines/y2000/ast13nov_1.htm|pealkiri=Breathing Easy on the Space Station|väljaanne=NASA|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2008-09-21|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080921141609/https://science.nasa.gov/headlines/y2000/ast13nov_1.htm}}</ref> Peale selle tuleb inimesi kaitsta [[kosmiline kiirgus|kosmilise kiirguse]], Päikeselt lähtuvate suure energiaga osakeste ja [[mikrometeoriit]]ide eest.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.nasa.gov/humans-in-space/the-human-body-in-space/|pealkiri=The Human Body in Space|väljaanne=NASA|aeg=02.02.2021|vaadatud=13.08.2026}}</ref> [[Kosmoselend]] mõjutab inimese organismi. [[Mikrogravitatsioon]] muudab vedelike jaotumist kehas ning mõjutab luu- ja lihaskonda, südame-veresoonkonda, tasakaalu- ja liikumismeelt ning teisi elundkondi.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.nasa.gov/humans-in-space/the-human-body-in-space/|pealkiri=The Human Body in Space|väljaanne=NASA|aeg=02.02.2021|vaadatud=13.08.2026}}</ref> 2026. aastal avaldatud uuringus leiti, et pärast kosmoselendu nihkus astronautide aju koljus keskmiselt üles- ja tahapoole ning toimus ka piirkondlikke deformatsioone. Suur osa muutustest taastus kuue kuu jooksul pärast lendu, kuid osa muutusi püsis kauem.<ref>{{Ajakirjaviide|perekonnanimi=Wang|eesnimi=Tianyi|perekonnanimi2=Odor|eesnimi2=Rouglas J.|perekonnanimi3=Dios|eesnimi3=Yiri E. De|perekonnanimi4=Mulder|eesnimi4=Edwin|perekonnanimi5=Bloomberg|eesnimi5=Jacob J.|perekonnanimi6=Wood|eesnimi6=Scott J.|perekonnanimi7=Seidler|eesnimi7=Rachael D.|kuupäev=2026-01-20|pealkiri=Brain displacement and nonlinear deformation following human spaceflight|url=https://pnas.org/doi/10.1073/pnas.2505682122|ajakiri=Proceedings of the National Academy of Sciences|keel=en|aastakäik=123|üksiknumber=3|doi=10.1073/pnas.2505682122|issn=0027-8424}}</ref> === Vaakum === Kosmoses on aineosakeste tihedus väga väike ja paljudes piirkondades valitseb peaaegu täielik vaakum. Inimkeha on kohanenud Maa atmosfäärirõhuga ja vajab normaalseks talitluseks piisavat hapniku osarõhku. Kui inimene satub kaitsmata kujul vaakumisse, lakkab hingamine tavapärasel viisil toimimast, sest kopsudes ei ole väliskeskkonna rõhku, mille vastu hingamisliigutused töötaksid. Peamine kiire oht on [[hüpoksia]] ehk hapnikupuudus: inimene kaotab teadvuse tavaliselt mõnekümne sekundi jooksul. Samuti toimub väga madala rõhu korral [[ebullism]], mille puhul organismi kudedes ja kehavedelikes võivad tekkida aurumullid ja kehavedelikud võivad madala rõhu tõttu osaliselt aurustuda.<ref>{{Netiviide|autor=Nick Greene|url=https://www.thoughtco.com/human-body-in-a-space-vacuum-3071106|pealkiri=What Happens to the Human Body in a Vacuum?|väljaanne=ThoughtCo.|aeg=26.10.2017|vaadatud=30.10.2017}}</ref> Erinevalt ilukirjanduses sageli kujutatust ei lähe inimese veri vaakumis lihtsalt "keema", sest veresoonte ja kudede rõhk takistab vere täielikku aurustumist. Madala rõhu mõjul võivad aga kehas tekkida gaasimullid ja paljastatud niisked pinnad, näiteks sülg, võivad keema hakata.<ref>{{Netiviide|autor=Nick Greene|url=https://www.thoughtco.com/human-body-in-a-space-vacuum-3071106|pealkiri=What Happens to the Human Body in a Vacuum?|väljaanne=ThoughtCo.|aeg=26.10.2017|vaadatud=30.10.2017}}</ref> === Kiirgus === Kosmose kiirguskeskkond erineb Maa pinnal valitsevast kiirguskeskkonnast. Kosmoses puutuvad astronaudid kokku muu hulgas Päikeselt lähtuvate suure energiaga osakeste, [[kosmiline kiirgus|galaktilise kosmilise kiirguse]] ning Maa magnetvälja vangistatud suure energiaga osakestega. Galaktiline kosmiline kiirgus koosneb väga suure energiaga osakestest, sealhulgas prootonitest ja raskemate elementide tuumadest. Selle päritolu ei ole täielikult teada, kuid selle olulisteks allikateks peetakse muu hulgas [[supernoova]]de jäänuseid.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.nasa.gov/humans-in-space/the-human-body-in-space/|pealkiri=The Human Body in Space|väljaanne=NASA|aeg=02.02.2021|vaadatud=13.08.2026}}</ref> Maal kaitsevad organismi kosmilise ja Päikeselt lähtuva osakeste kiirguse eest peamiselt [[Maa magnetosfäär|magnetosfäär]] ja atmosfäär. Maa-lähedasel orbiidil, sealhulgas [[Rahvusvaheline Kosmosejaam|Rahvusvahelise Kosmosejaama]] kõrgusel, on astronaudid suuresti Maa magnetosfääri kaitse all, kuigi nad saavad rohkem kiirgust kui Maa pinnal. Kuu ja Marsi keskkond pakub märksa vähem looduslikku kaitset: Kuul puudub globaalne magnetväli ja Marsi atmosfäär on Maa omast palju hõredam.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.nasa.gov/humans-in-space/the-human-body-in-space/|pealkiri=The Human Body in Space|väljaanne=NASA|aeg=02.02.2021|vaadatud=13.08.2026}}</ref> Kosmoselaeva kere pakub teatavat kaitset eelkõige Päikeselt lähtuvate suure energiaga osakeste eest. Galaktilise kosmilise kiirguse väga suure energia tõttu on selle varjestamine keerulisem: osakeste kokkupõrked varjestusmaterjaliga võivad tekitada ka sekundaarset kiirgust. Seetõttu uuritakse lisaks materjalipõhisele varjestusele ka muid kaitsemeetodeid, sealhulgas magnetilist ja aktiivset varjestust.<ref>{{Netiviide|autor=NASA|url=https://settlement.arc.nasa.gov/75SummerStudy/5appendE.html|pealkiri=Mass Shielding|väljaanne=NASA|aeg=|vaadatud=30.10.2017|arhiivimisaeg=7.06.2019|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190607002502/https://settlement.arc.nasa.gov/75SummerStudy/5appendE.html|url-olek=ei tööta}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Rob Garner|url=https://www.nasa.gov/feature/goddard/real-martians-how-to-protect-astronauts-from-space-radiation-on-mars|pealkiri=Real Martians: How to Protect Astronauts from Space Radiation on Mars|väljaanne=NASA|aeg=30.09.2017|vaadatud=30.10.2017}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Antonella Del Rosso|url=https://home.cern/about/updates/2015/08/superconducting-shield-astronauts|pealkiri=A superconducting shield for astronauts|väljaanne=CERN|aeg=5.08.2015|vaadatud=30.10.2017|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171107025555/https://home.cern/about/updates/2015/08/superconducting-shield-astronauts|arhiivimisaeg=7.11.2017|url-olek=ei tööta}}</ref> Suure energiaga ioniseeriv kiirgus võib kahjustada rakkude [[DNA]]-d ja suurendada pikaajalist vähiriski. Suured kiirgusdoosid võivad põhjustada ka ägedaid tervisekahjustusi, sealhulgas [[kiiritustõbi|ägedat kiiritustõbe]]. Pikaajalise kosmoselennu korral uuritakse lisaks vähiriskile ka võimalikke mõjusid kesknärvisüsteemile, südame-veresoonkonnale ja teistele elundkondadele.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=https://oig.nasa.gov/audits/reports/FY16/IG-16-003.pdf|pealkiri=NASA's Efforts to Manage Health and Human Performance Risks for Space Exploration|väljaanne=NASA|aeg=29.10.2015|vaadatud=30.10.2017}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.asc-csa.gc.ca/eng/sciences/osm/radiation.asp|pealkiri=How does radiation affect the human body in space?|väljaanne=Canadian Space Agency|aeg=18.08.2006|vaadatud=30.10.2017}}</ref> === Temperatuur === Kosmose vaakumile ei saa omistada kindlat temperatuuri samas mõttes nagu Maa atmosfäärile, sest osakesi on seal äärmiselt vähe. Kosmoses olevatel osakestel ja taevakehadel võib siiski olla temperatuur, mis kirjeldab nende osakeste keskmist [[kineetiline energia|kineetilist energiat]]. Vaakumis ei saa soojus levida [[konvektsioon]]i teel ja keskkonna kaudu toimuv [[soojusjuhtivus]] on väga väike. Kosmose ja kosmoses oleva keha vahel toimub [[soojusülekanne]] peamiselt [[soojuskiirgus]]e kaudu. Sellepärast sõltub kosmoselaeva või kosmoseskafandri temperatuur muu hulgas sellest, kui palju [[päikesekiirgus]]t see neelab ja kui palju soojust kiirgusena ära annab. === Kaaluta olek === Kosmoses ei kao [[gravitatsioon]] kuhugi. Näiteks Maa orbiidil olevale kosmoselaevale ja selles viibivatele inimestele mõjub Maa gravitatsioonijõud. [[Orbiit|Orbiidil]] liikumine tähendab aga pidevat [[vabalangemine|vabalangemist]] Maa poole, kusjuures kosmoselaeva suur horisontaalne kiirus takistab Maa pinnale langemist. Sellepärast näib, et kosmoselaev ja selles olevad inimesed hõljuvad üksteise suhtes ja kogevad [[kaalutus]]t ehk [[mikrogravitatsioon]]i.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.vibrationdata.com/space/Weightlessness.html|pealkiri=Effects of Weightlessness|väljaanne=Vibrationdata.com|aeg=|vaadatud=30.10.2017}}</ref> Mikrogravitatsioonis muutub inimese [[vestibulaarsüsteem]]i ja [[propriotseptsioon]]i toimimine, sest puudub tavapärane gravitatsiooniline viide üles-alla suunale. Pikemaajaline mikrogravitatsioon põhjustab muu hulgas [[luukude]]e|luukoe]] massi ja lihasmassi vähenemist.<ref>{{Netiviide|autor=Elizabeth Howell|url=https://www.space.com/23017-weightlessness.html|pealkiri=Weightlessness and Its Effect on Astronauts|väljaanne=Space.com|aeg=30.09.2013|vaadatud=30.10.2017}}</ref> Luu- ja lihasmassi vähenemise piiramiseks teevad astronaudid [[Rahvusvaheline Kosmosejaam|Rahvusvahelise Kosmosejaama]] pardal regulaarselt aeroobseid ja vastupanutreeninguid. Treeningule kulub keskmiselt umbes kaks tundi päevas.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.asc-csa.gc.ca/eng/astronauts/living-in-space/physical-activity-in-space.asp|pealkiri=Physical activity in space|väljaanne=Canadian Space Agency|vaadatud=13.08.2026|keel=en}}</ref> === Heli === Kosmoses on enamikus piirkondades aine nii hõre, et helilained ei saa tavapärasel viisil levida. Heli on mehaaniline laine, mis vajab levimiseks keskkonda, näiteks gaasi, vedelikku või tahket ainet. Seetõttu ei saa inimene kuulda heli, mis levib otse läbi peaaegu tühja kosmose.<ref>{{Netiviide|pealkiri=Is space really silent?|url=https://www.skyatnightmagazine.com/space-science/is-space-silent|väljaanne=BBC Sky at Night Magazine|kuupäev=2023-12-09|vaadatud=2025-11-30|keel=en}}</ref> Kosmoses leidub siiski piirkondi, kus ainet on piisavalt palju, et helilained saaksid levida. Üheks näiteks on [[galaktikaparv]]ede kuum gaas. [[Perseuse galaktikaparv]]e keskmes asuva [[ülimassiivne must auk|ülimassiivse musta augu]] aktiivsus tekitab ümbritsevas kuumas gaasis rõhulainetena levivaid häireid. [[Chandra röntgenobservatoorium]]i andmetest tuvastatud lained vastavad helile, mille sagedus on umbes 57 oktavit allpool keskmist C-nooti ja jääb seetõttu inimese kuulmisulatusest väga kaugele.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://science.nasa.gov/science-research/astrophysics/data-sonifications/|pealkiri=Data Sonifications: Black Holes|väljaanne=NASA Science|vaadatud=13.08.2026|keel=en}}</ref> NASA on need andmed heliks teisendanud, tõstes sagedust umbes 57–58 oktavi võrra.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://science.nasa.gov/science-research/astrophysics/data-sonifications/|pealkiri=Data Sonifications: Black Holes|väljaanne=NASA Science|vaadatud=13.08.2026|keel=en}}</ref> Astronoomiliste andmete, näiteks teleskoobikujutiste heleduse või asukoha teisendamist heliks nimetatakse [[sonifikatsioon]]iks. Sellisel juhul ei pruugi tegu olla tegeliku kosmoses leviva heliga, vaid vaatlusandmete esitamisega helivormis. Perseuse parve puhul põhineb sonifikatsioon siiski tegelikel gaasis levinud rõhulainetel, mille sagedus on inimkõrva jaoks liiga madal.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://science.nasa.gov/mission/hubble/multimedia/sonifications/|pealkiri=Sonifications|väljaanne=NASA Science|vaadatud=13.08.2026|keel=en}}</ref> ==Vaata ka== {{Vikitsitaadid}} == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Astronoomia]] [[Kategooria:Astronoomia]] 6lfz2sd6stx3ss5k1kl5rgcush6qupq 7213631 7213630 2026-08-13T13:48:00Z Andres 5 7213631 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib maailmaruumist; teiste tähenduste kohta vaata [[Kosmos (täpsustus)]]}} [[Fail:Carina Nebula in Narrowband.jpg|pisi|[[Kiilu udukogu]]]] '''Kosmos''' ehk '''maailmaruum''' on [[universum]]i osa, kus aine on võrreldes [[taevakeha]]de [[atmosfäär]]idega äärmiselt hõre. Maa lähedal algab kosmos järk-järgult atmosfääri hõrenedes, mistõttu ei ole võimalik määratleda kindlat piiri, kus atmosfäär lõpeb ja kosmos algab. Kosmoses leidub väga hõredalt [[aatom]]eid, [[molekul]]e, [[tolm]]u ja muid osakesi ning levib [[elektromagnetkiirgus]]. Suuremas osas kosmosest on aine [[tihedus]] nii väike, et seda võib võtta ligikaudse [[vaakum]]ina. Laiemas mõttes mõistetakse '''kosmose''' all kogu Universumit, sealhulgas [[taevakeha]]de ja nende ümbruse piirkondi. Selles mõttes on ka [[Maa (planeet)|Maa]] kosmose osa maailmaruumist, kuid tavakeeles ja käesolevas artiklis mõeldakse kosmose all eelkõige Maa atmosfäärist väljaspool asuvat keskkonda. == Kosmosekeskkonna füüsilised mõjud == Kosmos erineb Maa pinnakeskkonnast väga suuresti. Inimene saab seal viibida ainult [[kosmoselaev]]a, [[kosmosejaam]]a või [[kosmoseskafander|kosmoseskafandri]] abil. Need tagavad vajaliku õhurõhu, gaasikoostise ja temperatuuri ning kaitse väliskeskkonna eest. Elutegevuseks vajalike tingimuste säilitamiseks kasutatakse elu toetavaid süsteeme, mis kontrollivad muu hulgas hapniku ja süsihappegaasi sisaldust, rõhku, temperatuuri, niiskust ja jäätmete eemaldamist.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://science.nasa.gov/headlines/y2000/ast13nov_1.htm|pealkiri=Breathing Easy on the Space Station|väljaanne=NASA|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2008-09-21|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080921141609/https://science.nasa.gov/headlines/y2000/ast13nov_1.htm}}</ref> Peale selle tuleb inimesi kaitsta [[kosmiline kiirgus|kosmilise kiirguse]], Päikeselt lähtuvate suure energiaga osakeste ja [[mikrometeoriit]]ide eest.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.nasa.gov/humans-in-space/the-human-body-in-space/|pealkiri=The Human Body in Space|väljaanne=NASA|aeg=02.02.2021|vaadatud=13.08.2026}}</ref> [[Kosmoselend]] mõjutab inimese organismi. [[Mikrogravitatsioon]] muudab vedelike jaotumist kehas ning mõjutab luu- ja lihaskonda, südame-veresoonkonda, tasakaalu- ja liikumismeelt ning teisi elundkondi.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.nasa.gov/humans-in-space/the-human-body-in-space/|pealkiri=The Human Body in Space|väljaanne=NASA|aeg=02.02.2021|vaadatud=13.08.2026}}</ref> 2026. aastal avaldatud uuringus leiti, et pärast kosmoselendu nihkus astronautide aju koljus keskmiselt üles- ja tahapoole ning toimus ka piirkondlikke deformatsioone. Suur osa muutustest taastus kuue kuu jooksul pärast lendu, kuid osa muutusi püsis kauem.<ref>{{Ajakirjaviide|perekonnanimi=Wang|eesnimi=Tianyi|perekonnanimi2=Odor|eesnimi2=Rouglas J.|perekonnanimi3=Dios|eesnimi3=Yiri E. De|perekonnanimi4=Mulder|eesnimi4=Edwin|perekonnanimi5=Bloomberg|eesnimi5=Jacob J.|perekonnanimi6=Wood|eesnimi6=Scott J.|perekonnanimi7=Seidler|eesnimi7=Rachael D.|kuupäev=2026-01-20|pealkiri=Brain displacement and nonlinear deformation following human spaceflight|url=https://pnas.org/doi/10.1073/pnas.2505682122|ajakiri=Proceedings of the National Academy of Sciences|keel=en|aastakäik=123|üksiknumber=3|doi=10.1073/pnas.2505682122|issn=0027-8424}}</ref> === Vaakum === Kosmoses on aineosakeste tihedus väga väike ja paljudes piirkondades valitseb peaaegu täielik vaakum. Inimkeha on kohanenud Maa atmosfäärirõhuga ja vajab normaalseks talitluseks piisavat hapniku osarõhku. Kui inimene satub kaitsmata kujul vaakumisse, lakkab hingamine tavapärasel viisil toimimast, sest kopsudes ei ole väliskeskkonna rõhku, mille vastu hingamisliigutused töötaksid. Peamine kiire oht on [[hüpoksia]] ehk hapnikupuudus: inimene kaotab teadvuse tavaliselt mõnekümne sekundi jooksul. Samuti toimub väga madala rõhu korral [[ebullism]], mille puhul organismi kudedes ja kehavedelikes võivad tekkida aurumullid ja kehavedelikud võivad madala rõhu tõttu osaliselt aurustuda.<ref>{{Netiviide|autor=Nick Greene|url=https://www.thoughtco.com/human-body-in-a-space-vacuum-3071106|pealkiri=What Happens to the Human Body in a Vacuum?|väljaanne=ThoughtCo.|aeg=26.10.2017|vaadatud=30.10.2017}}</ref> Erinevalt ilukirjanduses sageli kujutatust ei lähe inimese veri vaakumis lihtsalt "keema", sest veresoonte ja kudede rõhk takistab vere täielikku aurustumist. Madala rõhu mõjul võivad aga kehas tekkida gaasimullid ja paljastatud niisked pinnad, näiteks sülg, võivad keema hakata.<ref>{{Netiviide|autor=Nick Greene|url=https://www.thoughtco.com/human-body-in-a-space-vacuum-3071106|pealkiri=What Happens to the Human Body in a Vacuum?|väljaanne=ThoughtCo.|aeg=26.10.2017|vaadatud=30.10.2017}}</ref> === Kiirgus === Kosmose kiirguskeskkond erineb Maa pinnal valitsevast kiirguskeskkonnast. Kosmoses puutuvad astronaudid kokku muu hulgas Päikeselt lähtuvate suure energiaga osakeste, [[kosmiline kiirgus|galaktilise kosmilise kiirguse]] ning Maa magnetvälja vangistatud suure energiaga osakestega. Galaktiline kosmiline kiirgus koosneb väga suure energiaga osakestest, sealhulgas prootonitest ja raskemate elementide tuumadest. Selle päritolu ei ole täielikult teada, kuid selle olulisteks allikateks peetakse muu hulgas [[supernoova]]de jäänuseid.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.nasa.gov/humans-in-space/the-human-body-in-space/|pealkiri=The Human Body in Space|väljaanne=NASA|aeg=02.02.2021|vaadatud=13.08.2026}}</ref> Maal kaitsevad organismi kosmilise ja Päikeselt lähtuva osakeste kiirguse eest peamiselt [[Maa magnetosfäär|magnetosfäär]] ja atmosfäär. Maa-lähedasel orbiidil, sealhulgas [[Rahvusvaheline Kosmosejaam|Rahvusvahelise Kosmosejaama]] kõrgusel, on astronaudid suuresti Maa magnetosfääri kaitse all, kuigi nad saavad rohkem kiirgust kui Maa pinnal. Kuu ja Marsi keskkond pakub märksa vähem looduslikku kaitset: Kuul puudub globaalne magnetväli ja Marsi atmosfäär on Maa omast palju hõredam.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.nasa.gov/humans-in-space/the-human-body-in-space/|pealkiri=The Human Body in Space|väljaanne=NASA|aeg=02.02.2021|vaadatud=13.08.2026}}</ref> Kosmoselaeva kere pakub teatavat kaitset eelkõige Päikeselt lähtuvate suure energiaga osakeste eest. Galaktilise kosmilise kiirguse väga suure energia tõttu on selle varjestamine keerulisem: osakeste kokkupõrked varjestusmaterjaliga võivad tekitada ka sekundaarset kiirgust. Seetõttu uuritakse lisaks materjalipõhisele varjestusele ka muid kaitsemeetodeid, sealhulgas magnetilist ja aktiivset varjestust.<ref>{{Netiviide|autor=NASA|url=https://settlement.arc.nasa.gov/75SummerStudy/5appendE.html|pealkiri=Mass Shielding|väljaanne=NASA|aeg=|vaadatud=30.10.2017|arhiivimisaeg=7.06.2019|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190607002502/https://settlement.arc.nasa.gov/75SummerStudy/5appendE.html|url-olek=ei tööta}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Rob Garner|url=https://www.nasa.gov/feature/goddard/real-martians-how-to-protect-astronauts-from-space-radiation-on-mars|pealkiri=Real Martians: How to Protect Astronauts from Space Radiation on Mars|väljaanne=NASA|aeg=30.09.2017|vaadatud=30.10.2017}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Antonella Del Rosso|url=https://home.cern/about/updates/2015/08/superconducting-shield-astronauts|pealkiri=A superconducting shield for astronauts|väljaanne=CERN|aeg=5.08.2015|vaadatud=30.10.2017|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171107025555/https://home.cern/about/updates/2015/08/superconducting-shield-astronauts|arhiivimisaeg=7.11.2017|url-olek=ei tööta}}</ref> Suure energiaga ioniseeriv kiirgus võib kahjustada rakkude [[DNA]]-d ja suurendada pikaajalist vähiriski. Suured kiirgusdoosid võivad põhjustada ka ägedaid tervisekahjustusi, sealhulgas [[kiiritustõbi|ägedat kiiritustõbe]]. Pikaajalise kosmoselennu korral uuritakse lisaks vähiriskile ka võimalikke mõjusid kesknärvisüsteemile, südame-veresoonkonnale ja teistele elundkondadele.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=https://oig.nasa.gov/audits/reports/FY16/IG-16-003.pdf|pealkiri=NASA's Efforts to Manage Health and Human Performance Risks for Space Exploration|väljaanne=NASA|aeg=29.10.2015|vaadatud=30.10.2017}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.asc-csa.gc.ca/eng/sciences/osm/radiation.asp|pealkiri=How does radiation affect the human body in space?|väljaanne=Canadian Space Agency|aeg=18.08.2006|vaadatud=30.10.2017}}</ref> === Temperatuur === Kosmose vaakumile ei saa omistada kindlat temperatuuri samas mõttes nagu Maa atmosfäärile, sest osakesi on seal äärmiselt vähe. Kosmoses olevatel osakestel ja taevakehadel võib siiski olla temperatuur, mis kirjeldab nende osakeste keskmist [[kineetiline energia|kineetilist energiat]]. Vaakumis ei saa soojus levida [[konvektsioon]]i teel ja keskkonna kaudu toimuv [[soojusjuhtivus]] on väga väike. Kosmose ja kosmoses oleva keha vahel toimub [[soojusülekanne]] peamiselt [[soojuskiirgus]]e kaudu. Sellepärast sõltub kosmoselaeva või kosmoseskafandri temperatuur muu hulgas sellest, kui palju [[päikesekiirgus]]t see neelab ja kui palju soojust kiirgusena ära annab. === Kaaluta olek === Kosmoses ei kao [[gravitatsioon]] kuhugi. Näiteks Maa orbiidil olevale kosmoselaevale ja selles viibivatele inimestele mõjub Maa gravitatsioonijõud. [[Orbiit|Orbiidil]] liikumine tähendab aga pidevat [[vabalangemine|vabalangemist]] Maa poole, kusjuures kosmoselaeva suur horisontaalne kiirus takistab Maa pinnale langemist. Sellepärast näib, et kosmoselaev ja selles olevad inimesed hõljuvad üksteise suhtes ja kogevad [[kaalutus]]t ehk [[mikrogravitatsioon]]i.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.vibrationdata.com/space/Weightlessness.html|pealkiri=Effects of Weightlessness|väljaanne=Vibrationdata.com|aeg=|vaadatud=30.10.2017}}</ref> Mikrogravitatsioonis muutub inimese [[vestibulaarsüsteem]]i ja [[propriotseptsioon]]i toimimine, sest puudub tavapärane gravitatsiooniline viide üles-alla suunale. Pikemaajaline mikrogravitatsioon põhjustab muu hulgas [[luukude]]e|luukoe]] massi ja lihasmassi vähenemist.<ref>{{Netiviide|autor=Elizabeth Howell|url=https://www.space.com/23017-weightlessness.html|pealkiri=Weightlessness and Its Effect on Astronauts|väljaanne=Space.com|aeg=30.09.2013|vaadatud=30.10.2017}}</ref> Luu- ja lihasmassi vähenemise piiramiseks teevad astronaudid [[Rahvusvaheline Kosmosejaam|Rahvusvahelise Kosmosejaama]] pardal regulaarselt aeroobseid ja vastupanutreeninguid. Treeningule kulub keskmiselt umbes kaks tundi päevas.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.asc-csa.gc.ca/eng/astronauts/living-in-space/physical-activity-in-space.asp|pealkiri=Physical activity in space|väljaanne=Canadian Space Agency|vaadatud=13.08.2026|keel=en}}</ref> === Heli === Kosmoses on enamikus piirkondades aine nii hõre, et helilained ei saa tavapärasel viisil levida. Heli on mehaaniline laine, mis vajab levimiseks keskkonda, näiteks gaasi, vedelikku või tahket ainet. Seetõttu ei saa inimene kuulda heli, mis levib otse läbi peaaegu tühja kosmose.<ref>{{Netiviide|pealkiri=Is space really silent?|url=https://www.skyatnightmagazine.com/space-science/is-space-silent|väljaanne=BBC Sky at Night Magazine|kuupäev=2023-12-09|vaadatud=2025-11-30|keel=en}}</ref> Kosmoses leidub siiski piirkondi, kus ainet on piisavalt palju, et helilained saaksid levida. Üheks näiteks on [[galaktikaparv]]ede kuum gaas. [[Perseuse galaktikaparv]]e keskmes asuva [[ülimassiivne must auk|ülimassiivse musta augu]] aktiivsus tekitab ümbritsevas kuumas gaasis rõhulainetena levivaid häireid. [[Chandra röntgenobservatoorium]]i andmetest tuvastatud lained vastavad helile, mille sagedus on umbes 57 oktavit allpool keskmist C-nooti ja jääb seetõttu inimese kuulmisulatusest väga kaugele.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://science.nasa.gov/science-research/astrophysics/data-sonifications/|pealkiri=Data Sonifications: Black Holes|väljaanne=NASA Science|vaadatud=13.08.2026|keel=en}}</ref> NASA on need andmed heliks teisendanud, tõstes sagedust umbes 57–58 oktavi võrra.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://science.nasa.gov/science-research/astrophysics/data-sonifications/|pealkiri=Data Sonifications: Black Holes|väljaanne=NASA Science|vaadatud=13.08.2026|keel=en}}</ref> Astronoomiliste andmete, näiteks teleskoobikujutiste heleduse või asukoha teisendamist heliks nimetatakse [[sonifikatsioon]]iks. Sellisel juhul ei pruugi tegu olla tegeliku kosmoses leviva heliga, vaid vaatlusandmete esitamisega helivormis. Perseuse parve puhul põhineb sonifikatsioon siiski tegelikel gaasis levinud rõhulainetel, mille sagedus on inimkõrva jaoks liiga madal.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://science.nasa.gov/mission/hubble/multimedia/sonifications/|pealkiri=Sonifications|väljaanne=NASA Science|vaadatud=13.08.2026|keel=en}}</ref> ==Vaata ka== {{Vikitsitaadid}} == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Astronoomia]] [[Kategooria:Astronoomia]] 90602tw7wba3wl9f15k9ezu3amnw0rt 7213634 7213631 2026-08-13T13:49:01Z Andres 5 7213634 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib maailmaruumist; teiste tähenduste kohta vaata [[Kosmos (täpsustus)]]}} [[Pilt:The Carina Nebula in Narrowband.jpg|pisi|[[Kiilu udukogu]]]] '''Kosmos''' ehk '''maailmaruum''' on [[universum]]i osa, kus aine on võrreldes [[taevakeha]]de [[atmosfäär]]idega äärmiselt hõre. Maa lähedal algab kosmos järk-järgult atmosfääri hõrenedes, mistõttu ei ole võimalik määratleda kindlat piiri, kus atmosfäär lõpeb ja kosmos algab. Kosmoses leidub väga hõredalt [[aatom]]eid, [[molekul]]e, [[tolm]]u ja muid osakesi ning levib [[elektromagnetkiirgus]]. Suuremas osas kosmosest on aine [[tihedus]] nii väike, et seda võib võtta ligikaudse [[vaakum]]ina. Laiemas mõttes mõistetakse '''kosmose''' all kogu Universumit, sealhulgas [[taevakeha]]de ja nende ümbruse piirkondi. Selles mõttes on ka [[Maa (planeet)|Maa]] kosmose osa maailmaruumist, kuid tavakeeles ja käesolevas artiklis mõeldakse kosmose all eelkõige Maa atmosfäärist väljaspool asuvat keskkonda. == Kosmosekeskkonna füüsilised mõjud == Kosmos erineb Maa pinnakeskkonnast väga suuresti. Inimene saab seal viibida ainult [[kosmoselaev]]a, [[kosmosejaam]]a või [[kosmoseskafander|kosmoseskafandri]] abil. Need tagavad vajaliku õhurõhu, gaasikoostise ja temperatuuri ning kaitse väliskeskkonna eest. Elutegevuseks vajalike tingimuste säilitamiseks kasutatakse elu toetavaid süsteeme, mis kontrollivad muu hulgas hapniku ja süsihappegaasi sisaldust, rõhku, temperatuuri, niiskust ja jäätmete eemaldamist.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://science.nasa.gov/headlines/y2000/ast13nov_1.htm|pealkiri=Breathing Easy on the Space Station|väljaanne=NASA|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2008-09-21|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080921141609/https://science.nasa.gov/headlines/y2000/ast13nov_1.htm}}</ref> Peale selle tuleb inimesi kaitsta [[kosmiline kiirgus|kosmilise kiirguse]], Päikeselt lähtuvate suure energiaga osakeste ja [[mikrometeoriit]]ide eest.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.nasa.gov/humans-in-space/the-human-body-in-space/|pealkiri=The Human Body in Space|väljaanne=NASA|aeg=02.02.2021|vaadatud=13.08.2026}}</ref> [[Kosmoselend]] mõjutab inimese organismi. [[Mikrogravitatsioon]] muudab vedelike jaotumist kehas ning mõjutab luu- ja lihaskonda, südame-veresoonkonda, tasakaalu- ja liikumismeelt ning teisi elundkondi.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.nasa.gov/humans-in-space/the-human-body-in-space/|pealkiri=The Human Body in Space|väljaanne=NASA|aeg=02.02.2021|vaadatud=13.08.2026}}</ref> 2026. aastal avaldatud uuringus leiti, et pärast kosmoselendu nihkus astronautide aju koljus keskmiselt üles- ja tahapoole ning toimus ka piirkondlikke deformatsioone. Suur osa muutustest taastus kuue kuu jooksul pärast lendu, kuid osa muutusi püsis kauem.<ref>{{Ajakirjaviide|perekonnanimi=Wang|eesnimi=Tianyi|perekonnanimi2=Odor|eesnimi2=Rouglas J.|perekonnanimi3=Dios|eesnimi3=Yiri E. De|perekonnanimi4=Mulder|eesnimi4=Edwin|perekonnanimi5=Bloomberg|eesnimi5=Jacob J.|perekonnanimi6=Wood|eesnimi6=Scott J.|perekonnanimi7=Seidler|eesnimi7=Rachael D.|kuupäev=2026-01-20|pealkiri=Brain displacement and nonlinear deformation following human spaceflight|url=https://pnas.org/doi/10.1073/pnas.2505682122|ajakiri=Proceedings of the National Academy of Sciences|keel=en|aastakäik=123|üksiknumber=3|doi=10.1073/pnas.2505682122|issn=0027-8424}}</ref> === Vaakum === Kosmoses on aineosakeste tihedus väga väike ja paljudes piirkondades valitseb peaaegu täielik vaakum. Inimkeha on kohanenud Maa atmosfäärirõhuga ja vajab normaalseks talitluseks piisavat hapniku osarõhku. Kui inimene satub kaitsmata kujul vaakumisse, lakkab hingamine tavapärasel viisil toimimast, sest kopsudes ei ole väliskeskkonna rõhku, mille vastu hingamisliigutused töötaksid. Peamine kiire oht on [[hüpoksia]] ehk hapnikupuudus: inimene kaotab teadvuse tavaliselt mõnekümne sekundi jooksul. Samuti toimub väga madala rõhu korral [[ebullism]], mille puhul organismi kudedes ja kehavedelikes võivad tekkida aurumullid ja kehavedelikud võivad madala rõhu tõttu osaliselt aurustuda.<ref>{{Netiviide|autor=Nick Greene|url=https://www.thoughtco.com/human-body-in-a-space-vacuum-3071106|pealkiri=What Happens to the Human Body in a Vacuum?|väljaanne=ThoughtCo.|aeg=26.10.2017|vaadatud=30.10.2017}}</ref> Erinevalt ilukirjanduses sageli kujutatust ei lähe inimese veri vaakumis lihtsalt "keema", sest veresoonte ja kudede rõhk takistab vere täielikku aurustumist. Madala rõhu mõjul võivad aga kehas tekkida gaasimullid ja paljastatud niisked pinnad, näiteks sülg, võivad keema hakata.<ref>{{Netiviide|autor=Nick Greene|url=https://www.thoughtco.com/human-body-in-a-space-vacuum-3071106|pealkiri=What Happens to the Human Body in a Vacuum?|väljaanne=ThoughtCo.|aeg=26.10.2017|vaadatud=30.10.2017}}</ref> === Kiirgus === Kosmose kiirguskeskkond erineb Maa pinnal valitsevast kiirguskeskkonnast. Kosmoses puutuvad astronaudid kokku muu hulgas Päikeselt lähtuvate suure energiaga osakeste, [[kosmiline kiirgus|galaktilise kosmilise kiirguse]] ning Maa magnetvälja vangistatud suure energiaga osakestega. Galaktiline kosmiline kiirgus koosneb väga suure energiaga osakestest, sealhulgas prootonitest ja raskemate elementide tuumadest. Selle päritolu ei ole täielikult teada, kuid selle olulisteks allikateks peetakse muu hulgas [[supernoova]]de jäänuseid.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.nasa.gov/humans-in-space/the-human-body-in-space/|pealkiri=The Human Body in Space|väljaanne=NASA|aeg=02.02.2021|vaadatud=13.08.2026}}</ref> Maal kaitsevad organismi kosmilise ja Päikeselt lähtuva osakeste kiirguse eest peamiselt [[Maa magnetosfäär|magnetosfäär]] ja atmosfäär. Maa-lähedasel orbiidil, sealhulgas [[Rahvusvaheline Kosmosejaam|Rahvusvahelise Kosmosejaama]] kõrgusel, on astronaudid suuresti Maa magnetosfääri kaitse all, kuigi nad saavad rohkem kiirgust kui Maa pinnal. Kuu ja Marsi keskkond pakub märksa vähem looduslikku kaitset: Kuul puudub globaalne magnetväli ja Marsi atmosfäär on Maa omast palju hõredam.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.nasa.gov/humans-in-space/the-human-body-in-space/|pealkiri=The Human Body in Space|väljaanne=NASA|aeg=02.02.2021|vaadatud=13.08.2026}}</ref> Kosmoselaeva kere pakub teatavat kaitset eelkõige Päikeselt lähtuvate suure energiaga osakeste eest. Galaktilise kosmilise kiirguse väga suure energia tõttu on selle varjestamine keerulisem: osakeste kokkupõrked varjestusmaterjaliga võivad tekitada ka sekundaarset kiirgust. Seetõttu uuritakse lisaks materjalipõhisele varjestusele ka muid kaitsemeetodeid, sealhulgas magnetilist ja aktiivset varjestust.<ref>{{Netiviide|autor=NASA|url=https://settlement.arc.nasa.gov/75SummerStudy/5appendE.html|pealkiri=Mass Shielding|väljaanne=NASA|aeg=|vaadatud=30.10.2017|arhiivimisaeg=7.06.2019|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190607002502/https://settlement.arc.nasa.gov/75SummerStudy/5appendE.html|url-olek=ei tööta}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Rob Garner|url=https://www.nasa.gov/feature/goddard/real-martians-how-to-protect-astronauts-from-space-radiation-on-mars|pealkiri=Real Martians: How to Protect Astronauts from Space Radiation on Mars|väljaanne=NASA|aeg=30.09.2017|vaadatud=30.10.2017}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Antonella Del Rosso|url=https://home.cern/about/updates/2015/08/superconducting-shield-astronauts|pealkiri=A superconducting shield for astronauts|väljaanne=CERN|aeg=5.08.2015|vaadatud=30.10.2017|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171107025555/https://home.cern/about/updates/2015/08/superconducting-shield-astronauts|arhiivimisaeg=7.11.2017|url-olek=ei tööta}}</ref> Suure energiaga ioniseeriv kiirgus võib kahjustada rakkude [[DNA]]-d ja suurendada pikaajalist vähiriski. Suured kiirgusdoosid võivad põhjustada ka ägedaid tervisekahjustusi, sealhulgas [[kiiritustõbi|ägedat kiiritustõbe]]. Pikaajalise kosmoselennu korral uuritakse lisaks vähiriskile ka võimalikke mõjusid kesknärvisüsteemile, südame-veresoonkonnale ja teistele elundkondadele.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=https://oig.nasa.gov/audits/reports/FY16/IG-16-003.pdf|pealkiri=NASA's Efforts to Manage Health and Human Performance Risks for Space Exploration|väljaanne=NASA|aeg=29.10.2015|vaadatud=30.10.2017}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.asc-csa.gc.ca/eng/sciences/osm/radiation.asp|pealkiri=How does radiation affect the human body in space?|väljaanne=Canadian Space Agency|aeg=18.08.2006|vaadatud=30.10.2017}}</ref> === Temperatuur === Kosmose vaakumile ei saa omistada kindlat temperatuuri samas mõttes nagu Maa atmosfäärile, sest osakesi on seal äärmiselt vähe. Kosmoses olevatel osakestel ja taevakehadel võib siiski olla temperatuur, mis kirjeldab nende osakeste keskmist [[kineetiline energia|kineetilist energiat]]. Vaakumis ei saa soojus levida [[konvektsioon]]i teel ja keskkonna kaudu toimuv [[soojusjuhtivus]] on väga väike. Kosmose ja kosmoses oleva keha vahel toimub [[soojusülekanne]] peamiselt [[soojuskiirgus]]e kaudu. Sellepärast sõltub kosmoselaeva või kosmoseskafandri temperatuur muu hulgas sellest, kui palju [[päikesekiirgus]]t see neelab ja kui palju soojust kiirgusena ära annab. === Kaaluta olek === Kosmoses ei kao [[gravitatsioon]] kuhugi. Näiteks Maa orbiidil olevale kosmoselaevale ja selles viibivatele inimestele mõjub Maa gravitatsioonijõud. [[Orbiit|Orbiidil]] liikumine tähendab aga pidevat [[vabalangemine|vabalangemist]] Maa poole, kusjuures kosmoselaeva suur horisontaalne kiirus takistab Maa pinnale langemist. Sellepärast näib, et kosmoselaev ja selles olevad inimesed hõljuvad üksteise suhtes ja kogevad [[kaalutus]]t ehk [[mikrogravitatsioon]]i.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.vibrationdata.com/space/Weightlessness.html|pealkiri=Effects of Weightlessness|väljaanne=Vibrationdata.com|aeg=|vaadatud=30.10.2017}}</ref> Mikrogravitatsioonis muutub inimese [[vestibulaarsüsteem]]i ja [[propriotseptsioon]]i toimimine, sest puudub tavapärane gravitatsiooniline viide üles-alla suunale. Pikemaajaline mikrogravitatsioon põhjustab muu hulgas [[luukude]]e|luukoe]] massi ja lihasmassi vähenemist.<ref>{{Netiviide|autor=Elizabeth Howell|url=https://www.space.com/23017-weightlessness.html|pealkiri=Weightlessness and Its Effect on Astronauts|väljaanne=Space.com|aeg=30.09.2013|vaadatud=30.10.2017}}</ref> Luu- ja lihasmassi vähenemise piiramiseks teevad astronaudid [[Rahvusvaheline Kosmosejaam|Rahvusvahelise Kosmosejaama]] pardal regulaarselt aeroobseid ja vastupanutreeninguid. Treeningule kulub keskmiselt umbes kaks tundi päevas.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.asc-csa.gc.ca/eng/astronauts/living-in-space/physical-activity-in-space.asp|pealkiri=Physical activity in space|väljaanne=Canadian Space Agency|vaadatud=13.08.2026|keel=en}}</ref> === Heli === Kosmoses on enamikus piirkondades aine nii hõre, et helilained ei saa tavapärasel viisil levida. Heli on mehaaniline laine, mis vajab levimiseks keskkonda, näiteks gaasi, vedelikku või tahket ainet. Seetõttu ei saa inimene kuulda heli, mis levib otse läbi peaaegu tühja kosmose.<ref>{{Netiviide|pealkiri=Is space really silent?|url=https://www.skyatnightmagazine.com/space-science/is-space-silent|väljaanne=BBC Sky at Night Magazine|kuupäev=2023-12-09|vaadatud=2025-11-30|keel=en}}</ref> Kosmoses leidub siiski piirkondi, kus ainet on piisavalt palju, et helilained saaksid levida. Üheks näiteks on [[galaktikaparv]]ede kuum gaas. [[Perseuse galaktikaparv]]e keskmes asuva [[ülimassiivne must auk|ülimassiivse musta augu]] aktiivsus tekitab ümbritsevas kuumas gaasis rõhulainetena levivaid häireid. [[Chandra röntgenobservatoorium]]i andmetest tuvastatud lained vastavad helile, mille sagedus on umbes 57 oktavit allpool keskmist C-nooti ja jääb seetõttu inimese kuulmisulatusest väga kaugele.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://science.nasa.gov/science-research/astrophysics/data-sonifications/|pealkiri=Data Sonifications: Black Holes|väljaanne=NASA Science|vaadatud=13.08.2026|keel=en}}</ref> NASA on need andmed heliks teisendanud, tõstes sagedust umbes 57–58 oktavi võrra.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://science.nasa.gov/science-research/astrophysics/data-sonifications/|pealkiri=Data Sonifications: Black Holes|väljaanne=NASA Science|vaadatud=13.08.2026|keel=en}}</ref> Astronoomiliste andmete, näiteks teleskoobikujutiste heleduse või asukoha teisendamist heliks nimetatakse [[sonifikatsioon]]iks. Sellisel juhul ei pruugi tegu olla tegeliku kosmoses leviva heliga, vaid vaatlusandmete esitamisega helivormis. Perseuse parve puhul põhineb sonifikatsioon siiski tegelikel gaasis levinud rõhulainetel, mille sagedus on inimkõrva jaoks liiga madal.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://science.nasa.gov/mission/hubble/multimedia/sonifications/|pealkiri=Sonifications|väljaanne=NASA Science|vaadatud=13.08.2026|keel=en}}</ref> ==Vaata ka== {{Vikitsitaadid}} == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Astronoomia]] [[Kategooria:Astronoomia]] 0ko2hndu6ogfk50snczif3ecgne592z 7213635 7213634 2026-08-13T13:58:20Z Andres 5 /* Vaakum */ 7213635 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib maailmaruumist; teiste tähenduste kohta vaata [[Kosmos (täpsustus)]]}} [[Pilt:The Carina Nebula in Narrowband.jpg|pisi|[[Kiilu udukogu]]]] '''Kosmos''' ehk '''maailmaruum''' on [[universum]]i osa, kus aine on võrreldes [[taevakeha]]de [[atmosfäär]]idega äärmiselt hõre. Maa lähedal algab kosmos järk-järgult atmosfääri hõrenedes, mistõttu ei ole võimalik määratleda kindlat piiri, kus atmosfäär lõpeb ja kosmos algab. Kosmoses leidub väga hõredalt [[aatom]]eid, [[molekul]]e, [[tolm]]u ja muid osakesi ning levib [[elektromagnetkiirgus]]. Suuremas osas kosmosest on aine [[tihedus]] nii väike, et seda võib võtta ligikaudse [[vaakum]]ina. Laiemas mõttes mõistetakse '''kosmose''' all kogu Universumit, sealhulgas [[taevakeha]]de ja nende ümbruse piirkondi. Selles mõttes on ka [[Maa (planeet)|Maa]] kosmose osa maailmaruumist, kuid tavakeeles ja käesolevas artiklis mõeldakse kosmose all eelkõige Maa atmosfäärist väljaspool asuvat keskkonda. == Kosmosekeskkonna füüsilised mõjud == Kosmos erineb Maa pinnakeskkonnast väga suuresti. Inimene saab seal viibida ainult [[kosmoselaev]]a, [[kosmosejaam]]a või [[kosmoseskafander|kosmoseskafandri]] abil. Need tagavad vajaliku õhurõhu, gaasikoostise ja temperatuuri ning kaitse väliskeskkonna eest. Elutegevuseks vajalike tingimuste säilitamiseks kasutatakse elu toetavaid süsteeme, mis kontrollivad muu hulgas hapniku ja süsihappegaasi sisaldust, rõhku, temperatuuri, niiskust ja jäätmete eemaldamist.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://science.nasa.gov/headlines/y2000/ast13nov_1.htm|pealkiri=Breathing Easy on the Space Station|väljaanne=NASA|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2008-09-21|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080921141609/https://science.nasa.gov/headlines/y2000/ast13nov_1.htm}}</ref> Peale selle tuleb inimesi kaitsta [[kosmiline kiirgus|kosmilise kiirguse]], Päikeselt lähtuvate suure energiaga osakeste ja [[mikrometeoriit]]ide eest.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.nasa.gov/humans-in-space/the-human-body-in-space/|pealkiri=The Human Body in Space|väljaanne=NASA|aeg=02.02.2021|vaadatud=13.08.2026}}</ref> [[Kosmoselend]] mõjutab inimese organismi. [[Mikrogravitatsioon]] muudab vedelike jaotumist kehas ning mõjutab luu- ja lihaskonda, südame-veresoonkonda, tasakaalu- ja liikumismeelt ning teisi elundkondi.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.nasa.gov/humans-in-space/the-human-body-in-space/|pealkiri=The Human Body in Space|väljaanne=NASA|aeg=02.02.2021|vaadatud=13.08.2026}}</ref> 2026. aastal avaldatud uuringus leiti, et pärast kosmoselendu nihkus astronautide aju koljus keskmiselt üles- ja tahapoole ning toimus ka piirkondlikke deformatsioone. Suur osa muutustest taastus kuue kuu jooksul pärast lendu, kuid osa muutusi püsis kauem.<ref>{{Ajakirjaviide|perekonnanimi=Wang|eesnimi=Tianyi|perekonnanimi2=Odor|eesnimi2=Rouglas J.|perekonnanimi3=Dios|eesnimi3=Yiri E. De|perekonnanimi4=Mulder|eesnimi4=Edwin|perekonnanimi5=Bloomberg|eesnimi5=Jacob J.|perekonnanimi6=Wood|eesnimi6=Scott J.|perekonnanimi7=Seidler|eesnimi7=Rachael D.|kuupäev=2026-01-20|pealkiri=Brain displacement and nonlinear deformation following human spaceflight|url=https://pnas.org/doi/10.1073/pnas.2505682122|ajakiri=Proceedings of the National Academy of Sciences|keel=en|aastakäik=123|üksiknumber=3|doi=10.1073/pnas.2505682122|issn=0027-8424}}</ref> === Vaakum === Kosmoses on aineosakeste tihedus väga väike ja paljudes piirkondades valitseb peaaegu täielik vaakum. Inimkeha on kohanenud Maa atmosfäärirõhuga ja vajab normaalseks talitluseks piisavat hapniku osarõhku. Kui inimene satub kaitsmata kujul vaakumisse, lakkab hingamine tavapärasel viisil toimimast, sest kopsudes ei ole väliskeskkonna rõhku, mille vastu hingamisliigutused töötaksid. Peamine kiire oht on [[hüpoksia]] ehk hapnikupuudus: inimene kaotab teadvuse tavaliselt mõnekümne sekundi jooksul. Samuti toimub väga madala rõhu korral [[ebullism]], mille puhul organismi kudedes ja kehavedelikes võivad tekkida aurumullid ja kehavedelikud võivad madala rõhu tõttu osaliselt aurustuda.<ref>{{Netiviide|autor=Nick Greene|url=https://www.thoughtco.com/human-body-in-a-space-vacuum-3071106|pealkiri=What Happens to the Human Body in a Vacuum?|väljaanne=ThoughtCo.|aeg=26.10.2017|vaadatud=30.10.2017}}</ref> Erinevalt mängufilmides sageli kujutatust ei lähe inimese veri vaakumis lihtsalt "keema", sest veresoonte ja kudede rõhk takistab vere täielikku aurustumist. Madala rõhu mõjul võivad aga kehas tekkida gaasimullid ja paljastatud niisked pinnad, näiteks sülg, võivad keema hakata.<ref>{{Netiviide|autor=Nick Greene|url=https://www.thoughtco.com/human-body-in-a-space-vacuum-3071106|pealkiri=What Happens to the Human Body in a Vacuum?|väljaanne=ThoughtCo.|aeg=26.10.2017|vaadatud=30.10.2017}}</ref> === Kiirgus === Kosmose kiirguskeskkond erineb Maa pinnal valitsevast kiirguskeskkonnast. Kosmoses puutuvad astronaudid kokku muu hulgas Päikeselt lähtuvate suure energiaga osakeste, [[kosmiline kiirgus|galaktilise kosmilise kiirguse]] ning Maa magnetvälja vangistatud suure energiaga osakestega. Galaktiline kosmiline kiirgus koosneb väga suure energiaga osakestest, sealhulgas prootonitest ja raskemate elementide tuumadest. Selle päritolu ei ole täielikult teada, kuid selle olulisteks allikateks peetakse muu hulgas [[supernoova]]de jäänuseid.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.nasa.gov/humans-in-space/the-human-body-in-space/|pealkiri=The Human Body in Space|väljaanne=NASA|aeg=02.02.2021|vaadatud=13.08.2026}}</ref> Maal kaitsevad organismi kosmilise ja Päikeselt lähtuva osakeste kiirguse eest peamiselt [[Maa magnetosfäär|magnetosfäär]] ja atmosfäär. Maa-lähedasel orbiidil, sealhulgas [[Rahvusvaheline Kosmosejaam|Rahvusvahelise Kosmosejaama]] kõrgusel, on astronaudid suuresti Maa magnetosfääri kaitse all, kuigi nad saavad rohkem kiirgust kui Maa pinnal. Kuu ja Marsi keskkond pakub märksa vähem looduslikku kaitset: Kuul puudub globaalne magnetväli ja Marsi atmosfäär on Maa omast palju hõredam.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.nasa.gov/humans-in-space/the-human-body-in-space/|pealkiri=The Human Body in Space|väljaanne=NASA|aeg=02.02.2021|vaadatud=13.08.2026}}</ref> Kosmoselaeva kere pakub teatavat kaitset eelkõige Päikeselt lähtuvate suure energiaga osakeste eest. Galaktilise kosmilise kiirguse väga suure energia tõttu on selle varjestamine keerulisem: osakeste kokkupõrked varjestusmaterjaliga võivad tekitada ka sekundaarset kiirgust. Seetõttu uuritakse lisaks materjalipõhisele varjestusele ka muid kaitsemeetodeid, sealhulgas magnetilist ja aktiivset varjestust.<ref>{{Netiviide|autor=NASA|url=https://settlement.arc.nasa.gov/75SummerStudy/5appendE.html|pealkiri=Mass Shielding|väljaanne=NASA|aeg=|vaadatud=30.10.2017|arhiivimisaeg=7.06.2019|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190607002502/https://settlement.arc.nasa.gov/75SummerStudy/5appendE.html|url-olek=ei tööta}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Rob Garner|url=https://www.nasa.gov/feature/goddard/real-martians-how-to-protect-astronauts-from-space-radiation-on-mars|pealkiri=Real Martians: How to Protect Astronauts from Space Radiation on Mars|väljaanne=NASA|aeg=30.09.2017|vaadatud=30.10.2017}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Antonella Del Rosso|url=https://home.cern/about/updates/2015/08/superconducting-shield-astronauts|pealkiri=A superconducting shield for astronauts|väljaanne=CERN|aeg=5.08.2015|vaadatud=30.10.2017|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171107025555/https://home.cern/about/updates/2015/08/superconducting-shield-astronauts|arhiivimisaeg=7.11.2017|url-olek=ei tööta}}</ref> Suure energiaga ioniseeriv kiirgus võib kahjustada rakkude [[DNA]]-d ja suurendada pikaajalist vähiriski. Suured kiirgusdoosid võivad põhjustada ka ägedaid tervisekahjustusi, sealhulgas [[kiiritustõbi|ägedat kiiritustõbe]]. Pikaajalise kosmoselennu korral uuritakse lisaks vähiriskile ka võimalikke mõjusid kesknärvisüsteemile, südame-veresoonkonnale ja teistele elundkondadele.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=https://oig.nasa.gov/audits/reports/FY16/IG-16-003.pdf|pealkiri=NASA's Efforts to Manage Health and Human Performance Risks for Space Exploration|väljaanne=NASA|aeg=29.10.2015|vaadatud=30.10.2017}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.asc-csa.gc.ca/eng/sciences/osm/radiation.asp|pealkiri=How does radiation affect the human body in space?|väljaanne=Canadian Space Agency|aeg=18.08.2006|vaadatud=30.10.2017}}</ref> === Temperatuur === Kosmose vaakumile ei saa omistada kindlat temperatuuri samas mõttes nagu Maa atmosfäärile, sest osakesi on seal äärmiselt vähe. Kosmoses olevatel osakestel ja taevakehadel võib siiski olla temperatuur, mis kirjeldab nende osakeste keskmist [[kineetiline energia|kineetilist energiat]]. Vaakumis ei saa soojus levida [[konvektsioon]]i teel ja keskkonna kaudu toimuv [[soojusjuhtivus]] on väga väike. Kosmose ja kosmoses oleva keha vahel toimub [[soojusülekanne]] peamiselt [[soojuskiirgus]]e kaudu. Sellepärast sõltub kosmoselaeva või kosmoseskafandri temperatuur muu hulgas sellest, kui palju [[päikesekiirgus]]t see neelab ja kui palju soojust kiirgusena ära annab. === Kaaluta olek === Kosmoses ei kao [[gravitatsioon]] kuhugi. Näiteks Maa orbiidil olevale kosmoselaevale ja selles viibivatele inimestele mõjub Maa gravitatsioonijõud. [[Orbiit|Orbiidil]] liikumine tähendab aga pidevat [[vabalangemine|vabalangemist]] Maa poole, kusjuures kosmoselaeva suur horisontaalne kiirus takistab Maa pinnale langemist. Sellepärast näib, et kosmoselaev ja selles olevad inimesed hõljuvad üksteise suhtes ja kogevad [[kaalutus]]t ehk [[mikrogravitatsioon]]i.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.vibrationdata.com/space/Weightlessness.html|pealkiri=Effects of Weightlessness|väljaanne=Vibrationdata.com|aeg=|vaadatud=30.10.2017}}</ref> Mikrogravitatsioonis muutub inimese [[vestibulaarsüsteem]]i ja [[propriotseptsioon]]i toimimine, sest puudub tavapärane gravitatsiooniline viide üles-alla suunale. Pikemaajaline mikrogravitatsioon põhjustab muu hulgas [[luukude]]e|luukoe]] massi ja lihasmassi vähenemist.<ref>{{Netiviide|autor=Elizabeth Howell|url=https://www.space.com/23017-weightlessness.html|pealkiri=Weightlessness and Its Effect on Astronauts|väljaanne=Space.com|aeg=30.09.2013|vaadatud=30.10.2017}}</ref> Luu- ja lihasmassi vähenemise piiramiseks teevad astronaudid [[Rahvusvaheline Kosmosejaam|Rahvusvahelise Kosmosejaama]] pardal regulaarselt aeroobseid ja vastupanutreeninguid. Treeningule kulub keskmiselt umbes kaks tundi päevas.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.asc-csa.gc.ca/eng/astronauts/living-in-space/physical-activity-in-space.asp|pealkiri=Physical activity in space|väljaanne=Canadian Space Agency|vaadatud=13.08.2026|keel=en}}</ref> === Heli === Kosmoses on enamikus piirkondades aine nii hõre, et helilained ei saa tavapärasel viisil levida. Heli on mehaaniline laine, mis vajab levimiseks keskkonda, näiteks gaasi, vedelikku või tahket ainet. Seetõttu ei saa inimene kuulda heli, mis levib otse läbi peaaegu tühja kosmose.<ref>{{Netiviide|pealkiri=Is space really silent?|url=https://www.skyatnightmagazine.com/space-science/is-space-silent|väljaanne=BBC Sky at Night Magazine|kuupäev=2023-12-09|vaadatud=2025-11-30|keel=en}}</ref> Kosmoses leidub siiski piirkondi, kus ainet on piisavalt palju, et helilained saaksid levida. Üheks näiteks on [[galaktikaparv]]ede kuum gaas. [[Perseuse galaktikaparv]]e keskmes asuva [[ülimassiivne must auk|ülimassiivse musta augu]] aktiivsus tekitab ümbritsevas kuumas gaasis rõhulainetena levivaid häireid. [[Chandra röntgenobservatoorium]]i andmetest tuvastatud lained vastavad helile, mille sagedus on umbes 57 oktavit allpool keskmist C-nooti ja jääb seetõttu inimese kuulmisulatusest väga kaugele.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://science.nasa.gov/science-research/astrophysics/data-sonifications/|pealkiri=Data Sonifications: Black Holes|väljaanne=NASA Science|vaadatud=13.08.2026|keel=en}}</ref> NASA on need andmed heliks teisendanud, tõstes sagedust umbes 57–58 oktavi võrra.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://science.nasa.gov/science-research/astrophysics/data-sonifications/|pealkiri=Data Sonifications: Black Holes|väljaanne=NASA Science|vaadatud=13.08.2026|keel=en}}</ref> Astronoomiliste andmete, näiteks teleskoobikujutiste heleduse või asukoha teisendamist heliks nimetatakse [[sonifikatsioon]]iks. Sellisel juhul ei pruugi tegu olla tegeliku kosmoses leviva heliga, vaid vaatlusandmete esitamisega helivormis. Perseuse parve puhul põhineb sonifikatsioon siiski tegelikel gaasis levinud rõhulainetel, mille sagedus on inimkõrva jaoks liiga madal.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://science.nasa.gov/mission/hubble/multimedia/sonifications/|pealkiri=Sonifications|väljaanne=NASA Science|vaadatud=13.08.2026|keel=en}}</ref> ==Vaata ka== {{Vikitsitaadid}} == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Astronoomia]] [[Kategooria:Astronoomia]] ho4lq5ulc6m2j44uy8hzubulpn42wyl 7213637 7213635 2026-08-13T14:03:15Z Andres 5 /* Kiirgus */ 7213637 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib maailmaruumist; teiste tähenduste kohta vaata [[Kosmos (täpsustus)]]}} [[Pilt:The Carina Nebula in Narrowband.jpg|pisi|[[Kiilu udukogu]]]] '''Kosmos''' ehk '''maailmaruum''' on [[universum]]i osa, kus aine on võrreldes [[taevakeha]]de [[atmosfäär]]idega äärmiselt hõre. Maa lähedal algab kosmos järk-järgult atmosfääri hõrenedes, mistõttu ei ole võimalik määratleda kindlat piiri, kus atmosfäär lõpeb ja kosmos algab. Kosmoses leidub väga hõredalt [[aatom]]eid, [[molekul]]e, [[tolm]]u ja muid osakesi ning levib [[elektromagnetkiirgus]]. Suuremas osas kosmosest on aine [[tihedus]] nii väike, et seda võib võtta ligikaudse [[vaakum]]ina. Laiemas mõttes mõistetakse '''kosmose''' all kogu Universumit, sealhulgas [[taevakeha]]de ja nende ümbruse piirkondi. Selles mõttes on ka [[Maa (planeet)|Maa]] kosmose osa maailmaruumist, kuid tavakeeles ja käesolevas artiklis mõeldakse kosmose all eelkõige Maa atmosfäärist väljaspool asuvat keskkonda. == Kosmosekeskkonna füüsilised mõjud == Kosmos erineb Maa pinnakeskkonnast väga suuresti. Inimene saab seal viibida ainult [[kosmoselaev]]a, [[kosmosejaam]]a või [[kosmoseskafander|kosmoseskafandri]] abil. Need tagavad vajaliku õhurõhu, gaasikoostise ja temperatuuri ning kaitse väliskeskkonna eest. Elutegevuseks vajalike tingimuste säilitamiseks kasutatakse elu toetavaid süsteeme, mis kontrollivad muu hulgas hapniku ja süsihappegaasi sisaldust, rõhku, temperatuuri, niiskust ja jäätmete eemaldamist.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://science.nasa.gov/headlines/y2000/ast13nov_1.htm|pealkiri=Breathing Easy on the Space Station|väljaanne=NASA|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2008-09-21|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080921141609/https://science.nasa.gov/headlines/y2000/ast13nov_1.htm}}</ref> Peale selle tuleb inimesi kaitsta [[kosmiline kiirgus|kosmilise kiirguse]], Päikeselt lähtuvate suure energiaga osakeste ja [[mikrometeoriit]]ide eest.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.nasa.gov/humans-in-space/the-human-body-in-space/|pealkiri=The Human Body in Space|väljaanne=NASA|aeg=02.02.2021|vaadatud=13.08.2026}}</ref> [[Kosmoselend]] mõjutab inimese organismi. [[Mikrogravitatsioon]] muudab vedelike jaotumist kehas ning mõjutab luu- ja lihaskonda, südame-veresoonkonda, tasakaalu- ja liikumismeelt ning teisi elundkondi.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.nasa.gov/humans-in-space/the-human-body-in-space/|pealkiri=The Human Body in Space|väljaanne=NASA|aeg=02.02.2021|vaadatud=13.08.2026}}</ref> 2026. aastal avaldatud uuringus leiti, et pärast kosmoselendu nihkus astronautide aju koljus keskmiselt üles- ja tahapoole ning toimus ka piirkondlikke deformatsioone. Suur osa muutustest taastus kuue kuu jooksul pärast lendu, kuid osa muutusi püsis kauem.<ref>{{Ajakirjaviide|perekonnanimi=Wang|eesnimi=Tianyi|perekonnanimi2=Odor|eesnimi2=Rouglas J.|perekonnanimi3=Dios|eesnimi3=Yiri E. De|perekonnanimi4=Mulder|eesnimi4=Edwin|perekonnanimi5=Bloomberg|eesnimi5=Jacob J.|perekonnanimi6=Wood|eesnimi6=Scott J.|perekonnanimi7=Seidler|eesnimi7=Rachael D.|kuupäev=2026-01-20|pealkiri=Brain displacement and nonlinear deformation following human spaceflight|url=https://pnas.org/doi/10.1073/pnas.2505682122|ajakiri=Proceedings of the National Academy of Sciences|keel=en|aastakäik=123|üksiknumber=3|doi=10.1073/pnas.2505682122|issn=0027-8424}}</ref> === Vaakum === Kosmoses on aineosakeste tihedus väga väike ja paljudes piirkondades valitseb peaaegu täielik vaakum. Inimkeha on kohanenud Maa atmosfäärirõhuga ja vajab normaalseks talitluseks piisavat hapniku osarõhku. Kui inimene satub kaitsmata kujul vaakumisse, lakkab hingamine tavapärasel viisil toimimast, sest kopsudes ei ole väliskeskkonna rõhku, mille vastu hingamisliigutused töötaksid. Peamine kiire oht on [[hüpoksia]] ehk hapnikupuudus: inimene kaotab teadvuse tavaliselt mõnekümne sekundi jooksul. Samuti toimub väga madala rõhu korral [[ebullism]], mille puhul organismi kudedes ja kehavedelikes võivad tekkida aurumullid ja kehavedelikud võivad madala rõhu tõttu osaliselt aurustuda.<ref>{{Netiviide|autor=Nick Greene|url=https://www.thoughtco.com/human-body-in-a-space-vacuum-3071106|pealkiri=What Happens to the Human Body in a Vacuum?|väljaanne=ThoughtCo.|aeg=26.10.2017|vaadatud=30.10.2017}}</ref> Erinevalt mängufilmides sageli kujutatust ei lähe inimese veri vaakumis lihtsalt "keema", sest veresoonte ja kudede rõhk takistab vere täielikku aurustumist. Madala rõhu mõjul võivad aga kehas tekkida gaasimullid ja paljastatud niisked pinnad, näiteks sülg, võivad keema hakata.<ref>{{Netiviide|autor=Nick Greene|url=https://www.thoughtco.com/human-body-in-a-space-vacuum-3071106|pealkiri=What Happens to the Human Body in a Vacuum?|väljaanne=ThoughtCo.|aeg=26.10.2017|vaadatud=30.10.2017}}</ref> === Kiirgus === Kosmose kiirguskeskkond erineb Maa pinnal valitsevast kiirguskeskkonnast. Kosmoses puutuvad astronaudid kokku muu hulgas Päikeselt lähtuvate suure energiaga osakeste, [[kosmiline kiirgus|galaktilise kosmilise kiirguse]] ning Maa magnetvälja vangistatud suure energiaga osakestega. Galaktiline kosmiline kiirgus koosneb väga suure energiaga osakestest, sealhulgas prootonitest ja raskemate elementide tuumadest. Selle päritolu ei ole täielikult teada, kuid selle olulisteks allikateks peetakse muu hulgas [[supernoova]]de jäänuseid.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.nasa.gov/humans-in-space/the-human-body-in-space/|pealkiri=The Human Body in Space|väljaanne=NASA|aeg=02.02.2021|vaadatud=13.08.2026}}</ref> Maal kaitsevad organismi kosmilise ja Päikeselt lähtuva osakeste kiirguse eest peamiselt [[Maa magnetosfäär|magnetosfäär]] ja atmosfäär. Maa-lähedasel orbiidil, sealhulgas [[Rahvusvaheline Kosmosejaam|Rahvusvahelise Kosmosejaama]] kõrgusel, on astronaudid suuresti Maa magnetosfääri kaitse all, kuigi nad saavad rohkem kiirgust kui Maa pinnal. Kuu ja Marsi keskkond pakub märksa vähem looduslikku kaitset: Kuul puudub globaalne magnetväli ja Marsi atmosfäär on Maa omast palju hõredam.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.nasa.gov/humans-in-space/the-human-body-in-space/|pealkiri=The Human Body in Space|väljaanne=NASA|aeg=02.02.2021|vaadatud=13.08.2026}}</ref> Kosmoselaeva kere pakub teatavat kaitset eelkõige Päikeselt lähtuvate suure energiaga osakeste eest. Galaktilise kosmilise kiirguse väga suure energia tõttu on selle varjestamine keerulisem: osakeste kokkupõrked varjestusmaterjaliga võivad tekitada ka sekundaarset kiirgust. Seetõttu uuritakse lisaks materjalipõhisele varjestusele ka muid kaitsemeetodeid, sealhulgas magnetilist ja aktiivset varjestust.<ref>{{Netiviide|autor=NASA|url=https://settlement.arc.nasa.gov/75SummerStudy/5appendE.html|pealkiri=Mass Shielding|väljaanne=NASA|aeg=|vaadatud=30.10.2017|arhiivimisaeg=7.06.2019|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190607002502/https://settlement.arc.nasa.gov/75SummerStudy/5appendE.html|url-olek=ei tööta}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Rob Garner|url=https://www.nasa.gov/feature/goddard/real-martians-how-to-protect-astronauts-from-space-radiation-on-mars|pealkiri=Real Martians: How to Protect Astronauts from Space Radiation on Mars|väljaanne=NASA|aeg=30.09.2017|vaadatud=30.10.2017}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Antonella Del Rosso|url=https://home.cern/about/updates/2015/08/superconducting-shield-astronauts|pealkiri=A superconducting shield for astronauts|väljaanne=CERN|aeg=5.08.2015|vaadatud=30.10.2017|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171107025555/https://home.cern/about/updates/2015/08/superconducting-shield-astronauts|arhiivimisaeg=7.11.2017|url-olek=ei tööta}}</ref> Suure energiaga ioniseeriv kiirgus võib kahjustada rakkude [[DNA]]-d ja suurendada pikaajalist vähiriski. Suured kiirgusdoosid võivad põhjustada ka ägedaid tervisekahjustusi, sealhulgas [[kiiritustõbi|ägedat kiiritustõbe]]. Pikaajalise kosmoselennu korral uuritakse lisaks vähiriskile ka võimalikke mõjusid kesknärvisüsteemile, südame-veresoonkonnale ja teistele elundkondadele.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.asc-csa.gc.ca/eng/sciences/osm/radiation.asp|pealkiri=How does radiation affect the human body in space?|väljaanne=Canadian Space Agency|aeg=18.08.2006|vaadatud=30.10.2017}}</ref> === Temperatuur === Kosmose vaakumile ei saa omistada kindlat temperatuuri samas mõttes nagu Maa atmosfäärile, sest osakesi on seal äärmiselt vähe. Kosmoses olevatel osakestel ja taevakehadel võib siiski olla temperatuur, mis kirjeldab nende osakeste keskmist [[kineetiline energia|kineetilist energiat]]. Vaakumis ei saa soojus levida [[konvektsioon]]i teel ja keskkonna kaudu toimuv [[soojusjuhtivus]] on väga väike. Kosmose ja kosmoses oleva keha vahel toimub [[soojusülekanne]] peamiselt [[soojuskiirgus]]e kaudu. Sellepärast sõltub kosmoselaeva või kosmoseskafandri temperatuur muu hulgas sellest, kui palju [[päikesekiirgus]]t see neelab ja kui palju soojust kiirgusena ära annab. === Kaaluta olek === Kosmoses ei kao [[gravitatsioon]] kuhugi. Näiteks Maa orbiidil olevale kosmoselaevale ja selles viibivatele inimestele mõjub Maa gravitatsioonijõud. [[Orbiit|Orbiidil]] liikumine tähendab aga pidevat [[vabalangemine|vabalangemist]] Maa poole, kusjuures kosmoselaeva suur horisontaalne kiirus takistab Maa pinnale langemist. Sellepärast näib, et kosmoselaev ja selles olevad inimesed hõljuvad üksteise suhtes ja kogevad [[kaalutus]]t ehk [[mikrogravitatsioon]]i.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.vibrationdata.com/space/Weightlessness.html|pealkiri=Effects of Weightlessness|väljaanne=Vibrationdata.com|aeg=|vaadatud=30.10.2017}}</ref> Mikrogravitatsioonis muutub inimese [[vestibulaarsüsteem]]i ja [[propriotseptsioon]]i toimimine, sest puudub tavapärane gravitatsiooniline viide üles-alla suunale. Pikemaajaline mikrogravitatsioon põhjustab muu hulgas [[luukude]]e|luukoe]] massi ja lihasmassi vähenemist.<ref>{{Netiviide|autor=Elizabeth Howell|url=https://www.space.com/23017-weightlessness.html|pealkiri=Weightlessness and Its Effect on Astronauts|väljaanne=Space.com|aeg=30.09.2013|vaadatud=30.10.2017}}</ref> Luu- ja lihasmassi vähenemise piiramiseks teevad astronaudid [[Rahvusvaheline Kosmosejaam|Rahvusvahelise Kosmosejaama]] pardal regulaarselt aeroobseid ja vastupanutreeninguid. Treeningule kulub keskmiselt umbes kaks tundi päevas.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.asc-csa.gc.ca/eng/astronauts/living-in-space/physical-activity-in-space.asp|pealkiri=Physical activity in space|väljaanne=Canadian Space Agency|vaadatud=13.08.2026|keel=en}}</ref> === Heli === Kosmoses on enamikus piirkondades aine nii hõre, et helilained ei saa tavapärasel viisil levida. Heli on mehaaniline laine, mis vajab levimiseks keskkonda, näiteks gaasi, vedelikku või tahket ainet. Seetõttu ei saa inimene kuulda heli, mis levib otse läbi peaaegu tühja kosmose.<ref>{{Netiviide|pealkiri=Is space really silent?|url=https://www.skyatnightmagazine.com/space-science/is-space-silent|väljaanne=BBC Sky at Night Magazine|kuupäev=2023-12-09|vaadatud=2025-11-30|keel=en}}</ref> Kosmoses leidub siiski piirkondi, kus ainet on piisavalt palju, et helilained saaksid levida. Üheks näiteks on [[galaktikaparv]]ede kuum gaas. [[Perseuse galaktikaparv]]e keskmes asuva [[ülimassiivne must auk|ülimassiivse musta augu]] aktiivsus tekitab ümbritsevas kuumas gaasis rõhulainetena levivaid häireid. [[Chandra röntgenobservatoorium]]i andmetest tuvastatud lained vastavad helile, mille sagedus on umbes 57 oktavit allpool keskmist C-nooti ja jääb seetõttu inimese kuulmisulatusest väga kaugele.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://science.nasa.gov/science-research/astrophysics/data-sonifications/|pealkiri=Data Sonifications: Black Holes|väljaanne=NASA Science|vaadatud=13.08.2026|keel=en}}</ref> NASA on need andmed heliks teisendanud, tõstes sagedust umbes 57–58 oktavi võrra.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://science.nasa.gov/science-research/astrophysics/data-sonifications/|pealkiri=Data Sonifications: Black Holes|väljaanne=NASA Science|vaadatud=13.08.2026|keel=en}}</ref> Astronoomiliste andmete, näiteks teleskoobikujutiste heleduse või asukoha teisendamist heliks nimetatakse [[sonifikatsioon]]iks. Sellisel juhul ei pruugi tegu olla tegeliku kosmoses leviva heliga, vaid vaatlusandmete esitamisega helivormis. Perseuse parve puhul põhineb sonifikatsioon siiski tegelikel gaasis levinud rõhulainetel, mille sagedus on inimkõrva jaoks liiga madal.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://science.nasa.gov/mission/hubble/multimedia/sonifications/|pealkiri=Sonifications|väljaanne=NASA Science|vaadatud=13.08.2026|keel=en}}</ref> ==Vaata ka== {{Vikitsitaadid}} == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Astronoomia]] [[Kategooria:Astronoomia]] j65z8j9rstkancuamk9m480nalm5o2j 0 209459 7213881 7137636 2026-08-14T00:38:14Z Raamaturott 56450 7213881 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Jeffrey mänd | värvus = taimed | seisund = LR/LC | seisundi_süsteem = iucn2.3 | seisundi_ref = <ref>{{IUCN|hindaja=Conifer Specialist Group|nimi=Pinus jeffreyi|aasta=1998|ID=42371|IUCN_aasta=2010}}</ref> | pilt = Mature Jeffrey Pine.JPG | pildi_seletus = | pildi_laius = 275 px | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Paljasseemnetaimed]] ''Pinophyta'' | klass = [[Okaspuud]] ''Pinopsida'' | selts = [[Okaspuulaadsed]] ''Pinales'' | sugukond = [[Männilised]] ''Pinaceae'' | perekond = [[Mänd (perekond)|Mänd]] ''Pinus'' | liik = Jeffrey mänd | alamliik = | binaarne = ''Pinus jeffreyi'' | binaarse_autor = [[John Hutton Balfour|Balfour]] (1853) | levikukaart = Pinus jeffreyi range map 1.png | levikukaardi_laius = 275px | sünonüümid = *''Pinus deflexa'' Torr. <small>(1858)</small> *''Pinus jeffreyi'' var. ''baja-californica'' Silba <small>(1990)</small> *''Pinus jeffreyi'' var. ''deflexa'' (Torr.) Lemmon <small>(1888)</small> *''Pinus jeffreyi'' var. ''peninsularis'' Lemmon <small>(1888)</small> *''Pinus malletii'' hort. ex Mottet <small>(1913)</small> *''Pinus peninsularis'' (Lemmon) Lemmon <small>(1900)</small> *''Pinus ponderosa'' subsp. ''jeffreyi'' (Balf.) Engelm. <small>(1880)</small> *''Pinus ponderosa'' var. ''jeffreyi'' (Balf.) Vasey <small>(1876)</small> *''Pinus ponderosa'' var. ''malletii'' (Mottet) Beissn. <small>(1907)</small><ref name="catalogue" /> }} '''Jeffrey mänd''' (''Pinus jeffreyi'') on [[männilised|männiliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[mänd (perekond)|männi]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[okaspuu]]. Mänd on nimetatud esmakoguja, [[Šotimaa|šoti]] [[botaanik]]u [[John Jeffrey]] (1826–1854) järgi. Temale kuulub ka [[Balfouri mänd|Balfouri männi]] esmaleidmise au.<ref name="cworld" /> == Kirjeldus == [[Pilt:Pinus jeffreyi cones BigBearLake.jpg|pisi|vasakul|Okkad ja käbid]] Jeffrey kasvab keskmiselt 24–39 m, harva kuni 60 m kõrguseks. Kõrgeim teadaolev mänd on ligi 63 m kõrgune, tüve läbimõõt 2,45 m. Eluiga on üldjuhul 400–500 aastat, vanima leitud puu vanus oli 1964. aastal 813 aastat ja see kasvas 2591 m kõrgusel merepinnast [[California]]s. [[Tüvi]] on tavaliselt sirge, läbimõõt 0,6–1,2 (2,27) m.<ref name="conifers" /> [[Võra]] on koonilise kuni kuhikja kujuga. [[Korp]] on paks, 4–7&nbsp;cm, kollakaspruun kuni punakaspruun, sügavalt rõmeline.<ref name="conifers" /> [[Juurestik]] on väga hästi arenenud. [[Peajuur]] tungib mõne meetri sügavusele ja [[narmasjuur]]ed võivad ulatuda puust kuni 30 m kaugusele.<ref name="fed1" /> [[Pung]]ad on munajad, kahvatult punakaspruunid, 2–3&nbsp;cm pikkused, vaiguta. [[Võrse]]d on jämedad (kuni 2&nbsp;cm), purpurjaspruunid.<ref name="conifers"/> [[Okas|Okkad]] on kolmekaupa kimbus, üsna pikad, 12–22 (25) cm pikkused, veidi kõverdunud, hallikas- kuni kollakasrohelised, terava tipuga, püsivad võrsetel tavaliselt 4–6 aastat.<ref name="conifers"/> Okkad on 1,5–2&nbsp;mm paksud ja kergelt saagja servaga. Okastel on hästi näha valged [[õhulõhe]]ribad. [[Isasõis]]ikud on kollased kuni kollakas- või purpurjaspruunid, 20–35&nbsp;mm pikkused. [[Käbi]]d on enne avanemist munajas-koonilised, pärast avanemist silinderjas-munaja kujuga, (10) 15–30&nbsp;cm pikkused, heledalt punakaspruunid, alus on veidi ebasümmeetriline. [[Seeme|Seemned]] on munajad, umbes 1&nbsp;cm pikkused, pruunid või hallikaspruunid, tumedate triipudega ja kuni 2,5&nbsp;cm pikkuse tiivakesega.<ref name="conifers" /> Jeffrey mänd sarnaneb [[kollane mänd|kollase männiga]]. Nad erinevad näiteks okaste poolest, mis on Jeffrey männil vähem ererohelised, pisut sinakamad, ning käbide poolest, mis on Jeffrey männil raskemad ja suuremate seemnetega.<ref name="Moore2008" /> Jeffrey männi koore [[soomused (botaanika)|soomused]] on väiksemad kui kollasel männil. Üsna erinev on ka [[vaik|vaigu]] [[lõhn]]: kollase männi vaik on lõhnatu või kerge tärpentinilõhnaga, Jeffrey männi lõhna on kirjeldatud mitmeti, kuid üldiselt meeldivana, kõige sagedamini [[iiris (perekond)|iiris]]t meenutavana.<ref name="enature" /> Selle erinevuse märkamiseks võib nuusutada koorelõhesid või murda võrse või mõned okkad. Lõhna erinevus on seotud Jeffrey männi vaigu ebatavalise koostisega: selle lenduvad komponendid koosnevad peamiselt puhtast [[n-heptaan]]ist.<ref name="fed1" /> == Levila ja ökoloogia == [[Pilt:Mountains03-Sierra SanPedroMartir-BajaCalifornia-Mexico.jpg|pisi|vasakul|Jeffrey männid mägedes.]] Jeffrey männi areaal ulatub [[Oregon]]i edelaosast lõuna suunas läbi [[California]] kuni [[Mehhiko]] loodeosani, kus ta kasvab tavaliselt mägedes (1000) 2000–3000 m kõrgusel üle merepinna.<ref name="conifers" /> Ta võib tõusta [[metsapiir]]ini, aga nii kõrgel kasvavad puud on väiksemad madalamal kasvavatest. ===Kliima=== Levila kliima on jahe ja kohati väga sademetevaene. Jaanuari keskmised temperatuurid on madalamad levila idaosas, küündides kuni –5...–13&nbsp;°C, lääne- ja lõunaosas aga –7...+2&nbsp;°C. Suurem osa sademetest langeb talveperioodil. [[Sierra Nevada (USA)|Sierra Nevada]] idaosas on aasta keskmine sademete hulk 380–430&nbsp;mm, kohati aga vaid 200&nbsp;mm. Sierra Nevada lääneosas ja [[Klamathi mäed|Klamathi mägedes]] aga kuni 1270–1520&nbsp;mm. [[Lumi|Lund]] sajab levilas aastas 30–520&nbsp;cm.<ref name="fed1" /> ===Kasvupinnas=== Umbes viiendik Jeffrey männi levila [[muld]]ade [[Lähtekivim (mullateadus)|lähtekivimiteks]] on [[ultraaluseline kivim|ultraaluselised kivimid]]. Sierra Nevada läänenõlvade keskmistel kõrgustel, Rannikuaheliku ja Klamathi mägede nõlvadel domineerib Jeffrey mänd muldadel, mis on moodustunud [[peridotiit|peridotiidist]] ja [[serpentiniit|serpentiniidist]]. Nendel väga toitainetevaestel ja õhukestel muldadel kasvab Jeffrey mänd oma tavaliselt levikukõrgusest ka oluliselt madalamal, kuna nendel muldadel ei suuda teised okaspuud temaga konkureerida. Kõrgemal kui 1600 m üle merepinna kasvab Jeffrey mänd kõikidel hästi dreenivatel mullatüüpidel, sõltumata nende lähtekivimitest. Tavaliselt on nendeks suurema fraktsiooniga [[liivsavimuld|liivsavimullad]], mis piirnevad tihti kaljupinnastega. Lähtekivimitest on levinumad [[vulkaaniline kivim|vulkaanilised kivimid]] ja [[graniit]].<ref name="fed1" /> ===Kasvukoha tingimused=== Jeffrey mänd eelistab kasvupinnasena hästi dreenivaid ning parasniiskeid liiv- ja liivsavimuldasid, talub põuda ja väheviljakat kasvupinnast. Kasvukoht on eelistatavalt täisvalguses või poolvarjus. Harva kasvab ta täisvarjus, kus 40-aastase puu kõrgus jääb alla ühe meetri. Valgustingimuste paranemisel kiireneb kasv oluliselt. Jeffrey mänd talub talvel külmakraade –7...–12&nbsp;°C<ref name="hardiness" /> (–18&nbsp;°C<ref name="davesgarden" />). Kesk-Euroopa riikidesse tooduna on ta üsnagi külmakindel, Eestis pole tema kasvatamine kuigi perspektiivikas. ===Kaasliigid=== Ultraaluselistest kivimitest moodustunud muldadel kasvab Jeffrey mänd kõige rohkem koos [[kalifornia lõhnaseeder|kalifornia lõhnaseedriga]] (''Calocedrus decurrens''). Lokaalselt tõusevad esile veel [[harilik ebatsuuga]] (''Pseudotsuga menziesii''), [[kalifornia ebaküpress]] (''Chamaecyparis lawsoniana''), [[kollane mänd]] (''Pinus ponderosa''), [[suhkrumänd]] (''Pinus lambertiana''), [[läänemänd]] (''Pinus monticola''), [[naastuline mänd]] (''Pinus attenuata'') ja [[Sargenti küpress]] (''Cupressus sargentii''). Klamathi mägedes, Rannikuahelikul ja Sierra Nevada põhjaosas esineb kõrgemal kui 1600 m koos Jeffrey männiga [[tore nulg]] (''Abies magnifica''), [[hall nulg]] (''Abies concolor''), suhkrumänd, kalifornia lõhnaseeder, läänemänd ja Murray mänd (''Pinus contorta'' var. ''murrayana''). Ülejäänud piirkondades esineb Jeffrey mänd enamasti koos kollase männiga.<ref name="fed1" /> Teatud [[puistu]]tes esineb Jeffrey männi hübridiseerumist kollase männi ja [[Coulteri mänd|Coulteri männiga]], kuid enamikus segapuistutes hübriide ei esine. Looduslikke [[hübriid]]e esineb vähe seetõttu, et nende mändide tolmlemisperioodid praktiliselt ei kattu ja ristumine toimub vaid raskustega. Samuti on [[labor]]atoorsetes tingimustes ristumise õnnestumise protsent küllaltki madal.<ref name="fed1" /> == Paljunemine == [[Pilt:Nucifraga columbiana1.jpg|pisi|vasakul|[[Hallmänsak]] on peamine seemnete levitaja lindude hulgas.]] Jeffrey mänd on [[ühekojaline taim|ühekojaline]] okaspuu ning paljuneb [[seeme|seemnete]] abil. Käbikandvus algab väga varakult, soodsate kasvutingimuste korral juba 8 aasta vanustel puudel, üldjuhul siiski mitte enne 20. aastat. Tolmlemine toimub Californias juunis-juulis, sõltuvalt kasvukoha kõrgusest ja ilmastikutingimustest. Enamik seemnetest variseb kohe pärast valmimist, septembris-oktoobris, tolmlemisele järgneval aastal. Head seemneaastad korduvad kahe kuni kaheksa aasta järel. Seemnete peamiseks levitajaks on tuul, mille puhangud võivad seemneid kanda kuni 750 m kaugusele puust. Üldjuhul langevad seemned kaugusele, mis on võrdne puu kõrgusega.<ref name="fed1" /> Peale tuule levitavad seemneid ka nende sööjad. Lindudest teeb seda kõige efektiivsemalt [[hallmänsak]], kes matab neid väikeste kogustena (1–15) erinevatesse kohtadesse, kus tavaliselt esineb vähe lund ja mis kevadel varakult sulab. Peale hallmänsaku on teada veel vähemalt kaheksa linnuliiki, kes söövad ja levitavad Jeffrey männi seemneid. Suuri koguseid seemneid varuvad veel [[tava-kuldsuslik]] (''Spermophilus lateralis''), [[lääne hallorav]] (''Sciurus griseus''), [[Douglase orav]] (''Tamiasciurus douglasii''), [[vöötorav]]ad (''Tamias'' sp.) ja [[hiir]]ed.<ref name="fed1" /> == Kasutamine == [[Pilt:Pinus jeffreyi cone.jpg|pisi|Jeffrey männil on üsna suured käbid]] Jeffrey männi [[puit]] on samasugune kui kollasel männil ja neid kasutatakse ühtemoodi. Põhiliselt toodetakse puidust saematerjali.<ref name="fed2" /> Jeffrey männi vaigust destilleeritakse n-heptaani. Vaigust on n-heptaani eraldada nii lihtne, et n-heptaan on valitud [[oktaaniarv]]u nullpunktiks.<ref name="faqs" /> Süttides põleb n-heptaan [[plahvatus]]likult. Sellepärast ei saa Jeffrey mändi kasutada [[tärpentin]]i tootmiseks.<ref name="jeffrey" /> Enne seda, kui [[1853]] Jeffrey ja kollane mänd eri liikideks määrati, esines Jeffrey männi levilas tärpentinitootmistes hulganisti plahvatusi, mida ei osatud seletada. Need tulenesid Jeffrey männi vaigu tahtmatust kasutamisest.<ref name="neatorama" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="catalogue">{{netiviide | url = http://www.catalogueoflife.org/annual-checklist/2010/details/species/id/5648367| pealkiri = Conifer database: "''Pinus jeffreyi''".| väljaanne = Catalogue of Life: 2010 Annual Checklist| vaadatud = 24.04.2010| keel = inglise}}</ref> <ref name="cworld">James E. Eckenwalder. "Conifers of the World: The Complete Reference", Timber Press, 2009. ISBN 9780881929744; ISBN 0881929743.</ref> <ref name="conifers">{{netiviide | url = http://www.conifers.org/pi/pin/jeffreyi.htm| pealkiri = ''Pinus jeffreyi''| väljaanne = www.conifers.org| vaadatud = 24.04.2010| keel = inglise}}</ref> <ref name="fed1">{{netiviide| url = http://www.na.fs.fed.us/spfo/pubs/silvics_manual/Volume_1/pinus/jeffreyi.htm| pealkiri = Jeffrey Pine| väljaanne = www.na.fs.fed.us| vaadatud = 24.04.2010| keel = inglise| arhiivimisaeg = 29.07.2010| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20100729151938/http://www.na.fs.fed.us/spfo/pubs/silvics_manual/Volume_1/pinus/jeffreyi.htm| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="Moore2008">{{cite book |author=Moore, Gerry; Kershner, Bruce; Craig Tufts; Daniel Mathews; Gil Nelson; Spellenberg, Richard; Thieret, John W.; Terry Purinton; Block, Andrew |title=National Wildlife Federation Field Guide to Trees of North America |url=https://archive.org/details/nationalwildlife0000unse |publisher=Sterling |location=New York |year=2008 |page=[https://archive.org/details/nationalwildlife0000unse/page/86 86] |isbn=1-4027-3875-7}}</ref> <ref name="enature">{{netiviide| url = http://www.enature.com/flashcard/show_flash_card.asp?recordNumber=TS0040| pealkiri = Jeffrey Pine| väljaanne = www.enature.com| vaadatud = 15.08.2011| keel = inglise| arhiivimisaeg = 14.06.2011| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20110614142314/http://www.enature.com/flashcard/show_flash_card.asp?recordNumber=TS0040| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="hardiness">Francine J. Bigras ja Stephen J. Colombo. "Conifer Cold Hardiness", Holland: Kluwer Academic Pulishers, 2001. (ISBN 0-7923-6636-0)</ref> <ref name="davesgarden">{{netiviide | url = http://davesgarden.com/guides/pf/go/132782/| pealkiri = PlantFiles: Jeffrey Pine| väljaanne = davesgarden.com| vaadatud = 15.08.2011| keel = inglise}}</ref> <ref name="fed2">{{netiviide | url = http://www.fs.fed.us/database/feis/plants/tree/pinjef/all.html| pealkiri = Jeffrey Pine| väljaanne = www.fs.fed.us| vaadatud = 15.08.2011| keel = inglise}}</ref> <ref name="faqs">{{netiviide | url = http://www.faqs.org/faqs/autos/gasoline-faq/part3/preamble.html| pealkiri = Gasoline FAQ - Part 3 of 4| väljaanne = www.faqs.org| vaadatud = 15.08.2011| keel = inglise}}</ref> <ref name="jeffrey">{{netiviide| url = http://plants.usda.gov/plantguide/pdf/pg_pije.pdf| failitüüp = PDF| pealkiri = Jeffrey Pine| väljaanne = plants.usda.gov| vaadatud = 15.08.2011| keel = inglise| arhiivimisaeg = 1.08.2017| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20170801165746/https://plants.usda.gov/plantguide/pdf/pg_pije.pdf| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="neatorama">{{netiviide | url = http://www.neatorama.com/2010/01/09/the-mystery-of-resin/| pealkiri = The Mystery of Resin| väljaanne = www.neatorama.com| vaadatud = 15.08.2011| keel = inglise}}</ref> }} {{commons|Pinus jeffreyi}} [[Kategooria:Männilised]] ti7kmhnver1xumvat5lrx6us12skz3d 0 217081 7213967 6209495 2026-08-14T07:24:50Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7213967 wikitext text/x-wiki {{ravi}} '''Monoamiini oksüdaasi inhibiitorid''' ehk '''MAO inhibiitorid''' ([[monoaminooksüdaas|'''M'''ono'''A'''miini''' O'''ksüdaas]]) (inglise keeles ''monoamine oxidase inhibitor'') on [[keemiline ühend|keemilised ained]], mis inhibeerivad monoaminooksüdaasi [[Ensüümiperekond|ensüümirühma]] liigitatud [[ensüümid]]e aktiivsust.<ref>"[[Meditsiinisõnastik]]" 455:2004.</ref> MAO inhibiitorid on esimese põlvkonna antidepressandid. Praktilist rakendust on leidnud MAO inhibiitorid [[antidepressant]]idena, neid kasutatakse [[depressioon]]i[[ravim]]itena, kuna need sissevõetuna suurendavad [[neurotransmitter]]ite [[serotoniin]]i ja [[noradrenaliin]]i sisaldust [[sünaps]]is. Võimalike kõrvaltoimete tõttu kasutatakse MAO inhibiitoreid ainult viimase variandina, kui uuemad [[tritsüklilised antidepressandid]] ja [[SSRI|selektiivseted serotoniini tagasihaarde inhibiitorid]] ei ole töötanud<ref>[http://www.mayoclinic.org/diseases-conditions/depression/basics/definition/con-20032977][http://www.mayoclinic.org/diseases-conditions/depression/basics/definition/con-20032977] Depression (major depressive disorder)</ref>. Kõrvaltoimete tõttu keelustati näiteks 1963. aastal [[USA|USA-]]s, [[Kanada]]s ja [[Suurbritannia]]s [[nialamiid]]i kasutamine.<ref>[http://www.drugbank.ca/cgi-bin/show_drug.cgi?CARD=DB04820 Nialamide]{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Uued uurimused MAO inhibiitorite kohta näitavad aga, et kartus neid kasutada tuleb valeinformatsioonist ja valearusaamadest kõrvaltoimete. Kuigi nende ravimite efektiivsus on tõendatud, ei kasutata neid piisavalt<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://onlinedigeditions.com/display_article.php?id=1047055 |vaadatud=2014-10-08 |arhiivimisaeg=2017-07-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170707082406/http://onlinedigeditions.com/display_article.php?id=1047055 |url-olek=ei tööta }}</ref>. MAO inhibiitorid olid esimesed praktilises kasutuses olevad antidepressandid<ref>J.Saarma jt. Kliiniline psühhofarmakoloogia. Tallinn, kirjastus "Valgus", 1981, lk 108</ref>. MAO inhibiitorite klassikaline esindaja on [[iproniasiid]], mis avastati juhuslikult [[tuberkuloos]]ivastaste vahendite otsingute käigus – uuringu andmed avaldati 1957. aastal. == Kõrvaltoimed ja ohud == MAO inhibiitoreid (isokarboksasiid, ''phenelzine'', tranüültsüpromiin, ''pargyline'') peetakse inimestele, ka meditsiinilistel näidustustel, ohtlikeks. Suukaudselt manustatuna peab hoolsalt järgima, et ei söödaks samal ajal türamiini sisaldavaid toiduained, on pahaloomulise hüpertensiooni oht. MAO inhibiitorite võtmist ei tohi arstiga eelnevalt konsulteerimata lõpetada! === Toidud mida tuleks MAO-de tarbimisel vältida<ref name="drugs.com">[http://www.drugs.com/cons/antidepressant-monoamine-oxidase-mao-inhibitor.html antidepressant, monoamine oxidase (mao) inhibitor], veebiversioon (vaadatud 04.05.2014) (''inglise keeles'')</ref>=== *enamik fermenteeritud toite, näiteks juust *oad *pärmi- või lihaekstrakti sisaldavad ained *suitsutatud või marineeritud liha, metsloomaliha ja kalaliha *eriliselt eeltöödeldud vorstid (''bologna'', ''pepperoni'', salaami) või teised näiteks õhu käes valminud lihatooted *hapukapsast valmistatud toidud *üleküpsenud puuviljad *[[alkohoolsed joogid]], ka alkoholivaba [[õlu]] ja [[vein]]id *[[kofeiin]]i sisaldavad joogid [[kohv]], [[tee (jook)|tee]] ja [[Coca-Cola]] või maiustused, näiteks [[šokolaad]] jpt. === MAO-de tarbimise piirangud === MAO inhibiitorite kasutamisel tuleks vältida järgmiste toimeainetega ravimeid <ref name="drugs.com"/>: [[amitriptüliin]], ''amoxapine'', [[amfetamiin]], ''apraclonidine'', ''atomoxetine'', ''benzphetamine'', ''brimonidine'', ''bupropion'', ''buspirone'', ''carbamazepine'', ''citalopram'', ''clomipramine'', ''clovoxamine'', ''cyclobenzaprine'', ''cyproheptadine'', ''desipramine'', ''desvenlafaxine'', ''dexfenfluramine'', ''dexmethylphenidate'', ''dextroamphetamine'', ''dextromethorphan'', ''diethylpropion'', ''dobutamine'', ''dopamine'', ''dothiepin'', ''doxepin'', ''duloxetine'', ''ephedrine'', ''epinephrine'', ''ascitalopram'', ''femoxetine'', ''fenfluramine'', ''fluoxetine'', ''fluvoxamine'', ''furazolidone'', ''guanadrel'', ''guanethidine'', ''imipramine'', ''isocarboxazid'', ''isometheptene'', ''isoproterenol'', [[kokaiin]], [[levodopa]], ''levomethadyl'', ''linezolid'', ''lisdexamfetamine'', ''lofepramine'', ''maprotiline'', ''mazindol'', ''meperidine'', ''mephentermine'', ''metaraminol'', [[metadoon]], [[metamfetamiin]], ''methotrimeprazine'', ''methoxamine'', ''methyldopa'', ''methylphenidate'', ''milnacipran'', ''mirtazapine'', [[morfiin]], ''morphine Sulfate Liposome'', [[naistepuna]], ''nefazodone'', ''nefopam'', ''norepinephrine'', ''nortriptyline'', ''opipramol'', ''oxcarbazepine'', ''pargyline'', ''paroxetine'', ''phendimetrazine'', ''phenelzine'', ''phenmetrazine'', ''phentermine'', ''phenylalanine'', ''phenylephrine'', ''phenylpropanolamine'', ''procarbazine'', ''propoxyphene'', ''protriptyline'', ''pseudoephedrine'', ''rasagiline'', ''reserpine'', ''rizatriptan'', ''selegiline'', ''sertraline'', ''sibutramine'', ''sumatriptan'', ''tapentadol'', ''tetrabenazine'', tramadool, ''tranylcypromine'', ''trimipramine'', trüptofaan, ''venlafaxine'', ''zolmitriptan'' jpt. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *Peter R. Breggin, "Toxic Psychiatry", St Martins's Press, 1991, lk 160–161 *[http://www.mayoclinic.org/diseases-conditions/depression/in-depth/maois/art-20043992 Monoamine oxidase inhibitors (MAOIs)] [[Kategooria:Psühhofarmakoloogia]] [[Kategooria:Antidepressandid]] jgznzorgy27gqhu4ny7tg5k3k9i443g 0 219899 7214036 7209492 2026-08-14T10:06:39Z Hypikhiir 166325 /* Artiklid */ 7214036 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2019|kuu=märts}} [[Pilt:Viktor Turkin 001.JPG|pisi|Viktor Turkin (2012)]] '''Viktor Turkin''' (sündinud [[27. märts]]il [[1965]]<ref name="ETIS" />) on Eesti [[vandeadvokaat]] ja [[õigusteadus|õigusteadlane]], kes tegeleb peamiselt [[tsiviilõigus]]ega (omandiõigus, perekonna- ja pärimisõigus, intellektuaalne vara). ==Elulugu== Turkin on lõpetanud [[Tallinna 7. Keskkool]]i<ref>{{Netiviide |url=http://leht.aripaev.ee/default.aspx?PublicationId=464dc490-fb94-4024-9b75-258ddc8543a9&articleid=21742&paperid=EE5487B9-09D2-47E4-A1ED-C8BB2BC5A24C&selectedDate=2008-11-07 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-05-22 |arhiivimisaeg=2014-03-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140306214026/http://leht.aripaev.ee/default.aspx?PublicationId=464dc490-fb94-4024-9b75-258ddc8543a9&articleid=21742&paperid=EE5487B9-09D2-47E4-A1ED-C8BB2BC5A24C&selectedDate=2008-11-07 |url-olek=ei tööta }}</ref>. 2004. aastal kaitses Turkin ülikooli [[International University Audentes]] juures [[magistrikraad]]i rahvusvahelistes suhetes väitekirjaga "Kaubamärkide rahvusvaheline kaitse" (juhendaja [[Heinu Koitel]]) ja 2007. aastal sama ülikooli juures magistrikraadi õigusteaduses väitekirjaga "Leiutiste õiguskaitse. Siseriiklik ja rahvusvaheline regulatsioon" (juhendaja Heinu Koitel)<ref name="ETIS">https://www.etis.ee/portaal/isikuCV.aspx?LastNameFirstLetter=T&PersonVID=52011&lang=et&FromUrl0=isikud.aspx</ref>. Ta on õppinud [[Concordia Rahvusvaheline Ülikool Eestis|Concordia Rahvusvahelise Ülikooli]] ja International University Audentese doktoriõppes.{{lisa viide}} Turkin on [[Eesti Advokatuur]]i liige alates 2008. aastast<ref name="ETIS" /> ja vandeadvokaat 2010. aastast. Aastatel 2008–2009 töötas ta advokaadibüroos [[HETA]], 2010–2014 advokaadibüroos [[Hansa Law Offices]]. Alates veebruarist 2014 advokaadibüroos Viktor Turkin <ref name="ETIS" /> Viktor Turkin on ka mitme raamatu autor ja üliõpilastööde juhendaja. 2007. aastal avaldas ta kaks raamatut perekonnaõigusest, 2008. aastal aga koostas kaks riigikohtu lahendite kogumikku (perekonnaasjadest ja töövaidlusasjadest). Ta on avaldanud artikleid õigusteemadel, pidanud loenguid [[Eesti-Ameerika Äriakadeemia]]s (2002–2007), [[Audentese Ülikool]]is (2004–2006), [[Euroakadeemia]]s (2005–2007) ja [[Tallinna Tehnikaülikool]]is (2007–2009 ja aastast 2012).<ref name="ETIS" /> [[Pilt:Viktor Turkin 002.jpg|pisi|Viktor Turkin (2012)]] 1999. aastal tekitas meedias kõneainet kohtuasi, kus Viktor Turkin saavutas oma kliendile töölepingu ebaseadusliku lõpetamise kompensatsioonina hüvitise 334 800 krooni<ref>http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&code=50773{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>. Tuntuimatest kriminaalmenetlustest on vandeadvokaat Turkin kaitsnud [[Eero Kangur]]it<ref>{{Netiviide |url=http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/krimi/mees-kupeldas-vanglast-prostituute-saksamaale.d?id=48492007 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-10-13 |arhiivimisaeg=2011-06-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110629064934/http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/krimi/mees-kupeldas-vanglast-prostituute-saksamaale.d?id=48492007 |url-olek=ei tööta }}</ref>, samuti osalenud kaitsjana niinimetatud Deutsche Messe kohtuasjas. 2013. aastal saavutas Viktor Turkin Riigikohtus algatatud teistmismenetluses enam kui kolm aastat tagasi süüdi mõistetud isiku kriminaalasja uue läbivaatamise <ref>http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-1-2-3-13</ref>. Novembris 2014 esindas vandeadvokaat Turkin oma klienti Eesti Vabariigi vastu suunatud hüvitisenõudes, kus Tallinna Halduskohus mõistis seadusandluse puudulikkuse põhjendusel Eesti Vabariigilt lapsevanema kasuks välja 7500 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitise (isal polnud võimalust enam kui kolm aastat lapsega kohtuda, kuna teine vanem keeldus kohtulahendit täitmast)<ref>http://www.ohtuleht.ee/606419/riik-tombab-elatisraha-maksmisest-hoiduvad-vanemad-liistule-lastega-suhtluskorra-rikkujad-jatab-rahule</ref>. Viktor Turkin kuulub ka [[Eesti Akadeemiline Õigusteaduse Selts|Eesti Akadeemilisse Õigusteaduse Seltsi]] (2004)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://www.oigus-selts.ee/est_liikmed |vaadatud=2012-02-03 |arhiivimisaeg=2016-08-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160814162830/http://www.oigus-selts.ee/est_liikmed |url-olek=ei tööta }}</ref> ja [[Eesti Juristide Liit]]u<ref>{{Netiviide |url=http://www.juristideliit.ee/uus/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2010-10-08 |arhiivimisaeg=2010-06-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100620001420/http://www.juristideliit.ee/uus/ |url-olek=ei tööta }}</ref>. Varem (1987–1992) on Viktor Turkin tegutsenud ka [[džuudo|judo]]- ja [[karate]]õpetajana ning olnud Tallinna judoklubi Budo esimees. <ref>http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=335109</ref> ==Teoseid== ===Raamatud=== * Turkin, V. Perekonnaseadus. Kommentaarid ja selgitused. Tallinn, 2007 * Turkin, V. Perekonnaõiguslikud kohtuvaidlused. Tallinn, 2007 * Riigikohtu lahendid perekonnaasjades 1993–2007. Tallinn, 2008 (koostaja) * Riigikohtu lahendid töövaidlusasjades 1994–2007. Tallinn, 2008 (koostaja) ===Artiklid=== Artiklite loetelu ei ole täielik. * [[Mati Maksing]], Viktor Turkin [https://epl.delfi.ee/artikkel/51157536/mati-maksing-viktor-turkin-abielulahutus-kui-luksus "Abielulahutus kui luksus?"] [[Eesti Päevaleht]], 3. veebruar 2009 * Viktor Turkin. "Uue töölepingu seaduse peamised muudatused" – Personalijuhtimise käsiraamat. Tallinn: AS [[Äripäev]], 2009 * Viktor Turkin [http://www.epl.ee/artikkel/597647 "Mis saab pärast vabaabielu lõppu?"] [[Eesti Päevaleht]], 10. mai 2011 * Viktor Turkin [https://epl.delfi.ee/artikkel/64422798 "Üleöö lapse hooldusõigusest ilma"] [[Eesti Päevaleht]], 21. mai 2012 * Viktor Turkin "Individuaalsete töövaidluste lahendamine" – Personalijuhtimise käsiraamat. Tallinn: AS [[Äripäev]], 2013 * Viktor Turkin [http://arvamus.postimees.ee/1227052/viktor-turkin-lastekaitse-kellele-ja-milleks/ "Lastekaitse - kellele ja milleks?"] [[Postimees]], 7. mai 2013 * Viktor Turkin [http://arvamus.postimees.ee/2629832/viktor-turkin-veelkordselt-habistamisest-euroopa-ees/ "Veelkordselt häbistamisest Euroopa ees"] [[Postimees]], 13. detsember 2013 * Viktor Turkin [http://arvamus.postimees.ee/3125563/vandeadvokaat-oigust-moistab-uksnes-kohus/ "Vandeadvokaat - õigust mõistab üksnes kohus ] [[Postimees]], 17. märts 2015 * Viktor Turkin [http://www.ajakirimari.ee/1183.htm/ "Kuidas elatisraha kätte saada?" ] [[Mari (ajakiri)|Mari]], nr. 5, 2016 lk 46-47 * Viktor Turkin [http://arvamus.postimees.ee/v2/3875761/viktor-turkin-arstide-ringkaitsest-ametieetikast-ning-voltsingutest/ "Arstide ringkaitsest, ametieetikast ning võltsingutest"] [[Postimees]], 18. oktoober 2016 * Viktor Turkin [http://arvamus.postimees.ee/4051343/viktor-turkin-justiitsministri-seisukoht-avab-tee-lastega-manipuleerimisele/ "Justiitsministri seisukoht avab tee lastega manipuleerimisele."], [[Postimees]], 19. märts 2017 * Viktor Turkin [https://arvamus.postimees.ee/8504293/viktor-turkin-kas-lapsel-on-ainult-oigused-ja-vanemal-ainult-kohustused/ "Kas lapsel on ainult õigused ja vanemal ainult kohutused?"] [[Postimees]], 7. juuli 2026 * Viktor Turkin [https://www.ohtuleht.ee/1161787/kui-last-ei-nae-ei-maksa-viktor-turkin-last-ei-tohi-teha-vanemate-konflikti-pantvangiks/ "Last ei tohi teha vanemate konflikti pantvangiks".] [[Õhtuleht]], 8. juuli 2026 * Viktor Turkin [https://www.err.ee/1610073775/viktor-turkin-kui-vordne-vanemlus-on-eesmark-omaette-voib-laps-jaada-tagaplaanile/ "Kui võrdne vanemlus on eesmärk omaette, võib laps jääda tagaplaanile".] [[ERR uudisteportaal]] 9. juuli 2026 * Viktor Turkin [https://arvamus.postimees.ee/8507013/viktor-turkin-kohus-ei-eelista-ema-kohus-eelistab-jarjepidevust/ "Kohus ei eelista ema. Kohus eelistab järjepidevust". ] [[Postimees ]] 11. juuli 2026 * Viktor Turkin [https://arvamus.postimees.ee/8508934/viktor-turkin-milline-abielu-puruneb-suurema-toenaosusega/ "Milline abielu puruneb suurema tõenäosusega".] [[Postimees]] 15.juuli 2026 * Viktor Turkin [https://www.ohtuleht.ee/1162246/jai-hiljaks-pole-enam-isa-viktor-turkin-bioloogiline-tode-ei-peaks-taanduma-oiguskindluse-ees/ "Jäi hiljaks, pole enam isa?".] [[Õhtuleht]] 21.juuli 2026 * Viktor Turkin [https://arvamus.postimees.ee/8519808/viktor-turkin-varalahusus-voib-olla-oiglane-aga-mitte-alati/ "Varalahusus võib olla õiglane. Aga mitte alati." ] [[Postimees]] 02.august 2026 * Viktor Turkin [https://www.ohtuleht.ee/1163343/rikas-isa-vaene-isa-viktor-turkin-lapsel-on-oigus-osa-saada-molema-vanema-elatustasemest/ "Rikas isa, vaene isa. Lapsel on õigus osa saada mõlema vanema elatustasemest."] [[Õhtuleht]] 05. august 2026 * Viktor Turkin [https://arvamus.postimees.ee/8523247/viktor-turkin-eesti-lapsendamismenetluse-kord-voimaldab-lapse-kaotust-vastu-tahtmist/ "Eesti lapsendamismenetluse kord võimaldab lapse kaotust vastu tahtmist".] [[Postimees]] 07. august 2026 * Viktor Turkin [https://www.ohtuleht.ee/1164212/kelle-nime-laps-saab-viktor-turkin-isa-perekonnanime-prioriteeti-seadusest-ei-leia/ "Kelle nime laps saab? Isa perekonnanime prioriteeti seadusest ei leia". ] [[Õhtuleht]] 14. august 2026 ===Magistritööd=== * Turkin, V. "[http://www.audentes.eu/public/Sotsiaal_humanitaar_EST_20070308040348.pdf Kaubamärkide rahvusvaheline kaitse]". Magistritöö (rahvusvahelised suhted). International University Audentes, 2003 (juhendaja Heinu Koitel, oponendid [[Eimar Rahumaa]] ja [[Tanel Kalmet]] ) * Turkin, V. "[http://www.audentes.eu/public/Oigus_EST_20070308040330.pdf Leiutiste õiguskaitse. Siseriiklik ja rahvusvaheline regulatsioon]". Magistritöö (õigusteadus). International University Audentes, 2006 (juhendaja Heinu Koitel, oponent [[Kristel Kreek]] ) ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== * [http://www.turkin.ee/meeskond/ Viktor Turkini CV] advokaadibüroo Viktor Turkin kodulehel * {{ETIS}} {{JÄRJESTA:Turkin, Viktor}} [[Kategooria:Eesti advokaadid]] [[Kategooria:Eesti juristid]] [[Kategooria:Eesti õigusteadlased]] [[Kategooria:International University Audentese vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1965]] ez4udj8y0vjtemig11lxvrukugeflhw 0 224341 7213642 7022029 2026-08-13T14:19:58Z Lasse Keskinen 61271 image 7213642 wikitext text/x-wiki {{allikad}} {{Metroojaam |jaama_nimi = Kontula |jaama_nimi2 = Gårdsbacka |pilt = Kontula metro station platform level (Helsinki, Finland) Aug 13, 2026.jpg |avatud = [[1. november|1. novembril]] [[1986]] |aadress = Kontulantie 20, 00940 Helsingi |asukoht = |reisijad = 13 800 (2024) |piletite müük = HSL piletiautomaatidest |ümberistumine/buss = 57, 92N, 94, 94A, 94B, 94N, 95, 560, 560N, 812 |peatuskohad = 54 |jaamatüüp = betoonilae all asuv jaam |rööpapaarid = 2 |eskalaatorid = 5 |liftid = 3 }} {{Helsingi metroojaamad}} '''Kontula metroojaam''' ([[soome keel]]es ''Kontulan metroasema''; [[rootsi keel]]es ''Gårdsbacka metrostation'') on maapealne metroojaam [[Mellunkylä]] linnaosas [[Helsingi]] idaosas. Asub [[Myllypuro metroojaam|Myllypuro]] (1371 m) ja [[Mellunmäki metroojaam]]a (1644 m) vahel. See avati [[1. november|1. novembril]] [[1986]]. {{Coordinate |NS=60.23611111 |EW=25.08361111 |type=city |region=FI}} [[Kategooria:Helsingi metroo jaamad]] 61578i2t0zif2xav7upfd4fqysele72 0 228969 7214092 5549444 2026-08-14T11:19:58Z Kruusamägi 1530 7214092 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Nigel Farage MEP 1, Strasbourg - Diliff.jpg|thumb|Nigel Farage (2014)]] '''Nigel Paul Farage''' [fəˈrɑːʒ] (sündinud [[3. aprill]]il [[1964]] [[London]]is) on [[Suurbritannia|Briti]] [[poliitik]]. Ta oli euroskeptilise parempopulistliku [[Suurbritannia Iseseisvuspartei]] juht. Seejärel juhtis ta Brexiti parteid, mis kannab nüüd nime [[Reform UK]]. Nigel Farage valiti esimest korda [[Euroopa Parlament]]i Suurbritannia kaguosa hääletajate mandaadiga 1999. aasta Euroopa Parlamendi valimistel. Teda on rahvahääletusel tagasi Euroopa Parlamenti valitud kolmel korral: 2004., 2009. ja 2014. aastal. Ta oli [[Vaba ja Demokraatliku Euroopa fraktsioon]]i kaaspresident (EFD) ning kuulus Euroopa Parlamenti kuni [[Brexit]]ini. Alates 2024. aastast on ta olnud [[Suurbritannia parlament|Suurbritannia parlamendi]] [[House of Commons|alamkoja]] liige. == Välislingid == * [https://www.err.ee/979020/abdul-turay-cry-wolf-ehk-poiss-kes-huudis-hunt "Abdul Turay: Cry wolf ehk poiss, kes hüüdis: "Hunt!""] ERR, 11. september 2019 {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Roger Knapman]] | nimi=[[Suurbritannia Iseseisvuspartei]] juht| aeg=2006–2009| järgnev=[[Malcolm Pearson]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Jeffrey Titford]] | nimi=[[Suurbritannia Iseseisvuspartei]] juht| aeg=2010–2016| järgnev=[[Diane James]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Diane James]] | nimi=[[Suurbritannia Iseseisvuspartei]] juht| aeg=2016| järgnev=[[Paul Nuttall]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Catherine Blaiklock]] | nimi=[[Brexiti partei]] juht| aeg=2019–2021 | järgnev= [[Richard Tice]] }} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Richard Tice]] | nimi=[[Reform UK]] juht| aeg=2024– | järgnev= – }} {{lõpp}} {{commonscat}} {{JÄRJESTA:Farage, Nigel}} [[Kategooria:Suurbritannia poliitikud]] [[Kategooria:Suurbritanniast valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1964]] qn97wfvhhafbn2wfpsggbb6oru4x0ns 7214110 7214092 2026-08-14T11:40:35Z Kruusamägi 1530 7214110 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Nigel Farage MEP 1, Strasbourg - Diliff.jpg|thumb|Nigel Farage (2014)]] '''Nigel Paul Farage''' [fəˈrɑːʒ] (sündinud [[3. aprill]]il [[1964]] [[London]]is) on [[Suurbritannia|Briti]] [[poliitik]]. Ta oli euroskeptilise parempopulistliku [[Suurbritannia Iseseisvuspartei]] juht. Seejärel juhtis ta Brexiti parteid, mis kannab nüüd nime [[Reform UK]]. Nigel Farage valiti esimest korda [[Euroopa Parlament]]i Suurbritannia kaguosa hääletajate mandaadiga 1999. aasta Euroopa Parlamendi valimistel. Teda on rahvahääletusel tagasi Euroopa Parlamenti valitud kolmel korral: 2004., 2009. ja 2014. aastal. Ta oli [[Vaba ja Demokraatliku Euroopa fraktsioon]]i kaaspresident (EFD) ning kuulus Euroopa Parlamenti kuni [[Brexit]]ini. Alates 2024. aastast on ta olnud [[Suurbritannia parlament|Suurbritannia parlamendi]] [[House of Commons|alamkoja]] liige. 2026. aastal sai ta Clactoni valimisringkonnast uue mandaadi, kui ta kogus 63,3% häältest võisteldes prügikastiks riietunud koomiku Jonathan Harvey loodud tegelase [[Count Binface]] vastu, kes kogus 26,9% häältest<ref>[https://www.err.ee/1610110207/farage-voitis-tagasi-oma-koha-briti-parlamendis "Farage võitis tagasi oma koha Briti parlamendis"] ERR, 14. august 2026</ref>. == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [https://www.err.ee/979020/abdul-turay-cry-wolf-ehk-poiss-kes-huudis-hunt "Abdul Turay: Cry wolf ehk poiss, kes hüüdis: "Hunt!""] ERR, 11. september 2019 {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Roger Knapman]] | nimi=[[Suurbritannia Iseseisvuspartei]] juht| aeg=2006–2009| järgnev=[[Malcolm Pearson]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Jeffrey Titford]] | nimi=[[Suurbritannia Iseseisvuspartei]] juht| aeg=2010–2016| järgnev=[[Diane James]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Diane James]] | nimi=[[Suurbritannia Iseseisvuspartei]] juht| aeg=2016| järgnev=[[Paul Nuttall]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Catherine Blaiklock]] | nimi=[[Brexiti partei]] juht| aeg=2019–2021 | järgnev= [[Richard Tice]] }} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Richard Tice]] | nimi=[[Reform UK]] juht| aeg=2024– | järgnev= – }} {{lõpp}} {{commonscat}} {{JÄRJESTA:Farage, Nigel}} [[Kategooria:Suurbritannia poliitikud]] [[Kategooria:Suurbritanniast valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1964]] slmn38imacmioyel1yqeoi0fzdxql82 0 229561 7213969 6574739 2026-08-14T07:45:18Z Robert Treufeldt 9117 7213969 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib üldmõistest; Röövel Ööbiku albumi kohta vaata artiklit [[Ringrada (album)]].}} {{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2013}} [[Pilt:Circuit Monaco.svg|pisi|[[Monte Carlo ringrada|Monte Carlo ringraja]] skeem]] [[Pilt:Ringrajasõidud Pirital 71 (07).jpg|pisi|Ringrajasõit Pirital 1971. aastal]] '''Ringrada''' on suletud kumera joonena ([[ringjoon]]e, [[ellips]]i vms nende elemente sisaldav) kulgev (spordi)rada (nt staadionil, [[hipodroom]]il, [[kordodroom]]il); suletud joonena kulgev kurviline, tõusude ja langustega [[Mootorisport|mootorispordi]]rada. ==Vaata ka== *[[Pirita-Kose-Kloostrimetsa ringrada]] [[Kategooria:Ringrajad| ]] 91f7ld7cnrqnt7lrdqg3wuew1ehgs5y 0 230612 7213858 6948966 2026-08-13T21:56:22Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7213858 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta}} {{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2011}} {{keeletoimeta}} {{Infotehnoloogiline seade | nimi = MacBook Air | pilt = | tootja = [[Apple Inc.]]<ref name="Wired 01-15-08" /> | tüüp = [[Laptop]]/Notebook | väljalase = {{Start date|2008|01|29}} (esimene)<br/>{{Start date|2017|06|05}} (praegune mudel) | opsüsteem = [[Mac OS X]] | veebileht = http://www.apple.com/macbookair }} '''MacBook Air''' on [[Apple]]'i ülikompaktne [[sülearvuti]], millel on esimesena kasutuses Apple'i "unibody" korpus. Esimest MacBook Airi mudelit esitleti Macworld Conference & Expol 15. jaanuaril 2008. See mudel oli 13,3-[[toll (pikkusühik)|tollise]] ekraaniga ja seda reklaamiti kui maailma kõige õhemat sülearvutit.<ref name="LE0Jq" /> Esimene MackBook Air sisaldas kohandatud<ref name="PLIw9" /> [[Intel]] Meromi protsessorit ja Intel GMA [[graafikaprotsessor]]it. 2008. aasta lõpus vahetati need välja kiiremate [[Penryn|Penryni]] protsessori ja [[Nvidia]] GeForce graafikaprotsessori vastu. Lisaks sellele suurendati kõvaketta mahtu ja [[mini-DVI]] port asendati Mini DisplayPortiga.<ref name="acME4" /> 2009. aasta keskel uuendati MacBookAiri suurema mahtuvusega akuga ja kiirema Penryni protsessori valikuga.<ref name="P7l7P" /> 20. oktoobril 2010 lasi Apple välja uuendatud 13,3" mudeli, millel oli uus kergem korpus, kõrgema resolutsiooniga ekraan, suurema mahtuvusega aku ja SSD-kõvaketas. Lisaks lasti välja 11,6" mudel, millel oli võrreldes 13,3" mudeliga väiksem hind, kaal, aku kestvus ja võimsus, kuid parem jõudlus kui teistel tolleaegsetel sülearvutitel.<ref name="JWTmm" /> ==Disain== [[Pilt: MacBook_Air_11_inch_side_view.jpg|pisi|MacBook Air 11" vasak külg. Vasakult paremale: MagSafe voolupesa, USB-ühenduspesa, kõrvaklapipesa, mikrofon|vasakul]] MacBook Air kujundati võimalikult õhukeseks; ta on ka enamikust konkureerivatest mudelitest kergem. See oli esimene MacBook, mille korpus valmistati Apple'i "unibody" meetodiga ühest alumiiniumilehest.<ref name="VnYLJ" /> Arvutil on läikiv [[LED]]-taustavalgustusega ekraan, täismõõdus [[Sõrmistik|klaviatuur]] ja [[puuteplaat]], mis sarnaselt [[iPhone]]'iga reageerib Multi-touchi liigutustele.<ref name="y04Lx" /> Pärast Mac OS X Snow Leopard väljatulekut toetab MacBook Airi puuteplaat ka hiina tähtede käsitsi kirjutamist.<ref name="QVbxB" /> 11-tollisel MacBook Air mudelil on vasakul küljel MagSafe voolupesa, USB-ühenduspesa, kõrvaklapipesa ja mikrofon. Paremal küljel on USB-ühenduspesa ja Mini DisplayPort. Ekraani üleval servas on iSighti veebikaamera.<ref name="hj8wH" /> MacBook Air on Apple'i esimene poolkompaktne sülearvuti pärast 12" PowerBook G4 tootmise lõpetamist 2006. aastal. See oli ka esimene Apple'i arvuti, milles kasutati flash mälu (SSD).<ref name="2Svx9" /> Algsetel mudelitel oli kasutuses 64 GB flash-mälu või 80 GB kõvaketas (HDD). 14. oktoobril 2008 kuulutati välja uued Airi mudelid, millel olid 128 GB SSD või 120 GB HDD.<ref name="FFyq4" /> 2010. aasta 11" MacBook Air mudelil oli valikus ainult 64 GB ja 128 GB SSD ja 13" mudelil 128 GB ja 256 GB SSD. MacBook Airil on standardina 2 GB RAM, mis ei ole kasutaja poolt muudetav.<ref name="FFyq4" /> Hilisemate 2010. aasta mudelite ostjatel on võimalus ostes lasta paigaldada 4 GB RAM-i. Algselt oli MacBook Airi protsessoriks kohandatud Intel Core 2 Duo Memrom, mille mõõtmed oli umbes 40% tavalisest.<ref name="8CIkg" /> 2008. aasta lõpus vahetati see välja standardse madala voolutarbimisega 1066&nbsp;MHz Core 2 Duo Penryn protsessori vastu.<ref name="rxkJd" /> MacBook Airil pole ühtegi kasutaja vahetatavat osa. Flash-mälu, RAM ja aku on suletud korpuses; RAM on joodetud otse emaplaadile. Flash-mälu on ühendatud emaplaadile mSATA-ühendusega ja arvuti on ehitatud nii, et sellele ligipääs oleks väga keeruline.<ref name="kAltD" /> MacBook Airi aku on korpuse sees, kuid seda on võimalik vahetada kruvikeeraja abil, kuigi pole kindel, kas selline tegevus tühistaks arvuti garantii.<ref name="sUTQc" /> Osana garantiivälistest teenustest pakub Apple tasulist akuvahetust. [[Pilt:MacBook Air SuperDrive.jpg|pisi|MacBook Air SuperDrive väline optiline seade]] Apple on kasutusele võtnud mitmeid meetmeid, et teha MacBook Air keskkonnasõbralikumaks: näiteks on vähendatud toksiliste kemikaalide (nt plii) koguseid. MacBook Air ei sisalda PVC-isolatsiooniga juhtmeid, vastab Energy Star 5.0 versiooni nõuetele, on saanud EPEAT kuldse hinnangu ja Airi korpus on korduvkasutatav; ekraan on tehtud arseenivabast klaasist ja ei sisalda elavhõbedat.<ref name="hHKNn" /> Arvuti kaalu ja suuruse vähendamise nimel ohverdati mitmed lisad. See oli esimene Apple'i sülearvuti pärast PowerBook 2400c-d, millel puudub sisemine optiline seade. Lisaks puudub sellel FireWire port, Ethernet port, ''line-in'', mälukaardiluger (v.a 13" 2010. aasta mudel, millel on SD-kaardi pesa) ja Kensingtoni turvapesa.<ref name="wVzCI" /> Et taastada optilise seadme võimalust, on võimalik kasutada eraldimüüdavat välist USB optilist seadet SuperDrive või arvutiga kaasasolevat Remote Disci tarkvara, mille abil on võimalik kasutada teiste arvutite optilisi seadmeid. Samas võimaldab see meetod ainult plaatide sirvimist või tarkvara installimist; DVD-lt ega CD-lt ei saa filme vaadata ega muusikat kuulata.<ref name="qP4Hi" /> Remote Disci tarkvara abil on võimalik juhtmeta ühenduda teise Mac või PC arvutiga, milles on Remote Disc installitud.<ref name="K2xpX" /> Selle abil on võimalik ka süsteemitarkvara installida. Remote Disc võimaldab ka teises arvutis olevalt DVD-lt alglaadida. Selleks on vaja, et teises arvutis töötaks Remote Install Mac OS X programm. See programm ei võimalda DVD- ja CD-plaatide mängimist ega Windowsi installimist. Selleks on vaja välist USB optilist seadet.<ref name="JWa2U" /> 2010. aasta mudel sisaldab kahte kõlarit, millega saavutatakse stereoheli; varasematel mudelitel oli vaid üks kõlar, mis asetses klaviatuuri all.<ref name="qP4Hi" /> MacBook Air sisaldab eelinstallitud Mac OS X Snow Leopard operatsioonisüsteemi ja Apple'i iLife multimeedia tarkvara. 2008. aasta mudel vajas eraldimüüdavat välist USB Ethernet adapterit, et saavutada juhtmega Ethernet ühendus. 2009. aasta mudelil on see adapter müügikomplektis.<ref name="46xiT" /> Lisaks sellele täiendati 2009. aasta mudelil kõvaketast, graafikat, esisiini, protsessorit, mälu, akut ja pordiühendusi. ==Tagasiside== [[Pilt: SteveJobsMacbookAir.JPG|pisi|[[Steve Jobs]] Keynote'il MacBook Airiga 2008. aastal]] Kui MacBook Airi avalikkusele tutvustati, olid arvamused selle kohta vastandlikud. Arvustustes ülistati selle kaasaskantavust, kuid kriitikat sai asjaolu, et suuruse ja kaalu vähendamiseks olid paljud võimalused eemaldatud. Samuti kiideti täissuuruses klaviatuuri, väikest kaalu, õhedust ja Multi-Touchi puuteplaati, samas kritiseeriti väheseid konfiguratsioonivõimalusi, madalat kiirust (arvutitel, millel polnud SSD-mälu), aku mittevahetatavust kasutaja poolt, väikest kõvaketast ja hinda.<ref name="zfYoe" /> Dan Ackerman CNET-ist ütles, et töö, mida tehti MacBook Airi disaini ja ehituse vallas, on harukordne, kuid see on kindlasti palju spetsialiseeritum toode kui tavaline 13-tolline MacBook.<ref name="SbMlI" /> Ackermanile ei meeldinud MacBook Airi piiratud internetti ühenduvus, väike kiirus, väike kõvaketas, aku ja SSD-mäluga arvuti hind, samas meeldis õhedus, tugevus ja MultiTouch. Jason Snell Macworldist ülistas kaasaskantavust, kuid kommenteeris, et küsimusele, kas MacBook Airi tasub osta, saab vastata ühe küsimusega: "Kui palju oled sa nõus kompromisse tegema?" MacBook Airi väljalaskmist saatis telereklaam, mis tõi esile tema õhukest disaini. Reklaamis avab käsi jõupaberist ümbriku ja võtab sealt välja MacBook Airi, seejärel avab selle ning lülitab tööle. Reklaamis mängiv muusika on Yael Naim – "New Soul".<ref name="k6DSl" /> Esimese põlvkonna MacBook Airi puhul oli probleemiks, et koormuse all tõusis protsessori temperatuur liiga kõrgeks ja selle tõttu oli vaja protsessori jõudlust piirata. Teise põlvkonna MacBook Airil kasutati teist protsessorit, mis oli küll samast seeriast, kuid suurema jõudlusega ning talus suure koormuse all töötamist paremini ning ülekuumenemisprobleeme ei tekkinud.<ref name="4iRjF" /> Paljud kommentaatorid on öelnud, et 11-tolline MacBook Air on omadustelt netbook, samas Apple ei reklaami seda netbookina ja hinnalt on see kallim kui tavaline netbook. ==Vaidlused== Kui MacBook Air 2008. aasta jaanuaris välja lasti, siis väitis Apple, et see on maailma kõige õhem sülearvuti. Selleks ajaks tootmisest maas olnud Mitsubishi Pedion, mis lasti välja 1998. aastal, oli õhem kui MacBook Air oma kõige paksemast kohast – Mitsubishi Pedion oli 18 [[millimeeter|mm]] paks, algne MacBook Air oli kõige paksemast kohast 19&nbsp;mm paks.<ref name="jS2SK" /> Samas oli Air kõige õhemast kohast 4&nbsp;mm paks, mistõttu jäi see vaidlus otsese lahenduseta. Mõne allika väidetel oli samuti toomisest maas olev Sharp Actius MM10 Muramasas MacBook Airist õhem.<ref name="Dn43v" /> Nagu Air, oli ka Sharp otsast teravneva disainiga, kuid paksemast servast 20&nbsp;mm ja õhemast servast 14&nbsp;mm, mistõttu oli see tegelikult Airist paksem.<ref name="9Vaqg" /> Pärast MacBook Airi väljatulekut on ka teised tootjad hakanud valmistama üliõhukesi sülearvuteid. Nende seas on märtsis 2009 välja lastud Dell Adamo, mille paksus on 17&nbsp;mm ja septembris 2009 välja lastud isegi õhem Adamo XPS, mis on ainult 10&nbsp;mm paks.<ref name="mHDKV" /> Nüüdseks on Apple'i loobunud väitest, et Air on maailma kõige õhem sülearvuti. ==Probleemid== Algsel MacBook Air mudelil oli USB-ühenduspesal ja kõrvaklapipesal suletav kate, mille tõttu oli osasid USB- ja kõrvaklapipistikuid raske või võimatu kasutada ning oli vaja osta neile lisaks üleminekujuhe. 2010. aasta lõpus eemaldati see luuk ja pesad olid avatud nagu teistel MacBookidel.<ref name="JQ8V0" /> Algsete mudelite kasutajad on kurtnud ülekuumenemisprobleemide üle, mille tõttu tekkisid protsessori seisakud. Seda probleemi esines juba madalamatel temperatuuridel (66&nbsp;°C) ning muutus temperatuuri tõustes ainult halvemaks. Apple lasi 2008. aasta märtsis välja tarkvarauuenduse, et see probleem lahendada. Selle tarkvaraga suudeti tööle panna mõlemad protsessorituumad, siiski esineb mõnel kasutajal protsessoriseisakuid.<ref name="wTHA3" />. Eriti tuntav on see selliste süsteemi koormavate tegevuste juures nagu videote vaatamine ja videokõned.<ref name="zPEBR" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Wired 01-15-08">{{cite web | url = http://www.wired.com/gadgets/mac/news/2008/01/macworld_products | title = Jobs Unveils 'World's Thinnest Notebook' | accessdate = 10.08.2010 | first = Wired.com staff | date = 15.01.2008 | work = Wired.com | publisher = [[Wired Magazine]] | archiveurl = https://archive.today/20130105073122/http://www.wired.com/gadgets/mac/news/2008/01/macworld_products | archivedate = 5.01.2013 | url-status = live }}</ref> <ref name="LE0Jq">{{netiviide | url =http://www.apple.com/pr/library/2008/01/15mbair.html | pealkiri =Apple Introduces MacBook Air–The World’s Thinnest Notebook | autor = | väljaanne = Apple| aeg =15. jaanuar 2008 | koht = | väljaandja = | keel =Inglise}}</ref> <ref name="PLIw9">{{netiviide| url =http://www.anandtech.com/show/2422| pealkiri =The MacBook Air CPU Mystery: More Details Revealed| autor =| failitüüp =| täpsustus =| väljaanne =| aeg =| koht =| väljaandja =| vaadatud =| keel =Inglise| arhiivimisaeg =2011-05-06| arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20110506134248/http://www.anandtech.com/show/2422| url-olek =ei tööta}}</ref> <ref name="acME4">{{netiviide | url =http://support.apple.com/kb/SP501 | pealkiri =MacBook Air (Late 2008) – Technical Specifications | autor = | väljaanne = Apple| aeg =8. juuni 2010 | koht = | väljaandja = | keel =Inglise}}</ref> <ref name="P7l7P">{{netiviide | url =http://www.apple.com/pr/library/2009/06/08mbp.html| pealkiri =Apple Updates MacBook Pro Family with New Models & Innovative Built-in Battery for Up to 40 Percent Longer Battery Life| väljaanne = Apple Inc.| aeg =22. mai 2010 | keel =Inglise}}</ref> <ref name="JWTmm">{{netiviide| url =http://www.computerworld.com/s/article/9193382/Apple_s_new_11.6_in._MacBook_Air_Don_t_call_it_a_netbook| pealkiri =Apple's new 11.6-in. MacBook Air: Don't call it a netbook| autor =Ken Mingis| väljaanne =computerworld.com| aeg =28. oktoober 2010| keel =Inglise| vaadatud =2010-12-11| arhiivimisaeg =2011-06-29| arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20110629202037/http://www.computerworld.com/s/article/9193382/Apple_s_new_11.6_in._MacBook_Air_Don_t_call_it_a_netbook| url-olek =ei tööta}}</ref> <ref name="VnYLJ">{{netiviide | url =http://www.apple.com/pr/library/2009/06/08mbp.html| pealkiri ="Apple – MacBook Air – Remarkably thin, yet full size". | väljaanne = Apple Inc.| aeg =12. juuni 2010 | keel =Inglise}}</ref> <ref name="y04Lx">{{netiviide | url =http://www.apple.com/macbookair/features.html| pealkiri ="MacBook Air features". | väljaanne = Apple Inc.| aeg =26. november 2010 | keel =Inglise}}</ref> <ref name="QVbxB">{{netiviide | url =http://www.apple.com/macbookair/features.html| pealkiri ="Apple – Mac OS X Snow Leopard – Refining the user experience". | väljaanne = Apple Inc.| aeg =8. juuni 2010 | keel =Inglise}}</ref> <ref name="hj8wH">{{netiviide | url =http://www.apple.com/macbookair/features.html| pealkiri ="Lighter laptops move to flash-based drives". | väljaanne =Newsweek| aeg =24. jaanuar 2010 | keel =Inglise}}</ref> <ref name="2Svx9">{{netiviide | url =http://www.msnbc.msn.com/id/22805558| pealkiri ="MacBook Air features". | väljaanne = Apple Inc.| aeg =26. november 2010 | keel =Inglise}}</ref> <ref name="FFyq4">{{netiviide | url =http://store.apple.com/us/browse/home/shop_mac/family/macbook_air?mco=MTI4MDI| pealkiri ="MacBook Air – Buy MacBook Air notebook computers – Apple Store (U.S.)". | väljaanne = Apple Inc.| aeg =19. mai 2010 | keel =Inglise}}</ref> <ref name="8CIkg">{{netiviide | url =http://www.macworld.com/article/131583/2008/01/macbookair.html| pealkiri =Apple introduces MacBook Air | väljaanne = Macworld| aeg =21. jaanuar 2008 | keel =Inglise}}</ref> <ref name="rxkJd">{{netiviide| url =http://news.cnet.com/8301-13924_3-10065878-64.html| pealkiri =Intel comments on chips in new MacBook, Nvidia win| väljaanne =cnet| aeg =25. mai 2010| keel =Inglise| vaadatud =2010-12-11| arhiivimisaeg =2011-03-30| arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20110330035814/http://news.cnet.com/8301-13924_3-10065878-64.html| url-olek =ei tööta}}</ref> <ref name="kAltD">{{netiviide | url =http://www.zdnet.com/blog/apple/macbook-air-storage-not-a-dimm/8504| pealkiri =MacBook Air storage: Not a DIMM | autor =David Morgenstern | väljaanne = ZDNet| aeg =22. oktoober 2010 | keel =Inglise}}</ref> <ref name="sUTQc">{{netiviide| url =http://www.appleinsider.com/articles/08/01/18/sources_macbook_air_battery_replacements_take_only_minutes.html| pealkiri =Sources: MacBook Air battery replacements take only minutes| autor =Kasper Jade| väljaanne =AppleInsider| aeg =18. jaanuar 2008| keel =Inglise| vaadatud =2010-12-11| arhiivimisaeg =2011-05-18| arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20110518175002/http://www.appleinsider.com/articles/08/01/18/sources_macbook_air_battery_replacements_take_only_minutes.html| url-olek =ei tööta}}</ref> <ref name="hHKNn">{{netiviide | url =http://www.apple.com/hotnews/agreenerapple/| pealkiri =MacBook Air's tradeoffs | autor =Steve Jobs| väljaanne = Apple| aeg =1. juuni 2010 | keel =Inglise}}</ref> <ref name="wVzCI">{{netiviide | url =http://www.apple.com/hotnews/agreenerapple/| pealkiri =Dan Frakes | autor =Steve Jobs| väljaanne = Macworld| aeg =10. jaanuar 2010 | keel =Inglise}}</ref> <ref name="qP4Hi">{{netiviide | url =http://www.apple.com/macbookair/specs.html| pealkiri =MacBook Air Technical Specifications | autor =| väljaanne = Apple| aeg =26. november 2010 | keel =Inglise}}</ref> <ref name="K2xpX">{{netiviide | url =http://www.apple.com/macbookair/| pealkiri =MacBook Air | autor =| väljaanne = Apple| aeg =15. jaanuar 2008 | keel =Inglise}}</ref> <ref name="JWa2U">{{netiviide | url =http://online.wsj.com/article/SB120113632301711881.html| pealkiri =Apple's MacBook Air Is Beautiful and Thin, But Omits Features | autor =| väljaanne = The Wall Street Journal| aeg =24. jaanuar 2008 | keel =Inglise}}</ref> <ref name="46xiT">{{netiviide | url =http://store.apple.com/us/browse/home/shop_mac/family/macbook_air?aid=AIC-WWW-NAUS-K2-BUYNOW-MACBOOKAIR-TECHNICAL+SPECIFICATIONS&cp=BUYNOW-MACBOOKAIR-TECHNICAL+SPECIFICATIONS| pealkiri= Buy MacBook Air: What's Included| autor =| väljaanne = Apple| aeg =22. mai 2010 | keel =Inglise}}</ref> <ref name="zfYoe">{{netiviide| url =http://www.macworld.com/reviews/product/31260/review/macbook_air16%C2%A0gHz.html| pealkiri =Apple MacBook Air/1.6GHz| autor =Jason Snell| väljaanne =Macworld| aeg =10. juuni 2010| keel =Inglise}}{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="SbMlI">{{netiviide| url =http://reviews.cnet.com/laptops/apple-macbook-air-64gb/4505-3121_7-32818791.html| pealkiri =MacBook Air review| autor =Dan Ackerman| väljaanne =cnet| aeg =10. juuni 2010| keel =Inglise| vaadatud =2010-12-11| arhiivimisaeg =2010-12-21| arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20101221085533/http://reviews.cnet.com/laptops/apple-macbook-air-64gb/4505-3121_7-32818791.html| url-olek =ei tööta}}</ref> <ref name="k6DSl">{{netiviide | url =http://www.npr.org/templates/story/story.php?storyId=88415853| pealkiri= Mac Ad Raises Yael Naim's Profile| autor =Dan Ackerman| väljaanne=NPR | aeg =8. juuni 2010 | keel =Inglise}}</ref> <ref name="4iRjF">{{netiviide| url =http://www.anandtech.com/show/3991/apples-2010-macbook-air-11-13inch-reviewed/6| pealkiri =Apple's 2010 MacBook Air (11 & 13 inch) Thoroughly Reviewed| autor =Anand Lal Shimpi & Vivek Gowri| väljaanne =AnandTech| aeg =26. oktoober 2010| keel =Inglise| vaadatud =2010-12-11| arhiivimisaeg =2011-04-23| arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20110423082636/http://www.anandtech.com/show/3991/apples-2010-macbook-air-11-13inch-reviewed/6| url-olek =ei tööta}}</ref> <ref name="jS2SK">{{netiviide | url =http://www.wired.com/gadgetlab/2008/01/mitsubishi-pedi/| pealkiri=Mitsubishi Pedion Thinner Than MacBook Air| autor =Rob Beschizza | väljaanne=Wired | aeg =16. jaanuar 2008 | keel =Inglise}}</ref> <ref name="Dn43v">{{netiviide| url =http://news.cnet.com/8301-10784_3-9852240-7.html?tag=head| pealkiri =Update: Thinnest notebook crown belongs to Sharp| autor =Michael Kanellos| väljaanne =cnet| aeg =16. jaanuar 2008| keel =Inglise}}{{Kõdulink|aeg=september 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="9Vaqg">{{netiviide| url =http://ec1.images-amazon.com/media/i3d/01/A/man-migrate/MANUAL000043313.pdf| pealkiri =Official Data Sheet| autor =| väljaanne =Sharp Corporation| aeg =18. jaanuar 2008| keel =Inglise| vaadatud =2010-12-11| arhiivimisaeg =2011-05-20| arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20110520011403/http://ec1.images-amazon.com/media/i3d/01/A/man-migrate/MANUAL000043313.pdf| url-olek =ei tööta}}</ref> <ref name="mHDKV">{{netiviide| url =http://news.cnet.com/8301-17938_105-10197495-1.html| pealkiri =Hands-on with the Dell Adamo| autor =Dan Ackerman| väljaanne =cnet| aeg =16. märts 2009| keel =Inglise| vaadatud =2010-12-11| arhiivimisaeg =2011-11-09| arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20111109081206/http://news.cnet.com/8301-17938_105-10197495-1.html| url-olek =ei tööta}}</ref> <ref name="JQ8V0">{{netiviide | url =http://www.engadget.com/2008/01/24/adding-insult-to-injury-usb-3g-modems-wont-fit-in-the-macbo/| pealkiri=Adding insult to injury: USB 3G modems won't fit in the MacBook Air| autor =Ryan Block | väljaanne=Engadget| aeg =25. mai 2010 | keel =Inglise}}</ref> <ref name="wTHA3">{{netiviide | url =http://tech.fortune.cnn.com/2008/03/13/apples-macbook-hot-air-problem/| pealkiri=Apple's MacBook (hot) Air problem| autor =Philip Elmer-DeWitt | väljaanne=CNN Fortune| aeg =7. juuni 2010 | keel =Inglise}}</ref> <ref name="zPEBR">{{netiviide | url =http://www.theage.com.au/news/technology/apple-fans-burned-by-hot-airs/2008/03/13/1205126082565.html|pealkiri=Apple fans burned by hot Airs| autor =Asher Moses| väljaanne=The Age| aeg =13. märts 2008 | keel =Inglise}}</ref> }} {{Apple'i riistvara}} [[Kategooria:Apple'i riistvara]] [[Kategooria:Sülearvutid]] bisnynnhi1smovk52hd8nqkvgwonduf 0 232473 7213620 7184071 2026-08-13T13:33:19Z Amherst99 15496 /* Välislingid */ 7213620 wikitext text/x-wiki '''Jaan Rääts''' ([[15. oktoober]] [[1932]] [[Tartu]] – [[25. detsember]] [[2020]]) oli [[eesti]] [[helilooja]]. Jaan Rääts oli uusklassitsistliku stiilisuuna juhtiv esindaja, kes tõi [[1960. aastad|1960. aastatel]] eesti muusikasse rõhutatult antiromantilise – aktiivse, mängulise, tundekultusest vaba väljenduslaadi. Eesti uue muusika üheks tähtteoseks sai tema [[1961]]. aastal loodud nooruslik ja rütmiergas "Kontsert kammerorkestrile op 16". ==Elulugu== Rääts õppis [[Tartu Muusikakool]]is klaverit ning lõpetas [[1957]]. aastal [[Mart Saar]]e ja [[Heino Eller]]i õpilasena kompositsioonieriala [[Tallinna Riiklik Konservatoorium|Tallinna Riiklikus Konservatooriumis]]. Aastail [[1955]]–1966 töötas ta [[Eesti Raadio]]s helirežissöörina, [[1966]]–1970 [[Eesti Televisioon]]is muusikasaadete peatoimetajana ja [[1970]]–1974 Eesti Televisiooni peatoimetajana – muusikalise juhina. Aastail [[1974]]–[[1993]] oli Rääts Eesti NSV ja [[Eesti Heliloojate Liit|Eesti Heliloojate Liidu]] esimees. Aastail [[1968]]–1970 ja 1974–[[2003]] õpetas Rääts kompositsiooni [[Eesti Muusikaakadeemia]]s ([[1990]] professor). Tema paljude õpilaste hulka kuuluvad [[Raimo Kangro]], [[Mihkel Kerem]], [[Avi Benjamin Nedzvetski]], [[Kerri Kotta]], [[Katrin Aller]], [[Erkki-Sven Tüür]], [[Rauno Remme]], [[Tõnu Kõrvits]], [[Tõnis Kaumann]] ja [[Timo Steiner]]. [[1975]]–[[1990]] oli ta [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] [[Eesti NSV Ülemnõukogu IX koosseis|IX]], [[Eesti NSV Ülemnõukogu X koosseis|X]] ja [[Eesti NSV Ülemnõukogu XI koosseis|XI koosseis]]u saadik, [[EKP Keskkomitee]] liikmekandidaat.<ref name=":1">[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:263198/262105/page/143 Jaan Peetri p. Rääts], [[Eesti NSV Ülemnõukogu IX koosseis]] = Верховный Совет ЭССР IX созыв: biograafiline lühiteatmik. EESTI RAAMAT TALLINN 1976, lk 141</ref> Maetud [[Tallinna Metsakalmistu]]le, heliloojate künkale. ==Looming== Jaan Rääts oli võrdlemisi püsiva helikeele ja väljenduslaadiga [[helilooja]], kelle loomingu põhiosa moodustab [[instrumentaalmuusika]]. Aastail 1957–[[1993]] valmisid tema kümme [[sümfoonia]]t. Ta on loonud ka 24 instrumentaalkontserti ja kaks orkestrikontserti, sümfoonilisi lühivorme ja hulgaliselt [[kammermuusika]]t.  Räätsa teostes enamasti puudub tavapärane dramaturgiline arendus, neis ei jutustata „lugu”. Tema muusikas on kesksel kohal energiline rütm, milles otsekui trumlis pöörlevad eri stiilimaailmade “tükid”: mozartlikud kolmkõlad ja modernistlikud klastrid, baroki ja rahvamuusika motiivid, lineaarne polüfoonia ja [[popmuusika]] rütmid. Räätsa kaleidoskoopilist stiili hoiab koos lakooniline vorm, milles kiireid kontraste tasakaalustavad üldplaani sümmeetriad. Mõnikord harva vilksatab tema muusikas ka lüürilisi ja uusoromantilisi kujundeid, kuid need ei määra teose üldkarakterit. Enamasti õhkub Räätsa mängulisest kujundikeelest delikaatset huumorit või (enese)irooniat. 1950. aastate eesti muusika rahvusromantilise pealiini taustal mõjus Räätsa teoste rütmienergia ja karge vabatonaalne meloodika erakordsena. Kuigi Jaan Räätsa esimese kolme sümfoonia (1957, [[1958]]/[[1987]], [[1959]]) pulbitsev rütm ning nurgeline meloodika mõjusid omal ajal revolutsiooniliselt, selgus hiljem, et tema energiline stiil sobib üsna hästi kokku nõukogude elu- ja tööpaatosega. 1960. aastate lõpu ja [[1970. aastad|1970. aastate]] muusikas omandas “kaadritehnika” Räätsa muusikas palavikulisi, ekspressionistliku tundelaenguga vorme, näiteks "Sümfoonias nr 6" ([[1967]]) ja "Sümfoonias nr 7" ([[1972]]). Helimaterjal muutus mitmekesiseks: mosaiiksesse tekstuuri sugenes rohkesti põgusaid vihjeid, tsitaate ja motiive erinevatest muusikastiilidest, sealhulgas ka rahvamuusikast. [[1980. aastad|1980. aastate]] muusikas võttis maad aforistlikum, minimalismi mõjudega väljenduslaad. Räätsa mänguline stiil on leidnud eriti sobiva vormi kontserdižanris: ta on kirjutanud kontserte viiulile ([[1963]], [[1979]], [[1995]]) ja klaverile (1968, [[1971]], [[1983]], [[1989]], [[1992]] – neljale käele), aga ka kahele klaverile (1986), tšellole ([[1966]], [[1997]]), kitarrile (1992) ja erinevatele pillikooslustele – trompetile ja klaverile (1993), viiulile ja kitarrile (1998), kahele kitarrile ([[1999]]). Räätsa orkestritööde hulka kuulub ka kaks kontserti kammerorkestrile (1961, [[1987]]) ja lühemaid orkestripalu, millest huvitavamad on "Intrata" (1997) ja "Viis eskiisi reekviemile" (1997). Veelgi mahukam on Räätsa [[kammermuusika]]. Ta on loonud 6 keelpillikvartetti ja seitse klaveritriot, klaverikvartette, sekstette ja teoseid muudele koosseisudele. Arvukas klaverilooming hõlmab 10 klaverisonaati ja tsüklid "24 prelüüdi" (1968), "24 prelüüdi eesti rahvaviisidele" ([[1977]]), "24 eesti prelüüdi klaverile" (1989) ning kolm miniatuuride sarja pealkirjaga "24 marginaali" – 1979. aastal klaverile, 1980. aastal elektroonikale (Eesti esimene plaadistatud elektrooniline teos) ja [[1982]]. aastal kahele klaverile. Vähestest vokaalteostest on märkimisväärsemad oratoorium "Karl Marx" ([[1964]], [[Enn Vetemaa]]) lugejale, segakoorile ja sümfooniaorkestrile, "Väike oratoorium" (1973, Enn Vetemaa) meeskoorile, orelile ja sümfooniaorkestrile ning "Maagiline ruut" (1999) kammerkoorile ja -orkestrile. Rääts on loonud muusikat ka 14 eesti filmile. Räätsa muusika on kontsertlik ja mänglev tänaseni ning žanrist sõltumata. Helilooja on öelnud: "Mulle ei meeldi ranged süsteemid. Mulle meeldib igasugust kõlamaterjali endasse imeda, filtreerida, vajalikul määral emotsionaalselt töödelda. Sel alusel fantaseerida..." Räätsa 1960. aastatel alguse saanud rütmikeskne helikeel mõjutas kogu eesti muusikat veel 1980. aastate lõpuski. Alustanud modernismi ja avangardsete kompositsioonitehnikate (taas)avastamise aegadel, tähistas tema mosaiikne, mänguline autoristiil juba ka postmodernistlikku mõtteviisi algust eesti muusikas. Jaan Räätsa muusikast on välja antud üle 40 vinüülplaadi ja CD, sealhulgas firmadelt Melodija, Antes Edition, Finlandia Records, Capriccio Records, Kreuzberg Records, Eurodisc jt. Firmalt Antes on ilmunud ka kaks autori-CDd (1995, [[1996]]). Räätsa teoseid on kirjastanud Sovetski Kompozitor, Muzõka ja Eesti Muusikafond endises NSV Liidus ning hilisematel aastatel Edition Peters, Sikorski Verlag, G. Schirmer Inc., Antes Edition, Edition 49, Eres Edition jt<ref>[https://www.emic.ee/?sisu=heliloojad&mid=32&id=74&lang=est&action=view&method=biograafia JAAN RÄÄTS], Eesti Muusika Infokeskus</ref>. ==Tunnustus== *1965 – [[Eesti NSV teeneline kunstitegelane]] *1970 – ELKNÜ kirjandus- ja kunstipreemia *1972 – [[Nõukogude Eesti preemia]] ("Klaverikvintett nr. 3" ja "24 prelüüdi klaverile") *1974 – Eesti NSV muusikapreemia *1977 – [[Eesti NSV rahvakunstnik]] *1995 – [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] *2002 – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe III klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|3932}}</ref> *2002 – [[Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia]] (teosed "Kontsert viiele", "Etüüdid kolmele kitarrile" ja "Pealkirjata pala nr 4") *2007 – [[Eesti Kultuurkapitali helikunsti aastapreemia]] (väljapaistva pikaajalise loomingulise tegevuse eest) *2011 – [[Eesti Rahvuskultuuri Fondi eristipendium|Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhind]] *2012 – [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] elutöö eest == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *Koduleht www.jaanraats.com *[https://nicolaspaulhorvath.wixsite.com/jaanraats Austusavaldus Jaan Räätsale] {{JÄRJESTA:Rääts, Jaan}} [[Kategooria:Eesti heliloojad]] [[Kategooria:Eesti filmimuusika loojad]] [[Kategooria:Eesti NSV Heliloojate Liidu liikmed]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Eesti NSV IX Ülemnõukogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV XI Ülemnõukogu liikmed]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kunstitegelased]] [[Kategooria:Eesti NSV rahvakunstnikud]] [[Kategooria:Tööpunalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Rahvaste Sõpruse ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1932]] [[Kategooria:Surnud 2020]] 47uh3i59s8n5cg9mmdd7hoc8r5hc1cn 0 232838 7213994 6578570 2026-08-14T08:48:55Z Robert Treufeldt 9117 7213994 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Kevin Korjus.JPG|pisi|Kevin Korjus]] '''Kevin Korjus''' (sündinud [[9. jaanuar]]il [[1993]]) on Eesti autosportlane. 2010. aastal võitis ta läbi aegade noorimana Vormel Renault Eurocup 2.0 sarja, millega tagas 2011. aastaks osalemise Vormel Renault 3.5 sarjas.<ref>[[Pärt Talimaa]], [http://www.epl.ee/artikkel/583860 Kevin Korjus võitis Renault’ Eurocupi sarja], Eesti Päevaleht, 20. september 2010</ref> 2011. aastal võitis ta kohe hooaja esimese sõidu Hispaanias ning sai 18 aasta 3 kuu ja 8 päeva vanuselt noorimaks Vormel Renault 3.5 sarja etapivõitjaks. Korjus võitis 2011 Vormel Renault 3.5 hooajal kokku 3 sõitu ning lõpetas üldarvestuses 6. kohal. 2011. aasta novembris testis Korjus Lotus Renault vormel-1 autot Abu Dhabis peetud noorte sõitjate testil. <ref>{{Netiviide|autor=|url=https://sport.postimees.ee/635578/kevin-korjus-istus-tana-vormel-1-masina-rooli|pealkiri=Kevin Korjus istus täna vormel-1 masina rooli|väljaanne=Postimees|aeg=16. november 2011|vaadatud=}}</ref> 2013. aastal sõitis Korjus GP3 sarjas Koiranen meeskonnas kus ta lõpetas üldarvestuses 7. kohal. ==Hooajad== ===Karjääri ülevaade=== {| class="wikitable" style="font-size: 90%; text-align:center" ! Hooaeg ! Seeria ! Meeskond ! Sõidud ! Võidud ! Esirivi ! K/Ring ! Poodiumid ! Punktid ! Koht |- !rowspan=3| 2008 |align=left| [[2008 Formula Renault seasons#Formule Renault 2.0 Finland season|Formula Renault 2.0 Finland]] |align=left rowspan=3| T.T. Racing Team | 12 | 3 | 0 | 4 | 11 | 290 |bgcolor="#DFDFDF"| '''2.''' |- |align=left| [[2008 Formula Renault seasons#Formule Renault 2.0 Finland season|Formula Renault 2.0 Finland]] | 4 | 0 | 0 | 0 | 2 | 55 |bgcolor="#FFDF9F"| '''3.''' |- |align=left| Formula Renault 2.0 Estonia | 2 | 0 | 0 | 0 | 2 | 40 | 4. |- ! 2009 |align=left| [[2009 Formula Renault seasons#2009 Formula Renault 2.0 Northern European Cup season|Formula Renault 2.0 NEC]] |align=left| T.T. Racing Team | 16 | 0 | 0 | 0 | 1 | 201 | 5. |- !rowspan=2| 2010 |align=left| [[2010 Eurocup Formula Renault 2.0 season|Formula Renault 2.0 Eurocup]] |align=left rowspan=2| Koiranen Bros. Motorsport | 16 | 9 | 6 | 3 | 12 | 187 |bgcolor="#FFFFBF"| '''1.''' |- |align=left| [[2010 Formula Renault seasons#2010 Formula Renault 2.0 Northern European Cup season|Formula Renault 2.0 NEC]] | 5 | 5 | 3 | 3 | 5 | 150 | 8. |- ! 2011 |align=left| [[2011 Formula Renault 3.5 Series season|Formula Renault 3.5 Series]] |align=left rowspan=1| Tech 1 Racing | 17 | 3 | 0 | 1 | 4 | 120 | 6. |} ==Isiklikku== Temal ja ta elukaaslasel Maarja Laidnal sündis veebruaris 2018 tütar Laureen. 27. september 2023 sündis paarile ka poeg{{lisa viide}}. <ref>https://postimees.ee/section/80/4398075{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{commonscat}} * [http://www.driverdb.com/drivers/kevin-korjus/ Kevin Korjus at Driver Database | Motorsport] * [http://arhiiv.sport.err.ee/index.php?0516631 Kevin Korjus võitis Göteborgi kardivõistlusel esikoha], sport.err.ee, 8. juuni 2005 * [https://epl.delfi.ee/artikkel/51214951 Kevin Korjus sai Rootsis kindla võidu], Eesti Päevaleht, 8. juuni 2005 * [http://sport.delfi.ee/archive/print.php?id=12535177 Rotax Max Euro Challenge avaetapp], Delfi Autoleht, 25. märts 2006 * [[Maarja Värv]], [http://www.postimees.ee/121207/esileht/sport/299041.php Kevin Korjus võitis kardisõidu maailma karika], Postimees, 1. detsember 2007 *[[Jaan Martinson]], [https://www.ohtuleht.ee/259380 Kardiäss Kevin Korjus: "Madalamat sihti kui F1 pole mõtet seadagi."], Õhtuleht, 20. detsember 2007 * [http://sport.postimees.ee/31699/print/kevin-korjus-voitis-soome-meistrivoistlustel-hobeda/ Kevin Korjus võitis Soome meistrivõistlustel hõbeda], sport.postimees.ee, 7. september 2008 *[[Toomas Vabamäe]], [https://epl.delfi.ee/artikkel/51264228 Eesti kiireim üheksandik Kevin Korjus tunnistab vaid häid hindeid], Ärileht, 29. oktoober 2008 *[[Aarne Mäe]], [http://www.virumaateataja.ee/?id=192375 Eesti parim noor vormelisõitja sõidab Aqva värvides], Virumaa Teataja, 25. november 2009 *[[Sulev Vedler]], [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/33348533 Koolipoisist võidusõitja imeline edu], Eesti Ekspress, 24. september 2010 * {{ESBL|Kevin_Korjus}} {{JÄRJESTA:Korjus, Kevin}} [[Kategooria:Eesti autovõidusõitjad]] [[Kategooria:Eesti kardisõitjad]] [[Kategooria:Tallinnast pärit sportlased]] [[Kategooria:Sündinud 1993]] n5l969tbhuwr5jo0xwx2za1d0vegwsf 0 233931 7213864 6130097 2026-08-13T22:23:58Z Kuriuss 38125 7213864 wikitext text/x-wiki {{Albumi info | Nimi = Kaugele siit | Liigitus = stuudio | Esitaja = [[Koit Toome]] | Väljaantud = [[27. märts]] [[2010]] | Stiil = popmuusika | Pikkus = 43:31 | Plaadifirma = KT Music | Eelmine album = "[[Sügav kummardus õpetajale]]"<br>(2009) | See album = '''"Kaugele siit"'''<br>(2010) | Järgmine album = }} '''"Kaugele siit"''' on [[Koit Toome]] [[2010]]. aastal välja antud eestikeelne album, mis sisaldab "[[Raadio 2 Aastahitt|Raadio 2 Aastahiti]]" auhinnaga pärjatud laule "Kaugele siit" (aasta [[2009. aasta Raadio 2 Aastahitt|2009]]) ja "Mälestused" ([[2010. aasta Raadio 2 Aastahitt|2010]]). 2009. aasta augustist kuni 2010. aasta märtsini salvestatud materjalide kaasautor on [[Vahur Valgmaa]]<ref>[http://ester-rr.nlib.ee/search~S1*est?/XKaugele+siit&searchscope=1&SORT=D/XKaugele+siit&searchscope=1&SORT=D&SUBKEY=Kaugele%20siit/1%2C17%2C17%2CB/frameset&FF=XKaugele+siit&searchscope=1&SORT=D&1%2C1%2C Kaugele siit / Koit Toome.]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} ESTER Tallinn</ref>. Uue plaadi esmaesitlus toimus 27. märtsil 2010 [[Tallinn]]a klubis [[BonBon]].<ref>Kaspar Käänik. [https://www.ohtuleht.ee/372035 Koit Toomel ilmub täna uus plaat.] Õhtuleht, 25. märts 2010</ref> == Lugude nimekiri == # "Intro" 1:03 # "Üks minut" (Koit Toome, Vahur Valgmaa; sõnad Vahur Valgmaa) 3:12 # "[[Kaugele siit (singel)|Kaugele siit]]" (sõnad Vahur Valgmaa) 3:33 # "Nädalalõpp" (sõnad Vahur Valgmaa) 3:24 # "[[Põgenen]]" (Koit Toome; sõnad Vahur Valgmaa), koos [[Birgit Õigemeel]]ega 3:05 # "Mr. DJ" (sõnad Vahur Valgmaa) 3:19 # "Vabana" (sõnad Vahur Valgmaa) 4:05 # "[[Mälestused]]" (sõnad Vahur Valgmaa) 3:16 # "Mahlakas unenägu" (sõnad Vahur Valgmaa), koos [[Mikk Saar]]ega 3:14 # "Valgust täis" (Koit Toome; sõnad Vahur Valgmaa) 3:23 # "Mustvalgelt" (muusika ja sõnad Koit Toome, Vahur Valgmaa) 3:39 # "Kaugele siit" : akustiline 3:30 # "Põgenen" : I.M.T.B. rmx 4:42 == Esitajad == * [[Koit Toome]] – laul, taustalaul * [[Kaire Vilgats]] – taustalaul (''"Nädalalõpp", "Mr. DJ", "Vabana", "Mälestused", "Valgust täis"'') * [[Janne Saar]] – taustalaul (''"Kaugele siit"'') == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://arhiiv.err.ee/vaata/pleier-pleier-nadala-plaat-koit-toome-cd-kaugele-siit Nädala plaat. Koit Toome CD "Kaugele siit".] Raadio 2 saade "Pleier", 29. märts 2010 * [http://www.rada7.ee/?s=f&k=7&id=46311 M: CD plaat Koit Toome - Kaugele siit.] foorum Rada7 [[Kategooria:Eesti albumid]] [[Kategooria:2010. aasta albumid]] kz5fdypekolrkyk6flqsg18yyg2bq23 0 234554 7213740 7170394 2026-08-13T16:25:25Z Kuriuss 38125 7213740 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Ridder | hääldus = | nimi1_keel = kasahhi | nimi1 = Риддер | nimi2_keel = vene | nimi2 = Риддер | pilt = Ridder_VKO_20220808.jpg | lipp = | lipu_link = | vapp = CoA Ridder, Kazakhstan.svg | vapi_link = [[Ridderi vapp]] | pindala = | elanikke = 50 874 (2025) | asendikaart = Kasahstan }} '''Ridder''' on linn [[Kasahstan]]is [[Ida-Kasahstani oblast]]is. Asub [[Altai]] mäestiku läänenõlval [[Ulba jõgi|Ulba jõe]] ääres, umbes 50 km kaugusel [[Venemaa]] piirist. Asula rajas [[1786]]. aastal mäeinsener Filipp Ridder. [[1934]]. aastal sai linnaõigused ja kandis [[1941]].–[[2002]]. aastani nime '''Leninogor''' (venepäraselt ''Leninogorsk''). Peamine tööstusharu on [[värviline metallurgia]]. Ridderis lõpeb rahvusvaheline maantee [[E40]]. 2025. aasta alguse seisuga oli linna elanike arv 50 874, neist oli 37 395 venelasi (73,51%) ja 10 606 (20,85%) [[Kasahhid|kasahhe]]. 2019. aasta andmetel oli elanike seas 81,2% [[venelased|venelasi]].<ref>{{Netiviide |url=http://stat.gov.kz/api/getFile/?docId=ESTAT306055 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2020-08-28 |arhiivimisaeg=2020-06-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200604223615/https://stat.gov.kz/api/getFile/?docId=ESTAT306055 |url-olek=ei tööta }}</ref> Linnas on botaanikaaed. == Viited == {{viited}} == Välislingid == *http://ridder.vko.gov.kz/kz/ [[Kategooria:Kasahstani linnad]] 1w7omr6mc03nmi0tzix7te3rn1xjfep 0 236943 7213812 6706197 2026-08-13T19:48:25Z Kuriuss 38125 7213812 wikitext text/x-wiki '''Ester Vilgats''' (sündinud [[21. oktoober|21. oktoobril]] [[1953]]) on eesti [[ajakirjanik]]. Ta on lõpetanud [[1969]]. aastal [[Tõstamaa Keskkool]]i<ref>{{Netiviide |url=http://www.tostamaa.edu.ee/default.asp?id=119 |pealkiri=Põhikooli lõpetajad |vaadatud=2011-01-29 |arhiivimisaeg=2008-10-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20081010024003/http://www.tostamaa.edu.ee/default.asp?id=119 |url-olek=ei tööta }}</ref> ning õppinud [[Tartu Ülikool|Tartu Riiklikus Ülikoolis]] inglise keelt ja kirjandust.<ref name="intervjuu">Kristina Madisson-Laht. [https://parnu.postimees.ee/7563604/intervjuu-ester-vilgats-muutun-sarkastiliseks-kui-keegi-uritab-mulle-mingit-mulli-ajada Intervjuu ⟩ Ester Vilgats: Muutun sarkastiliseks, kui keegi üritab mulle mingit mulli ajada] Pärnu Postimees, 16.07.2022.</ref> Vilgats on töötanud inglise keele õpetajana, [[Pärnu KEK|Pärnu KEK-i]] raamatupidaja ja siseraadio toimetajana ning pidanud väikest kirjastust. [[Küljendaja]] ja [[toimetaja]]na on ta aidanud teha ka mitut Pärnumaa kohalikku ajalehte. Ta on töötanud 11 aastat ajalehes [[Pärnu Postimees]].<ref>[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/72060175/neli-naist-etvs-ekraanil-ja-kaadri-taga Neli naist ETVs – ekraanil ja kaadri taga] (ERRi Pärnu korrespondent Ester Vilgats, elusaadete toimetaja Ulvi Pihel ja "Aktuaalse kaamera" saatejuhid Kadri Hinrikus ja Monika Tamla). Maaleht.ee, 09.08.2015.</ref><ref name="ester-vilg">[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120290203/ester-vilgats-parnakana-on-mulle-raudtee-rajamine-aaretult-sumpaatne-idee Ester Vilgats: pärnakana on mulle raudtee rajamine ääretult sümpaatne idee] Eesti Ekspress, 03.05.2024.</ref> Aastatel 1996<ref name="intervjuu" />–2008 tegi ta [[Eesti Raadio]]le ja [[Eesti Televisioon]]i uudistesaatele "[[Aktuaalne kaamera]]" kaastööd mittekoosseisulise kaastöölisena.<ref name="suur-muutu">[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120253237/suur-muutus-15-aastat-errile-parnust-uudiseid-vahendanud-ester-vilgats-lahkub-ametist Suur muutus: 15 aastat ERRile Pärnust uudiseid vahendanud Ester Vilgats lahkub ametist] Kroonika/Delfi, 06.12.2023.</ref> 1. detsembrist [[2008]] kuni 31. detsembrini 2023 oli ta [[Eesti Rahvusringhääling]]u koosseisuline korrespondent Pärnumaal, Pärnu stuudio toimetaja.<ref>[http://www.postimees.ee/?id=53596 Ester Vilgats vahetab lehetöö tele vastu], Postimees, 01.12.2008.</ref><ref name="suur-muutu" /> 2024. aastast kirjutab ta [[Naisteleht|Naistelehele]] portreelugusid pärnakatest.<ref name="ester-vilg" /> ==Tunnustus== * [[2008]] – [[Pärnu]] linna kultuuri aastapreemia<ref>[http://www.parnupostimees.ee/?id=76908 Pärnu kultuuri aastapreemia saab Ester Vilgats], Pärnu Postimees, 02.02.2009.</ref> * [[2019]] – [[Pärnu vapimärk]] (pikaaegse ja pühendunud töö eest ajakirjanikuna Pärnu ja Pärnumaa elu kajastamisel) * 2024 – [[Valgetähe V klassi teenetemärk]] * 2024 – [[Pärnumaa vapimärk]] (pikaaegse ajakirjanikutöö ja ERR-i Pärnu stuudio toimetajana tehtud töö eest) ==Isiklikku== Ta on laulja [[Kaire Vilgats]]i ema. ==Viited== {{viited}} {{Vikitsitaadid}} {{JÄRJESTA:Vilgats, Ester}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1953]] 2hc1zsge9xy5nkbh4uelaq5olo567yo 7213817 7213812 2026-08-13T19:56:08Z Kuriuss 38125 7213817 wikitext text/x-wiki '''Ester Vilgats''' (sündinud [[21. oktoober|21. oktoobril]] [[1953]]) on eesti [[ajakirjanik]]. Ta on lõpetanud [[1969]]. aastal [[Tõstamaa Keskkool]]i<ref>{{Netiviide |url=http://www.tostamaa.edu.ee/default.asp?id=119 |pealkiri=Põhikooli lõpetajad |vaadatud=2011-01-29 |arhiivimisaeg=2008-10-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20081010024003/http://www.tostamaa.edu.ee/default.asp?id=119 |url-olek=ei tööta }}</ref> ning õppinud [[Tartu Ülikool|Tartu Riiklikus Ülikoolis]] inglise keelt ja kirjandust.<ref name="intervjuu">Kristina Madisson-Laht. [https://parnu.postimees.ee/7563604/intervjuu-ester-vilgats-muutun-sarkastiliseks-kui-keegi-uritab-mulle-mingit-mulli-ajada Intervjuu ⟩ Ester Vilgats: Muutun sarkastiliseks, kui keegi üritab mulle mingit mulli ajada] Pärnu Postimees, 16.07.2022.</ref> Vilgats on töötanud inglise keele õpetajana, [[Pärnu KEK|Pärnu KEK-i]] raamatupidaja ja siseraadio toimetajana ning pidanud väikest kirjastust. [[Küljendaja]] ja [[toimetaja]]na on ta aidanud teha ka mitut Pärnumaa kohalikku ajalehte. Ta on töötanud 11 aastat ajalehes [[Pärnu Postimees]].<ref>[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/72060175/neli-naist-etvs-ekraanil-ja-kaadri-taga Neli naist ETVs – ekraanil ja kaadri taga] (ERRi Pärnu korrespondent Ester Vilgats, elusaadete toimetaja Ulvi Pihel ja "Aktuaalse kaamera" saatejuhid Kadri Hinrikus ja Monika Tamla). Maaleht.ee, 09.08.2015.</ref><ref name="ester-vilg">[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120290203/ester-vilgats-parnakana-on-mulle-raudtee-rajamine-aaretult-sumpaatne-idee Ester Vilgats: pärnakana on mulle raudtee rajamine ääretult sümpaatne idee] Eesti Ekspress, 03.05.2024.</ref> Aastatel 1996<ref name="intervjuu" />–2008 tegi ta [[Eesti Raadio]]le ja [[Eesti Televisioon]]i uudistesaatele "[[Aktuaalne kaamera]]" kaastööd mittekoosseisulise kaastöölisena.<ref name="suur-muutu">[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120253237/suur-muutus-15-aastat-errile-parnust-uudiseid-vahendanud-ester-vilgats-lahkub-ametist Suur muutus: 15 aastat ERRile Pärnust uudiseid vahendanud Ester Vilgats lahkub ametist] Kroonika/Delfi, 06.12.2023.</ref> 1. detsembrist [[2008]] kuni 31. detsembrini 2023 oli ta [[Eesti Rahvusringhääling]]u koosseisuline korrespondent Pärnumaal, Pärnu stuudio toimetaja.<ref>[http://www.postimees.ee/?id=53596 Ester Vilgats vahetab lehetöö tele vastu], Postimees, 01.12.2008.</ref><ref name="suur-muutu" /> 2024. aastast kirjutab ta [[Naisteleht|Naistelehele]] portreelugusid pärnakatest.<ref name="ester-vilg" /> ==Tunnustus== * [[2008]] – [[Pärnu]] linna kultuuri aastapreemia<ref>[https://parnu.postimees.ee/76908/parnu-kultuuri-aastapreemia-saab-ester-vilgats Pärnu kultuuri aastapreemia saab Ester Vilgats], Pärnu Postimees, 02.02.2009.</ref> * [[2019]] – [[Pärnu vapimärk]] (pikaaegse ja pühendunud töö eest ajakirjanikuna Pärnu ja Pärnumaa elu kajastamisel) * 2024 – [[Valgetähe V klassi teenetemärk]] * 2024 – [[Pärnumaa vapimärk]] (pikaaegse ajakirjanikutöö ja ERR-i Pärnu stuudio toimetajana tehtud töö eest) ==Isiklikku== Ta on laulja [[Kaire Vilgats]]i ema.<ref>Kirsti Vainküla. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/44529969/kabid-ja-kannud-kaire-ja-ester-vilgats Käbid ja Kännud: Kaire ja Ester Vilgats]. Eesti Ekspress, 24.04.2011.</ref> ==Viited== {{viited}} {{Vikitsitaadid}} {{JÄRJESTA:Vilgats, Ester}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1953]] pihtq8q8cqn50c6ev2mm4rr7ih1k1a0 0 238021 7213925 7148816 2026-08-14T05:47:56Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7213925 wikitext text/x-wiki [[Fail:Mihkli_kirik.jpg|pisi|[[Mihkli kirik]]]] '''Mihkli kihelkond''' ([[lühend]] '''Mih'''; [[saksa keel]]es ''Kirchspiel St. Michaelis'') oli [[kihelkond]] Lääne-Eestis, ajaloolisel [[Läänemaa]]l ja [[Pärnumaa]]l – [[Eestimaa kubermang]]u [[Haapsalu kreis]]is ja [[Liivimaa kubermang]]u [[Pärnu kreis]]is. Mihkli naaberkihelkonnad olid [[Lihula kihelkond|Lihula]], [[Kirbla kihelkond|Kirbla]] ja [[Vigala kihelkond|Vigala]] põhjas, [[Pärnu-Jaagupi kihelkond|Pärnu-Jaagupi]] idas, [[Audru kihelkond|Audru]] kagus, [[Tõstamaa kihelkond|Tõstamaa]] lõunas ning [[Hanila kihelkond|Hanila]] ja [[Karuse kihelkond|Karuse]] läänes. Kihelkonnakirik oli [[Mihkli kirik]]. == Piirkonna ajalugu == [[Pilt:(Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel - entworfen nach geometrischen Vermessungen, den neusten astronomischen LOC 75572471-14.jpg|pisi|[[Haapsalu kreis]], [[Eestimaa kubermang]]us. [[Liivimaa atlas]] (1798)]] [[Pilt:(Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel - entworfen nach geometrischen Vermessungen, den neusten astronomischen LOC 75572471-8.jpg|pisi|[[Liivimaa kubermang]], [[Pärnu kreis]]. [[Liivimaa atlas]] (1798)]] Mihkli kihelkond tekkis 13. sajandil [[Soontagana]] [[muinaskihelkond|muinaskihelkonna]] põhjal. Alates [[Liivi sõda|Liivi sõjast]] ehk 16. sajandi keskpaigast oli Mihkli kihelkonna alad Põhja- ja Lõuna-Eesti, vastavalt ajaloolise Läänemaa ja ajaloolise Pärnumaa – vahel jaotatud ligikaudu pooleks<ref name="mois">[http://www.mois.ee/kihel/mihkli.shtml Mihkli kihelkond] Eesti mõisaportaal (vaadatud 1. oktoober 2012)</ref> Piir tõmmati Mihkli kihelkonnast (rootsi k. ''S. Michaëlis'') läbi 17. sajandi alguses<ref>.[http://www.parnupostimees.ee/263450/mihkli-kasvas-soontaganast/ "Mihkli kasvas Soontaganast"]{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Pärnu Postimees, 16. mai 2012</ref> [[Rootsi aeg|Rootsi valitsemisajal]]. Pärast [[Liivi sõda]] kuulusid kihelkonna põhjapoolsed alad [[Eestimaa]] provintsi (nimetatud ka Eestimaa hertsogkonnaks) koosseisus [[Rootsi]] kuningriigi koosseisu ning lõunapoolsed alad [[Liivimaa hertsogkond|Liivimaa hertsogkonna]] [[Pärnu vojevoodkond|Pärnu vojevoodkonna]] koosseisus Leedu-Poola ühiskuningriigi [[Rzeczpospolita]] koosseisu. [[Rootsi aeg|Rootsi ajal]] kuulusid kihelkonna alad [[Läänemereprovintsid]]e Eestimaa ja Liivimaa (alates 1673 kindralkubermangud), vastavalt Haapsalu ja Pärnu maakonda. Aastatel 1719–1918 kuulusid kihelkonna alad [[Tallinna kubermang]]u (alates 1783 [[Tallinna asehaldurkond]] ja alates 1797 [[Eestimaa kubermang]]) [[Haapsalu distrikt]]i (alates 1783 [[Haapsalu kreis]]) ja [[Riia kubermang]]u (alates 1783 [[Riia asehaldurkond]] ja alates 1797 [[Liivimaa kubermang]]) [[Pärnu kreis]]i (maakonda) ning kiriklikisse [[Lääne praostkond|praostkond]]adesse <ref>[[Carl Eduard Napiersky|Karl E. Napiersky]], [https://books.google.ee/books?id=7yNBAAAAcAAJ&lpg=PA78&ots=UMZdA9qBJU&dq=andreas%20choringius&hl=et&pg=PA102#v=onepage&q&f=false "Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland: Livländische Kirchen- und Prediger-Matrikel". St. Michaelis], 1843, seite 102</ref>. == Asustus == === Mõisad === Kihelkonnas paiknes 11 mõisat, neist 1 [[kirikumõis]], 4 [[rüütlimõis]]ast peamõisat koos 3 [[kõrvalmõis]]aga ning 3 [[riigimõis]]at. Lisaks veel 3 [[karjamõis]]at.<ref name="mois"/> Kihelkonna Läänemaa osa mõisad: * [[Mihkli kirikumõis]] (''Pastorat St. Michaelis'') * [[Aru mõis (Mihkli)|Aru]] (''Arrohof''), Keblaste kõrvalmõis * [[Karinõmme mõis|Karinõmme]] (''Karinömme''), Oidremaa kõrvalmõis * [[Keblaste mõis|Keblaste]] (''Keblas'') rüütlimõis * [[Oidremaa mõis|Oidremaa]] (''Oidenorm'') rüütlimõis * [[Veltsa mõis|Veltsa]] (''Weltz''), Keblaste kõrvalmõis Kihelkonna Pärnumaa osa mõisad: * [[Ahaste mõis|Ahaste]] ehk Riintali (''Ahhast-Friedenthal'') rüütlimõis * [[Kalli mõis (Mihkli)|Kalli]] (''Kallie'') riigimõis * [[Koonga mõis|Koonga]] (''Kokenkau'') riigimõis * [[Kõima mõis|Kõima]] (''Kaima'') rüütlimõis * [[Võrungi mõis|Võrungi]] (''Wörring'') riigimõis === Vallad === * [[Ahaste vald]] (1866–1899) * [[Kalli vald]] (1866–1899) * [[Koonga vald (Mihkli kihelkond)|Koonga vald]] (1866–) * [[Kõima vald]] (1866–1899) * [[Mihkli kirikuvald]] (1866–1892) * [[Oidrema vald]] (1866–1891) * [[Veltsa vald]] (1866–) === Külad === Kihelkonnas asus 43 küla<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=ee&lang=et&kohanimi=&f2v=Y&keel=&f3v=Y&allikas=&staatus=&nimeliik=&maakond=&vald=&kihelkond=Mih&asum=&f10v=Y&x1d=&x1m=&x1s=&x2d=&x2m=&x2s=&y1d=&y1m=&y1s=&y2d=&y2m=&y2s=&f14v=Y&of=tx|pealkiri=Päring kohanimeandmebaasist (Mihkli kihelkond)|väljaanne=EKI kohanimeandmebaas. Eesti kohanimed|aeg=|vaadatud=10.11.2017}}</ref>: [[Ahaste]] (Riintali), [[Emmu]], [[Hõbeda (Lääneranna)|Hõbeda]], [[Irta]], [[Iska]], [[Joonuse]], [[Jänistvere]], [[Järve (Lääneranna)|Järve]], [[Kalli (Lääneranna)|Kalli]], [[Karinõmme]], [[Karuba]], [[Kibura]], [[Kiisamaa]], [[Koonga]], [[Kuhu]], [[Kurese]], [[Kõima (Lääneranna)|Kõima]], [[Lõpe (Lääneranna)|Lõpe]], [[Maikse]], [[Mihkli]] (Keblaste), [[Naissoo]], [[Nedrema]], [[Nätsi]], [[Oidrema]], [[Paimvere]], [[Palatu]], [[Peantse]], [[Piisu]], [[Pikavere (Lääneranna)|Pikavere]], [[Rabavere]], [[Salevere]], [[Sookatse]], [[Soovälja]], [[Tamme (Lääneranna)|Tamme]], [[Tarva (Lääneranna)|Tarva]] (Sõnniku), [[Tõitse]], [[Ura]], [[Urita]], [[Vastaba]], [[Veltsa]], [[Võitra]], [[Võrungi]], [[Õepa]] == Kalmistud == * [[Kalli kalmistu]] * [[Mihkli kalmistu]] * [[Mihkli kirikuaed]] == Pärand == [[Eesti Rahva Muuseum]]i esimene kogumisretk Mihkli kihelkonda toimus 1911. aastal. 2009. aastaks oli muuseumi kogutud 797 eset.<ref>[https://web.archive.org/web/20130514121012/http://www.erm.ee/et/Avasta/Kihelkonnad/Mihkli-kihelkond Mihkli kihelkond] Eesti Rahva Muuseum (vaadatud 1. oktoober 2012)</ref> == Kihelkonna alad tänapäeval == Kihelkonna alad jäävad tänapäeval peaaegu tervikuna [[Pärnu maakond]]a. Suurem osa kihelkonna piirkonnast moodustab endise [[Koonga vald|Koonga valla]]. Kihelkonna lõunaserv jääb [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linna]] aladele. [[Lääne maakond]]a ([[Lihula vald]]a) jääb väike ning vähese asustusega sooala kihelkonna loodeosas.<ref name="mois"/> == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * {{cite book |title=Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765|last=Büsching |first=Anton Friedrich |authorlink=Anton Friedrich Büsching|year=1773 |publisher=Johann Jacob Curt|location=Halle |isbn= |pages=391 |url=http://books.google.ee/books?id=tG8OAAAAQAAJ&printsec=titlepage&hl=en#PPA391,M1 }} * {{cite book |title=Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band|last=Hupel |first=August Wilhelm |authorlink=August Wilhelm Hupel |year=1782 |publisher=zu finden bey [[Johann Friedrich Hartknoch]]|location=Riga |isbn= |pages= 550-552 |url=http://books.google.ee/books?id=86lKAAAAcAAJ&printsec=titlepage&hl=en#PPA550,M1}} * {{cite book |title=Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland |last=Bienenstamm |first=H. von |authorlink=Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm |year=1826 |publisher=Deubner |location= Riga |isbn= |pages= 100 |url=http://books.google.ee/books?id=MwsZAAAAYAAJ&printsec=titlepage&hl=en#PPA100,M1}} == Välislingid == * [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/mihkli_kihelkond Mihkli kihelkond] Eesti Entsüklopeedia * [http://www.mois.ee/kihel/mihkli.shtml Mihkli kihelkonnast Eesti mõisaportaalis] {{Läänemaa kihelkonnad}} {{Pärnumaa kihelkonnad}} {{Lääne kreis}} {{Pärnu kreis}} [[Kategooria:Pärnumaa kihelkonnad]] [[Kategooria:Läänemaa kihelkonnad]] [[Kategooria:Mihkli kihelkond| ]] rjanh6l0kwuk9ozun1xycyz1wlutvjb 0 238862 7213605 7075555 2026-08-13T12:58:40Z ~2026-44436-58 235385 7213605 wikitext text/x-wiki '''Marin Mägi-Efert''' (kuni [[2013]]. aastani '''Marin Mägi'''; sündinud [[22. mai]]l [[1982]]) on eesti näitleja. Ta lõpetas aastal [[2004]] [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Eesti Muusikaakadeemia Kõrgema Lavakunstikooli]] (21.lend). Marin Mägi-Efert töötas aastatel [[2005]]-[[2016]] [[Rakvere Teater|Rakvere Teatri]]s. ==Rollid Rakvere Teatris== *2004 "Lollid" – Sophia Zubritsky *2005 "Siiralt Valetades" – Carol *2005 "Pipi Pikksukk" – Annika *2006 "Lumumm" – Seenemutter *2007 "Cyrano de Bergerac" – Roxanne *2007 "Vanaema juures" – Marin *2008 "12 tooli" – Matusebüroo Nümf omanik, Stanoki toimetaja, Jelena Stanislavovna, Liisa, eideke, abielluja, vahukustuti jne. *2008 "Creeps" – Petra Kowalsky *2008 "Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi" – Lumivalgeke {{JÄRJESTA:Mägi, Marin}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Rakvere teatri näitlejad]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1982]] pblxjew6g8f2cqpv0jr6tn667udm443 0 239677 7214018 6953681 2026-08-14T09:37:21Z Neptuunium 58653 toim ja parandusi 7214018 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Tiit Land | pilt = Land, Tiit.IMG_2531.JPG | pildiallkiri = Tiit Land [[Mihhail Lotman]]ile pühendatud sümpoosionil 3. septembril 2012 | amet = [[Tallinna Tehnikaülikool]]i rektor | ametiajaalgus = [[1. september]] [[2020]] | ametiajalõpp = | eelmine = [[Jaak Aaviksoo]] | järgmine = | amet2 = [[Tallinna Ülikool]]i rektor | ametiajaalgus2 = [[14. veebruar]] [[2011]] | ametiajalõpp2 = 31. august 2020 | eelmine2 = [[Rein Raud]] | järgmine2 = [[Priit Reiska]] (kt) | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1964|9|25}} | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = [[Kadri Land]] | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Tartu Riiklik Ülikkool]]<br>[[Stockholmi Ülikool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = ''[[Tiit Land#Tunnustus|Loend...]]'' | allkiri = | moodul = }} '''Tiit Land''' (sündinud [[25. september|25. septembril]] [[1964]]) on eesti [[biokeemik]], kes oli 2011–2020 [[Tallinna Ülikool]]i rektor ning on alates 2020. aasta sügisest [[Tallinna Tehnikaülikool]]i rektor. == Haridus == Land lõpetas 1982. aastal [[Võru Kreutzwaldi Gümnaasium|Friedrich Reinhold Kreutzwaldi nimelise Võru 1. Keskkooli]].<ref>http://koolid.voru.ee/~vkg/wordpress/inimesed/vilistlased/</ref> Seejärel asus ta õppima [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riiklikusse Ülikooli]] ja lõpetas 1989. aastal sealse [[Tartu Ülikooli füüsika-keemiateaduskond|füüsika-keemiateaduskonna]]. Aastatel 1990–1994 oli [[Stockholmi Ülikool]]i doktorant, kaitstes seal filosoofiadoktori (PhD) väitekirja teemal "[[Neuropeptiidid|Galanin receptor ligands]]: agonists and the first antagonists". == Teaduskarjäär ja töökäik == Aastatel 1994–1999 töötas ta teadurina Ameerika Ühendriikide [[Riiklik Terviseinstituut|Riiklikus Terviseinstituudis]]. 1999–2006 oli ta Stockholmi Ülikooli Neurokeemia ja Neurotoksikoloogia Instituudi teadur ja õppejõud. Aastail 2007–2011 töötas ta [[Tallinna Ülikool]]is keemia õppetooli professorina matemaatika ja loodusteaduste instituudi loodusteaduste osakonnas. Tiit Land valiti 14. veebruaril 2011 [[Tallinna Ülikool]]i rektoriks.<ref>[https://web.archive.org/web/20110217021928/http://www.tallinnapostimees.ee/?id=388118 Tallinna Ülikooli rektoriks valiti Tiit Land] Tallinna Postimees, 14. veebruar 2011</ref> 8. veebruaril 2016 valiti ta tagasi teiseks ametiajaks.<ref>Margus Maidla. [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/ulikooli-arengu-voti/ "Ülikooli arengu võti"] Sirp, 15. aprill 2016</ref> 18. mail 2020 valiti ta [[Tallinna Tehnikaülikool]]i rektoriks ning astus ametisse 1. septembril 2020. == Tunnustus == * 2014 [[Tallinna teenetemärk]] * 2021 [[Tallinna Ülikooli teenetemärk]] * 2022 [[Valgetähe III klassi teenetemärk]] == Isiklikku == Tema abikaasa on [[Kadri Land]]. Neil on kaks tütart. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Commons|Category:Tiit Land}} * {{ETIS}} * [http://veebiakadeemia.ee/puramiidi-tipus/biokeemik-tiit-land/ "Püramiidi tipus"], ETV, 31. jaanuar 2013 * Teele Tammeorg [http://epl.delfi.ee/news/mojukad/tiit-land-tallinna-ulikooli-tuurib-tagasihoidlik-tippteadlane?id=73165477 "Tiit Land. Tallinna ülikooli tüürib tagasihoidlik tippteadlane"] Eesti Päevaleht, 11. detsember 2015 {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Rein Raud]] | nimi=Tallinna Ülikooli rektor | aeg=2011–2020 | järgnev=[[Tõnu Viik (filosoof)|Tõnu Viik]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Land, Tiit}} [[Kategooria:Eesti biokeemikud]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli professorid]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli rektorid]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli rektorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli füüsika-keemiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Stockholmi Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis liikmed]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1964]] kmzoqoceym4qld0svc7xd8trgw1ral2 0 241590 7213805 6536905 2026-08-13T19:22:44Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7213805 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2023|kuu=august}} '''Loomateraapia''' on [[teraapia]], milles kaasatakse [[loom]]i inimpatsiendi [[ravi|ravimise protsessi]]. Inimese ja looma vahelisele suhtele omistatakse terapeutilist mõju. On leitud, et loomadega suhtlemine vähendab [[stress]]i, ärevust ja üksindustunnet ning sisendab enesekindlust ja pakub emotsionaalset tuge. Loomateraapia eesmärk on parandada patsiendi sotsiaalset, emotsionaalset ja kognitiivset seisundit. Selle raviviisi propageerijad väidavad, et loomad võivad aidata parandada teraapias osalejate õpitulemusi ja tõsta nende motivatsiooni.<ref name="AHA"/> Terapeut, kellel on kaasas oma lemmikloom, võib mõjuda vähem hirmuäratavalt ning suurendada patsiendi ja terapeudi omavahelist sobivust.<ref name="Beck"/> Teraapias kasutatakse kodustatud lemmikloomi, põllumajandusloomi ja mereimetajaid, nt delfiinid. Teaduskirjandus kirjeldab üldiselt positiivset suhet inimeste ja loomadest kaaslaste vahel, kuid puudulikust infost tingitud metoodilised probleemid viitavad põhjalikumate katsete vajadusele.<ref name="Chur-Hansen"/> Wilsoni biofiilia hüpotees (1984) põhineb eeldusel, et meie side loomadega ja huvi loomade vastu lähtub võimalusest, et inimese ellujäämine sõltus osaliselt loomadelt saadud signaalidest, mis viitasid kas turvalisusele või ohule elukeskkonnas. Biofiilia hüpotees pakub välja, et kui näeme loomi puhkeseisundis või rahuolekus, saadab see meile turvalisuse ja heaolu signaali, mis omakorda kutsub esile positiivse sisemise muutust ja paranemist võimaldava meeleseisundi.<ref name="Schaefer"/> Inglismaal asutatud psühhiaatriahaigla York Retreat on esimene raviasutus, mis dokumenteeris loomade kasutamise teraapia abilistena. Lemmikloomade teraapilise toime teaduslikku uurimist alustas Boris Levinson – psühholoog, kes teraapiasessiooni käigus märkas, et suudab vaimupuudega lapsega saavutada parema kontakti, kui kohal on tema koer Jingles. Tänu tema artiklitele said nii teadus- kui ka ametiringkonnad teada, et loomi on võimalik kasutada inimeste ravitulemuste parandamiseks. Levinsoni ja teiste uurijate tööd panid aluse lemmikloomade abil läbiviidavale ravile – loomateraapiale. Sellest kujunes inimestele osutatavate teenuste hulgas uus valdkond. Sageli aitas esimestes lemmikloomade kaasabil korraldatud teraapiaprogrammides ravi läbi viia personal, kes tõi oma lemmikloomad haiglatesse, hooldekodudesse ning teistesse pikaajalistesse hooldusasutustesse. Loomateraapia läbiviija on professionaal, kes on läbinud vastavad koolitused. Raviprogrammi eesmärk on parandada patsiendi füüsilist, sotsiaalset, emotsionaalset ja/või kognitiivset tegutsemist. Tavaliselt koostatakse raviprogramm koos patsiendi raviarsti ja/või teiste spetsialistidega ning Igal seansil peetakse sellest täpselt kinni, kõik tegevused ja tulemused dokumenteeritakse. Psüühiliste ja füüsiliste häiretega patsientide ravis on loomateraapia suhteliselt uus valdkond. Loomade osalemine teraapiaseanssidel aitab kaasa patsiendi jaoks meeldivama ja mugavama õhkkonna tekkimisele ning samuti võib loom olla sotsiaalseks vahelüliks patsiendi ja terapeudi omavahelisel suhtlemisel. ==Ajalugu== Loomateraapia sai alguse ideest ja usust loomade ning nende vaimude üleloomulikesse võimetesse. Esmalt ilmnes see varajases küttide-korilaste ühiskonnas. Tänapäeval nähakse loomi kui sotsialiseerumise vahendeid ja ka sotsiaalse toe ja lõõgastuse pakkujaid.<ref name="Serpell2006"/> Kuigi usutakse, et loomateraapia sai alguse inimkonna varajasel perioodil, on see dokumenteerimata ja põhineb oletustel. Varaseim dokumenteeritud loomateraapia kasutamine vaimuhaigete ravimisel toimus 18. sajandi lõpus Inglismaal Yorki Pelgupaigas (York Retreat), mida juhtis William Tuke.<ref name="Serpell2000"/> Selle asutuse patsiendid võisid vabalt ringi liikuda territooriumil, kus oli ka hulk väikseid koduloomi. Loomi peeti tõhusateks suhtlusvahenditeks. 1860. aastal järgis Bethlemi haigla Inglismaal sama suundumust ja lasi loomad hoolealuste hulka, mis mõjus seal elavate patsientide moraalile väga positiivselt.<ref name="Serpell2000"/> Sigmund Freudil oli palju koeri ja tihti osales tema tšau-tšau Jofi psühhoanalüüsi seanssidel. Freud nägi, et koera kohalolek tuli kasuks, sest kui patsiendid märkasid, et nende jutt ei šokeeri ega häiri koera, julgustas see neid lõõgastuma ja ennast avama. Kõige suurem mõju oli koeral lastele ja noorukitele.<ref name="Coren"/> Loomateraapia tugineb [[kiindumusteooria|kiindumusteooriale]]. ==Nüüdisaegne loomateraapia== Loomi saab teraapias kasutada mitmesugustes keskkondades, näiteks vanglas, hooldekodus, vaimuhaiglas,<ref name="Barker1"/> haiglas ja kodus.<ref name="Beck"/> Loomateraapia protsess on jaotatud kolmeks etapiks, mis aitavad kaasa füüsilise ja psühholoogilise tervise parandamisele. ===Esimene etapp=== Teraapia vajadusi kaardistav esmane vastuvõtt, kuhu loomi ei kaasata. Järgnevate seansside käigus tutvustatakse kliendile teraapialooma ning algab suhte loomine looma ja kliendi vahel. ===Teine etapp=== Looma ja kliendi vahel sideme loomine. Esmalt kasutatakse kliendi motoorseid oskusi, näiteks lastakse tal loomale maiustusi anda või looma kammida. Seejärel arendatakse verbaalseid oskusi, nagu käskluste "istu!" ja "paigal!" andmist. Terapeudid kasutavad loomi kui motivatsioonivahendit kliendi innustamiseks. Kliendil palutakse motoorsete funktsioonide, näiteks kõndimise parandamiseks tuua loomale vett ja toitu. Positiivne suhe loomaga tuuakse üle ka inimestega suhtlemisse. ===Kolmas etapp=== Looma ja inimese vahelise suhte arengu jälgimine ning positiivsete sotsiaalsete situatsioonide hindamine. Patsientidele antakse vabadus teha loomast teraapiapartnerit puudutavaid otsuseid. Kui klient suudab inimestega suhelda sama hästi kui loomadega, on teraapia lõppenud.<ref name="sethhillery"/> Nagu kõigi teraapiate puhul, on programmi efektiivsuse hindamine kergem, kui alguses on püstitatud selged mõõdetavad eesmärgid. Kirjanduse põhjal on võimalik kindlaks teha terve rida laste ja noortega seotud loomateraapiaprogrammide eesmärke. Nende hulgas on ka paranenud oskus luua positiivseid suhteid patsientidest loomaomanikega.<ref name="Friedmann"/> Dawn Marcus ja teised uurijad<ref name="Marcus"/> uurisid teraapiakoerte kasutamist ambulatoorsete patsientide valu haldamise kliinikus (Outpatient Pain Management Clinic). Patsiendid istusid kas ooteruumis või ruumis, kus oli teraapiakoer. Kui patsiendid või pereliikmed pandi teraapiakoeraga ühte ruumi, näitasid uuringud tähelepanuväärset valu taseme langust, tuju tõusmist ja erinevate stressitunnuste langemist. Uurimus viidi läbi kahe kuu vältel. Uurijad järeldasid, et patsientidel, kes külastasid teraapiakoeri, alanesid valutaseme näitajad ja tõusid hea tuju näitajad. Samale teooriale tugineb palju hooldekodusid ja haiglaid, kes kinnitavad, et kassidel ja koertel on lohutamisoskusi, mis mõjuvad lohutamist vajavatele patsientidele positiivselt. Sellistel juhtudel kirjeldavad patsiendid paremat tuju ja positiivsemat muljet tervendajatest. Teine näide on Kathie Cole’i 2007. aasta <ref name="Cole"/> uurimus, milles ta jälgis patsiente, kes olid pärast südame seiskumist intensiivravil. Patsiente külastas kolme kuu vältel kas teraapiakoeraga vabatahtlik, ainult vabatahtlik või said nad tavapärast ravi. Tulemused näitasid tähelepanuväärset vererõhu, neurohormoonide taseme ja erutusseisundi langust nendel patsientidel, keda külastas teraapiakoer – külastus kestis 12 minutit. Cole viitab paljudele teistele allikatele nagu Blascovich <ref name="Blascovich"/> ja Shykoff <ref name="Shykoff"/>, kes kirjutavad, et loomateraapia on aidanud inimestel vererõhku langetada ja stressi leevendada, kuid need uurimused keskenduvad rohkem lemmiklooma omanikuks olemisele, mitte loomateraapiale. ==Loomateraapia kasu lastele== Lastele mõjub loomateraapia positiivselt ka klassitingimustes. Frieson<ref name="Friesen"/> (2010) uuris teraapiakoertega klassiruumis viibivaid lapsi ja leidis, et loomad pakuvad lastele sotsiaalset ja emotsionaalset tuge. Ta pidas põhjuseks, et loom käitub lastega elarvamustevabalt, mõjub lohutavalt, tõstab enesekindlust ja lastel on kergem ennast väljendada.<ref name="Reichart"/> ==Loomateraapia vaimuhaiglates, hooldekodudes, haiglates== 1998. aasta uurimus keskendus loomateraapia kasutamisele ärevuse vähendamiseks haiglapatsientidel. Järeldati, et ärevuse tase langes pärast loomateraapiat märkimisväärselt nii meeleoluhäirete kui ka psühhootiliste häiretega patsientidel. Psühhootiliste häiretega patsientidel, kes osalesid loomateraapias, langes ärevuse näitaja isegi kahekordselt võrreldes nendega, kes osalesid muud tüüpi lõõgastavas teraapias. See viitab sellele, et madalate nõudmistega inimese-looma suhtlemine oli psühhootiliste haigete puhul tõhusam kui traditsiooniline teraapia.<ref name="Barker"/> Kahekümne skisofreenikust patsiendi uuring andis tulemuseks, et patsiendid ilmutasid märgatavaid paranemise märke, kui neile anti kaaslaseks kass või koer. Sellest järeldub, et sellised inimesed võivad looma seltsist kasu saada, eriti kui neil puudub ligipääs sõpradele või pereliikmetele.<ref name="Barak"/> Lemmikloomad pakuvad nii rõõmu kui lõõgastust.<ref name="Beck"/> Veel üks näide on kuulsa kassi Oscari juhtum Providence’i hooldekodus. Patsiendid ja pereliikmed väitsid end tundvat rahulikumana, kui kass sisenes nende tuppa. Kuigi kass oli märgiks patsiendi peatsest surmast, olid pereliikmed tänulikud lohutuse eest, mida kass neile ja lähedastele pakkus. Kass hüppas patsiendi sülle ja jäi sinna, kuni too siitilmast lahkus. Mittetulundusorganisatsioon National Capital Therapy Dogs Inc,<ref name="impending"/> mis koosneb täielikult vabatahtlikest, pakub loomateraapiat paljudele inimestele meditsiiniasutustes, varjupaikades, koolides ja raamatukogudes. Neil on üle viiekümne lemmikloomaga terapeudi, kes töötavad raskes seisundis patsientidega. Nad on suutelised parandama intensiivravi saavate patsientide elutahet, leevendades depressiooni ja ärevust ning ka kroonilist valu. ==Loomateraapia vanadekodudes== Loomateraapia põhineb loomade ja inimeste vahelisel sidemel, et aidata parandada ja säilitada inimese normaalset funktsioneerimist. Seda kasutatakse inimese elukvaliteedi parandamiseks ka vanadekodudes.<ref name="Martindale"/> Psühholoogid ja terapeudid märkavad vanurite negatiivset ellusuhtumist, mis tuuakse ka vanadekodusse kaasa. Kui patsiendid on end oma uues keskkonnas sisse seadnud, kaotavad nad võime endaga hakkama saada ja ka iseseisvuse. Lihtsad igapäevased tegevused on neilt ära võetud ja kui patsientidel pole regulaarseid külastajaid, muutuvad nad letargilisteks, depressiivseteks ja antisotsiaalseteks.<ref name="Buttner"/> Loomade kasutamise eesmärk teraapiavahendina on parandada inimese sotsiaalset, emotsionaalset ja kognitiivset funktsioneerimist ja vähendada passiivsust. Kui vanurid viiakse vanadekodusse või pikaajalise ravi asutusse, muutuvad nad tihti passiivseks, närviliseks, endassetõmbunuks, depressiivseks ja tegevusetuks, kuna neil puuduvad regulaarsed külastajad ja lähedased.<ref name="Sutton"/> Loomateraapia pooldajad ütlevad, et loomad võivad olla suureks abiks patsientide motiveerimisel vaimsele ja füüsilisele aktiivsusele, hoides nende mõistuse terava ja keha terve.<ref name="americanhumane"/> Terapeudid või külastajad, kes toovad endaga vanadekodusse kaasa looma, mõjuvad patsientidele tavaliselt vähem ähvardavalt, mis parandab terapeudi/külastaja ja patsiendi vahelist suhet.<ref name="Marx"/> Loomateraapia hõlmab paljusid tehnikaid, mille valik oleneb patsiendi vajadustest ja seisundist. Mäluhäiretega vanurite jaoks on loomaga tegelemine kõige olulisem. Loomateraapia pakub sellistele patsientidele võimalusi lähedaseks füüsiliseks kontaktiks looma sooja kehaga, tema südamelöökide tundmist, pehme karvakasuka paitamist, hingamise jälgimist ja kallistuste jagamist. Loomateraapia nõustajad planeerivad patsientidele ka selliseid tegevusi, mis vajavad füüsilist liikumist. Näiteks looma paitamine, loomaga jalutamine ja looma kammimine. Kuigi need tegevused tunduvad tavalised ja lihtsad, on need mäluhäiretega patsientide jaoks väga olulised: neil puudub tavaliselt selline lähedus inimestega, kuna nende lähedased on surnud või ei käi neid külastamas. Nende mõistust on vaja stimuleerida, et taastada endine aktiivsus. Loomad annavad patsientide elule tähenduse ja tagavad kuuluvustunde, annavad patsientide pikkadesse päevadesse midagi, mida oodata.<ref name="Buttner"/> Loomateraapia programm julgustab emotsioonide näitamist ja kognitiivset stimulatsiooni läbi arutelude ja mälestuste jutustamise, samal ajal kui patsient harjub loomaga. Loomateraapia mõjub positiivselt paljude tõsiste sümptomite korral, mis esinevad mäluhäiretega patsientidel: vähenenud füüsiline liikumine, apaatia, depressioon, üksildustunne ja häirivaid käitumismaneerid. Loomateraapia on väga kasulik nende negatiivsete käitumismustrite vähendamisel, tõmmates patsiendi tähelepanu füüsiliselt haiguselt millelegi positiivsele (loomale), motiveerides neid olema füüsiliselt aktiivne ja julgustades mälukaotusega inimesi uuesti suhtlema.<ref name="Buttner"/> Paljud teadlased leidsid, et loomadega suhtlemine mõjub vanuritele positiivselt, suurendades nende sotsiaalset võimekust ja verbaalset väljendusoskust ning vähendades närvilisust ja üksildustunnet.<ref name="Kawamura"/> ==Loomateraapia tüübid== Loomateraapiat on palju erinevaid tüüpe – koerateraapiast kassiteraapiani, kasutatakse ka selliseid väikeloomi nagu kalad ja hamstrid. Kõige populaarsemad loomateraapia vormid on koerateraapia, delfiiniteraapia ja hobuteraapia. ===Delfiiniteraapia=== Delfiiniteraapia tähendab delfiinidega ujumist. Selle pooldajad väidavad, et selline kogemus annab "erakordseid ja läbimurdelisi tulemusi teraapias",<ref name="Dolphin"/> siiski on seda teraapiavormi palju kritiseeritud, kuna see ei anna pikaajalisi tulemusi<ref name="Nathanson"/> ja põhineb ebakorrektsetel tähelepanekutel.<ref name="Marino"/> Psühholoogid on hoiatanud, et delfiiniteraapia ei ole tulemuslik mitte ühegi seisundi ravina ja sellega kaasneb märkimisväärne risk nii patsiendile kui ka vangistuses elavale delfiinile.<ref name="Fad"/> ===Hobuteraapia=== Hobuteraapia ja terapeutilise ratsutamise vahel on oluline erinevus. Ameerika Hobuteraapia Ühing defineerib hobuteraapiat kui füüsilist, kutsealast ja kõne-keele-teraapia strateegiat, mis kasutab tulemuste saavutamiseks hobuse liikumist. Samal ajal defineerib Rahvusvaheline Professionaalse Terapeutilise Ratsutamise Ühing terapeutilist ratsutamist kui ratsatundi, mis on spetsiaalselt mugandatud erivajadustega inimestele.<ref name="Becker"/> Marty Beckeri sõnul on hobuteraapia töötavad programmid "kahekümne neljas riigis ja hobuste otstarvet on laiendatud, lisades terapeutilised ratsatunnid füüsiliste, psühholoogiliste, kognitiivsete, sotsiaalsete ja käitumisprobleemidega inimestele".<ref name="Becker-124"/> Hobuteraapia kui ravimeetodi kõneprobleemidega inimestele on heaks kiitnud ka Ameerika Kõne ja Kuulmise Ühing (orig American Speech and Hearing Association).<ref name="Becker"/> Lisaks kasutab hobufüsioteraapia hobuseid ka töötamisel vaimse tervise häiretega inimestega. Hobufüsioteraapia hõlmab tihti ratsutamist.<ref name="EAP"/><ref name="Quiroz"/> Lisainformatsiooni hobuteraapia kohta saab Laira Goldi hobuteraapia teemalisest avalikust kliinilisest teadustööst.<ref name="Klontz"/> ==Loomateraapia kriitika== Kuigi loomateraapiat peetakse uueks viisiks depressiooni, ärevushäirete ja lapseea käitumishäirete puhul nagu tähelepanuhäired, hüperaktiivsus ja autism, on tehtud kriitikat protsessi efektiivsuse osas. Lilienfeldi ja Arkowitzi arvamuse kohaselt peaks loomateraapiat nimetama ajutiseks abivahendiks. Nad juhivad tähelepanu pikaajaliste andmete või teadustöö puudumisele, mis tõendaks patsiendi olukorra paranemist pikaajaliselt. Sellele toetudes väidavad nad, et loomateraapia idee rajaneb pigem emotsionaalsel teraapiameetodil kui käitumisteraapial. Nad märgivad ära ka loomateraapia programmide ohud, eriti delfiiniteraapia puhul. Delfiiniteraapia pole näidanud erilisi tulemusi laste käitumishäirete puhul. See-eest väidab Lilienfeld, et loomateraapia võib anda lühiajalist, aga mitte pikaajalist efekti. Lisaks väidavad nad, et uurimused, mis tegelevad lastega, peavad otsima tasakaalustatumaid mõõtmismeetodeid, näiteks ühe lastegrupi kaasamine delfiiniteraapiasse ja teise lastegrupi kaasamine mõnda muusse positiivsesse tegevusse. Ühtlasi väidetakse, et delfiiniteraapia on kahjulik delfiinidele endile, kuna nad eemaldatakse oma loomulikust elukeskkonnast ja vangistatakse teraapia jaoks, mis võib olla ohtlik nende heaolule.<ref name="Lilienfeld"/> Heimlich arutles oma uurimuses loomateraapia mõjust raskete puuetega lastele, et kuivõrd seda tüüpi teraapiat tehakse väljaspool laborikeskkonda, on ilma tõenditeta võimatu järeldada, et see teraapiavorm on efektiivne.<ref name="Heimlich"/> ==Vaata ka== * [[Teraapiakoer]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="AHA">[https://web.archive.org/web/20170312060837/http://www.americanhumane.org/publication/therapy-animals-supporting-kids-task-program-manual/ "Animal Assisted Therapy"]. American Humane Association.</ref> <ref name="Beck">Beck, Alan (1983). Between Pets and People: the Importance of Animal Companionship. New York: Putnam. ISBN 0-399-12775-5.</ref> <ref name="Chur-Hansen">Chur-Hansen, A.; Winefield, H. (2010). "Gaps in the evidence about companion animals and human health: some suggestions for progress". International Journal of Evidence-Based Healthcare 8 (3): 140–146. doi:10.1111/j.1744-1609.2010.00176.x. See also: Serpell (1990), Walsh (2009), and Wilson (2006).</ref> <ref name="Schaefer">Schaefer K (2002) Human-animal interactions as a therapeutic intervention Counseling and Human Development, 34(5) lk 1-18.</ref> <ref name="Serpell2006">Serpell JA. 2006. Animal-assisted interventions in historical perspective. In: Fine AH, ed. Handbook on Animal-Assisted Therapy: Theoretical Foundations and Guidelines for Practice. San Diego: Elsevier. lk 3-17</ref> <ref name="Serpell2000">Serpell, James (2000). "Animal Companions and Human Well-Being: An Historical Exploration of the Value of Human-Animal Relationships". Handbook on Animal-Assisted Therapy: Theoretical Foundations and Guidelines for Practice: 3–17.</ref> <ref name="Coren">Stanley Coren (2010), "Foreword", Handbook on Animal-Assisted Therapy, Academic Press, ISBN 978-0-12-381453-1</ref> <ref name="Barker1">Barker, Kathryn S.; Dawson (1998). "The Effects of Animal-Assisted Therapy on Anxiety Ratings of Hospitalized Psychiatric Patients". Psychiatric Services 49 (6): 797–801. Retrieved 2012-03-18.</ref> <ref name="sethhillery">{{Netiviide |url=http://sethhillery.wix.com/animal-assisted-therapy#!__aat-timeline/page-1 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2013-04-24 |arhiivimisaeg=2014-02-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140222042147/http://sethhillery.wix.com/animal-assisted-therapy#!__aat-timeline/page-1 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Friedmann">Friedmann E, Katcher AH, Lynch JJ, Thomas SA (1980). [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1422527/ "Animal companions and one-year survival of patients after discharge from a coronary care unit".] Public Health Rep 95 (4): 307–12. PMC 1422527. PMID 6999524.</ref> <ref name="Marcus">Marcus, Dawn; Berstein. C., Constantin. J.M., Kunkel F.A., Breuer P., & Hanlon R., (2012). "Animal-assisted therapy at an Outpatient Pain management clinic". Pain Medicine 13 (1): 45–57. doi:10.1111/j.1526-4637.2011.01294.x. PMID 22233395.</ref> <ref name="Cole">Cole, Kathie; Anna Gawlinski, Neil Steers, Jenny Kotlerman (2007). "Animal-Assisted Therapy in Patients Hospitalized With Heart Failure". American Journal of Critical Care 16 (6): 575–85; quiz 586; discussion 587–8. PMID 17962502.</ref> <ref name="Blascovich">Blascovich, Allen; Tomaka J, Kelsey R (1991). "Presence of human friends and pet dogs as moderators of autonomic responses to stress in women". J Pers Soc Psychol 61 (4): 582–589. doi:10.1037/0022-3514.61.4.582. PMID 1960650.</ref> <ref name="Shykoff">Shykoff, Allen; Izzo JL Jr (2001). "Pet ownership, but not ACE inhibitor therapy, blunts home blood pressure responses to mental stress". Hypertension 38 (4): 815–820. PMID 11641292.</ref> <ref name="Friesen">Friesen, L (2010). "Exploring Animal-Assisted Programs with Children in School and Therapeutic Contexts". Early Childhood Education Journal 37 (4): 261–267.</ref> <ref name="Reichart">Reichart. "Trauma/Sexual Abuse". Retrieved 27 June 2012.</ref> <ref name="Barker">Barker & Dawson 1998, lk 797–801.</ref> <ref name="Barak">Barak, Yoram; Savorai, Osnat; Mavashev, Svetlana; Beni, Avshalom (2001). "Animal-Assisted Therapy for Elderly Schizophrenic Patients: A One-Year Controlled Trial". American Journal of Geriatric Psychiatry 9 (4): 439–442. Retrieved 2012-03-18.</ref> <ref name="impending">"Nursing home cat can predict impending death". New york post. Retrieved 24 April 2012.</ref> <ref name="Martindale">Martindale, B., P. (2008). Effect of animal-assisted therapy on engagement of rural nursing home resident. American journal of recreation therapy, 7, 45-53</ref> <ref name="Buttner">Buttner, L. L., Fitzsimmons, S., & Barba, B. (2011). Animal-assisted therapy for clients with dementia. Journal of gerontological nursing, 37</ref> <ref name="Sutton">Sutton, D., M. (1984). Use of pets in therapy with elderly nursing home residents. Toronto, Canada: American Psychological Association</ref> <ref name="americanhumane">"Animal Assisted Therapy." American Humane Association. Retrieved from: http://www.americanhumane.org/interaction/programs/animal-assisted-therapy/Date{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}: October 20, 2012</ref> <ref name="Marx">Marx, M., S., Mansfield, J., C., Regier, N., G., Dakheel-Ali, M., Srihari, A., & Thein,k. (2010). The impact of different dog-related stimuli on engagement of persons with dementia. American journal of alzheimer’s disease and other dementias,25, 37-45.</ref> <ref name="Kawamura">Kawamura, N., Niiyama, M., & Niiyama, H. (2009). Animal-assisted activity: Experiences of institutionalized japanese older adults. Journal of psychosocial nursing and mental health services, 47</ref> <ref name="Dolphin">[https://web.archive.org/web/20120112025717/http://dolphinassistedtherapy.com/ "Dolphin Assisted Therapy Essentials"].</ref> <ref name="Nathanson">Nathanson, David E. (1998). "Long-Term Effectiveness of Dolphin-Assisted Therapy for Children with Severe Disabilities". Anthrozoos: A Multidisciplinary Journal of The Interactions of People & Animals 11 (1): 22–32. doi:10.2752/089279398787000896.</ref> <ref name="Marino">Marino, Lori; Lilienfeld, Scott O. (2007). "Dolphin-Assisted Therapy: More Flawed Data and More Flawed Conclusions". Anthrozoos: A Multidisciplinary Journal of The Interactions of People & Animals 20 (3): 239–249. doi:10.2752/089279307X224782.</ref> <ref name="Fad">[https://www.sciencedaily.com/releases/2007/12/071218101131.htm "Dolphin 'Therapy' A Dangerous Fad, Researchers Warn".] Science Daily. 2007-12-18. Retrieved 2012-03-18.</ref> <ref name="Becker">Becker, Marty (2002). The Healing Power of Pets: Harnessing the Amazing Ability of Pets to Make and Keep People Happy and Healthy. New York: Hyperion. ISBN 0-7868-6808-2.</ref> <ref name="Becker-124">Becker 2002, p. 124.</ref> <ref name="EAP">[https://web.archive.org/web/20120325033002/http://www.eagala.org:80/Information/What_Is_EAP_EAL "What is EAP and EAL?"]. Equine Assisted Growth and Learning Association. Retrieved 2012-03-18.</ref> <ref name="Quiroz">Quiroz Rothe et al. (2005). [http://www.aepc.es/ijchp/articulos_pdf/ijchp-150.pdf "From kids and horses: Equine facilitated psychotherapy for children".] International Journal of Clinical and Health Psychology. 5 (2): 373-383. ISSN 1697-2600</ref> <ref name="Klontz">Klontz, B; Bivens, A., Leinart, D., & Klontz, T. (2007). "The Effectiveness of Equine-Assisted Experiential Therapy: Results of an Open Clinical Trial.". Society & Animals 15 (3): 257–267.</ref> <ref name="Lilienfeld">Lilienfeld, Scott. "Is animal assisted therapy really the cat's meow?". Scientific American. Retrieved 4/10/2012.</ref> <ref name="Heimlich">Heimlich, K (2001). "Animal-Assisted Therapy and the Severely Disabled Child: A Quantitative Study". Journal of Rehabilitation 67 (4): 48–54.</ref> }} ==Välislingid== * http://www.abikoer.ee/ Rebecca Skloot, "Creature Comforts", New York Times, 31. detsember 2008 [[Kategooria:Raviviisid]] cvzeqlimo8ld7drj3dai5jdts94g6i4 0 246429 7214012 7213518 2026-08-14T09:25:05Z Elvimu 227012 /* Elektrofiilne liitumine */ 7214012 wikitext text/x-wiki '''Isoalkeen''' on [[triviaalnimetus]] teatud rühma [[alkeenid]]e kohta, milles C=C [[kaksikside]]mega seotud üks [[süsinik]]u [[aatom]]itest on seotud kahe [[metüülrühm]]aga ([[Asendusrühm|''gem''-dimetüül]]): :(CH₃)₂C=CHR (R on [[vesinik|H]] aatom või [[alküülrühm]]) Vahel laiendatakse isoalkeeni nimetust ka nende alkeenide kohta , milles kaksiksideme kõrval esinevad [[metüülrühm]]ade asemel teised [[alküülrühm]]ad. == Elektrofiilne liitumine == [[Elektrofiilne liitumine]] (Ad_E) isoalkeenidele toimub enamasti kooskõlas [[Markovnikovi reegel|Markovnikovi reeg]]<nowiki/>liga. Me₂C=CHR + E⁺Z⁻ → (Me₂C⁺–CHRE) → Me₂CZ–CHRE,   kus EZ = HCl, Br₂, ICl, HOH jt. Isoalkeenide eristamine teistest [[olefiinid]]est tuleneb asjaolust, et nende korral mitmed reaktsioonid omavad spetsiifilisi iseärasusi. Näiteks [[konkureeriv reaktsioon|konkureeriv]] [[ahela ülekanne]] [[katioonne polümerisatsioon|katioonse polümerisatsiooni]] tingimustes või [[allüülsed ühendid|allüülsete monokloriidide]] moodustumine reaktsioonis gaasilise [[kloor]]iga (nn [[allüülne kloorimine]]). Tuleneb see reaktsiooni [[Intermediaat|intermediaadist]], milleks on tertsiaarne [[Karbokatioonid|karbokatioon]], mis suhteliselt kergesti annab beeta-deprotoneerumise. See esineb [[kõrvalreaktsioon]]<nowiki/>ina mitmetes katioonsetes protsessides. Nukleofiili (isoalkeen jt) liitumisel tertsiaarsele katioonile etendavad oma osa ka steerilised takistused. a)Isoalkeenide ioonsel [[Kloorimine|kloorimisel]] ei saa normaalseid Ad_E adukte (dikloriide), vaid saadakse põhiliselt [[Allüülsed ühendid|allüülsed kloriidid]] (nimetatakse [[allüülne kloorimine]]). Ioonse kloorimise reaktsiooni võib vaadelda kui vastava karbokatiooni deprotoneerumisele kalduvuse indikaatorit: [[tetrametüületüleen]] (99%), [[isobuteen]] (87%), [[2-metüül-2-buteen|trimetüületüleen]] (85%), [[metallüülkloriid]] (80%), [[isopreen]] (50%), [[stüreen]] (46%), [[tsüklohekseen]] (20%), 1- või 2-buteen (3%). b) Isoalkeenid kui kõrge [[nukleofiil]]<nowiki/>susega ühendid, ei moodusta [[Katioonne polümerisatsioon|katioonse polümerisatsioon]]<nowiki/>i tingimustes kõrgpolümeere (v.a. [[isobuteen]]). Põhjuseks on, et tertsiaarsed katioonid annavad kergesti [[prooton]]<nowiki/>i ülekande [[monomeer]]<nowiki/>i, s.t. [[Ahela ülekanne|ahela ülekande.]] [[Fail:Isoalkeeni konversioon.jpg|pisi|1:1 Adduktide fraktsiooni suhteline sisaldus produktides [[Isoalkeen|isoalkeeni]]<nowiki/>de [[telomerisatsioon]]<nowiki/>il konjugeeritud kloorühenditega (23°C, SnCl₄, [C=C]:[RCl]=1:1 või nagu näidatud joonisel).]] c) Isoalkeenide [[alküülimine]] . [[Lewisi happed ja alused|Lewisi happe]]-katalüütilistes alküülimise reaktsioonides aktiivsete [[Konjugeerunud sidemed|konjugeeritud]] kloroühenditega (RCl) moodustavad 1:1 liitumisproduktid.(Ad_E), s.t. toimub [[ahela ülekanne]] RCl osalusel ja [[Ahela kasv|ahela kasvu]] reaktsiooni ei toimu. [[Konversioon (keemia)|Konversiooni]]<nowiki/>graafikute ekstrapoleerimine nullkonversioonile näitab, et reaktsiooni algstaadiumis saadakse ainult 1:1 aduktid olenemata allüülse kloriidi ja isoalkeeni olemusest. Selles osas isoalkeenid erinevad polümerisatsioonivõimelistest monomeeridest nagu näiteks [[isopreen]] (vaata: isoalkeen vs isopreen [[Konversioon (keemia)|konversioon]]) Kuna allüülsete kloriidide molekulist tulenevad aktiivsed kaksiksidemed aduktide molekulis, siis need astuvad edasise alküülimise reaktsioonidesse. Neid [[Konsekutiivsed reaktsioonid|järjestikuseid liitumisi]] saab minimeerida lähteühendite suhte ja reaktsiooni konversiooniastme muutmisega. == Kirjandus == * [[Elvi Muks]]. Pathways to the Higher Products in Lewis Acid Catalysed Additions of Allylic Chlorides to Isoalkenes and Isoprene. – ''J. Chem. Research (S)'' 1995, 496-497. * [[Elvi Muks]]. Comparison of electrophilic addition reactions. Reactions of the carbocationic intermediate. ''Proc. Estonian Acad. Sci. Chem''., 1990, 39(2), 94–102. ==Vaata ka== *[[Olefiinid]] *[[Karbokatioonid]] *[[Tertsiaarne süsinikuaatom]] [[Kategooria:Alkeenid]] cbd4z6q5n03epp7ruf4bh9aw27idlr5 0 246503 7214083 7135964 2026-08-14T11:15:21Z Tvpuppy 202278 Replace image 7214083 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Hosokawa family 1957.jpg|pisi|Jaapanlasi]] '''Jaapanlased''' (jaapani 日本人, ''nihonjin'') on rahvas [[Ida-Aasia]]s, [[Jaapan]]i põhirahvus. Jaapanlased räägivad [[jaapani keel]]t, mida tavaliselt peetakse sugulaskeelteta keeleks või arvatakse [[Altai keelkond]]a. Jaapanlaste vana usund on [[sintoism]]. [[Budism]] hakkas jaapanlaste hulgas levima alates [[6. sajand]]ist.<ref>http://www.japan-guide.com/e/e2055.html</ref> Tänapäeval on nende usundis kombineerunud sintoismi ja budismi elemendid. Jaapanlaste koguarv on umbes 130 miljonit, neist Jaapanis umbes 127 miljonit. Suuremad jaapanlaste kogukonnad elavad [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Brasiilia]]s ja [[Filipiinid]]el. [[Eesti]]s elas [[Eesti 2011. aasta rahvaloendus|2011. aasta rahvaloenduse]] andmetel 35 jaapanlast (19 meest ja 16 naist). [[Eesti 2021. aasta rahvaloendus|2021. aasta rahvaloenduse]] andmetel elas Eestis 214 jaapanlast.<ref>https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvaloendus__rel2021__rahvastiku-demograafilised-ja-etno-kultuurilised-naitajad__rahvus-emakeel/RL21428/table/tableViewLayout2</ref> [[Jaapani kultuur]]i on tugevasti mõjutanud [[hiina kultuur]]. ==Viited== {{viited}} {{Vikitsitaadid}} [[Kategooria:Rahvad]] [[Kategooria:Jaapan]] iuf73pz9s4j1mlra05y9qvm88xb7vc2 0 246585 7214007 7213505 2026-08-14T09:18:10Z Elvimu 227012 7214007 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Olefin Reactivity.png|pisi|400px|Vinüülmonomeeride reaktsioonivõime: [[metoksüeteen]] (ehk metüülvinüüleeter) > ''p''-[[metoksüstüreen]] > [[stüreen]] > [[isobuteen]] > [[1,3-butadieen]] (ehk divinüül)]] [[Pilt:Heterocyclic monomers.png|pisi|Heterotsükliliste monomeeride näiteid: [[oksiraan]] (ehk etüleenoksiid), [[thietane]], [[tetrahüdrofuraan]], [[oksasoliin]], [[1,3-dioksepaan]], [[oksetaan-2-oon]]]] [[Pilt:Gegen Ion Pairs.png|pisi|400px|[[Karbokatioonid]] (R⁺) võivad olla assotsieerunud vastasiooniga (siin [[anioon]]iga X^–): [[kovalentne side]], [[ioonpaar]], solvent-eraldatud ioonpaar ja vabad [[ioonid]]]] '''Katioonne polümerisatsioon''' ehk '''katioonpolümerisatsioon''' on üks [[ahelpolümerisatsioon]]i viisidest, milles aktiivsete osakestena osalevad [[monomeer]]i [[molekul]]idest moodustunud [[katioon]]set tüüpi [[intermediaat|intermediaadid]]. Katioonse mehhanismi järgi polümeriseeruvad [[elektronodoonor|elektronodonoorseid]] [[asendusrühm]]i sisaldavad [[alkeenid]] ja teatud [[heterotsüklilised ühendid]]. Siin ahelreaktsioon genereeritakse monomeerist happelise (s.t. katioonse) [[initsiaator]]i toimel. Tavaliselt on selleks tugevad prooton[[happed]] (H₂SO₄, HClO₄ jt) või [[Lewise hape|Lewise happed]] (BF₃, AlCl₃, SnCl₄, FeCl₃ jt). Reaktsiooni initsieerimine Lewise hapete toimel vajab [[kokatalüsaator]]i (näiteks vähene hulk vett H-OH või polaarset ühendit R-Cl või R-OH jm) osalust. [[Initsieerimisreaktsioon]]is moodustuvad [[karbokatioon]]id või [[ioonpaar]]id või [[oksooniumioon]]id jm. Alkeenide aktiivsuse rida on üldiselt samane moodustuvate karbokatioonide stabiilsuse reaga, kusjuures katioonide aktiivsus muutub vastupidises suunas. Heterotsüklid reageerivad tsükli avanemisega (nimetatakse [[tsükliavamispolümerisatsioon]], milles moodustuvad lineaarsed [[polümeer]]id), kusjuures nende [[reaktsioonivõime]] on oluliselt seotud tsükli [[steeriline pinge|steerilise pingega]]. Erandlikult käituvad katioonse polümerisatsiooni tingimustes [[Isoalkeen|isoalkeenid]] (Me₂C=CHR), kuigi kõrge [[nukleofiil]]<nowiki/>susega ühendid. Isoalkeenid, v.a. [[isobuteen]], ei anna kõrgpolümeere kuna intermediaadina moodustavad tertiaarsed [[karbokatioonid]], mis annavad suhteliselt kergesti [[Prooton|prootoni]] ülekande monomeeri, seega ahela ülekande. Võrreldes sarnase nukleofiilsusega [[Isopreen|isopreeni]] ja isoalkeenide katioonse [[Telomerisatsioon|telomerisatsiooni]] produktide suhtelise sisalduse sõltuvust konversioonist selgub nende alkeenide põhimõtteline erinevus. (vt isoalkeenid ''versus'' isopreen  [[Konversioon (keemia)|konversioon]]). ==Katioonse polümerisatsiooni mehhanism== Näiteks [[alkeenid|alkeeni]] (siin lihtsustatult C=CR’ ilma [[vesinik]]u aatomeid näitamata) [[polümerisatsioon]] katioonse mehhanismi järgi näiteks AlCl₃ toimel ([[kokatalüsaator]] R-Cl) või BF₃ toimel (kokatalüsaator H₂O): *reaktsiooni initsieerimine :1) R–Cl + AlCl₃ → R⁺ + AlCl₄^- :: R⁺ + C=CR^’ → R–(C–CR^’)⁺ :2) H₂O + BF₃ → H⁺(BF₃OH)^- :: H⁺(BF₃OH)^- + C=CR^’ → H–(C–CR^’)⁺ See reaktsioon annab polümeeri ahelale algusrühma. *[[ahela kasv]], see on [[monomeer]]i molekulide järjestikuline liitumine üha kasvava [[karbokatioon|katiooniga]]; see on valdav reaktsioon, kuna monomeer on keskkonnas valdav [[nukleofiil]] :R–(C–CR^’)⁺ + n C=CR^’ → R–(C–CR^’)_n⁺ *[[ahela ülekanne]], lõpetab ühe ahela kasvu ja alustab uut ahelat :R–(C–CR^’)_n⁺ + R–Cl → R–(C–CR^’) _nCl + R⁺ *[[ahela lõpetamine]], näiteks ioonide [[aineosakeste rekombinatsioon|rekombinatsioon]]; selle tõenäosus on väike, kuna katalüsaatori ja ioonide [[kontsentratsioon]]id on väga madalad :R–(C–CR^’)_n⁺ + AlCl₄^- → R–(C–CR^’) _nCl + AlCl₃ ==Vaata ka== *[[Initsieerimisreaktsioon]] *[[Elav polümerisatsioon]] *[[Telomerisatsioon]] *[[Karbokatioonid]] [[Kategooria:Orgaaniline keemia]] [[Kategooria:Polümerisatsioon]] iqrpnviqkyp52uobjv72w81ebmmmceo 0 247073 7214047 7021563 2026-08-14T10:35:39Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7214047 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=mai|aasta=2011}} Siin on ülevaade [[Eesti NSV]] / Eesti territooriumil asunud [[NSV Liidu relvajõud]]ude koosseisu kuulunud [[NSV Liidu õhukaitseväed|NSV Liidu õhukaitsevägede]] väeosadest. Eestis asunud NSV Liidu relvajõudude õhukaitseväed moodustati varem Eestis tegutsenud [[Punalipuline Balti laevastik|8. sõjalaevastiku]] õhukaitsevalitsuse väeosade ja hilisema [[Balti Laevastik]]u Õhukaitsevägede 13. baasrajooni (''13 базового района ПВО БФ'') vägede baasil 1957. aastal, kui seniste spetsialiseeritud õhukaitseväeosade asemel moodustati NSV Liidus erinevaid väeliike ühendavad ja konkreetse piirkonna kaitse eest vastutavad [[üldarmee]]d. Õhukaitse [[õhutõrjepolk]] koosnes komandopunktist, 4–8 enamasti ühte tüüpi raketikompleksidega stardidivisjonist ja tehnilisest divisjonist (lisaks veel teenindavad allüksused). 1960. aastate keskpaiku muudeti paljud õhutõrjeraketipolgud [[brigaad]]ideks, mille koosseisu kuulus mitut tüüpi (erineva tegevus- ja sihtmärkide tabavusulatusega) kompleksidega stardidivisjone ning mitu tehnilist divisjoni. Tehniline divisjon tegeles rakettide hoiustamise, ettevalmistamise, hoolduse, tankimise ja remondiga. Õhutõrjeraketiväe väikseima iseseisva lahinguvõimega osa, [[õhutõrjeraketikompleks]]i moodustasid stardidivisjoni juhtimispunkt, sihtmärkide avastamise ja rakettide sihtmärkideni suunamise seadmed ning laskeseadmed. Õhukaitse õhutõrjeraketidivisjoni (õhutõrjeraketidivisjon, "maa-õhk" tüüpi rakettide divisjon) koosnes juhtkonnast, stardipatarei(de)st, raadiotehnilisest ja tehnilisest patareist, etteveorühmast (e. autorühmast) ja majandusrühmast. Mitu ühise juhtkonna ja ühiste tulejuhtimisvahenditega divisjoni moodustasid kokku divisjonigrupi.<ref name="mil.hiiumaa.ee">[http://www.mil.hiiumaa.ee/xx/Viljandimaa%20Karksi%20-%20Rutu%20raketibaas.pdf Rutu raketibaas Viljandimaal Karksi vallas], Projekt "Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs"</ref> NSV Liidu õhukaitseväed Eestis aastatel 1977–1988 kuulusid [[Balti sõjaväeringkond|Balti sõjaväeringkonna]] [[6. üksik punalipulise õhukaitsearmee|6. üksiku punalipulise õhukaitsearmee]]<ref>[http://www.ww2.dk/new/pvo/6oapvo.htm 6-я отдельная Краснознамённая армия ПВО], Противовоздушная оборона (ПВО) Soviet Armed Forces, 1945-1991</ref> [[14. õhukaitsediviis]]i<ref>[http://www.ww2.dk/new/pvo/14dpvo.htm 14-я дивизия ПВО], Противовоздушная оборона (ПВО) Soviet Armed Forces, 1945-1991</ref> (''14 ДПВО'', ''в/ч 03115''). 14. õhukaitsediviis koosnes seniitraketi- ehk õhukaitseraketivägedest, raadiotehnikavägedest, hävituslennuväest ja [[tagalateenistus|tagalaväeosadest]],<ref name="a4w5q" /><ref name="jkI3Z" /> diviisi viimane ülem lennuväe kindralmajor [[Zijautdin Abdurahmanov]]. === 14. õhukaitsediviis === 14. õhukaitsediviisi staap, 14. õhukaitsediviisi eriosakond (s/o 28007) asus Tallinnas [[Filtri tee]] 12 * [[1104. komandopunkt]] ja juhtkond (s/o 03115, ''в/ч 03115''), [[Tänassilma (Saku)|Tänassilmal]] (endise [[Peeter Suure Merekindlus]]e [[Pääsküla positsioon]]i, [[Pääsküla]] varjendeis)<ref name="W5DB1" /> nr 1, 4 ja 6; * [[192. sidepunkt]]<ref>[http://www.mil.hiiumaa.ee/xx/Harju-Saku-Saue-Yksnurme-varukomandokeskus.pdf Saue (Üksnurme) raadiosaatekeskus (varukomandokeskus) Saue vallas Harju maakonnas], Projekt "Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs". Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste. Kärdla 2018</ref> (''УС "Анод", 192-й узел связи, в/ч 03116'') s/o 03116, kutsung "Anod-2"), [[Üksnurme]] ja [[Jälgimäe]] küla vahel; === Raadiotehnilised väeosad === ==== 4. õhukaitse raadiotehniline brigaad ==== * [[4. õhukaitse raadiotehniline brigaad]],<ref>[http://www.ww2.dk/new/pvo/radar/4rtbr.htm 4-я радиотехническая бригада], Противовоздушная оборона (ПВО) Soviet Armed Forces, 1945-1991</ref> (''4 радиотехническая бригада 14-й дПВО, в/ч 70104'') (s/o 70104), [[Maardu]]s [[Vana-Narva maantee]] 9, mis varustas 14. õhukaitsediviisi komandopunkti informatsiooni ja sidega. Brigaadi tehnilised väeoad olid koondatud 6 raadiotehnilisse keskusse (''РТЦ (радиотехнический центр'') komandopunktidega - 173. ([[Põima]]), 508. ([[Oriküla (Kärla)|Oriküla]]), 132. ([[Keila-Joa]]), 54. (Haapsalu/Kiltsi), 499. (Pärnu) 243. (Tartu). ==== 2309. raadiotehniline pataljon ==== * [[2309. raadiotehniline pataljon]] (''2309 радиотехнический батальон, 2309 ртб 4 ртбр, в/ч 31489'', s/o 31489), staabiga [[Haapsalu]] lähedal [[Kiltsi lennuväli|Kiltsi lennuvälja]] [[sõjaväelinnak]]us ja komandopunktiga [[Pullapää raketibaas]]is,<ref>[http://www.mil.hiiumaa.ee/xx/Laanemaa%20Ridala%20Nomme%20komandokeskus-radarijaam.pdf Pullapää komandokeskus /radarijaam Läänemaal Ridala vallas], Projekt "Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs"</ref> ({{koord|tekst=/|NS=58/55/08/N|EW=23/39/42/E|nimi=Pullapää raketibaas}})'' ** 196. üksik [[raadiolokatsioon]]irood (''196 орлр, 196 орлр 4 ртбр,'') (s/o 90123) ja [[Spithami radarijaam]]<ref>[http://www.mil.hiiumaa.ee/xx/Noarootsi-Spithami-radarijaam.pdf Spithami radarijaam Noarootsi vallas Läänemaal], Projekt "Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs". Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste. Kärdla 2015</ref> [[radarimägi|radarimäel]] ({{koord|tekst=/|NS=59/13/27/N|EW=23/31/20/E|nimi=Spithami radarijaam}}), [[Spithami]], [[Põõsaspea neem]], [[Haapsalu rajoon]] ** 928. üksik raadiolokatsioonirood (''928 орлр'') (s/o 87235) ja raadiolokaatorijaam radarimäel, [[Kalana (Hiiu)|Kalana]] küla ([[Ristna]]), [[Kõpu poolsaar]], [[Hiiumaa]] (114 ha) <gallery> Ristna prožektorimägi.JPG|Ristna prožektorimägi Ristna radarimägi.JPG|Ristna radarimägi </gallery> ==== 2310. raadiotehniline pataljon ==== * [[2310. raadiotehniline pataljon]]<ref>[http://www.mil.hiiumaa.ee/xx/Harjumaa_Humala.pdf Humala komandopunkt Harju maakonnas Harku vallas], Projekt "Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs"</ref> (s/o 02428) ja raadiolokaatorijaam Kasutusel [[raadiolokatsioon]]ikompleksid [[P-14]] (''П-14''), kõrgusemõõtja [[PRV-13]] (''ПРВ-13''). ({{koord|tekst=/|NS=59/22/3/N|EW=24/24/33/E|nimi=2310. raadiotehniline pataljon}}), Harjumaal [[Humala]]s (64 ha); ==== 2311. raadiotehniline pataljon ==== * [[2311. raadiotehniline pataljon]] (''2311 радиотехнический батальон''), kutsung "Matštovõi" ja raadiolokaatorijaam, [[Tapa vald]], [[Põima]] küla, [[Põima sõjaväelinnak]] (katastritunnus 27302:003:0092). Algselt NSVL õhukaitseväe raadiotehniline keskus ja komandopunkt Kunda 41. üksiku raadiolokatsiooniroodu 111. raadiotehniline pataljon. ** 922. üksik raadiolokatsioonirood (''922 орлр''), raadiolokatsiooniroodu linnak<ref>[http://www.mil.hiiumaa.ee/xx/Harjumaa%20Kuusalu%20-%20Parispea%20radarijaama%20linnak.pdf Pärispea radarijaama linnak Harjumaal Kuusalu vallas], Projekt "Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs"</ref> ja radarijaam [[Pärispea]]l<ref>[http://www.mil.hiiumaa.ee/xx/Harjumaa%20Kuusalu%20-%20Parispea%20radarijaam.pdf Pärispea radarijaam Harjumaal Kuusalu vallas], Projekt "Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs"</ref> (s/o 95247) ja raadiolokaatorijaam, (s/o 52283) [[Loksa]]l/[[Moe]]l, mis fikseeris [[Mathias Rust]]i lennuki sisenemise NSV Liidu õhuruumi, 28. mail 1987. aastal. Kasutusel [[raadiolokatsioon]]ikompleksid [[ST-68U]] (''РЛС СТ-68У''), [[P-15]] (''П-15''), kõrgusemõõtja [[PRV-16]] (''ПРВ-16''). 922. rlr allus operatiivselt 173. Raadiotehnilise keskuse komandopunktile (''КП 173 РТЦ (радиотехнический центр) п. Пыйма г. Тапа''), kellele allusid raadiolokaatorijaam Loksal, 893. rlr [[Suursaar]]el ja 768. raadiolokatsioonirood [[Imastu]]s ning reserv rlr (''891 орлр'') Narva lähedal. ==== 2312. raadiotehniline pataljon ==== * [[2312. raadiotehniline pataljon]] ja [[Kardla radarijaam|raadiolokaatorijaam]]<ref>[http://www.mil.hiiumaa.ee/xx/Tartu-Tahtvere-Kardla-radarijaam.pdf Kardla radarijaam Tähtvere vallas Tartumaal], Projekt "Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs". Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste. Kärdla 2018</ref> ja radarimäed Tartu-[[Kardla]], ** 44. üksik raadiolokatsioonirood (''44 орлр'') ja raadiolokaatorijaam, [[Mustvee]] ** 890. üksik raadiolokatsioonirood (''890 орлр'') ja raadiolokaatorijaam, [[Metsniku]] ({{koord|tekst=/|NS=57/50/44/N|EW=26/3/50/E|nimi=890. üksik raadiolokatsioonirood}}), [[Valga rajoon]] ** 924. üksik raadiolokatsioonirood (''924 орлр'') ja [[Meremäe raadiolokatsioonijaam|raadiolokaatorijaam]],<ref>[http://www.mil.hiiumaa.ee/xx/V6ru-Setomaa-Meremae-radarijaam.pdf Meremäe raadiolokatsioonijaam Mereküläs Setomaa vallas Võru maakonnas], Projekt "Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs". Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste. Kärdla 2018</ref> [[Merimäe]], [[Petserimaa]] ==== 2313. raadiotehniline pataljon ==== * [[2313. raadiotehniline pataljon]], s/o 92606 [[Kikepera radarijaam|Kikepera raadiolokaatorijaam]],<ref name="mkIcW" /> Pärnumaa. Kasutusel [[raadiolokatsioon]]ikompleksid [[P-80]] "Altai"/[[5Н87]] (''РЛС П-14/5Н84'')<ref name="AXSgU" /> ja [[5Н84]] (P-14) ** 100. ( (57., 43.)<ref>[http://www.mil.hiiumaa.ee/xx/Saaremaa-Undva-kordon.pdf Undva linnak Saaremaa vallas Saare maakonnas], Projekt "Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs"</ref> üksik raadiolokatsioonirood (''100 орлр, в/ч 63376'') (s/o 63376) ja raadiolokaatorijaam,<ref>[http://www.mil.hiiumaa.ee/xx/Saaremaa-Undva-radarijaam.pdf Undva radarijaam ja linnak Saaremaa vallas Saare maakonnas], Projekt "Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs"</ref> [[Tagamõisa poolsaar]]e [[Undva nina]], Saaremaal ** 923. üksik raadiolokatsioonirood (''923 орлр'') ja raadiolokaatorijaam, [[Võhma (Saaremaa)|Võhma]], Saaremaal põhja-rannikul <gallery> NSVL Undva-Nina raadiolokaatoriroodu(Позиция 100 орлр Ундва 1 , 14d pvo) jäänused Tagamõisa poolsaarel 2014-11-02 - panoramio.jpg|Undva-Nina raadiolokaatoriroodu jäänused [[Tagamõisa poolsaar]]el, 2014 NSVL Undva-Nina raadiolokaatoriroodu(100 орлр, 14d pvo) kaponiir,kus hoiti ТЗМ 5Ю24М^ - транспортно-заряжающая машина(rakettide laadur). (ERAOMAND) 2014-11-02 12.44.44 - panoramio.jpg|Undva-Nina raadiolokaatoriroodu [[kaponiir]] NSVL Undva-Nina raadiolokaatoriroodu(100 орлр ,14d pvo) jäänused Tagamõisa poolsaarel 2014-11-02 - panoramio.jpg|Undva-Nina raadiolokaatoriroodu jäänused Tagamõisa poolsaarel, 2014 </gallery> ==== 2314. raadiotehniline pataljon ==== * [[2314. raadiotehniline pataljon]] ja raadiolokaatorijaam, s/o 02429 [[Oriküla]], Saaremaal. 508. raadiotehniline keskus (''508 РТЦ (радиотехнический центр''), komandopunktiga. ** 28. üksik raadiolokatsioonirood (''28 орлр, в/ч 48771'') (s/o 48771) ja raadiolokaatorijaam [[Ruhnu]] saarel ([[Ruhnu radarijaam]]<ref>[http://www.mil.hiiumaa.ee/xx/Saaremaa-Ruhnu-Ruhnu-radarijaam.pdf Ruhnu radarijaam Ruhnu vallas Saare maakonnas], Projekt "Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs"</ref> ({{koord|tekst=/|NS=57/48/12/N|EW=23/13/28/E|nimi=Ruhnu radarijaam}}<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=militaryheritage&action=view&id=267 Ruhnu raadiolokatsooniroodu positsioonid], Kultuurimälestiste register</ref>). Radaripositsioon oli [[Pärsi nina]] lähedal, põhja ja lõuna pool olid kasarmud.<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=militaryheritage&action=view&id=268 Ruhnu raadiolokatsooniroodu uuem linnak], Kultuurimälestiste register</ref><ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=militaryheritage&action=view&id=269 Ruhnu raadiolokatsooniroodu vanem linnak], Kultuurimälestiste register</ref> Väeosa käsutuses olid: kaugmaaradarijaam P-14F; lühimaaradar НРЗ 73Е6, ([[oma-võõra tuvastussüsteem]]) ning kõrgusemõõtja [[PRV-16]].<ref name="YMOJG" /> ** 929. üksik raadiolokatsioonirood (''929 орлр'') ja raadiolokaatorijaam, [[Sõrve poolsaar]]el, Saaremaal. :1970. aastail dislotseerus Eestis Haapsalus/Kiltsi lennuväljal<ref>Янков Анатолий Иванович, [http://artofwar.ru/j/jankow_a_i/1996ortbpvo.shtml Как всё начиналось...]</ref> 1820. üksik raadiotehniline pataljon (''1820 oтдельный радиотехнический батальон, в/ч 31489'') === Hävituslennuväepolgud === ==== 425. hävituslennuväepolk ==== [[Fail:Lennuangaar nõukogude ajast.jpg|pisi|Lennuangaar Kiltsi endisel lennuväljal]] [[425. hävituslennuväepolk]]<ref>[http://www.ww2.dk/new/air%20force/regiment/iap/425iap.htm 425-й истребительный авиационный полк ПВО], Противовоздушная оборона (ПВО) Soviet Armed Forces, 1945-1991</ref> (''425 ИАП'', ''425-й истребительный авиационный полк'', ''в/ч 32906'', sõjaväeosa - s/o 32906), Haapsalu lähedal [[Kiltsi (Haapsalu)|Kiltsi külas]] ja [[Haapsalu sõjaväelennuväli|Haapsalu sõjaväelennuväljal]], * 102. üksik lennuvälja hoolduspataljon (''102 отдельный батальон аэродромного обслуживания, 102 ОБАТО''), Haapsalu * 1201. üksik side ja raadiotehniline pataljon (''1201 отдельный батальон связи и радиотехнического обеспечения, 1201 ОБСРО''), Haapsalu ** Lennuväljad: [[Lasnamäe lennuväli]] (1956–1970), [[Haapsalu sõjaväelennuväli]] (1970–1992) ** Relvastuses: [[Mikojan-Gurevitš MiG-17|MiG-17]], aastatel 1952–1957; [[MiG-19]]R/P/S/SV, 1957–1977; [[MiG-23]]M/MLD, 1977–1992 ==== 655. hävituslennuväepolk ==== [[655. hävituslennuväepolk]]<ref>[http://www.ww2.dk/new/air%20force/regiment/iap/655iap.htm 655-й истребительный авиационный полк ПВО], Противовоздушная оборона (ПВО) Soviet Armed Forces, 1945-1991</ref> (''655 ИАП, в/ч 40361'', s/o 40361), [[Pärnu]] [[Uus-Sauga]] ja [[Pärnu lennujaam|Pärnu lennuväljal]] * 96. üksik lennuvälja hoolduspataljon (''96 отдельный батальон аэродромного обслуживания, 96 ОБАТО''), Pärnu * 1195. üksik side ja raadiotehniline pataljon, (''1195 отдельный батальон связи и радиотехнического обеспечения, 1195 ОБСРО''), Pärnu. Pärnu lennuvälja (s/o 31556) radaripost nr. 1 ja nr. 2, [[Papsaare]]l ja lennuvälja radaripostid, [[Eametsa (Sauga)|Eametsa]] külas ning [[Nurme (Sauga)|Nurme]] külas. ** Lennuväljad: [[Pärnu lennujaam#Ajalugu|Pärnu lennuväli]] (1952–1993) ** Relvastuses: [[Mikojan-Gurevitš MiG-15|MiG-15bis]], 1952–1957; [[Jak-25]]M, 1957–1966; [[MiG-19]], 1957–1970ndad; [[Jak-28]]P, 1966–1981; [[MiG-23]]ML/MLD, 1981–1993 ==== 656. hävituslennuväepolk ==== [[Pilt:Аэродром Деловой.jpg|pisi|NSV Liidu lennukid MiG-23 [[Tapa lennuväli|Tapa lennuvälja]] kohal. Foto 1980. aastate lõpust]] [[656. hävituslennuväepolk]]<ref>[http://www.ww2.dk/new/air%20force/regiment/iap/656iap.htm 656-й истребительный авиационный полк ПВО], Противовоздушная оборона (ПВО) Soviet Armed Forces, 1945-1991</ref> (''656 ИАП'', ''в/ч 31522'', s/o 31522) [[Tapa]]l ja [[Tapa lennuväli|Tapa lennuväljal]], [[Tapa sõjaväelinnak]]us. * 91. üksik lennuvälja hoolduspataljon (''91 отдельный батальон аэродромного обслуживания, 91 ОБАТО'', ''в/ч 40377''), Tapal ning ka [[Jootme (Tapa)|Jootmel]] asunud s/o 40377 lennujuhtimise punkt ning [[Räsna (Tapa)|Räsnal]] asunud ladu ja raadiojaam * 1198. üksik side ja raadiotehniline pataljon (''1198 отдельный батальон связи и радиотехнического обеспечения, 1198 ОБСРО ''), Tapa ** Lennuväljad: [[Tapa lennuväli]] (1954–1993) ({{koord|tekst=/|NS=59/14/06/N|EW=25/57/06/E|nimi=Tapa lennuväli}}) ** Relvastuses: [[Mikojan-Gurevitš MiG-15|MiG-15bis]], 1952-1957; [[Jak-25]]M, 1957–1966; [[MiG-19]], 1957–1970ndad; [[Jak-28]]P, 1966–1981; [[MiG-23]]ML/MLD, 1981–1993 ==== 384. üksik helikopterieskadrill ==== 384. üksik helikopterieskadrill<ref>[http://www.ww2.dk/new/air%20force/squadrons/ove/384ove.htm 384-я отдельная вертолетная эскадрилья], Противовоздушная оборона (ПВО) Soviet Armed Forces, 1945-1991</ref> (''384 отдельная вертолетная эскадрилья, 384 овэ, в/ч 55351'', s/o 55351), * Lennuväljad: [[Tapa lennuväli]] * Relvastuses: [[eskadrill]]is 10 helikopterit [[Mi-24]]. === Õhutõrjeraketiväeosad === ==== 94. õhutõrjeraketibrigaad ==== {{Vaata|94. õhutõrjeraketibrigaad}} * [[94. õhutõrjeraketibrigaad]]<ref>[http://www.ww2.dk/new/pvo/sam/94zrbr.htm 94-я зенитно-ракетная бригада], Противовоздушная оборона (ПВО) Soviet Armed Forces, 1945-1991</ref> (''94-я зенитно-ракетная бригада, 94 зрб'') (s/o 56178, ''в/ч 56178''), brigaadis oli 17 seniitraketidivisjoni [[Harjumaa|Harju-]], [[Raplamaa]]l ja [[Läänemaa]]l * õhutõrjeraketibrigaadi juhtkond [[Keila-Joa mõis]]as, Türisalus asus ka [[S-200]] rakettide [[tuumalõhkepea]]de hoidla ("Pantsõr"). * komandopunkt<ref>[http://www.mil.hiiumaa.ee/xx/Harjumaa_Humala.pdf Humala komandopunkt Harju maakonnas Harku vallas], Projekt "Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs</ref> (''ПДРЦ, Приемно-передающий радиоцентр, {{kas|в/ч 02428}}'') [[Humala]]s. Aastatel 1961–1970 asus komandopunkt Maardus. ** 1. õhutõrjeraketidivisjon Raplamaal [[Kohila vald|Kohila vallas]] [[Pahkla]]s ([[Pahkla raketibaas]], {{koord|tekst=/|NS=59/12/31/N|EW=25/51/54/E|nimi=Pahkla raketibaas}}); ** 5. õhutõrjeraketidivisjon (''5 зрдн'') Raplamaal [[Kohila vald|Kohila vallas]] [[Pahkla]]s ([[Pahkla raketibaas]], {{koord|tekst=/|NS=59/12/31/N|EW=25/51/54/E|nimi=Pahkla raketibaas}}); *** 2. divisjonigrupi juhtkond (''в/ч 56178-Я'', s/o 56178-Ja), Pahkla *** tehniline divisjon [[Raudalu]]s Harjumaal ([[Raudalu raketibaas]] 55 ha); ** 2. õhutõrjeraketidivisjon (''2 зрдн, в/ч 56178-K'', s/o 56178-K) [[Keila-Joa]] lähikonnas ([[Keila-Joa raketibaas]],<ref>[http://www.mil.hiiumaa.ee/xx/Harjumaa-Keila-Keila-Joa-raketibaas.pdf Keila-Joa (Türisalu) raketibaas Keila vallas Harjumaal], Projekt "Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs</ref><ref>[http://www.mil.hiiumaa.ee/xx/Harjumaa-Keila-Keila-Joa-raketibaasi-linnak.pdf Keila-Joa (Türisalu) raketibaasi linnak Keila vallas Harjumaal], Projekt "Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs". Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste. Kärdla 2015</ref> 423 ha,<ref name="J0JFR" /> ka [[Türisalu raketibaas]]) , {{koord|tekst=/|NS=59/24/25/N|EW=24/19/5/E|nimi=Türisalu raketibaas}}); ** 3. õhutõrjeraketidivisjon (''3 зрдн, в/ч 56178-Л'', s/o 56178-L) [[Keila-Joa]] lähikonnas ([[Keila-Joa raketibaas]] 423 ha,<ref name="J0JFR" /> ka [[Türisalu raketibaas]]); ** 4. õhutõrjeraketidivisjon (''4 зрдн, в/ч 56178-M'', s/o 56178-M) [[Keila-Joa]] lähikonnas ([[Keila-Joa raketibaas]] 423 ha,<ref name="J0JFR" /> ka [[Türisalu raketibaas]]); *** 1. divisjonigrupi juhtkond (''в/ч 56178-Ю'', s/o 56178-Ju), Keila-Joal, kus asus ka 132 Raadiotehnilise keskuse komandopunkt (КП 132 РТЦ (радиотехнический центр'') *** 1. tehniline divisjon (''в/ч 56178-П'', s/o 56178-P), Keila-Joa *** autorood (''в/ч 56178-Ж'', s/o 56178-Ž) ** 6. õhutõrjeraketidivisjon<ref>[http://www.mil.hiiumaa.ee/xx/Harju-Viimsi-Rohuneeme-vanem-raketibaas.pdf Rohuneeme vanem raketibaas (S-75) Viimsi vallas Harju maakonnas], Projekt "Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs". Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste. Kärdla 2018</ref> (''6 зрдн, "Виноград", в/ч 56178-Х''), s/o 56178-H, kutsung "Vinograd") S-75, [[Rohuneeme raketibaas]] Harjumaal [[Rohuneeme]]l, 3. divisjonigrupis [[Rohuküla]]s<ref>[http://www.mil.hiiumaa.ee/xx/Laanemaa%20Rohukyla%20seniitraketidivisjon.pdf 6. seniitraketidivisjon Läänemaal Ridala vallas Rohukülas], Projekt "Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs"</ref>/([[Rohuküla raketibaas]]) [[Tubriku]] küla, Läänemaal ** 7. õhutõrjeraketidivisjon (''7 зрдн, "Джинга", в/ч 56178-Д''), Leetse II<ref>[http://www.mil.hiiumaa.ee/xx/Harjumaa-Paldiski-Leetse-II-raketibaas.pdf Leetse II raketibaas Paldiski linnas Harjumaal], Projekt "Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs". Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste. Kärdla 2015</ref> (''Леетсе-II''), S-75 (pindala 35,0 ha) Paldiski poolsaare tipu pool, [[Leetse mõis]]a kõrval<ref>[http://www.gi.ee/loodusmalestised/5_Harjumaa_Paldiski-Pakri_ps_ja_saared_2000.pdf Paldiski, Pakri poolsaar ja saared. 2000.a. Geoloogia instituut]</ref> [[Pakri poolsaar]]el ([[Leetse raketibaas]]id; ** 8. õhutõrjeraketidivisjon<ref>[http://www.mil.hiiumaa.ee/xx/Laanemaa%20Ridala%20Nomme%20divisjon.pdf Nõmme õhutõrjeraketidivisjon Läänemaal Ridala vallas], Projekt "Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs"</ref> s/o 56178-U, kutsung "Betonnõi" [[Suurekivi raketibaas]], ka Kivioja raketibaas<ref>[http://www.mil.hiiumaa.ee/xx/Harjumaa-Padise-Suurekivi-raketibaas.pdf Suurekivi raketibaas Padise vallas Harjumaal], Projekt "Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs". Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste. Kärdla 2015</ref> Padise vald, [[Keibu]] küla/ [[Karatuma]]s [[Haapsalu rajoon]]is - [[Ridala vald]], [[Nõmme (Haapsalu)|Nõmme]] *** 3. divisjonigrupi juhtkond ja komandopunkt ((''в/ч 56178-Ф'', s/o 56178-F), Sutlepa lähedal [[Aulepa]]s Väike-Nõmme külas ([[Sutlepa raketibaas]]<ref>[http://www.mil.hiiumaa.ee/xx/Laanemaa%20Suur-Nommkyla%20raketibaas.pdf Suur-Nõmmküla raketibaas Läänemaal Noarootsi vallas], Projekt "Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs"</ref>) *** Tehniline üksus, asukoht Väike-Nõmmkülas või Karatumal) ** 9. üksik õhutõrjeraketidivisjon (''9 зрдн''), S-125, [[Rohuneeme]]s [[Viimsi vald|Viimsi vallas]] Harjumaal ([[Rohuneeme raketibaas]]<ref>[http://www.mil.hiiumaa.ee/xx/Harju-Viimsi-Rohuneeme-uuem-raketibaas.pdf Rohuneeme uuem raketibaas (S-125) Viimsi vallas Harju maakonnas], Projekt "Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs". Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste. Kärdla 2018</ref> 160 ha); ** 12. õhutõrjeraketidivisjon (''12 зрдн, "Балочный", в/ч 56178-С''), mille relvastuses keskmaaraketid [[S-125]] pankrannikul [[Muraste]]s [[Harju rajoon]]is ([[Muraste raketibaas]] 43 ha); ** 13. õhutõrjeraketidivisjon (''13 зрдн, "Заструг"''), S-125, [[Pääsküla]]/[[Laagri]] ** 14. õhutõrjeraketidivisjon (''14 зрдн, "Беспечный", в.ч. 56178 т''), Leetse I,<ref>[http://www.mil.hiiumaa.ee/xx/Harjumaa-Paldiski-Leetse-I-raketibaas.pdf Leetse I (Paju) raketibaas Paldiski linnas Harjumaal], Projekt "Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs". Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste. Kärdla 2015</ref> S-125, (pindala 18 ha) [[Leetse]] küla ning [[Lahepere laht|Lahepere lahe]] kõrval [[Pakri poolsaar]]el ([[Leetse raketibaas]]id; ** 15. õhutõrjeraketidivisjon (''15 зрдн, "Бетонный"''), [[Nõva]] lähedal Kiviojal, Läänemaal. ** 16. üksik õhutõrjeraketidivisjon (''16 зрдн''), (s/o 56178); *** 4. divisjonigrupi juhtkond (s/o 56178–..), Keila-Joa ** üksik õhutõrjeraketidivisjon [[Vana-Narva maantee]] alguses [[Iru]]s Harjumaal, 1970. aastate lõpuni; ** üksik õhutõrjeraketidivisjon [[Põhjaküla]] juures [[Naissaare]]l ([[Naissaare raketibaas]]), ** 3. tehniline divisjon (s/o 56178-Je) Raudalus ** 4. tehniline divisjon (s/o 56178- E) Raudalus :17. õhutõrjeraketidivisjon, kutsung "Galetšnik", kompleksiga S-125M asus kuni 1990. aastani Läänemaal [[Ridala vald|Ridala vallas]] [[Rohuküla]]s ==== 207. õhutõrjeraketibrigaad ==== * [[207. õhutõrjeraketibrigaad]]i (''207 зенитная ракетная бригада, 207 зрб''),<ref>[http://www.ww2.dk/new/pvo/sam/207zrbr.htm 207-я зенитно-ракетная бригада], Противовоздушная оборона (ПВО) Soviet Armed Forces, 1945-1991</ref> (s/o 96420, ''в/ч 96420'') * 207. õhutõrjeraketibrigaadi [[staap]] asus varem [[Tapa]]l lennuväekasarmutega samas linnakus, {{kas|komandopunkt oli [[Karkuse (Tapa)|Karkuse]] ja [[Koigi]]l/[[Reinevere]] küla vahel, Tapalt 6 km lõunas}}{{lisa viide}}. ja hiljem * 207. õhutõrjeraketibrigaadi [[staap]] asus alates 1979 kevadest [[Rakvere]]s [[Nortsu tee]] asuvates endise 304. krdv polgu ruumidesse), kus paiknesid autorood, siderood, majandusrühm ja töökojad, Brigaadis oli 12 raketidivisjoni [[Harjumaa]]l, [[Järvamaa]]l ning [[Lääne-Virumaa|Lääne-]] ja [[Ida-Virumaa]]l; * Komandopunkt, divisjonigrupi S-200 juhatus (''в/ч 96420-E''), sidekeskus ja [[Tapa lennuväli|Tapa lennuvälja]] saatejaam, [[Põima]]l<ref name="IqDnw" /> ** 1. õhutõrje[[raketidivisjon]] (''1 зрдн (зенитно-ракетный дивизион), в/ч 96420-Ф'', "Akrida", s/o 96420-F), mille relvastuses [[keskmaarakett|keskmaaraketid]] [[S-200]], Tapa lähedal [[Lehtse]], [[Tõõrakõrve]] ([[Tapassaare raketibaas]] 100 ha); ** 2. õhutõrjeraketidivisjon (''2 зрдн, "Крокодил", в/ч 96420-Х'', kutsung "Krokodil", s/o 96420-H) relvastuses [[S-200]], Tapa lähedal Lehtse Tõõrakõrve ([[Männiku raketibaas]]); ** 3. õhutõrjeraketidivisjon (''3 зрдн, в/ч 96420-С'', s/o 96420-S), relvastuses [[S-200]], Tapa lähedal [[Lehtse]], [[Tõõrakõrve]]; *** 1. tehniline divisjon (''1 тдн, в/ч 96420-У'', s/o 96420-U), divisjonigrupile S-200 ([[Ihasalu]], [[Jõelähtme vald|Jõelähtme vallas]]) ** 4. õhutõrjeraketidivisjon (''4 зрдн, "Виниловый", в/ч 96420-Г'', "Vinilovõi", s/o 96420-G), relvastuses [[S-75]] [[Ida-Virumaa]]l [[Toila vald|Toila vallas]] [[Ontika]] lähedal [[Saka]] ([[Saka raketibaas]] 16 ha); ** 5. õhutõrjeraketidivisjon (''5 зрдн, "Балник", в/ч 96420-A'', "Balnik", s/o 96420-A), relvastuses S-75, [[Kloodi]]l, [[Rakvere rajoon]]is ([[Lääne-Viru maakond|Lääne-Virumaal]]); ** 6. õhutõrjeraketidivisjon (''6 зрдн, "Галифе", в/ч 96420-В'', "Galife", s/o 96420-V), relvastuses S-75, [[Kahala (Kuusalu)|Kahalas]] ([[Kahala raketibaas]] 64 ha)/[[Kupu]]l ([[Kupu raketibaas]],<ref name="v04jb" /><ref>[http://www.mil.hiiumaa.ee/xx/Harju-Kuusalu-Kupu-raketibaas.pdf Kupu (Kahala) raketibaas Kuusalu vallas Harju maakonnas], Projekt "Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs". Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste. Kärdla 2018</ref>); *** 2. tehniline divisjon (''2 тдн, в/ч 96420-Д'', s/o 96420-D), divisjonigrupile S-75 ([[Udriku]]/[[Imastu]])) ** 7. õhutõrjeraketidivisjon (''7 зрдн, "Галка", в/ч 96420-K'', "Galka", s/o 96420-K) [[Püssi raketibaas]],<ref>[http://www.mil.hiiumaa.ee/xx/Ida-Viru-Lyganuse-Lyganuse-raketibaas.pdf Lüganuse (Püssi) seniitraketibaas Lüganuse vallas Ida-Viru maakonnas], Projekt "Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs". Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste. Kärdla 2019</ref> relvastuses [[S-125]] ja varupositsioon [[Mustmätta]] külas, [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru]], [[Püssi]]l ** 8. õhutõrjeraketidivisjon (''8 зрдн, "Детектор", в/ч 96420-Л'', "Detektor", s/o 96420-L), relvastuses [[S-125]], [[Kunda]] lähistel [[Viru-Nigula]], [[Kutsala]]; ** 9. õhutõrjeraketidivisjon (''9 зрдн, "Зажимка", в/ч 96420-M'', "Zažimka", s/o 96420-M), relvastuses S-125, Lääne-Virumaal [[Vihula vald]] ([[Noonu]]) ([[Karula raketibaas]]); ** 10. õhutõrjeraketidivisjon (''10 зрдн, "Катушка", в/ч 96420-Н'', "Katuška", s/o 96420-N), relvastuses S-125, Lääne-Virumaal [[Lahe (Vihula)|Lahe]] ([[Lobi raketibaas|Lobi]]<ref>[http://www.mil.hiiumaa.ee/xx/Laane-Virumaa%20Vihula%20-%20Lobi%20raketibaas.pdf Lobi raketibaas Lääne-Virumaal Vihula vallas], Projekt "Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs"</ref>/[[Lahe raketibaas]] 42 ha); ** 11. õhutõrjeraketidivisjon (''11 зрдн, "Измор", в/ч 96420-П'', "Izmor", s/o 96420-P), relvastuses S-125. [[Juminda raketibaas]].<ref>[http://www.mil.hiiumaa.ee/xx/Harju-Kuusalu-Juminda-raketibaas.pdf Juminda raketibaas Kuusalu vallas Harju maakonnas], Projekt "Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs". Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste. Kärdla 2018</ref> Harjumaa, [[Loksa vald]], [[Juminda poolsaar]]el; ** 12. õhutõrjeraketidivisjon (''12 зрдн, "Начитанный", в/ч 96420-T'', s/o 96420-T), relvastuses S-125, [[Jõelähtme vald|Jõelähtme vallas]] [[Neeme (Jõelähtme)|Neeme]], [[Ihasalu]] ([[Neeme raketibaas]] 18 ha); *** 3. tehniline divisjon (''3 тдн, в/ч 96420-P'', s/o 96420-R), divisjonigrupile S-125 [[Kuru (Tapa)|Kuru]]), [[Reinevere sõjaväelinnak]] [[Jõgisoo (Ambla)|Jõgisool]]. ** s/o 96420 varupositsioon, [[Pedassaare (Vihula)|Pedassaarel]] ==== 210. õhutõrjeraketibrigaad ==== * [[210. Punalipuline õhutõrjeraketibrigaad]] (''210 зенитная ракетная бригада, 210 зрб''),<ref>[http://www.ww2.dk/new/pvo/sam/210zrbr.htm 210-я зенитно-ракетная Краснознаменная бригада], Противовоздушная оборона (ПВО) Soviet Armed Forces, 1945-1991</ref> (s/o 74907, ''в/ч 74907, Позывной "ЗАСТУПНИК"'' kutsung "Zastupnik"). Brigaadil oli 12–16 õhutõrjeraketi- ja 3–4 tehnilist divisjoni [[Saaremaa]]l ja [[Pärnumaa]]l. * staap ja tehnikaväeosa sõjaväelinnakus nr 34 [[Aia tänav (Kuressaare)|Aia tänaval]] [[Kingissepa]]s [[Kingissepa rajoon]]is; * 210. õhutõrjeraketibrigaadi komandokeskus,<ref>[http://www.mil.hiiumaa.ee/xx/Saaremaa%20Orikyla%20komandokeskus.pdf Oriküla (Karida) komandokeskus Saare maakonnas Kärla vallas], Projekt "Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs"</ref> [[Oriküla]] ([[Karida]]) seniitraketidivisjoni<ref>[http://www.mil.hiiumaa.ee/xx/Saaremaa-Karla-Orikyla-divisjon-.pdf Oriküla (Karida) seniitraketidivisjon Saare maakonnas Kärla vallas], Projekt "Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs"</ref> raketi stardipositsioon ({{koord|tekst=/|NS=58/19/14/N|EW=22/19/16/E|nimi=Seniitraketidivisjoni raketi stardipositsioon}}<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=militaryheritage&action=view&id=293 Oriküla (Karida) seniitraketibaas ja komandokeskus], Kultuurimälestiste register</ref>) ja [[2314. raadiotehniline pataljon|2314. raadiotehnilise pataljoni]] ({{kas|45. raadiotehniline rood}} s/o 02429) [[Oriküla (Kärla)|Orikülas]] (''508 РТЦ, 508-й радиотехнический центр''), ({{koord|tekst=/|NS=58/19/14/N|EW=22/19/16/E|nimi=2314. raadiotehniline pataljon}}); ** 2 S-200 [[raketidivisjon]]i ja automajand,<ref name="I52fh" /> [[Karujärve]]/Dejevo ([[Karujärve raketibaas|raketibaas]] ({{koord|tekst=/|NS=58/24/30/N|EW=22/11/13/E|nimi=Karujärve raketibaas}})) ja stardipositsioonid<ref>[http://www.mil.hiiumaa.ee/xx/Saaremaa-Karujarve-positsioonid.pdf Karujärve raketibaasi stardipositsioonid Saaremaa vallas Saare maakonnas], Projekt "Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs"</ref> [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]. Dejevoks nimetati koht Karujärvest ümber 1959. aastal, Nõukogude Liidu kangelase [[Vladimir Dejev]]i järgi.; *** 3. tehniline divisjon (s/o 74907-U; kutsung "Vesna") ** 4. õhutõrjeraketidivisjon, [[Muhu vald|Muhu vallas]] [[Piiri raketibaas]]<ref>[http://www.mil.hiiumaa.ee/xx/Saaremaa-Muhu-Piiri-raketibaas.pdf Piiri raketibaas Muhu vallas Saare maakonnas], Projekt "Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs"</ref> ({{koord|tekst=/|NS=58/36/26/N|EW=23/10/40/E|nimi=Piiri raketibaas}}), kus S-75 raketidivisjonid ** 5. õhutõrjeraketidivisjon,<ref>[http://www.mil.hiiumaa.ee/xx/Saaremaa-Valjala-Kallemae-seniitraketidivisjon-JP.pdf Kallemäe seniitraketidivisjon Saaremaal Valjala vallas], Projekt "Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs"</ref> (''5 зрдн, в/ч 74907-В'', kutsung "Vinovnik", s/o 74907-V) [[Kallemäe]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] ([[Kallemäe raketibaas]] ({{koord|tekst=/|NS=58/22/24/N|EW=22/53/58/E|nimi=Kallemäe raketibaas}})<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=militaryheritage&action=view&id=276 Kallemäe seniitraketibaas], Kultuurimälestiste register</ref>) koos varupositsioonidega [[Peederga]]s (Nurmel) ja [[Raugi]]l (Muhus) ** 6. õhutõrjeraketidivisjon,<ref>[http://www.mil.hiiumaa.ee/xx/Saaremaa-Torgu-Maantee_seniitraketidivisjon-JP.pdf Maantee seniitraketidivisjon Saaremaal Torgu vallas], Projekt "Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs"</ref> (''6 зрдн, "Акробатика"''), relvastuses S-75, [[Läbara]] ([[Maantee raketibaas]]<ref>[[Endel Püüa]], [http://register.muinas.ee/ftp/MKA%20inventeerimine/Saaremaa.militaar.pdf Saare maakonna militaarobjektide ekspertiis, 2006.a. RAKETIHOIDLA "GRANIT" MAANTEE KÜLAS]</ref> ({{koord|tekst=/|NS=57/56/07/N|EW=22/04/9/E|nimi=Maantee raketibaas}}<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=militaryheritage&action=view&id=289 Maantee seniitraketibaas], Kultuurimälestiste register</ref>), [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] [[Sõrve poolsaar]]el ** 7. õhutõrjeraketidivisjon, (''7 зрдн, в/ч 74907-P'', s/o 74907-R), relvastuses S-125, [[Liiva raketibaas]]<ref>[http://www.mil.hiiumaa.ee/xx/Saaremaa%20Muhu%20Liiva%20seniitraketidivisjon.pdf Liiva (Levalõpme) raketibaas Saare maakonnas Muhu vallas], Projekt "Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs"</ref> ([[Levalõpme]]), [[Muhu vald|Muhu vallas]] ** 8. õhutõrjeraketidivisjon, [[Jõiste raketibaas]] (ka [[Paaste]]<ref>[http://www.mil.hiiumaa.ee/xx/Saaremaa-J6iste-raketibaas.pdf Jõiste (Paaste) senitraketibaas Saaremaa vallas Saare maakonnas], Projekt "Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs</ref> või [[Leisi]]), [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] Saaremaal ** 9. õhutõrjeraketidivisjon,<ref>[http://www.mil.hiiumaa.ee/xx/Saaremaa-Mustjala-Tagaranna-seniitraketidivisjon-JP.pdf Tagaranna seniitraketidivisjon Saaremaal Mustjala vallas], Projekt "Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs</ref> (''9 зрдн, "Катюша"'', kutsung "Katjuša", s/o 74907-S) [[Tagaranna raketibaas]] ({{koord|tekst=/|NS=58/24/28/N|EW=22/11/10/E|nimi=Tagaranna raketibaas}}<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=militaryheritage&action=view&id=304 Tagaranna seniitraketibaas], Kultuurimälestiste register</ref>), [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] [[Ninase poolsaar]]el Saaremaal ** 10. õhutõrjeraketidivisjon, (''10 зрдн, в/ч 74907-Н, "Износ"'', kutsung "Iznoss", s/o 74907-N ), relvastuses S-125, [[Kõruse raketibaas]]<ref>[http://www.mil.hiiumaa.ee/xx/Saaremaa-Kihelkonna-Tammese-raketibaas.pdf Tammese (Kõruse) raketibaas Saaremaal Kihelkonna vallas], Projekt "Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs</ref> ({{koord|tekst=/|NS=58/25/32/N|EW=21/58/38/E|nimi=Kõruse raketibaas}}<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=militaryheritage&action=view&id=306 Tammese (Kõruse) seniitraketibaas], Kultuurimälestiste register</ref> ([[Kurevere (Saaremaa)|Kurevere]]), [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] Saaremaal, ** 11. õhutõrjeraketidivisjon,<ref>[http://www.mil.hiiumaa.ee/xx/Saaremaa-Salme-Tehumardi-raketidivisjon.pdf Tehumardi seniitraketidivisjon Saaremaal Salme vallas], Projekt "Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs"</ref> (''11 зрдн, в/ч 74907-Л'', kutsung "Zažitotšnõi", s/o 74907-L), Järve/[[Tehumardi]], [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] Saaremaal ** 12. õhutõrjeraketidivisjon<ref>[http://www.mil.hiiumaa.ee/xx/Saaremaa-Torgu-Laadla_seniitraketidivisjon-JP.pdf Laadla seniitraketidivisjon Saaremaal Torgu vallas], Projekt "Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs"</ref> ({{koord|tekst=/|NS=57/58/52/N|EW=02/11/54/E|nimi=Laadla seniitraketibaas}}<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=militaryheritage&action=view&id=285 Laadla seniitraketibaas], Kultuurimälestiste register</ref>), (''12 зрдн'', kutsung "Detonatsija", s/o 74907-M), relvastuses S-75, [[Laadla]] küla, [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] [[Sõrve poolsaar]]el ** õhutõrjeraketidivisjon, (''в/ч 74907-Б'', kutsung "Geront", s/o 74907-B), [[Lembra]] [[Pärnumaa]]l ([[Liu raketibaas]]<ref>[http://www.mil.hiiumaa.ee/xx/Parnumaa%20Audru%20Liu%20raketibaas.pdf Liu raketibaas Pärnu maakonnas Audru vallas], Projekt "Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs"</ref> ({{koord|tekst=/|NS=58/16/44/N|EW=24/13/58/E|nimi=Liu seniitraketibaas}}<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=militaryheritage&action=view&id=255 Liu seniitraketibaas], Kultuurimälestiste register</ref>)). ==== 898. õhutõrjeraketipolk/1115. õhutõrjepolk ==== * [[898. õhutõrjeraketipolk]],<ref name="AXZ1k" /> Kahe Punalipuga 898. [[Krasnoje Selo]] õhutõrjeraketipolk (''898 зенитный ракетный полк, 898 зрп''), (s/o 74906, ''в/ч 74906'') * Polgu staap asus aadressil, [[Pikk tänav]] 16, [[Valga]]s [[Valga rajoon]]is * komandopunkt ja tehniline divisjon<ref>[http://www.mil.hiiumaa.ee/xx/Valgamaa-Metsniku2.pdf 1115. kadreeritud seniitraketipolgu tehniline divisjon], Projekt "Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs". Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste. Kärdla 2018</ref> (''тдн''), [[Metsniku]] ({{koord|tekst=/|NS=57/50/44/N|EW=26/3/50/E|nimi=Komandopunkt ja tehniline divisjon}}), 7. km Valgast [[Tõrva]] poole [[Valga rajoon]]is. [[Jaanikese]] külas, Metsnikul oli ÕKV 6. armeed teenindanud RTB (remondi-tehnika pataljon) ja [[lahingumoon]]ahoidla. ** 1. õhutõrjeraketidivisjon, mille relvastuses [[keskmaarakett|keskmaaraketid]] [[S-75]], ([[Mazpenta]]s, 3 km [[Härgmäe]]lt Valka poole), [[Läti NSV]]s [[Valka piirkond|Valka piirkonnas]]; ** 2. õhutõrjeraketidivisjon, mille relvastuses keskmaaraketid S-75, [[Karksi-Nuia]] juures [[Mulgi vald|Mulgi vallas]] ([[Karksi-Nuia raketibaas]]/[[Rutu raketibaas]],<ref name="mil.hiiumaa.ee"/> {{koord|tekst=/|NS=58/3/4/N|EW=28/38/43/E|nimi=Rutu raketibaas}}); ** 3. õhutõrjeraketidivisjon, mille relvastuses keskmaaraketid S-75, [[Rõngu]]l [[Rõngu vald|Rõngu vallas]] ([[Rõngu raketibaas]],<ref>[http://www.mil.hiiumaa.ee/xx/Tartumaa-Elva-R6ngu-raketibaas.pdf Rõngu raketibaas Lossimäe külas Elva vallas Tartu maakonnas], Projekt "Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs". Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste. Kärdla 2018</ref> {{koord|tekst=/|NS=58/9/45/N|EW=26/12/59/E|nimi=Rõngu raketibaas}}); ** 4. õhutõrjeraketidivisjon (''4 зрдн, в/ч 74906-Е, "Силуэтка"''), mille relvastuses keskmaaraketid S-75, ([[Sangaste raketibaas]]<ref>[http://www.mil.hiiumaa.ee/xx/Valgamaa-Otepaa-Sangaste-raketibaas.pdf Sangaste raketibaas Lossikülas Otepää vallas Valga maakonnas], Projekt "Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs". Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste. Kärdla 2018</ref> [[Sangaste]]s [[Sangaste vald|Sangaste vallas]], {{koord|tekst=/|NS=57/54/51/N|EW=26/19/19/E|nimi=Sangaste raketibaas}};); ** 7. õhutõrjeraketidivisjon, mille relvastuses keskmaaraketid [[S-125]], [[Mereküla (Tahkuranna)|Merekülas]] [[Tahkuranna vald|Tahkuranna vallas]] ([[Reiu raketibaas]], {{koord|tekst=/|NS=58/18/10/N|EW=24/35/22/E|nimi=Reiu raketibaas}}); ** õhutõrjeraketidivisjon, mille relvastuses keskmaaraketid S-125, [[Ridalepa]]s [[Audru vald|Audru vallas]] ([[Ridalepa raketibaas]], {{koord|tekst=/|NS=58/27/3/N|EW=24/22/42/E|nimi=Ridalepa raketibaas}}); ** õhutõrjeraketidivisjon, mille relvastuses keskmaaraketid S-125, [[Liu]]l [[Audru vald|Audru vallas]] ({{koord|tekst=/|NS=58/16/44/N|EW=24/13/58/E|nimi=Õhutõrjeraketidivisjon Liul}}); ** Polgu autobaas [[Metsa tänav (Valga)|Metsa tänav]] 19, Valga.<ref name="en6fZ" /> ==== 54. õhukaitsekorpuse raketidivisjonid ==== * 54. õhukaitsekorpuse<ref>[http://www.ww2.dk/new/pvo/54kpvo.htm 204-я гвардейская зенитно-ракетная Речицко-Бранденбургская Краснознаменная орденов Суворова и Богдана Хмельницкого бригад], Противовоздушная оборона (ПВО) Soviet Armed Forces, 1945-1991</ref> ([[Leningradi sõjaväeringkond|Leningradi SRa]] kuuluv), ** [[46. raadiotehniline brigaad]]<ref>[http://www.ww2.dk/new/pvo/radar/46rtbr.htm 46-я радиотехническая бригада], Противовоздушная оборона (ПВО) Soviet Armed Forces, 1945-1991</ref> (''46-я радиотехническая бригада, в/ч 17646''), Jõhvi lähedal [[Kabelimetsa]]s *** 891. üksik raadiolokatsioonirood (''891 орлр, 891 отдельная радиолокационная рота'') [[Suursaar]]el *** 892. (33.) üksik raadiolokatsioonirood (s/o 06562, kutsung "Izobaza") Eestis 1980–1993, [[Edise radarijaam]]<ref>[http://www.mil.hiiumaa.ee/xx/Ida-Viru-Johvi-Edise-radarijaam.pdf Edise radarijaam Jõhvi vallas Ida-Viru maakonnas], Projekt "Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs". Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste. Kärdla 2017</ref> ** [[204. kaardiväe õhutõrjebrigaad]]<ref>[http://www.ww2.dk/new/pvo/sam/204gvzrbr.htm 54-й корпус ПВО], Противовоздушная оборона (ПВО) Soviet Armed Forces, 1945-1991</ref> (''204-ая гвардейская зенитно-ракетная бригада, 204-й гв. зрбр, в/ч 96423''), staap [[Kingissepa rajoon]]is [[Kerstovo]]s, mille alluvuses oli Eestis raketidivisjonid, S-125 rakettidega: *** 10. õhutõrjeraketidivisjon, (''в/ч 96423-К'', s/o 96423) Ida-Virumaa, [[Vaivara vald|Vaivara vallas]] [[Udria raketibaas]]<ref>[http://www.mil.hiiumaa.ee/xx/Ida-Viru-Narva-J6esuu-Udria-raketibaas.pdf Udria seniitraketibaas Udria külas Narva -Jõesuu linnas Ida-Viru maakonnas], Projekt "Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs". Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste. Kärdla 2019</ref> ({{koord|tekst=/|NS=59/24/17/N|EW=27/55/55/E|nimi=Udria raketibaas}}) *** 11. õhutõrjeraketidivisjon (''в/ч 96423-Л, "Каурий"'', s/o 96423-L) [[Voka raketibaas]],<ref>[http://www.mil.hiiumaa.ee/xx/Ida-Viru-Toila-Voka-raketibaas.pdf Voka seniitraketibaas Toila vallas Ida-Viru maakonnas], Projekt "Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs". Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste. Kärdla 2019</ref> [[Toila vald|Toila vallas]] ({{koord|tekst=/|NS=59/24/40/N|EW=27/35/55/E|nimi=Voka raketibaas}}) *** 12.? õhutõrjeraketidivisjon (''в/ч 96423-М'', s/o 96423-М), [[Saka raketibaas]]<ref>[http://www.mil.hiiumaa.ee/xx/Ida-Viru-Toila-Saka-raketibaas.pdf Saka seniitraketibaas Toila vallas Ida-Viru maakonnas], Projekt "Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs". Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste. Kärdla 2019</ref> [[Saka]] külas [[Kohtla vald|Kohtla vallas]] *** Narva jõe taga, [[Riigiküla]] vastas üks raketidivisjon; == Ajalugu == === 1957–1960 === Põhja-Eesti ja eriti Tallinnas baseeruva Balti laevastiku [[Tallinna Mereväebaas|põhibaasi]] kaitseks moodustati 1957. aasta alguses [[NSV Liidu õhukaitseväed|NSV Liidu õhukaitsevägede]] [[Õhukaitsevägede Tallinna diviis|Tallinna diviis]] (''Таллинская дивизия ПВО''),<ref name="prTVE" /> Diviisi koosseisus olid: * 95. õhutõrje suurtükidiviis (''95-я зенитно-артиллерийская дивизия'') ** 517. kaardiväe õhutõrje suurtükipolk (''517 гв. зенап''), ** 925. õhutõrje suurtükipolk (''925 зенап'') ** 1142. õhutõrje suurtükipolk (''1142 зенап''), staap asus Tallinnas [[Maarjamäe]]l ([[Haljas tee]] 32), komandopunkt asus Pirita jõe liivakaldasse kaevandatud kahekorruselises betoonpunkris (Hilisem [[Tallinna mereväebaas]]i 440. komandopunkt, valve- ja teeninduskomandatuuri objekt - [[Komandopunkt Orbita]]). 1142. õhutõrje suurtükipolk kaitses [[Lasnamäe lennuväli|Lasnamäe lennuvälja]]. * 90. Novorossiiski kahe Punalipu ordeniga hävituslennuväediviis (''90-я истребительная авиационная дивизия'') ** {{ill|ru|18. hävituslennuväepolk|18-й истребительный авиационный полк|18. Klaipeda Punalipuline Ušakovi ordeniga hävituslennuväepolk}} (''18 иап''), [[Suurküla lennuväli|Suurkülas]] ehk [[Ämari lennuväli|Ämari lennuväljal]], ** 411. hävituslennuväepolk (''411 иап, 411-й истребительный авиационный полк''), [[Kuusiku lennuväli|Kuusiku lennuväljal]] ** 572. hävituslennuväepolk (''572 иап, 572-й истребительный авиационный полк'') ([[Keila-Joa lennuväli|Keila-Joa lennuväljal]], enne seda asunud [[Pärnu lennuväli|Pärnu lennuväljal]] ning [[Ämari lennuväli|Ämari lennuväljal]]) * 1. üksik raadiotehniline polk (''1-й отдельный радиотехнический полк''), * 192. sidesõlm. Diviisi komandörid: * 1957, polkovnik Aleksandr Ivanovits Korobitsõn. 1957–1961, [[Nõukogude Liidu kangelane]], lennuväe kindralmajor Vladimir Fjodorovitš Abramov (1921–1985),<ref name="u9FxK" /> 1960. aastast ümbernimetatud 14. õhukaitsediviisi ülem; * Diviisi staabiülem [[Nõukogude Liidu kangelane]], polkovnik A.I. Nefedov. Diviisiülema asetäitja poliitalal, polkovnik A.I. Gerasimtšuk. Õhukaitseväeosade reorganiseerimise lõppfaasis likvideeriti 95. ja 90. diviiside juhtkonnad ning polgud allutati PVO Tallinna diviisi juhtkonnale ning 1960. aastal moodustati kogu NSV Liidu territooriumil õhukaitsearmeed, Eesti territooriumil vastavalt [[Leningradi sõjaväeringkond|Leningradi sõjaväeringkonnale]] alluv [[6. üksik õhukaitsearmee]], mille koosseisu kuulusid Eesti territooriumil – [[14. õhukaitsediviis]]; Läti territooriumil [[27. õhukaitsekorpus]] ja Leningradi oblastis [[54. õhukaitsekorpus]]. === 1960–1967 === 1960. aastal moodustatud NSV Liidu õhukaitsevägede [[14. õhukaitsediviis]]i koosseisus olid: * 14. diviisi juhtkond ja staap ning 192. sidesõlm [[Tallinn]]as, * [[655. hävituslennuväepolk]], koos teenindavate väeosadega ([[Tapa]]l), 1961. aastast Pärnus; * [[656. hävituslennuväepolk]] (''истребительный авиационный полк''), koos teenindavate väeosadega [[Tapa]]l; * [[425. hävituslennuväepolk]], Tallinn, [[Lasnamäe lennuväli]], hiljem viidi üle [[Haapsalu lennuväli|Haapsalu lennuväljale]]; Lennuväepolgud olid varustatud hävituslennukite [[MiG-19]]P, С, СВ (425.), [[Su-9]] (656.) ja [[Jak-28]]P (655. hävituslennuväepolk). * [[78. üksik raadiotehniline polk]] (''78-й ортп''), sh 111. raadiotehniline pataljon (''111-й радиотехнический батальон'') Tapal * [[248. üksik raadiotehniline polk]] Tallinnas. Raadiotehnilised üksused omasid [[Radar|raadiolokaatoreid]] P-12, P-15, P-35) (''РЛС П-12, П-15, П-35''). * [[898. õhutõrjeraketipolk]] ''898. зенитно-ракетный полк, 898-й зенитный ракетный Красносельский дважды Краснознаменный полк'')- [[Valga]]s; * [[1176. õhutõrjeraketipolk]] (''1176. зенитно-ракетный полк, 1176-м зенитный артиллерий Краснознаменный полк'') (s/o 74907, ''в/ч 74907'' – [[Saaremaa]], [[Kingissepa]], * [[1142. õhutõrjeraketipolk]] (''1142 зрп'') [[Keila-Joa]]l; * 188. õhutõrjeraketipolk (''188-го зенитный ракетный полк''), [[Tapa]], mis liideti diviisi koosseisu 1961. aastal; Õhukaitseväed olid varustatud [[õhutõrje raketikompleks]] [[S-75]] "Desna" (''C-75 «Десна»'') ja rakettide 13D (''13Д''), mis aja jooksul vahetati S-75 "Volhov"i (''С-75 «Волхов»'') ja [[rakett]]idega 20D (''20Д''). :Seni Eestis dislotseerunud 517. krdv. õhutõrjepolk viidi üle [[Karjala]]sse; 925. õhutõrjepolk viidi üle aga [[Kaliningradi oblast]]isse. === 1967–1977 === Järgnenud aastatel reorganiseeriti senised raketipolgud-raketibrigaadideks (1142., 188. ja 1176. polgud 1968. aasta suvel – 94., 207. ja 210. õhutõrjeraketibrigaadideks<ref name="SUwhV" />; 898. õhutõrjeraketipolku aga jäi veel polgustruktuuriga) ja uute raketikomplekside relvastussevõtmisega võeti raketibrigaadide relvastusse uued raketikomplekid [[S-125]], 1142. srp relvastusse võeti raketikompleks [[S-200]] «Angara» ning 20. augustil 1967. aastal asusid esimesed nende raketikompleksidega varustatud 3 raketidivisjoni lahinguvalvesse. * [[94. õhutõrjebrigaad]] (''94 зрбр''), ülem, polkovnik K. S. Babenko; brigaadi relvastuses peale raketikomplekside S-75 ja S-125, ka kaks divisjoni raketikompleksidega S-200. * [[207. õhutõrjeraketibrigaad]] (''207 зрбр ''), ülem, polkovnik G. J. Ivanov; brigaadi relvastuses peale raketikomplekside S-75 ja S-125 ka divisjon raketikompleksidega S-200. * [[210. õhutõrjeraketibrigaad]] (''210 зрбр ''), ülem, polkovnik S. J. Tihhonov; brigaadi relvastuses peale raketikomplekside S-75 ja S-125 ka divisjon raketikompleksidega S-200. * [[898. õhutõrjeraketipolk]] (''898 зрп''), ülem, polkovnik G. M. Kotov; brigaadi relvastuses raketikomplekside 4 patareid S-75; 3 patereid S-125. Õhutõrjekomplekside tegevuse juhtimiseks võeti 1970. aastast automaatsed juhtimissüsteemid [[RKASS-1MA]] (''АСУРК-1МА''), 1972. aastast 94. srb juhtimissüsteem «[[Vektor 2L]]». Eestis asusid NSV Liidu Õhukaitsevägede (''ПВО'') 23. kaardiväe Lenini ordeniga Punalipulise Orjoli-Berliini raketidiviisi (''23 гвардейская ордена Ленина Краснознамённая Орловско-Берлинская ракетная дивизия, в/ч 21201'') neli polku, neid teenindanud neli remondi- ja tehnikabaasi, sidesõlme raadiokeskus, õppeväeosa ja muud väiksemad väeosad. 23. Raketidiviisi staap Läti NSV poolel [[Valka]] linnas. Ilmselt paiknes seal ka mitu diviisi teenindanud üksust, sidesõlm, [[sõjaväeprokuratuur]] ja [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee]] [[eriosakond]].<ref name="8bqti" /> == Vaata ka == * [[Nõukogude väeosad Eestis]] * [[NSV Liidu strateegilised raketiväed Eestis]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="a4w5q">[http://14dpvo.ucoz.ru/index/0-4 14-я дивизия ПВО]</ref> <ref name="jkI3Z">[http://14dpvo.ucoz.ru/index/0-5 Управление 14-я дивизия ПВО]</ref> <ref name="W5DB1">[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=8889 Mälestised • 8889 Peeter Suure Merekindluse Pääsküla positsiooni varjenditevaheline tunnelisüsteem, 1913–1917. a.]</ref> <ref name="mkIcW">[https://web.archive.org/web/20140808042549/http://www.parnupostimees.ee/58140/raketibaasi-varemed-meenutavad-koletist Raketibaasi varemed meenutavad koletist], [[Pärnu Postimees]], 13. detsember 2008</ref> <ref name="AXSgU">{{Netiviide |pealkiri=Радиолокационный комплекс 5Н87 |url=http://vpk-news.ru/photographs/gallery/719#slide-0-field_gallery-11958 |vaadatud=2014-08-05 |arhiivimisaeg=2014-08-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140812193205/http://vpk-news.ru/photographs/gallery/719#slide-0-field_gallery-11958 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="YMOJG">[http://entsyklopeedia.ee/artikkel/ruhnu_s%C3%B5jav%C3%A4eosa2 Nõukogude väeosa Ruhnus], Eesti Entsüklopeedia (vaadatud 5. august 2014)</ref> <ref name="J0JFR">[http://wikimapia.org/#lang=en&lat=59.408644&lon=24.339952&z=14&m=b http://wikimapia.org/ ]</ref> <ref name="IqDnw">"Vene Föderatsiooni relvajõudude poolt üleantud või mahajäetud vara edasine haldamine" ([[Riigi Teataja]] I 1995, 38, 500), Vabariigi Valitsuse 29. detsembri 1995. a korraldus nr 1104-k</ref> <ref name="v04jb">{{Netiviide |url=http://kupu.ee/raketibaas/ |pealkiri=Kupu raketibaas |vaadatud=2014-08-02 |arhiivimisaeg=2014-08-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140810024732/http://kupu.ee/raketibaas/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="I52fh">Sergo Selder, [http://www.saartehaal.ee/index.php?content=artiklid&artid=8348 Jalutuskäik Dejevos endise ohvitseri Sulev Truuväärtiga], Saarte Hääl, 26. juuli 2008</ref> <ref name="AXZ1k">[http://maps.google.com/maps/ms?ie=UTF8&hl=ru&msa=0&msid=115422178163811273612.000443100eff9f9ff8cb2&t=h&om=1&ll=58.14462,25.268555&spn=0.949475,2.554321&z=9 898 зенитный ракетный полк]</ref> <ref name="en6fZ">[[Anto Raukas]]. Endise Nõukogude Liidu sõjaväe jääkreostus ja selle likvideerimine, lk 39. Eesti Vabariigi Keskkonnaministeerium, Tallinn, 1999</ref> <ref name="prTVE">Приказа МО СССР от 03.01.1957 г. № 002</ref> <ref name="u9FxK">[http://14dpvo.ucoz.ru/index/0-7 Герои Советского Союза, Краткий биографический словарь, М., Военное изд-во, 1988. АБРАМОВ Владимир Федорович]</ref> <ref name="SUwhV">Директива Генерального штаба ВС СССР от 30.12.1967 г. № орг/8/64880</ref> <ref name="8bqti">{{netiviide |url=https://lounapostimees.postimees.ee/2230317/ |pealkiri=NSV Liidu sõjaväe jäljed kaovad tasapisi Valgamaa maastikult}}</ref> }} == Välislingid == * [https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/2021-12/j%C3%A4%C3%A4tmed/Endise%20N%C3%B5ukogude%20Liidu%20s%C3%B5jav%C3%A4e%20j%C3%A4%C3%A4kreostus%20ja%20selle%20likvideerimine.pdf Endise Nõukogude Liidu sõjaväe jääkreostus ja selle likvideerimine], Koostanud ja toimetanud [[Anto Raukas]], Eesti Vabariigi Keskkonnaministeerium 1999 [[Kategooria:Nõukogude Liidu õhukaitseväed Eestis| ]] nqgmcasxq6eajkf9yaearju2funemdy 0 247386 7213870 6921109 2026-08-13T23:25:51Z Funktsionalism-modernism 231916 Lisasin malli kuna artikklis puuduvad suuremalt osalt viited 7213870 wikitext text/x-wiki {{laeva infokasti algus | pilt = Kalev class submarine Estonia.png | pildiallkiri = Allveelaev Kalev }} {{laeva teenistuskäik | peida päis = | riik = Eesti | lipp = Naval Ensign of Estonia.svg | nimi = EML Kalev | nimetatud = | tellitud = 12. detsember 1934 | ehitaja = Vickers and Armstrongs Ltd., [[Ühendkuningriik]] | kiil maha pandud = mai 1935 | vette lastud = 7. juuli 1936 13:20 | üle antud = | kasutusele võetud = 12. märts 1937 | kasutusest eemaldatud = | teenistuses alates = 1937 | teenistuse lõpp = 1940 | autasud = | saatus = loovutati Nõukogude mereväele | staatus = | märkused = }} {{laeva teenistuskäik | peida päis = | riik = [[Nõukogude Liit]] | lipp = Naval Ensign of the Soviet Union (1950-1991).svg | nimi = Kalev | nimetatud = | tellitud = | ehitaja = | kiil maha pandud = | vette lastud = | üle antud = | kasutusele võetud = 1940 | kasutusest eemaldatud = 1941 | teenistuses alates = | teenistuse lõpp = | autasud = | saatus = teadmata kadunud alates [[29. oktoober|29. oktoobrist]] [[1941]] | staatus = | märkused = }} {{laeva üldandmed | peida päis = | päise selgitus = | klass = Kalev | tüüp = allveelaev | tonnaaž = | veeväljasurve = 665 tonni pinnal 853 tonni vee all | mahutavus = | pikkus = 59,5 meetrit | laius = 7,5 meetrit | vabaparda kõrgus = | süvis = 3,6 meetrit | sukeldumissügavus = 90 meetrit 120 meetrit (testimisel) | trümmi sügavus = | tekkide arv = | aparellid = | jääklass = | kere = | tekiehitus = | sõsarlaevad = [[Lembit (allveelaev)|EML Lembit]] | kütuse tankid = | õli tankid = | mootorid = | peamasinad = | abimasinad = | käiturid = | taglase tüüp = | mastide arv = | kiirus = 13,5 sõlme pinnal 8,5 sõlme vee all | sõidukaugus = | sõidupiirkond = | päästevarustus = | kandevõime = | autokohti = | reisijakohti = | kajuteid = | kajutikohti = | autonoomsus = | sõdureid = | meeskond = 32 (sh 4 ohvitseri) | navigatsioonivahendid = | relvastus = 8 × 533 mm (21") torpeedod 2 õhutõrjekahurit 24 miini | soomustus = | lennuvahendeid = | moto = | hüüdnimi = | märkused = | vapp = }} {{Toimeta|kuu=august|aasta=2026}} '''Kalev''' (vette lastud 7. juulil 1936) oli üks kahest [[Kalev-klassi allveelaev]]ast, mille Eesti Vabariik tellis 12. detsembril 1934. Teine laev oli [[Lembit (allveelaev)|Lembit]]. Kalev võeti [[Eesti Merevägi|Eesti Mereväe]] teenistusse 1937. aasta sügisel. 1940. aastal võttis laeva üle [[Nõukogude Liit]]. Laev ei naasnud [[II maailmasõda|sõja]] ajal patrullist ja on siiani teadmata kadunud. ==Ajalugu== [[Fail:Allveelaev "Kalev" Tallinna sõjasadamas.jpg|pisi|left|Kalev [[Tallinna sõjasadam]]as (1939)]] Laev ehitati [[Ühendkuningriik|Ühendkuningriigi]] firmas Vickers and Armstrongs Ltd. Teenistusse arvati Kalev [[1937]]. aastal ning oli teenistuses kuni [[1940]]. aastani. Kalev läks koos Eesti okupeerimisega Punalipulise Balti Laevastiku koosseisu ning osales mereväeoperatsioonides, kuni jäi teadmata kadunuks. Arvatakse, et laev sõitis Juminda miiniväljal miinile. Ühe Soome mereväelase-allveelaevniku mälestuste järgi olevat nad Soome lahel patrullides sattunud udus juhuslikult veepinnal seisnud Kalevile, mille silueti tundnud nad ära varasematest kokkupuudetest Eesti merejõududega. Kalevit olevat selle peale käigult rammitud ja laev vajunud põhja. Kinnitust pole see versioon siiski leidnud. ==Komandörid== *september 1936—1939: [[Alfred Pontak]] *1939—1940: [[Verner Hans Puurand]] *3. oktoober 1940 — oktoober 1941: Boriss Nõrov ==Lahinguretked== *8.-21. augustini 1941 *29. oktoober 1941 – + ==Vrakk== Kalevi uppumispaik on teadmata, sest laev jäi kadunuks koos meeskonnaga. Laeva vrakki on otsitud, aga seda pole leitud. [[30. juuni]]l [[2010]] teatas [[Eesti Meremuuseum|Meremuuseum]] võimaliku Kalevi vraki leidmisest. Meremuuseumi uurimislaeva [[Laeva kapten|kapteni]] [[Vello Mäss]]i sõnul oli 95% tõenäosus, et tegu on Kaleviga. Laeva uuris Meremuuseumi palvel ka [[Eesti Merevägi|Merevägi]].<ref>[https://epl.delfi.ee/artikkel/51279662/merevagi-asub-arvatavat-kalevi-vrakki-uurima Merevägi asub arvatavat Kalevi vrakki uurima]</ref> Hiljem teatati, et tegu oli hoopis dirižaabli vrakiga.<ref>[https://epl.delfi.ee/artikkel/51279921/juminda-vrakk-kuulub-dirizaablile Juminda vrakk kuulub dirižaablile]</ref> ==Kirjandus== К. Б. Стрельбицкий. Загадки последнего похода подводной лодки «Калев». // Тайны подводной войны-10: Малоизвестные страницы подводной войны ХХ века. Львов 2001 ==Viited== {{Viited}} {{Eesti sõjalaevad (1918–1940)}} [[Kategooria:Eesti allveelaevad]] [[Kategooria:Eesti endised sõjalaevad]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu sõjalaevad]] [[Kategooria:Balti laevastik]] 12f7cl8dp9akx058v51pz6do3law38i 0 249657 7213912 7027586 2026-08-14T05:26:17Z Ojassaar 206682 7213912 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit [[Laikkael-kormoran (perekond)]]}} {{Taksonitabel | nimi = Laikkael-kormoran | värvus = linnud | seisund = NT | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | seisundi_ref = | pilt = Cormoran gris en Puesto del japones.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 250px | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Linnud]] ''Aves'' | selts = [[Pelikanilised]] ''Pelecaniformes'' | sugukond = [[Kormoranlased]] ''Phalacrocoracidae'' | perekond = [[Laikkael-kormoran (perekond)|Laikkael-kormoran]] ''Poikilocarbo'' | liik = '''Laikkael-kormoran''' | binaarne = ''Poikilocarbo gaimardi'' | binaarse_autor = ([[René-Primevère Lesson|Lesson]] & Garnot, 1828) | levikukaart = | sünonüümid = ''Stictocarbo gaimardi''<br/>''Phalacrocorax gaimardi'' }} '''Laikkael-kormoran''' ehk '''laikkael-karbas''' (''Poikilocarbo gaimardi'') on [[kormoranlased|kormoranlaste]] sugukonda [[laikkael-kormoran (perekond)|laikkael-kormorani]] perekonda kuuluv linnuliik. Ta on levinud [[Lõuna-Ameerika]] lääne- ja lõunaosa rannikul [[Peruu]]s, [[Tšiili]]s ja [[Argentina]]s. Laikkael-kormoran pesitseb üksikute paaridena kaljuurgudes ja kivipankade vahel. Toitub peamiselt [[kalad]]est. ==Viited == {{viited}} *Heidemaa, I. ''Kormoranid''. Eesti Loodus, 3/1978, lk 160. [[Kategooria:Kormoranlased]] n6srim1smmvmnmfw1w562m8kg7hi3et 0 255661 7213792 7207671 2026-08-13T18:57:32Z ~2026-44436-58 235385 7213792 wikitext text/x-wiki '''Ene Järvis''' (aastatel [[1976]]–[[1984]] '''Ene Janson'''; [[26. oktoober]] [[1947]] [[Kiidjärve]] – [[24. juuni]] [[2025]]) oli eesti näitleja. ==Haridus== Ta lõpetas 1966. aastal [[Põlva Keskkool]]i ja 1970. aastal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri]] ([[4. lend]]). ==Loominguline töö== Ene Järvis töötas aastatel 1970–2009 näitlejana [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatris]].<ref>Eesti teatri biograafiline leksikon Tallinn 2000</ref> Hiljem oli ta vabakutseline näitleja. Järvis on mänginud ka [[Eesti Raadio]] meelelahutussaadetes, [[Eesti Televisioon]]i telelavastustes („[[Mõmmi ja aabits]]”, 1976–1977 ja 1998–1999; „1991”, 1992) ning osalenud kuuldemängudes: "Tiima ja lõvi" 1977, "Pärlipüüdja" 1987, "Kolm naist liftis" 1990, "Ustav sõber" 1992.<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/hiireloks-hiireloks-ene-jarvis Ene Järvis. Hiirelõks.] arhiiv.err.ee/audio</ref> ===Rolle teatris=== {{veergude loend|laius=25em| *1970 – Michael, "Mary Poppins" *1973 – Zina, "Orpheus" *1975 – Marja Antonovna, "Revident" *1977 – Gathos, "Naeruväärsed eputised" *1979 – Lumivalgeke, "Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi" *1982 – Angustias, "Bernarda Alba maja" *1984 – proua Marthe, "Lõhutud vaas" *1985 – Valgre õde, "Valge tee kutse" *1988 – proua Vile / proua Pärapool, "Skangpoomijad" *1989 – Gertrud, "Rosencrantz ja Guildenstern on surnud" *1991 – Kristi ema, "Priius – kallis anne" *1993 – missis Boyle, "Hiirelõks" *1994 – ema Rosaria, "Rocco ja tema vennad" *1996 – Elisabeth I, "Elizabeth – naine juhuse tahtel" *1997 – leedi Croom, "Arkaadia" *1998 – Claire, "Habras tasakaal" *2000 – Ebe, "Sild" *2001 – Henriette, "Musketärid. Kakskümmend aastat hiljem" *2003 – proua Carlier, "Vaene kunstnik!" *2004 – Ema, "Metamorfoos" *2005 – Mamma, "Naeruta paik" *2006 – proua Horst, "Karin. Indrek. Tõde ja õigus. 4." *2007 – Amalie, "Roosiaed" (Tuulekell) *2008 – emand Lohk, "Wargamäe Wabariik" *2008 – Judith Fellowes, "Iguaani öö" *2009 – Reba Harper, "Hullem kui Hollywoodis" ([[Vana Baskini Teater]]) *2011 – Marjorie, "Jäägu meie vahele" (Vana Baskini Teater) *2012 – Jessie, "Kalendritüdrukud" ([[Vanemuine (teater)|Vanemuine]]) *2013 – Kristiina Anger, "Tule tagasi, Gabriel" (Vana Baskini Teater) *2014 – Sigrid Undset, "UNDSET" ([[Teater Varius]]) *2014 – Beryl Tyler, "Kanuusõit algajatele" (Vana Baskini Teater) *2017 – Berte, "Hedda Gabler" (Vanemuine) *2017 – Diana, "On alles perekond!" (Vana Baskini Teater) *2018 – Luule, "Pagulased" ([[Miksteater]]) *2018 – Yorki hertsoginna; Tyrell, "RICHARD3" ([[Paide teater]]) *2019 – Gloria, "Lootuskiir pimeduses" (Sundown Entertainment) *2021 – Käthe Hansen, "Klassikute prouad" (Varius) *2022 – Helmi Amalie Uuetoa, "Kalaranna 28" (Tallinna Linnateater)<ref>[https://statistika.teater.ee/stat/actors/show/1176# Ene Järvis.] statistika.teater.ee</ref> }} ===Rolle mängufilmides=== *1971 – Tüdruk bordellis, "[[Lindpriid (film)|Lindpriid]]" I ja IV osa (telemängufilm) *1986 – Helena sõbranna, "Keskea rõõmud" *1987 – Duskase Marta, [["Näkimadalad (film)|Näkimadalad]]" I ja II jagu (telemängufilm) *1987 – Nõid, "[[Metsluiged]]" *1988 – episoodiline osa, "[[Vernanda]]" *1988 – kõrvalosa, "Giordano" (lühifilm) *1988 – Astrid Olsen, "[[Doktor Stockmann]]" II jagu (telemängufilm) *1989 – Naabrinaine, "[[Perekonnapildid]]" *1989 – Ema lapsega, "[[Äratus]]" *1990 – Kooliõpetaja, "[[Regina (film)|Regina]]" *1992 – Agnes, "[[Need vanad armastuskirjad]]" (telemängufilm) *1999 – Direktor, "[[Lurjus]]" *2011 – Riina, "[[Kormoranid ehk nahkpükse ei pesta]]" *2012 – Reeda, "[[Deemonid (film)|Deemonid]]" *2012 – Malle, "Aeg ei peatu" (lühifilm) *2013 – Günekoloog, "[[Kertu]]" *2016 – Dr. Alttoa, "[[Polaarpoiss]]" *2016 – Malle, "Mäel" (lühifilm) *2016 – Ajaloo õpetaja, "[[Klassikokkutulek]]" *2018 – Blond proua, "[[Seltsimees laps]]" *2020 – osatäitja, "Avita kirjastuse õpikuklipid" (lühifilm) ===Rollid telesarjades=== *1995–1996 – Lilian Põder, "[[Õnne 13]]" *1998 – Karuema Kati, "[[Mõmmi ja aabits. 20 aastat hiljem]]" *2007 – Sirje, "[[Kelgukoerad]]" *2010 – Ämm, "[[Kälimehed]]" *2011, 2015, 2018 – Imbi Haagma/Eva Koort/Berta Vink, "[[Kättemaksukontor]]" *2012 – Hille, "[[Tupiktänava mehed]]" *2012 – Helga, "[[Süvahavva (seriaal)|Süvahavva]]" *2012 – Sotsiaaltöötaja, "[[Nurjatud tüdrukud]]" *2013–2015 – Vilma, "[[Pilvede all]]" *2015 – Ärimees Eero, "[[Takso (saade)|Takso]]" *2015 – osatäitja, "[[Krista lood]]" *2016–2017 – Dr. Nilsen, "[[Siberi võmm]]" *2017 – arhiivitöötaja, "[[Nukumaja (seriaal)|Nukumaja]]" ==Tunnustus== *2018 – [[Eesti Näitlejate Liidu auraha]] *2006 – Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parimale naisnäitlejale *2017 – [[Eesti Näitlejate Liit|Eesti Näitlejate Liidu]] auliige == Isiklikku == Ta oli aastatel [[1976]]–[[1984]] abielus näitleja [[Vello Janson]]iga. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{imdb nimi|1822905}} *[https://www.efis.ee/et/inimesed/id/5040/filmograafia Ene Järvi.] Eesti filmi andmebaas *[http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/j%C3%A4rvis_ene2 Ene Järvis.] Eesti Teatriliit *[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/siin-ja-praegu-ene-jarvis Ene Järvis. Siin ja praegu.] arhiiv.err.ee/video, 11. november 1995 *[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/paevatee-ene-jarvis Ene Järvis. Päevatee.] arhiiv.err.ee/audio, 27. detsember 2014 *Dagmar Reinolt. [http://www.naistemaailm.ee/index.php?module=article&id=36789 Ene Järvis: ei tohi mõelda, et oled vana], ajakiri Naised, märts 2011 *[[Jaanus Kulli]]. [https://www.ohtuleht.ee/melu/836120/galerii-ene-jarvis-olen-kull-teisele-tasandile-minemiseks-valmis-ent-ikkagi-tundnud-surmahirmu- Ene Järvis: "Olen küll teisele tasandile minemiseks valmis, ent ikkagi tundnud surmahirmu."] Õhtuleht, 25. oktoober 2017 *[https://kultuur.err.ee/1609507894/ene-jarvis-olen-terve-elu-rapsinud Ene Järvis: olen terve elu rapsinud.] kultuur.err.ee, 31. oktoober 2024 {{JÄRJESTA:Järvis, Ene}} [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1947]] [[Kategooria:Surnud 2025]] [[Kategooria:Tallinna Linnateatri näitlejad]] 39p70o5ihsu0sficg3m1x4efm2qcyny 0 260374 7213892 7174705 2026-08-14T03:31:14Z Valiant Duke 220939 /* */ 7213892 wikitext text/x-wiki {{Infokast president | nimi = Kertu Saks | pilt = Kertu Saks.jpg | amet = [[Eesti Rahva Muuseum]]i direktor<ref>[https://www.kulka.ee/uudised/eesti-rahva-muuseumi-direktoriks-valiti-kertu-saks Eesti Rahva Muuseumi direktoriks valiti Kertu Saks] Eesti Kultuurkapitali koduleht, 13.10.2021.</ref> | ametiajaalgus = [[13. detsember]] [[2021]] | ametiajalõpp = [[6. mai]] [[2025]] (alates 07.03.2025 [[Laura Kipper]] (kt)) | eelmine = [[Alar Karis]] (alates 07.09.2021 [[Rein Kinkar]] (kt)) | järgmine = [[Laura Kipper]] (alates 07.03.2025 (kt)) | amet2 = [[Eesti Kultuurkapital]]i juhataja<ref>[https://www.kulka.ee/uudised/kultuurkapitali-juhatajaks-valiti-kertu-saks Kultuurkapitali juhatajaks valiti Kertu Saks] Eesti Kultuurkapitali koduleht, 13.10.2016.</ref> | ametiajaalgus2 = [[14. november]] [[2016]] | ametiajalõpp2 = [[10. detsember]] [[2021]] | eelmine2 = [[Olavi Laido]] | järgmine2 = [[Margus Allikmaa]] | amet3 = [[Energia avastuskeskus]]e juhataja, 2003–2009 nõukogu liige | ametiajaalgus3 = [[1998]] | ametiajalõpp3 = [[13. november]] [[2016]] | eelmine3 = | järgmine3 = [[Krista Keedus]] | sünninimi = Kertu Kilvet | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1971|05|06}} | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = [[Margus Saks]] | vanemad = [[Kaarel Kilvet]] ja [[Krista Kilvet]] | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = | elukutse = | autasud = | allkiri = }} '''Kertu Saks''' (sünninimi '''Kertu Kilvet'''; sündinud [[6. mai]]l [[1971]]) on eesti kultuuritegelane, aastast 2026 SA [[Tallinna Teletorn]] juhataja, 2021–2025 [[Eesti Rahva Muuseum]]i direktor. Ta on lõpetanud 1989. aastal [[Tallinna 7. Keskkool]]i ning õppinud aastatel 1991–1996 [[Tartu Ülikool]]is ning [[Tallinna Ülikool|Tallinna Pedagoogilises Ülikoolis]] [[inglise keel]]t ja kirjandust. 1998. aastal kaitses Tartu Ülikoolis [[ajakirjandus]]e erialal magistritöö ning 2011. aastal meedia ja ajakirjanduse erialal doktoritöö "Eesti ajalehtede toimetamiskultuuri ja -praktika kujunemine 1988–2005". Ta on töötanud ajalehe [[Eesti Päevaleht]] ajakirjanikuna ja olnud [[Sotsiaalministeerium]]is [[Euroopa Sotsiaalfond]]i koordinatsioonijuht. Aastatel 1998–2003 ja 2009–2016 oli ta SA Tallinna Tehnika- ja Teaduskeskus juhatuse liige ning [[Energia avastuskeskus|Energia avastuskeskuse]] juhataja. 14. novembrist 2016 kuni 10. detsembrini 2021 oli ta [[Eesti Kultuurkapital]]i juhataja. Alates 13. detsembrist 2021 oli ta [[Eesti Rahva Muuseum]]i direktor.<ref>[https://www.err.ee/1608368010/erm-i-direktoriks-saab-kertu-saks "ERM-i direktoriks saab Kertu Saks"] ERR, 13. oktoober 2021</ref> 10. veebruaril 2025 esitas Kertu Saks kultuuriministrile lahkumisavalduse ja tema viimaseks tööpäevaks ERMi direktorina jäi 7. märts 2025. 19. detsembril 2025 valis SA [[Tallinna Teletorn]] nõukogu Kertu Saksa Teletorni juhatuse liikmeks ning ta asus ametisse 1. jaanuaril 2026. ==Looming== Kertu Saks on kirjutanud elu- ja kultuuriloolisi ning aimeraamatuid, koostanud populaarteaduslikke ja kultuuriloolisi näitusi ning olnud aimefilmide kaasautor. ===Raamatud=== * 2006 Kertu Saks, "Isaga koos. Mälestusi Kaarel Kilvetist". Kirjastus Pegasus. ISBN 9789949425044 * 2007 Kertu Saks, "Maia Lood". Kirjastus Päike ja Pilv. ISBN 9789985977040 * 2009 Kertu Saks, "Krista Kilvet Peegelpilgus". Ajakirjade Kirjastus. ISBN 9789949454259 * 2012 Kertu Saks, [[Aare Baumer]], "Teistmoodi füüsikaraamat". Ajakirjade Kirjastus. ISBN 9789949502264 * 2016 Kertu Saks, "Kuldse peaga nõel. Album 20. sajandi alguse Eesti käsitöörõivastest ja kodutekstiilidest". Ajakirjade Kirjastus. ISBN 9789949391882 ====Artikleid==== * [https://epl.delfi.ee/artikkel/63820792/kertu-saks-miks-rong-ara-laheb "Kertu Saks: miks rong ära läheb?"] Eesti Päevaleht, 24. jaanuar 2012 * [https://epl.delfi.ee/artikkel/64010345/kertu-saks-inimesed-on-hakanud-kusimusi-kusima "Kertu Saks: inimesed on hakanud küsimusi küsima"] Eesti Päevaleht, 2. märts 2012 * [https://www.err.ee/575466/kertu-saks-900-korda-teaduse-populariseerimist-laheb-juba-liiale "Kertu Saks: 900+ korda teaduse populariseerimist. Läheb juba liiale?"] ERR, 13. oktoober 2016 * [https://arvamus.postimees.ee/6029043/kertu-saks-mida-peaks-kulka-rahastama-mida-mitte "Kertu Saks: mida peaks kulka rahastama, mida mitte?"] Postimees, 5. august 2018 * [https://epl.delfi.ee/artikkel/85806983/kultuurkapitali-juht-kulka-rahajagamist-ei-tohiks-poliitiliste-maitse-eelistuste-jargi-umber-kujundada-ent-reformi-see-vajab "Kultuurkapitali juht: Kulka rahajagamist ei tohiks poliitiliste maitse-eelistuste järgi ümber kujundada, ent reformi see vajab"] Eesti Päevaleht, 3. aprill 2019 * [https://leht.postimees.ee/6980781/kertu-saks-kulka-jaab-piiride-seadmisel-paindlikuks "Kertu Saks: kulka jääb piiride seadmisel paindlikuks"] Postimees, 25. mai 2020 * [https://arvamus.postimees.ee/7036952/kertu-saks-milline-sumbolobjekt-valmib-jargmisena "Kertu Saks: milline sümbolobjekt valmib järgmisena?"] Postimees, 11. august 2020 * [https://www.kul.ee/uudised/balti-kultuurifondi-esimesed-kolm-aastat "Balti Kultuurifondi esimesed kolm aastat"] Kultuuriministeerium, 31. mai 2021 === Populaarteaduslikud planetaariumifilmid === * 2014 "Tähetolm ja Päikese pere". Loodud Energia avastuskeskusele. Autorid [[Aare Baumer]], Kertu Saks, Rauno Pilvik ja Aleksei Mutovkin. * 2016 "Kihilise Maa aardelaegas". Loodud Energia avastuskeskusele. Autorid Aare Baumer, Kertu Saks, Mélanie Mariétte Muljar, Juho Kirs ja Aleksei Mutovkin. * 2017 "Helielu". Loodud Energia avastuskeskusele. Autorid Aare Baumer, Kertu Saks ja Aleksei Mutovkin. ===Kureeritud näitused=== * 2009 „Avasta robotid!“ Energia avastuskeskus * 2009 „Avasta elektrit!“ Energia avastuskeskuses * 2010 „Avasta energia saar!“ Energia avastuskeskuses * 2010 “Avasta tuuled ja purjed!” Energia avastuskeskuses * 2010 “Avasta seebimullid!” Energia avastuskeskuses * 2011 „Avasta Eesti müütilised olendid!” Energia avastuskeskuses * 2012 “Avasta magnetid!” Energia avastuskeskuses * 2012 “Avasta loodusnähtused!” Energia avastuskeskuses ja Lätis, Riia laste teaduskeskuses [[Tehnoannas Pagrabi]] * 2013 „Valgusest elektrini“ Energia avastuskeskuse Vabaduse väljaku näitusesaalis * 2013 „Avasta matemaatikakunst!“ Energia avastuskeskuses, Trollhättani teaduskeskuses [[Innovatum]] ning Stockholmi Tehnikamuuseumis [[Tekniska Museet]] * 2013 „Konnast voltmeetrini“ Tallinna Tehnikaülikooli [[Mektory]] keskuses * 2014 „Avasta matemaatikakunst!“ Cesise teaduskeskuses [[Zinoo]] ja Energia avastuskeskuses * 2014 näitus ja töötoad „Võimalik missioon“ Energia avastuskeskuses * 2015 „Arhitekt Ämblik ja insener Mutt“ Energia avastuskeskuses * 2016 "Kuldse peaga nõel. Näitus 20. sajandi alguse Eesti käsitöörõivastest ja kodutekstiilidest" [[Eduard Vilde muuseum]]is * 2016 "Kihilise Maa aardelaegas" Energia avastuskeskuses * 2017 "Kuldse peaga nõel. Näitus 20. sajandi alguse Eesti käsitöörõivastest ja kodutekstiilidest" Eesti Rahva Muuseumis * 2023 "Sõnumid kolmnurgas. Näitus Eesti XX sajandi suveniirrätikutest" Eesti Rahva Muuseumis == Ühiskondlik tegevus == [[Fail:Kertu Saks 2020.jpg|pisi|Kertu Saks 2020. aastal]] Kertu Saks on [[Pressinõukogu]], [[Eesti Meediakoolitajate Liit|Eesti Meediakoolitajate Liidu]] ja [[Eesti Akadeemiline Ajakirjanduse Selts|Eesti Akadeemilise Ajakirjanduse Seltsi]] liige. ==Tunnustus== * 2013 – Eesti teaduse populariseerimise riikliku konkursi peapreemia kategoorias "Teaduse ja tehnoloogia populariseerimise trükisõna abil" ("Teistmoodi füüsikaraamat") * 2014 – Eesti teaduse populariseerimise riikliku konkursi peapreemia kategoorias "Tegevused/sarjad teaduse ja tehnoloogi populariseerimisel" (uuendatud sisu ja ekspositsiooniga Energia avastuskeskuse kui Põhja-Eesti suurima mitteformaalset haridust pakkuva kogemusõppel põhineva haridus- ja külastuskeskuse taasavamine) ===Muud auhinnad=== * 2012 – tema ja Aare Baumeri raamat "Teistmoodi füüsikaraamat" (kujundaja Lea Tammik, illustraator Kristi Kindel, fotograaf Kristjan Lepp) valiti aasta 25 kauneima raamatu hulka * 2016 – tema raamat "Kuldse peaga nõel. Album 20. sajandi alguse eesti käsitöörõivastest ja kodutekstiilidest" (kujundaja Lea Tammik) valiti aasta 25 kaunima raamatu hulka ==Isiklikku== Tema vanemad olid [[Kaarel Kilvet]] ja [[Krista Kilvet]]. ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} *{{ETIS}} * [https://www.ohtuleht.ee/573217/kui-elektrijaamas-tolm-maha-langeb-avatakse-avastuskeskus "Kui elektrijaamas tolm maha langeb, avatakse avastuskeskus"] Õhtuleht, 29. november 2013 * [https://novaator.err.ee/254885/uuenenud-energia-avastuskeskus-avas-uksed "Uuenenud Energia Avastuskeskus avas uksed"] ERR Novaator, 13. juuni 2014 * [https://elu24.postimees.ee/2826771/galerii-energia-avastuskeskus-avas-pidulikult-uksed "Galerii: Energia avastuskeskus avas pidulikult uksed"] Elu24, 13. juuni 2014 * [https://www.tlu.ee/uudised/opetajad-opivad-kasutama-teadus-ja-avastuskeskuste-voimalusi "Õpetajad õpivad kasutama teadus- ja avastuskeskuste võimalusi"] Tallinna Ülikool, 17. september 2014 * [https://koolielu.ee/info/readnews/506713/energia-avastuskeskus-kutsub-ellu-algatuse-%E2%80%9Etanutaht%E2%80%9C "Energia Avastuskeskus kutsub ellu algatuse „Tänutäht“"] Koolielu, 18. aprill 2016 * [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/75957575/ontlikust-perest-ja-puhta-pollekesega "Ontlikust perest ja puhta põllekesega"] Eesti Ekspress, 19. oktoober 2016 * [https://vikerraadio.err.ee/806967/kajalood-kertu-saks-kultuurkapitali-tuleb-kaasata-era-ja-muud-rahastust "Kajalood. Kertu Saks"] Vikerraadio, 5. november 2016 * [https://www.kul.ee/uudised/kertu-saksa-100-paeva-eesti-kultuurkapitali-juhina "100 päeva Eesti Kultuurkapitali juhina"] Kultuuriministeerium, 22. veebruar 2017 * [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/kulka-pole-teine-kultuuriministeerium/ "Kulka pole teine Kultuuriministeerium"] Sirp, 21. aprill 2017 * [http://kes-kus.ee/kertu-saks-kultuuriraha-toa-votmehoidja/ "Kertu Saks, kultuuriraha toa võtmehoidja"] KesKus, märts 2019 * [https://kultuur.err.ee/1109651/kertu-saks-stagneerumist-ei-ole-kulkas-kriisi-ajal-karta "Kertu Saks: stagneerumist ei ole kulkas kriisi ajal karta"] ERR Kultuur, 6. juuli 2020 * [https://epl.delfi.ee/artikkel/91702687/kertu-saks-kultuurkapital-satub-uha-enam-pusikulusid-rahastama "Kertu Saks: kultuurkapital satub üha enam püsikulusid rahastama"] Eesti Päevaleht, 18. november 2020 {{JÄRJESTA:Saks, Kertu}} [[Kategooria:Eesti Rahva Muuseumi direktorid]] [[Kategooria:Eesti ajakirjandusteadlased]] [[Kategooria:Eesti riigiametnikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1971]] p24gc7cnp4zw94o1nurv678dv6axtpi 7213893 7213892 2026-08-14T03:32:15Z Valiant Duke 220939 /* */ 7213893 wikitext text/x-wiki {{Infokast president | nimi = Kertu Saks | pilt = Kertu Saks.jpg | amet = [[Eesti Rahva Muuseum]]i direktor<ref>[https://www.kulka.ee/uudised/eesti-rahva-muuseumi-direktoriks-valiti-kertu-saks Eesti Rahva Muuseumi direktoriks valiti Kertu Saks] Eesti Kultuurkapitali koduleht, 13.10.2021.</ref> | ametiajaalgus = [[13. detsember]] [[2021]] | ametiajalõpp = [[5. mai]] [[2025]] (alates 07.03.2025 [[Laura Kipper]] (kt)) | eelmine = [[Alar Karis]] (alates 07.09.2021 [[Rein Kinkar]] (kt)) | järgmine = [[Laura Kipper]] (alates 07.03.2025 (kt)) | amet2 = [[Eesti Kultuurkapital]]i juhataja<ref>[https://www.kulka.ee/uudised/kultuurkapitali-juhatajaks-valiti-kertu-saks Kultuurkapitali juhatajaks valiti Kertu Saks] Eesti Kultuurkapitali koduleht, 13.10.2016.</ref> | ametiajaalgus2 = [[14. november]] [[2016]] | ametiajalõpp2 = [[10. detsember]] [[2021]] | eelmine2 = [[Olavi Laido]] | järgmine2 = [[Margus Allikmaa]] | amet3 = [[Energia avastuskeskus]]e juhataja, 2003–2009 nõukogu liige | ametiajaalgus3 = [[1998]] | ametiajalõpp3 = [[13. november]] [[2016]] | eelmine3 = | järgmine3 = [[Krista Keedus]] | sünninimi = Kertu Kilvet | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1971|05|06}} | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = [[Margus Saks]] | vanemad = [[Kaarel Kilvet]] ja [[Krista Kilvet]] | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = | elukutse = | autasud = | allkiri = }} '''Kertu Saks''' (sünninimi '''Kertu Kilvet'''; sündinud [[6. mai]]l [[1971]]) on eesti kultuuritegelane, aastast 2026 SA [[Tallinna Teletorn]] juhataja, 2021–2025 [[Eesti Rahva Muuseum]]i direktor. Ta on lõpetanud 1989. aastal [[Tallinna 7. Keskkool]]i ning õppinud aastatel 1991–1996 [[Tartu Ülikool]]is ning [[Tallinna Ülikool|Tallinna Pedagoogilises Ülikoolis]] [[inglise keel]]t ja kirjandust. 1998. aastal kaitses Tartu Ülikoolis [[ajakirjandus]]e erialal magistritöö ning 2011. aastal meedia ja ajakirjanduse erialal doktoritöö "Eesti ajalehtede toimetamiskultuuri ja -praktika kujunemine 1988–2005". Ta on töötanud ajalehe [[Eesti Päevaleht]] ajakirjanikuna ja olnud [[Sotsiaalministeerium]]is [[Euroopa Sotsiaalfond]]i koordinatsioonijuht. Aastatel 1998–2003 ja 2009–2016 oli ta SA Tallinna Tehnika- ja Teaduskeskus juhatuse liige ning [[Energia avastuskeskus|Energia avastuskeskuse]] juhataja. 14. novembrist 2016 kuni 10. detsembrini 2021 oli ta [[Eesti Kultuurkapital]]i juhataja. Alates 13. detsembrist 2021 oli ta [[Eesti Rahva Muuseum]]i direktor.<ref>[https://www.err.ee/1608368010/erm-i-direktoriks-saab-kertu-saks "ERM-i direktoriks saab Kertu Saks"] ERR, 13. oktoober 2021</ref> 10. veebruaril 2025 esitas Kertu Saks kultuuriministrile lahkumisavalduse ja tema viimaseks tööpäevaks ERMi direktorina jäi 7. märts 2025. 19. detsembril 2025 valis SA [[Tallinna Teletorn]] nõukogu Kertu Saksa Teletorni juhatuse liikmeks ning ta asus ametisse 1. jaanuaril 2026. ==Looming== Kertu Saks on kirjutanud elu- ja kultuuriloolisi ning aimeraamatuid, koostanud populaarteaduslikke ja kultuuriloolisi näitusi ning olnud aimefilmide kaasautor. ===Raamatud=== * 2006 Kertu Saks, "Isaga koos. Mälestusi Kaarel Kilvetist". Kirjastus Pegasus. ISBN 9789949425044 * 2007 Kertu Saks, "Maia Lood". Kirjastus Päike ja Pilv. ISBN 9789985977040 * 2009 Kertu Saks, "Krista Kilvet Peegelpilgus". Ajakirjade Kirjastus. ISBN 9789949454259 * 2012 Kertu Saks, [[Aare Baumer]], "Teistmoodi füüsikaraamat". Ajakirjade Kirjastus. ISBN 9789949502264 * 2016 Kertu Saks, "Kuldse peaga nõel. Album 20. sajandi alguse Eesti käsitöörõivastest ja kodutekstiilidest". Ajakirjade Kirjastus. ISBN 9789949391882 ====Artikleid==== * [https://epl.delfi.ee/artikkel/63820792/kertu-saks-miks-rong-ara-laheb "Kertu Saks: miks rong ära läheb?"] Eesti Päevaleht, 24. jaanuar 2012 * [https://epl.delfi.ee/artikkel/64010345/kertu-saks-inimesed-on-hakanud-kusimusi-kusima "Kertu Saks: inimesed on hakanud küsimusi küsima"] Eesti Päevaleht, 2. märts 2012 * [https://www.err.ee/575466/kertu-saks-900-korda-teaduse-populariseerimist-laheb-juba-liiale "Kertu Saks: 900+ korda teaduse populariseerimist. Läheb juba liiale?"] ERR, 13. oktoober 2016 * [https://arvamus.postimees.ee/6029043/kertu-saks-mida-peaks-kulka-rahastama-mida-mitte "Kertu Saks: mida peaks kulka rahastama, mida mitte?"] Postimees, 5. august 2018 * [https://epl.delfi.ee/artikkel/85806983/kultuurkapitali-juht-kulka-rahajagamist-ei-tohiks-poliitiliste-maitse-eelistuste-jargi-umber-kujundada-ent-reformi-see-vajab "Kultuurkapitali juht: Kulka rahajagamist ei tohiks poliitiliste maitse-eelistuste järgi ümber kujundada, ent reformi see vajab"] Eesti Päevaleht, 3. aprill 2019 * [https://leht.postimees.ee/6980781/kertu-saks-kulka-jaab-piiride-seadmisel-paindlikuks "Kertu Saks: kulka jääb piiride seadmisel paindlikuks"] Postimees, 25. mai 2020 * [https://arvamus.postimees.ee/7036952/kertu-saks-milline-sumbolobjekt-valmib-jargmisena "Kertu Saks: milline sümbolobjekt valmib järgmisena?"] Postimees, 11. august 2020 * [https://www.kul.ee/uudised/balti-kultuurifondi-esimesed-kolm-aastat "Balti Kultuurifondi esimesed kolm aastat"] Kultuuriministeerium, 31. mai 2021 === Populaarteaduslikud planetaariumifilmid === * 2014 "Tähetolm ja Päikese pere". Loodud Energia avastuskeskusele. Autorid [[Aare Baumer]], Kertu Saks, Rauno Pilvik ja Aleksei Mutovkin. * 2016 "Kihilise Maa aardelaegas". Loodud Energia avastuskeskusele. Autorid Aare Baumer, Kertu Saks, Mélanie Mariétte Muljar, Juho Kirs ja Aleksei Mutovkin. * 2017 "Helielu". Loodud Energia avastuskeskusele. Autorid Aare Baumer, Kertu Saks ja Aleksei Mutovkin. ===Kureeritud näitused=== * 2009 „Avasta robotid!“ Energia avastuskeskus * 2009 „Avasta elektrit!“ Energia avastuskeskuses * 2010 „Avasta energia saar!“ Energia avastuskeskuses * 2010 “Avasta tuuled ja purjed!” Energia avastuskeskuses * 2010 “Avasta seebimullid!” Energia avastuskeskuses * 2011 „Avasta Eesti müütilised olendid!” Energia avastuskeskuses * 2012 “Avasta magnetid!” Energia avastuskeskuses * 2012 “Avasta loodusnähtused!” Energia avastuskeskuses ja Lätis, Riia laste teaduskeskuses [[Tehnoannas Pagrabi]] * 2013 „Valgusest elektrini“ Energia avastuskeskuse Vabaduse väljaku näitusesaalis * 2013 „Avasta matemaatikakunst!“ Energia avastuskeskuses, Trollhättani teaduskeskuses [[Innovatum]] ning Stockholmi Tehnikamuuseumis [[Tekniska Museet]] * 2013 „Konnast voltmeetrini“ Tallinna Tehnikaülikooli [[Mektory]] keskuses * 2014 „Avasta matemaatikakunst!“ Cesise teaduskeskuses [[Zinoo]] ja Energia avastuskeskuses * 2014 näitus ja töötoad „Võimalik missioon“ Energia avastuskeskuses * 2015 „Arhitekt Ämblik ja insener Mutt“ Energia avastuskeskuses * 2016 "Kuldse peaga nõel. Näitus 20. sajandi alguse Eesti käsitöörõivastest ja kodutekstiilidest" [[Eduard Vilde muuseum]]is * 2016 "Kihilise Maa aardelaegas" Energia avastuskeskuses * 2017 "Kuldse peaga nõel. Näitus 20. sajandi alguse Eesti käsitöörõivastest ja kodutekstiilidest" Eesti Rahva Muuseumis * 2023 "Sõnumid kolmnurgas. Näitus Eesti XX sajandi suveniirrätikutest" Eesti Rahva Muuseumis == Ühiskondlik tegevus == [[Fail:Kertu Saks 2020.jpg|pisi|Kertu Saks 2020. aastal]] Kertu Saks on [[Pressinõukogu]], [[Eesti Meediakoolitajate Liit|Eesti Meediakoolitajate Liidu]] ja [[Eesti Akadeemiline Ajakirjanduse Selts|Eesti Akadeemilise Ajakirjanduse Seltsi]] liige. ==Tunnustus== * 2013 – Eesti teaduse populariseerimise riikliku konkursi peapreemia kategoorias "Teaduse ja tehnoloogia populariseerimise trükisõna abil" ("Teistmoodi füüsikaraamat") * 2014 – Eesti teaduse populariseerimise riikliku konkursi peapreemia kategoorias "Tegevused/sarjad teaduse ja tehnoloogi populariseerimisel" (uuendatud sisu ja ekspositsiooniga Energia avastuskeskuse kui Põhja-Eesti suurima mitteformaalset haridust pakkuva kogemusõppel põhineva haridus- ja külastuskeskuse taasavamine) ===Muud auhinnad=== * 2012 – tema ja Aare Baumeri raamat "Teistmoodi füüsikaraamat" (kujundaja Lea Tammik, illustraator Kristi Kindel, fotograaf Kristjan Lepp) valiti aasta 25 kauneima raamatu hulka * 2016 – tema raamat "Kuldse peaga nõel. Album 20. sajandi alguse eesti käsitöörõivastest ja kodutekstiilidest" (kujundaja Lea Tammik) valiti aasta 25 kaunima raamatu hulka ==Isiklikku== Tema vanemad olid [[Kaarel Kilvet]] ja [[Krista Kilvet]]. ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} *{{ETIS}} * [https://www.ohtuleht.ee/573217/kui-elektrijaamas-tolm-maha-langeb-avatakse-avastuskeskus "Kui elektrijaamas tolm maha langeb, avatakse avastuskeskus"] Õhtuleht, 29. november 2013 * [https://novaator.err.ee/254885/uuenenud-energia-avastuskeskus-avas-uksed "Uuenenud Energia Avastuskeskus avas uksed"] ERR Novaator, 13. juuni 2014 * [https://elu24.postimees.ee/2826771/galerii-energia-avastuskeskus-avas-pidulikult-uksed "Galerii: Energia avastuskeskus avas pidulikult uksed"] Elu24, 13. juuni 2014 * [https://www.tlu.ee/uudised/opetajad-opivad-kasutama-teadus-ja-avastuskeskuste-voimalusi "Õpetajad õpivad kasutama teadus- ja avastuskeskuste võimalusi"] Tallinna Ülikool, 17. september 2014 * [https://koolielu.ee/info/readnews/506713/energia-avastuskeskus-kutsub-ellu-algatuse-%E2%80%9Etanutaht%E2%80%9C "Energia Avastuskeskus kutsub ellu algatuse „Tänutäht“"] Koolielu, 18. aprill 2016 * [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/75957575/ontlikust-perest-ja-puhta-pollekesega "Ontlikust perest ja puhta põllekesega"] Eesti Ekspress, 19. oktoober 2016 * [https://vikerraadio.err.ee/806967/kajalood-kertu-saks-kultuurkapitali-tuleb-kaasata-era-ja-muud-rahastust "Kajalood. Kertu Saks"] Vikerraadio, 5. november 2016 * [https://www.kul.ee/uudised/kertu-saksa-100-paeva-eesti-kultuurkapitali-juhina "100 päeva Eesti Kultuurkapitali juhina"] Kultuuriministeerium, 22. veebruar 2017 * [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/kulka-pole-teine-kultuuriministeerium/ "Kulka pole teine Kultuuriministeerium"] Sirp, 21. aprill 2017 * [http://kes-kus.ee/kertu-saks-kultuuriraha-toa-votmehoidja/ "Kertu Saks, kultuuriraha toa võtmehoidja"] KesKus, märts 2019 * [https://kultuur.err.ee/1109651/kertu-saks-stagneerumist-ei-ole-kulkas-kriisi-ajal-karta "Kertu Saks: stagneerumist ei ole kulkas kriisi ajal karta"] ERR Kultuur, 6. juuli 2020 * [https://epl.delfi.ee/artikkel/91702687/kertu-saks-kultuurkapital-satub-uha-enam-pusikulusid-rahastama "Kertu Saks: kultuurkapital satub üha enam püsikulusid rahastama"] Eesti Päevaleht, 18. november 2020 {{JÄRJESTA:Saks, Kertu}} [[Kategooria:Eesti Rahva Muuseumi direktorid]] [[Kategooria:Eesti ajakirjandusteadlased]] [[Kategooria:Eesti riigiametnikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1971]] g9gyzvtz8bvw54k58txdswuojwzvgel 0 261044 7214030 5932057 2026-08-14T09:56:01Z CommonsDelinker 1930 Fail 1509_Great_Istanbul_Earthquake.jpg on eemaldatud, sest kasutaja [[c:User:Túrelio|Túrelio]] kustutas selle Commonsist. Põhjus: [[:c:COM:L|Copyright violation]]: Invalid license, the drawing is obviously not from 1509 (the year of the earthquake which 7214030 wikitext text/x-wiki '''1509. aasta Konstantinoopoli maavärin''' toimus [[Türgi]]s [[Konstantinoopol]]i (tänapäeval [[İstanbul]]i) lähedal [[10. september|10. septembril]] [[1509]]. Selle tugevus oli 7,2±0,3 M_s. Maavärina [[epitsenter]] oli [[Marmara meri|Marmara meres]]. Maavärin tekitas [[tsunami]]. Hinnanguliselt hukkus 10 000 inimest. Hävis üle 1000 maja ja 109 [[mošee]]d. [[Järeltõuge|Järeltõuked]] kestsid 45 päeva. [[Kategooria:Türgi maavärinad]] [[Kategooria:1509]] n5flgmdb1r8kr6tzkjrqh74n9nr70zo 0 262426 7214010 7213529 2026-08-14T09:22:48Z Elvimu 227012 /* Konversioon */ 7214010 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2012}} {{keeletoimeta}} [[Pilt:Route 66 car petrified forest.jpg|pisi|Keemiliste reaktsioonide kiirused varieeruvad suures ulatuses. Need võivad toimuda plahvatuslikult, kuid võivad võtta aega ka aastaid, nagu näiteks metallide oksüdeerumine atmosfääris]] '''Keemiline kineetika''' on [[Füüsikaline keemia|füüsikalise keemia]] haru, mis tegeleb [[Keemiline reaktsioon|keemiliste protsesside]] [[Reaktsiooni kiirus|kiiruste]] ja kulu uurimisega. Keemiline kineetika uurib, kuidas eksperimendi tingimused võivad mõjutada keemiliste reaktsioonide kiirusi ning anda informatsiooni [[reaktsioonimehhanism]]i ja reaktsiooni [[siirdeseisund|vaheolek]]ute kohta. Lisaks tegeleb keemiline kineetika keemilisi reaktsioone iseloomustavate [[Matemaatiline mudel|matemaatiliste mudelite]] väljatöötamisega. Keemilisele kineetikale panid [[1864]]. aastal aluse [[Peter Waage]] ja [[Cato Guldberg]], formuleerides [[massitoimeseadus]]e, mis määrab [[Keemiline tasakaal|tasakaaluolek]]us [[reagent]]ide ja [[saadus]]te [[kontsentratsioon]]ide suhte.<ref name="Brown" /> Keemiline kineetika tegeleb reaktsioonikiiruse eksperimentaalse määramisega, mille põhjal tuletatakse reaktsiooni kiiruse võrrandid ja [[kiiruskonstant|kiiruskonstandid]]. Küllalt lihtsad reaktsiooni kineetilised võrrandid on avaldatud [[nullindat järku reaktsioon]]ide (mille puhul reaktsioonikiirus ei sõltu reageerivate ainete kontsentratsioonist), [[esimest järku reaktsioon]]ide ja [[teist järku reaktsioon]]ide jaoks. Reaktsiooni kiiruse võrrandid on leitavad ka keerukamate reaktsioonide jaoks. [[Konsekutiivsed reaktsioonid|Jadareaktsioonide]] puhul määrab kiirust limiteeriv staadium kogu reaktsiooni kineetika. Reaktsiooni [[aktivatsioonienergia]] on katseliselt leitav [[Arrheniuse võrrand]]ist. Keemilise reaktsiooni kiirust mõjutavad peamised tegurid on [[temperatuur]], reagentide iseloom, reageerivate ainete [[agregaatolek]], reagentide kontsentratsioonid, [[katalüsaator]]id, reaktsiooni keskkond.<ref name="Brown" /> ==Reaktsiooni kiirust mõjutavad tegurid== ===Temperatuur=== [[Pilt:Molekulide kineetilise energia jaotus.png|pisi|Molekulide kineetilise energia jaotus kahel temperatuuril. Kõrgemal temperatuuril on kõrgema energiaga molekulide osakaal suurem ja seega on igal ajahetkel reaktsioonivõimelisi molekule protsentuaalselt enam]] Temperatuur mõjutab sageli keemilise reaktsiooni kiirust üsna suuresti, kuna kõrgemal temperatuuril on molekulidel suurem [[soojusenergia]]. Kuigi kõrgemal temperatuuril on põrked molekulide vahel sagedasemad, on sellest tingitud reaktsioonikiiruse kasv siiski tühine. Kaugelt olulisem on tõik, et temperatuuri tõusuga kasvab molekulide hulk, millel on piisav energia reageerimiseks ehk mille energia ületab aktivatsioonienergiat. Rusikareegli järgi kiireneb reaktsioon 2–4 korda temperatuuri tõstmisel 10&nbsp;°C võrra, aga ainult [[Homogeenne reaktsioon|homogeensete reaktsioonide]] korral ja [[toatemperatuur]]ile lähedastel temperatuuridel.<ref name="Brown" /> ===Reagentide iseloom=== Keemilise reaktsiooni kiirus sõltub reageerivatest ainetest. Hape-alus-reaktsioonid, [[soolad]]e moodustumine ja [[ioonvahetus]] on kiired reaktsioonid. Reaktsioonid, kus [[molekul]]ide vahel tekib [[kovalentne side]] ja moodustuvad suured molekulid, on reeglina väga aeglased. Reageerivate molekulide sidemete tugevus ja iseloom mõjutavad tugevasti saaduste tekke kiirust. Vähemate sidemete ümberpaigutumistega reaktsioonid kulgevad kiiremini kui reaktsioonid, mille käigus tekib või katkeb rohkem keemilisi sidemeid. ===Agregaatolek=== Reageerivate ainete agregaatolek mõjutab samuti suuresti reaktsioonikiirust. Kui reagendid on samas [[Faas (füüsikaline keemia)|faasis]], nagu [[vesilahus]]e puhul, viib [[soojusliikumine]] molekulid kokku. Kui aga reagendid on eri faasides, on reaktsioon piiratud vaid kokkupuutepinnaga ja tugev segamine võib osutuda vajalikuks reaktsiooni lõpule viimiseks. See tähendab, et mida kõrgema [[Peensusaste|peensusastmega]] on reageeriv [[tahkis]] või [[vedelik]], seda suurem on tema eripind ja seda ulatuslikum on tema kokkupuude teise reagendiga ning seda kiirem on seega ka reaktsioon.<ref name="Brown" /> ===Kontsentratsioon=== Kontsentratsioon mängib keemilistes reaktsioonides olulist rolli, sest vastavalt [[aktiivsete põrgete teooria]]le peavad kaks molekuli reaktsiooni toimumiseks põrkuma. Emma-kumma reagendi kontsentratsiooni tõusuga kasvab ka põrgete [[sagedus]], kuna reageerivaid molekule on ruumalaühikus rohkem ja nad on pidevalt teineteisele lähemal, mis toob kaasa reaktsioonikiiruse kasvu.<ref name="Brown" /> Lahuse segamine kiirendab samuti keemilist reaktsiooni, andes lahuse osakestele suurema [[Kineetiline energia|kineetilise energia]], mis toob kaasa põrgete arvu kasvu reagentide vahel, mis omakorda suurendab aktiivsete põrgete tõenäosust. ===Katalüsaatorid=== [[Pilt:Katalüüs.png|pisi|300px|Energiadiagramm kirjeldamaks [[katalüsaator]]i mõju reaktsiooni kiirusele. [[Katalüüs|Katalüütilise reaktsiooni]] [[aktivatsioonienergia]] on madalam, põhjustades reaktsiooni kiiruse kasvu, samas kui reaktsiooni saadused ja [[termodünaamika]] jäävad muutumatuks]] Katalüsaator on aine, mis kiirendab keemilist reaktsiooni, kuid mida ei kulu reaktsiooni käigus. Katalüsaator kiirendab reaktsiooni, võimaldades reaktsioonil toimuda teistsuguse mehhanismiga, mille aktivatsioonienergia on madalam. [[Autokatalüüs]]i puhul on reaktsiooni saadus ise toimuvale reaktsioonile katalüsaatoriks, põhjustades [[Positiivne tagasiside|positiivset tagasisidet]]. [[Proteiin]]e, mis toimivad biokeemilistes reaktsioonides [[katalüsaator]]itena, nimetatakse [[ensüümid]]eks. [[Ensüümkatalüütiline reaktsioon|Ensüümkatalüütilisi reaktsioone]] iseloomustab [[Michaelise-Menteni kineetika]]. Katalüsaator ei mõjuta keemilise reaktsiooni tasakaalu, ta kiirendab päri- ja vastassuunalisi reaktsioone võrdselt.<ref name="Brown" /> ===Rõhk=== Gaasilise reaktsiooni korral suurendab rõhu tõstmine põrgete arvu reageerivate ainete vahel, mille tulemusel reaktsioon kiireneb. See on seletatav tõsiasjaga, et gaasilise aine [[aktiivsus]] on proportsionaalne tema [[Osarõhk|osarõhuga]]. Efekt on analoogne kontsentratsiooni tõstmise mõjuga lahuses.<ref name="Brown" /> ==Tasakaal== Keemiline kineetika tegeleb keemiliste reaktsioonide kiirustega, samas kui [[termodünaamika]] määrab ära reaktsiooni toimumise ulatuse. [[Pöörduv reaktsioon|Pöörduva reaktsiooni]] korral püstitub keemiline tasakaal hetkel, kui päri- ja vastassuunaliste reaktsioonide kiirused saavad võrdseks ning reagentide ja saaduste kontsentratsioonid enam ei muutu.<ref name="Brown" /> ==Vabaenergia== Reaktsiooni [[Gibbsi vabaenergia|vabaenergia]] muut määrab ära, kas reaktsioon toimub või mitte, samas kui kineetika näitab, kui kiire antud reaktsioon on. Keemiline reaktsioon võib olla äärmiselt [[Eksotermiline reaktsioon|eksotermiline]] ja suure positiivse [[entroopia]] muuduga, aga siiski kineetiliste takistuste tõttu praktiliselt mitte toimuda. Kui reagent võib anda kaks erinevat saadust, siis reeglina moodustub termodünaamiliselt stabiilseim saadus, välja arvatud erilistel juhtudel, kui reaktsioon allub kineetilise kontrolli seaduspärale. [[Kineetiline isotoopefekt]] näitab, kuivõrd palju muutub reaktsioonikiirus, kui asendada ühe reagendi mingi [[aatom]] selle [[Isotoop|isotoobiga]].<ref name="Brown" /> Keemiline kineetika annab informatsiooni [[Soojusülekanne|soojusülekande]] kohta keemilistes reaktorites ja [[molaarmass]]i jaotuse kohta [[polümeeride keemia]]s. ==Rakendused== Keemilise reaktsiooni kineetikat kirjeldavad matemaatilised mudelid lubavad keemikutel paremini mõista ja iseloomustada keemilisi protsesse alates toidu riknemisest, mikroorganismide kasvust, osooni lagunemisest stratosfääris ning lõpetades bioloogiliste süsteemide keeruka toimimisega. Samad mudelid leiavad rakendust ka keemiliste reaktorite loomisel ja modifitseerimisel, tagamaks suuremaid [[saagis]]eid, paremat saaduste eraldamist ja ohtlike [[kõrvalsaadus]]te elimineerimist. Näiteks saab kineetiliste mudelite abil leida maksimaalse saagise tarvis optimaalse temperatuuri ja rõhu suurte süsivesinike molekulide katalüütilisel [[krakkimine|krakkimisel]] bensiiniks. Keemiline kineetika on üks keemia põhitahke.<ref name="Brown" /> == Konversioon == Protsessides, mille kiirust mõjutavad raskestimääratavad faktorid, on [[Paralleelreaktsioonid|paralleelselte]] ja [[Konsekutiivsed reaktsioonid|järjestikuste reaktsioonide]] suhtelisi kiirusi võimalik hinnata alternatiivse lähenemisega kasutades produktide suhtelise sisalduse sõltuvust [[Konversioon (keemia)|konversiooni]]<nowiki/>st. Näiteks [[Lewisi happed ja alused|Lewisi happe]]<nowiki/>katalüütilistes reaktsioonide kiirus sõltub märgatavalt lisandite (niiskus, alkoholid) väga väikestest kogustest. Nendel juhtudel osutub võimalikuks kasutada ajast sõltumatuid konversioonigraafikuid ja -mudeleid (vt [[Isoalkeen|isoalkeenid]] ''versus'' [[isopreen]]  [[Konversioon (keemia)|konversioon]]). ==Vaata ka== *[[ensüümikineetika]] *[[ensüümid]] *[[orgaaniline keemia]] *[[kvantitatiivne struktuur-aktiivsussõltuvus]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Brown">T. L. Brown, H. E. LeMay, Jr., B. E. Bursten. ''Chemistry: The Central Science''. Upper Saddle River New Jersey: Prentice Hall, 2000. ISBN 0-130-85265-1</ref> }} ==Kirjandus== * ''Preparing for the Chemistry AP Exam''. Upper Saddle River, New Jersey: Pearson Education, 2004. 131&ndash;134. ISBN 0-536-73157-8 ==Välislingid== *[https://www.youtube.com/watch?v=YYA-nXY_twA&t=242s] [[Neeme Katt]] tutvustab teemat videoloengus. [[Kategooria:Füüsikaline keemia]] [[Kategooria:Keemiline kineetika| ]] 8wl7lqpysepiy82fncp0l61zlryst5w 7214011 7214010 2026-08-14T09:23:23Z Elvimu 227012 /* Rakendused */ 7214011 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2012}} {{keeletoimeta}} [[Pilt:Route 66 car petrified forest.jpg|pisi|Keemiliste reaktsioonide kiirused varieeruvad suures ulatuses. Need võivad toimuda plahvatuslikult, kuid võivad võtta aega ka aastaid, nagu näiteks metallide oksüdeerumine atmosfääris]] '''Keemiline kineetika''' on [[Füüsikaline keemia|füüsikalise keemia]] haru, mis tegeleb [[Keemiline reaktsioon|keemiliste protsesside]] [[Reaktsiooni kiirus|kiiruste]] ja kulu uurimisega. Keemiline kineetika uurib, kuidas eksperimendi tingimused võivad mõjutada keemiliste reaktsioonide kiirusi ning anda informatsiooni [[reaktsioonimehhanism]]i ja reaktsiooni [[siirdeseisund|vaheolek]]ute kohta. Lisaks tegeleb keemiline kineetika keemilisi reaktsioone iseloomustavate [[Matemaatiline mudel|matemaatiliste mudelite]] väljatöötamisega. Keemilisele kineetikale panid [[1864]]. aastal aluse [[Peter Waage]] ja [[Cato Guldberg]], formuleerides [[massitoimeseadus]]e, mis määrab [[Keemiline tasakaal|tasakaaluolek]]us [[reagent]]ide ja [[saadus]]te [[kontsentratsioon]]ide suhte.<ref name="Brown" /> Keemiline kineetika tegeleb reaktsioonikiiruse eksperimentaalse määramisega, mille põhjal tuletatakse reaktsiooni kiiruse võrrandid ja [[kiiruskonstant|kiiruskonstandid]]. Küllalt lihtsad reaktsiooni kineetilised võrrandid on avaldatud [[nullindat järku reaktsioon]]ide (mille puhul reaktsioonikiirus ei sõltu reageerivate ainete kontsentratsioonist), [[esimest järku reaktsioon]]ide ja [[teist järku reaktsioon]]ide jaoks. Reaktsiooni kiiruse võrrandid on leitavad ka keerukamate reaktsioonide jaoks. [[Konsekutiivsed reaktsioonid|Jadareaktsioonide]] puhul määrab kiirust limiteeriv staadium kogu reaktsiooni kineetika. Reaktsiooni [[aktivatsioonienergia]] on katseliselt leitav [[Arrheniuse võrrand]]ist. Keemilise reaktsiooni kiirust mõjutavad peamised tegurid on [[temperatuur]], reagentide iseloom, reageerivate ainete [[agregaatolek]], reagentide kontsentratsioonid, [[katalüsaator]]id, reaktsiooni keskkond.<ref name="Brown" /> ==Reaktsiooni kiirust mõjutavad tegurid== ===Temperatuur=== [[Pilt:Molekulide kineetilise energia jaotus.png|pisi|Molekulide kineetilise energia jaotus kahel temperatuuril. Kõrgemal temperatuuril on kõrgema energiaga molekulide osakaal suurem ja seega on igal ajahetkel reaktsioonivõimelisi molekule protsentuaalselt enam]] Temperatuur mõjutab sageli keemilise reaktsiooni kiirust üsna suuresti, kuna kõrgemal temperatuuril on molekulidel suurem [[soojusenergia]]. Kuigi kõrgemal temperatuuril on põrked molekulide vahel sagedasemad, on sellest tingitud reaktsioonikiiruse kasv siiski tühine. Kaugelt olulisem on tõik, et temperatuuri tõusuga kasvab molekulide hulk, millel on piisav energia reageerimiseks ehk mille energia ületab aktivatsioonienergiat. Rusikareegli järgi kiireneb reaktsioon 2–4 korda temperatuuri tõstmisel 10&nbsp;°C võrra, aga ainult [[Homogeenne reaktsioon|homogeensete reaktsioonide]] korral ja [[toatemperatuur]]ile lähedastel temperatuuridel.<ref name="Brown" /> ===Reagentide iseloom=== Keemilise reaktsiooni kiirus sõltub reageerivatest ainetest. Hape-alus-reaktsioonid, [[soolad]]e moodustumine ja [[ioonvahetus]] on kiired reaktsioonid. Reaktsioonid, kus [[molekul]]ide vahel tekib [[kovalentne side]] ja moodustuvad suured molekulid, on reeglina väga aeglased. Reageerivate molekulide sidemete tugevus ja iseloom mõjutavad tugevasti saaduste tekke kiirust. Vähemate sidemete ümberpaigutumistega reaktsioonid kulgevad kiiremini kui reaktsioonid, mille käigus tekib või katkeb rohkem keemilisi sidemeid. ===Agregaatolek=== Reageerivate ainete agregaatolek mõjutab samuti suuresti reaktsioonikiirust. Kui reagendid on samas [[Faas (füüsikaline keemia)|faasis]], nagu [[vesilahus]]e puhul, viib [[soojusliikumine]] molekulid kokku. Kui aga reagendid on eri faasides, on reaktsioon piiratud vaid kokkupuutepinnaga ja tugev segamine võib osutuda vajalikuks reaktsiooni lõpule viimiseks. See tähendab, et mida kõrgema [[Peensusaste|peensusastmega]] on reageeriv [[tahkis]] või [[vedelik]], seda suurem on tema eripind ja seda ulatuslikum on tema kokkupuude teise reagendiga ning seda kiirem on seega ka reaktsioon.<ref name="Brown" /> ===Kontsentratsioon=== Kontsentratsioon mängib keemilistes reaktsioonides olulist rolli, sest vastavalt [[aktiivsete põrgete teooria]]le peavad kaks molekuli reaktsiooni toimumiseks põrkuma. Emma-kumma reagendi kontsentratsiooni tõusuga kasvab ka põrgete [[sagedus]], kuna reageerivaid molekule on ruumalaühikus rohkem ja nad on pidevalt teineteisele lähemal, mis toob kaasa reaktsioonikiiruse kasvu.<ref name="Brown" /> Lahuse segamine kiirendab samuti keemilist reaktsiooni, andes lahuse osakestele suurema [[Kineetiline energia|kineetilise energia]], mis toob kaasa põrgete arvu kasvu reagentide vahel, mis omakorda suurendab aktiivsete põrgete tõenäosust. ===Katalüsaatorid=== [[Pilt:Katalüüs.png|pisi|300px|Energiadiagramm kirjeldamaks [[katalüsaator]]i mõju reaktsiooni kiirusele. [[Katalüüs|Katalüütilise reaktsiooni]] [[aktivatsioonienergia]] on madalam, põhjustades reaktsiooni kiiruse kasvu, samas kui reaktsiooni saadused ja [[termodünaamika]] jäävad muutumatuks]] Katalüsaator on aine, mis kiirendab keemilist reaktsiooni, kuid mida ei kulu reaktsiooni käigus. Katalüsaator kiirendab reaktsiooni, võimaldades reaktsioonil toimuda teistsuguse mehhanismiga, mille aktivatsioonienergia on madalam. [[Autokatalüüs]]i puhul on reaktsiooni saadus ise toimuvale reaktsioonile katalüsaatoriks, põhjustades [[Positiivne tagasiside|positiivset tagasisidet]]. [[Proteiin]]e, mis toimivad biokeemilistes reaktsioonides [[katalüsaator]]itena, nimetatakse [[ensüümid]]eks. [[Ensüümkatalüütiline reaktsioon|Ensüümkatalüütilisi reaktsioone]] iseloomustab [[Michaelise-Menteni kineetika]]. Katalüsaator ei mõjuta keemilise reaktsiooni tasakaalu, ta kiirendab päri- ja vastassuunalisi reaktsioone võrdselt.<ref name="Brown" /> ===Rõhk=== Gaasilise reaktsiooni korral suurendab rõhu tõstmine põrgete arvu reageerivate ainete vahel, mille tulemusel reaktsioon kiireneb. See on seletatav tõsiasjaga, et gaasilise aine [[aktiivsus]] on proportsionaalne tema [[Osarõhk|osarõhuga]]. Efekt on analoogne kontsentratsiooni tõstmise mõjuga lahuses.<ref name="Brown" /> ==Tasakaal== Keemiline kineetika tegeleb keemiliste reaktsioonide kiirustega, samas kui [[termodünaamika]] määrab ära reaktsiooni toimumise ulatuse. [[Pöörduv reaktsioon|Pöörduva reaktsiooni]] korral püstitub keemiline tasakaal hetkel, kui päri- ja vastassuunaliste reaktsioonide kiirused saavad võrdseks ning reagentide ja saaduste kontsentratsioonid enam ei muutu.<ref name="Brown" /> ==Vabaenergia== Reaktsiooni [[Gibbsi vabaenergia|vabaenergia]] muut määrab ära, kas reaktsioon toimub või mitte, samas kui kineetika näitab, kui kiire antud reaktsioon on. Keemiline reaktsioon võib olla äärmiselt [[Eksotermiline reaktsioon|eksotermiline]] ja suure positiivse [[entroopia]] muuduga, aga siiski kineetiliste takistuste tõttu praktiliselt mitte toimuda. Kui reagent võib anda kaks erinevat saadust, siis reeglina moodustub termodünaamiliselt stabiilseim saadus, välja arvatud erilistel juhtudel, kui reaktsioon allub kineetilise kontrolli seaduspärale. [[Kineetiline isotoopefekt]] näitab, kuivõrd palju muutub reaktsioonikiirus, kui asendada ühe reagendi mingi [[aatom]] selle [[Isotoop|isotoobiga]].<ref name="Brown" /> Keemiline kineetika annab informatsiooni [[Soojusülekanne|soojusülekande]] kohta keemilistes reaktorites ja [[molaarmass]]i jaotuse kohta [[polümeeride keemia]]s. ==Rakendused== Keemilise reaktsiooni kineetikat kirjeldavad matemaatilised mudelid lubavad keemikutel paremini mõista ja iseloomustada keemilisi protsesse alates toidu riknemisest, mikroorganismide kasvust, osooni lagunemisest stratosfääris ning lõpetades bioloogiliste süsteemide keeruka toimimisega. Samad mudelid leiavad rakendust ka keemiliste reaktorite loomisel ja modifitseerimisel, tagamaks suuremaid [[saagis]]eid, paremat saaduste eraldamist ja ohtlike [[kõrvalsaadus]]te elimineerimist. Näiteks saab kineetiliste mudelite abil leida maksimaalse saagise tarvis optimaalse temperatuuri ja rõhu suurte süsivesinike molekulide katalüütilisel [[krakkimine|krakkimisel]] bensiiniks. Keemiline kineetika on üks keemia põhitahke.<ref name="Brown" /> == Konversioon == Protsessides, mille kiirust mõjutavad raskestimääratavad faktorid, on [[Paralleelreaktsioonid|paralleelselte]] ja [[Konsekutiivsed reaktsioonid|järjestikuste reaktsioonide]] suhtelisi kiirusi võimalik hinnata alternatiivse lähenemisega kasutades produktide suhtelise sisalduse sõltuvust [[Konversioon (keemia)|konversiooni]]<nowiki/>st. Näiteks [[Lewisi happed ja alused|Lewisi happe]]<nowiki/>katalüütilistes reaktsioonide kiirus sõltub märgatavalt lisandite (niiskus, [[alkoholid]]) väga väikestest kogustest. Nendel juhtudel osutub võimalikuks kasutada ajast sõltumatuid konversioonigraafikuid ja -mudeleid (vt [[Isoalkeen|isoalkeenid]] ''versus'' [[isopreen]]  [[Konversioon (keemia)|konversioon]]). ==Vaata ka== *[[ensüümikineetika]] *[[ensüümid]] *[[orgaaniline keemia]] *[[kvantitatiivne struktuur-aktiivsussõltuvus]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Brown">T. L. Brown, H. E. LeMay, Jr., B. E. Bursten. ''Chemistry: The Central Science''. Upper Saddle River New Jersey: Prentice Hall, 2000. ISBN 0-130-85265-1</ref> }} ==Kirjandus== * ''Preparing for the Chemistry AP Exam''. Upper Saddle River, New Jersey: Pearson Education, 2004. 131&ndash;134. ISBN 0-536-73157-8 ==Välislingid== *[https://www.youtube.com/watch?v=YYA-nXY_twA&t=242s] [[Neeme Katt]] tutvustab teemat videoloengus. [[Kategooria:Füüsikaline keemia]] [[Kategooria:Keemiline kineetika| ]] qjqchtacaei1m21liydckmukvu8poky 0 265792 7213975 7204028 2026-08-14T07:58:34Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7213975 wikitext text/x-wiki {{ettevõte | nimi = Motorola, Inc. | logo = | tüüp = rahvusvaheline ettevõte | asutamisaeg = 25. september 1928 | lõpetatud = 4. jaanuar 2011 | asutajad = | peakorter = 1303 East Algonquin Road, Schaumburg, Illinois, USA | piirkond = | võtmeisikud = | valdkonnad = telekommunikatsioon | tooted = tahvelarvutid<br />mobiiltelefonid<br />nutitelefonid<br/>raadiosaatjad<br/>RFID-süsteemid<br />mobiiltelefoni infrastruktuurid | teenused = | käive = | tegevuskasum = | puhaskasum = | vara = | omakapital = | töötajaid = | emafirma = | allüksused = | tütarfirmad = | tunnuslause = | võrguleht = [http://www.motorola.com www.motorola.com] | märkused = }} '''Motorola, Inc.''' oli Ameerika hargmaine telekommunikatsiooniettevõte, mis tegutses [[Illinois|Illinoisi]] osariigis [[Schaumburg|Schaumburgis]]. 4. jaanuaril 2011 jagati Motorola kaheks iseseisvaks avalikuks ettevõtteks ([[Motorola Mobility]] ja [[Motorola Solutions]]). Motorola disainis ja müüs [[Traadita võrk|traadita võrgu]] seadmeid. Ettevõtte koduvõrgu ja leviedastuse toodete hulka kuulusid digiboksid, digitaalsed videomakid ning videoülekande ja [[Kõrglahutusega televisioon|kõrglahutusvõimega televisiooni]] võimaldamiseks kasutatavad võrguseadmed. == Ajalugu == [[Pilt:Motorola Danmark Glostrup.JPG|pisi|180px|Kohalik Motorola haru Taanis Glostrupis]] Motorola loodi 1928. aastal [[Chicago]]s. Algul oli ettevõtte nimi Galvin Manufacturing Corporation<ref name="qJRFl" />. 1930. aastal demonstreeris Galvin Manufacturing Corporation esimest korda avalikkusele töötavat [[autoraadio]] mudelit. Firma asutaja Paul V. Galvin mõtles Motorola nime algselt välja uue autoraadio jaoks. Ta ühendas sõna "motor" (sõnast ''motorcar'', "auto") täheühendiga "ola" (heli). Motorola tähendab "heli liikumises" (''sound in motion'')<ref name="iBnuD" />. Esimene Motorola kaubamärgiga toode müüdi 1930. aastal. Lisaks teleritele ja raadiotele tootis ettevõte mitmesuguseid sidetooteid, sealhulgas satelliidisüsteeme, digibokse ja modemeid. 1947. aastal alustas Motorola väga edukalt telerite ning raadiote tootmist. Käsiraadio AM SCR-536 oli Teise maailmasõja ajal üks olulisemaid vahendeid sidepidamiseks. 1952. aastal avas Motorola oma esimese rahvusvahelise tütarettevõtte Kanadas Torontos raadiote ja telerite tootmiseks. 1953. aastal loodi Motorola Foundation, mille eesmärgiks oli toetada mainekaid Ameerika Ühendriikide ülikoole. Motorola varustas [[NASA]] kosmoselende aastakümneid raadioseadmetega, sealhulgas 1969. aastal Kuu-lennu ajal. Aasta hiljem asutas firma tütarettevõtte, mis vastutas litsentsimise ja tootmise eest rahvusvahelistel turgudel. Aastal 1960 tõi Motorola turule esimese juhtmeta kaasaskantava suure ekraaniga (19 tolli) teleri ning juba 1963. aastal esimese ristkülikukujulise ekraaniga värviteleri. 1976. aastal kolis Motorola oma praegusesse peakorterisse Illinoisi osariigis Schaumburgis. 1983. aasta septembris kiitis USA Föderaalne Sidekomisjon (FCC) heaks DynaTAC 8000X-i, maailma esimese kommertsmobiiltelefoni. 1991. aastal esitles Motorola [[Hannover]]is [[Saksamaa]]l esimest digitaalse mobiilsidesüsteemi ja [[GSM]] telefoni prototüüpi. 1995. aastal tõi Motorola turule esimese kahesuunalise [[piipar]]i, mis võimaldas kasutajatel tekstsõnumeid ja e-kirju vastu võtta ning vastuseid saata. 1998. aastaks moodustas mobiiltelefonide müük kaks kolmandikku Motorola kogutulust. Samal aastal edestas [[Nokia (ettevõte)|Nokia]] Motorolat ning saavutas maailma suurima mobiiltelefonide müüja staatuse. 2000. aasta juunis varustasid Motorola ja [[Cisco]] [[BT Cellnet]]i Inglismaal maailma esimese avalikult kasutatava GPRS mobiilsidevõrguga. 2006. aasta juunis omandas Motorola tarkvaraplatvormi c, mille töötas välja Briti firma TTP Communications<ref name="RQkx6" />. Motorola tooteid (nt mobiiltelefone, sülearvuteid, protsessoreid, raadiosidevahendeid) kasutasid nii valitsus kui ka julgeolekuametnikud. 2011. aasta augustis teatas Google, et ostab Motorola Mobility (Motorola tütarettevõtte) umbes 12,5 miljardi dollari eest<ref name="70AQE" />. 30. oktoobril 2014 müüs [[Google]] Motorola Mobility 2,91 miljardi dollari eest [[Lenovo]]le. == Allüksused<ref name="zAxIU" /> == * '''Enterprise Mobility Solutions''' – peakorter asub Schaumburgis. Hõlmab valitsusele ja riigi julgeoleku sektorile pakutavaid sideteenuseid. Arendab analoog- ja digitaalraadiosaatjaid, kõne- ja andmeside tooteid ning -süsteeme, mobiile, arenenud andmehõivet, traadita side infrastruktuure ja raadiosagedustuvastuse ([[RFID]]) lahendusi klientidele üle kogu maailma. * '''Home & Networks Mobility''' – peakorter asub Illinoisi osariigis Arlington Heightsis. Toodab süsteeme, mis hõlbustavad katkematut ligipääsu (juhtmega ja juhtmeta) digitaalsele meelelahutusele, informatsioonile ja sideteenustele. Arendab digitaalseid videolahendusi, kõne- ja andmeside modemeid ja kaablivõrke. * '''Mobile Devices''' – peakorter asub Illinoisi osariigis Libertyville'is. Praegu kõige vaesem firma haru{{lisa viide}}. Tegeleb mobiiltelefonide, traadita side süsteemide, integreeritud rakenduste ja Bluetooth-tarvikute arendamisega. == Majandustulemused == Motorola mobiilseadmete osakond jäi 2007. aasta IV kvartalis 1,2 miljardi dollarilisse kahjumisse, samal ajal kui ettevõte tervikuna teenis sama kvartali jooksul 100 miljonit dollarit<ref name="oRKXz" />. 2008. aasta jaanuaris koondati 3500 töötajat<ref name="Nbj83" />, millele järgnes veel 4000 inimese koondamine sama aasta juunis. 2008. aasta juulis lahkus hulk juhte Motorolast, et töötada [[Apple Inc.|Apple]]'is välja [[iPhone]]<ref name="h7rZf" />. 2010. aasta teises kvartalis teatas ettevõte 162 miljoni dollarilisest kasumist, mis on 2009. aasta teises kvartalis teenitud 26 miljoni dollariga võrreldes suur tõus. == Kõrvaltooted == === Telerid ja raadiod === 1974. aastal loobus Motorola oma teleri- ja raadiotööstusosakonnast, mis sisaldas tuntud elektroonikakaubamärki Quasar. Selle osakonna omandas Matsushita, juba tänu Panasonicule tuntud, kuid Põhja-Ameerikas laieneda sooviv ettevõte. === Iridium === Motorola töötas esimese globaalse sidevõrgu välja 77 satelliiti kasutades. Äriambitsioonid selle projekti taga ja vajadus kasvava riskikapitali järele projekti rahastamiseks viis lõpuks [[Iridium]]i loomiseni 1990. aasta lõpus. Kuigi tehnoloogia töötas, ei suutnud Iridium piisavalt kliente meelitada ja läks 1999. aastal pankrotti. Motorola valmistas selle võrgu jaoks kaks satelliittelefoni. Mõned neist on veel tootmises, kuid müüakse Iridiumi nime all. === Valitsus ja kaitse === 2000. ja 2001. aasta äritulude vähenemise tõttu loovutas Motorola oma valitsuse ja kaitsega tegeleva äri General Dynamicsile. Leping jõustus 2001. aasta septembris. Motorola Integrated Information Systems Groupist moodustati GD Decision Systems (hiljem ühines General Dynamics C4 Systemsiga). === Autotööstus === 2006. aasta juulis müüs Motorola oma autoäri [[Continental AG]]-le. Motorola autotööstus teenis aastas 1,6 miljardit USA dollarit (1,33 miljardit eurot) ja andis tööd 4500 inimesele. Osakond tootis telemaatikasüsteeme, mida kasutatakse sõiduki navigatsiooni- ja turvafunktsioonides, mootori ja käigukasti juhtelektroonikas, roolivõimus, elektroonikas ja andurites, mida kasutatakse roolimisel, pidurdamisel ning elektriakendes ja -ustes. === Biomeetria === 2000. aastal ostis Motorola Printrak International Inci 160 miljoni dollari eest<ref name="rkaBg" /> ja omandas sõrmejäljetuvastussüsteemi tarkvara<ref name="7Dy7z" />. 2008. aasta oktoobris nõustus Motorola ettevõtte [[Safran S.A.]]-le maha müüma. == Jagunemine == 26. märtsil 2008 kiitis Motorola juhatus heaks firma kaheks eraldi ettevõtteks jagunemise. Eeldati, et reguleerivate asutuste nõusolek saadakse varem ja jagunemine lõpetatakse juba 2009. aastal, kuid protsess venis firma ümberkorraldusprobleemide ja 2008.–2009. aasta majandussurutise tõttu<ref name="FsIRI" />. 11. veebruaril 2010 teatas Motorola, et jaguneb kaheks iseseisvaks ettevõtteks. Ametlik jagunemine toimus 4. jaanuaril 2011 kella 12.00 paiku. Ettevõtted said nimeks Motorola Mobility (toodab mobiilseadmeid ja kaabeltelevisiooni varustust) ja Motorola Solutions (arendab välja analoog- ja digitaalraadiosaatjaid, kõne- ja andmeside tooteid ning -süsteeme). Motorola Solutionsit peetakse Motorola otseseks järeltulijaks. == Kvaliteedisüsteem == [[Six Sigma]] [[kvaliteedisüsteem]] töötati välja Motorolas, kuid sai tuntuks [[General Electric]]u tõttu. Selle looja oli insener [[Bill Smith]], kes töötas Bob Galvini (Motorola asutaja Paul Galvini poja) alluvuses, kui too juhtis ettevõtet. [[Motorola Ülikool]] on üks paljudest kohtadest, mis pakub Six Sigma koolitust. == Keskkond == Tuvastati, et Motorola ja Arizona Water põhjustasid [[trikloroetüleen]]i saaste Scottdale'is Arizonas. Saaste tõttu keelati piirkonnas peaaegu 5000 inimesel kolmeks päevaks vee tarvitamine. Leiti, et Motorola oli saaste tekkimises peamine süüdlane. Trikloroetüleen on tööstuslahusti, mida arvatakse olevat üks vähi põhjustaja. Reostuse põhjustas vigane puhur, mida kasutati trikloroetüleeni veest eemaldamiseks. 2010. aasta oktoobris jagas Motorola koos Panasonicu ja Sonyga Greenpeace'i roheliste elektroonikatootjate nimekirjas kuuendat kohta (kaheksateistkümnest). Motorola kasutab üsna vähe kemikaale. Firma eesmärgiks on [[Polüvinüülkloriid|PVC]] ja [[BFR]] mobiilseadmete tootmisest kõrvaldada, kuid mitte kõigist pärast 2010. aastat välja antud mudelitest. Sony Ericsson ja Nokia on seda juba teinud. Kõik Motorola mobiiltelefonid on nüüdseks PVC-vabad, kaks mobiiltelefoni (A45 ECO ja GRASP) ning kõik laadijad on PVC- ja BFR-vabad. Ettevõte on tootmises taaskasutatud materjalide osakaalu suurendanud. Näiteks MOTO W233 Renew ja MOTOCUBO A45 Eco mobiiltelefonid on toodetud taastöödeldud veejahuti pudelite plastmassist. Firma andmeil vastavad kõik Motorola uued laadijad [[Energy Star]]i tõhususnõuetele. == Sponsorlus == Motorola spondeeris [[Scottish Premier League|Scottish Premier League'i]] klubi [[Motherwell FC]] 11 aastat. Pikaajaline leping lõppes pärast seda, kui ettevõte alustas Šotimaal oma tootmistegevuse vähendamist. Motorola spondeeris ka klubi [[Livingston FC]] aastatel 1998–2002. Ettevõttel oli tehas Livingstoni äärelinnas, kuid see suleti sponsorluse lõppedes. Livingstoni Almondvale'i staadioni lõunapoolne tribüün sai sponsorluse ajal Motorola järgi nime. Firma on spondeerinud [[7-Eleveni jalgrattameeskond]]a, kuhu kuulus Lance Armstrong. Motorola oli ka Danica Patricki, David Beckhami ja Fergie sponsor. 2000–2001 spondeeris Motorola São Paulo jalgpalliklubi, 2004–2007 Austraalia jalgpalliliigasse kuuluvat Richmondi jalgpalliklubi ja alates 2008. aastast Club Bolívari. Robby Gordonit toetas Motorola aastatel 2007–2008. Motorola kaubamärk on Robby Gordoni autode [[NASCAR 07]] ja [[NASCAR 08]] peal. == Nutitelefonid == [[Moto G]] ja [[Moto X]] on populaarsed Motorola nutitelefonid. [[Nexus 6]] on samuti Motorola telefon. == Tunnustus == * 2004 – [[National Medal of Technology and Innovation]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="qJRFl">Mahon, Morgan E. A Flick of the Switch 1930–1950 (Antiques Electronics Supply, 1990), p.111.</ref> <ref name="iBnuD">A Legacy of Innovation: Timeline of Motorola history since 1928. Motorola Solutions, Inc.. Retrieved October 20, 2011.</ref> <ref name="RQkx6">"Motorola acquires TTPCom AJAR Software Platform". Motorola Inc.. Retrieved July 12, 2011.</ref> <ref name="70AQE">Google's Motorola acquisition: Nail in the Android patent coffin? | ZDNet</ref> <ref name="zAxIU">"Motorola Mobility – Motorola Solutions – About Motorola – Directional Landing Page". Motorola Inc.. January 4, 2011. Retrieved July 12, 2011.</ref> <ref name="oRKXz">"Motorola profit slides on mobile woes; shares hit 5-year low". MarketWatch. January 23, 2008. Retrieved July 12, 2011.</ref> <ref name="Nbj83">"Motorola to lay off 3,500". Engadget Mobile. Retrieved July 12, 2011.</ref> <ref name="h7rZf">"Motorola sues former employee turned Apple exec for ganking trade secrets"</ref> <ref name="rkaBg">http://www.answers.com/topic/printrak-a-motorola-company</ref> <ref name="7Dy7z">{{Netiviide |url=http://findarticles.com/p/articles/mi_m0EIN/is_1995_April_27/ai_16868474/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-07-13 |arhiivimisaeg=2011-11-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111117111251/http://findarticles.com/p/articles/mi_m0EIN/is_1995_April_27/ai_16868474/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="FsIRI">{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://news.cnet.com/8301-1035_3-10078987-94.html |vaadatud=2011-11-27 |arhiivimisaeg=2009-08-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090805225536/http://news.cnet.com/8301-1035_3-10078987-94.html |url-olek=ei tööta}}</ref> }} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ettevõtted]] [[Kategooria:Elektroonikaettevõtted]] 15rre9n92kon6lqy8i5s40il76pxn2l 0 272003 7213845 5163947 2026-08-13T21:03:49Z Andres 5 Andres teisaldas lehekülje [[Vanaatika komöödia]] pealkirja [[Vana-Atika komöödia]] alla 5163947 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} '''Vanaatika [[komöödia|komöödiat]]''' (ka '''vana-atika komöödiat''') tuntakse [[Aristophanes]]e teoste järgi, mis esindasid nii keelelt kui ka sündmustelt robustset huumorit. Obstsöönsed väljendid kuulusid ootuspäraselt nende juurde. Uue komöödia all tuleb mõista [[Aristoteles]]e kaasajal ilmunud nn keskmist komöödiat, kus robustsed naljad asendusid vaoshoitumatega. Aristophanes oli ainus vanaatika komöödia esindaja, kelle teoseid on tervikuna säilinud. Atika ajajärgu komöödiat nimetatakse vanaatika komöödiaks. [[Kategooria:Vana-Kreeka kirjandus]] tkds3geaxw0jliha6gir7xwpuqvwuye 0 273569 7214042 7069436 2026-08-14T10:18:24Z Kuriuss 38125 7214042 wikitext text/x-wiki '''Eesti Teatriliit''' on [[katusorganisatsioon]], mis koondab kutseliste teatritegelaste liite, seltse ja muid ühendusi. Teatriliit tegutseb ka [[Ametiühing|ametiühinguna]]. Eesti Teatriliit asutati [[1987]]. aastal ja see on '''Eesti NSV Teatriühingu''' (asutatud 2. jaanuaril [[1945]], kasutatud ka nimekuju '''Eesti Teatriühing''') õigusjärglane.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Teatriliidust |url=https://www.teatriliit.ee/teatriliidust |vaadatud=2024-01-17 |väljaanne=Eesti Teatriliit |keel=et}}</ref> Teatriliit korraldab iga-aastast [[eesti teatri aastaauhinnad|eesti teatri aastaauhindade]] väljaandmist.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Auhinnad |url=https://www.teatriliit.ee/auhinnad |vaadatud=2024-01-17 |väljaanne=Eesti Teatriliit |keel=et}}</ref> [[1954]]. aastast tegeleb Eesti Teatriliit erialakirjanduse [[kirjastamine|kirjastamisega]].<ref name=":0" /> [[2021]]. aastast on Eesti Teatriliidu esimees [[Gert Raudsep]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti Teatriliidu esimeheks valiti Gert Raudsep |url=https://www.teatriliit.ee/uudised/eesti-teatriliidu-esimeheks-valiti-gert-raudsep |vaadatud=2024-01-17 |väljaanne=Eesti Teatriliit |keel=et}}</ref> Eesti Teatriliit kuulub [[Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon|Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Raun |eesnimi=Miikael |kuupäev=2024-01-30 |pealkiri=Gert Raudsep: kas viskame püssi põõsasse ja lõpetame elamise? |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120265437/gert-raudsep-kas-viskame-pussi-poosasse-ja-lopetame-elamise |vaadatud=2024-01-30 |väljaanne=Eesti Päevaleht |keel=et}}</ref> ==Vaata ka== * [[Eesti teatri aastaauhinnad]] * [[Eesti Näitlejate Liit]] * [[Eesti Teatri Agentuur]] * [[Eesti NSV Teatriühingu lavakunstistuudiod]] * [[Teatriliidu Seenioride Ühendus]] == Viited == {{Viited}} ==Välislingid== *[http://www.teatriliit.ee/ Koduleht] [[Kategooria:Eesti mittetulundusühingud]] [[Kategooria:Eesti teater]] [[Kategooria:Eesti liidud]] g2l303f63xvrrivdg2awahg9a8zolgh 0 274009 7213855 7028868 2026-08-13T21:22:31Z ~2026-44327-10 235423 7213855 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Randalu, Kalle.IMG 0329.JPG|pisi|Kalle Randalu Estonia maja 100. aastapäeva puhul korraldatud autogrammitunnis 16. septembril 2013]] '''Kalle Randalu''' (sündinud [[25. november|25. novembril]] [[1956]] [[Tallinn]]as) on eesti pianist. Kalle Randalu õppis [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia|Tallinna Konservatooriumis]] [[Bruno Lukk|Bruno Luki]] ja hiljem [[Moskva konservatoorium]]is [[Lev Vlassenko]] juures.<ref name="EMIC" /> Aastatel 1980–1988 oli Kalle Randalu [[Eesti NSV Riiklik Filharmoonia|Eesti NSV Riikliku Filharmoonia]] solist, 1982–1983 [[Eesti Raadio]] muusikasaadete peatoimetaja, 1984–1988 [[Eesti Muusikaakadeemia|Tallinna Riikliku Konservatooriumi]] ja [[Tallinna Muusikakeskkool]]i klaveriõppejõud.<ref name="EMIC" /> Aastast 1988 elab ta Saksamaal [[Karlsruhe]]s.<ref name="EMIC" /> == Saavutused == *Zwickau Schumanni konkursi võitja 1981 *Moskva Tšaikovski konkursi laureaat 1982 *Müncheni ARD konkursi võitja 1985 == Diskograafia == * Jaan Rääts. Marginalia. 2014 Estonian Record Productions, ERP 5814 * Great Maestros I (koos ERSO ja Neeme Järviga). 2016 Estonian Record Productions, ERP 8916 * Great Maestros II (koos ERSO ja Neeme Järviga). 2016 Estonian Record Productions, ERP 9016 * Great Maestros III (koos ERSO ja Neeme Järviga). 2016 Estonian Record Productions, ERP 9416 * Great Maestros IV (koos ERSO ja Neeme Järviga). 2016 Estonian Record Productions, ERP 9516 * Great Maestros V (koos ERSO ja Neeme Järviga). 2016 Estonian Record Productions, ERP 9616 * Great Maestros VI-VII (koos ERSO ja Neeme Järviga). 2017 Estonian Record Productions, ERP 9817 * Great Maestros X (koos ERSO ja Neeme Järviga). 2019 Estonian Record Productions, ERP 10619 * Great Maestros XI (koos ERSO ja Neeme Järviga). 2019 Estonian Record Productions, ERP 10719 * Great Maestros XII (koos ERSO ja Neeme Järviga). 2020 Estonian Record Productions, ERP 11120 * Great Maestros XIII (koos ERSO ja Neeme Järviga). 2020 Estonian Record Productions, ERP 11220 * Great Maestros XVI (koos ERSO ja Neeme Järviga). 2020 Estonian Record Productions, ERP 12020 * Great Maestros XVII (koos ERSO ja Neeme Järviga). 2020 Estonian Record Productions, ERP 12120 == Tunnustus == * [[1982]] – [[Eesti Raadio]] [[Aasta muusik]] * 1982 – [[Eesti NSV teeneline kunstnik]] * 1987 – [[Eesti NSV rahvakunstnik]] * 1999 – [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia|Eesti Muusikaakadeemia]] audoktor * 2001 – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe IV klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|3550}}</ref> * 2006 – [[Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia]] (aktiivse kontserttegevuse eest) * 2016 – [[Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia]] (särav ja silmapaistev loominguline tegevus) == Viited == {{viited|allikad= <ref name="EMIC">[http://www.emic.ee/?sisu=interpreedid&mid=33&id=42&lang=est&action=view&method=biograafia Eesti Muusika Infokeskus]</ref> }} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * [http://www.emic.ee/?sisu=interpreedid&mid=33&id=42&lang=est&action=view&method=biograafia Kalle Randalu biograafia Eesti Muusika Infokeskuse lehel] * Kalle Randalu saates "[[Kukul külas]]", 3. september 2000, [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/kallerandalu1.mp3 1. osa], [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/kallerandalu2.mp3 2. osa], [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/kallerandalu3+4.mp3 3. osa] {{JÄRJESTA:Randalu, Kalle}} [[Kategooria:Eesti pianistid]] [[Kategooria:Moskva konservatooriumi vilistlased]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kunstnikud]] [[Kategooria:Eesti NSV rahvakunstnikud]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1956]] qss3i5avpea94nnmiectp9oum8igmxs 0 277956 7213972 7073717 2026-08-14T07:54:18Z Robert Treufeldt 9117 7213972 wikitext text/x-wiki {{Infokast võidusõidurada|Nimi=Porsche Ring|Hüüdnimed=Audru Ringrada|Raja_kaart=Auto24ring Layout.png|Asukoht=[[Audru]], Pärnu|Ajavöönd=UTC+02:00|FIA_Klass=3|Omanik=Andres Hall|Aadress=Audru ringrada, Papsaare küla, Audru vald, 88137|Avati=1936|pikkus_km=3.172|pikkus_mi=1.971|Kurve=15|Rekord_aeg=1:08.408|Rekord_sõitja=[[Tõnis Vanaselja]]|Rekord_auto=[[Oldbac Kalana]]|Rekord_aasta=[[2024]]|Rekord_klass=Kalana Oldback|Trass2=Täisrada (2001–2011)|Trass1=Täisrada (2012–praegu)|Kurve2=9|Rekord_aeg2=0:49.766|Pikkus_km2=2.173|Pikkus_mi2=1.350|rekord_sõitja2=Viktor Šaitar|Rekord_auto2=Dallara F304|Rekord_aasta2=2008|Rekord_klass2=Vormel 3|Trass3=Täisrada (1989-2000)|Pikkus_km3=3.668|Pikkus_mi3=2.279|Kurve3=13|Trass4=Originaalrada (1936-1988)|Pikkus_km4=6.100|Pikkus_mi4=3.790|Kurve4=10}} '''Audru ringrada''' ([https://www.porschering.ee Porsche Ring]) on [[ringrada]] [[Pärnumaa]]l [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linnas]] [[Papsaare]] külas. Ringraja ala hõlmab 76 [[hektar]]it.<ref>[https://web.archive.org/web/20120423231530/http://www.audruring.ee/est/uudised/4/parnu-postimees-audru-ringrada-renoveeritakse-baltimaade-moodsaimaks Audru ringrada renoveeritakse Baltimaade moodsaimaks]. Pärnu Postimees, 17. detsember 2011</ref> Ringraja tänapäevasel kujul välja ehitamiseks andis õigusliku aluse 2009. aastal Audru vallavolikogu kehtestatud detailplaneering. Detailplaneeringuga nähti ette alal varem tegutsenud ringraja pikendamine. 2008. aastal oli ringraja pikkus 2114,4 meetrit. AS Pöyry Entec poolt (koostajad: Janne Tekku ja [[Kaur Lass]]) koostöös [[Tarmo Sulger]]iga (OÜ Stratum, ringraja kuju paika pannud liiklusinsener, kes ise on ka tegelenud ringrajasõiduga ja on mitmekordne Eesti meister) koostatud detailplaneeringus nähti ette uue raja pikkuseks 3200,4 m. Uus rada kavandati nii, et see võimaldab rada kasutada grade 4 rajana, kus saavad sõita F3 standardi võistluste jaoks sobivad autod ja kereautod. Uus rada kulgeks täies mahus vana rada mööda ja sellele kavandati lisaks juurde ehitada umbes 1000 m pikkune lisalõik (läänepoolne aas, millel asub stardirada). Samuti andis detailplaneering võimaluse kavandada ringrajaga osaliselt haakuv rallikrossirada (mis asub vana ringraja põhjaosas asuva ringi keskel) ja väikesed vaheteed, mis võimaldavad ringrada kasutada väiksemate osade kaupa. Detailplaneeringu faasis oli ringraja arendaja Erki Sport Racing OÜ. Detailplaneeringu kehtestamise järel ringraja haldaja leidmiseks korraldatud hanke võitis tehnikaspordiklubi MTÜ A2 Racing. 2011 aastal korraldas A2 Racing Audru ringraja rekonstrueerimishanke, mille võitis ligi 3,5 miljoni eurose pakkumisega Lemminkäinen Eesti OÜ. Ringrada ehitati välja [[Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus|EAS]] toel. EAS otsustas toetada Audru ringraja ehitust üle 3,19 miljoni euroga (50 miljoni krooniga), kusjuures omafinantseeringu määraks fikseeriti 27,5 protsenti ehk umbes 1,4 miljonit eurot. Uus ringrada avati võistlusteks 2012 aasta sügisel. Esimene täisvõistlushooaeg leidis aset 2013 aastal. 8. märtsil 2013 sõlmiti leping auto24.ee, Audruringi ja AS Sanoma Baltics vahel ning aastani 2023 kannab ringrada nime auto24ring.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Audruring, auto24 ja Toyota Baltic sõlmisid pikaajalised koostöölepingud |url=http://www.auto24ring.ee/est/uudised/24/audruring-auto24-ja-toyota-baltic-solmisid-pikaajalised-koostoolepingud |vaadatud=2013-08-29 |arhiivimisaeg=2013-03-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130322090411/http://www.auto24ring.ee/est/uudised/24/audruring-auto24-ja-toyota-baltic-solmisid-pikaajalised-koostoolepingud |url-olek=ei tööta }}</ref> 27. aprillil 2013 avati renoveeritud Audru ringrada. Audru ringrada kandis auto24ring nime 2020. aastani ja 9. augustil 2021 sõlmiti 5-aastane nimisponsori leping Porschega ning Audruringi uueks nimeks sai Porsche Ring. Audru ringraja andmed (märts 2013 seisuga): *raja pikkus 3,2 km; * raja laius 12/14 m; * 23 garaažiboksi; * ''pit lane'''i laius 12 m; * 32 stardikohta autodele; * 5 paremkurvi, 10 vasakkurvi; == Varasemad rajakaardid == <gallery> Fail:Audru ringrada.svg|Täisrada (2001-2011) </gallery> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.porschering.ee Koduleht] * [http://www.parnupostimees.ee/202001/ringraja-uus-haldaja-vaatab-tulevikku-optimistliku-pilguga Ringraja uus haldaja vaatab tulevikku optimistliku pilguga]. Pärnu Postimees, 17. detsember 2009 * [http://uudised.err.ee/index.php?06241238 Audru ringrada renoveeritakse Baltimaade moodsaimaks]. ERR, 15. detsember 2011 * [http://www.parnupostimees.ee/743878/kaks-projekti-kaks-arengut Kaks projekti, kaks arengut]. Pärnu Postimees, 18. veebruar 2012 * [http://www.audru.ee/papsaare-kula Audru valla koduleht] – kehtivad planeeringud Papsaare külas {{Coordinate |article=/|NS=58/24/7/N|EW=24/27/13/E|type=landmark|region=NZ|name=Audru ringrada|mapsize=140}} [[Kategooria:Pärnu linn]] [[Kategooria:Eesti ringrajad]] odaowxnrm2nd3xd5o60w4wvgm3ix46g 0 281899 7213952 6892961 2026-08-14T06:49:05Z Robert Treufeldt 9117 7213952 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Fina mundial.jpg|pisi]] '''Kardisport''' on [[Autosport|autospordiala]], kus sõidetakse neljarattaliste [[kart]]idega. == Kardiklassid Eestis == Levinud kardiklassid Eestis ja sõitjate lubatud vanus: <ref>[https://drive.google.com/file/d/0B-EX9-OLD-eybW5RNUhzTlR4LTg/view 2017 Kardispordi EMV üldjuhend.pdf] Eesti Kardiliit</ref> * Cadet – 6–8 a * Micro – 8–10 a * Mini – 10–14 a * Junior – 12–15 a * Senior – alates 14 a * DD2/KZ2 – alates 15 a * Masters/KZ2 Masters – alates 32 a * KZ2 Gentlemen – alates 44 a ==Vaata ka== *[[Crosskart]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{commonscat}} *[http://autosport.ee/kardisport Mis on kardisport?]. Eesti Autospordi Liit *[http://kart.ee Eesti Kardiliit] [[Kategooria:Kardisport| ]] 9thcgcx3zue8285omxv0mhywulx243j 0 285911 7213890 6692722 2026-08-14T03:16:23Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7213890 wikitext text/x-wiki {{About|mõistest, mida kasutatakse ulmekirjaduses ja -filmides, videomängudes ja koomiksites}}{{toimeta}}{{keeletoimeta}} '''''Mecha''''' (ka '''''mech''''') ehk '''mehh''' on masin, mis liigub robot[[jäse]]metel, kaitseb selle kasutajat ja võimendab tema liigutusi. Masinad võivad varieeruda oma kujult ja suuruselt. Tihti on ''mecha''<nowiki>'</nowiki>del spetsiifiliste toimingute sooritamiseks lisajäsemed (näiteks haaramiseks, tõstmiseks, tulistamiseks, puurimiseks, saagimiseks jne.) ''Mecha''-taolisi masinaid on reaalselt ka välja töötatud ning kasutusele võetud, näiteks metsatööde jaoks. Selliseid masinaid ei nimetata aga ''mecha''<nowiki>'</nowiki>deks, vaid oma funktsioonist lähtuvalt – näiteks [[harvester]]iks. ''Mecha'' on lühend ingliskeelsest sõnast "[[wikt:Mechanical|mechanical]]" ja kasutusele võetud jaapanlaste poolt. Jaapani keeles tähistab ''mecha'' kõiki mehaanilisi objekte, sealhulgas autosid, tulirelvi, arvuteid, röstereid ja muud tehnikat. Samuti laieneb see inimmõõdulistele robotitele ja küborgidele. Jaapanlased kasutavad mõistet ロボット ('robotto') ehk "hiigelrobot", eristamaks jäsemetega sõiduvahendeid muudest mehaanilistest seadmetest.<ref name="sYq0z" /> ''Mech'' ei tähista kehakuju järgivat rüüd nagu näiteks [[Raudmees|Raudmehe]] mootorturvist. ''Mechad'' on tavaliselt palju kogukamad kui kandja ja kasutaja jäsemed ei ulatu robotjäsemete sisse. [[Motoriseeritud eksoskelett|Eksoturvis]] on inimmõõduline ja jäljendab otseselt kasutaja liigutusi. Siiski on tihti ''mechal'' ja eksoturvisel raske vahet teha. Kirjandusteostes, kus ''mecha''<nowiki>'</nowiki>d esinevad, on nad valdavalt sõjamasinad. Mõningates lugudes, nagu näiteks [[manga]]s "[[Patlabor]]" ja ameerika sõjamängus "[[BattleTech]]", rakendatakse ''mecha''<nowiki>'</nowiki>sid ka tsiviileesmärkidel – keerulistel ehitustöödel, politsei või tuletõrje funktsioonis. Mõne ulmeteose universumis on ''mecha''<nowiki>'</nowiki>d peamised sõjariistad ja konflikte lahendatakse [[gladiaator]]ite võitluse taolises lahingus. Teistes teostes käsitletakse ''mecha''<nowiki>'</nowiki>sid osana sõjaväest, kus need võitlevad kõrvuti [[tank]]ide, [[hävituslennuk]]ite ja [[jalavägi|jalaväega]], toimides mehaanilise "[[ratsavägi|ratsaväena]]". Rakendused toovad tihti esile sellise vahendi teoreetilised eelised, kus on ühendatud tanki vastupidavus ja tulejõud ning jalaväe võimekus ebatasasel maastikul liikuda. Teistel juhtudel rõhutatakse nende võimet mitmekesiselt relvastuda, näiteks videomängus "[[Armored Core]]", kus ''mecha'' saab kasutada oma käsi, et kanda suurt valikut relvi nagu inimenegi, kuid palju suuremaid. ==Ajalugu== [[Pilt:War-of-the-worlds-tripod.jpg|pisi|vasakul|Illustratsioon <nowiki>tripod</nowiki><nowiki>'</nowiki>ist 1906. aasta prantsuskeelsest ''[[Maailmade sõja]]'' väljaandest]] 1880. aastal ilmunud [[Jules Verne]]'i romaanis "[[Aurumaja|La Maison à vapeur]]" ("Aurumaja") figureeris aurumootoriga mehitatud mehaaniline [[elevant]]. Veel üks varaseim taoliste masinate kujutustest oli ''tripod'' [[H. G. Wells]]'i kuulsas "[[Maailmade sõda|Maailmade sõjas]]". Romaanis pole ''tripod''<nowiki>'</nowiki>ite – võitlusmasinate, nagu neid raamatus nimetatakse – liikumisviisi detailselt kirjeldatud, ent me saame mingi ettekujutuse tsitaadist: "Kas suudate kujutleda lüpsmistooli ägedalt maad mööda pillutatuna? Selline mulje jäi nendest välgatustest. Kuid lüpsmistooli asemel kujutlege vägevat masinavärki kolmjalal." === Manga ja anime === Jaapanis on "robot-anime" (nn mecha anime väljaspool Jaapanit) üks vanimaid animežanreid. Roboti anime on tihti seotud mänguasjatootjatega. Suurtel frantsiisidel nagu Zoids ja Gundam on sadu erinevaid mudelikomplekte. Mecha suurus võib varieeruda sõltuvalt juttust ja/või seotud kontseptidest. Mõned neist ei pruugi olla tunduvalt kõrgemad kui tank (ehkki Armored Trooper Votoms, Megazone 23, Code Geass), mõned võivad olla paar korrust pikad (ehkki Gundam, Escaflowne, Bismark, Gurren Lagann,Neon Genisis Evangelion) teised võivad olla nii kõrgel kui pilvelõhkuja ( Mõned on küllalt suured, et need sisaldaksid kogu linna (Macross), mõned on galaktika suurused(Getter Robo, Tengen Toppa Gurren Lagann) ja mõned isegi universum(Tengen Toppa Gurren Lagann: Lagann-kana, Demonbane). Esimene mecha oli näha Mitsuteru Yokoyama’s  olevas mangas Tetsujin 28-go(1956). Aga see polnud žanri algus, žanri alguseks võib lugeda Go Nagai ''Mazinger Z. Mazinger Z'' tõi uuendused nagu tuleviku relvad ja piloodikabiini''[2]''.(Tetsujini oli kaugjuhtitav puldi abil.) Go Nagai sõnul:<blockquote>''Ma tahtsin luua midagi muud, ja ma arvasin, et oleks huvitav robot, millega saaks sõita, nagu autoga.[2]''</blockquote>''Mazinger Z'' oli peaosas hiiglaslikud robotid, mida "juhiti väikse lendava auto ja käskkeskus abil, mis olid dokitud pea sisse."''[2]'' Seeria oli ka          teerajaja survevalu metallist mänguasjad jaoks, nagu näiteks Chogokin seeria jaoks Jaapanis ja Shougun Warriors mängu asjade jaoks USA’s, need olid(ja on) väga populaarsed laste ja kollektsionääridega. Robot/mecha Anime ja manga’d erinvaed teineteistest väga palju, eriti jutustamise ja animatsiooni kvaliteet erineb seeriate vahel. Sisu erineb väiksete laste saatetest kuni saatetest, mis on mõeldud vanematele teismelistele või täiskasvanutele. Mõned robotuid/mecha’d on võimelised transformeerima (Macross, Zeta Gundam, Transformers ja Nintendo-Monolith'S XenoX Doll / Skell'i kujul) või ühendades mitmeid kokku(Beast King GoLion ja Tengen Toppa Gurren Lagann). Go Nagai on tavaliselt krediteeritud selle sub-žanri leiutamine au, sest ta oli seotud 1974 "Getter Robo"’ga. Mitte kõik mecha peavad olema täiesti mehaanilised. Mõnedel on bioloogilised komponendid, mille abil saab nende pilootidega ühineda, ja mõned neist on osaliselt bioloogilised, näiteks Neon Genesis Evangelion, Eureka Seven ja Zoids. Anime’d mis põhinevad Mecha ’dest on maailmas näinud suurt kultuurilist vastuvõttu. Selle populaarsuse personifikatsiooni võib vaadelda 1:1 täpsied koopia kujusi seerijatest nagu Mazinger Z, Tetsujin ja Gundam. === Arvutimängudes === Mecha’si on sageli näidatud arvuti- ja konsooli videomängudes. Mecha’d on nende suuruse ja kujutlusvõime tõttu üsna populaarsed nii lauamängudes kui ka elektroonilistele arvutimängudes. Neid on esile toodud arvutimängudest alates 1980 aastatest, eriti sõidukite võitlus- ja laskmismängudes, sealhulgas 1983 aasta side scrolling shooter mängust Vastar[4][3], erinevad Gundam mängud nagu Mobile Suit Gundam: Last Shooting(1984) ja Z- Gundam: Hot Scramble(1986), "Run and Gun" shooters Hover Attack(1984) ja Thexder(1985) ja Arsys Software 3D rollimängijad shooters WiBArm(1986) ja Star Cruiser(1988). Ajalooliselt mecha-põhised mängud on olnud populaarsemad Jaapanis kui teistes riikides. * Populaarne klassikaline Mecha mängud on seatud Battletechi universumis, näiteks videomängude seeria MechWarrior. Teine mäng, Heavy Gear 2, pakub keerulist, kuid poolrealistlikku kontrolli oma mecha jaoks nii maastikul kui ka kosmoses. * Armored Core on FromSoftware'i poolt välja töötatud mecha seeria, mis ühendab tööstuslikud kohandatavad mecha projekteerimised koos kiire tempo actioniga. * Intelligent Systems-arendatud ja Nintendo-levitatud mänge, mis sisaldavad mecha’si, kuuluvad mängud nagu Battle Clash ja Metal Combat: Falcon's Revenge, one player/shooter seeria Mecha mänge, tehtud tõelise robot-stiilis. Kõik lahingud võideldakse mecha’dega. mida nimetatakse ''Standing Tanks''(ST). ==Mechad filmis== Arvatavasti kõige tuntum näide ''mechast'' läänemaailma kultuuris on "[[Star Wars]]i" sarjas esinevad sammujad AT-AT ja AT-ST. [[Hollywood]]i filmis [[Tulnukad (film)|"Tulnukad"]] ("Aliens") esinev kargolaadur on sedasorti seade, mille puhul on raske öelda, kas tegemist on ''mecha'' või eksoskeletiga. Filmis "[[Matrix Revolutions]]" juhib Kapten Mifune Zioni kaitsvaid vägesid lahtise kokpitiga ''mecha''-laadses masinas nimega APU. "[[Tähesõdalased|Tähesõdalaste]]" ("Starship Troopers") kolmanda osa lõpupoole juhib peategelane Johnny Rico salka ''mecha''<nowiki>'</nowiki>dest, millel on kuulipildujast ja leegiheitjast jäsemed. [[James Cameron]]i filmis "[[Avatar]]" kasutatakse AMPi-nimelisi võitlusmasinaid. ==Olemasolevad kõndivad sõidukid== Kõndiv sõiduk on masin, mis kõnnib jalgadel ega liigu ratastel või rööbastel. Kõndivaid sõidukeid on konstrueeritud ühe kuni kaheksa jalaga. Neid klassifitseeritakse jalgade arvu järgi. Kuigi kõndiva sõiduki liikuvus on väidetavalt suurem kui ratastega sõidukitel, piirab nende kasutust masinate keerukus. Mehitatud kõndiva sõiduki näidete hulgas on General Electricu [[kõndiv veok]] ja Duisburg-Esseni Ülikooli ALDURO. 1990. aastatel töötas [[John Deere]]'i teadus- ja arendusosakond Soomes välja kõndiva harvesteri. 1994 toodeti üks kahest [[prototüüp|prototüübist]], mis olid maailma esimesed omataolised. Masina jalgade küljes olid sensorid, mis võimaldasid reageerida vastavalt pehmele, kaldus või ebatasasele pinnale, sealjuures jaotas pardakompuuter raskuse võrdselt kuue jala vahel. Masin kõndis üle teele sattunud takistuste ning masinajuht sai reguleerida sammu kõrgust.<ref name="MnwnN" /> Teine prototüüp nimega '''PlusJack''' töötati välja 1999. aastal Timberjacki teadus- ja arendusrühma Plustechi poolt. Keskkonnasõbralik harvester suutis töötada väga järskudel nõlvadel ja ebatasasel pinnal, liikuda igas suunas ja kohapeal ringi pöörata. Selle jalajäljed jäid peaaegu märkamatuks.<ref name="v2oxW" /> Masstootmisse kõndivad harvesterid ei jõudnud. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="sYq0z">{{Netiviide |pealkiri=Anime glossary |url=http://www.g4tv.com/animeunleashed/features/50642/Anime_Glossary.html |vaadatud=2012-05-28 |arhiivimisaeg=2007-05-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070519074010/http://www.g4tv.com/animeunleashed/features/50642/Anime_Glossary.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="MnwnN">{{cite web|url=http://www.deere.com/wps/dcom/en_US/corporate/our_company/news_and_media/press_releases/2012/forestry/2012apr10_walking_harvester.page|title=World's First Prototype for Walking Forest Machine Now on Display at John Deere Pavilion|access-date=2012-05-29|archive-date=2012-05-20|archive-url=https://web.archive.org/web/20120520043610/http://www.deere.com/wps/dcom/en_US/corporate/our_company/news_and_media/press_releases/2012/forestry/2012apr10_walking_harvester.page|url-status=dead}}</ref> <ref name="v2oxW">{{cite web|url=http://lesprominform.com/news/branch/127-john-deere-donates-plusjack-walking-harvester-to.html|title=John Deere donates Plusjack Walking Harvester to Finnish Forest Museum Lusto}}</ref> }} [[Kategooria:Tehnika]] ae51n8qrlk4a6ekcb5rvyzg4tau4036 0 289664 7213751 7055184 2026-08-13T17:00:28Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 3 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7213751 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=jaanuar}} '''AS Levira''' on 2004. aastal moodustatud ettevõte, mille aktsionärideks on Eesti riik (51%) ja Prantsuse telekommunikatsioonikontsern [[:en:TDF_Group|TDF Group]] (49%). TDF-i kaudu on Levira üks osa Euroopa juhtivast elektroonilise side infrastruktuuri- ja multimeediateenuseid osutavast ettevõtete grupist. TDF-i osalusega ettevõtted on lisaks [[Eesti]]le ka [[Soome]]s, [[Hispaania]]s, [[Ungari]]s, [[Holland]]is, [[Monaco]]s, [[Poola]]s ja [[Saksamaa]]l. Leviras töötab 90 inimest. <ref name=":0">{{Netiviide |url=http://www.levira.ee/firmast/ |pealkiri=Levira - Firmast |vaadatud=2015-12-01 |arhiivimisaeg=2015-12-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20151208064953/http://www.levira.ee/firmast/ |url-olek=ei tööta }}</ref> {{Ettevõte | nimi = AS Levira | logo = https://levira.com/wp-content/themes/levira/images/svg/levira_logo_green.svg | tüüp = aktsiaselts | asutamisaeg = 2004 | peakorter = Tallinn, Eesti | kodulehekülg = https://levira.com/ | teenused = TV-tootmine, TV-ülekandejaamad (OB), satelliitülekandejaamad (SNG), veebiülekanded, digitaalse meedia haldus, programmiväljastus, meediatransport, digitaalse sisu töötlemine, digitaalse meedia haldus, teenused telekanalitele, telepildiedastus, raadioedastus (FM ja veebiraadio), OTT lahendused, telekomi taristu, IT-taristu rent, pilvelahendused, pilvevarundus, serverikeskus | valdkonnad = meedia, IT }} Ettevõtte varasem nimi oli ''Eesti Ringhäälingu Saatekeskuse AS'' (08.05.1997 – 19.05.2004). Levira on IT-, meedia ja telekomi infrastruktuuriteenuste osutaja. Peakorteriga Tallinna Teletornis, on Levira Põhja-Euroopa suurim telekanalite väljastuskeskus ning peamine raadio- ja teleprogrammide edastaja Eestis. Levira haldab üht Eesti suurimat serverimajutuskeskust ning osutab avaliku ja privaatpilve teenuseid. Lisaks omab levira väliülekandejaamu ([[:en:Outside_broadcasting|OB]], [[:en:Electronic_news-gathering|SNG]]) mida saab kasutada nii telepildi tootmiseks kui ka otsepildi edastamiseks optilise kaabli või satelliidi abil. 2024.aastal omandas AS Levira ettevõtte AA-SAT PROFESIONAL OÜ ning hakkas pakkuma satelliitside telefoni- ja andmesidelahendusi. 2025 aastal avas Levira Inglismaal, Leedsis tütarettevõtte Levira Media Services Ltd. 2025 aastal käivitati Levira mastites ka 80% Eestit kattev DAB+ võrk. Levirale kuulub üle Eesti 27 mastikohta, sealhulgas Eesti kõrgeimad ehitised: [[Tallinna teletorn]], [[Koeru telemast|Koeru]] ja [[Valgjärve telemast]]id.<ref name=":0" /> Aastail 2003–2016 juhatas ettevõtet [[Mart Einpalu]]. Alates 2016. aastast juhib ettevõtet Tiit Tammiste.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2016-06-28 |pealkiri=Levira uueks juhatuse esimeheks sai Tiit Tammiste |url=https://www.err.ee/562476/levira-uueks-juhatuse-esimeheks-sai-tiit-tammiste |vaadatud=2023-06-07 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> ==Viited== {{Viited}}<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Levira |kuupäev=2025-02-04 |pealkiri=Taskusireeni tehnoloogiat hakkavad arendama ja testima Levira ja TalTech |url=https://www.levira.ee/post/taskusireeni-tehnoloogiat-hakkavad-arendama-ja-testima-levira-ja-taltech |vaadatud=2025-11-12 |väljaanne=Levira.EE |keel=et |arhiivimisaeg=2025-11-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20251115114306/https://www.levira.ee/post/taskusireeni-tehnoloogiat-hakkavad-arendama-ja-testima-levira-ja-taltech |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Levira |kuupäev=2025-05-13 |pealkiri=Levira asutas Ühendkuningriigis meediateenuste tütarettevõtte |url=https://www.levira.ee/post/levira-asutas-%C3%BChendkuningriigis-meediateenuste-t%C3%BCtarettev%C3%B5tte |vaadatud=2025-11-12 |väljaanne=Levira.EE |keel=et |arhiivimisaeg=2025-11-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20251115070210/https://www.levira.ee/post/levira-asutas-%C3%BChendkuningriigis-meediateenuste-t%C3%BCtarettev%C3%B5tte |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Pearu |kuupäev=2025-10-28 |pealkiri=Digiraadio on kättesaadav enamikule Eesti elanikest |url=https://dabplus.ee/digiraadio-on-kattesaadav-enamikule-eesti-elanikest/ |vaadatud=2025-11-12 |väljaanne=DAB+ EESTI |keel=en}}</ref> <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Levira |kuupäev=2024-02-21 |pealkiri=Levira omandas Eesti ettevõtte AA-SAT ja panustab professionaalsesse satelliitsidesse |url=https://www.levira.ee/post/levira-acquires-estonian-professional-satellite-communications-company-aa-sat |vaadatud=2025-11-12 |väljaanne=Levira.EE |keel=et |arhiivimisaeg=2025-11-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20251115111916/https://www.levira.ee/post/levira-acquires-estonian-professional-satellite-communications-company-aa-sat |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Välislingid== * [https://www.levira.ee/ Levira koduleht] *[https://www.inforegister.ee/10203566-LEVIRA-AS Ülevaade ettevõttest - Inforegister andmebaas] [[Kategooria:Eesti telekommunikatsiooniettevõtted]] [[Kategooria:Rahandusministeerium]] 0btvzfj0lzswb0co6ncrgdzubfc7ukt 0 290992 7213593 6712860 2026-08-13T12:28:19Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7213593 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit [[Kärbsepüünis (perekond)]]}} {{Taksonitabel | nimi = Kärbsepüünis | värvus = taimed | seisund = VU | seisundi_süsteem = IUCN2.3 | seisundi_ref = <ref>http://www.iucnredlist.org/details/39636/0 (vaadatud 23.3.2017)</ref> | pilt = Venus_Flytrap_showing_trigger_hairs.jpg | pildi_seletus = Kärbsepüünis | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Nelgilaadsed]] ''Caryophyllales'' | sugukond = [[Huulheinalised]] ''Droseraceae'' | perekond = [[Kärbsepüünis (perekond)|Kärbsepüünis]] ''Dionaea'' | liik = '''Kärbsepüünis''' | binaarne = ''Dionaea muscipula'' | binaarse_autor = [[Daniel Solander|Sol.]] ''ex'' [[John Ellis (loodusteadlane)|J.Ellis]], 1768 | levikukaart = Dionaea distribution (revised).svg | levikukaardi_seletus = | sünonüümid = {{peidetud|Liigi sünonüümid| *''Dionea'' <small>Raf.</small> *''Dionaea corymbosa''<br/><small>(Raf.) Steud. (1840)</small> *''Dionaea crinita''<br/><small>Sol. (1990)/small> *''Dionaea dentata''<br/><small>[[Peter D'Amato|D'Amato]] (1998)</small> *''Dionaea heterodoxa''<br/><small>D'Amato (1998) ''nom.nud.''</small> *''Dionaea muscicapa''<br/><small>St.Hil. (1824) ''sphalm.typogr.''</small> *''Dionaea sensitiva''<br/><small>Salisb. (1796)</small> *''Dionaea sessiliflora''<br/><small>(Raf.) Steud. (1840)</small> *''Dionaea uniflora''<br/><small>(Raf.) Steud. (1840)</small> *''Drosera corymbosa''<br/><small>Raf. (1833)</small> *''Drosera sessiliflora''<br/><small>Raf. (1833)</small> *''Drosera uniflora''<br/><small>Raf. (1833)</small><ref>Schlauer, J. (N.d.) [https://web.archive.org/web/20200724175243/http://www.omnisterra.com/bot/cp_home.cgi?name=Dionaea+muscipula ''Dionaea muscipula'']. Carnivorous Plant Database.</ref> }} }} '''Kärbsepüünis''' (''Dionaea muscipula'') on [[Huulheinalised|huulheinaliste]] sugukonda kärbsepüünise perekonda kuuluv karnivoorne taimeliik, mis kasvab lähistroopilisel märgaladel. Taimed on pärit USA-st ja kasvavad Põhja- ja Lõuna-Carolinas soistel aladel. Kärbsepüünis on [[putuktoiduline taim]]. Oma väikse areaali kohta on kärbsepüünis üllatavalt kohanemisvõimeline erinevate ilmastiku- ning mullatingimuste suhtes. Oluline on tagada kõrge õhuniiskus, toitainetevaene happeline muld (turba-liiva segu) ning valgusrohke kasvukoht. Talveperioodil eelistavad kärbsepüünised jahedamat isegi kuni 10 kraadini langeva temperatuuriga puhkeperioodi. Võrreldes teiste rohttaimedega teeb kärbsepüünise eriliseks tema võime, eluks vajalike ainete saamiseks, püüda ja tarbida putukaid. Kasvukoha happelise mulla tõttu peab kärbsepüünis saama lämmastiku ja fosforit putukaid lagundades, samas kui enamus rohttaimi saavad need ained mullast.<ref name="ReferenceA">{{Netiviide|Autor = |URL = http://botany.org/Carnivorous_Plants/venus_flytrap.php|Pealkiri = Dionaea muscipula - The Venus Flytrap|Väljaanne = |Aeg = |Kasutatud = |arhiivimisaeg = 2017-02-08|arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20170208041435/http://botany.org/Carnivorous_Plants/venus_flytrap.php|url-olek = ei tööta}}</ref> === Putukate püüdmine === Kärbsepüünis meelitab ohvri oma lehtede vahele magusalõhnalise nektari abil, millele kärbsed vastu panna ei suuda. Lehtede siseküljel on kolm kuni kuus karvakest, mis tuvastavad puuteid. Kui ühte karvakest puudutada kaks korda või kahte erinevat karvakest 20-sekundilise intervalliga, siis taim sulgeb ohvri kiiresti oma lehtede vahele. Kuna lehekesi lahti hoidvad rakud on ooteasendis suure pinge all, siis tuvastades lehtede vahelt kärbse, pinge annab järgi ja rõhk rakkudes suureneb hüppeliselt ning lehekesed sulguvad murdsekundiga ümber ohvri.<ref name="ReferenceA" /> Kui ohver vibreerib ning eritab uriinhapet siis lehtede ääred sulguvad veelgi, kuni moodustavad õhukindla keskkonna. Seejärel lagundab Kärbsepüünis oma ohvri ensüümide toimel ning omandab ohvrist  vajalikud ained. Seedimisprotsess kestab 1-2 nädalat. Siis avanevad püünisrauad uuesti ning nende vahelt võib leida tühjaks imetud ohvri jäänuseid. Üks leht ei suuda püüdmise-seedimisega lõputult tegeleda, pärast paari-kolme korda see sureb<ref>{{Netiviide|Autor =|URL = https://www.scientificamerican.com/article/how-does-the-venus-flytra/|Pealkiri = How does the Venus flytrap digest flies?|Väljaanne =|Aeg =|Kasutatud =}}</ref>. === Huvitavaid fakte === Hämaral ajal putukate püüdmiseks helendab kärbsepüünis sinakat valgust, mis on putukatele atraktiivne. Tavaliselt püüab kärbsepüünis väikseid putukaid ja mardikaid aga võib ka juhtuda, et väike konn jääb kärbsepüüniste lehtede vahele. Kärbsepüünise lagundavad ensüümid on piisavalt tugevad, et lagundada inimese nahkkude<ref>{{Netiviide|Autor = |URL = http://mentalfloss.com/article.php?id=54119|Pealkiri = 11 Incredible Facts About Venus Flytraps|Väljaanne = |Aeg = |Kasutatud = }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>. ==Viited== {{viited}} ==Veebiallikad== *[https://www.scientificamerican.com/article/how-does-the-venus-flytra/ How does the Venus flytrap digest flies?] *[https://maakodu.delfi.ee/artikkel/27020497 Kärbsepüünis - huvitav, kuid kapriisne taim] (vaadatud 23.06.2012) [[Kategooria:Huulheinalised]] 2fy3c9hednao2l0omiueuzxoa2y32t6 0 291249 7213880 6621343 2026-08-14T00:28:36Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7213880 wikitext text/x-wiki '''Margi Ein''' (sündinud [[8. detsember|8. detsembril]] [[1950]] [[Põltsamaa]]l) on [[Eesti]] poliitik. Ta on lõpetanud 1968. aastal [[Põltsamaa Keskkool]]i<ref>{{Netiviide |url=http://www.vnl.ee/print.php?id=6651&src=1 |pealkiri="Naine, kes saab hakkama keeruliste asjadega". Virumaa Nädalaleht, 19. jaanuar 2007 |vaadatud=2015-12-31 |arhiivimisaeg=2007-02-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070217011430/http://www.vnl.ee/print.php?id=6651&src=1 |url-olek=ei tööta }}</ref> ja 1974. aastal [[TPI|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] ehitusinsenerina. 1974–1992 töötas ta [[Jõgeva KEK]]i Põltsamaa ehitusjaoskonnas meistri ja vaneminsenerina, hiljem projektigrupi juhatajana. 1993. aastal kutsuti Ein Põltsamaa abilinnapeaks, aastatel 1996–2003 oli ta [[Põltsamaa linnapea]]. Novembris 2009 valiti Ein [[Põltsamaa linnavolinike loend|Põltsamaa linnavolikogu]] esimeheks. Ta töötab Põltsamaa vallavalitsuses ehitusnõunikuna.<ref>[https://web.archive.org/web/20160329132428/http://poltsamaavv.kovtp.ee/vallavalitsus Margi Ein Põltsamaa vallavalitsuse kodulehel] Vaadatud 31.12.2015</ref> 2003. aastal kandideeris Ein [[Rahvaliit|Rahvaliidu]] nimekirjas [[X Riigikogu|Riigikogu X koosseisu]] ja sai 1881 häälega ringkonnamandaadi. Riigikogus tegutses peamiselt sotsiaalkomisjonis ja oli korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni esimees. Kandideeris Riigikokku ka 2007. aastal, kuid parlamenti ei pääsenud. ==Tunnustus== *2002 – [[Valgetähe V klassi teenetemärk|Valgetähe V klassi teenetemärk]]<ref>[http://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavalerid.php?tm=valget%C3%A4he&pn=Ein&en=Margi Teenetemärkide kavalerid]. Vaadatud 26.06.2012</ref> *2017 – [[Põltsamaa linna aukodanik]]<ref>[https://www.vooremaa.ee/tanavune-poltsamaa-linna-aukodanik-on-poline-poltsamaalane-margi-ein/ "Tänavune Põltsamaa linna aukodanik on põline põltsamaalane Margi Ein"] Vooremaa, 18.02.2017</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.ohtuleht.ee/216944 Riigikogulane Margi Ein peab raha andmist enda teeneks] SLÕhtuleht, 2. veebruar 2007 *[https://www.delfi.ee/artikkel/35849433 "Margi Ein vahetas Rahvaliidu Keskerakonna vastu"] Delfi, 1. detsember 2010 {{JÄRJESTA:Ein, Margi}} [[Kategooria:Põltsamaa linnapead]] [[Kategooria:X Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Rahvaliidu poliitikud]] [[Kategooria:Eesti Keskerakonna poliitikud]] [[Kategooria:Põltsamaa Ühisgümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Põltsamaa linna aukodanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1950]] k2goqw0ujxmyz1b7oai0k8sigib9omj 0 291634 7214085 5803055 2026-08-14T11:16:14Z Robert Treufeldt 9117 7214085 wikitext text/x-wiki {| align=right border=1 |- align=center |colspan=3 align=center| [[Pilt:Boxing pictogram.svg|middle|36px|]] '''[[Poks]]''' |- align=center |bgcolor="#EEE9BF"| Riik || [[Pilt:Civil Ensign of Hungary.svg|middle|60px|]] ||bgcolor="#EEE9BF"| [[Ungari]] |- align=center |colspan=4 align=center| [[Pilt:Olympic flag.svg|center|80px|]] |- align=center |bgcolor="gold"| Kuld || [[Poks 1960. aasta suveolümpiamängudel|1960]] || [[Kärbeskaal (poks)|Kärbeskaal]] |- align=center |bgcolor="#FFE4C4"| 1. ring || [[Poks 1964. aasta suveolümpiamängudel|1964]] || [[Kukk-kaal (poks)|Kukk-kaal]] |- align=center |colspan=3 align=center| [[Pilt:Europe continents black.svg|80px|]] |- align=center |bgcolor="silver"| Hõbe || [[13. Euroopa meistrivõistlused poksis|1959]] || Kärbeskaal |- align=center |bgcolor="#FFE4C4"| Veerand-<br>finaal || [[14. Euroopa meistrivõistlused poksis|1961]] || Kukk-kaal |- align=center |} '''Gyula Török''' ([[24. jaanuar]] [[1938]] [[Budapest]] – [[12. jaanuar]] [[2014]]) oli [[Ungari]] [[poks]]ija. Török oli vähemalt kolmekordne Ungari meister aastatel 1961, 1962 ja 1964. Ta esindas maavõistlustel Ungarit kokku 14 korral. Török võitis [[Kärbeskaal (poks)|kärbeskaalus]] (kuni 51 kg) [[Poks 1960. aasta suveolümpiamängudel|1960. aasta Rooma olümpiamängude poksivõistlustel]] kuldmedali ja tuli olümpiavõitjaks<ref>[http://amateur-boxing.strefa.pl/Championships/OlympicGames1960.html 17. suveolümpiamängude poksivõistlus. Rooma 1960. Tulemused inglise keeles]</ref>. Ta osales [[Kukk-kaal (poks)|kukk-kaalus]] (kuni 54 kg) [[Poks 1964. aasta suveolümpiamängudel|1964. aasta Tōkyō olümpiamängude poksivõistlustel]], kuid kaotas 1. ringis [[Oleg Grigorjev]]ile ([[NSV Liit]]) ja jäi edasisest medaliheitlusest välja<ref>[http://amateur-boxing.strefa.pl/Championships/OlympicGames1964.html 18. suveolümpiamängude poksivõistlus. Tōkyō 1964. Tulemused inglise keeles]</ref> . Török sai kärbeskaalus (kuni 51 kg) [[13. Euroopa meistrivõistlused poksis|13. Euroopa meistrivõistlustel]] ([[Luzern]], 1959) hõbemedali, kaotades finaalis kuldmedalivõitjale ja Euroopa meistrile [[Manfred Homberg]]ile ([[Lääne-Saksamaa]])<ref>[http://amateur-boxing.strefa.pl/Championships/EuropeanChampionships1959.html 13. Euroopa meistrivõistlused poksis. Luzern 1959. Tulemused inglise keeles]</ref>. Ta osales kukk-kaalus (kuni 54 kg) [[14. Euroopa meistrivõistlused poksis|14. Euroopa meistrivõistlustel]] ([[Belgrad]], 1961), kuid kaotas veerandfinaalis hilisemale pronksmedalivõitjale [[Primo Zamparini]]le ([[Itaalia]]) ja jäi edasisest medaliheitlusest välja<ref>[http://amateur-boxing.strefa.pl/Championships/EuropeanChampionships1961.html 14. Euroopa meistrivõistlused poksis. Belgrad 1961. Tulemused inglise keeles]</ref>. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * {{Olympedia}} {{JÄRJESTA:Török, Gyula}} [[Kategooria:Ungari poksijad]] [[Kategooria:Ungari poksitreenerid]] [[Kategooria:Sündinud 1938]] [[Kategooria:Surnud 2014]] hbeu4gncmswvqk3tx23a9zjkqmdgx1d 0 292484 7213887 7197582 2026-08-14T02:20:48Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7213887 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=märts}} {{võrkpallur | nimi = Martti Juhkami | pilt = Martti Juhkami 2022.jpg | pildi_suurus = | pildiallkiri = Martti Juhkami (2022) | alt = | täisnimi = | hüüdnimi = Juku<ref>Märt Roosna. [https://www.ohtuleht.ee/sport/475314/kes-on-pere-leivas-puiduarimees-tulevane-jurist-ja-viimane-hapupiimane Kes on Pere Leivas puiduärimees, tulevane jurist ja "viimane-hapupiimane"?] Õhtuleht arhiiv, 03.05.2012.</ref> | kodakondsus = [[Eesti]] | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1988|6|6}} | sünnikoht = [[Rakvere]] | surmaaeg = | surmakoht = | kasv = 195 cm | kaal = | hüpe = 352 cm | blokk = 335 cm | praegunetiimikaaslane = | praegusedaastad = | endisedtiimikaaslased = | endisedaastad = | positsioon = nurgaründaja | koduklubi = {{riigi ikoon|Eesti}} [[Bigbank Tartu]] | särginumber = 6 | treenitavtiim = | treeneriaastad = | treenitudtiimid = | aastad1 = 2005–2009 | klubi1 = {{riigi ikoon|Eesti}} [[Aeroc Rakvere]] | aastad2 = 2009–2012 | klubi2 = {{riigi ikoon|Eesti}} [[Pere Leib Tartu]] | aastad3 = 2012–2013 | klubi3 = {{riigi ikoon|Eesti}} [[Selver Tallinn]] | aastad4 = 2013–2014 | klubi4 = {{riigi ikoon|Saksamaa}} [[TV Bühl]] | aastad5 = 2014–2015 | klubi5 = {{riigi ikoon|Austria}} [[Hypo Tirol Innsbruck]] | aastad6 = 2015–2016 | klubi6 = {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Rennes Volley 35]] | aastad7 = 2016–2017 | klubi7 = {{riigi ikoon|Austria}} [[Hypo Tirol Innsbruck]] | aastad8 = 2017–2019 | klubi8 = {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Tourcoing VB]] | aastad9 = 2019–2021 | klubi9 = {{riigi ikoon|Saksamaa}} [[VfB Friedrichshafen]] | aastad10 = 2021–2022 | klubi10 = {{riigi ikoon|Eesti}} [[Bigbank Tartu]] | aastad11 = 2022–2023 | klubi11 = {{riigi ikoon|Tšehhi}} [[VK Karlovarsko]] | aastad12 = 2023– | klubi12 = {{riigi ikoon|Eesti}} [[Bigbank Tartu]] | koondiseaastad1 = 2005–2006 | koondis1 = Eesti noormeestekoondis | koondiseaastad2 = 2011– | koondis2 = [[Eesti võrkpallikoondis]] | uuendatud = 09.08.2023 }} '''Martti Juhkami''' (sündinud [[6. juuni]]l [[1988]] [[Rakvere]]s) on [[eesti]] [[võrkpall]]ur (nurgaründaja), kes 2011. aastast (pikemate vaheaegadega) on mänginud ka [[Eesti võrkpallikoondis|Eesti võrkpallikoondises]]. Hooajast 2023/24 kuulub ta [[Bigbank Tartu]] meeskonda.<ref>Kaspar Ruus: [https://sport.delfi.ee/artikkel/120207302/eesti-vorkpallikoondislane-martti-juhkami-taasliitus-tartu-bigbankiga Eesti võrkpallikoondislane Martti Juhkami taasliitus Tartu Bigbankiga] Delfi, 23.06.2023.</ref> ==Sportlastee== ===Noorteklassid=== Juhkami alustas võrkpallitreeninguid [[Rakvere Spordikool]]is [[Mati Merirand|Mati Meriranna]] õpilasena.<ref>Anu Viita-Neuhaus: [https://virumaateataja.postimees.ee/7164411/mati-merirand-aasta-vorkpallur-martti-juhkamist-temas-on-tookus-tahe-treenida-ja-armastust-ala-vastu Mati Merirand aasta võrkpallur Martti Juhkamist: "Temas on töökus, tahe treenida ja armastust ala vastu"] Virumaa Teataja, 25.01.2021.</ref> Spordikooliga osaleti omavanuste Eesti meistri- ja karikavõistlustel, kus korduvalt saadi teisi kohti.<ref name="sporditulemused">[https://www.sport24.ee/index.php?ac=otsinimidet&id=30716 Martti Juhkami] Sporditulemused (vaadatud 18.11.2023).</ref> Juhkami kandis võistkondades kandvat rolli.<ref>[https://epl.delfi.ee/artikkel/51230254/noorte-kullad-parnule-ja-tartule Noorte kullad Pärnule ja Tartule] Eesti Päevaleht, 06.03.2005.</ref><ref>Märt Roosna: [https://www.ohtuleht.ee/sport/531070/martti-juhkami-viib-kallima-saksamaale-tulevikus-tuleb-elu-tema-umber-tiirlema-panna- Martti Juhkami viib kallima Saksamaale: "Tulevikus tuleb elu tema ümber tiirlema panna."] Õhtuleht, 21.06.2013.</ref> Aastatel 2005–2006 kuulus Juhkami Eesti noormeestekoondisse (sündinud 1987 ja hiljem), mida treenisid [[Villi Vantsi]] ja [[Oleg Lazarev]]. 2005. aastal võideti omavanuste Balti matš.<ref>[https://epl.delfi.ee/artikkel/51229157/eesti-noored-said-balti-matsil-kolm-esikohta Eesti noored said Balti matšil kolm esikohta] Eesti Päevaleht, 30.10.2005.</ref> Suurematel rahvusvahelistel võistlustel valikturniiridest kaugemale ei jõutud.<ref name="sporditulemused"/> 2005. aastal esindas Juhkami koos [[Virko Vantsi]]ga [[Eesti]]t U18 [[rannavõrkpall]]i Euroopa meistrivõistlustel, kus saadi alagrupist edasi 16. parema hulka, kuid edasi tuli vastu võtta kaotus ning kokkuvõttes jäädi jagama 13.–16. kohta.<ref>[https://jarvateataja.postimees.ee/2062869/rannavorkpallurid-avastasid-maailma Rannavõrkpallurid avastasid maailma] Järva Teataja, 27.08.2005.</ref> Sama paarilisega osales ta 2007. aastal U20 Euroopa meistrivõistlustel, kus saadi 17. koht.<ref>[https://epl.delfi.ee/artikkel/51229868/puri-ja-bosjanok-said-noorte-em-il-uheksanda-koha Puri ja Bosjanok said noorte EM-il üheksanda koha] Eesti Päevaleht, 02.09.2007.</ref> 2006. aastal osales ta [[Elia Lulla]]ga U21 maailmameistrivõistlustel [[Poola]]s, kus kvalifikatsioonist edasi ei pääsetud.<ref>[https://epl.delfi.ee/artikkel/51229418/eesti-paare-saatis-u-21-mm-i-kvalifikatsioonis-ebaonn Eesti paare saatis U-21 MM-i kvalifikatsioonis ebaõnn] Eesti Päevaleht, 24.08.2006.</ref> Ta on ühel korral (2007) tulnud ka [[Kristo Kollo]]ga Eesti U20 vanuseklassi meistriks.<ref>[https://epl.delfi.ee/artikkel/51229824/eesti-u-20-vanuseklassi-meistriteks-tulid-kiens-kulm-ja-juhkami-kollo Eesti U-20 vanuseklassi meistriteks tulid Kiens - Külm ja Juhkami - Kollo] Eesti Päevaleht, 10.08.2007.</ref> ===Eesti võrkpallikoondis=== Juhkami kutsuti esimest korda [[Eesti võrkpallikoondis]]se 2011. aasta talvel ning tegi debüüdi samal talvel sõpruskohtumises [[Läti võrkpallikoondis]]ega, mis võideti 3:2.<ref>[https://sport.err.ee/6504/avo-keele-koondisekandidaatide-nimekirjas-on-kolm-uut-pallurit Avo Keele koondisekandidaatide nimekirjas on kolm uut pallurit] ERR arhiiv, 24.10.2011.</ref><ref>[https://sport.err.ee/7625/keel-kiitis-vennot-juhkamit-ja-liberoid Keel kiitis Vennot, Juhkamit ja liberoid] ERR arhiiv, 19.11.2011.</ref> [[Meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistluste]] finaalturniiril on ta kuulunud koondise koosseisu kolmel korral ([[2015. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2015]], [[2019. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2019]] ja [[2023. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2023]]). [[Euroopa Liiga võrkpallis|Euroopa liiga]]s on ta osalenud korduvalt alagrupiturniirimängudel ning [[2015. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2015.]] aasta ''final-fouris'', kus saadi neljas koht.<ref>[https://sport.err.ee/74228/martti-juhkami-rootsi-vastu-olime-emotsionaalsemad Martti Juhkami: Rootsi vastu olime emotsionaalsemad] ERR arhiiv, 15.08.2015.</ref> [[2015. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2015]]. aasta EM-ist kuni [[2019. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2019]]. aasta EM-i ettevalmistusperioodini ei mänginud ta koondises peaaegu neli aastat.<ref>Reijo Mälton: [https://web.archive.org/web/20230616082754/https://vorkpall24.ee/martti-juhkami-koondisse-naasmisest-poleks-nagu-ara-olnudki/ Martti Juhkami koondisse naasmisest: poleks nagu ära olnudki] Võrkpall24, 04.08.2019.</ref> ===Klubivõrkpall=== ====2005–2013 Eesti meistriliigas==== Juhkami oli [[Rakvere spordikool]]i kasvandik, kes edutati hooajal 2005/06 meistriliigaklubisse [[Aeroc Rakvere]], kus ta mängis neli hooaega.<ref>[https://virumaateataja.postimees.ee/2278363/aeroc-rakvere-esitles-algavat-hooaega Aeroc Rakvere esitles algavat hooaega] Virumaa Teataja arhiiv, 29.09.2005.</ref> Klubiga saadi 3.–4. kohti, parimateks tulemusteks jäid [[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikavõistluste]] poolfinaalid ja [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistluste]] neljandad kohad. [[File:Martti Juhkami.jpg|thumb|vasakul|Juhkami [[Tartu Pere Leib|Tartu Pere Leiva]] ridades (2012)]] Hooajast 2009/10 mängis Juhkami [[Tartu Pere Leib|Tartu Pere Leivas]], kuhu jäi kolmeks hooajaks.<ref>Madis Kalvet: [https://sport.postimees.ee/138760/pere-leib-varbas-juhkami-toobal-vigastatud Pere Leib värbas Juhkami, Toobal vigastatud] Postimees arhiiv, 06.07.2009.</ref> Kuigi ta toodi klubisse nurgaründajaks, siis olude sunnil oli ta peaaegu terve hooaja diagonaalründaja rollis. Hooaja keskel kimbutas teda põlvevigastus, mistõttu meeskonda mõnda aega aidata ei saanud.<ref>Andres Kalvik: [https://sport.postimees.ee/225751/pere-leiva-pommitaja-poetas-arsti-juures-pisara Pere Leiva pommitaja poetas arsti juures pisara] Postimees arhiiv, 16.02.2010.</ref> Esimesel hooajal teeniti [[Schenker Liiga]] hõbemedal ja [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistriliiga]] pronks.<ref>Tiit Reinart: [https://tartu.postimees.ee/240437/pere-leib-jai-neljandat-aastat-jarjest-teiseks Pere Leib jäi neljandat aastat järjest teiseks] Tartu Postimees arhiiv, 23.03.2010.</ref><ref>Aivi Pargi: [https://virumaateataja.postimees.ee/252069/vorkpalluritele-neljas-koht Võrkpalluritele neljas koht] Virumaa Teataja arhiiv, 20.04.2010.</ref> Teisel hooajal (2010/11) jätkas Juhkami klubis diagonaalründajana. Eesti meistrivõistlustel saadi hõbemedal, kuid välja jäädi nii [[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikavõistluste]] kui Schenker Liiga finaalidest.<ref>Tiit Reinart: [https://tartu.postimees.ee/424338/tartu-pere-leiva-hooaeg-22-voitu-ja-13-kaotust Tartu Pere Leiva hooaeg: 22 võitu ja 13 kaotust] Tartu Postimees arhiiv, 25.04.2011.</ref> Hooaja lõpus vaevasid Juhkamit taas põlveprobleemid ning pärast hooaja lõppu käis ta põlveoperatsioonil.<ref>Andres Kalvik: [https://leht.postimees.ee/415927/tartu-pere-leib-voib-selverit-voita Tartu Pere Leib võib Selverit võita] Postimees arhiiv, 08.04.2011.</ref><ref>Andres Kalvik: [https://sport.postimees.ee/457856/soome-klubi-huvitub-juhkamist-ja-kollost Soome klubi huvitub Juhkamist ja Kollost] Postimees arhiiv, 02.06.2011.</ref> Kolmandal hooajal (2011/12) naasis Juhkami nurgaründajaks, kuid pidi taas täitma hoopis diagonaalründaja ülesandeid.<ref>Tiit Reinart: [https://tartu.postimees.ee/526960/tartu-pere-leib-on-komplekteeritud Tartu Pere Leib on komplekteeritud] Tartu Postimees arhiiv, 11.08.2011.</ref><ref>Marii Kangur: [https://tartu.postimees.ee/694520/pere-leiva-vorkpallurid-said-rollid-lopuks-paika Pere Leiva võrkpallurid said rollid lõpuks paika] Tartu Postimees arhiiv, 06.01.2012.</ref> Vaatamata meeskonna keerulisele algusele võideti otsustavas faasis nii Schenker Liiga kui ka Eesti meistrivõistlused; Eesti karikavõistlustel saadi hõbemedal.<ref>Kaarel Täll: [https://sport.postimees.ee/825450/pere-leib-lopetas-raske-hooaja-kahe-tiitliga Pere Leib lõpetas raske hooaja kahe tiitliga] Postimees arhiiv, 30.04.2012.</ref> Juhkami oli vaieldamatult üks meeskonna rünnakuliidreid ning valiti ka Schenker Liiga sümboolsesse koosseisu.<ref>[https://virumaateataja.postimees.ee/764986/martti-juhkami-valiti-uhisliiga-parimaks-diagonaalmangijaks Martti Juhkami valiti ühisliiga parimaks diagonaalmängijaks] Virumaa Teataja arhiiv, 07.03.2012.</ref> Hooajal 2012/13 mängis Juhkami [[Selver Tallinn|Selver Tallinnas]] nurgaründajana. Eesmärk oli paista silma Euromängudes ja saada sobiv välisleping.<ref>Kaarel Täll: [https://leht.postimees.ee/878212/eesti-meistrit-ootavad-muutused Eesti meistrit ootavad muutused] Postimees arhiiv, 16.06.2012.</ref><ref>[https://sport.err.ee/21841/avo-keel-uue-hooaja-eel-koik-kolm-karikat-voivad-leida-erineva-omaniku Avo Keel uue hooaja eel: kõik kolm karikat võivad leida erineva omaniku] ERR arhiiv, 20.09.2012.</ref> Klubiga osaleti tugevuselt teises eurosarjas ([[CEV Cup]]il), kus eelringist edasi ei pääsetud.<ref name="cev-sarja">[https://sport.err.ee/24003/cev-sarja-lopetanud-selver-sai-soomes-selge-kaotuse CEV sarja lõpetanud Selver sai Soomes selge kaotuse] ERR arhiiv, 01.11.2012.</ref> [[Euroopa]] sarjades jätkati tugevuselt kolmandas ([[CEV Challenge Cup]]is), kus langeti välja 1/8 finaalis.<ref name="tallinna-s">[https://sport.err.ee/26282/tallinna-selver-kaotas-ka-piacenzas-koik-kolm-geimi Tallinna Selver kaotas ka Piacenzas kõik kolm geimi] ERR arhiiv, 13.12.2012.</ref> [[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikavõistlustel]] saadi hõbemedal ning [[Schenker Liiga]]s finaali ei pääsetud. Hooaeg lõpetati [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistriks]] tulekuga.<ref>[https://sport.err.ee/32586/martti-juhkami-parnul-voimalust-ei-olnud Martti Juhkami: Pärnul võimalust ei olnud] ERR arhiiv, 14.04.2013.</ref> Juhkami oli sel hooajal üks meeskonna resultatiivsemaid mängijaid. ====2013–2021 Saksamaal, Austrias ja Prantsusmaal==== Hooajaks 2013/14 siirdus Juhkami [[Saksamaa]] meistriliigaklubisse [[TV Bühl]], kus samal hooajal mängis ka [[Eesti võrkpallikoondis]]e keskblokeerija [[Andri Aganits]].<ref>[https://sport.ohtuleht.ee/527471/martti-juhkami-karjaar-jatkub-saksamaal Martti Juhkami karjäär jätkub Saksamaal] Õhtuleht, 29.05.2013.</ref> Klubi jõudis [[CEV Cup]]il veerandfinaali, kus kaotati [[Ardo Kreek|Ardo Kreegi]] koduklubile [[Pariisi Volley]].<ref name="ardo-kreeg">[https://sport.err.ee/50155/ardo-kreegi-koduklubi-joudis-eurosarjas-poolfinaali Ardo Kreegi koduklubi jõudis eurosarjas poolfinaali] ERR arhiiv, 13.02.2014.</ref> Nii [[Saksamaa karikavõistlused võrkpallis|karika-]] kui ka [[Saksamaa meistrivõistlused võrkpallis|meistrivõistlustel]] jõuti poolfinaali.<ref>[https://sport.err.ee/53103/martti-juhkami-hooajast-saksamaal-hooaja-lopuga-vois-rahule-jaada Martti Juhkami hooajast Saksamaal: hooaja lõpuga võis rahule jääda] ERR arhiiv, 14.04.2014.</ref> Juhkami hooaeg algas jalavigastusega, millest paranemiseks kulus pool hooaega.<ref>[https://sport.err.ee/41346/vigastus-nurjas-martti-juhkami-hooaja-alguse Vigastus nurjas Martti Juhkami hooaja alguse] ERR arhiiv, 19.09.2013.</ref><ref>[https://sport.err.ee/48947/martti-juhkami-naases-parast-neljakuulist-vigastuspausi-valjakule Martti Juhkami naases pärast neljakuulist vigastuspausi väljakule] ERR arhiiv, 20.01.2014.</ref> Pärast seda mängis ta end meeskonna põhikoosseisu.<ref>[https://sport.err.ee/53078/aganitsa-ja-juhkami-koduklubi-saksamaal-finaali-ei-paasenud Aganitsa ja Juhkami koduklubi Saksamaal finaali ei pääsenud] ERR arhiiv, 14.04.2014.</ref> Hooajaks 2014/15 liitus ta [[Austria]] valitseva meistri, [[Hypo Tirol Innsbruck]]iga, kus mängis samal hooajal ka [[Eesti võrkpallikoondis]]e diagonaalründaja [[Oliver Venno]].<ref>[https://sport.err.ee/55800/martti-juhkami-innsbruck-on-hea-huppelava-tipu-suunas Martti Juhkami: Innsbruck on hea hüppelava tipu suunas] ERR arhiiv, 11.06.2014.</ref><ref>[https://sport.err.ee/57359/oliver-vennost-saab-martti-juhkami-klubikaaslane Oliver Vennost saab Martti Juhkami klubikaaslane] ERR arhiiv, 16.07.2014.</ref> Klubiga osaleti kõrgeimas eurosarjas, [[CEV Meistrite liiga]]s, kus oma alagrupis võideti kaks mängu ja kaotati neli, millega ''play-offi'' ei pääsetud.<ref>[https://sport.err.ee/65627/juhkami-ja-venno-lopetasid-meistrite-liiga-voiduga Juhkami ja Venno lõpetasid meistrite liiga võiduga] ERR arhiiv, 28.01.2015.</ref> Võideti [[Kesk-Euroopa (MEVZA) liiga]] ja tuldi [[Austria meistrivõistlused võrkpallis|Austria meistriks]], kusjuures Austria meistriliigas oli üleolek nii selge, et kogu hooaja peale ei kaotatud ühtegi mängu.<ref>[https://sport.err.ee/67717/juhkami-ja-venno-aitasid-hypo-tiroli-kesk-euroopa-liiga-voitjaks Juhkami ja Venno aitasid Hypo Tiroli Kesk-Euroopa liiga võitjaks] ERR arhiiv, 16.03.2015.</ref><ref>[https://sport.err.ee/69218/venno-ja-juhkami-koduklubi-tegi-ajalugu-ja-jai-austria-liigas-voitmatuks Venno ja Juhkami koduklubi tegi ajalugu ja jäi Austria liigas võitmatuks] ERR arhiiv, 20.04.2015.</ref> Juhkami oli meeskonna üks põhimängijatest. Hooajaks 2015/16 siirdus ta [[Prantsusmaa]] esiliigaklubisse [[Rennes Volley 35]], kus mängis ka [[Eesti võrkpallikoondis]]e sidemängija [[Kert Toobal]].<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/72258271/kert-toobal-ja-martti-juhkami-liituvad-prantsusmaal-eestlaste-klubiga Kert Toobal ja Martti Juhkami liituvad Prantsusmaal „eestlaste klubiga“] Delfi, 21.08.2015.</ref> Üllatajatena jõuti [[Prantsusmaa karikavõistlused võrkpallis|Prantsusmaa karikafinaali]], mis kaotati 2:3, kusjuures viiendas geimis juhiti veel 12:9, mis tegi kaotuse sedavõrd dramaatilisemaks.<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/74065427/eesti-ja-rennes-i-muinaslugu-loppes-dramaatilises-finaalis Eesti ja Rennes’i muinaslugu lõppes dramaatilises finaalis] Delfi, 29.03.2016.</ref> [[Prantsusmaa esiliiga võrkpallis|Prantsusmaa esiliiga]] põhiturniir võideti ülekaalukalt ning ''play-off'' faasis jõuti kindlalt välja finaali.<ref>[https://sport.err.ee/84204/juhkami-ja-toobali-koduklubi-lopetas-pohiturniiri-ulekaaluka-voitjana Juhkami ja Toobali koduklubi lõpetas põhiturniiri ülekaaluka võitjana] ERR arhiiv, 03.04.2016.</ref><ref>[https://sport.err.ee/85455/kreek-ja-kajalina-voitsid-prantsusmaa-finaalides-jooksevad-platsile-neli-eesti-vorkpallurit Kreek ja Kajalina võitsid, Prantsusmaa finaalides jooksevad platsile neli Eesti võrkpallurit] ERR arhiiv, 01.05.2016.</ref> Finaalmängus võeti vastu juba teine dramaatiline 2:3 kaotus ning sellega kaotati ka järgmiseks hooajaks koht [[Prantsusmaa meistrivõistlused võrkpallis|Prantsusmaa meistriliigas]].<ref>[https://sport.err.ee/85759/prantsusmaa-meistriks-krooniti-ka-finaalis-head-mangu-naidanud-anna-kajalina Prantsusmaa meistriks krooniti ka finaalis head mängu näidanud Anna Kajalina] ERR arhiiv, 08.05.2016.</ref> Juhkami oli meeskonna üks põhi nurgaründajatest, kuid meeskonnakaaslaste ja enda vigastuste tõttu mängis ta mõnes mängus ka diagonaalründaja ja liberona.<ref>[https://sport.err.ee/77977/21-punkti-toonud-juhkami-mangis-prantsusmaal-diagonaalrundajana 21 punkti toonud Juhkami mängis Prantsusmaal diagonaalründajana] ERR arhiiv, 08.11.2015.</ref> <ref>[https://sport.err.ee/80749/eesti-vorkpallikoondislane-martti-juhkami-mangib-trauma-sunnil-kinnastes-liberona Eesti võrkpallikoondislane Martti Juhkami mängib trauma sunnil kinnastes liberona] ERR arhiiv, 15.01.2016.</ref> Ta valiti ka Prantsusmaa esiliiga sümboolsesse koosseisu.<ref>[https://web.archive.org/web/20230615190323/https://docplayer.fr/60888043-Volley-ball-les-trophees-lam-laf-lbm-de-la-saison-2015-2016.html VOLLEY BALL - Les Trophées LAM - LAF - LBM de la saison 2015 / 2016] docplayer.fr (vaadatud 15.06.2023).</ref> Teda sooviti palgata ka järgmiseks hooajaks, kuid peatreeneriga erinevate nägemuste tõttu Juhkami pakkumist vastu ei võtnud.<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/74469887/erimeelsused-treeneriga-sunnivad-juhkami-rennes-ist-lahkuma Erimeelsused treeneriga sunnivad Juhkami Rennes’ist lahkuma] Delfi, 09.05.2016.</ref> Hooajaks 2016/17 naasis ta [[Austria]] meisterklubisse [[Hypo Tirol Innsbruck]], kus seekord oli ta meeskonnakaaslaseks [[Eesti võrkpallikoondis]]e diagonaalründaja [[Renee Teppan]].<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/74523755/martti-juhkami-uhines-meistrite-liigas-mangiva-klubiga Martti Juhkami ühines Meistrite liigas mängiva klubiga] Delfi, 14.05.2016.</ref> [[CEV Meistrite liiga]]s alagrupiturniirile ei pääsetud, misjärel jätkati aste madalamas eurosarjas, [[CEV Cup]]il jõuti 1/16-finaali.<ref>[https://sport.err.ee/94714/teppani-ja-juhkami-klubi-langes-meistrite-liigast-valja Teppani ja Juhkami klubi langes Meistrite liigast välja] ERR arhiiv, 20.11.2016.</ref><ref>[https://sport.err.ee/97238/andres-toobali-klubi-pudenes-eurosarjast-ulipika-kuldse-geimi-jarel Andres Toobali klubi pudenes eurosarjast ülipika kuldse geimi järel] ERR arhiiv, 18.01.2017.</ref> [[Kesk-Euroopa (MEVZA) liiga]]s saadi teine koht ning tuldi taas [[Austria meistrivõistlused võrkpallis|Austria meistriks]].<ref>[https://sport.err.ee/411933/juhkami-ja-teppani-klubi-kaotas-jalle-kesk-euroopa-liiga-finaali Juhkami ja Teppani klubi kaotas jälle Kesk-Euroopa liiga finaali] ERR arhiiv, 13.03.2017.</ref><ref>[https://sport.err.ee/591558/juhkami-pommitas-innsbrucki-austria-meistriks Juhkami pommitas Innsbrucki Austria meistriks] ERR arhiiv, 24.04.2017.</ref> Martti oli meeskonna üks põhimängijatest ning kuigi Austria liigas oldi enamikust konkurentidest peajagu üle, sai nurgaründaja keskenduda rohkem eelnevatel hooaegadel vaevanud vigastustest taastumisele ja uute vältimisele.<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/77566440/intervjuu-martti-juhkami-ma-pole-kunagi-uheski-meeskonnas-selle-mottega-olnud-et-teistele-lihtsalt-kaasa-plaksutada INTERVJUU: Martti Juhkami: ma pole kunagi üheski meeskonnas selle mõttega olnud, et teistele lihtsalt kaasa plaksutada] Delfi, 16.03.2017.</ref> Hooajaks 2017/18 sõlmis ta lepingu [[Prantsusmaa]] meistriliigaklubiga [[Tourcoing VB]], kus ta mängis kaks hooaega.<ref>[https://sport.err.ee/592748/selgus-tugevama-tiimi-leidnud-martti-juhkami-uus-klubi Selgus tugevama tiimi leidnud Martti Juhkami uus klubi] ERR arhiiv, 28.04.2017.</ref> Esimesel hooajal jõuti [[Prantsusmaa karikavõistlused võrkpallis|Prantsusmaa karikafinaali]], kus jäädi valitseva Prantsusmaa meistri [[Chaumont]]i vastu 0:2 kaotusseisu, kuid võideti kolm järgmist geimi ja sellega tuldi Prantsusmaa karikavõitjaks.<ref>[https://sport.err.ee/688825/martti-juhkami-krooniti-prantsusmaa-karikavoitjaks Martti Juhkami krooniti Prantsusmaa karikavõitjaks] ERR arhiiv, 11.03.2018.</ref> [[Ptantsusmaa meistrivõistlused võrkpallis|Prantsusmaa meistriliigas]] saadi põhiturniiril seitsmes koht ning pääseti ''play-offi'', kus kaotati aga veerandfinaalseeria ning kohta parandada ei õnnestunud.<ref>[https://sport.err.ee/692200/kertu-laak-ja-salo-lp-viesti-juhivad-soomes-poolfinaalseeriat Kertu Laak ja Salo LP Viesti juhivad Soomes poolfinaalseeriat] ERR arhiiv, 26.03.2018.</ref><ref>[https://sport.err.ee/822199/kreek-ja-miilen-joudsid-prantsusmaal-poolfinaali Kreek ja Miilen jõudsid Prantsusmaal poolfinaali] ERR arhiiv, 18.04.2018.</ref> Teisel hooajal (2018/19) osaleti klubiga tänu eelmise hooaja karikavõidule tugevuselt teises eurosarjas, [[CEV Cup]]il, kus 1/16 finaalis kaotati kuldse geimiga ning langeti konkurentsist.<ref>[https://sport.err.ee/882511/venno-ja-galatasaray-paasesid-edasi-teised-eestlased-langesid-valja Venno ja Galatasaray pääsesid edasi, teised eestlased langesid välja] ERR, 05.12.2018.</ref> Prantsusmaa karikavõistlustel langeti konkurentsist 1/8 finaalis.<ref>Karl Rinaldo: [https://vorkpall24.ee/infosulus-elavatel-eesti-vorkpalluritel-oli-prantsusmaa-karikasarjas-must-paev/ Infosulus elavatel Eesti võrkpalluritel oli Prantsusmaa karikasarjas must päev] Võrkpall24, 12.12.2018.</ref> Prantsusmaa meistriliiga põhiturniiril jäädi üheksandaks, mis tähendas esimesena välja jäämist ''play-offist''.<ref>[https://sport.err.ee/930461/nadal-piiri-taga-keel-aitas-posojilnica-austrias-finaalseerias-voitudeni Nädal piiri taga: Keel aitas Posojilnica Austrias finaalseerias võitudeni] ERR, 15.04.2019.</ref> Martti oli mõlemal hooajal üldiselt üks meeskonna põhimängijatest. Hooajaks 2019/20 naasis ta [[Saksamaa]]le, kus mängis kaks hooaega [[VfB Friedrichshafen|VfB Friedrichshafenis]].<ref>Karl Rinaldo: [https://web.archive.org/web/20230615190329/https://vorkpall24.ee/juhkami-ei-plaani-saksa-tippklubis-pingile-jaada-olen-usna-kindel-et-mind-voeti-pohimeheks/ Juhkami ei plaani Saksa tippklubis pingile jääda: olen üsna kindel, et mind võeti põhimeheks] Võrkpall24, 23.06.2019.</ref> Hooaja esimesest mängust jäi ta põlvevalu tõttu eemale, kuid pääses vahetusest platsile järgmises mängus, oma endise koduklubi [[TV Bühl]]i vastu, tõi mängu oodatud muutuse ning valiti ka mängu parimaks mängijaks.<ref>Karl Rinaldo: [https://vorkpall24.ee/juhkami-kahemotteline-tagasitulek-osutus-muinasjutuliseks/ Juhkami kahemõtteline tagasitulek osutus muinasjutuliseks] Võrkpall24, 17.10.2019.</ref> Hooaja alguses osaleti ka [[Saksamaa superkarikas võrkpallis|Saksamaa superkarika]] finaalis, kus tunnistati [[Berliini Recycling Volleys]] paremust.<ref>Karl Rinaldo: [https://vorkpall24.ee/saksamaa-superkarikas-ehk-ekraanporanda-debuut-4535-pealtvaatajat-infosulg-ja-juhkami/ Saksamaa superkarikas ehk ekraanpõranda debüüt, 4535 pealtvaatajat, infosulg ja Juhkami] Võrkpall24, 21.10.2019.</ref> Klubi osales [[CEV Meistrite liiga]]s, kus oma alagrupis saadi kolmas koht ja ''play-offi'' ei pääsetud.<ref>[https://sport.err.ee/1055191/robert-taht-ja-perugia-joudsid-meistrite-liigas-veerandfinaali Robert Täht ja Perugia jõudsid Meistrite liigas veerandfinaali] ERR, 20.02.2020.</ref> [[Saksamaa karikavõistlused võrkpallis|Saksamaa karikavõistlustel]] jõuti 1/4 finaali.<ref>[https://sport.err.ee/1006909/vorkpallurite-nadal-piiri-taga-venno-ja-kajalina-sarasid Võrkpallurite nädal piiri taga: Venno ja Kajalina särasid] ERR, 25.11.2019.</ref> [[Saksamaa meistrivõistlused võrkpallis|Saksamaa meistriliiga]] põhiturniiril oldi kolmandal kohal, kuid liiga peatati kevadel [[koroonapandeemia]] tõttu ja meister jäi välja selgitamata.<ref>[https://www.vc-wiesbaden.de/news/berichte/1977-keine-weiteren-spiele-volleyball-bundesliga-beendet-saison.html Keine weiteren Spiele: Volleyball-Bundesliga beendet Saison] VC Wiesbaden, 12.03.2020.</ref> Paar kuud hooaja keskel Juhkami õlavigastuse tõttu meeskonda aidata ei saanud.<ref>Reijo Mälton: [https://vorkpall24.ee/juhkamita-friedrichshafen-langes-kolmandaks-viiber-alistus-lahirivaalile-miilenile-jarjekordne-voit/ Juhkamita Friedrichshafen langes kolmandaks, Viiber alistus lähirivaalile, Miilenile järjekordne võit] Võrkpall24, 04.02.2020.</ref> Teisel hooajal (2020/21) osaleti taas CEV Meistrite liiga alagrupiturniiril, mis peeti kahe miniturniiri formaadis. Esimese turniiri järel oldi teisel kohal, kuid koduse, teise turniiri eel nakatusid meeskonnas mitmed mängijad koroonasse ning kehtivate piirangute tõttu tuli osalemisest loobuda. Sellega kaotati ka lootus jõuda alagrupiturniirilt edasi.<ref>Karl Rinaldo: [https://web.archive.org/web/20230615190332/https://vorkpall24.ee/juhkami-unistus-meistrite-liiga-veerandfinaalist-purunes-hetk-enne-koduse-turniiri-algust/ Juhkami unistus Meistrite liiga veerandfinaalist purunes hetk enne koduse turniiri algust] Võrkpall24, 08.02.2021.</ref> Saksamaa karikavõistlustel langeti konkurentsist poolfinaalis.<ref>[https://sport.err.ee/1208293/nadal-piiri-taga-allikule-saksamaalt-finaalikoht-kreek-saras-blokis Nädal piiri taga: Allikule Saksamaalt finaalikoht, Kreek säras blokis] ERR, 15.12.2020.</ref> Saksamaa meistriliiga põhiturniir võideti ning ''play-off'' faasis jõuti välja finaalseeriasse, mis kaotati [[Eesti võrkpallikoondis]]e peatreeneri [[Cédric Énard]]i koduklubile Berliini Recycling Volleys.<ref>[https://sport.err.ee/1608136234/nadal-piiri-taga-juhkami-koduklubi-voitis-saksamaal-pohiturniiri Nädal piiri taga: Juhkami koduklubi võitis Saksamaal põhiturniiri] ERR, 09.03.2021.</ref><ref>[https://sport.err.ee/1608159277/nadal-piiri-taga-juhkami-paases-saksamaal-finaali-naaber-hispaanias-poolfinaali Nädal piiri taga: Juhkami pääses Saksamaal finaali, Naaber Hispaanias poolfinaali] ERR, 29.03.2021.</ref> Kui esimese hooaja vigastuspaus välja arvata, siis Martti oli üldiselt üks meeskonna põhinurgaründajatest. ====2021. aastast Eestis ja Tšehhis==== Pärast kaheksat välishooaega naasis Juhkami [[Eesti|kodumaale]] ning liitus hooajaks 2021/22 [[Bigbank Tartu]]ga.<ref>Reijo Mälton: [https://vorkpall24.ee/martti-juhkami-naaseb-kaheksa-aastase-pausi-jarel-mangima-kodumaale/ Martti Juhkami naaseb kaheksa-aastase pausi järel mängima kodumaale] Võrkpall24, 22.04.2021.</ref> Klubi osales [[CEV Meistrite liiga]] ja [[CEV Cup]]i eelringides, kuid kummaski sarjas põhiturniirile ei pääsenud.<ref>Reijo Mälton: [https://web.archive.org/web/20221219114547/https://vorkpall24.ee/tartu-publik-nagi-taas-suureparast-matsi-kuid-bigbanki-jaoks-on-tanavune-euroteekond-loppenud/ Tartu publik nägi taas suurepärast matši, kuid Bigbanki jaoks on tänavune euroteekond lõppenud, lisatud intervjuu Kordasega] Võrkpall24, 10.11.2021.</ref> Klubi võitis kõik kohalikud sarjad: [[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikavõistlused]], [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]] ja [[Credit24 Meistriliiga]].<ref>Karl Juhkami: [https://sport.postimees.ee/7494903/tartu-bigbanki-voimas-aasta-kolm-tiitlit-ning-koigest-uheksa-ara-antud-geimi#_ga=2.239847107.174186866.1671371236-1717183339.1667913393 Tartu Bigbanki võimas aasta: kolm tiitlit ning kõigest üheksa ära antud geimi] Postimees, 07.04.2022.</ref> Martti oli meeskonna üks põhimängijatest ning valiti ka Eesti meistrivõistluste sümboolsesse koosseisu.<ref>[https://web.archive.org/web/20230206131920/https://volley.ee/tartu-bigbank-lopetas-suureparase-hooaja-eesti-meistritiitliga/ Tartu Bigbank lõpetas suurepärase hooaja Eesti meistritiitliga] Eesti Võrkpalli Liit, 06.04.2022.</ref> Hooajaks 2022/23 liitus ta taas välisklubiga ning siirdus [[Tšehhi]] meisterklubisse [[VK Karlovarsko]].<ref>[https://sport.err.ee/1608620899/martti-juhkami-liitub-valitseva-tsehhi-meisterklubiga Martti Juhkami liitub valitseva Tšehhi meisterklubiga] ERR, 06.06.2022.</ref> Hooaja alguses võideti [[Tšehhi superkarikas võrkpallis|Tšehhi superkarikas]] ning Juhkami valiti mängu väärtuslikuimaks mängijaks.<ref>Meelis Naudi: [https://sport.delfi.ee/artikkel/120069940/martti-juhkami-voitis-juba-hooaja-esimese-tiitli Martti Juhkami võitis juba hooaja esimese tiitli] Delfi, 20.09.2022.</ref> Klubiga osaleti [[CEV Meistrite liiga]]s, kus saadi alagrupis kolmas koht ning jätkati [[Euroopa]] tasandil võistlemist [[CEV Cup|CEV karikavõistlustel]].<ref>[https://sport.err.ee/1608864737/eesti-vorkpallurid-jatkavad-cev-i-karikaturniiri-veerandfinaalides Eesti võrkpallurid jätkavad CEV-i karikaturniiri veerandfinaalides] ERR, 26.01.2023.</ref> Vaatamata esimese veerandfinaalmängu võidule, kaotati kordusmängus [[Poola]] klubile [[Belchatowi PGE Skra]] ning edasipääsu ei tagatud. [[Tšehhi karikavõistlused võrkpallis|Tšehhi karikavõistlustel]] jõuti finaali, kus jäädi alla [[Silver Maar]]i koduklubile [[Libereci Dukla]].<ref>[https://sport.err.ee/1608899318/maari-koduklubi-alistas-tsehhi-karikafinaalis-juhkami-tooandja Maari koduklubi alistas Tšehhi karikafinaalis Juhkami tööandja] ERR, 28.02.2023.</ref> Revanš võeti aga [[Tšehhi meistrivõistlused võrkpallis|Tšehhi meistrivõistlustel]], kui punktiga võideti nende ees põhiturniir ning hiljem ka 3.–4. koha seeria.<ref>[https://sport.err.ee/1608906287/vorkpallurid-valismaal-kuproselt-hobe-ja-pronksid-maarile-karikavoit Võrkpallurid välismaal: Küproselt hõbe ja pronksid, Maarile karikavõit] ERR, 06.03.2023.</ref><ref>[https://sport.err.ee/1608964900/juhkamile-tsehhis-pronks-peit-aitas-prantsusmaal-koduklubi-korgliigasse Juhkamile Tšehhis pronks, Peit aitas Prantsusmaal koduklubi kõrgliigasse] ERR, 02.05.2023.</ref> ==Saavutused== '''[[Kesk-Euroopa (MEVZA) liiga]]''' *2014/15 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] [[Hypo Tirol Innsbruck]]iga *2016/17 [[File:Silver medal with cup.svg|16px]] [[Hypo Tirol Innsbruck]]iga '''[[Võrkpalli Balti liiga|Balti liiga]]''' *2009/10 [[File:Silver medal with cup.svg|16px]] [[Pere Leib Tartu]]ga *2011/12 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] [[Pere Leib Tartu]]ga *2021/22 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] [[Bigbank Tartu]]ga *2023/24 [[File:Silver medal with cup.svg|16px]] [[Bigbank Tartu]]ga *2024/25 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] [[Bigbank Tartu]]ga '''Riikide meistrivõistlused''' *2009/10 [[File:Bronze medal with cup.svg|16px]] [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]] [[Pere Leib Tartu]]ga *2010/11 [[File:Silver medal with cup.svg|16px]] [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]] [[Pere Leib Tartu]]ga *2011/12 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]] [[Pere Leib Tartu]]ga *2012/13 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]] [[Selver Tallinn]]aga *2013/14 [[File:Bronze medal with cup.svg|16px]] [[Saksamaa meistrivõistlused võrkpallis|Saksamaa meistrivõistlused]] [[TV Bühl]]iga *2014/15 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] [[Austria meistrivõistlused võrkpallis|Austria meistrivõistlused]] [[Hypo Tirol Innsbruck]]iga *2016/17 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] [[Austria meistrivõistlused võrkpallis|Austria meistrivõistlused]] [[Hypo Tirol Innsbruck]]iga *2020/21 [[File:Silver medal with cup.svg|16px]] [[Saksamaa meistrivõistlused võrkpallis|Saksamaa meistrivõistlused]] [[VfB Friedrichshafen]]iga *2021/22 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]] [[Bigbank Tartu]]ga *2022/23 [[File:Bronze medal with cup.svg|16px]] [[Tšehhi meistrivõistlused võrkpallis|Tšehhi meistrivõistlused]] [[VK Karlovarsko]]ga *2024/25 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]] [[Bigbank Tartu]]ga *2025/26 [[File:Silver medal with cup.svg|16px]] [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]] [[Bigbank Tartu]]ga '''Riikide esiliigad''' *2015/16 [[File:Silver medal with cup.svg|16px]] [[Prantsusmaa esiliiga võrkpallis|Prantsusmaa esiliiga]] [[Rennes Volley 35]]'ga '''Riikide karikavõistlused''' *2011/12 [[File:Simple silver cup.svg|16px]] [[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikavõistlused]] [[Pere Leib Tartu]]ga *2012/13 [[File:Simple silver cup.svg|16px]] [[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikavõistlused]] [[Selver Tallinn]]aga *2015/16 [[File:Simple silver cup.svg|16px]] [[Prantsusmaa karikavõistlused võrkpallis|Prantsusmaa karikavõistlused]] [[Rennes Volley 35]]'ga *2017/18 [[File:Simple gold cup.svg|16px]] [[Prantsusmaa karikavõistlused võrkpallis|Prantsusmaa karikavõistlused]] [[Tourcoing VB]]'ga *2019/20 [[File:Simple silver cup.svg|16px]] [[Saksamaa superkarikas võrkpallis|Saksamaa superkarikas]] [[VfB Friedrichshafen]]iga *2021/22 [[File:Simple gold cup.svg|16px]] [[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikavõistlused]] [[Bigbank Tartu]]ga *2022/23 [[File:Simple gold cup.svg|16px]] [[Tšehhi superkarikas võrkpallis|Tšehhi superkarikas]] [[VK Karlovarsko]]ga *2022/23 [[File:Simple silver cup.svg|16px]] [[Tšehhi karikavõistlused võrkpallis|Tšehhi karikavõistlused]] [[VK Karlovarsko]]ga *2023/24 [[File:Simple gold cup.svg|16px]] [[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikavõistlused]] [[Bigbank Tartu]]ga *2024/25 [[File:Simple silver cup.svg|16px]] [[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikavõistlused]] [[Bigbank Tartu]]ga *2025/26 [[File:Simple silver cup.svg|16px]] [[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikavõistlused]] [[Bigbank Tartu]]ga '''Individuaalsed auhinnad''' *2012 [[Schenker Liiga]] parim diagonaalründaja *2016 [[Prantsusmaa esiliiga võrkpallis|Prantsusmaa esiliiga]] parim nurgaründaja *2022 [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistriliiga]] parim nurgaründaja *2022 [[Tšehhi superkarikas võrkpallis|Tšehhi superkarikavõistluste]] kõige väärtuslikum mängija *2025 [[Cronimet liiga]] parim diagonaalründaja ==Tunnustus== *'''[[Aasta parim võrkpallur|Eesti parim meesvõrkpallur]]:''' 2020.<ref>[https://sport.err.ee/1608083419/aasta-vorkpallurid-on-laak-ja-juhkami-aasta-treeneriks-valiti-ojamets Aasta võrkpallurid on Laak ja Juhkami, aasta treeneriks valiti Ojamets] ERR, 22.01.2021.</ref> ==Statistika== {| class="wikitable" style="text-align:center" |+ Mängud ja punktid Eesti võrkpallikoondises rahvusvahelistel turniiridel |- !Aasta !Turniir !Koondis !Mänge<br>(geime) !Punkte<br>kokku !Rünnaku-<br>punkte !Blokke !Äss-<br>pallinguid !Allikad |- |2015 |align="left"|[[2015. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistlused]] |align="left"|[[Eesti võrkpallikoondis|Eesti]] | 3 (8) || 0 || 0 || 0 || 0 !<ref>[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/Statistics.aspx?ID=700 2015 CEV Volleyball European Championship - Men Statistics] CEV (vaadatud 03.03.2024).</ref> |- |2019 |align="left"|[[2019. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistlused]] |align="left"|[[Eesti võrkpallikoondis|Eesti]] | 5 (15) || 18 || 14 || 0 || 4 !<ref>[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/Statistics.aspx?ID=1052 CEV EuroVolley 2019 | Men Statistics] CEV (vaadatud 03.03.2024).</ref> |- |2023 |align="left"|[[2023. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistlused]] |align="left"|[[Eesti võrkpallikoondis|Eesti]] | 5 (12) || 24 || 23 || 1 || 0 !<ref>[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/Statistics.aspx?ID=1376 CEV EuroVolley 2023 | Men Statistics] CEV (vaadatud 03.03.2024).</ref> |} {| class="wikitable" style="text-align:center" |+ Mängud ja punktid klubides eurosarjades |- !rowspan="2"|Klubi !rowspan="2"|Hooaeg !colspan="2"|[[CEV Meistrite liiga]] !colspan="2"|[[CEV Cup]] !colspan="2"|[[CEV Challenge Cup]] !rowspan="2"|Allikad |- !Mänge<br>(geime)!!Punkte!!Mänge<br>(geime)!!Punkte!!Mänge<br>(geime)!!Punkte |- |[[Selver Tallinn]] | 2012/13 || || || 2 (9) || 31 || 2 (6)|| 18 !<ref>[https://www.arhiiv.volley.ee/mod_news_122a3db2ed92de4629b8d0887e498195_Selver-vitis-Soome-parima-meeskonna-Kristjan-uekallas-ti-leplatsimehena-27-punkti_est Selver võitis Soome parima meeskonna, Kristjan Õuekallas tõi üleplatsimehena 27 punkti] Eesti Võrkpalli Liidu arhiiv, 25.10.2012.</ref><ref name="cev-sarja" /><ref>[https://www.arhiiv.volley.ee/mod_news_383d3906a81567a4790639391dc4ecd7_Selver-kaotas-eurosarja-kohtumises-tugevale-Itaalia-vistkonnale_est Selver kaotas eurosarja kohtumises tugevale Itaalia võistkonnale] Eesti Võrkpalli Liidu arhiiv, 06.12.2012.</ref><ref name="tallinna-s" /> |- |[[TV Bühl]] | 2013/14 || || || 4 (14) || 28 || || !<ref>[https://sport.err.ee/48947/martti-juhkami-naases-parast-neljakuulist-vigastuspausi-valjakule Martti Juhkami naases pärast neljakuulist vigastuspausi väljakule] ERR Sport, 20.01.2014.</ref><ref>[https://sport.err.ee/49093/juhkami-ja-aganits-joudsid-eurosarjas-edasi-ennoki-koduklubi-kaotas-favoriidile Juhkami ja Aganits jõudsid eurosarjas edasi, Ennoki koduklubi kaotas favoriidile] ERR arhiiv, 23.01.2014.</ref><ref>[https://sport.err.ee/49743/kreegi-meeskond-alistas-avamangus-kindlalt-aganitsa-ja-juhkami-klubi Kreegi meeskond alistas avamängus kindlalt Aganitsa ja Juhkami klubi] ERR arhiiv, 05.02.2014.</ref><ref name="ardo-kreeg" /> |- |[[Hypo Tirol Innsbruck]] | 2014/15 ||6 (20)||60 || || || || !<ref>[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/Statistics.aspx?ID=736 2015 CEV DenizBank Volleyball Champions League - Men Statistics] CEV (vaadatud 15.12.2023).</ref> |- |[[Hypo Tirol Innsbruck]] | 2016/17 || 4 (13) || 33 || 2 (7) || 17 || || !<ref>[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/Statistics.aspx?ID=965 2017 CEV Volleyball Champions League - Men Statistics] CEV (vaadatud 15.12.2023).</ref><ref>[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/Statistics.aspx?ID=966 2017 CEV Volleyball Cup - Men Statistics] CEV (vaadatud 15.12.2023).</ref> |- |[[Tourcoing VB]] | 2018/19 || || || 1 (3) ||12 || || !<ref>[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/Statistics.aspx?ID=966 2019 CEV Volleyball Cup | Men Statistics] CEV (vaadatud 15.12.2023).</ref> |- |rowspan="2"|[[VfB Friedrichshafen]] | 2019/20 || 4 (9) || 32 || || || || !<ref>[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/Statistics.aspx?ID=1193 CEV Champions League Volley 2020 | Men Statistics] CEV (vaadatud 15.12.2023).</ref> |- | 2020/21 || 3 (9) || 37 || || || || !<ref>[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/Statistics.aspx?ID=1259 CEV Champions League Volley 2021 | Men Statistics] CEV (vaadatud 15.12.2023).</ref> |- |[[Bigbank Tartu]] | 2021/22 || 4 (14) ||57 || 2 (7) ||17 || || !<ref>[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/Statistics.aspx?ID=1316 CEV Champions League Volley 2022 | Men Statistics] CEV (vaadatud 15.12.2023).</ref><ref>[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/Statistics.aspx?ID=1318 CEV Volleyball Cup 2022 | Men Statistics] CEV (vaadatud 15.12.2023).</ref> |- |[[VK Karlovarsko]] | 2022/23 || 6 (20) ||53 || 2 (7) ||15 || || !<ref>[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/Statistics.aspx?ID=1441 CEV Champions League Volley 2023 | Men Statistics] CEV (vaadatud 15.12.2023).</ref><ref>[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/Statistics.aspx?ID=1445 CEV Volleyball Cup 2023 | Men Statistics] CEV (vaadatud 15.12.2023).</ref> |- |rowspan="2"|[[Bigbank Tartu]] | 2024/25 || || || || || 4 (12)||43 !<ref>[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/Statistics.aspx?ID=1652 CEV Volleyball Challenge Cup 2025 | Men Statistics] CEV (vaadatud 10.12.2024).</ref> |- | 2025/26 || || || || || 6 (23) ||79 !<ref>[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/Statistics.aspx?ID=1801 CEV Volleyball Challenge Cup 2026 | Men Statistics] CEV (vaadatud 23.02.2026).</ref> |- ! colspan="2" |Kokku!!27 (85)!!272!!13 (47)!!120!!12 (41)!!140!! |} ==Isiklikku== Tal on elukaaslane Liis. Neil on [[Kaksikud|kaksikutest]] pojad.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Hallik |eesnimi=Roosi |kuupäev=2023-10-22 |pealkiri=Martti Juhkami väärtustab perega veedetud aega rohkem kui kunagi varem |url=https://www.laanevirumaauudised.ee/uudised/2023/10/22/martti-juhkami-vaartustab-perega-veedetud-aega-rohkem-kui-kunagi-varem |vaadatud=2023-10-30 |väljaanne=www.laanevirumaauudised.ee |keel=et}}</ref> Alates 2024. aastast peab ta võrkpalliteemalist blogi Palliga & Pallita.<ref>Andres Vaher. [https://www.ohtuleht.ee/sport/1118160/martti-juhkami-kehastub-vabal-ajal-vorkpallurist-blogijaks-kuidas-suhtuda-profisportlase-virtuaalrunnakutesse Martti Juhkami kehastub vabal ajal võrkpallurist blogijaks. Kuidas suhtuda profisportlase virtuaalrünnakutesse?] Õhtuleht, 08.11.2024.</ref> 2025. aastast on ta üks [[Delfi (portaal)|Delfi]] taskuhäälingusaate "Võrkpallivõnked" saatejuhte.<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/120358029/vorkpallivonked-mis-juhtus-valitseja-selver-x-taltechiga-ja-mida-arvata-pohiturniiri-nipitamistest VÕRKPALLIVÕNKED | Mis juhtus valitseja Selver x TalTechiga ja mida arvata põhiturniiri nipitamistest?] Delfi, 19.02.2025.</ref> ==Viited== <references/> ==Välislingid== *[https://marttijuhkami.substack.com/ Blogi Palliga & Pallita] *[https://www.cev.eu/match-centres/cev-volleyball-european-golden-league-2023/cev-volleyball-european-golden-league-2023-men/mglc-11-finland-v-estonia/team/12989-estonia/player/24943-juhkami-martti Martti Juhkami] Mängija profiil CEV kodulehel *[https://www.nissehuttunen.com/players/martti-juhkami Martti Juhkami] Nisse Huttunen International Sports Agency *[https://www.volleyball-bundesliga.de/popup/teamMember/teamMemberDetails.xhtml?teamMemberId=679254343 Juhkami, Martti] Mängija profiil Bundesliga kodulehel, saksa keeles *[https://volleybox.net/martti-juhkami-p388/clubs Martti Juhkami] Volleybox *[https://volley.ee/koondis/saalivorkpall/mehed/a-koondis/martti-juhkami/ Martti Juhkami] 2021 koondis Eesti Võrkpalli Liidu kodulehel {{Navmallid | päis = Koondise koosseisud | loend = {{Eesti võrkpallikoondis 2015 EM}} {{Eesti võrkpallikoondis 2019 EM}} {{Eesti võrkpallikoondis 2023 EM}} }} {{JÄRJESTA:Juhkami, Martti}} [[Kategooria:Eesti võrkpallurid]] [[Kategooria:Rakverest pärit sportlased]] [[Kategooria:Sündinud 1988]] dr71ih8xccqfapqh34uybsazhp53w9o 0 295042 7213658 7213349 2026-08-13T14:50:09Z Andres 5 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/~2026-44492-67|~2026-44492-67]] ([[User talk:~2026-44492-67|arutelu]]) tehtud muudatus ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Warlockelder|Warlockelder]]. 7169458 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib üldmõistest; Tiit Sepa kriminaalromaani kohta vaata artiklit [[Kodukäija (raamat)]]}} [[Fail:Wiedergaenger.jpg|pisi|Kodukäija tõuseb kirstust. 16. sajandi ''incunabulum'', tundmatu autor]] '''Kodukäija''' (saksa ''Wiedergänger; ''Saaremaal ''külmking'', Hiiumaal ''nook'', läänemurdes ''kääbas'', ''kääp'') on [[Rahvausund|rahvausus]], ennekõike [[Eesti rahvausund|Eesti rahvausus]] surnu, kes mingi süüteo pärast või muul põhjusel peab [[deemon]]liku olendina ringi käima<ref name="Petzholdt & Hiiemäe, 2010"/>. Enamasti käib või [[kummitamine|kummitab]] ta oma endises kodupaigas<ref name="Petzholdt & Hiiemäe, 2010"/><ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Eisen |eesnimi=Matthias Johann |pealkiri=Eesti mütoloogia |kirjastus=Eestimaa Kooliõpetajate Vastastikuse Abistamise Seltsi Raamatukaupluse Kirjastus |aasta=1920 |koht=Tallinn |lehekülg=41–47}}</ref>. == Nimetused == Kodukäija piirkondlike nimetuste või teisendite hulka kuuluvad ''kadu'' ([[Pühalepa kihelkond|Pühalepa]]) ''kooljas'' ([[Karuse kihelkond|Karuse]], [[Lihula kihelkond|Lihula]])'','' ''kääp'' või ''kääba(ka)s'' ([[Läänemaa]]), ''k(r)aapjalg'' või ''kaaba(s)jalg'' või ''kaabakas, kooluking, kotumees, kääpjalg'' või ''kööpjalg, külmking'' ([[Saare maakond|Saaremaa]]), ''nook'' ([[Hiiu maakond|Hiiumaa]]), ''tagasikäija'' (Karuse), ''umbluu, varp'' (Läänemaa), ''ülevalkäija'' (Hiiumaa).<ref name="Petzholdt & Hiiemäe, 2010" /><ref name=":0" /><ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Loorits |eesnimi=Oskar |pealkiri=Eesti rahvaluuleteaduse tänapäev. Vanavara kultuuriloo teenistusse! |aasta=1923 |trükk=Äratrükk koguteosest "Vanavara vallad" |koht=Tartu |lehekülg=40, 48, 52}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Ernits |eesnimi=Enn |kuupäev=2024 |pealkiri=Kaabakas, kabajantsik ja nood taolised… |url=https://doi.org/10.54013/kk804a4 |ajakiri=[[Keel ja Kirjandus]] |aastakäik=2024 |üksiknumber=12}}</ref><ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=Richard |pealkiri=Läänemaa rahvaluule |kirjastus=Eesti kirjanduse selts |aasta=1937 |koht=Tartu |lehekülg=142–143}}</ref><ref name=":2">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Loorits |eesnimi=Oskar |kuupäev=1928 |pealkiri=Liivi rahva usund |url=https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/011df536-c79a-4f40-9958-1c3fce2c0441/content |ajakiri=Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli Toimetused. Humaniora. |üksiknumber=12 |lehekülg=65–148}}</ref> Ähmane või ebamäärane kodukäija võib olla ka ''[[kummitus]], (silma)viirastus, silmapete, tont, näidis, hirmutis, kohutaja, koll, õud-asi, lummutis, võrgutaja, vilbus, hing, vaim''<ref name=":1" /><ref name=":2" /><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Vilms |eesnimi=Keiti |kuupäev=2017 |pealkiri=Sõnasäuts. Kes on näinud lummutist? |url=https://kultuur.err.ee/634165/sonasauts-kes-on-nainud-lummutist |väljaanne=ERR}}</ref>. Virumaal sulasid ühte kodukäija ja ''[[Mardus|marras]]''<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Eisen |eesnimi=Matthias Johann |pealkiri=Eesti mütoloogia |kirjastus=Eestimaa Kooliõpetajate Vastastikuse Abistamise Seltsi Raamatukaupluse Kirjastus |aasta=1920 |koht=Tallinn |lehekülg=50}}</ref>. Erinevad jaotused pole alati kooskõlas: näiteks [[Ferdinand Johann Wiedemann|Wiedemann]] peab [[Külmking|külmkingaga]] vastanduvaks kodukäijaks pigem heatahtlikke vaime, kes pole lihtsalt [[Paradiis|taevasse]] mahtunud ja on seega sunnitud sihitult maa peal hulkuma<ref name=":2" />. [[Matthias Johann Eisen|Eiseni]] jaoks on sellised olendid aga just eraldi kategooria ning kodukäija on pigem pahatahtlik<ref name=":0" />. == Uskumused == Kodukäijaks võis hakata surnu, keda polnud [[Matus|kombekohaselt]] või õigete [[Hauapanus|panustega]] maetud.<ref name=":0" /> Kingade või jalgadega seotud kodukäijanimetusi on näiteks seostatud sellega, et neile pole kaasa pandud hinge teekonnaks sobivaid jalanõusid.<ref name=":2" /> [[Umbluu|Matmata jäänud luud]] võisid mõne uskumuse kohaselt hakata aga soiguma ja vahtu välja ajama.<ref name=":1" /> Kodukäimise põhjuseks võis olla ka surnule antud lubaduse murdmine või lugupidamatus lahkunu vastu, aga samas ka liigne [[Lein|leinamine]]. Sügisesel [[Hingedeaeg|hingedeajal]] käisid surnute hinged kodudes ning võisid muutuda kodukäijateks, kui õigeid tavasid ei järgitud<ref name=":1" /><ref name=":0" />. Vägivaldsel kombel surnud, samuti [[Kurjategija|kurjategijad]] ja [[Nõid|nõiad]] võisid pärast surma kodukäijaiks hakata ning samuti võinud nõiad surnute hingi välja manada<ref name=":0" />, mõne nõia hing aga olevat juba elusast peast kummituseks või külmkingaks käinud<ref name=":2" />. Tavaliselt kummitab kodukäija oma endises elukohas ning karistab majalisi matusekommete täitmatajätmise eest, mängides vempe ja tekitades hääli<ref name=":0" />. Eisen eristab kääbast kodukäijast, kuna see kummitab oma hauapaiga (samuti [[Kääbas|kääpa]] või siis [[Haud|kalmu]]), mitte kodukoha läheduses.<ref name=":3">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Eisen |eesnimi=Matthias Johann |pealkiri=Eesti mütoloogia |kirjastus=Eestimaa Kooliõpetajate Vastastikuse Abistamise Seltsi Raamatukaupluse Kirjastus |aasta=1920 |koht=Tallinn |lehekülg=55–59}}</ref> Kääpad, külmkingad, kodukäijad jt vaimud võisid elavatele ilmuda, et neid tantsule või muudmoodi kaasa kutsuda, meelitades nad nõndamoodi samuti surma. Selle taga võis olla igatsus seltskonna või võimu järele, samuti lihtsalt pahatahtlikkus elavate vastu.<ref name=":2" /><ref name=":0" /><ref name=":3" /> Lisaks võisid mõned surnud vihast või kurjusest elavatele füüsiliselt kallale tulla, põhjustada õnnetusi ning saata neile haigusi<ref name=":0" />. Näiteks külmkinga puhul on välja toodud, et nende jäetud jäljest üle astumine või nende varju langemine inimesele põhjustasid taude<ref name=":2" />. Seega oli kodukäija enamasti kahjulik või vähemalt tülikas nähtus. Teda on võimalik kahjustada hõbekuuliga, samuti kardab ta [[Koit|koiduvalgust]] või [[Kukk|kuke]] kiremist ning [[Äike|pikset]]. Eriline hirm on tal aga [[Hunt|huntide]] ees, kes võivad ta kerge vaevaga tükkideks rebida.<ref name=":0" /><ref name=":2" /> Väiksemad trikid kodukäija käest pääsemiseks on tema [[Nimemaagia|nime ütlemine]] ning oma [[Pastlad|pastlapaelte]] katkilõikamine<ref name=":2" />. [[Kujumuutja|Kujumuutjana]] võis kodukäija ilmuda väga erinevalt. Tihti näis ta, nagu ta oli hauda panduna olnud, või siis lihtsalt [[Laip|laibana]]<ref name=":0" />. Samuti esinesid kodukäijad sageli uduja valge pilve, varjukuju või valge palakaga kaetuna<ref name=":0" /><ref name=":2" />. Külmkinga kohta öeldi mõnikord, et valgel kujul esinevad külmkingad olid heatahtlikud, hallid või mustad külmkingad aga kuritahtlikud<ref name=":2" />. Mõnikord suutsid kodukäijad võtta ka loomade või [[Kratt|pisuhänna]] kuju<ref name=":0" />. ==Vaata ka== *[[Kummitus]] *[[Kääbas]] *[[Külmking]] *[[Mardus]] *[[Poltergeist]] *[[Umbluu]] *[[Vaim (tont)]] *[[Vampiir]] == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="Petzholdt & Hiiemäe, 2010">Petzholdt, L. & R. Hiiemäe, 2010. Väike deemonite ja vaimuolendite leksikon. Tartu, Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond, [[Eesti Folkloori Instituut]]. Lk 111</ref>}} [[Kategooria:Mütoloogia]] [[Kategooria:Üleloomulikud olendid]] [[Kategooria:Eesti mütoloogia]] [[Kategooria:Eesti rahvausund]] nm3tayzo7zaft6tnorw7rqmr0bp2c46 0 295666 7213798 7208961 2026-08-13T19:01:09Z Svencapoeira 67038 7213798 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Kivipuravik | värvus = seened | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Harilik kivipuravik.jpg | pildi_seletus = [[Harilik kivipuravik]] (''Boletus edulis'') <small>Foto: Sven Pruul</small> | pildi_laius = 250 px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | alamhõimkond = ''[[Agaricomycotina]]'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | alamklass = ''[[Agaricomycetidae]]'' | selts = [[Puravikulaadsed]] ''Boletales'' | sugukond = [[Puravikulised]] ''Boletaceae'' | perekond = '''Kivipuravik''' ''Boletus'' | liik = | binaarne = | binaarse_autor = | sünonüümid = | leviku_kaart = }} '''Kivipuravik''' (''Boletus'') on [[puravikulaadsed|puravikulaadsete]] [[selts (bioloogia)|seltsi]] [[puravikulised|puravikuliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] kuuluv [[seen]]te [[perekond (bioloogia)|perekond]]. Teaduslikult kirjeldas seda perekonda esimesena [[rootslased|rootsi]] [[mükoloog]] ja [[botaanik]] [[Elias Magnus Fries]] [[1821]]. Esialgu arvas ta sinna kõik seened, mille [[seenekübar|kübara]] alaküljel on torukesed. Sellest ajast on kirjeldatud hulk teisigi perekondi, mis on kivipuraviku perekonnast eraldatud. Perekonna nimi, [[ladina keel|ladinakeelne]] sõna ''Boletus'' tähendab 'seen'. See on laenatud [[vanakreeka keel|vanakreeka]] sõnast βωλιτης, mis omakorda pärineb sõnast βωλος 'klomp, kamakas'. Kuid näiteks [[Galenos]] kasutas sõna ''boletus'' tähenduses ''[[Amanita caesarea]]'', mis tänapäeval arvatakse [[kärbseseen]]te perekonda. Kivipuravikud on paksud ja lihakad, [[seenejalg|jalg]] on enamasti jäme ja nuiakujuline, jala läbimõõt kuni 8 cm<ref name=kor>T. Niitla, E. Jeletsky, [[Vladislav Koržets]]. "Korilase käsiraamat, Nõiaraamat" [[2004]], lk 70</ref>. Mõhkjat jalga katab võrkjas [[tekstuur]]. Kübar on kumer, tavaliselt paljas ja kuiv, mõnel liigil kleepuv. Kübara läbimõõt võib olla kuni 30 cm<ref name=kor/>. Alaküljel on svammi meenutav torukeste kiht, mille värvus varieerub valkjast kollaseni (punakani)<ref name=kor/>. Seeneliha värvub lõikepinnal siniseks või rohekaks. Mitu liiki kivipuravikke moodustavad [[mükoriisa]]t laialehiste puudega, eriti [[tamm]]ega, ja on lubjalembesed, seetõttu on nad meil enam levinud Põhja- ja Lääne-Eestis ning läänesaartel. Kõik kivipuravikud on söödavad ja maitsvad. Selles osas on kõige tuntum [[harilik kivipuravik]], kuid ka näiteks ''[[Boletus aereus]]''. Eestis esineb kokku 4 liiki kivipuravikke. Maailmas leidub kivipuravikke sadakond liiki. ==Eesti liike== *''Boletus edulis'' – [[harilik kivipuravik]], selle varieteet [[kõivu-kivipuravik]] ''Boletus betulicola'' *''Boletus pinophilus'' – [[männi-kivipuravik]] *''Boletus reticulatus'' – [[võrk-kivipuravik]] ==Liike mujal== *''[[Boletus aereus]]'' *''Boletus dupainii'' – [[karmiin-kivipuravik]] *''Boletus pineforum'' – [[pedaja-kivipuravik]], männi-kivipuraviku varieteet/vorm *''Boletus rhodopurpureus'' – [[purpur-kivipuravik]] *''Boletus torosus'' – [[kõva kivipuravik]] ==Endisi liike== Aastal 2014 liigitati mitmed kivipuravikud teistesse perekondadesse: *''Butyriboletus appendiculatus'' – [[kuld-kivipuravik]] *''Butyriboletus fechtneri'' – [[Fechtneri kivipuravik]] *''Butyriboletus regius'' – [[kuning-kivipuravik]] *''Caloboletus calopus'' – [[mõhk-kivipuravik]] *''Caloboletus radicans'' – [[mõru kivipuravik]] *''Hemileccinum depilatum'' – [[mõlk-kivipuravik]] *''Hemileccinum impolitum'' – [[kollane kivipuravik]] *''Rubroboletus satanas'' – [[saatana-kivipuravik]] *''Suillellus luridus'' – [[tamme-kivipuravik]] *''Suillellus queletii'' – [[Queleti kivipuravik]] *''Sutorius luridiformis'' – [[punajalg-kivipuravik]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * {{elurikkus|121248}} {{Commonscat|Boletus}} [[Kategooria:Puravikulised]] 3wvohcfqyhmvlgshzyz81zyelrp721h 7213799 7213798 2026-08-13T19:01:57Z Svencapoeira 67038 7213799 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Kivipuravik | värvus = seened | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Harilik kivipuravik.jpg | pildi_seletus = [[Harilik kivipuravik]] (''Boletus edulis'') <small>Foto: Sven Pruul</small> | pildi_laius = 250 px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | alamhõimkond = ''[[Agaricomycotina]]'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | alamklass = ''[[Agaricomycetidae]]'' | selts = [[Puravikulaadsed]] ''Boletales'' | sugukond = [[Puravikulised]] ''Boletaceae'' | perekond = '''Kivipuravik''' ''Boletus'' | liik = | binaarne = | binaarse_autor = | sünonüümid = | leviku_kaart = }} '''Kivipuravik''' (''Boletus'') on [[puravikulaadsed|puravikulaadsete]] [[selts (bioloogia)|seltsi]] [[puravikulised|puravikuliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] kuuluv [[seen]]te [[perekond (bioloogia)|perekond]]. Teaduslikult kirjeldas seda perekonda esimesena [[rootslased|rootsi]] [[mükoloog]] ja [[botaanik]] [[Elias Magnus Fries]] [[1821]]. Esialgu arvas ta sinna kõik seened, mille [[seenekübar|kübara]] alaküljel on torukesed. Sellest ajast on kirjeldatud hulk teisigi perekondi, mis on kivipuraviku perekonnast eraldatud. Perekonna nimi, [[ladina keel|ladinakeelne]] sõna ''Boletus'' tähendab 'seen'. See on laenatud [[vanakreeka keel|vanakreeka]] sõnast βωλιτης, mis omakorda pärineb sõnast βωλος 'klomp, kamakas'. Kuid näiteks [[Galenos]] kasutas sõna ''boletus'' tähenduses ''[[Amanita caesarea]]'', mis tänapäeval arvatakse [[kärbseseen]]te perekonda. Kivipuravikud on paksud ja lihakad, [[seenejalg|jalg]] on enamasti jäme ja nuiakujuline, jala läbimõõt kuni 8 cm<ref name=kor>T. Niitla, E. Jeletsky, [[Vladislav Koržets]]. "Korilase käsiraamat, Nõiaraamat" [[2004]], lk 70</ref>. Mõhkjat jalga katab võrkjas [[tekstuur]]. Kübar on kumer, tavaliselt paljas ja kuiv, mõnel liigil kleepuv. Kübara läbimõõt võib olla kuni 30 cm<ref name=kor/>. Alaküljel on svammi meenutav torukeste kiht, mille värvus varieerub valkjast kollaseni (punakani)<ref name=kor/>. Seeneliha värvub lõikepinnal siniseks või rohekaks. Mitu liiki kivipuravikke moodustavad [[mükoriisa]]t laialehiste puudega, eriti [[tamm]]ega, ja on lubjalembesed, seetõttu on nad meil enam levinud Põhja- ja Lääne-Eestis ning läänesaartel. Kõik kivipuravikud on söödavad ja maitsvad. Selles osas on kõige tuntum [[harilik kivipuravik]], kuid ka näiteks ''[[Boletus aereus]]''. Eestis esineb kokku 4 liiki kivipuravikke. Maailmas leidub kivipuravikke sadakond liiki. ==Eesti liike== *''Boletus edulis'' – [[harilik kivipuravik]], selle varieteet [[kõivu-kivipuravik]] ''Boletus betulicola'' *''Boletus pinophilus'' – [[männi-kivipuravik]] *''Boletus reticulatus'' – [[võrk-kivipuravik]] ==Liike mujal== *''[[Boletus aereus]]'' *''Boletus dupainii'' – [[karmiin-kivipuravik]] *''Boletus pineforum'' – [[pedaja-kivipuravik]], männi-kivipuraviku varieteet/vorm *''Boletus rhodopurpureus'' – [[purpur-kivipuravik]] *''Boletus torosus'' – [[kõva kivipuravik]] ==Endisi liike== Aastal 2014 liigitati mitmed kivipuravikud teistesse perekondadesse: *''Butyriboletus appendiculatus'' – [[kuld-kivipuravik]] *''Butyriboletus fechtneri'' – [[Fechtneri kivipuravik]] *''Butyriboletus regius'' – [[kuning-kivipuravik]] *''Caloboletus calopus'' – [[mõhk-kivipuravik]] *''Caloboletus radicans'' – [[mõru kivipuravik]] *''Hemileccinum depilatum'' – [[mõlk-kivipuravik]] *''Hemileccinum impolitum'' – [[kollane kivipuravik]] *''Neoboletus erythropus'' – [[punajalg-kivipuravik]] *''Rubroboletus satanas'' – [[saatana-kivipuravik]] *''Suillellus luridus'' – [[tamme-kivipuravik]] *''Suillellus queletii'' – [[Queleti kivipuravik]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * {{elurikkus|121248}} {{Commonscat|Boletus}} [[Kategooria:Puravikulised]] tmlh78uqbk5g1nrkbm5tqy7mmjncmx8 7213800 7213799 2026-08-13T19:03:05Z Svencapoeira 67038 7213800 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Kivipuravik | värvus = seened | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Harilik kivipuravik.jpg | pildi_seletus = [[Harilik kivipuravik]] (''Boletus edulis'') <small>Foto: Sven Pruul</small> | pildi_laius = 250 px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | alamhõimkond = ''[[Agaricomycotina]]'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | alamklass = ''[[Agaricomycetidae]]'' | selts = [[Puravikulaadsed]] ''Boletales'' | sugukond = [[Puravikulised]] ''Boletaceae'' | perekond = '''Kivipuravik''' ''Boletus'' | liik = | binaarne = | binaarse_autor = | sünonüümid = | leviku_kaart = }} '''Kivipuravik''' (''Boletus'') on [[puravikulaadsed|puravikulaadsete]] [[selts (bioloogia)|seltsi]] [[puravikulised|puravikuliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] kuuluv [[seen]]te [[perekond (bioloogia)|perekond]]. Teaduslikult kirjeldas seda perekonda esimesena [[rootslased|rootsi]] [[mükoloog]] ja [[botaanik]] [[Elias Magnus Fries]] [[1821]]. Esialgu arvas ta sinna kõik seened, mille [[seenekübar|kübara]] alaküljel on torukesed. Sellest ajast on kirjeldatud hulk teisigi perekondi, mis on kivipuraviku perekonnast eraldatud. Perekonna nimi, [[ladina keel|ladinakeelne]] sõna ''Boletus'' tähendab 'seen'. See on laenatud [[vanakreeka keel|vanakreeka]] sõnast βωλιτης, mis omakorda pärineb sõnast βωλος 'klomp, kamakas'. Kuid näiteks [[Galenos]] kasutas sõna ''boletus'' tähenduses ''[[Amanita caesarea]]'', mis tänapäeval arvatakse [[kärbseseen]]te perekonda. Kivipuravikud on paksud ja lihakad, [[seenejalg|jalg]] on enamasti jäme ja nuiakujuline, jala läbimõõt kuni 8 cm<ref name=kor>T. Niitla, E. Jeletsky, [[Vladislav Koržets]]. "Korilase käsiraamat, Nõiaraamat" [[2004]], lk 70</ref>. Mõhkjat jalga katab võrkjas [[tekstuur]]. Kübar on kumer, tavaliselt paljas ja kuiv, mõnel liigil kleepuv. Kübara läbimõõt võib olla kuni 30 cm<ref name=kor/>. Alaküljel on svammi meenutav torukeste kiht, mille värvus varieerub valkjast kollaseni (punakani)<ref name=kor/>. Seeneliha värvub lõikepinnal siniseks või rohekaks. Mitu liiki kivipuravikke moodustavad [[mükoriisa]]t laialehiste puudega, eriti [[tamm]]ega, ja on lubjalembesed, seetõttu on nad meil enam levinud Põhja- ja Lääne-Eestis ning läänesaartel. Kõik kivipuravikud on söödavad ja maitsvad. Selles osas on kõige tuntum [[harilik kivipuravik]], kuid ka näiteks ''[[Boletus aereus]]''. Eestis esineb kokku 3 liiki kivipuravikke. Maailmas leidub kivipuravikke sadakond liiki. ==Eesti liike== *''Boletus edulis'' – [[harilik kivipuravik]], selle varieteet [[kõivu-kivipuravik]] ''Boletus betulicola'' *''Boletus pinophilus'' – [[männi-kivipuravik]] *''Boletus reticulatus'' – [[võrk-kivipuravik]] ==Liike mujal== *''[[Boletus aereus]]'' *''Boletus dupainii'' – [[karmiin-kivipuravik]] *''Boletus pineforum'' – [[pedaja-kivipuravik]], männi-kivipuraviku varieteet/vorm *''Boletus rhodopurpureus'' – [[purpur-kivipuravik]] *''Boletus torosus'' – [[kõva kivipuravik]] ==Endisi liike== Aastal 2014 liigitati mitmed kivipuravikud teistesse perekondadesse: *''Butyriboletus appendiculatus'' – [[kuld-kivipuravik]] *''Butyriboletus fechtneri'' – [[Fechtneri kivipuravik]] *''Butyriboletus regius'' – [[kuning-kivipuravik]] *''Caloboletus calopus'' – [[mõhk-kivipuravik]] *''Caloboletus radicans'' – [[mõru kivipuravik]] *''Hemileccinum depilatum'' – [[mõlk-kivipuravik]] *''Hemileccinum impolitum'' – [[kollane kivipuravik]] *''Neoboletus erythropus'' – [[punajalg-kivipuravik]] *''Rubroboletus satanas'' – [[saatana-kivipuravik]] *''Suillellus luridus'' – [[tamme-kivipuravik]] *''Suillellus queletii'' – [[Queleti kivipuravik]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * {{elurikkus|121248}} {{Commonscat|Boletus}} [[Kategooria:Puravikulised]] g3s7f4th1b0qpgtu594pthv7ipejjh2 0 295673 7213815 7208963 2026-08-13T19:52:20Z Svencapoeira 67038 7213815 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Puravik | värvus = seened | pilt = 2006-09-02 Leccinum versipelle.jpg | pildi_seletus = [[Pomerantspuravik]] ''Leccinum versipelle'' | pildi_laius = 250 px | pilt2 = Kasepuravik1.jpg | pildi2_seletus = [[Kasepuravik]] ''Leccinum scabrum'' | pildi2_laius = 250 px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Puravikulaadsed]] ''Boletales'' | sugukond = [[Puravikulised]] ''Boletaceae'' | perekond = '''Puravik''' ''Leccinum'' | perekonna_autor = [[Samuel Frederick Gray|Gray]] | tüüpliik = [[Haavapuravik]]<br>Leccinum aurantiacum | tüüpliigi_autor = ([[Jean Baptiste François Pierre Bulliard|Bull.]]) Gray (1821) | sünonüümid = | leviku_kaart = }} '''Puravik''' (''Leccinum'') on [[puravikulised|puravikuliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] kuuluv seeneperekond. ==Süstemaatika== Tavakeeles nimetatakse puravikuks suurt hulka lihaka viljakeha, välja arenenud kübara ja jala ning kübarast kergesti eralduva torukeste kihiga seeni. [[1974]] trükivalgust näinud [[Kuulo Kalamees|Kuulo Kalamehe]] ja [[Vello Lasting]]u raamatus "Eesti puravikulised" on kirjeldatud 41 liiki "puravikke"<ref name="pur" />. Nüüdseks on Eestis leitud ja määratud vähemalt 50 liiki<ref name="pur" />. Mükoloogid jaotavad need liigid terve hulga [[puravikulised|puravikuliste sugukonda]] kuuluvate perekondade vahele. ==Kirjeldus== Puravike viljakehad on lihakad, kübar ja jalg selgelt välja arenenud, torukeste kiht eraldub kübarast kergesti, tihti leidub loor<ref name="pur">[http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel2205_2191.html Meie puravikke I]</ref>. Torukestel arenevad eoskannad, neil omakorda neli [[eos]]t. [[Eospulber]] on [[Kreem (värvus)|kreem]], [[ookerkollane]], pruun, roosakas või hall<ref name="pur" />. Eosed on ellipsoidsed, silinderjad või käävjad, siledad või ornamenteeritud ([[soomuspuravik]]), tavaliselt pigmenteeritud<ref name="pur" />. Kõigil puravikel on jalg terves ulatuses kaetud valgete, pruunikate või mustade soomustega<ref name="kor">Niitla, T., Jeletsky, E., Korzets, V. Korilase käsiraamat, Nõiaraamat, 2004, lk 70</ref>. Torukesed ja poorid on valged, kollakad või hallikad, väga väikesed ja ümarad<ref name="kor" />. Enamasti kleepuv kübar on noorelt peaaegu kerajas, vananedes lameneb<ref name="kor" />. Kui viljakehi katsuda, vigastada, murda, lõigata vms., värvub paljudel liikidel seeneliha õhuga kokkupuutes siniseks, roosaks, punaseks, lillaks, halliks või mustaks. Seesugused seeneliha värvuse muutused on olulise süstemaatilise tähtsusega<ref name="pur" />. Puravikud on [[okaspuu|okas-]] ja [[lehtpuu]]-[[mükoriisa]]seened<ref name="kor" />. Eestis arvati kasvavat 12 liiki puravikke.<ref name="kor" /> Nüüdseks on uusi lisandunud uusi liike. == Söödavus == Puravikud on head söögiseened. ==Eesti liike== *''[[Leccinum albostipitatum]]'' *''Leccinum aurantiacum'' – [[haavapuravik]] *''[[Leccinum callitrichum]]'' *''Leccinum duriusculum'' – [[paplipuravik]] *''Leccinum holopus'' – [[valge puravik]] *''Leccinum melaneum'' – [[mustjas puravik]] *''Leccinum percandidum'' – [[roosakas puravik]] *''Leccinum populinum'' – [[punapuravik]] *''Leccinum quercinum'' – [[pargipuravik]] *''Leccinum scabrum'' – [[kasepuravik]] *''[[Leccinum schistophilum]]'' *''Leccinum variicolor'' – [[kirju puravik]] *''Leccinum versipelle'' – [[pomerantspuravik]] *''Leccinum vulpinum'' – [[palupuravik]] ==Liike mujal== *''Leccinum cerinum'' – [[kollane puravik]] *''Leccinum piceinum'' – [[kuusepuravik]] ==Varasemaid liike== *''Leccinellum pseudoscabrum'' – [[pöögipuravik]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Puravikulised]] 0uxnf51agsw3r77dlisqbd10xlu9jgs 0 296478 7213898 7086158 2026-08-14T04:48:36Z Ojassaar 206682 7213898 wikitext text/x-wiki {{viitamata}} {{Taksonitabel | nimi = Laanepüü | värvus = linnud | seisund = LC | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | seisundi_ref = <ref>{{IUCN | nimi = Tetrastes bonasia | ID = 22679494 | hindaja = BirdLife International | aasta = 2024 | IUCN_aasta = 2024}}</ref> | pilt = Tetrastes bonasia.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 250px | pilt2 = Hazel Grouse.ogg | pilt2_seletus = Laanepüü laul | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Linnud]] ''Aves'' | selts = [[Kanalised]] ''Galliformes'' | sugukond = [[Faasanlased]] ''Phasianidae'' | perekond = ''[[Tetrastes]]'' | liik = '''Laanepüü''' | binaarne = ''Tetrastes bonasia'' | binaarse_autor = [[Carl von Linné|L.]], 1758 | levikukaart = Tetrastes bonasia distribution revise map.png | levikukaardi_seletus = Laanepüü levila | sünonüümid = ''Bonasa bonasia'' }} [[Pilt:Gélinotte des bois MHNT.jpg|pisi|Laanepüü munad]] '''Laanepüü''' (''Tetrastes bonasia'') on [[faasanlased|faasanlaste]] sugukonda kuuluv [[lind]]. Ta on Eestis arvatud [[III kategooria looduskaitse all olevad liigid Eestis|III kaitsekategooriasse]] (2012). Kuni 2024. aasta märtsini oli laanepüü väljaspool kaitsealasid [[jahiuluk]].<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/112032024019 Keskkonnaministri määrus]</ref> Laanepüüd võib Eestis paigalinnuna kohata aasta läbi. Eestis on laanepüü kõige levinum [[Kanalised|kanaline]], kelle arvukus on pesitsushooajal 20 000 – 40 000 paari, talvel 60 000 –100 000 lindu. Euroopas on arvukuseks hinnatud 2,5–3,1 miljonit paari. Laanepüü on levinud peaaegu kogu [[Euraasia]] metsa- ja [[Metsastepivöönd|metsastepivööndis]], ka mägimetsades. Eestis on laanepüü mandril ühtlaselt levinud, kuid [[Lääne-Eesti]] saartel vaid harva kohatav. Laanepüü on paigalind, kuid noorlinnud võivad ette võtta lühemaid rändeid. == Välimus == Laanepüü on [[Hakk|hakisuurune]] jässaka kehaga kanaline. Seljasulestik on hall, tumedamate pruunikate ja hallide tähnidega. Keha alapoole sulestiku põhitoon on valge, millel on selgepiirilised musta ja kastanpruuniga laigud. Tiivad ja küljed on roostepruunid ning samuti laigulised. Saba tipus on must ristivööt. Isaslinnu tunnuseks on kurgualune valges raamistuses must laik, kuklatutt ning silmade kohal erepunane triip. Emaslinnu kurgualune on valkjas, mõne väikese sulega kuklatutt ning sulestik on isaslinnust kahvatum. Laanepüü lend on madal ning seda saadab iseloomulik vurin. == Pesitsemine == Laanepüü mängud toimuvad nii hilissügisel kui ka varakevadel. Sageli luuakse paarid juba sügisel. Mängudeks sobivad [[Lehtmets|lehtmetsa]]- ja kuusikulagendikud ning lagedamad nõlvad. Kuked löövad sabad laiali ja jooksevad väikeseid hüppeid tehes vaikselt siristades üksteise järel, põristavad tiibadega. Laanepüü eelistab pesitsemiseks niiskemaid tihedama alusmetsaga kuuse-segametsi. Toidu leiab laanepüü [[Harilik haab|haavalt]], [[Lepp|lepalt]], [[Harilik sarapuu|sarapuult]] ja [[Kask|kaselt]] pungadena. Laanepüü tuleb külmade talvedega toime, kuid ellujäämiseks vajab piisavalt paksu kohevat lund. Kui lund on vähe või pole üldse, siis magab laanepüü madalamatel (kuuse)okstel. Laanepüü pesa on lihtne, põõsa või puu alla kraabitakse väike lohk ja vooderdatakse hädapäraselt rohu ja puulehtedega. Mõnikord pesitseb laanepüü puu otsas suuremate lindude maha jäetud pesas. Munemist alustab emaslind aprilli keskpaigas ja kurnas võib olla 3–15 muna; emaslind haub mune üksi 22–27 päeva. Pojad lahkuvad pärast koorumist pesast ja kolme nädala pärast on nad lennuvõimelised. Emaslind hoolitseb tavaliselt poegade eest 30–40 päeva, kuid pesakond võib kokku jääda uute paaride moodustumiseni. == Toitumine == Laanepüü on [[omnivoor]], sööb nii taimset kui ka loomset toitu. Talviti on toiduks peamiselt sarapuu-, haava-, lepa- ja kasepungad ja -urvad. Suvel on toidulaud rikkalikum: lisanduvad [[Sipelglased|sipelgad]] ja teised putukad ning hooajal marjad. Laanepüü tegutseb nii maapinnal kui ka puudel, kuid eriti maapinnal on laanepüü ettevaatlik lind. Toitu otsides ja tegutsedes on laanepüü väga vaikne, mis on tema lennu ja lendutõusmisega võrreldes tähelepanuväärselt kontrastne. Laanepüü kuulmine on väga hea ja enamasti suudab ta selle abil varakult vältida ohtu puu otsa lennates, kusjuures lendu tõuseb ta võrdlemisi lärmakalt. Puu otsas püüab laanepüü peituda puutüve taha oksale. Isaslindude tegutsemispiirkond on tavaliselt ahtam kui poegadega emaslinnul, kuigi poegade eest isaslind ei hoolitse. Marjade valmimise ajal liigutakse toitumisel laiemalt. Pesitsusperioodide vahelisel ajal ei pruugi üldiselt monogaamsed paarid koos tegutseda. Täiskasvanud laanepüüle on vaenlasteks on eelkõige väikekiskjad ning suuremad [[kullilised]]. Maas pesitsejana on laanepüü alates 1950. aastatest väga tihti [[Kährik|kährikkoera]] saagiks. Ootuspäraselt langeb kiskjate ja röövlindude saagiks kõige rohkem noorlinde ning suur osa, mõne hinnangu kohaselt kuni kolmveerand pesadest langeb [[Rebane|rebaste,]] kährikute, [[Metssiga|metssigade,]] [[Metsnugis|nugiste]] ja [[Kärp|kärpide]] saagiks. Laanepüü on Pärnumaa Tali Jahiseltsi vapilind. [[Fail:Hazel_grouse_snow_cave_and_droppings_(Kõrvemaa,_Estonia,_2026).jpg|pisi|Laanepüü lumekoobass ja väljaheited Kõrvemaal 2026. aastal]] Lumerohkel talvel teevad laanepüüd n-ö koopa lume alla, viibides selle kaitsvas kattevarjus öösiti ja suure osa päevastki. Lume all toitu otsides liikudes pistab laanepüü aeg-ajalt pea läbi lume välja. Põhilise osa talvisest toidust hangivad püüd siiski puuokste küljest pungi ja urbi süües.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2017-12-07 |pealkiri=Väike metsakana |url=https://maaelu.postimees.ee/4336499/vaike-metsakana |vaadatud=2026-02-07 |väljaanne=Maa Elu |keel=et}}</ref> == Vaata ka == * [[Nurmkana|põldpüü]] * [[rabapüü]] == Viited == {{Viited}} ==Välislingid== {{Commons|Bonasa bonasia}} * {{Elurikkus}} *[https://www.youtube.com/watch?v=bwqpcipqAYQ Laanepüü YouTube'is] [[Kategooria:Faasanlased]] [[Kategooria:Eesti linnud]] ddku5hydgrs7d6znayp0xvlneqldari 14 296529 7213911 3192649 2026-08-14T05:20:09Z Ojassaar 206682 7213911 wikitext text/x-wiki {{kustutada}} [[Kategooria:Kanalised]] 9emn9a1emn68mnb0f1vfm70z8mlvr49 0 300473 7213833 6874867 2026-08-13T20:34:56Z NOSSER 8097 /* Hoonestus */ 7213833 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=mai}} {{teekaart|suum=13}} '''Telliskivi tänav''' on tänav [[Tallinn]]as [[Põhja-Tallinn]]a linnaosas [[Pelgulinna asum|Pelgulinna]] ja [[Kalamaja]] asumis.<ref>http://www.eki.ee/knab/tallinn1.htm</ref> Telliskivi tänav algab [[Paldiski maantee]] [[Sõle tänav|Sõle]] ja [[Tehnika tänav (Tallinn)|Tehnika tänava]] vaheliselt lõigult. Esialgu kulgeb see põhja, ristub vasakult [[Mulla tänav]]aga ja pöördub kirdesse. Edasi on sel ühine ristmik [[Ristiku tänav (Tallinn)|Ristiku tänavaga]] (risti, seal asub Telliskivi tänava ainus [[foor]]iga reguleeritud ristmik), [[Õle tänav]]aga (vasakult), [[Rohu tänav]]aga (risti) ja [[Heina tänav]]aga (vasakult). Edasi ületab tänav [[raudtee]] [[Kopli kaubajaam]]ast pisut lõuna poolt, kusjuures see raudteeületuskoht on [[tõkkepuu]] ja fooriga reguleeritud. Seejärel keerab paremale [[Reisijate tänav]], mis on üksnes [[jalakäija]]tele. Tänav ületab teist korda raudtee, see raudteeületuskoht on väikese liiklustiheduse tõttu reguleerimata. Telliskivi tänav lõpeb [[Kopli tänav]]al.<ref name="Ekspresskataloog">[[Ekspresskataloog]] [[2005]], lk. 35, välja arvatud foorid</ref> Telliskivi tänav on 1240 m pikk. Suurim majanumber tänaval on 62.<ref name="Ekspresskataloog"/> Ristiku ja Rohu tänava vahel on liiklus tänaval ühesuunaline. Sõita tohib vaid Rohu tänavalt Ristiku tänava poole. Paldiski maanteelt kuni Mulla tänavani on liiklus samuti ühesuunaline: sõita tohib vaid Ristiku tänavalt Paldiski maantee suunas. Soovi korral vastassuunas sõita käib ümbersõit Paldiski maantee, Tehnika ja Rohu tänava kaudu. [[Tallinna ühistransport|Ühissõidukid]] Telliskivi tänavat mööda ei sõida. Trollid sõidavad mööda Paldiski maanteed ja trammid mööda Kopli tänavat, bussid mööda Paldiski maanteed ja Ristiku tänavat. [[Pilt:Telliskivi 1.jpg|pisi|Telliskivi 1]] == Hoonestus == Telliskivi 1 asub Telliskivi Perearstikeskus, varem asus seal postkontor. Telliskivi 2 // Paldiski maantee nurgal asuv kahekorruseline hoone esimesel korrusel on äripinnad ja toitlustusasutus. Telliskivi 9, kolmekorruseline korterelamu ehitati 1968. aastal. Telliskivi 3 hoones tegutses 1920. aastail dr. chem. A. Stange keemiatehas. Telliskivi 11 kolmekorruseline korterelamu ehitati 1939. aastal. Telliskivi 13 ja Mulla 1 asub [[AS Mööblimaja|Mööblimaja]]. Mööblimaja tagant kulges vanasti Telliskivi ja Mulla tänavat ühendanud [[Kruusa tänav (endine)|Kruusa tänav]]. [[File:EU-EE-Tallinn-PT-Furniture House.JPG|thumb|Tallinna Mööblimaja]] Telliskivi 15b asub parkla koos nõukogudeaegse kauplus-paviljoniga, mis on ainuke säilinud hoone seal 1970. aastate keskpaigani asunud [[Kalinini rajoon]]i kolhoositurust. 1944. aasta [[Märtsipommitamine Tallinnas|märtsipommitamises]] [[Mulla tänav]]al see osa, kus praegu [[Pelgulinna Gümnaasium]] ja [[Mööblimaja]], sai kannatada ja pärast sõda koristati rusud ära ja sinna asemele tekkis turuplats. Kinnistul asunud ühekorruselises [[Johann Grabby]]le kuulunud majas, alustas 1912. aastal tööd Pelgulinna algkool. Telliskivi tänav 19 asus 1. septembrist 1929 [[Tallinna VI Lastepäevakodu]]. [[Eesti NSV]] ajal asus seal lasteaed, vana maja lammutati 1965. aastal. 1954. aastaks ehitati [[Ristiku tänav (Tallinn)|Ristiku]], [[Timuti tänav|Timuti]] ja [[Kolde puiestee]] vahele uus 125-kohaline [[Kolde Lasteaed|6. lasteaed]] ([[Timuti tänav|Timuti]] 24).<ref>[http://www.kolde.edu.ee/avaleht/ajalugu/ Kolde lasteaed, Ajalugu], www.kolde.edu.ee (vaadatud 12.09.2021)</ref> [[Pilt:Telliskivi 16-1.jpg|pisi|Telliskivi 16]] Telliskivi 16 ja Telliskivi 18 asuvad uued, 2014. aastal ehitatud kortermajad. [[File:EU-EE-Tallinn-PT-Ristiku and Telliskivi.JPG|pisi|left|Telliskivi 21 // Ristiku tänav 10]] Telliskivi 21 // [[Ristiku tänav (Tallinn)|Ristiku tänav]] 10 ristmikul asuvad [[1923]]. aastal asutatud Taimevõitehase AS Extraktori [[1930]]. aastaks aadressil Telliskivi 9 valminud hooned.<ref>Taimevõitehase AS Extraktor hooned Pelgulinnas Telliskivi ja Ristiku tänavate nurgal. Kaubandus-tööstuskoja Teataja 17/1931 lk 297 </ref> 1930. aastal valmis neljakorruseline tootmishoone, mis aga [[Tallinn teise maailmasõja ajal|teise maailmasõja]] käigus õhiti. Pärast sõda [[Eesti NSV Toiduainetetööstuse Rahvakomissariaat|Eesti NSV Toiduainetetööstuse Rahvakomissariaadi]] Parfümeeria- ja Maitseainetetööstuse Peavalitsuse Taimevõi- ja õlitehas „Kombinaadi" tehas taastati, 1951. aastast kandis tehas [[Tallinna Margariinitehas]]e nime. 1960. aastal liideti sellega Tallinna Parfümeeria ja Seebitehas ning ettevõtte nimeks sai [[Tallinna Parfümeeria ja Toidurasvade Kombinaat]], hoones asus ettevõtte margariinitsehh.<ref>[https://dea.digar.ee/article/paevaleht/1994/06/02/12.14 Parfümeeria ja toidurasvade kombinaadi tervikvara ostmiseks kolm pakkumist], Päevaleht, nr. 125, 2 juuni 1994</ref> Telliskivi 21 kinnistul asunud vanas puumajas oli [[1. detsembri riigipöördekatse|1. detsembri 1924 riigipöördekatse]] staap, tänaseks on hoone on hävinud. Telliskivi 25, 23 ja 21 on osa [[Pelgulinn]]a vanimast [[19. sajand Eestis|19. sajandi]] lõpus ehitatud puithoonestusest. Telliskivi 25 hoone projekti esialgne autor [[Rudolf von Knüpffer]]. [[Pilt:Telliskivi 52 ja 54.JPG|pisi|Telliskivi 52 ja 54]] Telliskivi ja [[Ristiku tänav (Tallinn)|Ristiku tänava]] ristmikul, Telliskivi 24 asub [[Comarket|Comarketi]] kauplus. Telliskivi 36, 1936. aastal ehitatud hoones asus enne [[Sõle tänav]]a polikliiniku ehitust [[Pelgulinna polikliinik]]. Telliskivi 40, 1929. aastal ehitatud 2/3 korruseline hoone, Telliskivi ja [[Rohu tänav]]a nurgal. Keldrikorrusel asus Tallinna linna II apteek<ref>[https://dea.digar.ee/article/eestisona/1942/12/28/26 Tallinna teateid. linna II apteek, Telliskivi 40 (tel. 430-42)], Eesti Sõna, nr. 298, 28 detsember 1942</ref>. [[Pilt:Tallinna Pelgulinna Rahvamaja.jpg|pisi|[[Tallinna Pelgulinna Rahvamaja|Pelgulinna Rahvamaja]], Telliskivi 56]] Telliskivi 51 asus Kaubanduse ja tööstuse aktsiaseltsi V. Schneider ja Co AS metallitööstus. Telliskivi 52-54, arhitekt [[Artur Perna]] projekteeritud 1931. aastal ehitatud [[Tallinna maja]], [[arhitektuurimälestis]] nr 8822<ref name="KRR_8822">{{kultuurimälestis|8822|Elamu Telliskivi t. 52-54, 1931. a.}} (vaadatud 01.11.2022)</ref>. Telliskivi 56 asub 1930. aastatel ehitatud [[Adventism|adventistid]]e kirik, tänane [[Tallinna Pelgulinna Rahvamaja|Pelgulinna rahvamaja]] (Telliskivi 56). [[File:Telliskivi in December.jpg|pisi|]] Telliskivi 57 asub 19. sajandil ehitatud ja 1953. aastal laiendatud [[Eesti Raudtee]] veduridepoo, osa [[Kopli kaubajaam]]ast. Telliskivi 57b piirkonda ehitama uut kaubajaama 1933. aastal, kaubajaam valmis 1938. aastal ja kandis algselt Telliskivi kaubajaama nime. Kuna rahvasuus domineeris [[Kopli kaubajaam]]a nimi, sai peagi selles ka ametlik nimi. [[File:Tallinn-Telliskivi-Veetorn-2010-04-10.JPG|pisi|left|150px|Telliskivi tänava veetorn, Telliskivi, 59]][[File:Kopli kaubajaam vaatega endiselt sorteerimismäelt (2).jpg|pisi|Vaade Kopli kaubajaamast Telliskivi tänava ja Toompea poole]][[File:Endine Tallinna vagunidepoo.jpg|pisi|Endine Tallinna vagunidepoo, Telliskivi 62]] Teise, väiksema raudteeülesõidu kõrval oli [[Telliskivi tänava veetorn]], aga see lammutati 2013. aastal. {{Vaata ka|Telliskivi kvartal|Telliskivi Loomelinnak}} Telliskivi 60, asub katlamaja, ladu, tootmishoone. Telliskivi 60a, kahe raudteeülesõidu vahel, [[Balti jaam]]a pool, asub endise M. [[Kalinini-nimeline Tallinna Elektrotehnikatehas|Kalinini nimelise Tallinna Elektrotehnika Tehas]]e peahoone ja tootmishooned, tänane [[Telliskivi Loomelinnak]]u ala. Vanimad hooned 19. sajandi lõpust, kui seal asusid [[Balti Raudtee Peatehased]]. Enamus hooneid ehitatud 1950.–1980. aastatel Kalinini nimelise Tallinna Elektrotehnika Tehase ajal. [[Pilt:Telliskivi2.jpg|pisi|Vaade kirdepoolselt raudteeülesõidult põhja (2010)]] Telliskivi 61<ref>{{netiviide |pealkiri=Salapärane Vene ettevõtja ostab ärikinnisvara |väljaanne=[[Äripäev]] |aeg=2014-01-08 |url= http://www.aripaev.ee/uudised/2014/01/07/salaparane-vene-ettevotja-ostab-arikinnisvara |online=2016-06-03}}</ref>) asub [[Telliskivi kaubakeskus]] (kus 2014. aastani tegutses Telliskivi [[Säästumarket]],<ref>{{netiviide |autor=[[Rivo Veski]] |pealkiri=Telliskivi Säästumarket ehitatakse Rimi supermarketiks |väljaanne=TallinnCity |väljaandja=[[Postimees]] |aeg=2014-04-04 |url= http://tallinncity.postimees.ee/2751018/telliskivi-saastumarket-ehitatakse-rimi-supermarketiks |online=2016-06-03}}</ref> mis ehitati samal aastal ümber [[Rimi]]ks. Uuendatud kauplus avati 3. oktoobril.<ref>{{netiviide |pealkiri=В Таллинне открывается магазин Telliskivi Rimi |keel=vene |väljaanne=Delfi vene keeles |aeg=2014-10-03 |url= http://rus.delfi.ee/daily/business/v-tallinne-otkryvaetsya-magazin-telliskivi-rimi?id=69874703 |online=2016-06-03}}</ref> Telliskivi 62, [[Eesti Raudtee]] reisirongivagunite remonditsehh. Telliskivi 64 asub Eesti Raudtee haldushoone, veepumbajaam, katlamaja ja garaaž ning kõrge punastest tellistest korsten. Telliskivi tänava 62 ja 64 kinnistute ja lähiala detailplaneeringuga [[Balti jaama turg|Balti jaama turu]] ning [[Kopli tänav|Kopli]] ja Telliskivi tänava vahelisele alal kavandatakse uusi ärihooneid, avalikke väljakuid, Balti Jaama turu laiendus, avalikud jalakäiguteed ning kõrghaljastusega pargiala<ref>[https://www.err.ee/1609989840/tallinna-linnavalitsus-sai-viimaks-telliskivi-detailplaneeringu-valmis Tallinna linnavalitsus sai viimaks Telliskivi detailplaneeringu valmis], www.err.ee, 10.04.2026</ref>. == Galerii == <gallery> Telliskivi 5.jpg|Telliskivi 5 Telliskivi 6.jpg|Telliskivi 6, 8 Telliskivi 8.jpg|Telliskivi 8 Telliskivi 10.jpg|Telliskivi 10 Telliskivi ja Rohu tänava ristmik Tallinnas, 29.06.2016.jpg|Telliskivi 37 ja 39 ning Telliskivi ja [[Rohu tänav]]a ristmik File:Telliskivi under reconstruction 014.JPG|Telliskivi 39 ja 37 ning Telliskivi ja [[Rohu tänav]]a ristmik File:Telliskivi under reconstruction 019.JPG|Telliskivi 40 (paremal) Telliskivi 43.jpg|Telliskivi 43 Telliskivi 51I.jpg|Telliskivi 51i Pilt:8822.Telliskivi 52.DSCF0227.JPG|Telliskivi 52, arhitektuurimälestis nr. 8822<ref>{{kultuurimälestis|ID=8822 Elamu Telliskivi t. 52-54, 1931. a.}}</ref> File:Telliskivi tänava raudteeülesõit.jpg|Telliskivi tänava raudteeülesõit ja veduridepoo hooned File:Endine Kopli veduridepoo.jpg|Endine [[Kopli veduridepoo]], Telliskivi 57 Rimi - Telliskivi 61.jpg|Telliskivi 61 Pilt:Säästumarket in Telliskivi street.JPG|Telliskivi kaubakeskus Säästumarketiga (2011) </gallery> === Telliskivi Loomelinnak === {{Vaata|Telliskivi Loomelinnak}} 2009. aastal kuulutasid Telliskivi tänava tööstuskvartali omanikud OÜ Bonaprix ja AS Estel Pluss välja Telliskivi tänava ja Balti jaama vahelise ala avaliku arhitektuurivõistluse. Telliskivi tänava ja Balti jaama vaheline ala on ajalooliselt väljakujunenud tööstuskvartal, millele andsid tuntuse 19. sajandi lõpuaastatel ehitatud raudtee remonditehased. Raudteega oli see ala seotud kuni 1950. aastateni ja oli kolmest küljest rööbasteedega ümbritsetud. Hiljem on kasutas ala Kalinini-nimeline elektrotehnikatehas. Tootmishooned olid minetanud oma vajaduse ning selleks oli territooriumile tekkinud uued omanikud ja uued arenguvõimalused, millega seoses ideevõistluse konkurss korraldati.<ref>[https://www.tallinn.ee/pohja/g1724s11939 Kalinini tehasest äri- ja kultuurikeskus]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, www.tallinn.ee, 03.02.2009</ref> {{clear|left}} == Vaata ka == * [[Pelgulinna Rahvamaja]] * [[Telliskivi Loomelinnak]] * [[Telliskivi Selts]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Commonskat|Telliskivi tänav (Tallinn)|Telliskivi tänav}} * [https://www.delfi.ee/artikkel/66641561 Telliskivi tänava remondi käigus tuli välja munakivisillutis] www.DELFI.ee, 26. august 2013 * [http://telliskiviselts.info/ Telliskivi seltsi koduleht] * [http://jaakjuske.blogspot.com/2013/10/telliskivi-tanava-lugu.html Telliskivi tänava lugu] jaakjuske.blogspot.com {{Kalamaja asumi tänavad}} {{Pelgulinna asumi tänavad}} [[Kategooria:Põhja-Tallinna tänavad]] [[Kategooria:Kalamaja]] [[Kategooria:Pelgulinna asum]] ih99m5z8mjiitz35xoh8je0dfcj0q1o 7213839 7213833 2026-08-13T20:44:31Z NOSSER 8097 7213839 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=mai}} {{teekaart|suum=13}} '''Telliskivi tänav''' on tänav [[Tallinn]]as [[Põhja-Tallinn]]a linnaosas [[Pelgulinna asum|Pelgulinna]] ja [[Kalamaja]] asumis.<ref>http://www.eki.ee/knab/tallinn1.htm</ref> Telliskivi tänav algab [[Paldiski maantee]] [[Sõle tänav|Sõle]] ja [[Tehnika tänav (Tallinn)|Tehnika tänava]] vaheliselt lõigult. Esialgu kulgeb see põhja, ristub vasakult [[Mulla tänav]]aga ja pöördub kirdesse. Edasi on sel ühine ristmik [[Ristiku tänav (Tallinn)|Ristiku tänavaga]] (risti, seal asub Telliskivi tänava ainus [[foor]]iga reguleeritud ristmik), [[Õle tänav]]aga (vasakult), [[Rohu tänav]]aga (risti) ja [[Heina tänav]]aga (vasakult). Edasi ületab tänav [[raudtee]] [[Kopli kaubajaam]]ast pisut lõuna poolt, kusjuures see raudteeületuskoht on [[tõkkepuu]] ja fooriga reguleeritud. Seejärel keerab paremale [[Reisijate tänav]], mis on üksnes [[jalakäija]]tele. Tänav ületab teist korda raudtee, see raudteeületuskoht on väikese liiklustiheduse tõttu reguleerimata. Telliskivi tänav lõpeb [[Kopli tänav]]al.<ref name="Ekspresskataloog">[[Ekspresskataloog]] [[2005]], lk. 35, välja arvatud foorid</ref> Telliskivi tänav on 1240 m pikk. Suurim majanumber tänaval on 62.<ref name="Ekspresskataloog"/> Ristiku ja Rohu tänava vahel on liiklus tänaval ühesuunaline. Sõita tohib vaid Rohu tänavalt Ristiku tänava poole. Paldiski maanteelt kuni Mulla tänavani on liiklus samuti ühesuunaline: sõita tohib vaid Ristiku tänavalt Paldiski maantee suunas. Soovi korral vastassuunas sõita käib ümbersõit Paldiski maantee, Tehnika ja Rohu tänava kaudu. [[Tallinna ühistransport|Ühissõidukid]] Telliskivi tänavat mööda ei sõida. Trollid sõidavad mööda Paldiski maanteed ja trammid mööda Kopli tänavat, bussid mööda Paldiski maanteed ja Ristiku tänavat. [[Pilt:Telliskivi 1.jpg|pisi|Telliskivi 1]] == Hoonestus == Telliskivi 1 asub Telliskivi Perearstikeskus, varem asus seal postkontor. Telliskivi 2 // Paldiski maantee nurgal asuv kahekorruseline hoone esimesel korrusel on äripinnad ja toitlustusasutus. Telliskivi 9, kolmekorruseline korterelamu ehitati 1968. aastal. Telliskivi 3 hoones tegutses 1920. aastail dr. chem. A. Stange keemiatehas. Telliskivi 11 kolmekorruseline korterelamu ehitati 1939. aastal. Telliskivi 13 ja Mulla 1 asub [[AS Mööblimaja|Mööblimaja]]. Mööblimaja tagant kulges vanasti Telliskivi ja Mulla tänavat ühendanud [[Kruusa tänav (endine)|Kruusa tänav]]. [[File:EU-EE-Tallinn-PT-Furniture House.JPG|thumb|Tallinna Mööblimaja]] Telliskivi 15b asub parkla koos nõukogudeaegse kauplus-paviljoniga, mis on ainuke säilinud hoone seal 1970. aastate keskpaigani asunud [[Kalinini rajoon]]i kolhoositurust. 1944. aasta [[Märtsipommitamine Tallinnas|märtsipommitamises]] [[Mulla tänav]]al see osa, kus praegu [[Pelgulinna Gümnaasium]] ja [[Mööblimaja]], sai kannatada ja pärast sõda koristati rusud ära ja sinna asemele tekkis turuplats. Kinnistul asunud ühekorruselises [[Johann Grabby]]le kuulunud majas, alustas 1912. aastal tööd Pelgulinna algkool. Telliskivi tänav 19 asus 1. septembrist 1929 [[Tallinna VI Lastepäevakodu]]. [[Eesti NSV]] ajal asus seal lasteaed, vana maja lammutati 1965. aastal. 1954. aastaks ehitati [[Ristiku tänav (Tallinn)|Ristiku]], [[Timuti tänav|Timuti]] ja [[Kolde puiestee]] vahele uus 125-kohaline [[Kolde Lasteaed|6. lasteaed]] ([[Timuti tänav|Timuti]] 24).<ref>[http://www.kolde.edu.ee/avaleht/ajalugu/ Kolde lasteaed, Ajalugu], www.kolde.edu.ee (vaadatud 12.09.2021)</ref> [[Pilt:Telliskivi 16-1.jpg|pisi|Telliskivi 16]] Telliskivi 16 ja Telliskivi 18 asuvad uued, 2014. aastal ehitatud kortermajad. [[File:EU-EE-Tallinn-PT-Ristiku and Telliskivi.JPG|pisi|left|Telliskivi 21 // Ristiku tänav 10]] Telliskivi 21 // [[Ristiku tänav (Tallinn)|Ristiku tänav]] 10 ristmikul asuvad [[1923]]. aastal asutatud Taimevõitehase AS Extraktori [[1930]]. aastaks aadressil Telliskivi 9 valminud hooned.<ref>Taimevõitehase AS Extraktor hooned Pelgulinnas Telliskivi ja Ristiku tänavate nurgal. Kaubandus-tööstuskoja Teataja 17/1931 lk 297 </ref> 1930. aastal valmis neljakorruseline tootmishoone, mis aga [[Tallinn teise maailmasõja ajal|teise maailmasõja]] käigus õhiti. Pärast sõda [[Eesti NSV Toiduainetetööstuse Rahvakomissariaat|Eesti NSV Toiduainetetööstuse Rahvakomissariaadi]] Parfümeeria- ja Maitseainetetööstuse Peavalitsuse Taimevõi- ja õlitehas „Kombinaadi" tehas taastati, 1951. aastast kandis tehas [[Tallinna Margariinitehas]]e nime. 1960. aastal liideti sellega Tallinna Parfümeeria ja Seebitehas ning ettevõtte nimeks sai [[Tallinna Parfümeeria ja Toidurasvade Kombinaat]], hoones asus ettevõtte margariinitsehh.<ref>[https://dea.digar.ee/article/paevaleht/1994/06/02/12.14 Parfümeeria ja toidurasvade kombinaadi tervikvara ostmiseks kolm pakkumist], Päevaleht, nr. 125, 2 juuni 1994</ref> Telliskivi 21 kinnistul asunud vanas puumajas oli [[1. detsembri riigipöördekatse|1. detsembri 1924 riigipöördekatse]] staap, tänaseks on hoone on hävinud. Telliskivi 25, 23 ja 21 on osa [[Pelgulinn]]a vanimast [[19. sajand Eestis|19. sajandi]] lõpus ehitatud puithoonestusest. Telliskivi 25 hoone projekti esialgne autor [[Rudolf von Knüpffer]]. [[Pilt:Telliskivi 52 ja 54.JPG|pisi|Telliskivi 52 ja 54]] Telliskivi ja [[Ristiku tänav (Tallinn)|Ristiku tänava]] ristmikul, Telliskivi 24 asub [[Comarket|Comarketi]] kauplus. Telliskivi 36, 1936. aastal ehitatud hoones asus enne [[Sõle tänav]]a polikliiniku ehitust [[Pelgulinna polikliinik]]. Telliskivi 40, 1929. aastal ehitatud 2/3 korruseline hoone, Telliskivi ja [[Rohu tänav]]a nurgal. Keldrikorrusel asus Tallinna linna II apteek<ref>[https://dea.digar.ee/article/eestisona/1942/12/28/26 Tallinna teateid. linna II apteek, Telliskivi 40 (tel. 430-42)], Eesti Sõna, nr. 298, 28 detsember 1942</ref>. [[Pilt:Tallinna Pelgulinna Rahvamaja.jpg|pisi|[[Tallinna Pelgulinna Rahvamaja|Pelgulinna Rahvamaja]], Telliskivi 56]] Telliskivi 51 asus Kaubanduse ja tööstuse aktsiaseltsi V. Schneider ja Co AS metallitööstus. Telliskivi 52-54, arhitekt [[Artur Perna]] projekteeritud 1931. aastal ehitatud [[Tallinna maja]], [[arhitektuurimälestis]] nr 8822<ref name="KRR_8822">{{kultuurimälestis|8822|Elamu Telliskivi t. 52-54, 1931. a.}} (vaadatud 01.11.2022)</ref>. [[File:Tallinn-Telliskivi-Veetorn-2010-04-10.JPG|pisi|left|150px|Telliskivi tänava veetorn (2010), Telliskivi, 59]] Telliskivi 56 asub 1930. aastatel ehitatud [[Adventism|adventistid]]e kirik, tänane [[Tallinna Pelgulinna Rahvamaja|Pelgulinna rahvamaja]] (Telliskivi 56). [[File:Telliskivi in December.jpg|pisi|Vaade Telliskivi tänavale ja paremal Telliskivi tn 60a-1]] Telliskivi 57 asub 19. sajandil ehitatud ja 1953. aastal laiendatud [[Eesti Raudtee]] veduridepoo, osa [[Kopli kaubajaam]]ast. {{Vaata ka|Kopli kaubajaam}} Telliskivi 57b piirkonda ehitama uut kaubajaama 1933. aastal, kaubajaam valmis 1938. aastal ja kandis algselt Telliskivi kaubajaama nime. Kuna rahvasuus domineeris [[Kopli kaubajaam]]a nimi, sai peagi selles ka ametlik nimi. [[File:Endine Tallinna vagunidepoo.jpg|pisi|Endine Tallinna vagunidepoo, Telliskivi 62]] Teise, väiksema raudteeülesõidu kõrval oli [[Telliskivi tänava veetorn]], aga see lammutati 2013. aastal. {{Vaata ka|Telliskivi kvartal|Telliskivi Loomelinnak}} Telliskivi 60, asub katlamaja, ladu, tootmishoone. Telliskivi 60a, kahe raudteeülesõidu vahel, [[Balti jaam]]a pool, asub endise M. [[Kalinini-nimeline Tallinna Elektrotehnikatehas|Kalinini nimelise Tallinna Elektrotehnika Tehas]]e peahoone ja tootmishooned, tänane [[Telliskivi Loomelinnak]]u ala. Vanimad hooned 19. sajandi lõpust, kui seal asusid [[Balti Raudtee Peatehased]]. Enamus hooneid ehitatud 1950.–1980. aastatel Kalinini nimelise Tallinna Elektrotehnika Tehase ajal. [[Pilt:Telliskivi2.jpg|pisi|Vaade kirdepoolselt raudteeülesõidult põhja (2010)]] Telliskivi 61<ref>{{netiviide |pealkiri=Salapärane Vene ettevõtja ostab ärikinnisvara |väljaanne=[[Äripäev]] |aeg=2014-01-08 |url= http://www.aripaev.ee/uudised/2014/01/07/salaparane-vene-ettevotja-ostab-arikinnisvara |online=2016-06-03}}</ref>) asub [[Telliskivi kaubakeskus]] (kus 2014. aastani tegutses Telliskivi [[Säästumarket]],<ref>{{netiviide |autor=[[Rivo Veski]] |pealkiri=Telliskivi Säästumarket ehitatakse Rimi supermarketiks |väljaanne=TallinnCity |väljaandja=[[Postimees]] |aeg=2014-04-04 |url= http://tallinncity.postimees.ee/2751018/telliskivi-saastumarket-ehitatakse-rimi-supermarketiks |online=2016-06-03}}</ref> mis ehitati samal aastal ümber [[Rimi]]ks. Uuendatud kauplus avati 3. oktoobril.<ref>{{netiviide |pealkiri=В Таллинне открывается магазин Telliskivi Rimi |keel=vene |väljaanne=Delfi vene keeles |aeg=2014-10-03 |url= http://rus.delfi.ee/daily/business/v-tallinne-otkryvaetsya-magazin-telliskivi-rimi?id=69874703 |online=2016-06-03}}</ref> Telliskivi 62, [[Eesti Raudtee]] reisirongivagunite remonditsehh. Telliskivi 64 asub Eesti Raudtee haldushoone, veepumbajaam, katlamaja ja garaaž ning kõrge punastest tellistest korsten. Telliskivi tänava 62 ja 64 kinnistute ja lähiala detailplaneeringuga [[Balti jaama turg|Balti jaama turu]] ning [[Kopli tänav|Kopli]] ja Telliskivi tänava vahelisele alal kavandatakse uusi ärihooneid, avalikke väljakuid, Balti Jaama turu laiendus, avalikud jalakäiguteed ning kõrghaljastusega pargiala<ref>[https://www.err.ee/1609989840/tallinna-linnavalitsus-sai-viimaks-telliskivi-detailplaneeringu-valmis Tallinna linnavalitsus sai viimaks Telliskivi detailplaneeringu valmis], www.err.ee, 10.04.2026</ref>. == Galerii == <gallery> Telliskivi 5.jpg|Telliskivi 5 Telliskivi 6.jpg|Telliskivi 6, 8 Telliskivi 8.jpg|Telliskivi 8 Telliskivi 10.jpg|Telliskivi 10 Telliskivi ja Rohu tänava ristmik Tallinnas, 29.06.2016.jpg|Telliskivi 37 ja 39 ning Telliskivi ja [[Rohu tänav]]a ristmik File:Telliskivi under reconstruction 014.JPG|Telliskivi 39 ja 37 ning Telliskivi ja [[Rohu tänav]]a ristmik File:Telliskivi under reconstruction 019.JPG|Telliskivi 40 (paremal) Telliskivi 43.jpg|Telliskivi 43 Telliskivi 51I.jpg|Telliskivi 51i Pilt:8822.Telliskivi 52.DSCF0227.JPG|Telliskivi 52, arhitektuurimälestis nr. 8822<ref>{{kultuurimälestis|ID=8822 Elamu Telliskivi t. 52-54, 1931. a.}}</ref> File:Telliskivi tänava raudteeülesõit.jpg|Telliskivi tänava raudteeülesõit ja veduridepoo hooned File:Endine Kopli veduridepoo.jpg|Endine [[Kopli veduridepoo]], Telliskivi 57 Rimi - Telliskivi 61.jpg|Telliskivi 61 Pilt:Säästumarket in Telliskivi street.JPG|Telliskivi kaubakeskus (2011) </gallery> === Telliskivi Loomelinnak === [[Fail:Telliskivi Creative City.jpg|pisi|[[Telliskivi Loomelinnak]] õhtul]] {{Vaata|Telliskivi Loomelinnak}} 2009. aastal kuulutasid Telliskivi tänava tööstuskvartali omanikud OÜ Bonaprix ja AS Estel Pluss välja Telliskivi tänava ja Balti jaama vahelise ala avaliku arhitektuurivõistluse. Telliskivi tänava ja Balti jaama vaheline ala on ajalooliselt väljakujunenud tööstuskvartal, millele andsid tuntuse 19. sajandi lõpuaastatel ehitatud raudtee remonditehased. Raudteega oli see ala seotud kuni 1950. aastateni ja oli kolmest küljest rööbasteedega ümbritsetud. Hiljem on kasutas ala Kalinini-nimeline elektrotehnikatehas. Tootmishooned olid minetanud oma vajaduse ning selleks oli territooriumile tekkinud uued omanikud ja uued arenguvõimalused, millega seoses ideevõistluse konkurss korraldati.<ref>[https://www.tallinn.ee/pohja/g1724s11939 Kalinini tehasest äri- ja kultuurikeskus]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, www.tallinn.ee, 03.02.2009</ref> {{clear|left}} == Vaata ka == * [[Pelgulinna Rahvamaja]] * [[Telliskivi Loomelinnak]] * [[Telliskivi Selts]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Commonskat|Telliskivi tänav (Tallinn)|Telliskivi tänav}} * [https://www.delfi.ee/artikkel/66641561 Telliskivi tänava remondi käigus tuli välja munakivisillutis] www.DELFI.ee, 26. august 2013 * [http://telliskiviselts.info/ Telliskivi seltsi koduleht] * [http://jaakjuske.blogspot.com/2013/10/telliskivi-tanava-lugu.html Telliskivi tänava lugu] jaakjuske.blogspot.com {{Kalamaja asumi tänavad}} {{Pelgulinna asumi tänavad}} [[Kategooria:Põhja-Tallinna tänavad]] [[Kategooria:Kalamaja]] [[Kategooria:Pelgulinna asum]] rfaz2chw65rkasfvtr5q6370c4a9p2j 0 306633 7213976 6715631 2026-08-14T08:13:13Z Robert Treufeldt 9117 7213976 wikitext text/x-wiki '''Kuningamäe kardirada''' asub [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Põltsamaa vald|Põltsamaa vallas]] [[Kuningamäe]] külas, [[Põltsamaa]] linnasüdamest linnulennult 1,5 km läänes. ==Ajalugu== Rada valmis [[25. mai]]l [[1962]].<ref>[http://esbl.ee/?action=otsispordiajalugu&tekst_spajalugu=&paev=25&kuu=05&otsiajalugu=Otsi&yr_order=ASC ESBL. Päev spordiajaloos]. Vaadatud 21. mail 2017</ref> See oli esimene spetsiaalselt kartidele mõeldud rada Eestis, selell peeti juunis 1962 üldse kolmas kardivõistlus [[Eesti NSV]]-s.<ref>[[Harald Nõmmik]]. "Väikese auto suured teod". // Auto-moto aastaraamat 1965. Tallinn 1965. Lk 97</ref> ==Kirjeldus== Tegemist on võistluskardirajaga, kus võistlustest vabal ajal on võimalik sõita ka hobikardiga. [[2003]]. aastal renoveeritud rajal võivad sõita ka jalgratturid ja rulluisutajad. Mootorrattad ja [[auto]]d ei ole seal lubatud. Raja sõidusuund on vastupäeva. Sõit toimub vormelirada meenutaval rajal, mitte nagu enamikul kardiradadel, mis on kummivallide vahel. Ohutuse tagamiseks on mõnes kohas kummivallid, sealgi rajast eemal. Rada on küllaltki kiire, hobikartide keskmine kiirus küünib üle 60 km/h. Rada on 860 meetrit pikk, rajal on kaks pikka sirget, kiireid kurve ja tehniliselt keerukaid S-kurve. == Viited == {{Viited}} ==Välislingid== *http://www.kuningamae.ee *http://www.motomaailm.ee/auto/eesti-ringradade-ajalugu {{koord}} [[Kategooria:Põltsamaa valla ehitised]] [[Kategooria:Eesti kardisport]] [[Kategooria:Eesti ringrajad]] 51f4bood6h8qm7pv8jkvymympunoljt 7213977 7213976 2026-08-14T08:14:55Z Robert Treufeldt 9117 7213977 wikitext text/x-wiki '''Kuningamäe kardirada''' asub [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Põltsamaa vald|Põltsamaa vallas]] [[Kuningamäe]] külas, [[Põltsamaa]] linnasüdamest linnulennult 1,5 km läänes. ==Ajalugu== Rada valmis [[25. mai]]l [[1962]].<ref>[http://esbl.ee/?action=otsispordiajalugu&tekst_spajalugu=&paev=25&kuu=05&otsiajalugu=Otsi&yr_order=ASC ESBL. Päev spordiajaloos]. Vaadatud 21. mail 2017</ref> See oli esimene spetsiaalselt [[Kardisport|kartidele]] mõeldud rada Eestis, sellel peeti juunis 1962 üldse kolmas kardivõistlus [[Eesti NSV]]-s.<ref>[[Harald Nõmmik]]. "Väikese auto suured teod". // Auto-moto aastaraamat 1965. Tallinn 1965. Lk 97</ref> ==Kirjeldus== Tegemist on võistluskardirajaga, kus võistlustest vabal ajal on võimalik sõita ka hobikardiga. [[2003]]. aastal renoveeritud rajal võivad sõita ka jalgratturid ja rulluisutajad. Mootorrattad ja [[auto]]d ei ole seal lubatud. Raja sõidusuund on vastupäeva. Sõit toimub vormelirada meenutaval rajal, mitte nagu enamikul kardiradadel, mis on kummivallide vahel. Ohutuse tagamiseks on mõnes kohas kummivallid, sealgi rajast eemal. Rada on küllaltki kiire, hobikartide keskmine kiirus küünib üle 60 km/h. Rada on 860 meetrit pikk, rajal on kaks pikka sirget, kiireid kurve ja tehniliselt keerukaid S-kurve. == Viited == {{Viited}} ==Välislingid== *http://www.kuningamae.ee *http://www.motomaailm.ee/auto/eesti-ringradade-ajalugu {{koord}} [[Kategooria:Põltsamaa valla ehitised]] [[Kategooria:Eesti kardisport]] [[Kategooria:Eesti ringrajad]] 9x4g93dietx8d3o4df394stew1dudu5 0 308245 7213966 6542535 2026-08-14T07:19:26Z Robert Treufeldt 9117 7213966 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Põltsamaa rallikrossirada.jpg|pisi]] '''Piiroja rallikrossirada''' on [[rallikrossirada]] [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Põltsamaa vald|Põltsamaa vallas]] [[Alastvere]] külas. ==Ajalugu== Rallikrossirajale sobiva koha leidmiseks käidi läbi kõik piirkonna vanad [[kruusakarjäär]]id. Lõpuks otsustati, et Alastvere kunagisse karjääri, kus vahepeal asus kohalik prügimägi, on võimalik päris võimas rada teha. 2003. aasta sügisel hakati rada ehitama. Raja pikkus on 1030 meetrit ja laius keskmiselt 24 meetrit. Piiroja rallikrossirada on saanud võistlejatelt ainult positiivseid hinnanguid. Enamik on pärast esimest tutvumist Piiroja rajaga arvamusel, et tegemist on Eesti ühe kiirema rajaga, mis on tänu laiusele ka manöövriteks piisavalt turvaline.<ref>[https://www.vooremaa.ee/piirojal-valmib-rallikrossirada "Piirojal valmib rallikrossirada"]. [[Vooremaa]], 8. märts 2007. Vaadatud 13. augustil 2026</ref> MTÜ Põltsamaa Tehnikaspordiklubi on asutatud 17. juulil 2006 ja sellel on seitse liiget. MTÜ arendab ja propageerib autosporti ning korraldab autospordivõistlusi. Põltsamaa Tehnikaspordiklubi on välja ehitanud Piiroja rallikrossiraja ja selle juurde kuuluva kompleksi: boksi- ja puhkealad, kohtunikemaja, vabaõhupuhkeplatsid, ATV-raja jne.<ref name="piiroja">{{Netiviide |url=http://www.nabaeestiponevuskeskus.eu/ |pealkiri=Piiroja rallikrossiraja koduleht |vaadatud=2012-12-07 |arhiivimisaeg=2015-10-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20151027035255/http://www.nabaeestiponevuskeskus.eu/ |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Võimalused, mida saab rajal teha== Põltsamaa Tehnikaspordiklubi soovib auto- ja spordivõistluste kaudu tõsta piirkonna turismipotentsiaali, sisustada noorte vaba aega huvipakkuvate tegevustega, tutvustada ja propageerida rallikrossi kui spordiala Põltsamaa piirkonnas. Klubi on korraldanud Eesti meistrivõistlusi rallikrossis alates 2008. aastast, samuti Superkrossi karikasarja võistlusi ja jäärajavõistlusi ning kutsunud ellu sarja Piiroja Külasprint.<ref name="piiroja"></ref> ==Viited== {{viited}} {{koord}} [[Kategooria:Ringrajad]] [[Kategooria:Põltsamaa valla ehitised]] [[Kategooria:Eesti spordiehitised]] lkjcmsmnpd81bvha5b927us8qnngody 7213979 7213966 2026-08-14T08:17:39Z Robert Treufeldt 9117 7213979 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Põltsamaa rallikrossirada.jpg|pisi]] '''Piiroja rallikrossirada''' on [[rallikrossirada]] [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Põltsamaa vald|Põltsamaa vallas]] [[Alastvere]] külas. ==Ajalugu== Rallikrossirajale sobiva koha leidmiseks käidi läbi kõik piirkonna vanad [[kruusakarjäär]]id. Lõpuks otsustati, et Alastvere kunagisse karjääri, kus vahepeal asus kohalik prügimägi, on võimalik päris võimas rada teha. 2003. aasta sügisel hakati rada ehitama. Raja pikkus on 1030 meetrit ja laius keskmiselt 24 meetrit. Piiroja rallikrossirada on saanud võistlejatelt ainult positiivseid hinnanguid. Enamik on pärast esimest tutvumist Piiroja rajaga arvamusel, et tegemist on Eesti ühe kiirema rajaga, mis on tänu laiusele ka manöövriteks piisavalt turvaline.<ref>[https://www.vooremaa.ee/piirojal-valmib-rallikrossirada "Piirojal valmib rallikrossirada"]. [[Vooremaa]], 8. märts 2007. Vaadatud 13. augustil 2026</ref> MTÜ Põltsamaa Tehnikaspordiklubi on asutatud 17. juulil 2006 ja sellel on seitse liiget. MTÜ arendab ja propageerib autosporti ning korraldab autospordivõistlusi. Põltsamaa Tehnikaspordiklubi on välja ehitanud Piiroja rallikrossiraja ja selle juurde kuuluva kompleksi: boksi- ja puhkealad, kohtunikemaja, vabaõhupuhkeplatsid, ATV-raja jne.<ref name="piiroja">{{Netiviide |url=http://www.nabaeestiponevuskeskus.eu/ |pealkiri=Piiroja rallikrossiraja koduleht |vaadatud=2012-12-07 |arhiivimisaeg=2015-10-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20151027035255/http://www.nabaeestiponevuskeskus.eu/ |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Võimalused, mida saab rajal teha== Põltsamaa Tehnikaspordiklubi soovib auto- ja spordivõistluste kaudu tõsta piirkonna turismipotentsiaali, sisustada noorte vaba aega huvipakkuvate tegevustega, tutvustada ja propageerida rallikrossi kui spordiala Põltsamaa piirkonnas. Klubi on korraldanud Eesti meistrivõistlusi rallikrossis alates 2008. aastast, samuti Superkrossi karikasarja võistlusi ja jäärajavõistlusi ning kutsunud ellu sarja Piiroja Külasprint.<ref name="piiroja"></ref> ==Viited== {{viited}} {{koord}} [[Kategooria:Põltsamaa valla ehitised]] [[Kategooria:Eesti ringrajad]] 460mw4nqexxv3iqqrlisr9pm6r6v2m9 0 308418 7213909 7157999 2026-08-14T05:16:08Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7213909 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib tahvelarvutist; varem kandis Microsoft Surface'i nime ka [[Microsoft PixelSense]]}} {{ajakohasta}} {{toimeta}} {{keeletoimeta}} {{Infokast arvuti | nimi = Microsoft Surface RT | pilt = | looja = Microsoft | tüüp = tahvelarvuti | hind = 499–699 $ | protsessor = Quad-core ARM Cortex-A9 1300 MHz | graafika = Geforce ULP | salvestus = 32 GB (16 GB saadaval) või 64 GB (46 GB saadaval) ja [[Secure Digital|microSDXC]] pesa | mälu = 2 GB RAM | os = Windows RT | kaamera = [[720p]] ees ja taga | veebileht = {{URL|www.surface.com}} | kaal = 680 g | ekraan = 1366 x 768 [[ClearType HD]] | mõõtmed = 10,81 tolli (27,5 cm) (laius)<br /> 6,77 tolli (17,2 cm) (kõrgus)<br /> 0,37 tolli (9,4 mm) (sügavus) }} {{Infokast arvuti | nimi = Microsoft Surface Pro | pilt = [[Fail:Microsoft Surface wordmark.svg|300px]] | looja = Microsoft | tüüp = tahvelarvuti | hind = 899–999 $ | saadavus = jaanuar 2013 | protsessor = [[Dual-core]] Intel Core i5 | graafika = Intel HD Graphics 4000 | salvestus = 64 või 128 GB ja [[Secure Digital|microSDXC]] pesa | mälu = 4 GB RAM | os = Windows 8 Pro | kaamera = [[720p]] ees ja taga | veebileht = {{URL|www.surface.com}} | kaal = 910 g | ekraan = 1920x1080 [[ClearType HD]] | mõõtmed = 10,81 tolli (27,5 cm) (laius)<br /> 6,77 tolli (17,2 cm) (kõrgus)<br /> 0,37 tolli (9,4 mm) (sügavus) }} '''Microsoft Surface''' on [[tahvelarvuti]]te seeria, mille väljatöötaja ja turustaja on [[Microsoft]]. Seda tutvustas 18. juunil 2012 avalikkusele Microsofti juht [[Steve Ballmer]].<ref name="J0n6O" /> Surface tuleb müüki kahes versioonis: üks koos [[Windows RT]]-ga, teine [[Windows 8]] Pro'ga. Windows RT mudelil on ARM arhitektuuriga [[protsessor]], Windows 8 Pro'ga versioon aga [[Intel]]i I5 seeria protsessorit. Mõlemasse mudelisse saab lisada uusi rakendusi, hankides neid veebipoest [[Windows Store]], kuid ainult Windows 8 Pro mudel lubab installida kolmanda osapoole programme, mida tavaliselt kasutatakse lauaarvutis.<ref name="gElwd" /><ref name="a6LCU" /><ref name="aVhPo" /> ==Riistvara== Microsoft Surface korpus on valatud [[magneesium]]ist ja see majutab Surface komponente.<ref name="v9INj" /> Mõlemal mudelil on üks [[USB]]-port, micro [[HDMI]], [[magnet]]riba kuhu saab ühendada tarvikuid nagu puutetundlik kate ja tippimiskate ning [[Secure Digital|microSDXC]] pesa, mis on ära peidetud „Jala“ alla. Mõlema Surface'il on ees kui ka taga HD-kaamera [[lahutusvõime]]ga kuni [[720p]] ja 0,77 millimeetrit paks „Jalg“, mis lubab seadmel seista kindla nurga all.<ref name="5gu3O" /> Surface'i ekraani alumisest osast võib leida [[Windows]]i avalehe nupu, mis viib tagasi avakuvale või viimasesse rakendusse, mis oli varem avatud, juhul kui ollakse juba avakuval. Windows RT-ga Surface hakkab kasutama ARM-arhitektuuril põhinevaid protsessoreid, samal ajal kui Windows Pro 8 mudel kasutab I5 seeria protsessorit.<ref name="RmJtW" /> ===Ekraan=== Surface'il ja Surface Prol on 10,6-[[toll (pikkusühik)|tolline]] (27 cm) ekraan kuvasuhtega 16:9. Mõlemad tahvelarvutid kasutavad Microsofti ClearType HD ekraani tehnoloogiat, mis annab väga suure vaatenurga ja automaatselt suudab reguleerida ekraani intensiivsust. Michael Angiulo väitis Surface'i väljakuulutamiskõnes, et Pro mudel tuleb 17-tollise (43 cm) ekraaniga ja inimsilm ei suuda seal üksikuid piksleid eristada.<ref name="m7cOW" /> ===Puutetundlik kate ja tippimiskate=== Microsoft pakub Surface'ile kahte kaitsekatet – puutetundlik kate ja tippimiskate – mis kinnitatakse tahvelarvuti külge magnetriba abil. Mõlemad kaitsekatted töötavad avatuna nagu täisfunktsionaalsed [[Sõrmistik|klaviatuurid]]. Puutetundlik kate on 3,25 mm paksune ja sisaldab mahutundlikku klaviatuuri. Tippimiskate on 6 mm paksune ja sisaldab kompimistundlikku klaviatuuri koos füüsiliste nuppudega. Klaviatuuridel on güroskoobi ja kiirendusmõõturi [[andur]], mis sõltuvalt positsioonist suudavad kindlaks teha, kas ühilduda või mitte. Mõlemad katted omavad [[puuteplaat]]i.<ref name="xGEAn" /> ==Saadavus== Suface RT tuli müüki Windows 8-ga samal päeval – 26. oktoobril 2012. Surface Pro mudel tehti kättesaadavaks kolm kuud hiljem. Surface alguses on võimalik soetada endale Microsofti poest või interneti kaudu.<ref name="OvcFS" /> Windowsi ja [[Windows Live]]'i osakonna juht Steven Sinofsky väitis juunis 2012, et Surface RT hind saab olema võrreldav teiste ARM-i seadmete hinnaga ja Surface Pro hind praeguste [[Ultrabook]]i hindadega. Microsofti juht Steve Ballmer ütles hiljutises intervjuus Seattle Timesile, et Surface-seeria tahvelarvutite hind jääb vahemikku 300–800 dollarit.<ref name="EoE9a" /> Ometi ütles Detwiler Fenton Grupp, selleks et Microsoft suudaks jõuda enda piiratud turust kaugemale, peavad nad hinda langetama vähemalt kolmandiku võrra ja kasutama palju laiemat levivõrku. 16. oktoobril avalikustati Surface RT hinnad ja avati ettetellimine. Tellimise ajaks olid hinnad järgmised: * Surface koos Windows RT-ga, 32 GB (ilma klaviatuuri katteta): $499/£399 * Surface koos Windows RT-ga, 32 GB koos musta puutetundliku kattega: $599/£479 * Surface koos Windows RT-ga, 64 GB koos musta puutetundliku kattega: $699/£559 * Surface'i puutetundlik kate (valge, punane, must, helesinine, roosa): $119/£99.99 * Surface'i tippimiskate: $129/£109.99<ref name="OdTap" /> Microsoft lubas eeltellimusi vastu võtta mitmes tellimissüsteemis, põhjustades sellega klientide seas segaduse nende tellitud toote kättesaamise oleku kohta. Klientidele, kes said oma toote kätte viivitusega, jagas Microsoft kinkekaarte.<ref name="K7wWR" /> 29. novembril avalikustati Surface Pro mudeli hinnad ja toode lubati turule tuua jaanuaris 2013. Avalikustatud hinnad olid järgmised: * Surface Pro koos Windows 8 Pro'ga, 64 GB (ilma klaviatuurikatteta): 899 USD * Surface Pro koos Windows 8 Pro'ga, 128 GB (ilma klaviatuurikatteta): 999 USD <ref name="OfUfx" /> ==Kriitikute vastuvõtt== Kriitikute vastuvõtt Surface RT kohta on saanud erinevaid arvamusi. [[Riistvara]] sai üldjoones positiivse tagasiside, kuid [[tarkvara]] ja üldkogemus andis erinevaid arvamusi. Wired ajakirja ülevaataja Mathew Honan ütles: “See on üks põnevaim riistvara, mida ma olen kunagi kasutanud. See on eriti hästi disainitud.“ TechCrunch ja Gizmodo olid tahvelarvuti soetamise vastu. Gizmodo mainis selliseid probleeme nagu väga kõrge hind ja kirjeldas seda kui sarnaselt iPadi hinnaga, kuid sellest veelgi kõrgem, kuigi samal ajal kiitis riistvara öeldes, et selle kasutamine on lihtne ja rõõmsameelne kogemus.<ref name="wTijj" /> [[The New York Times]]i reporter David Pogue kiitis riistvara, kuid kritiseeris tarkvara.<ref name="4vdDl" /> The Verge kirjeldas seda tehnoloogiat nii, et see suudab olla nii [[sülearvuti]] kui ka tahvelarvuti samal ajal.<ref name="5gu3O" /> ==Tööstuse vastuvõtt== [[Original Equipment Manufacturers]] (OEM), kelle tooted kasutavad traditsiooniliselt Microsofti operatsioonisüsteeme, on andnud Surface'i väljaandmisele ainult positiivset tagasisidet. [[HP]], [[Lenovo]], [[Samsung]] ja [[Dell]] aplodeerisid selle peale, kui Microsoft otsustas tuua turule tahvelarvuti ja nad ütlesid, et see ei mõjuta mingil juhul nende suhet. HP asepresident John Solomon ütles: "Microsoft tegi põhimõtteliselt juhtiva avalduse ja näidates, mis on veel võimalik tahvlite ruumis“. Steve Ballmer ütles, et Surface nagu ka [[Xbox]] on lihtsalt ühte tüüpi riistvara, mida Microsoft hakkab tulevikus turule tooma.<ref name="aUujV" /> ==Teatatud probleemid== Surface'i kasutajad on teatanud Microsofti foorumi kaudu, et puutetundlikud katted läksid lahti õmblusest, kohast, kus kate ühendatakse tahvelarvutiga. Selle tulemusel oli katte juhtmestik näha. Microsofti eestkostja ütles, et ettevõte teab probleemist ja nad pakuvad tasuta asendust neile, kellel on probleemid esinenud.<ref name="1mDPE" /> Teised kasutajad on teatanud, et kuulates muusikat muutub heli juhuslikult katkendlikuks või üldse lülitub välja.<ref name="aShSA" /> 14. novembril 2012 kaebas [[Los Angeles]]e advokaat Microsofti kohtusse, öeldes, et viimane kasutas reklaamimisel valeandmeid ja kõlvatuid ärivõtteid. Tema väitel Microsoft lubas oma seadmetel vähemalt 32 GB ruumi, kuid tegelikult kasutavad seda operatsioonisüsteem, rakendused ja andmetaaste. Microsoft ütles sellepeale, et kohtuprotsess on õigustühine, kuna reklaamimisel oli mahu erinevus ära märgitud kodulehel.<ref name="qYRhV" /> ==Vaata ka== * [[Microsoft]] * [[Windows]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="J0n6O">http://www.pcworld.com/article/257840/microsoft_announces_new_surface_tablet_pc.html</ref> <ref name="gElwd">http://www.makeuseof.com/tag/difference-windows-8-windows-rt/</ref> <ref name="a6LCU">http://www.microsoft.com/Surface/en-US/surface-with-windows-rt/specifications</ref> <ref name="aVhPo">http://www.microsoft.com/Surface/en-US/surface-with-windows-8-pro/specifications</ref> <ref name="v9INj">{{Netiviide |url=http://live.theverge.com/microsoft-live-blog-tablet-announcement/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-12-08 |arhiivimisaeg=2012-12-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20121221120330/http://live.theverge.com/microsoft-live-blog-tablet-announcement/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="5gu3O">http://www.theverge.com/2012/10/23/3540550/microsoft-surface-review</ref> <ref name="RmJtW">{{Netiviide |url=http://reviews.cnet.com/tablets/microsoft-surface-rt/4505-3126_7-35332494.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-12-08 |arhiivimisaeg=2013-03-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130312033340/http://reviews.cnet.com/tablets/microsoft-surface-rt/4505-3126_7-35332494.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="m7cOW">{{Netiviide |url=http://www.tancosin.com/Gadgets/microsoft-surface-the-next-ipad/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-12-08 |arhiivimisaeg=2012-12-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20121230082935/http://www.tancosin.com/Gadgets/microsoft-surface-the-next-ipad/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="xGEAn">http://usatoday30.usatoday.com/tech/news/story/2012-06-18/microsoft-surface-tablet/55676790/1</ref> <ref name="OvcFS">http://www.microsoft.com/en-us/news/press/2012/jun12/06-18announce.aspx</ref> <ref name="EoE9a">http://seattletimes.com/html/businesstechnology/2019168601_microsoftballmer16.html</ref> <ref name="OdTap">http://www.slashgear.com/microsoft-surface-preorders-open-499-for-32gb-599-inc-touch-cover-16252030/</ref> <ref name="K7wWR">http://www.zdnet.com/surface-pre-order-failures-too-many-cooks-7000006509/</ref> <ref name="OfUfx">{{Netiviide |url=http://money.cnn.com/2012/11/29/technology/mobile/surface-pro-pricing/?npt=NP1 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-12-08 |arhiivimisaeg=2013-06-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130617162443/http://money.cnn.com/2012/11/29/technology/mobile/surface-pro-pricing/?npt=NP1 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="wTijj">http://gizmodo.com/5953866/microsoft-surface-rt-review-this-is-technological-heartbreak{{Kõdulink|aeg=august 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="4vdDl">http://www.nytimes.com/2012/10/24/technology/personaltech/microsoft-unveils-the-surface-its-first-tablet-review.html?pagewanted=all&_r=0</ref> <ref name="aUujV">http://bgr.com/2012/06/20/microsoft-surface-tablet-ploy-acer-stan-shih/</ref> <ref name="1mDPE">http://news.cnet.com/8301-10805_3-57547549-75/surface-tablets-touch-cover-splits-at-seam-users-gripe/</ref> <ref name="aShSA">http://www.techradar.com/news/mobile-computing/tablets/microsoft-surface-updates-out-now-make-apps-load-faster-1112497</ref> <ref name="qYRhV">http://seattletimes.com/html/localnews/2019680330_apusmicrosoftsurfacelawsuit.html</ref> }} [[Kategooria:Tahvelarvutid]] rmbekakd0q4mjp76q6niclyatlj398p 0 308651 7213847 5522096 2026-08-13T21:07:46Z Spokiyny 206340 /* */ 7213847 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Studena | hääldus = | nimi1_keel = ukraina | nimi1 = Студена | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 4,885 | elanikke = 2308 <small>(2001)</small> | asendikaardi_pilt = }} '''Studena''' ([[ukraina keel]]es Студена) on [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Pištšanka rajoon]]is. Elanike arv on 1550. Pindala on 4,885 km². <gallery> Студена1.JPG| Студена3.JPG| </gallery> {{commonscat|Studena}} [[Kategooria:Pištšanka rajooni külad]] hsves1bqs6d8k7ggnm3stv1przx66lh 0 310304 7213822 6928755 2026-08-13T20:02:21Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7213822 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2023|kuu=märts}} {{See artikkel|on linnusest; mõisa kohta vaata artiklit [[Luke mõis (Läti)]].}} {{Kaart | lat=57.763889 | long=25.952778 | osm=Q12369116 | wikidata=Q12369116 | zoom=7 | laius=300 | kõrgus=250 | värv=#088A08 | raamita=jah }} [[Pilt:Luke vasallilinnus 1.JPG|pisi|Mõisatiik ja linnusevalli läänekülg, 2014 juuli]] '''Luke vasallilinnus''' (saksa ''Lude'', ''Schloss Luhde'', läti ''Lugaži'') oli [[Liivi ordu]] vasallile ehk rüütlile läänistatud väikelinnus, mis asub Lätis [[Valka vald|Valka vallas]] (Valkas pagasts)<ref name="wF7kN" /> [[Luke (Läti)|Luke]] (Lugaži) külas, [[Luke mõis (Läti)|Luke mõisa]] alal<ref name="zN2QC" />, umbes 5&nbsp;km kaugusel [[Valka]] keskusest ja Eesti piirist läänes. Valka keskusest algab Raiņa tänav (''Raiņa iela''), mis viib otse Luke asulasse. <ref name="3jUJJ" /> Vasallilinnuse territoorium on asunud asulast läbi voolaval Gaidupe ojal ülespaisutatud mõisatiigi kaguküljel. Gaidupe oja algab Luke (Lugaži) mõisast 1&nbsp;km põhja poole jäävast Trakai rabast ja voolab linnusealast 2&nbsp;km edelas Säde jõkke. Luke mõisa aadress: "Lugažu Muiža", Lugaži, Valkas pagasts, Valkas novads, LV-4701. [[Pilt:Valkas pagasts COA.png|pisi|100px|Valka valla vapp]] ==Nimekujud== *Lude *Lode *Luhde [[Pilt:Luke vasallilinnus 4.JPG|pisi|Lõuna-edelapoolne külg. Valli vahelt on sissekaevatud kruusatee. Juuli 2014]] Eesti keeles on kohta varem kutsutud ka Lukkalinnaks, mis on sarnane ning viitab seostele Koivalinna (Atsele, [[Gaujiena]]) ja Alulinnaga ([[Aluksne]]). XIII sajandiks asusid need linnusekohad kõik eesti-läti asustuse piiridel ümber vana [[Ugandi]] maakonna, kusjuures need linnused asusid üksteisest umbes 40&nbsp;km kaugusel.<ref name="yMtwp" /> ==Ajalugu== ===Orduaeg=== [[Pilt:Luke vasallilinnus 2.JPG|pisi|Luke mõisatiik, vaade kirdesse. Taamal mõisa peahoone, 2014 juulis]] [[1334]] on läti ajaloolaste andmetel linnuse esmamainimise aasta.<ref name="qy2XI" /> Ka baltisaksa ajaloolaste arvates ehitas Luke sel aastal ordumeister [[Eberhard von Monheim]].<ref name="68iwM"/> Tegemist oli nähtavasti eelpostiga [[Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkonna]] vastu, kuigi kohavalik polnud kaitstavuse suhtes eriti õnnestunud, mida tõendab ka vajadus kümmekond kilomeetrit lääne pool asuva tugevama Härgmäe ordulinnuse järele. Kuna baltisakslased väidavad ka [[Valga (Liivimaa)|Valga]] (Walk) asunduse (Hakelwerk) 1334. aastaks juba tekkinud olevat, siis on vastusammuna piiri äärde kindlustatud tugipunkti ehitamine üsnagi mõistetav. Samal aastal on mainitud ka majandustegevust Luke mõisas.<ref name="g6qUH" /> [[1345]], suure paastu ajal korraldasid leedulased suure rüüsteretke [[Semgallia]]sse ja jõudsid röövkäigul Riia poolt tulles kuni Valgani (Walk) välja. Ordumeister [[Burchard von Dreileben]] oli sel ajal karistusretkel Saaremaal.<ref name="DSn7K" /> Sellal võis linnus saada oma esimesed "tuleristsed". [[1431]] on esimene kindel kirjalik mainimine, kuigi ajaloolaste arvates on linnus ehitatud tunduvalt varem.<ref name="hw7UW" /> Linnuses elas tollal Klaus von der Lude.<ref name="xnMaP" /> [[1495]], 9. oktoobril on Võnnus ([[Cēsise ordulinnus|Cēsis]]) ordumeister [[Wolter von Plettenberg]]i välja andnud dokumendi, kus [[Johann von Plettenberg]]ile läänistatakse ka maatükk Võnnu ametkonna Luke kihelkonnas (''eyn stucke landes in ampthe tho Wenden und dem kerspele thor Lude''), mis varem kuulus Helmold von der Ludele. Nähtavasti on tegemist algsete omanike suguvõsaga, kelle järgi on ka linnus nimetatud.<ref name="0kFHY" /> Ürikust saab järeldada, et linnus kuulus Võnnu komtuurkonda.<ref name="Jahrhundert 1933">Die Burgsuchungenin Kurland und Livland vom 13. –16. Jahrhundert, Von Dr. Helene Dopkewitsch, Gesellschaft für Geschichte und Altertumskunde zu Riga, 25. Band, 1. Heft, Riga 1933, lk 61</ref> [[1501]] rüüstavad venelased Valga (Walk) ümbruses.<ref name="BqBgt" /> [[1518]] müüsid Lorenz de Ergnise (Ermes) pojad Johann ja Fromhold Luke mõisa (''Hof Luhde'') (linnuse) oma võõrasisa Hans Wrangelli nõuandel [[Johann von Plettenberg]]ile ja tema naisele, sündinud Barbara von Toedwenile. Pärand koosnes 22 objektist, sealhulgas ühest vanast karjamõisast, ''Saperen''i külast ja kõrtsikohast Valgas (Walk).<ref name="68iwM" /> Ürikus mainitakse ka kahte küla, mis asuvad Härgmäe piirkonna Luke kihelkonnas ("... ''also im gebede tho Armis unnd im kerspel thur Lude belegen''"). Siit ei saa järeldada, et Luke oli nüüd Härgmäe (Armis) komtuurkonnas, vaid, et Härgmäe oli Luke jaoks nn. administratiivseks keskuseks, ning et mõlemad linnused kuulusid Võnnu komtuurkonda.<ref name="Jahrhundert 1933"/> [[1551]] andis ordumeister [[Heinrich von Galen]] tollasele Luke omanikule [[Wolter von Plettenberg (ordunõunik)|Wolter von Plettenberg]]ile õiguse ehitada omale lähedalasuvas [[Härgmäe ordulinnus|Härgmäe linnuses]] välja kindel varjupaik keeruliste aegade puhuks. Siit nähtub, et nõrk Luke loss oli rohkem kindlustatud laagriplatsi moodi ja võis tegutseda nagu viimase "parkimiskohana" enne sisenemist Valka (Walk), mis asus juba sageli vaenuliku [[Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkonna]] territooriumil. Valka jooksid juba siis kokku mitmed olulised maanteed, see asus enam-vähem Liivimaa keskel ja seal toimusid paljud üleliivimaalised [[Liivimaa maapäev|maapäevad]]. [[1558]]–[[1560]], nagu [[Johann Renner]]i kroonika [[Liivi sõda|Liivi sõja]] alguse sündmustest nähtub, sakslased Luke linnust sõjategevuses ei kasutanud ja see oli pidevalt venelaste valduses, kes seda laagriplatsina kasutasid.<ref name="sOvBi" /> Linnuse omanik [[Wolter von Plettenberg (ordunõunik)|Wolter von Plettenberg]] oli Lukest lõunasse jääva [[Trikata ordulinnus]]e varustusülem. [[1560]], 2. augustil leidis Luke linnuse lähistel aset [[Liivi ordu]] vägede viimane välilahing [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] vägedega, milles ordu välivägi purustati ja kogu ordu sõjaline juhtkond vangistati. Liivi ordu väed, tulles [[Trikata ordulinnus|Trikata]] kaudu [[Cēsise ordulinnus|Volmarist]], olid laagris kusagil Turna lähedal – 2 saksa miili [[Härgmäe ordulinnus|Härgmäest]], ning liikusid siis edasi Valga poole vaenlasele vastu. Lahingu toimumispaik Luke linnus jääb samuti u 2,5 miili kaugusele [[Härgmäe ordulinnus|Härgmäest]].<ref name="pOpHf" /> Hiljem hakati lahingut siiski nimetama [[Härgmäe lahing]]uks, nähtavasti arvestades linnuse tähtsust ja võimsust. Ajaloolase [[Robert Vipers]]i andmetel toimus [[Härgmäe lahing]] Valka kiriku ([[Valka Püha Katariina evangeelne luterlik kirik|Luke kihelkonnakiriku]]?) ja Luke linnuse vahel.<ref name="2iHVT" /> [[Pilt:Luke vasallilinnus 3.JPG|pisi|Linnuseala lõunaküljel asuv valliküngas. Vaade lõuna suunas, juuli 2014]] ===Poola-Rootsi aeg=== [[1589]] on poola kartograafi Maciej Strubyczi kaardil "Magni Dvcatus Lithvaniae, Livoniae et Moscoviae Descriptio" märgitud piirkonnas ära just Luke (''Lode'') linnus, teistel tolleaegsetel ja hilisematel kaartidel on alati tähistatud [[Valga]] (Walk).<ref name="6BrHp" /> [[1600]] omas mõisat Wolter von Plettenberg, [[Johann von Plettenberg|Johannese]] lapselapselaps. [[1604]] Suntaži lossis koostatud "Franz Nyenstadti Liivimaa kroonikates" on linnuse omanikeks märgitud Krüdenerid.<ref name="P4XIB" /> [[1611]]. aasta paiku koostatud [[Liivimaa kroonika]]s on selle autor, tollal Viljandis elanud poolakas [[Dionysius Fabricius]] määratlenud Luket suuremast soost aadlike linnuste hulka kuuluvaks (''Nobilium autem excellentioris familiae arces..'').<ref name="GUNga" /> [[1624]]. aasta 14. jaanuaril läänistas Rootsi kuningas [[Gustav II Adolf]] Luke Hans [[Wrangellide sugupuu|Wrangell]] zu Alopile, kuna Wolter oli olnud poolakate toetaja. Wrangellide käes oli Luke veel ka 1818. aastal.<ref name="Y3q03" /> [[1653]] Luke linnuse omanik ehitas oma lossilääni maadele [[Valka Püha Katariina evangeelne luterlik kirik|Püha Katariina kihelkonnakiriku]].<ref name="O5sSK" /> [[1657]], 19. juunil lõid Rootsi väed [[Valga]] (Walk) lähistel [[Vene-Rootsi sõda (1656–1658)|lahingus]] venelasi. [[1689]]. aastast pärineb linnuse ja kihelkonna kaart ''Lude Slott och Kirchspihl'' mõõtudega 56 * 43&nbsp;cm.<ref name="khsXU" /> [[1692]] koostasid rootslased Luke linnuse plaani (''Grundriß vom Luhdischen Schloße''), millel on kujutatud 2 torniga kivist majalinnus, väravaehitis ja selle kõrval puidust abihoone. [[1703]] põletasid vene väed Valga linna maha. Väidetavalt lasti linnus Põhjasõjas õhku. Pärimuse järgi matnud tollane linnuse omanik Lukele maha oma kulla ja varanduse ja põgenes sõja eest välismaale ning hiljem ei naasnudki. 1938 ja 1939 olevat tema hilisemad sugulased palganud 20 töölist, kes ümbruskonna läbi tuhnisid, kuid mingit varandust siiski ei leidnud.<ref name="xnMaP" /> ===Tsaariaeg ja hiljem=== [[Pilt:BM09187Am.jpg|pisi|Luke mõis lääneküljest. 1801, Brotze, pastor Horchi (Horeb) joonistus]] 1752–1755 ehitas tollane Luke (Lugaži) mõisa omanik [[Carl Johann von Wrangel]] (Carl Johan Wrangel af Ludenhof) kihelkonnale Põhjasõjas purustatud vundamendile uue kiriku. [[Luke mõis (Läti)|Mõisale]] kuulusid tollal Valgas ka kõrts ja vesiveski [[Pedeli jõgi|Pedeli jõel]].<ref name="Ie33Q" /> Ka [[Paju mõis]] (''Luhde Grosshof''), mis juba vanast ajast kuulus Luke linnusele, müüdi Wrangelli poolt 1750. aasta paiku Weinhold Gotthard [[Barclay de Tolly]]le. Kuna orduriigi piir Tartu piiskopkonnaga läks mööda Pedeli jõge Väikese Emajõeni, siis kuulusid Paju ja Sooru maad ordu valduste hulka. Läti uurijate arvates lõpetas linnus eksistentsi XVIII sajandi alguses.<ref name="t0fqK" /> 1782, [[August Wilhelm Hupel]] märkis oma raamatus "Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland", et Luke loss on varemetes.<ref name="lO3tG" /> 1793 on [[Mellini atlas]]es veel üles tähendatud Luke loss (''Schlos Lude'') oja ääres, mis voolab [[Konnaoja|Konnaojja]].<ref name="FQpEG" /> Samuti on loss Rückeri kaardil 1839. aastast (''Schloss Luhde''), kuid arvatavasti ehitasid Wrangellid vana linnusehoone vahepeal ümber või lammutasid hoopis. XX sajandi alguseks polnud linnusest enam midagi järele jäänud.<ref name="6md4Q" /> ==Ehitus== [[Pilt:BM09181Am.jpg|pisi|Tollal juba varemetes Luke linnuse plaan. Brotze]] Luke linnus asetses vahetult enne Valgat vanast Volmari–Trikata–Tartu maanteest paar kilomeetrit loodes ja oli ehitatud Säde (Seda) jõkke voolava ülespaisutatud Gaidupe oja idakaldale.<ref name="R2L18" /> Veel edasi kilomeeter loodesse, Härgmäe poole jäi teine rüütlimõis – keskajal von der Borgidele kuulunud Borrishof (''Borgshof''). Linnus kujutas endast põhja-lõunasuunalist ristkülikukujulist kivist majalinnust, mille lõunaküljel asunud sissekäiku kaitsesid kaks nurgatorni. Majalinnuses oli 4 ruumi: eeskoda – hall e. "Diele", saal ja 2 väiksemat ruumi hoone põhjatiivas. Saali all asus kelder. Küllap pidi majalinnusel olema ka kaitsekorrus. Hoonest veidi lõuna poole asetses eraldiseisev kivist neljakandiline väravatorn, kus oli 2 ruumi: köök ja söökla. Torni teise korruse olemasolu ei ole teada. Väravatornist vasakul asus palkidest abihoone. Linnus pidi olema ümbritsetud püstpalkidest tara või mingi muu puidust tõkkega, muidu poleks väravatornil olnud erilist mõtet. Mainitud on küll ümbritsevat hekki. Ida poolt kaitses linnuseõue ka 4&nbsp;m kõrgune muldvall,<ref name="Fop9k" /> millest on praeguseks säilinud umbes 40-meetrine lõik.<ref name="6md4Q" /> Ilmselt on linnuse väljaehitamine jäänud poolikuks, vastasel juhul oleks sellest võinud välja areneda väike laagerkastell. ==Praegune seisukord== Linnusest mingeid maapealseid müüre säilinud ei ole. Alles on mõned pargipuudega kaetud vallikünkad. Oletataval linnusealal on mõned vanad vahvärk-taluhooned ja aiamaalapid. Valle, mille keskelt jookseb väike kruusatee, on märgata ka linnuseala lõuna-edelapoolsel küljel. Lõuna ja ida pool on märgata jälgi praeguseks kinniaetud territooriumi ümbritsenud vallikraavist.<ref name="MiOqL" /> Linnusekompleks on muinsusmälestisena regionaalse kaitse all.<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/2395 Lugažu viduslaiku pils]</ref> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="wF7kN">[http://balticmaps.eu/?lang=lv&centerx=621914&centery=6403959&zoom=6&layer=map&ls=c Läti kaart]</ref> <ref name="zN2QC">{{Netiviide |url=http://www.pilis.lv/a_pnm/view.php?id=9279 |pealkiri=Pilis un muižas |vaadatud=2014-01-04 |arhiivimisaeg=2014-01-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140106045304/http://www.pilis.lv/a_pnm/view.php?id=9279 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="3jUJJ">[http://balticmaps.eu/?lang=lv&centerx=616430&centery=6404193&zoom=1&layer=map&ls=c Luke kaart]</ref> <ref name="yMtwp">{{Netiviide |url=http://visit.valka.lv/valkas-novada-karte/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-12-26 |arhiivimisaeg=2014-01-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140106070310/http://visit.valka.lv/valkas-novada-karte/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="qy2XI">http://www.castle.lv/castles4/orden-lat.html</ref> <ref name="68iwM">http://books.google.ee/books?id=KqRKAAAAcAAJ&pg=PA292&dq=Kirchspiel+Luhde&hl=en&sa=X&ei=FFTbUP-ONM2R0QWtqoDYBg&ved=0CGAQ6AEwCQ#v=onepage&q=Kirchspiel%20Luhde&f=false, lk 292</ref> <ref name="68iwM"/> <ref name="g6qUH">Valka valla koduleht, https://web.archive.org/web/20121231115859/http://valka.lv/valkas-pagasts/</ref> <ref name="DSn7K">Dionysius Fabricius, "Liivimaa ajaloo lühiülevaade 1158 – 1610", Gustav Bergmann, 1795, Johannes Esto Ühing, 2010, tõlge Jaan Unt, lk 131</ref> <ref name="hw7UW">{{Netiviide |url=http://www.travelzone.lv/latvija/pils/lugazi/index.php |pealkiri=Travelzone |vaadatud=2012-12-26 |arhiivimisaeg=2014-01-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140101140306/http://www.travelzone.lv/latvija/pils/lugazi/index.php |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="xnMaP">{{Netiviide |url=http://visit.valka.lv/2011/12/lugazu-muiza-un-parks/ |pealkiri=Visitvalka |vaadatud=2015-01-08 |arhiivimisaeg=2015-01-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150109004516/http://visit.valka.lv/2011/12/lugazu-muiza-un-parks/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="0kFHY">http://www.herder-institut.de/?id=259&lang=eaqpnpqrxfbapf&suchstring1=erg0266#jump</ref> <ref name="BqBgt">J. C. Brotze, "Estonica", Estopol OÜ, Tallinn, 2006 a., lk 299</ref> <ref name="sOvBi">Johann Renner, "Liivimaa ajalugu 1556 – 1561", Olion, Tallinn, 2006 a., tõlge Ivar Leimus, lk 118 – 120, 141</ref> <ref name="pOpHf">Johann Renner, "Liivimaa ajalugu 1556 – 1561", Olion, Tallinn, 2006 a., tõlge Ivar Leimus, lk 147</ref> <ref name="2iHVT">{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://www.travelzone.lv/latvija/pils/ergeme/index.php |vaadatud=2012-12-29 |arhiivimisaeg=2014-01-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140106032024/http://www.travelzone.lv/latvija/pils/ergeme/index.php |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="6BrHp">"Livonia", vanu Liivimaa kaarte Eesti Rahvusraamatukogu kaardikogust, Eesti Rahvusraamatukogu, Euroimmobiliare AS, Aktaprint</ref> <ref name="P4XIB">[http://www.vashaktiv.ru/texts/n/nienshtedt1.php Nyenstadti kroonika, II pt.]</ref> <ref name="GUNga">Dionysius Fabricius, "Liivimaa ajaloo lühiülevaade 1158 – 1610", Gustav Bergmann, 1795, Johannes Esto Ühing, 2010, tõlge Jaan Unt, lk 53</ref> <ref name="Y3q03">http://books.google.ee/books?id=KqRKAAAAcAAJ&pg=PA292&dq=Kirchspiel+Luhde&hl=en&sa=X&ei=FFTbUP-ONM2R0QWtqoDYBg&ved=0CGAQ6AEwCQ#v=onepage&q=Kirchspiel%20Luhde&f=false, lk 293</ref> <ref name="O5sSK">http://books.google.ee/books?id=xBlBAAAAcAAJ&pg=PA548&dq=Kirchspiel+Ermes&hl=en&sa=X&ei=I3PfULy0Iaqc0AWWsoHQCA&ved=0CEMQ6AEwAw#v=onepage&q=Kirchspiel%20Ermes&f=false, lk 542</ref> <ref name="khsXU">{{Netiviide |url=http://www.arhivi.lv/sitedata/LVVA/dokumenti/Publikacijas/Vidzemes%20Kartes.pdf |pealkiri=arhivi.lv, lk 8 |vaadatud=2014-01-07 |arhiivimisaeg=2014-01-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140107222236/http://www.arhivi.lv/sitedata/LVVA/dokumenti/Publikacijas/Vidzemes%20Kartes.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Ie33Q">J. C. Brotze, "Estonica", Estopol OÜ, Tallinn, 2006 a., lk 293</ref> <ref name="t0fqK">http://www.castle.lv/latvija/kondicii.html</ref> <ref name="lO3tG">http://books.google.ee/books?id=86lKAAAAcAAJ&pg=PA132&dq=Kirchspiel+Ermes&hl=en&sa=X&ei=kYzfUISxDYqb0QXov4GABw&ved=0CF8Q6AEwCDgK#v=onepage&q=Kirchspiel%20Ermes&f=false, lk 139</ref> <ref name="FQpEG">Atlas von Liefland, 1798, von Ludwig August Graf Mellin, Riga, Der Walcksche Kreis, 1793, Järeltrükk AS Regio 1991</ref> <ref name="6md4Q">{{Netiviide |url=http://www.travelzone.lv/latvija/pils/lugazi/index.php |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-12-26 |arhiivimisaeg=2014-01-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140101140306/http://www.travelzone.lv/latvija/pils/lugazi/index.php |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="R2L18">http://www.kartes.lv/?wp=57&lg=3&show_tb_map=true</ref> <ref name="Fop9k">Brotze IX, Luke linnuse plaan 1692 a.</ref> <ref name="MiOqL">Eesti vikiekspeditsioon Lätti, 2014</ref> }} [[Kategooria:Läti linnused]] [[Kategooria:Liivi ordu vasallilinnused‎]] pga3h8iq6tjatim8bbbbm2fkx6lsghp 0 311602 7213702 7202983 2026-08-13T15:46:38Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7213702 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Lego mindstorms nxt ultrasonic sensor.jpg|pisi|Lego Mindstorms NXT kaugusandur]] '''Lego Mindstorms''' on [[Lego]] tootesari, millest saab ehitada mitmeotstarbelisi roboteid. Komplekti kuuluvad programmeeritav juhtplokk (inglise keeles ''brick''), mitmesugused andurid, mootorid ja [[Lego]] ehitusosad sarjast [[Lego Technics]]. Tootesarja arendab MIT Meedia Labor<ref name="A9EJ5" /> (MIT Media Lab), mis alustas koostööd ettevõttega Lego Group 1985. aastal. Kõige rohkem kasutatakse sarja Lego Mindstorms õppevahendina, et koolitada õpilasi ja üliõpilasi. Eestis edendab Lego Mindstormsi kasutamist Kooliroboti projekt,<ref name="Qa8tv" /> mille eestvedajateks on [[Tiigrihüppe Sihtasutus]], [[Tartu Ülikool]] ja [[MTÜ Robootika]].<ref name="2V4mp" /> Nimi "Mindstorms" pärineb raamatust "MINDSTORMS: Children, Computers, and Powerful Ideas", mille autor on [[Seymour Papert]].<ref name="2dvSi" /><ref name="iqwFw" /> Lego Mindstorms NXT nimi tuleneb ingliskeelsest sõnast ''next'' ('järgmine').<ref name="EJoki" /> == Robotics Invention System == === RCX === [[Pilt:LegoMindstormsRCX.jpg|pisi|Esimese generatsiooni RCX programmeeritav juhtplokk (inglise keeles ''brick'')]] Esimese põlvkonna Lego Mindstorms kannab nime Robotics Invention System (RIS).<ref name="RMRj0" /> Vastavasse komplekti kuulub juhtplokk RCX (''Robotic Command eXplorer''). ==== Riistvara ==== Juhtplokil on 8-bitine Renesas H8/3292<ref name="IXqZJ" /> [[mikrokontroller]], 16 kB suurune [[püsimälu]] (ROM) ja 32 kB suurune [[muutmälu]] (RAM).<ref name="jEPQE" /> Püsimälus asub [[baasvahetussüsteem]] ehk BIOS.<ref name="C95zF" /> Muutmälus asub programmi [[püsivara]] ja kasutajate loodud programmid. Seadme programmeerimiseks tuleb kasutaja loodud programm spetsiaalse infrapunaliidese abil juhtploki mällu üles laadida. Juhtplokki saab programmeerida, kasutades selleks programmeerimiskeeli, nagu RCX Code ja NXC. Erinevate programmeerimiskeelte kasutamiseks on vaja vahetada RCX püsivara. [[Juhtplokk|Juhtplokil]] on kolm sisendit anduritega suhtlemiseks ja kolm väljundit mootoritele. [[Väljundport|Väljundporte]] saab kasutada ka spetsiaalsete lampide kontrollimiseks. [[Vedelkristallkuvar|LCD-ekraanilt]] saab vaadata aku laetuse taset, sisend- ja väljundseadmete staatust, programmi tööolekut ning mida kasutaja loodud [[programm]] teeb. Maksimaalselt suudab ekraan korraga kuvada nelja tähemärki.<ref name="D7IHh" /> ==== Versioonid ==== Kokku on loodud kolm versiooni: 1.0, 1.5 ja 2.0. Versiooni 1.0 RCX juhtploki eripära on toiteadapteri olemasolu, mis lubab seadmel töötada ka ilma [[patarei]]deta. Versioonides 1.5 ja 2.0 on toiteadapter eemaldatud ja seadme toide tuleb patareidelt. Seadmed vajavad toiteks kuut AA-tüüpi 1,5 V patareid. Toiteadapteriga RCX-versioonid on populaarsed statsionaarsete robootikaprojektide loomisel, nagu robotkäed või juhitavad Lego rongid (''Lego Train''). Erinevus kolme versiooni vahel peale toiteallika on ühendamine arvutiga, kasutades selleks [[infrapunaliides]]t (IrDa). Versioonides 1.0 ja 1.5 kasutab IrDa suhtluseks DE-9 [[jadavärat]]it, versioonis 2.0 on jadavärat asendatud USB-liidesega. ==== Infrapunaliides ja suhtlus ==== RCX on võimeline suhtlema teise RCX-seadmega, kasutades selleks sisseehitatud infrapunaliidest. Üks seadmetest hakkab täitma saatja ja teine vastuvõtja rolli. [[Infrapunaliides|Infrapunaliidese]] abil on RCX võimeline suhtlema seadmetega Spybots, Scout Bricks, Lego Train ja NXT. NXT puhul on vajalik kolmanda osapoole infrapunaliidese moodul. RCX 1.0 IrDa kandesignaali sagedus on 38,5&nbsp;kHz ja RCX 2.0 IrDa kandesignaali sagedus on 76&nbsp;kHz. Mõlemad versioonid suudavad saata andmeid mõlemal sagedusel.<ref name="8Dpbm" /> Kandesignaal on genereeritud RCX sisemiste [[taimer]]itega. RCX suhtleb arvutiga läbi [[Jadaühendus|jadaühenduse]] või USB-põhise IrDa-torni.<ref name="RjdbT" /> IrDa-torni toetavad [[operatsioonisüsteem]]id Windows 98, ME ja XP (32-bitine). Eksisteerib parandusprogramm, et toetada [[hüperhargtöötlus]]e tehnoloogiaga [[Mitmetuumaline protsessor|mitmetuumalisi]] [[protsessor]]eid. Ametlik tugi Windows Vistale (32-bitine) puudub, aga leidub vastavaid [[draiver]]eid, mis tagavad korrapärase töö. Jadaühenduse torn töötab tõrgeteta 32-bitise Windows 7 operatsioonisüsteemiga, kui kasutada kolmanda osapoole USB-jadaühenduse adapterit ja draiverit. ==== Unikaalne kood ==== Kõikidel RCX versioonidel on unikaalne number, mis on seadmele trükitud. See oli vajalik tehnilisele toele, et luua Lego Mindstorms kasutajakontot veebilehel, mis nüüdseks on oma töö lõpetanud. Esimene toodetud RCX on numbriga 000001.<ref name="RCxhd" /> == Robotics Discovery Set == === Scout === Scout on sinist värvi juhtplokk, millel on kaks porti anduritele, kaks mootoritele ja üks sisseehitatud valgusandur. Juurde saab lisada veel ühe mootoripordi, kui kasutada seadet Micro Scout. Scouti saab osta komplektiga Robotics Discovery Set. Programmeerimiseks peab kasutaja lubama toiterežiimi (''power mode''). Scout suudab hoida mälus ühte programmi.<ref name="z2RwG" /> ==== Riistvara ==== Scout kasutab [[Toshiba]] mikrokontrollerit. Mälu on jaotatud 32 kB püsimälu ja 1 kB muutmälu (RAM) vahel, millest 400 [[bait|B]] on vaba kasutajale kasutamiseks. Seadme püsivara asub püsimälus, mis ei lase kasutada teisi püsivarasid. Muutmälu väikese mahu tõttu on paljud eelmääratletud alamfunktsioonid paigutatud [[Püsimälu|püsimällu]].<ref name="kW7VW" /> Scout toetab ainult passiivseid välisandureid, mis tähendab, et kasutada saab ainult puute-, temperatuuri- ja teisi toidet mittevajavaid andureid. Scout kasutab 8-bitise [[Digitaal-analoogmuundur#Resolutsioon|resolutsiooniga]] [[Analoog-digitaalmuundur|A/D-muundurit]], samas kui RCX kasutab 10-bitist A/D-muundurit.<ref name="z10lA" /> ==== Infrapunaliides ja suhtlus ==== RCX saab juhtida seadet Scout, kasutades "''Send IR Message''" programmiplokki. RCX tegeleb Scouti juhtimisega, samal ajal kui Scout võtab vastu RCX-ilt käske. Sel ajal on vaja seadmel Scout kõik sätted välja lülitada ehk seada režiimi ''off''. Scout saab omakorda juhtida Micro Scouti, kasutades selleks [[VLL]]-tehnoloogiat (''Visual Light Link'')<ref name="VLL" /> ja spetsiaalset optilist kiudkaablit.<ref name="sIFoQ" /> ==== Tarkvara ==== Legol oli plaan toota eraldi lisapakett, mis lubaks kirjutada Scoutile programme, kasutades selleks arvutit ja tarkvara, nagu RCX Code. Projekti keerukuse ja kulukuse tõttu see tühistati. == Droid Developer Kit ja Dark Side Developer Kit == === Micro Scout === Micro Scout loodi algtaseme kasutajate jaoks. Tegemist on limiteeritud juhtplokiga, millel on üks sisseehitatud valgusandur ja mootor. Micro Scouti juhtplokki kutsutakse inglise keeles sõnaga ''brick''. Seadmel on seitse sisseehitatud programmi. Seadet saab juhtida seadmete Scout, Spybotics või RCX abil, kasutades VLL-põhist ühendust. Micro Scout (nagu Scoutki) baseerub Toshiba mikrokontrolleril. ==== Programmeerimine ==== Seadet saab programmeerida VLL abil. Selleks on esmalt vaja kalibreerida valgusandur, mis seadme sisselülitamisel seadistab ära tumeduse väärtuse. Järgnevalt on vaja Micro Scout sätestada programmeerimisrežiimi, mis paneb seadme lugema VLL koode.<ref name="VLL" /><ref name="faPqS" /> Seejärel on võimalik anda seadmele ette kuni 15 juhist. Programmi loomisel kustutatakse vana programm mälust ja asendatakse uuega. Salvestamiseks ja käitamiseks tuleb vajutada Run-nuppu. Salvestatud programmi ei saa muuta, vaid see tuleb uuega asendada. ==== Komplektid ==== Seadet müüdi osana, mis kuulus komplekti Droid Developer Kit (R2D2), ja hiljem ka Darkside Developer Kit (AT-AT Imperial Walker). == Lego Mindstorms NXT == === Lego Mindstorms NXT juhtplokk === [[pilt:Lego mindstorms nxt main brick.jpg|pisi|Lego Mindstorms NXT Intelligent Brick/NXT juhtplokk]] NXT juhtplokk (''Intelligent Brick'') on RCX juhtploki järglane, sellest tuleneb ka nimi NXT ehk ''NEXT'' (järgmine). Tegemist on järgmise generatsiooni juhtplokiga, millel on kaks protsessorit – peamine on [[Atmel]] 32-bitine ARM7 protsessor AT91SAM7S256 ja teine kaasprotsessor Atmeli 8-bitine AVR protsessor ATmega48. Mäluhaldust tehakse ARM7 256 kB [[välkmälu]]ga ja 64 kB muutmäluga.<ref name="ObBif" /> Kasutajale on vaba mälu umbes 120 kB. Selline kogus tuleneb sellest, et välkmälus paikneb ka püsivara. Tänu sellele on võimalik seadmele laadida peale teisi püsivarasid ja kasutada programmeerimiseks ka teisi programmeerimiskeeli. Arvutiga ühendamiseks saab kasutada USB 2.0 ühendust või [[Bluetooth]] 2.0 juhtmevaba ühendust. Seadmel on neli sisendporti, kolm väljundporti, valjuhääldi, 100 × 64-piksline LCD-ekraan, neli nuppu. Seadet toidab kuus AA-tüüpi 1,5 V patareid või 1400&nbsp;mAh laetav liitiumioonaku.<ref name="7OeNA" /> Andurite ja mootorite vaheliseks suhtluseks kasutatakse I²C<ref name="nt89i" /><ref name="alsW9" /> ja RS-485<ref name="WK1Dk" /> protokolle. Kõikides NXT versioonides on juhtplokk sama. === Lego Mindstorms NXT 1.0 === Lego Mindstorms NXT on programmeeritav robootikakomplekt, mis toodi turule 2006. aasta juulis, asendades sellega esimese generatsiooni Lego Mindstorms komplektid. Komplekt koosneb 577 elemendist: kolmest [[servomootor]]ist, neljast andurist (kaugus-, heli-, puute- ja valgusandur), seitsmest ühenduskaablist, USB-liidese kaablist ja NXT juhtplokist. Komplektis on lisaks veel NXT-G, mis on visuaalne programmeerimiskeskkond, mis võimaldab luua uusi programme ja neid ka kergesti NXT-seadmesse üles laadida. Tarkvaral on lisaks veel instruktsioonid nelja baasroboti jaoks, milleks on järgmised: Alpha-Rex (humanoid), Tri-Bot (auto), Robo-Arm T-56 (robotkäsi) ja Spike (skorpion). === Lego Mindstorms NXT õppeversioon === Lego Mindstorms NXT õppeversioon (''Educational Version'') on loodud koolidele, et arendada noortes huvi reaalainete vastu. Komplekti ei kuulu tarkvara, see tuleb eraldi juurde osta. Arendamise käigus on võimalik vahetada püsivara ja valida sobivaim programmeerimiskeel, millest paljud on vabavaralised ja tasuta. Õppeversiooni baaskomplekt<ref name="vn4AV" /> koosneb 431 elemendist, mille sisse on arvestatud andurid, mootorid, jne. Põhiosade hulka kuuluvad järgmised komponendid: * kolm [[servomootor]]it, * ultraheliandur ehk kaugusandur, * heliandur, * valgusandur, * kaks puuteandurit, * laetav aku, * aku laadija, * ühenduskaablid, * NXT juhtplokk, * komplekteerimisjuhised. Lisaks on võimalik juurde osta lisakomplekt,<ref name="K3Hd6" /> mis täiendab komponentide kogust 817 võrra. Komplekt koosneb peamiselt erilistest detailidest (käigud, ühenduskaablid, rattad). Õppeversioon sobib hästi kokku vanemate Mindstormsi versioonidega, kuna sisaldab ka kolme erilist tagasiühilduvat ühenduskaablit. === Lego Mindstorms NXT 2.0 === Lego Mindstorms NXT 2.0 avaldati 5. augustil 2009. Komplekt koosneb 619 osast (koos mootorite ja anduritega). Versiooniga 2.0 tutvustati värviandurit, mis suudab eristada peale musta ja valge ka erinevaid heledusi ja värve. Komplekti moodustavad<ref name="fheJ8" /> peale ehitusosade järgmised andurid: * ultraheliandur, mis talitleb kui kaugusandur * kaks puuteandurit * kolm servomootorit * värvusandur [[pilt:Colour Sensor.JPG|pisi|Mindstorms NXT Color Sensor (värvusandur)]] * NXT juhtplokk Erinevus varasemate versioonide ja NXT 2.0 vahel on võime opereerida ka ujukomaarvudega; eelmised versioonid olid suutelised tegema tehteid vaid täisarvudega. Tegemist on tarkvaralise lahendusega püsivaras ja seega saab uuendada ka NXT 1.0 versioone 2.0-ks. Tähelepanuväärne erinevus on ka selles, et uues versioonis puudub heliandur, selle asemel on lisatud veel üks puuteandur.<ref name="MyHPA" /> == Andurid == Lego Mindstormsiga ühildub palju andureid, mille hulka kuuluvad ametlikud Lego ja kolmandate osapoolte andurid. Suuremad kolmandate osapoolte andurite tootjad on HiTechnic,<ref name="HhvKy" /> Mindsensors<ref name="3fbSX" /> ja Vernier.<ref name="WS0XJ" /> Järgnevalt on toodud Lego Mindstorms NXT standardandurid. {| Class = "wikitable" |- ! NXT heliandur !! NXT kaugusandur (ultraheliandur) !! NXT valgusandur !! NXT puuteandur !! NXT mootor |- | [[Pilt: Capteur-sonore.jpg | center|100x100px]] || [[Pilt: Capteur-ultrasons.jpg | center|100x100px]] || [[Pilt: Capteur-photosensible.jpg | center|100x100px]] || [[Pilt: Capteur-tactile.jpg | center|100x100px]] || [[Pilt: Servo-moteur.jpg | center|100x100px]] |} == Programmeerimiskeeled == Lego Mindstormsi programmeerimine<ref name="FATIG" /> on pigem käsukastidega programmeerimine kui koodprogrammeerimine. Leidub ka programmeerimiskeeli, millega arendamine on raskem algajatele, kuid mis annavad rohkem võimalusi. === Lego ametlikud programmeerimiskeeled === * [[RCX Code]]<ref name="U2ifI" /> – RCX juhtploki programmeerimiseks loodud visuaalne programmeerimiskeel. * [[ROBOLAB]]<ref name="hYw2B" /> – RCX juhtploki programmeerimiseks loodud visuaalne programmeerimiskeel. Kasutab [[LabView]]'d programmi mootoriks, arendatud Tuftsi Ülikoolis. * [[NXT-G]]<ref name="p552q" /> – graafiline arenduskeskkond, visuaalne programmeerimiskeel, mis tuleb kaasa NXT sarjaga (kasutab LabView'd programmi mootoriks). === Populaarsed kolmandate osapoolte keeled === * [[GNAT GPL]]<ref name="FY1Yc" /> – NXT-programmeerimine, kasutades [[Ada (programmeerimiskeel)|Ada]] programmeerimiskeelt * [[Not Exactly C]] (NXC)<ref name="wzOjB" /> – vabavaraline C-programmeerimiskeelega sarnane kõrgtaseme programmeerimiskeel * [[Not Quite C]] (NQC)<ref name="qadbE" /> – vabavaraline C-programmeerimiskeelega sarnane kõrgtaseme programmeerimiskeel * [[RoboMind]]<ref name="VLxV4" /> – skriptimiskeel virtuaalsetele ja füüsilistele Lego NXT robotitele * [[pbFORTH]]<ref name="AAi9P" /> – Forth Lego Mindstormsile * [[pbLua]]<ref name="1Hems" /> – Lua programmeerimiskeel Lego Mindstormsile * [[Visual Basic]]<ref name="PkSUO" /> – Visual Basicu programmeerimiskeel Lego Mindstormsile * [[LeJos]]<ref name="zzFyD" /> – Java programmeerimiskeel Lego Mindstormsile == Lego Mindstorms Eestis == Eestis tegeleb Lego Mindstormsi edendamisega Kooliroboti projekt.<ref name="U14Mg" /> Projekt sai alguse 2007. aasta kevadel eesmärgiga edendada inseneriteadust Eesti koolides. Projekti edendamiseks otsitakse koole, kes oleksid nõus projektis osalema. Projekti raames korraldatakse õpetajatele kursuseid ning jagatakse õppematerjale. Robootikakomplektide ostmiseks peavad koolid leidma endale sponsorid või taotlema toetust Tiigrihüppe Sihtasutusest. Tuntumaid robootikavõistlusi: * [[Baltic Robot Sumo]]<ref name="6nI3E" /> – Eesti, Läti ja Leedu robotiehitajate võistlus, mille eesmärgiks on insenerioskuste ja tehnilise loomingulise mõtlemise propageerimine. * [[Robots Intellect]]<ref name="TnTMW" /> – Leedus toimuv Baltimaade robootikavõistlus, mille peaauhind on 9000 eurot. Meeskond võib koosneda kuni neljast liikmest ja osaleda saab kuni kahe robotiga. * [[EstLat]]i robotivõistlus<ref name="HhMxk" /> – Eesti ja Läti robotiehitajate võistlus. Võisteldakse joone järgimises, sumomaadluses ja etteantud linna läbimises. * [[FIRST Lego League]] Eesti<ref name="WEKOd" /> – robotivõistluse eesmärgiks on lahendada 2,5 minuti jooksul ülesandeid ja koguda võimalikult palju punkte. Ülesanneteks on tõsielulised probleemid. Probleeme lahendatakse Lego Mindstorms NXT juhtploki abil. * [[Robotex]]<ref name="EQATz" /> – Tallinna Tehnikaülikooli, Tartu Ülikooli ja IT Kolledži korraldatav robotite võistlus. Võistlus toimub igal sügisel alates 2001. aastast. Peamisteks ülesanneteks on jalgpall ja joone järgimine. == Vaata ka == * [[Lego Mindstorms EV3]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="A9EJ5">{{netiviide | url = http://www.media.mit.edu/sponsorship/getting-value/collaborations/mindstorms | pealkiri = MIT Meedia Labor ja Mindstorms | väljaanne = MIT Media Lab | vaadatud = 10.11.2012 | keel = inglise keeles | arhiivimisaeg = 29.01.2013 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20130129073645/http://www.media.mit.edu/sponsorship/getting-value/collaborations/mindstorms | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="Qa8tv">{{netiviide | url = http://www.robootika.ee/lego/projekt/index.php/projektist/ | pealkiri = Kooliroboti projekt | vaadatud = 10.11.2012 | arhiivimisaeg = 7.03.2012 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20120307011727/http://www.robootika.ee/lego/projekt/index.php/projektist/ | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="2V4mp">{{netiviide | url = http://www.robootika.ee/lego/projekt/index.php/projektist/toetajad/ | pealkiri = Kooliroboti projekti toetajad | vaadatud = 10.11.2012 }}{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="2dvSi">{{raamatuviide | autor = Seymour Papert | pealkiri= MINDSTORMS: Children, Computers, and Powerful Ideas | url = https://archive.org/details/mindstorms00seym | koht = New York | kirjastus = Basic Books | aasta = 1980 | isbn = 0465046290}}</ref> <ref name="iqwFw">{{netiviide| url = http://blog.wired.com/geekdad/2007/03/the_origins_of_.html | pealkiri = The Origins of Mindstorms | autor = Bumgardner, Jim | väljaanne = Wired | aeg = 29. märts 2007 | vaadatud = 10.11.2012 | keel = inglise keeles}}</ref> <ref name="EJoki">{{netiviide| url = http://robotsquare.com/2012/02/18/understanding-nxt-versions/ | pealkiri = NXT nimi | väljaanne = Robotsquare | aeg = 18. veebruar 2012| vaadatud = 10.11.2012 | keel = inglise keeles}}</ref> <ref name="RMRj0">{{netiviide | url = http://www.techuser.net/lego.html | pealkiri = Lego Mindstorms: What Went Wrong? | autor = Latif, Usman | väljaanne = TechUser.Net | aeg = 27. november 2005 | vaadatud = 10.11.2012 | keel = inglise keeles | arhiivimisaeg = 28.12.2011 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20111228050602/http://www.techuser.net/lego.html | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="IXqZJ">{{netiviide | url = http://legolab.daimi.au.dk/CSaEA/RCX/Manual.dir/RCXManual.html#RCX | pealkiri = The RCX CPU | autor = Caprani, Ole | aeg = 2. juuni 2006 | vaadatud = 10.11.2012 | keel = inglise keeles | arhiivimisaeg = 5.04.2013 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20130405103903/http://legolab.daimi.au.dk/CSaEA/RCX/Manual.dir/RCXManual.html#RCX | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="jEPQE">{{netiviide | url = http://legolab.daimi.au.dk/CSaEA/RCX/Manual.dir/RCXManual.html#RCX | pealkiri = The RCX Memory | autor = Caprani, Ole | aeg = 2. juuni 2006 | vaadatud = 10.11.2012 | keel = inglise keeles | arhiivimisaeg = 5.04.2013 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20130405103903/http://legolab.daimi.au.dk/CSaEA/RCX/Manual.dir/RCXManual.html#RCX | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="C95zF">{{netiviide | url = http://www.robotoid.com/bonus-chapters/rbb2-ch13-Creating_Functionoids_with_LEGO.pdf | pealkiri = RCX ROM | failitüüp = PDF | vaadatud = 4.12.2012 | keel = inglise keeles | arhiivimisaeg = 20.06.2013 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20130620232312/http://www.robotoid.com/bonus-chapters/rbb2-ch13-Creating_Functionoids_with_LEGO.pdf | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="D7IHh">{{netiviide | url = http://www.robotc.net/teachingmindstorms/rcx/rcx_code.html#display | pealkiri = RCX LCD Display | vaadatud = 10.11.2012 | keel = inglise keeles }}{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="8Dpbm">{{netiviide | url = http://osdir.com/ml/hardware.Lego.robotics/2007-08/msg00017.html | pealkiri = RXC kandesignaal | vaadatud = 10.11.2012 | keel = inglise keeles | arhiivimisaeg = 15.06.2011 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20110615024808/http://osdir.com/ml/hardware.lego.robotics/2007-08/msg00017.html | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="RjdbT">{{netiviide | url = http://www.robotoid.com/bonus-chapters/rbb2-ch13-Creating_Functionoids_with_LEGO.pdf | pealkiri = RCX IrDa-torn | vaadatud = 04.12.2012 | failitüüp = PDF | keel = inglise keeles | arhiivimisaeg = 20.06.2013 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20130620232312/http://www.robotoid.com/bonus-chapters/rbb2-ch13-Creating_Functionoids_with_LEGO.pdf | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="RCxhd">{{netiviide| url = http://flickr.com/photos/brickjournal/3079324996/in/set-72157610670686416/ | pealkiri = Esimene RCX juhtploki pilt | vaadatud = 10.11.2012}}</ref> <ref name="z2RwG">{{netiviide | url = http://www.marshall.edu/lego/scoutW/ScoutSDK.pdf | pealkiri = Lego Mindstorms Scout Software Developer Kit | failitüüp = PDF | vaadatud = 4.12.2012 | keel = inglise keeles }}{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="kW7VW">{{raamatuviide | autor = Gasperi, Michael; Hempel, Ralph; Villa, Luis; Baum, Dave |pealkiri= Extreme MINDSTORMS: An Advanced Guide to Lego MINDSTORMS | koht = New York | kirjastus = Springer-Verlag New York | aasta = 2000 | isbn = 1893115844}}</ref> <ref name="z10lA">{{netiviide| url = http://MINDSTORMS.LEGO.com/products/rds/hackers.asp | pealkiri = A/D muundurid, RCX ja Scout | vaadatud = 10.11.2012 | keel = inglise keeles|arhiivimisaeg=2001-02-10|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20010210104326/http://MINDSTORMS.LEGO.com/products/rds/hackers.asp}}</ref> <ref name="VLL">{{netiviide | url = http://www.elecbrick.com/vll/ | pealkiri = VLL | vaadatud = 10.11.2012 | keel = inglise keeles | arhiivimisaeg = 6.05.2013 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20130506033744/http://www.elecbrick.com/vll/ | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="sIFoQ">{{netiviide| url =http://news.lugnet.com/robotics/microscout/?n=*,-5&v=a | pealkiri = Scout ja Micro Scout | vaadatud = 10.11.2012 | keel = inglise keeles}}</ref> <ref name="faPqS">{{netiviide| url = http://www.elecbrick.com/Lego/MicroScoutVLL.pdf| pealkiri = VLL koodid Micro Scout´ile| failitüüp = PDF| vaadatud = 10.11.2012| keel = inglise keeles| arhiivimisaeg = 5.12.2004| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20041205011708/http://www.elecbrick.com/lego/MicroScoutVLL.pdf| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="ObBif">{{netiviide | url = http://cs.uwindsor.ca/nxt/499football/memory_power.pdf | pealkiri = Lego NXT Memory and Power Supply | failitüüp = PDF | vaadatud = 10.11.2012 | keel = inglise keeles }}{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="7OeNA">{{netiviide| url = http://mindstormsnxt.blogspot.com/2006/08/whats-inside-nxt-brick.html | pealkiri = What's Inside the NXT Brick? | aeg = 2. august 2006| vaadatud = 10.11.2012 | keel = inglise keeles}}</ref> <ref name="nt89i">{{netiviide| url = http://www.tau.ac.il/~stoledo/lego/i2c-8574/ | pealkiri = I²C ja NXT | autor = Toledo, Sivan | aeg = oktoober 2006| vaadatud = 10.11.2012 | keel = inglise keeles}}</ref> <ref name="alsW9">{{netiviide| url = http://legonxtiic.blogspot.com/ | pealkiri = Lego NXT I²C communication | aeg = 5. aprill 2009| vaadatud = 10.11.2012 | keel = inglise keeles}}</ref> <ref name="WK1Dk">{{netiviide| url = http://lejos.sourceforge.net/nxt/nxj/api/lejos/nxt/comm/RS485.html | pealkiri = RS-485 ja NXT | vaadatud = 10.11.2012 | keel = inglise keeles}}</ref> <ref name="vn4AV">{{netiviide| url = http://www.LEGOeducation.us/eng/product/LEGO_MINDSTORMS_education_nxt_base_set/2095 | pealkiri = Lego Mindstorms õppeversiooni baaskomplekt | vaadatud = 10.11.2012 | keel = inglise keeles}}</ref> <ref name="K3Hd6">{{netiviide| url = http://www.LEGOeducation.us/eng/product/LEGO_MINDSTORMS_education_resource_set/2214 | pealkiri = Lego Mindstorms NXT õppeversiooni lisakomplekt | vaadatud = 10.11.2012 | keel = inglise keeles}}</ref> <ref name="fheJ8">{{netiviide | url = http://MINDSTORMS.LEGO.com/en-us/Support/BuildingInstructions/8547/8547%20User%20Guide%20English.aspx | pealkiri = Lego Mindstorms NXT 2.0 komplekti kirjeldused erinevates keeltes | vaadatud = 10.11.2012 | keel = inglise keeles | arhiivimisaeg = 3.10.2013 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20131003141333/http://mindstorms.lego.com/en-us/support/buildinginstructions/8547/8547%20user%20guide%20english.aspx | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="MyHPA">{{netiviide| url = http://robotsquare.com/2012/02/18/understanding-nxt-versions/ | pealkiri = Understanding the difference between NXT set versions | väljaanne = Robotsquare | aeg = 18. veebruar 2012 | vaadatud = 10.11.2012 | keel = inglise keeles}}</ref> <ref name="HhvKy">{{netiviide | url = http://www.hitechnic.com/products | pealkiri = HiTechnic andurid | vaadatud = 10.11.2012 | keel = inglise keeles | arhiivimisaeg = 12.11.2012 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20121112144209/http://www.hitechnic.com/products | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="3fbSX">{{netiviide| url = http://www.mindsensors.com/ | pealkiri = Mindsensors andurid | vaadatud = 10.11.2012 | keel = inglise keeles}}</ref> <ref name="WS0XJ">{{netiviide | url = http://www.vernier.com/engineering/lego-nxt/ | pealkiri = Vernier andurid | vaadatud = 10.11.2012 | keel = inglise keeles | arhiivimisaeg = 10.01.2013 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20130110134744/http://www.vernier.com/engineering/lego-nxt/ | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="FATIG">{{netiviide| url = http://www.teamhassenplug.org/NXT/NXTSoftware.html | pealkiri = Lego Mindstorms programmeerimiskeeled | vaadatud = 10.11.2012 | keel = inglise keeles}}</ref> <ref name="U2ifI">{{netiviide| url = http://www.oreillynet.com/pub/a/network/2000/01/31/mindstorms/index1a.html | pealkiri = Lego MindStorms: RCX Programming | autor = Knudsen, Jonathan | väljaanne = O´Reilly | aeg = 31. jaanuar 2000 | vaadatud = 10.11.2012 | keel = inglise keeles}}</ref> <ref name="hYw2B">{{netiviide | url = http://www.robolabonline.com/home | pealkiri = ROBOLAB-online | vaadatud = 10.11.2012 | keel = inglise keeles | arhiivimisaeg = 2.11.2012 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20121102130648/http://www.robolabonline.com/home | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="p552q">{{netiviide | url = http://www.robootika.ee/lego/failid/EDU_NXT_opetus.pdf | pealkiri = Eestikeelne NXT-G kasutusjuhend | failitüüp = PDF | vaadatud = 10.11.2012 | arhiivimisaeg = 10.03.2016 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20160310212416/http://www.robootika.ee/lego/failid/EDU_NXT_opetus.pdf | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="FY1Yc">{{netiviide| url = http://libre.adacore.com/tools/mindstorms/ | pealkiri = GNAT GPL | vaadatud = 10.11.2012 | keel = inglise keeles}}</ref> <ref name="wzOjB">{{netiviide| url = http://bricxcc.sourceforge.net/nbc/ | pealkiri = NXC | vaadatud = 10.11.2012 | keel = inglise keeles}}</ref> <ref name="qadbE">{{netiviide| url = http://bricxcc.sourceforge.net/nqc/ | pealkiri = NQC | vaadatud = 10.11.2012 | keel = inglise keeles}}</ref> <ref name="VLxV4">{{netiviide| url = http://www.robomind.net/en/index.html | pealkiri = RoboMind | vaadatud = 10.11.2012 | keel = inglise keeles}}</ref> <ref name="AAi9P">{{netiviide | url = http://www.forthfreak.net/index.cgi?pbForth | pealkiri = pbFORTH | vaadatud = 10.11.2012 | keel = inglise keeles | arhiivimisaeg = 16.03.2007 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20070316081843/http://www.forthfreak.net/index.cgi?pbForth | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="1Hems">{{netiviide | url = http://hempeldesigngroup.com/lego/pblua/ | pealkiri = pbLua | vaadatud = 10.11.2012 | keel = inglise keeles | arhiivimisaeg = 29.01.2016 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20160129011601/http://hempeldesigngroup.com/lego/pbLua/ | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="PkSUO">{{netiviide | url = http://www.vorlesungen.uni-osnabrueck.de/informatik/robot00/doc/lego/report.pdf | pealkiri = Lego Mindstorms Programming with Visual Basic | autor = Hanley, David ja Hearne, Sean | failitüüp = PDF | vaadatud = 10.11.2012 | keel = inglise keeles | arhiivimisaeg = 17.04.2012 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20120417123454/http://www.vorlesungen.uni-osnabrueck.de/informatik/robot00/doc/lego/report.pdf | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="zzFyD">{{netiviide | url = http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/14612/U_;jsessionid=123C8A886773F33F41711FDE28B9B24D?sequence=20 | pealkiri = Ülevaade Lego Mindstorms NXT ja Java ühildumisest | failitüüp = PDF | vaadatud = 10.11.2012 | arhiivimisaeg = 2.04.2015 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20150402143122/http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/14612/U_;jsessionid=123C8A886773F33F41711FDE28B9B24D?sequence=20 | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="U14Mg">{{netiviide | url = http://www.robootika.ee/lego/projekt/index.php/projektist/ | pealkiri = Kooliroboti projekt | vaadatud = 11.11.2012 | arhiivimisaeg = 7.03.2012 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20120307011727/http://www.robootika.ee/lego/projekt/index.php/projektist/ | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="6nI3E">{{netiviide| url = http://www.balticrobotsumo.org | pealkiri = Baltic Robot Sumo koduleht | vaadatud = 11.11.2012 | keel = inglise keeles}}</ref> <ref name="TnTMW">{{netiviide | url = http://www.robotsintellect.lt/en/ | pealkiri = Robots Intellect koduleht | vaadatud = 11.11.2012 | keel = inglise keeles | arhiivimisaeg = 5.01.2013 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20130105023425/http://www.robotsintellect.lt/en | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="HhMxk">{{netiviide | url = http://robootika.ee/estlat/ | pealkiri = EstLat robotivõistluse koduleht | vaadatud = 11.11.2012 | keel = inglise keeles | arhiivimisaeg = 21.03.2012 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20120321153555/http://www.robootika.ee/estlat/ | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="WEKOd">{{netiviide| url = http://www.robootika.ee/flleesti/?page_id=5 | pealkiri = Mis on FLL? | vaadatud = 11.11.2012}}</ref> <ref name="EQATz">{{netiviide| url = http://www.robotex.ee/ | pealkiri = Robotex | vaadatud = 11.11.2012}}</ref> }} [[Kategooria:Robootika]] [[Kategooria:Lego]] in68fdn5h3rnirbtmyptxlrgei6jbhb 0 318904 7213602 6916057 2026-08-13T12:56:19Z Amherst99 15496 /* */ 7213602 wikitext text/x-wiki '''Nadežda Peedi-Hoffmann''' ([[19. mai]] ([[vkj]] 6. mai) [[1911]] [[Tomsk]], [[Venemaa]] – [[21. mai]] [[1938]] [[Tallinn]]) oli eesti näitleja ja iluduskuninganna, viimane [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] eelne [[Miss Estonia]]. 1932. aastal mängis ta koos [[Ants Eskola]]ga peaosa režissöör [[Theodor Luts]]u mängufilmis "[[Päikese lapsed]]" – ta oli seal rikas tüdruk Margot Varik.<ref>[https://web.archive.org/web/20150407071129/http://www.efis.ee/et/inimesed/id/17118/ Nadežda Peedi-Hoffmann] Eesti Filmi Andmebaasis (vaadatud 8. märtsil 2013)</ref> Samal aastal oli Peedi-Hoffmann valitud [[iludusvõistlus]]el [[Miss Estonia|Miss Estoniaks]]. Viimase sõjaeelse kandjana jäi see tiitel talle 1988. aastani, mil esimeseks Eesti missiks pärast [[Teine maailmasõda|teist maailmasõda]] sai [[Heli Mets]].<ref>[https://web.archive.org/web/20110808093805/http://www.hot.ee/missestonia/missid.html "Missid läbi aegade"] (vaadatud 8. märtsil 2013)</ref> 9. juulil 1932 sõimas tema ema Adele Peedi [[vene keel]]es missile kleite toonud õmblejannasid. Selle eest mõisteti talle 10-kroonine trahv või 2 päeva aresti.<ref>"Iluduskuninganna reisipalavik". Rahvaleht, 12. november 1932, nr 134, lk 1</ref> 1933. aastal sattus [[Pärnu]] linnanõunik [[Roman Mathiesen]] kohtu alla süüdistatuna linna raha raiskamises ning aruannete, allkirjade ja vekslite võltsimises. Põhjendusena tõi Mathiesen majandusliku kitsikuse, kuid kõmulehtede väitel kulutas Mathiesen raha afäärile Peedi-Hoffmanniga.<ref>[http://www.parnupostimees.ee/311796/kuidas-linnavolinik-vangi-pandi/ Olaf Esna. "Kuidas linnavolinik vangi pandi"] Pärnu Postimees, 12.09.2010 (vaadatud 8. märtsil 2013)</ref> Nadežda Peedi-Hoffmann oli ka kirjanik [[August Alle]] muusa. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.imdb.com/name/nm0670212/ Nadežda Peedi-Hoffmann] IMDB-s *Jaak Lõhmus [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/film/kuidas-tehti-filmit-hti/ "Kuidas tehti filmitähti"] Sirp, 26. oktoober 2007 *[http://www.muis.ee/portaal/museaalview/1377375 Nadežda Peedi-Hoffmanni foto] Tallinna Linnamuuseumis {{JÄRJESTA:Peedi-Hoffmann, Nadežda}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti iluduskuningannad]] [[Kategooria:Liiva kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1911]] [[Kategooria:Surnud 1938]] 3nn3kavzurjn476zvyokvuw7udykind 7214056 7213602 2026-08-14T10:45:49Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7214056 wikitext text/x-wiki '''Nadežda Peedi-Hoffmann''' ([[19. mai]] ([[vkj]] 6. mai) [[1911]] [[Tomsk]], [[Venemaa]] – [[21. mai]] [[1938]] [[Tallinn]]) oli eesti näitleja ja iluduskuninganna, viimane [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] eelne [[Miss Estonia]]. 1932. aastal mängis ta koos [[Ants Eskola]]ga peaosa režissöör [[Theodor Luts]]u mängufilmis "[[Päikese lapsed]]" – ta oli seal rikas tüdruk Margot Varik.<ref>[https://web.archive.org/web/20150407071129/http://www.efis.ee/et/inimesed/id/17118/ Nadežda Peedi-Hoffmann] Eesti Filmi Andmebaasis (vaadatud 8. märtsil 2013)</ref> Samal aastal oli Peedi-Hoffmann valitud [[iludusvõistlus]]el [[Miss Estonia|Miss Estoniaks]]. Viimase sõjaeelse kandjana jäi see tiitel talle 1988. aastani, mil esimeseks Eesti missiks pärast [[Teine maailmasõda|teist maailmasõda]] sai [[Heli Mets]].<ref>[https://web.archive.org/web/20110808093805/http://www.hot.ee/missestonia/missid.html "Missid läbi aegade"] (vaadatud 8. märtsil 2013)</ref> 9. juulil 1932 sõimas tema ema Adele Peedi [[vene keel]]es missile kleite toonud õmblejannasid. Selle eest mõisteti talle 10-kroonine trahv või 2 päeva aresti.<ref>"Iluduskuninganna reisipalavik". Rahvaleht, 12. november 1932, nr 134, lk 1</ref> 1933. aastal sattus [[Pärnu]] linnanõunik [[Roman Mathiesen]] kohtu alla süüdistatuna linna raha raiskamises ning aruannete, allkirjade ja vekslite võltsimises. Põhjendusena tõi Mathiesen majandusliku kitsikuse, kuid kõmulehtede väitel kulutas Mathiesen raha afäärile Peedi-Hoffmanniga.<ref>[http://www.parnupostimees.ee/311796/kuidas-linnavolinik-vangi-pandi/ Olaf Esna. "Kuidas linnavolinik vangi pandi"]{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Pärnu Postimees, 12.09.2010 (vaadatud 8. märtsil 2013)</ref> Nadežda Peedi-Hoffmann oli ka kirjanik [[August Alle]] muusa. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.imdb.com/name/nm0670212/ Nadežda Peedi-Hoffmann] IMDB-s *Jaak Lõhmus [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/film/kuidas-tehti-filmit-hti/ "Kuidas tehti filmitähti"] Sirp, 26. oktoober 2007 *[http://www.muis.ee/portaal/museaalview/1377375 Nadežda Peedi-Hoffmanni foto] Tallinna Linnamuuseumis {{JÄRJESTA:Peedi-Hoffmann, Nadežda}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti iluduskuningannad]] [[Kategooria:Liiva kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1911]] [[Kategooria:Surnud 1938]] 0q98kmhrtkbvmmqb0we12m06d0s1e7q 0 332711 7214017 7211309 2026-08-14T09:35:43Z ~2026-44494-74 235445 /* Üheksanda hooaja koondtabel */ 7214017 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=detsember}} {{Infokast telesaade|logo=|telesaate_tüüp=meelelahutus|riik=Eesti|esimene_saade=17.märts 2013|viimane_saade=–|saatejuhid=[[Mart Sander]] (2013–2014)<br>[[Märt Avandi]] (2015–2018)<br>[[Sander Rebane]] (2019)<br>[[Karl-Erik Taukar]] (2024–)|produtsent=[[Kaupo Karelson]]<br>[[Olavi Paide]]|eetriaeg=P 19.30|telekanal=[[TV3]]|kodulehekülg=http://www.tv3.ee/su-nagu-kolab-tuttavalt|nimi="Su nägu kõlab tuttavalt"<br>"Su nägu kõlab varsti tuttavalt"|eetris olnud=2013–2019, 2024–}} '''"Su nägu kõlab tuttavalt"''' (ka '''"Su nägu kõlab varsti tuttavalt"''') on [[TV3]] telekanalil näidatav saade, mille esimene hooaeg läks eetrisse 2013. aasta kevadel 17. märtsil. Saate produtsendid on Kaupo Karelson ja Olavi Paide. Saade põhineb [[Hispaania]] produktsioonifirma [[Gestmusic Endemol]] formaadil "[[Tu cara me suena]]", mis sai alguse 2011. aastal telekanalis [[Antena 3]]. Saate formaat sarnaneb [[Suurbritannia]] [[ITV]] talendisaate "[[Stars in Their Eyes]]" omaga. == "Su nägu kõlab (varsti) tuttavalt" saatejuhid ja kohtunikud == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |"Su nägu kõlab (varsti) tuttavalt" saatejuhid ja kohtunikud |- ! colspan="2" |Saatejuht !Hooaeg ja aasta !Kohtunikud !Hooaeg ja aasta |- | rowspan="7" style="background: #5C5C00;" | |[[Mart Sander]] |1. hooaeg, 2013 (kevadhooaeg) |[[Elina Pähklimägi]], [[Eda-Ines Etti]] [[Andrus Vaarik]] ja [[Olav Osolin]] |1. hooaeg, 2013 |- |[[Mart Sander]] |2. hooaeg, 2013 (sügishooaeg) |[[Elina Pähklimägi]], [[Andrus Vaarik]] ja [[Olav Osolin]] |2. hooaeg, 2013 |- |[[Mart Sander]] |3. hooaeg, 2014 |[[Tatjana Mihhailova-Saar]], [[Andrus Vaarik]] ja [[Olav Osolin]] | rowspan="2" |3.–7. hooaeg, 2014–2018 |- |[[Märt Avandi]] |4.–7. hooaeg, 2015–2018 |[[Tatjana Mihhailova-Saar]], [[Andrus Vaarik]] ja [[Olav Osolin]] |- |[[Sander Rebane]] |8. hooaeg, 2019 |[[Tatjana Mihhailova-Saar]], [[Mart Juur]] ja [[Mait Malmsten]] |8. hooaeg, 2019 |- | rowspan="2" |[[Karl-Erik Taukar]] | rowspan="2" |alates 9. hooajast, 2024– |[[Märt Avandi]], [[Jüri Makarov]] ja [[Maarja-Liis Ilus]] |9. hooaeg, 2024 |- |[[Märt Avandi]], [[Liis Lemsalu]] ja [[Mihkel Raud]] |10. hooaeg, 2025 |} * Alates teisest hooajast täitis neljandat kohtunikutooli iga saade vahelduv külaliskohtunik. == Võitjate annetused == * Esimene hooaeg oli 2013. aasta kevadel ja selle finaal toimus [[5. mai]]l [[Pärnu Kontserdimaja]]s. Hooaja võitis [[Evelin Võigemast]], kes annetas võidetud 10&nbsp;000 eurot sihtasutusele [[Kiusamise Vastu]].<ref name="ZIOXj" /> * Teine hooaeg oli 2013. aasta sügisel ja selle finaal toimus [[8. detsember|8. detsembril]] [[Saku Suurhall]]is. Hooaja võitis [[Koit Toome]], kes annetas võidetud 10&nbsp;000 eurot [[Vähiliit|Vähiliidule]].<ref name="ALRDY" /> * Kolmas hooaeg oli 2014. aasta sügisel ja selle finaal toimus [[7. detsember|7. detsembril]] Saku Suurhallis. Hooaja võitis [[Mart Müürisepp]], kes annetas võidetud 10&nbsp;000 eurot [[Laste ja noorte kriisiprogramm|laste ja noorte kriisiprogrammile]].<ref name="I3eyt" /> * Neljas hooaeg oli 2015. aasta sügisel ja selle finaal toimus [[6. detsember|6. detsembril]] Saku Suurhallis. Hooaja võitis [[Juss Haasma]], kes annetas võidetud 10&nbsp;000 eurot [[Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond]]ile.<ref name="eBEPy" /> * Viies hooaeg oli 2016. aasta sügisel ja selle finaal toimus [[4. detsember|4. detsembril]] Saku Suurhallis. Hooaja võitis [[Kalle Sepp]], kes annetas võidetud 10&nbsp;000 eurot mittetulundusühingule [[Meelespea MTÜ|Meelespea]].<ref name="SHCuJ" /> * Kümnes hooaeg oli 2025. aasta sügisel ja selle finaal toimus [[7. detsember|7. detsembril]] TV3 stuudios. Hooaja võitis [[Alika Milova]], kes annetas võidetud 10&nbsp;000 eurot mittetulundusühingule [[Nähtamatud loomad]]. == 1. hooaeg, kevad 2013 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |1. hooaeg, kevad 2013 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="8" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="8" |8 |01 | rowspan="8" |TV3 |17.03.2013 |- |02 |24.03.2013 |- |03 |31.03.2013 |- |04 |07.04.2013 |- |05 |14.04.2013 |- |06 |21.04.2013 |- |07 (erisaade) |28.04.2013 |- |08 (finaalsaade) |05.05.2013 |} === 1. saade (17. märtsil 2013) === * Elina Pähklimägi – [[Elvis Presley]] – "Jailhouse Rock" * Olav Osolin – [[Paul McCartney]] – "Blackbird" * Eda-Ines Etti – [[Sinéad O'Connor]] – "Nothing Compares 2 U" * Andrus Vaarik – [[Kihnu Virve]] – "Mere pidu" * Peeter Oja – [[Joe Cocker]] – "You Can Leave Your Hat On" ''(49)'' * Getter Jaani – [[Koit Toome]] – "Elu täie raha eest" ''(30)'' * Tanel Padar – [[Üllar Jörberg]] – "[[Kutse tantsule (laul)|Kutse tantsule]]" ''(40)'' * Henrik Normann – [[Vello Orumets]] – "[[Sbogom Maria|Hüvasti, Maria]]" ''(24)'' * Hanna-Liina Võsa – [[Marilyn Monroe]] – "Diamonds Are a Girl's Best Friend" ''(53)'' * Evelin Võigemast – [[Amy Winehouse]] – "Rehab" ''(43)'' * Karl-Erik Taukar – [[Hendrik Sal-Saller]] – "Tahan sind" ''(22)'' * Tanja Mihhailova – [[Cher]] – "All or Nothing" ''(23)'' === 2. saade (24. märtsil 2013) === * Liis Lemsalu – [[Janis Joplin]] – "[[Piece of My Heart]]" * Henrik Normann – [[Frank Sinatra]] – "[[My Way (laul)|My Way]]" ''(27)'' * Getter Jaani – [[Beyoncé]] – "Run The World" ''(29)'' * Peeter Oja – [[Erich Krieger]] – "Naised on hullud" ''(21)'' * Tanja Mihhailova – [[Mihkel Raud]] – "Annabel" ''(20)'' * Hanna-Liina Võsa – [[Susan Boyle]] – "[[I Dreamed a Dream]]" ''(39)'' * Karl-Erik Taukar – [[Dr. Alban]] – "It's My Life" ''(36)'' * Evelin Võigemast – [[Heli Lääts]] – "Tsirkus" ''(52)'' * Tanel Padar – [[Tina Turner]] – "Proud Mary" ''(60)'' === 3. saade (31. märtsil 2013) === * Tanja Mihhailova – [[Madonna (laulja)|Madonna]] – "Vogue" ''(55)'' * Henrik Normann – [[Jaan Tätte]] – "Ojalaul" ''(22)'' * Tanel Padar – [[Alice Cooper]] – "Poison" ''(33)'' * Peeter Oja – [[Siiri Sisask]] – "Tagareas" ''(46)'' * Getter Jaani – [[Elton John]] – "Can You Feel The Love Tonight" ''(34)'' * Karl-Erik Taukar – [[Maarja-Liis Ilus]] – "Kohtumine" ''(35)'' * Hanna-Liina Võsa – [[Bob Marley]] – "I Shot the Sheriff" ''(16)'' * Evelin Võigemast – [[Lady Gaga]] – "Bad Romance" ''(43)'' * Mart Sander – [[Alla Pugatšova]] – "Всё могут короли" === 4. saade (7. aprillil 2013) === * Karl-Erik Taukar – [[Kalmer Tennosaar]] – "Vana klaver" ''(20)'' * Henrik Normann – [[Villu Tamme]] – "[[Tere perestroika|Tere, perestroika!]]" ''(36)'' * Peeter Oja – [[Stevie Wonder]] – "Superstition" ''(21)'' * Tanel Padar – [[MC Hammer]] – "U Can't Touch This" ''(25)'' * Evelin Võigemast – [[Edith Piaf]] – "Non, Je ne regrette rien" ''(49)'' * Hanna-Liina Võsa – [[Björk]] – "It's Oh So Quiet" ''(41)'' * Getter Jaani – [[Shakira]] – "Whenever, Wherever" ''(47)'' * Tanja Mihhailova – [[Luciano Pavarotti]] – "O Sole Mio" ''(45)'' === 5. saade (14. aprillil 2013) === * Tanel Padar – [[Michael Bolton]] – "How Am I Supposed To Live Without You" ''(28)'' * Getter Jaani – [[Cool D]] – "Eestlased" ''(34)'' * Evelin Võigemast – [[Prince]] – "Kiss" ''(22)'' * Peeter Oja – [[Jaagup Kreem]] – "[[Juulikuu lumi]]" ''(46)'' * Karl-Erik Taukar – [[Enrique Iglesias]] – "Bailamos" ''(20)'' * Tanja Mihhailova – [[P!nk]] – "[[Try]]" ''(52)'' * Henrik Normann – [[Alexander Rybak]] – "[[Fairytale]]" ''(40)'' * Hanna-Liina Võsa – [[Marju Länik]] – "Karikakar" ''(42)'' === 6. saade (21. aprillil 2013) === * Karl-Erik Taukar – [[Dana International]] – "[[Diva]]" ''(41)'' * Hanna-Liina Võsa – [[Britney Spears]] – "[[Oops!...I Did It Again]]" ''(20)'' * Henrik Normann – [[Ines]] – "[[15 magamata ööd]]" ''(20)'' * Tanja Mihhailova – [[Loreen]] – "[[Euphoria]]" ''(27)'' * Evelin Võigemast – [[Ithaka Maria]] – "Hopa'pa-rei!" ''(37)'' * Peeter Oja – [[Boy George]] – "Do You Really Want To Hurt Me" ''(32)'' * Getter Jaani – [[Michael Jackson]] – "The Way You Make Me Feel" ''(71)'' * Tanel Padar – [[Getter Jaani]] – "[[Rockefeller Street]]" ''(36)'' === 7. saade (28. aprillil 2013) === * Tehti kokkuvõte eelmiste saadete parimatest paladest ja selgitati finalistide kehastatavad finaaliks. === 8. saade (finaal, 5. mail 2013) === * Tõnis Mägi – [[Elvis Presley]] – "[[Blue Suede Shoes]]" * Getter Jaani – [[Lea Liitmaa]] – "Ära piina mind" * Tanja Mihhailova – [[Lia Laats]] – "Tagametsa tango" * Evelin Võigemast – [[Chalice]] – "[[Minu inimesed]]" * Tanel Padar – [[Gerli Padar]] – "[[Partners In Crime]]" * Karl-Erik Taukar ja Hanna-Liina Võsa – [[Freddy Mercury|Freddie Mercury]] ja [[Montserrat Caballé]] – "Barcelona" * Peeter Oja ja Henrik Normann – The Weather Girls – "It's Raining Men" === Esimese hooaja koondtabel === {| class="wikitable" !Osaleja||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||Kokku punkte||Koht finaalis |- |Evelin Võigemast||43||52||43||'''49'''||22||37||246||1. |- |Getter Jaani||30||29||34||47||34||'''71'''||245||4. |- |Tanja Mihhailova||23||20||'''55'''||45||'''52'''||27||222||3. |- |Tanel Padar||40||'''60'''||33||25||28||36||222||2. |- |Peeter Oja||49||21||46||21||46||32||215 |- |Hanna-Liina Võsa||'''53'''||39||16||41||42||20||211 |- |Karl-Erik Taukar||22||36||35||20||20||41||174 |- |Henrik Normann||24||27||22||36||40||20||169 |} == 2. hooaeg, sügis 2013 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |2. hooaeg, sügis 2013 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="12" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="12" |12 |01 | rowspan="12" |TV3 |06.10.2013 |- |02 |13.10.2013 |- |03 |20.10.2013 |- |04 |27.10.2013 |- |05 |03.11.2013 |- |06 |10.11.2013 |- |07 |17.11.2013 |- |08 |24.11.2013 |- |09 (erisaade) |01.12.2013 |- |10 (finaalsaade) |08.12.2013 |- |11 (erisaade) |15.12.2013 |- |12 (erisaade) |22.12.2013 |} === 1. saade (6. oktoobril 2013) === * Ott Lepland – [[Anne Veski]] – "Troopikaöö" (44) * Maia Vahtramäe – [[Ruslana]] – "Wild Dances" (24) * Koit Toome – [[Joel Steinfeldt]] – "Tiigrikutsu" (39) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Birgit Õigemeel]] – "[[Et uus saaks alguse]]" (44) * Andero Ermel – [[Hardi Volmer]] – "Massikommunikatsioon" (41) * Jüri Vlassov – [[Rod Stewart]] – "Sailing" (23) * Gerli Padar – [[Bläck Rokit]] – "Itimees" (23) * Kaire Vilgats – [[Sabrina Salerno|Sabrina]] – "Boys (Summertime Love)" (46) * Mart Sander – [[Voldemar Kuslap]] – "[[Sinilind (laul)|Sinilind]]" === 2. saade (13. oktoobril 2013) === * Tanja Mihhailova – [[Katy Perry]] – "California Gurls" * Kaire Vilgats – [[Orelipoiss]] – "Valss" (21) * Gerli Padar – [[Anastacia]] – "I'm Outta Love" (24) * Maia Vahtramäe – [[Els Himma]] – "Millest sa elad ja hingad" (48) * Andero Ermel – [[Amanda Lear]] – "Enigma (Give A Bit Of Mmh To Me)" (31) * Jüri Vlassov – [[Artur Rinne]] – "[[Mets mühiseb]]" (36) * Ott Lepland – [[Elton John]] – "Candle in the Wind" (35) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Lauri Liiv]] – [[17 (Black Velvet)|17]] (47) * Koit Toome – [[George Michael]] – "Outside" (42) === 3. saade (20. oktoobril 2013) === * Gerli Padar – [[Bonnie Tyler]] – "Holding Out For A Hero" (37) * Ott Lepland – [[Jüri Homenja]] – "Klaver" (43) * Kaire Vilgats – [[Sahlene]] – "[[Runaway (Sahlene'i laul)|Runaway]]" (37) * Andero Ermel – [[Marko Matvere]] – "Grand Marino" (27) * Maia Vahtramäe – [[Annie Lennox]] – "Sweet Dreams (Are Made Of This)" (28) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Liza Minnelli]] – "Mein Herr" (22) * Koit Toome – [[Meat Loaf]] – "I'd Do Anything For Love (But I Won't Do That)" (63) * Jüri Vlassov – [[Alla Pugatšova]] – "Миллион алых роз" (27) === 4. saade (27. oktoobril 2013) === * Karl-Erik Taukar – [[Robert Plant]] – "Black Dog" * Maia Vahtramäe – [[Jaak Joala]] – "Sulle, Leyna" (22) * Andero Ermel – [[Kurt Cobain]] – "Lithium" (33) * Koit Toome – [[Tiiu Tulp]] – "[[Nukuke]]" (45) * Jüri Vlassov – [[Tõnu Trubetsky]] – "[[Insener Garini hüperboloid (laul)|Insener Garini hüperboloid]]" (24) * Gerli Padar – [[Jennifer Lopez]] – "Dance Again" (42) * Kaire Vilgats – [[James Brown]] – "Get Up (I Feel Like Being A) Sex Machine" (41) * Ott Lepland – [[Toomas Lunge]] – "Kaua sa kannatad kurbade naeru" / "Vangile ei meeldi trellid" (41) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Peeter Volkonski]] – "Eila veel" (36) === 5. saade (3. novembril 2013) === * Getter Jaani – [[Mika]] – "[[Love Today]]" * Kaire Vilgats – [[Reet Linna]] – "Chirpy, Chirpy" (17) * Koit Toome – [[David Hasselhoff]] – "Looking For Freedom" (44) * Maia Vahtramäe – [[Marju Kuut]] – "Kaks kuukiirt mu toas" (28) * Andero Ermel – [[James Blunt]] – "[[You're Beautiful]]" (48) * Jüri Vlassov – [[Tõnu Aare]] – "Matkalaul" (23) * Gerli Padar – [[Tom Jones]] – "She's a Lady" (35) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Annely Peebo]] – "A Little Story in the Music" (42) * Ott Lepland – [[Bobby McFerrin]] – "Don't Worry, Be Happy" (47) === 6. saade (10. novembril 2013) === * Hanna-Liina Võsa – [[Cyndi Lauper]] – "True Colors" * Kaire Vilgats – [[Toomas Kõrvits]] – "Pole sul tarvis teada" (20) * Koit Toome – [[Chris Isaak]] – "Wicked Game" (24) * Jüri Vlassov – [[Marek Sadam]] – "Tšaka-Tšaka" (45) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Beyoncé]] – "Single Ladies (Put A Ring On It)" (54) * Maia Vahtramäe – [[Sting]] – "Englishman in New York" (17) * Ott Lepland – [[Céline Dion]] – "My Heart Will Go On" (48) * Andero Ermel – [[Hendrik Sal-Saller]] – "Tantsin sinuga taevas" (33) * Gerli Padar – [[Margarita Voites]] – "Adagio" (43) === 7. saade (17. novembril 2013) === * Ott Lepland – [[Jaagup Kreem]] – "Torm" (38) * Jüri Vlassov – [[Toto Cutugno]] – "L'Italiano (Lasciatemi Cantare)" (22) * Maia Vahtramäe – [[Siiri Sisask]] – "Ma ei maga, ma ei söö" (49) * Gerli Padar – [[Filipp Kirkorov]] – "Снег" (31) * Andero Ermel – [[Kare Kauks]] – "Mägede hääl" (31) * Kaire Vilgats – [[Missy Elliott]] – "Work It" (26) * Koit Toome – [[Markus Teeäär]] – "[[Oma laulu ei leia ma üles]]" (39) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Louis Armstrong]] – "Hello, Dolly!" (48) * Mart Sander – [[Push Up]] – "Ämblikmees" === 8. saade (24. novembril 2013) === * Jüri Vlassov – [[Charlie Chaplin]] – "[[Je cherche après Titine]]" (31) * Koit Toome – Barry Gibb – "Tragedy" (46) * Gerli Padar – [[Gunnar Graps]] – "[[Valgus (laul)|Valgus]]" (27) * Ott Lepland – [[Stevie Wonder]] – "I Just Called To Say I Love You" (53) * Andero Ermel – [[Ott Lepland]] – "[[Kuula]]" (30) * Kaire Vilgats – [[Janet Jackson]] – "Rhythm Nation" (40) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Laura Põldvere]] – "Muusa" (25) * Maia Vahtramäe – [[Whitney Houston]] – "I Will Always Love You" (32) * Luisa Värk – [[Justin Bieber]] – "Baby" === 9. saade (1. detsembril 2013) === * Erisaade, kus näidati esinejate grimmiettevalmistusi eelmistes saadetes, eesti lauljate kommentaare nende matkimise kohta ja seda, keda finaalis kehastatakse. === 10. saade (finaal, 8. detsembril 2013) === * Andero Ermel – [[Freddie Mercury]] – "Radio Ga Ga" * Nele-Liis Vaiksoo – [[Mariah Carey]] – "Hero" * Gerli Padar ([[Tina Turner]]) ja Maia Vahtramäe ([[Cher]]) – "Shame, Shame, Shame" * Ott Lepland – [[Tõnis Mägi]] – "[[Koit (Tõnis Mägi)|Koit]]" * Jüri Vlassov – [[John Lennon]] – "[[Imagine]]" / Kaire Vilgats – [[Chaka Khan]] – "I'm Every Woman" * Koit Toome – [[Andrea Bocelli]] – "Nessun Dorma" * Evelin Võigemast ([[Heli Lääts]]) ja Tanel Padar ([[Üllar Jörberg]]) – "[[Kaelakee hääl]]" === 11. saade (15. detsembril 2013) === * Parimad esitused saate "Su nägu kõlab tuttavalt" teisest hooajast. === 12. saade (22. detsembril 2013) === * Parimad esitused saate "Su nägu kõlab tuttavalt" teisest hooajast. === Teise hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |- !Osaleja||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||7.saade||8.saade||Kokku punkte ||Koht finaalis |- |Ott Lepland||44||35||43||41||47||48||38||'''53'''||349||2. |- |Koit Toome||39||42||'''63'''||'''45'''||44||24||39||46||342||1. |- |Nele-Liis Vaiksoo||44||47||22||36||42||'''54'''||48||25||318||4. |- |Andero Ermel||41||31||27||33||'''48'''||33||31||30||274||3. |- |Gerli Padar||23||24||37||42||35||43||31||27||262 |- |Maia Vahtramäe||24||'''48'''||28||22||28||17||'''49'''||32||248 |- |Kaire Vilgats||'''46'''||21||37||41||17||20||26||40||248 |- |Jüri Vlassov||23||36||27||24||23||45||22||31||231 |} == 3. hooaeg, sügis 2014 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |3. hooaeg, sügis 2014 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |05.10.2014 |- |02 |12.10.2014 |- |03 |19.10.2014 |- |04 |26.10.2014 |- |05 |02.11.2014 |- |06 |09.11.2014 |- |07 |16.11.2014 |- |08 |23.11.2014 |- |09 (erisaade) |30.11.2014 |- |10 (finaalsaade) |07.12.2014 |} === 1. saade (5. oktoobril 2014) === * Jan Uuspõld – [[Mati Nuude]] – "Jambalaya" (21) * Liis Lemsalu – [[Christina Aguilera]] – "Dirrty" (42) * Lauri Liiv – [[Edgar Savisaar]] – "Kaunis maa" (48) * Kristel Aaslaid – [[Silvi Vrait]] – "[[Nagu merelaine]]" (27) * Mart Müürisepp – [[Antonio Banderas]] – "Canción del Mariachi" (48) * Uku Suviste – [[Demis Roussos]] – "Goodbye My Love, Goodbye" (28) * Marju Länik – [[HU?]] – "Absoluutselt" (23) * Luisa Värk – [[The Cranberries]] – "Zombie" (47) === 2. saade (12. oktoobril 2014) === * Laine Randjärv – [[Onu Bella]] – "Seksikas poiss" * Lauri Liiv – [[Marilyn Monroe]] – "I Wanna Be Loved by You" (19) * Luisa Värk – [[Voldemar Kuslap]] – "Mustamäe valss" (24) * Jan Uuspõld – [[Justin Bieber]] – "Baby" (40) * Mart Müürisepp – [[Nancy Sinatra]] – "These Boots Are Made for Walkin'" (50) * Liis Lemsalu – [[Marilyn Manson]] – "Personal Jesus" (26) * Uku Suviste – [[Tarmo Pihlap]] – "Alpi lauluke" (44) * Kristel Aaslaid – [[Eminem]] – "Without Me" (27) * Marju Länik – [[Conchita Wurst]] – "Rise Like a Phoenix" (54) === 3. saade (19. oktoobril 2014) === * Liisi Koikson – [[Queen]] – "I Want to Break Free" * Kristel Aaslaid – [[John Travolta]] – "Greased Lightnin"' (27) * Luisa Värk – [[Kylie Minogue]] – "Can't Get You Out of My Head" (22) * Marju Länik – [[Super Hot Cosmos Blues Band]] – "Maybe-Maybe" (23) * Liis Lemsalu – [[Iiris Vesik]] – "Tigerhead" (51) * Lauri Liiv – [[Rammstein]] – "Du hast" (49) * Uku Suviste – [[Beyoncé]] – "Naughty Girl" (35) * Mart Müürisepp – [[Vello Toomemets]] – "Tsirkus" (42) * Jan Uuspõld – [[Shirley Bassey]] – "Goldfinger" (35) === 4. saade (26. oktoobril 2014) === * Liis Lemsalu – [[Rick Astley]] – "Never Gonna Give You Up" (20) * Jan Uuspõld – [[Vladimir Võssotski]] – "Utrennaja gimnastika" (44) * Kristel Aaslaid – [[Ella Fitzgerald]] – "Mack the Knife" (58) * Mart Müürisepp – [[Caater]] – "O Si Nene" (24) * Marju Länik – [[Lady Gaga]] – "Alejandro" (27) * Lauri Liiv – [[Rihanna]] – "Umbrella" (22) * Uku Suviste – [[Ray Charles]] – "Hit The Road Jack" (37) * Luisa Värk – [[Sarah Brightman]] – "Time To Say Goodbye" (52) === 5. saade (2. novembril 2014) === * Kristel Aaslaid – [[Lenna Kuurmaa]] – "Rapuntzel" (29) * Marju Länik – [[AC/DC]] – "Thunderstuck" (45) * Lauri Liiv – [[Jaak Johanson]] – "Lahtilükkamine" (52) * Liis Lemsalu – [[Evanescence]] – "Bring Me to Life" (29) * Jan Uuspõld – [[Vesa-Matti Loiri]] (kui [[Jean-Pierre Kusela]]) – "[[Gambler's Guitar|Naurava kulkuri]]" (30) * Luisa Värk – [[Shakira]] – "Waka Waka (This Time for Africa)" (21) * Rolf Roosalu – üllatusetteaste * Mart Müürisepp – [[Rolf Roosalu]] – "Maagiline päev" (48) * Uku Suviste – [[Robbie Williams]] – "Let Me Entertain You" (30) === 6. saade (9. novembril 2014) === * Maiken ja Nele-Liis Vaiksoo – [[Rednex]] – "Cotton Eye Joe" * Luisa Värk – [[Kerli Kõiv]] – "Walking On Air" (20) * Kristel Aaslaid – [[Cyndi Lauper]] – "Girls Just Wanna Have Fun" (56) * Lauri Liiv – [[Maie Parrik]] – "Viies ratas" (34) * Marju Länik – [[Sandra Cretu|Sandra]] – "Hiroshima" (35) * Uku Suviste – [[Josh Groban]] – "You Raise Me Up" (28) * Mart Müürisepp – [[Shaggy]] – "Boombastic" (18) * Liis Lemsalu – [[Ott Lepland]] – "Lambarokk" (61) * Jan Uuspõld – [[B.B. King]] – "Guess Who" (37) === 7. saade (16. novembril 2014) === * Mart Müürisepp – [[James Hetfield]] – "Nothing Else Matters" / "Enter Sandman" (35) * Liis Lemsalu – [[Barbra Streisand]] – "Woman In Love" (26) * Lauri Liiv – [[Valeri Leontjev]] – "Casanova" (39) * Kristel Aaslaid – [[Adele]] – "Someone Like You" (44) * Jan Uuspõld – [[Fred Astaire]] – "Puttin' On The Ritz" (54) * Luisa Värk – [[Ozzy Osbourne]] – "Dreamer" (25) * Uku Suviste – [[Juri Nikulin]] – "Pesnja pro zaitsev" (29) * Marju Länik – [[Marlene Dietrich]] – "Sag' mir, wo die Blumen sind" (32) === 8. saade (23. novembril 2014) === * Marju Länik – [[Heidy Tamme]] – "Võta mind lehtede varju" (28) * Kristel Aaslaid – [[Justin Timberlake]] – "Like I Love You" (30) * Liis Lemsalu – [[Dolly Parton]] – "Jolene" (26) * Lauri Liiv – [[Georg Ots]] – "Pali Raczi laul" (40) * Uku Suviste – [[Prince]] – "The Most Beautiful Girl In The World" (47) * Mart Müürisepp – [[Tina Turner]] – "GoldenEye" (58) * Jan Uuspõld – [[Eeva Talsi]] – "Kauges külas" (16) * Luisa Värk – [[Tanja Mihhailova]] – "Amazing" (39) === 9. saade (30. novembril 2014) === * Erisaates uuriti, kuidas meeldis eesti lauljatele nende jäljendamine, millised olid suurimad õnnestumised ja keda finalistid lõpusaates järele teevad. * [[Jana Kask]] – [[Nicki Minaj]] – "Anaconda" === 10. saade (finaal, 7. detsembril 2014) === * Liis Lemsalu – [[Michael Jackson]] – "Dangerous" / "They Don't Care About Us" / "Thriller" * Lauri Liiv – [[Michael Buble]] – "Cry Me A River" * Luisa Värk – [[Alicia Keys]] – "Empire State Of Mind" * Kristel Aaslaid – Printsess Elsa ([[Idina Menzel]]) – "Let It Go" * Uku Suviste – [[Bruno Mars]] – "Runaway Baby" * Mart Müürisepp – [[Jaak Joala]] – "Unustuse jõel" * Jan Uuspõld – [[Robert Palmer]] – "Addicted To Love" * Marju Länik – [[Shania Twain]] – "Man! I Feel Like A Woman!" * Ott Lepland ja Koit Toome – Jüri Homenja ja Tiiu Tulp – "Öölaps" === Kolmanda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |- !Osaleja||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||7.saade||8.saade||Kokku punkte||Koht finaalis |- |Mart Müürisepp||48||50||42||24||48||18||35||'''58'''||323||1. |- |Lauri Liiv||'''48'''||19||49||22||'''52'''||34||39||40||303||3. |- |Kristel Aaslaid||27||27||27||'''58'''||29||56||44||30||298||2. |- |Liis Lemsalu||42||26||'''51'''||20||29||'''61'''||26||26||281||4. |- |Uku Suviste||28||44||35||37||30||28||29||47||278 |- |Jan Uuspõld||21||40||35||44||30||37||'''54'''||16||277 |- |Marju Länik||23||'''54'''||23||27||45||35||32||28||267 |- |Luisa Värk||47||24||22||52||21||20||25||39||250 |} == 4. hooaeg, sügis 2015 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |4. hooaeg, sügis 2015 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |04.10.2015 |- |02 |11.10.2015 |- |03 |18.10.2015 |- |04 |25.10.2015 |- |05 |01.11.2015 |- |06 |08.11.2015 |- |07 |15.11.2015 |- |08 |22.11.2015 |- |09 (erisaade) |29.11.2015 |- |10 (finaalsaade) |06.12.2015 |} === 1. saade (4. oktoobril 2015) === * Märt Avandi – [[Koit Toome]] – "Mere lapsed" * Piret Krumm – [[Steven Tyler]] – "Dude (Looks Like a Lady)" (39) * Sepo Seeman – [[Kalmer Tennosaar]] – "Karulaane jenka" (34) * Lenna Kuurmaa – [[Hardi Volmer]] – "Noored on hukas" (25) * Saara Kadak – [[Kate Bush]] – "Wuthering Heights" (51) * Mikk Mäe – [[Push Up]] ([[Margit Margusson]]) – "Ämblikmees" (22) * Juss Haasma – [[Macy Gray]] – "I Try" (44) * Liina Vahtrik – [[Nana Mouskouri]] – "Only Love" (38) * Rolf Roosalu – [[Outkast]] ([[André Lauren Benjamin]]) – "Hey Ya!" (34) === 2. saade (11. oktoobril 2015) === * Rolf Roosalu – [[Best B4]] – "Ma tahan sind, sa vajad mind" (34) * Mikk Mäe – [[Willie Nelson]] – "On the Road Again" (36) * Saara Kadak – [[Sex Pistols]] ([[John Lydon]]) – "God Save the Queen" (26) * Liina Vahtrik – [[The Verve]] ([[Richard Ashcroft]]) – "Bitter Sweet Symphony" (38) * Juss Haasma – [[Jan Uuspõld]] – "Tramm nr 66" (46) * Lenna Kuurmaa – [[Kaoma]] – "Lambada" (30) * Piret Krumm – [[Anne Velli]] – "El Bimbo" (55) === 3. saade (18. oktoobril 2015) === * Liina Vahtrik – [[Blondie]] ([[Debbie Harry]]) – "Heart Of Glass" (48) * Piret Krumm – [[Elvis Presley]] – "Love Me Tender" (26) * Saara Kadak – [[Toomas Uibo]] – "Vari", "Võõras Mees" koos [[Väino Uibo]]ga (40) * Rolf Roosalu – [[Hurts]] ([[Theo Hutchcraft]]) – "Wonderful Life" (42) * Mikk Mäe – [[Eduard Hill]] – "Trololo" (23) * Lenna Kuurmaa – [[Aqua (ansambel)|Aqua]] – "Barbie Girl" – Ken [[Uku Suviste]] (29) * Sepo Seeman – [[Tõnis Mägi]] – "Aed" (58) * Juss Haasma – [[Amy Winehouse]] – "Valerie" (18) === 4. saade (25. oktoobril 2015) === * Rolf Roosalu – [[Dima Bilan]] – "Believe" (27) * Liina Vahtrik – [[Tiiu Varik]] – "Quando" (35) * Piret Krumm – [[Alannah Myles]] – "[[Black Velvet (Alannah Mylesi laul)|Black Velvet]]" (29) * Mikk Mäe – [[Lil Wayne]] – "Lollipop" (21) * Saara Kadak – [[Anne Hathaway]] – "I Dreamed a Dream" (50) * Sepo Seeman – [[Boney M.]] – "Daddy Cool" (26) * Juss Haasma – [[Raul Sepper]] – "Sein on ees" (58) * Lenna Kuurmaa – [[Toni Braxton]] – "Un-Break My Heart" (38) === 5. saade (1. novembril 2015) === * Sepo Seeman – [[Vello Orumets]] – "Rannapiiga" (25) * Liina Vahtrik – [[Iron Maiden]] – "The Number of the Beast" (35) * Juss Haasma – [[Anaconda]] – "Ei soovi, et lahkuksid" (39) * Rolf Roosalu – [[Taylor Dayne]] – "Tell It to My Heart" (38) * Mikk Mäe – [[Allan Roosileht]] – "Turvamees" (23) * Saara Kadak – [[4 Non Blondes]] ([[Linda Perry]]) – "Whats's Up?" (42) * Lenna Kuurmaa – [[Must Q]] ([[Kaarel Kose]]) – "Karm liin" (48) * Piret Krumm – [[The Prodigy]] ([[Keith Flint]]) – "Firestarter" (34) === 6. saade (8. novembril 2015) === * Liina Vahtrik – [[Dingo (ansambel)|Dingo]] – "Autiotalo" (34) * Juss Haasma – [[No Mercy]] – "Where Do You Go" (39) * Lenna Kuurmaa – [[Joni Mitchell]] – "Big Yellow Taxi" (44) * Mikk Mäe ja [[Lauri Liiv]] – [[Tarmo Urb|Tarmo]] ja [[Toomas Urb]] – "Kuu" (30) * Sepo Seeman – [[Mihhail Bojarski]] – "Musketäride laul" (41) * Piret Krumm ja Rolf Roosalu – [[Hedvig Hanson]] ja [[Pearu Paulus]] – "Kallim kullast", "Neiu mustas kleidis" (40) (30) * Saara Kadak – [[The Pussycat Dolls]] ([[Nicole Scherzinger]]) – "Buttons" (26) === 7. saade (15. novembril 2015) === * Laura Remmel – [[Axl Rose]] – "Sweet Child O' Mine" * Rolf Roosalu – [[Peeter Tooma]] – "Pistoda laul" (48) * Mikk Mäe – [[Leonard Cohen]] – "Hallelujah" (27) * Liina Vahtrik – [[Helgi Sallo]] – "Olematu laul" (34) * Piret Krumm – [[Etta James]] – "Something's Got a Hold on Me" (29) * Juss Haasma – [[Helend Peep]] – "Kerjuse laul" (37) * Lenna Kuurmaa ja [[Saara Kadak]] – [[Sõnajalg (ansambel)|ansambel Sõnajalg]] – "Tulge kõik" (35) (40) * Sepo Seeman – [[Right Said Fred]] – "I'm Too Sexy" (34) === 8. saade (22. novembril 2015) === * Krista Lensin – [[Dinah Washington]] – "Mad About the Boy" * Sepo Seeman – [[Kukerpillid]] – "Piu-pau" (23) * Saara Kadak – [[Alanis Morissette]] – "Uninvited" (35) * Liina Vahtrik – [[Winny Puhh]] – "Vanamutt" (32) * Mikk Mäe – [[Ed Sheeran]] – "Thinking Out Loud" (33) * Lenna Kuurmaa – [[Nicole Kidman]] – "One Day I'll Fly Away" (27) * Juss Haasma – [[Bruno Mars]] – "Uptown Funk!" (38) * Rolf Roosalu – [[Farinelli]] – "Lascia ch'io pianga" (63) * Piret Krumm – [[Rihanna]], [[Kanye West]] ja [[Paul McCartney]] – "FourFiveSeconds" (33) === 9. saade (29. novembril 2015) === * Avalikustati finaalis parodeeritavad ja uuriti, mida arvavad artistid nende järele tegemisest. === 10. saade (finaal, 6. detsembril 2015) === * Juss Haasma – [[AC/DC]] – "Highway to Hell" * Liina Vahtrik – [[Ellie Goulding]] – "Love Me Like You Do" * Lenna Kuurmaa ja Piret Krumm – [[Ele Kõlar|Ele]] ja [[Kaja Kõlar]] – "Simmanipolka", "Naerusuu" * Rolf Roosalu – [[Urmas Alender]] – "Nii vaikseks kõik on jäänud" * Sepo Seeman ja Mikk Mäe – [[Elina Born]] ja [[Stig Rästa]] – "Goodbye to Yesterday" * Saara Kadak – [[Maria Callas]] – "O mio babbino caro" * Mart Müürisepp, Kristel Aaslaid, Lauri Liiv – Vello Toomemets, Silvi Vrait, Maie Parrik – "Suveööd", "Sinu valinud ma", "Tsirkus" === Neljanda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |- !Osaleja|||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||7.saade||8.saade||Kokku punkte||Koht finaalis |- |Juss Haasma||41||46||18||'''58'''||39||39||37||38||316||1. |- |Rolf Roosalu||34||34||42||27||38||30||'''48'''||'''63'''||316||3. |- || |Saara Kadak||'''51'''||26||40||50||42||26||40||35||310||2. |- |Liina Vahtrik||38||38||48||35||35||34||34||32||294||4. |- |Piret Krumm||39||'''55'''||26||29||34||40||29||33||285 |- |Lenna Kuurmaa||25||30||29||38||'''48'''||'''44'''||35||27||276 |- |Sepo Seeman||34||19||'''58'''||26||25||41||34||23||260 |- |Mikk Mäe||22||36||23||21||23||30||27||33||215 |} == 5. hooaeg, sügis 2016 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |5. hooaeg, sügis 2016 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |02.10.2016 |- |02 |09.10.2016 |- |03 |16.10.2016 |- |04 |23.10.2016 |- |05 |30.10.2016 |- |06 |06.11.2016 |- |07 |13.11.2016 |- |08 |20.11.2016 |- |09 (erisaade) |27.11.2016 |- |10 (finaalsaade) |04.12.2016 |} === 1. saade (2. oktoobril 2016) === * Joosep Järvesaar – [[Scooter]] – "Nessaja" (19) * Adeele Sepp – [[Kadri Voorand]] – "Papagoi" (53) * Kalle Sepp – [[Elvis Presley]] – "Jailhouse Rock" (33) * Inga Lunge – [[Potsataja]] – "Potsataja laul" (36) * Laura Põldvere – [[Geri Halliwell]] – "It's Raining Men" (22) * Raivo E. Tamm – [[Michael Jackson]] – "Don't Stop 'Til You Get Enough" (41) * Liis Lass – [[Maarja-Liis Ilus]] – "Sa ju tead" (44) * Kristjan Kasearu ja Mart Müürisepp – [[Sofia Rotaru]] ja [[Jaak Joala]] – "Лаванда" (36) === 2. saade (9. oktoobril 2016) === * Adeele Sepp – [[Brainstorm]] ([[Renars Kaupers]]) – "My Star" (39) * Inga Lunge – [[Anne Maasik]] – "Rändaja õhtulaul" (23) * Kristjan Kasearu – [[Lenny Kravitz]] – "American Woman" (35) * Liis Lass – [[M People]] ([[Heather Small]]) – "Moving on Up" (44) * Raivo E. Tamm – [[UB40]] ([[Ali Campbell]]) – "(I Can't Help) Falling in Love with You" (38) * Laura Põldvere – [[Scatman John]] – "[[Scatman (Ski-Ba-Bop-Ba-Dop-Bop)]]" (46) * Kalle Sepp – [[Heino Seljamaa]] – "Koristajatädi töölauluke" (19) * Joosep Järvesaar – [[Cher]] – "Believe" (40) === 3. saade (16. oktoobril 2016) === * Kristjan Kasearu – [[Olsen Brothers]] – "Fly on The Wings of Love" (21) * Raivo E. Tamm – [[Janis Joplin]] – "Cry Baby" (24) * Kalle Sepp, Andrus Vaarik – [[Modern Talking]] – "You're My Heart, You're My Soul" (58) * Joosep Järvesaar – [[Kihnu Virve]] – "Elu nooruses" (33) * Laura Põldvere – [[Duffy]] – "Warwick Avenue" (43) * Inga Lunge – [[Vaya Con Dios]] – "Ne Na Na Na" (23) * Liis Lass – [[Die Antwoord]] – "I Think You Freeky" (42) * Adeele Sepp – [[Brigitte Bardot]] – "L'appareil a sous" (40) === 4. saade (23. oktoobril 2016) === * Kalle Sepp – [[Gene Kelly]] – "[[Singin' In The Rain|Singin' in the Rain]]" (30) * Laura Põldvere – [[Kairit Tuhkanen|Niki]] – "Sa oled see, kes jääb", "Äike, päike" (34) * Kristjan Kasearu – [[Ben E. King]] – "[[Stand by Me]]" (42) * Inga Lunge – [[Ülle Ulla]] – "Minu mees" (34) * Joosep Järvesaar – [[Michalis Rakintzis]] – "[[S.A.G.A.P.O.]]" (58) * Adeele Sepp, Liis Lass – [[Spice Girls]] – "[[Wannabe]]" (28) * Raivo E. Tamm – [[Tarmo Pihlap]] – "Hüljatud mees" (28) === 5. saade (30. oktoobril 2016) === * Kalle Sepp – [[Jüri Pootsmann]] – "[[Play]]" (51) * Kristjan Kasearu – [[HIM]] – "[[Join Me in Death]]" (30) * Raivo E. Tamm – [[Meisterjaan]] – "Parmupillihullus" (61) * Adeele Sepp – [[David Bowie]] – "[[Life on Mars]]" (21) * Laura Põldvere – [[Anu Kaal]] – "Adeele kuplee" (43) * Liis Lass – [[Velikije Luki (ansambel)|Velikije Luki]] – "[[Tallinn põleb]]" (24) * Inga Lunge ja Joosep Järvesaar – [[Hovery Covery]] – "Ära jahtu" (32) (27) * [[Jüri Pootsmann]] – [[Olivia Newton-John]] – "[[Physical]]" === 6. saade (6. novembril 2016) === * Laura Põldvere ja Rolf Roosalu – [[Mark Wahlberg|Marky Mark]] – "[[Good Vibrations]]" (25) * Joosep Järvesaar – [[Johnny Cash]] – "[[Ring of Fire]]" (32) * Inga Lunge – [[Sergei Maasin]] – "Viktoria" (31) * Liis Lass – [[Britney Spears]] – "[[...Baby One More Time (laul)|...Baby One More Time]]" (47) * Raivo E. Tamm – [[Teo Maiste]] – "Caro mio ben" (35) * Kalle Sepp – [[System of a Down]] – "[[Chop Suey!]]" (42) * Kristjan Kasearu – [[Goombay Dance Band]] – "[[Sun of Jamaica]]" (40) * Adeele Sepp – [[Marju Kuut]] – "Kurjuse laul", "Rahalaul" (32) === 7. saade (15. novembril 2016) === * Liis Lass – [[Madonna (laulja)|Madonna]] – "[[Like a Prayer]]" (34) * Inga Lunge – [[Meghan Trainor]] – "[[All About That Bass]]" (40) * Kristjan Kasearu – [[Uno Kaupmees]] – "Ärge unustage valssi" (23) * Joosep Järvesaar – [[Desireless]] – "[[Voyage, voyage]]" (19) * Adeele Sepp – [[Jennifer Hudson]] – "[[And I Am Telling You I'm Not Going]]" (58) * Kalle Sepp ja Raivo E. Tamm – [[Leida Sibul]] ja [[Hilda Koni]] – "Kevadkuul" (35) (37) * Laura Põldvere – [[Sia Furler|Sia]] – "[[Chandelier]]" (38) === 8. saade (20. novembril 2016) === * Laura Põldvere ja Nele-Liis Vaiksoo – [[Jassi Zahharov]] ja [[Nele-Liis Vaiksoo]] – "Öölaps" (28) * Inga Lunge – [[Gloria Estefan]] – "No Llores" (34) * Kristjan Kasearu – [[Passenger (laulja)|Passenger]] – "Let Her Go" (35) * Adeele Sepp – [[Tommy Cash]] – "Euroz Dollaz Yeniz" (34) * Raivo E. Tamm – [[Lou Reed]] – "Perfect Day" (34) * Liis Lass – [[Ylvis]] – "The Fox (What Does the Fox Say?)" (28) * Joosep Järvesaar – [[Eros Ramazzotti]] – "Più bella cosa" (20) * Kalle Sepp – [[Ivo Linna]] – "Aeg ei peatu" (71) === 9. saade (27. novembril 2016) === * Saates selgus, keda finaalis kehastatakse ja mida arvavad artistid sellest, et neid on järele tehtud. === 10. saade (finaal, 4. detsembril 2016) === * Kristjan Kasearu – [[Limp Bizkit]] – "[[Rollin' (Limp Bizkiti laul)|Rollin' (Air Raid Vehicle)]]" * Liis Lass – [[Céline Dion]] – "[[My Heart Will Go On]]" * Joosep Järvesaar ja [[Erich Krieger]] – [[Martin Müürsepp]] ja Erich Krieger – "Sõbra laul" * Raivo E. Tamm – [[Tanel Padar]] (ja [[The Sun]]) – "Õnne valem" * Inga Lunge – [[Mireille Mathieu]] – "[[Der Pariser Tango]]" * Märt Avandi – Kristjan Valdis Puurmanist – "Ükskord meie mõisa õuel nähti karumõmmi" * Adeele Sepp – [[Anne Veski]] – "Veel", "Hea tuju laul" * Laura Põldvere – [[Lady Gaga]] – "[[The Edge of Glory]]" * Kalle Sepp – [[Georg Ots]] – "Mõtisklus" * Lenna Kuurmaa, Saara Kadak, Jan Uuspõld, Juss Haasma – Siiri ja Viivi Sõnajalg, Raul Sepper, Raul Sepper – "Kas usud sinagi", "Tulge kõik", "Sein on ees" === Viienda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |- !Osaleja|||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||7.saade||8.saade||Kokku punkte||Koht finaalis |- |Kalle Sepp||33||19||'''58'''||30||51||42||35||'''71'''||339||1. |- |Adeele Sepp||'''53'''||39||40||28||21||32||'''58'''||34||305||3. |- |Raivo E. Tamm||41||38||24||28||'''61'''||35||37||34||298||2. |- |Liis Lass||44||44||42||30||24||'''47'''||34||28||293||4. |- |Laura Põldvere||22||'''46'''||43||34||43||25||38||28||279 |- |Kristjan Kasearu||36||35||21||42||30||40||23||35||262 |- |Inga Lunge||36||23||23||34||32||31||40||34||253 |- |Joosep Järvesaar||19||40||33||'''58'''||27||32||19||20||248 |} == 6. hooaeg, sügis 2017 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |6. hooaeg, sügis 2017 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |01.10.2017 |- |02 |08.10.2017 |- |03 |15.10.2017 |- |04 |22.10.2017 |- |05 |29.10.2017 |- |06 |06.11.2017 |- |07 |13.11.2017 |- |08 |20.11.2017 |- |09 (erisaade) |27.11.2017 |- |10 (finaalsaade) |04.12.2017 |} === 1. saade (1. oktoobril 2017) === * Marta Laan – [[Marju Länik]] – "Vaid üks mees" (31) * Valter Soosalu – [[Tom Jones]] – "Delilah" (47) * Daniel Levi Viinalass – [[Jam]] – "See viis" (31) * Hanna Martinson – [[Jennifer Rush]] – "The Power of Love" (33) * Bert Pringi – [[Heli Lääts]] – "Kaunid baleriinid" (34) * Andres Dvinjaninov – [[Maarja-Liis Ilus]] – "Õnneseen" (39) * Elina Born – [[Kurt Cobain]] – "Where Did You Sleep Last Night (In the Pines)" (37) * Hele Kõrve – [[Elina Born]] – "In or Out" (32) === 2. saade (8. oktoobril 2017) === * Elina Born – [[Nicki Minaj]] – "Super Bass" (41) * Andres Dvinjaninov – [[Hendrik Sal-Saller]] – "Lähme sõidame" (27) * Daniel Levi Viinalass – [[Vanessa Carlton]] – "A Thousand Miles" (23) * Hele Kõre – [[Alice Cooper]] – "Poison" (30) * Valter Soosalu – [[Kait Tamra]] – "Oma saar" (37) * Hanna Martinson – [[Little Richard]] – "Good Golly Miss Molly" (25) * Marta Laan – [[Etta James]] – "At Last" (52) * Bert Pringi – [[Nicki Minaj]] – "Anaconda" (49) === 3. saade (15. oktoobril 2017) === * Daniel Levi Viinalass – [[The Darkness]] – "I Believe in a Thing Called Love" (21) * Hele Kõrve – [[Kristiina Ehin]] ([[Naised Köögis]]) – "Aasta ema" (57) * Andres Dvinjaninov – [[Plastic Bertrand]] – "Ca Plane pour Moi" (29) * Marta Laan – [[Getter Jaani]] – "[[Me kõik jääme vanaks]]" (33) * Bert Pringi – [[Sam Smith]] – "Lay Me Down" (30) * Hanna Martinson –[[ Bee Gees]] – "Stayin' Alive" / "Too Much Heaven" (32) * Valter Soosalu – [[Uku Suviste]] – "Jagatud öö" (54) * Elina Born – [[M.I.A.]] – "Jimmy" (28) === 4. saade (22. oktoobril 2017) === * Hanna Martinson – [[Thea Paluoja]] – "Sinu juures" (20) * Valter Soosalu – [[Gloria Gaynor]] – "I Will Survive" (18) * Marta Laan – [[Andrus Elbing]] ([[Beebilõust]]) – "Mendid" (46) * Andres Dvinjaninov – [[Ivan Rebroff]] – "Kalinka" (34) * Elina Born – [[Lea Liitmaa]] ([[Blacky]]) – "Ingel" (31) * Daniel Levi Viinalass – [[Julie Andrews]] – "The Hills Are Alive" (54) * Bert Pringi – [[Lauri Saatpalu]] ([[Dagö]]) – "Muusik" (44) * Hele Kõrve – [[Montserrat Caballe|Montserrat Caballé]] – "O mio babbino caro" (37) === 5. saade (29. oktoobril 2017) === * Elina Born – [[France Gall]] – "Poupee de cire, poupee de son" (30) * Bert Pringi – [[Onu Bella]] (ja [[Heli Vahing]]) – "Ma võtsin viina" (33) * Marta Laan – [[Lana Del Rey]] – "Young and Beautiful" (26) * Andres Dvinjaninov – [[Brotherhood of Man]] – "Save Your Kisses for Me" (29) * Hanna Martinson – [[Rozalla]] – "Everybody's Free (To Feel Good)" (27) * Valter Soosalu ja Hele Kõrve – [[Laura Põldvere]] ja [[Koit Toome]] – "[[Verona_(laul)|Verona]]" (42) (42) * Daniel Levi Viinalass – [[Slavko Kalezic]] – "Space" (55) === 6. saade (5. novembril 2017) === * Hele Kõrve – [[Koit Toome]] – "Nädalalõpp" (21) * Daniel Levi Viinalass – [[Calum Scott]] – "Dancing on My Own" (35) * Elina Born – [[Nina Hagen]] – "New York, New York" (50) * Bert Pringi – [[The Tuberkuloited]] – "Lilleke rohus" (22) * Hanna Martinson – [[Demi Lovato]] – "Skyscraper" (28) * Valter Soosalu – [[Peeter Volkonski]] – "Mina olen juba suur" (35) * Andres Dvinjaninov – [[LMFAO]] – "Party Rock Anthem" (34) * Marta Laan – [[Florence Foster Jenkins]] – "Queen of the Night" (59) === 7. saade (12. novembril 2017) === * Bert Pringi – [[Voldemar Kuslap]] – "Armastuse lugu" (23) * Hanna Martinson – [[Kiri te Kanawa]] – "Summertime" (37) * Valter Soosalu – [[Phil Collins]] – "In the Air Tonight" (26) * Marta Laan – [[Maria Listra]] – "Üksik kitsekarjus" (35) * Daniel Levi Viinalass – [[Marvin Gaye]] – "Sexual Healing" (18) * Elina Born – [[Marju Kuut]] – "Raagus sõnad" (38) * Hele Kõrve – [[Jennifer Lopez]] – "Let’s Get Loud" (43) * Andres Dvinjaninov – [[Mart Sander]] – "Helmi" (64) === 8. saade (19. novembril 2017) === * Bert Pringi – [[Justin Timberlake]] – "Can’t Stop the Feeling" (26) * Marta Laan – [[Verka Serduschka]] – "Dancing Lasha Dumbai" (26) * Andres Dvinjaninov ja [[Andero Ermel]] – [[Baccara]] – "Yes Sir, I Can Boogie" (33) * Hele Kõrve – [[Minnie Riperton]] – "Loving You" (49) * Hanna Martinson – [[Kiesza]] – "Hideaway" (42) * Daniel Levi Viinalass – [[Rob Zombie]] – "Dragula" (35) * Elina Born – Hele Kõrve – "Siis kui maailm magab veel" (36) * Valter Soosalu – [[Village People]] – "YMCA" (37) === 9. saade (26. novembril 2017) === * Erisaade === 10. saade (finaal, 3. detsembril 2017) === * Elina Born – [[Christina Aguilera]] – "Ain't No Other Man" * Daniel Levi Viinalass – [[Coldplay]] – "A Sky Full of Stars" * Marta Laan – [[Salvador Sobral]] – "Amar Pelos Dois" * Hanna Martinson – [[Salt 'N' Pepa]] – "Push It" * Andres Dvinjaninov – [[Meie Mees]] – "Šokolaadist jänes" / "Rekkamehe argipäev" / "Sinine vilkur" * Valter Soosalu – [[Plácido Domingo]] – "Parla più piano" * Bert Pringi – [[t.A.T.u.]] – "Nas ne dagoniat" * Hele Kõrve – [[Europe]] – "The Final Countdown" * Kalle Sepp ja Raivo E. Tamm – [[Ivo Linna]] ja [[Michael Jackson]] – "Tean, ei tea" / "Billy Jean" === Kuuenda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |- !Osaleja|||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||7.saade||8.saade||Kokku punkte||Koht finaalis |- |Hele Kõrve||32||30||'''57'''||37||42||21||43||'''49'''||311||2. |- |Marta Laan||31||'''52'''||33||46||26||'''59'''||35||26||308||3. |- |Valter Soosalu||'''47'''||37||54||18||42||35||26||37||296||1. |- |Elina Born||37||41||28||31||30||50||38||36||291||4. |- |Andres Dvinjaninov||39||27||29||34||29||34||'''64'''||33||289 |- |Daniel Levi Viinalass||31||23||21||'''54'''||'''55'''||35||18||35||272 |- |Bert Pringi||34||49||30||44||33||22||23||26||261 |- |Hanna Martinson||33||25||32||20||27||28||37||42||244 |} == 7. hooaeg, sügis 2018 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |7. hooaeg, sügis 2018 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |07.10.2018 |- |02 |14.10.2018 |- |03 |21.10.2018 |- |04 |28.10.2018 |- |05 |04.11.2018 |- |06 |11.11.2018 |- |07 |18.11.2018 |- |08 |25.11.2018 |- |09 (erisaade) |02.12.2018 |- |10 (finaalsaade) |09.12.2018 |} === 1. saade (7. oktoobril 2018) === * Marta Laan – [[Netta]] – "Toy" (26) * Lauri Liiv – [[Tarkan]] – "Simarik" (29) * Liis Lemsalu – [[Sünne Valtri]] – "Tahan ma", "Dolce Gabbana" (33) * Saara Kadak – [[Liis Lemsalu]] – "Püüab meid" (39) * Sepo Seeman – [[Günther (laulja)|Günther]] – "Ding Dong Song" (55) * Ott Lepland – [[Uudo Sepp]] – "Võitmatu" (54) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Jedward]] – "[[Lipstick]]" (28) * Tanel Padar – [[Billy Idol]] – "White Wedding" (20) === 2. saade (14. oktoobril 2018) === * Ott Lepland – [[Panjabi MC]]– "Mundian to beach Ke" (47) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Estin]] – "Esimene lumi" (30) * Tanel Padar – [[Silent Circle]] – "Touch in the Night" (31) * Saara Kadak – [[D Cän]] – "Seib" (38) * Marta Laan – [[Whitney Houston]] – "Your Love Is My Love" (31) * Lauri Liiv – [[The Ilves Sisters]] – "Jõulurõõm" (39) * Sepo Seeman – [[Mart Helme]] – "Võõra linna tuled" (35) * Liis Lemsalu – [[Eleni Foureira]] – "Fuego" (33) === 3. saade (21. oktoobril 2018) === * Liis Lemsalu – [[Donna Lewis]] – "I Love You Always Forever" (22) * Sepo Seeman – [[Birgit Sarrap]] – "Ma tean, et sa tead" (24) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Enrique Iglesias]] – "Hero" (33) * Marta Laan – [[Siiri Känd]] – "Bananas" (31) * Ott Lepland – [[Michael Jackson]] – "You Are Not Alone" (54) * Tanel Padar – [[Annie Lennox]] – "No More I Love You´s" (30) * Lauri Liiv – [[Märt Sults]] – "Lootuselaul" (54) * Saara Kadak – [[Tina Turner]] – "Private Dancer" (36) === 4. saade (28. oktoobril 2018) === * Saara Kadak – [[Toni Basil]] – "Hey Mickey" (28) * Liis Lemsalu – [[Sia Furler|SIA]] – "Chandelier" (27) * Ott Lepland – [[Shakira]] – "Underneath Your Clothes" (32) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Jenny Lind]] – "Never Enough" (71) * Tanel Padar – [[Artur Rinne]] – "Vana vrakk" (33) * Lauri Liiv – [[Judi Dench]] – "Send in the Clowns" (32) * Sepo Seeman – [[Mr. T]] – "Treat Your Mother Right" (30) * Marta Laan – [[AROP]] – "Kiki Miki" (31) === 5. saade (4. novembril 2018) === * Sepo Seeman – [[Simon & Garfunkel]] – "Sound of Silence" (31) * Liis Lemsalu – [[Vitas]] – "7th element" (24) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Maarja-Liis Ilus]] – "Keelatud maa" (42) * Lauri Liiv – [[Joel De Luna]] – "Opera on Fire" (20) * Saara Kadak – [[Silvi Vrait]] – "Olnut enam heaks ei tee" (62) * Ott Lepland – [[Tanel Padar]] – "Võta aega" (46) * Marta Laan – [[Urban Symphony]] – "Rändajad" (23) * Tanel Padar – [[Vanilla Ninja]] – "Club Kung Fu" (36) === 6. saade (11. novembril 2018) === * Nele-Liis Vaiksoo – [[Ricchi e Poveri]] – "[[Mamma Maria (laul)|Mamma Maria]]" (22) * Lauri Liiv – [[Dimitry Hvorostovsky]] – "Di Provenza il mar, il soul" (28) * Liis Lemsalu – [[Curly Strings]] – "Maailm heliseb" (50) * Saara Kadak – [[Chubby Checker]] – "Let's Twist Again" (21) * Ott Lepland – [[Ivo Linna]] – "Suur loterii" (54) * Tanel Padar – [[Afroman]] – "Because I Get High" (41) * Marta Laan – [[Neiokõsõ]] – "[[Tii]]" (34) * Sepo Seeman – [[Kim Jong–un]] – "[[Gangnam Style]]" (34) === 7. saade (18. novembril 2018) === * Liis Lemsalu – Ott Lepland – "Päkapikumees" (34) * Saara Kadak – [[Kate Bush]] – "Running Up That Hill" (52) * Ott Lepland – [[Anne Veski]] – "Eilne päev", "Jätke võtmed väljapoole" (25) * Marta Laan ja Nele-Liis Vaiksoo – [[Florence F. Jenkins]] ja [[Louis Armstrong]] – "Verona" (41) * Sepo Seeman – [[Vello Orumets]] – "Vana türklane" (21) * Tanel Padar – [[Üllar Jörberg]] ([[Nublu (räppar)|Nublu]]) – "Mina ka" (32) * Lauri Liiv – [[Rammstein]] – "Sonne" (38) === 8. saade (25. novembril 2018) === * Liis Lemsalu – [[Vaido Neigaus]] – "Kõigest loobunud" (24) * Marta Laan – [[Hedvig Hanson]] – "Tuuled tulid" (20) * Ott Lepland – [[Sarah Brightman]] – "Time to Say Goodbye" (53) * Saara Kadak ja Juss Haasma – [[Lady Gaga]] & [[Bradley Cooper]] – "Shallow" (26) * Lauri Liiv – [[Buranovskije Babuški]] – "Party for Everybody" (46) * Tanel Padar – [[Edgar Winter]] – "Dying to Live" (35) * Sepo Seeman – Vanaisa – "Vanaisa on väsinud" (45) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Mireille Mathieu]] – "On ne vit pas sans se dire adieu" (35) === 9. saade (02. novembril 2018) === * Erisaade === 10. saade (finaal, 9. detsembril 2018) === * Nele-Liis Vaiksoo – [[Celine Dion|Céline Dion]] – "River Deep, Mountain High" * Liis Lemsalu – [[Els Himma]] – "Üksinduse aeg" * Lauri Liiv – [[Whoopi Goldberg]] – "Get Up Offa That Thing", "Ain’t No Mountain High Enough" * Marta Laan – [[Stacy Ferguson|Fergie]] – "A Little Party Never Killed Nobody" * Ott Lepland – [[Luciano Pavarotti]] – "Caruso" * Tanel Padar – [[Nexus]] – "Nii kuum", "Raju reede" * Saara Kadak – [[ABBA]] – "The Winner Takes It All" * Sepo Seeman – [[Elina Netšajeva]] – "La Forza" * Märt Avandi – [[Jaak Joala]] – "Ausus", "Arena" * Eelmiste hooaegade võitjad * Ühislaul – "We Are the World" === Seitsmenda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" !Osaleja||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||7.saade||8.saade||Kokku||Koht finaalis |- |Ott Lepland||54||'''47'''||54||32||46||'''54'''||25||'''53'''||365||2. |- |Saara Kadak||39||38||36||28||'''62'''||21||'''52'''||26||302||1. |- |Nele-Liis Vaiksoo||28||30||33||'''71'''||42||22||41||35||302||3. |- |Lauri Liiv||29||39||'''54'''||32||20||28||38||46||286||4. |- |Sepo Seeman||'''55'''||35||24||30||31||34||21||45||275 |- |Tanel Padar||20||31||30||33||36||41||32||35||258 |- |Liis Lemsalu||33||33||22||27||24||50||34||24||247 |- |Marta Laan||26||31||31||31||23||34||41||20||237 |} == 8. hooaeg, sügis 2019 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |8. hooaeg, sügis 2019 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |13.10.2019 |- |02 |20.10.2019 |- |03 |27.10.2019 |- |04 |03.11.2019 |- |05 |10.11.2019 |- |06 |17.11.2019 |- |07 |24.11.2019 |- |08 |01.12.2019 |- |09 (erisaade) |08.12.2019 |- |10 (finaalsaade) |15.12.2019 |} === 1. saade (13. oktoobril 2019) === * Marianne Leibur – [[Doris Day]] – "Perhaps, Perhaps, Perhaps" (30) * Mihkel Tikerpalu – [[Victor Crone]] – "Storm" (25) * Marta Arula – [[Oliver Kõvask|väike Oliver]] – "Meremehe laul" (26) * Madis Arro – [[Whitesnake]] – "Here I Go Again" (33) * Eleryn Tiit – [[Brenda Lee]] – "Sweet Nothin's" (46) – '''võitis saate''' * Norman Salumäe – [[Helen Lokuta]] – "Habanera" (41) * Pelle Põldma – [[Uno Loop]] – "Mis värvi on armastus" (16) – '''langes välja''' * Kärt Anton – [[Ariana Grande]] – "Side to Side" (27) === 2. saade (20. oktoobril 2019) === * [[Tanel Laidna]] – [[Jaagup Kreem]] / Terminaator – "See ei ole saladus" * Marta Arula – [[Inger]] – "Coming Home" – '''langes välja''' * Mihkel Tikerpalu – [[Jüri Mazurtšak]] / [[Monitor (ansambel)|Monitor]] – "Ootan tuult" * Marianne Leibur – [[Rihanna]] – "Umbrella" * Eleryn Tiit – [[Robin Juhkental]] / Malcolm Lincoln – "Siren" * Norman Salumäe – [[Pikatoro]] – "Ppap (Pen Pineapple Apple Pen)" * Kärt Anton – [[Laura Põldvere]] – "Head uut aastat" * Madis Arro – [[Margarita Voites]] – "Ave Maria" – '''võitis saate''' === 3. saade (27. oktoobril 2019) === * [[Karmo Nigula]] – [[Gipsy Kings]] – "Volare" * Eleryn Tiit – [[Airi Vipulkumar Kansar]] – "Saatuse laul" – '''võitis saate''' * Madis Arro – [[R.E.M.]] – "Everybody Hurts" * Kärt Anton – [[Donna Summer]] – "Hot Stuff" * Mihkel Tikerpalu – [[Tom-Olaf Urb|Reket]] – "Võit" – '''langes välja''' * Marianne Leibur – [[Dead or Alive]] – "You Spin Me Round" * Norman Salumäe – [[Rolf Roosalu]] – "Ingel" * Tanel Laidna – [[Johnny Cash]] – "Folsom Prison Blues" === 4. saade (03. novembril 2019) === * Kärt Anton – [[Ricky Martin]] – "Martin" * [[Katre Sepp]] – [[Tones And I]] – "Dance Monkey" * Madis Arro – [[Dima Golov]] – "Пусть всегда будет солнце!" – '''jäi saatesse''' * Tanel Laidna – [[Taylor Swift]] – "Shake It Off" * Marianne Leibur – [[Juliette Gréco|Juliette Greco]] – "Andercon" * Eleryn Tiit – [[Heart]] – "Alone" – '''võitis saate''' * Norman Salumäe – [[Valeri Leontjev]] ja [[Laima Vaikule]] – "Vernissage" (koos [[Inga Tislar|Inga Tislariga]]) * Karmo Nigula – [[Die Mayrhofner]] – "Schei Wi Dei Wi Du" === 5. saade (10. novembril 2019) === * Karmo Nigula – [[IceCream|Ice Cream]] – "Helista mulle mobiilile" * Katre Sepp – [[Nazareth]] – "Love Hurts" * Eleryn Tiit – [[Raffaella Carra]] – "Hay Que Venir Al Sur"– '''võitis saate''' * Norman Salumäe – [[Daddy Yankee]] – "Gasolina" * Madis Arro – Maggie Reilly – "Moonlight Shadow" * Kärt Anton – "[[Oota sa!|Nu Pogodi]]" (koos [[Kristjan Lüüs|Kristjan Lüüsiga]]) – '''langes välja''' * Tanel Laidna – [[Ummamuudu]] – "Kõnotraat" * Marianne Leibur – [[Arabesque]] – "Midnight Dancer" === 6. saade (17. novembril 2019) === === 7. saade (24. novembril 2019) === === 8. saade (1. detsembril 2019) === === 9. saade (8. detsembril 2019) === * Erisaade === 10. saade (finaal, 15. detsembril 2019) === === Kaheksanda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |'''Osaleja''' |'''1.saade''' |'''2.saade''' |'''3.saade''' |'''4.saade''' |'''5.saade''' |'''6.saade''' |'''7.saade''' |'''8.saade''' |'''Kokku punkte''' |'''Koht finaalis''' |- |Eleryn Tiit |'''46''' | colspan="7" rowspan="2" | | rowspan="2" |info puudub |2. |- |Madis Arro |33 |1. |} == 9. hooaeg, sügis 2024 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |9. hooaeg, sügis 2024 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |06.10.2024 |- |02 |13.10.2024 |- |03 |20.10.2024 |- |04 |27.10.2024 |- |05 |03.11.2024 |- |06 |10.11.2024 |- |07 |17.11.2024 |- |08 |24.11.2024 |- |09 (finaali eel) |01.12.2024 |- |10 (finaal) |08.12.2024 |} === 1. saade (06.10.2024) === * Reigo Tamm – [[Käärijä]] – "Cha cha cha" (28) * Katrin Pärn – [[Samantha Fox]] – "Touch me (I want your body)" (21) * Amanda Hermiine Künnapas – [[Marco Tasane]] – "Kreeka Jumalanna" (36) * Oskar Seeman – [[Kadri Voorand]] – "Kättemaks" (60) * Jüri Pootsmann – [[:en:Tiny_Tim_(musician)|Tiny Tim]] – "Tiptoe Through the Tulips" (36) * Sissi Nylia Benita – [[Doja Cat]] – "Woman" (39) * Mihkel Raud – [https://en.m.wikipedia.org/wiki/Yazoo_(band) Yazoo] – "Only You" (28) * Birgit Sarrap – [[Céline Dion]] – "Hymne à l'amour" (36) === 2. saade (13.10.2024) === * Sissi Nylia Benita – [[Villu Tamme]] – "Tere Perestroika" (26) * Jüri Pootsmann – [[Evelin Samuel]] – "Diamond of Night" (54) * Birgit Sarrap – [[Andrus Muld|Hunt]] – "Nostalgia" (27) * Reigo Tamm – [[Ants Eskola]] – "Paula, sul on poisipea" (33) *Amanda Hermiine Künnapas – [[The Runaways]] – "Cherry Bomb" (40) *Oskar Seeman – [[Karl Madis]] – "Pärlipüüdja" (18) *Katrin Pärn – [[Demis Roussos]] – "Forever and ever" (32) *Mihkel Raud – [[Billy Idol]] – “Rebel Yell” (54) === 3. saade (20.10.2024) === * Birgit Sarrap – [[P!nk|Pink]] – “Cover Me In Sunshine” (31) * Amanda Hermiine Künnapas – [[Vägilased]] – “Kulla kutse” (44) * Mihkel Raud – [[Kim Carnes]] – “Bette Davis Eyes” (23) * Sissy Nylia Benita – [[Reel 2 Real]] – “I Like To Move It” (27) * Jüri Pootsmann – [[Kalju Terasmaa]] – “Vihmapiisk langeb” (45) * Reigo Tamm – [[Paradisio]] – “Bailando” (44) * Katrin Pärn – [[Tanita Tikaram]] – “Twist In My Sobriety” (36) * Oskar Seeman – [[Måneskin]] – “Beggin” (34) === 4. saade (27.10.2024) === * Mihkel Raud – [[Uno Kaupmees]] – "Ärge unustage valssi" (19) *Birgit Sarrap – [[Joost Klein]] – "Europapa" (40) *Katrin Pärn – [[Ita Ever]] – "Kesk õitsvaid lilli" (45) *Jüri Pootsmann – [[Mihkel Raud]] – "Annabelle" (39) *Amanda Hermiine Künnapas – [[Lisella Beatrice|Beatrice]] – "Tagi mind" (36) *Oskar Seeman – [[Dean Martin]] – "That`s Amore" (27) *Sissi Nylia Benita – [[Sinéad O'Connor|Sinead'O Connor]] – "Nothing compares 2 U" (47) *Reigo Tamm – [[Nele-Liis Vaiksoo]] – "Öölaps" (31) === 5. saade (03.11.2024) === * Amanda Hermiine Künnapas – [[Tyrannosaurus Rex|T. Rex]] – "Get it on" (27) * Jüri Pootsmann – [[Björn Ulvaeus|Björn Ulveaus]] – "Does your mother know" (48) * Sissi Nylia Benita – [[Little Big]] – "Skibidi" (23) * Mihkel Raud – [[Hardi Volmer]] – "Massikommunikatsioon" (28) * Birgit Sarrap – [[Sandra Sillamaa]] – "Pass-pass" (50) * Oskar Seeman – [[Sepo Seeman]] – "Oh, valu ja vaev" (24) * Reigo Tamm – [[Riho Sibul]] – "Kassitapp" (56) * Katrin Pärn – [[Dua Lipa]] – "Houdini" (28) === 6. saade (10.11.2024) === * Birgit Sarrap – [[Freddie Mercury|Fredie Mercury]] – "Bohemian Rhapsody" (53) * Oskar Seeman – [[Annely Peebo]] – "Habanera" (35) * Reigo Tamm – [[5MIINUST]] – "(nendest) narkootikumidest ei te me (küll) midagi" (19) * Sissi Nylia Benita – [[Loreen]] – "Tattoo"(45) * Mihkel Raud – [[Alika]] – "Õde ütles" (49) * Amanda Hermiine Künnapas – [[Coco Chanel|Chanel]] – "Slomo" (27) * Jüri Pootsmann ja Katrin Pärn – [[Armi&Danny]] – "I Wanna Love You Tender" (28) (28) === 7. saade (17.11.2024) === * Jüri Pootsmann – [[Florian Wahl]] – "Mu vend on lesbi" (41) * Mihkel Raud – [[Bob Dylan]] – "Blowi in the Wind" (24) * Birgit Sarrap – [[Camila Cabello]] – "Havana" (34) * Oskar Seeman – [[Ryan Gosling|Ryan Cosling]] – "Im just Ken" (27) * Katrin Pärn – [[Alanis Morissette]] – "You Oughta Know" (33) * Sissy Nylia Benita – [[Andrea Bocelli]] – "Time to say goodbye" (20) * Reigo Tamm – [[Georgie Dann]] – "Paloma Blanca" (46) * Amanda Hermiine Künnapas – [[Lembit Ulfsak]] – "Nõuniku laul" (59) === 8. saade (24.11.2024) === * Mihkel Raud – [[Jimmy Somerville]] – "You Make Me Feel" (18) * Amanda Hermiine Künnapas – [[Renée Zellweger|Renee Zellweger]] – "Roxie" (26) * Sissi Nylia Benita – [[Daði Freyr]] – "Think About Things" (23) * Oskar Seeman – [[Jüri Krjukov]] – "Kui ma oleks rikas" (48) * Katrin Pärn – [[Dennis Quaid]] – "Great Ball of Fire" (40) * Jüri Pootsmann – [[Carol Channing]] – "Hello, Dolly!" (55) * Birgit Sarrap – [[Siiri Känd]] – "Tule, õeke" (35) * Reigo Tamm – [[Montserrat Caballé|Montserrat Caballe]] – "O mio babbino caro" (39) === 9. saade (finaali eel, 01.12.2024) === * Erisaade, finaalieelne saade. === 10. saade (finaal, 08.12.2024) === * Mihkel Raud – [[Jimmy Somerville]] – "You Make Me Feel" (18) * Amanda Hermiine Künnapas – [[Renée Zellweger]] – "Roxie" (26) * Sissi Nylia Benita – [[Daði Freyr]] – "Think About Things" (23) * Oskar Seeman – [[Jüri Krjukov]] – "Kui ma oleks rikas" (48) * Katrin Pärn – [[Jerry Lee Lewis]] – "Great Balls of Fire" (40) * Jüri Pootsmann – [[Carol Channing]] – "Hello, Dolly!" (55) * Birgit Sarrap – [[Siiri Känd]] – "Tule, õeke" (35) * Reigo Tamm – [[Montserrat Caballé]] – "O mio babbino caro" (39) === Üheksanda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |'''Osaleja''' |'''1.saade''' |'''2.saade''' |'''3.saade''' |'''4.saade''' |'''5.saade''' |'''6.saade''' |'''7.saade''' |'''8.saade''' |'''Kokku punkte''' |'''Koht finaalis''' |- bgcolor="gold" | | Reigo Tamm |28 |33 |44 |31 |'''56''' |19 |46 |39 |296 |1. |- bgcolor="silver" | Jüri Pootsmann |36 |54 |'''45''' |39 |48 |28 |41 |'''55''' |346 |2. |- bgcolor="tan" | Amanda Hermiine Künnapas | 36 | 40 | 44 |36 |27 |27 |'''59''' |26 |295 |3. |- bgcolor="antiquewhite" | Birgit Sarrap |36 |27 |31 |40 |50 |'''53''' |34 |35 |306 |4. |- | Oskar Seeman |'''60''' |18 |34 |27 |24 |35 |27 |48 |273 | rowspan="4" | 5.-8. |- | Katrin Pärn |21 |32 |36 |45 |28 |28 |33 |40 |263 |- | Sissi Nylia Benita |36 |26 |27 |'''47''' |23 |45 |20 |23 |250 |- | Mihkel Raud |28 |'''54''' |23 |19 |28 |49 |24 |18 |243 |} === Üheksanda hooaja koondtabel === ODBC 3 {| class="wikitable" |'''Osaleja''' |'''1.saade''' |'''2.saade''' |'''3.saade''' |'''4.saade''' |'''5.saade''' |'''6.saade''' |'''7.saade''' |'''8.saade''' |'''Kokku punkte''' |'''Koht finaalis''' |- | King Jester Tapang | | | | | | | | | | |- | Cornelio Yong Tapang | | | | | | | | | |- | Catherine Delos Santos | | | | | | | | | |- | Jewel Mae Tampilic | | | | | | | | | |- | Nilda Gavino | | | | | | | | | |- | Omar Gavino | | | | | | | | | |- | Jaypee Oco Cruz | | | | | | | | | |- | Rayzza Jeanette Flora | | | | | | | | | |} == 10. hooaeg, sügis 2025 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |10. hooaeg, sügis 2025 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="12" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="12" |12 |01 | rowspan="12" |TV3 |05.10.2025 |- |02 |12.10.2025 |- |03 |19.10.2025 |- |04 |26.10.2025 |- |05 |02.11.2025 |- |06 |09.11.2025 |- |07 |16.11.2025 |- |08 |23.11.2025 |- |09 (finaali eel) |30.11.2025 |- |10 (finaal) |07.12.2025 |- |11 (erisaade) |14.12.2025 |- |12 (erisaade) |21.12.2025 |} === 1. saade (05.10.2025) === * Alika Milova – [[Lady Gaga]] – "Abracadabra" (38) * Kohver – [[Liis Lemsalu]] – "Kehakeel" (32) * Kadri Voorand – [[Georg Ots]] – "Mõtisklus" (28) * Silver Laas – [[Axl Rose]] – "Paradise City" (22) * Saara Nüganen – [[Judi Dench|Dame Judi Dench]] – "Send in the Clowns" (49) * An-Marlen – [[NOËP]] – "Move" (19) * Mikk Saar – [[Tatjana Mihhailova-Saar|Tanja]] – "Amazing" '''(73)''' * Heldur Harry Põlda – [[Tommy Cash]] – "[[Espresso Macchiato]]" (23) === 2. saade (12.10.2025) === * An-Marlen – Anaconda – "Ei soovi, et lahkuksid" (52) * Silver Laas – [[Erika Vikman]] – "Ich komme" (25) * Heldur Harry Põlda – [[Frank Sinatra]] – "My way" (28) * Kadri Voorand – [[Amy Winehouse]] – "Rehab" '''(61)''' * Kohver – [[Backstreet Boys]] – "Quit playing games (with my heart)" (21) * Alika Milova – [[Ele Kõlar|Ele]] ja [[Kaja Kõlar]] – "Eidekene ketrab" (38) * Saara Nüganen – [[Ruslan Trochynskyi]] – "Kalyna malyna" (42) * Mikk Saar – [[Lauri Liiv]] – "Señorita" (17) === 3. saade (19.10.2025) === *An-Marlen – [[Hele Kõrve]] – "Oota Vaid, Henry Higgins" (33) *Silver Laas – [[Elton John]] – "Don't Go Breaking My Heart" '''(50)''' *Heldur Harry Põlda – [[Jennifer Lopez]] – "On the floor" (20) * Kadri Voorand – [[Silvi Vrait]] – "Vana Pildiraam" (48) * Kohver – Mati Nuude – "Sisemine Ilu" (34) * Alika Milova – [[Must Q]] – "Rahvaspordipäev" (48) * Saara Nüganen – [[Kuldsed Lindid]] – "Taka-Taka" (31) * Mikk Saar – [[Mr. Big]] – "To Be With You" (20) === 4. saade (26.10.2025) === * An-Marlen – [[Dolly Parton]] – Jolene (42) * Silver Laas – [[Luciano Pavarotti]] – "La Donna É Mobile" '''(50)''' * Heldur-Harry Põlda – Vintiöt – "Eesti Aerobic" (24) * Kadri Voorand – Lipps Inc – "Funkytown" (28) * Kohver – [[Oasis]] – "Wonderwall" (45) * Alika Milova – [[Alphaville (ansambel)|Alphaville]] – "Forever Young" (36) * Saara Nüganen – Lolala – "Krokodill Villi" "Potilaul" (18) * Mikk Saar – [[Henry Laks]] – "Tule Kui Leebe Tuul" (41) === 5. saade (02.11.2025) === * An-Marlen ja Kohver — [[Maarja-Liis Ilus]] ja [[Ivo Linna]] – "Kaelakee Hääl" '''(63)''' (37) * Silver Laas – Toivo Asmer – "Emad, Ärge Kasvatage Kauboisid" (22) * Heldur-Harry Põlda – [[John Travolta]] – "You're The Only One That I Want" (35) * Kadri Voorand – [[Adele]] – "When We We're Young" (45) * Alika Milova – Deee-Lite – "Groove Is In The Heart" (23) * Saara Nüganen – [[Liza Minnelli|Liza Minelli]] – "I Gotcha" (31) * Mikk Saar – Troll – "Jimmy Dean" (28) === 6. saade (09.11.2025) === * Alika Milova – [[Joel Steinfield]] – "Mesimumm''"'' (42) * Kohver – [[Nublu]] – "Push it" '''(56)''''' * Kadri Voorand – [[Rosé]] – "Apt" (21) * Silver Laas – Extreme – "More Than Words" (29) * Saara Nüganen – [[Enrique Iglesias]] – "Hero" (30) * An-Marlen – [[Madonna]] – "Material girl" (21) * Mikk Saar – Joe Dassin – "La café des trois colombes" (46) * Heldur Harry Põlda – José Carreras – "Granada" (39) === 7. saade (16.11.2025) === *Alika Milova – [[Focus]] – "Hocus, Pocus" (55) *Kohver – [[Kylie Minogue]] – "Slow" (16) * Kadri Voorand – [[Lea Dali Lion]] & Genalistid – "Leekiv Armastus" '''(56)''' * Silver Laas – [[Bryan Adams]] – "All For Love" (46) * Saara Nüganen – Kate – "Vee Ja Soola Saaga" (31) * An-Marlen – [[Modern Talking]] – "Cheri, Cheri Lady" (27) * Mikk Saar – [[Wham!]] – "Wake Me Up Before You Go, Go" (23) * Heldur Harry Põlda – [[Kermo Murel]] – "Rahvalaul" (30) === 8. saade (23.11.2025) === * Alika Milova – [[Die Antwoord]] – "Baby's On Fire" (47) * Kohver – [[Onu Bella]] – "Onu Bella Paradiis" (20) * Kadri Voorand – [[Cher]] – "Believe" (35) * Silver Laas – [[Psy]] – "Gangnam Style" (21) * Saara Nüganen – [[Laura Põldvere]] – "Lilled Jäävadki Sulle" '''(59)''' * An-Marlen – Hu? – "Absoluutselt" (26) * Mikk Saar – [[Silver Laas]] – "Kesköödisko" (27) * Heldur Harry Põlda – [[Gunnar Graps]] – "Valgus" (49) === 9. Saade (finaali eel, 30.11.2025) === * Erisaade, finaalieelne saade. * Finaalis parodeeritavate väljakuulutamine. === 10. saade (finaal, 07.12.2025) === * Mikk Saar, Kohver, Heldur Harry Põlda, Silver Laas – [[Best B4]] – "Ma tahan sind, sa vajad mind" (Algusetteaste) * An-Marlen – [[Miliza Korjus]] – "There Will Come A Time" (3. koht) * Heldur Harry Põlda – [[Bruce Springsteen]] – "Born In The U.S.A" * Kadri Voorand – [[Gurly Strings|Curly Strings]] – "Maailm Heliseb" (4. koht) * Saara Nüganen – [[Mahavok]] – "On Läinud Aastad" (2. koht) * Silver Laas – [[Bloodhound Gang]] – "The Bad Touch" * Alika Milova – [[Lara Fabion]] – "Je Suis Malade" '''(1. koht)''' * Mikk Saar – [[Birgit Sarrap]] – "High Heels In The Neighborhood" * Kohver – An-Marlen – "Külm" === 11. saade (14.12.2025) === *Erisaade, parimad esitused saate "Su nägu kõlab tuttavalt" kümnendast hooajast. === 12. saade (21.12.2025) === *Erisaade, parimad esitused saate "Su nägu kõlab tuttavalt" kümnendast hooajast. === Kümnenda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |'''Osaleja''' |'''1.saade''' |'''2.saade''' |'''3.saade''' |'''4.saade''' |'''5.saade''' |'''6.saade''' |'''7.saade''' |'''8.saade''' |'''Kokku punkte''' |'''Koht finaalis''' |- bgcolor="gold" | | Alika Milova |38 |38 |48 |36 |23 |42 |55 |47 |327 |1. |- bgcolor="silver" | Kadri Voorand |28 |'''61''' |48 |28 |45 |21 |'''56''' |35 |323 |2. |- bgcolor="tan" | Saara Nüganen | 49 | 42 | 31 |18 |31 |30 |31 |'''59''' |291 |3. |- bgcolor="antiquewhite" | An-Marlen |19 |52 |33 |42 |'''63''' |21 |27 |26 |283 |4. |- | Mikk Saar |'''73''' |17 |20 |41 |28 |46 |23 |27 |275 | rowspan="4" | 5.-8. |- | Silver Laas |22 |25 |'''50''' |'''50''' |22 |29 |46 |21 |265 |- | Kohver |32 |21 |34 |45 |37 |'''56''' |16 |20 |261 |- | Heldur Harry Põlda |23 |28 |20 |24 |35 |39 |30 |49 |248 |} === Kümnenda hooaja koondtabel (ODBC) 2=== {| class="wikitable" |'''Osaleja''' |'''1.saade''' |'''2.saade''' |'''3.saade''' |'''4.saade''' |'''5.saade''' |'''6.saade''' |'''7.saade''' |'''8.saade''' |'''Kokku punkte''' |'''Koht finaalis''' |- | Emerson Esguerra | 27 | 30 |45 |style="background:#00A86B" | '''50''' | 30 | 26 | 37 |style="background:DeepPink" | 20 |265 |Bgcolor="gold"| '''1.''' |- | Kristel Psalm Gavino | style="background:#00A86B" |'''65''' | 32 | 40 | 23 | 27 | 50 | 35 |26 |298 | Bgcolor="silver"| 2. |- | Mack Lapackestine |34 |style="background:DeepPink" | 22 |36 |30 |50 |style="background:#00A86B" | '''55''' | 45 |30 |302 |Bgcolor="tan"| 3. |- | Ruslan Alehno | 50 | 34 |style="background:#00A86B" | '''53''' | 20 | style="background:#00A86B" | '''54''' | 40 | 39 |24 |314 |Bgcolor="antiquewhite"| 4. |- | [[Luciano Pavarotti]] |32 |26 |16 |25 |45 |35 |style="background:#00A86B" | '''50''' |35 |264 |Rowspan="4"| 5.-8. |- | Denise Charity Gavino | 24 | style="background:#00A86B" | '''35''' | 38 | 15 | 32 | style="background:DeepPink" | 16 | 34 |28 |222 |- | Sienna Stevens |31 |24 |26 |style="background:DeepPink" | 10 |35 |30 |style="background:DeepPink" | 24 |style="background:#00A86B" | '''40''' |220 |- | Irish Vera Gavino |style="background:DeepPink" | 18 |28 |style="background:DeepPink" | 6 |40 |style="background:DeepPink" | 24 |28 | 29 | 22 |195 |} == 11. hooaeg, sügis 2026 (pole kinnitatud) == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |11. hooaeg, sügis 2026 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 | rowspan="10" |2026 |- |02 |- |03 |- |04 |- |05 |- |06 |- |07 |- |08 |- |09 (finaali eel) |- |10 (finaal) |} === Kümnenda hooaja koondtabel (ODBC) === {| class="wikitable" |'''Osaleja''' |'''1.saade''' |'''2.saade''' |'''3.saade''' |'''4.saade''' |'''5.saade''' |'''6.saade''' |'''7.saade''' |'''8.saade''' |'''Kokku punkte''' |'''Koht finaalis''' |-bgcolor="gold"| | Alan Rey Sarte | 42 | 29 | 15 | 25 | style="background:#00A86B" | '''50''' |style="background:#00A86B" | '''40''' | 40 |30 |271 |'''1.''' |-bgcolor="silver"| | Nilda Gavino |37 |40 |25 |45 |20 |14 |style="background:#00A86B" | '''50''' |style="background:DeepPink" | 19 |250 | 2. |-bgcolor="tan"| | Omar Gavino |31 |20 |20 |35 |30 |29 |20 |style="background:#00A86B" | '''50''' |235 | 3. |-bgcolor="antiquewhite"| | Rocky Martiner | style="background:#00A86B" | '''50''' |24 |22 |style="background:#00A86B" | '''55''' | 40 | 27 | 45 | 45 |308 |4. |- | Rachel Sarte |40 |style="background:#00A86B" | '''55''' |30 |15 |12 |21 |35 |25 |233 | Rowspan="4"| 5.-8. |- | Elian Sarte |style="background:DeepPink" | 16 |style="background:DeepPink" | 11 |35 |21 |style="background:DeepPink" | 10 |31 |30 |35 |189 |- | Sierra Vistalandia |25 |17 |style="background:DeepPink" | 11 |24 |45 |style="background:DeepPink" | 7 |style="background:DeepPink" | 15 | 40 |184 |- | Azzriel Zazzriel |22 |14 |style="background:#00A86B" | '''50''' |style="background:DeepPink" | 10 |15 |24 |25 |21 |181 |} == Viited == {{viited|allikad= <ref name="ZIOXj">[http://www.elu24.ee/1225062/su-nagu-kolab-tuttavalt-esimese-hooaja-voitis-evelin-voigemast "Su nägu kõlab tuttavalt" esimese hooaja võitis Evelin Võigemast], elu24, 5. mai 2013</ref> <ref name="ALRDY">{{Netiviide |url=http://elu24.postimees.ee/v2/2624254/su-naegu-kolab-tuttavalt-teise-hooaja-voitis-koit-toome |pealkiri=«Su nägu kõlab tuttavalt» teise hooaja võitis Koit Toome |vaadatud=2016-09-26 |arhiivimisaeg=2016-09-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160927044207/http://elu24.postimees.ee/v2/2624254/su-naegu-kolab-tuttavalt-teise-hooaja-voitis-koit-toome |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="I3eyt">[http://www.ohtuleht.ee/607129/naosaate-voitja-mart-muurisepa-heategevus-liigutas-saajaid-pisarateni Näosaate võitja Mart Müürisepa heategevus liigutas saajaid pisarateni]</ref> <ref name="eBEPy">[http://elu24.postimees.ee/v2/3425649/naeosaate-neljanda-hooaja-voitis-juss-haasma Näosaate neljanda hooaja võitis Juss Haasma]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="SHCuJ">[http://elu24.postimees.ee/3934277/naeosaate-viienda-hooaja-voitis-kalle-sepp Näosaate viienda hooaja võitis Kalle Sepp]</ref> }} [[Kategooria:Eesti telesarjad]] [[Kategooria:Eesti muusika]] [[Kategooria:TV3 telesaated]] {{DEFAULTSORT:Su_nägu_kõlab_varsti_tuttavalt}} __UUEALAOSALINGITA__ qorhrpopinaxirmy5c9d8eru9eov2pq 7214022 7214017 2026-08-14T09:41:12Z ~2026-44494-74 235445 /* Üheksanda hooaja koondtabel */ 7214022 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=detsember}} {{Infokast telesaade|logo=|telesaate_tüüp=meelelahutus|riik=Eesti|esimene_saade=17.märts 2013|viimane_saade=–|saatejuhid=[[Mart Sander]] (2013–2014)<br>[[Märt Avandi]] (2015–2018)<br>[[Sander Rebane]] (2019)<br>[[Karl-Erik Taukar]] (2024–)|produtsent=[[Kaupo Karelson]]<br>[[Olavi Paide]]|eetriaeg=P 19.30|telekanal=[[TV3]]|kodulehekülg=http://www.tv3.ee/su-nagu-kolab-tuttavalt|nimi="Su nägu kõlab tuttavalt"<br>"Su nägu kõlab varsti tuttavalt"|eetris olnud=2013–2019, 2024–}} '''"Su nägu kõlab tuttavalt"''' (ka '''"Su nägu kõlab varsti tuttavalt"''') on [[TV3]] telekanalil näidatav saade, mille esimene hooaeg läks eetrisse 2013. aasta kevadel 17. märtsil. Saate produtsendid on Kaupo Karelson ja Olavi Paide. Saade põhineb [[Hispaania]] produktsioonifirma [[Gestmusic Endemol]] formaadil "[[Tu cara me suena]]", mis sai alguse 2011. aastal telekanalis [[Antena 3]]. Saate formaat sarnaneb [[Suurbritannia]] [[ITV]] talendisaate "[[Stars in Their Eyes]]" omaga. == "Su nägu kõlab (varsti) tuttavalt" saatejuhid ja kohtunikud == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |"Su nägu kõlab (varsti) tuttavalt" saatejuhid ja kohtunikud |- ! colspan="2" |Saatejuht !Hooaeg ja aasta !Kohtunikud !Hooaeg ja aasta |- | rowspan="7" style="background: #5C5C00;" | |[[Mart Sander]] |1. hooaeg, 2013 (kevadhooaeg) |[[Elina Pähklimägi]], [[Eda-Ines Etti]] [[Andrus Vaarik]] ja [[Olav Osolin]] |1. hooaeg, 2013 |- |[[Mart Sander]] |2. hooaeg, 2013 (sügishooaeg) |[[Elina Pähklimägi]], [[Andrus Vaarik]] ja [[Olav Osolin]] |2. hooaeg, 2013 |- |[[Mart Sander]] |3. hooaeg, 2014 |[[Tatjana Mihhailova-Saar]], [[Andrus Vaarik]] ja [[Olav Osolin]] | rowspan="2" |3.–7. hooaeg, 2014–2018 |- |[[Märt Avandi]] |4.–7. hooaeg, 2015–2018 |[[Tatjana Mihhailova-Saar]], [[Andrus Vaarik]] ja [[Olav Osolin]] |- |[[Sander Rebane]] |8. hooaeg, 2019 |[[Tatjana Mihhailova-Saar]], [[Mart Juur]] ja [[Mait Malmsten]] |8. hooaeg, 2019 |- | rowspan="2" |[[Karl-Erik Taukar]] | rowspan="2" |alates 9. hooajast, 2024– |[[Märt Avandi]], [[Jüri Makarov]] ja [[Maarja-Liis Ilus]] |9. hooaeg, 2024 |- |[[Märt Avandi]], [[Liis Lemsalu]] ja [[Mihkel Raud]] |10. hooaeg, 2025 |} * Alates teisest hooajast täitis neljandat kohtunikutooli iga saade vahelduv külaliskohtunik. == Võitjate annetused == * Esimene hooaeg oli 2013. aasta kevadel ja selle finaal toimus [[5. mai]]l [[Pärnu Kontserdimaja]]s. Hooaja võitis [[Evelin Võigemast]], kes annetas võidetud 10&nbsp;000 eurot sihtasutusele [[Kiusamise Vastu]].<ref name="ZIOXj" /> * Teine hooaeg oli 2013. aasta sügisel ja selle finaal toimus [[8. detsember|8. detsembril]] [[Saku Suurhall]]is. Hooaja võitis [[Koit Toome]], kes annetas võidetud 10&nbsp;000 eurot [[Vähiliit|Vähiliidule]].<ref name="ALRDY" /> * Kolmas hooaeg oli 2014. aasta sügisel ja selle finaal toimus [[7. detsember|7. detsembril]] Saku Suurhallis. Hooaja võitis [[Mart Müürisepp]], kes annetas võidetud 10&nbsp;000 eurot [[Laste ja noorte kriisiprogramm|laste ja noorte kriisiprogrammile]].<ref name="I3eyt" /> * Neljas hooaeg oli 2015. aasta sügisel ja selle finaal toimus [[6. detsember|6. detsembril]] Saku Suurhallis. Hooaja võitis [[Juss Haasma]], kes annetas võidetud 10&nbsp;000 eurot [[Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond]]ile.<ref name="eBEPy" /> * Viies hooaeg oli 2016. aasta sügisel ja selle finaal toimus [[4. detsember|4. detsembril]] Saku Suurhallis. Hooaja võitis [[Kalle Sepp]], kes annetas võidetud 10&nbsp;000 eurot mittetulundusühingule [[Meelespea MTÜ|Meelespea]].<ref name="SHCuJ" /> * Kümnes hooaeg oli 2025. aasta sügisel ja selle finaal toimus [[7. detsember|7. detsembril]] TV3 stuudios. Hooaja võitis [[Alika Milova]], kes annetas võidetud 10&nbsp;000 eurot mittetulundusühingule [[Nähtamatud loomad]]. == 1. hooaeg, kevad 2013 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |1. hooaeg, kevad 2013 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="8" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="8" |8 |01 | rowspan="8" |TV3 |17.03.2013 |- |02 |24.03.2013 |- |03 |31.03.2013 |- |04 |07.04.2013 |- |05 |14.04.2013 |- |06 |21.04.2013 |- |07 (erisaade) |28.04.2013 |- |08 (finaalsaade) |05.05.2013 |} === 1. saade (17. märtsil 2013) === * Elina Pähklimägi – [[Elvis Presley]] – "Jailhouse Rock" * Olav Osolin – [[Paul McCartney]] – "Blackbird" * Eda-Ines Etti – [[Sinéad O'Connor]] – "Nothing Compares 2 U" * Andrus Vaarik – [[Kihnu Virve]] – "Mere pidu" * Peeter Oja – [[Joe Cocker]] – "You Can Leave Your Hat On" ''(49)'' * Getter Jaani – [[Koit Toome]] – "Elu täie raha eest" ''(30)'' * Tanel Padar – [[Üllar Jörberg]] – "[[Kutse tantsule (laul)|Kutse tantsule]]" ''(40)'' * Henrik Normann – [[Vello Orumets]] – "[[Sbogom Maria|Hüvasti, Maria]]" ''(24)'' * Hanna-Liina Võsa – [[Marilyn Monroe]] – "Diamonds Are a Girl's Best Friend" ''(53)'' * Evelin Võigemast – [[Amy Winehouse]] – "Rehab" ''(43)'' * Karl-Erik Taukar – [[Hendrik Sal-Saller]] – "Tahan sind" ''(22)'' * Tanja Mihhailova – [[Cher]] – "All or Nothing" ''(23)'' === 2. saade (24. märtsil 2013) === * Liis Lemsalu – [[Janis Joplin]] – "[[Piece of My Heart]]" * Henrik Normann – [[Frank Sinatra]] – "[[My Way (laul)|My Way]]" ''(27)'' * Getter Jaani – [[Beyoncé]] – "Run The World" ''(29)'' * Peeter Oja – [[Erich Krieger]] – "Naised on hullud" ''(21)'' * Tanja Mihhailova – [[Mihkel Raud]] – "Annabel" ''(20)'' * Hanna-Liina Võsa – [[Susan Boyle]] – "[[I Dreamed a Dream]]" ''(39)'' * Karl-Erik Taukar – [[Dr. Alban]] – "It's My Life" ''(36)'' * Evelin Võigemast – [[Heli Lääts]] – "Tsirkus" ''(52)'' * Tanel Padar – [[Tina Turner]] – "Proud Mary" ''(60)'' === 3. saade (31. märtsil 2013) === * Tanja Mihhailova – [[Madonna (laulja)|Madonna]] – "Vogue" ''(55)'' * Henrik Normann – [[Jaan Tätte]] – "Ojalaul" ''(22)'' * Tanel Padar – [[Alice Cooper]] – "Poison" ''(33)'' * Peeter Oja – [[Siiri Sisask]] – "Tagareas" ''(46)'' * Getter Jaani – [[Elton John]] – "Can You Feel The Love Tonight" ''(34)'' * Karl-Erik Taukar – [[Maarja-Liis Ilus]] – "Kohtumine" ''(35)'' * Hanna-Liina Võsa – [[Bob Marley]] – "I Shot the Sheriff" ''(16)'' * Evelin Võigemast – [[Lady Gaga]] – "Bad Romance" ''(43)'' * Mart Sander – [[Alla Pugatšova]] – "Всё могут короли" === 4. saade (7. aprillil 2013) === * Karl-Erik Taukar – [[Kalmer Tennosaar]] – "Vana klaver" ''(20)'' * Henrik Normann – [[Villu Tamme]] – "[[Tere perestroika|Tere, perestroika!]]" ''(36)'' * Peeter Oja – [[Stevie Wonder]] – "Superstition" ''(21)'' * Tanel Padar – [[MC Hammer]] – "U Can't Touch This" ''(25)'' * Evelin Võigemast – [[Edith Piaf]] – "Non, Je ne regrette rien" ''(49)'' * Hanna-Liina Võsa – [[Björk]] – "It's Oh So Quiet" ''(41)'' * Getter Jaani – [[Shakira]] – "Whenever, Wherever" ''(47)'' * Tanja Mihhailova – [[Luciano Pavarotti]] – "O Sole Mio" ''(45)'' === 5. saade (14. aprillil 2013) === * Tanel Padar – [[Michael Bolton]] – "How Am I Supposed To Live Without You" ''(28)'' * Getter Jaani – [[Cool D]] – "Eestlased" ''(34)'' * Evelin Võigemast – [[Prince]] – "Kiss" ''(22)'' * Peeter Oja – [[Jaagup Kreem]] – "[[Juulikuu lumi]]" ''(46)'' * Karl-Erik Taukar – [[Enrique Iglesias]] – "Bailamos" ''(20)'' * Tanja Mihhailova – [[P!nk]] – "[[Try]]" ''(52)'' * Henrik Normann – [[Alexander Rybak]] – "[[Fairytale]]" ''(40)'' * Hanna-Liina Võsa – [[Marju Länik]] – "Karikakar" ''(42)'' === 6. saade (21. aprillil 2013) === * Karl-Erik Taukar – [[Dana International]] – "[[Diva]]" ''(41)'' * Hanna-Liina Võsa – [[Britney Spears]] – "[[Oops!...I Did It Again]]" ''(20)'' * Henrik Normann – [[Ines]] – "[[15 magamata ööd]]" ''(20)'' * Tanja Mihhailova – [[Loreen]] – "[[Euphoria]]" ''(27)'' * Evelin Võigemast – [[Ithaka Maria]] – "Hopa'pa-rei!" ''(37)'' * Peeter Oja – [[Boy George]] – "Do You Really Want To Hurt Me" ''(32)'' * Getter Jaani – [[Michael Jackson]] – "The Way You Make Me Feel" ''(71)'' * Tanel Padar – [[Getter Jaani]] – "[[Rockefeller Street]]" ''(36)'' === 7. saade (28. aprillil 2013) === * Tehti kokkuvõte eelmiste saadete parimatest paladest ja selgitati finalistide kehastatavad finaaliks. === 8. saade (finaal, 5. mail 2013) === * Tõnis Mägi – [[Elvis Presley]] – "[[Blue Suede Shoes]]" * Getter Jaani – [[Lea Liitmaa]] – "Ära piina mind" * Tanja Mihhailova – [[Lia Laats]] – "Tagametsa tango" * Evelin Võigemast – [[Chalice]] – "[[Minu inimesed]]" * Tanel Padar – [[Gerli Padar]] – "[[Partners In Crime]]" * Karl-Erik Taukar ja Hanna-Liina Võsa – [[Freddy Mercury|Freddie Mercury]] ja [[Montserrat Caballé]] – "Barcelona" * Peeter Oja ja Henrik Normann – The Weather Girls – "It's Raining Men" === Esimese hooaja koondtabel === {| class="wikitable" !Osaleja||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||Kokku punkte||Koht finaalis |- |Evelin Võigemast||43||52||43||'''49'''||22||37||246||1. |- |Getter Jaani||30||29||34||47||34||'''71'''||245||4. |- |Tanja Mihhailova||23||20||'''55'''||45||'''52'''||27||222||3. |- |Tanel Padar||40||'''60'''||33||25||28||36||222||2. |- |Peeter Oja||49||21||46||21||46||32||215 |- |Hanna-Liina Võsa||'''53'''||39||16||41||42||20||211 |- |Karl-Erik Taukar||22||36||35||20||20||41||174 |- |Henrik Normann||24||27||22||36||40||20||169 |} == 2. hooaeg, sügis 2013 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |2. hooaeg, sügis 2013 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="12" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="12" |12 |01 | rowspan="12" |TV3 |06.10.2013 |- |02 |13.10.2013 |- |03 |20.10.2013 |- |04 |27.10.2013 |- |05 |03.11.2013 |- |06 |10.11.2013 |- |07 |17.11.2013 |- |08 |24.11.2013 |- |09 (erisaade) |01.12.2013 |- |10 (finaalsaade) |08.12.2013 |- |11 (erisaade) |15.12.2013 |- |12 (erisaade) |22.12.2013 |} === 1. saade (6. oktoobril 2013) === * Ott Lepland – [[Anne Veski]] – "Troopikaöö" (44) * Maia Vahtramäe – [[Ruslana]] – "Wild Dances" (24) * Koit Toome – [[Joel Steinfeldt]] – "Tiigrikutsu" (39) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Birgit Õigemeel]] – "[[Et uus saaks alguse]]" (44) * Andero Ermel – [[Hardi Volmer]] – "Massikommunikatsioon" (41) * Jüri Vlassov – [[Rod Stewart]] – "Sailing" (23) * Gerli Padar – [[Bläck Rokit]] – "Itimees" (23) * Kaire Vilgats – [[Sabrina Salerno|Sabrina]] – "Boys (Summertime Love)" (46) * Mart Sander – [[Voldemar Kuslap]] – "[[Sinilind (laul)|Sinilind]]" === 2. saade (13. oktoobril 2013) === * Tanja Mihhailova – [[Katy Perry]] – "California Gurls" * Kaire Vilgats – [[Orelipoiss]] – "Valss" (21) * Gerli Padar – [[Anastacia]] – "I'm Outta Love" (24) * Maia Vahtramäe – [[Els Himma]] – "Millest sa elad ja hingad" (48) * Andero Ermel – [[Amanda Lear]] – "Enigma (Give A Bit Of Mmh To Me)" (31) * Jüri Vlassov – [[Artur Rinne]] – "[[Mets mühiseb]]" (36) * Ott Lepland – [[Elton John]] – "Candle in the Wind" (35) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Lauri Liiv]] – [[17 (Black Velvet)|17]] (47) * Koit Toome – [[George Michael]] – "Outside" (42) === 3. saade (20. oktoobril 2013) === * Gerli Padar – [[Bonnie Tyler]] – "Holding Out For A Hero" (37) * Ott Lepland – [[Jüri Homenja]] – "Klaver" (43) * Kaire Vilgats – [[Sahlene]] – "[[Runaway (Sahlene'i laul)|Runaway]]" (37) * Andero Ermel – [[Marko Matvere]] – "Grand Marino" (27) * Maia Vahtramäe – [[Annie Lennox]] – "Sweet Dreams (Are Made Of This)" (28) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Liza Minnelli]] – "Mein Herr" (22) * Koit Toome – [[Meat Loaf]] – "I'd Do Anything For Love (But I Won't Do That)" (63) * Jüri Vlassov – [[Alla Pugatšova]] – "Миллион алых роз" (27) === 4. saade (27. oktoobril 2013) === * Karl-Erik Taukar – [[Robert Plant]] – "Black Dog" * Maia Vahtramäe – [[Jaak Joala]] – "Sulle, Leyna" (22) * Andero Ermel – [[Kurt Cobain]] – "Lithium" (33) * Koit Toome – [[Tiiu Tulp]] – "[[Nukuke]]" (45) * Jüri Vlassov – [[Tõnu Trubetsky]] – "[[Insener Garini hüperboloid (laul)|Insener Garini hüperboloid]]" (24) * Gerli Padar – [[Jennifer Lopez]] – "Dance Again" (42) * Kaire Vilgats – [[James Brown]] – "Get Up (I Feel Like Being A) Sex Machine" (41) * Ott Lepland – [[Toomas Lunge]] – "Kaua sa kannatad kurbade naeru" / "Vangile ei meeldi trellid" (41) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Peeter Volkonski]] – "Eila veel" (36) === 5. saade (3. novembril 2013) === * Getter Jaani – [[Mika]] – "[[Love Today]]" * Kaire Vilgats – [[Reet Linna]] – "Chirpy, Chirpy" (17) * Koit Toome – [[David Hasselhoff]] – "Looking For Freedom" (44) * Maia Vahtramäe – [[Marju Kuut]] – "Kaks kuukiirt mu toas" (28) * Andero Ermel – [[James Blunt]] – "[[You're Beautiful]]" (48) * Jüri Vlassov – [[Tõnu Aare]] – "Matkalaul" (23) * Gerli Padar – [[Tom Jones]] – "She's a Lady" (35) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Annely Peebo]] – "A Little Story in the Music" (42) * Ott Lepland – [[Bobby McFerrin]] – "Don't Worry, Be Happy" (47) === 6. saade (10. novembril 2013) === * Hanna-Liina Võsa – [[Cyndi Lauper]] – "True Colors" * Kaire Vilgats – [[Toomas Kõrvits]] – "Pole sul tarvis teada" (20) * Koit Toome – [[Chris Isaak]] – "Wicked Game" (24) * Jüri Vlassov – [[Marek Sadam]] – "Tšaka-Tšaka" (45) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Beyoncé]] – "Single Ladies (Put A Ring On It)" (54) * Maia Vahtramäe – [[Sting]] – "Englishman in New York" (17) * Ott Lepland – [[Céline Dion]] – "My Heart Will Go On" (48) * Andero Ermel – [[Hendrik Sal-Saller]] – "Tantsin sinuga taevas" (33) * Gerli Padar – [[Margarita Voites]] – "Adagio" (43) === 7. saade (17. novembril 2013) === * Ott Lepland – [[Jaagup Kreem]] – "Torm" (38) * Jüri Vlassov – [[Toto Cutugno]] – "L'Italiano (Lasciatemi Cantare)" (22) * Maia Vahtramäe – [[Siiri Sisask]] – "Ma ei maga, ma ei söö" (49) * Gerli Padar – [[Filipp Kirkorov]] – "Снег" (31) * Andero Ermel – [[Kare Kauks]] – "Mägede hääl" (31) * Kaire Vilgats – [[Missy Elliott]] – "Work It" (26) * Koit Toome – [[Markus Teeäär]] – "[[Oma laulu ei leia ma üles]]" (39) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Louis Armstrong]] – "Hello, Dolly!" (48) * Mart Sander – [[Push Up]] – "Ämblikmees" === 8. saade (24. novembril 2013) === * Jüri Vlassov – [[Charlie Chaplin]] – "[[Je cherche après Titine]]" (31) * Koit Toome – Barry Gibb – "Tragedy" (46) * Gerli Padar – [[Gunnar Graps]] – "[[Valgus (laul)|Valgus]]" (27) * Ott Lepland – [[Stevie Wonder]] – "I Just Called To Say I Love You" (53) * Andero Ermel – [[Ott Lepland]] – "[[Kuula]]" (30) * Kaire Vilgats – [[Janet Jackson]] – "Rhythm Nation" (40) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Laura Põldvere]] – "Muusa" (25) * Maia Vahtramäe – [[Whitney Houston]] – "I Will Always Love You" (32) * Luisa Värk – [[Justin Bieber]] – "Baby" === 9. saade (1. detsembril 2013) === * Erisaade, kus näidati esinejate grimmiettevalmistusi eelmistes saadetes, eesti lauljate kommentaare nende matkimise kohta ja seda, keda finaalis kehastatakse. === 10. saade (finaal, 8. detsembril 2013) === * Andero Ermel – [[Freddie Mercury]] – "Radio Ga Ga" * Nele-Liis Vaiksoo – [[Mariah Carey]] – "Hero" * Gerli Padar ([[Tina Turner]]) ja Maia Vahtramäe ([[Cher]]) – "Shame, Shame, Shame" * Ott Lepland – [[Tõnis Mägi]] – "[[Koit (Tõnis Mägi)|Koit]]" * Jüri Vlassov – [[John Lennon]] – "[[Imagine]]" / Kaire Vilgats – [[Chaka Khan]] – "I'm Every Woman" * Koit Toome – [[Andrea Bocelli]] – "Nessun Dorma" * Evelin Võigemast ([[Heli Lääts]]) ja Tanel Padar ([[Üllar Jörberg]]) – "[[Kaelakee hääl]]" === 11. saade (15. detsembril 2013) === * Parimad esitused saate "Su nägu kõlab tuttavalt" teisest hooajast. === 12. saade (22. detsembril 2013) === * Parimad esitused saate "Su nägu kõlab tuttavalt" teisest hooajast. === Teise hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |- !Osaleja||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||7.saade||8.saade||Kokku punkte ||Koht finaalis |- |Ott Lepland||44||35||43||41||47||48||38||'''53'''||349||2. |- |Koit Toome||39||42||'''63'''||'''45'''||44||24||39||46||342||1. |- |Nele-Liis Vaiksoo||44||47||22||36||42||'''54'''||48||25||318||4. |- |Andero Ermel||41||31||27||33||'''48'''||33||31||30||274||3. |- |Gerli Padar||23||24||37||42||35||43||31||27||262 |- |Maia Vahtramäe||24||'''48'''||28||22||28||17||'''49'''||32||248 |- |Kaire Vilgats||'''46'''||21||37||41||17||20||26||40||248 |- |Jüri Vlassov||23||36||27||24||23||45||22||31||231 |} == 3. hooaeg, sügis 2014 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |3. hooaeg, sügis 2014 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |05.10.2014 |- |02 |12.10.2014 |- |03 |19.10.2014 |- |04 |26.10.2014 |- |05 |02.11.2014 |- |06 |09.11.2014 |- |07 |16.11.2014 |- |08 |23.11.2014 |- |09 (erisaade) |30.11.2014 |- |10 (finaalsaade) |07.12.2014 |} === 1. saade (5. oktoobril 2014) === * Jan Uuspõld – [[Mati Nuude]] – "Jambalaya" (21) * Liis Lemsalu – [[Christina Aguilera]] – "Dirrty" (42) * Lauri Liiv – [[Edgar Savisaar]] – "Kaunis maa" (48) * Kristel Aaslaid – [[Silvi Vrait]] – "[[Nagu merelaine]]" (27) * Mart Müürisepp – [[Antonio Banderas]] – "Canción del Mariachi" (48) * Uku Suviste – [[Demis Roussos]] – "Goodbye My Love, Goodbye" (28) * Marju Länik – [[HU?]] – "Absoluutselt" (23) * Luisa Värk – [[The Cranberries]] – "Zombie" (47) === 2. saade (12. oktoobril 2014) === * Laine Randjärv – [[Onu Bella]] – "Seksikas poiss" * Lauri Liiv – [[Marilyn Monroe]] – "I Wanna Be Loved by You" (19) * Luisa Värk – [[Voldemar Kuslap]] – "Mustamäe valss" (24) * Jan Uuspõld – [[Justin Bieber]] – "Baby" (40) * Mart Müürisepp – [[Nancy Sinatra]] – "These Boots Are Made for Walkin'" (50) * Liis Lemsalu – [[Marilyn Manson]] – "Personal Jesus" (26) * Uku Suviste – [[Tarmo Pihlap]] – "Alpi lauluke" (44) * Kristel Aaslaid – [[Eminem]] – "Without Me" (27) * Marju Länik – [[Conchita Wurst]] – "Rise Like a Phoenix" (54) === 3. saade (19. oktoobril 2014) === * Liisi Koikson – [[Queen]] – "I Want to Break Free" * Kristel Aaslaid – [[John Travolta]] – "Greased Lightnin"' (27) * Luisa Värk – [[Kylie Minogue]] – "Can't Get You Out of My Head" (22) * Marju Länik – [[Super Hot Cosmos Blues Band]] – "Maybe-Maybe" (23) * Liis Lemsalu – [[Iiris Vesik]] – "Tigerhead" (51) * Lauri Liiv – [[Rammstein]] – "Du hast" (49) * Uku Suviste – [[Beyoncé]] – "Naughty Girl" (35) * Mart Müürisepp – [[Vello Toomemets]] – "Tsirkus" (42) * Jan Uuspõld – [[Shirley Bassey]] – "Goldfinger" (35) === 4. saade (26. oktoobril 2014) === * Liis Lemsalu – [[Rick Astley]] – "Never Gonna Give You Up" (20) * Jan Uuspõld – [[Vladimir Võssotski]] – "Utrennaja gimnastika" (44) * Kristel Aaslaid – [[Ella Fitzgerald]] – "Mack the Knife" (58) * Mart Müürisepp – [[Caater]] – "O Si Nene" (24) * Marju Länik – [[Lady Gaga]] – "Alejandro" (27) * Lauri Liiv – [[Rihanna]] – "Umbrella" (22) * Uku Suviste – [[Ray Charles]] – "Hit The Road Jack" (37) * Luisa Värk – [[Sarah Brightman]] – "Time To Say Goodbye" (52) === 5. saade (2. novembril 2014) === * Kristel Aaslaid – [[Lenna Kuurmaa]] – "Rapuntzel" (29) * Marju Länik – [[AC/DC]] – "Thunderstuck" (45) * Lauri Liiv – [[Jaak Johanson]] – "Lahtilükkamine" (52) * Liis Lemsalu – [[Evanescence]] – "Bring Me to Life" (29) * Jan Uuspõld – [[Vesa-Matti Loiri]] (kui [[Jean-Pierre Kusela]]) – "[[Gambler's Guitar|Naurava kulkuri]]" (30) * Luisa Värk – [[Shakira]] – "Waka Waka (This Time for Africa)" (21) * Rolf Roosalu – üllatusetteaste * Mart Müürisepp – [[Rolf Roosalu]] – "Maagiline päev" (48) * Uku Suviste – [[Robbie Williams]] – "Let Me Entertain You" (30) === 6. saade (9. novembril 2014) === * Maiken ja Nele-Liis Vaiksoo – [[Rednex]] – "Cotton Eye Joe" * Luisa Värk – [[Kerli Kõiv]] – "Walking On Air" (20) * Kristel Aaslaid – [[Cyndi Lauper]] – "Girls Just Wanna Have Fun" (56) * Lauri Liiv – [[Maie Parrik]] – "Viies ratas" (34) * Marju Länik – [[Sandra Cretu|Sandra]] – "Hiroshima" (35) * Uku Suviste – [[Josh Groban]] – "You Raise Me Up" (28) * Mart Müürisepp – [[Shaggy]] – "Boombastic" (18) * Liis Lemsalu – [[Ott Lepland]] – "Lambarokk" (61) * Jan Uuspõld – [[B.B. King]] – "Guess Who" (37) === 7. saade (16. novembril 2014) === * Mart Müürisepp – [[James Hetfield]] – "Nothing Else Matters" / "Enter Sandman" (35) * Liis Lemsalu – [[Barbra Streisand]] – "Woman In Love" (26) * Lauri Liiv – [[Valeri Leontjev]] – "Casanova" (39) * Kristel Aaslaid – [[Adele]] – "Someone Like You" (44) * Jan Uuspõld – [[Fred Astaire]] – "Puttin' On The Ritz" (54) * Luisa Värk – [[Ozzy Osbourne]] – "Dreamer" (25) * Uku Suviste – [[Juri Nikulin]] – "Pesnja pro zaitsev" (29) * Marju Länik – [[Marlene Dietrich]] – "Sag' mir, wo die Blumen sind" (32) === 8. saade (23. novembril 2014) === * Marju Länik – [[Heidy Tamme]] – "Võta mind lehtede varju" (28) * Kristel Aaslaid – [[Justin Timberlake]] – "Like I Love You" (30) * Liis Lemsalu – [[Dolly Parton]] – "Jolene" (26) * Lauri Liiv – [[Georg Ots]] – "Pali Raczi laul" (40) * Uku Suviste – [[Prince]] – "The Most Beautiful Girl In The World" (47) * Mart Müürisepp – [[Tina Turner]] – "GoldenEye" (58) * Jan Uuspõld – [[Eeva Talsi]] – "Kauges külas" (16) * Luisa Värk – [[Tanja Mihhailova]] – "Amazing" (39) === 9. saade (30. novembril 2014) === * Erisaates uuriti, kuidas meeldis eesti lauljatele nende jäljendamine, millised olid suurimad õnnestumised ja keda finalistid lõpusaates järele teevad. * [[Jana Kask]] – [[Nicki Minaj]] – "Anaconda" === 10. saade (finaal, 7. detsembril 2014) === * Liis Lemsalu – [[Michael Jackson]] – "Dangerous" / "They Don't Care About Us" / "Thriller" * Lauri Liiv – [[Michael Buble]] – "Cry Me A River" * Luisa Värk – [[Alicia Keys]] – "Empire State Of Mind" * Kristel Aaslaid – Printsess Elsa ([[Idina Menzel]]) – "Let It Go" * Uku Suviste – [[Bruno Mars]] – "Runaway Baby" * Mart Müürisepp – [[Jaak Joala]] – "Unustuse jõel" * Jan Uuspõld – [[Robert Palmer]] – "Addicted To Love" * Marju Länik – [[Shania Twain]] – "Man! I Feel Like A Woman!" * Ott Lepland ja Koit Toome – Jüri Homenja ja Tiiu Tulp – "Öölaps" === Kolmanda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |- !Osaleja||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||7.saade||8.saade||Kokku punkte||Koht finaalis |- |Mart Müürisepp||48||50||42||24||48||18||35||'''58'''||323||1. |- |Lauri Liiv||'''48'''||19||49||22||'''52'''||34||39||40||303||3. |- |Kristel Aaslaid||27||27||27||'''58'''||29||56||44||30||298||2. |- |Liis Lemsalu||42||26||'''51'''||20||29||'''61'''||26||26||281||4. |- |Uku Suviste||28||44||35||37||30||28||29||47||278 |- |Jan Uuspõld||21||40||35||44||30||37||'''54'''||16||277 |- |Marju Länik||23||'''54'''||23||27||45||35||32||28||267 |- |Luisa Värk||47||24||22||52||21||20||25||39||250 |} == 4. hooaeg, sügis 2015 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |4. hooaeg, sügis 2015 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |04.10.2015 |- |02 |11.10.2015 |- |03 |18.10.2015 |- |04 |25.10.2015 |- |05 |01.11.2015 |- |06 |08.11.2015 |- |07 |15.11.2015 |- |08 |22.11.2015 |- |09 (erisaade) |29.11.2015 |- |10 (finaalsaade) |06.12.2015 |} === 1. saade (4. oktoobril 2015) === * Märt Avandi – [[Koit Toome]] – "Mere lapsed" * Piret Krumm – [[Steven Tyler]] – "Dude (Looks Like a Lady)" (39) * Sepo Seeman – [[Kalmer Tennosaar]] – "Karulaane jenka" (34) * Lenna Kuurmaa – [[Hardi Volmer]] – "Noored on hukas" (25) * Saara Kadak – [[Kate Bush]] – "Wuthering Heights" (51) * Mikk Mäe – [[Push Up]] ([[Margit Margusson]]) – "Ämblikmees" (22) * Juss Haasma – [[Macy Gray]] – "I Try" (44) * Liina Vahtrik – [[Nana Mouskouri]] – "Only Love" (38) * Rolf Roosalu – [[Outkast]] ([[André Lauren Benjamin]]) – "Hey Ya!" (34) === 2. saade (11. oktoobril 2015) === * Rolf Roosalu – [[Best B4]] – "Ma tahan sind, sa vajad mind" (34) * Mikk Mäe – [[Willie Nelson]] – "On the Road Again" (36) * Saara Kadak – [[Sex Pistols]] ([[John Lydon]]) – "God Save the Queen" (26) * Liina Vahtrik – [[The Verve]] ([[Richard Ashcroft]]) – "Bitter Sweet Symphony" (38) * Juss Haasma – [[Jan Uuspõld]] – "Tramm nr 66" (46) * Lenna Kuurmaa – [[Kaoma]] – "Lambada" (30) * Piret Krumm – [[Anne Velli]] – "El Bimbo" (55) === 3. saade (18. oktoobril 2015) === * Liina Vahtrik – [[Blondie]] ([[Debbie Harry]]) – "Heart Of Glass" (48) * Piret Krumm – [[Elvis Presley]] – "Love Me Tender" (26) * Saara Kadak – [[Toomas Uibo]] – "Vari", "Võõras Mees" koos [[Väino Uibo]]ga (40) * Rolf Roosalu – [[Hurts]] ([[Theo Hutchcraft]]) – "Wonderful Life" (42) * Mikk Mäe – [[Eduard Hill]] – "Trololo" (23) * Lenna Kuurmaa – [[Aqua (ansambel)|Aqua]] – "Barbie Girl" – Ken [[Uku Suviste]] (29) * Sepo Seeman – [[Tõnis Mägi]] – "Aed" (58) * Juss Haasma – [[Amy Winehouse]] – "Valerie" (18) === 4. saade (25. oktoobril 2015) === * Rolf Roosalu – [[Dima Bilan]] – "Believe" (27) * Liina Vahtrik – [[Tiiu Varik]] – "Quando" (35) * Piret Krumm – [[Alannah Myles]] – "[[Black Velvet (Alannah Mylesi laul)|Black Velvet]]" (29) * Mikk Mäe – [[Lil Wayne]] – "Lollipop" (21) * Saara Kadak – [[Anne Hathaway]] – "I Dreamed a Dream" (50) * Sepo Seeman – [[Boney M.]] – "Daddy Cool" (26) * Juss Haasma – [[Raul Sepper]] – "Sein on ees" (58) * Lenna Kuurmaa – [[Toni Braxton]] – "Un-Break My Heart" (38) === 5. saade (1. novembril 2015) === * Sepo Seeman – [[Vello Orumets]] – "Rannapiiga" (25) * Liina Vahtrik – [[Iron Maiden]] – "The Number of the Beast" (35) * Juss Haasma – [[Anaconda]] – "Ei soovi, et lahkuksid" (39) * Rolf Roosalu – [[Taylor Dayne]] – "Tell It to My Heart" (38) * Mikk Mäe – [[Allan Roosileht]] – "Turvamees" (23) * Saara Kadak – [[4 Non Blondes]] ([[Linda Perry]]) – "Whats's Up?" (42) * Lenna Kuurmaa – [[Must Q]] ([[Kaarel Kose]]) – "Karm liin" (48) * Piret Krumm – [[The Prodigy]] ([[Keith Flint]]) – "Firestarter" (34) === 6. saade (8. novembril 2015) === * Liina Vahtrik – [[Dingo (ansambel)|Dingo]] – "Autiotalo" (34) * Juss Haasma – [[No Mercy]] – "Where Do You Go" (39) * Lenna Kuurmaa – [[Joni Mitchell]] – "Big Yellow Taxi" (44) * Mikk Mäe ja [[Lauri Liiv]] – [[Tarmo Urb|Tarmo]] ja [[Toomas Urb]] – "Kuu" (30) * Sepo Seeman – [[Mihhail Bojarski]] – "Musketäride laul" (41) * Piret Krumm ja Rolf Roosalu – [[Hedvig Hanson]] ja [[Pearu Paulus]] – "Kallim kullast", "Neiu mustas kleidis" (40) (30) * Saara Kadak – [[The Pussycat Dolls]] ([[Nicole Scherzinger]]) – "Buttons" (26) === 7. saade (15. novembril 2015) === * Laura Remmel – [[Axl Rose]] – "Sweet Child O' Mine" * Rolf Roosalu – [[Peeter Tooma]] – "Pistoda laul" (48) * Mikk Mäe – [[Leonard Cohen]] – "Hallelujah" (27) * Liina Vahtrik – [[Helgi Sallo]] – "Olematu laul" (34) * Piret Krumm – [[Etta James]] – "Something's Got a Hold on Me" (29) * Juss Haasma – [[Helend Peep]] – "Kerjuse laul" (37) * Lenna Kuurmaa ja [[Saara Kadak]] – [[Sõnajalg (ansambel)|ansambel Sõnajalg]] – "Tulge kõik" (35) (40) * Sepo Seeman – [[Right Said Fred]] – "I'm Too Sexy" (34) === 8. saade (22. novembril 2015) === * Krista Lensin – [[Dinah Washington]] – "Mad About the Boy" * Sepo Seeman – [[Kukerpillid]] – "Piu-pau" (23) * Saara Kadak – [[Alanis Morissette]] – "Uninvited" (35) * Liina Vahtrik – [[Winny Puhh]] – "Vanamutt" (32) * Mikk Mäe – [[Ed Sheeran]] – "Thinking Out Loud" (33) * Lenna Kuurmaa – [[Nicole Kidman]] – "One Day I'll Fly Away" (27) * Juss Haasma – [[Bruno Mars]] – "Uptown Funk!" (38) * Rolf Roosalu – [[Farinelli]] – "Lascia ch'io pianga" (63) * Piret Krumm – [[Rihanna]], [[Kanye West]] ja [[Paul McCartney]] – "FourFiveSeconds" (33) === 9. saade (29. novembril 2015) === * Avalikustati finaalis parodeeritavad ja uuriti, mida arvavad artistid nende järele tegemisest. === 10. saade (finaal, 6. detsembril 2015) === * Juss Haasma – [[AC/DC]] – "Highway to Hell" * Liina Vahtrik – [[Ellie Goulding]] – "Love Me Like You Do" * Lenna Kuurmaa ja Piret Krumm – [[Ele Kõlar|Ele]] ja [[Kaja Kõlar]] – "Simmanipolka", "Naerusuu" * Rolf Roosalu – [[Urmas Alender]] – "Nii vaikseks kõik on jäänud" * Sepo Seeman ja Mikk Mäe – [[Elina Born]] ja [[Stig Rästa]] – "Goodbye to Yesterday" * Saara Kadak – [[Maria Callas]] – "O mio babbino caro" * Mart Müürisepp, Kristel Aaslaid, Lauri Liiv – Vello Toomemets, Silvi Vrait, Maie Parrik – "Suveööd", "Sinu valinud ma", "Tsirkus" === Neljanda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |- !Osaleja|||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||7.saade||8.saade||Kokku punkte||Koht finaalis |- |Juss Haasma||41||46||18||'''58'''||39||39||37||38||316||1. |- |Rolf Roosalu||34||34||42||27||38||30||'''48'''||'''63'''||316||3. |- || |Saara Kadak||'''51'''||26||40||50||42||26||40||35||310||2. |- |Liina Vahtrik||38||38||48||35||35||34||34||32||294||4. |- |Piret Krumm||39||'''55'''||26||29||34||40||29||33||285 |- |Lenna Kuurmaa||25||30||29||38||'''48'''||'''44'''||35||27||276 |- |Sepo Seeman||34||19||'''58'''||26||25||41||34||23||260 |- |Mikk Mäe||22||36||23||21||23||30||27||33||215 |} == 5. hooaeg, sügis 2016 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |5. hooaeg, sügis 2016 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |02.10.2016 |- |02 |09.10.2016 |- |03 |16.10.2016 |- |04 |23.10.2016 |- |05 |30.10.2016 |- |06 |06.11.2016 |- |07 |13.11.2016 |- |08 |20.11.2016 |- |09 (erisaade) |27.11.2016 |- |10 (finaalsaade) |04.12.2016 |} === 1. saade (2. oktoobril 2016) === * Joosep Järvesaar – [[Scooter]] – "Nessaja" (19) * Adeele Sepp – [[Kadri Voorand]] – "Papagoi" (53) * Kalle Sepp – [[Elvis Presley]] – "Jailhouse Rock" (33) * Inga Lunge – [[Potsataja]] – "Potsataja laul" (36) * Laura Põldvere – [[Geri Halliwell]] – "It's Raining Men" (22) * Raivo E. Tamm – [[Michael Jackson]] – "Don't Stop 'Til You Get Enough" (41) * Liis Lass – [[Maarja-Liis Ilus]] – "Sa ju tead" (44) * Kristjan Kasearu ja Mart Müürisepp – [[Sofia Rotaru]] ja [[Jaak Joala]] – "Лаванда" (36) === 2. saade (9. oktoobril 2016) === * Adeele Sepp – [[Brainstorm]] ([[Renars Kaupers]]) – "My Star" (39) * Inga Lunge – [[Anne Maasik]] – "Rändaja õhtulaul" (23) * Kristjan Kasearu – [[Lenny Kravitz]] – "American Woman" (35) * Liis Lass – [[M People]] ([[Heather Small]]) – "Moving on Up" (44) * Raivo E. Tamm – [[UB40]] ([[Ali Campbell]]) – "(I Can't Help) Falling in Love with You" (38) * Laura Põldvere – [[Scatman John]] – "[[Scatman (Ski-Ba-Bop-Ba-Dop-Bop)]]" (46) * Kalle Sepp – [[Heino Seljamaa]] – "Koristajatädi töölauluke" (19) * Joosep Järvesaar – [[Cher]] – "Believe" (40) === 3. saade (16. oktoobril 2016) === * Kristjan Kasearu – [[Olsen Brothers]] – "Fly on The Wings of Love" (21) * Raivo E. Tamm – [[Janis Joplin]] – "Cry Baby" (24) * Kalle Sepp, Andrus Vaarik – [[Modern Talking]] – "You're My Heart, You're My Soul" (58) * Joosep Järvesaar – [[Kihnu Virve]] – "Elu nooruses" (33) * Laura Põldvere – [[Duffy]] – "Warwick Avenue" (43) * Inga Lunge – [[Vaya Con Dios]] – "Ne Na Na Na" (23) * Liis Lass – [[Die Antwoord]] – "I Think You Freeky" (42) * Adeele Sepp – [[Brigitte Bardot]] – "L'appareil a sous" (40) === 4. saade (23. oktoobril 2016) === * Kalle Sepp – [[Gene Kelly]] – "[[Singin' In The Rain|Singin' in the Rain]]" (30) * Laura Põldvere – [[Kairit Tuhkanen|Niki]] – "Sa oled see, kes jääb", "Äike, päike" (34) * Kristjan Kasearu – [[Ben E. King]] – "[[Stand by Me]]" (42) * Inga Lunge – [[Ülle Ulla]] – "Minu mees" (34) * Joosep Järvesaar – [[Michalis Rakintzis]] – "[[S.A.G.A.P.O.]]" (58) * Adeele Sepp, Liis Lass – [[Spice Girls]] – "[[Wannabe]]" (28) * Raivo E. Tamm – [[Tarmo Pihlap]] – "Hüljatud mees" (28) === 5. saade (30. oktoobril 2016) === * Kalle Sepp – [[Jüri Pootsmann]] – "[[Play]]" (51) * Kristjan Kasearu – [[HIM]] – "[[Join Me in Death]]" (30) * Raivo E. Tamm – [[Meisterjaan]] – "Parmupillihullus" (61) * Adeele Sepp – [[David Bowie]] – "[[Life on Mars]]" (21) * Laura Põldvere – [[Anu Kaal]] – "Adeele kuplee" (43) * Liis Lass – [[Velikije Luki (ansambel)|Velikije Luki]] – "[[Tallinn põleb]]" (24) * Inga Lunge ja Joosep Järvesaar – [[Hovery Covery]] – "Ära jahtu" (32) (27) * [[Jüri Pootsmann]] – [[Olivia Newton-John]] – "[[Physical]]" === 6. saade (6. novembril 2016) === * Laura Põldvere ja Rolf Roosalu – [[Mark Wahlberg|Marky Mark]] – "[[Good Vibrations]]" (25) * Joosep Järvesaar – [[Johnny Cash]] – "[[Ring of Fire]]" (32) * Inga Lunge – [[Sergei Maasin]] – "Viktoria" (31) * Liis Lass – [[Britney Spears]] – "[[...Baby One More Time (laul)|...Baby One More Time]]" (47) * Raivo E. Tamm – [[Teo Maiste]] – "Caro mio ben" (35) * Kalle Sepp – [[System of a Down]] – "[[Chop Suey!]]" (42) * Kristjan Kasearu – [[Goombay Dance Band]] – "[[Sun of Jamaica]]" (40) * Adeele Sepp – [[Marju Kuut]] – "Kurjuse laul", "Rahalaul" (32) === 7. saade (15. novembril 2016) === * Liis Lass – [[Madonna (laulja)|Madonna]] – "[[Like a Prayer]]" (34) * Inga Lunge – [[Meghan Trainor]] – "[[All About That Bass]]" (40) * Kristjan Kasearu – [[Uno Kaupmees]] – "Ärge unustage valssi" (23) * Joosep Järvesaar – [[Desireless]] – "[[Voyage, voyage]]" (19) * Adeele Sepp – [[Jennifer Hudson]] – "[[And I Am Telling You I'm Not Going]]" (58) * Kalle Sepp ja Raivo E. Tamm – [[Leida Sibul]] ja [[Hilda Koni]] – "Kevadkuul" (35) (37) * Laura Põldvere – [[Sia Furler|Sia]] – "[[Chandelier]]" (38) === 8. saade (20. novembril 2016) === * Laura Põldvere ja Nele-Liis Vaiksoo – [[Jassi Zahharov]] ja [[Nele-Liis Vaiksoo]] – "Öölaps" (28) * Inga Lunge – [[Gloria Estefan]] – "No Llores" (34) * Kristjan Kasearu – [[Passenger (laulja)|Passenger]] – "Let Her Go" (35) * Adeele Sepp – [[Tommy Cash]] – "Euroz Dollaz Yeniz" (34) * Raivo E. Tamm – [[Lou Reed]] – "Perfect Day" (34) * Liis Lass – [[Ylvis]] – "The Fox (What Does the Fox Say?)" (28) * Joosep Järvesaar – [[Eros Ramazzotti]] – "Più bella cosa" (20) * Kalle Sepp – [[Ivo Linna]] – "Aeg ei peatu" (71) === 9. saade (27. novembril 2016) === * Saates selgus, keda finaalis kehastatakse ja mida arvavad artistid sellest, et neid on järele tehtud. === 10. saade (finaal, 4. detsembril 2016) === * Kristjan Kasearu – [[Limp Bizkit]] – "[[Rollin' (Limp Bizkiti laul)|Rollin' (Air Raid Vehicle)]]" * Liis Lass – [[Céline Dion]] – "[[My Heart Will Go On]]" * Joosep Järvesaar ja [[Erich Krieger]] – [[Martin Müürsepp]] ja Erich Krieger – "Sõbra laul" * Raivo E. Tamm – [[Tanel Padar]] (ja [[The Sun]]) – "Õnne valem" * Inga Lunge – [[Mireille Mathieu]] – "[[Der Pariser Tango]]" * Märt Avandi – Kristjan Valdis Puurmanist – "Ükskord meie mõisa õuel nähti karumõmmi" * Adeele Sepp – [[Anne Veski]] – "Veel", "Hea tuju laul" * Laura Põldvere – [[Lady Gaga]] – "[[The Edge of Glory]]" * Kalle Sepp – [[Georg Ots]] – "Mõtisklus" * Lenna Kuurmaa, Saara Kadak, Jan Uuspõld, Juss Haasma – Siiri ja Viivi Sõnajalg, Raul Sepper, Raul Sepper – "Kas usud sinagi", "Tulge kõik", "Sein on ees" === Viienda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |- !Osaleja|||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||7.saade||8.saade||Kokku punkte||Koht finaalis |- |Kalle Sepp||33||19||'''58'''||30||51||42||35||'''71'''||339||1. |- |Adeele Sepp||'''53'''||39||40||28||21||32||'''58'''||34||305||3. |- |Raivo E. Tamm||41||38||24||28||'''61'''||35||37||34||298||2. |- |Liis Lass||44||44||42||30||24||'''47'''||34||28||293||4. |- |Laura Põldvere||22||'''46'''||43||34||43||25||38||28||279 |- |Kristjan Kasearu||36||35||21||42||30||40||23||35||262 |- |Inga Lunge||36||23||23||34||32||31||40||34||253 |- |Joosep Järvesaar||19||40||33||'''58'''||27||32||19||20||248 |} == 6. hooaeg, sügis 2017 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |6. hooaeg, sügis 2017 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |01.10.2017 |- |02 |08.10.2017 |- |03 |15.10.2017 |- |04 |22.10.2017 |- |05 |29.10.2017 |- |06 |06.11.2017 |- |07 |13.11.2017 |- |08 |20.11.2017 |- |09 (erisaade) |27.11.2017 |- |10 (finaalsaade) |04.12.2017 |} === 1. saade (1. oktoobril 2017) === * Marta Laan – [[Marju Länik]] – "Vaid üks mees" (31) * Valter Soosalu – [[Tom Jones]] – "Delilah" (47) * Daniel Levi Viinalass – [[Jam]] – "See viis" (31) * Hanna Martinson – [[Jennifer Rush]] – "The Power of Love" (33) * Bert Pringi – [[Heli Lääts]] – "Kaunid baleriinid" (34) * Andres Dvinjaninov – [[Maarja-Liis Ilus]] – "Õnneseen" (39) * Elina Born – [[Kurt Cobain]] – "Where Did You Sleep Last Night (In the Pines)" (37) * Hele Kõrve – [[Elina Born]] – "In or Out" (32) === 2. saade (8. oktoobril 2017) === * Elina Born – [[Nicki Minaj]] – "Super Bass" (41) * Andres Dvinjaninov – [[Hendrik Sal-Saller]] – "Lähme sõidame" (27) * Daniel Levi Viinalass – [[Vanessa Carlton]] – "A Thousand Miles" (23) * Hele Kõre – [[Alice Cooper]] – "Poison" (30) * Valter Soosalu – [[Kait Tamra]] – "Oma saar" (37) * Hanna Martinson – [[Little Richard]] – "Good Golly Miss Molly" (25) * Marta Laan – [[Etta James]] – "At Last" (52) * Bert Pringi – [[Nicki Minaj]] – "Anaconda" (49) === 3. saade (15. oktoobril 2017) === * Daniel Levi Viinalass – [[The Darkness]] – "I Believe in a Thing Called Love" (21) * Hele Kõrve – [[Kristiina Ehin]] ([[Naised Köögis]]) – "Aasta ema" (57) * Andres Dvinjaninov – [[Plastic Bertrand]] – "Ca Plane pour Moi" (29) * Marta Laan – [[Getter Jaani]] – "[[Me kõik jääme vanaks]]" (33) * Bert Pringi – [[Sam Smith]] – "Lay Me Down" (30) * Hanna Martinson –[[ Bee Gees]] – "Stayin' Alive" / "Too Much Heaven" (32) * Valter Soosalu – [[Uku Suviste]] – "Jagatud öö" (54) * Elina Born – [[M.I.A.]] – "Jimmy" (28) === 4. saade (22. oktoobril 2017) === * Hanna Martinson – [[Thea Paluoja]] – "Sinu juures" (20) * Valter Soosalu – [[Gloria Gaynor]] – "I Will Survive" (18) * Marta Laan – [[Andrus Elbing]] ([[Beebilõust]]) – "Mendid" (46) * Andres Dvinjaninov – [[Ivan Rebroff]] – "Kalinka" (34) * Elina Born – [[Lea Liitmaa]] ([[Blacky]]) – "Ingel" (31) * Daniel Levi Viinalass – [[Julie Andrews]] – "The Hills Are Alive" (54) * Bert Pringi – [[Lauri Saatpalu]] ([[Dagö]]) – "Muusik" (44) * Hele Kõrve – [[Montserrat Caballe|Montserrat Caballé]] – "O mio babbino caro" (37) === 5. saade (29. oktoobril 2017) === * Elina Born – [[France Gall]] – "Poupee de cire, poupee de son" (30) * Bert Pringi – [[Onu Bella]] (ja [[Heli Vahing]]) – "Ma võtsin viina" (33) * Marta Laan – [[Lana Del Rey]] – "Young and Beautiful" (26) * Andres Dvinjaninov – [[Brotherhood of Man]] – "Save Your Kisses for Me" (29) * Hanna Martinson – [[Rozalla]] – "Everybody's Free (To Feel Good)" (27) * Valter Soosalu ja Hele Kõrve – [[Laura Põldvere]] ja [[Koit Toome]] – "[[Verona_(laul)|Verona]]" (42) (42) * Daniel Levi Viinalass – [[Slavko Kalezic]] – "Space" (55) === 6. saade (5. novembril 2017) === * Hele Kõrve – [[Koit Toome]] – "Nädalalõpp" (21) * Daniel Levi Viinalass – [[Calum Scott]] – "Dancing on My Own" (35) * Elina Born – [[Nina Hagen]] – "New York, New York" (50) * Bert Pringi – [[The Tuberkuloited]] – "Lilleke rohus" (22) * Hanna Martinson – [[Demi Lovato]] – "Skyscraper" (28) * Valter Soosalu – [[Peeter Volkonski]] – "Mina olen juba suur" (35) * Andres Dvinjaninov – [[LMFAO]] – "Party Rock Anthem" (34) * Marta Laan – [[Florence Foster Jenkins]] – "Queen of the Night" (59) === 7. saade (12. novembril 2017) === * Bert Pringi – [[Voldemar Kuslap]] – "Armastuse lugu" (23) * Hanna Martinson – [[Kiri te Kanawa]] – "Summertime" (37) * Valter Soosalu – [[Phil Collins]] – "In the Air Tonight" (26) * Marta Laan – [[Maria Listra]] – "Üksik kitsekarjus" (35) * Daniel Levi Viinalass – [[Marvin Gaye]] – "Sexual Healing" (18) * Elina Born – [[Marju Kuut]] – "Raagus sõnad" (38) * Hele Kõrve – [[Jennifer Lopez]] – "Let’s Get Loud" (43) * Andres Dvinjaninov – [[Mart Sander]] – "Helmi" (64) === 8. saade (19. novembril 2017) === * Bert Pringi – [[Justin Timberlake]] – "Can’t Stop the Feeling" (26) * Marta Laan – [[Verka Serduschka]] – "Dancing Lasha Dumbai" (26) * Andres Dvinjaninov ja [[Andero Ermel]] – [[Baccara]] – "Yes Sir, I Can Boogie" (33) * Hele Kõrve – [[Minnie Riperton]] – "Loving You" (49) * Hanna Martinson – [[Kiesza]] – "Hideaway" (42) * Daniel Levi Viinalass – [[Rob Zombie]] – "Dragula" (35) * Elina Born – Hele Kõrve – "Siis kui maailm magab veel" (36) * Valter Soosalu – [[Village People]] – "YMCA" (37) === 9. saade (26. novembril 2017) === * Erisaade === 10. saade (finaal, 3. detsembril 2017) === * Elina Born – [[Christina Aguilera]] – "Ain't No Other Man" * Daniel Levi Viinalass – [[Coldplay]] – "A Sky Full of Stars" * Marta Laan – [[Salvador Sobral]] – "Amar Pelos Dois" * Hanna Martinson – [[Salt 'N' Pepa]] – "Push It" * Andres Dvinjaninov – [[Meie Mees]] – "Šokolaadist jänes" / "Rekkamehe argipäev" / "Sinine vilkur" * Valter Soosalu – [[Plácido Domingo]] – "Parla più piano" * Bert Pringi – [[t.A.T.u.]] – "Nas ne dagoniat" * Hele Kõrve – [[Europe]] – "The Final Countdown" * Kalle Sepp ja Raivo E. Tamm – [[Ivo Linna]] ja [[Michael Jackson]] – "Tean, ei tea" / "Billy Jean" === Kuuenda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |- !Osaleja|||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||7.saade||8.saade||Kokku punkte||Koht finaalis |- |Hele Kõrve||32||30||'''57'''||37||42||21||43||'''49'''||311||2. |- |Marta Laan||31||'''52'''||33||46||26||'''59'''||35||26||308||3. |- |Valter Soosalu||'''47'''||37||54||18||42||35||26||37||296||1. |- |Elina Born||37||41||28||31||30||50||38||36||291||4. |- |Andres Dvinjaninov||39||27||29||34||29||34||'''64'''||33||289 |- |Daniel Levi Viinalass||31||23||21||'''54'''||'''55'''||35||18||35||272 |- |Bert Pringi||34||49||30||44||33||22||23||26||261 |- |Hanna Martinson||33||25||32||20||27||28||37||42||244 |} == 7. hooaeg, sügis 2018 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |7. hooaeg, sügis 2018 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |07.10.2018 |- |02 |14.10.2018 |- |03 |21.10.2018 |- |04 |28.10.2018 |- |05 |04.11.2018 |- |06 |11.11.2018 |- |07 |18.11.2018 |- |08 |25.11.2018 |- |09 (erisaade) |02.12.2018 |- |10 (finaalsaade) |09.12.2018 |} === 1. saade (7. oktoobril 2018) === * Marta Laan – [[Netta]] – "Toy" (26) * Lauri Liiv – [[Tarkan]] – "Simarik" (29) * Liis Lemsalu – [[Sünne Valtri]] – "Tahan ma", "Dolce Gabbana" (33) * Saara Kadak – [[Liis Lemsalu]] – "Püüab meid" (39) * Sepo Seeman – [[Günther (laulja)|Günther]] – "Ding Dong Song" (55) * Ott Lepland – [[Uudo Sepp]] – "Võitmatu" (54) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Jedward]] – "[[Lipstick]]" (28) * Tanel Padar – [[Billy Idol]] – "White Wedding" (20) === 2. saade (14. oktoobril 2018) === * Ott Lepland – [[Panjabi MC]]– "Mundian to beach Ke" (47) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Estin]] – "Esimene lumi" (30) * Tanel Padar – [[Silent Circle]] – "Touch in the Night" (31) * Saara Kadak – [[D Cän]] – "Seib" (38) * Marta Laan – [[Whitney Houston]] – "Your Love Is My Love" (31) * Lauri Liiv – [[The Ilves Sisters]] – "Jõulurõõm" (39) * Sepo Seeman – [[Mart Helme]] – "Võõra linna tuled" (35) * Liis Lemsalu – [[Eleni Foureira]] – "Fuego" (33) === 3. saade (21. oktoobril 2018) === * Liis Lemsalu – [[Donna Lewis]] – "I Love You Always Forever" (22) * Sepo Seeman – [[Birgit Sarrap]] – "Ma tean, et sa tead" (24) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Enrique Iglesias]] – "Hero" (33) * Marta Laan – [[Siiri Känd]] – "Bananas" (31) * Ott Lepland – [[Michael Jackson]] – "You Are Not Alone" (54) * Tanel Padar – [[Annie Lennox]] – "No More I Love You´s" (30) * Lauri Liiv – [[Märt Sults]] – "Lootuselaul" (54) * Saara Kadak – [[Tina Turner]] – "Private Dancer" (36) === 4. saade (28. oktoobril 2018) === * Saara Kadak – [[Toni Basil]] – "Hey Mickey" (28) * Liis Lemsalu – [[Sia Furler|SIA]] – "Chandelier" (27) * Ott Lepland – [[Shakira]] – "Underneath Your Clothes" (32) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Jenny Lind]] – "Never Enough" (71) * Tanel Padar – [[Artur Rinne]] – "Vana vrakk" (33) * Lauri Liiv – [[Judi Dench]] – "Send in the Clowns" (32) * Sepo Seeman – [[Mr. T]] – "Treat Your Mother Right" (30) * Marta Laan – [[AROP]] – "Kiki Miki" (31) === 5. saade (4. novembril 2018) === * Sepo Seeman – [[Simon & Garfunkel]] – "Sound of Silence" (31) * Liis Lemsalu – [[Vitas]] – "7th element" (24) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Maarja-Liis Ilus]] – "Keelatud maa" (42) * Lauri Liiv – [[Joel De Luna]] – "Opera on Fire" (20) * Saara Kadak – [[Silvi Vrait]] – "Olnut enam heaks ei tee" (62) * Ott Lepland – [[Tanel Padar]] – "Võta aega" (46) * Marta Laan – [[Urban Symphony]] – "Rändajad" (23) * Tanel Padar – [[Vanilla Ninja]] – "Club Kung Fu" (36) === 6. saade (11. novembril 2018) === * Nele-Liis Vaiksoo – [[Ricchi e Poveri]] – "[[Mamma Maria (laul)|Mamma Maria]]" (22) * Lauri Liiv – [[Dimitry Hvorostovsky]] – "Di Provenza il mar, il soul" (28) * Liis Lemsalu – [[Curly Strings]] – "Maailm heliseb" (50) * Saara Kadak – [[Chubby Checker]] – "Let's Twist Again" (21) * Ott Lepland – [[Ivo Linna]] – "Suur loterii" (54) * Tanel Padar – [[Afroman]] – "Because I Get High" (41) * Marta Laan – [[Neiokõsõ]] – "[[Tii]]" (34) * Sepo Seeman – [[Kim Jong–un]] – "[[Gangnam Style]]" (34) === 7. saade (18. novembril 2018) === * Liis Lemsalu – Ott Lepland – "Päkapikumees" (34) * Saara Kadak – [[Kate Bush]] – "Running Up That Hill" (52) * Ott Lepland – [[Anne Veski]] – "Eilne päev", "Jätke võtmed väljapoole" (25) * Marta Laan ja Nele-Liis Vaiksoo – [[Florence F. Jenkins]] ja [[Louis Armstrong]] – "Verona" (41) * Sepo Seeman – [[Vello Orumets]] – "Vana türklane" (21) * Tanel Padar – [[Üllar Jörberg]] ([[Nublu (räppar)|Nublu]]) – "Mina ka" (32) * Lauri Liiv – [[Rammstein]] – "Sonne" (38) === 8. saade (25. novembril 2018) === * Liis Lemsalu – [[Vaido Neigaus]] – "Kõigest loobunud" (24) * Marta Laan – [[Hedvig Hanson]] – "Tuuled tulid" (20) * Ott Lepland – [[Sarah Brightman]] – "Time to Say Goodbye" (53) * Saara Kadak ja Juss Haasma – [[Lady Gaga]] & [[Bradley Cooper]] – "Shallow" (26) * Lauri Liiv – [[Buranovskije Babuški]] – "Party for Everybody" (46) * Tanel Padar – [[Edgar Winter]] – "Dying to Live" (35) * Sepo Seeman – Vanaisa – "Vanaisa on väsinud" (45) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Mireille Mathieu]] – "On ne vit pas sans se dire adieu" (35) === 9. saade (02. novembril 2018) === * Erisaade === 10. saade (finaal, 9. detsembril 2018) === * Nele-Liis Vaiksoo – [[Celine Dion|Céline Dion]] – "River Deep, Mountain High" * Liis Lemsalu – [[Els Himma]] – "Üksinduse aeg" * Lauri Liiv – [[Whoopi Goldberg]] – "Get Up Offa That Thing", "Ain’t No Mountain High Enough" * Marta Laan – [[Stacy Ferguson|Fergie]] – "A Little Party Never Killed Nobody" * Ott Lepland – [[Luciano Pavarotti]] – "Caruso" * Tanel Padar – [[Nexus]] – "Nii kuum", "Raju reede" * Saara Kadak – [[ABBA]] – "The Winner Takes It All" * Sepo Seeman – [[Elina Netšajeva]] – "La Forza" * Märt Avandi – [[Jaak Joala]] – "Ausus", "Arena" * Eelmiste hooaegade võitjad * Ühislaul – "We Are the World" === Seitsmenda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" !Osaleja||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||7.saade||8.saade||Kokku||Koht finaalis |- |Ott Lepland||54||'''47'''||54||32||46||'''54'''||25||'''53'''||365||2. |- |Saara Kadak||39||38||36||28||'''62'''||21||'''52'''||26||302||1. |- |Nele-Liis Vaiksoo||28||30||33||'''71'''||42||22||41||35||302||3. |- |Lauri Liiv||29||39||'''54'''||32||20||28||38||46||286||4. |- |Sepo Seeman||'''55'''||35||24||30||31||34||21||45||275 |- |Tanel Padar||20||31||30||33||36||41||32||35||258 |- |Liis Lemsalu||33||33||22||27||24||50||34||24||247 |- |Marta Laan||26||31||31||31||23||34||41||20||237 |} == 8. hooaeg, sügis 2019 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |8. hooaeg, sügis 2019 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |13.10.2019 |- |02 |20.10.2019 |- |03 |27.10.2019 |- |04 |03.11.2019 |- |05 |10.11.2019 |- |06 |17.11.2019 |- |07 |24.11.2019 |- |08 |01.12.2019 |- |09 (erisaade) |08.12.2019 |- |10 (finaalsaade) |15.12.2019 |} === 1. saade (13. oktoobril 2019) === * Marianne Leibur – [[Doris Day]] – "Perhaps, Perhaps, Perhaps" (30) * Mihkel Tikerpalu – [[Victor Crone]] – "Storm" (25) * Marta Arula – [[Oliver Kõvask|väike Oliver]] – "Meremehe laul" (26) * Madis Arro – [[Whitesnake]] – "Here I Go Again" (33) * Eleryn Tiit – [[Brenda Lee]] – "Sweet Nothin's" (46) – '''võitis saate''' * Norman Salumäe – [[Helen Lokuta]] – "Habanera" (41) * Pelle Põldma – [[Uno Loop]] – "Mis värvi on armastus" (16) – '''langes välja''' * Kärt Anton – [[Ariana Grande]] – "Side to Side" (27) === 2. saade (20. oktoobril 2019) === * [[Tanel Laidna]] – [[Jaagup Kreem]] / Terminaator – "See ei ole saladus" * Marta Arula – [[Inger]] – "Coming Home" – '''langes välja''' * Mihkel Tikerpalu – [[Jüri Mazurtšak]] / [[Monitor (ansambel)|Monitor]] – "Ootan tuult" * Marianne Leibur – [[Rihanna]] – "Umbrella" * Eleryn Tiit – [[Robin Juhkental]] / Malcolm Lincoln – "Siren" * Norman Salumäe – [[Pikatoro]] – "Ppap (Pen Pineapple Apple Pen)" * Kärt Anton – [[Laura Põldvere]] – "Head uut aastat" * Madis Arro – [[Margarita Voites]] – "Ave Maria" – '''võitis saate''' === 3. saade (27. oktoobril 2019) === * [[Karmo Nigula]] – [[Gipsy Kings]] – "Volare" * Eleryn Tiit – [[Airi Vipulkumar Kansar]] – "Saatuse laul" – '''võitis saate''' * Madis Arro – [[R.E.M.]] – "Everybody Hurts" * Kärt Anton – [[Donna Summer]] – "Hot Stuff" * Mihkel Tikerpalu – [[Tom-Olaf Urb|Reket]] – "Võit" – '''langes välja''' * Marianne Leibur – [[Dead or Alive]] – "You Spin Me Round" * Norman Salumäe – [[Rolf Roosalu]] – "Ingel" * Tanel Laidna – [[Johnny Cash]] – "Folsom Prison Blues" === 4. saade (03. novembril 2019) === * Kärt Anton – [[Ricky Martin]] – "Martin" * [[Katre Sepp]] – [[Tones And I]] – "Dance Monkey" * Madis Arro – [[Dima Golov]] – "Пусть всегда будет солнце!" – '''jäi saatesse''' * Tanel Laidna – [[Taylor Swift]] – "Shake It Off" * Marianne Leibur – [[Juliette Gréco|Juliette Greco]] – "Andercon" * Eleryn Tiit – [[Heart]] – "Alone" – '''võitis saate''' * Norman Salumäe – [[Valeri Leontjev]] ja [[Laima Vaikule]] – "Vernissage" (koos [[Inga Tislar|Inga Tislariga]]) * Karmo Nigula – [[Die Mayrhofner]] – "Schei Wi Dei Wi Du" === 5. saade (10. novembril 2019) === * Karmo Nigula – [[IceCream|Ice Cream]] – "Helista mulle mobiilile" * Katre Sepp – [[Nazareth]] – "Love Hurts" * Eleryn Tiit – [[Raffaella Carra]] – "Hay Que Venir Al Sur"– '''võitis saate''' * Norman Salumäe – [[Daddy Yankee]] – "Gasolina" * Madis Arro – Maggie Reilly – "Moonlight Shadow" * Kärt Anton – "[[Oota sa!|Nu Pogodi]]" (koos [[Kristjan Lüüs|Kristjan Lüüsiga]]) – '''langes välja''' * Tanel Laidna – [[Ummamuudu]] – "Kõnotraat" * Marianne Leibur – [[Arabesque]] – "Midnight Dancer" === 6. saade (17. novembril 2019) === === 7. saade (24. novembril 2019) === === 8. saade (1. detsembril 2019) === === 9. saade (8. detsembril 2019) === * Erisaade === 10. saade (finaal, 15. detsembril 2019) === === Kaheksanda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |'''Osaleja''' |'''1.saade''' |'''2.saade''' |'''3.saade''' |'''4.saade''' |'''5.saade''' |'''6.saade''' |'''7.saade''' |'''8.saade''' |'''Kokku punkte''' |'''Koht finaalis''' |- |Eleryn Tiit |'''46''' | colspan="7" rowspan="2" | | rowspan="2" |info puudub |2. |- |Madis Arro |33 |1. |} == 9. hooaeg, sügis 2024 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |9. hooaeg, sügis 2024 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |06.10.2024 |- |02 |13.10.2024 |- |03 |20.10.2024 |- |04 |27.10.2024 |- |05 |03.11.2024 |- |06 |10.11.2024 |- |07 |17.11.2024 |- |08 |24.11.2024 |- |09 (finaali eel) |01.12.2024 |- |10 (finaal) |08.12.2024 |} === 1. saade (06.10.2024) === * Reigo Tamm – [[Käärijä]] – "Cha cha cha" (28) * Katrin Pärn – [[Samantha Fox]] – "Touch me (I want your body)" (21) * Amanda Hermiine Künnapas – [[Marco Tasane]] – "Kreeka Jumalanna" (36) * Oskar Seeman – [[Kadri Voorand]] – "Kättemaks" (60) * Jüri Pootsmann – [[:en:Tiny_Tim_(musician)|Tiny Tim]] – "Tiptoe Through the Tulips" (36) * Sissi Nylia Benita – [[Doja Cat]] – "Woman" (39) * Mihkel Raud – [https://en.m.wikipedia.org/wiki/Yazoo_(band) Yazoo] – "Only You" (28) * Birgit Sarrap – [[Céline Dion]] – "Hymne à l'amour" (36) === 2. saade (13.10.2024) === * Sissi Nylia Benita – [[Villu Tamme]] – "Tere Perestroika" (26) * Jüri Pootsmann – [[Evelin Samuel]] – "Diamond of Night" (54) * Birgit Sarrap – [[Andrus Muld|Hunt]] – "Nostalgia" (27) * Reigo Tamm – [[Ants Eskola]] – "Paula, sul on poisipea" (33) *Amanda Hermiine Künnapas – [[The Runaways]] – "Cherry Bomb" (40) *Oskar Seeman – [[Karl Madis]] – "Pärlipüüdja" (18) *Katrin Pärn – [[Demis Roussos]] – "Forever and ever" (32) *Mihkel Raud – [[Billy Idol]] – “Rebel Yell” (54) === 3. saade (20.10.2024) === * Birgit Sarrap – [[P!nk|Pink]] – “Cover Me In Sunshine” (31) * Amanda Hermiine Künnapas – [[Vägilased]] – “Kulla kutse” (44) * Mihkel Raud – [[Kim Carnes]] – “Bette Davis Eyes” (23) * Sissy Nylia Benita – [[Reel 2 Real]] – “I Like To Move It” (27) * Jüri Pootsmann – [[Kalju Terasmaa]] – “Vihmapiisk langeb” (45) * Reigo Tamm – [[Paradisio]] – “Bailando” (44) * Katrin Pärn – [[Tanita Tikaram]] – “Twist In My Sobriety” (36) * Oskar Seeman – [[Måneskin]] – “Beggin” (34) === 4. saade (27.10.2024) === * Mihkel Raud – [[Uno Kaupmees]] – "Ärge unustage valssi" (19) *Birgit Sarrap – [[Joost Klein]] – "Europapa" (40) *Katrin Pärn – [[Ita Ever]] – "Kesk õitsvaid lilli" (45) *Jüri Pootsmann – [[Mihkel Raud]] – "Annabelle" (39) *Amanda Hermiine Künnapas – [[Lisella Beatrice|Beatrice]] – "Tagi mind" (36) *Oskar Seeman – [[Dean Martin]] – "That`s Amore" (27) *Sissi Nylia Benita – [[Sinéad O'Connor|Sinead'O Connor]] – "Nothing compares 2 U" (47) *Reigo Tamm – [[Nele-Liis Vaiksoo]] – "Öölaps" (31) === 5. saade (03.11.2024) === * Amanda Hermiine Künnapas – [[Tyrannosaurus Rex|T. Rex]] – "Get it on" (27) * Jüri Pootsmann – [[Björn Ulvaeus|Björn Ulveaus]] – "Does your mother know" (48) * Sissi Nylia Benita – [[Little Big]] – "Skibidi" (23) * Mihkel Raud – [[Hardi Volmer]] – "Massikommunikatsioon" (28) * Birgit Sarrap – [[Sandra Sillamaa]] – "Pass-pass" (50) * Oskar Seeman – [[Sepo Seeman]] – "Oh, valu ja vaev" (24) * Reigo Tamm – [[Riho Sibul]] – "Kassitapp" (56) * Katrin Pärn – [[Dua Lipa]] – "Houdini" (28) === 6. saade (10.11.2024) === * Birgit Sarrap – [[Freddie Mercury|Fredie Mercury]] – "Bohemian Rhapsody" (53) * Oskar Seeman – [[Annely Peebo]] – "Habanera" (35) * Reigo Tamm – [[5MIINUST]] – "(nendest) narkootikumidest ei te me (küll) midagi" (19) * Sissi Nylia Benita – [[Loreen]] – "Tattoo"(45) * Mihkel Raud – [[Alika]] – "Õde ütles" (49) * Amanda Hermiine Künnapas – [[Coco Chanel|Chanel]] – "Slomo" (27) * Jüri Pootsmann ja Katrin Pärn – [[Armi&Danny]] – "I Wanna Love You Tender" (28) (28) === 7. saade (17.11.2024) === * Jüri Pootsmann – [[Florian Wahl]] – "Mu vend on lesbi" (41) * Mihkel Raud – [[Bob Dylan]] – "Blowi in the Wind" (24) * Birgit Sarrap – [[Camila Cabello]] – "Havana" (34) * Oskar Seeman – [[Ryan Gosling|Ryan Cosling]] – "Im just Ken" (27) * Katrin Pärn – [[Alanis Morissette]] – "You Oughta Know" (33) * Sissy Nylia Benita – [[Andrea Bocelli]] – "Time to say goodbye" (20) * Reigo Tamm – [[Georgie Dann]] – "Paloma Blanca" (46) * Amanda Hermiine Künnapas – [[Lembit Ulfsak]] – "Nõuniku laul" (59) === 8. saade (24.11.2024) === * Mihkel Raud – [[Jimmy Somerville]] – "You Make Me Feel" (18) * Amanda Hermiine Künnapas – [[Renée Zellweger|Renee Zellweger]] – "Roxie" (26) * Sissi Nylia Benita – [[Daði Freyr]] – "Think About Things" (23) * Oskar Seeman – [[Jüri Krjukov]] – "Kui ma oleks rikas" (48) * Katrin Pärn – [[Dennis Quaid]] – "Great Ball of Fire" (40) * Jüri Pootsmann – [[Carol Channing]] – "Hello, Dolly!" (55) * Birgit Sarrap – [[Siiri Känd]] – "Tule, õeke" (35) * Reigo Tamm – [[Montserrat Caballé|Montserrat Caballe]] – "O mio babbino caro" (39) === 9. saade (finaali eel, 01.12.2024) === * Erisaade, finaalieelne saade. === 10. saade (finaal, 08.12.2024) === * Mihkel Raud – [[Jimmy Somerville]] – "You Make Me Feel" (18) * Amanda Hermiine Künnapas – [[Renée Zellweger]] – "Roxie" (26) * Sissi Nylia Benita – [[Daði Freyr]] – "Think About Things" (23) * Oskar Seeman – [[Jüri Krjukov]] – "Kui ma oleks rikas" (48) * Katrin Pärn – [[Jerry Lee Lewis]] – "Great Balls of Fire" (40) * Jüri Pootsmann – [[Carol Channing]] – "Hello, Dolly!" (55) * Birgit Sarrap – [[Siiri Känd]] – "Tule, õeke" (35) * Reigo Tamm – [[Montserrat Caballé]] – "O mio babbino caro" (39) === Üheksanda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |'''Osaleja''' |'''1.saade''' |'''2.saade''' |'''3.saade''' |'''4.saade''' |'''5.saade''' |'''6.saade''' |'''7.saade''' |'''8.saade''' |'''Kokku punkte''' |'''Koht finaalis''' |- bgcolor="gold" | | Reigo Tamm |28 |33 |44 |31 |'''56''' |19 |46 |39 |296 |1. |- bgcolor="silver" | Jüri Pootsmann |36 |54 |'''45''' |39 |48 |28 |41 |'''55''' |346 |2. |- bgcolor="tan" | Amanda Hermiine Künnapas | 36 | 40 | 44 |36 |27 |27 |'''59''' |26 |295 |3. |- bgcolor="antiquewhite" | Birgit Sarrap |36 |27 |31 |40 |50 |'''53''' |34 |35 |306 |4. |- | Oskar Seeman |'''60''' |18 |34 |27 |24 |35 |27 |48 |273 | rowspan="4" | 5.-8. |- | Katrin Pärn |21 |32 |36 |45 |28 |28 |33 |40 |263 |- | Sissi Nylia Benita |36 |26 |27 |'''47''' |23 |45 |20 |23 |250 |- | Mihkel Raud |28 |'''54''' |23 |19 |28 |49 |24 |18 |243 |} === Üheksanda hooaja koondtabel ODBC 3=== {| class="wikitable" |'''Osaleja''' |'''1.saade''' |'''2.saade''' |'''3.saade''' |'''4.saade''' |'''5.saade''' |'''6.saade''' |'''7.saade''' |'''8.saade''' |'''Kokku punkte''' |'''Koht finaalis''' |- | King Jester Tapang | 14 | 23 | | | | | | | 37 | |- | Cornelio Yong Tapang | 26 | 17 | | | | | | | 43 | |- | Catherine Delos Santos | 21 | 25 | | | | | | | 46 | |- | Jewel Mae Tampilic | 19 | 29 | | | | | | | 48 | |- | Nilda Gavino | Bgcolor="00A86B"| '''35''' | 15 | | | | | | | 50 | |- | Omar Gavino | Bgcolor="DeepPink"| 10 | 30 | | | | | | | 40 | |- | Jaypee Oco Cruz | 30 | Bgcolor="DeepPink"| 13 | | | | | | | 43 | |- | Rayzza Jeanette Flora | 28 | Bgcolor="00A86B"| 35 | | | | | | | 63 | |} == 10. hooaeg, sügis 2025 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |10. hooaeg, sügis 2025 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="12" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="12" |12 |01 | rowspan="12" |TV3 |05.10.2025 |- |02 |12.10.2025 |- |03 |19.10.2025 |- |04 |26.10.2025 |- |05 |02.11.2025 |- |06 |09.11.2025 |- |07 |16.11.2025 |- |08 |23.11.2025 |- |09 (finaali eel) |30.11.2025 |- |10 (finaal) |07.12.2025 |- |11 (erisaade) |14.12.2025 |- |12 (erisaade) |21.12.2025 |} === 1. saade (05.10.2025) === * Alika Milova – [[Lady Gaga]] – "Abracadabra" (38) * Kohver – [[Liis Lemsalu]] – "Kehakeel" (32) * Kadri Voorand – [[Georg Ots]] – "Mõtisklus" (28) * Silver Laas – [[Axl Rose]] – "Paradise City" (22) * Saara Nüganen – [[Judi Dench|Dame Judi Dench]] – "Send in the Clowns" (49) * An-Marlen – [[NOËP]] – "Move" (19) * Mikk Saar – [[Tatjana Mihhailova-Saar|Tanja]] – "Amazing" '''(73)''' * Heldur Harry Põlda – [[Tommy Cash]] – "[[Espresso Macchiato]]" (23) === 2. saade (12.10.2025) === * An-Marlen – Anaconda – "Ei soovi, et lahkuksid" (52) * Silver Laas – [[Erika Vikman]] – "Ich komme" (25) * Heldur Harry Põlda – [[Frank Sinatra]] – "My way" (28) * Kadri Voorand – [[Amy Winehouse]] – "Rehab" '''(61)''' * Kohver – [[Backstreet Boys]] – "Quit playing games (with my heart)" (21) * Alika Milova – [[Ele Kõlar|Ele]] ja [[Kaja Kõlar]] – "Eidekene ketrab" (38) * Saara Nüganen – [[Ruslan Trochynskyi]] – "Kalyna malyna" (42) * Mikk Saar – [[Lauri Liiv]] – "Señorita" (17) === 3. saade (19.10.2025) === *An-Marlen – [[Hele Kõrve]] – "Oota Vaid, Henry Higgins" (33) *Silver Laas – [[Elton John]] – "Don't Go Breaking My Heart" '''(50)''' *Heldur Harry Põlda – [[Jennifer Lopez]] – "On the floor" (20) * Kadri Voorand – [[Silvi Vrait]] – "Vana Pildiraam" (48) * Kohver – Mati Nuude – "Sisemine Ilu" (34) * Alika Milova – [[Must Q]] – "Rahvaspordipäev" (48) * Saara Nüganen – [[Kuldsed Lindid]] – "Taka-Taka" (31) * Mikk Saar – [[Mr. Big]] – "To Be With You" (20) === 4. saade (26.10.2025) === * An-Marlen – [[Dolly Parton]] – Jolene (42) * Silver Laas – [[Luciano Pavarotti]] – "La Donna É Mobile" '''(50)''' * Heldur-Harry Põlda – Vintiöt – "Eesti Aerobic" (24) * Kadri Voorand – Lipps Inc – "Funkytown" (28) * Kohver – [[Oasis]] – "Wonderwall" (45) * Alika Milova – [[Alphaville (ansambel)|Alphaville]] – "Forever Young" (36) * Saara Nüganen – Lolala – "Krokodill Villi" "Potilaul" (18) * Mikk Saar – [[Henry Laks]] – "Tule Kui Leebe Tuul" (41) === 5. saade (02.11.2025) === * An-Marlen ja Kohver — [[Maarja-Liis Ilus]] ja [[Ivo Linna]] – "Kaelakee Hääl" '''(63)''' (37) * Silver Laas – Toivo Asmer – "Emad, Ärge Kasvatage Kauboisid" (22) * Heldur-Harry Põlda – [[John Travolta]] – "You're The Only One That I Want" (35) * Kadri Voorand – [[Adele]] – "When We We're Young" (45) * Alika Milova – Deee-Lite – "Groove Is In The Heart" (23) * Saara Nüganen – [[Liza Minnelli|Liza Minelli]] – "I Gotcha" (31) * Mikk Saar – Troll – "Jimmy Dean" (28) === 6. saade (09.11.2025) === * Alika Milova – [[Joel Steinfield]] – "Mesimumm''"'' (42) * Kohver – [[Nublu]] – "Push it" '''(56)''''' * Kadri Voorand – [[Rosé]] – "Apt" (21) * Silver Laas – Extreme – "More Than Words" (29) * Saara Nüganen – [[Enrique Iglesias]] – "Hero" (30) * An-Marlen – [[Madonna]] – "Material girl" (21) * Mikk Saar – Joe Dassin – "La café des trois colombes" (46) * Heldur Harry Põlda – José Carreras – "Granada" (39) === 7. saade (16.11.2025) === *Alika Milova – [[Focus]] – "Hocus, Pocus" (55) *Kohver – [[Kylie Minogue]] – "Slow" (16) * Kadri Voorand – [[Lea Dali Lion]] & Genalistid – "Leekiv Armastus" '''(56)''' * Silver Laas – [[Bryan Adams]] – "All For Love" (46) * Saara Nüganen – Kate – "Vee Ja Soola Saaga" (31) * An-Marlen – [[Modern Talking]] – "Cheri, Cheri Lady" (27) * Mikk Saar – [[Wham!]] – "Wake Me Up Before You Go, Go" (23) * Heldur Harry Põlda – [[Kermo Murel]] – "Rahvalaul" (30) === 8. saade (23.11.2025) === * Alika Milova – [[Die Antwoord]] – "Baby's On Fire" (47) * Kohver – [[Onu Bella]] – "Onu Bella Paradiis" (20) * Kadri Voorand – [[Cher]] – "Believe" (35) * Silver Laas – [[Psy]] – "Gangnam Style" (21) * Saara Nüganen – [[Laura Põldvere]] – "Lilled Jäävadki Sulle" '''(59)''' * An-Marlen – Hu? – "Absoluutselt" (26) * Mikk Saar – [[Silver Laas]] – "Kesköödisko" (27) * Heldur Harry Põlda – [[Gunnar Graps]] – "Valgus" (49) === 9. Saade (finaali eel, 30.11.2025) === * Erisaade, finaalieelne saade. * Finaalis parodeeritavate väljakuulutamine. === 10. saade (finaal, 07.12.2025) === * Mikk Saar, Kohver, Heldur Harry Põlda, Silver Laas – [[Best B4]] – "Ma tahan sind, sa vajad mind" (Algusetteaste) * An-Marlen – [[Miliza Korjus]] – "There Will Come A Time" (3. koht) * Heldur Harry Põlda – [[Bruce Springsteen]] – "Born In The U.S.A" * Kadri Voorand – [[Gurly Strings|Curly Strings]] – "Maailm Heliseb" (4. koht) * Saara Nüganen – [[Mahavok]] – "On Läinud Aastad" (2. koht) * Silver Laas – [[Bloodhound Gang]] – "The Bad Touch" * Alika Milova – [[Lara Fabion]] – "Je Suis Malade" '''(1. koht)''' * Mikk Saar – [[Birgit Sarrap]] – "High Heels In The Neighborhood" * Kohver – An-Marlen – "Külm" === 11. saade (14.12.2025) === *Erisaade, parimad esitused saate "Su nägu kõlab tuttavalt" kümnendast hooajast. === 12. saade (21.12.2025) === *Erisaade, parimad esitused saate "Su nägu kõlab tuttavalt" kümnendast hooajast. === Kümnenda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |'''Osaleja''' |'''1.saade''' |'''2.saade''' |'''3.saade''' |'''4.saade''' |'''5.saade''' |'''6.saade''' |'''7.saade''' |'''8.saade''' |'''Kokku punkte''' |'''Koht finaalis''' |- bgcolor="gold" | | Alika Milova |38 |38 |48 |36 |23 |42 |55 |47 |327 |1. |- bgcolor="silver" | Kadri Voorand |28 |'''61''' |48 |28 |45 |21 |'''56''' |35 |323 |2. |- bgcolor="tan" | Saara Nüganen | 49 | 42 | 31 |18 |31 |30 |31 |'''59''' |291 |3. |- bgcolor="antiquewhite" | An-Marlen |19 |52 |33 |42 |'''63''' |21 |27 |26 |283 |4. |- | Mikk Saar |'''73''' |17 |20 |41 |28 |46 |23 |27 |275 | rowspan="4" | 5.-8. |- | Silver Laas |22 |25 |'''50''' |'''50''' |22 |29 |46 |21 |265 |- | Kohver |32 |21 |34 |45 |37 |'''56''' |16 |20 |261 |- | Heldur Harry Põlda |23 |28 |20 |24 |35 |39 |30 |49 |248 |} === Kümnenda hooaja koondtabel (ODBC) 2=== {| class="wikitable" |'''Osaleja''' |'''1.saade''' |'''2.saade''' |'''3.saade''' |'''4.saade''' |'''5.saade''' |'''6.saade''' |'''7.saade''' |'''8.saade''' |'''Kokku punkte''' |'''Koht finaalis''' |- | Emerson Esguerra | 27 | 30 |45 |style="background:#00A86B" | '''50''' | 30 | 26 | 37 |style="background:DeepPink" | 20 |265 |Bgcolor="gold"| '''1.''' |- | Kristel Psalm Gavino | style="background:#00A86B" |'''65''' | 32 | 40 | 23 | 27 | 50 | 35 |26 |298 | Bgcolor="silver"| 2. |- | Mack Lapackestine |34 |style="background:DeepPink" | 22 |36 |30 |50 |style="background:#00A86B" | '''55''' | 45 |30 |302 |Bgcolor="tan"| 3. |- | Ruslan Alehno | 50 | 34 |style="background:#00A86B" | '''53''' | 20 | style="background:#00A86B" | '''54''' | 40 | 39 |24 |314 |Bgcolor="antiquewhite"| 4. |- | [[Luciano Pavarotti]] |32 |26 |16 |25 |45 |35 |style="background:#00A86B" | '''50''' |35 |264 |Rowspan="4"| 5.-8. |- | Denise Charity Gavino | 24 | style="background:#00A86B" | '''35''' | 38 | 15 | 32 | style="background:DeepPink" | 16 | 34 |28 |222 |- | Sienna Stevens |31 |24 |26 |style="background:DeepPink" | 10 |35 |30 |style="background:DeepPink" | 24 |style="background:#00A86B" | '''40''' |220 |- | Irish Vera Gavino |style="background:DeepPink" | 18 |28 |style="background:DeepPink" | 6 |40 |style="background:DeepPink" | 24 |28 | 29 | 22 |195 |} == 11. hooaeg, sügis 2026 (pole kinnitatud) == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |11. hooaeg, sügis 2026 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 | rowspan="10" |2026 |- |02 |- |03 |- |04 |- |05 |- |06 |- |07 |- |08 |- |09 (finaali eel) |- |10 (finaal) |} === Kümnenda hooaja koondtabel (ODBC) === {| class="wikitable" |'''Osaleja''' |'''1.saade''' |'''2.saade''' |'''3.saade''' |'''4.saade''' |'''5.saade''' |'''6.saade''' |'''7.saade''' |'''8.saade''' |'''Kokku punkte''' |'''Koht finaalis''' |-bgcolor="gold"| | Alan Rey Sarte | 42 | 29 | 15 | 25 | style="background:#00A86B" | '''50''' |style="background:#00A86B" | '''40''' | 40 |30 |271 |'''1.''' |-bgcolor="silver"| | Nilda Gavino |37 |40 |25 |45 |20 |14 |style="background:#00A86B" | '''50''' |style="background:DeepPink" | 19 |250 | 2. |-bgcolor="tan"| | Omar Gavino |31 |20 |20 |35 |30 |29 |20 |style="background:#00A86B" | '''50''' |235 | 3. |-bgcolor="antiquewhite"| | Rocky Martiner | style="background:#00A86B" | '''50''' |24 |22 |style="background:#00A86B" | '''55''' | 40 | 27 | 45 | 45 |308 |4. |- | Rachel Sarte |40 |style="background:#00A86B" | '''55''' |30 |15 |12 |21 |35 |25 |233 | Rowspan="4"| 5.-8. |- | Elian Sarte |style="background:DeepPink" | 16 |style="background:DeepPink" | 11 |35 |21 |style="background:DeepPink" | 10 |31 |30 |35 |189 |- | Sierra Vistalandia |25 |17 |style="background:DeepPink" | 11 |24 |45 |style="background:DeepPink" | 7 |style="background:DeepPink" | 15 | 40 |184 |- | Azzriel Zazzriel |22 |14 |style="background:#00A86B" | '''50''' |style="background:DeepPink" | 10 |15 |24 |25 |21 |181 |} == Viited == {{viited|allikad= <ref name="ZIOXj">[http://www.elu24.ee/1225062/su-nagu-kolab-tuttavalt-esimese-hooaja-voitis-evelin-voigemast "Su nägu kõlab tuttavalt" esimese hooaja võitis Evelin Võigemast], elu24, 5. mai 2013</ref> <ref name="ALRDY">{{Netiviide |url=http://elu24.postimees.ee/v2/2624254/su-naegu-kolab-tuttavalt-teise-hooaja-voitis-koit-toome |pealkiri=«Su nägu kõlab tuttavalt» teise hooaja võitis Koit Toome |vaadatud=2016-09-26 |arhiivimisaeg=2016-09-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160927044207/http://elu24.postimees.ee/v2/2624254/su-naegu-kolab-tuttavalt-teise-hooaja-voitis-koit-toome |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="I3eyt">[http://www.ohtuleht.ee/607129/naosaate-voitja-mart-muurisepa-heategevus-liigutas-saajaid-pisarateni Näosaate võitja Mart Müürisepa heategevus liigutas saajaid pisarateni]</ref> <ref name="eBEPy">[http://elu24.postimees.ee/v2/3425649/naeosaate-neljanda-hooaja-voitis-juss-haasma Näosaate neljanda hooaja võitis Juss Haasma]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="SHCuJ">[http://elu24.postimees.ee/3934277/naeosaate-viienda-hooaja-voitis-kalle-sepp Näosaate viienda hooaja võitis Kalle Sepp]</ref> }} [[Kategooria:Eesti telesarjad]] [[Kategooria:Eesti muusika]] [[Kategooria:TV3 telesaated]] {{DEFAULTSORT:Su_nägu_kõlab_varsti_tuttavalt}} __UUEALAOSALINGITA__ 2gt86ak7qgunrbo8ocpx2x98t3xvy91 7214024 7214022 2026-08-14T09:47:02Z ~2026-44494-74 235445 /* Üheksanda hooaja koondtabel ODBC 3 */ 7214024 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=detsember}} {{Infokast telesaade|logo=|telesaate_tüüp=meelelahutus|riik=Eesti|esimene_saade=17.märts 2013|viimane_saade=–|saatejuhid=[[Mart Sander]] (2013–2014)<br>[[Märt Avandi]] (2015–2018)<br>[[Sander Rebane]] (2019)<br>[[Karl-Erik Taukar]] (2024–)|produtsent=[[Kaupo Karelson]]<br>[[Olavi Paide]]|eetriaeg=P 19.30|telekanal=[[TV3]]|kodulehekülg=http://www.tv3.ee/su-nagu-kolab-tuttavalt|nimi="Su nägu kõlab tuttavalt"<br>"Su nägu kõlab varsti tuttavalt"|eetris olnud=2013–2019, 2024–}} '''"Su nägu kõlab tuttavalt"''' (ka '''"Su nägu kõlab varsti tuttavalt"''') on [[TV3]] telekanalil näidatav saade, mille esimene hooaeg läks eetrisse 2013. aasta kevadel 17. märtsil. Saate produtsendid on Kaupo Karelson ja Olavi Paide. Saade põhineb [[Hispaania]] produktsioonifirma [[Gestmusic Endemol]] formaadil "[[Tu cara me suena]]", mis sai alguse 2011. aastal telekanalis [[Antena 3]]. Saate formaat sarnaneb [[Suurbritannia]] [[ITV]] talendisaate "[[Stars in Their Eyes]]" omaga. == "Su nägu kõlab (varsti) tuttavalt" saatejuhid ja kohtunikud == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |"Su nägu kõlab (varsti) tuttavalt" saatejuhid ja kohtunikud |- ! colspan="2" |Saatejuht !Hooaeg ja aasta !Kohtunikud !Hooaeg ja aasta |- | rowspan="7" style="background: #5C5C00;" | |[[Mart Sander]] |1. hooaeg, 2013 (kevadhooaeg) |[[Elina Pähklimägi]], [[Eda-Ines Etti]] [[Andrus Vaarik]] ja [[Olav Osolin]] |1. hooaeg, 2013 |- |[[Mart Sander]] |2. hooaeg, 2013 (sügishooaeg) |[[Elina Pähklimägi]], [[Andrus Vaarik]] ja [[Olav Osolin]] |2. hooaeg, 2013 |- |[[Mart Sander]] |3. hooaeg, 2014 |[[Tatjana Mihhailova-Saar]], [[Andrus Vaarik]] ja [[Olav Osolin]] | rowspan="2" |3.–7. hooaeg, 2014–2018 |- |[[Märt Avandi]] |4.–7. hooaeg, 2015–2018 |[[Tatjana Mihhailova-Saar]], [[Andrus Vaarik]] ja [[Olav Osolin]] |- |[[Sander Rebane]] |8. hooaeg, 2019 |[[Tatjana Mihhailova-Saar]], [[Mart Juur]] ja [[Mait Malmsten]] |8. hooaeg, 2019 |- | rowspan="2" |[[Karl-Erik Taukar]] | rowspan="2" |alates 9. hooajast, 2024– |[[Märt Avandi]], [[Jüri Makarov]] ja [[Maarja-Liis Ilus]] |9. hooaeg, 2024 |- |[[Märt Avandi]], [[Liis Lemsalu]] ja [[Mihkel Raud]] |10. hooaeg, 2025 |} * Alates teisest hooajast täitis neljandat kohtunikutooli iga saade vahelduv külaliskohtunik. == Võitjate annetused == * Esimene hooaeg oli 2013. aasta kevadel ja selle finaal toimus [[5. mai]]l [[Pärnu Kontserdimaja]]s. Hooaja võitis [[Evelin Võigemast]], kes annetas võidetud 10&nbsp;000 eurot sihtasutusele [[Kiusamise Vastu]].<ref name="ZIOXj" /> * Teine hooaeg oli 2013. aasta sügisel ja selle finaal toimus [[8. detsember|8. detsembril]] [[Saku Suurhall]]is. Hooaja võitis [[Koit Toome]], kes annetas võidetud 10&nbsp;000 eurot [[Vähiliit|Vähiliidule]].<ref name="ALRDY" /> * Kolmas hooaeg oli 2014. aasta sügisel ja selle finaal toimus [[7. detsember|7. detsembril]] Saku Suurhallis. Hooaja võitis [[Mart Müürisepp]], kes annetas võidetud 10&nbsp;000 eurot [[Laste ja noorte kriisiprogramm|laste ja noorte kriisiprogrammile]].<ref name="I3eyt" /> * Neljas hooaeg oli 2015. aasta sügisel ja selle finaal toimus [[6. detsember|6. detsembril]] Saku Suurhallis. Hooaja võitis [[Juss Haasma]], kes annetas võidetud 10&nbsp;000 eurot [[Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond]]ile.<ref name="eBEPy" /> * Viies hooaeg oli 2016. aasta sügisel ja selle finaal toimus [[4. detsember|4. detsembril]] Saku Suurhallis. Hooaja võitis [[Kalle Sepp]], kes annetas võidetud 10&nbsp;000 eurot mittetulundusühingule [[Meelespea MTÜ|Meelespea]].<ref name="SHCuJ" /> * Kümnes hooaeg oli 2025. aasta sügisel ja selle finaal toimus [[7. detsember|7. detsembril]] TV3 stuudios. Hooaja võitis [[Alika Milova]], kes annetas võidetud 10&nbsp;000 eurot mittetulundusühingule [[Nähtamatud loomad]]. == 1. hooaeg, kevad 2013 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |1. hooaeg, kevad 2013 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="8" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="8" |8 |01 | rowspan="8" |TV3 |17.03.2013 |- |02 |24.03.2013 |- |03 |31.03.2013 |- |04 |07.04.2013 |- |05 |14.04.2013 |- |06 |21.04.2013 |- |07 (erisaade) |28.04.2013 |- |08 (finaalsaade) |05.05.2013 |} === 1. saade (17. märtsil 2013) === * Elina Pähklimägi – [[Elvis Presley]] – "Jailhouse Rock" * Olav Osolin – [[Paul McCartney]] – "Blackbird" * Eda-Ines Etti – [[Sinéad O'Connor]] – "Nothing Compares 2 U" * Andrus Vaarik – [[Kihnu Virve]] – "Mere pidu" * Peeter Oja – [[Joe Cocker]] – "You Can Leave Your Hat On" ''(49)'' * Getter Jaani – [[Koit Toome]] – "Elu täie raha eest" ''(30)'' * Tanel Padar – [[Üllar Jörberg]] – "[[Kutse tantsule (laul)|Kutse tantsule]]" ''(40)'' * Henrik Normann – [[Vello Orumets]] – "[[Sbogom Maria|Hüvasti, Maria]]" ''(24)'' * Hanna-Liina Võsa – [[Marilyn Monroe]] – "Diamonds Are a Girl's Best Friend" ''(53)'' * Evelin Võigemast – [[Amy Winehouse]] – "Rehab" ''(43)'' * Karl-Erik Taukar – [[Hendrik Sal-Saller]] – "Tahan sind" ''(22)'' * Tanja Mihhailova – [[Cher]] – "All or Nothing" ''(23)'' === 2. saade (24. märtsil 2013) === * Liis Lemsalu – [[Janis Joplin]] – "[[Piece of My Heart]]" * Henrik Normann – [[Frank Sinatra]] – "[[My Way (laul)|My Way]]" ''(27)'' * Getter Jaani – [[Beyoncé]] – "Run The World" ''(29)'' * Peeter Oja – [[Erich Krieger]] – "Naised on hullud" ''(21)'' * Tanja Mihhailova – [[Mihkel Raud]] – "Annabel" ''(20)'' * Hanna-Liina Võsa – [[Susan Boyle]] – "[[I Dreamed a Dream]]" ''(39)'' * Karl-Erik Taukar – [[Dr. Alban]] – "It's My Life" ''(36)'' * Evelin Võigemast – [[Heli Lääts]] – "Tsirkus" ''(52)'' * Tanel Padar – [[Tina Turner]] – "Proud Mary" ''(60)'' === 3. saade (31. märtsil 2013) === * Tanja Mihhailova – [[Madonna (laulja)|Madonna]] – "Vogue" ''(55)'' * Henrik Normann – [[Jaan Tätte]] – "Ojalaul" ''(22)'' * Tanel Padar – [[Alice Cooper]] – "Poison" ''(33)'' * Peeter Oja – [[Siiri Sisask]] – "Tagareas" ''(46)'' * Getter Jaani – [[Elton John]] – "Can You Feel The Love Tonight" ''(34)'' * Karl-Erik Taukar – [[Maarja-Liis Ilus]] – "Kohtumine" ''(35)'' * Hanna-Liina Võsa – [[Bob Marley]] – "I Shot the Sheriff" ''(16)'' * Evelin Võigemast – [[Lady Gaga]] – "Bad Romance" ''(43)'' * Mart Sander – [[Alla Pugatšova]] – "Всё могут короли" === 4. saade (7. aprillil 2013) === * Karl-Erik Taukar – [[Kalmer Tennosaar]] – "Vana klaver" ''(20)'' * Henrik Normann – [[Villu Tamme]] – "[[Tere perestroika|Tere, perestroika!]]" ''(36)'' * Peeter Oja – [[Stevie Wonder]] – "Superstition" ''(21)'' * Tanel Padar – [[MC Hammer]] – "U Can't Touch This" ''(25)'' * Evelin Võigemast – [[Edith Piaf]] – "Non, Je ne regrette rien" ''(49)'' * Hanna-Liina Võsa – [[Björk]] – "It's Oh So Quiet" ''(41)'' * Getter Jaani – [[Shakira]] – "Whenever, Wherever" ''(47)'' * Tanja Mihhailova – [[Luciano Pavarotti]] – "O Sole Mio" ''(45)'' === 5. saade (14. aprillil 2013) === * Tanel Padar – [[Michael Bolton]] – "How Am I Supposed To Live Without You" ''(28)'' * Getter Jaani – [[Cool D]] – "Eestlased" ''(34)'' * Evelin Võigemast – [[Prince]] – "Kiss" ''(22)'' * Peeter Oja – [[Jaagup Kreem]] – "[[Juulikuu lumi]]" ''(46)'' * Karl-Erik Taukar – [[Enrique Iglesias]] – "Bailamos" ''(20)'' * Tanja Mihhailova – [[P!nk]] – "[[Try]]" ''(52)'' * Henrik Normann – [[Alexander Rybak]] – "[[Fairytale]]" ''(40)'' * Hanna-Liina Võsa – [[Marju Länik]] – "Karikakar" ''(42)'' === 6. saade (21. aprillil 2013) === * Karl-Erik Taukar – [[Dana International]] – "[[Diva]]" ''(41)'' * Hanna-Liina Võsa – [[Britney Spears]] – "[[Oops!...I Did It Again]]" ''(20)'' * Henrik Normann – [[Ines]] – "[[15 magamata ööd]]" ''(20)'' * Tanja Mihhailova – [[Loreen]] – "[[Euphoria]]" ''(27)'' * Evelin Võigemast – [[Ithaka Maria]] – "Hopa'pa-rei!" ''(37)'' * Peeter Oja – [[Boy George]] – "Do You Really Want To Hurt Me" ''(32)'' * Getter Jaani – [[Michael Jackson]] – "The Way You Make Me Feel" ''(71)'' * Tanel Padar – [[Getter Jaani]] – "[[Rockefeller Street]]" ''(36)'' === 7. saade (28. aprillil 2013) === * Tehti kokkuvõte eelmiste saadete parimatest paladest ja selgitati finalistide kehastatavad finaaliks. === 8. saade (finaal, 5. mail 2013) === * Tõnis Mägi – [[Elvis Presley]] – "[[Blue Suede Shoes]]" * Getter Jaani – [[Lea Liitmaa]] – "Ära piina mind" * Tanja Mihhailova – [[Lia Laats]] – "Tagametsa tango" * Evelin Võigemast – [[Chalice]] – "[[Minu inimesed]]" * Tanel Padar – [[Gerli Padar]] – "[[Partners In Crime]]" * Karl-Erik Taukar ja Hanna-Liina Võsa – [[Freddy Mercury|Freddie Mercury]] ja [[Montserrat Caballé]] – "Barcelona" * Peeter Oja ja Henrik Normann – The Weather Girls – "It's Raining Men" === Esimese hooaja koondtabel === {| class="wikitable" !Osaleja||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||Kokku punkte||Koht finaalis |- |Evelin Võigemast||43||52||43||'''49'''||22||37||246||1. |- |Getter Jaani||30||29||34||47||34||'''71'''||245||4. |- |Tanja Mihhailova||23||20||'''55'''||45||'''52'''||27||222||3. |- |Tanel Padar||40||'''60'''||33||25||28||36||222||2. |- |Peeter Oja||49||21||46||21||46||32||215 |- |Hanna-Liina Võsa||'''53'''||39||16||41||42||20||211 |- |Karl-Erik Taukar||22||36||35||20||20||41||174 |- |Henrik Normann||24||27||22||36||40||20||169 |} == 2. hooaeg, sügis 2013 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |2. hooaeg, sügis 2013 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="12" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="12" |12 |01 | rowspan="12" |TV3 |06.10.2013 |- |02 |13.10.2013 |- |03 |20.10.2013 |- |04 |27.10.2013 |- |05 |03.11.2013 |- |06 |10.11.2013 |- |07 |17.11.2013 |- |08 |24.11.2013 |- |09 (erisaade) |01.12.2013 |- |10 (finaalsaade) |08.12.2013 |- |11 (erisaade) |15.12.2013 |- |12 (erisaade) |22.12.2013 |} === 1. saade (6. oktoobril 2013) === * Ott Lepland – [[Anne Veski]] – "Troopikaöö" (44) * Maia Vahtramäe – [[Ruslana]] – "Wild Dances" (24) * Koit Toome – [[Joel Steinfeldt]] – "Tiigrikutsu" (39) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Birgit Õigemeel]] – "[[Et uus saaks alguse]]" (44) * Andero Ermel – [[Hardi Volmer]] – "Massikommunikatsioon" (41) * Jüri Vlassov – [[Rod Stewart]] – "Sailing" (23) * Gerli Padar – [[Bläck Rokit]] – "Itimees" (23) * Kaire Vilgats – [[Sabrina Salerno|Sabrina]] – "Boys (Summertime Love)" (46) * Mart Sander – [[Voldemar Kuslap]] – "[[Sinilind (laul)|Sinilind]]" === 2. saade (13. oktoobril 2013) === * Tanja Mihhailova – [[Katy Perry]] – "California Gurls" * Kaire Vilgats – [[Orelipoiss]] – "Valss" (21) * Gerli Padar – [[Anastacia]] – "I'm Outta Love" (24) * Maia Vahtramäe – [[Els Himma]] – "Millest sa elad ja hingad" (48) * Andero Ermel – [[Amanda Lear]] – "Enigma (Give A Bit Of Mmh To Me)" (31) * Jüri Vlassov – [[Artur Rinne]] – "[[Mets mühiseb]]" (36) * Ott Lepland – [[Elton John]] – "Candle in the Wind" (35) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Lauri Liiv]] – [[17 (Black Velvet)|17]] (47) * Koit Toome – [[George Michael]] – "Outside" (42) === 3. saade (20. oktoobril 2013) === * Gerli Padar – [[Bonnie Tyler]] – "Holding Out For A Hero" (37) * Ott Lepland – [[Jüri Homenja]] – "Klaver" (43) * Kaire Vilgats – [[Sahlene]] – "[[Runaway (Sahlene'i laul)|Runaway]]" (37) * Andero Ermel – [[Marko Matvere]] – "Grand Marino" (27) * Maia Vahtramäe – [[Annie Lennox]] – "Sweet Dreams (Are Made Of This)" (28) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Liza Minnelli]] – "Mein Herr" (22) * Koit Toome – [[Meat Loaf]] – "I'd Do Anything For Love (But I Won't Do That)" (63) * Jüri Vlassov – [[Alla Pugatšova]] – "Миллион алых роз" (27) === 4. saade (27. oktoobril 2013) === * Karl-Erik Taukar – [[Robert Plant]] – "Black Dog" * Maia Vahtramäe – [[Jaak Joala]] – "Sulle, Leyna" (22) * Andero Ermel – [[Kurt Cobain]] – "Lithium" (33) * Koit Toome – [[Tiiu Tulp]] – "[[Nukuke]]" (45) * Jüri Vlassov – [[Tõnu Trubetsky]] – "[[Insener Garini hüperboloid (laul)|Insener Garini hüperboloid]]" (24) * Gerli Padar – [[Jennifer Lopez]] – "Dance Again" (42) * Kaire Vilgats – [[James Brown]] – "Get Up (I Feel Like Being A) Sex Machine" (41) * Ott Lepland – [[Toomas Lunge]] – "Kaua sa kannatad kurbade naeru" / "Vangile ei meeldi trellid" (41) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Peeter Volkonski]] – "Eila veel" (36) === 5. saade (3. novembril 2013) === * Getter Jaani – [[Mika]] – "[[Love Today]]" * Kaire Vilgats – [[Reet Linna]] – "Chirpy, Chirpy" (17) * Koit Toome – [[David Hasselhoff]] – "Looking For Freedom" (44) * Maia Vahtramäe – [[Marju Kuut]] – "Kaks kuukiirt mu toas" (28) * Andero Ermel – [[James Blunt]] – "[[You're Beautiful]]" (48) * Jüri Vlassov – [[Tõnu Aare]] – "Matkalaul" (23) * Gerli Padar – [[Tom Jones]] – "She's a Lady" (35) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Annely Peebo]] – "A Little Story in the Music" (42) * Ott Lepland – [[Bobby McFerrin]] – "Don't Worry, Be Happy" (47) === 6. saade (10. novembril 2013) === * Hanna-Liina Võsa – [[Cyndi Lauper]] – "True Colors" * Kaire Vilgats – [[Toomas Kõrvits]] – "Pole sul tarvis teada" (20) * Koit Toome – [[Chris Isaak]] – "Wicked Game" (24) * Jüri Vlassov – [[Marek Sadam]] – "Tšaka-Tšaka" (45) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Beyoncé]] – "Single Ladies (Put A Ring On It)" (54) * Maia Vahtramäe – [[Sting]] – "Englishman in New York" (17) * Ott Lepland – [[Céline Dion]] – "My Heart Will Go On" (48) * Andero Ermel – [[Hendrik Sal-Saller]] – "Tantsin sinuga taevas" (33) * Gerli Padar – [[Margarita Voites]] – "Adagio" (43) === 7. saade (17. novembril 2013) === * Ott Lepland – [[Jaagup Kreem]] – "Torm" (38) * Jüri Vlassov – [[Toto Cutugno]] – "L'Italiano (Lasciatemi Cantare)" (22) * Maia Vahtramäe – [[Siiri Sisask]] – "Ma ei maga, ma ei söö" (49) * Gerli Padar – [[Filipp Kirkorov]] – "Снег" (31) * Andero Ermel – [[Kare Kauks]] – "Mägede hääl" (31) * Kaire Vilgats – [[Missy Elliott]] – "Work It" (26) * Koit Toome – [[Markus Teeäär]] – "[[Oma laulu ei leia ma üles]]" (39) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Louis Armstrong]] – "Hello, Dolly!" (48) * Mart Sander – [[Push Up]] – "Ämblikmees" === 8. saade (24. novembril 2013) === * Jüri Vlassov – [[Charlie Chaplin]] – "[[Je cherche après Titine]]" (31) * Koit Toome – Barry Gibb – "Tragedy" (46) * Gerli Padar – [[Gunnar Graps]] – "[[Valgus (laul)|Valgus]]" (27) * Ott Lepland – [[Stevie Wonder]] – "I Just Called To Say I Love You" (53) * Andero Ermel – [[Ott Lepland]] – "[[Kuula]]" (30) * Kaire Vilgats – [[Janet Jackson]] – "Rhythm Nation" (40) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Laura Põldvere]] – "Muusa" (25) * Maia Vahtramäe – [[Whitney Houston]] – "I Will Always Love You" (32) * Luisa Värk – [[Justin Bieber]] – "Baby" === 9. saade (1. detsembril 2013) === * Erisaade, kus näidati esinejate grimmiettevalmistusi eelmistes saadetes, eesti lauljate kommentaare nende matkimise kohta ja seda, keda finaalis kehastatakse. === 10. saade (finaal, 8. detsembril 2013) === * Andero Ermel – [[Freddie Mercury]] – "Radio Ga Ga" * Nele-Liis Vaiksoo – [[Mariah Carey]] – "Hero" * Gerli Padar ([[Tina Turner]]) ja Maia Vahtramäe ([[Cher]]) – "Shame, Shame, Shame" * Ott Lepland – [[Tõnis Mägi]] – "[[Koit (Tõnis Mägi)|Koit]]" * Jüri Vlassov – [[John Lennon]] – "[[Imagine]]" / Kaire Vilgats – [[Chaka Khan]] – "I'm Every Woman" * Koit Toome – [[Andrea Bocelli]] – "Nessun Dorma" * Evelin Võigemast ([[Heli Lääts]]) ja Tanel Padar ([[Üllar Jörberg]]) – "[[Kaelakee hääl]]" === 11. saade (15. detsembril 2013) === * Parimad esitused saate "Su nägu kõlab tuttavalt" teisest hooajast. === 12. saade (22. detsembril 2013) === * Parimad esitused saate "Su nägu kõlab tuttavalt" teisest hooajast. === Teise hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |- !Osaleja||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||7.saade||8.saade||Kokku punkte ||Koht finaalis |- |Ott Lepland||44||35||43||41||47||48||38||'''53'''||349||2. |- |Koit Toome||39||42||'''63'''||'''45'''||44||24||39||46||342||1. |- |Nele-Liis Vaiksoo||44||47||22||36||42||'''54'''||48||25||318||4. |- |Andero Ermel||41||31||27||33||'''48'''||33||31||30||274||3. |- |Gerli Padar||23||24||37||42||35||43||31||27||262 |- |Maia Vahtramäe||24||'''48'''||28||22||28||17||'''49'''||32||248 |- |Kaire Vilgats||'''46'''||21||37||41||17||20||26||40||248 |- |Jüri Vlassov||23||36||27||24||23||45||22||31||231 |} == 3. hooaeg, sügis 2014 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |3. hooaeg, sügis 2014 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |05.10.2014 |- |02 |12.10.2014 |- |03 |19.10.2014 |- |04 |26.10.2014 |- |05 |02.11.2014 |- |06 |09.11.2014 |- |07 |16.11.2014 |- |08 |23.11.2014 |- |09 (erisaade) |30.11.2014 |- |10 (finaalsaade) |07.12.2014 |} === 1. saade (5. oktoobril 2014) === * Jan Uuspõld – [[Mati Nuude]] – "Jambalaya" (21) * Liis Lemsalu – [[Christina Aguilera]] – "Dirrty" (42) * Lauri Liiv – [[Edgar Savisaar]] – "Kaunis maa" (48) * Kristel Aaslaid – [[Silvi Vrait]] – "[[Nagu merelaine]]" (27) * Mart Müürisepp – [[Antonio Banderas]] – "Canción del Mariachi" (48) * Uku Suviste – [[Demis Roussos]] – "Goodbye My Love, Goodbye" (28) * Marju Länik – [[HU?]] – "Absoluutselt" (23) * Luisa Värk – [[The Cranberries]] – "Zombie" (47) === 2. saade (12. oktoobril 2014) === * Laine Randjärv – [[Onu Bella]] – "Seksikas poiss" * Lauri Liiv – [[Marilyn Monroe]] – "I Wanna Be Loved by You" (19) * Luisa Värk – [[Voldemar Kuslap]] – "Mustamäe valss" (24) * Jan Uuspõld – [[Justin Bieber]] – "Baby" (40) * Mart Müürisepp – [[Nancy Sinatra]] – "These Boots Are Made for Walkin'" (50) * Liis Lemsalu – [[Marilyn Manson]] – "Personal Jesus" (26) * Uku Suviste – [[Tarmo Pihlap]] – "Alpi lauluke" (44) * Kristel Aaslaid – [[Eminem]] – "Without Me" (27) * Marju Länik – [[Conchita Wurst]] – "Rise Like a Phoenix" (54) === 3. saade (19. oktoobril 2014) === * Liisi Koikson – [[Queen]] – "I Want to Break Free" * Kristel Aaslaid – [[John Travolta]] – "Greased Lightnin"' (27) * Luisa Värk – [[Kylie Minogue]] – "Can't Get You Out of My Head" (22) * Marju Länik – [[Super Hot Cosmos Blues Band]] – "Maybe-Maybe" (23) * Liis Lemsalu – [[Iiris Vesik]] – "Tigerhead" (51) * Lauri Liiv – [[Rammstein]] – "Du hast" (49) * Uku Suviste – [[Beyoncé]] – "Naughty Girl" (35) * Mart Müürisepp – [[Vello Toomemets]] – "Tsirkus" (42) * Jan Uuspõld – [[Shirley Bassey]] – "Goldfinger" (35) === 4. saade (26. oktoobril 2014) === * Liis Lemsalu – [[Rick Astley]] – "Never Gonna Give You Up" (20) * Jan Uuspõld – [[Vladimir Võssotski]] – "Utrennaja gimnastika" (44) * Kristel Aaslaid – [[Ella Fitzgerald]] – "Mack the Knife" (58) * Mart Müürisepp – [[Caater]] – "O Si Nene" (24) * Marju Länik – [[Lady Gaga]] – "Alejandro" (27) * Lauri Liiv – [[Rihanna]] – "Umbrella" (22) * Uku Suviste – [[Ray Charles]] – "Hit The Road Jack" (37) * Luisa Värk – [[Sarah Brightman]] – "Time To Say Goodbye" (52) === 5. saade (2. novembril 2014) === * Kristel Aaslaid – [[Lenna Kuurmaa]] – "Rapuntzel" (29) * Marju Länik – [[AC/DC]] – "Thunderstuck" (45) * Lauri Liiv – [[Jaak Johanson]] – "Lahtilükkamine" (52) * Liis Lemsalu – [[Evanescence]] – "Bring Me to Life" (29) * Jan Uuspõld – [[Vesa-Matti Loiri]] (kui [[Jean-Pierre Kusela]]) – "[[Gambler's Guitar|Naurava kulkuri]]" (30) * Luisa Värk – [[Shakira]] – "Waka Waka (This Time for Africa)" (21) * Rolf Roosalu – üllatusetteaste * Mart Müürisepp – [[Rolf Roosalu]] – "Maagiline päev" (48) * Uku Suviste – [[Robbie Williams]] – "Let Me Entertain You" (30) === 6. saade (9. novembril 2014) === * Maiken ja Nele-Liis Vaiksoo – [[Rednex]] – "Cotton Eye Joe" * Luisa Värk – [[Kerli Kõiv]] – "Walking On Air" (20) * Kristel Aaslaid – [[Cyndi Lauper]] – "Girls Just Wanna Have Fun" (56) * Lauri Liiv – [[Maie Parrik]] – "Viies ratas" (34) * Marju Länik – [[Sandra Cretu|Sandra]] – "Hiroshima" (35) * Uku Suviste – [[Josh Groban]] – "You Raise Me Up" (28) * Mart Müürisepp – [[Shaggy]] – "Boombastic" (18) * Liis Lemsalu – [[Ott Lepland]] – "Lambarokk" (61) * Jan Uuspõld – [[B.B. King]] – "Guess Who" (37) === 7. saade (16. novembril 2014) === * Mart Müürisepp – [[James Hetfield]] – "Nothing Else Matters" / "Enter Sandman" (35) * Liis Lemsalu – [[Barbra Streisand]] – "Woman In Love" (26) * Lauri Liiv – [[Valeri Leontjev]] – "Casanova" (39) * Kristel Aaslaid – [[Adele]] – "Someone Like You" (44) * Jan Uuspõld – [[Fred Astaire]] – "Puttin' On The Ritz" (54) * Luisa Värk – [[Ozzy Osbourne]] – "Dreamer" (25) * Uku Suviste – [[Juri Nikulin]] – "Pesnja pro zaitsev" (29) * Marju Länik – [[Marlene Dietrich]] – "Sag' mir, wo die Blumen sind" (32) === 8. saade (23. novembril 2014) === * Marju Länik – [[Heidy Tamme]] – "Võta mind lehtede varju" (28) * Kristel Aaslaid – [[Justin Timberlake]] – "Like I Love You" (30) * Liis Lemsalu – [[Dolly Parton]] – "Jolene" (26) * Lauri Liiv – [[Georg Ots]] – "Pali Raczi laul" (40) * Uku Suviste – [[Prince]] – "The Most Beautiful Girl In The World" (47) * Mart Müürisepp – [[Tina Turner]] – "GoldenEye" (58) * Jan Uuspõld – [[Eeva Talsi]] – "Kauges külas" (16) * Luisa Värk – [[Tanja Mihhailova]] – "Amazing" (39) === 9. saade (30. novembril 2014) === * Erisaates uuriti, kuidas meeldis eesti lauljatele nende jäljendamine, millised olid suurimad õnnestumised ja keda finalistid lõpusaates järele teevad. * [[Jana Kask]] – [[Nicki Minaj]] – "Anaconda" === 10. saade (finaal, 7. detsembril 2014) === * Liis Lemsalu – [[Michael Jackson]] – "Dangerous" / "They Don't Care About Us" / "Thriller" * Lauri Liiv – [[Michael Buble]] – "Cry Me A River" * Luisa Värk – [[Alicia Keys]] – "Empire State Of Mind" * Kristel Aaslaid – Printsess Elsa ([[Idina Menzel]]) – "Let It Go" * Uku Suviste – [[Bruno Mars]] – "Runaway Baby" * Mart Müürisepp – [[Jaak Joala]] – "Unustuse jõel" * Jan Uuspõld – [[Robert Palmer]] – "Addicted To Love" * Marju Länik – [[Shania Twain]] – "Man! I Feel Like A Woman!" * Ott Lepland ja Koit Toome – Jüri Homenja ja Tiiu Tulp – "Öölaps" === Kolmanda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |- !Osaleja||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||7.saade||8.saade||Kokku punkte||Koht finaalis |- |Mart Müürisepp||48||50||42||24||48||18||35||'''58'''||323||1. |- |Lauri Liiv||'''48'''||19||49||22||'''52'''||34||39||40||303||3. |- |Kristel Aaslaid||27||27||27||'''58'''||29||56||44||30||298||2. |- |Liis Lemsalu||42||26||'''51'''||20||29||'''61'''||26||26||281||4. |- |Uku Suviste||28||44||35||37||30||28||29||47||278 |- |Jan Uuspõld||21||40||35||44||30||37||'''54'''||16||277 |- |Marju Länik||23||'''54'''||23||27||45||35||32||28||267 |- |Luisa Värk||47||24||22||52||21||20||25||39||250 |} == 4. hooaeg, sügis 2015 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |4. hooaeg, sügis 2015 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |04.10.2015 |- |02 |11.10.2015 |- |03 |18.10.2015 |- |04 |25.10.2015 |- |05 |01.11.2015 |- |06 |08.11.2015 |- |07 |15.11.2015 |- |08 |22.11.2015 |- |09 (erisaade) |29.11.2015 |- |10 (finaalsaade) |06.12.2015 |} === 1. saade (4. oktoobril 2015) === * Märt Avandi – [[Koit Toome]] – "Mere lapsed" * Piret Krumm – [[Steven Tyler]] – "Dude (Looks Like a Lady)" (39) * Sepo Seeman – [[Kalmer Tennosaar]] – "Karulaane jenka" (34) * Lenna Kuurmaa – [[Hardi Volmer]] – "Noored on hukas" (25) * Saara Kadak – [[Kate Bush]] – "Wuthering Heights" (51) * Mikk Mäe – [[Push Up]] ([[Margit Margusson]]) – "Ämblikmees" (22) * Juss Haasma – [[Macy Gray]] – "I Try" (44) * Liina Vahtrik – [[Nana Mouskouri]] – "Only Love" (38) * Rolf Roosalu – [[Outkast]] ([[André Lauren Benjamin]]) – "Hey Ya!" (34) === 2. saade (11. oktoobril 2015) === * Rolf Roosalu – [[Best B4]] – "Ma tahan sind, sa vajad mind" (34) * Mikk Mäe – [[Willie Nelson]] – "On the Road Again" (36) * Saara Kadak – [[Sex Pistols]] ([[John Lydon]]) – "God Save the Queen" (26) * Liina Vahtrik – [[The Verve]] ([[Richard Ashcroft]]) – "Bitter Sweet Symphony" (38) * Juss Haasma – [[Jan Uuspõld]] – "Tramm nr 66" (46) * Lenna Kuurmaa – [[Kaoma]] – "Lambada" (30) * Piret Krumm – [[Anne Velli]] – "El Bimbo" (55) === 3. saade (18. oktoobril 2015) === * Liina Vahtrik – [[Blondie]] ([[Debbie Harry]]) – "Heart Of Glass" (48) * Piret Krumm – [[Elvis Presley]] – "Love Me Tender" (26) * Saara Kadak – [[Toomas Uibo]] – "Vari", "Võõras Mees" koos [[Väino Uibo]]ga (40) * Rolf Roosalu – [[Hurts]] ([[Theo Hutchcraft]]) – "Wonderful Life" (42) * Mikk Mäe – [[Eduard Hill]] – "Trololo" (23) * Lenna Kuurmaa – [[Aqua (ansambel)|Aqua]] – "Barbie Girl" – Ken [[Uku Suviste]] (29) * Sepo Seeman – [[Tõnis Mägi]] – "Aed" (58) * Juss Haasma – [[Amy Winehouse]] – "Valerie" (18) === 4. saade (25. oktoobril 2015) === * Rolf Roosalu – [[Dima Bilan]] – "Believe" (27) * Liina Vahtrik – [[Tiiu Varik]] – "Quando" (35) * Piret Krumm – [[Alannah Myles]] – "[[Black Velvet (Alannah Mylesi laul)|Black Velvet]]" (29) * Mikk Mäe – [[Lil Wayne]] – "Lollipop" (21) * Saara Kadak – [[Anne Hathaway]] – "I Dreamed a Dream" (50) * Sepo Seeman – [[Boney M.]] – "Daddy Cool" (26) * Juss Haasma – [[Raul Sepper]] – "Sein on ees" (58) * Lenna Kuurmaa – [[Toni Braxton]] – "Un-Break My Heart" (38) === 5. saade (1. novembril 2015) === * Sepo Seeman – [[Vello Orumets]] – "Rannapiiga" (25) * Liina Vahtrik – [[Iron Maiden]] – "The Number of the Beast" (35) * Juss Haasma – [[Anaconda]] – "Ei soovi, et lahkuksid" (39) * Rolf Roosalu – [[Taylor Dayne]] – "Tell It to My Heart" (38) * Mikk Mäe – [[Allan Roosileht]] – "Turvamees" (23) * Saara Kadak – [[4 Non Blondes]] ([[Linda Perry]]) – "Whats's Up?" (42) * Lenna Kuurmaa – [[Must Q]] ([[Kaarel Kose]]) – "Karm liin" (48) * Piret Krumm – [[The Prodigy]] ([[Keith Flint]]) – "Firestarter" (34) === 6. saade (8. novembril 2015) === * Liina Vahtrik – [[Dingo (ansambel)|Dingo]] – "Autiotalo" (34) * Juss Haasma – [[No Mercy]] – "Where Do You Go" (39) * Lenna Kuurmaa – [[Joni Mitchell]] – "Big Yellow Taxi" (44) * Mikk Mäe ja [[Lauri Liiv]] – [[Tarmo Urb|Tarmo]] ja [[Toomas Urb]] – "Kuu" (30) * Sepo Seeman – [[Mihhail Bojarski]] – "Musketäride laul" (41) * Piret Krumm ja Rolf Roosalu – [[Hedvig Hanson]] ja [[Pearu Paulus]] – "Kallim kullast", "Neiu mustas kleidis" (40) (30) * Saara Kadak – [[The Pussycat Dolls]] ([[Nicole Scherzinger]]) – "Buttons" (26) === 7. saade (15. novembril 2015) === * Laura Remmel – [[Axl Rose]] – "Sweet Child O' Mine" * Rolf Roosalu – [[Peeter Tooma]] – "Pistoda laul" (48) * Mikk Mäe – [[Leonard Cohen]] – "Hallelujah" (27) * Liina Vahtrik – [[Helgi Sallo]] – "Olematu laul" (34) * Piret Krumm – [[Etta James]] – "Something's Got a Hold on Me" (29) * Juss Haasma – [[Helend Peep]] – "Kerjuse laul" (37) * Lenna Kuurmaa ja [[Saara Kadak]] – [[Sõnajalg (ansambel)|ansambel Sõnajalg]] – "Tulge kõik" (35) (40) * Sepo Seeman – [[Right Said Fred]] – "I'm Too Sexy" (34) === 8. saade (22. novembril 2015) === * Krista Lensin – [[Dinah Washington]] – "Mad About the Boy" * Sepo Seeman – [[Kukerpillid]] – "Piu-pau" (23) * Saara Kadak – [[Alanis Morissette]] – "Uninvited" (35) * Liina Vahtrik – [[Winny Puhh]] – "Vanamutt" (32) * Mikk Mäe – [[Ed Sheeran]] – "Thinking Out Loud" (33) * Lenna Kuurmaa – [[Nicole Kidman]] – "One Day I'll Fly Away" (27) * Juss Haasma – [[Bruno Mars]] – "Uptown Funk!" (38) * Rolf Roosalu – [[Farinelli]] – "Lascia ch'io pianga" (63) * Piret Krumm – [[Rihanna]], [[Kanye West]] ja [[Paul McCartney]] – "FourFiveSeconds" (33) === 9. saade (29. novembril 2015) === * Avalikustati finaalis parodeeritavad ja uuriti, mida arvavad artistid nende järele tegemisest. === 10. saade (finaal, 6. detsembril 2015) === * Juss Haasma – [[AC/DC]] – "Highway to Hell" * Liina Vahtrik – [[Ellie Goulding]] – "Love Me Like You Do" * Lenna Kuurmaa ja Piret Krumm – [[Ele Kõlar|Ele]] ja [[Kaja Kõlar]] – "Simmanipolka", "Naerusuu" * Rolf Roosalu – [[Urmas Alender]] – "Nii vaikseks kõik on jäänud" * Sepo Seeman ja Mikk Mäe – [[Elina Born]] ja [[Stig Rästa]] – "Goodbye to Yesterday" * Saara Kadak – [[Maria Callas]] – "O mio babbino caro" * Mart Müürisepp, Kristel Aaslaid, Lauri Liiv – Vello Toomemets, Silvi Vrait, Maie Parrik – "Suveööd", "Sinu valinud ma", "Tsirkus" === Neljanda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |- !Osaleja|||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||7.saade||8.saade||Kokku punkte||Koht finaalis |- |Juss Haasma||41||46||18||'''58'''||39||39||37||38||316||1. |- |Rolf Roosalu||34||34||42||27||38||30||'''48'''||'''63'''||316||3. |- || |Saara Kadak||'''51'''||26||40||50||42||26||40||35||310||2. |- |Liina Vahtrik||38||38||48||35||35||34||34||32||294||4. |- |Piret Krumm||39||'''55'''||26||29||34||40||29||33||285 |- |Lenna Kuurmaa||25||30||29||38||'''48'''||'''44'''||35||27||276 |- |Sepo Seeman||34||19||'''58'''||26||25||41||34||23||260 |- |Mikk Mäe||22||36||23||21||23||30||27||33||215 |} == 5. hooaeg, sügis 2016 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |5. hooaeg, sügis 2016 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |02.10.2016 |- |02 |09.10.2016 |- |03 |16.10.2016 |- |04 |23.10.2016 |- |05 |30.10.2016 |- |06 |06.11.2016 |- |07 |13.11.2016 |- |08 |20.11.2016 |- |09 (erisaade) |27.11.2016 |- |10 (finaalsaade) |04.12.2016 |} === 1. saade (2. oktoobril 2016) === * Joosep Järvesaar – [[Scooter]] – "Nessaja" (19) * Adeele Sepp – [[Kadri Voorand]] – "Papagoi" (53) * Kalle Sepp – [[Elvis Presley]] – "Jailhouse Rock" (33) * Inga Lunge – [[Potsataja]] – "Potsataja laul" (36) * Laura Põldvere – [[Geri Halliwell]] – "It's Raining Men" (22) * Raivo E. Tamm – [[Michael Jackson]] – "Don't Stop 'Til You Get Enough" (41) * Liis Lass – [[Maarja-Liis Ilus]] – "Sa ju tead" (44) * Kristjan Kasearu ja Mart Müürisepp – [[Sofia Rotaru]] ja [[Jaak Joala]] – "Лаванда" (36) === 2. saade (9. oktoobril 2016) === * Adeele Sepp – [[Brainstorm]] ([[Renars Kaupers]]) – "My Star" (39) * Inga Lunge – [[Anne Maasik]] – "Rändaja õhtulaul" (23) * Kristjan Kasearu – [[Lenny Kravitz]] – "American Woman" (35) * Liis Lass – [[M People]] ([[Heather Small]]) – "Moving on Up" (44) * Raivo E. Tamm – [[UB40]] ([[Ali Campbell]]) – "(I Can't Help) Falling in Love with You" (38) * Laura Põldvere – [[Scatman John]] – "[[Scatman (Ski-Ba-Bop-Ba-Dop-Bop)]]" (46) * Kalle Sepp – [[Heino Seljamaa]] – "Koristajatädi töölauluke" (19) * Joosep Järvesaar – [[Cher]] – "Believe" (40) === 3. saade (16. oktoobril 2016) === * Kristjan Kasearu – [[Olsen Brothers]] – "Fly on The Wings of Love" (21) * Raivo E. Tamm – [[Janis Joplin]] – "Cry Baby" (24) * Kalle Sepp, Andrus Vaarik – [[Modern Talking]] – "You're My Heart, You're My Soul" (58) * Joosep Järvesaar – [[Kihnu Virve]] – "Elu nooruses" (33) * Laura Põldvere – [[Duffy]] – "Warwick Avenue" (43) * Inga Lunge – [[Vaya Con Dios]] – "Ne Na Na Na" (23) * Liis Lass – [[Die Antwoord]] – "I Think You Freeky" (42) * Adeele Sepp – [[Brigitte Bardot]] – "L'appareil a sous" (40) === 4. saade (23. oktoobril 2016) === * Kalle Sepp – [[Gene Kelly]] – "[[Singin' In The Rain|Singin' in the Rain]]" (30) * Laura Põldvere – [[Kairit Tuhkanen|Niki]] – "Sa oled see, kes jääb", "Äike, päike" (34) * Kristjan Kasearu – [[Ben E. King]] – "[[Stand by Me]]" (42) * Inga Lunge – [[Ülle Ulla]] – "Minu mees" (34) * Joosep Järvesaar – [[Michalis Rakintzis]] – "[[S.A.G.A.P.O.]]" (58) * Adeele Sepp, Liis Lass – [[Spice Girls]] – "[[Wannabe]]" (28) * Raivo E. Tamm – [[Tarmo Pihlap]] – "Hüljatud mees" (28) === 5. saade (30. oktoobril 2016) === * Kalle Sepp – [[Jüri Pootsmann]] – "[[Play]]" (51) * Kristjan Kasearu – [[HIM]] – "[[Join Me in Death]]" (30) * Raivo E. Tamm – [[Meisterjaan]] – "Parmupillihullus" (61) * Adeele Sepp – [[David Bowie]] – "[[Life on Mars]]" (21) * Laura Põldvere – [[Anu Kaal]] – "Adeele kuplee" (43) * Liis Lass – [[Velikije Luki (ansambel)|Velikije Luki]] – "[[Tallinn põleb]]" (24) * Inga Lunge ja Joosep Järvesaar – [[Hovery Covery]] – "Ära jahtu" (32) (27) * [[Jüri Pootsmann]] – [[Olivia Newton-John]] – "[[Physical]]" === 6. saade (6. novembril 2016) === * Laura Põldvere ja Rolf Roosalu – [[Mark Wahlberg|Marky Mark]] – "[[Good Vibrations]]" (25) * Joosep Järvesaar – [[Johnny Cash]] – "[[Ring of Fire]]" (32) * Inga Lunge – [[Sergei Maasin]] – "Viktoria" (31) * Liis Lass – [[Britney Spears]] – "[[...Baby One More Time (laul)|...Baby One More Time]]" (47) * Raivo E. Tamm – [[Teo Maiste]] – "Caro mio ben" (35) * Kalle Sepp – [[System of a Down]] – "[[Chop Suey!]]" (42) * Kristjan Kasearu – [[Goombay Dance Band]] – "[[Sun of Jamaica]]" (40) * Adeele Sepp – [[Marju Kuut]] – "Kurjuse laul", "Rahalaul" (32) === 7. saade (15. novembril 2016) === * Liis Lass – [[Madonna (laulja)|Madonna]] – "[[Like a Prayer]]" (34) * Inga Lunge – [[Meghan Trainor]] – "[[All About That Bass]]" (40) * Kristjan Kasearu – [[Uno Kaupmees]] – "Ärge unustage valssi" (23) * Joosep Järvesaar – [[Desireless]] – "[[Voyage, voyage]]" (19) * Adeele Sepp – [[Jennifer Hudson]] – "[[And I Am Telling You I'm Not Going]]" (58) * Kalle Sepp ja Raivo E. Tamm – [[Leida Sibul]] ja [[Hilda Koni]] – "Kevadkuul" (35) (37) * Laura Põldvere – [[Sia Furler|Sia]] – "[[Chandelier]]" (38) === 8. saade (20. novembril 2016) === * Laura Põldvere ja Nele-Liis Vaiksoo – [[Jassi Zahharov]] ja [[Nele-Liis Vaiksoo]] – "Öölaps" (28) * Inga Lunge – [[Gloria Estefan]] – "No Llores" (34) * Kristjan Kasearu – [[Passenger (laulja)|Passenger]] – "Let Her Go" (35) * Adeele Sepp – [[Tommy Cash]] – "Euroz Dollaz Yeniz" (34) * Raivo E. Tamm – [[Lou Reed]] – "Perfect Day" (34) * Liis Lass – [[Ylvis]] – "The Fox (What Does the Fox Say?)" (28) * Joosep Järvesaar – [[Eros Ramazzotti]] – "Più bella cosa" (20) * Kalle Sepp – [[Ivo Linna]] – "Aeg ei peatu" (71) === 9. saade (27. novembril 2016) === * Saates selgus, keda finaalis kehastatakse ja mida arvavad artistid sellest, et neid on järele tehtud. === 10. saade (finaal, 4. detsembril 2016) === * Kristjan Kasearu – [[Limp Bizkit]] – "[[Rollin' (Limp Bizkiti laul)|Rollin' (Air Raid Vehicle)]]" * Liis Lass – [[Céline Dion]] – "[[My Heart Will Go On]]" * Joosep Järvesaar ja [[Erich Krieger]] – [[Martin Müürsepp]] ja Erich Krieger – "Sõbra laul" * Raivo E. Tamm – [[Tanel Padar]] (ja [[The Sun]]) – "Õnne valem" * Inga Lunge – [[Mireille Mathieu]] – "[[Der Pariser Tango]]" * Märt Avandi – Kristjan Valdis Puurmanist – "Ükskord meie mõisa õuel nähti karumõmmi" * Adeele Sepp – [[Anne Veski]] – "Veel", "Hea tuju laul" * Laura Põldvere – [[Lady Gaga]] – "[[The Edge of Glory]]" * Kalle Sepp – [[Georg Ots]] – "Mõtisklus" * Lenna Kuurmaa, Saara Kadak, Jan Uuspõld, Juss Haasma – Siiri ja Viivi Sõnajalg, Raul Sepper, Raul Sepper – "Kas usud sinagi", "Tulge kõik", "Sein on ees" === Viienda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |- !Osaleja|||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||7.saade||8.saade||Kokku punkte||Koht finaalis |- |Kalle Sepp||33||19||'''58'''||30||51||42||35||'''71'''||339||1. |- |Adeele Sepp||'''53'''||39||40||28||21||32||'''58'''||34||305||3. |- |Raivo E. Tamm||41||38||24||28||'''61'''||35||37||34||298||2. |- |Liis Lass||44||44||42||30||24||'''47'''||34||28||293||4. |- |Laura Põldvere||22||'''46'''||43||34||43||25||38||28||279 |- |Kristjan Kasearu||36||35||21||42||30||40||23||35||262 |- |Inga Lunge||36||23||23||34||32||31||40||34||253 |- |Joosep Järvesaar||19||40||33||'''58'''||27||32||19||20||248 |} == 6. hooaeg, sügis 2017 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |6. hooaeg, sügis 2017 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |01.10.2017 |- |02 |08.10.2017 |- |03 |15.10.2017 |- |04 |22.10.2017 |- |05 |29.10.2017 |- |06 |06.11.2017 |- |07 |13.11.2017 |- |08 |20.11.2017 |- |09 (erisaade) |27.11.2017 |- |10 (finaalsaade) |04.12.2017 |} === 1. saade (1. oktoobril 2017) === * Marta Laan – [[Marju Länik]] – "Vaid üks mees" (31) * Valter Soosalu – [[Tom Jones]] – "Delilah" (47) * Daniel Levi Viinalass – [[Jam]] – "See viis" (31) * Hanna Martinson – [[Jennifer Rush]] – "The Power of Love" (33) * Bert Pringi – [[Heli Lääts]] – "Kaunid baleriinid" (34) * Andres Dvinjaninov – [[Maarja-Liis Ilus]] – "Õnneseen" (39) * Elina Born – [[Kurt Cobain]] – "Where Did You Sleep Last Night (In the Pines)" (37) * Hele Kõrve – [[Elina Born]] – "In or Out" (32) === 2. saade (8. oktoobril 2017) === * Elina Born – [[Nicki Minaj]] – "Super Bass" (41) * Andres Dvinjaninov – [[Hendrik Sal-Saller]] – "Lähme sõidame" (27) * Daniel Levi Viinalass – [[Vanessa Carlton]] – "A Thousand Miles" (23) * Hele Kõre – [[Alice Cooper]] – "Poison" (30) * Valter Soosalu – [[Kait Tamra]] – "Oma saar" (37) * Hanna Martinson – [[Little Richard]] – "Good Golly Miss Molly" (25) * Marta Laan – [[Etta James]] – "At Last" (52) * Bert Pringi – [[Nicki Minaj]] – "Anaconda" (49) === 3. saade (15. oktoobril 2017) === * Daniel Levi Viinalass – [[The Darkness]] – "I Believe in a Thing Called Love" (21) * Hele Kõrve – [[Kristiina Ehin]] ([[Naised Köögis]]) – "Aasta ema" (57) * Andres Dvinjaninov – [[Plastic Bertrand]] – "Ca Plane pour Moi" (29) * Marta Laan – [[Getter Jaani]] – "[[Me kõik jääme vanaks]]" (33) * Bert Pringi – [[Sam Smith]] – "Lay Me Down" (30) * Hanna Martinson –[[ Bee Gees]] – "Stayin' Alive" / "Too Much Heaven" (32) * Valter Soosalu – [[Uku Suviste]] – "Jagatud öö" (54) * Elina Born – [[M.I.A.]] – "Jimmy" (28) === 4. saade (22. oktoobril 2017) === * Hanna Martinson – [[Thea Paluoja]] – "Sinu juures" (20) * Valter Soosalu – [[Gloria Gaynor]] – "I Will Survive" (18) * Marta Laan – [[Andrus Elbing]] ([[Beebilõust]]) – "Mendid" (46) * Andres Dvinjaninov – [[Ivan Rebroff]] – "Kalinka" (34) * Elina Born – [[Lea Liitmaa]] ([[Blacky]]) – "Ingel" (31) * Daniel Levi Viinalass – [[Julie Andrews]] – "The Hills Are Alive" (54) * Bert Pringi – [[Lauri Saatpalu]] ([[Dagö]]) – "Muusik" (44) * Hele Kõrve – [[Montserrat Caballe|Montserrat Caballé]] – "O mio babbino caro" (37) === 5. saade (29. oktoobril 2017) === * Elina Born – [[France Gall]] – "Poupee de cire, poupee de son" (30) * Bert Pringi – [[Onu Bella]] (ja [[Heli Vahing]]) – "Ma võtsin viina" (33) * Marta Laan – [[Lana Del Rey]] – "Young and Beautiful" (26) * Andres Dvinjaninov – [[Brotherhood of Man]] – "Save Your Kisses for Me" (29) * Hanna Martinson – [[Rozalla]] – "Everybody's Free (To Feel Good)" (27) * Valter Soosalu ja Hele Kõrve – [[Laura Põldvere]] ja [[Koit Toome]] – "[[Verona_(laul)|Verona]]" (42) (42) * Daniel Levi Viinalass – [[Slavko Kalezic]] – "Space" (55) === 6. saade (5. novembril 2017) === * Hele Kõrve – [[Koit Toome]] – "Nädalalõpp" (21) * Daniel Levi Viinalass – [[Calum Scott]] – "Dancing on My Own" (35) * Elina Born – [[Nina Hagen]] – "New York, New York" (50) * Bert Pringi – [[The Tuberkuloited]] – "Lilleke rohus" (22) * Hanna Martinson – [[Demi Lovato]] – "Skyscraper" (28) * Valter Soosalu – [[Peeter Volkonski]] – "Mina olen juba suur" (35) * Andres Dvinjaninov – [[LMFAO]] – "Party Rock Anthem" (34) * Marta Laan – [[Florence Foster Jenkins]] – "Queen of the Night" (59) === 7. saade (12. novembril 2017) === * Bert Pringi – [[Voldemar Kuslap]] – "Armastuse lugu" (23) * Hanna Martinson – [[Kiri te Kanawa]] – "Summertime" (37) * Valter Soosalu – [[Phil Collins]] – "In the Air Tonight" (26) * Marta Laan – [[Maria Listra]] – "Üksik kitsekarjus" (35) * Daniel Levi Viinalass – [[Marvin Gaye]] – "Sexual Healing" (18) * Elina Born – [[Marju Kuut]] – "Raagus sõnad" (38) * Hele Kõrve – [[Jennifer Lopez]] – "Let’s Get Loud" (43) * Andres Dvinjaninov – [[Mart Sander]] – "Helmi" (64) === 8. saade (19. novembril 2017) === * Bert Pringi – [[Justin Timberlake]] – "Can’t Stop the Feeling" (26) * Marta Laan – [[Verka Serduschka]] – "Dancing Lasha Dumbai" (26) * Andres Dvinjaninov ja [[Andero Ermel]] – [[Baccara]] – "Yes Sir, I Can Boogie" (33) * Hele Kõrve – [[Minnie Riperton]] – "Loving You" (49) * Hanna Martinson – [[Kiesza]] – "Hideaway" (42) * Daniel Levi Viinalass – [[Rob Zombie]] – "Dragula" (35) * Elina Born – Hele Kõrve – "Siis kui maailm magab veel" (36) * Valter Soosalu – [[Village People]] – "YMCA" (37) === 9. saade (26. novembril 2017) === * Erisaade === 10. saade (finaal, 3. detsembril 2017) === * Elina Born – [[Christina Aguilera]] – "Ain't No Other Man" * Daniel Levi Viinalass – [[Coldplay]] – "A Sky Full of Stars" * Marta Laan – [[Salvador Sobral]] – "Amar Pelos Dois" * Hanna Martinson – [[Salt 'N' Pepa]] – "Push It" * Andres Dvinjaninov – [[Meie Mees]] – "Šokolaadist jänes" / "Rekkamehe argipäev" / "Sinine vilkur" * Valter Soosalu – [[Plácido Domingo]] – "Parla più piano" * Bert Pringi – [[t.A.T.u.]] – "Nas ne dagoniat" * Hele Kõrve – [[Europe]] – "The Final Countdown" * Kalle Sepp ja Raivo E. Tamm – [[Ivo Linna]] ja [[Michael Jackson]] – "Tean, ei tea" / "Billy Jean" === Kuuenda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |- !Osaleja|||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||7.saade||8.saade||Kokku punkte||Koht finaalis |- |Hele Kõrve||32||30||'''57'''||37||42||21||43||'''49'''||311||2. |- |Marta Laan||31||'''52'''||33||46||26||'''59'''||35||26||308||3. |- |Valter Soosalu||'''47'''||37||54||18||42||35||26||37||296||1. |- |Elina Born||37||41||28||31||30||50||38||36||291||4. |- |Andres Dvinjaninov||39||27||29||34||29||34||'''64'''||33||289 |- |Daniel Levi Viinalass||31||23||21||'''54'''||'''55'''||35||18||35||272 |- |Bert Pringi||34||49||30||44||33||22||23||26||261 |- |Hanna Martinson||33||25||32||20||27||28||37||42||244 |} == 7. hooaeg, sügis 2018 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |7. hooaeg, sügis 2018 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |07.10.2018 |- |02 |14.10.2018 |- |03 |21.10.2018 |- |04 |28.10.2018 |- |05 |04.11.2018 |- |06 |11.11.2018 |- |07 |18.11.2018 |- |08 |25.11.2018 |- |09 (erisaade) |02.12.2018 |- |10 (finaalsaade) |09.12.2018 |} === 1. saade (7. oktoobril 2018) === * Marta Laan – [[Netta]] – "Toy" (26) * Lauri Liiv – [[Tarkan]] – "Simarik" (29) * Liis Lemsalu – [[Sünne Valtri]] – "Tahan ma", "Dolce Gabbana" (33) * Saara Kadak – [[Liis Lemsalu]] – "Püüab meid" (39) * Sepo Seeman – [[Günther (laulja)|Günther]] – "Ding Dong Song" (55) * Ott Lepland – [[Uudo Sepp]] – "Võitmatu" (54) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Jedward]] – "[[Lipstick]]" (28) * Tanel Padar – [[Billy Idol]] – "White Wedding" (20) === 2. saade (14. oktoobril 2018) === * Ott Lepland – [[Panjabi MC]]– "Mundian to beach Ke" (47) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Estin]] – "Esimene lumi" (30) * Tanel Padar – [[Silent Circle]] – "Touch in the Night" (31) * Saara Kadak – [[D Cän]] – "Seib" (38) * Marta Laan – [[Whitney Houston]] – "Your Love Is My Love" (31) * Lauri Liiv – [[The Ilves Sisters]] – "Jõulurõõm" (39) * Sepo Seeman – [[Mart Helme]] – "Võõra linna tuled" (35) * Liis Lemsalu – [[Eleni Foureira]] – "Fuego" (33) === 3. saade (21. oktoobril 2018) === * Liis Lemsalu – [[Donna Lewis]] – "I Love You Always Forever" (22) * Sepo Seeman – [[Birgit Sarrap]] – "Ma tean, et sa tead" (24) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Enrique Iglesias]] – "Hero" (33) * Marta Laan – [[Siiri Känd]] – "Bananas" (31) * Ott Lepland – [[Michael Jackson]] – "You Are Not Alone" (54) * Tanel Padar – [[Annie Lennox]] – "No More I Love You´s" (30) * Lauri Liiv – [[Märt Sults]] – "Lootuselaul" (54) * Saara Kadak – [[Tina Turner]] – "Private Dancer" (36) === 4. saade (28. oktoobril 2018) === * Saara Kadak – [[Toni Basil]] – "Hey Mickey" (28) * Liis Lemsalu – [[Sia Furler|SIA]] – "Chandelier" (27) * Ott Lepland – [[Shakira]] – "Underneath Your Clothes" (32) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Jenny Lind]] – "Never Enough" (71) * Tanel Padar – [[Artur Rinne]] – "Vana vrakk" (33) * Lauri Liiv – [[Judi Dench]] – "Send in the Clowns" (32) * Sepo Seeman – [[Mr. T]] – "Treat Your Mother Right" (30) * Marta Laan – [[AROP]] – "Kiki Miki" (31) === 5. saade (4. novembril 2018) === * Sepo Seeman – [[Simon & Garfunkel]] – "Sound of Silence" (31) * Liis Lemsalu – [[Vitas]] – "7th element" (24) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Maarja-Liis Ilus]] – "Keelatud maa" (42) * Lauri Liiv – [[Joel De Luna]] – "Opera on Fire" (20) * Saara Kadak – [[Silvi Vrait]] – "Olnut enam heaks ei tee" (62) * Ott Lepland – [[Tanel Padar]] – "Võta aega" (46) * Marta Laan – [[Urban Symphony]] – "Rändajad" (23) * Tanel Padar – [[Vanilla Ninja]] – "Club Kung Fu" (36) === 6. saade (11. novembril 2018) === * Nele-Liis Vaiksoo – [[Ricchi e Poveri]] – "[[Mamma Maria (laul)|Mamma Maria]]" (22) * Lauri Liiv – [[Dimitry Hvorostovsky]] – "Di Provenza il mar, il soul" (28) * Liis Lemsalu – [[Curly Strings]] – "Maailm heliseb" (50) * Saara Kadak – [[Chubby Checker]] – "Let's Twist Again" (21) * Ott Lepland – [[Ivo Linna]] – "Suur loterii" (54) * Tanel Padar – [[Afroman]] – "Because I Get High" (41) * Marta Laan – [[Neiokõsõ]] – "[[Tii]]" (34) * Sepo Seeman – [[Kim Jong–un]] – "[[Gangnam Style]]" (34) === 7. saade (18. novembril 2018) === * Liis Lemsalu – Ott Lepland – "Päkapikumees" (34) * Saara Kadak – [[Kate Bush]] – "Running Up That Hill" (52) * Ott Lepland – [[Anne Veski]] – "Eilne päev", "Jätke võtmed väljapoole" (25) * Marta Laan ja Nele-Liis Vaiksoo – [[Florence F. Jenkins]] ja [[Louis Armstrong]] – "Verona" (41) * Sepo Seeman – [[Vello Orumets]] – "Vana türklane" (21) * Tanel Padar – [[Üllar Jörberg]] ([[Nublu (räppar)|Nublu]]) – "Mina ka" (32) * Lauri Liiv – [[Rammstein]] – "Sonne" (38) === 8. saade (25. novembril 2018) === * Liis Lemsalu – [[Vaido Neigaus]] – "Kõigest loobunud" (24) * Marta Laan – [[Hedvig Hanson]] – "Tuuled tulid" (20) * Ott Lepland – [[Sarah Brightman]] – "Time to Say Goodbye" (53) * Saara Kadak ja Juss Haasma – [[Lady Gaga]] & [[Bradley Cooper]] – "Shallow" (26) * Lauri Liiv – [[Buranovskije Babuški]] – "Party for Everybody" (46) * Tanel Padar – [[Edgar Winter]] – "Dying to Live" (35) * Sepo Seeman – Vanaisa – "Vanaisa on väsinud" (45) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Mireille Mathieu]] – "On ne vit pas sans se dire adieu" (35) === 9. saade (02. novembril 2018) === * Erisaade === 10. saade (finaal, 9. detsembril 2018) === * Nele-Liis Vaiksoo – [[Celine Dion|Céline Dion]] – "River Deep, Mountain High" * Liis Lemsalu – [[Els Himma]] – "Üksinduse aeg" * Lauri Liiv – [[Whoopi Goldberg]] – "Get Up Offa That Thing", "Ain’t No Mountain High Enough" * Marta Laan – [[Stacy Ferguson|Fergie]] – "A Little Party Never Killed Nobody" * Ott Lepland – [[Luciano Pavarotti]] – "Caruso" * Tanel Padar – [[Nexus]] – "Nii kuum", "Raju reede" * Saara Kadak – [[ABBA]] – "The Winner Takes It All" * Sepo Seeman – [[Elina Netšajeva]] – "La Forza" * Märt Avandi – [[Jaak Joala]] – "Ausus", "Arena" * Eelmiste hooaegade võitjad * Ühislaul – "We Are the World" === Seitsmenda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" !Osaleja||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||7.saade||8.saade||Kokku||Koht finaalis |- |Ott Lepland||54||'''47'''||54||32||46||'''54'''||25||'''53'''||365||2. |- |Saara Kadak||39||38||36||28||'''62'''||21||'''52'''||26||302||1. |- |Nele-Liis Vaiksoo||28||30||33||'''71'''||42||22||41||35||302||3. |- |Lauri Liiv||29||39||'''54'''||32||20||28||38||46||286||4. |- |Sepo Seeman||'''55'''||35||24||30||31||34||21||45||275 |- |Tanel Padar||20||31||30||33||36||41||32||35||258 |- |Liis Lemsalu||33||33||22||27||24||50||34||24||247 |- |Marta Laan||26||31||31||31||23||34||41||20||237 |} == 8. hooaeg, sügis 2019 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |8. hooaeg, sügis 2019 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |13.10.2019 |- |02 |20.10.2019 |- |03 |27.10.2019 |- |04 |03.11.2019 |- |05 |10.11.2019 |- |06 |17.11.2019 |- |07 |24.11.2019 |- |08 |01.12.2019 |- |09 (erisaade) |08.12.2019 |- |10 (finaalsaade) |15.12.2019 |} === 1. saade (13. oktoobril 2019) === * Marianne Leibur – [[Doris Day]] – "Perhaps, Perhaps, Perhaps" (30) * Mihkel Tikerpalu – [[Victor Crone]] – "Storm" (25) * Marta Arula – [[Oliver Kõvask|väike Oliver]] – "Meremehe laul" (26) * Madis Arro – [[Whitesnake]] – "Here I Go Again" (33) * Eleryn Tiit – [[Brenda Lee]] – "Sweet Nothin's" (46) – '''võitis saate''' * Norman Salumäe – [[Helen Lokuta]] – "Habanera" (41) * Pelle Põldma – [[Uno Loop]] – "Mis värvi on armastus" (16) – '''langes välja''' * Kärt Anton – [[Ariana Grande]] – "Side to Side" (27) === 2. saade (20. oktoobril 2019) === * [[Tanel Laidna]] – [[Jaagup Kreem]] / Terminaator – "See ei ole saladus" * Marta Arula – [[Inger]] – "Coming Home" – '''langes välja''' * Mihkel Tikerpalu – [[Jüri Mazurtšak]] / [[Monitor (ansambel)|Monitor]] – "Ootan tuult" * Marianne Leibur – [[Rihanna]] – "Umbrella" * Eleryn Tiit – [[Robin Juhkental]] / Malcolm Lincoln – "Siren" * Norman Salumäe – [[Pikatoro]] – "Ppap (Pen Pineapple Apple Pen)" * Kärt Anton – [[Laura Põldvere]] – "Head uut aastat" * Madis Arro – [[Margarita Voites]] – "Ave Maria" – '''võitis saate''' === 3. saade (27. oktoobril 2019) === * [[Karmo Nigula]] – [[Gipsy Kings]] – "Volare" * Eleryn Tiit – [[Airi Vipulkumar Kansar]] – "Saatuse laul" – '''võitis saate''' * Madis Arro – [[R.E.M.]] – "Everybody Hurts" * Kärt Anton – [[Donna Summer]] – "Hot Stuff" * Mihkel Tikerpalu – [[Tom-Olaf Urb|Reket]] – "Võit" – '''langes välja''' * Marianne Leibur – [[Dead or Alive]] – "You Spin Me Round" * Norman Salumäe – [[Rolf Roosalu]] – "Ingel" * Tanel Laidna – [[Johnny Cash]] – "Folsom Prison Blues" === 4. saade (03. novembril 2019) === * Kärt Anton – [[Ricky Martin]] – "Martin" * [[Katre Sepp]] – [[Tones And I]] – "Dance Monkey" * Madis Arro – [[Dima Golov]] – "Пусть всегда будет солнце!" – '''jäi saatesse''' * Tanel Laidna – [[Taylor Swift]] – "Shake It Off" * Marianne Leibur – [[Juliette Gréco|Juliette Greco]] – "Andercon" * Eleryn Tiit – [[Heart]] – "Alone" – '''võitis saate''' * Norman Salumäe – [[Valeri Leontjev]] ja [[Laima Vaikule]] – "Vernissage" (koos [[Inga Tislar|Inga Tislariga]]) * Karmo Nigula – [[Die Mayrhofner]] – "Schei Wi Dei Wi Du" === 5. saade (10. novembril 2019) === * Karmo Nigula – [[IceCream|Ice Cream]] – "Helista mulle mobiilile" * Katre Sepp – [[Nazareth]] – "Love Hurts" * Eleryn Tiit – [[Raffaella Carra]] – "Hay Que Venir Al Sur"– '''võitis saate''' * Norman Salumäe – [[Daddy Yankee]] – "Gasolina" * Madis Arro – Maggie Reilly – "Moonlight Shadow" * Kärt Anton – "[[Oota sa!|Nu Pogodi]]" (koos [[Kristjan Lüüs|Kristjan Lüüsiga]]) – '''langes välja''' * Tanel Laidna – [[Ummamuudu]] – "Kõnotraat" * Marianne Leibur – [[Arabesque]] – "Midnight Dancer" === 6. saade (17. novembril 2019) === === 7. saade (24. novembril 2019) === === 8. saade (1. detsembril 2019) === === 9. saade (8. detsembril 2019) === * Erisaade === 10. saade (finaal, 15. detsembril 2019) === === Kaheksanda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |'''Osaleja''' |'''1.saade''' |'''2.saade''' |'''3.saade''' |'''4.saade''' |'''5.saade''' |'''6.saade''' |'''7.saade''' |'''8.saade''' |'''Kokku punkte''' |'''Koht finaalis''' |- |Eleryn Tiit |'''46''' | colspan="7" rowspan="2" | | rowspan="2" |info puudub |2. |- |Madis Arro |33 |1. |} == 9. hooaeg, sügis 2024 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |9. hooaeg, sügis 2024 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |06.10.2024 |- |02 |13.10.2024 |- |03 |20.10.2024 |- |04 |27.10.2024 |- |05 |03.11.2024 |- |06 |10.11.2024 |- |07 |17.11.2024 |- |08 |24.11.2024 |- |09 (finaali eel) |01.12.2024 |- |10 (finaal) |08.12.2024 |} === 1. saade (06.10.2024) === * Reigo Tamm – [[Käärijä]] – "Cha cha cha" (28) * Katrin Pärn – [[Samantha Fox]] – "Touch me (I want your body)" (21) * Amanda Hermiine Künnapas – [[Marco Tasane]] – "Kreeka Jumalanna" (36) * Oskar Seeman – [[Kadri Voorand]] – "Kättemaks" (60) * Jüri Pootsmann – [[:en:Tiny_Tim_(musician)|Tiny Tim]] – "Tiptoe Through the Tulips" (36) * Sissi Nylia Benita – [[Doja Cat]] – "Woman" (39) * Mihkel Raud – [https://en.m.wikipedia.org/wiki/Yazoo_(band) Yazoo] – "Only You" (28) * Birgit Sarrap – [[Céline Dion]] – "Hymne à l'amour" (36) === 2. saade (13.10.2024) === * Sissi Nylia Benita – [[Villu Tamme]] – "Tere Perestroika" (26) * Jüri Pootsmann – [[Evelin Samuel]] – "Diamond of Night" (54) * Birgit Sarrap – [[Andrus Muld|Hunt]] – "Nostalgia" (27) * Reigo Tamm – [[Ants Eskola]] – "Paula, sul on poisipea" (33) *Amanda Hermiine Künnapas – [[The Runaways]] – "Cherry Bomb" (40) *Oskar Seeman – [[Karl Madis]] – "Pärlipüüdja" (18) *Katrin Pärn – [[Demis Roussos]] – "Forever and ever" (32) *Mihkel Raud – [[Billy Idol]] – “Rebel Yell” (54) === 3. saade (20.10.2024) === * Birgit Sarrap – [[P!nk|Pink]] – “Cover Me In Sunshine” (31) * Amanda Hermiine Künnapas – [[Vägilased]] – “Kulla kutse” (44) * Mihkel Raud – [[Kim Carnes]] – “Bette Davis Eyes” (23) * Sissy Nylia Benita – [[Reel 2 Real]] – “I Like To Move It” (27) * Jüri Pootsmann – [[Kalju Terasmaa]] – “Vihmapiisk langeb” (45) * Reigo Tamm – [[Paradisio]] – “Bailando” (44) * Katrin Pärn – [[Tanita Tikaram]] – “Twist In My Sobriety” (36) * Oskar Seeman – [[Måneskin]] – “Beggin” (34) === 4. saade (27.10.2024) === * Mihkel Raud – [[Uno Kaupmees]] – "Ärge unustage valssi" (19) *Birgit Sarrap – [[Joost Klein]] – "Europapa" (40) *Katrin Pärn – [[Ita Ever]] – "Kesk õitsvaid lilli" (45) *Jüri Pootsmann – [[Mihkel Raud]] – "Annabelle" (39) *Amanda Hermiine Künnapas – [[Lisella Beatrice|Beatrice]] – "Tagi mind" (36) *Oskar Seeman – [[Dean Martin]] – "That`s Amore" (27) *Sissi Nylia Benita – [[Sinéad O'Connor|Sinead'O Connor]] – "Nothing compares 2 U" (47) *Reigo Tamm – [[Nele-Liis Vaiksoo]] – "Öölaps" (31) === 5. saade (03.11.2024) === * Amanda Hermiine Künnapas – [[Tyrannosaurus Rex|T. Rex]] – "Get it on" (27) * Jüri Pootsmann – [[Björn Ulvaeus|Björn Ulveaus]] – "Does your mother know" (48) * Sissi Nylia Benita – [[Little Big]] – "Skibidi" (23) * Mihkel Raud – [[Hardi Volmer]] – "Massikommunikatsioon" (28) * Birgit Sarrap – [[Sandra Sillamaa]] – "Pass-pass" (50) * Oskar Seeman – [[Sepo Seeman]] – "Oh, valu ja vaev" (24) * Reigo Tamm – [[Riho Sibul]] – "Kassitapp" (56) * Katrin Pärn – [[Dua Lipa]] – "Houdini" (28) === 6. saade (10.11.2024) === * Birgit Sarrap – [[Freddie Mercury|Fredie Mercury]] – "Bohemian Rhapsody" (53) * Oskar Seeman – [[Annely Peebo]] – "Habanera" (35) * Reigo Tamm – [[5MIINUST]] – "(nendest) narkootikumidest ei te me (küll) midagi" (19) * Sissi Nylia Benita – [[Loreen]] – "Tattoo"(45) * Mihkel Raud – [[Alika]] – "Õde ütles" (49) * Amanda Hermiine Künnapas – [[Coco Chanel|Chanel]] – "Slomo" (27) * Jüri Pootsmann ja Katrin Pärn – [[Armi&Danny]] – "I Wanna Love You Tender" (28) (28) === 7. saade (17.11.2024) === * Jüri Pootsmann – [[Florian Wahl]] – "Mu vend on lesbi" (41) * Mihkel Raud – [[Bob Dylan]] – "Blowi in the Wind" (24) * Birgit Sarrap – [[Camila Cabello]] – "Havana" (34) * Oskar Seeman – [[Ryan Gosling|Ryan Cosling]] – "Im just Ken" (27) * Katrin Pärn – [[Alanis Morissette]] – "You Oughta Know" (33) * Sissy Nylia Benita – [[Andrea Bocelli]] – "Time to say goodbye" (20) * Reigo Tamm – [[Georgie Dann]] – "Paloma Blanca" (46) * Amanda Hermiine Künnapas – [[Lembit Ulfsak]] – "Nõuniku laul" (59) === 8. saade (24.11.2024) === * Mihkel Raud – [[Jimmy Somerville]] – "You Make Me Feel" (18) * Amanda Hermiine Künnapas – [[Renée Zellweger|Renee Zellweger]] – "Roxie" (26) * Sissi Nylia Benita – [[Daði Freyr]] – "Think About Things" (23) * Oskar Seeman – [[Jüri Krjukov]] – "Kui ma oleks rikas" (48) * Katrin Pärn – [[Dennis Quaid]] – "Great Ball of Fire" (40) * Jüri Pootsmann – [[Carol Channing]] – "Hello, Dolly!" (55) * Birgit Sarrap – [[Siiri Känd]] – "Tule, õeke" (35) * Reigo Tamm – [[Montserrat Caballé|Montserrat Caballe]] – "O mio babbino caro" (39) === 9. saade (finaali eel, 01.12.2024) === * Erisaade, finaalieelne saade. === 10. saade (finaal, 08.12.2024) === * Mihkel Raud – [[Jimmy Somerville]] – "You Make Me Feel" (18) * Amanda Hermiine Künnapas – [[Renée Zellweger]] – "Roxie" (26) * Sissi Nylia Benita – [[Daði Freyr]] – "Think About Things" (23) * Oskar Seeman – [[Jüri Krjukov]] – "Kui ma oleks rikas" (48) * Katrin Pärn – [[Jerry Lee Lewis]] – "Great Balls of Fire" (40) * Jüri Pootsmann – [[Carol Channing]] – "Hello, Dolly!" (55) * Birgit Sarrap – [[Siiri Känd]] – "Tule, õeke" (35) * Reigo Tamm – [[Montserrat Caballé]] – "O mio babbino caro" (39) === Üheksanda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |'''Osaleja''' |'''1.saade''' |'''2.saade''' |'''3.saade''' |'''4.saade''' |'''5.saade''' |'''6.saade''' |'''7.saade''' |'''8.saade''' |'''Kokku punkte''' |'''Koht finaalis''' |- bgcolor="gold" | | Reigo Tamm |28 |33 |44 |31 |'''56''' |19 |46 |39 |296 |1. |- bgcolor="silver" | Jüri Pootsmann |36 |54 |'''45''' |39 |48 |28 |41 |'''55''' |346 |2. |- bgcolor="tan" | Amanda Hermiine Künnapas | 36 | 40 | 44 |36 |27 |27 |'''59''' |26 |295 |3. |- bgcolor="antiquewhite" | Birgit Sarrap |36 |27 |31 |40 |50 |'''53''' |34 |35 |306 |4. |- | Oskar Seeman |'''60''' |18 |34 |27 |24 |35 |27 |48 |273 | rowspan="4" | 5.-8. |- | Katrin Pärn |21 |32 |36 |45 |28 |28 |33 |40 |263 |- | Sissi Nylia Benita |36 |26 |27 |'''47''' |23 |45 |20 |23 |250 |- | Mihkel Raud |28 |'''54''' |23 |19 |28 |49 |24 |18 |243 |} === Üheksanda hooaja koondtabel ODBC 3=== {| class="wikitable" |'''Osaleja''' |'''1.saade''' |'''2.saade''' |'''3.saade''' |'''4.saade''' |'''5.saade''' |'''6.saade''' |'''7.saade''' |'''8.saade''' |'''Kokku punkte''' |'''Koht finaalis''' |- | King Jester Tapang | 14 | 23 | 19 | Bgcolor="00A86B"| '''50''' | | | | | 106 | |- | Cornelio Yong Tapang | 26 | 17 | 15 | 40 | | | | | 98 | |- | Catherine Delos Santos | 21 | 25 | 24 | Bgcolor="DeepPink"| 19 | | | | | 89 | |- | Jewel Mae Tampilic | 19 | 29 | 25 | 24 | | | | | 97 | |- | Nilda Gavino | Bgcolor="00A86B"| '''35''' | 15 | Bgcolor="DeepPink"| 9 | 26 | | | | | 85 | |- | Omar Gavino | Bgcolor="DeepPink"| 10 | 30 | 10 | 37 | | | | | 87 | |- | Jaypee Oco Cruz | 30 | Bgcolor="DeepPink"| 13 | Bgcolor="00A86B"| '''40''' | 35 | | | | | 118 | |- | Rayzza Jeanette Flora | 28 | Bgcolor="00A86B"| '''35''' | 38 | 28 | | | | | 129 | |} == 10. hooaeg, sügis 2025 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |10. hooaeg, sügis 2025 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="12" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="12" |12 |01 | rowspan="12" |TV3 |05.10.2025 |- |02 |12.10.2025 |- |03 |19.10.2025 |- |04 |26.10.2025 |- |05 |02.11.2025 |- |06 |09.11.2025 |- |07 |16.11.2025 |- |08 |23.11.2025 |- |09 (finaali eel) |30.11.2025 |- |10 (finaal) |07.12.2025 |- |11 (erisaade) |14.12.2025 |- |12 (erisaade) |21.12.2025 |} === 1. saade (05.10.2025) === * Alika Milova – [[Lady Gaga]] – "Abracadabra" (38) * Kohver – [[Liis Lemsalu]] – "Kehakeel" (32) * Kadri Voorand – [[Georg Ots]] – "Mõtisklus" (28) * Silver Laas – [[Axl Rose]] – "Paradise City" (22) * Saara Nüganen – [[Judi Dench|Dame Judi Dench]] – "Send in the Clowns" (49) * An-Marlen – [[NOËP]] – "Move" (19) * Mikk Saar – [[Tatjana Mihhailova-Saar|Tanja]] – "Amazing" '''(73)''' * Heldur Harry Põlda – [[Tommy Cash]] – "[[Espresso Macchiato]]" (23) === 2. saade (12.10.2025) === * An-Marlen – Anaconda – "Ei soovi, et lahkuksid" (52) * Silver Laas – [[Erika Vikman]] – "Ich komme" (25) * Heldur Harry Põlda – [[Frank Sinatra]] – "My way" (28) * Kadri Voorand – [[Amy Winehouse]] – "Rehab" '''(61)''' * Kohver – [[Backstreet Boys]] – "Quit playing games (with my heart)" (21) * Alika Milova – [[Ele Kõlar|Ele]] ja [[Kaja Kõlar]] – "Eidekene ketrab" (38) * Saara Nüganen – [[Ruslan Trochynskyi]] – "Kalyna malyna" (42) * Mikk Saar – [[Lauri Liiv]] – "Señorita" (17) === 3. saade (19.10.2025) === *An-Marlen – [[Hele Kõrve]] – "Oota Vaid, Henry Higgins" (33) *Silver Laas – [[Elton John]] – "Don't Go Breaking My Heart" '''(50)''' *Heldur Harry Põlda – [[Jennifer Lopez]] – "On the floor" (20) * Kadri Voorand – [[Silvi Vrait]] – "Vana Pildiraam" (48) * Kohver – Mati Nuude – "Sisemine Ilu" (34) * Alika Milova – [[Must Q]] – "Rahvaspordipäev" (48) * Saara Nüganen – [[Kuldsed Lindid]] – "Taka-Taka" (31) * Mikk Saar – [[Mr. Big]] – "To Be With You" (20) === 4. saade (26.10.2025) === * An-Marlen – [[Dolly Parton]] – Jolene (42) * Silver Laas – [[Luciano Pavarotti]] – "La Donna É Mobile" '''(50)''' * Heldur-Harry Põlda – Vintiöt – "Eesti Aerobic" (24) * Kadri Voorand – Lipps Inc – "Funkytown" (28) * Kohver – [[Oasis]] – "Wonderwall" (45) * Alika Milova – [[Alphaville (ansambel)|Alphaville]] – "Forever Young" (36) * Saara Nüganen – Lolala – "Krokodill Villi" "Potilaul" (18) * Mikk Saar – [[Henry Laks]] – "Tule Kui Leebe Tuul" (41) === 5. saade (02.11.2025) === * An-Marlen ja Kohver — [[Maarja-Liis Ilus]] ja [[Ivo Linna]] – "Kaelakee Hääl" '''(63)''' (37) * Silver Laas – Toivo Asmer – "Emad, Ärge Kasvatage Kauboisid" (22) * Heldur-Harry Põlda – [[John Travolta]] – "You're The Only One That I Want" (35) * Kadri Voorand – [[Adele]] – "When We We're Young" (45) * Alika Milova – Deee-Lite – "Groove Is In The Heart" (23) * Saara Nüganen – [[Liza Minnelli|Liza Minelli]] – "I Gotcha" (31) * Mikk Saar – Troll – "Jimmy Dean" (28) === 6. saade (09.11.2025) === * Alika Milova – [[Joel Steinfield]] – "Mesimumm''"'' (42) * Kohver – [[Nublu]] – "Push it" '''(56)''''' * Kadri Voorand – [[Rosé]] – "Apt" (21) * Silver Laas – Extreme – "More Than Words" (29) * Saara Nüganen – [[Enrique Iglesias]] – "Hero" (30) * An-Marlen – [[Madonna]] – "Material girl" (21) * Mikk Saar – Joe Dassin – "La café des trois colombes" (46) * Heldur Harry Põlda – José Carreras – "Granada" (39) === 7. saade (16.11.2025) === *Alika Milova – [[Focus]] – "Hocus, Pocus" (55) *Kohver – [[Kylie Minogue]] – "Slow" (16) * Kadri Voorand – [[Lea Dali Lion]] & Genalistid – "Leekiv Armastus" '''(56)''' * Silver Laas – [[Bryan Adams]] – "All For Love" (46) * Saara Nüganen – Kate – "Vee Ja Soola Saaga" (31) * An-Marlen – [[Modern Talking]] – "Cheri, Cheri Lady" (27) * Mikk Saar – [[Wham!]] – "Wake Me Up Before You Go, Go" (23) * Heldur Harry Põlda – [[Kermo Murel]] – "Rahvalaul" (30) === 8. saade (23.11.2025) === * Alika Milova – [[Die Antwoord]] – "Baby's On Fire" (47) * Kohver – [[Onu Bella]] – "Onu Bella Paradiis" (20) * Kadri Voorand – [[Cher]] – "Believe" (35) * Silver Laas – [[Psy]] – "Gangnam Style" (21) * Saara Nüganen – [[Laura Põldvere]] – "Lilled Jäävadki Sulle" '''(59)''' * An-Marlen – Hu? – "Absoluutselt" (26) * Mikk Saar – [[Silver Laas]] – "Kesköödisko" (27) * Heldur Harry Põlda – [[Gunnar Graps]] – "Valgus" (49) === 9. Saade (finaali eel, 30.11.2025) === * Erisaade, finaalieelne saade. * Finaalis parodeeritavate väljakuulutamine. === 10. saade (finaal, 07.12.2025) === * Mikk Saar, Kohver, Heldur Harry Põlda, Silver Laas – [[Best B4]] – "Ma tahan sind, sa vajad mind" (Algusetteaste) * An-Marlen – [[Miliza Korjus]] – "There Will Come A Time" (3. koht) * Heldur Harry Põlda – [[Bruce Springsteen]] – "Born In The U.S.A" * Kadri Voorand – [[Gurly Strings|Curly Strings]] – "Maailm Heliseb" (4. koht) * Saara Nüganen – [[Mahavok]] – "On Läinud Aastad" (2. koht) * Silver Laas – [[Bloodhound Gang]] – "The Bad Touch" * Alika Milova – [[Lara Fabion]] – "Je Suis Malade" '''(1. koht)''' * Mikk Saar – [[Birgit Sarrap]] – "High Heels In The Neighborhood" * Kohver – An-Marlen – "Külm" === 11. saade (14.12.2025) === *Erisaade, parimad esitused saate "Su nägu kõlab tuttavalt" kümnendast hooajast. === 12. saade (21.12.2025) === *Erisaade, parimad esitused saate "Su nägu kõlab tuttavalt" kümnendast hooajast. === Kümnenda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |'''Osaleja''' |'''1.saade''' |'''2.saade''' |'''3.saade''' |'''4.saade''' |'''5.saade''' |'''6.saade''' |'''7.saade''' |'''8.saade''' |'''Kokku punkte''' |'''Koht finaalis''' |- bgcolor="gold" | | Alika Milova |38 |38 |48 |36 |23 |42 |55 |47 |327 |1. |- bgcolor="silver" | Kadri Voorand |28 |'''61''' |48 |28 |45 |21 |'''56''' |35 |323 |2. |- bgcolor="tan" | Saara Nüganen | 49 | 42 | 31 |18 |31 |30 |31 |'''59''' |291 |3. |- bgcolor="antiquewhite" | An-Marlen |19 |52 |33 |42 |'''63''' |21 |27 |26 |283 |4. |- | Mikk Saar |'''73''' |17 |20 |41 |28 |46 |23 |27 |275 | rowspan="4" | 5.-8. |- | Silver Laas |22 |25 |'''50''' |'''50''' |22 |29 |46 |21 |265 |- | Kohver |32 |21 |34 |45 |37 |'''56''' |16 |20 |261 |- | Heldur Harry Põlda |23 |28 |20 |24 |35 |39 |30 |49 |248 |} === Kümnenda hooaja koondtabel (ODBC) 2=== {| class="wikitable" |'''Osaleja''' |'''1.saade''' |'''2.saade''' |'''3.saade''' |'''4.saade''' |'''5.saade''' |'''6.saade''' |'''7.saade''' |'''8.saade''' |'''Kokku punkte''' |'''Koht finaalis''' |- | Emerson Esguerra | 27 | 30 |45 |style="background:#00A86B" | '''50''' | 30 | 26 | 37 |style="background:DeepPink" | 20 |265 |Bgcolor="gold"| '''1.''' |- | Kristel Psalm Gavino | style="background:#00A86B" |'''65''' | 32 | 40 | 23 | 27 | 50 | 35 |26 |298 | Bgcolor="silver"| 2. |- | Mack Lapackestine |34 |style="background:DeepPink" | 22 |36 |30 |50 |style="background:#00A86B" | '''55''' | 45 |30 |302 |Bgcolor="tan"| 3. |- | Ruslan Alehno | 50 | 34 |style="background:#00A86B" | '''53''' | 20 | style="background:#00A86B" | '''54''' | 40 | 39 |24 |314 |Bgcolor="antiquewhite"| 4. |- | [[Luciano Pavarotti]] |32 |26 |16 |25 |45 |35 |style="background:#00A86B" | '''50''' |35 |264 |Rowspan="4"| 5.-8. |- | Denise Charity Gavino | 24 | style="background:#00A86B" | '''35''' | 38 | 15 | 32 | style="background:DeepPink" | 16 | 34 |28 |222 |- | Sienna Stevens |31 |24 |26 |style="background:DeepPink" | 10 |35 |30 |style="background:DeepPink" | 24 |style="background:#00A86B" | '''40''' |220 |- | Irish Vera Gavino |style="background:DeepPink" | 18 |28 |style="background:DeepPink" | 6 |40 |style="background:DeepPink" | 24 |28 | 29 | 22 |195 |} == 11. hooaeg, sügis 2026 (pole kinnitatud) == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |11. hooaeg, sügis 2026 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 | rowspan="10" |2026 |- |02 |- |03 |- |04 |- |05 |- |06 |- |07 |- |08 |- |09 (finaali eel) |- |10 (finaal) |} === Kümnenda hooaja koondtabel (ODBC) === {| class="wikitable" |'''Osaleja''' |'''1.saade''' |'''2.saade''' |'''3.saade''' |'''4.saade''' |'''5.saade''' |'''6.saade''' |'''7.saade''' |'''8.saade''' |'''Kokku punkte''' |'''Koht finaalis''' |-bgcolor="gold"| | Alan Rey Sarte | 42 | 29 | 15 | 25 | style="background:#00A86B" | '''50''' |style="background:#00A86B" | '''40''' | 40 |30 |271 |'''1.''' |-bgcolor="silver"| | Nilda Gavino |37 |40 |25 |45 |20 |14 |style="background:#00A86B" | '''50''' |style="background:DeepPink" | 19 |250 | 2. |-bgcolor="tan"| | Omar Gavino |31 |20 |20 |35 |30 |29 |20 |style="background:#00A86B" | '''50''' |235 | 3. |-bgcolor="antiquewhite"| | Rocky Martiner | style="background:#00A86B" | '''50''' |24 |22 |style="background:#00A86B" | '''55''' | 40 | 27 | 45 | 45 |308 |4. |- | Rachel Sarte |40 |style="background:#00A86B" | '''55''' |30 |15 |12 |21 |35 |25 |233 | Rowspan="4"| 5.-8. |- | Elian Sarte |style="background:DeepPink" | 16 |style="background:DeepPink" | 11 |35 |21 |style="background:DeepPink" | 10 |31 |30 |35 |189 |- | Sierra Vistalandia |25 |17 |style="background:DeepPink" | 11 |24 |45 |style="background:DeepPink" | 7 |style="background:DeepPink" | 15 | 40 |184 |- | Azzriel Zazzriel |22 |14 |style="background:#00A86B" | '''50''' |style="background:DeepPink" | 10 |15 |24 |25 |21 |181 |} == Viited == {{viited|allikad= <ref name="ZIOXj">[http://www.elu24.ee/1225062/su-nagu-kolab-tuttavalt-esimese-hooaja-voitis-evelin-voigemast "Su nägu kõlab tuttavalt" esimese hooaja võitis Evelin Võigemast], elu24, 5. mai 2013</ref> <ref name="ALRDY">{{Netiviide |url=http://elu24.postimees.ee/v2/2624254/su-naegu-kolab-tuttavalt-teise-hooaja-voitis-koit-toome |pealkiri=«Su nägu kõlab tuttavalt» teise hooaja võitis Koit Toome |vaadatud=2016-09-26 |arhiivimisaeg=2016-09-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160927044207/http://elu24.postimees.ee/v2/2624254/su-naegu-kolab-tuttavalt-teise-hooaja-voitis-koit-toome |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="I3eyt">[http://www.ohtuleht.ee/607129/naosaate-voitja-mart-muurisepa-heategevus-liigutas-saajaid-pisarateni Näosaate võitja Mart Müürisepa heategevus liigutas saajaid pisarateni]</ref> <ref name="eBEPy">[http://elu24.postimees.ee/v2/3425649/naeosaate-neljanda-hooaja-voitis-juss-haasma Näosaate neljanda hooaja võitis Juss Haasma]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="SHCuJ">[http://elu24.postimees.ee/3934277/naeosaate-viienda-hooaja-voitis-kalle-sepp Näosaate viienda hooaja võitis Kalle Sepp]</ref> }} [[Kategooria:Eesti telesarjad]] [[Kategooria:Eesti muusika]] [[Kategooria:TV3 telesaated]] {{DEFAULTSORT:Su_nägu_kõlab_varsti_tuttavalt}} __UUEALAOSALINGITA__ h0mh7rm84bh5k6ruyui9wj17o9slxc0 7214027 7214024 2026-08-14T09:52:09Z ~2026-44494-74 235445 /* Üheksanda hooaja koondtabel ODBC 3 */ 7214027 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=detsember}} {{Infokast telesaade|logo=|telesaate_tüüp=meelelahutus|riik=Eesti|esimene_saade=17.märts 2013|viimane_saade=–|saatejuhid=[[Mart Sander]] (2013–2014)<br>[[Märt Avandi]] (2015–2018)<br>[[Sander Rebane]] (2019)<br>[[Karl-Erik Taukar]] (2024–)|produtsent=[[Kaupo Karelson]]<br>[[Olavi Paide]]|eetriaeg=P 19.30|telekanal=[[TV3]]|kodulehekülg=http://www.tv3.ee/su-nagu-kolab-tuttavalt|nimi="Su nägu kõlab tuttavalt"<br>"Su nägu kõlab varsti tuttavalt"|eetris olnud=2013–2019, 2024–}} '''"Su nägu kõlab tuttavalt"''' (ka '''"Su nägu kõlab varsti tuttavalt"''') on [[TV3]] telekanalil näidatav saade, mille esimene hooaeg läks eetrisse 2013. aasta kevadel 17. märtsil. Saate produtsendid on Kaupo Karelson ja Olavi Paide. Saade põhineb [[Hispaania]] produktsioonifirma [[Gestmusic Endemol]] formaadil "[[Tu cara me suena]]", mis sai alguse 2011. aastal telekanalis [[Antena 3]]. Saate formaat sarnaneb [[Suurbritannia]] [[ITV]] talendisaate "[[Stars in Their Eyes]]" omaga. == "Su nägu kõlab (varsti) tuttavalt" saatejuhid ja kohtunikud == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |"Su nägu kõlab (varsti) tuttavalt" saatejuhid ja kohtunikud |- ! colspan="2" |Saatejuht !Hooaeg ja aasta !Kohtunikud !Hooaeg ja aasta |- | rowspan="7" style="background: #5C5C00;" | |[[Mart Sander]] |1. hooaeg, 2013 (kevadhooaeg) |[[Elina Pähklimägi]], [[Eda-Ines Etti]] [[Andrus Vaarik]] ja [[Olav Osolin]] |1. hooaeg, 2013 |- |[[Mart Sander]] |2. hooaeg, 2013 (sügishooaeg) |[[Elina Pähklimägi]], [[Andrus Vaarik]] ja [[Olav Osolin]] |2. hooaeg, 2013 |- |[[Mart Sander]] |3. hooaeg, 2014 |[[Tatjana Mihhailova-Saar]], [[Andrus Vaarik]] ja [[Olav Osolin]] | rowspan="2" |3.–7. hooaeg, 2014–2018 |- |[[Märt Avandi]] |4.–7. hooaeg, 2015–2018 |[[Tatjana Mihhailova-Saar]], [[Andrus Vaarik]] ja [[Olav Osolin]] |- |[[Sander Rebane]] |8. hooaeg, 2019 |[[Tatjana Mihhailova-Saar]], [[Mart Juur]] ja [[Mait Malmsten]] |8. hooaeg, 2019 |- | rowspan="2" |[[Karl-Erik Taukar]] | rowspan="2" |alates 9. hooajast, 2024– |[[Märt Avandi]], [[Jüri Makarov]] ja [[Maarja-Liis Ilus]] |9. hooaeg, 2024 |- |[[Märt Avandi]], [[Liis Lemsalu]] ja [[Mihkel Raud]] |10. hooaeg, 2025 |} * Alates teisest hooajast täitis neljandat kohtunikutooli iga saade vahelduv külaliskohtunik. == Võitjate annetused == * Esimene hooaeg oli 2013. aasta kevadel ja selle finaal toimus [[5. mai]]l [[Pärnu Kontserdimaja]]s. Hooaja võitis [[Evelin Võigemast]], kes annetas võidetud 10&nbsp;000 eurot sihtasutusele [[Kiusamise Vastu]].<ref name="ZIOXj" /> * Teine hooaeg oli 2013. aasta sügisel ja selle finaal toimus [[8. detsember|8. detsembril]] [[Saku Suurhall]]is. Hooaja võitis [[Koit Toome]], kes annetas võidetud 10&nbsp;000 eurot [[Vähiliit|Vähiliidule]].<ref name="ALRDY" /> * Kolmas hooaeg oli 2014. aasta sügisel ja selle finaal toimus [[7. detsember|7. detsembril]] Saku Suurhallis. Hooaja võitis [[Mart Müürisepp]], kes annetas võidetud 10&nbsp;000 eurot [[Laste ja noorte kriisiprogramm|laste ja noorte kriisiprogrammile]].<ref name="I3eyt" /> * Neljas hooaeg oli 2015. aasta sügisel ja selle finaal toimus [[6. detsember|6. detsembril]] Saku Suurhallis. Hooaja võitis [[Juss Haasma]], kes annetas võidetud 10&nbsp;000 eurot [[Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond]]ile.<ref name="eBEPy" /> * Viies hooaeg oli 2016. aasta sügisel ja selle finaal toimus [[4. detsember|4. detsembril]] Saku Suurhallis. Hooaja võitis [[Kalle Sepp]], kes annetas võidetud 10&nbsp;000 eurot mittetulundusühingule [[Meelespea MTÜ|Meelespea]].<ref name="SHCuJ" /> * Kümnes hooaeg oli 2025. aasta sügisel ja selle finaal toimus [[7. detsember|7. detsembril]] TV3 stuudios. Hooaja võitis [[Alika Milova]], kes annetas võidetud 10&nbsp;000 eurot mittetulundusühingule [[Nähtamatud loomad]]. == 1. hooaeg, kevad 2013 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |1. hooaeg, kevad 2013 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="8" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="8" |8 |01 | rowspan="8" |TV3 |17.03.2013 |- |02 |24.03.2013 |- |03 |31.03.2013 |- |04 |07.04.2013 |- |05 |14.04.2013 |- |06 |21.04.2013 |- |07 (erisaade) |28.04.2013 |- |08 (finaalsaade) |05.05.2013 |} === 1. saade (17. märtsil 2013) === * Elina Pähklimägi – [[Elvis Presley]] – "Jailhouse Rock" * Olav Osolin – [[Paul McCartney]] – "Blackbird" * Eda-Ines Etti – [[Sinéad O'Connor]] – "Nothing Compares 2 U" * Andrus Vaarik – [[Kihnu Virve]] – "Mere pidu" * Peeter Oja – [[Joe Cocker]] – "You Can Leave Your Hat On" ''(49)'' * Getter Jaani – [[Koit Toome]] – "Elu täie raha eest" ''(30)'' * Tanel Padar – [[Üllar Jörberg]] – "[[Kutse tantsule (laul)|Kutse tantsule]]" ''(40)'' * Henrik Normann – [[Vello Orumets]] – "[[Sbogom Maria|Hüvasti, Maria]]" ''(24)'' * Hanna-Liina Võsa – [[Marilyn Monroe]] – "Diamonds Are a Girl's Best Friend" ''(53)'' * Evelin Võigemast – [[Amy Winehouse]] – "Rehab" ''(43)'' * Karl-Erik Taukar – [[Hendrik Sal-Saller]] – "Tahan sind" ''(22)'' * Tanja Mihhailova – [[Cher]] – "All or Nothing" ''(23)'' === 2. saade (24. märtsil 2013) === * Liis Lemsalu – [[Janis Joplin]] – "[[Piece of My Heart]]" * Henrik Normann – [[Frank Sinatra]] – "[[My Way (laul)|My Way]]" ''(27)'' * Getter Jaani – [[Beyoncé]] – "Run The World" ''(29)'' * Peeter Oja – [[Erich Krieger]] – "Naised on hullud" ''(21)'' * Tanja Mihhailova – [[Mihkel Raud]] – "Annabel" ''(20)'' * Hanna-Liina Võsa – [[Susan Boyle]] – "[[I Dreamed a Dream]]" ''(39)'' * Karl-Erik Taukar – [[Dr. Alban]] – "It's My Life" ''(36)'' * Evelin Võigemast – [[Heli Lääts]] – "Tsirkus" ''(52)'' * Tanel Padar – [[Tina Turner]] – "Proud Mary" ''(60)'' === 3. saade (31. märtsil 2013) === * Tanja Mihhailova – [[Madonna (laulja)|Madonna]] – "Vogue" ''(55)'' * Henrik Normann – [[Jaan Tätte]] – "Ojalaul" ''(22)'' * Tanel Padar – [[Alice Cooper]] – "Poison" ''(33)'' * Peeter Oja – [[Siiri Sisask]] – "Tagareas" ''(46)'' * Getter Jaani – [[Elton John]] – "Can You Feel The Love Tonight" ''(34)'' * Karl-Erik Taukar – [[Maarja-Liis Ilus]] – "Kohtumine" ''(35)'' * Hanna-Liina Võsa – [[Bob Marley]] – "I Shot the Sheriff" ''(16)'' * Evelin Võigemast – [[Lady Gaga]] – "Bad Romance" ''(43)'' * Mart Sander – [[Alla Pugatšova]] – "Всё могут короли" === 4. saade (7. aprillil 2013) === * Karl-Erik Taukar – [[Kalmer Tennosaar]] – "Vana klaver" ''(20)'' * Henrik Normann – [[Villu Tamme]] – "[[Tere perestroika|Tere, perestroika!]]" ''(36)'' * Peeter Oja – [[Stevie Wonder]] – "Superstition" ''(21)'' * Tanel Padar – [[MC Hammer]] – "U Can't Touch This" ''(25)'' * Evelin Võigemast – [[Edith Piaf]] – "Non, Je ne regrette rien" ''(49)'' * Hanna-Liina Võsa – [[Björk]] – "It's Oh So Quiet" ''(41)'' * Getter Jaani – [[Shakira]] – "Whenever, Wherever" ''(47)'' * Tanja Mihhailova – [[Luciano Pavarotti]] – "O Sole Mio" ''(45)'' === 5. saade (14. aprillil 2013) === * Tanel Padar – [[Michael Bolton]] – "How Am I Supposed To Live Without You" ''(28)'' * Getter Jaani – [[Cool D]] – "Eestlased" ''(34)'' * Evelin Võigemast – [[Prince]] – "Kiss" ''(22)'' * Peeter Oja – [[Jaagup Kreem]] – "[[Juulikuu lumi]]" ''(46)'' * Karl-Erik Taukar – [[Enrique Iglesias]] – "Bailamos" ''(20)'' * Tanja Mihhailova – [[P!nk]] – "[[Try]]" ''(52)'' * Henrik Normann – [[Alexander Rybak]] – "[[Fairytale]]" ''(40)'' * Hanna-Liina Võsa – [[Marju Länik]] – "Karikakar" ''(42)'' === 6. saade (21. aprillil 2013) === * Karl-Erik Taukar – [[Dana International]] – "[[Diva]]" ''(41)'' * Hanna-Liina Võsa – [[Britney Spears]] – "[[Oops!...I Did It Again]]" ''(20)'' * Henrik Normann – [[Ines]] – "[[15 magamata ööd]]" ''(20)'' * Tanja Mihhailova – [[Loreen]] – "[[Euphoria]]" ''(27)'' * Evelin Võigemast – [[Ithaka Maria]] – "Hopa'pa-rei!" ''(37)'' * Peeter Oja – [[Boy George]] – "Do You Really Want To Hurt Me" ''(32)'' * Getter Jaani – [[Michael Jackson]] – "The Way You Make Me Feel" ''(71)'' * Tanel Padar – [[Getter Jaani]] – "[[Rockefeller Street]]" ''(36)'' === 7. saade (28. aprillil 2013) === * Tehti kokkuvõte eelmiste saadete parimatest paladest ja selgitati finalistide kehastatavad finaaliks. === 8. saade (finaal, 5. mail 2013) === * Tõnis Mägi – [[Elvis Presley]] – "[[Blue Suede Shoes]]" * Getter Jaani – [[Lea Liitmaa]] – "Ära piina mind" * Tanja Mihhailova – [[Lia Laats]] – "Tagametsa tango" * Evelin Võigemast – [[Chalice]] – "[[Minu inimesed]]" * Tanel Padar – [[Gerli Padar]] – "[[Partners In Crime]]" * Karl-Erik Taukar ja Hanna-Liina Võsa – [[Freddy Mercury|Freddie Mercury]] ja [[Montserrat Caballé]] – "Barcelona" * Peeter Oja ja Henrik Normann – The Weather Girls – "It's Raining Men" === Esimese hooaja koondtabel === {| class="wikitable" !Osaleja||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||Kokku punkte||Koht finaalis |- |Evelin Võigemast||43||52||43||'''49'''||22||37||246||1. |- |Getter Jaani||30||29||34||47||34||'''71'''||245||4. |- |Tanja Mihhailova||23||20||'''55'''||45||'''52'''||27||222||3. |- |Tanel Padar||40||'''60'''||33||25||28||36||222||2. |- |Peeter Oja||49||21||46||21||46||32||215 |- |Hanna-Liina Võsa||'''53'''||39||16||41||42||20||211 |- |Karl-Erik Taukar||22||36||35||20||20||41||174 |- |Henrik Normann||24||27||22||36||40||20||169 |} == 2. hooaeg, sügis 2013 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |2. hooaeg, sügis 2013 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="12" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="12" |12 |01 | rowspan="12" |TV3 |06.10.2013 |- |02 |13.10.2013 |- |03 |20.10.2013 |- |04 |27.10.2013 |- |05 |03.11.2013 |- |06 |10.11.2013 |- |07 |17.11.2013 |- |08 |24.11.2013 |- |09 (erisaade) |01.12.2013 |- |10 (finaalsaade) |08.12.2013 |- |11 (erisaade) |15.12.2013 |- |12 (erisaade) |22.12.2013 |} === 1. saade (6. oktoobril 2013) === * Ott Lepland – [[Anne Veski]] – "Troopikaöö" (44) * Maia Vahtramäe – [[Ruslana]] – "Wild Dances" (24) * Koit Toome – [[Joel Steinfeldt]] – "Tiigrikutsu" (39) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Birgit Õigemeel]] – "[[Et uus saaks alguse]]" (44) * Andero Ermel – [[Hardi Volmer]] – "Massikommunikatsioon" (41) * Jüri Vlassov – [[Rod Stewart]] – "Sailing" (23) * Gerli Padar – [[Bläck Rokit]] – "Itimees" (23) * Kaire Vilgats – [[Sabrina Salerno|Sabrina]] – "Boys (Summertime Love)" (46) * Mart Sander – [[Voldemar Kuslap]] – "[[Sinilind (laul)|Sinilind]]" === 2. saade (13. oktoobril 2013) === * Tanja Mihhailova – [[Katy Perry]] – "California Gurls" * Kaire Vilgats – [[Orelipoiss]] – "Valss" (21) * Gerli Padar – [[Anastacia]] – "I'm Outta Love" (24) * Maia Vahtramäe – [[Els Himma]] – "Millest sa elad ja hingad" (48) * Andero Ermel – [[Amanda Lear]] – "Enigma (Give A Bit Of Mmh To Me)" (31) * Jüri Vlassov – [[Artur Rinne]] – "[[Mets mühiseb]]" (36) * Ott Lepland – [[Elton John]] – "Candle in the Wind" (35) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Lauri Liiv]] – [[17 (Black Velvet)|17]] (47) * Koit Toome – [[George Michael]] – "Outside" (42) === 3. saade (20. oktoobril 2013) === * Gerli Padar – [[Bonnie Tyler]] – "Holding Out For A Hero" (37) * Ott Lepland – [[Jüri Homenja]] – "Klaver" (43) * Kaire Vilgats – [[Sahlene]] – "[[Runaway (Sahlene'i laul)|Runaway]]" (37) * Andero Ermel – [[Marko Matvere]] – "Grand Marino" (27) * Maia Vahtramäe – [[Annie Lennox]] – "Sweet Dreams (Are Made Of This)" (28) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Liza Minnelli]] – "Mein Herr" (22) * Koit Toome – [[Meat Loaf]] – "I'd Do Anything For Love (But I Won't Do That)" (63) * Jüri Vlassov – [[Alla Pugatšova]] – "Миллион алых роз" (27) === 4. saade (27. oktoobril 2013) === * Karl-Erik Taukar – [[Robert Plant]] – "Black Dog" * Maia Vahtramäe – [[Jaak Joala]] – "Sulle, Leyna" (22) * Andero Ermel – [[Kurt Cobain]] – "Lithium" (33) * Koit Toome – [[Tiiu Tulp]] – "[[Nukuke]]" (45) * Jüri Vlassov – [[Tõnu Trubetsky]] – "[[Insener Garini hüperboloid (laul)|Insener Garini hüperboloid]]" (24) * Gerli Padar – [[Jennifer Lopez]] – "Dance Again" (42) * Kaire Vilgats – [[James Brown]] – "Get Up (I Feel Like Being A) Sex Machine" (41) * Ott Lepland – [[Toomas Lunge]] – "Kaua sa kannatad kurbade naeru" / "Vangile ei meeldi trellid" (41) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Peeter Volkonski]] – "Eila veel" (36) === 5. saade (3. novembril 2013) === * Getter Jaani – [[Mika]] – "[[Love Today]]" * Kaire Vilgats – [[Reet Linna]] – "Chirpy, Chirpy" (17) * Koit Toome – [[David Hasselhoff]] – "Looking For Freedom" (44) * Maia Vahtramäe – [[Marju Kuut]] – "Kaks kuukiirt mu toas" (28) * Andero Ermel – [[James Blunt]] – "[[You're Beautiful]]" (48) * Jüri Vlassov – [[Tõnu Aare]] – "Matkalaul" (23) * Gerli Padar – [[Tom Jones]] – "She's a Lady" (35) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Annely Peebo]] – "A Little Story in the Music" (42) * Ott Lepland – [[Bobby McFerrin]] – "Don't Worry, Be Happy" (47) === 6. saade (10. novembril 2013) === * Hanna-Liina Võsa – [[Cyndi Lauper]] – "True Colors" * Kaire Vilgats – [[Toomas Kõrvits]] – "Pole sul tarvis teada" (20) * Koit Toome – [[Chris Isaak]] – "Wicked Game" (24) * Jüri Vlassov – [[Marek Sadam]] – "Tšaka-Tšaka" (45) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Beyoncé]] – "Single Ladies (Put A Ring On It)" (54) * Maia Vahtramäe – [[Sting]] – "Englishman in New York" (17) * Ott Lepland – [[Céline Dion]] – "My Heart Will Go On" (48) * Andero Ermel – [[Hendrik Sal-Saller]] – "Tantsin sinuga taevas" (33) * Gerli Padar – [[Margarita Voites]] – "Adagio" (43) === 7. saade (17. novembril 2013) === * Ott Lepland – [[Jaagup Kreem]] – "Torm" (38) * Jüri Vlassov – [[Toto Cutugno]] – "L'Italiano (Lasciatemi Cantare)" (22) * Maia Vahtramäe – [[Siiri Sisask]] – "Ma ei maga, ma ei söö" (49) * Gerli Padar – [[Filipp Kirkorov]] – "Снег" (31) * Andero Ermel – [[Kare Kauks]] – "Mägede hääl" (31) * Kaire Vilgats – [[Missy Elliott]] – "Work It" (26) * Koit Toome – [[Markus Teeäär]] – "[[Oma laulu ei leia ma üles]]" (39) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Louis Armstrong]] – "Hello, Dolly!" (48) * Mart Sander – [[Push Up]] – "Ämblikmees" === 8. saade (24. novembril 2013) === * Jüri Vlassov – [[Charlie Chaplin]] – "[[Je cherche après Titine]]" (31) * Koit Toome – Barry Gibb – "Tragedy" (46) * Gerli Padar – [[Gunnar Graps]] – "[[Valgus (laul)|Valgus]]" (27) * Ott Lepland – [[Stevie Wonder]] – "I Just Called To Say I Love You" (53) * Andero Ermel – [[Ott Lepland]] – "[[Kuula]]" (30) * Kaire Vilgats – [[Janet Jackson]] – "Rhythm Nation" (40) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Laura Põldvere]] – "Muusa" (25) * Maia Vahtramäe – [[Whitney Houston]] – "I Will Always Love You" (32) * Luisa Värk – [[Justin Bieber]] – "Baby" === 9. saade (1. detsembril 2013) === * Erisaade, kus näidati esinejate grimmiettevalmistusi eelmistes saadetes, eesti lauljate kommentaare nende matkimise kohta ja seda, keda finaalis kehastatakse. === 10. saade (finaal, 8. detsembril 2013) === * Andero Ermel – [[Freddie Mercury]] – "Radio Ga Ga" * Nele-Liis Vaiksoo – [[Mariah Carey]] – "Hero" * Gerli Padar ([[Tina Turner]]) ja Maia Vahtramäe ([[Cher]]) – "Shame, Shame, Shame" * Ott Lepland – [[Tõnis Mägi]] – "[[Koit (Tõnis Mägi)|Koit]]" * Jüri Vlassov – [[John Lennon]] – "[[Imagine]]" / Kaire Vilgats – [[Chaka Khan]] – "I'm Every Woman" * Koit Toome – [[Andrea Bocelli]] – "Nessun Dorma" * Evelin Võigemast ([[Heli Lääts]]) ja Tanel Padar ([[Üllar Jörberg]]) – "[[Kaelakee hääl]]" === 11. saade (15. detsembril 2013) === * Parimad esitused saate "Su nägu kõlab tuttavalt" teisest hooajast. === 12. saade (22. detsembril 2013) === * Parimad esitused saate "Su nägu kõlab tuttavalt" teisest hooajast. === Teise hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |- !Osaleja||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||7.saade||8.saade||Kokku punkte ||Koht finaalis |- |Ott Lepland||44||35||43||41||47||48||38||'''53'''||349||2. |- |Koit Toome||39||42||'''63'''||'''45'''||44||24||39||46||342||1. |- |Nele-Liis Vaiksoo||44||47||22||36||42||'''54'''||48||25||318||4. |- |Andero Ermel||41||31||27||33||'''48'''||33||31||30||274||3. |- |Gerli Padar||23||24||37||42||35||43||31||27||262 |- |Maia Vahtramäe||24||'''48'''||28||22||28||17||'''49'''||32||248 |- |Kaire Vilgats||'''46'''||21||37||41||17||20||26||40||248 |- |Jüri Vlassov||23||36||27||24||23||45||22||31||231 |} == 3. hooaeg, sügis 2014 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |3. hooaeg, sügis 2014 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |05.10.2014 |- |02 |12.10.2014 |- |03 |19.10.2014 |- |04 |26.10.2014 |- |05 |02.11.2014 |- |06 |09.11.2014 |- |07 |16.11.2014 |- |08 |23.11.2014 |- |09 (erisaade) |30.11.2014 |- |10 (finaalsaade) |07.12.2014 |} === 1. saade (5. oktoobril 2014) === * Jan Uuspõld – [[Mati Nuude]] – "Jambalaya" (21) * Liis Lemsalu – [[Christina Aguilera]] – "Dirrty" (42) * Lauri Liiv – [[Edgar Savisaar]] – "Kaunis maa" (48) * Kristel Aaslaid – [[Silvi Vrait]] – "[[Nagu merelaine]]" (27) * Mart Müürisepp – [[Antonio Banderas]] – "Canción del Mariachi" (48) * Uku Suviste – [[Demis Roussos]] – "Goodbye My Love, Goodbye" (28) * Marju Länik – [[HU?]] – "Absoluutselt" (23) * Luisa Värk – [[The Cranberries]] – "Zombie" (47) === 2. saade (12. oktoobril 2014) === * Laine Randjärv – [[Onu Bella]] – "Seksikas poiss" * Lauri Liiv – [[Marilyn Monroe]] – "I Wanna Be Loved by You" (19) * Luisa Värk – [[Voldemar Kuslap]] – "Mustamäe valss" (24) * Jan Uuspõld – [[Justin Bieber]] – "Baby" (40) * Mart Müürisepp – [[Nancy Sinatra]] – "These Boots Are Made for Walkin'" (50) * Liis Lemsalu – [[Marilyn Manson]] – "Personal Jesus" (26) * Uku Suviste – [[Tarmo Pihlap]] – "Alpi lauluke" (44) * Kristel Aaslaid – [[Eminem]] – "Without Me" (27) * Marju Länik – [[Conchita Wurst]] – "Rise Like a Phoenix" (54) === 3. saade (19. oktoobril 2014) === * Liisi Koikson – [[Queen]] – "I Want to Break Free" * Kristel Aaslaid – [[John Travolta]] – "Greased Lightnin"' (27) * Luisa Värk – [[Kylie Minogue]] – "Can't Get You Out of My Head" (22) * Marju Länik – [[Super Hot Cosmos Blues Band]] – "Maybe-Maybe" (23) * Liis Lemsalu – [[Iiris Vesik]] – "Tigerhead" (51) * Lauri Liiv – [[Rammstein]] – "Du hast" (49) * Uku Suviste – [[Beyoncé]] – "Naughty Girl" (35) * Mart Müürisepp – [[Vello Toomemets]] – "Tsirkus" (42) * Jan Uuspõld – [[Shirley Bassey]] – "Goldfinger" (35) === 4. saade (26. oktoobril 2014) === * Liis Lemsalu – [[Rick Astley]] – "Never Gonna Give You Up" (20) * Jan Uuspõld – [[Vladimir Võssotski]] – "Utrennaja gimnastika" (44) * Kristel Aaslaid – [[Ella Fitzgerald]] – "Mack the Knife" (58) * Mart Müürisepp – [[Caater]] – "O Si Nene" (24) * Marju Länik – [[Lady Gaga]] – "Alejandro" (27) * Lauri Liiv – [[Rihanna]] – "Umbrella" (22) * Uku Suviste – [[Ray Charles]] – "Hit The Road Jack" (37) * Luisa Värk – [[Sarah Brightman]] – "Time To Say Goodbye" (52) === 5. saade (2. novembril 2014) === * Kristel Aaslaid – [[Lenna Kuurmaa]] – "Rapuntzel" (29) * Marju Länik – [[AC/DC]] – "Thunderstuck" (45) * Lauri Liiv – [[Jaak Johanson]] – "Lahtilükkamine" (52) * Liis Lemsalu – [[Evanescence]] – "Bring Me to Life" (29) * Jan Uuspõld – [[Vesa-Matti Loiri]] (kui [[Jean-Pierre Kusela]]) – "[[Gambler's Guitar|Naurava kulkuri]]" (30) * Luisa Värk – [[Shakira]] – "Waka Waka (This Time for Africa)" (21) * Rolf Roosalu – üllatusetteaste * Mart Müürisepp – [[Rolf Roosalu]] – "Maagiline päev" (48) * Uku Suviste – [[Robbie Williams]] – "Let Me Entertain You" (30) === 6. saade (9. novembril 2014) === * Maiken ja Nele-Liis Vaiksoo – [[Rednex]] – "Cotton Eye Joe" * Luisa Värk – [[Kerli Kõiv]] – "Walking On Air" (20) * Kristel Aaslaid – [[Cyndi Lauper]] – "Girls Just Wanna Have Fun" (56) * Lauri Liiv – [[Maie Parrik]] – "Viies ratas" (34) * Marju Länik – [[Sandra Cretu|Sandra]] – "Hiroshima" (35) * Uku Suviste – [[Josh Groban]] – "You Raise Me Up" (28) * Mart Müürisepp – [[Shaggy]] – "Boombastic" (18) * Liis Lemsalu – [[Ott Lepland]] – "Lambarokk" (61) * Jan Uuspõld – [[B.B. King]] – "Guess Who" (37) === 7. saade (16. novembril 2014) === * Mart Müürisepp – [[James Hetfield]] – "Nothing Else Matters" / "Enter Sandman" (35) * Liis Lemsalu – [[Barbra Streisand]] – "Woman In Love" (26) * Lauri Liiv – [[Valeri Leontjev]] – "Casanova" (39) * Kristel Aaslaid – [[Adele]] – "Someone Like You" (44) * Jan Uuspõld – [[Fred Astaire]] – "Puttin' On The Ritz" (54) * Luisa Värk – [[Ozzy Osbourne]] – "Dreamer" (25) * Uku Suviste – [[Juri Nikulin]] – "Pesnja pro zaitsev" (29) * Marju Länik – [[Marlene Dietrich]] – "Sag' mir, wo die Blumen sind" (32) === 8. saade (23. novembril 2014) === * Marju Länik – [[Heidy Tamme]] – "Võta mind lehtede varju" (28) * Kristel Aaslaid – [[Justin Timberlake]] – "Like I Love You" (30) * Liis Lemsalu – [[Dolly Parton]] – "Jolene" (26) * Lauri Liiv – [[Georg Ots]] – "Pali Raczi laul" (40) * Uku Suviste – [[Prince]] – "The Most Beautiful Girl In The World" (47) * Mart Müürisepp – [[Tina Turner]] – "GoldenEye" (58) * Jan Uuspõld – [[Eeva Talsi]] – "Kauges külas" (16) * Luisa Värk – [[Tanja Mihhailova]] – "Amazing" (39) === 9. saade (30. novembril 2014) === * Erisaates uuriti, kuidas meeldis eesti lauljatele nende jäljendamine, millised olid suurimad õnnestumised ja keda finalistid lõpusaates järele teevad. * [[Jana Kask]] – [[Nicki Minaj]] – "Anaconda" === 10. saade (finaal, 7. detsembril 2014) === * Liis Lemsalu – [[Michael Jackson]] – "Dangerous" / "They Don't Care About Us" / "Thriller" * Lauri Liiv – [[Michael Buble]] – "Cry Me A River" * Luisa Värk – [[Alicia Keys]] – "Empire State Of Mind" * Kristel Aaslaid – Printsess Elsa ([[Idina Menzel]]) – "Let It Go" * Uku Suviste – [[Bruno Mars]] – "Runaway Baby" * Mart Müürisepp – [[Jaak Joala]] – "Unustuse jõel" * Jan Uuspõld – [[Robert Palmer]] – "Addicted To Love" * Marju Länik – [[Shania Twain]] – "Man! I Feel Like A Woman!" * Ott Lepland ja Koit Toome – Jüri Homenja ja Tiiu Tulp – "Öölaps" === Kolmanda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |- !Osaleja||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||7.saade||8.saade||Kokku punkte||Koht finaalis |- |Mart Müürisepp||48||50||42||24||48||18||35||'''58'''||323||1. |- |Lauri Liiv||'''48'''||19||49||22||'''52'''||34||39||40||303||3. |- |Kristel Aaslaid||27||27||27||'''58'''||29||56||44||30||298||2. |- |Liis Lemsalu||42||26||'''51'''||20||29||'''61'''||26||26||281||4. |- |Uku Suviste||28||44||35||37||30||28||29||47||278 |- |Jan Uuspõld||21||40||35||44||30||37||'''54'''||16||277 |- |Marju Länik||23||'''54'''||23||27||45||35||32||28||267 |- |Luisa Värk||47||24||22||52||21||20||25||39||250 |} == 4. hooaeg, sügis 2015 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |4. hooaeg, sügis 2015 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |04.10.2015 |- |02 |11.10.2015 |- |03 |18.10.2015 |- |04 |25.10.2015 |- |05 |01.11.2015 |- |06 |08.11.2015 |- |07 |15.11.2015 |- |08 |22.11.2015 |- |09 (erisaade) |29.11.2015 |- |10 (finaalsaade) |06.12.2015 |} === 1. saade (4. oktoobril 2015) === * Märt Avandi – [[Koit Toome]] – "Mere lapsed" * Piret Krumm – [[Steven Tyler]] – "Dude (Looks Like a Lady)" (39) * Sepo Seeman – [[Kalmer Tennosaar]] – "Karulaane jenka" (34) * Lenna Kuurmaa – [[Hardi Volmer]] – "Noored on hukas" (25) * Saara Kadak – [[Kate Bush]] – "Wuthering Heights" (51) * Mikk Mäe – [[Push Up]] ([[Margit Margusson]]) – "Ämblikmees" (22) * Juss Haasma – [[Macy Gray]] – "I Try" (44) * Liina Vahtrik – [[Nana Mouskouri]] – "Only Love" (38) * Rolf Roosalu – [[Outkast]] ([[André Lauren Benjamin]]) – "Hey Ya!" (34) === 2. saade (11. oktoobril 2015) === * Rolf Roosalu – [[Best B4]] – "Ma tahan sind, sa vajad mind" (34) * Mikk Mäe – [[Willie Nelson]] – "On the Road Again" (36) * Saara Kadak – [[Sex Pistols]] ([[John Lydon]]) – "God Save the Queen" (26) * Liina Vahtrik – [[The Verve]] ([[Richard Ashcroft]]) – "Bitter Sweet Symphony" (38) * Juss Haasma – [[Jan Uuspõld]] – "Tramm nr 66" (46) * Lenna Kuurmaa – [[Kaoma]] – "Lambada" (30) * Piret Krumm – [[Anne Velli]] – "El Bimbo" (55) === 3. saade (18. oktoobril 2015) === * Liina Vahtrik – [[Blondie]] ([[Debbie Harry]]) – "Heart Of Glass" (48) * Piret Krumm – [[Elvis Presley]] – "Love Me Tender" (26) * Saara Kadak – [[Toomas Uibo]] – "Vari", "Võõras Mees" koos [[Väino Uibo]]ga (40) * Rolf Roosalu – [[Hurts]] ([[Theo Hutchcraft]]) – "Wonderful Life" (42) * Mikk Mäe – [[Eduard Hill]] – "Trololo" (23) * Lenna Kuurmaa – [[Aqua (ansambel)|Aqua]] – "Barbie Girl" – Ken [[Uku Suviste]] (29) * Sepo Seeman – [[Tõnis Mägi]] – "Aed" (58) * Juss Haasma – [[Amy Winehouse]] – "Valerie" (18) === 4. saade (25. oktoobril 2015) === * Rolf Roosalu – [[Dima Bilan]] – "Believe" (27) * Liina Vahtrik – [[Tiiu Varik]] – "Quando" (35) * Piret Krumm – [[Alannah Myles]] – "[[Black Velvet (Alannah Mylesi laul)|Black Velvet]]" (29) * Mikk Mäe – [[Lil Wayne]] – "Lollipop" (21) * Saara Kadak – [[Anne Hathaway]] – "I Dreamed a Dream" (50) * Sepo Seeman – [[Boney M.]] – "Daddy Cool" (26) * Juss Haasma – [[Raul Sepper]] – "Sein on ees" (58) * Lenna Kuurmaa – [[Toni Braxton]] – "Un-Break My Heart" (38) === 5. saade (1. novembril 2015) === * Sepo Seeman – [[Vello Orumets]] – "Rannapiiga" (25) * Liina Vahtrik – [[Iron Maiden]] – "The Number of the Beast" (35) * Juss Haasma – [[Anaconda]] – "Ei soovi, et lahkuksid" (39) * Rolf Roosalu – [[Taylor Dayne]] – "Tell It to My Heart" (38) * Mikk Mäe – [[Allan Roosileht]] – "Turvamees" (23) * Saara Kadak – [[4 Non Blondes]] ([[Linda Perry]]) – "Whats's Up?" (42) * Lenna Kuurmaa – [[Must Q]] ([[Kaarel Kose]]) – "Karm liin" (48) * Piret Krumm – [[The Prodigy]] ([[Keith Flint]]) – "Firestarter" (34) === 6. saade (8. novembril 2015) === * Liina Vahtrik – [[Dingo (ansambel)|Dingo]] – "Autiotalo" (34) * Juss Haasma – [[No Mercy]] – "Where Do You Go" (39) * Lenna Kuurmaa – [[Joni Mitchell]] – "Big Yellow Taxi" (44) * Mikk Mäe ja [[Lauri Liiv]] – [[Tarmo Urb|Tarmo]] ja [[Toomas Urb]] – "Kuu" (30) * Sepo Seeman – [[Mihhail Bojarski]] – "Musketäride laul" (41) * Piret Krumm ja Rolf Roosalu – [[Hedvig Hanson]] ja [[Pearu Paulus]] – "Kallim kullast", "Neiu mustas kleidis" (40) (30) * Saara Kadak – [[The Pussycat Dolls]] ([[Nicole Scherzinger]]) – "Buttons" (26) === 7. saade (15. novembril 2015) === * Laura Remmel – [[Axl Rose]] – "Sweet Child O' Mine" * Rolf Roosalu – [[Peeter Tooma]] – "Pistoda laul" (48) * Mikk Mäe – [[Leonard Cohen]] – "Hallelujah" (27) * Liina Vahtrik – [[Helgi Sallo]] – "Olematu laul" (34) * Piret Krumm – [[Etta James]] – "Something's Got a Hold on Me" (29) * Juss Haasma – [[Helend Peep]] – "Kerjuse laul" (37) * Lenna Kuurmaa ja [[Saara Kadak]] – [[Sõnajalg (ansambel)|ansambel Sõnajalg]] – "Tulge kõik" (35) (40) * Sepo Seeman – [[Right Said Fred]] – "I'm Too Sexy" (34) === 8. saade (22. novembril 2015) === * Krista Lensin – [[Dinah Washington]] – "Mad About the Boy" * Sepo Seeman – [[Kukerpillid]] – "Piu-pau" (23) * Saara Kadak – [[Alanis Morissette]] – "Uninvited" (35) * Liina Vahtrik – [[Winny Puhh]] – "Vanamutt" (32) * Mikk Mäe – [[Ed Sheeran]] – "Thinking Out Loud" (33) * Lenna Kuurmaa – [[Nicole Kidman]] – "One Day I'll Fly Away" (27) * Juss Haasma – [[Bruno Mars]] – "Uptown Funk!" (38) * Rolf Roosalu – [[Farinelli]] – "Lascia ch'io pianga" (63) * Piret Krumm – [[Rihanna]], [[Kanye West]] ja [[Paul McCartney]] – "FourFiveSeconds" (33) === 9. saade (29. novembril 2015) === * Avalikustati finaalis parodeeritavad ja uuriti, mida arvavad artistid nende järele tegemisest. === 10. saade (finaal, 6. detsembril 2015) === * Juss Haasma – [[AC/DC]] – "Highway to Hell" * Liina Vahtrik – [[Ellie Goulding]] – "Love Me Like You Do" * Lenna Kuurmaa ja Piret Krumm – [[Ele Kõlar|Ele]] ja [[Kaja Kõlar]] – "Simmanipolka", "Naerusuu" * Rolf Roosalu – [[Urmas Alender]] – "Nii vaikseks kõik on jäänud" * Sepo Seeman ja Mikk Mäe – [[Elina Born]] ja [[Stig Rästa]] – "Goodbye to Yesterday" * Saara Kadak – [[Maria Callas]] – "O mio babbino caro" * Mart Müürisepp, Kristel Aaslaid, Lauri Liiv – Vello Toomemets, Silvi Vrait, Maie Parrik – "Suveööd", "Sinu valinud ma", "Tsirkus" === Neljanda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |- !Osaleja|||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||7.saade||8.saade||Kokku punkte||Koht finaalis |- |Juss Haasma||41||46||18||'''58'''||39||39||37||38||316||1. |- |Rolf Roosalu||34||34||42||27||38||30||'''48'''||'''63'''||316||3. |- || |Saara Kadak||'''51'''||26||40||50||42||26||40||35||310||2. |- |Liina Vahtrik||38||38||48||35||35||34||34||32||294||4. |- |Piret Krumm||39||'''55'''||26||29||34||40||29||33||285 |- |Lenna Kuurmaa||25||30||29||38||'''48'''||'''44'''||35||27||276 |- |Sepo Seeman||34||19||'''58'''||26||25||41||34||23||260 |- |Mikk Mäe||22||36||23||21||23||30||27||33||215 |} == 5. hooaeg, sügis 2016 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |5. hooaeg, sügis 2016 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |02.10.2016 |- |02 |09.10.2016 |- |03 |16.10.2016 |- |04 |23.10.2016 |- |05 |30.10.2016 |- |06 |06.11.2016 |- |07 |13.11.2016 |- |08 |20.11.2016 |- |09 (erisaade) |27.11.2016 |- |10 (finaalsaade) |04.12.2016 |} === 1. saade (2. oktoobril 2016) === * Joosep Järvesaar – [[Scooter]] – "Nessaja" (19) * Adeele Sepp – [[Kadri Voorand]] – "Papagoi" (53) * Kalle Sepp – [[Elvis Presley]] – "Jailhouse Rock" (33) * Inga Lunge – [[Potsataja]] – "Potsataja laul" (36) * Laura Põldvere – [[Geri Halliwell]] – "It's Raining Men" (22) * Raivo E. Tamm – [[Michael Jackson]] – "Don't Stop 'Til You Get Enough" (41) * Liis Lass – [[Maarja-Liis Ilus]] – "Sa ju tead" (44) * Kristjan Kasearu ja Mart Müürisepp – [[Sofia Rotaru]] ja [[Jaak Joala]] – "Лаванда" (36) === 2. saade (9. oktoobril 2016) === * Adeele Sepp – [[Brainstorm]] ([[Renars Kaupers]]) – "My Star" (39) * Inga Lunge – [[Anne Maasik]] – "Rändaja õhtulaul" (23) * Kristjan Kasearu – [[Lenny Kravitz]] – "American Woman" (35) * Liis Lass – [[M People]] ([[Heather Small]]) – "Moving on Up" (44) * Raivo E. Tamm – [[UB40]] ([[Ali Campbell]]) – "(I Can't Help) Falling in Love with You" (38) * Laura Põldvere – [[Scatman John]] – "[[Scatman (Ski-Ba-Bop-Ba-Dop-Bop)]]" (46) * Kalle Sepp – [[Heino Seljamaa]] – "Koristajatädi töölauluke" (19) * Joosep Järvesaar – [[Cher]] – "Believe" (40) === 3. saade (16. oktoobril 2016) === * Kristjan Kasearu – [[Olsen Brothers]] – "Fly on The Wings of Love" (21) * Raivo E. Tamm – [[Janis Joplin]] – "Cry Baby" (24) * Kalle Sepp, Andrus Vaarik – [[Modern Talking]] – "You're My Heart, You're My Soul" (58) * Joosep Järvesaar – [[Kihnu Virve]] – "Elu nooruses" (33) * Laura Põldvere – [[Duffy]] – "Warwick Avenue" (43) * Inga Lunge – [[Vaya Con Dios]] – "Ne Na Na Na" (23) * Liis Lass – [[Die Antwoord]] – "I Think You Freeky" (42) * Adeele Sepp – [[Brigitte Bardot]] – "L'appareil a sous" (40) === 4. saade (23. oktoobril 2016) === * Kalle Sepp – [[Gene Kelly]] – "[[Singin' In The Rain|Singin' in the Rain]]" (30) * Laura Põldvere – [[Kairit Tuhkanen|Niki]] – "Sa oled see, kes jääb", "Äike, päike" (34) * Kristjan Kasearu – [[Ben E. King]] – "[[Stand by Me]]" (42) * Inga Lunge – [[Ülle Ulla]] – "Minu mees" (34) * Joosep Järvesaar – [[Michalis Rakintzis]] – "[[S.A.G.A.P.O.]]" (58) * Adeele Sepp, Liis Lass – [[Spice Girls]] – "[[Wannabe]]" (28) * Raivo E. Tamm – [[Tarmo Pihlap]] – "Hüljatud mees" (28) === 5. saade (30. oktoobril 2016) === * Kalle Sepp – [[Jüri Pootsmann]] – "[[Play]]" (51) * Kristjan Kasearu – [[HIM]] – "[[Join Me in Death]]" (30) * Raivo E. Tamm – [[Meisterjaan]] – "Parmupillihullus" (61) * Adeele Sepp – [[David Bowie]] – "[[Life on Mars]]" (21) * Laura Põldvere – [[Anu Kaal]] – "Adeele kuplee" (43) * Liis Lass – [[Velikije Luki (ansambel)|Velikije Luki]] – "[[Tallinn põleb]]" (24) * Inga Lunge ja Joosep Järvesaar – [[Hovery Covery]] – "Ära jahtu" (32) (27) * [[Jüri Pootsmann]] – [[Olivia Newton-John]] – "[[Physical]]" === 6. saade (6. novembril 2016) === * Laura Põldvere ja Rolf Roosalu – [[Mark Wahlberg|Marky Mark]] – "[[Good Vibrations]]" (25) * Joosep Järvesaar – [[Johnny Cash]] – "[[Ring of Fire]]" (32) * Inga Lunge – [[Sergei Maasin]] – "Viktoria" (31) * Liis Lass – [[Britney Spears]] – "[[...Baby One More Time (laul)|...Baby One More Time]]" (47) * Raivo E. Tamm – [[Teo Maiste]] – "Caro mio ben" (35) * Kalle Sepp – [[System of a Down]] – "[[Chop Suey!]]" (42) * Kristjan Kasearu – [[Goombay Dance Band]] – "[[Sun of Jamaica]]" (40) * Adeele Sepp – [[Marju Kuut]] – "Kurjuse laul", "Rahalaul" (32) === 7. saade (15. novembril 2016) === * Liis Lass – [[Madonna (laulja)|Madonna]] – "[[Like a Prayer]]" (34) * Inga Lunge – [[Meghan Trainor]] – "[[All About That Bass]]" (40) * Kristjan Kasearu – [[Uno Kaupmees]] – "Ärge unustage valssi" (23) * Joosep Järvesaar – [[Desireless]] – "[[Voyage, voyage]]" (19) * Adeele Sepp – [[Jennifer Hudson]] – "[[And I Am Telling You I'm Not Going]]" (58) * Kalle Sepp ja Raivo E. Tamm – [[Leida Sibul]] ja [[Hilda Koni]] – "Kevadkuul" (35) (37) * Laura Põldvere – [[Sia Furler|Sia]] – "[[Chandelier]]" (38) === 8. saade (20. novembril 2016) === * Laura Põldvere ja Nele-Liis Vaiksoo – [[Jassi Zahharov]] ja [[Nele-Liis Vaiksoo]] – "Öölaps" (28) * Inga Lunge – [[Gloria Estefan]] – "No Llores" (34) * Kristjan Kasearu – [[Passenger (laulja)|Passenger]] – "Let Her Go" (35) * Adeele Sepp – [[Tommy Cash]] – "Euroz Dollaz Yeniz" (34) * Raivo E. Tamm – [[Lou Reed]] – "Perfect Day" (34) * Liis Lass – [[Ylvis]] – "The Fox (What Does the Fox Say?)" (28) * Joosep Järvesaar – [[Eros Ramazzotti]] – "Più bella cosa" (20) * Kalle Sepp – [[Ivo Linna]] – "Aeg ei peatu" (71) === 9. saade (27. novembril 2016) === * Saates selgus, keda finaalis kehastatakse ja mida arvavad artistid sellest, et neid on järele tehtud. === 10. saade (finaal, 4. detsembril 2016) === * Kristjan Kasearu – [[Limp Bizkit]] – "[[Rollin' (Limp Bizkiti laul)|Rollin' (Air Raid Vehicle)]]" * Liis Lass – [[Céline Dion]] – "[[My Heart Will Go On]]" * Joosep Järvesaar ja [[Erich Krieger]] – [[Martin Müürsepp]] ja Erich Krieger – "Sõbra laul" * Raivo E. Tamm – [[Tanel Padar]] (ja [[The Sun]]) – "Õnne valem" * Inga Lunge – [[Mireille Mathieu]] – "[[Der Pariser Tango]]" * Märt Avandi – Kristjan Valdis Puurmanist – "Ükskord meie mõisa õuel nähti karumõmmi" * Adeele Sepp – [[Anne Veski]] – "Veel", "Hea tuju laul" * Laura Põldvere – [[Lady Gaga]] – "[[The Edge of Glory]]" * Kalle Sepp – [[Georg Ots]] – "Mõtisklus" * Lenna Kuurmaa, Saara Kadak, Jan Uuspõld, Juss Haasma – Siiri ja Viivi Sõnajalg, Raul Sepper, Raul Sepper – "Kas usud sinagi", "Tulge kõik", "Sein on ees" === Viienda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |- !Osaleja|||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||7.saade||8.saade||Kokku punkte||Koht finaalis |- |Kalle Sepp||33||19||'''58'''||30||51||42||35||'''71'''||339||1. |- |Adeele Sepp||'''53'''||39||40||28||21||32||'''58'''||34||305||3. |- |Raivo E. Tamm||41||38||24||28||'''61'''||35||37||34||298||2. |- |Liis Lass||44||44||42||30||24||'''47'''||34||28||293||4. |- |Laura Põldvere||22||'''46'''||43||34||43||25||38||28||279 |- |Kristjan Kasearu||36||35||21||42||30||40||23||35||262 |- |Inga Lunge||36||23||23||34||32||31||40||34||253 |- |Joosep Järvesaar||19||40||33||'''58'''||27||32||19||20||248 |} == 6. hooaeg, sügis 2017 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |6. hooaeg, sügis 2017 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |01.10.2017 |- |02 |08.10.2017 |- |03 |15.10.2017 |- |04 |22.10.2017 |- |05 |29.10.2017 |- |06 |06.11.2017 |- |07 |13.11.2017 |- |08 |20.11.2017 |- |09 (erisaade) |27.11.2017 |- |10 (finaalsaade) |04.12.2017 |} === 1. saade (1. oktoobril 2017) === * Marta Laan – [[Marju Länik]] – "Vaid üks mees" (31) * Valter Soosalu – [[Tom Jones]] – "Delilah" (47) * Daniel Levi Viinalass – [[Jam]] – "See viis" (31) * Hanna Martinson – [[Jennifer Rush]] – "The Power of Love" (33) * Bert Pringi – [[Heli Lääts]] – "Kaunid baleriinid" (34) * Andres Dvinjaninov – [[Maarja-Liis Ilus]] – "Õnneseen" (39) * Elina Born – [[Kurt Cobain]] – "Where Did You Sleep Last Night (In the Pines)" (37) * Hele Kõrve – [[Elina Born]] – "In or Out" (32) === 2. saade (8. oktoobril 2017) === * Elina Born – [[Nicki Minaj]] – "Super Bass" (41) * Andres Dvinjaninov – [[Hendrik Sal-Saller]] – "Lähme sõidame" (27) * Daniel Levi Viinalass – [[Vanessa Carlton]] – "A Thousand Miles" (23) * Hele Kõre – [[Alice Cooper]] – "Poison" (30) * Valter Soosalu – [[Kait Tamra]] – "Oma saar" (37) * Hanna Martinson – [[Little Richard]] – "Good Golly Miss Molly" (25) * Marta Laan – [[Etta James]] – "At Last" (52) * Bert Pringi – [[Nicki Minaj]] – "Anaconda" (49) === 3. saade (15. oktoobril 2017) === * Daniel Levi Viinalass – [[The Darkness]] – "I Believe in a Thing Called Love" (21) * Hele Kõrve – [[Kristiina Ehin]] ([[Naised Köögis]]) – "Aasta ema" (57) * Andres Dvinjaninov – [[Plastic Bertrand]] – "Ca Plane pour Moi" (29) * Marta Laan – [[Getter Jaani]] – "[[Me kõik jääme vanaks]]" (33) * Bert Pringi – [[Sam Smith]] – "Lay Me Down" (30) * Hanna Martinson –[[ Bee Gees]] – "Stayin' Alive" / "Too Much Heaven" (32) * Valter Soosalu – [[Uku Suviste]] – "Jagatud öö" (54) * Elina Born – [[M.I.A.]] – "Jimmy" (28) === 4. saade (22. oktoobril 2017) === * Hanna Martinson – [[Thea Paluoja]] – "Sinu juures" (20) * Valter Soosalu – [[Gloria Gaynor]] – "I Will Survive" (18) * Marta Laan – [[Andrus Elbing]] ([[Beebilõust]]) – "Mendid" (46) * Andres Dvinjaninov – [[Ivan Rebroff]] – "Kalinka" (34) * Elina Born – [[Lea Liitmaa]] ([[Blacky]]) – "Ingel" (31) * Daniel Levi Viinalass – [[Julie Andrews]] – "The Hills Are Alive" (54) * Bert Pringi – [[Lauri Saatpalu]] ([[Dagö]]) – "Muusik" (44) * Hele Kõrve – [[Montserrat Caballe|Montserrat Caballé]] – "O mio babbino caro" (37) === 5. saade (29. oktoobril 2017) === * Elina Born – [[France Gall]] – "Poupee de cire, poupee de son" (30) * Bert Pringi – [[Onu Bella]] (ja [[Heli Vahing]]) – "Ma võtsin viina" (33) * Marta Laan – [[Lana Del Rey]] – "Young and Beautiful" (26) * Andres Dvinjaninov – [[Brotherhood of Man]] – "Save Your Kisses for Me" (29) * Hanna Martinson – [[Rozalla]] – "Everybody's Free (To Feel Good)" (27) * Valter Soosalu ja Hele Kõrve – [[Laura Põldvere]] ja [[Koit Toome]] – "[[Verona_(laul)|Verona]]" (42) (42) * Daniel Levi Viinalass – [[Slavko Kalezic]] – "Space" (55) === 6. saade (5. novembril 2017) === * Hele Kõrve – [[Koit Toome]] – "Nädalalõpp" (21) * Daniel Levi Viinalass – [[Calum Scott]] – "Dancing on My Own" (35) * Elina Born – [[Nina Hagen]] – "New York, New York" (50) * Bert Pringi – [[The Tuberkuloited]] – "Lilleke rohus" (22) * Hanna Martinson – [[Demi Lovato]] – "Skyscraper" (28) * Valter Soosalu – [[Peeter Volkonski]] – "Mina olen juba suur" (35) * Andres Dvinjaninov – [[LMFAO]] – "Party Rock Anthem" (34) * Marta Laan – [[Florence Foster Jenkins]] – "Queen of the Night" (59) === 7. saade (12. novembril 2017) === * Bert Pringi – [[Voldemar Kuslap]] – "Armastuse lugu" (23) * Hanna Martinson – [[Kiri te Kanawa]] – "Summertime" (37) * Valter Soosalu – [[Phil Collins]] – "In the Air Tonight" (26) * Marta Laan – [[Maria Listra]] – "Üksik kitsekarjus" (35) * Daniel Levi Viinalass – [[Marvin Gaye]] – "Sexual Healing" (18) * Elina Born – [[Marju Kuut]] – "Raagus sõnad" (38) * Hele Kõrve – [[Jennifer Lopez]] – "Let’s Get Loud" (43) * Andres Dvinjaninov – [[Mart Sander]] – "Helmi" (64) === 8. saade (19. novembril 2017) === * Bert Pringi – [[Justin Timberlake]] – "Can’t Stop the Feeling" (26) * Marta Laan – [[Verka Serduschka]] – "Dancing Lasha Dumbai" (26) * Andres Dvinjaninov ja [[Andero Ermel]] – [[Baccara]] – "Yes Sir, I Can Boogie" (33) * Hele Kõrve – [[Minnie Riperton]] – "Loving You" (49) * Hanna Martinson – [[Kiesza]] – "Hideaway" (42) * Daniel Levi Viinalass – [[Rob Zombie]] – "Dragula" (35) * Elina Born – Hele Kõrve – "Siis kui maailm magab veel" (36) * Valter Soosalu – [[Village People]] – "YMCA" (37) === 9. saade (26. novembril 2017) === * Erisaade === 10. saade (finaal, 3. detsembril 2017) === * Elina Born – [[Christina Aguilera]] – "Ain't No Other Man" * Daniel Levi Viinalass – [[Coldplay]] – "A Sky Full of Stars" * Marta Laan – [[Salvador Sobral]] – "Amar Pelos Dois" * Hanna Martinson – [[Salt 'N' Pepa]] – "Push It" * Andres Dvinjaninov – [[Meie Mees]] – "Šokolaadist jänes" / "Rekkamehe argipäev" / "Sinine vilkur" * Valter Soosalu – [[Plácido Domingo]] – "Parla più piano" * Bert Pringi – [[t.A.T.u.]] – "Nas ne dagoniat" * Hele Kõrve – [[Europe]] – "The Final Countdown" * Kalle Sepp ja Raivo E. Tamm – [[Ivo Linna]] ja [[Michael Jackson]] – "Tean, ei tea" / "Billy Jean" === Kuuenda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |- !Osaleja|||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||7.saade||8.saade||Kokku punkte||Koht finaalis |- |Hele Kõrve||32||30||'''57'''||37||42||21||43||'''49'''||311||2. |- |Marta Laan||31||'''52'''||33||46||26||'''59'''||35||26||308||3. |- |Valter Soosalu||'''47'''||37||54||18||42||35||26||37||296||1. |- |Elina Born||37||41||28||31||30||50||38||36||291||4. |- |Andres Dvinjaninov||39||27||29||34||29||34||'''64'''||33||289 |- |Daniel Levi Viinalass||31||23||21||'''54'''||'''55'''||35||18||35||272 |- |Bert Pringi||34||49||30||44||33||22||23||26||261 |- |Hanna Martinson||33||25||32||20||27||28||37||42||244 |} == 7. hooaeg, sügis 2018 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |7. hooaeg, sügis 2018 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |07.10.2018 |- |02 |14.10.2018 |- |03 |21.10.2018 |- |04 |28.10.2018 |- |05 |04.11.2018 |- |06 |11.11.2018 |- |07 |18.11.2018 |- |08 |25.11.2018 |- |09 (erisaade) |02.12.2018 |- |10 (finaalsaade) |09.12.2018 |} === 1. saade (7. oktoobril 2018) === * Marta Laan – [[Netta]] – "Toy" (26) * Lauri Liiv – [[Tarkan]] – "Simarik" (29) * Liis Lemsalu – [[Sünne Valtri]] – "Tahan ma", "Dolce Gabbana" (33) * Saara Kadak – [[Liis Lemsalu]] – "Püüab meid" (39) * Sepo Seeman – [[Günther (laulja)|Günther]] – "Ding Dong Song" (55) * Ott Lepland – [[Uudo Sepp]] – "Võitmatu" (54) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Jedward]] – "[[Lipstick]]" (28) * Tanel Padar – [[Billy Idol]] – "White Wedding" (20) === 2. saade (14. oktoobril 2018) === * Ott Lepland – [[Panjabi MC]]– "Mundian to beach Ke" (47) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Estin]] – "Esimene lumi" (30) * Tanel Padar – [[Silent Circle]] – "Touch in the Night" (31) * Saara Kadak – [[D Cän]] – "Seib" (38) * Marta Laan – [[Whitney Houston]] – "Your Love Is My Love" (31) * Lauri Liiv – [[The Ilves Sisters]] – "Jõulurõõm" (39) * Sepo Seeman – [[Mart Helme]] – "Võõra linna tuled" (35) * Liis Lemsalu – [[Eleni Foureira]] – "Fuego" (33) === 3. saade (21. oktoobril 2018) === * Liis Lemsalu – [[Donna Lewis]] – "I Love You Always Forever" (22) * Sepo Seeman – [[Birgit Sarrap]] – "Ma tean, et sa tead" (24) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Enrique Iglesias]] – "Hero" (33) * Marta Laan – [[Siiri Känd]] – "Bananas" (31) * Ott Lepland – [[Michael Jackson]] – "You Are Not Alone" (54) * Tanel Padar – [[Annie Lennox]] – "No More I Love You´s" (30) * Lauri Liiv – [[Märt Sults]] – "Lootuselaul" (54) * Saara Kadak – [[Tina Turner]] – "Private Dancer" (36) === 4. saade (28. oktoobril 2018) === * Saara Kadak – [[Toni Basil]] – "Hey Mickey" (28) * Liis Lemsalu – [[Sia Furler|SIA]] – "Chandelier" (27) * Ott Lepland – [[Shakira]] – "Underneath Your Clothes" (32) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Jenny Lind]] – "Never Enough" (71) * Tanel Padar – [[Artur Rinne]] – "Vana vrakk" (33) * Lauri Liiv – [[Judi Dench]] – "Send in the Clowns" (32) * Sepo Seeman – [[Mr. T]] – "Treat Your Mother Right" (30) * Marta Laan – [[AROP]] – "Kiki Miki" (31) === 5. saade (4. novembril 2018) === * Sepo Seeman – [[Simon & Garfunkel]] – "Sound of Silence" (31) * Liis Lemsalu – [[Vitas]] – "7th element" (24) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Maarja-Liis Ilus]] – "Keelatud maa" (42) * Lauri Liiv – [[Joel De Luna]] – "Opera on Fire" (20) * Saara Kadak – [[Silvi Vrait]] – "Olnut enam heaks ei tee" (62) * Ott Lepland – [[Tanel Padar]] – "Võta aega" (46) * Marta Laan – [[Urban Symphony]] – "Rändajad" (23) * Tanel Padar – [[Vanilla Ninja]] – "Club Kung Fu" (36) === 6. saade (11. novembril 2018) === * Nele-Liis Vaiksoo – [[Ricchi e Poveri]] – "[[Mamma Maria (laul)|Mamma Maria]]" (22) * Lauri Liiv – [[Dimitry Hvorostovsky]] – "Di Provenza il mar, il soul" (28) * Liis Lemsalu – [[Curly Strings]] – "Maailm heliseb" (50) * Saara Kadak – [[Chubby Checker]] – "Let's Twist Again" (21) * Ott Lepland – [[Ivo Linna]] – "Suur loterii" (54) * Tanel Padar – [[Afroman]] – "Because I Get High" (41) * Marta Laan – [[Neiokõsõ]] – "[[Tii]]" (34) * Sepo Seeman – [[Kim Jong–un]] – "[[Gangnam Style]]" (34) === 7. saade (18. novembril 2018) === * Liis Lemsalu – Ott Lepland – "Päkapikumees" (34) * Saara Kadak – [[Kate Bush]] – "Running Up That Hill" (52) * Ott Lepland – [[Anne Veski]] – "Eilne päev", "Jätke võtmed väljapoole" (25) * Marta Laan ja Nele-Liis Vaiksoo – [[Florence F. Jenkins]] ja [[Louis Armstrong]] – "Verona" (41) * Sepo Seeman – [[Vello Orumets]] – "Vana türklane" (21) * Tanel Padar – [[Üllar Jörberg]] ([[Nublu (räppar)|Nublu]]) – "Mina ka" (32) * Lauri Liiv – [[Rammstein]] – "Sonne" (38) === 8. saade (25. novembril 2018) === * Liis Lemsalu – [[Vaido Neigaus]] – "Kõigest loobunud" (24) * Marta Laan – [[Hedvig Hanson]] – "Tuuled tulid" (20) * Ott Lepland – [[Sarah Brightman]] – "Time to Say Goodbye" (53) * Saara Kadak ja Juss Haasma – [[Lady Gaga]] & [[Bradley Cooper]] – "Shallow" (26) * Lauri Liiv – [[Buranovskije Babuški]] – "Party for Everybody" (46) * Tanel Padar – [[Edgar Winter]] – "Dying to Live" (35) * Sepo Seeman – Vanaisa – "Vanaisa on väsinud" (45) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Mireille Mathieu]] – "On ne vit pas sans se dire adieu" (35) === 9. saade (02. novembril 2018) === * Erisaade === 10. saade (finaal, 9. detsembril 2018) === * Nele-Liis Vaiksoo – [[Celine Dion|Céline Dion]] – "River Deep, Mountain High" * Liis Lemsalu – [[Els Himma]] – "Üksinduse aeg" * Lauri Liiv – [[Whoopi Goldberg]] – "Get Up Offa That Thing", "Ain’t No Mountain High Enough" * Marta Laan – [[Stacy Ferguson|Fergie]] – "A Little Party Never Killed Nobody" * Ott Lepland – [[Luciano Pavarotti]] – "Caruso" * Tanel Padar – [[Nexus]] – "Nii kuum", "Raju reede" * Saara Kadak – [[ABBA]] – "The Winner Takes It All" * Sepo Seeman – [[Elina Netšajeva]] – "La Forza" * Märt Avandi – [[Jaak Joala]] – "Ausus", "Arena" * Eelmiste hooaegade võitjad * Ühislaul – "We Are the World" === Seitsmenda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" !Osaleja||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||7.saade||8.saade||Kokku||Koht finaalis |- |Ott Lepland||54||'''47'''||54||32||46||'''54'''||25||'''53'''||365||2. |- |Saara Kadak||39||38||36||28||'''62'''||21||'''52'''||26||302||1. |- |Nele-Liis Vaiksoo||28||30||33||'''71'''||42||22||41||35||302||3. |- |Lauri Liiv||29||39||'''54'''||32||20||28||38||46||286||4. |- |Sepo Seeman||'''55'''||35||24||30||31||34||21||45||275 |- |Tanel Padar||20||31||30||33||36||41||32||35||258 |- |Liis Lemsalu||33||33||22||27||24||50||34||24||247 |- |Marta Laan||26||31||31||31||23||34||41||20||237 |} == 8. hooaeg, sügis 2019 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |8. hooaeg, sügis 2019 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |13.10.2019 |- |02 |20.10.2019 |- |03 |27.10.2019 |- |04 |03.11.2019 |- |05 |10.11.2019 |- |06 |17.11.2019 |- |07 |24.11.2019 |- |08 |01.12.2019 |- |09 (erisaade) |08.12.2019 |- |10 (finaalsaade) |15.12.2019 |} === 1. saade (13. oktoobril 2019) === * Marianne Leibur – [[Doris Day]] – "Perhaps, Perhaps, Perhaps" (30) * Mihkel Tikerpalu – [[Victor Crone]] – "Storm" (25) * Marta Arula – [[Oliver Kõvask|väike Oliver]] – "Meremehe laul" (26) * Madis Arro – [[Whitesnake]] – "Here I Go Again" (33) * Eleryn Tiit – [[Brenda Lee]] – "Sweet Nothin's" (46) – '''võitis saate''' * Norman Salumäe – [[Helen Lokuta]] – "Habanera" (41) * Pelle Põldma – [[Uno Loop]] – "Mis värvi on armastus" (16) – '''langes välja''' * Kärt Anton – [[Ariana Grande]] – "Side to Side" (27) === 2. saade (20. oktoobril 2019) === * [[Tanel Laidna]] – [[Jaagup Kreem]] / Terminaator – "See ei ole saladus" * Marta Arula – [[Inger]] – "Coming Home" – '''langes välja''' * Mihkel Tikerpalu – [[Jüri Mazurtšak]] / [[Monitor (ansambel)|Monitor]] – "Ootan tuult" * Marianne Leibur – [[Rihanna]] – "Umbrella" * Eleryn Tiit – [[Robin Juhkental]] / Malcolm Lincoln – "Siren" * Norman Salumäe – [[Pikatoro]] – "Ppap (Pen Pineapple Apple Pen)" * Kärt Anton – [[Laura Põldvere]] – "Head uut aastat" * Madis Arro – [[Margarita Voites]] – "Ave Maria" – '''võitis saate''' === 3. saade (27. oktoobril 2019) === * [[Karmo Nigula]] – [[Gipsy Kings]] – "Volare" * Eleryn Tiit – [[Airi Vipulkumar Kansar]] – "Saatuse laul" – '''võitis saate''' * Madis Arro – [[R.E.M.]] – "Everybody Hurts" * Kärt Anton – [[Donna Summer]] – "Hot Stuff" * Mihkel Tikerpalu – [[Tom-Olaf Urb|Reket]] – "Võit" – '''langes välja''' * Marianne Leibur – [[Dead or Alive]] – "You Spin Me Round" * Norman Salumäe – [[Rolf Roosalu]] – "Ingel" * Tanel Laidna – [[Johnny Cash]] – "Folsom Prison Blues" === 4. saade (03. novembril 2019) === * Kärt Anton – [[Ricky Martin]] – "Martin" * [[Katre Sepp]] – [[Tones And I]] – "Dance Monkey" * Madis Arro – [[Dima Golov]] – "Пусть всегда будет солнце!" – '''jäi saatesse''' * Tanel Laidna – [[Taylor Swift]] – "Shake It Off" * Marianne Leibur – [[Juliette Gréco|Juliette Greco]] – "Andercon" * Eleryn Tiit – [[Heart]] – "Alone" – '''võitis saate''' * Norman Salumäe – [[Valeri Leontjev]] ja [[Laima Vaikule]] – "Vernissage" (koos [[Inga Tislar|Inga Tislariga]]) * Karmo Nigula – [[Die Mayrhofner]] – "Schei Wi Dei Wi Du" === 5. saade (10. novembril 2019) === * Karmo Nigula – [[IceCream|Ice Cream]] – "Helista mulle mobiilile" * Katre Sepp – [[Nazareth]] – "Love Hurts" * Eleryn Tiit – [[Raffaella Carra]] – "Hay Que Venir Al Sur"– '''võitis saate''' * Norman Salumäe – [[Daddy Yankee]] – "Gasolina" * Madis Arro – Maggie Reilly – "Moonlight Shadow" * Kärt Anton – "[[Oota sa!|Nu Pogodi]]" (koos [[Kristjan Lüüs|Kristjan Lüüsiga]]) – '''langes välja''' * Tanel Laidna – [[Ummamuudu]] – "Kõnotraat" * Marianne Leibur – [[Arabesque]] – "Midnight Dancer" === 6. saade (17. novembril 2019) === === 7. saade (24. novembril 2019) === === 8. saade (1. detsembril 2019) === === 9. saade (8. detsembril 2019) === * Erisaade === 10. saade (finaal, 15. detsembril 2019) === === Kaheksanda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |'''Osaleja''' |'''1.saade''' |'''2.saade''' |'''3.saade''' |'''4.saade''' |'''5.saade''' |'''6.saade''' |'''7.saade''' |'''8.saade''' |'''Kokku punkte''' |'''Koht finaalis''' |- |Eleryn Tiit |'''46''' | colspan="7" rowspan="2" | | rowspan="2" |info puudub |2. |- |Madis Arro |33 |1. |} == 9. hooaeg, sügis 2024 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |9. hooaeg, sügis 2024 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |06.10.2024 |- |02 |13.10.2024 |- |03 |20.10.2024 |- |04 |27.10.2024 |- |05 |03.11.2024 |- |06 |10.11.2024 |- |07 |17.11.2024 |- |08 |24.11.2024 |- |09 (finaali eel) |01.12.2024 |- |10 (finaal) |08.12.2024 |} === 1. saade (06.10.2024) === * Reigo Tamm – [[Käärijä]] – "Cha cha cha" (28) * Katrin Pärn – [[Samantha Fox]] – "Touch me (I want your body)" (21) * Amanda Hermiine Künnapas – [[Marco Tasane]] – "Kreeka Jumalanna" (36) * Oskar Seeman – [[Kadri Voorand]] – "Kättemaks" (60) * Jüri Pootsmann – [[:en:Tiny_Tim_(musician)|Tiny Tim]] – "Tiptoe Through the Tulips" (36) * Sissi Nylia Benita – [[Doja Cat]] – "Woman" (39) * Mihkel Raud – [https://en.m.wikipedia.org/wiki/Yazoo_(band) Yazoo] – "Only You" (28) * Birgit Sarrap – [[Céline Dion]] – "Hymne à l'amour" (36) === 2. saade (13.10.2024) === * Sissi Nylia Benita – [[Villu Tamme]] – "Tere Perestroika" (26) * Jüri Pootsmann – [[Evelin Samuel]] – "Diamond of Night" (54) * Birgit Sarrap – [[Andrus Muld|Hunt]] – "Nostalgia" (27) * Reigo Tamm – [[Ants Eskola]] – "Paula, sul on poisipea" (33) *Amanda Hermiine Künnapas – [[The Runaways]] – "Cherry Bomb" (40) *Oskar Seeman – [[Karl Madis]] – "Pärlipüüdja" (18) *Katrin Pärn – [[Demis Roussos]] – "Forever and ever" (32) *Mihkel Raud – [[Billy Idol]] – “Rebel Yell” (54) === 3. saade (20.10.2024) === * Birgit Sarrap – [[P!nk|Pink]] – “Cover Me In Sunshine” (31) * Amanda Hermiine Künnapas – [[Vägilased]] – “Kulla kutse” (44) * Mihkel Raud – [[Kim Carnes]] – “Bette Davis Eyes” (23) * Sissy Nylia Benita – [[Reel 2 Real]] – “I Like To Move It” (27) * Jüri Pootsmann – [[Kalju Terasmaa]] – “Vihmapiisk langeb” (45) * Reigo Tamm – [[Paradisio]] – “Bailando” (44) * Katrin Pärn – [[Tanita Tikaram]] – “Twist In My Sobriety” (36) * Oskar Seeman – [[Måneskin]] – “Beggin” (34) === 4. saade (27.10.2024) === * Mihkel Raud – [[Uno Kaupmees]] – "Ärge unustage valssi" (19) *Birgit Sarrap – [[Joost Klein]] – "Europapa" (40) *Katrin Pärn – [[Ita Ever]] – "Kesk õitsvaid lilli" (45) *Jüri Pootsmann – [[Mihkel Raud]] – "Annabelle" (39) *Amanda Hermiine Künnapas – [[Lisella Beatrice|Beatrice]] – "Tagi mind" (36) *Oskar Seeman – [[Dean Martin]] – "That`s Amore" (27) *Sissi Nylia Benita – [[Sinéad O'Connor|Sinead'O Connor]] – "Nothing compares 2 U" (47) *Reigo Tamm – [[Nele-Liis Vaiksoo]] – "Öölaps" (31) === 5. saade (03.11.2024) === * Amanda Hermiine Künnapas – [[Tyrannosaurus Rex|T. Rex]] – "Get it on" (27) * Jüri Pootsmann – [[Björn Ulvaeus|Björn Ulveaus]] – "Does your mother know" (48) * Sissi Nylia Benita – [[Little Big]] – "Skibidi" (23) * Mihkel Raud – [[Hardi Volmer]] – "Massikommunikatsioon" (28) * Birgit Sarrap – [[Sandra Sillamaa]] – "Pass-pass" (50) * Oskar Seeman – [[Sepo Seeman]] – "Oh, valu ja vaev" (24) * Reigo Tamm – [[Riho Sibul]] – "Kassitapp" (56) * Katrin Pärn – [[Dua Lipa]] – "Houdini" (28) === 6. saade (10.11.2024) === * Birgit Sarrap – [[Freddie Mercury|Fredie Mercury]] – "Bohemian Rhapsody" (53) * Oskar Seeman – [[Annely Peebo]] – "Habanera" (35) * Reigo Tamm – [[5MIINUST]] – "(nendest) narkootikumidest ei te me (küll) midagi" (19) * Sissi Nylia Benita – [[Loreen]] – "Tattoo"(45) * Mihkel Raud – [[Alika]] – "Õde ütles" (49) * Amanda Hermiine Künnapas – [[Coco Chanel|Chanel]] – "Slomo" (27) * Jüri Pootsmann ja Katrin Pärn – [[Armi&Danny]] – "I Wanna Love You Tender" (28) (28) === 7. saade (17.11.2024) === * Jüri Pootsmann – [[Florian Wahl]] – "Mu vend on lesbi" (41) * Mihkel Raud – [[Bob Dylan]] – "Blowi in the Wind" (24) * Birgit Sarrap – [[Camila Cabello]] – "Havana" (34) * Oskar Seeman – [[Ryan Gosling|Ryan Cosling]] – "Im just Ken" (27) * Katrin Pärn – [[Alanis Morissette]] – "You Oughta Know" (33) * Sissy Nylia Benita – [[Andrea Bocelli]] – "Time to say goodbye" (20) * Reigo Tamm – [[Georgie Dann]] – "Paloma Blanca" (46) * Amanda Hermiine Künnapas – [[Lembit Ulfsak]] – "Nõuniku laul" (59) === 8. saade (24.11.2024) === * Mihkel Raud – [[Jimmy Somerville]] – "You Make Me Feel" (18) * Amanda Hermiine Künnapas – [[Renée Zellweger|Renee Zellweger]] – "Roxie" (26) * Sissi Nylia Benita – [[Daði Freyr]] – "Think About Things" (23) * Oskar Seeman – [[Jüri Krjukov]] – "Kui ma oleks rikas" (48) * Katrin Pärn – [[Dennis Quaid]] – "Great Ball of Fire" (40) * Jüri Pootsmann – [[Carol Channing]] – "Hello, Dolly!" (55) * Birgit Sarrap – [[Siiri Känd]] – "Tule, õeke" (35) * Reigo Tamm – [[Montserrat Caballé|Montserrat Caballe]] – "O mio babbino caro" (39) === 9. saade (finaali eel, 01.12.2024) === * Erisaade, finaalieelne saade. === 10. saade (finaal, 08.12.2024) === * Mihkel Raud – [[Jimmy Somerville]] – "You Make Me Feel" (18) * Amanda Hermiine Künnapas – [[Renée Zellweger]] – "Roxie" (26) * Sissi Nylia Benita – [[Daði Freyr]] – "Think About Things" (23) * Oskar Seeman – [[Jüri Krjukov]] – "Kui ma oleks rikas" (48) * Katrin Pärn – [[Jerry Lee Lewis]] – "Great Balls of Fire" (40) * Jüri Pootsmann – [[Carol Channing]] – "Hello, Dolly!" (55) * Birgit Sarrap – [[Siiri Känd]] – "Tule, õeke" (35) * Reigo Tamm – [[Montserrat Caballé]] – "O mio babbino caro" (39) === Üheksanda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |'''Osaleja''' |'''1.saade''' |'''2.saade''' |'''3.saade''' |'''4.saade''' |'''5.saade''' |'''6.saade''' |'''7.saade''' |'''8.saade''' |'''Kokku punkte''' |'''Koht finaalis''' |- bgcolor="gold" | | Reigo Tamm |28 |33 |44 |31 |'''56''' |19 |46 |39 |296 |1. |- bgcolor="silver" | Jüri Pootsmann |36 |54 |'''45''' |39 |48 |28 |41 |'''55''' |346 |2. |- bgcolor="tan" | Amanda Hermiine Künnapas | 36 | 40 | 44 |36 |27 |27 |'''59''' |26 |295 |3. |- bgcolor="antiquewhite" | Birgit Sarrap |36 |27 |31 |40 |50 |'''53''' |34 |35 |306 |4. |- | Oskar Seeman |'''60''' |18 |34 |27 |24 |35 |27 |48 |273 | rowspan="4" | 5.-8. |- | Katrin Pärn |21 |32 |36 |45 |28 |28 |33 |40 |263 |- | Sissi Nylia Benita |36 |26 |27 |'''47''' |23 |45 |20 |23 |250 |- | Mihkel Raud |28 |'''54''' |23 |19 |28 |49 |24 |18 |243 |} === Üheksanda hooaja koondtabel ODBC 3=== {| class="wikitable" |'''Osaleja''' |'''1.saade''' |'''2.saade''' |'''3.saade''' |'''4.saade''' |'''5.saade''' |'''6.saade''' |'''7.saade''' |'''8.saade''' |'''Kokku punkte''' |'''Koht finaalis''' |- | King Jester Tapang | 14 | 23 | 19 | Bgcolor="00A86B"| '''50''' | Bgcolor="DeepPink"| 18 | 25 | | | 149 | |- | Cornelio Yong Tapang | 26 | 17 | 15 | 40 | Bgcolor="00A86B"| '''50''' | 35 | | | 183 | |- | Catherine Delos Santos | 21 | 25 | 24 | Bgcolor="DeepPink"| 19 | 26 | 23 | | | 138 | |- | Jewel Mae Tampilic | 19 | 29 | 25 | 24 | 24 | 21 | | | 142 | |- | Nilda Gavino | Bgcolor="00A86B"| '''35''' | 15 | Bgcolor="DeepPink"| 9 | 26 | 30 | Bgcolor="00A86B"| '''70''' | | | 185 | |- | Omar Gavino | Bgcolor="DeepPink"| 10 | 30 | 10 | 37 | 28 | Bgcolor="DeepPink"| 19 | | | 134 | |- | Jaypee Oco Cruz | 30 | Bgcolor="DeepPink"| 13 | Bgcolor="00A86B"| '''40''' | 35 | 40 | 30 | | | 188 | |- | Rayzza Jeanette Flora | 28 | Bgcolor="00A86B"| '''35''' | 38 | 28 | 35 | 40 | | | 204 | |} == 10. hooaeg, sügis 2025 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |10. hooaeg, sügis 2025 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="12" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="12" |12 |01 | rowspan="12" |TV3 |05.10.2025 |- |02 |12.10.2025 |- |03 |19.10.2025 |- |04 |26.10.2025 |- |05 |02.11.2025 |- |06 |09.11.2025 |- |07 |16.11.2025 |- |08 |23.11.2025 |- |09 (finaali eel) |30.11.2025 |- |10 (finaal) |07.12.2025 |- |11 (erisaade) |14.12.2025 |- |12 (erisaade) |21.12.2025 |} === 1. saade (05.10.2025) === * Alika Milova – [[Lady Gaga]] – "Abracadabra" (38) * Kohver – [[Liis Lemsalu]] – "Kehakeel" (32) * Kadri Voorand – [[Georg Ots]] – "Mõtisklus" (28) * Silver Laas – [[Axl Rose]] – "Paradise City" (22) * Saara Nüganen – [[Judi Dench|Dame Judi Dench]] – "Send in the Clowns" (49) * An-Marlen – [[NOËP]] – "Move" (19) * Mikk Saar – [[Tatjana Mihhailova-Saar|Tanja]] – "Amazing" '''(73)''' * Heldur Harry Põlda – [[Tommy Cash]] – "[[Espresso Macchiato]]" (23) === 2. saade (12.10.2025) === * An-Marlen – Anaconda – "Ei soovi, et lahkuksid" (52) * Silver Laas – [[Erika Vikman]] – "Ich komme" (25) * Heldur Harry Põlda – [[Frank Sinatra]] – "My way" (28) * Kadri Voorand – [[Amy Winehouse]] – "Rehab" '''(61)''' * Kohver – [[Backstreet Boys]] – "Quit playing games (with my heart)" (21) * Alika Milova – [[Ele Kõlar|Ele]] ja [[Kaja Kõlar]] – "Eidekene ketrab" (38) * Saara Nüganen – [[Ruslan Trochynskyi]] – "Kalyna malyna" (42) * Mikk Saar – [[Lauri Liiv]] – "Señorita" (17) === 3. saade (19.10.2025) === *An-Marlen – [[Hele Kõrve]] – "Oota Vaid, Henry Higgins" (33) *Silver Laas – [[Elton John]] – "Don't Go Breaking My Heart" '''(50)''' *Heldur Harry Põlda – [[Jennifer Lopez]] – "On the floor" (20) * Kadri Voorand – [[Silvi Vrait]] – "Vana Pildiraam" (48) * Kohver – Mati Nuude – "Sisemine Ilu" (34) * Alika Milova – [[Must Q]] – "Rahvaspordipäev" (48) * Saara Nüganen – [[Kuldsed Lindid]] – "Taka-Taka" (31) * Mikk Saar – [[Mr. Big]] – "To Be With You" (20) === 4. saade (26.10.2025) === * An-Marlen – [[Dolly Parton]] – Jolene (42) * Silver Laas – [[Luciano Pavarotti]] – "La Donna É Mobile" '''(50)''' * Heldur-Harry Põlda – Vintiöt – "Eesti Aerobic" (24) * Kadri Voorand – Lipps Inc – "Funkytown" (28) * Kohver – [[Oasis]] – "Wonderwall" (45) * Alika Milova – [[Alphaville (ansambel)|Alphaville]] – "Forever Young" (36) * Saara Nüganen – Lolala – "Krokodill Villi" "Potilaul" (18) * Mikk Saar – [[Henry Laks]] – "Tule Kui Leebe Tuul" (41) === 5. saade (02.11.2025) === * An-Marlen ja Kohver — [[Maarja-Liis Ilus]] ja [[Ivo Linna]] – "Kaelakee Hääl" '''(63)''' (37) * Silver Laas – Toivo Asmer – "Emad, Ärge Kasvatage Kauboisid" (22) * Heldur-Harry Põlda – [[John Travolta]] – "You're The Only One That I Want" (35) * Kadri Voorand – [[Adele]] – "When We We're Young" (45) * Alika Milova – Deee-Lite – "Groove Is In The Heart" (23) * Saara Nüganen – [[Liza Minnelli|Liza Minelli]] – "I Gotcha" (31) * Mikk Saar – Troll – "Jimmy Dean" (28) === 6. saade (09.11.2025) === * Alika Milova – [[Joel Steinfield]] – "Mesimumm''"'' (42) * Kohver – [[Nublu]] – "Push it" '''(56)''''' * Kadri Voorand – [[Rosé]] – "Apt" (21) * Silver Laas – Extreme – "More Than Words" (29) * Saara Nüganen – [[Enrique Iglesias]] – "Hero" (30) * An-Marlen – [[Madonna]] – "Material girl" (21) * Mikk Saar – Joe Dassin – "La café des trois colombes" (46) * Heldur Harry Põlda – José Carreras – "Granada" (39) === 7. saade (16.11.2025) === *Alika Milova – [[Focus]] – "Hocus, Pocus" (55) *Kohver – [[Kylie Minogue]] – "Slow" (16) * Kadri Voorand – [[Lea Dali Lion]] & Genalistid – "Leekiv Armastus" '''(56)''' * Silver Laas – [[Bryan Adams]] – "All For Love" (46) * Saara Nüganen – Kate – "Vee Ja Soola Saaga" (31) * An-Marlen – [[Modern Talking]] – "Cheri, Cheri Lady" (27) * Mikk Saar – [[Wham!]] – "Wake Me Up Before You Go, Go" (23) * Heldur Harry Põlda – [[Kermo Murel]] – "Rahvalaul" (30) === 8. saade (23.11.2025) === * Alika Milova – [[Die Antwoord]] – "Baby's On Fire" (47) * Kohver – [[Onu Bella]] – "Onu Bella Paradiis" (20) * Kadri Voorand – [[Cher]] – "Believe" (35) * Silver Laas – [[Psy]] – "Gangnam Style" (21) * Saara Nüganen – [[Laura Põldvere]] – "Lilled Jäävadki Sulle" '''(59)''' * An-Marlen – Hu? – "Absoluutselt" (26) * Mikk Saar – [[Silver Laas]] – "Kesköödisko" (27) * Heldur Harry Põlda – [[Gunnar Graps]] – "Valgus" (49) === 9. Saade (finaali eel, 30.11.2025) === * Erisaade, finaalieelne saade. * Finaalis parodeeritavate väljakuulutamine. === 10. saade (finaal, 07.12.2025) === * Mikk Saar, Kohver, Heldur Harry Põlda, Silver Laas – [[Best B4]] – "Ma tahan sind, sa vajad mind" (Algusetteaste) * An-Marlen – [[Miliza Korjus]] – "There Will Come A Time" (3. koht) * Heldur Harry Põlda – [[Bruce Springsteen]] – "Born In The U.S.A" * Kadri Voorand – [[Gurly Strings|Curly Strings]] – "Maailm Heliseb" (4. koht) * Saara Nüganen – [[Mahavok]] – "On Läinud Aastad" (2. koht) * Silver Laas – [[Bloodhound Gang]] – "The Bad Touch" * Alika Milova – [[Lara Fabion]] – "Je Suis Malade" '''(1. koht)''' * Mikk Saar – [[Birgit Sarrap]] – "High Heels In The Neighborhood" * Kohver – An-Marlen – "Külm" === 11. saade (14.12.2025) === *Erisaade, parimad esitused saate "Su nägu kõlab tuttavalt" kümnendast hooajast. === 12. saade (21.12.2025) === *Erisaade, parimad esitused saate "Su nägu kõlab tuttavalt" kümnendast hooajast. === Kümnenda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |'''Osaleja''' |'''1.saade''' |'''2.saade''' |'''3.saade''' |'''4.saade''' |'''5.saade''' |'''6.saade''' |'''7.saade''' |'''8.saade''' |'''Kokku punkte''' |'''Koht finaalis''' |- bgcolor="gold" | | Alika Milova |38 |38 |48 |36 |23 |42 |55 |47 |327 |1. |- bgcolor="silver" | Kadri Voorand |28 |'''61''' |48 |28 |45 |21 |'''56''' |35 |323 |2. |- bgcolor="tan" | Saara Nüganen | 49 | 42 | 31 |18 |31 |30 |31 |'''59''' |291 |3. |- bgcolor="antiquewhite" | An-Marlen |19 |52 |33 |42 |'''63''' |21 |27 |26 |283 |4. |- | Mikk Saar |'''73''' |17 |20 |41 |28 |46 |23 |27 |275 | rowspan="4" | 5.-8. |- | Silver Laas |22 |25 |'''50''' |'''50''' |22 |29 |46 |21 |265 |- | Kohver |32 |21 |34 |45 |37 |'''56''' |16 |20 |261 |- | Heldur Harry Põlda |23 |28 |20 |24 |35 |39 |30 |49 |248 |} === Kümnenda hooaja koondtabel (ODBC) 2=== {| class="wikitable" |'''Osaleja''' |'''1.saade''' |'''2.saade''' |'''3.saade''' |'''4.saade''' |'''5.saade''' |'''6.saade''' |'''7.saade''' |'''8.saade''' |'''Kokku punkte''' |'''Koht finaalis''' |- | Emerson Esguerra | 27 | 30 |45 |style="background:#00A86B" | '''50''' | 30 | 26 | 37 |style="background:DeepPink" | 20 |265 |Bgcolor="gold"| '''1.''' |- | Kristel Psalm Gavino | style="background:#00A86B" |'''65''' | 32 | 40 | 23 | 27 | 50 | 35 |26 |298 | Bgcolor="silver"| 2. |- | Mack Lapackestine |34 |style="background:DeepPink" | 22 |36 |30 |50 |style="background:#00A86B" | '''55''' | 45 |30 |302 |Bgcolor="tan"| 3. |- | Ruslan Alehno | 50 | 34 |style="background:#00A86B" | '''53''' | 20 | style="background:#00A86B" | '''54''' | 40 | 39 |24 |314 |Bgcolor="antiquewhite"| 4. |- | [[Luciano Pavarotti]] |32 |26 |16 |25 |45 |35 |style="background:#00A86B" | '''50''' |35 |264 |Rowspan="4"| 5.-8. |- | Denise Charity Gavino | 24 | style="background:#00A86B" | '''35''' | 38 | 15 | 32 | style="background:DeepPink" | 16 | 34 |28 |222 |- | Sienna Stevens |31 |24 |26 |style="background:DeepPink" | 10 |35 |30 |style="background:DeepPink" | 24 |style="background:#00A86B" | '''40''' |220 |- | Irish Vera Gavino |style="background:DeepPink" | 18 |28 |style="background:DeepPink" | 6 |40 |style="background:DeepPink" | 24 |28 | 29 | 22 |195 |} == 11. hooaeg, sügis 2026 (pole kinnitatud) == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |11. hooaeg, sügis 2026 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 | rowspan="10" |2026 |- |02 |- |03 |- |04 |- |05 |- |06 |- |07 |- |08 |- |09 (finaali eel) |- |10 (finaal) |} === Kümnenda hooaja koondtabel (ODBC) === {| class="wikitable" |'''Osaleja''' |'''1.saade''' |'''2.saade''' |'''3.saade''' |'''4.saade''' |'''5.saade''' |'''6.saade''' |'''7.saade''' |'''8.saade''' |'''Kokku punkte''' |'''Koht finaalis''' |-bgcolor="gold"| | Alan Rey Sarte | 42 | 29 | 15 | 25 | style="background:#00A86B" | '''50''' |style="background:#00A86B" | '''40''' | 40 |30 |271 |'''1.''' |-bgcolor="silver"| | Nilda Gavino |37 |40 |25 |45 |20 |14 |style="background:#00A86B" | '''50''' |style="background:DeepPink" | 19 |250 | 2. |-bgcolor="tan"| | Omar Gavino |31 |20 |20 |35 |30 |29 |20 |style="background:#00A86B" | '''50''' |235 | 3. |-bgcolor="antiquewhite"| | Rocky Martiner | style="background:#00A86B" | '''50''' |24 |22 |style="background:#00A86B" | '''55''' | 40 | 27 | 45 | 45 |308 |4. |- | Rachel Sarte |40 |style="background:#00A86B" | '''55''' |30 |15 |12 |21 |35 |25 |233 | Rowspan="4"| 5.-8. |- | Elian Sarte |style="background:DeepPink" | 16 |style="background:DeepPink" | 11 |35 |21 |style="background:DeepPink" | 10 |31 |30 |35 |189 |- | Sierra Vistalandia |25 |17 |style="background:DeepPink" | 11 |24 |45 |style="background:DeepPink" | 7 |style="background:DeepPink" | 15 | 40 |184 |- | Azzriel Zazzriel |22 |14 |style="background:#00A86B" | '''50''' |style="background:DeepPink" | 10 |15 |24 |25 |21 |181 |} == Viited == {{viited|allikad= <ref name="ZIOXj">[http://www.elu24.ee/1225062/su-nagu-kolab-tuttavalt-esimese-hooaja-voitis-evelin-voigemast "Su nägu kõlab tuttavalt" esimese hooaja võitis Evelin Võigemast], elu24, 5. mai 2013</ref> <ref name="ALRDY">{{Netiviide |url=http://elu24.postimees.ee/v2/2624254/su-naegu-kolab-tuttavalt-teise-hooaja-voitis-koit-toome |pealkiri=«Su nägu kõlab tuttavalt» teise hooaja võitis Koit Toome |vaadatud=2016-09-26 |arhiivimisaeg=2016-09-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160927044207/http://elu24.postimees.ee/v2/2624254/su-naegu-kolab-tuttavalt-teise-hooaja-voitis-koit-toome |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="I3eyt">[http://www.ohtuleht.ee/607129/naosaate-voitja-mart-muurisepa-heategevus-liigutas-saajaid-pisarateni Näosaate võitja Mart Müürisepa heategevus liigutas saajaid pisarateni]</ref> <ref name="eBEPy">[http://elu24.postimees.ee/v2/3425649/naeosaate-neljanda-hooaja-voitis-juss-haasma Näosaate neljanda hooaja võitis Juss Haasma]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="SHCuJ">[http://elu24.postimees.ee/3934277/naeosaate-viienda-hooaja-voitis-kalle-sepp Näosaate viienda hooaja võitis Kalle Sepp]</ref> }} [[Kategooria:Eesti telesarjad]] [[Kategooria:Eesti muusika]] [[Kategooria:TV3 telesaated]] {{DEFAULTSORT:Su_nägu_kõlab_varsti_tuttavalt}} __UUEALAOSALINGITA__ gp4j76lwtrhesdjsz2bt2fmzbt6hou9 7214032 7214027 2026-08-14T10:02:46Z ~2026-44494-74 235445 /* Üheksanda hooaja koondtabel ODBC 3 */ 7214032 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=detsember}} {{Infokast telesaade|logo=|telesaate_tüüp=meelelahutus|riik=Eesti|esimene_saade=17.märts 2013|viimane_saade=–|saatejuhid=[[Mart Sander]] (2013–2014)<br>[[Märt Avandi]] (2015–2018)<br>[[Sander Rebane]] (2019)<br>[[Karl-Erik Taukar]] (2024–)|produtsent=[[Kaupo Karelson]]<br>[[Olavi Paide]]|eetriaeg=P 19.30|telekanal=[[TV3]]|kodulehekülg=http://www.tv3.ee/su-nagu-kolab-tuttavalt|nimi="Su nägu kõlab tuttavalt"<br>"Su nägu kõlab varsti tuttavalt"|eetris olnud=2013–2019, 2024–}} '''"Su nägu kõlab tuttavalt"''' (ka '''"Su nägu kõlab varsti tuttavalt"''') on [[TV3]] telekanalil näidatav saade, mille esimene hooaeg läks eetrisse 2013. aasta kevadel 17. märtsil. Saate produtsendid on Kaupo Karelson ja Olavi Paide. Saade põhineb [[Hispaania]] produktsioonifirma [[Gestmusic Endemol]] formaadil "[[Tu cara me suena]]", mis sai alguse 2011. aastal telekanalis [[Antena 3]]. Saate formaat sarnaneb [[Suurbritannia]] [[ITV]] talendisaate "[[Stars in Their Eyes]]" omaga. == "Su nägu kõlab (varsti) tuttavalt" saatejuhid ja kohtunikud == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |"Su nägu kõlab (varsti) tuttavalt" saatejuhid ja kohtunikud |- ! colspan="2" |Saatejuht !Hooaeg ja aasta !Kohtunikud !Hooaeg ja aasta |- | rowspan="7" style="background: #5C5C00;" | |[[Mart Sander]] |1. hooaeg, 2013 (kevadhooaeg) |[[Elina Pähklimägi]], [[Eda-Ines Etti]] [[Andrus Vaarik]] ja [[Olav Osolin]] |1. hooaeg, 2013 |- |[[Mart Sander]] |2. hooaeg, 2013 (sügishooaeg) |[[Elina Pähklimägi]], [[Andrus Vaarik]] ja [[Olav Osolin]] |2. hooaeg, 2013 |- |[[Mart Sander]] |3. hooaeg, 2014 |[[Tatjana Mihhailova-Saar]], [[Andrus Vaarik]] ja [[Olav Osolin]] | rowspan="2" |3.–7. hooaeg, 2014–2018 |- |[[Märt Avandi]] |4.–7. hooaeg, 2015–2018 |[[Tatjana Mihhailova-Saar]], [[Andrus Vaarik]] ja [[Olav Osolin]] |- |[[Sander Rebane]] |8. hooaeg, 2019 |[[Tatjana Mihhailova-Saar]], [[Mart Juur]] ja [[Mait Malmsten]] |8. hooaeg, 2019 |- | rowspan="2" |[[Karl-Erik Taukar]] | rowspan="2" |alates 9. hooajast, 2024– |[[Märt Avandi]], [[Jüri Makarov]] ja [[Maarja-Liis Ilus]] |9. hooaeg, 2024 |- |[[Märt Avandi]], [[Liis Lemsalu]] ja [[Mihkel Raud]] |10. hooaeg, 2025 |} * Alates teisest hooajast täitis neljandat kohtunikutooli iga saade vahelduv külaliskohtunik. == Võitjate annetused == * Esimene hooaeg oli 2013. aasta kevadel ja selle finaal toimus [[5. mai]]l [[Pärnu Kontserdimaja]]s. Hooaja võitis [[Evelin Võigemast]], kes annetas võidetud 10&nbsp;000 eurot sihtasutusele [[Kiusamise Vastu]].<ref name="ZIOXj" /> * Teine hooaeg oli 2013. aasta sügisel ja selle finaal toimus [[8. detsember|8. detsembril]] [[Saku Suurhall]]is. Hooaja võitis [[Koit Toome]], kes annetas võidetud 10&nbsp;000 eurot [[Vähiliit|Vähiliidule]].<ref name="ALRDY" /> * Kolmas hooaeg oli 2014. aasta sügisel ja selle finaal toimus [[7. detsember|7. detsembril]] Saku Suurhallis. Hooaja võitis [[Mart Müürisepp]], kes annetas võidetud 10&nbsp;000 eurot [[Laste ja noorte kriisiprogramm|laste ja noorte kriisiprogrammile]].<ref name="I3eyt" /> * Neljas hooaeg oli 2015. aasta sügisel ja selle finaal toimus [[6. detsember|6. detsembril]] Saku Suurhallis. Hooaja võitis [[Juss Haasma]], kes annetas võidetud 10&nbsp;000 eurot [[Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond]]ile.<ref name="eBEPy" /> * Viies hooaeg oli 2016. aasta sügisel ja selle finaal toimus [[4. detsember|4. detsembril]] Saku Suurhallis. Hooaja võitis [[Kalle Sepp]], kes annetas võidetud 10&nbsp;000 eurot mittetulundusühingule [[Meelespea MTÜ|Meelespea]].<ref name="SHCuJ" /> * Kümnes hooaeg oli 2025. aasta sügisel ja selle finaal toimus [[7. detsember|7. detsembril]] TV3 stuudios. Hooaja võitis [[Alika Milova]], kes annetas võidetud 10&nbsp;000 eurot mittetulundusühingule [[Nähtamatud loomad]]. == 1. hooaeg, kevad 2013 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |1. hooaeg, kevad 2013 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="8" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="8" |8 |01 | rowspan="8" |TV3 |17.03.2013 |- |02 |24.03.2013 |- |03 |31.03.2013 |- |04 |07.04.2013 |- |05 |14.04.2013 |- |06 |21.04.2013 |- |07 (erisaade) |28.04.2013 |- |08 (finaalsaade) |05.05.2013 |} === 1. saade (17. märtsil 2013) === * Elina Pähklimägi – [[Elvis Presley]] – "Jailhouse Rock" * Olav Osolin – [[Paul McCartney]] – "Blackbird" * Eda-Ines Etti – [[Sinéad O'Connor]] – "Nothing Compares 2 U" * Andrus Vaarik – [[Kihnu Virve]] – "Mere pidu" * Peeter Oja – [[Joe Cocker]] – "You Can Leave Your Hat On" ''(49)'' * Getter Jaani – [[Koit Toome]] – "Elu täie raha eest" ''(30)'' * Tanel Padar – [[Üllar Jörberg]] – "[[Kutse tantsule (laul)|Kutse tantsule]]" ''(40)'' * Henrik Normann – [[Vello Orumets]] – "[[Sbogom Maria|Hüvasti, Maria]]" ''(24)'' * Hanna-Liina Võsa – [[Marilyn Monroe]] – "Diamonds Are a Girl's Best Friend" ''(53)'' * Evelin Võigemast – [[Amy Winehouse]] – "Rehab" ''(43)'' * Karl-Erik Taukar – [[Hendrik Sal-Saller]] – "Tahan sind" ''(22)'' * Tanja Mihhailova – [[Cher]] – "All or Nothing" ''(23)'' === 2. saade (24. märtsil 2013) === * Liis Lemsalu – [[Janis Joplin]] – "[[Piece of My Heart]]" * Henrik Normann – [[Frank Sinatra]] – "[[My Way (laul)|My Way]]" ''(27)'' * Getter Jaani – [[Beyoncé]] – "Run The World" ''(29)'' * Peeter Oja – [[Erich Krieger]] – "Naised on hullud" ''(21)'' * Tanja Mihhailova – [[Mihkel Raud]] – "Annabel" ''(20)'' * Hanna-Liina Võsa – [[Susan Boyle]] – "[[I Dreamed a Dream]]" ''(39)'' * Karl-Erik Taukar – [[Dr. Alban]] – "It's My Life" ''(36)'' * Evelin Võigemast – [[Heli Lääts]] – "Tsirkus" ''(52)'' * Tanel Padar – [[Tina Turner]] – "Proud Mary" ''(60)'' === 3. saade (31. märtsil 2013) === * Tanja Mihhailova – [[Madonna (laulja)|Madonna]] – "Vogue" ''(55)'' * Henrik Normann – [[Jaan Tätte]] – "Ojalaul" ''(22)'' * Tanel Padar – [[Alice Cooper]] – "Poison" ''(33)'' * Peeter Oja – [[Siiri Sisask]] – "Tagareas" ''(46)'' * Getter Jaani – [[Elton John]] – "Can You Feel The Love Tonight" ''(34)'' * Karl-Erik Taukar – [[Maarja-Liis Ilus]] – "Kohtumine" ''(35)'' * Hanna-Liina Võsa – [[Bob Marley]] – "I Shot the Sheriff" ''(16)'' * Evelin Võigemast – [[Lady Gaga]] – "Bad Romance" ''(43)'' * Mart Sander – [[Alla Pugatšova]] – "Всё могут короли" === 4. saade (7. aprillil 2013) === * Karl-Erik Taukar – [[Kalmer Tennosaar]] – "Vana klaver" ''(20)'' * Henrik Normann – [[Villu Tamme]] – "[[Tere perestroika|Tere, perestroika!]]" ''(36)'' * Peeter Oja – [[Stevie Wonder]] – "Superstition" ''(21)'' * Tanel Padar – [[MC Hammer]] – "U Can't Touch This" ''(25)'' * Evelin Võigemast – [[Edith Piaf]] – "Non, Je ne regrette rien" ''(49)'' * Hanna-Liina Võsa – [[Björk]] – "It's Oh So Quiet" ''(41)'' * Getter Jaani – [[Shakira]] – "Whenever, Wherever" ''(47)'' * Tanja Mihhailova – [[Luciano Pavarotti]] – "O Sole Mio" ''(45)'' === 5. saade (14. aprillil 2013) === * Tanel Padar – [[Michael Bolton]] – "How Am I Supposed To Live Without You" ''(28)'' * Getter Jaani – [[Cool D]] – "Eestlased" ''(34)'' * Evelin Võigemast – [[Prince]] – "Kiss" ''(22)'' * Peeter Oja – [[Jaagup Kreem]] – "[[Juulikuu lumi]]" ''(46)'' * Karl-Erik Taukar – [[Enrique Iglesias]] – "Bailamos" ''(20)'' * Tanja Mihhailova – [[P!nk]] – "[[Try]]" ''(52)'' * Henrik Normann – [[Alexander Rybak]] – "[[Fairytale]]" ''(40)'' * Hanna-Liina Võsa – [[Marju Länik]] – "Karikakar" ''(42)'' === 6. saade (21. aprillil 2013) === * Karl-Erik Taukar – [[Dana International]] – "[[Diva]]" ''(41)'' * Hanna-Liina Võsa – [[Britney Spears]] – "[[Oops!...I Did It Again]]" ''(20)'' * Henrik Normann – [[Ines]] – "[[15 magamata ööd]]" ''(20)'' * Tanja Mihhailova – [[Loreen]] – "[[Euphoria]]" ''(27)'' * Evelin Võigemast – [[Ithaka Maria]] – "Hopa'pa-rei!" ''(37)'' * Peeter Oja – [[Boy George]] – "Do You Really Want To Hurt Me" ''(32)'' * Getter Jaani – [[Michael Jackson]] – "The Way You Make Me Feel" ''(71)'' * Tanel Padar – [[Getter Jaani]] – "[[Rockefeller Street]]" ''(36)'' === 7. saade (28. aprillil 2013) === * Tehti kokkuvõte eelmiste saadete parimatest paladest ja selgitati finalistide kehastatavad finaaliks. === 8. saade (finaal, 5. mail 2013) === * Tõnis Mägi – [[Elvis Presley]] – "[[Blue Suede Shoes]]" * Getter Jaani – [[Lea Liitmaa]] – "Ära piina mind" * Tanja Mihhailova – [[Lia Laats]] – "Tagametsa tango" * Evelin Võigemast – [[Chalice]] – "[[Minu inimesed]]" * Tanel Padar – [[Gerli Padar]] – "[[Partners In Crime]]" * Karl-Erik Taukar ja Hanna-Liina Võsa – [[Freddy Mercury|Freddie Mercury]] ja [[Montserrat Caballé]] – "Barcelona" * Peeter Oja ja Henrik Normann – The Weather Girls – "It's Raining Men" === Esimese hooaja koondtabel === {| class="wikitable" !Osaleja||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||Kokku punkte||Koht finaalis |- |Evelin Võigemast||43||52||43||'''49'''||22||37||246||1. |- |Getter Jaani||30||29||34||47||34||'''71'''||245||4. |- |Tanja Mihhailova||23||20||'''55'''||45||'''52'''||27||222||3. |- |Tanel Padar||40||'''60'''||33||25||28||36||222||2. |- |Peeter Oja||49||21||46||21||46||32||215 |- |Hanna-Liina Võsa||'''53'''||39||16||41||42||20||211 |- |Karl-Erik Taukar||22||36||35||20||20||41||174 |- |Henrik Normann||24||27||22||36||40||20||169 |} == 2. hooaeg, sügis 2013 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |2. hooaeg, sügis 2013 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="12" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="12" |12 |01 | rowspan="12" |TV3 |06.10.2013 |- |02 |13.10.2013 |- |03 |20.10.2013 |- |04 |27.10.2013 |- |05 |03.11.2013 |- |06 |10.11.2013 |- |07 |17.11.2013 |- |08 |24.11.2013 |- |09 (erisaade) |01.12.2013 |- |10 (finaalsaade) |08.12.2013 |- |11 (erisaade) |15.12.2013 |- |12 (erisaade) |22.12.2013 |} === 1. saade (6. oktoobril 2013) === * Ott Lepland – [[Anne Veski]] – "Troopikaöö" (44) * Maia Vahtramäe – [[Ruslana]] – "Wild Dances" (24) * Koit Toome – [[Joel Steinfeldt]] – "Tiigrikutsu" (39) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Birgit Õigemeel]] – "[[Et uus saaks alguse]]" (44) * Andero Ermel – [[Hardi Volmer]] – "Massikommunikatsioon" (41) * Jüri Vlassov – [[Rod Stewart]] – "Sailing" (23) * Gerli Padar – [[Bläck Rokit]] – "Itimees" (23) * Kaire Vilgats – [[Sabrina Salerno|Sabrina]] – "Boys (Summertime Love)" (46) * Mart Sander – [[Voldemar Kuslap]] – "[[Sinilind (laul)|Sinilind]]" === 2. saade (13. oktoobril 2013) === * Tanja Mihhailova – [[Katy Perry]] – "California Gurls" * Kaire Vilgats – [[Orelipoiss]] – "Valss" (21) * Gerli Padar – [[Anastacia]] – "I'm Outta Love" (24) * Maia Vahtramäe – [[Els Himma]] – "Millest sa elad ja hingad" (48) * Andero Ermel – [[Amanda Lear]] – "Enigma (Give A Bit Of Mmh To Me)" (31) * Jüri Vlassov – [[Artur Rinne]] – "[[Mets mühiseb]]" (36) * Ott Lepland – [[Elton John]] – "Candle in the Wind" (35) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Lauri Liiv]] – [[17 (Black Velvet)|17]] (47) * Koit Toome – [[George Michael]] – "Outside" (42) === 3. saade (20. oktoobril 2013) === * Gerli Padar – [[Bonnie Tyler]] – "Holding Out For A Hero" (37) * Ott Lepland – [[Jüri Homenja]] – "Klaver" (43) * Kaire Vilgats – [[Sahlene]] – "[[Runaway (Sahlene'i laul)|Runaway]]" (37) * Andero Ermel – [[Marko Matvere]] – "Grand Marino" (27) * Maia Vahtramäe – [[Annie Lennox]] – "Sweet Dreams (Are Made Of This)" (28) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Liza Minnelli]] – "Mein Herr" (22) * Koit Toome – [[Meat Loaf]] – "I'd Do Anything For Love (But I Won't Do That)" (63) * Jüri Vlassov – [[Alla Pugatšova]] – "Миллион алых роз" (27) === 4. saade (27. oktoobril 2013) === * Karl-Erik Taukar – [[Robert Plant]] – "Black Dog" * Maia Vahtramäe – [[Jaak Joala]] – "Sulle, Leyna" (22) * Andero Ermel – [[Kurt Cobain]] – "Lithium" (33) * Koit Toome – [[Tiiu Tulp]] – "[[Nukuke]]" (45) * Jüri Vlassov – [[Tõnu Trubetsky]] – "[[Insener Garini hüperboloid (laul)|Insener Garini hüperboloid]]" (24) * Gerli Padar – [[Jennifer Lopez]] – "Dance Again" (42) * Kaire Vilgats – [[James Brown]] – "Get Up (I Feel Like Being A) Sex Machine" (41) * Ott Lepland – [[Toomas Lunge]] – "Kaua sa kannatad kurbade naeru" / "Vangile ei meeldi trellid" (41) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Peeter Volkonski]] – "Eila veel" (36) === 5. saade (3. novembril 2013) === * Getter Jaani – [[Mika]] – "[[Love Today]]" * Kaire Vilgats – [[Reet Linna]] – "Chirpy, Chirpy" (17) * Koit Toome – [[David Hasselhoff]] – "Looking For Freedom" (44) * Maia Vahtramäe – [[Marju Kuut]] – "Kaks kuukiirt mu toas" (28) * Andero Ermel – [[James Blunt]] – "[[You're Beautiful]]" (48) * Jüri Vlassov – [[Tõnu Aare]] – "Matkalaul" (23) * Gerli Padar – [[Tom Jones]] – "She's a Lady" (35) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Annely Peebo]] – "A Little Story in the Music" (42) * Ott Lepland – [[Bobby McFerrin]] – "Don't Worry, Be Happy" (47) === 6. saade (10. novembril 2013) === * Hanna-Liina Võsa – [[Cyndi Lauper]] – "True Colors" * Kaire Vilgats – [[Toomas Kõrvits]] – "Pole sul tarvis teada" (20) * Koit Toome – [[Chris Isaak]] – "Wicked Game" (24) * Jüri Vlassov – [[Marek Sadam]] – "Tšaka-Tšaka" (45) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Beyoncé]] – "Single Ladies (Put A Ring On It)" (54) * Maia Vahtramäe – [[Sting]] – "Englishman in New York" (17) * Ott Lepland – [[Céline Dion]] – "My Heart Will Go On" (48) * Andero Ermel – [[Hendrik Sal-Saller]] – "Tantsin sinuga taevas" (33) * Gerli Padar – [[Margarita Voites]] – "Adagio" (43) === 7. saade (17. novembril 2013) === * Ott Lepland – [[Jaagup Kreem]] – "Torm" (38) * Jüri Vlassov – [[Toto Cutugno]] – "L'Italiano (Lasciatemi Cantare)" (22) * Maia Vahtramäe – [[Siiri Sisask]] – "Ma ei maga, ma ei söö" (49) * Gerli Padar – [[Filipp Kirkorov]] – "Снег" (31) * Andero Ermel – [[Kare Kauks]] – "Mägede hääl" (31) * Kaire Vilgats – [[Missy Elliott]] – "Work It" (26) * Koit Toome – [[Markus Teeäär]] – "[[Oma laulu ei leia ma üles]]" (39) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Louis Armstrong]] – "Hello, Dolly!" (48) * Mart Sander – [[Push Up]] – "Ämblikmees" === 8. saade (24. novembril 2013) === * Jüri Vlassov – [[Charlie Chaplin]] – "[[Je cherche après Titine]]" (31) * Koit Toome – Barry Gibb – "Tragedy" (46) * Gerli Padar – [[Gunnar Graps]] – "[[Valgus (laul)|Valgus]]" (27) * Ott Lepland – [[Stevie Wonder]] – "I Just Called To Say I Love You" (53) * Andero Ermel – [[Ott Lepland]] – "[[Kuula]]" (30) * Kaire Vilgats – [[Janet Jackson]] – "Rhythm Nation" (40) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Laura Põldvere]] – "Muusa" (25) * Maia Vahtramäe – [[Whitney Houston]] – "I Will Always Love You" (32) * Luisa Värk – [[Justin Bieber]] – "Baby" === 9. saade (1. detsembril 2013) === * Erisaade, kus näidati esinejate grimmiettevalmistusi eelmistes saadetes, eesti lauljate kommentaare nende matkimise kohta ja seda, keda finaalis kehastatakse. === 10. saade (finaal, 8. detsembril 2013) === * Andero Ermel – [[Freddie Mercury]] – "Radio Ga Ga" * Nele-Liis Vaiksoo – [[Mariah Carey]] – "Hero" * Gerli Padar ([[Tina Turner]]) ja Maia Vahtramäe ([[Cher]]) – "Shame, Shame, Shame" * Ott Lepland – [[Tõnis Mägi]] – "[[Koit (Tõnis Mägi)|Koit]]" * Jüri Vlassov – [[John Lennon]] – "[[Imagine]]" / Kaire Vilgats – [[Chaka Khan]] – "I'm Every Woman" * Koit Toome – [[Andrea Bocelli]] – "Nessun Dorma" * Evelin Võigemast ([[Heli Lääts]]) ja Tanel Padar ([[Üllar Jörberg]]) – "[[Kaelakee hääl]]" === 11. saade (15. detsembril 2013) === * Parimad esitused saate "Su nägu kõlab tuttavalt" teisest hooajast. === 12. saade (22. detsembril 2013) === * Parimad esitused saate "Su nägu kõlab tuttavalt" teisest hooajast. === Teise hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |- !Osaleja||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||7.saade||8.saade||Kokku punkte ||Koht finaalis |- |Ott Lepland||44||35||43||41||47||48||38||'''53'''||349||2. |- |Koit Toome||39||42||'''63'''||'''45'''||44||24||39||46||342||1. |- |Nele-Liis Vaiksoo||44||47||22||36||42||'''54'''||48||25||318||4. |- |Andero Ermel||41||31||27||33||'''48'''||33||31||30||274||3. |- |Gerli Padar||23||24||37||42||35||43||31||27||262 |- |Maia Vahtramäe||24||'''48'''||28||22||28||17||'''49'''||32||248 |- |Kaire Vilgats||'''46'''||21||37||41||17||20||26||40||248 |- |Jüri Vlassov||23||36||27||24||23||45||22||31||231 |} == 3. hooaeg, sügis 2014 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |3. hooaeg, sügis 2014 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |05.10.2014 |- |02 |12.10.2014 |- |03 |19.10.2014 |- |04 |26.10.2014 |- |05 |02.11.2014 |- |06 |09.11.2014 |- |07 |16.11.2014 |- |08 |23.11.2014 |- |09 (erisaade) |30.11.2014 |- |10 (finaalsaade) |07.12.2014 |} === 1. saade (5. oktoobril 2014) === * Jan Uuspõld – [[Mati Nuude]] – "Jambalaya" (21) * Liis Lemsalu – [[Christina Aguilera]] – "Dirrty" (42) * Lauri Liiv – [[Edgar Savisaar]] – "Kaunis maa" (48) * Kristel Aaslaid – [[Silvi Vrait]] – "[[Nagu merelaine]]" (27) * Mart Müürisepp – [[Antonio Banderas]] – "Canción del Mariachi" (48) * Uku Suviste – [[Demis Roussos]] – "Goodbye My Love, Goodbye" (28) * Marju Länik – [[HU?]] – "Absoluutselt" (23) * Luisa Värk – [[The Cranberries]] – "Zombie" (47) === 2. saade (12. oktoobril 2014) === * Laine Randjärv – [[Onu Bella]] – "Seksikas poiss" * Lauri Liiv – [[Marilyn Monroe]] – "I Wanna Be Loved by You" (19) * Luisa Värk – [[Voldemar Kuslap]] – "Mustamäe valss" (24) * Jan Uuspõld – [[Justin Bieber]] – "Baby" (40) * Mart Müürisepp – [[Nancy Sinatra]] – "These Boots Are Made for Walkin'" (50) * Liis Lemsalu – [[Marilyn Manson]] – "Personal Jesus" (26) * Uku Suviste – [[Tarmo Pihlap]] – "Alpi lauluke" (44) * Kristel Aaslaid – [[Eminem]] – "Without Me" (27) * Marju Länik – [[Conchita Wurst]] – "Rise Like a Phoenix" (54) === 3. saade (19. oktoobril 2014) === * Liisi Koikson – [[Queen]] – "I Want to Break Free" * Kristel Aaslaid – [[John Travolta]] – "Greased Lightnin"' (27) * Luisa Värk – [[Kylie Minogue]] – "Can't Get You Out of My Head" (22) * Marju Länik – [[Super Hot Cosmos Blues Band]] – "Maybe-Maybe" (23) * Liis Lemsalu – [[Iiris Vesik]] – "Tigerhead" (51) * Lauri Liiv – [[Rammstein]] – "Du hast" (49) * Uku Suviste – [[Beyoncé]] – "Naughty Girl" (35) * Mart Müürisepp – [[Vello Toomemets]] – "Tsirkus" (42) * Jan Uuspõld – [[Shirley Bassey]] – "Goldfinger" (35) === 4. saade (26. oktoobril 2014) === * Liis Lemsalu – [[Rick Astley]] – "Never Gonna Give You Up" (20) * Jan Uuspõld – [[Vladimir Võssotski]] – "Utrennaja gimnastika" (44) * Kristel Aaslaid – [[Ella Fitzgerald]] – "Mack the Knife" (58) * Mart Müürisepp – [[Caater]] – "O Si Nene" (24) * Marju Länik – [[Lady Gaga]] – "Alejandro" (27) * Lauri Liiv – [[Rihanna]] – "Umbrella" (22) * Uku Suviste – [[Ray Charles]] – "Hit The Road Jack" (37) * Luisa Värk – [[Sarah Brightman]] – "Time To Say Goodbye" (52) === 5. saade (2. novembril 2014) === * Kristel Aaslaid – [[Lenna Kuurmaa]] – "Rapuntzel" (29) * Marju Länik – [[AC/DC]] – "Thunderstuck" (45) * Lauri Liiv – [[Jaak Johanson]] – "Lahtilükkamine" (52) * Liis Lemsalu – [[Evanescence]] – "Bring Me to Life" (29) * Jan Uuspõld – [[Vesa-Matti Loiri]] (kui [[Jean-Pierre Kusela]]) – "[[Gambler's Guitar|Naurava kulkuri]]" (30) * Luisa Värk – [[Shakira]] – "Waka Waka (This Time for Africa)" (21) * Rolf Roosalu – üllatusetteaste * Mart Müürisepp – [[Rolf Roosalu]] – "Maagiline päev" (48) * Uku Suviste – [[Robbie Williams]] – "Let Me Entertain You" (30) === 6. saade (9. novembril 2014) === * Maiken ja Nele-Liis Vaiksoo – [[Rednex]] – "Cotton Eye Joe" * Luisa Värk – [[Kerli Kõiv]] – "Walking On Air" (20) * Kristel Aaslaid – [[Cyndi Lauper]] – "Girls Just Wanna Have Fun" (56) * Lauri Liiv – [[Maie Parrik]] – "Viies ratas" (34) * Marju Länik – [[Sandra Cretu|Sandra]] – "Hiroshima" (35) * Uku Suviste – [[Josh Groban]] – "You Raise Me Up" (28) * Mart Müürisepp – [[Shaggy]] – "Boombastic" (18) * Liis Lemsalu – [[Ott Lepland]] – "Lambarokk" (61) * Jan Uuspõld – [[B.B. King]] – "Guess Who" (37) === 7. saade (16. novembril 2014) === * Mart Müürisepp – [[James Hetfield]] – "Nothing Else Matters" / "Enter Sandman" (35) * Liis Lemsalu – [[Barbra Streisand]] – "Woman In Love" (26) * Lauri Liiv – [[Valeri Leontjev]] – "Casanova" (39) * Kristel Aaslaid – [[Adele]] – "Someone Like You" (44) * Jan Uuspõld – [[Fred Astaire]] – "Puttin' On The Ritz" (54) * Luisa Värk – [[Ozzy Osbourne]] – "Dreamer" (25) * Uku Suviste – [[Juri Nikulin]] – "Pesnja pro zaitsev" (29) * Marju Länik – [[Marlene Dietrich]] – "Sag' mir, wo die Blumen sind" (32) === 8. saade (23. novembril 2014) === * Marju Länik – [[Heidy Tamme]] – "Võta mind lehtede varju" (28) * Kristel Aaslaid – [[Justin Timberlake]] – "Like I Love You" (30) * Liis Lemsalu – [[Dolly Parton]] – "Jolene" (26) * Lauri Liiv – [[Georg Ots]] – "Pali Raczi laul" (40) * Uku Suviste – [[Prince]] – "The Most Beautiful Girl In The World" (47) * Mart Müürisepp – [[Tina Turner]] – "GoldenEye" (58) * Jan Uuspõld – [[Eeva Talsi]] – "Kauges külas" (16) * Luisa Värk – [[Tanja Mihhailova]] – "Amazing" (39) === 9. saade (30. novembril 2014) === * Erisaates uuriti, kuidas meeldis eesti lauljatele nende jäljendamine, millised olid suurimad õnnestumised ja keda finalistid lõpusaates järele teevad. * [[Jana Kask]] – [[Nicki Minaj]] – "Anaconda" === 10. saade (finaal, 7. detsembril 2014) === * Liis Lemsalu – [[Michael Jackson]] – "Dangerous" / "They Don't Care About Us" / "Thriller" * Lauri Liiv – [[Michael Buble]] – "Cry Me A River" * Luisa Värk – [[Alicia Keys]] – "Empire State Of Mind" * Kristel Aaslaid – Printsess Elsa ([[Idina Menzel]]) – "Let It Go" * Uku Suviste – [[Bruno Mars]] – "Runaway Baby" * Mart Müürisepp – [[Jaak Joala]] – "Unustuse jõel" * Jan Uuspõld – [[Robert Palmer]] – "Addicted To Love" * Marju Länik – [[Shania Twain]] – "Man! I Feel Like A Woman!" * Ott Lepland ja Koit Toome – Jüri Homenja ja Tiiu Tulp – "Öölaps" === Kolmanda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |- !Osaleja||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||7.saade||8.saade||Kokku punkte||Koht finaalis |- |Mart Müürisepp||48||50||42||24||48||18||35||'''58'''||323||1. |- |Lauri Liiv||'''48'''||19||49||22||'''52'''||34||39||40||303||3. |- |Kristel Aaslaid||27||27||27||'''58'''||29||56||44||30||298||2. |- |Liis Lemsalu||42||26||'''51'''||20||29||'''61'''||26||26||281||4. |- |Uku Suviste||28||44||35||37||30||28||29||47||278 |- |Jan Uuspõld||21||40||35||44||30||37||'''54'''||16||277 |- |Marju Länik||23||'''54'''||23||27||45||35||32||28||267 |- |Luisa Värk||47||24||22||52||21||20||25||39||250 |} == 4. hooaeg, sügis 2015 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |4. hooaeg, sügis 2015 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |04.10.2015 |- |02 |11.10.2015 |- |03 |18.10.2015 |- |04 |25.10.2015 |- |05 |01.11.2015 |- |06 |08.11.2015 |- |07 |15.11.2015 |- |08 |22.11.2015 |- |09 (erisaade) |29.11.2015 |- |10 (finaalsaade) |06.12.2015 |} === 1. saade (4. oktoobril 2015) === * Märt Avandi – [[Koit Toome]] – "Mere lapsed" * Piret Krumm – [[Steven Tyler]] – "Dude (Looks Like a Lady)" (39) * Sepo Seeman – [[Kalmer Tennosaar]] – "Karulaane jenka" (34) * Lenna Kuurmaa – [[Hardi Volmer]] – "Noored on hukas" (25) * Saara Kadak – [[Kate Bush]] – "Wuthering Heights" (51) * Mikk Mäe – [[Push Up]] ([[Margit Margusson]]) – "Ämblikmees" (22) * Juss Haasma – [[Macy Gray]] – "I Try" (44) * Liina Vahtrik – [[Nana Mouskouri]] – "Only Love" (38) * Rolf Roosalu – [[Outkast]] ([[André Lauren Benjamin]]) – "Hey Ya!" (34) === 2. saade (11. oktoobril 2015) === * Rolf Roosalu – [[Best B4]] – "Ma tahan sind, sa vajad mind" (34) * Mikk Mäe – [[Willie Nelson]] – "On the Road Again" (36) * Saara Kadak – [[Sex Pistols]] ([[John Lydon]]) – "God Save the Queen" (26) * Liina Vahtrik – [[The Verve]] ([[Richard Ashcroft]]) – "Bitter Sweet Symphony" (38) * Juss Haasma – [[Jan Uuspõld]] – "Tramm nr 66" (46) * Lenna Kuurmaa – [[Kaoma]] – "Lambada" (30) * Piret Krumm – [[Anne Velli]] – "El Bimbo" (55) === 3. saade (18. oktoobril 2015) === * Liina Vahtrik – [[Blondie]] ([[Debbie Harry]]) – "Heart Of Glass" (48) * Piret Krumm – [[Elvis Presley]] – "Love Me Tender" (26) * Saara Kadak – [[Toomas Uibo]] – "Vari", "Võõras Mees" koos [[Väino Uibo]]ga (40) * Rolf Roosalu – [[Hurts]] ([[Theo Hutchcraft]]) – "Wonderful Life" (42) * Mikk Mäe – [[Eduard Hill]] – "Trololo" (23) * Lenna Kuurmaa – [[Aqua (ansambel)|Aqua]] – "Barbie Girl" – Ken [[Uku Suviste]] (29) * Sepo Seeman – [[Tõnis Mägi]] – "Aed" (58) * Juss Haasma – [[Amy Winehouse]] – "Valerie" (18) === 4. saade (25. oktoobril 2015) === * Rolf Roosalu – [[Dima Bilan]] – "Believe" (27) * Liina Vahtrik – [[Tiiu Varik]] – "Quando" (35) * Piret Krumm – [[Alannah Myles]] – "[[Black Velvet (Alannah Mylesi laul)|Black Velvet]]" (29) * Mikk Mäe – [[Lil Wayne]] – "Lollipop" (21) * Saara Kadak – [[Anne Hathaway]] – "I Dreamed a Dream" (50) * Sepo Seeman – [[Boney M.]] – "Daddy Cool" (26) * Juss Haasma – [[Raul Sepper]] – "Sein on ees" (58) * Lenna Kuurmaa – [[Toni Braxton]] – "Un-Break My Heart" (38) === 5. saade (1. novembril 2015) === * Sepo Seeman – [[Vello Orumets]] – "Rannapiiga" (25) * Liina Vahtrik – [[Iron Maiden]] – "The Number of the Beast" (35) * Juss Haasma – [[Anaconda]] – "Ei soovi, et lahkuksid" (39) * Rolf Roosalu – [[Taylor Dayne]] – "Tell It to My Heart" (38) * Mikk Mäe – [[Allan Roosileht]] – "Turvamees" (23) * Saara Kadak – [[4 Non Blondes]] ([[Linda Perry]]) – "Whats's Up?" (42) * Lenna Kuurmaa – [[Must Q]] ([[Kaarel Kose]]) – "Karm liin" (48) * Piret Krumm – [[The Prodigy]] ([[Keith Flint]]) – "Firestarter" (34) === 6. saade (8. novembril 2015) === * Liina Vahtrik – [[Dingo (ansambel)|Dingo]] – "Autiotalo" (34) * Juss Haasma – [[No Mercy]] – "Where Do You Go" (39) * Lenna Kuurmaa – [[Joni Mitchell]] – "Big Yellow Taxi" (44) * Mikk Mäe ja [[Lauri Liiv]] – [[Tarmo Urb|Tarmo]] ja [[Toomas Urb]] – "Kuu" (30) * Sepo Seeman – [[Mihhail Bojarski]] – "Musketäride laul" (41) * Piret Krumm ja Rolf Roosalu – [[Hedvig Hanson]] ja [[Pearu Paulus]] – "Kallim kullast", "Neiu mustas kleidis" (40) (30) * Saara Kadak – [[The Pussycat Dolls]] ([[Nicole Scherzinger]]) – "Buttons" (26) === 7. saade (15. novembril 2015) === * Laura Remmel – [[Axl Rose]] – "Sweet Child O' Mine" * Rolf Roosalu – [[Peeter Tooma]] – "Pistoda laul" (48) * Mikk Mäe – [[Leonard Cohen]] – "Hallelujah" (27) * Liina Vahtrik – [[Helgi Sallo]] – "Olematu laul" (34) * Piret Krumm – [[Etta James]] – "Something's Got a Hold on Me" (29) * Juss Haasma – [[Helend Peep]] – "Kerjuse laul" (37) * Lenna Kuurmaa ja [[Saara Kadak]] – [[Sõnajalg (ansambel)|ansambel Sõnajalg]] – "Tulge kõik" (35) (40) * Sepo Seeman – [[Right Said Fred]] – "I'm Too Sexy" (34) === 8. saade (22. novembril 2015) === * Krista Lensin – [[Dinah Washington]] – "Mad About the Boy" * Sepo Seeman – [[Kukerpillid]] – "Piu-pau" (23) * Saara Kadak – [[Alanis Morissette]] – "Uninvited" (35) * Liina Vahtrik – [[Winny Puhh]] – "Vanamutt" (32) * Mikk Mäe – [[Ed Sheeran]] – "Thinking Out Loud" (33) * Lenna Kuurmaa – [[Nicole Kidman]] – "One Day I'll Fly Away" (27) * Juss Haasma – [[Bruno Mars]] – "Uptown Funk!" (38) * Rolf Roosalu – [[Farinelli]] – "Lascia ch'io pianga" (63) * Piret Krumm – [[Rihanna]], [[Kanye West]] ja [[Paul McCartney]] – "FourFiveSeconds" (33) === 9. saade (29. novembril 2015) === * Avalikustati finaalis parodeeritavad ja uuriti, mida arvavad artistid nende järele tegemisest. === 10. saade (finaal, 6. detsembril 2015) === * Juss Haasma – [[AC/DC]] – "Highway to Hell" * Liina Vahtrik – [[Ellie Goulding]] – "Love Me Like You Do" * Lenna Kuurmaa ja Piret Krumm – [[Ele Kõlar|Ele]] ja [[Kaja Kõlar]] – "Simmanipolka", "Naerusuu" * Rolf Roosalu – [[Urmas Alender]] – "Nii vaikseks kõik on jäänud" * Sepo Seeman ja Mikk Mäe – [[Elina Born]] ja [[Stig Rästa]] – "Goodbye to Yesterday" * Saara Kadak – [[Maria Callas]] – "O mio babbino caro" * Mart Müürisepp, Kristel Aaslaid, Lauri Liiv – Vello Toomemets, Silvi Vrait, Maie Parrik – "Suveööd", "Sinu valinud ma", "Tsirkus" === Neljanda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |- !Osaleja|||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||7.saade||8.saade||Kokku punkte||Koht finaalis |- |Juss Haasma||41||46||18||'''58'''||39||39||37||38||316||1. |- |Rolf Roosalu||34||34||42||27||38||30||'''48'''||'''63'''||316||3. |- || |Saara Kadak||'''51'''||26||40||50||42||26||40||35||310||2. |- |Liina Vahtrik||38||38||48||35||35||34||34||32||294||4. |- |Piret Krumm||39||'''55'''||26||29||34||40||29||33||285 |- |Lenna Kuurmaa||25||30||29||38||'''48'''||'''44'''||35||27||276 |- |Sepo Seeman||34||19||'''58'''||26||25||41||34||23||260 |- |Mikk Mäe||22||36||23||21||23||30||27||33||215 |} == 5. hooaeg, sügis 2016 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |5. hooaeg, sügis 2016 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |02.10.2016 |- |02 |09.10.2016 |- |03 |16.10.2016 |- |04 |23.10.2016 |- |05 |30.10.2016 |- |06 |06.11.2016 |- |07 |13.11.2016 |- |08 |20.11.2016 |- |09 (erisaade) |27.11.2016 |- |10 (finaalsaade) |04.12.2016 |} === 1. saade (2. oktoobril 2016) === * Joosep Järvesaar – [[Scooter]] – "Nessaja" (19) * Adeele Sepp – [[Kadri Voorand]] – "Papagoi" (53) * Kalle Sepp – [[Elvis Presley]] – "Jailhouse Rock" (33) * Inga Lunge – [[Potsataja]] – "Potsataja laul" (36) * Laura Põldvere – [[Geri Halliwell]] – "It's Raining Men" (22) * Raivo E. Tamm – [[Michael Jackson]] – "Don't Stop 'Til You Get Enough" (41) * Liis Lass – [[Maarja-Liis Ilus]] – "Sa ju tead" (44) * Kristjan Kasearu ja Mart Müürisepp – [[Sofia Rotaru]] ja [[Jaak Joala]] – "Лаванда" (36) === 2. saade (9. oktoobril 2016) === * Adeele Sepp – [[Brainstorm]] ([[Renars Kaupers]]) – "My Star" (39) * Inga Lunge – [[Anne Maasik]] – "Rändaja õhtulaul" (23) * Kristjan Kasearu – [[Lenny Kravitz]] – "American Woman" (35) * Liis Lass – [[M People]] ([[Heather Small]]) – "Moving on Up" (44) * Raivo E. Tamm – [[UB40]] ([[Ali Campbell]]) – "(I Can't Help) Falling in Love with You" (38) * Laura Põldvere – [[Scatman John]] – "[[Scatman (Ski-Ba-Bop-Ba-Dop-Bop)]]" (46) * Kalle Sepp – [[Heino Seljamaa]] – "Koristajatädi töölauluke" (19) * Joosep Järvesaar – [[Cher]] – "Believe" (40) === 3. saade (16. oktoobril 2016) === * Kristjan Kasearu – [[Olsen Brothers]] – "Fly on The Wings of Love" (21) * Raivo E. Tamm – [[Janis Joplin]] – "Cry Baby" (24) * Kalle Sepp, Andrus Vaarik – [[Modern Talking]] – "You're My Heart, You're My Soul" (58) * Joosep Järvesaar – [[Kihnu Virve]] – "Elu nooruses" (33) * Laura Põldvere – [[Duffy]] – "Warwick Avenue" (43) * Inga Lunge – [[Vaya Con Dios]] – "Ne Na Na Na" (23) * Liis Lass – [[Die Antwoord]] – "I Think You Freeky" (42) * Adeele Sepp – [[Brigitte Bardot]] – "L'appareil a sous" (40) === 4. saade (23. oktoobril 2016) === * Kalle Sepp – [[Gene Kelly]] – "[[Singin' In The Rain|Singin' in the Rain]]" (30) * Laura Põldvere – [[Kairit Tuhkanen|Niki]] – "Sa oled see, kes jääb", "Äike, päike" (34) * Kristjan Kasearu – [[Ben E. King]] – "[[Stand by Me]]" (42) * Inga Lunge – [[Ülle Ulla]] – "Minu mees" (34) * Joosep Järvesaar – [[Michalis Rakintzis]] – "[[S.A.G.A.P.O.]]" (58) * Adeele Sepp, Liis Lass – [[Spice Girls]] – "[[Wannabe]]" (28) * Raivo E. Tamm – [[Tarmo Pihlap]] – "Hüljatud mees" (28) === 5. saade (30. oktoobril 2016) === * Kalle Sepp – [[Jüri Pootsmann]] – "[[Play]]" (51) * Kristjan Kasearu – [[HIM]] – "[[Join Me in Death]]" (30) * Raivo E. Tamm – [[Meisterjaan]] – "Parmupillihullus" (61) * Adeele Sepp – [[David Bowie]] – "[[Life on Mars]]" (21) * Laura Põldvere – [[Anu Kaal]] – "Adeele kuplee" (43) * Liis Lass – [[Velikije Luki (ansambel)|Velikije Luki]] – "[[Tallinn põleb]]" (24) * Inga Lunge ja Joosep Järvesaar – [[Hovery Covery]] – "Ära jahtu" (32) (27) * [[Jüri Pootsmann]] – [[Olivia Newton-John]] – "[[Physical]]" === 6. saade (6. novembril 2016) === * Laura Põldvere ja Rolf Roosalu – [[Mark Wahlberg|Marky Mark]] – "[[Good Vibrations]]" (25) * Joosep Järvesaar – [[Johnny Cash]] – "[[Ring of Fire]]" (32) * Inga Lunge – [[Sergei Maasin]] – "Viktoria" (31) * Liis Lass – [[Britney Spears]] – "[[...Baby One More Time (laul)|...Baby One More Time]]" (47) * Raivo E. Tamm – [[Teo Maiste]] – "Caro mio ben" (35) * Kalle Sepp – [[System of a Down]] – "[[Chop Suey!]]" (42) * Kristjan Kasearu – [[Goombay Dance Band]] – "[[Sun of Jamaica]]" (40) * Adeele Sepp – [[Marju Kuut]] – "Kurjuse laul", "Rahalaul" (32) === 7. saade (15. novembril 2016) === * Liis Lass – [[Madonna (laulja)|Madonna]] – "[[Like a Prayer]]" (34) * Inga Lunge – [[Meghan Trainor]] – "[[All About That Bass]]" (40) * Kristjan Kasearu – [[Uno Kaupmees]] – "Ärge unustage valssi" (23) * Joosep Järvesaar – [[Desireless]] – "[[Voyage, voyage]]" (19) * Adeele Sepp – [[Jennifer Hudson]] – "[[And I Am Telling You I'm Not Going]]" (58) * Kalle Sepp ja Raivo E. Tamm – [[Leida Sibul]] ja [[Hilda Koni]] – "Kevadkuul" (35) (37) * Laura Põldvere – [[Sia Furler|Sia]] – "[[Chandelier]]" (38) === 8. saade (20. novembril 2016) === * Laura Põldvere ja Nele-Liis Vaiksoo – [[Jassi Zahharov]] ja [[Nele-Liis Vaiksoo]] – "Öölaps" (28) * Inga Lunge – [[Gloria Estefan]] – "No Llores" (34) * Kristjan Kasearu – [[Passenger (laulja)|Passenger]] – "Let Her Go" (35) * Adeele Sepp – [[Tommy Cash]] – "Euroz Dollaz Yeniz" (34) * Raivo E. Tamm – [[Lou Reed]] – "Perfect Day" (34) * Liis Lass – [[Ylvis]] – "The Fox (What Does the Fox Say?)" (28) * Joosep Järvesaar – [[Eros Ramazzotti]] – "Più bella cosa" (20) * Kalle Sepp – [[Ivo Linna]] – "Aeg ei peatu" (71) === 9. saade (27. novembril 2016) === * Saates selgus, keda finaalis kehastatakse ja mida arvavad artistid sellest, et neid on järele tehtud. === 10. saade (finaal, 4. detsembril 2016) === * Kristjan Kasearu – [[Limp Bizkit]] – "[[Rollin' (Limp Bizkiti laul)|Rollin' (Air Raid Vehicle)]]" * Liis Lass – [[Céline Dion]] – "[[My Heart Will Go On]]" * Joosep Järvesaar ja [[Erich Krieger]] – [[Martin Müürsepp]] ja Erich Krieger – "Sõbra laul" * Raivo E. Tamm – [[Tanel Padar]] (ja [[The Sun]]) – "Õnne valem" * Inga Lunge – [[Mireille Mathieu]] – "[[Der Pariser Tango]]" * Märt Avandi – Kristjan Valdis Puurmanist – "Ükskord meie mõisa õuel nähti karumõmmi" * Adeele Sepp – [[Anne Veski]] – "Veel", "Hea tuju laul" * Laura Põldvere – [[Lady Gaga]] – "[[The Edge of Glory]]" * Kalle Sepp – [[Georg Ots]] – "Mõtisklus" * Lenna Kuurmaa, Saara Kadak, Jan Uuspõld, Juss Haasma – Siiri ja Viivi Sõnajalg, Raul Sepper, Raul Sepper – "Kas usud sinagi", "Tulge kõik", "Sein on ees" === Viienda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |- !Osaleja|||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||7.saade||8.saade||Kokku punkte||Koht finaalis |- |Kalle Sepp||33||19||'''58'''||30||51||42||35||'''71'''||339||1. |- |Adeele Sepp||'''53'''||39||40||28||21||32||'''58'''||34||305||3. |- |Raivo E. Tamm||41||38||24||28||'''61'''||35||37||34||298||2. |- |Liis Lass||44||44||42||30||24||'''47'''||34||28||293||4. |- |Laura Põldvere||22||'''46'''||43||34||43||25||38||28||279 |- |Kristjan Kasearu||36||35||21||42||30||40||23||35||262 |- |Inga Lunge||36||23||23||34||32||31||40||34||253 |- |Joosep Järvesaar||19||40||33||'''58'''||27||32||19||20||248 |} == 6. hooaeg, sügis 2017 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |6. hooaeg, sügis 2017 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |01.10.2017 |- |02 |08.10.2017 |- |03 |15.10.2017 |- |04 |22.10.2017 |- |05 |29.10.2017 |- |06 |06.11.2017 |- |07 |13.11.2017 |- |08 |20.11.2017 |- |09 (erisaade) |27.11.2017 |- |10 (finaalsaade) |04.12.2017 |} === 1. saade (1. oktoobril 2017) === * Marta Laan – [[Marju Länik]] – "Vaid üks mees" (31) * Valter Soosalu – [[Tom Jones]] – "Delilah" (47) * Daniel Levi Viinalass – [[Jam]] – "See viis" (31) * Hanna Martinson – [[Jennifer Rush]] – "The Power of Love" (33) * Bert Pringi – [[Heli Lääts]] – "Kaunid baleriinid" (34) * Andres Dvinjaninov – [[Maarja-Liis Ilus]] – "Õnneseen" (39) * Elina Born – [[Kurt Cobain]] – "Where Did You Sleep Last Night (In the Pines)" (37) * Hele Kõrve – [[Elina Born]] – "In or Out" (32) === 2. saade (8. oktoobril 2017) === * Elina Born – [[Nicki Minaj]] – "Super Bass" (41) * Andres Dvinjaninov – [[Hendrik Sal-Saller]] – "Lähme sõidame" (27) * Daniel Levi Viinalass – [[Vanessa Carlton]] – "A Thousand Miles" (23) * Hele Kõre – [[Alice Cooper]] – "Poison" (30) * Valter Soosalu – [[Kait Tamra]] – "Oma saar" (37) * Hanna Martinson – [[Little Richard]] – "Good Golly Miss Molly" (25) * Marta Laan – [[Etta James]] – "At Last" (52) * Bert Pringi – [[Nicki Minaj]] – "Anaconda" (49) === 3. saade (15. oktoobril 2017) === * Daniel Levi Viinalass – [[The Darkness]] – "I Believe in a Thing Called Love" (21) * Hele Kõrve – [[Kristiina Ehin]] ([[Naised Köögis]]) – "Aasta ema" (57) * Andres Dvinjaninov – [[Plastic Bertrand]] – "Ca Plane pour Moi" (29) * Marta Laan – [[Getter Jaani]] – "[[Me kõik jääme vanaks]]" (33) * Bert Pringi – [[Sam Smith]] – "Lay Me Down" (30) * Hanna Martinson –[[ Bee Gees]] – "Stayin' Alive" / "Too Much Heaven" (32) * Valter Soosalu – [[Uku Suviste]] – "Jagatud öö" (54) * Elina Born – [[M.I.A.]] – "Jimmy" (28) === 4. saade (22. oktoobril 2017) === * Hanna Martinson – [[Thea Paluoja]] – "Sinu juures" (20) * Valter Soosalu – [[Gloria Gaynor]] – "I Will Survive" (18) * Marta Laan – [[Andrus Elbing]] ([[Beebilõust]]) – "Mendid" (46) * Andres Dvinjaninov – [[Ivan Rebroff]] – "Kalinka" (34) * Elina Born – [[Lea Liitmaa]] ([[Blacky]]) – "Ingel" (31) * Daniel Levi Viinalass – [[Julie Andrews]] – "The Hills Are Alive" (54) * Bert Pringi – [[Lauri Saatpalu]] ([[Dagö]]) – "Muusik" (44) * Hele Kõrve – [[Montserrat Caballe|Montserrat Caballé]] – "O mio babbino caro" (37) === 5. saade (29. oktoobril 2017) === * Elina Born – [[France Gall]] – "Poupee de cire, poupee de son" (30) * Bert Pringi – [[Onu Bella]] (ja [[Heli Vahing]]) – "Ma võtsin viina" (33) * Marta Laan – [[Lana Del Rey]] – "Young and Beautiful" (26) * Andres Dvinjaninov – [[Brotherhood of Man]] – "Save Your Kisses for Me" (29) * Hanna Martinson – [[Rozalla]] – "Everybody's Free (To Feel Good)" (27) * Valter Soosalu ja Hele Kõrve – [[Laura Põldvere]] ja [[Koit Toome]] – "[[Verona_(laul)|Verona]]" (42) (42) * Daniel Levi Viinalass – [[Slavko Kalezic]] – "Space" (55) === 6. saade (5. novembril 2017) === * Hele Kõrve – [[Koit Toome]] – "Nädalalõpp" (21) * Daniel Levi Viinalass – [[Calum Scott]] – "Dancing on My Own" (35) * Elina Born – [[Nina Hagen]] – "New York, New York" (50) * Bert Pringi – [[The Tuberkuloited]] – "Lilleke rohus" (22) * Hanna Martinson – [[Demi Lovato]] – "Skyscraper" (28) * Valter Soosalu – [[Peeter Volkonski]] – "Mina olen juba suur" (35) * Andres Dvinjaninov – [[LMFAO]] – "Party Rock Anthem" (34) * Marta Laan – [[Florence Foster Jenkins]] – "Queen of the Night" (59) === 7. saade (12. novembril 2017) === * Bert Pringi – [[Voldemar Kuslap]] – "Armastuse lugu" (23) * Hanna Martinson – [[Kiri te Kanawa]] – "Summertime" (37) * Valter Soosalu – [[Phil Collins]] – "In the Air Tonight" (26) * Marta Laan – [[Maria Listra]] – "Üksik kitsekarjus" (35) * Daniel Levi Viinalass – [[Marvin Gaye]] – "Sexual Healing" (18) * Elina Born – [[Marju Kuut]] – "Raagus sõnad" (38) * Hele Kõrve – [[Jennifer Lopez]] – "Let’s Get Loud" (43) * Andres Dvinjaninov – [[Mart Sander]] – "Helmi" (64) === 8. saade (19. novembril 2017) === * Bert Pringi – [[Justin Timberlake]] – "Can’t Stop the Feeling" (26) * Marta Laan – [[Verka Serduschka]] – "Dancing Lasha Dumbai" (26) * Andres Dvinjaninov ja [[Andero Ermel]] – [[Baccara]] – "Yes Sir, I Can Boogie" (33) * Hele Kõrve – [[Minnie Riperton]] – "Loving You" (49) * Hanna Martinson – [[Kiesza]] – "Hideaway" (42) * Daniel Levi Viinalass – [[Rob Zombie]] – "Dragula" (35) * Elina Born – Hele Kõrve – "Siis kui maailm magab veel" (36) * Valter Soosalu – [[Village People]] – "YMCA" (37) === 9. saade (26. novembril 2017) === * Erisaade === 10. saade (finaal, 3. detsembril 2017) === * Elina Born – [[Christina Aguilera]] – "Ain't No Other Man" * Daniel Levi Viinalass – [[Coldplay]] – "A Sky Full of Stars" * Marta Laan – [[Salvador Sobral]] – "Amar Pelos Dois" * Hanna Martinson – [[Salt 'N' Pepa]] – "Push It" * Andres Dvinjaninov – [[Meie Mees]] – "Šokolaadist jänes" / "Rekkamehe argipäev" / "Sinine vilkur" * Valter Soosalu – [[Plácido Domingo]] – "Parla più piano" * Bert Pringi – [[t.A.T.u.]] – "Nas ne dagoniat" * Hele Kõrve – [[Europe]] – "The Final Countdown" * Kalle Sepp ja Raivo E. Tamm – [[Ivo Linna]] ja [[Michael Jackson]] – "Tean, ei tea" / "Billy Jean" === Kuuenda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |- !Osaleja|||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||7.saade||8.saade||Kokku punkte||Koht finaalis |- |Hele Kõrve||32||30||'''57'''||37||42||21||43||'''49'''||311||2. |- |Marta Laan||31||'''52'''||33||46||26||'''59'''||35||26||308||3. |- |Valter Soosalu||'''47'''||37||54||18||42||35||26||37||296||1. |- |Elina Born||37||41||28||31||30||50||38||36||291||4. |- |Andres Dvinjaninov||39||27||29||34||29||34||'''64'''||33||289 |- |Daniel Levi Viinalass||31||23||21||'''54'''||'''55'''||35||18||35||272 |- |Bert Pringi||34||49||30||44||33||22||23||26||261 |- |Hanna Martinson||33||25||32||20||27||28||37||42||244 |} == 7. hooaeg, sügis 2018 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |7. hooaeg, sügis 2018 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |07.10.2018 |- |02 |14.10.2018 |- |03 |21.10.2018 |- |04 |28.10.2018 |- |05 |04.11.2018 |- |06 |11.11.2018 |- |07 |18.11.2018 |- |08 |25.11.2018 |- |09 (erisaade) |02.12.2018 |- |10 (finaalsaade) |09.12.2018 |} === 1. saade (7. oktoobril 2018) === * Marta Laan – [[Netta]] – "Toy" (26) * Lauri Liiv – [[Tarkan]] – "Simarik" (29) * Liis Lemsalu – [[Sünne Valtri]] – "Tahan ma", "Dolce Gabbana" (33) * Saara Kadak – [[Liis Lemsalu]] – "Püüab meid" (39) * Sepo Seeman – [[Günther (laulja)|Günther]] – "Ding Dong Song" (55) * Ott Lepland – [[Uudo Sepp]] – "Võitmatu" (54) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Jedward]] – "[[Lipstick]]" (28) * Tanel Padar – [[Billy Idol]] – "White Wedding" (20) === 2. saade (14. oktoobril 2018) === * Ott Lepland – [[Panjabi MC]]– "Mundian to beach Ke" (47) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Estin]] – "Esimene lumi" (30) * Tanel Padar – [[Silent Circle]] – "Touch in the Night" (31) * Saara Kadak – [[D Cän]] – "Seib" (38) * Marta Laan – [[Whitney Houston]] – "Your Love Is My Love" (31) * Lauri Liiv – [[The Ilves Sisters]] – "Jõulurõõm" (39) * Sepo Seeman – [[Mart Helme]] – "Võõra linna tuled" (35) * Liis Lemsalu – [[Eleni Foureira]] – "Fuego" (33) === 3. saade (21. oktoobril 2018) === * Liis Lemsalu – [[Donna Lewis]] – "I Love You Always Forever" (22) * Sepo Seeman – [[Birgit Sarrap]] – "Ma tean, et sa tead" (24) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Enrique Iglesias]] – "Hero" (33) * Marta Laan – [[Siiri Känd]] – "Bananas" (31) * Ott Lepland – [[Michael Jackson]] – "You Are Not Alone" (54) * Tanel Padar – [[Annie Lennox]] – "No More I Love You´s" (30) * Lauri Liiv – [[Märt Sults]] – "Lootuselaul" (54) * Saara Kadak – [[Tina Turner]] – "Private Dancer" (36) === 4. saade (28. oktoobril 2018) === * Saara Kadak – [[Toni Basil]] – "Hey Mickey" (28) * Liis Lemsalu – [[Sia Furler|SIA]] – "Chandelier" (27) * Ott Lepland – [[Shakira]] – "Underneath Your Clothes" (32) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Jenny Lind]] – "Never Enough" (71) * Tanel Padar – [[Artur Rinne]] – "Vana vrakk" (33) * Lauri Liiv – [[Judi Dench]] – "Send in the Clowns" (32) * Sepo Seeman – [[Mr. T]] – "Treat Your Mother Right" (30) * Marta Laan – [[AROP]] – "Kiki Miki" (31) === 5. saade (4. novembril 2018) === * Sepo Seeman – [[Simon & Garfunkel]] – "Sound of Silence" (31) * Liis Lemsalu – [[Vitas]] – "7th element" (24) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Maarja-Liis Ilus]] – "Keelatud maa" (42) * Lauri Liiv – [[Joel De Luna]] – "Opera on Fire" (20) * Saara Kadak – [[Silvi Vrait]] – "Olnut enam heaks ei tee" (62) * Ott Lepland – [[Tanel Padar]] – "Võta aega" (46) * Marta Laan – [[Urban Symphony]] – "Rändajad" (23) * Tanel Padar – [[Vanilla Ninja]] – "Club Kung Fu" (36) === 6. saade (11. novembril 2018) === * Nele-Liis Vaiksoo – [[Ricchi e Poveri]] – "[[Mamma Maria (laul)|Mamma Maria]]" (22) * Lauri Liiv – [[Dimitry Hvorostovsky]] – "Di Provenza il mar, il soul" (28) * Liis Lemsalu – [[Curly Strings]] – "Maailm heliseb" (50) * Saara Kadak – [[Chubby Checker]] – "Let's Twist Again" (21) * Ott Lepland – [[Ivo Linna]] – "Suur loterii" (54) * Tanel Padar – [[Afroman]] – "Because I Get High" (41) * Marta Laan – [[Neiokõsõ]] – "[[Tii]]" (34) * Sepo Seeman – [[Kim Jong–un]] – "[[Gangnam Style]]" (34) === 7. saade (18. novembril 2018) === * Liis Lemsalu – Ott Lepland – "Päkapikumees" (34) * Saara Kadak – [[Kate Bush]] – "Running Up That Hill" (52) * Ott Lepland – [[Anne Veski]] – "Eilne päev", "Jätke võtmed väljapoole" (25) * Marta Laan ja Nele-Liis Vaiksoo – [[Florence F. Jenkins]] ja [[Louis Armstrong]] – "Verona" (41) * Sepo Seeman – [[Vello Orumets]] – "Vana türklane" (21) * Tanel Padar – [[Üllar Jörberg]] ([[Nublu (räppar)|Nublu]]) – "Mina ka" (32) * Lauri Liiv – [[Rammstein]] – "Sonne" (38) === 8. saade (25. novembril 2018) === * Liis Lemsalu – [[Vaido Neigaus]] – "Kõigest loobunud" (24) * Marta Laan – [[Hedvig Hanson]] – "Tuuled tulid" (20) * Ott Lepland – [[Sarah Brightman]] – "Time to Say Goodbye" (53) * Saara Kadak ja Juss Haasma – [[Lady Gaga]] & [[Bradley Cooper]] – "Shallow" (26) * Lauri Liiv – [[Buranovskije Babuški]] – "Party for Everybody" (46) * Tanel Padar – [[Edgar Winter]] – "Dying to Live" (35) * Sepo Seeman – Vanaisa – "Vanaisa on väsinud" (45) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Mireille Mathieu]] – "On ne vit pas sans se dire adieu" (35) === 9. saade (02. novembril 2018) === * Erisaade === 10. saade (finaal, 9. detsembril 2018) === * Nele-Liis Vaiksoo – [[Celine Dion|Céline Dion]] – "River Deep, Mountain High" * Liis Lemsalu – [[Els Himma]] – "Üksinduse aeg" * Lauri Liiv – [[Whoopi Goldberg]] – "Get Up Offa That Thing", "Ain’t No Mountain High Enough" * Marta Laan – [[Stacy Ferguson|Fergie]] – "A Little Party Never Killed Nobody" * Ott Lepland – [[Luciano Pavarotti]] – "Caruso" * Tanel Padar – [[Nexus]] – "Nii kuum", "Raju reede" * Saara Kadak – [[ABBA]] – "The Winner Takes It All" * Sepo Seeman – [[Elina Netšajeva]] – "La Forza" * Märt Avandi – [[Jaak Joala]] – "Ausus", "Arena" * Eelmiste hooaegade võitjad * Ühislaul – "We Are the World" === Seitsmenda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" !Osaleja||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||7.saade||8.saade||Kokku||Koht finaalis |- |Ott Lepland||54||'''47'''||54||32||46||'''54'''||25||'''53'''||365||2. |- |Saara Kadak||39||38||36||28||'''62'''||21||'''52'''||26||302||1. |- |Nele-Liis Vaiksoo||28||30||33||'''71'''||42||22||41||35||302||3. |- |Lauri Liiv||29||39||'''54'''||32||20||28||38||46||286||4. |- |Sepo Seeman||'''55'''||35||24||30||31||34||21||45||275 |- |Tanel Padar||20||31||30||33||36||41||32||35||258 |- |Liis Lemsalu||33||33||22||27||24||50||34||24||247 |- |Marta Laan||26||31||31||31||23||34||41||20||237 |} == 8. hooaeg, sügis 2019 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |8. hooaeg, sügis 2019 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |13.10.2019 |- |02 |20.10.2019 |- |03 |27.10.2019 |- |04 |03.11.2019 |- |05 |10.11.2019 |- |06 |17.11.2019 |- |07 |24.11.2019 |- |08 |01.12.2019 |- |09 (erisaade) |08.12.2019 |- |10 (finaalsaade) |15.12.2019 |} === 1. saade (13. oktoobril 2019) === * Marianne Leibur – [[Doris Day]] – "Perhaps, Perhaps, Perhaps" (30) * Mihkel Tikerpalu – [[Victor Crone]] – "Storm" (25) * Marta Arula – [[Oliver Kõvask|väike Oliver]] – "Meremehe laul" (26) * Madis Arro – [[Whitesnake]] – "Here I Go Again" (33) * Eleryn Tiit – [[Brenda Lee]] – "Sweet Nothin's" (46) – '''võitis saate''' * Norman Salumäe – [[Helen Lokuta]] – "Habanera" (41) * Pelle Põldma – [[Uno Loop]] – "Mis värvi on armastus" (16) – '''langes välja''' * Kärt Anton – [[Ariana Grande]] – "Side to Side" (27) === 2. saade (20. oktoobril 2019) === * [[Tanel Laidna]] – [[Jaagup Kreem]] / Terminaator – "See ei ole saladus" * Marta Arula – [[Inger]] – "Coming Home" – '''langes välja''' * Mihkel Tikerpalu – [[Jüri Mazurtšak]] / [[Monitor (ansambel)|Monitor]] – "Ootan tuult" * Marianne Leibur – [[Rihanna]] – "Umbrella" * Eleryn Tiit – [[Robin Juhkental]] / Malcolm Lincoln – "Siren" * Norman Salumäe – [[Pikatoro]] – "Ppap (Pen Pineapple Apple Pen)" * Kärt Anton – [[Laura Põldvere]] – "Head uut aastat" * Madis Arro – [[Margarita Voites]] – "Ave Maria" – '''võitis saate''' === 3. saade (27. oktoobril 2019) === * [[Karmo Nigula]] – [[Gipsy Kings]] – "Volare" * Eleryn Tiit – [[Airi Vipulkumar Kansar]] – "Saatuse laul" – '''võitis saate''' * Madis Arro – [[R.E.M.]] – "Everybody Hurts" * Kärt Anton – [[Donna Summer]] – "Hot Stuff" * Mihkel Tikerpalu – [[Tom-Olaf Urb|Reket]] – "Võit" – '''langes välja''' * Marianne Leibur – [[Dead or Alive]] – "You Spin Me Round" * Norman Salumäe – [[Rolf Roosalu]] – "Ingel" * Tanel Laidna – [[Johnny Cash]] – "Folsom Prison Blues" === 4. saade (03. novembril 2019) === * Kärt Anton – [[Ricky Martin]] – "Martin" * [[Katre Sepp]] – [[Tones And I]] – "Dance Monkey" * Madis Arro – [[Dima Golov]] – "Пусть всегда будет солнце!" – '''jäi saatesse''' * Tanel Laidna – [[Taylor Swift]] – "Shake It Off" * Marianne Leibur – [[Juliette Gréco|Juliette Greco]] – "Andercon" * Eleryn Tiit – [[Heart]] – "Alone" – '''võitis saate''' * Norman Salumäe – [[Valeri Leontjev]] ja [[Laima Vaikule]] – "Vernissage" (koos [[Inga Tislar|Inga Tislariga]]) * Karmo Nigula – [[Die Mayrhofner]] – "Schei Wi Dei Wi Du" === 5. saade (10. novembril 2019) === * Karmo Nigula – [[IceCream|Ice Cream]] – "Helista mulle mobiilile" * Katre Sepp – [[Nazareth]] – "Love Hurts" * Eleryn Tiit – [[Raffaella Carra]] – "Hay Que Venir Al Sur"– '''võitis saate''' * Norman Salumäe – [[Daddy Yankee]] – "Gasolina" * Madis Arro – Maggie Reilly – "Moonlight Shadow" * Kärt Anton – "[[Oota sa!|Nu Pogodi]]" (koos [[Kristjan Lüüs|Kristjan Lüüsiga]]) – '''langes välja''' * Tanel Laidna – [[Ummamuudu]] – "Kõnotraat" * Marianne Leibur – [[Arabesque]] – "Midnight Dancer" === 6. saade (17. novembril 2019) === === 7. saade (24. novembril 2019) === === 8. saade (1. detsembril 2019) === === 9. saade (8. detsembril 2019) === * Erisaade === 10. saade (finaal, 15. detsembril 2019) === === Kaheksanda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |'''Osaleja''' |'''1.saade''' |'''2.saade''' |'''3.saade''' |'''4.saade''' |'''5.saade''' |'''6.saade''' |'''7.saade''' |'''8.saade''' |'''Kokku punkte''' |'''Koht finaalis''' |- |Eleryn Tiit |'''46''' | colspan="7" rowspan="2" | | rowspan="2" |info puudub |2. |- |Madis Arro |33 |1. |} == 9. hooaeg, sügis 2024 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |9. hooaeg, sügis 2024 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |06.10.2024 |- |02 |13.10.2024 |- |03 |20.10.2024 |- |04 |27.10.2024 |- |05 |03.11.2024 |- |06 |10.11.2024 |- |07 |17.11.2024 |- |08 |24.11.2024 |- |09 (finaali eel) |01.12.2024 |- |10 (finaal) |08.12.2024 |} === 1. saade (06.10.2024) === * Reigo Tamm – [[Käärijä]] – "Cha cha cha" (28) * Katrin Pärn – [[Samantha Fox]] – "Touch me (I want your body)" (21) * Amanda Hermiine Künnapas – [[Marco Tasane]] – "Kreeka Jumalanna" (36) * Oskar Seeman – [[Kadri Voorand]] – "Kättemaks" (60) * Jüri Pootsmann – [[:en:Tiny_Tim_(musician)|Tiny Tim]] – "Tiptoe Through the Tulips" (36) * Sissi Nylia Benita – [[Doja Cat]] – "Woman" (39) * Mihkel Raud – [https://en.m.wikipedia.org/wiki/Yazoo_(band) Yazoo] – "Only You" (28) * Birgit Sarrap – [[Céline Dion]] – "Hymne à l'amour" (36) === 2. saade (13.10.2024) === * Sissi Nylia Benita – [[Villu Tamme]] – "Tere Perestroika" (26) * Jüri Pootsmann – [[Evelin Samuel]] – "Diamond of Night" (54) * Birgit Sarrap – [[Andrus Muld|Hunt]] – "Nostalgia" (27) * Reigo Tamm – [[Ants Eskola]] – "Paula, sul on poisipea" (33) *Amanda Hermiine Künnapas – [[The Runaways]] – "Cherry Bomb" (40) *Oskar Seeman – [[Karl Madis]] – "Pärlipüüdja" (18) *Katrin Pärn – [[Demis Roussos]] – "Forever and ever" (32) *Mihkel Raud – [[Billy Idol]] – “Rebel Yell” (54) === 3. saade (20.10.2024) === * Birgit Sarrap – [[P!nk|Pink]] – “Cover Me In Sunshine” (31) * Amanda Hermiine Künnapas – [[Vägilased]] – “Kulla kutse” (44) * Mihkel Raud – [[Kim Carnes]] – “Bette Davis Eyes” (23) * Sissy Nylia Benita – [[Reel 2 Real]] – “I Like To Move It” (27) * Jüri Pootsmann – [[Kalju Terasmaa]] – “Vihmapiisk langeb” (45) * Reigo Tamm – [[Paradisio]] – “Bailando” (44) * Katrin Pärn – [[Tanita Tikaram]] – “Twist In My Sobriety” (36) * Oskar Seeman – [[Måneskin]] – “Beggin” (34) === 4. saade (27.10.2024) === * Mihkel Raud – [[Uno Kaupmees]] – "Ärge unustage valssi" (19) *Birgit Sarrap – [[Joost Klein]] – "Europapa" (40) *Katrin Pärn – [[Ita Ever]] – "Kesk õitsvaid lilli" (45) *Jüri Pootsmann – [[Mihkel Raud]] – "Annabelle" (39) *Amanda Hermiine Künnapas – [[Lisella Beatrice|Beatrice]] – "Tagi mind" (36) *Oskar Seeman – [[Dean Martin]] – "That`s Amore" (27) *Sissi Nylia Benita – [[Sinéad O'Connor|Sinead'O Connor]] – "Nothing compares 2 U" (47) *Reigo Tamm – [[Nele-Liis Vaiksoo]] – "Öölaps" (31) === 5. saade (03.11.2024) === * Amanda Hermiine Künnapas – [[Tyrannosaurus Rex|T. Rex]] – "Get it on" (27) * Jüri Pootsmann – [[Björn Ulvaeus|Björn Ulveaus]] – "Does your mother know" (48) * Sissi Nylia Benita – [[Little Big]] – "Skibidi" (23) * Mihkel Raud – [[Hardi Volmer]] – "Massikommunikatsioon" (28) * Birgit Sarrap – [[Sandra Sillamaa]] – "Pass-pass" (50) * Oskar Seeman – [[Sepo Seeman]] – "Oh, valu ja vaev" (24) * Reigo Tamm – [[Riho Sibul]] – "Kassitapp" (56) * Katrin Pärn – [[Dua Lipa]] – "Houdini" (28) === 6. saade (10.11.2024) === * Birgit Sarrap – [[Freddie Mercury|Fredie Mercury]] – "Bohemian Rhapsody" (53) * Oskar Seeman – [[Annely Peebo]] – "Habanera" (35) * Reigo Tamm – [[5MIINUST]] – "(nendest) narkootikumidest ei te me (küll) midagi" (19) * Sissi Nylia Benita – [[Loreen]] – "Tattoo"(45) * Mihkel Raud – [[Alika]] – "Õde ütles" (49) * Amanda Hermiine Künnapas – [[Coco Chanel|Chanel]] – "Slomo" (27) * Jüri Pootsmann ja Katrin Pärn – [[Armi&Danny]] – "I Wanna Love You Tender" (28) (28) === 7. saade (17.11.2024) === * Jüri Pootsmann – [[Florian Wahl]] – "Mu vend on lesbi" (41) * Mihkel Raud – [[Bob Dylan]] – "Blowi in the Wind" (24) * Birgit Sarrap – [[Camila Cabello]] – "Havana" (34) * Oskar Seeman – [[Ryan Gosling|Ryan Cosling]] – "Im just Ken" (27) * Katrin Pärn – [[Alanis Morissette]] – "You Oughta Know" (33) * Sissy Nylia Benita – [[Andrea Bocelli]] – "Time to say goodbye" (20) * Reigo Tamm – [[Georgie Dann]] – "Paloma Blanca" (46) * Amanda Hermiine Künnapas – [[Lembit Ulfsak]] – "Nõuniku laul" (59) === 8. saade (24.11.2024) === * Mihkel Raud – [[Jimmy Somerville]] – "You Make Me Feel" (18) * Amanda Hermiine Künnapas – [[Renée Zellweger|Renee Zellweger]] – "Roxie" (26) * Sissi Nylia Benita – [[Daði Freyr]] – "Think About Things" (23) * Oskar Seeman – [[Jüri Krjukov]] – "Kui ma oleks rikas" (48) * Katrin Pärn – [[Dennis Quaid]] – "Great Ball of Fire" (40) * Jüri Pootsmann – [[Carol Channing]] – "Hello, Dolly!" (55) * Birgit Sarrap – [[Siiri Känd]] – "Tule, õeke" (35) * Reigo Tamm – [[Montserrat Caballé|Montserrat Caballe]] – "O mio babbino caro" (39) === 9. saade (finaali eel, 01.12.2024) === * Erisaade, finaalieelne saade. === 10. saade (finaal, 08.12.2024) === * Mihkel Raud – [[Jimmy Somerville]] – "You Make Me Feel" (18) * Amanda Hermiine Künnapas – [[Renée Zellweger]] – "Roxie" (26) * Sissi Nylia Benita – [[Daði Freyr]] – "Think About Things" (23) * Oskar Seeman – [[Jüri Krjukov]] – "Kui ma oleks rikas" (48) * Katrin Pärn – [[Jerry Lee Lewis]] – "Great Balls of Fire" (40) * Jüri Pootsmann – [[Carol Channing]] – "Hello, Dolly!" (55) * Birgit Sarrap – [[Siiri Känd]] – "Tule, õeke" (35) * Reigo Tamm – [[Montserrat Caballé]] – "O mio babbino caro" (39) === Üheksanda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |'''Osaleja''' |'''1.saade''' |'''2.saade''' |'''3.saade''' |'''4.saade''' |'''5.saade''' |'''6.saade''' |'''7.saade''' |'''8.saade''' |'''Kokku punkte''' |'''Koht finaalis''' |- bgcolor="gold" | | Reigo Tamm |28 |33 |44 |31 |'''56''' |19 |46 |39 |296 |1. |- bgcolor="silver" | Jüri Pootsmann |36 |54 |'''45''' |39 |48 |28 |41 |'''55''' |346 |2. |- bgcolor="tan" | Amanda Hermiine Künnapas | 36 | 40 | 44 |36 |27 |27 |'''59''' |26 |295 |3. |- bgcolor="antiquewhite" | Birgit Sarrap |36 |27 |31 |40 |50 |'''53''' |34 |35 |306 |4. |- | Oskar Seeman |'''60''' |18 |34 |27 |24 |35 |27 |48 |273 | rowspan="4" | 5.-8. |- | Katrin Pärn |21 |32 |36 |45 |28 |28 |33 |40 |263 |- | Sissi Nylia Benita |36 |26 |27 |'''47''' |23 |45 |20 |23 |250 |- | Mihkel Raud |28 |'''54''' |23 |19 |28 |49 |24 |18 |243 |} === Üheksanda hooaja koondtabel ODBC 3=== {| class="wikitable" |'''Osaleja''' |'''1.saade''' |'''2.saade''' |'''3.saade''' |'''4.saade''' |'''5.saade''' |'''6.saade''' |'''7.saade''' |'''8.saade''' |'''Kokku punkte''' |'''Koht finaalis''' |- | Rayzza Jeanette Flora | 28 | Bgcolor="00A86B"| '''35''' | 38 | 28 | 35 | 40 | Bgcolor="00A86B"| '''50''' | 40 | 294 | |- | Jaypee Oco Cruz | 30 | Bgcolor="DeepPink"| 13 | Bgcolor="00A86B"| '''40''' | 35 | 40 | 30 | 35 | Bgcolor="00A86B"| '''45''' | 268 | |- | Cornelio Yong Tapang | 26 | 17 | 15 | 40 | Bgcolor="00A86B"| '''50''' | 35 | 25 | 20 | 228 | |- | Nilda Gavino | Bgcolor="00A86B"| '''35''' | 15 | Bgcolor="DeepPink"| 9 | 26 | 30 | Bgcolor="00A86B"| '''70''' | 19 | Bgcolor="DeepPink"| 10 | 214 | |- | Omar Gavino | Bgcolor="DeepPink"| 10 | 30 | 10 | 37 | 28 | Bgcolor="DeepPink"| 19 | 30 | 35 | 199 | Rowspan="4"| 5.-8. |- | Jewel Mae Tampilic | 19 | 29 | 25 | 24 | 24 | 21 | Bgcolor="DeepPink"| 17 | 30 | 189 |- | King Jester Tapang | 14 | 23 | 19 | Bgcolor="00A86B"| '''50''' | Bgcolor="DeepPink"| 18 | 25 | 23 | 15 | 187 |- | Catherine Delos Santos | 21 | 25 | 24 | Bgcolor="DeepPink"| 19 | 26 | 23 | 21 | 25 | 184 |} == 10. hooaeg, sügis 2025 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |10. hooaeg, sügis 2025 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="12" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="12" |12 |01 | rowspan="12" |TV3 |05.10.2025 |- |02 |12.10.2025 |- |03 |19.10.2025 |- |04 |26.10.2025 |- |05 |02.11.2025 |- |06 |09.11.2025 |- |07 |16.11.2025 |- |08 |23.11.2025 |- |09 (finaali eel) |30.11.2025 |- |10 (finaal) |07.12.2025 |- |11 (erisaade) |14.12.2025 |- |12 (erisaade) |21.12.2025 |} === 1. saade (05.10.2025) === * Alika Milova – [[Lady Gaga]] – "Abracadabra" (38) * Kohver – [[Liis Lemsalu]] – "Kehakeel" (32) * Kadri Voorand – [[Georg Ots]] – "Mõtisklus" (28) * Silver Laas – [[Axl Rose]] – "Paradise City" (22) * Saara Nüganen – [[Judi Dench|Dame Judi Dench]] – "Send in the Clowns" (49) * An-Marlen – [[NOËP]] – "Move" (19) * Mikk Saar – [[Tatjana Mihhailova-Saar|Tanja]] – "Amazing" '''(73)''' * Heldur Harry Põlda – [[Tommy Cash]] – "[[Espresso Macchiato]]" (23) === 2. saade (12.10.2025) === * An-Marlen – Anaconda – "Ei soovi, et lahkuksid" (52) * Silver Laas – [[Erika Vikman]] – "Ich komme" (25) * Heldur Harry Põlda – [[Frank Sinatra]] – "My way" (28) * Kadri Voorand – [[Amy Winehouse]] – "Rehab" '''(61)''' * Kohver – [[Backstreet Boys]] – "Quit playing games (with my heart)" (21) * Alika Milova – [[Ele Kõlar|Ele]] ja [[Kaja Kõlar]] – "Eidekene ketrab" (38) * Saara Nüganen – [[Ruslan Trochynskyi]] – "Kalyna malyna" (42) * Mikk Saar – [[Lauri Liiv]] – "Señorita" (17) === 3. saade (19.10.2025) === *An-Marlen – [[Hele Kõrve]] – "Oota Vaid, Henry Higgins" (33) *Silver Laas – [[Elton John]] – "Don't Go Breaking My Heart" '''(50)''' *Heldur Harry Põlda – [[Jennifer Lopez]] – "On the floor" (20) * Kadri Voorand – [[Silvi Vrait]] – "Vana Pildiraam" (48) * Kohver – Mati Nuude – "Sisemine Ilu" (34) * Alika Milova – [[Must Q]] – "Rahvaspordipäev" (48) * Saara Nüganen – [[Kuldsed Lindid]] – "Taka-Taka" (31) * Mikk Saar – [[Mr. Big]] – "To Be With You" (20) === 4. saade (26.10.2025) === * An-Marlen – [[Dolly Parton]] – Jolene (42) * Silver Laas – [[Luciano Pavarotti]] – "La Donna É Mobile" '''(50)''' * Heldur-Harry Põlda – Vintiöt – "Eesti Aerobic" (24) * Kadri Voorand – Lipps Inc – "Funkytown" (28) * Kohver – [[Oasis]] – "Wonderwall" (45) * Alika Milova – [[Alphaville (ansambel)|Alphaville]] – "Forever Young" (36) * Saara Nüganen – Lolala – "Krokodill Villi" "Potilaul" (18) * Mikk Saar – [[Henry Laks]] – "Tule Kui Leebe Tuul" (41) === 5. saade (02.11.2025) === * An-Marlen ja Kohver — [[Maarja-Liis Ilus]] ja [[Ivo Linna]] – "Kaelakee Hääl" '''(63)''' (37) * Silver Laas – Toivo Asmer – "Emad, Ärge Kasvatage Kauboisid" (22) * Heldur-Harry Põlda – [[John Travolta]] – "You're The Only One That I Want" (35) * Kadri Voorand – [[Adele]] – "When We We're Young" (45) * Alika Milova – Deee-Lite – "Groove Is In The Heart" (23) * Saara Nüganen – [[Liza Minnelli|Liza Minelli]] – "I Gotcha" (31) * Mikk Saar – Troll – "Jimmy Dean" (28) === 6. saade (09.11.2025) === * Alika Milova – [[Joel Steinfield]] – "Mesimumm''"'' (42) * Kohver – [[Nublu]] – "Push it" '''(56)''''' * Kadri Voorand – [[Rosé]] – "Apt" (21) * Silver Laas – Extreme – "More Than Words" (29) * Saara Nüganen – [[Enrique Iglesias]] – "Hero" (30) * An-Marlen – [[Madonna]] – "Material girl" (21) * Mikk Saar – Joe Dassin – "La café des trois colombes" (46) * Heldur Harry Põlda – José Carreras – "Granada" (39) === 7. saade (16.11.2025) === *Alika Milova – [[Focus]] – "Hocus, Pocus" (55) *Kohver – [[Kylie Minogue]] – "Slow" (16) * Kadri Voorand – [[Lea Dali Lion]] & Genalistid – "Leekiv Armastus" '''(56)''' * Silver Laas – [[Bryan Adams]] – "All For Love" (46) * Saara Nüganen – Kate – "Vee Ja Soola Saaga" (31) * An-Marlen – [[Modern Talking]] – "Cheri, Cheri Lady" (27) * Mikk Saar – [[Wham!]] – "Wake Me Up Before You Go, Go" (23) * Heldur Harry Põlda – [[Kermo Murel]] – "Rahvalaul" (30) === 8. saade (23.11.2025) === * Alika Milova – [[Die Antwoord]] – "Baby's On Fire" (47) * Kohver – [[Onu Bella]] – "Onu Bella Paradiis" (20) * Kadri Voorand – [[Cher]] – "Believe" (35) * Silver Laas – [[Psy]] – "Gangnam Style" (21) * Saara Nüganen – [[Laura Põldvere]] – "Lilled Jäävadki Sulle" '''(59)''' * An-Marlen – Hu? – "Absoluutselt" (26) * Mikk Saar – [[Silver Laas]] – "Kesköödisko" (27) * Heldur Harry Põlda – [[Gunnar Graps]] – "Valgus" (49) === 9. Saade (finaali eel, 30.11.2025) === * Erisaade, finaalieelne saade. * Finaalis parodeeritavate väljakuulutamine. === 10. saade (finaal, 07.12.2025) === * Mikk Saar, Kohver, Heldur Harry Põlda, Silver Laas – [[Best B4]] – "Ma tahan sind, sa vajad mind" (Algusetteaste) * An-Marlen – [[Miliza Korjus]] – "There Will Come A Time" (3. koht) * Heldur Harry Põlda – [[Bruce Springsteen]] – "Born In The U.S.A" * Kadri Voorand – [[Gurly Strings|Curly Strings]] – "Maailm Heliseb" (4. koht) * Saara Nüganen – [[Mahavok]] – "On Läinud Aastad" (2. koht) * Silver Laas – [[Bloodhound Gang]] – "The Bad Touch" * Alika Milova – [[Lara Fabion]] – "Je Suis Malade" '''(1. koht)''' * Mikk Saar – [[Birgit Sarrap]] – "High Heels In The Neighborhood" * Kohver – An-Marlen – "Külm" === 11. saade (14.12.2025) === *Erisaade, parimad esitused saate "Su nägu kõlab tuttavalt" kümnendast hooajast. === 12. saade (21.12.2025) === *Erisaade, parimad esitused saate "Su nägu kõlab tuttavalt" kümnendast hooajast. === Kümnenda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |'''Osaleja''' |'''1.saade''' |'''2.saade''' |'''3.saade''' |'''4.saade''' |'''5.saade''' |'''6.saade''' |'''7.saade''' |'''8.saade''' |'''Kokku punkte''' |'''Koht finaalis''' |- bgcolor="gold" | | Alika Milova |38 |38 |48 |36 |23 |42 |55 |47 |327 |1. |- bgcolor="silver" | Kadri Voorand |28 |'''61''' |48 |28 |45 |21 |'''56''' |35 |323 |2. |- bgcolor="tan" | Saara Nüganen | 49 | 42 | 31 |18 |31 |30 |31 |'''59''' |291 |3. |- bgcolor="antiquewhite" | An-Marlen |19 |52 |33 |42 |'''63''' |21 |27 |26 |283 |4. |- | Mikk Saar |'''73''' |17 |20 |41 |28 |46 |23 |27 |275 | rowspan="4" | 5.-8. |- | Silver Laas |22 |25 |'''50''' |'''50''' |22 |29 |46 |21 |265 |- | Kohver |32 |21 |34 |45 |37 |'''56''' |16 |20 |261 |- | Heldur Harry Põlda |23 |28 |20 |24 |35 |39 |30 |49 |248 |} === Kümnenda hooaja koondtabel (ODBC) 2=== {| class="wikitable" |'''Osaleja''' |'''1.saade''' |'''2.saade''' |'''3.saade''' |'''4.saade''' |'''5.saade''' |'''6.saade''' |'''7.saade''' |'''8.saade''' |'''Kokku punkte''' |'''Koht finaalis''' |- | Emerson Esguerra | 27 | 30 |45 |style="background:#00A86B" | '''50''' | 30 | 26 | 37 |style="background:DeepPink" | 20 |265 |Bgcolor="gold"| '''1.''' |- | Kristel Psalm Gavino | style="background:#00A86B" |'''65''' | 32 | 40 | 23 | 27 | 50 | 35 |26 |298 | Bgcolor="silver"| 2. |- | Mack Lapackestine |34 |style="background:DeepPink" | 22 |36 |30 |50 |style="background:#00A86B" | '''55''' | 45 |30 |302 |Bgcolor="tan"| 3. |- | Ruslan Alehno | 50 | 34 |style="background:#00A86B" | '''53''' | 20 | style="background:#00A86B" | '''54''' | 40 | 39 |24 |314 |Bgcolor="antiquewhite"| 4. |- | [[Luciano Pavarotti]] |32 |26 |16 |25 |45 |35 |style="background:#00A86B" | '''50''' |35 |264 |Rowspan="4"| 5.-8. |- | Denise Charity Gavino | 24 | style="background:#00A86B" | '''35''' | 38 | 15 | 32 | style="background:DeepPink" | 16 | 34 |28 |222 |- | Sienna Stevens |31 |24 |26 |style="background:DeepPink" | 10 |35 |30 |style="background:DeepPink" | 24 |style="background:#00A86B" | '''40''' |220 |- | Irish Vera Gavino |style="background:DeepPink" | 18 |28 |style="background:DeepPink" | 6 |40 |style="background:DeepPink" | 24 |28 | 29 | 22 |195 |} == 11. hooaeg, sügis 2026 (pole kinnitatud) == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |11. hooaeg, sügis 2026 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 | rowspan="10" |2026 |- |02 |- |03 |- |04 |- |05 |- |06 |- |07 |- |08 |- |09 (finaali eel) |- |10 (finaal) |} === Kümnenda hooaja koondtabel (ODBC) === {| class="wikitable" |'''Osaleja''' |'''1.saade''' |'''2.saade''' |'''3.saade''' |'''4.saade''' |'''5.saade''' |'''6.saade''' |'''7.saade''' |'''8.saade''' |'''Kokku punkte''' |'''Koht finaalis''' |-bgcolor="gold"| | Alan Rey Sarte | 42 | 29 | 15 | 25 | style="background:#00A86B" | '''50''' |style="background:#00A86B" | '''40''' | 40 |30 |271 |'''1.''' |-bgcolor="silver"| | Nilda Gavino |37 |40 |25 |45 |20 |14 |style="background:#00A86B" | '''50''' |style="background:DeepPink" | 19 |250 | 2. |-bgcolor="tan"| | Omar Gavino |31 |20 |20 |35 |30 |29 |20 |style="background:#00A86B" | '''50''' |235 | 3. |-bgcolor="antiquewhite"| | Rocky Martiner | style="background:#00A86B" | '''50''' |24 |22 |style="background:#00A86B" | '''55''' | 40 | 27 | 45 | 45 |308 |4. |- | Rachel Sarte |40 |style="background:#00A86B" | '''55''' |30 |15 |12 |21 |35 |25 |233 | Rowspan="4"| 5.-8. |- | Elian Sarte |style="background:DeepPink" | 16 |style="background:DeepPink" | 11 |35 |21 |style="background:DeepPink" | 10 |31 |30 |35 |189 |- | Sierra Vistalandia |25 |17 |style="background:DeepPink" | 11 |24 |45 |style="background:DeepPink" | 7 |style="background:DeepPink" | 15 | 40 |184 |- | Azzriel Zazzriel |22 |14 |style="background:#00A86B" | '''50''' |style="background:DeepPink" | 10 |15 |24 |25 |21 |181 |} == Viited == {{viited|allikad= <ref name="ZIOXj">[http://www.elu24.ee/1225062/su-nagu-kolab-tuttavalt-esimese-hooaja-voitis-evelin-voigemast "Su nägu kõlab tuttavalt" esimese hooaja võitis Evelin Võigemast], elu24, 5. mai 2013</ref> <ref name="ALRDY">{{Netiviide |url=http://elu24.postimees.ee/v2/2624254/su-naegu-kolab-tuttavalt-teise-hooaja-voitis-koit-toome |pealkiri=«Su nägu kõlab tuttavalt» teise hooaja võitis Koit Toome |vaadatud=2016-09-26 |arhiivimisaeg=2016-09-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160927044207/http://elu24.postimees.ee/v2/2624254/su-naegu-kolab-tuttavalt-teise-hooaja-voitis-koit-toome |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="I3eyt">[http://www.ohtuleht.ee/607129/naosaate-voitja-mart-muurisepa-heategevus-liigutas-saajaid-pisarateni Näosaate võitja Mart Müürisepa heategevus liigutas saajaid pisarateni]</ref> <ref name="eBEPy">[http://elu24.postimees.ee/v2/3425649/naeosaate-neljanda-hooaja-voitis-juss-haasma Näosaate neljanda hooaja võitis Juss Haasma]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="SHCuJ">[http://elu24.postimees.ee/3934277/naeosaate-viienda-hooaja-voitis-kalle-sepp Näosaate viienda hooaja võitis Kalle Sepp]</ref> }} [[Kategooria:Eesti telesarjad]] [[Kategooria:Eesti muusika]] [[Kategooria:TV3 telesaated]] {{DEFAULTSORT:Su_nägu_kõlab_varsti_tuttavalt}} __UUEALAOSALINGITA__ itc6k7n296a9dpzlwoyxhpjvz1tonex 0 340269 7214065 6112241 2026-08-14T10:57:40Z Andres 5 7214065 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib 325. aastal surnud filosoofist; romaanikirjaniku kohta vaata artiklit [[Iamblichos (romaanikirjanik)]]}} [[File:Iamblichus.jpg|thumb|upright]] '''Iamblichos''' (kr Ἰάμβλιχος; ld '''Iamblichus Chalcidensis'''; u 245–325) oli [[Uusplatonism|uusplatonistlik]] filosoof, kes elas ja tegutses peamiselt [[Süüria]]s, kus ta rajas oma kooli. ==Kirjandus== *[[Ermenegildo Pistelli]] (toim). ''Iamblichi Protrepticus'', Lipsiae: In Aedibus B.G. Tubneri [[1888]]. [[Kategooria:Vanakreeka filosoofid]] [[Kategooria:Sündinud 245]] [[Kategooria:Surnud 325]] [[Kategooria:Süüria inimesed]] pmia1i7m4ouf4n60z13i5p8dc89hpck 0 342820 7213662 7212853 2026-08-13T14:50:55Z ~2026-34651-55 231505 /* Peatuste loend */ 7213662 wikitext text/x-wiki {{Liin |operaator=[[TLT]] |algpeatus=Kitseküla |lõpppeatus=Randla |avati=*1954 *2022 (tänasel kujul) |number=3 |bgcolor=#00E1B4 |seisund=avatud |asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}} |kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/3/a-b/11314-1/map kaart] |eelmine liin=2 |järgmine liin=4 |järgmine=4 (Tallinna bussiliin) |eelmine=2 (Tallinna bussiliin) |läbi=Balti jaam |päev=ETKNRLP |sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/3/a-b sõiduplaan] |uuendus=29. juuni 2026 |pilt=Bus in Tallinn, MAN Lion's City CNG n°3849.jpg }} {{teekaart}} '''Tallinna bussiliin 3''' on [[buss]]iliin [[Tallinn]]as Vana-Lõuna ja Pelguranna vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub iga päev. Väljumised 12-35 minuti tagant = Ajalugu = {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Märkused |- |1954 |Viru - Paljassaare | |- |november 1957 |Punane - Keskturg - V. Väljak - Kalamaja - Paljassaare | |- |1960 |Rocca al Mare - Viru - Kalamaja - Pikakari | |- |jaanuar 1976 |Väike-Õismäe - RaM - Viru - Kalamaja - Paljassaare | |- |aprill 1977 |Väike-Õismäe - Viru - Kalamaja - Randla | |- |detsember 1980 |Uus-Sadama - Viru - Kalamaja - Randla | |- |jaanuar 1981 |Veerenni - Kivisilla - Kalamaja - Randla | |- |mai 2022 |Vana-Lõuna - Kivisilla - Kalamaja - Randla | |- |juuli 2022 |Vana-Lõuna - Kaubamaja - Balti Jaam - Kalamaja - Randla |Praegune marsruut |} == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 11.07.2022 !Vana-Lõuna - Pelguranna !Pelguranna - Vana-Lõuna |- | ; Kitseküla ; Varre ; Õilme ; Veerenni ; Liivalaia ; Hotell Olümpia ; Kaubamaja ; Estonia ; Vabaduse väljak ; Tõnismägi ; Hotell Tallinn ; Toompark ; Balti jaam ; Linnahall ; Kalamaja ; Kungla ; Volta ; Erika ; Karjamaa ; Tööstuse ; Sitsi ; Niidi ; Kari ; Randla | ; Randla ; Pelguranna ; Kari ; Niidi ; Sitsi ; Tööstuse ; Karjamaa ; Erika ; Volta ; Kungla ; Kalamaja ; Põhja puiestee ; Balti jaam ; A. Adamsoni ; Vabaduse väljak ; Estonia ; Keskhaigla ; Liivalaia ; Veerenni ; Õilme ; Varre ; Kitseküla |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.05.2022 kuni 10.07.2022 !Vana-Lõuna - Randla !Randla - Vana-Lõuna |- | ; Kitseküla ; Varre ; Õilme ; Veerenni ; Liivalaia ; Hotell Olümpia ; Kivisilla ; Pronksi ; Hobujaama ; Mere puiestee ; Linnahall ; Kalamaja ; Kungla ; Volta ; Erika ; Karjamaa ; Sitsi ; Kari ; Randla | ; Randla ; Pelguranna ; Kari ; Sitsi ; Karjamaa ; Erika ; Volta ; Kungla ; Kalamaja ; Põhja puiestee ; Linnahall ; Mere puiestee ; A. Laikmaa ; Estonia ; Keskhaigla ; Liivalaia ; Veerenni ; Õilme ; Varre ; Kitseküla |} {| class="wikitable" |+Marsruut kuni 30.04.2022 !Veerenni - Randla !Randla - Veerenni |- | ; Veerenni ; Veerenni ; Liivalaia ; Hotell Olümpia ; Kivisilla ; Pronksi ; Hobujaama ; Mere puiestee ; Linnahall ; Kalamaja ; Kungla ; Volta ; Erika ; Karjamaa ; Sitsi ; Kari ; Randla | ; Randla ; Pelguranna ; Kari ; Sitsi ; Karjamaa ; Erika ; Volta ; Kungla ; Kalamaja ; Põhja puiestee ; Linnahall ; Mere puiestee ; A. Laikmaa ; Estonia ; Keskhaigla ; Liivalaia ; Veerenni |} <center><gallery> Fail:197TAK in Tallinn.JPG|3. liini buss Gonsiori tänaval Fail:469TAK.JPG|3. liini buss Madala tänaval Fail:Reis bussiga 3.jpg|Päeva reis (Tehnika tänaval) Fail:Interior of Scania CL94UA.JPG|Õhtune reis (Tööstuse tänaval) Fail:1226 TLT (31694055367).jpg|3. liini buss Viru Väljakul Fail:Bus in Tallinn, MAN Lion's City n°3429.jpg|Põhja puiesteel Fail:TAK1166.JPG|Hobujaama peatusel </gallery></center> {{commonscat}} {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] ib5tyo315v2r730gz656rzgr5pd63mf 14 343197 7214106 6337477 2026-08-14T11:34:38Z Estopedist1 278 ajakirjandus pole kirjandus: [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Spordikirjandus]] 7214106 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Sport|Ajakirjandus]] [[Kategooria:Ajakirjandus|Spordiajakirjandus]] kfcw7ex1pvsee76fiswo6hdllyd523l 0 353008 7213701 7209876 2026-08-13T15:44:49Z Kuriuss 38125 7213701 wikitext text/x-wiki [[Fail:Action for the support of Georgia in Helsinki, Finland (7).jpg|pisi|Elo Mõttus-Leppik (2008)]] '''Elo Mõttus-Leppik''' (sündinud [[18. aprill]]il [[1978]]) on eesti teleajakirjanik. ==Haridus== Ta on lõpetanud 1996. aastal [[Tallinna 21. Keskkool]]i ja 2002. aastal [[Tallinna Pedagoogikaülikool]]i psühholoogia erialal.<ref>[https://telekraat.ee/biograafiad/elo-mottus-leppik/ Elo Mõttus-Leppik] Andmebaasis Telekraat. Vaadatud 08.08.2026.</ref> ==Töö ja looming== Alates 1996. aastast on ta töötanud telekanalis [[Kanal 2]], kus alustas päevadiktoritööd juba abituriendina (koos kaksikõe [[Katrin Tibar]]iga).<ref>[https://www.postimees.ee/1590513/elo-mottus-pealtnaha-ornake Elo Mõttus – pealtnäha õrnake] Postimees.ee, 21.10.2006.</ref> 1999. aastal oli ta saate "Sa vaata vaid" saatejuht ja toimetaja ning aastatel 1999–2002 Kanal 2 turunduse ja avalike suhete spetsialist.<ref>[https://telekraat.ee/biograafiad/elo-mottus-leppik/ Elo Mõttus-Leppik] Andmebaasis Telekraat. Vaadatud 08.08.2026.</ref> Pärast seda oli ta uudistesaate "[[Uued uudised]]" reporter (2002–2004) ja tervisespordisaate "Hoogu juurde!" saatejuht (2004, koos [[Rauno Pehka]]ga). 2004. aastast töötas ta argipäevasaate "[[Reporter (Kanal 2)|Reporter]]" uudistereporterina. Koos [[Ingrid Peek|Ingrid Peegiga]] on ta juhtinud jutusaadet "Stereo" (2013) ja koos Katrin Tibariga psühholoogiasaadet "Avameelselt" (2011–2014). 2021/2022. aastal juhtis ta Kanal 2 ja ajalehe [[Postimees]] uuriva toimetuse ühissaadet "Otse Postimehest". Alates 2022. aastast on ta üks "[[Täistund|Täistunni]]" saatejuhte ning 2025. aastast ka üks intervjuusaate "[[Silmast silma]]" saatejuhte. 2005. aastal sai tuntuks fraas "Ei kommentaari!", mis pärines tema reportaažist uudistesaatele "[[Reporter (Kanal 2)|Reporter]]"; nii vastas Tallinna linnavolikogu liige Vladimir Belõi Elo Mõttuse intervjuusoovile.<ref>[https://www.postimees.ee/1590513/elo-mottus-pealtnaha-ornake Elo Mõttus – pealtnäha õrnake] Postimees.ee, 21.10.2006.</ref> ==Tunnustus== * 2023 ja 2025 – [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|EFTA]] parima päevakajasaate auhind (saate "Täistund" meeskonna liikmena) ===Auhinnanominatsioonid=== * 2020 – EFTA nominent parima ajakirjandusliku loo kategoorias ("Päriselu lood. Globalistid või natsid?") * 2021 – EFTA nominent parima ajakirjandusliku loo kategoorias ("Reporter tegutseb koroonapuhangu keskel Põhja-Itaalias") * 2022 – EFTA nominent parima ajakirjandusliku loo kategoorias ("Klandorf: see proua peaks sõitma taksoga") Ta on olnud auhinnale nomineeritud ka parima reporteri ja parima intervjueerija kategoorias (2021) ning parima teleajakirjaniku kategoorias (2023, 2025, 2026). ==Isiklikku== Elo Mõttus abiellus 2008. aastal advokaat [[Indrek Leppik]]uga. Nende lapsed on tütar Liisi (sündinud 2009) ja poeg Martin-Indrek (sündinud 2016).<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120595758/fotod-loomav-paike-ja-kaunid-vaated-elo-mottus-leppik-naudib-puhkust-kreekas FOTOD | Lõõmav päike ja kaunid vaated! Elo Mõttus-Leppik naudib puhkust Kreekas] Kroonika/Delfi, 08.07.2026.</ref> Elo Mõttus-Leppiku ema on endine estraadilaulja ja ajakirjanik [[Anne Grünberg-Mattheus]] ning onu on helilooja [[Sven Grünberg]].<ref>Kristina Herodes. [https://digiajakirjad.postimees.ee/8458294/elo-mottus-leppik-toob-toe-paevavalgele-mis-meid-tegelikult-paksuks-teeb Elo Mõttus-Leppik toob tõe päevavalgele: mis meid tegelikult paksuks teeb?] Postimees.ee / Naine, 27.04.2026.</ref> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Mõttus-Leppik, Elo}} [[Kategooria:Eesti teleajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti saatejuhid]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1978]] 5ar6hqw6sayk8sn6u56ul4t7fl6jtcs 0 353133 7213760 7097980 2026-08-13T17:26:13Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7213760 wikitext text/x-wiki [[Fail:Liezēre kihelkonna mõisad (1903).jpg|thumb|Liezēre kihelkonna mõisad 1903. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Wendenschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1904)]] [[Fail:Liezēres draudzes novads 1798.jpeg|pisi|Liezēre kihelkond Mellini "[[Liivimaa atlas]]es" (1798)]] '''Liezēre kihelkond''' ([[saksa keel]]es ''Lösern Kirchspiel'', [[läti keel]]es ''Liezēres draudzes novads'') oli haldusüksus Liivimaal [[Võnnu vojevoodkond|Võnnu vojevoodkonnas]] ja [[Võnnu kreis]]is. Liezēre kihelkond sai alguse Poola võimu ajal, ent kui need alad läksid Rootsi võimu alla, liideti see [[Cesvaine kihelkond|Cesvainega]]. Kihelkond otsustati taastada aastal 1669, ent aastal 1779 oli sealne kirik ikka veel Cesvaine kihelkonna abikirik. Aastal 1671 otsustati, millised mõisad peaks kihelkonda kuuluma. Sinna rajati ka oma kihelkonnakool, ja aastal 1689 kihelkond taastatigi.<ref>Materialien zur Geschichte und Statistik des Kirchen- und Schulwesens der evang.-Luther Gemeinden in Rußland : Ges. u. hrsg. von E.H. Busch. Mit 2 Kart. in Farbendruck, E.H Busch lk 531-532.</ref> Sõda ja saabunud katkuepideemia aga tühjendasid piirkonna ja aastail 1707 – 1719 oli kihelkond taas Cesvainega liidetud. [[Eduard Heinrich von Busch]]i andmetel oli Liezēre kihelkonnas üks [[kihelkonnakool]], kus oli 12 õpilast.<ref>Materialien zur Geschichte und Statistik des Kirchen- und Schulwesens der evang.-Luther Gemeinden in Rußland : Ges. u. hrsg. von E.H. Busch. Mit 2 Kart. in Farbendruck, E.H Busch lk 531.</ref> [[Liezēre kirik]]u hoone hävis teise maailmasõja lahingutes. Uus kirikuhoone valmis aastal 2012.<ref>[https://www.laikraksts.com/raksti/raksts.php?KursRaksts=2668B Atjaunoto Liezēres baznīcu iesvētīs 19. augustā]{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Laikraksts "Latvietis" Nr. 214,8.08 2012.</ref> ==Liezēre kihelkonna mõisad== *[[Grava mõis|Grava]] (''Kohlhausen'') [[rüütlimõis]] *[[Gulbērise mõis|Gulbērise]] (''Gulbern'') rüütlimõis *[[Līdere mõis|Līdere]] (''Lüdern'') [[riigimõis]] *[[Liezēre kirikumõis|Liezēre]] (''Lösern Pastorat'') [[kirikumõis]] *[[Liezēre mõis|Liezēre]] (''Lösern'') rüütlimõis *[[Lubeja mõis|Lubeja]] (''Lubey'') rüütlimõis *[[Mēdzūla mõis|Mēdzūla]] (''Meselau'') rüütlimõis *[[Ozolamuiža mõis|Ozolamuiža]] (''Eckhof'', varem ''Ohselshof'') rüütlimõis == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== *{{Cite book|title=Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765|last=Büsching |first=Anton Friedrich |authorlink=Anton Friedrich Büsching|year=1773 |publisher=Johann Jacob Curt|location=Halle |isbn= |pages=379 |url=http://books.google.ee/books?id=tG8OAAAAQAAJ&printsec=titlepage&hl=en#PPA379,M1 }} *{{Cite book|title=Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band|last=Hupel |first=August Wilhelm |authorlink=August Wilhelm Hupel|year=1782 |publisher=zu finden bey [[Johann Friedrich Hartknoch]]|location=Riga |isbn= |pages= 199-201 |url=http://books.google.ee/books?id=86lKAAAAcAAJ&printsec=titlepage&hl=en#PPA199,M1}} *{{Cite book|title=Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland |last=Bienenstamm |first=H. von |authorlink=Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm|year=1826 |publisher=Deubner |location= Riga |isbn= |pages= 262 |url=http://books.google.ee/books?id=MwsZAAAAYAAJ&printsec=titlepage&hl=en#PPA262,M1}} *{{Cite book|title=Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Volumes 1|last=von Hagemeister |first=Heinrich |authorlink=Heinrich von Hagemeister|year=1836 |publisher=Eduard Frantzen|location=Riga |isbn= |pages=239–242 |url=http://books.google.ee/books?id=KqRKAAAAcAAJ&printsec=titlepage&hl=en#PPA239,M1}} {{Võnnu kreis}} [[Kategooria:Läti kihelkonnad]] [[Kategooria:Liezēre kihelkond| ]] b9uqubl5c7crpr7wzgxoxfbg5y2yyf4 0 354643 7213690 7213564 2026-08-13T15:29:57Z ~2026-34651-55 231505 7213690 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Pirita|lõpppeatus=Gaasi|avati=*2024 *2026 (tänasel kujul)|number=48|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/48/a-b/18910-1/map]|eelmine liin=47|järgmine liin=49|järgmine=49 (Tallinna bussiliin)|eelmine=47|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/48/a-b]|läbi=Iru, Priisle, Vesse|uuendus=2. august 2026|suleti=2023|pilt=48buss.jpg}} [[Fail:TAK 2364.JPG|pisi|Viru keskuse suunas]] [[Fail:TLT MAN Lion's City LE 3538 21-09-2022.jpg|pisi|Vabaduse väljakul]] {{teekaart}} '''Tallinna bussiliin 48''' on [[Tallinn]]a [[buss]]iliin, mida teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ja mis 21. oktoobrist 2024 ühendab läbi Lasnamäe [[Pirita]] ja [[Vesse]] asumeid.<ref>[https://www.tallinn.ee/et/uudis/oktoobrist-uuendused-pirita-bussiliinides Oktoobrist uuendused Pirita bussiliinides] Tallinna uudised, 25.09.2024</ref> '''Tallinna bussiliin 48''' oli algselt [[Tallinn]]a [[buss]]iliin, mida teenindas [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ja mis alates 1. augustist 2023 ühendati bussiliiniga 35, uus marsruut Seli - Pelguranna. [[Tallinna ühistranspordiliinid|Bussiliin]] ühendas [[Südalinn]]a asumit [[Kesklinna linnaosa|Kesklinnas]] [[Pelguranna]] asumiga [[Põhja-Tallinn]]as, läbides [[Lilleküla]] ja [[Pelgulinna asum|Pelgulinna]]. Liin sai alguse [[Viru Keskuse bussiterminal]]ist. Enne 1. novembrit 2016 oli 48 ekspressliin, mis ei peatunud Vabaduse väljaku ja Sõle peatusete vahel.<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/tallinnas-muutuvad-mitmed-bussi-ja-trammiliinide-soiduplaanid?id=76040757 Tallinnas muutuvad mitmed bussi- ja trammiliinide sõiduplaanid] Delfi, 25.10.2016</ref> == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.08.2026 !Vesse - Pirita keskus !Pirita keskus - Vesse |- | ; Gaasi ; Gaasi ; Vesse ; Sõjamäe raba ; P. Pinna ; Lasnamäe turg ; Pikri ; Varraku ; Taevakivi ; Mustakivi ; Kiviku ; Rauna ; Priisle ; Ussimäe tee ; Priisle kauplus ; Kuristiku ; Linnamäe tee ; Läänemere tee ; Jussi ; Kose tee ; Kelluka tee ; Iru ; Laiaküla ; Pärnamäe tee ; Äigrumäe ; Kõlviku tee ; Liilia tee ; Mähe aedlinn ; Aianduse tee ; Oblika tee ; Küüvitsa tee ; Mähe ; Hämar tee ; Randvere tee ; Supluse puiestee ; Pirita | ; Pirita ; Pirita ; Supluse puiestee ; Randvere tee ; Hämar tee ; Mähe ; Küüvitsa tee ; Oblika tee ; Aianduse tee ; Pojengi tee ; Mähe aedlinn ; Liilia tee ; Kõlviku tee ; Äigrumäe ; Pärnamäe tee ; Laiaküla ; Iru ; Kelluka tee ; Kose tee ; Jussi ; Läänemere tee ; Linnamäe tee ; Kuristiku ; Priisle kauplus ; Ussimäe tee ; Priisle ; Priisle ; Rauna ; Kiviku ; Mustakivi ; Taevakivi ; Sabatähe ; Varraku ; Pikri ; P. Pinna ; J.Smuuli tee ; Sõjamäe raba ; Vesse ; Gaasi ; Gaasi |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.06.2025 kuni 31.07.2026 !Vesse - Pirita keskus !Pirita keskus - Vesse |- | ; Gaasi ; Gaasi ; Vesse ; Sõjamäe raba ; P. Pinna ; Lasnamäe turg ; Pikri ; Varraku ; Taevakivi ; Mustakivi ; Kiviku ; Rauna ; Priisle ; Ussimäe tee ; Priisle kauplus ; Kuristiku ; Linnamäe tee ; Läänemere tee ; Jussi ; Kose tee ; Kelluka tee ; Iru ; Laiaküla ; Pärnamäe tee ; Teletorn ; Kloostrimetsa ; Metsakalmistu ; Kalmuse tee ; Pirita | ; Pirita ; Pirita ; Kalmuse tee ; Metsakalmistu ; Kloostrimetsa ; Teletorn ; Pärnamäe tee ; Laiaküla ; Iru ; Kelluka tee ; Kose tee ; Jussi ; Läänemere tee ; Linnamäe tee ; Kuristiku ; Priisle kauplus ; Ussimäe tee ; Priisle ; Priisle ; Rauna ; Kiviku ; Mustakivi ; Taevakivi ; Sabatähe ; Varraku ; Pikri ; P. Pinna ; J.Smuuli tee ; Sõjamäe raba ; Vesse ; Gaasi ; Gaasi |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 21.10.2024 kuni 31.05.2025 !Vesse - Pirita keskus !Pirita keskus - Vesse |- | ; Gaasi ; Vesse ; Vesse ; Gaasi ; Kuuli ; Varraku ; Taevakivi ; Mustakivi ; Kiviku ; Rauna ; Priisle ; Ussimäe tee ; Priisle kauplus ; Kuristiku ; Linnamäe tee ; Läänemere tee ; Jussi ; Kose tee ; Kelluka tee ; Iru ; Laiaküla ; Pärnamäe tee ; Teletorn ; Kloostrimetsa ; Metsakalmistu ; Kalmuse tee ; Pirita | ; Pirita ; Pirita ; Kalmuse tee ; Metsakalmistu ; Kloostrimetsa ; Teletorn ; Pärnamäe tee ; Laiaküla ; Iru ; Kelluka tee ; Kose tee ; Jussi ; Läänemere tee ; Linnamäe tee ; Kuristiku ; Priisle kauplus ; Ussimäe tee ; Priisle ; Priisle ; Rauna ; Kiviku ; Mustakivi ; Taevakivi ; Sabatähe ; Varraku ; Kuuli ; Gaasi ; Vesse ; Gaasi |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.11.2016 kuni 31.07.2023 !Viru Keskus - Pelguranna !Pelguranna - Viru Keskus |- | ; Viru Keskus 3 ; Viru ; Vabaduse väljak ; Tõnismägi ; Koidu ; Taksopark ; Ülase ; Sõle ; Ädala ; Kolde puiestee ; Nisu ; Ehte ; Kari ; Randla | ; Randla ; Pelguranna ; Vihuri ; Puhangu ; Ehte ; Nisu ; Kolde puiestee ; Ädala ; Ülase ; Taksopark ; Koidu ; Vabaduse väljak ; Estonia ; A. Laikmaa |} {| class="wikitable" |+Marsruut kuni 31.10.2016 !Viru Keskus - Pelguranna !Pelguranna - Viru Keskus |- | ; Viru Keskus 3 ; Viru ; Vabaduse väljak ; Sõle ; Ädala ; Kolde puiestee ; Nisu ; Ehte ; Kari ; Randla | ; Randla ; Pelguranna ; Vihuri ; Puhangu ; Ehte ; Nisu ; Kolde puiestee ; Ädala ; Vabaduse väljak ; Estonia ; A. Laikmaa |} ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://soiduplaan.tallinn.ee/#bus/48/a-b Tallinna 48. liini sõiduplaan] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] rho4gs7rtikvpo1t500f423gtp3geoz 0 355320 7213980 6655925 2026-08-14T08:18:33Z ~2026-44650-19 235442 7213980 wikitext text/x-wiki '''Harry Ingelman''' (ka '''Harry Ingelmann'''; [[6. detsember]] [[1925]] [[Tallinn]] – [[25. aprill]] [[1976]] [[Sydney]]) oli eesti ajakirjanik ja tõlkija. Ta sündis Tallinnas riigiametniku pojana, õppis Lasnamäe algkoolis ja [[Tallinna Reaalkool]]is, mille viimasest klassist põgenes [[Soome]], vältimaks mobiliseerimist Saksa sõjaväkke. Ta teenis Soome sõjaväes, kust siirdus sügisel [[1944]] Rootsi ja sealt aastal [[1948]] [[Austraalia]]sse. Austraalias olles töötas ta Austraalia mereväe depoos, lõpetas muruaednike erikursuse Sydney tehnikakolledžis ja sai murukeegliklubi aednikuks. Ta oli Eesti Sõjaveteranide Liidu (Austraalias) esimene sekretär, abisekretär ja abilaekur. Ta kuulus [[Uus-Lõuna-Wales]]i [[Eesti Võitlejate Ühing Uus-Lõuna-Walesis|Eesti Võitlejate Ühingusse]] ja oli selle ajalehe [[Võitleja]] peaesindaja [[Austraalia]]s, samuti oli ta ajalehe [[Meie Kodu]] vastutav toimetaja. Ta oli kirjastuse [[Eesti Kirjastus Orto|Orto]] esindaja Austraalias, võttis osa Sydney Kirjandussõprade Ringi tegevusest. Harry Ingelman suri aastal [[1976]] [[Sydney]]s, Sydneys ta ka tuhastati. Ta debüteeris tõlkijana aastal [[1957]], ta on tõlkinud [[inglise keel|inglise]] ja [[soome keel]]est. == Tõlked == * [[Harry Bloom]] Kättemaks: romaan. ([[Toronto]] [[Eesti Kirjastus Orto|Orto]] [[1965]]) * [[Thomas B. Costain]] Viimne armastus: romaan. (Toronto Orto 1966) * [[John Gunther]] Kaotatud linn: Romaan, pühendatud kõigile minu sõpradele Viinis. (Toronto Orto 1967) * [[Manohar Malgonkar]] India vürstid: Romaan. (Toronto Orto 1967) * [[William Woolfolk]] Mu nimi on Morgan: Romaan. (Toronto Orto 1965) * [[Pentti Holappa]] Tina: Romaan. (Toronto Orto 1964) * [[Eeva Joenpelto]] Rüütel laante süngusest: Romaan. (Toronto Orto 1967) * [[Jorma Korpela]] Pihtimus: Romaan. (Toronto Orto 1962) * [[Eva Kilpi]] Naine peeglis: Romaan. (Toronto Orto 1964) * [[Mauri Sariola]] Laia tee seadus: Kohtuprotsessiromaan. (Toronto Orto 1967) * [[Jussi Talvi]] Elu on ilus: Romaan. (Toronto Orto 1963) * [[Mika Waltari]] Kuldkihar. (Toronto Orto 1963) * Mika Waltari Felix Õnnelik: Romaan. (Toronto Orto 1963) * Mika Waltari Õispuu. (Toronto Orto 1963) * Mika Waltari Ahvatlev kuristik (=Fine van Brooklyn). (Toronto Orto 1964) * Mika Waltari Seda ei juhtu. (Toronto Orto 1964) * [[Hilja Valtonen]] Preili kojamees: Romaan. (Toronto Orto 1963) * [[John Steinbeck]] Karbiküla: Romaan. (Toronto Orto 1967) {{JÄRJESTA:Ingelman, Harry}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Eestlased Austraalias]] [[Kategooria:Sündinud 1925]] [[Kategooria:Surnud 1976]] l2zo6vkbhaynb9no59hv2tqn6uttkeu 7214067 7213980 2026-08-14T11:01:40Z ~2026-41056-19 233938 /* Tõlked */ 7214067 wikitext text/x-wiki '''Harry Ingelman''' (ka '''Harry Ingelmann'''; [[6. detsember]] [[1925]] [[Tallinn]] – [[25. aprill]] [[1976]] [[Sydney]]) oli eesti ajakirjanik ja tõlkija. Ta sündis Tallinnas riigiametniku pojana, õppis Lasnamäe algkoolis ja [[Tallinna Reaalkool]]is, mille viimasest klassist põgenes [[Soome]], vältimaks mobiliseerimist Saksa sõjaväkke. Ta teenis Soome sõjaväes, kust siirdus sügisel [[1944]] Rootsi ja sealt aastal [[1948]] [[Austraalia]]sse. Austraalias olles töötas ta Austraalia mereväe depoos, lõpetas muruaednike erikursuse Sydney tehnikakolledžis ja sai murukeegliklubi aednikuks. Ta oli Eesti Sõjaveteranide Liidu (Austraalias) esimene sekretär, abisekretär ja abilaekur. Ta kuulus [[Uus-Lõuna-Wales]]i [[Eesti Võitlejate Ühing Uus-Lõuna-Walesis|Eesti Võitlejate Ühingusse]] ja oli selle ajalehe [[Võitleja]] peaesindaja [[Austraalia]]s, samuti oli ta ajalehe [[Meie Kodu]] vastutav toimetaja. Ta oli kirjastuse [[Eesti Kirjastus Orto|Orto]] esindaja Austraalias, võttis osa Sydney Kirjandussõprade Ringi tegevusest. Harry Ingelman suri aastal [[1976]] [[Sydney]]s, Sydneys ta ka tuhastati. Ta debüteeris tõlkijana aastal [[1957]], ta on tõlkinud [[inglise keel|inglise]] ja [[soome keel]]est. == Tõlked == * [[Harry Bloom]] Kättemaks: romaan. ([[Toronto]] [[Eesti Kirjastus Orto|Orto]] [[1965]]) * [[Thomas B. Costain]] Viimne armastus: romaan. (Toronto Orto 1966) * [[John Gunther]] Kaotatud linn: Romaan, pühendatud kõigile minu sõpradele Viinis. (Toronto Orto 1967) * [[Manohar Malgonkar]] India vürstid: Romaan. (Toronto Orto 1967) * [[William Woolfolk]] Mu nimi on Morgan: Romaan. (Toronto Orto 1965) * [[Pentti Holappa]] Tina: Romaan. (Toronto Orto 1964) * [[Eeva Joenpelto]] Rüütel laante süngusest: Romaan. (Toronto Orto 1967) * [[Jorma Korpela]] Pihtimus: Romaan. (Toronto Orto 1962) * [[Eva Kilpi]] Naine peeglis: Romaan. (Toronto Orto 1964) * [[Mauri Sariola]] Laia tee seadus: Kohtuprotsessiromaan. (Toronto Orto 1967) * [[Jussi Talvi]] Elu on ilus: Romaan. (Toronto Orto 1963) * [[Mika Waltari]] Kuldkihar. (Toronto Orto 1963) * Mika Waltari Felix Õnnelik: Romaan. (Toronto Orto 1963) * Mika Waltari Õispuu. (Toronto Orto 1963) * Mika Waltari Ahvatlev kuristik (=Fine van Brooklyn). (Toronto Orto 1964) * Mika Waltari Seda ei juhtu. (Toronto Orto 1964) * [[Hilja Valtonen]] Preili kojamees: Romaan. (Toronto Orto 1963) * [[John Steinbeck]] Karbiküla: Romaan. (Toronto Orto 1967) {{JÄRJESTA:Ingelman, Harry}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Soomepoisid]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Eestlased Austraalias]] [[Kategooria:Sündinud 1925]] [[Kategooria:Surnud 1976]] i6ez37xdbnbxanbbn84mksyjbjg7eud 7214097 7214067 2026-08-14T11:29:21Z ~2026-41056-19 233938 Ka siin on ta Harri. 7214097 wikitext text/x-wiki '''Harry Ingelman''' (ka '''Harry Ingelmann'''; [[6. detsember]] [[1925]] [[Tallinn]] – [[25. aprill]] [[1976]] [[Sydney]]) oli eesti ajakirjanik ja tõlkija. Ta sündis Tallinnas riigiametniku pojana, õppis Lasnamäe algkoolis ja [[Tallinna Reaalkool]]is, mille viimasest klassist põgenes [[Soome]], vältimaks mobiliseerimist Saksa sõjaväkke. Ta teenis Soome sõjaväes, kust siirdus sügisel [[1944]] Rootsi ja sealt aastal [[1948]] [[Austraalia]]sse. Austraalias olles töötas ta Austraalia mereväe depoos, lõpetas muruaednike erikursuse Sydney tehnikakolledžis ja sai murukeegliklubi aednikuks. Ta oli Eesti Sõjaveteranide Liidu (Austraalias) esimene sekretär, abisekretär ja abilaekur. Ta kuulus [[Uus-Lõuna-Wales]]i [[Eesti Võitlejate Ühing Uus-Lõuna-Walesis|Eesti Võitlejate Ühingusse]] ja oli selle ajalehe [[Võitleja]] peaesindaja [[Austraalia]]s, samuti oli ta ajalehe [[Meie Kodu]] vastutav toimetaja. Ta oli kirjastuse [[Eesti Kirjastus Orto|Orto]] esindaja Austraalias, võttis osa Sydney Kirjandussõprade Ringi tegevusest. Harry Ingelman suri aastal [[1976]] [[Sydney]]s, Sydneys ta ka tuhastati. Ta debüteeris tõlkijana aastal [[1957]], ta on tõlkinud [[inglise keel|inglise]] ja [[soome keel]]est. == Tõlked == * [[Harry Bloom]] Kättemaks: romaan. ([[Toronto]] [[Eesti Kirjastus Orto|Orto]] [[1965]]) * [[Thomas B. Costain]] Viimne armastus: romaan. (Toronto Orto 1966) * [[John Gunther]] Kaotatud linn: Romaan, pühendatud kõigile minu sõpradele Viinis. (Toronto Orto 1967) * [[Manohar Malgonkar]] India vürstid: Romaan. (Toronto Orto 1967) * [[William Woolfolk]] Mu nimi on Morgan: Romaan. (Toronto Orto 1965) * [[Pentti Holappa]] Tina: Romaan. (Toronto Orto 1964) * [[Eeva Joenpelto]] Rüütel laante süngusest: Romaan. (Toronto Orto 1967) * [[Jorma Korpela]] Pihtimus: Romaan. (Toronto Orto 1962) * [[Eva Kilpi]] Naine peeglis: Romaan. (Toronto Orto 1964) * [[Mauri Sariola]] Laia tee seadus: Kohtuprotsessiromaan. (Toronto Orto 1967) * [[Jussi Talvi]] Elu on ilus: Romaan. (Toronto Orto 1963) * [[Mika Waltari]] Kuldkihar. (Toronto Orto 1963) * Mika Waltari Felix Õnnelik: Romaan. (Toronto Orto 1963) * Mika Waltari Õispuu. (Toronto Orto 1963) * Mika Waltari Ahvatlev kuristik (=Fine van Brooklyn). (Toronto Orto 1964) * Mika Waltari Seda ei juhtu. (Toronto Orto 1964) * [[Hilja Valtonen]] Preili kojamees: Romaan. (Toronto Orto 1963) * [[John Steinbeck]] Karbiküla: Romaan. (Toronto Orto 1967) ==Välislingid== *https://dea.digar.ee/page/meiekodu/1976/05/19/5 Raivo Kalamäe. Harri Ingelman. Meie Kodu, 19. mai 1976, nr. 19, lk. 5. {{JÄRJESTA:Ingelman, Harry}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Soomepoisid]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Eestlased Austraalias]] [[Kategooria:Sündinud 1925]] [[Kategooria:Surnud 1976]] mxis5848y5h7bf3odte23ijkrf6og6h 0 364620 7213915 5321008 2026-08-14T05:29:48Z Pineapple526 234227 Registrist lisainfo lisamine 7213915 wikitext text/x-wiki '''Ohu allikas''' on [[ohvriallikas]] ajaloolise [[Risti kihelkond|Risti kihelkonna]] ja nüüdisaegse [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju valla]] alale jäävas [[Audevälja]] külas Harjumaal. Mälestis asub kaitsevööndis, mis on 50 m laiune maa-ala selle väliskontuurist arvates.<ref>{{Netiviide |pealkiri=18616 Ohvriallikas Ohuallikas • Mälestiste otsing • Mälestised |url=https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=18616 |arhiivimisurl=http://web.archive.org/web/20241209194050/https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=18616 |arhiivimisaeg=2024-12-09 |vaadatud=2026-08-14 |väljaanne=register.muinas.ee |keel=et}}</ref> ==Välislingid== * [http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=18616 Ohu allikas] [[kultuurimälestiste register|kultuurimälestiste registris]] * {{kultuurimälestis}} * [http://register.muinas.ee/ftp/Arheoloogia/18616_Harjumaa-Audevalja_Ohu-allikas_2015_EH_MetsurM.pdf Ohvriallika "Ohu allikas" toiteala määratlemise eksperdihinnang] {{koord}} [[Kategooria:Ohvriallikad]] [[Kategooria:Lääne-Harju vald]] [[Kategooria:Risti kihelkonna looduslikud pühapaigad]] 03iohnxi36atnovy8xdvd28n3c5quzu 0 367800 7213877 7059238 2026-08-14T00:08:10Z Sillerkiil 58396 7213877 wikitext text/x-wiki {{viita}} [[Pilt:Leopold ii garter knight.jpg|pisi|Léopold II[[Fail:MutilatedChildrenFromCongo.jpg|pisi|Sandistatud kongolased. Kongo oli Leopold II isiklik valdus ja ta kasutas [[Orjus|orjatööjõudu]] kohalikus [[Kummi|kummitööstuses]]]]]] '''Léopold II''' ([[saksa keel|saksa]] ja [[hollandi keel|hollandi keeles]] '''Leopold II'''; sünninimega saksa keeles '''Leopold Ludwig Philipp Maria Viktor'''; [[prantsuse keel|prantsuse]] '''Léopold Louis-Philippe Marie Victor'''; hollandi '''Leopold Lodewijk Filips Maria Victor'''; [[9. aprill]] [[1835]] [[Brüssel]] – [[17. detsember]] [[1909]] [[Laeken]]) oli [[belglaste kuningas]] aastast [[1865]] kuni surmani. Ta oli belglaste teine kuningas ja sai troonile pärast oma isa, esimese kuninga [[Léopold I]] surma. Ta valitses 44 aastat. See on olnud pikim valitsusaeg [[Belgia]] monarhia ajaloos. Léopold II sai tuntuks eelkõige erakordse julmusega [[Kesk-Aafrika]]s. Ta asutas [[1885]]. aastal teiste seas [[Henry Morton Stanley]] abiga [[Kongo Vaba Riik|Kongo Vaba Riigi]] ja oli selle ainuomanik kuni 1908. aastani, mil Belgia valitsus selle kuritarvituste tõttu koos Katangaga oma hoole alla võttis. Lépold II valitsusaeg põhjustas 8–12 miljoni kongolase huku. Valdusest sai [[Belgia Kongo]] ja hiljem [[Kongo Demokraatlik Vabariik]]. ==Autasud== *[[File:D-ANH-Order Albert Bear BAR.png|40px]] Anhalti [[Albrecht Karu orden]]i suurrist (1874) ==Popkultuuris== Leopold II kompanii [[Inimsusvastane kuritegu|inimsusevastastest kuritegudest]] Kongos kirjutava [[Joseph Conrad|Joseph Conradi]] "Pimeduse süda" põhjal valmis [[Francis Ford Coppola]] auhinnatud film "[[Tänapäeva apokalüpsis]]".<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Scott |eesnimi=A. O. |kuupäev=2001-08-03 |pealkiri=CRITIC'S NOTEBOOK; Aching Heart Of Darkness |keel=en-US |väljaanne=The New York Times |url=https://www.nytimes.com/2001/08/03/movies/critic-s-notebook-aching-heart-of-darkness.html |vaadatud=2026-08-13 |issn=0362-4331}}</ref> == Välislingid == * [https://www.err.ee/1106902/belgias-kolavad-leopold-ii-monumentide-suhtes-nii-vastu-kui-poolthaaled "Belgias kõlavad Leopold II monumentide suhtes nii vastu- kui poolthääled"] ERR, 28. juuni 2020 {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev= Ametikoht loodi | nimi=[[Kongo Vaba Riik|Kongo Vaba Riigi valitseja]] | aeg= 1885–1908 | järgnev= Ametikoht kaotati}} {{eelnev-järgnev | eelnev= [[Léopold I]] | nimi=[[Belglaste kuningas]] | aeg=1865–1909| järgnev= [[Albert I (Belgia)|Albert I]]}} {{lõpp}} [[Kategooria:Belgia monarhid]] [[Kategooria:Saksi-Coburgi ja Gotha dünastia]] [[Kategooria:Albrecht Karu ordeni suurristi kavalerid]] [[Kategooria:Auleegioni suurristi kavalerid]] [[Kategooria:Carol I ordeni keti ja suurristi kavalerid]] [[Kategooria:Punase Kotka I klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1835]] [[Kategooria:Surnud 1909]] thvaucz4fh4bn9nxto3geg6t25o9v6j 7213878 7213877 2026-08-14T00:14:40Z Sillerkiil 58396 7213878 wikitext text/x-wiki {{viita}} [[Pilt:Leopold ii garter knight.jpg|pisi|Léopold II[[Fail:MutilatedChildrenFromCongo.jpg|pisi|Sandistatud kongolased. Kongo oli Leopold II isiklik valdus ja ta kasutas [[Orjus|orjatööjõudu]] kohalikus [[Kummi|kummitööstuses]]]]]] '''Léopold II''' ([[saksa keel|saksa]] ja [[hollandi keel|hollandi keeles]] '''Leopold II'''; sünninimega saksa keeles '''Leopold Ludwig Philipp Maria Viktor'''; [[prantsuse keel|prantsuse]] '''Léopold Louis-Philippe Marie Victor'''; hollandi '''Leopold Lodewijk Filips Maria Victor'''; [[9. aprill]] [[1835]] [[Brüssel]] – [[17. detsember]] [[1909]] [[Laeken]]) oli [[belglaste kuningas]] aastast [[1865]] kuni surmani. Ta oli belglaste teine kuningas ja sai troonile pärast oma isa, esimese kuninga [[Léopold I]] surma. Ta valitses 44 aastat. See on olnud pikim valitsusaeg [[Belgia]] monarhia ajaloos. Léopold II sai tuntuks eelkõige erakordse julmusega [[Kesk-Aafrika]]s. Ta asutas [[1885]]. aastal teiste seas [[Henry Morton Stanley]] abiga [[Kongo Vaba Riik|Kongo Vaba Riigi]] ja oli selle ainuomanik kuni 1908. aastani, mil Belgia valitsus selle kuritarvituste tõttu koos Katangaga oma hoole alla võttis. Lépold II valitsusaeg põhjustas 8–12 miljoni kongolase huku. Valdusest sai [[Belgia Kongo]] ja hiljem [[Kongo Demokraatlik Vabariik]]. ==Autasud== *[[File:D-ANH-Order Albert Bear BAR.png|40px]] Anhalti [[Albrecht Karu orden]]i suurrist (1874) ==Popkultuuris== Leopold II kompanii [[Inimsusvastane kuritegu|inimsusevastastest kuritegudest]] Kongos<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Edu |eesnimi=World History |kuupäev=2024-05-28 |pealkiri=Atrocities committed in the Congo Free State under King Leopold II |url=https://worldhistoryedu.com/atrocities-committed-in-the-congo-free-state-under-king-leopold-ii/ |vaadatud=2026-08-14 |väljaanne=World History Edu |keel=en-US}}</ref> kirjutava [[Joseph Conrad|Joseph Conradi]] "Pimeduse süda" põhjal valmis [[Francis Ford Coppola]] auhinnatud film "[[Tänapäeva apokalüpsis]]".<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Scott |eesnimi=A. O. |kuupäev=2001-08-03 |pealkiri=CRITIC'S NOTEBOOK; Aching Heart Of Darkness |keel=en-US |väljaanne=The New York Times |url=https://www.nytimes.com/2001/08/03/movies/critic-s-notebook-aching-heart-of-darkness.html |vaadatud=2026-08-13 |issn=0362-4331}}</ref> == Välislingid == * [https://www.err.ee/1106902/belgias-kolavad-leopold-ii-monumentide-suhtes-nii-vastu-kui-poolthaaled "Belgias kõlavad Leopold II monumentide suhtes nii vastu- kui poolthääled"] ERR, 28. juuni 2020 {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev= Ametikoht loodi | nimi=[[Kongo Vaba Riik|Kongo Vaba Riigi valitseja]] | aeg= 1885–1908 | järgnev= Ametikoht kaotati}} {{eelnev-järgnev | eelnev= [[Léopold I]] | nimi=[[Belglaste kuningas]] | aeg=1865–1909| järgnev= [[Albert I (Belgia)|Albert I]]}} {{lõpp}} == Viited == [[Kategooria:Belgia monarhid]] [[Kategooria:Saksi-Coburgi ja Gotha dünastia]] [[Kategooria:Albrecht Karu ordeni suurristi kavalerid]] [[Kategooria:Auleegioni suurristi kavalerid]] [[Kategooria:Carol I ordeni keti ja suurristi kavalerid]] [[Kategooria:Punase Kotka I klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1835]] [[Kategooria:Surnud 1909]] pvmr66z7wsumutgqdmqo38e65aowwbk 0 370079 7213762 6619531 2026-08-13T17:26:27Z Heakeel 122460 7213762 wikitext text/x-wiki '''Balti Raudtee Eesti Raudteekond''' (lühend: BRER; ka: '''Eesti Raudteekond''') oli [[Oktoobrirevolutsiooni ordeniga Balti raudtee|Oktoobrirevolutsiooni ordeniga Balti Raudtee]]le allunud [[Eesti NSV]] transpordiasutus<ref name="EE"/>. Eesti Raudteekond loodi 1963. aastal, kui [[Eesti Raudtee]] läks Balti Raudtee alluvusse<ref name="EE"/>. Eesti Raudteekonna eesotsas oli ülem, kes samal oli ka Balti Raudtee ülema asetäitja<ref name="EE"/>. Eesti Raudteekonna ülem<ref>[https://dea.digar.ee/article/punanetaht/1960/08/06/4 Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee pleenum], [[Punane Täht]]: [[EKP Rakvere Rajoonikomitee]] ja [[Rakvere Rajooni Rahvasaadikute Nõukogu|Rakvere Rajooni RSN]] häälekandja, nr. 94, 6 august 1960</ref> oli pikka aega [[Aleksei Kotov]] (1910–1986). Ta oli 1949. aastast Eesti Raudtee juht alates ja siis aastail 1963–1979 Eesti Raudteekonna ülem ja Balti Raudtee ülema asetäitja<ref name=":0">[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:263198/262105/page/71 Aleksei Jermolai p. Kotov], [[Eesti NSV Ülemnõukogu IX koosseis]] = Верховный Совет ЭССР IX созыв: biograafiline lühiteatmik. EESTI RAAMAT TALLINN 1976, lk 69</ref>. Talle eelnes Anatoli Roslak (1903) ja järgnes Oleg Mošenko (1938–2023). 1988. aastal nimetati Eesti Raudteekonna ülemaks Jakov Leškin (1940), kes oli esimene kohalikku päritolu raudteejuht. Esialgne Balti Raudtee moodustati 1953. aastal Eesti, Leedu ja Läti raudteedest. 1963. aastast oli Balti Raudtee alluvuses ka Kaliningradi oblasti raudtee. Balti Raudtee peakorter oli Riias. == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="EE">{{EE|10|450}}</ref>}} [[Kategooria:Eesti raudtee-ettevõtted]] [[Kategooria:Eesti NSV majandus]] ikzl4k1kzmqe7v2u6sc9n11iwnni1w2 0 375618 7213691 7212257 2026-08-13T15:30:00Z ~2026-34651-55 231505 7213691 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Viimsi keskus 2|lõpppeatus=Lennujaam|avati=2024 (tänasel kujul)|number=49|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/49/a-b/18910-1/map]|eelmine liin=48|järgmine liin=50|järgmine=50 (Tallinna bussiliin)|eelmine=48|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/49/a-b]|läbi=Pirita|uuendus=11. august 2026|liinitüüp=Kiirliin|pilt=TLT MAN Lion's City LE 3436 16-09-2022.jpg}} {| border=0 cellspacing=0 cellpadding=4 style="float:right; margin:0 0 .5em 1em; width:250px; background:#fff; border-collapse:collapse; border:2px solid #357; font-size:smaller; line-height:1.5; " |- style="text-align:center;" | colspan=2 style="padding:0;" | |- style="color:black;background:#00BA00;font-size: 200%;line-height: 1.1em" ! colspan=2 | 49 |- style="color:#fff; background:#357; ! colspan=2 | Bussiliini andmed |- style="vertical-align:top; background:#f0f0f0;" | '''Vedaja''' | [[Tallinna Linnatranspordi AS]] |- style="vertical-align:top;" | '''Esimene peatus''' | Viimsi Keskus |- style="vertical-align:top; background:#f0f0f0;" | '''Lõpp-peatus''' | Lennujaam |- style="vertical-align:top;" | '''Peatusi''' | Viimsi keskuse suunal 29<br />Lennujaama suunal 26 |} {{teekaart}} [[Fail:49 buss Lennujaam, Tallinn.jpg|pisi|Lennujaamas]] [[Fail:347BLX.JPG|pisi|Supluse puiestee peatuses]] [[Fail:MAN bus in Laagna.JPG|pisi|Laagna teel]] [[Fail:MRP947.JPG|pisi|Juunil 2013]] [[Fail:Bus №49 located by mobile phone.JPG|pisi|P. Pinna suunas]] '''49''' on [[Tallinna ühistranspordiliinid|Tallinna bussiliin]], mis ühendab mõlemas suunas [[Ülemiste]] asumi [[Lasnamäe]]l [[Merivälja]] asumiga [[Pirita linnaosa]]s. Liin on ainus bussiliin, millega lasnamäelased saavad ümberistumiseta sõita Pärnamäe kalmistule või Pirita randa. Liin on käigus iga päev. Sõiduaeg Lennujaama peatusest Viimsi keskusse on tipptunnil 66 minutit ja Viimsi keskusest Lennujaama peatuseni 61 minutit. Väljumised 30–70 minuti tagant. Enne 1. aprilli 2016 lõpetas bussiliin Lasnamäel [[Laagna (Tallinn)|Laagna]] asumis P. Pinna peatuses, liinimuudatusega pikendati bussiliini J. Smuuli tee peatusest mööda [[Juhan Smuuli tee]]d ja [[Suur-Sõjamäe tänav]]at [[Ülemiste raudteepeatus|Ülemiste jaamani]].<ref>[https://web.archive.org/web/20160808210300/http://www.pealinn.ee/koik-uudised/bussiliini-nr-49-marsruut-pikeneb-n165623 Bussiliini nr 49 marsruut pikeneb] 29.03.2016 (vaadatud 15.06.2016)</ref> Alates 1. septembrist 2017 pikendati liini Meriväljalt Viimsi keskuseni. Lisati Mõisapargi, Viimsi kooli ja Viimsi keskuse peatus. 1. veebruarist 2018 pikendati liin Ülemiste jaama juurest ühe peatuse võrra Lennujaamani. == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 21.10.2024 !Lennujaam - Viimsi keskus !Viimsi keskus - Lennujaam |- | ; Lennujaam ; Ülemiste jaam ; Dvigatel ; Lõõtsa ; Valukoja ; Kesk-Sõjamäe ; Ruunaoja ; Vesse ; Sõjamäe raba ; Kalevipoja ; Liikuri ; Lasnamägi ; Oru ; Lauluväljak ; Lillepaviljon ; Rummukõrtsi ; Rummu ; Pirita ; Supluse puiestee ; Randvere tee ; Mähe tee ; Kaasiku ; Aia tee ; Merivälja ; Mõisapargi ; Viimsi kool ; Viimsi keskus 2 | ; Viimsi keskus 2 ; Mõisapargi ; Merivälja ; Aia tee ; Kaasiku ; Mähe tee ; Randvere tee ; Supluse puiestee ; Pirita ; Rummu ; Lillepaviljon ; Lauluväljak ; Oru ; Lasnamägi ; Liikuri ; Kalevipoja ; Sõjamäe raba ; Vesse ; Ruunaoja ; Kesk-Sõjamäe ; Valukoja ; Lõõtsa ; Dvigatel ; Ülemiste jaam ; Lindakivi ; Lennujaam |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.02.2018 kuni 20.10.2024 !Lennujaam - Viimsi keskus !Viimsi keskus - Lennujaam |- | ; Lennujaam ; Järvevana ; Ülemiste jaam ; Dvigatel ; Lõõtsa ; Valukoja ; Kaubajaama ; Kesk-Sõjamäe ; Orto ; Tubaka ; Suur-Sõjamäe ; Ruunaoja ; Vesse ; Sõjamäe raba ; J. Smuuli tee ; Kalevipoja ; Kotka kauplus ; Laagna ; Taevakivi ; Mustakivi ; Kiviku ; Rauna ; Priisle ; Ussimäe tee ; Iru ; Laiaküla ; Pärnamäe tee ; Teletorn ; Kloostrimetsa ; Metsakalmistu ; Kalmuse tee ; Supluse puiestee ; Randvere tee ; Mähe tee ; Kaasiku ; Aia tee ; Tuule tee ; Merivälja ; Mõisapargi ; Viimsi kool ; Viimsi keskus 2 | ; Viimsi keskus 2 ; Mõisapargi ; Merivälja ; Tuule tee ; Aia tee ; Kaasiku ; Mähe tee ; Randvere tee ; Supluse puiestee ; Kalmuse tee ; Metsakalmistu ; Kloostrimetsa ; Teletorn ; Pärnamäe tee ; Laiaküla ; Iru ; Ussimäe tee ; Priisle ; Priisle ; Rauna ; Kiviku ; Mustakivi ; Taevakivi ; Sabatähe ; Laagna ; Kotka kauplus ; Kalevipoja ; J. Smuuli tee ; Sõjamäe raba ; Vesse ; Ruunaoja ; Suur-Sõjamäe ; Tubaka ; Orto ; Kesk-Sõjamäe ; Kaubajaama ; Valukoja ; Lõõtsa ; Dvigatel ; Ülemiste jaam ; Lindakivi ; Lennujaam |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.09.2017 kuni 31.01.2018 !Ülemiste jaam - Viimsi keskus !Viimsi keskus - Ülemiste jaam |- | ; Järvevana ; Ülemiste jaam ; Dvigatel ; Lõõtsa ; Valukoja ; Kaubajaama ; Kesk-Sõjamäe ; Orto ; Tubaka ; Suur-Sõjamäe ; Ruunaoja ; Vesse ; Sõjamäe raba ; J. Smuuli tee ; Kalevipoja ; Kotka kauplus ; Laagna ; Taevakivi ; Mustakivi ; Kiviku ; Rauna ; Priisle ; Ussimäe tee ; Iru ; Laiaküla ; Pärnamäe tee ; Teletorn ; Kloostrimetsa ; Metsakalmistu ; Kalmuse tee ; Supluse puiestee ; Randvere tee ; Mähe tee ; Kaasiku ; Aia tee ; Tuule tee ; Merivälja ; Mõisapargi ; Viimsi kool ; Viimsi keskus 2 | ; Viimsi keskus 2 ; Mõisapargi ; Merivälja ; Tuule tee ; Aia tee ; Kaasiku ; Mähe tee ; Randvere tee ; Supluse puiestee ; Kalmuse tee ; Metsakalmistu ; Kloostrimetsa ; Teletorn ; Pärnamäe tee ; Laiaküla ; Iru ; Ussimäe tee ; Priisle ; Priisle ; Rauna ; Kiviku ; Mustakivi ; Taevakivi ; Sabatähe ; Laagna ; Kotka kauplus ; Kalevipoja ; J. Smuuli tee ; Sõjamäe raba ; Vesse ; Ruunaoja ; Suur-Sõjamäe ; Tubaka ; Orto ; Kesk-Sõjamäe ; Kaubajaama ; Valukoja ; Lõõtsa ; Dvigatel ; Ülemiste jaam |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.04.2016 kuni 31.08.2017 !Ülemiste jaam - Merivälja !Merivälja - Ülemiste jaam |- | ; Järvevana ; Ülemiste jaam ; Dvigatel ; Lõõtsa ; Valukoja ; Kaubajaama ; Kesk-Sõjamäe ; Orto ; Tubaka ; Suur-Sõjamäe ; Ruunaoja ; Vesse ; Sõjamäe raba ; J. Smuuli tee ; Kalevipoja ; Kotka kauplus ; Laagna ; Taevakivi ; Mustakivi ; Kiviku ; Rauna ; Priisle ; Ussimäe tee ; Iru ; Laiaküla ; Pärnamäe tee ; Teletorn ; Kloostrimetsa ; Metsakalmistu ; Kalmuse tee ; Supluse puiestee ; Randvere tee ; Mähe tee ; Kaasiku ; Aia tee ; Tuule tee ; Merivälja | ; Merivälja ; Merivälja ; Tuule tee ; Aia tee ; Kaasiku ; Mähe tee ; Randvere tee ; Supluse puiestee ; Kalmuse tee ; Metsakalmistu ; Kloostrimetsa ; Teletorn ; Pärnamäe tee ; Laiaküla ; Iru ; Ussimäe tee ; Priisle ; Priisle ; Rauna ; Kiviku ; Mustakivi ; Taevakivi ; Sabatähe ; Laagna ; Kotka kauplus ; Kalevipoja ; J. Smuuli tee ; Sõjamäe raba ; Vesse ; Ruunaoja ; Suur-Sõjamäe ; Tubaka ; Orto ; Kesk-Sõjamäe ; Kaubajaama ; Valukoja ; Lõõtsa ; Dvigatel ; Ülemiste jaam |} {| class="wikitable" |+Marsruut kuni 31.03.2016 !P. Pinna - Merivälja !Merivälja - P. Pinna |- | ; P. Pinna ; J. Smuuli tee ; Kalevipoja ; Kotka kauplus ; Laagna ; Taevakivi ; Mustakivi ; Kiviku ; Rauna ; Priisle ; Ussimäe tee ; Iru ; Laiaküla ; Pärnamäe tee ; Teletorn ; Kloostrimetsa ; Metsakalmistu ; Kalmuse tee ; Supluse puiestee ; Randvere tee ; Mähe tee ; Kaasiku ; Aia tee ; Tuule tee ; Merivälja | ; Merivälja ; Merivälja ; Tuule tee ; Aia tee ; Kaasiku ; Mähe tee ; Randvere tee ; Supluse puiestee ; Kalmuse tee ; Metsakalmistu ; Kloostrimetsa ; Teletorn ; Pärnamäe tee ; Laiaküla ; Iru ; Ussimäe tee ; Priisle ; Priisle ; Rauna ; Kiviku ; Mustakivi ; Taevakivi ; Sabatähe ; Laagna ; Kotka kauplus ; Kalevipoja ; P. Pinna |} ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [http://soiduplaan.tallinn.ee/#bus/49/a-b 49. bussi sõiduplaan] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 81wnjwhr3ya7d246sqxmzdo9en4nqkh 7213962 7213691 2026-08-14T07:04:43Z ~2026-34651-55 231505 7213962 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Viimsi keskus 2|lõpppeatus=Lennujaam|avati=2024 (tänasel kujul)|number=49|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/49/a-b/18910-1/map]|eelmine liin=48|järgmine liin=50|järgmine=50 (Tallinna bussiliin)|eelmine=48|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/49/a-b]|läbi=Pirita|uuendus=11. august 2026|liinitüüp=Kiirliin|pilt=TLT MAN Lion's City LE 3436 16-09-2022.jpg}} {| border=0 cellspacing=0 cellpadding=4 style="float:right; margin:0 0 .5em 1em; width:250px; background:#fff; border-collapse:collapse; border:2px solid #357; font-size:smaller; line-height:1.5; " |- style="text-align:center;" | colspan=2 style="padding:0;" | |- style="color:black;background:#00BA00;font-size: 200%;line-height: 1.1em" ! colspan=2 | 49 |- style="color:#fff; background:#357; ! colspan=2 | Bussiliini andmed |- style="vertical-align:top; background:#f0f0f0;" | '''Vedaja''' | [[Tallinna Linnatranspordi AS]] |- style="vertical-align:top;" | '''Esimene peatus''' | Viimsi Keskus |- style="vertical-align:top; background:#f0f0f0;" | '''Lõpp-peatus''' | Lennujaam |- style="vertical-align:top;" | '''Peatusi''' | Viimsi keskuse suunal 29<br />Lennujaama suunal 26 |} {{teekaart}} [[Fail:49 buss Lennujaam, Tallinn.jpg|pisi|Lennujaamas]] [[Fail:347BLX.JPG|pisi|Supluse puiestee peatuses]] [[Fail:MAN bus in Laagna.JPG|pisi|Laagna teel]] [[Fail:MRP947.JPG|pisi|Juunil 2013]] [[Fail:Bus №49 located by mobile phone.JPG|pisi|P. Pinna suunas]] '''49''' on [[Tallinna ühistranspordiliinid|Tallinna bussiliin]], mis ühendab mõlemas suunas [[Ülemiste]] asumi [[Lasnamäe]]l [[Merivälja]] asumiga [[Pirita linnaosa]]s. Liin on ainus bussiliin, millega lasnamäelased saavad ümberistumiseta sõita Pärnamäe kalmistule või Pirita randa. Liin on käigus iga päev. Sõiduaeg Lennujaama peatusest Viimsi keskusse on tipptunnil 66 minutit ja Viimsi keskusest Lennujaama peatuseni 61 minutit. Väljumised 30–70 minuti tagant. Enne 1. aprilli 2016 lõpetas bussiliin Lasnamäel [[Laagna (Tallinn)|Laagna]] asumis P. Pinna peatuses, liinimuudatusega pikendati bussiliini J. Smuuli tee peatusest mööda [[Juhan Smuuli tee]]d ja [[Suur-Sõjamäe tänav]]at [[Ülemiste raudteepeatus|Ülemiste jaamani]].<ref>[https://web.archive.org/web/20160808210300/http://www.pealinn.ee/koik-uudised/bussiliini-nr-49-marsruut-pikeneb-n165623 Bussiliini nr 49 marsruut pikeneb] 29.03.2016 (vaadatud 15.06.2016)</ref> Alates 1. septembrist 2017 pikendati liini Meriväljalt Viimsi keskuseni. Lisati Mõisapargi, Viimsi kooli ja Viimsi keskuse peatus. 1. veebruarist 2018 pikendati liin Ülemiste jaama juurest ühe peatuse võrra Lennujaamani. == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 21.10.2024 !Lennujaam - Viimsi keskus !Viimsi keskus - Lennujaam |- | ; Lennujaam ; Ülemiste jaam ; Dvigatel ; Lõõtsa ; Valukoja ; Kesk-Sõjamäe ; Ruunaoja ; Vesse ; Sõjamäe raba ; Kalevipoja ; Liikuri ; Lasnamägi ; Oru ; Lauluväljak ; Lillepaviljon ; Rummukõrtsi ; Rummu ; Pirita ; Supluse puiestee ; Randvere tee ; Mähe tee ; Kaasiku ; Aia tee ; Merivälja ; Mõisapargi ; Viimsi kool ; Viimsi keskus 2 | ; Viimsi keskus 2 ; Mõisapargi ; Merivälja ; Aia tee ; Kaasiku ; Mähe tee ; Randvere tee ; Supluse puiestee ; Pirita ; Rummu ; Lillepaviljon ; Lauluväljak ; Oru ; Lasnamägi ; Liikuri ; Kalevipoja ; Sõjamäe raba ; Vesse ; Ruunaoja ; Kesk-Sõjamäe ; Valukoja ; Lõõtsa ; Dvigatel ; Ülemiste jaam ; Lindakivi ; Lennujaam |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.02.2018 kuni 20.10.2024 !Lennujaam - Viimsi keskus !Viimsi keskus - Lennujaam |- | ; Lennujaam ; Järvevana ; Ülemiste jaam ; Dvigatel ; Lõõtsa ; Valukoja ; Kaubajaama ; Kesk-Sõjamäe ; Orto ; Tubaka ; Suur-Sõjamäe ; Ruunaoja ; Vesse ; Sõjamäe raba ; J. Smuuli tee ; Kalevipoja ; Kotka kauplus ; Laagna ; Taevakivi ; Mustakivi ; Kiviku ; Rauna ; Priisle ; Ussimäe tee ; Iru ; Laiaküla ; Pärnamäe tee ; Teletorn ; Kloostrimetsa ; Metsakalmistu ; Kalmuse tee ; Supluse puiestee ; Randvere tee ; Mähe tee ; Kaasiku ; Aia tee ; Tuule tee ; Merivälja ; Mõisapargi ; Viimsi kool ; Viimsi keskus 2 | ; Viimsi keskus 2 ; Mõisapargi ; Merivälja ; Tuule tee ; Aia tee ; Kaasiku ; Mähe tee ; Randvere tee ; Supluse puiestee ; Kalmuse tee ; Metsakalmistu ; Kloostrimetsa ; Teletorn ; Pärnamäe tee ; Laiaküla ; Iru ; Ussimäe tee ; Priisle ; Priisle ; Rauna ; Kiviku ; Mustakivi ; Taevakivi ; Sabatähe ; Laagna ; Kotka kauplus ; Kalevipoja ; J. Smuuli tee ; Sõjamäe raba ; Vesse ; Ruunaoja ; Suur-Sõjamäe ; Tubaka ; Orto ; Kesk-Sõjamäe ; Kaubajaama ; Valukoja ; Lõõtsa ; Dvigatel ; Ülemiste jaam ; Lindakivi ; Lennujaam |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.09.2017 kuni 31.01.2018 !Ülemiste jaam - Viimsi keskus !Viimsi keskus - Ülemiste jaam |- | ; Järvevana ; Ülemiste jaam ; Dvigatel ; Lõõtsa ; Valukoja ; Kaubajaama ; Kesk-Sõjamäe ; Orto ; Tubaka ; Suur-Sõjamäe ; Ruunaoja ; Vesse ; Sõjamäe raba ; J. Smuuli tee ; Kalevipoja ; Kotka kauplus ; Laagna ; Taevakivi ; Mustakivi ; Kiviku ; Rauna ; Priisle ; Ussimäe tee ; Iru ; Laiaküla ; Pärnamäe tee ; Teletorn ; Kloostrimetsa ; Metsakalmistu ; Kalmuse tee ; Supluse puiestee ; Randvere tee ; Mähe tee ; Kaasiku ; Aia tee ; Tuule tee ; Merivälja ; Mõisapargi ; Viimsi kool ; Viimsi keskus 2 | ; Viimsi keskus 2 ; Mõisapargi ; Merivälja ; Tuule tee ; Aia tee ; Kaasiku ; Mähe tee ; Randvere tee ; Supluse puiestee ; Kalmuse tee ; Metsakalmistu ; Kloostrimetsa ; Teletorn ; Pärnamäe tee ; Laiaküla ; Iru ; Ussimäe tee ; Priisle ; Priisle ; Rauna ; Kiviku ; Mustakivi ; Taevakivi ; Sabatähe ; Laagna ; Kotka kauplus ; Kalevipoja ; J. Smuuli tee ; Sõjamäe raba ; Vesse ; Ruunaoja ; Suur-Sõjamäe ; Tubaka ; Orto ; Kesk-Sõjamäe ; Kaubajaama ; Valukoja ; Lõõtsa ; Dvigatel ; Ülemiste jaam |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.04.2016 kuni 31.08.2017 !Ülemiste jaam - Merivälja !Merivälja - Ülemiste jaam |- | ; Järvevana ; Ülemiste jaam ; Dvigatel ; Lõõtsa ; Valukoja ; Kaubajaama ; Kesk-Sõjamäe ; Orto ; Tubaka ; Suur-Sõjamäe ; Ruunaoja ; Vesse ; Sõjamäe raba ; J. Smuuli tee ; Kalevipoja ; Kotka kauplus ; Laagna ; Taevakivi ; Mustakivi ; Kiviku ; Rauna ; Priisle ; Ussimäe tee ; Iru ; Laiaküla ; Pärnamäe tee ; Teletorn ; Kloostrimetsa ; Metsakalmistu ; Kalmuse tee ; Supluse puiestee ; Randvere tee ; Mähe tee ; Kaasiku ; Aia tee ; Tuule tee ; Merivälja | ; Merivälja ; Merivälja ; Tuule tee ; Aia tee ; Kaasiku ; Mähe tee ; Randvere tee ; Supluse puiestee ; Kalmuse tee ; Metsakalmistu ; Kloostrimetsa ; Teletorn ; Pärnamäe tee ; Laiaküla ; Iru ; Ussimäe tee ; Priisle ; Priisle ; Rauna ; Kiviku ; Mustakivi ; Taevakivi ; Sabatähe ; Laagna ; Kotka kauplus ; Kalevipoja ; J. Smuuli tee ; Sõjamäe raba ; Vesse ; Ruunaoja ; Suur-Sõjamäe ; Tubaka ; Orto ; Kesk-Sõjamäe ; Kaubajaama ; Valukoja ; Lõõtsa ; Dvigatel ; Ülemiste jaam |} {| class="wikitable" |+Marsruut kuni 31.03.2016 !P. Pinna - Merivälja !Merivälja - P. Pinna |- | ; P. Pinna ; J. Smuuli tee ; Kalevipoja ; Kotka kauplus ; Laagna ; Taevakivi ; Mustakivi ; Kiviku ; Rauna ; Priisle ; Ussimäe tee ; Iru ; Laiaküla ; Pärnamäe tee ; Teletorn ; Kloostrimetsa ; Metsakalmistu ; Kalmuse tee ; Supluse puiestee ; Randvere tee ; Mähe tee ; Kaasiku ; Aiatee ; Tuule tee ; Merivälja | ; Merivälja ; Merivälja ; Tuule tee ; Aiatee ; Kaasiku ; Mähe tee ; Randvere tee ; Supluse puiestee ; Kalmuse tee ; Metsakalmistu ; Kloostrimetsa ; Teletorn ; Pärnamäe tee ; Laiaküla ; Iru ; Ussimäe tee ; Priisle ; Priisle ; Rauna ; Kiviku ; Mustakivi ; Taevakivi ; Sabatähe ; Laagna ; Kotka kauplus ; Kalevipoja ; P. Pinna |} ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [http://soiduplaan.tallinn.ee/#bus/49/a-b 49. bussi sõiduplaan] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] hxjktp4xnfm0iuofz6hrn40zdc30run 0 377299 7213804 5547987 2026-08-13T19:22:07Z Andres 5 7213804 wikitext text/x-wiki {{täpsustus}} '''[[Prometheus]]''' on vanakreeka mütoloogia tegelaskuju, kes tõi inimestele tule. "Prometheus" võib tähendada ka muid asju. *'''"[[Prometheus (Aischylos)|Prometheus]]"''', [[Aischylos]]e näidenditriloogia *'''[[Prometheus (puu)|Prometheus]]''' on vähemalt 4862 aastaseks elanud puu Ameerikas *'''[[Prometheus (kuu)|Prometheus]]''' on Saturni kuu. *'''[[Prometheus (vulkaan)|Prometheus]]''' on vulkaan Jupiteri kuul Io-l. *'''[[1809 Prometheus]]''' on asteroid. *'''"[[Prometheus (film)|Prometheus]]"''' on 2012. aasta ulmefilm. *'''[[Prometheus (kosmoselennuk)|Prometheus]]''' on [[Orbital Sciences Corporation]]i [[kosmoselennuk]]i kontseptsioon. *'''"[[Prometheus (Liszt)|Prometheus]]"''' on Ferenc Liszti sümfooniline poeem. 0ptderioibr3y3h0ydq023w0ucwzmtm 0 378474 7213735 6462653 2026-08-13T16:20:52Z Andres 5 /* Edessa teoloogia kool */ 7213735 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib kunagisest Mesopotaamia linnast; Kreeka linna kohta vaata artiklit [[Édessa]]}} '''Edessa''' (kreeka ''Έδεσσα'', аrmeenia ''Եդեսիա'', :''Edesija'') oli linn [[Ülem-Mesopotaamia]]s, tänapäeva Lõuna-[[Türgi]]s, [[Urfa]] ehk Şanlıurfa kohal. == Edessa teoloogia kool == Edessa oli varase [[kristlus]]e tähtis keskus. [[1. sajand]]il tegutses linnas mitmeid koole, nende hulgas ka mõjukas [[Teoloogia|teoloog]]iline õppeasutus. Edessa teoloogiakoolis (varem nimetatud ka pärslaste kooliks) õppis sellel ajal palju [[Pärsia]] impeeriumist pärit kristlasi, kes hiljem kodumaale tagasi pöördunult said tihti kirikus juhtivatele kohtadele. Nende õpilaste kaudu levisid [[Antiookia]] koolkonna arusaamad. Mida tugevamaks muutus [[monofüsiitlus|monofüsiitlik]] erakond Edessas, seda [[nestoriaanlus|nestoriaanlikumaks]] muutus Iraani (Pärsia) kristlaskond. Kool suleti 489 aastal kristoloogiliste tülide tõttu ja Antiookia-meelse [[Bütsantsi keiser|Bütsantsi keisri]] [[Zeno|Zenon]]i korraldusel suleti Edessa teoloogiline õppeasutus. Nii õppejõud kui ka õpilased põgenesid Pärsia impeeriumisse, kus nestoriaanlust taga ei kiusatud. Kooli uueks asupaigaks sai [[Nisibis]], millest kujunes kogu nestoriaanliku kristluse jaoks [[ülikool]]ilaadne õppeasutus. Ehkki kiriklik, ei allunud Nisibise kool siiski kiriklikule hierarhiale, vaid säilitas akadeemilise ja teoloogilise sõltumatuse. [[Kategooria:Türgi ajalugu]] [[Kategooria:Ajaloolised linnad]] [[Kategooria:Kristlus]] skiec4f0mz7fkfd7do0hyogi2lo6dpl 0 378593 7213963 6259637 2026-08-14T07:07:47Z Robert Treufeldt 9117 7213963 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} {{vikinda}} '''Tarmo Sulger''' (sündinud [[26. september|26. septembril]] [[1967]]) on mitmekordne Eesti meister autode ringrajasõidus. Ta töötab liikluseksperdina OÜ Stratumis. '''Tulemused 1995-2000''' * 1996. aasta Eesti meistrivõistlustel IV koht klassis Lada-Rex. * 1997. aasta Eesti meistrivõistluste III koht klassis Super-1600. * 1998. aasta Eesti meistrivõistluste IV koht klassis Super-1600. * '''1999. a. Eesti meister klassis Super- 1600.''' * '''1999. a. Eesti meister vabaklassis.''' * 2000. aasta Baltimaade MV II koht klassis Super-1600. * '''2000. a. Eesti meister klassis Super- 1600.''' * 2000. a. NGK Karikavõistluste I koht klassis Super-1600. * 2001. a. Klassis Super-1600 4. koht (Toyota Yaris 1300cc) ja vabaklassis 2. koht autol Estfield. Hooaegadel 2002 ja 2003 tegutses Tarmo sõiduõpetaja ringraja Toyota Yarise roolis. ==Välislingid== *[https://sport24.ee/index.php?ac=otsinimidet&id=134292&#tulemusedlist Tarmo Sulgeri sporditulemused] {{JÄRJESTA:Sulger, Tarmo}} [[Kategooria:Eesti autovõidusõitjad]] [[Kategooria:Sündinud 1967]] 9xdnoustlf4wogqn4jn2br55wwlcrii 0 384287 7213974 6762146 2026-08-14T07:58:18Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7213974 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} [[Pilt:Motorola moto G.jpg|pisi|Moto G 1. generatsioon]] '''Moto G''' (1. generatsioon) on [[Android (operatsioonisüsteem)|Android]] operatsioonisüsteemil töötav [[nutitelefon]], mida arendab ja toodab[[Motorola| Motorola Mobility]]. Arengumaade turgudele suunatud telefoni esitleti [[13. november|13. novembril]] [[2013]]. Kuue esimese kuu jooksul, mil telefoni müüdi, sai Moto Gst Motorola menutelefon. [[Mehhiko]]s ja [[Brasiilia]]s on Moto G populaarseim nutitelefon.<ref name="VXM3J" /> Nutitelefonil on 4,5-tolline LCD IPS-ekraan resolutsiooniga 1280×720 pikslit (329 ppi), operatsioonisüsteem Android 4.4 uuendusega versioonile 5.1.1 ja [[Mitmetuumaline protsessor|neljatuumaline]] [[protsessor]] [[Qualcomm Snapdragon]] 400 taktsagedusega 1,2&nbsp;GHz.<ref name="4u7yE" /><ref name="aVECN" /> Algselt ei toetanud Moto G väheste 4G-võrkude tõttu LTEd.<ref name="Yahoo" /> 13. mail 2014 avalikustas Motorola versiooni, mis toetas LTE-võrku, güroskoopi<ref name="verge-motogltespecs" /> ning microSD-kaarti<ref name="verge-motoglte" /> mahutavusega kuni 32 GB. ==Saadavus== Moto G müüki alustati Brasiilias ja mitme Euroopa riigi turgudel. Kanadas sai telefoni osta 22. novembrist 2013, USAs oli esimeseks müügipäevaks 2. detsember 2013. India turgudele jõudis nutitelefon 6. veebruaril 2014.<ref name="CSDth" /> == Auhinnad == * '''Digital Trends''' – Editor’s Choice Award<ref name="gPKo1" /> * '''IT Pro Portal''' – Best Buy Award<ref name="Zln6Q" /> * '''Trusted Reviews''' – aasta toode 2013 TrustedReviews Awards<ref name="trustedreviews1" /> * '''Trusted Reviews''' – 2013. aasta parim telefon hinnaklassis alla 250 USA dollari<ref name="trustedreviews1" /> * '''Expert Reviews''' – soodsaima hinnaga nutitelefon kuni veebruarini 2014<ref name="wV3Bq" /> * '''PC Advisor''' – soodsaima hinnaga nutitelefon kuni maini 2014<ref name="XBoxh" /> ==Vaata ka== * [[Moto E]], Motorola madala hinnaklassi telefon * [[Moto X]], Motorola tippklassi telefon * [[Nexus 6]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Yahoo">[http://news.yahoo.com/motorola-announces-179-moto-g-lot-smartphone-not-141502928.html Motorola announces the $179 Moto G, a lot of smartphone for not a lot of money] ''[[Yahoo! News]] (November 13, 2013)''</ref> <ref name="verge-motogltespecs">{{cite web|title=The Verge Moto G LTE specs|url=http://www.theverge.com/products/moto-g-lte/7689|work=The Verge|accessdate=1. august 2014}}</ref> <ref name="verge-motoglte">{{cite web|title=Motorola adds LTE to Moto G, introduces an even cheaper Moto E|url=http://www.theverge.com/2014/5/13/5711042/motorola-moto-g-with-lte-and-moto-e-launch|work=The Verge|accessdate=13. mai 2014}}</ref> <ref name="trustedreviews1">Johnson, Luke. (December 20, 2013) [http://www.trustedreviews.com/news/motorola-moto-g-named-2013-trustedreviews-product-of-the-year Motorola Moto G named 2013 TrustedReviews Product of the Year - News]. Trusted Reviews. Retrieved on May 23, 2014.</ref> <ref name="VXM3J">{{cite web|last=Byford |first=Sam |url=http://www.theverge.com/2014/5/13/5712900/motorola-moto-e-report |title=The Moto E is shockingly cheap and surprisingly good |publisher=The Verge |date=30. september 2013 |accessdate=13. mai 2014}}</ref> <ref name="4u7yE">{{cite web|last=Hoyle|first=Andrew|title=Moto G: Hands-on with Motorola's 4.5-inch, quad-core contract-free $179 3G smartphone|url=http://reviews.cnet.com/smartphones/motorola-moto-g/4505-6452_7-35831726.html|work=CNET|publisher=CBS Interactive|accessdate=13. november 2013|archive-date=2013-12-04|archive-url=https://web.archive.org/web/20131204115550/http://reviews.cnet.com/smartphones/motorola-moto-g/4505-6452_7-35831726.html|url-status=dead}}</ref> <ref name="aVECN">{{cite web|last=Aguilar|first=Mario|title=Motorola Moto G: $180 (Off Contract!) of Android KitKat Goodness|url=http://gizmodo.com/motorola-moto-g-180-of-android-goodness-1463640823|work=Gizmodo|accessdate=13. november 2013}}</ref> <ref name="CSDth">{{cite news|url=http://articles.economictimes.indiatimes.com/2014-02-06/news/47089617_1_smartphone-market-motorola-mobility-moto-g|title=Motorola launches Moto G smartphone in exclusive tie-up with Flipkart|date=6. veebruar 2014|work=[[The Economic Times]]|access-date=2014-11-21|archive-date=2016-06-30|archive-url=https://web.archive.org/web/20160630093634/http://articles.economictimes.indiatimes.com/2014-02-06/news/47089617_1_smartphone-market-motorola-mobility-moto-g|url-status=dead}}</ref> <ref name="gPKo1">[http://www.digitaltrends.com/cell-phone-reviews/motorola-moto-g-review/ Motorola Moto G Review | Digital Trends Reviews]. Digitaltrends.com (November 21, 2013). Retrieved on 2014-05-23.</ref> <ref name="Zln6Q">[https://web.archive.org/web/20140817233502/http://www.itproportal.com/reviews/mobile-phones/motorola-moto-g-review/ Motorola Moto G review]. ITProPortal.com (November 20, 2013). Retrieved on May 23, 2014.</ref> <ref name="wV3Bq">[http://www.expertreviews.co.uk/smartphones/1303792/motorola-moto-g Moto G review - is it still the best budget smartphone?]. Expert Reviews (February 21, 2014). Retrieved on May 23, 2014.</ref> <ref name="XBoxh">[http://www.pcadvisor.co.uk/test-centre/mobile-phone/3473395/11-best-budget-smartphones-2014/ The 11 best budget smartphones 2014: What's the best budget smartphone?]. PC Advisor (May 22, 2014). Retrieved on May 23, 2014.</ref> }} ==Välislingid== * [http://www.motorola.com/us/consumers/moto-g/Moto-G/moto-g-pdp.html Ametlik veebileht] [[Kategooria:Mobiiltelefonid]] 51jayebsbqngbtmfd99ddsbql3hh7nf 0 389752 7213978 6916558 2026-08-14T08:16:38Z Robert Treufeldt 9117 7213978 wikitext text/x-wiki {{teekaart|tekst=Ringrada kaardil}} '''Pirita-Kose-Kloostrimetsa ringrada''' on tänavaringrada [[Tallinn]]as [[Pirita linnaosa]]s. [[Ringrada]] läbib [[Pirita]], [[Kose (Tallinn)|Kose]] ja [[Kloostrimetsa]] asumeid ning haarab lõike järgmistest tänavatest: [[Pirita tee]], [[Rummu tee]], [[Kose tee (Tallinn)|Kose tee]], [[Lükati tee]], [[Kloostrimetsa tee]] ja [[Merivälja tee]]. Ringrada ületab [[Pirita jõgi|Pirita jõge]] kaks korda, kulgedes üle [[Pirita sild|Pirita silla]] ja [[Lükati sild|Lükati silla]]. Ringraja pikkus on 6 kilomeetrit, rajal on 21 [[kurv]]i. ==Ajalugu== Ringrada on kasutatud [[1933]]. aastast, kuid esialgne ringrada kattus tänasega vaid osaliselt. Start ja finiš asusid Lükati teel ning võisteldi Iru-Lükati-Kloostrimetsa ringil. Ringraja pikkus oli 8,6 km, sellest umbes kaks kolmandikku oli asfalttee, ülejäänud osa kruusa- ja liivatee.<ref name="KM">{{Netiviide |url=http://kuhuminna.tallinn.ee/Kohad/pirita-kose-kloostrimetsa-ringrada |pealkiri=Tallinn.ee Pirita-Kose-Kloostrimetsa ringrada |vaadatud=2015-01-25 |arhiivimisaeg=2015-04-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150414085428/http://kuhuminna.tallinn.ee/Kohad/pirita-kose-kloostrimetsa-ringrada |url-olek=ei tööta }}</ref> Esimene rahvusvaheline võistlus peeti [[17. september|17. septembril]] 1933.<ref name="RR">{{Netiviide |url=http://www.ringrada.ee/wordpress/?page_id=535 |pealkiri=Ringrada.ee Pirita-Kose-Kloostrimetsa tänava ringrada |vaadatud=2015-01-25 |arhiivimisaeg=2015-04-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150414183944/http://www.ringrada.ee/wordpress/?page_id=535 |url-olek=ei tööta }}</ref> Aastatel 1933–1939 korraldati ringrajal TT [[mootorrattasport|mootorrattavõistlusi]] ja autoringraja võistlusi [[Eesti Grand Prix]]. Pärast sõda peeti Pirita-Kose-Kloostrimetsa ringrajal mitmeid [[Eesti NSV]] ja [[NSV Liit|NSV Liidu]] moto- ja autospordivõistlusi. NSV Liidu meistrivõistlused peeti ringrajal esimest korda [[14. september|14. septembril]] [[1947]]. Osa võttis 188 sportlast, neist 10 naist.<ref name="RR" /> [[Pilt:PK ringrada kivi.jpg|pisi|Mälestuskivi 1947. aasta NSV Liidu meistrivõistluste stardipaiga juures Kloostrimetsa teel]] Esimene [[Kalevi suursõit]] korraldati [[20. september|20. septembril]] [[1959]]. Kalevi suursõit kujunes aastate jooksul väga populaarseks.<ref>[http://epl.delfi.ee/news/kultuur/kalevi-suursoit-19592006-motomeelsete-laulupidu?id=51075013 Ardo Kaljuvee. Kalevi suursõit 1959–2006: motomeelsete laulupidu. Eesti Päevaleht, 10.02.2007]</ref> Pealtvaatajate arv suurvõistlustel ulatus üle 100 000.<ref>Tallinn. Lühientsüklopeedia. Tallinn: Valgus, 1979, lk.263</ref> 1960. aastal muudeti ringraja trassi. Raja pikkus oli 6,761 km ja see ühtis suuremas osas juba tänase trassiga. 1965. aastal muudeti stardi ja finiši asukohta, need paiknesid sellest ajast Rummu teel, nn Kose sirgel. 1978. aastal rajati uus rajalõik Lükati teelt Kloostrimetsa teele, mis lühendas raja pikkust 6 kilomeetrini.<ref name="KM" /> 2000. aastal otsustas [[Tallinna linnavalitsus]], et ringrada on motospordivõistluste korraldamiseks ohtlik, kuid ringrada võistlusteks siiski ei suletud.<ref>[http://epl.delfi.ee/news/eesti/voimuvoitlus-jatkub-mois-suudistab-voogi-kahe-motosportlase-surmas?id=50911789 Võimuvõitlus jätkub: Mõis süüdistab Voogi kahe motosportlase surmas. Eesti Päevaleht. 23.08.2001]</ref> Viimane motovõistlus ringrajal oli [[2006]]. aasta Kalevi suursõit. Pärast 2006. aastat ei ole ringrajal turvalisuse kaalutlusel enam motovõistlusi korraldatud, kuid ringrada on kasutatud jalgratta- ja jooksuvõistlusteks.<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/rattavoistlus-sulgeb-liikluseks-pirita-kloostrimetsa-ringraja?id=64786326 Rattavõistlus sulgeb liikluseks Pirita-Kloostrimetsa ringraja. Delfi, 07.08.2012]</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Pirita-Kloostrimetsa ringrada on kolmapäeva õhtul liikluseks suletud! Tallinn.ee uudised, 12.08.2014 |url=http://www.tallinn.ee/est/Pirita-Kloostrimetsa-ringrada-on-kolmapaeva-ohtul-liikluseks-suletud-3 |vaadatud=25.01.2015 |arhiivimisaeg=24.09.2015 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150924113207/http://www.tallinn.ee/est/Pirita-Kloostrimetsa-ringrada-on-kolmapaeva-ohtul-liikluseks-suletud-3 |url-olek=ei tööta }}</ref> Ringrajal toimunud motovõistlusi on kajastatud mitmetes [[dokumentaalfilm]]ides ning [[mängufilm]]ides "[[Vallatud kurvid]]",<ref>[https://web.archive.org/web/20151117110453/http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/471/ Vallatud kurvid(1959)] Eesti Filmi Andmebaas</ref> "[[Ohtlikud kurvid]]"<ref>[https://web.archive.org/web/20151117014838/http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/291 Ohtlikud kurvid (1961)] Eesti Filmi Andmebaas</ref> ja "[[Noor pensionär]]".<ref>[https://web.archive.org/web/20171120173628/http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/759/sisukokkuvote Noor pensionär(1972)] Eesti Filmi Andmebaas</ref> ==Traagilised õnnetused== [[Pilt:Memorial of Joey Dunlop.JPG|thumb|Mälestuskivi Joey Dunlopi auks Rummu teel Pirita-Kose-Kloostrimetsa ringraja ääres]] Ringrajal toimus aastate jooksul mitmeid õnnetusi. Ohtlikuks tegid ringraja raja ääres kasvavad puud. Ehkki turvalisuse suurendamiseks polsterdati puid liivakottidega, põhjustasid rajalt väljasõitmine ja vastu puud põrkamine raskete tagajärgedega õnnetusi. 1961. aastal hukkus ringrajal Venemaa mootorrattur Zveznikov, kes sõitis vastu kiviaeda. 1976. aastal hukkus külgkorviga mootorrattaga libedal rajal enne suurt S-kurvi juhitavuse kaotanud [[Henno Palm]].<ref>[http://www.ohtuleht.ee/108478/see-on-minu-viimane-soit-tragoodia-pirita-ringrajal-25-aastat-tagasi- Allar Viivik. “See on minu viimane sõit.” Tragöödia Pirita ringrajal 25 aastat tagasi. Õhtuleht, 03.07.2001]</ref> 2000. aastal hukkus väikeses S-kurvis rajalt väljasõitnud ja vastu puud libisenud viiekordne maailmameister [[Joey Dunlop]]. Talle on raja äärde püstitatud mälestustahvel. 2001. aastal hukkus külgkorvist välja lennanud ja vastu puud põrganud [[Tõnu Rääk]]. ==Kiirusrekordid== Autode kiirusrekord:<ref name="RR" /> [[Leo Kinnunen]], Soome, Vormel 3, 2.27,0 (146,9 km/h), 1969 Mootorrataste kiirusrekord:<ref name="RR" /> [[Hanno Velt]], Eesti, [[Superbike]]/TT F1, 2.08,832 (167,660 km/h), 2004 == Pilte == <gallery> Pirita-Kose-Kloostrimetsa ringrada 74 (1).jpg Pirita-Kose-Kloostrimetsa ringrada 74 (2).jpg Pirita-Kose-Kloostrimetsa ringrada 74 (3).jpg Pirita-Kose-Kloostrimetsa ringrada 74 (4).jpg Pirita-Kose-Kloostrimetsa ringrada 74 (5).jpg Ringrajasõidud Pirital 71 (14).jpg Ringrajasõidud Pirital 71 (05) Heik Reitel-Argo Pappel.jpg Ringrajasõidud Pirital 71 (02) nr. 19 Heik Reitel-Argo Pappel.jpg </gallery> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.efis.ee/et/moodulid/otsing&details%5Bkeyword_id%5D=20786&search_type=Films&page=1 Eesti filmi andmebaas. Filme võistlustest Pirita-Kose-Kloostrimetsa ringrajal] *[http://mylaps.ee/rekordid/pirita-kose-kloostrimetsa Asper Timing. Pirita-Kose-Kloostrimetsa ringrada] [[Kategooria:Pirita linnaosa|ringrada]] [[Kategooria:Tallinna spordiehitised]] [[Kategooria:Eesti ringrajad]] 0w5nkdwa9mxgj6fwj20y9eq5250smaf 0 392592 7213801 7019262 2026-08-13T19:06:36Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7213801 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Milanesa.jpg|pisi|Traditsiooniline ''[[Cotoletta|cotoletta alla milanese]]'']] '''Lombardia köök''' põhineb suuresti [[mais|maisil]], [[riis|riisil]], [[veiseliha|veiselihal]], [[sealiha|sealihal]], [[või|võil]] ja [[pekk|pekil]].<ref>Alessandro Molinari Pradelli. "La Cucina Lombarda in 630 ricette tradizionali". Newton & Compton Editori. ISBN 88-8289-899-7.</ref> Olgugi et tegemist on [[Itaalia köök|Itaalia köögi]] ühe osaga, kipub [[Lombardia]] toidul olema vähe ühist Kesk- või Lõuna-Itaalia roogadega, kuna paljudest neist puuduvad sellised koostisained nagu [[tomat]] ja [[oliiviõli]]. Lisaks on Lombardia köögi näol tegemist rohkem liha ja võid sisaldavate roogadega.<ref>Dana Facaros, Michael Pauls. [https://web.archive.org/web/20150402180905/http://books.google.co.uk/books?id=zfzapN4qDbIC&dq=Lombardy+%26+the+Italian+Lakes,+6th&source=gbs_navlinks_s "Lombardy & the Italian Lakes, 6th"]. New Holland Publishers, 2006, p.35.</ref> Mitmest aspektist on sealsel köögil üldiselt rohkem sarnasusi [[Austria köök|Austria]] ja [[Kesk-Euroopa]] köögiga. ==Ülevaade== Sarnaselt teiste Itaalia piirkondade köökidega on Lombardia köök mitmekesine ning igas linnas ja piirkonnas pakutakse oma eripäraseid roogi. Lombardiale iseloomulik roog on [[risoto]], mille sealne kuulsaim vorm on [[safran]]it sisaldav ''risotto alla milanese''. Riisiroad on aga tavapärased üle kogu piirkonna. Sarnaselt risotoga on piirkondliku köögi tavapäraseks osaks ka maisitoidud, nagu näiteks ''[[polenta]]''. Kuulsamate Lombardia roogade hulka kuuluvad ''[[cotoletta]]'', ''[[cassoeula]]'' ja ''[[ossobuco]]''. Piirkonnas pakutakse ka delikatesse ja magustoite, mille hulka kuuluvad sellised tuntud toidud nagu ''[[mostarda]]'' ja ''[[panettone]]''. Piirkondlikud juustusordid on [[Robiola]], [[Crescenza]], [[Taleggio (juust)|Taleggio]], [[Gorgonzola juust]] ja [[Grana Padano]] (Lombardia kesk- ja lõunaosa tasandikud võimaldavad intensiivset [[karjakasvatus]]t). Lisaks on ka Lombardia provintsidel omad juustusordid. ==Linnad== ===Milano=== Lombardia pealinn [[Milano]] on ka paljude kulinaarsete eriroogade kodu. Üks tuntumaid on safraniga maitsestatud ''risotto alla milanese'', mida tavaliselt serveeritakse koos paljude tüüpiliste Milano pearoogadega, nagu näiteks ''[[Ossobuco|ossobuco alla milanese]]'' (risti lõigatud vasikalihalõigud, mida on hautatud juurviljade, valge veini ja puljongiga) või ''[[Cotoletta|cotoletta alla milanese]]'' (Viini šnitsli sarnane praetud karbonaad, mis on aga praetud koos kondiga). Teised sealsed omapärased road on ''[[cassoeula]]'' (kapsa ja sealihaga valmistatav tüüpiline talvine toit) ja kuulus jõulukook ''[[panettone]]'' (magus sai, mis sisaldab suhkrustatud apelsini, sidrunit ja sidrunikoort ning kuivalt, mitte leotatuna, lisatud rosinaid). [[Pilt:Ossobuco.jpg|pisi|''Ossobuco'']] [[Pilt:Veal-shank.jpg|pisi|Vasikaliha]] [[Pilt:Cassoeula.jpg|pisi|''Cassoeula'' pott]] ===Bergamo=== [[Bergamo]] kööki iseloomustavad toidud, milles on kasutatud palju loomseid rasvu: võid ja pekki. Tüüpilised road on ''polenta e uccelli'' (polenta laululindudega), ''[[casoncelli]]'' (täidetud pastaroog), ''polenta taragna'', ''cuore di vitello alla bergamasca'' (Bergamo moodi küpsetatud vasikasüda). ===Brescia=== [[Brescia]]le omapärased road on ''riso alla pitocca'', ''brofadei'', ''gnocarei e mariconde'' (supp), ''[[casoncelli]]'', ''polenta pasticciata'', ''polenta e uccelli'', ''frittata di rane'', ''anguilla ai ferri'', ''oca ai ferri'', ''spiedo alla bresciana'' ja ''verzata''. ===Como=== [[Como]] kööki mõjutab aga olulisel määral linna lähedal olev [[Como järv]]. Tüüpilised on kalatoidud, nagu näiteks ''missultin'', soolatud ja päikese käes kuivatatud ''agoni'' või [[siig]] ja [[haug]]. Comost leiab ka oma polenta variatsiooni: väga nõudlik ja igas mõttes külluslik ''toch'', mis on valmistatud võrdses osas maisijahust, võist ja juustust. Mõned Como järve ümber asuvad külad ja orud, nagu näiteks [[Oliveto Lario]], on ühed vähestest Põhja-Itaalia osadest, kus on ajalooliselt kasvatatud [[Oliivipuu|oliivipuid]]. Neid piirkondi kutsutakse seetõttu nimega ''zoca de l'oil'' ('õliorg'). ===Cremona=== [[Cremona]] ''[[mostarda]]''<nowiki>'</nowiki>t (suhkrustatud puuviljad sinepimaitselises siirupis) tuntakse üle kogu Itaalia. Sama on lugu provintsi tüüpilise magustoidu ''[[torrone]]''<nowiki>'</nowiki>ga. ===Mantua=== [[Mantua]] köök on tähelepanuväärne oma keskaegse algupäraga roogade ja magusate ning hapude maitsete poolest. ''Tortelli di zucca'' (kõrvitsatäidisega ''[[ravioli]]''), mille kõrvale pakutakse sulavõid ja millele järgneb kanaliha või teiste hautatud lihadega täidetud [[kalkun]]<ref>Piras, 87.</ref>, on üks selle piirkonna tuntumaid roogasid. ===Pavia=== Pavia provints jaguneb kaheks: mägine osa [[Oltrepo Pavese]], mis üks Lombardia peamisi veinipiirkondi, ning põhjapoolsem tasandike ala [[Lomellina]], kus kasvatatakse riisi. Ei ole üllatav, et kohaliku eripäraga toidud on valmistatud riisist: ''risotto alla certosina'' ja ''ris e ran'' (konnalihaga risoto) Paviast ja ''risotto coi peperoni'' ja ''ris in cagnon'' (riis [[ragù]] lihakastmega) Voghera linnast. Traditsioonilised Oltrepo Pavese veinid on Bonarda, Barbera ja Pinot Noir. Paljudel sealsetel veinidel on veidrad nimed nagu Buttafuoco, Sangue di Giuda ja Barbacarlo. Valgeid veine valmistatakse aga Malvasia, Moscato ja Cortese viinamarjadest ning Oltrepo on saamaks kuulsaks oma vahuveinide poolest, eriti ''Spumante'' ja ''Cruase'' poolest.<ref>[https://web.archive.org/web/20150207103706/http://www.cruase.it/ Cruase.it].</ref> Vogheras valmistatakse ravioolisarnast rooga ''[[agnolotti]]'' – see sisaldab veiselihatäidist (''agnolotti di stufato di voghera'') ja seda serveeritakse tüüpiliselt ''asciutti'' (ehk kuivalt, mitte supi kujul) koos lihakastmega (ragù). Legendi järgi mõeldi sealkandis välja supp ''[[zuppa alla pavese]]'', toitmaks [[Pavia lahing]]u tulemusena [[1525]]. aastal vangi langenud [[Prantsusmaa]] kuningat [[François I]]. ''Torta del paradiso'' on Pavia päritolu kook, mis on tuntud ka lihavõtete aegu söödava tuvikujulise koogina ''colomba pasquale''. Vogherat tuntakse ka supi ''zuppa di voghera'', kohvi ja koorega tordi ning ''gelato'' jäätise variatsioon ''stracchino di voghera'' poolest. ''[[Bollito misto]] con salsa verde'' on piirkonnale omapärane toit, mis on tuntud ka [[Piemonte]] ja [[Emilia Romagna]] köögis. Oltrepo Pavese piirkonna tillukesest Staghiglione külast pärineb kõvade sõõrikute sort ''Brasade'', mis on väga populaarne just hommikusöögina. Lapsed söövad suupisteks väga lihtsaid pannkooke, ''schita''<nowiki/>'sid. Oltrepo Paveses asuv [[Varzi]] küla on tuntud oma [[salaami]] poolest ning tilluke Pometo küla on piirkonnas kuulus suurepärase leiva poolest.<ref>[https://web.archive.org/web/20150215130358/http://ricerca.gelocal.it/laprovinciapavese/archivio/laprovinciapavese/2010/08/29/PZ2PO_PZ203.html Pometo, duecento anime e due panifici].</ref> ===Sondrio=== [[Valtellina]] oru köögi eripäradeks on ''[[bresaola]]'' (kuivatatud soolatud veiseliha) ja ''[[pizzoccheri]]'' – aedviljade ja kartulikuubikutega küpsetatud 80% ulatuses [[Tatar|tatrajahust]] ja 20% ulatuses [[nisu]]jahust valmistatud lame lintpasta, mille vahele on kihiti laotud ''valtellina casera'' juustu tükke. ''Sfursat'' on kohalik [[Denominazione di Origine Controllata e Garantita|DOCG]]-staatusega vein. ==Vaata ka== * [[Itaalia köök]] ==Viited== {{Viited}} [[Kategooria:Rahvusköögid]] [[Kategooria:Lombardia]] emn3nsnwn46ckddj2qin8zbcsnhg84v 14 393324 7214107 4965857 2026-08-14T11:35:17Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Eesti spordikirjandus]]; lisatud [[Kategooria:Eesti sport]] 7214107 wikitext text/x-wiki :''On ka kategooria "[[:kategooria:Eesti spordikirjandus|Eesti spordikirjandus]]" [[Kategooria:Eesti ajakirjandus]] [[Kategooria:Eesti sport]] [[Kategooria:Spordiajakirjandus]] shvo8im4hlifgz4zgxqqjfu900wlhc3 0 407519 7213621 6944307 2026-08-13T13:35:54Z Amherst99 15496 /* */ 7213621 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on heliloojast; pedagoogikateadlase kohta vaata [[Benjamin Nedzvetski]]}} [[Fail:Avi Benjamin portrait.jpg|pisi]] '''Avi Benjamin''' (sünninimega '''Avi Nedzvetski'''; sündinud [[3. märts]] [[1959]] [[Tallinn]]as) on Eesti päritolu [[Iisrael]]i helilooja ja artist. Tema isa oli pedagoogikateadlane [[Benjamin Nedzvetski]] ja ema arst. Aastast 1991 on ta Iisraeli [[Gesheri Teater|Gesheri Teatri]] muusikaline juht. {{JÄRJESTA:Benjamin, Avi}} [[Kategooria:Iisraeli inimesed]] [[Kategooria:Eesti heliloojad]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Eesti juudid]] [[Kategooria:Sündinud 1959]] syp4xsahzeo1pgmlexv2iyax8gz6fm7 0 409785 7214064 6797661 2026-08-14T10:55:30Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7214064 wikitext text/x-wiki '''Naima Ebrok''' ([[14. juuli]] [[1921]] – [[29. aprill]] [[1992]]) oli eesti rahvatantsujuht. 1964. aastal asutas ta rahvatantsuansambli Kajakas ja oli selle juht.<ref>{{Netiviide |url=http://www.parnupostimees.ee/499376/rahvatantsijad-meenutavad-naima-ebrokit |pealkiri=Rahvatantsijad meenutavad Naima Ebrokit. Pärnu Postimees, 15.07.2011 |vaadatud=3.07.2015 |arhiivimisaeg=4.07.2015 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150704163437/http://www.parnupostimees.ee/499376/rahvatantsijad-meenutavad-naima-ebrokit |url-olek=ei tööta }}</ref> Kui 1992. aastal asutati rahvuskultuuri selts Kajakas, oli tema üks selle asutajaid.<ref>[http://www.eesti.ca/rahvuskultuuriselts-kajakas-7-septembri-programmi-rikastaja/article14038 Rahvuskultuuriselts „Kajakas” — 7. septembri programmi rikastaja. Estonian World Review, 25.08.2006]</ref> ==Rahvatantsupidude juhtimine== Naima Ebrok oli kuue [[üldtantsupidu|üldtantsupeo]] liigijuht. *[[IX üldtantsupidu]] – B-segarühmade üldjuht *[[X üldtantsupidu]] – segarühmade üldjuht *[[XI üldtantsupidu]] – B-segarühmade üldjuht *[[XII üldtantsupidu]] – B-segarühmade üldjuht *[[XIII üldtantsupidu]] – D-segarühmade üldjuht *[[XIV üldtantsupidu]] – D-segarühmade üldjuht ==Tunnustus== *1948 Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukiri *1967 [[Eesti NSV teeneline kultuuritegelane]] == Isiklikku == Tema abikaasa [[Arnold Ebrok]] (1921–2011) oli sõudetreener, ajalooõpetaja, sporditegelane ja [[Endla (teater)|Lydia Koidula nimelise Pärnu Draamateatri]] direktor. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=405935 Rahvusarhiivi fotode andmebaas. Naima Ebrok] {{JÄRJESTA:Ebrok, Naima}} [[Kategooria:Eesti tantsupedagoogid]] [[Kategooria:Eesti tantsujuhid]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kultuuritegelased]] [[Kategooria:Pärnu Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1921]] [[Kategooria:Surnud 1992]] qbcta8ktozf4uud0iunkiet52xf82jh 0 412370 7213607 6386421 2026-08-13T12:59:21Z Amherst99 15496 /* */ 7213607 wikitext text/x-wiki {{Korvpallur | nimi = Reinar Hallik | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | hüüdnimi = | rahvus = eestlane | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1984|1|5}} | sünnikoht = [[Narva]], [[Eesti]] | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = 208 cm | kaal = 105 kg | positsioon = suur ääremängija / keskmängija | karjäär = 2001–2017 | liiga = | klubi = | number = | endised_klubid = [[Hotronic]] (2001–2002)<br>Audentes (2001–2003)<br>[[Korvpalliklubi Kalev|Tallinna Kalev]] (2003–2004) <br>[[Myleasecar Giants]] (2004–2005)<br>Audentes (2005)<br> [[Dalkia/Nybit]] (2005–2006)<br>[[BC Rakvere Tarvas]] (2006)<br>[[Sallen Basket]] (2006–2007)<br>[[Lappeenranta NMKY]] (2007–2008)<br>[[Valga KK|Valga]] (2008–2009)<br>BC Rakvere Tarvas (2009–2010)<br>[[Union Sportive Avignon]] (2010–2011)<br>BC Rakvere Tarvas (2011–2012)<br>[[Cluj Napoca]] (2012)<br>[[Universitatea Craiova]] (2013–2014)<br>[[Oradea Municipali]] (2014)<br>[[Kalev/Cramo]] (2014–2015)<br>→ BC Rakvere Tarvas (2015)<br>[[Szombathely Falco]] (2015–2016)<br>[[Tartu Ülikooli korvpallimeeskond|Tartu Ülikool/Rock]] (2016)<br>[[KK Pärnu|Pärnu]] (2016–2017) | koondis = | autasud = }} '''Reinar Hallik''' (sündinud [[5. jaanuar]]il [[1984]] [[Narva]]s) on eesti endine elukutseline korvpallur, kes on mänginud [[Eesti Korvpalli Meistriliiga]] ja kuue välisriigis klubides. Hallik kuulus aastatel 2012–2017 [[Eesti korvpallikoondis]]se. ==Klubikarjäär== Hallik on karjääri jooksul mänginud seitsmes riigis: Eestis, Hollandis, Rootsis, Soomes, Prantsusmaal, Rumeenias ja Ungaris. Hallik on Eesti meistrivõistlustel võitnud [[BC Rakvere Tarvas|Rakvere Tarvaga]] 2010. aastal hõbeda ja 2012. aastal pronksi ning [[Tartu Ülikooli korvpallimeeskond|Tartu Ülikooli korvpallimeeskonnaga]] 2016. aastal hõbeda. ==Koondisekarjäär== Hallik kuulus Eesti U14, U16, U18 ja U20 korvpalli noortekoondisse ning täiskasvanute korvpallikoondisse aastatel 2012–2017 ning mängis Eesti koondises kokku 76 mängu. 2015. aastal Riias toimunud [[2015. aasta Euroopa meistrivõistlused korvpallis|Euroopa meistrivõistluste]] ajal nõudsid 6000 fänni häälekalt Reinarit väljakule, karjudes "Reinar Hallik". ==Saavutused== * Soome karika võitja (2007) * Rumeenia meistrivõistluste 2. koht (2014) * Balti liiga 2. koht (2016) * Eesti meistrivõistlustelt kaks hõbemedalit (2010, 2016) ja üks pronksmedal (2012) ==Reinar Halliku Korvpallikool== Hallik asutas omanimelise korvpallikooli märtsis 2017. Reinar Halliku nimelise Korvpallikooli eesmärk on edendada Ida-Virumaal korvpalli ning läbi spordi aidata kaasa eesti- ja venekeelsete laste lõimumisele. Hallik on öelnud, et tahab seitsmest välisriigist saadud kogemusi Eesti korvpallile edasi anda ja Ida-Virumaal korvpalli uuele tasemele viia. Hallik on öelnud: "Olen mänginud seitse hooaega välismaal ning ühtteist näinud ja õppinud. Olen tundma õppinud erinevaid treenereid, korvpallikultuure, stiile ning treenerinägemusi. Minus on pikemat aega olnud soov rakendada oma teadmisi tõsiselt korvpalli õpetamise ja treeneritöö vallas. Tahan hakata tagasi andma seda, mida olen tänu oma karjäärile korvpallis saavutanud." <ref>[http://www.basket.ee/et/uudised?news_id=3150 Reinar Halliku Korvpallikool Iisakus avatud, sõlmiti neljapoolne koostöölepe] Basket.ee. 21.03.2017.</ref> Esimene lastelaager toimus juunis 2017. Kokku on toimunud kolm suvelaagrit, kus on külas käinud näiteks olümpiavõitja [[Gerd Kanter]], laulja [[Ott Lepland]], meelelahutaja [[Juss Haasma]], endine NBA mängija [[Martin Müürsepp]], Euroliigas mänginud [[Siim-Sander Vene]], treener [[Andres Sõber]], maailmaklassi üldkehaline ettevalmistuse treener [[Kari Hyökki]] ja NBA individuaalsete oskuste treener [[Tremaine Dalton]] ning paljud teised Eesti koondise mängijad ja treenerid. ==Reinar Halliku Korvpalliakadeemia== 2019. aasta sügisest alustas Iisaku Gümnaasiumis tegevust Reinar Halliku Korvpalliakadeemia, kus õppimist saab alustada 7. klassist. Lisaks kooliõpingutele toimuvad kaks korda päevas korvpallitreeningud. ==Statistika== ===Klubis=== '''2011/2012 BC Rakvere Tarvas'''<br> Balti liigas 14 mängus keskmiselt 15,2 punkti, 5,8 lauapalli ja 1,7 resultatiivset söötu, visketabavus 49,4%, kolmepunktivisked 36,6%, vabavisked 81,8%.<br> Eesti meistriliigas 31 mängus keskmiselt 14,4 punkti, 6 lauapalli, 2 resultatiivset söötu, visketabavus 51,5%, kolmepunktivisked 37,3%, vabavisked 82%.<br> '''2012/2013 Cluj Napoca'''<br> Rumeenia meistriliigas 12 mängus keskmiselt 4,8 punkti, 2,1 lauapalli.<br> '''2013/2014 Universitatea Craiova'''<br> Rumeenia meistriliigas 16 mängus keskmiselt 6,6 punkti, 2,3 lauapalli, visketabavus 55,6%, kolmepunktivisked 48,1%, vabavisked 68,8%.<br> '''2014/2015 BC Rakvere Tarvas'''<br> Eesti meistriliigas 25 mängus keskmiselt 14,2 punkti, 4,9 lauapalli, 2,2 resultatiivset söötu ja 1 vaheltlõige, visketabavus 54,9%, kolmepunktivisked 35,8%, vabavisked 91%.<br> '''2015/2016 Szombathely Falco'''<br> Ungari meistriliigas 17 mängus keskmiselt 10,1 punkti, 2,2 lauapalli, 1,4 resultatiivset söötu, kahepunktivisked 60%, kolmepunktivisked 45,6%, vabavisked 84,2%.<br> FIBA Europe Cupil 6 mängus keskmiselt 8,3 punkti, kahepunktivisked 33.3%, kolmepunktivisked 36%, vabavisked 84,6%.<br> '''2016 Tartu Ülikool'''<br> Eesti meistriliigas 16 mängus keskmiselt 6,3 punkti, 2,8 lauapalli, visketabavus 42,9%, kolmepunktivisked 41,1%, vabavisked 77,8%.<br> Balti liigas 6 mängus keskmiselt 7,7 punkti, 2,8 lauapalli, 2,2 resultatiivset söötu, visketabavus 50%, kolmepunktivisked 45,8%, vabavisked 87,5%.<br> '''2016/2017 Pärnu Sadam'''<br> Eesti meistriliigas 34 mängus keskmiselt 10,2 punkti, 3,9 lauapalli, 2,9 resultatiivset söötu, visketabavus 52,3%, kolmepunktivisked 42,1%, vabavisked 83,3%.<br> Balti liigas 13 mängus keskmiselt 8,2 punkti, 3,5 lauapalli, 3,6 resultatiivset söötu, visketabavus 34,2%, kolmepunktivisked 29,3%, vabavisked 78,9%. ===Koondises=== * 2013. aasta EM-i valikturniiri 10 mängus keskmiselt 6,5 punkti, 1,5 lauapalli, visketabavus 53,8%, kolmepunktivisked 48,5%, vabavisked 75%. * 2015. aasta EM-i valikturniiri 8 mängus keskmiselt 9,8 punkti, 2,6 lauapalli, visketabavus 68,8%, kolmepunktivisked 40,5%, vabavisked 71,4%. * 2019. aasta MM-i eelvalikturniiri 4 mängus keskmiselt 8,8 punkti, 2,3 lauapalli, 1,8 resultatiivset söötu, visketabavus 46,4%, kolmepunktivisked 33,3%, vabavisked 100%. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * {{ESBL|Reinar_Hallik}} {{JÄRJESTA:Hallik, Reinar}} [[Kategooria:Eesti korvpallurid]] [[Kategooria:Narvast pärit sportlased]] [[Kategooria:Sündinud 1984]] qid8tgu0h0dz0uap20wmi9imgqthzr3 0 414843 7214088 6754281 2026-08-14T11:18:01Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7214088 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2023|kuu=oktoober}} {{Infokast hoone |nimi = Narva-Jõesuu sanatoorium |pilt = Fail:Narva-Jõesuu sanatoorium.jpg |pildiallkiri = Sanatooriumi peahoone (2011) |asukoht = [[Narva-Jõesuu]] |stiil = [[funktsionalism]] |ehituse algus = |ehituse lõpp = [[1961]] (peahoone), 1985 (tervikkompleks) |sissepühitsemine = |avamine = 25. juuli 1961 |maksumus = |juurdeehitus = |renoveeritud = |aadress = Aia tänav 3, Narva-Jõesuu |kõrgus = |vundamendi pindala = |korruseid = 3 |lifte = |ehitusmaterjal = |liigitus = [[sanatoorium]] |arhitekt = [[Nikolai Kusmin]]<br>[[Manivald Noor]] |omanik = AS Narva-Jõesuu Sanatoorium |töövõtja = |ehitusinsener = |kaart = |veel = }} [[Fail:Ust-Narva-11.jpg|pisi|Sanatooriumi peahoone eenduv ümarveranda]] '''Narva-Jõesuu sanatoorium''' (varem '''kolhoosidevaheline sanatoorium "Narva-Jõesuu"'''), ametlikult '''Narva-Jõesuu Medical SPA''', on [[sanatoorium]] ja [[spaa]]hotell [[Ida-Virumaa]]l [[Narva-Jõesuu]]s aadressil Aia tänav 3. Asutust haldab AS Narva-Jõesuu Sanatoorium. Sanatooriumi peahoone projekteerisid arhitektid [[Nikolai Kusmin]] ja [[Manivald Noor]]. Hoone projekt põhineb suuresti Kusmini 1930. aastate keskel [[Pärnu rannahotell]]i arhitektuurikonkursile esitatud võistlustööl. Ehkki Kusmini projekt ei osutunud Pärnus võitjaks, kasutati mitmeid selle elemente rannahotelli lõpplahenduses ära.<ref name="fQzVI" /> Peahoone avati 1961. aasta juulis. Ülejäänud kompleksi, mille hulka kuulus näiteks neli hotellikorpust, administratiivhoone ja tervisehall, ehitus kestis eri tööjärkudes kuni 1985. aastani.<ref name="C0vR7" /><ref name="n5xR7" /> [[Eesti arhitektuur|Eesti arhitektuuriajaloo]] seisukohalt on sanatooriumit peetud musternäidiseks [[Stalinistlik arhitektuur|stalinismile]] järgnenud [[funktsionalism]]i uuest lainest. Niisamuti ka esimeseks ja hästi säilinud näiteks Nõukogude perioodil, täpsemalt alates 1960. aastatest laialt levinud asutuste puhkekodude hooneliigist.<ref name="cQQh9" /> Seda on nimetatud ka üheks [[Narva-Jõesuu]] sümboliks,<ref name="C0vR7" /><ref name="n5xR7" /> viidates sanatooriumi rollile kohaliku eestlaste kogukonna ja linna kultuurielu keskusena.<ref name="n5xR7" /> Sanatooriumi peahoone on arvatud [[riiklik kultuurimälestis|riiklikuks kultuurimälestiseks]]. 1968. aasta suvel filmiti sanatooriumis osa [[Sulev Nõmmik]]u komöödiafilmist "[[Mehed ei nuta]]".<ref name="8X2fR" /> == Ajalugu == === Ajaloolise kuurordina === {{Vaata|Narva-Jõesuu#Ajalugu}} [[Kirde-Eesti]] ja [[Virumaa]] rannik kujunesid suvituskohana menukaks 19. sajandi teisel poolel. Selle üheks põhjuseks on peetud piirkonna maalilist loodust (laiad, madalad liivarannad, männimetsad, [[Narva jõgi]]) ning teisalt [[Vene keisririik|Vene keisririigi]] pealinna [[Peterburi]] lähedust.<ref name="Tuuder39" /> Piirkonna suurimaks ja tuntuimaks kuurordiks kujunes Narva-Jõesuu (Hungerburg),<ref name="Tuuder39" /> mis kuulus toona halduslikult [[Narva]] linna alla.<ref name="ba3cL" /> Selle juures mängis rolli [[Narva linnapea]] [[Adolf Theodor Hahn]],<ref name="4I6Is" /> kes tegi [[1873]]. aastal ettepaneku ehitada 1866. aasta suurtulekahjus tugevalt kannatanud asula välja spetsiaalselt kuurortasulana.<ref name="elNSn" /><ref name="EE" /><ref name="ba3cL" /> Samuti kasvatas suvitajate arvu märgatavalt 1870. aastal valminud [[Balti raudtee]].<ref name="Tuuder39" /><ref name="EE" /> 1894. aastal sai Narva-Jõesuu ametlikult kuurordi staatuse.<ref name="EE" /><ref name="f0XTu" /> Asulasse ehitati näiteks vesi- ja mudaravilaid, sanatooriume ning korrastati liivarand.<ref name="737my" /><ref name="ba3cL" /> Ehkki peamiselt pärinesid suvitajad Peterburist,<ref name="737my" /> oli neid ka Eestist ja mujalt Venemaalt (näiteks [[Moskva]]st).<ref name="ba3cL" /> Esimese maailmasõja eel oli suvitushooaja keskmine turistide koguarv hinnanguliselt 10 000.<ref name="737my" /> Ehkki ilmasõja järel Venemaalt pärit turistide reisimine Narva-Jõesuusse suuresti lõppes,<ref name="b4srp" /> oli piirkond suvituspaigaks ka iseseisva Eesti riigi ajal, mil seda kutsuti Põhjamaade [[Riviera]]ks ja seal puhkas peamiselt Eesti kultuuri- ja ärieliit.<ref name="niud2" /> 1930. aastate lõpul on puhkajate arvuks hinnatud 5000–6000.<ref name="TbjMg" /> === Põllumeeste puhkekodu rajamine === Teises maailmasõjas hävis Narva-Jõesuu pea täielikult.<ref name="TbjMg" /> Kohalik kuurordielu hakkas taastuma 1950. aastate lõpuks, mil asulat hakati arendama [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] looderegiooni turismitööstuse raames. Suvituspaigana kasutasid seda nii [[Peterburi|Leningradi]] kui Narva linna eliit. Nõukogude võimu all oli puhkeasutuste rajamine ja pidamine lubatud vaid riigile või riigile kuuluvatele ettevõtetele. Kuurorti pääsesid ravile ainult diagnoositult haiged või ametiühingult vastava loa ehk [[tuusik]]u saanud inimesed, mida tegi keerulisemaks ka mereäärsete alade piiritsooni kuulumine.<ref name="UZQ6G" /> [[Eesti Põllumajandusprojekt]]i eestvõttel hakati Narva-Jõesuusse rajama Eesti Põllumeeste Puhkekodu (ehk kolhoosidevahelist puhkekodu "Narva-Jõesuu"<ref name="Kurik7-8" />). Projekt tuli 1953. aastal arutlusele [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu]]s ning sai valmis 1956. aastal.<ref name="CuGu0" /> 150 voodikohaga peahoone valmis 1961. aastaks, asetsedes varasema vesi-mudaravila asukohal,<ref name=":0" /> ja avati sama aasta 25. juunil.<ref name="PM" /> Puhkekodu oli mõeldud kohalikele maatöölistele, kuid tuusikuid müüdi ka linnainimestele ja väljapoole Eesti NSV-d.<ref name="Kurik7-8" /> Ka Leningradist tulevate puhkajate osa jäi endiselt suureks.<ref name="PM" /> Külastajatele pakuti tasuta hamba- ja elektriravi.<ref name="2DaCG" /> Kolhoosid ostsid oma liikmetele 75 rubla maksnud tuusikuid ning olid ühtlasi ka puhkekodu osanikeks, lisaks anti igale puhkusele saadetule reisirahaks kaasa 500 rubla.<ref name=":0" /> Puhkekodu külastasid ka toonased kuulsuse, kirjanikud ja muusikud, näiteks [[Aadu Hint]], [[Mari Möldre]], [[Artur Rinne]] ja [[Georg Ots]].<ref name=":0" /> Kui [[1964]]. aastal suleti kohalik kultuurimaja, kujunes sanatooriumihoone Narva-Jõesuu kultuurielu keskuseks.<ref name=":2" /> Puhkekodu külastasid 1964. aastal ka näiteks [[NLKP Keskkomitee esimene sekretär|NLKP Keskkomitee esimese sekretäri]] [[Nikita Hruštšov]]i väimees ja ajalehe [[Pravda]] peatoimetaja [[Aleksei Adžubei]].<ref name=":0" /> === Kolhoosidevaheline sanatoorium === [[Fail:1967 CPA 3565 cancelled.jpg|pisi|vasakul|Sanatooriumi peahoone kujutatuna 1967. aasta postmargil]] Arvestades inimeste kasvavat huvi sanatoorse ravi järele, kujundati senine puhkekodu juhatuse esimehe Kaljo Ermi juhtimisel 1960. aastate teisel poolel ümber sanatooriumiks. 1965. aastal võeti uueks nimeks '''kolhoosidevaheline sanatoorium "Narva-Jõesuu"''',<ref name="2vzdd" /> 1966. aasta novembris avati ajutine vesi-mudaravila ja nähti ette 40–50 haiget mahutav sanitaarosakonna rajamine. Aasta hiljem tehti otsus luua täiendav raviosakond ja sadakond uut magamiskohta. Ettevõetud ehitustööd valmisid 1967. aasta lõpuks.<ref name="s0OVc" /> Uuendatud raviosakond sisaldas [[Vaikne järv|Vaikse järve]] ja [[Haapsalu meremuda]] kasutavat muda-vesiravilat, basseiniga Soome sauna, füsioteraapia-, ravikehakultuuri- ja massaažikabinette ning laborit. Samuti tegeleti näiteks liigese- ja lihaseprobleemidega, günekoloogiliste protseduuridega ning hammaste, närvihaiguste ja põletike ravimisega.<ref name="BuoX4" /> Raviteenuste osutamist hakkas juhtima peaarst [[Lembit Veeber]].<ref name="C0vR7" /> Sanatooriumist sai populaarne ja kõrgetasemeline puhkeasutus.<ref name=":2" /> 1968. aastaks oli osanikeringis 300 [[ühismajand]]it, nende hulgas [[kolhoos]]e, [[sovhoos]]e, [[Kolhooside ehituskontor|kolhoosidevahelisi ehituskontoreid]] (KEK-id) ning [[Coop Eesti#Eesti Tarbijate Kooperatiivide Vabariiklik Liit|Eesti Tarbijate Kooperatiivide Vabariikliku Liitu]] (ETKVL) kuulunud kooperatiive.<ref name=":1" /> Hiljem osanike arv enam ei kasvanud.<ref name="cdiBb" /> [[Fail:Narva-Jõesuu sanatoorium 1.jpg|pisi|Sanatooriumi peahoone 2012. aastal. Maja fassaadil on näha [[Valli Lember-Bogatkina]] sgrafiitomaali]] 1970. aastatel oli sanatooriumi juhatajaks Jaan Tõnuvere.<ref name="gx4JL" /> 1971. aasta seisuga oli asutuse ravivõimekuseks 260 inimest ning kavandamisel veel 150 magamiskoha rajamine.<ref name="MI7tF" /> 1975. aastal külastas sanatooriumit 5888 inimest, 1976. aasta juuliks oli voodikohti 390. Osanike arv oli langenud 275 peale, ühismajandite ja ETKVL-i liikmete kõrval kuulus nende hulka ka varumis- ja põllumajandustehnikaorganisatsioone.<ref name="x7qo9" /> Sanatoorium allus [[Narva linnavolikogu|Narva linnanõukogule]] ning seda on peetud ainsaks Narva linna asutuseks, kus kogu Nõukogude perioodil kasutati töökeelena eesti keelt.<ref name="X23sd" /> Tegemist oli jätkuvalt kolhoosidevahelise puhkeasutusega, kus puhkasid Eesti kolhooside traktoristid, lüpsjad, [[agronoom]]id, [[zootehnik]]ud ja teised töötajad. Tingimused olid väga head ning jõukad kolhoosid said enda töötajatele sellist puhkust lubada. Sanatooriumis asus ka alkoholi müüv baar, mis oli raviasutustes reeglina keelatud.<ref name="jDjyc" /> Sanatooriumile tehti hiljem juurdeehitisi, et külastajate hulka saaks suurendada. Rajati üheksakorruseline magala 120 kohaga ning IV korpus, mis mahutas 22 inimest. Tippajal majutas kogu sanatoorium ligi 450 inimest.<ref name="PM" /> Sanatooriumis oli puhkajatele ka kultuuriprogramm, mille raames korraldati kinoseansse, etendusi, kontserte ja ekskursioone.<ref name="3xRKK" /><ref name="B8ETO" /> === Sanatoorium pärast Eesti iseseisvuse taastamist === [[Fail:Narva-Jõesuu sanatoorium 2.jpg|pisi|Sanatooriumi peahoone 2012. aastal. Maja valgeid dekoorita seinu ja kastjat hoonemahtu on peetud omaseks Eestis 1930. aastatel levinud [[funktsionalism]]ile]] Narva-Jõesuu turism ja sanatooriumi külastatavus käis pärast [[Eesti iseseisvuse taastamine|Eesti iseseisvuse taastamist]] alla, kusjuures vähenes nii Eesti kolhoosidest pärit siseturistide kui ka Venemaalt pärit puhkajate arv.<ref name="jiunr" /><ref name="EPL" /> 1992. aastal võttis [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] vastu seaduse "Kooperatiivsete, riiklik-kooperatiivsete ja ühiskondlike organisatsioonide vara taasriigistamise ja erastamise kohta", millega muu hulgas erastati ka Narva-Jõesuu sanatoorium.<ref name="QWI9O" /><ref name="MH1dX" /> 1991. aastal asutati praegu sanatooriumi haldav aktsiaselts Narva-Jõesuu sanatoorium.<ref name="lMLxI" /> Järjest müüdi ära sanatooriumi hooned, nende hulgas teine ja kolmas korpus.<ref name="PM" /> Sanatoorium oli seejuures linnas asunud puhkeasutustest ainus, mille tegevus ei katkenud.<ref name="SQkkZ" /> 1993. aastal olid töötajad asutuse kehva finantsseisu ja külastajate vähesuse tõttu neli kuud miinimumpalgaga sundpuhkusel, probleeme oli ka sanatooriumi kütva katlamaja tööshoidmisega.<ref name="PM" /> Sanatooriumi aktsiaid on omanud ka Eesti riik. 1996. aastal oli direktor Arno Miti järgi sanatooriumil üle 200 aktsionäri. 1996. aasta suvel oli 240-kohalise sanatooriumi keskmiseks täituvuseks 70%. Suletud korpusest plaaniti kujundada invaliididele mõeldud osakond.<ref name="SLlqR" /> 2000. aasta juunis kommenteeris direktor Aleksander Gerassimenko, et asutuse täituvus suvekuudel oli 60%, talvel 20%.<ref name="sEfr7" /> 2001. aasta märtsist kuni 2009. aasta märtsini oli tegevdirektor Tarmo Lindmaa,<ref name="mfuUp" /> tema ametisse asumise järel võeti ette renoveerimine. Kavas oli ka mudaravila kolimine peahoonesse.<ref name="EPL" /> 2000. aastatel tehti peahoone merepoolsele küljele seda pikendav juurdeehitis.<ref name="n5xR7" /> 2006. aasta võeti sanatooriumi peahoone [[ehitismälestis]]ena kaitse alla.<ref name="fPA3V" /> 2012. aasta seisuga oli algupärasel kujul säilinud vaid peahoone (1. korpus). Taastusravile orienteeritud sanatooriumis oli siis hotell 149 voodikohaga, ravi- ja füsioteraapia osakond, vesi-, mudaravi ja massaažikabinetid, ''wellness''-keskus ning saunakompleks.<ref name="uZnrZ" /> 2021. aasta mais kirjutas ajaleht [[Põhjarannik]] sanatooriumi juhtkonna kavast ehitada kaheksakorruseline eraldiseisev hotellikompleks, teha peahoonele kolmekorruseline juurdeehitis ja laiendada peahoone sisebasseini. Tegevjuht Karina Küppas põhjendas plaane raviteenuse suure nõudluse ja Narva-Jõesuu menukusega turistide seas. Sanatooriumis oli toona kokku 147 voodikohta, lisaks Eesti suurim köetav välibassein. [[Koroonapandeemia Eestis|Koroonapandeemia kui eriolukorra]] ajal olid saunad suletud, kuid nende asemel töötasid individuaalsed miniaurusaunad.<ref name="IUm0U" /> Tänapäeval tegutseb see edasi nimega Narva-Jõesuu Medical SPA. Osaliselt on muudetud Nõukogude-aegse kompleksi ruumide korraldust ning loobutud sinna juurde kuulunud 150-kohalisest magalakorpusest ja tervisehallist. Lammutati ka endine mudaravila.<ref name="SQkkZ" /> 2022. aastal oli kõige populaarsem protseduur sanatooriumis Charcot’ dušš, mis kogus tuntust tänu osaliselt sanatooriumis filmitud mängufilmile "[[Mehed ei nuta]]".<ref name="Wo3Tf" /> == Arhitektuur == === Projekt === Sanatooriumi peahoone projekteerisid aastatel 1954–1956 [[Eesti Põllumajandusprojekt]]i arhitektid [[Nikolai Kusmin]] (peaarhitekt) ja [[Manivald Noor]]. Projekti juures on märkimisväärseks peetud, et selle lahendus erineb tollal Nõukogude Liidus domineerinud [[Stalinistlik arhitektuur|stalinistlikust uusklassitsismist]] ja on üks esimesi näiteid naasmisest varasema [[Funktsionalism|funktsionalistliku arhitektuuri]] juurde. Funktsionalismile, mis levis Eestis 1930. aastatel, olid omased näiteks kastjad hoonemahud, laiad kolmepoolsed aknad ja siledad valged dekoorita seinad.<ref name="n5xR7" /> Seevastu stalinistlik uusklassitsism pidi jäädvustama võimsat poliitilist epohhi arhitektuuriteoste monumentaalsuse ning pateetilisusega, piirates seejuures märkimisväärselt arhitektide loominguline väljendusvabadust. Nikolai Kusmin on arhitektide suureks võiduks pidanud loa saamist sanatooriumile [[individuaalprojekt]]i koostamiseks.<ref name="Karu7-6364" /> Kusmin tahtis projekteerida hoone, mis jääks kindlaks Eesti suvituskohtade tasakaaluka ja karge arhitektuuri põhimõtetele.<ref name="Karu7-6364" /> Hoonet projekteerides kasutas paljus ära ideid oma varasemast, 1934.–1935. aastal toimunud Pärnu rannahotelli arhitektuurikonkursile esitatud võistlustööst. Ehkki formaalselt esimest preemiat välja ei antud ning Kusmini kavand jagas teist kohta [[Olev Siinmaa]] ja [[Anton Soans]]iga, projekteerisid hotelli lõpuks ikkagi Siinmaa ja Soans, kasutades seejuures ära mitmeid Kusmini võistlustöö elemente. Sellest solvunud Kusmin, kes pidas rannahotelli kavandit oma suurimaks arhitektuurialaseks saavutuseks,<ref name="Karu7" /> on seetõttu hiljem korduvalt väitnud, et ka tema tuleks arvata Pärnu rannahotelli arhitektide hulka.<ref name="Karu7" /><ref name="bbPFA" /><ref name="n5xR7" /> Kahe hoone puhul ongi märgitud mitmeid sarnasusi: eenduv ümarosa, igal hotellitoal oma privaatne rõdu, mahtude jaotumine.<ref name="Karu7-6364" /> Narva-Jõesuu sanatoorium on suurima sõjaeelse modernismi mõjutusega projekt Nikolai Kusmini loomingus.<ref name="Karu7-6364" /> Seda on peetud ka kuulsaimaks tema kavandatud hooneks.<ref name="xMOBp" /> Kusmin on üks esimesi arhitekti kutse omandanuid Eestis ning tema loomingulist laadi iseloomustab modernism segatuna dekoratiivsuse ja rahvapärasusega, sama stiil jäi püsima kogu tema loomingulisel perioodil.<ref name="Karu6-7" /> === Peahoone === Narva-Jõesuu sanatoorium paikneb mereäärses looduslikku männimetsa rajatud asulasiseses tänavavõrgustikus ning kannab endas maailmasõja eelset, 1930. aastate valget värvi rõhutava kuurordiarhitektuuri traditsioone.<ref name="AOEdB" /><ref name="tBdXU" /> Tegu on kolmekorruselise krohvitud tellishoonega, millel on ebasümmeetriline põhiplaan – plaanilahendus on üles ehitatud kahele trepihalliga ristuvale hooneplokile, milles paiknevad numbritoad. Vasakpoolse hoonetiiva lõpetab esifassaadist eenduv poolsilindrikujuline rõdudega veranda, mis on klassikaline funktsionalistlik võte hoonele plastilisema välimuse andmiseks. Eenduva poolsilindrikujuline rõdudega veranda ja peasissekäigu vahele jääv pikiplokk kogu fassaadi pikkuses on kujundatud jooksva horisontaalse rõdulindiga. Hoone tingliku keskme moodustab paremas nurgas asuv sissepääsu- ja trepihallide korpus, mis on tubadeplokist madalam ning mille tipp on kujundatud väikese vaatetorniga.<ref name="FdpBN" /> Maja ees asus rikkalik lilleaed.<ref name=":0" /> Esimesel korrusel oli algselt vestibüülihalliga sisspääs ja söögisaal ning, teisel korrusel saal. Peasissekäigu kohal asuvad esifassaadi ilmestavad suuremad kaunistatud aknad. Algne sisekujundus pärineb [[Maimu Plees]]ilt.<ref name="cQQh9" /> Säilinud on teise korruse 1961. aastast pärit kalasabamustriga parkett ning originaalne kamin.<ref name="PM" /> Maja ees asub bassein, mis 2006. aastal oli kaetud erilise kattega ja eraldatud valge müüriga. Arhitektuuriteadlane [[Epp Lankonts]] hindas ümberehitust esialgset rikkuvaks ja nõudis varasema seisu taastamist.<ref name="wZfn7" /> Vaatetornis tegutseb restoran Kuurort.<ref name="PM" /> === Kõrvalhooned === Suur huvi kuurordi vastu ning asutuse muutmine sanatooriumiks tähendas aastate jooksul laienduste ja juurdeehitiste tegemist. 1967. aastal valmis olemasoleva hoone kõrvale 100 voodikohaga magamiskorpus ja uus ravikorpus koos mudaravila, soome sauna, basseini ja laboratooriumiga.<ref name="n5xR7" /> Mudaravila lammutati 2011. aastal.<ref name="wdPpF" /> ==== III korpus ==== Sanatooriumi laienes veelgi, kui 1974. aastal valmis 150 numbritoaga üheksakorruselises, neofunktsionalistliku stiilis kõrghoones paiknev III Korpus, mille projekteeris arhitekt [[Ell Väärtnõu]]. Tornilaadse hoone konstruktsioon koosneb kolmest vertikaalselt üksteiste suhtes nihutatud plokist, fassaadi voodermaterjaliks kasutati keraamilisi telliseid ja horisontaalsust rõhutavad hoone magalasektsioonide lääneseinas paiknevad [[lodža]]d. Hoone kõrgeimal korrusel asus kohvik koos baariga.<ref name="TuuderPDF" /> 2018. aastal oli aadressil Aia 4 asuv hoone aktiivse kasutuseta.<ref name="TuuderPDF" /> ==== IV korpus ==== Sanatooriumi haldusalasse kuulus ka 1980. aastal senise hoonetekompleksi lähedale rajatud IV korpus. Hoone asub künka peal aadressil Jüri tn 5.<ref name="PM" /> Olemuselt oli tegemist [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu]] puhkebaasiga, kuid tegelikult käis seal puhkamas [[EKP KK esimene sekretär|EKP keskkomitee I sekretär]] [[Karl Vaino]]. Hoone ehitusel kasutati selle funktsiooni arvestades keskmisest märkimisväärsemalt kallimaid ja kvaliteetsemaid sisustuselemente ja ehitusmaterjale, mis telliti Soomest ettevõtte LenFinTorg kaudu.<ref name="IAT169" /> Villa tüüpi maja arhitekt on Marika Lõoke ning seda peetakse ainulaadseks neofunktsionalismi näiteks Eestis. Rõhutatud on ka hoone unikaalsust selle funktsiooni poolest. L-kujulise põhiplaaniga maja koosneb kahest plokist, mida ühendab kaarja seinaga [[vestibüül]], mida ääristavad kaarjad rõdud. Maja juures asub müüriga piiratud siseõu.<ref name="TuuderPDF" /> Hoone sisekujunduse tegi [[Taevo Gans]]. Linnaruumist teadlikult eraldatud korpuses oli Nõukogude tippnomenklatuuri jaoks paarkümmend hotellituba, puhkeruumid, saun ja bassein. 2018. aastaks, mil villa oli kasutusel kohaliku eraettevõtte juhtkonna puhkekeskusena, oli algne sisekujundus osaliselt hävinenud.<ref name="IAT169" /><ref name="TuuderPDF" /> ==== Tervisehall ==== Sanatooriumikompleksi viimane hoone, mis paiknes Aia ja J. Poska tänava nurgal, valmis 1985. aastal. Selle projekteeris arhitekt [[Toomas Rein]] ning tegemist oli raskepärase, kolossaalse mastaabiga hoonega. Tervisehall oli ette nähtud sanatooriumis kultuuri- ja spordiürituste korraldamiseks, seal paiknesid selleks mõeldud saalid, raamatukogu ja muud vaba aja veetmise ruumid, mille varustus telliti Soomest ettevõtte LenFinTorg kaudu.<ref name="IAT197" /> Seal asus ka kaks basseini ning 150 inimest mahutav tantsusaal.<ref name="PM" /> Hoone liigendatud lainekarbilikud osad ja dolomiitvooder rõhutasid selle monumentaalsust.<ref name="TuuderPDF" /> Hoone põles korduvalt, muutus varisemisohtlikuks ning lammutati viimaks 2021. aastal.<ref name="uf8fD" /> == Kunstiteosed == Sõjajärgsel perioodil valminud hoone kannab endas tol ajal levinud nn kunstide sünteesi ideed, mille eesmärgiks oli kasutada monumentaal- ja dekoratiivkunsti arhitektuuris korraga. Selle näiteks on fassaadi seinamaalid, vitraažid ja skulptuurid hoone ümbruses.<ref name="n5xR7" /> Teise korruse saali ning trepihalli suuri aknaid kaunistavad kümme [[Valli Lember-Bogatkina]] klaasimaali, mis kujutavad stseene rannal suvitavatest inimestest ning rahvatantsust. Sama kunstnik on loonud ka hoone fassaadil paikneva [[Kuivmaalitehnika|sgrafiitomaali]], mis kujutab randa ja puhkavaid inimesi. Klaasimaalidega on kaunistatud ka hoones paiknevate tulekustutusvahendite kappide uksed.<ref name="G1nZS" /> Sanatooriumi ees asub [[Erika Haggi]] skulptuur "Supleja".<ref name="A8F7y" /> == Vaata ka == * [[Pärnu rannahotell]] * [[Narva-Jõesuu kuursaal]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Tuuder39">Tuuder, Madis "Narva piirkonna suvitusasulatest. Sillamäe, Meriküla ja Udria-Mummasaare". – Narva muuseumi toimetised (2013/14). Lk 39–63 (siin lk 39)</ref> <ref name="EE">{{Netiviide |URL=http://entsyklopeedia.ee/artikkel/narva-j%C3%B5esuu3 |Väljaanne=[[Eesti Entsüklopeedia]] |Pealkiri=Narva-Jõesuu |Kasutatud=18. veebruar 2023}}</ref> <ref name="4I6Is">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Mihhailov |eesnimi=Leonid |pealkiri=Narva jõe asulad. Narva-Jõesuust Vasknarvani |kirjastus=L. Mihhailov |aasta=2016 |isbn=9789949813810 |koht=Tallinn |lehekülg=68}}</ref> <ref name="elNSn">{{Netiviide |URL=https://narva-joesuu.ee/ajalugu-uldinfo |Pealkiri=Üldinfo |Väljaandja=[[Narva-Jõesuu linnavalitsus]] |Kasutatud=18. veebruar 2023 |arhiivimisaeg=2023-02-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230218141247/https://narva-joesuu.ee/ajalugu-uldinfo |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="f0XTu">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Karjahärm |eesnimi=Toomas |autor-link=Toomas Karjahärm |pealkiri=Vana Narva: ehitised ja inimesed |koht=Tallinn |kirjastus=[[Argo (kirjastus)|Argo]] |aasta=2012 |ISBN=978-9949-466-62-7 |lehekülg=4–5}}</ref> <ref name="ba3cL">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Juske |eesnimi=Jaak |pealkiri=Lood unustatud Narvast |kirjastus=[[Pegasus (kirjastus)|Pegasus]] |koht=Tallinn |aasta=2014 |isbn=9789949531851 <!--|sari="Lood unustatud..."--> |lehekülg=93–94 |autor-link=Jaak Juske}}</ref> <ref name="737my">Karjahärm 2012, lk 5.</ref> <ref name="PM">{{Netiviide |URL=https://majandus.postimees.ee/4422555/fotod-ja-video-narva-joesuu-sanatoorium-vaatab-uhkusega-tagasi |Pealkiri=FOTOD JA VIDEO: Narva-Jõesuu sanatoorium vaatab uhkusega tagasi |Autor=Liiva, Siiri & Sedenev, Konstantin |Aeg=27. veebruar 2018 |Kasutatud=18. veebruar 2023 |Väljaanne=[[Postimees]]}}</ref> <ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Arusoo |eesnimi=Helen |kuupäev=4. juuli 2001 |pealkiri=Narva-Jõesuu ootab uut hiilgeaega |url=https://www.ohtuleht.ee/108598/narva-joesuu-ootab-uut-hiilgeaega |vaadatud=18. veebruaril 2023 |väljaanne=Õhtuleht}}</ref> <ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Kurik |eesnimi=H. (toim) |pealkiri=Narva-Jõesuu kolhoosidevaheline sanatoorium |kirjastus=Eesti NSV Põllumajanduse Ministeeriumi Teaduslik-Tehnilise Informatsiooni Valitsus |aasta=1971 |koht=Tallinn |leheküljed=8–15 |keel=eesti}}</ref> <ref name=":2">Juske 2014, lk 97.</ref> <ref name="EPL">{{Netiviide |URL=https://epl.delfi.ee/artikkel/50887986/narva-joesuu-ootab-uut-hiilgeaega |Pealkiri=Narva-Jõesuu ootab uut hiilgeaega |Aeg=5. juuli 2001 |Kasutatud=18. veebruar 2023 |Väljaanne=[[Eesti Päevaleht]] |Autor=Arusoo, Helen}}</ref> <ref name="8X2fR">{{Netiviide |URL=https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/83292801/mehed-ei-nuta-filmiti-suvel-50-aastat-tagasi |Pealkiri=„Mehed ei nuta” filmiti suvel 50 aastat tagasi |Autor=Taggo, Marvi |Aeg=9. august 2018 |Kasutatud=18. veebruar 2023 |Väljaanne=[[Eesti Naine]]}}</ref> <ref name="n5xR7">{{Netiviide |URL=https://register.muinas.ee/file.php?filetype=monument.file&id=1649 |Pealkiri=MÕNDA NARVA-JÕESUU SANATOORIUMI TEKKELOOST JA TÖÖST |Autor=Tuuder, Madis |Kasutatud=18. veebruar 2023 |Väljaandja=AS Narva-Jõesuu Sanatoorium}}</ref> <ref name="b4srp">Tuuder 2013, lk 39–40.</ref> <ref name="niud2">Juske 2014, lk 94–96.</ref> <ref name="TbjMg">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Raam |eesnimi=Villem |pealkiri=Eesti arhitektuur. (3. osa) Harjumaa. Järvamaa. Raplamaa. Lääne-Virumaa. Ida-Virumaa |kirjastus=[[Valgus (kirjastus)|Valgus]] |aasta=1997 |isbn=9985680103 |koht=Tallinn |leheküljed=206}}</ref> <ref name="UZQ6G">Ivask, Andrejeva & Tuuder 2016, lk 167–168.</ref> <ref name="CuGu0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Karu |eesnimi=Mihkel |pealkiri=Arhitekt Nikolai Kusmin: 1906–1994 |kirjastus=Eesti Arhitektuurimuuseum |aasta=2007 |isbn=9789985958575 |koht=Tallinn |leheküljed=63 |keel=eesti}}</ref> <ref name="C0vR7">Ivask, Andrejev & Tuuder 2016, lk 168.</ref> <ref name="gx4JL">Juske 2014, lk 96–97.</ref> <ref name="X23sd">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Ivask |eesnimi=Merle |pealkiri=Narva-Jõesuu – supelsaksad südames |perekonnanimi2=Andrejeva |eesnimi2=Svetlana |perekonnanimi3=Tuuder |eesnimi3=Madis |kirjastus=Narva Muuseum |aasta=2016 |isbn=978-9949-9407-2-1 |koht=Narva |leheküljed=168 |keel=eesti, vene, inglise}}</ref> <ref name="jDjyc">Ivask, Andrejeva & Tuuder 2016, lk 191–193.</ref> <ref name="jiunr">Juske 2014, lk 97–98.</ref> <ref name="sEfr7">{{Netiviide |URL=https://dea.digar.ee/article/sonumilehtsl/2000/06/28/15.10 |Pealkiri=Narva-Jõesuu nostalgia |Autor=Maimik, Inga |Väljaanne=[[Sõnumileht]] |Aeg=28. juuni 2000 |Kasutatud=18. veebruar 2023}}</ref> <ref name="fPA3V">{{Netiviide |URL=https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=27508 |Pealkiri=27508 Narva-Jõesuu sanatooriumi peakorpus, 1961 |Väljaanne=[[Kultuurimälestiste riiklik register]] |Väljaandja=[[Muinsuskaitseamet]] |Kasutatud=18. veebruar 2023}}</ref> <ref name="IUm0U">{{Netiviide |URL=https://dea.digar.ee/article/pohjarannik/2021/05/11/9.2 |Pealkiri=Narva-Jõesuu sanatoorium plaanib laienemist |Aeg=11. mai 2021 |Kasutatud=18. veebruar 2023 |Autor=Kalda, Erik |Väljaanne=[[Põhjarannik]]}}</ref> <ref name="SQkkZ">Ivask, Andrejeva & Tuuder, lk 240.</ref> <ref name="Kurik7-8">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Kurik |eesnimi=H. (toim) |pealkiri=Narva-Jõesuu kolhoosidevaheline sanatoorium |kirjastus=Eesti NSV Põllumajanduse Ministeeriumi Teaduslik-Tehnilise Informatsiooni Valitsus |aasta=1971 |koht=Tallinn |leheküljed=7–8 |keel=eesti}}</ref> <ref name="Karu7-6364">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Karu |eesnimi=Mihkel |pealkiri=Tallinn |kirjastus=[[Eesti Arhitektuurimuuseum]] |isbn=9789985958575 |aasta=2007 |leheküljed=7, 63–64}}</ref> <ref name="Karu7">Karu 2007, lk 7.</ref> <ref name="Karu6-7">Karu 2007, lk 6–7.</ref> <ref name="TuuderPDF">{{Netiviide |URL=https://arhitektuurimuuseum.ee/static/2018/07/am_37_narva_joesuu_2018.pdf |Pealkiri=Avatud Majad nr. 37 – Narva-Jõesuu (PDF) |Aeg=19. mai 2018 |Kasutatud=19. veebruar 2023 |Autor=Tuuder, Madis |Väljaandja=[[Eesti Arhitektuurimuuseum]] |arhiivimisaeg=2023-08-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230810103032/https://arhitektuurimuuseum.ee/static/2018/07/am_37_narva_joesuu_2018.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="IAT169">Ivask, Andrejeva & Tuuder 2016, lk 169.</ref> <ref name="IAT197">Ivask, Andrejeva & Tuuder 2016, lk 197.</ref> <ref name="fQzVI">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Ivask |eesnimi=Merle |pealkiri=Narva-Jõesuu – supelsaksad südames |perekonnanimi2=Andrejeva |eesnimi2=Svetlana |perekonnanimi3=Tuuder |eesnimi3=Madis |kirjastus=Narva Muuseum |aasta=2016 |isbn=978-9949-9407-2-1 |koht=Narva |leheküljed=169 |keel=eesti, vene, inglise}}</ref> <ref name="cQQh9">Loit 2012, lk 2.</ref> <ref name="2DaCG">Kurik 1971, lk 7.</ref> <ref name="2vzdd">{{Netiviide |URL=https://dea.digar.ee/article/uhistoo/1975/07/29/12 |Pealkiri=Maatöötajad käisid tervist kosutamas |Väljaanne=[[Ühistöö (ajaleht)|Ühistöö]] |Aeg=19. juuli 1975 |Kasutatud=19. veebruar 2023 |Autor=Akkermann, A.}}</ref> <ref name="s0OVc">Kurik 1971, lk 8.</ref> <ref name="BuoX4">Kurik 1971, lk 8–15.</ref> <ref name="cdiBb">Kurik 1971, lk 8–9.</ref> <ref name="MI7tF">Kurik 1971, lk 5 & 15.</ref> <ref name="x7qo9">{{Netiviide |URL=https://dea.digar.ee/article/uhistoo/1976/07/24/6 |Pealkiri=Maainimeste tervise heaks |Väljaanne=[[Ühistöö (ajaleht)|Ühistöö]] |Aeg=24. juuli 1976 |Kasutatud=19. veebruar 2023}}</ref> <ref name="3xRKK">{{Netiviide |URL=https://majandus.postimees.ee/4442993/mineviku-radadel-kolm-lobusat-seika-mida-nagi-narva-joesuu-sanatooriumi-kultuurijuht-seal-tootatud-46-aasta-jooksul |Autor=Liiva, Sirje |Aeg=18. märts 2018 |Pealkiri=MINEVIKU RADADEL: kolm lõbusat seika, mida nägi Narva-Jõesuu sanatooriumi kultuurijuht seal töötatud 46 aasta jooksul |Väljaanne=[[Postimees]] |Kasutatud=19. veebruar 2023}}</ref> <ref name="B8ETO">{{Netiviide |URL=https://dea.digar.ee/article/leninliklipp/1989/09/28/12 |Pealkiri=Narva-Jõesuu põllumeeste sanatoorium |Aeg=28. september 1989 |Kasutatud=19. veebruar 2023 |Autor=Korts, Aksel}}</ref> <ref name="QWI9O">"[https://www.riigiteataja.ee/akt/30652 Kooperatiivsete, riiklik-kooperatiivsete ja ühiskondlike organisatsioonide vara taasriigistamise ja erastamise kohta]". ''[[Riigi Teataja]]'' 1992, 24, 337.</ref> <ref name="MH1dX">[https://www.riigiteataja.ee/akt/29898 Eesti Vabariigi seaduse "Kooperatiivsete, riiklik-kooperatiivsete ja ühiskondlike organisatsioonide vara taasriigistamise ja erastamise kohta" alusel koostatud kohustatud subjektide nimekirja kinnitamise kohta]. ''[[Riigi Teataja]]'' 1992, 40, 536.</ref> <ref name="lMLxI">{{netiviide |URL=https://www.inforegister.ee/10228767-NARVA-JOESUU-SANATOORIUM-AS |Pealkiri=NARVA-JÕESUU SANATOORIUM AS (10228767) |Väljaanne=Inforegister.ee |Kasutatud=19. veebruar 2023}}</ref> <ref name="SLlqR">{{Netiviide |URL=https://www.aripaev.ee/uudised/1996/09/10/narva-joesuu-linn-puuab-argata-varjusurmast |Pealkiri=Narva-Jõesuu linn püüab ärgata varjusurmast |Aeg=11. september 1996 |Kasutatud=19. veebruar 2023 |Väljaanne=[[Äripäev]]}}</ref> <ref name="mfuUp">{{Netiviide |Pealkiri=Narva-Jõesuu sanatooriumi direktoriks kandideerib poolsada inimest |URL=https://virumaateataja.postimees.ee/98178/narva-joesuu-sanatooriumi-direktoriks-kandideerib-poolsada-inimest |Väljaanne=[[Virumaa Teataja]] |Aeg=24. märts 2009 |Kasutatud=19. veebruar 2023}}</ref> <ref name="uZnrZ">Loit 2012, lk 21.</ref> <ref name="Wo3Tf">{{Netiviide |URL=https://jupiter.err.ee/1608768754/uhe-maja-lugu |Pealkiri=Ühe maja lugu. Hooaeg: 2, Episood: 2 (26:40) |Väljaanne=[[Jupiter (ERR)|Jupiter]] |Väljaandja=[[ERR]] |Kasutatud=19. veebruar 2023}}</ref> <ref name="bbPFA">{{Netiviide |URL=https://parnu.postimees.ee/4149309/supelsakste-meelispaik-rannahotell |Pealkiri=Supelsakste meelispaik Rannahotell |Autor=Aus, Karoliine |Aeg=17. juuni 2017 |Kasutatud=19. veebruar 2023 |Väljaanne=[[Pärnu Postimees]]}}</ref> <ref name="xMOBp">{{Netiviide |URL=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69090245/nikolai-kusmin-100 |Pealkiri=Nikolai Kusmin 100! |Väljaanne=[[Eesti Ekspress]] |Autor=Oja, Urmas & Lõvi, Siim |Aeg=1. veebruar 2007 |Kasutatud=19. veebruar 2023}}</ref> <ref name="AOEdB">{{Netiviide |URL=https://register.muinas.ee/file.php?filetype=monument.file&id=1722 |Pealkiri=Inventeerimine 2012 (PDF; lk 3) |Autor=Loit, Mari |Väljaandja=[[Muinsuskaitseamet]] |Kasutatud=19. veebruar 2023}}</ref> <ref name="tBdXU">{{Netiviide |URL=https://leht.postimees.ee/296541/laulva-rannaliivaga-narva-joesuu |Pealkiri=Laulva rannaliivaga Narva-Jõesuu |Autor=Kolk, Tiina |Aeg=7. august 2010 |Väljaanne=[[Postimees]] |Kasutatud=19. veebruar 2023}}</ref> <ref name="FdpBN">Loit 2012, lk 3.</ref> <ref name="wZfn7">{{Netiviide |URL=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69049629/narva-joesuu-sanatooriumi-ilme-rikutud |Pealkiri=Narva-Jõesuu sanatooriumi ilme rikutud |Aeg=9. august 2006 |Väljaanne=[[Eesti Ekspress]] |Kasutatud=19. veebruar 2023}}</ref> <ref name="wdPpF">{{Netiviide |URL=https://dea.digar.ee/article/narvajoesuu/2011/10/01/10 |Pealkiri=Esimene tühjald seisnud objekt on lammutatud |Autor=Gritskova, Jekaterina |Aeg=1. oktoober 2011 |Väljaanne=Narva-Jõesuu |Väljaandja=[[Narva-Jõesuu linnavalitsus]] |Kasutatud=19. veebruar 2023}}</ref> <ref name="uf8fD">{{Netiviide |URL=https://rus.err.ee/1608216415/v-narva-jyjesuu-gorel-byvshij-sanatorij |Pealkiri=В Нарва-Йыэсуу горел бывший санаторий |Autor=Степанов, Сергей |Aeg=18. mai 2021 |Kasutatud=19. veebruar 2023 |Väljaanne=[[ERR]] |Keel=vene keeles}}</ref> <ref name="G1nZS">Loit 2012, lk 3–10.</ref> <ref name="A8F7y">{{Netiviide |URL=https://jupiter.err.ee/1608768754/uhe-maja-lugu |Pealkiri=Ühe maja lugu. Hooaeg: 2, Episood: 2 (18:38) |Väljaanne=[[Jupiter (ERR)|Jupiter]] |Väljaandja=[[ERR]] |Kasutatud=19. veebruar 2023}}</ref> }} == Välislingid == {{Commonskat}} *{{Kultuurimälestis|27508}} * [https://narvajoesuu.ee/ Narva-Jõesuu Medical SPA koduleht] * [https://jupiter.err.ee/1608768754/uhe-maja-lugu Narva-Jõesuu sanatooriumit käsitlev osa] [[ETV]] saatesarjast "[[Ühe maja lugu]]". ''[[Jupiter (ERR)|Jupiter]]''. * [https://arkaader.ee/landing/bc/rHczO7kKnl/KUPxunnDAws "Kolhoosnikute puhkekodu Narva-Jõesuus" (1961)]. Lõik [[ringvaate]]st "Nõukogude Eesti nr 23". ''[[Arkaader]]''. === Fotosid === * [https://www.muis.ee/museaalview/1513824 "Ravivad pärlivannid"]. ''Muuseumide infosüsteem MuIS'' * [https://www.muis.ee/museaalview/1518200 "Mudaravi"]. ''Muuseumide infosüsteem MuIS'' * [https://www.muis.ee/museaalview/1512905 "Lauamängud puhkeruumis"]. 'Muuseumide infosüsteem MuIS'' * [https://www.muis.ee/museaalview/1383496 Sanatoorium u 1972. Esiplaanil skulptuur "Supleja"]. ''Muuseumid infosüsteem MuIS'' [[Kategooria:Narva-Jõesuu]] [[Kategooria:Eesti tervishoiuasutused]] [[Kategooria:Ida-Viru maakonna kultuurimälestised]] 02zwgbe9dx6ijehf99j7ftwt024im7z 0 417168 7213597 7117376 2026-08-13T12:30:50Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7213597 wikitext text/x-wiki '''Kärdla kultuurikeskus''' on [[Hiiumaa]]l [[Kärdla]] kesklinnas asuv kultuurikeskus, mille praegune hoone ehitati 1959. aastal.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://kultuur.hiiumaa.ee/uldteave/ajalugu|pealkiri=Kärdla Kultuurikeskuse koduleht|väljaanne=|aeg=|vaadatud=17.06.2020|arhiivimisaeg=17.06.2020|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200617073248/https://kultuur.hiiumaa.ee/uldteave/ajalugu|url-olek=ei tööta}}</ref> Keskuses on teatri-, kino- ja kontserdisaal, näituseruum, [[Hiiu valla raamatukogu|Kärdla linnaraamatukogu]] ning huviringide ja personali ruumid. 2015. aasta jaanuaris ühendati Kärdla kultuurikeskus Hiiu valla loomise järel [[Kõrgessaare Vaba Aja Keskus|Kõrgessaare vaba aja keskus]]ega ning asutuse uueks ametlikuks nimeks sai '''Hiiu valla kultuuri ja vaba aja keskus.'''<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.hiiuleht.ee/2014/12/uhendasutuste-uued-juhid-valitud/|pealkiri=Ühendasutuste uued juhid valitud|väljaanne=Hiiu Leht|aeg=19. detsember 2014|vaadatud=17.06.2020|arhiivimisaeg=17.06.2020|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200617062708/http://www.hiiuleht.ee/2014/12/uhendasutuste-uued-juhid-valitud/|url-olek=ei tööta}}</ref> 2020. aasta jaanuaris eraldati asutused ning tegevust jätkati endiste nimede põhjal Hiiumaa valla Kärdla ja Kõrgessaare osavalla hallatavate asutustena.<ref>{{Netiviide|autor=Kivistik, Kärolyn|url=http://www.hiiuleht.ee/2019/11/kultuuritemplid-iseseisvuvad-uuest-aastast/|pealkiri=Kultuuritemplid iseseisvuvad uuest aastast|väljaanne=Hiiu Leht|aeg=05.11.2019|vaadatud=17.06.2020|arhiivimisaeg=17.06.2020|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200617062332/http://www.hiiuleht.ee/2019/11/kultuuritemplid-iseseisvuvad-uuest-aastast/|url-olek=ei tööta}}</ref> Kärdla kultuurikeskuses tegutsevad huviringid ja seal korraldatakse mitmesuguseid kultuuriüritusi. Näitusegaleriis eksponeeritakse pidevalt vahelduvaid näitusi. ==Kino== Alates 2013. aastast näitab Kärdla kultuurikeskuse kinosaalis filme MTÜ Hiiumaa Kino.<ref>Harda Roosna. [https://web.archive.org/web/20210730135426/https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=54&artid=74506 Neli aastat Hiiumaa kino] Meie Maa, 20. jaanuar 2017.</ref> Alates 2014. aasta lõpust on kinos kasutusel uus tehnika, millega on võimalik näidata ka 3D-filme.<ref>[https://dea.digar.ee/article/nadalalopp/2014/12/05/8.1 Ajahüpe Hiiumaa kino ajaloos – 3D] Nädalalõpp: [ajalehtede Hiiu Leht ja Meie Maa lisa], 5. detsember 2014.</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://kultuur.hiiumaa.ee/ Kärdla kultuurikeskus] *[https://raamatukogu.hiiumaa.ee/ Kärdla linnaraamatukogu] *[http://www.hiiumaakino.ee/ MTÜ Hiiumaa Kino] [[Kategooria:Kärdla]] [[Kategooria:Eesti kultuurikeskused]] hwmrwhfjq1vrnetx5g0rcfs5zby9fvb 0 417545 7213791 7193605 2026-08-13T18:48:57Z Avjoska 1538 /* Cor */ 7213791 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Co)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Co". ==Coa== *[[Alice Coachman]], USA kõrgushüppaja (1923–2014) *[[Conor Coady]], inglise jalgpallur (1993–) *[[Andy Coan]], Ameerika Ühendriikide ujuja (1958–2017) *[[Constantin Coandă]], Rumeenia poliitik (1857–1932) *[[Ronald Coase]], Inglise päritolu USA majandusteadlane (1910–2013) *[[Wells Coates]], Briti ja Kanada arhitekt (1895–1958) ==Cob== *[[Kurt Cobain]], USA laulja (1967–1994) *[[Jimmy Cobb]], Ameerika Ühendriikide džässtrummar (1929–2020) *[[Paul Cobley]], inglise semiootik ja narratoloog (1963–) *[[José Cobo Cano]], hispaania katoliku vaimulik, kardinal (1965–) *[[James Coburn]], USA näitleja (1928–2002) ==Coc== *[[Elisabetta Cocciaretto]], itaalia tennisist (2001–) *[[Eddie Cochran]], USA laulja (1938–1960) *[[Roy Cochran]], USA kergejõustiklane (1919–1981) *[[Wayne Cochran]], USA laulja (1939) *[[Kent Cochrane]], Kanada mäluhäirega patsient (1951–2014) *[[Joe Cocker]], inglise laulja (1944–2014) *[[Jean Cocteau]], prantsuse näitekirjanik, kunstnik ja filmirežissöör (1889–1963) *[[Phillip Cocu]] ==Coe== *[[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja (1939–2026) *[[Sebastian Coe]], inglise jooksja (1956–) *[[Coelestinus I]], paavst (suri 432) *[[Coelestinus II]], paavst (suri 1144) *[[Coelestinus III]], paavst (suri 1198) *[[Coelestinus IV]], paavst (suri 1241) *[[Coelestinus V]], paavst (suri 1296) *[[Paulo Coelho]], Brasiilia kirjanik (1947–) *[[Fábio Coentrão]], Portugali jalgpallur (1988–) *[[John Maxwell Coetzee]], Lõuna-Aafrika Vabariigi kirjanik (1940–) ==Cof== *[[Amber Coffman]], Ameerika laulja-laulukirjutaja (1984–) ==Cog== *[[Andrew Cogliano]], Kanada jäähokimängija (1987–) *[[Paolo Cognetti]], itaalia kirjanik ja dokumentaalfilmide looja (1978–) *[[Léon Cogniet]], prantsuse maalikunstnik (1794–1880) *[[Robert Cogoi]], Belgia laulja (1939–2022) ==Coh== *[[Leonard Cohen]], Kanada laulja ja kirjanik (1934–2016) *[[Marcel Cohen]], prantsuse keeleteadlane (1884–1974) *[[Stanley Cohen]], USA biokeemik (1922–2020) *[[Stephen Cohen]], USA ajaloolane (1938–2020) *[[Émile Cohl]], Prantsusmaa kunstnik (1857–1938) *[[Ferdinand Cohn]], saksa bioloog ja taimefüsioloog (1828–1898) *[[Daniel Cohnitz]], filosoof (1974–) ==Coi== *[[Pierre Coignard]], Prantsusmaa sõjaväelane (1770–1834) *[[Isabel Coixet]], hispaania filmirežissöör ja -stsenarist (1962–) ==Cok== *[[Edward Coke]], inglise kohtunik ja riigitegelane (1552–1634) *[[Curtis Cokes]], USA poksija (1937–) ==Col== *[[Antonio Čolak]], horvaadi jalgpallur (1993–) *[[Vincent Colapietro]], Ameerika Ühendriikide semiootik ja filosoof (1950–) *[[Jack Colback]], inglise jalgpallur (1989–) *[[Jean-Baptiste Colbert]], prantsuse majandustegelane (1619–1683) *[[Stephen Colbert]], Ameerika Ühendriikide teletegija (1964–) *[[Elbridge Colby]], Ameerika Ühendriikide riigiametnik (1979–) *[[Andrew Cole]], endine Inglismaa jalgpallur, treener (1971–) *[[Ashley Cole]], Inglismaa jalgpallur (1980–) *[[Ian Cole]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1989–) *[[Joe Cole]], Inglismaa jalgpallur (1981–) *[[Martina Cole]], Briti kriminaalromaanikirjanik aj ettevõtja (1959–) *[[Nat King Cole]], Ameerika Ühendriikide džässmuusik ja laulja (1919–1965) *[[Natalie Cole]], Ameerika Ühendriikide laulja (1950–2015) *[[Orlando Cole]], Ameerika Ühendriikide tšellist ja muusikapedagoog (1908–2010) *[[Paul Cole]], hobuste võiduajamise treener Inglismaal (1941–) *[[Paul Cole (muusik)|Paul Cole]], Ameerika Ühendriikide muusik *[[Syn Cole]], eesti DJ ja produtsent *[[Thomas Cole]], Inglismaal sündinud Ameerika maalikunstnik (1801–1848) *[[Warren Cole]], Uus-Meremaa sõudja (1940–2019) *[[Marie Louise Coleiro Preca]], Malta poliitik (1958–) *[[Blake Coleman]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1991–) *[[Christian Coleman]], Ameerika Ühendriikide kergejõustiklane (1996–) *[[Gary Coleman]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (1968–2010) *[[Ornette Coleman]], Ameerika Ühendriikide muusik (1930–2015) *[[William Higgins Coleman]], inglise botaanik (1812–1863) *[[Samuel Taylor Coleridge]], inglise luuletaja (1772–1834) *[[Peter Coles]], Briti astrofüüsik ja kosmoloog (1963–) *[[Schuyler Colfax]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik, ärimees ja poliitik (1823–1885) *[[Eoin Colfer]], iiri kirjanik (1965–) *[[Gaspard de Coligny]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik, hugenottide üks juhte (1519–1572) *[[Louise de Coligny]], Gaspard de Coligny tütar ja Oranje Willemi abikaasa (1555–1620) *[[Colini]], Tšehhi päritolu kunstnik (1924–) *[[Cyril Collard]], prantsuse kirjanik, muusik ja filmilavastaja (1957–1993) *[[Phil Collen]], Briti muusik (1957–) *[[Bartolomeo Colleoni]], itaalia kondotjeer (suri 1475) *[[Caio Collet]], Brasiilia võidusõitja (2002–) *[[Camilla Collett]], norra kirjanik (1813–1895) *[[Toni Collette]], Austraalia filminäitleja (1972–) *[[Omar Colley]], Gambia jalgpallur (1992–) *[[John Norman Collie]], Briti keemik ja alpinist (1859–1942) *[[Elisha Collier]], Ameerika leiutaja ja insener (1788–1856) *[[Jacob Collier]], briti laulja, arranžeerija, helilooja, produtsent ja multiinstrumentalist (1994–) *[[Médéric Collignon]], prantsuse džässmuusik, pikolotrompetimängija, kornetimängija ja laulja (1970–) *[[Anthony Collins]], inglise filosoof (1676–1729) *[[Edwyn Collins]], šoti laulja ja laulukirjutaja (1959–) *[[Eileen Collins]], Ameerika Ühendriikide endine õhuväelane, katselendur ja NASA astronaut (1956–) *[[Judy Collins]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (1939–) *[[Karley Scott Collins]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1999–) *[[Kim Collins]] *[[Michael Collins (Iiri vabadusvõitleja)|Michael Collins]], Iiri vabadusvõitleja (1890–1922) *[[Michael Collins]], USA astronaut (1930–2021) *[[Misha Collins]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (1974–) *[[Nathan Collins]], Iirimaa jalgpallur (2001–) *[[Phil Collins]], inglise laulja, trummar, pianist (1951–) *[[Susan Collins]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1952–) *[[Suzanne Collins]], USA kirjanik ja stsenarist (1962–) *[[Wilkie Collins]], inglise proosa- ja näitekirjanik (1824–1889) *[[Carlo Collodi]], itaalia kirjanik ja ajakirjanik (1826–1890) *[[Gérard Collomb]], Prantsusmaa poliitik (1947–2023) *[[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (1951–2026) *[[Fernando Collor de Mello]], Brasiilia poliitik (1949–) *[[Homer Lusk Collyer]] (1881–1947), USA sundkoguja *[[Langley Collyer]] (1885–1947), USA sundkoguja *[[Alan Colmes]], Ameerika Ühendriikide raadio- ja telesaatejuht, poliitikakommentaator ja blogija (sündinud 1950) *[[Dario Cologna]], Šveitsi murdmaasuusataja (1986–) *[[Álvaro Colom Caballeros]], Guatemala poliitik (1951–2023) *[[Emilio Colombo]], Itaalia poliitik (1920–2013) *[[María Colón]] *[[Catherine Colonna]], Prantsusmaa diplomaat ja poliitik (1956–) *[[Prospero Colonna]], Itaalia kondotjeer (1452–1523) *[[Samuel Colt]], Ameerika Ühendriikide leiutaja ja relvatööstur (1814–1862) *[[Colt 45 (modell)|Colt 45]], USA modell *[[Ross Colton]], USA jäähokimängija (1996–) *[[Alice Coltrane]], Ameerika Ühendriikide džässmuusik ja helilooja (1937–2007) *[[John Coltrane]], USA džässmuusik (1926–1967) *[[Fernando Colunga]], Mehhiko näitleja (1966–) ==Com== *[[Kingsley Coman]], Prantsusmaa jalgpallur (1996–) *[[Nadia Comăneci]], endine rumeenia riistvõimleja (1961–) *[[Lazăr Comănescu]], Rumeenia diplomaat ja poliitik (1949–) *[[Chuck Comeau]], Kanada muusik (1979–) *[[Antoni Comín]], Kataloonia filosoof ja poliitik (1971–) *[[Commodus]], Vana-Rooma keiser *[[Common]], Ameerika Ühendriikide räppar ja näitleja (1972–) *[[Nina Companeez]], prantsuse filmilavastaja ja -stsenarist (1937–2015) *[[Blaise Compaoré]], Burkina Faso sõjaväelane ja poliitik (1951–) *[[Arthur Compton]], USA füüsik (1892–1962) *[[Auguste Comte]], prantsuse filosoof, sotsioloogilise distsipliini rajaja ja positivismi õpetlane (1798–1857) ==Con== *[[Jeff Conaway]], USA filminäitleja (1950–2011) *[[Hebert Conceição]], Brasiilia poksija (1998–) *[[Sérgio Conceição]], portugali jalgpallitreener ja endine jalgpallur (1974–) *[[Alpha Condé]], Guinea poliitik (1938–) *[[Maryse Condé]], prantsuskeelne Guadeloupe'i kirjanik ja kirjanduskriitik (1934–2024) *[[Étienne Bonnot de Condillac]], prantsuse filosoof (1714–1780) *[[Lana Condor]], vietnami päritolu Ameerika Ühendriikide näitleja ja juutuber (1997–) *[[Garry Conille]], Haiti arst ja poliitik (1966–) *[[Mike Conley]], USA kergejõustiklane (1962–) *[[Kevin Connauton]], Kanada jäähokimängija (1990–) *[[Jennifer Connelly]], USA filminäitleja (1970–) *[[Sean Connery]], Šoti filminäitleja ja -lavastaja (1930–2020) *[[Ray Conniff]], USA helilooja, tromboonimängija ja dirigent (1916–2002) *[[Billy Connolly]], USA näitleja (1942–) *[[Maureen Connolly]], USA tennisist (1934–1969) *[[Kyle Connor]], USA jäähokimängija (1996–) *[[Robert Digges Wimberly Connor]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja esimene riigiarhivaar (1878–1950) *[[Sarah Connor]], saksa laulja (1980–) *[[Conon]], paavst (suri 687) *[[Robert Conquest]], Briti ja USA ajaloolane (1917–2015) *[[Joseph Conrad]], Poola päritolu inglise kirjanik (1857–1924) *[[Pete Conrad]], USA astronaut (1930–1999) *[[Conradus de Meyiendorpe]], Üksküla läänimees (12.–13. sajand) *[[Zack Conroy]], USA näitleja (1985–) *[[Adolfo Consolini]], Itaalia kergejõustiklane (1917–1969) *[[Vincenzo Consolo]], itaalia kirjanik (1933–2012) *[[John Constable]], inglise kunstnik (1776–1837) *[[Kastiilia Constance]], Prantsusmaa kuninganna (1141–1160) *[[Constans]], Vana-Rooma keiser (suri 350) *[[Kévin Constant]], Guinea jalgpallur (1987–) *[[Paule Constant]], prantsuse kirjanik (1944–) *[[Marin Constantin]], rumeenia helilooja ja koorijuht (1925–2011) *[[Emil Constantinescu]], Rumeenia poliitik, geoloog ja jurist, Rumeenia president aastatel 1996–2000 (1939–) *[[Constantinus]], paavst (suri 715) *[[Constantinus Suur|Constantinus I]], Vana-Rooma keiser (272–337) *[[Constantinus II]], Vana-Rooma keiser (316–340) *[[Constantius I Chlorus]], Vana-Rooma keiser (250–306) *[[Constantius II]], Vana-Rooma keiser (317–361) *[[Constantius III]], Lääne-Rooma keiser (suri 421) *[[Benjamin Conz]], Šveitsi jäähokimängija (1991–) *[[Alberto Contador]], hispaania jalgrattur (1982–) *[[Antonio Conte]], Itaalia jalgpallitreener ja endine jalgpallur (1969–) *[[Giuseppe Conte]], Itaalia õigusteadlane, jurist ja poliitik (1964–) *[[Lansana Conté]], Guinea poliitik (1934–2008) *[[Diego Contento]], Saksamaa jalgpallur (1985–) *[[Samuel Contesti]], Itaalia iluuisutaja (1983–) *[[Leonardo Conti]], Saksa sõjaväelane (1900–1945) *[[Ana Brenda Contreras]], Mehhiko näitleja ja laulja (1986–) *[[Manuel Contreras]], tšiili sõjaväelane (1929–2015) *[[Anne Conway]], inglise filosoof (1631–1679) *[[Tim Conway]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1933–2019) *[[Hugo Conwentz]], saksa botaanik ja looduskaitsja (1855–1922) ==Coo== *[[Ry Cooder]], USA muusik (1947–) *[[Steve Coogan]], inglise näitleja (1965–) *[[Frederick Cook]], USA polaaruurija (1865–1940) *[[James Cook]], Briti meresõitja (1728–1779) *[[Lewis Cook]], Inglismaa jalgpallur (1997–) *[[Steve Cook]], Inglismaa jalgpallur (1991–) *[[Myrtle Cook]], Kanada naiskergejõustiklane (1902–1985) *[[Paul Cook]], inglise trummar (1956–) *[[Robin Cook]], Briti poliitik (1946–2005) *[[Tim Cook]], Ameerika Ühendriikide ettevõtete juht (1960–) *[[Sam Cooke]], USA laulja ja laulukirjutaja (1931–1964) *[[Catherine Cookson]], inglise kirjanik (1906–1998) *[[Calvin Coolidge]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1872–1933) *[[Jennifer Coolidge]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja *[[Alice Cooper]], laulja (1948–) *[[Anderson Cooper]], Ameerika Ühendriikide teleajakirjanik (1967–) *[[Astley Cooper]], inglise kirurg ja anatoom (1768–1841) *[[Besse Cooper]], USA ülipikaealine (1896–2012) *[[Bradley Cooper]], USA filminäitleja (1975–) *[[Dominic Cooper]], inglise näitleja (1978–) *[[Gary Cooper]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1901–1961) *[[Gordon Cooper]], USA astronaut (1927–2004) *[[James Fenimore Cooper]], ameerika kirjanik (1789–1851) *[[JP Cooper]], Briti laulja ja laulukirjutaja (1983–) *[[Leon N Cooper]], Ameerika Ühendriikide füüsik (1930–2024) *[[Natasha Cooper]], inglise kriminaalromaanikirjanik (1951–) *[[Priya Cooper]], Austraalia ujuja (1974–) *[[Robert C. Cooper]], Kanada stsenarist ja produtsent (1968–) *[[Sayon Cooper]], Libeeria sprinter (1974–) *[[Yvette Cooper]], Suurbritannia poliitik (1969–) *[[Jean-Pierre Coopman]], Belgia endine poksija (1946–) ==Cop== *[[Edward Drinker Cope]], Ameerika Ühendriikide paleontoloog, anatoom, herpetoloog ja ihtüoloog (1840–1897) *[[Misty Copeland]], USA balletitantsija (1982–) *[[Alfredo Copello]], Argentina poksija (1903–?) *[[Yasmani Copello]], Türgi tõkkejooksja (1987–) *[[Jonathan Copete]], Colombia jalgpallur (1988–) *[[Aaron Copland]], USA helilooja (1900–1990) *[[Andrew Copp]], USA jäähokimängija (1994–) *[[Michael Copper]], USA internetivideote tegija (1993–) *[[David Copperfield]], USA mustkunstnik (1956–) *[[Francis Ford Coppola]], USA filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (1939–) *[[Sofia Coppola]], ameerika filmirežissöör (1971–) ==Cor== *[[Michael Corballis]], Uus-Meremaa psühholoog ja neuroteadlane (1936–2021) *[[Boston Corbett]], John Wilkes Boothi tapja (1832 – u 1894) *[[John Corbett]], USA näitleja (1961–) *[[Marius Corbett]], Lõuna-Aafrika Vabariigi odaviskaja (1975–) *[[Anton Corbijn]], hollandi fotograaf ja filmirežissöör (1955–) *[[Alain Corbin]], prantsuse ajaloolane (1936–) *[[Jeremy Corbyn]], Suurbritannia poliitik (1949–) *[[Charlotte Corday]], Jean-Paul Marat' tapja (1768–1793) *[[Domilson Cordeiro dos Santos]], Brasiilia jalgpallur (1998–) *[[Cordelia]], brittide kuninganna *[[Alexander Cordell]], Walesi kirjanik (1914–1997) *[[James Corden]], Suurbritannia näitleja, koomik, laulja ja telesaatejuht (1978–) *[[Rosa Corder]], inglise kunstnik ja modell (1853–1893) *[[Arnaud Cordier]], prantsuse kabetaja (1974–) *[[Danilson Córdoba]], Colombia jalgpallur (1986–) *[[Piedad Córdoba]], Colombia jurist ja poliitik (1955–2024) *[[Emilio Córdova]], Peruu maletaja (1991–) *[[Benjamin Cordt]], baltisaksa harrastusajaloolane, kirjamees ja raamatukogundustegelane (1860–1934) *[[Cristina Córdula]], prantsuse-brasiilia telesaatejuht, stilist ja modell (1964–) *[[Chick Corea]], Ameerika Ühendriikide džässmuusik (1941–2021) *[[Arcangelo Corelli]], itaalia viiuldaja ja helilooja (1653–1713) *[[Carl Ferdinand Cori]], Tšehhi päritolu Ameerika Ühendriikide biokeemik ja farmakoloog (1896–1984) *[[Deysi Cori]], peruu maletaja (1993–) *[[Gerty Cori]], USA biokeemik (1896–1957) *[[Jorge Cori]], Peruu maletaja (1995–) *[[Ante Ćorić]], horvaadi jalgpallur (1997–) *[[Steve Corica]], Austraalia endine jalgpallur (1973–) *[[Engelhard Corjus]], eesti arhitekt (1899–1961) *[[Jack Cork]], inglise jalgpallur (1989–) *[[Anya Corke]], Hongkongi maletaja (1990–) *[[Claire Corlett]], Kanada näitleja (1999–) *[[Patrice Cormier]], Kanada jäähokimängija (1990–) *[[Alain Corneau]], prantsuse filmilavastaja (1943–2010) *[[Pierre Corneille]], prantsuse näitekirjanik (1606–1684) *[[René Cornejo]], Peruu poliitik (1962–) *[[Marije Cornelissen]], Hollandi poliitik (1974–) *[[Cornelius]], paavst (suri 253) *[[Cornelius Gallus]], vanarooma luuletaja, oraator ja poliitik (suri 20 eKr) *[[Andreas Cornelius]], taani jalgpallur (1993–) *[[Deimantė Cornette]], leedu maletaja (1989–) *[[Matthieu Cornette]], prantsuse maletaja (1985–) *[[Jesús Manuel Corona]], Mehhiko jalgpallur (1993–) *[[Matt Coronato]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (2002–) *[[Tom Coronel]], hollandi võidusõitja (1972–) *[[Camille Corot]], prantsuse maalikunstnik (1796–1875) *[[Ida Corr]], taani laulja, helilooja ja muusikaprodutsent (1977–) *[[Ponciano Corral]], Nicaragua poliitik (1805–1855) *[[Ángel Correa]], Argentina jalgpallur (1995–) *[[Joaquín Correa]], Argentina jalgpallur (1994–) *[[Rafael Correa]], Ecuadori poliitik (1963–) *[[Rafael Vincente Correa Delgado]], Ecuadori poliitik (1963–) *[[Tara Correa-McMullen]], USA filminäitleja (1989–2005) *[[Antonio da Correggio]], itaalia kunstnik (1489–1534) *[[Ulisses Correia e Silva]], Roheneemesaarte ettevõtja ja poliitik (1962–) *[[Carmela Corren]], Iisraeli laulja (1938–2022) *[[Erich Correns]], saksa keemik ning Saksa DV riigi- ja ühiskonnategelane (1896–1981) *[[Rachel Corrie]], Ameerika Ühendriikide aktivist (1979–2003) *[[Mairead Corrigan]], Põhja-Iirimaa ühiskonnategelane (1944–) *[[Emma Corrin]], inglise näitleja (1995–) *[[Philip J. Corso]], USA kindral (1915–1998) *[[Julio Cortázar]], Argentina kirjanik (1914–1984) *[[Hernán Cortés]], hispaania konkistadoor (1485–1547) *[[Rosalío Cortés]], Nicaragua president (1820–1884) *[[Catherine Cortez Masto]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1964–) *[[Adela Cortina]], Hispaania filosoof (1947–) *[[Laurentino Cortizo]], Panama poliitik (1953–) *[[Alfred Cortot]], prantsuse pianist, dirigent ja õpetaja (1877–1962) *[[Luis Corvalán]], Tšiili poliitik (1916–2010) *[[Larry Coryell]], USA džässkitarrist (1943–2017) ==Cos== *[[Eugeniu Coșeriu]], rumeenia semiootik ja keeleteadlane (1921–2002) *[[Denis Cosgrove]], ameerika geograaf (1948–2008) *[[Miranda Cosgrove]], USA näitleja (1993–) *[[Peter Cosgrove]], Austraalia sõjaväelane (1947–) *[[Bora Ćosić]], serbia ja horvaadi kirjanik (1932–) *[[Cosimo I]] de' Medici, Firenze hertsog ja Toscana suurhertsog (1519–1574) *[[Cosimo II]] de' Medici, Toscana suurhertsog *[[Cosimo III]] de' Medici, Toscana suurhertsog (1642–1723) *[[Vladimir Cosma]], Prantsusmaa helilooja (1940–) *[[Leda Cosmides]], USA psühholoog (1957–) *[[María Dolores de Cospedal]], Hispaania poliitik (1965–) *[[Francesco Cossiga]], Itaalia poliitik (1828–2010) *[[Joaquín del Cossío]], Nicaragua poliitik ([[1789]] – ?) *[[Alex Rodrigo Dias da Costa]], Brasiilia jalgpallur (1982–) *[[Nuno da Costa]], Roheneemesaarte jalgpallur (1991–) *[[António Costa]], Portugali poliitik (1961–) *[[Antony Costa]], inglise laulja ja näitleja (1981–) *[[Carlos Azpiroz Costa]], dominiiklaste ordumeister (1956–) *[[Douglas Costa]], Brasiilia jalgpallur (1990–) *[[Jaume Costa]], Hispaania jalgpallur (1988–) *[[Manuel Gomes da Costa]], Portugali president (1863–1929) *[[Costa-Gavras]], Prantsusmaa filmilavastaja ja stsenarist (1933–) *[[Elvis Costello]], inglise muusik (1954–) *[[Frank Costello]], gängster (1891–1973) *[[John Costelloe]], USA filminäitleja (1961–2008) *[[Benoît Costil]], Prantsusmaa jalgpallur (1987–) *[[Kevin Costner]], ameerika filminäitleja ja -režissöör (1955–) ==Coz== *[[Dylan Cozens]], Kanada jäähokimängija (2001–) *[[Andrea Cozzolino]], Itaalia poliitik (1962–) ==Cot== *[[Pierre Auguste Cot]], prantsuse maalikunstnik (1837–1883) *[[Rodolfo Cota]], Mehhiko jalgpallur (1987–) *[[Roger Cotes]], inglise matemaatik (1682–1716) *[[Marion Cotillard]], prantsuse näitleja (1975–) *[[Benedetto Cotrugli]], Horvaadi päritolu kaupmees ja diplomaat (1416–1469) *[[John Cottingham]], inglise filosoof (1943–) ==Cou== *[[Pierre de Coubertin]], prantsuse pedagoog ja ajaloolane, nüüdisaegsete olümpiamängude algataja (1863–1937) *[[Pascal Couchepin]], Šveitsi poliitik (1942–) *[[Richard Nikolaus von Coudenhove-Kalergi]], austria poliitik ja Pan-Euroopa liikumise algataja (1894–1972) *[[Eduardo Coudet]], Argentina jalgpallitreener ja endine jalgpallur (1974–) *[[Vladimír Coufal]], tšehhi jalgpallur (1992–) *[[Natalie Coughlin]], Ameerika Ühendriikide endine ujuja (1982–) *[[Amadou Gon Coulibaly]], Elevandiluuranniku poliitik (1959–2020) *[[Charles Augustin de Coulomb]], prantsuse füüsik (1736–1806) *[[Ann Coulter]], USA ajakirjanik (1961–) *[[David Coulthard]], Briti autovõidusõitja (1971–) *[[François Couperin]], prantsuse klavessinist, organist ja helilooja (1668–1733) *[[Douglas Coupland]], Kanada kirjanik ja stsenarist (1961–) *[[Gustave Courbet]], prantsuse kunstnik (1819–1877) *[[Katie Couric]], USA ajakirjanik (1957–) *[[André Cournand]], Prantsuse päritolu Ameerika Ühendriikide füsioloog (1895–1988) *[[André Courrèges]], prantsuse moelooja (1923–2016) *[[Margaret Court]], Austraalia endine tennisist (1942–) *[[Michelle Courtens]], hollandi laulja (1981–) *[[Tom Courtney]], USA jooksja (1933–2023) *[[Thibaut Courtois]], Belgia jalgpallur (1992–) *[[Nick Cousins]], Kanada jäähokimängija (1993–) *[[Javier Couso Permuy]], Hispaania poliitik (1968–) *[[Alexandra Cousteau]], USA keskkonnaaktivist (1976–) *[[Céline Cousteau]], USA keskkonnaaktivist ja dokumentalist (1972–) *[[Fabien Cousteau]], prantsuse akvanaut ja dokumentalist (1967–) *[[Jacques-Yves Cousteau]], prantsuse mereuurija (1910–1997) *[[Jan Cousteau]], prantsuse ookeaniuurija Philippe Cousteau lesk (1939–) *[[Jean-Michel Cousteau]], prantsuse ookeaniuurija ja dokumentalist (1940–1979) *[[Philippe Cousteau]], prantsuse ookeaniuurija ja dokumentalist (1940–1979) *[[Philippe Cousteau juunior]], USA keskkonnaaktivist (1980–) *[[Gago Coutinho]], portugali lennunduspioneer (1869–1959) *[[Philippe Coutinho]], Brasiilia jalgpallur (1992–) *[[Fernando Couto]], Portugali jalgpallur (1969–) *[[Mia Couto]], Mosambiigi kirjanik (1955–) *[[Logan Couture]], Kanada jäähokimängija (1989–) *[[Sean Couturier]], Kanada-USA jäähokimängija (1992–) ==Cov== *[[Simon Coveney]], Iirimaa poliitik (1972–) *[[Barbara Coventry]], inglise krahvinna (suri 1804) *[[David Coverdale]], Briti laulja (1951–) *[[Stephen Covey]], juhtimiskonsultant (1932–) *[[Dragan Čović]], Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (1956–) ==Cow== *[[Walter Cowan]], Briti Kuningliku Mereväe admiral (1871–1956) *[[John Cowburn]], Austraalia filosoof ja teoloog (1927–) *[[Simon Cowell]], Briti teleprodutsent (1959–) *[[Brian Cowen]], Iirimaa poliitik (1960–) ==Cox== *[[Anthony Berkeley Cox]], inglise ajakirjanik ja kirjanik (1893–1971) *[[Jo Cox]], Suurbritannia poliitik (1974–2016) *[[Courteney Cox Arquette]], ameerika näitleja (1964–) ==Coy== *[[Charlie Coyle]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1992–) *[[Richard Coyle]], inglise näitleja (1972–) *[[Jerry Coyne]], USA evolutsioonibioloog ja geneetik (1949–) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Co, Biograafiad]] larmg9k2raheynkiaf1ycedxvca4jzw 0 420923 7213596 4312617 2026-08-13T12:30:42Z EmausBot 25097 Robot: parandatud kahekordne ümbersuunamine leheküljele [[Veneetsia suurlinnapiirkond]] 7213596 wikitext text/x-wiki #suuna [[Veneetsia suurlinnapiirkond]] gigf2b87uvkhbtjf4tjmyopl7vh2069 0 424031 7214073 7143496 2026-08-14T11:10:12Z Velirand 67997 7214073 wikitext text/x-wiki '''Enn Kreem''' ([[2. juuli]] [[1939]] [[Kuressaare]]<ref name="Mereviki">{{Mereviki|Enn_Kreem}} (vaadatud 26.12.2015)</ref> – [[22. märts]] [[2026]]) oli eesti ajakirjanik ja merendustegelane, [[Antarktika]]-uurija. Ta lõpetas [[1963]]. aastal astrofüüsikuna Tartu Riikliku Ülikooli füüsika-matemaatikateaduskonna. 1965. aastal alustas ta [[ENSV TA Füüsika ja Astronoomia Instituut|ENSV TA Füüsika ja Astronoomia Instituudi]] vaatlusprogrammi Antarktises, mis kestis vaheaegadega üle 20 aasta.<ref name="Mereviki"/> 1971. aastast töötas ta Eesti Televisiooni teadussaadete vanemtoimetajana ja 1974–1976 "[[Aktuaalne kaamera|Aktuaalse kaamera” peatoimetajana. Järgnenud aastatel töötas ta TASS-i, ETA, ERV ja ER-i korrespondendina Soomes ja Rootsis. Ta on olnud ka tele-raadiokomitee teadusdirektor meediauuringute alal ja juhtinud pressiagentuuri APN Eesti bürood. 1990. aastate algusest töötas Enn Kreem merendusvaldkonnas: ta oli lühikest aega[[ Tallink]]i pressiesindaja, seejärel töötas nii [[Eesti Laevaomanike Liit|Eesti Laevaomanike Liidu]] kui ka [[Eesti Kaptenite Klubi]] peasekretärina. Ta oli [[Polaarklubi]] liige.<ref name="Mereviki"/> Ta oli alates 1974. aastast [[Eesti Ajakirjanike Liit|Eesti Ajakirjanike Liidu]] liige.<ref name="Mereviki"/> Aastail 1994–2024 oli ta "[[Eesti laevanduse aastaraamat]]u" koostaja.<ref name="Mereviki"/> == Isiklikku == Ta oli abielus näitleja ja muuseumiteaduri [[Anni Kreem]]iga. Nende pojad on [[Juhan Kreem]] ja [[Jaagup Kreem]]. Enn Kreem on maetud Tallinna Metsakalmistule ajakirjanike kvartalisse.{{lisa viide}} ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Mereviki|Enn_Kreem}} {{JÄRJESTA:Kreem, Enn}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti NSV Ajakirjanike Liidu liikmed]] [[Kategooria:Eesti meremehed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli füüsika-matemaatikateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1939]] [[Kategooria:Surnud 2026]] nptfpt4uh2epogxeklrho7er65948k0 7214074 7214073 2026-08-14T11:10:33Z Velirand 67997 7214074 wikitext text/x-wiki '''Enn Kreem''' ([[2. juuli]] [[1939]] [[Kuressaare]]<ref name="Mereviki">{{Mereviki|Enn_Kreem}} (vaadatud 26.12.2015)</ref> – [[22. märts]] [[2026]]) oli eesti ajakirjanik ja merendustegelane, [[Antarktika]]-uurija. Ta lõpetas [[1963]]. aastal astrofüüsikuna Tartu Riikliku Ülikooli füüsika-matemaatikateaduskonna. 1965. aastal alustas ta [[ENSV TA Füüsika ja Astronoomia Instituut|ENSV TA Füüsika ja Astronoomia Instituudi]] vaatlusprogrammi Antarktises, mis kestis vaheaegadega üle 20 aasta.<ref name="Mereviki"/> 1971. aastast töötas ta Eesti Televisiooni teadussaadete vanemtoimetajana ja 1974–1976 "[[Aktuaalne kaamera|Aktuaalse kaamera]]” peatoimetajana. Järgnenud aastatel töötas ta TASS-i, ETA, ERV ja ER-i korrespondendina Soomes ja Rootsis. Ta on olnud ka tele-raadiokomitee teadusdirektor meediauuringute alal ja juhtinud pressiagentuuri APN Eesti bürood. 1990. aastate algusest töötas Enn Kreem merendusvaldkonnas: ta oli lühikest aega[[ Tallink]]i pressiesindaja, seejärel töötas nii [[Eesti Laevaomanike Liit|Eesti Laevaomanike Liidu]] kui ka [[Eesti Kaptenite Klubi]] peasekretärina. Ta oli [[Polaarklubi]] liige.<ref name="Mereviki"/> Ta oli alates 1974. aastast [[Eesti Ajakirjanike Liit|Eesti Ajakirjanike Liidu]] liige.<ref name="Mereviki"/> Aastail 1994–2024 oli ta "[[Eesti laevanduse aastaraamat]]u" koostaja.<ref name="Mereviki"/> == Isiklikku == Ta oli abielus näitleja ja muuseumiteaduri [[Anni Kreem]]iga. Nende pojad on [[Juhan Kreem]] ja [[Jaagup Kreem]]. Enn Kreem on maetud Tallinna Metsakalmistule ajakirjanike kvartalisse.{{lisa viide}} ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Mereviki|Enn_Kreem}} {{JÄRJESTA:Kreem, Enn}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti NSV Ajakirjanike Liidu liikmed]] [[Kategooria:Eesti meremehed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli füüsika-matemaatikateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1939]] [[Kategooria:Surnud 2026]] kjn4swuclqpbqgmpp73o05gquamydfn 7214076 7214074 2026-08-14T11:11:14Z Velirand 67997 7214076 wikitext text/x-wiki '''Enn Kreem''' ([[2. juuli]] [[1939]] [[Kuressaare]]<ref name="Mereviki">{{Mereviki|Enn_Kreem}} (vaadatud 26.12.2015)</ref> – [[22. märts]] [[2026]]) oli eesti ajakirjanik ja merendustegelane, [[Antarktika]]-uurija. Ta lõpetas [[1963]]. aastal astrofüüsikuna Tartu Riikliku Ülikooli füüsika-matemaatikateaduskonna. 1965. aastal alustas ta [[ENSV TA Füüsika ja Astronoomia Instituut|ENSV TA Füüsika ja Astronoomia Instituudi]] vaatlusprogrammi Antarktises, mis kestis vaheaegadega üle 20 aasta.<ref name="Mereviki"/> 1971. aastast töötas ta Eesti Televisiooni teadussaadete vanemtoimetajana ja 1974–1976 "[[Aktuaalne kaamera|Aktuaalse kaamera]]” peatoimetajana. Järgnenud aastatel töötas ta [[TASS]]-i, ETA, ERV ja ER-i korrespondendina Soomes ja Rootsis. Ta on olnud ka tele-raadiokomitee teadusdirektor meediauuringute alal ja juhtinud pressiagentuuri APN Eesti bürood. 1990. aastate algusest töötas Enn Kreem merendusvaldkonnas: ta oli lühikest aega[[ Tallink]]i pressiesindaja, seejärel töötas nii [[Eesti Laevaomanike Liit|Eesti Laevaomanike Liidu]] kui ka [[Eesti Kaptenite Klubi]] peasekretärina. Ta oli [[Polaarklubi]] liige.<ref name="Mereviki"/> Ta oli alates 1974. aastast [[Eesti Ajakirjanike Liit|Eesti Ajakirjanike Liidu]] liige.<ref name="Mereviki"/> Aastail 1994–2024 oli ta "[[Eesti laevanduse aastaraamat]]u" koostaja.<ref name="Mereviki"/> == Isiklikku == Ta oli abielus näitleja ja muuseumiteaduri [[Anni Kreem]]iga. Nende pojad on [[Juhan Kreem]] ja [[Jaagup Kreem]]. Enn Kreem on maetud Tallinna Metsakalmistule ajakirjanike kvartalisse.{{lisa viide}} ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Mereviki|Enn_Kreem}} {{JÄRJESTA:Kreem, Enn}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti NSV Ajakirjanike Liidu liikmed]] [[Kategooria:Eesti meremehed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli füüsika-matemaatikateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1939]] [[Kategooria:Surnud 2026]] fekhtyyjujhul3cluoi1cjgb5digpg7 7214079 7214076 2026-08-14T11:12:17Z Velirand 67997 7214079 wikitext text/x-wiki '''Enn Kreem''' ([[2. juuli]] [[1939]] [[Kuressaare]]<ref name="Mereviki">{{Mereviki|Enn_Kreem}} (vaadatud 26.12.2015)</ref> – [[22. märts]] [[2026]]) oli eesti ajakirjanik ja merendustegelane, [[Antarktika]]-uurija. Ta lõpetas [[1963]]. aastal astrofüüsikuna Tartu Riikliku Ülikooli füüsika-matemaatikateaduskonna. 1965. aastal alustas ta [[ENSV TA Füüsika ja Astronoomia Instituut|ENSV TA Füüsika ja Astronoomia Instituudi]] vaatlusprogrammi Antarktises, mis kestis vaheaegadega üle 20 aasta.<ref name="Mereviki"/> 1971. aastast töötas ta Eesti Televisiooni teadussaadete vanemtoimetajana ja 1974–1976 "[[Aktuaalne kaamera|Aktuaalse kaamera]]” peatoimetajana. Järgnenud aastatel töötas ta [[TASS]]-i, ETA, ERV ja ER-i korrespondendina Soomes ja Rootsis. Ta on olnud ka tele-raadiokomitee teadusdirektor meediauuringute alal ja juhtinud pressiagentuuri [[APN]] Eesti bürood. 1990. aastate algusest töötas Enn Kreem merendusvaldkonnas: ta oli lühikest aega[[ Tallink]]i pressiesindaja, seejärel töötas nii [[Eesti Laevaomanike Liit|Eesti Laevaomanike Liidu]] kui ka [[Eesti Kaptenite Klubi]] peasekretärina. Ta oli [[Polaarklubi]] liige.<ref name="Mereviki"/> Ta oli alates 1974. aastast [[Eesti Ajakirjanike Liit|Eesti Ajakirjanike Liidu]] liige.<ref name="Mereviki"/> Aastail 1994–2024 oli ta "[[Eesti laevanduse aastaraamat]]u" koostaja.<ref name="Mereviki"/> == Isiklikku == Ta oli abielus näitleja ja muuseumiteaduri [[Anni Kreem]]iga. Nende pojad on [[Juhan Kreem]] ja [[Jaagup Kreem]]. Enn Kreem on maetud Tallinna Metsakalmistule ajakirjanike kvartalisse.{{lisa viide}} ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Mereviki|Enn_Kreem}} {{JÄRJESTA:Kreem, Enn}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti NSV Ajakirjanike Liidu liikmed]] [[Kategooria:Eesti meremehed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli füüsika-matemaatikateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1939]] [[Kategooria:Surnud 2026]] 6dgoa31qncowlfkhb6tu2bfs2nfpwgt 7214082 7214079 2026-08-14T11:14:54Z Velirand 67997 7214082 wikitext text/x-wiki '''Enn Kreem''' ([[2. juuli]] [[1939]] [[Kuressaare]]<ref name="Mereviki">{{Mereviki|Enn_Kreem}} (vaadatud 26.12.2015)</ref> – [[22. märts]] [[2026]]) oli eesti ajakirjanik ja merendustegelane, [[Antarktika]]-uurija. Ta lõpetas [[1963]]. aastal astrofüüsikuna Tartu Riikliku Ülikooli füüsika-matemaatikateaduskonna. 1965. aastal alustas ta [[ENSV TA Füüsika ja Astronoomia Instituut|ENSV TA Füüsika ja Astronoomia Instituudi]] vaatlusprogrammi Antarktises, mis kestis vaheaegadega üle 20 aasta.<ref name="Mereviki"/> 1971. aastast töötas ta Eesti Televisiooni teadussaadete vanemtoimetajana ja 1974–1976 "[[Aktuaalne kaamera|Aktuaalse kaamera]]” peatoimetajana. Järgnenud aastatel töötas ta [[TASS]]-i, [[Eesti Teadeteagentuur|ETA]], ERV ja ER-i korrespondendina Soomes ja Rootsis. Ta on olnud ka tele-raadiokomitee teadusdirektor meediauuringute alal ja juhtinud pressiagentuuri [[APN]] Eesti bürood. 1990. aastate algusest töötas Enn Kreem merendusvaldkonnas: ta oli lühikest aega[[ Tallink]]i pressiesindaja, seejärel töötas nii [[Eesti Laevaomanike Liit|Eesti Laevaomanike Liidu]] kui ka [[Eesti Kaptenite Klubi]] peasekretärina. Ta oli [[Polaarklubi]] liige.<ref name="Mereviki"/> Ta oli alates 1974. aastast [[Eesti Ajakirjanike Liit|Eesti Ajakirjanike Liidu]] liige.<ref name="Mereviki"/> Aastail 1994–2024 oli ta "[[Eesti laevanduse aastaraamat]]u" koostaja.<ref name="Mereviki"/> == Isiklikku == Ta oli abielus näitleja ja muuseumiteaduri [[Anni Kreem]]iga. Nende pojad on [[Juhan Kreem]] ja [[Jaagup Kreem]]. Enn Kreem on maetud Tallinna Metsakalmistule ajakirjanike kvartalisse.{{lisa viide}} ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Mereviki|Enn_Kreem}} {{JÄRJESTA:Kreem, Enn}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti NSV Ajakirjanike Liidu liikmed]] [[Kategooria:Eesti meremehed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli füüsika-matemaatikateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1939]] [[Kategooria:Surnud 2026]] 7tex0n5pkjl4vmkk10h17e2kk5f5uqe 0 432692 7214118 6244624 2026-08-14T11:58:52Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7214118 wikitext text/x-wiki '''Narva sünagoog''' oli [[sünagoog]] [[Narva]]s, mis avati 1870. aastatel<ref name="eestikirik">[http://www.eestikirik.ee/sodurid-arstid-hambaarstid-kaubapoodide-omanikud/ Sõdurid, arstid, hambaarstid, kaubapoodide omanikud…] Eesti kirik, 01.06.2007</ref> (teistel andmetel 1850. aastatel<ref name="rujen">{{Netiviide |url=http://www.rujen.ru/index.php/%D0%9D%D0%90%D0%A0%D0%92%D0%90 |pealkiri=Нарва. Российская Еврейская Энциклопедия |vaadatud=2016-03-21 |arhiivimisaeg=2019-03-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190316020955/http://www.rujen.ru/index.php/%D0%9D%D0%90%D0%A0%D0%92%D0%90 |url-olek=ei tööta }}</ref>). Luba selle ehitamiseks saadi 1877. aastal (teistel andmetel ehitati juutide ostetud hoone sünagoogiks ümber 1876. aastal arhitekt Novitski projekti järgi)<ref name="rujen" />. Sünagoog ehitati 1884. aastal. Aastatel 1890–1895 oli see suletud.<ref name="hashahhar">[http://hashahhar.livejournal.com/8053.html]</ref> Sünagoog põles [[Vabadussõda|Vabadussõja]] ajal maha.<ref name="eestikirik" /><ref name="hashahhar" /> Oletatavasti sünagoog taastati ja tegutses [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõjani]].<ref>[http://tanyagut.blogspot.com.ee/2010/04/blog-post_30.html Из истории религиозной жизни в Нарве]</ref> Sünagoog hävis Teise maailmasõja ajal 1944. aastal. ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti sünagoogid]] [[Kategooria:Narva ajaloolised ehitised]] [[Kategooria:Narva endised kirikud]] d2i50y54xxg3xuu8vaxw64wr5gnvoj5 0 432697 7214098 7191795 2026-08-14T11:29:55Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7214098 wikitext text/x-wiki [[Fail:Paju kool.jpg|pisi|Paju Kooli hoone 2020. aasta juunis]] '''Narva Paju Kool''' on [[põhikool]] [[Narva]] kirdeosas [[Sutthoffi]] linnaosas aadressil [[Aleksei Juhhanovi tänav|Juhhanovi tänav]] 3. Kool alustas õppetööd 1. septembril [[1970]] nimega '''Narva Keskkool nr 10'''. Alates [[1996]]. aastast on kooli nimi '''Narva Paju Kool'''.<ref>[http://www.paju.edu.ee/ru/node/28 Kooli ajalugu]</ref> 14. veebruaril 2008 tegi Narva Linnavolikogu otsuse, mille kohaselt 31. augustil 2008 liideti kooliga [[Narva Paplimäe Kool]]. Koolis moodustati klassid erivajadustega õpilastele, kes õpivad lihtsustatud õppekava järgi.<ref name="ndr">[https://web.archive.org/web/20200626175208/https://dokregister.narva.ee/index.php?page=docshow&docid=103303 Taotlus Narvas Aleksandr Puškini tn 31 asuva kinnistu võrrandamiseks] (vaadatud 24.06.2020)</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20200626060803/http://www.magicnet.ee/ru/news/2008/2/28/direktor-paiu-shkoly-vashi-deti-ne-stanut-padcheritsami-i-pasynkami/ Директор Паю школы: “Ваши дети не станут падчерицами и пасынками”] Prospekt.ee, 28.02.2008 (vaadatud 24.06.2020)</ref> [[2012]]. aastal muudeti Paju kool põhikooliks.<ref>[http://m.rus.delfi.ee/estonia/article.php?id=64381816 ТАБЛИЦА: Смотрите, какие школы ждет исчезновение или объединение]</ref> Kooli õppekeel on vene keel. Kooli direktor on alates 2003. aastast Ljudmila Smirnova. ==Kooli direktorid== * 1970 – Anelja Varul * 1988 – Larissa Olenina * 2003–2021 Ljudmila Smirnova ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [http://www.paju.edu.ee/ Kooli koduleht] * [https://prospekt.ee/society/12317-osobye-deti-v-obychnoy-shkole-gotovy-li-my-k-etomu.html Особые дети в обычной школе. Готовы ли мы к этому?] Viru Prospekt, 27.02.2019 [[Kategooria:Narva koolid]] rzkuhe1o635skit5lsbcympye93uhkk 0 433762 7213744 6770540 2026-08-13T16:30:10Z Kuriuss 38125 7213744 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Baimak | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 139 | elanikke = | asendikaardi_pilt = | asendikaart = Venemaa (Euroopa) }} [[File:Баймак.JPG|thumb|290px|left| Baimak (2014)]] '''Baimak''' on linn [[Venemaa]]l [[Baškortostani Vabariik|Baškortostani Vabariigis]], [[Baimaki rajoon]]i halduskeskus. Baimak on asutatud [[1748]]. aastal, linnaõigused sai [[1938]]. aastal. [[Venemaa 2010. aasta rahvaloendus|2010. aasta rahvaloenduse]] andmetel oli linna elanike seas 71,6% [[baškiirid|baškiire]], 21,3% [[venelased|venelasi]] ja 5,1% [[tatarlased|tatarlasi]]. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Baškortostani linnad]] 7kclxpaoa41z413sg8599h0htkpha5i 0 436856 7214045 5788904 2026-08-14T10:27:52Z Kuriuss 38125 7214045 wikitext text/x-wiki [[Pilt:LA MAISON DES MARIONETTES CHARLEVILLE MEZIERS.jpg|pisi|UNIMA peakontor Prantsusmaal Charleville-Mézièresis (mai 2007)]] '''Rahvusvaheline Nukuteatrite Liit''' (prantsuse keeles Union Internationale de la Marionnette, lühendatult '''UNIMA''') on rahvusvaheline [[nukuteater|nukuteatreid]] ühendav organisatsioon. UNIMA on tihedates sidemetes [[UNESCO|UNESCO-]]ga ja on [[Rahvusvaheline Teatriinstituut|Rahvusvahelise Teatriinstituudi]] liige. UNIMA on asutatud [[1929]]. aastal Tšehhis [[Praha]]s. 1981. aastast on liidu peakontor Prantsusmaal [[Charleville-Mézières]]'is. Eestis tegutseb 1999. aastast [[UNIMA Eesti Keskus]]. ==Välislingid== *[http://www.unima.org/ UNIMA koduleht] *[http://www.unima.ee/ UNIMA Eesti Keskuse koduleht] [[Kategooria:Nukuteater]] [[Kategooria:Rahvusvahelised kultuuriorganisatsioonid]] 9vl0ja0eglcht22bpftmlpmqnsm2jqw 0 437500 7213956 6909175 2026-08-14T06:50:55Z Robert Treufeldt 9117 7213956 wikitext text/x-wiki [[pilt:Go kart edit.jpg|pisi|Kart]] [[pilt:Bundesarchiv Bild 183-1990-0513-011, Cottbus, Kartrennen.jpg|pisi|150 cm³ klassi kartide võistlus Saksa DV-s (mai 1990)]] [[pilt:Kart Racing 1.jpg|pisi|[[Kardirada]]]] '''Kart''' ehk '''kartauto''' on väike üheistmeline lahtise kerega [[Amortisaator|vedrustuseta]] [[võidusõiduauto]]. == Vaata ka == * [[Kardisport]] * [[Superkart]] * [[Crosskart]] {{commonscat}} [[Kategooria:Kardisport| ]] l1rtf0a6q4qkxe9x58fcftr6zika8xz 0 438946 7213863 5762221 2026-08-13T22:16:53Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7213863 wikitext text/x-wiki '''Magerburg''' ([[vene keel]]es ''Магербург'', [[soome keel]]es Magdeburg; eesti keeles harvemini ''Neemerand''<ref>[http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=mm&lang=et&of=tb&f3v=Y&f10v=Y&f14v=Y&kohanimi=96028432&f2v=Y%22%20and%20%22x%22%3D%22y Kohanimi: Magerburg, Neemerand, Suudme, Magdeburg], www.eki.ee (vaadatud 15.06.2020)</ref>) oli [[küla]] Venemaa [[Leningradi oblast]]i [[Kingissepa rajoon (Leningradi oblast)|Kingissepa rajooni]] alal. Küla asus kohas, kus [[Rosona jõgi]] suubub [[Narva jõgi|Narva jõkke]]. [[1920]]. aasta [[Tartu rahuleping]]uga läks küla Eesti Vabariigile, kus see moodustas osa [[Eesti Ingeri]]st ja kuulus [[Vaivara kihelkond]]a. Tänapäeval Venemaa Föderatsioonis, [[Leningradi oblast]]i [[Kingissepa rajoon (Leningradi oblast)|Kingissepa rajoon]]is. Küla eksisteeris juba enne 1570. aastat. [[Narva-Jõesuu]] (''Hungerburgi'') nimega on seotud legend saksa kaupmeestest, kes merehädalistena randa sattusid ja sealt toitu leidmata ristisid jõe suudmest läände jääva küla Näljalinnaks ja jõe teisele kaldale jääva küla Kehvlinnaks (Magerburg'iks)<ref>[https://web.archive.org/web/20200615062947/http://narva-joesuu.ee/ajalugu-uldinfo Narva-Jõesuu. Nime saamise lugu], http://narva-joesuu.ee (vaadatud 15.06.2020)</ref>. ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Leningradi oblasti külad]] [[Kategooria:Kingissepa rajoon (Leningradi oblast)]] [[ru:Эстонская_Ингерманландия#Магербург]] 0dooma4lkbzfw1y36auy7cqejjjbw15 0 440332 7213616 7210395 2026-08-13T13:31:03Z Angmar Brekker 94578 7213616 wikitext text/x-wiki {{võrkpallur | nimi = Timo Tammemaa | pilt =2024063155949 2024-03-03 DVV Pokalfinale - Sven - 1D X MK II - 2080 - B70I6519.jpg | pildi_suurus = | pildiallkiri =Timo Tammemaa (2024) | alt = | täisnimi = | hüüdnimi = | kodakondsus = [[Eesti]] | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1991|11|18}} | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | kasv = 204 cm | kaal = | hüpe = 365 cm | blokk = 343 cm | positsioon = keskblokeerija | koduklubi = {{riigi ikoon|Jaapan}} [[Hokkaido Voreas]] | särginumber = 44 | aastad1 = 2009–2014 | klubi1 = {{riigi ikoon|Eesti}} [[Selver Tallinn]] | aastad2 = 2014–2016 | klubi2 = {{riigi ikoon|Eesti}} [[VK Pärnu]] | aastad3 = 2016–2017 | klubi3 = {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Toulouse'i Spacer]] | aastad4 = 2017–2019 | klubi4 = {{riigi ikoon|Belgia}} [[VC Greenyard Maaseik|Maaseiki Greenyard]] | aastad5 = 2019–2020 | klubi5 = {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Tours VB]] | aastad6 = 2020–2022 | klubi6 = {{riigi ikoon|Poola}} [[Rzeszowi Asseco Resovia]] | aastad7 = 2022–2023 |klubi7 = {{riigi ikoon|Poola}} [[Czarni Radom]] | aastad8 = 2023–2024 | klubi8 = {{riigi ikoon|Saksamaa}} [[Berliini Recycling Volleys]] | aastad9 = 2024– | klubi9 = {{riigi ikoon|Jaapan}} [[Hokkaido Voreas]] | aastad10 = | klubi10 = | koondiseaastad1 = 2008–2010| koondis1 = Eesti noortekoondised | koondiseaastad2 = 2013–2023| koondis2 = [[Eesti võrkpallikoondis]] | koondiseaastad3 = | koondis3 = | uuendatud = 13.08.2026 }} {{commonscat}} '''Timo Tammemaa''' (sündinud [[18. november|18. novembril]] [[1991]]) on [[eestlane|eesti]] [[võrkpall]]ur. Ta on alates 2013. aastast kuulunud [[Eesti võrkpallikoondis]]se ning hooajast 2024/25 esindab [[Jaapan]]i meistriliiga klubi [[Hokkaido Voreas]].<ref>[https://www.instagram.com/p/C_rkW5EBVDl/ 📝2024-25 選手契約情報🐺 No.4 Timo Tammemaa(MB)] Voreas Hokkaido Instagram, 09.09.2024.</ref> ==Sportlastee== ===Noorteklassid=== Timo Tammemaa esimene treener [[Kuressaare Vanalinna spordiklubi]]s oli [[Edgar Haavik noorem|Edgar Haavik]], kelle õpetuste järgi mängis ta kuni [[Audentese Spordigümnaasium]]isse minekuni.<ref>Kaarel Täll: [https://sport.postimees.ee/3734385/timo-tammepuust-saarlane Timo, tammepuust saarlane] Postimees arhiiv, 16.06.2016.</ref> Aastatel 2008–2010 kuulus ta Eesti omavanuste noortekoondisse (sündinud 1991 ja hiljem), keda treenisid [[Egon Edo]] ja [[Villi Vantsi]].<ref>[https://www.arhiiv.volley.ee/page.php?pgID=a40511cad8383e5ae8ddd8b855d135da&l=est Poisid 91] Eesti Võrkpalli Liidu arhiiv (vaadatud 27.08.2023).</ref> Ta osales koondisega omavanuste EM-valikturniiril, kuid finaalturniirile ei pääsetud. ===Eesti võrkpallikoondis=== Tammemaa kuulus [[Eesti võrkpallikoondis]]se aastatel 2013–2023 ja mängis 147 mängu.<ref>[https://volley.ee/wp-content/uploads/2020/06/Koondislaste-mangud-16.08.25.-M.pdf Mängud koondises – mehed – (16.08.2025 seisuga)] Eesti Võrkpalli Liidu koduleht (vaadatud 13.08.2026).</ref> Ta kutsuti esmakordselt Eesti võrkpallikoondisse 2013. aasta suvel.<ref>[https://sport.err.ee/32664/avo-keel-nimetas-vorkpallikoondise-kandidaadid Avo Keel nimetas võrkpallikoondise kandidaadid] ERR arhiiv, 16.04.2013.</ref> Ta esindas [[Eesti]]t samal suvel [[Kaasan]]is toimunud 27. [[Universiaad|suveuniversiaadil]], kus saadi üks võit ja neli kaotust ning lõpetati turniir kümnenda kohaga.<ref>Ivar Jurtšenko: [https://sport.delfi.ee/artikkel/66453440/avo-keel-eesti-vorkpallikoondises-oli-universiaadil-margata-hambaharja-efekti Avo Keel: Eesti võrkpallikoondises oli universiaadil märgata hambaharja efekti] Delfi, 17.07.2013.</ref><ref>Ivar Jurtšenko: [https://sport.delfi.ee/artikkel/66446272/delfi-universiaadil-eesti-vorkpallikoondis-kaotas-kuid-sai-valgevenelt-geimi-katte DELFI UNIVERSIAADIL: Eesti võrkpallikoondis kaotas, kuid sai Valgevenelt geimi kätte] Delfi, 15.07.2013.</ref> Ta kutsuti koondisse samal aastal MM-valikturniiri eel, kuid pidi laagris osalemisest loobuma põlvevigastuse tõttu.<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/67526562/avo-keel-nimetas-koondise-koosseisu-mm-valikturniiriks Avo Keel nimetas koondise koosseisu MM-valikturniiriks] Delfi, 30.12.2013.</ref> Samal põhjusel ei osalenud ta ka 2014. aastal koondise laagrites.<ref>Karl Rinaldo: [https://epl.delfi.ee/artikkel/68493767/cretu-esimene-treening-pakkus-vorkpalluritele-palju-huvitavat Cretu esimene treening pakkus võrkpalluritele palju huvitavat] Eesti Päevaleht, 23.04.2014.</ref> Kui muidu on Tammemaa koondises täitnud üldiselt keskblokeerija positsiooni, siis 2022. aasta suvel oli ta koondises diagonaalründajana.<ref>Viljar Voog: [https://www.ohtuleht.ee/sport/1067498/rollivahetus-timo-tammemaa-taidab-sunniviisiliselt-ammust-unistust ROLLIVAHETUS! Timo Tammemaa täidab sunniviisiliselt ammust unistust] Õhtuleht, 04.08.2022.</ref> [[Meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistluste]] finaalturniiril on ta kuulunud koondise koosseisu viiel korral ([[2015. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2015]], [[2017. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2017]], [[2019. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2019]], [[2021. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2021]] ja [[2023. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2023]]) ning parimaks kohaks on olnud 2015. aastal saadud 11. koht. [[Euroopa Liiga võrkpallis|Euroopa liiga]] on ta võitnud koondisega kahel korral ([[2016. aasta meeste võrkpalli Euroopa liiga|2016]] ja [[2018. aasta meeste võrkpalli Euroopa liiga|2018]]).<ref>[https://sport.err.ee/88243/parimaks-valitud-robert-taht-kogu-meeskond-oli-turniiri-mvp Parimaks valitud Robert Täht: kogu meeskond oli turniiri MVP] ERR arhiiv, 03.07.2016.</ref> [[2021. aasta meeste võrkpalli Euroopa liiga|2021. aasta turniiril]] saadi kolmas koht.<ref>[https://sport.err.ee/1608254472/enard-saadud-kogemus-on-eriti-oluline-noorematele-mangijatele Enard: saadud kogemus on eriti oluline noorematele mängijatele] ERR, 21.06.2021.</ref> 2017. aastal kuulus ta [[Meeste Maailmaliiga võrkpallis|Maailmaliiga]] kolmanda tugevusgrupi võitnud koondisse.<ref>[https://sport.err.ee/602934/voidukas-vorkpallikoondis-saabub-teisipaeval-kodumaale Võidukas võrkpallikoondis saabub teisipäeval kodumaale] ERR arhiiv, 19.06.2017.</ref> 2018. aastal saadi koondisega [[Meeste FIVB Challenger Cup|Challenger Cup]]il kolmas koht. 2026. aasta suvel ütles ta ajakirjanduse vahendusel, et koondist ta enam esindada ei plaani.<ref>Andres Vaher. [https://www.ohtuleht.ee/sport/1164419/timo-tammemaa-koondisekarjaar-on-loppenud-aga-karmist-terviserikkest-alanud-eneseotsingud-jatkuvad-elu-tahendus-sai-sootuks-uue-pildi- Timo Tammemaa koondisekarjäär on lõppenud, aga karmist terviserikkest alanud eneseotsingud jätkuvad. „Elu tähendus sai sootuks uue pildi.“] Õhtuleht, 12.08.2026.</ref> {{Tsitaat2|Tahan, et Timo oleks mängus agressiivsem. /…/ Tal on juba kogemusi ja ta peab mõistma, et tema on see kutt, kes peab andma meeskonnale midagi erilist – blokis, servil, rünnakul. Ta on moderne keskblokeerija, kes võib olla igas elemendis tugev. Nüüd peab ta tööd tegema mentaalse valmistumise ja mõtteviisiga. <ref>Märt Roosna: [https://sport.delfi.ee/artikkel/93757377/peatreeneri-kasulauad-kes-peab-valjakul-bossiks-hakkama-kes-endast-looma-valja-laskma-ja-kes-koha-eest-vihasemalt-voitlema Peatreeneri käsulauad. Kes peab väljakul bossiks hakkama, kes endast looma välja laskma ja kes koha eest vihasemalt võitlema? ] Delfi, 17.06.2021.</ref>|[[Eesti võrkpallikoondis]]e peatreener [[Cédric Énard]] Delfile Timo Tammemaast (2021)}} ===Klubivõrkpall=== ====2009–2016 Eesti meistriliigas==== Tammemaa liitus [[Eesti]] meistriliiga klubiga [[Selver Tallinn]] hooajal 2009/10 ning mängis klubis viis hooaega.<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/26426269/selver-joudis-norralasega-kokkuleppele Selver jõudis norralasega kokkuleppele] Delfi, 22.10.2009.</ref> Klubiga tuldi kolmekordseks [[Võrkpalli Balti liiga|Balti-]] ja [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistriks]], samuti võideti kolmel korral [[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikavõistlused]].<ref name="sporditulemused">[https://www.sport24.ee/index.php?ac=otsinimidet&id=40977 Timo Tammemaa] Sporditulemused (vaadatud 27.08.2023).</ref> Kõigil hooaegadel osaleti ka tugevuselt teises eurosarjas, [[CEV Cup]]il, kus parimal juhul jõuti 2009/10 hooajal 1/8 finaali.<ref>Andres Kalvik: [https://sport.postimees.ee/211817/venno-kaotas-aasias-selver-cuneos#_ga=2.165231679.1017298944.1673970690-1707804523.1670949992 Venno kaotas Aasias, Selver Cuneos] Postimees arhiiv, 13.01.2010.</ref> Ülejäänud hooaegadel langeti konkurentsist eelringides ning osaleti seejärel tugevuselt kolmandas eurosarjas, [[CEV Challenge Cup]]il, kus parim tulemus saavutati hooajal 2010/11, kui jõuti veerandfinaali. Hooajaks 2014/15 vahetas Tammemaa [[Eesti]]s klubi ning liitus [[Pärnu võrkpalliklubi]]ga, kus mängis kaks hooaega.<ref>[https://sport.err.ee/55421/pulk-ja-tammemaa-liitusid-parnu-vorkpalliklubiga Pulk ja Tammemaa liitusid Pärnu võrkpalliklubiga] ERR arhiiv, 06.03.2014.</ref> Klubiga võideti mõlemal hooajal [[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikavõistlused]], samuti tuldi ühel korral [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistriks]] ja ühel korral [[Võrkpalli Balti liiga|Balti meistriks]].<ref name="sporditulemused"/> Teisel hooajal (2015/16) osaleti ka [[CEV Cup]]i eelringis ning seejärel [[CEV Challenge Cup]]il, kus jõuti 1/8 finaali.<ref>[https://sport.err.ee/81305/belgias-geimivoiduta-jaanud-parnu-jaoks-on-eurohooaeg-labi Belgias geimivõiduta jäänud Pärnu jaoks on eurohooaeg läbi] ERR arhiiv, 27.01.2016.</ref> Tammemaa oli meeskonna üks põhimängijatest ning valiti ka 2015/16 Balti liiga hooaja parimaks keskblokeerijaks.<ref>Alver Kivi: [https://saartehaal.postimees.ee/6652984/saarlased-voitsid-parnuga-vorkpalli-saja-liiga-turniiri Saarlased võitsid Pärnuga võrkpalli Saja liiga turniiri] Saarte Hääl arhiiv, 15.03.2016.</ref> ====2016–2020 Prantsusmaal ja Belgias==== Hooajaks 2016/17 sõlmis ta oma esimese välislepingu ning siirdus [[Prantsusmaa]] meistriliiga klubisse [[Toulouse'i Spacer]].<ref>[https://sport.err.ee/85667/tammemaa-lahebki-prantsusmaale-allkirjad-on-antud Tammemaa lähebki Prantsusmaale: allkirjad on antud] ERR arhiiv, 06.05.2016.</ref> [[Prantsusmaa karikavõistlused võrkpallis|Prantsusmaa karikavõistlustel]] jõuti poolfinaali. [[Prantsusmaa meistriliiga võrkpallis|Prantsusmaa meistriliiga]] põhiturniir lõpetati kuuendal kohal, kuid ''play-off'' mänge mängiti niivõrd edukalt, et jõuti klubi ajaloos esmakordselt finaali.<ref>[https://sport.err.ee/592189/tammemaa-ja-toobal-joudsid-prantsusmaal-finaali Tammemaa ja Toobal jõudsid Prantsusmaal finaali] ERR arhiiv, 26.04.2017.</ref> Finaalis tunnistati 0:3 [[Chaumont]]i paremust ning teeniti meistriliigas teine koht.<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/78105192/taispikkuses-timo-tammemaa-ja-toulouse-ei-suutnud-prantsusmaa-liiga-finaalis-ajalugu-teha TÄISPIKKUSES: Timo Tammemaa ja Toulouse ei suutnud Prantsusmaa liiga finaalis ajalugu teha] Delfi, 07.05.2017.</ref> Tammemaa oli läbi hooaja üks meeskonna põhimängijatest. Hooajaks 2017/18 liitus ta [[CEV Meistrite liiga|Meistrite liigas]] osalenud [[Belgia]] meistriliiga klubiga [[VC Greenyard Maaseik|Maaseiki Noliko]] (hiljem Maaseiki Greenyard), kus ta mängis kaks hooaega.<ref>Märt Roosna: [https://sport.delfi.ee/artikkel/78292226/timo-tammemaa-siirdus-meistrite-liigas-mangivasse-meeskonda Timo Tammemaa siirdus Meistrite liigas mängivasse meeskonda] Delfi, 22.05.2017.</ref><ref>[https://sport.err.ee/826006/tammemaa-pikendas-koduklubiga-lepingut Tammemaa pikendas koduklubiga lepingut] ERR arhiiv, 25.04.2018.</ref> Esimesel hooajal alustati Meistrite liigat eelringidest ning pääseti edasi alagrupiturniirile.<ref>[https://sport.err.ee/643365/teppan-ja-tammemaa-loositi-meistrite-liigas-uhte-alagruppi Teppan ja Tammemaa loositi Meistrite liigas ühte alagruppi] ERR arhiiv, 17.11.2017.</ref> Alagrupist saadi kolmandana edasi 12 parema hulka, kus kaotati 1:1 mängude seisuga kuldse geimiga [[Venemaa]] klubile [[Novosibirski Lokomotiiv]] ning jäädi sellega jagama kaheksandat kohta.<ref>[https://sport.err.ee/687103/eestlaste-koduklubid-said-teada-jargmised-vastased-meistrite-liigas Eestlaste koduklubid said teada järgmised vastased Meistrite liigas] ERR arhiiv, 02.03.2018.</ref><ref>[https://sport.err.ee/691055/teppan-aitas-trentino-meistrite-liigas-kuue-parema-sekka-tammemaa-kaotas Teppan aitas Trentino Meistrite liigas kuue parema sekka, Tammemaa kaotas] ERR arhiiv, 21.03.2018.</ref><ref>[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/competition.aspx?ID=1033&PID=-2 2018 CEV Volleyball Champions League - Men] CEV archive (vaadatud 17.09.2023).</ref> Võideti [[Belgia liigakarikas võrkpallis|Belgia liigakarikas]] ja [[Belgia meistrivõistlused võrkpallis|meistrivõistlused]].<ref>[https://sport.err.ee/652886/eesti-vorkpallikoondislane-tuli-belgia-karikavoitjaks Eesti võrkpallikoondislane tuli Belgia karikavõitjaks] ERR arhiiv, 08.01.2018.</ref><ref>[https://sport.err.ee/827329/tammemaa-aitas-koduklubi-15-belgia-meistritiitlini Tammemaa aitas koduklubi 15. Belgia meistritiitlini] ERR arhiiv, 29.04.2018.</ref> [[Belgia karikavõistlused võrkpallis|Belgia karikavõistlustel]] saadi teine koht.<ref>[https://sport.err.ee/684448/raadik-vedas-sampo-kahe-voiduni-tammemaa-joudis-karikafinaali Raadik vedas Sampo kahe võiduni, Tammemaa jõudis karikafinaali] ERR, 19.02.2018.</ref> Teiseks hooajaks (2018/19) liitusid klubiga teiste hulgas [[Eesti võrkpallikoondis]]e keskblokeerija [[Andri Aganits]] ja nurgaründaja [[Keith Pupart]].<ref>Karl Rinaldo: [https://sport.postimees.ee/4488787/meistrite-liiga-eesti-klubiga-liituv-pupart-pohikoosseisul-oleks-vist-kergem-eesti-keeles-suhtlema-hakata Meistrite liiga «Eesti-klubiga» liituv Pupart: põhikoosseisul oleks vist kergem eesti keeles suhtlema hakata] Postimees arhiiv, 15.05.2018.</ref> Hooaja alguses osaleti [[Belgia superkarikas võrkpallis|Belgia superkarika]] finaalis, kus kaotati [[Roeselare Knack]]ile ning saadi teine koht.<ref>[https://sport.err.ee/876458/venno-ja-taht-tegid-turgis-superpartii Venno ja Täht tegid Türgis superpartii] ERR, 12.11.2018.</ref> Meistrite liigas alustati alagrupiturniirilt, kus saadi oma alagrupis kolmas koht ning ''play-off'' mängudele ei pääsetud.<ref>[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/Competition.aspx?ID=1114&PID=1610 2019 CEV Volleyball Champions League | Men 4th Round (Pools)] CEV archive (vaadatud 17.09.2023).</ref> Belgia karikavõistlustel jäädi pidama poolfinaali, kuid taas tuldi Belgia meistriks.<ref>[https://sport.err.ee/887265/puparti-ja-tammemaa-koduklubi-jai-belgias-finaali-ukse-taha Puparti ja Tammemaa koduklubi jäi Belgias finaali ukse taha] ERR, 24.12.2018.</ref><ref>[https://sport.err.ee/938836/tammemaa-aitas-maaseiki-uliponevas-finaalseerias-belgia-meistriks Tammemaa aitas Maaseiki ülipõnevas finaalseerias Belgia meistriks] ERR, 12.05.2019.</ref> Tammemaa oli mõlemal hooajal meeskonnas põhimängija. Hooajaks 2019/20 naasis ta [[Prantsusmaa]]le ning liitus sealse meistriliiga valitseva meistri [[Tours VB]]-ga.<ref>Reijo Mälton: [https://web.archive.org/web/20231201155307/https://vorkpall24.ee/prantsusmaa-tippklubiga-liitunud-tammemaa-usun-et-tegin-karjaaris-sammu-edasi/ Prantsusmaa tippklubiga liitunud Tammemaa: usun, et tegin karjääris sammu edasi] Võrkpall24, 07.07.2019.</ref> [[CEV Meistrite liiga|Meistrite liiga]] alagrupiturniiril saadi oma alagrupis kolme võiduga teine koht, ent veerandfinaali pääsuks sellest ei piisanud.<ref>[https://sport.err.ee/1055191/robert-taht-ja-perugia-joudsid-meistrite-liigas-veerandfinaali Robert Täht ja Perugia jõudsid Meistrite liigas veerandfinaali] ERR, 20.02.2020.</ref> [[Prantsusmaa meistrivõistlused võrkpallis|Prantsusmaa meistriliiga]] peatati kevadel [[koroonapandeemia]] tõttu ning kuigi Tours oli liigatabelis sellel ajal esikohal, siis meistrit seekord välja ei selgitatud.<ref>Karl Rinaldo: [https://web.archive.org/web/20231201154811/https://vorkpall24.ee/kas-tammemaad-voib-prantsusmaa-meistritiitli-puhul-onnitleda-voi-mitte/ Kas Tammemaad võib Prantsusmaa meistritiitli puhul õnnitleda või mitte?] Võrkpall24, 11.04.2020.</ref> [[Prantsusmaa karikavõistlused võrkpallis|Prantsusmaa karikavõistlustel]] pääseti poolfinaali, kuid kohad mängiti välja järgmise hooaja alguses. Tammemaa oli meeskonna üks põhimängijatest. ====2020–2023 Poola meistriliigas==== Hooajaks 2020/21 liitus ta [[Poola]] meistriliiga klubiga [[Rzeszowi Asseco Resovia]], kus mängis kaks hooaega. Esimesel hooajal oli ta meeskonnakaaslaseks ka [[Eesti võrkpallikoondis]]e nurgaründaja [[Robert Täht]].<ref>Karl Rinaldo: [https://web.archive.org/web/20230927183806/https://vorkpall24.ee/ametlik-tammemaa-ja-taht-asuvad-poolas-koos-resoviat-tagasi-tippu-vedama/ AMETLIK | Tammemaa ja Täht asuvad Poolas koos Resoviat tagasi tippu vedama!] Võrkpall24, 23.05.2020.</ref> Hooaega alustati [[Poola superkarikas võrkpallis|Poola superkarikavõistlustega]], kus finaali ei jõutud.<ref>Karl Rinaldo: [https://web.archive.org/web/20231209020833/https://vorkpall24.ee/resovia-andis-edu-kaest-ja-eestlastel-poola-superkarikas-finaali-asja-pole/ VIDEO | Resovia andis edu käest ja eestlastel Poola superkarikas finaali asja pole] Võrkpall24, 06.09.2020.</ref> [[Poola karikavõistlused võrkpallis|Poola karikavõistlustel]] alistuti veerandfinaalis [[Kedzierzyn-Kozle Zaksa]]le ning langeti konkurentsist.<ref>[https://sport.err.ee/1608114343/taht-sai-poola-esiklubi-vastu-voimaluse-kuid-resovia-langes-konkurentsist Täht sai Poola esiklubi vastu võimaluse, kuid Resovia langes konkurentsist] ERR, 18.02.2021.</ref> [[Poola meistrivõistlused võrkpallis|Poola meistriliiga]] põhiturniir lõpetati neljandana, kuid veerandfinaalseeria kaotati [[Belchatowi Skra]] vastu ning saadi liigas kokkuvõttes viies koht.<ref>[https://sport.err.ee/1608136234/nadal-piiri-taga-juhkami-koduklubi-voitis-saksamaal-pohiturniiri Nädal piiri taga: Juhkami koduklubi võitis Saksamaal põhiturniiri] ERR, 09.03.2021.</ref><ref>[https://sport.err.ee/1608159277/nadal-piiri-taga-juhkami-paases-saksamaal-finaali-naaber-hispaanias-poolfinaali Nädal piiri taga: Juhkami pääses Saksamaal finaali, Naaber Hispaanias poolfinaali] ERR, 29.03.2021.</ref> Teisel hooajal (2021/22) jõuti Poola karikavõistlustel poolfinaali.<ref>[https://sport.err.ee/1608515759/markkus-keel-aitas-koduklubi-iraani-meistrivoistlustel-poolfinaali Markkus Keel aitas koduklubi Iraani meistrivõistlustel poolfinaali] ERR, 28.02.2022.</ref> Poola meistriliigas lõpetati põhiturniir viiendal kohal, kuid veerandfinaalseeria kaotati [[Zawiercie]] vastu.<ref>[https://sport.err.ee/1608547021/vorkpallurid-valismaal-aganits-raadik-ja-kollo-joudsid-poolfinaali Võrkpallurid välismaal: Aganits, Raadik ja Kollo jõudsid poolfinaali] ERR, 28.03.2022.</ref><ref>[https://sport.err.ee/1608569506/vorkpallurid-valismaal-viiber-ja-bratuhhina-pitou-joudsid-prantsusmaal-poolfinaali Võrkpallurid välismaal: Viiber ja Bratuhhina-Pitou jõudsid Prantsusmaal poolfinaali] ERR, 19.04.2022.</ref> Kohamängudega saadi taas liigas viies koht.<ref>[https://sport.err.ee/1608584089/teppani-ja-aganitsa-hooajad-loppesid-hobedaselt-taht-voitleb-pronksi-eest Teppani ja Aganitsa hooajad lõppesid hõbedaselt, Täht võitleb pronksi eest] ERR, 02.05.2022.</ref> Tammemaa kerkis esimesel hooajal kiiresti meeskonna põhimängijaks.<ref>Johannes Vedru: [https://sport.err.ee/1608201433/tammemaa-edukast-hooajast-poolas-sealne-mang-on-vaga-tehniline Tammemaa edukast hooajast Poolas: sealne mäng on väga tehniline] ERR, 04.05.2021.</ref> Hooajaks 2022/23 vahetas ta [[Poola]]s klubi ning liitus kohaliku meistriliiga klubiga [[Czarni Radom]].<ref>Kaspar Ruus: [https://sport.delfi.ee/artikkel/120022302/timo-tammemaa-vahetas-euroopa-tippliigas-klubi-andrus-raadik-jatkab-karjaari-soomes Timo Tammemaa vahetas Euroopa tippliigas klubi, Andrus Raadik jätkab karjääri Soomes] Delfi, 16.06.2022.</ref> Meeskond sai hooaja jooksul [[Poola meistrivõistlused võrkpallis|Poola meistriliigas]] vaid kolm võitu, millega jäädi liigas eelviimaseks, kuid jäädi siiski liigasse püsima. Tammemaa oli küll üldiselt meeskonna põhimängija, kuid oli hooaja keskel pikka aega vigastuse tõttu mängudest eemal.<ref>Rasmus Voolaid: [https://www.ohtuleht.ee/sport/1088891/poolaga-huvasti-jatnud-timo-tammemaa-elas-ule-karjaari-raskeima-hooaja-ma-polnud-selleks-oma-peas-valmis-ja-langesin-auku Poolaga hüvasti jätnud Timo Tammemaa elas üle karjääri raskeima hooaja: ma polnud selleks oma peas valmis ja langesin auku] Õhtuleht, 19.07.2023.</ref> ====2023–...==== Hooajaks 2023/24 liitus ta [[Saksamaa]] meisterklubiga [[Berliini Recycling Volleys]].<ref>Meelis Naudi: [https://sport.delfi.ee/artikkel/120173254/timo-tammemaa-vahetab-klubi Timo Tammemaa vahetab klubi] Delfi, 14.04.2023.</ref> [[CEV Meistrite liiga]]s jõuti veerandfinaali, mis kaotati [[Itaalia]] suurklubi ja hilisema liiga võitja [[Trentino Volley]] vastu.<ref>[https://sport.err.ee/1609268559/eesti-vorkpallurite-teekond-meistrite-liigas-loppes Eesti võrkpallurite teekond Meistrite liigas lõppes] ERR, 29.02.2024.</ref> Saksamaal võideti kõik välja mängitud tiitlid - [[Saksamaa superkarikavõistlused võrkpallis|superkarikavõistlused]], [[Saksamaa karikavõistlused võrkpallis|karikavõistlused]] ja [[Saksamaa meistrivõistlused võrkpallis|meistritiitel]].<ref>Karl-Joosep Küngas: [https://sport.postimees.ee/7881605/robert-taht-teenis-uue-klubiga-esimese-tiitli Robert Täht teenis uue klubiga esimese tiitli] Postimees, 22.10.2023.</ref><ref>[https://sport.err.ee/1609271103/tammemaa-ja-taht-tulid-saksamaa-karikavoitjateks Tammemaa ja Täht tulid Saksamaa karikavõitjateks] ERR, 04.03.2024.</ref><ref>[https://sport.err.ee/1609327962/treial-tuli-belgia-meistriks-taht-ja-tammemaa-voidutsesid-saksamaal Treial tuli Belgia meistriks, Täht ja Tammemaa võidutsesid Saksamaal] ERR, 29.04.2024.</ref> Tammemaa oli läbi hooaja üks meeskonna põhimängijaid ning teenis ühes mängus ka mängu parima mängija auhinna.<ref>[https://www.volleyball-bundesliga.de/popup/teamMember/teamMemberDetails.xhtml?teamMemberId=767016790&hideHistoryBackButton=true Tammemaa, Timo] Volleyball Bundesliga (vaadatud 30.10.2024).</ref> Hooajaks 2024/25 sõlmis ta lepingu [[Jaapan]]i meistriliiga klubiga [[Hokkaido Voreas]], millega sai temast esimene eestlane, kes seal liigas mänginud on.<ref>Eigo Kaljurand: [https://sport.delfi.ee/artikkel/120320557/vorkpallikoondislane-timo-tammemaa-siirdus-aasiasse Võrkpallikoondislane Timo Tammemaa siirdus Aasiasse] Delfi, 09.09.2024.</ref> [[Jaapani meistrivõistlused võrkpallis|Jaapani meistriliigas]] saadi kümne meeskonna konkurentsis viimane koht.<ref>[https://sport.err.ee/1609665248/viiber-alustas-finaali-edukalt-laak-ja-kurik-mangivad-pronksile Viiber alustas finaali edukalt, Laak ja Kurik mängivad pronksile] ERR, 15.04.2025.</ref> Tammemaa oli meeskonna põhimängija ning oma meeskonna paremuselt teine punktitooja (388 punkti).<ref>[https://www.svleague.jp/en/sv_men/recordn/player_ranking_by_season?season=751&round=384&leg=0&ranking_type=11 Past Season Stats 2024-25 DAIDO LIFE SV.LEAGUE MEN]{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} SV League (vaadatud 23.10.2025).</ref> Ta jätkab klubis ka hooajal 2025/26.<ref>[https://www.facebook.com/photo/?fbid=1472768858187029&set=pb.100063617858114.-2207520000 🔴選手紹介⚫️ No.44 ティモ・タンメマー(@timotammemaa) 選手] ヴォレアス北海道（VOREAS HOKKAIDO）Facebook, 21.10.2025.</ref> ==Saavutused== ===Klubivõrkpall=== '''[[Võrkpalli Balti liiga|Balti liiga]]''' *2009/10 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] [[Selver Tallinn]]aga *2010/11 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] [[Selver Tallinn]]aga *2011/12 [[File:Silver medal with cup.svg|16px]] [[Selver Tallinn]]aga *2013/14 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] [[Selver Tallinn]]aga *2015/16 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] [[Pärnu VK|Pärnu võrkpalliklubiga]] '''Riikide meistrivõistlused''' *2009/10 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]] [[Selver Tallinn]]aga *2010/11 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]] [[Selver Tallinn]]aga *2011/12 [[File:Silver medal with cup.svg|16px]] [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]] [[Selver Tallinn]]aga *2012/13 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]] [[Selver Tallinn]]aga *2013/14 [[File:Silver medal with cup.svg|16px]] [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]] [[Selver Tallinn]]aga *2014/15 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]] [[Pärnu VK|Pärnu võrkpalliklubiga]] *2015/16 [[File:Silver medal with cup.svg|16px]] [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]] [[Pärnu VK|Pärnu võrkpalliklubiga]] *2016/17 [[File:Silver medal with cup.svg|16px]] [[Prantsusmaa meistrivõistlused võrkpallis|Prantsusmaa meistrivõistlused]] [[Toulouse Spacers]]iga *2017/18 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] [[Belgia meistrivõistlused võrkpallis|Belgia meistrivõistlused]] [[VC Greenyard Maaseik|Maaseiki Nolikoga]] *2018/19 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] [[Belgia meistrivõistlused võrkpallis|Belgia meistrivõistlused]] [[VC Greenyard Maaseik|Maaseiki Greenyardiga]] *2023/24 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] [[Saksamaa meistrivõistlused võrkpallis|Saksamaa meistrivõistlused]] [[Berliini Recycling Volleys|Berliini Recycling Volley]]ga '''Riikide karikavõistlused''' *2009/10 [[File:Simple gold cup.svg|16px]] [[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikavõistlused]] [[Selver Tallinn]]aga *2010/11 [[File:Simple gold cup.svg|16px]] [[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikavõistlused]] [[Selver Tallinn]]aga *2011/12 [[File:Simple gold cup.svg|16px]] [[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikavõistlused]] [[Selver Tallinn]]aga *2012/13 [[File:Simple silver cup.svg|16px]] [[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikavõistlused]] [[Selver Tallinn]]aga *2014/15 [[File:Simple gold cup.svg|16px]] [[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikavõistlused]] [[Pärnu VK|Pärnu võrkpalliklubiga]] *2015/16 [[File:Simple gold cup.svg|16px]] [[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikavõistlused]] [[Pärnu VK|Pärnu võrkpalliklubiga]] *2017/18 [[File:Simple gold cup.svg|16px]] [[Belgia liigakarikas võrkpallis|Belgia liigakarikas]] [[VC Greenyard Maaseik|Maaseiki Nolikoga]] *2017/18 [[File:Simple silver cup.svg|16px]] [[Belgia karikavõistlused võrkpallis|Belgia karikavõistlused]] [[VC Greenyard Maaseik|Maaseiki Nolikoga]] *2018/19 [[File:Simple silver cup.svg|16px]] [[Belgia superkarikas võrkpallis|Belgia superkarikas]] [[VC Greenyard Maaseik|Maaseiki Greenyardiga]] *2023/24 [[File:Simple gold cup.svg|16px]] [[Saksamaa superkarikas võrkpallis|Saksamaa superkarikas]] [[Berliini Recycling Volleys|Berliini Recycling Volley]]ga *2023/24 [[File:Simple gold cup.svg|16px]] [[Saksamaa karikavõistlused võrkpallis|Saksamaa karikavõistlused]] [[Berliini Recycling Volleys|Berliini Recycling Volley]]ga *2024/25 [[File:Simple silver cup.svg|16px]] [[Jaapani karikavõistlused võrkpallis|Jaapani karikavõistlused]] [[Hokkaido Voreas]]ega '''Individuaalsed''' *2015/16 [[Võrkpalli Balti liiga|Balti liiga]] parim keskblokeerija ===Koondis=== *2016 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] [[Meeste Euroopa Liiga võrkpallis|Euroopa Liiga]] *2017 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] [[Meeste Maailmaliiga võrkpallis|Maailmaliiga]] tugevuselt kolmas grupp *2018 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] [[Meeste Euroopa Liiga võrkpallis|Euroopa Liiga]] *2018 [[File:Bronze medal with cup.svg|16px]] [[Meeste FIVB Challenger Cup|Challenger Cup]] *2021 [[File:Bronze medal with cup.svg|16px]] [[Meeste Euroopa Liiga võrkpallis|Euroopa Liiga]] == Isiklikku == 2024. aastal põdes ta [[Rindkereava sündroom|rindkereava sündroomi]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Mariel |kuupäev=2025-02-01 |pealkiri=Kõigest eemale läinud Timo Tammemaa elu Jaapanis: pimeduses kobamine, ootamatu roll ja lõputu viisakus |url=https://volley.ee/koigest-eemale-lainud-timo-tammemaa-elu-jaapanis-pimeduses-kobamine-ootamatu-roll-ja-loputu-viisakus/ |vaadatud=2025-02-02 |väljaanne=Eesti Võrkpalli Liit |keel=et}}</ref> ==Viited== <references/> ==Välislingid== *[https://volleybox.net/timo-tammemaa-p394 Timo Tammemaa] Volleybox *[https://www.plusliga.pl/players/id/2100850.html Timo Tammemaa] Mängija profiil Plusliga kodulehel, poola keeles *[https://www.volleyball-bundesliga.de/popup/teamMember/teamMemberDetails.xhtml?teamMemberId=767016790&hideHistoryBackButton=true Timo Tammemaa] Mängija profiil Bundesliga kodulehel, saksa keeles *[https://www.svleague.jp/en/sv_men/player/detail/5296 Timo Tammemaa] Mängija profiil SV Liiga (Jaapan) kodulehel, inglise keeles *[https://www-old.cev.eu/PlayerDetail.aspx?PlayerID=5765 Timo Tammemaa] CEV arhiiv, inglise keeles *[https://volley.ee/koondis/saalivorkpall/mehed/a-koondis/timo-tammemaa/ Timo Tammemaa] Eesti Võrkpalli Liit *Karl Juhkami: [https://sport.postimees.ee/8124290/timo-tammemaa-suda-jai-kevadel-seisma-haiglast-oeldi-esiti-et-vorkpalliga-on-koik Timo Tammemaa süda jäi kevadel seisma: haiglast öeldi esiti, et võrkpalliga on kõik] Postimees, 29.10.2024. {{Navmallid | päis = Koondise koosseisud | loend = {{Eesti võrkpallikoondis 2015 EM}} {{Eesti võrkpallikoondis 2016 Euroopa Liiga}} {{Eesti võrkpallikoondis 2017 EM}} {{Eesti võrkpallikoondis 2018 Euroopa Liiga}} {{Eesti võrkpallikoondis 2019 EM}} {{Eesti võrkpallikoondis 2021 Euroopa Liiga}} {{Eesti võrkpallikoondis 2021 EM}} {{Eesti võrkpallikoondis 2023 EM}} }} {{JÄRJESTA:Tammemaa, Timo}} [[Kategooria:Eesti võrkpallurid]] [[Kategooria:Sündinud 1991]] l2y7als847lmbcj5z4s9p6he6mm5bf9 0 441058 7213686 5784884 2026-08-13T15:16:54Z Kk 6201 7213686 wikitext text/x-wiki [[Fail:Pärnumaa Kulli [[vennastekogudus]]e palvemaja 1939 2020.12.26MF.jpg|alt=Rädi vennastekoguduse palvela|pisi|283x283px|Kulli vennastekoguduse palvemaja]] '''Kulli vennastekoguduse palvemaja''' on [[EEVK]] [[palvemaja]] [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] [[Rädi]] külas.<ref name="register.muinas.ee">http://register.muinas.ee/public.php?menuID=architecture&action=view&id=1944 (vaadatud 17.07.2016)</ref> Palvemaja ehitati [[1939]]. Maja on [[Eesti kultuurimälestiste register|Eesti kultuurimälestiste registris]] arvele võetud kui 20. sajandi tähelepanuväärne ehitis.<ref name="register.muinas.ee"/> ==Vaata ka== *[[Hernhuutlus Eestis]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://register.muinas.ee/public.php?menuID=architecture&action=view&id=1944 Palvemaja Eesti kultuurimälestiste registris] [[Kategooria:Eesti pühakojad]] [[Kategooria:Hernhuutlus Eestis]] [[Kategooria:Lääneranna vald]] edgvh36khcxhu2fgdufam0417g75leo 7213687 7213686 2026-08-13T15:17:45Z Kk 6201 7213687 wikitext text/x-wiki [[Fail:Pärnumaa Kulli vennastekoguduse palvemaja 1939 2020.12.26MF.jpg|alt=Rädi vennastekoguduse palvela|pisi|283x283px|Kulli vennastekoguduse palvemaja]] '''Kulli vennastekoguduse palvemaja''' on [[EEVK]] [[palvemaja]] [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] [[Rädi]] külas.<ref name="register.muinas.ee">http://register.muinas.ee/public.php?menuID=architecture&action=view&id=1944 (vaadatud 17.07.2016)</ref> Palvemaja ehitati [[1939]]. Maja on [[Eesti kultuurimälestiste register|Eesti kultuurimälestiste registris]] arvele võetud kui 20. sajandi tähelepanuväärne ehitis.<ref name="register.muinas.ee"/> ==Vaata ka== *[[Hernhuutlus Eestis]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://register.muinas.ee/public.php?menuID=architecture&action=view&id=1944 Palvemaja Eesti kultuurimälestiste registris] [[Kategooria:Eesti pühakojad]] [[Kategooria:Hernhuutlus Eestis]] [[Kategooria:Lääneranna vald]] jjivg344s5hvxe49hqbwxiom0xjfk20 0 441524 7213622 7075657 2026-08-13T13:38:50Z Amherst99 15496 /* */ 7213622 wikitext text/x-wiki '''Oleg Rogatšov''' ([[23. november]] [[1959]]<ref>{{Netiviide |url=https://www.inforegister.ee/BAQZQNN-OLEG-ROGATSOV |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-07-24 |arhiivimisaeg=2020-10-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201023085507/https://www.inforegister.ee/BAQZQNN-OLEG-ROGATSOV |url-olek=ei tööta }}</ref> [[Gorki]] – [[24. juuli]] [[2016]] [[Tallinn]]) oli Eesti näitleja. Ta õppis aastatel [[1966]]–[[1974]] [[Tallinna 19. Keskkool]]is, ta lõpetas aastal [[1978]] [[Tallinna Polütehnikum]]i ja Vene Teatri stuudio. Ta töötas aastatel [[1978]]–[[1979]] [[Sevastopol]]is Lavrenjovi-nimelises [[Musta mere laevastik]]u teatris Ta töötas aastatel [[1981]]–[[2016]] näitlejana [[Vene Teater|Vene Teatris]]. Oleg Rogatšov suri [[24. juuli]]l [[2016]] ja ta maeti [[26. juuli]]l [[2016]] [[Metsakalmistu]]le<ref>http://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=442466</ref>. == Rolle teatris == * [[1982]] [[Vladimir Tendrjakov]] "Tasumine" (Kolja Korjakin) * 1982 [[Mikola Kuliš]] "Õndsuse saar" * 1982 [[Jacob Grimm]]/[[Wilhelm Grimm]] "Vahva rätsep" (valvur) * [[1983]] Juri Makarov "Ei ole. Ei olnud. Ei võtnud osa" * 1983 [[Aleksandr Tsukerman]] "Kohtumine muinasjutuga" (Näärivana) * 1983 [[Fjodor Sologub]] "Väike saatan" (Nedotõkomka, Peredonovi kujutluse vili) * [[1984]] [[Edvard Radzinski]] "'Ons armastust olemas?' küsivad tuletõrjujad" (Operaator) * 1984 [[Uno Leies]]/[[Boriss Štein]] "Buratino lendab kuule" (Kaev) * 1984 [[Andrei Smirnov]] "Mu kallikesed" (Stas) * 1984 [[Shakespeare]] "[[Suveöö unenägu]]" * [[1985]] [[Nikolai Šeiko]] "Kogu ülejäänud eluks" (Rõbak) * 1985 [[Svetlana Krassman]]/[[Aleksandr Tsukerman]] "Kuidas kevad linna tuli" (Kaev) * 1985 [[Aleksei Arbuzov]] "Pihtimuste öö" (Edik Koverga) * 1985 [[Aleksandr Tšervinski]] "Trips-traps-trull" (Telik, televiisor) * [[1986]] [[Avi Nedzvetski]]/[[Robert Burns]] "Lõbusad kerjused" (Sõdur) * 1986 [[Mihhail Lermontov]] "Maskeraad" * 1986 [[Avi Nedzvetski]]/[[Samuil Maršak]] "Mängime Maršakki" * 1986 [[Nikolai Gogol]] "Revident" (Deržimorda) * [[1987]] [[Nikolai Erdman]] "Enesetapja" (Viktor Viktorovitš, kirjanik) * 1987 [[David Samoilov]] "Kosvovervop" (Hundikutsikas) * 1987 [[Viktor Rozov]] "Kuldkutsikas" (Aleksei) * 1987 [[Juri Štšekotšihhin]] "Lõks nr. 46, teine kasv" ("Vampiir") * 1987 [[Aleksandr Volodin (kirjanik)|Aleksandr Volodin]] "Sisalik" (Sõjamees) {{pooleli}} == Isiklikku == Tema abikaasa oli näitleja [[Svetlana Dorošenko]] (1954–2016); nende poeg Jegor on arst. Tema vend on näitleja [[Igor Rogatšov]]. == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/rogat%C5%A1ov_oleg1 Oleg Rogatšov Eesti teatri biograafilise leksikoni veebiversioonis] {{JÄRJESTA:Rogatšov, Oleg}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Südalinna Teatri näitlejad]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1959]] [[Kategooria:Surnud 2016]] 2voynreav5wa743clgc5kvybs84i94g 0 441592 7213677 7213320 2026-08-13T14:59:58Z ~2026-34651-55 231505 7213677 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Mustamäe|lõpppeatus=Kakumäe sadam (Nooda tee)|avati=*2013 *2026 (tänasel kujul)|number=37|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/37/a-b/21213-1/map|eelmine liin=36|järgmine liin=38|järgmine=38 (Tallinna bussiliin)|eelmine=36 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/37/a-b|uuendus=12. juuli 2026|pilt=37buss.jpg|kaart=<mapframe latitude="59.421505" longitude="24.646111" zoom="10" width="200" height="200">{ "type": "FeatureCollection", "features": [ { "type": "Feature", "properties": {}, "geometry": { "type": "LineString", "coordinates": [ [ 24.66038, 59.400014 ], [ 24.658556, 59.401592 ], [ 24.658234, 59.401613 ], [ 24.657848, 59.401526 ], [ 24.657848, 59.40128 ], [ 24.658889, 59.40038 ], [ 24.65935, 59.400281 ], [ 24.660326, 59.400003 ], [ 24.662783, 59.398015 ], [ 24.66332, 59.397654 ], [ 24.663652, 59.397501 ], [ 24.664232, 59.397316 ], [ 24.665444, 59.397048 ], [ 24.666281, 59.396885 ], [ 24.667407, 59.396966 ], [ 24.671205, 59.397414 ], [ 24.671913, 59.397376 ], [ 24.67216, 59.397294 ], [ 24.672439, 59.397294 ], [ 24.67274, 59.397354 ], [ 24.6729, 59.397474 ], [ 24.673094, 59.397622 ], [ 24.673791, 59.397753 ], [ 24.690442, 59.399877 ], [ 24.692438, 59.400227 ], [ 24.693693, 59.400724 ], [ 24.695088, 59.40128 ], [ 24.69895, 59.403365 ], [ 24.699701, 59.403909 ], [ 24.700369, 59.404516 ], [ 24.700881, 59.405061 ], [ 24.69741, 59.405973 ], [ 24.696509, 59.406196 ], [ 24.692373, 59.407119 ], [ 24.688565, 59.407861 ], [ 24.687696, 59.407997 ], [ 24.686344, 59.408194 ], [ 24.683855, 59.408599 ], [ 24.675325, 59.409642 ], [ 24.670567, 59.410152 ], [ 24.66679, 59.410652 ], [ 24.665143, 59.410676 ], [ 24.664403, 59.410919 ], [ 24.66377, 59.411252 ], [ 24.660718, 59.412947 ], [ 24.658867, 59.414019 ], [ 24.656636, 59.415788 ], [ 24.655992, 59.416476 ], [ 24.654737, 59.417327 ], [ 24.647747, 59.422532 ], [ 24.647259, 59.423016 ], [ 24.647205, 59.423291 ], [ 24.647119, 59.42358 ], [ 24.64662, 59.423736 ], [ 24.645966, 59.423739 ], [ 24.645215, 59.423676 ], [ 24.640853, 59.424401 ], [ 24.636884, 59.425171 ], [ 24.631326, 59.426742 ], [ 24.63006, 59.427113 ], [ 24.629749, 59.427468 ], [ 24.62858, 59.427904 ], [ 24.624138, 59.429774 ], [ 24.620769, 59.432602 ], [ 24.620029, 59.433214 ], [ 24.619492, 59.433994 ], [ 24.619117, 59.434321 ], [ 24.618162, 59.434714 ], [ 24.617271, 59.434981 ], [ 24.615769, 59.435276 ], [ 24.6143, 59.435396 ], [ 24.612572, 59.435652 ], [ 24.611231, 59.43611 ], [ 24.609783, 59.436541 ], [ 24.6093, 59.436574 ], [ 24.609085, 59.43658 ], [ 24.607712, 59.436345 ], [ 24.607047, 59.436345 ], [ 24.606618, 59.436389 ], [ 24.605588, 59.436612 ], [ 24.604987, 59.436569 ], [ 24.604568, 59.436536 ], [ 24.603399, 59.436247 ], [ 24.602208, 59.436007 ], [ 24.601457, 59.435942 ], [ 24.594526, 59.442471 ], [ 24.605513, 59.447238 ], [ 24.605974, 59.447407 ], [ 24.606231, 59.447483 ], [ 24.606392, 59.447505 ], [ 24.606596, 59.447729 ], [ 24.606564, 59.448034 ], [ 24.606403, 59.448552 ], [ 24.606307, 59.448699 ], [ 24.605888, 59.448895 ], [ 24.605314, 59.449164 ], [ 24.605067, 59.449344 ], [ 24.605464, 59.449581 ], [ 24.604386, 59.449996 ], [ 24.604198, 59.4499 ], [ 24.604048, 59.449769 ], [ 24.604579, 59.449579 ], [ 24.60488, 59.449448 ], [ 24.605062, 59.449344 ] ] } }, { "type": "Feature", "properties": {}, "geometry": { "type": "LineString", "coordinates": [ [ 24.645204, 59.423676 ], [ 24.645649, 59.423482 ], [ 24.64574, 59.423264 ], [ 24.645746, 59.423147 ], [ 24.645869, 59.42301 ], [ 24.64603, 59.422926 ], [ 24.646153, 59.422871 ], [ 24.646384, 59.422795 ], [ 24.646996, 59.422735 ], [ 24.647371, 59.422647 ], [ 24.647747, 59.422527 ] ] } } ] }</mapframe>}} [[Fail:MAN A78 Lion's City LE EL293 liinil 37 Mustamäe.jpg|pisi|Mustamäe suunas]] [[Fail:TAK 1616.JPG|pisi|Liivaku suunas]]'''37''' on [[Tallinn]]a [[buss]]iliin, mida teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] liinil [[Mustamäe]] – [[Kakumäe sadam]]. Bussiliin rajati 6. juulil 2013. Liin ühendas [[Mustamäe]] asumit Rocca al Mare keskuse ja loomaaiaga. Algul oli liin käigus vaid laupäeviti ja pühapäeviti.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.tallinn.ee/est/pilet/Avatakse-uus-bussiliin-nr-37|pealkiri=Avatakse uus bussiliin nr 37|väljaanne=Tallinna Transpordiamet|aeg=27. juuni 2013|vaadatud=21.07.2020|arhiivimisaeg=20.10.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211020191309/https://www.tallinn.ee/est/pilet/Avatakse-uus-bussiliin-nr-37|url-olek=ei tööta}}</ref> 2016. aasta veebruarist on liin käigus ka tööpäeviti.<ref>{{Netiviide|autor=BNS|url=https://www.postimees.ee/3480449/tallinn-paneb-bussiliini-number-37-toole-ka-toopaeviti|pealkiri=Tallinn paneb bussiliini number 37 tööle ka tööpäeviti|väljaanne=Postimees|aeg=24. jaanuar 2016|vaadatud=21.07.2020}}</ref> Väljumised alates 2022. aastast 20–35 minuti tagant. Alates 1. augustist 2026 liin sõidab mööda Sõpruse pst, Tammsaare teed, Rannamõisa teed ja Vana-Rannamõisa teed Kakumäe sadamani.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Haabersti {{!}} Tallinn |url=https://www.tallinn.ee/et/uusliinivork/haabersti |vaadatud=2026-05-08 |väljaanne=www.tallinn.ee |keel=et}}</ref> == Ajalugu == {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Märkused |- |juuli 2013 |Keskuse - A. H. Tammsaare tee - E. Vilde tee - Ehitajate tee - Zoo Zoo - Ehitajate tee - E. Vilde tee - A. H. Tammsaare tee - Liivaku |Liin käis ainult Laupäeval ja Pühapäeval |- |veebruar 2016 | |Liin hakkas käima ka tööpäeval |- |september 2020 |Mustamäe - Männi - E. Vilde tee - A. H. Tammsaare tee - Ehitajate tee - Zoo | |- |august 2026 |Mustamäe - A. H. Tammsaare tee - Vismeistri - Kakumäe sadam | |} == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.08.2026 !Mustamäe - Kakumäe sadam !Kakumäe sadam - Mustamäe |- | ; Mustamäe ; Raja ; Keemia ; Ehitajate tee ; Liivaku ; Vambola ; Lepistiku ; Sipelga ; Mustamäe tee ; Karjavälja ; Lakiotsa ; Autobussikoondis ; Meistri ; Rebasemägi ; Päevalille ; Haabersti ring ; Sõba ; Pikaliiva ; Tuleraua ; Alemaa ; Vismeistri ; Tõnu ; Kakumäe tee ; Lesta ; Kakumäe sadam | ; Kakumäe sadam ; Lesta ; Kakumäe tee ; Tõnu ; Vismeistri ; Alemaa ; Tuleraua ; Pikaliiva ; Sõba ; Haabersti ring ; Päevalille ; Rebasemägi ; Autobussikoondis ; Lakiotsa ; Mustamäe tee ; Sipelga ; Lepistiku ; Vambola ; Liivaku ; Ehitajate tee ; Keemia ; Mustamäe ; Mustamäe |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.09.2020 Kuni 31.07.2026 !Mustamäe - Zoo !Zoo - Mustamäe |- | ; Mustamäe ; Raja ; Keemia ; Männi ; Kesk-Mustamäe ; Lehola ; Lepistiku ; Sipelga ; Mustamäe tee ; A. H. Tammsaare tee ; Szolnok ; E. Vilde tee ; Autobussikoondis ; Meistri ; Rebasemägi ; Päevalille ; Haabersti ; Zoo | ; Zoo ; Zoo ; Haabersti ; Päevalille ; Rebasemägi ; Autobussikoondis ; E. Vilde tee ; Szolnok ; A. H. Tammsaare tee ; Mustamäe tee ; Sipelga ; Lepistiku ; Lehola ; Kesk-Mustamäe ; Männi ; Keemia ; Mustamäe ; Mustamäe |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 6.07.2013 kuni 31.08.2020 !Keskuse - Zoo !Zoo - Liivaku |- | ; Keskuse ; Liivaku ; Vambola ; Lepistiku ; Sipelga ; A. H. Tammsaare tee ; "Szolnok" ; E. Vilde tee ; Autobussikoondis ; Meistri ; Rebasemägi ; Päevalille ; Haabersti ; Zoo | ; Zoo ; Zoo ; Haabersti ; Päevalille ; Rebasemägi ; Autobussikoondis ; E. Vilde tee ; "Szolnok" ; A. H. Tammsaare tee ; Sipelga ; Lepistiku ; Vambola ; Liivaku |} == Viited == <references /> {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 1ce6t29ogj02a831va4yu5lc8x33cll 7213679 7213677 2026-08-13T15:00:17Z ~2026-34651-55 231505 7213679 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Mustamäe|lõpppeatus=Kakumäe sadam (Nooda tee)|avati=*2013 *2026 (tänasel kujul)|number=37|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/37/a-b/21213-1/map|eelmine liin=36|järgmine liin=38|järgmine=38 (Tallinna bussiliin)|eelmine=36 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/37/a-b|uuendus=12. juuli 2026|pilt=37buss.jpg|kaart=<mapframe latitude="59.421505" longitude="24.646111" zoom="10" width="200" height="200">{ "type": "FeatureCollection", "features": [ { "type": "Feature", "properties": {}, "geometry": { "type": "LineString", "coordinates": [ [ 24.66038, 59.400014 ], [ 24.658556, 59.401592 ], [ 24.658234, 59.401613 ], [ 24.657848, 59.401526 ], [ 24.657848, 59.40128 ], [ 24.658889, 59.40038 ], [ 24.65935, 59.400281 ], [ 24.660326, 59.400003 ], [ 24.662783, 59.398015 ], [ 24.66332, 59.397654 ], [ 24.663652, 59.397501 ], [ 24.664232, 59.397316 ], [ 24.665444, 59.397048 ], [ 24.666281, 59.396885 ], [ 24.667407, 59.396966 ], [ 24.671205, 59.397414 ], [ 24.671913, 59.397376 ], [ 24.67216, 59.397294 ], [ 24.672439, 59.397294 ], [ 24.67274, 59.397354 ], [ 24.6729, 59.397474 ], [ 24.673094, 59.397622 ], [ 24.673791, 59.397753 ], [ 24.690442, 59.399877 ], [ 24.692438, 59.400227 ], [ 24.693693, 59.400724 ], [ 24.695088, 59.40128 ], [ 24.69895, 59.403365 ], [ 24.699701, 59.403909 ], [ 24.700369, 59.404516 ], [ 24.700881, 59.405061 ], [ 24.69741, 59.405973 ], [ 24.696509, 59.406196 ], [ 24.692373, 59.407119 ], [ 24.688565, 59.407861 ], [ 24.687696, 59.407997 ], [ 24.686344, 59.408194 ], [ 24.683855, 59.408599 ], [ 24.675325, 59.409642 ], [ 24.670567, 59.410152 ], [ 24.66679, 59.410652 ], [ 24.665143, 59.410676 ], [ 24.664403, 59.410919 ], [ 24.66377, 59.411252 ], [ 24.660718, 59.412947 ], [ 24.658867, 59.414019 ], [ 24.656636, 59.415788 ], [ 24.655992, 59.416476 ], [ 24.654737, 59.417327 ], [ 24.647747, 59.422532 ], [ 24.647259, 59.423016 ], [ 24.647205, 59.423291 ], [ 24.647119, 59.42358 ], [ 24.64662, 59.423736 ], [ 24.645966, 59.423739 ], [ 24.645215, 59.423676 ], [ 24.640853, 59.424401 ], [ 24.636884, 59.425171 ], [ 24.631326, 59.426742 ], [ 24.63006, 59.427113 ], [ 24.629749, 59.427468 ], [ 24.62858, 59.427904 ], [ 24.624138, 59.429774 ], [ 24.620769, 59.432602 ], [ 24.620029, 59.433214 ], [ 24.619492, 59.433994 ], [ 24.619117, 59.434321 ], [ 24.618162, 59.434714 ], [ 24.617271, 59.434981 ], [ 24.615769, 59.435276 ], [ 24.6143, 59.435396 ], [ 24.612572, 59.435652 ], [ 24.611231, 59.43611 ], [ 24.609783, 59.436541 ], [ 24.6093, 59.436574 ], [ 24.609085, 59.43658 ], [ 24.607712, 59.436345 ], [ 24.607047, 59.436345 ], [ 24.606618, 59.436389 ], [ 24.605588, 59.436612 ], [ 24.604987, 59.436569 ], [ 24.604568, 59.436536 ], [ 24.603399, 59.436247 ], [ 24.602208, 59.436007 ], [ 24.601457, 59.435942 ], [ 24.594526, 59.442471 ], [ 24.605513, 59.447238 ], [ 24.605974, 59.447407 ], [ 24.606231, 59.447483 ], [ 24.606392, 59.447505 ], [ 24.606596, 59.447729 ], [ 24.606564, 59.448034 ], [ 24.606403, 59.448552 ], [ 24.606307, 59.448699 ], [ 24.605888, 59.448895 ], [ 24.605314, 59.449164 ], [ 24.605067, 59.449344 ], [ 24.605464, 59.449581 ], [ 24.604386, 59.449996 ], [ 24.604198, 59.4499 ], [ 24.604048, 59.449769 ], [ 24.604579, 59.449579 ], [ 24.60488, 59.449448 ], [ 24.605062, 59.449344 ] ] } }, { "type": "Feature", "properties": {}, "geometry": { "type": "LineString", "coordinates": [ [ 24.645204, 59.423676 ], [ 24.645649, 59.423482 ], [ 24.64574, 59.423264 ], [ 24.645746, 59.423147 ], [ 24.645869, 59.42301 ], [ 24.64603, 59.422926 ], [ 24.646153, 59.422871 ], [ 24.646384, 59.422795 ], [ 24.646996, 59.422735 ], [ 24.647371, 59.422647 ], [ 24.647747, 59.422527 ] ] } } ] }</mapframe>}} [[Fail:MAN A78 Lion's City LE EL293 liinil 37 Mustamäe.jpg|pisi|Mustamäe suunas]] [[Fail:TAK 1616.JPG|pisi|Liivaku suunas]]'''37''' on [[Tallinn]]a [[buss]]iliin, mida teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] liinil [[Mustamäe]] – [[Kakumäe sadam]]. Bussiliin rajati 6. juulil 2013. Liin ühendas [[Mustamäe]] asumit Rocca al Mare keskuse ja loomaaiaga. Algul oli liin käigus vaid laupäeviti ja pühapäeviti.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.tallinn.ee/est/pilet/Avatakse-uus-bussiliin-nr-37|pealkiri=Avatakse uus bussiliin nr 37|väljaanne=Tallinna Transpordiamet|aeg=27. juuni 2013|vaadatud=21.07.2020|arhiivimisaeg=20.10.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211020191309/https://www.tallinn.ee/est/pilet/Avatakse-uus-bussiliin-nr-37|url-olek=ei tööta}}</ref> 2016. aasta veebruarist on liin käigus ka tööpäeviti.<ref>{{Netiviide|autor=BNS|url=https://www.postimees.ee/3480449/tallinn-paneb-bussiliini-number-37-toole-ka-toopaeviti|pealkiri=Tallinn paneb bussiliini number 37 tööle ka tööpäeviti|väljaanne=Postimees|aeg=24. jaanuar 2016|vaadatud=21.07.2020}}</ref> Väljumised alates 2022. aastast 20–35 minuti tagant. Alates 1. augustist 2026 liin sõidab mööda Sõpruse pst, Tammsaare teed, Rannamõisa teed ja Vana-Rannamõisa teed Kakumäe sadamani.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Haabersti {{!}} Tallinn |url=https://www.tallinn.ee/et/uusliinivork/haabersti |vaadatud=2026-05-08 |väljaanne=www.tallinn.ee |keel=et}}</ref> == Ajalugu == {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Märkused |- |juuli 2013 |Keskuse - A. H. Tammsaare tee - E. Vilde tee - Ehitajate tee - Zoo Zoo - Ehitajate tee - E. Vilde tee - A. H. Tammsaare tee - Liivaku |Liin käis ainult Laupäeval ja Pühapäeval |- |veebruar 2016 | - |Liin hakkas käima ka tööpäeval |- |september 2020 |Mustamäe - Männi - E. Vilde tee - A. H. Tammsaare tee - Ehitajate tee - Zoo | |- |august 2026 |Mustamäe - A. H. Tammsaare tee - Vismeistri - Kakumäe sadam | |} == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.08.2026 !Mustamäe - Kakumäe sadam !Kakumäe sadam - Mustamäe |- | ; Mustamäe ; Raja ; Keemia ; Ehitajate tee ; Liivaku ; Vambola ; Lepistiku ; Sipelga ; Mustamäe tee ; Karjavälja ; Lakiotsa ; Autobussikoondis ; Meistri ; Rebasemägi ; Päevalille ; Haabersti ring ; Sõba ; Pikaliiva ; Tuleraua ; Alemaa ; Vismeistri ; Tõnu ; Kakumäe tee ; Lesta ; Kakumäe sadam | ; Kakumäe sadam ; Lesta ; Kakumäe tee ; Tõnu ; Vismeistri ; Alemaa ; Tuleraua ; Pikaliiva ; Sõba ; Haabersti ring ; Päevalille ; Rebasemägi ; Autobussikoondis ; Lakiotsa ; Mustamäe tee ; Sipelga ; Lepistiku ; Vambola ; Liivaku ; Ehitajate tee ; Keemia ; Mustamäe ; Mustamäe |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.09.2020 Kuni 31.07.2026 !Mustamäe - Zoo !Zoo - Mustamäe |- | ; Mustamäe ; Raja ; Keemia ; Männi ; Kesk-Mustamäe ; Lehola ; Lepistiku ; Sipelga ; Mustamäe tee ; A. H. Tammsaare tee ; Szolnok ; E. Vilde tee ; Autobussikoondis ; Meistri ; Rebasemägi ; Päevalille ; Haabersti ; Zoo | ; Zoo ; Zoo ; Haabersti ; Päevalille ; Rebasemägi ; Autobussikoondis ; E. Vilde tee ; Szolnok ; A. H. Tammsaare tee ; Mustamäe tee ; Sipelga ; Lepistiku ; Lehola ; Kesk-Mustamäe ; Männi ; Keemia ; Mustamäe ; Mustamäe |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 6.07.2013 kuni 31.08.2020 !Keskuse - Zoo !Zoo - Liivaku |- | ; Keskuse ; Liivaku ; Vambola ; Lepistiku ; Sipelga ; A. H. Tammsaare tee ; "Szolnok" ; E. Vilde tee ; Autobussikoondis ; Meistri ; Rebasemägi ; Päevalille ; Haabersti ; Zoo | ; Zoo ; Zoo ; Haabersti ; Päevalille ; Rebasemägi ; Autobussikoondis ; E. Vilde tee ; "Szolnok" ; A. H. Tammsaare tee ; Sipelga ; Lepistiku ; Vambola ; Liivaku |} == Viited == <references /> {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] tqvzuu1ulaq3hhyr9ab96lcztvifpn5 7213897 7213679 2026-08-14T04:40:44Z ~2026-34651-55 231505 7213897 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Mustamäe|lõpppeatus=Kakumäe sadam (Nooda tee)|avati=*2002 *2013 *2026 (tänasel kujul)|number=37|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/37/a-b/21213-1/map|eelmine liin=36|järgmine liin=38|järgmine=38 (Tallinna bussiliin)|eelmine=36 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/37/a-b|uuendus=14. august 2026|suleti=2003|pilt=37buss.jpg|kaart=<mapframe latitude="59.421505" longitude="24.646111" zoom="10" width="200" height="200">{ "type": "FeatureCollection", "features": [ { "type": "Feature", "properties": {}, "geometry": { "type": "LineString", "coordinates": [ [ 24.66038, 59.400014 ], [ 24.658556, 59.401592 ], [ 24.658234, 59.401613 ], [ 24.657848, 59.401526 ], [ 24.657848, 59.40128 ], [ 24.658889, 59.40038 ], [ 24.65935, 59.400281 ], [ 24.660326, 59.400003 ], [ 24.662783, 59.398015 ], [ 24.66332, 59.397654 ], [ 24.663652, 59.397501 ], [ 24.664232, 59.397316 ], [ 24.665444, 59.397048 ], [ 24.666281, 59.396885 ], [ 24.667407, 59.396966 ], [ 24.671205, 59.397414 ], [ 24.671913, 59.397376 ], [ 24.67216, 59.397294 ], [ 24.672439, 59.397294 ], [ 24.67274, 59.397354 ], [ 24.6729, 59.397474 ], [ 24.673094, 59.397622 ], [ 24.673791, 59.397753 ], [ 24.690442, 59.399877 ], [ 24.692438, 59.400227 ], [ 24.693693, 59.400724 ], [ 24.695088, 59.40128 ], [ 24.69895, 59.403365 ], [ 24.699701, 59.403909 ], [ 24.700369, 59.404516 ], [ 24.700881, 59.405061 ], [ 24.69741, 59.405973 ], [ 24.696509, 59.406196 ], [ 24.692373, 59.407119 ], [ 24.688565, 59.407861 ], [ 24.687696, 59.407997 ], [ 24.686344, 59.408194 ], [ 24.683855, 59.408599 ], [ 24.675325, 59.409642 ], [ 24.670567, 59.410152 ], [ 24.66679, 59.410652 ], [ 24.665143, 59.410676 ], [ 24.664403, 59.410919 ], [ 24.66377, 59.411252 ], [ 24.660718, 59.412947 ], [ 24.658867, 59.414019 ], [ 24.656636, 59.415788 ], [ 24.655992, 59.416476 ], [ 24.654737, 59.417327 ], [ 24.647747, 59.422532 ], [ 24.647259, 59.423016 ], [ 24.647205, 59.423291 ], [ 24.647119, 59.42358 ], [ 24.64662, 59.423736 ], [ 24.645966, 59.423739 ], [ 24.645215, 59.423676 ], [ 24.640853, 59.424401 ], [ 24.636884, 59.425171 ], [ 24.631326, 59.426742 ], [ 24.63006, 59.427113 ], [ 24.629749, 59.427468 ], [ 24.62858, 59.427904 ], [ 24.624138, 59.429774 ], [ 24.620769, 59.432602 ], [ 24.620029, 59.433214 ], [ 24.619492, 59.433994 ], [ 24.619117, 59.434321 ], [ 24.618162, 59.434714 ], [ 24.617271, 59.434981 ], [ 24.615769, 59.435276 ], [ 24.6143, 59.435396 ], [ 24.612572, 59.435652 ], [ 24.611231, 59.43611 ], [ 24.609783, 59.436541 ], [ 24.6093, 59.436574 ], [ 24.609085, 59.43658 ], [ 24.607712, 59.436345 ], [ 24.607047, 59.436345 ], [ 24.606618, 59.436389 ], [ 24.605588, 59.436612 ], [ 24.604987, 59.436569 ], [ 24.604568, 59.436536 ], [ 24.603399, 59.436247 ], [ 24.602208, 59.436007 ], [ 24.601457, 59.435942 ], [ 24.594526, 59.442471 ], [ 24.605513, 59.447238 ], [ 24.605974, 59.447407 ], [ 24.606231, 59.447483 ], [ 24.606392, 59.447505 ], [ 24.606596, 59.447729 ], [ 24.606564, 59.448034 ], [ 24.606403, 59.448552 ], [ 24.606307, 59.448699 ], [ 24.605888, 59.448895 ], [ 24.605314, 59.449164 ], [ 24.605067, 59.449344 ], [ 24.605464, 59.449581 ], [ 24.604386, 59.449996 ], [ 24.604198, 59.4499 ], [ 24.604048, 59.449769 ], [ 24.604579, 59.449579 ], [ 24.60488, 59.449448 ], [ 24.605062, 59.449344 ] ] } }, { "type": "Feature", "properties": {}, "geometry": { "type": "LineString", "coordinates": [ [ 24.645204, 59.423676 ], [ 24.645649, 59.423482 ], [ 24.64574, 59.423264 ], [ 24.645746, 59.423147 ], [ 24.645869, 59.42301 ], [ 24.64603, 59.422926 ], [ 24.646153, 59.422871 ], [ 24.646384, 59.422795 ], [ 24.646996, 59.422735 ], [ 24.647371, 59.422647 ], [ 24.647747, 59.422527 ] ] } } ] }</mapframe>}} [[Fail:MAN A78 Lion's City LE EL293 liinil 37 Mustamäe.jpg|pisi|Mustamäe suunas]] [[Fail:TAK 1616.JPG|pisi|Liivaku suunas]]'''37''' on [[Tallinn]]a [[buss]]iliin, mida teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] liinil [[Mustamäe]] – [[Kakumäe sadam]]. Bussiliin rajati 6. juulil 2013. Liin ühendas [[Mustamäe]] asumit Rocca al Mare keskuse ja loomaaiaga. Algul oli liin käigus vaid laupäeviti ja pühapäeviti.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.tallinn.ee/est/pilet/Avatakse-uus-bussiliin-nr-37|pealkiri=Avatakse uus bussiliin nr 37|väljaanne=Tallinna Transpordiamet|aeg=27. juuni 2013|vaadatud=21.07.2020|arhiivimisaeg=20.10.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211020191309/https://www.tallinn.ee/est/pilet/Avatakse-uus-bussiliin-nr-37|url-olek=ei tööta}}</ref> 2016. aasta veebruarist on liin käigus ka tööpäeviti.<ref>{{Netiviide|autor=BNS|url=https://www.postimees.ee/3480449/tallinn-paneb-bussiliini-number-37-toole-ka-toopaeviti|pealkiri=Tallinn paneb bussiliini number 37 tööle ka tööpäeviti|väljaanne=Postimees|aeg=24. jaanuar 2016|vaadatud=21.07.2020}}</ref> Väljumised alates 2022. aastast 20–35 minuti tagant. Alates 1. augustist 2026 liin sõidab mööda Sõpruse pst, Tammsaare teed, Rannamõisa teed ja Vana-Rannamõisa teed Kakumäe sadamani.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Haabersti {{!}} Tallinn |url=https://www.tallinn.ee/et/uusliinivork/haabersti |vaadatud=2026-05-08 |väljaanne=www.tallinn.ee |keel=et}}</ref> == Ajalugu == {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Märkused |- |november 2002 |Raudalu - Risti |Liin suleti aprillis 2003 |- |juuli 2013 |Keskuse - A. H. Tammsaare tee - E. Vilde tee - Ehitajate tee - Zoo Zoo - Ehitajate tee - E. Vilde tee - A. H. Tammsaare tee - Liivaku |Liin käis ainult Laupäeval ja Pühapäeval |- |veebruar 2016 | - |Liin hakkas käima ka tööpäeval |- |september 2020 |Mustamäe - Männi - E. Vilde tee - A. H. Tammsaare tee - Ehitajate tee - Zoo | |- |august 2026 |Mustamäe - A. H. Tammsaare tee - Vismeistri - Kakumäe sadam | |} == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.08.2026 !Mustamäe - Kakumäe sadam !Kakumäe sadam - Mustamäe |- | ; Mustamäe ; Raja ; Keemia ; Ehitajate tee ; Liivaku ; Vambola ; Lepistiku ; Sipelga ; Mustamäe tee ; Karjavälja ; Lakiotsa ; Autobussikoondis ; Meistri ; Rebasemägi ; Päevalille ; Haabersti ring ; Sõba ; Pikaliiva ; Tuleraua ; Alemaa ; Vismeistri ; Tõnu ; Kakumäe tee ; Lesta ; Kakumäe sadam | ; Kakumäe sadam ; Lesta ; Kakumäe tee ; Tõnu ; Vismeistri ; Alemaa ; Tuleraua ; Pikaliiva ; Sõba ; Haabersti ring ; Päevalille ; Rebasemägi ; Autobussikoondis ; Lakiotsa ; Mustamäe tee ; Sipelga ; Lepistiku ; Vambola ; Liivaku ; Ehitajate tee ; Keemia ; Mustamäe ; Mustamäe |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.09.2020 Kuni 31.07.2026 !Mustamäe - Zoo !Zoo - Mustamäe |- | ; Mustamäe ; Raja ; Keemia ; Männi ; Kesk-Mustamäe ; Lehola ; Lepistiku ; Sipelga ; Mustamäe tee ; A. H. Tammsaare tee ; Szolnok ; E. Vilde tee ; Autobussikoondis ; Meistri ; Rebasemägi ; Päevalille ; Haabersti ; Zoo | ; Zoo ; Zoo ; Haabersti ; Päevalille ; Rebasemägi ; Autobussikoondis ; E. Vilde tee ; Szolnok ; A. H. Tammsaare tee ; Mustamäe tee ; Sipelga ; Lepistiku ; Lehola ; Kesk-Mustamäe ; Männi ; Keemia ; Mustamäe ; Mustamäe |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 6.07.2013 kuni 31.08.2020 !Keskuse - Zoo !Zoo - Liivaku |- | ; Keskuse ; Liivaku ; Vambola ; Lepistiku ; Sipelga ; A. H. Tammsaare tee ; "Szolnok" ; E. Vilde tee ; Autobussikoondis ; Meistri ; Rebasemägi ; Päevalille ; Haabersti ; Zoo | ; Zoo ; Zoo ; Haabersti ; Päevalille ; Rebasemägi ; Autobussikoondis ; E. Vilde tee ; "Szolnok" ; A. H. Tammsaare tee ; Sipelga ; Lepistiku ; Vambola ; Liivaku |} == Viited == <references /> {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 9svfcj7ggm9bkbuv557xo8t7z530mve 0 442491 7213644 7212406 2026-08-13T14:23:55Z NOSSER 8097 7213644 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2025|kuu=mai}}{{Vikinda|aasta=2022|kuu=mai}} [[Fail:Tallinn asv2022-04 img01 Telliskivi.jpg|pisi|Vaade Telliskivi Loomelinnakule Balti jaama poolt]] '''Telliskivi Loomelinnak''' ([[inglise keel]]es Telliskivi Creative City) on [[Tallinn]]as [[Põhja-Tallinna linnaosa]]s [[Telliskivi tänav (Tallinn)|Telliskivi tänav]]al asuv loomekeskus. Loomelinnak on platvorm eesti loovkogukonnale. Linnak asub endisaegse [[Balti Raudtee tehas]]e alal.<ref name="telliskivi.eu_linnakuretk">https://web.archive.org/web/20160809130859/http://telliskivi.eu/loomelinnak/linnakuretk-telliskivis/ (vaadatud 09.08.2016)</ref> [[Fail:Telliskivi Creative City.jpg|pisi|vasakul|Telliskivi Loomelinnak õhtul]][[File:Tallinn telliskivi towards fotografiska - 2019.jpg|pisi|vasakul|]][[Fail:Edward von Lõnguse "Surmatants Endliga ehk Endli kepp" Telliskivis Tallinnas.jpg|pisi|[[Edward von Lõngus]]e "Surmatants Endliga ehk Endli kepp" Telliskivis]][[File:Telliskivi (2023) - 003.jpg|pisi|]] [[Fail:Telliskivi (2023) - 002.jpg|pisi|vasakul|Telliskivi Loomelinnak]][[File:Telliskivi (2023) - 005.jpg|pisi|Telliskivi Loomelinnaku Telliskivi tn 60a-1 A1 hoone]] Loomelinnakus on 10 hoonet kogupindalaga üle 25 000 m².<ref name="telliskivi.eu_linnakuretk" /> Seal tegutseb üle 300 ettevõtte{{lisa viide}}, millest 90% on loomeettevõtted{{lisa viide}}, ligi 30 poodi ja tosin toitlustuskohta, kaks teatrit, mitmed konverentsi- ja seminariruumid. Loomelinnakus toimub aastas ligi 1000 kultuuriüritust{{lisa viide}}, mida külastab ligi miljon inimest{{lisa viide}}, sealhulgas [https://maeisaaaru.ee kunstifestival "Ma ei saa aru"], [[Jazzkaar]], [[Tallinn Music Week]] ja palju muud. Lisaks leidub Loomelinnakus kunstigaleriisid, bändiprooviruume, lastead ning vabaõhutegevusi laste mängualast väligaleriide, suveterrasside ja paljude üritusteni. Lõviosa Loomelinnaku ettevõtetest kuulub loomemajanduse valdkonda. Kokku käib linnakus tööl ligi 1500 inimest{{lisa viide}}, kellest märkimisväärne osa on välismaalasi. [[Fail:Telliskivi (2023) - 001.jpg|pisi|vasakul|Telliskivi tn 60a-2 ja F-hoone (Telliskivi tn 60a-4) on linnaku üks vanimaid hooneid]][[File:Telliskivi Loomelinnak 2021 2.jpg|pisi|vasakul|Telliskivi tn 60a-2 ja F hoone - Telliskivi tn 60a-4 ja Must saal]] Loomelinnakus (Telliskivi tänav 60a-8) on alates 2019. aastast avatud rahvusvaheline fotokunstikeskus [[Fotografiska Tallinn]], mille sagedasti vahetatavatel näitustel esitletakse maailma tippfotograafide parimaid teoseid. Lisaks on Fotografiskas kohvik ja restoran, mida on võimalik külastada ka ilma muuseumipiletita. Restorani tegevust juhib tippkokk [[Peeter Pihel]], keda tuntakse säästliku toiduvalmistamise kirgliku eestvedajana. 2022. aastal pälvis Fotografiska Restoran [[Guide Michelin|Michelini rohelise tärni]]. Linnakus on hulgaliselt näitusepindu. 2021. aastal kolis linnakusse [[Vaal galerii]], fotodokumentalistikale pühendunud [[Juhan Kuusi Dokfoto Keskus]]. Õuealal asuvad [https://valigalerii.ee Loomelinnaku Väligalerii] ja [https://telliskivi.cc/businesses/kolme-puu-galerii/ Kolme puu galerii], viimane on keskendunud ühiskondlikult olulistele teemadele. Linnaku poetänavatel on avatud [https://telliskivi.cc/businesses/telliskivi-loomelinnaku-galerii/ Telliskivi Loomelinnaku galerii]. Loomelinnaku õuealal on rohkelt [[tänavakunst]]i. [[File:Telliskivi Loomelinnak 2021 1.jpg|pisi|Telliskivi Loomelinnaku hoone "Lift 99", Telliskivi 60a-5, B-hoone]][[File:Telliskivi Loomelinnak 2021 3.jpg|pisi|Telliskivi tn 60a-6, E hoone]] Lisaks [[Fotografiska Tallinn]] restoranile tegutseb linnakus [http://www.fhoone.ee F-hoone], mis on ühtlasi linnaku üks vanemaid asukaid. Aadresside asemel tunti tehasehooneid omal ajal just tähtede järgi ja seda tava jälgitakse Loomelinnakus endiselt. Restoran Kivi Paber Käärid pakub gluteenivaba menüüd. Loomelinnaku restoranides arvestatakse erakorraliselt hästi ka teiste toidusoodumustega, näiteks laktoosivaba toitumise ja veganlusega. Lisaks saab toitu-jooki enamikust kohtadest kaasa osta loodussõbralikult oma karbi ja topsiga. [[Pilt:Fotografiska tallinn telliskivi exterior3 facade - 2019.jpg|pisi|vasakul|Fotokunstikeskus [[Fotografiska Tallinn|Fotografiska]], [[Telliskivi tänav (Tallinn)|Telliskivi tänav]] 60a-8]][[File:Fotografiska tallinn telliskivi exterior1 - 2019.jpg|pisi|[[Fotografiska Tallinn|Fotografiska]], Telliskivi 60a-8 ja Telliskivi tänav 60a-7]][[File:Tallinn asv2022-04 img01 Telliskivi.jpg|pisi|vasakul|Telliskivi tänav 60a-9]] [[File:2025 Tallinn Reisijate Street.jpg|pisi|vasakul|[[Telliskivi kvartal]] ja Telliskivi 60/2 I4-hoone, vaade [[Reisijate tänav]]alt]] Lendav Taldrik on Aasia restoran, kus on esindatud peamiselt [[India köök]]. [https://frenchybistro.wixsite.com/mysite Frenchy] keskendub seevastu prantsuse veini- ja toidukultuurile. Kohalikust toorainest kõhutäie eest hoolitseb [https://iduidu.ee IDU]. Toit ja kultuur kohtuvad restoranis [https://www.karbes.ee KÄRBES Kitchen & Bar]. Hoovis tegutsev Tšiili-Eesti tänavatoiduauto Bueno Gourmet pakub sooje võileibu, mille maitsed on Ladina-Ameerikast mõjutatud. Kohvisõpru hellitab Rootsi mõjutustega [https://www.facebook.com/fikaleibjakohv/ Fika]. Telliskivi Loomelinnakus (Telliskivi tn 60a-5) asub jäätisetehas [[La Muu]], mis valmistab 100 tonni jäätist aastas.{{lisa viide}} Suvehooajal avatud jäätisekohvikus on müügil üle 20 jäätisesordi. Veel asuvad Loomelinnakus teatrikeskus, [[Sõltumatu Tantsu Lava]], [https://www.erinevatetubadeklubi.ee Erinevate Tubade Klubi], raadiojaam [https://idaidaida.net/et IDA raadio] ja [https://jooks.cc Rattastuudio Jooks]. [[Telliskivi kvartal]]is, Telliskivi 60 aadressil asuvad renoveeritud Telliskivi 60/1 ON-hoone, Telliskivi 60/2 I-hoone 1 ja 2, Telliskivi 60/3 M-hoone (ajalooline 1870. aastal tööd alustanud [[Balti Raudtee Peatehased|Balti Raudtee Peatehaste]] hoone), Telliskivi 60/4 G-hoone (restoran "[[Moon (restoran)|Moon]]"), Telliskivi 60/5 K-ärihoone. Nendes hoonetes pakutakse nii büroo-, kaubandus-, teenindus- kui ka tootmispindu. Loomelinnaku asutas [[2007]]. aastal<ref name="telliskivi.eu_ajalugu">https://telliskivi.cc/about-est/ (vaadatud 09.08.2016)</ref> [[Jaanus Juss]], kes on ka Loomelinnakut haldava ettevõtte OÜ Telliskivi Maja tegevjuht. Linnaku tegevus sai hoo sisse 2009. aastal, kui [[PÖFF]] oma kontoriga linnakusse kolis, uksed avasid F-hoone ja [http://www.linnalabor.ee Linnalabor].<ref name="telliskivi.eu_kontakt">http://telliskivi.eu/kontakt/ (vaadatud 09.08.2016)</ref> ==Vaata ka== *[[Sveta baar]] ==Viited== <references responsive="" /> ==Välislingid== {{commonskat}} *[https://telliskivi.cc Telliskivi Loomelinnaku koduleht] *[https://telliskivi.cc/about-est/ Telliskivi Loomelinnaku lugu] *[https://www.visittallinn.ee/est/külastaja/loe-soovitusi/kõik-artiklid-soovitused/telliskivi-loomelinnak Telliskivi Loomelinnak – loovus, ajaviide ja hea toit, Visit Tallinn] *[https://maeisaaaru.ee Kunstifestival "Ma ei saa aru"] [[Kategooria:Kalamaja]] [[Kategooria:Eesti kultuur]] [[Kategooria:Eesti majandus]] ccmaztj4op4b9jkqx6mneyqqblswi4x 7213647 7213644 2026-08-13T14:25:04Z NOSSER 8097 7213647 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2025|kuu=mai}}{{Vikinda|aasta=2022|kuu=mai}} [[Fail:Tallinn asv2022-04 img01 Telliskivi.jpg|pisi|Vaade Telliskivi Loomelinnakule Balti jaama poolt]] '''Telliskivi Loomelinnak''' ([[inglise keel]]es Telliskivi Creative City) on [[Tallinn]]as [[Põhja-Tallinna linnaosa]]s [[Telliskivi tänav (Tallinn)|Telliskivi tänav]]al asuv loomekeskus. Loomelinnak on platvorm eesti loovkogukonnale. Linnak asub endisaegse [[Balti Raudtee tehas]]e alal.<ref name="telliskivi.eu_linnakuretk">https://web.archive.org/web/20160809130859/http://telliskivi.eu/loomelinnak/linnakuretk-telliskivis/ (vaadatud 09.08.2016)</ref> [[Fail:Telliskivi Creative City.jpg|pisi|vasakul|Telliskivi Loomelinnak õhtul]][[File:Tallinn telliskivi towards fotografiska - 2019.jpg|pisi|vasakul|]][[Fail:Edward von Lõnguse "Surmatants Endliga ehk Endli kepp" Telliskivis Tallinnas.jpg|pisi|[[Edward von Lõngus]]e "Surmatants Endliga ehk Endli kepp" Telliskivis]][[File:Telliskivi (2023) - 003.jpg|pisi|]] [[Fail:Telliskivi (2023) - 002.jpg|pisi|vasakul|Telliskivi Loomelinnak]][[File:Telliskivi (2023) - 005.jpg|pisi|Telliskivi Loomelinnaku Telliskivi tn 60a-1 A1 hoone]] Loomelinnakus on 10 hoonet<ref>[https://telliskivi.cc/kontakt/ Interaktiivne kaart], telliskivi.cc</ref> kogupindalaga üle 25 000 m².<ref name="telliskivi.eu_linnakuretk" /> Seal tegutseb üle 300 ettevõtte{{lisa viide}}, millest 90% on loomeettevõtted{{lisa viide}}, ligi 30 poodi ja tosin toitlustuskohta, kaks teatrit, mitmed konverentsi- ja seminariruumid. Loomelinnakus toimub aastas ligi 1000 kultuuriüritust{{lisa viide}}, mida külastab ligi miljon inimest{{lisa viide}}, sealhulgas [https://maeisaaaru.ee kunstifestival "Ma ei saa aru"], [[Jazzkaar]], [[Tallinn Music Week]] ja palju muud. Lisaks leidub Loomelinnakus kunstigaleriisid, bändiprooviruume, lastead ning vabaõhutegevusi laste mängualast väligaleriide, suveterrasside ja paljude üritusteni. Lõviosa Loomelinnaku ettevõtetest kuulub loomemajanduse valdkonda. Kokku käib linnakus tööl ligi 1500 inimest{{lisa viide}}, kellest märkimisväärne osa on välismaalasi. [[Fail:Telliskivi (2023) - 001.jpg|pisi|vasakul|Telliskivi tn 60a-2 ja F-hoone (Telliskivi tn 60a-4) on linnaku üks vanimaid hooneid]][[File:Telliskivi Loomelinnak 2021 2.jpg|pisi|vasakul|Telliskivi tn 60a-2 ja F hoone - Telliskivi tn 60a-4 ja Must saal]] Loomelinnakus (Telliskivi tänav 60a-8) on alates 2019. aastast avatud rahvusvaheline fotokunstikeskus [[Fotografiska Tallinn]], mille sagedasti vahetatavatel näitustel esitletakse maailma tippfotograafide parimaid teoseid. Lisaks on Fotografiskas kohvik ja restoran, mida on võimalik külastada ka ilma muuseumipiletita. Restorani tegevust juhib tippkokk [[Peeter Pihel]], keda tuntakse säästliku toiduvalmistamise kirgliku eestvedajana. 2022. aastal pälvis Fotografiska Restoran [[Guide Michelin|Michelini rohelise tärni]]. Linnakus on hulgaliselt näitusepindu. 2021. aastal kolis linnakusse [[Vaal galerii]], fotodokumentalistikale pühendunud [[Juhan Kuusi Dokfoto Keskus]]. Õuealal asuvad [https://valigalerii.ee Loomelinnaku Väligalerii] ja [https://telliskivi.cc/businesses/kolme-puu-galerii/ Kolme puu galerii], viimane on keskendunud ühiskondlikult olulistele teemadele. Linnaku poetänavatel on avatud [https://telliskivi.cc/businesses/telliskivi-loomelinnaku-galerii/ Telliskivi Loomelinnaku galerii]. Loomelinnaku õuealal on rohkelt [[tänavakunst]]i. [[File:Telliskivi Loomelinnak 2021 1.jpg|pisi|Telliskivi Loomelinnaku hoone "Lift 99", Telliskivi 60a-5, B-hoone]][[File:Telliskivi Loomelinnak 2021 3.jpg|pisi|Telliskivi tn 60a-6, E hoone]] Lisaks [[Fotografiska Tallinn]] restoranile tegutseb linnakus [http://www.fhoone.ee F-hoone], mis on ühtlasi linnaku üks vanemaid asukaid. Aadresside asemel tunti tehasehooneid omal ajal just tähtede järgi ja seda tava jälgitakse Loomelinnakus endiselt. Restoran Kivi Paber Käärid pakub gluteenivaba menüüd. Loomelinnaku restoranides arvestatakse erakorraliselt hästi ka teiste toidusoodumustega, näiteks laktoosivaba toitumise ja veganlusega. Lisaks saab toitu-jooki enamikust kohtadest kaasa osta loodussõbralikult oma karbi ja topsiga. [[Pilt:Fotografiska tallinn telliskivi exterior3 facade - 2019.jpg|pisi|vasakul|Fotokunstikeskus [[Fotografiska Tallinn|Fotografiska]], [[Telliskivi tänav (Tallinn)|Telliskivi tänav]] 60a-8]][[File:Fotografiska tallinn telliskivi exterior1 - 2019.jpg|pisi|[[Fotografiska Tallinn|Fotografiska]], Telliskivi 60a-8 ja Telliskivi tänav 60a-7]][[File:Tallinn asv2022-04 img01 Telliskivi.jpg|pisi|vasakul|Telliskivi tänav 60a-9]] [[File:2025 Tallinn Reisijate Street.jpg|pisi|vasakul|[[Telliskivi kvartal]] ja Telliskivi 60/2 I4-hoone, vaade [[Reisijate tänav]]alt]] Lendav Taldrik on Aasia restoran, kus on esindatud peamiselt [[India köök]]. [https://frenchybistro.wixsite.com/mysite Frenchy] keskendub seevastu prantsuse veini- ja toidukultuurile. Kohalikust toorainest kõhutäie eest hoolitseb [https://iduidu.ee IDU]. Toit ja kultuur kohtuvad restoranis [https://www.karbes.ee KÄRBES Kitchen & Bar]. Hoovis tegutsev Tšiili-Eesti tänavatoiduauto Bueno Gourmet pakub sooje võileibu, mille maitsed on Ladina-Ameerikast mõjutatud. Kohvisõpru hellitab Rootsi mõjutustega [https://www.facebook.com/fikaleibjakohv/ Fika]. Telliskivi Loomelinnakus (Telliskivi tn 60a-5) asub jäätisetehas [[La Muu]], mis valmistab 100 tonni jäätist aastas.{{lisa viide}} Suvehooajal avatud jäätisekohvikus on müügil üle 20 jäätisesordi. Veel asuvad Loomelinnakus teatrikeskus, [[Sõltumatu Tantsu Lava]], [https://www.erinevatetubadeklubi.ee Erinevate Tubade Klubi], raadiojaam [https://idaidaida.net/et IDA raadio] ja [https://jooks.cc Rattastuudio Jooks]. [[Telliskivi kvartal]]is, Telliskivi 60 aadressil asuvad renoveeritud Telliskivi 60/1 ON-hoone, Telliskivi 60/2 I-hoone 1 ja 2, Telliskivi 60/3 M-hoone (ajalooline 1870. aastal tööd alustanud [[Balti Raudtee Peatehased|Balti Raudtee Peatehaste]] hoone), Telliskivi 60/4 G-hoone (restoran "[[Moon (restoran)|Moon]]"), Telliskivi 60/5 K-ärihoone. Nendes hoonetes pakutakse nii büroo-, kaubandus-, teenindus- kui ka tootmispindu. Loomelinnaku asutas [[2007]]. aastal<ref name="telliskivi.eu_ajalugu">https://telliskivi.cc/about-est/ (vaadatud 09.08.2016)</ref> [[Jaanus Juss]], kes on ka Loomelinnakut haldava ettevõtte OÜ Telliskivi Maja tegevjuht. Linnaku tegevus sai hoo sisse 2009. aastal, kui [[PÖFF]] oma kontoriga linnakusse kolis, uksed avasid F-hoone ja [http://www.linnalabor.ee Linnalabor].<ref name="telliskivi.eu_kontakt">http://telliskivi.eu/kontakt/ (vaadatud 09.08.2016)</ref> ==Vaata ka== *[[Sveta baar]] ==Viited== <references responsive="" /> ==Välislingid== {{commonskat}} *[https://telliskivi.cc Telliskivi Loomelinnaku koduleht] *[https://telliskivi.cc/about-est/ Telliskivi Loomelinnaku lugu] *[https://www.visittallinn.ee/est/külastaja/loe-soovitusi/kõik-artiklid-soovitused/telliskivi-loomelinnak Telliskivi Loomelinnak – loovus, ajaviide ja hea toit, Visit Tallinn] *[https://maeisaaaru.ee Kunstifestival "Ma ei saa aru"] [[Kategooria:Kalamaja]] [[Kategooria:Eesti kultuur]] [[Kategooria:Eesti majandus]] j69240omhd0qq0et6mxqc8geyppxf3g 0 444548 7213960 6536367 2026-08-14T06:59:57Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7213960 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Mnisztwo | hääldus = mn'ištvo | omakeelne_nimi_1 = tšehhi|Mníšek| | omakeelne_nimi_2 = saksa|Mönichhof| | pindala = 185 ha | elanikke = 388 (1997) | asendikaardi_pilt = Cieszyn Mnisztwo.png }} [[Pilt:OSP Cieszyn-Mnisztwo 2010-03-07.jpg|pisi|]] [[Pilt:Church of St. John the Baptist's Birth in Cieszyn 01.jpg|pisi|Vana kirik 1900. aastast]] [[Pilt:Church of St. John the Baptist's Birth in Cieszyn 03.jpg|pisi|Uus kirik 1992. aastast]] '''Mnisztwo''' <nowiki>[</nowiki>mn'ištvo<nowiki>]</nowiki> ([[tšehhi keel]]es '''Mníšek''', [[saksa keel]]es '''Mönichhof''') on linnajagu [[Cieszyn]]i linnas [[Poola]]s, kuni 1973. aastani küla [[Cieszyni Sileesia]]s. Nimi tuleneb kas poolakeelsest sõnast ''mnich'' ("munk") või ''mnichy'' ("paber, paberlik")<ref>Mrózek, Robert (1984). Nazwy miejscowe dawnego Śląska Cieszyńskiego. Katowice: Uniwersytet Śląski w Katowicach. p. 92. ISSN 0208-6336.</ref>. Linnaosa suunakood on 33, [[sihtnumber]] 43-400 ning koordinaadid 49°44'11"N 18°39'47"E. == Ajalugu == Keskajal kuulus Mnisztwo piirkond majandusmaana Cieszyni [[dominikaanid]]e kloostrile. [[Reformatsioon]]i ajal rekvireeris selle [[Cieszyni hertsogkond|Cieszyni hertsog]] [[Wacław III Adam]]. Küla on esmamainitud 1577. aastal nimega ''na Mnystwie''<ref>Śląsk Cieszyński w początkach czasów nowożytnych (1528-1653). Idzi Panic (redakcja). Cieszyn: Starostwo Powiatowe w Cieszynie, 2011, s. 166. ISBN 978-83-926929-5-9.</ref>. Kui Wacław III Adami poeg [[Adam Wacław]] katoliku usku pöördus, andis ta ''Mnisi'' mõisa 1610. aastal Cieszyni linnale katteks 1500 [[taaler|taalri]] suuruse võla tühistamise eest. Kolm aastat hiljem andis hertsog mõisa uuesti dominikaani kloostrile, mis oli hiljuti taastatud<ref>Śląsk Cieszyński w średniowieczu (do 1528). Idzi Panic (redakcja). Cieszyn: Starostwo Powiatowe w Cieszynie, 2010, s. 440. ISBN 978-83-926929-3-5.</ref>. 1775. aastaks olid [[Habsburgid]]e dünastia hertsogid mõisa taludeks jaganud. 1888. aastal ehitati läbi küla põhjaosa raudteeliin Cieszyni ja [[Goleszów]]i vahel, millel paiknes ka [[Cieszyn Mnisztwo]] raudteepeatus (1919. aastani [[teivasjaam]]). 1898. aastal rajati külla katoliku kalmistu ning kaks aastat hiljem rajati kalmistu juurde ka kirik. [[Austria-Ungari]] 1900. aasta [[rahvaloendus]]e andmeil asus Minisztwos 185 hektaril 43 hoonet, kus kokku elus 315 inimest, mis andis rahvastiku tiheduseks 170,3 in/km². Neist 193 (61,3%) olid katoliiklased, 122 (38,7%) luterlased. Keeleliselt jagunesid külaelanikud 287 (91,1%) poola-, 20 (6,3%) tšehhi- ja 8 (2,5%) saksakeelseks<ref>[https://web.archive.org/web/20160304101831/http://wiki-commons.genealogy.net/images/8/89/Oesterreich-11.djvu?djvuopts&page=55 Gemeindelexikon der im Reichsrate vertretenen Königreiche und Länder, bearbeitet auf Grund der Ergebnisse der Volkszählung vom 31. Dezember 1900, XI]. Schlesien. Wien: 1906.</ref>. 1910. aastaks kasvas majade arv 50 ja elanike arv 422-ni, kellest 248 (58,8%) olid katoliiklased ja 174 (41,2%) luterlased, 402 (95,3%) poola-, 16 (3,8%) tšehhi- ja 4 (0,9%) saksakeelsed<ref name="spis1910">Ludwig Patryn (toim) [https://web.archive.org/web/20110718173246/http://www.sbc.org.pl/dlibra/docmetadata?id=11734 Die Ergebnisse der Volkszählung vom 31. Dezember 1910 in Schlesien]. Troppau: 1912.</ref>. 1906. aastal rajati külla ka kool ja 1911. aastal vahitorn. Traditsiooniliselt elasid külas [[Cieszyni valahhid]], [[sileeslaste]] rühm, kes kõneles [[sileesia keel]]e Cieszyni murret. Pärast [[Esimene maailmasõda|Esimest maailmasõda]], [[Austria-Ungari]] lagunemist, [[Poola-Tšehhoslovakkia sõda]] ja Cieszyni Sileesia jagamist 1920. aastal sai Mnisztwo koos Cieszyniga osaks Poola Vabariigist. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] algul annekteeris selle Saksamaa, kuid pärast sõda tagastati piirkond Poolale. 29. märtsil 1925 asutati Mnisztwos [[Cieszynimaa Haridusselts]]i (Macierz Ziemi Cieszyńskiej) haruorganisatsioon, mille hoone valmis 1939. aastal. 1973. aastal liideti Mnisztwo küla Cieszyniga, misjärel piirkonnast sai Mnisztwo linnajagu. 1983. aastal moodustati külas eraldiseisev [[Cieszyni Mnisztwo Püha Johannes Ristija Sünni kihelkond]] (Parafia Narodzenia św. Jana Chrzciciela w Cieszynie Mnisztwie), mille tarbeks 1992. aastal rajati ka uus modernne kihelkonnakirik. 1997. aastal elas Mnisztwo linnaosas 388 inimest, mis moodustas Cieszyni linna 38 115 elanikust ligikaudu 1%<ref>Studium uwarunkowań i kierunków zagospodarowania przestrzennego miasta Cieszyna. Cieszyni linnavalitsus</ref>. == Transport == Misztwo linnaosas aadressil Słowicza tänav 59 asub bussifirma ZGK Cieszyn Sp. z o.o. ([[Zakład Gospodarki Komunalnej w Cieszynie]]) peakontor. Mnisztwos on mitu bussipeatust: Słowicza/ZGK (ZGK Cieszyn Sp. z o.o. hoone juures), Słowicza/NŻ (Słowicza ja Jaskółcza tänava ristmikul), Mnisztwo (OSP Mnisztwo ja Püha Johannes Ristija kiriku juures) ning Orzeszkowa (Kindral J. Hallera ja E. Orzeszkowej tänava ristmikul). Linnaosa läbivad ZGK Cieszyn Sp. z o.o. linnaliinid nr 2, 21, 22, 30, 32 ja 50. Kuni 31. augustini 2008 kulgesid läbi Mnisztwo ka liinid nr 4 ja 20. ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == * Jerzy Wróbel: Z dziejów Mnisztwa. Cieszyn: Macierz Ziemi Cieszyńskiej, 1980. * Władysław Sosna: Cieszyn. Przewodnik krajoznawczy. Cieszyn: Offsetdruk i Media Sp. z o.o., 2005, s. 170-172. ISBN 83-918061-9-7. ==Välislingid== {{Commonskat|Category:Mnisztwo (district of Cieszyn)}} [[Kategooria:Linnaosad]] [[Kategooria:Sileesia vojevoodkond]] j62j9i7vxjvo1o0wnrwbzf2xdppsmpu 0 448119 7213680 7213426 2026-08-13T15:01:20Z ~2026-34651-55 231505 /* Peatuste loend */ 7213680 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Väike-Õismäe|lõpppeatus=Priisle|avati=*2016 *2023 (tänasel kujul)|number=42|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/42/a-b/01610-1/map]|eelmine liin=41B|järgmine liin=43|järgmine=43 (Tallinna bussiliin)|eelmine=41B (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/42/a-b]|uuendus=14. juuli 2026|läbi=Estonia|eelkäija=*[[6 (Tallinna trolliliin)|Trolliliin 6]] (Väike-Õismäe ja Kaubajaama vahel) *[[68 (Tallinna bussiliin)|68]] (Priisle ja Estonia vahel)|pilt=Solaris Urbino IV 18 CNG liinil 42 Priisle.jpg}} [[Fail:Bus in Tallinn, Volvo 7900 Hybrid n°2723.jpg|pisi|Estonia puiesteel]] [[Fail:Tallinn autobus 2731.jpg|pisi|Kaubamaja peatuses]] [[File:1169,Paldiski mnt-Endla tn-Mustamäe tee rist.jpg|thumb|Paldiski mnt ja Mustamäe tee ristil]] [[Fail:14-08-14-Tallinn-RalfR-145.jpg|pisi|Aastal 2014 marsruudil Kopli - Vesse]] [[Fail:15-08-14-Tallinn-RalfR-029.jpg|pisi|Hobujaamal, Kopli suunas]] {{teekaart}} '''Tallinna bussiliin 42''' sõidab Väike-Õismäe ja Priisle vahel. [[1. august|1. augustil]] [[2023]] liideti bussiliiniga 42 [[68 (Tallinna bussiliin)|bussiliin 68]]. Liin on käigus kõigil päevil. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]]. Liin on erakordselt suure rahvahulgaga.{{lisa viide}} == Ajalugu == {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Suleti !Märkused |- |1976 |Kadaka - Pirita |19?? | |- |2007 |Akadeemia - Vambola |20?? | |- |august 2014 |Kopli - Vesse |august 2014 |asendas [[2 (Tallinna trammiliin)|T2 trammiliini]] |- |märts 2015 |A. Laikmaa - Vesse |september 2015 |asendas [[2 (Tallinna trammiliin)|T2]] ja [[4 (Tallinna trammiliin)|T4 trammiliini]] |- |jaanuar 2016 |Väike-Õismäe - Nurmenuku - Paldiski maantee - Kaubamaja | | |- |august 2023 |Väike-Õismäe - Nurmenuku - Paldiski maantee - Estonia - Laagna tee - Priisle | |Liideti [[68 (Tallinna bussiliin)|liiniga 68]] |} == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.08.2023 !Väike-Õismäe - Estonia - Priisle !Priisle - Estonia - Väike-Õismäe |- | ; Väike-Õismäe parkla ; Väike-Õismäe ; Kullerkupu ; Nurmenuku ; Karikakra ; Sinilille ; Haabersti ; Zoo ; Looga ; Mustjõe ; Humala ; Pirni ; Hipodroom ; Mooni ; Taksopark ; Koidu ; Tõnismägi ; Vabaduse väljak ; Estonia ; Kivisilla ; Gonsiori ; Laulupeo ; Vesivärava ; Kumu ; Paesilla ; Kotka kauplus ; Laagna ; Taevakivi ; Mustakivi ; K. Kärberi ; Reinu ; Priisle | ; Priisle ; Reinu ; K. Kärberi ; Mustakivi ; Taevakivi ; Sabatähe ; Laagna ; Kotka kauplus ; Paesilla ; Mehaanikakool ; Kumu ; Vesivärava ; Laulupeo ; Gonsiori ; Kivisilla ; Estonia ; Vabaduse väljak ; Tõnismägi ; Koidu ; Taksopark ; Hipodroom ; Pirni ; Humala ; Mustjõe ; Looga ; Zoo ; Haabersti ; Päevalille ; Sinilille ; Karikakra ; Nurmenuku ; Kullerkupu ; Väike-Õismäe ; Väike-Õismäe parkla |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.01.2016 kuni 31.07.2023 !Väike-Õismäe - Kaubamaja !Kaubamaja - Väike-Õismäe |- | ; Väike-Õismäe parkla ; Väike-Õismäe ; Kullerkupu ; Nurmenuku ; Karikakra ; Sinilille ; Haabersti ; Zoo ; Looga ; Mustjõe ; Humala ; Pirni ; Hipodroom ; Mooni ; Taksopark ; Koidu ; Tõnismägi ; Vabaduse väljak ; Estonia ; Kaubamaja | ; Kaubamaja ; Estonia ; Vabaduse väljak ; Tõnismägi ; Koidu ; Taksopark ; Hipodroom ; Pirni ; Humala ; Mustjõe ; Looga ; Zoo ; Haabersti ; Päevalille ; Sinilille ; Karikakra ; Nurmenuku ; Kullerkupu ; Väike-Õismäe ; Väike-Õismäe parkla |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 2.03.2015 kuni 31.08.2015 !A. Laikmaa - Vesse !Vesse - A. Laikmaa |- | ; A. Laikmaa ; Keskturg ; Autobussijaam ; Majaka ; Majaka põik ; Pae ; Väike-Paala ; Ülemiste ; Jüriöö park ; Vesse | ; Vesse ; Jüriöö park ; Ülemiste ; Väike-Paala ; Majaka põik ; Majaka ; Autobussijaam ; Keskturg ; Tornimäe ; A. Laikmaa |} {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] ssfwn05l04y7ijnrnuslyk4m6atuqde 0 449461 7213609 7196104 2026-08-13T13:06:17Z Amherst99 15496 /* */ 7213609 wikitext text/x-wiki '''Juri Orlov''' ([[vene keel]]es ''Юрий Петрович Орлов'', Eestis ka '''Jüri Orlov'''; [[14. oktoober]] [[1945]] [[Uman]], [[Tšerkassõ oblast]], [[Ukraina]] – [[23. mai]] [[2020]] [[Zolotonoša]], Tšerkassõ oblast, Ukraina) oli Eesti ja vene [[näitleja]].<ref>{{Netiviide |url=http://tmm.ee/component/efemerides/?kuu=10 |pealkiri=Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum. Tähtpäevade kalender |vaadatud=2016-11-18 |arhiivimisaeg=2016-10-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161019070656/http://tmm.ee/component/efemerides/?kuu=10 |url-olek=ei tööta }}</ref> Ta lõpetas [[1963]]. aastal [[Uman]]is keskkooli ja [[1972]]. aastal [[GITIS]]-e.<ref>[http://www.kino-teatr.ru/teatr/acter/m/sov/6126/bio/ Кино-Театр.Ру Юрий Орлов. Биография]</ref> Aastatel [[1968]]–[[1971]] töötas ta [[Noginsk]]is Moskva oblasti draamateatris ja aastatel [[1973]]–[[1980]] [[Eesti NSV Riiklik Vene Draamateater|Eesti NSV Riiklikus Vene Draamateatris]] näitlejana.<ref>Nõukogude Eesti, 2. trükk Tallinn 1978, lk 308.</ref> Aastatel 1967–1979 mängis ta tosinas vene ja ukraina [[mängufilm]]is.<ref>[http://www.kino-teatr.ru/kino/acter/m/sov/6126/works/ Кино-Театр.Ру Юрий Орлов. Фильмография]</ref> ==Tunnustus== * 1975 [[Eesti NSV Teatriühing]]u preemia<ref>{{Netiviide |url=http://www.sirp.ee/wp-content/uploads/2013/10/www.teatriliit.ee_files_auhinnad.pdf |pealkiri=Eesti NSV Teatriühingu preemiad parimate loominguliste saavutuste eest |vaadatud=2016-11-18 |arhiivimisaeg=2016-11-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161115133841/http://www.sirp.ee/wp-content/uploads/2013/10/www.teatriliit.ee_files_auhinnad.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> * 1978 [[Eesti NSV teeneline kunstnik]] ==Isiklikku== Tema isa oli insener, ema arst. Ta oli aastatel [[1966]]–[[1979]] abielus näitleja [[Svetlana Orlova]]ga, abielust sündis poeg. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirpjavasar19731123.1.7 Valdeko Tobro. Kangelane ja stereotüüp. Sirp ja Vasar, 23. november 1973] {{JÄRJESTA:Orlov, Juri}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Südalinna Teatri näitlejad]] [[Kategooria:Vene teatrinäitlejad]] [[Kategooria:Vene filminäitlejad]] [[Kategooria:Venemaa Teatrikunsti Instituudi – GITIS-e vilistlased]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kunstnikud]] [[Kategooria:Sündinud 1945]] [[Kategooria:Surnud 2020]] m2p4syiqt4bbhp1mmb4j06h3bukaqsb 0 450052 7213713 7199921 2026-08-13T16:04:15Z Kuriuss 38125 7213713 wikitext text/x-wiki [[File:Ērgļi-Ogre kihelkonna mõisad (1903).jpg|thumb|Ērgļi-Ogre kihelkonna mõisad 1903. aastal. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Wendenschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1904)]] [[Fail:Ērgļu—Ogresmuižas draudzes novads.jpg|pisi|Ērgļi-Ogre kihelkond Ludwig August Mellini "[[Liivimaa atlas]]es" (1798)]] '''Ērgļi-Ogre kihelkond''' ([[saksa keel]]es ''Kirchspiel Erlaa-Ogershof'', [[läti keel]]es ''Ērgļu-Ogres draudzes novads'') oli haldusüksus Liivimaal [[Võnnu kreis]]is. Esimese kiriku rajas [[Ērgļi vasallilinnus]]e juurde Engelbrecht von Tiesenhausen 1355. aastal. Luteri kihelkonnaks kujunes see 1540. aastal.<ref name="lelb">[https://www.lelb.lv/draudzes?77 LELB]</ref> Põhjasõjale eelnenud näljahäda, sõja ja sellega kaasnenud katkuepideemia tagajärjel suri ligi 60% kihelkonna elanikest. [[Eduard Heinrich von Busch]]i andmetel oli Ērgļi-Ogre kihelkonnas kaks [[kihelkonnakool]]i, kus oli kokku 81 õpilast.<ref>Materialien zur Geschichte und Statistik des Kirchen- und Schulwesens der evang.-Luther Gemeinden in Rußland : Ges. u. hrsg. von E.H. Busch. Mit 2 Kart. in Farbendruck, E.H Busch lk 529.</ref> Kihelkonna abikirikuks olnud [[Ogre kirik]]u hoone hävis teise maailmasõja lahingutes,<ref>[https://www.senvietas.lv/ogres-jankalnins/ Ogres Jāņkalniņš]</ref> nagu ka [[Ērgļi kirik]]. Varemetes kirikuhoone asemele ehitati [[Ērgļi]]s parteimaja, mis hiljem Ērgļi vallamajana kasutust leidis. Kohalik kogudus jäi aga ilma ruumideta ja pidi hakkama kooskäimisteks kasutama [[Jumurda]] kalmistu kabelit.<ref name="lelb" /> 1990. aastal kujunes Ogre piirkonnast iseseisev Vecogre kogudus.<ref>[https://www.ogresnovads.lv/lv/notikums/dievkalpojums-vecogres-draudzes-atjaunosanas-35-gadu-jubileja-mazozolos Dievkalpojums Vecogres draudzes atjaunošanas 35 gadu jubilejā Mazozolos]</ref> ==Ērgļi-Ogre kihelkonna mõisad== *[[Cirsti mõis|Cirsti]] (''Zirsten'') [[rüütlimõis]], [[fideikomiss]] *[[Ērgļi-Ogre kirikumõis|Ērgļi-Ogre]] (''Erlaa-Ogershof Pastorat'') [[kirikumõis]] *[[Ērgļi mõis|Ērgļi]] (''Schloß Erlaa'') rüütlimõis, fideikomiss *[[Jumurda mõis|Jumurda]] (''Jummerdehn'') rüütlimõis *[[Katriņa mõis|Katriņa]] (''Katharinenhof'') rüütlimõis *[[Ogre mõis|Ogre]] (''Ogershof'') rüütlimõis *[[Vējava mõis|Vējava]] (''Fehgen'') rüütlimõis == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== * Richter, Adolf. ''Baltische Verkehrs- und Adressbücher''. Bd I. Livland. Riga, 1909. {{Võnnu kreis}} [[Kategooria:Läti kihelkonnad]] [[Kategooria:Ērgļi-Ogre kihelkond| ]] 0zxybwtvja2ugmgzl7vc0kjb4mbnwsv 0 452419 7213666 7212258 2026-08-13T14:53:02Z ~2026-34651-55 231505 /* Peatuste loend */ 7213666 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Viru keskus 3|lõpppeatus=Urda|avati=*1954 *2026 (tänasel kujul)|number=18|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/18/a-b/21213-1/map|eelmine liin=17A|järgmine liin=18A|järgmine=18A (Tallinna bussiliin)|eelmine=17A (Tallinna bussiliin)|läbi=Vabaduse pst|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/18/a-b|uuendus=3. august 2026|eelkäija=[[18A (Tallinna bussiliin)|18A]] (Nõlvaku - Urda suunes)|pilt=18buss.jpg}} {{Toimeta|aasta=2024|kuu=märts}} [[Pilt:15-08-14-Tallinn-RalfR-034.jpg|pisi|Buss nr 18 [[Viru Keskus|Viru keskus]]e juures]] [[Fail:Tallin bus 1.jpg|pisi|Eelmine teenindaja TAK]] [[Fail:15-08-14-Tallinn-RalfR-030.jpg|pisi|A. Laikmaa peatuses]] [[Fail:Bus in Tallinn, Volvo 7500 (2019).jpg|pisi|Hobujaama tänaval]] [[Fail:Estonia-georgia.png|pisi|Viru keskuse suunas]] {{teekaart}}'''18''' on [[Tallinna ühistranspordiliinid|Tallinna bussiliin]], mis sõidab [[Viru keskus]]est [[Laagri|Urda]]sse. Väljumised 15–40 minuti tagant == Ajalugu == Bussiliin rajati 1954. aastal, mil see sõitis kesklinnast Jannseni peatusse. 1950. ja 1960. aastatel läbis bussiliin ka [[Pelgulinna asum|Pelgulinna]].<ref>{{Netiviide|autor=Klemet, Andrus|url=http://nommesonumid.blogspot.com/2011/02/nomme-bussiliiklusest.html|pealkiri=Nõmme bussiliiklusest|väljaanne=Nõmme Sõnumid|aeg=14. veebruar 2011|vaadatud=26.02.2020}}</ref> 1966. aastal hakkas sõitma ekspressliin [[14 (Tallinna bussiliin)|14]], mille marsruut kattub suures osas 18 omaga. [[2019]]. aastal muutus bussiliini lõpp-peatuseks Nõlvaku seoses Veskitammi ristmiku ümberehitusega ja endine lõpp-peatus Laagri suleti. Kohalike nõudmistele vastu tulles otsustati luua liin [[18A (Tallinna bussiliin)|18A]], mille lõpp-peatuseks on Urda ja mis teeb ümberpöörde Topi viaduktil. 2026. aastal liin liideti [[18A (Tallinna bussiliin)|liiniga 18A]]. {| class="wikitable" |+Liin nr 18 !Avati !Marsruut !Märkused |- |1954 |Viru - Vabaduse pst - Jannseni | |- |1957 |Rukki - Ristiku - Balti Jaam - Viru - Vabaduse pst - Jannseni | |- |1959 |Rukki - Ristiku - Balti Jaam - Viru - Vabaduse pst - Vana-Pääsküla | |- |1965 |Viru - Vabaduse pst - Vana-Pääsküla | |- |1978 |Uus-Sadama - Vabaduse pst - Vana-Pääsküla | |- |1982 |Uus-Sadama - Vabaduse pst - Vana-Pääsküla - Laagri | |- |1984 |Hobujaama - Vabaduse pst - Laagri | |- |2004 |Viru Keskus - Vabaduse pst - Laagri | |- |2019 |Viru Keskus - Vabaduse pst - Laagri (Nõlvaku) | |- |2023 |Viru - Vabaduse pst - Laagri (Nõlvaku) | |- |2024 |Viru Keskus - Vabaduse pst - Laagri (Nõlvaku) | |- |2026 |Viru Keskus - Vabaduse pst - Urda |Suunatakse 18A marsruudile<ref>{{Netiviide |pealkiri=Nõmme {{!}} Tallinn |url=https://www.tallinn.ee/et/uusliinivork/nomme |vaadatud=2026-05-08 |väljaanne=www.tallinn.ee |keel=et}}</ref>, Praegune marsruut |} {| class="wikitable" |+Liin nr 18A !Avati !Marsruut !Märkused |- |2019 |Viru Keskus - Vabaduse pst - Urda | |- |2023 |Viru - Vabaduse pst - Urda | |- |2024 |Viru Keskus - Vabaduse pst - Urda |- |2026 | |Liin suleti ja liideti liiniga 18 |} == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.08.2026 !Viru keskus - Urda !Urda - Viru keskus !Vana-Pääsküla - Urda !Urda - Vana-Pääsküla |- | ; Viru keskus 3 ; Viru ; Vabaduse väljak ; Kosmos ; Vineeri ; Tallinn-Väike ; Kalev ; Hallivanamehe ; Järve ; Virve ; Risti ; Liiva ; Näituse ; Haava ; Valdeku ; Nurme ; Kaare ; Hiiu ; J. V. Jannseni ; Hõimu ; Vikerkaare ; Raba ; Naaritsa ; Pärnu maantee ; Vana-Pääsküla ; Sillaotsa ; Nõlvaku ; Urda | ; Urda ; Urda ; Valdmäe ; Nõlvaku ; Vana-Pääsküla ; Teelise ; Naaritsa ; Raba ; Vikerkaare ; Hõimu ; J. V. Jannseni ; Hiiu ; Kaare ; Nurme ; Valdeku ; Haava ; Näituse ; Liiva ; Risti ; Järve ; Hallivanamehe ; Kalev ; Tallinn-Väike ; Vineeri ; Kosmos ; Vabaduse väljak ; Estonia ; A. Laikmaa | ; Vana-Pääsküla ; Sillaotsa ; Nõlvaku ; Urda | ; Urda ; Urda ; Valdmäe ; Nõlvaku ; Vana-Pääsküla |} {| class="wikitable" |+Marsruut kuni 31.07.2026 !Viru keskus - Laagri !Laagri - Viru keskus |- | ; Viru keskus 3 ; Viru ; Vabaduse väljak ; Kosmos ; Vineeri ; Tallinn-Väike ; Kalev ; Hallivanamehe ; Järve ; Virve ; Risti ; Liiva ; Näituse ; Haava ; Valdeku ; Nurme ; Kaare ; Hiiu ; J. V. Jannseni ; Hõimu ; Vikerkaare ; Raba ; Naaritsa ; Pärnu maantee ; Vana-Pääsküla ; Sillaotsa ; Nõlvaku | ;; Nõlvaku ;; Vana-Pääsküla ;; Teelise ;; Naaritsa ;; Raba ;; Vikerkaare ;; Hõimu ;; J. V. Jannseni ;; Hiiu ;; Kaare ;; Nurme ;; Valdeku ;; Haava ;; Näituse ;; Liiva ;; Risti ;; Järve ;; Hallivanamehe ;; Kalev ;; Tallinn-Väike ;; Vineeri ;; Kosmos ;; Vabaduse väljak ;; Estonia ;; A. Laikmaa |} <center></center> == Viited == <references /> {{Tallinna bussiliinid}} <br /> [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] d7cswdm0z5adddr8c70bsz270miaxxx 0 453699 7213886 7132161 2026-08-14T01:58:22Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7213886 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Marten Liiv | pilt = Marten Liiv (EST) 2022.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Marten Liiv, 2022 | riik = Eesti | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1996|12|23}} | sünnikoht = [[Jõgeva]], [[Eesti]] | medalid = {{Olümpia2|Euroopa meistrivõistlused}} {{Hõbemedal|2024 [[Heerenveen]]|500 m}} {{Pronksmedal|2023 [[Hamar]]|sprint}} {{Pronksmedal|2026 [[Tomaszów Mazowiecki]]|1000 m}} {{Olümpia2|Juunioride maailmameistrivõistlused}} {{Pronksmedal|2016 [[Changchun]]|1000 m}} | spordiklubi = Team IKO }} '''Marten Liiv''' (sündinud [[23. detsember|23. detsembril]] [[1996]]) on Eesti [[Kiiruisutamine|kiiruisutaja]]. Ta on lõpetanud 2016. aastal [[Põltsamaa Ühisgümnaasium]]i. == Treeningud == Kiiruisutamist hakkas Liiv harrastama 2007. aastal Põltsamaal [[Väino Treiman]]i käe all.<ref>[https://www.poltsamaa.ee/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/ZvCd0j31HHMm/content/vagev-tulemus-marten-liiv- Vägev tulemus, Marten Liiv!]{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Põltsamaa, 09. jaanuar 2024</ref> Aastatel 2015–2016 harjutas ta [[Inzell]]i akadeemias treener Wim den Elseni juures, seejärel treenis aastatel 2016–2018 koos Austria ja 2018–2020 Poola koondisega. Aastast 2020 treenib Liiv Hollandi meeskonnas IKO Erwin ten Howe juhendamisel.<ref name="liiv">[https://www.esbl.ee/biograafia/Marten_Liiv Marten Liiv]. ESBL</ref> == Sportlikud tulemused == === Olümpiamängud === 2022. aasta [[2022. aasta taliolümpiamängud|Pekingi olümpiamängudel]] saavutas Liiv 1000 meetri distantsil seitsmenda koha<ref>{{Netiviide|url=https://sport.err.ee/1608504950/marten-liiv-sai-1000-meetri-distantsil-seitsmenda-koha|pealkiri=Marten Liiv sai 1000 meetri distantsil seitsmenda koha|väljaanne=ERR Sport|aeg=18. veebruar 2022|vaadatud=20.02.2022}}</ref> ja 500 meetri distantsil 24. koha.<ref>{{Netiviide|url=https://sport.err.ee/1608498092/gao-teenis-kodupubliku-ees-kulla-liiv-sai-24-koha|pealkiri=Gao teenis kodupubliku ees kulla, Liiv sai 24. koha|väljaanne=ERR Sport|aeg=12. veebruar 2022|vaadatud=20.02.2022}}</ref> [[2026. aasta taliolümpiamängud]]el [[Milano]]s ja [[Cortina d'Ampezzo]]s olid Liivi tulemused eri distantsidel: 1000 m – 14., 500 m – 18. ja 1500 m – 27. koht. === Maailmameistrivõistlused === Liiv võitis 2016. aasta juunioride maailmameistrivõistlustel 1000 meetri distantsil pronksmedali<ref>http://www.esbl.ee/biograafia/Marten_Liiv</ref>, mitmevõistluses saavutas 4. ja 1500 m distantsil 5. koha. 2024. aasta maailmameistrivõistlustel saavutas Liiv 1000 meetri distantsil üheksanda koha ja 500 meetri distantsil 14. koha.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Aambrams |eesnimi=Ken Thor |kuupäev=2024-02-18 |pealkiri=Marten Liiv sõitis Calgary MM-il esikümnesse |url=https://sport.delfi.ee/artikkel/120271124/marten-liiv-soitis-calgary-mm-il-esikumnesse |vaadatud=2024-02-18 |väljaanne=Delfi Sport |keel=et}}</ref> === Maailma karikasari === Juunioride maailma karikasarja etappidel saavutas ta 2016. aastal kahel korral 1. koha (500 ja 1000 m-s) ning 2015. aastal 2. ja 3. koha. Liiv sai 2016. aasta maailma karikasarja kokkuvõttes 1000 m-s 2. ja 500 m-s 3. koha. U-23 vanuseklassi maailma karikasarjas 2020. aastal võitis ühel korral 1. koha (1000 m-s). Täiskasvanute maailma karikasarja etappidel on parimad kohad olnud 1000 m distantsil 3. (2022), 4. (2024), kolmel korral 5. (2021, 2024, 2025) ja kolmel korral 6. (2021, 2025) ning 500 m distantsil 3. (2026), 5. ja 6. (mõlemad 2024) ning maailma karikasarja kokkuvõttes 1000 meetri distantsil 6. (2024, 2025, 2026) ja 500 m-s 6. (2026). === Euroopa meistrivõistlused === 2023. aastal [[Norra]]s [[Hamar]]is toimunud Euroopa meistrivõistluste sprindivõistluses võitis ta pronksmedali.<ref>[https://sport.err.ee/1608842890/marten-liiv-voitis-em-il-pronksmedali Marten Liiv võitis EM-il pronksmedali. ERR Sport, 7.01.2023]</ref><ref>[https://live.isuresults.eu/events/2023_NOR_0002/standings/ec_sprint_m_2023 ISU European Speed Skating Championships. Men EC Sprint Standings]</ref> 2026. aastal [[Poola]]s [[Tomaszów Mazowiecki]]s toimunud Euroopa meistrivõistlustel võitis Liiv 1000 m distantsil pronksmedali.<ref>[https://sport.postimees.ee/8393562/super-marten-liiv-eriti-age-et-voitsin-em-pronksi-kodukandi-inimeste-silme-ees Marten Liiv: eriti äge, et võitsin EM-pronksi kodukandi inimeste silme ees!] Postimees, 9. jaanuar 2026</ref> === Eesti meistrivõistlused === Liiv on tulnud aastatel 2015, 2016 ja 2017 mitmevõistluses, 2021 ja 2022 sprindimitmevõistluses ning 2015, 2016, 2017 12 korda üksikdistantsidel Eesti meistriks. Ta on tulnud aastatel 2013–2018 7 korral Eesti meistriks ka rulluisutamises.<ref name="liiv" /> == Isiklikud rekordid == Marten Liivi isiklikud rekordid.<ref>http://speedskatingresults.com/index.php?p=17&s=7467</ref> (<small>seisuga 11. jaanuar 2026</small>) {| class="wikitable" !Distants !Aeg !Kuupäev !Võistluspaik !Märkused |- !500 m |34,12 |15. november 2025 |{{Riigi ikoon|USA}} [[Salt Lake City]] |[[Kiiruisutamise Eesti rekordid|Eesti rekord]] |- !1000 m |1.06,73 |14. november 2025 |{{Riigi ikoon|USA}} [[Salt Lake City]] |[[Kiiruisutamise Eesti rekordid|Eesti rekord]] |- !1500 m |1.44,51 |15. november 2025 |{{Riigi ikoon|USA}} [[Salt Lake City]] |[[Kiiruisutamise Eesti rekordid|Eesti rekord]] |- !3000 m |3.55,51 |8. oktoober 2016 |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Inzell]] |[[Kiiruisutamise Eesti rekordid|Eesti rekord]] |- !5000 m |6.55,21 |12. märts 2016 |{{Riigi ikoon|Hiina}} [[Changchun]] |[[Kiiruisutamise Eesti rekordid|Eesti rekord]] |- !10 000 m |15.18,26 |23. november 2014 |{{Riigi ikoon|Valgevene}} [[Minsk]] | |} == Tunnustus == * Jõgevamaa parim meessportlane aastatel 2016, 2018, 2021–2025. * Eesti parim meeskiiruisutaja aastatel 2014–2025. * 2026. aasta taliolümpiamängude avatseremoonial kandis Liiv koos [[Johanna Talihärm]]aga Eesti lippu.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/sport/1150149/eok-usaldas-lipukandjateks-kaks-olumpiakoondise-veterani EOK usaldas lipukandjateks kaks olümpiakoondise veterani]. Ühtuleht, 3. veebruar 2026</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.esbl.ee/biograafia/Marten_Liiv Marten Liiv Eesti spordi biograafilises leksikonis] * [https://speedskatingresults.com/index.php?p=17&s=7467 Marten Liiv SpeedskatingResults.com kodulehel] * [https://sport.delfi.ee/artikkel/120244624/tippuisutaja-elu-profitiimis-valismaalane-marten-liiv-maksab-peale-sama-head-hollandlased-saavad-aga-palka Tippuisutaja elu profitiimis. Välismaalane Marten Liiv maksab peale, sama head hollandlased saavad aga palka] Delfi, 7. november 2023 * [https://sport.err.ee/1609907008/liiv-kiirema-viimase-ringiga-oleks-hobemedal-ara-tulnud Liiv: kiirema viimase ringiga oleks hõbemedal ära tulnud] ERR, 10. jaanuar 2026 {{commonscat}} {{DEFAULTSORT:Liiv, Marten}} [[Kategooria:Eesti kiiruisutajad]] [[Kategooria:Põltsamaa Ühisgümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Jõgevalt pärit sportlased]] [[Kategooria:Sündinud 1996]] 7kh8hdfrcw4kfyh1gn4gh8g4ma60n6k 0 456609 7214053 6134881 2026-08-14T10:42:05Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7214053 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2017}} {{Keemiline aine | nimetus=Naatriumdodetsüülsulfaat | pilt=Sodium laurylsulfate V.1.svg | pildilaius=300 px | pildiallkiri= | valem=C<sub>12</sub>H<sub>25</sub>NaO<sub>4</sub>S | välimus= | mass=288,378 | sulamistemperatuur=204 | keemistemperatuur= | tihedus= | lahustuvus=150 g/l 20 °C juures<ref name="ilo">''Sodium lauryl sulfate'' [http://www.ilo.org/dyn/icsc/showcard.display?p_card_id=0502 ''www.ilo.org''] Kasutatud 26.01.2017 (inglise)</ref> | dhgaas= | dhvedel= | dhtahke= | sgaas= | svedel= | stahke= | suu=kahjulik allaneelamisel | nahk=ärritav | silmad=ärritav }} '''Naatriumdodetsüülsulfaat''' ehk '''naatriumlaurüülsulfaat''' ehk '''SDS''' on anioonne [[pindaktiivne aine|pindaktiivne]] [[orgaanilised ühendid|orgaaniline ühend]] keemilise valemiga C<sub>12</sub>H<sub>25</sub>NaO<sub>4</sub>S. See vähendab vesilahuste [[pindpinevus]]t ja on laialdaselt kasutuses rasvade [[emulgaator]]ina, [[detergendid|detergendina]] kosmeetikas, pesuvahendites ja ravimites ning kreemides ja pastades koostisainete [[dispergant|dispergeerimiseks]]. Lisaks on sellel ka mõningane [[mikrobitsiidne]] toime.<ref name="pubchem">''Sodium Dodecyl Sulfate'' [https://pubchem.ncbi.nlm.nih.gov/compound/3423265 ''pubchem.ncbi.nlm.nih.gov''] Kasutatud 26.01.2017 (inglise)</ref> ==Füüsikalised ja keemilised omadused== Sünteetiline SDS esineb valgete kuni tuhmkollaste kristallide, helveste või pulbrina. Sellel on kerge rasvadele omane lõhn. SDS on veest suurema tihedusega (1,1 g/cm<sup>3</sup> 20&nbsp;°C juures). Vesilahuses on SDSi aurustumine tühine ja õigete säilitustingimuste juures on aine stabiilne, kuid kuumutades tekivad toksilised aurud.<ref name="pubchem" /> ==Tootmine== SDSi sünteesimiseks kasutatakse näiteks [[1-dodekanooli]] [[sulfaatimine|sulfaatimist]], millele järgneb neutraliseerimine katiooni abil.<ref name="venkatesh">Venkatesh, C. ja Ashok, K. (2010) ''TOXICITY OF SODIUM DODECYL SULFATE IN FISHES AND ANIMALS. A REVIEW.'' IJABPT, nr 1(2), lk 630-633. [https://web.archive.org/web/20170202024031/http://imsear.li.mahidol.ac.th/bitstream/123456789/158130/1/ijabpt2010v1n2p630.pdf ''imsear.li.mahidol.ac.th''] Kasutatud 26.01.2017 (inglise)</ref> Looduslikult pärineb SDS kookose- ja palmiseemneõlist.<ref name="drugbank">''Sodium lauryl sulfate'' [https://web.archive.org/web/20170202042233/https://www.drugbank.ca/drugs/DB00815 ''www.drugbank.ca''] Kasutatud 27.01.2017 (inglise)</ref> Sel juhul saadakse naatriumalküülsulfaatide segu, kus peamine komponent on SDS.<ref name="pubchem" /> ==Mõju tervisele== SDSi tolmu sissehingamine ärritab hingamisteid, põhjustades aevastamist ja köhimist. Suurte koguste alla neelamine tekitab maoärritust, põhjustades iiveldust, oksendamist ja kõhulahtisust. Tolm mõjub silmadele ärritavalt ja pikaajalisel kokkupuutel võib tekitada põletust. Nahale sattudes on kergelt ärritava toimega ja pikaajalisel kokkupuutel vesilahusega kuivatab nahka. SDS on kergesti süttiv ja põlemisel tekivad toksilised aurud, sh [[vääveloksiid]].<ref name="pubchem" /> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *''Sodium dodecyl sulfate'' [http://www.chemicalbook.com/ChemicalProductProperty_EN_CB2147453.htm ''www.chemicalbook.com''] [[Kategooria:Orgaanilised ühendid]] fg9svp4efan3s28qf19py3fvs0oq176 0 457515 7213835 6978289 2026-08-13T20:38:11Z Kruusamägi 1530 7213835 wikitext text/x-wiki [[Fail:Eesti Entsüklopeedia - teatmeteos Eesti maast, rahvast ja kultuurist.jpg|pisi|Eesti Entsüklopeedia: teatmeteos Eesti maast, rahvast ja kultuurist]] [[File:Eesti Entsüklopeedia reklaamleht.tif|thumb|Eesti Entsüklopeedia reklaamleht]] '''Eesti Entsüklopeedia: teatmeteos Eesti maast, rahvast ja kultuurist''' oli väliseestlaste poolt aastatel 1957–1959 [[Stockholm]]is välja antud entsüklopeedia, mida jõuti välja anda kaks vihikut (512 veergu, kuni märksõnani ''[[Boose mõis|Boose]]''). Entsüklopeedia tegevtoimetaja oli [[Heino Meister]]. Entsüklopeedia andis välja kirjastus [[Estonia (kirjastus)|Estonia]]. Teos pidi tulema 20 vihikus, 13 000 märksõnaga, 2500-leheküljeline ja 2000 illustratsiooniga. Entsüklopeedia toimetuse kolleegiumisse kuulusid [[Evald Blumfeldt]], [[Richard Indreko]], [[Gustav Ränk]], [[Andrus Saareste]], [[Armin Tuulse]], [[Oskar Loorits]] ja [[Paul Poom]]. Toimetajad olid [[Evald Blumfeldt]] (ajalugu), [[Richard Indreko]] (arheoloogia), [[Hugo Kaho]] (botaanika), [[Gustav Ränk]] (etnograafia), [[Oskar Loorits]] (folkloor), [[August Tammekann]] (geograafia), [[Edmund Bölau]] (geoloogia), [[Edvin Reinvaldt]] (kalandus), [[Andrus Saareste]] (keeleteadus), [[Herbert Salu]] (kirjandus), [[Armin Tuulse]] (kunst), [[Arnold Kivimäe]] (loomakasvatus), [[Rudolf Jalakas]] (majandusteadus), [[Eduard Kägi]] (merendus), [[Andres Mathiesen]] (metsandus), [[Juhan Aavik]] (muusika), [[Artur Adson]] (näitekunst), [[Theodor Künnapas]] (pedagoogika), [[Jaan Mets]] (põllumajandusteadus), [[Aleksander Kaelas (õigusteadlane)|Aleksander Kaelas]] (sotsiaalpoliitika ja tööõigus), [[Reino Sepp]] (sport), [[Peeter Kangro]] (sõjandus), [[Hans Kauri]] (zooloogia), [[Jakob Aunver]] (usuteadus), [[Paul Poom]] (õigusteadus). ==Vaata ka== *[[entsüklopeedia]] == Kirjandus == * Eesti Entsüklopeedia saab teoks. [[Teataja (Stockholm)|Teataja]], 25. juuli 1954, nr. 14, lk. 5. * Külaskäik E. Entsüklopeedia sepikotta. Teataja, 8. mai 1955, nr. 9, lk. 1. * Ilmus Eesti Entsüklopeedia. Võitleja, august 1957, nr. 8, lk. 7. * [[Elmar Anderson]]. Eesti entsüklopeedia I vihk. Teataja, 26. oktoober 1957, nr. 20, lk. 5. https://dea.digar.ee/?a=d&d=teatajapoliit19571026.1.5 [[Kategooria:Eesti entsüklopeediad]] [[Kategooria:Eesti kultuur Rootsis|ent]] 8xhdyeoltldv6g0d7kkapl455qwkhrg 0 459212 7214117 7127490 2026-08-14T11:57:04Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7214117 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=juuli|aasta=2020}} [[File:Narva sadam1.jpg|thumb|Narva sadam]] [[File:Narva sadam2.jpg|thumb|Narva sadama kai]] [[File:Narva sadam3.jpg|thumb|Narva sadama sadamahoone]] '''Narva sadam''' (ka ''Narva linnasadam'', ''Narva jõesadam''; sadama kood: EE JOS) on jahisadam [[Narva]]s. See asub [[Narva jõgi|Narva jõe]] suudmest 14 km ülesvoolu, Narva jõe vasakul kaldal. Sadama aadress on [[Jõe tänav (Narva)|Jõe tänav]] 3. Sadama pidaja on [[Sihtasutus Narva Sadam]], mis peab ka [[Kulgu sadam]]at Narva veehoidla ääres. ==Üldandmed== Sadama territooriumi pindala on 15 440 m² ja [[akvatoorium]]i pindala 22 000 m².<ref>{{Netiviide |url=http://narvasadam.ee/images/NarvaJoesadamEeskiri.PDF |pealkiri=Narva jõesadam / Narva linna sadam. Eeskiri (2018) |vaadatud=2020-07-28 |arhiivimisaeg=2019-12-31 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191231102755/http://narvasadam.ee/images/NarvaJoesadamEeskiri.PDF |url-olek=ei tööta }}</ref> Sadama [[geograafilised koordinaadid]] on {{koord |artikkel=/ | tekst=/ |piirkond= EE |nimi= Narva sadam}}. Sadam osutab järgmisi põhiteenuseid: kütusetankimine, joogiveega varustamine, elektritoide, baar, saun, dušš, WC, pesumaja, prügikoristus, navigatsiooniolukorra info. [[Jaht (laevandus)|Jahi]] pikkus võib olla kuni 20 m ja maksimaalne [[süvis]] 2,6 m. Sadamasse mahub 10 külalisjahti. ==Ajalugu== Narva sadamakoht tekkis Tallinnast [[Novgorod]]i suunduva maantee ja [[Läänemeri|Läänemerd]] [[Peipsi järv]]ega ühendava [[Narva jõgi|Narva jõe]] ristumiskohale [[13. sajand Eestis|13. sajandil]]. [[Hansa]]kaubanduse õitseajal [[14. sajand Eestis|14.]] ja [[15. sajand Eestis|15. sajandil]]. Narva kui sadama õitseaeg oli alates [[16. sajand Eestis|16. sajandi]] teisest poolest kuni [[18. sajand Eestis|18. sajandi]] lõpuni. [[Narva Hermanni linnus|Narva linnus]]emüüride taha, sillast ligikaudu ühe kilomeetri pikkuselt mere poole, tekkis eeslinn koos sadamasildade, kaubaladude ja laevaehitusplatsidega. [[File:Hahni-trepp.jpg|pisi|Vaade Narva jõele (pärast 1875. aastat)]] 1850. aastal oli Narva jõel 11 sadamakohta. Neist kolm asusid [[Narva-Jõesuu]]s [[Rosona]] (Rossoni) suubumiskoha vastas, jõe vasakul kaldal Narva Iinna all oli viis ja Narva jõe paremal kaldal, [[Ivangorod]]i all, kolm sadamasilda. Merelt tulid piki jõge linna alla kuni kahemastilised alused, suuremad laevad jäid jõesuhu. Narva sillast ülemjooksu poole, kuni [[Kulgu]]ni, ei olnud Narva jõgi [[Narva juga|kärestike]], kiire voolu ja [[Narva kosk|Narva kose]] tõttu laevatatav. Kulgust [[Vasknarva]]ni liikusid vaid väikesemõõtmelised alused. Alates 1855. aastast asus Narva peamine sadam jõe vasaku kalda all, [[Victoria bastion]]i juures<ref>[https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4091/0201/3076/m99-47lisa.pdf# Narva jõe sadama arengukava kinnitamisest. Narva jõesadama arengukava lisa], [[Narva Linnavolikogu]] määrus, RT IV, 09.10.2013, 76</ref>. 1870. aastate algul paiknesid Narva jõe ääres sadamasillad alates [[Narva jõgi|Narva jõ]]e suudmest alljärgnevalt: tollisadam, lootsisadam, kaubafirma G. E. Gendt & Ko, Prüügeri ja C. Sutthoff & Ko kaid ning kõige lõpuks [[Dmitri Zinovjev]]i & Ko saeveski koos laadimissillaga<ref>Ivika Maidre, Narva-Jõesuu kalandus ja rannaelu vajab jäädvustamist. [[Meie Leht (ajaleht, 2017)|Meie Leht]], Nr.1 Jaanuar 2021 [https://narva-joesuu.ee/documents/2032926/30038466/Meie%20Leht%20JAANUAR%202021%20EST.pdf/08ff0c95-4b66-4404-b475-3936dc2858c0 lk 2]{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>. Seoses [[Kreenholmi Manufaktuur]]i töölehakkamisega Narvas kasvas linna väliskaubanduse käive kümne aastaga (1851–1861) kolmekordseks. Narvasse hakati vedama suurtes kogustes toorpuuvilla, kivisütt, masinaid ja seadmeid. Välja veeti lina, puitu Virumaal ja [[Ingerimaa]]l kasvatatud teravilja. 90% sadama käibest moodustas sissevedu, mis tähendab, et laevad lahkusid sadamast enamasti ilma lastita. <ref name=":0">{{Raamatuviide |pealkiri=Eesti merenduse ajalugu |kirjastus=Varrak |aasta=2023 |isbn=9789985353967}}</ref> Narvas toimus kaupade lastimine ja lossimine enamasti reidil, kust neid veeti sadamasse aurupukserite järel veetavate lodjataoliste praamidega. Narva reidil tegid laevadel ankrus olemise keeruliseks hoovused ja liiva liikumine merepõhjas. Narva-Jõesuu reid külmus talvel keskmiselt kolmeks kuuks, jõgi aga isegi neljaks ja pooleks kuuks. <ref name=":0" /> Narva sadamast väljaveetavatest kaupadest domineerisid palgid, propsid ja saematerjal. Väiksema osakaaluga olid tellised, küttepuud, lina, lina- ja kanepiheie ning takud. Keskmine väljaveetavate kaupade kaal aastas perioodil 1893–1897 oli 81 115 t. Sisse veeti puuvilla, kivisütt, koksi, malmi ja malmitooteid, telliseid, heeringat, masinaid ja džuudikiudu. Sisseveoartiklitest moodustas puuvill 81%. Narvast veeti Peterburi metsamaterjali, küttepuid ja telliseid. <ref name=":0" />  1921. aastast alates Narva jõesadamast loobuti, suurelt osalt ka mahukate [[aurulaev]]ade kasutuselevõtu tõttu, ning kaubavahetus koondus Narva alt [[Narva-Jõesuu sadam]]asse. Narva linna all asunud endistest sadamarajatistest ei ole enam midagi säilinud. == Vaata ka == * [[Kulgu sadam]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{commonskat|Narva Harbour}} * [https://www.sadamaregister.ee/sadam/1552 Narva linnasadam] sadamaregistris [[Kategooria:Narva ehitised]] [[Kategooria:Eesti sadamad]] [[Kategooria:Vanalinn (Narva)]] agc6m25f8gqz5j2dtf97g22y9igt7ut 14 460715 7213796 4604906 2026-08-13T18:59:13Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Vehklemistreenerid]] 7213796 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Eesti treenerid|Vehklemine]] [[Kategooria:Eesti vehklemine]] [[Kategooria:Vehklemistreenerid]] jc6rlxegbn59hxh8rge2426pzprumrb 0 462381 7213754 7210816 2026-08-13T17:21:04Z Juhan242 213253 /* Kohaliku tähtsusega */ 7213754 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=august}} {{aasta artikkel}} '''2026. aasta''' ('''MMXXVI''') on [[21. sajand]]i 26. [[aasta]]. See algas [[neljapäev]]aga. ==Vasted teistes kalendrites== *[[Juudi kalender]]: 5786–5787 *[[Hinduistlik kalender]]: 5127–5128 *[[Islami kalender]]: 1447–1448 *[[Iraani kalender]]: 1404–1405 *[[Sirvikalender]]: 10239 == Sündmused maailmas == * 1. jaanuar – [[Küpros]] alustas oma rolli [[Euroopa Nõukogu]] eesistujana. * 1. jaanuar – [[Bulgaaria]] võttis euroala 21. liikmena kasutusele [[euro]]. * 1. jaanuar – [[Šveits]]is hukkus [[2026. aasta Crans-Montana baari tulekahju|Crans-Montana baari tulekahjus]] 40 inimest. * 3. jaanuar – [[Ameerika Ühendriigid]] korraldasid mitu õhurünnakut [[Venezuela]]le ning võtsid kinni president [[Nicolas Maduro]] ja ta abikaasa.<ref name="Peetud" /> * 3. jaanuar – [[Ekvatoriaal-Guinea]] kolis oma pealinna [[Malabo]]st [[Ciudad de la Paz]]i.<ref name="Relocated" /> * 5. jaanuar – [[Delcy Rodríguez]] vannutati ajutiseks Venezuela presidendiks. * 8. jaanuar – [[Iraan]]is lülitati üleriigiliste protestide vastu võitlemiseks välja [[internet]]. * 11. jaanuar – [[Benin]]is toimusid parlamendivalimised. * 12. jaanuar – [[Uganda]]s toimusid [[2026. aasta Uganda üldvalimised|üldvalimised]]. * 18. jaanuar – [[Portugal]]is toimusid presidendivalimised. * 19.–23. jaanuar – Šveitsis Davosis toimus 56. [[Maailma Majandusfoorum]]. * 23. jaanuar – Bulgaaria president [[Rumen Radev]] astus tagasi, uueks presidendiks valiti Iliana Yotova. * 5. veebruar – [[Uus START-leping]] aegus. * 6.–22. veebruar – [[Cortina d'Ampezzo]]s ja [[Milano]]s toimusid [[2026. aasta taliolümpiamängud]]. * 17. veebruar – [[Peruu]] president [[José Jeri]] tagandati ametist seoses uurimisega ebaseadusliku rikastumise ja mõjuvõimu kuritarvitamise süüdistustega. Temast sai neljas riigipea, kes on viimase kuue aasta jooksul tagandatud. Tema asemele asus [[José María Balcázar]]. * 19. veebruar – [[Lõuna-Korea]] kohus mõistis endise presidendi [[Yun Seok-yul]]i mässu korraldamise katse eest eluks ajaks vangi. * 22. veebruar – [[Kim Jong-un]] valiti 9. partei kongressil tagasi Korea Töölispartei peasekretäriks. * 28. veebruar – [[Iisraeli rünnak Iraanile veebruaris 2026]]: [[Iisrael]] ja Ameerika Ühendriigid alustasid õhurünnakutega [[Iraan]]i vastu, tappes mitmed riigi vanemametnikud, sealhulgas [[ajatolla]] [[‘Alī Khāmene'ī]]. * 5. märts – [[Nepal]]is toimusid parlamendivalimised, tegemist on esimeste valimistega pärast 2025. aasta noorte proteste, mis viisid peaministri tagasiastumiseni ja ajutise valitsuse moodustamiseni. * 8. märts – [[Mojtaba Khamenei]] valiti Iraani ülemjuhiks * 8. märts – [[Colombia]]s toimusid parlamendivalimised. * 24. märts – [[Taani]]s toimuvad erakorralised parlamendivalimised. * 31. märts – [[Krimm]]is kukkus alla Venemaa õhuväele kuuluv sõjaväe transpordilennuk [[An-26]], pardal oli 30 inimest, kes kõik hukkusid. * 1. aprill – algas [[Artemis II]] kümnepäevane mehitatud missioon [[Kuu]] orbiidile. * 3. aprill – Afganistani tabas 5,8-magnituudine maavärin, milles hukkus vähemalt kaheksa inimest. * 6. aprill – Artemis 2 sai Maast kõige kaugemale reisinud mehitatud missiooniks. * 7. aprill – Vietnami Rahvusassamblee valis Luong Cuongi asemele riigi uueks presidendiks Tồ Lami. * 11. aprill – Iraagi presidendiks valiti Nizar Amidi. * 12. aprill – [[Péter Magyar]]i juhitud [[Tisza partei]] võitis [[Ungari]] parlamendivalimised, lõpetades [[Viktor Orbán]]i 16 aastat kestnud ametiaja. * 12. aprill – [[Peruu]]s toimusid üldvalimised. * 12. aprill – [[Benin]]is toimusid presidendivalimised. * 19. aprill – [[Bulgaaria]]s toimusid erakorralised parlamendivalimised. * 20. aprill – Kirde-Jaapani ranniku lähedal toimus 7,4-magnituudine [[maavärin]]. * 20. aprill – [[Apple]] teatas, et John Ternus asendab [[Tim Cook]]i uue tegevjuhina alates 1. septembrist. * 27.-29. aprill – [[Suurbritannia kuningas]] [[Charles III]] ja [[kuninganna]] [[Camilla]] olid riigivisiidil Ameerika Ühendriikides. * 29. aprill – 5. mai – toimus [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon]]i B-grupi turniir, mille võitis [[Eesti jäähokikoondis|Eesti]]. * 1. mai – [[Araabia Ühendemiraadid]] lahkusid [[OPEC]]ist, lõpetades kuue aastakümne pikkuse liikmelisuse ja eemaldades organisatsioonist ühe suurima naftatootja. * 5. mai – [[Rumeenia]] parlament tagandas sotsiaaldemokraatide ja parempopulistide toel paremtsentristliku peaministri [[Ilie Bolojan]]i. * 12.–16. mai – Viinis toimus 70. [[Eurovisiooni lauluvõistlus]], mille võitis [[Bulgaaria]]st pärit Dara looga „Bangaranga”, mis on esimene kord, kui Bulgaaria võistluse võidab. * 16. mai – [[Läti president]] [[Edgars Rinkēvičs]] tegi [[Andris Kulbergs]]ile ettepaneku moodustada uus valitsus. * 15.–31. mai – [[Šveits|Šveitsis]] [[Zürich|Zürichis]] ja [[Fribourg|Fribourgis]] toimusid [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused]]. * 20. mai – [[Ameerika Ühendriigid]] esitasid [[Kuuba]] endisele presidendile [[Raúl Castro]]le süüdistuse kahe lennuki allatulistamises ja nelja inimese, sealhulgas kolme ameeriklase tapmises 1996. aastal * 21. mai – [[USA]] president [[Donald Trump]] teatas, et saadab [[Poola]] täiendavalt 5000 Ameerika sõdurit. * 22. mai – [[USA Föderaalreserv]]i uus juht [[Kevin Warsh]] vannutati ametisse Valges Majas toimunud tseremoonial * 24. mai – parlamendivalimised [[Guinea]]s ja [[Küpros]]el * 31. mai – presidendivalimised [[Colombia]]s. Valimised võitis [[Abelardo de la Espriella]] * 1. juuni – üldvalimised [[Etioopia]]s * 7. juuni – parlamendivalimised [[Armeenia]]s ja üldvalimiste teine ​​voor [[Peruu]]s * 11. juuni – 19. juuli – [[Kanada|Kanadas]], [[Mehhiko|Mehhikos]] ja [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]] toimuvad [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]]. * 12. juuni – Ameerika ärimees [[Elon Musk]] sai maailma esimeseks [[USA dollar]]ites [[triljonär]]iks [[SpaceX]]-i esmase avaliku pakkumisega * 24. juuni – toimus [[2026. aasta Venezuela maavärin|Venezuela maavärin]], mille esimene tõuge oli magnituudiga 7,2 ning sellele järgnes tugevam maavärin magnituudiga 7,5 * 2. juuli – [[Alžeeria]] parlamendivalimised * 4. juuli – [[Washington]]is on plaanis paraad Ameerika Ühendriikide 250. aastapäeva tähistamiseks * 19. juuli – [[São Tomé ja Príncipe]] presidendivalimised. * 22. juuli – Ukraina president [[Volodõmõr Zelenskõi]] nimetas Ukraina sõjaväe uueks ülemjuhatajaks [[Mõhhailo Drapatõi]], kes vahetab ametis välja [[Oleksandr Sõrskõi]], otsus sündis pärast suurt poliitilist tüli ja tänavaproteste * 23.–30. juuli – [[Philadelphia]]s (USA) toimub 30. rahvusvaheline matemaatikute kongress * 8. august – Eesti sõudjad [[Endrik Hansen]] ja [[Riko Raimond Kubja]] võitsid [[Bulgaaria]]š [[Plovdiv]]is toimunud U19 maailmameistrivõistlustel noormeeste paarisaerulisel kahepaadil maailmameistritiitli. See oli Eesti sõudmise esimene U19 maailmameistritiitel pärast 2006. aastat. * 12. august – täielik päikesevarjutus, mida saab jälgida Gröönimaal, Hispaanias, Islandil, Portugalis, Venemaal ja Valgevenes * 13. august – üldvalimised [[Sambia]]s * 30. august – [[Haiti]] üldvalimiste esimene voor * 13. september – [[Rootsi]] parlamendivalimised * 20. september – Venemaa [[Riigiduuma]] valimised * 23. september – [[Maroko]] parlamendivalimised * 27. september – parlamendivalimised São Tomé ja Príncipes * 3. oktoober – parlamendivalimised [[Läti]]s * 4. oktoober – üldvalimised [[Brasiilia]]s ning Bosnias ja Hertsegoviinas * 9. oktoober – kuulutatakse välja [[Nobeli rahupreemia]] laureaat * 24. oktoober – juunioride Eurovisiooni lauluvõistlus Attardis Maltal * 27. oktoober – [[Iisrael]]i parlamendivalimised * 31. oktoober-13. november – IV noorte suveolümpiamängud Dakaris (Senegal) * 3. november – vahevalimised USA-s * 14. november – esimene Eurovisiooni lauluvõistlus Aasias toimub Bangkokis Tais ==Sündmused Eestis== * 11. veebruar – [[Tallinna Ülikool]]i uueks rektoriks valiti [[Priit Reiska]], kelle ametiaeg algas 15. mail, kui ametist lahkus senine rektor [[Tõnu Viik]] . * 27. veebruar – Haridus- ja teadusministeeriumi korraldatud avalikul konkursil valiti [[Tallinna Muusika- ja Balletikool]]i ehk Muba direktoriks [[Piret Rips]], kes asus ametisse 1. aprillil. * 6. märts – SA [[Tallinna Lauluväljak]] juhataja [[Urmo Saareoja]] teatas, et andis nõukogule üle palve ta 30. maist ametist tagasi kutsuda. * 10. märts – välisminister [[Margus Tsahkna]]le anti [[Sydney Eesti Maja]]s üle [[sinimustvalge lipp]], mis päästeti 1944. aasta septembris, kui eesti noormees Eugen Vilder ronis [[Kadrioru loss]]i lipumasti otsa ja võttis seal [[Otto Tiefi valitsus]]e ajal lehvinud lipu, et see Nõukogude vägede kätte ei langeks, lipp jõudis läbi [[Saksamaa]] 1949. aastal [[Austraalia]]sse . * 16. märts – Postimees teatas, et neli aastat Eesti Rahvusringhäälingu juhatuse liige olnud [[Toomas Luhats]] asub 1. aprillist tööle [[TV3]] Grupp Eesti tegevjuhina. * 17. märts – mullu suvel [[Tallinna Kirjanike Maja]] seinale [[ENSV|Eesti NSV]] lipu paigaldanud [[Riigikogu]] liige [[Jaak Valge]] sai [[politsei]]lt 400 eurot trahvi, lipuheiskamise eesmärk oli juhtida meedia tähelepanu vajadusele eemaldada maja seinalt [[Juhan Smuul]]i bareljeef. * 18. märts – Kaitseväe kehalise kasvatuse ja spordi endine ülem [[Heino Märks]] teatas, et on saanud [[Eesti Olümpiakomitee]] kümnelt liikmelt nõusoleku anda oma allkiri selleks, et kutsuda kokku EOK erakorraline üldkoosolek, kus tuleks arutlusele EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagasikutsumine usalduse kaotamise pärast. * 23. märts – [[Harju maakohus]] jättis rahuldamata riigikogu liikme Tarmo Tamme hagi ajalehe [[Äripäev]] vastu, et väljaanne tema metsaraie kohta avaldatud valeväited ümber lükkaks. * 25. märts – [[Venemaa]] poolt tulnud [[Ukraina]] [[droon]] tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent, [[Kaitsepolitseiamet]] algatas uurimise. * 31. märts – öösel tuvastas kaitsevägi õhuohu Kirde- ja Lõuna Eestis ning saatis välja õhuohu teavituse, öö jooksul jõudsid mitmed droonid ka Eesti õhuruumi, varahommikul enne kella 6 kuulutati õhuoht möödunuks ning häire lõpetati. * 1. aprill – helilooja [[Piret Rips]] sai [[Tallinna Muusika- ja Balletikool]]i direktoriks. * 2. aprill – kaitseväe endine spordiülem Heino Märks edastas EOK-le vajalikud allkirjad, et kokku kutsuda Eesti Olümpiakomitee erakorraline üldkoosolek EOK presidendi Kersti Kaljulaidi tagandamiseks. * 2. aprill – Valitsus otsustas võõrandada riigile kuuluvad aktsiaseltsi [[Omniva]] aktsiad avalikul enampakkumisel. * 6. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis loa tehingule, millega Ekspress Grupist saab [[Õhtuleht]] Kirjastuse ainuomanik * 6. aprill – [[Eesti Olümpiakomitee]] Täitevkomitee otsustas, et erakorraline üldkogu EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagandamise teemal toimub 27. aprillil. * 7. aprill – Soome SOK ja [[Coop Eesti Keskühistu]] sõlmisid lepingu, mille järgi müüakse [[Prisma Peremarket]] ja selle 13 Eestis asuvat kauplust Coop Eesti Keskühistule. * 9. aprill – lõppes kandidaatide esitamine [[aasta õpetaja]] konkursile, laureaadid kuulutatakse välja 10. oktoobril Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal. * aprilli keskel jõudsid Eesti turule Euroopas kiiresti populaarsust kogunud Hiina automargi Chery linnamaasturid, mis on saadaval nii bensiini- kui ka hübriidversioonina * 16. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis [[A. Le Coq]]ile loa omandada loodusliku mineraalvee tootja [[Värska Originaal]] . * 23.–25. aprill – Tartus toimus 32. rahvusvaheline [[Maamess]] . * 23. aprill – kahekordne trekisprindi olümpiavõitja [[Erika Salumäe]] tegi kümnevõistluse olümpiavõitjale [[Erki Nool]]ele ettepaneku kandideerida [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendi kohale. * 23. aprill – näitleja [[Evelin Võigemast]] andis teada, et lahkub pärast ligi 24 aastast töötamist [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatrist]] ja hakkab vabakutseliseks. * 24. aprill – 18-aastane [[Kirke Mõtsnik]] ujus [[Berliin]]is alanud Saksamaa meistrivõistlustel 1500 meetri vabaltujumises Eesti rekordi 17.12,26. * 27. aprill – Tallinnas [[A. Le Coq Arena]] konverentsisaalis toimus erakorraline [[Eesti Olümpiakomitee]] üldkogu koosolek, mis tagandas EOK presidendi kohalt [[Kersti Kaljulaid]]i, EOK-d juhib korralise täiskoguni senine asepresident [[Gerd Kanter]] . * 27. aprill – näitleja [[Mikk Jürjens]] teatas, et lahkus Tallinna Linnateatrist, kus oli töötanud kuus aastat, ja hakkab vabakutseliseks. * 28. aprill – Goethe Instituut Saksamaal teatas, et Eesti helilooja [[Arvo Pärt]] pälvib Saksamaa kõrge riikliku autasu, [[Goethe medal]]i. Auhinnatseremoonia toimub [[Johann Wolfgang von Goethe]] sünnipäeval, 28. augustil [[Weimar]]is . * 29. aprill – Jaapani Ministrite Kantselei tegi teatavaks, et Eesti dirigent [[Paavo Järvi]]le on pälvinud keiserliku [[Tõusva Päikese orden|Tõusva Päikese ordeni]] kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga. * 30. aprill – neli aastat Postimehe peatoimetajana töötanud [[Priit Hõbemägi]] teatas, et lahkub ametist 31. mail ja 1. juunist asub Postimeest juhtima [[Anvar Samost]], kes on viimased 10 aastat olnud Eesti Rahvusringhäälingu uudiste- ja sporditoimetuse juht. * 30. aprill – Tallinna vanalinnas kirjanike maja seinale [[ENSV|Eesti NSV]] lipu heisanud riigikogulane [[Jaak Valge]] sai Harju maakohtus politsei üle võidu, ühtlasi peab riik hüvitama Valge advokaadikulud 2220 eurot. * 30. aprill – üle 10 aasta Pärnu teatris Endla mänginud näitleja [[Ott Raidmets]] teatas, et lahkub Endlast ja jätkab sügisel näitlejatööd vabakutselisena. * 2. mai – [[EKRE]] volikogu esitas presidendikandidaadiks [[Mart Helme]]. * 3. mai – erakonna [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid]] üldkoosoleku otsusega sai uueks esimeheks [[Rein Suurkask]] * 5. mai – 10 aastat [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]t juhtinud [[Agris Peedu]] teatas, et lahkub ametist oktoobris. * 5. mai – Tallinna abilinnapea [[Riina Solman]] teatas, et [[Ida-Tallinna Keskhaigla]] ja [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] ühendatakse 2028. aasta alguseks ning kontserni koosseisu liidetakse ka [[Tallinna Kiirabi]] ja [[Tallinna Hambakliinik]]; [[Tallinna Lastehaigla]] soovib sotsiaalminister [[Karmen Joller]] liita [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]ga . * 5. mai – rahandusminister [[Jürgen Ligi]] kinnitas viis aastat maksuametit juhtinud [[Raigo Uukkivi]] teiseks ametiajaks [[Maksu- ja Tolliamet]]i peadirektoriks. * 6. mai – [[haridus- ja teadusministeerium]]i varade asekantslerina töötanud [[Henry Kattago]] teatas, et lahkub ametist ja läheb tööle kaitsevaldkonna ettevõttesse [[Cybernetica]] . * 6. mai – [[Eesti Energia]] tütarfirmat [[Enefit]] juhtinud [[Juhan Aguraiuja]] teatas, et lahkub ametist isiklikel põhjustel. * 6. mai – siseministeerium registreeris uue usuühendusena Eesti moslemite muftiaatkoguduse; mullu ei rahuldanud riik mufti taotlust kogudus rajada. * 6. mai – [[Konkurentsiamet]] andis loa tehingule, millega Coop ostab ära [[Prisma Peremarket]]i ja selle 13 Eesti kauplust, üleminek algab septembris. * 7. mai – Eesti Kergejõustikuliidu endine president [[Erich Teigamägi]] teatas, et kandideerib [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendiks. * 7. mai – peaminister [[Kristen Michal]] ütles, et tema hinnangul võiks [[Kersti Kaljulaid]] olla Vabariigi presidendi kandidaat. * 12. mai – [[ERR|Eesti Rahvusringhääling]] kuulutas välja konkursi uudistetoimetuse juhi ametikohale. * 12. mai – Tallinna lauluväljaku nõukogu kinnitas sihtasutuse uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustab tööd 1. juunil. Uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada. * 13. mai – [[Tartu ülikool]] teatas, et järgmisel õppeaastal astub vabade kunstide professori ametisse [[Rainer Sarnet]], talle andis 19. mail ameti üle [[Viivi Luik]] . * 14. mai – [[Tallinna Ülikool]]i uus rektor [[Priit Reiska]] andis ülikooli aulas ametivande. * 14. mai – [[Varro Vooglaid]] teatas sotsiaalmeedias, et lahkub Riigikogu [[EKRE]] fraktsioonist. * 18. mai – [[Karl Eduard Söödi lasteluuleauhind|Karl Eduard Söödi lasteluulepreemia]] said [[Ilmar Trull]] ("Veidi veidrad veised") ja [[Jaanus Vaiksoo]] ("Oma Eesti, oma toit"). * 18. mai – 15 aastat [[kaitsepolitseiamet]]is töötanud [[Harrys Puusepp]] teatas, et lahkub juuni lõpus ametist * 18. mai – Tallinna [[Keldrimäe]] asumisse Liivalaia-Juhkentali ristile paigaldati [[Flo Kasearu]] ratsamonument [[Alma Ostra-Oinas]]ele, mille suhtes avaldas Juhkentali Selts rahuolematust * 19. mai – keskpäeval sisenes Eestisse ilmselt [[Ukraina]] päritolu [[droon]] ja [[Balti õhuturbemissioon]]i hävitaja tulistas selle [[Lõuna-Eesti]]s [[Võrtsjärv]]e ja [[Põltsamaa]] vahel alla, droonirusud kukkusid alla Põltsamaa vallas [[Kablaküla]]s * 20. mai – Tallinna südalinnas asetati nurgakivi [[Talsinki kvartal]]i esimesele hoonele, mille ankurüürnikuks saab [[SEB]], kvartal peaks valmima 2029. aastaks. * 20.–22. mai – Tartus toimus Põhjamaade siirdamisühingu kongress, mis koondab üle 200 osaleja 17 riigist ja mille korraldamisõigus oli [[Tartu ülikooli kliinikum]]il esimest korda * 21. mai – valitsus vabastas ametist [[ohutusjuurdluse keskus]]e juhataja [[Märt Ots]]a * 21. mai – ärimees [[Rein Kilk]] kaotas seitse aastat kestnud kohtuvaidluse Ekspress Grupi suuromaniku Hans H. Luigega, Kilk süüdistas Luike valeväidete esitamises raamatus "Kaval Kilk ja kaksteist lolli", kuid [[Harju maakohus]] jättis hagi rahuldamata. * 22. mai – [[Tallinna Ülikool]]i Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi direktoriks valiti [[Ivo Lille]], tema viieaastane ametiaeg algab 1. septembril. * 22. mai – Eesti Olümpiakomitee presidendi kohale kinnitati kaks kandidaati: [[Erich Teigamägi]] ja [[Even Tudeberg]] * 25. mai – Tartu Ülikool teatas, et ülikooli raamatukokku jõudis Torontost [[Endel Tulving]]u pärand, mis on üks suuremaid ja märkimisväärsemaid kogusid, mis on viimastel aastakümnetel ülikoolile annetatud. * 27.–28. mai – Tšehhi president [[Petr Pavel]] oli koos abikaasa Eva Pavlovága president [[Alar Karis]]e kutsel riigivisiidil Eestis * 1. juuni – [[Postimehe peatoimetaja]]na alustas senine [[ERR]]-i uudiste- ja sporditoimetuse juht [[Anvar Samost]] * 1. juuni – [[Eesti Rahva Muuseum]]i lipusaali jõudis vabariigi presidendi lipp, mille kaks noormeest päästsid 1944. aastal [[Kadrioru loss]]i lipumastist punaarmee kätte sattumise eest ning mida üks päästjatest, skaut Eugen Vilder hoidis aastakümneid [[Austraalia]]s * 4. juuni – vallandati [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] naistekliiniku juhataja [[Piret Veerus]] seoses usalduse kaotusega * 5. juuni – [[Eesti Pank]] lasi ringlusse 2-eurose mündi, mis on pühendatud [[Sipsik]]ule * 6. juuni – [[EKRE]] kongressil [[Estonia kontserdimaja]]s valiti erakonna esimeheks tagasi [[Martin Helme]] ja kinnitati presidendikandidaadiks [[Mart Helme]] * 8. juuni – [[Ülo Kaasik (majandustegelane)|Ülo Kaasik]] asus tööle Eesti Panga presidendina * 9. juuni – Tallinnas toimus kaheksa Põhjala ja Balti riigi peaministrite kohtumine, millest võttis osa ka [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] * 9. juuni – Tallinna linnavalitsus nimetas [[Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet]]i juhiks [[Aivar Toompere]], kes juhtis mupot ka aastatel 2016–2024 * 10. juuni – [[Riigikogu]] kiitis heaks seadusemuudatuse, mis võimaldab Eesti vanglatesse tuua välisriikide vange, esimesed Rootsi vangid peaksid siia jõudma augustis * 10. juuni – Riigikogu võttis vastu niinimetatud nõusolekuseaduse, mis kehtestab nõude, et seksuaalsuhteks on vaja inimese selget nõusolekut * 11. juuni – [[Jaan Looga]] inaugureeriti [[Tartu Tervishoiu Kõrgkool]]i rektoriks * 12. juuni – [[Eesti Rahvusringhääling]]u uudistetoimetuse juhiks valiti [[Joosep Värk]] * 13. juuni – 21 aastat Eesti Draamateatris töötanud näitleja [[Jaan Rekkor]] teatas, et lahkub suvel selle teatri koosseisust, aga jätkab tööd Endla teatris * 16. juuni – hiigelhaigla sünd sai riigilt rohelise tule – [[Konkurentsiamet]] andis AS-ile [[Tallinna Haigla]] koondumisloa, ühtse juhtimise alla lähevad [[Ida-Tallinna Keskhaigla]], [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]], [[Tallinna Kiirabi]] ja Tallinna Hambakliinik. Uus hiidhaigla alustab tööd 1. jaanuaril 2028. * 16. juuni – [[Kuku raadio]] liitub 1. juulist Postimehega ja kahe toimetuse ühine peatoimetaja on Anvar Samost, teatas Postimees.ee * 16. juuni – [[Tartu Ülikooli senat]] otsustas avada tulevikumõtte professuuri, mille esimese täitjana alustab 2026. aasta septembris endine kaitseväe juhataja kindral [[Martin Herem]] * 17. juuni – [[EELK]] Kirikupäeva ja Laulupeo Sihtasutus kuulutas välja tulevase vaimuliku laulupeo kunstilise juhi ideekonkursi, [[vaimulik laulupidu]] toimub 30. juunil 2029 [[Viljandi]]s * 18. juuni – [[Eesti Olümpiakomitee]] korraline üldkogu koosolek Tallinnas Hiltoni hotellis valis EOK presidendiks Erich Teigamäe * 19. juuni – Riigikohtu otsusega jõustus [[Vjatšeslav Leedo]] süüditunnistamine [[Saaremaa Laevakompanii]] maksejõuetuse põhjustamises ning ta peab reaalselt kaheks kuuks vangi minema * 19. juuni – joogitootjad [[A. Le Coq]] ja [[Värska Originaal]] viisid lõpule tehingu, millega A. Le Coq omandas 100 protsenti mineraalvee tootja aktsiatest * 22. juuni - avalikustati juulis toimuvale autoralli maailmameistrivõistluste etapile WRC Delfi [[Rally Estonia]]le registreerunud 53 võistluspaari, kes esindavad 23 riiki * 23. juuni – president [[Alar Karis]] teatas võidupüha paraadil peetud kõnes, et ei kandideeri teiseks ametiajaks * 1.–3. juulini oli Eestis riigivisiidil Läti president [[Edgars Rinkēvičs]], kes kohtus Vabariigi Presidendi, Riigikogu esimehe ja peaministriga. Visiit algas Ruhnu sadamas, kus president [[Alar Karis]] tervitas Läti riigipead ja koos istutati kooli hoovi puu ning Eesti ja Läti president osalesid rahvapeol Korsi talu hoovis. Riigivisiidi teisel päeval Tallinnas avasid riigipead [[Rahvusraamatukogu]]s Läti–Eesti ärifoorumi ja külastati HK Unicorn Squadi kontorit, kus asutaja [[Taavi Kotka]] tutvustas haridusalgatust ning drooniprogrammi Kuri Kotkas * 1. juuli – asus ametisse [[Tallinna tervishoiu kõrgkool]]i uus rektor [[Ulvi Kõrgemaa]] * 3. juuli – helilooja [[Sven Grünberg]], ettevõtja [[Hugo Osula]], filmimees [[Kris Taska]], lavastaja [[Hendrik Toompere]] ja majandusekspert [[Raivo Vare]] pakkusid presidendi kandidaadiks endise Kaitseliidu ülema [[Riho Ühtegi]] * 13. juuli – Narva linnavolikogu loovutas ühehäälselt maatüki sõjaväelinnaku jaoks, kuhu peaksid esimesed 1000 kaitseväelast sisse kolima 2027. aasta alguses * 13. juuli – [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]] nõukogu valis haigla uueks juhatuse esimeheks [[Jarno Habicht]]i, kes alustab tööd PERH-i juhina 1. novembril, kui senise juhatuse esimehe [[Agris Peedu]] volitused lõpevad * 14. juuli – Tallinna linnavalitsus nimetas [[Tallinna Filharmoonia]] uueks direktoriks [[Juko-Mart Kõlar]]i, kes asub ametisse 20. juulil, konkursil osales 26 kandidaati. Tallinna Filharmoonia koondab enda alla [[Birgitta festival]]i ja Tallinna Kammerorkestri * 14. juuli – [[Tartu Ülikooli Kliinikum]] teatas, et juunis tehti Kliinikumis esimest korda Eestis [[maksasiirdamine]] patsiendile, kelle põhihaiguseks oli sigmakäärsoole pahaloomuline kasvaja, mille metastaasid olid levinud maksa, seni on maksa metastaase peetud maksasiirdamise vastunäidustuseks * 16. juuli – ettevõtja [[Neinar Seli]] pakkus presidendikandidaadiks TTÜ rektori [[Tiit Land]]i * 17. juuli – Pärnus andis Jaapani suursaadik Eestis Nakamura Koichiro [[Paavo Järvi]]le üle keiserliku [[Tõusva Päikese orden]]i kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga * 1. august – Tallinnas taastub trammiühendus linna ja lennujaama vahel * 28. august – [[Weimar]]is antakse pidulikult üle Arvo Pärdile määratud Goethe medal, mille võtab oma isa nimel vastu tema poeg, [[Arvo Pärdi Keskus]]e nõukogu esimees [[Michael Pärt]] * 2. september – Eesti presidendivalimiste 1. hääletusvoor [[Riigikogu]]s. Kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul riigikogu koosseisust (21 saadikut). Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab riigikogu koosseisu kahekolmandikuline enamus (vähemalt 68 saadikut). Kui ühegi kandidaadi poolt ei anta nii palju hääli, seatakse üles uued kandidaadid ja korraldatakse teine hääletamisvoor. Kui ka seekord ei saa ükski kandidaat nõutavat häälteenamust, korraldatakse kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel kolmas hääletamisvoor. Mõlemas voorus on valituks osutumiseks nõutav kahekolmandikuline häälteenamus. Kui president ei osutu ka kolmandas hääletamisvoorus valituks, kutsutakse kokku [[valimiskogu]] * 10. oktoober – astub ametisse uus [[Eesti president]] * 10. oktoober – Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal kuulutatakse välja [[aasta õpetaja]] konkursi laureaadid. * 18. detsember – 100 aastat tagasi läks Eestis eetrisse esimene regulaarne ringhäälingu raadiosaade ===Kohaliku tähtsusega=== * 12. jaanuar – 11 aastat [[Tartu Forseliuse Kool]]i direktor olnud [[Jüri Sasi]] teatas, et loobub suvel ametist * 19. jaanuar – esimeseks palgaliseks [[Tartu linnakirjanik]]uks sai [[Indrek Hargla]] * 24. jaanuar – 38 aastat [[Tartu Rahvaülikool]]i juhtinud [[Maire Breede]] teatas, et lahkub suvel ametist ja rahvaülikooli nõukogu kuulutas välja konkursi uue juhi leidmiseks tähtajaga 22. veebruar * 2. märts – [[Tartu linnavalitsus]] teatas, et Forseliuse Kooli direktorina alustab augustis tööd kooli õppejuht [[Kristi Mumm]] * 16. märts – [[Põhja-Eesti]]s tuli kasutusele uus maakonnaliinide, Tallinna ühistranspordi ja rongide ühispilet * 8. aprill – neli aastat [[Ülenurme gümnaasium]]i direktori ametit pidanud [[Tõnu Tender]] teatas kooliperele, et lahkub suve lõpul ametist * 10. aprill – Tartu Halduskohus rahuldas osaliselt kodanikuliikumise Päästame Tartu Keskpargi esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas keskpargis Siuru ehitusplatsil raiete ja arheoloogiliste uuringute loa andmise ja täitmise kuni 8. maini * 10. aprill – [[Hansabuss]] teatas, et lõpetab alates 1. juulist Viljandi-Tallinna ja Viljandi-Tartu suunalised kommertsliinide sõidud * 4. mai – [[Tartu Rahvaülikool]]i nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatuse liikmeks [[Kristjan Silm]]a, kes asub ametisse 1. juunil * 5. mai – [[Tallinna linnavalitsus]] nimetas linnaasutuse [[Kadrioru Park]] uueks juhatajaks Margit Viilipi, kes asub ametisse 1. juunil, ta valiti välja 97 kandidaadi seast (34 aastat Kadrioru Parki juhtinud [[Ain Järve]] lahkus omal soovil ametist augustis 2024) * 6. mai – [[Viljandi järv]]e äärse konverentsi- ja spaahotelli ehitusobjektil peeti sarikapidu * 7. mai – Tartu linnavalitsus esitas volikogule ettepaneku, mille järgi tõusevad 1. juulist Tartus bussi- ja rattaringluse piletihinnad keskmiselt 15-20 protsenti * 7. mai – [[Haridus- ja teadusministeerium]] kinnitas [[Tartu tervishoiu kõrgkool]]i rektoriks [[Jaan Looga]], kes on töötanud aastaid samas kõrgkoolis teadus- ja arendustegevuse alal * 11. mai – viis kuud ametis olnud [[Erki Savisaar]] lahkus tervislikel põhjustel [[Vormsi]] vallavanema kohalt * 12. mai – [[Tallinna lauluväljak]]u nõukogu kinnitas uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustab tööd 1. juunil, uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada * 13.–15. mai – Vanemuise tantsu- ja balletikooli õpilased Tuule Pruulmann ja Fiona Vavilova osalesid [[Kreeka]]s [[Ateena]]s toimunud [[Anna Pavlova]] nimelisel rahvusvahelisel balletikonkursil ja Eestisse tulid nad tagasi teise kohaga * 15. mai – [[Eesti Ringhäälingumuuseum]] teatas, et lõpetab aasta lõpuks [[Türi]]l senisel kujul tegevuse ja kogud kolitakse [[Tallinna teletorn]]i * 15.–17. mai – toimus 5 000 elanikuga Türil 47. korda lillelaat, mida külastas rekordiliselt 40 000 inimest * 18. mai – [[Võru linnavolikogu]] tagandas ametist linnapea [[Kalvi Kõva]] * 18. mai – [[Selver]] teatas, et sulgeb tuleval kevadel oma ainsa kaupluse [[Põlva]]s, kuna praegune rendipind vajaks värskendamist, mis läheks maksma sama palju kui uue kaupluse ehitamine, sama on plaanis teha ka Viljandis, kus praegu on Selveril kaks poodi * 20. mai – [[Luunja]]s avas uksed uus [[Coop]]i kauplus * 20. mai – [[Kambja]] vallavolikogu opositsioonisaadikud algatasid volikogu esimehe [[Illari Lään]]e umbusalduse * 21. mai – [[Tartu linnavolikogu]] lükkas tagasi sotsiaaldemokraatide ettepaneku jätta linnaliinibussides sooduspileti hind samaks ning volikogu enamuse heakskiidu sai otsus, et 1. juulil tõusevad eranditult kõik linnaliinibusside piletihinnad * 22. mai – Hiiumaa vallavanemale [[Hergo Tasuja]]le esitati umbusaldusavaldus, kuus EKRE ja Isamaa liiget heidavad ette, et mees on korduvalt eiranud valla elus ja juhtimises tekkinud probleeme ja jätnud need lahenduseta * 25. mai – [[Võru]] linnavolikogu valis uueks linnapeaks [[Urmas Tali]] * 26. mai – [[Vormsi]] vallavanemaks valiti [[Tanel Viks]] * 1. juuni – [[Türi Muuseum]]is avati näitus "Türi linn 100" * 2. juuni – kaks aastat [[Lähte ühisgümnaasium]]i direktor olnud [[Martin Pent]] teatas, et lahkub ametist erimeelsuste tõttu vallavalitsusega * 4. juuni – Tartus [[Eesti kirjandusmuuseum]]is avati näitus, mis tähistab luuletaja, tõlkija, esseisti ja mõtleja [[Ain Kaalep]]i 100. sünniaastapäeva * 5. juuni – Tartu Forseliuse koolimaja ees avati nimeline pink direktor [[Jüri Sasi]]le, kes pärast tosinat aastat paneb ameti maha ja läheb pensionile * 14. juuni – [[Tartu Linnamuuseum]] ja näitus „Meie Tartu“ pärjati Euroopa aasta muuseumi auhindade jagamisel žürii eripreemiaga kogukonna kaasamise eest * 16. juuni – viiendat aastat [[Tõrvandi põhikool]]i juhtinud Kristi Aria teatas, et paneb 17. juulil omal soovil direktoriameti maha * 16. juuni – [[Ülenurme Gümnaasium]]i direktoriks valiti 18 kandidaadi seast Priit Põdra, kes asub ametisse augustis, viimased 10 aastat oli ta [[Jõgevamaa gümnaasium]]i direktor * 17. juuni – [[Tartu maakohus]] kuulutas välja [[Tartu hoiu-laenuühistu]] pankroti, kohtu hinnangul esinevad ühistu majandustegevuses püramiidskeemi tunnused, kohus määras et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 3. juulil Tartu kohtumajas * 17. juuni – [[Bigbank]] teatas, et toetab miljoni euro suuruse nimisponsori lepinguga neli aastat Bigbank Tartu meeskonda, Tartu Ülikool/Bigbanki naiskonda ja klubi noortevõistkondi. * 18. juuni – Tartus pandi nurgakivi uuele [[munitsipaalmaja]]le aadressil Tüve tn 6, kuhu tuleb 36 korterit neile, kel on raskusi iseseisva toimetulekuga, maja valmib 2027. aasta kevadel * 27. juuni – Tartus [[Kassitoome]]l avati mälestusmärk Soome keeleteadlasele [[Lauri Kettunen]]ile * 29. juuni – [[Tartu linna päev]] * 30. juuni – [[Kohtla-Järve]] volikogu avaldas umbusaldust senisele linnapeale [[Max Kaur]]ile ja valis uueks linnapeaks [[Evelyn Danilov]]i * 30. juuni – Sihtasutuse [[Tartu Kultuurkapital]] nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatajaks [[Katriin Fisch-Uibopuu]], kes asus ametisse 1. juulil * 1. juulist osutab [[Hiiumaa haigla]] üksnes erakorralist sünnitusabi, kuna lastearst läks pensionile, mullu sündis Hiiumaa haiglas 22 last, tänavu on sünnitusi olnud 12. * 2. juuli – [[Türi]] linna 100. sünnipäeva pidulik vastuvõtt [[Türi Kultuurikeskus]]es * 3. juuli – [[Tartu hoiu-laenuühistu]] üldkoosolek lõpetas ühistu tegevuse * 6. juuli – [[Estiko|Estiko Grupp]], [[Tartu Erakool]] (TERA) ja [[Ehitustrust]] allkirjastasid ehituslepingu, mille kohaselt valmib 2027. aasta suvel Tehase tänaval endises [[E-Kaubamaja]] hoones nüüdisaegne õpi- ja kogukonnakeskus, milles on ruumi 400 õpilasele. * 14. juuli – Tartu linnavalitsus kinnitas [[Tartu maraton]]i maamärgi ehitushanke, kunstnik [[Kärt Maran]]i loodud maamärk hakkab tähistama esimese Tartu maratoni stardipaika, maamärk avatakse 2027. aasta veebruaris. * 17. juuli – Tartu vallavanem [[Jarno Laur]] tegi siseminister [[Igor Taro]]le ettepaneku rajada uus Lõuna politseimaja mitte Tartu linna Kalda tee piirkonda, vaid Tartu valla Raadi alevisse Stardiraja tänavale, samasse piirkonda kerkib Kaitseliidu Tartu maleva uus hoonestu. * 21. juuli – Tartu Postimees teatas, et uuest õppeaastast hakkab [[Tõrvandi Kool]]i juhtima Marjeta Venno, 2025/2026. õppeaastal õppis Tõrvandi Koolis üle 400 õpilase, kool on üks Kambja valla kiiremini kasvavaid haridusasutusi, kus õpilaste arv jõuab lähiaastatel 800-ni * 22. juuli – siseminister [[Igor Taro]] vabastas ametist 9 aastat Ida prefektina töötanud politseikolonel [[Tarvo Kruup]]i tema enda soovil alates 30. septembrist * 27. juuli – Narva volikogus umbusaldati linnapea [[Katri Raik]]i ja volikogu esimeest [[Mihhail Stalnuhhin]]it, uueks linnapeaks sai [[Jaan Toots]] ja uueks volikogu esimeheks [[Urbo Vaarmann]] * 30. juuli – [[Elva gümnaasium]]i direktoriks valiti 6 aastat [[Kanepi gümnaasium]]i juhtinud Diana Leenurm, kes asub Elvas tööle 10. augustil * 31. juuli – [[kolonel]] [[Raul Kütt]] andis pärast enam kui kolme ja poole aasta pikkust teenistust Kaitseliidu Lõuna maakaitseringkonna ja Tartu maleva juhtimise üle [[kolonelleitnant]] [[Arno Kruusmann]]ile * 13. august – Rae vallavalitsus kinnitas [[Jüri Kool]]i uueks juhiks [[Triinu Luiga]], kes alustab ametis 24. augustil, alates 2022. aastast oli ta [[Järveküla kool]]i direktor * 19. september – toimub 29. [[Tartu Rattamaraton]] * 3. oktoober – toimub 15. [[Tartu Linnamaraton]] * ... ==Surnud== {{Vaata ka|In memoriam 2026}} *[[1. jaanuar]] – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja *[[4. jaanuar]] – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik *[[4. jaanuar]] – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi publitsist, ufoloog *[[12. jaanuar]] – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane *[[13. jaanuar]] – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik *[[17. jaanuar]] – [[Jaan Leetsar]], Eesti poliitik *[[18. jaanuar]] – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane ja psühholoog *[[21. jaanuar]] – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arstiteadlane *[[7. veebruar]] – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik *[[10. veebruar]] – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht *[[11. veebruar]] – [[Cees Nooteboom]], hollandi kirjanik *[[12. veebruar]] – [[Juhan Habicht]], eesti tõlkija ja kirjanik *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik *[[17. veebruar]] – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik *[[18. veebruar]] – [[Jan Timman]], hollandi maletaja *[[21. veebruar]] – [[Ott Raun]], eesti kirjanik *[[28. veebruar]] – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik *[[28. veebruar]] – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst *[[10. märts]] – [[Susan Haack]], inglise filosoof *[[12. märts]] – [[Valeri Kirss]], eesti missivõistluste korraldaja *[[12. märts]] – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja *[[14. märts]] – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], ameerika filminäitleja *[[20. märts]] – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog *[[21. märts]] – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik *[[24. märts]] – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister *[[24. märts]] – [[Gameboy Tetris]], eesti muusik ja raadiosaatejuht *[[10. aprill]] – [[Vootele Hansen]], Eesti ühiskonnategelane, geograaf ja õpetaja *[[17. aprill]] – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur *[[19. aprill]] – [[Desmond Morris]], inglise zooloog *19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja *[[20. aprill]] – [[Sergei Stadler]], Venemaa viiuldaja ja dirigent *[[23. aprill]] – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik *[[24. aprill]] – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik *[[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane *[[29. aprill]] – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja *[[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, kaitseväe peakaplan *[[7. mai]] – [[Kaia Lehari]], eesti esteetik ja kunstiteadlane *[[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik *[[9. mai]] – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog *[[20. mai]] – [[Teet Veispak]], eesti kultuuritegelane *[[10. juuni]] – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja *[[17. juuni]] – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane *[[26. juuni]] – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik *26. juuni – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik *[[6. juuli]] – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener *[[8. juuli]] – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja *[[9. juuli]] – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik *[[11. juuli]] – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik *[[15. juuli]] – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane *[[30. juuli]] – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane *[[6. august]] – [[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog ==Pühendused== Eestis: * [[aasta liblikas]] – [[nõgeseliblikas]] * [[aasta lind]] – [[piiritaja]] * [[aasta loom]] – [[siil]] * [[aasta muld]] – [[leetjas muld]] * [[aasta puu]] – [[harilik haab]] * [[aasta seen]] – [[limatünnik]] * 14. märtsil 2026 lõppes [[Eesti raamatu aasta]], (vt [[Eesti kultuurivaldkonna aasta peateemade loetelu]]) ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Peetud">{{netiviide |pealkiri=Trump: Venezuela president Nicolas Maduro on kinni peetud |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1609899973/trump-venezuela-president-nicolas-maduro-on-kinni-peetud |vaadatud=2026-01-11}}</ref> <ref name="Relocated">{{netiviide |pealkiri=Equatorial Guinea relocates capital to Ciudad de la Paz |väljaanne=Le Monde |url=https://www.lemonde.fr/en/international/article/2026/01/04/equatorial-guinea-relocates-capital-to-ciudad-de-la-paz_6749064_4.html# |vaadatud=2026-01-11}}</ref> }} [[Kategooria:2026| ]] qly67uosqpgaucnm6s9vbmw431sh2wv 0 467663 7213944 4889974 2026-08-14T06:27:35Z Robert Treufeldt 9117 7213944 wikitext text/x-wiki '''World Rally Team Estonia''' oli Eesti [[rallisõitja]]te koondis, mis eksisteeris [[2008]]–[[2012]].ref>[https://www.e-krediidiinfo.ee/80272103-WORLD%20RALLY%20TEAM%20ESTONIA%20MT%C3%9C? World Rally Team Estonia krediidiinfo]</ref> Koondis loodi selleks, et osaleda [[autoralli maailmameistrivõistlused|autoralli maailmameistrivõistlustel]].<ref name="rally.ee">[http://www.rally.ee/?a=a009&b=6261 Loodi eestlaste rallikoondis World Rally Team Estonia]. rally.ee, 30. jaanuar 2008 (vaadatud 08.06.2017)</ref> ==Koondislasi== *[[Urmo Aava]] *[[Karl Kruuda]] *[[Martin Kangur]] *[[Egon Kaur]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://epl.delfi.ee/archive/world-rally-team-estonia-alustab?id=51211638 World Rally Team Estonia alustab]. EPL, 30. jaanuar 2008 *[http://www.rally.ee/?a=a009&b=6261 Loodi eestlaste rallikoondis World Rally Team Estonia]. rally.ee, 30. jaanuar 2008 [[Kategooria:Eesti autoralli]] [[Kategooria:Eesti rahvuskoondised]] 69d84169drw87l4sprucwcywxu77zz5 0 470631 7213947 6801623 2026-08-14T06:32:08Z Abeek 7019 Parandasin mitmes kohas nime Luuga eestikeelseks Laugaks 7213947 wikitext text/x-wiki {{viita}} [[Fail:An_Aerial_Photo_of_the_Area_of_the_Port_of_Ust-Luga_under_Construction_19_March_2015.jpg|pisi|Aerofoto ehitamisel olevast sadamast 19. märtsil 2015. aastal]] '''Ust-Luga ehk [[Lauga jõgi|Lauga]] jõesuu sadam''' (vene keeles Морской торговый порт Усть-Луга) on [[kaubasadam]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Kingissepa rajoon]]is [[Ust-Luga]] asula lähedal. Sadam asub [[Soome laht|Soome lahe]] idaosas [[Lauga laht|Lauga lahe]] rannikul. Sadam rajati ja seda arendatakse vastukaaluks Venemaast sõltumatute Läänemere-äärsete riikide sadamatele ning Venemaa [[transiitkaubandus]]e Läänemere sadamatest ([[Muuga sadam]], [[Riia sadam]], [[Tallinna sadam]]) sõltumatuse saavutamiseks. Sadama [[akvatoorium]]i pindala on 67,56 km². Sadamat hakati kasutama detsembris [[2001]] ja algul kasutati seda [[süsi|söe]][[terminal]]ina. Sadama lähedal [[Lauga jõgi|Lauga jõe]] suudmes tegutses juba varem puiduterminal (vene keeles ''лесной терминал''), mis liideti loodud sadamaga. Sadamat arendab OAO Kompania Ust-Luga (vene keeles ОАО «Компания Усть-Луга»). ==Välislingid== *[http://ust-luga-mmc.ru/index-e.html/ Sadama koduleht] {{koord}} [[Kategooria:Venemaa sadamad]] [[Kategooria:Kingissepa rajoon (Leningradi oblast)]] qofvdul067zetw9oimx3r1ldogemqnq 0 481113 7213989 7182894 2026-08-14T08:44:13Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 5 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7213989 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on praegusest vallast; samanimelise endise valla kohta vaata [[Mustvee vald (Laiuse kihelkond)]].}} {{EestiVald | nimi = Mustvee vald | lipp = Mustvee valla lipp.png | lipu_link = [[Mustvee valla lipp]] | vapp = Mustvee valla vapp.svg | vapi_link = [[Mustvee valla vapp]] | pindala = | elanikke = | keskus = [[Mustvee]] | kaart = Eesti Mustvee vald 2017.svg | osm = pind }} '''Mustvee vald''' on [[omavalitsusüksus]] [[Eesti]]s [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]]. Mustvee vald moodustati [[Eesti omavalitsuste haldusreform|Eesti omavalitsuste haldusreformi käigus]] 2017. aastal [[Avinurme vald|Avinurme valla]], [[Kasepää vald|Kasepää valla]], [[Lohusuu vald|Lohusuu valla]], [[Mustvee linn]]a ja [[Saare vald|Saare valla]] ühinemisel. Mustvee vallaga liitus ka [[Torma vald|Torma valla]] koosseisus olnud [[Võtikvere]] küla.<ref name="riigiteataja2017">[https://www.riigiteataja.ee/akt/131012017008 Avinurme valla, Kasepää valla, Lohusuu valla, Mustvee linna ja Saare valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 "Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine" muutmine (vastu võetud 26.01.2017)] ''www.riigiteataja.ee''</ref> Mustvee vald piirneb põhjas [[Alutaguse vald|Alutaguse]] ja [[Vinni vald|Vinni vallaga]], lääneosas [[Jõgeva vald|Jõgeva valla]] ning lõunaosas [[Tartu vald|Tartu]] ja [[Peipsiääre vald|Peipsiääre vallaga]]. Valla idapiiriks on [[Peipsi järv]]. Valda läbib [[Jõhvi–Tartu–Valga maantee|Jõhvi–Tartu–Valga põhimaantee]] ning tugimaanteedena [[Jõgeva–Mustvee maantee|Jõgeva–Mustvee]], [[Rakvere–Luige maantee|Rakvere–Luige]], [[Iisaku–Tudulinna–Avinurme maantee|Iisaku–Tudulinna–Avinurme]] ja [[Aovere–Kallaste–Omedu maantee]]. Vallakeskus [[Mustvee]] asub maakonnakeskusest [[Jõgeva]] linnast 37 km kaugusel ja riigi pealinnast [[Tallinn]]ast 173 km kaugusel. == Asustus == === Linn === [[Mustvee]] === Alevikud === [[Avinurme]] ja [[Lohusuu]]. === Külad === Mustvee vallas on 56 [[küla]]: [[Adraku]], [[Alekere]], [[Halliku]], [[Jaama (Saare)|Jaama]], [[Jõemetsa]], [[Kaasiku (Kasepää)|Kaasiku]], [[Kaevussaare]], [[Kallivere]], [[Kalmaküla]], [[Kasepää küla|Kasepää]], [[Kiisli]], [[Kiissa]], [[Koseveski]], [[Kõrve (Avinurme)|Kõrve]], [[Kõrvemetsa]], [[Kõveriku]], [[Kärasi]], [[Kääpa (Saare)|Kääpa]], [[Kükita]], [[Laekannu]], [[Lepiksaare]], [[Levala (Saare)|Levala]], [[Maardla küla|Maardla]], [[Maetsma]], [[Metsaküla (Kasepää)|Metsaküla]], [[Nautrasi]], [[Ninasi]], [[Nõmme (Kasepää)|Nõmme]], [[Odivere]], [[Omedu]], [[Paadenurme]], [[Pedassaare (Saare)|Pedassaare]], [[Piilsi]], [[Putu]], [[Pällu]], [[Raadna]], [[Raja (Mustvee)|Raja]], [[Ruskavere]], [[Saarjärve]], [[Separa]], [[Sirguvere]], [[Sälliksaare]], [[Tammessaare]], [[Tammispää]], [[Tarakvere]], [[Tiheda]], [[Tuulavere]], [[Ulvi (Avinurme)|Ulvi]], [[Vadi küla|Vadi]], [[Vanassaare]], [[Vassevere]], [[Veia]], [[Vilusi]], [[Voore (Saare)|Voore]], [[Võtikvere]], [[Änniksaare]]. == Ajalugu == === Mustvee vald === Mustvee vald on saanud nime valla keskuse, [[Mustvee]] järgi, mis omakorda on saanud nime läbi turbamaade voolanud tumeda veega kohaliku jõe järgi. Piirkonna ajalooline märkimine ulatub muinasaega, mil tolleaegne väikemaakond, [[Vaiga maakond|Vaiga]], asus arvatavalt tänapäeva [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonna]] idaosast kuni [[Peipsi järv|Peipsi järveni]] ning põhja pool tänapäeva [[Avinurme]] ümbruses. Praeguse Mustvee valla aladel asuv [[Kasepää küla]] on üks esimesi teadaolevaid Peipsi-äärseid külasid.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Tähepõld, Kadri; Plotnikova, Anna|pealkiri=Giidi käsiraamat, PEIPSIVEER ida ja lääne vahel|aasta=2010|koht=Tallinn|kirjastus=Ecce Revalia}}</ref> Mustveed on esimest korda mainitud 1493. aastal osana orduriigist, mis langes [[Liivi sõda|Liivi sõjas]], ning [[Liivimaa]], k.a Mustvee, läks 1582. aastal Poola võimu alla. Et saada selgust rahvastiku jaotusest antud aladel, viidi 1599. aastal läbi Poola revisjon, milles märgiti [[Laiuse staarostkond|Laiuse staarostkonna]] (tolleaegse Mustvee regiooni) aladeks: Lohusuu, Tammispää, Ninasi, Vilusi, Ranna-Piilsi, Kükita, Maa-Kasepää, Omedu ja Mustvee küla. Kõik need alad kuulusid Mustvee mõisa alla.<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=MTÜ Peipsikad|pealkiri=Meie Mustvee|aasta=2012|koht=Põltsamaa|kirjastus=Vali Press}}</ref> [[Fail:Ninasi postijaama hoone 2014.JPG|pisi|[[Peterburi–Riia postimaantee]] ääres asunud [[Ninasi postijaam]]a kivist peahoone ehitati 1824. aastal]] Põhjasõja ajal liideti Mustvee piirkond [[Venemaa]]ga, millele järgnevalt muutus Mustvee ülekaaluka vene elanikkonnaga regiooniks. Samuti asusid 18. sajandil neile aladele [[vene vanausulised]]. [[Omedu küla]] on mainitud esimest korda 1590. aastal ning see on olnud koduks eesti talukultuurile ümbritsevate vene vanausuliste asulate vahel. 1722. aastast peale on mainitud [[Ninasi kõrts]]i kui üht peamist peatust teel [[Peterburi]]. [[Lohusuu]] idakaldale asusid 18. sajandil elama Vene vanausulised, kelle järgi hakati idakalda asulat kutsuma [[Vene-Lohusuu]]ks, läänekallast aga [[Eesti-Lohusuu]]ks. Lohusuus on sündinud näiteks [[Otto Wilhelm Masing]], kes võttis eesti keeles kasutusele [[Õ|õ-tähe]] ja kirjeldas esimesena peipsivenelaste etnograafiat. [[Raja (Mustvee)|Raja küla]] ja [[Kükita]] asustasid samuti 17. ja 18. sajandil Loode-Venemaalt tulnud ümberasujad.<ref name=":0" /> Mustvee vald eksisteeris aastatel 1866–1921 Laiuse kihelkonnas, tolleaegse Tartumaa koosseisus. 1950. aastal, Vene võimu ajal oli Mustvee haldusüksuseks [[Mustvee rajoon]], mille keskus oli Mustvee. See liideti hiljem [[Jõgeva rajoon]]iga. === Mustvee asula === Esialgu oli Mustvee 14. sajandil tuntud kalapüügikohana. 16. sajandil moodustus väike [[kaluriküla]], mille elanikud olid [[eestlased]]. 18. sajandil asus Mustveele elama aga arvukalt [[Venelased|vene kalureid]]. Asula kasvu soodustas asend teel [[Riia]], [[Tartu]], [[Narva]] ja hiljem [[Peterburi]] vahel. Tee Peterburist [[Lääne-Euroopa]]sse läks samuti Mustvee lähedalt. Rahvastiku kiire kasvu järgnenud sajandil tagas nii vajadus läbivat rahvamassi teenindada kui ka rohke vene vanausuliste Mustveesse asumine. 20. sajandi alguses elavnes kaubavahetus Tartu, Narva ja [[Pihkva]]ga, vanausuliste koguduses oli 1910. aastaks 1110 liiget ja Mustvee külas tervikuna umbes 1900 elanikku. 1921. aastal sai Mustveest [[alev]]. 1938. aastal oli Mustveel 2603 elanikku ja Mustvee alevist sai linn. [[Nõukogude okupatsioon Eestis|Vene okupatsiooni]], [[Küüditamine|küüditamise]] ja linna pommitamise tulemusena hakkas rahvaarv aga vähenema. 2020. aasta seisuga on Mustvees 1221 elaniku.<ref name=":1" /> === Vanausulised Mustvee aladel === Vanausulised asusid kodumaalt usulise tagakiusamise tõttu Peipsi läänekaldale 17.-18. sajandil. Eesti talupojad elasid Peipsi järvest kaugemal sisemaal. Ajalooliselt on paljud väiksemad külad Mustvee vallas saanud alguse vanausuliste küladena, nende hulgas [[Raja (Mustvee)|Raja]], [[Kükita]] ja [[Kasepää küla|Kasepää]].<ref name=":0" /> Vanausulisi asus elama ka teistesse Eesti piirkondadesse, näiteks [[Tallinn|Tallinna]], kus oli 1807. aastal ligi 160 vanausulist, kellest suurem osa järgmise poole sajandi jooksul sealt ka lahkusid. Tänapäeval on Eesti 11 registreeritud vanausuliste kogudust, millest 9 asuvad Peipsi-äärsetel aladel, 1 Tallinnas ja 1 Tartus.<ref name=":2">{{Raamatuviide|pealkiri=Peipsimaa Teejuht|aasta=2021|kirjastus=Peipsi Infokeskus MTÜ|autor=Peipsi Infokeskus MTÜ|koht=Tiheda}}</ref> === Rahvarõivad === Mustvee vallale ja mõnele teisele vallavälisele piirkonnale on iseloomulikud Torma kihelkonna rahvarõivad, milles on muu Eestiga võrreldes enam märgata vadja- ja venepäraseid jooni.<ref name=":6">{{Netiviide|url=https://rahvaroivad.ee/regioonid/louna-eesti/torma|pealkiri=Torma – Eesti rahvariided|vaadatud=12.12.2021}}</ref> Meeste rahvarõivakomplekt koosnes särgist, kintspükstest, tumedast pikk-kuuest, vööst, vatist, kaapkübarast, sukkadest, säärepaeltest ja mustaks pargitud pasteldest.<ref name=":6" /> Naised kandsid särki, kampsunit, seelikut, kirivööd, sukki koos sukapaeltega, musti pastlaid. Noortele naistele oli iseloomulik kaelarätt, abielunaised kandsid kindlasti ka põlle ja peakatet (tanu ja/või rätik). Särgi kaelus kinnitati vitssõlega. Lisaks kanti iga päev mitmevärvilistest klaas- või kivihelmestest valmistatud keesid, millel arvati olevat kaitsemaagiline toime. Pidulikul puhul kinnitati rinnale 6–10 cm läbimõõduga kuhiksõlg või prees.<ref name=":6" /> <gallery> Fail:Kasepää kirivöö.jpg|[[Kasepää küla]] naiste kirivöö Fail:Avinurme kirivöö.jpg|[[Jõemetsa|Jõemetsa küla]] meeste kirivöö Fail:056620 ERM 3980 056620.jpg|[[Võtikvere|Võtikvere küla]] seelik Fail:056895 ERM A285 1 056895.jpg|[[Tuulavere|Tuulavere küla]] seelik </gallery> === Mõisad === [[Pilt:Saare_mõisa_järveallee_suvel.jpg|thumb|[[Saare mõis (Maarja-Magdaleena)|Saare mõisa]] kahekilomeetrine [[Saare järv]]e äärde suunduv allee kevadel]] * [[Avinurme mõis|Avinurme riigimõis]] (''Awwinorm'').<ref name=":7">{{Netiviide|url=http://mois.ee/|pealkiri=Eesti mõisad|vaadatud=12.12.2021}}</ref> * [[Võtikvere mõis]] (''Wottigfer''), mis oli Tähkvere kõrvalmõis. Säilinud on praktiliselt ainult park ja paar osalt ümber ehitatud kõrvalhoonet.<ref name=":7" /><ref>{{Netiviide|url=https://eelis.ee/default.aspx?state=9;572247461;est;eelisand;;&comp=objresult=parandobj&obj_id=-588959566|pealkiri=Võtikvere mõis – EELIS Infoleht|aeg=16.02.2011|vaadatud=12.12.2021}}</ref> * [[Halliku mõis|Halliku rüütlimõis]] (''Hallick''). Mõisa peahoone on kasutuses elumajana, hästi säilinud on ka mõisatallid, -ait ja -puukoda. Kõik nimetatud hooned on osaliselt ümber ehitatud, vastamaks elulistele vajadustele.<ref name=":7" /><ref>{{Netiviide|url=https://eelis.ee/default.aspx?state=11;572247461;est;eelisand;;&comp=objresult=parandobj&obj_id=1807659565|pealkiri=Halliku mõis – EELIS infoleht|vaadatud=12.12.2021}}</ref> * [[Jõe mõis|Jõe rüütlimõis]] (''Jaegel''). Säilinud on vaid mõisa kõrtsi ase, aiapuud.<ref name=":7" /><ref>{{Netiviide|url=https://eelis.ee/default.aspx?state=14;572247461;est;eelisand;;&comp=objresult=parandobj&obj_id=484859565|pealkiri=Jõe mõis – EELIS infoleht|vaadatud=12.12.2021}}</ref> * [[Levala mõis]] (''Lewala''), mis oli Roela mõisa karjamõis. Mõisa alla kuuluvad neli hoonet on säilinud, neist kolm on kasutuses. Kuuldavasti olla mõisas valmistatud telliseid.<ref name=":7" /><ref>{{Netiviide|url=https://eelis.ee/default.aspx?state=16;572247461;est;eelisand;;&comp=objresult=parandobj&obj_id=1370859565|pealkiri=Roela mõis – EELIS infoleht|vaadatud=12.12.2021}}</ref> * [[Saare mõis (Maarja-Magdaleena)|Saare rüütlimõis]] (''Saarenhof''). Mõisaaegsed hooned hävinesid täielikult 1960. aastal maaparanduse käigud. Endiste mõisaomanike (Manteuffelite perekonna) matmispaik jääb Saarjärve looduspargi territooriumile.<ref name=":7" /><ref>{{Netiviide|url=https://eelis.ee/default.aspx?state=19;572247461;est;eelisand;;&comp=objresult=parandobj&obj_id=344159565|pealkiri=Saare mõis – EELIS infoleht|vaadatud=12.12.2021}}</ref> * [[Vanamõisa mõis (Maarja-Magdaleena)|Vanamõisa]] (''Althof'', ka Saare-Vanamõisa) oli Saare kõrvalmõis.<ref name=":7" /> * [[Tarakvere mõis|Tarakvere rüütlimõis]] (''Terrestfer''). Osaliselt säilinud ja kohati võsastunud, ei ole kasutuses. Mõisa viljaaida all olevas keldris on tuvastatud kaht orva-piinakongi.<ref name=":7" /><ref>{{Netiviide|url=https://eelis.ee/default.aspx?state=22;572247461;est;eelisand;;&comp=objresult=parandobj&obj_id=899459565|pealkiri=Tarakvere mõis – EELIS infoleht|vaadatud=12.12.2021}}</ref> == Loodus == === Mullastik ja maavarad === Peamiselt on valla maadel levinud [[Leostunud mullad|leostunud]] ja leetjad [[Gleimuld|gleimullad]]. Valla lõunaosas toimub üleminek gleistunud kahkjatele leetunud muldadele, nendest natuke väiksema osa haaravad ka [[madalsoomuld|madalsoomullad]]. Põhjaosas esineb kohati gleistunud leetunud muldi ja leedemuldi, leede-turvastunud muldi ning ka siirdesoo- ja rabamullaalasid. Tegemist on üldiselt liigniiskete muldadega, mille viljakus on keskmisest madalam.<ref name=":3" /> Maavaradest leidub valla territooriumil pinnakatte savi ja kruusa. Vallas on mitu turbamaardlat (Tõikvere, Rahivere, Kaiu, Kullavere, osa Tudulinna maardlast) ning liivamaardlat (Veia, Jaska, Odivere, Jaama, Maetsma), ka Adraku kruusamaardla.<ref name=":3">{{Netiviide|url=https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/mullakaart|pealkiri=Maa-ameti kaardirakendus|vaadatud=12.12.2021}}</ref> === Veekogud === [[Fail:Avijõgi1.jpg|pisi|[[Avijõgi]] on valla pikim jõgi]] Vald kuulub Ida-Eesti vesikonda, Peipsi alamvesikonda. Mustvee valda läbib 9 jõge: [[Avijõgi]] (62,2 km), [[Kullavere jõgi]] (59,1 km), [[Kääpa jõgi]] (52,8 km), [[Mustvee jõgi]] (43,4 km), [[Haavakivi jõgi]] (27,6 km), [[Piilsi jõgi]] (26,1 km), [[Uhmardu jõgi]] (19,2 km), [[Tarakvere jõgi]] (12,8 km) ja [[Lambajõgi]] (3 km). Haavakivi ja Lambajõgi suubuvad Kääpa jõkke, millest omakorda Kääpa ja Tarakvere jõgi suubuvad Kullavere jõkke, mis lõpuks jõuab [[Peipsi järv|Peipsi järve]]. Peipsi järve suubuvad ka Avijõgi, Mustvee jõgi ja Piilsi jõgi. Ainuke jõgi, mis Peipsi järvega ei ühine, on Uhmardu jõgi, mis suubub [[Jõemõisa Papijärv|Jõemõisa Papijärve]].<ref name=":4" /> Lisaks jõgedele on voolavatest veekogudest vallas 22 oja: [[Tiheda jõgi]], [[Annoja]], [[Kruusoja]], [[Raadna oja|Raadna]], [[Ulvi oja|Ulvi]], [[Ninasi oja|Ninasi]], [[Lagedi oja|Lagedi]], [[Linnanõmme oja|Linnanõmme]], [[Vassevere oja|Vassevere]], [[Rausi oja|Rausi]], [[Kullamäe oja|Kullamäe]], [[Imukvere oja|Imukvere]], [[Karusilma oja|Karusilma]], [[Tõlga oja (Jõgevamaa)|Tõlga oja]], [[Alekõrre oja|Alekõrre]], [[Lümati oja|Lümati]], [[Pala oja|Pala]], [[Rehessaare oja|Rehessaare]], [[Kiissa oja|Kiissa]] ja [[Punasoo oja]], ning [[Maetsma kraav|Maetsma]] ja [[Rajametsa kraav]].<ref name=":4" /> Vallas on 10 looduslikku järve ([[Jõemõisa Särgjärv]], [[Lutikajärv]], [[Arujärv]], [[Papijärv|Papijärv (Jõemõisa Papijärv)]], [[Peipsi järv|Peipsi]], [[Saare järv|Saare]], [[Ruskavere järv|Ruskavere]], [[Eerese järv|Erese]], [[Jõemõisa järv|Jõemõisa]] ja [[Kaiu järv]]), 7 paisjärve ([[Haavakivi paisjärv|Haavakivi]], [[Kose järv (Jõgevamaa)|Kose]], [[Leedimäe järv|Leedimäe]] ja [[Kiisli järv]], [[Veia järv|Veia]], [[Voore järv|Voore]] ja [[Tarakvere paisjärv]]) ja 1 tehisjärv ([[Odivere tiik]]).<ref name=":4" /> === Looduskaitse === [[Fail:Kaiu matkarada 02.jpg|pisi|[[Kääpa maastikukaitseala]]|vasakul]] Mustvee vallas on hulgaliselt kaitsealasid, millest 13 kuulub [[Natura 2000]] võrgustikku. Need on [[Tellise looduskaitseala|Tellise]], [[Võtikvere looduskaitseala|Võtikvere]], [[Kärasi looduskaitseala|Kärasi]] ja [[Paadenurme looduskaitseala]], [[Järvevälja maastikukaitseala|Järvevälja]] ja [[Kääpa maastikukaitseala]], [[Saarjärve looduspark]], [[Änniksaare loodusala|Änniksaare]], [[Adraku loodusala|Adraku]], [[Sahmeni loodusala|Sahmeni]] ja [[Avijõe loodusala]], [[Loode-Peipsi linnuala]] ning vaid osaliselt Mustvee valla territooriumil olev [[Tudusoo looduskaitseala|Tudusoo loodus- ja linnuala]].<ref name=":4" /> Lisaks Natura 2000 võrgustikku kuuluvatele kaitsealadele on vallas [[Kivimurru looduskaitseala|Kivimurru]] ja [[Tarakvere looduskaitseala]] ning kaitsealused [[Roela mõis (Palamuse)|Roela]] ja [[Saare mõis (Maarja-Magdaleena)|Saare mõisa]] park.<ref name=":4">{{Netiviide|url=https://keskkonnaportaal.ee/register/search?objectType=BODY_OF_WATER&status=kinnitatud&adsOid=OV03659958|pealkiri=Keskkonnaregister|vaadatud=12.12.2021}}</ref> Valla territooriumilt leitud viis [[I kategooria kaitsealused liigid Eestis|I kategooria kaitsealust]] loomaliiki: [[lendorav]], [[kalakotkas]], [[merikotkas]], [[must-toonekurg]] ja [[väike-konnakotkas]]. I kategooria kaitsealustest seeneliikidest on leitud [[limatünnik]]ut.<ref name=":4" /> == Rahvastik == 2021. aasta 1. jaanuari seisuga elas Mustvee vallas 5204 inimest. [[Eesti 2011. aasta rahvaloendus]]e andmete baasil moodustasid Mustvee valla (tolleaegse [[Avinurme vald|Avinurme]], [[Lohusuu vald|Lohusuu]], [[Kasepää vald|Kasepää]] ja [[Saare vald|Saare valla]] ning [[Mustvee|Mustvee linna]] ja [[Võtikvere|Võtikvere küla]]) rahvastikust 69,7% eestlased, 30,3% muust rahvusest isikud.<ref name=":8">{{Netiviide|url=https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvaloendus__rel2011__rahvastiku-paiknemine__elukoht-ja-soo-vanusjaotus/RL004|pealkiri=RL004: EESTLASTE ARV JA OSATÄHTSUS ELUKOHA (ASULA) JÄRGI, 31. DETSEMBER 2011|vaadatud=12.12.2021}}</ref> {| class="wikitable" !Asula !Rahvaarv !Eestlaste osa- tähtsus, % |- |Avinurme vald |1305 |95 |- |Lohusuu vald |687 |71,5 |- |Mustvee linn |1358 |41,5 |- |Kasepää vald |1161 |42,7 |- |Saare vald |1190 |97,1 |- |Võtikvere küla |92 |96,7 |} Vallakeskuses Mustvee linnas elab ligi veerand kogu valla rahvastikust (2011. aasta rahvaloenduse andmetel 1358 elanikku).<ref name=":8" /> Valla elanike arv on viimase 10 aasta jooksul vähenenud 18%. Rahvastik on vananev ja loomulik iive negatiivne. Vanuselist koosseisu soopõhiselt arvestades on seis üsna võrdne, va vanusevahemikus 25–39, kus on naisi 32% vähem kui mehi. Seega on vallas probleemiks nn pruudipõud.<ref name=":9" /> Mustvee vald on puuete ja erivajadustega inimeste arvukuse poolest teine vald Eestis. 2021. aastal oli puue määratud 1337 Mustvee valla isikule, mis moodustab 25,7% kogu elanikkonnast.<ref name=":9" /> == Majandus == [[Pilt:Omedu Kirovi-nimeline kalurikolhoos.JPG|pisi|[[S. Kirovi nimeline näidiskalurikolhoos|S. Kirovi nimelise näidiskalurikolhoosi]] Omedu valgumarja tsehh on tänapäeval varemetes]] Valla olulisemaid ettevõtlusvaldkondi on põllumajandus, kalandus ja metsandus, samuti ehitus ja turism. Mustvee vallas on registreeritud 708 ettevõtet, mis annavad tööd 808 inimesele. Üle 80% valla ettevõtetest töötab alla viie töötaja.<ref>{{Netiviide|url=https://mustveevald.kovtp.ee/documents/17771826/18682294/ettev%C3%B5tlusuuring.pdf/aee36282-411d-4b95-9f79-4d049b35d64a|pealkiri=Mustvee valla ettevõtluse uuring eriolukorra meetmete ja eriolukorrajärgsete tegevuste ootuste osas.|vaadatud=12.12.2021|arhiivimisaeg=2.11.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211102172143/https://mustveevald.kovtp.ee/documents/17771826/18682294/ettev%C3%B5tlusuuring.pdf/aee36282-411d-4b95-9f79-4d049b35d64a|url-olek=ei tööta}}</ref> Suurim ettevõte on haagiste, poolhaagiste ning konteinerite, terasvaatide ja muid metalltooteid tootev Maetsma külas asuv Birger OÜ, mis andis 2021. aasta III kvartali seisuga tööd 195 inimesele. Suuruselt teises ettevõttes (Ess.O.Ess OÜ) töötab 100 inimest ning kolmandas ettevõttes (SA Mustvee Tervis) 40 inimest. Rohkem kui kümnele isikule pakub tööd veel 19 valla ettevõtet.<ref>{{Netiviide|url=https://www.teatmik.ee/et/statistics/legal/eyJsX3AiOjUwLCJsX20iOjQ4Nn0=|pealkiri=Juriidiliste isikute statistika|vaadatud=12.12.2021}}</ref> Avaliku sektori suurim tööandja on Mustvee Vallavalitsus, kus 2021. aasta seisuga töötas 135 inimest.<ref name=":9">{{Netiviide|url=https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4211/0202/1027/MustveeVVK_26092018_m26_tt24102021lisa1.pdf|pealkiri=MUSTVEE VALLA ARENGUKAVA 2018–2030|väljaanne=Riigi Teataja|vaadatud=12.12.2021|aeg=13.10.2021}}</ref> 2020. aastal oli Mustvee valla palgatöötaja keskmine kuu brutotulu 1103 eurot, mis on Eesti keskmisest – 1380 eurot – väiksem.<ref>{{Netiviide|url=https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/piirkonnad/jogeva-maakond/mustvee-vald|pealkiri=Mustvee vald {{!}} Statistikaamet|vaadatud=12.12.2021|arhiivimisaeg=28.09.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210928113022/https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/piirkonnad/jogeva-maakond/mustvee-vald|url-olek=ei tööta}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://www.stat.ee/et/uudised/palgatootaja-kuukeskmine-brutotulu-2020|pealkiri=Kuu keskmine tulu suurenes taas, aga selle saajate arv vähenes|vaadatud=12.12.2021|väljaanne=Statistikaamet|aeg=13.05.2021}}</ref> == Haridus == Mustvee vallas on kolm lasteaeda: [[Avinurme lasteaed Naerulind]], [[Mustvee lasteaed]], [[Voore Põhikool|Voore põhikooli lasteaed]].<ref name=":10">{{Netiviide|url=https://mustveevald.kovtp.ee/hallatavad-asutused|pealkiri=Mustvee valla hallatavad asutused|aeg=12.12.2021}}</ref> Vallas on kaks põhikooli ([[Mustvee Kool]] ja [[Voore Põhikool]]) ja üks põhikooli- ja gümnaasiumiosaga kool ([[Avinurme Gümnaasium]]). Vallas tegutseb [[Mustvee Muusika- ja Kunstikool]].<ref name=":10" /> == Kultuur ja religioon == === Kultuuriasutused === Mustvee vallas on viis kultuuriasutust: [[Mustvee Kultuurikeskus|Mustvee]] ja [[Avinurme kultuurikeskus|Avinurme kultuurikeskused]], [[Kasepää rahvamaja|Kasepää]] ja [[Saare rahvamaja]] ning [[Raja vabaajakeskus]].<ref name=":10" /> Sportimisvõimalusi pakub [[Mustvee Valla Spordikeskus]]. Noortel on võimalik vaba aega veeta ka [[Mustvee Valla Noortekeskus|Mustvee Valla Noortekeskuses]].<ref name=":10" /> === Raamatukogud === Mustvee valda teenindab [[Mustvee raamatukogu]], mille allraamatukogud on [[Avinurme raamatukogu|Avinurme]], [[Kasepää raamatukogu|Kasepää]], [[Voore raamatukogu|Voore]], [[Raja raamatukogu|Raja]], [[Lohusuu raamatukogu|Lohusuu]], [[Saare raamatukogu|Saare haruraamatukogu]] ja [[Ulvi raamatukogu (Mustvee)|Ulvi väliteeninduspunkt]].<ref name=":10" /> === Meedia === Vald annab välja vallalehte [[Mustvee Valla Teataja]], mis ilmub koos ajalehega [[Vooremaa (ajaleht)|Vooremaa]]. Leht ilmub kord kuus, välja arvatud juulis.<ref>{{Netiviide|url=https://mustveevald.kovtp.ee/vallaleht|pealkiri=Mustvee Valla Teataja|vaadatud=12.12.2021}}</ref> === Religioon === [[Fail:Mustvee kirik.JPG|pisi|[[Mustvee kirik]]|vasakul]] Mustvee vallas on [[Kükita vanausuliste palvemaja|Kükita Vanausuliste palvela]] ja [[Raja vanausuliste palvemaja]].<ref name=":2" /> Ajalooliselt on pühakojad koondunud Mustvee linna, kust leiab viis eri usuga kirikut: * [[Apostel Nikolause Õigeusu kirik]], mis ehitati 1864. aastal püha Nikolai auks;<ref name=":0" /> * [[Mustvee Püha Kolmainsuse Ainuusu kirik]], mis ehitati 1877. aastal varasema [[Puukirik|puukiriku]] asemele;<ref name=":2" /> * [[Mustvee Betaania koguduse palvemaja]], mis pühitseti sisse 1937. aastal;<ref name=":0" /> * [[Mustvee kirik|Mustvee Luteriusu kirik]], mis pühitseti sisse 1880. aastal;<ref name=":0" /> * [[Mustvee vanausuliste palvela]].<ref name=":0" /> === Huviväärsused === [[Fail:Avinurme kitsarööpalise raudtee rong ja sild. 11. aprill 2021.jpg|pisi|[[Avinurme muuseum-raudtee|Avinurme muuseumrong]]]] * [[Avinurme muuseum-raudtee]] on taastanud Avinurmet läbinud kitsarööpmelisest Sonda–Mustvee raudteest 1 km. Huvilistel on võimalik maist oktoobrini kitsarööpmelise raudtee rongiga ka sõita. * [[Avinurme Puiduait]] tutvustab piirkonnale iseloomulikku puidukäsitööd. Külastajatel on võimalik osaleda õpitubades, osta kohalikku puidukäsitööd ning lõunatada peamiselt kohalikku toorainet kasutava puiduaida kohvikus. *[[Raja vanausuliste palvemaja]] *[[Mustvee vanausuliste muuseum]] annab ülevaade vanausuliste kultuurist. Kogus on [[samovar]]e ja muid vanausuliste igapäevaelus kasutatavaid esemeid ning piirkonnaga seotud kunstnike teoseid, fotosid ja raamatuid. [[Fail:Raja vanausuliste palvela kellatorn.jpg|pisi|left|[[Raja vanausuliste palvemaja]] kellatorn kanti 1999. aastal [[Eesti kultuurimälestiste register|Eesti Kultuurimälestiste riiklikku registrisse]]]] * Püsinäitus "Peipsi järve elu tuba" – näitus annab ülevaate Peipsi järve looduslikust keskkonnast ning Peipsi ääres elavate inimeste eluolust. * [[Peipsimaa muuseum]] – peaasjalikult vanausuliste kultuuri ja eluolu tutvustav muuseum. Külastajad saavad tutvuda Ivan Tšai teejoomise rituaaliga ning osaleda õpitubades. Muuseumist saab kaasa osta kohalike inimeste valmistatud suveniire ja maiustusi. * [[Kükita vanausuliste palvemaja]] – esimene vanausuliste palvela. 1740. aastal sisse õnnistatud palvela küll hävis II maailmasõjas, kuid juba 1948. aastal ehitati vana palvela asemele uus. Jumalateenistusi peetakse igal pühapäeval ja kõigil pühadel. * [[Kalevipoja muuseum|Kalevipoja muuseum ja teemapark]] – Eesti rahvuseepost “[[Kalevipoeg]]” tutvustav muuseum. Teemapargis on muuhulgas võimalik avastada eeposega seotud esemeid, mängida mänge, vaadata filme ja läbida seiklusrada. * Kalevipoja mõõk Kääpa jões – Kalevipoja surmanud mõõga skulptuur [[Kääpa jõgi|Kääpa jões]] Kääpa silla lähedal.<ref>[https://www.puhkaeestis.ee/et/kalevipoja-mook-kaapa-joes Kalevipoja mõõk Kääpa jões] puhkaeestis.ee</ref> * [[Heino Lubja kaalumuuseum]] – kaalumeister Heino Lubja rajatud kaale ja kaalumisega seotud vahendeid tutvustav muuseum. [[Fail:Saare Lake in Jõgeva County.jpg|pisi|[[Saare järv]] asub [[Saarjärve looduspark|Saarjärve looduspargis]] ]] Loodushuvilistele on vallas eri raskusastmetega õppe- ja matkaradu. [[Jõemõisa matkarada]] (0,5 km), [[Saare järve õpperada]] (3,5 km) ja [[Tammeluha matkarada]] (3 km) on sobilikud kiireks [[jalgsimatk]]aks. [[Jalgrattamatk|Rattamatka]]huvilistele on sobilikud [[Koseveski rattarada]] (20 km) ja [[Kaiu rattarada]] (45 km). Lisaks on valla looduskaunistes paikades loodud hulgaliselt lõkkekohti ja mõned telkimisalad.<ref>{{Netiviide|url=https://loodusegakoos.ee/kuhuminna?element_holder%5Bobject_type%5D%5B%5D=%C3%95pperada&element_holder%5Bobject_type%5D%5B%5D=Matkarada&element_holder%5Bobject_type%5D%5B%5D=Rattarada&element_holder%5Bobject_type%5D%5B%5D=Maastikus%C3%B5idurada&element_holder%5Bobject_type%5D%5B%5D=Telkimisala&element_holder%5Bobject_type%5D%5B%5D=Metsaonn&element_holder%5Bobject_type%5D%5B%5D=Metsamaja&element_holder%5Bobject_type%5D%5B%5D=Loodusmaja&element_holder%5Bobject_type%5D%5B%5D=Looduskeskus&element_holder%5Bobject_type%5D%5B%5D=Teabepunkt&element_holder%5Bobject_type%5D%5B%5D=Vaatetorn&element_holder%5Bobject_type%5D%5B%5D=Puhkekoht&element_holder%5Bobject_type%5D%5B%5D=Muu&element_holder%5Bobject_type%5D%5B%5D=L%C3%B5kkekoht&element_holder%5Bobject_type%5D%5B%5D=Kattega+l%C3%B5kkekoht&element_holder%5Bobject_type%5D%5B%5D=Matkav%C3%B5imalus&element_holder%5Bobject_type%5D%5B%5D=Pr%C3%BCgi+sorteerimise+v%C3%B5imalus&element_holder%5Bobject_type%5D%5B%5D=Telkimisv%C3%B5imalus&element_holder%5Bobject_type%5D%5B%5D=Invav%C3%B5imalus&element_holder%5Bobject_type%5D%5B%5D=Talvine+kasutus&search=1&search_type=Puhkeala&element%5Bregion%5D%5B%5D=J%C3%B5gevamaa&element%5Btitle%5D=#tulemus|pealkiri=Kuhu minna? {{!}} Loodusega koos|vaadatud=12.12.2021}}</ref> === Suuremad kultuuriüritused === * [[Avinurme tünnilaat]] on puidukäsitöö teemaline laat, kust on võimalik osta ka muud käsitöökaupa. Laata peetakse alates 2000. aastast igal jaanipäeval. * [[Kalevipoja Uisumaraton]] toimub Mustvee linna ääres Peipsi järvejääl sõltuvalt järvejää võimekusest. Traditsiooniliselt on valida saadud 30 ja 9 km distantsi vahel ning maratoni tarbeks luuakse järvejääle hooldatud uisurada. Üritus viiakse läbi veebruaris.<ref>{{Netiviide |url=http://spordikeskus.mustvee.eu/wp-content/uploads/2019/01/Kalevipoja-VIII-Uisumaratoni-juhend-2.pdf |pealkiri=Kalevipoja VIII uisumaraton |vaadatud=2021-12-12 |arhiivimisaeg=2021-12-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211212122632/http://spordikeskus.mustvee.eu/wp-content/uploads/2019/01/Kalevipoja-VIII-Uisumaratoni-juhend-2.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> * [[Kalevipoja kala- ja veefestival]] tutvustab piirkonna kalandusega seotud tegevusi. Avatud on laadaplats, kus on kohalikel ja ka kaugemalt tulnutel enda tooteid tutvustada ja müüa, toimuvad nii kohalike kui ka külalismeelelahutajate kontserdid ja muud etteasted ning mängitakse lõbusaid kalanduse ja Kalevipojaga seotud võistlusmänge. * [[Kääpa kohvikutepäev]]a eesmärk on tutvustada kohalikke maitseid kodukohvikute näol. Tavaliselt on üritus toimunud mõnel augusti nädalavahetusel.<ref>[https://web.archive.org/web/20211212122632/https://visitjogeva.com/objekt/kaapa-kohvikutepaev/ Kääpa Kohvikutepäev] Avasta Jõgevamaa</ref> * [[Lohusuu Kalalaat|Lohusuu Kalalaadal]] tutvustatakse ja müüakse kalatooteid; laat toimub tavaliselt juulis.<ref>[https://www.vooremaa.ee/lohusuus-peetakse-kalalaata/ Lohusuus peetakse kalalaata] Vooremaa, 21.07.2018</ref> * [[Mustvee linnapäevad]] sisaldavad Mustvee linna kui Peipsi pealinna teemalist kultuuriprogrammi. Üritus leiab aset juuli alguses.<ref>[https://www.vooremaa.ee/mustvee-linnapaevad-avavad-peipsi-pealinna-volusid/ Mustvee linnapäevad avavad Peipsi pealinna võlusid] Vooremaa, 4.07.2017</ref> *[[Peipsi Romantika]] on juulikuine muusikafestival Kasepää laululaval.<ref>[https://www.vooremaa.ee/peipsi-romantika-tahistab-jargmisel-aastal-juubelit/ Peipsi Romantika tähistab järgmisel aastal juubelit] Vooremaa, 16.07.2021</ref> == Juhtimine == Valda juhib 21-liikmeline volikogu ja 7-liikmeline vallavalitsus. Volikogus on moodustatud 10 alatist komisjoni: arengu ja eelarve-, majandus-, haridus- ja noorsootöö, kultuuri- ja spordi-, sotsiaal- ja tervishoiu- ja revisjonikomisjon. Vallavalitsuses on vallavanem, abivallavanem ja viis liiget piirkondlikest kogukondadest. 2017. aastal sai Mustvee vallavanemaks [[Jüri Morozov]]. 2019. aasta jaanuaris avaldati talle umbusaldust, heites ette piirkonnale oluliste projektide mitte elluviimist ja probleemide lahendamise suutmatust. Sama aasta märtsis valiti Morozovi asemel vallavanemaks [[Märt Kraft]]. 2020. aasta aprillis teatas Märt Kraft ametist lahkumisest patendiametisse tööleasumise tõttu. Vallavanemaks sai [[Aivar Lainjärv]], kes oli ametis veidi üle aasta, kuni talle avaldati 2021. aasta augustis umbusaldust ja ta vabastati ametist. 16. augustil 2021 valiti Mustvee vallavanemaks [[Terje Rudissaar]].<ref>{{Netiviide|url=https://www.vooremaa.ee/mustvee-uueks-vallavanemaks-valiti-terje-rudissaar/|pealkiri=Mustvee uueks vallavanemaks valiti Terje Rudissaar|väljaanne=Vooremaa|vaadatud=12.12.2021}}</ref> Abivallavanem oli [[Zoja Koromnova]].<ref>{{Netiviide|url=https://mustveevald.kovtp.ee/vallavalitsuse-koosseis|pealkiri=Mustvee vallavalitsuse koosseis|vaadatud=12.12.2021}}</ref> 22. juuni 2022 avaldati senisele vallavanemale umbusaldust ning valiti uues vallavanemaks [[Indrek Kullam]].<ref>[https://www.vooremaa.ee/mustvees-vahetus-vallavanem/ "Mustvees vahetus vallavanem"] Voormaa, 22. juuni 2022</ref> == Sümboolika == [[Fail:Mustvee valla vapp.svg|pisi|Mustvee valla vapp]] Valla lipu ja vapi autor on [[Priit Herodes]]. Autori sõnul viitab [[kuuselõige]] metsarikkusele, [[lainelõige]] jõe- ja järveveele. Kuuskede arv tähistab Mustvee vallaks ühinenud viit võrdväärset [[Omavalitsus|omavalitsust]]. Kaheksanurkne täht vapil sümboliseerib taassündi ja on teednäitav õnnemärk. Sinine tähistab rahu ja head tahet ning usku – on [[Jumalaema]] kui Taevase Kuninganna tunnusvärv, samuti esimene [[Eesti lipp|Eesti lipu]] värvidest. Hõbedane märgib valgust, tarkust, ustavust ja hingepuhtust. Must osutab valla nimele, tähistab ka vastupidavust, kannatlikkust ja empaatiavõimet.<ref>{{Netiviide|url=https://mustveevald.kovtp.ee/tutvustus-ja-asukoht|pealkiri=Tutvustus ja asukoht|vaadatud=12.12.2021|arhiivimisaeg=25.02.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210225054300/https://mustveevald.kovtp.ee/tutvustus-ja-asukoht|url-olek=ei tööta}}</ref> == Tunnustamine == Mustvee valla aukodaniku aunimetuse on pälvinud [[Mustvee kogudus]]e õpetaja [[Eenok Haamer]].<ref name=":5">{{Netiviide|url=https://mustveevald.kovtp.ee/documents/17771826/18682294/mustvee++marts+2020.pdf/c8088686-6a82-4676-86ee-ae4822998ab0|pealkiri=Mustvee vald tunnustas EV 102. aastapäeva puhul tublisid tegijaid|väljaanne=Mustvee Valla teataja|aeg=märts 2020|vaadatud=12.12.2021|arhiivimisaeg=12.12.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211212122632/https://mustveevald.kovtp.ee/documents/17771826/18682294/mustvee++marts+2020.pdf/c8088686-6a82-4676-86ee-ae4822998ab0|url-olek=ei tööta}}</ref> Vald jagab silmapaistvatele isikutele ka teenetemärke. 2019. aastal tunnustati [[Zinaida Palk]]i, kes on kultuuriseltsi Pritšudje asutaja ja kauane juht, Peipsi-äärse kultuuriajaloo koguja ja tutvustaja ning ürituste korraldaja; [[Natalaja Tumanova]]t, kes on [[MTÜ Logovest]] asutaja ja juht ning kes on pühendunud Peipsi-äärse ajaloo ja kultuuri säilitamisele, hoidmaks elus vene kultuuri, traditsioone ja elulaadi; ning [[Eveli Tooming]]ut Eesti suurima puidukaubamaja [[Avinurme Puiduait]] loomise ja kohaliku kogukonna arendamise eest.<ref name=":5" /> 2020. aastal pälvisid teenetemärgi [[Kalevipoja muuseum]]i renoveerimise projektijuht [[Külli Must]] ning [[Avinurme naiskoor]]i juhataja ja piirkonna muusikahariduse edendaja [[Maris Laht]], kelle töö tulemusena on koor olnud esindatud nii ülevabariigilistel võistlustel kui ka laulupidudel.<ref>{{Netiviide|url=https://mustveevald.kovtp.ee/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/dp54D2eBFl1x/content/mustvee-vallavolikogu-27-jaanuari-istungil-kinnitati-2021-aasta-eelarve-ja-nimetati-teenetemarkide-saajad|pealkiri=Mustvee Vallavolikogu 27.jaanuari istungil kinnitati 2021.aasta eelarve ja nimetati teenetemärkide saajad|aeg=27.01.2021|vaadatud=12.12.2021|arhiivimisaeg=12.12.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211212122631/https://mustveevald.kovtp.ee/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/dp54D2eBFl1x/content/mustvee-vallavolikogu-27-jaanuari-istungil-kinnitati-2021-aasta-eelarve-ja-nimetati-teenetemarkide-saajad|url-olek=ei tööta}}</ref> [[Fail:Voore Guest House 3.jpg|pisi|Mati Undi mälestusbareljeef Voorel]] == Tuntud isikuid == *[[Otto Wilhelm Masing]] – [[Lohusuu]]st pärit pastor ja keelemees, kes tõi eesti keelde [[õ]]-tähe.<ref>{{Netiviide|url=http://entsyklopeedia.ee/artikkel/masing_otto_wilhelm2|pealkiri=Masing, Otto Wilhelm|väljaanne=Eesti Entsüklopeedia|vaadatud=12.12.2021}}</ref> *[[Heiki Kalaus]] – [[Avinurme]]s sündinud tromboonimängija ja pedagoog<ref>{{Netiviide|url=http://www.virumaa.ee/ve-kalaus-heiki-trombonist-orkestrijuht-professor/|pealkiri=VE: Kalaus, Heiki – trombonist, orkestrijuht, professor|väljaanne=Virumaa|vaadatud=12.12.2021}}</ref> *[[Elsa Kukk]] – Eesti puuviljandusteadlane<ref>{{Netiviide|url=http://entsyklopeedia.ee/artikkel/kukk_elsa|pealkiri=Kukk, Elsa|väljaanne=Eesti Entsüklopeedia|vaadatud=12.12.2021}}</ref> *[[Arved Tamm]] – 2015. aastast kuni surmani 2017. aastal teadaolevalt Eesti vanim inimene<ref>{{Netiviide|url=https://www.postimees.ee/4312273/suri-vanim-eestlane-arved-tamm|pealkiri=Suri vanim eestlane Arved Tamm|väljaanne=Postimees|vaadatud=12.12.2021|aeg=16.11.2017}}</ref> *[[Mati Unt]] – endise [[Voore vald|Voore valla]] alalt pärit kirjanik ja teatrilavastaja == Vaata ka == *[[Jõgeva maakond]] *[[Mustvee]] *[[Vanausulised]] *[[Jõgeva rajoon]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Commonskat|Mustvee Parish}} * [https://mustveevald.kovtp.ee/ Valla koduleht] * Janno Zõbin [https://tartu.postimees.ee/6143290/jogeva-vallast-soovib-lahkuda-juba-mitu-kula "Jõgeva vallast soovib lahkuda juba mitu küla"] Tartu Postimees, 29. august 2018 {{Jõgevamaa}} [[Kategooria:Jõgeva maakonna vallad]] [[Kategooria:Mustvee vald| ]] 4wvxpn7o4e5yldfmcvxjpdkalr1vhgh 0 482814 7213688 6973073 2026-08-13T15:19:29Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7213688 wikitext text/x-wiki {{Korvpallur | nimi = Lauri Markkanen | pilt = EuroBasket_2017_France_vs_Finland_01.jpg | pildisuurus = 225px | pildiallkiri = | hüüdnimi = | rahvus = soomlane | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1997|5|22}} | sünnikoht = [[Vantaa]], [[Soome]] | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = 213 cm | kaal = 109 kg | positsioon = suur ääremängija / keskmängija | karjäär = | liiga = [[NBA]] | klubi = [[Utah Jazz]] <br>(2022. aastast) | number = | endised_klubid = | koondis = | autasud = | agent = | NBA_karjäär = 2017–... | punktid = | lauapallid = | söödud = | blokid = | vaheltlõiked = | treeneriklubid = | medalid = }} '''Lauri Elias Markkanen''' (sündinud [[22. mai]]l [[1997]] [[Vantaa]]s) on [[soome]] korvpallur, kes mängib 2022. aastast [[NBA]] klubis [[Utah Jazz]]. == Karjääri algus == Lauri Markkanen mängis kõigepealt Soome noorteliigades ning 2015. aastal valiti ta I-divisjoni B parimaks mängijaks. 2016. aastal kutsuti ta osalema talendikate rahvusvaheliste noormängijate tähtede mängule Nike Hoop Summitile. == NBA karjäär == Aastatel 2016–2017 mängis Markkanen USA üliõpilasliigas [[Arizona ülikool]]i meeskonnas, kus tema hea esitus pälvis laialdast tähelepanu. NBA noormängijate värbamisel valiti ta seitsmendana [[Minnesota Timberwolves]]i, kust vahetati kohe edasi [[Chicago Bulls]]i. 2017. aasta oktoobris püstitas ta NBA rekordi, kui tabas esimese kolme mänguga kümme kolmepunktiviset.<ref>[http://sport.err.ee/638508/videod-soome-debutant-lauri-markkanen-joudis-nba-rekordini Soome debütant Lauri Markkanen jõudis NBA rekordini]</ref> Debüüthooajal keskmiselt 15,2 punkti ja 7,5 lauapalli kogunud Markkaneni näitajad kerkisid järgmisel, 2018/19. hooajal 18,7 punkti ja 9 lauapallini mängus. == Rahvuskoondis == [[Fail:EuroBasket 2017 France vs Finland 27.jpg|pisi|Lauri Markkanen 2017. aasta EM-il]] 2015. aasta kuni 18-aastaste Euroopa meistrivõistlustel oli Markkanen resultatiivseim mängija. 2016. aasta kuni 20-aastaste Euroopa meistrivõistlustel oli Markkanen taas resultatiivseim mängija (24,9 punkti mängus) ning ta valiti ka turniiri tähtede viisikusse. Lauri Markkanen mängib [[Soome korvpallikoondis|Soome rahvuskoondises]], debüüdi täiskasvanute koondises tegi ta 14. augustil 2015 mängus Belgia vastu.<ref>{{Netiviide |url=http://www.basket.fi/uutiset/kaikki_uutiset/?x122462=33421240 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2017-11-02 |arhiivimisaeg=2017-09-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170910150151/http://www.basket.fi/uutiset/kaikki_uutiset/?x122462=33421240 |url-olek=ei tööta }}</ref> Markkanen mängis [[2017. aasta Euroopa meistrivõistlused korvpallis|2017. aasta Euroopa meistrivõistlustel]], kus aitas viia koondise 16 parema hulka, kogudes 6 mänguga keskmiselt 19,6 punkti ja 5,7 lauapalli.<ref>[https://www.fiba.basketball/en/history/208-fiba-eurobasket/9604/teams/finland Lauri Markkanen Profile] EuroBasket 2017</ref> [[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused korvpallis|2022. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] kogus Markkanen Soome 94-86 võidumängus Horvaatia üle 43 punkti, mis viis Soome taas veerandfinaali pärast 55 aastat (viimane oli 1967. aastal). Ühtlasi püstitades ta Soome mängijate EM-turniiride kõigi aegade punktirekordi.<ref>[https://www.fiba.basketball/en/news/eurobasket-2022-news-markkanen-takeover-43-point-special-sends-finland-to-the-quarter-finals Markkanen takeover: 43-point special sends Finland to the Quarter-Finals] FIBA, 11. september 2022</ref> 8. augustil 2025 kogus Markkanen [[2025. aasta Euroopa meistrivõistlused korvpallis|2025. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] karjääri parima tulemusena 48 punkti, kui Soome võitis Belgiat 105:62. == Saavutused NBA-s == * Kiireim NBA mängija, kes jõudis oma esimesel hooajal 100. tabava kolmepunktiviskeni (41 mänguga)<ref>[https://www.espn.com/nba/recap?gameId=400975390 LaVine gets 18, Bulls end Miami's 7-game win streak, 119-111] ESPN.com. 15 January 2018</ref> * Ainus mängija NBA ajaloos on teinud 100 pealtpanekut ja 200 tabavat kolme punkti viset ühel hooajal<ref>[https://www.nba.com/jazz/news/its-just-the-beginning-markkanen-continues-breakout-season-by-making-nba-history Markkanen Continues Breakout Season By Making NBA History] www.nba.com. Retrieved 13 April 2023</ref> == Meeskonnad== * 2012−2014 [[BC Jyväskylä]] * 2014−2016 [[HBA-Märsky]] * 2016−2017 [[Arizona Wildcats]] * 2017−2021 [[Chicago Bulls]] * 2021−2022 [[Cleveland Cavaliers]] * 2022– ... [[Utah Jazz]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.nba.com/player/1628374 Lauri Markkanen – NBA.com] * [https://www.basketball-reference.com/players/m/markkla01.html Lauri Markkanen – Basketball-Reference.com] {{JÄRJESTA:Markkanen}} [[Kategooria:Soome korvpallurid]] [[Kategooria:Sündinud 1997]] jhc4cr70bjrr7528iqd2rl6s0wszsje 0 483354 7213598 5684354 2026-08-13T12:32:35Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7213598 wikitext text/x-wiki '''Kärdla linnaraamatukogu''' on [[raamatukogu]] [[Hiiu maakond|Hiiumaa vallas]] [[Kärdla kultuurikeskus]]es. Kärdla linnaraamatukogu on maakonnaraamatukogu. Lasteosakonnas toimuvad regulaarselt mitmesugused üritused põhikooli klassidele. Noored leiavad sobiliku kirjanduse noortenurgast. Lugemissaalis saab lugeda ajalehti ja ajakirju, läbi viia üritusi. Vaba WIFI-ühendus võimaldab raamatukogu külastajal kasutada internetti oma sülearvutis või nutitelefonis. Avalike arvutite kaudu saab kasutada e-teenuseid ja mujal asuvaid andmebaase. Raamatukogu juhataja on [[Annely Veevo]].<ref name="raamatukogu.hiiuvald.ee">[https://web.archive.org/web/20200617092220/https://raamatukogu.hiiumaa.ee/meist Meist]. Kärdla Linnaraamatukogu, vaadatud 1.07.2020.</ref> Raamatukogu tegutseb 1871. aastast. Aastatel 2015–2019 tegutses see vallaraamatukoguna (Hiiu Valla Raamatukogu), millel oli kaks haruraamatukogu ([[Kõrgessaare raamatukogu]] ja [[Lauka raamatukogu]]) ning üks teeninduspunkt (Kõpu teeninduspunkt).<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/401022019014 RT IV, 01.02.2019, 14]</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://raamatukogu.hiiumaa.ee/ Raamatukogu koduleht] {{koord}} [[Kategooria:Hiiu maakonna raamatukogud]] [[Kategooria:Kärdla|Linnaraamatukogu]] 49p7bvpkrh104zlx9cdlp5mmw0u60jq 1 485824 7213651 5649266 2026-08-13T14:43:34Z Andres 5 7213651 wikitext text/x-wiki Ingliskeelne viki ei ole sobiv viiteallikas, sest see pole autoriteetne. Minu meelest on ilmne, et liiklus ei koosne liiklejatest, kuigi tolles artiklis seda väidetakse. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. november 2017, kell 22:50 (EET) Antud artikkel või definitsioon räägib teeliiklusest. "Liiklus" võib olla ka veesõidukite ja õhusõidukite liikumist iseloomustav termin.--[[Kasutaja:Hummel15|Hummel15]] ([[Kasutaja arutelu:Hummel15|arutelu]]) 15. september 2019, kell 18:49 (EEST) ==Ajalugu ja Riigi Teataja== Enne [[:Liiklusseadus]]e loomist kasutati Eestis [[:Liikluseeskiri|Liikluseeskirja]]. 1957. aasta raamat [[:Peeter Hõrak]], [https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?119740 Liiklemise õpik jõuvankrijuhile] [[Kasutaja:Suwa|suwa]] 5. juuni 2020, kell 10:00 (EEST) ---- ''tuleb järgida mitte ainult :Õige on "ei tule järgida". --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. august 2026, kell 17:43 (EEST) h2vayz9dh9mb121jmdcicawc17gbhiw 0 487797 7213782 7213451 2026-08-13T18:14:52Z Andreas003 7485 7213782 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=november}} {{Kool | nimi = Narva-Jõesuu Kool | asutatud = [[1945]] | koolitüüp = [[põhikool]] | direktor = Joel Guljavin | õpilaste arv = 235 (2026) | koolipersonal = 21 | asukoht = {{pisilipp|Eesti}} | aadress = J. Poska 36, [[Narva-Jõesuu]]<br>Kesk tn 1. [[Sinimäe]] }} '''Narva-Jõesuu Kool''' on üldhariduskool [[Narva-Jõesuu linn (haldusüksus)|Narva-Jõesuu linnas.]] Kool ühines september 2026. aasta [[Sinimäe Põhikool|Sinimäe Põhikooliga]] ja tegutseb sellest saati kahes õppekohas: [[Narva-Jõesuu|Narva-Jõesuus]] ja [[Sinimäe|Sinimäel]]. Enne eestikeelsele õppele ülemineku reformi toimus kooli õppetöö [[Vene keel|vene keeles]]. Kooli direktor on 2008. aastast Joel Guljavin.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2020 |pealkiri=Õiend: Haldusjärelevalve tesotamise kohta Narva-Jõesuu Koolis |url=https://hm.ee/media/5605/download |väljaandja=[[Haridus- ja Teadusministeerium]] |lehekülg=1}}</ref> == Ajalugu == Narva-Jõesuu Kool peab oma kooli sünnitähtpäevaks [[Narva]] linna haridusosakonna poolt Anna Pavlova määramist Narva-Jõesuu 5. algkooli juhatajaks 31. augustist 1945. aastal.<ref name=":0" /> 1995. aastal andis Haridusamet koolile [[gümnaasium]]i avamise litsentsi ning kooli nimi muudeti Narva-Jõesuu keskkooliks. 1996.–1997. kooliaastal avati koolis esimene gümnaasiumiklass.<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/43906067/narva-joesuu-kool|pealkiri=Narva-Jõesuu Kool|väljaanne=[[Maaleht]]|aeg=2011-01-25}}</ref> Koolis oli ajalooliselt nii eesti- kui ka venekeelne osakond ning I ja II kooliastmes toimus õpe mõlemas keeles,<ref>{{Netiviide|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/419092013024|pealkiri=Narva-Jõesuu Keskkooli põhimäärus|väljaanne=Riigi Teataja|aeg=19.09.2013}}</ref> kuid 2010–2011. õppeaastal eestikeelne osakond suleti, sest ükski õpilane ei õppinud enam eestikeelses osas.<ref>{{Netiviide|url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/43894857/narva-joesuu-keskkool-oli-on-ja-jaab-kahekeelseks|pealkiri=Narva-Jõesuu Keskkool: oli, on ja jääb kahekeelseks|väljaanne=Maaleht|aeg=12.10.2010}}</ref> 2013. aasta kevadel otsustas direktor Guljavin sulgeda gümnaasiumiastme, põhjendades seda õpilaste väikese arvuga.<ref>{{Raamatuviide|pealkiri=Narva-Jõesuu koolist saab põhikool|aasta=04.03.2013|kirjastus=Postimees}}</ref> 2026. aasta 1. septembrist ühinesid Narva-Jõesuu Kool ja [[Sinimäe Põhikool]], kooli nimeks jäi Narva-Jõesuu Kool.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Guljavin |eesnimi=Joel |kuupäev=2026-03-27 |pealkiri=Uus ühine kool |url=https://www.njkk.ee/uudised/uus-uhine-kool |väljaanne=Narva-Jõesuu Kool}}</ref> == Kooli direktorid == {| class="wikitable" !Direktor<ref name=":0" /> !Ametis oldud aeg |- |Anna Pavlova |1945–1947 |- |Varvara Zeleznjova |1947–1952 |- |Maria Krestjankina |1952–1955 |- |Anatoli Malanitšev |1955–1961 |- |Vjatšeslav Gnitienko |1961–1963 |- |Antonina Astašova |1963–1966 |- |Zoja Drozdova |1966–1979 |- |Veera Baldina |1979–1984 |- |[[Tatjana Babanskaja]] |1984–1986 |- |Vladimir Runin |1986–1996 |- |Elmo Medar |1996–2000 |- |[[Niina Sepp]] |2000–2008 |- |Joel Guljavin |2008–... |} == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[http://njkk.ee/ Kooli koduleht] [[Kategooria:Ida-Viru maakonna koolid]] [[Kategooria:Narva-Jõesuu]] eob8molcz45xxckaerad7ypjmh46ci7 0 489504 7213930 6508698 2026-08-14T06:06:08Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Võistlused]]; lisatud [[Kategooria:Eesti võistlused]] 7213930 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=aprill|aasta=2021}} '''"Ajujaht"''' on [[Eesti]] suurim [[konkurss]]-telesaade uuenduslike [[äriidee]]de leidmiseks, mis pakub osavõtjatele tuge äriideede edasiarendamisel ja [[ärimudel]]iks vormimisel.<ref name="RMX4Y" /> Konkursi põhikorraldaja on [[Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus]]. Konkurssi kajastatakse telesaadete sarjana, mille seitset esimest hooaega näidati aastatel 2008–2018 [[Eesti Televisioon]]i kanalitel.<ref>[https://jupiter.err.ee/893648/ajujaht-2018-1-8 "Ajujaht" ETV Jupiteris] Vaadatud 18.04.2021.</ref> Alates 2019. aastast näitab "Ajujahi" telesaadet [[TV3]].<ref>[https://web.archive.org/web/20210418194045/https://play.tv3.ee/ajujaht-10317507 TV3 eetris olnud "Ajujahi" saated] Vaadatud 18.04.2021.</ref> == Eesmärk == "Ajujahi" konkurss-telesaate eesmärgiks on tõsta ühiskonnas ettevõtlusteadlikkust, tutvustada ettevõtte käivitamise ja edasiarendamisega seonduvat, inspireerida ja julgustada inimesi ettevõtlusega tegelema.<ref name="YSNL6" /> == Populaarsus == "Ajujahi" 2016–2017 hooajal esitati kokku 309 äriideed. 100 parema sekka pääses rohkem kui kümne rahvuse esindajaid ning ideid tuli paljudest valdkondadest. Kaheksast saatest koosnev telehooaeg algas 6. aprillil 2017, kuhu pääsesid 100 paremat meeskonda. Finaal toimus 25. aprillil 2017, kui selgus 10. hooaja võitja, kelleks krooniti [[TempID]].<ref name="iHGTg" /> == Auhinnafond == "Ajujahi" auhinnafond pakub võimaluse algkapitali hankimiseks. Mentorid tagavad kõrgtasemel asjatundlikkuse. Koolitused annavad teadmised idufirma loomiseks. Lisaks luuakse kontakte ja saadakse meediakajastust. "Ajujahi" 11. hooajal kandideerivad osalejad 75 000 € suurusele auhinnafondile. Ajujahi rahastaja on [[Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus]].<ref name="rGsfD" /><ref name="NKKGy" /> == Võitjaid == === Click & Grow === * {{Vaata|Click & Grow}} Click & Grow võitis "Ajujahi" 2010. aastal. Ettevõte pakub automatiseeritud hooldussüsteemiga taimepotte. Ettevõte on osalenud idufirmade ärikiirendis [[Y Combinator]] ning saanud investoritelt miljoneid eurosid. Click & Grow on müünud sadu tuhandeid nutikaid potte{{lisa viide}} ning ettevõtte põhiturgudeks on [[Ameerika Ühendriigid|USA]], [[Lääne-Euroopa]], [[Hongkong]] ja [[Saudi Araabia]].<ref name="Z61Ic" /> === Taxify === {{Vaata|Taxify}} 2014. aastal osalenud Taxify mobiilirakenduse abil saavad kliendid tellida isiklikuks transpordiks sõiduki.<ref name="2bIvg" /> == Vaata ka == * [[Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="RMX4Y">{{Netiviide|autor=|URL=https://www.eas.ee/teenus/ajujaht/|Pealkiri=Ajujaht|Väljaanne=|Aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="YSNL6">[https://www.eas.ee/teenus/ajujaht/ Eesmärk] EAS</ref> <ref name="iHGTg">[http://www.ajujaht.ee/hooaeg-2016-2017/ Hooaeg 2016/2017] ajujaht.ee</ref> <ref name="rGsfD">[http://www.ajujaht.ee/auhinnafond/ Auhinnafond] ajujaht.ee</ref> <ref name="NKKGy">[http://www.ajujaht.ee/ajujahist/|Pealkiri=Mida Ajujaht pakub?]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} ajujaht.ee</ref> <ref name="Z61Ic">{{Netiviide|autor=|URL=http://www.ajujaht.ee/ajujahist/|Pealkiri=Säravamad tähed, Click & Grow|Väljaanne=|Aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="2bIvg">{{Netiviide|autor=|URL=http://www.ajujaht.ee/ajujahist/|Pealkiri=Säravamad tähed, Taxify|Väljaanne=|Aeg=|vaadatud=}}</ref> }} == Välislingid == * [[imdbtitle:29580460|Ajujaht (2008)]] andmekogus [[IMDb]] (inglise) [[Kategooria:Eesti võistlused]] sv9gff2z2inm4vf1j8ivehh9pzsi89l 0 491603 7213706 6416954 2026-08-13T15:52:33Z Kuriuss 38125 7213706 wikitext text/x-wiki {{DISPLAYTITLE:Kemiönsaari (vald)}} {{Provints | nimi = Kimitoöni vald | nimi1_keel = rootsi | nimi1 = Kimitoön | lipp = Kimitoön flag.svg | lipu_link = Kimitoöni lipp | vapp = Dragsfjärd.vaakuna.svg | vapi_link = Kimitoöni vapp | pindala = 697,94 | elanikke = | keskuse_nimi = | asendikaardi_pilt = Kemiönsaari.sijainti.Suomi.2020.svg |nimi2_keel=soome|nimi2=Kemiönsaari|ametlik_keel=rootsi, soome}} '''Kemiönsaari''' ([[soome keel|soome]]) ehk '''Kimitoön''' ([[Rootsi keel|rootsi]]) on [[vald (Soome)|vald]] [[Soome]]s [[Päris-Soome maakond|Päris-Soome maakonnas]]. Elanikest 67,5% on [[Soomerootslased|rootsikeelsed]].<ref>{{Netiviide|url=https://www.kemionsaari.fi/fi/kunta_paatoksenteko/perustietoa_paikkakunnasta|pealkiri=Perustietoa paikkakunnasta|väljaanne=kemionsaari.fi|vaadatud=03.07.2022|väljaandja=Kemiönsaaren kunta (Kemiönsaari vald)|keel=soome|arhiivimisaeg=18.11.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211118054726/https://www.kemionsaari.fi/fi/kunta_paatoksenteko/perustietoa_paikkakunnasta|url-olek=ei tööta}}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Commonskat-tekstina}} * [http://www.kemionsaari.fi/ Kemiönsaari koduleht] {{Päris-Soome}} [[Kategooria:Päris-Soome maakonna vallad]] {{DEFAULTSORT:Kemiönsaari}} d5h8z8i5oetqcbgwq8ec6l75q4p127n 0 492568 7213653 7024053 2026-08-13T14:48:06Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7213653 wikitext text/x-wiki '''Lapsendamine''' ehk '''adopteerimine''' on protsess, mille käigus isik võtab endale vanemlikud õigused ja kohustused teise isiku (tavaliselt [[laps]]e) üle. Üldiselt kantakse selle käigus bioloogilistelt vanematelt või [[eestkostja]]lt uu(t)ele vanema(te)le jäädavalt ja pöördumatult kõik juriidilised õigused ja kohustused lapsendatava suhtes. ==Eesti== Lapsendamine on õiguslik toiming, mis loob lapsendaja ja lapsendatu vahel vanema ja lapse vahelised õigused ja kohustused. Lapsendamine on tähtajatu ega saa olla seotud tingimustega. Lapsendamist reguleerib perekonnaseadus. <ref name="moisted">{{Netiviide |url=http://www.eatl.ee/kasulikku/moisted/lapsendamine/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-01-05 |arhiivimisaeg=2018-01-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180105233639/http://www.eatl.ee/kasulikku/moisted/lapsendamine/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Lapsendamisega tekivad lapsendaja ja lapsendatu vahel samad õigused ning kohustused, mis bioloogilise lapse sünnil. Lapsendada võib ainult lapse huve silmas pidades ja siis, kui on alust arvata, et lapsendaja ja lapse vahel tekib vanema ja lapse suhe. Vähemalt 10-aastast last saab lapsendada vaid lapse enda nõusolekul. Kui lapsendatakse nooremat kui 10-aastast last, siis selgitatakse välja ka tema arvamus.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=https://www.sm.ee/et/asendus-ja-jarelhooldus |vaadatud=2018-01-05 |arhiivimisaeg=2018-01-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180105180446/https://www.sm.ee/et/asendus-ja-jarelhooldus |url-olek=ei tööta }}</ref> Lapsendamise ja hooldusvanemaks olemise vahe. Lapsendada saab ainult neid lapsi, kelle bioloogilistelt vanematelt on vanemlikud õigused (hooldusõigus) täielikult ära võetud. Hooldusperre lähevad lapsed tihti siis, kui kohus on vanemate hooldusõigust ajutiselt piiranud või selle peatanud.<ref name="arhiivikoo">{{Netiviide |url=https://www.directormeedia.ee/kas-tasub-lapsendada-muidugi/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-01-05 |arhiivimisaeg=2018-01-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180106063648/https://www.directormeedia.ee/kas-tasub-lapsendada-muidugi/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Hooldusperes oleva lapse seaduslik eestkostja on elukohajärgne kohalik omavalitsus (konkreetsemalt lastekaitsetöötaja), kellega tuleb perel kooskõlastada kõik lapse elus toimuvad suuremad otsused (kooli valik, välismaale reisimine, haiglaravi jne). Kui bioloogilised vanemad likvideerivad probleemid, mille tõttu neilt laste hooldusõigus ära võeti, siis läheb laps hooldusperest koju tagasi. Hoolduspere peab olema valmis selleks, et laps võib nende juures elada ajutiselt või jääda alatiseks. Lapsendamine seevastu on lõplik ja pöördumatu. Lapsendamise hetkest on lapsel juriidiliselt kõik sidemed bioloogilise perega lõpetatud. <ref name="arhiivikoo" /> Lapsendada saab orbu; last, kelle vanem on andnud nõusoleku lapsendamiseks; last, kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud; last, kelle vanemad on tunnistatud teadmata kadunuks.<ref name="moisted" /> Lapsendajale esitatavad nõuded: lapsendaja peab olema vähemalt 25-aastane isik, kelle teovõimet ei ole piiratud; abielus olevad isikud lapsendavad ühiselt, erandina võib lapsendada üksi, kui teise abikaasa teovõime on piiratud; lapsendajaks võib olla ka üksikisik. <ref>{{Netiviide |url=https://www.eesti.ee/et/perekond/vanemateta-lapsed-ja-laste-turvalisus/lapsendamine-ja-eestkoste-seadmine/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-01-05 |arhiivimisaeg=2018-01-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180105180648/https://www.eesti.ee/et/perekond/vanemateta-lapsed-ja-laste-turvalisus/lapsendamine-ja-eestkoste-seadmine/ |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Vaata ka== *[[Lapsendamise alternatiivid]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Perekonnaõigus]] rjd4o8j2k5l5vh4zudntu47j7qlif1e 0 493470 7213667 7212278 2026-08-13T14:53:28Z ~2026-34651-55 231505 7213667 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Reisisadama D-Terminal|lõpppeatus=Laagri alevik|number=19|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|eelmine liin=18A|järgmine liin=20|järgmine=20 (Tallinna bussiliin)|eelmine=18A (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|uuendus=2. august 2026|pilt=Solaris_Urbino_IV_12_CNG_liinil_19_Laagri_alevik.jpg|suleti=2019|avati=*1976 *2026|eelkäija=[[20A (Tallinna bussiliin)|20A]] (Viru keskuse ja Laagri aleviku vahel)}} [[Fail:Solaris Urbino IV 12 CNG liinil 19 Reisisadama D-Terminal.jpg|pisi|Reisisadama suunal]] [[Fail:15-08-14-Tallinn-RalfR-032.jpg|pisi|Hobujaamas]] [[Fail:Bus 1468 Scania CL94 UBEB OmniLink Licence Plate 468 TAK Hobujaama Tallinn 19 September 2016.jpg|pisi|Bussid 8 ja 19 Viru keskuse puhkepeatuses Ahtri-Hobujaama ristmikul]] '''Tallinna bussiliin 19''' sõidab [[Vanasadam|Reisisadama D-Terminali]] ja [[Laagri|Laagri aleviku]] vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. == Ajalugu == {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Märkused |- |1976 |Estonia - Narva mnt | |- |1996 |Hobujaama - Oru - J. Smuuli tee - P. Pinna P. Pinna - Vana-Kuuli tn - Oru - Hobujaama | |- |2004 |Viru keskus - Oru - J. Smuuli tee - P. Pinna P. Pinna - Vana-Kuuli tn - Oru - Viru keskus | |- |2019 | - |Suleti 1.02 |- |2026 |D-Terminal – Liivalaia tn – Pärnu mnt – Tondi tn – Sõpruse pst – Mäepealse – Kadaka pst – Laaniku – Laagri alevik |Varem liin oli [[20A (Tallinna bussiliin)|20A]] |} == Peatuste loend == [[Fail:244TAK bus in Tallinn.JPG|pisi|J. Poska peatuses]] {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.08.2026 !Reisisadama D-Terminal - Laagri alevik !Laagri alevik - Reisisadama D-Terminal |- | ; Reisisadama D-terminal ; Uus-Sadama ; Raua ; Paberi ; Hotell Olümpia ; Keskhaigla ; Vineeri ; Tallinn-Väike ; Tondi ; Västriku ; Marsi ; Retke tee ; Lepistiku ; Vambola ; Liivaku ; Ehitajate tee ; Keemia ; Mäealuse ; Kivinuka ; Mäepealse ; Nõva ; Kalda ; Hommiku ; Õitse ; Sireli ; Pääsküla ; Rohula ; Laaniku ; Turbasambla ; Laagri alevik | ; Laagri alevik ; Turbasambla ; Laaniku ; Rohula ; Pääsküla ; Sireli ; Õitse ; Hommiku ; Kalda ; Nõva ; Mäepealse ; Kivinuka ; Mäealuse ; Raja ; Keemia ; Ehitajate tee ; Liivaku ; Vambola ; Lepistiku ; Retke tee ; Marsi ; Västriku ; Tondi ; Tallinn-Väike ; Vineeri ; Võllamägi ; Liivalaia ; Hotell Olümpia ; Paberi ; Raua ; Reisisadama D-terminal |} {| class="wikitable" |+Marsruut kuni 31.01.2019 !Viru keskus - P. Pinna !P. Pinna - Viru keskus |- | ; Viru keskus 2 ; Uus-Sadama ; J. Poska ; Oru ; Lasnamägi ; Liikuri ; Kalevipoja ; P. Pinna | ; P. Pinna ; Lasnamäe turg ; Pikri ; Varraku ; Virbi ; Loitsu ; Vana-Kuuli ; Lasnamägi ; Oruvärava ; Oru ; J. Poska ; F. R. Kreutzwaldi ; Pronksi ; Hobujaama |} == Välislingid == * [https://www.tallinn.ee/est/Uudis-Muudatused-Tallinna-uhistranspordiliinidel-alates-1.-veebruarist-2019 Muudatused Tallinna ühistranspordiliinidel alates 1. veebruarist 2019] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 7mem0sw43wn8gpkanycd1afj11zfpzu 0 493471 7214051 7210681 2026-08-14T10:40:12Z ~2026-34651-55 231505 7214051 wikitext text/x-wiki {{Liin |name=4 |operaator=[[TLT]] |algpeatus=Väike-Õismäe |lõpppeatus=Tiskre|avati=*1954 *1964 (2 korda) *1972 *1994 *1998 *2024 (tänasel kujul) |number= |bgcolor=#00E1B4 |seisund=avatud |asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}} |kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/4/a-b/01610-1/map kaart] |eelmine liin=3 |järgmine liin=5 |järgmine=5 (Tallinna bussiliin) |eelmine=3 (Tallinna bussiliin) |päev=ETKNRLP |sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/4/a-b sõiduplaan] |uuendus=13. juuli 2026 |pilt=TAK 2632.JPG |pilt_alt=[[Rannamõisa teel]] |suleti=*1963 *1964 *1971 *1989 *1994 }} {{teekaart}} '''Tallinna bussiliin 4''' sõidab [[Väike-Õismäe]] ja [[Tiskre]] vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. Väljumised 10-30 minuti tagant == Liini ajalugu == {| class="wikitable" border="1" |- ! Avati ! Marsruut ! Suleti ! Märkused |- | 1954 | Stalini väljak - Rocca al Mare | | |- | jaanuar 1960 | Rocca al Mare - Keskväljak - Tartu mnt. - Pae | | |- | oktoober 1960 | Kvarts - Valdeku - Hiiu jaam - Nõmme turg - Rahumäe tee - Matrossovi - Linnu tee - Nõmme tee - Endla - Keskväljak - Lomonossovi - Lasnamäe - Turba - Pae - Leningradi mnt. | | |- | november 1961 | Pääsküla - Mõigu | | |- | märts 1963 | Kiire - Pae | september 1963 | |- | veebruar 1964 | Keskväljak - Hipodroom | mai 1964 | |- | august 1964 | Uus-Sadama - Keskväljak - Tööstuse - Pelgurand | | |- | mai 1966 | Uus-Sadama - Tööstuse - Pelgurand - Kolde - Ristiku - Võidu väljak - Uus-Sadama | | ringliin |- | aprill 1968 | Pelgurand - Kolde - Ristiku - Võidu väljak - Pronksi - Mere pst. - Tööstuse - Pelgurand | november 1971 | ringliin |- | juuli 1972 | Balti jaam - Pirita | | suvine ekspress |- | juuni 1973 | Balti jaam - Pirita - Mähe tee | 1989 | suvine ekspress |- | mai 1994 | Pae - Pirita jõgi | oktoobrer 1994 | |- | september 1998 | Väike-Õismäe - Tiskre | | |- | oktoober 2007 | Väike-Õismäe - Keskpäeva tee | | Praegune marsruut |- | colspan="4" | Allikas: A. Olander "Tramm, buss ja troll Tallinnas" (2008), lk 173-174.<ref>A. Olander "Tramm, buss ja troll Tallinnas" (2008), lk 173-174.</ref> |} * 01.02.2020 lisati liinile Vana-Rannamõisa tee peatus ja 28.09.2020 lisati Rannaniidu peatus. 21.10.2024 hakkas liikuma [[Õismäe tee]]l läänekaare asemel mööda idakaart. ==Peatuste loend== {| class="wikitable" |+Marsruut alates 21.10.2024 !Väike-Õismäe - Tiskre !Tiskre - Väike-Õismäe |- | ; Väike-Õismäe parkla ; Väike-Õismäe ; Kullerkupu ; Nurmenuku ; Karikakra ; Sinilille ; Haabersti ring ; Sõba ; Pikaliiva ; Tähistaeva ; Printsu tee ; Tiskre oja ; Vana-Rannamõisa tee ; Jõeküla ; Tiskre | ; Tiskre ; Rannaniidu ; Keskpäeva tee ; Tiskre ; Vahepere ; Jõeküla ; Vana-Rannamõisa tee ; Tiskre oja ; Printsu tee ; Tähistaeva ; Pikaliiva ; Sõba ; Haabersti ring ; Päevalille ; Sinilille ; Karikakra ; Nurmenuku ; Kullerkupu ; Väike-Õismäe ; Väike-Õismäe parkla |} {| class="wikitable" |+Marsruut kuni 20.10.2024 !Väike-Õismäe - Tiskre !Tiskre - Väike-Õismäe |- | ; Väike-Õismäe parkla ; Väike-Õismäe ; Rukkilille ; Meelespea ; Sinilille ; Sinilille ; Haabersti ring ; Sõba ; Pikaliiva ; Tähistaeva ; Printsu tee ; Tiskre oja ; Vana-Rannamõisa tee ; Jõeküla ; Tiskre | ; Tiskre ; Rannaniidu ; Keskpäeva tee ; Tiskre ; Vahepere ; Jõeküla ; Vana-Rannamõisa tee ; Tiskre oja ; Printsu tee ; Tähistaeva ; Pikaliiva ; Sõba ; Haabersti ring ; Päevalille ; Sinilille ; Meelespea ; Rukkilille ; Väike-Õismäe ; Väike-Õismäe parkla |} ==Vaata ka== * [[Tallinna ühistranspordiliinid]] == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/4/a-b/16502-1 4. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 0fng33qqz8m73s2deu8gf7mdhl09l7m 0 493472 7213655 7212241 2026-08-13T14:49:25Z ~2026-34651-55 231505 /* Peatuse loend */ 7213655 wikitext text/x-wiki {{Liin |name=5 |operaator=[[TLT]] |algpeatus=Männiku |lõpppeatus=Metsakooli tee |avati=*1954 *1968 (tänasel kujul) |number= |bgcolor=#00E1B4 |seisund=avatud |asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}} |kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/5/a-b/06101-1/map kaart] |eelmine liin=4 |järgmine liin=5A |järgmine=5A (Tallinna bussiliin) |eelmine=4 (Tallinna bussiliin) |päev=ETKNRLP |sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/5/a-b sõiduplaan] |uuendus=13. juuli 2026 |pilt=2351 TLT (32772133648).jpg |pilt_alt= |läbi=Järve, Viru }} {{teekaart}} [[File:390TAK.JPG|thumb|Lükati tee lähedal]] [[Fail:345TAK.JPG|pisi|Metsakooli tee suunal]] [[Fail:TAK 2779.JPG|pisi|Talvel]] [[Fail:TLT bus line 5 on Pärnu maantee.jpg|pisi|Pärnu maanteel]] [[Fail:Tallinna bussiliin nr 5.png|pisi|Kesklinnas]] '''Tallinna bussiliin 5''' sõidab [[Männiku asum]]i ja [[Kose (Tallinn)|Pirita-Kose]] (Metsakooli tee bussipeatuse) vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. Väljumised 13–24 minuti tagant. Bussiliini sõidu pikkus on 17 kilomeetrit. <!-- liinikilometraažilt on Tallinnas üsna eesotsas, pikim peaks olema 49 !--> == Ajalugu == {| class="wikitable" |+Liin nr 5 ! Avati ! Marsruut ! Märkused |- | 1954 | Viru - Kose - Haabersti - Harku - Hüüru - Vääna-Posti | |- | detsember 1956 | Viru - Kose - Metsakooli tee | |- | juuni 1957 | Männiku - Järve - Viru - Metsakooli tee | Sama marsruut, mis praegu |- | detsember 1964 | Männiku - Viru - Pronksi | |- | mai 1968 | Männiku - Järve - Viru - Metsakooli tee | Praegune marsruut |} {| class="wikitable" |+Liin nr 5A ! Avati ! Marsruut ! Märkused |- | september 2005 | Pirita - Metsakooli tee | - |- | juuni 2006 | Merivälja Pansion - Pirita - Metsakooli tee | Praegune marsruut |- | oktoober 2009 | - | Muudeti nr [[6 (Tallinna bussiliin)|6-ks]] |} ==Peatuse loend== {| class="wikitable" |+ !Männiku - Metsakooli tee !Metsakooli tee - Männiku !Männiku - Viru !Viru - Metsakooli tee |- | ; Männiku ; Kauge ; Pihlaka ; P. Kerese ; Karusmarja ; Värava ; Liiva ; Risti ; Järve ; Hallivanamehe ; Kalev ; Tallinn-Väike ; Vineeri ; Kosmos ; Vabaduse väljak ; Viru ; Pronksi ; L. Koidula ; J. Poska ; Reidi tee ; Lauluväljak ; Lillepaviljon ; Maarjamägi ; Mälestusvälja ; Saare ; Tamme ; Urva ; Sarapuu ; Haljas tee ; Lükati tee ; Kose ; Nurmiku tee ; Metsakooli tee | ; Metsakooli tee ; Puhkekodu tee ; Helmiku tee ; Kelluka tee ; Kose tee ; Kose ; Lükati tee ; Haljas tee ; Sarapuu ; Urva ; Tamme ; Saare ; Lillepi park ; Lillepi ; Mälestusvälja ; Maarjamägi ; Lillepaviljon ; Lauluväljak ; Reidi tee ; J. Poska ; F. R. Kreutzwaldi ; Pronksi ; Hobujaama ; Viru ; Vabaduse väljak ; Kosmos ; Vineeri ; Tallinn-Väike ; Kalev ; Hallivanamehe ; Järve ; Virve ; Risti ; Leesika ; Värava ; Karusmarja ; P. Kerese ; Pihlaka ; Kauge ; Männiku | ; Männiku ; Kauge ; Pihlaka ; P. Kerese ; Karusmarja ; Värava ; Liiva ; Risti ; Järve ; Hallivanamehe ; Kalev ; Tallinn-Väike ; Vineeri ; Kosmos ; Vabaduse väljak ; Viru ; | ; Viru ; Pronksi ; L. Koidula ; J. Poska ; Reidi tee ; Lauluväljak ; Lillepaviljon ; Maarjamägi ; Mälestusvälja ; Saare ; Tamme ; Urva ; Sarapuu ; Haljas tee ; Lükati tee ; Kose ; Nurmiku tee ; Metsakooli tee |} == Vaata ka == * [[5A (Tallinna bussiliin)|Tallinna bussiliin 5A]] * [[Tallinna ühistranspordiliinid]]<br /> == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/5/a-b/16502-1 5. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] fen193j8ctnvdcg56onpjl5iso175gm 7213656 7213655 2026-08-13T14:49:48Z ~2026-34651-55 231505 7213656 wikitext text/x-wiki {{Liin |name=5 |operaator=[[TLT]] |algpeatus=Männiku |lõpppeatus=Metsakooli tee |avati=*1954 *1968 (tänasel kujul) |number= |bgcolor=#00E1B4 |seisund=avatud |asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}} |kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/5/a-b/06101-1/map kaart] |eelmine liin=4 |järgmine liin=5A |järgmine=5A (Tallinna bussiliin) |eelmine=4 (Tallinna bussiliin) |päev=ETKNRLP |sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/5/a-b sõiduplaan] |uuendus=13. juuli 2026 |pilt=2351 TLT (32772133648).jpg |pilt_alt= |läbi=Järve, Viru }} {{teekaart}} [[File:390TAK.JPG|thumb|Lükati tee lähedal]] [[Fail:345TAK.JPG|pisi|Metsakooli tee suunal]] [[Fail:TAK 2779.JPG|pisi|Talvel]] [[Fail:TLT bus line 5 on Pärnu maantee.jpg|pisi|Pärnu maanteel]] [[Fail:Tallinna bussiliin nr 5.png|pisi|Kesklinnas]] '''Tallinna bussiliin 5''' sõidab [[Männiku asum]]i ja [[Kose (Tallinn)|Pirita-Kose]] (Metsakooli tee bussipeatuse) vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. Väljumised 13–24 minuti tagant. Bussiliini sõidu pikkus on 17 kilomeetrit. <!-- liinikilometraažilt on Tallinnas üsna eesotsas, pikim peaks olema 49 !--> == Ajalugu == {| class="wikitable" |+Liin nr 5 ! Avati ! Marsruut ! Märkused |- | 1954 | Viru - Kose - Haabersti - Harku - Hüüru - Vääna-Posti | |- | detsember 1956 | Viru - Kose - Metsakooli tee | |- | juuni 1957 | Männiku - Järve - Viru - Metsakooli tee | Sama marsruut, mis praegu |- | detsember 1964 | Männiku - Viru - Pronksi | |- | mai 1968 | Männiku - Järve - Viru - Metsakooli tee | Praegune marsruut |} {| class="wikitable" |+Liin nr 5A ! Avati ! Marsruut ! Märkused |- | september 2005 | Pirita - Metsakooli tee | - |- | juuni 2006 | Merivälja Pansion - Pirita - Metsakooli tee | Praegune marsruut |- | oktoober 2009 | - | Muudeti nr [[6 (Tallinna bussiliin)|6-ks]] |} == Peatuse loend == {| class="wikitable" |+ !Männiku - Metsakooli tee !Metsakooli tee - Männiku !Männiku - Viru !Viru - Metsakooli tee |- | ; Männiku ; Kauge ; Pihlaka ; P. Kerese ; Karusmarja ; Värava ; Liiva ; Risti ; Järve ; Hallivanamehe ; Kalev ; Tallinn-Väike ; Vineeri ; Kosmos ; Vabaduse väljak ; Viru ; Pronksi ; L. Koidula ; J. Poska ; Reidi tee ; Lauluväljak ; Lillepaviljon ; Maarjamägi ; Mälestusvälja ; Saare ; Tamme ; Urva ; Sarapuu ; Haljas tee ; Lükati tee ; Kose ; Nurmiku tee ; Metsakooli tee | ; Metsakooli tee ; Puhkekodu tee ; Helmiku tee ; Kelluka tee ; Kose tee ; Kose ; Lükati tee ; Haljas tee ; Sarapuu ; Urva ; Tamme ; Saare ; Lillepi park ; Lillepi ; Mälestusvälja ; Maarjamägi ; Lillepaviljon ; Lauluväljak ; Reidi tee ; J. Poska ; F. R. Kreutzwaldi ; Pronksi ; Hobujaama ; Viru ; Vabaduse väljak ; Kosmos ; Vineeri ; Tallinn-Väike ; Kalev ; Hallivanamehe ; Järve ; Virve ; Risti ; Leesika ; Värava ; Karusmarja ; P. Kerese ; Pihlaka ; Kauge ; Männiku | ; Männiku ; Kauge ; Pihlaka ; P. Kerese ; Karusmarja ; Värava ; Liiva ; Risti ; Järve ; Hallivanamehe ; Kalev ; Tallinn-Väike ; Vineeri ; Kosmos ; Vabaduse väljak ; Viru ; | ; Viru ; Pronksi ; L. Koidula ; J. Poska ; Reidi tee ; Lauluväljak ; Lillepaviljon ; Maarjamägi ; Mälestusvälja ; Saare ; Tamme ; Urva ; Sarapuu ; Haljas tee ; Lükati tee ; Kose ; Nurmiku tee ; Metsakooli tee |} == Vaata ka == * [[5A (Tallinna bussiliin)|Tallinna bussiliin 5A]] * [[Tallinna ühistranspordiliinid]]<br /> == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/5/a-b/16502-1 5. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] g7vjgtc5kddkv913zo5gfngcvsrta0g 7214052 7213656 2026-08-14T10:42:02Z ~2026-34651-55 231505 7214052 wikitext text/x-wiki {{Liin |name=5 |operaator=[[TLT]] |algpeatus=Männiku |lõpppeatus=Metsakooli tee |avati=*1954 *1968 (tänasel kujul) |number= |bgcolor=#00E1B4 |seisund=avatud |asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}} |kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/5/a-b/06101-1/map kaart] |eelmine liin=4 |järgmine liin=5A |järgmine=5A (Tallinna bussiliin) |eelmine=4 (Tallinna bussiliin) |päev=ETKNRLP |sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/5/a-b sõiduplaan] |uuendus=13. juuli 2026 |pilt=2351 TLT (32772133648).jpg |pilt_alt= |läbi=Järve, Viru }} {{teekaart}} [[File:390TAK.JPG|thumb|Lükati tee lähedal]] [[Fail:345TAK.JPG|pisi|Metsakooli tee suunal]] [[Fail:TAK 2779.JPG|pisi|Talvel]] [[Fail:TLT bus line 5 on Pärnu maantee.jpg|pisi|Pärnu maanteel]] [[Fail:Tallinna bussiliin nr 5.png|pisi|Kesklinnas]] '''Tallinna bussiliin 5''' sõidab [[Männiku asum]]i ja [[Kose (Tallinn)|Pirita-Kose]] (Metsakooli tee bussipeatuse) vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. Väljumised 13–24 minuti tagant. Bussiliini sõidu pikkus on 17 kilomeetrit. <!-- liinikilometraažilt on Tallinnas üsna eesotsas, pikim peaks olema 49 !--> == Ajalugu == {| class="wikitable" |+Liin nr 5 ! Avati ! Marsruut ! Märkused |- | 1954 | Viru - Kose - Haabersti - Harku - Hüüru - Vääna-Posti | |- | detsember 1956 | Viru - Kose - Metsakooli tee | |- | juuni 1957 | Männiku - Järve - Viru - Metsakooli tee | Sama marsruut, mis praegu |- | detsember 1964 | Männiku - Viru - Pronksi | |- | mai 1968 | Männiku - Järve - Viru - Metsakooli tee | Praegune marsruut |} {| class="wikitable" |+Liin nr 5A ! Avati ! Marsruut ! Märkused |- | september 2005 | Pirita - Metsakooli tee | - |- | juuni 2006 | Merivälja Pansion - Pirita - Metsakooli tee | Praegune marsruut |- | oktoober 2009 | - | Muudeti nr [[6 (Tallinna bussiliin)|6-ks]] |} == Peatuse loend == {| class="wikitable" |+ !Männiku - Viru - Metsakooli tee !Männiku - Viru !Viru - Metsakooli tee !Metsakooli tee - Viru - Männiku |- | ; Männiku ; Kauge ; Pihlaka ; P. Kerese ; Karusmarja ; Värava ; Liiva ; Risti ; Järve ; Hallivanamehe ; Kalev ; Tallinn-Väike ; Vineeri ; Kosmos ; Vabaduse väljak ; Viru ; Pronksi ; L. Koidula ; J. Poska ; Reidi tee ; Lauluväljak ; Lillepaviljon ; Maarjamägi ; Mälestusvälja ; Saare ; Tamme ; Urva ; Sarapuu ; Haljas tee ; Lükati tee ; Kose ; Nurmiku tee ; Metsakooli tee | ; Männiku ; Kauge ; Pihlaka ; P. Kerese ; Karusmarja ; Värava ; Liiva ; Risti ; Järve ; Hallivanamehe ; Kalev ; Tallinn-Väike ; Vineeri ; Kosmos ; Vabaduse väljak ; Viru | ; Viru ; Pronksi ; L. Koidula ; J. Poska ; Reidi tee ; Lauluväljak ; Lillepaviljon ; Maarjamägi ; Mälestusvälja ; Saare ; Tamme ; Urva ; Sarapuu ; Haljas tee ; Lükati tee ; Kose ; Nurmiku tee ; Metsakooli tee | ; Metsakooli tee ; Puhkekodu tee ; Helmiku tee ; Kelluka tee ; Kose tee ; Kose ; Lükati tee ; Haljas tee ; Sarapuu ; Urva ; Tamme ; Saare ; Lillepi park ; Lillepi ; Mälestusvälja ; Maarjamägi ; Lillepaviljon ; Lauluväljak ; Reidi tee ; J. Poska ; F. R. Kreutzwaldi ; Pronksi ; Hobujaama ; Viru ; Vabaduse väljak ; Kosmos ; Vineeri ; Tallinn-Väike ; Kalev ; Hallivanamehe ; Järve ; Virve ; Risti ; Leesika ; Värava ; Karusmarja ; P. Kerese ; Pihlaka ; Kauge ; Männiku |} == Vaata ka == * [[5A (Tallinna bussiliin)|Tallinna bussiliin 5A]] * [[Tallinna ühistranspordiliinid]]<br /> == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/5/a-b/16502-1 5. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 0vs6hkq2k93udtb6wzoo5wg23p0u78d 0 493475 7213663 7212932 2026-08-13T14:51:40Z ~2026-34651-55 231505 /* Peatuste loend */ 7213663 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=9|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Kadaka|lõpppeatus=Priisle|avati=*1954 *1965 *1967 *2024 (tänasel kujul)|number=|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/9/a-b/03505-1/map]|eelmine liin=8A|järgmine liin=10|järgmine=10 (Tallinna bussiliin)|eelmine=8A (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNR|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/9/a-b]|uuendus=15. juuli 2026|eelkäija=[[53 (Tallinna bussiliin)|53]] (Priisle ja Estonia vahel)|läbi=Estonia|liinitüüp=Ekspressliin|pilt=MAN A78 Lion's City LE EL293 liinil 9E Priisle.jpg|pilt_alt=Buss nr. 9 Kesklinnas|suleti=*1965 *1966}} [[Fail:TAK 3431.JPG|pisi|Kaarli puiesteel]] {{teekaart}} '''Tallinna bussiliin 9''' sõidab liinil [[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Priisle]]. On teada, et juba 1976. aastal teenindas liin 9 marsruuti [[Kadaka tee]] – Kaubamaja.<ref>{{Netiviide|autor=PETSS|url=https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=7504&page=5|pealkiri=Endised bussiliinid|väljaanne=automoto.ee|aeg=31. jaanuar 2005|vaadatud=23.07.2020}}</ref> [[1. juuni|1. juunil]] [[2020]] liideti bussiliiniga 9 [[53 (Tallinna bussiliin)|bussiliin 53]]<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.tallinn.ee/est/Uudis-Muudatused-Tallinna-uhistranspordiliinidel-alates-01.06.2020|pealkiri=Muudatused Tallinna ühistranspordiliinidel alates 01.06.2020|väljaanne=tallinn.ee|aeg=|vaadatud=02.06.2020|arhiivimisaeg=4.03.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210304132947/https://www.tallinn.ee/est/Uudis-Muudatused-Tallinna-uhistranspordiliinidel-alates-01.06.2020|url-olek=ei tööta}}</ref>, pikendades ekspressliini Kaubamajast [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäel]] asuva [[Priisle]] asumini välja. Väljumised 6-13 minuti tagant == Ajalugu == {| class="wikitable" |- ! Avati ! Marsruut ! Suleti ! Märkused |- | 1954 | Stalini väljak - Assaku - Sommerlingi - Rae | | Peatused: Stalini väljak, Keskturg, Türnpu, Leningradi mnt., Lennujaam, Mõigu, Peetri, Annuse tee, Mitšurini, Assaku, Kool, Kurna teerist, Sommerlingi, Jüriküla, Rae, Piimapunkt |- | november 1958 | Iru - Kloostrimetsa - Stalini väljak - Sommerlingi - Rae | | |- | 1961 | Keskväljak - Sommerlingi - Pajupa | | Mais 1965 muudeti liiniks 121 |- | august 1965 | Keskväljak - Jannseni | september 1966 | |- | detsember 1967 | Mustamäe - Kaubamaja | | ekspress, peatused: Akadeemia, Kino Kaja, Kohvik, Tammsaare, Võidu Väljak, Estonia, Kaubamaja |- | mai 1968 | Kadaka - Kaubamaja | | ekspress |- | oktoober 1979 | Kadaka - Sääse - Kaubamaja - Kadaka tee - Kadaka | | ekspress, hommikusel tipptunnil sõitis liin sellel marsruudil, õhtusel tipptunnil sõitis liin vastupidisel marsruudil ehk Kadaka - Aiandi - Kaubamaja - Sääse - Kadaka. |- | märts 1987 | Kadaka - Sääse - Kaubamaja - Forelli - Kadaka | | ekspress, õhtusel tipptunnil Kadaka - Forelli - Kaubamaja - Sääse - Kadaka |- | juuni 2020 | Kadaka - Forelli - Estonia - Kivisilla - Laagna tee - Priisle - Laagna tee - Kivisilla - Estonia - Sääse - Kadaka | | ekspress, õhtusel tipptunnil Kadaka - Forelli - Priisle - Sääse - Kadaka, sama marsruut, mis praegu |- | aprill 2023 | Kadaka - Forelli - Estonia - Tornimäe - F. R. Kreutzwaldi - Laagna tee - Priisle - Laagna tee - F. R. Kreutzwaldi - Tornimäe - Estonia - Sääse - Kadaka | | ekspress, õhtusel tipptunnil Kadaka - Forelli - Priisle - Sääse - Kadaka |- | juuni 2024 | Kadaka - Forelli - Estonia - Kivisilla - Laagna tee - Priisle - Laagna tee - Kivisilla - Estonia - Sääse - Kadaka | | ekspress, õhtusel tipptunnil Kadaka - Forelli - Priisle - Sääse - Kadaka, praegune marsruut |} == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 01.06.2020 !Kadaka - Estonia - Priisle !Kadaka - Estonia - Priisle !Priisle - Estonia - Kadaka !Priisle - Estonia - Kadaka |- | ; Kadaka ; Akadeemia tee ; Kaja ; Szolnok ; A. H. Tammsaare tee ; Sääse ; Vabaduse väljak ; Estonia ; Kivisilla ; Gonsiori ; Kotka kauplus ; Laagna ; Mustakivi ; K. Kärberi ; Reinu ; Priisle | ; Kadaka ; Pilvetee ; Kadaka Selver ; Joostimägi ; Laki ; Forelli ; Vabaduse väljak ; Estonia ; Kivisilla ; Gonsiori ; Kotka kauplus ; Laagna ; Mustakivi ; K. Kärberi ; Reinu ; Priisle | ; Priisle ; Reinu ; K. Kärberi ; Mustakivi ; Laagna ; Kotka kauplus ; Gonsiori ; Kivisilla ; Estonia ; Vabaduse väljak ; Forelli ; Laki ; Joostimägi ; Kadaka Selver ; Pilvetee ; Kadaka | ; Priisle ; Reinu ; K. Kärberi ; Mustakivi ; Laagna ; Kotka kauplus ; Gonsiori ; Kivisilla ; Estonia ; Vabaduse väljak ; Sääse ; A. H. Tammsaare tee ; Szolnok ; Kaja ; Akadeemia tee ; Kadaka |} {| class="wikitable" |+Marsruut kuni 31.05.2020 !Kadaka - Kivisilla !Kadaka - Kivisilla !Kivisilla - Kadaka !Kivisilla - Kadaka |- | ; Kadaka ; Akadeemia tee ; Kaja ; Szolnok ; A. H. Tammsaare tee ; Sääse ; Vabaduse väljak ; Estonia ; Kivisilla | ; Kadaka ; Kadaka Selver ; Joostimägi ; Laki ; Forelli ; Vabaduse väljak ; Estonia ; Kivisilla | ; Kivisilla ; Vabaduse väljak ; Forelli ; Laki ; Joostimägi ; Kadaka Selver ; Kadaka | ; Kivisilla ; Vabaduse väljak ; Sääse ; A. H. Tammsaare tee ; Szolnok ; Kaja ; Akadeemia tee ; Kadaka |} == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/9/a-b/16502-1 9. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] dol23tlrk6g2meyof7g8uwvqyhcuf4e 7213664 7213663 2026-08-13T14:51:49Z ~2026-34651-55 231505 /* Peatuste loend */ 7213664 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=9|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Kadaka|lõpppeatus=Priisle|avati=*1954 *1965 *1967 *2024 (tänasel kujul)|number=|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/9/a-b/03505-1/map]|eelmine liin=8A|järgmine liin=10|järgmine=10 (Tallinna bussiliin)|eelmine=8A (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNR|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/9/a-b]|uuendus=15. juuli 2026|eelkäija=[[53 (Tallinna bussiliin)|53]] (Priisle ja Estonia vahel)|läbi=Estonia|liinitüüp=Ekspressliin|pilt=MAN A78 Lion's City LE EL293 liinil 9E Priisle.jpg|pilt_alt=Buss nr. 9 Kesklinnas|suleti=*1965 *1966}} [[Fail:TAK 3431.JPG|pisi|Kaarli puiesteel]] {{teekaart}} '''Tallinna bussiliin 9''' sõidab liinil [[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Priisle]]. On teada, et juba 1976. aastal teenindas liin 9 marsruuti [[Kadaka tee]] – Kaubamaja.<ref>{{Netiviide|autor=PETSS|url=https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=7504&page=5|pealkiri=Endised bussiliinid|väljaanne=automoto.ee|aeg=31. jaanuar 2005|vaadatud=23.07.2020}}</ref> [[1. juuni|1. juunil]] [[2020]] liideti bussiliiniga 9 [[53 (Tallinna bussiliin)|bussiliin 53]]<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.tallinn.ee/est/Uudis-Muudatused-Tallinna-uhistranspordiliinidel-alates-01.06.2020|pealkiri=Muudatused Tallinna ühistranspordiliinidel alates 01.06.2020|väljaanne=tallinn.ee|aeg=|vaadatud=02.06.2020|arhiivimisaeg=4.03.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210304132947/https://www.tallinn.ee/est/Uudis-Muudatused-Tallinna-uhistranspordiliinidel-alates-01.06.2020|url-olek=ei tööta}}</ref>, pikendades ekspressliini Kaubamajast [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäel]] asuva [[Priisle]] asumini välja. Väljumised 6-13 minuti tagant == Ajalugu == {| class="wikitable" |- ! Avati ! Marsruut ! Suleti ! Märkused |- | 1954 | Stalini väljak - Assaku - Sommerlingi - Rae | | Peatused: Stalini väljak, Keskturg, Türnpu, Leningradi mnt., Lennujaam, Mõigu, Peetri, Annuse tee, Mitšurini, Assaku, Kool, Kurna teerist, Sommerlingi, Jüriküla, Rae, Piimapunkt |- | november 1958 | Iru - Kloostrimetsa - Stalini väljak - Sommerlingi - Rae | | |- | 1961 | Keskväljak - Sommerlingi - Pajupa | | Mais 1965 muudeti liiniks 121 |- | august 1965 | Keskväljak - Jannseni | september 1966 | |- | detsember 1967 | Mustamäe - Kaubamaja | | ekspress, peatused: Akadeemia, Kino Kaja, Kohvik, Tammsaare, Võidu Väljak, Estonia, Kaubamaja |- | mai 1968 | Kadaka - Kaubamaja | | ekspress |- | oktoober 1979 | Kadaka - Sääse - Kaubamaja - Kadaka tee - Kadaka | | ekspress, hommikusel tipptunnil sõitis liin sellel marsruudil, õhtusel tipptunnil sõitis liin vastupidisel marsruudil ehk Kadaka - Aiandi - Kaubamaja - Sääse - Kadaka. |- | märts 1987 | Kadaka - Sääse - Kaubamaja - Forelli - Kadaka | | ekspress, õhtusel tipptunnil Kadaka - Forelli - Kaubamaja - Sääse - Kadaka |- | juuni 2020 | Kadaka - Forelli - Estonia - Kivisilla - Laagna tee - Priisle - Laagna tee - Kivisilla - Estonia - Sääse - Kadaka | | ekspress, õhtusel tipptunnil Kadaka - Forelli - Priisle - Sääse - Kadaka, sama marsruut, mis praegu |- | aprill 2023 | Kadaka - Forelli - Estonia - Tornimäe - F. R. Kreutzwaldi - Laagna tee - Priisle - Laagna tee - F. R. Kreutzwaldi - Tornimäe - Estonia - Sääse - Kadaka | | ekspress, õhtusel tipptunnil Kadaka - Forelli - Priisle - Sääse - Kadaka |- | juuni 2024 | Kadaka - Forelli - Estonia - Kivisilla - Laagna tee - Priisle - Laagna tee - Kivisilla - Estonia - Sääse - Kadaka | | ekspress, õhtusel tipptunnil Kadaka - Forelli - Priisle - Sääse - Kadaka, praegune marsruut |} == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.06.2020 !Kadaka - Estonia - Priisle !Kadaka - Estonia - Priisle !Priisle - Estonia - Kadaka !Priisle - Estonia - Kadaka |- | ; Kadaka ; Akadeemia tee ; Kaja ; Szolnok ; A. H. Tammsaare tee ; Sääse ; Vabaduse väljak ; Estonia ; Kivisilla ; Gonsiori ; Kotka kauplus ; Laagna ; Mustakivi ; K. Kärberi ; Reinu ; Priisle | ; Kadaka ; Pilvetee ; Kadaka Selver ; Joostimägi ; Laki ; Forelli ; Vabaduse väljak ; Estonia ; Kivisilla ; Gonsiori ; Kotka kauplus ; Laagna ; Mustakivi ; K. Kärberi ; Reinu ; Priisle | ; Priisle ; Reinu ; K. Kärberi ; Mustakivi ; Laagna ; Kotka kauplus ; Gonsiori ; Kivisilla ; Estonia ; Vabaduse väljak ; Forelli ; Laki ; Joostimägi ; Kadaka Selver ; Pilvetee ; Kadaka | ; Priisle ; Reinu ; K. Kärberi ; Mustakivi ; Laagna ; Kotka kauplus ; Gonsiori ; Kivisilla ; Estonia ; Vabaduse väljak ; Sääse ; A. H. Tammsaare tee ; Szolnok ; Kaja ; Akadeemia tee ; Kadaka |} {| class="wikitable" |+Marsruut kuni 31.05.2020 !Kadaka - Kivisilla !Kadaka - Kivisilla !Kivisilla - Kadaka !Kivisilla - Kadaka |- | ; Kadaka ; Akadeemia tee ; Kaja ; Szolnok ; A. H. Tammsaare tee ; Sääse ; Vabaduse väljak ; Estonia ; Kivisilla | ; Kadaka ; Kadaka Selver ; Joostimägi ; Laki ; Forelli ; Vabaduse väljak ; Estonia ; Kivisilla | ; Kivisilla ; Vabaduse väljak ; Forelli ; Laki ; Joostimägi ; Kadaka Selver ; Kadaka | ; Kivisilla ; Vabaduse väljak ; Sääse ; A. H. Tammsaare tee ; Szolnok ; Kaja ; Akadeemia tee ; Kadaka |} == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/9/a-b/16502-1 9. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] ds9o5i7gk7jere5smb578b2ob7l5unc 0 493477 7213665 7212946 2026-08-13T14:52:10Z ~2026-34651-55 231505 /* Peatuste loend */ 7213665 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=11|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Kadaka|lõpppeatus=Kaubamaja|avati=*1954 *1959 *1968 *2023 (tänasel kujul)|number=|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/11/a-b/03505-1/map]|eelmine liin=10|järgmine liin=12|järgmine=12 (Tallinna bussiliin)|eelmine=10 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNR|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/11/a-b]|uuendus=29. juuni 2026|liinitüüp=Ekspressliin|pilt=MAN A78 Lion's City LE EL293 liinil 11E Kadaka.jpg|pilt_alt=|suleti=*1957 *1967}} [[Fail:TAK 1123.JPG|pisi|Kaarli puiesteel]] {{teekaart}} '''Tallinna bussiliin 11''' sõidab [[Kadaka (Tallinn)|Kadaka asumi]] ja [[Kaubamaja tänav]]a (Kaubamaja bussipeatus) vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub tööpäevil. Bussiliin on [[ekspressliin]]. Väljumised 5-10 minuti tagant == Ajalugu == {| class="wikitable" |+ ! Avati ! Marsruut ! Suleti ! Märkused |- | 1954 | Viru - Tartu mnt - Lasnamäe - Turba tn - Punane - Turba tn - Narva mnt - Viru | detsember 1957 | |- | oktoober 1959 | Männiku - Tähetorni | juuli 1967 | |- | oktoober 1968 | Keemia - Sõpruse pst - Estonia | | ekspress |- | november 1970 | Sütiste tee - Sõpruse pst - Kaubamaja | | ekspress |- | mai 1999 | Kadaka - Sõpruse pst - Kivisilla | | |- | aprill 2023 | Kadaka - Sõpruse pst - Kaubamaja | | |} == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 4.04.2023 !Kadaka - Kaubamaja !Kaubamaja - Kadaka |- | ; Kadaka ; Mustamäe ; Raja ; Keemia ; Ehitajate tee ; Liivaku ; Vambola ; Lepistiku ; Siili ; Vabaduse väljak ; Estonia ; Kaubamaja | ; Kaubamaja ; Estonia ; Vabaduse väljak ; Linnu tee ; Siili ; Lepistiku ; Vambola ; Liivaku ; Ehitajate tee ; Keemia ; Mustamäe ; Kadaka |} {| class="wikitable" |+Marsruut kuni 3.04.2023 !Kadaka - Kivisilla !Kivisilla - Kadaka |- | ; Kadaka ; Mustamäe ; Raja ; Keemia ; Ehitajate tee ; Liivaku ; Vambola ; Lepistiku ; Siili ; Vabaduse väljak ; Estonia ; Kivisilla | ; Kivisilla ; Estonia ; Vabaduse väljak ; Linnu tee ; Siili ; Lepistiku ; Vambola ; Liivaku ; Ehitajate tee ; Keemia ; Mustamäe ; Kadaka |} == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/11/a-b/16502-1 11. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 632awyw88lm0nl3y7yukf2ika4nz4k1 0 494571 7213995 7089514 2026-08-14T08:53:00Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7213995 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = ''Mycena citricolor'' | värvus = seened | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''Agaricomycetes'' | selts = Šampinjonilaadsed ''[[Agaricales]]'' | sugukond = [[Mütsikulised]] ''Mycenaceae'' | perekond = [[Mütsik]] ''Mycena'' | liik = | binaarne = ''Mycena citricolor'' | binaarse_autor = ([[Berk.]] & M.A. Curtis) Sacc., 1887 }} '''''Mycena citricolor''''' ([[Berk.]] & M.A. Curtis) Sacc. on [[mütsik]]u perekonda kuuluv seeneliik, mis on [[kübarseen]]te seas erandlikult [[parasiit]] taime lehtedel ja viljadel. Liik kahjustab läänepoolkeral [[kohvipuu]] istandusi kõrgemal kui 1000 meetrit üle merepinna niisketes oludes. Seent on nimetatud ka kohviroosteks<ref name="rzAbh" />, sest enne viljakehade moodustumist meenutavad nakkuskohad [[roostelaadsed|roosteseente]] kahjustust, seen paljuneb sel ajal kübarseente seas haruldasel viisil, sugutult. Hiljem võivad samas või juba varisenud lehtedel areneda tüüpilised mütsikute viljakehad. Peale kohvipuu võib seen kahjustada ka [[kakaopuu]]id ja [[tsitrus]]eid.<ref name="biLBs" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="rzAbh">[https://web.archive.org/web/20180123072757/http://www.biobased.us/report22.html Biobased.US].</ref> <ref name="biLBs">[https://www.plantwise.org/KnowledgeBank/Datasheet.aspx?dsid=35243 Plantwise Knowledge Bank].</ref> }} {{Pealkiri kaldkirjas}} [[Kategooria:Mütsikulised]] [[Kategooria:Parasiidid]] glwshpxdo2ny5661orqes5lnuj1ai7e 0 495016 7213739 6483702 2026-08-13T16:24:08Z Kuriuss 38125 7213739 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Zavodski rajoon | nimi1_keel = valgevene | nimi1 = Заводскі раён | nimi1_latin = Zavodski rajon | nimi2_keel = vene | nimi2 = Заводзкі район | nimi2_latin = Zavodzki rajon | lipp = | lipu_link = | vapp = Mn_zav.gif | vapi_link = Zavodski rajooni vapp | pindala = 58 | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = | asendikaart = Valgevene/Minsk }} [[Pilt:Angarskya_tec3.jpg|pisi|left|Anharskaja linnaosa ja soojuselektrijaam]] '''Zavodski rajoon''' on 2. järgu haldusüksus ([[rajoon (Valgevene)|rajoon]]) [[Minsk]]i linna koosseisus [[Valgevene]]s. Rajooni pindala on 58 km². 2015. aasta seisuga elas seal 236 826 inimest. Rajoon loodi aastal 1938. Algselt oli see Stalini nimeline rajoon, ent aastal 1961 sai rajoon tänapäevase nime. Teise maailmasõja järel asuti rajooni alasid kujundama tööstuspiirkonnaks. Aastal 1951 rajati sinna üks kahest [[soojuselektrijaam]]ast Minski linna piirides. Tänapäevastes piirides on rajoon aastast 1997.<ref>[http://zav.minsk.gov.by/svedenija-o-rajone/geograficheskoe-polozhenie-istorija-rajona История Заводского района – это часть истории г. Минска ]</ref> Rajooni kõrgeim punkt ulatub 219 meetrit üle merepinna, osalt asub see [[Svisłači jõgi (Dnepr)|Svisłači jõe]] kaldal. Rajooni elanike seas on [[valgevenelased|valgevenelasi]] 84,73%, [[venelased|venelasi]] 7,81%, [[ukrainlased|ukrainlasi]] 1,2%, [[poolakad|poolakaid]] 0,67%, [[juudid|juute]] 0,15%, [[aserbaidžaanlased|aserbaidžaanlasi]] 0,12% ja [[mustlased|mustlasi]] 0,11%. Zavodski rajoonis on Minski linna rajoonidest kõige suurem valgevenelaste osakaal, ka elavad seal ligi pooled Minski mustlastest.<ref> Перепись населения 2009. Национальный состав Республики Беларусь. Том 3. — Lk. 130—131.</ref> Täitevkomitee hoone asub aadressil вул. Жылуновіча 17, rajooni juhib Alaksandr Vikienćjevič Darachovič.<ref>[http://zav.minsk.gov.by/upravlenie-rajonom/rukovodstvo-rajonom] Vaadatud 26. jaanuar 2018.</ref> Tähtsamateks ettevõteteks on [[Minski autotehas]], [[MZGT]], Minski laagritehas. Linnaossa jääb ka Minski vabamajanduspiirkond. Rajooni läbib [[Minski metroo]], sinna sõidavad ka [[Trammiliiklus Minskis|trammid]]. Rajoonis asuvad [[Valgevene Riiklik majandusülikool]] ja [[Valgevene Vabariigi Riigikaitse ülikool]], lisaks asuvad seal veel 35 üldhariduskooli. Zavodski rajoonis on ka [[Minski loomaaed]]. Seal asub [[Valgevene Riiklik Kunstiakadeemia]], Rajooni territooriumile jäävad sellised Minski linnaosad nagu [[Čyžoŭka]], [[Anharskaja]], [[Mały Traścianiec]], [[Sosny]], [[Šabany]] ja [[Paŭnočny linnak]]. == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *[http://zav.minsk.gov.by/ Rajooni koduleht] (''vene keeles'') {{Minski haldusjaotus}} [[Kategooria:Minsk]] [[Kategooria:Valgevene rajoonid]] hxcvpfy53nwsixj23x133uzxk47vfct 0 496156 7213811 6912040 2026-08-13T19:35:43Z Zafer 67816 Photo changed 7213811 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur | nimi = Marco Asensio | pilt = Marco Asensio 10 Fenerbahçe 20260805 (4) (cropped).JPG | pildiallkiri= Asensio Hispaania koondisega (2026) | täisnimi = Marco Asensio Willemsen | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1996|1|21}} | sünnilinn = [[Palma]] | sünnimaa = [[Hispaania]] | surmaaeg = | surmalinn = | surmamaa = | pikkus = 180 cm | positsioon = [[poolkaitsja (jalgpall)|poolkaitsja]] | koduklubi = [[Madridi Real]] | särginumber = 20 | noorteaastad1 = 2003–2006 | noorteklubi1 = [[Platges de Calvià]] | noorteaastad2 = 2006–2013 | noorteklubi2 = [[RCD Mallorca]] | aastad1 = 2013–2014 | mänge1 = 14 | väravaid1 = 3 | klubi1 = [[RCD Mallorca B]] | aastad2 = 2013–2014 | mänge2 = 37 | väravaid2 = 4 | klubi2 = [[RCD Mallorca]] | aastad3 = 2014–2023 | mänge3 = 191 | väravaid3 = 37 | klubi3 = [[Madridi Real|Real Madrid]] | aastad4 = 2014–2015 | mänge4 = 19 | väravaid4 = 3 | klubi4 = → [[RCD Mallorca]] (laenul) | aastad5 = 2015–2016 | mänge5 = 34 | väravaid5 = 4 | klubi5 = → [[RCD Espanyol]] (laenul) | aastad6 = 2023–| mänge6 = 0| väravaid6 = 0| klubi6 = [[Paris Saint-Germain]] | mänge_kokku = | väravaid_kokku = | klubi_seisuga = 8. juuli 2023 | koondiseaastad1 = 2012 | koondisemänge1 = 2 | koondiseväravaid1 = 0 | koondis1 = Hispaania U16 | koondiseaastad2 = 2014–2015 | koondisemänge2 = 12 | koondiseväravaid2 = 8 | koondis2 = Hispaania U19 | koondiseaastad3 = 2015–2017 | koondisemänge3 = 18 | koondiseväravaid3 = 7 | koondis3 = Hispaania U21 | koondiseaastad4 = 2016– | koondisemänge4 = 37 | koondiseväravaid4 = 2 | koondis4 = [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] | koondis_seisuga = 18. juuni 2023 | treeneriaastad1 = | treeneriklubi1 = }} '''Marco Asensio Willemsen''' (sündinud [[21. jaanuar|21. jaanuaril]] [[1996]] [[Palma de Mallorca]]s) on [[Hispaania]] [[jalgpallur]]. Ta mängib [[poolkaitsja (jalgpall)|poolkaitsja]]na [[Ligue 1|Prantsusmaa kõrgliiga]] klubis [[Paris Saint-Germain]] ja [[Hispaania jalgpallikoondis]]es. Hooajal 2015–2016 valiti ta La Liga aasta läbimurdjaks. Varem on ta mänginud [[RCD Mallorca]]s ja [[Platges de Calvià]]s. Aastatel 2014–2023 oli ta [[Madridi Real]]is. ==Lapsepõlv ja kodu== Sündinud [[Palma]]s Mallorki, Baleaari saartel. Ta ema oli pärit [[Holland]]ist ja isa [[Hispaania]]st. Asensio läks [[RCD Mallorca|RCD Mallorcasse]] mängima 2006. aastal [[CF Platges de Calvià]]st. Tema ema Maria Willemsen suri vähki, kui Marco oli 15-aastane. Asensiot vaevas noores põlvede kasvu puudujääk, mis alles paranes siis, kui ta oli teismeline. Ka Asensio isa Gilberto oli noorena jalgpallur, kes mängis samuti ründava poolkaitsjana klubis [[Barakaldo CF]]. Tema vanem vend Igor mängis [[Platges de Calvià]] kaitsjana. == Koondisekarjäär == Debüüdi Hispaania jalgpallikoondises tegi Asensio 29. mail 2016 [[sõprusmäng]]us [[Šveitsi jalgpallikoondis|Šveitsi]] vastu. Esimese värava lõi ta koondise särgis [[UEFA Rahvuste Liiga]] alagrupimängus [[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatia]] vastu. Ta on kuulunud Hispaania koondisse [[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2018. aasta maailmameistrivõistlustel]]. ==Saavutused== ;Real Madrid *[[La Liga]]: [[La Liga hooaeg 2016–2017|2016–17]] *[[Supercopa de España]]: 2017 *[[UEFA Meistrite Liiga]]: [[UEFA Meistrite Liiga 2016–2017|2016–17]], [[UEFA Meistrite Liiga 2017–2017|2017–18]] *[[UEFA Superkarikas]]: 2016, 2017 *[[FIFA Club World Cup]]: 2016, 2017, 2018 == Välislingid == * [https://www.realmadrid.com/futbol/plantilla/marco-asensio-willemsen Profiil Madridi Reali kodulehel] {{Madridi Reali mängijad}} {{FIFA World Cup 2018 Hispaania koondis}} {{FIFA World Cup 2022 Hispaania koondis}} {{JÄRJESTA:Asensio, Marco}} [[Kategooria:Hispaania jalgpallurid]] [[Kategooria:RCD Mallorca jalgpallurid]] [[Kategooria:Real Madrid CF mängijad]] [[Kategooria:RCD Espanyoli jalgpallurid]] [[Kategooria:Sündinud 1996]] 9wncr452c68dna7kz52ihee6m32ejym 0 496210 7213695 7196824 2026-08-13T15:35:15Z ~2026-34651-55 231505 7213695 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Estonia|lõpppeatus=Priisle|number=53|bgcolor=#00E1B4|seisund=suletud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/53/a-b/18910-1/map]|eelmine liin=52|järgmine liin=54|järgmine=54 (Tallinna bussiliin)|eelmine=52 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNR|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/53/a-b]|uuendus=13. august 2026|pilt=Interior of Scania bus in Tallinn.JPG|suleti=2020}} '''Tallinna bussiliin 53''' on endine bussiliin, mis sõitis kuni [[31. mai|31. maini]] [[2020]] [[Priisle asum]]ist [[Estonia teater|Estonia teatri]]ni. Liini teenindas [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklust ei toimunud laupäeval ning pühapäeval. Bussiliin oli [[ekspressliin]], mis liideti alates [[1. juuni|1. juunist]] [[2020]] [[9 (Tallinna bussiliin)|bussiliiniga 9]].<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.tallinn.ee/est/Uudis-Muudatused-Tallinna-uhistranspordiliinidel-alates-01.06.2020|pealkiri=Muudatused Tallinna ühistranspordiliinidel alates 01.06.2020|väljaanne=tallinn.ee|aeg=|vaadatud=02.06.2020|arhiivimisaeg=4.03.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210304132947/https://www.tallinn.ee/est/Uudis-Muudatused-Tallinna-uhistranspordiliinidel-alates-01.06.2020|url-olek=ei tööta}}</ref> == Viited == {{viited}} {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] rk5oyclawv577a24ajejher8fj575df 7213698 7213695 2026-08-13T15:36:44Z ~2026-34651-55 231505 7213698 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Estonia|lõpppeatus=Priisle|number=53|bgcolor=#00E1B4|seisund=suletud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/53/a-b/18910-1/map]|eelmine liin=52|järgmine liin=54|järgmine=54 (Tallinna bussiliin)|eelmine=52 (Tallinna bussiliin)|liinitüüp=Ekspressliin|päev=ETKNR|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/53/a-b]|uuendus=13. august 2026|pilt=Interior of Scania bus in Tallinn.JPG|suleti=2020}} '''Tallinna bussiliin 53''' on endine bussiliin, mis sõitis kuni [[31. mai|31. maini]] [[2020]] [[Priisle asum]]ist [[Estonia teater|Estonia teatri]]ni. Liini teenindas [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklust ei toimunud laupäeval ning pühapäeval. Bussiliin oli [[ekspressliin]], mis liideti alates [[1. juuni|1. juunist]] [[2020]] [[9 (Tallinna bussiliin)|bussiliiniga 9]].<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.tallinn.ee/est/Uudis-Muudatused-Tallinna-uhistranspordiliinidel-alates-01.06.2020|pealkiri=Muudatused Tallinna ühistranspordiliinidel alates 01.06.2020|väljaanne=tallinn.ee|aeg=|vaadatud=02.06.2020|arhiivimisaeg=4.03.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210304132947/https://www.tallinn.ee/est/Uudis-Muudatused-Tallinna-uhistranspordiliinidel-alates-01.06.2020|url-olek=ei tööta}}</ref> == Viited == {{viited}} {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] cjvh8cciv3vd9i5htu35xdqdtq2z485 0 496212 7213696 7212248 2026-08-13T15:35:39Z ~2026-34651-55 231505 7213696 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Hobujaama|lõpppeatus=P. Pinna|number=55|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/55/a-b/18910-1/map]|eelmine liin=54|järgmine liin=56|järgmine=56 (Tallinna bussiliin)|eelmine=54 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNR|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/55/a-b]|uuendus=13. august 2026|pilt=Solaris_Urbino_IV_12_CNG_liinil_55_Hobujaama.jpg}} [[Fail:55buss.jpg|pisi|Kivisilla peatuses]] [[File:Bussiliin. 55 keerab A.Laikmaa tänavalt Gonsiori tänavale.jpg|thumb|Bussiliin 55 keeramas A.Laikmaa tänavalt Gonsiori tänavale]] [[Fail:OmniLink TLT 3527 Tallinnassa.jpg|pisi|Kivisilla suunas]] '''Tallinna bussiliin 55''' sõidab [[Paul Pinna tänav]]a ja Kesklinna (Hobujaama bussipeatuse) vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub [[tööpäev]]iti. Marsruut: [[Punane tänav]], [[Kuuli tänav]], [[Paneeli tänav]], [[Betooni tänav]], [[Peterburi tee]], [[Majaka tänav]], [[Gonsiori tänav]].{{teekaart}} == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/55/a-b/16502-1 55. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] *[https://www.tallinn.ee/est/uudised?tyyp=external&id=36866 Muudatused Tallinna ühistranspordiliinidel alates 21.12.2020] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] aitdugofhws6e63ublco0wpjrfo9wvs 0 496316 7213958 7200652 2026-08-14T06:52:45Z Robert Treufeldt 9117 7213958 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} '''[[Eedo Raide]] nimeline karikas''' on ränd[[karikas]], mida aastast [[1994]] antakse välja Eesti parimale tagaveolise autoga rallisõitjale rahvuslikus klassis.<ref name="autosport.ee">https://web.archive.org/web/20180208095338/http://www.autosport.ee/eedo-raide-nimeline-raendkarikas (vaadatud 08.02.2018)</ref> Rändkarikaks on Eedo Raide ja [[Georg Valdek]]u 1982 Soome rallivõistlusel [[Jyväskylä Suurajot]] võidetud "Konela" karikas.<ref name="autosport.ee"/> ==Võitjad<ref name="autosport.ee"/>== *1994 Toomas Tõldsepp – Marti Tõldsepp *1995 Ivar Tänak – Tõnu Kurvet *1996 Ramon Lindal – Aivar Heinola *1997 Einar Laipaik – Hanno Lõpp *1998 Viljar Ventsel – Aivar Kirtsi *1999 Einar Laipaik – Viljar Ventsel *2000 Ago Ahu – Kalle Ahu *2001 Ago Ahu – Kalle Ahu *2002 Ago Ahu – Kalle Ahu *2003 Einar Laipaik – Kristjan Värv *2004 Einar Laipaik – Kristjan Värv *2005 Rainer Aus – Toomas Kasak *2006 Lembit Soe – Ahto Pihlas *2007 Einar Laipaik – Siimo Suvemaa *2008 Einar Laipaik – Siimo Suvemaa *2009 Einar Laipaik – Siimo Suvemaa *2010 Einar Laipaik – Siimo Suvemaa *2011 Ago Ahu – Kalle Ahu *2012 Ago Ahu – Kalle Ahu *2013 Ago Ahu – Kalle Ahu *2014 Toomas Vask – Taaniel Tigas *2015 Mario Jürimäe – Timo Kasesalu / Rauno Rohtmets *2016 Marko Ringenberg – Allar Heina *2017 Mario Jürimäe – Rauno Rohtmets *2018 Madis Vanaselja – Jarmo Liivak *2019 Marko Ringenberg – Allar Heina / Ilmar Pukk *2021 Taavi Niinemets – Esko Allika *2022 Taavi Niinemets – Esko Allika ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.autosport.ee/eedo-raide-nimeline-raendkarikas Karikast Eesti Autospordi Liidu kodulehel] [[Kategooria:Eesti autoralli]] [[Kategooria:Eesti spordiauhinnad]] c3we0ppuxtxx8bzfl3u6nhhuzkuc73w 0 499429 7213707 6483402 2026-08-13T15:54:23Z Kuriuss 38125 7213707 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib Minski linna rajoonist, [[Brest (Valgevene)|Bresti]] linna rajooni kohta vaata artiklit [[Maskoŭski rajoon (Brest)]]}} {{Provints | nimi = Maskoŭski rajoon | nimi1_keel = valgevene | nimi1 = Маскоўскі раён | nimi1_latin = Maskovski rajon | nimi2_keel = vene | nimi2 = Московский район | nimi2_latin = Moskovski rajon | lipp = | lipu_link = | vapp = Mn_mos.png | vapi_link = Maskoŭski rajooni vapp | pindala = 30 | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = | asendikaart = Valgevene/Minsk }} [[Pilt:Belarus 3898 - House of Government (4185209317).jpg|pisi|left|Väljak parlamendihoonega (paremal)]] '''Maskoŭski rajoon''' on 2. järgu haldusüksus ([[rajoon (Valgevene)|rajoon]]) [[Minsk]]i linna koosseisus [[Valgevene]]s. Rajooni pindala on 30&nbsp;km². 2015. aasta seisuga elas seal 284 531 inimest. Elanikest on 82% [[valgevenelased]], 14% [[venelased]] ja 2% [[ukrainlased]]. 74,7% elanike emakeeleks on [[valgevene keel]], koduse keelena kasutab 71,9% rajooni elanikest [[vene keel]]t. Rajoon loodi aastal 1977.<ref>Павал Берасьнеў. «Галоўная пэрспэктыва для разьвіцьця Партызанскага раёна — асваеньне новых тэрыторыяў» // Зьвязда : газэта. — 5 красавіка 2012. — № 66 (27181). — Lk. 3. — ISSN 1990-763x.</ref> Täitevkomitee hoone asub aadressil пр. Дзяржынскага 10, rajooni juhib Andrej Žajłovič.<ref>[https://web.archive.org/web/20180301220021/http://mosk.minsk.gov.by/kontakty] Vaadatud 3. märts 2018.</ref> Rajooni territooriumile jäävad nii Valgevene parlamendihoone kui ka Minski linna täitevkomitee hoone. Seal asuvad [[Valgevene Riiklik Ülikool]], [[Valgevene riiklik meditsiiniülikool]] ja [[Maksim Tanki nimeline Valgevene riiklik pedagoogikaülikool]]. Teatritest jäävad sinna Valgevene riiklik muusikateater ja Maksim Gorki nimeline riiklik akadeemiline draamateater. Tähtsaim tööstusettevõte on ravimeid valmistav firma Biełmiedpreparaty. Rajoonis asub ka vangla nimega [[Piščała loss]], tähtis arhitektuurimälestis on veel [[Püha Siimeoni ja Helena kirik]] ehk Punane kirik. Rajooni territooriumile jäävad sellised linnaosad nagu [[Paŭdniovy Zachad]], [[Malinaŭka]], [[Brylevičy]], [[Hrušaŭka]] ja [[Michałova]]. == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *[http://mosk.minsk.gov.by/ Rajooni koduleht] (''vene keeles'') {{Minski haldusjaotus}} [[Kategooria:Minsk]] [[Kategooria:Valgevene rajoonid]] 55jvr3y1bpvwatc9sce6kle7i026uph 0 500131 7213697 7196859 2026-08-13T15:36:00Z ~2026-34651-55 231505 7213697 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Estonia|lõpppeatus=Seli|number=56|bgcolor=#00E1B4|seisund=suletud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/55/a-b/18910-1/map]|eelmine liin=55|järgmine liin=57|järgmine=57 (Tallinna bussiliin)|eelmine=55 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNR|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/55/a-b]|uuendus=13. august 2026|pilt=Liin 56E läbib Gonsiori tänavat Seli suunal.jpg}} '''Tallinna bussiliin 56''' sõitis [[Seli asum]]i ja kesklinna (Estonia bussipeatuse) vahel. Liini teenindas [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimus [[tööpäev]]iti. Bussiliin oli [[ekspressliin]]. Bussiliin nr 56 liideti ekspressbussiliiniga nr [[46 (Tallinna bussiliin)|46]]. Marsruut olid järgmised: [[Ümera tänav]], [[Raadiku tänav]], [[Laagna tee]], [[Gonsiori tänav]], [[Teatri väljak]]. {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] rgo4bnnb2rdgx59ariuyhn3yfrhilss 7213699 7213697 2026-08-13T15:36:58Z ~2026-34651-55 231505 7213699 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Estonia|lõpppeatus=Seli|number=56|bgcolor=#00E1B4|seisund=suletud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/55/a-b/18910-1/map]|eelmine liin=55|järgmine liin=57|järgmine=57 (Tallinna bussiliin)|eelmine=55 (Tallinna bussiliin)|liinitüüp=Ekspressliin|päev=ETKNR|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/55/a-b]|uuendus=13. august 2026|pilt=Liin 56E läbib Gonsiori tänavat Seli suunal.jpg}} '''Tallinna bussiliin 56''' sõitis [[Seli asum]]i ja kesklinna (Estonia bussipeatuse) vahel. Liini teenindas [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimus [[tööpäev]]iti. Bussiliin oli [[ekspressliin]]. Bussiliin nr 56 liideti ekspressbussiliiniga nr [[46 (Tallinna bussiliin)|46]]. Marsruut olid järgmised: [[Ümera tänav]], [[Raadiku tänav]], [[Laagna tee]], [[Gonsiori tänav]], [[Teatri väljak]]. {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] dymdc2ktgiq1j0n9zj2c8fkz6oep9xj 0 503083 7214062 7053727 2026-08-14T10:48:40Z Ulrikaekm 32635 toim + viki + pilt 7214062 wikitext text/x-wiki [[Fail:PotteryShaping.ogv|pisi|Savi töötlemine potikedral]] '''Savi töötlemine''' on protsess, mille käigus [[Savi|savimassist]] valmistatakse keraamiline ese. See hõlmab eseme vormimist, kuivatamist, eelpõletust, glasuurimist ja glasuuripõletust. Iga etapp muudab savieseme järk-järgult tugevamaks ja vastupidavamaks ning annab sellele lõpliku kuju ja välimuse. Soovitud kujuga eseme valmistamiseks kasutatakse erinevaid tehnikaid, näiteks [[treimine]], rullimine ja valamine. Valitud tehnika sõltub valmistatava eseme kujust, suurusest ja kasutatavast savimassist. Pärast vormimist tuleb saviese kuivatada. Kuivatamine peab toimuma aeglaselt ja ühtlaselt, sest kuivamisel savi kahaneb. Kui eseme pind kuivab kiiremini kui sisemus, võivad tekkida pinged, mille tagajärjel ese võib praguneda või puruneda. Lihtsa käsitsi voolitud tassi kuivamisaeg tavalistes toatingimustes on ligikaudu üks nädal. Kuivanud, kuid põletamata saviese on väga habras. Vette asetamisel imab see vee endasse ning seda saab taas savimassiks muuta. Selleks, et esemeid saaks glasuurida, ilma et peaks muretsema purunemise pärast, kuumutatakse neid kuni 800 kraadi juures. Seda nimetatakse [[Eelpõletus|eelpõletuseks]]. Kuumutamisel toimuvad savis keemilised ja füüsikalised muutused. Savist eralduvad muu hulgas [[Süsinik|süsinikku]] ja [[Väävel|väävlit]] sisaldavad ühendid ning savi struktuur muutub püsivaks. Pärast eelpõletust on saviese endiselt poorne ja vettimav, kuid see ei lahustu enam vees ega muutu veega kokkupuutel tagasi savimassiks. Eelpõletatud eset nimetatakse sageli [[Biskviitpõletus|biskviitpõletatud]] esemeks. Pärast eelpõletust võib eseme katta [[Glasuur|glasuuriga]]. Glasuur on aine või ainete segu, mis sulab kõrgel temperatuuril ning moodustab eseme pinnale klaasja kihi. Glasuuri kantakse eelpõletatud esemele tavaliselt vedelikuna, kasutades selleks erinevaid meetodeid, näiteks pintsliga kandmist, kastmist või valamist. Eseme põhi jäetakse üldjuhul glasuurimata, et vältida selle kinnikleepumist ahju alusele põletamise ajal. [[Glasuuripõletus]] on keraamika valmistamise viimane põletusetapp. Kõrgel temperatuuril toimuvad savikehas lõplikud muutused, mille tulemusena savi tiheneb ning moodustub tugev kivisarnane keha. Samal ajal sulab glasuur eseme pinnal ning moodustab pärast jahtumist klaasja kattekihi. Glasuuripõletuse temperatuur ja kestus sõltuvad kasutatavast savimassist ja glasuurist. [[Kategooria:Keraamika]] 1mqzu41uny4dhea3orut8w73m5zzt37 0 508171 7213681 7213534 2026-08-13T15:01:53Z ~2026-34651-55 231505 /* Peatuste loend */ 7213681 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Väike-Õismäe parkla|lõpppeatus=Seli|avati=2024 (tänasel kujul)|number=46|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/46/a-b/03505-1/map]|eelmine liin=45|järgmine liin=47|järgmine=47 (Tallinna bussiliin)|eelmine=45 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNR|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/46/a-b]|uuendus=12. juuli 2026|eelkäija=[[56 (Tallinna bussiliin)|56]] (Seli ja Estonia vahel)|läbi=Estonia|liinitüüp=Ekspressliin||pilt=Solaris_Urbino_IV_12_CNG_liinil_46E_Seli.jpg}} [[Fail:Bussiliin 46 sõitmas mööda Kaarli puiesteed.jpg|pisi|Kaarli puiesteel]] {{teekaart}} '''Tallinna bussiliin 46''' sõidab [[Väike-Õismäe]] ja Seli asumi vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub tööpäevil. Bussiliin on [[ekspressliin]]. Väljumised 8-14 minuti tagant. Marsruut Seli suunal: [[Õismäe tee]], [[Paldiski maantee]], [[Endla tänav]], [[Kaarli puiestee]], [[Estonia puiestee]], [[Gonsiori tänav]], [[Laagna tee]], [[Raadiku tänav]] ja [[Ümera tänav]] Marsruut Väike-Õismäe suunal: Ümera tänav, Raadiku tänav, Laagna tee, Gonsiori tänav, Estonia puiestee, Kaarli puiestee, Luise tänav, Endla tänav, Paldiski maantee, Õismäe tee ==Marsruut a== {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.11.2022 !Väike-Õismäe - Estonia - Seli !Seli - Estonia - Väike-Õismäe !Seli - Estonia - Väike-Õismäe |- | ; Väike-Õismäe parkla ; Väike-Õismäe ; Kullerkupu ; Nurmenuku ; Karikakra ; Sinilille ; Haabersti ; Humala ; Vabaduse väljak ; Estonia ; Kivisilla ; Gonsiori ; Kotka kauplus ; Laagna ; Mustakivi ; Raadiku ; Ümera ; Seli | ; Seli ; Ümera ; Raadikusilla ; Mustakivi ; Laagna ; Kotka kauplus ; Gonsiori ; Kivisilla ; Estonia ; Vabaduse väljak ; Humala ; Haabersti ; Päevalille ; Meistri ; Nurmenuku ; Kullerkupu ; Väike-Õismäe ; Väike-Õismäe parkla | ; Seli ; Ümera ; Raadikusilla ; Mustakivi ; Laagna ; Kotka kauplus ; Gonsiori ; Kivisilla ; Estonia ; Vabaduse väljak ; Humala ; Haabersti ; Päevalille ; Sinilille ; Karikakra ; Nurmenuku ; Kullerkupu ; Väike-Õismäe ; Väike-Õismäe parkla |} {| class="wikitable" |+Marsruut kuni 31.10.2022 !Väike-Õismäe - Kivisilla !Kivisilla - Väike-Õismäe !Kivisilla - Väike-Õismäe |- | ; Väike-Õismäe parkla ; Väike-Õismäe ; Kullerkupu ; Nurmenuku ; Karikakra ; Sinilille ; Haabersti ; Vabaduse väljak ; Estonia ; Kivisilla | ; Kivisilla ; Vabaduse väljak ; Haabersti ; Päevalille ; Meistri ; Nurmenuku ; Kullerkupu ; Väike-Õismäe ; Väike-Õismäe parkla | ; Kivisilla ; Vabaduse väljak ; Haabersti ; Päevalille ; Sinilille ; Karikakra ; Nurmenuku ; Kullerkupu ; Väike-Õismäe ; Väike-Õismäe parkla |} == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/46/a-b/16502-1 46. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] qyypbhhys50i06k2s7efv2v0ojouhhp 7213682 7213681 2026-08-13T15:02:15Z ~2026-34651-55 231505 /* Marsruut a */ 7213682 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Väike-Õismäe parkla|lõpppeatus=Seli|avati=2024 (tänasel kujul)|number=46|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/46/a-b/03505-1/map]|eelmine liin=45|järgmine liin=47|järgmine=47 (Tallinna bussiliin)|eelmine=45 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNR|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/46/a-b]|uuendus=12. juuli 2026|eelkäija=[[56 (Tallinna bussiliin)|56]] (Seli ja Estonia vahel)|läbi=Estonia|liinitüüp=Ekspressliin||pilt=Solaris_Urbino_IV_12_CNG_liinil_46E_Seli.jpg}} [[Fail:Bussiliin 46 sõitmas mööda Kaarli puiesteed.jpg|pisi|Kaarli puiesteel]] {{teekaart}} '''Tallinna bussiliin 46''' sõidab [[Väike-Õismäe]] ja Seli asumi vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub tööpäevil. Bussiliin on [[ekspressliin]]. Väljumised 8-14 minuti tagant. Marsruut Seli suunal: [[Õismäe tee]], [[Paldiski maantee]], [[Endla tänav]], [[Kaarli puiestee]], [[Estonia puiestee]], [[Gonsiori tänav]], [[Laagna tee]], [[Raadiku tänav]] ja [[Ümera tänav]] Marsruut Väike-Õismäe suunal: Ümera tänav, Raadiku tänav, Laagna tee, Gonsiori tänav, Estonia puiestee, Kaarli puiestee, Luise tänav, Endla tänav, Paldiski maantee, Õismäe tee == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.11.2022 !Väike-Õismäe - Estonia - Seli !Seli - Estonia - Väike-Õismäe !Seli - Estonia - Väike-Õismäe |- | ; Väike-Õismäe parkla ; Väike-Õismäe ; Kullerkupu ; Nurmenuku ; Karikakra ; Sinilille ; Haabersti ; Humala ; Vabaduse väljak ; Estonia ; Kivisilla ; Gonsiori ; Kotka kauplus ; Laagna ; Mustakivi ; Raadiku ; Ümera ; Seli | ; Seli ; Ümera ; Raadikusilla ; Mustakivi ; Laagna ; Kotka kauplus ; Gonsiori ; Kivisilla ; Estonia ; Vabaduse väljak ; Humala ; Haabersti ; Päevalille ; Meistri ; Nurmenuku ; Kullerkupu ; Väike-Õismäe ; Väike-Õismäe parkla | ; Seli ; Ümera ; Raadikusilla ; Mustakivi ; Laagna ; Kotka kauplus ; Gonsiori ; Kivisilla ; Estonia ; Vabaduse väljak ; Humala ; Haabersti ; Päevalille ; Sinilille ; Karikakra ; Nurmenuku ; Kullerkupu ; Väike-Õismäe ; Väike-Õismäe parkla |} {| class="wikitable" |+Marsruut kuni 31.10.2022 !Väike-Õismäe - Kivisilla !Kivisilla - Väike-Õismäe !Kivisilla - Väike-Õismäe |- | ; Väike-Õismäe parkla ; Väike-Õismäe ; Kullerkupu ; Nurmenuku ; Karikakra ; Sinilille ; Haabersti ; Vabaduse väljak ; Estonia ; Kivisilla | ; Kivisilla ; Vabaduse väljak ; Haabersti ; Päevalille ; Meistri ; Nurmenuku ; Kullerkupu ; Väike-Õismäe ; Väike-Õismäe parkla | ; Kivisilla ; Vabaduse väljak ; Haabersti ; Päevalille ; Sinilille ; Karikakra ; Nurmenuku ; Kullerkupu ; Väike-Õismäe ; Väike-Õismäe parkla |} == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/46/a-b/16502-1 46. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 79524bjcn982rs304fw9s0ebdhmvzmf 0 509271 7214093 6159645 2026-08-14T11:20:17Z Robert Treufeldt 9117 7214093 wikitext text/x-wiki {| align=right border=1 |- align=center |colspan=3 align=center| [[Pilt:Boxing pictogram.svg|middle|36px|]] '''[[Poks]]''' |- align=center |bgcolor="EEE9BF"| Riik || [[Pilt:Flag of Hungary.svg|middle|60px|]] ||bgcolor="EEE9BF"| [[Ungari]] |- align=center |colspan=4 align=center| [[Pilt:Olympic flag.svg|center|80px|]] |- align=center |bgcolor="FFE4C4"| Veerand-<br>finaal || [[Poks 1968. aasta suveolümpiamängudel|1968]] || [[Kärbeskaal (poks)|Kärbeskaal]] |- align=center |bgcolor="FFE4C4"| 3. ring || [[Poks 1976. aasta suveolümpiamängudel|1976]] || [[Sulgkaal (poks)|Sulgkaal]] |- align=center |colspan=4 align=center| [[Pilt:Continents.svg|80px|]] |- align=center |bgcolor="FFE4C4"| Veerand-<br>finaal || [[1. maailmameistrivõistlused poksis|1974]] || Sulgkaal |- align=center |colspan=3 align=center| [[Pilt:Europe continents black.svg|80px|]] |- align=center |bgcolor="gold"| Kuld || [[19. Euroopa meistrivõistlused poksis|1971]] || [[Kukk-kaal (poks)|Kukk-kaal]] |- align=center |bgcolor="gold"| Kuld || [[21. Euroopa meistrivõistlused poksis|1975]] || Sulgkaal |} '''Tibor Badari''' ([[17. august]] [[1948]] [[Mátészalka]] – [[9. oktoober]] [[2014]] [[Budapest]]) oli [[Ungari]] [[poks]]ija ning poksitreener ja -tegelane. ==Poksijana== ===Ungari meistrivõistlustel=== Ta oli kokku kaheksakordne Ungari meister – [[Kärbeskaal (poks)|kärbeskaalus]] (kuni 51 kg) aastatel 1967–1968, [[Kukk-kaal (poks)|kukk-kaalus]] (kuni 54 kg) aastatel 1970–1971 ning [[Sulgkaal (poks)|sulgkaalus]] (kuni 57 kg) aastatel 1973–1976.<ref>[http://amateur-boxing.strefa.pl/Nationalchamps/Hungary.html#elite Ungari täiskasvanute meistrivõistlused poksis. Tulemused inglise keeles]</ref> ===Kaasaegsetel olümpiamängudel=== Ta osales kärbeskaalus (kuni 51 kg) [[Poks 1968. aasta suveolümpiamängudel|1968. aasta México olümpiamängude poksivõistlustel]], kus kaotas veerandfinaalis hilisemale pronksmedalivõitjale [[Leo Rwabwogo]]le ([[Uganda]]) ja jäi edasistest medaliheitlustest välja<ref>[http://amateur-boxing.strefa.pl/Championships/OlympicGames1968.html 19. suveolümpiamängude poksivõistlus. México 1968. Tulemused inglise keeles]</ref> ning sulgkaalus (kuni 57 kg) [[Poks 1976. aasta suveolümpiamängudel|1976. aasta Montréali olümpiamängude poksivõistlustel]], kus kaotas 3. ringis oma kohtumise ja jäi edasistest medaliheitlustest välja.<ref>[http://amateur-boxing.strefa.pl/Championships/OlympicGames1976.html 21. suveolümpiamängude poksivõistlus. Montréal 1976. Tulemused inglise keeles]</ref> ===Maailmameistrivõistlustel=== Ta osales sulgkaalus (kuni 57 kg) [[1. maailmameistrivõistlused poksis|1. maailmameistrivõistlustel]] ([[Havanna]], 1974), kuid kaotas veerandfinaalis hilisemale pronksmedalivõitjale [[Mariano Álvarez]]ele ([[Kuuba]]) ja jäi edasisest medaliheitlusest välja.<ref>{{Netiviide |url=http://amateur-boxing.w.interia.pl/WorldChamps1974.html |pealkiri=1. maailmameistrivõistlused poksis. Havanna 1974. Tulemused inglise keeles |vaadatud=2018-05-16 |arhiivimisaeg=2011-08-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110811100956/http://amateur-boxing.w.interia.pl/WorldChamps1974.html |url-olek=ei tööta }}</ref>. ===Euroopa meistrivõistlustel=== Ta võitis kuldmedali ja tuli Euroopa meistriks kukk-kaalus (kuni 54 kg) [[19. Euroopa meistrivõistlused poksis|19. Euroopa meistrivõistlustel]] ([[Madrid]], 1971)<ref>[http://amateur-boxing.strefa.pl/Championships/EuropeanChampionships1971.html 19. Euroopa meistrivõistlused poksis. Madrid 1971. Tulemused inglise keeles]</ref> ning sulgkaalus (kuni 57 kg) [[21. Euroopa meistrivõistlused poksis|21. Euroopa meistrivõistlustel]] ([[Katowice]], 1975).<ref>[http://amateur-boxing.strefa.pl/Championships/EuropeanChampionships1975.html 21. Euroopa meistrivõistlused poksis. Katowice 1975. Tulemused inglise keeles]</ref> ==Poksitreeneri ja -tegelasena== Pärast sportlaskarjääri lõpetamist 1978. aastal töötas ta poksitreenerina ja hiljem oli ametis Ungari Poksiliidu juures. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * {{Olympedia}} {{JÄRJESTA:Badari, Tibor}} [[Kategooria:Ungari poksijad]] [[Kategooria:Ungari poksitreenerid]] [[Kategooria:Sündinud 1948]] [[Kategooria:Surnud 2014]] pr04kdnklaj1mdedswo1vdse9ertx3m 0 513134 7213868 7173710 2026-08-13T23:14:47Z ~2026-44650-47 235427 mõjud 7213868 wikitext text/x-wiki {{Infokast muusik | nimi = Kaido Kirikmäe | pilt = Kaido esitlus (tallinn) foto-sven tupits.jpg | pildiallkiri = Kaido Kirikmäe 2025 (foto: Sven Tupits) | taust = soolo_laulja | sünniaeg = 06.07.1973 | sünnikoht = Viljandi | stiil = synthesizer-music | pill = synthesizer, drum machine, bass guitar | mõjud = Camouflage, Cocteau Twins, Gershon Kingsley, Joy Division, Kraftwerk, Raymond Scott, The Smiths, The Stone Roses, Ultravox, Virmalised | url = https://kirikmae.ee/ }} '''Kaido Kirikmäe''' (sündinud [[6. juuli]]l [[1973|1973 Viljandis]]) on elektroonilise muusika looja Eestist, kelle loodud helimaailmades kohtuvad ja põimuvad ühtseks tervikuks meloodiline, askeetliku kõlaga 80-ndate kõlavärvidest insipireeritud süntesaatori-muusika, 50-ndate mõjudega algaegade ambient-elektroonika ning balearic-sound. Kirikmäe alustas muusika loomist 1990. aastal, liikudes peatselt ''punk-rock'''i juurest edasi elektroonilisemate ja eksperimentaalsemate kõlapiltide suunas. 90-ndate keskel kuulus Kirikmäe kohalikus underground-muusikas tooni andnud, psühhedeelset rocki viljeleva ja Türi linnas tegutsenud ansambli Bog Bogies ning Särevere alevikust pärit trip-hop duo Acid Complex koosseisu. Alates 2016. aastast kuulub Kirikmäe triosse Mikita-Jürjendal-Kirikmäe, mille moodustavad kirjanik Valdur Mikita, kitarrist Robert Jürjendal ning Kaido Kirikmäe. Sooloesinejana on Kaido Kirikmäe astunud üles lisaks Eestile ka Soomes, Lätis, Leedus, Venemaal, Poolas, Saksamaal, Šveitsis, Ungaris, Rumeenias, Inglismaal, Islandil ja Tšiilis. Tema esinemisnimekirja kuuluvad ka sellised rahvusvahelised festivalid nagu Sziget festival ja Iceland Airwaves. Kirikmäe oli aastatel 2013–2022 toimunud rahvusvahelise ''[[ambient]]''-festivali Kukemuru Ambient (Kirikmäe vahendusel jõudsid Eestisse rahvusvahelise tuntusega elektroonika-artistid nagu Autechre, Banco De Gaia, Biosphere, Chris Watson, Robin Guthrie, Ultramarine, Vladislav Delay jpt) korraldaja. 2016. aastal pälvis ta [[Järvamaa]] aasta kultuuritegija nimetuse. Kaido Kirikmäe on siiani väljastanud seitse sooloalbumit ja 2025. aastal ilmunud albumiga "Tuli tuha all" eemaldus Kirikmäe üha enam eksperimentaalsema kõlaga instrumentaalsest elektroonikast ning suundus muusikaliste meeleolude suunas, kus kohtuvad meloodiline, askeetliku kõlaga 80-ndate kõlavärvidest insipireeritud süntesaatori-muusika, 50-ndate mõjudega algaegade ambient-elektroonika ning sume balearic-sound ning Kirikmäele omane hämarate õhtute najal kirjutatud lüürika. Kirikmäe on andnud oma tõlgenduse re-mixide läbi sellistele kohalikele artistidele, nagu Psychoterror (Lurjus), J.M.K.E. (Viimane põlvkond) ning Loits (Kirjad kaevikust) ja mida muusikaajakirjanik Margus Haav on kirjeldanud kui töötlusi, mis on "peened, nakkavad ja kõrgem pilotaaž". ==Looming== === Albumid === * 2007 “Lintprii” (helikassett) * 2010 “Shadows In The Sea” (digitaalne album) * 2017 “Rawberry Files” (digitaalne album / helikassett) * 2018 "Rawberry X-Files" EP (vinüülplaat) *2021 "Music That Makes You Yawn" (digitaalne album / helikassett) *2022 "Epic" (digitaalne album / helikassett) *2023 "428, 899 CE" (digitaalne album / helikassett) *2025 "Tuli tuha all" (digitaalne album / helikassett) ===Koostööalbumid=== * 2016 Valdur Mikita, Robert Jürjendal, Kaido Kirikmäe "Iluküsija" (CD) * 2018 Kirikmäe ja Rubis "Ei omadusi, ei iseennast" (CD) * 2019 Mikita / Jürjendal / Kirikmäe & segakoor K.O.O.R "Sõida tasa üle silla"(LP) * 2020 Motor Tension Ensemble "Maskid" ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * https://www.muurileht.ee/turi-on-manchester-paide-on-london-intervjuu-kaido-kirikmaega/ * https://klassikaraadio.err.ee/1609857123/delta-kaido-kirikmae-uus-sooloalbum-tuli-tuha-all * https://kultuur.postimees.ee/8353016/nadala-muusika-uks-sunt-uks-haal-ja-terve-universum * https://kultuur.postimees.ee/8354845/intervjuu-kaido-kirikmae-isegi-kui-maailm-laheneb-lopule-ei-ole-mul-kaotada-midagi * https://eeter.err.ee/1609752711/kaido-kirikmae-vonkel-esinev-maustetytot-on-soomlased-kahte-lehte-ajanud * https://kultuur.err.ee/1609126559/kaido-kirikmae-noor-polvkond-on-taas-vinuuli-ja-kassetiusku * https://edasi.org/203676/plaadiarvustus-valner-valme-kaido-kirikmae-laheb-aegade-taha-ja-vete-alla/ * https://sakala.postimees.ee/7810451/muusikust-juubilar-steriilseid-poode-on-kullaga-las-mul-olla-selline * https://kultuur.postimees.ee/7692214/kaido-kirikmae-subkultuuri-rongiga-soitis-onnelik-polvkond * https://kultuur.postimees.ee/7689996/nadala-plaat-kaido-kirikmae-subkultuurimaja * https://etv.err.ee/v/muusika/063a490e-39f9-4e3f-b1c2-fab4bd2f8ae3/kaido-kirikmae-uritan-urgsele-algimpulsile-jarjest-lahemale-saada * https://kultuur.err.ee/907323/kaido-kirikmae-remiksis-psychoterrorit * https://kultuur.err.ee/866976/arvustus-kaido-kirikmae-malusoppi-luupima-jaanud-kaja * https://jarvateataja.postimees.ee/4319341/plaadiarvustus-seisundimuusika-oma-parimas-tahenduses-kaido-kirikmae-rawberry-files * https://www.muurileht.ee/dj-ankeet-kaido-kirikmae/ * https://klassikaraadio.err.ee/963284/suvila-2-augustil-festivalid-nava-lava-ja-kukemuru-ambient/967145?next=%27%20%20 * https://jarvateataja.postimees.ee/2072335/sareveres-elav-muusikamees-silte-ei-salli * https://sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/kukemurumang-kummaliste-helidega * http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/kukemuru-festival-jarvamaa-looduse-rupes/ *https://jarvateataja.postimees.ee/6411238/kaido-kirikmae-kavatseb-uue-kooliga-rikastada-paide-muusikaskeenet * https://jarvateataja.postimees.ee/2070433/ambientmuusik-toi-ununeva-helikandja-tagasi * https://elu24.postimees.ee/193400/kaido-kirikmae-just-knud-qvigstadil-on-eesti-muusikaajaloos-kindel-koht/comments * https://parnu.postimees.ee/4193641/heli-ja-looduse-sumbioos * https://kultuur.postimees.ee/3405235/navigaator-pirx-tuli-tagasi?_ga=2.4977335.581529021.1530347133-1841208725.1529762192 * http://ekspress.delfi.ee/areen/spontaalselt-rahulikult-loomulikult?id=69006763 * https://kultuur.err.ee/314454/mis-toimub-kaido-kirikmae-esindame-kohalikku-helimaastikku-islandil * https://kultuur.err.ee/315228/arvustus-mikita-jurjendali-ja-kirikmae-vembulembene-ugriambient * https://www.postimees.ee/1423919/kuurordidirektor-provintsist * https://elu24.postimees.ee/702464/nadala-plaat {{JÄRJESTA:Kirikmäe, Kaido}} [[Kategooria:Eesti heliloojad]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] t842i7m5kup5545fcfyxzuod24bmkny 0 513811 7213831 5835900 2026-08-13T20:33:42Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7213831 wikitext text/x-wiki [[Fail:Latvijas Instituts Logo.svg|pisi|Instituudi logo]] '''Läti Instituut''' (läti keeles ''Latvijas Institūts'') on [[Läti]] kultuuriasutus, mille ülesanne on tutvustada Lätit välismaal. Instituut asub [[Riia]]s. Instituut asutati [[1998]].{{lisa viide}} Instituudi esimene juht oli [[Vaira Vīķe-Freiberga]].{{lisa viide}} 1998–2000 juhtis instituuti [[Imants Ziedonis]].<ref>{{Netiviide |url=https://nekropole.info/lv/Imants-Ziedonis |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-07-10 |arhiivimisaeg=2016-06-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160610070702/https://nekropole.info/lv/Imants-Ziedonis |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.latinst.lv/ Instituudi koduleht] [[Kategooria:Läti organisatsioonid]] [[Kategooria:Kultuuriasutused]] ayqgm32zqi5t890rvncnquuzhu73dp3 0 515741 7213674 7212887 2026-08-13T14:55:52Z ~2026-34651-55 231505 /* Peatuste loend */ 7213674 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Viru keskus 4|lõpppeatus=Priisle|avati=1961|number=29|bgcolor=#00E1B4|seisund=suletud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|eelmine liin=28|järgmine liin=29A|järgmine=29A (Tallinna bussiliin)|eelmine=28 (Tallinna bussiliin)|läbi=Iru Hooldekodu|päev=ETKNRLP|uuendus=12. juuli 2026|pilt=Tlt3298.jpg|suleti=2026}} [[Fail:TAK 2209.JPG|pisi|Priisle suunas]] [[Fail:29buss+.png|pisi|Kivisilla peatuses]] {{teekaart}} '''Tallinna bussiliin 29''' sõitis [[Viru keskuse bussiterminal]]i ja [[Priisle]] vahel läbides Iru Hooldekodu. Liini teenindas [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimus kõigil päevadel. Tööpäeviti alustas liin Priisle bussipeatusest, pühapäeviti Viru keskuse bussiterminalist. Väljumised 25–60 minuti tagant. == Ajalugu == {| class="wikitable" |+Liin nr 29 !Avati !Marsruut !Märkused |- |1961 |Pronksi - Kloostrimetsa - Iru Hooldekodu | |- |1963 |Viru - Kose tee - Iru Hooldekodu | |- |1971 |Jõe - Oru - Jussi - Iru Hooldekodu | |- |1978 |Veerenni - Liivalaia - Tartu mnt - Lasnamäe tn - Jussi - Iru Hooldekodu | |- |1980 |Kesklinn - Oru - Jussi - Iru Hooldekodu - Kärmu | |- |1984 |Hobujaama - Oru - Jussi - Iru Hooldekodu - Kärmu | |- |01.05.2004 |Viru Keskus - Oru - Jussi - Iru Hooldekodu - Kärmu | |- |2006 |Viru Keskus - Oru - Jussi - Iru Hooldekodu - Priisle | |- |2024 |Kivisilla - Oru - Jussi - Iru Hooldekodu - Priisle | |- |2025 |Viru Keskus - Laagna tee - Vana-Kuuli tn - Jussi - Iru Hooldekodu - Priisle | |- |1.08.2026 | |Muudeti nr [[31A|31A-ks]] |} {| class="wikitable" |+Liin nr 29A !Avati !Marsruut !Märkused |- |1987 |Hobujaama - Oru - Jussi - Iru Hooldekodu | - |- |01.05.2004 |Viru Keskus - Oru - Jussi - Iru Hooldekodu | - |- |2006 |Seli - Iru - Kärmu |Praegune marsruut |- |01.06.09 | - |Muudeti nr [[30 (Tallinna bussiliin)|30-ks]] |} {| class="wikitable" |+Liin nr 29B !Avati !Marsruut !Märkused |- |1995 |Hobujaama - Iru Hooldekodu - Iru Elektrijaam - Kärmu | |- |01.05.2004 |Viru Keskus - Iru Hooldekodu - Iru Elektrijaam - Kärmu |Suleti 2006 |} == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.06.2025 kuni 31.07.2026 !Viru keskus - Iru hooldekodu - Priisle !Priisle - Iru hooldekodu - Viru keskus |- | ; Viru keskus 4 ; Kivisilla ; Gonsiori ; Laulupeo ; Vesivärava ; Kumu ; Paesilla ; Kotka kauplus ; Laagna ; Virbi ; Loitsu ; Vana-Kuuli ; Paevälja ; Meeliku ; Loopealse ; Katleri ; Jussi ; Kose tee ; Kelluka tee ; Tondi mägi ; Reidumägi ; Kuuskivi ; Iru hooldekodu ; Kuuskivi ; Ussimäe tee ; Priisle | ; Ussimäe tee ; Kuuskivi ; Iru hooldekodu ; Kuuskivi ; Reidumägi ; Kelluka tee ; Kose tee ; Jussi ; Katleri ; Loopealse ; Meeliku ; Paevälja ; Vana-Kuuli ; Loitsu ; Virbi ; Laagna ; Kotka kauplus ; Paesilla ; Mehaanikakool ; Kumu ; Vesivärava ; Laulupeo ; Gonsiori ; Kivisilla ; A. Laikmaa |} {| class="wikitable" |+Marsruut kuni 31.05.2025 !Viru keskus - Iru hooldekodu - Priisle !Priisle - Iru hooldekodu - Viru keskus |- | ; Viru keskus 6 ; Pronksi ; L. Koidula ; J. Poska ; Oru ; Lasnamägi ; Paevälja ; Meeliku ; Loopealse ; Katleri ; Jussi ; Kose tee ; Kelluka tee ; Tondi mägi ; Reidumägi ; Kuuskivi ; Iru Hooldekodu ; Kuuskivi ; Ussimäe tee ; Priisle | ; Priisle ; Ussimäe tee ; Kuuskivi ; Iru Hooldekodu ; Kuuskivi ; Reidumägi ; Kelluka tee ; Kose tee ; Jussi ; Katleri ; Loopealse ; Meeliku ; Paevälja ; Lasnamägi ; Oruvärava ; Oru ; J. Poska ; F. R. Kreutzwaldi ; Pronksi ; Hobujaama |} == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/29/a-b/21216-1 29. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] mtt93u0g54e6ar4kecat138q40tcz3n 0 519851 7213781 7209027 2026-08-13T18:13:54Z ~2026-34651-55 231505 7213781 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Viru keskus 5|lõpppeatus=Õunapuu puiestee|avati=*Enne 2003 *2022|number=34|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/34/a-b/18910-1/map]|eelmine liin=33A|järgmine liin=34A|järgmine=34A (Tallinna bussiliin)|eelmine=33A (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/34/a-b]|läbi=Pirita|uuendus=3. august 2026|suleti=2004|eelkäija=34A (2022)|pilt=34Buss.jpg}} {{teekaart}} '''Tallinna bussiliin 34''' sõidab [[Muuga aedlinn]]a ja [[Hobujaama tänav]]a vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. Väljumised 15–45 minuti tagant Marsruut Muuga aedlinna suunal: [[Viru väljak]], [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]], [[Pirita tee]], [[Merivälja tee]], [[Kloostrimetsa tee]], [[Pärnamäe tee]], [[Muuga tee]], [[Õunapuu puiestee]]. Marsruut Hobujaama tänava suunal: [[Kallavere tee]], [[Muuga tee]], [[Pärnamäe tee]], [[Kloostrimetsa tee]], [[Merivälja tee]], [[Pirita tee]], [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]], [[Hobujaama tänav]]. == Liini ajalugu == Kuni 2003. aastani sellel marsruudil sõitis liin 34. Kui 2003. aastal avati liin 34A mis hakkas käima Muuga aedlinna, liin 34 lühendati Ristaia peatuseni. Nii nad sõitsid kuni 2004. aasta oktoobrini, kui liin 34 pandi kinni ja jäi liin 34A. 2022. aastal muudeti liiniks 34. {| class="wikitable" |+Liin nr 34 ! Avati ! Marsruut ! Suleti ! Märkused |- | Enne 2003 | Hobujaama - Kloostrimetsa - Muuga aedlinn | | |- | juuni 2003 | Hobujaama - Kloostrimetsa - Ristaia | | |- | mai 2004 | Viru keskus - Kloostrimetsa - Ristaia | oktoober 2004 | |- | colspan="4" |Oktoober 2004 - Juuli 2022 bussiliin [[34A (Tallinna bussiliin)|34A]] |- | juuli 2022 | Viru keskus - Kloostrimetsa - Muuga aedlinn | | Varem [[34A (Tallinna bussiliin)|bussiliin nr 34A]] |} {| class="wikitable" border="1" |+Liin nr 34A ! Avati ! Marsruut ! Suleti ! Märkused |- | juuni 2003 | Hobujaama - Kloostrimetsa - Muuga aedlinn | | |- | mai 2004 | Viru keskus - Kloostrimetsa - Muuga aedlinn | juuli 2022 | Muudeti ümber liiniks 34 |} ==Peatuste loend== {{col-begin}} {{col-2}} ===Viru keskus > Muuga aedlinn=== * '''Viru keskus''', 5. peatus * Pronksi * L. Koidula * J. Poska * Reidi tee * Lauluväljak * Lillepaviljon * Maarjamägi * Mälestusvälja * Lillepi * Rummukõrtsi * Rummu * Pirita * Kalmuse tee * Metsakalmistu * Kloostrimetsa * Teletorn * Pärnamäe tee * Laiaküla * Ristaia * Käära <small>--- Tallinna linna ja Viimsi valla piir ---</small><br> <small>--- Viimsi valla ja Maardu linna piir ---</small> * Muuga aedlinn * Kirsipuu puiestee * Hiireherne tee * '''Õunapuu Puiestee''' {{col-break}} ===Muuga aedlinn > Viru keskus=== * '''Õunapuu Puiestee''' * Kabelikivi * Kardheina tee * Pirnipuu puiestee * Muuga aedlinn <small>--- Maardu linna ja Viimsi valla piir ---</small><br> <small>--- Viimsi valla ja Tallinna linna piir ---</small> * Käära * Ristaia * Laiaküla * Pärnamäe tee * Teletorn * Kloostrimetsa * Metsakalmistu * Kalmuse tee * Pirita * Rummu * Lillepi * Mälestusvälja * Maarjamägi * Lillepaviljon * Lauluväljak * Reidi tee * J. Poska * F. R. Kreutzwaldi * Pronksi * '''Hobujaama''' {{col-end}} ==Vaata ka== * [[Tallinna ühistranspordiliinid]] == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/34/a-b 34. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] [[Kategooria:Maardu]] h02w4lip3s93hjjm3lvbxdlivs1xcy3 0 520075 7213709 7168655 2026-08-13T15:58:59Z Kuriuss 38125 7213709 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Frunzienski rajoon | nimi1_keel = valgevene | nimi1 = Фрунзэнскі раён | nimi1_latin = Frunzenski rajon | nimi2_keel = vene | nimi2 = Фрунзенский район | nimi2_latin = Frunzenski rajon | lipp = | lipu_link = | vapp = Mn_frunz.gif | vapi_link = Frunzenski rajooni vapp | pindala = 43 | elanikke = 450983 | elanikke_seis = 2026 | keskuse_nimi = | asendikaart = Valgevene/Minsk }} [[Pilt:Belarus-Minsk-Houses_in_South-East_Part_of_Prytytski_Square.jpg|pisi|left|Eluhooned Frunzienski rajoonis]] '''Frunzienski rajoon''' on 2. järgu haldusüksus ([[rajoon (Valgevene)|rajoon]]) [[Minsk]]i linna koosseisus [[Valgevene]]s. Rajooni pindala on 43 km². 2015. aasta seisuga elas seal 462 842 inimest. Elanikest on 79,95% [[valgevenelased]], 8,97% [[venelased]], 1,34% [[ukrainlased]], 0,8% [[poolakad]] ja 0,2% [[juudid]]. Koduse keelena kasutab 50,75% rajooni elanikest [[vene keel]]t, 36,27% elanikke aga [[valgevene keel]]t. Rajoon loodi 1951. aastal.<ref>http://fr.gov.by/about/index.php</ref> Täitevkomitee hoone asub aadressil Кальварыйская 39, rajooni juhib Arciom Curan{{millal}}.<ref>[http://fr.gov.by/contacts/] Vaadatud 28. august 2018.</ref> Rajooni territooriumile jääb üks Valgevene vanemaid tegutsevaid kalmistuid – [[Kalvaryja kalmistu]]. Tegemist on põhiliselt elurajooniga, kus on vähe tööstust. Rajooni piiridesse jäävad siiski Minski ümberringteest väljapoole ehitatud Minski soojuselektrijaam nr 4 ja mitmed teised ettevõtted, mis annavad tööd kokku 19 000 inimesele. Haljasalasid on rajoonis 231 hektarit. Frunzienski rajoon ületab rahvaarvult kõiki Valgevene linnu peale Minski ja [[Homiel]]i, olles Valgevene rahvarikkaim rajoon. Nõnda on seal mitmed asutused dubleeritud – rajoonis on näiteks kaks perekonnaseisuametit ja kaks esmaabipunkti. Rajooni territooriumile jäävad sellised Minski linnaosad nagu [[Sucharava]], [[Kamiennaja Horka]], [[Krasny Bor]], [[Miadzviežyna]], [[Dambroŭka]], [[Kuncaŭščyna]], [[Zachad]] ja [[Masiukoŭščyna]]. == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *[http://fr.gov.by/ Rajooni koduleht] (''vene keeles'') {{Minski haldusjaotus}} [[Kategooria:Minsk]] [[Kategooria:Valgevene rajoonid]] osje42ly02d7vztx3u8qm3mbgg5pq3x 7213710 7213709 2026-08-13T16:00:08Z Kuriuss 38125 7213710 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Frunzienski rajoon | nimi1_keel = valgevene | nimi1 = Фрунзэнскі раён | nimi1_latin = Frunzenski rajon | nimi2_keel = vene | nimi2 = Фрунзенский район | nimi2_latin = Frunzenski rajon | lipp = | lipu_link = | vapp = Mn_frunz.gif | vapi_link = Frunzienski rajooni vapp | pindala = 43 | elanikke = 450983 | elanikke_seis = 2026 | keskuse_nimi = | asendikaart = Valgevene/Minsk }} [[Pilt:Belarus-Minsk-Houses_in_South-East_Part_of_Prytytski_Square.jpg|pisi|left|Eluhooned Frunzienski rajoonis]] '''Frunzienski rajoon''' on 2. järgu haldusüksus ([[rajoon (Valgevene)|rajoon]]) [[Minsk]]i linna koosseisus [[Valgevene]]s. Rajooni pindala on 43 km². 2015. aasta seisuga elas seal 462 842 inimest. Elanikest on 79,95% [[valgevenelased]], 8,97% [[venelased]], 1,34% [[ukrainlased]], 0,8% [[poolakad]] ja 0,2% [[juudid]]. Koduse keelena kasutab 50,75% rajooni elanikest [[vene keel]]t, 36,27% elanikke aga [[valgevene keel]]t. Rajoon loodi 1951. aastal.<ref>http://fr.gov.by/about/index.php</ref> Täitevkomitee hoone asub aadressil Кальварыйская 39, rajooni juhib Arciom Curan{{millal}}.<ref>[http://fr.gov.by/contacts/] Vaadatud 28. august 2018.</ref> Rajooni territooriumile jääb üks Valgevene vanemaid tegutsevaid kalmistuid – [[Kalvaryja kalmistu]]. Tegemist on põhiliselt elurajooniga, kus on vähe tööstust. Rajooni piiridesse jäävad siiski Minski ümberringteest väljapoole ehitatud Minski soojuselektrijaam nr 4 ja mitmed teised ettevõtted, mis annavad tööd kokku 19 000 inimesele. Haljasalasid on rajoonis 231 hektarit. Frunzienski rajoon ületab rahvaarvult kõiki Valgevene linnu peale Minski ja [[Homiel]]i, olles Valgevene rahvarikkaim rajoon. Nõnda on seal mitmed asutused dubleeritud – rajoonis on näiteks kaks perekonnaseisuametit ja kaks esmaabipunkti. Rajooni territooriumile jäävad sellised Minski linnaosad nagu [[Sucharava]], [[Kamiennaja Horka]], [[Krasny Bor]], [[Miadzviežyna]], [[Dambroŭka]], [[Kuncaŭščyna]], [[Zachad]] ja [[Masiukoŭščyna]]. == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *[http://fr.gov.by/ Rajooni koduleht] (''vene keeles'') {{Minski haldusjaotus}} [[Kategooria:Minsk]] [[Kategooria:Valgevene rajoonid]] eup2sb2kumk5yqmgjqhtfmwlkn2k7w0 0 520275 7213704 6684865 2026-08-13T15:49:47Z Kuriuss 38125 7213704 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Alytuse rajoon | nimi1_keel = leedu | nimi1 = Alytaus rajono savivaldybė | lipp = Flag of Alytus District.jpg | lipu_link = | vapp = Alytus_district_COA.svg | vapi_link = | pindala = 1396 | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = [[Alytus]] | asendikaart = Leedu }} '''Alytuse rajoon''' on 1. järgu haldusüksus ([[rajoon (Leedu)|rajoon]]) Leedus endise [[Alytuse maakond|Alytuse maakonna]] aladel. Rajooni pindala on 1396 km². 2017. aasta seisuga elas seal 26 570 inimest. Rajoon moodustati [[1950]]. aastal, tänapäevastes piirides on see [[1999]]. aastast. Rajoon koosneb järgmistest valdadest: [[Alytuse vald|Alytuse]], [[Alovė vald|Alovė]], [[Butrimonysi vald|Butrimonysi]], [[Daugai vald|Daugai]], [[Krokialaukise vald|Krokialaukise]], [[Miroslavase vald|Miroslavase]], [[Nemunaitise vald|Nemunaitise]], [[Pivašiūnai vald|Pivašiūnai]], [[Punia vald|Punia]], [[Raitininkai vald|Raitininkai]] ja [[Simnase vald|Simnase vald]]. [[Pilt:AlytausRajonoSeniunijos.png|pisi|tühi|Alytuse rajooni omavalitsused]] Halduskeskus on [[Alytus]]e linn, mis aga rajooni koosseisu ei kuulu. Tähtsamad asulad on [[Simnas]]e ja [[Daugai]] linn ning [[Butrimonys]]i, [[Krokialaukis]]e ja [[Nemunaitis]]e [[alev]]. 2011. aasta seisuga oli elanike seas 97,29% [[leedulased|leedulasi]], 0,71% [[poolakad|poolakaid]], 0,63% [[tatarlased|tatarlasi]], 0,55% [[venelased|venelasi]], 0,1% [[ukrainlased|ukrainlasi]], 0,09% [[valgevenelased|valgevenelasi]], 0,06% [[sakslased|sakslasi]] ja 0,53% oli teistest rahvustest. Rajooni suurimad jõed on [[Nemunas]] ja selle lisajõed [[Varėnė]] ning [[Peršėkė]]. Rajooni idaosa jääb [[Dzūkija kõrgustik]]ule. Seal on 70 järve, millest suurimad on [[Simnase järv]], [[Žuvintas]], [[Giluitis]], [[Didžiulis]] ja [[Obelija]]. Rajooni territoorium jääb osaliselt [[Nemunase loogete regionaalpark|Nemunase loogete regionaalpargi]] territooriumile, osaliselt aga [[Meteliai regionaalpark]]i. Osa rajoonist on hõlmatud [[Dzūkija rahvuspark]]i, rajoonis asub [[Žuvintase biosfäärikaitseala]]. <gallery> Senoji_kriause.jpg|Geisčiūnai vana pirnipuu Žvirgždėnų_pušis.jpg|Žvirgždėnai mänd Udrija_church.jpg|Ūdrija kirik Daugai,_Lithuania_-_panoramio_(65).jpg|Daugai küla Venciūnai,_kryžius.JPG|Venciūnai Luksnėnai,_koplyčia.JPG|Luksnėnai kabel Raudonasis_akmuo_2.JPG|Punane kivi Aukščiausia_Lietuvos_pušis.JPG|Punia metsa mänd Balkasodis,_eglė,_kamienas.jpg|Noriūnai metsa kuusk Druskelės_šaltinis.JPG|Druskelė allikas Didysis_dzukijos_akmuo2.jpg|Dzūkija Suurkivi Kančėnai,_Lithuania_-_panoramio_(42).jpg|Niedulise järv Udrijos_ezeras.jpg|Ūdrija järv Atesys.jpg|Atesysi järv </gallery> == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Commonskat|Alytus District Municipality}} * [https://www.arsa.lt/ Rajooni koduleht] (''leedu keeles'') {{Leedu 1. järgu haldusüksused}} [[Kategooria:Leedu omavalitsused]] [[Kategooria:Alytuse rajoon| ]] nfhcuv0a79myeh6cglvob0dvo56pipd 0 520555 7213920 6695495 2026-08-14T05:38:15Z Ojassaar 206682 7213920 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit [[Laisaba-padulind (perekond)]]}} {{Taksonitabel | nimi = Laisaba-padulind | värvus = linnud | seisund = LC | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | seisundi_ref = <ref name="IUCN">{{IUCN|id=22715572 |nimi=''Schoenicola brevirostris'' |hindaja=BirdLife International |IUCN_aasta=2013.2 |aasta=2012}}</ref> | pilt = Schoenicola brevirostris 2.jpg | pildi_seletus = Laisaba-padulind Lõuna-Aafrikas | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Linnud]] ''Aves'' | selts = [[Värvulised]] '' Passeriformes'' | sugukond = [[Ritsiklindlased]] ''Locustellidae'' | perekond = [[Laisaba-padulind (perekond)|Laisaba-padulind]] ''Catriscus'' | liik = '''Laisaba-padulind''' | binaarne = ''Catriscus brevirostris'' | binaarse_autor = ([[Carl Jakob Sundevall|Sundevall]], 1850) | levikukaart = | levikukaardi_seletus = | sünonüümid = ''Catriscus apicalis''<br>''Schoenicola brevirostris'' }} '''Laisaba-padulind''' (''Catriscus brevirostris'') on [[Ritsiklindlased|ritsiklindlaste]] sugukonda ja [[laisaba-padulind (perekond)|laisaba-padulinnu]] perekonda kuuluv linnuliik, kes elutseb põhiliselt [[Sahara-tagune Aafrika|Sahara-taguses Aafrikas]]. Laisaba-padulinnud on tavaliselt 16–17 cm pikad ja kaaluvad 14–17 g.<ref name="HBW" /> [[Rahvusvahelise Looduskaitseliidu punane nimestik|Rahvusvahelise Looduskaitseliidu punase nimestiku]] järgi on liik soodsas seisundis.<ref name="IUCN" /> == Alamliigid == Laisaba-padulinnul on kaks alamliiki:<ref name="HBW">{{Netiviide |URL=https://www.hbw.com/species/fan-tailed-grassbird-schoenicola-brevirostris |Pealkiri=Fan-tailed Grassbird (Schoenicola brevirostris) |Kasutatud=31. august 2018 |Keel=inglise keeles |Väljaanne=Handbook of the Birds of the World}}</ref> * ''C. b. alexinae'' (Heuglin, 1863) – [[Sierra Leone]], [[Guinea]], [[Nigeeria]], [[Kamerun]], [[Gabon]], [[Kongo]], [[Kongo DV]], [[Angola]], [[Sambia]], [[Malawi]], [[Lõuna-Sudaan]], [[Etioopia]], [[Uganda]], [[Keenia]] ja [[Tansaania]] * ''C. b. brevirostris'' (Sundevall, 1850) – Malawi, [[Mosambiik]], [[Lõuna-Aafrika Vabariik]], [[Svaasimaa]], [[Lesotho]] == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{Commonsi kategooria tekstina}} [[Kategooria:Värvulised]] [[Kategooria:Aafrika linnud]] [[Kategooria:1850]] ol6o8wvla6nlwfe9y1y0uqtvte99glf 0 520707 7213968 6344380 2026-08-14T07:45:10Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7213968 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Morgenzon | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = inglise | Morgenzon | | omakeelne_nimi_2 = afrikaani | Morgenzon | | omakeelne_nimi_3 = | lipu_pilt = | lipu_link = | vapi_pilt = | vapi_link = | pindala = 4,19 | elanikke = 1893 (2011) | asendikaart = Lõuna-Aafrika Vabariik }} '''Morgenzon''' on linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Gert Sibande ringkond|Gert Sibande ringkonnas]] [[Lekwa vald|Lekwa vallas]]. Morgenzon on asutatud [[1912]]. aastal. Morgenzon tähendab [[hollandi keel]]es 'hommikupäike'.<ref>[https://web.archive.org/web/20180902012038/http://www.mpumalanga.com/places-to-go/grass-wetlands/morgenzon Morgenzon] Mpumalanga</ref> [[Lõuna-Aafrika Vabariigi 2011. aasta rahvaloendus]]e andmetel oli Morgenzoni elanikest mustanahalisi aafriklasi 53,04%, valgeid 43,21%, [[India]] või [[Aasia]] päritolu inimesi 1,64%, [[värvilised|värvilisi]] 1,43% ja teisi 0,63%. [[Suulu keel]]t pidas emakeeleks 48,36% inimesi, [[afrikaani keel]]t 38,00%, [[inglise keel]]t 5,50%, [[svaasi keel]]t 1,93% ja [[ndebele keel]]t 1,79%.<ref>https://census2011.adrianfrith.com/place/864001</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Mpumalanga provintsi linnad]] j7abtwmrsqcjup1lsstqiyn9rqdfwaz 0 522558 7213668 7213428 2026-08-13T14:53:53Z ~2026-34651-55 231505 /* Peatuste loend */ 7213668 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Viru keskus 4|lõpppeatus=Landi|avati=*1961 *2026 (tänasel kujul)|number=21|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/21/a-b/21213-1/map|eelmine liin=20A|järgmine liin=21A|järgmine=21A (Tallinna bussiliin)|eelmine=20A (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/21/a-b|uuendus=1. august 2026|pilt=Solaris_Urbino_IV_12_CNG_liinil_21_Viru_keskus.jpg}} [[Fail:21buss.png|pisi|Räime peatusel]] [[Fail:21virukeskus.jpg|pisi|Viru keskusel]] {{teekaart}} '''21''' on [[Tallinna ühistranspordiliinid|Tallinna bussiliin]], mis sõidab marsruudil [[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Landi tänav|Landi.]] Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. Väljumised 20-65 minuti tagant == Ajalugu == {| class="wikitable" |+Liin nr 21 !Avati !Marsruut !Märkused |- |1961 |Rocca al Mare - Kakumäe | |- |1974 |Balti jaam - Lille - Haabersti - Vabaõhumuuseumi tee - Landi Landi - Kakumäe tee - Vismeistri - Haabersti - Lille - Balti jaam | |- |2015 |Balti jaam - Mere pst - Vabaduse väljak - Taksopark - Paldiski mnt - Rocca al Mare kool - Landi Landi - Vismeistri - Haabersti - Taksopark - Vabaduse väljak - Toompuiestee - Balti jaam | |- |2026 |Viru keskus - Vabaduse väljak - Taksopark - Paldiski mnt - Vismeistri - Kakumäe tee - Landi<ref>{{Netiviide |pealkiri=Haabersti {{!}} Tallinn |url=https://www.tallinn.ee/et/uusliinivork/haabersti |vaadatud=2026-05-08 |väljaanne=www.tallinn.ee |keel=et}}</ref> |Praegune marsruut |} {| class="wikitable" |+Liin nr 21A !Avati !Marsruut !Märkused |- |1967 |Rocca Al Mare - Kakumäe - Haabersti - Ehitajate tee - Nõmme | |- |1974 |Autobussikoondis - Haabersti - Vabaõhumuuseumi tee - Kakumäe tee - Vana-Rannamõisa tee - Haabersti - Väike-Õismäe | |- |2005 |Väike-Õismäe - Haabersti - Vabaõhumuuseumi tee - Landi Landi - Vismeistri - Haabersti - Väike-Õismäe | |- |2007 |Väike-Õismäe - Haabersti - Vabaõhumuuseumi tee - Landi - Kakumäe Kakumäe - Landi - Vismeistri - Haabersti - Väike-Õismäe | |- |2026 | - |Muudeti nr [[22 (Tallinna bussiliin)|22-ks]] |} {| class="wikitable" |+Liin nr 21B !Avati !Marsruut !Märkused |- |1995 |Balti jaam - Lille - Haabersti - Vabaõhumuuseumi tee - Landi - Kakumäe Kakumäe - Landi - Vismeistri - Haabersti - Lille - Balti jaam | |- |2015 |Balti jaam - Vababuse väljak - Taksopark - Paldiski mnt - Rocca al Mare kool - Landi - Kakumäe Kakumäe - Landi - Vismeistri - Haabersti - Taksopark - Vabaduse väljak - Toompuiestee - Balti jaam | |- |2026 | - |Suleti ja liideti liiniga 21 |} == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.08.2026 !Viru keskus - Landi !Landi - Viru keskus |- | ; Viru keskus 4 ; Viru ; Vabaduse väljak ; Tõnismägi ; Koidu ; Taksopark ; Hipodroom ; Pirni ; Humala ; Mustjõe ; Looga ; Zoo ; Haabersti ; Haabersti ring ; Sõba ; Pikaliiva ; Tuleraua ; Alemaa ; Vismeistri ; Tõnu ; Kakumäe tee ; Räime ; Landi | ; Landi ; Räime ; Kakumäe tee ; Tõnu ; Vismeistri ; Alemaa ; Tuleraua ; Pikaliiva ; Sõba ; Haabersti ring ; Haabersti ; Zoo ; Looga ; Mustjõe ; Humala ; Pirni ; Hipodroom ; Mooni ; Taksopark ; Koidu ; Vabaduse väljak ; Estonia ; Kaubamaja ; A. Laikmaa |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.11.2015 kuni 31.07.2026 !Balti jaam - Landi !Landi - Balti jaam |- | ; Balti jaam 6 ; Linnahall ; Viru ; Vabaduse väljak ; Tõnismägi ; Koidu ; Taksopark ; Hipodroom ; Pirni ; Humala ; Mustjõe ; Looga ; Zoo ; Mõisa ; Rocca al Mare kool ; Rocca al Mare ; Hälli ; Õismäe raba ; Paljandi ; Merirahu ; Lesta ; Kakumäe tee ; Räime ; Landi | ; Landi ; Räime ; Kakumäe tee ; Tõnu ; Vismeistri ; Alemaa ; Tuleraua ; Pikaliiva ; Sõba ; Haabersti ring ; Haabersti ; Zoo ; Looga ; Mustjõe ; Humala ; Pirni ; Hipodroom ; Mooni ; Taksopark ; Koidu ; Vabaduse väljak ; Tõnismägi ; Toompark ; Balti jaam ; Balti jaam |} {| class="wikitable" |+Marsruut kuni 31.10.2015 !Balti jaam - Landi !Landi - Balti jaam |- | ; Balti jaam ; Kelmiküla ; Ristiku ; Lille ; Hipodroom ; Pirni ; Humala ; Mustjõe ; Looga ; Zoo ; Mõisa ; Rocca al Mare kool ; Rocca al Mare ; Hälli ; Õismäe raba ; Paljandi ; Merirahu ; Lesta ; Kakumäe tee ; Räime ; Landi | ; Landi ; Räime ; Kakumäe tee ; Tõnu ; Vismeistri ; Alemaa ; Tuleraua ; Pikaliiva ; Sõba ; Haabersti ; Zoo ; Looga ; Mustjõe ; Humala ; Pirni ; Lille ; Ristiku ; Tehnika ; Hotell Tallinn ; Balti jaam ; Balti jaam |} ==Vaata ka== *[[Tallinna ühistranspordiliinid]] *[[21A]] *[[21B]] *[[41 (Tallinna bussiliin)|41]] *[[41B]] ==Välislingid== *[https://transport.tallinn.ee/#bus/21/a-b/ 21. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] cmpv8beosnwghs5w5f2re9p3ezecvha 0 522606 7214069 7212885 2026-08-14T11:03:38Z ~2026-34651-55 231505 7214069 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Väike-Õismäe parkla|lõpppeatus=Kakumäe|avati=1967|number=21A|bgcolor=#00E1B4|seisund=suletud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/21a/a-b/21213-1/map|eelmine liin=21|järgmine liin=21B|järgmine=21B (Tallinna bussiliin)|eelmine=21 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/21a/a-b|uuendus=2. august 2026|pilt=21Abuss.jpg|suleti=2026}} '''21A''' oli [[Tallinna ühistranspordiliinid|Tallinna bussiliin]], mis sõitis [[Väike-Õismäe]] ja [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] vahel. Liini teenindas [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimus tööpäevadel. Väljumised 45 minuti-2 tunni tagant. Alates 1. augustist 2026 nimetati ümber liiniks 22.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Haabersti {{!}} Tallinn |url=https://www.tallinn.ee/et/uusliinivork/haabersti |vaadatud=2026-05-08 |väljaanne=www.tallinn.ee |keel=et}}</ref> == Ajalugu == {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Märkused |- |1967 |Rocca Al Mare - Kakumäe - Haabersti - Ehitajate tee - Nõmme | |- |1974 |Autobussikoondis - Haabersti - Vabaõhumuuseumi tee - Kakumäe tee - Vana-Rannamõisa tee - Haabersti - Väike-Õismäe | |- |2005 |Väike-Õismäe - Haabersti - Vabaõhumuuseumi tee - Landi Landi - Vismeistri - Haabersti - Väike-Õismäe | |- |2007 |Väike-Õismäe - Haabersti - Vabaõhumuuseumi tee - Landi - Kakumäe Kakumäe - Landi - Vismeistri - Haabersti - Väike-Õismäe | |- |2026 | - |Muudeti nr [[22 (Tallinna bussiliin)|22-ks]] |} ==Peatuste loend== {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.10.2007 kuni 31.07.2026 !Väike-Õismäe - Kakumäe !Kakumäe - Väike-Õismäe |- | ; Väike-Õismäe parkla ; Väike-Õismäe ; Rukkilille ; Meelespea ; Sinilille ; Sinilille ; Haabersti ring ; Sõba ; Tanuma ; Rocca al Mare ; Hälli ; Õismäe raba ; Paljandi ; Merirahu ; Lesta ; Kakumäe tee ; Räime ; Landi ; Sooranna tee ; Teeotsa ; Soolahe tee ; Kakumäe ; Kakumäe | ; Kakumäe ; Soolahe tee ; Teeotsa ; Sooranna tee ; Landi ; Räime ; Kakumäe tee ; Tõnu ; Vismeistri ; Alemaa ; Tuleraua ; Pikaliiva ; Sõba ; Haabersti ring ; Päevalille ; Sinilille ; Meelespea ; Rukkilille ; Väike-Õismäe ; Väike-Õismäe parkla |} {| class="wikitable" |+Marsruut kuni 30.09.2007 !Väike-Õismäe - Kakumäe !Kakumäe - Väike-Õismäe |- | ; Väike-Õismäe ; Rukkilille ; Meelespea ; Sinilille ; Sinilille ; Haabersti ; Sõba ; Tanuma ; Rocca al Mare ; Hälli ; Selja ; Paljandi ; Merirahu ; Lesta tee ; Kakumäe tee ; Räime ; Landi | ; Landi ; Räime ; Kakumäe tee ; Tõnu ; Vismeistri ; Alemaa ; Tuleraua ; Pikaliiva ; Sõba ; Päevalille ; Sinilille ; Meelespea ; Väike-Õismäe |} [[Fail:21A Sõba peatuses.png|pisi|Sõba peatuses]] ==Vaata ka== *[[Tallinna ühistranspordiliinid]] *[[21 (Tallinna bussiliin)|21]] *[[21B]] *[[41 (Tallinna bussiliin)|41]] *[[41B]] ==Välislingid== *[https://transport.tallinn.ee/#bus/21a/a-b/ 21A. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] j3z06lk4myebat4vmh9b1b6awhhtglh 7214075 7214069 2026-08-14T11:11:01Z ~2026-34651-55 231505 7214075 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Väike-Õismäe parkla|lõpppeatus=Kakumäe|avati=1967|number=21A|bgcolor=#00E1B4|seisund=suletud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/21a/a-b/21213-1/map|eelmine liin=21|järgmine liin=21B|järgmine=21B (Tallinna bussiliin)|eelmine=21 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/21a/a-b|uuendus=2. august 2026|pilt=21Abuss.jpg|suleti=2026}} '''21A''' oli [[Tallinna ühistranspordiliinid|Tallinna bussiliin]], mis sõitis [[Väike-Õismäe]] ja [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] vahel. Liini teenindas [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimus tööpäevadel. Väljumised 45 minuti-2 tunni tagant. Alates 1. augustist 2026 nimetati ümber liiniks 22.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Haabersti {{!}} Tallinn |url=https://www.tallinn.ee/et/uusliinivork/haabersti |vaadatud=2026-05-08 |väljaanne=www.tallinn.ee |keel=et}}</ref> == Ajalugu == {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Märkused |- |1967 |Rocca Al Mare - Kakumäe - Haabersti - Ehitajate tee - Nõmme | |- |1974 |Autobussikoondis - Haabersti - Vabaõhumuuseumi tee - Kakumäe tee - Vana-Rannamõisa tee - Haabersti - Väike-Õismäe | |- |2005 |Väike-Õismäe - Haabersti - Vabaõhumuuseumi tee - Landi Landi - Vismeistri - Haabersti - Väike-Õismäe | |- |2007 |Väike-Õismäe - Haabersti - Vabaõhumuuseumi tee - Landi - Kakumäe Kakumäe - Landi - Vismeistri - Haabersti - Väike-Õismäe | |- |2026 | - |Muudeti nr [[22 (Tallinna bussiliin)|22-ks]] |} ==Peatuste loend== {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.10.2007 kuni 31.07.2026 !Väike-Õismäe - Kakumäe !Kakumäe - Väike-Õismäe |- | ; Väike-Õismäe parkla ; Väike-Õismäe ; Rukkilille ; Meelespea ; Sinilille ; Sinilille ; Haabersti ring ; Sõba ; Tanuma ; Rocca al Mare ; Hälli ; Õismäe raba ; Paljandi ; Merirahu ; Lesta ; Kakumäe tee ; Räime ; Landi ; Sooranna tee ; Teeotsa ; Soolahe tee ; Kakumäe ; Kakumäe | ; Kakumäe ; Soolahe tee ; Teeotsa ; Sooranna tee ; Landi ; Räime ; Kakumäe tee ; Tõnu ; Vismeistri ; Alemaa ; Tuleraua ; Pikaliiva ; Sõba ; Haabersti ring ; Päevalille ; Sinilille ; Meelespea ; Rukkilille ; Väike-Õismäe ; Väike-Õismäe parkla |} {| class="wikitable" |+Marsruut kuni 30.09.2007 !Väike-Õismäe - Kakumäe !Kakumäe - Väike-Õismäe |- | ; Väike-Õismäe ; Rukkilille ; Meelespea ; Sinilille ; Sinilille ; Haabersti ; Sõba ; Tanuma ; Rocca al Mare ; Hälli ; Selja ; Paljandi ; Merirahu ; Lesta tee ; Kakumäe tee ; Räime ; Landi | ; Landi ; Räime ; Kakumäe tee ; Tõnu ; Vismeistri ; Alemaa ; Tuleraua ; Pikaliiva ; Sõba ; Sinilille ; Meelespea ; Väike-Õismäe |} [[Fail:21A Sõba peatuses.png|pisi|Sõba peatuses]] ==Vaata ka== *[[Tallinna ühistranspordiliinid]] *[[21 (Tallinna bussiliin)|21]] *[[21B]] *[[41 (Tallinna bussiliin)|41]] *[[41B]] ==Välislingid== *[https://transport.tallinn.ee/#bus/21a/a-b/ 21A. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 1jjp7fx7hgz3jym4fozroax83pgiypo 0 522607 7213669 7213429 2026-08-13T14:54:07Z ~2026-34651-55 231505 /* Peatuste loend */ 7213669 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Balti jaam 6|lõpppeatus=Kakumäe|avati=*1995 *2015|number=21B|bgcolor=#00E1B4|seisund=suletud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/21b/a-b/21213-1/map|eelmine liin=21A|järgmine liin=22|järgmine=22 (Tallinna bussiliin)|eelmine=21A (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/21b/a-b|uuendus=2. august 2026|pilt=21Bbuss.jpg|suleti=2026}} {{teekaart}} '''21B''' oli [[Tallinna ühistranspordiliinid|Tallinna bussiliin]], mis sõitis [[Balti jaam]]a ja [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] vahel. Liini teenindas [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimus kõikidel päevadel. Tööpäevadel oli 7 väljumist ja nädalavahetuseti oli 2 väljumist. Väljumised 2-4 tunni tagant == Ajalugu == {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Märkused |- |1995 |Balti jaam - Lille - Haabersti - Vabaõhumuuseumi tee - Landi - Kakumäe Kakumäe - Landi - Vismeistri - Haabersti - Lille - Balti jaam | |- |2015 |Balti jaam - Vababuse väljak - Taksopark - Paldiski mnt - Rocca al Mare kool - Landi - Kakumäe Kakumäe - Landi - Vismeistri - Haabersti - Taksopark - Vabaduse väljak - Toompuiestee - Balti jaam | |- |2026 | - |Suleti ja liideti [[21 (Tallinna bussiliin)|liiniga 21]] |} == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.11.2015 kuni 31.07.2026 !Balti jaam - Kakumäe !Kakumäe - Balti jaam |- | ; Balti jaam 6 ; Linnahall ; Viru ; Vabaduse väljak ; Tõnismägi ; Koidu ; Taksopark ; Hipodroom ; Pirni ; Humala ; Mustjõe ; Looga ; Zoo ; Mõisa ; Rocca al Mare kool ; Rocca al Mare ; Hälli ; Õismäe raba ; Paljandi ; Merirahu ; Lesta ; Kakumäe tee ; Räime ; Landi ; Sooranna tee ; Teeotsa ; Soolahe tee ; Kakumäe ; Kakumäe | ; Kakumäe ; Soolahe tee ; Teeotsa ; Sooranna tee ; Landi ; Räime ; Kakumäe tee ; Tõnu ; Vismeistri ; Alemaa ; Tuleraua ; Pikaliiva ; Sõba ; Haabersti ring ; Haabersti ; Zoo ; Looga ; Mustjõe ; Humala ; Pirni ; Hipodroom ; Mooni ; Taksopark ; Koidu ; Vabaduse väljak ; Tõnismägi ; Toompark ; Balti jaam ; Balti jaam |} {| class="wikitable" |+Marsruut kuni 31.10.2015 !Balti jaam - Kakumäe !Kakumäe - Balti jaam |- | ; Balti jaam ; Kelmiküla ; Ristiku ; Lille ; Hipodroom ; Pirni ; Humala ; Mustjõe ; Looga ; Zoo ; Mõisa ; Rocca al Mare kool ; Rocca al Mare ; Hälli ; Õismäe raba ; Paljandi ; Merirahu ; Lesta ; Kakumäe tee ; Räime ; Landi ; Sooranna tee ; Teeotsa ; Soolahe tee ; Kakumäe | ; Kakumäe ; Soolahe tee ; Teeotsa ; Sooranna tee ; Landi ; Räime ; Kakumäe tee ; Tõnu ; Vismeistri ; Alemaa ; Tuleraua ; Pikaliiva ; Sõba ; Haabersti ; Zoo ; Looga ; Mustjõe ; Humala ; Pirni ; Lille ; Ristiku ; Tehnika ; Hotell Tallinn ; Balti jaam ; Balti jaam |} ==Vaata ka== *[[Tallinna ühistranspordiliinid]] *[[21 (Tallinna bussiliin)|21]] *[[21A]] *[[41 (Tallinna bussiliin)|41]] *[[41B]] ==Välislingid== *[https://transport.tallinn.ee/#bus/21b/a-b/ 21B. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 4m95gc047n5wtlomr2kjzequ0v4nlic 0 523425 7213734 7205913 2026-08-13T16:20:44Z Kuriuss 38125 7213734 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Žīguri vald | nimi1_keel = läti | nimi1 = Žīguru pagasts | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 110,96 | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = [[Žīguri]] | asendikaardi_pilt = Žīguru pagasts LocMap.png }} [[Pilt:Viricas upes dīķis Žīguros 2002-09-14 - panoramio.jpg|pisi|Virica oja]] '''Žīguri vald''' ([[läti keel|läti]] ''Žīguru pagasts'') on [[vald (Läti)|vald]] Lätis [[Balvi piirkond|Balvi piirkonnas]]. Vald asub [[Venemaa]] piiri ääres. Vald piirneb sama piirkonna [[Vecumi vald|Vecumi]], [[Susāji vald|Susāji]] ja [[Vīksna vald|Vīksna valla]] ning Alūksne piirkonna [[Liepna vald|Liepna vallaga]], samuti ka Pihkva oblasti [[Palkino rajoon|Palkino]] ja [[Põtalovo rajoon]]iga. Valla pindala on 111 km². 2016. aasta seisuga elas seal 694 inimest.<ref name="Fzr6Z" /> Valla keskus on [[Žīguri]] küla. Vallamaja asub aadressil Ciemata iela 4, vallavanem on Oļegs Kesks.<ref name="tnB3z" /> 2011. aastal oli valla elanike seas 74,48% [[lätlased|lätlasi]] ja 23,85% [[venelased|venelasi]].<ref>{{Netiviide |url=http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-09-30 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305012011/http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> Valla tähtsamad jõed on [[Liepna jõgi]], [[Bolupe]] ja [[Veda jõgi]]. Aastal 1958 sai [[Abrene rajoon]]is Sosnīca külanõukogus asunud Žīguri [[alev]]i staatuse, millega liideti ka osa Pļeševa külanõukogu alasid. Aastal 1959 liideti Žīguriga osa likvideeritavast Sosnīca külanõukogust ([[kolhoos]]ide Gaišais rīts ja Jaunkatleši maad) ja moodustati Žīguri maapiirkond. Žīguri kaotas alevi staatuse aastal 1990 ja küla ning maapiirkond liideti ühiseks Žīguri vallaks.<ref name="3W3up" /> Enne 2009. aasta haldusreformi kuulus vald [[Balvi rajoon]]i. Aastatel 2009–2021 kuulus vald [[Viļaka piirkond]]a. Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Cirnava muinaskalmed ehk Sõjakalmed.<ref name="QHUp5" /> Looduskaitse all on Zelma kask, Ussikuusk, Līkāse mänd, Seimaņi tamm, Katleši kalmistu Suur mänd, Stārķase mänd ja Šalgunova kask. Valda jäävad ka 64 ha suurune Posolnīca hoiuala ja 98 ha suurune Zodāni soo hoiuala ning osaliselt ka 7842 ha suurune [[Vecumi metsade looduspark]].<ref name="NhMKy" /> Vallas on üksteist küla. Valla keskuses [[Žīguri]]s (''lielciems'') oli aastal 2018 603 elanikku. Teised valla külad on staatusega ''skrajciems'' – Brizgova 3 elanikuga aastal 2018, Cirnova 6 elanikuga aastal 2016, Gārša 5 elanikuga aastal 2018, Glazunova 2 elanikuga aastal 2007, Jaunkantoris 1 elanikuga aastal 2018, Katleši 15 elanikuga aastal 2018, Pritikova 2 elanikuga aastal 2018, Sasnīcas 1 elanikuga aastal 2018, Šalgunova 1 elanikuga aastal 2018 ja Žeigurova. Ülejäänud valla elanikud elavad külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.<ref name="S9DGn" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Fzr6Z">[https://www.pmlp.gov.lv/lv/media/562/download Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās]. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.</ref> <ref name="tnB3z">[https://web.archive.org/web/20181002020449/http://vilaka.lv/index.php?page=kontakti Viļakas novads], vaadatud 30.09 2018</ref> <ref name="3W3up">Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9</ref> <ref name="QHUp5">[http://mantojums.lv/lv/piemineklu-saraksts/?t=%C5%BD%C4%ABguru+pagasts&region=0&group=1&type=0 Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija], vaadatud 29.06 2017</ref> <ref name="NhMKy">Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://web.archive.org/web/20200410023034/http://ozols.daba.gov.lv/pub/ OZOLS], vaadatud 29.06 2017</ref> <ref name="S9DGn">[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www.sakt Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.</ref> }} {{Balvi piirkond}} [[Kategooria:Läti vallad]] [[Kategooria:Balvi piirkond]] j10514ncj10ziz03v58bvge60oqn8ju 0 523612 7213743 7204192 2026-08-13T16:29:17Z Kuriuss 38125 7213743 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Susāji vald | nimi1_keel = läti | nimi1 = Susāju pagasts | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 198,1 | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = [[Viļaka]] | asendikaardi_pilt = Susāju pagasts LocMap.png }} [[Pilt:Svilpova village road.jpg|pisi|Sviļpova]] '''Susāji vald''' ([[läti keel|läti]] ''Susāju pagasts'') on [[vald (Läti)|vald]] Lätis [[Balvi piirkond|Balvi piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Viļaka]] linnaga ning [[Kuprava vald|Kuprava]], [[Medņeva vald|Medņeva]], [[Žīguri vald|Žīguri]], [[Bērzkalne vald|Bērzkalne]] ja [[Vīksna vald|Vīksna vallaga]]. Valla pindala on 198 km². 2016. aasta seisuga elas seal 625 inimest.<ref name="Fzr6Z" /> Valla keskus on [[Viļaka]] linn, mis aga valla koosseisu ei kuulu. Vallamaja asub aadressil Tautas iela 6, vallavanem on Ilmārs Locāns.<ref name="tnB3z" /> Aastal 2011 oli valla elanike seas 93,2% [[lätlased|lätlasi]] ja 6,3% [[venelased|venelasi]].<ref>{{Netiviide |url=http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-10-02 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305012011/http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> Valla tähtsamad jõed on [[Vārniene]] ja [[Veda jõgi]]. Seal asuvad ka Tepenīca järv (30,9 ha) ja Nastrova järv (22 ha), valla piiril asub ka [[Viļaka järv]] (1,38 km²). Aastal 1945 moodustati [[Abrene rajoon]]is Viļaka vallas Susāji külanõukogu. Aastal 1951 liideti sellega likvideeritav Viļaka külanõukogu, aastal 1959 aga osa likvideeritavast Kuprava külanõukogust. Aastal 1974 sai [[Kuprava]] [[alev]]i staatuse, mistõttu selle ümbruskond külanõukogust eraldati. Aastal 1977 liideti osa Susāji külanõukogust Vecumi külanõukoguga.<ref name="3W3up" /> Enne 2009. aasta haldusreformi kuulus vald [[Balvi rajoon]]i. Aastatel 2009–2021 kuulus vald [[Viļaka piirkond]]a. Muinsusmälestistest on kohaliku kaitse all Vedenieši keskaegne kalmistu ja Tepenīca keskaegne kalmistu.<ref name="QHUp5" /> Looduskaitse all on Gruzdova tamm, Gruzdova [[künnapuu]], Klāni tamm, Mieriņi tamm ja Ainavase tamm. Lisaks kasvab seal mitu nimetut looduskaitsealust põlispuud. Valda jäävad ka 208 ha suurune Vjada metsade hoiuala, 618 hektari suurune Gruzdova metsade hoiuala ja osaliselt ka Stompaki soode hoiuala.<ref name="NhMKy" /> Vallas on 45s küla. Kaks küla olid staatusega ''mazciems'' - Malnīsriucis ja Mucukolns 6 elanikuga aastal 2018. Teised valla külad on staatusega ''skrajciems'' – Birznīki 11 elanikuga aastal 2018, Brāslava 6 elanikuga aastal 2018, Čabatrova 4 elanikuga aastal 2018, Egļova 15 elanikuga aastal 2018, Eržepole 3 elanikuga aastal 2018, Gailova 1 elanikuga aastal 2018, Garstierdele 25 elanikuga aastal 2018, Geiņova 10 elanikuga aastal 2018, Glazunova 1 elanikuga aastal 2007, Gruzdova 14 elanikuga aastal 2018, Gūrunova 3 elanikuga aastal 2018, Iļziņi 31 elanikuga aastal 2018, Irikova 3 elanikuga aastal 2018, Jauji 3 elanikuga aastal 2018, Karigova 7 elanikuga aastal 2018, Keiši 22 elanikuga aastal 2018, Kloni 32 elanikuga aastal 2018, Kravaļi 23 elanikuga aastal 2018, Kristacalms 24 elanikuga aastal 2018, Kuļpine 8 elanikuga aastal 2018, Lieļi 9 elanikuga aastal 2018, Meirova 15 elanikuga aastal 2018, Mežarija 8 elanikuga aastal 2018, Nastrova 2 elanikuga aastal 2018, Peisi 2 elanikuga aastal 2018, Plešova 15 elanikuga aastal 2018, Pokšova 10 elanikuga aastal 2018, Posackie 6 elanikuga aastal 2018, Sasnīcas 6 elanikuga aastal 2018, Sils 14 elanikuga aastal 2018, Skockova 3 elanikuga aastal 2014, Sola 9 elanikuga aastal 2018, Stompaki 5 elanikuga aastal 2018, Stūrīši 4 elanikuga aastal 2018, Susāji 28 elanikuga aastal 2018, Sviļpova 20 elanikuga aastal 2018, Šalgunova 8 elanikuga aastal 2018, Žeigurova 6 elanikuga aastal 2018, Tepenīca 41 elanikuga aastal 2018, Tutinova 15 elanikuga aastal 2018, Viedenīši 22 elanikuga aastal 2018 ja Vonagova 11 elanikuga aastal 2018. Ametlikult mitteeksisteerivas Kraukļova külas oli aastal 2018 üks elanik. Ülejäänud valla elanikud elavad külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.<ref name="S9DGn" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Fzr6Z">[https://www.pmlp.gov.lv/lv/media/562/download Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās]. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.</ref> <ref name="tnB3z">[https://web.archive.org/web/20181002020449/http://vilaka.lv/index.php?page=kontakti Viļakas novads], vaadatud 30.09 2018</ref> <ref name="3W3up">Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9</ref> <ref name="QHUp5">[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=2&dating=&address=Sus%C4%81ju+pagasts&region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija]{{Kõdulink|aeg=juuli 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, vaadatud 2.10 2018</ref> <ref name="NhMKy">Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://web.archive.org/web/20200410023034/http://ozols.daba.gov.lv/pub/ OZOLS], vaadatud 2.10 2018</ref> <ref name="S9DGn">[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www.sakt Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.</ref> }} {{Balvi piirkond}} [[Kategooria:Läti vallad]] [[Kategooria:Balvi piirkond]] 6eprda17r44495chhrdhgtv8sapzss5 0 523904 7213721 7195209 2026-08-13T16:11:58Z Kuriuss 38125 7213721 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Kuprava vald | nimi1_keel = läti | nimi1 = Kupravas pagasts | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 3,7 | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = [[Kuprava]] | asendikaardi_pilt = Kupravas pagasts LocMap.png }} [[Pilt:Dzelzceļa stacija "Kuprava" slēgtajā līnijā Ieriķi - Abrene - panoramio (2).jpg|pisi|[[Kuprava raudteejaam]]]] '''Kuprava vald''' ([[läti keel|läti]] ''Kupravas pagasts'') on [[vald (Läti)|vald]] Lätis [[Balvi piirkond|Balvi piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Susāji vald|Susāji]] ja [[Vīksna vald|Vīksna vallaga]]. Valla pindala on 3,7 km², see on pindalalt kõige väiksem vald Lätis. 2016. aasta seisuga elas seal 402 inimest.<ref name="Fzr6Z" /> Valla keskus on [[Kuprava]] küla. Vallamaja asub aadressil Rūpnīcas iela 3, vallavanem on Aleksandrs Tihomirovs.<ref name="tnB3z" /> Aastal 2011 olid valla elanikest 45,73% [[lätlased]], 40,70% [[venelased]], 6,28% [[ukrainlased]] ja 3,02% [[valgevenelased]].<ref>{{Netiviide |url=http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-10-06 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305012011/http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> Aastal 1971 rajati Kupravasse drenaažitorusid tootev tehas, ühtlasi ehitati selle peamiselt [[Venemaa]]lt saabunud tööliste tarbeks kuus viiekorruselist korterelamut. Aastal 1974 sai Kuprava [[alev]]i staatuse, selle ümbruskond eraldati sealjuures Susāji külanõukogust. Aastal 1992 kaotas Kuprava alevi staatuse, alevi territoorium muudeti aga Kuprava vallaks.<ref name="3W3up" /> Enne 2009. aasta haldusreformi kuulus vald [[Balvi rajoon]]i. Aastatel 2009–2021 kuulus vald [[Viļaka piirkond]]a. Vallas on kaks küla. Valla keskus [[Kuprava]] on staatusega ''lielciems'' ja aastal 2018 oli seal 344 elanikku. Teine valla külad Gailova on staatusega ''skrajciems'' ja aastal 2016 oli seal 2 elanikku. Ülejäänud valla elanikud elavad külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.<ref name="S9DGn" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Fzr6Z">[https://www.pmlp.gov.lv/lv/media/562/download Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās]. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.</ref> <ref name="tnB3z">[https://web.archive.org/web/20181002020449/http://vilaka.lv/index.php?page=kontakti Viļakas novads], vaadatud 30.09 2018</ref> <ref name="3W3up">Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9</ref> <ref name="S9DGn">[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www.sakt Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.</ref> }} == Välislingid == {{Commonskat-tekstina}} {{Balvi piirkond}} [[Kategooria:Läti vallad]] [[Kategooria:Balvi piirkond]] datw5hi4ezitfon830ivk2e30bo29aw 0 523910 7213753 5771025 2026-08-13T17:14:00Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7213753 wikitext text/x-wiki [[File:K1PL Berlin 2018-09-16 Female Kumite –55 kg 36.jpg|thumb|Li Lirisman, 2018]] '''Li Lirisman''' (sündinud [[19. märts]]il [[1998]]<ref>{{Netiviide |url=https://budo.ee/et/budo_member/li-lirisman/ |pealkiri=Li Lirisman - SK Budo |vaadatud=2018-10-25 |arhiivimisaeg=2017-09-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170925171346/http://budo.ee/et/budo_member/li-lirisman/ |url-olek=ei tööta }}</ref>) on eesti [[karateka]]. 2015. aastal tuli ta juunioride maailmameistriks, 2018. aastal U-21 vanuseklassis Euroopa meistriks. Esimese Eesti naiskaratekanana jõudis K1 Premier League'i etapil pjedestaalile, saades teise koha. <ref>[https://sport.err.ee/866866/eesti-karate-ajalugu-teinud-lirisman-sihib-tokyo-olumpiat Eesti karate ajalugu teinud Lirisman sihib Tokyo olümpiat] ERR, 5. oktoober 2018</ref> ==Viited== {{viited}} {{Commonscat}} {{JÄRJESTA:Lirisman, Li}} [[Kategooria:Eesti karatekad]] [[Kategooria:Sündinud 1998]] ldx052zxqr3ixgntzp55cc2ch07ywzj 0 524000 7213741 7197620 2026-08-13T16:26:27Z Kuriuss 38125 7213741 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Medņeva vald | nimi1_keel = läti | nimi1 = Medņevas pagasts | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 99,28 | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = [[Semanova]] | asendikaardi_pilt = Medņevas pagasts LocMap.png }} [[Pilt:Raču Raganu kalns.jpg|pisi|Hiiepaik Rači Nõiamägi]] '''Medņeva vald''' ([[läti keel|läti]] ''Medņevas pagasts'') on [[vald (Läti)|vald]] Lätis [[Balvi piirkond|Balvi piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Viļaka]] linnaga ning [[Susāji vald|Susāji]], [[Šķilbēni vald|Šķilbēni]], [[Vecumi vald|Vecumi]], [[Bērzkalne vald|Bērzkalne]] ja [[Lazduleja vald|Lazduleja vallaga]]. Valla pindala on 99 km². 2016. aasta seisuga elas seal 696 inimest.<ref name="Fzr6Z" /> Valla keskus on [[Semanova]] küla, vallamaja asub aadressil Mežmalas iela 1. Vallavanem on Juris Prancāns.<ref name="tnB3z" /> Aastal 2011 olid valla elanikest 85,8% [[lätlased]] ja 3,2% [[venelased]].<ref>{{Netiviide |url=http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-10-07 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305012011/http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> Valla lääneosa jääb [[Ida-Läti madalik]]ule, idaosa aga [[Velikaja madalik]]ule. Valla kõrgeim koht on selle lõunaosas asuv Kanguri mägi (144,2 m). Suuremad jõed on [[Lodumka]] ja [[Kira jõgi]]. Järvedest asuvad seal 2,6 ha suurune Loduma järv ja 3,1 ha suurune Ilziņi järv. Aastal 1945 moodustati Viļaka vallas Medņeva külanõukogu, aastal 1949 likvideeriti aga vald ametlikult. Aastal 1954 liideti Medņeva külanõukoguga likvideeritav Viduči külanõukogu. Aastal 1962 liideti Šķilbēni [[sovhoos]]i maad Logina külanõukoguga. 1968. aastal nimetati Logina külanõukogu ümber Šķilbēni külanõukoguks. Aastal 1971 liideti Šķilbēni külanõukogu Medņeva sovhoosi maad Medņeva külanõukoguga. Külanõukogust sai aastal 1990 vald.<ref name="3W3up" /> Enne 2009. aasta haldusreformi kuulus vald [[Balvi rajoon]]i. Aastatel 2009–2021 kuulus vald [[Viļaka piirkond]]a. Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Kozlova muinaskalmed ehk Kivikallas, Kuningahaua muinaskalmed, Logina muinaskalmed, Skandīne muinaskalmed ja Kangari muinaskalmed ehk Kõrgeküngas.<ref name="mantojums" /> Kohaliku kaitse all on Slotukalnsi muinaskalmed, hiiepaik Rači Nõiamägi, Bronti keskaegne kalmistu, Kirikuaseme nimeline hiiepaik, Aizgalīne muinaskalmed ehk Rootsi kalmistu, Medņeva keskaegne kalmistu, Medņeva muinaskalmed ehk sõjahauad ehk Stepi mägi ja Laški muinaskalmed ehk Rootsi kalmistu.<ref name="mantojums2" /> Looduskaitse all on Pasaciņa tamm, Viduči hiidtamm, Skandīne kalmistu mänd, Skandīne kalmistu tamm ja Medņi tamm. Valda jääb ka kaks nimetut põlispuud. Osaliselt jääb Medņeva valda ka Stompaki soode hoiuala.<ref name="NhMKy" /> Vallas on kuuskümmend kaks küla. Valla keskuses [[Semanova]]s (''vidējciems'') oli 2018. aastal 218 elanikku. Teised valla külad on staatusega ''skrajciems'' – Aizgalīne 15 elanikuga aastal 2018, Aizpurve 44 elanikuga aastal 2018, Bahmatova 19 elanikuga aastal 2018, Bordova 20 elanikuga aastal 2018, Bronti 12 elanikuga aastal 2018, Čudarīne, Dagunova 3 elanikuga aastal 2018, Iļziņi 12 elanikuga aastal 2018, Janapole 22 elanikuga aastal 2018, Kangari 10 elanikuga aastal 2018, Kļučnīki 9 elanikuga aastal 2018, Kozlova 8 elanikuga aastal 2015, Lāški 5 elanikuga aastal 2018, Loduma 31 elanikuga aastal 2018, Lozdova 6 elanikuga aastal 2018, Medņova 14 elanikuga aastal 2018, Olūtova 3 elanikuga aastal 2018, Rači 39 elanikuga aastal 2018, Rogovskie 11 elanikuga aastal 2018, Skandīne 10 elanikuga aastal 2018, Slūtukolns 13 elanikuga aastal 2018, Zaicova 10 elanikuga aastal 2018, Tereškova 21 elanikuga aastal 2018, Torkova 6 elanikuga aastal 2018, Viduči 61 elanikuga aastal 2018 ja Vīksnīne 5 elanikuga aastal 2007. Ülejäänud valla elanikud elavad külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.<ref name="S9DGn" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Fzr6Z">[https://www.pmlp.gov.lv/lv/media/562/download Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās]. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.</ref> <ref name="tnB3z">[https://web.archive.org/web/20181002020449/http://vilaka.lv/index.php?page=kontakti Viļakas novads], vaadatud 30.09 2018</ref> <ref name="3W3up">Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9</ref>> <ref name="mantojums">[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=1&dating=&address=Med%C5%86evas+pagasts&region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija]{{Kõdulink|aeg=juuli 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, vaadatud 08.06 2019</ref> <ref name="mantojums2">[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=2&dating=&address=Med%C5%86evas+pagasts&region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija]{{Kõdulink|aeg=juuli 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, vaadatud 08.06 2019</ref> <ref name="NhMKy">Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://web.archive.org/web/20200410023034/http://ozols.daba.gov.lv/pub/ OZOLS], vaadatud 29.06 2017</ref> <ref name="S9DGn">[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www.sakt Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.</ref> }} == Välislingid == {{Commonskat-tekstina}} {{Balvi piirkond}} [[Kategooria:Läti vallad]] [[Kategooria:Balvi piirkond]] s1rzeiljdpe54n7srpqwte79tcfk5wi 0 524081 7214058 6912039 2026-08-14T10:46:13Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7214058 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} '''Nadia Murad Basee Taha''' ([[kurmandži keel]]es Nadiye Murad Basî Teha, [[sorani keel]]es نادیە موراد باسی تەھا, [[araabia keel]]es نادية مراد باسي طه; sündinud [[10. märts]]il [[1993]] [[Kojo (Iraak)|Kojos]], [[Iraak|Iraagis]]) <ref>{{cite web |author1=By Editorial Staff |title=Iraqi Yazidi human rights activist Nadia Murad gets married |url=https://ekurd.net/yazidi-nadia-murad-married-2018-08-20 |website=Kurd Net - Ekurd.net Daily News |date=20. august 2018 |access-date=2018-10-08 |archive-date=2019-01-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190103133235/https://ekurd.net/yazidi-nadia-murad-married-2018-08-20 |url-status=dead }}</ref> on [[Saksamaa]]l elav Iraagi [[Jeziidid|jeziidi]] inimõigusaktivist.<ref>{{cite web|url=http://www.theguardian.com/world/live/2018/oct/05/nobel-peace-prize-2018-live-updates |title=Nobel peace prize 2018 won by Denis Mukwege and Nadia Murad – as it happened |first1=Haroon |last1=Siddique |first2=Ruth |last2=Maclean |date=5. oktoober 2018 |journal=The Guardian}}</ref> [[ISIS]] röövis Muradi ja hoidis teda vangistuses kolm kuud. <ref name=Newsweek-Testimony-2016>{{cite news|last1=Westcott|first1=Lucy|title=ISIS sex slavery survivor on a mission to save Yazidi women and girls|url=http://www.newsweek.com/nadia-murad-isis-sex-slavery-yazidi-438421|accessdate=22. september 2016|work=[[Newsweek]]|date=19. märts 2016}}</ref> 2018. aastal pälvis ta koos [[Denis Mukwege]]ga [[Nobeli rahuauhind|Nobeli rahuauhinna]] nende pingutuste eest sõjalise seksuaalvägivalla lõpetamiseks. <ref>{{cite web|url=https://old.nobelprize.org/pea-press.pdf?_ga=2.201315175.873660876.1538722964-1765660518.1538398809|title=Announcement|work=The [[Nobel Peace Prize]]|access-date=2018-10-08|archive-date=2018-10-05|archive-url=https://web.archive.org/web/20181005154231/https://old.nobelprize.org/pea-press.pdf?_ga=2.201315175.873660876.1538722964-1765660518.1538398809|url-status=dead}}</ref> Temast sai Iraagi esimene nobelist. <ref>[https://www.bbc.com/news/world-europe-45759669 "Nobel Peace Prize winner Nadia Murad"] BBC News, 5. oktoober 2018</ref> Murad rajas organisatsiooni [[Nadia's Initiative]], mis abistab [[genotsiid]]i, [[massimõrv]]ade ja [[inimkaubandus]]e ohvriks langenud naisi ja lapsi.<ref name="FM">{{cite web |title=Nadia Murad |url=https://www.forbes.com/profile/nadia-murad/ |work=Forbes |accessdate=5. oktoober 2018}}</ref> 3. mail 2017 kohtus Murad [[Vatikan]]is paavst [[Franciscus]]e ja peapiiskop [[Paul Gallagher]]iga. Kohtumisel küsis ta tuge jeziidide abistamiseks, kes on endiselt ISIS-e vangistuses, ning arutas Iraagi vähemuste olukorda.<ref name="pope">{{cite web| url=http://www.nadiamurad.org/blog/2017/5/8/a-meeting-with-his-holiness-pope-francis| title=A Meeting with his Holiness Pope Francis| date=8. mai 2017| website=nadiamurad.org| access-date=2018-10-08| archive-date=2017-10-28| archive-url=https://web.archive.org/web/20171028134504/http://www.nadiamurad.org/blog/2017/5/8/a-meeting-with-his-holiness-pope-francis| url-status=dead}}</ref> Muradi autobiograafia "[[The Last Girl: My Story of Captivity, and My Fight Against the Islamic State]]" ilmus 7. novembril 2017.<ref>{{cite web| url=http://www.nadiamurad.org/nadias-memoir/2017/8/17/the-last-girl| title=The Last Girl| date=17. august 2017| website=nadiamurad.org| access-date=2018-10-08| archive-date=2017-12-27| archive-url=https://web.archive.org/web/20171227172859/http://www.nadiamurad.org/nadias-memoir/2017/8/17/the-last-girl| url-status=dead}}</ref> == Isiklikku == 2018. aasta augustis kihlus Murad jeziidi inimõigusaktivisti Abid Shamdeeniga,<ref>[https://www.bbc.com/news/world-middle-east-45245173 "Yazidi Islamic State survivor gets engaged"]. BBC News, 20. august 2018</ref> samal aastal nad ka abiellusid. == Tunnustus == * [[2016]] – esimene [[ÜRO inimkaubanduse ohvrite hea tahte saadik]] (''UNODC Goodwill Ambassador for the Dignity of Survivors of Human Trafficking'') <ref name="UNTV-GoodwillAppointment-2016">{{cite news|title=Appointment Ceremony of Ms. Nadia Murad Basee Taha As UNODC Goodwill Ambassador for the Dignity of Survivors of Human Trafficking on the Occasion of the International Day of Peace|url=http://webtv.un.org/meetings-events/watch/appointment-ceremony-of-ms.-nadia-murad-basee-taha-as-unodc-goodwill-ambassador-for-the-dignity-of-survivors-of-human-trafficking-on-the-occasion-of-the-international-day-of-peace/5128825128001#full-text|accessdate=21. september 2016|work=[[United Nations Television]] (UNTV)|date=16. september 2016|format=Video|archive-date=2018-12-26|archive-url=https://web.archive.org/web/20181226090954/http://webtv.un.org/meetings-events/watch/appointment-ceremony-of-ms.-nadia-murad-basee-taha-as-unodc-goodwill-ambassador-for-the-dignity-of-survivors-of-human-trafficking-on-the-occasion-of-the-international-day-of-peace/5128825128001#full-text|url-status=dead}}</ref><ref name=UNODC-GoodwillAmbassador-PreEvent-2016>{{cite news|last1=Monasebian|first1=Simone|title=Nadia Murad Basee Taha to be appointed Goodwill Ambassador by United Nations Office on Drugs and Crime on 16th September|url=http://www.unodc.org/unodc/en/press/releases/2016/September/nadia-murad-basee-taha-to-be-appointed-goodwill-ambassador-by-united-nations-office-on-drugs-and-crime-on-16-september.html|accessdate=21. september 2016|work=[[United Nations Office on Drugs and Crime]] (UNODC)|date=14. september 2016}}</ref> * 2016 – [[Václav Haveli inimõiguste auhind]]<ref>{{Cite web|url=http://assembly.coe.int/nw/xml/News/News-View-en.asp?newsid=6344&lang=2|title=Václav Havel Human Rights Prize 2016 awarded to Nadia Murad|website=PACE News|access-date=5. oktoober 2018}}</ref> * 2016 – [[Sahharovi auhind]] (koos [[Lamiya Aji Bashar]]iga) <ref name=Sakharov-BeatrizBecerra-2016>{{cite news|title=Why I am nominating Nadia Murad for Sakharov Prize|url=http://beatrizbecerra.eu/2016/09/12/why-i-am-nominating-nadia-murad-for-sakharov-prize/|accessdate=8. oktoober 2016|work=Beatriz Becerra|date=12. september 2016|archive-date=2018-12-26|archive-url=https://web.archive.org/web/20181226090958/https://beatrizbecerra.eu/2016/09/12/why-i-am-nominating-nadia-murad-for-sakharov-prize/|url-status=dead}}</ref><ref name=EurActiv-Sakharov-2016>{{cite news|last1=Becerra Basterrechea|first1=Beatriz|title=Yazidi genocide victims deserve European Parliament prize|url=https://www.euractiv.com/section/global-europe/opinion/yazidi-genocide-victims-deserve-european-parliament-prize/|accessdate=8. oktoober 2016|work=[[EurActiv]]|date=20. juuli 2016}}</ref><ref name=Sakharov-Reuters-2016>{{cite news|title=EU Parliament awards Sakharov prize to Yazidi women|url=https://www.reuters.com/article/us-eu-prize-idUSKCN12R14X?il=0|date=27. oktoober 2016}}</ref> * [[2018]] – [[Nobeli rahuauhind]] (koos [[Denis Mukwege]]ga) <ref>{{Cite news|url=https://www.nytimes.com/2018/10/05/world/nobel-peace-prize.html|title=Nobel Peace Prize Awarded to Denis Mukwege and Nadia Murad for Fighting Sexual Violence|last=Callimachi|first=Rukmini|date=5. oktoober 2018|work=The New York Times|access-date=5. oktoober 2018|last2=Gettleman|first2=Jeffrey|last3=Kulish|first3=Nicholas|last4=Mueller|first4=Benjamin}}</ref> == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * Nadia Murad: ''The Last Girl: My Story of Captivity, and My Fight Against the Islamic State'' (Virago eBook, 7 November 2017), ISBN 978-0-349-00974-2 (inglise keeles) * Nadia Murad: ''Ich bin eure Stimme: Das Mädchen, das dem Islamischen Staat entkam und gegen Gewalt und Versklavung kämpft'' (Knaur eBook, 31 October 2017), ISBN 978-3-426-21429-9 (saksa keeles) == Välislingid == {{Commonskat}} *[https://nadiasinitiative.org/ Nadia's Initiative] *[http://www.yazda.org/ Yazda.org] {{NobelRahu}} {{JÄRJESTA:Murad, Nadia}} [[Kategooria:Iraagi inimesed]] [[Kategooria:Kurdid]] [[Kategooria:Aktivistid]] [[Kategooria:Nobeli rahuauhinna laureaadid]] [[Kategooria:Sündinud 1993]] 567ckqiephhdqxw3qgaj7lc3k6ou10u 0 527607 7213671 7212715 2026-08-13T14:55:06Z ~2026-34651-55 231505 /* Peatuste loend */ 7213671 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Väike-Õismäe|lõpppeatus=Paljassaare|avati=*1967 *2024 (tänasel kujul)|number=26|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|eelmine liin=25|järgmine liin=26A|järgmine=26A (Tallinna bussiliin)|eelmine=25 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|uuendus=9. august 2026|pilt=26busslille.jpg}} {{teekaart}} [[Fail:26buss.jpg|pisi|Haaberstil]] '''Tallinna bussiliin 26''' sõidab [[Väike-Õismäe]] ja [[Paljassaare]] vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. Väljumised 20-30 minutit tagant Marsruut Paljassaare suunal: [[Õismäe tee]], [[Ehitajate tee]], [[Paldiski maantee]], [[Sõle tänav]], [[Sitsi tänav]], [[Paljassaare tee]]. Marsruut Väike-Õismäe suunal: [[Paljassaare tee]], [[Sitsi tänav]], [[Sõle tänav]], [[Paldiski maantee]], [[Ehitajate tee]], [[Õismäe tee]]. == Ajalugu == {| class="wikitable" |+Liin nr 26 !Avati !Marsruut !Märkused |- |1967 |Viru - Tehnika - Ristiku tn - Kaera | |- |1968 |Kaubamaja - Tehnika - Sõle tn - Niidi - Paljassaare | |- |1970 |Kadaka - Mustamäe tee - Sõle tn - Paljassaare | |- |1977 |Väike-Õismäe - Sinilille - Szolnok - Mustamäe tee - Sõle tn - Paljassaare Paljassaare - Sõle tn - Mustamäe tee - Laki - Sinilille - Väike-Õismäe |Õhtul liikus marsruut vastupidi ehk Väike-Õismäe - Laki - Paljassaare | Paljassaare - Szolnok - Väike-Õismäe |- |2024 |Väike-Õismäe - Sinilille - Paldiski mnt - Sõle tn - Paljassaare |Praegune marsruut |} {| class="wikitable" |+Liin nr 26A !Avati !Marsruut !Märkused |- |1990 |Väike-Õismäe - Laki - Lille - Sõle tn - Sitsi - Paljassaare - Paljassaare põik Paljassaare põik - Paljassaare - Sitsi - Sõle tn - Lille - Szolnok - Väike-Õismäe |Õhtul liikus marsruut vastupidi (v.t üldinformatsiooni) |- |2024 |Väike-Õismäe - Sinilille - Zoo - Paldiski mnt - Sõle tn - Sitsi - Paljassaare - Paljassaare põik |Praegune marsruut |} == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 21.10.2024 !Väike-Õismäe - Paljassaare !Paljassaare - Väike-Õismäe |- | ; Väike-Õismäe parkla ; Väike-Õismäe ; Kullerkupu ; Nurmenuku ; Karikakra ; Päevalille ; Haabersti ; Zoo ; Looga ; Mustjõe ; Humala ; Pirni ; Lille ; Sõle ; Ädala ; Kolde puiestee ; Nisu ; Ehte ; Niidi ; Sitsi ; Lahesuu ; Paljassaare | ; Paljassaare ; Paljassaare ; Lahesuu ; Sitsi ; Niidi ; Ehte ; Nisu ; Kolde puiestee ; Ädala ; Lille ; Hipodroom ; Pirni ; Humala ; Mustjõe ; Looga ; Zoo ; Haabersti ; Päevalille ; Sinilille ; Karikakra ; Nurmenuku ; Kullerkupu ; Väike-Õismäe ; Väike-Õismäe parkla |} {| class="wikitable" |+Marsruut kuni 20.10.2024 !Väike-Õismäe - Paljassaare !Väike-Õismäe - Paljassaare !Paljassaare - Väike-Õismäe !Paljassaare - Väike-Õismäe |- | ; Väike-Õismäe parkla ; Väike-Õismäe ; Rukkilille ; Meelespea ; Sinilille ; Karikakra ; Meistri ; Autobussikoondis ; E. Vilde tee ; Szolnok ; A. H. Tammsaare tee ; Sääse ; Aiandi ; Löwenruh ; Marja ; Välja ; Lille ; Sõle ; Ädala ; Kolde puiestee ; Nisu ; Ehte ; Niidi ; Sitsi ; Lahesuu ; Paljassaare | ; Väike-Õismäe parkla ; Väike-Õismäe ; Rukkilille ; Meelespea ; Sinilille ; Karikakra ; Meistri ; Kadaka Selver ; Joostimägi ; Laki ; Aiandi ; Löwenruh ; Marja ; Välja ; Lille ; Sõle ; Ädala ; Kolde puiestee ; Nisu ; Ehte ; Niidi ; Sitsi ; Lahesuu ; Paljassaare | ; Paljassaare ; Paljassaare ; Lahesuu ; Sitsi ; Niidi ; Ehte ; Nisu ; Kolde puiestee ; Ädala ; Lille ; Hipodroom ; Välja ; Marja ; Löwenruh ; Aiandi ; Laki ; Joostimägi ; Kadaka Selver ; Autobussikoondis ; Meistri ; Karikakra ; Sinilille ; Meelespea ; Rukkilille ; Väike-Õismäe ; Väike-Õismäe parkla | ; Paljassaare ; Paljassaare ; Lahesuu ; Sitsi ; Niidi ; Ehte ; Nisu ; Kolde puiestee ; Ädala ; Lille ; Hipodroom ; Välja ; Marja ; Löwenruh ; Aiandi ; Sääse ; A. H. Tammsaare tee ; Szolnok ; E. Vilde tee ; Autobussikoondis ; Meistri ; Karikakra ; Sinilille ; Meelespea ; Rukkilille ; Väike-Õismäe ; Väike-Õismäe parkla |} == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/26/a-b/ 26. bussiliini sõiduplaan (Paljassaare suunal) Tallinna linna veebilehel] * [https://transport.tallinn.ee/#bus/26/b-a/ 26. bussiliini sõiduplaan (Väike-Õismäe suunal) Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] rr98q26w2plfhyfz0lsglb9tbweiupv 0 527608 7213673 7212910 2026-08-13T14:55:18Z ~2026-34651-55 231505 /* Peatuste loend */ 7213673 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Väike-Õismäe|lõpppeatus=Paljassaare põik|avati=*1990 *2024 (tänasel kujul)|number=26A|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|eelmine liin=26|järgmine liin=27|järgmine=27 (Tallinna bussiliin)|eelmine=26 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNR|uuendus=9. august 2026||pilt=26Abuss.png}} {{teekaart}} [[File:26A paljassaare.jpg|thumb|Aastal 2023 Kolde puiesteel|alt=Aastal 2023 Kolde puiesteel]] '''Tallinna bussiliin 26A''' sõidab [[Väike-Õismäe]] ja [[Paljassaare põik|Paljassaare põigu]] vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub tööpäeviti. Bussil on päevas neli väljumist (kaks hommikul ja kaks õhtul). Marsruut Paljassaare suunal: [[Õismäe tee]], [[Ehitajate tee]], [[Paldiski maantee]], [[Sõle tänav]], [[Sitsi tänav]], [[Paljassaare tee]], [[Paljassaare põik]]. Marsruut Väike-Õismäe suunal: [[Paljassaare põik]], [[Paljassaare tee]], [[Sitsi tänav]], [[Sõle tänav]], [[Paldiski maantee]], [[Ehitajate tee]], [[Õismäe tee]]. == Ajalugu == {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Märkused |- |1990 |Väike-Õismäe - Laki - Lille - Sõle tn - Sitsi - Paljassaare - Paljassaare põik Paljassaare põik - Paljassaare - Sitsi - Sõle tn - Lille - Szolnok - Väike-Õismäe |Õhtul liikus marsruut vastupidi (v.t üldinformatsiooni) |- |2024 |Väike-Õismäe - Sinilille - Zoo - Paldiski mnt - Sõle tn - Sitsi - Paljassaare - Paljassaare põik |Praegune marsruut |} == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 21.10.2024 !Väike-Õismäe - Paljassaare põik !Paljassaare põik - Väike-Õismäe |- | ; Väike-Õismäe parkla ; Väike-Õismäe ; Kullerkupu ; Nurmenuku ; Karikakra ; Päevalille ; Haabersti ; Zoo ; Looga ; Mustjõe ; Humala ; Pirni ; Lille ; Sõle ; Ädala ; Kolde puiestee ; Nisu ; Ehte ; Niidi ; Sitsi ; Lahesuu ; Paljassaare ; Paagi ; Paljassaare põik | ; Paljassaare põik ; Paagi ; Paljassaare ; Lahesuu ; Sitsi ; Niidi ; Ehte ; Nisu ; Kolde puiestee ; Ädala ; Lille ; Hipodroom ; Pirni ; Humala ; Mustjõe ; Looga ; Zoo ; Haabersti ; Päevalille ; Sinilille ; Karikakra ; Nurmenuku ; Kullerkupu ; Väike-Õismäe ; Väike-Õismäe parkla |} {| class="wikitable" |+Marsruut kuni 20.10.2024 !Väike-Õismäe - Paljassaare põik !Väike-Õismäe - Paljassaare põik !Paljassaare põik - Väike-Õismäe !Paljassaare põik - Väike-Õismäe |- | ; Väike-Õismäe parkla ; Väike-Õismäe ; Rukkilille ; Meelespea ; Sinilille ; Karikakra ; Meistri ; Autobussikoondis ; E. Vilde tee ; Szolnok ; A. H. Tammsaare tee ; Sääse ; Aiandi ; Löwenruh ; Marja ; Välja ; Lille ; Sõle ; Ädala ; Kolde puiestee ; Nisu ; Ehte ; Niidi ; Sitsi ; Lahesuu ; Paljassaare ; Paagi ; Paljassaare põik | ; Väike-Õismäe parkla ; Väike-Õismäe ; Rukkilille ; Meelespea ; Sinilille ; Karikakra ; Meistri ; Kadaka Selver ; Joostimägi ; Laki ; Aiandi ; Löwenruh ; Marja ; Välja ; Lille ; Sõle ; Ädala ; Kolde puiestee ; Nisu ; Ehte ; Niidi ; Sitsi ; Lahesuu ; Paljassaare ; Paagi ; Paljassaare põik | ; Paljassaare põik ; Paagi ; Paljassaare ; Lahesuu ; Sitsi ; Niidi ; Ehte ; Nisu ; Kolde puiestee ; Ädala ; Lille ; Hipodroom ; Välja ; Marja ; Löwenruh ; Aiandi ; Laki ; Joostimägi ; Kadaka Selver ; Autobussikoondis ; Meistri ; Karikakra ; Sinilille ; Meelespea ; Rukkilille ; Väike-Õismäe ; Väike-Õismäe parkla | ; Paljassaare põik ; Paagi ; Paljassaare ; Lahesuu ; Sitsi ; Niidi ; Ehte ; Nisu ; Kolde puiestee ; Ädala ; Lille ; Hipodroom ; Välja ; Marja ; Löwenruh ; Aiandi ; Sääse ; A. H. Tammsaare tee ; Szolnok ; E. Vilde tee ; Autobussikoondis ; Meistri ; Karikakra ; Sinilille ; Meelespea ; Rukkilille ; Väike-Õismäe ; Väike-Õismäe parkla |} == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/26a/a-b/ 26A. bussiliini sõiduplaan (Paljassaare suunal) Tallinna linna veebilehel] * [https://transport.tallinn.ee/#bus/26a/b-a/ 26A. bussiliini sõiduplaan (Väike-Õismäe suunal) Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] ge9l1mmh67la9fw77wzf8itm3dh542f 0 527996 7213875 6483401 2026-08-14T00:00:43Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7213875 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Marcinkonys | hääldus = | nimi1_keel = leedu | nimi1 = Marcinkonys | nimi2_keel = poola | nimi2 = Marcinkańce | lipp = | lipu_link = | vapp = Marcinkonys_COA.gif | vapi_link = | pindala = 1,43 | elanikke = 640 (2011)<ref name="surašymas2011">[http://statistics.bookdesign.lt/table_125_01.htm?lang=lt#vare_r 2011 m. surašymas]. Lietuvos statistikos departamentas, vaadatud 11.11.2018.</ref> | laius = 54/03/40 | pikkus = 24/24/00 | asendikaart = Leedu }} [[Pilt:Marcinkonių_geležinkelio_stotis.JPG|pisi|left|Marcinkonys]] '''Marcinkonys''' on [[küla]] [[Leedu]]s [[Varėna rajoon]]i territooriumil, [[Marcinkonysi vald|Marcinkonysi valla]] halduskeskus. Küla asub [[Grūda]] jõe ääres ja jääb [[Dzūkija rahvuspark|Dzūkija rahvuspargi]] aladele; rahvuspargi direktsioon asubki Marcinkonysis. Külas asub [[Vilniuse–Marcinkonysi raudtee]] [[Marcinkonysi raudteejaam]]. Küla on 143 hektari suurune, olles üks suurema pindalaga külasid Leedus. Seal asuvad [[põhikool]], postkontor, raamatukogu ja kultuurimaja. Vaatamisväärsusteks on sealne etnograafiamuuseum, [[Čepkeliai looduskaitseala]] muuseum ja aastal 1880 valminud katoliku kirik. == Ajalugu == Kirjalikes allikates on küla esmamainitud 1637. aastal kui puuraidurite asulat. 1770. aastal valmis sealne esimene kirik. Algselt allus see [[Merkinė]] kirikule, ent seitse aastat hiljem eraldati sealne ümbruskond omaette [[kihelkond|kihelkonnaks]]. Küla hakkas arenema [[XIX sajand]]i teisel poolel, kui valmis [[Peterburi–Varssavi raudtee]]. Toona rajati ka Marcinkonysi [[raudteejaam]], mille ümber tekkis ka asula, mis hiljem Marcinkonysi külaga ühendati. Küla ümbruses oli vähe põllumajanduseks sobilikku maad, nii hankisid sealsed asukad elatist metsast. Tähtsamad tegevusharud olid toona seente korjamine ja rongireisijatele karastusjookide müütamine. Külas elavad [[juudid]] tegelesid kaubandusega. Aastal 1912 rajati külla seenekuivati.<ref>http://gatchina3000.ru/brockhaus-and-efron-encyclopedic-dictionary/031/31546.htm Грибной промысел в России] Российские универсальные энциклопедии. Брокгауз-Ефрон и Большая Советская Энциклопедия. объединенный словник</ref> Esimese maailmasõja ajal rajasid Saksa võimud Marcinkonysist algava kitsarööpmelise raudtee, mis viis [[Kotra]] jõe äärde. See raudtee tegutses [[XX sajand]]i keskpaigani. Sõja järel asus Marcinkonys [[Poola]]s. Aastal 1925 loodi [[Grodno maakond]]a [[Marcinkańce vald]]. Sealse omavalitsuse sümboliks valiti Leedu rist, mille eest Poola võimud arreteerisid algul sealse vaimuliku, hiljem aga veel kaks küla elanikku. Aastal 1933 püstitati taoline rist ka küla keskele, mis tekitas taas konflikte Poola ametivõimudega.<ref>{{Netiviide |url=https://marcinkonys.lt/marcinkoniu-herbas/ |pealkiri=Marcinkonių herbas |vaadatud=2018-11-16 |arhiivimisaeg=2018-11-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181116173557/https://marcinkonys.lt/marcinkoniu-herbas/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Nende konfliktide tõttu ei lubatud sealset esindajat [[Seim (Poola)|seimi]] valida. Aastal 1939 liideti küla [[Valgevene NSV]]ga. Aastal 1949 arvati see [[Leedu NSV]] koosseisu. Aastal 1941 hukkasid Saksa okupatsiooniväed küla lähedal metsas ligi 600 Marcinkonysi ja [[Varėna]] juuti, samas mitmed sealsed juudid pääsesid hukkamisest ja hiljem neid enam ei puututud.<ref> Browning, Christopher R. (2000). Nazi policy, Jewish workers, German killers. Cambridge University Press. lk. 157–160, 166. ISBN 978-0-521-77490-1.</ref> Teise maailmasõja järel tegutsesid küla ümbruses Leedu [[metsavennad]]. Nõukogude võimud küüditasid 103 Marcinkonysi elanikku. <gallery> Marcinkonys, Miškininkų g.JPG|Marcinkonysi tänavavaade Dzūkijos etnografinis muziejus Marcinkonyse.JPG|Etnograafiamuuseum Marcinkonys_church_2.jpg|Marcinkonysi kirik Marcinkoniu varpine2012.JPG|Kellatorn Marcinkonys graves.jpg|Kalmistu Marcinkoniu baznycios vidus2014.JPG|Kiriku sisevaade Marcinkonys, Nasvyčio g.JPG|Marcinkonysi tänavavaade </gallery> == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Commonskat|Marcinkonys}} *[https://marcinkonys.lt/ Küla koduleht] *[https://www.vietoves.lt/?id=M50DK0IVD Küla portaalis vietoves.Lt] [[Kategooria:Varėna rajoon]] [[Kategooria:Leedu külad]] incwx3zz8rxvt9kc5ua1pqrqv1vug40 0 530364 7213943 5164598 2026-08-14T06:26:15Z Robert Treufeldt 9117 7213943 wikitext text/x-wiki '''Viru ralli''' on Eesti [[autoralli]]<nowiki>võistlus</nowiki>. Võistlust korraldab MTÜ Viru Ralli.<ref name="rally.ee">https://www.rally.ee/?a=a018&b=6009 (vaadatud 07.12.2018)</ref> Võistluse ajalugu ulatub aastasse [[1977]], kui Virumaal toimus autorallivõistlus "''Estonia 77''".<ref name="autoralli.ee">https://autoralli.ee/viru-ralli/tutvustus (vaadatud 07.12.2018)</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti autoralli]] [[Kategooria:Eesti spordivõistlused]] av4bjzrznv8fxvz935vm5bfgeg2syq4 0 531928 7214091 7195195 2026-08-14T11:19:47Z Raamaturott 56450 /* August */ 7214091 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2019]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2019}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Raymond Ramazani Baya]], Kongo DV poliitik (75) *1. jaanuar – [[Kris Kelmi]], Venemaa rokkmuusik (63) *1. jaanuar – [[Jamal Ahmad Mohammad Al Badawi]], Jeemeni terrorist (58) *[[2. jaanuar]] – [[Lygia Habicht]], eesti tekstiilikunstnik (93) *2. jaanuar – [[Peep Keskküla]], eesti sporditegelane (78) *2. jaanuar – [[Bob Einstein]], USA filminäitleja (76) *2. jaanuar – [[Ivo Gregurević]], horvaadi näitleja (66) *2. jaanuar – [[Paulien van Deutekom]], hollandi kiiruisutaja (37) *[[3. jaanuar]] – [[Michael Yeung]], Hongkongi piiskop (73) *[[4. jaanuar]] – [[Christine de Rivoyre]], prantsuse kirjanik ja ajakirjanik (97) *4. jaanuar – [[Gottlieb-Johannes Tulmin]], eesti arst-uroloog (91) *4. jaanuar – [[Milan Balabán]], tšehhi teoloog ja vaimulik (89) *4. jaanuar – [[Ivan Bortnik]], vene näitleja (79) *4. jaanuar – [[Louisa Moritz]], kuuba päritolu Ameerika Ühendriikide filminäitleja (82) *[[5. jaanuar]] – [[Dragoslav Šekularac]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *5. jaanuar – [[Toivo Rannu]], eesti korvpallikohtunik (64) *[[6. jaanuar]] – [[José Ramón Fernández]], Kuuba riigitegelane ja sõjaväelane (95) *6. jaanuar – [[Annalise Braakensiek]], austraalia modell ja näitleja (46) *[[7. jaanuar]] – [[Moshe Arens]], Iisraeli lennundusinsener ja poliitik (93) *7. jaanuar – [[John Joubert (helilooja)|John Joubert]], Suurbritannia helilooja (91) *7. jaanuar – [[Vytautas Einoris]], Leedu agronoom ja poliitik (88) *7. jaanuar – [[Anu Iho]], eesti raamatukogundustegelane (72) *[[8. jaanuar]] – [[Heldur Haak]], eesti insener ja tehnikateadlane (77) *8. jaanuar – [[Nord (jääkaru)|Nord]], Tallinna Loomaaia jääkaru (17) *[[9. jaanuar]] – [[Paolo Paoloni]], itaalia näitleja (89) *9. jaanuar – [[Anatoli Lukjanov]], Nõukogude Liidu partei- ja riigitegelane ning Venemaa poliitik (88) *9. jaanuar – [[Verna Bloom]], USA näitleja (80) *9. jaanuar – [[Ilmar Palli]], eesti ajakirjanik (70) *[[10. jaanuar]] – [[Theo Adam]], saksa ooperilaulja (92) *[[11. jaanuar]] – [[Michael Atiyah]], Briti matemaatik (89) *11. jaanuar – [[Dimítris Sioúfas]], Kreeka jurist ja poliitik (75) *11. jaanuar – [[Mikko Saarela]], soome muusik ja bioloog (60) *[[12. jaanuar]] – [[Etsuko Ichihara]], jaapani näitleja (82) *[[13. jaanuar]] – [[Bonnie Guitar]], USA laulja ja muusik (95) *13. jaanuar – [[Jule-Ona Lill]], leedu päritolu Eesti korvpallitreener (73) *13. jaanuar – [[Mai Suuder]], eesti eripedagoog ja logopeed (71) *[[14. jaanuar]] – [[Reet Auksmann]], eesti raamatukogundustegelane (76) *14. jaanuar – [[Paweł Bogdan Adamowicz]], Poola poliitik (53) *14. jaanuar – [[Arseni (Barkov)|Arseni]] (Anton Barkov), Eesti õigeusu vaimulik-munkpreester (43) *[[15. jaanuar]] – [[Carol Channing]], USA näitleja ja laulja (97) *15. jaanuar – [[Bai Hua]], hiina näitekirjanik ja luuletaja (88) *15. jaanuar – [[Antonín Kramerius]], tšehhi jalgpallur (79) *15. jaanuar – [[Arthur Ruusmaa]], eesti ajaloolane ja koduloouurija (62) *[[16. jaanuar]] – [[John C. Bogle]], USA ärimagnaat, investor ja filantroop (89) *16. jaanuar – [[Mirjam Pressler]], saksa kirjanik ja tõlkija (78) *16. jaanuar – [[Saulius Karosas]], leedu ettevõtja (60) *[[18. jaanuar]] – [[Lamia Al-Gailani Werr]], Iraagi jalgpallur (80) *18. jaanuar – [[Ivan Vutsov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (79) *[[19. jaanuar]] – [[Nathan Glazer]], USA sotsioloog (95) *19. jaanuar – [[Gert Frank]], taani jalgrattur (62) *[[20. jaanuar]] – [[Masazō Nonaka]], jaapani ülipikaealine (113) *20. jaanuar – [[Andrew G. Vajna]], Ungari-USA filmiprodutsent (74) *20. jaanuar – [[Valdis Kaskema]], eesti ettevõtja (49) *20. jaanuar – [[Goda Tuomaitė]], leedu käsipallur (22) *[[21. jaanuar]] – [[Henri (Pariisi krahv, 1933–2019)|Henri]], Prantsusmaa kuningliku perekonna pea, Pariisi krahv (85) *21. jaanuar – [[Rein Lillmaa]], eesti teleoperaator (77) *21. jaanuar – [[Petras Cidzikas]], leedu ühiskonnategelane ja vabadusvõitleja (74) *21. jaanuar – [[Emiliano Sala]], argentina jalgpallur (28) *[[22. jaanuar]] – [[Gunnar Laev]], eesti vabadusvõitleja (91) *22. jaanuar – [[Meeta Kristel]], eesti õpetaja (88) *22. jaanuar – [[James Frawley]], USA filmilavastaja (82) *[[23. jaanuar]] – [[Jonas Mekas]], leedu päritolu USA filmilavastaja (96) *[[24. jaanuar]] – [[Antonio Marchesano]], Uruguay jurist ja poliitik (88) *24. jaanuar – [[Lev Slobodskoi]], Ukraina ja hiljem Iisraeli kabetaja (75) *24. jaanuar – [[Piret Minn]], eesti munitsipaalpoliitik, Rapla vallavanem (57) *[[25. jaanuar]] – [[Dušan Makavejev]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (86) *[[26. jaanuar]] – [[Michel Legrand]], prantsuse helilooja, pianist, dirigent ja laulja (86) *26. jaanuar – [[Luděk Munzar]], tšehhi näitleja (85) *[[27. jaanuar]] – [[Erica Yohn]], USA näitleja (90) *27. jaanuar – [[Nina Fjodorova]], vene murdmaasuusataja (71) *27. jaanuar – [[Eve Oja]], eesti matemaatik (70) *27. jaanuar – [[Olli Ainola]], soome ajakirjanik (60) *[[28. jaanuar]] – [[Hilja Kull]], eesti matemaatikapedagoog (94) *28. jaanuar – [[Mourad Medelci]], Alžeeria poliitik (75) *[[29. jaanuar]] – [[George Fernandes]], India poliitik (88) *29. jaanuar – [[Uldis Lieldidžs]], läti näitleja (85) *29. jaanuar – [[Jane Aamund]], taani kirjanik (82) *29. jaanuar – [[James Ingram]], USA laulja ja laulukirjutaja (66) *29. jaanuar – [[Eero Viil]], eesti diplomaat (55) *[[30. jaanuar]] – [[Himma Kama]], eesti sporditegelane ja -pedagoog (95) *30. jaanuar – [[Stewart Adams]], inglise farmakoloog (95) *30. jaanuar – [[Dick Miller]], USA näitleja (90) *30. jaanuar – [[Tõnu Sõõro]], eesti põllumajandusteadlane (78) *[[31. jaanuar]] – [[Voldemar Herkel]], eesti arhitekt (90) *31. jaanuar – [[Valentina Berezutskaja]], vene näitleja (86) *31. jaanuar – [[Georges Sarre]], Prantsusmaa poliitik (83) *31. jaanuar – [[Kálmán Ihász]], ungari jalgpallur (77) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Heino Jaakula]], Eesti merendustegelane (87) *1. veebruar – [[Clive Swift]], inglise näitleja (82) *1. veebruar – [[Ursula Karusseit]], saksa näitleja (79) *1. veebruar – [[Jeremy Hardy]], inglise koomik (57) *[[2. veebruar]] – [[Ismo Kallio]], soome näitleja (83) *2. veebruar – [[Jüri Truusa]], eesti juhtimisteadlane (77) *[[3. veebruar]] – [[Heino Lindre]], eesti kaubandustöötaja ja -õppejõud (98) *3. veebruar – [[Julie Adams]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (92) *3. veebruar – [[Wallace Chafe]], ameerika keeleteadlane (91) *3. veebruar – [[Carmen Duncan]], Austraalia näitleja (76) *3. veebruar – [[Viiu Rebane]], eesti orienteeruja ja treener (72) *3. veebruar – [[Jüri Pihl]], Eesti poliitik, riigiametnik ja majandustegelane (64) *3. veebruar – [[Kristoff St. John]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (52) *[[4. veebruar]] – [[Lennart-Hans Jürgenson]], eesti näitleja ja luuletaja (84) *4. veebruar – [[Vjatšeslav Ovtšinnikov]], vene helilooja ja dirigent (82) *4. veebruar – [[Matti Nykänen]], soome suusahüppaja (55) *[[5. veebruar]] – [[Václav Vorlíček]], tšehhi filmilavastaja (88) *[[6. veebruar]] – [[Rosamunde Pilcher]], Suurbritannia kirjanik (94) *6. veebruar – [[Manfred Eigen]], saksa keemik ja biofüüsik (91) *6. veebruar – [[Rudi Assauer]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *[[7. veebruar]] – [[John Dingell]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *7. veebruar – [[Vadim Makšejev]], vene kirjanik ja ajakirjanik (92) *7. veebruar – [[Jan Olszewski]], Poola poliitik (88) *7. veebruar – [[Albert Finney]], inglise näitleja (82) *7. veebruar – [[Jörg Schönbohm]], Saksamaa sõjaväelane ja poliitik (81) *7. veebruar – [[Tove Idström]], Soome stsenarist ja näitekirjanik (64) *7. veebruar – [[Taisto Liivandi]], eesti koolijuht (63) *7. veebruar – [[Heidi Mohr]], saksa jalgpallur (51) *[[8. veebruar]] – [[Sergei Jurski]], vene näitleja ja lavastaja (83) *[[9. veebruar]] – [[Ron W. Miller]], Ameerika Ühendriikide jalgpallur, ärimees ja filmiprodutsent (85) *9. veebruar – [[Petr Oliva]], tšehhi näitleja (75) *9. veebruar – [[Maximilian Reinelt]], saksa sõudja (30) *[[10. veebruar]] – [[Carmen Argenziano]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) *10. veebruar – [[Jan-Michael Vincent]], Ameerika Ühendriikide näitleja (74) *[[11. veebruar]] – [[Sibghatullah Mojaddedi]], Afganistani poliitik (93) *[[12. veebruar]] – [[Lyndon LaRouche]], USA poliitaktivist (96) *12. veebruar – [[Paul Cain]], USA nelipühi pastor (89) *12. veebruar – [[Gordon Banks]], inglise jalgpallur (81) *12. veebruar – [[Olli Lindholm]], soome laulja ja kitarrist (54) *[[13. veebruar]] – [[Christopher Knopf]], Ameerika Ühendriikide filmikirjutaja (91) *13. veebruar – [[Virve Ahas]], eesti zooloog (88) *13. veebruar – [[Dezső Tandori]], ungari luuletaja, kirjanik ja tõlkija (80) *13. veebruar – [[Gertu Soldan]], eesti sõjaväelane, nooremleitnant (27) *[[14. veebruar]] – [[Michael Nudelman]], Iisraeli poliitik (80) *[[15. veebruar]] – [[Adriano Ossicini]], Itaalia poliitik (98) *15. veebruar – [[Laine Tomberg]], eesti arhitekt (93) *15. veebruar – [[Lee Radziwill]], Ameerika Ühendriikide seltskonna- ja ühiskonnategelane ning sisekujundaja (85) *15. veebruar – [[Tiit Niilo (baptistivaimulik)|Tiit Niilo]], eesti baptistivaimulik (84) *[[16. veebruar]] – [[Peter Sandelin]], soomerootsi luuletaja ja kunstnik (88) *16. veebruar – [[Bruno Ganz]], Šveitsi näitleja (77) *[[17. veebruar]] – [[Eduardo Bauzá]], Argentina poliitik (79) *17. veebruar – [[Šaban Šaulić]], serbia laulja (67) *[[18. veebruar]] – [[Ragnar Christiansen]], Norra poliitik (96) *[[19. veebruar]] – [[Karl Lagerfeld]], saksa päritolu moedisainer, kunstnik ja fotograaf (85) *19. veebruar – [[Giulio Brogi]], itaalia näitleja (83) *[[20. veebruar]] – [[Dominick Argento]], itaalia päritolu USA helilooja (91) *20. veebruar – [[Claude Goretta]], Šveitsi filmilavastaja (89) *20. veebruar – [[Chelo Alonso]], Kuuba-Itaalia näitleja (85) *[[21. veebruar]] – [[Stanley Donen]], Ameerika Ühendriikide filmirežissöör (94) *21. veebruar – [[Peter Tork]], Ameerika Ühendriikide muusik ja näitleja (77) *[[22. veebruar]] – [[Morgan Woodward]], Ameerika Ühendriikide näitleja (93) *22. veebruar – [[Priit Parming]], eesti aktivist USA-s (80) *22. veebruar – [[Tõnu Luik]], eesti filosoof (78) *22. veebruar – [[Brody Stevens]], Ameerika Ühendriikide koomik ja näitleja (48) *[[23. veebruar]] – [[Stanley Donen]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja koreograaf (94) *23. veebruar – [[August Lüüs]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog (89) *23. veebruar – [[Katherine Helmond]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (89) *23. veebruar – [[Lev Kolodub]], ukraina helilooja ja muusikapedagoog (88) *23. veebruar – [[Elmar Vesman]], eesti füüsik (86) *[[24. veebruar]] – [[Antoine Gizenga]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (93) *24. veebruar – [[Vally Mõistlik]], eesti raamatupidaja, Noorsooteatri/Linnateatri asutajaliige (90) *24. veebruar – [[Li Xueqin]], hiina ajaloolane (85) *[[25. veebruar]] – [[Mark Hollis]], inglise laulja ja laulukirjutaja (64) *25. veebruar – [[Igor Malašenko]], vene telejuht, teleajakirjanik ja poliitkonsultant (64) *25. veebruar – [[Lisa Sheridan]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja fotograaf (44) *[[26. veebruar]] – [[Andy Anderson]], inglise trummar (68) *26. veebruar – [[Andrejs Žagars]], läti lavastaja, näitleja ja teatritegelane (60) *[[27. veebruar]] – [[France-Albert René]], Seišellide poliitik ja jurist, riigi president aastatel 1977–2004 (83) *27. veebruar – [[Pierrette Fleutiaux]], prantsuse kirjanik (77) *27. veebruar – [[Rabindra Prasad Adhikari]], Nepali poliitik, turismiminister (49) *27. veebruar – [[Käti Kangro-Hallik]], eesti murdmaasuusataja ja diplomaat (41) *[[28. veebruar]] – [[André Previn]], saksa-juudi päritolu Ameerika Ühendriikide pianist, dirigent ja helilooja (89) ==Märts== *[[1. märts]] – [[Žoress Alfjorov]], valgevene päritolu Venemaa füüsik ja poliitik (88) *1. märts – [[Ahto Kennik]], eesti ajaloolane (86) *1. märts – [[Eusebio Pedroza]], Panama poksija (65) *[[2. märts]] – [[Med Hondo]], Mauritaania päritolu filmirežissöör, stsenarist ja filminäitleja (82) *[[3. märts]] – [[János Koós]], ungari laulja ja näitleja (81) *3. märts – [[Sergi Romanjuk]], ukraina näitleja (65) *[[4. märts]] – [[Ted Lindsay]], Kanada jäähokimängija (93) *4. märts – [[Klaus Kinkel]], Saksamaa poliitik (82) *4. märts – [[Luke Perry]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) *4. märts – [[Keith Flint]], inglise laulja (49) *[[5. märts]] – [[Buzzard (politseikoer)|Pätt]], eesti politseikoer Kuressaare politseijaoskonnast (12) *[[6. märts]] – [[José Pedro Pérez-Llorca]], Hispaania poliitik ja jurist (78) *6. märts – [[Lotte van der Zee]], hollandi modell (20) *[[7. märts]] – [[Ralph Hall]], Ameerika Ühendriikide poliitik (95) *7. märts – [[Pino Caruso]], itaalia näitleja ja kirjanik (84) *7. märts – [[Guillaume Faye]], prantsuse ajakirjanik ja kirjanik (69) *[[8. märts]] – [[Michael Gielen]], Austria dirigent ja helilooja (91) *8. märts – [[Vello Kiiver]], eesti maletreener (81) *[[9. märts]] – [[Vladimir Etuš]], juudi rahvusest Venemaa näitleja (96) *9. märts – [[Tõnu Vanderer]], eesti aktivist USA-s (85) *9. märts – [[Jed Allan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (84) *[[10. märts]] – [[Tiit Paaver]], eesti geneetik ja kalandusteadlane (66) *[[11. märts]] – [[Juri Mihhaljov]], Eesti lavastaja (71) *[[13. märts]] – [[Zofia Czerwińska]], poola näitleja (85) *13. märts – [[Beril Dedeoğlu]], Türgi ühiskonnateadlane ja poliitik (57) *[[14. märts]] – [[Ilona Novák]], ungari ujuja (93) *14. märts – [[Birch Bayh]], Ameerika Ühendriikide poliitik (91) *14. märts – [[Markell (Vetrov)]], Vene Õigeusu Kiriku piiskop (66) *14. märts – [[Charlie Whiting]], Inglise autospordi mänedžer, F1 võistluste direktor (66) *[[15. märts]] – [[W. S. Merwin]], Ameerika Ühendriikide luuletaja (91) *15. märts – [[Märt Saarma]], eesti psühhiaater (83) *15. märts – [[Dominique Noguez]], prantsuse kirjanik (76) *15. märts – [[Michael Thalassitis]], inglise päritolu Küprose jalgpallur ja tõsielusarja tegelane (26) *[[16. märts]] – [[Richard Erdman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (92) *16. märts – [[Julija Natšalova]], vene laulja, näitleja ja telesaatejuht (38) *16. märts – [[Justin Carter]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja (35) *[[17. märts]] – [[Raivo Murd]], Eesti poliitik (73) *17. märts – [[Ulf Bengtsson]], rootsi lauatennisist (59) *[[18. märts]] – [[Raimond Mürk]], eesti kahevõistleja ja treener (85) *18. märts – [[Tanel Moora]], eesti arheoloog ja ajaloolane (80) *[[19. märts]] – [[Marlen Hutsijev]], Venemaa filmirežissöör, -stsenarist ja pedagoog (93) *19. märts – [[Niilo Saard]], eesti arvutiinsener ja IT-ettevõtja (71) *19. märts – [[Peep Väre]], eesti kullassepp ja mudellendur (69) *19. märts – [[Kenneth To]], Austraalia ja Hongkongi ujuja (26) *[[20. märts]] – [[Anatoli Adoskin]], vene näitleja (91) *20. märts – [[Donald Kalpokas]], Vanuatu poliitik ja diplomaat (75) *[[21. märts]] – [[Margarita Žarova]], vene näitleja (93) *21. märts – [[Pjotr Zaitšenko]], vene näitleja (75) *[[22. märts]] – [[Frans Andriessen]], Hollandi poliitik (89) *[[23. märts]] – [[Valdeko Kangro]], eesti vaimulik, viiuldaja ja muusikategelane (102) *23. märts – [[Rafi Eitan]], Iisraeli luuraja ja poliitik (92) *[[24. märts]] – [[Larry Cohen]], Ameerika Ühendriikide produtsent, filmilavastaja ja stsenarist (77) *24. märts – [[Joseph Pilato]], Ameerika Ühendriikide näitleja (70) *[[25. märts]] – [[Ago Marksoo]], eesti geograaf ja maleaktivist (88) *25. märts – [[Scott Walker]], USA-s sündinud inglise laulja ja laulukirjutaja (76) *[[26. märts]] – [[Nodar Mgaloblišvili]], gruusia näitleja (87) *26. märts – [[Auli Lõoke]], Eesti liikumispuuetega inimeste liidu juht (64) *[[27. märts]] – [[Erich Tõkke]], eesti baptisti vaimulik Kanadas (93) *27. märts – [[Valeri Bõkovski]], Nõukogude Liidu kosmonaut (84) *27. märts – [[Jaak Maaroos]], eesti kardioloog (76) *27. märts – [[Jan Dydak]], poola poksija (50) *[[28. märts]] – [[Jane Paberit]], eesti tantsupedagoog (47) *[[29. märts]] – [[Agnès Varda]], prantsuse filmilavastaja (90) *29. märts – [[Shane Rimmer]], Kanada näitleja (89) *29. märts – [[Anders Ehnmark]], rootsi kirjanik ja ajakirjanik (87) *[[30. märts]] – [[Tania Mallet]], inglise modell ja näitleja (77) *30. märts – [[Paloma Cela]], hispaania näitleja (76) *[[31. märts]] – [[Natalja Filjova]], venemaa ettevõtja (55) *31. märts – [[Eva Moser]], austria maletaja (36) ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[Rafael Sánchez Ferlosio]], hispaania kirjanik (91) *1. aprill – [[Dimitǎr Dobrev]], Bulgaaria maadleja ja treener (87) *1. aprill – [[Jaak Peetre]], eesti päritolu Rootsi matemaatik (84) *1. aprill – [[Vonda N. McIntyre]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (70) *[[2. aprill]] – [[Andrzej Trzos-Rastawiecki]], poola filmilavastaja ja stsenarist (85) *2. aprill – [[Heldur Nestor]], eesti geoloog ja paleontoloog (84) *[[3. aprill]] – [[Jerzy Wójcik]], poola filmioperaator, filmilavastaja ja stsenarist (88) *3. aprill – [[Aleksei Buldakov]], vene näitleja (68) *[[4. aprill]] – [[Giorgi Danelia]], gruusia päritolu Venemaa filmirežissöör ja stsenarist (88) *[[5. aprill]] – [[Sydney Brenner]], Lõuna-Aafrika Vabariigi bioloog (92) *5. aprill – [[Lasse Pöysti]], soome näitleja, teatrilavastaja ja stsenarist (92) *5. aprill – [[Arne Kalm]], eesti aktivist USA-s (83) *5. aprill – [[Gianfranco Leoncini]], itaalia jalgpallur (79) *5. aprill – [[Nikolai Kovaljov]], Venemaa poliitik ja luurejuht (69) *[[6. aprill]] – [[Ernest Hollings]], Ameerika Ühendriikide poliitik (97) *6. aprill – [[David J. Thouless]], Suurbritannia füüsik (84) *6. aprill – [[Olli Mäki]], soome poksija (82) *[[7. aprill]] – [[Johannes Voksepp]], eesti baptisti vaimulik (87) *7. aprill – [[Seymour Cassel]], Ameerika Ühendriikide näitleja (84) *7. aprill – [[Jan Wraży]], poola jalgpallur (75) *7. aprill – [[Mya-Lecia Naylor]], inglise näitleja, modell ja laulja (16) *[[8. aprill]] – [[Vassili Lihhatšov]], Venemaa poliitik (67) *[[9. aprill]] – [[Vaino Kallas]], Eesti sõjaliste teenetega vabadusvõitleja, harrastusajaloolane, raadioamatöör ja kirjanik (91) *9. aprill – [[Jürg Würtenberg]], Šveitsi ajakirjanik ja Šveitsi-Baltikumi Kaubanduskoja aupresident (79) *9. aprill – [[Petro Benjuk]], ukraina näitleja (73) *[[10. aprill]] – [[Gennadi Frolov]], vene näitleja (81) *[[11. aprill]] – [[Ergo Nõmmiste]], eesti füüsik, Eesti TA akadeemik (62) *11. aprill – [[Ian Cognito]], inglise stand-up koomik (60) *[[12. aprill]] – [[Dina]], portugali laulja (62) *[[13. aprill]] – [[Lydia Wideman]], soome murdmaasuusataja (98) *13. aprill – [[Kwame Gyekye]], Ghana filosoof (79) *[[14. aprill]] – [[Gene Wolfe]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87) *14. aprill – [[Bibi Andersson]], rootsi näitleja (83) *14. aprill – [[Mirjana Marković]], jugoslaavia poliitik, [[Slobodan Milošević]]i lesk (76) *[[15. aprill]] – [[Owen Garriott]], Ameerika Ühendriikide astronaut (88) *15. aprill – [[Georgia Engel]], Ameerika Ühendriikide näitleja (70) *[[16. aprill]] – [[Ferenc Bács]], ungari näitleja (82) *16. aprill – [[Arvo Rist]], eesti kabetaja ja spordiorganisaator (75) *16. aprill – [[Guro Fjellanger]], Norra poliitik (55) *[[17. aprill]] – [[Pieter Verhoeff]], hollandi filmilavastaja (81) *17. aprill – [[Alan García Pérez]], Peruu poliitik, aastatel 1985–1990 ja 2006–2011 Peruu president (69) *[[18. aprill]] – [[Ülo Kollo]], Eesti kaugsõidukapten ja merendustegelane (81) *18. aprill – [[Mati Heinloo]], eesti mehaanikateadlane (75) *18. aprill – [[Siegmar Wätzlich]], saksa jalgpallur (71) *18. aprill – [[Lyra McKee]], Põhja-Iirimaa ajakirjanik (29) *[[19. aprill]] – [[Taivo Uffert]], eesti tööstusjuht (81) *19. aprill – [[Okiharu Yasuoka]], Jaapani poliitik (79) *19. aprill – [[Patrick Sercu]], Belgia jalgrattasportlane (74) *[[20. aprill]] –[[Hilja Sepp]], eesti näitleja ja muuseumiteadur (98) *20. aprill – [[Luděk Bukač]], tšehhi jäähokimängija ja -treener (83) *20. aprill – [[Kari Pesonen]], soome muusik, laulja ja laulukirjutaja (58) *20. aprill – [[Stefanie Sherk ]], kanada näitleja ja modell (37) *[[21. aprill]] – [[Vello Salo]], eesti katoliku vaimulik, teoloog, ajaloolane, literaat, tõlkija ja kirjastaja (93) *21. aprill – [[Ken Kercheval]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *21. aprill – [[Polly Higgins]], šoti õigusteadlane ja keskkonnaaktvist (50) *21. aprill – [[Kristina Mjalina]], vene taipoksija (26) *[[22. aprill]] – [[Lê Đức Anh]], Vietnami riigitegelane ja sõjaväelane (98) *22. aprill – [[Oiva Toikka]], soome klaasikunstnik (87) *22. aprill – [[Stanisław Jędryka]], poola filmilavastaja ja stsenarist (85) *22. aprill – [[Ventseslav Konstantinov]], bulgaaria kirjanik ja tõlkija (78) *22. aprill – [[Rodrigo de Lima]], Brasiilia vabavõitleja (27) *[[23. aprill]] – [[Laine Leichter]], eesti tšellist ja tšellopedagoog (99) *23. aprill – [[Jean (Luksemburgi suurhertsog)|Jean]], Luksemburgi suurhertsog aastail 1964–2000 (98) *23. aprill – [[Tadeusz Pluciński]], poola näitleja (92) *[[24. aprill]] – [[Jean-Pierre Marielle]], prantsuse näitleja (87) *24. aprill – [[Jaroslav Kepka]], tšehhi näitleja (83) *24. aprill – [[Dick Rivers]], prantsuse laulja (74) *24. aprill – [[Sergei Pogorelov]], vene käsipallimängija (44) *[[25. aprill]] – [[Manuel Lujan Jr.]], Ameerika Ühendriikide poliitik (90) *25. aprill – [[John Havlicek]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (79) *25. aprill – [[Priit Kelder]], eesti võitluskunstide õpetaja (73) *25. aprill – [[Robbert de Greef]], hollandi jalgrattasportlane (27) *[[26. aprill]] – [[Elina Bõstritskaja]], vene näitleja (91) *26. aprill – [[Ellen Schwiers]], saksa näitleja (88) *26. aprill – [[Valeri Filippov]], vene kinokunstnik (80) *26. aprill – [[Reijo Taipale]], soome laulja (79) *26. aprill – [[Valdeko Kalma]], eesti maadlustegelane (68) *[[27. aprill]] – [[Negasso Gidada]], Etioopia poliitik (75) *27. aprill – [[Aleksei Lebed]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (64) *[[28. aprill]] – [[Maurício Peixoto]], Brasiilia insener ja matemaatik (98) *28. aprill – [[Richard Lugar]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87) *28. aprill – [[Karol Modzelewski]], Poola ajaloolane ja poliitik (81) *28. aprill – [[Svante Grundberg]], rootsi näitleja ja koomik (75) *28. aprill – [[Sylvia Bretschneider]], Saksamaa poliitik (58) *[[29. aprill]] – [[Aivar Leštšinski]], eesti koorijuht (60) *29. aprill – [[John Singleton]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (51) *29. aprill – [[Josef Šural]], tšehhi jalgpallur (28) *[[30. aprill]] – [[Haili Sammelselg]], eesti laulja ja muusikapedagoog (91) *30. aprill – [[Anémone]], prantsuse näitleja ja stsenarist (68) *30. aprill – [[Peter Mayhew]], inglise ja Ameerika Ühendriikide näitleja (74) *30. aprill – [[Beth Carvalho]], Brasiilia laulja (72) ==Mai== *[[1. mai]] – [[Arvi Parbo]], eesti päritolu Austraalia mäeinsener ja tööstur (93) * 1. mai – [[Alessandra Panaro]], itaalia näitleja (79) * 1. mai – [[Avo Joala]], eesti flötist ja saksofonist (76) *[[2. mai]] – [[Red Kelly]], Kanada jäähokimängija ja -treener (91) * 2. mai – [[Rafael Hernández Colón]], Puerto Rico poliitik (82) * 2. mai – [[Meili Rei]], eesti lihatehnoloog (75) * 2. mai – [[Fatimih Dávila]], Uruguay modell (31) *[[3. mai]] – [[Gorō Shimura]], jaapani matemaatik (89) *3. mai – [[Frits Soetekouw]], hollandi jalgpallur (80) *[[4. mai]] – [[Prospero Nograles]], Filipiinide poliitik (71) *4. mai – [[Terje Moe Gustavsen]], Norra poliitik ja riigiametnik (64) *[[5. mai]] – [[Shih Chi-yang]], Hiina Vabariigi (Taiwani) poliitik (84) *[[6. mai]] – [[John Lukacs]], ungari päritolu Ameerika Ühendriikide ajaloolane (95) *6. mai – [[Gjermund Eggen]], norra murdmaasuusataja (77) *6. mai – [[Pekka Airaksinen]], soome helilooja ja muusik (73) *[[7. mai]] – [[Jean Vanier]], Kanada katoliiklik filosoof, teoloog, ühiskonnategelane ja filantroop (90) *7. mai – [[Georg Katzer]], saksa helilooja (84) *7. mai – [[Pedro Gamarro]], Venezuela poksija (64) *7. mai – [[Arno Kanal]], eesti mullateadlane (55) *7. mai – [[Adam Svoboda]], tšehhi jäähokimängija (41) *[[8. mai]] – [[Jevgeni Krõlatov]], vene helilooja (85) *8. mai – [[Sprent Dabwido]], Nauru poliitik (46) *[[9. mai]] – [[Alvin Sargent]], Ameerika Ühendriikide stsenarist (92) *9. mai – [[Martin Canin]], Ameerika Ühendriikide pianist ja muusikapedagoog (88/89) *9. mai – [[Arif Məlikov]], aserbaidžaani helilooja ja pianist (85) *9. mai – [[Sergei Dorenko]], vene teleajakirjanik (59) *[[10. mai]] – [[Rein Lauks]], eesti karikaturist ja teatrikunstnik (73) *10. mai – [[Alfredo Pérez Rubalcaba]], Hispaania poliitik (67) *10. mai – [[Greete Poderat]], eesti mäesuusataja (22) *[[11. mai]] – [[Evi Gross]], eesti arhitekt (91) *11. mai – [[Sven Holm]], taani kirjanik (79) *11. mai – [[Gianni De Michelis]], Itaalia poliitik (78) *11. mai – [[Jean-Claude Brisseau]], prantsuse filmilavastaja (74) *11. mai – [[Peggy Lipton]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja modell (72) *11. mai – [[Pua Magasiva]], Samoa päritolu Uus-Meremaa filminäitleja (38) *[[12. mai]] – [[Nasrallah Boutros Sfeir]], Liibanoni maroniidi kardinal (98) *12. mai – [[Éva Vass]], ungari näitleja (85) *[[13. mai]] – [[Doris Day]], USA näitleja, laulja ja loomaõiguste aktivist (97) *13. mai – [[Uno Maasikas]], eesti ajakirjanik (87) *[[14. mai]] – [[Sven Lindqvist]], rootsi publitsist, esseist, ajaloo- ja reisikirjanik (87) *14. mai – [[Tim Conway]], Ameerika Ühendriikide näitleja (85) *14. mai – [[Juri Bogutskõi]], Ukraina poliitik (66) *14. mai – [[Remig Stumpf]], saksa jalgrattur (53) *14. mai – [[Grumpy Cat]] (Pahur Kass), Ameerika Ühendriikide kass (7) *[[15. mai]] – [[George L. Kelling]], Ameerika Ühendriikide kriminoloog (83) *[[16. mai]] – [[Ieoh Ming Pei]], Hiina päritolu USA arhitekt (102) *16. mai – [[Bob Hawke]], Austraalia poliitik (89) *16. mai – [[Nikolai Baturin]], eesti kirjanik (82) *16. mai – [[Sergei Kinjakin]], mordva luuletaja (81) *[[17. mai]] – [[Herman Wouk]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (103) *17. mai – [[Udo Margna]], eesti taimefüsioloog, Eesti TA akadeemik (84) *[[18. mai]] – [[Jürgen Kissner]], saksa jalgrattur (76) *[[19. mai]] – [[Carlos Altamirano]], Tšiili jurist ja poliitik (96) *19. mai – [[Nickey Iyambo]], Namiibia poliitik (82) *[[20. mai]] – [[Bogdan Jankowski]], poola alpinist (81) *20. mai – [[Niki Lauda]], austria vormelisõitja ja ettevõtja (70) *[[21. mai]] – [[Jüri Aarma]], eesti näitleja, muusik ja kultuuriajakirjanik (67) *[[22. mai]] – [[Rik Kuypers]], Belgia filmilavastaja (94) *22. mai – [[Eero Talvistu]], eesti filmiprodutsent (43) *[[23. mai]] – [[Hosei Norota]], Jaapani poliitik (89) *23. mai – [[Dumiso Dabengwa]], Zimbabwe poliitik (79) *[[24. mai]] – [[Murray Gell-Mann]], Ameerika Ühendriikide füüsik ja [[polühistor]] (89) *[[25. mai]] – [[Nicolae Pescaru]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (76) *[[26. mai]] – [[Prem Tinsulanonda]], Tai poliitik ja sõjaväelane (98) *26. mai – [[Toivo Pruul]], Hiiumaa kergejõustikutegelane (65) *[[27. mai]] – [[Robert L. Bernstein]], USA kirjastaja ja inimõiguste aktivist (96) *27. mai – [[François Weyergans]], Belgia kirjanik ja filmilavastaja (77) *27. mai – [[Enn Endjärv]], eesti spordiajaloolane ja -statistik (73) *27. mai – [[Jaan Jürine]], eesti spordiajakirjanik ja -tegelane (73) *[[28. mai]] – [[Edward Seaga]], Jamaica poliitik (89) *28. mai – [[Apolo Nsibambi]], Uganda poliitik ja politoloog (78) *[[29. mai]] – [[Peter Grzybek]], saksa semiootik, keeleteadlane ja slavist (61) *[[30. mai]] – [[Thad Cochran]], Ameerika Ühendriikide poliitik (81) *[[31. mai]] – [[Roky Erickson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (71) ==Juuni== *[[1. juuni]] – [[Jüri Raudsepp]], eesti arstiteadlane ja vaimulik (88) *1. juuni – [[Michel Serres]], prantsuse filosoof (88) *1. juuni – [[José Antonio Reyes]], hispaania jalgpallur (35) *[[2. juuni]] – [[Walter Lübcke]], Saksamaa poliitik (65) *2. juuni – [[Piet Botha (muusik)|Piet Botha]], Lõuna-Aafrika Vabariigi muusik (63) *2. juuni – [[Mart Nutt]], Eesti poliitik (57) *[[3. juuni]] – [[Agustina Bessa-Luís]], portugali kirjanik (96) *[[4. juuni]] – [[Lennart Johansson]], rootsi jalgpallifunktsionäär (89) *[[6. juuni]] – [[Juri Mušketõk]], ukraina kirjanik (90) *6. juuni – [[Dr. John]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (77) *6. juuni – [[Valeri Smirnov]], Eesti kunstnik (76) *[[7. juuni]] – [[Ellen Uuspõld]], eesti keeleteadlane (92) *7. juuni – [[Ryszard Bugajski]], poola filmilavastaja ja stsenarist (76) *[[9. juuni]] – [[Juhani Wahlsten]], soome jäähokimängija- ja treener (81) *9. juuni – [[Sulo Soo]], eesti telerežissöör ja toimetaja (78) *[[10. juuni]] – [[Jüri Šaraškin]], eesti purjetaja, jääpurjetaja ja tehnikateadlane (80) *10. juuni – [[Erich Iltgen]], Saksamaa poliitik (78) *[[11. juuni]] – [[Valeria Valeri]], itaalia näitleja (97) *11. juuni – [[Kaia Kask (majandusteadlane)|Kaia Kask]], eesti majandusteadlane (46) *11. juuni – [[Gabriele Grunewald]], Ameerika Ühendriikide keskmaajooksja (32) *[[12. juuni]] – [[Sylvia Miles]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *12. juuni – [[Armand De Decker]], Belgia poliitik (70) *12. juuni – [[Igor Solopov]], Eesti lauatennisist ja treener (57) *[[13. juuni]] – [[Edith González]], Mehhiko filminäitleja (54) *[[14. juuni]] – [[Lembit Kull]], eesti mehaanikateadlane (97) *[[15. juuni]] – [[Franco Zeffirelli]], itaalia filmilavastaja (96) *15. juuni – [[Wilhelm Holzbauer]], austria arhitekt (88) *[[16. juuni]] – [[Erzsébet Gulyás-Köteles]], ungari võimleja (94) *[[17. juuni]] – [[Filipp Bobkov]], NSV Liidu KGB aseesimees (93) *17. juuni – [[Muḩammad Mursī]], Egiptuse poliitik, riigi president aastatel 2012–2013 (67) *[[18. juuni]] – [[Maria Giuseppa Robucci]], itaalia ülipikaaeline (116) *[[19. juuni]] – [[Angelika Mertens]], Saksamaa poliitik (66) *19. juuni – [[Peng Xiaolian]], hiina filmilavastaja (65) *19. juuni – [[Dmõtro Tõmtšuk]], Ukraina sõjaväelane, ajakirjanik ja poliitik (46) *[[20. juuni]] – [[Mark Warawa]], Kanada poliitik (69) *[[21. juuni]] – [[Dimítris Christófias]], Küprose poliitik, riigi president aastatel 2008–2013 (72) *[[22. juuni]] – [[Judith Krantz]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (91) *22. juuni – [[Tõnis Vint]], eesti graafik (77) *22. juuni – [[Leevi Lehto]], soome luuletaja, tõlkija ja kirjastaja (68) *[[23. juuni]] – [[Dave Bartholomew]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (100) *23. juuni – [[Andrei Haritonov]], vene filminäitleja ja -režissöör (59) *23. juuni – [[Stephanie Niznik]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) *23. juuni – [[Jüri Pino]], eesti ajakirjanik (48) *23. juuni – [[Indrek Näkk]], eesti arhitekt (47) *[[24. juuni]] – [[Iván Eröd]], ungari päritolu Austria helilooja ja pianist (83) *24. juuni – [[Jörg Stübner]], saksa jalgpallur (53) *[[25. juuni]] – [[Ringaudas Songaila]], Leedu NSV partei- ja riigitegelane (90) *25. juuni – [[Isabel Sarli]], Argentina näitleja ja modell (89) *25. juuni – [[Alla Pokrovskaja]], vene näitleja (81) *25. juuni – [[Eerik-Juhan Truuväli]], eesti jurist, õigusteadlane ja õiguskantsler (81) *25. juuni – [[Bryan Marshall]], Suurbritannia näitleja (81) *25. juuni – [[Bruno de Keyzer]], prantsuse filmioperaator (69) *[[26. juuni]] – [[Hans-Joachim Heusinger]], saksa jurist ja Saksa DV riigitegelane (94) *26. juuni – [[Andrei Sahharov (ajaloolane)|Andrei Sahharov]], vene ajaloolane (89) *26. juuni – [[Valeri Hartšenko]], vene filmilavastaja (81) *26. juuni – [[Édith Scob]], prantsuse näitleja (81) *26. juuni – [[Georges Brossard]], Kanada entomoloog (79) *26. juuni – [[Max Wright]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) *[[27. juuni]] – [[Kostel Gerndorf]], eesti majandusteadlane (73) *[[28. juuni]] – [[Brandon-Enrico Lebbin]], eesti räppmuusik (29) *[[29. juuni]] – [[Jesper Langberg]], taani näitleja (78) *29. juuni – [[Tuija-Maija Niskanen]], soome filmilavastaja (76) *29. juuni – [[Ilkka Nummisto]], soome kanuusõitja ja jõumees (75) *29. juuni – [[Kirsti Simonsuuri]], soome kirjanik ja kirjandusteadlane (73) *29. juuni – [[Jeon Mi-seon]], Lõuna-Korea näitleja (48) *29. juuni – [[Florijana Ismaili]], Šveitsi jalgpallur (24) *[[30. juuni]] – [[Jonas Juškaitis]], leedu luuletaja ja tõlkija (86) *30. juuni – [[Sebastián Alarcón]], Tšiili filmilavastaja ja stsenarist (70) *30. juuni – [[Momir Bulatović]], Montenegro poliitik (62) ==Juuli== *[[1. juuli]] – [[Bogusław Schaeffer]], poola muusikateadlane, helilooja ja graafik (90) *1. juuli – [[Ennio Guarnieri]], itaalia filmioperaator (88) *[[2. juuli]] – [[Lee Iacocca]], Ameerika Ühendriikide autotööstur (94) *[[3. juuli]] – [[Jüri Sild]], Energia kolhoosi esimees ja eesti keele hoidja (77) *3. juuli – [[Pol Cruchten]], Luksemburgi filmilavastaja ja produtsent (55) *[[4. juuli]] – [[Eduardo Fajardo]], hispaania näitleja (94) *4. juuli – [[Juta Kruusimägi]], eesti arhitekt ja arhitektuuriloolane (89) *4. juuli – [[Chris Cline]], Ameerika Ühendriikide söeärimees (60) *4. juuli – [[Marju Lepajõe]], eesti religiooniloolane, klassikaline filoloog ja tõlkija (56) *[[5. juuli]] – [[Ugo Gregoretti]], itaalia filmilavastaja, näitleja ja stsenarist (88) *[[6. juuli]] – [[João Gilberto]], Brasiilia laulja, helilooja ja muusik (88) *6. juuli – [[Cameron Boyce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (20) *[[7. juuli]] – [[Ora Namir]], Iisraeli poliitik ja diplomaat (88) *7. juuli – [[Kim Akker]], hollandi judomaadleja (22) *[[8. juuli]] – [[Natalia Rolleczek]], poola kirjanik (100) *8. juuli – [[Vladimir Zlatoustovski]], vene filmilavastaja ja näitleja (80) *[[9. juuli]] – [[Ross Perot]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja poliitik (89) *9. juuli – [[Rip Torn]], Ameerika Ühendriikide näitleja (88) *9. juuli – [[Johnny Kitagawa]], Jaapani ettevõtja ja talendimänedžer (87) *9. juuli – [[Fernando de la Rúa]], Argentina poliitik (81) *9. juuli – [[Pino (šimpans)|Pino]], [[Tallinna Loomaaed|Tallinna Loomaaia]] šimpans (32) *[[10. juuli]] – [[Valentina Cortese]], itaalia näitleja (96) *10. juuli – [[Ülle Noormägi]], eesti kirikumuusik (53) *10. juuli – [[James Small]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ragbimängija (50) *[[11. juuli]] – [[Jüri Pertmann]], Eesti vabadusvõitleja ja ühiskonnategelane (80) *11. juuli – [[Arto Nilsson]], soome poksija (71) *[[12. juuli]] – [[Fernando J. Corbató]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) *[[13. juuli]] – [[Viktor Sosnora]], vene kirjanik (83) *13. juuli – [[Augusto Fantozzi]], Itaalia poliitik ja teadlane (79) *13. juuli – [[Enri Pahapill]], eesti kümnevõistleja, spordipedagoog ja [[EELK]] vaimulik (57) *[[14. juuli]] – [[Hussain Muhammad Ershad]], Bangladeshi poliitik, riigi president aastatel 1983–1990 (89) *14. juuli – [[Pernell Whitaker]], Ameerika Ühendriikide poksija (55) *[[15. juuli]] – [[Ilmar Laul]], eesti tehnikateadlane (91) *15. juuli – [[Bjambasürengiin Šarav]], mongoli helilooja (66) *15. juuli – [[Marc Batchelor]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (49) *[[16. juuli]] – [[Johnny Clegg]], Lõuna-Aafrika Vabariigi muusik (66) *[[17. juuli]] – [[Andrea Camilleri]], itaalia kirjanik (93) *17. juuli – [[Warren Cole]], Uus-Meremaa sõudja (78) *17. juuli – [[Detlef Thorith]], saksa kettaheitja (76) *[[18. juuli]] – [[Luciano De Crescenzo]], itaalia kirjanik (90) *18. juuli – [[Roelof Nelissen]], Hollandi poliitik ja pangandustegelane (88) *18. juuli – [[Yukiya Amano]], Jaapani diplomaat, Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri peadirektor (72) *18. juuli – [[André Bradford]], Portugali poliitik (48) *[[19. juuli]] – [[Yao Lee]], hiina laulja (96) *19. juuli – [[César Pelli]], Argentina päritolu Ameerika Ühendriikide arhitekt (92) *19. juuli – [[Alena Karešová]], tšehhi näitleja (92) *19. juuli – [[Ágnes Heller]], ungari filosoof (90) *19. juuli – [[Inger Berggren]], Rootsi laulja (85) *19. juuli – [[Patrick Winston]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (76) *19. juuli – [[Rutger Hauer]], hollandi näitleja (75) *[[20. juuli]] – [[Roberto Fernández Retamar]], Kuuba luuletaja, esseist ja kirjanduskriitik (89) *20. juuli – [[Ilaria Occhini]], itaalia näitleja (85) *20. juuli – [[Sheila Dikshit]], India poliitik (81) *20. juuli – [[Peter McNamara]], Austraalia tennisist (64) *[[21. juuli]] – [[José Manuel Estepa Llaurens]], hispaania katoliiklik peapiiskop, kardinal (93) *21. juuli – [[Liina Pihlak]], eesti televisiooni- ja teatrikunstnik (82) *[[22. juuli]] – [[Li Peng]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (90) *22. juuli – [[Brigitte Kronauer]], saksa kirjanik (78) *22. juuli – [[Viktor Mussijaka]], Ukraina poliitik ja jurist (73) *[[23. juuli]] – [[Jaak Rähesoo]], eesti tõlkija ja teatrikriitik (77) *23. juuli – [[Jan Hrbatý]], tšehhi jäähokimängija (77) *23. juuli – [[Maksim Dadašev]], vene poksija (28) *[[24. juuli]] – [[Heldur Meema]], eesti röntgenoloog Kanadas (96) *24. juuli – [[Claes Andersson]], Soome poliitik, psühhiaater ja kirjanik (82) *24. juuli – [[Marika Allvee]], eesti arst, reumatoloog (55) *[[25. juuli]] – [[Muḩammad al-Bājī Qā‘id as-Sabsī]], Tuneesia president (92) *25. juuli – [[Jorma Kinnunen]], soome odaviskaja (77) *25. juuli – [[Jesper Juul]], Taani pereterapeut ja kirjanik (71) *[[26. juuli]] – [[Bryan Magee]], Briti filosoof ja poliitik (89) *26. juuli – [[Riho Aljand]], eesti ujumistreener (59) *[[27. juuli]] – [[John Robert Schrieffer]], Ameerika Ühendriikide füüsik (88) *27. juuli – [[Roman Virastjuk]], ukraina kuulitõukaja (51) *[[28. juuli]] – [[Ferruh Bozbeyli]], Türgi poliitik (92) *28. juuli – [[Werner Heiduczek]], saksa kirjanik (92) *28. juuli – [[Jaipal Reddy]], India poliitik (76) *28. juuli – [[Tamara Janson]], eesti spordiarst (73) *28. juuli – [[Eduardo Gómez]], hispaania näitleja (68) *[[29. juuli]] – [[Tuvya Ruebner]], Iisraeli luuletaja, kirjandusteadlane ja tõlkija (95) *29. juuli – [[Kalju Väin]], eesti arst (92) *29. juuli – [[Egil Danielsen]], norra odaviskaja (85) *29. juuli – [[Mona-Liisa Nousiainen]], soome murdmaasuusataja (36) *[[30. juuli]] – [[Marcian Bleahu]], Rumeenia geoloog, geograaf, kirjanik ja poliitik (95) *30. juuli – [[Andres Vahisalu]], eesti helilooja ja muusikapedagoog (70) *30. juuli – [[Aino Kartul-Najar]], eesti teatritegelane ja laulja (65) *[[31. juuli]] – [[Raffaele Pisu]], itaalia näitleja (94) *31. juuli – [[Mieczyslaw Franaszek]], poola näitleja (75) *31. juuli – [[Barrington Pheloung]], Austraalia helilooja (65) ==August== *[[1. august]] – [[Valentin Mesjats]], Nõukogude Liidu partei- ja riigitegelane (91) *1. august – [[Sadou Hayatou]], Kameruni poliitik (77) *1. august – [[Annemarie Huber-Hotz]], Šveitsi poliitik (70) *1. august – [[Hanna Dunowska]], poola näitleja (60) *1. august – [[Ingrid Aune]], Norra poliitik (33) *[[2. august]] – [[Aleksandra Streltšenko]], vene laulja (82) *2. august – [[Deepak Obhrai]], Kanada poliitik (69) *2. august – [[Dawid Kostecki]], poola poksija (38) *[[3. august]] – [[Nikolai Kardašov]], vene astrofüüsik (87) *3. august – [[Basil Heatley]], Suurbritannia pikamaajooksja (85) *3. august – [[Mike Troy]], Ameerika Ühendriikide ujuja (78) *3. august – [[Jean-Claude Bouttier]], prantsuse poksija ja näitleja (74) *[[4. august]] – [[Donn Alan Pennebaker]], Ameerika Ühendriikide filmidokumentalist (94) *4. august – [[Nuon Chea]], Kambodža poliitik (93) *4. august – [[Ivo Lill]], eesti klaasikunstnik (66) *4. august – [[Harald Nickel]], saksa jalgpallur (66) *4. august – [[Fatima Žagupova]], Venemaa kikkpoksija (33) *4. august – [[Elina Gismejeva]], Venemaa kikkpoksija (27) *[[5. august]] – [[Toni Morrison]], Ameerika Ühendriikide kirjanik, Nobeli kirjandusauhinna laureaat 1993 (88) *5. august – [[Josef Kadraba]], tšehhi jalgpallur (85) *5. august – [[Henri Belolo]], prantsuse muusikaprodutsent (82) *5. august – [[Sergei Berezin]], vene helilooja ja laulja (81) *5. august – [[Bjorg Lambrecht]], Belgia jalgrattur (22) *[[6. august]] – [[Sushma Swaraj]], India poliitik (67) *[[7. august]] – [[Jay Om Prakash]], india filmilavastaja ja produtsent (92) *7. august – [[Kary Mullis]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (74) *7. august – [[David Berman (muusik)|David Berman]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (52) *[[8. august]] – [[Jean-Pierre Mocky]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist, näitleja ja produtsent (86) *8. august – [[Cosmas Batubara]], Indoneesia poliitik (80) *8. august – [[Saskia Kasemaa]], eesti kunstnik (74) *[[9. august]] – [[Paul Findley]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) *9. august – [[Barry Stroud]], Kanada päritolu filosoof (84) *9. august – [[Altair Gomes de Figueiredo]], Brasiilia jalgpallur (81) *[[10. august]] – [[Uno Kajak]], eesti suusahüppaja, kahevõistleja ja treener (86) *10. august – [[Jeffrey Epstein]], Ameerika Ühendriikide finantsist ja filantroop (66) *10. august – [[Tiina Kallavus]], eesti koolitaja ja koolijuht (54) *10. august – [[Said-Magomed Tasukhanov]], Soome maadleja (18) *[[11. august]] – [[Helmut Mõtsnik]], eesti luterlik vaimulik, jurist, pedagoog ja koolijuht (92) *11. august – [[Juta Piirlaid]], eesti moedisainer ja õpetaja (68) *11. august – [[Bożena Krzyżanowska]], poola näitleja (61) *[[12. august]] – [[Brigitte Zschoche]], Saksa poliitik (78) *12. august – [[Jan Simonsen]], Norra ajakirjanik ja poliitik (66) *[[13. august]] – [[Nadia Toffa]], itaalia ajakirjanik (40) *[[14. august]] – [[Tõnu Aav]], eesti näitleja (80) *14. august – [[Ben Unwin]], austraalia näitleja (41) *[[15. august]] – [[Qin Hanzhang]], hiina insener, teadlane ja ülipikaealine (111) *15. august – [[Roman Ledenjov]], vene helilooja (88) *[[16. august]] – [[Richard Williams]], kanada-inglise multifilmilavastaja (86) *16. august – [[Peter Fonda]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) *16. august – [[José Nápoles]], Mehhiko poksija (79) *16. august – [[Felice Gimondi]], itaalia jalgrattur (76) *[[17. august]] – [[José A. Martínez Suárez]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (93) *17. august – [[Jacques Diouf]], Senegali diplomaat, [[ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon]]i peadirektor aastatel [[1994]]–[[2011]] (81) *[[18. august]] – [[Encarna Paso]], hispaania näitleja (88) *18. august – [[Helmuth Froschauer]], austria dirigent ja koorijuht (85) *18. august – [[Kathleen Blanco]], Ameerika Ühendriikide poliitik (76) *[[19. august]] – [[Enn Kokk]], eesti rahvusest Rootsi sotsiaaldemokraatlik poliitik ja ajakirjanik (82) *19. august – [[George Ganchev]], Bulgaaria poliitik (79) *19. august – [[Larry Taylor]], Ameerika Ühendriikide basskitarrist (77) *19. august – [[Lars Larsen]], Taani ettevõtja (71) *[[20. august]] – [[Sergei Aleksandrovitš Fedotov (1931)|Sergei Fedotov]], Venemaa vulkanoloog ja seismoloog (88) *20. august – [[Rudolf Hundstorfer]], Austria poliitik ja ametiühingutegelane (67) *20. august – [[Junior Agogo]], Ghana jalgpallur (40) *[[21. august]] – [[Margus Leivo]], eesti poliitik (65) *[[22. august]] – [[Tim Fischer]], Austraalia poliitik ja diplomaat (73) *[[23. august]] – [[Carlo Delle Piane]], itaalia näitleja (83) *23. august – [[Egon Zimmermann]], austria mäesuusataja (80) *23. august – [[David Koch]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja insener (79) *23. august – [[Mihhail Vedõšev]], vene filmilavastaja, kunstnik ja stsenarist (64) *23. august – [[Leo Gauriloff]], koltasaami laulja (62) *[[24. august]] – [[Sidney Rittenberg]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik, tõlk ja keeleteadlane (98) *24. august – [[Arun Jaitley]], India poliitik (66) *[[25. august]] – [[Ferdinand Piëch]], Saksamaa autotööstur (82) *[[26. august]] – [[Pal Benko]], ungari-USA malesuurmeister (91) *26. august – [[Heino Tiik]], eesti kergejõustiklane ja (nõelravi)arst (85) *[[27. august]] – [[Dawda Jawara]], Gambia poliitik (95) *27. august – [[Yigal Cohen-Orgad]], Iisraeli poliitik (81) *27. august – [[Anneli Ammas]], eesti ajakirjanik (57) *27. august – [[Jessi Combs]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (39) *[[28. august]] – [[Nancy Holloway]], Ameerika Ühendriikide laulja (86) *28. august – [[Sogyal Rinpoche]], tiibeti dzogtšeni õpetaja (72) *[[29. august]] – [[Miklós Kocsár]], ungari helilooja (85) *29. august – [[Juhani Kärkinen]], soome suusahüppaja (83) *29. august – [[Enn Anupõld]], eesti teleajakirjanik (82) *[[30. august]] – [[Hans Rausing]], rootsi ettevõtja (93) *30. august – [[Valerie Harper]], Ameerika Ühendriikide näitleja (89) *30. august – [[Franco Columbu]], itaalia kulturist ja näitleja (78) *30. august – [[Park Taesun]], Lõuna-Korea kirjanik (77) *30. august – [[Dennis Fentie]], Kanada poliitik (68) *[[31. august]] – [[Wang Buxuan]], hiina füüsik (97) *31. august – [[Immanuel Wallerstein]], Ameerika Ühendriikide sotsioloog ja politoloog (88) *31. august – [[Anthoine Hubert]], prantsuse autovõidusõitja (22) ==September== *[[1. september]] – [[Ilmar Jaks]], eesti kirjanik (96) *1. september – [[Jukka Virtanen]], soome kirjanik, ajakirjanik, stsenarist, laulusõnade autor, näitleja, saatejuht ja laulja (86) *1. september – [[Alberto Goldman]], Brasiilia poliitik (81) *1. september – [[Kari Lehtola]], Soome jurist (80) *[[2. september]] – [[Ryszard Czerniawski]], poola jurist ja majandustegelane (67) *2. september – [[Atli Eðvaldsson]], islandi jalgpallur (62) *2. september – [[Sergei Isajev]], Eesti käsipallitreener (57) *[[3. september]] – [[Zinaida Slavina]], vene näitleja (79) *3. september – [[Peter Lindbergh]], saksa moefotograaf (74) *3. september – [[Halvard Hanevold]], norra laskesuusataja (49) *3. september – [[LaShawn Daniels]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (41) *[[4. september]] – [[Pál Berendi]], ungari jalgpallur (86) *4. september – [[Tevfik Kış]], Türgi maadleja ja treener (85) *4. september – [[Blanca Fernández Ochoa]], hispaania mäesuusataja (56) *[[5. september]] – [[Jaroslav Weigel]], tšehhi näitleja ja kunstnik (88) *5. september – [[Leonard Orr]], üks vaimseid õpetajaid USA-s (81) *5. september – [[Francisco Toledo]], mehhiko kunstnik (79) *[[6. september]] – [[Robert Mugabe]], Zimbabwe poliitik, riigi president aastatel 1987–2017 (95) *6. september – [[Chris Duncan]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (38) *[[7. september]] – [[Valter Rummel]], eesti toimetaja ja tõlkija (90) *7. september – [[Roger Boutry]], prantsuse helilooja ja dirigent (87) *7. september – [[Mati Tusov]], eesti kinnisvaraettevõtja (51) *[[8. september]] – [[Ram Jethmalani]], India jurist ja poliitik (95) *8. september – [[Yisrael Kessar]], Iisraeli poliitik (88) *8. september – [[Camilo Sesto]], hispaania laulja ja laulukirjutaja (72) *8. september – [[Carlos Squeo]], Argentina jalgpallur (71) *8. september – [[Ilona Gaidukova]], eesti keraamik (55) *[[9. september]] – [[Robert Frank]], šveitsi päritolu Ameerika Ühendriikide fotograaf (94) *9. september – [[Imants Skrastiņš]], läti näitleja (78) *9. september – [[Lissy Gröner]], Saksamaa poliitik (65) *9. september – [[Jarzinho Pieter]], Curaçao jalgpallur (31) *[[10. september]] – [[Albert Razin]], udmurdi teadlane (79) *10. september – [[Ants Ronk]], eesti tehnikateadlane (73) *10. september – [[Hardi Rajas]], Eesti Leegionide Sõprade Klubi juht (50) *[[11. september]] – [[Aasa Randvere]], eesti arstiteadlane, terapeut ja kardioloog (88) *11. september – [[B. J. Habibie]], Indoneesia poliitik, riigi president aastatel 1998–1999 (83) *11. september – [[Maria Postoico]], Moldova poliitik (69) *11. september (arvatav surmakuupäev) – [[Daniel Johnston]], USA muusik (58) *[[12. september]] – [[David Papp]], eesti päritolu Rootsi merendusteadlane (82) *12. september – [[ʻAkilisi Pōhiva]], Tonga poliitik (78) *[[13. september]] – [[Nanos Valaoritis]], kreeka kirjanik (98) *13. september – [[Rudi Gutendorf]], saksa jalgpallitreener (93) *13. september – [[György Konrád]], juudi päritolu Ungari kirjanik (86) *13. september – [[Eddie Money]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (70) *[[14. september]] – [[Sam Szafran]], prantsuse kunstnik (84) *14. september – [[Wu Yigong]], hiina filmilavastaja ja produtsent (80) *14. september – [[Musa Siraji]], baškiiri luuletaja (80) *[[15. september]] – [[Phyllis Newman]], USA näitleja ja laulja (86) *15. september – [[Lol Mahamat Choua]], Tšaadi poliitik, riigi president aastal 1979 (80) *15. september – [[Ric Ocasek]], Ameerika Ühendriikide laulja (75) *15. september – [[Hillar Norralt]], eesti laulja (59) *[[16. september]] – [[Luigi Colani]], poola-kurdi-šveitsi päritolu saksa disainer (91) *16. september – [[Juri Kolõtšev]], vene teatri ja filminäitleja (90) *[[17. september]] – [[Kaupo Metsur]], eesti kettaheitja ja spordipedagoog (81) *[[18. september]] – [[Endel Valk-Falk]], eesti nahakunstnik, restauraator ja köiteajaloolane (86) *18. september – [[Graeme Gibson]], Kanada kirjanik (85) *18. september – [[Derk Wiersum]], hollandi advokaat (44) *18. september – [[Fernando Ricksen]], hollandi jalgpallur (43) *18. september – [[Kelvin Maynard]], hollandi jalgpallur (32) *[[19. september]] – [[Charles Gérard]], prantsuse näitleja, filmilavastaja ja stsenarist (96) *19. september – [[Bert Hellinger]], saksa psühhoterapeut (93) *19. september – [[Irina Bogatšova]], venemaa ooper- ja kammerlaulja, metsosopran (80) *19. september – [[Zayn al-‘Ābidīn bin ‘Alī]], Tuneesia poliitik (82) *19. september – [[Sandie Jones]], iiri laulja (68) *[[20. september]] – [[Myles Burnyeat]], inglise filosoofiaajaloolane (80) *20. september – [[Igor Šibanov]], vene näitleja (75) *[[21. september]] – [[Günter Kunert]], saksa kirjanik (90) *21. september – [[Sigmund Jähn]], Saksamaa õhuväelane ja esimene sakslasest kosmonaut (82) *21. september – [[Sid Haig]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *21. september – [[Helgi Kilp]], eesti matemaatik (77) *21. september – [[Boriss Teterevs]], Läti arst, ettevõtja ja filantroop (65) *21. september – [[Aron Eisenberg]], Ameerika Ühendriikide näitleja (50) *21. september – [[Jarred Rome]], Ameerika Ühendriikide kettaheitja (42) *[[22. september]] – [[Sándor Sára]], ungari filmioperaator ja -lavastaja (85) *22. september – [[Ants Kulgevee]], eesti autorallisportlane ja autospordi edendaja (72) *[[23. september]] – [[Fred Ise]], eesti aktivist Ameerika Ühendriikides (94) *23. september – [[Robert Hunter]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, tõlkija ja luuletaja (78) *23. september – [[Aivar Rehe]], eesti pangandustegelane (56) *23. september – [[Artūras Rimkevičius]], leedu jalgpallur (36) *[[25. september]] – [[Paul Badura-Skoda]], austria pianist (91) *25. september – [[Jesper Hoffmeyer]], taani biosemiootik (77) *[[26. september]] – [[Jacques Chirac]], Prantsusmaa poliitik (86) *26. september – [[Linda Porter]], Ameerika Ühendriikide näitleja (86) *26. september – [[Gennadi Manakov]], vene kosmonaut (69) *[[27. september]] – [[Aleksander Moltsar]], eesti energeetikajuht (87) *[[28. september]] – [[Mark Zahharov]], vene teatri- ja filmilavastaja (85) *28. september – [[Jan Kobuszewski]], poola näitleja (85) *[[29. september]] – [[Beatriz Aguirre]], Mehhiko näitleja (94) *29. september – [[Vjatšeslav Pjetsuhh]], vene kirjanik (72) *29. september – [[Busbee]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (43) *[[30. september]] – [[Kornel Morawiecki]], Poola poliitik ja füüsik (78) *30. september – [[Külli Hiiesaar]], eesti entomoloog (75) *30. september – [[Jessye Norman]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (74) ==Oktoober== *[[1. oktoober]] – [[Miguel León-Portilla]], Mehhiko ajaloolane (93) *1. oktoober – [[Arto Tchakmaktchian]], armeenia päritolu Kanada skulptor (83) *1. oktoober – [[Karel Gott]], tšehhi laulja (80) *1. oktoober – [[Tõnu Virve]], eesti filmirežissöör, teatri- ja filmikunstnik ning produtsent (73) *[[2. oktoober]] – [[Hanno Selg]], eesti sportlane ja sporditeadlane (87) *2. oktoober – [[Kalju Mätik]], eesti elektriinsener, Eesti vabadusvõitleja ja Nõukogude Liidu dissident (87) *2. oktoober – [[Gia Kantšeli]], gruusia helilooja (84) *[[3. oktoober]] – [[Roger Taillibert]], prantsuse arhitekt (93) *3. oktoober – [[Gražina Apanavičiūtė]], leedu ooperilaulja (sopran) (79) *3. oktoober – [[Diogo Freitas do Amaral]], Portugali poliitik (78) *[[4. oktoober]] – [[Diahann Carroll]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (84) *[[5. oktoober]] – [[Henry Keizer]], Hollandi ettevõtja ja poliitik (58) *5. oktoober – [[Marcello Giordani]], itaalia ooperilaulja (56) *[[6. oktoober]] – [[Vlasta Chramostová]], tšehhi näitleja (92) *6. oktoober – [[Rip Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (84) *6. oktoober – [[Martin Lauer]], saksa kergejõustiklane (82) *6. oktoober – [[Ginger Baker]], inglise trummar ja laulukirjutaja (80) *6. oktoober – [[Uku Annus]], eesti orienteeruja (72) *6. oktoober – [[Jevgeni Bušmin]], Venemaa poliitik ja riigitegelane (61) *[[7. oktoober]] – [[Kyllikki Forssell]], soome näitleja (94) *7. oktoober – [[Janusz Kondratiuk]], poola filmilavastaja ja stsenarist (76) *7. oktoober – [[Jari Laukkanen]], soome murdmaasuusataja (57) *[[8. oktoober]] – [[Roland Janson]], rootsi näitleja (80) *8. oktoober – [[Liisi Ojamaa]], eesti luuletaja, tõlkija, kirjanduskriitik ja toimetaja (47) *[[9. oktoober]] – [[Louis-Christophe Zaleski-Zamenhof]], poola-prantsuse insener ja esperantist (94) *9. oktoober – [[Andrés Gimeno]], hispaania tennisist (82) *9. oktoober – [[Jan Szyszko]], Poola metsateadlane ja poliitik (75) *[[10. oktoober]] – [[Marie-José Nat]], prantsuse näitleja (79) *[[11. oktoober]] – [[Aleksei Leonov]], vene kosmonaut (85) *11. oktoober – [[Robert Forster]], Ameerika Ühendriikide näitleja (78) *[[12. oktoober]] – [[Reg Watson]], Austraalia teleprodutsent ja stsenarist (93) *12. oktoober – [[Carlo Croccolo]], itaalia näitleja, filmilavastaja ja stsenarist (92) *12. oktoober – [[Sara Danius]], rootsi kirjandusteadlane (57) *12. oktoober – [[Hevrin Khalaf]], kurdi rahvusest Süüria poliitik (34) *[[13. oktoober]] – [[Charles Jencks]], Ameerika Ühendriikide kultuuriteoreetik, maastikukujundaja ja arhitektuuriajaloolane (80) *[[14. oktoober]] – [[Ryszard Zaorski]], poola näitleja (91) *14. oktoober – [[Harold Bloom]], Ameerika Ühendriikide kirjanduskriitik ja kirjandusteadlane (89) *14. oktoober – [[Oleg Štšigorets]], Eesti näitleja (46) *14. oktoober – [[Sulli]], Lõuna-Korea poplaulja ja näitleja (25) *[[15. oktoober]] – [[Tamara Buciuceanu]], rumeenia näitleja (90) *15. oktoober – [[Andrew Cowan]], šoti rallisõitja (82) *15. oktoober – [[Soon-Chun Song]], Lõuna-Korea poksija (85) *[[16. oktoober]] – [[Paolo Bonaiuti]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (79) *[[17. oktoober]] – [[Alicia Alonso]], kuuba baleriin ja koreograaf (98) *17. oktoober – [[Göran Malmqvist]], rootsi sinoloog ja tõlkija (95) *17. oktoober – [[Ewald Moldt]], Saksa DV riigitegelane ja diplomaat (92) *17. oktoober – [[Elijah Cummings]], Ameerika Ühendriikide poliitik (68) *[[18. oktoober]] – [[William Milliken]], Ameerika Ühendriikide poliitik (97) *18. oktoober – [[Rom Harré]], Briti teadusfilosoof ja psühholoog (91) *18. oktoober – [[Valdur Tiit]], eesti füüsik (88) *18. oktoober – [[Manfred O. E. Hennies]], Saksamaa majandusteadlane (81) *18. oktoober – [[Mark Hurd]], Ameerika Ühendriikide firmajuht (62) *[[19. oktoober]] – [[Robert Chef d’Hôtel]], prantsuse kergejõustiklane (96) *19. oktoober – [[Erhard Eppler]], Saksamaa poliitik (92) *19. oktoober – [[Salvador Giner]], katalaani sotsioloog (85) *19. oktoober – [[Aleksandr Volkov (tennisist)|Aleksandr Volkov]], Venemaa tennisist (52) *[[20. oktoober]] – [[Aquilino Pimentel juunior]], Filipiinide poliitik (85) *20. oktoober – [[Toomas Ots]], eesti näitleja (68) *[[21. oktoober]] – [[Aila Meriluoto]], soome luuletaja, kirjanik ja tõlkija (95) *21. oktoober – [[Tarass Kutovõi]], Ukraina poliitik (43) *[[22. oktoober]] – [[Gustav Gerneth]], saksa ülipikaealine (114) *22. oktoober – [[Til Gardeniers-Berendsen]], Hollandi poliitik (94) *22. oktoober – [[Therese Zenz]], Saksamaa aerutamistreener ja aerutaja (86) *22. oktoober – [[Marieke Vervoort]], Belgia paraolümpiasportlane (40) *[[23. oktoober]] – [[Rolando Panerai]], itaalia laulja (95) *23. oktoober – [[Erna Pupart]], eesti kardioloog (87) *[[24. oktoober]] – [[Arvo Ratassepp (motosportlane)|Arvo Ratassepp]], eesti motosportlane (84) *24. oktoober – [[Walter Franco]], Brasiilia laulja ja helilooja (74) *[[25. oktoober]] – [[Judith Kulvere]], eesti näitleja, näiteringi juhendaja ja organist (92) *25. oktoober – [[Renzo Burini]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *25. oktoober – [[Karina Filippova-Diodorova]], vene luuletaja ja näitleja (85) *[[26. oktoober]] – [[Villi Ehatamm]], eesti koolijuht ja EKP Keskkomitee töötaja (89) *26. oktoober – [[Robert Evans]], Ameerika Ühendriikide filmiprodutsent (89) *26. oktoober – [[Stanislav Tjutjukin]], vene ajaloolane (84) *26. oktoober – [[Mall Hansen]], eesti näitleja (71) *26. oktoober – [[Aleg Moltšan]], valgevene helilooja, pianist ja ühiskonnategelane (54) *26. oktoober – [[Abū Bakr al-Baghdādī]], terrorirühmituse [[Iraagi ja Levandi Islamiriik]] (ISIL) juht (48) *26. oktoober – [[Mārtiņš Ķibilds]], läti ajakirjanik ja telesaatejuht (45) *[[27. oktoober]] – [[John Conyers]], Ameerika Ühendriikide poliitik (90) *27. oktoober – [[Vladimir Bukovski]], vene kirjanik ja ühiskonnategelane, endine dissident (76) *27. oktoober – [[Ivan Milat]], Austraalia sarimõrvar (74) *27. oktoober – [[Xi Enting]], hiina lauatennisist (73) *[[28. oktoober]] – [[Zoltán Jeney]], ungari helilooja (76) *28. oktoober – [[Kay Hagan]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (66) *[[29. oktoober]] – [[John Witherspoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *29. oktoober – [[Hans-Peter Uhl]], Saksamaa poliitik (75) *[[30. oktoober]] – [[Mervi Tapola]], [[Matti Nykänen]]i eksabikaasa (65) *30. oktoober – [[Jelena Gaudassinskaja]], vene pianist (52) *[[31. oktoober]] – [[Lembit Palm]], eesti maakorraldaja ja majandusteadlane (92) *31. oktoober – [[Giannis Spanos]], kreeka helilooja (85) *31. oktoober – [[Kendra Malia]], Ameerika Ühendriikide muusik (37) ==November== *[[1. november]] – [[Vytautas Zabiela]], Leedu jurist ja poliitik (88) *1. november – [[Aleksandr Mironov]], vene filminäitleja (58) *[[2. november]] – [[Sigvard Ericsson]], rootsi kiiruisutaja (89) *2. november – [[Marie Laforêt]], prantsuse-šveitsi laulja (80) *2. november – [[Leonti Kährik]], eesti filosoof (77) *2. november – [[Brian Tarantina]], Ameerika Ühendriikide näitleja (60) *2. november – [[Leo Iorga]], rumeenia laulja ja muusik (54) *[[3. november]] – [[Bob Norris]], Ameerika Ühendriikide modell (90) *3. november – [[Taku Mayumura]], jaapani ulmekirjanik (85) *3. november – [[Sorin Frunzăverde]], Rumeenia poliitik (59) *[[4. november]] – [[Mihhail Makarov]], Eesti filosoof (97) *[[5. november]] – [[Omero Antonutti]], itaalia näitleja (84) *5. november – [[Laurel Griggs]], Ameerika Ühendriikide lapsnäitleja (13) *[[6. november]] – [[Lev Anninski]], vene kirjandusteadlane ja kriitik (85) *6. november – [[Jan Stráský]], Tšehhi poliitik (78) *[[7. november]] – [[Remo Bodei]], itaalia filosoof (81) *7. november – [[Margarita Salas]], hispaania biokeemik ja molekulaargeneetik (80) *[[8. november]] – [[Kalju Ojaste]], eesti mäeinsener ja tehnikateadlane (91) *8. november – [[Fred Bongusto]], itaalia laulja ja helilooja (84) *[[9. november]] – [[Džemma Skulme]], läti kunstnik (94) *9. november – [[Brian Mawhinney]], Suurbritannia poliitik (79) *9. november – [[Noel Ignatiev]], Ameerika Ühendriikide juudi päritolu autor ja ajaloolane (78) *9. november – [[Hans Verèl]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (66) *9. november – [[Dwight Ritchie]], Austraalia poksija (27) *[[10. november]] – [[Xylitol]], Tallinna loomaaia emalõvi (14) *[[11. november]] – [[Harijs Gulbis]], läti kirjanik ja näitekirjanik (93) *11. november – [[Roman Hruštš]], Venemaa filmilavastaja (59) *11. november – [[James Le Mesurier]], Suurbritannia sõjaväelane ja ühiskonnategelane (48) *11. november – [[Bad Azz]], Ameerika Ühendriikide räppar (43) *[[12. november]] – [[Frank Dobson]], Suurbritannia poliitik (79) *[[13. november]] – [[Raymond Poulidor]], prantsuse jalgrattasportlane (83) *13. november – [[Anto Remmel]], eesti maletaja ja maleaktivist (73) *[[14. november]] – [[Enn Tamme]], eesti matemaatik (89) *[[15. november]] – [[Harrison Dillard]], USA kergejõustiklane (96) *15. november – [[Marcel Mart]], Luksemburgi poliitik (92) *15. november – [[Vladimir Hotineanu]], Moldova kirurg ja poliitik (69) *[[16. november]] – [[Vojtěch Jasný]], tšehhi filmilavastaja (93) *16. november – [[Terry O'Neill]], inglise fotograaf (81) *16. november – [[Vjatšeslav Jegorov]], Nõukogude Liidu tennisist (81) *16. november – [[Nikita Issajev]], Venemaa poliitik ja ühiskonnategelane (41) *[[17. november]] – [[Adnan Pachachi]], Iraagi poliitik (96) *17. november – [[Regina Tõškevitš]], valgevene matemaatik (90) *17. november – [[Helga Dancberga]], läti näitleja (77) *[[18. november]] – [[Kaarel Roht]], eesti jahindusaktivist (70) *[[19. november]] – [[Disanayaka Mudiyanselage Jayaratne]], Sri Lanka poliitik (88) *19. november – [[José Mário Branco]], portugali laulja ja helilooja (77) *19. november – [[Fritz von Weizsäcker]], saksa arst (59) *[[20. november]] – [[Hugo Hiibus]], eesti karikaturist ja šaržist (90) *20. november – [[Fábio Barreto]], Brasiilia filmilavastaja, näitleja, produtsent ja stsenarist (62) *[[21. november]] – [[Yaşar Büyükanıt]], Türgi sõjaväelane (79) *21. november – [[Bengt-Erik Grahn]], rootsi mäesuusataja (78) *[[22. november]] – [[Cecilia Seghizzi]], itaalia helilooja ja kunstnik (111) *22. november – [[Eduardo Nascimento]], Angola laulja *22. november – [[Ants Kulgevee]], eesti autosportlane (72) *22. november – [[Daniel Leclercq]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (70) *22. november – [[Antti Rantakangas]], Soome poliitik (55) *[[23. november]] – [[Asunción Balaguer]], hispaania näitleja (94) *23. november – [[Ants Leemets]], Eesti poliitik (69) *23. november – [[Harry Morton]], Ameerika Ühendriikide restoraniettevõtja (38) *[[24. november]] – [[Ljudmila Verbitskaja]], vene keeleteadlane (83) *24. november – [[Goo Hara]], Lõuna-Korea laulja ja näitleja (28) *[[25. november]] – [[Goar Vartanjan]], Nõukogude liidu spioon-illegaal (93) *25. november – [[Monika Potokárová]], slovaki näitleja (27) *[[26. november]] – [[Vittorio Congia]], itaalia näitleja (89) *26. november – [[Edda-Cary Vendla]], eesti arhivaar (86) *26. november – [[Köbi Kuhn]], Šveitsi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) *[[27. november]] – [[Jonathan Miller]], inglise teatri- ja ooperilavastaja (85) *27. november – [[Stefan Danailov]], Bulgaaria näitleja ja poliitik (76) *27. november – [[Maarit Feldt-Ranta]], Soome poliitik (51) *27. november – [[Godfrey Gao]], Taiwani päritolu Kanada modell ja näitleja (35) *[[28. november]] – [[Endel Taniloo]], eesti skulptor (96) *28. november – [[Pim Verbeek]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (63) *[[29. november]] – [[Yasuhiro Nakasone]], Jaapani poliitik (101) *29. november – [[Ruth Anderson]], USA helilooja, arranžeerija ja flötist (91) *29. november – [[Jānis Stradiņš]], läti keemik ja teadusajaloolane (85) *[[30. november]] – [[Mariss Jansons]], läti dirigent (76) *30. november – [[Petr Málek]], tšehhi laskesportlane (58) ==Detsember== *[[1. detsember]] – [[Shelley Morrison]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *1. detsember – [[Tõnu Möls]], eesti füüsik, statistik ja bioloog (80) *1. detsember – [[Miguelina Cobián]], Kuuba sprinter (77) *[[2. detsember]] – [[Robert K. Massie]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (90) *2. detsember – [[Aavo Lind]], eesti õpetaja (86) *[[3. detsember]] – [[Shaaban Abdel Rahim]], Egiptuse laulja (62) *[[4. detsember]] – [[Olinde Pajuste]], eesti tehnikateadlane (88) *4. detsember – [[Ivar Kosenkranius]], eesti stsenarist (82) *4. detsember – [[Rosa Morena]], hispaania laulja ja näitleja (78) *4. detsember – [[Tetsu Nakamura]], jaapani arst (73) *4. detsember – [[Bob Willis]], inglise kriketimängija (70) *[[5. detsember]] – [[Aino-Eevi Lukas]], eesti poliitik ja advokaat (89) *5. detsember – [[Vaike Oro]], eesti raamatukogundustegelane (83) *5. detsember – [[Mati Hint]], eesti keeleteadlane (82) *5. detsember – [[Hedvig Lätt]], eesti muusikapedagoog ja raadioajakirjanik (47) *[[6. detsember]] – [[Ron Leibman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *6. detsember – [[Enn Sarap]], Eesti poliitik ja majandusjuht (74) *6. detsember – [[Janusz Dzięcioł]], Poola poliitik (65) *[[7. detsember]] – [[Elle Lapp]], eesti korvpallur ja treener (73) *7. detsember – [[Zaza Urušadze]], gruusia filmilavastaja (53) *[[8. detsember]] – [[Paul Volcker]], Ameerika Ühendriikide pankur (92) *8. detsember – [[Caroll Spinney]], Ameerika Ühendriikide näitleja *8. detsember – [[René Auberjonois]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (78) *8. detsember – [[Zvonimir Vujin]], Serbia ja Jugoslaavia poksija, rahvuselt serblane (76) *8. detsember – [[Juice Wrld]], Ameerika Ühendriikide räppar (21) *[[9. detsember]] – [[Imre Varga]], ungari skulptor ja kunstnik (96) *9. detsember – [[Kim Woo-Choong]], Lõuna-Korea ärimees ja tööstusjuht (82) *9. detsember – [[Marie Fredriksson]], rootsi laulja ja laulukirjutaja (61) *9. detsember – [[Pete Frates]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[10. detsember]] – [[Gershon Kingsley]], Ameerika Ühendriikide helilooja (97) *10. detsember – [[Juri Lužkov]], Venemaa poliitik (83) *10. detsember – [[Heino Sõna]], eesti kandlemängija (82) *10. detsember – [[Jim Smith]], inglise jalgpallur ja treener (79) *10. detsember – [[Barrie Keeffe]], inglise kirjanik ja stsenarist (74) *[[11. detsember]] – [[Albert Bertelsen]], taani kunstnik (98) *11. detsember – [[Gertrud Üppis]], eesti laulja (93) *11. detsember – [[Leonid Olovjanišnikov]], Eesti advokaat (73) *[[12. detsember]] – [[Danny Aiello]], Ameerika Ühendriikide näitleja (86) *12. detsember – [[Peter Snell]], Uus-Meremaa keskmaajooksja (80) *12. detsember – [[Jorge Hernández]], Kuuba poksija (65) *[[13. detsember]] – [[Juta Kama]], eesti kergejõustiklane ja võrkpallur, spordipedagoog ja treener (92) *13. detsember – [[Jekaterina Durova]], vene näitleja (60) *[[14. detsember]] – [[Juri Beljajev]], Venemaa jalgpallur (85) *14. detsember – [[Anna Karina]], Taani-Prantsusmaa näitleja (79) *14. detsember – [[Villu Jõgeva]], eesti kunstnik (79) *[[15. detsember]] – [[Mihhail Nenašev]], Nõukogude Liidu ja Venemaa ajakirjanik ja poliitik (90) *[[16. detsember]] – [[Mama Cax]], Haiti päritolu Ameerika Ühendriikide modell (30) *[[17. detsember]] – [[Karin Balzer]], saksa tõkkejooksja (81) *17. detsember – [[Scot Kleinendorst]], Ameerika Ühendriikide hokimängija (59) *[[18. detsember]] – [[Alain Barrière]], prantsuse laulja (84) *18. detsember – [[Claudine Auger]], prantsuse näitleja (78) *18. detsember – [[Arvydas Šliogeris]], leedu filosoof (75) *[[19. detsember]] – [[Valli Porgasaar]], eesti taimefüsioloog (85) *19. detsember – [[Ivalo Randalu]], eesti muusikaajakirjanik ja -uurija (83) *19. detsember – [[Yoshio Mochizuki]], Jaapani poliitik (72) *19. detsember – [[Shahdon Winchester]], Trinidadi ja Tobago jalgpallur (27) *[[20. detsember]] – [[Marko Orlandić]], Montenegro poliitik (89) *20. detsember – [[Junior Johnson]], Ameerika Ühendriikide rallisõitja (88) *20. detsember – [[Aaso Leps]], eesti matemaatik ja malepedagoog (87) *20. detsember – [[Matti Ahde]], Soome poliitik (73) *20. detsember – [[Roland Matthes]], Saksamaa ujuja (69) *[[21. detsember]] – [[Emanuel Ungaro]], prantsuse moekunstnik (86) *21. detsember – [[Bolotbek Šamšijev]], kirgiisi filmilavastaja (78) *21. detsember – [[Martin Peters]], inglise jalgpallur ja jalgpallitreener (76) *[[22. detsember]] – [[Tony Britton]], inglise näitleja (95) *22. detsember – [[Fritz Künzli]], Šveitsi jalgpallur (73) *[[23. detsember]] – [[Ahmed Gaid Salah]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (79) *23. detsember – [[Mustafa Mujezinović]], Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (64) *[[24. detsember]] – [[Geertje Kuijntjes]], hollandi ülipikaealine (114) *24. detsember – [[Walter Horak]], austria jalgpallur (88) *24. detsember – [[Allee Willis]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (72) *24. detsember – [[Sergei Karimov]], Kasahstani jalgpallur (33) *[[25. detsember]] – [[Mahmut Garejev]], Nõukogude Liidu ja Venemaa sõjaväelane (96) *25. detsember – [[Dario Antoniozzi]], Itaalia poliitik (96) *25. detsember – [[Vladimir Bušin]], vene kirjanik, publitsist ja ühiskonnategelane (95) *25. detsember – [[Peter Schreier]], saksa ooperilauja ja dirigent (84) *25. detsember – [[Táňa Fischerová]], Tšehhi näitleja, kirjanik, ühiskonnategelane ja poliitik (72) *25. detsember – [[Ari Behn]], norra kirjanik (47) *[[26. detsember]] – [[Claude Régy]], prantsuse teatrilavastaja (96) *26. detsember – [[Nicolas Estgen]], Luksemburgi poliitik (89) *26. detsember – [[Jerry Herman]], Ameerika Ühendriikide helilooja (88) *26. detsember – [[Galina Voltšek]], vene näitleja ja teatrilavastaja (86) *26. detsember – [[Sue Lyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (73) *[[27. detsember]] – [[Takehiko Endo]], Jaapani poliitik (81) *[[28. detsember]] – [[Jean Blot]], prantsuse kirjanik ja tõlkija (96) *28. detsember – [[Erzsébet Szőnyi]], ungari helilooja ja muusikapedagoog (95) *28. detsember – [[Vilhjálmur Einarsson]], islandi kergejõustiklane (85) *28. detsember – [[Thanos Mikroutsikos]], Kreeka helilooja ja poliitik (72) *[[29. detsember]] – [[Alasdair Gray]], šoti kirjanik ja kunstnik (85) *29. detsember – [[Manfred Stolpe]], Saksamaa poliitik (83) *29. detsember – [[Neil Innes]], inglise kirjanik, koomik ja muusik (75) *29. detsember – [[Urmas Sõgel]], eesti ajaloolane (67) *[[30. detsember]] – [[Syd Mead]], Ameerika Ühendriikide tööstusdisainer ja kunstnik (86) *30. detsember – [[Charles Williams]], Suurbritannia poliitik ja literaat (86) *30. detsember – [[Jan Fedder]], saksa näitleja (64) *30. detsember – [[Gennadi Valjukevitš]], valgevene kolmikhüppaja (61) *[[31. detsember]] – [[Marion Chesney]], šoti kirjanik (83) *31. detsember – [[Ratko Janev]], Jugoslaavia ja Serbia aatomifüüsik *31. detsember – [[Djimrangar Dadnadji]], Tšaadi poliitik (65) *31. detsember – [[Peeter Allik]], eesti maalikunstnik ja graafik (53) hq9z3kkc4qzn3ooszc1y37qharg7s6h 0 533139 7213997 7177782 2026-08-14T09:00:33Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7213997 wikitext text/x-wiki '''Mälusähvatus''' on väga detailne, erakordselt värvikas "momentvõte" hetkest ja oludest, milles kuuldi üllatavat ja suure tähtsusega (või emotsionaalselt erutavat) uut infot.<ref name="Brown">{{Cite journal|last=Brown|first=Roger|title=Flashbulb memories|url=https://archive.org/details/sim_memory-cognition_1977-01_5_1/page/73|journal=Cognition|volume=5|issue=1|pages=73–99|year=1977|last2=Kulik|first2=James|doi=10.1016/0010-0277(77)90018-X}}</ref> Mälusähvatuse mõiste viitab fotoga kaasnevale üllatusele, valimatule valgustatusele, detailidele ja lühikesele ajale, kuid mälusähvatused on ainult natuke valimatud ning kaugel täiusest.<ref name="Brown" /> Tõendid on näidanud, et kuigi inimesed on oma mälestuste suhtes väga enesekindlad, siis mälestuste üksikasju on võimalik unustada.<ref>{{Cite book|last=Robinson-Riegler|first=Bridget|year=2012|title=Cognitive Psychology|url=https://archive.org/details/cognitivepsychol0000robi|publisher=Allyn & Bacon|location=Boston|isbn=978-0-205-03364-5|pages=[https://archive.org/details/cognitivepsychol0000robi/page/297 297]–299}}</ref> Mälusähvatused on üks autobiograafilise mälu tüüp. Mõned uurijad usuvad, et on põhjust mälusähvatusi teistest autobiograafilise mälu tüüpidest eristada, sest need tuginevad isikliku tähtsusega elementidele, sellest tulenevalt emotsioonidele ja üllatusele.<ref name="Brown" /><ref>{{Cite book|last=Conway|first=Martin A.|year=1995|title=Flashbulb memories (Essays in cognitive psychology)|url=https://archive.org/details/flashbulbmemorie0000conw|isbn=978-0863773532}}</ref><ref>{{Cite journal|last=Pillemer|first=David B.|title=Clarifying flashbulb memory concept: Comment on McCloskey, Wible, and Cohen (1988)|url=https://archive.org/details/sim_journal-of-experimental-psychology-general_1990-03_119_1/page/92|journal=Journal of Experimental Psychology: General|volume=119|issue=1|pages=92–96|date=märts 1990|doi=10.1037/0096-3445.119.1.92}}</ref> Teised usuvad, et tavalised mälestused võivad samuti täpsed ja pika-ajalised olla, kui need on väga eristuvad, isiklikult olulised<ref name="McCloskey">{{Cite journal|last=McCloskey|first=Michael|url=http://pjackson.asp.radford.edu/4McCloskeyetal1988memory.pdf <!-- alternate URL: https://www.amherst.edu/media/view/60270/original/McCloskey+Wible++Cohen+(1988).pdf -->|title=Is there a special flashbulb-memory mechanism?|journal=Journal of Experimental Psychology: General|volume=117|issue=2|pages=171–181|date=juuni 1988|archive-url=https://web.archive.org/web/20110720033813/http://pjackson.asp.radford.edu/4McCloskeyetal1988memory.pdf|archivedate=20.07.2011|last2=Wible|first2=Cynthia G.|last3=Cohen|first3=Neal J.|url-status=dead|doi=10.1037/0096-3445.117.2.171}}</ref><ref>{{Cite journal|last=Weaver|first=Charles A.|url=http://pjackson.asp.radford.edu/4Weaver1993memory.pdf|title=Do you need a "flash" to form a flashbulb memory?|journal=Journal of Experimental Psychology: General|volume=122|pages=39–46|date=märts 1993|doi=10.1037/0096-3445.122.1.39}}{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> või korduvalt läbi harjutatud.<ref name="Neisser"><div>Neisser, U. (1982). "Pilte või kriteeriumid", Mälu Täheldatud: Meenutades looduslikes Tingimustes, ed. 43-48, San Francisco: Freeman</div></ref> Mälusähvatustel on kuus iseloomustavat omadust: koht, toimuv tegevus, informeerija, isiklik mõju, mõju teistele ning järelmõju.<ref name="Brown" /> Väidetavalt on peamised mälusähvatuste määravad tegurid kõrge üllatuse tase, kõrgel tasemel tagajärjed ning ilmselt ka emotsionaalne erutus. == Ajalooline ülevaade == Mälusähvatuse mõiste võtsid 1977. aastal kasutusele Brown ja Kulik.<ref>{{Cite journal|last=Brown|first=R.|title=Flashbulb Memories|url=https://archive.org/details/sim_memory-cognition_1977-01_5_1/page/73|journal=Cognition|volume=5|issue=1|pages=73–99|year=1977|last2=Kulik, J.|doi=10.1016/0010-0277(77)90018-X}}</ref> Nad mõtlesid välja erilise mehhanismi hüpoteesi, mille kohaselt on meil spetsiaalne bioloogiline mälumehhanism, mis käivitub, kui sündmus ületab kriitilise üllatuse ja tähtsuse taseme, ning talletab jäävalt kogemusega seotud detailid ja olud.<ref name="Brown" /> Brown ja Kulik arvasid, et kuigi mälusähvatused on püsivad, siis nad pole alati pikaajalisest mälust kättesaadavad.<ref>{{Cite journal|last=Cohen|first=N|title=Flashbulb memories and underlying cognitive mechanisms: Reply to Pillemer|journal=Journal of Experimental Psychology|volume=119|pages=97–100|year=1990|last2=McCloskey, M.|last3=Wible, C.|doi=10.1037/0096-3445.119.1.97}}</ref> Spetsiaalse mälusähvatuse mehhanismi hüpoteesi kohaselt on mälusähvatusel erilised jooned, mis on "tavalistest" mälumehhanismidest erinevad. Spetsiaalse mehhanismi loodud representatsioonid on detailsed, täpsed, värvikad ning raskesti unustatavad.<ref name="Brown" /> Enamik mälusähvatuste esialgsetest omadustest on pärast Browni ja Kuliki välja mõeldud terminit debati aluseks olnud. Seetõttu on aastate jooksul tekkinud neli mälusähvatuste nähtust selgitavat mudelit: terviklik mudel, emotsionaalne-integratiivne mudel ja olulisusest ajendatud mudel; lisaks on tehtud uuringuid nende mudelite valiidsuse testimiseks.<ref>{{Cite journal|last=Er|first=N.|title=A new flashbulb memory model applied to the Marmara earthquake|url=https://archive.org/details/sim_applied-cognitive-psychology_2003-07_17_5/page/n4|journal=Applied Cognitive Psychology|volume=17|issue=5|pages=503–517|year=2003|doi=10.1002/acp.870}}</ref> == Positiivne vs negatiivne == Nii negatiivsed kui ka positiivsed sündmused võivad mälusähvatusi tekitada. Kui sündmust nähakse positiivsena, on inimestel kõrgemad läbielamise ja sensoorse kujutluse näitajad. Inimesed näevad neid positiivseid sündmusi kesksena oma indentiteedis ja eluloos, mistõttu harjutatakse sündmust n-ö rohkem läbi ning kodeeritakse sündmust isiklikult selgemaks. Võrrelduna mälusähvatustega kasutatakse negatiivsena tajutud sündmuste puhul rohkem üksikasjadele suunatud ja konservatiivseid töötlusstrateegiad. Negatiivsed mälusähvatused on väga ebameeldivad, mistõttu püütakse nende taaselamist vältida. Selline vältimine võib vähendada emotsionaalse mälestuse intensiivsust. Kui inimene kogeb negatiivset mälusähvatust, püsib mälestus terviklikuna, kuid natuke mõõdukama emotsionaalsusega. Negatiivsete mälestuste puhul tajutakse suuremaid tagajärgi.<ref>{{Cite journal|last=Bohn|first=A.|url=https://pure.au.dk/portal/files/46131849/Bohn_Berntsen.PleasantnessBias.pdf|title=Pleasantness bias in flashbulb memories: Positive and negative flashbulb memories of the fall of the Berlin Wall among East and West Germans|journal=Memory & Cognition|volume=35|issue=3|pages=565–577|date=aprill 2007|last2=Berntsen|first2=D.|doi=10.3758/BF03193295|pmid=17691154}}</ref> Mälusähvatused võivad tekkida kas positiivsest või negatiivsest sündmusest, kuid mitte tingimata. Uuringud on näidanud, et mälusähvatused võivad tekkida teatud tüüpi kaubamärgiga seotud interaktsioonist. Leiti, et kaks kaubamärki tekitasid eristatava mälusähvatuse, kuid tugevalt eristuva positsioonita kaubamärgid mälusähvatust ei tekita. Need "kaubamärgi mälusähvatused" osutusid oma tugevuse, teravuse, erksuse ja intensiivsuse poolest vägagi tavaliste mälusähvatuste sarnaseks.<ref>{{Cite journal|last=Roehm Jr.|first=Harper A.|title=Can brand encounters inspire flashbulb memories?|url=https://archive.org/details/sim_psychology-marketing_2007-01_24_1/page/25|journal=Psychology and Marketing|volume=24|issue=1|pages=25–40|date=jaanuar 2007|last2=Roehm|first2=Michelle L.|doi=10.1002/mar.20151}}</ref> == Meetodid == Mälusähvatuste uuringutes kasutatakse üldiselt sama meetodid. Tavaliselt viivad uurijad uuringud läbi kohe pärast šokeerivat avalikku sündmust.<ref name="Neisser"/><ref name="Sharot">{{Cite journal|last=Sharot T.|url=|title=How Personal experience modulates the neural circuitry of memories of September 11|journal=Proceedings of the National Academy of Sciences|volume=104|issue=1|pages=389–394|year=2006|last2=Martorella A.|last3=Delgado R.|last4=Phelps A.|doi=10.1073/pnas.0609230103|pmc=1713166|pmid=17182739}}</ref> Kõigepealt testitakse osalejad paari päeva jooksul pärast sündmust. Neil tuleb sündmuse vastata küsimustele kas suuliselt või kirjalikult. Küsimused puudutavad nende isiklikult kogetud sündmuse üksikasju ja olusid.<ref name="Neisser" /> Seejärel testitakse osalejate rühmi teist korda, näiteks kuus kuud, aasta või 18 kuud hiljem.<ref name="Schmolck2000">{{Cite journal|last=Schmolck, H. H., Buffalo, E. A., & Squire, L. R.|first=H.|title=Memory distortions develop over time: Recollections of the O.J. Simpson trial verdict after 15 and 32 months|url=https://archive.org/details/sim_psychological-science_2000-01_11_1/page/39|journal=Psychological Science|volume=11|issue=1|pages=39–45|year=2000|last2=Buffalo|first2=E.A.|last3=Squire|first3=L.R.|doi=10.1111/1467-9280.00212|pmid=11228841}}</ref> Üldiselt jagatakse osalejad rühmadesse, kus iga rühma testitakse erineva aja tagant. See meetod võimaldab uurijatel jälgida mälestuse hägustumise kiirust ning mälusähvatuste täpsust ja sisu. == Täpsus == Osad teadlased leiavad, et mälusähvatused pole piisavalt täpsed, et need peaks eraldi mäluliik olema. Üks probleem on, et mälusähvatused võivad sarnaselt igapäevastele mälestustele hägusemaks minna. On ka kaheldud, kas mälusähvatused on igapäevastest mälestustest oluliselt erinevad. Mitmed uuringud viitavad sellele, et mälusähvatused pole eriti täpsed, kuid neid kogetakse erksatena ning suure enesekindlusega.<ref name="Neisser U">{{Cite journal|last=Neisser|first=U.|title=Remembering the earthquake: direct experience vs. hearing the news|journal=Memory|volume=4|issue=4|pages=337–357|date=juuli 1996|last2=Winograd|first2=E.|last3=Bergman|first3=E. T.|last4=Schreiber|first4=C. A.|last5=Palmer|first5=S. E.|last6=Weldon|first6=M. S.|doi=10.1080/096582196388898|pmid=8817459}}</ref><ref name="Talarico">{{Cite journal|last=Talarico|first=J. M.|url=http://sites.lafayette.edu/talaricj/files/2009/09/TalaricoRubin2003.pdf <!-- looks like open access; also at http://911memory.nyu.edu/abstracts/talarico_rubin.pdf -->|title=Confidence, not consistency, characterizes flashbulb memories|journal=Psychological Science|volume=14|issue=5|pages=455–461|date=september 2003|last2=Rubin|first2=D. C.|doi=10.1111/1467-9280.02453|jstor=40064167|pmid=12930476}}</ref><ref>{{Cite journal|last=Day|first=Martin V.|url=https://dx.doi.org/10.1080/09658211.2013.778290|title=Predicting confidence in flashbulb memories|journal=Memory|volume=22|issue=3|pages=232–242|date= 3. aprill 2014|last2=Ross|first2=Michael|doi=10.1080/09658211.2013.778290|issn=0965-8211|pmid=23496003}}</ref> Mitmed teadlased kahtlevad mälusähvatuste täpsuses, kuid siin võib süüdistada sündmuse läbi harjutamist. Vead, mida korduvalt sündmusest rääkides ja seda läbi elades harjutatakse, võivad muutuda mälestuse osaks. Kuna mälusähvatused juhtuvad vaid korra, pole võimalust korduvaks kokkepuuteks või korrigeerimiseks. Vead, millega varakult kokku puututakse, jäävad ka suurema tõenäosusega alles. Paljud inimesed tajuvad mälusähvatusi loovaid sündmusi väga olulistena ja ei soovi neid "kunagi unustada", mille tulemusena võib mälusähvatuse täpsuse osas liigne enesekindlus tekkida.<ref>{{Cite journal|last=Talarico|first=Jennifer M.|url=http://sites.lafayette.edu/talaricj/files/2009/09/TalaricoRubin2007.pdf|title=Flashbulb memories are special after all; in phenomenology, not accuracy|journal=Applied Cognitive Psychology|volume=21|issue=5|pages=557–578|date=juuli 2007|last2=Rubin|first2=David C.|doi=10.1002/acp.1293}}</ref> Olulisim asi mälusähvatuste juures pole mitte rabavate sündmuste kuulmisel toimuv, vaid pigem see, mis juhtub pärast nende kuulmist. Sündmusejärgset kodeerimist puudutavad tegurid nagu uuesti rääkimine ja uuesti elamine on tähtsad, kui püüda mõista meenutamise suurenemist pärast sündmuse toimumist.<ref>{{Cite journal|last=Coluccia|first=Emanuele|title=Autobiographical and event memories for surprising and unsurprising events|url=https://archive.org/details/sim_applied-cognitive-psychology_2010-02_24_2/page/n29|journal=Applied Cognitive Psychology|volume=24|issue=2|pages=177–199|date=veebruar 2010|last2=Bianco|first2=Carmela|last3=Brandimonte|first3=Maria A.|doi=10.1002/acp.1549}}</ref> Selliste uuringute fookus on põhjustel, miks mälusähvatused on igapäevastest mälestustest täpsemad. On leitud, et mälusähvatuste täpsust suurendavad sündmuse olulisus, selle tagajärjed, selle eristatavus, isiklik kaasatus sündmusesse ja lähedus.<ref name="Sharot T">{{Cite journal|last=Sharot|first=Tali|url=http://nwkpsych.rutgers.edu/neuroscience/publications/sharot-2004.pdf <!-- also at https://www.psych.nyu.edu/phelpslab/papers/04_Nature_V7No12.pdf and http://carterlab.ucdavis.edu/courses/psc290/nn1353.pdf -->|title=How emotion enhances the feeling of remembering|journal=Nature Neuroscience|volume=7|issue=12|pages=1376–1380|date=detsember 2004|last2=Delgado|first2=Mauricio R.|last3=Phelps|first3=Elizabeth A.|doi=10.1038/nn1353|pmid=15558065}}</ref> === Ajaline stabiilsus === On väidetud, et mälusähvatused pole ajas väga stabiilsed. Kosmosesüstiku Challenger katastroofi mälusähvatuste uuringus uuriti kahte eraldi gruppi natuke pärast katastroofi ja lisaks kaheksa kuud hiljem. Väga vähestel oli kaheksa kuud pärast sündmust mälusähvatusi. Uurijad leidsid arvestades ainult neid osalisi, kes suutsid uudiste allikat, toimuvat tegevust ja kohta meenutada, et vähem kui 35% osalejatest olid üksikasjalikud mälestused.<ref name="Bohannon">{{Cite journal|last=Bohannon III|first=John Neil|title=Flashbulb memories for the space shuttle disaster: A tale of two theories|url=https://archive.org/details/sim_cognition_1988-07_29_2/page/179|journal=Cognition|volume=29|issue=2|pages=179–196|date=juuli 1988|doi=10.1016/0010-0277(88)90036-4|pmid=3168421}}</ref> Teises uuringus, milles uuriti osalejate mälestusi kosmosesüstiku Challenger plahvatusest, leiti, et kuigi osalejad olid oma sündmust puudutavate mälestuste osas väga enesekindlad, polnud nende mälestused kolm aastat pärast sündmust eriti täpsed.<ref name="Neisser2"><div> Neisser, U. & Harsh, N. (1992). "Phantomi välklambid: valed mälestused Challengerit puudutavate uudiste kuulamisest", ''Affect and Recuracy in Recall: välklambi mälestuste uuringud,'' ed. 9–31, New York: Cambridge University Press </div></ref> Kolmandas uuringus, mis puudutas O .J. Simpsoni mõrvarijuhtumit, leiti, et kuigi osalised olid oma mälestuste osas väga enesekindlad, langes nende mälestuste täpsus 15 kuud pärast sündmust ja jätkas langust 32 kuud pärast sündmust.<ref name="Schmolck2000" /> Kuigi mälusähvatuste täpsus ei pruugi ajaliselt stabiilne olla, näib seda olevat enesekindlus mälestuse täpsuse osas. Iraagi pommitamist ja tavalist sündmust võrdlevas uuringus ei leitud erinevusi mälu täpsuses aastapikkusel perioodil, kuid osalised olid Iraagi pommitamist meenutades enesekindlamad kui tavalist sündmust meenutades, kuigi täpsuses erinevusi ei esinenud.<ref>{{Cite journal|last=Weaver|first=C.|title=Do you need a "flash" to form a flashbulb memory?|journal=Journal of Experimental Psychology|volume=122|pages=39–46|year=1993|doi=10.1037/0096-3445.122.1.39}}</ref> Sarnasel kombel leiti 9/11 World Trade Centeri rünnaku mälestusi ja igapäevaseid mälestusi võrreldes, et algse ja hilisema 9/11 rünnaku meenutamise vahel oli kõrge ja positiivne korrelatsioon. See näitab võrrelduna madalama igapäevaste mälestuste korrelatsiooniga väga head meelespidamist.<ref name="Davidson">{{Cite journal|last=Davidson|first=P. S. R.|url=http://amcog.arizona.edu/pdfs/davidson_cook_glisky2006.pdf|title=Flashbulb memories for September 11th can be preserved in older adults|journal=Aging, Neuropsychology, and Cognition|volume=13|issue=2|pages=196–206|date=juuni 2006|last2=Cook|first2=S. P.|last3=Glisky|first3=E. L.|doi=10.1080/13825580490904192|pmc=2365738|access-date=2019-01-10|archive-date=2016-03-05|archive-url=https://web.archive.org/web/20160305095245/http://amcog.arizona.edu/pdfs/davidson_cook_glisky2006.pdf|url-status=dead}}</ref> Osalejatel oli ka meenutamisel suurem enesekindlus kui mälestuse lahti kodeerimise järel. == Vaata ka == * [[Mälu]] * [[Yerkesi-Dodsoni seadus]] == Viited == <references /> [[Kategooria:Mälu]] gm3nli0ngvz2g0gc305ai9b5i6n2eiz 0 535469 7213940 6898543 2026-08-14T06:21:31Z Robert Treufeldt 9117 7213940 wikitext text/x-wiki '''[[Uno Aava]] karikaralli''' on Eesti harrastus[[rallisõitja]]te võistlus. Ralli võitja saab '''Uno Aava karika''', mis on rändauhind.<ref name="autosport.ee">https://web.archive.org/web/20190206144726/https://autosport.ee/uno-aava-karikas (vaadatud 05.02.2019)</ref> Esimene võistlus toimus [[1974]]. aastal, 2007. aastal toimus 25. karikaralli. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *https://autosport.ee/uno-aava-karikas [[Kategooria:Eesti autoralli]] [[Kategooria:Eesti spordivõistlused]] 4yck2efgfo4al2qqkzrquvicun3itxf 0 535864 7213747 7090708 2026-08-13T16:53:24Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7213747 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Лев Захарович Мехлис.jpg|pisi|Lev Mehlis]] '''Lev Mehlis''' ([[vene keel]]es Лев Захарович Мехлис; [[13. jaanuar]] <small>(1. jaanuar [[Juliuse kalender|vkj]])</small> [[1889]] [[Odessa]] – [[13. veebruar]] [[1953]] [[Moskva]]) oli [[juudid|juudi]] rahvusest [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] partei- ja riigitegelane ning sõjaväelane. Lev Mehlis oli pärit juudi teenistuja perekonnast.<ref>[http://www.peoples.ru/state/statesmen/lev_mehlis/index1.html Лев Мехлис] peoples.ru</ref> Ta lõpetas kuus klassi Odessa Juudi Kommertskoolis. Töötas [[1904]]–[[1911]] kontoriametnikuna ja koduõpetajana. Aastatel [[1907]]–[[1910]] oli ta juudi sotsiaaldemokraatliku partei [[Poalei Zion]] liige. Alates 1911. aastast teenis Vene armees ([[1914]]–[[1917]] kahurväes).<ref>[http://odesskiy.com/m/mehlis-lev-zaharovich.html Мехлис Лев Захарович] odesskiy.com</ref> [[1918]]. aastal astus Mehlis [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei|Venemaa Kommunistlikku (bolševike) Parteisse]]. [[Venemaa kodusõda|Kodusõjas]] osales komissarina.<ref>Юрий Рубцов:[https://web.archive.org/web/20190210044515/https://zvezdaweekly.ru/news/t/201810111658-L14Pm.html Лев Мехлис: карательная «секира» Сталина] Звезда, 14. oktoober 2018</ref> [[1921]]–[[1922]] töötas ta Tööliste-Talupoegade Inspektsiooni Rahvakomissariaadis, 1922–[[1926]] VK(b)P Sekretariaadi sekretäri abina ja büroojuhatajana.<ref>[https://encyclopedia.mil.ru/encyclopedia/heroes/USSR/more.htm?id=11800737@morfHeroes Мехлис Лев Захарович] encyclopedia.mil.ru</ref> 1926–[[1927]] õppis Mehlis Kommunistlikus Akadeemias marksismi kursustel ja 1927–[[1930]] [[Punase Professuuri Instituut|Punase Professuuri Instituudis]]. Alates 1930. aastast oli ta [[NLKP Keskkomitee|ÜK(b)P Keskkomitee]] pressiosakonna juhataja ja samaaegselt ajalehe [[Pravda]] peatoimetaja. [[30. detsember|30. detsembril]] [[1937]] määrati ta [[Punaarmee]] Poliitilise Valitsuse juhatajaks, millisele ametikohale ta jäi kuni [[1940]]. aasta septembrini. 1940–[[1941]] oli ta [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] Riigikontrolli rahvakomissar ja [[NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu]] esimehe asetäitja. Alates [[7. mai]]st 1941 oli ta NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu Büroo liige ja alates [[21. juuni]]st 1941 Punaarmee Poliitilise Peavalitsuse juhataja.<ref>[http://deduhova.ru/statesman/lev-zaharovich-mehlis/ Лев Захарович Мехлис] deduhova.ru</ref> [[Suur terror|Suure terrori]] ajal osales Mehlis repressioonides Punaarmee juhtivkooseisu vastu.<ref>Вячеслав Воронков:[http://odessa-life.od.ua/article/8604-odessit-byl-serym-kardinalom-stalina Одессит был «серым кардиналом» Сталина] Новости Одессы и Одесской области, 23. oktoober 2017</ref> Mehlis mängis instrumentaalset rolli 1941. aasta sügisel 22. Eesti laskurkorpuse rindelt tagalasse töölaagritesse tõmbamisel.{{lisa viide}} [[19. märts]]ist [[1946]] kuni [[27. oktoober|27. oktoobrini]] [[1950]] oli ta Nõukogude Liidu riigikontrolli minister.<ref>[https://web.archive.org/web/20190210044617/http://www.famhist.ru/famhist/bajanov/00071199.htm Мехлис Лев Захарович (1889-1953)] Семейные истории</ref> [[1949]]. aasta detsembris tabas teda [[insult]] ja ta oli 1950. aasta oktoobris halvenenud tervise tõttu sunnitud erru minema.<ref>[http://www.padchin.narod.ru/history/history10.html Мехлис] padchin.narod.ru</ref> Ta oli ÜK(b)P Keskkomitee liikmekandidaat alates [[1934]]. aastast ja liige alates [[1937]]. aastast. [[VK(b)P KK Orgbüroo|ÜK(b)P Keskkomitee Orgbüroo]] liige oli ta alates [[14. jaanuar]]ist [[1938]] kuni [[5. oktoober|5. oktoobrini]] [[1952]].<ref>[http://www.hrono.info/biograf/bio_m/mehlis_lz.php Мехлис Лев Захарович] hrono.info</ref> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Mehlis, Lev}} [[Kategooria:Nõukogude Liidu poliitikud]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu kindralid]] [[Kategooria:Punase Professuuri Instituudi vilistlased]] [[Kategooria:Juudid]] [[Kategooria:Lenini ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Punalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Punatähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Kremli müüri äärde maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1889]] [[Kategooria:Surnud 1953]] 58h8oc4wjyqb4h63lj971v1bl4wsy26 0 535973 7213617 7213346 2026-08-13T13:31:16Z Avjoska 1538 /* Märts */ 7213617 wikitext text/x-wiki {{Sündinud|1970}} ''Siin on loetletud [[1970]]. aastal sündinud tuntud inimesi. {{Sisukord paremale}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Paul Thomas Anderson]], ameerika filmirežissöör *[[4. jaanuar]] – [[Christopher Cassidy]], Ameerika Ühendriikide mereväelane ja NASA astronaut *[[7. jaanuar]] – [[Juha Jokela]], soome teatrilavastaja, näitekirjanik ja stsenarist * 7. jaanuar – [[Andy Burnham]], Suurbritannia poliitik *[[12. jaanuar]] – [[Indrek Hargla]], eesti kirjanik *[[13. jaanuar]] – [[Shonda Rhimes]], USA stsenarist, telerežissöör ja -produtsent *[[27. jaanuar]] – [[Katrin Niglas]], eesti pedagoogikateadlane *[[28. jaanuar]] – [[Valdur Mikita]], eesti kirjanik ja semiootik *[[29. jaanuar]] – [[Heather Graham]], ameerika näitleja *[[31. jaanuar]] – [[Minnie Driver]], briti näitleja ==Veebruar== *[[3. veebruar]] – [[Arne Ansper]], Eesti informaatik ja programmeerija *[[9. veebruar]] – [[Sander Silm]], eesti ajakirjanik *[[20. veebruar]] – [[Arnold Sinisalu]], eesti kaitsepolitseinik, Eesti Kaitsepolitsei peadirektor *[[24. veebruar]] – [[Neil Sullivan]], Šotimaa jalgpallur ==Märts== *[[2. märts]] – [[Erik Reinhold]], Eesti poliitik ja sõjaväelane * 2. märts – [[Irene Käosaar]], eesti haridustegelane *[[14. märts]] – [[Júnior Baiano]], Brasiilia jalgpallur *[[18. märts]] – [[Queen Latifah]], ameerika räppar ja näitleja *[[24. märts]] – [[Lara Flynn Boyle]], ameerika näitleja * 24. märts – [[Sharon Corr]], iiri muusik ([[The Corrs]]) * 24. märts – [[Imbi-Camille Rätsep]], eesti muusik *[[26. märts]] – [[Paul Bosvelt]], hollandi jalgpallur *[[27. märts]] – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt * 27. märts – [[Kathalijne Buitenweg]], Hollandi poliitik * 27. märts – [[Marina Tširkova]], Eesti baleriin ja tantsuõpetaja ==Aprill== *[[6. aprill]] – [[Olaf Kölzig]], lõuna-aafriklasest [[NHL]]i [[jäähoki|jäähokimängija]] *[[14. aprill]] – [[Alar Viitmaa]], Eesti orienteeruja *[[24. aprill]] – [[Jan Beltrán]], väliseesti kirjanik *[[25. aprill]] – [[Renée Zellweger]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[29. aprill]] – [[Andre Agassi]], Ameerika Ühendriikide tennisist * 29. aprill – [[Uma Thurman]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[30. aprill]] – [[Halit Ergenç]], türgi teatri- ja filminäitleja ==Mai== *[[15. mai]] – [[Frank de Boer]], hollandi jalgpallur *[[16. mai]] – [[Gabriela Sabatini]], Argentina tennisist *[[22. mai]] – [[Naomi Campbell]], inglise supermodell *[[24. mai]] – [[Anna Parmas]], eesti päritolu Venemaa filmilavastaja ja stsenarist * 24. mai – [[Peeter Raudsepp (ärijuht)|Peeter Raudsepp]], eesti ettevõtja ja juhtimiskonsultant ==Juuni== *[[3. juuni]] – [[Jan van Steenbergen]], hollandi keeleteadlane, ajakirjanik, tõlkija ja tõlk * 3. juuni – [[Eve Paap]], eesti muusikaõpetaja ja kooridirigent *[[8. juuni]] – [[Julia Aug]], eesti päritolu Vene näitleja ja lavastaja * 8. juuni – [[Gabrielle Giffords]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja relvakontrolli aktivist *[[16. juuni]] – [[Ivi Jõudu]], eesti teadlane *[[19. juuni]] – [[Quincy Watts]], ameerika kergejõustiklane (400 m jooksja) *[[21. juuni]] – [[Märten Kross]], eesti muusik, kirjanik, kunstnik ja produtsent *[[25. juuni]] – [[Erki Nool]], eesti kümnevõistleja ==Juuli== *[[3. juuli]] – [[Teemu Selänne]], soome hokimängija *[[8. juuli]] – [[Beck]], ameerika rokkmuusik *[[26. juuli]] – [[Anne Kalmus]], eesti haridustöötaja ==August== *[[1. august]] – [[David James]], inglise jalgpallur *[[5. august]] – [[Krista Fischer]], eesti matemaatik *[[10. august]] – [[Navitrolla]], eesti kunstnik *[[13. august]] – [[Alan Shearer]], inglise jalgpallur *[[25. august]] – [[Claudia Schiffer]], saksa supermodell ==September== *[[8. september]] – [[Latrell Sprewell]], ameerika korvpallur * 8. september – [[Rosearik Rikki Simons]], Ameerika Ühendriikide näitleja * 8. september – [[Lars Vogt]], saksa kontsertpianist ja dirigent *[[11. september]] – [[Andrei Kalmakov]], Venemaa kabetaja *[[12. september]] – [[Lee Cheol-ha]], Lõuna-Korea filmilavastaja * 12. september – [[Eerik Jõks]], eesti muusikateadlane, laulja ja helilooja *[[18. september]] – [[Aisha Tyler]], Ameerika Ühendriikide näitleja, koomik, filmilavastaja ja saatejuht *[[25. september]] – [[Hilde Vandermeeren]], Belgia kirjanik ==Oktoober== * [[5. oktoober]] – [[Tord Gustavsen]], norra džässpianist * 5. oktoober – [[Deniss Kapustin]], Venemaa kolmikhüppaja * 5. oktoober – [[Kirmen Uribe]], baski luuletaja, dramaturg, kirjanik ja esseist *[[8. oktoober]] – [[Matt Damon]], ameerika näitleja *[[9. oktoober]] – [[Annika Sörenstam]], [[rootsi]] [[golf|golfimängija]] *[[10. oktoober]] – [[Ilona Lepsalu]], Eesti munitsipaalpoliitik *[[15. oktoober]] – [[Andres Tvauri]], eesti arheoloog *[[20. oktoober]] – [[Aapo Ilves]], eesti kirjanik * 20. oktoober – [[Toomas Toomsoo]], eesti arst * 20. oktoober – [[Jarek Kurnitski]], eesti tehnikateadlane * [[22. oktoober]] – [[Winston Bogarde]], Hollandi jalgpallur *[[29. oktoober]] – [[Phillip Cocu]], Hollandi jalgpallur ==November== *[[10. november]] – [[Freddy Loix]], belgia rallisõitja * 10. november – [[Einike Soosaar]], eesti tekstiilikunstnik, disainer ja kujundaja *[[11. november]] – [[Sven Tali]], eesti [[ehtekunstnik]] ja fotograaf * 11. november – [[Niko Peleshi]], Albaania poliitik * 11. november – [[Piret Viirpalu]], eesti kunstipedagoog *[[12. november]] – [[Tonya Harding]], ameerika iluuisutaja ==Detsember== *[[6. detsember]] – [[Ene-Renate Pähkla]], eesti hambaarst ja arstiteadlane *[[8. detsember]] – [[Peep Päll]], eesti jõutõstja, treener ja spordipedagoog *[[11. detsember]] – [[Raul Kudre]], Eesti omavalitsustegelane ja orienteeruja *[[15. detsember]] – [[Michael Shanks]], kanada näitleja *[[18. detsember]] – [[DMX]], Ameerika Ühendriikide räppar *[[19. detsember]] – [[Andrus Karnau]], eesti ajakirjanik *[[24. detsember]] – [[Larissa Netšeporuk]], eesti kergejõustiklane jqjvruw1cu358fvbmq6re52oifnmoaa 0 539113 7214039 5233826 2026-08-14T10:09:43Z Andres 5 7214039 wikitext text/x-wiki {{täpsustus}} '''Polemon''' võib tähendada järgmist: *[[Polemon Ateenast]], filosoof, Platoni akadeemia juhataja 314–269 eKr *[[Polemon Troojast]], filosoof, stoikute esindaja *[[Polemon Laodikeiast]], 2. sajandi kõnemees ja sofist *[[Polemon (perekond)]], maoperekond 2mclbkeakrrl194ph5foqh4j5qx6hmm 0 541618 7213787 7213380 2026-08-13T18:30:06Z Andreas003 7485 Ajakohastus 7213787 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Kasahstani suursaadik Eestis, Nurlan Seitimov.jpg|thumb|[[Nurlan Seitimov]], Kasahstani suursaadik Eestis aastatel 2020–2024|280x280px]] '''Kasahstani suursaadik Eestis''' on [[Kasahstan]]i volitatud [[suursaadik]] [[Eesti]]s. 2019. aastani täitis Eestiga seotud ülesandeid [[Helsingi]]s resideeriv [[Kasahstani suursaadik Soomes]], sellest saati resideerub suursaadik Tallinnas. Praegune suursaadik [[Altai Kölginov]] andis volikirja üle 3. mail 2024.<ref name=":02">{{Netiviide |kuupäev= |pealkiri=Kasahstan |url=https://www.vm.ee/kasahstan |vaadatud=2026-08-13 |väljaanne=[[Eesti Välisministeerium]]}}</ref> ==Suursaadikute loend== {| class="wikitable sortable" !Nimi !Volikiri üle antud !Periood !Asukoht |- |[[Sayat Beysenov]] |22. detsember 1995<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=22.12.1995 |pealkiri=Kasahhi suursaadik esitas volikirja ja avaldas Eestile toetust |leheküljed=4 |väljaanne=[[Sõnumileht]] |url=https://dea.digar.ee/article/sonumilehtsl/1995/12/22/8.10}}</ref> |1995–1997 | rowspan="2" |[[Vilnius]] |- |[[Tleukhan Kabdrakhmanov]] |14. september 2006<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Masing |eesnimi=Kadri |kuupäev=14.09.2006 |pealkiri=Kasahstani suursaadik esitas oma volikirja |väljaanne=[[Eesti Päevaleht]] |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/51056351/kasahstani-suursaadik-esitas-oma-volikirja}}</ref> |2006–2008<ref>{{Netiviide |pealkiri=Выпускник РУДН Кабдрахманов Тлеухан Самарханович |url=http://alumnirudn.ru/graduate/133/ |vaadatud=11.11.2023 |väljaanne=Ассоциация выпускников и друзей |arhiivimisaeg=3.07.2017 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170703200401/http://alumnirudn.ru/graduate/133 |url-olek=ei tööta }}</ref> |- | rowspan="2" |[[Galymzhan Koishybayev]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Deputy Prime Minister, Chief of Staff of the Government |url=https://primeminister.kz/en/government/composition/koishybayev |vaadatud=11.11.2023 |väljaanne=[[Kasahstani Vabariigi valitsus]]}}</ref> | rowspan="2" |26. veebruar 2009<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=26.02.2009 |pealkiri=Vabariigi President võttis täna vastu Kasahstani suursaadiku volikirjad |väljaanne=[[Vabariigi Presidendi Kantselei]] |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/741-vabariigi-president-vs-t-vastu-kasahstani-suursaadiku-volikirjad/index.html |vaadatud=11.11.2023 |arhiivimisaeg=11.11.2023 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231111165346/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/741-vabariigi-president-vs-t-vastu-kasahstani-suursaadiku-volikirjad/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> | rowspan="2" |2009–2016 |[[Vilnius]] (2009–2012) |- |[[Helsingi]] (2012–2016) |- |[[Murat Nurtleuov]] |juuli 2017<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=13.07.2017 |pealkiri=Посол Казахстана вручил верительные грамоты президенту Эстонии |väljaanne=IC24 |url=https://ic24.kz/news/posol-kazakhstana-vruchil-veritelnye-gramoty-prezidentu-estonii-u25521 |vaadatud=11.11.2023 |arhiivimisaeg=11.11.2023 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231111165350/https://ic24.kz/news/posol-kazakhstana-vruchil-veritelnye-gramoty-prezidentu-estonii-u25521 |url-olek=ei tööta }}</ref> |2017–2020 |Helsingi |- |[[Nurlan Seitimov]] |5. veebruar 2020<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2021-03-24 |pealkiri=Kasahstan |url=https://www.vm.ee/kasahstan |vaadatud=2023-11-11 |väljaanne=[[Eesti Välisministeerium]]|url-olek=ei sobi|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231111165345/https://www.vm.ee/kasahstan|arhiivimisaeg=2023-11-11}}</ref> |2020–2024 | rowspan="2" |[[Tallinn]] |- |[[Altai Kölginov]] |3. mai 2024<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2024-05-03 |pealkiri=Riigipea võttis vastu Kasahstani ning Bosnia ja Hertsegoviina suursaadiku volikirjad |väljaanne=[[Postimees]] |url=https://www.postimees.ee/8013393/riigipea-vottis-vastu-kasahstani-ning-bosnia-ja-hertsegoviina-suursaadiku-volikirjad}}</ref> |Alates 2024 |} ==Vaata ka== * [[Eesti suursaadik Kasahstanis]] * [[Eesti-Kasahstani suhted]] * [[Kasahstani suursaatkond Tallinnas]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Välismaa suursaadikud Eestis]] [[Kategooria:Kasahstan]] tj28ipijzudpjhrbkvfpsdfdr53juew 0 543949 7214084 6326968 2026-08-14T11:15:57Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7214084 wikitext text/x-wiki '''Narva-Jõesuu linnapea''' on [[Narva-Jõesuu linnavalitsus]]e juht. ==Narva-Jõesuu linnapead== *... *2013–2014 [[Raivo Murd]] *?-2016 [[Iraida Tšubenko]] *... *[[Maksim Iljin]]<ref>https://web.archive.org/web/20220208134555/http://narva-joesuu.ee/kontaktid1 (vaadatud 10.04.2019)</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Narva-Jõesuu linnapead| ]] qbk2vbe0mzhhvknqjpwnl96sbde4umo 0 545638 7213942 6896989 2026-08-14T06:25:31Z Robert Treufeldt 9117 7213942 wikitext text/x-wiki {{Mitte segi ajada| [[Rahvaralli karikavõistlused|Rahvaralli karikavõistlustega]]}} '''Rahvasprindi karikavõistlused''' on [[Eesti autosport|Eesti autospordi]] [[karikavõistlused]] amatööridele. Võistlusi korraldab [[Eesti Autospordi Liit]] koos spordiklubidega. Võistlused koosnevad kuni kümnest etapist.<ref name="autosport.ee_juhend">https://web.archive.org/web/20190424151535/http://autosport.ee/sites/default/files/EAL%20rahvasprindi%20karikavo%CC%83istluste%20u%CC%88ldjuhend%202019.pdf (vaadatud 21.04.2019)</ref> ==Etapid== 2019 sõidetakse järgmised etapid: *1+1 Hiiumaa 26.01 *1+1 Otepää 09.02 *Haapsalu 13.04 *Otepää 20.04 *Kohila 04.05 *Viru 08.06 *Hiiumaa 29.06 *A1M Võru 27.07 *Saaremaa 07.09 *Laitse 15.09 *Vasalemma 26.10 (varuetapp).<ref name="autosport.ee_kalender">https://web.archive.org/web/20190424152151/http://autosport.ee/kalender-2015-1 (vaadatud 21.04.2019)</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://autosport.ee/rahvasprint Rahvasprindist Eesti Autospordi Liidu kodulehel] [[Kategooria:Eesti autoralli]] [[Kategooria:Eesti karikavõistlused]] r3xqo8kyv1cssrfzq07i9mfqev3dfks 0 546286 7213773 5304783 2026-08-13T17:49:08Z ~2026-44473-48 235409 7213773 wikitext text/x-wiki [[Fail:Lilienthal Torino.JPG|pisi|Andor Lilienthal 2006. aastal Torinos]] '''Andor Lilienthal''' ([[5. mai]] [[1911]] [[Moskva]] – [[8. mai]] [[2010]] [[Budapest]]) oli [[Ungari]] ja [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] [[male]] [[Suurmeister (male)|suurmeister]]. Karjääri jooksul mängis ta kümne maailmameistri vastu ja on võitnud [[Emanuel Lasker]]it, [[José Raúl Capablanca]]t, [[Max Euwe]]t, [[Aleksandr Aljohhin]]it, [[Mihhail Botvinnik]]ut ja [[Vassili Smõslov]]i. Lilienthal sündis Moskvas töötanud ungari juutidest vanemate kolmanda lapsena. Tema ema oli laulja ja isa elektriinsener. 1913. aastal läks ema koos lastega Ungarisse tagasi. Sõja ajal oli ema sunnitud lapsed lastekodusse andma. Lastekodus õppis Andor rätsepaks. 15-aastaselt õppis ta malet mängima. Ta hakkas Budapesti kohvikutes raha peale malet mängima. 1929. aastal läks ta [[Viin]]i, kus mängis samuti kohvikutes. Simultaanmatšil Capablancaga õnnestus tal viiki mängida. Viinist sõitis ta edasi Berliini ja seejärel Pariisi. Sealsetes kohvikutes saavutas ta tugeva mängija kuulsuse ning ta sai esimese kutse rahvusvahelisele turniirile, kus ta saavutas 4.-5. koha 4 punktiga 7 partiist. Järgnenud aastatel mängis ta mitmetel turniiridel ning esindas Ungarit maleolümpiatel. 1933., 1935. ja 1937. aasta maleolümpial esindas ta Ungarit. Ta võitis individuaalse kuldmedali 1933. aastal (5. laual) ja 1935. aastal (2. laual). 1937. aastal võitis ta meeskondliku hõbeda. Ta sõbrustas Aljohhini ja Capablancaga. 1935. aastal mängis ta turniiril Moskvas, kus tutvus venelanna Jevgenijaga, kellega ta hiljem abiellus. Ta jäi elama Venemaale ning 1939. aastal sai ta Nõukogude Liidu kodanikuks. Pärast Jevgenija surma abiellus ta veel kaks korda: venelanna Ljudmillaga (1976) ja Olgaga (1987). 1940. aasta Nõukogude Liidu meistrivõistlustel jagas ta esikohta [[Igor Bondarevski]]ga. [[Paul Keres]] tuli samal turniiril neljandaks ning mängis Lilienthaliga viiki. 1951–1970 oli ta [[Tigran Petrosjan]]i (1963–1969 male maailmameister) treener. 1976. aastal kolis ta tagasi Ungarisse ning jäi elama Budapesti. Surres oli ta vanim elusolev male suurmeister ja viimane rahvusvaheline suurmeister, kellele [[FIDE]] [[1950]]. aastal esimestena ametlikult rahvusvahelise suurmeistri tiitli andis. Üks tema tuntumaid partiisid on 1935. aastal Hastingsi turniiril Capablancaga mängitud partii:<br> :'''1.d4 Hf6 2.c4 e6 3.Hc3 Fb4 4.a3 Fxc3+ 5.bxc3 b6 6.f3 d5 7.Fg5 h6 8.Fh4 Fa6 9.e4 Fxc4 10.Fxc4 dxc4 11.Va4+ Vd7 12.Vxc4 Vc6 13.Vd3 Hbd7 14.He2 Bd8 15.O-O a5 16.Vc2 Vc4 17.f4 Bc8 18.f5 e5 19.dxe5 Vxe4 20.exf6 Vxc2 21.fxg7 Bg8 22.Hd4 Ve4 23.Bae1 Hc5 24.Bxe4+ Hxe4 25.Fe1 Bxg7 26.Bxe4+ Kd7 1-0''' Andor Lilienthali [[Morphy arv]] oli 3. {{JÄRJESTA:Lilienthal, Andor}} [[Kategooria:Ungari maletajad]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu maletajad]] [[Kategooria:Sündinud 1911]] [[Kategooria:Surnud 2010]] 7g6ma4h1ohulf3wazmxelt810vtuvmz 7213774 7213773 2026-08-13T17:51:05Z ~2026-44473-48 235409 7213774 wikitext text/x-wiki [[Fail:Lilienthal Torino.JPG|pisi|Andor Lilienthal 2006. aastal Torinos]] '''Andor Lilienthal''' ([[5. mai]] [[1911]] [[Moskva]] – [[8. mai]] [[2010]] [[Budapest]]) oli [[Ungari]] ja [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] [[male]] [[Suurmeister (male)|suurmeister]]. Karjääri jooksul mängis ta kümne maailmameistri vastu ja on võitnud [[Emanuel Lasker]]it, [[José Raúl Capablanca]]t, [[Max Euwe]]t, [[Aleksandr Aljohhin]]it, [[Mihhail Botvinnik]]ut ja [[Vassili Smõslov]]i. Lilienthal sündis Moskvas töötanud ungari juutidest vanemate kolmanda lapsena. Tema ema oli laulja ja isa elektriinsener. 1913. aastal läks ema koos lastega Ungarisse tagasi. Sõja ajal oli ema sunnitud lapsed lastekodusse andma. Lastekodus õppis Andor rätsepaks. 15-aastaselt õppis ta malet mängima. Ta hakkas Budapesti kohvikutes raha peale malet mängima. 1929. aastal läks ta [[Viin]]i, kus mängis samuti kohvikutes. Simultaanmatšil Capablancaga õnnestus tal viiki mängida. Viinist sõitis ta edasi Berliini ja seejärel Pariisi. Sealsetes kohvikutes saavutas ta tugeva mängija kuulsuse ning ta sai esimese kutse rahvusvahelisele turniirile, kus ta saavutas 4.-5. koha 4 punktiga 7 partiist. Järgnenud aastatel mängis ta mitmetel turniiridel ning esindas Ungarit maleolümpiatel. 1933., 1935. ja 1937. aasta maleolümpial esindas ta Ungarit. Ta võitis individuaalse kuldmedali 1933. aastal (5. laual) ja 1935. aastal (2. laual). 1937. aastal võitis ta meeskondliku hõbeda. Ta sõbrustas Aljohhini ja Capablancaga. 1935. aastal mängis ta turniiril Moskvas, kus tutvus venelanna Jevgeniaga, kellega ta hiljem abiellus. Ta jäi elama Venemaale ning 1939. aastal sai ta Nõukogude Liidu kodanikuks. Pärast Jevgenia surma abiellus ta veel kaks korda: venelanna Ljudmilaga (1976) ja Olgaga (1987). 1940. aasta Nõukogude Liidu meistrivõistlustel jagas ta esikohta [[Igor Bondarevski]]ga. [[Paul Keres]] tuli samal turniiril neljandaks ning mängis Lilienthaliga viiki. 1951–1970 oli ta [[Tigran Petrosjan]]i (1963–1969 male maailmameister) treener. 1976. aastal kolis ta tagasi Ungarisse ning jäi elama Budapesti. Surres oli ta vanim elusolev male suurmeister ja viimane rahvusvaheline suurmeister, kellele [[FIDE]] [[1950]]. aastal esimestena ametlikult rahvusvahelise suurmeistri tiitli andis. Üks tema tuntumaid partiisid on 1935. aastal Hastingsi turniiril Capablancaga mängitud partii:<br> :'''1.d4 Hf6 2.c4 e6 3.Hc3 Fb4 4.a3 Fxc3+ 5.bxc3 b6 6.f3 d5 7.Fg5 h6 8.Fh4 Fa6 9.e4 Fxc4 10.Fxc4 dxc4 11.Va4+ Vd7 12.Vxc4 Vc6 13.Vd3 Hbd7 14.He2 Bd8 15.O-O a5 16.Vc2 Vc4 17.f4 Bc8 18.f5 e5 19.dxe5 Vxe4 20.exf6 Vxc2 21.fxg7 Bg8 22.Hd4 Ve4 23.Bae1 Hc5 24.Bxe4+ Hxe4 25.Fe1 Bxg7 26.Bxe4+ Kd7 1-0''' Andor Lilienthali [[Morphy arv]] oli 3. {{JÄRJESTA:Lilienthal, Andor}} [[Kategooria:Ungari maletajad]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu maletajad]] [[Kategooria:Sündinud 1911]] [[Kategooria:Surnud 2010]] egjy745v4n5d4coaotwr6j94llnuqh7 7213777 7213774 2026-08-13T18:09:10Z ~2026-44473-48 235409 7213777 wikitext text/x-wiki [[Fail:Lilienthal Torino.JPG|pisi|Andor Lilienthal 2006. aastal Torinos]] '''Andor Lilienthal''' ([[5. mai]] [[1911]] [[Moskva]] – [[8. mai]] [[2010]] [[Budapest]]) oli [[Ungari]] ja [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] [[male]] [[Suurmeister (male)|suurmeister]]. Karjääri jooksul mängis ta kümne maailmameistri vastu ja on võitnud [[Emanuel Lasker]]it, [[José Raúl Capablanca]]t, [[Max Euwe]]t, [[Aleksandr Aljohhin]]it, [[Mihhail Botvinnik]]ut ja [[Vassili Smõslov]]i. Lilienthal sündis Moskvas töötanud ungari juutidest vanemate kolmanda lapsena. Tema ema oli laulja ja isa elektriinsener. 1913. aastal läks ema koos lastega Ungarisse tagasi. Sõja ajal oli ema sunnitud lapsed lastekodusse andma. Lastekodus õppis Andor rätsepaks. 15-aastaselt õppis ta malet mängima. Ta hakkas Budapesti kohvikutes raha peale malet mängima. 1929. aastal läks ta [[Viin]]i, kus mängis samuti kohvikutes. Simultaanmatšil Capablancaga õnnestus tal viiki mängida. Viinist sõitis ta edasi Berliini ja seejärel Pariisi. Sealsetes kohvikutes saavutas ta tugeva mängija kuulsuse ning ta sai esimese kutse rahvusvahelisele turniirile, kus ta saavutas 4.-5. koha 4 punktiga 7 partiist. Järgnenud aastatel mängis ta mitmetel turniiridel ning esindas Ungarit maleolümpiatel. 1933., 1935. ja 1937. aasta maleolümpial esindas ta Ungarit. Ta võitis individuaalse kuldmedali 1933. aastal (5. laual) ja 1935. aastal (2. laual). 1937. aastal võitis ta meeskondliku hõbeda. Ta sõbrustas Aljohhini ja Capablancaga. 1935. aastal mängis ta turniiril Moskvas, kus tutvus venelanna Jevgeniaga, kellega ta hiljem abiellus. Ta jäi elama Venemaale ning 1939. aastal sai ta Nõukogude Liidu kodanikuks. Pärast Jevgenia surma abiellus ta veel kaks korda: venelanna Ljudmilaga (1976) ja Olgaga (1987). 1940. aasta Nõukogude Liidu meistrivõistlustel jagas ta esikohta [[Igor Bondarevski]]ga. [[Paul Keres]] tuli samal turniiril neljandaks ning mängis Lilienthaliga viiki. 1951–1970 oli ta [[Tigran Petrosjan]]i (1963–1969 male maailmameister) treener. 1976. aastal kolis ta tagasi Ungarisse ning jäi elama Budapesti. Surres oli ta vanim elusolev male suurmeister ja viimane rahvusvaheline suurmeister, kellele [[FIDE]] [[1950]]. aastal esimestena ametlikult rahvusvahelise suurmeistri tiitli andis. Üks tema tuntumaid partiisid on 1935. aastal Hastingsi turniiril Capablancaga mängitud partii:<br> :'''1.d4 Rf6 2.c4 e6 3.Rc3 Ob4 4.a3 Oxc3+ 5.bxc3 b6 6.f3 d5 7.Og5 h6 8.Oh4 Oa6 9.e4 Oxc4 10.Oxc4 dxc4 11.La4+ Ld7 12.Lxc4 Lc6 13.Ld3 Rbd7 14.Re2 Vd8 15.O-O a5 16.Lc2 Lc4 17.f4 Vc8 18.f5 e5 19.dxe5 Lxe4 20.exf6 Lxc2 21.fxg7 Vg8 22.Rd4 Ve4 23.Vae1 Rc5 24.Vxe4+ Rxe4 25.Oe1 Vxg7 26.Vxe4+ Kd7 1-0''' Andor Lilienthali [[Morphy arv]] oli 3. {{JÄRJESTA:Lilienthal, Andor}} [[Kategooria:Ungari maletajad]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu maletajad]] [[Kategooria:Sündinud 1911]] [[Kategooria:Surnud 2010]] 2r6pnjxnsgaj26yr0p4hnbhkdxsb2cl 0 560395 7213848 5419254 2026-08-13T21:08:14Z Svencapoeira 67038 7213848 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Rohekas üleniidik | värvus = seened | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = | pildi_seletus = | pildi_laius = | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kottseened]] ''Ascomycota'' | selts = [[Helekottseenelaadsed]] ''Hypocreales'' | sugukond = [[Helekottseenelised]] ''Hypocreaceae'' | perekond = [[Üleniidik]] ''Hypomyces'' | liik = '''Rohekas üleniidik''' | binaarne = ''Hypomyces luteovirens'' | binaarse_autor = | leviku_kaart = }} '''Rohekas üleniidik''' (''Hypomyces viridis'') on [[kottseened|kottseente]] hulka kuuluv seeneliik. Seent on leitud ka Eestist.<ref name="Seente entsüklopeedia, 2006">Gerrit J. Keizer. Seente entsüklopeedia. Tallinn: [[Sinisukk (kirjastus)|Sinisukk]], 2006. Lk 76</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Elurikkus}} [[Kategooria:Eesti kottseened]] [[Kategooria:Helekottseenelaadsed]] 4ka0win864kx5n012b20vxcu8upjkr4 7213849 7213848 2026-08-13T21:08:30Z Svencapoeira 67038 7213849 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Rohekas üleniidik | värvus = seened | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = | pildi_seletus = | pildi_laius = | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kottseened]] ''Ascomycota'' | selts = [[Helekottseenelaadsed]] ''Hypocreales'' | sugukond = [[Helekottseenelised]] ''Hypocreaceae'' | perekond = [[Üleniidik]] ''Hypomyces'' | liik = '''Rohekas üleniidik''' | binaarne = ''Hypomyces luteovirens'' | binaarse_autor = | leviku_kaart = }} '''Rohekas üleniidik''' (''Hypomyces luteovirens'') on [[kottseened|kottseente]] hulka kuuluv seeneliik. Seent on leitud ka Eestist.<ref name="Seente entsüklopeedia, 2006">Gerrit J. Keizer. Seente entsüklopeedia. Tallinn: [[Sinisukk (kirjastus)|Sinisukk]], 2006. Lk 76</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Elurikkus}} [[Kategooria:Eesti kottseened]] [[Kategooria:Helekottseenelaadsed]] icvmexegwmt455p2ppncrpomvmsvyql 7213850 7213849 2026-08-13T21:09:36Z Svencapoeira 67038 7213850 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Rohekas üleniidik | värvus = seened | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Rohekas üleniidik.jpg | pildi_seletus = Rohekas üleniidik ''Hypomyces luteovirens'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kottseened]] ''Ascomycota'' | selts = [[Helekottseenelaadsed]] ''Hypocreales'' | sugukond = [[Helekottseenelised]] ''Hypocreaceae'' | perekond = [[Üleniidik]] ''Hypomyces'' | liik = '''Rohekas üleniidik''' | binaarne = ''Hypomyces luteovirens'' | binaarse_autor = | leviku_kaart = }} '''Rohekas üleniidik''' (''Hypomyces luteovirens'') on [[kottseened|kottseente]] hulka kuuluv seeneliik. Seent on leitud ka Eestist.<ref name="Seente entsüklopeedia, 2006">Gerrit J. Keizer. Seente entsüklopeedia. Tallinn: [[Sinisukk (kirjastus)|Sinisukk]], 2006. Lk 76</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Elurikkus}} [[Kategooria:Eesti kottseened]] [[Kategooria:Helekottseenelaadsed]] skh1un55u6pjgjgpoevish7lucfflw4 7213851 7213850 2026-08-13T21:11:39Z Svencapoeira 67038 7213851 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Rohekas üleniidik | värvus = seened | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Rohekas üleniidik.jpg | pildi_seletus = Rohekas üleniidik ''Hypomyces luteovirens'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kottseened]] ''Ascomycota'' | selts = [[Helekottseenelaadsed]] ''Hypocreales'' | sugukond = [[Helekottseenelised]] ''Hypocreaceae'' | perekond = [[Üleniidik]] ''Hypomyces'' | liik = '''Rohekas üleniidik''' | binaarne = ''Hypomyces luteovirens'' | binaarse_autor = | leviku_kaart = }} '''Rohekas üleniidik''' (''Hypomyces luteovirens'', varem ''H. viridis'') on [[kottseened|kottseente]] hulka kuuluv seeneliik. Seent on leitud ka Eestist.<ref name="Seente entsüklopeedia, 2006">Gerrit J. Keizer. Seente entsüklopeedia. Tallinn: [[Sinisukk (kirjastus)|Sinisukk]], 2006. Lk 76</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Elurikkus}} [[Kategooria:Eesti kottseened]] [[Kategooria:Helekottseenelaadsed]] 5cmb3icdtcc60r0dx8dd08yyx1epc05 0 560397 7213854 6947866 2026-08-13T21:16:25Z Svencapoeira 67038 7213854 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Oranž üleniidik | värvus = seened | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Oranž üleniidik.jpg | pildi_seletus = Oranž üleniidik ''Hypomyces aurantius'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kottseened]] ''Ascomycota'' | klass = ''[[Sordariomycetes]]'' | selts = [[Helekottseenelaadsed]] ''Hypocreales'' | sugukond = [[Helekottseenelised]] ''Hypocreaceae'' | perekond = [[Üleniidik]] ''Hypomyces'' | liik = '''Oranž üleniidik''' | binaarne = ''Hypomyces aurantius'' | binaarse_autor = | leviku_kaart = }} '''Oranž üleniidik''' (''Hypomyces aurantius'') on [[kottseened|kottseente]] hulka kuuluv seeneliik. Seen kasvab nii lehik- kui torikseentel ja värvub [[KOH]]i toimel lillaks. ==Välislingid== *{{Elurikkus}} [[Kategooria:Eesti kottseened]] [[Kategooria:Helekottseenelaadsed]] a7d24klxzgq5fbjc1xlf07onba9uuky 0 567563 7213738 7149557 2026-08-13T16:22:55Z Andres 5 7213738 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Politikos_beginning._Clarke_Plato.jpg|pisi|Dialoogi "Riigimees" algus vanimas säilinud keskaegses käsikirjas]] '''"Riigimees"''' (kreeka Πολιτικός) on [[antiikfilosoofia|antiikfilosoof]] [[Platon]]i [[Platoni dialoogid|dialoog]]i vormis kirjutatud [[filosoofia|filosoofiline]] [[teos]], mis kuulub üldise arvamuse kohaselt Platoni hiliste dialoogide hulka.<ref>Michael Erler: Platon, Basel 2007, lk. 245.</ref> Tegemist on kolmanda osaga kolmest dialoogist koosnevas triloogias. Triloogia esimene osa on "[[Theaitetos (Platoni dialoog)|Theaitetos]]", milles lepitakse kokku "[[Sofist (Platoni dialoog)|Sofistis]]" aset leidev vestlus, kusjuures dialoog toimub "Theaitetose" vestlusele järgneval päeval. "Sofistile" järgneb omakorda dialoog "Riigimees". Triloogia toimumisaja kohta "Riigimehes" teavet pole, seda määratleb (aastal 399 eKr) üksnes dialoogi esimene osa "Theaitetos".<ref>Platon, Theaitetos 210d.</ref> "Sofistis" kohtuvad [[Sokrates]], [[Theaitetos]] ja [[Theodoros Küreenest|Theodoros]] [[Elea]]st pärit võõraga. Sokrates küsib temalt, kas [[Elea]]s ka sofiste, riigimehi ja filosoofe eristatakse ja kuidas neid seal määratletakse.<ref>Platon, Sophistes 216c–217b.</ref> Eleast pärit nimetu võõras väidab, et need kolm tõepoolest erinevad. Dialoogi teises osas käib arutelu selle üle, kuidas määratleda [[sofistid|sofisti]], kolmandas aga selle üle, kuidas määratleda riigimehi. Kolmandas dialoogis tuleb mängu ka noor Sokrates, kes "Sofistis" sõna ei saanud ja asendab nüüd võõra vestluspartnerina Theaitetost. Kolmas isik ehk filosoof jääb käsitlemata; tõenäoliselt Platon ka sellist dialoogi ei kirjutanud.<ref>Mary Louise Gill, ''Philosophos: Plato's Unwritten Dialogue,'' Oxford University Press, 2012.</ref> Dialoogis esinevat võõrast nimetatakse elealaseks, kuna dialoogi toimumisajal oli Elea Kreeka filosoofia üks keskusi, kus toimusid põhilised arutelud oleva ja mitteoleva suhetest ning kus elasid [[Parmenides]] ja [[Zenon Eleast|Zenon]].<ref>Friedo Ricken: ''Platon: Politikos. Übersetzung und Kommentar,'' Göttingen 2008, Lk. 87 f.</ref> Tegemist pole tõenäoliselt reaalse isikuga; ka ei väljenda võõras usutavasti Platoni seisukohti, mida esindab dialoogides tavaliselt Sokrates. Giuseppe Agostino Roggerone arvates esindab võõras [[Aristoteles]]e seisukohti, mis olid dialoogi kirjutamise ajaks juba välja kujunenud ja millega Platon kui tema õpetaja ka kursis oli.<ref>Giuseppe Agostino Roggerone: ''La crisi del Platonismo nel Sofista e nel Politico,'' Lecce 1983, lk. 45–79 </ref> Dialoogis vestlevad omavahel Elea võõras ja noor Sokrates; vana Sokratese roll piirdub sissejuhatusega. Riigimehe kirjeldamiseks kasutatakse algul "Sofistis" kasutatud meetodit, kus olevat eristatakse dihhotoomse rühmadesse jagamise kaudu.<ref>Margarita Kranz: ''Das Wissen des Philosophen,'' Tübingen 1986, Lk. 64–68.</ref> Meetodi tulemusel määratletakse riigimeest kui sulgedeta kahejalgsete karjast, mispeale võõras märgib irooniliselt, et kui selline kunst tõepoolest esinema peaks, siis oleks riigimehe amet just see. Arutelu käigus üritab noor Sokrates elusolendeid rühmitada inimesteks ja mitteinimesteks, mida võõras peab vääraks, sest nii võiks ka sookured olendeid liigitada [[sookurg]]edeks ja mittesookurgedeks, pannes ka inimesed sellesse viimasesse rühma.<ref>Michael Wedin: ''Collection and division in the Phaedrus and Statesman.'' Revue de Philosophie Ancienne 5, 1987, Lk. 220–233.</ref> Seejärel jutustab võõras ühe müüdi ja alustab teistsuguse meetodiga, lahates riigimehe ametit sel moel, et eristatakse seda sama valdkonna teistest ametitest.<ref>Mitchell Miller, The Philosopher in Plato's Statesman, Parmenides Publishing, 2004.</ref> Nii nagu "Sofistis" kasutati meetodi selgitamiseks näitena õngitsejat, nii kasutab Elea võõras siin näitena kangrut. Ta jõuab järeldusele, et riigimees peab arendama riigis harmooniat ja koostööd, milleks on vajalik arendada ka selle elanike mõõdukust.<ref>Hans Joachim Krämer: ''Arete bei Platon und Aristoteles,'' Heidelberg 1959, Lk. 148–154</ref> Osalt käsitleb Platon selles samasid teemasid kui dialoogis "[[Politeia]]". Ta peab riigimehe kunsti millekski selliseks, mida igaüks ei valda, seega kuulub otsustusõigus valitud eliidile, kes seda kunsti tunneb.<ref>Cooper and Hutchinson (1997). "Introduction to Politikos".</ref> Kui noor Sokrates küsib seaduste kohta, siis ei pea võõras neid vajalikeks. Ta võrdleb riigimehe ametit [[tüürimees|tüürimehe]] (kasutatav sõna ''naúklēros'' tähendab nii kaptenit kui tüürimeest) ja [[arst]]i ametitega, kes teevad otsuseid lähtuvalt oma kompetentsist, aga mitte ettekirjutustest ja reeglitest. Ühtlasi võrdleb ta erinevaid riigivorme. Samas möönab võõras seaduste vajalikkust, sest tõelised riigimehed on haruldased. Nagu arst ja treener teevad ettekirjutusi isikutele, kellest nad pikemat aega lahus peavad olema, nii teevad riigimehed ka seaduseid, et need valitseks rahvast siis, kui neil valitsemisoskustega isikuid eesotsas pole. Lõpuks jõuab võõras järeldusele, et mitte iga valitseja ei valda riigivalitsemise kunsti. On ka neid, kes esitavad selle pähe näivaid teadmisi, olles seega oma olemuselt [[sofistid]]. == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * [https://www.sacred-texts.com/cla/plato/statesma.htm "Riigimehe" dialoog inglise keeles] [[Kategooria:Platoni teosed]] [[Kategooria:Loogika]] [[Kategooria:Poliitiline filosoofia]] 8alkac5e7bo14b8sfy6ul0pzqzrq3w1 0 570013 7214041 6932455 2026-08-14T10:13:12Z Ulrikaekm 32635 lisasin arutelust infot 7214041 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib kunstnikust; dirigendi kohta loe artiklist [[August Konstantin Nieländer]].}} [[Pilt:Konstantin Nieländer, Sophie Kreutzwaldi portree. DrKM 21K21 1.jpg|pisi|Konstantin Nieländer, Sophie Kreutzwaldi portree.<br><small>Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi kogus.</small>]] '''Konstantin Nieländer''' (ka '''Constantin''' '''Niländer''' [[27. veebruar]] [[1848]] Rakvere vald – [[15. august]] [[1928]]) oli Eesti [[kunstnik]] ja joonistusõpetaja. Konstantin Nieländeri perekond elas [[Kadrina]] lähedal [[Undla mõis|Undla mõisas]]. Seal tutvus tulevane kunstnik [[Friedrich Reinhold Kreutzwald|Friedrich Reinhold Kreutzwaldi]] perekonnaga ning sõbrunes kirjaniku poja Aleksis Kreutzwaldiga, kes oli hiljem Kadrinas [[jaamaülem]]. Konstantin Nieländer on maalinud nii oma sõpra, kui tema õde Sophie Kreutzwaldi. Maalid asuvad tänapäeval [[Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum|Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumis]]. 1868. aasta kevadel astus Nieländer Tallinna maalrite ja portretistide gildi (saksa keeles Conterfeier- und Mahler-Amts) meistri H. Halpersoni juurde õpipoisiks.<ref>Einschreibe Buch und Ausschreibe Buch des Erb-Amts der Conterfeier und Mahler, 1850–1914 TLA.190.2.198</ref> 1869. aasta mais immatrikuleeriti ta [[Müncheni Kunstiakadeemia|Müncheni Kuningliku Kaunite Kunstide Akadeemia]] antiigiklassi A kadeemia matriklis on ta kirjas nimekujuga Constantin Nuländer, pärit Revalist Venemaal (''aus Reval in Rußland'') ning tema isa ametiks on märgitud agronoom.<ref>Matrikelbuch 1841–1884. Königliche Akademie der Bildenden Künste München, matrikkel nr 2889, lk 291</ref> 1870. aastast kuulus Nieländer Müncheni Kunstiühingusse (''Kunstverein München'')<ref>Bericht über den Bestand und das Wirken des Kunstvereins in München während des Jahres 1876. München, 1877, lk 32.</ref> Nieländer lõpetas kooli kõrgeima auhinnaga – Ludvigi medaliga. Järgnevad 11 aastat reisis ta [[Itaalia|Itaalias]], [[Prantsusmaa|Prantsusmaal]], [[Kaukaasia|Kaukaasias]], [[Türgi|Türgis]], [[Kreeka|Kreekas]], [[Palestiina|Palestiinas]] ja [[Egiptus|Egiptuses]]. Sealt viis tee teda [[Adeni laht|Adeni]] kaudu [[Sri Lanka|Sri Lankale]] ja [[India|Indiasse]]. Tagasi Euroopas, võttis ta ette kaheksakuulise jalgsirännaku Itaalias, Saksamaal ja Prantsusmaal.<ref name=":0">Pukits, Märt. Konstantin Niländer. Mälestusleht. - Olion, nr 10, 1930.</ref> [[1877]]. aastal esines oma teostega [[Peterburi Kunstide Akadeemia]] näitusel ja sai auhinnaks hõbemedali. Naasnud kodumaale, töötas ta kolm aastat Tallinnas [[Toomkool|Toomkooli]] joonistusõpetajana, reisis siis taas välismaal ning leidis teenistuse Riias Linna Reaalkooli joonistusõpetajana, kuhu jäi järgmiseks 35 aastaks. Kui kool [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal Tartusse evakueeriti, tuli Tartusse ka Nieländer. Ta töötas [[Hugo Treffneri Gümnaasium|Treffneri gümnaasiumis]] kuni 1926. aastani.<ref name=":0" /> Nieländeri loomingust on Eestis säilinud suhteliselt vähe teoseid. [[Eesti Kunstimuuseum|Eesti Kunstimuuseumi]] kogus asuvad maalid Viru värav (1877), Naine tapetud lindudega (1879) ja Rothenburgi raekoja trepp öövahiga. == Viited == {{viited}} {{DEFAULTSORT:Nieländer, Konstantin}} [[Kategooria:Eesti kunstnikud]] [[Kategooria:Sündinud 1848]] [[Kategooria:Surnud 1928]] mnd9fik86fhs6f060ipb73kraan846q 0 572361 7213871 7101354 2026-08-13T23:27:49Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7213871 wikitext text/x-wiki [[Fail:Mall of the Emirates (3679338750).jpg|pisi|287x287px|Mall of the Emiratesi interjöör]] '''Mall of the Emirates''' ([[araabia keel]]es مول الإمارات) on [[Dubai|Dubais]] asuv kaubanduskeskus. Selle arendaja ja omanik on [[Majid Al Futtaim Properties]]. Kaubanduskeskus avati 2005. aasta novembris. Keskus asub [[Sheikh Zayedi maantee]] neljandal ristmikul. Mitmekorruselises kaubanduskeskuses on praegu enam kui 630 jaemüügipunkti, 7900 parkimiskohta, üle 100 restorani ja kohviku, 80 luksuskauplust ja 250 esinduskauplust. Selle üüritav brutopind on kokku 255 489 ruutmeetrit. Seal asub ka perede vabaaja veetmise keskusi, sealhulgas [[Ski Dubai]] (Lähis-Ida esimene suusakuurort ja lumepark), 500-kohaline Dubai kogukonna teatri- ja kunstikeskus ning Magic Planet, mis on üks suurimaid meelelahutuskeskusi siseruumides Dubais.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.mydestination.com/dubai/shopping/19151/mall-of-the-emirates|pealkiri=Mall of the Emirates|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2014-12-23|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141223125715/http://www.mydestination.com/dubai/shopping/19151/mall-of-the-emirates|url-olek=ei tööta}}</ref> 2005. aasta novembris nimetati see Londonis [[World Travel Awards|World Travel Awardsil]] maailma juhtivaks uueks ostukeskuseks.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.dubaifaqs.com/mall-of-the-emirates.php|pealkiri=Mall of the Emirates|väljaanne=Dubai FAQs|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2017-06-06|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170606012557/http://www.dubaifaqs.com/mall-of-the-emirates.php|url-olek=ei tööta}}</ref> [[Forbes]] nimetas 2017. aastal Mall of the Emirates Dubais viie parima kaubanduskeskuse hulka.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.forbes.com/sites/bishopjordan/2017/01/03/shopping-malls-in-dubai/|pealkiri=Five Best Shopping Malls in Dubai|väljaanne=Forbes|aeg=|vaadatud=}}</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Dubai]] [[Kategooria:Kaubanduskeskused]] gizaoffhcjl2hfocxlf2voegc7alqd8 0 572482 7214101 5509301 2026-08-14T11:31:05Z Ulrikaekm 32635 viki + ajakohastus 7214101 wikitext text/x-wiki '''Seelikukütid''' oli [[Põlva|Põlvast]] pärit aastatel 1987-2020 tegutsenud viieliikmeline eesti naisansambel, kes olid maskeerunud meesteks. Nad esinesid 33 tegutsemisaasta jooksul nii Eestis kui ka välismaal ning jagasid lava näiteks koos [[Mati Nuude]], [[Luule Komissarov]]i kui ka [[Raimo Aas]]aga. Aastatel 1994-1997 anti välja neli [[Helikassett|helikassetti]].<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=20.03.1997 |pealkiri=Seelikukütid pidasid sünnipäeva |väljaanne=Maaleht |url=https://dea.digar.ee/article/maaleht/1997/03/20/52.3}}</ref> Ansambel astus esimest korda lavalaudadele 8. märtsil 1987 Põlva restoranis lõbustamaks Põlva Tarbijate Kooperatiivi naisperet [[Rahvusvaheline naistepäev|naistepäeva]] pidulikul vastuvõtul. Oma töökaaslaste petteks maskeerus vastloodud ansambel meeste riietesse ning kleebiti ette habemed-vuntsid.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=01.02.2012 |pealkiri=Seelikukütid tähistavad juubelit |väljaanne=Põlva Linna Teataja |url=https://dea.digar.ee/article/polvalinna/2012/02/01/12}}</ref> ==Koosseis== * [[Ele Lang]] – laul, jauram; * [[Svetlana Roht]] – laul, viiul; * [[Ester Vardja]] – laul, kitarr; * [[Evi Viin]] – akordion * [[Maiken Hass]] – kontrabass ==Muusika== * "Robert" * “Selle suve laul” * “Süda see ihaldab laineid” * “Lahkumislaul” * “Tahan koju” * “Tule, Mannike, õunapuu alla” * “Üksik lõõtsapill” * “Ahastus” ==Viited== <references /> [[Kategooria:Eesti ansamblid]] m0nj53ts2dnkzcdszlya5kfvxqyv15t 7214102 7214101 2026-08-14T11:31:17Z Ulrikaekm 32635 parandasin [[Vikipeedia:Tööriistad/Kriipsuskript|skripti]] abil kriipsud 7214102 wikitext text/x-wiki '''Seelikukütid''' oli [[Põlva|Põlvast]] pärit aastatel 1987–2020 tegutsenud viieliikmeline eesti naisansambel, kes olid maskeerunud meesteks. Nad esinesid 33 tegutsemisaasta jooksul nii Eestis kui ka välismaal ning jagasid lava näiteks koos [[Mati Nuude]], [[Luule Komissarov]]i kui ka [[Raimo Aas]]aga. Aastatel 1994–1997 anti välja neli [[Helikassett|helikassetti]].<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=20.03.1997 |pealkiri=Seelikukütid pidasid sünnipäeva |väljaanne=Maaleht |url=https://dea.digar.ee/article/maaleht/1997/03/20/52.3}}</ref> Ansambel astus esimest korda lavalaudadele 8. märtsil 1987 Põlva restoranis lõbustamaks Põlva Tarbijate Kooperatiivi naisperet [[Rahvusvaheline naistepäev|naistepäeva]] pidulikul vastuvõtul. Oma töökaaslaste petteks maskeerus vastloodud ansambel meeste riietesse ning kleebiti ette habemed-vuntsid.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=01.02.2012 |pealkiri=Seelikukütid tähistavad juubelit |väljaanne=Põlva Linna Teataja |url=https://dea.digar.ee/article/polvalinna/2012/02/01/12}}</ref> ==Koosseis== * [[Ele Lang]] – laul, jauram; * [[Svetlana Roht]] – laul, viiul; * [[Ester Vardja]] – laul, kitarr; * [[Evi Viin]] – akordion * [[Maiken Hass]] – kontrabass ==Muusika== * "Robert" * “Selle suve laul” * “Süda see ihaldab laineid” * “Lahkumislaul” * “Tahan koju” * “Tule, Mannike, õunapuu alla” * “Üksik lõõtsapill” * “Ahastus” ==Viited== <references /> [[Kategooria:Eesti ansamblid]] hkxicyuthl56okhgjovxkgxhks5ulgs 0 573046 7213869 6929590 2026-08-13T23:23:29Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7213869 wikitext text/x-wiki [[Fail: Schiedsrichter Schmid 1980 Malta.JPG|pisi|280px|Malekohtunikud 1980. aastal [[Malta]]l toimunud [[maleolümpia]]l. Pildil paremal peakohtunik [[Lothar Schmid]]. Ta oli ka 1972. aastal [[Reykjavík]]is [[Boriss Spasski|Spasski]]-[[Robert Fischer|Fischeri]] MM-tiitlimatši peakohtunik]] '''Malekohtunik''' on [[spordikohtunik]] [[male]]võistlustel. Malekohtuniku ülesandeks on jälgida, et [[malekoodeks]]ist rangelt kinni peetaks. Ta peab tagama [[aus mäng|ausa mängu]], tegutsema võistluste parimates huvides, tagama head mängutingimused, tagama, et mängijaid ei segataks ja juhtima võistluste kulgu.<ref name="ma4"/> Kui malevõistluse peakohtunikul on ametlikult nimetatud asetäitja, peab emb-kumb neist kogu aeg turniirisaalis olema. Kui asetäitjat pole nimetatud, peab peakohtunik kohtunikke informeerima, kust teda ennast leida. Kohtunike arv sõltub võistlusest. [[Maleolümpia]]tel võib näiteks võib kohtunike arv olla üle saja.<ref name="ma3"/> Malekohtuniku tegevuse eest annab [[Rahvusvaheline Maleföderatsioon]] (FIDE) [[rahvusvaheline arbiiter|rahvusvaheline arbiitri]] ja [[FIDE arbiiter|FIDE arbiitri]] nimetust, mõlemad nimetused on eluaegsed. [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] võisid malekohtunikud saada üleliidulise või vabariikliku kategooria spordikohtunikuks. ==Tippvõistluste peakohtunike== ===Maailmameistrivõistluste peakohtunikke=== [[Fail:Werelkampioenschap Schaken. Keres noteert een zet, onder toeziend oog van wedstr, Bestanddeelnr 902-6128.jpg|pisi|200px|[[1948. aasta male maailmameistrivõistlused|1948. aasta MM-turniiri]] peakohtunik [[Milan Vidmar]] jälgimas [[Paul Keres]]e mängu]] *[[Shohreh Bayat]], [[Ju Wenjun|Wenjuni]]-[[Aleksandra Gorjatškina|Gorjatškina]] naiste MM-tiitlimatš ([[Shanghai]] ja [[Vladivostok]], 2020) *[[Antonio Bento]], kaheksa osavõtjaga MM-i turniir ([[México]], 2007) *[[Stephane Escafre]], [[Magnus Carlsen|Carlseni]]-[[Fabiano Caruana|Caruana]] MM-tiitlimatš ([[London]], 2018) *[[Andrzej Filipowicz]], Carlseni-[[Viswanathan Anand|Anandi]] MM-tiitlimatš ([[Sotši]], 2014) *[[Deventer Klaus]], MM-i pretendentide turniir ([[Berliin]], 2018) *[[Panagiotis Nikolopoulos]], Anandi-[[Vladimir Kramnik|Kramniku]] MM-tiitlimatš ([[Bonn]], 2008) ja Anandi-Topalovi MM-tiitlimatš ([[Sofia]], 2010) *[[Takis Nikolopoulos]], Carlseni-Karjakini MM-tiitlimatš ([[New York]], 2016) *[[Lothar Schmid]], [[Boriss Spasski|Spasski]]-[[Robert Fischer|Fischeri]] MM-tiitlimatš ([[Reykjavík]], 1972) *[[Werner Stubenvoll]], MM-i pretendentide turniir ([[London]], 2013) *[[Ašot Vardapetjan]], Anandi-Gelfandi MM-tiitlimatš ([[Moskva]], 2012) ja Carlseni-Anandi MM-tiitlimatš ([[Chennai]], 2013) *[[Milan Vidmar]], [[1948. aasta male maailmameistrivõistlused|1948. aasta MM-turniir]] ===Maleolümpiate peakohtunikke=== [[Fail: Olimpiada Bled Slovenija glavni sodnik.jpg|pisi|200px|Peakohtunik [[Geurt Gijssen]] 2002. aastal [[Bled]]is toimunud [[maleolümpia]]l]] *[[Juri Averbahh]], [[Moskva]] (1994) *[[Georgios Beskos]], [[Novi Sad]] (1990) *[[Igor Bondarevski]], Moskva (1956, koos [[Ari Ilmakunnas]]ega) *[[Miroslav Filip]], [[Dubai]] (1986) *[[Salomon Flohr]], [[Varna]] (1962) *[[Faik Gasanov]], [[Bakuu]] (2016) *[[Geurt Gijssen]], [[Elista]] (1998), [[İstanbul]] (2000), [[Bled]] (2002), [[Torino]] (2006) *[[Svetozar Gligorić]], [[Thessaloníki]] (1988) *[[Harry de Graaf]], [[Siegen]] (1970) *[[Ari Ilmakunnas]], Moskva (1956, koos [[Igor Bondarevski]]ga) *[[Božidar Kažić]], Thessaloníki (1984) *[[Alesha Khachatrian]], [[Jerevan]] (1996) *[[Paul Klein]], [[Buenos Aires]] (1978) *[[Aleksandr Kotov]], [[Skopje]] (1972), [[Nice]] (1974) *[[Ignatius Leong]], [[Mallorca]] (2004), [[Dresden]] (2008) *[[Alois Nagler]], [[München]], 1958), [[Tel Aviv]] (1964) *[[Panagiotis Nikolopoulos]], [[İstanbul]] (2012), [[Tromsø]] (2014), [[Bathumi]] (2018) *[[Karel Opočenský]], [[Helsingi]] (1952) *[[Vjatšeslav Ragozin]], [[Leipzig]] (1960) *[[Lothar Schmid]], [[Valletta]] (1980), [[Luzern]] (1982) *[[Sava Stoisavljevic]], [[Hantõ-Mansiisk]] (2010) *[[Jaroslav Šajtar]], [[Havanna]] (1966), [[Lugano]] (1968) *[[Milan Vidmar]], [[Dubrovnik]] (1950), [[Amsterdam]] (1954) ==Malekohtunikke Eestis== ===Üleliidulise kategooria kohtunikke=== [[Fail: Lembit Vahesaar 20090706 by Ahsoous.jpg|pisi|200px|Tuntuim Eesti malekohtunik [[Lembit Vahesaar]]]] *[[Harry Ello]] (1960)<ref name="ma2"/> *[[Lembit Vahesaar]] (1965) *[[Kaljus Pettai]] (1967) *[[Balduin Päsoke]]<ref name="ma1"/> *[[Heino Kann]] <ref name="ma1"/> *[[Helmuth Luik]]<ref name="ma1"/> ===Vabariikliku kategooria kohtunikke=== *1953 – [[Heino Hindre]] *1961 – [[Theodor Sinkel]] *1961 – [[Henn Saarmann]] *1961 – [[Hans Tomson]] *1968 – [[Bernhard Tali]] *1960 – [[Lembit Vahesaar]] *1970 – [[Elmar Kask]] ===FIDE arbiitreid=== [[Fail: 26e Hoogovenschaaktoernooi te Beverwijk, Van Scheltinga, Bestanddeelnr 915-9397.jpg|pisi|200px|1974. aastal [[FIDE]] kongressil [[Paul Keres]]ele antud [[rahvusvaheline arbiiter|rahvusvahelise arbiitri]] nimetus oli tunnustuseks tema vaieldamatult kõrgele malealasele autoriteedile<ref name="vahe"/>]] *2006 – [[Jaan Narva]], [[Hendrik Olde]] *2014 – [[Askold Nassar]] *2015 – [[Tarmo Tuul]] ===Rahvusvahelised arbiitrid=== *1969 – [[Lembit Vahesaar]] *1974 – [[Paul Keres]] *1986 – [[Harry Ello]] *2004 – [[Margit Brokko]] *2016 – [[Sten Kasela]] *2014 – [[Marek Kolk (matemaatik)|Marek Kolk]] *2022 - [[Peep Narusberg]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="ma1">[http://maleliit.blogspot.com/2009/05/moni-sona-helmuthist.html Mõni sõna Helmuthist. Lembit Vahesaare blogi]. maleliit.blogspot.com</ref> <ref name="ma2">[http://www.maleliit.ee/varia/elulood/HarryEllo.html Harry Ello]. maleliit.ee</ref> <ref name="ma3">[http://www.maleliit.ee/varia/reeglid/kohtuniku_roll.pdf Malekohtunikust, tema rollist ja ülesannetest]. maleliit.ee</ref> <ref name="ma4">[https://web.archive.org/web/20191224103306/http://www.maleliit.ee/malereeglid/pdf/Malekoodeks_EST.pdf FIDE malekoodeks]. maleliit.ee</ref> <ref name="vahe">"Mälestusi Paul Keresest". Koostanud Merike Rõtova. Eesti Raamat, 1983. Lk 72</ref> }} ==Välislingid== *[http://www.maleliit.ee/varia/reeglid/2014/kohtunikud-2014.pdf FIDE kohtunike süsteem]. maleliit.ee *[[Lembit Vahesaar]]. [http://www.maleliit.ee/varia/reeglid/kohtuniku_roll.pdf "Malekohtunikust, tema rollist ja ülesannetest"]. maleliit.ee *[http://maleliit.blogspot.com/ Eesti malekohtunike ajaveeb]. maleliit.blogspot.com [[Kategooria:Male]] d3f8tg7aqcgnng3ebvkkysa4hk3nl0p 0 582065 7213895 5843302 2026-08-14T03:39:55Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7213895 wikitext text/x-wiki '''Meistrikandidaat males''' on reas riikides [[male]]s sportlike saavutuste eest tulemuspõhiselt antav nimetus või spordijärk. Meistrikandidaadi nimetust ([[inglise keel]]es ''Candidate Master''; [[lühend]] '''CM''') annab 2002. aastast ka [[Rahvusvaheline Maleföderatsioon]] (FIDE) oma liikmesliitude maletajatele vastavate nõuete täitmisel. Nõuded meistrikandidaadi nimetuse saamiseks on madalamad kui [[meister (male)|meistri]] nimetuse saamiseks. ==Venemaal== Venemaal on meistrikandidaat ([[vene keel]]es кандидат в мастера спорта) spordijärk, mida antakse vähemalt 9-aastastele maletajatele, kes on malevõistlusel täitnud meistrikandidaadi normi. Meistrikandidaadi norm on määratud protsendiga võistlustel saadaolevast maksimaalsest punktide arvust, Protsendi suurus sõltub võistluste osavõitjate keskmisest reitingust. Näiteks kui võistluste keskmine reiting jääb vahemikku 2000–2025, on meistrikandidaadi normiks sellel võistlusel 55% võimalikust punktide arvust.<ref name="cher"/> ==Nõukogude Liidus== [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] anti maletajatele meistrikandidaadi spordijärk, mil oli esimesest järgust kõrgem spordijärk (sarnaselt Venemaal tänapäeval antava meistrikandidaadi spordijärguga). ===Esimesed meistrikandidaadid males Eesti NSV-s=== Augustis 1945 korraldati [[Tallinn]]as üleliiduline I järgu turniir, kus 21-aastane [[Aleksander Arulaid]] tuli esimeseks ja 25-aastane [[Raul Renter]] jagas kolmandat kohta. Mõlemad teenisid oma esimese meistrikandidaadi palli. Sügisel 1945 [[Riia]]s peetud Balti turniiril tulid Renter ja Arulaid esikuuikusse ja said kolmanda meistrikandidaadi palli. Veebruaris 1947 Tallinnas peetud vabariiklikul palliturniiri kaks esimest olid mitmekordne Eesti malemeister [[Johannes Türn]] ja 20-aastane [[Jüri Randviir]]. Septembris 1947 Tallinnas peetud vabariikliku palliturniiri (kaasa tegi kaks meistrikandidaati) võitis ülekaalukalt Randviir ja sai kolmanda meistrikandidaadi palli. Detsembris 1947 alanud [[Eesti NSV meistrivõistlused males|Eesti NSV meistrivõistlustel]] osales neli meistrikandidaati (Renter, Arulaid, Randviir ja laevastiklane [[Pavel Kondratjev]]). Nad hõivasid turniiril neli esimest kohta. 5.–6. kohta jagasid 21-aastane [[Uno Mikkov]] ja 16-aastane [[Iivo Nei]]. Oktoobris 1948 lõppenud Eesti NSV meistrivõistlustel osales taas neli meistrikandidaati. Konkurentsi neile pakkusid Villard ja Nei, kes jagasid 4.–5. kohta. 1949. aastal Tartus peetud vabariiklikul palliturniiri võitis Iivo Nei ja sai ühtlasi meistrikandidaadiks. 1950. aastal toimunud Eesti NSV meistrivõistlustel osales kolm meistrikandidaati. Esikuuikusse tuli neli esimese järgu maletajat: Feliks Villard (võitis pronksmedali), 30-aastane Isai Rozenfeld, 19-aastane Gunnar Uusi ja Johannes Türn. ====Esimesi meistrikandidaate males Eesti NSV-s==== *1945 – [[Raul Renter]], [[Aleksander Arulaid]]<ref name="luk154"/> *1947 – [[Jüri Randviir]]<ref name="luk352"/> *1949 – [[Iivo Nei]]<ref name="luk180"/> *1950 – [[Johannes Türn]], [[Feliks Villard]] <ref name="luk352"/> *1951 – [[Gunnar Uusi]]<ref name="luk188"/> *1952 – [[Isai Rozenfeld]] <ref name="luk352"/> ==Vaata ka== *[[Meister (male)|Meister]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="luk154">"Male Eestis". Koostanud [[Eduard Lukk]]. Tallinn: Eesti Raamat, 1965. Lk 154</ref> <ref name="luk180">"Male Eestis". Koostanud Eduard Lukk. Tallinn: Eesti Raamat, 1965. Lk 180</ref> <ref name="luk188">"Male Eestis". Koostanud Eduard Lukk. Tallinn: Eesti Raamat, 1965. Lk 188</ref> <ref name="luk352">"Male Eestis". Koostanud Eduard Lukk. Tallinn: Eesti Raamat, 1965. Lk 352</ref> <ref name="cher">[https://web.archive.org/web/20200428194716/http://chess.sainfo.ru/norma/h3.html Нормы и условия их выполнения для присвоения спортивных разрядов]. chess.sainfo.ru</ref> }} [[Kategooria:Males antavad nimetused]] 8ted7eanetugtwn97xwtg7a4ygrpgr6 0 585563 7213632 6759810 2026-08-13T13:48:08Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7213632 wikitext text/x-wiki {{Koeratoug |eesti_nimi = Labradoodle |kujutis_nimi = Labradoodle_Brown.jpg |pildiallkiri = Pruun labradoodle. Labradoodlite välimus võib varieeruda |asukohamaa = {{PisiLipp|Austraalia}} |orig_nimi = Labradoodle |erisus = Ei ole tunnustatud tõuna ühegi suure kennelklubi poolt |eluiga = 12–16 aastat }} '''Labradoodle''' on [[koeratõug]], mis on aretatud [[Labradori retriiver|labrador retriiveri]] ja mitmesuguste puudlite [[Ristamine|ristamisel]]. Mõiste "Labradoodle” ilmus esimest korda 1955. aastal, kuid algselt see populaarsust ei kogunud. Labradoodli tõugu on peetud heaks valikuks neile, kellel on koera kõõma vastu [[allergia]], sest labradoodlid on võimelised kasvatama sama hüpoallergeenset kasukat nagu nende puudlitest eellased. Hüpoallergeensus on tagatud vaid siis, kui labradoodleid on aretanud geneetilisest testimisest ja valikulisest [[tõuaretus|tõuaretusest]] teadlik koerakasvataja. Labradoodlile andis nime [[Austraallased|austraallasest]] Wally Conron 1989. aastal. Conron kinnitab, et terveid labradoodleid on vähe ja esineb harva, sest enamik labradoodleid on vaimsete või füüsiliste terviseprobleemidega, mis on enamasti pärilikud. Täiesti terveid koeri leidub haruharva.<ref>{{cite news |last=Sullivan |first=Rory |date=26.09.2019 |title=Labradoodle creator says he regrets 'Frankenstein's monster' |website=CNN |url=https://edition.cnn.com/2019/09/26/world/labradoodle-creator-frankenstein-monster-scli-intl/index.html |accessdate=27.09.2019 |quote=According to Conron, the majority of Labradoodles are 'either crazy or have an hereditary problem,' with healthy examples of the breed 'few and far between.'}}</ref><ref>{{cite news |last=Miller |first=Ryan W. |date=26.09.2019 |title='A Frankenstein monster': Why the Labradoodle creator regrets breeding the dogs |publisher=USA Today |url=https://www.usatoday.com/story/news/world/2019/09/26/dog-breeder-who-created-labradoodle-regrets-frankenstein-monster/3772586002/ |accessdate=27.09.2019 |quote='I find that the biggest majority (of Labradoodles) are either crazy or have a hereditary problem,' he said.}}</ref> Labradoodli aretajate poolt juhitud organisatsiooni väitel olevat labradoodlid üldiselt siiski terved koerad.<ref name="selts">{{cite news |last=Miller |first=Ryan W. |date=26.09.2019 |title='A Frankenstein monster': Why the Labradoodle creator regrets breeding the dogs |publisher=USA Today |url=https://www.usatoday.com/story/news/world/2019/09/26/dog-breeder-who-created-labradoodle-regrets-frankenstein-monster/3772586002/ |accessdate=27.09.2019 |quote=The Australian Labradoodle Association of America, which represents Labradoodle breeders, says the animals are 'generally considered healthy dogs' but do have some common problems, like hip and elbow dysplasia.}}</ref> Samas kinnitavad nad, et tüüpiliste probleemidena esinevad labradoodlitel puusa- ja küünarliigese [[düsplaasia]].<ref name="selts" /> Teisteks labradoodli tervisehäireteks võib pidada silmahaiguseid ja [[Addisoni tõbi|Addisoni tõbe]], mis on krooniline endokriinsüsteemi haigus. ==Päritolu== Esimest korda kasutas labradoodli mõistet Donald Campbell oma 1955. aasta raamatus “Into the water barrier”, kus ta kirjeldas oma labradori retviireri ja puudli [[Hübriid|ristandit]]. Siiski, kuni 1989. aastani ei olnud labradoodle juht- või teenistuskoerana levinud. [[Austraalia]] aretaja Wally Conron tutvustas ristatud koeratõugu tõukoerte seltsile. Conron lootis, et puudli vähe karva ajava kasuka kombineerimine labradori retriiveri leebuse ja treenitavusega tagab sobiliku juhtkoera inimestele, kellel on allergia koerakarva ja kõõma vastu.<ref name="hotdog">{{cite web |date=01.01.2008 |url=http://animal-world.com/dogs/Mixed-Dog-Breeds/Labradoodle.php |title=Labradoodle |publisher=Animal World |access-date=16.10.2008 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20121213015958/http://animal-world.com/dogs/Mixed-Dog-Breeds/Labradoodle.php |archive-date=13.12.2012}}</ref><ref>{{cite web |author=Conron, Wally |date=10.07.2007 |url=http://www.readersdigest.com.au/article/16022%26pageno%3D1 |archive-url=https://web.archive.org/web/20120314061218/http://www.readersdigest.com.au/article/16022%26pageno%3D1 |archive-date=14.03.2012 |department=My Story |title=I designed a dog |magazine=Reader's Digest}}</ref> Conroni pesakonna koer Sultan näitas kõiki neid omadusi mida Conron otsis ja nii töötas Sultan [[juhtkoer|juhtkoerana]] ühe naise jaoks [[Hawaii saared|Hawaiil]] 10 aastat.<ref name="hotdog" /> Hilisemate põlvkondade koerad aga antud ootusi ei täitnud ning Conron on sellest alates korduvalt väitnud, et kahetseb labradoodli ristamise algatamist ja kinnitab, et see tekitas väga palju kahju koos suure hulga probleemidega. Ta tundis ka süüd nii-öelda Frankensteini loomise pärast, lisades, et probleemid olid aretatud koertesse, selle asemel, et neid välja juurida aretuse käigus. Lisaks on Conron öelnud, et iga perfektse labradoodli kohta, võib leida suure hulga pööraseid.<ref name=OurDogs>{{Cite web |title=Inventor of the Labradoodle speaks out |url=https://www.ourdogs.co.uk/News/2014/News140214/newsindex140214.htm |accessdate=13.02.2014 |magazine=Our Dogs |date=14.02.2014 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150515213351/http://www.ourdogs.co.uk/News/2014/News140214/newsindex140214.htm |archivedate=15.05.2015 |url-status=live}}</ref> 2020. aastal analüüsisid uurijad geeni variatsioone labradoodli genoomis, et mõista, kuidas tõug on arenenud viimase 31 aasta jooksul.<ref name=Maku>{{netiviide |autor=PLOS |url=https://www.sciencedaily.com/releases/2020/09/200910150330.htm |pealkiri= Analysis of Australian labradoodle genome reveals an emphasis on the 'oodle'|väljaanne= ScienceDaily |väljaandja= Science News |aeg=10.09.2020 |vaadatud= 06.11.2020}}</ref> Tulemused näitasid, et geneetiliselt on [[Austraalia]] labradoodle peamiselt puudel.<ref name="Maku" /> Väikeste geneetiliste panustega on seal [[labradori retriiver|labrador retriiverit]] ja paari tüüpi spanjelit.<ref name="Maku" /> Labradoodlid on geneetilisemalt rohkem puudlite kui [[labradori retriiver|labrador retriiverite]] moodi, sest puudlitel on tõuaretajate arvates paremad tunnused. Näiteks on puudlite karvkate hüpoallergeene.<ref name="Maku" /> ==Välimus ja temperament== [[File:Labradoodle Laying 2375px.jpg|thumb]] Labradoodle on [[hübriid|ristand]] kahe koeratõu vahel ja pole iseseisev [[koeratõug|tõug]], seepärast pole kutsikatel varases ristandi põlvkonnas kindlalt ennustatavaid iseloomujooni. Esimene puudli ja labradori ristamine kutsub esile variatsioonid välimuses, suuruses, kasukas ja temperamendis. Kui enamik labradoodleid jagavad ühiseid tunnuseid, siis nende välimus ja iseloomulik käitumislaad võivad varieeruda.<ref name="hotdog" /> Labradoodlite karv võib vahelduda sitkest pehmeni, samuti võib nende karvastik olla sirge, laineline või lokkis.<ref name="hotdog" /> Labradoodlid tihtipeale näitavad välja kiindumust vee vastu ja neil on päritud tugev ujumisoskus eellastelt. Nagu enamus labrador retriivereid ja puudleid, labradoodlid on üldiselt sõbralikud, energilised ning sobilikud lastega peredele.<ref name="hotdog" /> Mõlemad labradoodli eellased on ühed maailma intelligentsemad koeratõud, milles [[puudel]] on tuntud kui maailma targeim.<ref>{{cite book |first=John |last=Coren |year=1994 |title=The Intelligence of Dogs |publisher=New York Free Press |location=New York, NY |url=http://www.petmedsonline.org/top-10-smartest-dogs-in-the-world.html |access-date=16.10.2008 |archive-date=15.10.2012 |archive-url=https://web.archive.org/web/20121015202756/http://www.petmedsonline.org/top-10-smartest-dogs-in-the-world.html |url-status=dead }}</ref> ==Tervis== Labradoodlitel on nende eellastega sarnased probleemid. Puudlitel ja labradoridel võib olla puusa [[düsplaasia]], seepärast vajavad ka labradoodlid spetsiaalselt [[radiograafia|radiograafiat]] antud haiguse kontrollimiseks enne [[aretamine|aretamist]]. Labradoodlid on samuti pärinud oma eelastelt arvukalt silmahaiguseid.<ref>{{cite journal |date=1993 |title=Joint laxity and its association with hip dysplasia in Labrador retrievers |url=https://archive.org/details/sim_american-journal-of-veterinary-research_1993-12_54_12/page/1990 |journal=American Journal of Veterinary Research |volume=54 |issue=12 |pages=1990–1999 |pmid=8116927 |last1=Lust |first1=G. |last2=Williams |first2=A. J. |last3=Burton-Wurster |first3=N. |last4=Pijanowski |first4=G. J. |last5=Beck |first5=K. A.|last6=Rubin |first6=G. |last7=Smith|first7=G. K.}}</ref> Enne aretamist peaks kvalifitseeritud veterinaar labraduudlite silmad üle vaatama. ===Kõrva infektsioonid=== Labradori ja puudli omanikud tunnistavad, et nende lemmikloomade kõrvadega võib esineda probleeme.<ref name=Kaku>{{netiviide |autor=Dig-In |url=https://www.dig-in.com.au/5-common-labradoodle-health-problems/ |pealkiri= 5 Common Labradoodle Health Problems|väljaanne= Dig-In |aeg=11.10.2019 |vaadatud= 06.11.2020}}</ref> Kuna labradoodle on kahe tõu ristand, siis on loogiline, et ka labradoodlil on kõrvaprobleemide esinemisvõimalus.<ref name="Maku" /> Labradoodle tõu lontis kõrvad koguvad enda alla niiskust ja neid peab regulaarselt kontrollima.<ref name="Kaku" /> ===Liigese düsplaasia=== Küünarliigese [[düsplaasia]] on samuti tuntud probleem labradoodli eellastel, sarnaselt [[puusaliigesed|puusa düsplaasiale]]. See probleem esineb sagedasti kiire kasvu tulemusena labradoodlitel kutsikaeas.<ref>{{cite web |url=http://labradoodlemix.com/common-health-issues-and-life-expectancy-of-the-labradoodle/ |title=Common health issues and life expectancy of the Labradoodle |website=labradoodlemix.com |publisher=Lab Land |access-date=19.03.2017}}</ref><ref>{{Cite journal |last=Mäki |first=K. |last2=Groen |first2=A. F. |last3=Liinamo |first3=A.-E. |last4=Ojala |first4=M. |date=01.10.2001|title=Population structure, inbreeding trend and their association with hip and elbow dysplasia in dogs |journal=Animal Science |volume=73 |issue=2 |pages=217–228 |doi=10.1017/S1357729800058197}}</ref> Düsplaasia ei ole haigusseisund seega pruugi see tekitada loomale valu või ebamugavust.<ref name="Luts">{{netiviide |autor=Eesti Retriiverite Tõuühing |url=http://www.retriiverid.ee/tervis/liigeste-dusplaasia/ |pealkiri=Liigeste düsplaasia |aeg=2014 |vaadatud=7.11.2020 }}</ref> Sellegipoolest on kehvalt kokkukäivad liigesed eeludseks, et hilisemas eas võib tekkida labradoodlil probleeme, näiteks kroonilisi liigesepõletikke või võivad koerad hakata lonkama.<ref name="Luts" /> Mõlemad tervisehäired on geneetilised, seetõttu on enne aretust väga tähtis tagada asjakohane läbivaatlus selle konditsiooni kohta.<ref>{{cite journal |last=Kirberger |first=R.M. |last2=Fourie |first2=S.L. |date=01.06.1998 |title=Elbow dysplasia in the dog: Pathophysiology, diagnosis, and control |url=https://journals.co.za/content/savet/69/2/EJC99219 |journal=Journal of the South African Veterinary Association |volume=69 |issue=2 |pages=43–54 |pmid=9760396|doi=10.4102/jsava.v69i2.814|doi-access=free }}</ref><ref name="Kaku" /> ===Kaasasündinud silmahaigused=== Labradoodlid on vastuvõtlikud progresseeruva võrkkesta afrooriale (PRA), mis esineb nii kääbuspuudlitel kui ka kokkerspanjelitel ning on päritav haigus.<ref>{{cite journal |title=Survey of ophthalmic abnormalities in the Labradoodle in the UK |doi=10.1136/vr.100361 |year=2012 |last1=Oliver |first1=J. A. C. |last2=Gould |first2=D. J. |journal=Veterinary Record |volume=170 |issue=15 |pages=390 |pmid=22278634}}</ref> ===Addisoni tõbi=== Austraalia labradoodlil võib esineda [[Addisoni tõbi|Addisoni tõbe]].<ref>{{cite web |url=http://www.goldendoodles.com/health_hereditary/addisons_disease.htm |title=Addison's Disease |publisher=Goldendoodles.com |accessdate=02.01.2011}}</ref><ref>{{cite web |url=http://www.ilainc.com/AddisonsAndTheLabradoodle.html |title=Addison's and the Labradoodle |publisher=ilainc.com |accessdate=28.04.2012 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20090504195337/http://www.ilainc.com/AddisonsAndTheLabradoodle.html |archivedate=04.05.2009}}</ref> Addisoni tõve korral ei suuda keha kontrollida kortisooli tootmist ja toime tulla stressiga.<ref name="Kaku" /> Austraalias leidub seda haigust nii puudlites kui ka labradorides ning on seetõttu edasi pärandunud ka labradoodlitele.<ref name="Kaku" /> Lihtsalt öeldes ei suuda [[ajuripats]] haiguse tagajärjel toota hormooni nimega ACTH, mistõttu on nende kortisooli tase ebakorrapärane.<ref name="Kaku" /> Ebakorrapärase kortisooli taseme tõttu on labradoodlite seedimine häiritud, esinevad nõrkushood ning ebanormaalselt kõrge pulss. Lisaks on sümptomiteks kõhulahtisus, tugev janu ning urineerimine.<ref name="Kaku" /> ==Viited== {{Viited}} [[Kategooria:Koeratõud]] j3aab5mm2lujbxij0c9ioky3eq29zrl 0 585770 7213767 7054798 2026-08-13T17:39:45Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7213767 wikitext text/x-wiki '''Marja-Liisa Löyttyniemi''' (sündinud [[5. november|5. novembril]] [[1940]] [[Tampere|Tamperes]]) on Soome poliitik, estofiil ja kodanikuaktivist.<ref name=":0">[https://www.tartu.ee/et/tunnustatud-isikud/liisa-loyttyniemi Liisa Löyttyniemi. Tartu linna veebisait.]</ref> Tampere linnavolikogu liikmena tegi Liisa Löyttyniemi 1989. aastal ettepaneku alustada Tampere ja Tartu linnavalitsuste koostööd. Linnadevaheline sõprusside sõlmiti lepinguks 1992. aastal.<ref name=":0" /> Liisa Löyttyniemi koostöö Tartuga algas juhuslikult. Ühise tuttava kaudu kohtus Liisa Löyttyniemi 1989. aastal Tartu abilinnapea [[Väino Kull|Väino Kulliga]]''.'' Ühe ürituse ajal lepiti kokku, et Tampere ja Tartu peaks saama sõpruslinnadeks. Tollane Tampere linnavolikogu liige Liisa Löyttyniemi tegi volikogus vastava ettepaneku, kuid see ei leidnud piisavalt poolehoidu. Põhjenduseks toodi, et Tamperel on juba Nõukogude Liidus üks sõpruslinn - [[Kiiev]]. „Tampere linn ei olnud veel uueks ajajärguks valmis,” kirjutas hiljem oma raamatus Tampere kultuuriosakonna juhataja [[Lassi Saressalo]]''.'' Tampere Ülikooli üliõpilased asutasid samal ajal siiski Tampere-Tartu Seltsi. Pärast Eesti iseseisvumist toodi Liisa Löyttyniemi ettepanek kiiresti kalevi alt välja ja linnade sõprussidemed sõlmiti 1992. aastal.<ref name=":1">{{Netiviide |url=https://estofilia.finland.ee/2018/01/liisa-loyttyniemi.html |pealkiri=Liisa Löyttyniemi. 100 soomlast Eesti sillal. |vaadatud=2020-06-07 |arhiivimisaeg=2020-06-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200607074632/https://estofilia.finland.ee/2018/01/liisa-loyttyniemi.html |url-olek=ei tööta }}</ref> Üks esimesi suuremaid abiprojekte oli busside saatmine Tamperest Tartusse. Venemaa keeldus saatmast Tartu vanadele bussidele varuosi, kuid Tampere oli tol ajal just bussiparki uuendamas. Löyttyniemi oli vahendajaks, kui Tamperest saadeti Tartusse kokku ligikaudu 40 bussi. Need viidi kohale täidetuna haiglatarvikutega.<ref name=":1" /> Teine suur projekt oli aabitsakorjandus. [[Viivi Luik]] ja [[Epp Maria Kokamägi]] olid koostanud esimese okupatsioonijärgse eestikeelse aabitsa. Liisa Löyttyniemi korraldas Tamperes korjanduse, mille käigus koguti 100 000 marka. Selle raha eest muretseti kõigile Tartu ja lähipiirkonna esimese klassi õpilastele 1995. aastal uued aabitsad.<ref name=":1" /> Suuresti Liisa Löyttyniemi isiklikul toel avati 2003. aasta sügisel Tartu infopunkt Tamperes, mis on suurendanud huvi Tartu linna vastu. Infopunkti juhatab ta ise.<ref name=":0" /> Liisa Löyttyniemi osavõtul ja juhtimisel hakati tamperelastele korraldama Igal aastal huvireise Tartusse.<ref name=":0" /> Eesti iseseisvumise esimestel aastatel koguti Liisa Löyttyniemi eestvõttel eestikeelseid aabitsaid Tartu koolidele. Liisa Löyttyniemi korraldamisel toimuvad vaheldumisi Tartus ja Tamperes Tartu-Tampere mälumängud.<ref name=":0" /> == Tampere-Tartu Selts == 1989. aastal külastas [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]] rühm [[Tampere Ülikool|Tampere Ülikooli]] üliõpilasi, kes soovisid innukalt Eestit toetada. Asutati [[Tampere-Tartu Selts]]. Paljudest asutajaliikmetest, nagu [[Harri Päiväsaari|Harri Päiväsaarist]], [[Vesa Keinonen|Vesa Keinonenist]] ja [[Petri Juuti|Petri Juutist]], said nn täiskohaga [[Estofiil|estofiilid]]. Tamperesse loodi [[Pirkanmaa]] Eesti keskus, alustati Eesti nädalate korraldamist ja asutati ajakiri [[Pro Estonia (ajakiri)|Pro Estonia]], mis ilmus 20 aastat. Liisa Löyttyniemi hakkas seltsi tegevuses osalema üsna alguses ning on alates 1997. aastast seltsi esimees.<ref name=":1" /> Tampere-Tartu Selts korraldab koostöös Tampere linnavalitsuse ja Soome-Eesti ühendustega igal sügisel Tamperes eesti päevi, mil tutvustatakse Eestit ja eestlasi, eelkõige aga Tartut, tartlasi ja Tartu kultuurielu. Seltsi üritused toimuvad nii Tamperes kui ka Tartus ja mujal Eestis. Seltsi ruumides on avatud raamatukogu, mis sisaldab suurt valikut Eesti kirjandusest nii eesti kui ka soome keeles.<ref name=":1" /> == Tunnustus == * 2007 [[Maarjamaa Risti teenetemärk|Maarjamaa Risti IV klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|728}}</ref> * 2010 [[Tartu Täht|Tartu Tähe]] kavaler == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Löyttyniemi, Liisa}} [[Kategooria:Soome poliitikud]] [[Kategooria:Maarjamaa Risti IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1940]] [[Kategooria:Estofiilid]] a7rud66daywi5cspkb3q8yn42js2vn2 0 586861 7214099 6907433 2026-08-14T11:29:58Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7214099 wikitext text/x-wiki [[Fail:Puškini-31-1.jpg|pisi|Endise Paplimäe Kooli hoone]] [[Fail:Puškini-31-2.jpg|pisi|Endise Paplimäe Kooli hoone]] '''Narva Paplimäe Kool''' oli erivajadustega õpilaste<ref name="ndr">[https://web.archive.org/web/20200626175208/https://dokregister.narva.ee/index.php?page=docshow&docid=103303 Taotlus Narvas Aleksandr Puškini tn 31 asuva kinnistu võrrandamiseks] (vaadatud 24.06.2020)</ref> [[põhikool]] [[Narva]] keskosas [[Kalevi linnaosa]]s aadressil [[Aleksander Puškini tänav]] 31.<ref name="PM">[https://www.riigiteataja.ee/akt/849829 Narva Paplimäe Kooli põhimäärus] Vastu võetud 01.12.2004 (vaadatud 24.06.2020)</ref> Õppetöö toimus vene keeles [[lihtsustatud õppekava]] järgi.<ref name="PM"/> Kooli sihtrühm oli psüühikahäiretega lapsed.<ref name="ndr"/> Õpilaste arv aastati: *2001/2002 – 132<ref name="na2002"/> *2002/2003 – 116<ref name="na2002"/> *2005 – 105<ref name="ndr"/><ref name="ndr"/> *2006 – 83<ref name="ndr"/> *2007 – 62<ref name="ndr"/> *2008 – 50<ref name="seti02032008"/> Koolis oli [[Õmblemine|õmblusklass]] ning [[Tisler|puutöö-]] ja [[Lukksepp|lukksepatöökoda]].<ref name="PM"/> Varem kandis kool nime '''Narva Erikool''' (''Нарвская спецшкола''), koolis õppis umbes 300 õpilast.<ref name="seti02032008">[http://www.seti.ee/modules/news/article.php?storyid=26293 Школа Паплимяэ была обречена] Seti.ee 02.03.2008 (vaadatud 24.06.2020)</ref> Hiljem oli kooli nimi '''Narva Abikool''' (''Нарвская Вспомогательная школа''). Alates 5. märtsist 2003 kandis kool nime '''Narva Paplimäe kool'''.<ref name="na2002">[http://www.narva.ee/files/1031.pdf Narva arvudes 2002 (vene keeles)]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} (vaadatud 24.06.2020)</ref> 14. veebruaril 2008 tegi Narva Linnavolikogu otsuse, mille kohaselt Paplimäe kool lõpetas oma tegevuse pärast liitumist [[Narva Paju Kool]]iga 31. augustil 2008.<ref name="ndr"/><ref>[https://web.archive.org/web/20200626060803/http://www.magicnet.ee/ru/news/2008/2/28/direktor-paiu-shkoly-vashi-deti-ne-stanut-padcheritsami-i-pasynkami/ Директор Паю школы: “Ваши дети не станут падчерицами и пасынками”] Prospekt.ee, 28.02.2008 (vaadatud 24.06.2020)</ref> == Direktorid == *1983–2008 – Valentina Zaitseva<ref name="seti02032008"/> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Narva koolid]] i1czc0m8871qp1m6wksmh81i6man2m1 0 589784 7213867 7160785 2026-08-13T22:41:41Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7213867 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|kuu=detsember|aasta=2020}} [[Fail:Maili Metssalu, etnokvartett RÜÜT MAFF-il 2022.jpg|pisi|Maili Metssalu (2022)]] [[Fail:Maili Metssalu "Kahe une vahel" K.Kikkas.jpg|pisi|Maili Metssalu album "Kahe une vahel" (K. Kikkas), 2022]] '''Maili Metssalu''' (sündinud [[17. juuli]]l [[1988]] [[Rapla]]s) on eesti laulja, näitleja ja toimetaja. ==Haridus ja töökäik== 1995. - 2007. aastal õppis [[Rapla Vesiroosi Gümnaasium|Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi]]<nowiki/>s ja [[Rapla Muusikakool|Rapla Muusikakoolis]] (eriala viiul ja tšello). 2011. aastal lõpetas [[Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia]] näitleja eriala 8. lennu (juhendaja [[Kalju Komissarov|Kalju Komissarov,]] Von Krahli teatri kursus)<ref>[https://viljandi.ut.ee/et/tu-vka-etenduskunstide-oppekava-vilistlased TÜ VKA etenduskunstide vilistlased.] Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia veebisait.</ref> ja õppis seejärel 2012–2014 [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]] pärimusmuusika eriala magistriõppes. 2024. lõpetas BFMi ja ERRi koostöös loodud mikrokraadi kursuse "Toimetaja-saatejuht televisioonis ja raadios". Metssalu on olnud lavalise eneseväljenduse õppejõud [[Tallinna Muusika- ja Balletikool|Tallinna Muusika- ja Balletikoolis]] ning [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]]<nowiki/>s. 2023. aastast on Maili Metssalu Eesti Rahvusringhäälingus "Maahommiku" vastutavav toimetaja ja reporter. Alates 2012. aastast [[Eesti Näitlejate Liit|Eesti Näitlejate Liidu]] liige ja alates 2015. aastast [[Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liit|Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liidu]] liige<ref>[https://web.archive.org/web/20221112153712/https://eldliit.ee/ell-nimekiri/liige/maili-metssalu/ Maili Metssalu] Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liidu kodulehel. Vaadatud 12.11.2022.</ref>. ==Looming== Metssalu on laulja ja viiuldaja ansamblis [[Rüüt (ansambel)|RÜÜT]] ja kultuurifestivali SÄRIN<ref>{{Netiviide |pealkiri=SÄRIN 2025 {{!}} Kultuurifestival Raplas |url=https://xn--srin-loa.loomebaas.ee/ |vaadatud=2026-05-25 |väljaanne=xn--srin-loa.loomebaas.ee}}</ref> peakorraldaja,<ref>[https://web.archive.org/web/20221230103715/https://www.ryyt.ee/index.php/meist Meist]. Rüüt, vaadatud 5.07.2022.</ref> ta on olnud Rändteatri [[Rändteater Vaba Vanker|Vaba Vanker]] loominguline juht,{{lisa viide}} loonud avalavastusi paljudele sündmustele ja festivalidele, pannud 2014. aastal aluse [https://loomebaas.ee/ Rapla Kultuuriklubile BAAS]. Tema loodud või toimetatud tekste on kasutatud raamatuväljaannetes, tellimustöödes ja teletöös.{{lisa viide}} 2019 - 2020  oli ta Tammik film OÜ sarja “Eesti rahvuspargid” tekstide looja ja toimetaja, 2025 "Etnokulp 2025" saatejuht, 2026 saatesarja “Terve vaim” toimetaja. 2022. ilmus tema autoriloomingu debüütalbum "Kahe une vahel".{{lisa viide}} ==Tunnustus== * 2016 [[Aasta tegu (Rapla maakond)|Raplamaa aasta tegu]]<ref>[https://sonumid.ee/2016/11/30/raplamaa-aasta-tegu-2016-tiitli-palvis-festival-sarin/ Raplamaa Aasta Tegu 2016 tiitli pälvis festival Särin] Raplamaa Sõnumid, 30.11.2016.</ref> * 2020 [[stipendium "Ela ja sära"]] * 2024 "Etnokulp 2024" Andsambel RÜÜT "Kiriküüt" albumi eest * 2025 Kultuurkapitali Raplamaa ekspertgrupi tunnustus "Kultuuripärl" * 2025 Rapla maakonna hõbedane vapimärk == Isiklikku == Tema vanemad on Ulvi ja Jaan Metssalu, vend [[Jüri Metssalu]] ja õde Marju Nurme. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Metssalu, Maili}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Eesti kultuurikorraldajad]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1988]] 0uutz9ewvee0j0f2e6b8epsxqj6xa9s 0 598378 7213730 5793361 2026-08-13T16:15:34Z Kuriuss 38125 7213730 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Kalesninkai vald | nimi1_keel = leedu | nimi1 = Kalesninkų seniūnija | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 104 | elanikke = 2064 | elanikke_seis = 2011 | keskuse_nimi = [[Kalesninkai]] | asendikaardi_pilt = KalesninkuSeniunija.png }} '''Kalesninkai vald''' ([[leedu keel]]es ''Kalesninkų seniūnija'') on 2. järgu haldusüksus ([[vald (Leedu)|vald]]) Leedus [[Šalčininkai rajoon]]i territooriumil. Vald piirneb lõunas [[Valgevene]] territooriumiga. Valla pindala on 104&nbsp;km². 2011. aasta seisuga elas seal 2064 inimest. Valla keskus on [[Kalesninkai]] küla. Vallamaja asub aadressil Parko g. 20, vallavanem on Danuta Vilbik. <ref>[http://www.salcininkai.lt/struktura-ir-kontaktai/struktura-ir-kontaktai/455/kalesninku-seniunija/d46 Šalčininkų rajono savivaldybė], vaadatud 9.01.2021.</ref> 96,1% valla elanikest on [[poolakad]]. [[Pilt:Kalesninkų_sen.,_Lithuania_-_panoramio.jpg|pisi|Balandiškėse kalmistu]] [[Pilt:Purvėnai,_Lithuania_-_panoramio.jpg|pisi|Purvėnai]] {|class="wikitable" |+ Valla külad ! Küla !! Elanikke (2001) !! Elanikke (2011)<ref name="surašymas2011">[http://statistics.bookdesign.lt/table_125_10.htm?lang=lt#salc_r 2011 m. surašymas]. Lietuvos statistikos departamentas, vaadatud 9.01.2021.</ref> |- | Adomiškės || 10 || 15 |- | Anciuškos || 54 || 64 |- | Balandiškės || 61 || 39 |- | Bandiškės || 19 || 16 |- | Beržiškės || 5 || 3 |- | Biliniškės || 0 || 0 |- | Dabrai || 44 || 44 |- | Daugidonys || 187 || 148 |- | Didžiosios Zubiškės || 145 || 124 |- | Diežiškės || 8 || 9 |- | Geismantai || 20 || 29 |- | Gudiškės || 5 || 1 |- | Gumbiškės || 6 || 2 |- | Jundiškės || 28 || 21 |- | [[Kalesninkai]] || 618 || 639 |- | Karsokai || 18 || 18 |- | Krupaviesai || 0 || 0 |- | Kudelionys || 50 || 36 |- | Mantviliškės || 180 || 186 |- | Matuizos || 105 || 104 |- | Miežiškės || 31 || 14 |- | Naniškės || 19 || 26 |- | Pašiškės || 0 || 0 |- | Paturis || 50 || 25 |- | Petuchavas || 6 || 1 |- | Prūdelis || 12 || 12 |- | Purvėnai || 330 || 295 |- | Stačionys || 8 || 3 |- | Starka || 54 || 48 |- | Šarkučiai || 0 || 0 |- | Šniūrai || 28 || 22 |- | Švieslaukis || 4 || 4 |- | Vaidagai || 58 || 58 |- | Verseka I || 26 || 29 |- | Verseka II || 36 || 24 |- | Vozbūniškės || 1 || 1 |- |} Lisaks küladele on vallas ka mõned [[huutor]]id. {|class="wikitable" |+ Valla huutorid ! Huutor !! Elanikke (2001) !! Elanikke (2011)<ref name="surašymas2011"/> |- | Baltapetriai || 0 || 0 |- | Mangėliškės || 1 || 2 |- | Naujasėdžiai || 4 || 3 |- | Rukonys || 12 || 9 |- | Užberžės || 0 || 0 |- |} == Viited == {{viited}} {{Šalčininkai rajoon}} [[Kategooria:Leedu vallad]] [[Kategooria:Šalčininkai rajoon]] ct16zz95wk1wemj4v0jqzyz0xqit7jw 0 598379 7213714 5794693 2026-08-13T16:05:14Z Kuriuss 38125 7213714 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Dainava vald | nimi1_keel = leedu | nimi1 = Dainavos seniūnija | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 55 | elanikke = 866 | elanikke_seis = 2011 | keskuse_nimi = [[Dainava (Dainava vald)|Dainava]] | asendikaardi_pilt = Salc DainavosSeniunija.png }} '''Dainava vald''' ([[leedu keel]]es ''Dainavos seniūnija'') on 2. järgu haldusüksus ([[vald (Leedu)|vald]]) Leedus [[Šalčininkai rajoon]]i territooriumil. Valla pindala on 55&nbsp;km². 2011. aasta seisuga elas seal 866 inimest. Valla keskus on [[Dainava (Dainava vald)|Dainava]] küla. Vallavanem on Stanislav Vysockij{{millal}}. <ref>[http://www.salcininkai.lt/struktura-ir-kontaktai/struktura-ir-kontaktai/455/kalesninku-seniunija/d46 Šalčininkų rajono savivaldybė], vaadatud 9.01.2021.</ref> 94% valla elanikest on [[poolakad]]. [[Pilt:Dainava_(Šalčininkai),_seniūnija.JPG|pisi|Vaba aja keskus ja vallamaja]] [[Pilt:Dainavos_sen.,_Lithuania_-_panoramio.jpg|pisi|Kamičiai maastik]] {|class="wikitable" |+ Valla külad ! Küla !! Elanikke (2001) !! Elanikke (2011)<ref name="surašymas2011">[http://statistics.bookdesign.lt/table_125_10.htm?lang=lt#salc_r 2011 m. surašymas]. Lietuvos statistikos departamentas, vaadatud 9.01.2021.</ref> |- | [[Dainava (Dainava vald)|Dainava]] || 385 || 316 |- | Druskininkai || 4 || 5 |- | Gilviniškės || 65 || 50 |- | Juršiškės || 91 || 63 |- | Kamičiai || 14 || 16 |- | Kamičiūnai || 4 || 5 |- | Liupkiškės || 44 || 31 |- | Mackiškės || 0 || 0 |- | Marcinkiškės || 17 || 10 |- | Miletiškės || 37 || 33 |- | Naujadvaris || 99 || 64 |- | Pajuodupis || 146 || 140 |- | Samarakiškės || 15 || 9 |- | Užuklonys || 36 || 29 |- | Vėžionys || 95 || 90 |- |} Lisaks küladele on vallas ka mõned [[huutor]]id {|class="wikitable" |+ Valla huutorid ! Huutor !! Elanikke (2001) !! Elanikke (2011)<ref name="surašymas2011"/> |- | Juršiškės || 9 || 1 |- | Kulys || 5 || 4 |- | Sveckevičiai || 0 || 0 |- |} == Viited == {{viited}} {{Šalčininkai rajoon}} [[Kategooria:Leedu vallad]] [[Kategooria:Šalčininkai rajoon]] oexdn2qr2yph174knyg1lv7r21wrpvw 0 598389 7213716 6382061 2026-08-13T16:07:06Z Kuriuss 38125 7213716 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Pabarė vald | nimi1_keel = leedu | nimi1 = Pabarės seniūnija | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 115 | elanikke = 1347 | elanikke_seis = 2011 | keskuse_nimi = [[Pabarė]] | asendikaardi_pilt = PabaresSeniunija.png }} '''Pabarė vald''' ([[leedu keel]]es ''Pabarės seniūnija'') on 2. järgu haldusüksus ([[vald (Leedu)|vald]]) Leedus [[Šalčininkai rajoon]]i territooriumil. Valla pindala on 115&nbsp;km². 2011. aasta seisuga elas seal 1347 inimest. Valla keskus on [[Pabarė]] küla. Vallamaja asub aadressil Jundzilo g. 43, vallavanem on Tadeuš Minakovskij. <ref>[http://www.salcininkai.lt/struktura-ir-kontaktai/struktura-ir-kontaktai/455/pabares-seniunija/d48 Šalčininkų rajono savivaldybė], vaadatud 9.01.2021.</ref> 85% valla elanikest on [[poolakad]]. [[Pilt:Pabarė,_seniūnija.JPG|pisi|Vallamaja]] [[Pilt:Degučiai (Šalčininkai).jpg|pisi|Balandžiai]] [[Pilt:Pulstakų_akmuo,_KK105.JPG|pisi|Pulstakai kivi]] [[Pilt:Serbentai_17204,_Lithuania_-_panoramio.jpg|pisi|Serbentai kalmistu]] [[Pilt:Tetėnai,_mokykla,_biblioteka.JPG|pisi|Tetėnai raamatukogu]] {|class="wikitable" |+ Valla külad ! Küla !! Elanikke (2001) !! Elanikke (2011)<ref name="surašymas2011">[http://statistics.bookdesign.lt/table_125_10.htm?lang=lt#salc_r 2011 m. surašymas]. Lietuvos statistikos departamentas, vaadatud 9.01.2021.</ref> |- | Ancevičiai || 34 || 25 |- | Anskonys || 62 || 29 |- | Armonai || 9 || 1 |- | Balandiškės || 8 || 14 |- | Balandžiai || 87 || 61 |- | Buivydai || 43 || 29 |- | Degučiai || 11 || 4 |- | Dvyniškės || 16 || 8 |- | Gėlūnai || 103 || 78 |- | Jacionys || 6 || 4 |- | Karmoniškės || 9 || 7 |- | Kiaulėkai || 15 || 9 |- | Kibalos || 40 || 40 |- | Kubonys || 13 || 15 |- | Kudlos || 17 || 23 |- | Mankevičiai || 15 || 15 |- | Miežionys || 33 || 23 |- | Miknakiemis || 0 || 0 |- | Mištūnai || 76 || 67 |- | Navakonys || 100 || 74 |- | Nevainionys || 22 || 14 |- | [[Pabarė]] || 395 || 317 |- | Papiškės || 14 || 12 |- | Pavariai || 7 || 25 |- | Pulstakai || 64 || 47 |- | Serbentai || 25 || 12 |- | Žalabiškės || 1 || 0 |- | Žygmantiškės || 26 || 25 |- | Tetėnai || 381 || 318 |- | Tetervinai || 9 || 11 |- | Trėbuškės || 15 || 17 |- | Ūta || 1 || 1 |- | Vaišėtai || 8 || 4 |- | Valakavičiai || 14 || 9 |- | Visinčia || 13 || 7 |- |} Lisaks küladele on vallas ka üks [[huutor]]. {|class="wikitable" |+ Valla huutorid ! Huutor !! Elanikke (2001) !! Elanikke (2011)<ref name="surašymas2011"/> |- | Kukiškės || 4 || 2 |- |} == Viited == {{viited}} {{Šalčininkai rajoon}} [[Kategooria:Leedu vallad]] [[Kategooria:Šalčininkai rajoon]] ozdl9rynz8r8kwyw550z0lccx2zlhrb 0 598397 7213722 5794700 2026-08-13T16:12:30Z Kuriuss 38125 7213722 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Butrimonysi vald | nimi1_keel = leedu | nimi1 = Butrimonių seniūnija | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 92 | elanikke = 1808 | elanikke_seis = 2011 | keskuse_nimi = [[Butrimonys (Šalčininkai rajoon)|Butrimonys]] | asendikaardi_pilt = ButrimonysSalc.png }} '''Butrimonysi vald''' ([[leedu keel]]es ''Butrimonių seniūnija'') on 2. järgu haldusüksus ([[vald (Leedu)|vald]]) Leedus [[Šalčininkai rajoon]]i territooriumil. Vald piirneb kagus [[Valgevene]] territooriumiga. Valla pindala on 92&nbsp;km². 2011. aasta seisuga elas seal 1808 inimest. Valla keskus on [[Butrimonys (Šalčininkai rajoon)|Butrimonysi]] küla. Vallamaja asub aadressil Mokyklos g. 5, vallavanem on Vanda Belskaja. <ref>[http://www.salcininkai.lt/struktura-ir-kontaktai/struktura-ir-kontaktai/455/butrimoniu-seniunija/d34 Šalčininkų rajono savivaldybė], vaadatud 9.01.2021.</ref> 95,2% valla elanikest on [[poolakad]]. [[Pilt:Butrimonys._Seniūnija.JPG|pisi|Vallamaja]] [[Pilt:Dailidės,_koplytėlė.JPG|pisi|Dailidės]] [[Pilt:Rėžiai,_aplinka_prie_akmens.JPG|pisi|Rėžiai]] {|class="wikitable" |+ Valla külad ! Küla !! Elanikke (2001) !! Elanikke (2011)<ref name="surašymas2011">[http://statistics.bookdesign.lt/table_125_10.htm?lang=lt#salc_r 2011 m. surašymas]. Lietuvos statistikos departamentas, vaadatud 9.01.2021.</ref> |- | Aukštalaukis || 51 || 50 |- | [[Butrimonys (Šalčininkai rajoon)|Butrimonys]] || 462 || 418 |- | Čiuronys || 55 || 44 |- | Dailidės || 224 || 211 |- | Gudakampis || 75 || 55 |- | Jančiūnai || 395 || 358 |- | Janonys || 54 || 47 |- | Jundiliškės || 11 || 9 |- | Jurgionys || 67 || 63 |- | Kužiai || 46 || 41 |- | Laukininkai || 16 || 12 |- | Maciūnai || 16 || 11 |- | Mackiškės || 0 || 0 |- | Naujasėdžiai || 65 || 35 |- | Naujosios Rakliškės || 37 || 21 |- | Navickiškės || 22 || 17 |- | Paraistis || 27 || 16 |- | Pasalis || 42 || 25 |- | Raščiūnai || 53 || 54 |- | Rėžiai || 86 || 64 |- | Senosios Rakliškės || 9 || 9 |- | Stavidonys || 79 || 57 |- | Šauliai || 98 || 76 |- | Žvėrynas || 7 || 13 |- | Ūta || 4 || 2 |- | Versekėlė || 79 || 70 |- |} Lisaks küladele on vallas ka mõned [[huutor]]id. {|class="wikitable" |+ Valla huutorid ! Huutor !! Elanikke (2001) !! Elanikke (2011)<ref name="surašymas2011"/> |- | Majakas || 5 || 7 |- | Narkuškės || 3 || 8 |- | Senadvaris || 12 || 11 |- |} == Viited == {{viited}} {{Šalčininkai rajoon}} [[Kategooria:Leedu vallad]] [[Kategooria:Šalčininkai rajoon]] 0nf5ygqodomogcgi33x2xreu6bq967p 0 598411 7213724 5793555 2026-08-13T16:13:07Z Kuriuss 38125 7213724 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Gerviškėse vald | nimi1_keel = leedu | nimi1 = Gerviškių seniūnija | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 184 | elanikke = 2192 | elanikke_seis = 2011 | keskuse_nimi = [[Gerviškės]] | asendikaardi_pilt = GerviskiuSeniunija.png }} '''Gerviškėse vald''' ([[leedu keel]]es ''Gerviškių seniūnija'') on 2. järgu haldusüksus ([[vald (Leedu)|vald]]) Leedus [[Šalčininkai rajoon]]i territooriumil. Vald piirneb lõunas [[Valgevene]] territooriumiga. Valla pindala on 184&nbsp;km². 2011. aasta seisuga elas seal 2192 inimest. Valla keskus on [[Gerviškės]]e küla. Vallamaja asub aadressil Šalčios g. 1, vallavanem on Valerijus Ivaška. <ref>[http://www.salcininkai.lt/struktura-ir-kontaktai/struktura-ir-kontaktai/455/gerviskiu-seniunija/d42 Šalčininkų rajono savivaldybė], vaadatud 9.01.2021.</ref> 95,3% valla elanikest on [[poolakad]]. Vallas asuv [[Stasylose raudteejaam]] on asula staatusega, aastal 2011 oli seal 79 elanikku. [[Pilt:Gerviškės,_seniūnija.JPG|pisi|Vallamaja]] [[Pilt:Čiužiakampis,_kryžius.JPG|pisi|Čiužiakampis]] [[Pilt:Didžiosios_Sėlos,_Lithuania_-_panoramio.jpg|pisi|Didžiosios Sėlos]] {|class="wikitable" |+ Valla külad ! Küla !! Elanikke (2001) !! Elanikke (2011)<ref name="surašymas2011">[http://statistics.bookdesign.lt/table_125_10.htm?lang=lt#salc_r 2011 m. surašymas]. Lietuvos statistikos departamentas, vaadatud 9.01.2021.</ref> |- | Baumiliškės || 16 || 17 |- | Čiužiakampis || 404 || 402 |- | Dainava || 64 || 42 |- | Dainiškės || 37 || 26 |- | Daučiūnai || 85 || 37 |- | Didžiosios Sėlos || 167 || 179 |- | [[Gerviškės]] || 231 || 179 |- | Gudeliai || 191 || 181 |- | Gumbas || 12 || 4 |- | Kalitonys || 22 || 15 |- | Kalveliai || 41 || 50 |- | Kaniūkai || 167 || 125 |- | Karalina || 58 || 59 |- | Kidarai || 42 || 45 |- | Makniūnai || 26 || 20 |- | Mažosios Sėlos || 84 || 71 |- | Paberžė || 43 || 27 |- | Pačiabatai || 58 || 30 |- | Padegsniai || 4 || 1 |- | Pamūrinė || 12 || 13 |- | Pašalčis || 48 || 47 |- | Poškiškės || 111 || 87 |- | Pušyniškės || 46 || 34 |- | Rudnia || 27 || 24 |- | Skerdimai || 29 || 23 |- | Stasylos || 59 || 58 |- | Švenčius || 47 || 43 |- | Tribonys || 255 || 255 |- |} Lisaks küladele on vallas ka mõned [[huutor]]id. {|class="wikitable" |+ Valla huutorid ! Huutor !! Elanikke (2001) !! Elanikke (2011)<ref name="surašymas2011"/> |- | Kiemeliškės || 2 || 2 |- | Pašilėnai || 5 || 4 |- | Žaliaklonis || 4 || 3 |- |} == Viited == {{viited}} {{Šalčininkai rajoon}} [[Kategooria:Leedu vallad]] [[Kategooria:Šalčininkai rajoon]] e9nmyyw9t9qisk76tuqynzl3o9vv8nk 0 598415 7213726 5793607 2026-08-13T16:13:39Z Kuriuss 38125 7213726 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Baltoji Vokė vald | nimi1_keel = leedu | nimi1 = Baltosios Vokės seniūnija | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 89,84 | elanikke = 1353 | elanikke_seis = 2011 | keskuse_nimi = [[Baltoji Vokė]] | asendikaardi_pilt = BaltosiosVokesSeniunija.png }} '''Baltoji Vokė vald''' ([[leedu keel]]es ''Baltosios Vokės seniūnija'') on 2. järgu haldusüksus ([[vald (Leedu)|vald]]) Leedus [[Šalčininkai rajoon]]i territooriumil. Valla pindala on 90&nbsp;km². 2011. aasta seisuga elas seal 1353 inimest. Valla keskus on [[Baltoji Vokė]] linn, kus aastal 2011 oli 1101 elanikku. Vallamaja asub aadressil Vilniaus g. 17, vallavanem on Genadij Baranovič. <ref>[http://www.salcininkai.lt/struktura-ir-kontaktai/struktura-ir-kontaktai/455/baltosios-vokes-seniunija/d32 Šalčininkų rajono savivaldybė], vaadatud 9.01.2021.</ref> 63,1% valla elanikest on [[poolakad]]. [[Pilt:Senieji_Maceliai.JPG|pisi|Senieji Maceliai]] {|class="wikitable" |+ Valla külad ! Küla !! Elanikke (2001) !! Elanikke (2011)<ref name="surašymas2011">[http://statistics.bookdesign.lt/table_125_10.htm?lang=lt#salc_r 2011 m. surašymas]. Lietuvos statistikos departamentas, vaadatud 9.01.2021.</ref> |- | Giria || 14 || 9 |- | Ilgalaukis || 7 || 6 |- | Plytinė || 20 || 13 |- | Rudnia || 85 || 86 |- | Rūdninkai || 602 || 492 |- | Senieji Maceliai || 2 || 3 |- | Žagarinė || 139 || 144 |- | Vakariškės || 46 || 31 |- |} Lisaks küladele on vallas ka mõned [[huutor]]id. {|class="wikitable" |+ Valla huutorid ! Huutor !! Elanikke (2001) !! Elanikke (2011)<ref name="surašymas2011"/> |- | Raveliai || 11 || 12 |- | Salos || 2 || 0 |- |} == Viited == {{viited}} {{Šalčininkai rajoon}} [[Kategooria:Leedu vallad]] [[Kategooria:Šalčininkai rajoon]] 115dfbxg3ppx54gqqo2jrwwi6h45ldl 0 598423 7213715 5793642 2026-08-13T16:06:31Z Kuriuss 38125 7213715 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Jašiūnai vald | nimi1_keel = leedu | nimi1 = Jašiūnų seniūnija | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 108,15 | elanikke = 4509 | elanikke_seis = 2011 | keskuse_nimi = [[Jašiūnai]] | asendikaardi_pilt = JasiunuSeniunija.png }} '''Jašiūnai vald''' ([[leedu keel]]es ''Jašiūnų seniūnija'') on 2. järgu haldusüksus ([[vald (Leedu)|vald]]) Leedus [[Šalčininkai rajoon]]i territooriumil. Valla pindala on 108&nbsp;km². 2011. aasta seisuga elas seal 4509 inimest. Valla keskus on [[Jašiūnai]] alev, kus 2011. aastal oli 642 elanikku. Vallamaja asub aadressil Saulėtoji g. 7, vallavanem on Zdislav Mažeiko. <ref>[http://www.salcininkai.lt/struktura-ir-kontaktai/struktura-ir-kontaktai/455/jasiunu-seniunija/d44 Šalčininkų rajono savivaldybė], vaadatud 9.01.2021.</ref> 77,5% valla elanikest on [[poolakad]]. [[Pilt:Jašiūnai,_seniūnija.JPG|pisi|Vallamaja]] [[Pilt:Zakariškės_17244,_Lithuania_-_panoramio.jpg|pisi|Valla maastik]] [[Pilt:Dainava,_Lithuania_-_panoramio_(2).jpg|pisi|Dainava]] [[Pilt:Pilakainys_17244,_Lithuania_-_panoramio_(1).jpg|pisi|Pilakainys]] {|class="wikitable" |+ Valla külad ! Küla !! Elanikke (2001) !! Elanikke (2011)<ref name="surašymas2011">[http://statistics.bookdesign.lt/table_125_10.htm?lang=lt#salc_r 2011 m. surašymas]. Lietuvos statistikos departamentas, vaadatud 9.01.2021.</ref> |- | Buikos || 67 || 62 |- | Dainava || 175 || 148 |- | Deguškės || 34 || 18 |- | Geložė || 5 || 5 |- | Gojus || 195 || 223 |- | Jašiūnai || 266 || 1565 |- | Kačėnai || 6 || 12 |- | Keidžiai || 162 || 174 |- | Keturiai || 120 || 116 |- | Lenkiškės || 5 || 6 |- | Marazai || 16 || 37 |- | Naujasodis || 121 || 107 |- | Pabarčiai || 20 || 21 |- | Pamaraziai || 33 || 35 |- | Paupis || 13 || 11 |- | Pilakainys || 67 || 57 |- | Pleniškės || 14 || 18 |- | Plytinė || Asulat ei olnud || 13 |- | Popierinė || 235 || 21 |- | Sakalai || 44 || 45 |- | Sližiūnai || 74 || 68 |- | Žalioji || 29 || 27 |- | Vaitiešiūnai || 57 || 41 |- |} Lisaks küladele on vallas ka mõned [[huutor]]id. {|class="wikitable" |+ Valla huutorid ! Huutor !! Elanikke (2001) !! Elanikke (2011)<ref name="surašymas2011"/> |- | Altaronys || 4 || 1 |- | Elžbietinė || 2 || 3 |- | Krokšliai || 13 || 6 |- | Liudviniškės || 3 || 1 |- | Ožkelaičiai || 15 || 7 |- | Paliepiai || 7 || 2 |- | Zakariškės || 8 || 5 |- | Vidnapolis || 3 || 5 |- |} == Viited == {{viited}} {{Šalčininkai rajoon}} [[Kategooria:Leedu vallad]] [[Kategooria:Šalčininkai rajoon]] jgss5jfng8ffd4ov5r4l1ts88a0pnen 0 598435 7213727 5842666 2026-08-13T16:14:18Z Kuriuss 38125 7213727 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Turgeliai vald | nimi1_keel = leedu | nimi1 = Turgelių seniūnija | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 119 | elanikke = 2102 | elanikke_seis = 2011 | keskuse_nimi = [[Turgeliai]] | asendikaardi_pilt = TurgeliuSeniunija.png }} '''Turgeliai vald''' ([[leedu keel]]es ''Turgelių seniūnija'') on 2. järgu haldusüksus ([[vald (Leedu)|vald]]) Leedus [[Šalčininkai rajoon]]i territooriumil. Vald piirneb idas [[Valgevene]] territooriumiga. Valla pindala on 119&nbsp;km². 2011. aasta seisuga elas seal 2102 inimest. Valla keskus on [[Turgeliai]] alev, kus aastal 2011 oli 588 elanikku. Vallamaja asub aadressil Ilgoji g. 4, vallavanem on Eduard Tyškevič. <ref>[http://www.salcininkai.lt/struktura-ir-kontaktai/struktura-ir-kontaktai/455/turgeliu-seniunija/d54 Šalčininkų rajono savivaldybė], vaadatud 9.01.2021.</ref> 85,8% valla elanikest on kohalikud, kes räägivad poola, vene, valgevene ja leedu segakeelt. [[Pilt:Turgeliai,_seniūnija.JPG|pisi|Vallamaja]] [[Pilt:Turgelių_sen.,_Lithuania_-_panoramio_(3).jpg|pisi|Valla maastik]] [[Pilt:Barkuškės_2011.jpg|pisi|Barkuškės]] [[Pilt:Jezavitiškės.JPG|pisi|Jezavitiškės]] [[Pilt:Paulava_manor,_2009.jpg|pisi|[[Paulava mõis]]]] [[Pilt:Mikniškės,_cerkvė_ir_koplyčia.JPG|pisi|Mikniškėse kirik ja kabel]] [[Pilt:Tabariškės,_bažnyčia_su_varpine.JPG|pisi|Tabariškėse kirik]] [[Pilt:Valakininkai,_Lithuania_-_panoramio.jpg|pisi|Valakininkai]] {|class="wikitable" |+ Valla külad ! Küla !! Elanikke (2001) !! Elanikke (2011)<ref name="surašymas2011">[http://statistics.bookdesign.lt/table_125_10.htm?lang=lt#salc_r 2011 m. surašymas]. Lietuvos statistikos departamentas, vaadatud 9.01.2021.</ref> |- | Apušynė || 11 || 4 |- | Asčiukiškės || 1 || 3 |- | Ažubenis || 16 || 4 |- | Ažukalniai || 11 || 8 |- | Aukštasis Pamerkys || 13 || 1 |- | Bajorai || 6 || 6 |- | Balandiškės || 63 || 52 |- | Barkuškės || 89 || 88 |- | Bedugnė || 36 || 16 |- | Brestovas || 8 || 7 |- | Bygirdai || 46 || 17 |- | Dvarykščiai || 5 || 3 |- | Gimžiai I || 25 || 11 |- | Gimžiai II || 13 || 2 |- | Girdijauskai || 14 || 5 |- | Gojus || 21 || 18 |- | Grabiai || 10 || 7 |- | Gureliai || 29 || 27 |- | Jezavitiškės || 35 || 26 |- | Juškiai || 19 || 4 |- | Kazimieriškės || 13 || 2 |- | Krašiai || 18 || 9 |- | Kudžionys || 8 || 7 |- | Kyvonys || 22 || 1 |- | Magdeliava || 2 || 5 |- | Malakonys || 51 || 39 |- | Mažieji Kudžionys || 20 || 0 |- | [[Merkinė (Turgeliai vald)|Merkinė]] || 66 || 43 |- | Merkio Vilkiškės || 54 || 0 |- | Mikniškės || 87 || 86 |- | Mikšiuliai || 21 || 19 |- | Misiučėnai || 105 || 83 |- | Miškiniai || 3 || 1 |- | Naidūnai || 15 || 4 |- | Naujininkai || 37 || 15 |- | Ožionys || 43 || 23 |- | Pagojys || 10 || 9 |- | Pastovai || 25 || 6 |- | Paūdronys || 41 || 27 |- | Puziriškės || 13 || 12 |- | Rimošiai || 16 || 6 |- | Savaitiškės || 28 || 14 |- | Skynimai || 276 || 179 |- | Skvironys || 27 || 15 |- | Staniškės || 35 || 19 |- | Šeštokai || 55 || 37 |- | Tabariškės || 290 || 275 |- | Ūdronys || 42 || 29 |- | Ustiškės || 18 || 15 |- | Valakininkai || 98 || 68 |- | Viktarinė || 16 || 16 |- | Viktariškės || 16 || 13 |- | Vilkiškės || 74 || 97 |- | Vinkšnynė || 0 || 0 |- |} Lisaks küladele on vallas ka mõned [[huutor]]id- {|class="wikitable" |+ Valla huutorid ! Huutor !! Elanikke (2001) !! Elanikke (2011)<ref name="surašymas2011"/> |- | Andriškės || 0 || 0 |- | Bena || 2 || 0 |- | Berešiškės || 6 || 2 |- | Dvarčiai || 1 || 1 |- | Landžiai || 2 || 1 |- | Miežiškės || 1 || 1 |- | Naujakuriai || 10 || 9 |- | Pabenė || 4 || 0 |- | Petriškės || 0 || 0 |- | Žemaitiškės || 13 || 2 |- |} == Viited == {{viited}} {{Šalčininkai rajoon}} [[Kategooria:Leedu vallad]] [[Kategooria:Šalčininkai rajoon]] 1afn75wbs6rpdc3rkbohosnv8qxqqff 0 598450 7213718 5793787 2026-08-13T16:07:40Z Kuriuss 38125 7213718 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Akmenynė vald | nimi1_keel = leedu | nimi1 = Akmenynės seniūnija | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 54 | elanikke = 822 | elanikke_seis = 2011 | keskuse_nimi = [[Akmenynė]] | asendikaardi_pilt = AkmenynesSeniunija.png }} '''Akmenynė vald''' ([[leedu keel]]es ''Akmenynės seniūnija'') on 2. järgu haldusüksus ([[vald (Leedu)|vald]]) Leedus [[Šalčininkai rajoon]]i territooriumil. Vald piirneb idas [[Valgevene]] territooriumiga. Valla pindala on 54&nbsp;km². 2011. aasta seisuga elas seal 822 inimest. Valla keskus on [[Akmenynė]] küla. Vallamaja asub aadressil Senoji g. 3, vallavanem on Eduard Tyškevič. <ref>[http://www.salcininkai.lt/struktura-ir-kontaktai/struktura-ir-kontaktai/455/akmenynes-seniunija/d30 Šalčininkų rajono savivaldybė], vaadatud 9.01.2021.</ref> 98,4% valla elanikest on [[poolakad]]. [[Pilt:Akmenynė,_seniūnija.JPG|pisi|Vallamaja]] [[Pilt:Abolai.JPG|pisi|Abolai]] [[Pilt:Mištautonys,_kryžius.JPG|pisi|Mištautonysi rist]] {|class="wikitable" |+ Valla külad ! Küla !! Elanikke (2001) !! Elanikke (2011)<ref name="surašymas2011">[http://statistics.bookdesign.lt/table_125_10.htm?lang=lt#salc_r 2011 m. surašymas]. Lietuvos statistikos departamentas, vaadatud 9.01.2021.</ref> |- | Abolai || 76 || 64 |- | [[Akmenynė]] || 287 || 280 |- | Bagdžiuliai || 26 || 14 |- | Bėčiakelniai || 19 || 14 |- | Degsniai || 11 || 9 |- | Duksiai || 17 || 17 |- | Girinė || 13 || 2 |- | Jankūnai || 25 || 12 |- | Kalniškės || 34 || 25 |- | Kurmelionys || 92 || 72 |- | Mankūniškės || 15 || 10 |- | Mištautonys || 36 || 40 |- | Negibėnai || 61 || 40 |- | Peckeliai || 34 || 22 |- | Rimšiškės || 15 || 22 |- | Slabada || 44 || 32 |- | Smaguriai || 27 || 21 |- | Žaltūnai || 92 || 72 |- | Žlaugtai || 26 || 31 |- | Tarakonys || 27 || 11 |- |} Lisaks küladele on vallas ka mõned [[huutor]]id. {|class="wikitable" |+ Valla huutorid ! Huutor !! Elanikke (2001) !! Elanikke (2011)<ref name="surašymas2011"/> |- | Jovydžiai || 14 || 7 |- | Moliškės || 1 || 3 |- |} == Viited == {{viited}} {{Šalčininkai rajoon}} [[Kategooria:Leedu vallad]] [[Kategooria:Šalčininkai rajoon]] lo5qearvmzeae9z4citrf4i7ltc50ed 0 598484 7213729 5794216 2026-08-13T16:15:04Z Kuriuss 38125 7213729 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Poškonysi vald | nimi1_keel = leedu | nimi1 = Poškonių seniūnija | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 85 | elanikke = 787 | elanikke_seis = 2011 | keskuse_nimi = [[Poškonys]] | asendikaardi_pilt = PoskoniuSeniunija.png }} '''Poškonysi vald''' ([[leedu keel]]es ''Poškonių seniūnija'') on 2. järgu haldusüksus ([[vald (Leedu)|vald]]) Leedus [[Šalčininkai rajoon]]i territooriumil. Vald piirneb läänes ja kirdes [[Valgevene]] territooriumiga. Valla pindala on 85&nbsp;km². 2011. aasta seisuga elas seal 787 inimest. Valla keskus on [[Poškonys]]i küla. Vallamaja asub aadressil Mokyklos g. 7, vallavanem on Renata Fedotova. <ref>[http://www.salcininkai.lt/struktura-ir-kontaktai/struktura-ir-kontaktai/455/poskoniu-seniunija/d50 Šalčininkų rajono savivaldybė], vaadatud 9.01.2021.</ref> 48,7% valla elanikest on [[poolakad]] ja 50,2% [[leedulased]]. Suur osa vallast jääb [[Dieveniškise regionaalpark]]i. [[Pilt:Poškonys,_seniūnija.JPG|pisi|Vallamaja]] [[Pilt:Dailidės_iš_rytų.JPG|pisi|Dailidės]] [[Pilt:Grybiškių_pušis.JPG|pisi|Grybiškėse mänd]] {|class="wikitable" |+ Valla külad ! Küla !! Elanikke (2001) !! Elanikke (2011)<ref name="surašymas2011">[http://statistics.bookdesign.lt/table_125_10.htm?lang=lt#salc_r 2011 m. surašymas]. Lietuvos statistikos departamentas, vaadatud 9.01.2021.</ref> |- | Antaniškės || 4 || 0 |- | Ažumedis || 5 || 5 |- | Baltučiai || 13 || 10 |- | Dailidės || 90 || 79 |- | Dainavėlė || 41 || 21 |- | Daubutiškės || 17 || 8 |- | Didžiuliai || 28 || 17 |- | Grybiškės || 29 || 23 |- | Jokūbiškės || 29 || 20 |- | Katkuškės || 28 || 44 |- | Kmelninkai || 19 || 17 |- | Kruniškės || 16 || 10 |- | Lastaučikai || 35 || 34 |- | Liškūniškės || 40 || 27 |- | Padvarės || 55 || 41 |- | Paginai || 31 || 30 |- | [[Poškonys]] || 160 || 129 |- | Pupiškės || 54 || 25 |- | Rimašiai || 42 || 35 |- | Siaurimai || 17 || 19 |- | Stakai || 77 || 70 |- | Stalgonys || 40 || 36 |- | Šetylos || 25 || 19 |- | Šiudainys || 45 || 38 |- | Valatkiškės || 22 || 27 |- |} Lisaks küladele on vallas ka mõned [[huutor]]id. {|class="wikitable" |+ Valla huutorid ! Huutor !! Elanikke (2001) !! Elanikke (2011)<ref name="surašymas2011"/> |- | Biržė || 0 || 0 |- | Kreivoji || 5 || 0 |- | Liudvinavas || 7 || 2 |- | Mikališkės || 0 || 0 |- | Šilinė || 2 || 1 |- |} == Viited == {{viited}} {{Šalčininkai rajoon}} [[Kategooria:Leedu vallad]] [[Kategooria:Šalčininkai rajoon]] mbjzucp5wmx8p3jdbwyr5xzekzbyyte 0 598487 7213719 5799040 2026-08-13T16:09:19Z Kuriuss 38125 7213719 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Dieveniškėse vald | nimi1_keel = leedu | nimi1 = Dieveniškių seniūnija | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 207 | elanikke = 2115 | elanikke_seis = 2011 | keskuse_nimi = [[Dieveniškės]] | asendikaardi_pilt = DieveniskiuSeniunija.png }} '''Dieveniškėse vald''' ([[leedu keel]]es ''Dieveniškių seniūnija'') on 2. järgu haldusüksus ([[vald (Leedu)|vald]]) Leedus [[Šalčininkai rajoon]]i territooriumil. Vald piirneb läänes, lõunas ja idas [[Valgevene]] territooriumiga. Valla pindala on 207&nbsp;km². 2011. aasta seisuga elas seal 2115 inimest. Valla keskus on [[Dieveniškės]]e alev, kus 2011. aastal oli 720 elanikku. Vallamaja asub aadressil Vilniaus g. 8, vallavanem on Česlava Marcinkevič. <ref>[http://www.salcininkai.lt/struktura-ir-kontaktai/struktura-ir-kontaktai/455/dieveniskiu-seniunija/d38 Šalčininkų rajono savivaldybė], vaadatud 9.01.2021.</ref> 79,6% valla elanikest on [[poolakad]]. Valla kohta on esimesed teated [[XVI sajand]]i keskpaigast. [[Pilt:Dieveniškės,_seniūnija.JPG|pisi|Vallamaja]] [[Pilt:Avietinė_(ŠLČ).JPG|pisi|Avietinė]] [[Pilt:Bėčionių_piliakalnis_-_panoramio_(1).jpg|pisi|Bėčionysi linnamägi]] [[Pilt:Dvariškės_(ŠLČ).JPG|pisi|Dvariškės]] [[Pilt:Girdžiūnai.jpg|pisi|Girdžiūnai]] [[Pilt:Jurgelionys_-_panoramio_(2).jpg|pisi|Jurgelionys]] [[Pilt:Kalviai_(Šalčininkai).JPG|pisi|Kalviai]] [[Pilt:Žižmai,_gatvė.JPG|pisi|Žižmai]] [[Pilt:Ureliai2017.jpg|pisi|Ureliai]] {|class="wikitable" |+ Valla külad ! Küla !! Elanikke (2001) !! Elanikke (2011)<ref name="surašymas2011">[http://statistics.bookdesign.lt/table_125_10.htm?lang=lt#salc_r 2011 m. surašymas]. Lietuvos statistikos departamentas, vaadatud 9.01.2021.</ref> |- | Albertina || 30 || 24 |- | Apikartai || 3 || 0 |- | Avietinė || 12 || 11 |- | Bėčionys || 28 || 19 |- | Daulėnai || 90 || 73 |- | Didieji Gedūnai || 23 || 12 |- | Dvariškės || 16 || 15 |- | Gedūnai || 14 || 8 |- | Geležiai || 21 || 12 |- | Girdžiūnai || 54 || 28 |- | Gudeliai || 6 || 6 |- | Gureliai || 0 || 0 |- | Gužiniai || 7 || 1 |- | Jurgelionys || 126 || 120 |- | Kačėnai || 21 || 18 |- | Kalviai || 57 || 46 |- | Kamučiai || 12 || 12 |- | Kazimieravas || 7 || 4 |- | Kaziuliai || 46 || 38 |- | Kaziuliškės || 4 || 2 |- | Krakūnai || 127 || 86 |- | Lobas || 18 || 16 |- | Maciučiai || 103 || 58 |- | Mediniai || 2 || 2 |- | Milkūnai || 85 || 108 |- | Naujieji Miežionys || 7 || 3 |- | [[Norviliškės]] || 24 || 20 |- | Pagaujėnai || 35 || 15 |- | Pajurgelionys || 12 || 13 |- | Pavydonys || 57 || 31 |- | Pliustai || 20 || 10 |- | Prabaščiškės || 48 || 40 |- | Pulkė || 10 || 9 |- | Putiškės || 15 || 6 |- | Ramoškos || 13 || 4 |- | Reistiniai || 7 || 5 |- | Rindžiūnai || 32 || 24 |- | Rudnia || 158 || 69 |- | Sabaliūnai || 51 || 49 |- | Senieji Miežionys || 10 || 5 |- | Siliai || 22 || 10 |- | Skaivonys || 17 || 16 |- | Skraičionys || 50 || 26 |- | Smališkės || 24 || 29 |- | Šadžiūnai || 23 || 23 |- | Šaltiniai || 25 || 10 |- | Šarkaičiai || 53 || 32 |- | Šiurkščiai || 40 || 28 |- | Zabieliškės || 7 || 3 |- | Zajašiškės || 20 || 15 |- | Žižmai || 96 || 70 |- | Ureliai || 37 || 28 |- | Vaišutkiemis || 38 || 26 |- | Vaškeliai || 19 || 17 |- | Vėjeliai || 5 || 0 |- | Verseka || 14 || 10 |- | Vėžiakiemis || 17 || 17 |- | Vilkiškės || 8 || 5 |- |} Lisaks küladele on vallas ka mõned [[huutor]]id. {|class="wikitable" |+ Valla huutorid ! Huutor !! Elanikke (2001) !! Elanikke (2011)<ref name="surašymas2011"/> |- | Ažukalniai || 0 || 0 |- | Mendzisargiai || 3 || 5 |- | Naujieji Kalviai || 3 || 2 |- | Pavadžiai || 0 || 0 |- | Reistiniai || 2 || 2 |- | Skrabonys || 10 || 2 |- |} == Viited == {{viited}} {{Šalčininkai rajoon}} [[Kategooria:Leedu vallad]] [[Kategooria:Šalčininkai rajoon]] tcj72eqaeau7ax2gj8788qtbyw7k19z 0 599028 7213998 7199950 2026-08-14T09:03:04Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7213998 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|kuu=oktoober|aasta=2021}} [[Fail:Free Knowledge Game Jam 2015 Pictures of a Reasonably Documented Year.jpg|pisi|Free Knowledge Game Jam 2015 mängujämmist osavõtjad]] '''Mängujämm''' on mänguloomeüritus, kus osalejad loovad [[arvutimäng]]e algusest lõpuni. Olenevalt formaadist võivad osalejad töötada nii üksi kui ka meeskondades. Tüüpiliselt kestab kohapealne mängujämm 24–72 tundi ja virtuaalne mängujämm mõnest tunnist mõne kuuni.<ref name=":3">{{Netiviide|autor=|url=https://itch.io/jams|pealkiri=Itch.io List of game jams|väljaanne=|aeg=|vaadatud=13.1.2021}}</ref> Jämmidest võtavad osa peamiselt [[programmeerija]]d, [[kunstnik]]ud, [[kirjanik]]ud, [[mängudisainer]]id, [[muusik]]ud ja teised [[mänguarendus]]e rolli omavad isikud. Lisaks [[arvutimäng]]udele<ref>{{Netiviide|autor=Shin, Kaneko, Matsui, Mikami, Nagaku, Nakabayashi, Ono, Yamane, ja lovesplayingslender|url=https://www.academia.edu/1141660/Localizing_Global_Game_Jam_Designing_Game_Development_for_Collaborative_Learning_in_the_Social_Context|pealkiri=Localizing Global Game Jam: Designing Game Development for Collaborative Learning in the Social Context|vaadatud=21.02.2013}}</ref> võivad jämmi fookuseks olla ka [[lauamäng]]ud.<ref name=":4">{{Netiviide|url=https://globalgamejam.org/faq|pealkiri=Global Game Jam|vaadatud=21.02.2013}}</ref> == Ajalugu == Märtsis 2002 töötasid mänguarendaja Chris Hecker ja Sean Barrett koos Doug Church, Jonathan Blow ja Casey Muratoriga spetsialiseeritud [[mängumootor]]i kallal eesmärgiga kasutada modernset riistvara ja renderdada suure hulga [[Sprait|sprite]]. Hekcer ja Barret kutsusid grupi mänguarendajaid kokku Heckeri kontoris [[Oakland]]is [[California]]s [[Ameerika Ühendriigid|USAs]], mõttega luua innovaatilisi uusi mänge, kasutades seda uut mängumootorit. Hecker ja Barrett nimetasid seda kokkusaamist [[0th Indie Game Jam]]-ks. Kokkusaamise eesmärk oli julgustada ekspatriatsiooni ja innovatsiooni mänguarenduse vallas.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.indiegamejam.com/igj0/|pealkiri=0th Indie Game Jam|väljaanne=|aeg=|vaadatud=04.02.2013}}</ref> === Etümoloogia === Sõna "mängujämm" on otsetõlge ingliskeelsest mõistest ''game jam'', mis omakorda on ühendus sõnadest ''game'' ja ''jam session''. ''Jam'' (eesti keeles seanss) tähendab muusikalise teose loomist ilma varasema ettevalmistuseta või lihtsalt proovimist. Samamoodi on mängujämmid üritused, kus mänguarendajad muudavad eksperimentaalsed ideed mängitavates mängudeks.<ref>{{Netiviide|autor=Jagnow, Rob|url=https://www.gamejamcentral.com/|pealkiri=Game Jam Central|aeg=|vaadatud=4.02.2013}}</ref> === Maailma suurim mängujämm<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.guinnessworldrecords.com/world-records/most-participants-in-a-game-jam-(single-location)|pealkiri=Maailma suurim mängu jämm|väljaanne=|aeg=|vaadatud=13.01.2021}}</ref> === Maailma suurim mängujämm toimus 28. jaanuaril 2019, kui [[Egiptus]]es [[Kairo]]s kogunes 2114 inimest, et võtta osa [[Global game jam|Cairo Global Game Jam 2019]] alamüritusest. Mängujämm, millest võttis osa üle mitme toimumiskoha kõige rohkem inimesi on [[Global Game Jam]] 2018, millest võttis osa 42811 inimest 108 riigist. == Formaat == === Osalemine === Tavaliselt on mängujämmid avatud kõigile huvitatutele ja osavamad osalejad saavad osa võtta raskendatud reeglitega. Tüüpiliselt võetakse mängujämmist osa võistkonnaga, aga mõnedel mängujämmidel (eriti virtuaalsetel) lubataksed ka üksikosavõttu.<ref name=":5" /><ref name=":4" /><ref name=":3" /> === Asukoht === Mõned mängujämmid on kohalikud üritused, toimudes koolides, konverentsisaalides ja teistes privaatsetes ruumides. Üks populaarsemaid üleilmseid avatud mängujämme on [[Global Game Jam]], mis toimub iga aasta jaanuari lõpus. [[Global Game Jam]]i raames tehakse väiksemaid mängujämme rohkem kui sajas kohas üle maailma. Need eraldi jämmid ei pea täpselt täitma kõiki [[Global Game Jam]]i reegleid. Osalejad saavad korraga osa võtta nii lokaalsest üritusest kui ka [[Global Game Jam]]ist. Üks teine maailma populaarsemaid mängujämme on [[Ludum Dare]], mis toimub mitu korda aastas aprillis ja oktoobris. Lisaks tavalisele mängujämmi võimalusele on võimalik võtta osa ka [[Ludum Dare]] compost, mis on raskendatud reeglitega ja lühema ajalimiidiga mängujämm.<ref name=":5">{{Netiviide|autor=|url=https://ldjam.com/|pealkiri=Ludum Dare|väljaanne=|aeg=|vaadatud=13.01.2021|arhiivimisaeg=13.11.2022|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221113154403/https://ldjam.com/|url-olek=ei tööta}}</ref> === Ajalimiit === Tüüpiliselt on mängujämmidel ajalimiit mõnest tunnist mõne kuuni. Lühema ajalimiidi mõte on suruda osalejaid mänge valmis saama ja stimuleerida neid olema loovamad. Lühemad ajalimiidid on populaarsemad kohapeatsetel üritustel. Kasutatakse ka pikemaid ajalimiite eesmärgiga valmis saada paremad mängud või, et oleks võimalik osaleda ka töö kõrvalt. Pikemad ajalimiidid on peamiselt kasutusel virtuaalsetes mängujämmides.<ref name=":5" /><ref name=":4" /><ref name=":3" /> === Teema === Mängujämmil võib olla teema, mille järgi osalejad peavad oma mängud tegema. Tavaliselt hõigatakse teema välja ürituse alguses, et osalejad ei saaks jämmile tulla valmis idee või mänguga. Lisaks piiravad teemad mängude loome protsessi ja sedasi stimuleerivad osalejaid olema loovamad.<ref name=":5" /><ref name=":4" /><ref name=":3" /> === Tehnoloogiad === Kasutatav tehnoloogia oleneb jämmist, aga tavaliselt saavad osalejad tehnoloogia ise valida. Tavaliselt valitakse mängu tegemiseks [[mängumootor]], millest kõige populaarsemad valikud on [[Unity (mängu mootor)|Unity]] ja [[Game Maker]].<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.gamasutra.com/blogs/NielissonMendonca/20190410/340456/Game_Jam_Survival_Kit.php|pealkiri=Game Jam Survival Kit|väljaanne=|aeg=|vaadatud=13.01.2021}}</ref> === Osalejate rollid === Tüüpiliselt jagunevad osalejad järgnevatesse rollidesse: kunstnik, programmeerija ja muusik.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=https://www.researchgate.net/publication/332457420_Superjammers_Motivations_and_Experiences_of_Exceptional_Game_Jammers_in_Finland|pealkiri=Superjammers: Motivations and Experiences of Exceptional Game Jammers in Finland|väljaanne=|aeg=|vaadatud=13.01.2021}}</ref> Mängujämmis kunstnik tegeleb [[2D kunst|2D-kunstiga]] ([[tekstuur (graafika)|tekstuurid]], [[Sprait|spraidid]], [[pikselkunst]], [[Animatsioon|2D-animatsioon]]), [[3D kunst|3D-kunstiga]] ([[Mudeldamine|3D-mudel]], [[Animatsioon|3D animatsioon]], [[leveli disain]]) ja [[mängu disain]]imisega. Kunstnikud kasutavad näiteks järgmisi tehnoloogiad: [[Blender (tarkvara)|Blender]], [[Sculptris]], [[Crocotile3D]], [[Paint.net]], [[Piskel]], [[Aseprite]], [[Shoeboax]].<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://github.com/kobitoko/Game-Jam-Tools-Resources#3D|pealkiri=Mänguarendajate tööriistad|väljaanne=|aeg=|vaadatud=13.01.2021}}</ref> Mängujämmis programmeerija tegeleb mängu loogikaga. Mõned tehnoloogiad mida programmeerija kasutab: [[IntelliJ IDEA]], [[Visual Studio Code]], [[Sublime]], [[Notepad++]], [[Eclipse (tarkvara)|Eclipse]], [[Unity (mängu mootor)|Unity]], [[Unreal Engine]], [[Godot (mängumootor)|Godot]].<ref name=":0" /> Muusik tegeleb mängu [[Tausta muusika|taustamuusikaga]], [[muusikaefektid]]ega, ''[[foley]]''{{'}}ga ja [[Hääle salvestaimine|karakterite häältega]]. Muusikute kasutatavaid tehnoloogiaid: [[LMMS]], [[Anvil Studio]], [[Audiotool]], [[Autochords]], [[CGmusic]], [[Audacity]], [[Chiptone]].<ref name=":0" /> == Mängujämmid Eestis == Aastal 2014 korraldas [[IGDA Estonia]] IGDA Game Jam 2014.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://level1.ee/2014/09/galerii-igda-game-jam-2014/|pealkiri=IGDA Estonia Game Jam 2014|väljaanne=|aeg=|vaadatud=13.01.2021}}</ref> Eestis on aastast 2016 mängujämme korraldanud [[APT Game Generator|MTÜ APT GameGenerator]] (APTGG) ja aastast 2020 [[Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituut]].<ref name=":1">{{Netiviide|autor=|url=https://aptgg.ee/|pealkiri=APTGG blogi|väljaanne=|aeg=|vaadatud=13.01.2021}}</ref><ref name=":2">{{Netiviide|autor=|url=https://www.facebook.com/events/university-of-tartu-delta-centre/university-of-tartu-game-jam-2020/555402571933884/|pealkiri=Tartu Ülikooli mängujämm 2020|väljaanne=|aeg=|vaadatud=13.01.2021}}</ref> Eesti mängujämmid on tüüpiliselt kohapealsed üritused kuhu tuleb kohale 30–50 osalejat.<ref name=":1" /> === Eestis toimunud mängujämme === * Tartu Ülikool arvutiteaduse instituut korraldas Tartu Ülikooli Mängujämm 2025 õppimise mängujämmi 4.–6. aprill 2025<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Nael |eesnimi=Daniel |kuupäev=2025-04-16 |pealkiri=Tartu Ülikooli Mängujämm 2025 |url=https://cgvr.cs.ut.ee/tartu-ulikooli-mangujamm-2025/ |vaadatud=2025-07-30 |väljaanne=The CGVR Study Lab |keel=en-US}}</ref> * Tartu Ülikool arvutiteaduse instituut korraldas University of Tartu Pro Game Jam 2025 professionaalse mängujämmi 24.–26. jaanuar 2025<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Nael |eesnimi=Daniel |kuupäev=2025-01-31 |pealkiri=University of Tartu Pro Game Jam 2025 |url=https://cgvr.cs.ut.ee/ut-pro-game-jam-2025/ |vaadatud=2025-07-30 |väljaanne=The CGVR Study Lab |keel=en-US}}</ref> * Tartu Ülikool arvutiteaduse instituut korraldas University of Tartu Game Jam 2024 õppimise mängujämmi 4.–6. oktoober 2024<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Nael |eesnimi=Daniel |kuupäev=2024-10-29 |pealkiri=University of Tartu Game Jam 2024 |url=https://cgvr.cs.ut.ee/university-of-tartu-game-jam-2024/ |vaadatud=2025-07-30 |väljaanne=The CGVR Study Lab |keel=en-US}}</ref> * Tartu Ülikool arvutiteaduse instituut korraldas Tartu Ülikooli Mängujämm 2024 õppimise mängujämmi 12.–14. aprill 2024<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Nael |eesnimi=Daniel |kuupäev=2024-04-20 |pealkiri=Tartu Ülikooli Mängujämm 2024 |url=https://cgvr.cs.ut.ee/tartu-ulikooli-mangujamm-2024/ |vaadatud=2025-07-30 |väljaanne=The CGVR Study Lab |keel=en-US}}</ref> * Tartu Ülikool arvutiteaduse instituut korraldas University of Tartu Pro Game Jam 2024 professionaalse mängujämmi 26.–28. jaanuar 2024.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Nael |eesnimi=Daniel |kuupäev=2024-02-10 |pealkiri=University of Tartu Pro Game Jam 2024 |url=https://cgvr.cs.ut.ee/university-of-tartu-pro-game-jam-2024/ |vaadatud=2024-02-26 |väljaanne=The CGVR Lab |keel=en-US}}</ref> Mängujämmi profesionaalse liiga teema oli [[Euroopa kultuuripealinn Tartu|Tartu 2024 Euroopa kultuuripealinna]] tähistamiseks teha videomänge Tartu linna ikoonilistest paikadest ja kultuurist.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Tunnel |eesnimi=Raimond |kuupäev=2. veebruar 2024 |pealkiri=Jammers Made Games of Tartu |url=https://www.linkedin.com/pulse/students-made-games-tartu-raimond-tunnel-teh8f |vaadatud=2024-02-26 |väljaanne=www.linkedin.com |keel=en}}</ref> * Tartu Ülikool arvutiteaduse instituut korraldas University of Tartu Game Jam 2023 õppimise mängujämmi 29. september – 1. oktoober 2023<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Nael |eesnimi=Daniel |kuupäev=2023-10-10 |pealkiri=University of Tartu Game Jam 2023 |url=https://cgvr.cs.ut.ee/university-of-tartu-game-jam-2023/ |vaadatud=2024-02-26 |väljaanne=The CGVR Lab |keel=en-US}}</ref> * Tartu Ülikool arvutiteaduse instituut korraldas Tartu Ülikooli Mängujämm 2022 õppimise mängujämmi 1.–3. aprill 2022<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://cgvr.cs.ut.ee/tartu-ulikooli-mangujamm-2022/|pealkiri=Tartu Ülikooli Mängujämm 2022|väljaanne=|aeg=|vaadatud=29.09.2022}}</ref> * Tartu Ülikool arvutiteaduse instituut korraldas University of Tartu Pro Game Jam 2022 professionaalse mängujämmi 2022 28.–30. jaanuar 2022<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://cgvr.cs.ut.ee/university-of-tartu-pro-game-jam-2022/|pealkiri=University of Tartu Pro Game Jam 2022|väljaanne=|aeg=|vaadatud=29.09.2022}}</ref> * Tartu Ülikool arvutiteaduse instituut korraldas University of Tartu Game Jam 2021 õppimise mängujämmi 2021 1.–3. oktoober 2021<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://cgvr.cs.ut.ee/wp/index.php/university-of-tartu-game-jam-2021/|pealkiri=University of Tartu Game Jam 2021|väljaanne=|aeg=|vaadatud=07.10.2021}}</ref> * Tartu Ülikool arvutiteaduse instituut korraldas Tartu Ülikooli Mängujämm 2021 õppimise mängujämmi 2021 23.–26. aprill 2021<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://apt-vote.appspot.com/event/utld48/results|pealkiri=Õppejämm 2021|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> * Gamecan korraldas "Can you Jam?" mängujämmi 2021 12.–14. märts 2021<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://apt-vote.appspot.com/event/2021/results|pealkiri=Can you jam? 2021 märts|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> * Tartu Ülikool arvutiteaduse instituut korraldas University of Tartu Pro Game Jam 2021 professionaalse mängujämmi 2021 29.–31. jaanuar 2021<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://apt-vote.appspot.com/event/ut-pro-game-jam-2021/results|pealkiri=Pro mängujämm 2021|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> * Tartu Ülikool arvutiteaduse instituut korraldas University of Tartu Game Jam 2021 õppimise mängujämmi 2020 2.–4. oktoober 2020<ref name=":2" /> * APTGG korraldas APTGG Game Jam 2020 3.–5. aprill 2020<ref name=":6">{{Netiviide|autor=|url=https://www.facebook.com/APT.GameGenerator|pealkiri=APT GG|väljaanne=|aeg=|vaadatud=13.01.2021}}</ref> * APTGG korraldas Ludum Dare 45 alamürituse 4.–7. oktoober 2019<ref name=":6" /> * APTGG korraldas Global Game Jam 2019 alamürituse 25.–27. jaanuar 2019<ref name=":6" /> * APTGG korraldas APT VR jam 2018 2.–4. november 2018<ref name=":6" /> * APTGG korraldas Global Game Jam 2018 alamürituse 26.–28. jaanuar 2018<ref>{{Netiviide|url=https://aptgg.ee/global-game-jam-2018/|pealkiri=APT GameGenerator - Global Game Jam 2018}}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> * APTGG korraldas Ludum Dare 40 alamürituse 1.–4. detsember 2017<ref>{{Netiviide|url=https://aptgg.ee/ludum-dare-40/|pealkiri=APT GameGenerator - Ludum Dare 40}}</ref> * APTGG korraldas Ludum Dare 39 alamürituse 29. juuli – 1. august 2017<ref>{{Netiviide|url=https://aptgg.ee/ludum-dare-39/|pealkiri=APT GameGenerator - Ludum Dare 39}}</ref> * APTGG korraldas APT VR jam 2017 29.–30. juuli 2017<ref>{{Netiviide|url=https://aptgg.ee/apt-vr-jam-2017/|pealkiri=APT GameGenerator - APT VR Jam 2017}}</ref> * APTGG korraldas Global Game Jam 2017 alamürituse 20.–22. jaanuar 2017<ref>{{Netiviide|url=https://aptgg.ee/global-game-jam-2017/|pealkiri=APT GameGenerator - Global Game Jam 2017}}</ref> * APTGG korraldas Ludum Dare 37 alamürituse 9.–12. detsember 2016<ref>{{Netiviide|url=https://aptgg.ee/ludum-dare-37/|pealkiri=APT GameGenerator - Ludum Dare 37}}</ref> * APTGG korraldas Ludum Dare 36 alamürituse 26.–29. august 2016<ref>{{Netiviide|url=https://aptgg.ee/ludum-dare-36/|pealkiri=APT GameGenerator - Ludum Dare 36}}</ref> * APTGG korraldas Ludum Dare 35 alamürituse 15.–18. aprill 2016<ref>{{Netiviide|url=https://aptgg.ee/ludum-dare-35/|pealkiri=APT GameGenerator - Ludum Dare 35}}</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Arvutimängud]] g2387lurz7p2vy22ahfjxpnwo62xzyr 0 599709 7213678 7044455 2026-08-13T14:59:59Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7213678 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=veebruar|aasta=2021}} {{Keeletoimeta|kuu=veebruar|aasta=2021}} [[Fail:Jakarta_slumlife14.JPG|paremal|pisi|250x250px| Poiss peseb end reostunud jões [[Indoneesia]]s [[Jakarta]]s]] [[Fail:One_of_many_poor_African_childrens.jpg|pisi| James Town, [[Accra]]]] '''Laste vaesus''' on [[Vaesus|vaesuses]] elavate laste hulk, mis hõlmab vaestes peredes kasvavaid lapsi ning [[Vaeslaps|orbe]], keda kasvatatakse väheste riiklikke ressursside toel. Vaesteks loetakse need lapsed, kelle elatustase on nende elukoha miinimumtasemest madalam. Arengumaades, kus vastavad tasemed on madalamad ning orbe on palju, on laste vaesuse tagajärjed raskemad. Hinnanguliselt elab maailmas [https://www.unicef.org/social-policy/child-poverty 385 miljonit last] absoluutses vaesuses. UNICEF-i andmetel * 663 miljonit last (ehk iga kolmas laps) elab vaesuses. * Vaeseimate leibkondade laste suremuse tase on kaks korda suurem kui nende paremini toimetulevatel eakaaslastel. * Lastel on võrreldes täiskasvanutega üle kahe korra suurem tõenäosus elada vaesuses. * 385 miljonit last elab absoluutses vaesuses ja on sunnitud leppima vähemaga kui 1,90 dollarit päevas. == Definitsioon == [[Fail:Enfants_des_rues.jpg|pisi|300x300px| [[Tänavalapsed]] [[Filipiinid]]el]] Enamikus riikides määratletakse lapsi kui alla 18-aastasi inimesi,<ref name="crc">“Convention on the Rights of the Child”{{Cite web|url=http://www.hakani.org/en/convention/Convention_Rights_Child.pdf|title=Archived copy|accessdate=7.01.2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20101031104336/http://hakani.org/en/convention/Convention_Rights_Child.pdf|archivedate=31.10.2010}}</ref> samas toimub bioloogiline üleminek lapsepõlvest täiskasvanuikka puberteedi alguses. Lapsepõlve lõpu kultuuriline määratlemine on keerulisem ja selles võetakse arvesse selliseid tegureid nagu tööleminek, kooli lõpetamine ja abielu ning ka seisust, sugu ja rassi.<ref name="childfunda">{{Netiviide |url=http://www.childfund.org/program_documents/ |pealkiri=Childfund (2005) “Child and Poverty, Part I” Downloadable at |vaadatud=2021-01-24 |arhiivimisaeg=2019-09-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190924184035/http://www.childfund.org/program_documents/ |url-olek=ei tööta }}</ref> [[UNICEF|ÜRO lastefondi]] (UNICEF) andmetel „Vaesuses elavad lapsed on need, kes kogevad puudust materiaalsetest, vaimsetest ja emotsionaalsetest ressurssidest, mis on vajalikud elus püsimiseks, arenguks ja õitsenguks; see jätab nad võimaluseta nautida oma õigusi, saavutada oma täispotentsiaali ja osaleda ühiskonnas täisväärtuslike ja võrdsete liikmetena".<ref name="unicefa">{{Netiviide |pealkiri=“THE STATE OF THE WORLD’S CHILDREN 2005” |url=http://www.unicef.org/sowc/archive/ENGLISH/The%20State%20of%20the%20World%27s%20Children%202005.pdf |vaadatud=2021-01-24 |arhiivimisaeg=2020-12-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201210161951/https://www.unicef.org/sowc/archive/ENGLISH/The%20State%20of%20the%20World%27s%20Children%202005.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> [[ChildFund International|Rahvusvahelise Lastefondi]] (CFI) definitsioon põhineb puudulikkusel (materiaalsete tingimuste ja teenuste puudus), tõrjutusel (õiguste ja turvalisuse eitamine) ja haavatavusel (kui ühiskond ei suuda lapsi ohtude eest kaitsta).<ref name="childfundb">Childfund (2005) "Understanding Children’s Experience of Poverty: An Introduction to the DEV Framework" Downloadable at </ref> Ka teised heategevuslikud organisatsioonid kasutavad sellist mitmemõõtmelist lähenemisviisi laste vaesusele, määratledes seda majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste, füüsiliste, keskkonnaliste ja emotsionaalsete tegurite kombinatsioonina.<ref name="chipa">Childhood Poverty Research and Policy Center (CHIP) (2005) "CHIP Briefing 1: Children and Poverty" </ref> Need määratlused näitavad, et laste vaesus on mitmetahuline, see sõltub laste hetkelistest ja muutuvatest elamistingimustest ning keha, vaimu ja tunnete keerukad vastasmõjud on asjasse kaasatud.<ref name="unicef">{{Netiviide |pealkiri=UNICEF (2006) "Children Living In Poverty" |url=http://www.unicef.org/Children_Living_In_Poverty.pdf |vaadatud=2021-01-24 |arhiivimisaeg=2018-11-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181113075121/https://www.unicef.org/Children_Living_In_Poverty.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> == Laste vaesuse mõõtmine == [[Fail:Little_Boy_Washes_Cutlery_in_a_Dirty_Pond.jpg|pisi|350x350px| Poiss peseb Kambodžas räpases lombis söögiriistu]] Kõige lihtsam on laste vaesust kvantifitseerida, kehtestades selleks absoluutse või suhtelise rahalise künnise.<ref name="roelen">Roelen, Keetie and Gassmann, Franziska (2008) "Measuring Child Poverty and Well-Being: a literature review" Maastricht Graduate School of Governance, Maastricht University (pdf available at the Munich Personal RePEc Archive) (MPRA) </ref> Kui pere sissetulek ei ületa seda künnist, loetakse selle pere lapsed allpool vaesuspiiri elavateks. Absoluutse vaesuse künnised on fikseeritud ja neid ajakohastatakse üldiselt vaid hinnamuutuste korral, kuid suhtelise vaesuse künnised määratakse elanikkonna tegeliku sissetuleku põhjal ja need kajastavad tarbimise muutusi. Absoluutse vaesuse künnis on rahahulk, mida on tarvis kindla koguse kaupade ja teenuste ostmiseks<ref name="unicef"/> ning üldiselt kajastab iga künnis vähimat sissetulekut, mida on tarvis elu põhivajaduste rahuldamiseks. Samas on tähtis silmas pidada, et ka peres, kus teenitav sissetulek on üle kindlaksmääratud künnise, võidakse siiski otsustada mitte kulutada raha laste vajadustele.<ref>{{Cite journal|last=Lipina|first=Sebastián J|title=Recognizing the child in child poverty|journal=Vulnerable Children and Youth Studies|volume=6|issue=1|pages=8–17|date=2011|last2=Simonds|first2=Jennifer|last3=Segretin|first3=M. Soledad|doi=10.1080/17450128.2010.521598}}</ref> Teatud organisatsioonid, näiteks Maailmapank ja Rahvusvaheline Valuutafond, kasutavad arengumaade vaesuse mõõtmiseks absoluutse vaesuse künnist 1 USA dollar päevas.<ref name="worldbank">[World Bank {{Cite web|url=http://devdata.worldbank.org/wdi2005/Section1_1_1.htm|title=Archived copy|accessdate=8.01.2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20090409122900/http://devdata.worldbank.org/wdi2005/Section1_1_1.htm|archivedate=9.04.2009}}]</ref><ref name="imf">[International Monetary Fund http://www.imf.org/external/np/sec/pr/2007/pr0773.htm]</ref> Alates 1960. aastatest on USA vaesuses elavate inimeste kindlakstegemiseks kasutanud absoluutset vaesuse künnist, mis on kohandatud vastavalt pere suurusele ja koosseisule. Euroopa ja paljud teised arenenud riigid kasutavad suhtelist vaesuse künnist, tavaliselt 50% riigi keskmisest sissetulekust.<ref name="unicefb">[http://www.unicef-irc.org/publications/pdf/repcard6e.pdf UNICEF (2005) "Child Poverty in Rich Countries 2005"]</ref> Suhteline vaesus ei tähenda tingimata, et lapsel puuduks midagi, vaid näitab pigem ebavõrdsust ühiskonnas. Laste vaesus, mõõdetud suhteliste künnistega, paraneb vaid siis, kui madala sissetulekuga pered saavad majanduslikest edusammudest rohkem kasu kui paremal järjel olevad pered. Sissetuleku künniste põhine laste vaesuse määr varieerub olenevalt sellest, kas mõõdetakse suhtelist või absoluutset vaesust ja milliseid künnispiire rakendatakse. Suhtelist mõõtmist kasutades on vaesuse tase USA-s palju kõrgem kui Euroopas, kuid kui kasutada absoluutset mõõtmist, on mõnes Euroopa riigis vaesus suurem. Väidetakse, et kasutades sissetulekut ainsa künnisena, ignoreeritakse laste vaesuse mitmemõõtmelist aspekti, mis hõlmab tarbimisvajadusi, juurdepääsu ressurssidele ja võimet suhelda ühiskonnas turvaliselt ja ilma diskrimineerimiseta.<ref name="unicef"/> Bristoli teadlaste 2003. aastal tehtud uuring üritas pakkuda teaduslikku alust ränga majandusliku puuduse mõõtmiseks piisava toidu, ohutu joogivee, korralike kanalisatsioonirajatiste, tervishoiu, peavarju, hariduse ja informatsiooni taseme põhjal.<ref name="gordon">David Gordon, Shailen Nandy, Christina Pantazis, Simon Pemberton (2003) "Child poverty in the developing world" School for Policy Studies, University of Bristol and Peter Townsend, Centre for the Study of Human Rights, London School of Economics and Political Science. Google Books </ref> Igale näitajale omistati mõõdetavad väärtused, mida kasutati vaesuses elavate laste hulga kindlakstegemiseks. Mõõdetavateks väärtusteks olid: kehapikkused ja -kaalud, mis olid üle 3 kõikumisnäitaja võrra rahvusvahelisest mediaanist allpool, lapsed, kellel oli juurdepääs ainult jõgedele ja muule pinnaveele, juurdepääsu puudumine tualettruumidele, kaitsesüstimiste puudumine, juurdepääsu puudumine meditsiinilisele nõustamisele, elamine eluruumides, kus ühe toa kohta elas rohkem kui viis inimest, koolis mittekäimine ning ajalehtede ja muu meedia kättesaamatus. 1,8 miljardist arengumaade lapsest 56% olid vähemalt ühest nendest väärtustest madalamal. Saharast lõunasse jäävates Aafrika riikides ja Lõuna-Aasias kasvas see arv suuremaks kui 80%, kõige rohkem olid mõjutatud nende alade maapiirkonna lapsed. "[[Noored elud|Noorte elude" projekt]] uurib laste vaesuse muutuvat olemust, jälgides 15 aasta jooksul neljas riigis (Etioopias, Peruus, Vietnamis ja Indias) ligi 12 000 last, kes on valitud kajastama mitmesuguseid kultuurilisi, poliitilisi, geograafilisi ja sotsiaalseid taustu.<ref name="ylp">Young Lives ["An international study of childhood poverty" {{Cite web|url=http://www.younglives.org.uk/about-young-lives|title=Archived copy|accessdate=8.01.2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20090822034358/http://www.younglives.org.uk/about-young-lives|archivedate=22.08.2009}}]</ref> Iga kolme-nelja aasta tagant koguvad teadurid andmeid laste ja nende perede tervise, alatoitumise, kirjaoskuse, teenuste kättesaadavuse ja muude vaesuse näitajate kohta. Nende nelja riigi kohta on olemas aruanded, milles võrreldakse 2002. aastal saadud algandmeid 2006. aasta andmetega. Peruu, Vietnam ja India on selle aja jooksul näidanud majanduskasvu ja vaesuse vähenemist, kuid maa- ja linnapiirkondade ning eri etniliste gruppide vahel valitseb endiselt suur ebavõrdsus.<ref name="ylpc">Young Lives "Young Lives: Vietnam Round 2 Survey – Report Summary document" {{Cite web|url=http://www.younglives.org.uk/pdf/vietnam-related-pdfs/Vietnam_key-findings_25Sept08.pdf|title=Archived copy|accessdate=8.01.2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20090106160202/http://www.younglives.org.uk/pdf/vietnam-related-pdfs/Vietnam_key-findings_25Sept08.pdf|archivedate=6.01.2009}}</ref> See on eriti ilmne Indias, suuruselt teises miljardäride arvuga riigis, mis on ka koduks 25%-le maailma vaestest.<ref name="ylpd">Young Lives "Young Lives: India Round 2 Survey – Report Summary document" {{Cite web|url=http://www.younglives.org.uk/pdf/india-related-pdfs/India_key-findings_25Sept08.pdf|title=Archived copy|accessdate=8.01.2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20090107060459/http://www.younglives.org.uk/pdf/india-related-pdfs/India_key-findings_25Sept08.pdf|archivedate=7.01.2009}}</ref> Ka Etioopia, üks maailma vaesemaid riike, on näidanud väikest majanduskasvu ja vaesuse vähenemist. Ebavõrdsused on endiselt olemas: poiste puhul on alatoitumus rohkem tõenäoline kui tüdrukutel ja maapiirkondades on absoluutset vaesust rohkem, kuigi linnapiirkondades on suhteline vaesus suurem.<ref name="ylpe">Young Lives "Young Lives: Ethiopia Round 2 Survey – Report Summary" {{Cite web|url=http://www.younglives.org.uk/pdf/ethiopia-related-pdfs/Ethiopia_key%20findings_25Sept08.pdf|title=Archived copy|accessdate=8.01.2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20090106153918/http://www.younglives.org.uk/pdf/ethiopia-related-pdfs/Ethiopia_key%20findings_25Sept08.pdf|archivedate=6.01.2009}}</ref> Need andmed koguti enne 2008. aasta põudasid ja hiljutist toiduainete hinnatõusu, mis on tugevalt mõjutanud Etioopia võimet toita oma elanikke. == Põhjused == Enamik vaesust kannatavatest lastest on vaeste vanemate lapsed. Seega mõjutavad laste vaesust oluliselt sellised tegurid nagu [[täiskasvanute vaesus]], valitsuspoliitika, [[hariduse puudumine]], [[Tööpuudus|töötus]], [[sotsiaalteenused]], [[Puue|puuded]] ja [[diskrimineerimine]]. Vanemate majanduslike ressursside, näiteks [[Kasutatav sissetulek|kasutatava sissetuleku]] puudumine piirab laste võimalusi.<ref name="Corcoran M 2001">Corcoran M (2001). Mobility, Persistence, and the Consequences of Poverty for Children: Child and Adult Outcomes. Understanding Poverty. New York, USA.</ref> Majanduslikud ja demograafilised tegurid nagu [[deindustrialiseerumine]], [[globaliseerumine]], [[Elamute eraldamine|elanikkonna segregatsioon,]] [[Tööturu segmenteerimine|tööturu segmenteerumine]] ja keskklassi ränne kesklinnadest, piiravad majanduslikke võimalusi ja valikuid terve põlvkonna lõikes, isoleerides [[Siselinn|kesklinnades]] elavaid vaeseid lapsi. [[Tuumperekond|Tuumikperekondade]] arvu vähenemist, [[Ebaseaduslikkus|abieluväliseid lapsi]], [[Teismeliste rasedus|teismeea rasedusi]] ja [[Üksikvanem|üksikemade]] arvu kasvu peetakse samuti peamisteks vaesuse ning naiste ja nende laste hoolekandest sõltuvuse põhjustajateks.<ref name="Corcoran M 2001" /> [[Soovimatu rasedus|Soovimatust rasedusest]] sündinud lastel on suurem tõenäosus vaesuses elada;<ref name="Monea2011">{{Cite journal|last=Monea J, Thomas A|title=Unintended pregnancy and taxpayer spending|url=https://archive.org/details/sim_perspectives-on-sexual-and-reproductive-health_2011-06_43_2/page/88|journal=Perspectives on Sexual and Reproductive Health|volume=43|issue=2|pages=88–93|date=juuni 2011|doi=10.1363/4308811|pmid=21651707}}</ref> lapse kasvatamine nõuab märkimisväärseid ressursse, seega suurendab iga lisanduv laps vanemate ressursside vajadust. Üksikvanemaga pered on üldiselt vaesemad kui paaride kasvatatavate lastega pered. Ameerika Ühendriikides on kuus kümnest pikaajaliselt vaesest lapsest elanud üksikvanemaga peredes ja 2007. aastal oli üksikemade juhitud leibkondades elavatel lastel viis korda suurem tõenäosus vaesuses elada kui abiellunud vanemate juhitud leibkondades elavatel lastel.<ref name="Jones N 2009">Harper C and Jones N (2009). Raising the Game: mainstreaming children's rights. Overseas Development Institute.</ref> == Mõju == Laste vaesuse mõju erineb sotsiaal-majanduslik-geograafilistest aspektidest lähtuvalt. Laste vaesuse otsesed mõjud on * kehv füüsiline tervis; * mõju lapse vaimsele arengule ja vaimsele tervisele; * keskmisest madalam õpiedukus; * tõenäosus saada osaks oskustööjõust on väga väike; * kogetakse puudust ja ühiskonnast kõrvalejäetust juba väga õrnas eas. === Arenenud riigid === Laste vaeses on suur probleem ka [[Arenenud riik|arenenud riikides]]. Kui kõik Ameerika Ühendriikide 16,7 miljonit puudust kannatavat last koondataks ühte kohta, moodustaksid nad suurema linna kui New York.<ref>{{Cite news|last=Strerry|first=Robert M|url=https://www.nytimes.com/2000/08/18/opinion/l-facing-child-poverty-725447.html|title=Facing Child Poverty|work=New York Times|date=18. august 2000|accessdate=26.04.2012}}</ref> Paljud avaldatud uuringud on näidanud tugevat seost lapsepõlve vaesuse ja täiskasvanuks saamisel saavutatud tulemuste vahel hariduse, tervise ja [[Sotsialiseerumine|sotsialiseerumise]], [[Fertiilsus|viljakuse]], [[Tööturg|tööturu]] ja [[Tulu|sissetuleku]] vallas. Kindlad tõendid viitavad sellele, et madala sissetulekuga vanemate lastel on suurem oht probleemide tekkeks intellektuaalses ja käitumuslikus arengus.<ref>{{Cite journal|last=Dahl|first=G. B.|title=The Impact of Family Income on Child Achievement: Evidence from the Earned Income Tax Credit|url=https://archive.org/details/sim_american-economic-review_2012-08_102_5/page/1927|journal=[[American Economic Review]]|volume=102|issue=5|pages=1927–1956|year=2012|last2=Lochner|first2=L.|citeseerx=10.1.1.142.6921|doi=10.1257/aer.102.5.1927}}</ref> Paljudes uuringutes on järjepidevalt leitud tugevaid negatiivseid seoseid varases lapsepõlves kogetud vaesuse ja õppeedukuse vahel.<ref name="Corcoran M 2001" /> Lisaks on vaesuses elavatel lastel suurem oht omandada käitumuslikke ja emotsionaalseid probleeme (näiteks impulsiivsus ja raskused kaaslastega läbisaamisel) ning perekondlik vaesus on seotud suurema teismeea raseduse riskiga, suhteprobleemidega eakaaslaste seas ja madalama enesehinnanguga.<ref name="Moore KA 2009">Moore KA, Redd Z, Burkhauser Mbwana K, & Collins A (2009). Children in Poverty: Trends, Consequences, and Policy Options. Child Trends Research Brief. Washington DC, USA.</ref> Sellised käitumised suurendavad vaesuses kasvanud laste tõenäosust jääda vaesusse.<ref>https://www.pbs.org/wgbh/frontline/article/how-poverty-can-follow-children-into-adulthood/</ref> Samuti on lapseea vaesus esimesel kolmel eluaastal seotud ebakvaliteetse toitumuse ja kehva motoorikaga; seevastu on vaesus seotud ka [[Laste rasvumine|laste ülekaalulisusega]] – vanemaks saades on vaestel lastel suurem tõenäosus kogeda kroonilisi terviseprobleeme, näiteks [[Bronhiaalastma|astmat]] ja [[aneemia|aneemiat]].<ref name="Moore KA 2009" /> Need mõjud peegeldavad tõenäoliselt vaesusega seotud probleeme, mille hulka kuuluvad ebakvaliteetne toitumine, halvad elamistingimused, halvad naabruskonnad, piiratud juurdepääs kaupadele ja tegevustele ning antud teguritest tulenev psühholoogiline stress.<ref>Duncan GJ and Brooks-Gunn J (1997). Consequences of growing up poor. Russel Sage Foundation.</ref> Teiste uuringute käigus on leitud, et laste vaesuse ja hiljem täiskasvanueas madalama toimetuleku vaheline suhe on võrdlemisi väike.<ref name="Shannahan">{{Cite journal|last=Shannahan|first=Michael|title=Pathways to adulthood in changing societies: Variability and mechanisms in life course perspective|journal=Annual Review of Sociology|volume=26|pages=667–92|date=2000|doi=10.1146/annurev.soc.26.1.667}}</ref> Ühes süstemaatilises analüüsis mõjutas perekonna sissetulek vaid "vähesel määral" teismeliste raseduse ja meeste töötuse tõenäosust.<ref name="Mayer">{{Cite book|last=Mayer|first=SE|date=1997|title=What Money Can't Buy|publisher=Harvard|location=Cambridge, MA|isbn=9780674587342|url=https://books.google.com/books?id=d5Qg1JNSqGQC&q=what+money+can%27t+buy+mayer&pg=PA98}}</ref> === Arengumaad === [[Fail:Kids_in_Rishikesh,_India.jpg|paremal|pisi|250x250px| Teetööliste lapsed [[India|Indias]] [[Rishikesh|Rishikeshi]] lähedal]] Laste vaesuse suhtelist mõõdet kasutades kogevad [[arengumaa]]l vaesuses kasvavad lapsed rohkem raskusi kui enamikus [[Arenenud riik|arenenud riikides]] vaesuses elavad lapsed. Vaesus nendes riikides on seisund, mida tavaliselt iseloomustab inimese põhivajaduste suur puudulikkus (ÜRO, 1995). Hinnanguliselt elab kolmandik kõigist arengumaade lastest (~ 674 miljonit) vaesuses, kõige kõrgemad tasemed on Lõuna-Aafrika ja Lõuna-Aasia maapiirkondades (üle 70%).<ref>Gordon D, Nandy S, Pantazis C, Pemberton S and Townsend P (2003) [http://aa.ecn.cz/img_upload/65636e2e7a707261766f64616a737476/Child_poverty.pdf “Child poverty in the developing world”] The Policy Press, Bristol</ref> [[Sõda]], [[haigus]]ed, [[Poliitiline korruptsioon|korruptsioon]], ressursside nappus ja karmid keskkonnatingimused kimbutavad paljusid nendest riikidest, süvendades nende vaesust. Need tegurid on peamisteks surmapõhjusteks, mis omakorda toob kaasa suurema hulga üksikvanemaid ja orvuks jäänud lapsi. Kõik ÜRO liikmesriigid välja arvatud Ameerika Ühendriigid ja Lõuna-Sudaan on ratifitseerinud 1989. aasta lapse õiguste konventsiooni, mille eesmärk on vähendada eri riikides laste vaesuse vähendamiseks oluliste õiguste rikkumisi.<ref>United Nations Treaty Collection. ''[http://treaties.un.org/Pages/ViewDetails.aspx?src=TREATY&mtdsg_no=IV-11&chapter=4&lang=en Convention on the Rights of the Child] [https://web.archive.org/web/20140211151110/http://treaties.un.org/Pages/ViewDetails.aspx?src=TREATY&mtdsg_no=IV-11&chapter=4&lang=en Arhiiviversioon]''. Retrieved 21 May 2009.</ref> UNICEF-i 2009. aastal avaldatud ülevaates leiti, et alla viie aastaste suremus oli vähenenud, vähem esines laste alatoitumist, suurenenud oli imetamine, paranenud olid veesüsteemid ja juurdepääs haridusele.<ref name="unicefa2009">UNICEF(2009) [https://web.archive.org/web/20181113075136/https://www.unicef.org/publications/files/SOWC_Spec_Ed_CRC_Executive_Summary_EN_091009.pdf "The State Of The World’s Children"]</ref> Samuti väidetakse ülevaates, et vaatamata nendele edusammudele sureb endiselt iga päev 24 000 last enamasti ennetatavate haiguste tõttu, 150 miljonit 5–14-aastast last on seotud lapstööjõuga ja 100 miljonit põhikooliealist last jäävad koolihariduseta. Elanikkondades valitseb endiselt suur ebavõrdsus: maapiirkondade neiud ja lapsed kannatavad kehva tervist, haridust ja ellujäämist sagedamini kui noormehed ja linnaelanikud. Märkimisväärsete arengumaade laste vaesuse vastu võitlemise katsete hulka kuuluvad Brasiilia Bolsa Familia algatus (jõuab 12 miljoni leibkonnani) ja Lõuna-Aafrika lastetoetus (7 miljonit leibkonda). Mujal on lastespetsiifilisi sotsiaalkaitsepoliitikaid ja -programme vähe ning institutsioonid, mis peaksid neid ellu viima, on sageli puudulikud. == Vaesuse tsükkel == [[Vaesuse tsükkel]] on nähtus, kus perekond püsib mitmete järjestikuste põlvkondade jooksul vaesuses. Selle tõttu on laste vaesuse vähendamine olnud peaaegu kõigi valitsuste tähelepanu keskpunktis. Vaestele pakutava hariduse kvaliteedi parandamine on enamiku arvates parim viis tsükli katkestamiseks.<ref name="unesco">[http://www.unesco.org/education/poverty/news.shtml International Workshop on Education and Poverty Eradication Kampala] (retrieved 5/1/2010)</ref> Lapse kasvukeskkonna parandamine, tervishoiule juurdepääsu tagamine ja rahaliste stiimulite pakkumine (kas hüvitisskeemide või maksude vähendamise näol) on kõik välja pakutud tsükli katkestamise viisidena. Poiste ja tüdrukute vaesustasemed on lapsepõlves võrdsed, kuid naiste sirgumisel teismeikka ja sünnitusvanusesse suureneb sugude vaesustasemete vahe. Üle maailma on naised palju vaesemad kui mehed ning vaesed lapsed elavad suurema tõenäosusega naiste juhitud majapidamistes. Vaesuse tsükli vastu võitlemise katsed on seetõttu sageli suunatud emadele, et katkestada vaesuse negatiivsed tendentsid, mis mõjutavad vaesuses elavate laste haridust, toitumist/tervist ning psühholoogilisi/sotsiaalseid tulemusi.<ref>{{Cite web|url=http://www.americanprogress.org/issues/2008/10/women_poverty.html|title=The Straight Facts on Women in Poverty}}</ref> == Laste vaesuse kaotamine == UNICEF võitleb suuremate riiklikke sotsiaalkaitse investeeringute eest ja toetab valitsuse pingutusi vaesuse vähendamise kulgemise jälgimises ja täheldamises. '''Probleemi juured peituvad järgneva koosmõjus:''' * laste jaoks suurimat kasu pakkuvate sotsiaalkaitse programmide mitte tähtsustamine; * piiratud eelarved ja inimressursid; * tõkked, nagu bürokraatlikud protsessid ning õiguste ja programmide kohase teabe puudumine; * kõige haavatavamate inimeste, sealhulgas sotsiaalkaitset saavate inimeste diskrimineerimine. '''Tulemus:''' piirkonna kõige haavatavamate lasteni ei jõua hüvitised, millele neil on õigus. UNIFEC teeb vaesuse kaotamise eesmärgil, kooskõlastatult säästva arengu 1. eesmärgiga, koostööd piirkonna valitsuste ja teiste partneritega, et 2030. aastaks vähendada laste vaesust poole võrra ning tugevdada sotsiaalkaitsesüsteeme, et kahandada vaesuse mõju laste elule. == Viited == {{Viited|30em}} == Välislingid == * [http://www.unicef.org UNICEF] * [http://www.nccp.org Riiklik vaesuses elavate laste keskus] * [http://stats.oecd.org/Index.aspx?DataSetCode=CWB Laste heaolu andmed] OECDs * [[hdl:10822/552520|Ohus lapsed]] [https://repository.library.georgetown.edu/handle/10822/552494 Dean Peter Krogh välisasjade digitaalarhiivist] [[Kategooria:Sotsiaalprobleemid]] [[Kategooria:Lapsepõlv]] mdjzbp9pfcnt3cyprqiepqqvqxmz6t0 0 600043 7213683 6547313 2026-08-13T15:05:31Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7213683 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Laudium | hääldus = | nimi1_keel = inglise | nimi1 = Laudium | nimi2_keel = afrikaani | nimi2 = Laudium | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 6,07 | elanikke = 19 102 (2011) | asendikaart = Lõuna-Aafrika Vabariik }} '''Laudium''' on linn (''[[township]]'') [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Tshwane linnaringkond|Tshwane linnaringkonnas]]. Laudium on asutatud [[1961]]. aastal.<ref>[https://web.archive.org/web/20040119143042/http://www.saweb.co.za/townships/township/tshwane/laudium.html Laudium] SA Townships</ref> [[Apartheid]]i ajal oli Laudium määratud [[India]] päritolu inimeste asualaks.<ref>[https://www.sahistory.org.za/article/pretoria-segregated-city Pretoria the Segregated city] South African History Online</ref> [[Lõuna-Aafrika Vabariigi 2011. aasta rahvaloendus]]e andmetel oli Laudiumi elanikest [[India]] või [[Aasia]] päritolu inimesi 79,89%, mustanahalisi aafriklasi 16,12%, [[värvilised|värvilisi]] 2,42%, valgeid 0,43% ja teisi 1,13%. [[Inglise keel]]t pidas emakeeleks 77,45% inimesi, [[afrikaani keel]]t 11,87%, [[pedi keel]]t 2,14% ja [[ndebele keel]]t 1,12%.<ref>https://census2011.adrianfrith.com/place/799058</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Gautengi provintsi linnad]] 1lkq8d3e04l54e3pv2hbw5a6mrb4nhd 0 601645 7213672 7184883 2026-08-13T14:55:10Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7213672 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=oktoober}} '''Larissa Joonas''' (sündinud [[4. juuni]]l [[1960]] [[Tatarstan]]is) on Eesti luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija. Ta lõpetas Kržižanovski-nimelise Moskva Energeetikainstituudi 1983. aastal. Samast aastast elab Eestis [[Kohtla-Järve]]l.<ref>{{Netiviide |url=http://articulationproject.net/2242 |pealkiri=Лариса Йоонас. |vaadatud=2021-02-17 |arhiivimisaeg=2021-05-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210507185359/https://articulationproject.net/2242 |url-olek=ei tööta }}</ref><ref name='ISIK'>[https://ws.lib.ttu.ee/publikatsioonid/et/ISIK/Item/212d9354-101d-4df5-bfd4-b247d3f5d19a Tallinna Tehnikaülikooli teadusportaal]</ref> Ta läbis [[Tartu Ülikool]]is kutseõpetaja koolituse 2002–2004 ning töötab [[Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa kolledž]]is lektorina 2005. aastast.<ref name='ISIK' /> Tema luulekogu "Lennuradari tühikud" ("Пустоши флайтрадара") sai 2021. aastal Eesti Kultuurkapitali venekeelse kirjanduse аastaauhinna. ==Teoseid== *2006. ''Самый белый свет. Стихи и проза''. Москва: Memories. *2017. ''Кодумаа. Москва:'' Русский Гулливер. *2019. ''Мировое словесное электричество.'' Чебоксары: Free Poetry. *2019. ''Un quanto perso in strada'' (tõlkinud Paolo Galvagni). Bologna: Arcipelago itaca Edizioni. *2020. ''Человеческое кино''. Peterburi: Borej Art. *2021. ''Пустоши флайтрадара: Книга стихов.'' М: Книжное обозрение (АРГО-РИСК). *2022. ''Inhimillinen kino'' (tõlkinud Jukka Mallinen). ntamo, Helsinki. *2023. ''Красная точка на горизонте''. Tallinn, Avenarius. ===Eesti keeles=== *Joonas, Larissa 2020. ''Arütmia või ööbikud''. (Tõlkinud [[Aare Pilv]].) Tallinn: Tuum. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * Aare Pilv. [http://www.vikerkaar.ee/archives/26254 Larissa Joonas – tundmatu suurus Eesti luules] Vikerkaar 4-5/2020 * Katrin Väli. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/94270441/larissa-joonas-sonaelektri-maandaja Larissa Joonas, sõnaelektri maandaja] Eesti Ekspress, 1. september 2021 * Eda Ahi. [https://kultuur.err.ee/1608318407/arvustus-see-mis-seisab-sonade-taga Arvustus. See, mis seisab sõnade taga] ERR Kultuur, 26. august 2021 {{JÄRJESTA:Joonas, Larissa}} [[Kategooria:Eesti luuletajad]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Sündinud 1960]] eevrj4nrigufkd3ydj5oyg1abbjrnnu 0 602287 7213910 6363242 2026-08-14T05:18:00Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7213910 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Middelburg | hääldus = | nimi1_keel = inglise | nimi1 = Middelburg | nimi2_keel = afrikaani | nimi2 = Middelburg | pilt = Dutch Reformed Gedenkkerk in Middelburg, Mpumalanga, South Africa.jpg | pildiallkiri = Hollandi reformeeritud kirik Middelburgis | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 117,40 | elanikke = 87 348 (2011) | asendikaart = Lõuna-Aafrika Vabariik }} '''Middelburg''' on linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is, [[Nkangala ringkond|Nkangala ringkonna]] ja [[Steve Tshwete vald|Steve Tshwete valla]] halduskeskus. Asula rajati [[1864]]. aastal ja kandis esialgu nime Nasareth. Praeguse nime sai Middelburg [[1872]]. aastal.<ref>[https://web.archive.org/web/20201125223859/http://www.mpumalanga.com/places-to-go/cultural-heartland/middelburg Middelburg] Mpumalanga</ref> [[Lõuna-Aafrika Vabariigi 2011. aasta rahvaloendus]]e andmetel oli Middelburgi elanikest valgeid 48,46%, mustanahalisi aafriklasi 41,59%, [[värvilised|värvilisi]] 5,64%, [[India]] või [[Aasia]] päritolu inimesi 3,81% ja teisi 0,51%. [[Afrikaani keel]]t pidas emakeeleks 50,26% inimesi, [[suulu keel]]t 12,39%, [[inglise keel]]t 11,12%, [[pedi keel]]t 7,63%, [[ndebele keel]]t 6,89%, [[svaasi keel]]t 3,12% ja [[sotho keel]]t 2,28%.<ref>https://census2011.adrianfrith.com/place/869005</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Mpumalanga provintsi linnad]] bwmil6o3wi7kiutc84bbhnl1uty01w0 0 603474 7213742 6212906 2026-08-13T16:27:51Z Kuriuss 38125 7213742 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Aukštadvarise vald | nimi1_keel = leedu | nimi1 = Aukštadvario seniūnija | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 213 | elanikke = 2935 | elanikke_seis = 2011 | keskuse_nimi = [[Aukštadvaris]] | asendikaardi_pilt = AukstadvarioSeniunija.png }} '''Aukštadvarise vald''' ([[leedu keel]]es ''Aukštadvario seniūnija'') on 2. järgu haldusüksus ([[vald (Leedu)|vald]]) Leedus [[Trakai rajoon]]i territooriumil. Valla pindala on 213&nbsp;km². 2011. aasta seisuga elas seal 2835 inimest. Valla keskus on [[Aukštadvaris]]e alev, kus aastal 2011 oli 977 elanikku. Vallavanem on Laimis Kvedaravičius. <ref>[https://web.archive.org/web/20210305171236/https://www.trakai.lt/struktura-ir-kontaktai/58/aukstadvario-seniunija/d26 Trakų rajono savivaldybė], vaadatud 7.03.2021.</ref> 2001. aastal oli valla elanike seas 76,7% [[leedulased|leedulasi]] ja 20,3% [[poolakad|poolakaid]]. [[Pilt:Aukštadvario_sen.,_Lithuania_-_panoramio.jpg|pisi|Valla maastik]] [[Pilt:Kruncikų_apylinės.jpg|pisi|Sügisene valla maastik]] [[Pilt:Čižiūnai_21268,_Lithuania_-_panoramio_(32).jpg|pisi|Čižiūnai]] [[Pilt:Drabuzninku_pilkapis2008.jpg|pisi|Drabužininkai [[tumulus]]]] [[Pilt:Aukštadvario_sen.,_Lithuania_-_panoramio_(8).jpg|pisi|Kaliūkščiai]] [[Pilt:Katiliai_21256,_Lithuania_-_panoramio.jpg|pisi|Katiliai]] [[Pilt:Lavariskiu_piliakalnis_is_pietvakariu.jpg|pisi|Lavariškėse linnamägi]] [[Pilt:Aukštadvario_sen.,_Lithuania_-_panoramio_(25).jpg|pisi|Rist Zabarauskai külas]] [[Pilt:Ubiškės.JPG|pisi|Ubiškės]] {|class="wikitable" |+ Valla külad ! Küla !! Elanikke (2001) !! Elanikke (2011)<ref name="surašymas2011">[http://statistics.bookdesign.lt/table_125_10.htm?lang=lt#trak_r 2011 m. surašymas]. Lietuvos statistikos departamentas, vaadatud 8.03.2021.</ref> |- | Adincava || 8 || 4 |- | Akmeniai || 20 || 17 |- | Albinava || 1 || 0 |- | Babromiškės || 16 || 8 |- | Barboriškės || 5 || 6 |- | Barišiava || 2 || 2 |- | Belva || 11 || 9 |- | Bijūnai || 278 || 243 |- | Būda || 19 || 21 |- | Čekeliai || 0 || 1 |- | Čižiūnai || 226 || 211 |- | Dailydukas I || 8 || 7 |- | Dailydukas II || 9 || 12 |- | Darbutiškės || 3 || 2 |- | Didžiarauliškės || 19 || 15 |- | Drabužininkai || 14 || 14 |- | Drabužninkai || 49 || 49 |- | Dubelka || 0 || 0 |- | Dulkiškė || 10 || 12 |- | Gaižiūnai || 8 || 2 |- | Galalaukis || 1 || 0 |- | Grabniokai || 2 || 2 |- | Graužinkai || 6 || 4 |- | Gubiškės || 18 || 13 |- | Guronys || 4 || 3 |- | Ivoniškės || 19 || 22 |- | Jarmališkės || 0 || 0 |- | Jasudonys || 3 || 0 |- | Jeruzalė || 1 || 0 |- | Jovaišiškės || 11 || 12 |- | Juodžiai || 6 || 3 |- | Jurežeris || 6 || 4 |- | Jurgionys || 47 || 37 |- | Kaliūkščiai || 13 || 11 |- | Karapolis || 31 || 24 |- | Kareiviškės || 13 || 2 |- | Katiliai || 33 || 27 |- | Keitonys || 0 || 0 |- | Krasnapolis || 48 || 30 |- | Kruncikai || 30 || 18 |- | Krunis || 13 || 10 |- | Lavarava || 3 || 1 |- | Lavariškės || 18 || 10 |- | Liaukiškės || 5 || 2 |- | Ličiūniškės || 23 || 18 |- | Mackantiškės || 41 || 33 |- | Maliancai || 2 || 1 |- | Mergiškės || 4 || 5 |- | Mikalava || 29 || 22 |- | Morkūnava || 0 || 0 |- | Moša || 1 || 3 |- | Naujalaukis II || 8 || 5 |- | Nečiūnai || 31 || 17 |- | Nekrašiškės || 14 || 8 |- | Nevaršonys || 2 || 1 |- | Nikronys || 20 || 16 |- | Paberžė || 2 || 2 |- | Pamiškė || 0 || 0 |- | Paukšteliškės || 8 || 1 |- | Peteriškės || 9 || 1 |- | Petrašiškės || 31 || 6 |- | Piliakalnis I || 16 || 10 |- | Piliakalnis II || 2 || 3 |- | Pogulianka I || 6 || 1 |- | Pogulianka II || 7 || 0 |- | Purvynai || 4 || 2 |- | Raipolis || 47 || 29 |- | Rangava || 5 || 6 |- | Ružiava || 8 || 6 |- | Sausaraistis || 0 || 0 |- | Semeliškių Būda || 14 || 14 |- | Sredninkai || 6 || 3 |- | Staniava || 1 || 2 |- | Strėvininkai || 2 || 2 |- | Šadžiūnai || 15 || 6 |- | Šafarnė || 8 || 7 |- | Škilietai || 9 || 5 |- | Zabarauskai || 35 || 17 |- | Zaulcai || 3 || 2 |- | Tabaliukai || 3 || 0 |- | Tamašava || 3 || 2 |- | Tamašiava || 4 || 2 |- | Tameliai || 0 || 0 |- | Totoriškės || 125 || 86 |- | Ubiškės || 91 || 77 |- | Vaizbūniškės || 14 || 18 |- | Varkutonys || 1 || 0 |- | Verniejus || 12 || 5 |- | Vėžiakojis || 4 || 5 |- | Vidokiai || 0 || 0 |- | Vigodka || 7 || 5 |- | Vilūnai || 5 || 1 |- | Vladislava || 13 || 9 |- | Vydžionys || 0 || 0 |- |} Lisaks küladele on vallas ka mitmed [[huutor]]id. {|class="wikitable" |+ Valla huutorid ! Huutor !! Elanikke (2001) !! Elanikke (2011)<ref name="surašymas2011"/> |- | Andrijanava || 4 || 6 |- | Kapčiai || 2 || 0 |- | Krakė || 6 || 6 |- | Naujalaukis || 0 || 0 |- | Naujasodžiai || 1 || 0 |- | Raudonakis || 0 || 0 |- | Ravai || 0 || 0 |- | Zabarauskai || 0 || 0 |- | Užubaliai || 0 || 0 |- |} == Viited == {{viited}} {{Trakai rajoon}} [[Kategooria:Leedu vallad]] [[Kategooria:Trakai rajoon]] lohw2xmv6e1qlun7llh7gvzux8xzl78 0 603509 7213643 6466033 2026-08-13T14:21:46Z Zafer 67816 Photo changed 7213643 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Fred (footballer, born 1993) 7 Fenerbahçe 20260805 (3) (cropped).JPG|pisi|Fred 2026]] '''Frederico Rodrigues de Paula Santos''' (enam tuntud lihtsalt kui '''Fred'''; sündinud [[5. märts]]il [[1993]] [[Belo Horizonte]]s) on [[Brasiilia]] [[jalgpallur]], kes mängib [[poolkaitsja]]na Türgi kõrgliigaklubis [[Fenerbahçe SK|Fenerbahçe]] ja [[Brasiilia jalgpallikoondis]]es. Brasiilia kõrgliigas debüteeris ta 2012. aastal [[SC Internacional|Internacional]]i ridades. 2013. aasta juunis liitus ta Ukraina kõrgliigaklubiga [[Donetski Šahtar]]. Seal mängis ta kokku viis hooaega ning tuli hooaegadel 2013–14, 2016–17 ja 2017–18 klubiga Ukraina meistriks. 2018. aasta juunis siirdus ta umbes 47 miljoni naelsterlingi eest Inglismaa kõrgliigaklubisse [[Manchester United]], kellega sõlmis viieaastase lepingu. Esimese värava Inglismaa kõrgliigas lõi ta 22. septembril 2018 mängus [[Wolverhampton Wanderers]]i vastu. 2023. aasta augustis sõlmis ta nelja-aastase lepingu Fenerbahçega.<ref>{{cite web |url=https://www.fenerbahce.org/haberler/futbol/2023/8/sari-lacivert-e-hos-geldin-fred |title=Sarı Lacivert’e hoş geldin Fred |date=13 August 2023 |publisher=Fenerbahçe S.K. |access-date=13 August 2023 |language=tr}}</ref><ref>{{cite web |url=https://www.kap.org.tr/tr/Bildirim/1184933 |title=Frederico Rodrigues de Paula Santos transferinin sonuçlanması hk. |date=13 August 2023 |publisher=KAP |access-date=13 August 2023 |language=tr}}</ref> Brasiilia jalgpallikoondises tegi Fred debüüdi 12. novembril 2014 mängus [[Türgi jalgpallikoondis|Türgi]] vastu. Ta on kuulunud Brasiilia koondisse [[2015. aasta Copa América]]l, [[FIFA World Cup 2018|2018. aasta maailmameistrivõistlustel]], [[2021. aasta Copa América]]l ja [[FIFA World Cup 2022|2022. aasta maailmameistrivõistlustel]]. == Saavutused == ;Internacional *[[Campeonato Gaúcho]]: 2012, 2013 ;Donetski Šahtar *[[Premjer-Liga]]: 2013–14, 2016–17, 2017–18 *[[Ukraina karikavõistlused jalgpallis|Ukraina karikas]]: 2017–18 *[[Ukraina superkarikas jalgpallis|Ukraina superkarikas]]: 2013, 2015 == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat-tekstina|Frederico Rodrigues Santos}} {{FIFA World Cup 2018 Brasiilia koondis}} {{FIFA World Cup 2022 Brasiilia koondis}} [[Kategooria:Brasiilia jalgpallurid]] [[Kategooria:Sport Club Internacionali mängijad]] [[Kategooria:Donetski Šahtari mängijad]] [[Kategooria:Manchester United FC mängijad]] [[Kategooria:Fenerbahçe SK jalgpallurid‏‎]] [[Kategooria:Campeonato Brasileiro Série A mängijad]] [[Kategooria:Premier League'i mängijad]] [[Kategooria:Süper Ligi mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1993]] 4nvaq88xxsng3bzd06scza5cw8gsd0r 0 603587 7213732 6219334 2026-08-13T16:17:57Z Kuriuss 38125 7213732 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Onuškise vald | nimi1_keel = leedu | nimi1 = Onuškio seniūnija | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 250 | elanikke = 1874 | elanikke_seis = 2011 | keskuse_nimi = [[Onuškis]] | asendikaardi_pilt = OnuskioSeniunija.png }} '''Onuškise vald''' ([[leedu keel]]es ''Onuškio seniūnija'') on 2. järgu haldusüksus ([[vald (Leedu)|vald]]) Leedus [[Trakai rajoon]]i territooriumil. Valla pindala on 250&nbsp;km². 2011. aasta seisuga elas seal 1874 inimest. Valla keskus on [[Onuškis]]e alev, kus aastal 2011 oli 519 elanikku. Vallavanem on Zita Aniulienė. <ref>[https://web.archive.org/web/20220119022148/https://www.trakai.lt/struktura-ir-kontaktai/58/onuskio-seniunija/d29 Trakų rajono savivaldybė], vaadatud 8.03.2021.</ref> Aastal 2001 olid 79,6% valla elanikest [[leedulased]] ja 19,3% [[poolakad]]. [[Pilt:Velnio_duobė_iš_viršaus.JPG|pisi|Kuradilohk]] [[Pilt:Verknės_upė_prie_Derionių_kaimo_-_panoramio.jpg|pisi|Verknė jõgi Derionysi külas]] [[Pilt:Dusmenys_church.jpg|pisi|Dusmenysi kirik]] [[Pilt:Lausgeniai_-_panoramio.jpg|pisi|Lausgeniai]] [[Pilt:Pasamavis,_Lithuania_-_panoramio_(1).jpg|pisi|Pasamavis]] [[Pilt:Onuškio_sen.,_Lithuania_-_panoramio_(17).jpg|pisi|Rieznyčia]] [[Pilt:Taučionys_21215,_Lithuania_-_panoramio_(1).jpg|pisi|Taučionys]] [[Pilt:Vaickūniškės_21242,_Lithuania_-_panoramio_(24).jpg|pisi|Vaickūniškės]] [[Pilt:Onuškio_sen.,_Lithuania_-_panoramio_(27).jpg|pisi|Valla maastik]] {|class="wikitable" |+ Valla külad ! Küla !! Elanikke (2001) !! Elanikke (2011)<ref name="surašymas2011">[http://statistics.bookdesign.lt/table_125_10.htm?lang=lt#trak_r 2011 m. surašymas]. Lietuvos statistikos departamentas, vaadatud 8.03.2021.</ref> |- | Alaburdiškės || 61 || 31 |- | Aleksandrava || 0 || 0 |- | Alešiškės I || 9 || 43 |- | Alešiškės II || 76 || 3 |- | Babrauka || 1 || 0 |- | Babrauninkai || 18 || 13 |- | Bakaloriškės || 40 || 36 |- | Balaganai || 0 || 0 |- | Bičiūnai || 72 || 63 |- | Dembina || 6 || 5 |- | Derionys || 21 || 12 |- | Dusmenėliai || 37 || 34 |- | Dusmenys || 223 || 181 |- | Gineitiškės || 16 || 26 |- | Gražiškės || 8 || 8 |- | Griovinai || 1 || 0 |- | Gudašiai || 4 || 3 |- | Gudžionys || 35 || 28 |- | Iždagai || 31 || 19 |- | Jaroslaviškės || 3 || 2 |- | [[Jočionys]] || 45 || 23 |- | Jukniškės || 32 || 27 |- | Juodaklonis || 9 || 4 |- | Jurgionys || 59 || 47 |- | Kamarava || 2 || 0 |- | Karaliūnai || 64 || 51 |- | Kęstučiai || 45 || 38 |- | Kietaviškės || 0 || 0 |- | Lausgeniai || 28 || 22 |- | Miciūnai || 33 || 14 |- | Mirgeliai || 10 || 15 |- | Nupronys || 45 || 22 |- | Pajauta || 6 || 4 |- | Pakalninkai || 24 || 15 |- | Parankava || 34 || 21 |- | Pasamavis || 79 || 63 |- | Petrauskai || 0 || 0 |- | Pikčiūniškės || 1 || 1 |- | Polka || 0 || 0 |- | Ponykštės || 4 || 9 |- | Promieziai || 7 || 4 |- | Ramanava || 84 || 63 |- | Ramošiškės || 21 || 8 |- | Rieznyčia || 31 || 25 |- | Samauka || 6 || 2 |- | Saviškės || 7 || 12 |- | Skynimai || 21 || 22 |- | Smetoniškės || 10 || 3 |- | Stoniškė || 0 || 0 |- | Svirneliai || 0 || 0 |- | Zaciškės || 0 || 0 |- | Začepka || 7 || 17 |- | Zaizdrauka || 0 || 0 |- | Zakiškės || 1 || 0 |- | Žalioji || 10 || 5 |- | Žilinčiškės || 3 || 0 |- | Žydabrastis || 5 || 2 |- | [[Taučionys]] || 140 || 92 |- | Toliotonys || 7 || 9 |- | Tolkiškės || 52 || 37 |- | Vackiškės || 9 || 8 |- | Vaickūniškės || 165 || 140 |- | Valuikos || 0 || 0 |- | Vanagai || 6 || 1 |- | Varliai || 54 || 29 |- | Vieštartonys || 3 || 3 |- | Viktoriškės || 0 || 0 |- |} Lisaks küladele on vallas ka üks [[huutor]]. {|class="wikitable" |+ Valla huutorid ! Huutor !! Elanikke (2001) !! Elanikke (2011)<ref name="surašymas2011"/> |- | Vertimai || 0 || 0 |- |} == Viited == {{viited}} {{Trakai rajoon}} [[Kategooria:Leedu vallad]] [[Kategooria:Trakai rajoon]] pks9s2ec0nn1giumyx35zth71z0i81a 0 603798 7213894 6689450 2026-08-14T03:33:56Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7213894 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2023|kuu=august}} {{Infokast sõjaline konflikt | konflikt = Mehhiko narkosõda | osa = [[Sõda narkootikumide vastu|sõjast narkootikumide vastu]] | pilt = Criminal organizations presence (2020).png | pildiallkiri = Rühmituste territooriumid septembris 2020<br><div style="text-align: left;">{{Div col|colwidth=10em|rules=yes}}{{legend|#889BD4|[[Jalisco uue põlvkonna kartell]]}}{{legend|#CCCC6E|[[Sinaloa kartell]]}}{{legend|#7D947B|[[Los Zetas]]}}{{legend|#8A4A4A|[[Lahe kartell]]}}{{legend|#AE7DC3|Guerreros Unidos}}{{legend|#23471F|[[Beltrán-Leyva kartell]]}}{{legend|#521180|[[La Familia Michoacana]]}}{{legend|#C9A228|Kirde kartell}}{{legend|#EAAD7F|Liiduvastane jõud}}{{legend|#806D33|[[Santa Rosa de Lima kartell]]}}{{Div col end}}</div> | aeg = 11. detsember 2006 – | koht = kogu [[Mehhiko]], aeg-ajalt laienenud üle piiri [[USA|Ameerika Ühendriikide]] [[Texas]]e, [[Arizona]], [[New Mexico]] ja [[California]] osariiki ning [[El Salvador]]i, [[Honduras]]esse, [[Nicaragua]]sse, [[Belize]]'i ja [[Guatemala]]sse | kaart = | laiuskoord = | pikkuskoord = | kaardilaius = | kaardiallkiri = | ala = | tulemus = | seis = [[Kestvate sõjaliste konfliktide loend|kestab]] | osaline1 = '''{{pisilipp|Mehhiko}}:''' * [[Mehhiko relvajõud|Sõjavägi]] * [[Rahvuskaart (Mehhiko)|Rahvuskaart]] (2019–) * [[Föderaalpolitsei (Mehhiko)|Föderaalpolitsei]] (2006–2019) * [[Mehhiko korrakaitse|Osariigi- ja munitsipaalpolitseijõud]] * [[Grupos de autodefensa comunitaria|Omakaitsegrupeeringud]] ---- * [[Pilt:Flag of the Popular Revolutionary Democratic Party.svg|23px]] [[Rahva Revolutsiooniarmee]] (EPR) '''Nõustamis- ja väljaõppetugi:''' <br/> {{pisilipp|Ameerika Ühendriigid}} [[Merida algatus]]e kaudu <br/> {{pisilipp|Colombia}} [[Colombia Riiklik Politsei|Colombia riikliku politsei]] kaudu <br/> {{pisilipp|Austraalia}} [[Austraalia föderaalpolitsei]] kaudu | osaline2 = '''[[Narkokartell|Kartellid]]:''' *{{nowrap|[[Pilt:Cartel De Sinaloa.png|23px]] [[Sinaloa kartell]]}} *{{nowrap|[[Pilt:Cártel de Jalisco Nueva Generación logo 3.png|23px]] [[Jalisco uue põlvkonna kartell|Jalisco uue <br/>põlvkonna kartell]]}} * {{nowrap|[[Pilt:Cártel del Golfo logo.png|23px]] [[Lahe kartell]]}} ** [[Los Metros]]<ref>{{Cite web | url=https://lasillarota.com/nacion/las-alianzas-criminales-del-cjng-para-expandirse-en-mexico-cjng-el-mencho-jalisco-michoacan/325073 | title=Las alianzas criminales del CJNG para expandirse en México | access-date=2021-03-12 | archive-date=2021-09-18 | archive-url=https://web.archive.org/web/20210918202908/https://lasillarota.com/nacion/las-alianzas-criminales-del-cjng-para-expandirse-en-mexico-cjng-el-mencho-jalisco-michoacan/325073 | url-status=dead }}</ref> * {{nowrap|[[Templirüütlite kartell]]<br />(2011–2017)}} * [[Los Viagras]] * [[La Familia Michoacana]] * [[Santa Rosa de Lima Cartel]] * [[Los Zetas]] *{{nowrap|[[Juárezi kartell]]}} *{{nowrap|[[Milenio kartell]]<br />(2006–2012)}} *{{nowrap|[[Beltrán-Leyva kartell]]<br />(2008–2014)}} *[[Acapulco sõltumatu kartell]] (2010–2014) *{{nowrap|[[Tijuana kartell]]}}<br/> | osaline3 = | väejuht1 = | väejuht2 = | väejuht3 = | väeüksused1 = | väeüksused2 = | väeüksused3 = | jõud1 = '''{{pisilipp|Mehhiko}}:''' * 260 000 sõdurit * 70 000 rahvuskaartlast * 35 000 föderaalpolitseinikku | jõud2 = '''Kartellid:''' <br/> 100 000+ liiget | jõud3 = | kaotused1 = '''{{pisilipp|Mehhiko}}:''' <br/> 395 sõjaväelast hukkunud, 137 teadmata kadunud <br/> 4020 föderaal-, osariigi- ja munitsipaalpolitseinikku hukkunud <br/> 66 omakaitseüksuslast hukkunud <br/> '''[[Pilt:Flag of the Popular Revolutionary Democratic Party.svg|23px]] [[Rahva Revolutsiooniarmee]]:''' <br/> 2 EPR-i liiget hukkunud | kaotused2 = '''Kartellid:''' <br/> 240 000 kartellide liiget hukkunud <br/> 121 199 kartellide liiget kinni peetud <br/> 8500 kartellide liiget süüdi mõistetud | kaotused3 = | märkused = }} '''Mehhiko narkosõda''' ({{Keel-es|Guerra contra el narcotráfico en México}}) on [[USA|Ameerika Ühendriikide]] [[Ameerika Ühendriikide föderaalvalitsus|valitsuse]] juhitud [[Sõda narkootikumide vastu|ülemaailmse uimastivastase sõja]] [[Mehhiko]] [[sõjatanner|tanner]], mille tulemuseks on [[Kestvate sõjaliste konfliktide loend|jätkuv]] [[Asümmeetriline sõda|asümmeetriline]] [[madala intensiivsusega konflikt]] [[Mehhiko föderaalvalitsus|Mehhiko valitsuse]] ja mitme [[narkokartell|narkokartelli]] vahel. Kui [[Mehhiko sõjavägi]] hakkas 2006. aastal konflikti sekkuma, oli valitsuse peamine eesmärk vähendada uimastitega seotud vägivalda. Mehhiko valitsus on kinnitanud, et nende põhitähelepanu on suunatud võimsate narkokartellide lammutamisele ja koostöös USA ametkondadega [[Ebaseaduslik uimastikaubandus Ladina-Ameerikas|uimastikaubanduse]] nõudluse ennetamisele. Vägivald eskaleerus peagi pärast [[Miguel Ángel Félix Gallardo]] arreteerimist 1989. aastal; ta oli Mehhiko esimese narkokartelli [[Guadalajara kartell|Guadalajara kartelli]], mis oli olemasolevate kartellide liit, kuhu kuulusid [[Sinaloa kartell]], [[Juáreze kartell]], [[Tijuana kartell]] ja [[Sonora kartell]], liider ja asutaja. Tema arreteerimise tõttu liit lagunes ja teatud kõrged narkoparunid moodustasid oma kartellid ning hakkasid territooriumi ja kaubanduseteede üle kontrolli saavutamise pärast omavahel võitlema. Ehkki Mehhiko narkokartellid on eksisteerinud juba mitu aastakümmet, suurenes nende mõju pärast [[Colombia]] [[Cali kartell|Cali]] ja [[Medellíni kartell|Medellíni]] kartellide langust 1990. aastatel. Mehhiko narkokartellid domineerivad nüüd [[Ebaseaduslik uimastiturg|ebaseaduslikku uimastiturgu]] ja kontrollisid 2007. aastal 90% USA-sse saabuvast [[kokaiin]]ist. Kartellide juhtide arreteerimised, eriti Tijuana ja [[Lahe kartell|Lahe]] kartellide puhul, on narkovägivalda veelgi suurendanud. Kartellid võitlevad omavahel Ameerika Ühendriikidesse suunduvate kaubandusteede kontrolli üle. Föderaalset õiguskaitset on alates 1982. aastast vähemalt viis korda korruptsiooni kontrollimiseks ja kartellivägivalla vähendamiseks ümber korraldatud. Sama perioodi vältel on loodud vähemalt neli korda uus korruptsioonivaba [[Erioperatsioonide väed|erivägede]] eliitüksus, et võidelda Mehhikos vohava korruptsiooniga. Analüütikud prognoosivad, et ebaseaduslike narkootikumide müügi aastane tulu jääb vahemikku 13,6–49,4 miljardit USA dollarit. [[USA kongress]] võttis 2008. aasta juuni lõpus vastu seaduse, millega anti Mehhikole 1,6 miljardit USA dollarit [[Mérida algatus|Mérida algatuse]] jaoks, lisaks tehnilist nõu riiklike õigussüsteemide tugevdamiseks. [[Mehhiko president|President]] [[Felipe Calderón|Felipe Calderóni]] administratsiooni lõpuks (1. detsember 2006 – 30. november 2012) oli Mehhiko narkosõja ametlik hukkunute arv vähemalt 60 000. Prognooside kohaselt oli hukkunute arv 2013. aastaks üle 120 000, lisaks 27 000 kadunut. 2018. aastal ametisse astudes teatas president [[Andrés Manuel López Obrador]], et sõda on läbi; tema kommentaari pälvis aga kriitika, kuna riigis on mõrvade protsent endiselt kõrge. ==Vaata ka== * [[Mehhiko narkokultuur]] * [[2011. aasta Mehhiko meeleavaldused]] * [[2011–2012 Mehhiko narkosõjas]] * [[Borderland Beat]] * [[Blog del Narco]] * [[Uimastite liberaliseerimine]] * [[Mérida algatus]] * [[Mehhiko narkosõja mereväeoperatsioonid]] * [[Mehhiko narkosõja ajatelg]] * [[Uppsala Conflict Data Program]] * [[Sõda narkootikumide vastu]] * [[Mehhiko kuritegevus]] * [[Narkoterrorism]] * [[Kestvate sõjaliste konfliktide loend]] * [[Mehhikos tapetud ajakirjanike ja meediatöötajate loend]] * [[Mehhiko narkosõjas tapetud poliitikute loend]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * [https://www.amazon.com.mx/Vac%C3%ADos-poder-México-camino-seguridad-ebook/dp/B00GNHUBHG Buscaglia, Edgardo (2013).] [https://www.amazon.com.mx/Vac%C3%ADos-poder-México-camino-seguridad-ebook/dp/B00GNHUBHG ''Vacíos de Poder en México: Como Combatir la Delincuencia Organizada.''] [https://www.amazon.com.mx/Vac%C3%ADos-poder-México-camino-seguridad-ebook/dp/B00GNHUBHG Toimetuse pingviinide juhus (arutelu), Edición Kindle] * [https://journals.sagepub.com/doi/full/10.1177/0022002718817093 Atuesta, LH, Siordia, OS ja Lajous, AM (2018).] [https://journals.sagepub.com/doi/full/10.1177/0022002718817093 "Narkootikumide sõda" Mehhikos: (ametlik) andmebaas sündmustest ajavahemikus detsember 2006 kuni november 2011. "] [https://journals.sagepub.com/doi/full/10.1177/0022002718817093 ''Konfliktide lahendamise ajakiri'' .] * Vulliamy, Ed, ''Amexica: Sõda mööda piiri'', Bodley Head, 2010. {{ISBN|978-1-84792-128-4}} * {{Cite book|last=Grillo|first=Ioan|author-link=Ioan Grillo|year=2012|title=El Narco: The Bloody Rise of Mexican Drug Cartels|title-link=El Narco: Inside Mexico's Criminal Insurgency|publisher=Bloomsbury Publishing|isbn=978-1-4088-2433-7|edition=2.}} * Gutierrez Aire, Jose, ''Blood, Death, Drugs & Sex in Old Mexico'', CreateSpace, 2012. {{ISBN|978-1-4775-9227-4}} * [https://www.amazon.com/Last-Narco-Inside-Worlds-Wanted/dp/0802119522/ref=sr_1_1?ie=UTF8&qid=1289429113&sr=8-1 ''Ajakirjanik Malcolm Beithi raamat „Viimane Narco''] ” uimastisõja praegusest faasist. * Hernández, Anabel, ''[https://www.amazon.com/Narcoland-Mexican-Lords-Their-Godfathers/dp/1781680736 Narcoland: Mehhiko narkoparunid ja nende ristiisad]'', Verso, 2013. {{ISBN|978-1781680735}} ==Välislingid== * [https://web.archive.org/web/20120314192134/http://stanford.edu/~dkronick/mexico_crime/ Mehhiko narkosõja vägivalla kaart] * {{Cite journal|last=Bowers|first=Charles|url=http://works.bepress.com/charles_bowers/7/|title=The Mexican Kidnapping Industry|journal=|access-date=9. aprill 2009|archive-url=https://web.archive.org/web/20150223011526/http://works.bepress.com/charles_bowers/7/|archive-date=23. veebruar 2015|year=2009}} Akadeemiline artikkel, milles uuritakse nii inimröövi esilekerkimist kui narkosõja levikut, kui ka Mehhiko inimröövi põhikirjas üleriigilisi erinevusi. * [https://web.archive.org/web/20091127071514/http://www.rightsidenews.com/200910086759/border-and-sovereignty/the-mexican-zetas-and-other-private-armies.html Mehhiko zetad ja muud eraarmeed] - kirjutanud strateegiliste uuringute instituut. * [http://www.insightcrime.org/mexico-organized-crime-news Mehhiko leht InSight Crime lehel]. Mehhiko narkosõja pidev kajastamine ja sellega seotud kartellid. * {{Cite news|last=<!--Staff writer(s); no by-line.-->|url=http://projects.latimes.com/mexico-drug-war|title=Full Coverage Mexico Under Siege|work=[[Los Angeles Times]]|access-date=12. september 2016}} * [https://www.theatlantic.com/infocus/2012/05/mexicos-drug-war-50-000-dead-in-6-years/100299/ Atlandi ookean: Mehhiko narkosõda] * [http://www.fpa.org/topics_info2414/topics_info_show.htm?doc_id=1222714 George Grayson, "Mehhiko eliit peab pühenduma narkokartellide vastu võitlemisele"], välispoliitika assotsiatsiooni pealkiri. * [http://www.literalmagazine.com/bilingual/city-of-death-city-of-hope/ Juarez, surmalinn, lootuse linn] * [https://www.nytimes.com/2012/06/17/magazine/how-a-mexican-drug-cartel-makes-its-billions.html Kokaiin registreeriti] 15. juunil 2012 * [https://news.yahoo.com/american-guns-turned-mexico-war-184544888.html?soc_src=social-sh&soc_trk=fb&tsrc=fb Kuidas Ameerika relvad muutsid Mehhiko sõjapiirkonnaks (Stuart Miller, LA Times, 24. veebruar 2021)] [[Kategooria:Mehhiko ajalugu]] [[Kategooria:Sõjad]] [[Kategooria:Kuritegevus]] 31ocmi5krqyskc6nc9xqv3kgohw3shq 0 603833 7213731 6218304 2026-08-13T16:17:00Z Kuriuss 38125 7213731 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Lentvarise vald | nimi1_keel = leedu | nimi1 = Lentvario seniūnija | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 49 | elanikke = 13356 | elanikke_seis = 2011 | keskuse_nimi = [[Lentvaris]] | asendikaardi_pilt = LentvarioSeniunija.png }} '''Lentvarise vald''' ([[leedu keel]]es ''Lentvario seniūnija'') on 2. järgu haldusüksus ([[vald (Leedu)|vald]]) Leedus [[Trakai rajoon]]i territooriumil. Valla pindala on 49&nbsp;km². 2011. aasta seisuga elas seal 13 356 inimest. Valla keskus on [[Lentvaris]]e linn, kus aastal 2011 oli 11105 elanikku. Vallavanem on Vytas Rukšėnas.<ref>[https://web.archive.org/web/20220603073750/https://www.trakai.lt/struktura-ir-kontaktai/58/lentvario-seniunija/d28 Trakų rajono savivaldybė], vaadatud 13.03.2021.</ref> Valla elanikest oli aastal 2001 leedulasi 41,7%, poolakaid 24,2%, venelasi 15% ja valgevenelasi 5,5%. [[Pilt:Lentvaris._Seniūnija.JPG|pisi|Vallamaja]] [[Pilt:Kariotiškės,_Lithuania_-_panoramio_(4).jpg|pisi|Valla maastik]] [[Pilt:Valai2011.jpg|pisi|Valai]] {|class="wikitable" |+ Valla külad ! Küla !! Elanikke (2001) !! Elanikke (2011)<ref name="surašymas2011">[http://statistics.bookdesign.lt/table_125_10.htm?lang=lt#trak_r 2011 m. surašymas]. Lietuvos statistikos departamentas, vaadatud 13.03.2021.</ref> |- | Aukštieji Semeniukai || 92 || 80 |- | Balčiūnai || 25 || 21 |- | Dėdeliškės || 74 || 137 |- | Girininkai || 5 || 0 |- | Kariotiškės || 416 || 385 |- | Karpiškės || 14 || 5 |- | Kiemeliškės || 46 || 38 |- | Lebedžiai || 7 || 0 |- | Lentvaris || 142 || 137 |- | Gojus || 20 || 32 |- | Maišinė || 0 || 0 |- | Matiškė || 24 || 44 |- | Moluvėnai || 25 || 107 |- | Naujasis Lentvaris || 176 || 222 |- | Račkūnai || 0 || 44 |- | Rykantai || 412 || 281 |- | Saidžiai || 5 || 5 |- | Sausiai || 21 || 16 |- | Selioviškės || 42 || 51 |- | Skynimai || 18 || 28 |- | Stirniai || 48 || 26 |- | Žemieji Semeniukai || 37 || 45 |- | Užukampis || 0 || 7 |- | Užukulpis || 2 || 3 |- | Valai || 96 || 315 |- | Vosyliukai || 131 || 254 |- |} == Viited == {{viited}} {{Trakai rajoon}} [[Kategooria:Leedu vallad]] [[Kategooria:Trakai rajoon]] 8tsllrhmgqfgc2xdeja3jc6sqv1q8u0 0 604584 7213993 7052902 2026-08-14T08:48:04Z Robert Treufeldt 9117 7213993 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=detsember}} {{See artikkel|on eesti autosportlasest; prantsuse filosoofi kohta vaata artiklit [[Jean-Paul Aron]].}} {{Sportlane | nimi = Paul Aron | pilt = Paul Aron ABB FIA Formula E World Championship, Berlin E-Prix 2024 (3x4 cropped).jpg | pildisuurus = 200px | pildiallkiri = Paul Aron, 2024. | riik = [[Eesti]] | sünniaeg = {{süv|2004|2|4}} | sünnikoht = [[Tallinn]] | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = 180 cm<ref>[https://www.fiaformula2.com/Drivers/1238/Paul-Aron Paul Aron] Formula 2 (vaadatud 26.06.2024).</ref> | kaal = | spordiala = autosport | spordiklubi = | märkus_silt = | märkus = }} '''Paul Aron''' (sündinud [[4. veebruar]]il [[2004]] [[Tallinn]]as<ref>[https://sport.postimees.ee/7836812/meie-vormelitalent-tutvustas-maailmale-eestit Meie vormelitalent tutvustas maailmale Eestit] Postimees, 18.08.2023.</ref>) on [[eestlased|eesti]] autosportlane, kes sai 2024. aastal [[FIA Vormel 2]] võistlussarjas [[Hitech Pulse-Eight]] võistkonnas sõites kolmanda koha.<ref>[https://sport.err.ee/1609545346/boksiteelt-startinud-aron-lopetas-vormel-2-sarja-kolmanda-kohaga Boksiteelt startinud Aron lõpetas vormel-2 sarja kolmanda kohaga] ERR, 08.12.2024.</ref> 2023. aastal osales ta [[Prema Racing]]uga [[FIA Vormel 3]] võistlussarjas, kus saavutas debüüthooajal kolmanda koha.<ref>Rasmus Vatter: [https://sport.delfi.ee/artikkel/120228803/viimasel-etapil-kohti-kaotanud-paul-aron-sai-hooaja-kokkuvottes-kolmanda-koha Viimasel etapil kohti kaotanud Paul Aron sai hooaja kokkuvõttes kolmanda koha] Delfi, 03.09.2023.</ref> 2021. ja 2022. aastal esindas ta sama võistkonda [[Vormeli regionaalsed Euroopa meistrivõistlused|FIA Vormel 3 regionaalsete Euroopa meistrivõistluste sarjas]], kus saavutas mõlemal hooajal kolmanda koha. Ta kuulus aastatel 2019–2023 [[Mercedes-Benz Vormel 1-s|Mercedese Vormel 1]] [[Mercedes Junior Team|noorteprogrammi]].<ref>Kristjan Kalkun: [https://sport.err.ee/1608780238/vormel-3-rooli-istuv-paul-aron-hakkan-professionaalse-soitja-elu-elama Vormel-3 rooli istuv Paul Aron: hakkan professionaalse sõitja elu elama] ERR, 06.11.2022.</ref><ref>Jarmo Jagomägi: [https://sport.postimees.ee/7906651/eestlane-lopetas-pikaaegse-koostoo-f1-voistkonnaga Eestlane lõpetas pikaaegse koostöö F1 võistkonnaga] Postimees, 27.11.2023.</ref> 2025. aastaks on ta palgatud [[Alpine F1 Team]]i varusõitjaks.<ref>[https://sport.err.ee/1609537588/paul-aronist-sai-vormel-1-meeskonna-reservsoitja Paul Aronist sai vormel-1 meeskonna reservsõitja] ERR, 30.11.2024.</ref> ==Karjäär== ===Kardisõit=== Aron hakkas kardisõiduga tegelema kaheksa-aastaselt [[Eesti|Eestis]] ja võistles hiljem üle [[Euroopa]] (peamiselt [[Itaalia]]s). Ta võitis 2018. aastal Itaalias [[World Series Karting Champions Cup]]i OK Juniori klassis ning sai esimeseks eestlaseks, kes on sellel võistlusel poodiumile jõudnud.<ref>[https://sport.postimees.ee/4391621/13-aastane-paul-aron-tegi-eesti-spordiajalugu 13-aastane Paul Aron tegi Eesti spordiajalugu] Postimees arhiiv, 29.01.2018.</ref> Samal aastal krooniti ta esimese eestlasena ka [[CIK-FIA kardisõidu Euroopa meistrivõistlused|CIK-FIA kardisõidu Euroopa meistrivõistluste]] OK Juniori klassi meistriks.<ref>[https://formularapida.net/paul-aron-the-first-european-champion-from-estonia/ Paul Aron, the first European champion from Estonia] Formula Rapida, 20.08.2018.</ref><ref>[https://sport.err.ee/851608/kardisoitja-paul-aron-tuli-euroopa-meistriks Kardisõitja Paul Aron tuli Euroopa meistriks] ERR, 05.08.2018.</ref> ===Madalamad Vormeli sarjad=== Aron osales [[Prema Powerteam]]i meeskonnas [[2019. aasta Saksamaa Vormel 4 meistrivõistlused|2019. aasta Saksamaa Vormel 4 meistrivõistlustel]], kus ta saavutas kaks etapivõitu ([[Austria]]s ja [[Holland]]is) ning lõpetas meistrivõistlused kokkuvõttes seitsmendal kohal.<ref>[https://formulascout.com/european-junior-karting-champion-paul-aron-steps-up-to-f4-with-prema/48651 European junior karting champion Paul Aron steps up to F4 with Prema] Formula Scout, 01.03.2019.</ref> Ta esindas võistkonda ka [[Itaalia Vormel 4 meistrivõistlused|Itaalia Vormel 4 meistrivõistlustel]], kus ta saavutas kaheksa poodiumikohta (sh võidud [[Red Bull ringrada|Red Bulli]] ja [[Mugello ringrada|Mugello ringrajal]]). Aron lõpetas meistrivõistlused [[Red Bull Racing|Red Bulli]] [[Red Bull Junior Team|noorteprogrammi]] sõitja [[Dennis Hauger]]i ja [[Brasiilia]] [[Ferrari noorteprogramm]]i sõitja [[Gianluca Petecof]]i järel kolmandana. Võistluste käigus jagati välja ka parima uustulnuka auhind, mille Aron võitis.<ref>[https://sport.err.ee/994027/paul-aron-kindlustas-itaalia-f4-sarjas-uustulnukate-tiitli Paul Aron kindlustas Itaalia F4 sarjas uustulnukate tiitli] ERR, 20.10.2019.</ref> ===Vormel Renault Eurocup=== 2019. aasta osales Aron hooajajärgsel testimisel [[ART Grand Prix]] ridades [[Paul Ricardi ringrada|Paul Ricardi ringrajal]] ning sai lepingu 2020. aasta [[Vormel Renault Eurocup]]il osalemiseks.<ref>[https://web.archive.org/web/20200217132105/http://www.art-grandprix.com/news/paul-aron-signs-art-grand-prix-2020-formula-renault-eurocup Paul Aron signs with ART Grand Prix for 2020 Formula Renault Eurocup] ART Grand Prix, 17.02.2020.</ref> Ainus poodiumikoht oli Nürnbergi ringrajal saavutatud teine koht. Lõpparvestuses sai ta üheteistkümnenda koha, jäädes üldarvestuses alla oma tiimikaaslastele [[Victor Martins]]ile ja [[Grégoire Saucy]]le. ===Vormeli regionaalsed Euroopa meistrivõistlused=== [[File:FREC 2021 Spielberg Nr. 1 Aron (2).jpg|thumb|Paul Aron [[2021. aasta Vormeli regionaalsed Euroopa meistrivõistlused|2021. aasta Vormeli regionaalsetel Euroopa meistrivõistlustel]] [[Red Bulli ringrada|Red Bulli ringrajal]]]] 2021. aastal liitus Aron uuesti [[Prema Racing|Prema]] meeskonnaga, kus ta tiimikaaslasteks [[Vormeli regionaalsed Euroopa meistrivõistlused|vormeli regionaalsetel Euroopa meistrivõistlustel]] said [[David Vidales]] ja [[Dino Beganovic]].<ref>[https://formulascout.com/paul-aron-returns-to-prema-for-formula-regional-european-championship/74854 Paul Aron returns to Prema for Formula Regional European Championship] Formula Scout, 04.02.2021.</ref> Esimesel etapil [[Imola ringrada|Imola ringrajal]] jõudis ta kohe poodiumile, saades etapi teises sõidus teise koha.<ref>[https://sport.err.ee/1608182215/eesti-vormelisoitja-tuli-frec-i-etapil-teiseks Eesti vormelisõitja tuli FREC-i etapil teiseks] ERR, 18.04.2021.</ref> Järgmisel kahel etapil sai ta esimestes sõitudes kolmandad kohad, kuid seejärel jäi kolmel järjestikusel etapil esikolmikust välja.<ref>[https://sport.err.ee/1608206782/eesti-vormelisoitja-joudis-barcelonas-korgetele-kohtadele Eesti vormelisõitja jõudis Barcelonas kõrgetele kohtadele] ERR, 09.05.2021.</ref> Ta edukaim etapp oli [[Mugello ringrada|Mugello ringrajal]], kus ta võitis mõlema sõidu kvalifikatsioonid ja põhisõidud (sh sai teisel sõidul ka kiireima ringiaja).<ref>[https://sport.err.ee/1608365433/eesti-autosportlane-paul-aron-tegi-mugellos-puhta-too-kaks-voitu Eesti autosportlane Paul Aron tegi Mugellos puhta töö - kaks võitu] ERR, 10.10.2021.</ref> Hooaja viimasel etapil [[Monza ringrada|Monza ringrajal]] saavutas ta teises sõidus teise koha ning lõpetas sarja üldarvestuses kolmandana.<ref>[https://sport.err.ee/1608387722/eesti-vormelisoitja-sai-monzas-teise-koha Eesti vormelisõitja sai Monzas teise koha] ERR, 31.10.2021.</ref> 2022. aastal jätkas ta [[Prema Racing|Prema]] tiimis ning osales hooaja alguses [[Vormeli regionaalsed Aasia meistrivõistlused|Vormeli regionaalsetel Aasia meistrivõistlustel]], kus ta jõudis kolmel korral pjedestaalile (kaks teist kohta [[Dubai]]s ja kolmas koht [[Yas Marina ringrada|Yas Marina ringrajal]]), mis andis talle üldarvestuses kaheksanda koha.<ref>[https://sport.err.ee/1608508259/noor-eesti-vormelisoitja-paases-hooaja-viimasel-etapil-pjedestaalile Noor Eesti vormelisõitja pääses hooaja viimasel etapil pjedestaalile] ERR, 22.02.2022.</ref> Teist hooaega järjest osales ta [[Vormeli regionaalsed Euroopa meistrivõistlused|Vormeli regionaalsetel Euroopa meistrivõistlustel]], kus sai hooaja peale kuus sõiduvõitu. Enne viimase etapi viimast sõitu hoidis ta sarja üldarvestuses teist kohta, kuid viimasel sõidul punktilisa ei saanud, kui samal ajal kolmandal kohal olnud [[Gabriele Minì]] võttis sõiduvõidu, millega möödus Aronist nelja punktiga.<ref>[https://sport.err.ee/1608761569/itaalias-algusest-peale-juhtinud-aron-vottis-hooaja-kuuenda-voidu Itaalias algusest peale juhtinud Aron võttis hooaja kuuenda võidu] ERR, 22.10.2022.</ref> ===Vormel 3=== 2021. aasta novembris osales Aron [[Prema Racing|Prema]] tiimi hooajajärgsel testimisel teisel ja kolmandal päeval.<ref>[https://formulascout.com/crawford-and-bearman-join-prema-for-fia-f3-valencia-post-season-test/86076 Crawford and Bearman join Prema for FIA F3 Valencia post-season test] Formula scout, 31.10.2021.</ref><ref>[https://www.fiaformula3.com/Latest/1btvESBZndHqGKPr9IEaJU/valencia-post-season-testing-day-3-entry-list Valencia Post-season testing Day 3 entry list] FIA Formula 3 Press release, 02.11.2021.</ref> [[File:FIA F3 Austria 2023 Nr. 1 Aron (2).jpg|thumb|Paul Aron [[2023. aasta Vormel 3 hooaeg|2023. aasta Vormel 3 meistrivõistlustel]] [[Red Bull Ring]]il, [[Spielberg]]is]] 2022. aasta septembri lõpus osales Aron taas [[Prema Racing|Prema]] tiimi F3 vormeli hooajajärgsel testimisel.<ref>[https://sport.err.ee/1608721783/paul-aron-saab-taas-f3-vormelit-testida Paul Aron saab taas F3 vormelit testida] ERR, 20.09.2022.</ref> Juba mõned nädalad hiljem teatati, et Aron hakkab Premas 2023. aastal sõitma [[FIA Vormel 3]] sarja.<ref>[https://sport.err.ee/1608740590/paul-aron-hakkab-soitma-fia-f3-sarja Paul Aron hakkab sõitma FIA F3 sarja] ERR, 06.10.2022.</ref> Oma esimese Vormel 3 poodiumi sai ta teisel etapil [[Austraalia]]s [[Albert Parki ringrada|Albert Parki ringrajal]] toimunud sprindisõidus, kui sai kolmanda koha.<ref>[https://sport.err.ee/1608934322/paul-aron-palvis-austraalias-sprindis-kolmanda-koha Paul Aron pälvis Austraalias sprindis kolmanda koha] ERR, 01.04.2023.</ref> Oma esimese etapivõidu sai ta viiendal etapil [[Austria]]s [[Spielbergi ringrada|Spielbergi ringrajal]], kui võitis sprindisõidu.<ref>[https://sport.err.ee/1609022795/paul-aron-teenis-karjaari-esimese-etapivoidu-f3-sarjas Paul Aron teenis karjääri esimese etapivõidu F3 sarjas] ERR, 01.07.2023.</ref> Ta osales kõigis 18 võidusõidus ning jõudis kokku neljal korral poodiumile. Oma debüüthooaja Vormel 3 sarjas lõpetas Aron [[Gabriel Bortoleto]] ja tiimikaaslase [[Zak O'Sullivan]]i järel kolmandana. Tiimikaaslaste O'Sullivani ja [[Dino Beganovic|Beganoviciga]] koguti piisavalt punkte, et võita Premale esikoht tootjate arvestuses.<ref>[https://sport.err.ee/1609087433/aron-jai-onnetusterohke-pohisoidu-jarel-vormel-3-sarjas-kolmandaks Aron jäi õnnetusterohke põhisõidu järel vormel-3 sarjas kolmandaks] ERR, 03.09.2023.</ref> Hooaja lõpu järel tegi Aron oma debüüdi Prema tiimiga ka [[Macau Grand Prix]]'l. Ta startis põhisõidule seitsmendana ning oli kaheksa ringi enne finišit viiendal kohal, kui sõitis autoga seina, mille tagajärjel ta vormel süttis põlema. Sõitja pääses vigastusteta, kuid võistluse pidi katkestama.<ref>Madis Kalvet: [https://sport.delfi.ee/artikkel/120248780/video-macaus-seina-soitnud-paul-aroni-vormel-suttis-polema VIDEO | Macaus seina sõitnud Paul Aroni vormel süttis põlema] Delfi, 19.11.2023.</ref> ===Vormel 2=== [[2023. aasta Vormel 2 hooaeg|2023. aasta Vormel 2 meistrivõistluste]] viimase, [[Yas Marina ringrada|Yas Marina ringrajal]] toimunud etapi eel teatas [[Trident Racing|Tridenti]] võistkond, et Aron asendab sellel etapil nende tiimis [[Clément Novalak]]i.<ref>Kaspar Ruus: [https://sport.delfi.ee/artikkel/120249050/ootamatu-voimalus-paul-aron-teeb-sel-nadalal-debuudi-f2-sarjas Ootamatu võimalus: Paul Aron teeb sel nädalal debüüdi F2-sarjas!] Delfi, 20.11.2023.</ref> Eelviimasena startinuna suutis ta küll sprindisõidus oma kohti parandada ja 16. kohal lõpetada, kuid punkte see tiimile ei toonud.<ref>Rasmus Vatter: [https://sport.delfi.ee/artikkel/120250613/paul-aron-tegi-vormel-2-sprindisoidus-suure-tousu-aga-punktikoht-jai-kaugele Paul Aron tegi vormel 2 sprindisõidus suure tõusu, aga punktikoht jäi kaugele] Delfi, 25.11.2023.</ref> Põhisõidul samalt positsioonilt alustades olid tal probleemid startimisega, mille tagajärjel jäi ta konkurentidest väga kaugele ning lõpetas sõidu lõpetajatest viimasena.<ref>Kaspar Ruus: [https://sport.delfi.ee/artikkel/120250699/paul-aroni-soit-f2-s-algas-suurte-probleemidega-tiitli-kindlustas-viimase-etapiga-theo-pourchaire Paul Aroni sõit F2-s algas suurte probleemidega, tiitli kindlustas viimase etapiga Theo Pourchaire] Delfi, 26.11.2023.</ref> [[File:FIA F2 Austria 2024 Nr. 17 Aron.jpg|thumb|Paul Aron [[2024. aasta Vormel 2 hooaeg|2024. aasta Vormel 2 meistrivõistlustel]] [[Red Bull Ring]]il, [[Spielberg]]is]] 2023. aasta hooaja lõpus osales ta [[Hitech Pulse-Eight]] meeskonnaga [[Abu Dhabi]]s hooajajärgsetel testimistel, mille ajal teatati, et Aron sõidab järgmisel hooajal [[FIA Vormel 2]] sarjas nende võistkonnas.<ref>Karl Mihkel Eller: [https://sport.postimees.ee/7908216/aron-alustas-oma-esimest-f2-testi-esikumneajaga Aron alustas oma esimest F2 testi esikümneajaga] Postimees, 29.11.2023.</ref><ref>Ken Thor Aabrams: [https://sport.delfi.ee/artikkel/120251882/ametlik-paul-aroni-karjaar-jatkub-f2-s AMETLIK | Paul Aroni karjäär jätkub F2-s] Delfi, 30.11.2023.</ref> Ta jõudis hooajal kaheksal korral poodiumile, sealhulgas sai ühe etapivõidu.<ref>[https://sport.err.ee/1609538194/aron-palvis-kataris-hooaja-esimese-etapivoidu Aron pälvis Kataris hooaja esimese etapivõidu] ERR, 01.12.2024.</ref> Ta hooaeg algas niivõrd edukalt, et ta oli üldarvestuses mai lõpust kuni juuli alguseni liidrikohal.<ref>[https://sport.err.ee/1609352565/paul-aron-tousis-vormel-2-sarja-uldliidriks Paul Aron tõusis vormel-2 sarja üldliidriks] ERR, 26.05.2024.</ref><ref>[https://sport.err.ee/1609390756/teist-paeva-jarjest-punktideta-jaanud-aron-kaotas-f2-sarja-liidrikoha Teist päeva järjest punktideta jäänud Aron kaotas F2 sarja liidrikoha] ERR, 07.07.2024.</ref> Ta oli tiitliheitluses kuni viimase etapini, kuid lõpetas sarja lõpuks kolmandal kohal.<ref>Kaspar Ruus: [https://sport.delfi.ee/artikkel/120342038/f2-boksiteelt-alustanud-paul-aron-tegi-hooaja-viimases-soidus-kova-tousu-meister-pandi-paika-juba-stardis F2: boksiteelt alustanud Paul Aron tegi hooaja viimases sõidus kõva tõusu, meister pandi paika juba stardis] Delfi, 08.12.2024.</ref> ===Vormel 1=== 2019. aasta juulis lisas [[Mercedes-Benz Vormel 1-s|Mercedese Vormel 1]] meeskond Aroni oma [[Mercedes Junior Team|juunioride meeskonda]], kellega ta tegi koostööd kuni 2023. aasta lõpuni.<ref>[https://sport.err.ee/958755/paul-aron-liitus-mercedese-f1-tiimi-juuniormeeskonnaga Paul Aron liitus Mercedese F1 tiimi juuniormeeskonnaga] ERR, 04.07.2019.</ref><ref>Kaspar Ruus: [https://sport.delfi.ee/artikkel/120251030/f2-s-debuteerinud-paul-aroni-koostoo-mercedesega-loppes-olen-valmis-karjaaris-uut-peatukki-alustama F2-s debüteerinud Paul Aroni koostöö Mercedesega lõppes: olen valmis karjääris uut peatükki alustama] Delfi, 27.11.2023.</ref> 2024. aasta novembris teatas [[Alpine F1 Team]], et nad on Aroni palganud 2025. aastaks oma reservsõitjaks.<ref>Meelis Naudi: [https://sport.delfi.ee/artikkel/120340209/vagev-paul-aronist-sai-vormel-1-meeskonna-reservsoitja-emotsioonid-on-laes Vägev! Paul Aronist sai vormel 1 meeskonna reservsõitja. „Emotsioonid on laes!“] Delfi, 30.11.2024.</ref> ===Vormel E=== 11. aprillil 2024 teatas Vormel E tiim [[Envision Racing]], et Aron osaleb nende ridades 2023/24 hooaja [[Vormel E meistrivõistlused|Vormel E meistrivõistluste]] üheksandal ja kümnendal etapil [[Berliin]]is, kuna nende põhisõitjad on sel ajal hõivatud FIA kestvussõidusarja etapiga.<ref>Karl Mihkel Eller: [https://sport.postimees.ee/7998598/f2-sarjas-head-hoogu-naitav-aron-vottis-vastu-uue-valjakutse F2-sarjas head hoogu näitav Aron võttis vastu uue väljakutse] Postimees, 11.04.2024.</ref> Juba järgmisel päeval sai ta osaleda ka sarja uustulnukatele mõeldud vabatreeningul, millega sai temast esimene [[eestlane]], kes on selles sarjas osalenud.<ref>Karl Mihkel Eller: [https://sport.postimees.ee/7999316/aron-kustutas-vormelikaardilt-eestlaste-jaoks-viimase-suure-valge-laigu Aron kustutas vormelikaardilt eestlaste jaoks viimase suure valge laigu] Postimees, 12.04.2024.</ref> Kummalgi etapil ei õnnestunud tal punktikohti saavutada.<ref>Eigo Kaljurand: [https://sport.delfi.ee/artikkel/120292201/paul-aron-langes-vormel-e-debuutsoidul-viimasel-ringil-punktikohalt-valja Paul Aron langes vormel E debüütsõidul viimasel ringil punktikohalt välja] Delfi, 11.05.2024.</ref><ref>Rasmus Vatter: [https://sport.delfi.ee/artikkel/120292379/paul-aronil-ei-onnestunud-vormel-e-berliini-etapil-punktiarvet-avada Paul Aronil ei õnnestunud vormel-E Berliini etapil punktiarvet avada] Delfi, 12.05.2024.</ref> ==Tunnustus== *'''2018''' Eesti aasta kardisportlane.<ref>[https://sport.err.ee/881504/tanak-ja-jarveoja-nimetati-eesti-aasta-rallipaariks Tänak ja Järveoja nimetati Eesti aasta rallipaariks] ERR, 01.12.2018.</ref> ==Isiklikku== Aroni vanem vend on [[Ralf Aron]], [[2015. aasta Itaalia Vormel 4 meistrivõistlused|2015. aasta Itaalia F4]] meister, kes töötab [[Prema Powerteam]]i meeskonna mänedžerina. ==Tulemused== {| class="wikitable" style="font-size: 90%; text-align:center" ! Hooaeg ! Sari ! Meeskond ! Sõite ! Võite ! {{Tooltip|Kval.v|Kvalifikatsioonivõite}} ! {{Tooltip|Kiir.r|Kiireimaid ringe}} ! Poodiume ! Punkte ! Positsioon |- !rowspan=2| 2019 |align=left| [[Itaalia Vormel 4 meistrivõistlused]] |align=left rowspan=2| [[Prema Powerteam]] | 21 | 2 | 1 | 0 | 8 | 226 |style="background:#FFDF9F"| '''3.''' |- |align=left| [[Saksamaa Vormel 4 meistrivõistlused]] | 20 | 2 | 0 | 0 | 2 | 129 | 7. |- !2020 |align=left| [[Vormel Renault Eurocup]] |align=left| [[ART Grand Prix]] | 20 | 0 | 0 | 0 | 1 | 54 | 11. |- !2021 |align=left| [[Vormeli regionaalsed Euroopa meistrivõistlused]] |align=left| [[Prema Powerteam]] | 20 | 2 | 2 | 1 | 7 | 197 |style="background:#FFDF9F"| '''3.''' |- !rowspan=3| 2022 |align=left| [[Vormeli regionaalsed Aasia meistrivõistlused]] |align=left| [[Prema Racing|Prema Abu Dhabi Racing]] | 15 | 0 | 2 | 1 | 3 | 80 | 8. |- |align=left| [[Vormeli regionaalsed Euroopa meistrivõistlused]] |align=left| [[Prema Racing]] | 20 | 6 | 7 | 4 | 8 | 241 |style="background:#FFDF9F"| '''3.''' |- |align=left| [[Aurum 1006 km - GT3]] |align=left| [[Juta Racing|Circle K milesPLUS Racing Team]] | 1 | 0 | 1 | 0 | 1 | – | style="background:#DFDFDF;"| '''2.''' |- !rowspan="3"|2023 |align=left| [[FIA Vormel 3 meistrivõistlused]] |align=left rowspan="2"| [[Prema Racing]] | 18 | 1 | 0 | 2 | 4 | 112 |style="background:#FFDF9F"| '''3.''' |- |align=left|[[Macau Grand Prix]] |1 |0 |0 |0 |0 |N/A |DNF |- |align=left|[[FIA Vormel 2 meistrivõistlused]] |align=left| [[Trident Racing]] | 2 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 24. |- ! 2023/24 |align=left|[[Vormel E meistrivõistlused]] |align=left|[[Envision Racing]] |2 |0 |0 |0 |0 |0 |27. |- !2024 |align=left|[[FIA Vormel 2 meistrivõistlused]] |align=left|[[Hitech Pulse-Eight]] |28 |1 |4 |3 |8 |163 |style="background:#FFDF9F"| '''3.''' |- !2025 |align=left|[[2025. aasta Vormel 1 hooaeg|Vormel 1]] |align=left|[[Alpine F1 Team]] |colspan="7"|Reservsõitja |} <nowiki>*</nowiki> Hooaeg alles käimas.<br> ==Viited== {{viited}} {{commonscat}} ==Välislingid== *[https://www.driverdb.com/drivers/paul-aron/ Paul Aron] karjääri kokkuvõtte DriverDB.com (inglise keeles) *[https://www.fiaformula2.com/Drivers/1238/Paul-Aron Paul Aron] sõtja profiil Vormel 2 kodulehel {{JÄRJESTA:Aron, Paul}} [[Kategooria:Eesti autovõidusõitjad]] [[Kategooria:Eesti kardisõitjad]] [[Kategooria:Tallinnast pärit sportlased]] [[Kategooria:Sündinud 2004]] dj3bbpedaon834l7uflo26b5cbs4ss5 0 611456 7213866 7204927 2026-08-13T22:28:11Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7213866 wikitext text/x-wiki [[File:Mahir Medetov.jpg|pisi|Mahir Emreli (2015)]] '''Mahir Emreli''' (sündinud [[1. juuli]]l [[1997]] [[Bakuu]]s) on [[Aserbaidžaan]]i [[jalgpallur]], kes mängib [[ründaja (jalgpall)|ründajana]] Horvaatia kõrgliiga klubis [[Zagrebi Dinamo]] ja [[Aserbaidžaani jalgpallikoondis]]es. Ta alustas klubikarjääri kodulinna klubis [[FK Bakuu]], debüteerides Aserbaidžaani kõrgliigas hooajal 2014–15. Aastatel 2015–2021 mängis ta Aserbaidžaani kõrgliiga klubis [[Qarabağ FK|Qarabağ]]. Aastatel 2016–2020 tuli ta klubiga viiel hooajal järjest Aserbaidžaani meistriks. Hooajal 2018–19 lõi ta liigas 16 väravat ja oli sellega liiga suurim väravakütt. [[Koroonapandeemia]] tõttu lõpuni mängimata jäänud hooajal 2019–20 lõi ta kokku seitse väravat, millega jagas kolme teise mängija kõrval parima väravalööja tiitlit. Hooajal 2020–21 lõi Emreli liigas 18 väravat, kuid jäi parima väravaküti arvestuses [[Namiq Ələsgərov]]i järel teiseks. 2021. aasta juunis sõlmis ta lepingu Poola kõrgliiga klubiga [[Varssavi Legia]].<ref>[https://web.archive.org/web/20210620112013/https://legia.com/pilka-nozna/mahir-emreli-%E2%80%93-witamy-w-legii/13423 "Mahir Emreli – witamy w Legii"]. legia.com. 8.6.2021. Vaadatud 25.6.2021</ref> Hooaja 2021–22 [[UEFA Meistrite Liiga]] eelringides ja [[UEFA Euroopa Liiga]]s jõi ta kokku seitse väravat, sh kaks väravat Euroopa Liiga alagrupiturniiril. 2021. aasta detsembris oli Emreli üks Legia mängijatest, kes sattus jalgpallihuligaanide ohvriks.<ref>[https://www.polskieradio24.pl/5/4147/Artykul/2867310 "Ekstraklasa: Emreli, Luquinhas i Lopes pobici przez kiboli? Skandal w Książenicach. Legia milczy"]. PolskieRadio24.pl. 13.12.2021. Vaadatud 18.2.2022</ref> 2022. aasta veebruaris lõpetas ta Legiaga osapoolte kokkuleppel lepingu ja liitus Zagrebi Dinamoga. Aserbaidžaani jalgpallikoondis tegi ta debüüdi 9. märtsil 2017 [[sõprusmäng]]us [[Katari jalgpallikoondis|Katari]] vastu. Koondisekarjääri esimese värava lõi ta 29. mail 2018 sõprusmängus [[Kõrgõzstani jalgpallikoondis|Kõrgõzstani]] vastu. == Saavutused == ;Qarabağ *[[Aserbaidžaani Premyer Liqası]]: 2015–16, 2016–17, 2017–18, 2018–19, 2019–20 *[[Aserbaidžaani karikavõistlused jalgpallis|Aserbaidžaani karikas]]: 2015–16, 2016–17 == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Emreli, Mahir}} [[Kategooria:Aserbaidžaani jalgpallurid]] [[Kategooria:Varssavi Legia mängijad]] [[Kategooria:Zagrebi Dinamo mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1997]] f4uowvxnoq5r4mqytfeaupjtxx88nxd 0 613043 7214043 6597204 2026-08-14T10:24:00Z Ulrikaekm 32635 Viki 7214043 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Sarvkannike | värvus = taimed | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = VIOLA CORNUTA - ARTIGA LIN - IB-057 (Pensament pirinenc).JPG | pildi_seletus = | pildi_laius = 250 px | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Malpiigialaadsed]] ''Malpighiales'' | sugukond = [[Kannikeselised]] ''Violaceae'' | perekond = [[Kannike]] ''Viola'' | liik = '''Sarvkannike''' | binaarne = ''Viola cornuta'' | binaarse_autor = | levikukaart = | sünonüümid = }} '''Sarvkannike''' (''Viola cornuta'') on [[Kannikeselised|kannikeseliste]] sugukonda [[Kannike|kannikese]] perekonda kuuluv [[Rohttaimed|rohttaim]]. Taim on [[Püreneed|Pürenee mäestiku]] pärismaine liik, laialdaselt levinud Hispaanias ja Prantsusmaal. Nimetus tuleneb nektarikannust, mis on pika õhukese toruja kujuga ja ülespoole suunatud. == Kirjeldus == Õitseaeg on aprillist juunini. Taime kõrgus on 8–20 cm. Sarvkannikese [[Leht|lehed]] on ovaalsed ümarate sakkidega ning [[Õis|õied]] on mitmevärvilised, tavaliselt sinist, lillat, kollast, punast või valget tooni. Taim on [[hermafrodiit]] ning teda tolmeldavad putukad. Kannikest saab eristada [[Võõrasema|võõrasemadest]] kroonlehtede poolest – võõrasemal on neli [[Kroonlehed|kroonlehte]] ülespoole ja üks allapoole, sarvkannikesel on kaks kroonlehte ülespoole ja kolm allapoole.<ref name="ncsu" /> == Kasvutingimused == Sarvkannike vajab neutraalset või happelist mulda (pH < 6–8). Sobiv mullalõimis on savi, liivsavi või saviliiv. Sarvkannike eelistab päikeselist või poolvarjulist kasvukohta ning ei talu kuumust – puhkeb õide pigem jahedas temperatuuris. Kuumade suveilmadega kui õitsemine väheneb, on kasulik taim tagasi lõigata, et sügisel võimalikku õitsemist soodustada. Sarvkannike eelistab aiamulda, mis ülemäära läbi ei kuiva. Kuival ajal tuleb kasta. Sõnnikut ei talu.<ref>Calmia Istikuäri. Sarvkannike. [veebileht] https://web.archive.org/web/20210803172334/https://www.calmia.ee/Taimed/Pysilill/sarvkannike.htm</ref> Istutustihedus on 25–35 tk/m<sup>2</sup>.<ref>Kanepi Aiand. Sarvkannike (Viola Cornuta). [veebileht] https://web.archive.org/web/20210803172334/https://www.kanepiaiand.ee/tooted/suvelilled/sarvkannike-viola-cornuta-1</ref> Probleeme võivad tekitavad [[Tigu|teod]] ja [[nälkjad]]. Sarvkannikeste lehed on tundlikud seenhaiguste suhtes. == Kasutus == Mitmeaastaseid sorte kasutatakse aedades, üheaastaseid taimi kasutatakse ilutaimedena akna- või rõdukastides ja amplites.<ref>[http://www.missouribotanicalgarden.org/PlantFinder/PlantFinderDetails.aspx?taxonid=287528&isprofile=1&gen=Viola Missouri Botanical Garden. Viola Cornuta.]</ref> Sarvkannikeste noored lehed ja õienupud on söödavad nii kuumtöödelduna kui ka toorelt. Lehti kasutatakse ka tee valmistamiseks.<ref name="ncsu">[https://plants.ces.ncsu.edu/plants/viola-cornuta/ NC State Extension Gardening Portal. Viola Cornuta.]</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Kannikeselised]] qp3653nfdkosbh9idayacff5p9tw0d5 0 616508 7213737 6556215 2026-08-13T16:22:09Z Kuriuss 38125 7213737 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Pazardžik | hääldus = | nimi1_keel = bulgaaria | nimi1 = Пазарджик | nimi1_latin = Pazardžik | pilt_üldvaade = PazardzhikView.jpg | lipp = | lipu_link = | vapp = Emblem of Pazardzhik.svg | vapi_link = [[Pazardžiki vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaart = Bulgaaria }} '''Pazardžik''' (ka ''Pazardzhik''; [[bulgaaria keel]]es ''Пазарджик'') on linn [[Bulgaaria]]s, [[Pazardžiki piirkond|Pazardžiki piirkonna]] ja [[Pazardžiki vald|Pazardžiki valla]] keskus. Asub [[Maritsa]] jõe ääres. Linna asutasid 1485. aastal [[Bessaraabia]]st pärit [[tatarlased]] ja selle nimi oli algselt Tatar Pazarcik ('tatari turuke'). Linn oli 15. sajandist kuni 1980. aastateni riisikasvatuse keskus. 1830. aastatel tekkis linnas [[bulgaarlased|bulgaarlaste]] kogukond ning 1865. aastal moodustasid bulgaarlased juba 57% linna elanikest. Pärast [[Vene-Türgi sõda (1877–1878)]] läks Pazardžik [[Ida-Rumeelia]] koosseisu, mis liideti 1885 [[Bulgaaria vürstiriik|Bulgaaria vürstiriigiga]]. Linna 18 mošeest on säilinud vaid 1667. aastal ehitatud [[Kuršumlu mošee]]. 2020. aasta lõpus oli linnas 66 690 elanikku.<ref>https://www.nsi.bg/bg/content/2975/%D0%BD%D0%B0%D1%81%D0%B5%D0%BB%D0%B5%D0%BD%D0%B8%D0%B5-%D0%BF%D0%BE-%D0%BE%D0%B1%D0%BB%D0%B0%D1%81%D1%82%D0%B8-%D0%BE%D0%B1%D1%89%D0%B8%D0%BD%D0%B8-%D0%BC%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B6%D0%B8%D0%B2%D0%B5%D0%B5%D0%BD%D0%B5-%D0%B8-%D0%BF%D0%BE%D0%BB</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * https://www.pazardzhik.bg/ [[Kategooria:Bulgaaria linnad]] [[Kategooria:Pazardžiki piirkond]] hz40byjmenysi1j19egkr2pg7opcqyy 0 618877 7214068 6620004 2026-08-14T11:02:18Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7214068 wikitext text/x-wiki [[File:Rousseau-Hungry-Lion.jpg|thumb|[[Henri Rousseau]] maal "Näljane lõvi antiloopi ründamas", 1905]] '''Naivism''' ([[prantsuse keel]]es ''naïf'' 'lihtsameelne, lapselik'; ka ''primitiivne kunst'') on 19. sajandi lõpus levima hakanud kunstihariduseta inimeste harrastatud modernistlik kunstisuund.<ref name="auto2">Kermas, M., ''Naivism'', Tartu, Tartu Jaan Poska Gümnaasium, 2012</ref> Naivistid tulid keerulistest ühiskonnaoludest, neil ei olnud akadeemilist kunstiharidust ning puudusid tehnilised oskused reaalsete objektide kujutamisel või nad keeldusid seda kasutamast.<ref name="auto1">Encyclopaedia Britannica autorid, ''naïve art'', Encyclopedia Britannica, 2013</ref> Naivistliku kunstisuuna viljelejaid ei tohi segi ajada harrastajate või nn pühapäevamaalijatega, kes maalivad oma lõbuks.<ref name="auto1" /> Naivist loob kunsti samasuguse kirega nagu akadeemiline kunstnik, kuid ilma viimase formaalsete meetoditeadmisteta.<ref name="auto1" /> ==Iseloomustus== Naivistlik kunst on tihti väga detailne, kasutatakse pigem erksaid küllastunud värve kui pehmeid värvide segusid ja toone.<ref name="auto1"/> Samuti on naivismile iseloomulik tsentraalperspektiivi puudumine, samuti ei osata arvestada anatoomiaga ega tunta valguse ja õhu kasutamise võtteid.<ref name="auto2"/> Naivistlikku kunsti on peetud lähtuvaks vaid kunstniku kordumatust isikust, millega seletatakse ka naivistliku kunsti värskust ja ainulaadsust.<ref name="auto2"/> Tihtipeale sarnaneb naivism lastekunstiga, kuid naivistide teostel on enamasti väga järjekindlalt konstrueeritud kompositsioon, mis lastekunstis esineb harva.<ref name="auto2"/> Naivistlikku kunsti iseloomustab sageli ka ebamugav suhe maali vormiliste omadustega, näiteks eiratakse kolme traditsioonilist perspektiivireeglit: vähendada objektide suurust proportsionaalselt kaugusega, kauguse kujutamisel kasutada summutatud värve ning distantsil vähendada detailide täpsust.<ref name="auto">{{Cite web|url=https://artsandculture.google.com/theme/what-is-naive-art/YwLC8yxnsRUtJA|title=What Is Naive Art?|website=Google Arts & Culture}}</ref> Erinevalt rahvakunstist, mis kasutab sarnast lihtsustatud lähenemist, ei tulene naivistlik kunst tingimata kultuurilisest kontekstist või traditsioonist.<ref name="auto"/> Üks tähtsamaid naivismi jooni on traditsiooni ja täpse järgnevuse puudumine. Naivism oli olemas juba enne omaette kunstivooluks saamist. Naivistlikus kunstis on selgemini tuntav kunsti märgiline struktuur. Naivistide mõju modernsele kunstile on olnud märkimisväärne: 20. sajandi alguses hakkasid naivismi võtteid harrastama ja rakendama ka õppinud kunstnikud.<ref name="auto2"/> ==Ajalugu== Enne 20. sajandit oli naivistlik kunst selle kõige tavalisemas tähenduses igasugune kujutava kunsti vorm, mille on loonud inimene, kellel puudus kunstiline haridus või väljaõpe. Kui koolitatud kunstnik jäljendas seda esteetikat, nimetati seda sageli primitivismiks, pseudonaivismiks või valenaivismiks.<ref name="auto"/> Naivistlikku kunsti on hakatud eraldi kunstivooluna käsitlema 19. sajandi lõpust või 20. sajandi algusest. Esimene tunnistus naivistliku kunsti kohalolust oli 1912. aastal ilmunud Almanach Der Blaue Reiter ('sinise ratsaniku almanahh'). See oli kunstiteemaliste esseede kogumik ja valik Müncheni [[Der Blaue Reiter]]i nimelise kunstirühmituse teostest. Rühmituse asutasid sellised vene emigrandid nagu [[Vassili Kandinsky]] ning saksa kunstnikud nagu [[Franz Marc]] ja [[August Macke]]. Nad otsustasid, et [[Neue Künstlervereinigung München]]i põhimõtted on muutunud liiga rangeks ja traditsiooniliseks, hoolimata sellest, et Kandinsky rühma ise 1909. aastal asutas. Almanahhis domineerisid primitiivne, rahva-, laste- ja Vaikse ookeani lõunaosa ning Aafrika mõjutustega naivistlik kunst, Jaapani joonistused, keskaegne saksa skulptuur ja puugravüürid, Egiptuse nukud ja vene rahvakunst. Seal oli küll ka selliste kunstnike nagu [[Vincent van Gogh]], [[Paul Cézanne]], [[Paul Gauguin]] ja [[Henri Rousseau]] teoseid, kuid suurema osa moodustasid siiski lapskunstnike tööd (13).<ref name="auto"/> Naivistliku kunsti võtmefiguur oli Henri Rousseau. Kuigi almanahhi ilmumine tõmbas ka teiste kunstiringkondade tähelepanu Rousseau teostele, väidavad eksperdid, et termin "naivistlik kunst" sai siiski alguse 1885. aastal, kui kunstnik [[Paul Signac]] sai teadlikuks Rousseau andest ning asus tema teostest näitusi korraldama.<ref name="auto"/> ==Esindajad== Naivism hakkas kunstivooluna levima 20. sajandi alguses. Naivistlikul kunstil on palju esindajaid, tuntuimaks võib pidada prantsuse naivist Henri Rousseaud. ===Henri Rousseau=== [[File:Henri Rousseau - Le Rêve - Google Art Project.jpg|thumb|Henri Rousseau "Unenägu", 1910]] Prantsuse naivist [[Henri Rousseau]] (1844–1910) hakkas tõsisemalt maalima 40. eluaastates. 49-aastaselt jäi ta tolliametniku ametilt pensionile, et täiskohaga kunstnik olla. Iseõppinud kunstnikuna on Rousseau enim tuntud oma džunglistseenide poolest, hoolimata sellest, et ta ei lahkunud kunagi Prantsusmaalt ning seega ei näinud ka kunagi džunglit. Inspiratsiooni ammutas ta lasteraamatutest ja Pariisi botaanikaaedadest. Ta väitis, et leiutas uue "portree-maastiku", kus ta esmalt maalis stseeni ning seejärel kujutas esiplaanil inimest või looma. Sellel põhjusel tundusid tema maalid tihti lamedad ja lapselikud ning kuigi tänapäeval seda kiidetakse, siis tolleaegsed kriitikud pigem halvustasid ja naeruvääristasid Rousseau stiili. Kubiste aga köitis Rousseau kunsti siirus, esemelisus, fantaasiaküllus ning kõikide objektide muutmine jõulisteks embleemitaolisteks märkideks. Rousseau mõjutas paljusid avangardikustnikke, nagu [[Pablo Picasso]]t või [[Jean Hugo]]d, ning [[sürrealism|sürrealiste]], kes võtsid teoste loomisel kasutusele kunstniku vabadustunde ja instinktiivse lähenemise kompositsioonile. ===Antonio Ligabue=== Rousseau kõrval teine oluline 20. sajandi naivist oli [[Antonio Ligabue]] (1899–1965). Ta oli itaalia maalikunstnik ja skulptor, kelle kunsti iseloomustasid maaelu jõud ja hullumeelne instinkt. Ligabued peeti terve elu hulluks. Ta töötas kuni 1929. aastani [[Po]] jõe kaldal, elades metsas. Sel ajal hakkas ta ka agaramalt saviga voolima ja maalima. 1937., 1940. ja 1945. aastal oli Ligabue psühhiaatriahaiglas ravil. 1961. aastal sai Antonio Ligabue tuntuks oma näitusega Roomas. Tema viimased eluaastad möödusid halvatuna voodis – just sel perioodil hakkasid tema teosed ka rahvusvahelist huvi pälvima.<ref>{{Cite web|url=https://turismo.comune.re.it/en/gualtieri/discover-the-area/people-history-traditions/famous-people/antonio-ligabue|title=Antonio Ligabue|website=Turismo Reggiano|access-date=2021-11-26|archive-date=2021-11-26|archive-url=https://web.archive.org/web/20211126113805/https://turismo.comune.re.it/en/gualtieri/discover-the-area/people-history-traditions/famous-people/antonio-ligabue|url-status=dead}}</ref> ===Ivan Generalić === Horvaatia naivisti [[Ivan Generalić]]i (1914–1922) teoste ideed ja meeleolud olid tugevalt mõjutatud [[katoliiklus]]est. Tihtipeale kujutas ta talupoegade elu ning eriti meeldis talle maalida pühadepidustusi ja tseremooniaid. Horvaatia naivistide arvates on tema kõige hinnalisem teos 1959. aastal valminud "Hirvede pulm".<ref name="auto2"/> ===Niko Phirosmani=== [[File:Pirosmani. Girl with baloon.jpg|thumb|[[Niko Phirosmani]] "Tüdruk õhupalliga", 1900. aastad]] Gruusiast pärit naivist Nikoloz Phirosmanašvilit (1862–1918) tuntakse enamasti [[Niko Phirosmani]] nime all. Pirosmanile meeldis kujutada mägede taustal rahvariides gruusia talupoegi ning pidulisi rikkalikult kaetud söögilaua taga. Tema teostes kohtab tihti stseene kohalikust igapäevaelust ja kujuteldavaid portreesid Gruusia ajaloolistest isikutest.<ref name="auto2"/> ===Paul Kondas=== Eesti tuntuim naivistlik kunstnik on [[Paul Kondas]] (1900–1985). Kondase maalid valmisid aastatel 1956–1981 sõltumata professionaalse kunsti arengust. Tema eluajal ei toimunud Kondase sünnilinnas Viljandis küll ühtegi tema isikunäitust, kuid pärast kunstniku surma ostis linn ära kõik temast maha jäänud maalid ning rajas 2003. aastal naivismi ja autsaider-kunstiga tegeleva [[Kondase keskus]]e. Paul Kondasel oli palju huvialasid. Ametilt oli ta kooliõpetaja, kuid lisaks ka kirjutas, lavastas ja kujundas ta lastele teatrietendusi, mängis mitmeid pille ning juhatas ka kooli orkestrit. Lisas tegeles Kondas ka luule, fotograafia, jahinduse ja kalastamisega. Maalimisega hakkas ta tõsisemalt tegelema pensionieas. Kondase maalid olid naivistidele omaselt innukalt jutustavad. Tema teostes võib kohata kummalisi karaktereid, tavatuid seoseid, veidraid poose ja koomilisi ilmeid. Kondase tuntuimaks maaliks võib pidada 1965. aastal valminud "[[Maasikasööjad|Maasikasööjaid]]".<ref>{{Cite web|url=https://kumu.ekm.ee/syndmus/maasikasoojad-paul-kondase-naivistlikud-maalid/|title=Maasikasööjad. Paul Kondase naivistlikud maalid|website=Kumu kunstimuuseum}}</ref> == Viited == {{Viited}} {{Lääne kunst}} [[Kategooria:Kunstivoolud]] 4fyiqsofm524he3a2ode3a8ucjaim9j 0 619177 7213720 6003431 2026-08-13T16:10:37Z Kuriuss 38125 7213720 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Teherani provints | nimi1_keel = pärsia | nimi1 = استان تهران | nimi1_latin = Ostān-e Tehrān | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 13692 | elanikke = 13267637 | elanikke_seis = 2016 | keskuse_nimi = [[Teheran]] | asendikaardi_pilt = Tehran in Iran.svg }} '''Teherani provints''' on [[1. järgu haldusüksus]] ([[provints (Iraan)|provints]]) [[Iraan]]is. Asub riigi põhjaosas [[Alborz]]i mäestikust lõunas. Provintsi keskus on [[Teheran]]. 2016. aasta rahvaloenduse andmetel oli provintsi rahvaarv 13 267 637. 58,9% olid [[pärslased]] ja 30% [[aserid]]. 86,5% elanikest on linlased. Provintsis on 16 maakonda: [[Bahārestāni maakond]], [[Damāvandi maakond]], [[Eslāmshahri maakond]], Fīrūzkūhi maakond, Malārdi maakond, Pākdashti maakond, Pardīsi maakond, Pīshvā maakond, Qarchaki maakond, Qodsi maakond, [[Rey maakond]], Robāţ Karīmi maakond, Shahrīāri maakond. Shemīrānāti maakond, [[Teherani maakond]], Varāmīni maakond. {{IRN}} [[Kategooria:Iraani provintsid]] bfmgc6rlw5adml1ir27wygvedwmw48f 0 619923 7213599 7050361 2026-08-13T12:48:41Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7213599 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|kuu=detsember|aasta=2021}}'''Puidu kõrgsageduskuivatus''' (dielektriline kuivatus)- olemas veel kõrgsagedus vaakumkuivati, on puidu kuivatamise üks meetodeid. <ref name="Luts" /> == Ajaloost == Kõrgsageduskuumutust plaaniti esimest korda kuivatuseks kasutada aastal 1928 Ameerika Ühendriikides (General Electric Co.). Voigt ja teised avaldasid 1940. aastal tehnoloogilise ülevaate sellest, mis oli juba saavutatud. Esimene kõrgsagedus-vaakumkuivatusega seotud patent väljastati 1945. aastal Ameerika Ühendriikides Luthile ja Krupnickile. 1960. aastatel uuriti kõrgsageduskuivatust mitmes riigis. Aastal 1963 projekteeriti Saksamaal esimene sagedusel 13,56 MHz töötav tööstuslik tunnelkuivati 150 mm pikkuste pöögist toorikute kuivatamiseks. <ref>Rein Reiska, Mikrolainetöötlus puidutehnoloogias. 2012</ref> == Tööpõhimõte == Kõrgsageduselektrivälja kasutamine põhineb materjali kuumenemisel muutuva suunaga elektrivälja mõjul. Elektrivälja võnkumisel muutub polaarsus vastavalt sagedusele ja materjali polaarsed molekulid püüavad võnkuda samas faasis elektriväljaga. Seda liikumist aeglustavad hõõrde-, inerts- ja elastsusjõud, mis põhjustavad materjali kuumenemist. Kiirelt muutuva elektromagnetvälja tõttu kuumeneb kogu puit seestpoolt, erinevalt klassikalistest kuumutus- ja kuivatusmeetoditest. Puidu kuivatamisel kuumutatakse niiskus puidus keemistemperatuurini ja auru vaba väljapääsu puudumine põhjustab ülerõhku puidu sisekihtides. Ülerõhk sisekihtides on selle meetodi puhul peamiseks niiskuse eemaldamist põhjustavaks mõjuteguriks, mille toimel vaba niiskus surutakse materjalist välja vedeliku ja auruna. Teiseks kuivamist kiirendavaks põhjustajaks on temperatuurigradient, mille mõju on suunatud väljapoole, kuna sisekihtide temperatuur on kõrgem väliskihtide temperatuurist .<ref name="Luts">Rein Reiska, Pille Meier, Puidu kuivatamine. 2008</ref> Kõrgsageduselektrivälja tööstuslikul kasutamisel on tavaks eraldada kahte sageduspiirkonda: * raadiosageduspiirkond allpool 100 MHz (RF) * mikrolainepiirkond (MW) sagedusel üle 500 MHz. Rahvusvahelise lepinguga on tööstuslikult lubatud kasutada allpool tabelis toodud sagedusi, mis on seotud lainepikkustega vabas ruumis. Nõuetekohase varjestusega seadmetes aga kasutatakse ka teisi sagedusi. {| class="wikitable" | |Sagedus, MHz |Lainepikkus, m |- | rowspan="4" |Raadiosagedused (RF) | | |- |13,56 |22,11 |- |27,12 |11,05 |- |40,68 |7,37 |} Kuigi kõrgsageduskuivati on traditsioonilisest konvektsioonkuivatist tunduvalt efektiivsem, on ta materjali mahutavuse poolest mitu korda väiksem. Müüdavate kõrgsageduskuivatite mõõdud ja mahud: * 1000 x 1000 x 3000 = 3 m³ * 1000 x 1000 x 4500 = 4,5 m³ * 1300 x 1300 x 6000 = 10 m³ * 1300 x 1300 x 8000 = 13 m³ Levinud puuliikide kuivamisaeg {| class="wikitable" |Puuliik |Plangu paksus, mm |Puidu algne niiskus, % |Lõppniiskus, % |Kuivatusaeg päevades |- | | |- |Harilik mänd |200 |45 |12 |7 |- |Harilik tamm |50 |60 |8 |14 |- |Must pähklipuu |50 |60 |8 |10 |- |Harilik pöök |60 |60 |8 |13 |} <nowiki>[https://www.sagahf.com/]</nowiki><ref>[https://www.sagahf.com/{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}<nowiki>]</nowiki></ref> == Plussid ja miinused == === Kõrgsageduskuivatuse eelised === * Kuivatuskvaliteet * puudub või on minimaalne sisepingetest tingitud lõhenemine ja teised sisepingetest põhjustatud kvaliteedihäired (deformatsioonid) * vaakumi kasutamisel võimalus kuivatada naturaalvärvuse muudatusteta * ühtlane lõppniiskus * Suureneb puidu kapillaarsüsteemi läbitavus * Vähenevad materjali niiskusdeformatsioonid * Materjali paremad soojus- ja heliisolatsiooniomadused * Vaakumi kasutamisel võimalus vältida materjalivirnas vahelippide kasutamist, mis vähendab tööjõukulu ja suurendab kuivati mahutavust * Võimalus kuivatada koorimata ümarpuitu, kergendades ühtlasi koore eemaldamist * Puitu kahjustavate seente ja putukate hävimine.<ref name="Luts" /> === Kõrgsageduskuivatuse miinused === * Meetod on ülimalt energiamahukas ja kallis.<ref>Erki Lukin- puidu kuivatamise ja kuumtöötluse seade wood desiccation and heat treatment equipment. 2015</ref> * Kuivati mahutatavus on väike, mistõttu korraga saab kuivatada võrdlemisi väikest kogust. == Kõrgsageduspress == Kõrgsageduspressid töötavad samal viisil nagu kõrgsageduskuivatid, kuid lisaks kuivatuse funktsioonile on neil ka pressimise võimekus. Kasutatakse eelkõige suurtööstustes, mis toodavad liimpressitud puittooteid nagu näiteks sõrmjätkatud, pealistatud/lamineeritud ja painutatud vineerist detaile. Antud meetod kiirendab liimi kuivamist märgatavalt, mille tõttu tõuseb tootmisvõimekus. <ref>[https://wtp.hoechsmann.com/en/lexikon/24133/high_frequency_press<nowiki>]</nowiki></ref><ref>[https://systemtm.com/products/opti-solution/building-components-manufacturer/<nowiki>]</nowiki>…</ref> Olemas on ka [[mikrolainekuivati]] - mikrolainepiirkond üle 500 MHz (MW) == Viited == <references /> [[Kategooria:Tehnoloogia]] [[Kategooria:Puit]] fx72ufjbhspt6xhp4fr8cr24ds6b5pq 0 620370 7213876 7173447 2026-08-14T00:03:55Z Sillerkiil 58396 /* Pärand ja hilisemad hinnangud */ 7213876 wikitext text/x-wiki [[Fail:Map-belgian-congo.jpg|pisi|Belgia Kongo kaart [[1930. aastad|1930. aastatest]]]] '''Belgia Kongo''' ([[prantsuse keel]]es ''Congo belge'', [[hollandi keel]]es ''Belgisch-Congo'') oli [[Kesk-Aafrika]]s aastail [[1908]]–[[1960]] asunud [[Belgia koloniaalimpeerium|Belgia koloonia]]. Pealinn asus [[Boma]]s aastail [[1886]]–[[1926]], pärast seda viidi see üle [[Léopoldville|Léopoldville]]’i (tänapäeva [[Kinshasa]]sse, mis asub rohkem sisemaal). [[Kongo nõgu|Kongo nõo]] samanimelise [[Kongo jõgi|jõe]] valgalal asunud endine koloonia võttis pärast iseseisvumist oma praeguse nime [[Kongo Demokraatlik Vabariik]] aastal [[1964]]. == Ajalugu == Belgia Kongo sai alguse 1908. aastal, kui [[Belgia]] parlament annekteeris kuningas [[Leopold II]] isikliku valduse [[Kongo Vaba Riik|Kongo Vaba Riigi]] (''État indépendant du Congo'') ning kehtestas koloniaalharta. Uus režiim lubas lõpetada [[Kumm (materjal)|kummitootmise]]ga seotud kuritarvitused, kuid tööjõu värbamise ja sunnimeetmete järjepidevus jäi suures osas alles. Pealinn koliti [[Boma]] rannikulinnast sisemaale [[Léopoldville|Léopoldville]]’i. Belgia Kongo lakkas olemast 30. juunil 1960, kui kuulutati välja iseseisev [[Kongo Vabariik (Léopoldville)|Kongo Vabariik]]; 1964. aastal võeti kasutusele nimi [[Kongo Demokraatlik Vabariik]].<ref>{{Cite web |url=https://www.britannica.com/place/Belgian-Congo |title=Belgian Congo |website=Encyclopaedia Britannica |lang=en |access-date=2025-10-05}}</ref><ref>{{Cite web |url=https://opil.ouplaw.com/display/10.1093/law%3Aepil/9780199231690/law-9780199231690-e923 |title=Colonial Charter on the Belgian annexation of the Congo Free State (1908) |website=Oxford Public International Law |lang=en |access-date=2025-10-05 }}{{Kõdulink|aeg=juuni 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> == Haldus, õigus ja sõjavägi == Kolooniat juhtis [[Belgia]] koloniaalminister ja [[kindralkuberner|kuberner-kindral]] kohapeal; nõuandvat rolli mängis koloniaalnõukogu. Kohalike suhtes rakendati erirežiimi, mis lubas halduskaristusi ja tööle värbamist maksukohustuste kaudu. Sõjalisi ja politseitööalaseid ülesandeid teostas [[Force Publique]], mille juured ulatusid [[Kongo Vaba Riik|Vaba Riigi]] aega ning mis jäi tegevusse iseseisvumiseni 1960. aastal.<ref>{{Cite web |url=https://www.africamuseum.be/en/research/collections_temporary/human_sciences/force_publique |title=Force Publique (overview) |website=Royal Museum for Central Africa |lang=en |access-date=2025-10-05 }}{{Kõdulink|aeg=veebruar 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> == Majandus ja loodusvarad == Koloniaalmajandus põhines kaevandamisel ja istandustel. [[Katanga (Kongo Demokraatlik Vabariik)|Katangas]] tegutsenud [[Union Minière du Haut-Katanga]] (UMHK) eksportis vaske, koobaltit ja [[uraan]]i. [[Shinkolobwe]] kaevanduse erakordselt rikkast maagist pärit uraan oli üks [[Manhattani projekt]]i peamisi tooraineallikaid; ettevõtte juht [[Edgar Sengier]] tagas strateegilised varud [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]].<ref>{{Cite web |url=https://www.osti.gov/opennet/manhattan-project-history/Places/Other/uranium-mines.html |title=Uranium Mines – Manhattan Project |website=U.S. Department of Energy |lang=en |access-date=2025-10-05}}</ref><ref>{{Cite web |url=https://ahf.nuclearmuseum.org/ahf/profile/edgar-sengier/ |title=Edgar Sengier |website=Atomic Heritage Foundation |lang=en |access-date=2025-10-05}}</ref> == Tervishoid, demograafia ja haridus == Koloniaalvõim ja misjoniseltsid rajasid haiglaid ning viisid läbi [[Trüpanosomiaas|trüpanosomiaasi]] ja muude tropikahaiguste vastaseid kampaaniaid, kuid esmatasandi haridus ja tervishoid jäid põliselanikele ebapiisavaks. Kujunes nn ''évolués''-kihistus, kellele anti piiratud kodanikuõigusi. == Teine maailmasõda == Pärast [[Belgia]] okupeerimist jäi Belgia Kongo liitlaste poolele. [[Force Publique]] osales Ida-Aafrika operatsioonides ning koloonia varustas liitlasi strateegiliste toorainetega, sh [[uraan]]iga [[Shinkolobwe]]st, millest sai oluline panus [[Manhattani projekt]]ile.<ref>{{Cite web |url=https://www.energy.gov/em/oak-ridge |title=Oak Ridge and the Manhattan Project (background) |website=U.S. Department of Energy |lang=en |access-date=2025-10-05}}</ref> == Iseseisvumisliikumine ja kriis 1959–1960 == 1950. aastate lõpus tugevnes kongolaste poliitiline organiseerumine. 4. jaanuaril 1959 puhkes [[Léopoldville|Léopoldville]]’is mäss, kui võimud keelasid liikumise [[ABAKO]] koosoleku; rahutused nõudsid arvukalt ohvreid ning kiirendasid iseseisvumisprotsessi. 1960. aasta valimiste järel said riigijuhiks [[Joseph Kasa-Vubu]] ja peaministriks [[Patrice Lumumba]]. Iseseisvus kuulutati välja 30. juunil 1960.<ref>{{Cite web |url=https://independance.africamuseum.be/en/exhibition/independance/independance-emeutes |title=The riots of 4 January 1959 |website=Royal Museum for Central Africa |lang=en |access-date=2025-10-05}}</ref> == Pärand ja hilisemad hinnangud == Koloniaalajastu pärandit on Belgias ja Kongos kriitiliselt hinnatud. 2024. aastal mõistis Brüsseli apellatsioonikohus [[Belgia]] riigi süüdi [[Inimsusvastane kuritegu|kuritegudes inimkonna vastu]] seoses segarassist laste sunnitud eraldamisega peredest koloniaalajal ning mõistis kannatanutele hüvitise.<ref>{{Cite news |url=https://www.ft.com/content/6b3e4e50-7a5a-4ab0-9079-3f3a9f4d2c9a |title=Belgium found guilty of crimes against humanity in colonial Congo |work=Financial Times |date=2024-12-02 |lang=en |access-date=2025-10-05}}</ref><ref>{{Cite news |url=https://www.theguardian.com/world/2024/dec/02/belgium-found-guilty-of-crimes-against-humanity-in-colonial-congo |title=Belgium found guilty of crimes against humanity in colonial Congo |work=The Guardian |date=2024-12-02 |lang=en |access-date=2025-10-05}}</ref> == Välislingid == {{Commonsi kategooria tekstina}} == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Kongo Demokraatlik Vabariik]] [[Kategooria:20. sajand Belgias]] dy8zveq5v74zl3l7eqts1yhto9y7wey 0 622996 7214033 7158497 2026-08-14T10:03:59Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7214033 wikitext text/x-wiki '''Mürkroheline''' on [[Värvinimetus|värvinimetus]], mis eesti keeles kirjeldab eredat ja teravat [[Roheline|rohelist]] [[värvitoon]]i<ref>https://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=m%C3%BCrkroheline&F=M</ref>, eelkõige tumedamat, sinaka varjundiga rohelist värvust<ref name="ReferenceA">https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/m%C3%BCrkroheline/1{{Kõdulink|aeg=oktoober 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>, sarnast [[Smaragdroheline|smaragd-]], [[Vaseroosteroheline|vaserooste-]], [[malahhiitroheline (värvus)|malahhiit-]] või [[Mereroheline|mererohelisele]]. Sõna on [[tõlkelaen]] [[saksa keel]]est<ref name="ReferenceA" />. Värvinimetust kasutatakse moe kontekstis – 2018. aastal oli mürkroheline hooaja trenditooniks<ref>{{Netiviide |url=http://api.buduaar.ee/Article/article/millise-energiaga-naistel-sobib-koige-enam-murkrohelist-varvi-kanda |pealkiri=Millise energiaga naistel sobib kõige enam mürkrohelist värvi kanda? - Buduaar. Ilu ja mood. 18. detsember 2018 |vaadatud=2022-01-30 |arhiivimisaeg=2022-01-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220130203849/http://api.buduaar.ee/Article/article/millise-energiaga-naistel-sobib-koige-enam-murkrohelist-varvi-kanda |url-olek=ei tööta }}</ref> – ja samuti lõngade<ref>https://www.liann.ee/mod_shop_918c664336dd5deb4242e350cd718e34_Sissy10-335-mrkroheline_est</ref>, tekstiilide<ref>http://www.lipilapi.ee/et/a/mooblisamet-amor-murkroheline</ref><ref>{{Netiviide |url=https://www.kangadzungel.ee/takjapael-16mm-mrkroheline-153 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2022-01-30 |arhiivimisaeg=2022-01-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220130195611/https://www.kangadzungel.ee/takjapael-16mm-mrkroheline-153 |url-olek=ei tööta }}</ref>, riidevärvide<ref>{{Netiviide |url=https://aikihandycraft.ee/home/80-kangavaervriidevaerv-muerkroheline.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2022-01-30 |arhiivimisaeg=2022-01-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220130195609/https://aikihandycraft.ee/home/80-kangavaervriidevaerv-muerkroheline.html |url-olek=ei tööta }}</ref>, kunstitarvete<ref>{{Netiviide |url=https://pastakapunkt.ee/products/uni-emott-ever-fine-tindipliiats-0-4mm-murkroheline |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2022-01-30 |arhiivimisaeg=2022-01-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220130195609/https://pastakapunkt.ee/products/uni-emott-ever-fine-tindipliiats-0-4mm-murkroheline |url-olek=ei tööta }}</ref> jm kirjeldamiseks. Värvinimetus oli olemas 1930. aastate moesõnavaras<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=postimeesew19351222.2.32&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Suusaspordi hooajal. - Postimees (1886-1944), 22. detsember 1935]</ref><ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=uussona19350817.1.4&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Uus Sõna, 17 august 1935]</ref>. == Päritolu == Saksa keeles on värvinimetust ''giftgrün'' seostatud mürgiste roheliste [[värv]]idega, nagu [[vask|vase]]- ja [[arseen]]iühendil põhinevate [[Scheele roheline|Scheele rohelisega]] ja [[Schweinfurdi roheline|Schweinfurdi rohelisega]]<ref name="was-giftgr">[http://www.farbimpulse.de/Was-Giftgruen-mit-ungesunden-Farben-zu-tun-hat.giftgrn.0.html Was Giftgrün mit ungesunden Farben zu tun hat. - FARBIMPULSE. Das Onlinemagazin für Farbe in Wissenschaft und Praxis]</ref><ref>[https://www.traunsteiner-tagblatt.de/das-traunsteiner-tagblatt/chiemgau-blaetter/chiemgau-blaetter-2018_ausgabe,-leidenschaft-fuer-giftgruen-fuehrte-zu-grausigen-todesfaellen-_chid,1753.html Leidenschaft für »giftgrün« führte zu grausigen Todesfällen. Arsen, Blei und Quecksilber früher gängige Zusätze in Farben, Medikamenten und Lebensmitteln. - Traunsteiner Tageblatt, 2018, Nr 11. 17.03.2018]</ref>. Need värvid olid toonilt erinevad – Scheele roheline on hele kollaka varjundiga roheline, Schweinfurdi roheline terav, sõltuvalt peenusastmest umbes [[Rohuroheline|rohurohelise]] kuni heleda [[sinakasroheline|sinakasrohelise]] värvusega värv. Mürgine värv on ka [[kroomkollane|kroomkollasest]] ([[pliikromaat]]) ja mõnest sinisest pigmendist segatud [[kroomroheline]]. Teine versioon värvinimetuse päritolu kohta saksa keeles on seos ebaterve jumega - esmakordselt kasutab sõna saksa keeles 1588. aastal [[teoloog]] ja jutlustaja [[Siegmund Suevus]], kirjeldades tardunud, halliks värvunud, mürkrohelist, kahvatukollast ja mullakarva keha: :''"Der gantze leib erstarret, sich greulich entferbet, gifftgrüne, bleichgelb, und erdfarbig wird"'' ("Spiegel der menschlichen Seele"). [[16. sajand]]i tekst ei saa seostuda 19. sajandil leiutatud värvidega, vaid pigem haiglase jume kirjeldusega (ka eesti keeles on olemas väljend "näost roheline", [[Hilisantiikaeg|hilisantiigi]] [[Kreeka keel|kreekakeelsetes]] tekstides kirjeldas sõna χλωρός ''khlōros'' hallikaskollast, [[surnukeha]] kahvatut värvust<ref>[http://www.perseus.tufts.edu/hopper/text?doc=Perseus%3Atext%3A1999.04.0057%3Aentry%3Dxlwro%2Fs χλωρός , ά, όν. - H. G. Liddell, R. Scott. A Greek-English Lexicon. - www.perseus.tufts.edu]</ref>). Ka on [[lohemadu]]sid ja muid koledaid olendeid vanemas kunstis sageli kujutatud rohelise värvusega<ref name="was-giftgr" />. == Variatsioonid == Saksa keeles seostub mürkroheline (''giftgrün'') terava, peaaegu [[Fluorestsents|fluorestseeruvalt]] ereda tehisliku kollaka rohelise värvusega {{värviruut|#69ff00|ääris=#FFFFFF}} <ref>[https://deutschlernerblog.de/21-deutsche-farben-schoene-farben-auf-deutsch-besondere-deutsche-woerter-02/ 21 deutsche Farben – schöne Farben auf Deutsch – besondere deutsche Wörter /02. - deutschlernerblog.de]</ref><ref>{{Netiviide |url=https://www.naehkaufhaus.de/mod-FARBEN/fg6/ton90-giftgruen.htm#farbtoene_liste |pealkiri=Artikel nach Farben - nähkaufhaus.de |vaadatud=2022-01-30 |arhiivimisaeg=2022-01-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220130195611/https://www.naehkaufhaus.de/mod-FARBEN/fg6/ton90-giftgruen.htm#farbtoene_liste |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://www.stoffkontor.eu/satin-stoff-farbe-gift-gruen/ |pealkiri=Satin Stoff Farbe Gift-Grün. - StoffKontor |vaadatud=2022-01-30 |arhiivimisaeg=2022-01-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220130195610/https://www.stoffkontor.eu/satin-stoff-farbe-gift-gruen/ |url-olek=ei tööta }}</ref>. Pantone värvikaardi toon 16-6444 ''Poison Green'' on jaheda tooniga keskmise tumedusega särav roheline värvus {{värviruut|#4db560|ääris=#FFFFFF}}, mis sarnaneb [[Schweinfurdi roheline|Schweinfurdi rohelise]] värvusega. Pennonia kalligraafiatintide seeria toon ''Poison Green'' on ligikaudu tume roheka varjundiga [[Türkiissinine|türkiis]]- või [[pardisinine]] {{värviruut|#0f6d77|ääris=#FFFFFF}} <ref>[https://vanness1938.com/products/pennonia-meregzold-poison-green Pennonia Méregzöld Poison Green]</ref>. Värvitootja Zoffany sisekujundustoon ''Poison'' on tume külm roheline {{värviruut|#1a5a42|ääris=#FFFFFF}} <ref>{{Netiviide |url=https://www.fabricsandpapers.com/zoffany-paint-poison |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2022-01-30 |arhiivimisaeg=2022-01-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220130201443/https://www.fabricsandpapers.com/zoffany-paint-poison |url-olek=ei tööta }}</ref>. [[Veebivärv]] ''Poison Green'' on väikeste variatsioonidega kollakasroheline {{värviruut|#66cc1a|ääris=#FFFFFF}}{{värviruut|#45f12c|ääris=#FFFFFF}}{{värviruut|#40FD14|ääris=#FFFFFF}}<ref>http://colrd.com/color/0xff66cc1a/?download=css</ref><ref>{{Netiviide |url=http://hex.wikimix.info/en/color-45f12c |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2022-01-30 |arhiivimisaeg=2022-01-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220130195609/http://hex.wikimix.info/en/color-45f12c |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>https://hexcolor16.com/40fd14</ref>. == Pildid == <gallery> S.George (Novgorod, mid. 14 c, GTG).jpg|[[Püha Jüri]]. 14. sajandi keskpaiga [[ikoon]] [[Veliki Novgorod|Novgorod]]ist. Stockholm-Storkyrkan (St.Georg).jpg|[[Bernt Notke]] Püha Jüri skulptuur [[Stockholm]]i [[Storkyrka]]s Georg Friedrich Kersting - Die Stickerin - 1. Fassung.jpg|[[Georg Friedrich Kersting]]. Tikkija. 1812 (Scheele rohelisega värvitud tapeet) Paris Green (Schweinfurter Grün).JPG|Putukamürgi ''[[Pariisi roheline|Paris Green]]'' ümbris on külma tooniga rohelist värvi Van Gogh self-portrait dedicated to Gauguin.jpg|[[Vincent van Gogh]]i autoportree puhta Schweinfurdi rohelisega maalitud taustaga </gallery> == Viited == {{viited}} {{Rohelised värvitoonid}} [[Kategooria:Rohelised värvitoonid]] r1rab23cdg1to1be6gzgs43p63xua72 0 625612 7213809 6750540 2026-08-13T19:35:10Z Svencapoeira 67038 7213809 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = ''Clavulinaceae'' | värvus = seened | pilt = Harjakas klavuliina.jpg | pildi_seletus = [[Harjakas klavuliina]] ''Clavulina coralloides'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Kukeseenelaadsed]] ''Cantharellales'' | sugukond = '''Clavulinaceae''' | sugukonna_autor = [[Marinus Anton Donk|Donk]] (1961) }} '''''Clavulinaceae''''' on sugukond [[kukeseenelaadsed|kukeseenelaadsete]] seltsis. ==Perekonnad== *''[[Ceratella]]'' *''Clavulina'' – [[klavuliina]] *''[[Membranomyces]]'' *''[[Stichoramaria]]'' ==Välislingid== *{{eElurikkus|119426}} {{Pealkiri kaldkirjas}} [[Kategooria:Kukeseenelaadsed]] 7q7e9ufdedpjt0cajb49zzta2e88sni 7213810 7213809 2026-08-13T19:35:23Z Svencapoeira 67038 7213810 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = ''Clavulinaceae'' | värvus = seened | pilt = Harjakas klavuliina.jpg | pildi_seletus = [[Harjakas klavuliina]] ''Clavulina coralloides'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Kukeseenelaadsed]] ''Cantharellales'' | sugukond = '''''Clavulinaceae''''' | sugukonna_autor = [[Marinus Anton Donk|Donk]] (1961) }} '''''Clavulinaceae''''' on sugukond [[kukeseenelaadsed|kukeseenelaadsete]] seltsis. ==Perekonnad== *''[[Ceratella]]'' *''Clavulina'' – [[klavuliina]] *''[[Membranomyces]]'' *''[[Stichoramaria]]'' ==Välislingid== *{{eElurikkus|119426}} {{Pealkiri kaldkirjas}} [[Kategooria:Kukeseenelaadsed]] bqve9xzhsf9qi3lfxv7w3uctxu33lvb 0 626372 7213624 6958893 2026-08-13T13:44:23Z Amherst99 15496 /* */ 7213624 wikitext text/x-wiki {{Infokast sõjaväelane | pilt = Морвичëв_Андрей.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Andrei Mordvitšov (2023) | alt_tekst = <!-- --> | nimi = Andrei Mordvitšov | prefiks = | sufiks = <!-- --> | täisnimi = | sünninimi = {{murdmata|Андрей Николаевич Мордвичев}}<br />Andrei Nikolajevitš Mordvitšov | hüüdnimi = | sünniaeg = {{birth date and age|1976|01|14|df=y}} | sünnikoht = [[Pavlodar]], [[Kasahhi NSV]] | surmaaeg = | surmakoht = | maetud = | haridus = | truudusvanded = {{PisiLipp|Venemaa}} | teenistused = [[file:Flag of the Russian Ground Forces.svg|23px]] [[Venemaa maaväed]] | teenistusaeg = | auaste = [[kindralpolkovnik]] | teenistusnumber = | üksused = | juhitud_üksused = | sõjad/lahingud = {{Puuloend}} *[[Vene-Ukraina sõda]] **[[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)]]<!-- {{KIA}} --> {{Puuloend/lõpp}} | sõjad/lahingud_silt = | autasud = | ausambad = | abikaasad = | lapsed = | sugulased = | muu_töö = <!-- --> | allkiri = | allkirja_suurus = | allkirja_alt = <!-- --> | veebileht = <!-- --> | moodul = }} '''Andrei Nikolajevitš Mordvitšov''' ([[vene keel]]es ''Андрей Николаевич Мордвичёв'', sündis [[14. jaanuar]]il [[1976]] [[Pavlodar]]is [[Kasahhi NSV]]-s) on [[Venemaa]] sõjaväelane ([[kindralpolkovnik]]), alates [[15. mai]]st [[2025]] Venemaa maavägede ülemjuhataja. Venemaa sissetungi ajal Ukrainasse juhtis ta armeeüksusi [[Mariupoli lahing]]us (2022). == Elulugu == 1997. aastal lõpetas Novosibirski Kõrgema Üldvägede Sõjakooli, 2006. aastal Vene Föderatsiooni Üldvägede Akadeemia ja 2016. aastal Venemaa Relvajõudude Kindralstaabi Sõjaakadeemia. 19. aprillil 2011 määrati polkovniku auastmes Andropovi-nimelise 4. Kantemirovi nimelise üksiku kaardiväe tankibrigaadi ülemaks. Kindralmajor (12.06.2013). 2014. aastal oli ta motoriseeritud laskurbrigaadi ülem. 2017. aastal Južno-Sahhalinski garnisoni ülem. 2018. aastal Kesksõjaväeringkonna 41. armee ülema esimene asetäitja ja staabiülem. 2019–2021 Lõuna sõjaväeringkonna 8. armee ülema esimene asetäitja, 2021–2022 8. armee ülem. === Osalemine kallaletungis Ukrainale === 2022. aasta kevadel juhtis Venemaa vägesid [[Mariupoli lahing]]utes. 2022–2023 oli ta Lõuna sõjaväeringkonna ülema asetäitja. 18. märtsil 2022 tabasid Ukraina mürsud tema staapi [[Tšornobajivka rünnakud (2022)|Tšornobajivka]]s. Ukraina väitis alul, et on suutnud Mordvitšovi tappa.<ref>https://www.newsweek.com/ukraine-russia-troops-generals-kyiv-mordvichev-death-1689727</ref> Alates 16. veebruarist 2023 oli ta Venemaa väegrupi "Tsentr" ülem Donbassis, [[kindralpolkovnik]] 7.09.2023.<ref>https://web.archive.org/web/20230907123521/https://www.currenttime.tv/a/mordvichev/32582535.html</ref> Tema juhtimisel vallutati [[Avdijivka]]. Selle eest andis president [[Vladimir Putin]] talle 2024. aastal Venemaa kangelase aunimetuse. Alates 15. maist 2025 määras Putin ta Venemaa Föderatsiooni maavägede ülemjuhatajaks.<ref>https://www.dw.com/ru/vladimir-putin-smenil-glavkoma-suhoputnyh-vojsk-rf/a-72561052</ref> == Sanktsioonid == 2023. aasta 23. juunil kehtestasid Euroopa Liit ja Šveits talle sanktsioonid Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja iseseisvust õõnestavate ja ohustavate tegevuste toetamise eest. 23. novembril 2023 tegi seda Ukraina ja 15. detsembril 2023 Jaapan.<ref>https://www.opensanctions.org/entities/Q111287990/</ref> == Süüdistused == Intervjuus Venemaa riigitelevisioonile septembris 2023 ütles ta, et sissetung Ukrainasse on alles algus edasisele konfliktile Euroopaga: „Ma arvan, et aega on veel palju. Konkreetsest perioodist rääkida on mõttetu. Kui me räägime Ida-Euroopast, mida me peame tegema, siis loomulikult on see pikem. See on alles algus. Sõda ei peatu siin.“<ref>https://www.news.com.au/technology/innovation/military/russian-military-general-warns-the-war-will-not-stop-here-hints-at-europe-invasion/news-story/54c1321ad867883bf6694ad995a30108</ref> Ukraina on ta kuulutanud seoses tema juhtimisel toime pandud sõjakuritegudega tagaotsitavaks.<ref>https://gur.gov.ua/content/mordvychev-andrei-nykolaevych.html</ref> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Mordvitšov, Andrei}} [[Kategooria:Venemaa kindralid]] [[Kategooria:Sündinud 1976]] 18q7dbdbtahxxzrbo7rabvcut6wg6dq 0 627447 7213623 6958896 2026-08-13T13:43:43Z Amherst99 15496 /* */ 7213623 wikitext text/x-wiki {{Infokast sõjaväelane | pilt = Авдеев, Алексей Юрьевич.png | pildisuurus = | pildiallkiri = Aleksei Avdejev (2018) | alt_tekst = <!-- --> | nimi = Aleksei Avdejev | prefiks = | sufiks = <!-- --> | täisnimi = | sünninimi = Алексей Юрьевич Авдеев | hüüdnimi = | sünniaeg = {{birth date|1967|05|17|df=y}} | sünnikoht = [[Taškent]], [[Usbeki NSV]],<br />[[Nõukogude Liit]] | surmaaeg = | surmakoht = | maetud = | haridus = | truudusvanded = {{PisiLipp|Venemaa}} | teenistused = [[file:Flag of the Russian Ground Forces.svg|23px]] [[Venemaa maaväed]] | teenistusaeg = 1984 – | auaste = [[file:Russia-Army-OF-7-2010.png|55px]]<br />[[kindralleitnant]] | teenistusnumber = | üksused = | juhitud_üksused = {{murdmata|[[Lõuna sõjaväeringkond|Lõuna sõjaväeringkonna]] asekomandör}} | sõjad/lahingud = {{Puuloend}} *[[Teine Tšetšeenia sõda]] *[[Vene-Ukraina sõda]] **[[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)]] {{Puuloend/lõpp}} | sõjad/lahingud_silt = | autasud = | ausambad = | abikaasad = | lapsed = | sugulased = | muu_töö = <!-- --> | allkiri = | allkirja_suurus = | allkirja_alt = <!-- --> | veebileht = <!-- --> | moodul = }} '''Aleksei Jurjevitš Avdejev''' ([[vene keel]]es ''Алексей Юрьевич Авдеев''; sündinud [[17. mai]]l [[1967]] [[Taškent|Taškendis]]) on [[Venemaa]] kindralleitnant, Venemaa [[Lõuna sõjaväeringkond|Lõuna sõjaväeringkonna]] asekomandör.<ref name=eurlex /> == Elulugu == 1984 lõpetas Sverdlovski suvorovlaste sõjakooli, 1988 V.I. Lenini nimelise Taškendi Kõrgema Ühissõjakooli. 1988–1996 erinevatel juhtimiskohtadel Põhja-Kaukaasia sõjaväeringkonnas. 1999. aastal lõpetas Vene Föderatsiooni Relvajõudude Ühisakadeemia ja 2008 Vene Föderatsiooni Relvajõudude Kindralstaabi Sõjaväeakadeemia. 2008–2010 motoriseeritud laskurdiviisi komandör Siberi sõjaväeringkonnas. 2010–2011 Siberi sõjaväeringkonna staabiülema asetäitja organisatsioonilise ja mobilisatsioonitöö alal Novosibirskis. 2011–2012 41. armee ülema asetäitja Novosibirskis. 2012–2014 6. armee ülema esimene asetäitja Peterburis. 2014–2017 29. armee ülem. 11. juunist 2016 kindralleitnant. 2017–2018 1. kaardiväe tankiarmee ülem.<ref>https://news.rambler.ru/politics/36809924-general-leytenant-avdeev-naznachen-komanduyuschim-1-y-gv-tankovoy-armiey/</ref> 2018–2019 Vene Föderatsiooni Relvajõudude Ühisakadeemia ülem. 2019. aastast Lõuna sõjaväeringkonna ülema asetäitja.<ref>https://newshay.com/zamestitel-komanduyushhego-vojskami-yuvo-pozdravil-voennosluzhashhix-minoborony-armenii-s-dnem-armii/</ref> == Sanktsioonid == 28. veebruaril 2022 kehtestas Euroopa Liit talle seoses Venemaa kallaletungiga Ukrainale viisa- ja majandussanktsioonid. Tema Euroopa Liidu riikides olev vara külmutati. "Hiljuti sai Ukrainast Lõuna sõjaväeringkonna peamine sihtmärk. Selle tõttu formeeriti uus 8. armee ning laiendati sõjaväeringkonna piirkonda ebaseaduslikult annekteeritud Krimmi poolsaarel. 2021. aasta oktoobri keskpaigas alustas Venemaa enneolematut vägede koondamist Ukraina piirile või piiri lähedale ning okupeeritud Krimmi poolsaarele Ukrainas. Seoses sellega väljendasid paljud vaatlejad ja poliitikakujundajad muret võimaliku uue Venemaa invasiooni pärast Ukrainasse või muude agressiooniaktide pärast. Lõuna sõjaväeringkonna väeosad on Ukrainat ümbritsevatel aladel läbi viinud sõjalisi õppusi ning viinud Krimmi poolsaarele suurtükiväge ja pataljonisuuruseid taktikalisi gruppe. Pärast Vladimir Putini otsust nn Donetski Rahvavabariigi ja nn Luhanski Rahvavabariigi tunnustamise kohta sisenesid Lõuna sõjaväeringkonna sõdurid nende kahe isehakanud vabariigi territooriumile. Lõuna sõjaväeringkond juhendas samuti separatistlike nn vabariikide relvajõudude sõjalisi õppusi."<ref>https://epl.delfi.ee/artikkel/96048091/putini-oligarhid-pankurid-propagandistid-sanktsioonide-all-euroopa-liit-kirjeldab-detailides-kuidas-nad-ukraina-soda-toetasid</ref> == Viited == {{viited|allikad= <ref name=eurlex>{{cite web|url=https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=OJ:L:2022:058:FULL&from=EN |title=NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2022/336, 28. veebruar 2022, millega rakendatakse määrust (EL) nr 269/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega |publisher=[[Euroopa Liidu Teataja|ELT]] |date= |access-date=2022-04-11 |website=europa.eu |quote=Alexey Avdeev on Venemaa Lõuna sõjaväeringkonna asekomandör, kes on osalenud Ukraina-vastases sõjategevuses. /.../ Seetõttu vastutab Alexey Avdeev Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust ning Ukraina stabiilsust ja julgeolekut kahjustava või ohustava tegevuse või poliitika aktiivse toetamise või rakendamise eest. }}</ref> }} {{JÄRJESTA:Avdejev, Aleksei}} [[Kategooria:Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Sündinud 1967]] ornss7405y074v0nwulbxklusist5d5 0 627585 7213627 7184176 2026-08-13T13:45:54Z Amherst99 15496 /* */ 7213627 wikitext text/x-wiki {{Infokast sõjaväelane | pilt = Командующий войсками Южного военного округа Герой РФ Генерал армии Дворников А.В.jpg | pildisuurus = 220px | pildiallkiri = Aleksandr Dvornikov <small>(2021)</small> | alt_tekst = <!-- --> | nimi = Aleksandr Dvornikov | prefiks = | sufiks = <!-- --> | täisnimi = | sünninimi = Александр Владимирович Дворников | hüüdnimi = [[Süüria]] lihunik<ref name=DM2 /> | sünniaeg = {{Birth date and age|1961|08|22|df=y}} | sünnikoht = [[Ussuriisk]], [[Nõukogude Liit]] | surmaaeg = | surmakoht = | maetud = | haridus = [[Frunze-nimeline Sõjaväeakadeemia]]<br />[[Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude Kindralstaabi Sõjaväeakadeemia|VF Relvajõudude Kindralstaabi Sõjaväeakadeemia]] | truudusvanded = {{PisiLipp|Venemaa}} | teenistused = [[file:Flag of the Russian Ground Forces.svg|23px]] [[Venemaa maaväed]] | teenistusaeg = 1978– | auaste = [[file:Russia-Army-OF-9-2013.png|55px]]<br />[[armeekindral]] | teenistusnumber = | üksused = | juhitud_üksused = [[Lõuna sõjaväeringkond]] | sõjad/lahingud = {{Puuloend}} *[[Süüria kodusõda]] <small>(2015–2016)</small> *[[Vene-Ukraina sõda]] **[[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)]] {{Puuloend/lõpp}} | sõjad/lahingud_silt = | autasud = | ausambad = | abikaasad = | lapsed = | sugulased = | muu_töö = <!-- --> | allkiri = | allkirja_suurus = | allkirja_alt = <!-- --> | veebileht = <!-- --> | moodul = }} '''Aleksandr Vladimirovitš Dvornikov''' ([[vene keel]]es ''Александр Владимирович Дворников''; sündinud [[22. august]]il [[1961]] [[Ussuriisk]]is) on [[Venemaa]] sõjaväelane, aastast [[2016]] Lõuna sõjaväeringkonna komandör, aprillist [[2022]] kuni 26.06.2022 ühtlasi Venemaa n-ö sõjalise erioperatsiooni juht [[Ukraina]]s, [[armeekindral]] (2020),<ref name=Republic /><ref name=DM /> [[Venemaa Föderatsiooni kangelane]] (2016). == Elulugu == 1978. aastal lõpetas Ussuriiski suvorovlaste sõjakooli ja astus Vene NFSV Ülemnõukogu nimelisse Moskva Kõrgemasse Ühisvägede Sõjakooli, mille lõpetas 1982. Seejärel teenis Kaug-Ida sõjaväeringkonnas rühmaülemana, kompaniiülemana ja pataljoni staabiülemana. 1991 lõpetas M. Frunze nimelise Sõjaväeakadeemia. 1992–1994 154. üksikmotolaskurpataljoni komandör. 1995–2000 1. kaardiväe laskurpolgu staabiülem, seejärel komandör. Polgu komandörina osales 1999–2000 [[Teine Tšetšeenia sõda|Teises Tšetšeenia sõjas,]] eelkõige rünnakus Groznõile. 2000–2003 Põhja-Kaukaasia sõjaväeringkonna staabiülem, seejärel 19. motolaskurdiviisi ülem. 2005 lõpetas Venemaa Kindralstaabi Akadeemia ja määrati 36. armee staabiülemaks Siberis. 2008–2010 5. armee ülem Kaug-Idas. Jaanuarist 2011 kuni aprillini 2012 Ida sõjaväeringkonna ülema asetäitja. Alates 2012. aasta aprillist Kesksõjaväeringkonna (TsVO) ülema esimene asetäitja, sõjaväeringkonna staabiülem. 9. novembrist kuni 24. detsembrini 2012 – Kesksõjaväeringkonna vägede ülema kohusetäitja. Alates 24. detsembrist 2012 staabiülem – Kesksõjaväeringkonna ülema esimene asetäitja. Septembrist 2015 kuni juunini 2016 Venemaa Föderatsiooni relvajõudude rühmituse ülem Süüria Araabia Vabariigis. Süürias korraldatud tsiviilelanikkonna julma pommitamiste eest sai ta hüüdnime "Süüria lihunik".<ref>https://www.washingtonpost.com/world/2022/04/10/russia-general-alexander-dvornikov-ukraine-commander/</ref> Süürias toimepandu eest autasustas Venemaa president Vladimir Putin 17. märtsil 2016 teda Vene Föderatsiooni kangelase kuldtähega. Alates juunist 2016 Lõuna sõjaväeringkonna ülema kohusetäitja. 20. septembril 2016 määrati ta Venemaa presidendi dekreediga Lõuna sõjaväeringkonna ülemaks. Aprillis 2022 nimetas Vladimir Putin ta Ukrainas tegutsevate Venemaa vägede ülemjuhatajaks (nn. Erioperatsiooni juhiks).<ref>{{Netiviide |url=https://hindustannewshub.com/russia-ukraine-news/bbc-putin-replaces-military-commander-in-ukraine-the-moscow-times/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2022-04-11 |arhiivimisaeg=2022-04-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220409085406/https://hindustannewshub.com/russia-ukraine-news/bbc-putin-replaces-military-commander-in-ukraine-the-moscow-times/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Teda usutakse olevat 8. aprillil 2022 [[Rünnak Kramatorski raudteejaamale|Kramatorski raudteejaamale]] tehtud julma raketirünnaku taga, milles hukkus üle 50 tsiviilisiku.<ref>https://www.mirror.co.uk/news/world-news/russian-general-behind-monstrous-attack-26672673?int_source=nba</ref> USA eruadmiral James Stavridis: "Tema on see pätt, kelle Vladimir Putin kutsus Süürias linnasid nagu Aleppo maatasa tegema. Ta on kogu selle perioodi jooksul kasutanud terrorismi tööriistu, sealhulgas koostööd Süüria vägedega, piinamiskeskusi, süstemaatilist vägistamist, närvimürke. Ta on halvimatest halvim."<ref>https://www.nbcnews.com/news/world/russia-appoints-general-cruel-history-oversee-ukraine-offensive-rcna23784</ref> 26. juunil 2022 määras Putin Dvorniku asemele ülemjuhatajaks [[Gennadi Židko]]. == Sanktsioonid == 15. märtsil 2019 kehtestas Euroopa Liit talle sanktsioonid seoses kolme Ukraina laeva kaaperdamisele Venemaa mereväe poolt.<ref>https://www.rbc.ru/politics/15/03/2019/5c8b56069a7947494208f501</ref> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=DM2>{{cite web|url=https://www.dailymail.co.uk/news/article-10702533/Putin-calls-Butcher-Syria-general-mastermind-Russias-new-attack-Donbas.html |title=Putin calls in the Butcher of Syria: General who helped Assad as he used chemical weapons is tasked with rescuing disastrous Ukraine invasion after '19,000 troops' died in push to Kyiv - as Russia prepares new assault in East |trans-title= |publisher=[[Daily Mail]] |date=2022-04-09 |access-date=2022-04-09 |website= dailymail.co.uk |language=en |author=Chris Jewers |quote= }}</ref> <ref name=DM>{{Cite web|url=https://www.dailymail.co.uk/news/article-10700871/France-blasts-crime-against-humanity-Russian-troops-fired-Tockha-U-missiles-refugees.html |title=Russia Has Replaced Commander Of Military Operations In Ukraine, Says Western Official |publisher=Daily Mail |date=9. aprill 2022 |access-date=9. aprillil 2022 |language=en |author=Chris Jewers |author2=Jacob Thorburn |website=dailymail.co.uk}}</ref> <ref name=Republic>{{Cite web|url=https://www.republicworld.com/world-news/russia-ukraine-crisis/russia-has-replaced-commander-of-military-operations-in-ukraine-says-western-official-articleshow.html |title=Russia Has Replaced Commander Of Military Operations In Ukraine, Says Western Official |publisher=[[Republic TV]] |date=9. aprill 2022 |access-date=9. aprillil 2022 |language=en |author=Ajeet Kumar |website=republicworld.com }}</ref> }} == Välislingid == * Joosep Tiks. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/96375483/sojapaevik-46-paev-suuria-lihunik-kramatorski-mortsukas-kes-juhib-vene-vagesid-ukrainas Sõjapäevik (46. päev) | Süüria lihunik, Kramatorski mõrtsukas – kes juhib Vene vägesid Ukrainas?] [[Eesti Ekspress]], 10. aprill 2022 {{JÄRJESTA:Dvornikov, Aleksandr}} [[Kategooria:Venemaa Föderatsiooni kangelased]] [[Kategooria:Venemaa Föderatsiooni armeekindralid]] [[Kategooria:Sündinud 1961]] kw7trd7g8nq76erpjgnsgxr2xzq3ej3 0 628433 7213772 6922981 2026-08-13T17:48:25Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7213772 wikitext text/x-wiki '''Liivaprits''' on [[tööriist]], mida kasutatakse pindade puhastamiseks. Liivapritsiga töötlemisel kasutatakse mitte ainult liiva, vaid ka teisi erinevaid abrasiivaineid, mistõttu protsessi nimetatakse ka abrasiivpuhastuseks . == Kasutamine ja tööpõhimõte == Liivapritsi kasutatakse tööstuses, ehitusobjektidel ja remonditöökodades. Liivapritsiga saab efektiivselt ette valmistada pindu ja detaile. Liivapritsi töö seisneb surverõhu abil pihustatavate liivaterade või teiste väikeste materjaliosakeste suurel kiirusel liikumine vastu puhastatavat pinda. Sellest tulenevalt puhastub soovitud pind/detail mustusest, roostest, vanast värvist.<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://bloggingpainters.com/10-different-applications-of-sandblasting-everyone-should-know/|pealkiri=What is Sandblasting ?|väljaanne=|aeg=23. mai 2018|vaadatud=20.04.2022}}</ref> [[Fail:Tilghman.jpg|pisi|[[Benjamin Chew Tilghman]]]] == Kuidas liivapritsi käsitseda == Esimese sammuna tuleb liivapritsi valada sisse liiva või muu materjali osakesi. Liivapritsil on spetsiaalne kamber või paak, kuhu tuleb materjal kallata. Seejärel liivaprits ühendatakse suruõhu kompressoriga. Käivitades surutakse osakesed suurel kiirusel käsitsi hoitava otsiku/püstoli kaudu puhastatavale detailile.<ref>{{Netiviide|url=https://monroeengineering.com/blog/what-is-sandblasting/|pealkiri=What Is Sandblasting?|väljaanne=|aeg=27. september 2019|vaadatud=20.04.2022}}</ref> == Ajalugu == Legendi järgi sai [[Benjamin Chew Tilghman]] (1821-1901) inspiratsiooni liivapritsi loomiseks, kui oli missioonil kõrbes. Seal ta nägi, kuidas tuul puhub liiva vastu kasarmu aknaklaasi ning muudab selle matiks.<ref>{{Netiviide|url=http://mpblast.com.au/sandblasting-history/|pealkiri=Sandblasting history in brief|väljaanne=|aeg=15. august 2016|vaadatud=20.04.2022|arhiivimisaeg=13.03.2022|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220313110350/https://mpblast.com.au/sandblasting-history/|url-olek=ei tööta}}</ref> == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Tööriistad]] qk9p6yxtnch693wk7quseuuv3n987h0 0 628979 7214008 7128251 2026-08-14T09:19:39Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7214008 wikitext text/x-wiki {{võrkpallur | nimi = Märt Tammearu | pilt = Märt Tammearu 2022.jpg | pildi_suurus = | pildiallkiri = Märt Tammearu (2022) | alt = | täisnimi = | hüüdnimi = | kodakondsus = [[Eesti]] | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|2001|3|17}} | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | kasv = 198 cm | kaal = 84 kg | hüpe = 352 cm | blokk = 330 cm | positsioon = nurgaründaja | koduklubi = {{riigi ikoon|Jaapan}} [[Hokkaido Voreas]] | särginumber = 10 | aastad1 = 2016–2018 | klubi1 = {{riigi ikoon|Eesti}} [[Pärnu VK]] | aastad2 = 2018–2021 | klubi2 = {{riigi ikoon|Eesti}} [[Bigbank Tartu]] | aastad3 = 2021–2023 | klubi3 = {{riigi ikoon|Belgia}} [[Roeselare Knack]] | aastad4 = 2023–2024 | klubi4 = {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Tours VB]] | aastad5 = 2024–2025 | klubi5 = {{Riigi ikoon|Ukraina}} [[Lvivi Barkom-Kažanõ]] | aastad6 = 2025– | klubi6 = {{riigi ikoon|Jaapan}} [[Hokkaido Voreas]] | aastad7 = | klubi7 = | aastad8 = | klubi8 = | aastad9 = | klubi9 = | aastad10 = | klubi10 = | koondiseaastad1 = 2015–2020 | koondis1 = Eesti noortekoondis | koondiseaastad2 = 2019– | koondis2 = [[Eesti võrkpallikoondis]] | uuendatud = 28.06.2025 }} {{commonscat}} '''Märt Tammearu''' (sündinud [[17. märts]]il [[2001]]) on [[eestlane|eesti]] [[võrkpall]]ur. Ta on kuulunud [[Eesti võrkpallikoondis]]se alates 2019. aastast. Hooajast 2025/26 mängib ta [[Jaapan]]i meistriliiga klubis [[Hokkaido Voreas]].<ref>Kaspar Ruus: [https://sport.delfi.ee/artikkel/120386893/delfi-video-mart-tammearu-siirdub-jaapanisse-alguses-tundus-see-ebareaalne-aga-kui-agent-kirjutas-tekkis-kohe-elevus DELFI VIDEO | Märt Tammearu siirdub Jaapanisse. „Alguses tundus see ebareaalne, aga kui agent kirjutas, tekkis kohe elevus.“] Delfi, 26.06.2025.</ref> ==Sportlastee== ===Noorteklassid=== Märt Tammearu alustas võrkpallitreeninguid [[Toomas Jasmin]]i juhendamisel [[Pärnu Spordikool]]is.<ref>Märt Pilme: [https://parnu.postimees.ee/7683290/eesti-parima-vollemehe-edu-saladus-ma-ei-poe-enam-nii-palju-naudin-vorkpalli Eesti parima vollemehe edu saladus: Ma ei põe enam nii palju – naudin võrkpalli!] Pärnu Postimees, 03.01.2023.</ref> Spordikooli esindades osales ta oma vanuseklassi Eesti meistri- ja karikavõistlustel, mis mitmel korral ka võideti.<ref name=sporditulemused>[https://www.sport24.ee/index.php?ac=otsinimidet&id=181470 Märt Tammearu] Sporditulemused (vaadatud 28.06.2025).</ref> 2015. aastal osales Tammearu Eesti noormeestekoondisega (sündinud 1999 ja hiljem) Ida-Euroopa Võrkpalli Assotsiatsiooni (EEVZA) U17 meistrivõistlustel, kus teeniti kolmas koht.<ref>[https://sport.err.ee/79817/eesti-poeglapsed-saavutasid-eevza-meistrivoistlustel-pronksmedali Eesti poeglapsed saavutasid EEVZA meistrivõistlustel pronksmedali] ERR arhiiv, 20.12.2015.</ref> 2016.–2020. aastal kuulus ta Eesti noormeeste koondisse (sündinud 2001. aastal ja hiljem), kelle vanemtreeneriteks olid [[Toomas Jasmin]] ja [[Raigo Tatrik]].<ref>[https://www.arhiiv.volley.ee/poisid-01?l=est Poisid 01] Eesti Võrkpalli Liidu arhiiv.</ref> 2016. aastal osaleti Ida-Euroopa Võrkpalli Assotsiatsiooni (EEVZA) U17 meistrivõistlustel, kus saadi nelja võidu ja ühe kaotusega teine koht.<ref>[https://sport.err.ee/95100/noortekoondised-lopetasid-eevza-turniirid-voidukalt Noortekoondised lõpetasid EEVZA turniirid võidukalt] ERR arhiiv, 29.11.2016.</ref> 2017. aastal tuli U17 koondis esimese [[Eesti]] meeskonnana EEVZA meistriks; Tammearu oli turniiri resultatiivseim mängija.<ref>[https://sport.err.ee/604073/kuni-17-aastased-noormehed-toid-eestile-esimese-eevza-meistritiitli Kuni 17-aastased noormehed tõid Eestile esimese EEVZA meistritiitli] ERR arhiiv, 25.06.2017.</ref> 2018. aastal saavutati EEVZA U17 meistrivõistlustel [[Tallinn]]as teine koht.<ref>[https://sport.err.ee/879963/eesti-u-17-vorkpallurid-said-kodusel-turniiril-teise-koha Eesti U-17 võrkpallurid said kodusel turniiril teise koha] ERR, 26.11.2018.</ref> Koondis osales omavanuste EM-valikturniiridel, kuid finaalturniirile ei pääsetud.<ref>[https://sport.err.ee/590160/eesti-u-17-vorkpallikoondis-lopetas-valiksarja-suure-voiduga Eesti U-17 võrkpallikoondis lõpetas valiksarja suure võiduga] ERR arhiiv, 16.04.2017.</ref><ref>[https://sport.err.ee/653319/u-18-vorkpallikoondise-peatreener-kaks-geimi-jaid-kripeldama U-18 võrkpallikoondise peatreener: kaks geimi jäid kripeldama] ERR, 10.01.2018.</ref><ref>[https://sport.err.ee/1023036/eesti-vorkpallijuuniorid-paasesid-em-valikturniiril-jargmisesse-faasi Eesti võrkpallijuuniorid pääsesid EM-valikturniiril järgmisesse faasi] ERR, 11.01.2020.</ref> Noorteklassis osales Tammearu erinevate paarilistega mitmetel rahvusvahelistel rannavõrkpalliturniiridel. 2016. aastal mängis ta koos vennaga [[Siim Tammearu]]ga U18 vanuseklassi EM-il [[Tšehhis]] ja EEVZA meistrivõistlustel [[Leedus]], kus mõlemal juhul jõuti ''play-off'' ringi.<ref>[https://sport.err.ee/90203/vennad-tammearud-joudsid-u-18-rannavolle-em-il-alagrupist-edasi Vennad Tammearud jõudsid U-18 rannavolle EM-il alagrupist edasi] ERR arhiiv, 13.08.2016.</ref><ref>[https://sport.err.ee/89325/eesti-rannavorkpallurid-saavutasid-eevza-meistrivoistlustel-seitsmenda-koha Eesti rannavõrkpallurid saavutasid EEVZA meistrivõistlustel seitsmenda koha] ERR arhiiv, 26.07.2016.</ref> Aastatel 2017–2018 mängis ta koos [[Rasmus Meius]]ega, saavutades U18 vanuseklassi EM-il viienda koha ning osaledes noorte olümpiamängude kvalifikatsioonis ja Kontinentide karikaturniiril.<ref>[https://sport.err.ee/612911/noored-rannavorkpallurid-asuvad-parnus-jahtima-olumpiapaasmeid Noored rannavõrkpallurid asuvad Pärnus jahtima olümpiapääsmeid] ERR arhiiv, 14.08.2017.</ref><ref>[https://sport.err.ee/613921/eesti-rannavorkpallurid-paasesid-noorte-om-kvalifikatsiooni-teise-ringi Eesti rannavõrkpallurid pääsesid noorte OM-kvalifikatsiooni teise ringi] ERR arhiiv, 20.08.2017.</ref><ref>[https://sport.err.ee/615060/meius-ja-tammearu-jatkavad-u-18-em-il-voitlust-viienda-koha-nimel Meius ja Tammearu jätkavad U-18 EM-il võitlust viienda koha nimel] ERR arhiiv, 27.08.2017.</ref><ref>[https://sport.err.ee/838642/meius-ja-tammearu-piirdusid-kontinentide-karikaturniiril-alagrupimangudega Meius ja Tammearu piirdusid Kontinentide karikaturniiril alagrupimängudega] ERR, 11.06.2018.</ref> Hiljem jätkas ta koos [[Timo Lõhmus]]ega, saavutades 2018. aastal U18 vanuseklassi EM-il [[Tšehhis]] veerandfinaalikoha ja EEVZA-l teise koha [[Ukrainas]].<ref>[https://sport.err.ee/848491/tammearu-ja-lohmus-said-eevza-meistrivoistlustel-2-koha Tammearu ja Lõhmus said EEVZA meistrivõistlustel 2. koha] ERR, 23.07.2018.</ref><ref>[https://sport.err.ee/854902/lohmuse-tammearu-ilus-teekond-em-il-loppes-veerandfinaalis Lõhmuse – Tammearu ilus teekond EM-il lõppes veerandfinaalis] ERR, 19.08.2018.</ref> 2019. aastal jõuti U20 vanuseklassi EM-il [[Rootsis]] 16 parema hulka ning osaleti esmakordselt MK-etapil [[Jurmala]]s, kus pääseti põhiturniirile.<ref>[https://sport.err.ee/957242/eesti-rannavorkpallipaar-kaotas-u-20-em-il-valitsevatele-maailmameistritele Eesti rannavõrkpallipaar kaotas U-20 EM-il valitsevatele maailmameistritele] ERR, 30.06.2019.</ref><ref>[https://sport.err.ee/973336/nolvak-ja-tiisaar-voitsid-mk-etapil-enda-alagrupi Nõlvak ja Tiisaar võitsid MK-etapil enda alagrupi] ERR, 23.08.2019.</ref> Ta on korduvalt tulnud erinevates vanuseklassides Eesti meistriks rannavõrkpallis: U16 vanuseklassis 2015 [[Mattias Metsna]]ga, U18 ja U20 vanuseklassis 2016 [[Siim Tammearu]]ga, U20 vanuseklassis 2017 [[Rasmus Meius]]ega, U18 ja U20 vanuseklassis 2018 [[Timo Lõhmus]]ega.<ref name=sporditulemused/> ===Eesti võrkpallikoondis=== 2019. aastal kutsuti Tammearu esimest korda [[Eesti võrkpallikoondis]]e juurde.<ref>[https://sport.err.ee/926096/vorkpallikoondis-alustab-koondisesuve-noorendatud-koosseisuga Võrkpallikoondis alustab koondisesuve noorendatud koosseisuga] ERR, 02.04.2019.</ref> Debüütmäng oli tal sama aasta mais kontrollkohtumises [[Slovakkia võrkpallikoondis]]e vastu, mis võideti 4:0.<ref>[https://sport.err.ee/940563/eesti-vorkpallikoondis-oli-esimeses-kontrollmangus-slovakkiast-kindlalt-ule Eesti võrkpallikoondis oli esimeses kontrollmängus Slovakkiast kindlalt üle] ERR, 16.05.2019.</ref> [[Meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistluste]] finaalturniiril on ta esindanud [[Eesti]]t kahel korral ([[2021. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2021]] ja [[2023. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2023]]). Esimesel (2021) turniiril sai ta esimeses mängus randmepõrutuse ning edasisel turniiril enam mängida ei saanud.<ref>[https://sport.err.ee/1608313247/selgus-eesti-vorkpallikoondise-koosseis-koduseks-em-finaalturniiriks Selgus Eesti võrkpallikoondise koosseis koduseks EM-finaalturniiriks] ERR, 20.08.2021.</ref><ref>[https://sport.err.ee/1608327560/karli-alliku-jaoks-on-kodune-em-finaalturniir-loppenud Karli Alliku jaoks on kodune EM-finaalturniir lõppenud] ERR, 02.09.2021.</ref> [[Meeste Euroopa liiga võrkpallis|Euroopa Liigas]] on ta kuulunud koondisse viiel turniiril ([[2019. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2019]], [[2021. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2021]], [[2022. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2022]], [[2023. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2023]] ja [[2024. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2024]]). {{Tsitaat2|Märt Tammearu on päris hea. Päris üllatav, ta on alles 18-aastane. /…/ Nüüd ei teagi, mida ta lõpuks teeb, tal on ju see teine asi ka, ranna näol. Ta on mõlemas osav, tal ongi saalis ka need rannalöögid. Arvan, et tuleb igal juhul hea mängija.<ref>Märt Roosna: [https://sport.delfi.ee/artikkel/86407177/intervjuu-mis-on-vorkpallikoondise-ajutise-kapteni-raadiku-umbersunni-taga-tana-ma-enam-ei-suutnud-kutsusin-treeneri-ise-valja-ja-raakisin-temaga INTERVJUU | Mis on võrkpallikoondise ajutise kapteni Raadiku ümbersünni taga? „Täna ma enam ei suutnud, kutsusin treeneri ise välja ja rääkisin temaga.”] Delfi, 02.06.2019.</ref>|[[Eesti võrkpallikoondis]]e kapten [[Andrus Raadik]] Delfile, kui küsiti, kes teda enim üllatanud koondises on sellel perioodil (2019)}} {{Tsitaat2|Märdil on kõik olemas, et saada väga heaks mängijaks. Ta on suur talent. Aga üksnes suur potentsiaal ei tähenda seda, et sinust saabki tippmängija. Pead olema vaimselt väga sitke ja võitlusvalmis. <ref>Märt Roosna: [https://sport.delfi.ee/artikkel/93757377/peatreeneri-kasulauad-kes-peab-valjakul-bossiks-hakkama-kes-endast-looma-valja-laskma-ja-kes-koha-eest-vihasemalt-voitlema Peatreeneri käsulauad. Kes peab väljakul bossiks hakkama, kes endast looma välja laskma ja kes koha eest vihasemalt võitlema? ] Delfi, 17.06.2021.</ref>|[[Eesti võrkpallikoondis]]e peatreener [[Cédric Énard]] Delfile Märt Tammearust (2021)}} ===Klubivõrkpall=== Tammearu debüteeris Eesti meistriliigas 2016/17 hooajal kõigest 15-aastaselt [[Pärnu VK|Pärnu võrkpalliklubi]] koosseisus ning kuulus sinna kaks hooaega.<ref>[https://sport.err.ee/86787/seljatraumast-ule-saanud-parnu-vk-liider-jatkab-klubis-ka-uuel-hooajal Seljatraumast üle saanud Pärnu VK liider jätkab klubis ka uuel hooajal] ERR arhiiv, 31.05.2016.</ref> Esimesel hooajal võideti [[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikavõistlused]], mõlemal hooajal tuldi [[Credit24 Meistriliiga]]s hõbedale ja [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlustel]] pronksile.<ref name=sporditulemused/> Teisel hooajal osaleti [[CEV Challenge Cup]]il, kus jõuti 1/8 finaali.<ref>[https://sport.err.ee/679105/parnu-vorkpalliklubi-langes-eurosarjast-valja Pärnu võrkpalliklubi langes eurosarjast välja] ERR, 31.01.2018.</ref> Kuigi Tammearu ei kuulunud enamasti põhikoosseisu, teenis ta oma võimaluse teise hooaja Balti liiga ''Final Four''-turniiril, kus paistis silma hea mänguga ning valiti Balti liiga unistuste meeskonda üheks nurgaründajaks.<ref>Märt Roosna: [https://sport.delfi.ee/artikkel/81536537/kui-erakordne-on-17-aastase-vorkpalluri-esilekerkimine-meeste-hulgas-mida-tegid-taht-ja-venno-selles-vanuses Kui erakordne on 17-aastase võrkpalluri esilekerkimine meeste hulgas? Mida tegid Täht ja Venno selles vanuses?] Delfi, 24.03.2018.</ref><ref>Rauno Volmar, Märt Roosna: [https://sport.delfi.ee/artikkel/81537877/fotod-ja-videod-uliponev-balti-liiga-sai-vaarilise-punkti-pulk-purustas-punktirekordi-ja-tuuris-saaremaa-karikavoitjaks FOTOD JA VIDEOD | Ülipõnev Balti liiga sai väärilise punkti: Pulk purustas punktirekordi ja tüüris Saaremaa karikavõitjaks] Delfi, 24.03.2018.</ref> {{Tsitaat2|Ta sai just 17, karvad tal juba kasvavad. Teisalt, kui sa vaatad talle peale, siis ta ei ole mees. Ta on nooruk alles. /…/ Märdist tuleb kindlasti. Peaasi, et keegi teda ära ei suuda rikkuda. Peaasi, et poisil ise tahtmist on. Koordinatsioon, rütmitunne, mängulugemise oskus on täiesti normaalsel tasemel selleks eaks. Kusjuures tal on veel üks hea omadus – ta suudab treeneri nõudmised meelde jätta.<ref>Märt Roosna: [https://sport.delfi.ee/artikkel/81529579/fotod-ja-videod-17aastane-koolipoiss-aitas-parnu-finaali-keelt-ullatas-publik-saarlased-habi-vahetate-varvi-nagu-moned-90ndate-alguses FOTOD JA VIDEOD | 17aastane koolipoiss aitas Pärnu finaali. Keelt üllatas publik: saarlased, häbi! Vahetate värvi nagu mõned 90ndate alguses!] Delfi, 23.03.2018.</ref>|[[Pärnu VK]] peatreener [[Avo Keel]] Delfile Märt Tammearust (2018)}} Uueks hooajaks (2018/19) vahetas ta [[Eesti]] siseselt klubi ning liitus meistriliiga klubiga [[Bigbank Tartu]], kus ta mängis nii nurga- kui diagonaalründaja positsioonil.<ref>[https://sport.postimees.ee/6544277/eesti-meistrivoistluste-poolfinaalid-algavad-bigbank-tartu-vs-rakvere-ja-saaremaa-vs-parnu#_ga=2.127151245.1425678137.1672661928-2077842338.1671696366 Eesti meistrivõistluste poolfinaalid algavad: Bigbank Tartu vs Rakvere ja Saaremaa vs Pärnu] Postimees, 13.03.2019.</ref> Võideti [[Balti liiga (võrkpall)|Balti liiga]] ja [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlustel]] saadi teine koht.<ref>[https://sport.postimees.ee/6531767/vorkpalli-uhisliiga-voitja-selgus-uskumatus-trilleris#_ga=2.165375167.1425678137.1672661928-2077842338.1671696366 Võrkpalli ühisliiga võitja selgus uskumatus trilleris!] Postimees, 02.03.2019.</ref><ref>[https://sport.postimees.ee/6572796/tipphetked-ja-galerii-tartu-andis-taas-kova-lahingu-kuid-parnu-vorkpalliklubi-krooniti-nelja-aastase-pausi-jarel-eesti-meistriks#_ga=2.156394939.1425678137.1672661928-2077842338.1671696366 Tipphetked ja galerii: Tartu andis taas kõva lahingu, kuid Pärnu võrkpalliklubi krooniti nelja-aastase pausi järel Eesti meistriks] Postimees, 21.04.2019.</ref> Hooajal 2019/20 võideti klubiga [[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikas]]; ülejäänud võistlused peatati kevadel [[Koroonapandeemia Eestis|koroonapandeemia]] tõttu.<ref>[https://web.archive.org/web/20221228121710/https://vorkpall24.ee/tartu-bigbank-tuli-valja-suurest-kaotusseisust-ja-krooniti-11-aastase-pausi-jarel-eesti-karikavoitjaks/ Tartu Bigbank tuli välja suurest kaotusseisust ja krooniti 11-aastase pausi järel Eesti karikavõitjaks!] Võrkpall24, 29.12.2019.</ref><ref>[https://sport.err.ee/1063675/vorkpallis-jaavad-taiskasvanute-eesti-meistritiitlid-sel-aastal-jagamata Võrkpallis jäävad täiskasvanute Eesti meistritiitlid sel aastal jagamata] ERR, 13.03.2020.</ref> Kolmandal hooajal (2020/21) saadi [[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikavõistlustel]] teine koht ning tuldi [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistriks]].<ref>[https://web.archive.org/web/20221228121713/https://vorkpall24.ee/tallinna-selver-tuli-uheksa-aastase-vaheaja-jarel-eesti-karikavoitjaks/ Tallinna Selver tuli üheksa-aastase vaheaja järel Eesti karikavõitjaks!] Võrkpall24, 22.12.2020.</ref><ref>[https://sport.err.ee/1608161884/tartu-voitis-3-0-ja-tuli-eesti-meistriks Tartu võitis 3:0 ja tuli Eesti meistriks] ERR, 31.03.2021.</ref> Tammearu valiti ka [[Balti liiga (võrkpall)|Balti liiga]] veebruari kuu parimaks mängijaks.<ref>[https://sport.err.ee/1608135526/balti-liiga-kuu-parim-oli-tartu-nurgarundaja Balti liiga kuu parim oli Tartu nurgaründaja] ERR, 09.03.2021.</ref> {{Tsitaat2|Ta on noor mängumees, kellele on väga palju antud. Märdil noorteklassis ei olnud vastaseid ju peaaegu mitte kuskil, ta oli alati A&O ja kõik võistkonnad seisid tema toel. Siin võistkonnas on juba konkurents tunduvalt suurem ja ega neid kohti põhikoosseisu ei kingita, need tuleb võita. Samas ta on saanud viimasel hooajal nurgaründajatest ühte suuremat mänguaega.<ref>[https://soundcloud.com/vorkpall24/kuldne-geim-68-osa-eesti-rahvuskoondise-ja-noortevorkpalli-sisekaemus-andrei-ojametsaga "Kuldne geim", 68. osa | Eesti rahvuskoondise ja noortevõrkpalli sisekaemus Andrei Ojametsaga] SoundCloud (alates 1:07:10), 01.09.2020.</ref>|[[Bigbank Tartu]] peatreener [[Andrei Ojamets]] Kuldse Geimi ''podcastis'' Märt Tammearust (2020)}} Hooajaks 2021/22 sõlmis ta oma esimese lepingu välisklubiga ning liitus [[Belgia]] tippklubiga [[Roeselare Knack]], kus ta mängis kaks hooaega.<ref>[https://sport.err.ee/1608195154/belgia-meistriga-liitunud-tammearu-ehk-nad-naevad-minus-pikemat-perspektiivi Belgia meistriga liitunud Tammearu: ehk nad näevad minus pikemat perspektiivi] ERR, 29.04.2021.</ref> [[CEV Meistrite Liiga võrkpallis|CEV Meistrite Liigas]] lõpetati alagrupiturniir kolmandana ning edasi ei pääsetud.<ref>[https://sport.err.ee/1608503747/tammearu-klubi-meistrite-liiga-hooaeg-loppes-kaotusega Tammearu klubi Meistrite liiga hooaeg lõppes kaotusega] ERR, 17.02.2022.</ref> Klubi võitis [[Belgia meistrivõistlused võrkpallis|Belgia meistrivõistlused]].<ref>[https://sport.err.ee/1608591709/tammearule-esimesel-valishooajal-meistritiitel-taht-jatkab-pronksijahti Tammearule esimesel välishooajal meistritiitel, Täht jätkab pronksijahti] ERR, 09.05.2022.</ref> Tammearu sai hooaja algusfaasis kõhulihase vigastuse, mille tõttu tekkis paari kuuline mängupaus; tagasi tulles täitis ta rohkem kolmanda nurgaründaja rolli.<ref>[https://parnu.postimees.ee/7683290/eesti-parima-vollemehe-edu-saladus-ma-ei-poe-enam-nii-palju-naudin-vorkpalli Eesti parima vollemehe edu saladus: Ma ei põe enam nii palju – naudin võrkpalli!] Pärnu Postimees, 03.01.2023.</ref> Teist hooaega (2022/23) alustati [[Belgia superkarikas võrkpallis|Belgia superkarika]] võiduga, kus Märt oli mängu resultatiivseim mängija.<ref>[https://sport.err.ee/1608743902/mart-tammearu-alustas-hooaega-tiitlivoiduga Märt Tammearu alustas hooaega tiitlivõiduga] ERR, 09.10.2022.</ref> Klubi osales [[CEV Meistrite Liiga]]s, kus oma alagrupis jäädi kolmandaks ning ''play-off''i ei pääsetud.<ref>[https://sport.err.ee/1608864737/eesti-vorkpallurid-jatkavad-cev-i-karikaturniiri-veerandfinaalides Eesti võrkpallurid jätkavad CEV-i karikaturniiri veerandfinaalides] ERR, 26.01.2023.</ref> Edasi jätkati aste madalamas eurosarjas ([[CEV Cup]]is), kus saadi lõpuks teine koht.<ref>[https://sport.err.ee/1608939308/eurosarjas-hobedaga-leppima-pidanud-tammearu-nad-panid-meid-surve-alla Eurosarjas hõbedaga leppima pidanud Tammearu: nad panid meid surve alla] ERR, 06.04.2023.</ref> Võideti [[Belgia karikavõistlused võrkpallis|Belgia karikas]] ja tuldi [[Belgia meistrivõistlused võrkpallis|Belgia meistriks]].<ref>[https://sport.err.ee/1608898832/mart-tammearu-krooniti-belgias-karikavoitjaks Märt Tammearu krooniti Belgias karikavõitjaks] ERR, 27.02.2023.</ref><ref>[https://sport.err.ee/1608972206/mart-tammearu-krooniti-belgia-meistriks-treialile-ja-vankerile-hobe Märt Tammearu krooniti Belgia meistriks, Treialile ja Vankerile hõbe] ERR, 09.05.2023.</ref> Tammearu oli hooaja teises pooles umbes kuu aega vigastuspausil, kuid ülejäänud hooajal kuulus üldiselt meeskonna põhikoosseisu.<ref>[https://sport.err.ee/1608931283/tammearu-ja-roeselare-joudsid-cev-cupi-tiitlist-sammu-kaugusele Tammearu ja Roeselare jõudsid CEV Cupi tiitlist sammu kaugusele] ERR, 30.03.2023.</ref> Hooajaks 2023/24 liitus ta [[Prantsusmaa]] tippklubi [[VB Tours]] meeskonnaga.<ref>[https://sport.err.ee/1609000424/mart-tammearu-liitus-prantsusmaa-korgliigaklubiga Märt Tammearu liitus Prantsusmaa kõrgliigaklubiga] ERR, 07.06.2023.</ref> Hooaja alguses võideti [[Prantsusmaa superkarikas võrkpallis|Prantsusmaa superkarikas]].<ref>[https://www.lanouvellerepublique.fr/tours/supercoupe-de-france-le-tours-vb-domine-chaumont-et-s-offre-son-premier-trophee-de-la-saison Supercoupe de France : le Tours VB domine Chaumont et s’offre son premier trophée de la saison] La Nouvelle République, 14.10.2023.</ref> [[Prantsusmaa karikavõistlused võrkpallis|Prantsusmaa karikavõistlustel]] jõuti poolfinaali. [[Prantsusmaa meistrivõistlused võrkpallis|Prantsusmaa meistriliigas]] alustati tagasihoidlikult, kuid hooaja edenedes paranesid tulemused ning lõpuks saavutati teine koht.<ref>[https://sport.err.ee/1609327962/treial-tuli-belgia-meistriks-taht-ja-tammemaa-voidutsesid-saksamaal Treial tuli Belgia meistriks, Täht ja Tammemaa võidutsesid Saksamaal] ERR, 29.04.2024.</ref> [[CEV Meistrite liiga]]s pääseti alagrupist edasi, kuid ''play-off'''is kaotati Saksamaa tippklubile [[Berliini Recycling Volleys]].<ref>[https://sport.err.ee/1609248009/tahe-ja-tammemaa-koduklubi-joudis-meistrite-liigas-veerandfinaali Tähe ja Tammemaa koduklubi jõudis Meistrite liigas veerandfinaali] ERR, 08.02.2024.</ref> Tammearu kuulus üldiselt meeskonna põhikoosseisu ning valiti hooaja jooksul korduvalt mängu parimaks mängijaks. Hooajaks 2024/25 liitus ta [[Poola meistrivõistlused võrkpallis|Poola Plusliigas]] osaleva [[Ukraina]] klubiga [[Lvivi Barkom-Kažanõ]] meeskonnaga.<ref>Kaspar Ruus: [https://sport.delfi.ee/artikkel/120303671/samm-edasi-eesti-vorkpallikoondislane-mart-tammearu-hakkab-mangima-euroopa-tippliigas Samm edasi: Eesti võrkpallikoondislane Märt Tammearu hakkab mängima Euroopa tippliigas] Delfi, 28.06.2024.</ref> Klubi paiknes suurema osa hooajast Plusliiga tabeli alumises osas ja võitles püsimajäämise nimel. Tammearu sai hooaja jooksul mitmel korral võimaluse end tõestada, kuid kindlamalt murdis ta põhikoosseisu hooaja lõpus, mil valiti kahes viimases liigamängus meeskonna parimaks mängijaks. Klubi säilitas koha Plusliigas, lõpetades hooaja 13. kohal.<ref>[https://sport.err.ee/1609642577/venno-tuli-katari-meistriks-eestlased-said-mitu-mvp-auhinda Venno tuli Katari meistriks, eestlased said mitu MVP auhinda] ERR, 24.03.2025.</ref> ==Saavutused== [[File:08.06.2025 Škoda Rakvere Cup 2025 Tammearu-Jaani vs Parijõgi-Kender(4).jpg|thumb|Tammearu (pildil) osales [[Karl Jaani]]ga 2025. aasta Eesti rannavolle suvetuuri [[Rakvere]] etapil, kus saadi kolmas koht.<ref>[https://sport.err.ee/1609717506/saalivorkpalli-naasnud-nolvak-voitis-rannavolle-suvetuuri-avaetapi Saalivõrkpalli naasnud Nõlvak võitis rannavolle suvetuuri avaetapi] ERR, 09.06.2025.</ref>]] ===Klubivõrkpall=== '''[[CEV Cup]]''' *2022/23 [[File:Simple silver cup.svg|16px]] [[Roeselare Knack]]iga '''[[Balti liiga (võrkpall)|Balti liiga]]''' *2016/17 [[File:Silver medal with cup.svg|16px]] [[Pärnu VK|Pärnu võrkpalliklubiga]] *2017/18 [[File:Silver medal with cup.svg|16px]] [[Pärnu VK|Pärnu võrkpalliklubiga]] *2018/19 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] [[Bigbank Tartu]]ga '''Riikide meistrivõistlused''' *2016/17 [[File:Bronze medal with cup.svg|16px]] [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]] [[Pärnu VK|Pärnu võrkpalliklubiga]] *2017/18 [[File:Bronze medal with cup.svg|16px]] [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]] [[Pärnu VK|Pärnu võrkpalliklubiga]] *2018/19 [[File:Silver medal with cup.svg|16px]] [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]] [[Bigbank Tartu]]ga *2019/20 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]] [[Bigbank Tartu]]ga *2020/21 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]] [[Bigbank Tartu]]ga *2021/22 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] [[Belgia meistrivõistlused võrkpallis|Belgia meistrivõistlused]] [[Roeselare Knack]]iga *2022/23 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] [[Belgia meistrivõistlused võrkpallis|Belgia meistrivõistlused]] [[Roeselare Knack]]iga *2023/24 [[File:Silver medal with cup.svg|16px]] [[Prantsusmaa meistrivõistlused võrkpallis|Prantsusmaa meistrivõistlused]] [[Tours VB]]'ga '''Riikide karikavõistlused''' *2016/17 [[File:Simple gold cup.svg|16px]] [[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikavõistlused]] [[Pärnu VK|Pärnu võrkpalliklubiga]] *2019/20 [[File:Simple gold cup.svg|16px]] [[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikavõistlused]] [[Bigbank Tartu]]ga *2020/21 [[File:Simple silver cup.svg|16px]] [[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikavõistlused]] [[Bigbank Tartu]]ga *2022/23 [[File:Simple gold cup.svg|16px]] [[Belgia superkarikas võrkpallis|Belgia superkarikas]] [[Roeselare Knack]]iga *2022/23 [[File:Simple gold cup.svg|16px]] [[Belgia karikavõistlused võrkpallis|Belgia karikavõistlused]] [[Roeselare Knack]]iga *2023/24 [[File:Simple gold cup.svg|16px]] [[Prantsusmaa superkarikas võrkpallis|Prantsusmaa superkarikas]] [[Tours VB]]'ga *2024/25 [[File:Simple silver cup.svg|16px]] [[Jaapani karikavõistlused võrkpallis|Jaapani karikavõistlused]] [[Hokkaido Voreas]]ega ===Koondis=== *2021 [[File:Bronze medal with cup.svg|16px]] [[Meeste Euroopa Liiga võrkpallis|Euroopa Liiga]] ===Rannavõrkpall=== *2018 [[File:Silver medal with cup.svg|16px]] EEVZA U18 meistrivõistlused [[Timo Lõhmus]]ega ==Tunnustus== *'''[[Aasta parim võrkpallur|Eesti parim meesvõrkpallur]]:''' 2022, 2023, 2024 ja 2025.<ref>[https://sport.err.ee/1608835960/aasta-vorkpalluriteks-valiti-kristiine-miilen-ja-mart-tammearu Aasta võrkpalluriteks valiti Kristiine Miilen ja Märt Tammearu] ERR, 30.12.2022.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20231217074111/https://volley.ee/aasta-vorkpalluriteks-valiti-kertu-laak-ja-mart-tammearu-parima-treeneri-tunnustuse-palvis-alar-rikberg/ Aasta võrkpalluriteks valiti Kertu Laak ja Märt Tammearu, parima treeneri tunnustuse pälvis Alar Rikberg] Eesti Võrkpalli Liit, 16.12.2023.</ref><ref>[https://sport.err.ee/1609551589/andres-toobal-valiti-esmakordselt-aasta-vorkpallitreeneriks Andres Toobal valiti esmakordselt aasta võrkpallitreeneriks] ERR, 14.12.2024.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20260115233803/https://volley.ee/aasta-vorkpalluri-tiitli-palvisid-laak-ja-tammearu-ning-hollas-remmelg-ja-rebel-kais-parima-treeneri-autasu-teenisid-rikberg-ja-vesik/ Aasta võrkpalluri tiitli pälvisid Laak ja Tammearu ning Hollas – Remmelg ja Rebel-Kais, parima treeneri autasu teenisid Rikberg ja Vesik] Eesti Võrkpalli liit, 21.12.2025.</ref> *'''Eesti parim noorvõrkpallur noormeestest:''' 2019 ja 2020.<ref>[https://sport.err.ee/1018679/aasta-parimad-vorkpallurid-on-kertu-laak-ja-robert-taht Aasta parimad võrkpallurid on Kertu Laak ja Robert Täht] ERR, 29.12.2019.</ref><ref>[https://sport.err.ee/1608083419/aasta-vorkpallurid-on-laak-ja-juhkami-aasta-treeneriks-valiti-ojamets Aasta võrkpallurid on Laak ja Juhkami, aasta treeneriks valiti Ojamets] ERR, 22.01.2021.</ref> *'''Eesti parim rannavõrkpalli noortepaar noormeestest:''' 2016 ([[Siim Tammearu]]ga), 2017 ([[Rasmus Meius]]ega) ja 2018 ([[Timo Lõhmus]]ega).<ref>[https://sport.err.ee/96287/aasta-parimad-vorkpallurid-on-anu-ennok-ja-robert-taht Aasta parimad võrkpallurid on Anu Ennok ja Robert Täht] ERR arhiiv, 27.12.2016.</ref><ref>[https://sport.err.ee/650941/aasta-parimad-vorkpallurid-on-kertu-laak-ja-robert-taht Aasta parimad võrkpallurid on Kertu Laak ja Robert Täht] ERR arhiiv, 27.12.2017.</ref><ref>[https://sport.err.ee/892741/aasta-vorkpallurid-on-kertu-laak-ja-robert-taht Aasta võrkpallurid on Kertu Laak ja Robert Täht] ERR, 07.01.2019.</ref> ==Statistika== {| class="wikitable" style="text-align:center" |+ Mängud ja punktid klubides eurosarjades |- !rowspan="2"|Klubi !rowspan="2"|Hooaeg !colspan="2"|[[CEV Meistrite liiga]] !colspan="2"|[[CEV Cup]] !colspan="2"|[[CEV Challenge Cup]] !rowspan="2"|Allikad |- !Mänge<br>(geime)!!Punkte!!Mänge<br>(geime)!!Punkte!!Mänge<br>(geime)!!Punkte |- |[[Pärnu VK]] | 2017/18 || || || || || 2 (2) || 5 !<ref>[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/Statistics.aspx?ID=1035 2018 CEV Volleyball Challenge Cup - Men Statistics] CEV (vaadatud 15.12.2023).</ref> |- |rowspan="2"|[[Roeselare Knack]] | 2021/22 || 4 (16) ||34 || || || || !<ref>[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/Statistics.aspx?ID=1316 CEV Champions League Volley 2022 | Men Statistics] CEV (vaadatud 15.12.2023).</ref> |- | 2022/23 || 6 (25) ||75 || 5 (16) || 46 || || !<ref>[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/Statistics.aspx?ID=1441 CEV Champions League Volley 2023 | Men Statistics] CEV (vaadatud 15.12.2023).</ref><ref>[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/Statistics.aspx?ID=1445 CEV Volleyball Cup 2023 | Men Statistics] CEV (vaadatud 15.12.2023).</ref> |- |[[Tours VB]] | 2023/24 || 7 (22) || 66 || || || || !<ref>[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/Statistics.aspx?ID=1551 CEV Champions League Volley 2024 | Men Statistics] CEV (vaadatud 09.07.2024).</ref> |- ! colspan="2" |Kokku!!17 (63)!!175!!5 (16)!!46!!2 (2)!!5!! |} ==Isiklikku== Märt Tammearu vanem vend on eesti võrkpallur [[Siim Tammearu]]. ==Viited== <references/> ==Välislingid== *[https://eurovolley.cev.eu/en/2021/men/teams/team/11799-estonia/player/68561-tammearu-mart Märt Tammearu profiil CEV kodulehel] *[https://www.plusliga.pl/players/tour/47/id/2537.html Märt Tammearu profiil Pluliga kodulehel] *[https://www.nissehuttunen.com/players/mart-tammearu Märt Tammearu] Nisse Huttunen International Sports Agency *[https://volleybox.net/mart-tammearu-p24476 Märt Tammearu profiil Volleybox] *[https://volley.ee/koondis/saalivorkpall/mehed/a-koondis/mart-tammearu/ Märt Tammearu] Eesti Võrkpalli Liit {{Navmallid | päis = Koondise koosseisud | loend = {{Eesti võrkpallikoondis 2021 Euroopa Liiga}} {{Eesti võrkpallikoondis 2021 EM}} {{Eesti võrkpallikoondis 2023 EM}} }} {{JÄRJESTA:Tammearu, Märt}} [[Kategooria:Eesti võrkpallurid]] [[Kategooria:Sündinud 2001]] feu6n5gk2ncu3xf3tpdqir45iezxqum 0 629066 7213883 7128244 2026-08-14T01:25:25Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7213883 wikitext text/x-wiki {{võrkpallur | nimi = Markkus Keel | pilt = Markkus Keel 2022.jpg | pildi_suurus = | pildiallkiri = Markkus Keel (2022) | alt = | täisnimi = | hüüdnimi = | kodakondsus = [[Eesti]] | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1995|8|18}} | sünnikoht = [[Rovaniemi]] | surmaaeg = | surmakoht = | kasv = 193 cm | kaal = | hüpe = 340 cm | blokk = 325 cm | positsioon = sidemängija | koduklubi = {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Selver x TalTech]] | särginumber = 20 | aastad1 = 2013–2014 | klubi1 = {{riigi ikoon|Eesti}} [[Võru VK|Danpower Võru/NK]] | aastad2 = 2014–2018 | klubi2 = {{riigi ikoon|Eesti}} [[Pärnu VK]] | aastad3 = 2018–2019 | klubi3 = {{riigi ikoon|Austria}} [[SK Posojilnica Aich]] | aastad4 = 2019–2020 | klubi4 = {{riigi ikoon|Belgia}} [[Lindemans Aalst]] | aastad5 = 2020–2021 | klubi5 = {{riigi ikoon|Soome}} [[Akaa Volley]] | aastad6 = 2021 | klubi6 = {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Nice Volley-Ball]] | aastad7 = 2021–2022 | klubi7 = {{riigi ikoon|Iraan}} [[Sirjan Foolad]] | aastad8 = 2022–2023 | klubi8 = {{riigi ikoon|Eesti}} [[Bigbank Tartu]] | aastad9 = 2023–2024 | klubi9 = {{riigi ikoon|Bulgaaria}} [[Cherno More Baske]] | aastad10 = 2024–2025 | klubi10 = {{riigi ikoon|Bulgaaria}} [[Dunav Ruse]] | aastad11 = 2025–2026 | klubi11 = {{Riigi ikoon|Aserbaidžaan}} [[FHN-Xilasedici VK]] | aastad12 = 2026– | klubi12 = {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Selver x TalTech]] | koondiseaastad1 = 2010–2013 | koondis1 = Eesti noortekoondis | koondiseaastad2 = 2017– | koondis2 = [[Eesti võrkpallikoondis]] | uuendatud = 14.02.2026 }} '''Markkus Keel''' (sündinud [[18. august]]il [[1995]] [[Rovaniemi]]s) on eesti võrkpallur. Ta kuulub alates 2017. aastast [[Eesti võrkpallikoondis]]se ning hooaja 2025/26 teisest poolest mängib ta [[Eesti]] meistriliiga klubis [[Selver x TalTech]].<ref>Mariel Gregor. [https://sport.postimees.ee/4092887/naaber-ja-keel-paasesid-esmakordselt-koondise-laagrisse-pupart-esialgu-eemal#_ga=2.51427049.1335797874.1672123469-2077842338.1671696366 Naaber ja Keel pääsesid esmakordselt koondise laagrisse, Pupart esialgu eemal] Postimees arhiiv, 26.04.2017.</ref> ==Sportlaskarjäär== ===Noorteklassid=== Markkus Keel mängis noorteklassides võrkpalli [[Pärnu]]s [[Johannes Noormägi|Johannes Noormäe]] ja [[Toomas Jasmin]]i käe all. Pärnu võrkpalliklubi noortevõistkondadega osaleti omavanuste Eesti meistri- ja karikavõistlustel, kus saadi mitmeid medaleid ning millest esimene ka korra võideti.<ref name="sporditulemused">[https://www.sport24.ee/index.php?ac=otsinimidet&id=31382 Markkus Keel] Sporditulemused (vaadatud 15.12.2023).</ref> Aastatel 2010–2013 kuulus Keel Eesti noormeestekoondisse (sündinud 1995 ja hiljem), kelle treeneriteks olid [[Toomas Jasmin]] ja [[Marko Mett]]. Koondisega osaleti omavanuste EM-valikturniiridel, kuid finaalturniirile pääsu ei tagatud.<ref>[https://www.arhiiv.volley.ee/page.php?pgID=158fc2ddd52ec2cf54d3c161f2dd6517&l=est Poisid 95] Eesti Võrkpalli Liidu arhiiv.</ref> Koondisega võideti 2013. aastal rahvusvaheline turniir [[Soome]]s.<ref>[https://sport.err.ee/40456/eesti-u-18-noormehed-voitsid-turniiri-soomes Eesti U-18 noormehed võitsid turniiri Soomes] ERR arhiiv, 03.09.2013.</ref> 2014. aastal osales Keel koos paarilise [[Taavi Arula]]ga U20 rannavõrkpalli EM-il [[Itaalia]]s, kus jõuti ''play-off'' ringi ning saadi kokkuvõttes 17. koht.<ref>[https://sport.err.ee/59607/noored-rannavorkpallurid-said-em-il-17-koha Noored rannavõrkpallurid said EM-il 17. koha] ERR arhiiv, 07.09.2014.</ref> Ta on ühel korral (2014) tulnud ka [[Karli Allik]]uga Eesti U20 vanuseklassi meistriks.<ref>[https://saartehaal.postimees.ee/6641541/luhidalt-spordist Lühidalt spordist] Saarte Hääl arhiiv, 05.08.2014.</ref> ===Eesti võrkpallikoondis=== Markkus Keel mängis esimest korda [[Eesti võrkpallikoondis|Eesti võrkpallikoondises]] 2017. aasta mais kontrollkohtumisel [[Hispaania võrkpallikoondis]]e vastu, mis kaotati 2:3.<ref>[https://sport.err.ee/597204/eesti-vorkpallikoondise-teine-koosseis-andis-hispaaniale-vageva-lahingu Eesti võrkpallikoondise teine koosseis andis Hispaaniale vägeva lahingu] ERR, 21.05.201.</ref> [[Meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistluste]] finaalturniiril on ta esindanud [[Eesti]]t kahel korral ([[2019. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2019]] ja [[2023. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2023]]).<ref> [https://sport.err.ee/978806/selgus-em-finaalturniirile-soitva-meeste-vorkpallikoondise-koosseis Selgus EM-finaalturniirile sõitva meeste võrkpallikoondise koosseis] ERR, 10.09.2019.</ref><ref>[https://volley.ee/peatreener-alar-rikberg-avalikustas-em-finaalturniirile-soitva-rahvuskoondise-koosseisu/ Peatreener Alar Rikberg avalikustas EM-finaalturniirile sõitva rahvuskoondise koosseisu] Eesti Võrkpalli Liit, 20.08.2023.</ref> [[Euroopa liiga võrkpallis|Euroopa liigas]] on ta kuulunud koondisse viiel korral ([[2018. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2018]], [[2019. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2019]], [[2022. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2022]], [[2023. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2023]] ja [[2024. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2024]]) ning korra ka selle võitnud (2018). Samuti on ta kuulunud koondisse 2018. aastal Challenger Cupil.<ref>[https://sport.err.ee/840696/vorkpallikoondis-alustab-challenger-cupi-portugali-vastu Võrkpallikoondis alustab Challenger Cupi Portugali vastu] ERR, 19.06.2018.</ref> ===Klubivõrkpall=== ====2013–2018 Eesti meistriliigas==== Oma esimese hooaja (2013/14) Eesti meistriliiga tasemel tegi Markkus [[Võru VK|Danpower Võru/Noortekoondise]] ridades.<ref>Enn Hallik. [https://parnu.postimees.ee/2601022/vorkpallurid-katsuvad-nuud-ozolniekit-ja-tartut#_ga=2.210998613.1335797874.1672123469-2077842338.1671696366 Võrkpallurid katsuvad nüüd Ozolniekit ja Tartut] Pärnu Postimees arhiiv, 19.11.2013.</ref> Võistkond osales [[Schenker Liiga]]s, [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistri-]] ja [[Eesti karikavõistlused võrkpallis|karikavõistlustel]], kus parimaks tulemuseks jäi karikavõistlustel poolfinaali jõudmine.<ref name="sporditulemused"/> Järgneval hooajal (2014/15) liitus Markkus [[Pärnu VK|Pärnu võrkpalliklubiga]], kuhu peatreeneriks tuli isa [[Avo Keel]] ja põhisidemängijaks vanem vend [[Martti Keel]].<ref>[https://sport.err.ee/57343/loplikult-komplekteeritud-parnu-seab-korgeid-eesmarke Lõplikult komplekteeritud Pärnu seab kõrgeid eesmärke] ERR arhiiv, 16.07.2014.</ref> Klubi võitis [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistri-]] ja [[Eesti karikavõistlused võrkpallis|karikavõistlused]].<ref>Enn Hallik. [https://parnu.postimees.ee/3026741/parnu-voitis-eesti-vorkpallikarika#_ga=2.13753719.1335797874.1672123469-2077842338.1671696366 Pärnu võitis Eesti võrkpallikarika!] Pärnu Postimees arhiiv, 16.12.2014.</ref><ref>Enn Hallik. [https://parnu.postimees.ee/3163019/hindrek-pulga-soolo-algatas-voidupeo#_ga=2.40087906.1335797874.1672123469-2077842338.1671696366 Hindrek Pulga soolo algatas võidupeo] Pärnu Postimees arhiiv, 21.04.2015.</ref> Teisel hooajal Pärnus (2015/16) osaleti [[CEV Cup]]il, kus eeringist edasi ei pääsetud ja [[CEV Challenge Cup]]il, kus jõuti 1/8 finaali.<ref>Eno-Gerrit Link. [https://parnu.postimees.ee/3404717/kreeka-klubi-lulitas-parnakad-cev-karikasarjast-valja#_ga=2.173062243.1335797874.1672123469-2077842338.1671696366 Kreeka klubi lülitas pärnakad CEV-karikasarjast välja] Pärnu Postimees arhiiv, 18.11.2015.</ref><ref>Mariel Gregor. [https://sport.postimees.ee/3486105/valed-otsused-maksid-katte-ja-eneseuletus-jai-sundimata#_ga=2.53014888.1335797874.1672123469-2077842338.1671696366 Valed otsused maksid kätte ja eneseületus jäi sündimata] Postimees Sport arhiiv, 29.01.2016.</ref> Taas võideti Eesti karikavõistlused, samuti võideti [[Balti liiga (võrkpall)|Saja Liiga]]; Eesti meistrivõistlustel jäädi teiseks.<ref>Enn Hallik. [https://parnu.postimees.ee/3449227/vorkpallimehed-kordasid-karikavoitu#_ga=2.186816232.1335797874.1672123469-2077842338.1671696366 Võrkpallimehed kordasid karikavõitu] Pärnu Postimees arhiiv, 29.12.2015.</ref><ref>Alver Kivi. [https://saartehaal.postimees.ee/6652984/saarlased-voitsid-parnuga-vorkpalli-saja-liiga-turniiri#_ga=2.13874295.1335797874.1672123469-2077842338.1671696366 Saarlased võitsid Pärnuga võrkpalli Saja liiga turniiri] Saarte Hääl arhiiv, 15.03.2016.</ref> Markkus täitis taas meeskonnas teise sidemängija rolli. Kolmandal hooajal (2016/17) lahkus klubist Martti Keel ja Markkus sai hakata kandma meeskonnas põhisidemängija rolli. Kolmandat aastat järjest võideti Eesti karikavõistlused.<ref>Mariel Gregor, Siim Kaasik. [https://sport.postimees.ee/3962535/keele-ootamatu-kaigu-tottu-jai-tiitel-parnule#_ga=2.240302147.1335797874.1672123469-2077842338.1671696366 Keele ootamatu käigu tõttu jäi tiitel Pärnule] Postimees arhiiv, 30.12.2016.</ref> [[Credit24 Meistriliiga]]s saadi teine ja Eesti meistrivõistlustel kolmas koht. Neljandal hooajal (2017/18) jätkas Markkus Pärnus põhisidemängijana.<ref>Märt Pilme. [https://parnu.postimees.ee/4182155/vorkpalliklubi-ei-pikenda-pohilibero-lepingut#_ga=2.215716183.1335797874.1672123469-2077842338.1671696366 Võrkpalliklubi ei pikenda põhilibero lepingut] Pärnu Postimees arhiiv, 18.07.2017.</ref> Klubi osales CEV Challenge Cupil, kus jõuti 1/8 finaali. Credit24 Meistriliigas saadi teine koht ning Eesti meistrivõistlustel kolmas. Markkus valiti Credit24 Meistriliiga jaanuari parimaks mängijaks.<ref>Eno-Gerrit Link. [https://parnu.postimees.ee/4394757/parnakas-valiti-meistriliigas-kuu-parimaks-mangijaks#_ga=2.14719350.1335797874.1672123469-2077842338.1671696366 Pärnakas valiti meistriliigas kuu parimaks mängijaks] Pärnu Postimees, 01.02.2018.</ref> ====2018–2022 Välismaal==== Hooajaks 2018/19 sõlmis Markkus esimese välislepingu ning suundus [[Austria]] meistriliiga klubisse [[SK Posojilnica Aich/Dob]].<ref>Kris Ilves. [https://sport.postimees.ee/4494155/veel-uks-eestlane-vorkpalli-meistrite-liigas-keel-loi-kaed-austria-meistriga#_ga=2.240890179.1335797874.1672123469-2077842338.1671696366 Veel üks eestlane võrkpalli Meistrite liigas: Keel lõi käed Austria meistriga] Postimees, 25.05.2018.</ref> Klubi osales [[CEV Meistrite liiga]]s, kus langeti välja teises eelringis ning põhiturniirile ei pääsetud.<ref>[https://sport.err.ee/873750/keel-ja-posojilnica-voitsid-ent-langesid-konkurentsist Keel ja Posojilnica võitsid, ent langesid konkurentsist] ERR, 01.11.2018.</ref> Eurohooaega jätkati [[CEV Cup]]il, kus jõuti 1/16 finaali. [[Kesk-Euroopa (MEVZA) liiga]]s saavutati teine koht ning võideti [[Austria meistrivõistlused võrkpallis|Austria meistrivõistlused]].<ref>[https://sport.err.ee/933345/keel-krooniti-austria-meistriks-venno-voitis-turgis-pronksi Keel krooniti Austria meistriks, Venno võitis Türgis pronksi] ERR, 25.04.2019.</ref> Markkus kuulus üldjuhul meeskonna põhikuuikusse. Hooajal 2019/20 mängis Markkus [[Belgia]] meistriliiga klubis [[Lindemans Aalst]].<ref>[https://sport.err.ee/953863/markkus-keel-siirdub-belgiasse Markkus Keel siirdub Belgiasse] ERR, 19.06.2019.</ref> [[Belgia karikavõistlused võrkpallis|Belgia karikavõistlustel]] võideti teine koht ning [[CEV Cup]]il jõuti veerandfinaali.<ref>[https://sport.err.ee/1036310/keele-koduklubi-aalst-alistus-oma-viiendas-belgia-karikafinaalis-roeselarele Keele koduklubi Aalst alistus oma viiendas Belgia karikafinaalis Roeselarele] ERR, 17.02.2020.</ref><ref>[https://sport.err.ee/1057101/venno-klubi-oli-eurosarja-veerandfinaalis-voidukas Venno klubi oli eurosarja veerandfinaalis võidukas] ERR, 26.02.2020.</ref> [[Belgia meistrivõistlused võrkpallis|Belgia meistriliiga]] põhiturniir võideti, kuid liiga finaalturniir jäi välja mängimata [[koroonapandeemia]] tõttu.<ref>[https://sport.err.ee/1033845/nadal-piiri-taga-keel-ja-aalst-voitsid-belgias-pohiturniiri Nädal piiri taga: Keel ja Aalst võitsid Belgias põhiturniiri] ERR, 11.02.2020.</ref> Markkus mängis ennast selgelt meeskonna põhisidemängijaks ning tunnustati ka ühes liiga mängus parima mängija tiitliga.<ref>[https://sport.err.ee/1017343/vorkpallurite-nadal-piiri-taga-keel-ja-aalst-jatkavad-belgias-heas-hoos Võrkpallurite nädal piiri taga: Keel ja Aalst jätkavad Belgias heas hoos] ERR, 24.12.2019.</ref> Hooajaks 2020/21 siirdus Markkus [[Soome]] meistriliiga klubisse [[Akaa Volley]], mille peatreener oli [[Eesti]] treener [[Oliver Lüütsepp]].<ref>[https://sport.err.ee/1093605/markkus-keel-solmis-lepingu-eestlase-juhendatava-soome-klubiga Markkus Keel sõlmis lepingu eestlase juhendatava Soome klubiga] ERR, 23.05.2020.</ref> Meeskonnaga jõuti [[Soome karikavõistlused võrkpallis|Soome karikavõistlustel]] ''final-four''i ning Markkus oli kindel põhimees väljakul.<ref>[https://sport.err.ee/1153224/markkus-keel-toi-koduklubile-uhe-manguga-kaks-voitu Markkus Keel tõi koduklubile ühe mänguga kaks võitu] ERR, 30.10.2020.</ref> Hooaja keskel ta vahetas klubi ning sai võimaluse liituda meditsiinilise jokkerina [[Prantsusmaa]] kõrgliiga klubiga [[Nice Volley-Ball]] sealse põhisidemängija vigastuse tõttu.<ref>[https://sport.err.ee/1608078229/vorkpallikoondislane-markkus-keel-siirdub-euroopa-tippliigasse Võrkpallikoondislane Markkus Keel siirdub Euroopa tippliigasse] ERR, 19.01.2021.</ref> Kui algselt pidi Markkus mängima põhikoosseisus hooaja lõpuni, siis juba mõne mängu järel naasis vigastuspausilt meeskonna endine sidemängija ning Markkusele jäi vahetusmängija roll.<ref>Reijo Mälton. [https://web.archive.org/web/20221229151828/https://vorkpall24.ee/markkus-keel-akaast-nicei-siirdumine-oli-vastuoluline-aga-raha-parast-ma-seda-ei-teinud/ Markkus Keel: Akaast Nice’i siirdumine oli vastuoluline, aga raha pärast ma seda ei teinud] Võrkpall24, 21.03.2021.</ref> Klubi lõpetas [[Prantsuse meistrivõistlused võrkpallis|Prantsuse meistriliiga]] kolmeteistkümnendana.<ref>[https://sport.err.ee/1608166963/nadal-piiri-taga-treial-paases-finaali-aganits-voitleb-hobeda-nimel Nädal piiri taga: Treial pääses finaali, Aganits võitleb hõbeda nimel] ERR, 05.04.2021.</ref> Hooajal 2021/22 sai Markkusest esimene eestlane, kes on mänginud Iraani meistriliigas, mida peeti sel ajal [[Lähis-Ida]] tugevaimaks võrkpalliliigaks. Ta liitus [[Iraan]]i meisterklubiga [[Sirjan Foolad]].<ref>Karl Rinaldo. [https://vorkpall24.ee/intervjuu-iraani-siirdunud-markkus-keel-keegi-ei-teinud-mulle-liiga-viiber-ja-vanker-vaarisid-kohta-koondises/ INTERVJUU | Iraani siirdunud Markkus Keel: keegi ei teinud mulle liiga, Viiber ja Vanker väärisid kohta koondises] Võrkpall24, 12.09.2021.</ref><ref>[https://sport.err.ee/1608334958/eesti-koondislane-liitub-iraani-meistermeeskonnaga Võrkpallikoondislane Markkus Keel siirdub Euroopa tippliigasse] ERR, 10.09.2021.</ref> Meeskond võitis septembris [[Aasia meistrivõistlused võrkpallis|Aasia meistrivõistlused]], kuid klubi mängis seda eelmise hooaja koosseisuga ning Markkus sealt osa ei võtnud. Aasia meistritiitliga kaasnes koht [[Klubide maailmameistrivõistlused võrkpallis|klubide maailmameistrivõistlustel]] [[Brasiilia]]s, kuid segastel asjaoludel Keelt ka sinna meeskonnaga kaasa ei võetud. Hooaja esimeses pooles oli Markkus meeskonna põhisidemängija, kuid jaanuaris toodi meeskonda uus sidemängija, kes haaras selle rolli endale.<ref>Karl Juhkami. [https://sport.postimees.ee/7503189/iraan-pakkus-eesti-koondislasele-ullatusi-igal-sammul#_ga=2.210959445.1335797874.1672123469-2077842338.1671696366 Iraan pakkus Eesti koondislasele üllatusi igal sammul] Postimees, 18.04.2022.</ref> Iraani meistriliigas pääseti küll veerandfinaali, kuid lõpetati lõpuks kohalikud meistrivõistlused neljanda kohaga. ====2022–==== Hooajaks 2022/23 naasis Markkus [[Eesti]]sse ning liitus kohaliku meistriliiga klubiga [[Bigbank Tartu]].<ref>[https://www.facebook.com/photo/?fbid=497419685722384&set=a.225577942906561 Eesti koondise sidemängija Markkus Keel liitub Bigbank Tartuga!] Bigbank Tartu facebook, 22.08.2022.</ref> Klubi osales [[CEV Challenge Cup]]il, kus jõuti 1/8 finaali.<ref>[https://volley.ee/tartu-bigbank-naitas-portugali-liiga-liidrile-hambaid-ent-pidi-siiski-kaotusega-leppima/ Tartu Bigbank näitas Portugali liiga liidrile hambaid, ent pidi siiski kaotusega leppima] Eesti Võrkpalli Liit, 30.11.2022.</ref> Võideti [[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikavõistlused]] ja [[Võrkpalli Balti liiga|Balti liiga]] ning saadi [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlustel]] teine koht.<ref>[https://volley.ee/emotsionaalne-finaal-pikast-reisist-vihaseks-aetud-tartu-bigbank-krooniti-aadu-luukase-karika-voitjaks/ Emotsionaalne finaal: pikast reisist vihaseks aetud Tartu Bigbank krooniti Aadu Luukase karika võitjaks] Eesti Võrkpalli Liit, 17.12.2022.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20230406073049/https://volley.ee/uskumatu-mang-selver-taltech-alistas-tartu-bigbanki-32-ja-krooniti-eesti-meistriks/ Uskumatu mäng! Selver/TalTech alistas Tartu Bigbanki 3:2 ja krooniti esmakordselt Eesti meistriks!] Eesti Võrkpalli Liit, 05.04.2023.</ref> Markkus kuulus üldiselt meeskonna algkoosseisu, kuid mängude kulgedes tuli tal tihti jagada mänguaega [[Ronald Järv]]ega. Hooajaks 2023/24 naasis ta välismaale ning liitus [[Bulgaaria]] meistriliiga klubiga [[Cherno More Baske]].<ref>[https://www.facebook.com/photo?fbid=230944416535242&set=a.112108341752184 Национал ще дирижира играта на "Черно море"...] ВК Черно Море - гр. Варна facebook, 13.07.2023.</ref> [[Bulgaaria meistrivõistlused võrkpallis|Bulgaaria meistriliiga]] põhiturniir lõpetati kaheksandana, mis tagas pääsu play-off’i viimase võistkonnana.<ref>[https://bvf-web.dataproject.com/CompetitionStandings.aspx?ID=38&PID=40 efbet Super Volley 2023/24 - Regular Season] Dataproject (vaadatud 21.09.2025).</ref> Veerandfinaalseeria kaotati põhiturniiri võitja vastu mängudega 1:2, mis tähendas, et liiga lõppkoht oli kaheksas.<ref>[https://sport.err.ee/1609299660/tammearu-alustas-prantsusmaal-veerandfinaale-vageva-esitusega Tammearu alustas Prantsusmaal veerandfinaale vägeva esitusega] ERR, 01.04.2024.</ref> Keel oli läbi hooaja meeskonna põhisidemängija.<ref>[https://bvf-web.dataproject.com/Statistics_AllPlayers.aspx?ID=38&PID=40 efbet Super Volley 2023/24 - Statistics] Dataproject (vaadatud 21.09.2025).</ref> Hooajaks 2024/25 vahetas ta [[Bulgaaria]]s klubi ning liitus kahe hooaja järel meistriliigasse naasnud [[Dunav Ruse]] klubiga.<ref>[https://www.instagram.com/p/C_tM9DoorjA/ Скъпи приятели, представяме ви и "мотора" на нашия отбор - това е естонският национал Markkus Keel...] VK Dunav Ruse Instagram, 09.09.2024.</ref> [[Bulgaaria meistrivõistlused võrkpallis|Bulgaaria meistriliiga]] põhiturniiri lõpus teeniti kaks võitu, millega tõusti viimaselt (12.) kohalt kümnendaks ja välditi väljalangemismäge.<ref>[https://sport.err.ee/1609635617/tammearu-saras-ellujaamismangus-laak-ja-miilen-kohtuvad-veerandfinaalis Tammearu säras ellujäämismängus, Laak ja Miilen kohtuvad veerandfinaalis] ERR, 17.03.2025.</ref> Keel oli meeskonna põhisidemängija läbi hooaja.<ref>[https://bvf-web.dataproject.com/Statistics.aspx?ID=47&PID=48&mn=100 efbet Super Volley 24/25 - Statistics] Dataproject (vaadatud 21.09.2025).</ref> ==Saavutused== ===Klubivõrkpall=== '''[[Kesk-Euroopa (MEVZA) liiga]]''' *2018/19 [[File:Silver medal with cup.svg|16px]] [[SK Posojilnica Aich]]iga '''[[Balti liiga (võrkpall)|Balti liiga]]''' *2015/16 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] [[Pärnu VK|Pärnu võrkpalliklubiga]] *2016/17 [[File:Silver medal with cup.svg|16px]] [[Pärnu VK|Pärnu võrkpalliklubiga]] *2017/18 [[File:Silver medal with cup.svg|16px]] [[Pärnu VK|Pärnu võrkpalliklubiga]] *2022/23 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] [[Bigbank Tartu]]ga '''Riikide meistrivõistlused''' *2014/15 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]] [[Pärnu VK|Pärnu võrkpalliklubiga]] *2015/16 [[File:Silver medal with cup.svg|16px]] [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]] [[Pärnu VK|Pärnu võrkpalliklubiga]] *2016/17 [[File:Bronze medal with cup.svg|16px]] [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]] [[Pärnu VK|Pärnu võrkpalliklubiga]] *2017/18 [[File:Bronze medal with cup.svg|16px]] [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]] [[Pärnu VK|Pärnu võrkpalliklubiga]] *2018/19 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] [[Austria meistrivõistlused võrkpallis|Austria meistrivõistlused]] [[SK Posojilnica Aich]]iga *2022/23 [[File:Silver medal with cup.svg|16px]] [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]] [[Bigbank Tartu]]ga '''Riikide karikavõistlused''' *2014/15 [[File:Simple gold cup.svg|16px]] [[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikavõistlused]] [[Pärnu VK|Pärnu võrkpalliklubiga]] *2015/16 [[File:Simple gold cup.svg|16px]] [[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikavõistlused]] [[Pärnu VK|Pärnu võrkpalliklubiga]] *2016/17 [[File:Simple gold cup.svg|16px]] [[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikavõistlused]] [[Pärnu VK|Pärnu võrkpalliklubiga]] *2019/20 [[File:Simple silver cup.svg|16px]] [[Belgia karikavõistlused võrkpallis|Belgia karikavõistlused]] [[Lindemans Aalst]]iga *2022/23 [[File:Simple gold cup.svg|16px]] [[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikavõistlused]] [[Bigbank Tartu]]ga ===Koondis=== *2018 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] [[Meeste Euroopa Liiga võrkpallis|Euroopa Liiga]] *2018 [[File:Bronze medal with cup.svg|16px]] Challenger Cup ==Statistika== {| class="wikitable" style="text-align:center" |+ Mängud ja sidemängija efektiivsus{{efn|Sidemängija efektiivsust hinnatakse rünnakute kvaliteedi järgi peale tõstet. Hinnangu saamiseks peab sidemängija mängima vähemalt 3. mängus ning sooritama minimaalselt 10% meeskonna tõstetest.}} klubides eurosarjades |- !rowspan="2"|Klubi !rowspan="2"|Hooaeg !colspan="2"|[[CEV Meistrite liiga]] !colspan="2"|[[CEV Cup]] !colspan="2"|[[CEV Challenge Cup]] !rowspan="2"|Allikad |- !Mänge<br>(geime)!!Efektiivsus!!Mänge<br>(geime)!!Efektiivsus!!Mänge<br>(geime)!!Efektiivsus |- |rowspan="2"|[[Pärnu VK]] | 2015/16 || || || 2 (5) || || 2 (5) || !<ref>[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/Statistics.aspx?ID=880 2016 CEV Volleyball Cup - Men Statistics] CEV (vaadatud 15.12.2023).</ref><ref>[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/Statistics.aspx?ID=881 2016 CEV Volleyball Challenge Cup - Men Statistics] CEV (vaadatud 15.12.2023).</ref> |- | 2017/18 || || || || || 3 (10) || 55,00% !<ref>[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/Statistics.aspx?ID=1035 2018 CEV Volleyball Challenge Cup - Men Statistics] CEV (vaadatud 15.12.2023).</ref> |- |[[SK Posojilnica Aich]] | 2018/19 || 4 (13) ||40,22% || 2 (6) || || || !<ref>[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/Statistics.aspx?ID=1114 2019 CEV Volleyball Champions League | Men Statistics] CEV (vaadatud 15.12.2023).</ref><ref>[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/Statistics.aspx?ID=1115 2019 CEV Volleyball Cup | Men Statistics] CEV (vaadatud 15.12.2023).</ref> |- |[[Lindemans Aalst]] | 2019/20 || || || 5 (15) || 23,75% || || !<ref>[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/Statistics.aspx?ID=1195 CEV Volleyball Challenge Cup 2020 | Men Statistics] CEV (vaadatud 15.12.2023).</ref> |- |[[Bigbank Tartu]] | 2022/23 || || || || || 4 (16) || 46,09% !<ref>[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/Statistics.aspx?ID=1446 CEV Volleyball Challenge Cup 2023 | Men Statistics] CEV (vaadatud 15.12.2023).</ref> |- |[[FHN-Xilasedici VK]] | 2025/26 || || || || || || ! |- ! colspan="2" |Kokku/Keskmine!!4 (13)!!40,22%!!9 (26)!!23,75%!!9 (31)!!50,55%!! |} ==Isiklikku== Markkus Keele isa on endine eesti sidemängija ja praegune võrkpallitreener [[Avo Keel]]. Ta vanem vend on endine võrkpallur [[Martti Keel]]. ==Viited== <references/> == Märkused == {{märkused}} ==Välislingid== *[https://eurovolley.cev.eu/en/2021/men/teams/team/11799-estonia/player/47850-keel-markkus Markkus Keel] Mängija profiil CEV kodulehel *[http://www.maximussport.com/index.php?id=187 Markkus Keel] Profiil Maxiumus Sport Pro Management kodulehel *[https://volleybox.net/markkus-keel-p14798/clubs Markkus Keel] Volleybox *[https://volley.ee/koondis/saalivorkpall/mehed/a-koondis/markkus-keel/ Markkus Keel] Eesti Võrkpalli Liit {{Navmallid | päis = Eesti koondise koosseisud | loend = {{Eesti võrkpallikoondis 2018 Euroopa Liiga}} {{Eesti võrkpallikoondis 2019 EM}} {{Eesti võrkpallikoondis 2023 EM}} }} {{JÄRJESTA:Keel, Markkus}} [[Kategooria:Eesti võrkpallurid]] [[Kategooria:Sündinud 1995]] arj67h9svw5ihhytw4gexqo8g8x5f2x 0 631175 7213964 6734544 2026-08-14T07:12:24Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7213964 wikitext text/x-wiki [[Fail:Moldova_administrative_map.svg|pisi|409x409px|Moldova praegune haldusjaotus]] '''[[Moldova|Moldova Vabariigi]] haldusjaotus''' on Moldova territooriumi administratiivne jaotus, mille järgi hallatakse Moldova alasid. Praeguse haldusjaotuse järgi jaguneb Moldova kahele haldustasemele. Esimese haldustaseme üksused on omavalitsusega linnad (''municipi'') ja maakonnalinnad (''orașe''), kommuunid (''comune'') ja külad (''sate''). Need haldusüksused toimetavad peamiselt kohalikul tasandil. Teise haldustaseme moodustavad Moldova 32 rajooni (''raion''), [[Chisinau]] ja [[Balti]] omavalitsuslikud linnad ning kaks autonoomset territoriaalüksust (''unitate teritorială'').<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://www.ccre.org/pays/view/31|pealkiri=Moldova|väljaanne=CCRE|vaadatud=11.06.2022|arhiivimisaeg=30.06.2022|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220630143722/https://ccre.org/pays/view/31|url-olek=ei tööta}}</ref> Sellele lisaks võttis 2006. aastal [[Euroopa Arenguagentuuride Assotsiatsioon|Euroopa Arenguagentuuride Assotsiatsiooni]] toel Moldova Vabariik vastu regionaalarengu seaduse, millega loodi kuus arengupiirkonda. Piirkondade eesmärgiks on edendada kohalikku rahastamispoliitikat, meelitada riiki investeeringuid ning tagada kestev areng. Piirkonnad on järgmised: põhjapiirkond, keskpiirkond, lõunapiirkond, [[Chisinau]], Transnistria ning [[Gagauusia|Gagauusia ATÜ]]. Piirkondasid arendadakse kolmekaupa – näiteks sai 2010–2012 peamiselt tähelepanu põhja-, lõuna- ja keskpiirkonnad ning 2012–2019 [[Chisinau]], Transnistria ning [[Gagauusia]].<ref>{{Netiviide|autor=Carbune Anatolie|url=https://www.eurada.org/fileadmin/user_upload/docs/RDAs-in-Moldova-1.pdf|pealkiri=Regional Development Agencies in the Republic of Moldova|väljaanne=European Association of Develompent Agencies|vaadatud=11.06.2022|arhiivimisaeg=18.08.2022|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220818160944/https://www.eurada.org/fileadmin/user_upload/docs/RDAs-in-Moldova-1.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> == Praegune haldusjaotus == === Esimene haldustase === Esimese haldustaseme moodustavad Moldovas 65 linna (''orașe''), millest 13 on omavalitsusliku staatusega (''municipi'') ning kommuunid (''comune'') ja külad (''sate''), mida Moldovas on kokku 898.<ref name=":0" /><ref>{{Netiviide|url= travel.md/discover-moldova/cities-villages/|pealkiri=Cities and Villages|väljaanne=Travel Moldova|vaadatud=11.06.2022|täpsustus=Linnade arv}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://radiochisinau.md/moldova-are-opt-municipii-noi---40448.html|pealkiri=Moldova va avea opt municipii noi|väljaanne=Radio Chisinau|aeg=03.11.2016|täpsustus=''Municipii'' arv}}</ref> {{Veergude loend|# [[Chișinău]] # [[Bălți]] # [[Comrat]] # [[Bender]] # [[Tiraspol]] # [[Cahul]] # [[Edineț]] # [[Hîncești]] # [[Orhei]] # [[Soroca]] # [[Ungheni]] # [[Strășeni]] # [[Ceadîr-Lunga]]}} === Teine haldustase === [[Fail:Moldadm.png|pisi|Moldova territoriaalüksused]] Moldova autonoomsed territoriaalüksused on [[Gagauusia]] ja [[Dnestri vasakkalda autonoomne territoriaalüksus|Stînga Nistrului]]. Keskalluvusega linnad, mis omaette haldusüksuse Moldovas moodustavad, on [[Bălți]] ja [[Chișinău]] linnad. Kõige suuremad haldusüksused Moldovas rajoonid, mida riigis kokku on 32. Moldova rajoonid on järgmised: {{veergude loend|# [[Anenii Noi rajoon]] # [[Basarabeasca rajoon]] # [[Briceni rajoon]] # [[Cahuli rajoon]] # [[Cantemiri rajoon]] # [[Călărași rajoon]] # [[Căușeni rajoon]] # [[Cimișlia rajoon]] # [[Criuleni rajoon]] # [[Dondușeni rajoon]] # [[Drochia rajoon]] # [[Dubăsari rajoon]] # [[Edineț rajoon]] # [[Fălești rajoon]] # [[Florești rajoon]] # [[Glodeni rajoon]] # [[Hîncești rajoon]] # [[Ialoveni rajoon]] # [[Leova rajoon]] # [[Nisporeni rajoon]] # [[Ocnița rajoon]] # [[Orhei rajoon]] # [[Rezina rajoon]] # [[Rîșcani rajoon]] # [[Sîngerei rajoon]] # [[Soroca rajoon]] # [[Strășeni rajoon]] # [[Șoldănești rajoon]] # [[Ștefan Vodă rajoon]] # [[Taraclia rajoon]] # [[Telenești rajoon]] # [[Ungheni rajoon]]|laius=15em}} == Ajalugu == Aastatel 1998–2003 jagunes Moldova kaheks territoriaalüksuseks ([[Stânga Nistrului|Stînga Nistrului]], [[Gagauusia]]), üheks keskalluvusega linnaks ([[Chișinău]]) ja üheksaks maakonnaks (''județ''): [[Fail:Karte-Moldawien-Gebiete-02-03.png|pisi|Aastatel 1998–2003 jagunes Moldova 12 haldusüksuseks]] {{veergude loend|# [[Bălți maakond]] # [[Cahuli maakond]] # [[Chișinău maakond]] # [[Edineți maakond]] # [[Lăpușna maakond]] # [[Orhei maakond]] # [[Soroca maakond]] # [[Tighina maakond]] # [[Ungheni maakond]]|laius=15em|stiil=width:32em}} Lisaks oli osa sellest ajast olemas ka [[Taraclia maakond]], mis moodustati Cahuli maakonnast. Aastail 1991–1998 oli Moldova jagatud 10 linnaks ja 40 piirkonnaks.<ref>{{Raamatuviide|autor=William E. Crowther; Helen Fedor|pealkiri=Belarus and Moldova: country studies|aasta=1995|kirjastus=Library of Congress Cataloging-in-Publication Data|lehekülg=93-205}}</ref> == Viited == {{viited}} {{MDA}}{{Euroopahaldusjaotus}} [[Kategooria:Moldova geograafia]] [[Kategooria:Haldusüksuste loendid]] gpb4ogk7l2m3ytnb4d75zr3blroq18t 0 631973 7214103 7210754 2026-08-14T11:32:08Z Raamaturott 56450 /* Detsember */ 7214103 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[1992]]. aastal sündinud tuntud inimesi. ==Jaanuar== *[[6. jaanuar]] – [[Merilin Paalo]], eesti võrkpallur *[[12. jaanuar]] – [[Ishak Belfodil]], Alžeeria jalgpallur *[[14. jaanuar]] – [[Robbie Brady]], Iirimaa jalgpallur *[[21. jaanuar]] – [[Marija Vuković]], Montenegro kõrgushüppaja *[[27. jaanuar]] – [[Artjom Savitski]], eesti laulja *[[30. jaanuar]] – [[Erik Aunapuu]], eesti tennisist * 30. jaanuar – [[Martti Keel]], eesti võrkpallur *[[31. jaanuar]] – [[Victor Crone]], Rootsi muusik ==Veebruar== *[[2. veebruar]] – [[Shanieka Ricketts]], Jamaica kolmikhüppaja * 2. veebruar – [[Joonas Tamm]], eesti jalgpallur *[[16. veebruar]] – [[André Ramalho]], Brasiilia jalgpallur *[[20. veebruar]] – [[Lukas Weißhaidinger]], Austria kettaheitja *[[27. veebruar]] – [[Jonjo Shelvey]], inglise jalgpallur * 27. veebruar – [[Callum Wilson]], Inglismaa jalgpallur * 27. veebruar – [[Jimmy Vicaut]], Prantsusmaa sprinter ==Märts== *[[9. märts]] – [[Mateusz Przybylko]], Saksamaa kõrgushüppaja *9. märts – [[João Pedro]], Brasiilia jalgpallur *9. märts – [[Cornelia Jakobs]], rootsi laulja ja laulukirjutaja *[[10. märts]] – [[Emily Osment]], USA näitleja *[[21. märts]] – [[Karolína Plíšková]], Tšehhi tennisist *[[26. märts]] – [[Henri Kukke]], Eesti sumomaadleja *[[27. märts]] – [[Nette Peit]], Eesti võrkpallur *[[28. märts]] – [[Sten-Mark Bachmann]], Eesti purjetaja ==Aprill== *[[2. aprill]] – [[Epp Mäe]], eesti maadleja *[[10. aprill]] – [[Michał Haratyk]], poola kuulitõukaja *[[15. aprill]] – [[Amy Diamond]], Rootsi laulja *[[19. aprill]] – [[Laura Niils]], eesti näitleja *[[23. aprill]] – [[Valter Soosalu]], eesti koorijuht *[[26. aprill]] – [[Sten Kalder]], Eesti veemotosportlane *26. aprill – [[Marko Meerits]], Eesti jalgpallur ==Mai== *[[4. mai]] – [[Rasmus Mägi]], eesti tõkkejooksja *4. mai – [[Phyllis Francis]], Ameerika Ühendriikide jooksja *[[9. mai]] – [[Karen Vapper]], Eesti ujuja *[[12. mai]] – [[Vetle Sjåstad Christiansen]], Norra laskesuusataja *[[21. mai]] – [[Andrei Melnitšenko (suusataja)|Andrei Melnitšenko]], Venemaa murdmaasuusataja *[[28. mai]] – [[Henri Treial]], eesti võrkpallur *[[31. mai]] – [[Laura Ikauniece]], läti seitsmevõistleja ==Juuni== *[[1. juuni]] – [[Gianmarco Tamberi]], Itaalia kõrgushüppaja *1. juuni – [[Rubén Sobrino]], hispaania jalgpallur *[[7. juuni]] – [[Karl Robert Saaremäe]], eesti näitleja *[[15. juuni]] – [[Dafne Schippers]], hollandi kergejõustiklane * 15. juuni – [[Mohamed Salah]], egiptuse jalgpallur *[[22. juuni]] – [[Erika Kirpu]], Eesti vehkleja *[[26. juuni]] – [[Margit Viirma]], Eesti kabetaja ja laulja *[[30. juuni]] – [[Lynx Gaede]] ja [[Lamb Gaede]], USA lauljad ([[Prussian Blue]]) ==Juuli== *[[3. juuli]] – [[Crystal Dunn]], Ameerika Ühendriikide jalgpallur *[[4. juuli]] – [[Eleriin Haas]], Eesti kõrgushüppaja *[[11. juuli]] – [[Isabelle Deluce]], Kanada filminäitleja *[[8. juuli]] – [[Sandi Morris]], USA teivashüppaja *8. juuli – [[Nikita Gussev]], vene jäähokimängija *[[21. juuli]] – [[Julia Beljajeva]], Eesti vehkleja *[[22. juuli]] – [[Selena Gomez]], USA laulja ==August== *[[3. august]] – [[Jannik Vestergaard]], taani jalgpallur * 3. august – [[Gesa Felicitas Krause]], Saksamaa jooksja *[[8. august]] – [[Kätlin Sepp]], Eesti ujuja *[[16. august]] – [[Piotr Lisek]], poola teivashüppaja *[[19. august]] – [[Kadi Kullerkann]], Eesti võrkpallur *[[20. august]] – [[Demi Lovato]], USA laulja *[[27. august]] – [[Kim Petras]], saksa laulja *[[31. august]] – [[Silvia Ilves]], eesti tšellist ==September== *[[1. september]] – [[Kirani James]], Grenada jooksja *[[8. september]] – [[Marianna Liik]], eesti helilooja *[[13. september]] – [[Felix Klaus]], Saksamaa jalgpallur *[[14. september]] – [[Danielle Williams]], Jamaica kergejõustiklane *[[16. september]] – [[Nick Jonas]], USA laulja ([[Jonas Brothers]]) *[[18. september]] – [[Kendra Harrison]], Ameerika Ühendriikide kergejõustiklane ==Oktoober== *[[2. oktoober]] – [[Håvard Holmefjord Lorentzen]], Norra kiiruisutaja *[[20. oktoober]] – [[Liis Lemsalu]], Eesti laulja *[[30. oktoober]] – [[Édouard Louis]], prantsuse sotsioloog ja kirjanik ==November== *[[15. november]] – [[Kelly Nevolihhin]], eesti pikamaajooksja *[[23. november]] – [[Miley Cyrus]], USA laulja ==Detsember== *[[2. detsember]] – [[Zlatko Tripić]], Norra jalgpallur *[[3. detsember]] – [[Justyna Święty-Ersetic]], poola jooksja *[[15. detsember]] – [[Mart Naaber]], eesti võrkpallur *[[18. detsember]] – [[Ryan Crouser]], USA kergejõustiklane *[[27. detsember]] – [[Maicel Uibo]], eesti kümnevõistleja [[Kategooria:Sündinud 1992| ]] 8slmralixjdfhzmlmysnwhs49wjghvv 0 632545 7213675 7210317 2026-08-13T14:57:26Z ~2026-34651-55 231505 /* Peatuste loend */ 7213675 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Viru keskus 5|lõpppeatus=Õunapuu puiestee|avati=2003|number=34A|bgcolor=#00E1B4|seisund=suletud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=https://web.archive.org/web/20220627134025/https://transport.tallinn.ee/#bus/34a/a-b/21215-1/map|eelmine liin=34|järgmine liin=35|järgmine=35 (Tallinna bussiliin)|eelmine=34 (Tallinna bussiliin)|läbi=Pirita|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=https://web.archive.org/web/20220627134025/https://transport.tallinn.ee/#bus/34a/a-b|uuendus=12. juuli 2026|suleti=2022|pilt=34A. Bussiliin sõitmas Pirita teel Hobujaama seisuplatsile.jpg}} [[Fail:34A. Bussiliin sõitmas mööda Narva maanteed Muuga Aedlinna.jpg|pisi|34A. Bussiliin sõitmas mööda Narva maanteed Muuga Aedlinna]] [[Fail:15-08-14-Tallinn-RalfR-017.jpg|pisi|34A Bussiliin Postimaja juures]] [[Fail:308TAK.JPG|pisi|Kloostrimetsa teel]] [[Fail:Bus 2293 Pirita Rd Tallinn 7 January 2015.JPG|pisi|Lillepavoljoni peatusel]] '''Tallinna bussiliin 34A''' sõitis [[Muuga aedlinn]]a ja [[Hobujaama tänav]]a vahel. Liini teenindas [[Tallinna Linnatranspordi AS]] (kuni 2012. aastani Tallinna Autobussikoondis) ning liiklus toimus kõigil päevadel. Väljumised olid 15-45 minuti tagant Marsruut Muuga aedlinna suunal: [[Viru väljak]], [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]], [[Pirita tee]], [[Merivälja tee]], [[Kloostrimetsa tee]], [[Pärnamäe tee]], [[Muuga tee]], [[Õunapuu puiestee]]. Marsruut Hobujaama tänava suunal: [[Kallavere tee]], [[Muuga tee]], [[Pärnamäe tee]], [[Kloostrimetsa tee]], [[Merivälja tee]], [[Pirita tee]], [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]], [[Hobujaama tänav]]. ==Liini ajalugu== {| class="wikitable" border="1" |+ ! Avati ! Marsruut ! Suleti ! Märkused |- | 2003 | Hobujaama - Kloostrimetsa - Muuga aedlinn | | |- | 2004 | Viru keskus - Kloostrimetsa - Muuga aedlinn | juuli 2022 | Muudeti ümber liiniks [[34 (Tallinna bussiliin)|34]] |} == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+Alates 2003 kuni 1.07.2022 !Viru keskus - Muuga aedlinn !Muuga aedlinn - Viru keskus |- | ; Viru keskus 5 ; Pronksi ; L. Koidula ; J. Poska ; Reidi tee ; Lauluväljak ; Lillepaviljon ; Maarjamägi ; Mälestusvälja ; Lillepi ; Rummukõrtsi ; Rummu ; Pirita ; Kalmuse tee ; Metsakalmistu ; Kloostrimetsa ; Teletorn ; Pärnamäe tee ; Laiaküla ; Ristaia ; Käära ; Muuga aedlinn ; Kirsipuu puiestee ; Hiireherne tee ; Õunapuu puiestee | ; Õunapuu puiestee ; Kabelikivi ; Kardheina tee ; Pirnipuu puiestee ; Muuga aedlinn ; Käära ; Ristaia ; Laiaküla ; Pärnamäe tee ; Teletorn ; Kloostrimetsa ; Metsakalmistu ; Kalmuse tee ; Pirita ; Rummu ; Lillepi ; Mälestusvälja ; Maarjamägi ; Lillepaviljon ; Lauluväljak ; Reidi tee ; J. Poska ; F. R. Kreutzwaldi ; Pronksi ; Hobujaama |} ==Vaata ka== * [[Tallinna ühistranspordiliinid]] == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/34/a-b 34. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] [[Kategooria:Maardu]] 5o4azou9survp8juxvhq3y98ch6i0w4 7213676 7213675 2026-08-13T14:57:51Z ~2026-34651-55 231505 7213676 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Viru keskus 5|lõpppeatus=Õunapuu puiestee|avati=2003|number=34A|bgcolor=#00E1B4|seisund=suletud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=https://web.archive.org/web/20220627134025/https://transport.tallinn.ee/#bus/34a/a-b/21215-1/map|eelmine liin=34|järgmine liin=35|järgmine=35 (Tallinna bussiliin)|eelmine=34 (Tallinna bussiliin)|läbi=Pirita|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=https://web.archive.org/web/20220627134025/https://transport.tallinn.ee/#bus/34a/a-b|uuendus=12. juuli 2026|suleti=2022|pilt=34A. Bussiliin sõitmas Pirita teel Hobujaama seisuplatsile.jpg}} [[Fail:34A. Bussiliin sõitmas mööda Narva maanteed Muuga Aedlinna.jpg|pisi|34A. Bussiliin sõitmas mööda Narva maanteed Muuga Aedlinna]] [[Fail:15-08-14-Tallinn-RalfR-017.jpg|pisi|34A Bussiliin Postimaja juures]] [[Fail:308TAK.JPG|pisi|Kloostrimetsa teel]] [[Fail:Bus 2293 Pirita Rd Tallinn 7 January 2015.JPG|pisi|Lillepavoljoni peatusel]] '''Tallinna bussiliin 34A''' sõitis [[Muuga aedlinn]]a ja [[Hobujaama tänav]]a vahel. Liini teenindas [[Tallinna Linnatranspordi AS]] (kuni 2012. aastani Tallinna Autobussikoondis) ning liiklus toimus kõigil päevadel. Väljumised olid 15-45 minuti tagant Marsruut Muuga aedlinna suunal: [[Viru väljak]], [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]], [[Pirita tee]], [[Merivälja tee]], [[Kloostrimetsa tee]], [[Pärnamäe tee]], [[Muuga tee]], [[Õunapuu puiestee]]. Marsruut Hobujaama tänava suunal: [[Kallavere tee]], [[Muuga tee]], [[Pärnamäe tee]], [[Kloostrimetsa tee]], [[Merivälja tee]], [[Pirita tee]], [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]], [[Hobujaama tänav]]. ==Liini ajalugu== {| class="wikitable" border="1" |+ ! Avati ! Marsruut ! Suleti ! Märkused |- | 2003 | Hobujaama - Kloostrimetsa - Muuga aedlinn | | |- | 2004 | Viru keskus - Kloostrimetsa - Muuga aedlinn | juuli 2022 | Muudeti ümber liiniks [[34 (Tallinna bussiliin)|34]] |} == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+Alates 2003 kuni 30.06.2022 !Viru keskus - Muuga aedlinn !Muuga aedlinn - Viru keskus |- | ; Viru keskus 5 ; Pronksi ; L. Koidula ; J. Poska ; Reidi tee ; Lauluväljak ; Lillepaviljon ; Maarjamägi ; Mälestusvälja ; Lillepi ; Rummukõrtsi ; Rummu ; Pirita ; Kalmuse tee ; Metsakalmistu ; Kloostrimetsa ; Teletorn ; Pärnamäe tee ; Laiaküla ; Ristaia ; Käära ; Muuga aedlinn ; Kirsipuu puiestee ; Hiireherne tee ; Õunapuu puiestee | ; Õunapuu puiestee ; Kabelikivi ; Kardheina tee ; Pirnipuu puiestee ; Muuga aedlinn ; Käära ; Ristaia ; Laiaküla ; Pärnamäe tee ; Teletorn ; Kloostrimetsa ; Metsakalmistu ; Kalmuse tee ; Pirita ; Rummu ; Lillepi ; Mälestusvälja ; Maarjamägi ; Lillepaviljon ; Lauluväljak ; Reidi tee ; J. Poska ; F. R. Kreutzwaldi ; Pronksi ; Hobujaama |} ==Vaata ka== * [[Tallinna ühistranspordiliinid]] == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/34/a-b 34. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] [[Kategooria:Maardu]] cxzf4v54zcgyf9u5gqqpjf8qyswdpp7 7213778 7213676 2026-08-13T18:11:01Z ~2026-34651-55 231505 7213778 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Viru keskus 5|lõpppeatus=Õunapuu puiestee|avati=2003|number=34A|bgcolor=#00E1B4|seisund=suletud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=https://web.archive.org/web/20220627134025/https://transport.tallinn.ee/#bus/34a/a-b/21215-1/map|eelmine liin=34|järgmine liin=35|järgmine=35 (Tallinna bussiliin)|eelmine=34 (Tallinna bussiliin)|läbi=Pirita|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=https://web.archive.org/web/20220627134025/https://transport.tallinn.ee/#bus/34a/a-b|uuendus=12. juuli 2026|suleti=2022|pilt=34A. Bussiliin sõitmas Pirita teel Hobujaama seisuplatsile.jpg}} [[Fail:34A. Bussiliin sõitmas mööda Narva maanteed Muuga Aedlinna.jpg|pisi|34A. Bussiliin sõitmas mööda Narva maanteed Muuga Aedlinna]] [[Fail:15-08-14-Tallinn-RalfR-017.jpg|pisi|34A Bussiliin Postimaja juures]] [[Fail:308TAK.JPG|pisi|Kloostrimetsa teel]] [[Fail:Bus 2293 Pirita Rd Tallinn 7 January 2015.JPG|pisi|Lillepavoljoni peatusel]] '''Tallinna bussiliin 34A''' sõitis [[Muuga aedlinn]]a ja [[Hobujaama tänav]]a vahel. Liini teenindas [[Tallinna Linnatranspordi AS]] (kuni 2012. aastani Tallinna Autobussikoondis) ning liiklus toimus kõigil päevadel. Väljumised olid 15-45 minuti tagant Marsruut Muuga aedlinna suunal: [[Viru väljak]], [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]], [[Pirita tee]], [[Merivälja tee]], [[Kloostrimetsa tee]], [[Pärnamäe tee]], [[Muuga tee]], [[Õunapuu puiestee]]. Marsruut Hobujaama tänava suunal: [[Kallavere tee]], [[Muuga tee]], [[Pärnamäe tee]], [[Kloostrimetsa tee]], [[Merivälja tee]], [[Pirita tee]], [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]], [[Hobujaama tänav]]. ==Liini ajalugu== {| class="wikitable" border="1" |+ ! Avati ! Marsruut ! Suleti ! Märkused |- | juuni 2003 | Hobujaama - Kloostrimetsa - Muuga aedlinn | | |- | mai 2004 | Viru keskus - Kloostrimetsa - Muuga aedlinn | juuli 2022 | Muudeti ümber liiniks [[34 (Tallinna bussiliin)|34]] |} == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+Alates 1.06.2003 kuni 30.06.2022 !Viru keskus - Muuga aedlinn !Muuga aedlinn - Viru keskus |- | ; Viru keskus 5 ; Pronksi ; L. Koidula ; J. Poska ; Reidi tee ; Lauluväljak ; Lillepaviljon ; Maarjamägi ; Mälestusvälja ; Lillepi ; Rummukõrtsi ; Rummu ; Pirita ; Kalmuse tee ; Metsakalmistu ; Kloostrimetsa ; Teletorn ; Pärnamäe tee ; Laiaküla ; Ristaia ; Käära ; Muuga aedlinn ; Kirsipuu puiestee ; Hiireherne tee ; Õunapuu puiestee | ; Õunapuu puiestee ; Kabelikivi ; Kardheina tee ; Pirnipuu puiestee ; Muuga aedlinn ; Käära ; Ristaia ; Laiaküla ; Pärnamäe tee ; Teletorn ; Kloostrimetsa ; Metsakalmistu ; Kalmuse tee ; Pirita ; Rummu ; Lillepi ; Mälestusvälja ; Maarjamägi ; Lillepaviljon ; Lauluväljak ; Reidi tee ; J. Poska ; F. R. Kreutzwaldi ; Pronksi ; Hobujaama |} ==Vaata ka== * [[Tallinna ühistranspordiliinid]] == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/34/a-b 34. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] [[Kategooria:Maardu]] gnz1mibu35p4ker0onxr9oaaddcif8o 0 633887 7213700 7031745 2026-08-13T15:42:43Z Teomees 97479 7213700 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Karmen Bruus | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | riik = [[Eesti]] | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|2005|1|24}} | spordiala = [[kõrgushüpe]] | spordiklubi = [[Tartu Spordiselts Kalev]] | treener = [[Gaspar Epro]]<ref>{{cite web|url=https://estonia.opentrack.run/en-gb/a/fa1f7fe6-5437-4a18-b426-42000757845c/|title= Karmen Bruus Eesti Kergejõustikuliidu lehel|publisher=Eesti Kergejõustiku Liit|accessdate=22. juulil 2022}}</ref> | isiklik_rekord = 1.96 (19. juuli 2022) | pikkus = 177 cm | sünnikoht = [[Tartu]] | medalid = {{Olümpia2|U20 maailmameistrivõistlused}} {{Kuldmedal|2022 [[Cali]]|kõrgushüpe}} {{Pronksmedal|2024 [[Lima (Peruu)|Lima]]|kõrgushüpe}} }} '''Karmen Bruus''' (sündinud [[24. jaanuar]]il [[2005]] [[Tartu]]s) on [[eesti]] [[Kõrgushüpe|kõrgushüppaja]], U20 vanuseklassi maailmameister (2022). [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Eugene]]'is saavutas Bruus finaalis tulemusega 1,96 m seitsmenda koha, korrates Eesti rekordit ja kuni 18-aastaste maailma tipptulemust.<ref>{{Netiviide|url=https://sport.err.ee/1608661951/eesti-rekordit-korranud-17-aastane-bruus-sai-mm-debuudil-seitsmenda-koha|pealkiri=Eesti rekordit korranud 17-aastane Bruus sai MM-debüüdil seitsmenda koha|väljaanne=sport.err.ee|aeg=20. juuli 2022|vaadatud=20.07.2022}}</ref> Tulemus oli maailma hooaja edetabelis 9.–14. ja Euroopa edetabelis 6.–7.<ref>[https://www.esbl.ee/biograafia/Karmen_Bruus Karmen Bruus] ESBL, vaadatud 13. august 2026</ref> ==Haridus== Ta lõpetas 2024. aastal [[Tartu Jaan Poska Gümnaasium]]i ning õppis 2024. aastal USA-s [[Missouri ülikool]]is ja aastast 2025 õpib [[London]]is [[South Banki ülikool]]is psühholoogia erialal. ==Sportlikud saavutused== Kergejõustikutreeninguid alustas 2013. aastal [[Kersti Viru]] õpilasena, hiljem on treeninud ka [[Mehis Viru]] ja aastast 2025 [[Gaspar Epro]] juhendamisel. {| class="wikitable" |- !Aasta!!Võistlus!!Koht!!Koht!!Ala!!Tulemus |- !colspan="6"|Esindamas [[Eesti]]t {{Riigi ikoon|Eesti}} |- |2021 |[[Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Tallinn]], [[Eesti]] |22. koht |kõrgushüpe |1,74 m |- |2022 |[[Euroopa U18 meistrivõistlused kergejõustikus]]<ref>{{Cite web|url=https://jerusalem22results.european-athletics.com/resJRS2022/pdf/JRS2022/ATH/JRS2022_ATH_C73M_ATHWHIGHJUMP----------FNL---------.pdf|title=High Jump Women Final|access-date=2022-08-07|archive-date=2022-07-08|archive-url=https://web.archive.org/web/20220708220223/https://jerusalem22results.european-athletics.com/resJRS2022/pdf/JRS2022/ATH/JRS2022_ATH_C73M_ATHWHIGHJUMP----------FNL---------.pdf|url-status=dead}}</ref> |{{Riigi ikoon|Iisrael}} [[Jeruusalemm]], [[Iisrael]] |align="center" | 7. koht |kõrgushüpe |1,75 m |- |2022 |[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|kergejõustiku maailmameistrivõistlused]] |{{Riigi ikoon|USA}} [[Eugene]], [[USA]] |align="center" | 7. koht |kõrgushüpe |1,96 m |- |2022 |[[Juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused |juunioride (U20) kergejõustiku maailmameistrivõistlused]] |{{Riigi ikoon|Colombia}} [[Cali]], [[Colombia]] |align="center" bgcolor="gold"| 1. koht |kõrgushüpe |1,95 m |- |2024 |[[Juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused |juunioride (U20) kergejõustiku maailmameistrivõistlused]] |{{Riigi ikoon|Peruu}} [[Lima (Peruu)|Lima]], [[Peruu]] |align="center" bgcolor="bronze"| 3. koht |kõrgushüpe |1,89 m |} Bruus on saanud aastatel 2022–2026 Eesti täiskasvanute meistrivõistlustetel kõrgushüppes 4 kuldmedalit (sh 2 hallis) ja 2 hõbemedalit, kaugushüppes 1 pronksmedali ning 4 x 400 m teatejooksus kuldmedali. ==Kõrgushüppe tulemused aastate kaupa== *2017 – 1.45 *2018 – 1.57 *2019 – 1.73 *2020 – 1.74 *2021 – 1.80 *2022 – '''1.96''' *2023 – 1.87 *2024 – 1.89 *2025 – 1.82 *2026 – 1.91<ref name="bruus">[https://worldathletics.org/athletes/estonia/karmen-bruus-14883144 Karmen Bruus] World Athletics, vaadatud 13. august 2026</ref> ==Isiklikud rekordid== {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg!! Koht |- | [[100 m jooks]]|| align="center" |12,89|| [[9. juuni]] [[2021]] || [[Tartu]] |- | [[Kolmikhüpe]]|| align="center" |12.22|| [[12. detsember]] [[2021]] || Tartu |- | [[Kaugushüpe]]|| align="center"|5.96|| [[20. veebruar]] [[2022]]|| [[Tallinn]] |- | [[Kõrgushüpe]]|| align="center"|1.96|| [[19. juuli]] [[2022]]|| [[Eugene]] |- | [[Seitsmevõistlus]]|| align="center"|5013|| [[27. juuli]] [[2024]]|| [[Rakvere]] |} ==Tunnustus== * 2022 – Eesti [[aasta noorsportlane]]<ref>[https://sport.err.ee/1608835987/aasta-noorsportlase-tiitli-palvis-karmen-bruus "Aasta noorsportlase tiitli pälvis Karmen Bruus"] ERR sport, 30. detsember 2022.</ref> * 2022 – Eesti [[Aasta kergejõustiklane|aasta parim naiskergejõustiklane]]<ref>[https://www.ekjl.ee/uudised/aasta-kergejoustiklased-2022-on-karmen-bruus-ja-janek-oiglane/ Aasta kergejõustiklased 2022 on Karmen Bruus ja Janek Õiglane] Eesti Kergejõustikuliit, 25. november 2022</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://worldathletics.org/athletes/estonia/karmen-bruus-14883144 Karmen Bruus] [[Rahvusvaheline Kergejõustikuliit|Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu]] kodulehel * [https://www.esbl.ee/biograafia/Karmen_Bruus Karmen Bruus] Eesti Spordi Biograafiline Leksikon * [https://sportland.ee/magazine/karmen-bruus/ Karmen Bruus: alla andes ei saa kunagi teada, kui kõrgele oleksime võinud jõuda] Sportland, 26. september 2023 {{JÄRJESTA:Bruus, Karmen}} [[Kategooria:Eesti kõrgushüppajad]] [[Kategooria:Sündinud 2005]] 5xv56uu7kalpn75sir75fr5nbialij1 0 634150 7213885 6708120 2026-08-14T01:49:41Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7213885 wikitext text/x-wiki {{võrkpallur | nimi = Mart Naaber | pilt = Mart Naaber 2022.jpg | pildi_suurus = | pildiallkiri = Mart Naaber (2022) | alt = | täisnimi = | hüüdnimi = | kodakondsus = [[Eesti]] | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1992|12|15}} | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | kasv = 212 cm | kaal = | hüpe = 351 cm | blokk = 335 cm | positsioon = tempomängija | koduklubi = {{riigi ikoon|Eesti}} [[Bigbank Tartu]] | särginumber = 99 | aastad1 = 2012–2014 | klubi1 = {{riigi ikoon|Eesti}} [[Bigbank Tartu]] | aastad2 = 2014–2015 | klubi2 = {{riigi ikoon|Eesti}} [[Võru VK|Danpower/Võru VK]] | aastad3 = 2015–2019 | klubi3 = {{riigi ikoon|Eesti}} [[Bigbank Tartu]] | aastad4 = 2019–2020 | klubi4 = {{riigi ikoon|Soome}} [[Akaa Volley]] | aastad5 = 2020–2021 | klubi5 = {{riigi ikoon|Hispaania}} [[CV Teruel]] | aastad6 = 2021– | klubi6 = {{riigi ikoon|Eesti}} [[Bigbank Tartu]] | aastad7 = | klubi7 = | aastad8 = | klubi8 = | aastad9 = | klubi9 = | aastad10 = | klubi10 = | koondiseaastad1 = 2017– | koondis1 = [[Eesti võrkpallikoondis]] | koondiseaastad2 = | koondis2 = | uuendatud = 26.07.2022 }} '''Mart Naaber''' (sündinud [[15. detsember|15. detsembril]] [[1992]]) on eesti võrkpallur. 2017. aastal kutsuti ta esimest korda [[Eesti võrkpallikoondis|Eesti võrkpallikoondisse]] ning alates hooajast 2021/22 mängib ta [[Eesti]] meistriliiga klubis [[Bigbank Tartu]].<ref>[https://sport.err.ee/592220/vorkpalli-rahvusmeeskonna-peatreener-teatas-laagrisse-tuleva-koosseisu Võrkpalli rahvusmeeskonna peatreener teatas laagrisse tuleva koosseisu] ERR Sport arhiiv, 26.04.2017.</ref><ref name="mart-naabe">[https://sport.err.ee/1608272499/mart-naaber-naaseb-meistrite-liigat-mangivasse-tartusse Mart Naaber naaseb Meistrite liigat mängivasse Tartusse] ERR Sport, 09.07.2021.</ref> ==Sportlaskarjäär== ===Eesti võrkpallikoondis=== Mart Naaber liitus [[Eesti võrkpallikoondis]]ega 2017. aastal ja sai kirja debüütmängu sama aasta mais kontrollkohtumistes [[Portugali võrkpallikoondis]]ega.<ref> [https://sport.err.ee/595533/kontrollmangudes-olid-voidukad-nii-mehed-kui-naised Kontrollmängudes olid võidukad nii mehed kui naised] ERR Sport arhiiv, 13.05.2017.</ref> Ta on esindanud [[Eesti]]t [[Meeste Euroopa Liiga võrkpallis|Euroopa Liigas]] aastatel [[2018. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2018]], [[2019. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2019]] (alagrupifaasis) ja [[2022. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2022]]. Samuti on ta esindanud Eestit [[2017. aasta võrkpalli Maailmaliiga (mehed)|2017. aastal Maailmaliiga]] kolmandas tugevusgrupis ning [[2018. aasta võrkpalli Challenger Cup (mehed)|2018. aasta Challenger Cupil]].<ref>[https://sport.err.ee/602934/voidukas-vorkpallikoondis-saabub-teisipaeval-kodumaale Võidukas võrkpallikoondis saabub teisipäeval kodumaale] ERR Sport arhiiv, 19.06.2017.</ref><ref>[https://sport.err.ee/840696/vorkpallikoondis-alustab-challenger-cupi-portugali-vastu Võrkpallikoondis alustab Challenger Cupi Portugali vastu] ERR Sport, 19.06.2018.</ref> [[Meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistluste]] finaalturniiril pole ta koosseisu mahtunud. ===Klubivõrkpall=== Mart Naabri esimene hooaeg (2012/13) Eesti meistriliiga tasemel oli klubis [[Bigbank Tartu]]. Naaber meeskonna põhikoosseisu üldiselt ei kuulunud ning kukkus hooaja teises pooles käe kipsi, mistõttu ka vahetusest sekkuda ei saanud olulistes mängudes.<ref>[https://leht.postimees.ee/1144546/vorkpallurid-alustavad-veerandfinaalmange#_ga=2.126101645.1425678137.1672661928-2077842338.1671696366 Võrkpallurid alustavad veerandfinaalmänge] Postimees Sport arhiiv, 21.02.2013.</ref> Klubi medalitele sellel hooajal ei jõudnud, kuid Naaber jätkas klubis mängimist ka järgneval hooajal (2013/14).<ref>[https://sport.err.ee/42021/tartu-vorkpallimeeskond-ootab-tulemuslikku-hooaega Tartu võrkpallimeeskond ootab tulemuslikku hooaega] ERR Sport arhiiv, 02.10.2013.</ref> Klubi sai teisel hooajal [[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikavõistlustel]] ja [[Balti liiga (võrkpall)|Balti liigas]] teise koha ning tuli [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistriks]]. Naaber oli meeskonnas mõlema hooajal varumehe rollis. Hooajal 2014/15 vahetas ta [[Eesti]] siseselt klubi ning mängis ühe hooaja [[Võru VK|Danpower/Võru Võrkpalliklubis]], kus ta sai kanda põhimehe rolli.<ref>[https://sport.err.ee/62640/parnu-ja-tartu-saavutasid-schenker-liigas-kindla-voidu Pärnu ja Tartu saavutasid Schenker liigas kindla võidu] ERR Sport arhiiv, 15.11.2014.</ref> Klubi medalimängudesse ei sekkunud. Järgneval hooajal (2015/16) naasis Naaber [[Bigbank Tartu]]sse.<ref>[https://sport.err.ee/77978/tiitlikaitsja-jatkab-uhisliigas-puhaste-paberitega Tiitlikaitsja jätkab ühisliigas puhaste paberitega] ERR Sport arhiiv, 08.11.2015.</ref> Klubi medalitele ei jõudnud. Naaber sai küll rohkem mänguaega kui algusaastatel Tartus, kuid põhimeheks teda siiski lugeda ei saanud. Ta jätkas klubis hooajal 2016/17, kui klubi sai [[Credit24 Meistriliiga]]s kolmanda ja [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlustel]] teise koha.<ref>[https://sport.err.ee/87791/tartu-soovis-nommistu-asemele-palgata-pulka-ja-macieli Tartu soovis Nõmmistu asemele palgata Pulka ja Macieli] ERR Sport arhiiv, 22.06.2016.</ref><ref>[https://sport.err.ee/584949/tartu-bigbank-voitis-viiegeimilise-lahingu-jarel-balti-liiga-pronksi Tartu Bigbank võitis viiegeimilise lahingu järel Balti liiga pronksi] ERR Sport arhiiv, 19.03.2017.</ref> Sel hooajal tõestas Naaber end tugeva põhimängijana ja valiti ka Credit24 Meistriliiga detsembri parimaks mängijaks.<ref>[https://sport.err.ee/97305/212-sentimeetrine-temporundaja-on-tartu-bigbankis-tousnud-pohitegijaks 212-sentimeetrine temporündaja on Tartu Bigbankis tõusnud põhitegijaks] ERR Sport arhiiv, 20.01.2017.</ref> Hooajal 2017/18 Tartus saadi teine koht [[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti karika-]] ja [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|meistrivõistlustel]].<ref>[https://sport.err.ee/608680/bigbank-tartu-solmis-lepingu-kolmanda-valismaalasega Bigbank Tartu sõlmis lepingu kolmanda välismaalasega] ERR Sport arhiiv, 21.07.2017.</ref> Naaber oli klubis ka neljandal hooajal (2018/19). Võideti [[Credit24 Meistriliiga]] ja saadi teine koht [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlustel]].<ref>[https://sport.err.ee/916133/andrei-ojamets-vorkpall-on-kull-vorratu-aga-vahepeal-sa-vihkad-seda Andrei Ojamets: võrkpall on küll võrratu, aga vahepeal sa vihkad seda] ERR Sport, 21.07.2017.</ref> Hooajaks 2019/20 teenis Naaber oma esimese välislepingu ning siirdus [[Soome]] kõrgliigaklubisse [[Akaa Volley]], kus oli peatreeneriks [[Oliver Lüütsepp]].<ref>[https://sport.err.ee/966000/eesti-koondise-temporundaja-teenis-elu-esimese-valislepingu Eesti koondise temporündaja teenis elu esimese välislepingu] ERR Sport, 30.07.2019.</ref> Hooaja algus oli võistkonna jaoks väga edukas ning võideti järjest 13 mängu, resultatiivselt mängis ka Naaber.<ref>[https://sport.err.ee/1020695/naaberi-ja-luutsepa-klubi-jatkas-uskumatut-seeriat Naaberi ja Lüütsepa klubi jätkas uskumatut seeriat] ERR Sport, 05.01.2020.</ref> Hooaeg katkestati kevadel [[koroonapandeemia]] tõttu ning medaleid välja ei mängitud. Hooajaks 2020/21 sõlmis Naaber lepingu [[Hispaania]] meisterklubi [[CV Teruel]]iga.<ref>[https://sport.err.ee/1114353/hispaania-meister-palkas-eesti-temporundaja Hispaania meister palkas Eesti temporündaja] ERR Sport, 17.07.2020.</ref> Hooaeg algas septembris [[Hispaania superkarikas võrkpallis|Hispaania superkarika]] võiduga; [[Hispaania karikavõistlused võrkpallis|Hispaania karikavõistlustel]] jõuti poolfinaali ja [[Hispaania meistrivõistlused võrkpallis|Hispaania meistrivõistlustel]] saadi kolmas koht.<ref>[https://sport.err.ee/1140336/eesti-pikim-vorkpallur-voitis-hispaanias-esimese-manguga-esimese-tiitli Eesti pikim võrkpallur võitis Hispaanias esimese mänguga esimese tiitli] ERR Sport, 28.09.2020.</ref><ref>[https://sport.err.ee/1608174847/nadal-piiri-taga-enard-juhib-finaalseeriat-juhkami-vastu-2-0 Nädal piiri taga: Enard juhib finaalseeriat Juhkami vastu 2:0] ERR Sport, 12.04.2021.</ref> Hooajaks 2021/22 naasis Naaber [[Eesti|kodumaale]] ning hakkas taas mängima [[Bigbank Tartu]]s.<ref name="mart-naabe" /> Klubi osales [[CEV Meistrite Liiga]] ja [[CEV Cup]]i eelringides, kuid kummaski sarjas põhiturniirile ei pääsenud.<ref>[https://web.archive.org/web/20221219114547/https://vorkpall24.ee/tartu-publik-nagi-taas-suureparast-matsi-kuid-bigbanki-jaoks-on-tanavune-euroteekond-loppenud/ Tartu publik nägi taas suurepärast matši, kuid Bigbanki jaoks on tänavune euroteekond lõppenud, lisatud intervjuu Kordasega] Võrkpall24, 10.11.2021.</ref> Klubi võitis kõik kohalikud sarjad: [[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikavõistlused]], [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]] ja [[Credit24 Meistriliiga]].<ref>[https://sport.postimees.ee/7494903/tartu-bigbanki-voimas-aasta-kolm-tiitlit-ning-koigest-uheksa-ara-antud-geimi#_ga=2.239847107.174186866.1671371236-1717183339.1667913393 Tartu Bigbanki võimas aasta: kolm tiitlit ning kõigest üheksa ära antud geimi] Postimees Sport, 07.04.2022.</ref> Naaber mängis meeskonnas ka järgmisel hooajal (2022/23). Klubi osales [[CEV Challenge Cup]]il, kus jõuti 1/8 finaali.<ref>[https://volley.ee/tartu-bigbank-naitas-portugali-liiga-liidrile-hambaid-ent-pidi-siiski-kaotusega-leppima/ Tartu Bigbank näitas Portugali liiga liidrile hambaid, ent pidi siiski kaotusega leppima] Eesti Võrkpalli Liit, 30.11.2022.</ref> Võideti [[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikavõistlused]] ja [[Võrkpalli Balti liiga|Balti liiga]] ning saadi [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlustel]] teine koht.<ref>[https://volley.ee/emotsionaalne-finaal-pikast-reisist-vihaseks-aetud-tartu-bigbank-krooniti-aadu-luukase-karika-voitjaks/ Emotsionaalne finaal: pikast reisist vihaseks aetud Tartu Bigbank krooniti Aadu Luukase karika võitjaks] Eesti Võrkpalli Liit, 17.12.2022.</ref><ref>[https://volley.ee/raskest-seisust-valja-tulnud-tartu-bigbank-krooniti-viiendat-korda-baltikumi-meistriks/ Raskest seisust välja tulnud Tartu Bigbank krooniti viiendat korda Baltikumi meistriks!] Eesti Võrkpalli Liit, 05.03.2023.</ref> Mart oli meeskonna põhimängija ning valiti [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistluste]] sümboolsesse koosseisu.<ref>[https://web.archive.org/web/20230406073049/https://volley.ee/uskumatu-mang-selver-taltech-alistas-tartu-bigbanki-32-ja-krooniti-eesti-meistriks/ Uskumatu mäng! Selver/TalTech alistas Tartu Bigbanki 3:2 ja krooniti esmakordselt Eesti meistriks!] Eesti Võrkpalli Liit, 05.04.2023.</ref> ==Saavutused== ===Klubivõrkpall=== '''[[Balti liiga (võrkpall)|Balti liiga]]''' *2013/14 [[File:Silver medal with cup.svg|16px]] [[Bigbank Tartu]]ga *2016/17 [[File:Bronze medal with cup.svg|16px]] [[Bigbank Tartu]]ga *2018/19 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] [[Bigbank Tartu]]ga *2021/22 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] [[Bigbank Tartu]]ga *2022/23 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] [[Bigbank Tartu]]ga *2023/24 [[File:Silver medal with cup.svg|16px]] [[Bigbank Tartu]]ga '''Riikide meistrivõistlused''' *2013/14 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]] [[Bigbank Tartu]]ga *2016/17 [[File:Silver medal with cup.svg|16px]] [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]] [[Bigbank Tartu]]ga *2017/18 [[File:Silver medal with cup.svg|16px]] [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]] [[Bigbank Tartu]]ga *2018/19 [[File:Silver medal with cup.svg|16px]] [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]] [[Bigbank Tartu]]ga *2020/21 [[File:Bronze medal with cup.svg|16px]] [[Hispaania meistrivõistlused võrkpallis|Hispaania meistrivõistlused]] [[CV Teruel]]iga *2021/22 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]] [[Bigbank Tartu]]ga *2022/23 [[File:Silver medal with cup.svg|16px]] [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]] [[Bigbank Tartu]]ga '''Riikide karikavõistlused''' *2013/14 [[File:Simple silver cup.svg|16px]] [[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikavõistlused]] [[Bigbank Tartu]]ga *2017/18 [[File:Simple silver cup.svg|16px]] [[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikavõistlused]] [[Bigbank Tartu]]ga *2020/21 [[File:Simple gold cup.svg|16px]] [[Hispaania superkarikas võrkpallis|Hispaania superkarikas]] [[CV Teruel]]iga *2021/22 [[File:Simple gold cup.svg|16px]] [[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikavõistlused]] [[Bigbank Tartu]]ga *2022/23 [[File:Simple gold cup.svg|16px]] [[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikavõistlused]] [[Bigbank Tartu]]ga *2023/24 [[File:Simple gold cup.svg|16px]] [[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikavõistlused]] [[Bigbank Tartu]]ga '''Individuaalsed auhinnad''' *2022/23 [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistluste]] parim temporündaja *2023/24 [[Balti liiga (võrkpall)|Balti liiga]] parim temporündaja ===Koondis=== *2017 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] Maailmaliiga 3. tugevusgrupp *2018 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] [[Meeste Euroopa Liiga võrkpallis|Euroopa Liiga]] *2018 [[File:Bronze medal with cup.svg|16px]] Challenger Cup ==Viited== <references/> ==Välislingid== *[https://volley.ee/koondis/saalivorkpall/mehed/a-koondis/mart-naaber/ Mart Naaber] Eesti Võrkpalli Liit *[https://championsleague.cev.eu/en/men/team/12169-bigbank-tartu/player/70119-naaber-mart Mart Naaber] CEV Koduleht *[https://volleybox.net/mart-naaber-p17797/clubs Mart Naaber] Volleybox *[https://sport.delfi.ee/artikkel/120273121/tartu-bigbank-tegi-veerandfinaalis-suure-tagasituleku-ja-purjetas-balti-liigas-poolfinaali-kuidas-laheb-teistel-eesti-klubidel Tartu Bigbank tegi veerandfinaalis suure tagasituleku ja purjetas Balti liigas poolfinaali. Kuidas läheb teistel Eesti klubidel?], Delfi Sport, 25.02.2024. {{Eesti võrkpallikoondis 2018 Euroopa Liiga}} {{JÄRJESTA:Naaber, Mart}} [[Kategooria:Eesti võrkpallurid]] [[Kategooria:Sündinud 1992]] 4zhg9o97smqvv9tazqewqg6utnrgu00 0 636645 7214021 7190164 2026-08-14T09:40:04Z ~2026-44636-45 235447 trükiviga. "vestlusõhtud" / "vestlusõhtuid" 7214021 wikitext text/x-wiki {{viita}} '''Allee galerii''' (2020. aastani '''Allee kunstisalong''') on alates 2001. aastast klassikalist [[Eesti kunst]]i tutvustav [[kunstigalerii]] ja oksjonimaja [[Tallinna vanalinn]]as. Eesti kapitalil põhinev galerii korraldab näitusi, [[oksjon|kunstioksjoneid]] ja vestlusõhtuid kunstnikega ning annab välja lühimonograafiaid. Aastaid Tallinnas [[Pikk tänav|Pikal tänaval]] asunud galerii asub alates 2020. aastast aadressil [[Vana-Viru tänav|Vana-Viru]] 11a, 2022. aastal avati lisaks näitusepind aadressil [[Uus tänav (Tallinn)|Uus]] 7. ==Eesti kunstioksjonirekordeid== 2023. aasta aprillis sündis Allee galeriis eesti kunsti oksjonirekord: [[Konrad Mägi]] maal "Capri motiiv" (1922–1923) müüdi hinnaga 473 000 [[euro]]t,<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=galerii |eesnimi=Allee |kuupäev=2023-04-08 |pealkiri=Allee kunstioksjonil sündis eesti kalleima maali rekord – Konrad Mägi “Capri motiiv” 473 000 Eur |url=https://alleegalerii.ee/allee-oksjonil-sundis-eesti-kalleima-maali-rekord-konrad-magi-capri-motiiv-473-000-eur/ |vaadatud=2023-07-23 |väljaanne=Allee galerii |keel=et}}</ref> mis on ajaloos [[Kõige kallimalt müüdud Eesti maalid|kõige kallimalt müüdud eesti autori maal]].<ref>{{Viide |pealkiri=Kõige kallimalt müüdud Eesti maalid |kuupäev=2023-05-08 |url=https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=K%C3%B5ige_kallimalt_m%C3%BC%C3%BCdud_Eesti_maalid&oldid=6397202 |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2023-07-23}}</ref> 2023. aasta novembris sündis seal ka kaasaegse kunstniku teose hinnarekord Eestis: [[Miljard Kilk|Miljard Kilgi]] maal "Pime usk" (1986)<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-11-15 |pealkiri=Miljard Kilk “Pime usk”, 1986. 122 x 87 cm. |url=https://alleegalerii.ee/kunstioksjon/miljard-kilk-pime-usk-1986-122-x-87-cm/ |vaadatud=2025-12-02 |väljaanne=Allee galerii |keel=et}}</ref> müüdi haamrihinnaga 86 100 eurot.<ref>[https://kultuur.err.ee/1609176712/miljard-kilk-tousis-kalleimaks-elavaks-kaasaegseks-eesti-kunstnikuks Miljard Kilk tõusis kalleimaks elavaks kaasaegseks Eesti kunstnikuks] ERR Kultuur, 26.11.2023.</ref> 2024. aasta mais püstitati eesti graafika hinnarekord: Eduard Wiiralti [[Põrgu (Wiiralt)|"Põrgu"]] (1930–1932) müüdi [[Haamrihind|haamrihinnaga]] 63 000 eurot.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-05-11 |pealkiri=Eduard Wiiralti "Põrgu" püstitas eesti graafika hinnarekordi |url=https://kultuur.err.ee/1609339503/eduard-wiiralti-porgu-pustitas-eesti-graafika-hinnarekordi |vaadatud=2024-12-11 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> == Näitused == * September 2020 – "[[Richard Uutmaa]] 115 – pärle erakogudest". Kuraator [[Mai Levin]] * September–oktoober 2021 – "[[August Jansen]] ja [[Roman Nyman]] 140". Kuraatorid [[Mai Levin]] ja Katre Palm<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=galerii |eesnimi=Allee |kuupäev=2021-08-19 |pealkiri=Näitus “Roman Nyman ja August Jansen 140” avatud kuni 2. oktoobrini! |url=https://alleegalerii.ee/roman-nyman-ja-august-jansen-140-uus-naitus/ |vaadatud=2025-09-12 |väljaanne=Allee galerii |keel=et}}</ref> * Detsember 2021 – märts 2022 – [[Mauri Gross]] "Suguvõsa 4" * September 2022 – "[[Erich Pehap]] 110 – teoseid erakogudest". Kuraator Katre Palm * November 2022 – jaanuar 2023 – [[Vello Vinn]] "Multiplitseeritud". Kuraator [[Harry Liivrand]]<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Jõgeva |eesnimi=Sandra |kuupäev=27. detsember 2022 |esmakuupäev=27.12.2022 |pealkiri=ARVUSTUS {{!}} Vello Vinna graafilised omamaailmad uue galerii esimesel näitusel |väljaanne=[[Eesti Päevaleht]] |väljaandja=[[Delfi Meedia AS]] |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120119788/arvustus-vello-vinna-graafilised-omamaailmad-uue-galerii-esimesel-naitusel |url-olek=töötab |url-ligipääs=tellimus |vaadatud=27. detsembril 2022 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221227200046/https://epl.delfi.ee/artikkel/120119788/arvustus-vello-vinna-graafilised-omamaailmad-uue-galerii-esimesel-naitusel |arhiivimisaeg=27.12.2022}}</ref> * Jaanuar–märts 2023 – Peeter Must "Rand". Kuraator [[Harry Liivrand]] * Mai–juuni 2023 – [[Andro Kööp]] "Õnn jalutab siin iga päev". Kuraator Harry Liivrand<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Kaisa Potisepp {{!}} |kuupäev=2023-05-09 |pealkiri=Pildid: Allee galeriis avati Andro Kööbi maalinäitus |url=https://kultuur.err.ee/1608972296/pildid-allee-galeriis-avati-andro-koobi-maalinaitus |vaadatud=2023-07-23 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> * September 2023 – [[August Albo]] esimene isikunäitus Eestis. Kuraatorid Harry Liivrand ja Katre Palm<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Reet Weidebaum {{!}} |kuupäev=2023-09-06 |pealkiri=Galerii: Tallinnas näeb valikut New Yorgis elanud Eesti kunstniku August Albo loomingust |url=https://kultuur.err.ee/1609090379/galerii-tallinnas-naeb-valikut-new-yorgis-elanud-eesti-kunstniku-august-albo-loomingust |vaadatud=2024-01-12 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> * Jaanuar–veebruar 2024 – [[Jaan Elken]] "Camino". Kuraator Harry Liivrand<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-01-18 |pealkiri=Galerii: Allee galeriis avati Jaan Elkeni maalinäitus "Camino" |url=https://kultuur.err.ee/1609225341/galerii-allee-galeriis-avati-jaan-elkeni-maalinaitus-camino |vaadatud=2024-12-11 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> * Mai–juuni 2024 – [[Urmo Raus]] "Itaalia maastikud". Kuraator Harry Liivrand<ref>{{Netiviide |pealkiri=FOTOD {{!}} Allee galeriis avati Urmo Rausi maalinäitus „Itaalia maastikud“ |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120294994/fotod-allee-galeriis-avati-urmo-rausi-maalinaitus-itaalia-maastikud |vaadatud=2024-12-11 |väljaanne=Eesti Päevaleht |keel=et}}</ref> * September 2024 – [https://alleegalerii.ee/konstantin-suvalo-140-maastikumaale-erakogudest-avatud-allee-vana-viru-11a-galeriis/ "Konstantin Süvalo – maastikumaale erakogudest".] Kuraator [[Mai Levin]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=FOTOD {{!}} Allee galeriis avati Konstantin Süvalo 140. sünniaastapäeva tähistav näitus |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120324921/fotod-allee-galeriis-avati-konstantin-suvalo-140-sunniaastapaeva-tahistav-naitus |vaadatud=2024-12-11 |väljaanne=Eesti Päevaleht |keel=et}}</ref> * Detsember 2024 – jaanuar 2025 – [[Lauri Sillak|Laurentsius]] "Maastik see ja teine". Kuraator Harry Liivrand<ref>{{Netiviide |pealkiri=FOTOD {{!}} Ajatu metafüüsiline rahu. Allee galeriis avati Laurentsiuse uute maalide näitus |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120342663/fotod-ajatu-metafuusiline-rahu-allee-galeriis-avati-laurentsiuse-uute-maalide-naitus |vaadatud=2024-12-11 |väljaanne=Eesti Päevaleht |keel=et}}</ref> * Märts 2025 – [[Mall Nukke]] "Illusioonide aeg". Kuraator Harry Liivrand<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-03-04 |pealkiri=Mall Nukke 60: kunstniku uusim maalilooming Allee galeriis |url=https://kultuur.postimees.ee/8203327/mall-nukke-60-kunstniku-uusim-maalilooming-allee-galeriis |vaadatud=2025-09-12 |väljaanne=Kultuur |keel=et}}</ref> * Mai–juuli 2025 "[[Valdur Ohakas]] 100". Kuraatorid [[Mart Lepp]] ja Katre Palm<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=galerii |eesnimi=Allee |kuupäev=2025-05-27 |pealkiri=Allee avab uued näitusesaalid “Valdur Ohakas 100” näitusega |url=https://alleegalerii.ee/allee-avab-uued-naitusesaalid-valdur-ohakas-100-naitusega/ |vaadatud=2025-09-12 |väljaanne=Allee galerii |keel=et}}</ref> * August–september 2025 – [[Ivar Kaasik]] "Tundelised teekonnad". Kuraator Harry Liivrand<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=galerii |eesnimi=Allee |kuupäev=2025-08-15 |pealkiri=Ivar Kaasiku näituse avamine 21. augustil |url=https://alleegalerii.ee/ivar-kaasiku-naituse-avamine-21-augustil/ |vaadatud=2025-09-12 |väljaanne=Allee galerii |keel=et}}</ref> * September–oktoober 2025 – "[[Richard Uutmaa]] 120". Kuraatorid Katre Palm, Meelis Allik<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=galerii |eesnimi=Allee |kuupäev=2025-09-18 |pealkiri=Näitus “Richard Uutmaa 120” Allees 18.09-11.10.2025 |url=https://alleegalerii.ee/naitus-richard-uutmaa-120-allees-18-09-11-10-2025/ |vaadatud=2025-12-02 |väljaanne=Allee galerii |keel=et}}</ref> * Detsember 2025 – veebruar 2026 – Enn Põldroos "Mees ja naine – pärleid erakogudest"<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-12-13 |pealkiri=Galerii: Allee galeriis avati Enn Põldroosi maalide näitus |url=https://kultuur.err.ee/1609884487/galerii-allee-galeriis-avati-enn-poldroosi-maalide-naitus |vaadatud=2026-02-16 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref>. Kuraator Harry Liivrand == Publikatsioonid == * 2020 Näitusekataloog "[[Richard Uutmaa]] 115" * 2021 [https://alleegalerii.ee/pood/mai-levin-roman-nyman-luhimonograafia-ja-naituse-kataloog-2021/ Mai Levin "Roman Nyman – lühimonograafia ja näituse kataloog"] * 2021 [https://alleegalerii.ee/pood/mai-levin-august-jansen-luhimonograafia-ja-naituse-kataloog/ Mai Levin "August Jansen – lühimonograafia ja näituse kataloog"] * 2024 [https://alleegalerii.ee/pood/mai-levin-konstantin-suvalo-luhimonograafia-ja-naituse-kataloog-2024/ Mai Levin "Konstantin Süvalo – lühimonograafia ja näituse kataloog"] * 2025 [https://alleegalerii.ee/pood/mai-levin-valdur-ohakas-luhimonograafia-ja-naituse-kataloog-2025/ Mai Levin "Valdur Ohakas 100 – lühimonograafia ja näituse kataloog"] * 2025 [https://alleegalerii.ee/pood/mai-levin-richard-uutmaa-120-luhimonograafia-ja-naituse-kataloog-2025/ Mai Levin "Richard Uutmaa 120 – lühimonograafia ja näituse kataloog"] [[Fail:Allee galerii.jpg|pisi|Allee galerii Vana-Viru 11a, Tallinn]] == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [https://alleegalerii.ee/ Galerii koduleht] * [https://kultuur.postimees.ee/8340526/klassik-richard-uutmaa-naitus-tegi-publikurekordi "Klassik Richard Uutmaa näitus tegi publikurekordi",] Postimees, 10. oktoober 2025 * Reet Weidebaum [https://kultuur.err.ee/1609706526/allee-galeriis-tahistatakse-naitusega-valdur-ohaka-100-sunniaastapaeva "Allee galeriis tähistatakse näitusega Valdur Ohaka 100. sünniaastapäeva"] ERR kultuur, 27. mai 2025 * [http://kultuur.delfi.ee/artikkel/120339012/allee-galerii-sugisoksjonil-muudi-1-3-miljoni-euro-eest-eesti-kunsti "Allee galerii sügisoksjonil müüdi 1,3 miljoni euro eest eesti kunsti"] EPL Kultuur, 25. november 2024 * Loora Elisabet Lomp. [https://kultuur.postimees.ee/7749342/rekord-allee-galerii-oksjonil-muudi-eesti-ajaloo-kalleim-maal "Rekord – Allee galerii oksjonil müüdi eesti ajaloo kalleim maal"] Postimees, 7. aprill 2023 * Siim Raie. [https://kultuur.err.ee/1608615028/siim-raie-kevadoksjonitel-muudi-2-64-miljoni-euro-eest-kunsti "Kevadoksjonitel müüdi 2,64 miljoni eest kunsti"] ERR kultuur, 31. mai 2022 * Gertu Borodkina. [https://kultuur.err.ee/1608446405/eesti-kunstioksjonite-tulemused-2021-toi-rekordarv-rekordeid "Eesti kunstioksjonite tulemused 2021 tõi rekordarv rekordeid"] ERR kultuur, 24. detsember 2021 [[Kategooria:Tallinna galeriid]] fl4l251z9cb91t0ei0bjs2iqs2y8dnm 0 637725 7213625 6519680 2026-08-13T13:45:01Z Amherst99 15496 /* */ 7213625 wikitext text/x-wiki {{Infokast sõjaväelane | pilt = Rustam Muradov.jpg | pildisuurus = 200px | pildiallkiri = Rustam Muradov 2020. aastal | alt_tekst = <!-- --> | nimi = Rustam Muradov | prefiks = | sufiks = <!-- --> | täisnimi = | sünninimi = | hüüdnimi = | sünniaeg = | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | maetud = | haridus = | truudusvanded = | teenistused = | teenistusaeg = | auaste = | teenistusnumber = | üksused = | juhitud_üksused = | sõjad/lahingud = [[Vene-Ukraina sõja idarinne]] | sõjad/lahingud_silt = | autasud = | ausambad = | abikaasad = | lapsed = | sugulased = | muu_töö = <!-- --> | allkiri = | allkirja_suurus = | allkirja_alt = <!-- --> | veebileht = <!-- --> | moodul = }} '''Rustam Usmanovitš Muradov''' ([[vene keel]]es ''Руста́м Усма́нович Мура́дов''; sündinud [[21. märts]]il [[1973]]) on [[Venemaa]] [[sõjaväelane]], [[kindralleitnant]], 5. oktoobrist [[2022]] 6. aprillini 2023 Venemaa [[Ida sõjaväeringkond|Ida sõjaväeringkonna]] komandör.<ref name=ISW_2023-03-27 /> == Elulugu == Rustam Muradov sündis [[Dagestan]]is Tšinaris, ta on rahvuselt [[tabassaraanid|tabassaraan]]. Keskhariduse omandas [[Novotšerkassk]]i kadetikoolis. 1995. aastal lõpetas kiitusega Peterburi kõrgema üldvägede juhtivkoosseisu kooli. 2015. aastal lõpetas [[Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude Kindralstaabi Sõjaväeakadeemia]]. 2008–2009 242. kaardiväe motoriseeritud laskurrügemendi ülem, 2009 17. eraldiseisva kaardiväe motoriseeritud laskurbrigaadi ülem, 2009–2012 36. eraldiseisva kaardiväe motoriseeritud laskurbrigaadi ülem Ida sõjaväeringkonnas. 2012–2013 – Kesksõjaväeringkonna 473. Lisitšanski rajooni väljaõppekeskuse ülem. 2013–2015 Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude Kindralstaabi Sõjaväeakadeemia üliõpilane. 2015–2017 41. armee ülema esimene asetäitja ja staabiülem. 2016. aastal Venemaa esindaja Ukraina ja Venemaa ühises kontrolli- ja koordineerimiskeskuses relvarahu ja demarkatsioonijoone stabiliseerimise alal (JCCC). 2017. aastal oli Venemaa sõjaline nõunik [[Süüria]]s. 28. detsembril 2017 andis Venemaa president talle [[Venemaa Föderatsiooni kangelane|Venemaa Föderatsiooni kangelase]] aunimetuse. Detsembrist 2017 kuni detsembrini 2018 [[Kesksõjaväeringkond|Kesksõjaväeringkon]]na 2. kaardiväe armee ülem. Alates 25. detsembrist 2018 Lõuna sõjaväeringkonna ülema asetäitja. Venemaa presidendi 20. veebruari 2020. aasta dekreediga anti talle järgmine [[Kindralleitnant|kindralleitnan]]di sõjaväeline auaste. 11. novembrist 2020 kuni 9. septembrini 2021 oli Muradov Venemaa rahuvalvekontingendi ülem [[Mägi-Karabahh]]is.<ref>https://www.kavkaz-uzel.eu/articles/330303</ref> [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sissetungi ajal Ukrainasse]] veebruaris 2022 asus ta juhtima väegruppi Vostok.<ref>https://www.svoboda.org/a/minoborony-nazvalo-komanduyuschego-gruppirovkoy-vostok-v-ukraine-/31948155.html</ref> == Sanktsioonid == 28. veebruaril 2022 kehtestas Euroopa Liit talle viisa- ja majandussanktsioonid.<ref>[https://epl.delfi.ee/artikkel/96048091/putini-oligarhid-pankurid-propagandistid-sanktsioonide-all-euroopa-liit-kirjeldab-detailides-kuidas-nad-ukraina-soda-toetasid "Putini oligarhid, pankurid, propagandistid sanktsioonide all. Euroopa Liit kirjeldab detailides, kuidas nad Ukraina sõda toetasid"] Eesti Päevaleht, 1. märts 2022</ref> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=ISW_2023-03-27>{{cite web|url=https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-march-27-2023 |title=Russian Offensive Campaign Assessment, March 27, 2023 |publisher=[[Institute for the Study of War|ISW]] |date=2023-03-27|access-date=2023-03-28 |website=understandingwar.org |author=Grace Mappes |author2=Karolina Hird |author3=Layne Philipson |author4=Frederick W. Kagan |quote=Rumors about the dismissal of Russian Eastern Group of Forces (Eastern Military District) Commander Colonel General Rustam Muradov on March 27 generated a muted and cynical response in the Russian information space. The milbloggers claimed that Russian military authorities dismissed Muradov from his position as Eastern Group of Forces commander, but ISW cannot currently verify these claims. |language=en}}</ref> }} {{JÄRJESTA:Muradov, Rustam}} [[Kategooria:Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] b1y2v0omjskh9646xqe3m3zrxn055zy 0 641044 7213852 7134920 2026-08-13T21:15:45Z Svencapoeira 67038 7213852 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | värvus = seened | nimi = Üleniidik | pilt = Kollane üleniidik1.jpg | pildi_laius = 250px | pildi_seletus = [[Rohekas üleniidik]] ''Hypomyces luteovirens'' | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kottseened]] ''Ascomycota'' | alamhõimkond = ''Pezizomycotina'' | klass = ''[[Sordariomycetes]]'' | selts = [[Helekottseenelaadsed]] ''Hypocreales'' | sugukond = [[Helekottseenelised]] ''Hypocreaceae'' | perekond = '''Üleniidik''' ''Hypomyces'' }} '''Üleniidik''' (''Hypomyces'') on [[seen]]te perekond [[kottseened|kottseente]] hõimkonnas. ==Eesti liike== * ''Hypomyces armeniacus'' – [[kõdu-üleniidik]] * ''Hypomyces aurantius'' – [[oranž üleniidik]] * ''Hypomyces chrysospermus'' – [[kollane üleniidik]] * ''Hypomyces lateritius'' – [[valkjas üleniidik]] * ''Hypomyces lithuanicus'' – [[kaseriisika-üleniidik]] * ''Hypomyces luteovirens'' – [[rohekas üleniidik]] * ''[[Hypomyces ochraceus]]'' * ''Hypomyces odoratus'' – [[lõhnav üleniidik]] * ''Hypomyces rosellus'' – [[punakas üleniidik]] * ''[[Hypomyces semitranslucens]]'' ==Liike mujalt== * ''[[Hypomyces lactifluorum]]'' – tekitab nn ''[[Lobster mushroom]]''i pilvikul ''[[Russula brevipes]]'' [[Kategooria:Helekottseenelaadsed]] rqoz0hq2zmlc4hkdnr51hrdm23gd88i 7213853 7213852 2026-08-13T21:15:58Z Svencapoeira 67038 7213853 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | värvus = seened | nimi = Üleniidik | pilt = Rohekas üleniidik.jpg | pildi_laius = 250px | pildi_seletus = [[Rohekas üleniidik]] ''Hypomyces luteovirens'' | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kottseened]] ''Ascomycota'' | alamhõimkond = ''Pezizomycotina'' | klass = ''[[Sordariomycetes]]'' | selts = [[Helekottseenelaadsed]] ''Hypocreales'' | sugukond = [[Helekottseenelised]] ''Hypocreaceae'' | perekond = '''Üleniidik''' ''Hypomyces'' }} '''Üleniidik''' (''Hypomyces'') on [[seen]]te perekond [[kottseened|kottseente]] hõimkonnas. ==Eesti liike== * ''Hypomyces armeniacus'' – [[kõdu-üleniidik]] * ''Hypomyces aurantius'' – [[oranž üleniidik]] * ''Hypomyces chrysospermus'' – [[kollane üleniidik]] * ''Hypomyces lateritius'' – [[valkjas üleniidik]] * ''Hypomyces lithuanicus'' – [[kaseriisika-üleniidik]] * ''Hypomyces luteovirens'' – [[rohekas üleniidik]] * ''[[Hypomyces ochraceus]]'' * ''Hypomyces odoratus'' – [[lõhnav üleniidik]] * ''Hypomyces rosellus'' – [[punakas üleniidik]] * ''[[Hypomyces semitranslucens]]'' ==Liike mujalt== * ''[[Hypomyces lactifluorum]]'' – tekitab nn ''[[Lobster mushroom]]''i pilvikul ''[[Russula brevipes]]'' [[Kategooria:Helekottseenelaadsed]] l5nqczg1qtfqlli77iud62rvo2lix7q 0 641531 7213592 6889103 2026-08-13T12:18:12Z Svencapoeira 67038 7213592 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Okkanublu | värvus = seened | pilt = Heyderia_abietis_52203.jpg | pildi_seletus = [[Kuuse-okkanublu]] ''Heyderia abietis'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kottseened]] ''Ascomycota'' | klass = [[Hüüvikseened]] ''Leotiomycetes'' | selts = [[Tiksikulaadsed]] ''Helotiales'' | sugukond = [[Tiksikulised]] ''Helotiaceae'' | perekond = '''Okkanublu''' ''Heyderia'' | leviku_kaart = }} '''Okkanublu''' (''Heyderia'') on seltsi ''[[Phacidiales]]'' kuuluv [[seen|seente]] [[perekond (bioloogia)|perekond]]. == Eesti liike == * ''Heyderia abietis'' – [[kuuse-okkanublu]] * ''Heyderia cucullata'' – [[männi-okkanublu]] == Liike mujal == * ''[[Heyderia agariciphila]]'' * ''[[Heyderia americana]]'' * ''[[Heyderia pusilla]]'' * ''[[Heyderia sclerotiorum]]'' ==Välislingid== * {{elurikkus|124475}} [[Kategooria:Tiksikulaadsed]] 8ks6l333uyiw00ixuolcw98v4iknuzv 0 641913 7213806 6889145 2026-08-13T19:34:14Z Svencapoeira 67038 7213806 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Klavuliina | värvus = seened | pilt = Harjakas klavuliina1.jpg | pildi_seletus = [[Harjakas klavuliina]] ''Clavulina coralloides'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Kukeseenelaadsed]] ''Cantharellales'' | sugukond = ''[[Clavulinaceae]]'' | sugukonna_autor = [[Marinus Anton Donk|Donk]] (1961) | perekond = '''Klavuliina''' ''Clavulina'' }} '''Klavuliina''' (''Clavulina'') on perekond [[kukeseenelaadsed|kukeseenelaadsete]] seltsis. ==Liike== *''Clavulina amethystina'' – [[ametüst-klavuliina]] *''Clavulina cinerea'' – [[hall klavuliina]] *''Clavulina coralloides'' – [[harjakas klavuliina]] *''[[Clavulina iris]]'' *''Clavulina rugosa'' – [[kurruline klavuliina]] ==Välislingid== * {{elurikkus|122120}} [[Kategooria:Kukeseenelaadsed]] hf1cwllzs0l9gm9sbdj5z6bs85djucj 0 642487 7213660 7212848 2026-08-13T14:50:31Z ~2026-34651-55 231505 /* Peatuste loend */ 7213660 wikitext text/x-wiki {{Liin |operaator=[[TAK]] |algpeatus=Viru keskus 5 |lõpppeatus=Pirita |avati=2007 |number=1PR |bgcolor=#00E1B4 |seisund=suletud |asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}} |eelmine liin=1A |järgmine liin=2 |järgmine=2 (Tallinna bussiliin) |eelmine=1A (Tallinna bussiliin) |uuendus=28. juuni 2026 |suleti=2009 }} '''Tallinna bussiliin 1PR''' sõitis [[Viru keskuse bussiterminal]]i ja [[Pirita]] vahel. Liini teenindas [[Tallinna Autobussikoondis]] ning liiklus toimus kõigil päevadel. ==Liini ajalugu<ref>A.Olander "Tramm, buss ja troll Tallinnas", lk. 173</ref>== {| class="wikitable" |+ ! Avati ! Marsruut ! Suleti ! Märkused |- | september 2007 | Hobujaama - Pirita | | |- | veebruar 2008 | Viru keskus - Pirita | jaanuar 2009 | |} == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+ !Viru keskus - Pirita !Pirita - Viru keskus |- | ; Viru keskus 5 ; Pronksi ; Uus-Sadama ; J. Poska ; Lauluväljak ; Maarjamägi ; Lillepi ; Rummu ; Pirita | ; Pirita ; Rummu ; Lillepi ; Maarjamägi ; Lauluväljak ; J. Poska ; F. R. Kreutzwaldi ; Pronksi ; Hobujaama |} ==Vaata ka== * [[1 (Tallinna bussiliin)|Tallinna bussiliin 1]] * [[1A (Tallinna bussiliin)|Tallinna bussiliin 1A]] * [[Tallinna ühistranspordiliinid]]<br /> == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/1/a-b/16502-1 1. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} <references /><br /> [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] sp4ir3x2d791yahna8v1p0tdnx3zno3 0 647270 7213843 6914905 2026-08-13T20:57:23Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7213843 wikitext text/x-wiki '''Lõuna-Aafrika Vabariigi 2011. aasta rahvaloendus''' oli kolmas rahvaloendus [[apartheid]]i-järgses [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]]<ref>[https://web.archive.org/web/20230225202825/https://www.intergate-immigration.com/blog/south-africa-census-2011/ South Africa – Census 2011] Integrate Immigration</ref>, mis toimus [[2011]]. aasta [[9. oktoober|9. oktoobrist]] kuni [[31. oktoober|31. oktoobrini]].<ref>[https://catalog.ihsn.org/catalog/4092 Census 2011 : South Africa, 2011] International Household Survey Nework</ref> Vastavalt rahvaloenduse tulemustele elas Lõuna-Aafrika Vabariigis 51 770 560 inimest. Neist oli naisi 26 581 769 (51,3%) ja mehi 25 188 791 (48,7%). Mustanahalisi aafriklasi oli 41 000 938 (79,2%), [[värvilised|värvilisi]] 4 615 401 (8,9%), valgeid 4 586 838 (8,9%), [[India]] või [[Aasia]] päritolu inimesi 1 286 930 (2,5%) ja teisi 280 454 (0,5%).<ref>[https://web.archive.org/web/20230225202826/https://brandsouthafrica.com/23859/south-africas-population/ South Africa’s population] South Africa's Population, 11. august 2017</ref> Kõige rohkem inimesi elas [[Gautengi provints]]is (12 272 263) ja kõige vähem [[Põhja-Kapimaa provints]]is (1 145 861).<ref>[https://census2011.adrianfrith.com/ Census 2011]</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Rahvaloendused]] [[Kategooria:Lõuna-Aafrika Vabariik]] eow17b2alav2y2sxwxo5q5z87huplt8 0 647318 7213813 6889219 2026-08-13T19:48:54Z Svencapoeira 67038 7213813 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = ''Leccinellum'' | pilt = | pildi_laius = 230px | värvus = seened | pildi_seletus = | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Puravikulaadsed]] ''Boletales'' | sugukond = [[Puravikulised]] ''Boletaceae'' | perekond = '''''Leccinellum''''' | perekonna_autor = | tüüpliik = | tüüpliigi_autor = }} '''''Leccinellum''''' on [[puravikulaadsed|puravikulaadsete]] seltsi [[puravikulised|puravikuliste]] sugukonda kuuluv perekond [[seened|seeni]]. ==Liike== *''Leccinellum crocipodium'' – [[safranpuravik]] *''Leccinellum pseudoscabrum'' – [[pöögipuravik]] ==Välislingid== * {{elurikkus|125180}} {{Pealkiri kaldkirjas}} [[Kategooria:Puravikulised]] bzqf1i2hzt519f475alblv6orj7awqk 7213819 7213813 2026-08-13T19:57:58Z Svencapoeira 67038 7213819 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = ''Leccinellum'' | pilt = Pöögipuravik.jpg | pildi_seletus = [[Pöögipuravik]] ''Leccinellum pseudoscabrum'' | pildi_laius = 250px | värvus = seened | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Puravikulaadsed]] ''Boletales'' | sugukond = [[Puravikulised]] ''Boletaceae'' | perekond = '''''Leccinellum''''' | perekonna_autor = | tüüpliik = | tüüpliigi_autor = }} '''''Leccinellum''''' on [[puravikulaadsed|puravikulaadsete]] seltsi [[puravikulised|puravikuliste]] sugukonda kuuluv perekond [[seened|seeni]]. ==Liike== *''Leccinellum crocipodium'' – [[safranpuravik]] *''Leccinellum pseudoscabrum'' – [[pöögipuravik]] ==Välislingid== * {{elurikkus|125180}} {{Pealkiri kaldkirjas}} [[Kategooria:Puravikulised]] 16xjve3aoj7erbd43782chuqz9cgppr 0 651843 7213856 6512534 2026-08-13T21:28:47Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7213856 wikitext text/x-wiki [[Pilt:马化腾_Pony_Ma_2019.jpg|pisi|Ma Huateng (2019)]] '''Ma Huateng''' (hiina 马化腾 (''Mǎ Huàténg''); sündinud [[29. oktoober|29. oktoobril]] [[1971]]; tuntud ka kui Pony Ma) on Hiina ärimagnaat, [[miljardär]]. Ta on [[Tencent]]i asutaja ja tegevjuht, mis on üks Aasia kõige väärtuslikumaid ettevõtteid, üks suurimaid interneti- ja tehnoloogiaettevõtteid ning üks suurimaid investeerimis-, mängu- ja meelelahutuskonglomeraate maailmas.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2017-11-15 |pealkiri=Tencent posts 69 percent jump in quarterly net profit; becomes the most valuable company in Asia- Technology News, Firstpost |url=https://www.firstpost.com/tech/news-analysis/tencent-posts-69-percent-jump-in-quarterly-net-profit-becomes-the-most-valuable-company-in-asia-4211333.html |vaadatud=2023-04-22 |väljaanne=Tech2 |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Tencent 腾讯 |url=https://www.tencent.com/en-us/index.shtml |vaadatud=2023-04-22 |väljaanne=www.tencent.com |arhiivimisaeg=2022-11-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221119204018/https://www.tencent.com/en-us/index.shtml |url-olek=ei tööta }}</ref> Ettevõte arendab Hiina suurimat mobiilset kiirsõnumiteenust WeChat ning selle tütarettevõtted pakuvad meediat, meelelahutust, maksesüsteeme, nutitelefone, internetiga seotud teenuseid, lisaväärtusteenuseid ja veebireklaamiteenuseid nii Hiinas kui ka kogu maailmas. == Viited == [[Kategooria:Hiina ettevõtjad]] [[Kategooria:Sündinud 1971]] km4a2m908kadpasaftt7wt653fc0d7x 0 652102 7213938 6708259 2026-08-14T06:19:09Z Robert Treufeldt 9117 7213938 wikitext text/x-wiki [[Fail:Superkart.JPG|pisi| Superkart Inglismaal (Castle Combe)]] '''Superkart''' on [[võidusõiduauto]] tüüp. Superkardid on üldiselt suuremad, kiiremad ja võimsamad kui tavalised [[kart|kardid]]. Samuti on nende ringrajad pikemad. Superkarte iseloomustab: * suur tippkiirus (kuni 250 km/h) * kiirendus 0–100 km/h 3 sekundit<ref>{{Cite web|url=http://www.parcferme.com/content/view/2663/2/|title=Superkart at Magny-Cours – 2007|access-date=7 March 2008|archive-url=https://web.archive.org/web/20090414212308/http://www.parcferme.com/content/view/2663/2/|archive-date=14 April 2009|url-status=dead}}</ref> * lühike pidurdusteekond (160–0 km/h u 2 sekundit)<ref name="performanc">[https://archive.today/20120906220216/http://www.qldsuperkart.org/?q=taxonomy/term/12 Performance ; 250cc International] – Queensland Superkart Club</ref> * hea kurvi läbimise võime * pikem teljevahe * aerodünaamiline kere * arenenud vedrustussüsteem * spetsiaalsed mootorid Superkardid saavutavad enamasti paremaid ringiaegu kui palju kallimad ja tehniliselt keerukamad võidusõiduautod. Suure kiiruse ja tundlikkuse tõttu on need väljakutset pakkuvad, ent nõuavad juhilt kõrget oskuste taset ja kogemusi. Superkartidega sõidetakse kogu maailmas. Euroopas korraldab [[FIA|CIK-FIA]] Euroopa superkartide meistrivõistlusi (250 cm<sup>3</sup> superkartidele). Varem on korraldatud ka maailmameistrivõistlusi, viimati 1995. aastal.<ref name="performanc" /> == Superkardid Eestis == Eestis superkartidele võistlusi ei korraldata. Teadaolevalt on Eestis ehitatud ja hetkel toimiv üks supertkart (valminud 2022, omanik [[Ranno Kallas]]). Superkarti tutvustati huvilistele [https://uus.autosport.ee/uudised/kardispordi-60-aasta-juubelit-tahistatakse-poltsamaal/ Eesti kardispordi 60. juubeli puhul toimunud võistlusel Põltsamaa vallas] [[Kuningamäe kardirada|Kuningamäe kardirajal]], kuid halva ilma tõttu see rajale tol päeval ei jõudnud. Superkart läbis esimesed katsetused mõni aeg hiljem Pärnumaal [[Audru ringrada|Audru ringrajal]], saades mitteametliku aja 1:15.99. == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Autosport]] 87qn1yfohzkwpcuqtz8x2ey1v2yb54e 0 655799 7213619 7210804 2026-08-13T13:31:55Z Avjoska 1538 /* Bui */ 7213619 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Bu)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Bu". ==Bua== *[[Muḩammad al-Bū‘azīzī]], Tuneesia kaupmees (1984–2011) ==Bub== *[[Theresa Bubbear]], Suurbritannia diplomaat (1962–) *[[Martin Buber]], juudi filosoof (1878–1965) *[[Margarete Buber-Neumann]], saksa kommunist, Gulagi ja koonduslaagrivang ja publitsist (1901–1989) *[[Sergei Bubka]], ukraina kergejõustiklane (1963–) *[[Michael Bublé]], Kanada laulja (1975–) *[[Dmitri Bubrich]], vene keeleteadlane (1890–1949) ==Buc== *[[Christian Leopold von Buch]], Saksamaa geoloog (1774–1853) *[[Maximilian Theodor Buch]], baltisaksa päritolu Soome arst ja etnograaf (1850–1920) *[[James Buchanan]], USA poliitik (1791–1868) *[[Ken Buchanan]], Šotimaa ja Suurbritannia poksija (1945–2023) *[[Patrick Buchanan]], USA poliitik (1938–) *[[Tajon Buchanan]], Kanada jalgpallur (1999–) *[[Rudolf Buchheim]], saksa arst ja farmakoloog (1820–1879) *[[Christine Buchholz]], Saksa poliitik (1971–) *[[Fedor Bucholtz]], baltisaksa mükoloog ja fütopatoloog (1872–1924) *[[Guido Buchwald]], saksa jalgpallur (1961–) *[[Carl Darling Buck]], USA keeleteadlane (1866–1955) *[[Linda B. Buck]], USA bioloog (1947–) *[[Pearl Buck]], USA kirjanik (1892–1973) *[[Roland Buck]], USA pastor (1918–1979) *[[Solon Justus Buck]], Ameerika Ühendriikide riigiarhivaar (1884–1962) *[[Alfred Buckham]], briti fotograaf (1879–1956) *[[Robert Buckland]], Suurbritannia poliitik (1968–) *[[Stephane Buckland]], Mauritiuse jooksja (1977–) *[[William F. Buckley juunior]], USA publitsist ja ajakirjanik (1925–2008) *[[Tara Buckman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1956–) ==Bud== *[[János Bud]], Ungari poliitik ja statistik (1880–1950) *[[Juri Budanov]], Venemaa sõjaväelane (1963–2011) *[[Kõrõlo Budanov]], Ukraina sõjaväelane (1986–) *[[Mura Budberg]] (1895–1974) *[[Otto von Budberg]], Eestimaa rüütelkonna peamees (1850–1907) *[[Otto Friedrich von Budberg]], baltisaksa mõisnik (1700–1755) *[[Otto Wilhelm von Budberg]], baltisaksa poliitik (1730–1793) *[[Woldemar Dietrich von Budberg]], baltisaksa mõisnik ja kunstnik (1740–1784) *[[Gotthard Wilhelm von Budberg-Bönninghausen]], baltisaksa päritolu Venemaa riigitegelane (1766–1832) *[[Harry Buddel]], eesti poksija ja poksitreener (1930–2008) *[[Gustav Johann von Buddenbrock]], baltisaksa aadlikust maaomanik, jurist ja Liivimaa poliitik (1758–1821) *[[Dumitru Budianschi]], Moldova poliitik (1961–) *[[Anton Budilovitš]], vene keeleteadlane, ajaloolane ja publitsist (1846–1908) *[[Ante Budimir]], horvaadi jalgpallur (1991–) *[[Semjon Budjonnõi]], NSV Liidu sõjaväelane (1883–1973) *[[Nikita Budka]], Ukraina Kreekakatoliku Kiriku piiskop ja katoliku pühak (1877–1949) *[[Jevgen Budnik]], ukraina jalgpallur (1990–) *[[Antanas Budriūnas]], leedu helilooja, koorijuht ja õpetaja (1902–1966) *[[Kęstutis Budrys]], Leedu poliitik ja julgeolekuekspert (1980–) *[[Eglė Budvytytė]], leedu multimeediakunstnik (1981–) *[[Aleksei Budõlin]], Eesti judomaadleja ja -treener (1976–) *[[Dmitri Budõlin]], Eesti maadleja (1974–) ==Bue== *[[Sébastien Buemi]], Šveitsi Vormel 1 sõitja (1988–) *[[Emiliano Buendía]], Argentina jalgpallur (1996–) *[[Vincent Bueno]], filipiini päritolu Austria laulja (1985–) ==Buf== *[[Warren Buffett]], USA ärimees (1930–) *[[Gianluigi Buffon]], itaalia jalgpallur (1978–) ==Bug== *[[Imrich Bugár]], slovaki-ungari päritolu kettaheitja (1955–2026) *[[Johannes Bugenhagen]], saksa usureformaator (1485–1558) *[[Irina Bugrimova]], vene tsirkuseartist (loomataltsutaja) (1910–2001) ==Buh== *[[Muhammadu Buhari]], Nigeeria sõjaväelane ja poliitik (1942–2025) *[[Nikolai Buhharin]], kommunistlik revolutsionäär ja Nõukogude riigitegelane (1888–1938) *[[Vladõslav Buhharjev]], Ukraina poliitik ja riigiametnik (1969–) *[[Tatjana Buhhenskaja]], eesti kunstnik (1949–) *[[Hermann Buhl]], austria alpinist (1924–1957) *[[Gunnar Buhre]], Eesti ja Saksamaa vaimulik (1889–1965) *[[Helena von Buhrmeister]] (1858–1928) ==Bui== *[[Ferdinand Buisson]], Prantsuse pedagoog ja poliitik (1841–1932) *[[Kathalijne Buitenweg]], Hollandi poliitik (1970–) *[[Pablo Buitrago y Benavente]], Nicaragua ülemdirektor (1807–1882) ==Buk== *[[Villem Buk]], eesti kirjanik ja õpetaja (1879–1941) *[[Rihards Bukarts]], Läti elukutseline jäähokimängija (1995–) *[[Maksim Bukatkin]], Venemaa jalgpallur (1985–) *[[Nayib Bukele]], El Salvadori poliitik ja ettevõtja (1981–) *[[Jevhen Buket]], ukraina koduloolane, ajakirjanik ja ühiskonnategelane (1981–) *[[Vladimir Bukovski]], Nõukogude Liidu dissident ja Venemaa poliitik (1942–2019) *[[Natalia Bukowiecka]], poola jooksja (1998–) *[[Konrad Bukowiecki]], poola kergejõustiklane (kuulitõukaja) (1997–) *[[Charles Bukowski]], USA luuletaja ja proosakirjanik (1920–1994) *[[Anatoli Bukrejev]], vene alpinist (1958–1997) *[[Valeri Bukrejev]], Eesti teivashüppaja (1964–) *[[Adam Buksa]], Poola jalgpallur (1996–) ==Bul== *[[Stanisław Marian Bułak-Bałachowicz]], sõjaväelane (1883–1940) *[[Miodrag Bulatović]], Montenegro serblasest kirjanik, romanist ja näitekirjanik Jugoslaavias (1930–1991) *[[Vladimir Bulavin]], Venemaa riigitegelane (1953–) *[[Ahto Buldas]], eesti informaatik, matemaatik ja krüptograaf (1967–) *[[Nino Bule]], horvaadi endine jalgpallur (1976–) *[[Afanassi Bulgakov]], vene teoloog ja kirikuajaloolane (1859–1907) *[[Mihhail Bulgakov]], vene kirjanik (1891–1940) *[[Vladimir Bulgakov]], eesti hambaarst (1884–1938) *[[Nikolai Bulganin]], Nõukogude Liidu riigitegelane (1895–1975) *[[Faddei Bulgarin]], poola päritolu Venemaa kirjanik, ajakirjanik, kriitik, kirjastaja ja sõjaväelane (1789–1859) *[[Johann Bulk]], Tartu bürgermeister 16. sajandi alguses *[[Inna Bulkina]], Eesti kirjandusteadlane (1963–) *[[Georg Andreas Bull]], norra arhitekt (1829–1917) *[[Richard Bull]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1924–2014) *[[Carl Oswald Bulla]], Venemaa fotograaf (1855–1929) *[[Maik Bullmann]], Ida-Saksamaa ja Saksamaa maadleja (1967–) *[[S. Scott Bullock]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1956–) *[[Sandra Bullock]], USA filminäitleja (1964–) *[[Irina Bulmaga]], Rumeenia maletaja (1993–) *[[Alexander von Bulmerincq]], Eesti usuteadlane (1868–1938) *[[Alexander Georg von Bulmerincq]], baltisaksa päritolu Eesti orientalist (1909–1945) *[[August von Bulmerincq]], baltisaksa õigusteadlane (1822–1890) *[[Dave Bulthuis]], hollandi jalgpallur (1990–) *[[Rudolf Bultmann]], saksa teoloog (1884–1976) *[[Dmitri Bulõkin]] ==Bum== *[[Nora Bumbiere]], läti estraadilaulja (1947–1994) *[[Dale Bumpers]], USA poliitik (1925–2016) ==Bun== *[[Ralph Bunche]], USA politoloog ja diplomaat (1903–1971) *[[Helen Bunder]], eesti maalikunstnik ja kunstiõpetaja (1991–) *[[Mustapha Bundu]], Sierra Leone jalgpallur (1997–) *[[Ted Bundy]], USA sarimõrvar (1946–1989) *[[Boriss Bunejev]], vene filmilavastaja ja stsenarist (1921–2015) *[[Alexander von Bunge]], vene zooloog ja maadeavastaja (1851–1930) *[[Alexander Georg von Bunge]], baltisaksa botaanik ja arstiteadlane (1803–1890) *[[Friedrich Georg von Bunge]], baltisaksa ajaloolane ja õigusteadlane (1802–1897) *[[Gustav von Bunge]], baltisaksa füsioloog ja biokeemik (1844–1920) *[[Mario Bunge]], Argentina päritolu filosoof (1919–2020) *[[Ralph von Bunge]], eesti arst (1866–1903) *[[Wilhelmine von Bunge]], Friedrich Georg von Bunge abikaasa (1804–1876) *[[Wilfred Bungei]], Keenia kergejõustiklane (1980–) *[[Khatia Buniatishvili]], Gruusias sündinud Prantsuse kontsertpianist (1987–) *[[Ivan Bunin]], vene kirjanik, Nobeli auhinna laureaat (1933) (1870–1953) *[[Igor Bunitš]], vene ajaloolane (1937–2000) *[[Robert Wilhelm Bunsen]], saksa keemik (1811–1899) *[[Michael Bunting]], Kanada jäähokimängija (1995–) *[[Luis Buñuel]], hispaania päritolu Mehhiko filmilavastaja (1900–1983) ==Buo== *[[Bernardo Buontalenti]], Firenze arhitekt ja insener (ca 1536 – 1608) ==Bur== *[[Boris Buracinschi]], juudi päritolu Moldaavia rumeenlasest literaat (1964–2010) *[[André Burakovsky]], Rootsi jäähokimängija (1995–) *[[Daniel Burbank]], Ameerika Ühendriikide endine astronaut ja rannavalve ohvitser (1961–) *[[Margaret Burbidge]], Briti ja USA astrofüüsik (1919–2020) *[[Gennadi Burbulis]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik (1945–2022) *[[Andrei Burcă]], Rumeenia jalgpallur (1993–) *[[Jana Burčeska]], Makedoonia laulja (1993–) *[[Aaron Burckhard]], USA trummar (1963–) *[[Johannes Burchart V]], Tallinna arst ja apteeker (1683–1738) *[[Johannes Burchart VI]], Tallinna arst ja apteeker (1718–1756) *[[Johannes Burchart VII]], Tallinna arst ja apteeker (1748–1809) *[[Johannes Burchart VIII]], Tallinna arst ja apteeker (1776–1839) *[[Moritz Burchart]], Tartu üliõpilane (1811–1836) *[[Jacob Burckhardt]], Šveitsi kunstiteadlane (1818–1897) *[[Aenne Burda]], saksa ajakirjade kirjastaja (1909–2005) *[[Karl Friedrich Burdach]], saksa anatoom ja füsioloog (1776–1847) *[[Anton Burdassov]], vene jäähokimängija (1991–) *[[Nikolai Burdenko]], vene kirurg (1876–1946) *[[Eric Burdon]], inglise laulja (1941–) *[[Jeremy J. Burdon]], Austraalia fütopatoloog ja evolutsioonibioloog (1950–) *[[Aleksandr Burdonski]], vene teatrilavastja (1941–2017) *[[Nino Burdžanadze]], Gruusia poliitik (1964–) *[[Wilhelm Burgdorf]], Saksamaa sõjaväelane (1895–1945) *[[Robert Burgess]], Bermuda endine poksija (1952–) *[[Gordon Burghardt]], Ameerika Ühendriikide herpetoloog ja etoloog (1941–) *[[Matthias Burghardt]], saksa päritolu Eesti vaimulik (1970–) *[[Lovisa von Burghausen]], baltisaksa päritolu Rootsi memuaarikirjanik (1697–1734) *[[Annemarie Burghoff]], saksa maletaja (1955–) *[[Carmen de Burgos]], hispaania ajakirjanik, kirjanik, tõlkija ja naiste õiguste aktivist (1867–1932) *[[Sergei Burimenko]], ukraina jalgpallur (1970–2021) *[[Aleksander Burk]], Eesti sõjaväelane (1897–1957) *[[Peeter Burk]], eesti keemik (1965–) *[[Colm Burke]], Iirimaa poliitik (1957–) *[[Delta Burke]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1956–) *[[Peter Burke]], Suurbritannia ajaloolane (1937–) *[[Sarah Burke]], Kanada vigursuusataja (1982–2012) *[[Thomas Burke]], USA kergejõustiklane (1875–1929) *[[Tim Burke (laskesuusataja)|Tim Burke]], USA laskesuusataja (1982–) *[[Kārlis Burkevics]], läti poliitik (1868–1928) *[[Didier Burkhalter]], Šveitsi poliitik (1960–) *[[Gedeon Burkhard]], saksa filminäitleja (1969–) *[[Edward Burkhardt]], USA majandustegelane (1938–) *[[Arthur Burks]], USA matemaatik ja filosoof (1915–2008) *[[Cătălin Burlacu]], rumeenia korvpallur (1977–) *[[Geta Burlacu]], moldova laulja (1974–) *[[Delphyne Burlet]], prantsuse laskesuusataja (1966–) *[[Christo Burman]], eesti filmiteoreetik, stsenarist, lavastaja ja tõlkija (1981–) *[[Karl Burman noorem]], eesti akvarellist ja arhitekt (1914–2001) *[[Karl Burman vanem]], Eesti arhitekt ja kunstnik (1882–1965) *[[Kristi Burman]], eesti kunstnik ja kunstiajaloolane (1958–2008) *[[Paul Burman]], Eesti maalikunstnik ja graafik (1888–1934) *[[Albert Burmeister]], eesti maletaja (1870–1940) *[[Christfried Burmeister]], Eesti kiiruisutaja (1898–1965) *[[Kristofer von Burmeister]], Rootsi sõjaväelane (17. sajand) *[[Vladimir Burmeister]], Nõukogude Liidu ballettmeister (1904–1971) *[[Aleksandr Burmistrov]], vene jäähokimängija (1991–) *[[Todor Burmov]], Bulgaaria poliitik (1834–1906) *[[Dan Burn]], inglise jalgpallur (1992–) *[[Andy Burnham]], Suurbritannia poliitik (1970–) *[[Benjamin Burnley]], Ameerika Ühendriikide muusik (1978–) *[[Bob Burns]], USA trummar (1950–2015) *[[Brent Burns]], Kanada jäähokimängija (1985–) *[[George Burns]], Ameerika Ühendriikide laulja, estraadikoomik ja näitleja (1896–1996) *[[Richard Burns]], inglise rallisõitja (1971–2005) *[[Robert Burns]], šoti luuletaja (1759–1796) *[[Tommy Burns (poksija)|Tommy Burns]], Kanada profipoksija (1881–1955) *[[William Joseph Burns]], Ameerika Ühendriikide diplomaat ja poliitik (1956–) *[[John Burnside]], Šoti kirjanik (1955–) *[[Myles Burnyeat]], inglise filosoofiaajaloolane (1939–2019) *[[Aaron Burr]], USA poliitik (1756–1836) *[[Theodore Burr]], USA sillaehitaja (1771–1824]) *[[Edgar Rice Burroughs]], ameerika kirjanik (1875–1950) *[[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (1940–2026) *[[Igor Burzanović]], Montenegro jalgpallur (1985–) *[[Cliff Burton]], USA basskitarrist (1962–1986) *[[Emerson Burton]], soome muusik (1974–) *[[James Burton]], USA kitarrist (1939–) *[[Richard Francis Burton]], inglise maadeavastaja (1821–1890) *[[Tim Burton]], USA filmilavastaja (1958–) *[[Anatoli Burtsev]], jakuudi kirjandusteadlane (1944–2025) *[[Mihhail Burtsev]], Nõukogude Liidu vehkleja (1956–2015) *[[Joachim Burwitz]], Rootsi-Liivimaa diplomaat (suri enne 1573) *[[Vladimir Burtsev]], vene poliitik ja ajakirjanik (1862–1942) *[[Anna Burtasova]], Kanada maletaja (1987–) *[[Džuanšer Burtšuladze]], Gruusia poliitik (1978–) ==Bus== *[[Thomas Busaeus]], Tartu jesuiit (suri 1591) *[[Ludwig Busbetzky]], Eesti organist ja helilooja (17. sajand) *[[Leo F. Buscaglia]], itaalia päritolu ameerika pedagoogikaprofessor (1924–1998) *[[Steve Buscemi]], USA näitleja (1957–) *[[August Busch]], eesti ajakirjanik ja kirjastaja (1868–1923) *[[Ebba Busch]], Rootsi poliitik (1987–) *[[Eduard Heinrich von Busch]], saksa päritolu Venemaa pedagoog, statistik ja kirikuloolane *[[Ernst Busch]], Saksamaa kindralfeldmarssal II maailmasõja ajal (1885–1945) *[[Germán Busch]], Boliivia president (1904–1939) *[[Harald Busch]], Eesti sõjaväelane ja piirivalvur (1902–1924) *[[Harry Busch]], eesti lastearst ja Vabadussõja veteran (1896–1964) *[[Johan Busch]], eesti mööblitööstur (1873–1940) *[[Moritz Maximilian von Busch]], Eesti vaimulik (1870–1925) *[[Nicolaus Busch]], Liivimaa ajaloolane (1864–1933) *[[Rene Busch]], eesti tennisist ja tennisetreener (1971–) *[[Gerhard Buschmann]], Saksamaa sõjaväelane (1910–1981) *[[Marco Buschmann]], Saksamaa poliitik (1977–) *[[Frank Busemann]], endine Saksamaa tõkkejooksja ning kümnevõistleja (1975–) *[[George H. W. Bush]], USA poliitik (1924–2018) *[[George W. Bush]], USA poliitik (1946–) *[[Kate Bush]], inglise laulja (1958–) *[[Laura Bush]], [[George W. Bush]]i abikaasa (1946–) *[[McKeeva Bush]], Kaimanisaarte poliitik (1955–) *[[Ditmir Bushati]], Albaania poliitik (1977–) *[[Eugent Bushpepa]], albaania laulja ja laululooja (1978–) *[[Malin Buska]], rootsi näitleja (1984–) *[[Antoine Busnois]], prantsuse vararenessansi helilooja ja luuletaja (suri 1492) *[[Uriel Buso]], Iisraeli poliitik (1973–) *[[Ferruccio Busoni]], itaalia helilooja ja pianist (1866–1924) *[[Sergio Busquets]], Hispaania jalgpallur (1988–) *[[David Buss]], USA psühholoog (1953–) *[[Leo Buss]], USA bioloog *[[Sweder von dem Bussche]], Grobina foogt 16. sajandi alguses *[[Fabricio Bustos]], Argentina jalgpallur (1996–) *[[Intars Busulis]], läti laulja (1978–) ==Buš== *[[Ojārs Bušs]], läti keeleteadlane (1944–2017) *[[Jekaterina Bušujeva]] (Sorokina), Venemaa kabetaja (1962–2011) ==Buz== *[[Jerzy Buzek]], Poola poliitik (1940–) *[[Dino Buzzati]], itaalia kirjanik (1906–1972) *[[Ruth Buzzi]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (1936–2025) *[[Gjon Buzuku]], albaania vaimulik ja kirjamees *[[Agnès Buzyn]], Prantsusmaa arst, arstiteadlane ja poliitik (1962–) ==Buž== *[[Edvard Bužinskij]], Leedu kabetaja (1957–) ==But== *[[Viktor But]], Venemaa ärimees (1967–) *[[Mangosuthu Buthelezi]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja suulu prints (1928–2023) *[[Carlo Buti]], itaalia laulja (1902–1963) *[[Sergei Butin]], Venemaa diplomaat (1964–) *[[Algirdas Butkevičius]], Leedu poliitik (1958–) *[[Andrei Butkevitš]], eesti muusik (1987–) *[[Michał Butkiewicz]], Poola insener ja poliitik (1886–1974) *[[Žanis Butkus]], läti sõjaväelane, Rüütliristi kavaler (1906–1999) *[[Geezer Butler]], inglise muusik (1949–) *[[Gerard Butler]], šoti näitleja (1969–) *[[Joseph Butler]], inglise teoloog ja filosoof (1692–1752) *[[Judith Butler]], USA filosoof ja feminist (1956–) *[[Milo Butler]], Bahama kindralkuberner (1906–1979) *[[Nicholas Murray Butler]], USA filosoof ja diplomaat (1862–1947) *[[Samuel Butler]], inglise teoloog, kirjanik ja evolutsiooniteoreetik (1835–1902) *[[Algimantas Butnorius]], leedu maletaja (1946–2017) *[[Jüri Butšakov]], eesti ajakirjanik ja saatejuht (1986–) *[[Paul Butte]], Eesti purjetaja, jääpurjetaja ja jahikonstruktor (1889–1973) *[[Jacob Butterfield]], inglise jalgpallur (1990–) *[[Pete Buttigieg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1982–) *[[Jeffrey Buttle]], Kanada iluuisutaja (1982–) *[[Jenson Button]], inglise autovõidusõitja (1980–) *[[Dmitri Buturlin]], vene riigitegelane ja sõjaajaloolane (1790–1849) *[[Juri Butussov]], Ukraina ajakirjanik (1976–) ==Bux== *[[Arthur Buxhoevden]], Eesti sõjaväelane (1882–1964) *[[Dietrich Buxhoeveden]], Eesti keemik (1883–1960) *[[Friedrich von Buxhoeveden]], baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväelane (1750–1811) *[[Johann von Buxhoeveden]], Saaremaa stiftifoogt 1527–1534 *[[Otto von Buxhoeveden]], Saaremaa aadlik, Taani ooberstleitnant (suri 1575) *[[Reinhold von Buxhoeveden]], Saare-Lääne piiskop (suri 1557) *[[Reinhold von Buxhoeveden (surnud 1664)|Reinhold von Buxhoeveden]], Saaremaa maanõunik (surnud 1664) *[[Theoderich von Buxhövden]], Idumea foogt (12.–13. sajand) *[[Dietrich Buxtehude]], saksa organist ja helilooja (1637–1707) ==Buy== *[[Pierre Buyoya]], Burundi poliitik, riigi president aastatel 1987–1993 ja 1996–2003 (1949–2020) *[[Eric Buyssens]], Belgia keeleteadlane ja semiootik (1910–2000) *[[Daniel van Buyten]], Belgia jalgpallur (1978–) *[[Frederik J. J. Buytendijk]], hollandi bioloog (1887–1974) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Bu, Biograafiad]] oppa7f6ip9v5tbuctt1rs1974q6oaau 0 659339 7213759 7186358 2026-08-13T17:25:42Z Aknadki 181944 7213759 wikitext text/x-wiki {{Viitamata|aasta=2023|kuu=september}} [[Pilt:Luuletaja_Anu_Kree_2023._aastal.jpg|pisi|püsti|Anu Kree 2023. aastal]] [[Fail:Anu Kree, 8. aprillil 2025.jpg|pisi|Anu Kree 8. aprillil 2025]] [[Fail:Anu Kree 2026. aastal.jpg|300px|thumb|Anu Kree 2026. aastal|alt=Fail:Anu Kree 2026. aastal.jpg]] '''Anu Kree''' (sündinud [[14. veebruar]]il [[1979]]) on eesti [[luuletaja]] ja [[proosakirjanik]]. Ta on lõpetanud gümnaasiumi Viljandis ([[Viljandi Maagümnaasium]]) ning õppinud Tartus kunsti ja keeleteadust õppeasutustes [[Tartu Kunstikool]], [[Tartu Ülikool]], [[Konrad Mägi Ateljee]]. == Looming == Esimesed luulekogud "Põhjavalgeni" ja "Kes me, õied, kukume" ilmusid aastatel 1997 ja 1998. Ta on kaasautor [[Erakkond|Erakkonna]] koondkogumikus "Harakkiri". Anu Kree on aastatel 1999 kuni 2010 valmistanud mõned ise köidetud ainueksemplarides luulekogud. Pärast avaldamispausi ilmus autoril 2023 algul luulekogu "Vee pealt lendu". Alates 2024. aastast on autor kirjutanud pea samas mahus nii luulet kui ka proosat. Anu Kree luulet ja proosat on avaldanud ka Eesti Kirjanike Liidu [[Looming (ajakiri)|ajakiri Looming]]. ===Luulekogud=== *"Põhjavalgeni" (1997) *"Kes me, õied, kukume" (1998) *"Vee pealt lendu" (2023) *"Kirjatähe kaitse all" (2023) *"Palangukõnd" (2024) *"Valge metsa närv" (2024) *"Suidpidi" (2025) *"Iga armastus loeb" (2025) *"Veripunane hirv" (2026) ===Proosa=== *"Elu nagides" (2024) *"Kolme tiivaga klaver" (2025) *"Sees sumisev süda" (2025) *"Varbadeta puur" (2026) *"Erhiides" (2026) ===Osalus kogumikes=== *"Harakkiri" (1999) *"Eesti metsaluule antoloogia" (2024) ===Tunnustus=== *Eesti Kirjanike Liidu loomestipendiaat (2024 kuni 2026) ===Liikmesus=== Kuulub kirjandusrühmitusse [[Erakkond]]. Alates 28. septembrist 2023 – [[Eesti Kirjanike Liit]] ==Välislingid== * [https://www.looming.ee/anu-kree-aeglane-luule/ Anu Kree aeglane luule] * [https://www.looming.ee/moni-valmisolek-votabki-aega/ Mõni valmisolek võtabki aega] * [https://www.sirp.ee/hajun-uneledes-ajatusse/ Hajun uneledes ajatusse] * https://www.akad.ee/issues/akadeemia-nr-3-2026/?lang=et {{JÄRJESTA:Kree, Anu}} [[Kategooria:Eesti luuletajad]] [[Kategooria:Sündinud 1979]] k6crlmtwr4esnjzswn45zaazlqap21y 10 659611 7213692 6465922 2026-08-13T15:31:08Z Evlper 104506 7213692 wikitext text/x-wiki {{navmall | nimi = Sinised värvitoonid | päis = Sinised värvitoonid | värvus = background:#0000FF;color:#FFFFFF; | loend1 = <table style="width:100%;font-size:80%;text-align:center;margin:auto;"> <tr> <td style="width:10%;">[[akvamariinsinine]]</td> <td style="width:10%;">[[asuursinine]]</td> <td style="width:10%;">[[beebisinine]]</td> <td style="width:10%;">[[Egiptuse sinine]]</td> <td style="width:10%;">[[elektrisinine]]</td> <td style="width:10%;">[[hüatsindisinine]]</td> <td style="width:10%;">[[jääsinine]]</td> <td style="width:10%;">[[koobaltsinine]]</td> <td style="width:10%;">[[kuningsinine]]</td> <td style="width:10%;">[[lavendlisinine]]</td> </tr><tr> <td style="background:#a3f0f0;height:25px;">&nbsp;</td><!--akvamariinsinine--> <td style="background:#007FFF;">&nbsp;</td><!--asuursinine--> <td style="background:#89CFF0;">&nbsp;</td><!--beebisinine--> <td style="background:#3F7BAB;">&nbsp;</td><!--egiptusesinine--> <td style="background:#7DF9FF;">&nbsp;</td><!--elektrisinine--> <td style="background:#5F70DF;">&nbsp;</td><!--hüatsindisinine--> <td style="background:#74B7C0;">&nbsp;</td><!--jääsinine--> <td style="background:#0047AB;">&nbsp;</td><!--koobaltsinine--> <td style="background:#3D428B;">&nbsp;</td><!--kuningsinine--> <td style="background:#ccd5ff;">&nbsp;</td><!--lavendlisinine--> </tr><tr> <td style="width:10%;">[[linaõissinine]]</td> <td>[[lipusinine]]</td> <td>[[lõunameresinine]]</td> <td>[[meelespeasinine]]</td> <td>[[meresinine]]</td> <td>[[mereväesinine]]</td> <td>[[paabulinnusinine]]</td> <td>[[pardisinine]]</td> <td>[[pastellsinine]]</td> <td>[[petroolisinine]]</td> </tr><tr> <td style="background:#91B2DF;height:25px;">&nbsp;</td><!--linaõissinine--> <td style="background:#007cc3;">&nbsp;</td><!--lipusinine--> <td style="background:#00cccb;">&nbsp;</td><!--lõunameresinine--> <td style="background:#639BF5;">&nbsp;</td><!--meelespeasinine--> <td style="background:#006994;">&nbsp;</td><!--meresinine--> <td style="background:#000080;">&nbsp;</td><!--mereväesinine--> <td style="background:#297691;">&nbsp;</td><!--paabulinnusinine--> <td style="background:#0E8594;">&nbsp;</td><!--pardisinine--> <td style="background:#6888AA;">&nbsp;</td><!--pastellsinine--> <td style="background:#005a73;">&nbsp;</td><!--petroolisinine--> </tr><tr> <td>[[potisinine]]</td> <td>[[Preisi sinine]]</td> <td>[[purpursinine]]</td> <td>[[puudrisinine]]</td> <td>[[rukkilillesinine]]</td> <td>[[safiirsinine]]</td> <td>[[sinakasroheline]]</td> <td>[[suitssinine]]</td> <td>[[taevasinine]]</td> <td>[[teksasinine]]</td> </tr><tr> <td style="background:#00416A;height:25px;">&nbsp;</td><!--potisinine--> <td style="background:#003153;">&nbsp;</td><!--preisisinine--> <td style="background:#576E9A;">&nbsp;</td><!--purpursinine--> <td style="background:#9EB9D4;">&nbsp;</td><!--puudrisinine--> <td style="background:#6486e3;">&nbsp;</td><!--rukkilillesinine--> <td style="background:#0f52ba;height:25px;">&nbsp;</td><!--safiirsinine--> <td style="background:#008080;">&nbsp;</td><!--sinakasroheline--> <td style="background:#BBD2E1;">&nbsp;</td><!--suitssinine--> <td style="background:#5EA2E1;">&nbsp;</td><!--taevasinine--> <td style="background:#1560bd;">&nbsp;</td><!--teksasinine--> </tr><tr> <td>[[terassinine]]</td> <td>[[tsüaansinine]]</td> <td>[[türkiissinine]]</td> <td>[[ultramariinsinine]]</td> <td>[[violettsinine]]</td> <td>[[öösinine]]</td> <td>[[Yves Kleini sinine]]</td> </tr><tr> <td style="background:#3A8EBA;height:25px;">&nbsp;</td><!--terassinine--> <td style="background:#009FDF;">&nbsp;</td><!--tsüaansinine--> <td style="background:#70dbdb;">&nbsp;</td><!--türkiissinine--> <td style="background:#0014A8;">&nbsp;</td><!--ultramariinsinine--> <td style="background:#4f4794;">&nbsp;</td><!--violettsinine--> <td style="background:#252850;">&nbsp;</td><!--öösinine--> <td style="background:#0033CC;">&nbsp;</td><!--Yves Kleini sinine--> </tr><tr> </tr> </table> }}<noinclude> [[Kategooria:Värvuste navigeerimismallid]] </noinclude> 14sfe8ts1prybm6yyt6yz79rk9t2xk7 7213694 7213692 2026-08-13T15:34:40Z Evlper 104506 7213694 wikitext text/x-wiki {{navmall | nimi = Sinised värvitoonid | päis = Sinised värvitoonid | värvus = background:#0000FF;color:#FFFFFF; | loend1 = <table style="width:100%;font-size:80%;text-align:center;margin:auto;"> <tr> <td style="width:10%;">[[akvamariinsinine]]</td> <td style="width:10%;">[[asuursinine]]</td> <td style="width:10%;">[[beebisinine]]</td> <td style="width:10%;">[[Egiptuse sinine]]</td> <td style="width:10%;">[[elektrisinine]]</td> <td style="width:10%;">[[hüatsindisinine]]</td> <td style="width:10%;">[[jääsinine]]</td> <td style="width:10%;">[[koobaltsinine]]</td> <td style="width:10%;">[[kuningsinine]]</td> <td style="width:10%;">[[lavendlisinine]]</td> </tr><tr> <td style="background:#a3f0f0;height:25px;">&nbsp;</td><!--akvamariinsinine--> <td style="background:#007FFF;">&nbsp;</td><!--asuursinine--> <td style="background:#89CFF0;">&nbsp;</td><!--beebisinine--> <td style="background:#3F7BAB;">&nbsp;</td><!--egiptusesinine--> <td style="background:#7DF9FF;">&nbsp;</td><!--elektrisinine--> <td style="background:#5F70DF;">&nbsp;</td><!--hüatsindisinine--> <td style="background:#74B7C0;">&nbsp;</td><!--jääsinine--> <td style="background:#0047AB;">&nbsp;</td><!--koobaltsinine--> <td style="background:#3D428B;">&nbsp;</td><!--kuningsinine--> <td style="background:#ccd5ff;">&nbsp;</td><!--lavendlisinine--> </tr><tr> <td style="width:10%;">[[linaõissinine]]</td> <td>[[lipusinine]]</td> <td>[[lõunameresinine]]</td> <td>[[meelespeasinine]]</td> <td>[[meresinine]]</td> <td>[[mereväesinine]]</td> <td>[[paabulinnusinine]]</td> <td>[[pardisinine]]</td> <td>[[pastellsinine]]</td> <td>[[petroolisinine]]</td> </tr><tr> <td style="background:#91B2DF;height:25px;">&nbsp;</td><!--linaõissinine--> <td style="background:#007cc3;">&nbsp;</td><!--lipusinine--> <td style="background:#00cccb;">&nbsp;</td><!--lõunameresinine--> <td style="background:#639BF5;">&nbsp;</td><!--meelespeasinine--> <td style="background:#006994;">&nbsp;</td><!--meresinine--> <td style="background:#000080;">&nbsp;</td><!--mereväesinine--> <td style="background:#297691;">&nbsp;</td><!--paabulinnusinine--> <td style="background:#0E8594;">&nbsp;</td><!--pardisinine--> <td style="background:#6888AA;">&nbsp;</td><!--pastellsinine--> <td style="background:#005a73;">&nbsp;</td><!--petroolisinine--> </tr><tr> <td>[[potisinine]]</td> <td>[[Prantsuse sinine]]</td> <td>[[Preisi sinine]]</td> <td>[[purpursinine]]</td> <td>[[puudrisinine]]</td> <td>[[rukkilillesinine]]</td> <td>[[safiirsinine]]</td> <td>[[sinakasroheline]]</td> <td>[[suitssinine]]</td> <td>[[taevasinine]]</td> </tr><tr> <td style="background:#00416A;height:25px;">&nbsp;</td><!--potisinine--> <td style="background:#318CE7;">&nbsp;</td><!--prantsusesinine--> <td style="background:#003153;">&nbsp;</td><!--preisisinine--> <td style="background:#576E9A;">&nbsp;</td><!--purpursinine--> <td style="background:#9EB9D4;">&nbsp;</td><!--puudrisinine--> <td style="background:#6486e3;">&nbsp;</td><!--rukkilillesinine--> <td style="background:#0f52ba;height:25px;">&nbsp;</td><!--safiirsinine--> <td style="background:#008080;">&nbsp;</td><!--sinakasroheline--> <td style="background:#BBD2E1;">&nbsp;</td><!--suitssinine--> <td style="background:#5EA2E1;">&nbsp;</td><!--taevasinine--> </tr><tr> <td>[[teksasinine]]</td> <td>[[terassinine]]</td> <td>[[tsüaansinine]]</td> <td>[[türkiissinine]]</td> <td>[[ultramariinsinine]]</td> <td>[[violettsinine]]</td> <td>[[öösinine]]</td> <td>[[Yves Kleini sinine]]</td> </tr><tr> <td style="background:#1560bd;height:25px;">&nbsp;</td><!--teksasinine--> <td style="background:#3A8EBA;">&nbsp;</td><!--terassinine--> <td style="background:#009FDF;">&nbsp;</td><!--tsüaansinine--> <td style="background:#70dbdb;">&nbsp;</td><!--türkiissinine--> <td style="background:#0014A8;">&nbsp;</td><!--ultramariinsinine--> <td style="background:#4f4794;">&nbsp;</td><!--violettsinine--> <td style="background:#252850;">&nbsp;</td><!--öösinine--> <td style="background:#0033CC;">&nbsp;</td><!--Yves Kleini sinine--> </tr><tr> </tr> </table> }}<noinclude> [[Kategooria:Värvuste navigeerimismallid]] </noinclude> s9v9r7qbalbz8mm15btnx7d2gxzpebt 0 669286 7213874 7147568 2026-08-13T23:57:36Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7213874 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Marcel Ciolacu | pilt = Secretary Blinken Meets With Romanian Prime Minister Ciolacu (53376154427) (cropped).jpg | pildiallkiri = Marcel Ciolacu (2023) | amet = [[Rumeenia peaminister]] | ametiajaalgus = [[15. juuni]] [[2023]] | ametiajalõpp = [[5. mai]] [[2025]] | eelmine = [[Nicolae Ciucă]] | järgmine = [[Cătălin Predoiu]] (k.t.)<br>[[Ilie Bolojan]] | amet2 = Rumeenia Parlamendi Saadikutekoja president | ametiajaalgus2 = [[23. november]] [[2021]] | ametiajalõpp2 = 15. juuni 2023 | eelmine2 = [[Sorin Grindeanu]] (k.t.) | järgmine2 = [[Alfred Simonis]] (k.t.) | amet3 = Rumeenia Parlamendi Saadikutekoja president | ametiajaalgus3 = [[27. mai]] [[2019]] | ametiajalõpp3 = [[19. detsember]] [[2020]] | eelmine3 = [[Liviu Dragnea]] | järgmine3 = [[Ludovic Orban]] | amet4 = [[Sotsiaaldemokraatlik Partei (Rumeenia)|Rumeenia Sotsiaaldemokraatliku Partei]] esimees | ametiajaalgus4 = 22. august 2020 – 25. november 2024 <br/> 3. detsember 2024 | ametiajalõpp4 = 20. mai 2025 | eelmine4 = [[Viorica Dăncilă]] (2019) <br/> [[Victor Negrescu]] (kt, 2024) | järgmine4 = [[Victor Negrescu]] (kt, 2024) <br/> [[Sorin Grindeanu]] (kt, 2025) | amet5 = Rumeenia asepeaminister | ametiajaalgus5 = [[29. juuni]] [[2017]] | ametiajalõpp5 = [[29. jaanuar]] [[2018]] | eelmine5 = [[Augustin Jianu]] | järgmine5 = [[Viorel Ștefan]] | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Ion-Marcel Ciolacu | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1967|11|28}} | sünnikoht = [[Buzău]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Sotsiaaldemokraatlik Partei (Rumeenia)|Rumeenia Sotsiaaldemokraatlik Partei]] | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Bukaresti Ökoloogiaülikool]]<br>Riiklik Poliitikauuringute ja Avaliku Halduse Ülikool | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Ion-Marcel Ciolacu''' (sündinud [[28. november|28. novembril]] [[1967]] [[Buzău]]s) on [[Rumeenia]] poliitik ([[Sotsiaaldemokraatlik Partei (Rumeenia)|Rumeenia Sotsiaaldemokraatlik Partei]]). Marcel Ciolacu on pärit sõjaväelenduri perekonnast. Gümnaasiumi lõpetamise järel töötas ta aastatel [[1988]]–[[1990]] [[Bukarest]]is elektroonikatehases.<ref>[https://www.munzinger.de/search/portrait/Marcel+Ciolacu/0/33241.html Marcel Ciolacu] Munzinger. Vaadatud 27. jaanuaril 2024</ref> [[1989]]. aasta detsembris osales ta Rumeenia revolutsioonis.<ref>[https://www.digi24.ro/stiri/actualitate/politica/marcel-ciolacu-revolutionar-de-buzau-nu-mi-faceti-o-vina-ca-nu-am-murit-1232815 Marcel Ciolacu, revoluționar de Buzău: "Nu-mi faceți o vină că nu am murit la Revoluție!"] Digi24, 17. detsember 2029. Vaadatud 27. jaanuar 2024</ref> Marcel Ciolacu lõpetas [[Bukaresti Ökoloogiaülikool]]i juristina [[1995]]. aastal. Magistrikraadi riigi rahanduse juhtimise alal sai ta Riiklikus Poliitikauuringute ja Avaliku Halduse Ülikoolis [[2012]]. aastal. Rumeenia Sotsiaaldemokraatliku Partei liige on ta alates [[1990]]. aastast. [[1996]]–[[2000]] oli ta Rumeenia Sotsiaaldemokraatliku Partei Buzău noorteorganisatsiooni aseesimees. 2000–[[2010]] oli ta Rumeenia Sotsiaaldemokraatliku Partei Buzău linna-allorganisatsiooni aseesimees ja [[Buzău maakond|Buzău maakonna]] allorganisatsiooni aseesimees. 2010–[[2015]] oli ta Rumeenia Sotsiaaldemokraatliku Partei Buzău linna-allorganisatsiooni esimees. [[2008]]–[[2012]] oli ta Buzău aselinnapea.<ref>[https://www.actmedia.eu/daily/marcel-ciolacu-elected-to-chamber-of-deputies-speaker/81126 Marcel Ciolacu, elected to Chamber of Deputies Speaker] ACTMedia - Romanian Business News, 30. mai 2019. Vaadatud 27. jaanuaril 2024</ref> [[2012]]. aastal valiti Marcel Ciolacu Rumeenia Parlamendi Saadikutekoja liikmeks. [[2017]]. aasta juunist kuni [[2018]]. aasta jaanuarini oli ta Rumeenia asepeaminister.<ref>[https://web.archive.org/web/20240127101706/https://www.pi-sf22.com/participant/marcel-ciolacu/ Marcel Ciolacu] 22nd Parliamentary Intelligence-Security Forum Bucharest, July 6-8. Vaadatud 27. jaanuaril 2024</ref> [[2019]]. aasta detsembris valiti ta Rumeenia Sotsiaaldemokraatliku Partei esimehe kohusetäitjaks. [[2020]]. aastal sai ta partei esimeheks.<ref>[https://events.pes.eu/speaker/marcel-ciolacu/ Marcel Ciolacu] PES. Vaadatud 27. jaanuaril 2024</ref> [[29. mai]]st 2019 kuni [[22. detsember|22. detsembrini]] 2020 ja [[23. november|23. novembrist]] [[2021]] kuni [[15. juuni]]ni [[2023]] oli ta Rumeenia Parlamendi Saadikutekoja president.<ref>[https://rulers.org/romgov.html Ministries, etc.] rulers.org Vaadatud 27. jaanuaril 2024</ref> [[15. juuni]]st [[2023]] kuni [[5. mai]]ni [[2025]] oli Marcel Ciolacu [[Rumeenia peaminister]].<ref>[https://rulers.org/rulqr.html#romania Countries QR] rulers.org Vaadatud 27. jaanuaril 2024</ref> Ta astus peaministri ametist tagasi, kuna valitsuse toetatav presidendikandidaat ([[Elena Lasconi]]) ei pääsenud teise vooru. Tema asemel sai peaministri kohusetäitjaks [[Cătălin Predoiu]], == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Ciolacu, Marcel}} [[Kategooria:Rumeenia peaministrid]] [[Kategooria:Sündinud 1967]] qjxblxy529hgfe5xrppqtqm4aop3df9 0 670861 7214095 7159783 2026-08-14T11:23:49Z Robert Treufeldt 9117 7214095 wikitext text/x-wiki {{kustutada|}} ''Kääbuskaal''' on [[Poks|poksi]] kaalukategooria, mis kuulub kõige madalamate kaaluklasside hulka. Selle kategooria kaalupiirid varieeruvad organisatsiooni järgi, kuid need jäävad üldjuhul vahemikku 115–118 naela (52,16–53,52 kilogrammi). Kääbuskaal on tuntud poksijate kiiruse ja tehnilise osavuse poolest ning sellesse kategooriasse on poksiajaloo jooksul kuulunud palju silmapaistvaid sportlasi. Selle ajalugu ulatub 19. sajandi lõppu, mil poks muutus populaarseks spordialaks, eriti Suurbritannias. Esimesed ametlikud kääbuskaalu tiitlimatšid toimusid 20. sajandi alguses ning sellest ajast alates on see kaalukategooria pidevalt tähelepanu keskmes olnud. Paljud maailmakuulsad poksijad on alustanud oma karjääri kääbuskaalus ja liikunud hiljem kõrgematesse kaalukategooriatesse. Kääbuskaal on tuntud oma põnevate matšide ja võimsate löökide poolest. Hoolimata poksijate väikesest kasvust võivad nende löögid olla väga jõulised. [[Kategooria:Poks]] 9nt2gx8fyflf08wr14tuchde2f1pf50 1 670870 7214096 6586195 2026-08-14T11:26:09Z Robert Treufeldt 9117 7214096 wikitext text/x-wiki ''Bantamweight'' on küll kaalukategooria, aga sõna "bantonsarv" ei ole olemas. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. veebruar 2024, kell 22:15 (EET) Pill baritonsarv on olemas küll, aga sel pole teemaga seost. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. veebruar 2024, kell 22:17 (EET) Siia ei tule linke. Sellise nimega kategooria ei ole ainult poksis. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. veebruar 2024, kell 22:24 (EET) Suurem osa artiklist on sisutu jutt. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. veebruar 2024, kell 22:29 (EET) See on sama mis [https://et.wikipedia.org/wiki/Kukk-kaal_(poks) kukk-kaal]. Siinne jutt ei anna küll kukk-kaalu artiklile midagi juurde. [[Kasutaja:Robert Treufeldt|Robert Treufeldt]] ([[Kasutaja arutelu:Robert Treufeldt|arutelu]]) 14. august 2026, kell 14:25 (EEST) 077otth4yxm0j67r6rn98hb0gdf1y8t 0 671377 7213633 7213479 2026-08-13T13:48:53Z Teomees 97479 /* Naised */ 7213633 wikitext text/x-wiki {{Infokast kergejõustikuvõistlus | Nimi = | Logo = | Linn = Birmingham | Kuupäevad = 10.–16. august | Staadioni pilt = [[Pilt:Alexander Stadium during the 2022 Commonwealth Games.jpg|260px]] | Osalevaid sportlasi = |Osalevaid riike = | Võistlusalasid = 50 | Eelmine = [[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2024]] | Järgmine = [[2028. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2028]] }} '''2026. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus''' peetakse 27. korda 10.–16. augustini 2026. aastal [[Suurbritannia|Ühendkuningriigis]] [[Birmingham]]is [[Alexander Stadium|Alexanderi staadionil]]. See on esimene kord, kui Birmingham võõrustab [[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|kergejõustiku Euroopa meistrivõistlusi]], kuigi linn on varem korraldanud mitmeid kõrgetasemelisi kergejõustikuvõistlusi, sealhulgas [[2007. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2007. aasta kergejõustiku sisemeistrivõistlusi]], [[2003. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2003.]] ja [[2018. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2018. aasta IAAF-i sisemaailmameistrivõistlusi]] ning 2022. aasta [[Rahvaste Ühenduse mängud|Rahvaste Ühenduse mänge]]. Alexanderi staadion renoveeriti aastatel 2019–2022. Staadionil on 18 000 alalist istekohta, kuid suurvõistluste ajaks saab selle mahutavust suurendada kuni 40 000 pealtvaatajani. 11. novembril 2022. valis [[Euroopa Kergejõustikuliit|Euroopa Kergejõustikuliidu]] (EAA) nõukogu [[Poola]]s [[Varssav]]is toimunud koosolekul korraldajaks Birminghami. Briti linn osutus valituks pärast seda, kui [[Ungari]] pealinn [[Budapest]] loobus kandideerimisest. Juba 2022. aasta juunis oli EAA teatanud, et 2026. aasta kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused toimuvad taas iseseisva võistlusena, mitte koos Euroopa mitme ala meistrivõistlustega, nagu 2018. ja 2022. aastal. ==Eestlaste osalemine== 2026. aasta kergejõustiku EM-il esindab [[Eesti]]t 20-liikmeline koondis:<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-07-31 |pealkiri=Kergejõustiku EM-il osaleb 20 Eesti sportlast |url=https://sport.err.ee/1610100028/kergejoustiku-em-il-osaleb-20-eesti-sportlast |vaadatud=2026-08-01 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> {| width="100%" | valign="top" width="50%" |'''Mehed''' * [[Henri Sai]] * [[Johannes Erm]] * [[Karel Tilga]] * [[Rasmus Roosleht]] * [[Risto Lillemets]] * [[Karel Hussar]] * [[Tiidrek Nurme]] * [[Robert Kompus]] * [[Henri Apri]] * [[Viktor Morozov]] * [[Adam Kelly]] | valign="top" width="50%" |'''Naised''' * [[Ann Marii Kivikas]] * [[Liis-Grete Hussar]] * [[Laura Maasik]] * [[Viola Hambidge]] * [[Liisa-Maria Lusti]] * [[Karmen Bruus]] * [[Allika Inkeri Moser]] * [[Marleen Mülla]] * [[Gedly Tugi]] |} ==Tulemused== ===Mehed=== ====[[100 meetri jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Romell Glave]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|10,09 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Jeremiah Azu]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|10,16 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Owen Ansah]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || align=center|10,19 |- | align=center|4. || [[Elvis Afrifa]] || {{PisiLipp|Holland}} || align=center|10,22 |- | align=center|5. || [[Dominik Kopeć]] || {{PisiLipp|Poola}} || align=center|10,29 |- | align=center|6. || [[Chituru Ali]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|10,34 |- | align=center|7. || [[Marcell Jacobs]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|12,26 |- | align=center|8. || [[Simon Verherstraeten]] || {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|13,12 |- |colspan="7"|... |- | 31. || [[Henri Sai]] || {{PisiLipp|Eesti}} || align=center|10,66 |} </div> <br> Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 9,58 [[Usain Bolt]], [[Jamaica]] ([[16. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 9,80 [[Marcell Jacobs]], [[Itaalia]] ([[1. august]] [[2021]] [[Tokyo]]) <br>'''EM rekord''': 9,95 [[Zharnel Hughes]], [[Suurbritannia]] ([[7. august]] [[2018]] [[Berliin]])<br>9,95 Marcell Jacobs, Itaalia ([[16. august]] [[2022]] [[München]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 meetri jooks|Euroopa meister 2024]]''': 10,02 Marcell Jacobs, Itaalia <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229630&gender=M Meeste 100 m jooks] {{clear}} ====[[400 meetri jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Matthew Hudson-Smith]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|44,17 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Muhammad Abdallah Kounta]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|44,40 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Jonas Phijffers]] || {{PisiLipp|Holland}} || align=center|44,41 |- | align=center|4. || [[Attila Molnár]] || {{PisiLipp|Ungari}} || align=center|44,45 |- | align=center|5. || [[Jean Paul Bredau]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || align=center|44,93 |- | align=center|6. || [[Maksymilian Szwed]] || {{PisiLipp|Poola}} || align=center|45,06 |- | align=center|7. || [[Patrik Simon Enyingi]] || {{PisiLipp|Ungari}} || align=center|45,36 |- | align=center|8. || [[Daniel Segers]] || {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|45,48 |} </div> <br> Finaal: [[12. juuni]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 43,03 [[Wayde van Niekerk]], [[LAV]] ([[14. august]] [[2016]] [[Rio de Janeiro]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 43,44 [[Matthew Hudson-Smith]], [[Suurbritannia]] ([[7. august]] [[2024]] [[Saint-Denis (Seine-Saint-Denis)|Saint-Denis]]) <br>'''EM rekord''': 44,15 [[Alexander Doom]], [[Belgia]] ([[10. juuni]] [[2024]] [[Rooma]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 meetri jooks|Euroopa meister 2024]]''': 44,15 Alexander Doom, Belgia <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229631&gender=M Meeste 400 m jooks] {{clear}} ====[[5000 meetri jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Jakob Ingebrigtsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 13.15,21 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Florian Bremm]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 13.15,60 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Etienne Daguinos]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13.16,09 |- | align=center|4. || [[Jimmy Gressier]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13.16,36 |- | align=center|5. || [[Magnus Tuv Myhre]] || {{PisiLipp|Norra}} || 13.16,59 |- | align=center|6. || [[Mahadi Abdi Ali]] || {{PisiLipp|Holland}} || 13.17,17 |- | align=center|7. || [[Dominic Lokinyomo Lobalu]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 13.18,24 |- | align=center|8. || [[Nick Griggs]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 13.21,07 |} </div> <br> Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: 23 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 12.35,36 [[Joshua Cheptegei]], [[Uganda]] ([[14. august]] [[2020]] [[Monaco]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 12.44,27 [[Andreas Almgren]], [[Rootsi]] ([[15. juuni]] [[2025]] [[Stockholm]]) <br>'''EM rekord''': 13.10,15 [[Jack Buckner]], [[Suurbritannia]] ([[31. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m|Euroopa meister 2024]]''': 13.20,11 Jakob Ingebrigtsen, [[Norra]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229609&gender=M Meeste 5000 m jooks] {{clear}} ====[[110 m tõkkejooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Jason Joseph]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|13,12 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Just Kwaou-Mathey]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|13,16 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Jakub Szymański]] || {{PisiLipp|Poola}} || align=center|13,26 |- | align=center|4. || [[Thomas Wilkes]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|13,36 |- | align=center|5. || [[Enzo Diessl]] || {{PisiLipp|Austria}} || align=center|13,44 |- | align=center|6. || [[Theo Pedre]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|13,46 |- | align=center|7. || [[Samuel Bennett]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|13,62 |- | align=center|8. || [[Milan Trajkovic]] || {{PisiLipp|Küpros}} || align=center|13,87 |} </div> <br> Finaal: [[12. august]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 12,75 [[Ja'Kobe Tharp]], [[USA]] ([[10. juuni]] [[2026]] [[Eugene]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 12,91 [[Colin Jackson]], [[Suurbritannia]] ([[20. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>'''EM rekord''': 13,02 Colin Jackson, Suurbritannia ([[22. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#110 m tõkkejooks|Euroopa meister 2024]]''': 13,05 [[Lorenzo Simonelli]], [[Itaalia]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229611&gender=M Meeste 110 m tõkkejooks] {{clear}} ====[[Kaugushüpe]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Miltiádis Tentóglou]] || {{PisiLipp|Kreeka}} ||8.27||8.19||8.27||'''8.44'''||align=center|X||align=center|X||align=center|8.44 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Simon Ehammer]] || {{PisiLipp|Šveits}} ||align=center|X||'''8.29'''||6.15||8.22||8.05||align=center|X||align=center|8.29 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Bozhidar Sarâboyukov]] || {{PisiLipp|Bulgaaria}} ||8.10||7.84||8.03||8.09||8.05||'''8.26'''||align=center|8.26 |- | align=center|4. || [[Gerson Baldé]] || {{PisiLipp|Portugal}} ||7.91||align=center|X||7.86||7.98||align=center|X||'''8.18'''||align=center|8.18 |- | align=center|5. || [[Luka Bošković]] || {{PisiLipp|Serbia}} ||7.91||7.94||7.84||7.91||8.03||'''8.08'''||align=center|8.08 |- | align=center|6. || [[Francesco Ettore Inzoli]] || {{PisiLipp|Itaalia}} ||7.80||'''8.04'''||align=center|X|| 7.91||align=center|X||7.58||align=center|8.04 |- | align=center|7. || [[Eusebio Cáceres]] || {{PisiLipp|Hispaania}} ||align=center|X||'''7.92'''||7.987||align=center|X||7.61||align=center|X||align=center|7.92 |- | align=center|8. || [[Petr Meindlschmid]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} ||'''7.81'''||align=center|X|| || || || ||align=center|7.81 |} </div> Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 8.95 [[Mike Powell]], [[USA]] ([[30. august]] [[1991]] [[Tōkyō]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 8.86 [[Robert Emmijan]], [[Nõukogude Liit]] ([[22. mai]] [[1987]] [[Tsaghkadzor]]) <br>'''EM rekord''': 8.65 [[Miltiadis Tentoglou]], [[Kreeka]] ([[8. juuni]] [[2024]] [[Rooma]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kaugushüpe|Euroopa meister 2024]]''': 8.65 Miltiádis Tentóglou, Kreeka <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229630&gender=M Meeste kaugushüpe] {{clear}} ====[[Kuulitõuge]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Leonardo Fabbri]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 21.36||21.78||'''22.31'''||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|22.31 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Zane Weir]] || {{PisiLipp|Itaalia}} ||'''21.12'''||20.16||align=center|X||20.68||19.95||20.91||align=center|21.12 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Wictor Petersson]] || {{PisiLipp|Rootsi}} ||20.44||20.526||20.30||20.86||20.31||'''20.97'''||align=center|20.97 |- | align=center|4. || [[Scott Lincoln]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 20.40||'''20.81'''||20.43||align=center|X||20.79||20.09||align=center|20.81 |- | align=center|5. || [[Andrei Toader]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} ||20.44||'''20.80'''||19.87||20.18||20.14||20.18||align=center|20.80 |- | align=center|6. || [[Nick Ponzio]] || {{PisiLipp|Itaalia}} ||'''20.76'''||align=center|X||20.36||20.36||20.27||align=center|X||align=center|20.76 |- | align=center|7. || [[Konrad Bukowiecki]] || {{PisiLipp|Poola}} ||19.86||'''20.38'''||19.94||19.88||19.74||align=center|X||align=center|20.38 |- | align=center|8. || [[Armin Sinančević]] || {{PisiLipp|Serbia}} ||20.00||'''20.02'''||align=center|X||19.84||align=center|X||align=center|X||align=center|20.02 |} </div> Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 23.56 [[Ryan Crouser]], [[USA]] ([[27. mai]] [[2023]] [[Los Angeles]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 23.06 [[Ulf Timmermann]], [[Lääne-Saksamaa]] ([[22. mai]] [[1988]] [[Chaniá]]) <br>'''EM rekord''': 22.45 Leonardo Fabbri, [[Itaalia]] ([[8. juuni]] [[2024]] [[Rooma]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kuulitõuge|Euroopa meister 2024]]''': 22.45 Leonardo Fabbri, Itaalia <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229619&gender=M Meeste kuulitõuge] {{clear}} ====[[Vasaraheide]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Bence Halász]] || {{PisiLipp|Ungari}} ||80.96||77.99||81.84||80.69||'''84.25'''||align=center|X||align=center|84.25 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Merlin Hummel]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} ||79.08||align=center|X||align=center|X||75.97||'''81.30'''||align=center|X ||align=center|81.30 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Mõhhailo Kohhan]] || {{PisiLipp|Ukraina}} ||78.70||align=center|X||78.76||79.10||'''79.49'''||align=center|X||align=center|79.49 |- | align=center|4. || [[Volodymyr Myslyvčuk]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} ||78.45||79.42||76.89||78.93||'''79.42'''||align=center|X||align=center|79.42 |- | align=center|5. || [[Paweł Fajdek]] || {{PisiLipp|Poola}} ||'''79.13'''||align=center|X||76.71 ||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|79.13 |- | align=center|6. || [[Sören Klose]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} ||77.10||75.94||'''78.13'''||align=center|X||77.16||align=center|X||align=center|78.13 |- | align=center|7. || [[Hilmar Örn Jónsson]] || {{PisiLipp|Island}} ||74.38||'''77.26'''||align=center|X||76.89||align=center|X||align=center|X||align=center|77.26 |- | align=center|8. || [[Ármin Szabados]] || {{PisiLipp|Ungari}} ||align=center|X||align=center|X||'''76.91'''||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|76.91 |- |colspan="7"|... |- | 22. || [[Adam Kelly]] || {{PisiLipp|Eesti}} ||68.63||align=center|X ||'''71.63'''|| || || ||align=center|71.63 |} </div> Finaal: 11. august <br>Osavõtjaid: 30 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 86.74 [[Juri Sedõhh]], [[NSV Liit]] ([[30. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 86.74 Juri Sedõhh, NSV Liit (30. august 1986 Stuttgart) <br>'''EM rekord''': 86.74 Juri Sedõhh, NSV Liit (30. august 1986 Stuttgart) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Vasaraheide|Euroopa meister 2024]]''': 80.95 [[Wojciech Nowicki]], [[Poola]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229621&gender=M Meeste vasaraheide] {{clear}} ===Naised=== ====[[100 meetri jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Amy Hunt]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|11,00 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Ewa Swoboda]] || {{PisiLipp|Poola}} || align=center|11,02 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Delphine Nkansa]] || {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|11,06 |- | align=center|4. || [[Géraldine Di Tizio-Frey]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|11,07 |- | align=center|5. || [[Dina Asher-Smith]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|11,10 |- | align=center|6. || [[Patrizia Van der Weken]] || {{PisiLipp|Luksemburg}} || align=center|11,10 |- | align=center|7. || [[Zaynab Dosso]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|11,12 |- | align=center|8. || [[Salomé Kora]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|11,51 |- |colspan="7"|... |- | 28. || [[Ann Marii Kivikas]] || {{PisiLipp|Eesti}} || align=center|10,35 |} </div> <br> Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 10,49 [[Florence Griffith Joyner]], [[USA]] ([[16. juuli]] [[1988]] [[Indianapolis]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 10,73 [[Christine Arron]], [[Prantsusmaa]] ([[19. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>'''EM rekord''': 10,73 Christine Arron, Prantsusmaa (19. august 1998 Budapest) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m 2|Euroopa meister 2024]]''': 10,99 Dina Asher-Smith, [[Suurbritannia]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229509&gender=W Naiste 100 m jooks] {{clear}} ====[[5000 meetri jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Nadia Battocletti]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 15.37,84 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Marta García]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 15.39,98 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Micol Majori]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 15.40,65 |- | align=center|4. || [[Sarah Healy]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 15.40,95 |- | align=center|5. || [[Hannah Nuttall]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 15.41,27 |- | align=center|6. || [[Maureen Koster]] || {{PisiLipp|Holland}} || 15.41,51 |- | align=center|7. || [[Amina Maatoug]] || {{PisiLipp|Holland}} || 15.44,03 |- | align=center|8. || [[Maria Forero]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 15.44,25 |} </div> <br> Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 26 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 14.06,62 [[Beatrice Chebet]], [[Keenia]] ([[5. juuli]] [[2025]] [[Eugene]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 14.13,42 [[Sifan Hassan]], [[Holland]] ([[23. juuli]] [[2023]] [[London]]) <br>EM rekord: 14.35,29 [[Nadia Battocletti]], [[Itaalia]] ([[7. juuni]] [[2024]] [[Rooma]]) <br>[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m jooks 2|Euroopa meister 2024]]: 14.35,29 Nadia Battocletti, Itaalia <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229514&gender=W Naiste 5000 m jooks] {{clear}} ====[[100 m tõkkejooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Nadine Visser]]|| {{PisiLipp|Holland}} || align=center|12,67 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Pia Skrzyszowska]] ||{{PisiLipp|Poola}} || align=center|12,67 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Laëticia Bapté]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|12,73 |- | align=center|4. || [[Ditaji Kambundji]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|12,75 |- | align=center|5. || [[Luca Kozák]] || {{PisiLipp|Ungari}} || align=center|12,84 |- | align=center|6. || [[Sacha Alessandrini]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|12,92 |- | align=center|7. || [[Yanla Ndjip-Nyemeck]] || {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|12,97 |- | align=center|8. || [[Marcia Sey]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|13,01 |} </div> <br> Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 12,12 [[Tobi Amusan]], [[Nigeeria]] ([[24. juuli]] [[2022]] [[Eugene]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 12,21 [[Jordanka Donkova]], [[Bulgaaria]] ([[20. august]] [[1988]] [[Stara Zagora]]) <br>'''EM rekord''': 12,31 [[Cyréna Samba-Mayela]], [[Prantsusmaa]] ([[8. juuni]] [[2024]] [[Rooma]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m tõkkejooks|Euroopa meister 2024]]''': 12,31 Cyréna Samba-Mayela, Prantsusmaa <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229522&gender=W Naiste 100 m tõkkejooks] {{clear}} ====[[400 m tõkkejooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Emma Zapletalová]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || align=center| 52,91 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Emily Newnham]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|53,33 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Fatoumata Binta Diallo]] || {{PisiLipp|Portugal}} || align=center|53,55 |- | align=center|4. || [[Paulien Couckuyt]] || {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|53,87 |- | align=center|5. || [[Ayomide Folorunso]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|54,29 |- | align=center|6. || [[Lina Nielsen]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|54,35 |- | align=center|7. || [[Amalie Iuel]] || {{PisiLipp|Norra}} || align=center|54,70 |- | align=center|8. || [[Louise Maraval]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|54,88 |- |colspan="7"|... |- | 28. || [[Viola Hambidge]] || {{PisiLipp|Eesti}} || align=center|56,66 |} </div> <br> Finaal: [[12. august]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 50,37 [[Sydney McLaughlin]], [[USA]] ([[8. august]] [[2024]] [[Saint-Denis (Seine-Saint-Denis)|Saint-Denis]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 50,95 [[Femke Bol]], [[Holland]] ([[14. juuli]] [[2024]] [[La Chaux-de-Fonds]]) <br>'''EM rekord''': 52,49 Femke Bol, Holland ([[11. juuni]] [[2024]] [[Rooma]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks 2|Euroopa meister 2024]]''': 52,49 Femke Bol, Holland <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229523&gender=W Naiste 400 m tõkkejooks] {{clear}} ====[[Kuulitõuge]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Jessica Schilder]] || {{PisiLipp|Holland}} ||19.81||20.09||20.52||align=center|X||20.09||'''20.73'''|| align=center|20.73 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Jorinde van Klinken]] || {{PisiLipp|Holland}} ||'''19.64'''||19.34||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|19.64 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Yemisi Mabry]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 19.20||align=center|X||align=center|X||align=center|X||'''19.50'''||19.33||align=center|19.50 |- | align=center|4. || [[Fanny Roos]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 18.83||'''19.05'''||align=center|X||19.04||18.70||'''18.44||align=center|19.05 |- | align=center|5. || [[Auriol Dongmo]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 18.46||align=center|X||'''19.05'''||19.01||18.97||18.97||align=center|19.05 |- | align=center|6. || [[Jessica Inchude]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 18.35||18.38||align=center|X||align=center|X||'''18.57'''||align=center|X||align=center|18.57 |- | align=center|7. || [[Katharina Maisch]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} ||'''18.39'''||18.28||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|18.39 |- | align=center|8. || [[Nina Chioma Ndubuisi]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 18.08||align=center|X||'''18.21'''||17.30||'''17.70||18.09||align=center|18.16 |} </div> Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 22.63 [[Natalja Lissovskaja]], [[Nõukogude Liit]] ([[7. juuni]] [[1987]] [[Moskva]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 22.63 Natalja Lissovskaja, Nõukogude Liit (7. juuni 1987 Moskva) <br>'''EM rekord''': 21.69 [[Vita Pavlõš]], [[Ukraina]] ([[20. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kuulitõuge 2|Euroopa meister 2024]]''': 18.77 Jessica Schilder, [[Holland]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229530&gender=W Naiste kuulitõuge] {{clear}} ====[[Vasaraheide]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Silja Kosonen]] || {{PisiLipp|Soome}} || 69.96||74.97||'''76.28'''||74.05||align=center|X||75.47||align=center|76.28 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Sara Fantini]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || '''74.35'''||align=center|X||73.81||74.11||73.41||72.14||align=center|74.35 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Beatrice Nedberge Llano]] || {{PisiLipp|Norra}} || '''72.88'''||align=center|X||70.38||71.86||71.27||70.23||align=center|72.88 |- | align=center|4. || [[Anita Włodarczyk]] || {{PisiLipp|Poola}} || 69.75||71.81||'''72.37'''||72.23||71.24||71.67||align=center|72.37 |- | align=center|5. || [[Nicola Tuthill]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} ||70.30||67.30||align=center|X||'''70.33'''||69.57||69.78||align=center|70.33 |- | align=center|6. || [[Charlotte Payne]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 68.95||'''70.12'''||70.01||66.93||align=center|X||69.93||align=center|70.12 |- | align=center|7. || [[Stamatia Scarvelis]] || {{PisiLipp|Kreeka}} ||67.90||68.98||67.97||align=center|X||69.42||'''69.54'''||align=center|69.54 |- | align=center|8. || [[Aleksandra Śmiech]] || {{PisiLipp|Poola}} || 67.72||align=center|X||69.07||67.39||68.77||'''69.12'''||align=center|69.12 |} </div> Finaal: [[12. august]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 82.98 [[Anita Włodarczyk]], [[Poola]] ([[28. august]] [[2016]] [[Varssavi]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 82.98 Anita Włodarczyk, Poola ([[28. august]] [[2016]] [[Varssavi]]) <br>'''EM rekord''': 78.94 Anita Włodarczyk, Poola ([[12. august]] [[2018]] [[Berliin]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Vasaraheide 2|Euroopa meister 2024]]''': 74.18 [[Sara Fantini]], [[Itaalia]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229532&gender=W Naiste vasaraheide] {{clear}} == Viited == {{Viited}} {{Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus}} [[Kategooria:Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] [[Kategooria:2026. aasta spordis|Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] [[Kategooria:Birmingham]] e4q8z4rq33wyzwrm4727yld2qga6xgs 7214029 7213633 2026-08-14T09:55:32Z Teomees 97479 /* Mehed */ 7214029 wikitext text/x-wiki {{Infokast kergejõustikuvõistlus | Nimi = | Logo = | Linn = Birmingham | Kuupäevad = 10.–16. august | Staadioni pilt = [[Pilt:Alexander Stadium during the 2022 Commonwealth Games.jpg|260px]] | Osalevaid sportlasi = |Osalevaid riike = | Võistlusalasid = 50 | Eelmine = [[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2024]] | Järgmine = [[2028. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2028]] }} '''2026. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus''' peetakse 27. korda 10.–16. augustini 2026. aastal [[Suurbritannia|Ühendkuningriigis]] [[Birmingham]]is [[Alexander Stadium|Alexanderi staadionil]]. See on esimene kord, kui Birmingham võõrustab [[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|kergejõustiku Euroopa meistrivõistlusi]], kuigi linn on varem korraldanud mitmeid kõrgetasemelisi kergejõustikuvõistlusi, sealhulgas [[2007. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2007. aasta kergejõustiku sisemeistrivõistlusi]], [[2003. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2003.]] ja [[2018. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2018. aasta IAAF-i sisemaailmameistrivõistlusi]] ning 2022. aasta [[Rahvaste Ühenduse mängud|Rahvaste Ühenduse mänge]]. Alexanderi staadion renoveeriti aastatel 2019–2022. Staadionil on 18 000 alalist istekohta, kuid suurvõistluste ajaks saab selle mahutavust suurendada kuni 40 000 pealtvaatajani. 11. novembril 2022. valis [[Euroopa Kergejõustikuliit|Euroopa Kergejõustikuliidu]] (EAA) nõukogu [[Poola]]s [[Varssav]]is toimunud koosolekul korraldajaks Birminghami. Briti linn osutus valituks pärast seda, kui [[Ungari]] pealinn [[Budapest]] loobus kandideerimisest. Juba 2022. aasta juunis oli EAA teatanud, et 2026. aasta kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused toimuvad taas iseseisva võistlusena, mitte koos Euroopa mitme ala meistrivõistlustega, nagu 2018. ja 2022. aastal. ==Eestlaste osalemine== 2026. aasta kergejõustiku EM-il esindab [[Eesti]]t 20-liikmeline koondis:<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-07-31 |pealkiri=Kergejõustiku EM-il osaleb 20 Eesti sportlast |url=https://sport.err.ee/1610100028/kergejoustiku-em-il-osaleb-20-eesti-sportlast |vaadatud=2026-08-01 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> {| width="100%" | valign="top" width="50%" |'''Mehed''' * [[Henri Sai]] * [[Johannes Erm]] * [[Karel Tilga]] * [[Rasmus Roosleht]] * [[Risto Lillemets]] * [[Karel Hussar]] * [[Tiidrek Nurme]] * [[Robert Kompus]] * [[Henri Apri]] * [[Viktor Morozov]] * [[Adam Kelly]] | valign="top" width="50%" |'''Naised''' * [[Ann Marii Kivikas]] * [[Liis-Grete Hussar]] * [[Laura Maasik]] * [[Viola Hambidge]] * [[Liisa-Maria Lusti]] * [[Karmen Bruus]] * [[Allika Inkeri Moser]] * [[Marleen Mülla]] * [[Gedly Tugi]] |} ==Tulemused== ===Mehed=== ====[[100 meetri jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Romell Glave]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|10,09 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Jeremiah Azu]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|10,16 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Owen Ansah]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || align=center|10,19 |- | align=center|4. || [[Elvis Afrifa]] || {{PisiLipp|Holland}} || align=center|10,22 |- | align=center|5. || [[Dominik Kopeć]] || {{PisiLipp|Poola}} || align=center|10,29 |- | align=center|6. || [[Chituru Ali]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|10,34 |- | align=center|7. || [[Marcell Jacobs]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|12,26 |- | align=center|8. || [[Simon Verherstraeten]] || {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|13,12 |- |colspan="7"|... |- | 31. || [[Henri Sai]] || {{PisiLipp|Eesti}} || align=center|10,66 |} </div> <br> Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 9,58 [[Usain Bolt]], [[Jamaica]] ([[16. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 9,80 [[Marcell Jacobs]], [[Itaalia]] ([[1. august]] [[2021]] [[Tokyo]]) <br>'''EM rekord''': 9,95 [[Zharnel Hughes]], [[Suurbritannia]] ([[7. august]] [[2018]] [[Berliin]])<br>9,95 Marcell Jacobs, Itaalia ([[16. august]] [[2022]] [[München]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 meetri jooks|Euroopa meister 2024]]''': 10,02 Marcell Jacobs, Itaalia <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229630&gender=M Meeste 100 m jooks] {{clear}} ====[[400 meetri jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Matthew Hudson-Smith]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|44,17 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Muhammad Abdallah Kounta]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|44,40 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Jonas Phijffers]] || {{PisiLipp|Holland}} || align=center|44,41 |- | align=center|4. || [[Attila Molnár]] || {{PisiLipp|Ungari}} || align=center|44,45 |- | align=center|5. || [[Jean Paul Bredau]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || align=center|44,93 |- | align=center|6. || [[Maksymilian Szwed]] || {{PisiLipp|Poola}} || align=center|45,06 |- | align=center|7. || [[Patrik Simon Enyingi]] || {{PisiLipp|Ungari}} || align=center|45,36 |- | align=center|8. || [[Daniel Segers]] || {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|45,48 |} </div> <br> Finaal: [[12. juuni]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 43,03 [[Wayde van Niekerk]], [[LAV]] ([[14. august]] [[2016]] [[Rio de Janeiro]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 43,44 [[Matthew Hudson-Smith]], [[Suurbritannia]] ([[7. august]] [[2024]] [[Saint-Denis (Seine-Saint-Denis)|Saint-Denis]]) <br>'''EM rekord''': 44,15 [[Alexander Doom]], [[Belgia]] ([[10. juuni]] [[2024]] [[Rooma]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 meetri jooks|Euroopa meister 2024]]''': 44,15 Alexander Doom, Belgia <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229631&gender=M Meeste 400 m jooks] {{clear}} ====[[800 meetri jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Mark English]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || align=center|1.45,26 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Marino Bloudek]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || align=center|1.45,62 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Mohamed Attaoui]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || align=center|1.45,71 |- | align=center|4. || [[David Barroso]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || align=center|1.45,75 |- | align=center|5. || [[Francesco Pernici]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|1.45,77 |- | align=center|6. || [[Ben Pattison]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|1.46,14 |- | align=center|7. || [[Corentin Le Clezio]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|1.46,24 |- | align=center|- || [[Max Burgin]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|DNS |} </div> <br> Finaal: [[13. august]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 1.40,91 [[David Lekuta Rudisha]], [[Keenia]] ([[10. august]] [[2012]] [[London]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 1.41,11 [[Wilson Kipketer]], [[Taani]] ([[24. august]] [[1997]] [[Köln]]) <br>'''EM rekord''': 1.43,84 [[Olaf Beyer]], [[Saksa DV]] ([[31. august]] [[1978]] [[Praha]]) <br>[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#800 meetri jooks|Euroopa meister 2024]]: 1.44,85 [[Gabriel Tual]], [[Prantsusmaa]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229501&gender=M Meeste 800 m jooks] {{clear}} ====[[5000 meetri jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Jakob Ingebrigtsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 13.15,21 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Florian Bremm]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 13.15,60 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Etienne Daguinos]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13.16,09 |- | align=center|4. || [[Jimmy Gressier]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13.16,36 |- | align=center|5. || [[Magnus Tuv Myhre]] || {{PisiLipp|Norra}} || 13.16,59 |- | align=center|6. || [[Mahadi Abdi Ali]] || {{PisiLipp|Holland}} || 13.17,17 |- | align=center|7. || [[Dominic Lokinyomo Lobalu]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 13.18,24 |- | align=center|8. || [[Nick Griggs]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 13.21,07 |} </div> <br> Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: 23 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 12.35,36 [[Joshua Cheptegei]], [[Uganda]] ([[14. august]] [[2020]] [[Monaco]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 12.44,27 [[Andreas Almgren]], [[Rootsi]] ([[15. juuni]] [[2025]] [[Stockholm]]) <br>'''EM rekord''': 13.10,15 [[Jack Buckner]], [[Suurbritannia]] ([[31. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m|Euroopa meister 2024]]''': 13.20,11 Jakob Ingebrigtsen, [[Norra]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229609&gender=M Meeste 5000 m jooks] {{clear}} ====[[110 m tõkkejooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Jason Joseph]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|13,12 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Just Kwaou-Mathey]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|13,16 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Jakub Szymański]] || {{PisiLipp|Poola}} || align=center|13,26 |- | align=center|4. || [[Thomas Wilkes]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|13,36 |- | align=center|5. || [[Enzo Diessl]] || {{PisiLipp|Austria}} || align=center|13,44 |- | align=center|6. || [[Theo Pedre]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|13,46 |- | align=center|7. || [[Samuel Bennett]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|13,62 |- | align=center|8. || [[Milan Trajkovic]] || {{PisiLipp|Küpros}} || align=center|13,87 |} </div> <br> Finaal: [[12. august]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 12,75 [[Ja'Kobe Tharp]], [[USA]] ([[10. juuni]] [[2026]] [[Eugene]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 12,91 [[Colin Jackson]], [[Suurbritannia]] ([[20. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>'''EM rekord''': 13,02 Colin Jackson, Suurbritannia ([[22. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#110 m tõkkejooks|Euroopa meister 2024]]''': 13,05 [[Lorenzo Simonelli]], [[Itaalia]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229611&gender=M Meeste 110 m tõkkejooks] {{clear}} ====[[Kaugushüpe]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Miltiádis Tentóglou]] || {{PisiLipp|Kreeka}} ||8.27||8.19||8.27||'''8.44'''||align=center|X||align=center|X||align=center|8.44 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Simon Ehammer]] || {{PisiLipp|Šveits}} ||align=center|X||'''8.29'''||6.15||8.22||8.05||align=center|X||align=center|8.29 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Bozhidar Sarâboyukov]] || {{PisiLipp|Bulgaaria}} ||8.10||7.84||8.03||8.09||8.05||'''8.26'''||align=center|8.26 |- | align=center|4. || [[Gerson Baldé]] || {{PisiLipp|Portugal}} ||7.91||align=center|X||7.86||7.98||align=center|X||'''8.18'''||align=center|8.18 |- | align=center|5. || [[Luka Bošković]] || {{PisiLipp|Serbia}} ||7.91||7.94||7.84||7.91||8.03||'''8.08'''||align=center|8.08 |- | align=center|6. || [[Francesco Ettore Inzoli]] || {{PisiLipp|Itaalia}} ||7.80||'''8.04'''||align=center|X|| 7.91||align=center|X||7.58||align=center|8.04 |- | align=center|7. || [[Eusebio Cáceres]] || {{PisiLipp|Hispaania}} ||align=center|X||'''7.92'''||7.987||align=center|X||7.61||align=center|X||align=center|7.92 |- | align=center|8. || [[Petr Meindlschmid]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} ||'''7.81'''||align=center|X|| || || || ||align=center|7.81 |} </div> Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 8.95 [[Mike Powell]], [[USA]] ([[30. august]] [[1991]] [[Tōkyō]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 8.86 [[Robert Emmijan]], [[Nõukogude Liit]] ([[22. mai]] [[1987]] [[Tsaghkadzor]]) <br>'''EM rekord''': 8.65 [[Miltiadis Tentoglou]], [[Kreeka]] ([[8. juuni]] [[2024]] [[Rooma]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kaugushüpe|Euroopa meister 2024]]''': 8.65 Miltiádis Tentóglou, Kreeka <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229630&gender=M Meeste kaugushüpe] {{clear}} ====[[Kuulitõuge]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Leonardo Fabbri]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 21.36||21.78||'''22.31'''||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|22.31 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Zane Weir]] || {{PisiLipp|Itaalia}} ||'''21.12'''||20.16||align=center|X||20.68||19.95||20.91||align=center|21.12 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Wictor Petersson]] || {{PisiLipp|Rootsi}} ||20.44||20.526||20.30||20.86||20.31||'''20.97'''||align=center|20.97 |- | align=center|4. || [[Scott Lincoln]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 20.40||'''20.81'''||20.43||align=center|X||20.79||20.09||align=center|20.81 |- | align=center|5. || [[Andrei Toader]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} ||20.44||'''20.80'''||19.87||20.18||20.14||20.18||align=center|20.80 |- | align=center|6. || [[Nick Ponzio]] || {{PisiLipp|Itaalia}} ||'''20.76'''||align=center|X||20.36||20.36||20.27||align=center|X||align=center|20.76 |- | align=center|7. || [[Konrad Bukowiecki]] || {{PisiLipp|Poola}} ||19.86||'''20.38'''||19.94||19.88||19.74||align=center|X||align=center|20.38 |- | align=center|8. || [[Armin Sinančević]] || {{PisiLipp|Serbia}} ||20.00||'''20.02'''||align=center|X||19.84||align=center|X||align=center|X||align=center|20.02 |} </div> Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 23.56 [[Ryan Crouser]], [[USA]] ([[27. mai]] [[2023]] [[Los Angeles]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 23.06 [[Ulf Timmermann]], [[Lääne-Saksamaa]] ([[22. mai]] [[1988]] [[Chaniá]]) <br>'''EM rekord''': 22.45 Leonardo Fabbri, [[Itaalia]] ([[8. juuni]] [[2024]] [[Rooma]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kuulitõuge|Euroopa meister 2024]]''': 22.45 Leonardo Fabbri, Itaalia <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229619&gender=M Meeste kuulitõuge] {{clear}} ====[[Vasaraheide]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Bence Halász]] || {{PisiLipp|Ungari}} ||80.96||77.99||81.84||80.69||'''84.25'''||align=center|X||align=center|84.25 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Merlin Hummel]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} ||79.08||align=center|X||align=center|X||75.97||'''81.30'''||align=center|X ||align=center|81.30 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Mõhhailo Kohhan]] || {{PisiLipp|Ukraina}} ||78.70||align=center|X||78.76||79.10||'''79.49'''||align=center|X||align=center|79.49 |- | align=center|4. || [[Volodymyr Myslyvčuk]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} ||78.45||79.42||76.89||78.93||'''79.42'''||align=center|X||align=center|79.42 |- | align=center|5. || [[Paweł Fajdek]] || {{PisiLipp|Poola}} ||'''79.13'''||align=center|X||76.71 ||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|79.13 |- | align=center|6. || [[Sören Klose]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} ||77.10||75.94||'''78.13'''||align=center|X||77.16||align=center|X||align=center|78.13 |- | align=center|7. || [[Hilmar Örn Jónsson]] || {{PisiLipp|Island}} ||74.38||'''77.26'''||align=center|X||76.89||align=center|X||align=center|X||align=center|77.26 |- | align=center|8. || [[Ármin Szabados]] || {{PisiLipp|Ungari}} ||align=center|X||align=center|X||'''76.91'''||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|76.91 |- |colspan="7"|... |- | 22. || [[Adam Kelly]] || {{PisiLipp|Eesti}} ||68.63||align=center|X ||'''71.63'''|| || || ||align=center|71.63 |} </div> Finaal: 11. august <br>Osavõtjaid: 30 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 86.74 [[Juri Sedõhh]], [[NSV Liit]] ([[30. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 86.74 Juri Sedõhh, NSV Liit (30. august 1986 Stuttgart) <br>'''EM rekord''': 86.74 Juri Sedõhh, NSV Liit (30. august 1986 Stuttgart) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Vasaraheide|Euroopa meister 2024]]''': 80.95 [[Wojciech Nowicki]], [[Poola]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229621&gender=M Meeste vasaraheide] {{clear}} ===Naised=== ====[[100 meetri jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Amy Hunt]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|11,00 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Ewa Swoboda]] || {{PisiLipp|Poola}} || align=center|11,02 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Delphine Nkansa]] || {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|11,06 |- | align=center|4. || [[Géraldine Di Tizio-Frey]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|11,07 |- | align=center|5. || [[Dina Asher-Smith]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|11,10 |- | align=center|6. || [[Patrizia Van der Weken]] || {{PisiLipp|Luksemburg}} || align=center|11,10 |- | align=center|7. || [[Zaynab Dosso]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|11,12 |- | align=center|8. || [[Salomé Kora]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|11,51 |- |colspan="7"|... |- | 28. || [[Ann Marii Kivikas]] || {{PisiLipp|Eesti}} || align=center|10,35 |} </div> <br> Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 10,49 [[Florence Griffith Joyner]], [[USA]] ([[16. juuli]] [[1988]] [[Indianapolis]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 10,73 [[Christine Arron]], [[Prantsusmaa]] ([[19. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>'''EM rekord''': 10,73 Christine Arron, Prantsusmaa (19. august 1998 Budapest) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m 2|Euroopa meister 2024]]''': 10,99 Dina Asher-Smith, [[Suurbritannia]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229509&gender=W Naiste 100 m jooks] {{clear}} ====[[5000 meetri jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Nadia Battocletti]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 15.37,84 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Marta García]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 15.39,98 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Micol Majori]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 15.40,65 |- | align=center|4. || [[Sarah Healy]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 15.40,95 |- | align=center|5. || [[Hannah Nuttall]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 15.41,27 |- | align=center|6. || [[Maureen Koster]] || {{PisiLipp|Holland}} || 15.41,51 |- | align=center|7. || [[Amina Maatoug]] || {{PisiLipp|Holland}} || 15.44,03 |- | align=center|8. || [[Maria Forero]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 15.44,25 |} </div> <br> Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 26 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 14.06,62 [[Beatrice Chebet]], [[Keenia]] ([[5. juuli]] [[2025]] [[Eugene]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 14.13,42 [[Sifan Hassan]], [[Holland]] ([[23. juuli]] [[2023]] [[London]]) <br>EM rekord: 14.35,29 [[Nadia Battocletti]], [[Itaalia]] ([[7. juuni]] [[2024]] [[Rooma]]) <br>[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m jooks 2|Euroopa meister 2024]]: 14.35,29 Nadia Battocletti, Itaalia <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229514&gender=W Naiste 5000 m jooks] {{clear}} ====[[100 m tõkkejooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Nadine Visser]]|| {{PisiLipp|Holland}} || align=center|12,67 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Pia Skrzyszowska]] ||{{PisiLipp|Poola}} || align=center|12,67 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Laëticia Bapté]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|12,73 |- | align=center|4. || [[Ditaji Kambundji]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|12,75 |- | align=center|5. || [[Luca Kozák]] || {{PisiLipp|Ungari}} || align=center|12,84 |- | align=center|6. || [[Sacha Alessandrini]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|12,92 |- | align=center|7. || [[Yanla Ndjip-Nyemeck]] || {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|12,97 |- | align=center|8. || [[Marcia Sey]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|13,01 |} </div> <br> Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 12,12 [[Tobi Amusan]], [[Nigeeria]] ([[24. juuli]] [[2022]] [[Eugene]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 12,21 [[Jordanka Donkova]], [[Bulgaaria]] ([[20. august]] [[1988]] [[Stara Zagora]]) <br>'''EM rekord''': 12,31 [[Cyréna Samba-Mayela]], [[Prantsusmaa]] ([[8. juuni]] [[2024]] [[Rooma]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m tõkkejooks|Euroopa meister 2024]]''': 12,31 Cyréna Samba-Mayela, Prantsusmaa <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229522&gender=W Naiste 100 m tõkkejooks] {{clear}} ====[[400 m tõkkejooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Emma Zapletalová]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || align=center| 52,91 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Emily Newnham]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|53,33 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Fatoumata Binta Diallo]] || {{PisiLipp|Portugal}} || align=center|53,55 |- | align=center|4. || [[Paulien Couckuyt]] || {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|53,87 |- | align=center|5. || [[Ayomide Folorunso]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|54,29 |- | align=center|6. || [[Lina Nielsen]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|54,35 |- | align=center|7. || [[Amalie Iuel]] || {{PisiLipp|Norra}} || align=center|54,70 |- | align=center|8. || [[Louise Maraval]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|54,88 |- |colspan="7"|... |- | 28. || [[Viola Hambidge]] || {{PisiLipp|Eesti}} || align=center|56,66 |} </div> <br> Finaal: [[12. august]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 50,37 [[Sydney McLaughlin]], [[USA]] ([[8. august]] [[2024]] [[Saint-Denis (Seine-Saint-Denis)|Saint-Denis]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 50,95 [[Femke Bol]], [[Holland]] ([[14. juuli]] [[2024]] [[La Chaux-de-Fonds]]) <br>'''EM rekord''': 52,49 Femke Bol, Holland ([[11. juuni]] [[2024]] [[Rooma]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks 2|Euroopa meister 2024]]''': 52,49 Femke Bol, Holland <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229523&gender=W Naiste 400 m tõkkejooks] {{clear}} ====[[Kuulitõuge]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Jessica Schilder]] || {{PisiLipp|Holland}} ||19.81||20.09||20.52||align=center|X||20.09||'''20.73'''|| align=center|20.73 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Jorinde van Klinken]] || {{PisiLipp|Holland}} ||'''19.64'''||19.34||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|19.64 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Yemisi Mabry]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 19.20||align=center|X||align=center|X||align=center|X||'''19.50'''||19.33||align=center|19.50 |- | align=center|4. || [[Fanny Roos]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 18.83||'''19.05'''||align=center|X||19.04||18.70||'''18.44||align=center|19.05 |- | align=center|5. || [[Auriol Dongmo]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 18.46||align=center|X||'''19.05'''||19.01||18.97||18.97||align=center|19.05 |- | align=center|6. || [[Jessica Inchude]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 18.35||18.38||align=center|X||align=center|X||'''18.57'''||align=center|X||align=center|18.57 |- | align=center|7. || [[Katharina Maisch]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} ||'''18.39'''||18.28||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|18.39 |- | align=center|8. || [[Nina Chioma Ndubuisi]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 18.08||align=center|X||'''18.21'''||17.30||'''17.70||18.09||align=center|18.16 |} </div> Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 22.63 [[Natalja Lissovskaja]], [[Nõukogude Liit]] ([[7. juuni]] [[1987]] [[Moskva]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 22.63 Natalja Lissovskaja, Nõukogude Liit (7. juuni 1987 Moskva) <br>'''EM rekord''': 21.69 [[Vita Pavlõš]], [[Ukraina]] ([[20. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kuulitõuge 2|Euroopa meister 2024]]''': 18.77 Jessica Schilder, [[Holland]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229530&gender=W Naiste kuulitõuge] {{clear}} ====[[Vasaraheide]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Silja Kosonen]] || {{PisiLipp|Soome}} || 69.96||74.97||'''76.28'''||74.05||align=center|X||75.47||align=center|76.28 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Sara Fantini]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || '''74.35'''||align=center|X||73.81||74.11||73.41||72.14||align=center|74.35 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Beatrice Nedberge Llano]] || {{PisiLipp|Norra}} || '''72.88'''||align=center|X||70.38||71.86||71.27||70.23||align=center|72.88 |- | align=center|4. || [[Anita Włodarczyk]] || {{PisiLipp|Poola}} || 69.75||71.81||'''72.37'''||72.23||71.24||71.67||align=center|72.37 |- | align=center|5. || [[Nicola Tuthill]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} ||70.30||67.30||align=center|X||'''70.33'''||69.57||69.78||align=center|70.33 |- | align=center|6. || [[Charlotte Payne]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 68.95||'''70.12'''||70.01||66.93||align=center|X||69.93||align=center|70.12 |- | align=center|7. || [[Stamatia Scarvelis]] || {{PisiLipp|Kreeka}} ||67.90||68.98||67.97||align=center|X||69.42||'''69.54'''||align=center|69.54 |- | align=center|8. || [[Aleksandra Śmiech]] || {{PisiLipp|Poola}} || 67.72||align=center|X||69.07||67.39||68.77||'''69.12'''||align=center|69.12 |} </div> Finaal: [[12. august]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 82.98 [[Anita Włodarczyk]], [[Poola]] ([[28. august]] [[2016]] [[Varssavi]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 82.98 Anita Włodarczyk, Poola ([[28. august]] [[2016]] [[Varssavi]]) <br>'''EM rekord''': 78.94 Anita Włodarczyk, Poola ([[12. august]] [[2018]] [[Berliin]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Vasaraheide 2|Euroopa meister 2024]]''': 74.18 [[Sara Fantini]], [[Itaalia]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229532&gender=W Naiste vasaraheide] {{clear}} == Viited == {{Viited}} {{Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus}} [[Kategooria:Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] [[Kategooria:2026. aasta spordis|Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] [[Kategooria:Birmingham]] 1fcuq7014dth1mno1wtjjs1pt76lkdl 7214038 7214029 2026-08-14T10:09:18Z Teomees 97479 /* Naised */ 7214038 wikitext text/x-wiki {{Infokast kergejõustikuvõistlus | Nimi = | Logo = | Linn = Birmingham | Kuupäevad = 10.–16. august | Staadioni pilt = [[Pilt:Alexander Stadium during the 2022 Commonwealth Games.jpg|260px]] | Osalevaid sportlasi = |Osalevaid riike = | Võistlusalasid = 50 | Eelmine = [[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2024]] | Järgmine = [[2028. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2028]] }} '''2026. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus''' peetakse 27. korda 10.–16. augustini 2026. aastal [[Suurbritannia|Ühendkuningriigis]] [[Birmingham]]is [[Alexander Stadium|Alexanderi staadionil]]. See on esimene kord, kui Birmingham võõrustab [[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|kergejõustiku Euroopa meistrivõistlusi]], kuigi linn on varem korraldanud mitmeid kõrgetasemelisi kergejõustikuvõistlusi, sealhulgas [[2007. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2007. aasta kergejõustiku sisemeistrivõistlusi]], [[2003. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2003.]] ja [[2018. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2018. aasta IAAF-i sisemaailmameistrivõistlusi]] ning 2022. aasta [[Rahvaste Ühenduse mängud|Rahvaste Ühenduse mänge]]. Alexanderi staadion renoveeriti aastatel 2019–2022. Staadionil on 18 000 alalist istekohta, kuid suurvõistluste ajaks saab selle mahutavust suurendada kuni 40 000 pealtvaatajani. 11. novembril 2022. valis [[Euroopa Kergejõustikuliit|Euroopa Kergejõustikuliidu]] (EAA) nõukogu [[Poola]]s [[Varssav]]is toimunud koosolekul korraldajaks Birminghami. Briti linn osutus valituks pärast seda, kui [[Ungari]] pealinn [[Budapest]] loobus kandideerimisest. Juba 2022. aasta juunis oli EAA teatanud, et 2026. aasta kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused toimuvad taas iseseisva võistlusena, mitte koos Euroopa mitme ala meistrivõistlustega, nagu 2018. ja 2022. aastal. ==Eestlaste osalemine== 2026. aasta kergejõustiku EM-il esindab [[Eesti]]t 20-liikmeline koondis:<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-07-31 |pealkiri=Kergejõustiku EM-il osaleb 20 Eesti sportlast |url=https://sport.err.ee/1610100028/kergejoustiku-em-il-osaleb-20-eesti-sportlast |vaadatud=2026-08-01 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> {| width="100%" | valign="top" width="50%" |'''Mehed''' * [[Henri Sai]] * [[Johannes Erm]] * [[Karel Tilga]] * [[Rasmus Roosleht]] * [[Risto Lillemets]] * [[Karel Hussar]] * [[Tiidrek Nurme]] * [[Robert Kompus]] * [[Henri Apri]] * [[Viktor Morozov]] * [[Adam Kelly]] | valign="top" width="50%" |'''Naised''' * [[Ann Marii Kivikas]] * [[Liis-Grete Hussar]] * [[Laura Maasik]] * [[Viola Hambidge]] * [[Liisa-Maria Lusti]] * [[Karmen Bruus]] * [[Allika Inkeri Moser]] * [[Marleen Mülla]] * [[Gedly Tugi]] |} ==Tulemused== ===Mehed=== ====[[100 meetri jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Romell Glave]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|10,09 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Jeremiah Azu]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|10,16 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Owen Ansah]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || align=center|10,19 |- | align=center|4. || [[Elvis Afrifa]] || {{PisiLipp|Holland}} || align=center|10,22 |- | align=center|5. || [[Dominik Kopeć]] || {{PisiLipp|Poola}} || align=center|10,29 |- | align=center|6. || [[Chituru Ali]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|10,34 |- | align=center|7. || [[Marcell Jacobs]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|12,26 |- | align=center|8. || [[Simon Verherstraeten]] || {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|13,12 |- |colspan="7"|... |- | 31. || [[Henri Sai]] || {{PisiLipp|Eesti}} || align=center|10,66 |} </div> <br> Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 9,58 [[Usain Bolt]], [[Jamaica]] ([[16. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 9,80 [[Marcell Jacobs]], [[Itaalia]] ([[1. august]] [[2021]] [[Tokyo]]) <br>'''EM rekord''': 9,95 [[Zharnel Hughes]], [[Suurbritannia]] ([[7. august]] [[2018]] [[Berliin]])<br>9,95 Marcell Jacobs, Itaalia ([[16. august]] [[2022]] [[München]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 meetri jooks|Euroopa meister 2024]]''': 10,02 Marcell Jacobs, Itaalia <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229630&gender=M Meeste 100 m jooks] {{clear}} ====[[400 meetri jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Matthew Hudson-Smith]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|44,17 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Muhammad Abdallah Kounta]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|44,40 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Jonas Phijffers]] || {{PisiLipp|Holland}} || align=center|44,41 |- | align=center|4. || [[Attila Molnár]] || {{PisiLipp|Ungari}} || align=center|44,45 |- | align=center|5. || [[Jean Paul Bredau]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || align=center|44,93 |- | align=center|6. || [[Maksymilian Szwed]] || {{PisiLipp|Poola}} || align=center|45,06 |- | align=center|7. || [[Patrik Simon Enyingi]] || {{PisiLipp|Ungari}} || align=center|45,36 |- | align=center|8. || [[Daniel Segers]] || {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|45,48 |} </div> <br> Finaal: [[12. juuni]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 43,03 [[Wayde van Niekerk]], [[LAV]] ([[14. august]] [[2016]] [[Rio de Janeiro]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 43,44 [[Matthew Hudson-Smith]], [[Suurbritannia]] ([[7. august]] [[2024]] [[Saint-Denis (Seine-Saint-Denis)|Saint-Denis]]) <br>'''EM rekord''': 44,15 [[Alexander Doom]], [[Belgia]] ([[10. juuni]] [[2024]] [[Rooma]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 meetri jooks|Euroopa meister 2024]]''': 44,15 Alexander Doom, Belgia <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229631&gender=M Meeste 400 m jooks] {{clear}} ====[[800 meetri jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Mark English]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || align=center|1.45,26 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Marino Bloudek]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || align=center|1.45,62 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Mohamed Attaoui]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || align=center|1.45,71 |- | align=center|4. || [[David Barroso]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || align=center|1.45,75 |- | align=center|5. || [[Francesco Pernici]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|1.45,77 |- | align=center|6. || [[Ben Pattison]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|1.46,14 |- | align=center|7. || [[Corentin Le Clezio]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|1.46,24 |- | align=center|- || [[Max Burgin]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|DNS |} </div> <br> Finaal: [[13. august]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 1.40,91 [[David Lekuta Rudisha]], [[Keenia]] ([[10. august]] [[2012]] [[London]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 1.41,11 [[Wilson Kipketer]], [[Taani]] ([[24. august]] [[1997]] [[Köln]]) <br>'''EM rekord''': 1.43,84 [[Olaf Beyer]], [[Saksa DV]] ([[31. august]] [[1978]] [[Praha]]) <br>[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#800 meetri jooks|Euroopa meister 2024]]: 1.44,85 [[Gabriel Tual]], [[Prantsusmaa]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229501&gender=M Meeste 800 m jooks] {{clear}} ====[[5000 meetri jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Jakob Ingebrigtsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 13.15,21 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Florian Bremm]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 13.15,60 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Etienne Daguinos]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13.16,09 |- | align=center|4. || [[Jimmy Gressier]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13.16,36 |- | align=center|5. || [[Magnus Tuv Myhre]] || {{PisiLipp|Norra}} || 13.16,59 |- | align=center|6. || [[Mahadi Abdi Ali]] || {{PisiLipp|Holland}} || 13.17,17 |- | align=center|7. || [[Dominic Lokinyomo Lobalu]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 13.18,24 |- | align=center|8. || [[Nick Griggs]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 13.21,07 |} </div> <br> Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: 23 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 12.35,36 [[Joshua Cheptegei]], [[Uganda]] ([[14. august]] [[2020]] [[Monaco]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 12.44,27 [[Andreas Almgren]], [[Rootsi]] ([[15. juuni]] [[2025]] [[Stockholm]]) <br>'''EM rekord''': 13.10,15 [[Jack Buckner]], [[Suurbritannia]] ([[31. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m|Euroopa meister 2024]]''': 13.20,11 Jakob Ingebrigtsen, [[Norra]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229609&gender=M Meeste 5000 m jooks] {{clear}} ====[[110 m tõkkejooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Jason Joseph]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|13,12 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Just Kwaou-Mathey]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|13,16 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Jakub Szymański]] || {{PisiLipp|Poola}} || align=center|13,26 |- | align=center|4. || [[Thomas Wilkes]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|13,36 |- | align=center|5. || [[Enzo Diessl]] || {{PisiLipp|Austria}} || align=center|13,44 |- | align=center|6. || [[Theo Pedre]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|13,46 |- | align=center|7. || [[Samuel Bennett]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|13,62 |- | align=center|8. || [[Milan Trajkovic]] || {{PisiLipp|Küpros}} || align=center|13,87 |} </div> <br> Finaal: [[12. august]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 12,75 [[Ja'Kobe Tharp]], [[USA]] ([[10. juuni]] [[2026]] [[Eugene]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 12,91 [[Colin Jackson]], [[Suurbritannia]] ([[20. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>'''EM rekord''': 13,02 Colin Jackson, Suurbritannia ([[22. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#110 m tõkkejooks|Euroopa meister 2024]]''': 13,05 [[Lorenzo Simonelli]], [[Itaalia]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229611&gender=M Meeste 110 m tõkkejooks] {{clear}} ====[[Kaugushüpe]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Miltiádis Tentóglou]] || {{PisiLipp|Kreeka}} ||8.27||8.19||8.27||'''8.44'''||align=center|X||align=center|X||align=center|8.44 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Simon Ehammer]] || {{PisiLipp|Šveits}} ||align=center|X||'''8.29'''||6.15||8.22||8.05||align=center|X||align=center|8.29 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Bozhidar Sarâboyukov]] || {{PisiLipp|Bulgaaria}} ||8.10||7.84||8.03||8.09||8.05||'''8.26'''||align=center|8.26 |- | align=center|4. || [[Gerson Baldé]] || {{PisiLipp|Portugal}} ||7.91||align=center|X||7.86||7.98||align=center|X||'''8.18'''||align=center|8.18 |- | align=center|5. || [[Luka Bošković]] || {{PisiLipp|Serbia}} ||7.91||7.94||7.84||7.91||8.03||'''8.08'''||align=center|8.08 |- | align=center|6. || [[Francesco Ettore Inzoli]] || {{PisiLipp|Itaalia}} ||7.80||'''8.04'''||align=center|X|| 7.91||align=center|X||7.58||align=center|8.04 |- | align=center|7. || [[Eusebio Cáceres]] || {{PisiLipp|Hispaania}} ||align=center|X||'''7.92'''||7.987||align=center|X||7.61||align=center|X||align=center|7.92 |- | align=center|8. || [[Petr Meindlschmid]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} ||'''7.81'''||align=center|X|| || || || ||align=center|7.81 |} </div> Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 8.95 [[Mike Powell]], [[USA]] ([[30. august]] [[1991]] [[Tōkyō]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 8.86 [[Robert Emmijan]], [[Nõukogude Liit]] ([[22. mai]] [[1987]] [[Tsaghkadzor]]) <br>'''EM rekord''': 8.65 [[Miltiadis Tentoglou]], [[Kreeka]] ([[8. juuni]] [[2024]] [[Rooma]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kaugushüpe|Euroopa meister 2024]]''': 8.65 Miltiádis Tentóglou, Kreeka <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229630&gender=M Meeste kaugushüpe] {{clear}} ====[[Kuulitõuge]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Leonardo Fabbri]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 21.36||21.78||'''22.31'''||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|22.31 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Zane Weir]] || {{PisiLipp|Itaalia}} ||'''21.12'''||20.16||align=center|X||20.68||19.95||20.91||align=center|21.12 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Wictor Petersson]] || {{PisiLipp|Rootsi}} ||20.44||20.526||20.30||20.86||20.31||'''20.97'''||align=center|20.97 |- | align=center|4. || [[Scott Lincoln]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 20.40||'''20.81'''||20.43||align=center|X||20.79||20.09||align=center|20.81 |- | align=center|5. || [[Andrei Toader]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} ||20.44||'''20.80'''||19.87||20.18||20.14||20.18||align=center|20.80 |- | align=center|6. || [[Nick Ponzio]] || {{PisiLipp|Itaalia}} ||'''20.76'''||align=center|X||20.36||20.36||20.27||align=center|X||align=center|20.76 |- | align=center|7. || [[Konrad Bukowiecki]] || {{PisiLipp|Poola}} ||19.86||'''20.38'''||19.94||19.88||19.74||align=center|X||align=center|20.38 |- | align=center|8. || [[Armin Sinančević]] || {{PisiLipp|Serbia}} ||20.00||'''20.02'''||align=center|X||19.84||align=center|X||align=center|X||align=center|20.02 |} </div> Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 23.56 [[Ryan Crouser]], [[USA]] ([[27. mai]] [[2023]] [[Los Angeles]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 23.06 [[Ulf Timmermann]], [[Lääne-Saksamaa]] ([[22. mai]] [[1988]] [[Chaniá]]) <br>'''EM rekord''': 22.45 Leonardo Fabbri, [[Itaalia]] ([[8. juuni]] [[2024]] [[Rooma]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kuulitõuge|Euroopa meister 2024]]''': 22.45 Leonardo Fabbri, Itaalia <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229619&gender=M Meeste kuulitõuge] {{clear}} ====[[Vasaraheide]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Bence Halász]] || {{PisiLipp|Ungari}} ||80.96||77.99||81.84||80.69||'''84.25'''||align=center|X||align=center|84.25 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Merlin Hummel]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} ||79.08||align=center|X||align=center|X||75.97||'''81.30'''||align=center|X ||align=center|81.30 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Mõhhailo Kohhan]] || {{PisiLipp|Ukraina}} ||78.70||align=center|X||78.76||79.10||'''79.49'''||align=center|X||align=center|79.49 |- | align=center|4. || [[Volodymyr Myslyvčuk]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} ||78.45||79.42||76.89||78.93||'''79.42'''||align=center|X||align=center|79.42 |- | align=center|5. || [[Paweł Fajdek]] || {{PisiLipp|Poola}} ||'''79.13'''||align=center|X||76.71 ||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|79.13 |- | align=center|6. || [[Sören Klose]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} ||77.10||75.94||'''78.13'''||align=center|X||77.16||align=center|X||align=center|78.13 |- | align=center|7. || [[Hilmar Örn Jónsson]] || {{PisiLipp|Island}} ||74.38||'''77.26'''||align=center|X||76.89||align=center|X||align=center|X||align=center|77.26 |- | align=center|8. || [[Ármin Szabados]] || {{PisiLipp|Ungari}} ||align=center|X||align=center|X||'''76.91'''||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|76.91 |- |colspan="7"|... |- | 22. || [[Adam Kelly]] || {{PisiLipp|Eesti}} ||68.63||align=center|X ||'''71.63'''|| || || ||align=center|71.63 |} </div> Finaal: 11. august <br>Osavõtjaid: 30 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 86.74 [[Juri Sedõhh]], [[NSV Liit]] ([[30. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 86.74 Juri Sedõhh, NSV Liit (30. august 1986 Stuttgart) <br>'''EM rekord''': 86.74 Juri Sedõhh, NSV Liit (30. august 1986 Stuttgart) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Vasaraheide|Euroopa meister 2024]]''': 80.95 [[Wojciech Nowicki]], [[Poola]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229621&gender=M Meeste vasaraheide] {{clear}} ===Naised=== ====[[100 meetri jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Amy Hunt]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|11,00 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Ewa Swoboda]] || {{PisiLipp|Poola}} || align=center|11,02 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Delphine Nkansa]] || {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|11,06 |- | align=center|4. || [[Géraldine Di Tizio-Frey]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|11,07 |- | align=center|5. || [[Dina Asher-Smith]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|11,10 |- | align=center|6. || [[Patrizia Van der Weken]] || {{PisiLipp|Luksemburg}} || align=center|11,10 |- | align=center|7. || [[Zaynab Dosso]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|11,12 |- | align=center|8. || [[Salomé Kora]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|11,51 |- |colspan="7"|... |- | 28. || [[Ann Marii Kivikas]] || {{PisiLipp|Eesti}} || align=center|10,35 |} </div> <br> Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 10,49 [[Florence Griffith Joyner]], [[USA]] ([[16. juuli]] [[1988]] [[Indianapolis]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 10,73 [[Christine Arron]], [[Prantsusmaa]] ([[19. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>'''EM rekord''': 10,73 Christine Arron, Prantsusmaa (19. august 1998 Budapest) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m 2|Euroopa meister 2024]]''': 10,99 Dina Asher-Smith, [[Suurbritannia]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229509&gender=W Naiste 100 m jooks] {{clear}} ====[[200 meetri jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Amy Hunt]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|22,19 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Rhasidat Adeleke]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || align=center|22,28 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Dina Asher-Smith]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|22,29 |- | align=center|4. || [[Fabienne Hoenke]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|22,55 |- | align=center|5. || [[Gémima Joseph]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|22,63 |- | align=center|6. || [[Success Eduan]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|22,66 |- | align=center|7. || [[Jaël Bestué]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || align=center|22,69 |- | align=center|8. || [[Boglárka Takács]] || {{PisiLipp|Ungari}} || align=center|22,82 |} </div> <br> Finaal: [[13. august]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 21,34 [[Florence Griffith Joyner]], [[USA]] ([[29. september]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 21,63 [[Dafne Schippers]], [[Holland]] ([[28. august]] [[2015]] [[Peking]]) <br>'''EM rekord''': 21,71 [[Heike Drechsler]], [[Saksa DV]] ([[29. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#200 m jooks 2|Euroopa meister 2024]]''': 22,49 [[Mujinga Kambundji]], [[Šveits]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229510&gender=W Naiste 200 m jooks] {{clear}} ====[[5000 meetri jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Nadia Battocletti]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 15.37,84 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Marta García]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 15.39,98 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Micol Majori]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 15.40,65 |- | align=center|4. || [[Sarah Healy]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 15.40,95 |- | align=center|5. || [[Hannah Nuttall]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 15.41,27 |- | align=center|6. || [[Maureen Koster]] || {{PisiLipp|Holland}} || 15.41,51 |- | align=center|7. || [[Amina Maatoug]] || {{PisiLipp|Holland}} || 15.44,03 |- | align=center|8. || [[Maria Forero]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 15.44,25 |} </div> <br> Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 26 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 14.06,62 [[Beatrice Chebet]], [[Keenia]] ([[5. juuli]] [[2025]] [[Eugene]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 14.13,42 [[Sifan Hassan]], [[Holland]] ([[23. juuli]] [[2023]] [[London]]) <br>EM rekord: 14.35,29 [[Nadia Battocletti]], [[Itaalia]] ([[7. juuni]] [[2024]] [[Rooma]]) <br>[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m jooks 2|Euroopa meister 2024]]: 14.35,29 Nadia Battocletti, Itaalia <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229514&gender=W Naiste 5000 m jooks] {{clear}} ====[[100 m tõkkejooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Nadine Visser]]|| {{PisiLipp|Holland}} || align=center|12,67 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Pia Skrzyszowska]] ||{{PisiLipp|Poola}} || align=center|12,67 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Laëticia Bapté]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|12,73 |- | align=center|4. || [[Ditaji Kambundji]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|12,75 |- | align=center|5. || [[Luca Kozák]] || {{PisiLipp|Ungari}} || align=center|12,84 |- | align=center|6. || [[Sacha Alessandrini]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|12,92 |- | align=center|7. || [[Yanla Ndjip-Nyemeck]] || {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|12,97 |- | align=center|8. || [[Marcia Sey]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|13,01 |} </div> <br> Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 12,12 [[Tobi Amusan]], [[Nigeeria]] ([[24. juuli]] [[2022]] [[Eugene]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 12,21 [[Jordanka Donkova]], [[Bulgaaria]] ([[20. august]] [[1988]] [[Stara Zagora]]) <br>'''EM rekord''': 12,31 [[Cyréna Samba-Mayela]], [[Prantsusmaa]] ([[8. juuni]] [[2024]] [[Rooma]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m tõkkejooks|Euroopa meister 2024]]''': 12,31 Cyréna Samba-Mayela, Prantsusmaa <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229522&gender=W Naiste 100 m tõkkejooks] {{clear}} ====[[400 m tõkkejooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Emma Zapletalová]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || align=center| 52,91 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Emily Newnham]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|53,33 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Fatoumata Binta Diallo]] || {{PisiLipp|Portugal}} || align=center|53,55 |- | align=center|4. || [[Paulien Couckuyt]] || {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|53,87 |- | align=center|5. || [[Ayomide Folorunso]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|54,29 |- | align=center|6. || [[Lina Nielsen]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|54,35 |- | align=center|7. || [[Amalie Iuel]] || {{PisiLipp|Norra}} || align=center|54,70 |- | align=center|8. || [[Louise Maraval]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|54,88 |- |colspan="7"|... |- | 28. || [[Viola Hambidge]] || {{PisiLipp|Eesti}} || align=center|56,66 |} </div> <br> Finaal: [[12. august]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 50,37 [[Sydney McLaughlin]], [[USA]] ([[8. august]] [[2024]] [[Saint-Denis (Seine-Saint-Denis)|Saint-Denis]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 50,95 [[Femke Bol]], [[Holland]] ([[14. juuli]] [[2024]] [[La Chaux-de-Fonds]]) <br>'''EM rekord''': 52,49 Femke Bol, Holland ([[11. juuni]] [[2024]] [[Rooma]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks 2|Euroopa meister 2024]]''': 52,49 Femke Bol, Holland <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229523&gender=W Naiste 400 m tõkkejooks] {{clear}} ====[[Kuulitõuge]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Jessica Schilder]] || {{PisiLipp|Holland}} ||19.81||20.09||20.52||align=center|X||20.09||'''20.73'''|| align=center|20.73 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Jorinde van Klinken]] || {{PisiLipp|Holland}} ||'''19.64'''||19.34||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|19.64 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Yemisi Mabry]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 19.20||align=center|X||align=center|X||align=center|X||'''19.50'''||19.33||align=center|19.50 |- | align=center|4. || [[Fanny Roos]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 18.83||'''19.05'''||align=center|X||19.04||18.70||'''18.44||align=center|19.05 |- | align=center|5. || [[Auriol Dongmo]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 18.46||align=center|X||'''19.05'''||19.01||18.97||18.97||align=center|19.05 |- | align=center|6. || [[Jessica Inchude]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 18.35||18.38||align=center|X||align=center|X||'''18.57'''||align=center|X||align=center|18.57 |- | align=center|7. || [[Katharina Maisch]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} ||'''18.39'''||18.28||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|18.39 |- | align=center|8. || [[Nina Chioma Ndubuisi]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 18.08||align=center|X||'''18.21'''||17.30||'''17.70||18.09||align=center|18.16 |} </div> Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 22.63 [[Natalja Lissovskaja]], [[Nõukogude Liit]] ([[7. juuni]] [[1987]] [[Moskva]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 22.63 Natalja Lissovskaja, Nõukogude Liit (7. juuni 1987 Moskva) <br>'''EM rekord''': 21.69 [[Vita Pavlõš]], [[Ukraina]] ([[20. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kuulitõuge 2|Euroopa meister 2024]]''': 18.77 Jessica Schilder, [[Holland]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229530&gender=W Naiste kuulitõuge] {{clear}} ====[[Vasaraheide]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Silja Kosonen]] || {{PisiLipp|Soome}} || 69.96||74.97||'''76.28'''||74.05||align=center|X||75.47||align=center|76.28 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Sara Fantini]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || '''74.35'''||align=center|X||73.81||74.11||73.41||72.14||align=center|74.35 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Beatrice Nedberge Llano]] || {{PisiLipp|Norra}} || '''72.88'''||align=center|X||70.38||71.86||71.27||70.23||align=center|72.88 |- | align=center|4. || [[Anita Włodarczyk]] || {{PisiLipp|Poola}} || 69.75||71.81||'''72.37'''||72.23||71.24||71.67||align=center|72.37 |- | align=center|5. || [[Nicola Tuthill]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} ||70.30||67.30||align=center|X||'''70.33'''||69.57||69.78||align=center|70.33 |- | align=center|6. || [[Charlotte Payne]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 68.95||'''70.12'''||70.01||66.93||align=center|X||69.93||align=center|70.12 |- | align=center|7. || [[Stamatia Scarvelis]] || {{PisiLipp|Kreeka}} ||67.90||68.98||67.97||align=center|X||69.42||'''69.54'''||align=center|69.54 |- | align=center|8. || [[Aleksandra Śmiech]] || {{PisiLipp|Poola}} || 67.72||align=center|X||69.07||67.39||68.77||'''69.12'''||align=center|69.12 |} </div> Finaal: [[12. august]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 82.98 [[Anita Włodarczyk]], [[Poola]] ([[28. august]] [[2016]] [[Varssavi]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 82.98 Anita Włodarczyk, Poola ([[28. august]] [[2016]] [[Varssavi]]) <br>'''EM rekord''': 78.94 Anita Włodarczyk, Poola ([[12. august]] [[2018]] [[Berliin]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Vasaraheide 2|Euroopa meister 2024]]''': 74.18 [[Sara Fantini]], [[Itaalia]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229532&gender=W Naiste vasaraheide] {{clear}} == Viited == {{Viited}} {{Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus}} [[Kategooria:Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] [[Kategooria:2026. aasta spordis|Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] [[Kategooria:Birmingham]] a8k6h58wzsnt624c7d6u60oy17lu60i 7214049 7214038 2026-08-14T10:38:09Z Teomees 97479 /* Naised */ 7214049 wikitext text/x-wiki {{Infokast kergejõustikuvõistlus | Nimi = | Logo = | Linn = Birmingham | Kuupäevad = 10.–16. august | Staadioni pilt = [[Pilt:Alexander Stadium during the 2022 Commonwealth Games.jpg|260px]] | Osalevaid sportlasi = |Osalevaid riike = | Võistlusalasid = 50 | Eelmine = [[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2024]] | Järgmine = [[2028. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2028]] }} '''2026. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus''' peetakse 27. korda 10.–16. augustini 2026. aastal [[Suurbritannia|Ühendkuningriigis]] [[Birmingham]]is [[Alexander Stadium|Alexanderi staadionil]]. See on esimene kord, kui Birmingham võõrustab [[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|kergejõustiku Euroopa meistrivõistlusi]], kuigi linn on varem korraldanud mitmeid kõrgetasemelisi kergejõustikuvõistlusi, sealhulgas [[2007. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2007. aasta kergejõustiku sisemeistrivõistlusi]], [[2003. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2003.]] ja [[2018. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2018. aasta IAAF-i sisemaailmameistrivõistlusi]] ning 2022. aasta [[Rahvaste Ühenduse mängud|Rahvaste Ühenduse mänge]]. Alexanderi staadion renoveeriti aastatel 2019–2022. Staadionil on 18 000 alalist istekohta, kuid suurvõistluste ajaks saab selle mahutavust suurendada kuni 40 000 pealtvaatajani. 11. novembril 2022. valis [[Euroopa Kergejõustikuliit|Euroopa Kergejõustikuliidu]] (EAA) nõukogu [[Poola]]s [[Varssav]]is toimunud koosolekul korraldajaks Birminghami. Briti linn osutus valituks pärast seda, kui [[Ungari]] pealinn [[Budapest]] loobus kandideerimisest. Juba 2022. aasta juunis oli EAA teatanud, et 2026. aasta kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused toimuvad taas iseseisva võistlusena, mitte koos Euroopa mitme ala meistrivõistlustega, nagu 2018. ja 2022. aastal. ==Eestlaste osalemine== 2026. aasta kergejõustiku EM-il esindab [[Eesti]]t 20-liikmeline koondis:<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-07-31 |pealkiri=Kergejõustiku EM-il osaleb 20 Eesti sportlast |url=https://sport.err.ee/1610100028/kergejoustiku-em-il-osaleb-20-eesti-sportlast |vaadatud=2026-08-01 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> {| width="100%" | valign="top" width="50%" |'''Mehed''' * [[Henri Sai]] * [[Johannes Erm]] * [[Karel Tilga]] * [[Rasmus Roosleht]] * [[Risto Lillemets]] * [[Karel Hussar]] * [[Tiidrek Nurme]] * [[Robert Kompus]] * [[Henri Apri]] * [[Viktor Morozov]] * [[Adam Kelly]] | valign="top" width="50%" |'''Naised''' * [[Ann Marii Kivikas]] * [[Liis-Grete Hussar]] * [[Laura Maasik]] * [[Viola Hambidge]] * [[Liisa-Maria Lusti]] * [[Karmen Bruus]] * [[Allika Inkeri Moser]] * [[Marleen Mülla]] * [[Gedly Tugi]] |} ==Tulemused== ===Mehed=== ====[[100 meetri jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Romell Glave]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|10,09 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Jeremiah Azu]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|10,16 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Owen Ansah]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || align=center|10,19 |- | align=center|4. || [[Elvis Afrifa]] || {{PisiLipp|Holland}} || align=center|10,22 |- | align=center|5. || [[Dominik Kopeć]] || {{PisiLipp|Poola}} || align=center|10,29 |- | align=center|6. || [[Chituru Ali]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|10,34 |- | align=center|7. || [[Marcell Jacobs]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|12,26 |- | align=center|8. || [[Simon Verherstraeten]] || {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|13,12 |- |colspan="7"|... |- | 31. || [[Henri Sai]] || {{PisiLipp|Eesti}} || align=center|10,66 |} </div> <br> Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 9,58 [[Usain Bolt]], [[Jamaica]] ([[16. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 9,80 [[Marcell Jacobs]], [[Itaalia]] ([[1. august]] [[2021]] [[Tokyo]]) <br>'''EM rekord''': 9,95 [[Zharnel Hughes]], [[Suurbritannia]] ([[7. august]] [[2018]] [[Berliin]])<br>9,95 Marcell Jacobs, Itaalia ([[16. august]] [[2022]] [[München]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 meetri jooks|Euroopa meister 2024]]''': 10,02 Marcell Jacobs, Itaalia <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229630&gender=M Meeste 100 m jooks] {{clear}} ====[[400 meetri jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Matthew Hudson-Smith]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|44,17 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Muhammad Abdallah Kounta]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|44,40 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Jonas Phijffers]] || {{PisiLipp|Holland}} || align=center|44,41 |- | align=center|4. || [[Attila Molnár]] || {{PisiLipp|Ungari}} || align=center|44,45 |- | align=center|5. || [[Jean Paul Bredau]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || align=center|44,93 |- | align=center|6. || [[Maksymilian Szwed]] || {{PisiLipp|Poola}} || align=center|45,06 |- | align=center|7. || [[Patrik Simon Enyingi]] || {{PisiLipp|Ungari}} || align=center|45,36 |- | align=center|8. || [[Daniel Segers]] || {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|45,48 |} </div> <br> Finaal: [[12. juuni]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 43,03 [[Wayde van Niekerk]], [[LAV]] ([[14. august]] [[2016]] [[Rio de Janeiro]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 43,44 [[Matthew Hudson-Smith]], [[Suurbritannia]] ([[7. august]] [[2024]] [[Saint-Denis (Seine-Saint-Denis)|Saint-Denis]]) <br>'''EM rekord''': 44,15 [[Alexander Doom]], [[Belgia]] ([[10. juuni]] [[2024]] [[Rooma]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 meetri jooks|Euroopa meister 2024]]''': 44,15 Alexander Doom, Belgia <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229631&gender=M Meeste 400 m jooks] {{clear}} ====[[800 meetri jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Mark English]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || align=center|1.45,26 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Marino Bloudek]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || align=center|1.45,62 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Mohamed Attaoui]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || align=center|1.45,71 |- | align=center|4. || [[David Barroso]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || align=center|1.45,75 |- | align=center|5. || [[Francesco Pernici]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|1.45,77 |- | align=center|6. || [[Ben Pattison]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|1.46,14 |- | align=center|7. || [[Corentin Le Clezio]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|1.46,24 |- | align=center|- || [[Max Burgin]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|DNS |} </div> <br> Finaal: [[13. august]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 1.40,91 [[David Lekuta Rudisha]], [[Keenia]] ([[10. august]] [[2012]] [[London]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 1.41,11 [[Wilson Kipketer]], [[Taani]] ([[24. august]] [[1997]] [[Köln]]) <br>'''EM rekord''': 1.43,84 [[Olaf Beyer]], [[Saksa DV]] ([[31. august]] [[1978]] [[Praha]]) <br>[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#800 meetri jooks|Euroopa meister 2024]]: 1.44,85 [[Gabriel Tual]], [[Prantsusmaa]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229501&gender=M Meeste 800 m jooks] {{clear}} ====[[5000 meetri jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Jakob Ingebrigtsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 13.15,21 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Florian Bremm]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 13.15,60 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Etienne Daguinos]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13.16,09 |- | align=center|4. || [[Jimmy Gressier]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13.16,36 |- | align=center|5. || [[Magnus Tuv Myhre]] || {{PisiLipp|Norra}} || 13.16,59 |- | align=center|6. || [[Mahadi Abdi Ali]] || {{PisiLipp|Holland}} || 13.17,17 |- | align=center|7. || [[Dominic Lokinyomo Lobalu]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 13.18,24 |- | align=center|8. || [[Nick Griggs]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 13.21,07 |} </div> <br> Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: 23 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 12.35,36 [[Joshua Cheptegei]], [[Uganda]] ([[14. august]] [[2020]] [[Monaco]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 12.44,27 [[Andreas Almgren]], [[Rootsi]] ([[15. juuni]] [[2025]] [[Stockholm]]) <br>'''EM rekord''': 13.10,15 [[Jack Buckner]], [[Suurbritannia]] ([[31. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m|Euroopa meister 2024]]''': 13.20,11 Jakob Ingebrigtsen, [[Norra]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229609&gender=M Meeste 5000 m jooks] {{clear}} ====[[110 m tõkkejooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Jason Joseph]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|13,12 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Just Kwaou-Mathey]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|13,16 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Jakub Szymański]] || {{PisiLipp|Poola}} || align=center|13,26 |- | align=center|4. || [[Thomas Wilkes]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|13,36 |- | align=center|5. || [[Enzo Diessl]] || {{PisiLipp|Austria}} || align=center|13,44 |- | align=center|6. || [[Theo Pedre]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|13,46 |- | align=center|7. || [[Samuel Bennett]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|13,62 |- | align=center|8. || [[Milan Trajkovic]] || {{PisiLipp|Küpros}} || align=center|13,87 |} </div> <br> Finaal: [[12. august]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 12,75 [[Ja'Kobe Tharp]], [[USA]] ([[10. juuni]] [[2026]] [[Eugene]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 12,91 [[Colin Jackson]], [[Suurbritannia]] ([[20. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>'''EM rekord''': 13,02 Colin Jackson, Suurbritannia ([[22. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#110 m tõkkejooks|Euroopa meister 2024]]''': 13,05 [[Lorenzo Simonelli]], [[Itaalia]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229611&gender=M Meeste 110 m tõkkejooks] {{clear}} ====[[Kaugushüpe]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Miltiádis Tentóglou]] || {{PisiLipp|Kreeka}} ||8.27||8.19||8.27||'''8.44'''||align=center|X||align=center|X||align=center|8.44 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Simon Ehammer]] || {{PisiLipp|Šveits}} ||align=center|X||'''8.29'''||6.15||8.22||8.05||align=center|X||align=center|8.29 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Bozhidar Sarâboyukov]] || {{PisiLipp|Bulgaaria}} ||8.10||7.84||8.03||8.09||8.05||'''8.26'''||align=center|8.26 |- | align=center|4. || [[Gerson Baldé]] || {{PisiLipp|Portugal}} ||7.91||align=center|X||7.86||7.98||align=center|X||'''8.18'''||align=center|8.18 |- | align=center|5. || [[Luka Bošković]] || {{PisiLipp|Serbia}} ||7.91||7.94||7.84||7.91||8.03||'''8.08'''||align=center|8.08 |- | align=center|6. || [[Francesco Ettore Inzoli]] || {{PisiLipp|Itaalia}} ||7.80||'''8.04'''||align=center|X|| 7.91||align=center|X||7.58||align=center|8.04 |- | align=center|7. || [[Eusebio Cáceres]] || {{PisiLipp|Hispaania}} ||align=center|X||'''7.92'''||7.987||align=center|X||7.61||align=center|X||align=center|7.92 |- | align=center|8. || [[Petr Meindlschmid]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} ||'''7.81'''||align=center|X|| || || || ||align=center|7.81 |} </div> Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 8.95 [[Mike Powell]], [[USA]] ([[30. august]] [[1991]] [[Tōkyō]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 8.86 [[Robert Emmijan]], [[Nõukogude Liit]] ([[22. mai]] [[1987]] [[Tsaghkadzor]]) <br>'''EM rekord''': 8.65 [[Miltiadis Tentoglou]], [[Kreeka]] ([[8. juuni]] [[2024]] [[Rooma]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kaugushüpe|Euroopa meister 2024]]''': 8.65 Miltiádis Tentóglou, Kreeka <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229630&gender=M Meeste kaugushüpe] {{clear}} ====[[Kuulitõuge]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Leonardo Fabbri]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 21.36||21.78||'''22.31'''||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|22.31 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Zane Weir]] || {{PisiLipp|Itaalia}} ||'''21.12'''||20.16||align=center|X||20.68||19.95||20.91||align=center|21.12 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Wictor Petersson]] || {{PisiLipp|Rootsi}} ||20.44||20.526||20.30||20.86||20.31||'''20.97'''||align=center|20.97 |- | align=center|4. || [[Scott Lincoln]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 20.40||'''20.81'''||20.43||align=center|X||20.79||20.09||align=center|20.81 |- | align=center|5. || [[Andrei Toader]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} ||20.44||'''20.80'''||19.87||20.18||20.14||20.18||align=center|20.80 |- | align=center|6. || [[Nick Ponzio]] || {{PisiLipp|Itaalia}} ||'''20.76'''||align=center|X||20.36||20.36||20.27||align=center|X||align=center|20.76 |- | align=center|7. || [[Konrad Bukowiecki]] || {{PisiLipp|Poola}} ||19.86||'''20.38'''||19.94||19.88||19.74||align=center|X||align=center|20.38 |- | align=center|8. || [[Armin Sinančević]] || {{PisiLipp|Serbia}} ||20.00||'''20.02'''||align=center|X||19.84||align=center|X||align=center|X||align=center|20.02 |} </div> Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 23.56 [[Ryan Crouser]], [[USA]] ([[27. mai]] [[2023]] [[Los Angeles]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 23.06 [[Ulf Timmermann]], [[Lääne-Saksamaa]] ([[22. mai]] [[1988]] [[Chaniá]]) <br>'''EM rekord''': 22.45 Leonardo Fabbri, [[Itaalia]] ([[8. juuni]] [[2024]] [[Rooma]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kuulitõuge|Euroopa meister 2024]]''': 22.45 Leonardo Fabbri, Itaalia <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229619&gender=M Meeste kuulitõuge] {{clear}} ====[[Vasaraheide]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Bence Halász]] || {{PisiLipp|Ungari}} ||80.96||77.99||81.84||80.69||'''84.25'''||align=center|X||align=center|84.25 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Merlin Hummel]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} ||79.08||align=center|X||align=center|X||75.97||'''81.30'''||align=center|X ||align=center|81.30 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Mõhhailo Kohhan]] || {{PisiLipp|Ukraina}} ||78.70||align=center|X||78.76||79.10||'''79.49'''||align=center|X||align=center|79.49 |- | align=center|4. || [[Volodymyr Myslyvčuk]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} ||78.45||79.42||76.89||78.93||'''79.42'''||align=center|X||align=center|79.42 |- | align=center|5. || [[Paweł Fajdek]] || {{PisiLipp|Poola}} ||'''79.13'''||align=center|X||76.71 ||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|79.13 |- | align=center|6. || [[Sören Klose]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} ||77.10||75.94||'''78.13'''||align=center|X||77.16||align=center|X||align=center|78.13 |- | align=center|7. || [[Hilmar Örn Jónsson]] || {{PisiLipp|Island}} ||74.38||'''77.26'''||align=center|X||76.89||align=center|X||align=center|X||align=center|77.26 |- | align=center|8. || [[Ármin Szabados]] || {{PisiLipp|Ungari}} ||align=center|X||align=center|X||'''76.91'''||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|76.91 |- |colspan="7"|... |- | 22. || [[Adam Kelly]] || {{PisiLipp|Eesti}} ||68.63||align=center|X ||'''71.63'''|| || || ||align=center|71.63 |} </div> Finaal: 11. august <br>Osavõtjaid: 30 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 86.74 [[Juri Sedõhh]], [[NSV Liit]] ([[30. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 86.74 Juri Sedõhh, NSV Liit (30. august 1986 Stuttgart) <br>'''EM rekord''': 86.74 Juri Sedõhh, NSV Liit (30. august 1986 Stuttgart) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Vasaraheide|Euroopa meister 2024]]''': 80.95 [[Wojciech Nowicki]], [[Poola]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229621&gender=M Meeste vasaraheide] {{clear}} ===Naised=== ====[[100 meetri jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Amy Hunt]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|11,00 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Ewa Swoboda]] || {{PisiLipp|Poola}} || align=center|11,02 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Delphine Nkansa]] || {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|11,06 |- | align=center|4. || [[Géraldine Di Tizio-Frey]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|11,07 |- | align=center|5. || [[Dina Asher-Smith]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|11,10 |- | align=center|6. || [[Patrizia Van der Weken]] || {{PisiLipp|Luksemburg}} || align=center|11,10 |- | align=center|7. || [[Zaynab Dosso]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|11,12 |- | align=center|8. || [[Salomé Kora]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|11,51 |- |colspan="7"|... |- | 28. || [[Ann Marii Kivikas]] || {{PisiLipp|Eesti}} || align=center|10,35 |} </div> <br> Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 10,49 [[Florence Griffith Joyner]], [[USA]] ([[16. juuli]] [[1988]] [[Indianapolis]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 10,73 [[Christine Arron]], [[Prantsusmaa]] ([[19. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>'''EM rekord''': 10,73 Christine Arron, Prantsusmaa (19. august 1998 Budapest) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m 2|Euroopa meister 2024]]''': 10,99 Dina Asher-Smith, [[Suurbritannia]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229509&gender=W Naiste 100 m jooks] {{clear}} ====[[200 meetri jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Amy Hunt]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|22,19 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Rhasidat Adeleke]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || align=center|22,28 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Dina Asher-Smith]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|22,29 |- | align=center|4. || [[Fabienne Hoenke]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|22,55 |- | align=center|5. || [[Gémima Joseph]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|22,63 |- | align=center|6. || [[Success Eduan]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|22,66 |- | align=center|7. || [[Jaël Bestué]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || align=center|22,69 |- | align=center|8. || [[Boglárka Takács]] || {{PisiLipp|Ungari}} || align=center|22,82 |- |colspan="7"|... |- | 19.-20. || [[Ann Marii Kivikas]] || {{PisiLipp|Eesti}} || align=center|23,34 |} </div> <br> Finaal: [[13. august]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 21,34 [[Florence Griffith Joyner]], [[USA]] ([[29. september]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 21,63 [[Dafne Schippers]], [[Holland]] ([[28. august]] [[2015]] [[Peking]]) <br>'''EM rekord''': 21,71 [[Heike Drechsler]], [[Saksa DV]] ([[29. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#200 m jooks 2|Euroopa meister 2024]]''': 22,49 [[Mujinga Kambundji]], [[Šveits]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229510&gender=W Naiste 200 m jooks] {{clear}} ====[[5000 meetri jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Nadia Battocletti]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 15.37,84 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Marta García]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 15.39,98 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Micol Majori]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 15.40,65 |- | align=center|4. || [[Sarah Healy]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 15.40,95 |- | align=center|5. || [[Hannah Nuttall]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 15.41,27 |- | align=center|6. || [[Maureen Koster]] || {{PisiLipp|Holland}} || 15.41,51 |- | align=center|7. || [[Amina Maatoug]] || {{PisiLipp|Holland}} || 15.44,03 |- | align=center|8. || [[Maria Forero]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 15.44,25 |} </div> <br> Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 26 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 14.06,62 [[Beatrice Chebet]], [[Keenia]] ([[5. juuli]] [[2025]] [[Eugene]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 14.13,42 [[Sifan Hassan]], [[Holland]] ([[23. juuli]] [[2023]] [[London]]) <br>EM rekord: 14.35,29 [[Nadia Battocletti]], [[Itaalia]] ([[7. juuni]] [[2024]] [[Rooma]]) <br>[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m jooks 2|Euroopa meister 2024]]: 14.35,29 Nadia Battocletti, Itaalia <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229514&gender=W Naiste 5000 m jooks] {{clear}} ====[[100 m tõkkejooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Nadine Visser]]|| {{PisiLipp|Holland}} || align=center|12,67 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Pia Skrzyszowska]] ||{{PisiLipp|Poola}} || align=center|12,67 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Laëticia Bapté]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|12,73 |- | align=center|4. || [[Ditaji Kambundji]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|12,75 |- | align=center|5. || [[Luca Kozák]] || {{PisiLipp|Ungari}} || align=center|12,84 |- | align=center|6. || [[Sacha Alessandrini]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|12,92 |- | align=center|7. || [[Yanla Ndjip-Nyemeck]] || {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|12,97 |- | align=center|8. || [[Marcia Sey]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|13,01 |} </div> <br> Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 12,12 [[Tobi Amusan]], [[Nigeeria]] ([[24. juuli]] [[2022]] [[Eugene]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 12,21 [[Jordanka Donkova]], [[Bulgaaria]] ([[20. august]] [[1988]] [[Stara Zagora]]) <br>'''EM rekord''': 12,31 [[Cyréna Samba-Mayela]], [[Prantsusmaa]] ([[8. juuni]] [[2024]] [[Rooma]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m tõkkejooks|Euroopa meister 2024]]''': 12,31 Cyréna Samba-Mayela, Prantsusmaa <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229522&gender=W Naiste 100 m tõkkejooks] {{clear}} ====[[400 m tõkkejooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Emma Zapletalová]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || align=center| 52,91 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Emily Newnham]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|53,33 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Fatoumata Binta Diallo]] || {{PisiLipp|Portugal}} || align=center|53,55 |- | align=center|4. || [[Paulien Couckuyt]] || {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|53,87 |- | align=center|5. || [[Ayomide Folorunso]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|54,29 |- | align=center|6. || [[Lina Nielsen]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|54,35 |- | align=center|7. || [[Amalie Iuel]] || {{PisiLipp|Norra}} || align=center|54,70 |- | align=center|8. || [[Louise Maraval]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|54,88 |- |colspan="7"|... |- | 28. || [[Viola Hambidge]] || {{PisiLipp|Eesti}} || align=center|56,66 |} </div> <br> Finaal: [[12. august]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 50,37 [[Sydney McLaughlin]], [[USA]] ([[8. august]] [[2024]] [[Saint-Denis (Seine-Saint-Denis)|Saint-Denis]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 50,95 [[Femke Bol]], [[Holland]] ([[14. juuli]] [[2024]] [[La Chaux-de-Fonds]]) <br>'''EM rekord''': 52,49 Femke Bol, Holland ([[11. juuni]] [[2024]] [[Rooma]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks 2|Euroopa meister 2024]]''': 52,49 Femke Bol, Holland <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229523&gender=W Naiste 400 m tõkkejooks] {{clear}} ====[[3000 m takistusjooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlased !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Gesa Felicitas Krause]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || align=center|9.12,69 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Alice Finot]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|9.14,24 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Olivia Gürth]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || align=center|9.15,33 |- | align=center|4. || [[Lea Meyer]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || align=center|9.17,07 |- | align=center|5. || [[Elise Thorner]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|9.18,14 |- | align=center|6. || [[Clara Entresangle]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|9.21,03 |- | align=center|7. || [[Flavie Renouard]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|9.21,88 |- | align=center|8. || [[Ilona Mononen]] || {{PisiLipp|Soome}} || align=center|9.25,62 |- |colspan="7"|... |- | align=center|27. || [[Laura Maasik]] || {{PisiLipp|Eesti}} || align=center| 9.57,06 |} </div> <br> Finaal: [[13. august]] <br>Osavõtjaid: 34 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 8.44,32 [[Beatrice Chepkoech]], [[Keenia]] ([[20. juuli]] [[2018]] [[Monaco]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 8.58,67 [[Alice Finot]], [[Prantsusmaa]] ([[6. august]] [[2024]] [[Saint-Denis (Seine-Saint-Denis)|Saint-Denis]]) <br>'''EM rekord''': 9.11,31 [[Luiza Gega]], [[Albaania]] ([[20. juuli]] [[2022]] [[München]]) <br>'''[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#3000 m takistusjooks 2|Euroopa meister 2022]]''': 9.16,22 Alice Finot, Prantsusmaa <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229524&gender=W Naiste 3000 m takistusjooks] {{clear}} ====[[Kuulitõuge]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Jessica Schilder]] || {{PisiLipp|Holland}} ||19.81||20.09||20.52||align=center|X||20.09||'''20.73'''|| align=center|20.73 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Jorinde van Klinken]] || {{PisiLipp|Holland}} ||'''19.64'''||19.34||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|19.64 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Yemisi Mabry]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 19.20||align=center|X||align=center|X||align=center|X||'''19.50'''||19.33||align=center|19.50 |- | align=center|4. || [[Fanny Roos]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 18.83||'''19.05'''||align=center|X||19.04||18.70||'''18.44||align=center|19.05 |- | align=center|5. || [[Auriol Dongmo]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 18.46||align=center|X||'''19.05'''||19.01||18.97||18.97||align=center|19.05 |- | align=center|6. || [[Jessica Inchude]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 18.35||18.38||align=center|X||align=center|X||'''18.57'''||align=center|X||align=center|18.57 |- | align=center|7. || [[Katharina Maisch]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} ||'''18.39'''||18.28||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|18.39 |- | align=center|8. || [[Nina Chioma Ndubuisi]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 18.08||align=center|X||'''18.21'''||17.30||'''17.70||18.09||align=center|18.16 |} </div> Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 22.63 [[Natalja Lissovskaja]], [[Nõukogude Liit]] ([[7. juuni]] [[1987]] [[Moskva]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 22.63 Natalja Lissovskaja, Nõukogude Liit (7. juuni 1987 Moskva) <br>'''EM rekord''': 21.69 [[Vita Pavlõš]], [[Ukraina]] ([[20. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kuulitõuge 2|Euroopa meister 2024]]''': 18.77 Jessica Schilder, [[Holland]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229530&gender=W Naiste kuulitõuge] {{clear}} ====[[Vasaraheide]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Silja Kosonen]] || {{PisiLipp|Soome}} || 69.96||74.97||'''76.28'''||74.05||align=center|X||75.47||align=center|76.28 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Sara Fantini]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || '''74.35'''||align=center|X||73.81||74.11||73.41||72.14||align=center|74.35 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Beatrice Nedberge Llano]] || {{PisiLipp|Norra}} || '''72.88'''||align=center|X||70.38||71.86||71.27||70.23||align=center|72.88 |- | align=center|4. || [[Anita Włodarczyk]] || {{PisiLipp|Poola}} || 69.75||71.81||'''72.37'''||72.23||71.24||71.67||align=center|72.37 |- | align=center|5. || [[Nicola Tuthill]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} ||70.30||67.30||align=center|X||'''70.33'''||69.57||69.78||align=center|70.33 |- | align=center|6. || [[Charlotte Payne]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 68.95||'''70.12'''||70.01||66.93||align=center|X||69.93||align=center|70.12 |- | align=center|7. || [[Stamatia Scarvelis]] || {{PisiLipp|Kreeka}} ||67.90||68.98||67.97||align=center|X||69.42||'''69.54'''||align=center|69.54 |- | align=center|8. || [[Aleksandra Śmiech]] || {{PisiLipp|Poola}} || 67.72||align=center|X||69.07||67.39||68.77||'''69.12'''||align=center|69.12 |} </div> Finaal: [[12. august]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 82.98 [[Anita Włodarczyk]], [[Poola]] ([[28. august]] [[2016]] [[Varssavi]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 82.98 Anita Włodarczyk, Poola ([[28. august]] [[2016]] [[Varssavi]]) <br>'''EM rekord''': 78.94 Anita Włodarczyk, Poola ([[12. august]] [[2018]] [[Berliin]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Vasaraheide 2|Euroopa meister 2024]]''': 74.18 [[Sara Fantini]], [[Itaalia]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229532&gender=W Naiste vasaraheide] {{clear}} == Viited == {{Viited}} {{Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus}} [[Kategooria:Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] [[Kategooria:2026. aasta spordis|Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] [[Kategooria:Birmingham]] 6ltr5ctuhksy4bcotfszd92eig005j2 0 674043 7214060 7107149 2026-08-14T10:47:15Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Haljala vald]] 7214060 wikitext text/x-wiki [[Fail:15457404t1h837c.jpg|pisi|Villa Dombrovka]] '''Villa Dombrovka''' paikneb [[Karepa]] kalurikülas, vaid mõnesaja meetri kaugusel mere äärest. See suvevilla rajati [[Girard de Soucanton]]i suguvõsa poolt 1909. aastal. Eesti Vabariigi algusaastatel kuulus maja Tallinna ärimehele [[Jaan Zimmermann]]ile ning sageli kasutas seda suvituspaigana tema poeg koos oma abikaasa, ooperiprimadonna [[Milvi Laid]]iga. Paljudele on Villa tuntud lapsepõlvest [[Ellerhein]]a laagrimajana. 2019. aastal alustati Villa Dombrovka renoveerimist eesmärgiga taastada suvevilla endine hiilgus pärast 30-aastast unarusse jätmist.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-02-05 |pealkiri=Kuurortielu Kalurikülas — Villa Dombrovka |url=https://villadombrovka.ee/ |vaadatud=2024-04-14 |keel=et}}</ref><ref>[https://virumaateataja.postimees.ee/7815208/avatud-talude-paev-villa-dombrovka-vanast-suvemajast-on-saanud-pop-up-restoran-ja-oobimispaik Aivar Ojaperv, Caspar Sild. Villa Dombrovka – vanast suvemajast on saanud pop-up-restoran ja ööbimispaik. Virumaa Teataja, 15. juuli 2023]</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Villad]] [[Kategooria:Haljala vald]] g7n4q2ktmnizcx6rxnvmj7wbkfbu31k 7214061 7214060 2026-08-14T10:48:03Z NOSSER 8097 7214061 wikitext text/x-wiki [[Fail:15457404t1h837c.jpg|pisi|Villa Dombrovka]] '''Villa Dombrovka''' paikneb [[Karepa]] kalurikülas, vaid mõnesaja meetri kaugusel mere äärest. See suvevilla rajati [[Girard de Soucanton]]i suguvõsa poolt 1909. aastal. Eesti Vabariigi algusaastatel kuulus maja Tallinna ärimehele [[Jaan Zimmermann]]ile ning sageli kasutas seda suvituspaigana tema poeg koos oma abikaasa, ooperiprimadonna [[Milvi Laid]]iga. Paljudele on Villa tuntud lapsepõlvest [[Ellerhein]]a laagrimajana. 2019. aastal alustati Villa Dombrovka renoveerimist eesmärgiga taastada suvevilla endine hiilgus pärast 30-aastast unarusse jätmist.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-02-05 |pealkiri=Kuurortielu Kalurikülas — Villa Dombrovka |url=https://villadombrovka.ee/ |vaadatud=2024-04-14 |keel=et}}</ref><ref>[https://virumaateataja.postimees.ee/7815208/avatud-talude-paev-villa-dombrovka-vanast-suvemajast-on-saanud-pop-up-restoran-ja-oobimispaik Aivar Ojaperv, Caspar Sild. Villa Dombrovka – vanast suvemajast on saanud pop-up-restoran ja ööbimispaik. Virumaa Teataja, 15. juuli 2023]</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Villad]] [[Kategooria:Haljala vald]] lnqyz9td4u1nzxolqppe7u7eqtsk70z 7214063 7214061 2026-08-14T10:54:51Z NOSSER 8097 7214063 wikitext text/x-wiki [[Fail:15457404t1h837c.jpg|pisi|Villa Dombrovka]] '''Villa Dombrovka''' paikneb [[Haljala vald|Haljala vallas]] [[Karepa]] kalurikülas [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Virumaa]]l, vaid mõnesaja meetri kaugusel [[Soome laht|Soome lahe]] äärest. Suvevilla rajati [[Girard de Soucanton]]i suguvõsa poolt 1909. aastal. Eesti Vabariigi algusaastatel kuulus maja Tallinna ärimehele [[Jaan Zimmermann]]ile ning sageli kasutas seda suvituspaigana tema poeg koos oma abikaasa, [[Estonia teater|Estonia teatri]] ooperiprimadonna [[Milvi Laid]]iga. Paljudele on Villa tuntud lapsepõlvest [[Ellerhein]]a laagrimajana. {{koord|NS=59.5445396|EW=26.4162726|tüüp=maamärk|kaart=Eesti}} 2019. aastal alustati Villa Dombrovka renoveerimist eesmärgiga taastada suvevilla endine hiilgus pärast 30-aastast unarusse jätmist.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-02-05 |pealkiri=Kuurortielu Kalurikülas — Villa Dombrovka |url=https://villadombrovka.ee/ |vaadatud=2024-04-14 |keel=et}}</ref><ref>[https://virumaateataja.postimees.ee/7815208/avatud-talude-paev-villa-dombrovka-vanast-suvemajast-on-saanud-pop-up-restoran-ja-oobimispaik Aivar Ojaperv, Caspar Sild. Villa Dombrovka – vanast suvemajast on saanud pop-up-restoran ja ööbimispaik. Virumaa Teataja, 15. juuli 2023]</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Villad]] [[Kategooria:Haljala vald]] 26inbtbeasxpgm0b6l7o6l6kkwahha2 0 674221 7213971 7208238 2026-08-14T07:47:42Z ~2026-34651-55 231505 7213971 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Balti jaam|lõpppeatus=Lille|number=70|bgcolor=#00E1B4|seisund=mittetoimiv|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/67/a-b/18910-1/map]|eelmine liin=69|järgmine liin=71|järgmine=71 (Tallinna bussiliin)|eelmine=69 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/67/a-b]|uuendus=5. august 2026|pilt=398TAK.JPG|läbi=|avati=*1992 *2013 *2014|suleti=*1995 *2013 *2014}} '''70''' on ajutine [[Tallinna ühistranspordiliinid|Tallinna bussilliin]], mis teenindas marsruudil [[Hobujaama tänav|Hobujaama]]-[[Lauluväljak]]. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub laulupeo ajal.<ref>http://www.pealinn.ee/newset/nadalavahetusel-soidab-buss-nr-70-hobujaama-lauluväljak-n224740{{Kõdulink|aeg=juuli 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> 10. ja 11. augustil 2013 asendas [[5 (Tallinna trolliliin)|trolliliini]] [[5 (Tallinna trolliliin)|5]] marsruudil Lille - Balti jaam. == Ajalugu == {| class="wikitable" |+ ! Avati ! Marsruut ! Suleti ! Märkused |- | juuni 1992 | Tallinn - Saue | | Juulis 1995 muudeti liiniks 190 |- | august 2013 | Lille - Balti jaam | august 2013 | |- | juuli 2014 | Hobujaama - Lauluväljak | juuli 2014 | |} == Viited == {{viited}} {{Tallinna bussiliinid}} {{tallinna trolliliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] gfqx3xz1gyy91jqhetl2l4u23l5of3m 0 677675 7214000 6677559 2026-08-14T09:10:16Z Robert Treufeldt 9117 7214000 wikitext text/x-wiki '''Taivo Sapas''' ([[23. mai]] [[1944]] [[Abja vald (1939)|Abja vald]] – [[5. märts]] [[2017]] [[Tallinn]]) oli eesti auto- ja mootorrattasportlane. Ta lõpetas 1962. aastal [[Tallinna 2. Keskkool]]i ja 1971. aastal [[Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikum]]i.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=ESBL |url=https://esbl.ee/esblm/?p=5509 |vaadatud=2024-06-27 |väljaanne=esbl.ee}}</ref> Sapas hakkas autosporti harrastama 1958. aastal, ehitas 1962. aastal esimese Eesti kardi ja osales sellega 7. jaanuaril 1962 Eesti esimesel kardivõistlusel<ref>[[Harald Nõmmik]]. "Väikese auto suured teod". // Auto-moto aastaraamat 1965. Tallinn 1965. Lk 97</ref>, võites 125 cm<sup>3</sup> kartide klassi grupisõidu. Ta võitis mootorrattaspordis NSV Liidu meistrivõistlustel ringrajasõidus 500 cm<sup>3</sup> külgvankriga mootorrattal koos venna [[Arvi Sapas|Arviga]] aastatel 1976–1977 hõbemedali, tuli samas võistlusklassis aastal 1975 [[Henno Palm|Henno Palmiga]] ja 1976 vennaga Eesti NSV meistriks, võitis aastal 1973 vennaga ja 1975 Henno Palmiga Kalevi suursõidu, tuli mitu korda motokrossis EestiNSV meistriks, kuulus 1976–1978 Eesti NSV koondisse.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Sooper |eesnimi=Kristjan |kuupäev=2022-06-14 |pealkiri=Kardispordi 60 aasta juubelit tähistatakse Põltsamaal |url=https://uus.autosport.ee/uudised/kardispordi-60-aasta-juubelit-tahistatakse-poltsamaal/ |vaadatud=2024-06-27 |väljaanne=Eesti Autospordi Liit |keel=et}}</ref><ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=ESBL |url=https://www.esbl.ee/biograafia/Arvi_Sapas/ |vaadatud=2024-06-27 |väljaanne=www.esbl.ee}}</ref><ref name=":0" /> Ta tegutses eraettevõtjana.<ref name=":1" /> == Tunnustus == * 1972 [[NSV Liidu meistersportlane]] == Isiklikku == Tema isa [[Alfred Sapas|Alfred]] ja vend [[Arvi Sapas|Arvi]] olid samuti tuntud mootorrattasportlased. == Viited == <references /> ==Kirjandus== *[[Harald Nõmmik]]. "Väikese auto suured teod". // Auto-moto aastaraamat 1965. Tallinn 1965. Lk 97 ==Välislingid== *[https://www.geni.com/people/Taivo-Sapas/6000000008067739679 Profiil]. Geni.com *{{ESBL|Taivo_Sapas}} *[https://www.kalmistud.ee/burial-place/d6PaX44mZaJO Haud Tallinna Metsakalmistul][] {{JÄRJESTA:Sapas, Taivo}} [[Kategooria:Eesti kardisõitjad]] [[Kategooria:Eesti mootorrattasportlased]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1944]] [[Kategooria:Surnud 2017]] iuv3l5i3ardealc3jjopqyz3pshvxsz 7214001 7214000 2026-08-14T09:10:42Z Robert Treufeldt 9117 /* Välislingid */ 7214001 wikitext text/x-wiki '''Taivo Sapas''' ([[23. mai]] [[1944]] [[Abja vald (1939)|Abja vald]] – [[5. märts]] [[2017]] [[Tallinn]]) oli eesti auto- ja mootorrattasportlane. Ta lõpetas 1962. aastal [[Tallinna 2. Keskkool]]i ja 1971. aastal [[Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikum]]i.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=ESBL |url=https://esbl.ee/esblm/?p=5509 |vaadatud=2024-06-27 |väljaanne=esbl.ee}}</ref> Sapas hakkas autosporti harrastama 1958. aastal, ehitas 1962. aastal esimese Eesti kardi ja osales sellega 7. jaanuaril 1962 Eesti esimesel kardivõistlusel<ref>[[Harald Nõmmik]]. "Väikese auto suured teod". // Auto-moto aastaraamat 1965. Tallinn 1965. Lk 97</ref>, võites 125 cm<sup>3</sup> kartide klassi grupisõidu. Ta võitis mootorrattaspordis NSV Liidu meistrivõistlustel ringrajasõidus 500 cm<sup>3</sup> külgvankriga mootorrattal koos venna [[Arvi Sapas|Arviga]] aastatel 1976–1977 hõbemedali, tuli samas võistlusklassis aastal 1975 [[Henno Palm|Henno Palmiga]] ja 1976 vennaga Eesti NSV meistriks, võitis aastal 1973 vennaga ja 1975 Henno Palmiga Kalevi suursõidu, tuli mitu korda motokrossis EestiNSV meistriks, kuulus 1976–1978 Eesti NSV koondisse.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Sooper |eesnimi=Kristjan |kuupäev=2022-06-14 |pealkiri=Kardispordi 60 aasta juubelit tähistatakse Põltsamaal |url=https://uus.autosport.ee/uudised/kardispordi-60-aasta-juubelit-tahistatakse-poltsamaal/ |vaadatud=2024-06-27 |väljaanne=Eesti Autospordi Liit |keel=et}}</ref><ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=ESBL |url=https://www.esbl.ee/biograafia/Arvi_Sapas/ |vaadatud=2024-06-27 |väljaanne=www.esbl.ee}}</ref><ref name=":0" /> Ta tegutses eraettevõtjana.<ref name=":1" /> == Tunnustus == * 1972 [[NSV Liidu meistersportlane]] == Isiklikku == Tema isa [[Alfred Sapas|Alfred]] ja vend [[Arvi Sapas|Arvi]] olid samuti tuntud mootorrattasportlased. == Viited == <references /> ==Kirjandus== *[[Harald Nõmmik]]. "Väikese auto suured teod". // Auto-moto aastaraamat 1965. Tallinn 1965. Lk 97 ==Välislingid== *[https://www.geni.com/people/Taivo-Sapas/6000000008067739679 Profiil]. Geni.com *{{ESBL|Taivo_Sapas}} *[https://www.kalmistud.ee/burial-place/d6PaX44mZaJO Haud Tallinna Metsakalmistul] {{JÄRJESTA:Sapas, Taivo}} [[Kategooria:Eesti kardisõitjad]] [[Kategooria:Eesti mootorrattasportlased]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1944]] [[Kategooria:Surnud 2017]] mf2030rpr6wsju8tz3affbwou4mvwpi 0 677820 7214006 7131442 2026-08-14T09:16:03Z Robert Treufeldt 9117 7214006 wikitext text/x-wiki '''Arvi Sapas''' ([[25. september]] [[1947]] [[Tallinn]] – [[3. november]] [[2007]] Tallinn) oli eesti motosportlane. Ta lõpetas 1966. aastal [[Tallinna 2. Keskkool]]i. Sapas tuli 1963. aastal Tallinna esimeseks koolinoorte meistriks kartautosõidus, võitis aastatel 1976–1977 NSV Liidu ringrajasõidumeistrivõistlustel koos venna [[Taivo Sapas|Taivoga]] 500 cm<sup>3</sup> külgvankriga mootorrataste klassis hõbemedali, tuli samas võistlusklassis ringrajasõidus 1975 [[Henno Palm]]iga ja 1976 vennaga EestiNSV meistriks, võitis 1973 vennaga ja 1975 Palmiga Kalevi suursõidu.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Spordileht 25 november 1963 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=spordileht19631125.2.19.4 |vaadatud=2024-06-30 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> == Tunnustus == * 1973 [[NSV Liidu meistersportlane]] == Isiklikku == Tema isa oli motosportlane [[Alfred Sapas]], vend oli motosportlane [[Taivo Sapas]]. == Viited == <references /> ==Kirjandus== * V. Orljanskaja. [https://dea.digar.ee/?a=d&d=vahipostil19680223.2.10.5&srpos=5 "Kõik on tublid"]. [Vahipostil]], 23. veebruar 1968 == Välislingid == *[https://www.geni.com/people/Arvi-Sapas/6000000001252736028 Profiil]. Geni.com *{{ESBL|Arvi_Sapas}} *[https://www.kalmistud.ee/burial-place/23LgWEA2Ny1G Haud Tallinna Rahumäe kalmistul] {{JÄRJESTA:Sapas, Arvi}} [[Kategooria:Eesti kardisõitjad]] [[Kategooria:Eesti mootorrattasportlased]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Rahumäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1947]] [[Kategooria:Surnud 2007]] lk1bwgkfqioc3wt2hww336c35wlqvek 0 683512 7213808 6762579 2026-08-13T19:34:42Z Svencapoeira 67038 7213808 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Harjakas klavuliina | värvus = seened | pilt = Harjakas klavuliina.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 250px | pilt2 = Harjakas klavuliina1.jpg | pildi2_seletus = Harjakas klavuliina ''Clavulina coralloides'' | pildi2_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Kukeseenelaadsed]] ''Cantharellales'' | sugukond = ''[[Clavulinaceae]]'' | sugukonna_autor = [[Marinus Anton Donk|Donk]] (1961) | perekond = [[Klavuliina]] ''Clavulina'' | liik = '''Harjakas klavuliina''' ''Clavulina coralloides'' }} '''Harjakas klavuliina''' (''Clavulina coralloides'') on seeneliik [[kukeseenelaadsed|kukeseenelaadsete]] seltsis. ==Välislingid== * [https://elurikkus.ee/app/taxonomy/taxon/139904 Harjakas klavuliina] andmebaasis eElurikkus. [[Kategooria:Kukeseenelaadsed]] jop6xrtx7njdrl7qq3uo7sy15vlxhix 0 688441 7213945 7201951 2026-08-14T06:28:40Z Teomees 97479 7213945 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=juuni}} {{Sportlane | nimi = Rasmus Roosleht | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | riik = Eesti | sünniaeg = {{süv|2002|07|25}} | sünnikoht = | pikkus = | kaal = | spordiklubi = Tallinna Spordiselts Kalev | treener = Mikk Pahapill | isiklik_rekord = 8336 (28. juuni 2026) | medalid = }} '''Rasmus Roosleht''' (sündinud [[25. juuli]]l [[2002]] [[Pärnu]]s) on eesti [[kümnevõistleja]]. ==Haridus== Roosleht on õppinud põhikooliastmes [[Pärnu Ülejõe Põhikool]]is ja 2021. aastal lõpetanud [[Pärnu Koidula Gümnaasium]]i.<ref>[https://koidulag.edu.ee/et/meie-koolist/vilistlased/vilistlased-2020-2029/vilistlased-2021 Pärnu Koidula Gümnaasium.] Vilistlased.</ref> Ta lõpetas 2024. aastal [[Tallinna Ülikool|Tallinna Ülikooli]] matemaatika, andmeanalüüsi ja majandusmatemaatika eriala.<ref name="rasmus" /> ==Treenerid== Rooslehe esimene treener oli Mihkel Lembit. Mitmevõistlejana toimub tema koostöö omal ajal Euroopa tippu kuulunud [[Toomas Suurväli]]ga.<ref name="rasmus">[https://sport.postimees.ee/7816337/saame-tuttavaks-kes-on-varske-eesti-kumnevoistluse-8000-punkti-mees-rasmus-roosleht Kes on värske Eesti kümnevõistluse 8000 punkti mees Rasmus Roosleht?] sport.postimees.ee, 17. juuli 2023.</ref> 2026. aastast juhendab Rooslehte endine tippmitmevõistleja [[Mikk Pahapill]]. ==Sportlastee== U18 vanuseklassis saavutas Rasmus Roosleht 2019 aastal [[kümnevõistlus]]es tulemuseks 6988 punkti, millega paiknes omaealiste maailmaedetabelis 15.ndal positsioonil. U20 vanuseklassis kogus Roosleht 2021. aastal 7245 punkti, millega täitis omaealiste Euroopa ning ka maailmameistrivõistluste normatiivid. Antud tulemusega paiknes Roosleht omaealiste maailmaedetabelis 16. kohal. Esimesel täiskasvanute vahenditega lõpetatud kümnevõistlustel 2022. aastal jäi tulemuseks 7501 punkti. Aastal 2023 Espoos toimunud [[Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa U23 meistrivõistlustel]] kümnevõistluses kogus Roosleht esmakordselt üle 8000 punkti ning pälvis 8010 punktiga kõrges konkurentsis 5. koha.<ref>[https://sport.err.ee/1609035545/kumnevoistleja-rasmus-roosleht-liitus-u-23-em-il-8000-punkti-klubiga Kümnevõistleja Rasmus Roosleht liitus U-23 EM-il 8000 punkti klubiga] Sport. ERR, 16. juuli 2023</ref> Aastal 2024 Kadriorus peetud [[Eesti meistrivõistlused kergejõustikus|Eesti meistrivõistlustel kergejõustikus]] võitis Roosleht kümnevõistluses 8026 punktiga esimese kümnevõistluse kuldmedali meeste arvestuses.<ref>[https://kjkkalev.ee/page/12/?calendar=tunniplaan Rasmus Roosleht on võitis Eesti suvise mitmevõistluse meistritiitli] Kalevi Kergejõustikukool</ref> Võidu toonud punktisumma oli Eesti kõigi aegade 20. tulemus. [[Meeste seitsmevõistlus|Seitsmevõistluse]] parimad tulemused on 2023. aastal 5671 punkti, 2024. aastal 5672 punkti ja 2025. aastal 6062 punkti. Tallinna rahvusvahelisel jõuproovil mitmevõistluses saavutatud 5940 punkti andis Rooslehele seitsmevõistluses 2. koha ja Eesti sisemeistri tiitli.<ref>[https://worldathletics.org/athletes/est/rasmus-roosleht-14810535 Rasmus Roosleht] World Athletics</ref> Tulemus oli Eesti aegade edetabelis 15. [[2025. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2025. aasta Euroopa sisemeistrivõistlustel kergejõustikus]] saavutas Roosleht seitsmevõistluses 7. koha punktisummaga 6062, võites üksikaladest kuulitõuke tulemusega 16.33.<ref>Ats Kuldkepp. [https://sport.delfi.ee/artikkel/120362153/delfi-hollandis-margilise-tahise-uletanud-roosleht-jai-rahule-lillemets-loodab-et-oudus-sai-labi Märgilise tähise ületanud Roosleht jäi rahule, Lillemets loodab, et õudus sai läbi] Sport. Delfi, 9. märts 2025</ref> Saavutatud punktisummaga tõusis ta Eesti kõigi aegade edetabelis jagama 11.–12. kohta. 2025. aasta Götzise kümnevõistlusel püstitas Roosleht uue kümnevõistluse isikliku rekordi 8241 punkti ning saavutas kõrgetasemelises konkurentsis 11. koha. Selle tulemusega tõusis Roosleht Eesti kõigi aegade edetabelis 11. kohale. 2025. aasta hooaja lõpetas Roosleht mitmevõistluse rahvusvahelise võistlussarja (World Athletics Combined Events Tour) arvestuses 9. kohal, millega oli eestlastest parim.<ref>[https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-combined-events-tour/standings/2025/men Combined Events Tour] World Athletics</ref> 2026. aasta sisehooaja avas Roosleht Tallinna rahvusvahelisel mitmevõistlusel kogudes 6045 punkti. See tulemus andis Rooslehele seitsmevõistluse kokkuvõttes esikoha. Sama aasta märtsis toimunud [[Kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|sisemaailmameistrivõistluste]] debüüdil Tòrunis saavutas Roosleht 8. koha tulemusega 5952 punkti.<ref>[https://www.ekjl.ee/uudised/toruni-sise-mm-i-2-paev-roosleht-sai-kaheksanda-koha/ Toruni sise MM-i 2. päev, Roosleht sai kaheksanda koha] Eesti Kergejõustikuliit, 21. märts 2026</ref> [[2026. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2026. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] saavutas Roosleht 7. koha kogudes 8199 punkti.<ref>Ats Kuldkepp. [https://sport.delfi.ee/artikkel/120603688/delfi-birminghamis-tilga-laks-medalit-jahtides-taispangale-lillemets-lakub-haavu Tilga läks medalit jahtides täispangale, Lillemets lakub haavu] Sport. Delfi, 14. august 2026</ref> == Isiklikud rekordid == Allikas: World Athletics. *Seisuga 2. veebruar 2026 === Kümnevõistlus alade kaupa === {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg!! Koht |- | [[100 m jooks]] || align="center"|'''10.81''' || 31. mai 2025 || {{Riigi ikoon|Austria}} Götzis |- | [[Kaugushüpe]]|| align="center"|'''7.24''' || 26. juuli 2026 || {{Riigi ikoon|Eesti}}Pärnu |- | [[Kuulitõuge]]|| align="center"|'''16.00''' || 29. juuni 2024 || {{Riigi ikoon|Eesti}} Tallinn |- | [[Kõrgushüpe]] || align="center"|'''2.03'''|| 31. mai 2025 || {{Riigi ikoon|Austria}} Götzis |- | [[400 m jooks]] || align="center"|'''47.84''' || 12. august 2026 || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} Birmingham |- | [[110 m tõkkejooks]] || align="center"|'''14.65''' || 31. mai 2026 || {{Riigi ikoon|Austria}} Götzis |- | [[Kettaheide]]|| align="center"|'''49.84''' || 24. september 2025 || {{Riigi ikoon|Eesti }} Tartu |- | [[Teivashüpe]]|| align="center"|'''4.90''' || 1. juuni 2025|1. juuni 2025 |{{Riigi ikoon|Austria}} [[Götzis]] |- | [[Odavise]]|| align="center"|'''67.75''' || 31. mai 2026 || {{Riigi ikoon|Austria}} Götzis |- | [[1500 m jooks]] || align="center"|'''4.33,24''' || 28. juuni 2026 || {{Riigi ikoon|Saksamaa}} Ratingen |- | [[Kümnevõistlus]]|| align="center"|'''8336''' || 28. juuni 2026 || {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Ratingen]] |} ==== Kümnevõistluse rekordiseeria tulemused ==== {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus |- | [[Kümnevõistlus]] || align="center"|'''8336''' |- | [[100 m jooks]] || align="center"|'''10,87''' |- | [[Kaugushüpe]] || align="center"|'''7.11''' |- | [[Kuulitõuge]] || align="center"|'''15.64''' |- | [[Kõrgushüpe]] || align="center"|'''2.03''' |- | [[400 m jooks]] || align="center"|'''48,90''' |- | [[110 m tõkkejooks]] || align="center"|'''14,67''' |- | [[Kettaheide]] || align="center"|'''46.73''' |- | [[Teivashüpe]] || align="center"|'''4.70''' |- | [[Odavise]] || align="center"|'''67.07''' |- | [[1500 m jooks]] || align="center"|'''4.33,24''' |} === Seitsmevõistlus === {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg!! Koht |- | [[60 m jooks]] || align="center"|'''6,94''' || 18. jaanuar 2025 || {{Riigi ikoon|Eesti}} Tallinn |- | [[200 m jooks]] || align="center"|'''22,85''' || 12. veebruar 2023 || {{Riigi ikoon|Eesti}} Tallinn |- | [[1000 m jooks]] || align="center"|'''2.44,26''' || 1. veebruar 2026 || {{Riigi ikoon|Eesti}} Tallinn |- | [[60 m tõkkejooks]] || align="center"|'''8,12''' || 8. märts 2025 || {{Riigi ikoon|Holland}} Apeldoorn |- | [[Kõrgushüpe]]|| align="center"|'''2.04''' || 6. jaanuar || {{Riigi ikoon|Eesti}} Tallinn |- | [[Teivashüpe]]|| align="center"|'''4.90''' || 26. jaanuar 2025 || {{Riigi ikoon|Eesti}} Tallinn |- | [[Kaugushüpe]]|| align="center"|'''7.31''' || 1. veebruar 2025 || {{Riigi ikoon|Eesti}} Tallinn |- | [[Kuulitõuge]]|| align="center"|'''16.62''' || 27. detsember 2024 || {{Riigi ikoon|Eesti}} Pärnu |- | [[Meeste seitsmevõistlus|Seitsmevõistlus]]|| align="center"|'''6062''' || 8. märts 2025 || {{Riigi ikoon|Holland}} Apeldoorn |} Tema üksikalade tulemused seitsmevõistluse rekordseerias (6062 punkti) olid (nende toimumisjärjekorras) 6,98 / 7.27 / 16.33 / 1.98 / 8,12 // 4.90 / 2.46,14. ==Tunnustus== * 2021 – U20 vanuseklassi Eesti parim meeskergejõustiklane * 2023 – U23 vanuseklassi Eesti parim meeskergejõustiklane * 2024 – U23 vanuseklassi Eesti parim meeskergejõustiklane<ref>[https://kjkkalev.ee/rasmus-roosleht-valiti-u23-parimaks-meessportlaseks-2024/ Rasmus Roosleht valiti U23 parimaks meessportlaseks 2024.] kjkkalev.ee.</ref> * 2024 – U23 vanuseklassi Pärnu parim meessportlane<ref>[https://www.psl.ee/spordiinfo/spordiaasta-parimad/ Spordiaasta parimad] Pärnumaa Spordiliit</ref> ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{commonscat}} * [https://worldathletics.org/athletes/estonia/rasmus-roosleht-14810535 Rasmus Roosleht.] World Athletics. * [https://sport.delfi.ee/artikkel/120217401/pikk-tugev-ja-suure-potentsiaaliga-rasmus-roosleht-lisab-eesti-kumnevoistlusele-vurtsi Pikk, tugev ja suure potentsiaaliga Rasmus Roosleht lisab Eesti kümnevõistlusele vürtsi.] Sport. Delfi, 18. juuli 2023. * [https://sport.delfi.ee/artikkel/120354172/eesti-meistriks-kerkinud-rasmus-roosleht-hakkas-vaikselt-motlema-ka-sise-em-i-peale-kindlasti-jai-midagi-veel-sisse Eesti meistriks kerkinud Rasmus Roosleht hakkas vaikselt mõtlema ka sise-EM-i peale: kindlasti jäi midagi veel sisse.] Sport. Delfi, 2. veebruar 2025. * [[Deivil Tserp]]. [https://www.ohtuleht.ee/sport/1149991/rasmus-roosleht-triumfeeris-kodupubliku-ees-ja-astus-pika-sammu-mmi-suunas Rasmus Roosleht triumfeeris kodupubliku ees ja astus pika sammu MMi suunas] Sport. Õhtuleht 1.veebruar 2026. {{JÄRJESTA:Roosleht, Rasmus}} [[Kategooria:Eesti kümnevõistlejad]] [[Kategooria:Sündinud 2002]] g1sbszmnbyhcln8dl3pxqhzsudosey6 0 689170 7214002 6819865 2026-08-14T09:11:50Z Sillerkiil 58396 7214002 wikitext text/x-wiki '''Fermi paradoks''' on lahknevus arenenud [[maaväline elu|maavälise elu]] kohta veenvate tõendite puudumise ja selle olemasolu ilmselt suure tõenäosuse vahel.<ref name="e21"/><ref name="e22"/> Paradoksi kinnitajad jõuavad üldiselt järeldusele, et kui [[abiogenees|eluta ainest elu tekkeks]] vajalikud tingimused on nii lubavad, nagu [[Maa]]l olemasolevad tõendid näitavad, oleks maaväline elu piisavalt levinud, nii et oleks ebatõenäoline, et seda ei oleks tuvastatud.<ref name="e23"/> Paradoks on oma nime saanud füüsik [[Enrico Fermi]] järgi, kes selle idee esimesena sõnastas (1950). Üks esimesi, kes Fermi paradoksi kohta esitas üksikasjaliku uurimuse, oli astrofüüsik [[Michael H. Hart]] (1975).<ref name="e24"/> Vastuolu potentsiaalse arvukate tsivilisatsioonide olemasolu ja täieliku tõendite puudumise vahel nendest on viinud [[Fermi paradoks|Fermi paradoksi]] sõnastamiseni.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-11-22 |pealkiri=The Berserker Hypothesis: The Darkest Explanation Of The Fermi Paradox |url=https://www.iflscience.com/the-berserker-hypothesis-the-darkest-explanation-of-the-fermi-paradox-66323 |vaadatud=2023-09-07 |väljaanne=IFLScience |keel=en}}</ref> On kaks võimalust – kas maaväliseid tsivilisatsioone ei eksisteerigi või siis ei saa me mingil põhjusel nendega ühendust. Esimesel juhul on võimalik, et [[Mõistus|intelligentne]] elu hävib iseenda <ref name="vinn2024">{{cite journal|last=Vinn|first=O.|title=Potential incompatibility of inherited behavior patterns with civilization: Implications for Fermi paradox|journal=Science Progress|volume=107|issue=3|pages=1–6|date=2024|doi=10.1177/00368504241272491|pmid=|doi-access=free|s2cid=}}</ref>, teiste või mõne looduskatastroofi tagajärjel. Samuti on võimalik, et universumis toimuvad sagedased [[Gammakiirgus|gammakiirguse]] puhangud steriliseerivad regulaarselt suure osa universumist. On viidatud ka sellele, et keeruka replitseeruva molekulaarstruktuuri teke võib eeldada väga täpseid tingimusi või suurt juhust ja seega elu tekkeni Maal viinud tingimused võivad olla väga haruldased. Kui Maa-välised tsivilisatsioonid on olemas, siis nad ei pruugi tahta ühendust võtta või on meie otsingutes vigu. Näiteks ei otsita raadiosignaale piisavalt põhjalikult – nüüdisajal otsitakse ainult lihtsaid korrapärasid, aga maavälised saatjad võivad ka kasutada tihedat signaali pakkimist. Samuti jälgitakse tänapäeval põhiliselt Päikese-sarnaseid tähti, kuid elu võib olla just mujal. Isegi SETI ei ole oma tänase varustusega võimeline vastu võtma näiteks meie võrdse arengutasemega tsivilisatsioonide signaale rohkem kui 0,3 valgusaasta kauguselt. Loodetakse tugevatele ja/või kindlalt suunatud signaalidele, mida edastaks mõni oluliselt kõrgemalt arenenud tsivilisatsioon; nende jaoks võib aga raadiolainete kasutamine olla aegunud tehnika. Ka meie enda tehnika liigub järjest kõrgema [[Sagedus|sageduse]] ja laiema spektri peale, mille leviala on väiksem ja seega on ka meid raskem märgata kui [[Analoogtelevisoon|analoogtelevisooni]] ajastul. Arvatakse ka, et just inimkonna madala arengutaseme tõttu ei kaasata meid suurte kõrg-kosmosetsivilisatsioonide ühendusse, samamoodi nagu inimene ei suhtle sipelgatega, või hoitakse meid tahtlikult loomaaialooma taoliselt isoleeritult. Kõrgemal arengutasemel võivad ehk tsivilisatsioonid (sh kunagi ka meie) tõdeda, et erinevatest kohtadest pärit olendid võivad olla liiga erinevad, et suhtlusel oleks mõtet. Võib ka olla, et tsivilisatsioonid on universumis liialt suurte vahedega ruumis ja/või ajas. Kui valguse kiirus on tõesti piirkiiruseks, võib suhtlemistakistusena otsustav olla tsivilisatsiooni lühike keskmine eluiga. Neid teemasid on laialdaselt käsitletud [[Teadusulme|teadusulmes]]. ==Vaata ka== *[[Drake'i võrrand]] *[[Maa-väliste tsivilisatsioonide otsingud]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="e21">[https://www.businessinsider.com/why-no-contact-with-aliens-2019-9 "A winner of this year's Nobel prize in physics is convinced we'll detect alien life in 100 years. Here are 13 reasons why we haven't made contact yet"]. businessinsider.com, 21. september 2019</ref> <ref name="e22">[https://www.washingtonpost.com/opinions/are-we-alone-in-the-universe/2011/12/29/gIQA2wSOPP_story.html "Are We Alone in the Universe?"]. washingtonpost.com, 10. detsember 2014</ref> <ref name="e23">[https://www.nytimes.com/2015/08/04/science/space/the-flip-side-of-optimism-about-life-on-other-planets.html "The Flip Side of Optimism About Life on Other Planets"]. nytimes.com, 3. august 2015</ref> <ref name="e24">Hart, Michael H. (1975). "Explanation for the Absence of Extraterrestrials on Earth". Quarterly Journal of the Royal Astronomical Society. 16: 128–135. Bibcode:[https://ui.adsabs.harvard.edu/abs/1975QJRAS..16..128H/abstract 1975QJRAS..16..128H].</ref> }} ==Kirjandus== *[[Stephen Webb|Webb, Stephen]] (2002). ''If the Universe Is Teeming with Aliens . . . Where Is Everybody? - Seventy-Five Solutions to the Fermi Paradox and the Problem of Extraterrestrial Life'' - 1st Edition. United Kingdom: Copernicus Books. ISBN 978-0387955018. [[Kategooria:Astrobioloogia]] 9hs9qyih4uouci5o4eowbnwb9c72c3o 0 689185 7214048 6820169 2026-08-14T10:37:52Z Ulrikaekm 32635 viki + ajakohastus 7214048 wikitext text/x-wiki '''Saunad Ukrainasse''' (inglise keeles ''Saunas4Ukraine'') on vabatahtlik algatus, mille eesmärk on pakkuda Ukraina rindel võitlevatele sõduritele võimalust puhata ja taastuda, luues mobiilseid sauna- ja pesukomplekse. Projekt sai alguse vastusena Venemaa täieulatuslikule sissetungile Ukrainasse 2022. aastal [[Toompea malevkond|Kaitseliidu Toompea malevkonna]] ja HUUM OÜ ühisprojektina. MTÜ Saunad Ukrainasse jätkab koostöös teiste saunaorganisatsioonidega üle maailma alustatud missiooni ning selle raames on 2026. aastaks Ukrainasse saadetud 10 täisvarustusega saunakompleksi.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-03-11 |pealkiri=Meeskond - Eesti Saun Ukrainasse |url=https://saunas4ukraine.org/et/meeskond/ |vaadatud=2026-08-14 |keel=et}}</ref> [[Fail:Lisaks saunale ka võimalus riiete pesuks ja kuivatamiseks.jpg|pisi|Lisaks saunale ka võimalus riiete pesuks ja kuivatamiseks]] [[Fail:Saunad Ukrainasse 6s saun, välivaade.jpg|pisi|Saunad Ukrainasse 6s saun, välivaade]] == Eesmärk == Projekti eesmärk on parandada rindel olevate sõdurite elutingimusi, pakkudes neile võimalust end pesta, riideid kuivatada ja jõudu koguda. Saunad on kujundatud nii, et need vastaksid sõjaolukorras olulistele vajadustele. Lisaks pesemisvõimalusele toimivad saunad ka kogunemiskohtadena, kus sõdurid saavad hetkeks lõõgastuda ja moraali tõsta. [[Fail:Saunad Ukrainasse Wikipedia pilt Brit Mesipuu.jpg|pisi|Saunad Ukrainasse kuues saun üksusele “Must Mets”]] == Ajalugu == Projekt sai alguse 2022. aastal, kui esimene mobiilne saunakompleks saadeti Ukrainasse. Tänu annetustele ja partnerite toetusele on rindele jõudnud kuus saunakompleksi: * Esimene saun läks Karpatška Sitš'i * Teise sauna said krimmitatarlased Noman Çelebicihani pataljonist * Kolmas saun sai 3. ründepataljon Azovis. * Neljas saun annetati Ukraina rahvuskaardi 1. brigaadile. * Viies saun jõudis Ukraina Kolmanda Rahvusvahelise Kaitselegiooni juurde. * Kuues anti brigaadile „Must Mets”, mis on spetsialiseerunud kaudtule sihtmärkide leidmisele.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=TVPlay |kuupäev=2025-01-22 |pealkiri=MTÜ saunad Ukrainasse saatsid Kiievisse juba kuuenda sauna |url=https://www.tv3.ee/tv3telekanal/tv3-uudised/mtu-saunad-ukrainasse-saatsid-kiievisse-juba-kuuenda-sauna/ |vaadatud=2026-08-14 |väljaanne=www.tv3.ee |keel=et}}</ref> * Seitsmes anti üle 3. Erioperatsioonide rügemendile <ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-03-11 |pealkiri=Saunakomplekside aruanded - Eesti Saun Ukrainasse |url=https://saunas4ukraine.org/et/reports/ |vaadatud=2026-08-14 |keel=et}}</ref> * Kaheksas saunaauto läks üksusele 210. ründepolk<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-03-11 |pealkiri=Saunakomplekside aruanded - Eesti Saun Ukrainasse |url=https://saunas4ukraine.org/et/reports/ |vaadatud=2026-08-14 |keel=et}}</ref> * Üheksas saunaauto läks Luurepataljonile * Kümnes saunakompleks läks Azovi üksusele Saunade varustus, sealhulgas [[Generaator|generaatorid]], [[Pesumasin|pesumasinad]] ja riidekuivatid, on saadud peamiselt annetuste kaudu. Projekti edukus on saavutanud rahvusvahelist tunnustust, sealhulgas Eesti presidendi ja juhtivate sõjaväelaste kiitust. === Rahastamine ja partnerlus === Projekt rahastatakse täielikult annetustest. Vabatahtlikel puuduvad tasustatud ametikohad. Suuremad annetajad ja koostööpartnerid on teiste seas ettevõtted HUUM Saunad, [[Magnetic MRO AS|Magnetic MRO]], Hedgehog, [[Kaitseliit]], [[Eesti kaitsevägi|Eesti Kaitsevägi]] ja paljud teised. Kogu projekti läbipaistvus on tagatud: toetajad saavad ülevaate raha kasutusest ja tehtud töödest veebilehel Saunas4Ukraine.org. == Tunnustus == Projekt „Saunad Ukrainasse” on pälvinud laialdast tähelepanu ja toetust. [[BBC News|BBC]] on koostanud dokumentaalfilmi, mis toob esile projekti olulisuse ja mõju sõjaväelastele. Lisaks on loodud mitmeid videoülevaateid projekti YouTube'i kanalil. == Vaata ka == * [[Venemaa kallaletung Ukrainale]] == Viited == <references /> == Välislingid == * [https://saunas4ukraine.org/et/ Saunas4Ukraine veebileht] * [https://saunas4ukraine.org/et/toetajad Projekti toetajate nimekiri ja aruanded] * [https://www.youtube.com/@saunasforukraine YouTube'i kanal] * [https://www.facebook.com/saunadukrainasse Facebook] * [https://www.ohtuleht.ee/1121773/grupp-eesti-inimesi-viib-ukraina-rindel-voitlejatele-ratastel-saunasid Grupp Eesti inimesi viib Ukraina rindel võitlejatele ratastel saunasid] * [https://forte.delfi.ee/artikkel/120355581/reportaaz-kuidas-me-16-8-meetrise-saunaga-ukrainasse-soitsime? REPORTAAŽ | Kuidas me 16,8-meetrise saunaga Ukrainasse sõitsime] [[Kategooria:Eesti mittetulundusühingud]] jlw8fx1yccxjelsugsix462thogj1e4 7214050 7214048 2026-08-14T10:38:13Z Ulrikaekm 32635 /* Rahastamine ja partnerlus */ 7214050 wikitext text/x-wiki '''Saunad Ukrainasse''' (inglise keeles ''Saunas4Ukraine'') on vabatahtlik algatus, mille eesmärk on pakkuda Ukraina rindel võitlevatele sõduritele võimalust puhata ja taastuda, luues mobiilseid sauna- ja pesukomplekse. Projekt sai alguse vastusena Venemaa täieulatuslikule sissetungile Ukrainasse 2022. aastal [[Toompea malevkond|Kaitseliidu Toompea malevkonna]] ja HUUM OÜ ühisprojektina. MTÜ Saunad Ukrainasse jätkab koostöös teiste saunaorganisatsioonidega üle maailma alustatud missiooni ning selle raames on 2026. aastaks Ukrainasse saadetud 10 täisvarustusega saunakompleksi.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-03-11 |pealkiri=Meeskond - Eesti Saun Ukrainasse |url=https://saunas4ukraine.org/et/meeskond/ |vaadatud=2026-08-14 |keel=et}}</ref> [[Fail:Lisaks saunale ka võimalus riiete pesuks ja kuivatamiseks.jpg|pisi|Lisaks saunale ka võimalus riiete pesuks ja kuivatamiseks]] [[Fail:Saunad Ukrainasse 6s saun, välivaade.jpg|pisi|Saunad Ukrainasse 6s saun, välivaade]] == Eesmärk == Projekti eesmärk on parandada rindel olevate sõdurite elutingimusi, pakkudes neile võimalust end pesta, riideid kuivatada ja jõudu koguda. Saunad on kujundatud nii, et need vastaksid sõjaolukorras olulistele vajadustele. Lisaks pesemisvõimalusele toimivad saunad ka kogunemiskohtadena, kus sõdurid saavad hetkeks lõõgastuda ja moraali tõsta. [[Fail:Saunad Ukrainasse Wikipedia pilt Brit Mesipuu.jpg|pisi|Saunad Ukrainasse kuues saun üksusele “Must Mets”]] == Ajalugu == Projekt sai alguse 2022. aastal, kui esimene mobiilne saunakompleks saadeti Ukrainasse. Tänu annetustele ja partnerite toetusele on rindele jõudnud kuus saunakompleksi: * Esimene saun läks Karpatška Sitš'i * Teise sauna said krimmitatarlased Noman Çelebicihani pataljonist * Kolmas saun sai 3. ründepataljon Azovis. * Neljas saun annetati Ukraina rahvuskaardi 1. brigaadile. * Viies saun jõudis Ukraina Kolmanda Rahvusvahelise Kaitselegiooni juurde. * Kuues anti brigaadile „Must Mets”, mis on spetsialiseerunud kaudtule sihtmärkide leidmisele.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=TVPlay |kuupäev=2025-01-22 |pealkiri=MTÜ saunad Ukrainasse saatsid Kiievisse juba kuuenda sauna |url=https://www.tv3.ee/tv3telekanal/tv3-uudised/mtu-saunad-ukrainasse-saatsid-kiievisse-juba-kuuenda-sauna/ |vaadatud=2026-08-14 |väljaanne=www.tv3.ee |keel=et}}</ref> * Seitsmes anti üle 3. Erioperatsioonide rügemendile <ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-03-11 |pealkiri=Saunakomplekside aruanded - Eesti Saun Ukrainasse |url=https://saunas4ukraine.org/et/reports/ |vaadatud=2026-08-14 |keel=et}}</ref> * Kaheksas saunaauto läks üksusele 210. ründepolk<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-03-11 |pealkiri=Saunakomplekside aruanded - Eesti Saun Ukrainasse |url=https://saunas4ukraine.org/et/reports/ |vaadatud=2026-08-14 |keel=et}}</ref> * Üheksas saunaauto läks Luurepataljonile * Kümnes saunakompleks läks Azovi üksusele Saunade varustus, sealhulgas [[Generaator|generaatorid]], [[Pesumasin|pesumasinad]] ja riidekuivatid, on saadud peamiselt annetuste kaudu. Projekti edukus on saavutanud rahvusvahelist tunnustust, sealhulgas Eesti presidendi ja juhtivate sõjaväelaste kiitust. == Rahastamine ja partnerlus == Projekt rahastatakse täielikult annetustest. Vabatahtlikel puuduvad tasustatud ametikohad. Suuremad annetajad ja koostööpartnerid on teiste seas ettevõtted HUUM Saunad, [[Magnetic MRO AS|Magnetic MRO]], Hedgehog, [[Kaitseliit]], [[Eesti kaitsevägi|Eesti Kaitsevägi]] ja paljud teised. Kogu projekti läbipaistvus on tagatud: toetajad saavad ülevaate raha kasutusest ja tehtud töödest veebilehel Saunas4Ukraine.org. == Tunnustus == Projekt „Saunad Ukrainasse” on pälvinud laialdast tähelepanu ja toetust. [[BBC News|BBC]] on koostanud dokumentaalfilmi, mis toob esile projekti olulisuse ja mõju sõjaväelastele. Lisaks on loodud mitmeid videoülevaateid projekti YouTube'i kanalil. == Vaata ka == * [[Venemaa kallaletung Ukrainale]] == Viited == <references /> == Välislingid == * [https://saunas4ukraine.org/et/ Saunas4Ukraine veebileht] * [https://saunas4ukraine.org/et/toetajad Projekti toetajate nimekiri ja aruanded] * [https://www.youtube.com/@saunasforukraine YouTube'i kanal] * [https://www.facebook.com/saunadukrainasse Facebook] * [https://www.ohtuleht.ee/1121773/grupp-eesti-inimesi-viib-ukraina-rindel-voitlejatele-ratastel-saunasid Grupp Eesti inimesi viib Ukraina rindel võitlejatele ratastel saunasid] * [https://forte.delfi.ee/artikkel/120355581/reportaaz-kuidas-me-16-8-meetrise-saunaga-ukrainasse-soitsime? REPORTAAŽ | Kuidas me 16,8-meetrise saunaga Ukrainasse sõitsime] [[Kategooria:Eesti mittetulundusühingud]] twgvlf40x4cl1xiwk2jz66dml27cowf 0 690683 7213888 7199345 2026-08-14T02:22:43Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7213888 wikitext text/x-wiki {{Isik | nimi = Martti Kuldma | sünniaeg = 14. märts 1971 | sünnikoht = [[Tallinn]], Eesti | amet = majandustegelane, ettevõttejuht | tuntud_ku = [[Omniva]] juhatuse esimees (al 2025) | pilt = | pildiallkiri = Martti Kuldma, Omniva juhatuse esimees }}'''Martti Kuldma''' (sündinud [[14. märts|14. märtsil]] [[1971]] [[Tallinn|Tallinnas]]) on Eesti majandustegelane.<ref name="ERR-20250303">{{Cite web|url=https://www.err.ee/1609620320/omniva-uue-juhina-alustas-tood-martti-kuldma|title=Omniva uue juhina alustas tööd Martti Kuldma|website=ERR|date=3. märts 2025|access-date=1. oktoober 2025|language=et}}</ref><ref name="CEP-20250310">{{Cite web|url=https://www.cep-research.com/2025/03/10/martti-kuldma-is-new-ceo-of-omniva/|title=Martti Kuldma is new CEO of Omniva|website=CEP-Research|date=10. märts 2025|access-date=1. oktoober 2025|language=en}}</ref> Ta lõpetas 1989. aastal [[Tallinna Reaalkool|Tallinna 2. Keskkooli]]. == Töökäik ja muu tegevus == Kuldma oli aastatel 1994–1998 [[Eesti Väärtpaberikeskus|Eesti Väärtpaberite Keskdepositooriumi]] tegevjuht, 1996–1998 [[Tallinna väärtpaberibörs|Tallinna Väärtpaberibörsi]] juhatuse liige, 1998–2000 Tradenet Systemsi asutaja ja tegevjuht, 2000–2003 CMA Percivali inseneeria asepresident, 2004–2009 [[Elisa Eesti]] teenuste arendusjuht, 2009–2013 Elisa Eesti teenuste ja protsesside juht, 2013–2014 Eventici asutaja ja tegevjuht, 2013–2014 Percival Software'i arendusjuht, 2014–2015 [[Starman]]<nowiki/>i teenuste ja võrguoperatsioonide juht, 2014–2016 Skillifici kaasasutaja ja tehnoloogiajuht, 2016–2022 [[Pipedrive|Pipedrive'i]] inseneeria ning teadus- ja arendustegevuse asepresident, 2022–2023 Viveo Healthi tehnoloogiajuht, 2023–2025 [[Omniva]] juhatuse liige (innovatsiooni- ja tehnoloogiajuht), 2025. aastast Omniva juhatuse esimees.<ref name="Omniva-EE-20250303">{{Cite web|url=https://www.omniva.ee/uudised/omniva-uue-juhina-alustas-tood-martti-kuldma/|title=Omniva uue juhina alustas tööd Martti Kuldma|publisher=Omniva|date=3. märts 2025|access-date=1. oktoober 2025|language=et}}</ref><ref name="ERR-20250303" /><ref name="CEP-20250310" /> == Avalik tegevus == Kuldma on osalenud mitmel konverentsil ja avalikus arutelus, kus on käsitletud juhtimise, tehnoloogia ja organisatsioonide muutumise teemasid. 2025. aastal esines ta ettekandega „From CTO to CEO: Transforming Omniva National Postal into a Product-Led Company“ [[Global Agile Summit]] konverentsil.<ref name="GlobalAgile">{{Cite web|url=https://schedule.globalagilesummit.com/event/from-cto-to-ceo-transforming-omniva-national-postal-into-a-product-led-company/|title=Global Agile Summit 2025 – Martti Kuldma|publisher=Global Agile Summit|date=2025|access-date=1. oktoober 2025|language=en}}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Ta on jaganud oma kogemusi rahvusvahelises „Scrum Master Toolbox“ taskuhäälingus, kus rääkis sajandivanuste organisatsioonide muutmisest läbi toote­põhise lähenemise.<ref name="Podcast">{{Cite web|url=https://scrum-master-toolbox.org/2025/05/podcast/bonus/bonus-martti-kuldma-shares-how-to-transform-century-old-organizations-through-product-driven-agile-transformation/|title=Martti Kuldma shares how to transform century-old organizations through product-driven agile transformation|publisher=Scrum Master Toolbox Podcast|date=mai 2025|access-date=1. oktoober 2025|language=en}}</ref> == Viited == <references /> {{JÄRJESTA:Kuldma, Martti}} [[Kategooria:Eesti ärijuhid]] [[Kategooria:Eesti majandustegelased]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1971]] pjot9951m1pl9di1mzqnr7m850ir7ex 0 692886 7213646 7199257 2026-08-13T14:24:41Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7213646 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}} {{See artikkel| räägib tantsustiilist; laulu kohta vaata artiklit [[Lambada (laul)]]}} '''Lambada''' on Brasiiliast pärit Ladina-Ameerika tantsustiil, mis sai rahvusvaheliselt tuntuks 1980. aastate lõpus.<ref>https://sonaveeb.ee/search/unif/est,rus/dsall/lambada/1/est</ref> Tants on tuntud oma sensuaalse liikumise, kiire tempo ja tiheda kehakontakti poolest. Lambada ühendab elemente [[carimbóst]], [[salsast]], [[merenguest]] ja teistest tantsudest. Tänapäeval on lambada andnud aluse mitmele teisele tantsustiilile, eeskätt [[Brasiilia zoukile]].<ref>https://www.dancecentral.co.uk/DanceNtral/Articles/lambada.htm</ref> == Ajalugu == Lambada kujunes välja 1970.–1980. aastatel Põhja-Brasiilia osariigis Pará, eriti Belémi linnas. Kohalik carimbó rahvatants mõjutas tugevalt lambada varaseid vorme. Carimbó’t tantsiti paljajalu ja puusadega ringe tehes, mis kandus edasi ka lambadasse. 1980. aastate lõpul aitasid lambada rahvusvahelist levikut Prantsuse muusikaprodutsendid Olivier ja [[Jean Karaks]], kes tutvustasid tantsu Euroopas koos ansambliga [[Kaoma]]. Kaoma 1989. aasta hittsingel "[[Lambada (laul)|Lambada]]", mis põhines Boliivia lool "[[Llorando se fue]]" (esitajaks Los Kjarkas), tõi tantsule ülemaailmse tuntuse.<ref>https://historytimelines.co/timeline/lambada#:~:text=Origin%20of%20Lambada,and%20eventually%20around%20the%20world.</ref> Nimi "lambada" tuleneb portugali keelest ja sõnast, mis tähendab "piitsutama" ja kirjeldab tantsu kiireid liigutusi. See saavutas sensuaalse maine tänu oma tihedalt embavatele ja põimunud reitele, mis moodustavad kolm sammu ja hoiavad mustrit.<ref>https://kids.britannica.com/students/article/lambada/314442</ref> == Iseloomulikud jooned == Lambada on paaristants, mida tantsitakse tihedas kehakontaktis. Tantsijad liiguvad sujuvalt, tehes lainetavaid liigutusi puusadega ja sageli keerutades. Tantsu tempo on kiire ning nõuab head koordinatsiooni ja kehavalitsemist. Riietus on tavaliselt värvikas ja suvine, sageli rannalikumates oludes.<ref>https://dancefans.cultu.be/lambada{{Kõdulink|aeg=juuli 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ==Lambada tunnussammud<ref name="ReferenceA">https://web.archive.org/web/20250528061008/https://americanlambada.org/lambada-faqs#:~:text=In%20Lambada%2C%20the%20music%20tends,they%20do%20in%20Brazilian%20Zouk.</ref>== '''Boneca („kaltsunukk“)'''- See hõlmab peamiselt õlaliigutusi, seega kuigi käsi võib pöörata omamoodi „tuuliku“ moodi, lähtuvad nii käte kui ka pea liigutused tegelikult õlgadest. Bonecat saab tantsida nii ooteasendis kui ka eraldi – WiFi abil. Boneca sooritamiseks peab kõigepealt olema kindel arusaam põhisammudest, eriti külgmistest ja diagonaalsetest sammudest. '''Chicote ('piits')'''- Hääldatakse 'shi-kotch' ja see on üsna terav pealiigutus, mida tehakse muusikas teatud aktsentide (tavaliselt '1' või '5') peale. Sageli õpetatakse seda nii, et pea kallutatakse ette '8' peale, lükatakse tagasi '1' peale ja seejärel tuleb pea aeglasemalt tagasi pöörata. Kuid on mitu muusikalist hetke, kus chicote't saab sooritada. Sellele lisandub spetsiifiline jalgade töö. '''Wi-Fi'''- Partnerid tantsivad ilma füüsilise kontaktita, jätab vaatlejale mulje, et juhtimine ja järgimine toimuvad võluväel. Kuid on vaja väga kindlat ja edasijõudnud tehnikat, mis hõlmab täiuslikku keskendumist ja peent järgimist. Kasutada saab erinevat tüüpi boneca't, chicote't ja keerutusi, samuti põhisamme. Wi-Fi olulised põhielemendid on Basic 1 samm (kohapeal astumine), lateraalne Basic samm, eesmine ja tagumine diagonaalne Basic samm, lisaks Soltinho. '''Soltinho'''- See on samm, mis liigub ringis, tavaliselt ümber juhi ja päripäeva. Sellel liigutusel on variatsioone, kuid põhiline soltinho on kolm sammu ettepoole alustades paremalt jalalt, seejärel kolmesammuline pööre vasakule koos külg- või diagonaalse sammu ettevalmistusega asendis 5-6 ja pööre asendis 7. See pööre peab alati algama ja lõppema näoga juhi poole. Soltinhot kasutatakse paljudes lambada olukordades – sealhulgas WiFi ajal, kui tantsija juhib rohkem kui ühte järgijat, ja sünnipäevatantsu põhistiilina. == Muusika == Lambada muusika ühendab Ladina-Ameerika rütme ja pop-elemente, kasutades elektroonilisi instrumente, traditsioonilisi trumme ja meloodilisi refrääne. Muusika on tavaliselt [[4/4 taktimõõdus]] ja kiire tempoga, mille järgi on kerge tantsida, kuid mis nõuab energiat ja vilumust.<ref name="ReferenceA" /> == Lambada Eestis == Lambada jõudis Eestisse 1990. aastate alguses, olles osa laiemast Lääne popkultuuri mõjust, mis saabus pärast Eesti iseseisvuse taastamist. Tants ja sellega seotud muusika said populaarseks ööklubides ja suvetantsupidudel, kus mängiti sageli Kaoma hittlugu „Lambada“. Tants oli lühikest aega moes nii noorte hulgas kui ka tantsuklubides, kuid kadus kiiresti aktiivsest kasutusest. Eestikeelne versioon laulust „Lambada“ ilmus 1990. aastal, mille tõlkis Heldur Karmo.<ref>https://sasslantis.ee/lyrics-kaoma-lambada_eesti_keeles_</ref> == Mõju ja tänapäev == Kuigi lambada kaotas 1990. aastate keskpaigaks oma peamise populaarsuse, on see jätkuvalt tuntud ladina tantsumaailmas. Paljud tänapäeva tantsustiilid, näiteks zouk (eriti Brasiilia zouk), on lambadast tugevalt mõjutatud ja arenenud selle baasil.<ref name="ReferenceA" /> ==Viited== {{Viited}} [[Kategooria:Tantsud]] 09dw4jdrt2hb46iq0neybwd6lurteeh 0 693807 7213628 7145932 2026-08-13T13:46:48Z Amherst99 15496 /* */ 7213628 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=oktoober}} [[Fail:Oleg Salûkov.jpg|pisi|Oleg Saljukov (2015)]] '''Oleg Leonidovitš Saljukov''' ([[vene keel]]es ''Олег Леонидович Салюков''; sündinud [[21. mai]]l [[1955]] [[Saratov]]is) on Vene sõjaväelane. Ta on [[Venemaa]] armee [[kindral]] ja alates 2025. aastast [[Venemaa Julgeolekunõukogu]] asesekretär. Enne seda oli ta aastatel 2014–2025 Venemaa [[Maavägi|maavägede]] ülemjuhataja. Lisaks oli ta aastatel 2023–2025 [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sissetungi ajal Ukrainasse]] läbi viidud ühise sõjalise operatsiooni asejuht. Varem oli ta aastatel 2010–2014 peastaabi ülema asetäitja ja aastatel 2008–2010 juhtis Kaug-Ida sõjaväeringkonda. == Noorpõlv ja teenistuskäik == Oleg Saljukovi isa [[Leonid Saljukov|Leonid Ivanovitš Saljukov]] (1920–2006) teenis tankistina ja saavutas Suure Isamaasõja ajal [[kindralmajor]]i auastme. Oleg kasvas [[Penza]]s, lõpetades 1972. aastal Penza 6. keskkooli. 1977. aastal lõpetas Saljukov kiitusega Uljanovski kaardiväe kõrgema tankijuhtimiskooli. Ta täiendas end Malinovski nimelises soomusjõudude sõjaväeakadeemias , mille lõpetas kiitusega 1985. aastal. Hiljem, 1996. aastal, täiendas ta end relvajõudude peastaabi sõjaväeakadeemias. Saljukovi sõjaväeline karjäär hõlmab mitmesuguseid rolle ja piirkondi. Ta teenis aastatel 1977–1982 Kiievi sõjaväeringkonnas ning hiljem oli Moskva sõjaväeringkonnas väljaõppetankirügemendi ülema asetäitja ja tankirügemendi ülem. Märkimisväärselt oli ta 121. motoriseeritud laskurdiviisi ja 81. kaardiväe motoriseeritud laskurdiviisi ülem. Tema juhtimisõigus laienes Kaug-Ida sõjaväeringkonnale, kus ta oli staabiülem ja 35. ühendatud relvaarmee ülem. Saljukov sai mitmeid edutamisi, saavutades nii [[major]]i ja [[polkovnik]]u auastme. 12. juunil 2006 ülendati ta kindralkoloneliks. 10. detsembril 2010 määrati ta Venemaa Föderatsiooni relvajõudude peastaabi ülema asetäitjaks. == Ülemjuhataja == Saljukov asus Venemaa Föderatsiooni maavägede ülemjuhataja rolli 2. mail 2014 pärast president [[Vladimir Putin]]i dekreedi saamist. Samuti on ta aastatel 2014–2024 juhtinud võidupühal Moskvas [[Punane väljak|Punasel väljakul]] toimunud sõjaväeparaade. Saljukov ülendati 22. veebruaril 2019 armeekindraliks, millega ta oli toona Venemaa 65. sõjaväeline juht, kes sellise au on pälvinud. 1. oktoobril 2014 teatas ta, et maavägede päeva, millega mälestatakse Vene armee asutamist [[Ivan IV]] poolt 1550. aastal, tähistatakse sellest ajast alates pärjapaneku tseremooniaga [[Georgi Žukov]]i memoriaali juures ja veteranide, sealhulgas endiste ülemjuhatajate kohtumisega.<ref>{{Netiviide |kuupäev=1 oktoober 2014 |pealkiri=В российских Сухопутных войсках объявили о новой воинской традиции |url=https://www.interfax.ru/russia/399559 |väljaanne=interfax.ru}}</ref> Ühendkuningriigi valitsus kehtestas talle 2022. aastal Vene-Ukraina sõjaga seoses sanktsioonid. 2022. aasta veebruaris lisati Saljukov Euroopa Liidu sanktsioonide nimekirja, kuna ta on "vastutav Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja iseseisvust ning Ukraina stabiilsust või julgeolekut õõnestavate ja ohustavate tegevuste ja poliitika aktiivse toetamise ja rakendamise eest".<ref>{{Netiviide |pealkiri=Council Decision (CFSP) 2022/265 of 23 February 2022 amending Decision 2014/145/CFSP concerning restrictive measures in respect of actions undermining or threatening the territorial integrity, sovereignty and independence of Ukraine |url=https://eur-lex.europa.eu/eli/dec/2022/265/oj/eng |väljaanne=EUR-Lex}}</ref> Jaanuaris 2023 määrati Saljukov koos [[Aleksei Kim]]i ja [[Sergei Surovikin]]iga üheks Venemaa sissetungi käigus Ukrainasse toimunud ühise sõjalise operatsiooni kolmest asekomandörist. Ülemjuhatajaks sai peastaabi ülem [[Valeri Gerassimov]]. 15. mail 2025 tagandas Vladimir Putin Saljukovi maavägede ülemjuhataja kohalt ja kuulutas tema mantlipärijaks [[Andrei Mordvitšov]]i.<ref>{{Netiviide |kuupäev=16. mai 2025 |pealkiri=Putin vabastas ametist Vene maaväe ülema |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120377776/putin-vabastas-ametist-vene-maavae-ulema |vaadatud=18. mai 2025 |väljaanne=Delfi}}</ref> See toimus mitu päeva enne Saljukovi 70. sünnipäeva, mil ta on seaduse järgi kohustatud tegevteenistusest erru minema. Seejärel määrati Saljukov Venemaa Julgeolekunõukogu asesekretäriks. Nõukogul on mitu asesekretäri. == Teenistus == {| class="wikitable" !Ametikoht !Periood |- |Rühmaohvitser, kompaniiohvitser, staabiülem – pataljoniülem Kiievi sõjaväeringkonnas |1977–1982 |- |Väljaõppetankirügemendi ülema asetäitja Väljaõppetankirügemendi ülem Moskva sõjaväeringkonna kaardiväe tankidiviisi ülema asetäitja |1985–1994 |- |81. kaardiväe motolaskurdiviisi staabiülema ja armeeülema (35. armee) ülem, Kaug-Ida sõjaväeringkonna ülemjuhataja asetäitja |1994–1997 |- |Kaug-Ida sõjaväeringkonna staabiülem - ülemjuhataja esimene asetäitja |2005–2008 |- |Kaug-Ida sõjaväeringkonna ülemjuhataja |2008–2010 |- |Vene Föderatsiooni relvajõudude peastaabi ülema asetäitja |2010–2014 |- |Venemaa maavägede ülemjuhataja |2014–2025 |- |Ukraina ühendvägede rühma ülema asetäitja |2023–2025 |- |Venemaa Julgeolekunõukogu asesekretär |2025–tänapäev |} == Viited == {{JÄRJESTA:Saljukov Oleg}} [[Kategooria:Venemaa kindralid]] [[Kategooria:Austuse ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1955]] 4f6do8c7xat1g3edevbm33h7sd659vq 0 694517 7213882 7043099 2026-08-14T01:15:20Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7213882 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Mariusz_Czerkawski.jpg|pisi|Mariusz Czerkawski]] '''Mariusz Krzysztof Czerkawski''' (sündinud [[13. aprill|13. aprillil]] [[1972]] [[Radomsko]]s) on [[Poola]] endine elukutseline [[Jäähoki|jäähokimängija]].<ref>{{Netiviide |url=https://czerkawski.info/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2025-05-29 |arhiivimisaeg=2025-05-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250529042404/https://czerkawski.info/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Ta mängis [[NHL|National Hockey League'is]] (NHL) [[Boston Bruins]]i, [[Edmonton Oilers]]i, [[New York Islanders]]i, [[Montreal Canadiens]]i ja [[Toronto Maple Leafs]]i meeskondades.<ref>https://www.eliteprospects.com/player/1467/mariusz-czerkawski</ref> Lisaks NHL-ile on ta mänginud ka Euroopa klubides. Püsiva väravakütina oli Czerkawski esimene NHL-is mänginud mängija, kes oli sündinud ja treenitud Poolas. Ta esindas korduvalt [[Poola jäähokikoondis|Poolat]] rahvusvahelisel tasandil, sealhulgas [[1992. aasta taliolümpiamängud|1992. aasta taliolümpiamängudel]] ning [[1992. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1992]]. ja [[2002. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2002. aasta maailmameistrivõistlustel]]. 1991. aastal valiti ta [[NHL Entry Draft|NHL-i ''draft''<nowiki>'is]] Boston Bruinsi poolt 106. valikuna.<ref>https://www.eliteprospects.com/draft/nhl-entry-draft/1991</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} * [https://www.nhl.com/player/mariusz-czerkawski-8458620 Profiil NHL.com lehel] * [https://www.eliteprospects.com/player/1467/mariusz-czerkawski Profiil lehel eliteprospects.com] * [https://www.hockeydb.com/ihdb/stats/pdisplay.php?pid=9992 Profiil lehel hockeydb.com] {{JÄRJESTA:Czerkawski, Mariusz}} [[Kategooria:Poola jäähokimängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1972]] 17y6f3vdi6j9ry6r0maal37psfjtsmz 0 694597 7213934 7174092 2026-08-14T06:11:04Z Robert Treufeldt 9117 7213934 wikitext text/x-wiki Crosskart on [[Autoralli|ralliks]]/[[Rallikross|rallikrossiks]] mõeldud väikese massiga, toruraamil, mootorratta mootoriga sõiduk.<ref>{{Netiviide |pealkiri=What Kind of Engines Do Crosskarts Use? |url=https://crosskarts101.com/threads/what-kind-of-engines-do-crosskarts-use.86/ |vaadatud=25. juunil 2025 |arhiivimisaeg=2025-08-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250810081444/https://crosskarts101.com/threads/what-kind-of-engines-do-crosskarts-use.86/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Võistlustel kasutatavad crosskardid kaaluvad umbes 430 kg ja nende mootorid arendavad umbes 150 [[Hobujõud|hobujõudu]]. See tähendab, et kardid kiirendavad nullist saja kilomeetrini tunnis vaid 2-3 sekundiga.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-08-09 |pealkiri=Mis on Crosskart? |url=https://crosskart.ee/mis-on-crosskart/ |vaadatud=2025-06-20 |väljaanne=Crosskart - Crosskart Rallisprindi Eesti kodulehekülg. |keel=et}}</ref> Eestis on crosskartidele mõeldud võistlused populaarsust kogumas ning üritusi korraldatakse nii selleks ette nähtud radadel kui ka muudes huvitavates kohtades, näiteks [[Vasalemma karjäär|Vasalemma karjääris]] ja vana [[Raadi sõjaväelennuväli|Raadi lennuvälja]] ümbruses. == Võistlusklassid == Eestis on crosskartide võistlusklassid sarnased rahvusvahelistele, jagunedes peamiselt järgmisteks:<ref>{{Netiviide |pealkiri=Võistlusklassid |url=https://estrx.eu/dokumendid/ |vaadatud=2025-06-20 |täpsustus=Rallycross championship sporting regulations 2025 2-3 lk |keel=et}}</ref> ==== Crosskart 125/250 cm³ ==== Noorteklass, kus sõidetakse 125 ja 250 cm³ mootoritega crosskartidega. ==== Crosskart 650 cm³ ==== Vahepealne klass täiskasvanutele, kus sõidetakse 650 cm³ mootoritega crosskartidega, mis on crosskart Xtremest lihtsama ehitusega ja odavamad. ==== Crosskart Xtreme<ref>{{Netiviide|kuupäev=2018|pealkiri=Technical Regulations NORDIC EUROPEAN ZONE (NEZ) CROSSKART Xtrem 2018|url=https://fia-nez.eu/wp-content/uploads/2020/01/2018-NEZ-Technical-Regulations-Xtrem.pdf|vaadatud=25. juunil 2025|arhiivimisaeg=2025-08-10|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250810081442/https://fia-nez.eu/wp-content/uploads/2020/01/2018-NEZ-Technical-Regulations-Xtrem.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> ==== Kõrgeima taseme võistlusklass täiskasvanutele, kus kasutatakse 750-900 cm³ mootoreid. == Ajalugu ja areng Eestis == Crosskardid said Eestis laiemalt tuntuks 2010. aastatel, kui juba toimuvatel rallikrossivõistlustel lisati juurde crosskardi võistlusklass. Eestis on välja kujunenud tugev võistlussari ning kohalikud sõitjad osalevad ka rahvusvahelistel võistlustel. == Eesti võistlusrajad == Crosskartide võistlusi korraldatakse Eestis mitmetel radadel, mis on spetsiaalselt kohandatud rallikrossiks: [[Kulbilohu rallikrossirada|Kulbilohu]], [[Misso rallikrossirada|Misso]], [[Piiroja rallikrossirada|Piiroja]], [[Raassilla rallikrossirada|Raassilla]] ja [[Kehala rallikrossirada|Kehala]] rallikrossirajad ning [[Laitse Rallypark]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Võistlused |url=https://estrx.eu/voistlused/ |vaadatud=2025-06-20 |täpsustus=Rallycross championship sporting regulations 2025 2 lk |keel=et}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://autosport.ee autosport.ee] *[https://speed-car.com/index-e.html speedcar.com] *[https://rallikross.ee Eesti rallikross] [[Kategooria:Autosport]] [[Kategooria:Sõidukid]] m9blfp0f9tckxwr27hj3w9aqv925duu 0 696884 7213708 7212976 2026-08-13T15:57:08Z Heakeel 122460 7213708 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=aprill}} [[Fail:Eesti.raudteevõrk.Üldkaart.png|pisi|500x500px|Eesti raudteede ajalooline kaart]] '''Eesti raudteetranspordi''' algus jääb 19. sajandi teise poolde, täpsemalt 1870. aastasse, kui avati [[Balti raudtee]]. See oli Eesti esimene raudteeliin, mis ühendas [[Paldiski]], [[Tallinn|Tallinna]], [[Rakvere]] ja [[Narva]] [[Peterburi|Peterburiga]]. Pärast seda laienes raudteevõrk kiiresti. Balti raudtee ühendati [[Tartu]] ja [[Valga]] kaudu [[Riia|Riiaga]] ning laiarööpmeline raudtee jõudis ka [[Haapsalu|Haapsallu]], [[Petseri]] ja [[Võru|Võrru]]. Väiksema asustuse ja nõudlusega piirkondadesse rajati kitsarööpmelisi juurdeveoraudteid, nii said raudteeühenduse ka [[Pärnu]] ja [[Viljandi]]. Pärast Eesti iseseisvumist raudteevõrgu laiendamine jätkus – ehitati mitu kitsarööpmelist lõiku ning laiarööpmeline [[Tartu–Koidula raudteelõik|Tartu–Petseri raudtee]]. Avati ka esimene elektrifitseeritud raudteelõik Tallinna ja [[Pääsküla]] vahel. Nõukogude okupatsiooni ajal suleti kõik kitsarööpmelised raudteed, kuid Tallinnast Pärnu ja Viljandi ning Pärnust [[Mõisaküla|Mõisakülla]] ehitati uus laiarööpmeline raudtee. Reisijateveo arendamiseks elektrifitseeriti raudteelõike Tallinna ümbruses. Pärast Eesti taasiseseisvumist raudtee osatähtsus majanduses vähenes. Raudteede üldine seisund oli väga vilets, mistõttu suleti [[Riisipere]]-Haapsalu ning Pärnu-Mõisaküla raudteelõigud. 21. sajandil on suurema kasutusega raudteid järgemööda remonditud. See on ka võimaldanud tõsta rongide piirkiirust. Lühenenud sõiduaeg ning 2014. aastal kasutusele võetud uued reisirongid on tõstnud reisijate arvu. Kaubavahetuse langus [[Venemaa]]ga on seevastu oluliselt vähendanud kaubavedu.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Toomas Pott {{!}} |kuupäev=2024-02-06 |pealkiri=Raudteevedude kadumine kasvatab Eesti Raudtee kahjumit ka järgmistel aastatel |url=https://www.err.ee/1609245093/raudteevedude-kadumine-kasvatab-eesti-raudtee-kahjumit-ka-jargmistel-aastatel |vaadatud=2025-07-01 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Ehitama on hakatud ka [[Standardrööpmeline raudtee|standardrööpmelist]] [[Rail Baltic|Rail Balticut]], mille üks eesmärke on ühendada Balti riigid Euroopa raudteevõrku. == Raudtee areng enne Eesti iseseisvumist == [[Pilt:Russie d'Europe administrative vers 1880.jpg|pisi|Raudteetaristu [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] Euroopa osas, 1880. aastal]] [[1870|1870. aastal]] oli [[Eesti]] [[Euroopa]] viimaseid piirkondi, kuhu jõudis raudtee. Hiljem jõudis raudtee [[Raudteetransport Moldovas|Moldovasse]] (1871), [[Raudteetransport Bosnia ja Hertsegoviinas|Bosnia ja Hertsegoviinasse]] (1872), [[Raudteetransport Põhja-Makedoonias|Põhja-Makedooniasse]] (1873), [[Raudteetransport Montenegros|Montenegrosse]] (1901), [[Raudteetransport Islandil|Islandile]] (1913) ja [[Raudteetransport Albaanias|Albaaniasse]] (1917). ===Laiarööpmelise raudtee areng=== {{Vaata|Balti raudtee}} Esimene [[laiarööpmeline raudtee]] avati liikluseks [[5. november|5. novembril]] 1870 [[Paldiski]]–[[Tallinn]]a–[[Narva]]–[[Gattšina]] lõigul, mis samal aastal ühendati [[Peterburi]]–[[Varssavi]] raudteega. [[Balti Raudtee Selts]] pikendas 1870. aastal liini Gattšinast [[Tosno]]ni, misläbi tekkis ühendus [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] [[Nikolai raudtee]]ga (''Николаевская железная дорога''). [[Balti raudtee]] veermiku teenindamiseks ehitati Tallinna [[Balti Raudtee Peatehased]] ja vagunite valmistamiseks [[Dvigatel]]i vagunitehas. [[Tapa-Tartu raudtee|Tapa–Tartu raudtee]] valmis [[1876]]. aastal, [[Tartu-Valga raudtee|Tartu–Valga raudtee]]liin [[1887]] ja [[Valga–Petseri raudtee|Valga–Võru–Pihkva raudtee]] [[1889]]. Raudteelaste väljaõpetamiseks asutati [[1880]]. aastal [[Tallinna Raudtee Tehnikakool|Tallinna (Revali) Raudtee Tehnikakool]]. 1898. aastal valmis ka [[Pihkva-Bologoje raudtee|Pihkva–Bologoje raudtee]]liin, mis ühendas Eesti [[Venemaa sisekubermangud]]ega (läbi [[Valga (Liivimaa)|Valga]]). Tänu Eesti raudteevõrgule saavutas [[Tallinna sadam]] Venemaa Keisririigi sadamate seas [[väliskaubandus]]es käibelt 4. koha. ===Kitsarööpmelise raudtee areng=== {{Vaata|Kitsarööpmeline raudtee Eestis}} 1886. aastal ehitati esimene kitsarööpmeline raudtee [[Kunda tsemenditehas]]esse. Piirkondlikke kitsarööpmelisi raudteid arendasid majanduslikult enamarenenud [[Liivimaa kubermang]]us [[Esimene Juurdeveoraudteede Selts]] (Esimene Vene Juurdeveo-Raudtee Selts) ja [[1898]]. aastal asutatud [[Liivimaa Juurdeveoraudtee Selts]]. ==Raudtee Eesti Vabariigis== [[Pilt:Reisirong Balti jaamas.jpg|pisi|vasakul|Reisirong väljumas Balti jaamast, aasta 1920]] 15. novembril 1918 teatas teedeminister [[Ferdinand Peterson]] ringkirjalise telegrammiga, et Eesti riigiraudteede ülemaks on määratud insener [[Karl Ipsberg]]. Seda loeti Raudteevalitsuse tegevuse alguseks. 1923. aastal ostis riik 262 kilomeetrit Esimese Juurdeveo Seltsi [[Kitsarööpmeline raudtee Eestis|kitsarööpmelist raudteed]]. 21. aprillil 1938 nimetati Raudteevalitsus Raudteede Talituseks. Esimese Eesti Vabariigi olulisemad raudteeprojektid olid [[Tartu–Petseri raudtee|Tartu–Petseri]] ja [[Rapla–Virtsu raudtee]] ehitus 1920. aastate lõpul ja 1930. aastate algul ning [[Lelle–Papiniidu raudtee|Lelle–Papiniidu]] otsetee ehitamine Pärnusse. 1931. aastal avati otseühenduseks [[Petseri]]ga [[Tartu–Petseri raudtee]]. Enne II maailmasõda toimus raudteeliiklus Eesti Vabariigist Venemaale läbi [[Irboska]] raudteepiiripunkti. Olulist rolli Eesti raudteearhitektuuri kujunemisel mängisid tollal arhitektid [[Leon Johanson]] ja [[Hendrik Otloot]].<ref>[https://web.archive.org/web/20220701100121/http://www.estonica.org/et/Eesti_raudteearhitektuur/Eesti_Vabariigi_aeg/ Eesti Vabariigi aeg]; Estonica.org</ref> Iseseisvusajal oli eraisikul võimalik tellida erarong (kolm reisijatevagunit ja pagasivagun) tariifiga 4 krooni kilomeetri eest ning minimaalse sõidumaaga 30 kilomeetrit. See oli kallim kui sama vahemaa läbimine lennuki või taksoga<ref name="RgGQw" />. 1. aprillil 1939 oli Eestis 1231,9&nbsp;km laiarööpmelisi raudteid 103 veduri ja 351 reisi- ja 3558 kaubavaguniga ning 909,3&nbsp;km kitsarööpmelisi raudteid 172 reisi- ja 2075 kaubavaguniga. ==Raudtee okupeeritud Eestis== [[Pilt:Su252-98 Valga.JPG|pisi|Auruvedur Su-251-98 [[Valga]]s]] [[Pilt:Keila jaam.jpg|pisi|Pääsküla–Keila [[Elektriraudtee|elektrifitseeritud raudtee]]liini avamine [[Keila raudteejaam]]as, juuli 1958]] [[Pilt:AS Elroni Pääsküla depoo.jpg|pisi|1962. aastal avatud [[Pääsküla depoo]], mida tänapäeval haldab AS Elron]] [[1940]]. aastal, kui Eesti raudtee liideti [[NSVL|NSV Liidu]] raudteevõrku, oli Eesti üldkasutatavate raudteede pikkus 1447&nbsp;km, sellest *772 km [[Laiarööpmeline raudtee|laiarööpmelist]] ja *675 km [[Kitsarööpmeline raudtee|kitsarööpmelist]] raudteed. [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu]] otsusega 30.08.1940 anti endise [[Teedeministeerium]]i [[Raudteede talitus]]e varad, asjaajamine ja arhiiv üle [[Eesti NSV Raudteevalitsus]]ele. [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsiooni]] ajal 1941–1944 alustas [[Eesti Raudteede Valitsus]] Saksa okupatsioonivõimude alluvuses tööd 29. augustil 1941. 26.septembril 1941 allutati kogu [[Ida-alade Riigikomissariaat|idaalade]] raudteevõrk Põhja Raudtee Peadirektsioonile Vilniuses (''Haupteisenbahndirektion in Wilna'') ja novembrist Põhja Raudtee Peadirektsioonile Riias. Paralleelselt tegutses ka [[Saksa Riigiraudtee]]le alluv ametkond I Raudteekäitisdirektsioon (''Eisenbahn-Betriebsdirektion 1 in Reval''), mis asus Eesti Raudteede Valitsusega samas hoones ja mille peaülesanne oli raudteede ekspluatatsiooni järelevalve, liikluslubade andmine, sõiduplaanide kooskõlastamine ja ilmselt ka koostöö koordineerimine Saksa sõjaväevõimudega. Eesti Raudteevalitsusele allusid Eesti territooriumil olevad raudteelinid ja [[Irboska|Irboska]]–[[Pihkva]] raudteeliin, ida pool Narvat allus raudtee Saksa armeele. 1. maist 1943 liideti Eesti Raudteevalitsus I Raudteekäitisdirektsiooniga ja asutuse nimetuseks sai Eesti Raudteepiirkonna Direktsioon (''Eisenbahnbezirksdirektion Estland''). Direktsioon lõpetas tegevuse 1944. aasta sügisel. 1944. aastal sügisel taastati [[NSV Liidu Teede Rahvakomissariaat|NSV Liidu Teede Rahvakomissariaa]]dile alluva Eesti NSV Raudteevalitsuse tegevus. 1953. aasta mais moodustati juhtkonnaga Riias [[Oktoobrirevolutsiooni ordeniga Balti raudtee|Balti Raudtee]] ja selle allüksustena [[Eesti Raudtee Tallinna Raudteekond|Tallinna]], [[Eesti Raudtee Tartu Raudteekond|Tartu]] ja [[Eesti Raudtee Pärnu Raudteekond|Pärnu]] jaoskonnad. 1956. aasta aprillis loodi uuesti [[Eesti NSV Raudteevalitsus]]. 1963. aastal loodi uuesti [[Oktoobrirevolutsiooni ordeniga Balti raudtee|Balti Raudtee]] ja sellesse kuuluv [[Balti Raudtee Eesti Raudteekond]]. Balti Raudtee Eesti Raudteekonna (BRER) koosseisus oli 18 isemajandavat liiniettevõtet ja raudteekonna omamajandus, mis koosnes 86 [[raudteejaam]]ast ja 85 [[peatuspunkt]]ist, 3 taastusrongist, kauba-arvestuskontorist ning tehnoloogia ja eelarve gruppidest. BRERile alluvateks isemajandavateks liiniettevõteteks olid: * [[Tallinna veduridepoo|Tallinna]] ja [[Tapa veduridepoo]]d; * [[Tallinna vagunidepoo|Tallinna]] ja [[Tapa vagunidepoo]]d; * Tallinna, Tapa ja Tartu teejaoskonnad; * Tallinna ja Tartu signalisatsiooni ja sidejaoskonnad; * [[Tallinna raudteejaam]]; * Tallinna linna [[Kopli kaubajaam|kaubajaam]]; * Tallinna mehhaniseeritud laadimisjaoskond; * Tallinna tsiviilehitusjaoskond; * Tallinna energiavarustuse jaoskond; * Teemasinajaam nr 89; * Tallinna kaitseistandite jaoskond; * Tallinna jaama vaksal; * Materiaal-tehnilise varustuse osakond. :BRERi struktuuriüksused 1991. aasta seisuga: * [[Tallinna raudteejaam|Tallinna jaam]]; * [[Ülemiste raudteejaam|Ülemiste jaam]]; * [[Muuga raudteejaam|Muuga jaam]]; * [[Tallinna veduridepoo]]; * [[Tapa veduridepoo]]; * [[Tallinna vagunidepoo]]; * [[Tapa vagunidepoo]]; * [[Valga külmutusvagunite depoo]]; Oktoobrirevolutsiooni ordeniga Balti raudtee opereeris koostöös NSV Liidu raudteeasutustega kaugraudteeliine nagu näiteks [[Tallinna–Moskva rongiliin|Tallinna-Moskva rongiliin]]i ja [[Tallinna–Pärnu–Riia rongiliin]]i. Vastavalt Eesti Vabariigi Valitsuse määrusele nr 182 (12.09.1991) reorganiseeriti Eesti Raudteekond alates 1. jaanuarist 1992 Riigiettevõtteks [[Eesti Raudtee]]<ref>[https://web.archive.org/web/20191019194012/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000017103 Eesti Raudteevalitsus (1944 - 1997)], The National Archives of Estonia</ref>. ==Raudtee pärast iseseisvuse taastamist== [[Pilt:Oil train with EVR Eesti Raudtee 2M62 Co-Co+Co-Co locomotive.Narva, Estonia. May 1996.jpg|pisi|AS [[Eesti Raudtee]] kaksikvedur [[2M62]] Narvas, 1996]] [[Pilt:GE C36-7i 1500.jpg|pisi|2002. aastal Eestisse jõudnud Ameerika päritolu vedur [[GE C36-7|GE C36-7i]]-1500]] [[Pilt:Nõmme jaam ja ER2T-2112 11-11-2007.jpg|pisi|vasakul|[[Riia Vagunitehas]]es toodetud elektrirong [[ER2]]T-2112 [[Nõmme jaam]]as (2007)]] [[Pilt:DR1B 3706-03 Viljandis peale reisi 0045 09-07-2008.jpg|pisi|Aastatel 1997–2013 Eestis reisijate veoga tegelenud ettevõtte AS [[Edelaraudtee]] reisirong [[Viljandi jaam]]as (2008)]] [[Pilt:Moskva-Tallinn reisirong Tapal.jpg|pisi|AS [[GoRail]]i [[Tallinna–Moskva rongiliin|Moskva-Tallinn]] reisirong Tapal]] [[Pilt:Koidula raudteepiirijaam.JPG|pisi|2011. aastal avatud [[Koidula raudteepiirijaam]]]] [[Pilt:Reisirongiliiklus Tartus.jpg|pisi|ASi [[Elron]] [[Stadler FLIRT]] reisirongid Tartu jaamas, 2021]] [[Pilt:Vedur C30-M-1559 "Rudolf" Tapal.jpg|pisi|AS [[Operail]]i diiselvedur [[C30-M]] Tapal. Tegemist on esimese taasiseseisvunud Eestis valmistatud veduriga, mis valmis [[Tapa depoo]]s 2018]] [[Pilt:Elektrirong Škoda EMU Ev21 Pääskülas.jpg|pisi|2024. aastal Eestisse jõudnud uus kahesüsteemne elektrirong [[Škoda EMU Ev21]] [[Pääsküla jaam]]as]] 1991. aastal iseseisvus Eesti Raudtee, reisijateveoks oli kasutusel 17 [[elektrirong]]i koosseisu ja üle 20 [[diiselrong]]i. 15. septembril 1995 lõpetas Eesti Raudtee reisirongiliikluse [[Keila–Haapsalu raudtee]] [[Riisipere-Haapsalu raudtee|Riisipere–Haapsalu raudtee]]liinil. 30. jaanuaril 1996 lõpetas Eesti Raudtee reisirongiliikluse [[Pärnu–Mõisaküla raudtee]]liinil, [[Tallinna–Pärnu–Riia raudtee]]l. 1997. aastal oli Eestis avalikke raudteid 1021 kilomeetrit, mis andis raudteedevõrgu tiheduseks 23&nbsp;km 1000&nbsp;km² kohta. Kahe rööpapaariga raudteid oli Eestis 103 kilomeetrit. Elektrirongide jaoks oli kontaktliiniga varustatud 132 kilomeetrit raudteid. Lisaks riigiraudteele kuulus mitmesugustele ettevõtetele kokku ligi 650 kilomeetrit raudteeliine.<ref name="roheline" /> 30. jaanuaril 1997 asutati riigiettevõte [[Edelaraudtee]] AS, mis võttis üle diiselreisirongiliikluse korraldamise [[Tallinna–Pärnu rongiliin|Tallinnast Pärnu]], [[Tallinna–Viljandi rongiliin|Tallinna–Viljandi]], [[Tallinna–Narva rongiliin|Tallinna–Narva]], [[Tallinna–Tartu rongiliin|Tallinna–Tartu]], [[Tartu–Valga rongiliin|Tartu–Valga]] ja [[Tartu–Koidula rongiliin|Orava suunal]]. 3. oktoobril 1997 asutati AS Eesti Raudtee, mis jätkas Eesti Raudtee äritegevustega. 12. novembril 1997 erastati [[Keila–Haapsalu raudteelõik|Riisipere–Haapsalu–Rohuküla raudtee]] [[Aarne Taal]]ile. 1. mail 1998 alustas Riisipere–Haapsalu–Rohuküla liinil tegevust OÜ [[Haapsalu Raudtee]].<ref name="w76CN" /> 22. detsembril 1998 asutati riigiettevõte Elektriraudtee AS, mis võttis üle elektrirongiliikluse korraldamise. 2000. aastal suleti Pärnu ja Mõisaküla vaheline raudteelõik ka kaubarongidele. Peatselt võeti Läti poolel rööpad üles ning varasem raudteeühendus [[Tallinna–Pärnu–Riia raudtee|Mõisaküla ja Riia]] vahel katkes. 29. novembril 2000 erastati Edelaraudtee AS koos Tallinnast [[Lelle raudteejaam|Lelle]]ni ja sealt Pärnusse (ja [[Mõisaküla raudteejaam|Mõisakül]]la) ja Viljandisse suunduvate raudteeharudega. 4. märtsist 2001 lõpetas Edelaraudtee AS reisijateveo Narva suunal, samuti [[Kagu-Eesti]]s [[Tartu–Jõgeva raudtee|Tartu–Jõgeva]] liinil ning vähendas reise [[Tallinna-Tartu raudteeliin|Tallinna–Tartu]] liinil, sest [[Teede- ja Sideministeerium]]i korraldatud reisijaveokonkurss Tallinna–Tartu ja Tallinna–Narva liinidele kukkus läbi. Teede- ja sideminister Toivo Jürgensoni korraldusel püüti raudtee reisijateveo katkemise kompenseerimiseks talvel parandada külateede olukorda [[Põlvamaa]]l, [[Võrumaa]]l ja [[Valgamaa]]l, võimaldamaks ronge asendada bussiliiklusega. Lumerikka ja tuisuse talve tõttu sai selline teedeehitus omamoodi raudteevastase tegevuse sümboliks.<ref name="Oa5Z9" /><ref name="hpaJb" /> 2001. aasta 1. septembril taastas Edelaraudtee AS reisijateveo liinidel Tartu–Orava ja Tapa–Jõhvi.<ref name="sõiduplaan-1.09.2001" /> 2004. aastal lõpetas OÜ Haapsalu Raudtee rongiliikluse Riisipere–Haapsalu–Rohuküla liinil ja müüs rööpad vanametalliks.<ref name="3XZ3L" /> 2008. aastal võeti üles ka Mõisaküla ja Pärnu vaheline raudteelõik.<ref name="CDQCW" /> [[2011]]. aastal valmis [[Koidula raudteejaam|Koidula raudteepiirijaam]].<ref name="q1IL9" /> 27. veebruaril 2012 pikendas Edelaraudtee Tartu–Koidula rongiliini, mis polnud toiminud üle 10 aasta, taas [[Piusa raudteejaam|Piusa]]ni.<ref name="uZalc" /> 1. juulil 2013 alustas Elektriraudtee AS reisijatevedu uute Stadleri elektrirongidega, kokku soetati neid 18.<ref name="ERajalugu" /> Alates 1. jaanuarist 2014 võttis AS-iks Eesti Liinirongid ümber nimetatud Elektriraudtee AS [[Elron]]i kaubamärgi all reisijateveo Edelaraudteelt üle ka diiselrongidega teenindatud liinidel ja hakkas reisijaid vedama uute Stadleri diiselrongidega, kokku soetati neid 20.<ref name="ERajalugu" /> 8. detsembril 2018 lõpetati [[Lelle-Pärnu raudtee|Lelle–Pärnu raudteeliinil]] rongiliiklus, seoses halvenenud taristu tõttu. Reisirongiliiklus asendati bussidega. Pärnusse ei saa rongiga enne aastat 2030, kui valmib [[Rail Baltic]]. 8. detsembril 2019 avati [[Riisipere]]–[[Turba]] elektrifitseeritud raudteelõik. Turbani reisirongiliikluse pikendamine oli I etapp kahe etapilisest plaanist taastada rongiliiklus Riisiperest kuni [[Haapsalu|Haapsaluni]] ja sealt edasi [[Rohuküla|Rohukülani]] välja. Samuti oli selle lõigu avamine märgilise tähtsusega, sest see oli esimene suurem raudtee ehitamise ja mitte raudtee renoveerimise projekt taasiseseisvunud Eestis. {| class="wikitable sortable" |+ Veomahud taasiseseisvunud Eestis <ref name="Stat" /> |- ! scope="col" | Aasta ! scope="col" | Veosekäive, tuhat tonn-km ! scope="col" | Sõitjakäive, tuhat sõitja-km |- | style="text-align: center;" | 1991 || style="text-align: right;" | 6 545 000 || style="text-align: right;" | 1 273 000 |- | style="text-align: center;" | 1992 || style="text-align: right;" | 3 617 500 || style="text-align: right;" | 952 800 |- | style="text-align: center;" | 1993 || style="text-align: right;" | 3 813 300 || style="text-align: right;" | 722 411 |- | style="text-align: center;" | 1994 || style="text-align: right;" | 3 716 800 || style="text-align: right;" | 537 153 |- | style="text-align: center;" | 1995 || style="text-align: right;" | 3 850 700 || style="text-align: right;" | 408 223 |- | style="text-align: center;" | 1996 || style="text-align: right;" | 4 177 400 || style="text-align: right;" | 308 685 |- | style="text-align: center;" | 1997 || style="text-align: right;" | 5 143 200 || style="text-align: right;" | 261 864 |- | style="text-align: center;" | 1998 || style="text-align: right;" | 6 057 500 || style="text-align: right;" | 236 311 |- | style="text-align: center;" | 1999 || style="text-align: right;" | 7 276 600 || style="text-align: right;" | 237 957 |- | style="text-align: center;" | 2000 || style="text-align: right;" | 8 185 700 || style="text-align: right;" | 260 542 |- | style="text-align: center;" | 2001 || style="text-align: right;" | 8 525 708 || style="text-align: right;" | 182 375 |- | style="text-align: center;" | 2002 || style="text-align: right;" | 9 736 061 || style="text-align: right;" | 177 693 |- | style="text-align: center;" | 2003 || style="text-align: right;" | 9 685 364 ||style="text-align: right;" | 181 452 |- | style="text-align: center;" | 2004 || style="text-align: right;" | 10 648 419 || style="text-align: right;" | 192 484 |- | style="text-align: center;" | 2005 || style="text-align: right;" | 10 629 397 || style="text-align: right;" | 246 951 |- | style="text-align: center;" | 2006 || style="text-align: right;" | 10 504 253 || style="text-align: right;" | 255 861 |- | style="text-align: center;" | 2007 || style="text-align: right;" | 8 425 351 || style="text-align: right;" | 271 735 |- | style="text-align: center;" | 2008 || style="text-align: right;" | 5 960 906 || style="text-align: right;" | 274 432 |- | style="text-align: center;" | 2009 || style="text-align: right;" | 5 934 113 || style="text-align: right;" | 249 446 |- | style="text-align: center;" | 2010 || style="text-align: right;" | 6 642 314 || style="text-align: right;" | 247 900 |- | style="text-align: center;" | 2011 || style="text-align: right;" | 6 260 587 ||style="text-align: right;" | 241 309 |- | style="text-align: center;" | 2012 || style="text-align: right;" | 5 126 400 || style="text-align: right;" | 235 821 |- | style="text-align: center;" | 2013 || style="text-align: right;" | 4 721 558 || style="text-align: right;" | 224 859 |- | style="text-align: center;" | 2014 || style="text-align: right;" | 3 256 074 || style="text-align: right;" | 281 876 |- | style="text-align: center;" | 2015 || style="text-align: right;" | 3 116 798 || style="text-align: right;" | 288 685 |- | style="text-align: center;" | 2016 || style="text-align: right;" | 2 339 882 || style="text-align: right;" | 315 653 |- | style="text-align: center;" | 2017 || style="text-align: right;" | 2 324 759 || style="text-align: right;" | 366 385 |- | style="text-align: center;" | 2018 || style="text-align: right;" | 2 593 878 || style="text-align: right;" | 416 846 |- | style="text-align: center;" | 2019 || style="text-align: right;" | 2 157 318 || style="text-align: right;" | 391 688 |- | style="text-align: center;" | 2020 || style="text-align: right;" | 1 728 529 || style="text-align: right;" | 263 373 |- | style="text-align: center;" | 2021 || style="text-align: right;" | 2 128 032 || style="text-align: right;" | 290 368 |} ==Eestis ehitatud raudteede nimekiri == {| class="wikitable" !colspan="8" align="center" style="background:#A4D3EE"|Eestis ehitatud raudteed<ref name="TRF8t" /> |- !Aasta !Raudtee nimetus !Rööpmelaius avamisel !Pikkus km !Märkused |- | 1870 | Paldiski–[[Tallinna–Narva raudtee|Tallinna–Narva–Vene piir]] ([[Balti raudtee]]) | laiarööpmeline | 269 | vt [[Tallinna–Keila raudtee]], [[Keila–Paldiski raudtee]] ja [[Tallinna–Narva raudtee]]. |- | 1876 | [[Tapa–Tartu raudtee|Tapa–Tartu]] | laiarööpmeline | 112 | |- | 1889 | [[Pihkva–Riia raudtee]]:<br> [[Tartu–Valga raudtee]]haru<br> [[Valga–Petseri raudtee]] | laiarööpmeline | 208 | Osa [[Peterburi–Varssavi raudtee]]st Pihkvas hargnenud [[Pihkva–Riia raudtee]]st<br>[[Valga]] ja [[Tartu]] vahel, mis ühendas läbi [[Tapa–Tartu raudtee]] Põhja-Eesti, [[Eestimaa kubermang]]uga ja <br>Valga ja Petseri vahel, mis ühendas [[Liivimaa kubermang]]u [[Pihkva kubermang]]u, [[Peterburi]] ja [[Venemaa sisekubermangud]]ega |- | 1896 | [[Pärnu–Mõisaküla–Viljandi raudtee|Pärnu–Mõisaküla–Viljandi]] | kitsarööpmeline | 94,6 | vt [[Valga–Ruhja–Pärnu raudtee]] koos [[Laatre-Viljandi raudtee|Mõisaküla–Viljandi haruteega]] |- | 1901 | [[Tallinna–Viljandi raudteeliin|Tallinna–Viljandi (haruga Türilt Paidesse)]] | kitsarööpmeline | 153,6 | Asendati aastatel [[1971]]–[[1973]] [[laiarööpmeline raudtee|laiarööpmelise raudteega]] |- | 1902 | Läti piir – Koikküla – Mõniste – Läti piir | kitsarööpmeline | 33,9 | Osa [[Valga–Mõniste–Ape–Aluksne–Gulbene raudtee]]st |- | 1906 | [[Keila–Haapsalu raudtee|Keila–Haapsalu]] | laiarööpmeline | 85 | |- | 1913 | [[Liiva–Vääna raudtee|Liiva–Vääna]] | kitsarööpmeline | 22 | Raudtee eksisteeris 1913–1962, lõik Liiva ja Nõmme-Väikse vahel ([[Liiva–Nõmme-Väikse raudtee|Liiva – Nõmme-Väikse raudtee]]) kuni 1971. |- | 1918 | [[Paide–Tamsalu raudtee|Paide–Tamsalu]] | kitsarööpmeline | 48 | |- | 1923 | [[Valga–Koikküla raudtee|Valga–Koikküla]] | kitsarööpmeline | 15 | |- | 1923 | [[Riisselja–Orajõe raudtee|Riisselja–Orajõe]] | kitsarööpmeline | 44 | 1930. aastal pikendati (5,6&nbsp;km) [[Ikla]]ni |- | 1926 | [[Sonda–Mustvee raudtee|Sonda–Mustvee]] | kitsarööpmeline | 63 | |- | 1928 | [[Lelle–Papiniidu raudtee|Lelle–Papiniidu]] (haruga [[Viluvere]]st [[Vana-Vändra]]sse) | kitsarööpmeline | 82 | Oli osaks [[Lelle]]–[[Pärnu]] raudteeliinist. Teel oli kokku 46 silda, millest suurimad oli 127&nbsp;m pikkune [[Sindi]] raudbetoonsild, 32&nbsp;m pikkune terassild. |- | 1931 | [[Rapla–Virtsu raudtee|Rapla–Virtsu]] | kitsarööpmeline | 96 | Raudtee oli kasutusel 1931–1968. [[Raikküla]]ni (Raikülani) käisid rongid 1971. aastani, et teenindada seal asunud Nõukogude Liidu sõjaväebaasi. |- | 1931 | [[Tartu–Petseri raudtee|Tartu–Petseri]] | laiarööpmeline | 88 | |- | 1981 | [[Pärnu-Mõisaküla raudtee|Pärnu–Mõisaküla raudtee]] | laiarööpmeline | 50 | Raudtee oli osa [[Tallinna-Pärnu-Riia raudtee|Tallinna–Pärnu–Riia raudteeliinist]]. Pärnu–Mõisaküla raudteelõik oli kasutusel 1981–2000. |} ===Raudtee elektrifitseerimine=== Märtsis 1923 eraldas Riigikogu Eesti riigiraudteele [[Tallinna–Pääsküla raudteeliin]]i elektrifitseerimiseks 34 miljonit [[Eesti mark]]a, hiljem summat täiendati. 1922–1923 ehitati Sooniste, hilisema [[Turba raudteejaam]]a lähedale [[Ellamaa elektrijaam]], mis hakkas elektriga varustama Tallinna–Haapsalu liini raudteeobjekte, [[Tallinna–Pääsküla raudteeliin]]i elektriraudteed ja hiljem ka [[Nõmme linn|Nõmmet]] [[Tallinn]]a lähedal 35&nbsp;kV vahelduvpingega. {| class="wikitable" |- !Aeg !Sündmus !Elektrifitseeritud raudteelõigu pikkus |- |19. august 1924 |[[Tallinna–Pääsküla raudteeliin|Tallinna–Pääsküla raudteelõigul]] valminud [[kontaktvõrk]] pingestati alalispingele 1200 V ja teedeminister [[Karl Kark]]i osavõtul toimus esimene täispikk proovisõit [[mootorvagun]]iga M1 |11 km |- |1939/1940 |alustati [[elavhõbealaldi]]tega [[veoalajaam]]a rajamist [[Järve (Tallinn)|Järve]]le |- |1942–1944 |[[kontaktvõrk]] demonteeriti | −11 km |- |11. august 1946 |esimene elektrirongi [[proovisõit]] taastatud [[Tallinna–Pääsküla raudteeliin]]il, mille [[kontaktliin]] oli lülitatud alalispingele 1100 V |11 km |- |19. juuli 1958 |avati Pääsküla–Keila elektrifitseeritud raudteelõik |15,7 km |- |30. detsember 1958 |[[Tallinn]]ast [[Balti jaam]]ast väljus rong [[Klooga]]le, et avada [[Keila]]–[[Klooga]] elektrifitseeritud raudteelõik. Lõiku toideti [[Keila]]s paiknenud ajutisest [[rändalajaam]]ast. |9 km |- |17. juuni 1960 |avati uue raudteena ehitatud ja elektrifitseeritud [[Klooga–Kloogaranna raudteelõik]] |3 km |- |4. november 1961 |avati [[Klooga]]–[[Paldiski]] elektrifitseeritud raudteelõik |11,8 km |- |15. juuli 1965 |avati Keila–Vasalemma elektrifitseeritud raudteelõik |10,6 km |- |31. detsember 1967 |[[Keila]]s pingestati uus statsionaarne [[veoalajaam]] |- |30. jaanuar 1974 |algas regulaarne elektrirongide liiklus liinil [[Tallinn]]–[[Kehra]]. Valminud lõiku toideti uuest [[Raasiku]]l paiknevast veoalajaamast. |39 km |- |3. august 1978 |avati [[Kehra]]–[[Aegviidu]] elektrifitseeritud raudteelõik |17 km |- |4. september 1981 |avati [[Vasalemma]]–[[Riisipere]] elektrifitseeritud raudteelõik |14 km |- |8. detsember 2019 |avati [[Riisipere]]–[[Turba]] elektrifitseeritud raudteelõik |6 km |} == Vaata ka == * [[Eesti raudteetransport]] * [[Eesti Raudteemuuseum]] * [[19. sajand Eestis]] == Viited == {{viited|2|allikad= <ref name="RgGQw">"Andke mulle erarong!" Rahvaleht, 17. detsember 1931, nr 148, lk 2.</ref> <ref name="roheline">[http://www.roheline.ee/pepe/transport.html Peep Mardiste "Eesti maismaatranspordi areng ja keskkond"] Vaadatud 25.04.2017</ref> <ref name="w76CN">[https://web.archive.org/web/20170427101343/http://www.tehnikamaailm.ee/seal-kus-rongid-enam-ei-soida/ Seal, kus rongid enam ei sõida] [[Tehnikamaailm]], 30. september 2010 (Vaadatud 27.4.2017)</ref> <ref name="Oa5Z9">[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/jurgensoni-tee-ehitus-kukkus-labi?id=1720500 Jürgensoni tee-ehitus kukkus läbi]. Delfi, 6. juuli 2001 (Vaadatud 27.4.2017)</ref> <ref name="hpaJb">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/valgalased-lapivad-talvel-teed?id=1248978 Valgalased lapivad talvel teed]. Delfi, 27. veebruar 2001 (Vaadatud 27.4.2017)</ref> <ref name="sõiduplaan-1.09.2001">"Reisirongide teenistuslik sõiduplaan alates 01.09.2001". Eesti Raudtee, Tallinn 2001.</ref> <ref name="3XZ3L">Kerli Kivistu. [http://tarbija24.postimees.ee/3456801/haapsalu-rongiliini-jarele-noudlus-kasvab Haapsalu rongiliini järele nõudlus kasvab]. Postimees, 5. jaanuar 2016 (Vaadatud 27.4.2017)</ref> <ref name="CDQCW">Urmas Saard. [http://www.kylauudis.ee/2016/07/17/siis-kui-reisirongid-liikusid-tallinnast-riiga-labi-parnu/ Siis, kui reisirongid liikusid Tallinnast Riiga läbi Pärnu]. Külauudised, 17. juuli 2016 (Vaadatud 27.4.2017)</ref> <ref name="q1IL9">[http://majandus24.postimees.ee/551890/koidula-raudteepiirijaam-elavdab-elu-louna-eestis "Koidula raudteepiirijaam elavdab elu Lõuna-Eestis". Postimees, 03.09.2011]</ref> <ref name="uZalc">[https://web.archive.org/web/20170427100300/https://vorumaateataja.ee/index.php/63-viimased-uudised/3623-tartu-koidula-liin-pikenes-piusani-vorru-joudmist-tuleb-veel-oodata Tartu-Koidula liin pikenes Piusani, Võrru jõudmist tuleb veel oodata]. [[Võrumaa Teataja]], 31. mai 2012 (Vaadatud 27.4.2017)</ref> <ref name="ERajalugu">[https://web.archive.org/web/20160702165844/http://elron.ee/elron/ajalugu/ AS Eesti Liinirongid koduleht] Vaadatud 26.04.2017</ref> <ref name="Stat">[http://www.stat.ee Statistikaameti andmebaas] Vaadatud 19.01.2020</ref> <ref name="TRF8t">Eesti : Eesti entsüklopeedia andmeil. III osa. Majandus. (toimetanud ja redigeerinud Karl Inno, Felix Oinas). Geislingen/St. : ERS : EÜkS, 1949, lk 128–129</ref> }} == Välislingid == * [[Mati Talvik]], [[Indrek Kangur]], [https://arhiiv.err.ee/vaata/ajavaod-raudteeriik-eesti Ajavaod: Raudteeriik Eesti]; ERR Videoarhiiv, 11. märts 2012 * [[Ester Vaitmaa]], [[Heiki Suurkask]], [[Liisi Viskus]], [https://forte.delfi.ee/artikkel/74586867/interaktiivne-kaart-enne-1940-aastat-rajati-uusi-raudteid-jargnenud-on-ainult-lammutamine Interaktiivne kaart. Enne 1940. aastat rajati uusi raudteid, järgnenud on ainult lammutamine], forte.delfi.ee, 22. mai 2016 * Liivi Uuet, [https://arvamus.postimees.ee/8236747/ajalugu-eesti-raudtee-justkui-ameerika-magedel-suured-plaanid-mis-lendasid-vastu-taevast AJALUGU ⟩ Eesti raudtee justkui Ameerika mägedel – suured plaanid, mis lendasid vastu taevast], arvamus.postimees.ee, 25. aprill 2025 [[Kategooria:Eesti raudteetransport]] [[Kategooria:Eesti ajalugu]] dxw2ipjjqg5gfs7gt1qx9irxvw2cdzu 7213784 7213708 2026-08-13T18:16:50Z Heakeel 122460 7213784 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=aprill}} [[Fail:Eesti.raudteevõrk.Üldkaart.png|pisi|500x500px|Eesti raudteede ajalooline kaart]] '''Eesti raudteetranspordi''' algus jääb 19. sajandi teise poolde, täpsemalt 1870. aastasse, kui avati [[Balti raudtee]]. See oli Eesti esimene raudteeliin, mis ühendas [[Paldiski]], [[Tallinn|Tallinna]], [[Rakvere]] ja [[Narva]] [[Peterburi|Peterburiga]]. Pärast seda laienes raudteevõrk kiiresti. Balti raudtee ühendati [[Tartu]] ja [[Valga]] kaudu [[Riia|Riiaga]] ning laiarööpmeline raudtee jõudis ka [[Haapsalu|Haapsallu]], [[Petseri]] ja [[Võru|Võrru]]. Väiksema asustuse ja nõudlusega piirkondadesse rajati kitsarööpmelisi juurdeveoraudteid, nii said raudteeühenduse ka [[Pärnu]] ja [[Viljandi]]. Pärast Eesti iseseisvumist raudteevõrgu laiendamine jätkus – ehitati mitu kitsarööpmelist lõiku ning laiarööpmeline [[Tartu–Koidula raudteelõik|Tartu–Petseri raudtee]]. Avati ka esimene elektrifitseeritud raudteelõik Tallinna ja [[Pääsküla]] vahel. Nõukogude okupatsiooni ajal suleti kõik kitsarööpmelised raudteed, kuid Tallinnast Pärnu ja Viljandi ning Pärnust [[Mõisaküla|Mõisakülla]] ehitati uus laiarööpmeline raudtee. Reisijateveo arendamiseks elektrifitseeriti raudteelõike Tallinna ümbruses. Pärast iseseisvuse taastamist raudtee osatähtsus majanduses vähenes. Raudtee üldine seisund oli väga vilets, mistõttu suleti [[Riisipere]]-Haapsalu ning Pärnu-Mõisaküla raudteelõigud. 21. sajandil on suurema kasutusega raudteid järgemööda remonditud. See on ka võimaldanud tõsta rongide piirkiirust. Lühenenud sõiduaeg ning 2014. aastal kasutusele võetud uued reisirongid on tõstnud reisijate arvu. Kaubavahetuse langus [[Venemaa]]ga on seevastu oluliselt vähendanud kaubavedu.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Toomas Pott {{!}} |kuupäev=2024-02-06 |pealkiri=Raudteevedude kadumine kasvatab Eesti Raudtee kahjumit ka järgmistel aastatel |url=https://www.err.ee/1609245093/raudteevedude-kadumine-kasvatab-eesti-raudtee-kahjumit-ka-jargmistel-aastatel |vaadatud=2025-07-01 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Ehitama on hakatud ka [[Standardrööpmeline raudtee|standardrööpmelist]] [[Rail Baltic|Rail Balticut]], mille üks eesmärke on ühendada Balti riigid Euroopa raudteevõrku. == Raudtee areng enne Eesti iseseisvumist == [[Pilt:Russie d'Europe administrative vers 1880.jpg|pisi|Raudteetaristu [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] Euroopa osas, 1880. aastal]] [[1870|1870. aastal]] oli [[Eesti]] [[Euroopa]] viimaseid piirkondi, kuhu jõudis raudtee. Hiljem jõudis raudtee [[Raudteetransport Moldovas|Moldovasse]] (1871), [[Raudteetransport Bosnia ja Hertsegoviinas|Bosnia ja Hertsegoviinasse]] (1872), [[Raudteetransport Põhja-Makedoonias|Põhja-Makedooniasse]] (1873), [[Raudteetransport Montenegros|Montenegrosse]] (1901), [[Raudteetransport Islandil|Islandile]] (1913) ja [[Raudteetransport Albaanias|Albaaniasse]] (1917). ===Laiarööpmelise raudtee areng=== {{Vaata|Balti raudtee}} Esimene [[laiarööpmeline raudtee]] avati liikluseks [[5. november|5. novembril]] 1870 [[Paldiski]]–[[Tallinn]]a–[[Narva]]–[[Gattšina]] lõigul, mis samal aastal ühendati [[Peterburi]]–[[Varssavi]] raudteega. [[Balti Raudtee Selts]] pikendas 1870. aastal liini Gattšinast [[Tosno]]ni, misläbi tekkis ühendus [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] [[Nikolai raudtee]]ga (''Николаевская железная дорога''). [[Balti raudtee]] veermiku teenindamiseks ehitati Tallinna [[Balti Raudtee Peatehased]] ja vagunite valmistamiseks [[Dvigatel]]i vagunitehas. [[Tapa-Tartu raudtee|Tapa–Tartu raudtee]] valmis [[1876]]. aastal, [[Tartu-Valga raudtee|Tartu–Valga raudtee]]liin [[1887]] ja [[Valga–Petseri raudtee|Valga–Võru–Pihkva raudtee]] [[1889]]. Raudteelaste väljaõpetamiseks asutati [[1880]]. aastal [[Tallinna Raudtee Tehnikakool|Tallinna (Revali) Raudtee Tehnikakool]]. 1898. aastal valmis ka [[Pihkva-Bologoje raudtee|Pihkva–Bologoje raudtee]]liin, mis ühendas Eesti [[Venemaa sisekubermangud]]ega (läbi [[Valga (Liivimaa)|Valga]]). Tänu Eesti raudteevõrgule saavutas [[Tallinna sadam]] Venemaa Keisririigi sadamate seas [[väliskaubandus]]es käibelt 4. koha. ===Kitsarööpmelise raudtee areng=== {{Vaata|Kitsarööpmeline raudtee Eestis}} 1886. aastal ehitati esimene kitsarööpmeline raudtee [[Kunda tsemenditehas]]esse. Piirkondlikke kitsarööpmelisi raudteid arendasid majanduslikult enamarenenud [[Liivimaa kubermang]]us [[Esimene Juurdeveoraudteede Selts]] (Esimene Vene Juurdeveo-Raudtee Selts) ja [[1898]]. aastal asutatud [[Liivimaa Juurdeveoraudtee Selts]]. ==Raudtee Eesti Vabariigis== [[Pilt:Reisirong Balti jaamas.jpg|pisi|vasakul|Reisirong väljumas Balti jaamast, aasta 1920]] 15. novembril 1918 teatas teedeminister [[Ferdinand Peterson]] ringkirjalise telegrammiga, et Eesti riigiraudteede ülemaks on määratud insener [[Karl Ipsberg]]. Seda loeti Raudteevalitsuse tegevuse alguseks. 1923. aastal ostis riik 262 kilomeetrit Esimese Juurdeveo Seltsi [[Kitsarööpmeline raudtee Eestis|kitsarööpmelist raudteed]]. 21. aprillil 1938 nimetati Raudteevalitsus Raudteede Talituseks. Esimese Eesti Vabariigi olulisemad raudteeprojektid olid [[Tartu–Petseri raudtee|Tartu–Petseri]] ja [[Rapla–Virtsu raudtee]] ehitus 1920. aastate lõpul ja 1930. aastate algul ning [[Lelle–Papiniidu raudtee|Lelle–Papiniidu]] otsetee ehitamine Pärnusse. 1931. aastal avati otseühenduseks [[Petseri]]ga [[Tartu–Petseri raudtee]]. Enne II maailmasõda toimus raudteeliiklus Eesti Vabariigist Venemaale läbi [[Irboska]] raudteepiiripunkti. Olulist rolli Eesti raudteearhitektuuri kujunemisel mängisid tollal arhitektid [[Leon Johanson]] ja [[Hendrik Otloot]].<ref>[https://web.archive.org/web/20220701100121/http://www.estonica.org/et/Eesti_raudteearhitektuur/Eesti_Vabariigi_aeg/ Eesti Vabariigi aeg]; Estonica.org</ref> Iseseisvusajal oli eraisikul võimalik tellida erarong (kolm reisijatevagunit ja pagasivagun) tariifiga 4 krooni kilomeetri eest ning minimaalse sõidumaaga 30 kilomeetrit. See oli kallim kui sama vahemaa läbimine lennuki või taksoga<ref name="RgGQw" />. 1. aprillil 1939 oli Eestis 1231,9&nbsp;km laiarööpmelisi raudteid 103 veduri ja 351 reisi- ja 3558 kaubavaguniga ning 909,3&nbsp;km kitsarööpmelisi raudteid 172 reisi- ja 2075 kaubavaguniga. ==Raudtee okupeeritud Eestis== [[Pilt:Su252-98 Valga.JPG|pisi|Auruvedur Su-251-98 [[Valga]]s]] [[Pilt:Keila jaam.jpg|pisi|Pääsküla–Keila [[Elektriraudtee|elektrifitseeritud raudtee]]liini avamine [[Keila raudteejaam]]as, juuli 1958]] [[Pilt:AS Elroni Pääsküla depoo.jpg|pisi|1962. aastal avatud [[Pääsküla depoo]], mida tänapäeval haldab AS Elron]] [[1940]]. aastal, kui Eesti raudtee liideti [[NSVL|NSV Liidu]] raudteevõrku, oli Eesti üldkasutatavate raudteede pikkus 1447&nbsp;km, sellest oli: * 772 km [[Laiarööpmeline raudtee|laiarööpmelist]] ja * 675 km [[Kitsarööpmeline raudtee|kitsarööpmelist]] raudteed. [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu]] 30.08.1940 otsusega anti endise [[Teedeministeerium]]i [[raudteede talitus]]e varad, asjaajamine ja arhiiv üle [[Eesti NSV Raudteevalitsus]]ele. [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsiooni]] ajal (1941–1944) alustas [[Eesti Raudteede Valitsus]] Saksa okupatsioonivõimude alluvuses tööd 29. augustil 1941. 26.septembril 1941 allutati kogu [[Ida-alade Riigikomissariaat|idaalade]] raudteevõrk Põhja Raudtee Peadirektsioonile Vilniuses (''Haupteisenbahndirektion in Wilna'') ja novembrist Põhja Raudtee Peadirektsioonile Riias. Paralleelselt tegutses ka [[Saksa Riigiraudtee]]le alluv ametkond I Raudteekäitisdirektsioon (''Eisenbahn-Betriebsdirektion 1 in Reval''), mis asus Eesti Raudteede Valitsusega samas hoones ja mille peaülesanne oli raudteede ekspluatatsiooni järelevalve, liikluslubade andmine, sõiduplaanide kooskõlastamine ja ilmselt ka koostöö koordineerimine Saksa sõjaväevõimudega. Eesti Raudteevalitsusele allusid Eesti territooriumil olevad raudteelinid ja [[Irboska|Irboska]]–[[Pihkva]] raudteeliin, ida pool Narvat allus raudtee Saksa armeele. 1. maist 1943 liideti Eesti Raudteevalitsus I Raudteekäitisdirektsiooniga ja asutuse nimetuseks sai Eesti Raudteepiirkonna Direktsioon (''Eisenbahnbezirksdirektion Estland''). Direktsioon lõpetas tegevuse 1944. aasta sügisel. 1944. aastal sügisel taastati [[NSV Liidu Teede Rahvakomissariaat|NSV Liidu Teede Rahvakomissariaa]]dile alluv Eesti NSV Raudteevalitsus. 1953. aasta mais moodustati juhtkonnaga Riias [[Oktoobrirevolutsiooni ordeniga Balti raudtee|Balti Raudtee]], mille allüksused olid [[Eesti Raudtee Tallinna Raudteekond|Tallinna]], [[Eesti Raudtee Tartu Raudteekond|Tartu]] ja [[Eesti Raudtee Pärnu Raudteekond|Pärnu]] jaoskonnad. 1956. aasta aprillis loodi uuesti [[Eesti NSV Raudteevalitsus]]. 1963. aastal loodi uuesti [[Oktoobrirevolutsiooni ordeniga Balti raudtee|Balti Raudtee]] ja selle allüksus [[Balti Raudtee Eesti Raudteekond]]. Balti Raudtee Eesti Raudteekonna koosseisus oli 18 isemajandavat liiniettevõtet ja raudteekonna omamajandus, mis koosnes 86 [[raudteejaam]]ast ja 85 [[peatuspunkt]]ist, kolmest taastusrongist, kauba-arvestuskontorist ning tehnoloogia ja eelarve gruppidest. Eesti Raudteekonnale allusid isemajandavad liiniettevõtted: * [[Tallinna veduridepoo|Tallinna]] ja [[Tapa veduridepoo]]d; * [[Tallinna vagunidepoo|Tallinna]] ja [[Tapa vagunidepoo]]d; * Tallinna, Tapa ja Tartu teejaoskonnad; * Tallinna ja Tartu signalisatsiooni ja sidejaoskonnad; * [[Tallinna raudteejaam]]; * Tallinna linna [[Kopli kaubajaam|kaubajaam]]; * Tallinna mehhaniseeritud laadimisjaoskond; * Tallinna tsiviilehitusjaoskond; * Tallinna energiavarustuse jaoskond; * Teemasinajaam nr 89; * Tallinna kaitseistandite jaoskond; * Tallinna jaama vaksal; * Materiaal-tehnilise varustuse osakond. :Eesti Raudteekonna struktuuriüksused 1991. aasta seisuga olid: * [[Tallinna raudteejaam|Tallinna jaam]]; * [[Ülemiste raudteejaam|Ülemiste jaam]]; * [[Muuga raudteejaam|Muuga jaam]]; * [[Tallinna veduridepoo]]; * [[Tapa veduridepoo]]; * [[Tallinna vagunidepoo]]; * [[Tapa vagunidepoo]]; * [[Valga külmutusvagunite depoo]]; Balti raudtee haldas koostöös NSV Liidu raudteeasutustega kaugraudteeliine nagu näiteks [[Tallinna–Moskva rongiliin|Tallinna-Moskva rongiliin]]i ja [[Tallinna–Pärnu–Riia rongiliin]]i. Vabariigi Valitsuse 12.09.1991 määrusega nr 182 reorganiseeriti Eesti Raudteekond alates 1. jaanuarist 1992 Riigiettevõtteks [[Eesti Raudtee]]<ref>[https://web.archive.org/web/20191019194012/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000017103 Eesti Raudteevalitsus (1944 - 1997)], The National Archives of Estonia</ref>. ==Raudtee pärast iseseisvuse taastamist== [[Pilt:Oil train with EVR Eesti Raudtee 2M62 Co-Co+Co-Co locomotive.Narva, Estonia. May 1996.jpg|pisi|AS [[Eesti Raudtee]] kaksikvedur [[2M62]] Narvas, 1996]] [[Pilt:GE C36-7i 1500.jpg|pisi|2002. aastal Eestisse jõudnud Ameerika päritolu vedur [[GE C36-7|GE C36-7i]]-1500]] [[Pilt:Nõmme jaam ja ER2T-2112 11-11-2007.jpg|pisi|vasakul|[[Riia Vagunitehas]]es toodetud elektrirong [[ER2]]T-2112 [[Nõmme jaam]]as (2007)]] [[Pilt:DR1B 3706-03 Viljandis peale reisi 0045 09-07-2008.jpg|pisi|Aastatel 1997–2013 Eestis reisijate veoga tegelenud ettevõtte AS [[Edelaraudtee]] reisirong [[Viljandi jaam]]as (2008)]] [[Pilt:Moskva-Tallinn reisirong Tapal.jpg|pisi|AS [[GoRail]]i [[Tallinna–Moskva rongiliin|Moskva-Tallinn]] reisirong Tapal]] [[Pilt:Koidula raudteepiirijaam.JPG|pisi|2011. aastal avatud [[Koidula raudteepiirijaam]]]] [[Pilt:Reisirongiliiklus Tartus.jpg|pisi|ASi [[Elron]] [[Stadler FLIRT]] reisirongid Tartu jaamas, 2021]] [[Pilt:Vedur C30-M-1559 "Rudolf" Tapal.jpg|pisi|AS [[Operail]]i diiselvedur [[C30-M]] Tapal. Tegemist on esimese taasiseseisvunud Eestis valmistatud veduriga, mis valmis [[Tapa depoo]]s 2018]] [[Pilt:Elektrirong Škoda EMU Ev21 Pääskülas.jpg|pisi|2024. aastal Eestisse jõudnud uus kahesüsteemne elektrirong [[Škoda EMU Ev21]] [[Pääsküla jaam]]as]] 1991. aastal iseseisvus Eesti Raudtee, reisijateveoks oli kasutusel 17 [[elektrirong]]i koosseisu ja üle 20 [[diiselrong]]i. 15. septembril 1995 lõpetas Eesti Raudtee reisirongiliikluse [[Keila–Haapsalu raudtee]] [[Riisipere-Haapsalu raudtee|Riisipere–Haapsalu raudtee]]liinil. 30. jaanuaril 1996 lõpetas Eesti Raudtee reisirongiliikluse [[Pärnu–Mõisaküla raudtee]]liinil, [[Tallinna–Pärnu–Riia raudtee]]l. 1997. aastal oli Eestis avalikke raudteid 1021 kilomeetrit, mis andis raudteedevõrgu tiheduseks 23&nbsp;km 1000&nbsp;km² kohta. Kahe rööpapaariga raudteid oli Eestis 103 kilomeetrit. Elektrirongide jaoks oli kontaktliiniga varustatud 132 kilomeetrit raudteid. Lisaks riigiraudteele kuulus mitmesugustele ettevõtetele kokku ligi 650 kilomeetrit raudteeliine.<ref name="roheline" /> 30. jaanuaril 1997 asutati riigiettevõte [[Edelaraudtee]] AS, mis võttis üle diiselreisirongiliikluse korraldamise [[Tallinna–Pärnu rongiliin|Tallinnast Pärnu]], [[Tallinna–Viljandi rongiliin|Tallinna–Viljandi]], [[Tallinna–Narva rongiliin|Tallinna–Narva]], [[Tallinna–Tartu rongiliin|Tallinna–Tartu]], [[Tartu–Valga rongiliin|Tartu–Valga]] ja [[Tartu–Koidula rongiliin|Orava suunal]]. 3. oktoobril 1997 asutati AS Eesti Raudtee, mis jätkas Eesti Raudtee äritegevustega. 12. novembril 1997 erastati [[Keila–Haapsalu raudteelõik|Riisipere–Haapsalu–Rohuküla raudtee]] [[Aarne Taal]]ile. 1. mail 1998 alustas Riisipere–Haapsalu–Rohuküla liinil tegevust OÜ [[Haapsalu Raudtee]].<ref name="w76CN" /> 22. detsembril 1998 asutati riigiettevõte Elektriraudtee AS, mis võttis üle elektrirongiliikluse korraldamise. 2000. aastal suleti Pärnu ja Mõisaküla vaheline raudteelõik ka kaubarongidele. Peatselt võeti Läti poolel rööpad üles ning varasem raudteeühendus [[Tallinna–Pärnu–Riia raudtee|Mõisaküla ja Riia]] vahel katkes. 29. novembril 2000 erastati Edelaraudtee AS koos Tallinnast [[Lelle raudteejaam|Lelle]]ni ja sealt Pärnusse (ja [[Mõisaküla raudteejaam|Mõisakül]]la) ja Viljandisse suunduvate raudteeharudega. 4. märtsist 2001 lõpetas Edelaraudtee AS reisijateveo Narva suunal, samuti [[Kagu-Eesti]]s [[Tartu–Jõgeva raudtee|Tartu–Jõgeva]] liinil ning vähendas reise [[Tallinna-Tartu raudteeliin|Tallinna–Tartu]] liinil, sest [[Teede- ja Sideministeerium]]i korraldatud reisijaveokonkurss Tallinna–Tartu ja Tallinna–Narva liinidele kukkus läbi. Teede- ja sideminister Toivo Jürgensoni korraldusel püüti raudtee reisijateveo katkemise kompenseerimiseks talvel parandada külateede olukorda [[Põlvamaa]]l, [[Võrumaa]]l ja [[Valgamaa]]l, võimaldamaks ronge asendada bussiliiklusega. Lumerikka ja tuisuse talve tõttu sai selline teedeehitus omamoodi raudteevastase tegevuse sümboliks.<ref name="Oa5Z9" /><ref name="hpaJb" /> 2001. aasta 1. septembril taastas Edelaraudtee AS reisijateveo liinidel Tartu–Orava ja Tapa–Jõhvi.<ref name="sõiduplaan-1.09.2001" /> 2004. aastal lõpetas OÜ Haapsalu Raudtee rongiliikluse Riisipere–Haapsalu–Rohuküla liinil ja müüs rööpad vanametalliks.<ref name="3XZ3L" /> 2008. aastal võeti üles ka Mõisaküla ja Pärnu vaheline raudteelõik.<ref name="CDQCW" /> [[2011]]. aastal valmis [[Koidula raudteejaam|Koidula raudteepiirijaam]].<ref name="q1IL9" /> 27. veebruaril 2012 pikendas Edelaraudtee Tartu–Koidula rongiliini, mis polnud toiminud üle 10 aasta, taas [[Piusa raudteejaam|Piusa]]ni.<ref name="uZalc" /> 1. juulil 2013 alustas Elektriraudtee AS reisijatevedu uute Stadleri elektrirongidega, kokku soetati neid 18.<ref name="ERajalugu" /> Alates 1. jaanuarist 2014 võttis AS-iks Eesti Liinirongid ümber nimetatud Elektriraudtee AS [[Elron]]i kaubamärgi all reisijateveo Edelaraudteelt üle ka diiselrongidega teenindatud liinidel ja hakkas reisijaid vedama uute Stadleri diiselrongidega, kokku soetati neid 20.<ref name="ERajalugu" /> 8. detsembril 2018 lõpetati [[Lelle-Pärnu raudtee|Lelle–Pärnu raudteeliinil]] rongiliiklus, seoses halvenenud taristu tõttu. Reisirongiliiklus asendati bussidega. Pärnusse ei saa rongiga enne aastat 2030, kui valmib [[Rail Baltic]]. 8. detsembril 2019 avati [[Riisipere]]–[[Turba]] elektrifitseeritud raudteelõik. Turbani reisirongiliikluse pikendamine oli I etapp kahe etapilisest plaanist taastada rongiliiklus Riisiperest kuni [[Haapsalu|Haapsaluni]] ja sealt edasi [[Rohuküla|Rohukülani]] välja. Samuti oli selle lõigu avamine märgilise tähtsusega, sest see oli esimene suurem raudtee ehitamise ja mitte raudtee renoveerimise projekt taasiseseisvunud Eestis. {| class="wikitable sortable" |+ Veomahud taasiseseisvunud Eestis <ref name="Stat" /> |- ! scope="col" | Aasta ! scope="col" | Veosekäive, tuhat tonn-km ! scope="col" | Sõitjakäive, tuhat sõitja-km |- | style="text-align: center;" | 1991 || style="text-align: right;" | 6 545 000 || style="text-align: right;" | 1 273 000 |- | style="text-align: center;" | 1992 || style="text-align: right;" | 3 617 500 || style="text-align: right;" | 952 800 |- | style="text-align: center;" | 1993 || style="text-align: right;" | 3 813 300 || style="text-align: right;" | 722 411 |- | style="text-align: center;" | 1994 || style="text-align: right;" | 3 716 800 || style="text-align: right;" | 537 153 |- | style="text-align: center;" | 1995 || style="text-align: right;" | 3 850 700 || style="text-align: right;" | 408 223 |- | style="text-align: center;" | 1996 || style="text-align: right;" | 4 177 400 || style="text-align: right;" | 308 685 |- | style="text-align: center;" | 1997 || style="text-align: right;" | 5 143 200 || style="text-align: right;" | 261 864 |- | style="text-align: center;" | 1998 || style="text-align: right;" | 6 057 500 || style="text-align: right;" | 236 311 |- | style="text-align: center;" | 1999 || style="text-align: right;" | 7 276 600 || style="text-align: right;" | 237 957 |- | style="text-align: center;" | 2000 || style="text-align: right;" | 8 185 700 || style="text-align: right;" | 260 542 |- | style="text-align: center;" | 2001 || style="text-align: right;" | 8 525 708 || style="text-align: right;" | 182 375 |- | style="text-align: center;" | 2002 || style="text-align: right;" | 9 736 061 || style="text-align: right;" | 177 693 |- | style="text-align: center;" | 2003 || style="text-align: right;" | 9 685 364 ||style="text-align: right;" | 181 452 |- | style="text-align: center;" | 2004 || style="text-align: right;" | 10 648 419 || style="text-align: right;" | 192 484 |- | style="text-align: center;" | 2005 || style="text-align: right;" | 10 629 397 || style="text-align: right;" | 246 951 |- | style="text-align: center;" | 2006 || style="text-align: right;" | 10 504 253 || style="text-align: right;" | 255 861 |- | style="text-align: center;" | 2007 || style="text-align: right;" | 8 425 351 || style="text-align: right;" | 271 735 |- | style="text-align: center;" | 2008 || style="text-align: right;" | 5 960 906 || style="text-align: right;" | 274 432 |- | style="text-align: center;" | 2009 || style="text-align: right;" | 5 934 113 || style="text-align: right;" | 249 446 |- | style="text-align: center;" | 2010 || style="text-align: right;" | 6 642 314 || style="text-align: right;" | 247 900 |- | style="text-align: center;" | 2011 || style="text-align: right;" | 6 260 587 ||style="text-align: right;" | 241 309 |- | style="text-align: center;" | 2012 || style="text-align: right;" | 5 126 400 || style="text-align: right;" | 235 821 |- | style="text-align: center;" | 2013 || style="text-align: right;" | 4 721 558 || style="text-align: right;" | 224 859 |- | style="text-align: center;" | 2014 || style="text-align: right;" | 3 256 074 || style="text-align: right;" | 281 876 |- | style="text-align: center;" | 2015 || style="text-align: right;" | 3 116 798 || style="text-align: right;" | 288 685 |- | style="text-align: center;" | 2016 || style="text-align: right;" | 2 339 882 || style="text-align: right;" | 315 653 |- | style="text-align: center;" | 2017 || style="text-align: right;" | 2 324 759 || style="text-align: right;" | 366 385 |- | style="text-align: center;" | 2018 || style="text-align: right;" | 2 593 878 || style="text-align: right;" | 416 846 |- | style="text-align: center;" | 2019 || style="text-align: right;" | 2 157 318 || style="text-align: right;" | 391 688 |- | style="text-align: center;" | 2020 || style="text-align: right;" | 1 728 529 || style="text-align: right;" | 263 373 |- | style="text-align: center;" | 2021 || style="text-align: right;" | 2 128 032 || style="text-align: right;" | 290 368 |} ==Eestis ehitatud raudteede nimekiri == {| class="wikitable" !colspan="8" align="center" style="background:#A4D3EE"|Eestis ehitatud raudteed<ref name="TRF8t" /> |- !Aasta !Raudtee nimetus !Rööpmelaius avamisel !Pikkus km !Märkused |- | 1870 | Paldiski–[[Tallinna–Narva raudtee|Tallinna–Narva–Vene piir]] ([[Balti raudtee]]) | laiarööpmeline | 269 | vt [[Tallinna–Keila raudtee]], [[Keila–Paldiski raudtee]] ja [[Tallinna–Narva raudtee]]. |- | 1876 | [[Tapa–Tartu raudtee|Tapa–Tartu]] | laiarööpmeline | 112 | |- | 1889 | [[Pihkva–Riia raudtee]]:<br> [[Tartu–Valga raudtee]]haru<br> [[Valga–Petseri raudtee]] | laiarööpmeline | 208 | Osa [[Peterburi–Varssavi raudtee]]st Pihkvas hargnenud [[Pihkva–Riia raudtee]]st<br>[[Valga]] ja [[Tartu]] vahel, mis ühendas läbi [[Tapa–Tartu raudtee]] Põhja-Eesti, [[Eestimaa kubermang]]uga ja <br>Valga ja Petseri vahel, mis ühendas [[Liivimaa kubermang]]u [[Pihkva kubermang]]u, [[Peterburi]] ja [[Venemaa sisekubermangud]]ega |- | 1896 | [[Pärnu–Mõisaküla–Viljandi raudtee|Pärnu–Mõisaküla–Viljandi]] | kitsarööpmeline | 94,6 | vt [[Valga–Ruhja–Pärnu raudtee]] koos [[Laatre-Viljandi raudtee|Mõisaküla–Viljandi haruteega]] |- | 1901 | [[Tallinna–Viljandi raudteeliin|Tallinna–Viljandi (haruga Türilt Paidesse)]] | kitsarööpmeline | 153,6 | Asendati aastatel [[1971]]–[[1973]] [[laiarööpmeline raudtee|laiarööpmelise raudteega]] |- | 1902 | Läti piir – Koikküla – Mõniste – Läti piir | kitsarööpmeline | 33,9 | Osa [[Valga–Mõniste–Ape–Aluksne–Gulbene raudtee]]st |- | 1906 | [[Keila–Haapsalu raudtee|Keila–Haapsalu]] | laiarööpmeline | 85 | |- | 1913 | [[Liiva–Vääna raudtee|Liiva–Vääna]] | kitsarööpmeline | 22 | Raudtee eksisteeris 1913–1962, lõik Liiva ja Nõmme-Väikse vahel ([[Liiva–Nõmme-Väikse raudtee|Liiva – Nõmme-Väikse raudtee]]) kuni 1971. |- | 1918 | [[Paide–Tamsalu raudtee|Paide–Tamsalu]] | kitsarööpmeline | 48 | |- | 1923 | [[Valga–Koikküla raudtee|Valga–Koikküla]] | kitsarööpmeline | 15 | |- | 1923 | [[Riisselja–Orajõe raudtee|Riisselja–Orajõe]] | kitsarööpmeline | 44 | 1930. aastal pikendati (5,6&nbsp;km) [[Ikla]]ni |- | 1926 | [[Sonda–Mustvee raudtee|Sonda–Mustvee]] | kitsarööpmeline | 63 | |- | 1928 | [[Lelle–Papiniidu raudtee|Lelle–Papiniidu]] (haruga [[Viluvere]]st [[Vana-Vändra]]sse) | kitsarööpmeline | 82 | Oli osaks [[Lelle]]–[[Pärnu]] raudteeliinist. Teel oli kokku 46 silda, millest suurimad oli 127&nbsp;m pikkune [[Sindi]] raudbetoonsild, 32&nbsp;m pikkune terassild. |- | 1931 | [[Rapla–Virtsu raudtee|Rapla–Virtsu]] | kitsarööpmeline | 96 | Raudtee oli kasutusel 1931–1968. [[Raikküla]]ni (Raikülani) käisid rongid 1971. aastani, et teenindada seal asunud Nõukogude Liidu sõjaväebaasi. |- | 1931 | [[Tartu–Petseri raudtee|Tartu–Petseri]] | laiarööpmeline | 88 | |- | 1981 | [[Pärnu-Mõisaküla raudtee|Pärnu–Mõisaküla raudtee]] | laiarööpmeline | 50 | Raudtee oli osa [[Tallinna-Pärnu-Riia raudtee|Tallinna–Pärnu–Riia raudteeliinist]]. Pärnu–Mõisaküla raudteelõik oli kasutusel 1981–2000. |} ===Raudtee elektrifitseerimine=== Märtsis 1923 eraldas Riigikogu Eesti riigiraudteele [[Tallinna–Pääsküla raudteeliin]]i elektrifitseerimiseks 34 miljonit [[Eesti mark]]a, hiljem summat täiendati. 1922–1923 ehitati Sooniste, hilisema [[Turba raudteejaam]]a lähedale [[Ellamaa elektrijaam]], mis hakkas elektriga varustama Tallinna–Haapsalu liini raudteeobjekte, [[Tallinna–Pääsküla raudteeliin]]i elektriraudteed ja hiljem ka [[Nõmme linn|Nõmmet]] [[Tallinn]]a lähedal 35&nbsp;kV vahelduvpingega. {| class="wikitable" |- !Aeg !Sündmus !Elektrifitseeritud raudteelõigu pikkus |- |19. august 1924 |[[Tallinna–Pääsküla raudteeliin|Tallinna–Pääsküla raudteelõigul]] valminud [[kontaktvõrk]] pingestati alalispingele 1200 V ja teedeminister [[Karl Kark]]i osavõtul toimus esimene täispikk proovisõit [[mootorvagun]]iga M1 |11 km |- |1939/1940 |alustati [[elavhõbealaldi]]tega [[veoalajaam]]a rajamist [[Järve (Tallinn)|Järve]]le |- |1942–1944 |[[kontaktvõrk]] demonteeriti | −11 km |- |11. august 1946 |esimene elektrirongi [[proovisõit]] taastatud [[Tallinna–Pääsküla raudteeliin]]il, mille [[kontaktliin]] oli lülitatud alalispingele 1100 V |11 km |- |19. juuli 1958 |avati Pääsküla–Keila elektrifitseeritud raudteelõik |15,7 km |- |30. detsember 1958 |[[Tallinn]]ast [[Balti jaam]]ast väljus rong [[Klooga]]le, et avada [[Keila]]–[[Klooga]] elektrifitseeritud raudteelõik. Lõiku toideti [[Keila]]s paiknenud ajutisest [[rändalajaam]]ast. |9 km |- |17. juuni 1960 |avati uue raudteena ehitatud ja elektrifitseeritud [[Klooga–Kloogaranna raudteelõik]] |3 km |- |4. november 1961 |avati [[Klooga]]–[[Paldiski]] elektrifitseeritud raudteelõik |11,8 km |- |15. juuli 1965 |avati Keila–Vasalemma elektrifitseeritud raudteelõik |10,6 km |- |31. detsember 1967 |[[Keila]]s pingestati uus statsionaarne [[veoalajaam]] |- |30. jaanuar 1974 |algas regulaarne elektrirongide liiklus liinil [[Tallinn]]–[[Kehra]]. Valminud lõiku toideti uuest [[Raasiku]]l paiknevast veoalajaamast. |39 km |- |3. august 1978 |avati [[Kehra]]–[[Aegviidu]] elektrifitseeritud raudteelõik |17 km |- |4. september 1981 |avati [[Vasalemma]]–[[Riisipere]] elektrifitseeritud raudteelõik |14 km |- |8. detsember 2019 |avati [[Riisipere]]–[[Turba]] elektrifitseeritud raudteelõik |6 km |} == Vaata ka == * [[Eesti raudteetransport]] * [[Eesti Raudteemuuseum]] * [[19. sajand Eestis]] == Viited == {{viited|2|allikad= <ref name="RgGQw">"Andke mulle erarong!" Rahvaleht, 17. detsember 1931, nr 148, lk 2.</ref> <ref name="roheline">[http://www.roheline.ee/pepe/transport.html Peep Mardiste "Eesti maismaatranspordi areng ja keskkond"] Vaadatud 25.04.2017</ref> <ref name="w76CN">[https://web.archive.org/web/20170427101343/http://www.tehnikamaailm.ee/seal-kus-rongid-enam-ei-soida/ Seal, kus rongid enam ei sõida] [[Tehnikamaailm]], 30. september 2010 (Vaadatud 27.4.2017)</ref> <ref name="Oa5Z9">[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/jurgensoni-tee-ehitus-kukkus-labi?id=1720500 Jürgensoni tee-ehitus kukkus läbi]. Delfi, 6. juuli 2001 (Vaadatud 27.4.2017)</ref> <ref name="hpaJb">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/valgalased-lapivad-talvel-teed?id=1248978 Valgalased lapivad talvel teed]. Delfi, 27. veebruar 2001 (Vaadatud 27.4.2017)</ref> <ref name="sõiduplaan-1.09.2001">"Reisirongide teenistuslik sõiduplaan alates 01.09.2001". Eesti Raudtee, Tallinn 2001.</ref> <ref name="3XZ3L">Kerli Kivistu. [http://tarbija24.postimees.ee/3456801/haapsalu-rongiliini-jarele-noudlus-kasvab Haapsalu rongiliini järele nõudlus kasvab]. Postimees, 5. jaanuar 2016 (Vaadatud 27.4.2017)</ref> <ref name="CDQCW">Urmas Saard. [http://www.kylauudis.ee/2016/07/17/siis-kui-reisirongid-liikusid-tallinnast-riiga-labi-parnu/ Siis, kui reisirongid liikusid Tallinnast Riiga läbi Pärnu]. Külauudised, 17. juuli 2016 (Vaadatud 27.4.2017)</ref> <ref name="q1IL9">[http://majandus24.postimees.ee/551890/koidula-raudteepiirijaam-elavdab-elu-louna-eestis "Koidula raudteepiirijaam elavdab elu Lõuna-Eestis". Postimees, 03.09.2011]</ref> <ref name="uZalc">[https://web.archive.org/web/20170427100300/https://vorumaateataja.ee/index.php/63-viimased-uudised/3623-tartu-koidula-liin-pikenes-piusani-vorru-joudmist-tuleb-veel-oodata Tartu-Koidula liin pikenes Piusani, Võrru jõudmist tuleb veel oodata]. [[Võrumaa Teataja]], 31. mai 2012 (Vaadatud 27.4.2017)</ref> <ref name="ERajalugu">[https://web.archive.org/web/20160702165844/http://elron.ee/elron/ajalugu/ AS Eesti Liinirongid koduleht] Vaadatud 26.04.2017</ref> <ref name="Stat">[http://www.stat.ee Statistikaameti andmebaas] Vaadatud 19.01.2020</ref> <ref name="TRF8t">Eesti : Eesti entsüklopeedia andmeil. III osa. Majandus. (toimetanud ja redigeerinud Karl Inno, Felix Oinas). Geislingen/St. : ERS : EÜkS, 1949, lk 128–129</ref> }} == Välislingid == * [[Mati Talvik]], [[Indrek Kangur]], [https://arhiiv.err.ee/vaata/ajavaod-raudteeriik-eesti Ajavaod: Raudteeriik Eesti]; ERR Videoarhiiv, 11. märts 2012 * [[Ester Vaitmaa]], [[Heiki Suurkask]], [[Liisi Viskus]], [https://forte.delfi.ee/artikkel/74586867/interaktiivne-kaart-enne-1940-aastat-rajati-uusi-raudteid-jargnenud-on-ainult-lammutamine Interaktiivne kaart. Enne 1940. aastat rajati uusi raudteid, järgnenud on ainult lammutamine], forte.delfi.ee, 22. mai 2016 * Liivi Uuet, [https://arvamus.postimees.ee/8236747/ajalugu-eesti-raudtee-justkui-ameerika-magedel-suured-plaanid-mis-lendasid-vastu-taevast AJALUGU ⟩ Eesti raudtee justkui Ameerika mägedel – suured plaanid, mis lendasid vastu taevast], arvamus.postimees.ee, 25. aprill 2025 [[Kategooria:Eesti raudteetransport]] [[Kategooria:Eesti ajalugu]] aneo0r8mhyatzuibbjanu2ckyk2s7cb 7213786 7213784 2026-08-13T18:29:53Z Heakeel 122460 /* Raudtee pärast iseseisvuse taastamist */ 7213786 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=aprill}} [[Fail:Eesti.raudteevõrk.Üldkaart.png|pisi|500x500px|Eesti raudteede ajalooline kaart]] '''Eesti raudteetranspordi''' algus jääb 19. sajandi teise poolde, täpsemalt 1870. aastasse, kui avati [[Balti raudtee]]. See oli Eesti esimene raudteeliin, mis ühendas [[Paldiski]], [[Tallinn|Tallinna]], [[Rakvere]] ja [[Narva]] [[Peterburi|Peterburiga]]. Pärast seda laienes raudteevõrk kiiresti. Balti raudtee ühendati [[Tartu]] ja [[Valga]] kaudu [[Riia|Riiaga]] ning laiarööpmeline raudtee jõudis ka [[Haapsalu|Haapsallu]], [[Petseri]] ja [[Võru|Võrru]]. Väiksema asustuse ja nõudlusega piirkondadesse rajati kitsarööpmelisi juurdeveoraudteid, nii said raudteeühenduse ka [[Pärnu]] ja [[Viljandi]]. Pärast Eesti iseseisvumist raudteevõrgu laiendamine jätkus – ehitati mitu kitsarööpmelist lõiku ning laiarööpmeline [[Tartu–Koidula raudteelõik|Tartu–Petseri raudtee]]. Avati ka esimene elektrifitseeritud raudteelõik Tallinna ja [[Pääsküla]] vahel. Nõukogude okupatsiooni ajal suleti kõik kitsarööpmelised raudteed, kuid Tallinnast Pärnu ja Viljandi ning Pärnust [[Mõisaküla|Mõisakülla]] ehitati uus laiarööpmeline raudtee. Reisijateveo arendamiseks elektrifitseeriti raudteelõike Tallinna ümbruses. Pärast iseseisvuse taastamist raudtee osatähtsus majanduses vähenes. Raudtee üldine seisund oli väga vilets, mistõttu suleti [[Riisipere]]-Haapsalu ning Pärnu-Mõisaküla raudteelõigud. 21. sajandil on suurema kasutusega raudteid järgemööda remonditud. See on ka võimaldanud tõsta rongide piirkiirust. Lühenenud sõiduaeg ning 2014. aastal kasutusele võetud uued reisirongid on tõstnud reisijate arvu. Kaubavahetuse langus [[Venemaa]]ga on seevastu oluliselt vähendanud kaubavedu.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Toomas Pott {{!}} |kuupäev=2024-02-06 |pealkiri=Raudteevedude kadumine kasvatab Eesti Raudtee kahjumit ka järgmistel aastatel |url=https://www.err.ee/1609245093/raudteevedude-kadumine-kasvatab-eesti-raudtee-kahjumit-ka-jargmistel-aastatel |vaadatud=2025-07-01 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Ehitama on hakatud ka [[Standardrööpmeline raudtee|standardrööpmelist]] [[Rail Baltic|Rail Balticut]], mille üks eesmärke on ühendada Balti riigid Euroopa raudteevõrku. == Raudtee areng enne Eesti iseseisvumist == [[Pilt:Russie d'Europe administrative vers 1880.jpg|pisi|Raudteetaristu [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] Euroopa osas, 1880. aastal]] [[1870|1870. aastal]] oli [[Eesti]] [[Euroopa]] viimaseid piirkondi, kuhu jõudis raudtee. Hiljem jõudis raudtee [[Raudteetransport Moldovas|Moldovasse]] (1871), [[Raudteetransport Bosnia ja Hertsegoviinas|Bosnia ja Hertsegoviinasse]] (1872), [[Raudteetransport Põhja-Makedoonias|Põhja-Makedooniasse]] (1873), [[Raudteetransport Montenegros|Montenegrosse]] (1901), [[Raudteetransport Islandil|Islandile]] (1913) ja [[Raudteetransport Albaanias|Albaaniasse]] (1917). ===Laiarööpmelise raudtee areng=== {{Vaata|Balti raudtee}} Esimene [[laiarööpmeline raudtee]] avati liikluseks [[5. november|5. novembril]] 1870 [[Paldiski]]–[[Tallinn]]a–[[Narva]]–[[Gattšina]] lõigul, mis samal aastal ühendati [[Peterburi]]–[[Varssavi]] raudteega. [[Balti Raudtee Selts]] pikendas 1870. aastal liini Gattšinast [[Tosno]]ni, misläbi tekkis ühendus [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] [[Nikolai raudtee]]ga (''Николаевская железная дорога''). [[Balti raudtee]] veermiku teenindamiseks ehitati Tallinna [[Balti Raudtee Peatehased]] ja vagunite valmistamiseks [[Dvigatel]]i vagunitehas. [[Tapa-Tartu raudtee|Tapa–Tartu raudtee]] valmis [[1876]]. aastal, [[Tartu-Valga raudtee|Tartu–Valga raudtee]]liin [[1887]] ja [[Valga–Petseri raudtee|Valga–Võru–Pihkva raudtee]] [[1889]]. Raudteelaste väljaõpetamiseks asutati [[1880]]. aastal [[Tallinna Raudtee Tehnikakool|Tallinna (Revali) Raudtee Tehnikakool]]. 1898. aastal valmis ka [[Pihkva-Bologoje raudtee|Pihkva–Bologoje raudtee]]liin, mis ühendas Eesti [[Venemaa sisekubermangud]]ega (läbi [[Valga (Liivimaa)|Valga]]). Tänu Eesti raudteevõrgule saavutas [[Tallinna sadam]] Venemaa Keisririigi sadamate seas [[väliskaubandus]]es käibelt 4. koha. ===Kitsarööpmelise raudtee areng=== {{Vaata|Kitsarööpmeline raudtee Eestis}} 1886. aastal ehitati esimene kitsarööpmeline raudtee [[Kunda tsemenditehas]]esse. Piirkondlikke kitsarööpmelisi raudteid arendasid majanduslikult enamarenenud [[Liivimaa kubermang]]us [[Esimene Juurdeveoraudteede Selts]] (Esimene Vene Juurdeveo-Raudtee Selts) ja [[1898]]. aastal asutatud [[Liivimaa Juurdeveoraudtee Selts]]. ==Raudtee Eesti Vabariigis== [[Pilt:Reisirong Balti jaamas.jpg|pisi|vasakul|Reisirong väljumas Balti jaamast, aasta 1920]] 15. novembril 1918 teatas teedeminister [[Ferdinand Peterson]] ringkirjalise telegrammiga, et Eesti riigiraudteede ülemaks on määratud insener [[Karl Ipsberg]]. Seda loeti Raudteevalitsuse tegevuse alguseks. 1923. aastal ostis riik 262 kilomeetrit Esimese Juurdeveo Seltsi [[Kitsarööpmeline raudtee Eestis|kitsarööpmelist raudteed]]. 21. aprillil 1938 nimetati Raudteevalitsus Raudteede Talituseks. Esimese Eesti Vabariigi olulisemad raudteeprojektid olid [[Tartu–Petseri raudtee|Tartu–Petseri]] ja [[Rapla–Virtsu raudtee]] ehitus 1920. aastate lõpul ja 1930. aastate algul ning [[Lelle–Papiniidu raudtee|Lelle–Papiniidu]] otsetee ehitamine Pärnusse. 1931. aastal avati otseühenduseks [[Petseri]]ga [[Tartu–Petseri raudtee]]. Enne II maailmasõda toimus raudteeliiklus Eesti Vabariigist Venemaale läbi [[Irboska]] raudteepiiripunkti. Olulist rolli Eesti raudteearhitektuuri kujunemisel mängisid tollal arhitektid [[Leon Johanson]] ja [[Hendrik Otloot]].<ref>[https://web.archive.org/web/20220701100121/http://www.estonica.org/et/Eesti_raudteearhitektuur/Eesti_Vabariigi_aeg/ Eesti Vabariigi aeg]; Estonica.org</ref> Iseseisvusajal oli eraisikul võimalik tellida erarong (kolm reisijatevagunit ja pagasivagun) tariifiga 4 krooni kilomeetri eest ning minimaalse sõidumaaga 30 kilomeetrit. See oli kallim kui sama vahemaa läbimine lennuki või taksoga<ref name="RgGQw" />. 1. aprillil 1939 oli Eestis 1231,9&nbsp;km laiarööpmelisi raudteid 103 veduri ja 351 reisi- ja 3558 kaubavaguniga ning 909,3&nbsp;km kitsarööpmelisi raudteid 172 reisi- ja 2075 kaubavaguniga. ==Raudtee okupeeritud Eestis== [[Pilt:Su252-98 Valga.JPG|pisi|Auruvedur Su-251-98 [[Valga]]s]] [[Pilt:Keila jaam.jpg|pisi|Pääsküla–Keila [[Elektriraudtee|elektrifitseeritud raudtee]]liini avamine [[Keila raudteejaam]]as, juuli 1958]] [[Pilt:AS Elroni Pääsküla depoo.jpg|pisi|1962. aastal avatud [[Pääsküla depoo]], mida tänapäeval haldab AS Elron]] [[1940]]. aastal, kui Eesti raudtee liideti [[NSVL|NSV Liidu]] raudteevõrku, oli Eesti üldkasutatavate raudteede pikkus 1447&nbsp;km, sellest oli: * 772 km [[Laiarööpmeline raudtee|laiarööpmelist]] ja * 675 km [[Kitsarööpmeline raudtee|kitsarööpmelist]] raudteed. [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu]] 30.08.1940 otsusega anti endise [[Teedeministeerium]]i [[raudteede talitus]]e varad, asjaajamine ja arhiiv üle [[Eesti NSV Raudteevalitsus]]ele. [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsiooni]] ajal (1941–1944) alustas [[Eesti Raudteede Valitsus]] Saksa okupatsioonivõimude alluvuses tööd 29. augustil 1941. 26.septembril 1941 allutati kogu [[Ida-alade Riigikomissariaat|idaalade]] raudteevõrk Põhja Raudtee Peadirektsioonile Vilniuses (''Haupteisenbahndirektion in Wilna'') ja novembrist Põhja Raudtee Peadirektsioonile Riias. Paralleelselt tegutses ka [[Saksa Riigiraudtee]]le alluv ametkond I Raudteekäitisdirektsioon (''Eisenbahn-Betriebsdirektion 1 in Reval''), mis asus Eesti Raudteede Valitsusega samas hoones ja mille peaülesanne oli raudteede ekspluatatsiooni järelevalve, liikluslubade andmine, sõiduplaanide kooskõlastamine ja ilmselt ka koostöö koordineerimine Saksa sõjaväevõimudega. Eesti Raudteevalitsusele allusid Eesti territooriumil olevad raudteelinid ja [[Irboska|Irboska]]–[[Pihkva]] raudteeliin, ida pool Narvat allus raudtee Saksa armeele. 1. maist 1943 liideti Eesti Raudteevalitsus I Raudteekäitisdirektsiooniga ja asutuse nimetuseks sai Eesti Raudteepiirkonna Direktsioon (''Eisenbahnbezirksdirektion Estland''). Direktsioon lõpetas tegevuse 1944. aasta sügisel. 1944. aastal sügisel taastati [[NSV Liidu Teede Rahvakomissariaat|NSV Liidu Teede Rahvakomissariaa]]dile alluv Eesti NSV Raudteevalitsus. 1953. aasta mais moodustati juhtkonnaga Riias [[Oktoobrirevolutsiooni ordeniga Balti raudtee|Balti Raudtee]], mille allüksused olid [[Eesti Raudtee Tallinna Raudteekond|Tallinna]], [[Eesti Raudtee Tartu Raudteekond|Tartu]] ja [[Eesti Raudtee Pärnu Raudteekond|Pärnu]] jaoskonnad. 1956. aasta aprillis loodi uuesti [[Eesti NSV Raudteevalitsus]]. 1963. aastal loodi uuesti [[Oktoobrirevolutsiooni ordeniga Balti raudtee|Balti Raudtee]] ja selle allüksus [[Balti Raudtee Eesti Raudteekond]]. Balti Raudtee Eesti Raudteekonna alluvuses oli 18 isemajandavat ettevõtet ning raudteekonna enda varad ja üksused (86 [[raudteejaam|raudteejaama]]ast ja 85 [[peatuspunkt|peatuspunkti]]ist, kolm taastusrongi, kauba-arvestuskontor ning tehnoloogia ja eelarve grupid). Eesti Raudteekonnale allusid järgmised isemajandavad ettevõtted: * [[Tallinna veduridepoo|Tallinna]] ja [[Tapa veduridepoo]]d; * [[Tallinna vagunidepoo|Tallinna]] ja [[Tapa vagunidepoo]]d; * Tallinna, Tapa ja Tartu teejaoskonnad; * Tallinna ja Tartu signalisatsiooni ja sidejaoskonnad; * [[Tallinna raudteejaam]]; * Tallinna linna [[Kopli kaubajaam|kaubajaam]]; * Tallinna mehhaniseeritud laadimisjaoskond; * Tallinna tsiviilehitusjaoskond; * Tallinna energiavarustuse jaoskond; * Teemasinajaam nr 89; * Tallinna kaitseistandite jaoskond; * Tallinna jaama vaksal; * Materiaal-tehnilise varustuse osakond. Eesti Raudteekonna struktuuriüksused 1991. aasta seisuga olid: * [[Tallinna raudteejaam|Tallinna jaam]]; * [[Ülemiste raudteejaam|Ülemiste jaam]]; * [[Muuga raudteejaam|Muuga jaam]]; * [[Tallinna veduridepoo]]; * [[Tapa veduridepoo]]; * [[Tallinna vagunidepoo]]; * [[Tapa vagunidepoo]]; * [[Valga külmutusvagunite depoo]]; Balti raudtee haldas koostöös NSV Liidu raudteeasutustega kaugronge, nt [[Tallinna–Moskva rongiliin|Tallinna-Moskva]]i ja [[Tallinna–Pärnu–Riia rongiliin]]i. Vabariigi Valitsuse 12.09.1991 määrusega nr 182 reorganiseeriti Eesti Raudteekond alates 1. jaanuarist 1992 riigiettevõtteks [[Eesti Raudtee]]<ref>[https://web.archive.org/web/20191019194012/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000017103 Eesti Raudteevalitsus (1944 - 1997)], The National Archives of Estonia</ref>. ==Raudtee pärast iseseisvuse taastamist== [[Pilt:Oil train with EVR Eesti Raudtee 2M62 Co-Co+Co-Co locomotive.Narva, Estonia. May 1996.jpg|pisi|AS [[Eesti Raudtee]] kaksikvedur [[2M62]] Narvas, 1996]] [[Pilt:GE C36-7i 1500.jpg|pisi|2002. aastal Eestisse jõudnud Ameerika päritolu vedur [[GE C36-7|GE C36-7i]]-1500]] [[Pilt:Nõmme jaam ja ER2T-2112 11-11-2007.jpg|pisi|vasakul|[[Riia Vagunitehas]]es toodetud elektrirong [[ER2]]T-2112 [[Nõmme jaam]]as (2007)]] [[Pilt:DR1B 3706-03 Viljandis peale reisi 0045 09-07-2008.jpg|pisi|Aastatel 1997–2013 Eestis reisijate veoga tegelenud ettevõtte AS [[Edelaraudtee]] reisirong [[Viljandi jaam]]as (2008)]] [[Pilt:Moskva-Tallinn reisirong Tapal.jpg|pisi|AS [[GoRail]]i [[Tallinna–Moskva rongiliin|Moskva-Tallinn]] reisirong Tapal]] [[Pilt:Koidula raudteepiirijaam.JPG|pisi|2011. aastal avatud [[Koidula raudteepiirijaam]]]] [[Pilt:Reisirongiliiklus Tartus.jpg|pisi|ASi [[Elron]] [[Stadler FLIRT]] reisirongid Tartu jaamas, 2021]] [[Pilt:Vedur C30-M-1559 "Rudolf" Tapal.jpg|pisi|AS [[Operail]]i diiselvedur [[C30-M]] Tapal. Tegemist on esimese taasiseseisvunud Eestis valmistatud veduriga, mis valmis [[Tapa depoo]]s 2018]] [[Pilt:Elektrirong Škoda EMU Ev21 Pääskülas.jpg|pisi|2024. aastal Eestisse jõudnud uus kahesüsteemne elektrirong [[Škoda EMU Ev21]] [[Pääsküla jaam]]as]] 1991. aastal iseseisvus Eesti Raudtee, reisijateveoks oli kasutusel 17 [[elektrirong]]i koosseisu ja üle 20 [[diiselrong]]i. 15. septembril 1995 lõpetas Eesti Raudtee reisirongiliikluse [[Keila–Haapsalu raudtee]] [[Riisipere-Haapsalu raudtee|Riisipere–Haapsalu raudtee]]liinil. 30. jaanuaril 1996 lõpetas Eesti Raudtee reisirongiliikluse [[Pärnu–Mõisaküla raudtee]]liinil, [[Tallinna–Pärnu–Riia raudtee]]l. 1997. aastal oli Eestis avalikke raudteid 1021 kilomeetrit, mis andis raudteedevõrgu tiheduseks 23&nbsp;km 1000&nbsp;km² kohta. Kahe rööpapaariga raudteid oli Eestis 103 kilomeetrit. Elektrirongide jaoks oli kontaktliiniga varustatud 132 kilomeetrit raudteid. Lisaks riigiraudteele kuulus mitmesugustele ettevõtetele kokku ligi 650 kilomeetrit raudteeliine.<ref name="roheline" /> 30. jaanuaril 1997 asutati riigiettevõte [[Edelaraudtee]] AS, mis võttis üle diiselreisirongiliikluse korraldamise [[Tallinna–Pärnu rongiliin|Tallinnast Pärnu]], [[Tallinna–Viljandi rongiliin|Tallinna–Viljandi]], [[Tallinna–Narva rongiliin|Tallinna–Narva]], [[Tallinna–Tartu rongiliin|Tallinna–Tartu]], [[Tartu–Valga rongiliin|Tartu–Valga]] ja [[Tartu–Koidula rongiliin|Orava suunal]]. 3. oktoobril 1997 asutati AS Eesti Raudtee, mis jätkas Eesti Raudtee äritegevustega. 12. novembril 1997 erastati [[Keila–Haapsalu raudteelõik|Riisipere–Haapsalu–Rohuküla raudtee]] [[Aarne Taal]]ile. 1. mail 1998 alustas Riisipere–Haapsalu–Rohuküla liinil tegevust OÜ [[Haapsalu Raudtee]].<ref name="w76CN" /> 22. detsembril 1998 asutati riigiettevõte Elektriraudtee AS, mis võttis üle elektrirongiliikluse korraldamise. 2000. aastal suleti Pärnu ja Mõisaküla vaheline raudteelõik ka kaubarongidele. Peatselt võeti Läti poolel rööpad üles ning varasem raudteeühendus [[Tallinna–Pärnu–Riia raudtee|Mõisaküla ja Riia]] vahel katkes. 29. novembril 2000 erastati Edelaraudtee AS koos Tallinnast [[Lelle raudteejaam|Lelle]]ni ja sealt Pärnusse (ja [[Mõisaküla raudteejaam|Mõisakül]]la) ja Viljandisse suunduvate raudteeharudega. 4. märtsist 2001 lõpetas Edelaraudtee AS reisijateveo Narva suunal, samuti [[Kagu-Eesti]]s [[Tartu–Jõgeva raudtee|Tartu–Jõgeva]] liinil ning vähendas reise [[Tallinna-Tartu raudteeliin|Tallinna–Tartu]] liinil, sest [[Teede- ja Sideministeerium]]i korraldatud reisijaveokonkurss Tallinna–Tartu ja Tallinna–Narva liinidele kukkus läbi. Teede- ja sideminister Toivo Jürgensoni korraldusel püüti raudtee reisijateveo katkemise kompenseerimiseks talvel parandada külateede olukorda [[Põlvamaa]]l, [[Võrumaa]]l ja [[Valgamaa]]l, võimaldamaks ronge asendada bussiliiklusega. Lumerikka ja tuisuse talve tõttu sai selline teedeehitus omamoodi raudteevastase tegevuse sümboliks.<ref name="Oa5Z9" /><ref name="hpaJb" /> 2001. aasta 1. septembril taastas Edelaraudtee AS reisijateveo liinidel Tartu–Orava ja Tapa–Jõhvi.<ref name="sõiduplaan-1.09.2001" /> 2004. aastal lõpetas OÜ Haapsalu Raudtee rongiliikluse Riisipere–Haapsalu–Rohuküla liinil ja müüs rööpad vanametalliks.<ref name="3XZ3L" /> 2008. aastal võeti üles ka Mõisaküla ja Pärnu vaheline raudteelõik.<ref name="CDQCW" /> [[2011]]. aastal valmis [[Koidula raudteejaam|Koidula raudteepiirijaam]].<ref name="q1IL9" /> 27. veebruaril 2012 pikendas Edelaraudtee Tartu–Koidula rongiliini, mis polnud toiminud üle 10 aasta, taas [[Piusa raudteejaam|Piusa]]ni.<ref name="uZalc" /> 1. juulil 2013 alustas Elektriraudtee AS reisijatevedu uute Stadleri elektrirongidega, kokku soetati neid 18.<ref name="ERajalugu" /> Alates 1. jaanuarist 2014 võttis AS-iks Eesti Liinirongid ümber nimetatud Elektriraudtee AS [[Elron]]i kaubamärgi all reisijateveo Edelaraudteelt üle ka diiselrongidega teenindatud liinidel ja hakkas reisijaid vedama uute Stadleri diiselrongidega, kokku soetati neid 20.<ref name="ERajalugu" /> 8. detsembril 2018 lõpetati [[Lelle-Pärnu raudtee|Lelle–Pärnu raudteeliinil]] rongiliiklus, seoses halvenenud taristu tõttu. Reisirongiliiklus asendati bussidega. Pärnusse ei saa rongiga enne aastat 2030, kui valmib [[Rail Baltic]]. 8. detsembril 2019 avati [[Riisipere]]–[[Turba]] elektrifitseeritud raudteelõik. Turbani reisirongiliikluse pikendamine oli I etapp kahe etapilisest plaanist taastada rongiliiklus Riisiperest kuni [[Haapsalu|Haapsaluni]] ja sealt edasi [[Rohuküla|Rohukülani]] välja. Samuti oli selle lõigu avamine märgilise tähtsusega, sest see oli esimene suurem raudtee ehitamise ja mitte raudtee renoveerimise projekt taasiseseisvunud Eestis. {| class="wikitable sortable" |+ Veomahud taasiseseisvunud Eestis <ref name="Stat" /> |- ! scope="col" | Aasta ! scope="col" | Veosekäive, tuhat tonn-km ! scope="col" | Sõitjakäive, tuhat sõitja-km |- | style="text-align: center;" | 1991 || style="text-align: right;" | 6 545 000 || style="text-align: right;" | 1 273 000 |- | style="text-align: center;" | 1992 || style="text-align: right;" | 3 617 500 || style="text-align: right;" | 952 800 |- | style="text-align: center;" | 1993 || style="text-align: right;" | 3 813 300 || style="text-align: right;" | 722 411 |- | style="text-align: center;" | 1994 || style="text-align: right;" | 3 716 800 || style="text-align: right;" | 537 153 |- | style="text-align: center;" | 1995 || style="text-align: right;" | 3 850 700 || style="text-align: right;" | 408 223 |- | style="text-align: center;" | 1996 || style="text-align: right;" | 4 177 400 || style="text-align: right;" | 308 685 |- | style="text-align: center;" | 1997 || style="text-align: right;" | 5 143 200 || style="text-align: right;" | 261 864 |- | style="text-align: center;" | 1998 || style="text-align: right;" | 6 057 500 || style="text-align: right;" | 236 311 |- | style="text-align: center;" | 1999 || style="text-align: right;" | 7 276 600 || style="text-align: right;" | 237 957 |- | style="text-align: center;" | 2000 || style="text-align: right;" | 8 185 700 || style="text-align: right;" | 260 542 |- | style="text-align: center;" | 2001 || style="text-align: right;" | 8 525 708 || style="text-align: right;" | 182 375 |- | style="text-align: center;" | 2002 || style="text-align: right;" | 9 736 061 || style="text-align: right;" | 177 693 |- | style="text-align: center;" | 2003 || style="text-align: right;" | 9 685 364 ||style="text-align: right;" | 181 452 |- | style="text-align: center;" | 2004 || style="text-align: right;" | 10 648 419 || style="text-align: right;" | 192 484 |- | style="text-align: center;" | 2005 || style="text-align: right;" | 10 629 397 || style="text-align: right;" | 246 951 |- | style="text-align: center;" | 2006 || style="text-align: right;" | 10 504 253 || style="text-align: right;" | 255 861 |- | style="text-align: center;" | 2007 || style="text-align: right;" | 8 425 351 || style="text-align: right;" | 271 735 |- | style="text-align: center;" | 2008 || style="text-align: right;" | 5 960 906 || style="text-align: right;" | 274 432 |- | style="text-align: center;" | 2009 || style="text-align: right;" | 5 934 113 || style="text-align: right;" | 249 446 |- | style="text-align: center;" | 2010 || style="text-align: right;" | 6 642 314 || style="text-align: right;" | 247 900 |- | style="text-align: center;" | 2011 || style="text-align: right;" | 6 260 587 ||style="text-align: right;" | 241 309 |- | style="text-align: center;" | 2012 || style="text-align: right;" | 5 126 400 || style="text-align: right;" | 235 821 |- | style="text-align: center;" | 2013 || style="text-align: right;" | 4 721 558 || style="text-align: right;" | 224 859 |- | style="text-align: center;" | 2014 || style="text-align: right;" | 3 256 074 || style="text-align: right;" | 281 876 |- | style="text-align: center;" | 2015 || style="text-align: right;" | 3 116 798 || style="text-align: right;" | 288 685 |- | style="text-align: center;" | 2016 || style="text-align: right;" | 2 339 882 || style="text-align: right;" | 315 653 |- | style="text-align: center;" | 2017 || style="text-align: right;" | 2 324 759 || style="text-align: right;" | 366 385 |- | style="text-align: center;" | 2018 || style="text-align: right;" | 2 593 878 || style="text-align: right;" | 416 846 |- | style="text-align: center;" | 2019 || style="text-align: right;" | 2 157 318 || style="text-align: right;" | 391 688 |- | style="text-align: center;" | 2020 || style="text-align: right;" | 1 728 529 || style="text-align: right;" | 263 373 |- | style="text-align: center;" | 2021 || style="text-align: right;" | 2 128 032 || style="text-align: right;" | 290 368 |} ==Eestis ehitatud raudteede nimekiri == {| class="wikitable" !colspan="8" align="center" style="background:#A4D3EE"|Eestis ehitatud raudteed<ref name="TRF8t" /> |- !Aasta !Raudtee nimetus !Rööpmelaius avamisel !Pikkus km !Märkused |- | 1870 | Paldiski–[[Tallinna–Narva raudtee|Tallinna–Narva–Vene piir]] ([[Balti raudtee]]) | laiarööpmeline | 269 | vt [[Tallinna–Keila raudtee]], [[Keila–Paldiski raudtee]] ja [[Tallinna–Narva raudtee]]. |- | 1876 | [[Tapa–Tartu raudtee|Tapa–Tartu]] | laiarööpmeline | 112 | |- | 1889 | [[Pihkva–Riia raudtee]]:<br> [[Tartu–Valga raudtee]]haru<br> [[Valga–Petseri raudtee]] | laiarööpmeline | 208 | Osa [[Peterburi–Varssavi raudtee]]st Pihkvas hargnenud [[Pihkva–Riia raudtee]]st<br>[[Valga]] ja [[Tartu]] vahel, mis ühendas läbi [[Tapa–Tartu raudtee]] Põhja-Eesti, [[Eestimaa kubermang]]uga ja <br>Valga ja Petseri vahel, mis ühendas [[Liivimaa kubermang]]u [[Pihkva kubermang]]u, [[Peterburi]] ja [[Venemaa sisekubermangud]]ega |- | 1896 | [[Pärnu–Mõisaküla–Viljandi raudtee|Pärnu–Mõisaküla–Viljandi]] | kitsarööpmeline | 94,6 | vt [[Valga–Ruhja–Pärnu raudtee]] koos [[Laatre-Viljandi raudtee|Mõisaküla–Viljandi haruteega]] |- | 1901 | [[Tallinna–Viljandi raudteeliin|Tallinna–Viljandi (haruga Türilt Paidesse)]] | kitsarööpmeline | 153,6 | Asendati aastatel [[1971]]–[[1973]] [[laiarööpmeline raudtee|laiarööpmelise raudteega]] |- | 1902 | Läti piir – Koikküla – Mõniste – Läti piir | kitsarööpmeline | 33,9 | Osa [[Valga–Mõniste–Ape–Aluksne–Gulbene raudtee]]st |- | 1906 | [[Keila–Haapsalu raudtee|Keila–Haapsalu]] | laiarööpmeline | 85 | |- | 1913 | [[Liiva–Vääna raudtee|Liiva–Vääna]] | kitsarööpmeline | 22 | Raudtee eksisteeris 1913–1962, lõik Liiva ja Nõmme-Väikse vahel ([[Liiva–Nõmme-Väikse raudtee|Liiva – Nõmme-Väikse raudtee]]) kuni 1971. |- | 1918 | [[Paide–Tamsalu raudtee|Paide–Tamsalu]] | kitsarööpmeline | 48 | |- | 1923 | [[Valga–Koikküla raudtee|Valga–Koikküla]] | kitsarööpmeline | 15 | |- | 1923 | [[Riisselja–Orajõe raudtee|Riisselja–Orajõe]] | kitsarööpmeline | 44 | 1930. aastal pikendati (5,6&nbsp;km) [[Ikla]]ni |- | 1926 | [[Sonda–Mustvee raudtee|Sonda–Mustvee]] | kitsarööpmeline | 63 | |- | 1928 | [[Lelle–Papiniidu raudtee|Lelle–Papiniidu]] (haruga [[Viluvere]]st [[Vana-Vändra]]sse) | kitsarööpmeline | 82 | Oli osaks [[Lelle]]–[[Pärnu]] raudteeliinist. Teel oli kokku 46 silda, millest suurimad oli 127&nbsp;m pikkune [[Sindi]] raudbetoonsild, 32&nbsp;m pikkune terassild. |- | 1931 | [[Rapla–Virtsu raudtee|Rapla–Virtsu]] | kitsarööpmeline | 96 | Raudtee oli kasutusel 1931–1968. [[Raikküla]]ni (Raikülani) käisid rongid 1971. aastani, et teenindada seal asunud Nõukogude Liidu sõjaväebaasi. |- | 1931 | [[Tartu–Petseri raudtee|Tartu–Petseri]] | laiarööpmeline | 88 | |- | 1981 | [[Pärnu-Mõisaküla raudtee|Pärnu–Mõisaküla raudtee]] | laiarööpmeline | 50 | Raudtee oli osa [[Tallinna-Pärnu-Riia raudtee|Tallinna–Pärnu–Riia raudteeliinist]]. Pärnu–Mõisaküla raudteelõik oli kasutusel 1981–2000. |} ===Raudtee elektrifitseerimine=== Märtsis 1923 eraldas Riigikogu Eesti riigiraudteele [[Tallinna–Pääsküla raudteeliin]]i elektrifitseerimiseks 34 miljonit [[Eesti mark]]a, hiljem summat täiendati. 1922–1923 ehitati Sooniste, hilisema [[Turba raudteejaam]]a lähedale [[Ellamaa elektrijaam]], mis hakkas elektriga varustama Tallinna–Haapsalu liini raudteeobjekte, [[Tallinna–Pääsküla raudteeliin]]i elektriraudteed ja hiljem ka [[Nõmme linn|Nõmmet]] [[Tallinn]]a lähedal 35&nbsp;kV vahelduvpingega. {| class="wikitable" |- !Aeg !Sündmus !Elektrifitseeritud raudteelõigu pikkus |- |19. august 1924 |[[Tallinna–Pääsküla raudteeliin|Tallinna–Pääsküla raudteelõigul]] valminud [[kontaktvõrk]] pingestati alalispingele 1200 V ja teedeminister [[Karl Kark]]i osavõtul toimus esimene täispikk proovisõit [[mootorvagun]]iga M1 |11 km |- |1939/1940 |alustati [[elavhõbealaldi]]tega [[veoalajaam]]a rajamist [[Järve (Tallinn)|Järve]]le |- |1942–1944 |[[kontaktvõrk]] demonteeriti | −11 km |- |11. august 1946 |esimene elektrirongi [[proovisõit]] taastatud [[Tallinna–Pääsküla raudteeliin]]il, mille [[kontaktliin]] oli lülitatud alalispingele 1100 V |11 km |- |19. juuli 1958 |avati Pääsküla–Keila elektrifitseeritud raudteelõik |15,7 km |- |30. detsember 1958 |[[Tallinn]]ast [[Balti jaam]]ast väljus rong [[Klooga]]le, et avada [[Keila]]–[[Klooga]] elektrifitseeritud raudteelõik. Lõiku toideti [[Keila]]s paiknenud ajutisest [[rändalajaam]]ast. |9 km |- |17. juuni 1960 |avati uue raudteena ehitatud ja elektrifitseeritud [[Klooga–Kloogaranna raudteelõik]] |3 km |- |4. november 1961 |avati [[Klooga]]–[[Paldiski]] elektrifitseeritud raudteelõik |11,8 km |- |15. juuli 1965 |avati Keila–Vasalemma elektrifitseeritud raudteelõik |10,6 km |- |31. detsember 1967 |[[Keila]]s pingestati uus statsionaarne [[veoalajaam]] |- |30. jaanuar 1974 |algas regulaarne elektrirongide liiklus liinil [[Tallinn]]–[[Kehra]]. Valminud lõiku toideti uuest [[Raasiku]]l paiknevast veoalajaamast. |39 km |- |3. august 1978 |avati [[Kehra]]–[[Aegviidu]] elektrifitseeritud raudteelõik |17 km |- |4. september 1981 |avati [[Vasalemma]]–[[Riisipere]] elektrifitseeritud raudteelõik |14 km |- |8. detsember 2019 |avati [[Riisipere]]–[[Turba]] elektrifitseeritud raudteelõik |6 km |} == Vaata ka == * [[Eesti raudteetransport]] * [[Eesti Raudteemuuseum]] * [[19. sajand Eestis]] == Viited == {{viited|2|allikad= <ref name="RgGQw">"Andke mulle erarong!" Rahvaleht, 17. detsember 1931, nr 148, lk 2.</ref> <ref name="roheline">[http://www.roheline.ee/pepe/transport.html Peep Mardiste "Eesti maismaatranspordi areng ja keskkond"] Vaadatud 25.04.2017</ref> <ref name="w76CN">[https://web.archive.org/web/20170427101343/http://www.tehnikamaailm.ee/seal-kus-rongid-enam-ei-soida/ Seal, kus rongid enam ei sõida] [[Tehnikamaailm]], 30. september 2010 (Vaadatud 27.4.2017)</ref> <ref name="Oa5Z9">[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/jurgensoni-tee-ehitus-kukkus-labi?id=1720500 Jürgensoni tee-ehitus kukkus läbi]. Delfi, 6. juuli 2001 (Vaadatud 27.4.2017)</ref> <ref name="hpaJb">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/valgalased-lapivad-talvel-teed?id=1248978 Valgalased lapivad talvel teed]. Delfi, 27. veebruar 2001 (Vaadatud 27.4.2017)</ref> <ref name="sõiduplaan-1.09.2001">"Reisirongide teenistuslik sõiduplaan alates 01.09.2001". Eesti Raudtee, Tallinn 2001.</ref> <ref name="3XZ3L">Kerli Kivistu. [http://tarbija24.postimees.ee/3456801/haapsalu-rongiliini-jarele-noudlus-kasvab Haapsalu rongiliini järele nõudlus kasvab]. Postimees, 5. jaanuar 2016 (Vaadatud 27.4.2017)</ref> <ref name="CDQCW">Urmas Saard. [http://www.kylauudis.ee/2016/07/17/siis-kui-reisirongid-liikusid-tallinnast-riiga-labi-parnu/ Siis, kui reisirongid liikusid Tallinnast Riiga läbi Pärnu]. Külauudised, 17. juuli 2016 (Vaadatud 27.4.2017)</ref> <ref name="q1IL9">[http://majandus24.postimees.ee/551890/koidula-raudteepiirijaam-elavdab-elu-louna-eestis "Koidula raudteepiirijaam elavdab elu Lõuna-Eestis". Postimees, 03.09.2011]</ref> <ref name="uZalc">[https://web.archive.org/web/20170427100300/https://vorumaateataja.ee/index.php/63-viimased-uudised/3623-tartu-koidula-liin-pikenes-piusani-vorru-joudmist-tuleb-veel-oodata Tartu-Koidula liin pikenes Piusani, Võrru jõudmist tuleb veel oodata]. [[Võrumaa Teataja]], 31. mai 2012 (Vaadatud 27.4.2017)</ref> <ref name="ERajalugu">[https://web.archive.org/web/20160702165844/http://elron.ee/elron/ajalugu/ AS Eesti Liinirongid koduleht] Vaadatud 26.04.2017</ref> <ref name="Stat">[http://www.stat.ee Statistikaameti andmebaas] Vaadatud 19.01.2020</ref> <ref name="TRF8t">Eesti : Eesti entsüklopeedia andmeil. III osa. Majandus. (toimetanud ja redigeerinud Karl Inno, Felix Oinas). Geislingen/St. : ERS : EÜkS, 1949, lk 128–129</ref> }} == Välislingid == * [[Mati Talvik]], [[Indrek Kangur]], [https://arhiiv.err.ee/vaata/ajavaod-raudteeriik-eesti Ajavaod: Raudteeriik Eesti]; ERR Videoarhiiv, 11. märts 2012 * [[Ester Vaitmaa]], [[Heiki Suurkask]], [[Liisi Viskus]], [https://forte.delfi.ee/artikkel/74586867/interaktiivne-kaart-enne-1940-aastat-rajati-uusi-raudteid-jargnenud-on-ainult-lammutamine Interaktiivne kaart. Enne 1940. aastat rajati uusi raudteid, järgnenud on ainult lammutamine], forte.delfi.ee, 22. mai 2016 * Liivi Uuet, [https://arvamus.postimees.ee/8236747/ajalugu-eesti-raudtee-justkui-ameerika-magedel-suured-plaanid-mis-lendasid-vastu-taevast AJALUGU ⟩ Eesti raudtee justkui Ameerika mägedel – suured plaanid, mis lendasid vastu taevast], arvamus.postimees.ee, 25. aprill 2025 [[Kategooria:Eesti raudteetransport]] [[Kategooria:Eesti ajalugu]] jsljghm2z27f28hwkrbgt8ckrmuj79b 0 701994 7213610 7157921 2026-08-13T13:12:20Z Helene Moss 212661 Ilmus uus romaan, lisasin juurde 7213610 wikitext text/x-wiki [[Fail:Helene Moss COUGAR 1-4.osa.jpg|pisi|Helene Moss, "Cougar" raamatusari]] '''Helene Moss''' on eesti erootiliste armastusromaanide [[kirjanik]]. Tuntuse tõi talle debüütromaanisari "Cougar" (2018–2020), millele on lisandunud järgnevate aastate jooksul mitmeid eraldiseisvaid romaane. Kokku on Moss avaldanud seitse romaani üheteistkümnes köites.<ref name="ekspress">{{Netiviide |pealkiri=Helene Moss Books |url=https://www.helenemoss.com/https%3A%2F%2Fwww.helenemoss.com%2F |vaadatud=2025-10-08 |väljaanne=www.helenemoss.com |keel=et }}{{Kõdulink|aeg=veebruar 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> == Elu ja looming == Eesti kirjandusmaastikul on Helene Moss üks loetumaid nüüdiskirjanikke. Tema raamatud on pälvinud laialdase lugejaskonna huvi ning mitmed neist on jõudnud bestsellerite edetabelite tippu. Helene Moss on autori varjunimi.<ref name="raamatukogu">[https://blogi.keskraamatukogu.ee/post/helene-moss-cougar Tallinna Keskraamatukogu blogi: Helene Mossi ''Cougar'']{{Kõdulink|aeg=veebruar 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> == Teosed == === ''Cougar'' sari === * ''Cougar'' (2018) * ''Cougar 2: Lisbeth'' (2019) * ''Cougar 3: Võitlus'' (2019) * ''Cougar lisaosa: Hingerahu'' (2020) === Romaanid === * ''Üks öö veel'' (2021) * ''Üks öö veel. 2. osa'' (2023) * ''Viimse hingetõmbeni'' (2023) * ''7 päeva'' (2024) * ''Ma olen nüüd tagasi'' (2024) * ''Helene'' (2025) * Valge naise armastus (2026) == Kajastus == Mossi loomingut on käsitletud mitmes Eesti meediaväljaandes, sealhulgas ''Eesti Ekspressis'', ''Õhtulehes'' ja ''Postimehes'', kus teda on nimetatud üheks vähestest eesti autoritest, kes on toonud erootilise kirjanduse peavoolu lugejaskonna huviorbiiti.<ref name="postimees">[https://raamatud.postimees.ee/varjunime-taha-peituv-erootikakirjanik-helene-moss-pidin-jesper-parve-kaest-seksistseeni-kirjeldamiseks-luba-kusima Varjunime taha peituv erootikakirjanik Helene Moss: pidin Jesper Parve käest seksistseeni kirjeldamiseks luba küsima]{{Kõdulink|aeg=veebruar 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, ''Postimees'', 2019.</ref> == Välislingid == * [https://www.helenemoss.com Ametlik koduleht] * [https://www.rahvaraamat.ee/autor/helene-moss Rahva Raamatu autorileht] * [https://blogi.rahvaraamat.ee/2023/05/10/intervjuu-helene-mossiga/ Intervjuu Helene Mossiga Rahva Raamatu blogis] * [https://www.ohtuleht.ee/1001774/5-ponevat-fakti-menuromaani-cougar-saladusliku-autori-helene-mossi-kohta Menukirjanik Helene Moss: läksin «Hingerahu» kirjutades iseendaga tugevasse vastuollu] * [https://www.ohtuleht.ee/1001774/5-ponevat-fakti-menuromaani-cougar-saladusliku-autori-helene-mossi-kohta 5 põnevat fakti menuromaani „Cougar“ saladusliku autori Helene Mossi kohta] * [https://www.ohtuleht.ee/976772/salaparase-eesti-autori-kirjutatud-erootikatriloogia-loob-laineid Salapärase Eesti autori kirjutatud erootikatriloogia lööb laineid] * [https://blogi.rahvaraamat.ee/intervjuu/elu-mote-on-armastus-ja-selle-umber-keerleb-kogu-elu-intervjuu-salaparase-helene-mossiga/ „Elu mõte on armastus ja selle ümber keerleb kogu elu.“] Intervjuu salapärase Helene Mossiga * [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120406797/hallid-varjundid-eesti-moodi-menuk-toi-ka-eesti-raamatuturule-erootilise-kirjanduse-laine Hallid varjundid Eesti moodi] * [https://www.ohtuleht.ee/naisteleht/986289/kuldne-klassika-menuki-cougar-autor-helene-moss-poimib-lugejad-kulmal-ajal-kuumade-tunnete-kutke KULDNE KLASSIKA: menuki „Cougar“ autor Helene Moss põimib lugejad külmal ajal kuumade tunnete kütke] == Viited == <references/> [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Sünniaeg puudub]] j6ro5ozzyi96ozq2d2vpk4etafh6sq2 7213611 7213610 2026-08-13T13:13:05Z Helene Moss 212661 Kursiivi 7213611 wikitext text/x-wiki [[Fail:Helene Moss COUGAR 1-4.osa.jpg|pisi|Helene Moss, "Cougar" raamatusari]] '''Helene Moss''' on eesti erootiliste armastusromaanide [[kirjanik]]. Tuntuse tõi talle debüütromaanisari "Cougar" (2018–2020), millele on lisandunud järgnevate aastate jooksul mitmeid eraldiseisvaid romaane. Kokku on Moss avaldanud seitse romaani üheteistkümnes köites.<ref name="ekspress">{{Netiviide |pealkiri=Helene Moss Books |url=https://www.helenemoss.com/https%3A%2F%2Fwww.helenemoss.com%2F |vaadatud=2025-10-08 |väljaanne=www.helenemoss.com |keel=et }}{{Kõdulink|aeg=veebruar 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> == Elu ja looming == Eesti kirjandusmaastikul on Helene Moss üks loetumaid nüüdiskirjanikke. Tema raamatud on pälvinud laialdase lugejaskonna huvi ning mitmed neist on jõudnud bestsellerite edetabelite tippu. Helene Moss on autori varjunimi.<ref name="raamatukogu">[https://blogi.keskraamatukogu.ee/post/helene-moss-cougar Tallinna Keskraamatukogu blogi: Helene Mossi ''Cougar'']{{Kõdulink|aeg=veebruar 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> == Teosed == === ''Cougar'' sari === * ''Cougar'' (2018) * ''Cougar 2: Lisbeth'' (2019) * ''Cougar 3: Võitlus'' (2019) * ''Cougar lisaosa: Hingerahu'' (2020) === Romaanid === * ''Üks öö veel'' (2021) * ''Üks öö veel. 2. osa'' (2023) * ''Viimse hingetõmbeni'' (2023) * ''7 päeva'' (2024) * ''Ma olen nüüd tagasi'' (2024) * ''Helene'' (2025) * ''Valge naise armastus'' (2026) == Kajastus == Mossi loomingut on käsitletud mitmes Eesti meediaväljaandes, sealhulgas ''Eesti Ekspressis'', ''Õhtulehes'' ja ''Postimehes'', kus teda on nimetatud üheks vähestest eesti autoritest, kes on toonud erootilise kirjanduse peavoolu lugejaskonna huviorbiiti.<ref name="postimees">[https://raamatud.postimees.ee/varjunime-taha-peituv-erootikakirjanik-helene-moss-pidin-jesper-parve-kaest-seksistseeni-kirjeldamiseks-luba-kusima Varjunime taha peituv erootikakirjanik Helene Moss: pidin Jesper Parve käest seksistseeni kirjeldamiseks luba küsima]{{Kõdulink|aeg=veebruar 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, ''Postimees'', 2019.</ref> == Välislingid == * [https://www.helenemoss.com Ametlik koduleht] * [https://www.rahvaraamat.ee/autor/helene-moss Rahva Raamatu autorileht] * [https://blogi.rahvaraamat.ee/2023/05/10/intervjuu-helene-mossiga/ Intervjuu Helene Mossiga Rahva Raamatu blogis] * [https://www.ohtuleht.ee/1001774/5-ponevat-fakti-menuromaani-cougar-saladusliku-autori-helene-mossi-kohta Menukirjanik Helene Moss: läksin «Hingerahu» kirjutades iseendaga tugevasse vastuollu] * [https://www.ohtuleht.ee/1001774/5-ponevat-fakti-menuromaani-cougar-saladusliku-autori-helene-mossi-kohta 5 põnevat fakti menuromaani „Cougar“ saladusliku autori Helene Mossi kohta] * [https://www.ohtuleht.ee/976772/salaparase-eesti-autori-kirjutatud-erootikatriloogia-loob-laineid Salapärase Eesti autori kirjutatud erootikatriloogia lööb laineid] * [https://blogi.rahvaraamat.ee/intervjuu/elu-mote-on-armastus-ja-selle-umber-keerleb-kogu-elu-intervjuu-salaparase-helene-mossiga/ „Elu mõte on armastus ja selle ümber keerleb kogu elu.“] Intervjuu salapärase Helene Mossiga * [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120406797/hallid-varjundid-eesti-moodi-menuk-toi-ka-eesti-raamatuturule-erootilise-kirjanduse-laine Hallid varjundid Eesti moodi] * [https://www.ohtuleht.ee/naisteleht/986289/kuldne-klassika-menuki-cougar-autor-helene-moss-poimib-lugejad-kulmal-ajal-kuumade-tunnete-kutke KULDNE KLASSIKA: menuki „Cougar“ autor Helene Moss põimib lugejad külmal ajal kuumade tunnete kütke] == Viited == <references/> [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Sünniaeg puudub]] kwm2cs4gfl4p7v0eqq450ww2lclfc1v 0 702225 7213896 7204994 2026-08-14T03:45:43Z ~2026-44456-04 235432 7213896 wikitext text/x-wiki {{viitamata}} '''Jasper Adamson''' (sündinud [[1. mai]]l [[1985]] [[Tallinn]]as) on eesti [[keemik]] ja õppejõud. == Haridus == Adamson on lõpetanud [[Cambridge'i Ülikool]]i loodusteaduste erialal nii bakalaureuse- kui ka magistriõppes. 2014. aastal kaitses ta doktoriväitekirja [[Oxfordi Ülikool]]is anorgaanilise keemia ja kristallograafia erialal. == Töökäik == Alates 2014. aastast töötas Adamson [[Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut|Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudis]], aastatel 2018–2024 vanemteadurina. 2023. aastal oli ta [[Fulbrighti programm|Fulbrighti stipendiaadina]] [[Pennsylvania Ülikool]]is professorite Virgil Perceci ja [[Drew Weissman]]i uurimisrühmades. Samast aastast on ta [[Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledž]]i vanemlektor ning 2025. aastast struktuurikeemia kaasprofessor (tenuuriga). 2025. aastal oli ta külalisprofessor Pennsylvania Ülikooli keemiateaduskonnas. == Teadustöö == Adamsoni peamised uurimissuunad on oksakaliksareeni makrotsüklite süntees ja nende rakendamine ravimikandjate, sensorite ja filtermaterjalide koostisosadena. Pennsylvania Ülikoolis töötas ta ioniseeritavate amfifiilsete Janus-dendrimeeride (IAJD) nanosüsteemidega mRNA transpordiks inimorganismi, et arendada tõhusamaid vaktsiine ja ravimeid. Ta on osalenud kaitsetööstuse projektides väga tugevate materjalide väljatöötamisel, mida saab kasutada näiteks kaitsevestides. == Liikmesus == * [[Briti Kuninglik Keemiaselts]] (2018. aastast) * [[Eesti Keemiaselts]] (2019. aastast) == Tunnustus == * 2021 [[Fulbrighti programm|Fulbrighti stipendium]] USA Pennsylvania Ülikoolis, töötamaks Virgil Perceci ja Drew Weissmani töörühmades * 2024 „Parim õppejõud“ [[Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledž|Virumaa kolledž]]is (üliõpilaste tagasiside põhjal) * 2024 Virumaa kolledži aasta õppejõud 2024 – [[Tallinna Tehnikaülikooli Üliõpilasesindus]]e aumärk Fidelis Professor * 2025 Ida-Viru „Aasta õppejõud“ aastapreemia laureaat * 2025 „Aasta õppejõud“ riikliku aastapreemia laureaat == Isiklikku == Jasper Adamsoni vanavanaisa oli eesti zooloog ja hüdrobioloog [[Heinrich Riikoja]], vanaema eesti filoloog [[Elli Riikoja]] ning ema on eesti filoloog [[Kai Adamson]]. == Välislingid == * [https://www.etis.ee/CV/Jasper_Adamson Jasper Adamson] Eesti Teadusinfosüsteemis {{JÄRJESTA:Adamson, Jasper}} [[Kategooria:Eesti keemikud]] [[Kategooria:Sündinud 1985]] dracbcw7mb3yodrl0ximk2j9rxm6k5k 0 703286 7213748 7047004 2026-08-13T16:54:26Z Robert Treufeldt 9117 7213748 wikitext text/x-wiki {{Liita|Eesti Spordiajaloo Selts}} '''Eesti Spordiajaloo Seltsi auliige''' on [[Eesti Spordiajaloo Selts]]i antud tunnustus ([[auliige]]). Seltsi põhikirja 3. osa 14. punkti järgi: "Seltsi auliikmeks võib täiskogu valida juhatuse ettepanekul Seltsi tegevuses silma paistnud liikmeid või Eesti spordiajaloo uurimise edendamisel erilisi teeneid omavaid isikuid".<ref>[https://esas.ee/meist/pohikiri Põhikiri Eesti Spordiajaloo Seltsi kodulehel]</ref> Esimene tunnustus anti välja 1990. aastal.<ref>[https://esas.ee/meist/auliikmed-1 Auliikmed Eesti Spordiajaloo Seltsi kodulehel]</ref> == Vaata ka == * [[Eesti Spordiajaloo Seltsi auliikmete loend]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://esas.ee/meist/auliikmed-1 Auliikmed Eesti Spordiajaloo Seltsi kodulehel] {{navmall | nimi = Eesti Spordiajaloo Seltsi auliikmed | päis = [[Eesti Spordiajaloo Selts]]i auliikmed | olek = suletud | loend1= <div> {{nowrap|1990: [[Aksel Tiik]] •}} {{nowrap|1991: [[Eugen Piisang]] •}} {{nowrap|1992: [[Ruudi Toomsalu]] •}} {{nowrap|1993: [[Oliver Puri]] •}} {{nowrap|1994: [[Aime Pärnakivi]] •}} {{nowrap|1995: [[Juhan Mandre]] •}} {{nowrap|1996: [[Ants Kala]] •}} {{nowrap|1997: [[Vambola Remmel]] •}} {{nowrap|1998: [[Heino Kask (ajakirjanik)|Heino Kask]] •}} {{nowrap|1999: [[Johannes Nittim]] •}} {{nowrap|1999: [[Arnold Vaiksaar]] •}} {{nowrap|2001: [[Kaljo-Mihkel Johannes]] •}} {{nowrap|2001: [[Valter Lenk]] •}} {{nowrap|2002: [[Lembit Koik]] •}} {{nowrap|2003: [[Juhan Maidlo]] •}} {{nowrap|2004: [[Erlend Teemägi]] •}} {{nowrap|2005: [[Olaf Langsepp]] •}} {{nowrap|2006: [[Vello Viirsalu]] •}} {{nowrap|2007: [[Nora Kutti]] •}} {{nowrap|2008: [[Henn Saarmann]] •}} {{nowrap|2009: [[Uno Aava]] •}} {{nowrap|2009: [[Paul Kuldkepp]] •}} {{nowrap|2010: [[Aarand Roos]] •}} {{nowrap|2011: [[Enn Mainla]] •}} {{nowrap|2012: [[Vello Lään]] •}} {{nowrap|2013: [[Linda Jaanson]] •}} {{nowrap|2014: [[Ille Palm]] •}} {{nowrap|2014: [[Tiit Lääne]] •}} {{nowrap|2015: [[Rein Järva]] •}} {{nowrap|2016: [[Valeri Maksimov]] •}} {{nowrap|2017: [[Merike Rõtova]] •}} {{nowrap|2018: [[Heldur Tuulemäe]] •}} {{nowrap|2019: [[Paavo Kivine]] •}} {{nowrap|2019: [[Tiit Karuks]] •}} {{nowrap|2021: [[Viive Reesar]] •}} {{nowrap|2021: [[Märt Ibrus]] •}} {{nowrap|2022: [[Toivo Viilep]] •}} {{nowrap|2023: [[Enn Hallik]] •}} {{nowrap|2024: [[Priit Neeme]] •}} {{nowrap|2025: [[Indrek Schwede]] •}} {{nowrap|2025: [[Henno Linn]] }} </div> }}<noinclude> Allikas: [https://esas.ee/meist/auliikmed] [[Kategooria:Biograafiate navigeerimismallid]] [[Kategooria:Eesti spordi navigeerimismallid|Spordiajaloo Seltsi auliikmed]] </noinclude> [[Kategooria:Eesti Spordiajaloo Seltsi auliikmed| ]] [[Kategooria:Eesti Spordiajaloo Selts|auliige]] [[Kategooria:Eesti sporditunnustused]] hoa3tjojpab6zq5260ixax0jv8rm0e1 7213749 7213748 2026-08-13T16:55:25Z Robert Treufeldt 9117 7213749 wikitext text/x-wiki {{Liita|Eesti Spordiajaloo Selts}} '''Eesti Spordiajaloo Seltsi auliige''' on [[Eesti Spordiajaloo Selts]]i antud tunnustus ([[auliige]]). Seltsi põhikirja 3. osa 14. punkti järgi: "Seltsi auliikmeks võib täiskogu valida juhatuse ettepanekul Seltsi tegevuses silma paistnud liikmeid või Eesti spordiajaloo uurimise edendamisel erilisi teeneid omavaid isikuid".<ref>[https://esas.ee/meist/pohikiri Põhikiri Eesti Spordiajaloo Seltsi kodulehel]</ref> Esimene tunnustus anti välja 1990. aastal.<ref>[https://esas.ee/meist/auliikmed-1 Auliikmed Eesti Spordiajaloo Seltsi kodulehel]</ref> == Vaata ka == * [[Eesti Spordiajaloo Seltsi auliikmete loend]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://esas.ee/meist/auliikmed-1 Auliikmed Eesti Spordiajaloo Seltsi kodulehel] {{navmall | nimi = Eesti Spordiajaloo Seltsi auliikmed | päis = [[Eesti Spordiajaloo Selts]]i auliikmed | olek = suletud | loend1= <div> {{nowrap|1990: [[Aksel Tiik]] •}} {{nowrap|1991: [[Eugen Piisang]] •}} {{nowrap|1992: [[Ruudi Toomsalu]] •}} {{nowrap|1993: [[Oliver Puri]] •}} {{nowrap|1994: [[Aime Pärnakivi]] •}} {{nowrap|1995: [[Juhan Mandre]] •}} {{nowrap|1996: [[Ants Kala]] •}} {{nowrap|1997: [[Vambola Remmel]] •}} {{nowrap|1998: [[Heino Kask (ajakirjanik)|Heino Kask]] •}} {{nowrap|1999: [[Johannes Nittim]] •}} {{nowrap|1999: [[Arnold Vaiksaar]] •}} {{nowrap|2001: [[Kaljo-Mihkel Johannes]] •}} {{nowrap|2001: [[Valter Lenk]] •}} {{nowrap|2002: [[Lembit Koik]] •}} {{nowrap|2003: [[Juhan Maidlo]] •}} {{nowrap|2004: [[Erlend Teemägi]] •}} {{nowrap|2005: [[Olaf Langsepp]] •}} {{nowrap|2006: [[Vello Viirsalu]] •}} {{nowrap|2007: [[Nora Kutti]] •}} {{nowrap|2008: [[Henn Saarmann]] •}} {{nowrap|2009: [[Uno Aava]] •}} {{nowrap|2009: [[Paul Kuldkepp]] •}} {{nowrap|2010: [[Aarand Roos]] •}} {{nowrap|2011: [[Enn Mainla]] •}} {{nowrap|2012: [[Vello Lään]] •}} {{nowrap|2013: [[Linda Jaanson]] •}} {{nowrap|2014: [[Ille Palm]] •}} {{nowrap|2014: [[Tiit Lääne]] •}} {{nowrap|2015: [[Rein Järva]] •}} {{nowrap|2016: [[Valeri Maksimov]] •}} {{nowrap|2017: [[Merike Rõtova]] •}} {{nowrap|2018: [[Heldur Tuulemäe]] •}} {{nowrap|2019: [[Paavo Kivine]] •}} {{nowrap|2019: [[Tiit Karuks]] •}} {{nowrap|2021: [[Viive Reesar]] •}} {{nowrap|2021: [[Märt Ibrus]] •}} {{nowrap|2022: [[Toivo Viilep]] •}} {{nowrap|2023: [[Enn Hallik]] •}} {{nowrap|2024: [[Priit Neeme]] •}} {{nowrap|2025: [[Indrek Schwede]] •}} {{nowrap|2025: [[Henno Linn]] }} </div> }}<noinclude> [[Kategooria:Biograafiate navigeerimismallid]] [[Kategooria:Eesti spordi navigeerimismallid|Spordiajaloo Seltsi auliikmed]] </noinclude> [[Kategooria:Eesti Spordiajaloo Seltsi auliikmed| ]] [[Kategooria:Eesti Spordiajaloo Selts|auliige]] [[Kategooria:Eesti sporditunnustused]] 0wo4a6i87ce1u03xud5y0wchei3rw0s 0 706690 7213793 7213497 2026-08-13T18:58:09Z Velirand 67997 /* August */ 7213793 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ago Kallandi]], eesti spordiajakirjanik, -ajaloolane ja pedagoog (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Vilju Lilleleht]], eesti ornitoloog (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98) *7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89) * 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80) * 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94) * 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93) * 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) * 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54) *[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89) * 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88) * 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87) * 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86) * 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75) * 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47) *[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100) * 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) * 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85) * 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79) * 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49) * 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42) *[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93) * 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91) * 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88) * 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81) * 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67) * 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36) *[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83) * juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83) * 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78) * 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57) * 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32) * 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28) *[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96) * 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91) * 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81) * 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47) * 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45) * 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35) *[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86) * 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83) * 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81) * 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) * 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35) *[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98) * 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87) * 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81) * 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64) * 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56) *[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96) * 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93) * 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93) * 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82) * 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81) *[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90) * 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88) * 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87) * 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85) * 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83) * 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79) * 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69) * 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58) *[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101) * 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98) * 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96) * 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91) * 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82) * 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76) *[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98) * 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94) * 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87) * 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82) * 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71) * 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67) *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100) * 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94) * 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93) * 22. juuni – [[Wolfgang Behrendt]], Saksamaa poksija (90) * 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89) * 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80) * 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43) * 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24) *[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87) * 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86) * 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81) * 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48) * 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32) *[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) * 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87) * 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84) * 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24) *[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95) *25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) * 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65) * 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28) *[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98) * 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96) * 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86) * 26. juuni – [[Martha Lillard]], viimane [[raudkops]]u kasutanud inimene USA-s (78) * 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77) * 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75) * 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75) * 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73) * 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54) * 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44) *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98) *27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88) * 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63) *[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98) * 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86) * 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82) * 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65) * 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63) *[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94) *29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91) * 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90) * 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88) * 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86) *[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97) * 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94) * 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80) * 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74) * 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68) == Juuli == * [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89) * 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82) * 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82) * 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48) * [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96) * 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83) * 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79) * 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70) * 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64) * [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95) * 3. juuli – [[Weiron Holmberg]], Rootsi näitleja (91) * 3. juuli – [[Yukiko Nikaido]], Jaapani näitleja (87) * 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80) * 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67) * [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99) * 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) * 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85) * 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64) * 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33) * [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81) * 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80) * 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69) * 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59) * [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95) * 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94) * 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) * 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82) * [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81) * 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78) * [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87) * 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75) * [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86) * 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78) * 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78) * 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) * [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93) * 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75) * 10. juuli – [[Aleksandǎr Aleksandrov]], Bulgaaria kosmonaut (74) * 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69) * 10. juuli – [[Jan Tammik]], eesti maalikunstnik (56) * [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89) * 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87) * 11. juuli – [[Susumu Tonegawa]], Jaapani molekulaarbioloog (86) * 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71) * 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25) * [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94) * 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87) * 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82) * 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74) * 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68) * [[13. juuli]] – [[Pedro Ignacio Calderón]], Argentina muusik ja dirigent (92) * 13. juuli – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91) * 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86) * 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83) * 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78) * 13. juuli – [[Nansun Shi]], Hongkongi filmiprodutsent (74) * 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38) * [[14. juuli]] – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95) * 14. juuli – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92) * 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61) * 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53) * [[15. juuli]] – [[Margarita Andrey]], hispaania näitleja (99) * 15. juuli – [[Máro Kontoú]], Kreeka näitleja ja poliitik (92) * 15. juuli – [[Hal Williams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (91) * 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86) * 15. juuli – [[John Esposito]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja islamoloog (86) * 15. juuli – [[Guy Scott]], inglise päritolu Sambia poliitik (82) *[[16. juuli]] – [[Rudolph A. Marcus]], Ameerika Ühendriikide keemik (102) * 16. juuli – [[René Urtreger]], prantsuse pianist (92) * 16. juuli – [[Brenda Fricker]], iiri näitleja (81) * 16. juuli – [[Isamu Sonoda]], jaapani judoka (79) * 16. juuli – [[Madis Reemann]], eesti pedagoog (73) * 16. juuli – [[Kristjan Svirgsden]], eesti dokumentalist ja operaator (71) * 16. juuli – [[Feras Esmaeel]], Süüria jalgpallur (43) *[[17. juuli]] – [[Bill Birch]], Uus-Meremaa poliitik (92) * 17. juuli – [[Osvaldo Bagnoli]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91) * 17. juuli – [[Freddy Cannon]], Ameerika Ühendriikide laulja (89) * 17. juuli – [[Garfield Sobers]], Barbadose kriketimängija (89) * 17. juuli – [[Raimo Kõlli]], eesti mullateadlane (86) * 17. juuli – [[Arvi Altmäe]], eesti arhitekt ja koolijuht (83) *[[18. juuli]] – [[Chen Gang]], hiina helilooja (91) * 18. juuli – [[Moses Ali]], Uganda jurist, sõjaväelane ja poliitik (87) * 18. juuli – [[Tim Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (73) * 18. juuli – [[Sergei Šolohhov]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (67) * 18. juuli – [[Jennifer Finch]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, disainer ja fotograaf (59) * 18. juuli – [[Hannah Rapp]], Ameerika Ühendriikide poksija (26) *[[19. juuli]] – [[Israel Pincas]], Iisraeli luuletaja (91) * 19. juuli – [[Jaroslav Zvěřina]], Tšehhi poliitik (83) * 19. juuli – [[Holger Brück]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 19. juuli – [[Toshiaki Fushimi]], jaapani jalgrattur (50) *[[20. juuli]] – [[Francesco Massaro]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (90) * 20. juuli – [[Patrick Tse]], Hongkongi näitleja (89) * 20. juuli – [[Eddie Joyal]], Kanada jäähokimängija (86) * 20. juuli – [[Chang Chang-sun]], Lõuna-Korea vabamaadleja (83) * 20. juuli – [[Kevin Keegan]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * 20. juuli – [[Dmitri Podnozov]], vene näitleja (64) * 20. juuli – [[David Lucas]], Hispaania poliitik (58) * 20. juuli – [[Usalifa Jose Indi]], Guinea-Bissau jalgpallur (26) *[[21. juuli]] – [[Olivera Katarina]], serbia näitleja ja laulja (86) * 21. juuli – [[Erwin Vandendaele]], hollandi jalgpallur (81) * 21. juuli – [[Olaf Tufte]], norra sõudja, kahekordne olümpiavõitja (50) * 21. juuli – [[Kaylee Hottle]], Ameerika Ühendriikide näitleja (18) *[[22. juuli]] – [[Luiz Carlos Barreto]], Brasiilia filmiprodutsent ja stsenarist (98) * 22. juuli – [[Celina Jesionowska]], Poola jooksja (92) * 22. juuli – [[Oliver Jones]], Kanada džässpianist (91) * 22. juuli – [[Chuck Russell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (74) *[[23. juuli]] – [[Adela Mărculescu]], rumeenia näitleja (87) * 23. juuli – [[Vassili Parhomtšuk]], vene füüsik (79) * 23. juuli – [[Jury Chaščavacki]], valgevene filmilavastaja ja stsenarist (78) * 23. juuli – [[William Orbit]], inglise muusik ja muusikaprodutsent (69) * 23. juuli – [[Keigo Higashino]], Jaapani kirjanik (68) * 23. juuli – [[Hanna Drul]], ukraina keraamik (65) *[[24. juuli]] – [[Mary de Rachewiltz]], Itaalia-Ameerika Ühendriikide luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (101) * 24. juuli – [[Achito Vivas]], Colombia jalgpallur (92) * 24. juuli – [[Chun Yong-taek]], Lõuna-Korea poliitik (88) * 24. juuli – [[Akbar Abdi]], Iraani näitleja (65) * 24. juuli – [[Kalilou Traoré]], Mali jalgpallur (38) *[[25. juuli]] – [[John Horam]], Suurbritannia poliitik (87) * 25. juuli – [[Ambrogio Colombo]], itaalia jalgrattur (86) * 25. juuli – [[Bill Oddie]], briti koomik ja looduskaitsja (85) * 25. juuli – [[Marie-Paule Belle]], prantsuse laulja ja pianist (80) *[[26. juuli]] – [[Betye Saar]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (99) * 26. juuli – [[Milan Knížák]], tšehhi kunstnik ja muusik (86) *[[27. juuli]] – [[Juhan Uustalu]], eesti mootorrattasportlane (77) * 27. juuli – [[Takeaki Matsumoto]], Jaapani poliitik (67) * 27. juuli – [[Johannes Krisch]], Austria näitleja (59) *[[28. juuli]] – [[Erwin Engeler]], Šveitsi matemaatik (96) * 28. juuli – [[Raoul Vaneigem]], Belgia kirjanik ja filosoof (92) * 28. juuli – [[Pablo Garrido]], Mehhiko kergejõustiklane (88) * 28. juuli – [[Kristina Carlson]], soome kirjanik (76) * 28. juuli – [[Benjamin Alire Sáenz]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (71) * 28. juuli – [[Kavinsky]], Prantsuse elektroonilise muusika produtsent ja DJ (50) *[[29. juuli]] – [[Jochen Bohl]], saksa luterlik vaimulik ja teoloog (76) * 29. juuli – [[Jarosław Jechorek]], poola korvpallur (65) * 29. juuli – [[Billy Ray Smith Jr.]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (64) * 29. juuli – [[Glen Hansard]], iiri laulja, laulukirjutaja ja näitleja (56) * 29. juuli – [[Tássio]], Brasiilia jalgpallur (41) *[[30. juuli]] – [[Marģers Vestermanis]], juudi rahvusest Läti ajaloolane (100) * 30. juuli – [[Iga Cembrzyńska]], poola näitleja ja stsenarist (87) * 30. juuli – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane (83) * 30. juuli – [[Ivan Jadeška]], Valgevene korvpallur (81) * 30. juuli – [[Donatille Mukabalisa]], Rwanda jurist ja poliitik (66) * 30. juuli – [[Manolo Solo]], hispaania näitleja (62) * 30. juuli – [[Nirmal Purja]], magari rahvusest Nepali alpinist (43) *[[31. juuli]] – [[František Laurin]], tšehhi teatri- ja filmilavastaja (91) * 31. juuli – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 31. juuli – [[Franco Baresi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 31. juuli – [[Tiit Sepp]], eesti notar (60) * 31. juuli – [[Dragiša Milojković]], serbia näitleja (55) * 31. juuli – [[Aleksei Murõgin]], Venemaa jäähokimängija (39) == August == *[[1. august]] – [[Philip Ruppe]], Ameerika Ühendriikide poliitik (99) *1. august – [[Nəriman Həsənzadə]], aserbaidžaani luuletaja ja näitekirjanik (95) * 1. august – [[Monty Roberts]], Ameerika Ühendriikide hobusetreener (91) * 1. august – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 1. august – [[Natalia Dontcheva]], bulgaaria näitleja (56) * 1. august – [[Ryotaro Shimizu]], jaapani näitleja (37) *[[2. august]] – [[Ioánnis Varvitsiótis]], Kreeka poliitik (93) * 2. august – [[Bill Goichberg]], Ameerika Ühendriikide maletaja ja maletegelane (83) * 2. august – [[Kay Granger]], Ameerika Ühendriikide poliitik (83) * 2. august – [[Sepp Puschnig]], Austria jäähokimängija (79) * 2. august – [[Monika Helfer]], Austria kirjanik (78) *[[3. august]] – [[Anthony Kenny]], Briti filosoof (95) * 3. august – [[Jon Cypher]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *3. august – [[Grace Chang]], Hongkongi näitleja ja laulja (93) * 3. august – [[Paula Alí]], Kuuba näitleja (88) * 3. august – [[Iván Szelényi]], Ungari-Ameerika Ühendriikide sotsioloog (88) * 3. august – [[Hatsuo Royama]], Jaapani karateka (78) * 3. august – [[Ruslan Taramov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poksija (61) * 3. august – [[Mateusz Bąk]], poola jalgpallur (43) * 3. august – [[Allan Nascimento]], brasiilia vabavõitleja (34) *[[4. august]] – [[Nils Eklund]], Rootsi näitleja (99) *4. august – [[Daniele Amati]], itaalia füüsikateoreetik (94) * 4. august – [[D. Y. Patil]], India poliitik (90) * 4. august – [[Klaus Hänsch]], Saksa poliitik (87) * 4. august – [[Bruno Campanella]], itaalia dirigent (83) *[[5. august]] – [[Jean Lodge]], inglise näitleja (99) * 5. august – [[Didier Decoin]], prantsuse kirjanik ja stsenarist (81) * 5. august – [[Zoltán Melis]], Ungari sõudja (78) * 5. august – [[Ardaq Ämırkūlov]], kasahhi filmilavastaja (70) * 5. august – [[Cozell McQueen]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (64) *[[6. august]] – [[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog (92) * 6. august – [[Giuseppe Marchioro]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 6. august – [[Francesco Guccini]], itaalia laulja, laulukirjutaja, kirjanik ja näitleja (86) * 6. august – [[Daniel Sivan]], Iisraeli semitoloog (76) *[[7. august]] – [[Mannon Ubaydullayev]], usbeki näitleja (86) * 7. august – [[Boris Conunov]], Moldova filmilavastaja ja stsenarist (79) *[[8. august]] – [[Ivo Šlaus]], horvaadi füüsik (94) * 8. august – [[Xaysomphone Phomvihane]], Laose poliitik (69) * 8. august – [[Jorge Messi]], Argentina ärimees ja jalgpalliagent (68) *[[9. august]] – [[Erkki Pystynen]], Soome poliitik (96) *9. august – [[Livio Berruti]], itaalia jooksja (87) * 9. august – [[Don Nelson]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (86) * 9. august – [[Ben Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja poliitik (84) * 9. august – [[Giancarlo Ferretti]], itaalia jalgrattur ja jalgrattatreener (84) * 9. august – [[Reggie Bannister]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. august – [[Ilja Kulešin]], Venemaa jalgpallur (25) *[[10. august]] – [[Pavel Sjutkin]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (104) * 10. august – [[Tiiu-Ann Salasoo]], eesti botaanik, pedagoogika- ja keeleteadlane (94) * 10. august – [[Vladimír Páral]], tšehhi kirjanik (93) * 10. august – [[Jean-Paul Rostagni]], prantsuse jalgpallur (78) *[[11. august]] – [[Guo Lanying]], hiina ooperilauja (sopran) (96) * 11. august – [[Ingeborg Friebe]], Saksa poliitik (95) * 11. august – [[Alaksandr Milinkievič]], Valgevene poliitik (79) * 11. august – [[Fiorenza Marchegiani]], itaalia näitleja (73) *[[12. august]] – [[Wang Xiji]], hiina kosmoseinsener (105) * 12. august – [[Zhu Rongji]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (97) * 12. august – [[Silvia Monti]], itaalia näitleja (80) * 12. august – [[Takamitsu Ota]], jaapani jalgpallur (56) *[[13. august]] – [[Prichard Colón]], Puerto Rico poksija (33) [[Kategooria:2026]] i94x4kh182f9udim4iq3xyzoaqb14dd 7213951 7213793 2026-08-14T06:46:23Z Velirand 67997 /* August */ 7213951 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ago Kallandi]], eesti spordiajakirjanik, -ajaloolane ja pedagoog (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Vilju Lilleleht]], eesti ornitoloog (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98) *7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89) * 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80) * 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94) * 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93) * 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) * 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54) *[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89) * 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88) * 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87) * 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86) * 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75) * 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47) *[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100) * 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) * 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85) * 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79) * 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49) * 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42) *[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93) * 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91) * 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88) * 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81) * 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67) * 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36) *[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83) * juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83) * 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78) * 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57) * 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32) * 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28) *[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96) * 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91) * 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81) * 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47) * 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45) * 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35) *[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86) * 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83) * 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81) * 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) * 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35) *[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98) * 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87) * 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81) * 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64) * 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56) *[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96) * 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93) * 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93) * 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82) * 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81) *[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90) * 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88) * 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87) * 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85) * 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83) * 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79) * 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69) * 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58) *[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101) * 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98) * 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96) * 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91) * 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82) * 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76) *[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98) * 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94) * 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87) * 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82) * 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71) * 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67) *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100) * 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94) * 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93) * 22. juuni – [[Wolfgang Behrendt]], Saksamaa poksija (90) * 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89) * 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80) * 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43) * 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24) *[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87) * 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86) * 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81) * 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48) * 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32) *[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) * 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87) * 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84) * 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24) *[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95) *25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) * 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65) * 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28) *[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98) * 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96) * 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86) * 26. juuni – [[Martha Lillard]], viimane [[raudkops]]u kasutanud inimene USA-s (78) * 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77) * 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75) * 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75) * 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73) * 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54) * 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44) *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98) *27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88) * 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63) *[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98) * 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86) * 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82) * 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65) * 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63) *[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94) *29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91) * 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90) * 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88) * 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86) *[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97) * 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94) * 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80) * 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74) * 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68) == Juuli == * [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89) * 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82) * 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82) * 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48) * [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96) * 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83) * 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79) * 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70) * 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64) * [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95) * 3. juuli – [[Weiron Holmberg]], Rootsi näitleja (91) * 3. juuli – [[Yukiko Nikaido]], Jaapani näitleja (87) * 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80) * 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67) * [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99) * 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) * 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85) * 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64) * 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33) * [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81) * 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80) * 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69) * 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59) * [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95) * 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94) * 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) * 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82) * [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81) * 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78) * [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87) * 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75) * [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86) * 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78) * 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78) * 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) * [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93) * 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75) * 10. juuli – [[Aleksandǎr Aleksandrov]], Bulgaaria kosmonaut (74) * 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69) * 10. juuli – [[Jan Tammik]], eesti maalikunstnik (56) * [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89) * 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87) * 11. juuli – [[Susumu Tonegawa]], Jaapani molekulaarbioloog (86) * 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71) * 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25) * [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94) * 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87) * 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82) * 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74) * 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68) * [[13. juuli]] – [[Pedro Ignacio Calderón]], Argentina muusik ja dirigent (92) * 13. juuli – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91) * 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86) * 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83) * 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78) * 13. juuli – [[Nansun Shi]], Hongkongi filmiprodutsent (74) * 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38) * [[14. juuli]] – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95) * 14. juuli – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92) * 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61) * 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53) * [[15. juuli]] – [[Margarita Andrey]], hispaania näitleja (99) * 15. juuli – [[Máro Kontoú]], Kreeka näitleja ja poliitik (92) * 15. juuli – [[Hal Williams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (91) * 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86) * 15. juuli – [[John Esposito]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja islamoloog (86) * 15. juuli – [[Guy Scott]], inglise päritolu Sambia poliitik (82) *[[16. juuli]] – [[Rudolph A. Marcus]], Ameerika Ühendriikide keemik (102) * 16. juuli – [[René Urtreger]], prantsuse pianist (92) * 16. juuli – [[Brenda Fricker]], iiri näitleja (81) * 16. juuli – [[Isamu Sonoda]], jaapani judoka (79) * 16. juuli – [[Madis Reemann]], eesti pedagoog (73) * 16. juuli – [[Kristjan Svirgsden]], eesti dokumentalist ja operaator (71) * 16. juuli – [[Feras Esmaeel]], Süüria jalgpallur (43) *[[17. juuli]] – [[Bill Birch]], Uus-Meremaa poliitik (92) * 17. juuli – [[Osvaldo Bagnoli]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91) * 17. juuli – [[Freddy Cannon]], Ameerika Ühendriikide laulja (89) * 17. juuli – [[Garfield Sobers]], Barbadose kriketimängija (89) * 17. juuli – [[Raimo Kõlli]], eesti mullateadlane (86) * 17. juuli – [[Arvi Altmäe]], eesti arhitekt ja koolijuht (83) *[[18. juuli]] – [[Chen Gang]], hiina helilooja (91) * 18. juuli – [[Moses Ali]], Uganda jurist, sõjaväelane ja poliitik (87) * 18. juuli – [[Tim Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (73) * 18. juuli – [[Sergei Šolohhov]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (67) * 18. juuli – [[Jennifer Finch]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, disainer ja fotograaf (59) * 18. juuli – [[Hannah Rapp]], Ameerika Ühendriikide poksija (26) *[[19. juuli]] – [[Israel Pincas]], Iisraeli luuletaja (91) * 19. juuli – [[Jaroslav Zvěřina]], Tšehhi poliitik (83) * 19. juuli – [[Holger Brück]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 19. juuli – [[Toshiaki Fushimi]], jaapani jalgrattur (50) *[[20. juuli]] – [[Francesco Massaro]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (90) * 20. juuli – [[Patrick Tse]], Hongkongi näitleja (89) * 20. juuli – [[Eddie Joyal]], Kanada jäähokimängija (86) * 20. juuli – [[Chang Chang-sun]], Lõuna-Korea vabamaadleja (83) * 20. juuli – [[Kevin Keegan]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * 20. juuli – [[Dmitri Podnozov]], vene näitleja (64) * 20. juuli – [[David Lucas]], Hispaania poliitik (58) * 20. juuli – [[Usalifa Jose Indi]], Guinea-Bissau jalgpallur (26) *[[21. juuli]] – [[Olivera Katarina]], serbia näitleja ja laulja (86) * 21. juuli – [[Erwin Vandendaele]], hollandi jalgpallur (81) * 21. juuli – [[Olaf Tufte]], norra sõudja, kahekordne olümpiavõitja (50) * 21. juuli – [[Kaylee Hottle]], Ameerika Ühendriikide näitleja (18) *[[22. juuli]] – [[Luiz Carlos Barreto]], Brasiilia filmiprodutsent ja stsenarist (98) * 22. juuli – [[Celina Jesionowska]], Poola jooksja (92) * 22. juuli – [[Oliver Jones]], Kanada džässpianist (91) * 22. juuli – [[Chuck Russell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (74) *[[23. juuli]] – [[Adela Mărculescu]], rumeenia näitleja (87) * 23. juuli – [[Vassili Parhomtšuk]], vene füüsik (79) * 23. juuli – [[Jury Chaščavacki]], valgevene filmilavastaja ja stsenarist (78) * 23. juuli – [[William Orbit]], inglise muusik ja muusikaprodutsent (69) * 23. juuli – [[Keigo Higashino]], Jaapani kirjanik (68) * 23. juuli – [[Hanna Drul]], ukraina keraamik (65) *[[24. juuli]] – [[Mary de Rachewiltz]], Itaalia-Ameerika Ühendriikide luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (101) * 24. juuli – [[Achito Vivas]], Colombia jalgpallur (92) * 24. juuli – [[Chun Yong-taek]], Lõuna-Korea poliitik (88) * 24. juuli – [[Akbar Abdi]], Iraani näitleja (65) * 24. juuli – [[Kalilou Traoré]], Mali jalgpallur (38) *[[25. juuli]] – [[John Horam]], Suurbritannia poliitik (87) * 25. juuli – [[Ambrogio Colombo]], itaalia jalgrattur (86) * 25. juuli – [[Bill Oddie]], briti koomik ja looduskaitsja (85) * 25. juuli – [[Marie-Paule Belle]], prantsuse laulja ja pianist (80) *[[26. juuli]] – [[Betye Saar]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (99) * 26. juuli – [[Milan Knížák]], tšehhi kunstnik ja muusik (86) *[[27. juuli]] – [[Juhan Uustalu]], eesti mootorrattasportlane (77) * 27. juuli – [[Takeaki Matsumoto]], Jaapani poliitik (67) * 27. juuli – [[Johannes Krisch]], Austria näitleja (59) *[[28. juuli]] – [[Erwin Engeler]], Šveitsi matemaatik (96) * 28. juuli – [[Raoul Vaneigem]], Belgia kirjanik ja filosoof (92) * 28. juuli – [[Pablo Garrido]], Mehhiko kergejõustiklane (88) * 28. juuli – [[Kristina Carlson]], soome kirjanik (76) * 28. juuli – [[Benjamin Alire Sáenz]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (71) * 28. juuli – [[Kavinsky]], Prantsuse elektroonilise muusika produtsent ja DJ (50) *[[29. juuli]] – [[Jochen Bohl]], saksa luterlik vaimulik ja teoloog (76) * 29. juuli – [[Jarosław Jechorek]], poola korvpallur (65) * 29. juuli – [[Billy Ray Smith Jr.]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (64) * 29. juuli – [[Glen Hansard]], iiri laulja, laulukirjutaja ja näitleja (56) * 29. juuli – [[Tássio]], Brasiilia jalgpallur (41) *[[30. juuli]] – [[Marģers Vestermanis]], juudi rahvusest Läti ajaloolane (100) * 30. juuli – [[Iga Cembrzyńska]], poola näitleja ja stsenarist (87) * 30. juuli – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane (83) * 30. juuli – [[Ivan Jadeška]], Valgevene korvpallur (81) * 30. juuli – [[Donatille Mukabalisa]], Rwanda jurist ja poliitik (66) * 30. juuli – [[Manolo Solo]], hispaania näitleja (62) * 30. juuli – [[Nirmal Purja]], magari rahvusest Nepali alpinist (43) *[[31. juuli]] – [[František Laurin]], tšehhi teatri- ja filmilavastaja (91) * 31. juuli – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 31. juuli – [[Franco Baresi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 31. juuli – [[Tiit Sepp]], eesti notar (60) * 31. juuli – [[Dragiša Milojković]], serbia näitleja (55) * 31. juuli – [[Aleksei Murõgin]], Venemaa jäähokimängija (39) == August == *[[1. august]] – [[Philip Ruppe]], Ameerika Ühendriikide poliitik (99) *1. august – [[Nəriman Həsənzadə]], aserbaidžaani luuletaja ja näitekirjanik (95) * 1. august – [[Monty Roberts]], Ameerika Ühendriikide hobusetreener (91) * 1. august – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 1. august – [[Natalia Dontcheva]], bulgaaria näitleja (56) * 1. august – [[Ryotaro Shimizu]], jaapani näitleja (37) *[[2. august]] – [[Ioánnis Varvitsiótis]], Kreeka poliitik (93) * 2. august – [[Bill Goichberg]], Ameerika Ühendriikide maletaja ja maletegelane (83) * 2. august – [[Kay Granger]], Ameerika Ühendriikide poliitik (83) * 2. august – [[Sepp Puschnig]], Austria jäähokimängija (79) * 2. august – [[Monika Helfer]], Austria kirjanik (78) *[[3. august]] – [[Anthony Kenny]], Briti filosoof (95) * 3. august – [[Jon Cypher]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *3. august – [[Grace Chang]], Hongkongi näitleja ja laulja (93) * 3. august – [[Paula Alí]], Kuuba näitleja (88) * 3. august – [[Iván Szelényi]], Ungari-Ameerika Ühendriikide sotsioloog (88) * 3. august – [[Hatsuo Royama]], Jaapani karateka (78) * 3. august – [[Ruslan Taramov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poksija (61) * 3. august – [[Mateusz Bąk]], poola jalgpallur (43) * 3. august – [[Allan Nascimento]], brasiilia vabavõitleja (34) *[[4. august]] – [[Nils Eklund]], Rootsi näitleja (99) *4. august – [[Daniele Amati]], itaalia füüsikateoreetik (94) * 4. august – [[D. Y. Patil]], India poliitik (90) * 4. august – [[Klaus Hänsch]], Saksa poliitik (87) * 4. august – [[Bruno Campanella]], itaalia dirigent (83) *[[5. august]] – [[Jean Lodge]], inglise näitleja (99) * 5. august – [[Didier Decoin]], prantsuse kirjanik ja stsenarist (81) * 5. august – [[Zoltán Melis]], Ungari sõudja (78) * 5. august – [[Ardaq Ämırkūlov]], kasahhi filmilavastaja (70) * 5. august – [[Cozell McQueen]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (64) *[[6. august]] – [[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog (92) * 6. august – [[Giuseppe Marchioro]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 6. august – [[Francesco Guccini]], itaalia laulja, laulukirjutaja, kirjanik ja näitleja (86) * 6. august – [[Daniel Sivan]], Iisraeli semitoloog (76) *[[7. august]] – [[Mannon Ubaydullayev]], usbeki näitleja (86) * 7. august – [[Boris Conunov]], Moldova filmilavastaja ja stsenarist (79) *[[8. august]] – [[Ivo Šlaus]], horvaadi füüsik (94) * 8. august – [[Xaysomphone Phomvihane]], Laose poliitik (69) * 8. august – [[Jorge Messi]], Argentina ärimees ja jalgpalliagent (68) *[[9. august]] – [[Erkki Pystynen]], Soome poliitik (96) *9. august – [[Livio Berruti]], itaalia jooksja (87) * 9. august – [[Don Nelson]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (86) * 9. august – [[Ben Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja poliitik (84) * 9. august – [[Giancarlo Ferretti]], itaalia jalgrattur ja jalgrattatreener (84) * 9. august – [[Reggie Bannister]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. august – [[Ilja Kulešin]], Venemaa jalgpallur (25) *[[10. august]] – [[Pavel Sjutkin]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (104) * 10. august – [[Tiiu-Ann Salasoo]], eesti botaanik, pedagoogika- ja keeleteadlane (94) * 10. august – [[Vladimír Páral]], tšehhi kirjanik (93) * 10. august – [[Jean-Paul Rostagni]], prantsuse jalgpallur (78) *[[11. august]] – [[Guo Lanying]], hiina ooperilauja (sopran) (96) * 11. august – [[Ingeborg Friebe]], Saksa poliitik (95) * 11. august – [[Alaksandr Milinkievič]], Valgevene poliitik (79) * 11. august – [[Fiorenza Marchegiani]], itaalia näitleja (73) *[[12. august]] – [[Wang Xiji]], hiina kosmoseinsener (105) * 12. august – [[Zhu Rongji]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (97) * 12. august – [[Silvia Monti]], itaalia näitleja (80) * 12. august – [[Takamitsu Ota]], jaapani jalgpallur (56) *[[13. august]] – [[Carlos Domingos Massoni]], Brasiilia korvpallur (87) * 13. august – [[Prichard Colón]], Puerto Rico poksija (33) [[Kategooria:2026]] hj2bxjmnq2tatect2cea3tc9h91ics3 7214077 7213951 2026-08-14T11:11:44Z Raamaturott 56450 /* August */ 7214077 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ago Kallandi]], eesti spordiajakirjanik, -ajaloolane ja pedagoog (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Vilju Lilleleht]], eesti ornitoloog (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98) *7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89) * 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80) * 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94) * 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93) * 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) * 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54) *[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89) * 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88) * 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87) * 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86) * 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75) * 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47) *[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100) * 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) * 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85) * 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79) * 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49) * 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42) *[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93) * 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91) * 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88) * 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81) * 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67) * 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36) *[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83) * juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83) * 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78) * 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57) * 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32) * 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28) *[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96) * 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91) * 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81) * 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47) * 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45) * 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35) *[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86) * 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83) * 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81) * 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) * 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35) *[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98) * 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87) * 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81) * 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64) * 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56) *[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96) * 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93) * 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93) * 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82) * 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81) *[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90) * 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88) * 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87) * 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85) * 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83) * 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79) * 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69) * 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58) *[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101) * 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98) * 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96) * 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91) * 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82) * 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76) *[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98) * 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94) * 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87) * 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82) * 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71) * 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67) *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100) * 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94) * 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93) * 22. juuni – [[Wolfgang Behrendt]], Saksamaa poksija (90) * 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89) * 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80) * 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43) * 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24) *[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87) * 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86) * 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81) * 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48) * 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32) *[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) * 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87) * 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84) * 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24) *[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95) *25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) * 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65) * 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28) *[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98) * 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96) * 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86) * 26. juuni – [[Martha Lillard]], viimane [[raudkops]]u kasutanud inimene USA-s (78) * 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77) * 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75) * 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75) * 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73) * 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54) * 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44) *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98) *27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88) * 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63) *[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98) * 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86) * 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82) * 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65) * 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63) *[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94) *29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91) * 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90) * 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88) * 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86) *[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97) * 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94) * 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80) * 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74) * 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68) == Juuli == * [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89) * 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82) * 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82) * 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48) * [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96) * 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83) * 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79) * 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70) * 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64) * [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95) * 3. juuli – [[Weiron Holmberg]], Rootsi näitleja (91) * 3. juuli – [[Yukiko Nikaido]], Jaapani näitleja (87) * 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80) * 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67) * [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99) * 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) * 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85) * 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64) * 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33) * [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81) * 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80) * 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69) * 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59) * [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95) * 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94) * 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) * 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82) * [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81) * 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78) * [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87) * 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75) * [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86) * 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78) * 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78) * 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) * [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93) * 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75) * 10. juuli – [[Aleksandǎr Aleksandrov]], Bulgaaria kosmonaut (74) * 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69) * 10. juuli – [[Jan Tammik]], eesti maalikunstnik (56) * [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89) * 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87) * 11. juuli – [[Susumu Tonegawa]], Jaapani molekulaarbioloog (86) * 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71) * 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25) * [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94) * 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87) * 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82) * 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74) * 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68) * [[13. juuli]] – [[Pedro Ignacio Calderón]], Argentina muusik ja dirigent (92) * 13. juuli – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91) * 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86) * 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83) * 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78) * 13. juuli – [[Nansun Shi]], Hongkongi filmiprodutsent (74) * 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38) * [[14. juuli]] – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95) * 14. juuli – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92) * 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61) * 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53) * [[15. juuli]] – [[Margarita Andrey]], hispaania näitleja (99) * 15. juuli – [[Máro Kontoú]], Kreeka näitleja ja poliitik (92) * 15. juuli – [[Hal Williams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (91) * 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86) * 15. juuli – [[John Esposito]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja islamoloog (86) * 15. juuli – [[Guy Scott]], inglise päritolu Sambia poliitik (82) *[[16. juuli]] – [[Rudolph A. Marcus]], Ameerika Ühendriikide keemik (102) * 16. juuli – [[René Urtreger]], prantsuse pianist (92) * 16. juuli – [[Brenda Fricker]], iiri näitleja (81) * 16. juuli – [[Isamu Sonoda]], jaapani judoka (79) * 16. juuli – [[Madis Reemann]], eesti pedagoog (73) * 16. juuli – [[Kristjan Svirgsden]], eesti dokumentalist ja operaator (71) * 16. juuli – [[Feras Esmaeel]], Süüria jalgpallur (43) *[[17. juuli]] – [[Bill Birch]], Uus-Meremaa poliitik (92) * 17. juuli – [[Osvaldo Bagnoli]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91) * 17. juuli – [[Freddy Cannon]], Ameerika Ühendriikide laulja (89) * 17. juuli – [[Garfield Sobers]], Barbadose kriketimängija (89) * 17. juuli – [[Raimo Kõlli]], eesti mullateadlane (86) * 17. juuli – [[Arvi Altmäe]], eesti arhitekt ja koolijuht (83) *[[18. juuli]] – [[Chen Gang]], hiina helilooja (91) * 18. juuli – [[Moses Ali]], Uganda jurist, sõjaväelane ja poliitik (87) * 18. juuli – [[Tim Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (73) * 18. juuli – [[Sergei Šolohhov]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (67) * 18. juuli – [[Jennifer Finch]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, disainer ja fotograaf (59) * 18. juuli – [[Hannah Rapp]], Ameerika Ühendriikide poksija (26) *[[19. juuli]] – [[Israel Pincas]], Iisraeli luuletaja (91) * 19. juuli – [[Jaroslav Zvěřina]], Tšehhi poliitik (83) * 19. juuli – [[Holger Brück]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 19. juuli – [[Toshiaki Fushimi]], jaapani jalgrattur (50) *[[20. juuli]] – [[Francesco Massaro]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (90) * 20. juuli – [[Patrick Tse]], Hongkongi näitleja (89) * 20. juuli – [[Eddie Joyal]], Kanada jäähokimängija (86) * 20. juuli – [[Chang Chang-sun]], Lõuna-Korea vabamaadleja (83) * 20. juuli – [[Kevin Keegan]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * 20. juuli – [[Dmitri Podnozov]], vene näitleja (64) * 20. juuli – [[David Lucas]], Hispaania poliitik (58) * 20. juuli – [[Usalifa Jose Indi]], Guinea-Bissau jalgpallur (26) *[[21. juuli]] – [[Olivera Katarina]], serbia näitleja ja laulja (86) * 21. juuli – [[Erwin Vandendaele]], hollandi jalgpallur (81) * 21. juuli – [[Olaf Tufte]], norra sõudja, kahekordne olümpiavõitja (50) * 21. juuli – [[Kaylee Hottle]], Ameerika Ühendriikide näitleja (18) *[[22. juuli]] – [[Luiz Carlos Barreto]], Brasiilia filmiprodutsent ja stsenarist (98) * 22. juuli – [[Celina Jesionowska]], Poola jooksja (92) * 22. juuli – [[Oliver Jones]], Kanada džässpianist (91) * 22. juuli – [[Chuck Russell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (74) *[[23. juuli]] – [[Adela Mărculescu]], rumeenia näitleja (87) * 23. juuli – [[Vassili Parhomtšuk]], vene füüsik (79) * 23. juuli – [[Jury Chaščavacki]], valgevene filmilavastaja ja stsenarist (78) * 23. juuli – [[William Orbit]], inglise muusik ja muusikaprodutsent (69) * 23. juuli – [[Keigo Higashino]], Jaapani kirjanik (68) * 23. juuli – [[Hanna Drul]], ukraina keraamik (65) *[[24. juuli]] – [[Mary de Rachewiltz]], Itaalia-Ameerika Ühendriikide luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (101) * 24. juuli – [[Achito Vivas]], Colombia jalgpallur (92) * 24. juuli – [[Chun Yong-taek]], Lõuna-Korea poliitik (88) * 24. juuli – [[Akbar Abdi]], Iraani näitleja (65) * 24. juuli – [[Kalilou Traoré]], Mali jalgpallur (38) *[[25. juuli]] – [[John Horam]], Suurbritannia poliitik (87) * 25. juuli – [[Ambrogio Colombo]], itaalia jalgrattur (86) * 25. juuli – [[Bill Oddie]], briti koomik ja looduskaitsja (85) * 25. juuli – [[Marie-Paule Belle]], prantsuse laulja ja pianist (80) *[[26. juuli]] – [[Betye Saar]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (99) * 26. juuli – [[Milan Knížák]], tšehhi kunstnik ja muusik (86) *[[27. juuli]] – [[Juhan Uustalu]], eesti mootorrattasportlane (77) * 27. juuli – [[Takeaki Matsumoto]], Jaapani poliitik (67) * 27. juuli – [[Johannes Krisch]], Austria näitleja (59) *[[28. juuli]] – [[Erwin Engeler]], Šveitsi matemaatik (96) * 28. juuli – [[Raoul Vaneigem]], Belgia kirjanik ja filosoof (92) * 28. juuli – [[Pablo Garrido]], Mehhiko kergejõustiklane (88) * 28. juuli – [[Kristina Carlson]], soome kirjanik (76) * 28. juuli – [[Benjamin Alire Sáenz]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (71) * 28. juuli – [[Kavinsky]], Prantsuse elektroonilise muusika produtsent ja DJ (50) *[[29. juuli]] – [[Jochen Bohl]], saksa luterlik vaimulik ja teoloog (76) * 29. juuli – [[Jarosław Jechorek]], poola korvpallur (65) * 29. juuli – [[Billy Ray Smith Jr.]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (64) * 29. juuli – [[Glen Hansard]], iiri laulja, laulukirjutaja ja näitleja (56) * 29. juuli – [[Tássio]], Brasiilia jalgpallur (41) *[[30. juuli]] – [[Marģers Vestermanis]], juudi rahvusest Läti ajaloolane (100) * 30. juuli – [[Iga Cembrzyńska]], poola näitleja ja stsenarist (87) * 30. juuli – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane (83) * 30. juuli – [[Ivan Jadeška]], Valgevene korvpallur (81) * 30. juuli – [[Donatille Mukabalisa]], Rwanda jurist ja poliitik (66) * 30. juuli – [[Manolo Solo]], hispaania näitleja (62) * 30. juuli – [[Nirmal Purja]], magari rahvusest Nepali alpinist (43) *[[31. juuli]] – [[František Laurin]], tšehhi teatri- ja filmilavastaja (91) * 31. juuli – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 31. juuli – [[Franco Baresi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 31. juuli – [[Tiit Sepp]], eesti notar (60) * 31. juuli – [[Dragiša Milojković]], serbia näitleja (55) * 31. juuli – [[Aleksei Murõgin]], Venemaa jäähokimängija (39) == August == *[[1. august]] – [[Philip Ruppe]], Ameerika Ühendriikide poliitik (99) *1. august – [[Nəriman Həsənzadə]], aserbaidžaani luuletaja ja näitekirjanik (95) * 1. august – [[Monty Roberts]], Ameerika Ühendriikide hobusetreener (91) * 1. august – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 1. august – [[Natalia Dontcheva]], bulgaaria näitleja (56) * 1. august – [[Ryotaro Shimizu]], jaapani näitleja (37) *[[2. august]] – [[Ioánnis Varvitsiótis]], Kreeka poliitik (93) * 2. august – [[Bill Goichberg]], Ameerika Ühendriikide maletaja ja maletegelane (83) * 2. august – [[Kay Granger]], Ameerika Ühendriikide poliitik (83) * 2. august – [[Sepp Puschnig]], Austria jäähokimängija (79) * 2. august – [[Monika Helfer]], Austria kirjanik (78) *[[3. august]] – [[Anthony Kenny]], Briti filosoof (95) * 3. august – [[Jon Cypher]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *3. august – [[Grace Chang]], Hongkongi näitleja ja laulja (93) * 3. august – [[Paula Alí]], Kuuba näitleja (88) * 3. august – [[Iván Szelényi]], Ungari-Ameerika Ühendriikide sotsioloog (88) * 3. august – [[Hatsuo Royama]], Jaapani karateka (78) * 3. august – [[Ruslan Taramov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poksija (61) * 3. august – [[Mateusz Bąk]], poola jalgpallur (43) * 3. august – [[Allan Nascimento]], brasiilia vabavõitleja (34) *[[4. august]] – [[Nils Eklund]], Rootsi näitleja (99) *4. august – [[Daniele Amati]], itaalia füüsikateoreetik (94) * 4. august – [[D. Y. Patil]], India poliitik (90) * 4. august – [[Klaus Hänsch]], Saksa poliitik (87) * 4. august – [[Bruno Campanella]], itaalia dirigent (83) *[[5. august]] – [[Jean Lodge]], inglise näitleja (99) * 5. august – [[Didier Decoin]], prantsuse kirjanik ja stsenarist (81) * 5. august – [[Zoltán Melis]], Ungari sõudja (78) * 5. august – [[Ardaq Ämırkūlov]], kasahhi filmilavastaja (70) * 5. august – [[Cozell McQueen]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (64) *[[6. august]] – [[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog (92) * 6. august – [[Giuseppe Marchioro]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 6. august – [[Francesco Guccini]], itaalia laulja, laulukirjutaja, kirjanik ja näitleja (86) * 6. august – [[Daniel Sivan]], Iisraeli semitoloog (76) *[[7. august]] – [[Mannon Ubaydullayev]], usbeki näitleja (86) * 7. august – [[Boris Conunov]], Moldova filmilavastaja ja stsenarist (79) *[[8. august]] – [[Ivo Šlaus]], horvaadi füüsik (94) * 8. august – [[Xaysomphone Phomvihane]], Laose poliitik (69) * 8. august – [[Jorge Messi]], Argentina ärimees ja jalgpalliagent (68) *[[9. august]] – [[Erkki Pystynen]], Soome poliitik (96) *9. august – [[Livio Berruti]], itaalia jooksja (87) * 9. august – [[Don Nelson]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (86) * 9. august – [[Ben Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja poliitik (84) * 9. august – [[Giancarlo Ferretti]], itaalia jalgrattur ja jalgrattatreener (84) * 9. august – [[Reggie Bannister]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. august – [[Ilja Kulešin]], Venemaa jalgpallur (25) *[[10. august]] – [[Pavel Sjutkin]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (104) * 10. august – [[Tiiu-Ann Salasoo]], eesti botaanik, pedagoogika- ja keeleteadlane (94) * 10. august – [[Vladimír Páral]], tšehhi kirjanik (93) * 10. august – [[Jean-Paul Rostagni]], prantsuse jalgpallur (78) *[[11. august]] – [[Guo Lanying]], hiina ooperilauja (sopran) (96) * 11. august – [[Ingeborg Friebe]], Saksa poliitik (95) * 11. august – [[Alaksandr Milinkievič]], Valgevene poliitik (79) * 11. august – [[Fiorenza Marchegiani]], itaalia näitleja (73) *[[12. august]] – [[Wang Xiji]], hiina kosmoseinsener (105) * 12. august – [[Zhu Rongji]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (97) * 12. august – [[Silvia Monti]], itaalia näitleja (80) * 12. august – [[Takamitsu Ota]], jaapani jalgpallur (56) *[[13. august]] – [[Carlos Domingos Massoni]], Brasiilia korvpallur (87) * 13. august – [[Prichard Colón]], Puerto Rico poksija (33) *[[14. august]] – [[Jimmy Rimmer]], Inglismaa jalgpallur (78) [[Kategooria:2026]] of7i1fhtn1ouchv4bbqaeniejfgyhm9 0 707447 7213826 7154321 2026-08-13T20:10:12Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7213826 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|aasta=2026|kuu=mai}} {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}} {| class="wikitable" style="margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 25em;" | colspan="2" |'''[[Lumelauasõit olümpiamängudel|Lumelauasõit 2026. aasta taliolümpiamängudel]]''' [[Pilt:Olympic rings.svg|100x100px]] <br />[[Fail:Snowboarding pictogram.svg|40x40px|Jääkeegel]] |- | colspan="4" |Korraldaja {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia]], [[Milano]] [[ Cortina d'Ampezzo|Cortina]] |- |<< : '''[[Lumelauasõit 2022. aasta taliolümpiamängudel|Peking 2022]]''' |'''[[Lumelauasõit 2030. aasta taliolümpiamängudel|Prantsuse Alpid 2030]]''': >> |} '''[[Lumelauasõit]] [[2026. aasta taliolümpiamängud]]el''' toimus 5.–18. veebruarini 2026 [[Itaalia]]s [[Livigno]]s, mis asub umbes 400 kilomeetrit [[Milano]]st kirdes ja üle 200 kilomeetri [[Cortina d'Ampezzo]] linnast läänes. Lumelauasõit, mis on olümpiaala alates [[1998. aasta taliolümpiamängud]]est [[Nagano]]s, on mängudel esindatud kaheksandat korda järjest. Võistlusprogramm hõlmas kuut ala, mis olid kavas ka [[2022. aasta taliolümpiamängud]]el [[Peking]]is : paralleelslaalom, lumelauakross, segavõistkondade lumelauakross, rennisõit, pargisõit (slopestyle) ja hüpped (big air). Vabastiilialad toimuvad Mottolino lumepargis, slaalomi ja krossi võistlused aga Sitas-Carosello 3000 sektori nõlvadel, mis mõlemad asuvad [[Valtellina|Valtellina orus]]. == Kvalifikatsioon == 2026. aasta taliolümpiamängude lumelauavõistluste kvalifikatsiooniprotsess põhineb [[Rahvusvaheline Suusaföderatsioon|Rahvusvahelise Suusaföderatsiooni]] (FIS) koostatud olümpiakvootide jaotusnimekirjal. See 19. jaanuaril 2026 avaldatav nimekiri määrab igale [[Rahvuslik olümpiakomitee|riiklikule olümpiakomiteele]] eraldatud kohtade arvu, lähtudes sportlaste kvalifikatsiooniperioodil, mis kestab 1. juulist 2024. aastal kuni 18. jaanuarini 2026. aastal, saavutatud tulemustest. Selle edetabeli koostamisel võetakse arvesse Šveitsis Silvaplanas ja St. Moritzis toimunud maailmakarikavõistluste ja 2025. aasta maailmameistrivõistluste tulemusi.<ref>[https://www.olympics.com/en/news/snowboard-how-to-qualify-milano-cortina-2026-winter-olympic-games Snowboard: How to qualify for the Milano Cortina 2026 Olympic Winter Games] www.olympics.com</ref> Kõigile lumelauavõistlustele eraldatakse kokku 238 kvooti, ​​mis jagatakse meeste ja naiste vahel võrdselt. Iga riiklik olümpiakomitee saab registreerida kuni 26 sportlast, kusjuures soo piires võib olla kuni 14 sportlast. Individuaalvõistlustel võib iga riigi kohta registreeruda maksimaalselt neli sportlast. Segavõistlus on reserveeritud riikidele, kes on selles distsipliinis kvalifitseerunud vähemalt ühe mehe ja ühe naisega. Kasutamata kvoodikohtade korral jaotab FIS need ümber 21. ja 22. jaanuaril 2026. aastal vastavalt maailma edetabelitele. Sportlaste registreerimise tähtaeg riiklikes olümpiakomiteedes on 26. jaanuar 2026. aastal, paar päeva enne mängude avamist.<ref>[https://www.fis-ski.com/DB/v2/quota/allocation/owg/sb/2026?event=BXT&page=2 Olympic Winter Games 2026 Allocation List Snowboard]{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} www.fis-ski.com</ref> == Ajakava == {|class="wikitable" style="margin:0.5em auto;font-size:80%;text-align:center" |+ Võistluste ajakava <ref>[https://www.olympics.com/en/milano-cortina-2026/schedule/sbd Olympic Schedule Snowboard] www.olympics.com</ref> |- style="background-color:#369; color:white;" | scope="col" rowspan=2 colspan="2"|'''Kuupäev''' | scope="col" colspan="16" |'''Võistluspäev''' |- style="background-color:#369; color:white;" | scope="col" style="width:7em"| '''N 5.02''' | scope="col" style="width:7em"| '''R 6.02''' | scope="col" style="width:7em"| '''L 7.02''' | scope="col" style="width:7em"| '''P 8.02''' | scope="col" style="width:7em"| '''E 9.02''' | scope="col" style="width:7em"| '''T 10.02''' | scope="col" style="width:7em"| '''K 11.02''' | scope="col" style="width:7em"| '''N 12.02''' | scope="col" style="width:7em"| '''R 13.02''' | scope="col" style="width:7em"| '''L 14.02''' | scope="col" style="width:7em"| '''P 15.02''' | scope="col" style="width:7em"| '''E 16.02''' | scope="col" style="width:7em"| '''T 17.02''' | scope="col" style="width:7em"| '''K 18.02''' |- ! rowspan=2 | Paralleelslaalom !! rowspan=2 |'''Mehed'''<br>&<br>'''Naised''' | <!--5-->rowspan=2 | || <!--6-->rowspan=2 | || <!--7-->rowspan=2 | || bgcolor=#BFD7FF |{{abbr|'''''KV.'''''|''Kvalifikatsioon''}}<br>9:00-11:00 || <!--9-->rowspan=2 | || <!--10-->rowspan=2 | || <!--11-->rowspan=2 | || <!--12-->rowspan=2 | || <!--13-->rowspan=2 | ||<!--14-->rowspan=2 | || <!--15-->rowspan=2 | || <!--16-->rowspan=2 | || <!--17-->rowspan=2 | || <!--18-->rowspan=2 | |- | bgcolor=#FFDF80 |'''''Finaal'''''<br/>13:00-14:40 |- ! rowspan=2 | Hüpped <br> Rennisõit <br>Pargisõit!! '''Mehed''' | bgcolor=#BFD7FF |'''Hüpped'''<br>19:30-21:45|| <!--6-->|| bgcolor=#FFDF80 |'''Hüpped'''<br>19:30-21:05 || <!--8--> || <!--9--> || <!--10--> || bgcolor=#BFD7FF |'''Rennisõit'''<br>19:30-21:30 || <!--12--> || bgcolor=#FFDF80 |'''Rennisõit'''<br>19:30-21:20 ||<!--14--> || <!--15-->|| bgcolor=#BFD7FF |'''Pargisõit'''<br>10:30-12:45 || <!--17--> || bgcolor=#FFDF80 |'''Pargisõit'''<br>12:30-14:20 |- !'''Naised''' | <!--5-->|| <!--6-->|| <!--7--> || bgcolor=#BFD7FF |'''Hüpped'''<br>19:30-21:45|| <!--9-->|| bgcolor=#FFDF80 |'''Hüpped'''<br>19:30-21:05 || bgcolor=#BFD7FF |'''Rennisõit'''<br>10:30-12:30 || bgcolor=#FFDF80 |'''Rennisõit'''<br>19:30-21:20 || <!--13--> ||<!--14--> || <!--15-->|| bgcolor=#BFD7FF |'''Pargisõit'''<br>14:00-16:15 || bgcolor=#FFDF80 |'''Pargisõit'''<br>13:00-14:50 || <!--18--> |- ! colspan=2 rowspan=2 | Lumelauakross | <!--5-->rowspan=2 | || <!--6-->rowspan=2 | || <!--7-->rowspan=2 | || <!--8-->rowspan=2 | || <!--9-->rowspan=2 | || <!--10-->rowspan=2 | || <!--11-->rowspan=2 | || bgcolor=#BFD7FF |'''Mehed'''<br>{{abbr|'''''KV.'''''|''Kvalifikatsioon''}}<br>10:00-11:30 || bgcolor=#BFD7FF |'''Naised'''<br>{{abbr|'''''KV.'''''|''Kvalifikatsioon''}}<br>10:00-11:30 ||<!--14-->rowspan=2 | || bgcolor=#BFD7FF | '''Segavõistlus'''<br>{{abbr|'''''KV.'''''|''Kvalifikatsioon''}}<br>10:00-11:30 || <!--16-->rowspan=2 | || <!--17-->rowspan=2 | || <!--18-->rowspan=2 | |- |bgcolor=#FFDF80 |'''''Finaal'''''<br/>13:45-15:25 |bgcolor=#FFDF80 |'''''Finaal'''''<br/>13:30-15:10 |bgcolor=#FFDF80 |'''''Finaal'''''<br/>13:45-15:05 |} {| class="wikitable centre" style="font-size:80%;border:1px solid #999999;border-collapse:collapse" bgcolor="#f7f8ff" border="1" cellspacing="0" cellpadding="2" |+Legend |bgcolor=#BFD7FF|&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;|| Kvalifikatsioonifaasid |bgcolor=#FFDF80|&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;|| Finaal |} == Tulemused == === Mehed === ==== Paralleelsuurslaalom ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable " style="text-align:center" ! Koht !! Sportlane !! Riik |- bgcolor="#F7F6A8" |align="center"|{{KuldOlümpia}} || align=left|[[Benjamin Karl]] || align=left|{{PisiLipp|Austria}} |-bgcolor="#DCE5E5" |align="center"|{{HõbeOlümpia}} || align=left|[[Kim Sang-kyum]] || align=left|{{PisiLipp|Lõuna-Korea}} |- bgcolor="#FFDAB9" |align="center"|{{PronksOlümpia}} || align=left|[[Tervel Zamfirov]] || align=left|{{PisiLipp|Bulgaaria}} |- | 4. || align=left|[[Tim Mastnak]] || align=left|{{PisiLipp|Sloveenia}} |- | 5. || align=left|[[Roland Fischnaller]] || align=left|{{PisiLipp|Itaalia}} |- | 6. || align=left|[[Arnaud Gaudet]] || align=left|{{PisiLipp|Kanada}} |- | 7. || align=left|[[Mirko Felicetti]] || align=left|{{PisiLipp|Itaalia}} |- | 8. || align=left|[[Andreas Prommegger]] || align=left|{{PisiLipp|Austria}} |} </div> <br>Finaal: [[8. veebruar]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: <br>'''[[Lumelauasõit 2022. aasta taliolümpiamängudel#Paralleelsuurslaalom|Olümpiavõitja 2022]]:''' [[Benjamin Karl]], {{PisiLipp|Austria}} <br><br>'''[https://medias2.fis-ski.com/pdf/2026/CC/2462/2026CC2462RL.pdf Ametlikud tulemused]''' <br style="clear:both" /> {{Turniiritabel16 <!--1/8 finaalid--> || ('''4''') {{PisiLipp|Kanada}} '''[[Arnaud Gaudet|Gaudet]]''' || (13) {{PisiLipp|Bulgaaria}} [[Radoslav Yankov|Yankov]]|+0,11 || ('''5''') {{PisiLipp|Bulgaaria}} '''[[Tervel Zamfirov|Zamfirov]]''' || (12) {{PisiLipp|Saksamaa}} [[Elias Huber|Huber]] |+0,03 || ('''8''') {{PisiLipp|Lõuna-Korea}} '''[[Kim Sang-kyum|Kim]]''' || (9) {{PisiLipp|Sloveenia}} [[Žan Košir|Košir]] |DNF || ('''1''') {{PisiLipp|Itaalia}} '''[[Roland Fischnaller|Fischnaller]]'''|| (16) {{PisiLipp|Sloveenia}} [[Rok Marguč|Marguč]]|+0,59 || ('''15''') {{PisiLipp|Sloveenia}} '''[[Tim Mastnak|Mastnak]]'''|| (2) {{PisiLipp|Itaalia}} [[Aaron March|March]]|+0.06 || ('''10''') {{PisiLipp|Itaalia}} '''[[Mirko Felicetti|Felicetti]]'''|| (7) {{PisiLipp|Šveits}} [[Dario Caviezel|Caviezel]]|+0.21 ||('''11''') {{PisiLipp|Austria}} '''[[Andreas Prommegger|Prommegger]]'''|| (6) {{PisiLipp|Lõuna-Korea}} [[Lee Sang-ho|Lee]]|+0,17 || ('''3''') {{PisiLipp|Austria}} '''[[Benjamin Karl|Karl]]'''|| (14) {{PisiLipp|Itaalia}} [[Maurizio Bormolini|Bormolini]]|+0.03 <!--Veerandfinaalid--> || (4) {{PisiLipp|Kanada}} [[Arnaud Gaudet|Gaudet]]|+0.03| ('''5''') {{PisiLipp|Bulgaaria}} '''[[Tervel Zamfirov|Zamfirov]]'''| || ('''8''') {{PisiLipp|Lõuna-Korea}} '''[[Kim Sang-kyum|Kim]]'''|| (1) {{PisiLipp|Itaalia}} [[Roland Fischnaller|Fischnaller]]|DNF || ('''15''') {{PisiLipp|Sloveenia}} '''[[Tim Mastnak|Mastnak]]'''|| (10) {{PisiLipp|Itaalia}} [[Mirko Felicetti|Felicetti]]'''|DNF || (11) {{PisiLipp|Austria}} [[Andreas Prommegger|Prommegger]]|+0,12| ('''3''') {{PisiLipp|Austria}} '''[[Benjamin Karl|Karl]]'''| <!--Poolfinaalid--> || (5) {{PisiLipp|Bulgaaria}} [[Tervel Zamfirov|Zamfirov]]|+0,23| ('''8''') {{PisiLipp|Lõuna-Korea}} '''[[Kim Sang-kyum|Kim]]'''| || (15) {{PisiLipp|Sloveenia}} [[Tim Mastnak|Mastnak]]|+0.24| ('''3''') {{PisiLipp|Austria}} '''[[Benjamin Karl|Karl]]'''| <!--Finaal--> || (8) {{PisiLipp|Lõuna-Korea}} [[Kim Sang-kyum|Kim]]|+0,19| ('''3''') {{PisiLipp|Austria}} '''[[Benjamin Karl|Karl]]'''| <!--Kolmanda koha mäng--> ||('''5''') {{PisiLipp|Bulgaaria}} '''[[Tervel Zamfirov|Zamfirov]]'''||(15) {{PisiLipp|Sloveenia}} [[Tim Mastnak|Mastnak]]|+0,00 ({{abbr|Ff|Fotofiniš}}) }} ==== Hüpped ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable " style="text-align:center" !Koht !Sortlane !Riik !1. voor !2. voor !3. voor !Kokku |- bgcolor="#F7F6A8" |align="center"|{{KuldOlümpia}}|| align="left" |[[Kira Kimura]] || align="left" |{{PisiLipp|Jaapan}} || '''89.00''' || 15.00 || '''90.50''' || '''179.50''' |- bgcolor="#DCE5E5" |align="center"|{{HõbeOlümpia}} || align="left" |[[Ryoma Kimata]] || align="left" |{{PisiLipp|Jaapan}} || '''86.25''' || 85.25 || - || '''171.50''' |- bgcolor="#FFDAB9" |align="center"|{{PronksOlümpia}} || align="left" |[[Su Yiming]] || align="left" |{{PisiLipp|Hiina}} || '''88.25''' || 73.75 || '''80.25''' || '''168.50''' |- |4. || align="left" |[[Oliver Martin]] || align="left" |{{PisiLipp|USA}} || 29.75 || '''79.50''' || '''83.50''' || '''163.00''' |- |5. || align="left" |[[Ian Matteoli]] || align="left" |{{PisiLipp|Itaalia}} || 26.25 || '''80.25''' || '''82.25''' || '''162.50''' |- |6. || align="left" |[[Dane Menzies]] || align="left" |{{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || '''81.25''' || 79.50 || - || '''160.75''' |- |7. || align="left" |[[Francis Jobin]] || align="left" |{{PisiLipp|Kanada}}|| 37.25 || '''84.00''' || '''65.50''' || '''149.50''' |- |8. || align="left" |[[Rocco Jamieson]] || align="left" |{{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || '''43.00''' || '''83.00''' || 29.25 || '''126.00''' |} </div> <br>Finaal: [[7. veebruar]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>Riike: 14 <br>'''[[Lumelauasõit 2022. aasta taliolümpiamängudel#Hüpped 2|Olümpiavõitja 2022]]:''' [[Su Yimingt]], {{PisiLipp|Hiina}} <br><br>'''[https://medias4.fis-ski.com/pdf/2026/SB/6183/2026SB6183RLF.pdf Ametlikud tulemused]''' <br style="clear:both" /> ==== Rennisõit ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable " style="text-align:center" |- !Koht !! Sportlane !! Riik !! 1. voor !! 2. voor !! 3. voor !! Parim |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left|[[Yūto Totsuka]] || align=left|{{PisiLipp|Jaapan}} || 91.00 || '''95.00''' || - || '''95.00''' |- bgcolor="#DCE5E5" |align="center"|{{HõbeOlümpia}} || align=left|[[Scotty James]] || align=left|{{PisiLipp|Austraalia}} || 48.75 || '''93.50''' || - || '''93.50''' |- bgcolor="#FFDAB9" |align="center"|{{PronksOlümpia}} || align=left|[[Ryusei Yamada]] || align=left|{{PisiLipp|Jaapan}} || '''92.00''' || - || 92.00 || '''92.00''' |- | 4. || align=left|[[Ruka Hirano]] || align=left|{{PisiLipp|Jaapan}} || 90.00 || 90.00 || '''91.00''' || '''91.00''' |- | 5. || align=left|[[Valentino Guseli]] || align=left|{{PisiLipp|Austraalia}} || 35.00 || - || '''88.00''' || '''88.00''' |- | 6. || align=left|[[Lee Chae-un]] || align=left|{{PisiLipp|Lõuna-Korea}} || 24.75 || 24.75 || '''87.50''' || '''87.50''' |- | 7. || align=left|[[Ayumu Hirano]] || align=left|{{PisiLipp|Jaapan}} || 27.50 || '''86.50''' || - || '''86.50''' |- | 8. || align=left|[[Jake Pates]] || align=left|{{PisiLipp|USA}} || '''77.50''' || - || - || '''77.50''' |} </div> <br>Finaal: [[13. veebruar]] <br>Osavõtjaid: 25 <br>Riike: 11 <br>'''[[Lumelauasõit 2022. aasta taliolümpiamängudel#Rennisõit|Olümpiavõitja 2022]]:''' [[Ayumu Hirano]], {{PisiLipp|Jaapan}} <br><br>'''[https://wmr-static-assets.scd.dgplatform.net/wmr/static/_PDF/OWG2026/SBD/2026-02-13/SBDMHP----------------FNL---------__C73H_1.0.pdf Ametlikud tulemused]''' <br style="clear:both" /> ==== Pargisõit ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht !! Sportlane !! Riik !! 1. voor !! 2. voor !! 3. voor !! Parim |- bgcolor="#F7F6A8" |{{KuldOlümpia}} || align=left|[[Su Yiming]]||align=left|{{PisiLipp|Hiina}}|| '''82.41''' || 79.90 || 82.18 || '''82.41''' |- bgcolor="#DCE5E5" |{{HõbeOlümpia}}|| align=left|[[Taiga Hasegawa]]||align=left|{{PisiLipp|Jaapan}}|| '''82.13''' || 69.05 || 22.30 || '''82.13''' |-bgcolor="#FFDAB9" |align="center"|{{PronksOlümpia}} || align=left|[[Jake Canter]]||align=left|{{PisiLipp|USA}}|| 70.58 || 33.11 || '''79.36''' || '''79.36''' |- | 4. || align=left|[[Marcus Kleveland]]||align=left|{{PisiLipp|Norra}}|| 23.70 || 42.63 || '''78.96''' || '''78.96''' |- | 5. || align=left|[[Romain Allemand]]||align=left|{{PisiLipp|Prantsusmaa}}|| '''76.95''' || 52.28 || 35.06 || '''76.95''' |- | 6. || align=left|[[Red Gerard]]||align=left|{{PisiLipp|USA}}|| '''76.60''' || 29.71 || 41.65 || '''76.60''' |- | 7. || align=left|[[Dane Menzies]]||align=left|{{PisiLipp|Uus-Meremaa}}|| '''76.10''' || 21.03 || 34.61 || '''76.10''' |- | 8. || align=left|[[Mark McMorris]]||align=left|{{PisiLipp|Kanada}}|| '''75.50''' || 37.56 || 39.53 || '''75.50''' |} </div> <br>Finaal: [[18. veebruar]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>Riike: <br>'''[[Lumelauasõit 2022. aasta taliolümpiamängudel#Pargisõit|Olümpiavõitja 2022]]:''' [[Max Parrot]], {{PisiLipp|Kanada}} <br><br>'''[https://medias3.fis-ski.com/pdf/2026/SB/6203/2026SB6203RLF.pdf Ametlikud tulemused]''' <br style="clear:both" /> ==== Lumelauakross ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:95%" ! Koht !! Sportlane !! Riik |- !colspan="4" align=center style="background: #eeeecc"|'''Suur finaal ''' |- bgcolor="#F7F6A8" |align=center|{{KuldOlümpia}} || align=left|[[Alessandro Hämmerle]] || align=left|{{PisiLipp|Austria}} |- bgcolor="#DCE5E5" |align=center|{{HõbeOlümpia}} || align=left|[[Éliot Grondin]] || align=left|{{PisiLipp|Kanada}} |- bgcolor="#FFDAB9" |align=center|{{PronksOlümpia}} || align=left|[[Jakob Dusek]] || align=left|{{PisiLipp|Austria}} |- | align=center|4. || align=left|[[Aidan Chollet]] || align=left|{{PisiLipp|Prantsusmaa}} |- !colspan="4" align=center style="background: #eeeecc"|'''Väike finaal ''' |- | align=center|5. || align=left|[[Loan Bozzolo]] || align=left|{{PisiLipp|Prantsusmaa}} |- | align=center|6. || align=left|[[Jonas Chollet]] || align=left|{{PisiLipp|Prantsusmaa}} |- | align=center|7. || align=left|[[Nick Baumgartner]] || align=left|{{PisiLipp|USA}} |- | align=center|8. || align=left|[[Lorenzo Sommariva]] || align=left|{{PisiLipp|Itaalia}} |} </div> <br>Finaal: [[12. veebruar]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: <br>'''[[Lumelauasõit 2022. aasta taliolümpiamängudel#Lumelauakross|Olümpiavõitja 2022]]:''' [[Alessandro Hämmerle]], {{PisiLipp|Austria}} <br><br>'''[https://medias4.fis-ski.com/pdf/2026/SB/6193/2026SB6193RLF.pdf Ametlikud tulemused]''' <br style="clear:both;" /> === Naised === ==== Paralleelsuurslaalom ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable " style="text-align:center" ! Koht !! Sportlane !! Riik |- bgcolor="#F7F6A8" |align="center"|{{KuldOlümpia}} || align=left|[[Zuzana Maděrová]] || align=left|{{PisiLipp|Tšehhi}} |-bgcolor="#DCE5E5" |align="center"|{{HõbeOlümpia}} || align=left|[[Sabine Payer]] || align=left|{{PisiLipp|Austria}} |- bgcolor="#FFDAB9" |align="center"|{{PronksOlümpia}} || align=left|[[Lucia Dalmasso]] || align=left|{{PisiLipp|Itaalia}} |- | 4. || align=left|[[Elisa Caffont]] || align=left|{{PisiLipp|Itaalia}} |- | 5. || align=left|[[Ester Ledecká]] || align=left|{{PisiLipp|Tšehhi}} |- | 6. || align=left|[[Tsubaki Miki]] || align=left|{{PisiLipp|Jaapan}} |- | 7. || align=left|[[Aleksandra Król-Walas]] || align=left|{{PisiLipp|Poola}} |- | 8. || align=left|[[Ramona Theresia Hofmeister]] || align=left|{{PisiLipp|Saksamaa}} |} </div> <br>Finaal: [[8. veebruar]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: <br>'''[[Lumelauasõit 2022. aasta taliolümpiamängudel#Paralleelsuurslaalom 2|Olümpiavõitja 2022]]:''' [[Ester Ledecká]], {{PisiLipp|Tšehhi}} <br><br>'''[https://medias3.fis-ski.com/pdf/2026/SB/6185/2026SB6185RLF.pdf Ametlikud tulemused]''' <br style="clear:both" /> {{Turniiritabel16 <!--1/8 finaalid--> || ('''4''') {{PisiLipp|Itaalia}} '''[[Lucia Dalmasso|Dalmasso]]''' || (13) {{PisiLipp|Itaalia}} [[Jasmin Coratti|Coratti]]|+0,06 || ('''5''') {{PisiLipp|Poola}} '''[[Aleksandra Król-Walas|Król-Walas]]''' || (12) {{PisiLipp|Kanada}} [[Aurélie Moisan|Moisan]]|+0,36 || ('''9''') {{PisiLipp|Austria}} '''[[Sabine Payer|Payer]]''' || (8) {{PisiLipp|Holland}} [[Michelle Dekker|Dekker]]| +0,13 || ('''1''') {{PisiLipp|Tšehhi}} '''[[Ester Ledecká|Ledecká]]''' || (16) {{PisiLipp|Austria}} [[Claudia Riegler|Riegler]]|+1,13 || ('''2''') {{PisiLipp|Tšehhi}} '''[[Zuzana Maděrová|Maděrová]]''' || (15) {{PisiLipp|Saksamaa}} [[Cheyenne Loch|Loch]]|+0,36 || ('''7''') {{PisiLipp|Saksamaa}} '''[[Ramona Theresia Hofmeister|Hofmeister]]''' || (10) {{PisiLipp|Bulgaaria}} [[Malena Zamfirova|Zamfirova]]|+0,02 || ('''6''') {{PisiLipp|Itaalia}} '''[[Elisa Caffont|Caffont]]''' || (11) {{PisiLipp|Šveits}} [[Julie Zogg|Zogg]]| || ('''3''') {{PisiLipp|Jaapan}} '''[[Tsubaki Miki|Miki]]''' || (14) {{PisiLipp|Kanada}} [[Kaylie Buck|Buck]]|+0,22 <!--Veerandfinaalid--> || ('''4''') {{PisiLipp|Itaalia}} '''[[Lucia Dalmasso|Dalmasso]]''' || (5) {{PisiLipp|Poola}} [[Aleksandra Król-Walas|Król-Walas]] | +0,26 || ('''9''') {{PisiLipp|Austria}} '''[[Sabine Payer|Payer]]''' || (1) {{PisiLipp|Tšehhi}} [[Ester Ledecká|Ledecká]] |+0,06 || ('''2''') {{PisiLipp|Tšehhi}} '''[[Zuzana Maděrová|Maděrová]]'''|| (7) {{PisiLipp|Saksamaa}} [[Ramona Theresia Hofmeister|Hofmeister]]| DNF || ('''6''') {{PisiLipp|Itaalia}} '''[[Elisa Caffont|Caffont]]''' || (3) {{PisiLipp|Jaapan}} [[Tsubaki Miki|Miki]]|+0,02 <!--Poolfinaalid--> || (4) {{PisiLipp|Itaalia}} [[Lucia Dalmasso|Dalmasso]] |+0,23| ('''9''') {{PisiLipp|Austria}} '''[[Sabine Payer|Payer]]'''| || ('''2''') {{PisiLipp|Tšehhi}} '''[[Zuzana Maděrová|Maděrová]]''' || (6) {{PisiLipp|Itaalia}} [[Elisa Caffont|Caffont]]|+0,45 <!--Finaal--> || (9) {{PisiLipp|Austria}} [[Sabine Payer|Payer]] |+0,83| ('''2''') {{PisiLipp|Tšehhi}} '''[[Zuzana Maděrová|Maděrová]]'''| <!--Kolmanda koha mäng--> || ('''4''') {{PisiLipp|Itaalia}} '''[[Lucia Dalmasso|Dalmasso]]''' || (6) {{PisiLipp|Itaalia}} [[Elisa Caffont|Caffont]]|+0,11 }} ==== Hüpped ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable " style="text-align:center" !Koht !Sportlane !Riik !1. voor !2. voor !3. voor !Kokku |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align="left" |{{sortname|Kokomo|Murase}} || align=left|{{PisiLipp|Jaapan}} || '''89.75''' || 72.00 || '''89.25''' || '''179''' |-bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || align="left" |{{sortname|Zoi|Sadowski-Synnott}} || align=left|{{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || 27.75 || '''88.75''' || '''83.50''' || '''172.25''' |-bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} || align="left" |{{sortname|Yu|Seung-eun|sort=Yu Seung-eun}} || align=left|{{PisiLipp|Lõuna-Korea}} || '''87.75''' || '''83.25''' || - || '''171''' |- | 4. || align="left" |{{sortname|Mia|Brookes}} || align="left" |{{PisiLipp|Suurbritannia}} || '''80.75''' || '''78.75''' || - || '''159.5''' |- | 5. || align="left" |{{sortname|Zhang|Xiaonan|sort=Zhang Xiaonan}} || align="left" |{{PisiLipp|Hiina}} || '''74.25''' || 14.25 || '''70.25''' || '''144.5''' |- | 6. || align="left" |{{sortname|Momo|Suzuki}} || align="left" |{{PisiLipp|Jaapan}} || '''54.75''' || '''81.50''' || - || '''136.5''' |- | 7. || align=left|{{sortname|Tess|Coady}} || align=left|{{PisiLipp|Austraalia}} || '''70.00''' || '''61.00''' || - || '''131''' |- | 8. || align="left" |{{sortname|Anna|Gasser}} || align=left|{{PisiLipp|Austria}} || 25.00 || '''45.00''' || '''76.26''' || '''121.25''' |} </div> <br>Finaal: [[9. veebruar]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>Riike: <br>'''[[Lumelauasõit 2022. aasta taliolümpiamängudel#Hüpped 2|Olümpiavõitja 2022]]:''' [[Anna Gasser]], {{PisiLipp|Austria}} <br><br>'''[https://medias4.fis-ski.com/pdf/2026/SB/6189/2026SB6189RLF.pdf Ametlikud tulemused]''' <br style="clear:both" /> ==== Rennisõit ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable " style="text-align:center" |- !Koht !! Sportlane !! Riik !! 1. voor !! 2. voor !! 3. voor !! Parim |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left|[[Choi Ga-on]] || align=left|{{PisiLipp|Lõuna-Korea}} || 10.00 || - || '''90.25''' || '''90.25''' |- bgcolor="#DCE5E5" |align="center"|{{HõbeOlümpia}} || align=left|[[Chloe Kim]] || align=left|{{PisiLipp|USA}} || '''88.00''' || - || - || '''88.00''' |- bgcolor="#FFDAB9" |align="center"|{{PronksOlümpia}} || align=left|[[Mitsuki Ono]] || align=left|{{PisiLipp|Jaapan}} || '''85.00''' || - || - || '''85.00''' |- | 4. ||align=left|[[Sara Shimizu]] || align=left|{{PisiLipp|Jaapan}}|| 10.50 || - || '''84.00''' || '''84.00''' |- | 5. ||align=left|[[Rise Kudo]] || align=left|{{PisiLipp|Jaapan}} || 77.50 || '''81.75''' || - || '''81.75''' |- | 6. || align=left|[[Cai Xuetong]] || align=left|{{PisiLipp|Hiina}} || 73.00 || '''80.75''' || - || '''80.75''' |- | 7. || align=left|[[Wu Shaotong]] || align=left|{{PisiLipp|Hiina}} || 67.75 || 70.25 || '''78.00''' || '''78.00''' |- | 8. || align=left|[[Bea Kim]] || align=left|{{PisiLipp|USA}} || 7.25 || '''77.00''' || - || '''77.00''' |} </div> <br>Finaal: [[12. veebruar]] <br>Osavõtjaid: 24 <br>Riike: 9 <br>'''[[Lumelauasõit 2022. aasta taliolümpiamängudel#Rennisõit 2|Olümpiavõitja 2022]]:''' [[Chloe Kim]], {{PisiLipp|USA}} <br><br>'''[https://medias3.fis-ski.com/pdf/2026/SB/6192/2026SB6192RLF.pdf Ametlikud tulemused]''' <br style="clear:both" /> ==== Pargisõit ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable sortable" style="text-align:center" |- ! Koht !! Sportlane !! Riik !! 1. voor !! 2. voor !! 3. voor !! Parim |- bgcolor="#F7F6A8" |{{KuldOlümpia}} || align=left|[[Mari Fukada]]||align=left|{{PisiLipp|Jaapan}} || 33.98 || 85.70 || '''87.83''' || '''87.83''' |- bgcolor="#DCE5E5" |{{HõbeOlümpia}} || align=left|[[Zoi Sadowski-Synnott]]||align=left|{{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || 73.01 || 77.61 || '''87.48''' || '''87.48''' |-bgcolor="#FFDAB9" |align="center"|{{PronksOlümpia}} || align=left|[[Kokomo Murase]]||align=left|{{PisiLipp|Jaapan}} || 79.30 || 30.56 || '''85.80''' || '''85.80''' |- | 4. || align=left|[[Annika Morgan]]||align=left|{{PisiLipp|Saksamaa}} || 77.65 || '''78.78''' || 37.01 || '''78.78''' |- | 5. || align=left|[[Laurie Blouin]]||align=left|{{PisiLipp|Kanada}} || 40.10 || 33.73 || '''68.60''' || '''68.60''' |- | 6. || align=left|[[Jess Perlmutter]]||align=left|{{PisiLipp|USA}} || 44.70 || '''68.18''' || 43.30 || '''68.18''' |- | 7. || align=left|[[Ally Hickman]]||align=left|{{PisiLipp|Austraalia}} || '''67.70''' || 4.26 || 48.68 || '''67.70''' |- | 8. || align=left|[[Reira Iwabuchi]]||align=left|{{PisiLipp|Jaapan}} || 11.51 || 44.16 || '''52.11''' || '''52.11''' |} </div> <br>Finaal: [[18. veebruar]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>Riike: <br>'''[[Lumelauasõit 2022. aasta taliolümpiamängudel#Pargisõit 2|Olümpiavõitja 2022]]:''' [[Zoi Sadowski-Synnott]], {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} <br><br>'''[https://medias1.fis-ski.com/pdf/2026/SB/6202/2026SB6202RLF.pdf Ametlikud tulemused]''' <br style="clear:both" /> ==== Lumelauakross ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:95%" ! Koht !! Sportlane !! Riik |- ! colspan="3" align="center" style="background: #eeeecc"|'''Suur finaal ''' |- bgcolor="#F7F6A8" |align=center|{{KuldOlümpia}} || align=left|[[Josie Baff]] || align=left|{{PisiLipp|Austraalia}} |- bgcolor="#DCE5E5" |align=center|{{HõbeOlümpia}} || align=left|[[Eva Adamczyková]] || align=left|{{PisiLipp|Tšehhi}} |- bgcolor="#FFDAB9" |align=center|{{PronksOlümpia}} || align=left|[[Michela Moioli]] || align=left|{{PisiLipp|Itaalia}} |- | align=center|4. || align=left|[[Noémie Wiedmer]] || align=left|{{PisiLipp|Šveits}} |- ! colspan="3" align="center" style="background: #eeeecc"|'''Väike finaal ''' |- | align=center|5. || align=left|[[Pia Zerkhold]] || align=left|{{PisiLipp|Austria}} |- | align=center|6. || align=left|[[Julia Nirani-Pereira]] || align=left|{{PisiLipp|Prantsusmaa}} |- | align=center|7. || align=left|[[Faye Thelen]] || align=left|{{PisiLipp|USA}} |- | align=center|8. || align=left|[[Léa Casta]] || align=left|{{PisiLipp|Prantsusmaa}} |-style="background: #eeeecc" | colspan="3" | |- | align=center|30. || align=left|[[Mai Brit Teder]] || align=left|{{Pisilipp|Eesti}} |} </div> <br>Finaal: [[12. veebruar]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: <br>'''[[Lumelauasõit 2022. aasta taliolümpiamängudel#Lumelauakross 2|Olümpiavõitja 2022]]:''' [[Lindsey Jacobellis]], {{PisiLipp|USA}} <br><br>'''[https://www.olympics.com/en/milano-cortina-2026/results/sbd/sx/w/sbx---------------/fnl-/--------/result Ametlikud tulemused]''' <br style="clear:both;" /> === Segavõistkondlik lumelauakross === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:95%" ! Koht !! Riik !! Sportlane |- ! colspan="3" align="center" style="background: #eeeecc"|'''Suur finaal ''' |- bgcolor="#F7F6A8" |align=center|{{KuldOlümpia}} || align=left|{{PisiLipp|Suurbritannia}} I || align=left|[[Huw Nightingale]] - [[Charlotte Bankes]] |- bgcolor="#DCE5E5" |align=center|{{HõbeOlümpia}} || align=left|{{PisiLipp|Itaalia}} I || align=left|[[Lorenzo Sommariva]] - [[Michela Moioli]] |- bgcolor="#FFDAB9" |align=center|{{PronksOlümpia}} || align=left|{{PisiLipp|Prantsusmaa}} II || align=left|[[Loan Bozzolo]] - [[Léa Casta]] |- | align=center|4. || align=left|{{PisiLipp|Austraalia}} I || align=left|[[Adam Lambert]] - [[Josie Baff]] |- ! colspan="3" align="center" style="background: #eeeecc"|'''Väike finaal ''' |- | align=center|5. || align=left|{{PisiLipp|Prantsusmaa}} I || align=left|[[Aidan Chollet]] - [[Julia Nirani-Pereira]] |- | align=center|6. || align=left|{{PisiLipp|Šveits}} I || align=left|[[Kalle Koblet]] - [[Noémie Wiedmer]] |- | align=center|7. || align=left|{{PisiLipp|Saksamaa}} I || align=left|[[Leon Ulbricht]] - [[Jana Fischer]] |- | align=center|8. || align=left|{{PisiLipp|Austraalia}} II || align=left|[[Jarryd Hughes]] - [[Mia Clift]] |} </div> <br>Finaal: [[15. veebruar]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: <br><br>'''[https://medias4.fis-ski.com/pdf/2026/SB/6198/2026SB6198RLF.pdf Ametlikud tulemused]''' <br style="clear:both;" /> ==Medalitabel== * {{Värviruut|#ccccff|&nbsp;<nowiki>*</nowiki>&nbsp;|border=darkgray}} Korraldajariik (Itaalia) {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- bgcolor="#efefef" ! colspan=6| [[Lumelauasõit 2026. aasta taliolümpiamängudel|Milano Cortina 2026]] [[Pilt:Olympic rings.svg|40px|Olümpiarõngad]][[Pilt:Snowboarding pictogram.svg|40px|Lumelauasõit]] |-{| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- |1.||align=left|{{PisiLipp|Jaapan}} ||4 ||2 ||3 ||9 |- |2.||align=left|{{PisiLipp|Austria}} ||2 ||1 ||1 ||4 |- |3.||align=left|{{PisiLipp|Lõuna-Korea}} ||1 || 1||1 ||3 |- |rowspan=2|4.||align=left|{{PisiLipp|Austraalia}} ||1 || 1||0 ||2 |- |align=left|{{PisiLipp|Tšehhi}} ||1 || 1||0 ||2 |- |6.||align=left|{{PisiLipp|Hiina}} ||1 || 0||1 ||2 |- |7.||align=left|{{PisiLipp|Suurbritannia}} ||1 || 0||0 ||1 |- |8.||align=left|{{PisiLipp|Uus-Meremaa}} ||0 || 2||0 ||2 |- |9.||align=left style="background:#ccf;"|{{PisiLipp|Itaalia}}* ||0 || 1||2 ||3 |- |10.||align=left|{{PisiLipp|USA}} ||0 || 1||1 ||2 |- |11.||align=left|{{PisiLipp|Kanada}} ||0 || 1||0 ||1 |- |rowspan=2|12.||align=left|{{PisiLipp|Bulgaaria}} ||0 || 0||1 ||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Prantsusmaa}} ||0 || 0||1 ||1 |- !colspan=2| Kokku 13 riiki ||11 || 11 || 11 || 33 |} == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *[https://www.olympics.com/en/milano-cortina-2026/sports/snowboard Ametlik veebileht] {{Taliolümpia2026}} [[Kategooria:2026. aasta taliolümpiamängud]] [[Kategooria:Lumelauasõit olümpiamängudel]] qh1idxqg358neva1uwueq1hx6cuni5t 0 707676 7213889 7180559 2026-08-14T02:31:21Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7213889 wikitext text/x-wiki {{Auto | pilt = Maserati GranTurismo Trofeo 1X7A0828.jpg | pildiallkiri = Teise põlvkonna Maserati GranTurismo Trofeo | nimi = Maserati GranTurismo | tootja = [[Maserati]] | emafirma = [[Stellantis]] | tootmine = 2007–2019 <br/> 2023–tänapäev | kokkupanek = [[Modena]], [[Itaalia]] | eelkäija = [[Maserati Coupé]] | klass = [[Gran turismo]] | keretüüp = 2-ukseline [[kupee (auto)|kupee]] <br/> 2-ukseline [[kabriolett]] (GranCabrio) | paigutus = eesmootor, taga- või nelikvedu | mootor = 4,2–4,7 l V8 (I põlvkond) <br/> 3,0 l V6 biturbo (II põlvkond) <br/> 3 elektrimootorit (Folgore) | ülekanne = 6- või 8-käiguline automaat | teljevahe = 2929–2942 mm | pikkus = 4881–4966 mm | laius = 1915–1957 mm | kõrgus = 1353–1410 mm | disainer = [[Pininfarina]] (I põlvkond) <br/> Maserati Centro Stile (II põlvkond) }} '''Maserati GranTurismo''' on luksuslik sportauto (''[[gran turismo]]''), mida toodab Itaalia autotootja [[Maserati]]. Mudel on saadaval nii kupee kui ka kabrioletina (tähistusega '''GranCabrio'''). GranTurismo vahetas mudelivalikus välja [[Maserati Coupé]] ja Spyderi. == Esimene põlvkond (2007–2019) == Esimese põlvkonna GranTurismo debüüt toimus 2007. aasta [[Genfi autonäitus]]el. Pininfarina disainitud mudel jõudis arendusfaasist seeriatootmisesse rekordilise üheksa kuuga.<ref name="AutoArchive">{{Netiviide |autor=Maserati |pealkiri=Maserati GranTurismo 2008 USA Catalog |url=https://autocatalogarchive.com/wp-content/uploads/2018/02/Maserati-GranTurismo-2008-USA.pdf |väljaanne=Auto Catalog Archive |vaadatud=2026-01-16}}</ref> Sõiduk jagas platvormi Maserati Quattroporte ja Ferrari 599 GTB-ga. Mootorivalik koosnes Ferrari arendatud vabalthingavatest V8-mootoritest:<ref name="C&D2018">{{Netiviide |autor=Car and Driver |pealkiri=2018 Maserati GranTurismo Review |url=https://www.caranddriver.com/maserati/granturismo-2018 |vaadatud=2026-01-16}}</ref> * '''4,2-liitrine V8:''' võimsusega '''298 kW (405 hj)'''. * '''4,7-liitrine V8 (S/Sport/MC):''' võimsusega '''323–338 kW (440–460 hj)'''. Lisaks tänavasõiduautodele arendati sellest mudelist ka võidusõiduversioon sarja [[GT4 European Series]] jaoks. Esimese põlvkonna tootmine lõppes 2019. aastal erimudeliga "Zeda". == Teine põlvkond (2023–) == Pärast pausi jõudis 2023. aastal tootmisse GranTurismo teine põlvkond. Erinevalt eelkäijast on uuel mudelil standardvarustuses nelikvedu.<ref name="C&D2026">{{Netiviide |autor=Car and Driver |pealkiri=2026 Maserati GranTurismo Review |url=https://www.caranddriver.com/maserati/granturismo |vaadatud=2026-01-16 |arhiivimisaeg=2026-02-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260201153622/https://www.caranddriver.com/maserati/granturismo |url-olek=ei tööta }}</ref> Mudelivalik koosneb kolmest versioonist: * '''Modena:''' varustatud 3,0-liitrise V6 biturbo "Nettuno" mootoriga, mille võimsus on '''360 kW (490 hj)'''.<ref name="MaseratiOfficial">{{Netiviide |autor=Maserati |pealkiri=Maserati GranTurismo Folgore Specs |url=https://www.maserati.com/ee/et/dealers/luxury-motors/models/granturismo/granturismo-folgore |vaadatud=2026-01-16 |arhiivimisaeg=2024-05-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240524061524/https://www.maserati.com/ee/et/dealers/luxury-motors/models/granturismo/granturismo-folgore |url-olek=ei tööta }}</ref> * '''Trofeo:''' sportlikum versioon samast V6-mootorist, arendades '''405 kW (550 hj)'''.<ref name="C&D2026" /> * '''Folgore:''' Maserati esimene täiselektriline mudel, mis kasutab kolme 300 kW elektrimootorit. Süsteemi koguvõimsus on piiratud '''560 kW (761 hj)''' peale.<ref name="TallinnFolgore">{{Netiviide |autor=Maserati Tallinn |pealkiri=GranTurismo Folgore tehnilised andmed |url=https://maseratitallinn.ee/modelis/granturismo-folgore/ |vaadatud=2026-01-16}}</ref> Sõiduki ametlik sõiduulatus (WLTP) on kuni 450 km.<ref name="MaseratiOfficial" /> Teise põlvkonna interjöör on täielikult digitaliseeritud, sisaldades 12,2-tollist näidikutepaneeli ja 12,3-tollist keskekraani. == Põlvkonnad == <gallery> Fail:Maserati Granturismo - Flickr - Alexandre Prévot (9) (cropped).jpg|Esimene põlvkond (2007–2019) Fail:Maserati GranTurismo Trofeo IMG 7283.jpg|Teine põlvkond (2023–) </gallery> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://maseratitallinn.ee/mudelid/granturismo/ GranTurismo Maserati Eesti kodulehel] [[Kategooria:Maserati|GranTurismo]] [[Kategooria:Sportautod]] [[Kategooria:Sõiduautomudelid]] d4wbvpjj48hw8idxaoz5xiwvmkmujfc 0 707801 7213860 7064552 2026-08-13T22:02:01Z Michael Romanov 8049 ref 7213860 wikitext text/x-wiki {{liita|Kodulind}} '''Kodulindude kodustamise uurimismeetodid''' hõlmavad teaduslikke lähenemisi, mille abil uuritakse lindude kodustamise päritolu, arengut ja mõju nende bioloogiale. Kodustamise uurimine ühendab arheoloogia, arengubioloogia, geneetika ja kaasaegse linnukasvatuse teadmised.<ref name="Yeomans2025" /> == Arheoloogilised meetodid == Arheoloogia pakub olulisi tõendeid lindude varase kodustamise kohta. Uuritakse luustikke, elupaikade jäänuseid ja inimese tegevusega seotud leiukohti. Luude kuju, suuruse muutused ja vigastuste jäljed võivad viidata lindude taltsutamisele või pidamisele inimese läheduses.<ref name="Yeomans2025" /> Arheoloogilised meetodid hõlmavad ka kontekstianalüüsi, mille abil hinnatakse, kas linnuluud pärinevad jahipidamisest, rituaalidest või varasest kodulinnupidamisest. Sellised tõendid aitavad rekonstrueerida kodustamise ajalugu eri piirkondades.<ref name="Yeomans2025" /> == Arengubioloogilised meetodid == Arengubioloogia uurib, kuidas kodustamine on mõjutanud lindude embrüonaalset arengut, kasvukiirust ja füsioloogiat. Kodustatud lindudel esineb sageli muutusi värvuses, käitumises ja sigimismustris, mis on seotud nii loodusliku kui ka inimese poolt suunatud valikuga.<ref name="Cordero2022" /> Uurimismeetodid hõlmavad embrüote võrdlevat analüüsi, hormonaalsete protsesside uurimist ja arenguliste tunnuste võrdlemist metsikute esivanematega. Need meetodid aitavad mõista, kuidas kodustamine mõjutab lindude bioloogiat põlvkondade jooksul.<ref name="Cordero2022" /> == Geneetilised ja populatsioonibioloogilised meetodid == Geneetilised uuringud võimaldavad hinnata kodulindude populatsioonide mitmekesisust ja päritolu. Analüüsitakse DNA järjestusi, geneetilisi markereid ja populatsioonidevahelisi erinevusi.<ref>{{cite book |author=Sazanov, A.A., Moiseyeva, I.G., Smirnov, A.F|year=2009|title=Poultry. In: Genome Mapping and Genomics in Animals, Vol. 3: Genome Mapping and Genomics in Domestic Animals, Ed. N.E. Cockett & C. Kole|publisher=Springer-Verlag|location=Berlin–Heidelberg–New York|doi=10.1007/978-3-540-73835-0_5|pages=75–141|url=http://link.springer.com/chapter/10.1007%2F978-3-540-73835-0_5|access-date=2026-08-14}}</ref> Sellised meetodid aitavad tuvastada kodustamise keskusi ja jälgida tõugude kujunemist.<ref name="Dessie2025" /> Geneetilised meetodid on olulised ka ohustatud või vähelevinud tõugude säilitamisel, kuna need võimaldavad hinnata populatsioonide elujõulisust ja geneetilist varieeruvust.<ref name="Dessie2025" /> == Rakendusuuringud ja kaasaegne linnukasvatus == Kaasaegses linnukasvatuses kasutatakse kodustamise uurimismeetodeid praktilistel eesmärkidel, näiteks tõuaretuses, pidamistingimuste parandamisel ja tootlikkuse tõstmisel. Uurimused aitavad mõista, millised omadused on seotud lindude heaolu, vastupidavuse ja tootmisvõimega.<ref name="Tikk2008" /> Eestis on uuritud vähelevinud põllumajanduslinde, kelle kasvatamine pakub võimalusi väiketalude mitmekesistamiseks. Nende liikide uurimine aitab säilitada kohalikke geneetilisi ressursse ja traditsioonilist linnupidamist.<ref name="Tikk2008" /> == Vaata ka == * [[Domestikatsioon]] * [[Linnukasvatus]] * [[Kodulinnud]] * [[Geneetilised ressursid]] == Viited == <references> <ref name="Yeomans2025">Yeomans, L. (2025). ''Zooarchaeology of Managed, Captive, Tame, and Domestic Birds''. Springer. [https://link.springer.com/content/pdf/10.1007/s10814-024-09206-5.pdf PDF]</ref> <ref name="Cordero2022">Cordero, G. A. & Werneburg, I. (2022). ''Domestication and the comparative embryology of birds''. Journal of Experimental Zoology. [https://onlinelibrary.wiley.com/doi/pdfdirect/10.1002/jez.b.23144 PDF]</ref> <ref name="Tikk2008">Tikk, H., Tikk, V. & Piirsalu, M. (2008). ''Linnukasvatus II – Eestis vähelevinud põllumajanduslinnud''. Eesti Vutt. [https://www.evutt.ee/images/Dokumendid/Raamatud/EEESTI_VUTT_linnukasvatusII.pdf PDF]</ref> </references> nj9r23qmeo3jniqd6tfvwfn5urymg9s 0 710328 7213761 7098242 2026-08-13T17:26:15Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7213761 wikitext text/x-wiki {{Kirik |Nimi = Liezēre kirik |Pildinimi = Liezēres_luterāņu_baznīca_1.jpg |Pildiallkiri = Liezēre kirik aastal 2016 |Riik = [[Läti]] |Asukoht = [[Liezēre]] |Ehituse algus = [[1999]] |Ehituse lõpp = [[2012]] |Esmamainimine = [[1671]] |Kuuluvus = |Laiuskoord = 57.01791702720545 |Pikkuskoord = 26.063810400998694 }} '''Liezēre luteri kirik''' on [[luterlus|luteri]] [[kirik (pühakoda)|kirik]] [[Läti]]s [[Liezēre]]s. See on [[Liezēre kihelkond|Liezēre]] kihelkonna kirik, tänapäeval kasutab seda Liezēre kogudus.<ref>[https://www.lelb.lv/draudzes?327 LELB]</ref> == Ajalugu == Puidust kirikud valmisid Liezēres aastail 1671 ja 1737. Kivikirik valmis aastal 1798. See sai esimese maailmasõja ajal viga, kuid hoone taastati. Kirikuhoone sai kannatada ja muutus kasutuskõlbmatuks, kui Punaarmee küla piirkonnas 1944. aastal läbimurdelahinguid pidas. Aastal 1991 hakati kavandama kiriku taastamist. Aastal 1993 likvideeriti vana hoone varemed. Uus kirik pidi kujult meenutama vana kirikuhoonet.<ref>[https://www.zudusilatvija.lv/objects/object/22712/https://www.zudusilatvija.lv/objects/object/19471/ Zudusī Latvija]</ref> Aastal 1999 alustati uue hoone ehitamist, mis valmis aastal 2012.<ref>[https://www.laikraksts.com/raksti/raksts.php?KursRaksts=2668B Atjaunoto Liezēres baznīcu iesvētīs 19. augustā]{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Laikraksts "Latvietis" Nr. 214,8.08 2012.</ref> == Viited == {{viited}} {{Liezēre kihelkond}} [[Kategooria:Liezēre kihelkond]] [[Kategooria:Läti luteriusu kirikud]] [[Kategooria:Madona piirkond]] [[Kategooria:Läti Evangeelne Luterlik Kirik]] tlb2q9i6j809p4sxq7pmjf0j3ccvcm3 0 710994 7213636 7213116 2026-08-13T14:01:44Z Kasparkelk 204517 7213636 wikitext text/x-wiki {{Ettevõte | nimi = Nothing Technology Limited | logo = [[File:Nothing.svg|270px|class=skin-invert]] | asutaja = [[Carl Pei]] | asutamisaeg = {{Algusaeg ja vanus|2020|10|29}} | peakorter = [[London]], Inglismaa | tooted = [[Nutitelefon|Nutitelefonid]]<br>[[Kõrvaklapid]]<br>[[Nutikell|Nutikellad]] | allüksused = [[CMF By Nothing|CMF]] | piirkond = Üle maailma | võtmeisikud = Carl Pei (tegevusjuht)<br>Tim Holbrow (finantsjuht) | kodulehekülg = [https://ee.nothing.tech/ ee.nothing.tech] }} '''Nothing Technology Limited''' (stiliseeritud kui '''NOTHING''') on [[Suurbritannia|Briti]] [[tarbeelektroonika]] [[ettevõte]], mille asutas 2020. aastal nutitelefonifirma [[OnePlus]]i kaasasutaja [[Carl Pei]]. Ettevõte arendab näiteks [[nutitelefon]]e ja [[kõrvaklapid|kõrvaklappe]]. Eesmärk on luua lihtsa disainiga läbipaistvaid tooteid, mis eristuvad tavapärastest elektroonikaseadmetest. Näiteks on Nothingi juhtmevabad kõrvaklapid osaliselt läbipaistvad ja nende kujundus rõhutab seadme siseehitust. == Ajalugu == Nothingu asutas OnePlusi kaasasutaja Carl Pei, kes lahkus firmast 2020. aasta oktoobris ja kaasas investoritelt 7 miljonit dollarit.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Singh |eesnimi=Manish |kuupäev=2020-12-09 |pealkiri=OnePlus co-founder Carl Pei raises $7 million for his new venture |url=https://techcrunch.com/2020/12/09/oneplus-co-founder-carl-pei-raises-7-million-for-his-new-venture/ |vaadatud=2026-03-06 |väljaanne=TechCrunch |keel=en-US}}</ref> Nothing avalikustati 2021. aasta jaanuaris<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Porter |eesnimi=Jon |kuupäev=2021-01-27 |pealkiri=OnePlus co-founder Carl Pei’s next company is literally called Nothing |url=https://www.theverge.com/2021/1/27/22250653/nothing-brand-oneplus-carl-pei-announcement-consumer-technology-smart-devices |vaadatud=2026-03-06 |väljaanne=The Verge |keel=en-US}}</ref>. Seejärel omandas see [[Essential Products]]i kaubamärgi varad. == Tooted == === Nutitelefonid === ==== Phone (1) ==== [[Fail:Nothing_Phone_(cropped).jpg|pisi|Valget värvi Nothing Phone (1), millel on näha poolläbipaistev tagakülg.]] 23. märtsil 2022 teatas Nothing oma esimesest nutitelefonist, mille nimeks sai "Phone (1)".<ref name="vergemarch23">{{Cite news|last=Porter|first=Jon|url=https://www.theverge.com/2022/3/23/22992424/nothing-phone-1-smartphone-carl-pei-apple-ecosystem|title=Nothing's First Smartphone is Aimed at Apple, Not OnePlus|publisher=Vox Media|work=The Verge|date=23 March 2022|access-date=23 March 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220323183008/https://www.theverge.com/2022/3/23/22992424/nothing-phone-1-smartphone-carl-pei-apple-ecosystem|archive-date=23 March 2022}}</ref> Telefon töötab [[Android (operatsioonisüsteem)|Androidi operatsioonisüsteemil]] ja selle omapärane kasutajaliides kannab nime NothingOS. See tuli müügile 21. juulil 2022. <ref name="vergemarch23" /><ref name="AndroidAuthority">{{Cite news|last=Brown|first=C. Scott|url=https://www.androidauthority.com/nothing-phone-1-3142175/|title=Nothing Phone 1 is company's first phone, landing with Android-based Nothing OS|work=Android Authority|date=23 March 2022|access-date=26 March 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220325122818/https://www.androidauthority.com/nothing-phone-1-3142175/|archive-date=25 March 2022}}</ref><ref>{{Cite news|last=Porter|first=Jon|url=https://www.theverge.com/2022/7/12/23203455/nothing-phone-1-price-release-date-specs-features|title=Nothing officially announces flashy Phone 1, starting at £399|publisher=Vox Media|work=The Verge|date=12 July 2022|access-date=19 October 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20230616002422/https://www.theverge.com/2022/7/12/23203455/nothing-phone-1-price-release-date-specs-features|archive-date=16 June 2023}}</ref> 2022. aasta juunis avas Nothing kutsetega (invite-only) eeltellimise esimesele mudelile „Phone (1)”. Ootejärjekorda registreeris kuni 100 000 inimest.<ref>{{Cite web|url=https://screenrant.com/nothing-phone-1-100000-pre-orders/|title=After 2 Days, 100,000+ People Have Pre-Ordered The Nothing Phone (1)|website=ScreenRant|date=27 June 2022|access-date=1 July 2022|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20220701080113/https://screenrant.com/nothing-phone-1-100000-pre-orders/|archive-date=1 July 2022}}</ref> Telefon esitleti 12. juulil Londonis. Nutitelefoni kiibistikuks sai [[Qualcomm Snapdragon]] 778G+ ja disaini erilisemaks osaks sai poolläbipaistev tagakülg, millel on 900 LED tuld. <ref>{{Cite web|url=https://www.inputmag.com/tech/exclusive-nothing-phone-1-mid-range-snapdragon-778g-plus-chip|title=Exclusive: Nothing Phone (1) uses mid-range Snapdragon 778G+ chip|date=4 May 2022|access-date=5 July 2022|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20221021133653/https://www.inputmag.com/tech/exclusive-nothing-phone-1-mid-range-snapdragon-778g-plus-chip|archive-date=21 October 2022}}</ref> ==== Phone (2) ==== 11. juulil 2023 teatas Nothing oma teisest nutitelefonist nimega "Phone (2)".<ref>{{Cite web|last=Fingas|first=John|url=https://www.engadget.com/nothing-phone-2-comes-to-the-us-on-july-17th-for-599-153012499.html|title=Nothing Phone 2 comes to the US on July 17th for|website=[[Engadget]]|date=11 July 2023|access-date=11 July 2023|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20230711220025/https://www.engadget.com/nothing-phone-2-comes-to-the-us-on-july-17th-for-599-153012499.html|archive-date=11 July 2023}}</ref> See ilmus 21. juulil 2023. Operatsioonisüsteemiks sai Android 13, mille peal on uuendatud NothingOS 2.0. Telefonil on [[Qualcomm Snapdragon]] 8+ 1. põlvkonna kiibistik. [[Fail:Nothing_phone_(2)_(Booredatwork.com)_001.png|pisi|Musta värvi Phone (2), mille tagaküljel on nähtav glüüfiliides.]] ==== Phone (2a) ==== Nothing teatas oma taskukohast nutitelefonist nimega "Phone (2a)" 5. märtsil 2024. <ref>{{Cite web|last=Amadeo|first=Ron|url=https://arstechnica.com/gadgets/2024/03/the-nothing-phone-2a-is-a-light-up-budget-phone-for-349/|title=The Nothing Phone 2a is a light-up budget phone for $349|website=[[Ars Technica]]|date=5 March 2024|access-date=5 March 2024|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20240305190518/https://arstechnica.com/gadgets/2024/03/the-nothing-phone-2a-is-a-light-up-budget-phone-for-349/|archive-date=5 March 2024}}</ref> See oli varustatud MediaTek Dimensity 7200 Pro kiibistikuga, millel töötab Android 14 koos kasutajaliidesega NothingOS 2.5. Telefonil on 6,7-tollise suurusega 120 Hz OLED-ekraan ja 5000 mAh aku. <ref>{{Cite web|url=https://www.gsmarena.com/nothing_phone_(2a)-12760.php|title=Nothing Phone (2a) – Full phone specifications|website=GSMArena|access-date=5 March 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240304120307/https://www.gsmarena.com/nothing_phone_(2a)-12760.php|archive-date=4 March 2024}}</ref> Telefoni (2a) müügiarv ületas esimesel päeval pärast väljaandmist 100 000 ühiku piiri. <ref>{{Cite web|last=Trinko|first=Myroslav|url=https://gagadget.com/en/416011-nothing-sold-100000-units-of-phone-2a-in-its-first-day/|title=Nothing sold 100,000 units of Phone (2a) in its first day|website=gagadget.com|access-date=22 March 2024|language=en}}</ref> 2024. aastal välja antud Nothing Phone (2a) Plus on standardse Phone (2a) täiustatud versioon, millel on täiustatud funktsioonid jõudluse, ekraanikvaliteedi ja fotograafiavõimaluste parandamiseks. Peamiste uuenduste hulka kuulub MediaTek Dimensity 7350 Pro protsessor sujuvaks multitegumtöötluseks ja parema mängujõudluse tagamiseks, saavutades eelkäijatega võrreldes kõrgeid võrdlustulemusi. ==== Phone (3a) ja Phone (3a) Pro ==== Nothing Phone (3a) ja Nothing Phone (3a) Pro kuulutati välja 4. märtsil 2025. Mõlemal telefonil on 6,77-tolline 120 Hz [[AMOLED]]-ekraan, mõlemad on saadaval 128 GB ja 256 GB salvestusruumi variantidena. Mõlemal on sama 5000 mAh aku ja Snapdragon 7s 3. põlvkonna (4 nm) kiip. Peamine erinevus seisneb kaamera tüübis; Phone (3a) Pro-l on periskoop-teleobjektiiv 3x optilise suumiga, samas kui tavalisel Phone (3a) variandil on samuti 2x optiline suum, kuid see on varustatud tavalise teleobjektiiviga.<ref>{{Cite web|url=https://www.gsmarena.com/nothing_phone_(3a)-13672.php|title=Nothing Phone (3a) – Full phone specifications|website=gsmarena.com|access-date=4 March 2025|language=en}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.gsmarena.com/nothing_phone_(3a)_pro-13649.php|title=Nothing Phone (3a) Pro – Full phone specifications|website=gsmarena.com|access-date=4 March 2025|language=en}}</ref> ==== Phone (3) ==== 1. juulil 2025 lansseeris Nothing Nothing Phone 3, millel on 6,67-tolline AMOLED-ekraan, Snapdragon 8s 4. põlvkonna protsessor ja kolmekordne 50MP tagakaamera, sealhulgas periskoop-teleobjektiiv. <ref>{{Cite web|url=.https://us.nothing.tech/products/phone-3?srsltid=AfmBOopGwH9DvF4_zW9qj0bul13aK9LvoA-5-Vyc7qb8Li6C_9pPammq|title=.https://us.nothing.tech/products/phone-3|website=.https://us.nothing.tech}}</ref> See tutvustab "Glyph Matrixi", ümmargust punktmaatriksiga LED-liidest tagaküljel, mis asendab täielikult eelmise Glyph Interface'i. Phone 3 debüteeris Android 15-l põhineva Nothing OS 3.5-ga ning hiljem samal aastal kinnitati ka Android 16-le ülemineku tee '''Nothing OS 4.0''' kaudu. See ilmus ülemaailmselt, sealhulgas esmakordselt USA-s, hindadega alates 79 999 ₹ Indias ja 799 dollarist rahvusvaheliselt. <ref>{{Cite web|url=https://www.androidauthority.com/nothing-phone-3-launch-3572890/|title=Nothing launches Phone 3: The new face of 'affordable' flagships|website=Android Authority|date=2025-07-01|access-date=2025-07-20|language=en}}</ref> ==== Phone (4a) ja Phone (4a) Pro ==== Märtsis 2026 andis Nothing välja telefonid Phone (4a) ja (4a) Pro. <ref>{{Cite web|url=https://www.gsmarena.com/compare.php3?idPhone1=14503&idPhone2=14529|title=Compare Nothing Phone (4a) vs. Nothing Phone (4a) Pro|website=GSMArena.com|access-date=1 June 2026}}</ref> ==== Phone (4b) ==== 2026. aasta juulis avaldas Nothing telefoni (4b). <ref>{{Cite web|last=Peter|url=https://www.gsmarena.com/watch_the_nothing_phone_4b_and_ear_3a_announcement_livestream_here-news-73602.php|title=Watch the Nothing Phone (4b) and Ear (3a) announcement livestream here|website=GSMArena.com|access-date=2026-07-07|language=en-US}}</ref> === Audio tooted === ==== Ear (1) ==== [[Fail:Nothing_ear_(1)_earphone.jpg|pisi|Nothing Ear (1)]] Nothing Ear 1, toote nimetusega "ear (1)", on Nothingu kõige esimene toode. Ear 1 avalikustati 27. juulil 2021, mis on [[Kõrvaklapid|juhtmevabade kõrvaklappide]] komplekt. Kõrvaklappe saab ühendada Bluetoothi kaudu ning nende aku tööiga laadimisümbrisega kasutades on kuni 34 tundi ja ANC väljalülitatult 5,7 tundi; ümbrisega 24 tundi ja ANC (Aktiivne mürasummutus) sisselülitatult kuni neli tundi kõrvaklappidel endil. Kõrvaklapid tulid müügile 17. augustil 2021 hinnaga $99/£99/€99. <ref>{{Cite news|last=Jon|first=Porter|url=https://www.theverge.com/2021/7/27/22594353/nothing-ear-1-true-wireless-earbuds-price-release-date-specs-features|title=Nothing officially reveals its $99 Ear (1) true wireless earbuds|publisher=Vox Media|work=The Verge|date=27 July 2022|access-date=24 March 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220324194258/https://www.theverge.com/2021/7/27/22594353/nothing-ear-1-true-wireless-earbuds-price-release-date-specs-features|archive-date=24 March 2022}}</ref> Musta värvi versioon kuulutati välja 6. detsembril 2021 ja see tuli müügile 13. detsembril. Samuti ei teatatud sel päeval, et Ear 1 kõrvaklapid muutuvad nüüd süsinikneutraalseteks. 18. oktoobril 2022 teatas Nothigu tegevjuht [[Carl Pei]] sotsiaalmeedia platvormil [[X (sotsiaalmeedia)|X]], et Ear 1 hinda tõstetakse alates 26. oktoobrist 2022 149 dollarini komponentide hinnatõusu tõttu. <ref>{{Cite news|last=Moon|first=Mariella|url=https://www.engadget.com/nothing-ear-1-earbuds-price-increase-120043121.html|title=Nothing raises the price of its Ear 1 buds to $149 citing increased costs|publisher=Yahoo|work=Engadget|date=18 August 2022|access-date=19 October 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20221019121042/https://www.engadget.com/nothing-ear-1-earbuds-price-increase-120043121.html|archive-date=19 October 2022}}</ref> ==== Ear (2) ==== [[Fail:Nothing_ear2_(cropped).jpg|pisi|Nothing Ear (2)]] 2023. aasta märtsis teatas Nothing oma teise põlvkonna kõrvaklappide Nothing Ear (2) ilmumisest. Uued kõrvaklapid toetavad LHDC 5.0 madala latentsusega HD-heli koodekit ja on varustatud 11,6 mm kõlaritega, mis on sarnased eelkäijatega. Kõrvaklapid toodi turule 22. märtsil 2023 ja arvustused olid erinevad. <ref>{{Cite web|last=Phelan|first=David|url=https://www.forbes.com/sites/davidphelan/2023/03/17/nothing-ear-2-founder-carl-pei-teases-secrets-of-the-next-cool-earbuds/|title=Nothing Ear (2): Founder Carl Pei Teases Secrets Of The Next Cool Earbuds|website=Forbes|access-date=18 March 2023|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20230318055927/https://www.forbes.com/sites/davidphelan/2023/03/17/nothing-ear-2-founder-carl-pei-teases-secrets-of-the-next-cool-earbuds/|archive-date=18 March 2023}}</ref><ref>{{Cite web|last=Malhotra|first=Vanshika|url=https://beebom.com/nothing-ear-2-details-revealed/|title=Nothing Reveals Details About the Ear (2) Ahead of Launch|website=Beebom|date=15 March 2023|access-date=18 March 2023|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20230318055929/https://beebom.com/nothing-ear-2-details-revealed/|archive-date=18 March 2023}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.indiatoday.in/technology/news/story/nothing-ear-2-india-price-tipped-ahead-of-march-22-launch-all-details-2348134-2023-03-17|title=Nothing Ear (2) India price tipped ahead of March 22 launch, here is all we know|website=India Today|date=17 March 2023|access-date=18 March 2023|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20230318055928/https://www.indiatoday.in/technology/news/story/nothing-ear-2-india-price-tipped-ahead-of-march-22-launch-all-details-2348134-2023-03-17|archive-date=18 March 2023}}</ref> ==== Ear ==== 18. aprillil 2024 teatas Nothing kõrvaklappide seeria kolmanda mudeli Nothing Ear'i ilmumisest. Nimekonventsiooni muutus tekitas segadust, paljud kasutajad väljendasid segadust ülemineku pärast nimelt Ear (1) nimele Ear (2) ja sealt edasi Ear. <ref>{{Cite web|url=https://nothing.community/d/8371-changing-the-game-and-the-name|title=Changing the Game and the Name|website=Nothing Community|date=2024-04-05|access-date=2026-01-30|language=en}}</ref><ref>{{Cite web|last=Oberoi|first=Karandeep Singh|url=https://www.androidpolice.com/nothings-next-earbuds-will-get-back-on-a-familiar-track/|title=Community feedback prompts Nothing to return to numbered earbud names|website=Android Police|date=2025-09-05|access-date=2026-01-30|language=en}}</ref> Ear toetab LHDC 5.0 ja LDAC-i ning Nothigu funktsiooni "Advanced Equaliser", mis on Nothing X rakenduse funktsioon heli häälestamise täpsemaks kohandamiseks ja profiilide loomiseks. Samuti funktsiooni "Isiklik heliprofiil", et häälestada kõrvaklappide heli vastavalt sellele, kuidas kasutaja kuuleb. <ref name=":0">{{Cite web|last=Nothing|url=https://www.prnewswire.com/news-releases/nothing-introduces-ear-and-ear-a-along-with-new-chatgpt-integrations-302120784.html|title=Nothing Introduces Ear and Ear (a) along with new ChatGPT Integrations|website=www.prnewswire.com|access-date=2026-01-30|language=en}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.soundguys.com/nothing-ear-review-114404/|title=Nothing Ear review|website=SoundGuys|date=2024-11-19|access-date=2026-01-30|language=en}}</ref><ref name=":1">{{Cite web|url=https://www.soundguys.com/nothing-ear-vs-nothing-ear-2-117149/|title=Nothing Ear vs Nothing Ear (2): Should you upgrade?|website=SoundGuys|date=2025-04-03|access-date=2026-01-30|language=en}}</ref> ==== Kõrv (a) ==== 18. aprillil 2024 teatas Nothing ka Nothing Ear (a) kõrvaklappidest, millel on õhem ja pikem korpus kui ülejäänud Ear-tüüpi kõrvaklappidel. Ear (a) on saadaval kollase, musta või valge värviga ning sellel on veidi pikem aku tööiga (42,5 tundi) kui Nothing Earil, kuid sellel puudub juhtmevaba laadimine. <ref>{{Cite web|url=https://us.nothing.tech/products/ear-a|title=Ear (a) {{!}} Audio|website=Nothing|archive-url=https://web.archive.org/web/20250618151431/https://us.nothing.tech/products/ear-a|archive-date=June 18, 2025}}</ref><ref name=":2">{{Cite web|last=Nothing|url=https://www.prnewswire.com/in/news-releases/nothing-introduces-ear-and-ear-a-along-with-new-chatgpt-integrations-302120793.html|title=Nothing Introduces Ear and Ear (a) along with new ChatGPT Integrations|website=www.prnewswire.com|access-date=2026-02-05|language=en}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.soundguys.com/nothing-releases-ear-ear-a-true-wireless-earbuds-114178/|title=Nothing releases Ear, Ear (a) true wireless earbuds|website=SoundGuys|date=2024-04-18|access-date=2026-02-05|language=en}}</ref> Ear (a) algne hind turuletoomisel oli 99 dollarit. <ref name=":2">{{Cite web|last=Nothing|url=https://www.prnewswire.com/in/news-releases/nothing-introduces-ear-and-ear-a-along-with-new-chatgpt-integrations-302120793.html|title=Nothing Introduces Ear and Ear (a) along with new ChatGPT Integrations|website=www.prnewswire.com|access-date=2026-02-05|language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFNothing">Nothing. [https://www.prnewswire.com/in/news-releases/nothing-introduces-ear-and-ear-a-along-with-new-chatgpt-integrations-302120793.html "Nothing Introduces Ear and Ear (a) along with new ChatGPT Integrations"]. ''www.prnewswire.com''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">5 February</span> 2026</span>.</cite></ref> ==== Ear (open) ==== 24. septembril 2024 teatas Nothing avatud kõrvaklappidest Ear (open) hinnaga 149 dollarit. Ear (open) on IP54 reiting, 14,2 mm dünaamiline draiver ning see toetab ainult AAC ja SBC koodekeid. Need toetavad kahekordset Bluetooth-ühendust, samuti Google Fast Pair ja Microsoft Swift Pair funktsioone. <ref name=":3">{{Cite web|last=Looper|first=Christian de|url=https://www.pcmag.com/reviews/nothing-ear-open?test_uuid=04IpBmWGZleS0I0J3epvMrC&test_variant=A|title=Nothing Ear (Open) Review|website=PCMAG|date=2024-09-25|access-date=2026-02-05|language=en}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://nothing.community/d/16697-introducing-ear-open|title=Introducing Ear (open)|website=Nothing Community|date=2024-09-24|access-date=2026-02-05|language=en}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://nothing.tech/products/ear-open|title=Ear (open) {{!}} Audio|website=Nothing|archive-url=https://web.archive.org/web/20250515095144/https://nothing.tech/products/ear-open|archive-date=May 15, 2025}}</ref> Ear (open) aku peab vastu 30 tundi ilma juhtmevaba laadimiseta, mida mõned arvustajad ootamatu puudusena välja tõid. <ref>{{Cite news|last=Schoon|first=Ben|url=https://9to5google.com/2024/09/24/nothing-ear-open-hands-on/|title=Hands-on: Nothing Ear (open) fills a room with music that no one else can hear|work=9to5Google|date=2024-09-24|access-date=2026-02-05|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20240924130905/https://9to5google.com/2024/09/24/nothing-ear-open-hands-on/|archive-date=2024-09-24}}</ref><ref name=":3">{{Cite web|last=Looper|first=Christian de|url=https://www.pcmag.com/reviews/nothing-ear-open?test_uuid=04IpBmWGZleS0I0J3epvMrC&test_variant=A|title=Nothing Ear (Open) Review|website=PCMAG|date=2024-09-25|access-date=2026-02-05|language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFLooper2024">Looper, Christian de (25 September 2024). [https://www.pcmag.com/reviews/nothing-ear-open?test_uuid=04IpBmWGZleS0I0J3epvMrC&test_variant=A "Nothing Ear (Open) Review"]. ''PCMAG''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">5 February</span> 2026</span>.</cite></ref><ref>{{Cite web|url=https://www.soundguys.com/nothing-ear-open-review-124038/|title=Nothing Ear (Open) review|website=SoundGuys|date=2025-08-28|access-date=2026-02-05|language=en}}</ref> ==== Headphone(1) ==== Nothing teatas oma 1. juulil 2025 toimunud esitlusel uutest kõrvaklappidest, samal ajal kui nad tutvustasid telefoni (3). Kõrvaklappidel (1) on KEF -i helisüsteem ja need on sarnase läbipaistva tehnoloogilise välimusega nagu Nothigu teised tooted. Neil on kõva ümbris ja ümarad ristkülikukujulised kõrvaklapi disain, mis eristavad neid teistest populaarsetest kõrvaklappidest, nagu [[Sony]] XM-seeria ja [[Apple Inc.|Apple'i]] AirPods Max. Võrreldes teiste populaarsete kõrvaklappidega olid Headphone (1) füüsilised analoognupud, näiteks rull helitugevuse reguleerimiseks, ning nupud ja lülitid kõnede vahelejätmiseks, peatamiseks ja vastuvõtmiseks. <ref>{{Cite web|last=Jones|first=Hollin|url=https://musictech.com/reviews/consumer/nothing-headphone-1-review/|title=Nothing Headphone (1) review: Not bad, but definitely quirky|website=MusicTech|date=2025-09-15|access-date=2025-12-21}}</ref> 2025. aastal oli Headphone (1) soovituslik jaemüügihind 299 dollarit. Saadaval oli kaks värvivalikut: must ja valge. Kõrvaklappide aku kestvus oli väljalülitatud aktiivse mürasummutusega 80 tundi ja sisselülitatud olekus 35 tundi. <ref>{{Cite web|url=https://us.nothing.tech/products/headphone-1?Colour=Black|title=Headphone (1)|website=[[Nothing (company)|Nothing]]|access-date=2025-12-21}}</ref> RTINGS.com märkis eriti nende sarnasust reisikõrvaklappidena aku kestvuse ja müraisolatsiooni poolest.<ref>{{Cite web|last=Lopes|first=Matthew|url=https://musictech.com/reviews/consumer/nothing-headphone-1-review/|title=Nothing Headphone (1) Headphones Review|website=[[RTINGS.com]]|date=2025-10-10|access-date=2025-12-21|last2=Kerr|first2=Stephen Eldon|last3=Khong|first3=Yannick}}</ref> ''[[The Guardian|The Guardiani]]'' arvustus tõi aga esile, et kuigi kõrvaklappe saab üldiselt vahetada kõrvapatjadega, ei ole need valmistatud taaskasutatud materjalidest. <ref>{{Cite web|last=Gibbs|first=Samuel|url=https://www.theguardian.com/technology/2025/aug/13/nothing-headphone-1-review-bluetooth-noise-cancelling|title=Nothing Headphone 1 review: attention-seeking design for your hea|website=[[The Guardian]]|date=2025-08-13|access-date=2025-12-21}}</ref> ==== Ear (3) ==== 18. septembril 2025 teatas Nothing oma Ear (3) turuletulekust hinnaga 179 dollarit, mis on saadaval valges ja mustas värvitoonis. Ear (3) peamine reklaamitav omadus on laadimisümbris, millel on sisseehitatud kahe mikrofoniga süsteem nimega "Super Mic", mida aktiveeritakse küljel asuva "Talk" nupuga ja mis reklaamitakse kui võimeline "läbi lõikama ümbritsevat müra kuni 95 dB-ni".<ref name=":4">{{Cite web|url=https://nothing.community/en/d/42317-ear-3-cut-through-the-noise|title=Ear (3): Cut through the noise|website=Nothing Community|date=2025-09-18|access-date=2026-02-05|language=en}}</ref> Talk nuppu saab kasutada ka häälassistendi aktiveerimiseks, mis on valitud Nothing X rakenduses, kui kõnet ei toimu. Mõned arvustajad teatasid probleemidest kõnenupu ja korpuse mikrofonidega, märkides, et helikvaliteet ja mürasummutus polnud nii head kui reklaamitud, <ref name=":5">{{Cite news|last=Gibbs|first=Samuel|url=https://www.theguardian.com/technology/2025/oct/23/nothing-ear-3-review-good-looking-earbuds-with-super-mic-party-trick|title=Nothing Ear 3 review: good-looking earbuds with ‘Super Mic’ party trick|work=The Guardian|date=2025-10-23|access-date=2026-02-05|language=en-GB|last2=|first2=|issn=0261-3077}}</ref> ühildumatus teatud helistamisrakendustega, ebamugav kasutamine <ref>{{Cite web|url=https://www.soundguys.com/nothing-ear-3-review-144486/|title=Nothing Ear (3) review: Great earbuds with a not-so Super Mic|website=SoundGuys|date=2025-10-02|access-date=2026-02-05|language=en}}</ref> või üldiselt funktsiooni ebavajalikuks pidamine <ref name=":6">{{Cite news|last=Schoon|first=Ben|url=https://9to5google.com/2025/09/24/nothing-ear-3-review/|title=Review: Nothing Ear (3) are still great earbuds, but a huge missed opportunity|work=9to5Google|date=2025-09-24|access-date=2026-02-05|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20250925171144/https://9to5google.com/2025/09/24/nothing-ear-3-review/|archive-date=2025-09-25}}</ref>, samas kui teised väitsid, et helikvaliteet oli parem, kuigi enamik nõustus, et erinevus korpuse ja kõrvaklappide endi vahel ei ole märkimisväärne. <ref>{{Cite web|last=published|first=Becky Scarrott|url=https://www.techradar.com/audio/earbuds-airpods/nothing-ear-3-review|title=Nothing Ear (3) earbuds look fantastic next to my phone and the ANC is solid – but I'm not sure the audio quality is good enough for this money|website=TechRadar|date=2025-09-26|access-date=2026-02-05|language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web|last=bio|first=See full|url=https://www.cnet.com/tech/mobile/nothings-new-ear-3-buds-had-me-talking-to-my-hand-which-is-kind-of-weird/|title=Nothing's New Ear (3) Buds Had Me Talking to My Hand, Which Is Kind of Weird|website=CNET|access-date=2026-02-05|language=en}}</ref> Kõrvaklappide reklaamitud aku tööiga on 10 tundi ja ümbrisega 38 tundi, kui ANC on keelatud <ref name=":4">{{Cite web|url=https://nothing.community/en/d/42317-ear-3-cut-through-the-noise|title=Ear (3): Cut through the noise|website=Nothing Community|date=2025-09-18|access-date=2026-02-05|language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://nothing.community/en/d/42317-ear-3-cut-through-the-noise "Ear (3): Cut through the noise"]. ''Nothing Community''. 18 September 2025<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">5 February</span> 2026</span>.</cite></ref>, ning 5,5 tundi, mis ANC lubamise korral ümbrisega pikeneb 22 tunnini. <ref name=":6">{{Cite news|last=Schoon|first=Ben|url=https://9to5google.com/2025/09/24/nothing-ear-3-review/|title=Review: Nothing Ear (3) are still great earbuds, but a huge missed opportunity|work=9to5Google|date=2025-09-24|access-date=2026-02-05|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20250925171144/https://9to5google.com/2025/09/24/nothing-ear-3-review/|archive-date=2025-09-25}}<cite class="citation news cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFSchoon2025">Schoon, Ben (24 September 2025). [https://web.archive.org/web/20250925171144/https://9to5google.com/2025/09/24/nothing-ear-3-review/ "Review: Nothing Ear (3) are still great earbuds, but a huge missed opportunity"]. ''9to5Google''. Archived from [https://9to5google.com/2025/09/24/nothing-ear-3-review/ the original] on 25 September 2025<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">5 February</span> 2026</span>.</cite></ref> Ear (3) toab Bluetooth 5.4 koos AAC, SBC või LDAC-ga, samuti Google Fast Pair ja Microsoft Swift Pair funktsioone ning on IP54 kaitseklassiga. <ref name=":4" /><ref>{{Cite web|last=Looper|first=Christian de|url=https://www.pcmag.com/reviews/nothing-ear-3?test_uuid=04IpBmWGZleS0I0J3epvMrC&test_variant=A|title=Nothing Ear (3) Review: These Eye-Catching Earbuds Can't Beat Cheaper Rivals|website=PCMAG|date=2025-12-06|access-date=2026-02-05|language=en}}</ref><ref name=":5">{{Cite news|last=Gibbs|first=Samuel|url=https://www.theguardian.com/technology/2025/oct/23/nothing-ear-3-review-good-looking-earbuds-with-super-mic-party-trick|title=Nothing Ear 3 review: good-looking earbuds with ‘Super Mic’ party trick|work=The Guardian|date=2025-10-23|access-date=2026-02-05|language=en-GB|last2=|first2=|issn=0261-3077}}<cite class="citation news cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFGibbs2025">Gibbs, Samuel (23 October 2025). [https://www.theguardian.com/technology/2025/oct/23/nothing-ear-3-review-good-looking-earbuds-with-super-mic-party-trick "Nothing Ear 3 review: good-looking earbuds with 'Super Mic' party trick"]. ''The Guardian''. [[Rahvusvaheline jadaväljaande standardnumber|ISSN]]&nbsp;[https://search.worldcat.org/issn/0261-3077 0261-3077]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">5 February</span> 2026</span>.</cite></ref> == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Suurbritannia ettevõtted]] 9ji6w56dqcsrtrz3ebgxm7zilwca4h7 0 712687 7213814 7125990 2026-08-13T19:50:59Z Amherst99 15496 /* */ 7213814 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Arshinova alena.jpg|pisi|Aljona Aršinova (2012)]] '''Aljona Igorevna Aršinova''' ([[vene keel]]es ''Алёна Игоревна Аршинова''; sündinud [[3. märts]]il [[1985]] [[Dresden]]is [[Saksa DV]]-s) on Venemaa poliitik. Ta on [[Riigiduuma]] saadik ja Venemaa võimuerakonna [[Ühtne Venemaa]] üldnõukogu presiidiumi liige. == Elulugu == Sündis Dresdenis Nõukogude ohvitseri peres. Koos vanematega kolis [[Tiraspol]]isse, kus oli isa uus teenistuskoht. Tal on topeltkodakondsus – Venemaa ja Moldova. 2002–2007 õppis [[Transnistria Riiklik Ülikool|Transnistria Riiklikus Ülikoolis]] sotsioloogiat. 2005–2010 juhtis Transnistria poliitilist noorteliikumist [[Prorõv]], mis kaitseb [[Transnistria]] iseseisvust ja on vastu ühinemisele Moldovaga. Liikumise asutas Transnistria Riikliku Julgeolekuteenistuse alampolkovnik Dmitri Soin, liikumise ikooniks valiti [[Che Guevara]] ja juhiks Aljona Aršinova. Ta on kirjutanud artikleid Transnistria uudisteagentuurile «Lenta PMR». 2007. aastal asus Moskva Riiklikus Ülikoolis sotsioloogia erialal kraadiõppesse. Tema dissertatsioon kannab pealkirja "Noorte äärmuslus Venemaal".<ref>https://www.spiegel.de/politik/ausland/putins-schoene-junge-garde-abloesung-fuer-die-abnicker-apparatschiks-a-789133.html</ref> Juulist detsembrini 2010 "Ühtse Venemaa" noorteorganisatsiooni "Noor kaardivägi" Keskstaabi ülema asetäitja ning detsembrist 2010 kuni augustini 2012 "Noore kaardiväe" Koordineeriva Nõukogu kaasesimees. 2011. aasta Venemaa seadusandliku kogu valimistel kandideeris ta Riigiduumasse, kuid ei saanud sisse. 28. märtsil 2012 andis keskvalimiskomisjon, olles arvestanud "Ühtse Venemaa" üldnõukogu presiidiumi otsusega, Riigiduuma saadiku mandaadi, mis vabanes seoses Konstantin Kosatšovi nimetamisega Rossotrudnitšestvo juhiks, Aršinovale. 17. aprillil 2012 külastas Aršinova esimest korda Tšuvaššiat, kust temast sai Riigiduuma saadik. Piirkonna opositsioon reageeris mandaadi üleandmisele Aršinovale negatiivselt. 26. mail 2012 sai Aršinovast "Ühtse Venemaa" XIII kongressil partei liige, olles saanud partei esimehelt [[Dmitri Medvedev]]<nowiki/>ilt parteipileti. Samal päeval valiti ta partei üldnõukogu presiidiumisse. 16. mail 2012 määrati Aršinova Riigiduuma hariduskomisjoni aseesimeheks. 2013–2017 "Ühtse Venemaa" partei projekti "Lasteaiad" juht ja Vene Föderatsiooni Föderaalse Assamblee Riigiduuma Hariduskomitee all tegutseva alushariduse ekspertnõukogu kuraator. Ta andis parteiprojekti juhtimise üle Larisa Tutovale. Alates 2013. aastast on ta "Ühtse Venemaa" partei Peanõukogu Presiidiumi all tegutseva noorteklubi koordinaator. 2020. aasta juunis sai Aršinovast "Ühtse Venemaa" Tšuvaši piirkondliku osakonna sekretär. Ta astus sellelt ametikohalt tagasi 21. veebruaril 2022.<ref>https://web.archive.org/web/20210602214445/https://chuvash.er.ru/person/717bca87-2bf0-4fdc-8b0b-055b6dbbb440</ref> Maist 2024 Rahvusvahelise koostöö edendamise autonoomse mittetulundusühing "Euraasia" nõukogu esimees.<ref>https://evrazia.su/composition_eurasia</ref> == Sanktsioonid == 23. veebruaril 2022 lisati ta Euroopa Liidu sanktsioonide nimekirja tegude ja poliitika eest, mis õõnestavad Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja iseseisvust. 24. veebruaril 2022 lisati ta Kanada sanktsioonide nimekirja „režiimi lähedastest kaastöötajatest“ tema hääletuse eest „nn vabariikide Donetskis ja Luhanskis“ iseseisvuse tunnustamise poolt. 24. märtsil 2022 lisati ta seoses Venemaa sissetungiga Ukrainasse USA sanktsioonide nimekirja "Putini sõjas osalemise" ja "Kremli Ukraina sissetungi toetamise" eest. Sarnastel põhjustel on ta olnud Ühendkuningriigi sanktsioonide all alates 11. märtsist 2022, Šveitsi sanktsioonide all alates 25. veebruarist 2022, Austraalia sanktsioonide all alates 26. veebruarist 2022, Jaapani sanktsioonide all alates 12. aprillist 2022, Ukraina sanktsioonide all presidendi Volodõmõr Zelenskõi 7. septembri 2022. aasta dekreediga ja Uus-Meremaa sanktsioonide all alates 3. maist 2022.<ref>https://www.opensanctions.org/entities/Q4071033/</ref> == Kriminaalsüüdistus == 22. märtsil 2023 mõistis Ukraina kohus Aljona Aršinova tagaselja 15 aastaks vangi koos vara konfiskeerimisega, süüdistatuna Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja puutumatuse rikkumises.<ref>https://www.svoboda.org/a/ukrainskiy-sud-zaochno-prigovoril-k-tyurjme-20-deputatov-gosdumy/32328347.html</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Aršinova, Aljona}} [[Kategooria:Venemaa poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1985]] cazj0bjgqlj91mqc09o2ddkvpndu4wu 0 715840 7213711 7186141 2026-08-13T16:00:59Z ~2026-44523-49 235401 /* */ 7213711 wikitext text/x-wiki {{Korvpallur | nimi = Erik Makke | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | hüüdnimi = | rahvus = eestlane | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|2005|4|5}} | sünnikoht = [[Keila]], [[Eesti]] | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = 188 cm | kaal = | positsioon = viskav tagamängija | karjäär = | liiga = | klubi = | number = 0 | endised_klubid = [[Keila Coolbet]] (2024/2025)<br>[[BC Kalev/Cramo]] (2025/2026) | koondis = [[Eesti korvpallikoondis]] (2026) | autasud = }} '''Erik Makke''' (sündinud [[5. aprill]]il [[2004|2005]]) on eesti [[korvpall]]ur. ==Karjäär== Erik Makke sai oma korvpallihariduse Itaalias, mängis [[Keila Korvpallikool]]is, alustas profikarjääri Eesti [[Korvpalli Meistriliiga]]s 2024/2025 hooajal [[Keila Coolbet]]is ja mängis 2025/2026 Eesti [[Korvpalli Meistriliiga]], [[Eesti-Läti Korvpalliliiga]], [[FIBA Meistrite liiga]] hooajal [[BC Kalev/Cramo]] meeskonnas<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/120388805/kaks-noort-koondislast-jatkavad-kalevcramos-uus-mangija-on-erik-makke Kaks noort koondislast jätkavad Kalev/Cramos, uus mängija on Erik Makke], sport.delfi.ee, 05.07.2025</ref>. 2026. aastal siirdub Erik Makke õppima [[Texase Ülikool Austinis]], [[Texase Osariik|Texase osarii]]gis ja mängima korvpalli USA ülikooliliigasse [[National Collegiate Athletic Association|NCAA]] Ameerika Ühendriikides<ref>[https://www.ohtuleht.ee/sport/1153794/erik-makke-siirdub-usa-ulikooliliigasse-ta-sai-soovitusi-sober-vaaksilt-aga-ka-euroliiga-legendilt Erik Makke siirdub USA ülikooliliigasse.], Õhtuleht, 21. märts 2026</ref><ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/120443866/erik-makke-siirdub-usa-uliopilasliigasse Erik Makke siirdub USA üliõpilasliigasse], Delfi, 21.03.2026</ref>, Stephen F. Austin Lumberjacks meeskonda. Erik Makke isa on Eesti korvpallur [[Kristjan Makke]] (sünd. 1981). == Viited == <references /> == Välislingid == * [https://www.basket.ee/et/mangijate-otsing?pid=15621 Basket.ee profiil], Eesti Korvpalliliit *[https://music.youtube.com/podcast/28Q3xTCRVB8 Kalev/Cramo PAFcast Kristen Kasemets ja Erik Makke I osa], 21. jaanuas 2026 *[https://www.youtube.com/watch?v=DxjwH6dQm2Q Kristen Kasemets ja Erik Makke II osa] *[https://www.ohtuleht.ee/sport/1153794/erik-makke-siirdub-usa-ulikooliliigasse-ta-sai-soovitusi-sober-vaaksilt-aga-ka-euroliiga-legendilt Erik Makke siirdub USA ülikooliliigasse. ], Õhtuleht, 21. märts 2026 {{JÄRJESTA:Makke, Erik}} [[Kategooria:Eesti korvpallurid]] [[Kategooria:Sündinud 2004]] [[Kategooria:BC Kalev/Cramo korvpallurid]] [[Kategooria:Eesti meeste korvpallikoondislased]] 6udfuuauhrrffqb7nbawbo43stf87lt 0 717957 7213689 7213580 2026-08-13T15:29:42Z Evlper 104506 /* Variatsioonid */ 7213689 wikitext text/x-wiki {{Värvikast |nimetus=Kuningsinine |hex=3D428B|tekstivärv=white |r=61|g=66|b=139 |h=236|s=56|v=55 |c=56|m=53|y=0|k=45 |allikas= Pantone 19-3955<ref>[https://www.pantone.com/eu/en/color-finder/19-3955-TCX Pantone 19-3955 TCX]</ref> }} {{Värvikast |nimetus=Kuningsinine |hex=002366|tekstivärv=white |r=0|g=35|b=102 |h=219|s=100|v=40 |c=100|m=66|y=0|k=60 |allikas=Color Name<ref>[https://www.color-name.com/royal-blue-traditional.color Royal Blue (Traditional). - Color Name]</ref> }} {{Värvikast |nimetus=Royal Blue (HTML) |hex=4169E1|tekstivärv=white |r=65|g=105|b=225 |h=225|s=71|v=100 |allikas=HTML Color Codes<ref name="htmlcolor" /> }} [[File:Garde nationale sucre IMG 2242.JPG|thumb|Prantsuse kaardiväelane kuningsinises 1791. aasta sündmusi kujutaval maalil]] '''Kuningsinine''' (saksa keeles ''Königsblau'', prantsuse keeles ''bleu roi''<ref>[https://www.code-couleur.com/signification/bleu-roi.html Bleu roi. - code-couleur.com]</ref>, ''bleu de roy'', ''bleu royal'') tähistab igasugust kerge punaka alatooniga sügavsinist värvust.<ref name="meyers" /> Kuningsinist tooni on seostatud [[ultramariin]]i sinise värvusega, [[koobaltsinine|koobalt]]- või [[smaldisinine|smaldisinisega]], ka mõne tumedama [[Berliini sinine|Berliini sinise]] või [[indigo]] tooniga.<ref>[http://www.zeno.org/Brockhaus-1911/A/K%C3%B6nigsblau Königsblau. - Brockhaus' Kleines Konversations-Lexikon. - zeno.org]</ref> Kuningsinise sügavsinine toon on [[Taevasinine|taevasinisest]] tumedam ja küllastatum, [[mereväesinine|mereväesinisest]] heledam ja erksam. Nimetust kasutatakse sageli [[tekstiil]]ide värvuse kirjeldamiseks.<ref>[https://hautecouturecolors.com/de/actualites/70/konigsblau-marineblau-die-edelsten-blautone-fur-textilien Königsblau & Marineblau: Die edelsten Blautöne für Textilien. - Haute Couture]</ref> == Ajaloost == Prantsuse keelde on nimetus tulnud [[Prantsusmaa kuningas|Prantsusmaa kuningate]] ihukaardiväelaste [[vormiriietus]]e ja õukonnaametnike [[livree]]de värvusest alates [[Louis XIV]] valitsusajast.<ref name="meyers" /> Tekstiilivärvijatel oli tavaks saada see toon töödeldes kangaid enne sinisesse värvi panemist kõigepealt roosakaslillasid toone andva [[orsell]]iga või [[Karmiinpunane|karmiinpunast]] andva [[košenill]]iga.<ref>[https://www.sueddeutsche.de/meinung/aktuelles-lexikon-koenigsblau-1.5271816 Tanja Rest. Farbe des FC Schalke 04 und einst dem Adel vorbehalten. - Süddeutsche Zeitung]</ref> [[Maalikunst]]is saadi kuningsinine sinise ja helepunase värvi segamisel. [[Portselan]]i[[glasuur]] ''bleu de roi'', rohkem tuntud kui ''beau bleu'' või ''bleu nouveau'', samuti nimetusega ''Sévres blue''<ref>[https://www.merriam-webster.com/dictionary/bleu%20de%20roi Merriam-Webster.com Dictionary]</ref>, töötati enne 1757. aastat välja [[Sévres'i portselanimanufaktuur|Sevresi kuninglikus portselanimanufaktuur]]is. Glasuuri värviandjaks oli koobalt ja ühtlane värvus saavutati mitme üksteise peale kantud laseeriva värvikihiga. <ref>[https://www.wallacecollection.org/explore/explore-in-depth/latest-films/five-s%C3%A8vres-colours-at-the-wallace-collection/ Five Sèvres Colours at the Wallace Collection]</ref> Inglismaal loodi kuninganna Charlotte'i ([[Sophie Charlotte von Mecklenburg-Strelitz]]) jaoks tumesinine toon ''Royal blue.''<ref>[https://www.colorlinepaints.com/colour/royal-blue/ Royal Blue. - Color Line Paints]</ref> == Pildid == <gallery> Vase 'grec à médaillons' en première grandeur à fond 'bleu nouveau' - Manufacture de Sèvres - Musée du Louvre Objets d'Art OA 10908.jpg|Sèvresis loodud kuningsinise baasvärviga ''grec à médaillons''<nowiki/>'i stiilis vaas Bildnis einer jungen Dame in königsblauer Jacke mit Hermelinbesatz - Unbekannt - 2005 186 Augustiner M Freiburg.png|thumb|Portselanile maalitud miniatuurportree daamist kuningsinises jakis. 1820–1850 Femme en manteau noir et bleu roi, K3636.jpg|Charles Pilatte'i moejoonis daamist mustas ja kuningsinises keebis. 1860–1870 </gallery> == Variatsioonid == [[File:Phthalocyanine blue.jpg|thumb|Pigment ftalotsüaniinsinine]] [[File:Cobalt blue hue.png|thumb|Koobaltsinise värvinäidis]] [[File:Vase with Hatay motif Iznik Turkey early 16th Quarz ceramic with underglaze painting in cobalt-blue 8493.jpg|thumb|Koobaltsinise maalinguga [[İzniki keraamika|İzniki]] vaas 16. sajandist]] Kuningsiniseks on eri aegadel ja eri valdkondades peetud erinevaid sügavsiniseid värvitoone. Kuningsinise värvusega värvi nime all on kaubanduses müüdud mõnd [[Ftalotsüaniinsinine|ftalotsüaniinsinise]] tooni<ref>[https://www.kremer-pigmente.com/de/shop/gebrauchsfertige-farben/28910-kremer-farbteig-phthalo-koenigsblau-pb-15-3.html Kremer-Pigmente]</ref>, samuti koobaltsinist, sünteetilist ultramariini ja [[indantreensinine|indantreensinist]]<ref>[https://www.artiscreation.com/blue. The Color of Art Pigment Database: Pigment Blue -PB. - artiscreation.com]{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>. [[ISCC-NBS-i värvide tähistamise süsteem|ISCC-NBS-i]] värvisõnaraamatu "Color: Universal Language and Dictionary of Names" järgi võib kuningsinine (''Royal Blue'') olla väga tume rohekassinine {{värviruut|#4c516d|ääris=#FFFFFF}}, murtud sinine {{värviruut|#276cbd|ääris=#FFFFFF}}, sügavsinine {{värviruut|#113074|ääris=#FFFFFF}}, keskmine sinine {{värviruut|#436b95|ääris=#FFFFFF}} või tumesinine {{värviruut|#00304e|ääris=#FFFFFF}}, erk lillakassinine {{värviruut|#4436d1|ääris=#FFFFFF}}, murtud lillakassinine {{värviruut|#5359b5|ääris=#FFFFFF}} või sügav lillakassinine {{värviruut|#272458|ääris=#FFFFFF}}, ''Deep Royal Blue'' on keskmine sinine {{värviruut|#436b95|ääris=#FFFFFF}}, tumesinine {{värviruut|#00304e|ääris=#FFFFFF}} või keskmine lillakassinine{{värviruut|#4e5180|ääris=#FFFFFF}}<ref>[https://archive.org/details/coloruniversalla00kell/page/68/mode/2up?q=royal Kenneth L. Kelly and Deane B. Judd. Color: Universal Language and Dictionary of Names. 1976. lk 67-72]</ref>. Pantone värvikaardi toon 19-3955 ''Royal Blue'' on lillaka nüansiga sügavsinine {{värviruut|#3D428B|ääris=#FFFFFF}} <ref>[https://www.pantone.com/uk/en/color-finder/19-3955-TCX PANTONE® 19-3955 TCX Royal Blue]</ref>. Prantsuskeelse värvinimetuste portali code-couleur.com järgi on ''bleu roi'' violetjas heledam sinine {{värviruut|#318CE7|ääris=#FFFFFF}}, identne ''[[bleu de France]]''{{'}}iga<ref>[https://www.colorlinepaints.com/colour/royal-blue/ #B - code-couleur.com]</ref>. Veebivärv ''Royal Blue'' on lillaka varjundiga erksinine {{värviruut|#4169E1|ääris=#FFFFFF}} <ref name="htmlcolor" /> või sügavsinine {{värviruut|#002366|ääris=#FFFFFF}} <ref>[https://www.color-name.com/royal-blue-traditional.color Royal Blue (Traditional) Color. - Color-Name]</ref>, ''Dark Royal Blue'' sügav tumesinine {{värviruut|#021945|ääris=#FFFFFF}} <ref>[https://www.color-name.com/dark-royal-blue.color Dark Royal Blue Color. - Color-Name]</ref>. == Lippudel == Kuningsinine (''royal blue'') on ametlik sinine värvus [[Suurbritannia lipp|Suurbritannia]], [[Šotimaa lipp|Šotimaa]], [[Uus-Meremaa lipp|Uus-Meremaa]], [[Tuvalu lipp|Tuvalu]], [[Kaimanisaarte lipp|Kaimanisaarte]] ja [[Ameerika Samoa lipp|Ameerika Samoa]] lipul, [[Euroopa lipp|Euroopa Liidu lipul]] ja [[Galicia|Galicia autonoomse piirkonna]] lipul, [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Texas|Texase]] ja [[Georgia]] osariigi lippudel ja [[Filipiinide lipp|Filipiinide lipul]]. Filipiinide lippu on kasutatud sõjaajal ümberpööratuna, nii et punane väli asetseb sinise kohal.<ref>[https://www.britannica.com/topic/flag-of-the-Philippines Flag of the Philippines. - Encyclopedia Britannica]</ref> == Vaata ka == * [[Prantsuse sinine]] * [[Ultramariinsinine]] * [[Kuningkollane]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="htmlcolor">[https://htmlcolorcodes.com/colors/royal-blue/ Royal Blue. - HTML Color Codes]</ref> <ref name="meyers">[http://www.zeno.org/Meyers-1905/A/K%C3%B6nigsblau Königsblau. - Meyers Großes Konversations-Lexikon. - zeno.org]</ref> }} {{sinised värvitoonid}} [[Kategooria:Sinised värvitoonid]] krpnfkvr7l9jr3xkxm4enaobe93negu 0 718156 7213603 7186422 2026-08-13T12:57:22Z Amherst99 15496 /* */ 7213603 wikitext text/x-wiki [[Fail:Jonne-Liis_Pals.jpg|pisi|Jonne-Liis Pals]] {{Infokast isik|nimi=Jonne-Liis Pals|pilt=Jonne-Liis Pals.jpg|pildi_laius=250px|pildi_selgitus=Jonne-Liis Pals|sünninimi=Jonne-Liis Pals|sünniaeg=30. august 2004|sünnikoht=Saue, Eesti|rahvus=eestlane|elukutse=sisulooja, modell|tuntud=Eesti Iluduskuninganna 2025}} '''Jonne-Liis Pals''' (sündinud [[30. august]]il [[2004]] [[Saue]]l) on eesti sisulooja ja modell. Ta pälvis 2025. aastal Eesti Iluduskuninganna tiitli.<ref>{{cite news|last=Kruse|first=Ketlin|url=https://elu24.postimees.ee/8255888/videointervjuu-eesti-uueks-iluduskuningannaks-valitud-jonne-liis-pals-vaimselt-oli-vaga-raske-aasta-ja-tundsin-et-nuud-olen-valmis|title=VIDEOINTERVJUU ⟩ Eesti uueks iluduskuningannaks valitud Jonne-Liis Pals|work=Elu24|date=26. mai 2025}}</ref> Varem võitis ta Miss Bikini Estonia 2023 tiitli. Samal 2025. aasta võistlusel pälvis ta ka Rahva Missi ja Miss Talendi tiitli.<ref>{{cite news|url=https://elu24.postimees.ee/8255791/sarav-galerii-vene-kultuurikeskuses-krooniti-tanavune-iluduskuninganna-ja-missis-estonia|title=Särav galerii ⟩ Vene kultuurikeskuses krooniti tänavune iluduskuninganna ja missis Estonia|work=Elu24|date=26. mai 2025}}</ref> == Elulugu == Jonne-Liis Pals on pärit Sauelt. Televaatajatele tuntud kui Kanal 2 saate “Reporteri Laps” Ta on tegutsenud modelli ja sisuloojana ning osalenud Eesti iludusvõistlustel.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-06-02 |pealkiri=Eesti Iluduskuninganna 2025 on 20-aastane Jonne-Liis Pals! |url=https://reporter.kanal2.ee/8260666/eesti-iluduskuninganna-2025-on-20-aastane-jonne-liis-pals |vaadatud=2026-07-04 |väljaanne=Reporter |keel=et}}</ref> == Karjäär == 2023. aastal võitis Jonne-Liis Pals Miss Bikini Estonia tiitli. Samal aastal osales ta Eesti lühimängufilmis ''Obsessioon'' (ingliskeelse pealkirjaga ''Obsession''), kus ta kehastas Mark Binderi armukese rolli.<ref>{{cite web|url=https://www.efis.ee/film/21403|title=Obsessioon (2023)|website=Eesti Filmi Andmebaas|access-date=4. juuli 2026}}</ref> 2025. aastal krooniti Pals Eesti Iluduskuningannaks Sixtina tantsu- ja modellikooli korraldatud iludusvõistlusel. Samal võistlusel pälvis ta ka Rahva Missi ja Miss Talendi tiitli.<ref>{{cite news|url=https://elu24.postimees.ee/8255888/videointervjuu-eesti-uueks-iluduskuningannaks-valitud-jonne-liis-pals|title=VIDEOINTERVJUU ⟩ Eesti uueks iluduskuningannaks valitud Jonne-Liis Pals|work=Elu24|date=26. mai 2025}}</ref> == Saavutused == * Miss Bikini Estonia (2023) * Eesti Iluduskuninganna (2025) * Rahva Miss (2025) * Miss Talent (2025) == Viited == <references /> == Välislingid == * [https://www.instagram.com/jonne_liis?igsh=MXRjZW1nYThzeWdhbg== https://www.instagram.com/]... * [https://www.tiktok.com/@liisujonne?_r=1&_t=ZN-97kekIHmKjG https://www.tiktok.com/@]... {{JÄRJESTA:Pals, Jonne-Liis}} [[Kategooria:Eesti modellid]] [[Kategooria:Sündinud 2004]] 2hogn721wj0iiblxfbd3di4vgs9gzdg 3 718417 7213763 7189389 2026-08-13T17:28:52Z Aknadki 181944 /* Fail:Anu Kree 2026. aastal.jpg */ Vastus 7213763 wikitext text/x-wiki == [[:Fail:Anu Kree 2026. aastal.jpg]] == Tere! Palun redigeeri selle pildi lehekülge ning märgi ära, kas sina kui üleslaadija oled ise autor ning lisa sobiv litsents. Tavalisim litsents, mida valida, on {{tl|cc-by-sa-3.0}}. Kui autor on keegi teine, siis peaks autor kirjutama aadressil permissions-et{{@}}wikimedia.org ja kinnitama, et nõustub nimetatud pildi kasutamisega nimetatud litsentsi tingimustel. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 8. juuli 2026, kell 22:02 (EEST) :Tere! Kui pilt on siin juba olemas, siis kuidas peaksin toimima, et oma autorlust pildile juurde lisada? Millalgi tahtsin seda teha, aga ei osanud hästi. [[Kasutaja:Aknadki|Aknadki]] ([[Kasutaja arutelu:Aknadki|arutelu]]) 13. august 2026, kell 20:28 (EEST) 891wt1ee4kzm76vh1boxndl5s12xu66 0 718621 7213685 7197949 2026-08-13T15:09:51Z Kndl 195579 Lisasin uue peakirja "Tegelane ilukirjanduses" 7213685 wikitext text/x-wiki '''Oskar Kalmisto''' (kuni 1921. aastani Trinkmann;<ref>{{Ajakirjaviide |kuupäev=3. jaanuar 1922 |pealkiri=Riigi Teataja |ajakiri=Riigi Teataja |aastakäik=1922 Lisa nr 1 |lehekülg=9}}</ref> 21. oktoober 1899 Vao vald Võnusvere küla – 1. aprill 1949 Karlag, Karaganda oblast<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Otsing · Eesti Kommunismiohvrid 1940–1991 |url=https://www.memoriaal.ee/otsing |vaadatud=2026-07-13 |väljaanne=www.memoriaal.ee |keel=et}}</ref>) oli Rakvere linnanõunik ja linnapea, [[Rakvere teater|Rakvere Teatri]] asjaajaja-raamatupidaja, [[Rakvere Vabaduse Kool|Rakvere Linna Ühisgümnaasium]]i kirjandusõpetaja ja [[Tapa Gümnaasium]]i direktor. == Haridustee == Õppis [[Avispea]] külakoolis, [[Väike-Maarja kihelkonnakool|Väike-Maarja kihelkonnakoolis]] ja 1914–1917 Tartus Kooliõpetajate Ühisuse Kaubanduskoolis (mis ei andnud keskharidust).<ref name=":1">Rakvere linna Ühisgümnaasiumi teenistuskiri</ref> <ref name=":2">Rakvere linnavalitsuse teenistuskiri</ref> Seetõttu võttis Kalmisto 1919., 1920., 1921. ja 1922. aasta suvel osa Tartu ülikooli juures korraldatud keskkooliõpetajate asetäitjate ettevalmistamise kursustest eesti keele alal, pedagoogilis-metoodilistest kursustest ja keskkooliõpetajate edasiharimiskursustest.<ref name=":1" /><ref name=":2" /> 1939 lõpetas Kodanliku Õhukaitse üldettevalmistamise kursuse ja sooritas vastava katse.<ref name=":2" /> == Tööelu ja poliitiline karjäär == 1917/1918. õppeaastal töötas Kalmisto Avanduse vallas Pudivere koolis abikooliõpetajana.<ref>Rakvere linna Ühisgümnaasiumi teenistuskiri – kiri: Avanduse vallavalitsus, 22.02.1919 nr 457</ref> 1919–1924 töötas ta Tapa Ühisgümnaasiumis õpetaja kohusetäitjana.<ref name=":1" /> 1924–1931 töötas Kalmisto Rakvere linna Ühisgümnaasiumis eesti keele õpetaja kohusetäitjana.<ref name=":1" /> 1920. aastate teisel poolel juhatas Kalmisto Rakvere linna Ühisgümnaasiumis kirjandusringi, kuhu kuulus 1928/29. õppeaastal 121 liiget. Samuti korraldas Kalmisto õpilaste kirjatööde alusel vaidluskoosolekuid, kus kujunesid ägedad diskussioonid. Kirjandusringil oli oma ajakiri Labyrint.<ref>{{Raamatuviide |pealkiri=Rakvere Gümnaasium 1912–1997 |kirjastus=Tallinna Raamatutrükikoda |aasta=1997 |lehekülg=19}}</ref> Ühisgümnaasiumist oli Kalmisto sunnitud lahkuma, kuna tal polnud õpetajakutset.<ref name=":3">Alide Kalmisto kiri ENSV peaprokurörile 26.11.1965 </ref> 1931. aasta novembrist<ref>Kiri Rakvere linnakoolivalitsusele EV Hariduse- ja Sotsiaalministeeriumi Koolivalitsuse poolt 22.10.1931 nr 33618</ref> kuni 1. detsembrini 1934<ref>Kiri Rakvere linnakoolivalitsusele EV Hariduse- ja Sotsiaalministeeriumi Koolivalitsuse poolt 24.11.1934, nr 3109</ref> töötas Kalmisto Rakvere õhtuse eragümnaasiumi õpetaja kohusetäitjana. 20. mai 1934 nimetati Oskar Kalmisto Rakvere linnanõunikuks, kus vastutas tervishoiu, sotsiaalhoolekande, maakorralduse ning tööstuse ja kaubanduse valdkondade eest.<ref>EV Siseministeeriumi Administratiivosakonna kiri Rakvere linnavalitsusele 15. mai 1934 nr 314</ref> Linnanõunikuna töötas ta kuni 1940. aasta 1. augustini, kui oli sunnitud kommunistide riigipöörde tõttu ametist lahkuma.<ref>Siseministri käskkiri nr 100; Rakvere linnavolikogu otsus 2. aug 1940 protokoll nr 71</ref> 1940–1941 ja 1944 töötas ta Rakvere Teatris dramaturgi ja raamatupidajana.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Grünfeldt |eesnimi=Inna |kuupäev=5. juuni 2011 |pealkiri=Muuseum tutvustab Rakvere linnarahvast |url=https://virumaateataja.postimees.ee/460306/muuseum-tutvustab-rakvere-linnarahvast |ajakiri=Virumaa Teataja}}</ref> 8. augustist 1941<ref>Rakvere linnavalitsuse koosoleku protokoll 8. august 1941 nr 1</ref> kuni 1. juulini 1943<ref>Sisedirektooriumi omavalitsuse Osakonna juhataja käskkiri nr 112 – 2. juulil 1943</ref> töötas Kalmisto Saksa okupatsiooni ajal Rakvere linnapeana. Ametisse valimise põhjuseks peeti seda, et Kalmisto tundis hästi asjaajamist linnas ja tal oli kohalike elanike usaldus. Kalmisto vallandati linnapea ametist, kuna ei teinud sakslastega piisavalt koostööd.<ref name=":3" /> 1943. aasta 1. juulist kuni 1944. aastani töötas ta Tapa Gümnaasiumi direktorina.<ref>Järva Maakoolivalitsuse kiri 9. juuli 1943 nr 360</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=II maailmasõda – aasta 1943 |url=https://tapamuuseum.ee/ajalugu/tapa-linn/ii-maailmasoda/aasta-1943/ |vaadatud=13. juulil 2026 |väljaanne=Tapa Muuseum}}</ref> == Vahistamine ja surm == Oskar Kalmisto vahistati kommunistide poolt 14. novembril 1944. aastal. Vahistamise põhjuseks oli töötamine Saksa okupatsiooni ajal linnapeana ning sakslasi soosiva artikli avaldamine ajalehes.<ref name=":0" /><ref>Artikkel 8. augustil 1942 Virumaa Teatajas "Tere tulemast, saksa sõdur!"</ref> Eeluurimine kestis üle aasta ning ta mõisteti viieks aastaks parandustööde laagrisse.<ref name=":3" /> Tribunal tema üle toimus 20. juunil 1946, süüdimõistev otsus VNFSV kriminaalkoodeksi §58-3 järgi.<ref name=":0" /> Parandustöölaagri metsatöödel tulistas valvur Oskar Kalmistot jalga, kuna arvati, et ta tahab põgeneda. Laagrihaiglas veetis Kalmisto mitu kuud, kuid kui 1949. aasta märtsis hakati poliitvange erilaagritesse eraldama, tuli ka temal lahtiste haavadega teele asuda. Pärast rongi pealt mahatulemist tuli tal koos teiste poliitvangidega kõndida 50–60 km jäises Kasahstani kliimas. Pika teekonna kestel vangide rivi lagunes ning kolonni hakkasid ründama stepihuntide salgad. Valvuritel lõppesid padrunid ning nad pagesid. Levisid jutud, et huntide saagiks oli langenud ka eestlasi, teiste hulgas Oskar Kalmisto.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Rajari |eesnimi=Ella |pealkiri=Eilne jõgi |kirjastus=Kultuur & Elu |aasta=1993 |lehekülg=55–58}}</ref> == Tegelane ilukirjanduses == Oskar Kalmisto on tegelaseks mitmes ilukirjanduslikus teoses, näiteks Raimond Kaugveri romaanis "Põhjavalgus"<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Kaugver |eesnimi=Raimond |pealkiri=Põhjavalgus |kirjastus=Pegasus |aasta=2010 |lehekülg=80-108}}</ref> ja Kuido Meritsa näidendis "Kadunud alguste aegu".<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Merits |eesnimi=Kuido |pealkiri=Kadunud alguse aegu |kirjastus=MK Meedia |aasta=2025}}</ref> == Isiklikku == Oskar Kalmisto abiellus 14. juulil 1924 Narvas Alide Wilhelmine Krabbi`ga (18. september 1896 – 5. aprill 1967), kes oli [[Rakvere Põhikool|Rakvere linna II algkool]]i, hiljem [[Rakvere Vabaduse Kool|Rakvere I Keskkool]]i õpetaja.<ref>Rakvere linna perekonnaregister, köide 6, lk 408</ref> == Viited == <references /> {{JÄRJESTA:Kalmisto, Oskar}} [[Kategooria:Rakvere linnapead]] [[Kategooria:Eesti õpetajad]] [[Kategooria:Sündinud 1899]] [[Kategooria:Surnud 1949]] djxk06aivnldot553zer69wqlr5sd89 0 718674 7213827 7198029 2026-08-13T20:20:36Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7213827 wikitext text/x-wiki '''Luu morfogeneetilised valgud''' (lühend '''BMP'''; inglise keeles ''bone morphogenetic proteins'') on rühm struktuurilt sarnaseid [[signaalvalk]]e, mis kuuluvad [[kasvufaktor]]ite hulka. Neid käsitatakse ka [[tsütokiinid]]ena ning [[metabologeen]]idena. [[loomarakk|Loomarakud]] sekreteerivad BMP-sid teiste rakkude arengu ja talitluse mõjutamiseks. BMP-d kuuluvad [[TGF-β superperekond]]a ja toimivad enamasti [[parakriinne signaalimine|parakriinsete signaalmolekulidena]]. Rakkudevahelist suhtlust vahendava rolli tõttu käsitatakse neid sageli ka [[tsütokiinid]]ena, kuigi nende peamised funktsioonid on seotud [[embrüonaalne areng|arengu]] reguleerimise, kudede kujunemise ja säilitamisega. [[BMP signaalirada|BMP signaalirajad]] moodustavad ühe peamise [[TGF-β signaalirada|TGF-β signaalisüsteemi]] haru. Need reguleerivad rakkudevahelist suhtlust, [[rakk]]ude [[diferentseerumine|diferentseerumist]], [[apoptoos]]i ning [[kude]]de kujunemist ja taastumist ning osalevad paljudes [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] protsessides, sealhulgas [[gastrulatsioon]]i, [[neurulatsioon]]i ja [[organogenees]]i reguleerimises. BMP-d avastati algselt nende võime tõttu indutseerida [[luukude|luu]] ja [[kõhrkude|kõhre]] moodustumist. Hiljem on selgunud, et nende toime on palju laiem: neid peetakse üheks olulisemaks [[morfogeen]]sete signaalvalkude rühmaks, mis suunab kudede organiseerumist, rakkude arengulist saatust ja organismi ehituse kujunemist. BMP-d osalevad ka ainevahetuse ja [[homöostaas]]i regulatsioonis ning seetõttu on mõned autorid nimetanud neid [[metabologeen]]ideks.<ref>Reddi AH, Reddi A. ''Bone morphogenetic proteins (BMPs): from morphogens to metabologens.'' – ''Cytokine & Growth Factor Reviews'', 2009, 20 (5–6): 341–342.</ref> BMP-d ja nendega seotud [[TGF-β signaalirada|TGF-β signaalirajad]] on evolutsiooniliselt hästi säilinud ning esinevad sarnasel kujul väga erinevates organismides, sealhulgas inimesel, [[äädikakärbes|äädikakärbsel]], [[vöödiline daanio|vöödilisel daaniol]] ja [[varbuss]]il. Eri organismides võivad sama signaalisüsteemi valgud kanda erinevaid nimetusi. Näiteks äädikakärbsel on BMP2 ja BMP4-ga [[homoloogia|homoloogne]] valk [[Decapentaplegic]] ([[Dpp]]), mille signaalirada osaleb embrüo [[dorsoventraalne polaarsus|dorsoventraalse polaarsuse]] kujunemises ehk keha selja- ja kõhupoole eristumises. BMP-signaaliraja aktiivsust reguleerivad mitmed rakuvälised valgud, sealhulgas [[nogiin]], [[kordiin]] ja [[follistatiin]]. Need seovad BMP-molekule ning vähendavad nende seondumist rakupinnal paiknevatele [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itele. Selline regulatsioon on eriti oluline [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] ajal. Näiteks [[neurulatsioon]]i käigus võimaldab BMP-signaalide pärssimine [[neuroektoderm]]i ja [[neuraalplaat|neuraalplaadi]] kujunemist. BMP-signaalimise keskset tähtsust normaalses füsioloogias näitab asjaolu, et selle häired on seotud paljude haiguslike protsessidega. Nii BMP-signaalimise vähenemine kui ka liigne aktiveerumine võivad põhjustada arenguhäireid, [[fibroos]]i, luustikuhaigusi ja mõningaid [[kasvaja]]id. Näiteks on BMP-signaaliraja inaktiveerumist leitud paljudes sporaadilistes [[soolevähk|kolorektaalvähi]] juhtudes ning seda seostatakse kasvaja progresseerumisega. Seevastu [[refluksösofagiit|refluksösofagiidist]] tingitud BMP-signaalimise liigne aktiveerumine võib soodustada [[Barretti söögitoru]] kujunemist ning seeläbi [[söögitoru adenokartsinoom]]i teket. [[Rekombinantne valk|Rekombinantseid]] inimese BMP-valke (rhBMP-sid) kasutatakse kliinilises praktikas peamiselt [[ortopeedia]]s, näiteks [[lülisamba fusioon]]i ja [[pseudartroos]]i ravis, samuti [[suuõõnekirurgia]]s. [[rhBMP-2]] ja [[rhBMP-7]] on [[Ameerika Ühendriikide Toidu- ja Ravimiamet]]i (FDA) poolt heaks kiidetud teatavate näidustuste korral. Kõige laialdasemalt kasutatakse [[rhBMP-2]], mida rakendatakse sageli ka [[näidustuseväline kasutamine|näidustuseväliselt]] (''off-label''). Võrreldes teiste BMP-preparaatidega seostatakse rhBMP-2 kasutamist sagedamini liigse [[luukude|luukoe]] moodustumisega ([[heterotoopne luustumine]]). == Toimemehhanism ja bioloogiline funktsioon == BMP-d erituvad signaali edastavatest rakkudest ning [[difusioon|difundeeruvad]] ümbritsevatesse kudedesse. Sihtrakkudes seonduvad need [[rakumembraan]]il paiknevate spetsiifiliste [[BMP retseptor]]itega ([[BMPR]]), mis kuuluvad [[seriini/treoniinkinaasi retseptor]]ite hulka. Peamised BMP-retseptorid on I ja II tüüpi retseptorid, mille aktiveerumine käivitab rakusisese [[signaalirada|signaaliraja]]. BMP-retseptorite aktiveerimise järel fosforüülitakse [[SMAD-valgud]], mis liiguvad [[rakutuum]]a ja mõjutavad seal sihtgeenide [[geeniekspressioon]]i. Selle tulemusel muutub raku toodetavate valkude koosseis ning rakk võib omandada uue arengulise seisundi või funktsiooni. BMP-signaalile reageerimine sõltub BMP tüübist, signaali tugevusest ja kestusest ning vastuvõtva raku varasemast arengulisest seisundist. Seetõttu ei põhjusta sama BMP-signaal kõigis kudedes ühesugust vastust. Ühes koes võib see soodustada [[osteoblast]]ide arengut, teises aga mõjutada närvikoe, lihaskoe või epiteelkoe arengut. [[BMP-, BMPR- ja SMAD-süsteem]] moodustab ühe olulisema rakurühmadevahelise suhtluse mehhanismi, mille abil organism reguleerib kudede kujunemist, säilimist ja taastumist kogu elu jooksul. BMP-d on saanud oma nime nende võime järgi indutseerida [[selgroogsed|selgroogsetel]] [[luukude|luukoe]] moodustumist. See ei ole siiski nende ainus funktsioon. Näiteks [[luu morfogeneetiline valk 2|BMP2]] soodustab [[osteogenees]]i ehk luukoe teket, kuid võib samuti mõjutada [[tüvirakk]]ude diferentseerumist [[kõhrerakk]]udeks. [[Liigesekihn]]ust pärinevate tüvirakkude puhul toimib BMP2 koos [[transformeeriv kasvufaktor β|TGF-β]]-ga sünergiliselt, kuigi mõlemad TGF-β superperekonna liikmed reageerivad [[glükokortikoid]] [[deksametasoon]]i toimele erinevalt.<ref> N. J. Kovermann, V. Basoli, E. Della Bella, M. Alini, C. Lischer, H. Schmal, E. J. Kubosch, M. J. Stoddart. ''BMP2 and TGF-β Cooperate Differently during Synovial-Derived Stem-Cell Chondrogenesis in a Dexamethasone-Dependent Manner.'' – ''Cells'', 8(6), 2019, artikkel 636. </ref> BMP-signaalirajad osalevad paljudes [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] protsessides ning reguleerivad eri kudede kujunemist. [[TGF-β superperekond]]a kuuluvate signaalmolekulidena mõjutavad BMP-d embrüo ruumilist mustrit, elundite arengut ja rakkude diferentseerumist. BMP-signaalimine reguleerib näiteks varajases arengus [[Mülleri juha]] (MD) kujunemist. See on torujas struktuur, millest areneb hiljem emasloomade [[suguelundkond]]. Kanaembrüotes BMP-signaalide keemiline pärssimine põhjustas Mülleri juha sissesopistumise häireid ja takistas seda moodustava piirkonna [[epiteel]]i paksenemist, mis näitab BMP-signaalide olulist rolli selle struktuuri varases arengus.<ref>{{cite journal | vauthors = Yuji, Yoshiko | year = 2016 | title = Early formation of the Mullerian duct is regulated by sequential actions of BMP/Pax2 and FGF/Lim1 signaling | journal = Development | volume = 143 | issue = 19| pages = 3549–3559 | doi = 10.1242/dev.137067 | pmid = 27578782 | doi-access = free | hdl = 2433/252845 | hdl-access = free }}</ref> Lisaks osalevad BMP-signaalid [[eessool]]e ja [[tagasool]]e kujunemises,<ref>{{cite journal | vauthors = Mariana | display-authors = etal | year = 2017 | title = Genomic integration of Wnt/β-catenin and BMP/Smad1 signaling coordinates foregut and hindgut transcriptional programs | journal = Development | volume = 144 | issue = 7| pages = 1283–1295 | doi = 10.1242/dev.145789 | pmid = 28219948 | pmc = 5399627 | doi-access = free }}</ref> soolehattude mustri kujunemises ning [[endokard]]i diferentseerumises. [[Soolehatud]] suurendavad [[peensool]]es toitainete tõhusat imendumist, suurendades imendumiseks kasutatavat pindala. BMP-signaalimise aktiivsuse suurendamine või vähendamine muutis hiire soolemudelis hattude kogumite kujunemist ja tekkimist.<ref>{{cite journal | vauthors = Katherine | display-authors = etal | year = 2016 | title = Villification in the mouse: Bmp signals control intestinal villus patterning | journal = Development | volume = 143 | issue = 3| pages = 427–436 | article-number = dev.130112 | doi = 10.1242/dev.130112 | doi-broken-date = 17 October 2025 | pmid = 26721501 | pmc = 4760312 | doi-access = free }}</ref> [[Müokard]]ist pärinev BMP-signaal osaleb samuti südame arengu ajal [[endokard]]i diferentseerumises. [[Sebrakala]] embrüonaalses mudelis põhjustas BMP-signaali pärssimine endokardi diferentseerumise tugeva vähenemise, kuid mõjutas ainult vähesel määral [[müokard]]i arengut.<ref>{{cite journal | vauthors = Sharina | display-authors = etal | year = 2015 | title = Myocardium and BMP signaling are required for endocardial differentiation | journal = Development | volume = 142 | issue = 13| pages = 2304–2315 | article-number = dev.118687 | doi = 10.1242/dev.118687 | doi-broken-date = 17 October 2025 | pmid = 26092845 | pmc = 4510589 | doi-access = free }}</ref> BMP4 ja selle inhibiitorid [[Noggin (valk)|nogiin]] ning [[kordiin]] osalevad embrüo polaarsuse kujunemise reguleerimises ehk keha selja- ja kõhupoole eristumises. Eriti oluline on nende roll [[neurulatsioon]]i ja [[neuraalplaat|neuraalplaadi]] arengus. BMP4 suunab [[ektoderm]]i rakke arenema [[nahk|naharakkudeks]], kuid selle all paiknev [[mesoderm]] eritab BMP inhibiitoreid, mis blokeerivad BMP4 toime ja võimaldavad ektodermil jätkata närvirakkude arenguteed. Lisaks aitavad areneva [[seljaaju]] [[katusplaat|katusplaadi]] eritatud BMP-d määrata dorsaalsete sensoorsete interneuronite saatust.<ref>{{cite journal |last1=Andrews |first1=Madeline |title=BMPs direct sensory interneuron identity in the developing spinal cord using signal-specific not morphogenic activities |journal=eLife |date=19 September 2017 |volume=6 |article-number=e30647 |doi=10.7554/eLife.30647 |pmid=28925352 |pmc=5605194 |doi-access=free }}</ref> Lisaks on [[Notch signaalirada|Notch]]–[[Wnt signaalirada|Wnt]]–BMP signaaliradade vastastikune toime vajalik hiire [[tigu (anatoomia)|tigu]] arengus toimuva radiaalse mustri kujunemiseks.<ref>{{cite journal | vauthors = Vidhya | display-authors = etal | year = 2016 | title = Notch-Wnt-Bmp crosstalk regulates radial patterning in the mouse cochlea in a spatiotemporal manner | journal = Development | volume = 143 | issue = 21| pages = 4003–4015 | doi = 10.1242/dev.139469 | pmid = 27633988 | pmc = 5117145 | doi-access = free }}</ref> BMP-de ja nende inhibiitoreid kodeerivate geenide [[mutatsioon]]id on seotud mitmete inimese haigustega, mis mõjutavad eelkõige [[luustik]]u arengut. Mõnda BMP-d nimetatakse ka [[kõhre morfogeneetiline valk|kõhrest pärinevateks morfogeneetilisteks valkudeks]] (CDMP; ''cartilage-derived morphogenetic proteins''), teisi aga [[kasvu- ja diferentseerumisfaktor]]iteks (GDF; ''growth differentiation factors'').<ref>{{cite journal |last1=Chang |first1=S. C. |last2=Hoang |first2=B. |last3=Thomas |first3=J. T. |last4=Vukicevic |first4=S. |last5=Luyten |first5=F. P. |last6=Ryba |first6=N. J. |last7=Kozak |first7=C. A. |last8=Reddi |first8=A. H. |last9=Moos Jr |first9=M. |title=Cartilage-derived morphogenetic proteins. New members of the transforming growth factor-beta superfamily predominantly expressed in long bones during human embryonic development. |url=https://archive.org/details/sim_journal-of-biological-chemistry_1994-11-11_269_45/page/28227 |journal=Journal of Biological Chemistry |date=1994 |volume=269 |issue=45 |pages=28227–28234 |doi=10.1016/S0021-9258(18)46918-9 |doi-access=free |pmid=7961761 }}</ref> BMP-d osalevad samuti [[adipogenees]]is ehk rasvarakkude arengus ning [[rasvkude|rasvkoe]] talitluse reguleerimises.<ref name=":0">{{Cite journal|last1=Blázquez-Medela|first1=Ana M.|last2=Jumabay|first2=Medet|last3=Boström|first3=Kristina I.|date=2019-01-04|title=Beyond the bone: Bone morphogenetic protein signaling in adipose tissue|journal=Obesity Reviews|volume=20|issue=5|pages=648–658|doi=10.1111/obr.12822|issn=1467-789X|pmid=30609449|pmc=6447448}}</ref> [[BMP4]] soodustab [[valge rasvkude|valge rasvkoe]] arengut, samal ajal kui [[BMP7]] aktiveerib [[pruun rasvkude|pruuni rasvkoe]] talitlust. Ka BMP-inhibiitorid osalevad selles regulatsioonis.<ref name=":0"/> ==BMP-signaalimine arengus ja haiguste puhul== BMP-signaalimine on eriti oluline [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] ajal. See osaleb embrüo kehaehituse kujunemises, kudede [[diferentseerumine|diferentseerumises]], elundite arengus ja [[luustik]]u varajases moodustumises. [[BMP signaalirada|BMP signaaliraja]] häired võivad seetõttu mõjutada kogu areneva organismi ehitust. [[BMP4]] koos oma [[inhibiitor]]ite [[nogiin]]i (NOG, Noggin) ja [[kordiin]]iga (Chordin) osaleb embrüo arenguliste telgede kujunemise reguleerimises. Eriti oluline on nende roll [[dorsoventraalne polaarsus|dorsoventraalse polaarsuse]] ehk keha selja- ja kõhupoole eristumise kujunemisel. Selgroogsete embrüos pärsivad [[Spemanni organisaator]]i rakud BMP aktiivsust selgmises piirkonnas, mis võimaldab seal [[neuroektoderm]]i ja [[neuraalplaat|neuraalplaadi]] moodustumist. Seevastu tugevam BMP-signaal kõhupoolses piirkonnas soodustab epidermise ja teiste ventraalsete kudede arengut. BMP-de aktiivsust reguleerivad mitmed inhibeerivad valgud, näiteks [[kordiin]], [[nogiin]] ja [[follistatiin]], mida toodavad muu hulgas [[Spemanni organisaator]]i rakud. Need valgud seonduvad BMP-molekulidega ja vähendavad nende võimet aktiveerida rakupinnal paiknevaid retseptoreid. Selline BMP-signaali ruumiline ja ajaline piiramine on oluline embrüo mustrite kujunemisel.<ref> D. Kanten, K. Ruckpaul (toim). ''Molekularmedizinische Grundlagen von fetalen und neonatalen Erkrankungen'', Springer-Verlag, Berlin/Heidelberg/New York 2005, lk 348. </ref> Kahepaiksete embrüonaalses arengus aitab kordiin, nogiin ja teised BMP inhibiitorid vähendada näiteks [[BMP4]] aktiivsust [[blastopoor]]i piirkonnas. Selle tulemusel tekib BMP-signaaliraja aktiivsuse [[gradient]], mis aitab kujundada embrüo [[dorsoventraalne telg|dorsoventraalset telge]]. Spemanni organisaator pärsib BMP aktiivsust seljapoolses piirkonnas, võimaldades seal [[neuraalkude|neuraalkoe]] ja teiste selgmiste struktuuride kujunemist, samal ajal kui tugevam BMP-signaal soodustab kõhupoolsete kudede arengut. BMP-signaalimine osaleb ka paljudes hilisemates arenguprotsessides. Need valgud mõjutavad näiteks [[süda|südame]], [[kesknärvisüsteem]]i, [[kõhrkude|kõhre]] ja [[jäse]]mete arengut. Jäsemete kujunemisel osalevad BMP-d näiteks sõrmede ja varvaste eraldumises, soodustades nende vahele jääva embrüonaalse koe eemaldumist [[apoptoos]]i kaudu. BMP-de toime ei piirdu arenguga, vaid need osalevad ka täiskasvanud organismi kudede säilitamises ja taastamises. BMP-signaalid mõjutavad [[luukude|luukoe]] ainevahetust, [[rasvkude|rasvkoe]] arengut, [[raua ainevahetus]]e regulatsiooni ning mitmete organite normaalset talitlust. BMP-de või nende signaalirada reguleerivate geenide [[mutatsioon]]id võivad põhjustada mitmeid inimese haigusi, eriti [[luustik]]u arengut mõjutavaid häireid. Näiteks [[ACVR1]] geeni mutatsioonid põhjustavad haruldast haigust [[fibrodysplasia ossificans progressiva]], mille korral tekib pehmetes kudedes ulatuslik heterotoopne luustumine. [[BMPR1B]] mutatsioonid võivad põhjustada jäsemete arenguhäireid, sealhulgas [[brahhüdaktüülia]] erinevaid vorme. Mõned [[TGF-β superperekond]]a kuuluvad valgud on BMP-dega lähedased ning neid on ajalooliselt käsitletud BMP-dega seotud rühmadena. Nende hulka kuuluvad näiteks [[kõhre morfogeneetiline valk|kõhre morfogeneetilised valgud]] ([[CDMP]]; ''cartilage-derived morphogenetic proteins'') ja [[kasvu- ja diferentseerumisfaktor]]id ([[GDF]]; ''growth and differentiation factors''). Need valgud ei kuulu kõik klassikaliste BMP-de hulka, kuid on nendega struktuurilt ja funktsioonilt suguluses ning osalevad sarnastes TGF-β superperekonna signaaliprotsessides. ==BMP retseptorid== Luu morfogeneetiliste valkude retseptorid ([[BMP retseptor]]id) moodustavad [[transmembraanne retseptor|transmembraansete retseptorite]] ja [[transmembraansed kinaasid|transmembraansete kinaaside]] perekonna. Nendesse kuuluvad kaks I tüüpi retseptorit ([[BMPR1A]] ja [[BMPR1B]]) ning II tüüpi retseptor [[BMPR2]]. Samasse retseptorite rühma kuuluvad ka [[aktiviini retseptor]]id [[ACVR1]] ja [[ACVR2]]. BMP-retseptoritega seonduvad [[ligand]]id kuuluvad [[TGF-β superperekond]]a. II tüüpi retseptor võib ligandiga seonduda ka ilma I tüüpi retseptori osaluseta, kuid täieliku signaalülekande käivitamiseks moodustab see tavaliselt kompleksi I tüüpi retseptoritega. Tüüpiline aktiivne BMP-retseptorikompleks koosneb kahest I tüüpi ja kahest II tüüpi retseptori molekulist. === BMPR1A === [[BMPR1A]] (inglise keeles ''bone morphogenetic protein receptor, type IA'' ehk CD292) on valk, mida inimesel kodeerib [[BMPR1A geen]]. BMPR1A osaleb rakkude [[diferentseerumine|diferentseerumises]], [[apoptoos]]i ehk programmeeritud rakusurma reguleerimises ning [[adipotsüüt]]ide ehk rasvarakkude arengus. BMPR1A aktiveerivad mitmed BMP-ligandid, sealhulgas [[BMP2]], [[BMP4]], [[BMP6]], [[BMP7]] ja [[GDF6]]. === BMPR1B === [[BMPR1B]] (inglise keeles ''bone morphogenetic protein receptor, type IB'') on [[BMPR1B geen]]i kodeeritud [[BMP retseptor]], mis seondub [[TGF-β superperekond]]a kuuluvate BMP-de ja teiste ligandidega. BMPR1B osaleb [[luukude|luukoe]] moodustumises, [[rakkude kasv]]us ja rakkude [[diferentseerumine|diferentseerumises]]. Ligandi seondumisel peab BMPR1B signaalikaskaadi käivitamiseks moodustama kompleksi II tüüpi BMP-retseptoriga ([[BMPR2]]). Selle tulemusel tekib retseptorikompleks, mis koosneb kahest I tüüpi ja kahest II tüüpi retseptori molekulist. BMPR1B esineb inimese ja teiste loomade [[granuloosrakk]]udes ning etendab olulist osa [[munasarjafolliikul]]ite arengus. ==Nimekiri== Algselt avastati seitse BMP-na käsitletud valku. Neist kuus ([[BMP2]]–[[BMP7]]) kuuluvad [[TGF-β superperekond]]a, kuid [[BMP1]] ei kuulu sellesse perekonda ega ole klassikaline BMP-signaalvalk, vaid [[metalloproteaas]]. Hiljem on kirjeldatud veel mitmeid BMP nimetust kandvaid või BMP-dega lähedalt seotud valke. Tänapäevane nomenklatuur hõlmab 13 BMP-d, kuna mitmed teised algselt BMP-de hulka arvatud valgud on liigitatud [[kasvu- ja diferentseerumisfaktor]]iteks (GDF; ''growth differentiation factor'').<ref name="Even">{{cite journal | vauthors = Even J, Eskander M, Kang J | title = Bone morphogenetic protein in spine surgery: current and future uses | journal = The Journal of the American Academy of Orthopaedic Surgeons | volume = 20 | issue = 9 | pages = 547–52 | date = Sep 2012 | pmid = 22941797 | doi = 10.5435/JAAOS-20-09-547 | doi-access = free }}</ref> ; [[BMP1]] : BMP1 ei kuulu [[TGF-β superperekond]]a ega ole klassikaline BMP-signaalvalk. See on [[metalloproteaas]], mis osaleb [[kollageen]]i küpsemises, eemaldades I, II ja III tüüpi [[prokollageen]]i otstest [[propeptiid]]id ning võimaldades küpsete kollageenikiudude moodustumist. BMP1 osaleb seetõttu [[rakuväline maatriks|rakuvälise maatriksi]] kujunemises ning [[kõhr|kõhre]] ja [[luukude|luukoe]] arenguga seotud protsessides. [[Geen]] asub [[8. kromosoom]]il lookuses 8p21. ; [[BMP2]] : [[BMP2]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja on klassikaline BMP-signaalvalk. See toimib [[disulfiidside|disulfiidsidemega]] seotud [[homodimeer]]ina ning indutseerib [[luukude|luu]] ja [[kõhrkude|kõhre]] moodustumist. BMP2 reguleerib [[osteoblast]]ide [[diferentseerumine|diferentseerumist]], osaleb [[luumurd]]ude paranemises ja [[luukude|luukoe]] taastumises. [[Geen]] asub [[20. kromosoom]]il lookuses 20p12. ; [[BMP3]] : [[BMP3]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja on BMP-signaalvalk, mis osaleb [[luukude|luukoe]] moodustumise ja ümberkujundamise reguleerimises. Erinevalt enamikust teistest BMP-dest pärsib BMP3 luukoe moodustumist ning aitab säilitada luukoe tasakaalu. BMP3 on tuntud ka nimetuse [[osteogeniin]] all.<ref>{{cite journal |last1=Sampath |first1=T. K. |last2=Muthukumaran |first2=N. |last3=Reddi |first3=A. H. |title=Isolation of osteogenin, an extracellular matrix-associated, bone-inductive protein, by heparin affinity chromatography. |url=https://archive.org/details/sim_proceedings-of-the-national-academy-of-sciences-usa_1987-10_84_20/page/7109 |journal=PNAS |date=1987 |volume=84 |issue=20 |pages=7109–7113 |doi=10.1073/pnas.84.20.7109 |doi-access=free |pmid=3478684 |pmc=299239 |bibcode=1987PNAS...84.7109S }}</ref><ref>{{cite journal |last1=Luyten |first1=F. P. |last2=Cunningham |first2=N. S. |last3=Ma |first3=S. |last4=Muthukumaran |first4=N. |last5=Hammonds |first5=R. G. |last6=Nevins |first6=W. B. |last7=Woods |first7=W. I. |last8=Reddi |first8=A. H. |title=Purification and partial amino acid sequence of osteogenin, a protein initiating bone differentiation |journal=Journal of Biological Chemistry |date=1989 |volume=264 |issue=23 |pages=13377–13380 |doi=10.1016/S0021-9258(18)80003-5 |doi-access=free |pmid=2547759 }}</ref> : [[Geen]] asub [[14. kromosoom]]il lookuses 14p22. ; [[BMP4]] : [[BMP4]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja on oluline arenguline signaalvalk. See reguleerib [[mesoderm]]ist lähtuvat [[hammas]]te, [[jäse]]mete ja [[luustik]]u arengut ning osaleb kudede [[diferentseerumine|diferentseerumise]] juhtimises [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] ajal. BMP4 osaleb samuti [[luumurd]]ude paranemises, [[epidermis]]e kujunemises, keha [[dorsoventraalne polaarsus|dorsoventraalse telje]] moodustumises ja [[munasarjafolliikul]]ite arengus. : [[Geen]] asub [[14. kromosoom]]il lookuses 14q22–q23. ; [[BMP5]] : [[BMP5]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja osaleb peamiselt [[kõhrkude|kõhre]] ning [[luustik]]u arengus. See mõjutab [[kondrotsüüt]]ide arengut ja [[rakuväline maatriks|rakuvälise maatriksi]] kujunemist. : [[Geen]] asub [[6. kromosoom]]il lookuses 6p12.1. ; [[BMP6]] : [[BMP6]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ning osaleb nii arengulistes kui ka ainevahetuslikes protsessides. See reguleerib [[raud|raua]] [[homöostaas]]i [[heptsidiin]]i sünteesi kaudu ning mõjutab ka [[luukude|luukoe]] arengut ja uuenemist. : [[Geen]] asub [[6. kromosoom]]il lookuses 6p12.1. ; [[BMP7]] : [[BMP7]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja on oluline [[luukude|luukoe]] arengut ning taastumist reguleeriv signaalvalk. See mängib olulist rolli [[osteoblast]]ide [[diferentseerumine|diferentseerumises]], aktiveerib [[SMAD1]] vahendatud signaaliraja ning osaleb [[neer]]ude arengus ja taastumises. : [[Geen]] asub [[20. kromosoom]]il lookuses 20q13. ; [[BMP8A]] : [[BMP8A]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja osaleb [[luukude|luu]] ning [[kõhr|kõhre]] arenguga seotud protsessides. Arvatakse, et see mõjutab ka [[sugurakk]]ude arengut. : [[Geen]] asub [[1. kromosoom]]il lookuses 1p35–p32. ; [[BMP8B]] : [[BMP8B]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ning osaleb arengulistes ja ainevahetusega seotud protsessides. Seda ekspresseeritakse muu hulgas [[hipokampus]]es ja [[pruun rasvkude|pruunis rasvkoes]], kus see osaleb [[termogenees]]i ja energiavahetuse regulatsioonis. : [[Geen]] asub [[1. kromosoom]]il lookuses 1p35–p32. ; [[BMP10]] : [[BMP10]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja on oluline [[süda|südame]] arenguga seotud signaalvalk. See osaleb embrüonaalse südame arengus ning aitab reguleerida [[südame vahesein]]te ja [[südamelihas]]e kujunemist. : [[Geen]] asub [[2. kromosoom]]il lookuses 2p14. ; [[GDF11|BMP11]] : BMP11 ehk [[GDF11]] kuulub BMP-dega seotud TGF-β perekonna valkude hulka. See kontrollib keha eesmise-tagumise telje mustri kujunemist. : [[Geen]] asub [[12. kromosoom]]il lookuses 12p. ; [[BMP15]] : [[BMP15]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja osaleb [[munarakk]]ude ([[ootsüüt]]ide) ning [[munasarjafolliikul]]ite arengus. See mõjutab [[granuloosrakk]]ude talitlust, folliikulite küpsemist ja [[viljakus]]ega seotud protsesse. : [[Geen]] asub [[X-kromosoom]]il lookuses Xp11.2. [[Pilt:Mammalian bone morphogenetic proteins.png|pisi|Imetajate luu morfogeneetiliste valkude (BMP-de) järjestuslikud seosed (hiir/inimene). Kohandatud Ducy ja Karsenty (2000) järgi.<ref name="pmid10844590">{{cite journal |vauthors=Ducy P, Karsenty G |title=The family of bone morphogenetic proteins |journal=Kidney Int. |volume=57 |issue=6 |pages=2207–14 |year=2000 |pmid=10844590 |doi=10.1046/j.1523-1755.2000.00081.x |doi-access=free }}</ref>]] == Rakendused == [[BMP]]-rühma valke kasutatakse kliinilises praktikas peamiselt [[luukude|luukoe]] taastumise soodustamiseks. Kõige enam on kasutatud [[BMP2]] ja [[BMP7]] [[rekombinantne valk|rekombinantsete]] inimese valkudena ([[rhBMP-2]] ja [[rhBMP-7]]). Kliiniliseks kasutamiseks mõeldud BMP-valke toodetakse [[rekombinantne DNA|rekombinantse DNA tehnoloogia]] abil. Rekombinantsed BMP2 ja BMP7 on praegu heaks kiidetud kasutamiseks inimestel.<ref name="Even">{{cite journal}}</ref> Need preparaadid on laiendanud ravivõimalusi [[ortopeedia]]s ja [[suuõõnekirurgia]]s, eriti protseduurides, mis nõuavad [[luukude|luukoe]] taastamist, näiteks teatud [[lülisamba fusioon]]i operatsioonide, raskesti paranevate [[luumurd]]ude ning [[siinuse tõstmine|siinuse tõstmise]] korral. BMP2 ja BMP7 stimuleerivad [[osteogenees]]i ehk uue luukoe moodustumist ning on kliinilises kasutuses olulised eelkõige [[lülisamba fusioon]]i, [[pseudartroos]]i ja muude luukoe paranemise häirete ravis. [[Ameerika Ühendriikide Toidu- ja Ravimiamet]] (FDA) on heaks kiitnud mõned BMP-põhised preparaadid piiratud näidustustel. Kõige laialdasemalt kasutatakse [[rhBMP-2]], mida rakendatakse kliinilises praktikas sageli ka [[näidustuseväline kasutamine|näidustuseväliselt]] (''off-label''). rhBMP-preparaate kasutatakse ka [[suuõõnekirurgia]]s.<ref>{{cite web|title=Medtronic Receives Approval to Market Infuse Bone Graft for Certain Oral Maxillofacial And Dental Regenerative Applications| url=http://wwwp.medtronic.com/Newsroom/NewsReleaseDetails.do?itemId=1173788328615&lang=en_US| access-date=January 19, 2011}}</ref><ref>Wikesjö UM, Qahash M, Huang YH, Xiropaidis A, Polimeni G, Susin C. Bone morphogenetic proteins for periodontal and alveolar indications; biological observations - clinical implications. – ''Orthodontics & Craniofacial Research'', 2009, 12, nr 3, lk 263–270.</ref><ref>{{cite journal | vauthors = Moghadam HG, Urist MR, Sandor GK, Clokie CM | title = Successful mandibular reconstruction using a BMP bioimplant | journal = The Journal of Craniofacial Surgery | volume = 12 | issue = 2 | pages = 119–127 | date = Mar 2001 | pmid = 11314620 | doi = 10.1097/00001665-200103000-00005 }}</ref> BMP-preparaatide kasutamisega on seotud ka ohutusküsimused. Täheldatud on liigset [[luukude|luukoe]] moodustumist ([[heterotoopne luustumine]]), [[põletik]]ulisi reaktsioone, turset ja teisi [[kõrvaltoime]]id. Samuti on arutletud võimaliku annusest sõltuva kasvajariski üle, kuid seni ei ole põhjuslikku seost lõplikult tõestatud. Nende riskide tõttu kasutatakse nüüd üldiselt väiksemaid annuseid ning patsientide valik on muutunud hoolikamaks. BMP-ravi on tavaliselt kallim kui traditsioonilised meetodid, näiteks [[luusiirik]]ute kasutamine. Ravikulu sõltub kasutatavast preparaadist, annusest ja kirurgilisest protseduurist. Mõned uuringud on siiski leidnud, et väiksem tüsistuste ja kordusoperatsioonide vajadus ning lühem haiglaravi võivad muuta BMP kasutamise teatud patsientidel kulutõhusaks. [[BMP7]]-d on uuritud ka [[krooniline neeruhaigus|krooniliste neeruhaiguste]] võimaliku ravivahendina, sest see osaleb [[neer]]ukoe arengus ja taastumisprotsessides ning võib pidurdada [[fibroos]]i teket. BMP7 on leidnud kasutamist ka [[krooniline neeruhaigus|kroonilise neeruhaiguse]] (CKD) uurimisel. Hiiremudelitel tehtud uuringutes on näidatud, et BMP7 võib pöörata tagasi [[glomerulus]]te kadumist, mis on tekkinud [[skleroos]]i tagajärjel. Hoolimata paljulubavatest katsetulemustest ei ole BMP7 kasutamine krooniliste neeruhaiguste ravis jõudnud laialdasse kliinilisse praktikasse. Ettevõte [[Curis]] litsentsis 2001. aastal BMP7 arendusõigused ettevõttele [[Ortho Biotech Products]], mis kuulus [[Johnson & Johnson]]i kontserni. 2022. aastal avaldatud uuringus, mille viisid läbi [[Mayo Clinic]]i, [[Maastrichti ülikool]]i ja RNA-ravi arendava biotehnoloogiaettevõtte [[Ethris]] teadlased, leiti, et BMP2 kodeeriv [[keemiliselt modifitseeritud mRNA]] soodustas isastel rottidel [[reieluu]] [[osteotoomia]]järgset paranemist annusest sõltuval viisil. mRNA-molekulid seoti mitteviiruslike [[lipiidi nanoosake]]tega, kanti käsnadele ning implanteeriti kirurgiliselt luudefektide piirkonda. Need jäid paikseks manustamiskoha ümbrusesse. Võrreldes otsese rhBMP-2 manustamisega olid mRNA-ravi järel taastunud luukoed tugevamad ning moodustus vähem ulatuslikku liigset [[luukude|luukoe]] vohamist ehk massiivset [[kallus]]e moodustumist.<ref>{{Cite journal |last1=De La Vega |first1=Rodolfo E. |last2=van Griensven |first2=Martijn |last3=Zhang |first3=Wen |last4=Coenen |first4=Michael J. |last5=Nagelli |first5=Christopher V. |last6=Panos |first6=Joseph A. |last7=Peniche Silva |first7=Carlos J. |last8=Geiger |first8=Johannes |last9=Plank |first9=Christian |last10=Evans |first10=Christopher H. |last11=Balmayor |first11=Elizabeth R. |date=2022-02-18 |title=Efficient healing of large osseous segmental defects using optimized chemically modified messenger RNA encoding BMP-2 |journal=Science Advances |volume=8 |issue=7 |article-number=eabl6242 |doi=10.1126/sciadv.abl6242 |issn=2375-2548 |pmc=8849297 |pmid=35171668|bibcode=2022SciA....8.6242D }}</ref> === Näidustuseväline kasutamine === Kuigi [[rhBMP-2]] ja [[rhBMP-7]] kasutatakse mitmesuguste luuhaiguste, sealhulgas [[lülisamba fusioon]]i ja [[pseudartroos]]i ravis, ei ole nende [[näidustuseväline kasutamine|näidustusevälise kasutamisega]] seotud riske täielikult mõistetud.<ref name="Ong">{{cite journal | vauthors = Ong KL, Villarraga ML, Lau E, Carreon LY, Kurtz SM, Glassman SD | title = Off-label use of bone morphogenetic proteins in the United States using administrative data | url = https://archive.org/details/sim_spine-us_2010-09-01_35_19/page/1794 | journal = Spine | volume = 35 | issue = 19 | pages = 1794–800 | date = Sep 2010 | pmid = 20700081 | doi = 10.1097/brs.0b013e3181ecf6e4 | s2cid = 11664755 }}</ref> Kuigi rhBMP-preparaadid on heaks kiidetud üksnes kindlateks kasutusviisideks (eesmise lähenemisega nimmeosa [[lülisamba fusioon]]iks ja sääreluu mitteliitunud murdude raviks), moodustab näidustuseväline kasutamine kuni 85% kogu BMP kasutusest.<ref name="Ong"/> [[rhBMP-2]] kasutatakse laialdaselt ka muude nimmeosa fusioonimeetodite korral, näiteks tagumise lähenemisega fusioonidel ning eesmise või tagumise [[kaelalülid|kaelalülide]] fusiooni korral.<ref name="Ong"/> === Alternatiiv autoloogsele siirikule pikkade luude mitteliitumise korral=== 2001. aastal kiitis [[Ameerika Ühendriikide Toidu- ja Ravimiamet]] (FDA) [[rhBMP-7]] (tuntud ka kui [[luu morfogeneetiline valk 7|OP-1]]; [[Stryker Corporation|Stryker Biotech]]) heaks [[humanitaarseadme erand]]i (''humanitarian device exemption'', HDE) alusel kui alternatiivi [[autotransplantaat|autoloogsele siirikule]] pikkade luude mitteliitumise ravis.<ref name="Ong"/> 2004. aastal laiendati seda erandit, lubades rhBMP-7 kasutamist autoloogse siiriku alternatiivina ka tagumise külgmise [[lülisamba fusioon]]i korral.<ref name="Ong"/> 2002. aastal kiideti [[rhBMP-2]]-preparaat [[Infuse]] ([[Medtronic]]) heaks kasutamiseks eesmise nimmeosa [[lülivaheketas|lülivahemiku]] fusioonidel (ALIF) koos nimmeosa fusiooniseadmega.<ref name="Ong"/> 2008. aastal laiendati heakskiitu posterolateraalse nimmeosa [[pseudartroos]]i parandamisele ning avatud [[sääreluu]] diafüüsi murdude ravile koos [[intramedullaarne nael|intramedullaarse naelaga]] fikseerimisega.<ref name="Ong"/> Nendes preparaatides viiakse BMP-d luukahjustuse piirkonda luuimplantaadi osana ning need vabanevad järk-järgult, et võimaldada uue [[luukude|luukoe]] moodustumist. Kuna BMP-de kasvustimuleeriv toime peab olema lokaalne ja püsima mitme nädala jooksul, vabanevad valgud puhastatud [[kollageen]]maatriksist, mis implanteeritakse luudefekti piirkonda.<ref name="Even"/> [[rhBMP-2]] soodustab luu moodustumist tõhusamalt kui teised rhBMP-d ning seetõttu kasutatakse seda kliiniliselt palju laiemalt.<ref name="Even"/> rhBMP-2 efektiivsuses luu kasvatamisel ja lülisamba fusiooni saavutamisel valitseb vähe vaidlusi.<ref name="Even"/> Ettevõtte [[Medtronic]] sellel põhineva toote aastane müügitulu ulatub ligikaudu 700 miljoni USA dollarini.<ref>{{cite news |url= http://www.jsonline.com/watchdog/watchdogreports/doctors-didnt-disclose-spine-product-cancer-risk-in-journal-132391068.html |title= Doctors didn't disclose spine product cancer risk in journal |author= John Fauber |newspaper= Milwaukee Journal Sentinel |date= 2011-10-22 |access-date= 2013-05-12}}</ref> === Vastunäidustused === [[File:ACDF surgery english.png|thumb|right|Eesmine kaelalülide [[lülivaheketas|lülivaheketta]] eemaldamine ja fusioon (''anterior cervical discectomy and fusion'')]] [[Rekombinantne valk|Rekombinantseid]] inimese luu morfogeneetilisi valke ([[rhBMP]]) ei soovitata rutiinselt kasutada ühegi eesmise [[kaelalülid|kaelalülide]] [[lülisamba fusioon]]i tüübi korral, näiteks eesmise kaelalülide lülivaheketta eemaldamise ja fusiooni (''anterior cervical discectomy and fusion'', [[ACDF]]) puhul.<ref name="NASSfive">{{Citation |author1 = North American Spine Society |author1-link = North American Spine Society |date = February 2013 |title = Five Things Physicians and Patients Should Question |publisher = North American Spine Society |work = [[Choosing Wisely]]: an initiative of the [[ABIM Foundation]] |url = http://www.choosingwisely.org/doctor-patient-lists/north-american-spine-society/ |access-date = 25 March 2013}}, mis viitab järgmistele allikatele: * {{cite web |url= https://www.fda.gov/MedicalDevices/Safety/AlertsandNotices/PublicHealthNotifications/ucm062000.htm |title=Public Health Notifications (Medical Devices) - FDA Public Health Notification: Life-threatening Complications Associated with Recombinant Human Bone Morphogenetic Protein in Cervical Spine Fusion |first=Daniel G. |last=Schultz |work=[[Food and Drug Administration|fda.gov]] |date=July 1, 2008 |access-date=25 March 2014}} * {{cite journal | vauthors = Woo EJ | title = Recombinant human bone morphogenetic protein-2: adverse events reported to the Manufacturer and User Facility Device Experience database | journal = The Spine Journal | volume = 12 | issue = 10 | pages = 894–9 | date = Oct 2012 | pmid = 23098616 | doi = 10.1016/j.spinee.2012.09.052 | url = https://zenodo.org/record/1000710 }}</ref> On kirjeldatud juhtumeid, kus selline ravi põhjustab [[pehme kude|pehmete kudede]] turset, mis võib omakorda põhjustada eluohtlikke tüsistusi [[neelamine|neelamisraskuste]] ja [[hingamisteed|hingamisteedele]] avalduva surve tõttu.<ref name="NASSfive"/> ===Kulukus=== Ligikaudu 6000–10 000 USA dollarit maksva tüüpilise raviprotseduuri korral võivad BMP-preparaadid olla kallid võrreldes teiste meetoditega, näiteks [[luusiirik]]ute kasutamisega. Siiski võivad need kulud olla sageli märksa väiksemad kui korduvate [[ortopeedia|ortopeediliste]] operatsioonidega seotud kulud. Kuigi [[rekombinantne valk|rekombinantsete]] inimese BMP-de ([[rhBMP]]) kliinilise tõhususe üle on vähe vaidlusi,<ref name="Even"/> on nende kasutamine tekitanud vastuolusid. On tavapärane, et [[ortopeed]]idele makstakse nende panuse eest uute meditsiiniliste toodete väljatöötamisel,<ref name="Williams">{{cite news |url= http://dcprogressive.org/2012/12/20/medtronic-accused-of-editing-product-studies-nyse-mdt/ |author= Toi Williams |title= Medtronic Accused Of Editing Product Studies |publisher= DC Progressive |date= 2012-12-20 |access-date= 2013-05-12 |archive-date= 2013-09-07 |archive-url= https://web.archive.org/web/20130907114615/http://dcprogressive.org/2012/12/20/medtronic-accused-of-editing-product-studies-nyse-mdt/ |url-status= dead }}</ref><ref>{{cite news |url= http://www.prnewswire.com/news-releases/world-renowned-orthopedic-surgeon-sues-medical-device-company-for-breach-of-contract-187183211.html |author= Rebecca Farbo |title= World-renowned Orthopedic Surgeon Sues Medical Device Company For Breach Of Contract |publisher = PR Newswire |date= 2013-01-16 |access-date= 2013-05-12}}</ref> kuid mõnda kirurgi, kes osalesid algsetes ettevõtte [[Medtronic]] toetatud uuringutes rhBMP-2 tõhususe hindamiseks, on süüdistatud kallutatuses ja huvide konfliktis.<ref>{{cite web |url= http://www.minnpost.com/second-opinion/2012/10/report-reveals-disturbing-details-medtronic-s-role-shaping-infuse-articles |author= Susan Perry |title= Report reveals disturbing details of Medtronic's role in shaping InFuse articles |publisher= MinnPost |date= 2012-10-26 |access-date= 2013-05-13}}</ref> Näiteks üks kirurg, kes oli nelja selle valdkonna teadusartikli juhtivautor, ei avaldanud kolmes neist artiklitest oma rahalisi sidemeid ettevõttega;<ref name="Carreyrou">{{cite news |url= https://www.wsj.com/articles/SB10001424052702303627104576413663395567784 |author= John Carreyrou |author2= Tom McGinty |name-list-style= amp |title= Medtronic Surgeons Held Back, Study Says |newspaper= The Wall Street Journal |date= 2011-06-29 |access-date= 2013-05-12}}</ref> Medtronic oli talle maksnud üle 4 miljoni dollari.<ref name="Carreyrou"/> Teises uuringus ei avaldanud juhtivautor samuti oma rahalisi sidemeid Medtronicuga; ettevõte oli talle maksnud vähemalt 11 miljonit dollarit.<ref name="Carreyrou"/> Kaheteistkümne publikatsiooni analüüs näitas, et autorite rahaliste sidemete mediaanväärtus Medtronicuga oli 12–16 miljonit dollarit.<ref name="Carragee"/> Uuringutes, milles osales rohkem kui 20 või rohkem kui 100 patsienti, oli vähemalt ühel autoril vastavalt 1 miljoni või 10 miljoni dollari suurune rahaline seos ettevõttega.<ref name="Carragee"/> Varastes rhBMP-2 kliinilistes uuringutes kajastati raviga seotud [[kõrvaltoime]]id tõenäoliselt ebapiisavalt. Kolmeteistkümnes esimeses tööstuse rahastatud ohutusuuringus ei teatatud 780 patsiendi seas ühestki kõrvaltoimest.<ref name="Carragee">{{cite journal | vauthors = Carragee EJ, Hurwitz EL, Weiner BK | title = A critical review of recombinant human bone morphogenetic protein-2 trials in spinal surgery: emerging safety concerns and lessons learned | journal = The Spine Journal | volume = 11 | issue = 6 | pages = 471–91 | date = Jun 2011 | pmid = 21729796 | doi = 10.1016/j.spinee.2011.04.023 }}</ref> Hiljem selgus siiski, et rhBMP-de kasutamisega võivad kaasneda võimalikud tüsistused, sealhulgas implantaadi nihkumine, implantaadi vajumine luukoesse ([[subsidents]]), [[infektsioon]]id, kuse- ja suguelunditega seotud tüsistused ning [[retrograadne ejakulatsioon]].<ref name="Carreyrou"/><ref name="Carragee"/> Ameerika Ühendriikide [[Oregon Health & Science University]] [[perearstiteadus|perearstiteaduse]] osakonna tehtud uuringu põhjal suurenes BMP-de kasutamine kiiresti: 2003. aastal kasutati neid 5,5%-l [[lülisamba fusioon]]i operatsioonidest, kuid 2008. aastaks juba 28,1%-l juhtudest. BMP-de kasutamine oli sagedasem patsientidel, kellel oli varem tehtud operatsioone, ning keerukamate fusiooniprotseduuride korral (näiteks kombineeritud eesmise ja tagumise lähenemisega operatsioonid või rohkem kui kahe [[lülivaheketas|lülivahemiku]] fusioonid). Oluliste meditsiiniliste tüsistuste, haavatüsistuste ja 30 päeva jooksul toimunud korduva haiglaravi määrad olid BMP kasutamisega ja ilma selleta peaaegu ühesugused. Ka kordusoperatsioonide sagedus oli väga sarnane isegi siis, kui tulemusi kohandati varasema kirurgilise ravi, operatsiooni keerukuse ning patsientide demograafiliste ja kliiniliste näitajate järgi. Keskmiselt olid BMP-d sisaldavate operatsioonide korrigeeritud haiglakulud umbes 15 000 dollarit suuremad kui BMP-ta fusioonide korral, kuigi Medicare'i [[diagnoosiga seotud rühm]]ade (''Diagnosis-Related Group'', DRG) süsteemi alusel saadav hüvitis oli keskmiselt vaid umbes 850 dollarit suurem. BMP-ravi saanud patsientide seas oli siiski oluliselt vähem neid, kes suunati pärast haiglaravi kvalifitseeritud õendusasutusse.<ref name="Spinal Fusion and Bone Morphogenetic Protein">Spinal Fusion and Bone Morphogenetic Protein</ref> ==Uurimislugu== Juba [[Hippokrates]]e ajast alates oli teada, et [[luukude|luul]] on märkimisväärne võime taastuda ja kahjustusi parandada. 19. sajandi lõpus kirjeldas Ameerika kirurg [[Nicholas Senn]], [[Chicago]]s asuva [[Rush Medical College]]i arst, antiseptiliste [[dekaltsifitseerimine|dekaltsifitseeritud]] luuimplantaatide kasutamist [[osteomüeliit|osteomüeliidi]] ja teatavate [[luudeformatsioon]]ide ravis.<ref>{{cite journal |last=Senn |first=N. |year=1889 |title=On the healing of aseptic bone cavities by implantation of antiseptic decalcified bone |journal=American Journal of the Medical Sciences |volume=98 |issue=3 |pages=219–243 |doi=10.1097/00000441-188909000-00001 |name-list-style=vanc |url=https://zenodo.org/record/1431945 }}</ref> 1945. aastal esitas [[Pierre Lacroix]] hüpoteesi, et luumaatriksis võib leiduda seni tundmatu aine, mida ta nimetas [[osteogeniin]]iks ja mis võiks käivitada luu kasvu.<ref>{{cite journal |last=Lacroix |first=P. |year=1945 |title=Recent investigation on the growth of bone |journal=Nature |volume=156 |issue=3967 |page=576 |doi=10.1038/156576a0 |bibcode=1945Natur.156..576L |s2cid=46630297 |name-list-style=vanc|doi-access=free }}</ref> [[Luukude|Luu]] morfogeneesi bioloogilise aluse selgitas välja [[Marshall R. Urist]]. Urist avastas, et demineraliseeritud ja [[lüofiliseerimine|lüofiliseeritud]] luusegmendid kutsuvad esile uue luu moodustumise, kui need siirdatakse küülikute lihaskoes paiknevatesse taskutesse. See avastus näitas, et luumaatriks sisaldab bioloogiliselt aktiivseid tegureid, mis võivad käivitada luu moodustumise väljaspool olemasolevat luukude. Urist avaldas oma tulemused 1965. aastal ajakirjas ''[[Science (ajakiri)|Science]]''.<ref>{{cite journal | vauthors = Urist MR | title = Bone: formation by autoinduction | url = https://archive.org/details/sim_science_1965-11-12_150_3698/page/893 | journal = Science | volume = 150 | issue = 3698 | pages = 893–899 | date = Nov 1965 | pmid = 5319761 | doi = 10.1126/science.150.3698.893 | bibcode = 1965Sci...150..893U | s2cid = 83951938 | author-link = Marshall R. Urist }}</ref> 1971. aastal pakkusid Urist ja [[Basil S. Strates]] ajakirjas ''[[Journal of Dental Research]]'' välja nimetuse [[luu morfogeneetiline valk]] (''bone morphogenetic protein'', BMP), et kirjeldada neid luumaatriksis paiknevaid luu moodustumist indutseerivaid tegureid.<ref>{{cite journal |last=Urist |first=Marshall R. |author2=Strates, Basil S. |title=Bone Morphogenetic Protein |url=https://archive.org/details/sim_journal-of-dental-research_1971_50_6/page/1392 |journal=Journal of Dental Research |year=1971 |volume=50 |issue=6 |pages=1392–1406 |doi=10.1177/00220345710500060601 |pmid=4943222 |s2cid=44381411 |name-list-style=vanc }}</ref> Järgnenud uuringud näitasid, et luu induktsioon toimub mitmeetapilise kaskaadina. Selle protsessi peamised etapid on [[kemotaksis]], [[mitoos]] ja rakkude [[diferentseerumine]]. [[A. Hari Reddi|Hari Reddi]] varased uurimused selgitasid välja sündmuste järjestuse, mis toimub luumaatriksi põhjustatud luu morfogeneesi käigus.<ref name="pmid4504376">{{cite journal | vauthors = Reddi AH, Huggins C | title = Biochemical sequences in the transformation of normal fibroblasts in adolescent rats | journal = Proc. Natl. Acad. Sci. U.S.A. | volume = 69 | issue = 6 | pages = 1601–5 | year = 1972 | pmid = 4504376 | pmc = 426757 | doi = 10.1073/pnas.69.6.1601 | bibcode = 1972PNAS...69.1601R | doi-access = free }}</ref> Need tulemused viitasid sellele, et luumaatriks sisaldab morfogeense toimega valke. Nende valkude eraldamine ja puhastamine oli keeruline, sest demineraliseeritud luumaatriks on halvasti lahustuv ning valgud on tugevalt seotud teiste rakuvälise maatriksi komponentidega. Selle probleemi lahendamiseks kasutasid [[A. Hari Reddi|Hari Reddi]] ja [[Kuber Sampath]] dissotsiatiivseid ekstrahente, näiteks 4 M [[guanidiiniumkloriid|guanidiiniumvesinikkloriidi]], 8 M [[uurea]]t ja 1% [[naatriumdodetsüülsulfaat|naatriumdodetsüülsulfaati]] (SDS).<ref>{{cite journal | vauthors = Sampath TK, Reddi AH | title = Dissociative extraction and reconstitution of extracellular matrix components involved in local bone differentiation | journal = Proceedings of the National Academy of Sciences of the United States of America | volume = 78 | issue = 12 | pages = 7599–7603 | date = Dec 1981 | pmid = 6950401 | pmc = 349316 | doi = 10.1073/pnas.78.12.7599 | bibcode = 1981PNAS...78.7599S | doi-access = free }}</ref> Need uuringud näitasid, et ainult lahustuv ekstrakt või ainult lahustumatu kollageenne jääk ei olnud piisavad uue luu moodustumise käivitamiseks. Optimaalne osteogeenne toime nõudis lahustuva ekstrakti ja lahustumatu kollageense aluse koostööd. See avastus oli oluline samm BMP-de puhastamise suunas ning näitas, et luu induktsioon sõltub mitme komponendi koostoimest. Reddi labori edasised uuringud võimaldasid eraldada ja puhastada luu morfogeneetilise aktiivsusega valke, sealhulgas osteogeniini.<ref>{{cite journal | vauthors = Sampath TK, Muthukumaran N, Reddi AH | title = Isolation of osteogenin, an extracellular matrix-associated, bone-inductive protein, by heparin affinity chromatography | journal = Proceedings of the National Academy of Sciences of the United States of America | volume = 84 | issue = 20 | pages = 7109–7113 | date = Oct 1987 | pmid = 3478684 | pmc = 299239 | doi = 10.1073/pnas.84.20.7109 | bibcode = 1987PNAS...84.7109S | doi-access = free }}</ref><ref>{{cite journal | vauthors = Luyten FP, Cunningham NS, Ma S, Muthukumaran N, Hammonds RG, Nevins WB, Woods WI, Reddi AH | title = Purification and partial amino acid sequence of osteogenin, a protein initiating bone differentiation | journal = The Journal of Biological Chemistry | volume = 264 | issue = 23 | pages = 13377–13380 | date = Aug 1989 | doi = 10.1016/S0021-9258(18)80003-5 | pmid = 2547759 | doi-access = free }}</ref> 1988. aastal kloonis [[John Wozney]] koos kolleegidega ettevõttes [[Genetics Institute]] mitmed BMP geenid.<ref>{{cite journal | vauthors = Wozney JM, Rosen V, Celeste AJ, Mitsock LM, Whitters MJ, Kriz RW, Hewick RM, Wang EA | title = Novel regulators of bone formation: molecular clones and activities | url = https://archive.org/details/sim_science_1988-12-16_242_4885/page/1528 | journal = Science | volume = 242 | issue = 4885 | pages = 1528–1534 | date = Dec 1988 | pmid = 3201241 | doi = 10.1126/science.3201241 | bibcode = 1988Sci...242.1528W }}</ref> See võimaldas kindlaks teha BMP-valkude molekulaarse struktuuri, näitas nende kuulumist peamiselt [[TGF-β superperekond]]a ning avas võimaluse toota [[rekombinantne valk|rekombinantseid]] inimese BMP-valke teadusuuringuteks ja kliiniliseks kasutamiseks. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *A. H. Reddi. Bone Morphogenetic Proteins: an Unconventional Approach to Isolation of First Mammalian Morphogens. – ''Cytokine Growth Factor Rev'', 1997, 8(1): 11–20. *D. Chen, M. Zhao, G. R. Mundy. Bone morphogenetic proteins. – ''Growth Factors'', 2004, kd 22, nr 4, lk 233–241.[https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/08977190412331279890 Täistekst] *Christopher C Rider, Barbara Mulloy. Bone morphogenetic protein and growth differentiation factor cytokine families and their protein antagonists. – ''Biochem J'', 2010, 429(1): 1–12. *Daniel Halloran, Hilary W Durbano, Anja Nohe. Bone Morphogenetic Protein-2 in Development and Bone Homeostasis. – ''J Dev Biol'', 2020, 8(3):19. *Mengrui Wu, Shali Wu, Wei Chen, Yi-Ping Li.The roles and regulatory mechanisms of TGF-β and BMP signaling in bone and cartilage development, homeostasis and disease. – ''Cell Research'', 2024, 34: 101–123. [https://www.nature.com/articles/s41422-023-00918-9 Täistekst.] *Akanksha A. Kalal, Satyajit Mohapatra. A Comprehensive Review Exploring the Role of Bone Morphogenetic Proteins (BMP): Biological Mechanisms. – ''Curr. Issues Mol. Biol.'', 2025, 47(3): 156. [https://www.mdpi.com/1467-3045/47/3/156 Täistekst.] *[https://www.yeasenbio.com/blogs/recombinant-protein/evolution-and-molecular-classification-of-the-bone-morphogenetic-protein-bmp-family Evolution and Molecular Classification of the Bone Morphogenetic Protein (BMP) Family], yeasenbio.com, 2025. ==Välislingid== {{commonskat|Bone morphogenetic proteins}} *[https://reactome.org/content/detail/R-HSA-201451 Signalling by BMP], reactome.org bcwc60bsz99wg8pfyww8je7seocm1yn 0 719023 7213970 7212285 2026-08-14T07:47:03Z ~2026-34651-55 231505 7213970 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Kaubamaja|lõpppeatus=Lille|number=69|bgcolor=#00E1B4|seisund=suletud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/67/a-b/18910-1/map]|eelmine liin=68|järgmine liin=70|järgmine=70 (Tallinna bussiliin)|eelmine=68 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/67/a-b]|uuendus=14. august 2026|pilt=064TAK.JPG|avati=2013|suleti=2013}} [[Fail:091TAK.JPG|pisi|Kaubamaja suunas]] '''69''' oli [[Tallinna ühistranspordiliinid|Tallinna bussilliin]], mis asendas [[1 (Tallinna trolliliin)|trolliliini 1]] marsruudil Lille - Kaubamaja 10. ja 11. augustil 2013. Liini teenindas [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimus, kui [[1 (Tallinna trolliliin)|trolliliin 1]] ei töötanud. ==Viited== {{viited}} {{Tallinna bussiliinid}} {{tallinna trolliliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 1e3t6obde2mghv8twzub0jp6abj0ylk 0 719625 7213788 7208536 2026-08-13T18:40:31Z Heiki Hiiemäe 211482 Lisasin raamatu "Tööpõlgurid" ilmumise augustis 2026 7213788 wikitext text/x-wiki {{Toimeta}}'''Ester Urbala''' (sündinud [[1982]]) on eesti kirjanik, kirjastaja, kultuuriajakirjanik ja teleprodutsent. == Elukäik == Ester Urbala on töötanud teleprodutsendi ja toimetajana [[Eesti Rahvusringhääling|Eesti Rahvusringhäälingus]] (ERR), kus ta on juhtinud turundust ja kommunikatsiooni ning panustanud loovprojektidesse. Ta on taskuhäälingu „Kapsapea“ kaasautor ja vedanud portaalis [[ERR Kultuur]] intervjuusarja „Kogu lugu“, mis keskendub eraraamatukogudele. Urbala on tegev ka kirjastuses Puänt kirjastajana ja raamatukuraatorina. Tema lühijutte ja artikleid on avaldatud kultuuriväljaannetes [[Looming (ajakiri)|Looming]] ja Edasi.org. Ta on teinud toimetajana koostööd ka Loomingu Raamatukogu kuldsarjaga.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-08-01 |pealkiri=Ester Urbala soovitab |url=https://www.loominguraamatukogu.ee/ester-urbala-soovitab/ |vaadatud=2026-08-05 |väljaanne=Loomingu Raamatukogu |keel=et-EE}}</ref> == Looming == * '''"Tööpõlgurid"''' (2026, kirjastus Puänt; illustreerinud Ulla Saar) - publiku tungival soovil kirjutatud jätkulugu romaanile "Koolipõlgurid. Raamat "Tööpõlgurid" on sobiv ette lugemine lastele koos täiskasvanutega. * '''„Koolipõlgurid“''' (2025, kirjastus Puänt; illustreerinud Ulla Saar) – noortele ja lastele (vanusele 10+) suunatud debüütromaan, mis räägib absurdihuumoriga vürtsitatud loo koolistressi eest üksikule saarele põgenevatest lastest. * '''„Jumalik märk“''' (2020, kirjastus Pilgrim) – debüütnovellikogu, mis koondab psühholoogilise alatooniga lühijutte argipäevast ja inimsuhetest. == Tunnustus == * 2026 – Tartu Lapsepõlve auhinna nominent (raamatu „Koolipõlgurid“ eest) * 2026 – Eesti Lastekirjanduse Keskus, Järje Hoidja auhinnaga tunnustati tänavu raamatut „Koolipõlgurid“ * 2020 – Betti Alveri auhinna nominent (raamatu "Jumalik märk" eest) == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://kultuur.err.ee/1608786736/ester-urbala-lugemispaevik-armastuse-korbed-ja-argipaeva-vorsed Ester Urbala lugemispäevik. Armastuse kõrbed ja argipäeva võrsed.] ERR Kultuur, 12. november 2022. * [https://kultuur.err.ee/1609572745/ester-urbala-uuest-raamatust-usun-et-ka-taiskasvanutele-meeldivad-pildid Ester Urbala uuest raamatust: usun, et ka täiskasvanutele meeldivad pildid.] ERR Kultuur, 10. jaanuar 2025. {{JÄRJESTA:Urbala, Ester}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1982]] fgx0h1sv3g8343i7rsqt4j2l265tdow 1 719821 7213717 7211691 2026-08-13T16:07:20Z Eiusmod 200998 Sealjuures 7213717 wikitext text/x-wiki Üldiselt küll see ei olnud maailma pikim kiluvõileib. Pikaks võileivaks loetakse seda ikkagi ainult siis, kui leib on pidev, mitte palju leibu üksteise kõrval. Pikim võileib, 700 meetrit, oli pidevast leivast, seal kasutati kohalikke ahjusid, et seda järkude kaupa küpsetada. Arvatavasti oli see küll maailma pikim kiluvõileibade rida, kuigi sellele ametlikku kinnitust ei ole. Ning see oli muidugi sündmus, mis näitas kui tähtsaks kiluvõileiba Eestis peetakse. Pikima rukkileiva tegi Fazer, ja see oli ainult 87 sentimeetrit pikk, seda annab ületada, kui teha spetsiaalne ahi. Ma ei tea, sealjuures, otsimise tehisintelleky assistent ütleb et Poolas küpsetati 2018. aastal 200 meetri pikkune rukkileib, kuid sele allikat ei ole õnnestunud leida.--[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 10. august 2026, kell 21:14 (EEST) gih43b7efijcdt64gds3b6z7njwsq7f 7213723 7213717 2026-08-13T16:12:59Z Eiusmod 200998 7213723 wikitext text/x-wiki Üldiselt küll see ei olnud maailma pikim kiluvõileib. Pikaks võileivaks loetakse seda ikkagi ainult siis, kui leib on pidev, mitte palju leibu üksteise kõrval. Pikim võileib, 700 meetrit, oli pidevast leivast, seal kasutati kohalikke ahjusid, et seda järkude kaupa küpsetada. Arvatavasti oli see küll maailma pikim kiluvõileibade rida, kuigi sellele ametlikku kinnitust ei ole. Ning see oli muidugi sündmus, mis näitas kui tähtsaks kiluvõileiba Eestis peetakse. Pikima rukkileiva tegi Fazer, ja see oli ainult 87 sentimeetrit pikk, seda annab ületada, kui teha spetsiaalne ahi. Ma ei tea, sealjuures, otsimise tehisintellekt assistent ütleb et Poolas küpsetati 2018. aastal 200 meetri pikkune rukkileib, kuid sele allikat ei ole õnnestunud leida.--[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 10. august 2026, kell 21:14 (EEST) 847adrzhvuu5u083myb765gkwpmiehk 7213725 7213723 2026-08-13T16:13:34Z Eiusmod 200998 7213725 wikitext text/x-wiki Üldiselt küll see ei olnud maailma pikim kiluvõileib. Pikaks võileivaks loetakse seda ikkagi ainult siis, kui leib on pidev, mitte palju leibu üksteise kõrval. Pikim võileib, 700 meetrit, oli pidevast leivast, seal kasutati kohalikke ahjusid, et seda järkude kaupa küpsetada. Arvatavasti oli see küll maailma pikim kiluvõileibade rida, kuigi sellele ametlikku kinnitust ei ole. Ning see oli muidugi sündmus, mis näitas kui tähtsaks kiluvõileiba Eestis peetakse. Pikima rukkileiva tegi Fazer, ja see oli ainult 87 sentimeetrit pikk, seda annab ületada, kui teha spetsiaalne ahi. Ma ei tea, sealjuures, otsimise tehisintellekt assistent ütleb et Poolas küpsetati 2018. aastal 200 meetri pikkune rukkileib, kuid selle allikat ei ole õnnestunud leida.--[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 10. august 2026, kell 21:14 (EEST) gvxctuju8o354wqlfx7nuofa2wrf0xo 7213766 7213725 2026-08-13T17:39:38Z Eiusmod 200998 Arvestatakse 7213766 wikitext text/x-wiki Üldiselt küll see ei olnud maailma pikim kiluvõileib. Pikaks võileivaks loetakse seda ikkagi ainult siis, kui leib on pidev, mitte palju leibu üksteise kõrval. Pikim võileib, 700 meetrit, oli pidevast leivast, seal kasutati kohalikke ahjusid, et seda järkude kaupa küpsetada. Arvatavasti oli see küll maailma pikim kiluvõileibade rida, kuigi sellele ametlikku kinnitust ei ole. Ning see oli muidugi sündmus, mis näitas kui tähtsaks kiluvõileiba Eestis peetakse. Pikima rukkileiva tegi Fazer, ja see oli ainult 87 sentimeetrit pikk, seda annab ületada, kui teha spetsiaalne ahi. Ma ei tea, sealjuures, otsimise tehisintellekt assistent ütleb et Poolas küpsetati 2018. aastal 200 meetri pikkune rukkileib, kuid selle allikat ei ole õnnestunud leida.--[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 10. august 2026, kell 21:14 (EEST) Võileibade rida arvestatakse võileibade arvu järgi. Kui võtame umbes leivaviilu pikkuseks 10 cm, siis ühes 20 m pikkuses reas oli 200 võileiba, seal oli 5 rida, seega kokku umbes 1000 võileiba. Maailma pikim võileibade reas oli 20322 võileiba, nisuvõileivad juustu ja võileivalihaga, see valmis 2026, aastal Texases.--[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 13. august 2026, kell 20:39 (EEST) pti7xtbdv3xpk2gjofljuwqy9fzu1v5 7213768 7213766 2026-08-13T17:40:44Z Eiusmod 200998 7213768 wikitext text/x-wiki Üldiselt küll see ei olnud maailma pikim kiluvõileib. Pikaks võileivaks loetakse seda ikkagi ainult siis, kui leib on pidev, mitte palju leibu üksteise kõrval. Pikim võileib, 700 meetrit, oli pidevast leivast, seal kasutati kohalikke ahjusid, et seda järkude kaupa küpsetada. Arvatavasti oli see küll maailma pikim kiluvõileibade rida, kuigi sellele ametlikku kinnitust ei ole. Ning see oli muidugi sündmus, mis näitas kui tähtsaks kiluvõileiba Eestis peetakse. Pikima rukkileiva tegi Fazer, ja see oli ainult 87 sentimeetrit pikk, seda annab ületada, kui teha spetsiaalne ahi. Ma ei tea, sealjuures, otsimise tehisintellekt assistent ütleb et Poolas küpsetati 2018. aastal 200 meetri pikkune rukkileib, kuid selle allikat ei ole õnnestunud leida.--[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 10. august 2026, kell 21:14 (EEST) Võileibade rida arvestatakse võileibade arvu järgi. Kui võtame umbes leivaviilu pikkuseks 10 cm, siis ühes 20 m pikkuses reas oli 200 võileiba, seal oli 5 rida, seega kokku umbes 1000 võileiba. Maailma pikimas võileibade reas oli 20322 võileiba, nisuvõileivad juustu ja võileivalihaga, see valmis 2026, aastal Texases.--[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 13. august 2026, kell 20:39 (EEST) a3rsymmyaglnm28to3a6kds3q48e8wc 7213769 7213768 2026-08-13T17:41:28Z Eiusmod 200998 7213769 wikitext text/x-wiki Üldiselt küll see ei olnud maailma pikim kiluvõileib. Pikaks võileivaks loetakse seda ikkagi ainult siis, kui leib on pidev, mitte palju leibu üksteise kõrval. Pikim võileib, 700 meetrit, oli pidevast leivast, seal kasutati kohalikke ahjusid, et seda järkude kaupa küpsetada. Arvatavasti oli see küll maailma pikim kiluvõileibade rida, kuigi sellele ametlikku kinnitust ei ole. Ning see oli muidugi sündmus, mis näitas kui tähtsaks kiluvõileiba Eestis peetakse. Pikima rukkileiva tegi Fazer, ja see oli ainult 87 sentimeetrit pikk, seda annab ületada, kui teha spetsiaalne ahi. Ma ei tea, sealjuures, otsimise tehisintellekt assistent ütleb et Poolas küpsetati 2018. aastal 200 meetri pikkune rukkileib, kuid selle allikat ei ole õnnestunud leida.--[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 10. august 2026, kell 21:14 (EEST) Võileibade rida arvestatakse võileibade arvu järgi. Kui võtame umbes leivaviilu pikkuseks 10 cm, siis ühes 20 m pikkuses reas oli 200 võileiba, seal oli 5 rida, seega kokku umbes 1000 võileiba. Maailma pikimas võileibade reas oli 20322 võileiba, nisuvõileivad juustu ja võileivalihaga, see valmis 2026. aastal Texases.--[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 13. august 2026, kell 20:39 (EEST) l6fshmy4x216q3ht8o8ske40yylqkr4 0 719862 7213604 7212882 2026-08-13T12:57:50Z Kalle 51 7213604 wikitext text/x-wiki {{Infokast turniir | nimi = 1979. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis <br>[[Pilt:Volleyball (indoor) pictogram.svg|100px]] | kuupäevad = [[5. oktoober|5.]]– [[12. oktoober|12. okt.]] 1979 | korraldaja = {{lihtne loend| * {{PisiLipp|Prantsusmaa}} }} | Toimumiskohad | osalejaid = 12 | meister = {{riigi ikoon|NSVL}} [[NSVL]] | eelmine = [[1977. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1977]] | järgmine = [[1981. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1981]] }} '''1979. aasta meeste Euroopa võrkpallimeistrivõistlused''' olid 11. Euroopa meeste võrkpallimeistrivõistlused, mille korraldas [[Euroopa võrkpalliliit]] Confédération Européenne de Volleyball (CEV). Need toimusid mitmes [[Prantsusmaa]] linnas 5. oktoobrist kuni 12. oktoobrini 1979. aastal, finaalvoor toimus [[Pariis]]is. Alagrupimängud peeti [[Nantes]]es, [[Saint-Quentin]]is ja [[Toulouse]]s. Kahe aasta tagust tiitlit kaitses Nõukogude Liidu meeskond, kes võitis meistrivõistlused taas. [[Viljar Loor]] osales NSV Liidu koondise koosseisus kolmandat korda järjest ja tuli samas 1979. aasta Euroopa meistriks kolmas kord järjest. == Võistluste formaat == Esmalt toimus eelvoor, kus kaksteist võistkonda jagati kolme neljaliikmelisse alagruppi. Iga alagrupi kaks parimat võistkonda mängisid omavahel viimases voorus tiitli nimel. Ülejäänud võistkonnad võistlesid kohtadele seitsmendast kuni kaheteistkümnendani. Eelvoorus juba omavahel kohtunud võistkondade tulemused kanti viimasesse vooru. == Alagruppide koosseisud == {{Veerud|100%}} * I-alagrupp [[Nantes]] *{{PisiLipp|Kreeka}} *[[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|25px|Ungari]] [[Ungari]] *{{PisiLipp|NSVL}} *{{PisiLipp|Jugoslaavia}} {{veerud-piir}} * II-alagrupp [[Saint-Quentin]] *{{PisiLipp|Belgia}} *[[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] [[Bulgaaria]] *{{PisiLipp|Itaalia}} *{{PisiLipp|Poola}} {{veerud-piir}} * III-alagrupp [[Toulouse]] *{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} *{{PisiLipp|Saksa DV}} *{{PisiLipp|Prantsusmaa}} *[[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|24px]] [[Rumeenia]] {{veerud-lõpp}} == Eelvoor == === I-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht tabelis !width=150| Riik !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Poland.svg|25px|NSVL]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Yugoslavia_(1946-1992).svg|25px|Jugoslaavia]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|25px|Ungari]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Greece.svg|25px|Kreeka]] !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |-style="background: #AAFFAA" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|NSVL}} |bgcolor=Silver|X||'''3:2''' ||'''3:0''' ||'''3:0''' || 3||3||0 ||9:2 ||157:103||'''6''' |-style="background: #AAFFAA" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Jugoslaavia}} |2:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:1''' ||3 ||2 ||1||8:4|| 169:140 || '''5''' |-style="background: #CCFFCC" |'''3.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|25px|Ungari]] [[Ungari]] |0:3|| 0:3||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||3 ||1||2 ||3:7 ||106:131 ||'''4''' |-style="background: #CCFFCC" |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Kreeka}} | 0:3 ||1:3 ||1:3 ||bgcolor=Silver|X||3 ||0 ||3 ||2:9 ||107:165||'''3''' |} {{Small| Allikas:}} [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionView.aspx?ID=271 CEV 1978/1979 Senior European Championships] {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="130" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="130" align="center"| Riik !width="270" align="center"| Geimid !width="93" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[5. oktoober|5. okt]] || align=center|- || align=right| [[Jugoslaavia]] {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} ||align=center|'''2 - 3''' || align=left| '''{{PisiLipp|NSVL}}''' || align=center| ('''6–15''', 15-11, '''14–16''', 15-10, '''13–15''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11785&ID=271&CID=2728&PID=579 YUG-URS] |- | align=center|- || align=right|'''[[Ungari]]''' [[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|25px|Ungari]] || align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{PisiLipp|Kreeka}} || align=center|(11-15, '''15–4''', '''15-4''', '''18–16''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11786&ID=271&CID=2728&PID=579 HUN-GRE] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[6. oktoober|6. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Jugoslaavia]]''' {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} ||align=center|'''3 - 1''' || align=left| {{PisiLipp|Kreeka}} || align=center| ('''15-9''', 16-18, '''15–10''', '''15–12''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11788&ID=271&CID=2728&PID=579 YUG-GRE] |- | align=center|- || align=right|'''[[NSVL]]''' {{Riigi ikoon|NSVL}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|25px|Ungari]] [[Ungari]] || align=center|('''15–6''', '''15-10''', '''15–7''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11787&ID=271&CID=2728&PID=579 URS-HUN] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[7. oktoober|7. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Jugoslaavia]]''' {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|25px|Ungari]] [[Ungari]] || align=center| ('''15-12''', '''15-9''', '''15-3''') ||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11790&ID=271&CID=2728&PID=579 YUG-HUN] |- | align=center|- || align=right|'''[[NSVL]]''' {{Riigi ikoon|NSVL}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Kreeka}} || align=center|('''15–11''', '''15-4''', '''15–2''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11789&ID=271&CID=2728&PID=579 URS-GRE] |} === II-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht tabelis !width=150| Riik !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Poland.svg|25px|Poola]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Italy.svg|25px|Itaalia]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Belgium.svg|25px|Belgia]] !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |-style="background: #AAFFAA" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Poola}} |bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:1''' ||'''3:1''' || 3||3||0 ||9:3 ||171:124||'''6''' |-style="background: #AAFFAA" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Itaalia}} |1:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:1''' ||3 ||2 ||1||7:5|| 155:147 || '''5''' |-style="background: #CCFFCC" |'''3.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] [[Bulgaaria]] |1:3|| 1:3||bgcolor=Silver|X||'''3:2''' ||3 ||1||2 ||5:8 ||167:172 ||'''4''' |-style="background: #CCFFCC" |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Belgia}} | 1:3 ||1:3 ||2:3 ||bgcolor=Silver|X||3 ||0 ||3 ||4:9 ||132:182 ||'''3''' |} {{Small| Allikas:}} [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionView.aspx?ID=271 CEV 1978/1979 Senior European Championships] {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="130" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="130" align="center"| Riik !width="270" align="center"| Geimid !width="93" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[5. oktoober|5. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Itaalia]]''' {{Riigi ikoon|Itaalia}} ||align=center|'''3 - 1''' || align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || align=center| ('''15–9''', '''15–8''', 13-15, '''15–9''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11791&ID=271&CID=2729&PID=579 ITA-BEL] |- | align=center|- || align=right|'''[[Poola]]''' {{Riigi ikoon|Poola}} || align=center|'''3 - 1''' ||align=left| [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] [[Bulgaaria]] || align=center|('''15–12''', 12-15, '''15-12''', '''15–12''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11792&ID=271&CID=2729&PID=579 POL-BUL] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[6. oktoober|6. okt]] || align=center|- || align=right| '''[[Bulgaaria]]''' [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]]||align=center|'''3 - 2''' || align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || align=center| ('''15-11''', 11-15, 11-15, '''15–6''', '''15–13''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11794&ID=271&CID=2729&PID=579 BUL-BEL] |- | align=center|- || align=right| '''[[Poola]]''' {{Riigi ikoon|Poola}}|| align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|(12-15, '''15–11''', '''15-9''', '''15–7''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11793&ID=271&CID=2729&PID=579 POL-ITA] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[7. oktoober|7. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Poola]]''' {{Riigi ikoon|Poola}} ||align=center|'''3 - 1''' || align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || align=center| (12-15, '''15-4''', '''15-3''', '''15–9''') ||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11796&ID=271&CID=2729&PID=579 POL-BEL] |- | align=center|- || align=right|'''[[Itaalia]]''' {{Riigi ikoon|Itaalia}} || align=center|'''3 - 1''' ||align=left| [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] [[Bulgaaria]] || align=center|('''15–10''', '''15-12''', 10-15, '''15–12''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11795&ID=271&CID=2729&PID=579 ITA-BUL] |} === III-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht tabelis !width=150| Riik !width=20 | [[Pilt:Flag_of_the_Czech_Republic.svg|25px|Tšehhoslovakkia]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_France.svg|25px|Prantsusmaa]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|25px|Rumeenia]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_East_Germany.svg|25px|Saksa DV]] !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |-style="background: #AAFFAA" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} |bgcolor=Silver|X||2:3 ||'''3:1''' ||'''3:1''' || 3||2||1 ||8:5 ||178:138||'''5''' |-style="background: #AAFFAA" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |'''3:2''' ||bgcolor=Silver|X||2:3 ||'''3:0''' ||3 ||2 ||1||8:5|| 164:149 || '''5''' |-style="background: #CCFFCC" |'''3.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|25px|Rumeenia]] [[Rumeenia]] |1:3|| '''3:2'''||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||3 ||2||1 ||7:5 ||148:138 ||'''5''' |-style="background: #CCFFCC" |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Saksa DV}} | 1:3 ||0:3 ||0:3 ||bgcolor=Silver|X||3 ||0 ||3 ||1:9 ||86:151||'''3''' |} {{Small| Allikas:}} [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionView.aspx?ID=271 CEV 1978/1979 Senior European Championships] {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="165" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="165" align="center"| Riik !width="260" align="center"| Geimid !width="99" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[5. oktoober|5. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Rumeenia]]''' [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|25px|Rumeenia]] ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Saksa DV}} || align=center| ('''15–3''', '''15–12''', '''15–10''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11798&ID=271&CID=2730&PID=579 ROM-GDR] |- | align=center|- || align=right| '''[[Prantsusmaa]]''' {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || align=center|'''3 - 2''' ||align=left| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || align=center|(10-15, '''16-14''', 5–15,'''15–5''', '''15-13''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11797&ID=271&CID=2730&PID=579 FRA-TCH] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[6. oktoober|6. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Prantsusmaa]]''' {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left|{{PisiLipp|Saksa DV}} || align=center| ('''15-2''', '''17–15''', '''15–11''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11799&ID=271&CID=2730&PID=579 FRA-GDR] |- | align=center|- || align=right| '''[[Tšehhoslovakkia]]''' {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}}|| align=center|'''3 - 1''' ||align=left| [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|25px|Rumeenia]] [[Rumeenia]] || align=center|('''15–13''', '''15-11''', 12-15, '''15–5''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11800&ID=271&CID=2730&PID=579 TCH-ROM] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[7. oktoober|7. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Rumeenia]]''' [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|25px|Rumeenia]] ||align=center|'''3 - 2''' || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center| (9-15, '''15-5''', '''15-13''', 5-15, '''15–8''') ||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11801&ID=271&CID=2730&PID=579 ROM-FRA] |- | align=center|- || align=right|'''[[Tšehhoslovakkia]]''' {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} || align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{PisiLipp|Saksa DV}} || align=center|(14-16, '''15–7''', '''15-6''', '''15–4''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11802&ID=271&CID=2730&PID=579 TCH-GDR] |} == Lohutusvoor == === Mängud kohtadele 7.-12. === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht tabelis !width=150| Riik !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|25px|Rumeenia]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|25px|Ungari]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_East_Germany.svg|25px|Saksa DV]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Belgium.svg|25px|Belgia]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Greece.svg|25px|Kreeka]] !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |- |'''1.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|25px|Rumeenia]] [[Rumeenia]] |bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:0''' ||'''3:0''' ||'''3:0''' ||'''3:1''' || 5||5||0 ||15:2 ||253:158||'''10''' |- |'''2.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|25px|Ungari]] [[Ungari]] |1:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:2''' || '''3:1''' ||'''3:1''' ||5 ||4 ||1||13:7|| 262:242 || '''9''' |- |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Saksa DV}} |0:3|| 0:3||bgcolor=Silver|X||2:3 ||'''3:0'''||'''3:0''' ||5 ||2||3 ||8:9 ||202:204 ||'''7''' |- |'''4.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] [[Bulgaaria]] |0:3|| 2:3||'''3:2''' ||bgcolor=Silver|X||'''3:2''' ||1:3 ||5 ||2||3 ||9:13 ||276:285 ||'''7''' |- |'''5.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Belgia}} |0:3|| 1:3||0:3 || 2:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||5 ||1||4 ||6:12 ||197:243 ||'''6''' |- |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Kreeka}} | 1:3 ||1:3 ||0:3 ||'''3:1''' ||0:3 ||bgcolor=Silver|X||5 ||1 ||4 ||5:13 ||198:256||'''6''' |} {{Small| Allikas:}} [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/competition.aspx?ID=271&PID=579 CEV 1978/1979 Senior European Championships] {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="130" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="130" align="center"| Riik !width="270" align="center"| Geimid !width="99" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[10. oktoober|10. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Rumeenia]]''' [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|25px|Rumeenia]] ||align=center|'''3 - 1''' || align=left| {{PisiLipp|Kreeka}} || align=center| (13-15, '''16–14''', '''15–1''', '''15-5''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11807&ID=271&CID=2731&PID=579 ROM-GRE] |- | align=center|- || align=right|'''[[Bulgaaria]]''' [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] || align=center|'''3 - 2''' ||align=left| {{PisiLipp|Saksa DV}} || align=center|(10-15, 12-15, '''15–12''', '''15-7''', '''15–6''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11808&ID=271&CID=2731&PID=579 BUL-GDR] |- | align=center|- || align=right|'''[[Ungari]]''' [[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|25px|Ungari]] {{Riigi ikoon|Holland}} || align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|('''15–11''', '''15-9''', 7-15, '''15–9''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11806&ID=271&CID=2731&PID=579 HUN-BEL] |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[11. oktoober|11. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Saksa DV]]''' {{Riigi ikoon|Saksa DV}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Kreeka}} || align=center| ('''15-10''', '''15-12''', '''15–8''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11810&ID=271&CID=2731&PID=579 GDR-GRE] |- | align=center|- || align=right|'''[[Rumeenia]]''' [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|25px|Rumeenia]] || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|('''15–8''', '''15-10''', '''15–13''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11811&ID=271&CID=2731&PID=579 ROM-BEL] |- | align=center|- || align=right|'''[[Ungari]]''' [[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|25px|Ungari]] || align=center|'''3 - 2''' ||align=left| [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] [[Bulgaaria]] || align=center|(4-15, '''15–10''', '''15-10''', 16,18, '''16–14''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11809&ID=271&CID=2731&PID=579 HUN-BUL] |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[12. oktoober|12. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Kreeka]]''' {{Riigi ikoon|Kreeka}} ||align=center|'''3 - 1''' || align=left| [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] [[Bulgaaria]] || align=center| ('''15-8''', '''15-11''', 12-15, '''16-14''') ||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11813&ID=271&CID=2731&PID=579 GRE-BUL] |- | align=center|- || align=right|'''[[Saksa DV]]''' {{Riigi ikoon|Saksa DV}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|('''15–7''', '''15-6''', '''15–4''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11814&ID=271&CID=2731&PID=579 GDR-BEL] |- | align=center|- || align=right|'''[[Rumeenia]]''' [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|25px|Rumeenia]] || align=center|'''3 - 1''' ||align=left| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|25px|Ungari]] {{PisiLipp|Ungari}} || align=center|('''15–10''', 13-15, '''15-5''', '''15–10''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11812&ID=271&CID=2731&PID=579 ROM-HUN] |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[13. oktoober|13. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Ungari]]''' [[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|25px|Ungari]] ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Saksa DV}} || align=center| ('''15-11''', '''15-11''', '''15-10''') ||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11815&ID=271&CID=2731&PID=579 HUN-GDR] |- | align=center|- || align=right|'''[[Belgia]]''' {{Riigi ikoon|Belgia}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Kreeka}} || align=center|('''15–4''', '''15-8''', 13-15, '''15–10''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11816&ID=271&CID=2731&PID=579 BEL-GRE] |- | align=center|- || align=right|'''[[Rumeenia]]''' [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|25px|Rumeenia]] || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] [[Bulgaaria]] || align=center|('''15–2''', '''16-14''', '''15–11''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11817&ID=271&CID=2731&PID=579 ROM-BUL] |} == Finaalvoor == === Mängud kohtadele 1.-6. === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht tabelis !width=150| Riik !width=20 | [[Pilt:Flag_of_the_Soviet_Union.svg|25px|NSVL]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Poland.svg|25px|Poola]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Yugoslavia_(1946-1992).svg|25px|Jugoslaavia]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_France.svg|25px|Prantsusmaa]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Italy.svg|25px|Itaalia]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_the_Czech_Republic.svg|25px|Tšehhoslovakkia]] !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |-align=center bgcolor="#F7F6A8" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|NSVL}} |bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:2''' ||'''3:1''' ||'''3:0''' ||'''3:0''' || 5||5||0 ||15:3 ||256:201||'''10''' |-align=center bgcolor="#DCE5E5" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Poola}} |0:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:2''' || '''3:1''' ||'''3:0''' ||5 ||4 ||1||12:5|| 240:177 || '''9''' |-align=center bgcolor="#FFDAB9" |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Jugoslaavia}} |2:3|| 0:3||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:2'''||'''3:1''' ||5 ||3||2 ||11:9 ||248:238 ||'''8''' |- |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |1:3|| 2:3||0:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:2''' ||5 ||2||3 ||9:12 ||228:263 ||'''7''' |- |'''5.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Itaalia}} |0:3|| 1:3||2:3 || 1:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||5 ||1||4 ||7:12 ||222:249 ||'''6''' |- |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} | 0:3 ||0:3 ||1:3 ||2:3 ||0:3 ||bgcolor=Silver|X||5 ||0 ||5 ||3:15 ||182:248||'''5''' |} {{Small| Allikas:}} [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/competition.aspx?ID=271&PID=579 CEV 1978/1979 Senior European Championships] == Lõplik paremusjärjestus == == Välislingid == * [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/competition.aspx?ID=271&PID=579 CEV 1978/1979 Senior European Championships] * [https://web.archive.org/web/20150629021003/http://todor66.com/volleyball/Europe/Men_1979.html Tulemused] * [https://volleybox.net/men-european-championships-1979-o6401 European Championship 1979] {{Meeste VõrkpalliEM}} [[Kategooria:Euroopa meistrivõistlused võrkpallis]] [[Kategooria:1979. aasta spordis]] bswldrugt3bqfkjhvrozmvs11m09zju 7213746 7213604 2026-08-13T16:38:44Z Kalle 51 7213746 wikitext text/x-wiki {{Infokast turniir | nimi = 1979. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis <br>[[Pilt:Volleyball (indoor) pictogram.svg|100px]] | kuupäevad = [[5. oktoober|5.]]– [[12. oktoober|12. okt.]] 1979 | korraldaja = {{lihtne loend| * {{PisiLipp|Prantsusmaa}} }} | Toimumiskohad | osalejaid = 12 | meister = {{riigi ikoon|NSVL}} [[NSVL]] | eelmine = [[1977. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1977]] | järgmine = [[1981. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1981]] }} '''1979. aasta meeste Euroopa võrkpallimeistrivõistlused''' olid 11. Euroopa meeste võrkpallimeistrivõistlused, mille korraldas [[Euroopa võrkpalliliit]] Confédération Européenne de Volleyball (CEV). Need toimusid mitmes [[Prantsusmaa]] linnas 5. oktoobrist kuni 12. oktoobrini 1979. aastal, finaalvoor toimus [[Pariis]]is. Alagrupimängud peeti [[Nantes]]es, [[Saint-Quentin]]is ja [[Toulouse]]s. Kahe aasta tagust tiitlit kaitses Nõukogude Liidu meeskond, kes võitis meistrivõistlused taas. [[Viljar Loor]] osales NSV Liidu koondise koosseisus kolmandat korda järjest ja tuli samas 1979. aasta Euroopa meistriks kolmas kord järjest. == Võistluste formaat == Esmalt toimus eelvoor, kus kaksteist võistkonda jagati kolme neljaliikmelisse alagruppi. Iga alagrupi kaks parimat võistkonda mängisid omavahel viimases voorus tiitli nimel. Ülejäänud võistkonnad võistlesid kohtadele seitsmendast kuni kaheteistkümnendani. Eelvoorus juba omavahel kohtunud võistkondade tulemused kanti viimasesse vooru. == Alagruppide koosseisud == {{Veerud|100%}} * I-alagrupp [[Nantes]] *{{PisiLipp|Kreeka}} *[[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|25px|Ungari]] [[Ungari]] *{{PisiLipp|NSVL}} *{{PisiLipp|Jugoslaavia}} {{veerud-piir}} * II-alagrupp [[Saint-Quentin]] *{{PisiLipp|Belgia}} *[[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] [[Bulgaaria]] *{{PisiLipp|Itaalia}} *{{PisiLipp|Poola}} {{veerud-piir}} * III-alagrupp [[Toulouse]] *{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} *{{PisiLipp|Saksa DV}} *{{PisiLipp|Prantsusmaa}} *[[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|24px]] [[Rumeenia]] {{veerud-lõpp}} == Eelvoor == === I-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht tabelis !width=150| Riik !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Poland.svg|25px|NSVL]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Yugoslavia_(1946-1992).svg|25px|Jugoslaavia]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|25px|Ungari]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Greece.svg|25px|Kreeka]] !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |-style="background: #AAFFAA" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|NSVL}} |bgcolor=Silver|X||'''3:2''' ||'''3:0''' ||'''3:0''' || 3||3||0 ||9:2 ||157:103||'''6''' |-style="background: #AAFFAA" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Jugoslaavia}} |2:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:1''' ||3 ||2 ||1||8:4|| 169:140 || '''5''' |-style="background: #CCFFCC" |'''3.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|25px|Ungari]] [[Ungari]] |0:3|| 0:3||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||3 ||1||2 ||3:7 ||106:131 ||'''4''' |-style="background: #CCFFCC" |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Kreeka}} | 0:3 ||1:3 ||1:3 ||bgcolor=Silver|X||3 ||0 ||3 ||2:9 ||107:165||'''3''' |} {{Small| Allikas:}} [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionView.aspx?ID=271 CEV 1978/1979 Senior European Championships] {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="130" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="130" align="center"| Riik !width="270" align="center"| Geimid !width="93" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[5. oktoober|5. okt]] || align=center|- || align=right| [[Jugoslaavia]] {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} ||align=center|'''2 - 3''' || align=left| '''{{PisiLipp|NSVL}}''' || align=center| ('''6–15''', 15-11, '''14–16''', 15-10, '''13–15''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11785&ID=271&CID=2728&PID=579 YUG-URS] |- | align=center|- || align=right|'''[[Ungari]]''' [[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|25px|Ungari]] || align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{PisiLipp|Kreeka}} || align=center|(11-15, '''15–4''', '''15-4''', '''18–16''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11786&ID=271&CID=2728&PID=579 HUN-GRE] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[6. oktoober|6. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Jugoslaavia]]''' {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} ||align=center|'''3 - 1''' || align=left| {{PisiLipp|Kreeka}} || align=center| ('''15-9''', 16-18, '''15–10''', '''15–12''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11788&ID=271&CID=2728&PID=579 YUG-GRE] |- | align=center|- || align=right|'''[[NSVL]]''' {{Riigi ikoon|NSVL}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|25px|Ungari]] [[Ungari]] || align=center|('''15–6''', '''15-10''', '''15–7''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11787&ID=271&CID=2728&PID=579 URS-HUN] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[7. oktoober|7. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Jugoslaavia]]''' {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|25px|Ungari]] [[Ungari]] || align=center| ('''15-12''', '''15-9''', '''15-3''') ||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11790&ID=271&CID=2728&PID=579 YUG-HUN] |- | align=center|- || align=right|'''[[NSVL]]''' {{Riigi ikoon|NSVL}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Kreeka}} || align=center|('''15–11''', '''15-4''', '''15–2''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11789&ID=271&CID=2728&PID=579 URS-GRE] |} === II-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht tabelis !width=150| Riik !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Poland.svg|25px|Poola]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Italy.svg|25px|Itaalia]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Belgium.svg|25px|Belgia]] !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |-style="background: #AAFFAA" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Poola}} |bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:1''' ||'''3:1''' || 3||3||0 ||9:3 ||171:124||'''6''' |-style="background: #AAFFAA" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Itaalia}} |1:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:1''' ||3 ||2 ||1||7:5|| 155:147 || '''5''' |-style="background: #CCFFCC" |'''3.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] [[Bulgaaria]] |1:3|| 1:3||bgcolor=Silver|X||'''3:2''' ||3 ||1||2 ||5:8 ||167:172 ||'''4''' |-style="background: #CCFFCC" |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Belgia}} | 1:3 ||1:3 ||2:3 ||bgcolor=Silver|X||3 ||0 ||3 ||4:9 ||132:182 ||'''3''' |} {{Small| Allikas:}} [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionView.aspx?ID=271 CEV 1978/1979 Senior European Championships] {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="130" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="130" align="center"| Riik !width="270" align="center"| Geimid !width="93" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[5. oktoober|5. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Itaalia]]''' {{Riigi ikoon|Itaalia}} ||align=center|'''3 - 1''' || align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || align=center| ('''15–9''', '''15–8''', 13-15, '''15–9''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11791&ID=271&CID=2729&PID=579 ITA-BEL] |- | align=center|- || align=right|'''[[Poola]]''' {{Riigi ikoon|Poola}} || align=center|'''3 - 1''' ||align=left| [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] [[Bulgaaria]] || align=center|('''15–12''', 12-15, '''15-12''', '''15–12''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11792&ID=271&CID=2729&PID=579 POL-BUL] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[6. oktoober|6. okt]] || align=center|- || align=right| '''[[Bulgaaria]]''' [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]]||align=center|'''3 - 2''' || align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || align=center| ('''15-11''', 11-15, 11-15, '''15–6''', '''15–13''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11794&ID=271&CID=2729&PID=579 BUL-BEL] |- | align=center|- || align=right| '''[[Poola]]''' {{Riigi ikoon|Poola}}|| align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|(12-15, '''15–11''', '''15-9''', '''15–7''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11793&ID=271&CID=2729&PID=579 POL-ITA] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[7. oktoober|7. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Poola]]''' {{Riigi ikoon|Poola}} ||align=center|'''3 - 1''' || align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || align=center| (12-15, '''15-4''', '''15-3''', '''15–9''') ||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11796&ID=271&CID=2729&PID=579 POL-BEL] |- | align=center|- || align=right|'''[[Itaalia]]''' {{Riigi ikoon|Itaalia}} || align=center|'''3 - 1''' ||align=left| [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] [[Bulgaaria]] || align=center|('''15–10''', '''15-12''', 10-15, '''15–12''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11795&ID=271&CID=2729&PID=579 ITA-BUL] |} === III-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht tabelis !width=150| Riik !width=20 | [[Pilt:Flag_of_the_Czech_Republic.svg|25px|Tšehhoslovakkia]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_France.svg|25px|Prantsusmaa]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|25px|Rumeenia]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_East_Germany.svg|25px|Saksa DV]] !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |-style="background: #AAFFAA" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} |bgcolor=Silver|X||2:3 ||'''3:1''' ||'''3:1''' || 3||2||1 ||8:5 ||178:138||'''5''' |-style="background: #AAFFAA" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |'''3:2''' ||bgcolor=Silver|X||2:3 ||'''3:0''' ||3 ||2 ||1||8:5|| 164:149 || '''5''' |-style="background: #CCFFCC" |'''3.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|25px|Rumeenia]] [[Rumeenia]] |1:3|| '''3:2'''||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||3 ||2||1 ||7:5 ||148:138 ||'''5''' |-style="background: #CCFFCC" |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Saksa DV}} | 1:3 ||0:3 ||0:3 ||bgcolor=Silver|X||3 ||0 ||3 ||1:9 ||86:151||'''3''' |} {{Small| Allikas:}} [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionView.aspx?ID=271 CEV 1978/1979 Senior European Championships] {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="165" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="165" align="center"| Riik !width="260" align="center"| Geimid !width="99" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[5. oktoober|5. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Rumeenia]]''' [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|25px|Rumeenia]] ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Saksa DV}} || align=center| ('''15–3''', '''15–12''', '''15–10''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11798&ID=271&CID=2730&PID=579 ROM-GDR] |- | align=center|- || align=right| '''[[Prantsusmaa]]''' {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || align=center|'''3 - 2''' ||align=left| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || align=center|(10-15, '''16-14''', 5–15,'''15–5''', '''15-13''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11797&ID=271&CID=2730&PID=579 FRA-TCH] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[6. oktoober|6. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Prantsusmaa]]''' {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left|{{PisiLipp|Saksa DV}} || align=center| ('''15-2''', '''17–15''', '''15–11''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11799&ID=271&CID=2730&PID=579 FRA-GDR] |- | align=center|- || align=right| '''[[Tšehhoslovakkia]]''' {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}}|| align=center|'''3 - 1''' ||align=left| [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|25px|Rumeenia]] [[Rumeenia]] || align=center|('''15–13''', '''15-11''', 12-15, '''15–5''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11800&ID=271&CID=2730&PID=579 TCH-ROM] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[7. oktoober|7. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Rumeenia]]''' [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|25px|Rumeenia]] ||align=center|'''3 - 2''' || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center| (9-15, '''15-5''', '''15-13''', 5-15, '''15–8''') ||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11801&ID=271&CID=2730&PID=579 ROM-FRA] |- | align=center|- || align=right|'''[[Tšehhoslovakkia]]''' {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} || align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{PisiLipp|Saksa DV}} || align=center|(14-16, '''15–7''', '''15-6''', '''15–4''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11802&ID=271&CID=2730&PID=579 TCH-GDR] |} == Lohutusvoor == === Mängud kohtadele 7.-12. === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht tabelis !width=150| Riik !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|25px|Rumeenia]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|25px|Ungari]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_East_Germany.svg|25px|Saksa DV]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Belgium.svg|25px|Belgia]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Greece.svg|25px|Kreeka]] !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |- |'''1.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|25px|Rumeenia]] [[Rumeenia]] |bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:0''' ||'''3:0''' ||'''3:0''' ||'''3:1''' || 5||5||0 ||15:2 ||253:158||'''10''' |- |'''2.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|25px|Ungari]] [[Ungari]] |1:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:2''' || '''3:1''' ||'''3:1''' ||5 ||4 ||1||13:7|| 262:242 || '''9''' |- |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Saksa DV}} |0:3|| 0:3||bgcolor=Silver|X||2:3 ||'''3:0'''||'''3:0''' ||5 ||2||3 ||8:9 ||202:204 ||'''7''' |- |'''4.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] [[Bulgaaria]] |0:3|| 2:3||'''3:2''' ||bgcolor=Silver|X||'''3:2''' ||1:3 ||5 ||2||3 ||9:13 ||276:285 ||'''7''' |- |'''5.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Belgia}} |0:3|| 1:3||0:3 || 2:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||5 ||1||4 ||6:12 ||197:243 ||'''6''' |- |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Kreeka}} | 1:3 ||1:3 ||0:3 ||'''3:1''' ||0:3 ||bgcolor=Silver|X||5 ||1 ||4 ||5:13 ||198:256||'''6''' |} {{Small| Allikas:}} [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/competition.aspx?ID=271&PID=579 CEV 1978/1979 Senior European Championships] {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="130" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="130" align="center"| Riik !width="270" align="center"| Geimid !width="99" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[10. oktoober|10. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Rumeenia]]''' [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|25px|Rumeenia]] ||align=center|'''3 - 1''' || align=left| {{PisiLipp|Kreeka}} || align=center| (13-15, '''16–14''', '''15–1''', '''15-5''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11807&ID=271&CID=2731&PID=579 ROM-GRE] |- | align=center|- || align=right|'''[[Bulgaaria]]''' [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] || align=center|'''3 - 2''' ||align=left| {{PisiLipp|Saksa DV}} || align=center|(10-15, 12-15, '''15–12''', '''15-7''', '''15–6''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11808&ID=271&CID=2731&PID=579 BUL-GDR] |- | align=center|- || align=right|'''[[Ungari]]''' [[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|25px|Ungari]] || align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|('''15–11''', '''15-9''', 7-15, '''15–9''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11806&ID=271&CID=2731&PID=579 HUN-BEL] |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[11. oktoober|11. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Saksa DV]]''' {{Riigi ikoon|Saksa DV}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Kreeka}} || align=center| ('''15-10''', '''15-12''', '''15–8''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11810&ID=271&CID=2731&PID=579 GDR-GRE] |- | align=center|- || align=right|'''[[Rumeenia]]''' [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|25px|Rumeenia]] || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|('''15–8''', '''15-10''', '''15–13''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11811&ID=271&CID=2731&PID=579 ROM-BEL] |- | align=center|- || align=right|'''[[Ungari]]''' [[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|25px|Ungari]] || align=center|'''3 - 2''' ||align=left| [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] [[Bulgaaria]] || align=center|(4-15, '''15–10''', '''15-10''', 16,18, '''16–14''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11809&ID=271&CID=2731&PID=579 HUN-BUL] |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[12. oktoober|12. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Kreeka]]''' {{Riigi ikoon|Kreeka}} ||align=center|'''3 - 1''' || align=left| [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] [[Bulgaaria]] || align=center| ('''15-8''', '''15-11''', 12-15, '''16-14''') ||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11813&ID=271&CID=2731&PID=579 GRE-BUL] |- | align=center|- || align=right|'''[[Saksa DV]]''' {{Riigi ikoon|Saksa DV}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|('''15–7''', '''15-6''', '''15–4''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11814&ID=271&CID=2731&PID=579 GDR-BEL] |- | align=center|- || align=right|'''[[Rumeenia]]''' [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|25px|Rumeenia]] || align=center|'''3 - 1''' ||align=left| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|25px|Ungari]] [[Ungari]] || align=center|('''15–10''', 13-15, '''15-5''', '''15–10''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11812&ID=271&CID=2731&PID=579 ROM-HUN] |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[13. oktoober|13. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Ungari]]''' [[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|25px|Ungari]] ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Saksa DV}} || align=center| ('''15-11''', '''15-11''', '''15-10''') ||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11815&ID=271&CID=2731&PID=579 HUN-GDR] |- | align=center|- || align=right|'''[[Belgia]]''' {{Riigi ikoon|Belgia}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Kreeka}} || align=center|('''15–4''', '''15-8''', 13-15, '''15–10''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11816&ID=271&CID=2731&PID=579 BEL-GRE] |- | align=center|- || align=right|'''[[Rumeenia]]''' [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|25px|Rumeenia]] || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] [[Bulgaaria]] || align=center|('''15–2''', '''16-14''', '''15–11''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11817&ID=271&CID=2731&PID=579 ROM-BUL] |} == Finaalvoor == === Mängud kohtadele 1.-6. === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht tabelis !width=150| Riik !width=20 | [[Pilt:Flag_of_the_Soviet_Union.svg|25px|NSVL]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Poland.svg|25px|Poola]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Yugoslavia_(1946-1992).svg|25px|Jugoslaavia]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_France.svg|25px|Prantsusmaa]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Italy.svg|25px|Itaalia]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_the_Czech_Republic.svg|25px|Tšehhoslovakkia]] !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |-align=center bgcolor="#F7F6A8" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|NSVL}} |bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:2''' ||'''3:1''' ||'''3:0''' ||'''3:0''' || 5||5||0 ||15:3 ||256:201||'''10''' |-align=center bgcolor="#DCE5E5" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Poola}} |0:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:2''' || '''3:1''' ||'''3:0''' ||5 ||4 ||1||12:5|| 240:177 || '''9''' |-align=center bgcolor="#FFDAB9" |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Jugoslaavia}} |2:3|| 0:3||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:2'''||'''3:1''' ||5 ||3||2 ||11:9 ||248:238 ||'''8''' |- |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |1:3|| 2:3||0:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:2''' ||5 ||2||3 ||9:12 ||228:263 ||'''7''' |- |'''5.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Itaalia}} |0:3|| 1:3||2:3 || 1:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||5 ||1||4 ||7:12 ||222:249 ||'''6''' |- |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} | 0:3 ||0:3 ||1:3 ||2:3 ||0:3 ||bgcolor=Silver|X||5 ||0 ||5 ||3:15 ||182:248||'''5''' |} {{Small| Allikas:}} [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/competition.aspx?ID=271&PID=579 CEV 1978/1979 Senior European Championships] {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="130" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="165" align="center"| Riik !width="270" align="center"| Geimid !width="93" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[10. oktoober|10. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Jugoslaavia]]''' {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} ||align=center|'''3 - 1''' || align=left| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || align=center| ('''15–10''', 7-15, '''15–7''', '''15–13''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11822&ID=271&CID=2732&PID=579 YUG-TCH] |- | align=center|- || align=right| [[Poola]] {{Riigi ikoon|Poola}} || align=center|'''0 - 3''' ||align=left| '''{{PisiLipp|NSVL}}''' || align=center|('''12-15''', '''8-15''', '''7-15''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11821&ID=271&CID=2732&PID=579 POL-URS] |- | align=center|- || align=right|'''[[Prantsusmaa]]''' {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|(7-15, '''15–10''', '''15-12''', '''15–8''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11823&ID=271&CID=2732&PID=579 FRA-ITA] |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[11. oktoober|11. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Jugoslaavia]]''' {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center| ('''15-4''', '''15-11''', '''15–10''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11825&ID=271&CID=2732&PID=579 YUG-FRA] |- | align=center|- || align=right|'''[[Poola]]''' {{Riigi ikoon|Poola}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || align=center|('''15–11''', '''15-5''', '''15–5''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11826&ID=271&CID=2732&PID=579 POL-TCH] |- | align=center|- || align=right|'''[[NSVL]]''' {{Riigi ikoon|NSVL}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|('''15–9''', '''15-13''', '''15–12''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11824&ID=271&CID=2732&PID=579 URS-ITA] |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[12. oktoober|12. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Jugoslaavia]]''' {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} ||align=center|'''3 - 2''' || align=left| {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center| ('''15-13, 7-15, 14-16, '''15-9''', '''15-3''') ||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11828&ID=271&CID=2732&PID=579 YUG-ITA] |- | align=center|- || align=right| '''[[Poola]]''' {{Riigi ikoon|Poola}} || align=center|'''3 - 2''' ||align=left|{{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|(9-15, '''15–7''', 4-15, '''15-4''', '''15–5''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11829&ID=271&CID=2732&PID=579 POL-FRA] |- | align=center|- || align=right|'''[[NSVL]]''' {{Riigi ikoon|NSVL}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || align=center|('''15–13''', '''15-7''', '''15–5''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11827&ID=271&CID=2732&PID=579 URS-TCH] |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[13. oktoober|13. okt]] || align=center|- || align=right|[[Jugoslaavia]] {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} ||align=center|'''0 - 3''' || align=left| '''{{PisiLipp|Poola}}''' || align=center| ('''8-15''', '''6-15''', '''8-15''') ||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11831&ID=271&CID=2732&PID=579 YUG-POL] |- | align=center|- || align=right|'''[[NSVL]]''' {{Riigi ikoon|NSVL}} || align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|('''15–10''', '''15-11''', 8-15, '''15–8''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11830&ID=271&CID=2732&PID=579 URS-FRA] |- | align=center|- || align=right|'''[[Itaalia]]''' {{Riigi ikoon|Itaalia}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || align=center|('''15–6''', '''15-12''', '''15-11''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11832&ID=271&CID=2732&PID=579 ITA-TCH] |} == Lõplik paremusjärjestus == == Välislingid == * [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/competition.aspx?ID=271&PID=579 CEV 1978/1979 Senior European Championships] * [https://web.archive.org/web/20150629021003/http://todor66.com/volleyball/Europe/Men_1979.html Tulemused] * [https://volleybox.net/men-european-championships-1979-o6401 European Championship 1979] {{Meeste VõrkpalliEM}} [[Kategooria:Euroopa meistrivõistlused võrkpallis]] [[Kategooria:1979. aasta spordis]] 8jp9pk09cdh6lvf9seln84apj34at2m 7213752 7213746 2026-08-13T17:11:36Z Kalle 51 7213752 wikitext text/x-wiki {{Infokast turniir | nimi = 1979. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis <br>[[Pilt:Volleyball (indoor) pictogram.svg|100px]] | kuupäevad = [[5. oktoober|5.]]– [[12. oktoober|12. okt.]] 1979 | korraldaja = {{lihtne loend| * {{PisiLipp|Prantsusmaa}} }} | Toimumiskohad | osalejaid = 12 | meister = {{riigi ikoon|NSVL}} [[NSVL]] | eelmine = [[1977. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1977]] | järgmine = [[1981. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1981]] }} '''1979. aasta meeste Euroopa võrkpallimeistrivõistlused''' olid 11. Euroopa meeste võrkpallimeistrivõistlused, mille korraldas [[Euroopa võrkpalliliit]] Confédération Européenne de Volleyball (CEV). Need toimusid mitmes [[Prantsusmaa]] linnas 5. oktoobrist kuni 12. oktoobrini 1979. aastal, finaalvoor toimus [[Pariis]]is. Alagrupimängud peeti [[Nantes]]es, [[Saint-Quentin]]is ja [[Toulouse]]s. Kahe aasta tagust tiitlit kaitses Nõukogude Liidu meeskond, kes võitis meistrivõistlused taas. [[Viljar Loor]] osales NSV Liidu koondise koosseisus kolmandat korda järjest ja tuli samas 1979. aasta Euroopa meistriks kolmas kord järjest. == Võistluste formaat == Esmalt toimus eelvoor, kus kaksteist võistkonda jagati kolme neljaliikmelisse alagruppi. Iga alagrupi kaks parimat võistkonda mängisid omavahel viimases voorus tiitli nimel. Ülejäänud võistkonnad võistlesid kohtadele seitsmendast kuni kaheteistkümnendani. Eelvoorus juba omavahel kohtunud võistkondade tulemused kanti viimasesse vooru. == Alagruppide koosseisud == {{Veerud|100%}} * I-alagrupp [[Nantes]] *{{PisiLipp|Kreeka}} *[[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|25px|Ungari]] [[Ungari]] *{{PisiLipp|NSVL}} *{{PisiLipp|Jugoslaavia}} {{veerud-piir}} * II-alagrupp [[Saint-Quentin]] *{{PisiLipp|Belgia}} *[[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] [[Bulgaaria]] *{{PisiLipp|Itaalia}} *{{PisiLipp|Poola}} {{veerud-piir}} * III-alagrupp [[Toulouse]] *{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} *{{PisiLipp|Saksa DV}} *{{PisiLipp|Prantsusmaa}} *[[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|24px]] [[Rumeenia]] {{veerud-lõpp}} == Eelvoor == === I-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht tabelis !width=150| Riik !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Poland.svg|25px|NSVL]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Yugoslavia_(1946-1992).svg|25px|Jugoslaavia]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|25px|Ungari]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Greece.svg|25px|Kreeka]] !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |-style="background: #AAFFAA" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|NSVL}} |bgcolor=Silver|X||'''3:2''' ||'''3:0''' ||'''3:0''' || 3||3||0 ||9:2 ||157:103||'''6''' |-style="background: #AAFFAA" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Jugoslaavia}} |2:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:1''' ||3 ||2 ||1||8:4|| 169:140 || '''5''' |-style="background: #CCFFCC" |'''3.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|25px|Ungari]] [[Ungari]] |0:3|| 0:3||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||3 ||1||2 ||3:7 ||106:131 ||'''4''' |-style="background: #CCFFCC" |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Kreeka}} | 0:3 ||1:3 ||1:3 ||bgcolor=Silver|X||3 ||0 ||3 ||2:9 ||107:165||'''3''' |} {{Small| Allikas:}} [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionView.aspx?ID=271 CEV 1978/1979 Senior European Championships] {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="130" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="130" align="center"| Riik !width="270" align="center"| Geimid !width="93" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[5. oktoober|5. okt]] || align=center|- || align=right| [[Jugoslaavia]] {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} ||align=center|'''2 - 3''' || align=left| '''{{PisiLipp|NSVL}}''' || align=center| ('''6–15''', 15-11, '''14–16''', 15-10, '''13–15''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11785&ID=271&CID=2728&PID=579 YUG-URS] |- | align=center|- || align=right|'''[[Ungari]]''' [[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|25px|Ungari]] || align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{PisiLipp|Kreeka}} || align=center|(11-15, '''15–4''', '''15-4''', '''18–16''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11786&ID=271&CID=2728&PID=579 HUN-GRE] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[6. oktoober|6. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Jugoslaavia]]''' {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} ||align=center|'''3 - 1''' || align=left| {{PisiLipp|Kreeka}} || align=center| ('''15-9''', 16-18, '''15–10''', '''15–12''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11788&ID=271&CID=2728&PID=579 YUG-GRE] |- | align=center|- || align=right|'''[[NSVL]]''' {{Riigi ikoon|NSVL}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|25px|Ungari]] [[Ungari]] || align=center|('''15–6''', '''15-10''', '''15–7''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11787&ID=271&CID=2728&PID=579 URS-HUN] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[7. oktoober|7. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Jugoslaavia]]''' {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|25px|Ungari]] [[Ungari]] || align=center| ('''15-12''', '''15-9''', '''15-3''') ||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11790&ID=271&CID=2728&PID=579 YUG-HUN] |- | align=center|- || align=right|'''[[NSVL]]''' {{Riigi ikoon|NSVL}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Kreeka}} || align=center|('''15–11''', '''15-4''', '''15–2''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11789&ID=271&CID=2728&PID=579 URS-GRE] |} === II-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht tabelis !width=150| Riik !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Poland.svg|25px|Poola]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Italy.svg|25px|Itaalia]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Belgium.svg|25px|Belgia]] !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |-style="background: #AAFFAA" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Poola}} |bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:1''' ||'''3:1''' || 3||3||0 ||9:3 ||171:124||'''6''' |-style="background: #AAFFAA" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Itaalia}} |1:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:1''' ||3 ||2 ||1||7:5|| 155:147 || '''5''' |-style="background: #CCFFCC" |'''3.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] [[Bulgaaria]] |1:3|| 1:3||bgcolor=Silver|X||'''3:2''' ||3 ||1||2 ||5:8 ||167:172 ||'''4''' |-style="background: #CCFFCC" |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Belgia}} | 1:3 ||1:3 ||2:3 ||bgcolor=Silver|X||3 ||0 ||3 ||4:9 ||132:182 ||'''3''' |} {{Small| Allikas:}} [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionView.aspx?ID=271 CEV 1978/1979 Senior European Championships] {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="130" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="130" align="center"| Riik !width="270" align="center"| Geimid !width="93" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[5. oktoober|5. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Itaalia]]''' {{Riigi ikoon|Itaalia}} ||align=center|'''3 - 1''' || align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || align=center| ('''15–9''', '''15–8''', 13-15, '''15–9''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11791&ID=271&CID=2729&PID=579 ITA-BEL] |- | align=center|- || align=right|'''[[Poola]]''' {{Riigi ikoon|Poola}} || align=center|'''3 - 1''' ||align=left| [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] [[Bulgaaria]] || align=center|('''15–12''', 12-15, '''15-12''', '''15–12''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11792&ID=271&CID=2729&PID=579 POL-BUL] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[6. oktoober|6. okt]] || align=center|- || align=right| '''[[Bulgaaria]]''' [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]]||align=center|'''3 - 2''' || align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || align=center| ('''15-11''', 11-15, 11-15, '''15–6''', '''15–13''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11794&ID=271&CID=2729&PID=579 BUL-BEL] |- | align=center|- || align=right| '''[[Poola]]''' {{Riigi ikoon|Poola}}|| align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|(12-15, '''15–11''', '''15-9''', '''15–7''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11793&ID=271&CID=2729&PID=579 POL-ITA] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[7. oktoober|7. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Poola]]''' {{Riigi ikoon|Poola}} ||align=center|'''3 - 1''' || align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || align=center| (12-15, '''15-4''', '''15-3''', '''15–9''') ||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11796&ID=271&CID=2729&PID=579 POL-BEL] |- | align=center|- || align=right|'''[[Itaalia]]''' {{Riigi ikoon|Itaalia}} || align=center|'''3 - 1''' ||align=left| [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] [[Bulgaaria]] || align=center|('''15–10''', '''15-12''', 10-15, '''15–12''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11795&ID=271&CID=2729&PID=579 ITA-BUL] |} === III-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht tabelis !width=150| Riik !width=20 | [[Pilt:Flag_of_the_Czech_Republic.svg|25px|Tšehhoslovakkia]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_France.svg|25px|Prantsusmaa]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|25px|Rumeenia]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_East_Germany.svg|25px|Saksa DV]] !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |-style="background: #AAFFAA" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} |bgcolor=Silver|X||2:3 ||'''3:1''' ||'''3:1''' || 3||2||1 ||8:5 ||178:138||'''5''' |-style="background: #AAFFAA" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |'''3:2''' ||bgcolor=Silver|X||2:3 ||'''3:0''' ||3 ||2 ||1||8:5|| 164:149 || '''5''' |-style="background: #CCFFCC" |'''3.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|25px|Rumeenia]] [[Rumeenia]] |1:3|| '''3:2'''||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||3 ||2||1 ||7:5 ||148:138 ||'''5''' |-style="background: #CCFFCC" |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Saksa DV}} | 1:3 ||0:3 ||0:3 ||bgcolor=Silver|X||3 ||0 ||3 ||1:9 ||86:151||'''3''' |} {{Small| Allikas:}} [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionView.aspx?ID=271 CEV 1978/1979 Senior European Championships] {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="165" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="165" align="center"| Riik !width="260" align="center"| Geimid !width="99" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[5. oktoober|5. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Rumeenia]]''' [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|25px|Rumeenia]] ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Saksa DV}} || align=center| ('''15–3''', '''15–12''', '''15–10''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11798&ID=271&CID=2730&PID=579 ROM-GDR] |- | align=center|- || align=right| '''[[Prantsusmaa]]''' {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || align=center|'''3 - 2''' ||align=left| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || align=center|(10-15, '''16-14''', 5–15,'''15–5''', '''15-13''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11797&ID=271&CID=2730&PID=579 FRA-TCH] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[6. oktoober|6. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Prantsusmaa]]''' {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left|{{PisiLipp|Saksa DV}} || align=center| ('''15-2''', '''17–15''', '''15–11''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11799&ID=271&CID=2730&PID=579 FRA-GDR] |- | align=center|- || align=right| '''[[Tšehhoslovakkia]]''' {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}}|| align=center|'''3 - 1''' ||align=left| [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|25px|Rumeenia]] [[Rumeenia]] || align=center|('''15–13''', '''15-11''', 12-15, '''15–5''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11800&ID=271&CID=2730&PID=579 TCH-ROM] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[7. oktoober|7. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Rumeenia]]''' [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|25px|Rumeenia]] ||align=center|'''3 - 2''' || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center| (9-15, '''15-5''', '''15-13''', 5-15, '''15–8''') ||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11801&ID=271&CID=2730&PID=579 ROM-FRA] |- | align=center|- || align=right|'''[[Tšehhoslovakkia]]''' {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} || align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{PisiLipp|Saksa DV}} || align=center|(14-16, '''15–7''', '''15-6''', '''15–4''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11802&ID=271&CID=2730&PID=579 TCH-GDR] |} == Lohutusvoor == === Mängud kohtadele 7.-12. === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht tabelis !width=150| Riik !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|25px|Rumeenia]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|25px|Ungari]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_East_Germany.svg|25px|Saksa DV]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Belgium.svg|25px|Belgia]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Greece.svg|25px|Kreeka]] !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |- |'''1.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|25px|Rumeenia]] [[Rumeenia]] |bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:0''' ||'''3:0''' ||'''3:0''' ||'''3:1''' || 5||5||0 ||15:2 ||253:158||'''10''' |- |'''2.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|25px|Ungari]] [[Ungari]] |1:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:2''' || '''3:1''' ||'''3:1''' ||5 ||4 ||1||13:7|| 262:242 || '''9''' |- |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Saksa DV}} |0:3|| 0:3||bgcolor=Silver|X||2:3 ||'''3:0'''||'''3:0''' ||5 ||2||3 ||8:9 ||202:204 ||'''7''' |- |'''4.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] [[Bulgaaria]] |0:3|| 2:3||'''3:2''' ||bgcolor=Silver|X||'''3:2''' ||1:3 ||5 ||2||3 ||9:13 ||276:285 ||'''7''' |- |'''5.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Belgia}} |0:3|| 1:3||0:3 || 2:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||5 ||1||4 ||6:12 ||197:243 ||'''6''' |- |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Kreeka}} | 1:3 ||1:3 ||0:3 ||'''3:1''' ||0:3 ||bgcolor=Silver|X||5 ||1 ||4 ||5:13 ||198:256||'''6''' |} {{Small| Allikas:}} [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/competition.aspx?ID=271&PID=579 CEV 1978/1979 Senior European Championships] {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="130" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="130" align="center"| Riik !width="270" align="center"| Geimid !width="99" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[10. oktoober|10. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Rumeenia]]''' [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|25px|Rumeenia]] ||align=center|'''3 - 1''' || align=left| {{PisiLipp|Kreeka}} || align=center| (13-15, '''16–14''', '''15–1''', '''15-5''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11807&ID=271&CID=2731&PID=579 ROM-GRE] |- | align=center|- || align=right|'''[[Bulgaaria]]''' [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] || align=center|'''3 - 2''' ||align=left| {{PisiLipp|Saksa DV}} || align=center|(10-15, 12-15, '''15–12''', '''15-7''', '''15–6''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11808&ID=271&CID=2731&PID=579 BUL-GDR] |- | align=center|- || align=right|'''[[Ungari]]''' [[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|25px|Ungari]] || align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|('''15–11''', '''15-9''', 7-15, '''15–9''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11806&ID=271&CID=2731&PID=579 HUN-BEL] |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[11. oktoober|11. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Saksa DV]]''' {{Riigi ikoon|Saksa DV}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Kreeka}} || align=center| ('''15-10''', '''15-12''', '''15–8''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11810&ID=271&CID=2731&PID=579 GDR-GRE] |- | align=center|- || align=right|'''[[Rumeenia]]''' [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|25px|Rumeenia]] || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|('''15–8''', '''15-10''', '''15–13''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11811&ID=271&CID=2731&PID=579 ROM-BEL] |- | align=center|- || align=right|'''[[Ungari]]''' [[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|25px|Ungari]] || align=center|'''3 - 2''' ||align=left| [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] [[Bulgaaria]] || align=center|(4-15, '''15–10''', '''15-10''', 16,18, '''16–14''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11809&ID=271&CID=2731&PID=579 HUN-BUL] |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[12. oktoober|12. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Kreeka]]''' {{Riigi ikoon|Kreeka}} ||align=center|'''3 - 1''' || align=left| [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] [[Bulgaaria]] || align=center| ('''15-8''', '''15-11''', 12-15, '''16-14''') ||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11813&ID=271&CID=2731&PID=579 GRE-BUL] |- | align=center|- || align=right|'''[[Saksa DV]]''' {{Riigi ikoon|Saksa DV}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|('''15–7''', '''15-6''', '''15–4''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11814&ID=271&CID=2731&PID=579 GDR-BEL] |- | align=center|- || align=right|'''[[Rumeenia]]''' [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|25px|Rumeenia]] || align=center|'''3 - 1''' ||align=left| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|25px|Ungari]] [[Ungari]] || align=center|('''15–10''', 13-15, '''15-5''', '''15–10''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11812&ID=271&CID=2731&PID=579 ROM-HUN] |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[13. oktoober|13. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Ungari]]''' [[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|25px|Ungari]] ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Saksa DV}} || align=center| ('''15-11''', '''15-11''', '''15-10''') ||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11815&ID=271&CID=2731&PID=579 HUN-GDR] |- | align=center|- || align=right|'''[[Belgia]]''' {{Riigi ikoon|Belgia}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Kreeka}} || align=center|('''15–4''', '''15-8''', 13-15, '''15–10''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11816&ID=271&CID=2731&PID=579 BEL-GRE] |- | align=center|- || align=right|'''[[Rumeenia]]''' [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|25px|Rumeenia]] || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] [[Bulgaaria]] || align=center|('''15–2''', '''16-14''', '''15–11''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11817&ID=271&CID=2731&PID=579 ROM-BUL] |} == Finaalvoor == === Mängud kohtadele 1.-6. === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht tabelis !width=150| Riik !width=20 | [[Pilt:Flag_of_the_Soviet_Union.svg|25px|NSVL]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Poland.svg|25px|Poola]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Yugoslavia_(1946-1992).svg|25px|Jugoslaavia]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_France.svg|25px|Prantsusmaa]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Italy.svg|25px|Itaalia]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_the_Czech_Republic.svg|25px|Tšehhoslovakkia]] !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |-align=center bgcolor="#F7F6A8" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|NSVL}} |bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:2''' ||'''3:1''' ||'''3:0''' ||'''3:0''' || 5||5||0 ||15:3 ||256:201||'''10''' |-align=center bgcolor="#DCE5E5" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Poola}} |0:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:2''' || '''3:1''' ||'''3:0''' ||5 ||4 ||1||12:5|| 240:177 || '''9''' |-align=center bgcolor="#FFDAB9" |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Jugoslaavia}} |2:3|| 0:3||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:2'''||'''3:1''' ||5 ||3||2 ||11:9 ||248:238 ||'''8''' |- |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |1:3|| 2:3||0:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:2''' ||5 ||2||3 ||9:12 ||228:263 ||'''7''' |- |'''5.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Itaalia}} |0:3|| 1:3||2:3 || 1:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||5 ||1||4 ||7:12 ||222:249 ||'''6''' |- |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} | 0:3 ||0:3 ||1:3 ||2:3 ||0:3 ||bgcolor=Silver|X||5 ||0 ||5 ||3:15 ||182:248||'''5''' |} {{Small| Allikas:}} [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/competition.aspx?ID=271&PID=579 CEV 1978/1979 Senior European Championships] {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="130" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="165" align="center"| Riik !width="270" align="center"| Geimid !width="93" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[10. oktoober|10. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Jugoslaavia]]''' {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} ||align=center|'''3 - 1''' || align=left| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || align=center| ('''15–10''', 7-15, '''15–7''', '''15–13''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11822&ID=271&CID=2732&PID=579 YUG-TCH] |- | align=center|- || align=right| [[Poola]] {{Riigi ikoon|Poola}} || align=center|'''0 - 3''' ||align=left| '''{{PisiLipp|NSVL}}''' || align=center|('''12-15''', '''8-15''', '''7-15''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11821&ID=271&CID=2732&PID=579 POL-URS] |- | align=center|- || align=right|'''[[Prantsusmaa]]''' {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|(7-15, '''15–10''', '''15-12''', '''15–8''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11823&ID=271&CID=2732&PID=579 FRA-ITA] |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[11. oktoober|11. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Jugoslaavia]]''' {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center| ('''15-4''', '''15-11''', '''15–10''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11825&ID=271&CID=2732&PID=579 YUG-FRA] |- | align=center|- || align=right|'''[[Poola]]''' {{Riigi ikoon|Poola}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || align=center|('''15–11''', '''15-5''', '''15–5''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11826&ID=271&CID=2732&PID=579 POL-TCH] |- | align=center|- || align=right|'''[[NSVL]]''' {{Riigi ikoon|NSVL}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|('''15–9''', '''15-13''', '''15–12''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11824&ID=271&CID=2732&PID=579 URS-ITA] |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[12. oktoober|12. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Jugoslaavia]]''' {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} ||align=center|'''3 - 2''' || align=left| {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center| ('''15-13, 7-15, 14-16, '''15-9''', '''15-3''') ||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11828&ID=271&CID=2732&PID=579 YUG-ITA] |- | align=center|- || align=right| '''[[Poola]]''' {{Riigi ikoon|Poola}} || align=center|'''3 - 2''' ||align=left|{{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|(9-15, '''15–7''', 4-15, '''15-4''', '''15–5''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11829&ID=271&CID=2732&PID=579 POL-FRA] |- | align=center|- || align=right|'''[[NSVL]]''' {{Riigi ikoon|NSVL}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || align=center|('''15–13''', '''15-7''', '''15–5''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11827&ID=271&CID=2732&PID=579 URS-TCH] |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[13. oktoober|13. okt]] || align=center|- || align=right|[[Jugoslaavia]] {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} ||align=center|'''0 - 3''' || align=left| '''{{PisiLipp|Poola}}''' || align=center| ('''8-15''', '''6-15''', '''8-15''') ||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11831&ID=271&CID=2732&PID=579 YUG-POL] |- | align=center|- || align=right|'''[[NSVL]]''' {{Riigi ikoon|NSVL}} || align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|('''15–10''', '''15-11''', 8-15, '''15–8''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11830&ID=271&CID=2732&PID=579 URS-FRA] |- | align=center|- || align=right|'''[[Itaalia]]''' {{Riigi ikoon|Itaalia}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || align=center|('''15–6''', '''15-12''', '''15-11''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11832&ID=271&CID=2732&PID=579 ITA-TCH] |} == Lõplik paremusjärjestus == {{col-begin}} {{col-2}} {| class="wikitable" style="text-align: center;" !width=40|Koht !width=160|Riik |- align=center bgcolor="#F7F6A8" |'''1.''' |style="text-align:left;"|{{PisiLipp|NSVL}} |- align=center bgcolor="#DCE5E5" |'''2.''' |style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Poola}} |- align=center bgcolor="#FFDAB9" |'''3.''' |style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Jugoslaavia}} |- align=center |4. |style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |- align=center |5. |style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Itaalia}} |- align=center |6. |style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} |- align=center |7. |style="text-align:left;"|[[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|25px|Rumeenia]] [[Rumeenia]] |- align=center |8. |style="text-align:left;"|[[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|25px|Ungari]] [[Ungari]] |- align=center |9. |style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Saksa DV}} |- align=center |10. |style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] [[Bulgaaria]] |- align=center |11. |style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Belgia}} |- align=center |12. |style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Kreeka}} |} {{col-2}} {| class="center" style="text-align:center" |- !width=250|1975. aasta Euroopa meistrid<br>{{PisiLipp|NSVL}}<br>6 meistritiitel |- |} {| style="text-align: center; margin-top: 2em; margin-left: auto; margin-right: auto" |+'''12-meheline koosseis''' |- |[[Vladimir Kondra]], [[Vjatšeslav Zaitsev]], [[Vladimir Tšernõšev (võrkpallur)|Vladimir Tšernõšev]], [[Aleksandr Savin]], [[Viljar Loor]], [[Vladimir Dorohhov]], [[Aleksandr Ermilov]], [[Pavel Selivanov]], [[Oleg Moliboga]], [[Fedor Laštšenov]], [[Juri Pantšenko]], [[Juri Kuznetsov (võrkpallur)|Juri Kuznetsov]]. |- |'''Peatreener''' |- |[[Vjatšeslav Platonov]] |} {{col-end}} == Välislingid == * [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/competition.aspx?ID=271&PID=579 CEV 1978/1979 Senior European Championships] * [https://web.archive.org/web/20150629021003/http://todor66.com/volleyball/Europe/Men_1979.html Tulemused] * [https://volleybox.net/men-european-championships-1979-o6401 European Championship 1979] {{Meeste VõrkpalliEM}} [[Kategooria:Euroopa meistrivõistlused võrkpallis]] [[Kategooria:1979. aasta spordis]] puvoxea6fmn56tiw5fqyxzy7sndg81j 7213756 7213752 2026-08-13T17:22:53Z Kalle 51 7213756 wikitext text/x-wiki {{Infokast turniir | nimi = 1979. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis <br>[[Pilt:Volleyball (indoor) pictogram.svg|100px]] | kuupäevad = [[5. oktoober|5.]]– [[12. oktoober|12. okt.]] 1979 | korraldaja = {{lihtne loend| * {{PisiLipp|Prantsusmaa}} }} | Toimumiskohad | osalejaid = 12 | meister = {{riigi ikoon|NSVL}} [[NSVL]] | eelmine = [[1977. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1977]] | järgmine = [[1981. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1981]] }} '''1979. aasta [[Meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|meeste Euroopa võrkpallimeistrivõistlused]]''' olid 11. Euroopa meeste võrkpallimeistrivõistlused, mille korraldas [[Euroopa võrkpalliliit]] Confédération Européenne de Volleyball (CEV). Need toimusid mitmes [[Prantsusmaa]] linnas 5. oktoobrist kuni 12. oktoobrini 1979. aastal, finaalvoor toimus [[Pariis]]is. Alagrupimängud peeti [[Nantes]]es, [[Saint-Quentin]]is ja [[Toulouse]]s. Kahe aasta tagust tiitlit kaitses Nõukogude Liidu meeskond, kes võitis meistrivõistlused taas. [[Viljar Loor]] osales NSV Liidu koondise koosseisus kolmandat korda järjest ja tuli samas 1979. aasta Euroopa meistriks kolmas kord järjest. == Võistluste formaat == Esmalt toimus eelvoor, kus kaksteist võistkonda jagati kolme neljaliikmelisse alagruppi. Iga alagrupi kaks parimat võistkonda mängisid omavahel viimases voorus tiitli nimel. Ülejäänud võistkonnad võistlesid kohtadele seitsmendast kuni kaheteistkümnendani. Eelvoorus juba omavahel kohtunud võistkondade tulemused kanti viimasesse vooru. == Alagruppide koosseisud == {{Veerud|100%}} * I-alagrupp [[Nantes]] *{{PisiLipp|Kreeka}} *[[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|25px|Ungari]] [[Ungari]] *{{PisiLipp|NSVL}} *{{PisiLipp|Jugoslaavia}} {{veerud-piir}} * II-alagrupp [[Saint-Quentin]] *{{PisiLipp|Belgia}} *[[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] [[Bulgaaria]] *{{PisiLipp|Itaalia}} *{{PisiLipp|Poola}} {{veerud-piir}} * III-alagrupp [[Toulouse]] *{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} *{{PisiLipp|Saksa DV}} *{{PisiLipp|Prantsusmaa}} *[[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|24px]] [[Rumeenia]] {{veerud-lõpp}} == Eelvoor == === I-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht tabelis !width=150| Riik !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Poland.svg|25px|NSVL]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Yugoslavia_(1946-1992).svg|25px|Jugoslaavia]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|25px|Ungari]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Greece.svg|25px|Kreeka]] !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |-style="background: #AAFFAA" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|NSVL}} |bgcolor=Silver|X||'''3:2''' ||'''3:0''' ||'''3:0''' || 3||3||0 ||9:2 ||157:103||'''6''' |-style="background: #AAFFAA" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Jugoslaavia}} |2:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:1''' ||3 ||2 ||1||8:4|| 169:140 || '''5''' |-style="background: #CCFFCC" |'''3.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|25px|Ungari]] [[Ungari]] |0:3|| 0:3||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||3 ||1||2 ||3:7 ||106:131 ||'''4''' |-style="background: #CCFFCC" |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Kreeka}} | 0:3 ||1:3 ||1:3 ||bgcolor=Silver|X||3 ||0 ||3 ||2:9 ||107:165||'''3''' |} {{Small| Allikas:}} [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionView.aspx?ID=271 CEV 1978/1979 Senior European Championships] {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="130" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="130" align="center"| Riik !width="270" align="center"| Geimid !width="93" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[5. oktoober|5. okt]] || align=center|- || align=right| [[Jugoslaavia]] {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} ||align=center|'''2 - 3''' || align=left| '''{{PisiLipp|NSVL}}''' || align=center| ('''6–15''', 15-11, '''14–16''', 15-10, '''13–15''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11785&ID=271&CID=2728&PID=579 YUG-URS] |- | align=center|- || align=right|'''[[Ungari]]''' [[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|25px|Ungari]] || align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{PisiLipp|Kreeka}} || align=center|(11-15, '''15–4''', '''15-4''', '''18–16''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11786&ID=271&CID=2728&PID=579 HUN-GRE] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[6. oktoober|6. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Jugoslaavia]]''' {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} ||align=center|'''3 - 1''' || align=left| {{PisiLipp|Kreeka}} || align=center| ('''15-9''', 16-18, '''15–10''', '''15–12''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11788&ID=271&CID=2728&PID=579 YUG-GRE] |- | align=center|- || align=right|'''[[NSVL]]''' {{Riigi ikoon|NSVL}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|25px|Ungari]] [[Ungari]] || align=center|('''15–6''', '''15-10''', '''15–7''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11787&ID=271&CID=2728&PID=579 URS-HUN] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[7. oktoober|7. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Jugoslaavia]]''' {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|25px|Ungari]] [[Ungari]] || align=center| ('''15-12''', '''15-9''', '''15-3''') ||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11790&ID=271&CID=2728&PID=579 YUG-HUN] |- | align=center|- || align=right|'''[[NSVL]]''' {{Riigi ikoon|NSVL}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Kreeka}} || align=center|('''15–11''', '''15-4''', '''15–2''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11789&ID=271&CID=2728&PID=579 URS-GRE] |} === II-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht tabelis !width=150| Riik !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Poland.svg|25px|Poola]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Italy.svg|25px|Itaalia]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Belgium.svg|25px|Belgia]] !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |-style="background: #AAFFAA" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Poola}} |bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:1''' ||'''3:1''' || 3||3||0 ||9:3 ||171:124||'''6''' |-style="background: #AAFFAA" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Itaalia}} |1:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:1''' ||3 ||2 ||1||7:5|| 155:147 || '''5''' |-style="background: #CCFFCC" |'''3.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] [[Bulgaaria]] |1:3|| 1:3||bgcolor=Silver|X||'''3:2''' ||3 ||1||2 ||5:8 ||167:172 ||'''4''' |-style="background: #CCFFCC" |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Belgia}} | 1:3 ||1:3 ||2:3 ||bgcolor=Silver|X||3 ||0 ||3 ||4:9 ||132:182 ||'''3''' |} {{Small| Allikas:}} [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionView.aspx?ID=271 CEV 1978/1979 Senior European Championships] {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="130" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="130" align="center"| Riik !width="270" align="center"| Geimid !width="93" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[5. oktoober|5. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Itaalia]]''' {{Riigi ikoon|Itaalia}} ||align=center|'''3 - 1''' || align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || align=center| ('''15–9''', '''15–8''', 13-15, '''15–9''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11791&ID=271&CID=2729&PID=579 ITA-BEL] |- | align=center|- || align=right|'''[[Poola]]''' {{Riigi ikoon|Poola}} || align=center|'''3 - 1''' ||align=left| [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] [[Bulgaaria]] || align=center|('''15–12''', 12-15, '''15-12''', '''15–12''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11792&ID=271&CID=2729&PID=579 POL-BUL] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[6. oktoober|6. okt]] || align=center|- || align=right| '''[[Bulgaaria]]''' [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]]||align=center|'''3 - 2''' || align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || align=center| ('''15-11''', 11-15, 11-15, '''15–6''', '''15–13''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11794&ID=271&CID=2729&PID=579 BUL-BEL] |- | align=center|- || align=right| '''[[Poola]]''' {{Riigi ikoon|Poola}}|| align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|(12-15, '''15–11''', '''15-9''', '''15–7''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11793&ID=271&CID=2729&PID=579 POL-ITA] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[7. oktoober|7. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Poola]]''' {{Riigi ikoon|Poola}} ||align=center|'''3 - 1''' || align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || align=center| (12-15, '''15-4''', '''15-3''', '''15–9''') ||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11796&ID=271&CID=2729&PID=579 POL-BEL] |- | align=center|- || align=right|'''[[Itaalia]]''' {{Riigi ikoon|Itaalia}} || align=center|'''3 - 1''' ||align=left| [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] [[Bulgaaria]] || align=center|('''15–10''', '''15-12''', 10-15, '''15–12''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11795&ID=271&CID=2729&PID=579 ITA-BUL] |} === III-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht tabelis !width=150| Riik !width=20 | [[Pilt:Flag_of_the_Czech_Republic.svg|25px|Tšehhoslovakkia]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_France.svg|25px|Prantsusmaa]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|25px|Rumeenia]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_East_Germany.svg|25px|Saksa DV]] !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |-style="background: #AAFFAA" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} |bgcolor=Silver|X||2:3 ||'''3:1''' ||'''3:1''' || 3||2||1 ||8:5 ||178:138||'''5''' |-style="background: #AAFFAA" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |'''3:2''' ||bgcolor=Silver|X||2:3 ||'''3:0''' ||3 ||2 ||1||8:5|| 164:149 || '''5''' |-style="background: #CCFFCC" |'''3.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|25px|Rumeenia]] [[Rumeenia]] |1:3|| '''3:2'''||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||3 ||2||1 ||7:5 ||148:138 ||'''5''' |-style="background: #CCFFCC" |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Saksa DV}} | 1:3 ||0:3 ||0:3 ||bgcolor=Silver|X||3 ||0 ||3 ||1:9 ||86:151||'''3''' |} {{Small| Allikas:}} [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionView.aspx?ID=271 CEV 1978/1979 Senior European Championships] {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="165" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="165" align="center"| Riik !width="260" align="center"| Geimid !width="99" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[5. oktoober|5. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Rumeenia]]''' [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|25px|Rumeenia]] ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Saksa DV}} || align=center| ('''15–3''', '''15–12''', '''15–10''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11798&ID=271&CID=2730&PID=579 ROM-GDR] |- | align=center|- || align=right| '''[[Prantsusmaa]]''' {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || align=center|'''3 - 2''' ||align=left| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || align=center|(10-15, '''16-14''', 5–15,'''15–5''', '''15-13''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11797&ID=271&CID=2730&PID=579 FRA-TCH] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[6. oktoober|6. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Prantsusmaa]]''' {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left|{{PisiLipp|Saksa DV}} || align=center| ('''15-2''', '''17–15''', '''15–11''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11799&ID=271&CID=2730&PID=579 FRA-GDR] |- | align=center|- || align=right| '''[[Tšehhoslovakkia]]''' {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}}|| align=center|'''3 - 1''' ||align=left| [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|25px|Rumeenia]] [[Rumeenia]] || align=center|('''15–13''', '''15-11''', 12-15, '''15–5''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11800&ID=271&CID=2730&PID=579 TCH-ROM] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[7. oktoober|7. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Rumeenia]]''' [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|25px|Rumeenia]] ||align=center|'''3 - 2''' || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center| (9-15, '''15-5''', '''15-13''', 5-15, '''15–8''') ||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11801&ID=271&CID=2730&PID=579 ROM-FRA] |- | align=center|- || align=right|'''[[Tšehhoslovakkia]]''' {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} || align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{PisiLipp|Saksa DV}} || align=center|(14-16, '''15–7''', '''15-6''', '''15–4''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11802&ID=271&CID=2730&PID=579 TCH-GDR] |} == Lohutusvoor == === Mängud kohtadele 7.-12. === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht tabelis !width=150| Riik !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|25px|Rumeenia]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|25px|Ungari]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_East_Germany.svg|25px|Saksa DV]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Belgium.svg|25px|Belgia]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Greece.svg|25px|Kreeka]] !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |- |'''1.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|25px|Rumeenia]] [[Rumeenia]] |bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:0''' ||'''3:0''' ||'''3:0''' ||'''3:1''' || 5||5||0 ||15:2 ||253:158||'''10''' |- |'''2.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|25px|Ungari]] [[Ungari]] |1:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:2''' || '''3:1''' ||'''3:1''' ||5 ||4 ||1||13:7|| 262:242 || '''9''' |- |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Saksa DV}} |0:3|| 0:3||bgcolor=Silver|X||2:3 ||'''3:0'''||'''3:0''' ||5 ||2||3 ||8:9 ||202:204 ||'''7''' |- |'''4.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] [[Bulgaaria]] |0:3|| 2:3||'''3:2''' ||bgcolor=Silver|X||'''3:2''' ||1:3 ||5 ||2||3 ||9:13 ||276:285 ||'''7''' |- |'''5.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Belgia}} |0:3|| 1:3||0:3 || 2:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||5 ||1||4 ||6:12 ||197:243 ||'''6''' |- |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Kreeka}} | 1:3 ||1:3 ||0:3 ||'''3:1''' ||0:3 ||bgcolor=Silver|X||5 ||1 ||4 ||5:13 ||198:256||'''6''' |} {{Small| Allikas:}} [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/competition.aspx?ID=271&PID=579 CEV 1978/1979 Senior European Championships] {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="130" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="130" align="center"| Riik !width="270" align="center"| Geimid !width="99" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[10. oktoober|10. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Rumeenia]]''' [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|25px|Rumeenia]] ||align=center|'''3 - 1''' || align=left| {{PisiLipp|Kreeka}} || align=center| (13-15, '''16–14''', '''15–1''', '''15-5''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11807&ID=271&CID=2731&PID=579 ROM-GRE] |- | align=center|- || align=right|'''[[Bulgaaria]]''' [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] || align=center|'''3 - 2''' ||align=left| {{PisiLipp|Saksa DV}} || align=center|(10-15, 12-15, '''15–12''', '''15-7''', '''15–6''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11808&ID=271&CID=2731&PID=579 BUL-GDR] |- | align=center|- || align=right|'''[[Ungari]]''' [[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|25px|Ungari]] || align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|('''15–11''', '''15-9''', 7-15, '''15–9''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11806&ID=271&CID=2731&PID=579 HUN-BEL] |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[11. oktoober|11. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Saksa DV]]''' {{Riigi ikoon|Saksa DV}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Kreeka}} || align=center| ('''15-10''', '''15-12''', '''15–8''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11810&ID=271&CID=2731&PID=579 GDR-GRE] |- | align=center|- || align=right|'''[[Rumeenia]]''' [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|25px|Rumeenia]] || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|('''15–8''', '''15-10''', '''15–13''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11811&ID=271&CID=2731&PID=579 ROM-BEL] |- | align=center|- || align=right|'''[[Ungari]]''' [[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|25px|Ungari]] || align=center|'''3 - 2''' ||align=left| [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] [[Bulgaaria]] || align=center|(4-15, '''15–10''', '''15-10''', 16,18, '''16–14''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11809&ID=271&CID=2731&PID=579 HUN-BUL] |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[12. oktoober|12. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Kreeka]]''' {{Riigi ikoon|Kreeka}} ||align=center|'''3 - 1''' || align=left| [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] [[Bulgaaria]] || align=center| ('''15-8''', '''15-11''', 12-15, '''16-14''') ||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11813&ID=271&CID=2731&PID=579 GRE-BUL] |- | align=center|- || align=right|'''[[Saksa DV]]''' {{Riigi ikoon|Saksa DV}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|('''15–7''', '''15-6''', '''15–4''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11814&ID=271&CID=2731&PID=579 GDR-BEL] |- | align=center|- || align=right|'''[[Rumeenia]]''' [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|25px|Rumeenia]] || align=center|'''3 - 1''' ||align=left| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|25px|Ungari]] [[Ungari]] || align=center|('''15–10''', 13-15, '''15-5''', '''15–10''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11812&ID=271&CID=2731&PID=579 ROM-HUN] |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[13. oktoober|13. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Ungari]]''' [[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|25px|Ungari]] ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Saksa DV}} || align=center| ('''15-11''', '''15-11''', '''15-10''') ||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11815&ID=271&CID=2731&PID=579 HUN-GDR] |- | align=center|- || align=right|'''[[Belgia]]''' {{Riigi ikoon|Belgia}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Kreeka}} || align=center|('''15–4''', '''15-8''', 13-15, '''15–10''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11816&ID=271&CID=2731&PID=579 BEL-GRE] |- | align=center|- || align=right|'''[[Rumeenia]]''' [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|25px|Rumeenia]] || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] [[Bulgaaria]] || align=center|('''15–2''', '''16-14''', '''15–11''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11817&ID=271&CID=2731&PID=579 ROM-BUL] |} == Finaalvoor == === Mängud kohtadele 1.-6. === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht tabelis !width=150| Riik !width=20 | [[Pilt:Flag_of_the_Soviet_Union.svg|25px|NSVL]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Poland.svg|25px|Poola]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Yugoslavia_(1946-1992).svg|25px|Jugoslaavia]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_France.svg|25px|Prantsusmaa]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Italy.svg|25px|Itaalia]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_the_Czech_Republic.svg|25px|Tšehhoslovakkia]] !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |-align=center bgcolor="#F7F6A8" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|NSVL}} |bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:2''' ||'''3:1''' ||'''3:0''' ||'''3:0''' || 5||5||0 ||15:3 ||256:201||'''10''' |-align=center bgcolor="#DCE5E5" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Poola}} |0:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:2''' || '''3:1''' ||'''3:0''' ||5 ||4 ||1||12:5|| 240:177 || '''9''' |-align=center bgcolor="#FFDAB9" |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Jugoslaavia}} |2:3|| 0:3||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:2'''||'''3:1''' ||5 ||3||2 ||11:9 ||248:238 ||'''8''' |- |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |1:3|| 2:3||0:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:2''' ||5 ||2||3 ||9:12 ||228:263 ||'''7''' |- |'''5.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Itaalia}} |0:3|| 1:3||2:3 || 1:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||5 ||1||4 ||7:12 ||222:249 ||'''6''' |- |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} | 0:3 ||0:3 ||1:3 ||2:3 ||0:3 ||bgcolor=Silver|X||5 ||0 ||5 ||3:15 ||182:248||'''5''' |} {{Small| Allikas:}} [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/competition.aspx?ID=271&PID=579 CEV 1978/1979 Senior European Championships] {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="130" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="165" align="center"| Riik !width="270" align="center"| Geimid !width="93" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[10. oktoober|10. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Jugoslaavia]]''' {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} ||align=center|'''3 - 1''' || align=left| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || align=center| ('''15–10''', 7-15, '''15–7''', '''15–13''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11822&ID=271&CID=2732&PID=579 YUG-TCH] |- | align=center|- || align=right| [[Poola]] {{Riigi ikoon|Poola}} || align=center|'''0 - 3''' ||align=left| '''{{PisiLipp|NSVL}}''' || align=center|('''12-15''', '''8-15''', '''7-15''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11821&ID=271&CID=2732&PID=579 POL-URS] |- | align=center|- || align=right|'''[[Prantsusmaa]]''' {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|(7-15, '''15–10''', '''15-12''', '''15–8''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11823&ID=271&CID=2732&PID=579 FRA-ITA] |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[11. oktoober|11. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Jugoslaavia]]''' {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center| ('''15-4''', '''15-11''', '''15–10''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11825&ID=271&CID=2732&PID=579 YUG-FRA] |- | align=center|- || align=right|'''[[Poola]]''' {{Riigi ikoon|Poola}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || align=center|('''15–11''', '''15-5''', '''15–5''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11826&ID=271&CID=2732&PID=579 POL-TCH] |- | align=center|- || align=right|'''[[NSVL]]''' {{Riigi ikoon|NSVL}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|('''15–9''', '''15-13''', '''15–12''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11824&ID=271&CID=2732&PID=579 URS-ITA] |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[12. oktoober|12. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Jugoslaavia]]''' {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} ||align=center|'''3 - 2''' || align=left| {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center| ('''15-13, 7-15, 14-16, '''15-9''', '''15-3''') ||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11828&ID=271&CID=2732&PID=579 YUG-ITA] |- | align=center|- || align=right| '''[[Poola]]''' {{Riigi ikoon|Poola}} || align=center|'''3 - 2''' ||align=left|{{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|(9-15, '''15–7''', 4-15, '''15-4''', '''15–5''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11829&ID=271&CID=2732&PID=579 POL-FRA] |- | align=center|- || align=right|'''[[NSVL]]''' {{Riigi ikoon|NSVL}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || align=center|('''15–13''', '''15-7''', '''15–5''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11827&ID=271&CID=2732&PID=579 URS-TCH] |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[13. oktoober|13. okt]] || align=center|- || align=right|[[Jugoslaavia]] {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} ||align=center|'''0 - 3''' || align=left| '''{{PisiLipp|Poola}}''' || align=center| ('''8-15''', '''6-15''', '''8-15''') ||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11831&ID=271&CID=2732&PID=579 YUG-POL] |- | align=center|- || align=right|'''[[NSVL]]''' {{Riigi ikoon|NSVL}} || align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|('''15–10''', '''15-11''', 8-15, '''15–8''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11830&ID=271&CID=2732&PID=579 URS-FRA] |- | align=center|- || align=right|'''[[Itaalia]]''' {{Riigi ikoon|Itaalia}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || align=center|('''15–6''', '''15-12''', '''15-11''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11832&ID=271&CID=2732&PID=579 ITA-TCH] |} == Lõplik paremusjärjestus == {{col-begin}} {{col-2}} {| class="wikitable" style="text-align: center;" !width=40|Koht !width=160|Riik |- align=center bgcolor="#F7F6A8" |'''1.''' |style="text-align:left;"|{{PisiLipp|NSVL}} |- align=center bgcolor="#DCE5E5" |'''2.''' |style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Poola}} |- align=center bgcolor="#FFDAB9" |'''3.''' |style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Jugoslaavia}} |- align=center |4. |style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |- align=center |5. |style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Itaalia}} |- align=center |6. |style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} |- align=center |7. |style="text-align:left;"|[[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|25px|Rumeenia]] [[Rumeenia]] |- align=center |8. |style="text-align:left;"|[[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|25px|Ungari]] [[Ungari]] |- align=center |9. |style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Saksa DV}} |- align=center |10. |style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] [[Bulgaaria]] |- align=center |11. |style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Belgia}} |- align=center |12. |style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Kreeka}} |} {{col-2}} {| class="center" style="text-align:center" |- !width=250|1975. aasta Euroopa meistrid<br>{{PisiLipp|NSVL}}<br>6 meistritiitel |- |} {| style="text-align: center; margin-top: 2em; margin-left: auto; margin-right: auto" |+'''12-meheline koosseis''' |- |[[Vladimir Kondra]], [[Vjatšeslav Zaitsev]], [[Vladimir Tšernõšev (võrkpallur)|Vladimir Tšernõšev]], [[Aleksandr Savin]], [[Viljar Loor]], [[Vladimir Dorohhov]], [[Aleksandr Ermilov]], [[Pavel Selivanov]], [[Oleg Moliboga]], [[Fedor Laštšenov]], [[Juri Pantšenko]], [[Juri Kuznetsov (võrkpallur)|Juri Kuznetsov]]. |- |'''Peatreener''' |- |[[Vjatšeslav Platonov]] |} {{col-end}} == Välislingid == * [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/competition.aspx?ID=271&PID=579 CEV 1978/1979 Senior European Championships] * [https://web.archive.org/web/20150629021003/http://todor66.com/volleyball/Europe/Men_1979.html Tulemused] * [https://volleybox.net/men-european-championships-1979-o6401 European Championship 1979] {{Meeste VõrkpalliEM}} [[Kategooria:Euroopa meistrivõistlused võrkpallis]] [[Kategooria:1979. aasta spordis]] dvj29a0f47pf5yc3lc9qfw9miwiddfl 0 719875 7213684 7212835 2026-08-13T15:08:56Z Andres 5 7213684 wikitext text/x-wiki '''Töökiusamine''' on [[töökoht|töökohas]] asetleidev korduv ja süstemaatiline vaenulik või alandav käitumine, mis on suunatud ühe või mitme [[töötaja]] vastu. Selle käigus võib kiusatav sattuda olukorda, kus tal on raske end kaitsta või sellisele käitumisele piiri panna. Töökiusamine võib seisneda vaimses või füüsilises survestamises, ähvardamises, alandamises, sotsiaalses tõrjumises või tööalases ebavõrdses kohtlemises. Töökiusamist eristab tavalisest tööalastest erimeelsustest eelkõige käitumise korduvus ja süstemaatilisus ja kiusatava raskused enda kaitsmisel. Üksik konflikt, terav eriarvamus või ebameeldiv juhtum ei ole iseenesest veel töökiusamine. === Peamised tunnused === *Süstemaatilisus ja korduvus. Töökiusamine on korduvat või püsiv käitumismuster, mitte üksikut konflikt või eriarvamus. Käitumine võib kesta pikema aja jooksul ja korduda erinevates olukordades. *Jõudude tasakaalutus. Kiusataval võib olla raske end kaitsta, sest kiusajal võib olla ametlik võimupositsioon, suurem mõju kollektiivis või teiste töötajate toetus. Töökiusamine võib toimuda ka ühe töötaja ja mitme töötaja vahel. *Vaenulikkus ja alandav iseloom. Käitumine võib kahjustada inimese väärikust, tööalast mainet või võimalusi oma tööd teha ja muuta töökeskkonna vaenulikuks või ebaturvaliseks. *Mõju inimesele. Töökiusamine võib põhjustada stressi, ärevust, unehäireid, enesehinnangu langust, töömotivatsiooni vähenemist ja läbipõlemist ning kahjustada inimese vaimset ja füüsilist tervist. Tervisekahjustuse olemasolu ei ole siiski töökiusamise määratluse vältimatu tingimus. === Sagedasemad vormid === ;Sotsiaalne isoleerimine järjepidev ignoreerimine, tööalase teabe varjamine, suhtlusest või ühistest tegevustest põhjendamatu väljajätmine. ;Tööalane alavääristamine või põhjendamatu kritiseerimine, inimese töö tulemuste süstemaatiline halvustamine, talle ebamõistlike või alandavate ülesannete andmine või tahtlikult võimatute töötingimuste loomine. ;Isiklikud rünnakud , kuulujuttude või valeväidete levitamine, avalik alandamine, mõnitamine, karjumine või ähvardamine. ;Võimu kuritarvitamine kasutamine töötaja süstemaatiliseks survestamiseks, ähvardamiseks või alandamiseks. Näiteks võib selleks olla põhjendamatu ähvardamine vallandamisega või tööülesannete ja töötingimuste teadlik kasutamine töötaja survestamiseks. === Mida teha töökiusamise korral? === ;Dokumenteeri juhtumid kirja juhtumite kuupäevad, kellaajad, toimunu kirjeldus, osalejad ja võimalikud tunnistajad. Säilita asjakohased e-kirjad, sõnumid ja muud tõendid. ;Sea võimaluse korral piirid olukord seda võimaldab, võib kiusatavale käitumisele reageerida rahulikult ja selgelt ning öelda, et selline käitumine ei ole vastuvõetav. Otsene vastasseis ei pruugi siiski olla sobiv juhul, kui see võib olukorda halvendada või kui kiusajaks on töötaja otsene juht. ;Pöördu tööandja poole korral võib pöörduda otsese juhi, personaliosakonna, töökeskkonnavoliniku või usaldusisiku poole. Tööandjal on kohustus tagada töötajatele ohutu ja tervist hoidev töökeskkond. ;Otsi välist abi tööandja ei lahenda olukorda või kui probleem on seotud tööandja enda tegevusega, võib töötaja pöörduda nõu saamiseks [[Tööinspektsioon]]i või vajaduse korral õigusnõustaja poole. Töökiusamisega kaasnevate terviseprobleemide korral võib abi saada ka psühholoogilt või arstilt. pv0hgopwepke2g8b5jhyse37rjqntlg 0 719903 7213820 7213361 2026-08-13T20:00:21Z Kruusamägi 1530 7213820 wikitext text/x-wiki [[File:Darius Olaru - CFR Cluj vs FCSB, 17 April 2022 (cropped).jpg|pisi|Darius Olaru 2022. aastal [[FCSB]] mängijana]] '''Darius Dumitru Olaru''' (sündinud [[3. märts]]il [[1998]] [[Mediaș]]is) on [[Rumeenia]] [[jalgpallur]], kes mängib [[poolkaitsja]]na Belgia kõrgliigaklubis [[Royale Union Saint-Gilloise]] ja [[Rumeenia jalgpallikoondis]]es. Ta alustas klubikarjääri kodulinna klubides mängides. 2015. aastal debüteeris ta Rumeenia esiliigas [[Mediași CS Gaz Metan|Mediași Gaz Metani]] meeskonnas. Aastatel 2016–2019 mängis ta klubiga Rumeenia kõrgliigas. Aastatel 2020–2026 mängis ta Rumeenia kõrgliigaklubis [[FCSB]], kelle koosseisus tuli aastatel 2024 ja 2025 Rumeenia meistriks. 2026. aasta juunis sõlmis ta nelja-aastase lepingu Royale Union Saint-Gilloise'iga.<ref>{{cite web|url=https://rusg.brussels/en/news/experienced-attacking-midfielder-olaru-signs-union|title=Experienced attacking midfielder Olaru signs with Union|publisher=Union Saint-Gilloise|date=16 June 2026|accessdate=16 June 2026}}</ref> Klubi põhimeeskonnas tegi ta ametliku debüüdi 31. juulil 2026 Belgia superkarikafinaalis [[Club Brugge KV|Club Brugge]]. Royale Union võitis superkarikafinaali penaltiseeria järel; Olaru alustas mängu algkoosseisu, kuid vahetati teises poolajal välja.<ref>{{cite web|url=https://www.fanatik.ro/club-brugge-royal-union-ora-2130-darius-olaru-titular-in-supercupa-belgiei-21515143|title=Darius Olaru, primul meci, primul trofeu! Union Saint-Gilloise a câştigat Supercupa Belgiei după un meci de infarct|publisher=Fanatik.ro|lang=ro|date=31 July 2026|accessdate=1 August 2026}}</ref> Belgia kõrgliigas debüteeris ta 8. augustil mängus [[KVC Westerlo|Westerlo]] vastu; ta sekkus mängu teisel poolajal ja lõi 5:1 võidumängus Royale Unioni viienda värava.<ref>{{cite web|url=https://www.digisport.ro/fotbal/darius-olaru-primul-gol-in-belgia-romanul-a-marcat-si-a-contribuit-la-o-mare-umilinta-4421309|title=Darius Olaru, primul GOL în Belgia! Românul a marcat și a contribuit la o mare umilință|publisher=Digi Sport|lang=ro|date=8 August 2026|accessdate=9 August 2026}}</ref> Rumeenia jalgpallikoondises debüteeris Olaru 2. juunil 2021 [[sõprusmäng]]us [[Gruusia jalgpallikoondis|Gruusia]] vastu. Ta kuulus Rumeenia koondisse [[UEFA Euro 2024|2024. aasta Euroopa meistrivõistlustel]].<ref>[https://www.transfermarkt.com/darius-olaru/nationalmannschaft/spieler/395800/verein_id/3447 Darius Olaru - National team]. transfermarkt.com. Vaadatud 13.8.2026</ref> == Saavutused == ;Mediași Gaz Metan *[[Liga II]]: 2015–16 ;FCSB *[[Liga I]]: 2023–24, 2024–25 *[[Cupa României]]: 2019–20 *[[Supercupa României]]: 2024, 2025 ;Union Saint-Gilloise *[[Belgia superkarikas jalgpallis|Belgia superkarikas]]: 2026 ;Individuaalsed *Liga I hooaja sümboolne koosseis: 2020–21, 2021–22, 2023–24 == Viited == {{viited}} {{UEFA Euro 2024 Rumeenia koondis}} {{JÄRJESTA:Olaru, Darius}} [[Kategooria:Rumeenia jalgpallurid]] [[Kategooria:Sündinud 1998]] shpwzo3uomy2n1gchxopubog5pcythb 0 719910 7213594 7213546 2026-08-13T12:28:41Z Kruusamägi 1530 + pilt 7213594 wikitext text/x-wiki [[Fail:KBuitenwegportret.jpg|pisi|Kathalijne Buitenweg 2020. aastal]] '''Kathalijne Maria Buitenweg''' (sündinud [[27. märts]]il [[1970]] [[Rotterdam]]is) on [[Holland]]i poliitik, noorteaktivist ja [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige aastatel 1999–2009. == Biograafia == 15-aastaselt liitus ta noorteorganisatsiooni NIVON juhatusega, mis keskendub keskkonnaküsimustele. 1994. aastal lõpetas ta [[Amsterdami ülikool]]i Euroopa ja Ameerika uuringute erialal. Aastatel 1993–1995 oli ta Euroopa Noorteorganisatsioonide Koordinatsioonibüroo asepresident. Seejärel töötas ta roheliste vasakpoolsete poliitilise nõunikuna, esmalt Euroopa struktuurides ja seejärel riigi parlamendis. 1999. aasta valimistel valiti ta [[GroenLinks]]i nimekirjas [[Euroopa Parlament]]i. 2004. aastal kandideeris ta edukalt tagasivalimisele. Ta oli roheliste ja Euroopa Vabaliidu fraktsioonide liige ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ja eelarvekomisjoni liige. Ta oli ka ajutise komisjoni liige, mis uuris [[CIA]] väidetavat Euroopa riikide kasutamist vangide transpordiks ja ebaseaduslikuks kinnipidamiseks. Ta lahkus Euroopa Parlamendist kümne aasta pärast. Järgnevatel valimistel kandideeris ta roheliste vasakpoolsete nimekirjas (silmapaistev tegelane, kes pandi valimistulemuste parandamiseks mitteliikme ametikohale). 2017. aasta parlamendivalimistel valiti ta Tweede Kameri liikmeks. == Isiklikku == Ta on abielus endise GroenLinksi poliitiku [[Maarten van Poelgeest]]iga. Paaril on tütar ja poeg. Ta on taimetoitlane. Ta on näitleja [[Joost Buitenweg]]i õde. == Välislingid == * [https://www.europarl.europa.eu/meps/et/4504/KATHALIJNE+MARIA_BUITENWEG/history/6 Kathalijne Maria Buitenweg Euroopa Parlamendi kodulehel] {{JÄRJESTA:Buitenweg, Kathalijne}} [[Kategooria:Hollandi poliitikud]] [[Kategooria:Hollandist valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1970]] oggnciqy0pfu7f2o2wcz7oqpsvrz8jw 7213600 7213594 2026-08-13T12:52:42Z Juhan121 25066 7213600 wikitext text/x-wiki [[Fail:KBuitenwegportret.jpg|pisi|Kathalijne Buitenweg 2020. aastal]] '''Kathalijne Maria Buitenweg''' (sündinud [[27. märts]]il [[1970]] [[Rotterdam]]is) on [[Holland]]i poliitik, noorteaktivist ja [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige aastatel 1999–2009. == Biograafia == 15-aastaselt liitus ta noorteorganisatsiooni NIVON juhatusega, mis keskendub keskkonnaküsimustele. 1994. aastal lõpetas ta [[Amsterdami ülikool]]i Euroopa ja Ameerika uuringute erialal. Aastatel 1993–1995 oli ta Euroopa Noorteorganisatsioonide Koordinatsioonibüroo asepresident. Seejärel töötas ta roheliste vasakpoolsete poliitilise nõunikuna, esmalt Euroopa struktuurides ja seejärel riigi parlamendis. 1999. aasta valimistel valiti ta [[GroenLinks]]i nimekirjas [[Euroopa Parlament]]i. 2004. aastal kandideeris ta edukalt tagasivalimisele. Ta oli roheliste ja Euroopa Vabaliidu fraktsioonide liige ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ja eelarvekomisjoni liige. Ta oli ka ajutise komisjoni liige, mis uuris [[CIA]] väidetavat Euroopa riikide kasutamist vangide transpordiks ja ebaseaduslikuks kinnipidamiseks. Ta lahkus Euroopa Parlamendist kümne aasta pärast. 2017. aasta parlamendivalimistel valiti ta Tweede Kameri liikmeks. == Isiklikku == Ta on abielus endise GroenLinksi poliitiku [[Maarten van Poelgeest]]iga. Paaril on tütar ja poeg. Ta on taimetoitlane. Ta on näitleja [[Joost Buitenweg]]i õde. == Välislingid == * [https://www.europarl.europa.eu/meps/et/4504/KATHALIJNE+MARIA_BUITENWEG/history/6 Kathalijne Maria Buitenweg Euroopa Parlamendi kodulehel] {{JÄRJESTA:Buitenweg, Kathalijne}} [[Kategooria:Hollandi poliitikud]] [[Kategooria:Hollandist valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1970]] lh5x3rsnpjq05wf97ak3z73qmsdwozn 0 719912 7213590 2026-08-13T12:03:13Z Kruusamägi 1530 Uus lehekülg: '{{täpsustus}} '''8''' ehk '''[[kaheksa]]''' on arv. '''[[8]]''' on aasta. Ühistranspordiliinide kohta vaata: * [[8 (Tallinna bussiliin)]] * [[8 (Tallinna trolliliin)]] * [[8 (Tartu bussiliin)]]' 7213590 wikitext text/x-wiki {{täpsustus}} '''8''' ehk '''[[kaheksa]]''' on arv. '''[[8]]''' on aasta. Ühistranspordiliinide kohta vaata: * [[8 (Tallinna bussiliin)]] * [[8 (Tallinna trolliliin)]] * [[8 (Tartu bussiliin)]] trnga8ydagox8yz4qkd4n8putnbujkn 1 719913 7213595 2026-08-13T12:30:10Z Kruusamägi 1530 Uus lehekülg: 'Kudas täpselt mõista lauset: "Järgnevatel valimistel kandideeris ta roheliste vasakpoolsete nimekirjas (silmapaistev tegelane, kes pandi valimistulemuste parandamiseks mitteliikme ametikohale)"? ~~~~' 7213595 wikitext text/x-wiki Kudas täpselt mõista lauset: "Järgnevatel valimistel kandideeris ta roheliste vasakpoolsete nimekirjas (silmapaistev tegelane, kes pandi valimistulemuste parandamiseks mitteliikme ametikohale)"? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 13. august 2026, kell 15:29 (EEST) 71clvry7kgdkx0n7guzdzyt7umdnbc6 7213601 7213595 2026-08-13T12:54:37Z Juhan121 25066 /* */ Vastus 7213601 wikitext text/x-wiki Kudas täpselt mõista lauset: "Järgnevatel valimistel kandideeris ta roheliste vasakpoolsete nimekirjas (silmapaistev tegelane, kes pandi valimistulemuste parandamiseks mitteliikme ametikohale)"? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 13. august 2026, kell 15:29 (EEST) :On tõesti segane lause (tõlkisin inglise keelest), eemaldasin [[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 13. august 2026, kell 15:54 (EEST) 1xr2lmgzk9z99ubzqk4cixtmjuv5usy 0 719914 7213614 2026-08-13T13:29:06Z Avjoska 1538 Ümbersuunamine lehele [[Kathalijne Buitenweg]] 7213614 wikitext text/x-wiki #suuna [[Kathalijne Buitenweg]] 2xbwm03hzjpvpbg9ru3yyfg26rb5qs7 0 719915 7213629 2026-08-13T13:47:02Z Juhan121 25066 Uus lehekülg: ''''Saskia Bricmont''' (sündinud [[16. märts]]il [[1985]] [[Tournai]]s) on [[Belgia]] prantsuskeelne poliitik, Ta on aastast [[2019]] [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige. Euroopa Parlamendis kuulub ta fraktsiooni [[Rohelised/Euroopa Vabaliit]]. == Biograafia == Ta lõpetas ''Université libre de Bruxelles'''i politoloogia ja rahvusvaheliste suhete erialal ning omandas samas ülikoolis magistrikraadi Euroopa uuringutes. Ta liitus [[Ecolo]] (''Écologistes Confé...' 7213629 wikitext text/x-wiki '''Saskia Bricmont''' (sündinud [[16. märts]]il [[1985]] [[Tournai]]s) on [[Belgia]] prantsuskeelne poliitik, Ta on aastast [[2019]] [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige. Euroopa Parlamendis kuulub ta fraktsiooni [[Rohelised/Euroopa Vabaliit]]. == Biograafia == Ta lõpetas ''Université libre de Bruxelles'''i politoloogia ja rahvusvaheliste suhete erialal ning omandas samas ülikoolis magistrikraadi Euroopa uuringutes. Ta liitus [[Ecolo]] (''Écologistes Confédérés pour l'organisation de luttes originales'') parteiga ja töötas poliitilise nõunikuna partei parlamendirühmas, regionaalministri [[Évelyne Huytebroeck]]i kabinetis ja partei struktuurides. [[2012]]. aastal valiti ta [[Ath]]i linnavolikogu liikmeks. Hiljem töötas ta Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse Eurometropolis Lille-Kortrijk-Tournai administratsioonis. [[2019. aasta Euroopa Parlamendi valimised|2019. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] valiti ta [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liikmeks. Ta kandideeris edukalt tagasivalimisele [[2024]]. aastal. == Välislingid == * [https://www.europarl.europa.eu/meps/et/197470/SASKIA_BRICMONT/home Saskia Bricmont Euroopa Parlamendi kodulehel] {{JÄRJESTA:Bricmont, Saskia}} [[Kategooria:Belgia poliitikud]] [[Kategooria:Belgiast valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1985]] e3knkfgddojijxo04sze7t9cqdarvf7 0 719916 7213652 2026-08-13T14:44:21Z IvarGl 201039 Uus lehekülg: '{{Taksonitabel | nimi = Joonsuru | pilt = Hyles livornica.jpg | pildi_laius = 240px | värvus = putukad | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | seisundi_ref = <ref> van Deijk, J., Parsons, M. & van Swaay, C. (2024). [https://www.iucnredlist.org/species/260037666/260037681 Hyles livornica]. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. [[IUCN]] 2026.</ref> | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = Liblikal...' 7213652 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Joonsuru | pilt = Hyles livornica.jpg | pildi_laius = 240px | värvus = putukad | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | seisundi_ref = <ref> van Deijk, J., Parsons, M. & van Swaay, C. (2024). [https://www.iucnredlist.org/species/260037666/260037681 Hyles livornica]. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. [[IUCN]] 2026.</ref> | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Surulased]] ''Sphingidae'' | alamsugukond = [[Päevasurulased]] ''Macroglossinae'' | perekond = [[Vöötsuru]] ''Hyles'' | liik = '''Joonsuru''' | binaarne = ''Hyles livornica'' | binaarse_autor = [[Eugenius Johann Christoph Esper|Esper]], 1780 | sünonüümid = {{collapsible list| *''Celerio lineata obscurata'' (Niepelt, 1922) *''Celerio lineata saharae'' (Gehlen, 1932) *''Celerio lineata tatsienluica'' (Oberthür, 1916) *''Celerio livornica perlimbata'' (Abbayes, 1932) *''Hyles renneri'' (Eitschberger, Danner & Surholt, 1998) *''Sphinx livornica'' (Esper, 1780) *''Phinx koechlini'' (Fuessly, 1781) }} | seisund = LC }} '''Joonsuru''' (''Hyles'' ''livornica'') on [[Surulased|surulaste]] [[Sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[vöötsuru]] [[Perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[liblikas]]. == Nimetuse etümoloogia == Eestikeelne nimetus viitab liblika eestiibadel paiknevatele heledatele joontele ja valgetele tiivasoontele. Ladinakeelne nimetus ''livornica'' viitab aga Itaalia linnale [[Livorno|Livornole]], mille lähedalt pärines liigi esmakirjelduse aluseks olnud isend<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Gestreepte pijlstaart |url=https://vlinderstichting.nl/vlinder/gestreepte-pijlstaart/ |vaadatud=2026-08-13 |väljaanne=Vlinderstichting |keel=nl-NL}}</ref>. == Välimus ja tunnused == Joonsuru tiibade siruulatus on 60–80 mm.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Bellmann |eesnimi=Heiko |pealkiri=Liblikad. Välimääraja. |lehekülg=60}}</ref> Pea ja rindmik on valdavalt oliivpruunid ning neid ääristavad selged valkjad või kreemikad triibud. Rindmiku ülaosas paikneb kaks iseloomulikku heledat pikisuunalist joont. Tagakeha on oliivpruun ning selle lülide piiridel vahelduvad valged ja mustad jooned. Keha on surulastele iseloomulikult jässakas ja voolujooneline. Eestiivad on pikad ja kitsad ning nende põhivärvus varieerub oliivpruunist beežikaspruunini. Tiiba läbib siseosast tipu suunas kitsas kreemikas või valkjas diagonaalne vööt. Joonsuru kõige iseloomulikum tunnus on valkjad kuni kollakasvalged sooned, mis moodustavad tumedamal tiivapinnal selge joonelise mustri. Välisserva piirkond on põhivärvusest veidi heledam ning mõnel isendil võib eestiival esineda väike tume täpp. Tagatiibade keskosa on erk roosakas kuni roosakaspunane, tiiva alus ja lai välisserva vööt aga mustjad, tiiva servas leidub ka heledaid ja valkjaid alasid. Tundlad on pruunikad või tumedad oliivpruunid ning nende tipud on heledad. Liblikal esinevad järgmised vormid<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Hyles livornica |url=https://tpittaway.neocities.org/sphinx/h_liv |vaadatud=2026-08-13 |väljaanne=tpittaway.neocities.org}}</ref>: * f. ''saharae'' – eestiibade oliivpruun põhivärvus ja tumedamad mustrielemendid on nõrgemad ning kogu liblikas jätab heledama mulje <gallery mode="packed"> Fail:Hyles livornica BMNHE274445 male up.jpg|♂ Fail:Hyles livornica BMNHE274445 male un.jpg|♂△ Fail:Hyles livornica BMNHE274446 female up.jpg|♀ Fail:Hyles livornica BMNHE274446 female un.jpg|♀△ </gallery> == Alamliigid == Joonsurul tänapäevases taksonoomilises käsitluses alamliike üldiselt ei eristata.<ref name=":1" /> == Elupaik == Tegemist on avamaastikuliigiga, kes elutseb [[Poolkõrb|poolkõrbetes]], [[Stepp|steppides]], [[Savann|savannides]], kuivadel kivistel [[Nõlv|nõlvadel]], kaljumaastikel, hõreda taimestikuga [[Rohumaa|rohumaadel]], ruderaalaladel, viinamarjaistandustes, [[Aed|aedades]] ja teistel avatud ning päikeselistel aladel.<ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=European Lepidoptera and their ecology: Hyles livornica |url=https://www.pyrgus.de/Hyles_livornica_en.html |vaadatud=2026-08-13 |väljaanne=www.pyrgus.de}}</ref> Eriti iseloomulikud on liigile kuivad ja poolkuivad piirkonnad, kus leidub röövikute toidutaimi. == Levila == === Püsilevila === [[Fail:Hyles livornica habitat map.png|pisi|Punasega on tähistatud püsilevila, kollasega aga migratsioonialad]] Troopilise ja lähistroopilise levikuga liik, kelle püsilevila hõlmab suurt osa [[Aafrika|Aafrikast]] ning ulatub sealt läbi [[Lähis-Ida]] ja [[Kesk-Aasia]] [[Pakistan|Pakistani]], [[India]] ja [[Hiina|Hiinani]]. Euroopas piirdub püsiv levila peamiselt [[Vahemere piirkond|Vahemere piirkonna]] kõige lõunapoolsemate rannikualade ja saartega, muu hulgas esineb liik püsivalt [[Sardiinia|Sardiinias]]. Liik on levinud ka [[Kanaari saared|Kanaari saartel]], kus püsivad populatsioonid paiknevad eeskätt idapoolsematel saartel, läänepoolsetele saartele jõuab joonsuru sageli rändajana.<ref name=":2" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=Hyles |url=https://www.nic.funet.fi/pub/sci/bio/life/insecta/lepidoptera/ditrysia/bombycoidea/sphingidae/macroglossinae/hyles/ |vaadatud=2026-08-13 |väljaanne=www.nic.funet.fi}}</ref> Leitud ka [[Prantsuse Guajaana|Prantsuse Guajaanast]], kus liik on hästi kohastunud, ent ei näi oma levilat laiendavat.<ref name=":3">{{Netiviide |kuupäev=2015-11-30 |pealkiri=Hyles livornica |url=https://sphingidae-haxaire.com/index.php/macroglossinae-2/hyles-livornica/ |vaadatud=2026-08-13 |väljaanne=Les Sphingidae de France |keel=fr-FR}}</ref> === Migratsioon === Soojadel aastatel liigub osa Aafrika, Lähis-Ida ja Vahemere piirkonna populatsioonidest kevadel põhja poole ning soodsate ilmastiku- ja tuuleolude korral jõuavad isendid [[Lääne-Euroopa|Lääne-]], [[Kesk-Euroopa|Kesk-]] ja [[Ida-Euroopa|Ida-Euroopasse]], [[Briti saared|Briti saartele]] ning [[Skandinaavia|Skandinaaviasse]].<ref name=":2" /> Eestis on ta väga haruldane. == Lennuaeg == [[Põhja-Aafrika|Põhja-Aafrikas]] võib joonsuru valmikuid kohata peaaegu kogu aasta jooksul, peamiselt jaanuari lõpust novembrini, arvukam on liik veebruaris ja märtsis ning uuesti mais. Vahemere piirkonnas ja Kesk-Euroopas ilmuvad esimesed põhja poole rändavad isendid tavaliselt kevadel, sageli aprilli teisest poolest või mais, ning sisseränne jätkub suve jooksul. Kesk-Euroopas koorub sisserännanud liblikate järglaste põlvkond alates juuli keskpaigast ning valmikuid võib kohata hilissuveni ja varasügiseni.<ref name=":2" /> Lääne- ja Põhja-Euroopas jääb põhiline lennuaeg maist septembrini, harvem võib rändisendeid kohata ka oktoobris<ref name=":0" />. == Rööviku areng == Emane joonsuru muneb munad rööviku toidutaimede rohelistele osadele, eeskätt lehtedele. Munad võivad paikneda nii lehe üla- kui ka alaküljel ning need munetakse üksikult või väikeste rühmadena.<ref name=":4">{{Netiviide |perekonnanimi=ALI |kuupäev=2023-05-31 |pealkiri=Rubrica “Metamorfosi” #36: Hyles livornica |url=https://www.lepidoptera.life/2023/06/01/rubrica-metamorfosi-36-hyles-livornica/ |vaadatud=2026-08-13 |väljaanne=Associazione Lepidotterologica Italiana - ALI |keel=en-US}}</ref> Värskelt munetud muna on läikiv ja kahvaturoheline, kuju poolest on ovaalne või peaaegu kerajas, ligikaudu 1,0 mm lai ja 1,1 mm pikk.<ref name=":5">{{Netiviide |pealkiri=Hyles livornica {{!}} Yleiskuvaus {{!}} Suomen Lajitietokeskus |url=https://laji.fi/taxon/MX.61489 |vaadatud=2026-08-13 |väljaanne=laji.fi |keel=fi}}</ref> Äsja koorunud joonsuru röövik on umbes 4 mm pikk ja väga hele, rohekaskollase või rohekasvalge põhivärvusega. Kehal paiknevad hõredalt väikesed mustad täpid ning pea, pikk pärasarv ja rindmikujalad on tumepruunid kuni peaaegu mustad. Selja keskosas kulgeb õhuke kollakas pikijoon. Pärast esimest kestumist muutub rööviku põhivärvus märgatavalt tumedamaks ning keha kummalegi küljele ilmub hele selgkülgmine vööt, millel paikneb igal lülil kollakas, tumedama servaga laik, ning sellest allpool teine hele külgvööt. Pärasarv jääb selles järgus mustaks ning keha külgedele tekib peen valkjas täpistus. Kolmandas kasvujärgus rööviku üldine muster enam oluliselt ei muutu, kuid keha ja pärasarv kasvavad ning külgmised tähnid muutuvad selgemaks. Neljandat kasvujärku iseloomustab pärasarve aluse muutumine pruunikasoranžiks. Rööviku põhivärvus sõltub tugevalt kasvutingimustest: külmemates piirkondades röövik võib olla peaaegu must, samas kui kuumades ja kuivades tingimustes röövik võib olla palju heledam. Heledatel vormidel on suured kollased, kitsa musta servaga külgmised laigud, kollakas seljajoon ja pea telliskivipunane.<ref name=":1" /><ref name=":4" /> Täiskasvanud röövik on tavaliselt umbes 65–80 mm pikk<ref name=":5" />. Tema värvus on väga muutlik ning võib ulatuda tumerohelisest ja oliivrohelisest peaaegu mustani, kuumades poolkõrbe- ja kõrbealades esineb ka kahvatuid rohelisi vorme. Keha on kaetud arvukate kollakate või valkjate täppidega. Külgedel kulgevad heledad vöödid, millel paikneb rida kollaseid kuni punakaid musta äärisega laike. Seljajoon võib olla must, pruunikaspunane või kollakas. Pea on sageli punakas või mustjas.<ref name=":1" /><ref name=":4" /><ref name=":5" /> Vahetult enne nukkumist lõpetab röövik söömise ja hakkab aktiivselt sobivat nukkumiskohta otsima, seejärel liigub ta sobivat nukkumiskohta otsides ringi, mistõttu võib nukkumiseelseid röövikuid sageli näha kõnniteedel, radadel ja puude ümbruses. Nukkumine toimub tavaliselt maapinnal taimekõdus või mullas, kus ta moodustab lihtsa nukukambri, mille seinu võivad koos hoida üksikud siidiniidid. Nukk on ligikaudu 30–45 mm pikk, värvus varieerub kollakaspruunist pruunini. Tagakeha lõpus paiknev kremaster on suur, teravatipuline ja veidi kõhupoole kaardunud. Liblikas talvitub nukuna, kuid ainult kohtades, kus talv pole külm.<ref name=":1" /><ref name=":4" /><ref name=":5" /> Röövik toitub enamasti [[Oblikas|oblikatel]] ja [[Kirburohi|kirburohudel]]. Teiste toidutaimede hulka kuuluvad näiteks [[viinapuu]], [[metsviinapuu]], [[Madar|madarad]], [[Teeleht|teelehed]], [[Pajulill|pajulilled]], [[Lõvilõug|lõvilõuad]], [[Fuksia|fuksiad]], [[seigleht]], [[eemeks]], [[rohtlaliilia]], [[peet]], [[spargel]], [[Pelargoon|pelargooniad]], [[Akaatsia|akaatsiad]] jne.<ref name=":1" /><ref name=":4" /><ref name=":3" /> Väga arvukatel esinemisaastatel võib liik kahjustada ka viinamarjaistandusi.<ref name=":1" /><gallery mode="packed"> Fail:Hyles livornica.egg.jpg|Munad Fail:Hyles.livornica.caterpillar.jpg|Röövik Fail:Hyles livornica (Pakistan, Islamabad) (Muhammad Ather Rafi) pupa 1.jpg|Nukk </gallery> == Looduslikud vaenlased == Joonsuru röövikutel on registreeritud vähe parasitoide, kuid enamasti parasiteerivad kiinlaste sugukonda kuuluvad liigid, näiteks ''Chetogena aegyptiaca'', ''Drino imberbis'', ''Drino vicina'', ''Exorista sorbillans'' ja ''Nemorilla maculosa''.<ref name=":1" /> == Viited == <references /> == Välislingid == {{commons|Hyles livornica}} * {{Elurikkus}} [[Kategooria:Surulased]] [[Kategooria:Eesti liblikalised]] 18eebsuv973gh29vxjazx8fvkl18d5u 1 719917 7213728 2026-08-13T16:14:45Z Andres 5 Uus lehekülg: 'Teen ettepaneku reserveerida see lehekülg Elea Zenonile. --~~~~' 7213728 wikitext text/x-wiki Teen ettepaneku reserveerida see lehekülg Elea Zenonile. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. august 2026, kell 19:14 (EEST) f0wy8x39w9s8mks68lopwelc00qip1w 0 719918 7213764 2026-08-13T17:31:21Z Juhan121 25066 Uus lehekülg: ''''Marije Cornelissen''' (sündinud [[9. märts]]il [[1974]] [[Leeuwarderadeel]]is) on [[Holland]]i poliitik. Ta sündis aastal [[1974]] [[Leeuwarderadeel]]is (asub [[Friisimaa provints]]is). Ta kasvas üles vasakpoolses ja feministlikus peres. Noorena osales ta meeleavaldustel massihävitusrelvade olemasolu vastu [[Holland]]is. Ateistina käis ta katoliiklikus algkoolis. Ta õppis [[Utrechti ülikool]]is rahvusvahelisi suhteid, spetsialiseerudes konfliktiuuringutele. 19...' 7213764 wikitext text/x-wiki '''Marije Cornelissen''' (sündinud [[9. märts]]il [[1974]] [[Leeuwarderadeel]]is) on [[Holland]]i poliitik. Ta sündis aastal [[1974]] [[Leeuwarderadeel]]is (asub [[Friisimaa provints]]is). Ta kasvas üles vasakpoolses ja feministlikus peres. Noorena osales ta meeleavaldustel massihävitusrelvade olemasolu vastu [[Holland]]is. Ateistina käis ta katoliiklikus algkoolis. Ta õppis [[Utrechti ülikool]]is rahvusvahelisi suhteid, spetsialiseerudes konfliktiuuringutele. [[1990]]. aastatel hakkas ta osalema roheliste vasakpoolsete poliitikas. Ta oli [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liikme [[Nel van Dijk]]i assistent naiste õiguste alal. Samuti töötas ta Euroopa Rohelise Partei kontoris, koordineerides Ida- ja Lääne-Euroopa roheliste parteide koostööd. Aastatel 2002–2003 oli ta partei rahvusvaheliste suhete sekretär, korraldades Iraagi sõja vastaseid meeleavaldusi. Kuni 2009. aastani töötas ta [[Põhja-Hollandi provints]]is diskrimineerimise vastu võitlemise büroos. [[2004]]. aastal kandideeris ta edutult Euroopa Parlamenti. [[2009]]. aasta valimistel kandideeris ta uuesti, seekord [[GroenLinks]]i valimisnimekirja kolmandalt kohalt. Pärast mandaadi saamist [[Euroopa Parlament]]i liitus ta roheliste ja Euroopa Vabaliidu fraktsiooniga (selle aseesimehena), samuti tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoniga. Ta oli [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige [[14. juuli]]st [[2009]] kuni [[1. juuli]]ni [[2014]]. == Välislingid == * [https://www.europarl.europa.eu/meps/et/96726/MARIJE_CORNELISSEN/history/7 Marije Cornelissen Euroopa Parlamendi kodulehel] {{JÄRJESTA:Cornelissen, Marije}} [[Kategooria:Hollandi poliitikud]] [[Kategooria:Hollandist valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1974]] 83h11effaiihco0egy23ogr1r757wis 1 719919 7213775 2026-08-13T18:02:03Z Nimelik 60716 /* Nukleosüntees */ uus alaosa 7213775 wikitext text/x-wiki == Nukleosüntees == Han fick priset med motiveringen "för hans teoretiska och experimentella studier av de kärnreaktioner, som är av betydelse för de kemiska elementens bildning i universum" "for his theoretical and experimental studies of the nuclear reactions of importance in the formation of the chemical elements in the universe" Ta sai Nobeli preemia (koos [[Subrahmanyan Chandrasekhar]]iga) oma teoreetilise ja eksperimentaalse uurimuse eest, mis käsitles tuumareaktsioonide olulisust keemiliste elementide tekkimisel universumis. Ta uuris [[nukleosüntees]]i tähtedes? [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 13. august 2026, kell 21:02 (EEST) j4as4qp010x9w852rj7l2idah09uvyf 0 719920 7213783 2026-08-13T18:15:57Z Svencapoeira 67038 Uus lehekülg: '{{Taksonitabel | nimi = Suur nikerseen | värvus = seened | pilt = Suur nikerseen.jpg | pildi_seletus = Suur nikerseen ''Simocybe sumptuosa'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | alamhõimkond = ''[[Agaricomycotina]]'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = ''[[Crepidotaceae]]'' | perekond = Nikerse...' 7213783 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Suur nikerseen | värvus = seened | pilt = Suur nikerseen.jpg | pildi_seletus = Suur nikerseen ''Simocybe sumptuosa'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | alamhõimkond = ''[[Agaricomycotina]]'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = ''[[Crepidotaceae]]'' | perekond = [[Nikerseen]] ''Simocybe'' | liik = '''Suur nikerseen''' ''Simocybe sumptuosa'' }} '''Suur nikerseen''' (''Simocybe sumptuosa'') on [[šampinjonilaadsed|šampinjonilaadsete]] seltsi kuuluv liik [[seened|seeni]]. Seen kasvab lehtpuude lamatüvedel. == Välislingid == * {{Elurikkus|174868}} [[Kategooria:Agaricomycetes]] mxutwpocl89lkwck7czqigzjdcstmwj 0 719921 7213785 2026-08-13T18:21:58Z Kalle 51 Uus lehekülg: '{{Infokast turniir | nimi = 1981. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis <br>[[Pilt:Volleyball (indoor) pictogram.svg|100px]] | kuupäevad = [[19. september|19.]]– [[27. september|27. okt.]] sept | korraldaja = {{lihtne loend| * [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] [[Bulgaaria]] }} | Toimumiskohad | osalejaid = 12 | meister = {{riigi ikoon|NSVL}} [[NSVL]] | eelmine = [[1979. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1979]] | järgmine =...' 7213785 wikitext text/x-wiki {{Infokast turniir | nimi = 1981. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis <br>[[Pilt:Volleyball (indoor) pictogram.svg|100px]] | kuupäevad = [[19. september|19.]]– [[27. september|27. okt.]] sept | korraldaja = {{lihtne loend| * [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] [[Bulgaaria]] }} | Toimumiskohad | osalejaid = 12 | meister = {{riigi ikoon|NSVL}} [[NSVL]] | eelmine = [[1979. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1979]] | järgmine = [[1983. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1983]] }} '''1981. aasta [[Meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|meeste Euroopa võrkpallimeistrivõistlused]]''' olid kaheteistkümnendad meistrivõistlused, mille korraldas [[Euroopa võrkpalliliit]] Confédération Européenne de Volleyball (CEV). Need toimusid mitmes [[Bulgaaria]] linnas, 19.–27. septembrini 1981. aastal. Finaalvoor toimus [[Varna]]s. Alagruppide matšid peeti [[Pazardžik]]is, [[Burgas]]is ja Varnas. Võistluse võitis taas Nõukogude Liit, mis oli nende kaheksas tiitel ja kuues kord järjest. [[Viljar Loor]] osales NSV Liidu koondise koosseisus neljandat korda järjest ja tuli samas 1981. aasta Euroopa meistriks neljandat kord. == Võistluste formaat == Esmalt toimus eelvoor, kus kaksteist võistkonda jagati kolme neljaliikmelisse alagruppi. Iga alagrupi kaks parimat võistkonda mängisid omavahel viimases voorus tiitli nimel. Ülejäänud võistkonnad võistlesid kohtadele seitsmendast kuni kaheteistkümnendani. Eelvoorus juba omavahel kohtunud võistkondade tulemused kanti viimasesse vooru. == Alagruppide koosseisud == {{Veerud|100%}} * I-alagrupp [[Pazardžik]] *{{PisiLipp|Saksa DV}} *{{PisiLipp|Prantsusmaa}} *{{PisiLipp|NSVL}} *[[Pilt:Flag_of_Germany.svg|25px]] [[Saksa FV]] {{veerud-piir}} * II-alagrupp [[Burgas]] *{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} *{{PisiLipp|Itaalia}} *{{PisiLipp|Poola}} *{{PisiLipp|Hispaania}} {{veerud-piir}} * III-alagrupp [[Varna]] *[[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] [[Bulgaaria]] *{{PisiLipp|Soome}} *[[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|24px]] [[Rumeenia]] *{{PisiLipp|Jugoslaavia}} {{veerud-lõpp}} == Eelvoor == === I-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht tabelis !width=150| Riik !width=20 | [[Pilt:Flag_of_the_Soviet_Union.svg|25px|NSVL]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_East_Germany.svg|25px|Saksa DV]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_France.svg|25px|Prantsusmaa]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|25px|Saksa FV]] !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |-style="background: #AAFFAA" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|NSVL}} |bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:1''' ||'''3:0''' || 3||3||0 ||9:1 ||145:74||'''6''' |-style="background: #AAFFAA" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Saksa DV}} |0:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:2''' ||'''3:0''' ||3 ||2 ||1||6:5|| 126:132 || '''5''' |-style="background: #CCFFCC" |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |1:3|| 2:3||bgcolor=Silver|X||'''3:2''' ||3 ||1||2 ||6:8 ||169:176 ||'''4''' |-style="background: #CCFFCC" |'''4.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|25px]] [[Saksa FV]] | 0:3 ||0:3 ||2:3 ||bgcolor=Silver|X||3 ||0 ||3 ||2:9 ||98:156 ||'''3''' |} === II-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht tabelis !width=150| Riik !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Poland.svg|25px|Poola]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_the_Czech_Republic.svg|25px|Tšehhoslovakkia]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Italy.svg|25px|Itaalia]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Spain.svg|25px|Hispaania]] !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |-style="background: #AAFFAA" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Poola}} |bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:0''' ||'''3:0''' || 3||3||0 ||9:1 ||146:76||'''6''' |-style="background: #AAFFAA" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} |1:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:1''' ||3 ||2 ||1||7:4|| 141:121 || '''5''' |-style="background: #CCFFCC" |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Itaalia}} |0:3|| 0:3||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||3 ||1||2 ||3:6 ||100:103 ||'''4''' |-style="background: #CCFFCC" |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Hispaania}} | 0:3 ||1:3 ||0:3 ||bgcolor=Silver|X||3 ||0 ||3 ||1:9 ||57:144 ||'''3''' |} === III-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht tabelis !width=150| Riik !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|25px|Rumeenia]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px|Bulgaaria]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Finland.svg|25px|Soome]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Yugoslavia_(1946-1992).svg|25px|Jugoslaavia]] !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |-style="background: #AAFFAA" |'''1.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|25px|Rumeenia]] [[Rumeenia]] |bgcolor=Silver|X||'''3:2''' ||'''3:2''' ||'''3:2''' || 3||3||0 ||9:6 ||198:188||'''6''' |-style="background: #AAFFAA" |'''2.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] [[Bulgaaria]] |2:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:2''' ||3 ||2 ||1||8:5|| 173:157 || '''5''' |-style="background: #CCFFCC" |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Soome}} |2:3|| 0:3||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||3 ||1||2 ||5:6 ||142:146 ||'''4''' |-style="background: #CCFFCC" |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Jugoslaavia}} | 2:3 ||2:3 ||0:3 ||bgcolor=Silver|X||3 ||0 ||3 ||4:9 ||153:175||'''3''' |} == Lohutusvoor == === Mängud kohtadele 7.-12. === == Finaalvoor == === Mängud kohtadele 1.-6. === == Lõplik paremusjärjestus == == Välislingid == * [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/competition.aspx?ID=272&PID=580 CEV 1980/1981 Senior European Championships] * [https://web.archive.org/web/20150628203644/http://todor66.com/volleyball/Europe/Men_1981.html Tulemused] * [https://volleybox.net/men-european-championships-1981-o6400 European Championship 1981] {{Meeste VõrkpalliEM}} [[Kategooria:Euroopa meistrivõistlused võrkpallis]] [[Kategooria:1981. aasta spordis]] msd7m51c43ks0mhcsw4y09osj06r5f4 7213859 7213785 2026-08-13T21:59:23Z Kalle 51 7213859 wikitext text/x-wiki {{Infokast turniir | nimi = 1981. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis <br>[[Pilt:Volleyball (indoor) pictogram.svg|100px]] | kuupäevad = [[19. september|19.]]– [[27. september|27. okt.]] sept | korraldaja = {{lihtne loend| * [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] [[Bulgaaria]] }} | Toimumiskohad | osalejaid = 12 | meister = {{riigi ikoon|NSVL}} [[NSVL]] | eelmine = [[1979. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1979]] | järgmine = [[1983. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1983]] }} '''1981. aasta [[Meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|meeste Euroopa võrkpallimeistrivõistlused]]''' olid kaheteistkümnendad meistrivõistlused, mille korraldas [[Euroopa võrkpalliliit]] Confédération Européenne de Volleyball (CEV). Need toimusid mitmes [[Bulgaaria]] linnas, 19.–27. septembrini 1981. aastal. Finaalvoor toimus [[Varna]]s. Alagruppide matšid peeti [[Pazardžik]]is, [[Burgas]]is ja Varnas. Võistluse võitis taas Nõukogude Liit, mis oli nende kaheksas tiitel ja kuues kord järjest. [[Viljar Loor]] osales NSV Liidu koondise koosseisus neljandat korda järjest ja tuli samas 1981. aasta Euroopa meistriks neljandat kord. == Võistluste formaat == Esmalt toimus eelvoor, kus kaksteist võistkonda jagati kolme neljaliikmelisse alagruppi. Iga alagrupi kaks parimat võistkonda mängisid omavahel viimases voorus tiitli nimel. Ülejäänud võistkonnad võistlesid kohtadele seitsmendast kuni kaheteistkümnendani. Eelvoorus juba omavahel kohtunud võistkondade tulemused kanti viimasesse vooru. == Alagruppide koosseisud == {{Veerud|100%}} * I-alagrupp [[Pazardžik]] *{{PisiLipp|Saksa DV}} *{{PisiLipp|Prantsusmaa}} *{{PisiLipp|NSVL}} *[[Pilt:Flag_of_Germany.svg|25px]] [[Saksa FV]] {{veerud-piir}} * II-alagrupp [[Burgas]] *{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} *{{PisiLipp|Itaalia}} *{{PisiLipp|Poola}} *{{PisiLipp|Hispaania}} {{veerud-piir}} * III-alagrupp [[Varna]] *[[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] [[Bulgaaria]] *{{PisiLipp|Soome}} *[[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|24px]] [[Rumeenia]] *{{PisiLipp|Jugoslaavia}} {{veerud-lõpp}} == Eelvoor == === I-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht tabelis !width=150| Riik !width=20 | [[Pilt:Flag_of_the_Soviet_Union.svg|25px|NSVL]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_East_Germany.svg|25px|Saksa DV]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_France.svg|25px|Prantsusmaa]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|25px|Saksa FV]] !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |-style="background: #AAFFAA" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|NSVL}} |bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:1''' ||'''3:0''' || 3||3||0 ||9:1 ||145:74||'''6''' |-style="background: #AAFFAA" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Saksa DV}} |0:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:2''' ||'''3:0''' ||3 ||2 ||1||6:5|| 126:132 || '''5''' |-style="background: #CCFFCC" |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |1:3|| 2:3||bgcolor=Silver|X||'''3:2''' ||3 ||1||2 ||6:8 ||169:176 ||'''4''' |-style="background: #CCFFCC" |'''4.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|25px]] [[Saksa FV]] | 0:3 ||0:3 ||2:3 ||bgcolor=Silver|X||3 ||0 ||3 ||2:9 ||98:156 ||'''3''' |} {{Small| Allikas:}} [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/competition.aspx?ID=272&PID=580 CEV 1980/1981 Senior European Championships] {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="130" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="130" align="center"| Riik !width="270" align="center"| Geimid !width="93" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[19. september|19. sept]] || align=center|- || align=right|'''[[Saksa DV]]''' {{Riigi ikoon|Saksa DV}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|25px]] [[Saksa FV]] || align=center| ('''15–11''', '''15–9''', '''15–8''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11834&ID=272&CID=2733&PID=580 GDR-FRG] |- | align=center|- || align=right|'''[[NSVL]]''' {{Riigi ikoon|NSVL}} || align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|(10-15, '''15–12''', '''15-7''', '''15–10''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11833&ID=272&CID=2733&PID=580 URS-FRA] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[20. september|20. sept]] || align=center|- || align=right|'''[[NSVL]]''' {{Riigi ikoon|NSVL}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|25px]] [[Saksa FV]] || align=center| ('''15-3''', '''15–10''', '''15–7''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11835&ID=272&CID=2733&PID=580 URS-FRG] |- | align=center|- || align=right|'''[[Pilt:Flag_of_Germany.svg|25px]] [[Saksa FV]] || align=center|'''3 - 2''' ||align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|(12-15, '''15–0''', '''15-11''', 9-15, '''15–8''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11836&ID=272&CID=2733&PID=580 GDR-FRA] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[21. september|21. sept]] || align=center|- || align=right|'''[[Prantsusmaa]]''' {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} ||align=center|'''3 - 2''' || align=left| [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|25px]] [[Saksa FV]] || align=center| ('''15-11''', 14-16, '''15-3''', 7-15, '''15-10''') ||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11838&ID=272&CID=2733&PID=580 FRA-FRG] |- | align=center|- || align=right|'''[[NSVL]]''' {{Riigi ikoon|NSVL}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Saksa DV}} [[Saksa DV]] || align=center|('''15–3''', '''15-5''', '''15–7''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11837&ID=272&CID=2733&PID=580 URS-GDR] |} === II-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht tabelis !width=150| Riik !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Poland.svg|25px|Poola]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_the_Czech_Republic.svg|25px|Tšehhoslovakkia]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Italy.svg|25px|Itaalia]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Spain.svg|25px|Hispaania]] !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |-style="background: #AAFFAA" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Poola}} |bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:0''' ||'''3:0''' || 3||3||0 ||9:1 ||146:76||'''6''' |-style="background: #AAFFAA" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} |1:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:1''' ||3 ||2 ||1||7:4|| 141:121 || '''5''' |-style="background: #CCFFCC" |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Itaalia}} |0:3|| 0:3||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||3 ||1||2 ||3:6 ||100:103 ||'''4''' |-style="background: #CCFFCC" |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Hispaania}} | 0:3 ||1:3 ||0:3 ||bgcolor=Silver|X||3 ||0 ||3 ||1:9 ||57:144 ||'''3''' |} {{Small| Allikas:}} [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/competition.aspx?ID=272&PID=580 CEV 1980/1981 Senior European Championships] === III-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht tabelis !width=150| Riik !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|25px|Rumeenia]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px|Bulgaaria]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Finland.svg|25px|Soome]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Yugoslavia_(1946-1992).svg|25px|Jugoslaavia]] !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |-style="background: #AAFFAA" |'''1.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|25px|Rumeenia]] [[Rumeenia]] |bgcolor=Silver|X||'''3:2''' ||'''3:2''' ||'''3:2''' || 3||3||0 ||9:6 ||198:188||'''6''' |-style="background: #AAFFAA" |'''2.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] [[Bulgaaria]] |2:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:2''' ||3 ||2 ||1||8:5|| 173:157 || '''5''' |-style="background: #CCFFCC" |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Soome}} |2:3|| 0:3||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||3 ||1||2 ||5:6 ||142:146 ||'''4''' |-style="background: #CCFFCC" |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Jugoslaavia}} | 2:3 ||2:3 ||0:3 ||bgcolor=Silver|X||3 ||0 ||3 ||4:9 ||153:175||'''3''' |} {{Small| Allikas:}} [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/competition.aspx?ID=272&PID=580 CEV 1980/1981 Senior European Championships] == Lohutusvoor == === Mängud kohtadele 7.-12. === == Finaalvoor == === Mängud kohtadele 1.-6. === == Lõplik paremusjärjestus == == Välislingid == * [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/competition.aspx?ID=272&PID=580 CEV 1980/1981 Senior European Championships] * [https://web.archive.org/web/20150628203644/http://todor66.com/volleyball/Europe/Men_1981.html Tulemused] * [https://volleybox.net/men-european-championships-1981-o6400 European Championship 1981] {{Meeste VõrkpalliEM}} [[Kategooria:Euroopa meistrivõistlused võrkpallis]] [[Kategooria:1981. aasta spordis]] 8brdg2typ4azdngs6wae66ebvmar1wh 7213861 7213859 2026-08-13T22:05:13Z Kalle 51 /* Eelvoor */ 7213861 wikitext text/x-wiki {{Infokast turniir | nimi = 1981. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis <br>[[Pilt:Volleyball (indoor) pictogram.svg|100px]] | kuupäevad = [[19. september|19.]]– [[27. september|27. okt.]] sept | korraldaja = {{lihtne loend| * [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] [[Bulgaaria]] }} | Toimumiskohad | osalejaid = 12 | meister = {{riigi ikoon|NSVL}} [[NSVL]] | eelmine = [[1979. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1979]] | järgmine = [[1983. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1983]] }} '''1981. aasta [[Meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|meeste Euroopa võrkpallimeistrivõistlused]]''' olid kaheteistkümnendad meistrivõistlused, mille korraldas [[Euroopa võrkpalliliit]] Confédération Européenne de Volleyball (CEV). Need toimusid mitmes [[Bulgaaria]] linnas, 19.–27. septembrini 1981. aastal. Finaalvoor toimus [[Varna]]s. Alagruppide matšid peeti [[Pazardžik]]is, [[Burgas]]is ja Varnas. Võistluse võitis taas Nõukogude Liit, mis oli nende kaheksas tiitel ja kuues kord järjest. [[Viljar Loor]] osales NSV Liidu koondise koosseisus neljandat korda järjest ja tuli samas 1981. aasta Euroopa meistriks neljandat kord. == Võistluste formaat == Esmalt toimus eelvoor, kus kaksteist võistkonda jagati kolme neljaliikmelisse alagruppi. Iga alagrupi kaks parimat võistkonda mängisid omavahel viimases voorus tiitli nimel. Ülejäänud võistkonnad võistlesid kohtadele seitsmendast kuni kaheteistkümnendani. Eelvoorus juba omavahel kohtunud võistkondade tulemused kanti viimasesse vooru. == Alagruppide koosseisud == {{Veerud|100%}} * I-alagrupp [[Pazardžik]] *{{PisiLipp|Saksa DV}} *{{PisiLipp|Prantsusmaa}} *{{PisiLipp|NSVL}} *[[Pilt:Flag_of_Germany.svg|25px]] [[Saksa FV]] {{veerud-piir}} * II-alagrupp [[Burgas]] *{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} *{{PisiLipp|Itaalia}} *{{PisiLipp|Poola}} *{{PisiLipp|Hispaania}} {{veerud-piir}} * III-alagrupp [[Varna]] *[[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] [[Bulgaaria]] *{{PisiLipp|Soome}} *[[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|24px]] [[Rumeenia]] *{{PisiLipp|Jugoslaavia}} {{veerud-lõpp}} == Eelvoor == === I-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht tabelis !width=150| Riik !width=20 | [[Pilt:Flag_of_the_Soviet_Union.svg|25px|NSVL]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_East_Germany.svg|25px|Saksa DV]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_France.svg|25px|Prantsusmaa]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|25px|Saksa FV]] !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |-style="background: #AAFFAA" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|NSVL}} |bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:1''' ||'''3:0''' || 3||3||0 ||9:1 ||145:74||'''6''' |-style="background: #AAFFAA" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Saksa DV}} |0:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:2''' ||'''3:0''' ||3 ||2 ||1||6:5|| 126:132 || '''5''' |-style="background: #CCFFCC" |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |1:3|| 2:3||bgcolor=Silver|X||'''3:2''' ||3 ||1||2 ||6:8 ||169:176 ||'''4''' |-style="background: #CCFFCC" |'''4.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|25px]] [[Saksa FV]] | 0:3 ||0:3 ||2:3 ||bgcolor=Silver|X||3 ||0 ||3 ||2:9 ||98:156 ||'''3''' |} {{Small| Allikas:}} [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/competition.aspx?ID=272&PID=580 CEV 1980/1981 Senior European Championships] {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="130" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="130" align="center"| Riik !width="270" align="center"| Geimid !width="93" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[19. september|19. sept]] || align=center|- || align=right|'''[[Saksa DV]]''' {{Riigi ikoon|Saksa DV}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|25px]] [[Saksa FV]] || align=center| ('''15–11''', '''15–9''', '''15–8''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11834&ID=272&CID=2733&PID=580 GDR-FRG] |- | align=center|- || align=right|'''[[NSVL]]''' {{Riigi ikoon|NSVL}} || align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|(10-15, '''15–12''', '''15-7''', '''15–10''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11833&ID=272&CID=2733&PID=580 URS-FRA] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[20. september|20. sept]] || align=center|- || align=right|'''[[NSVL]]''' {{Riigi ikoon|NSVL}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|25px]] [[Saksa FV]] || align=center| ('''15-3''', '''15–10''', '''15–7''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11835&ID=272&CID=2733&PID=580 URS-FRG] |- | align=center|- || align=right| '''[[Saksa DV]]''' {{Riigi ikoon|Saksa DV}} || align=center|'''3 - 2''' ||align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|(12-15, '''15–0''', '''15-11''', 9-15, '''15–8''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11836&ID=272&CID=2733&PID=580 GDR-FRA] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[21. september|21. sept]] || align=center|- || align=right|'''[[Prantsusmaa]]''' {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} ||align=center|'''3 - 2''' || align=left| [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|25px]] [[Saksa FV]] || align=center| ('''15-11''', 14-16, '''15-3''', 7-15, '''15-10''') ||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11838&ID=272&CID=2733&PID=580 FRA-FRG] |- | align=center|- || align=right|'''[[NSVL]]''' {{Riigi ikoon|NSVL}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Saksa DV}} [[Saksa DV]] || align=center|('''15–3''', '''15-5''', '''15–7''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11837&ID=272&CID=2733&PID=580 URS-GDR] |} === II-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht tabelis !width=150| Riik !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Poland.svg|25px|Poola]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_the_Czech_Republic.svg|25px|Tšehhoslovakkia]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Italy.svg|25px|Itaalia]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Spain.svg|25px|Hispaania]] !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |-style="background: #AAFFAA" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Poola}} |bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:0''' ||'''3:0''' || 3||3||0 ||9:1 ||146:76||'''6''' |-style="background: #AAFFAA" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} |1:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:1''' ||3 ||2 ||1||7:4|| 141:121 || '''5''' |-style="background: #CCFFCC" |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Itaalia}} |0:3|| 0:3||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||3 ||1||2 ||3:6 ||100:103 ||'''4''' |-style="background: #CCFFCC" |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Hispaania}} | 0:3 ||1:3 ||0:3 ||bgcolor=Silver|X||3 ||0 ||3 ||1:9 ||57:144 ||'''3''' |} {{Small| Allikas:}} [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/competition.aspx?ID=272&PID=580 CEV 1980/1981 Senior European Championships] === III-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht tabelis !width=150| Riik !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|25px|Rumeenia]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px|Bulgaaria]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Finland.svg|25px|Soome]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Yugoslavia_(1946-1992).svg|25px|Jugoslaavia]] !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |-style="background: #AAFFAA" |'''1.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|25px|Rumeenia]] [[Rumeenia]] |bgcolor=Silver|X||'''3:2''' ||'''3:2''' ||'''3:2''' || 3||3||0 ||9:6 ||198:188||'''6''' |-style="background: #AAFFAA" |'''2.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] [[Bulgaaria]] |2:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:2''' ||3 ||2 ||1||8:5|| 173:157 || '''5''' |-style="background: #CCFFCC" |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Soome}} |2:3|| 0:3||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||3 ||1||2 ||5:6 ||142:146 ||'''4''' |-style="background: #CCFFCC" |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Jugoslaavia}} | 2:3 ||2:3 ||0:3 ||bgcolor=Silver|X||3 ||0 ||3 ||4:9 ||153:175||'''3''' |} {{Small| Allikas:}} [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/competition.aspx?ID=272&PID=580 CEV 1980/1981 Senior European Championships] == Lohutusvoor == === Mängud kohtadele 7.-12. === == Finaalvoor == === Mängud kohtadele 1.-6. === == Lõplik paremusjärjestus == == Välislingid == * [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/competition.aspx?ID=272&PID=580 CEV 1980/1981 Senior European Championships] * [https://web.archive.org/web/20150628203644/http://todor66.com/volleyball/Europe/Men_1981.html Tulemused] * [https://volleybox.net/men-european-championships-1981-o6400 European Championship 1981] {{Meeste VõrkpalliEM}} [[Kategooria:Euroopa meistrivõistlused võrkpallis]] [[Kategooria:1981. aasta spordis]] 7h4x5chngbhmnb6ppnkw4rpzhpg5bg6 14 719922 7213797 2026-08-13T18:59:40Z Estopedist1 278 Uus lehekülg: '[[Kategooria:Vehklemine]] [[Kategooria:Treenerid]]' 7213797 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Vehklemine]] [[Kategooria:Treenerid]] ohu8608jdyucbex2owd8hkr9rijepz8 0 719923 7213816 2026-08-13T19:54:42Z Kruusamägi 1530 Ümbersuunamine lehele [[Suur nikerseen]] 7213816 wikitext text/x-wiki #suuna[[Suur nikerseen]] 5kgfv3sxk5q5emn3g3hberjr13b8d06 0 719924 7213818 2026-08-13T19:56:11Z Kruusamägi 1530 Ümbersuunamine lehele [[Joonsuru]] 7213818 wikitext text/x-wiki #suuna[[Joonsuru]] ohq4p2zlikwton4ue1fc24ntfssqmyl 0 719925 7213821 2026-08-13T20:00:58Z Svencapoeira 67038 Uus lehekülg: '{{Taksonitabel | nimi = Pöögipuravik | pilt = Pöögipuravik.jpg | pildi_seletus = Pöögipuravik ''Leccinellum pseudoscabrum'' | pildi_laius = 250px | värvus = seened | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Puravikulaadsed]] ''Boletales'' | sugukond = [[Puravikulised]] ''Boletaceae'' | perekond = ''[[Leccinellum]]'' | liik = '''Pöögipuravik''' ''Leccinellum pseudoscabrum'' }} '''Pöögi...' 7213821 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Pöögipuravik | pilt = Pöögipuravik.jpg | pildi_seletus = Pöögipuravik ''Leccinellum pseudoscabrum'' | pildi_laius = 250px | värvus = seened | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Puravikulaadsed]] ''Boletales'' | sugukond = [[Puravikulised]] ''Boletaceae'' | perekond = ''[[Leccinellum]]'' | liik = '''Pöögipuravik''' ''Leccinellum pseudoscabrum'' }} '''Pöögipuravik''' (''Leccinellum pseudoscabrum'') on [[puravikulaadsed|puravikulaadsete]] seltsi [[puravikulised|puravikuliste]] sugukonda kuuluv perekond [[seened|seeni]]. Seen kasvab tihti koos [[sarapuu]]ga. ==Välislingid== * {{elurikkus|1194014}} [[Kategooria:Puravikulised]] r49ntbh3vvd471fqcp94d0igc6bzu3a 11 719926 7213823 2026-08-13T20:02:35Z Kruusamägi 1530 Uus lehekülg: 'Siin on üks kirjaveaga ("kooseis") parameeter. Seda vist muuta pole mõtet? ~~~~' 7213823 wikitext text/x-wiki Siin on üks kirjaveaga ("kooseis") parameeter. Seda vist muuta pole mõtet? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 13. august 2026, kell 23:02 (EEST) 2tizjimzc1gqjn7jx4ccv0mxezyb6wd 0 719927 7213830 2026-08-13T20:28:49Z Kruusamägi 1530 Ümbersuunamine lehele [[Laisk väärtustamine]] 7213830 wikitext text/x-wiki #suuna[[Laisk väärtustamine]] s9h1h09vu9a5wigfo4b6b2qy24lgw5j 0 719928 7213840 2026-08-13T20:44:36Z Kruusamägi 1530 Ümbersuunamine lehele [[Pöögipuravik]] 7213840 wikitext text/x-wiki #suuna[[Pöögipuravik]] ntc08qjizc17tb86e411nsmjdlm4buh 0 719929 7213846 2026-08-13T21:03:50Z Andres 5 Andres teisaldas lehekülje [[Vanaatika komöödia]] pealkirja [[Vana-Atika komöödia]] alla 7213846 wikitext text/x-wiki #suuna [[Vana-Atika komöödia]] hqz6pj05q0pynedm07l967o2a6gfn11 0 719930 7213913 2026-08-14T05:26:57Z Ojassaar 206682 Ümbersuunamine lehele [[Laikkael-kormoran]] 7213913 wikitext text/x-wiki #suuna[[laikkael-kormoran]] k1646da3lsz6bn9tfct0yowl8nzgd6h 0 719931 7213919 2026-08-14T05:36:36Z Andres 5 Ümbersuunamine lehele [[Historia]] 7213919 wikitext text/x-wiki #suuna [[Historia]] qganbs83377ze6kwlgntnrlnt9rzhs5 14 719932 7213953 2026-08-14T06:49:32Z Robert Treufeldt 9117 Uus lehekülg: '[[Kategooria:Autosport]]' 7213953 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Autosport]] ksise19p6kidzumxtbzgbemipfnh3vw 2 719933 7213955 2026-08-14T06:50:43Z Glutinosa 235403 Lisasin uue artikli. Olen City24 töötaja. Minu City24-ga seotud kaastööde puhul võib seetõttu esineda huvide konflikt. Püüan selliste teemade puhul lähtuda Vikipeedia neutraalsuse põhimõttest ning kasutada võimalusel sõltumatuid avalikke allikaid. 7213955 wikitext text/x-wiki '''City24''' on 2000. aastal Eestis tegevust alustanud kinnisvaraportaal. Portaalis avaldatakse kinnisvara müügi- ja üürikuulutusi ning uusarenduste pakkumisi. City24 kuulub [[Baltic Classifieds Group|Baltic Classifieds Groupi]] (BCG) portfelli. == Ajalugu == City24 alustas tegevust Eestis 2000. aastal. Portaali haldava ettevõtte AS Kinnisvaraportaal asutajate ja omanike hulka kuulusid Eesti Telefoni ja Ühispanga ühine riskikapitaliettevõte Intergate ning kinnisvaraettevõtted Rime Kinnisvara, Pindi Kinnisvara, Uus Maa ja Arco Vara.<ref>{{Netiviide |aeg=7. jaanuar 2005 |pealkiri=Alma Media ostis Eesti suurima kinnisvaraportaali City24.ee |url=https://www.aripaev.ee/uudised/2005/01/07/Alma_Media_ostis_Eesti_suurima_kinnisvaraportaali_City24_ee |vaadatud=13. august 2026 |väljaanne=Äripäev}}</ref> 2005. aasta jaanuaris omandas Soome meediakontsern [[Alma Media]] 100% AS-i Kinnisvaraportaal aktsiatest. Ettevõtte aastakäive oli tehingu ajal 4,6 miljonit krooni ning seal töötas neli inimest. City24 vahendas toona Äripäeva andmetel ligikaudu 70 protsenti Eestis avaldatud kinnisvarapakkumistest, portaalis olid ligi 200 kinnisvarabüroo pakkumised ning teenust kasutas nädalas ligikaudu 40 000 külastajat.<ref>{{Netiviide |aeg=7. jaanuar 2005 |pealkiri=Alma Media ostis Eesti suurima kinnisvaraportaali City24.ee |url=https://www.aripaev.ee/uudised/2005/01/07/Alma_Media_ostis_Eesti_suurima_kinnisvaraportaali_City24_ee |vaadatud=13. august 2026 |väljaanne=Äripäev}}</ref> 2006. aastal alustas City24 laienemist teistesse Balti riikidesse. Mais avati City24 Läti kinnisvaraportaal.<ref>{{Netiviide |aeg=11. mai 2005 |pealkiri=Kinnisvaraportaal City24 laieneb Läti turule |url=https://www.aripaev.ee/uudised/2005/05/11/Kinnisvaraportaal_City24_laieneb_Lati_turule |vaadatud=13. august 2026 |väljaanne=Äripäev}}</ref> Sama aasta oktoobris alustas City24 tegevust ka Leedus.<ref>{{Netiviide |aeg=11. oktoober 2005 |pealkiri=Alma Media expands City24 real estate internet business in Baltic states; new portal opens in Lithuania |url=https://www.almamedia.fi/en/blog/2005/10/11/alma-media-expands-city24-real-estate-internet-business-in-baltic-states-new-portal-opens-in-lithuania/ |vaadatud=13. august 2026 |väljaanne=Alma Media |keel=inglise}}</ref> 2007. aastal müüs Alma Media City24 Ilmar Kompusele, kes omandas portaali ettevõtte 24 M2 kaudu. City24 tegutses sel ajal Eestis, Lätis ja Leedus ning portaali 2014. aasta käibeks prognoositi ligikaudu 1,6 miljonit eurot.<ref>{{Netiviide |aeg=1. detsember 2014 |pealkiri=Ilmar Kompus ostis soomlastelt City24 |url=https://www.aripaev.ee/uudised/2014/12/01/ilmar-kompus-ostis-soomlastelt-city24 |vaadatud=13. august 2026 |väljaanne=Äripäev}}</ref> 2008. aastal alustas AS Eesti Meedia läbirääkimisi City24 Eesti ja Läti üksuste omandamiseks. Eesti Meediale kuulus selleks ajaks ka kinnisvaraportaal KV.ee. Kinnisvarauudised kirjeldas City24 ja KV.ee portaale toona Eesti kahe suurima kinnisvaraportaalina, mille käes oli valdav osa kinnisvarakuulutuste turust.<ref>{{Netiviide |aeg=12. juuni 2017 |pealkiri=Eesti Meedia räägib läbi City24 ostu |url=https://www.kinnisvarauudised.ee/uudised/2017/06/12/eesti-meedia-raagib-labi-city24-ostu |vaadatud=13. august 2026 |väljaanne=Kinnisvarauudised}}</ref> Sama aasta augustis teatas Eesti Meedia City24 Eesti ja Läti äriüksuste omandamisest.<ref>{{Netiviide |aeg=31. august 2017 |pealkiri=Eesti Meedia ostab kinnisvaraportaali City24 |url=https://www.aripaev.ee/uudised/2017/08/31/eesti-meedia-ostab-kinnisvaraportaali-city24 |vaadatud=13. august 2026 |väljaanne=Äripäev}}</ref> 2019. aastal koondati City24 koos teiste Baltimaade kuulutusteportaalidega Baltic Classifieds Groupi. 2019. aastal omandasid Apax Partnersi nõustatud fondid Baltic Classifieds Groupi. Kontserni portfelli kuulusid tehingu ajal muu hulgas Eesti kinnisvaraportaalid City24.ee ja KV.ee ning Läti City24.lv.<ref>{{Netiviide |aeg=9. mai 2019 |pealkiri=Funds advised by Apax Partners to acquire Baltic Classifieds Group |url=https://www.apax.com/news-views/funds-advised-by-apax-partners-to-acquire-baltic-classifieds-group/ |vaadatud=13. august 2026 |väljaanne=Apax Partners |keel=inglise}}</ref> 2021. aasta juunis noteeriti Baltic Classifieds Group [[Londoni börs|Londoni börsi]] põhinimekirjas. Kontserni Eesti portfelli kuulusid sel ajal Auto24.ee, KV.ee, City24.ee, Osta.ee ja KuldneBörs.ee.<ref>{{Netiviide |aeg=5. juuli 2021 |pealkiri=London Stock Exchange welcomes Baltic Classifieds Group to the Main Market |url=https://www.londonstockexchange.com/discover/news-and-insights/london-stock-exchange-welcomes-baltic-classifieds-group-main-market |vaadatud=13. august 2026 |väljaanne=London Stock Exchange |keel=inglise}}</ref> == Tegevus == City24 on kinnisvarakuulutuste portaal, kus avaldatakse elamu- ja ärikinnisvara müügi- ja üürikuulutusi ning uusarenduste pakkumisi. Portaali haldab Eestis Kinnisvaraportaal OÜ.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kinnisvaraportaal OÜ |url=https://ariregister.rik.ee/est/company/10680295/Kinnisvaraportaal-O%C3%9C |vaadatud=13. august 2026 |väljaanne=e-Äriregister}}</ref> City24.ee kuulub Baltic Classifieds Groupi kinnisvaraportaalide hulka koos Eesti KV.ee, Läti City24.lv ja Leedu Aruodas.lt portaaliga.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Baltic Classifieds Group |url=https://balticclassifieds.com/ |vaadatud=13. august 2026 |väljaanne=Baltic Classifieds Group |keel=inglise}}</ref> == Vaata ka == [[Kinnisvara]] == Välislingid == [https://www.city24.ee/ City24 Eesti veebileht] == Viited == 4tgtoeagxomzoxa4myvv9bsssqmzgol 7213959 7213955 2026-08-14T06:52:54Z Glutinosa 235403 Kustutasin artikli, kuna panin pealkirja valesti 7213959 wikitext text/x-wiki phoiac9h4m842xq45sp7s6u21eteeq1 14 719934 7213973 2026-08-14T07:54:41Z Robert Treufeldt 9117 Uus lehekülg: '[[Kategooria:Eesti spordiehitised]] [[Kategooria:Ringrajad]]' 7213973 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Eesti spordiehitised]] [[Kategooria:Ringrajad]] 0o5s354slf4jsrhsjfjks1s17snzc1s 14 719935 7213988 2026-08-14T08:43:43Z Robert Treufeldt 9117 Uus lehekülg: '[[Kategooria:Eesti kardisport]] [[Kategooria:Eesti autovõidusõitjad]] [[Kategooria:Kardisõitjad]]' 7213988 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Eesti kardisport]] [[Kategooria:Eesti autovõidusõitjad]] [[Kategooria:Kardisõitjad]] c2roopkxsws3jjeow3uat0rg5jlr15l 14 719936 7213990 2026-08-14T08:45:13Z Robert Treufeldt 9117 Uus lehekülg: '[[Kategooria:Eesti autosport]] [[Kategooria:Kardisport]]' 7213990 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Eesti autosport]] [[Kategooria:Kardisport]] nu6kuk36rdzzd2236h4pu2azj7nkj95 7213991 7213990 2026-08-14T08:45:40Z Robert Treufeldt 9117 7213991 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Eesti autosport|kardi]] [[Kategooria:Kardisport]] lmf16ejtsz1ajc3yx9iwee715ggr5hw 1 719937 7214046 2026-08-14T10:32:09Z Kuriuss 38125 Uus lehekülg: '''UNIMA on tihedates sidemetes UNESCO-ga'' – udune väljend "tihedates sidemetes" ei ole entsüklopeediline; nende ühenduste seost tuleks väljendada sõnaselge konkreetsusega (tõendatud faktidega). ~~~~' 7214046 wikitext text/x-wiki ''UNIMA on tihedates sidemetes UNESCO-ga'' – udune väljend "tihedates sidemetes" ei ole entsüklopeediline; nende ühenduste seost tuleks väljendada sõnaselge konkreetsusega (tõendatud faktidega). [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 14. august 2026, kell 13:32 (EEST) 0gx2eatyct8p81xvghxe7bnf2dpcygs 1 719938 7214071 2026-08-14T11:06:12Z ~2026-41056-19 233938 /* Harri Ingelman? */ uus alaosa 7214071 wikitext text/x-wiki == Harri Ingelman? == Näiteks siin on ta Harri Ingelman (teadaanne esimesel leheküljel ja kuulutused lõpus: https://dea.digar.ee/?a=d&d=meiekodu19760505.1.6 [[Eri:Kaastöö/&#126;2026-41056-19|&#126;2026-41056-19]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-41056-19|arutelu]]) 14. august 2026, kell 14:06 (EEST) dfu97v8yeyodb1vxm2dbrru6pt7tpnv 14 719939 7214086 2026-08-14T11:16:46Z Robert Treufeldt 9117 Uus lehekülg: '[[Kategooria:Ungari treenerid|poks]] [[Kategooria:Poksitreenerid]]' 7214086 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Ungari treenerid|poks]] [[Kategooria:Poksitreenerid]] loab157q4nvfqp9o63yxme1jwsdtwc7 0 719940 7214100 2026-08-14T11:29:59Z Robert Treufeldt 9117 Ümbersuunamine lehele [[Tartu ringrada]] 7214100 wikitext text/x-wiki #suuna[[Tartu ringrada]] aua58uhz6gsfdxw6gb8dlp0764elec7 0 719941 7214104 2026-08-14T11:32:54Z Robert Treufeldt 9117 Uus lehekülg: ''''Tartu ringrada''' oli [[Autosport|auto-]] ja [[Mootorrattasport|mootorrattaspordi]] [[ringrada]] [[Tartu]] lähedal. Algselt asus see Ojaküla, Põvvatu ja Vanamõisa küla maadel, sealt ka nimi' 7214104 wikitext text/x-wiki '''Tartu ringrada''' oli [[Autosport|auto-]] ja [[Mootorrattasport|mootorrattaspordi]] [[ringrada]] [[Tartu]] lähedal. Algselt asus see Ojaküla, Põvvatu ja Vanamõisa küla maadel, sealt ka nimi o59sk73eqjz69avha7o3sr2x0cfuzn8 7214112 7214104 2026-08-14T11:46:51Z Robert Treufeldt 9117 7214112 wikitext text/x-wiki '''Tartu ringrada''' oli [[Autosport|auto-]] ja [[Mootorrattasport|mootorrattaspordi]] [[ringrada]] [[Tartu]] lähedal. Algselt asus see [[Ojaküla (Tartu-Maarja kihelkond)|Ojaküla]], [[Põvvatu]] ja [[Vanamõisa (Tartu-Maarja kihelkond)|Vanamõisa küla]] maadel, sealt ka nimi '''Ojaküla–Vanamõisa–Põvvatu ringrada'''. Tänapäeval asub endine ringrada Põvvatu ja [[Kakumetsa]] küla maa-alal. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[Helmuth Särekanno]]. [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=edasi19590527.2.12.4 "Valmis motorada"]. Edasi nr 103, 27. mai 1959. Lk 4 *[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=noortehaal19590603.2.22 "Avati Tartu ringrada"]. Noorte Hääl nr 128, 3. juuni 1959. Lk 3 ==Välislingid== *[https://eelis.ee/default.aspx?state=2;-294849174;est;eelisand;;&comp=objresult=parandobj&obj_id=-1626131933 Pärandkultuuri objekt: "Vanamõisa-Põvvatu-Ojamõisa ringtee (432:MNT:004)"] *[[https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=28352 "Ojaküla-Vanamõisa-Põvvatu ringraja juubel"]]. Automoto.ee, 30. mai 2009 [[Kategooria:Luunja vald]] [[Kategooria:Eesti ringrajad]] 726s0h4hjg5n6sn8xvkwrymzppdbqcs 7214113 7214112 2026-08-14T11:47:08Z Robert Treufeldt 9117 /* Välislingid */ 7214113 wikitext text/x-wiki '''Tartu ringrada''' oli [[Autosport|auto-]] ja [[Mootorrattasport|mootorrattaspordi]] [[ringrada]] [[Tartu]] lähedal. Algselt asus see [[Ojaküla (Tartu-Maarja kihelkond)|Ojaküla]], [[Põvvatu]] ja [[Vanamõisa (Tartu-Maarja kihelkond)|Vanamõisa küla]] maadel, sealt ka nimi '''Ojaküla–Vanamõisa–Põvvatu ringrada'''. Tänapäeval asub endine ringrada Põvvatu ja [[Kakumetsa]] küla maa-alal. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[Helmuth Särekanno]]. [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=edasi19590527.2.12.4 "Valmis motorada"]. Edasi nr 103, 27. mai 1959. Lk 4 *[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=noortehaal19590603.2.22 "Avati Tartu ringrada"]. Noorte Hääl nr 128, 3. juuni 1959. Lk 3 ==Välislingid== *[https://eelis.ee/default.aspx?state=2;-294849174;est;eelisand;;&comp=objresult=parandobj&obj_id=-1626131933 Pärandkultuuri objekt: "Vanamõisa-Põvvatu-Ojamõisa ringtee (432:MNT:004)"] *[https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=28352 "Ojaküla-Vanamõisa-Põvvatu ringraja juubel"]. Automoto.ee, 30. mai 2009 [[Kategooria:Luunja vald]] [[Kategooria:Eesti ringrajad]] qls4jdf2uffz825lhqabiqhvwaggwhi 1 719942 7214111 2026-08-14T11:46:38Z Kruusamägi 1530 Uus lehekülg: 'Asukoht tekitab küsimusi, kuna kaasajal pole [[Põvvatu]] lähistel ühtegi Ojaküla või Vanamõisa nimelist küla. ~~~~' 7214111 wikitext text/x-wiki Asukoht tekitab küsimusi, kuna kaasajal pole [[Põvvatu]] lähistel ühtegi Ojaküla või Vanamõisa nimelist küla. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 14. august 2026, kell 14:46 (EEST) rbxatamy0r3biai5djk62ygm6dn0sej 0 719943 7214115 2026-08-14T11:48:36Z Raamaturott 56450 Uus lehekülg: '[[File:Santiago Hezze, 2024 Summer Olympics.jpg|pisi|Santiago Hezze [[2024. aasta suveolümpiamängud]]el]] '''Santiago Hezze''' (sündinud [[22. oktoober|22. oktoobril]] [[2001]] [[Buenos Aires]]es) on [[Argentina]] [[jalgpallur]], kes mängib [[kaitsev poolkaitsja|kaitsva poolkaitsjana]] Kreeka kõrgliigaklubis [[PAE Olympiakós|Olympiakós]]. Ta alustas klubikarjääri Argentina klubis [[Club Atlético Huracán]], mille meeskonnas debüteeris ta 2020. aastal. 2023. aas...' 7214115 wikitext text/x-wiki [[File:Santiago Hezze, 2024 Summer Olympics.jpg|pisi|Santiago Hezze [[2024. aasta suveolümpiamängud]]el]] '''Santiago Hezze''' (sündinud [[22. oktoober|22. oktoobril]] [[2001]] [[Buenos Aires]]es) on [[Argentina]] [[jalgpallur]], kes mängib [[kaitsev poolkaitsja|kaitsva poolkaitsjana]] Kreeka kõrgliigaklubis [[PAE Olympiakós|Olympiakós]]. Ta alustas klubikarjääri Argentina klubis [[Club Atlético Huracán]], mille meeskonnas debüteeris ta 2020. aastal. 2023. aasta augustis liitus ta Olympiakósega.<ref>{{cite web |url=https://www.olympiacos.org/en/2023/08/20/santiago-hezze-joins-olympiacos/ |title=Santiago Hezze joins Olympiacos |publisher=Olympiacos F.C. |date=20 August 2023 }}</ref> 2024. aastal võitis ta Olympiakósega [[UEFA Konverentsiliiga]], kui finaalis alistati [[Ayoub El Kaabi]] väravast Itaalia klubi [[ACF Fiorentina]]. 2025. aastal võitis Hezze Olympiakóse koosseisu nii Kreeka liigasarja, Kreeka karikavõistlused kui ka Kreeka superkarikafinaali. Aastatel 2021–2024 mängis ta Argentina kuni 23-aastaste koondises. Argentina võistkonnaga osales ta [[2024. aasta suveolümpiamängud]]e jalgpalliturniiril. == Saavutused == ;Olympiacos *[[Super League (Kreeka)|Kreeka Super League]]: 2024–25 *[[Kreeka karikavõistlused jalgpallis|Kreeka karikas]]: 2024–25 *[[Kreeka superkarikas jalgpallis|Kreeka superkarikas]]: 2025 *[[UEFA Konverentsiliiga]]: 2023–24 ;Individuaalsed *Kreeka kõrgliiga kuu parim mängija: aprill 2024 == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Hezze, Santiago}} [[Kategooria:Argentina jalgpallurid]] [[Kategooria:PAE Olympiakósi jalgpallurid]] [[Kategooria:Argentina Primera Divisióni mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 2001]] ms4upf9lplosxqg5v9z8ew75vbla4mj